3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/322,

2. märts 2015,

11. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelist koostöölepingut, (1) nii nagu seda on muudetud („AKV-ELi partnerlusleping”),

võttes arvesse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa (2) („sisekokkulepe”), eriti selle artikli 10 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	AKV-ELi ministrite nõukogu otsusega nr 1/2013 (3) kehtestati koostööks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna („AKV”) riikidega aastateks 2014–2020 mitmeaastane finantsraamistik, lisades AKV-ELi partnerluslepingusse uue Ic lisa.

(2)

Sisekokkuleppega määratakse kindlaks 11. Euroopa Arengufondi („EAF”) erinevad rahastamispaketid, jaotamispõhimõtted ja 11. EAFi osamaksud, luuakse EAFi komitee ja investeerimisrahastu komitee ning määratakse kindlaks kõnealustes komiteedes kohaldatavad häälte arvutamise ja kvalifitseeritud häälteenamuse eeskirjad.

(3)

Lisaks määratakse sisekokkuleppega kindlaks liidu abi AKV riikide rühmale („AKV riigid”) (välja arvatud Lõuna-Aafrika Vabariik) ning ülemeremaadele ja -territooriumidele („ÜMTd”) seitsmeaastaseks ajavahemikuks (2014–2020) kogusummas 30 506 miljonit eurot, mida rahastatakse liikmesriikide osamaksudest. Sellest summast eraldatakse 29 089 miljonit eurot AKV riikidele kooskõlas AKV-ELi partnerluslepingu Ic lisas osutatud mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2014–2020, 364,5 miljonit eurot ÜMTdele ning 1 052,5 miljonit eurot komisjonile EAFi kavandamise ja rakendamisega seotud kulude katteks; sellest vähemalt 76,3 miljonit eurot eraldatakse komisjonile sisekokkuleppe artikli 6 lõikes 3 osutatud EAFi programmitöö mõju suurendavateks meetmeteks.

(4)	11. EAFi vahendite eraldamine ÜMTdele on reguleeritud nõukogu otsusega 2013/755/EL (4) ning selle rakenduseeskirjade ja hilisemate ajakohastamistega.

(5)

Meetmeid, mis on hõlmatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/96 (5) ja mis on selle määruse kohaselt rahastamiskõlblikud, tohib rahastada 11. EAFist ainult erandjuhtudel, kui selline abi on vajalik koostöö jätkumise tagamiseks, et väljuda kriisiolukorrast ja saavutada arenguks stabiilsed tingimused, ning kui meetmeid ei ole võimalik rahastada liidu üldeelarvest.

(6)	Nõukogu võttis 11. aprillil 2006 vastu põhimõtte rahastada EAFist Aafrika rahutagamisrahastut ning leppis kokku rahastu tulevased rakendusmehhanismid ja struktuuri.

(7)

Peale selle on AKV riikidel õigus saada liidu abi temaatilistest programmidest, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 233/2014, (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 234/2014, (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 230/2014, (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 235/2014 (9). Kõnealused programmid peaksid pakkuma lisandväärtust 11. EAFi raames rahastatavatele programmidele, olema nendega kooskõlas ja täiendama neid.

(8)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1288/2013 (10) põhjenduses 8 osutatule võib kõrghariduse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks eraldada Euroopa Arengufondist sellekohaste reguleerivate eeskirjade kohaselt vahendeid õpialaseks liikuvuseks väljaspool ELi asuvatesse riikidesse või asuvatest riikidest ning nende riikide ametiasutuste, institutsioonide ja organisatsioonidega tehtava koostöö ja peetava poliitilise dialoogi tarvis. Nende vahendite kasutamise suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1288/2013 sätteid.

(9)

Veelgi tuleks soodustada AKV riikide, ÜMTde ja liidu äärepoolseimate piirkondade vahelist piirkondlikku koostööd. Kooskõlas sisekokkuleppe artikli 10 lõikega 1 peaks 11. EAFi rakendusmäärus hõlmama asjaomaseid meetmeid, mis võimaldavad ette näha võrdses ulatuses vahendeid 11. EAFist ja Euroopa Regionaalarengufondist, et rahastada koostööprojekte nii liidu äärepoolseimate piirkondade ja AKV riikide kui ka Kariibi mere, Lääne-Aafrika ja India ookeani piirkonna ÜMTde vahel, eelkõige selliste projektide ühisjuhtimisel kasutatavaid lihtsustatud mehhanisme.

(10)	11. EAFi rakendamiseks tuleks kehtestada abi kavandamise, läbivaatamise ja heakskiitmise menetlus ning abi kasutamise järelevalve üksikasjalikud eeskirjad.

(11)

22. detsembri 2005. aasta Euroopa konsensus arengu küsimuses ja nõukogu 14. mai 2012. aasta järeldused „Muutuste kava ELi arengupoliitika mõju suurendamiseks” peaksid moodustama 11. EAFi kavandamisel ja rakendamisel aluseks võetava üldise poliitikaraamistiku, kuhu kuuluvad ka abi tõhusust käsitlevad rahvusvaheliselt kokku lepitud põhimõtted, mis on sätestatud näiteks abi tõhusust käsitlevas Pariisi deklaratsioonis (2005), ELi tegevusjuhendis vastastikuse täiendavuse ja tööjaotuse kohta arengupoliitikas (2007), ELi suunistes Accra tegevuskava jaoks (2008), ELi ühistes seisukohtades, sealhulgas ELi läbipaistvusgarantii ning muude läbipaistvuse ja vastutuse aspektide kohta, Busanis toimunud neljandaks kõrgetasemeliseks foorumiks abi tõhususe teemal, mille tulemusel lepiti muu hulgas kokku Busani foorumi lõppdokumendis (2011), soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavas välistegevuse jaoks (2010) ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis, millega liit on ühinenud.

(12)

Nõukogu võttis 14. mail 2012 vastu järeldused teemal „Tulevane lähenemisviis kolmandatele riikidele antavale ELi eelarvetoetusele”. Nõukogu teatas kõnealustes järeldustes, et ta on pühendunud eelarvetoetuse tõhusale kasutamisele vaesuse vähendamise ja riikide süsteemide kasutamise toetamiseks, abi prognoositavuse suurendamiseks ning arengupoliitika ja -reformide omaluse suurendamiseks partnerriikides kooskõlas Euroopa arengukonsensuse, muutuste kava ja rahvusvahelise abi tõhususe tegevuskavaga.

(13)

Liit peaks edendama terviklikku lähenemisviisi kriisile ja suurõnnetustele reageerimisel ning konfliktidest mõjutatud ja ebakindlates olukordades, kaasa arvatud üleminekuolukorrad. Kõnealune lähenemisviis peaks eelkõige toetuma nõukogu järeldustele julgeoleku ja arengu kohta, liidu meetmete kohta ebakindlates olukordades ja konfliktiennetuse kohta ning nende põhjal tehtud asjakohastele järeldustele. Liit peaks kohaldama lähenemisviisi ja põhimõtteid, mis tulenevad uuest kokkuleppest tegevuse kohta ebakindlates riikides. Samuti peaks see aitama tagada sobiliku tasakaalu julgeolekualaste, diplomaatiliste, arengualaste ja humanitaarsete lähenemisviiside vahel ning siduda lühiajalise reageerimise pikaajalise institutsioonilise toetusega.

(14)

Nõukogu märkis oma 12. detsembri 2013. aasta järeldustes, milles käsitleti komisjoni aruannet „ELi toetus demokraatlikule valitsemistavale, keskendudes valitsemisalgatusele”, et olenemata partnerriikide vajadustest ja liidu võetud kohustusest eraldada prognoositaval määral vahendeid, võivad stiimulitel põhinevat lähenemisviisi järgiva programmide väljatöötamise elemendid anda tõuke edusammudeks ja tulemusi seoses demokraatliku valitsemistava kujundamisega ning neid peaks dünaamiliselt kohandama vastavalt võetud kohustuste tasemele ja inimõiguste, demokraatia, õigusriigi ja hea valitsemistavaga seoses tehtud edusammudele. Nõukogu märkis samuti, et kuigi finantsstiimulid ei ole demokraatlike reformide käivitamiseks piisavad, toimib stiimulitel põhinev lähenemisviis kõige paremini, kui on tagatud kriitilisel määral rahastamine, et genereerida märkimisväärne mõju ja tulemused, ning kui eraldatavad vahendid on liidu tegevuse ulatuslikuma strateegia osaks. Stiimulitel põhineva lähenemisviisi puhul tuleks arvesse võtta tulemustel põhinevate mehhanismidega (näiteks 10. EAFi valitsemistava algatus) seoses varem saadud kogemust ja õppetunde.

(15)

2013. aasta jooksul toimus 10. EAFi sisekokkuleppe (11) raames loodud EAFi komitees mitmeid esialgseid arvamuste vahetusi 11. EAFi mitmeaastaste soovituslike eraldiste kindlaksmääramiseks kasutatava meetodi üle. Kõnealused arutelud lõid aluse riiklike soovituslike eraldiste lõplikuks heakskiitmiseks.

(16)

Liit peaks otsima võimalusi olemasolevate vahendite kõige tõhusamaks kasutamiseks, et saavutada välistegevuses optimaalne mõju. See tuleks saavutada liidu välistegevuse vahendite sidususe ja täiendavuse abil ning vajadusel kasutades finantsvõimendusega rahastamisvahendeid. Samuti peaks liit seadma eesmärgiks tagada liidu arengukoostööpoliitika kujundamisel, strateegilisel kavandamisel ja meetmete rakendamisel sidusus oma välistegevuse muude valdkondadega.

(17)

Võitlemine kliimamuutustega ja keskkonnakaitse on keerulised ülesanded, millega liit silmitsi seisab ja mille puhul on tungiv vajadus rahvusvaheliselt tegutseda. Vastavalt sihile, mille komisjon seadis oma 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”, milles tõstetakse esile liidu kohustust edendada oma sise- ja välispoliitikas arukat, kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, koondades majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalased sambad, peaks käesolev määrus aitama võimalikult hästi kaasa eesmärgile suunata vähemalt 20 % liidu koguvahenditest kliimameetmetele, pidades samal ajal kinni AKV-ELi partnerluslepingus sätestatud ELi ja AKV riikide partnerluse põhimõttest. Vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise ühiskonnaga seotud meetmed peaksid mõju suurendamiseks võimaluse korral üksteist toetama.

(18)

Liit ja liikmesriigid peaksid parandama oma arengukoostööpoliitika järjepidevust ja vastastikust täiendavust, eelkõige järgides partnerriikide ja -piirkondade prioriteete riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Selleks, et liidu ja liikmesriikide arengukoostööpoliitika üksteist täiendaks ja tugevdaks, on asjakohane teha tööd ühise mitmeaastase kavandamise ja kohalikul tasandil sellele järgnevate sammude suunas, eelkõige seoses ühise analüüsimise, ühise reageerimise, tööjaotuse, soovituslike rahaeraldiste ning vajadusel ühise tulemuste raamistikuga.

(19)

2007. aasta detsembris toimunud ELi ja Aafrika tippkohtumisel võeti kasutusele Aafrika ja ELi strateegiline partnerlus, mida kinnitati 2010. aasta novembris aset leidnud ELi ja Aafrika tippkohtumisel. Samuti võttis nõukogu 19. novembril 2012 vastu järeldused Kariibi mere piirkonna – ELi ühise partnerlusstrateegia kohta, mis asendasid nõukogu 11. aprilli 2006. aasta järeldused ELi – Kariibi mere piirkonna partnerluse kohta. Vaikse ookeani piirkonna puhul võttis nõukogu 14. mail 2012 vastu järeldused ELi ja Vaikse ookeani piirkonna arengupartnerluse uutmise kohta, millega ajakohastati ja täiendati 2006. aastal (nõukogu 17. juuli 2006. aasta järeldustes) vastu võetud strateegiat.

(20)

Liidu finantshuve tuleks kaitsta proportsionaalsete meetmete abil kogu kulutsükli vältel. Need meetmed peavad muu hulgas hõlmama eeskirjade eiramise juhtumite ärahoidmist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud summade tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi. Kõnealused meetmed tuleks ellu viia kooskõlas rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega sõlmitud kohaldatavate kokkulepetega.

(21)	Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine on määratud kindlaks nõukogu otsuses 2010/427/EL (12),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

EESMÄRGID JA ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Eesmärgid ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

1. AKV riikide ja piirkondadega 11. EAFi raames tehtav geograafiline koostöö tugineb AKV-ELi partnerluslepingu üldsätetes esitatud eesmärkidele, aluspõhimõtetele ja väärtustele.

2. Eelkõige ning liidu välistegevuse põhimõtete ja eesmärkide, Euroopa arengukonsensuse ja muutuste kava ning nende hilisemate muudatuste ja täienduste raamistikus

a)	on käesoleva määruse raames tehtava koostöö põhieesmärk vähendada ja pikas plaanis kaotada vaesus;

aitab käesoleva määruse raames tehtav koostöö samuti

i)	edendada säästvat ja kaasavat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut,

ii)	tugevdada ja toetada demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, head valitsemistava, inimõigusi ja rahvusvahelise õiguse asjaomaseid põhimõtteid ning

iii)	rakendada õigustel põhinevat lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki inimõigusi.

Esimeses lõigus osutatud eesmärkide täitmist mõõdetakse asjakohaste näitajatega, sealhulgas inimarengu näitajatega, milleks on kõnealuse lõigu punkti a puhul eelkõige 1. aastatuhande arengueesmärk ja kõnealuse lõigu punkti b puhul 1.–8. aastatuhande arengueesmärk ning pärast 2015. aastat muud näitajad, milles liit ja liikmesriigid on rahvusvahelisel tasandil kokku leppinud.

3. Abi kavandamisel jälgitakse, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabi komitee kehtestatud ametliku arenguabi kriteeriumid oleksid täidetud võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse liidu eesmärki tagada, et ajavahemikul 2014–2020 loetaks vähemalt 90 % tema üldisest välisabist ametlikuks arenguabiks.

4. Käesoleva määruse alusel ei rahastata põhimõtteliselt meetmeid, mis on hõlmatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1257/96 ja mis on selle määruse alusel rahastamiskõlblikud, välja arvatud juhul, kui see on vajalik koostöö jätkumise tagamiseks, et väljuda kriisiolukorrast ja saavutada arenguks stabiilsed tingimused. Sellistel juhtudel pööratakse erilist tähelepanu selle tagamisele, et humanitaar-, taastus- ja arenguabi on üksteisega tõhusalt seotud ning aitavad kaasa katastroofiohu vähendamisele ning vastupanuvõime suurendamisele.

Artikkel 2

Üldpõhimõtted

1. Käesoleva määruse rakendamisel tagatakse kooskõla liidu välistegevuse muude valdkondadega ja muude liidu asjakohaste strateegiatega ning poliitikavaldkondade arengusidusus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 208. Selleks tuginevad käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed, kaasa arvatud Euroopa Investeerimispanga (EIP) hallatavad meetmed, koostööstrateegiatele, mis on sätestatud sellistes dokumentides nagu liidu ning asjaomaste kolmandate riikide ja piirkondade kokkulepped, deklaratsioonid ja tegevuskavad, ning liidu otsustele, erihuvidele, poliitilistele prioriteetidele ja strateegiatele.

2. Liit ja liikmesriigid töötavad mitmeaastase ühise kavandamise suunas, mis tugineb partnerriikide vaesuse vähendamisele või samaväärsetele arengustrateegiatele. Nad võivad tegutseda ühiselt, sealhulgas analüüsida ühiselt strateegiaid, milles määratakse kindlaks prioriteetsed sekkumisvaldkonnad ja tööjõu riigisisene jaotus, ning neile strateegiatele reageerida, kasutades rahastajaid kaasavaid ühiseid missioone ning kaasrahastamise ja delegeeritud koostöö korda.

3. Liit edendab ülemaailmsete probleemide mitmepoolset käsitlusviisi ning teeb selles küsimuses liikmesriikide ja partnerriikidega koostööd. Vajaduse korral hõlbustab ta koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja organitega ning teiste kahepoolsete rahastajatega.

4. Liidu ja selle liikmesriikide ning partnerriikide suhete puhul austatakse ja edendatakse selliseid ühiseid väärtusi nagu inimõigused, demokraatia ja õigusriigi põhimõte, samuti omavastutuse ja vastastikuse vastutuse põhimõte. Partneritele antavat toetust kohandatakse vastavalt nende arengualasele olukorrale ja pühendumusele ning edusammudele inimõiguste, demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja hea valitsemistava vallas.

Peale selle võetakse suhetes partnerriikidega arvesse nende pühendumist ning varasemat tegevust rahvusvaheliste lepingute ja liiduga sõlmitud lepinguliste suhete rakendamisel, sealhulgas rände valdkonnas vastavalt AKV-ELi partnerluslepingus sätestatule.

5. Liit edendab kooskõlas parimate rahvusvaheliste tavadega tõhusat koostööd partnerriikide ja -piirkondadega. Võimaluse korral viib liit oma abi vastavusse partnerriikide riiklike või piirkondlike arengustrateegiatega, reformipoliitika ja -korraga ning toetab demokraatlikku omavastutust ning riigi ja vastastikust vastutust. Selleks edendab liit

a)	arenguprotsessi, mis on läbipaistev ja mida juhib või reguleerib partnerriik või -piirkond, parandades sealhulgas kohalikke eriteadmisi;

õigustel põhinevat lähenemisviisi, mis hõlmab kõiki inimõigusi, nii kodanike, poliitilisi, majanduslikke, sotsiaalseid kui ka kultuurilisi õigusi, et integreerida inimõiguste põhimõtted käesoleva määruse rakendamisse, aidata partnerriike oma rahvusvaheliste inimõigustealaste kohustuste täitmisel ning toetada õiguste omajate suutlikkust oma õigusi nõuda, pöörates erilist tähelepanu vaestele ja haavatavatele rühmadele;

partnerriikide elanike mõjuvõimu, kaasavaid ja osalust soodustavaid arengu käsitlusviise ning kõikide ühiskonnarühmade laialdast kaasamist arenguprotsessi ning riigisisesesse ja piirkondlikku dialoogi, sealhulgas poliitilisse dialoogi. Erilist tähelepanu pööratakse liikmesriikide parlamentide, kohalike asutuste ja kodanikuühiskonna vastavatele ülesannetele, muu hulgas seoses osaluse, järelevalve ja vastutusega;

tõhusaid koostööviise ja -vahendeid, mis on kooskõlas OECD arenguabi komitee parimate tavadega, sealhulgas selliste uuenduslike vahendite kasutamist nagu teatud valdkondades ja riikides toetuste ja laenu kombineerimine muude riskijagamismehhanismidega ning erasektori kaasamist, võttes asjakohaselt arvesse võla jätkusuutlikkust ja selliste mehhanismide arvu ning nõuet teha korrapäraselt mõjuhindamisi kooskõlas käesoleva määruse eesmärkidega, eelkõige vaesuse vähendamise ja konkreetsete eelarveliste toetusmehhanismide suhtes, näiteks riigi ülesehitamise lepingud. Kõik programmid, sekkumised ning koostööviisid ja -vahendid kohandatakse iga partnerriigi või -piirkonna konkreetsetele vajadustele, keskendudes programmipõhistele käsitlusviisidele, abi prognoositavale rahastamisele, erasektori (sealhulgas kohaliku erasektori) vahendite kasutamisele, üldisele ja mittediskrimineerivale juurdepääsule põhiteenustele ning riikide süsteemide arendamisele ja kasutamisele;

e)	siseriikliku tulu kasutamist ja partnerriikide eelarvepoliitika tugevdamist, et vähendada vaesust ja sõltuvust abist;

poliitika ja kavandamise mõju parandamist rahastajate tegevuse koordineerimise, järjepidevuse tagamise ja ühtlustamise kaudu (et saavutada koostoime ning vältida kattumist ja dubleerimist, parandada vastastikust täiendavust ja toetada kõikidele rahastajatele avatud algatusi) ning koordineerimise kaudu partnerriikides ja -piirkondades, kasutades kokkulepitud suuniseid ning koordineerimise ja abi tõhususe parimate tavade põhimõtteid;

arengule suunatud, tulemuspõhiseid käsitlusviise, sealhulgas selliste läbipaistvate ja riigi juhitavate tulemusraamistike kaudu, mis põhinevad rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkidel ning võrreldavatel ja koondatavatel näitajatel, näiteks aastatuhande arengueesmärkide näitajatel, et hinnata ja edastada arenguabi tulemusi, sealhulgas väljundeid ja mõju.

6. Liit toetab vastavalt vajadusele kahepoolse, piirkondliku ja mitmepoolse koostöö ja dialoogi, partnerluslepingute arengumõõtme ning kolmepoolse koostöö elluviimist. Liit edendab koostööd lõuna-lõuna suunal.

7. Oma tegevuses arengualase koostöö valdkonnas tugineb liit vajaduse korral liikmesriikide kogemustele seoses reformide ja üleminekuga, jagades neid kogemusi ja võttes neist õppust.

8. Liit vahetab korrapäraselt teavet partnerluses osalejatega kooskõlas AKV-ELi partnerluslepingu artikliga 4.

II JAOTIS

KAVANDAMINE JA VAHENDITE ERALDAMINE

Artikkel 3

Vahendite eraldamise üldraamistik

1. Komisjon määrab mitmeaastased soovituslikud eraldised iga AKV riigi ja piirkonna ning AKV-sisese koostöö jaoks kindlaks AKV-ELi partnerluslepingu IV lisa artiklites 3, 9 ja 12c sätestatud kriteeriumide alusel, lähtudes sisekokkuleppe artiklis 2 sätestatud rahalistest piirangutest.

2. Riikide soovituslike eraldiste kindlaksmääramisel rakendatakse diferentseeritud käsitlusviisi, et tagada partnerriikidele nende olukorda arvestav konkreetne koostöö, mis põhineb

a)	nende vajadustel,

b)	nende suutlikkusel luua rahalisi vahendeid ja tagada neile juurdepääs ning suutlikkusel abi kasutada;

c)	nende kohustustel ja tulemustel ning

d)	liidu abi võimalikul mõjul.

Vahendite jaotamisel eelistatakse riike, kes seda enim vajavad, eelkõige vähim arenenud riike, väikese sissetulekuga riike ning kriisi-, kriisijärgses, ebakindlas või haavatavas olukorras olevaid riike.

Vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatule kohandab liit oma abi dünaamiliste, tulemustele suunatud ja riigipõhiste meetmete kaudu vastavalt riigi olukorrale ja pühendumusele ning edusammudele seoses selliste küsimustega nagu hea valitsemistava, inimõigused, demokraatia, õigusriigi põhimõte ja riigi suutlikkus viia läbi reforme ning tulla vastu oma rahva nõudmistele ja rahuldada nende vajadusi.

3. EAFi komitees toimub arvamuste vahetamine meetodi kohta, millega määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud mitmeaastased soovituslikud eraldised.

Artikkel 4

Kavandamise üldraamistik

1. AKV riikidele ja piirkondadele AKV-ELi partnerluslepingu alusel antava abi kavandamisel järgitakse kõnealuse lepingu IV lisa artiklites 1–14 ning käesoleva määruse artiklites 1 ja 2 osutatud üldpõhimõtteid.

2. Välja arvatud lõikes 3 sätestatud juhtudel, toimub kavandamine koos asjaomase partnerriigi või -piirkonnaga ning see viiakse üha enam vastavusse asjaomase partnerriigi või -piirkonna vaesuse vähendamise strateegia või samaväärsete strateegiatega.

Liit ja liikmesriigid konsulteerivad omavahel kavandamise varases etapis ja kogu selle protsessi vältel, et edendada oma koostöö sidusust, vastastikust täiendavust ja järjepidevust. Sellise konsulteerimise tulemuseks võib olla ühine kavandamine kohapeal esindatud liikmesriikidega. Ühine kavandamine peaks tuginema liidu rahastajate suhtelistele eelistele. Ka teisi liikmesriike kutsutakse üles andma oma panust eesmärgiga tugevdada liidu ühist välistegevust.

EIP finantstehingud toetavad liidu üldpõhimõtteid, eelkõige neid, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artiklis 21, ja AKV-ELi partnerluslepingu eesmärke, näiteks vaesuse vähendamine kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu ning majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse arengu kaudu. EIP ja komisjon peaksid püüdma maksimeerida sünergiaid 11. EAFi kavandamise protsessis, kui see on asjakohane. EIPga konsulteeritakse varases etapis tema pädevusse ja valdkonda kuuluvates küsimustes, eesmärgiga suurendada liidu välistegevuse sidusust.

Samuti konsulteeritakse teiste rahastajatega ja arenguvaldkonnas tegutsejatega, sealhulgas kodanikuühiskonna esindajatega ning piirkondlike ja kohalike asutustega.

3. AKV-ELi partnerluslepingu IV lisa artikli 3 lõikes 3 ja artikli 4 lõikes 5 osutatud asjaoludel võib komisjon kehtestada erisätted arenguabi kavandamiseks ja rakendamiseks, hallates ise kõnealusele riigile eraldatud vahendeid kooskõlas liidu asjaomase poliitikaga.

4. Liit keskendub oma kahepoolse abi andmisel kuni kolmele valdkonnale, mis lepitakse kokku partnerriikidega.

Artikkel 5

Programmdokumendid

1. Strateegiadokumendid on dokumendid, mille on koostanud liit ja asjaomane partnerriik või -piirkond eesmärgiga tagada arengukoostöö jaoks sidus poliitikaraamistik, mis on kooskõlas AKV-ELi partnerluslepingu üldeesmärgi ja reguleerimisala, eesmärkide ja üldpõhimõtetega ning kõnealuse lepingu IV lisa artiklites 2, 8 ja 12a sätestatud põhimõtetega.

Strateegiadokumentide ettevalmistamine ja rakendamine toimub kooskõlas selliste abi tõhusust käsitlevate põhimõtetega nagu riigi omavastutus, partnerlus, koordineerimine, ühtlustamine, abi saavate riikide või piirkondade süsteemidega vastavusse viimine, läbipaistvus, vastastikune vastutus ja keskendumine tulemuste saavutamisele, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 2. Kavandamisperiood tuleb viia ajaliselt vastavusse partnerriigi strateegiliste tsüklitega.

2. Asjaomase partnerriigi või -piirkonna nõusolekul ei ole strateegiadokumenti vaja

a)	riikide või piirkondade jaoks, millel on olemas arengukava kujul arengustrateegia või sarnane arengudokument, mille komisjon on mitmeaastase sihtprogrammi vastuvõtmisel asjaomase alusena heaks kiitnud;

b)	riikide või piirkondade jaoks, mille puhul liit ja liikmesriigid on kokku leppinud ühises mitmeaastases programmdokumendis;

c)	riikide või piirkondade jaoks, kus on juba olemas ühine raamdokument, milles sätestatakse ulatuslik liidu strateegia suheteks kõnealuse partnerriigi või -piirkonnaga, sealhulgas liidu arengupoliitika;

d)	piirkondade jaoks, millel on liiduga ühiselt kokku lepitud strateegia;

e)	riikide jaoks, kus liit kavatseb viia oma strateegia ajaliselt kooskõlla enne 1. jaanuari 2017 algava uue riikliku tsükliga; sellistel juhtudel sisaldab mitmeaastane sihtprogramm, mis hõlmab ajavahemikku 2014. aastast kuni uue riikliku tsükli alguseni, liidu meetmeid asjaomase riigi jaoks.

3. Strateegiadokumente ei ole vaja nende riikide ega piirkondade jaoks, millele liidu rahalistest vahenditest käesoleva määruse alusel tehtav esialgne eraldis ei ületa 2014.–2020. aastal 50 miljonit eurot. Sellistel juhtudel sisalduvad liidu meetmed nende riikide või piirkondade jaoks mitmeaastases sihtprogrammis.

Kui lõigetes 2 ja 3 osutatud valikud ei ole partnerriigi või -piirkonna jaoks vastuvõetavad, koostatakse strateegiadokument.

4. Välja arvatud artikli 4 lõikes 3 osutatud asjaoludel, koostatakse mitmeaastased sihtprogrammid partnerriigi või -piirkonnaga peetava dialoogi alusel, tuginedes käesolevas artiklis osutatud strateegiadokumentidele või sarnastele dokumentidele ning kokkuleppel asjaomase riigi või piirkonnaga.

Käesoleva määruse kohaldamisel võib käesoleva artikli lõike 2 punktis b sätestatud ühist mitmeaastast programmdokumenti, mis on kooskõlas käesolevas lõikes kehtestatud põhimõtete ja tingimustega, sealhulgas soovituslike rahaeraldistega, käsitada kooskõlas artiklis 14 sätestatud menetlusega ning partnerriigi või -piirkonna nõusolekul mitmeaastase sihtprogrammina.

5. Mitmeaastastes sihtprogrammides määratakse kindlaks liidu rahastamiseks valitud prioriteetsed valdkonnad, erieesmärgid, oodatavad tulemused, tulemusnäitajad ja rahaeraldiste soovituslik jaotus nii üldiselt kui ka prioriteetsete valdkondade kaupa. Samuti selgitatakse neis, kuidas annavad kavandatud programmid panuse käesolevas artiklis osutatud riigi üldisesse strateegiasse ja muutuste kava eesmärkide saavutamisse.

Kooskõlas abi tulemuslikkuse põhimõtetega väldib AKV-sisene strateegia killustumist ning tagab vastastikuse täiendavuse ja tõelise lisandväärtuse riiklike ja piirkondlike programmidega.

6. Peale riikide ja piirkondade programmdokumentide koostavad komisjon ja AKV riigid AKV sekretariaadi vahendusel kooskõlas AKV-ELi partnerluslepingu IV lisa artiklites 12–14 kehtestatud põhimõtetega ühiselt AKV-sisese strateegiadokumendi ja sellega seotud mitmeaastase sihtprogrammi.

7. Artikli 4 lõikes 3 osutatud erisätetest võivad saada artikli 6 lõikes 1 osutatud erikaalutlusi arvesse võttes eritoetusprogrammid.

Artikkel 6

Kavandamine kriisi-, kriisijärgses või ebakindlas olukorras olevate riikide ja piirkondade jaoks

1. Kriisi-, kriisijärgses või ebakindlas olukorras olevate või sagedaste loodusõnnetustega riikide ja piirkondade programmdokumentide koostamisel tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta asjaomase elanikkonna, riikide või piirkondade haavatavust, erivajadusi ja tingimusi.

Liit on jätkuvalt täielikult pühendunud sellele, et rakendada uus kokkulepe tegevuse kohta ebakindlates riikides ja selle põhimõtted, sealhulgas keskendudes rahu kindlustamise ja riigi ülesehitamise viiele eesmärgile, millega tagatakse kohalik omavastutus, ning viies need vastavusse uue kokkuleppe rakendamise osana välja töötatud riiklike kavadega.

Tähelepanu tuleb pöörata konflikti ennetamise ja lahendamise, riigi ülesehitamise ja rahu kindlustamise, konfliktijärgse lepitamise ja taastusmeetmetele, keskendudes eriti kaasavale ja õiguspärasele poliitikale, julgeolekule, õigusküsimustele, majanduslikele alustele ja suutlikkuse suurendamisele seoses teenuste vastutustundliku ja õiglase osutamisega. Erilist tähelepanu pööratakse naiste rollile ja laste perspektiivile nendes protsessides.

Juhul kui partnerriigid või -piirkonnad on vahetult kaasatud kriisi-, kriisijärgsesse või ebakindlasse olukorda või neid selline olukord mõjutab, pannakse erilist rõhku hädaabi ning taastus- ja arenguabi koordineerimise kiirendamisele kõigi asjaomases valdkonnas tegutsejate seas, sealhulgas poliitiliste algatuste puhul, et pakkuda abi üleminekul hädaolukorrast arenguetappi. Programmides, mis on kavandatud riikidele või piirkondadele, mis on ebakindlas olukorras või kus esineb pidevalt loodusõnnetusi, nähakse ette, kuidas suurõnnetusteks valmis olla ja neid vältida ning selliste õnnetuste tagajärgi likvideerida, samuti käsitletakse kriisidele vastuvõtlikkust ja tugevdatakse vastupanuvõimet.

2. Riikides või piirkondades, kus on kriisi- või kriisijärgne või ebakindel olukord, võidakse korraldada riigi või piirkonna koostööstrateegia eriotstarbeline läbivaatamine. Selle läbivaatamise tulemusena võidakse kavandada eraldi kohandatud strateegia, et tagada üleminek pikaajalisele koostööle ja arengule, edendades humanitaar- ja arengupoliitika vahendite paremat koordineerimist ja ühelt teisele üleminekut.

Artikkel 7

Programmdokumentide kinnitamine ja muutmine

1. Programmdokumendid, sealhulgas neis esitatud soovituslikud eraldised, kinnitab komisjon artiklis 14 sätestatud menetluse kohaselt.

Samal ajal kui programmdokumendid edastatakse EAFi komiteele, edastab komisjon need teavitamise eesmärgil ka parlamentaarsele ühisassambleele, järgides täielikult käesoleva määruse IV jaotise kohast otsustuste tegemise korda.

Seejärel kinnitab programmdokumendid asjaomane AKV riik või piirkond vastavalt AKV-ELi partnerluslepingu IV lisas sätestatule. Riigid või piirkonnad, kellel puudub allkirjastatud programmdokument, jäävad rahastamiskõlblikuks käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 sätestatud tingimustel.

2. Strateegiadokumente ja mitmeaastaseid sihtprogramme, sealhulgas neis esitatud soovituslikke eraldisi, võib kohandada, võttes arvesse AKV-ELi partnerluslepingu IV lisa artiklites 5, 11 ja 14 ette nähtud läbivaatamisi.

Kooskõlas käesoleva määruse artikli 2 lõikega 4 ja artikli 3 lõikega 2 ning tuginedes varasemale EAFile ja muudele kogemustele seoses stiimulitega, sealhulgas saadud õppetunnid, võib riikidele eraldatavaid soovituslikke summasid täiendada muu hulgas tulemustel põhineva mehhanismi kaudu. Sellega seoses tuleb teha kättesaadavaks vahendid, võimalusel kuni valitsemistava stimuleerimise toetuse mahuvahemikuni 10. EAFi raames, et pakkuda stiimuleid tulemustele suunatud reformide tegemiseks kooskõlas muutuste kavaga ja AKV-ELi partnerluslepingus sätestatud kohustuste täitmiseks, märkides samal ajal, et ebakindlas ja haavatavas olukorras olevatele riikidele võimaldatakse erikohtlemist tagamaks, et nende erivajadusi on nõuetekohaselt arvesse võetud. EAFi komitee peab kooskõlas käesoleva määruse artikli 14 lõikega 2 arvamuste vahetuse tulemustel põhineva mehhanismi kohta.

3. Artiklis 14 sätestatud menetlust kohaldatakse ka sisuliste muudatuste suhtes, millega muudetakse märkimisväärselt strateegiat, selle programmdokumente ja/või selle vahendite kavandatud jaotust. Seejärel kinnitab asjaomane AKV riik või piirkond vajaduse korral programmdokumentide vastavad lisad.

4. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral, nagu kriisi või sellise olukorra puhul, mis ohustab vahetult demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi, sealhulgas artikli 6 lõikes 2 osutatud juhtudel, võib selleks, et muuta artiklis 5 osutatud programmdokumente, kasutada artikli 14 lõikes 4 osutatud menetlust.

III JAOTIS

RAKENDAMINE

Artikkel 8

Üldine rakendusraamistik

AKV riikidele ja piirkondadele antavat abi, mida haldavad AKV-ELi partnerluslepingu alusel komisjon ja EIP, rakendatakse kooskõlas sisekokkuleppe artikli 10 lõikes 2 osutatud finantsmäärusega („EAFi finantsmäärus”).

Artikkel 9

Tegevusprogrammide, üksikmeetmete ja erimeetmete vastuvõtmine

1. Komisjon võtab vastu iga-aastased tegevusprogrammid, tuginedes artiklis 5 osutatud programmdokumentidele.

Korduva tegevuse korral võib komisjon võtta kuni kolmeks aastaks vastu ka mitmeaastased tegevusprogrammid.

Vajaduse korral ja kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, võib meetme vastu võtta üksikmeetmena enne või pärast iga-aastase või mitmeaastase tegevusprogrammi vastuvõtmist.

2. Tegevusprogrammid ja üksikmeetmed töötab välja komisjon koos partnerriigi või -piirkonnaga, kaasates kohapeal esindatud liikmesriike ja kooskõlastades seda tegevust vajaduse korral teiste rahastajatega, eriti ühise kavandamise korral, ja EIPga. Liikmesriike, kes ei ole kohapeal esindatud, teavitatakse kohapealsest tegevusest.

Tegevusprogrammid sisaldavad iga ettenähtud meetme konkreetset kirjeldust. Kõnealuses kirjelduses täpsustatakse seatud eesmärgid, oodatavad tulemused ja peamised toimingud.

Kirjelduses määratakse kindlaks oodatavad tulemused seoses väljundite, tulemuste ja mõjudega, koos kvantifitseeritud või kvalifitseeritud eesmärkidega, ning neis selgitatakse seoseid nende vahel ja seoseid mitmeaastases sihtprogrammis seatud eesmärkidega. Väljunditel ja põhimõtteliselt ka tulemustel on konkreetsed, mõõdetavad ja realistlikud näitajad, koos lähteolukorra ja ajaga seotud sihttasemetega, mis on nii suures ulatuses kui võimalik vastavuses partnerriigi või -piirkonna enda väljundite ja sihttasemetega. Kui see on asjakohane, viiakse läbi kulude ja tulude analüüs.

Kirjelduses määratakse kindlaks riskid koos ettepanekutega nende leevendamiseks, kui see on asjakohane, konkreetse valdkonna konteksti analüüs ja peamised sidusrühmad, rakendamismeetodid, eelarve ja soovituslik ajakava ning eelarvetoetuse puhul summade väljamaksmise kriteeriumid, sealhulgas võimalikud muutuvad osad. Samuti täpsustatakse selles mis tahes seotud toetusmeetmeid ning järelevalve, auditeerimise ja hindamise korda.

Kui see on asjakohane, osutatakse kirjelduses vastastikusele täiendavusele EIP praeguse või kavandatava tegevusega partnerriigis või piirkonnas.

3. Artikli 4 lõikes 3 osutatud juhtudel ning ettenägematu ja nõuetekohaselt põhjendatud vajaduse korral või erakorralistel asjaoludel võib komisjon vastu võtta erimeetmeid, sealhulgas selleks, et lihtsustada üleminekut hädaabilt pikaajalisele arengutegevusele või meetmetele, et valmistada inimesi paremini ette korduvate kriisidega toime tulema.

4. Lõikes 1 sätestatud tegevusprogrammid ja üksikmeetmed, mille puhul liidu rahaline abi ületab 5 miljonit eurot, ning erimeetmed, mille puhul liidu rahaline abi ületab 10 miljonit eurot, võtab vastu komisjon kooskõlas käesoleva määruse artiklis 14 sätestatud menetlusega. Selle menetluse järgimist ei nõuta allapoole kõnealuseid künniseid jäävate tegevusprogrammide ja meetmete ning nende mitteoluliste muudatuste puhul. Mitteolulised muudatused on tehnilised kohandamised, näiteks rakendusperioodi pikendamine, vahendite ümberjaotamine prognoositud eelarve raames või eelarve suurendamine või vähendamine vähem kui 20 % võrra võrreldes esialgse eelarvega, kuid ületamata 10 miljonit eurot, tingimusel et kõnealused muudatused ei mõjuta märkimisväärselt algse tegevusprogrammi või meetme eesmärke. Sellisel juhul võtab komisjon tegevusprogrammid ja meetmed ning nende mitteolulised muudatused vastu ning teavitab ühe kuu jooksul nende vastuvõtmisest EAFi komiteed.

Iga liikmesriik võib taotleda tegevusprogrammis konkreetse projekti või programmi tühistamist, mis on esitatud EAFi komiteele kooskõlas käesoleva määruse artiklis 14 sätestatud menetlusega. Kui sellist taotlust toetab liikmesriikide blokeeriv vähemus, nagu on sätestatud artikli 8 lõikes 3 koostoimes sisekokkuleppe artikli 8 lõikega 2, võtab komisjon tegevusprogrammi vastu ilma asjaomase projekti või programmita. Välja arvatud juhul, kui komisjon kooskõlas EAFi komitee liikmesriikide seisukohtadega ei soovi jätkata tühistatud projekti või programmi, esitatakse tühistatud projekt või programm hilisemas etapis uuesti EAFi komiteele väljaspool tegevusprogrammi üksikmeetme kujul, mille võtab seejärel vastu komisjon vastavalt käesoleva määruse artiklis 14 sätestatud menetlusele.

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral, nagu kriisi, loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste või sellise olukorra puhul, mis ohustab vahetult demokraatiat, õigusriiki, inimõigusi või põhivabadusi, võib komisjon võtta käesoleva määruse artikli 14 lõikes 4 osutatud menetlust järgides vastu üksikmeetmed või erimeetmed või olemasolevate tegevusprogrammide ja meetmete muudatused.

5. Komisjon võtab kooskõlas käesoleva määruse artiklis 14 sätestatud menetlusega vastu eritegevusprogrammid, mis on ette nähtud sisekokkuleppe artiklis 6 osutatud toetuskulude katteks. Kõik toetuskulude tegevusprogrammidesse tehtavad muudatused võetakse vastu sama menetluse kohaselt.

6. Keskkonnatundlike projektide puhul (eelkõige, kui neil on tõenäoliselt märkimisväärne negatiivne keskkonnaalane ja/või sotsiaalne mõju, mis on tundlik, mitmesugune või enneolematu) viiakse projekti tasandil läbi asjakohane keskkonnaalane sõelumine, sealhulgas seoses kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse alase ning nendega seotud sotsiaalse mõjuga, ning vajaduse korral keskkonnamõju hindamine. Kõnealuse sõelumise puhul juhindutakse rahvusvaheliselt tunnustatud praktikatest. Kui see on asjakohane, kasutatakse valdkondlike programmide rakendamisel keskkonnamõju strateegilist hindamist. Tagada tuleb huvitatud sidusrühmade kaasamine keskkonnamõju hindamisse ja avalikkuse juurdepääs selle tulemustele.

Artikkel 10

Liikmesriikide täiendavad osamaksud

1. Liikmesriigid võivad teha komisjonile või EIP-le omal algatusel vabatahtlikke osamaksusid kooskõlas sisekokkuleppe artikli 1 lõikega 9, et aidata saavutada AKV-ELi partnerluslepingu eesmärke, mis jäävad väljapoole ühist kaasrahastamise korda. Sellised osamaksud ei mõjuta 11. EAFi kohaselt eraldatavate vahendite kogusummat. Neid käsitletakse samal viisil nagu sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 2 osutatud liikmesriikide korrapäraseid osamakse, välja arvatud sisekokkuleppe artiklite 6 ja 7 kohaldamisel, mille jaoks võib kahepoolse kaasrahastamise lepinguga näha ette erikorra.

2. Sihtotstarbelisi assigneeringuid eraldatakse üksnes nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks reageerimiseks artikli 4 lõikes 3 osutatud erakorralistele asjaoludele. Sel juhul käsitatakse komisjonile tehtud vabatahtlikke osamaksusid kooskõlas EAFi finantsmäärusega sihtotstarbelise tuluna.

3. Täiendavad vahendid integreeritakse käesolevas määruses osutatud abi kavandamisse, läbivaatamisprotsessi ning iga-aastastesse tegevusprogrammidesse, üksikmeetmetesse ja erimeetmetesse ning nende puhul järgitakse partnerriigi või -piirkonna omavastutuse põhimõtet.

4. Kõik iga-aastaste tegevusprogrammide, üksikmeetmete ja erimeetmete muudatused võtab vastu komisjon kooskõlas artikli 9 sätetega.

5. Liikmesriigid, kes teevad komisjonile või EIP-le täiendavaid vabatahtlikke osamakseid, et aidata saavutada AKV-ELi partnerluslepingu eesmärke, teavitavad selliste osamaksude tegemisest eelnevalt nõukogu ja EAFi komiteed või investeerimisrahastu komiteed.

Artikkel 11

Maksud, tollimaksud ja muud lõivud

Liidu abi ei tekita konkreetseid makse, tollimakse ega muid lõive ning ei põhjusta nende kogumist.

Ilma et see piiraks AKV-ELi partnerluslepingu IV lisa artikli 31 kohaldamist, võivad sellised maksud, tollimaksud ja muud lõivud olla rahastamiskõlblikud EAFi finantsmääruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 12

Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon võtab vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve kelmuse/pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse eest ennetavate meetmetega, tõhusate kontrollidega ning juhul, kui avastatakse eeskirjade eiramise juhtumeid, alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2. Komisjonil või selle esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida või rahvusvaheliste organisatsioonide puhul kooskõlas asjaomaste organisatsioonidega saavutatud kokkulepetega kontrollida nii dokumentide põhjal kui ka kohapeal kõiki abisaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on rahastatud käesoleva määruse alusel liidu vahenditest.

3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (13) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (14) sätestatud korras, eesmärgiga teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepingu puhul on esinenud kelmust/pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöökokkulepped, lepingud, toetuslepingud ja toetuse andmise otsused sätteid, millega antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge õigus viia vastavalt oma pädevusele läbi selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspektsioone.

Artikkel 13

Eeskirjad kodakondsuse ja päritolu kohta seoses riigihangete, toetuste ja muude toetuse andmise menetlustega

Eeskirjad kodakondsuse ja päritolu kohta seoses riigihangete, toetuste ja muude toetuse andmise menetlustega on kindlaks määratud AKV-EL partnerluslepingu IV lisa artiklis 20.

IV JAOTIS

OTSUSTE TEGEMISE KORD

Artikkel 14

EAFi komitee vastutusala

1. Sisekokkuleppe artikli 8 kohaselt loodud EAFi komitee esitab oma arvamuse kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetlusega.

EIPga seotud küsimustes toimuvates EAFi komitee menetlustes osaleb EIP vaatleja.

2. EAFi komitee ülesanded on sätestatud käesoleva määruse II ja III jaotises:

a)	liidu abi kavandamine 11. EAFi raames ja abi kavandamise läbivaatamine, keskendudes eelkõige riikide, piirkondade ja AKV-sisestele strateegiatele, ning

liidu abi rakendamise ja hindamise järelevalve, mis hõlmab muu hulgas hinnangut sellele, milline on abi mõju vaesuse vähendamisele, valdkondlikke aspekte, valdkondadevahelisi küsimusi, kohapeal liikmesriikide ja teiste rahastajatega tehtava koordineerimise toimimist ning artiklis 2 osutatud abi tõhususe põhimõtete rakendamisel tehtud edusamme.

Eelarvetoetuse programmide puhul, mille kohta on EAFi komitee väljendanud positiivset arvamust, kuid mis on rakendamise käigus peatatud, teavitab komisjon eelnevalt komiteed peatamisest ja sellele järgnevast otsusest väljamaksed taastada.

Liikmesriigid võivad igal ajal paluda komisjonil anda EAFi komiteele teavet ning korraldada arvamuste vahetamine käesolevas lõikes osutatud ülesannetega seotud küsimustes. Sellise arvamuste vahetamise alusel võivad liikmesriigid koostada soovitused, mida komisjon arvesse võtab.

3. Kui EAFi komiteelt taotletakse arvamust, esitab komisjoni esindaja EAFi komiteele sisekokkuleppe artikli 8 lõikes 5 osutatud EAFi komitee töökorda käsitlevas nõukogu otsuses sätestatud tähtaja jooksul võetavate meetmete kavandi. EAFi komitee esitab oma arvamuse tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, kuid mis ei ole pikem kui 30 päeva. Arvamuste vahetamises osaleb ka EIP. Arvamus esitatakse sisekokkuleppe artikli 8 lõikes 3 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamusega, kusjuures liikmesriikide hääli arvestatakse sisekokkuleppe artikli 8 lõikes 2 sätestatud korras.

Kui EAFi komitee on oma arvamuse esitanud, võtab komisjon meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata.

Kui kõnealused meetmed ei ole EAFi komitee arvamusega siiski kooskõlas, teatab komisjon sellest viivitamata nõukogule. Sellisel juhul lükkab komisjon meetmete kohaldamise edasi ajavahemiku võrra, mis üldjuhul ei ületa 30 päeva alates sellise teatamise kuupäevast, kuid mida võib erakorraliste asjaolude korral pikendada veel kuni 30 päeva võrra. Selle ajavahemiku jooksul võib nõukogu sama kvalifitseeritud häälteenamusega kui EAFi komitee vastu võtta teistsuguse otsuse.

4. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral, nagu on sätestatud artikli 7 lõikes 4 ja artikli 9 lõikes 4, võtab komisjon vastu meetmed, ilma et neid esitataks eelnevalt EAFi komiteele, ja neid kohaldatakse viivitamata ning need jäävad jõusse seni, kuni kehtib vastuvõetud või kohandatud dokument, tegevusprogramm või meede.

Hiljemalt 14 päeva pärast meetmete vastuvõtmist esitab eesistuja meetmed arvamuse saamiseks EAFi komiteele.

Juhul kui EAFi komitee esitab kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 negatiivse arvamuse, tühistab komisjon viivitamata esimese lõigu kohaselt vastu võetud meetmed.

Artikkel 15

Aafrika rahutagamisrahastu

AKV-siseses sihtprogrammis nähakse ette Aafrika rahutagamisrahastu vahendid. Kõnealuseid vahendeid võib täiendada piirkondlike sihtprogrammidega. Kohaldatakse järgmist erimenetlust:

Aafrika Liidu taotlusel, mille on heaks kiitnud AKV suursaadikute komitee, koostab komisjon mitmeaastased tegevusprogrammid, milles määratakse kindlaks taotletavad eesmärgid, võimalike sekkumiste ulatus ja laad ning rakenduskord; kokkulepitud aruandluse vorm täpsustatakse sekkumistasandil. Iga tegevusprogrammi lisas kirjeldatakse iga võimaliku sekkumisviisi puhul selle laadist, ulatusest ja kiireloomulisusest sõltuvat otsuste tegemise konkreetset korda;

tegevusprogramme, sealhulgas nende punktis a osutatud lisa, ning nende mis tahes muudatusi arutatakse asjaomastes nõukogu ettevalmistavates töörühmades ning poliitika- ja julgeolekukomitees ning enne, kui komisjon need vastu võtab, kiidab alaliste esindajate komitee need sisekokkuleppe artikli 8 lõike 3 kohaselt kvalifitseeritud häälteenamusega heaks;

c)	tegevusprogrammid, välja arvatud nende punktis a osutatud lisa, on komisjoni ja Aafrika Liidu vahel sõlmitava rahastamislepingu aluseks;

iga rahastamislepingu kohane sekkumine tuleb eelnevalt heaks kiita poliitika- ja julgeolekukomitees; asjaomaseid nõukogu ettevalmistavaid töörühmi teavitatakse või, vähemalt siis, kui tuleb rahastada uusi rahutagamisoperatsioone, nendega konsulteeritakse õigel ajal enne tegevusprogrammide edastamist poliitika- ja julgeolekukomiteele kooskõlas punktis a osutatud otsuste tegemise korraga, et tagada lisaks sõjalisele ja julgeolekumõõtmele ka kavandatavate meetmete arengu ja rahastamisega seotud aspektide arvesse võtmine. Ilma et see piiraks rahutagamisoperatsioonide rahastamist, pööratakse erilist tähelepanu ametliku arenguabina tunnustatud tegevusele;

e)	komisjon koostab nõukogu või EAFi komitee taotlusel nende teavitamiseks igal aastal tegevusaruande vahendite kasutamise kohta, eristades ametliku arenguabiga seotud kulukohustused ja väljamaksed muudest kulukohustustest ja väljamaksetest.

Esimese mitmeaastase tegevusprogrammi lõpus vaatavad liit ja selle liikmesriigid läbi Aafrika rahutagamisrahastu tulemused ja menetlused ning arutavad valikuid seoses edasiste rahastamisvõimalustega. Sellega seoses ja selleks, et rajada Aafrika rahutagamisrahastule kindlam alus, peavad liit ja selle liikmesriigid arutelusid, käsitledes nii rahutagamisoperatsioonide (sealhulgas EAFist rahastatavad operatsioonid) rahastamisvahendite küsimust kui ka küsimust jätkusuutliku liidu toetuse andmise kohta Aafrika juhitud rahutagamisoperatsioonidele pärast 2020. aastat. Lisaks viib komisjon läbi Aafrika rahutagamisrahastu hindamise hiljemalt 2018. aastal.

Artikkel 16

Investeerimisrahastu komitee

1. EIP egiidi all sisekokkuleppe artikli 9 kohaselt moodustatud investeerimisrahastu komitee koosneb liikmesriikide esindajatest ja ühest komisjoni esindajast. Komiteesse on kutsutud osalema ka nõukogu peasekretariaadi vaatleja ja Euroopa välisteenistuse vaatleja. Iga liikmesriik ja samuti komisjon nimetab ühe esindaja ja ühe asendaja. Järjepidevuse tagamiseks valivad investeerimisrahastu komitee liikmed investeerimisrahastu komitee eesistuja endi hulgast kaheks aastaks. Komitee sekretariaadi- ja tugiteenused tagab EIP. Hääletamisõigus on ainult liikmesriikide määratud investeerimisrahastu komitee liikmetel või asendusliikmetel.

Nõukogu võtab ühehäälse otsusega vastu investeerimisrahastu komitee töökorra, võttes aluseks komisjoniga konsulteerimise järel koostatud EIP ettepaneku.

Investeerimisrahastu komitee teeb otsused kvalifitseeritud häälteenamusega. Hääli arvestatakse sisekokkuleppe artiklis 8 sätestatud korras.

Investeerimisrahastu komitee tuleb kokku vähemalt neli korda aastas. EIP või investeerimisrahastu komitee liikmete taotlusel võib kooskõlas selle töökorraga kutsuda kokku lisakoosolekuid. Peale selle võib investeerimisrahastu komitee esitada kirjaliku menetluse teel kooskõlas oma töökorraga arvamuse.

2. Investeerimisrahastu komitee kiidab heaks

a)	investeerimisrahastu rakendamisel järgitavad tegevussuunised;

b)	investeerimisrahastu investeerimisstrateegiad ja äriplaanid, sealhulgas tulemusnäitajad, võttes aluseks AKV-ELi partnerluslepingu eesmärgid ja liidu arengupoliitika üldpõhimõtted;

c)	investeerimisrahastu aastaaruanded;

d)	kõik investeerimisrahastut käsitlevad üldised poliitikadokumendid, sealhulgas hindamisaruanded.

3. Investeerimisrahastu komitee esitab oma arvamuse

a)	AKV-ELi partnerluslepingu II lisa artikli 2 lõike 7 ja artikli 4 lõike 2 punkti b alusel intressitoetuse andmise ettepanekute kohta. Sellistel juhtudel esitab komitee arvamuse ka sellise intressitoetuse kasutamise kohta;

b)	ettepanekute kohta toetada investeerimisrahastust projekte, mille kohta komisjon on esitanud negatiivse arvamuse;

c)	muude investeerimisrahastuga seotud ettepanekute kohta, mille aluseks on rahastu tegevussuunistes kindlaks määratud üldpõhimõtted;

d)	ettepanekute kohta, mis on seotud EIP tulemuste mõõtmise raamistiku väljatöötamisega sellises ulatuses, et sellist raamistikku saaks kohaldada operatsioonidele AKV-ELi partnerluslepingu raames.

Selleks et lihtsustada heakskiitmisprotsessi väikesemahuliste meetmete puhul, võib investeerimisrahastu komitee esitada pooldava arvamuse EIP esitatud ettepanekute kohta, mis käsitlevad ülderaldisi (seoses intressitoetuste või tehnilise abiga) või üldlubasid (seoses laenamise või omakapitaliga), mille EIP eraldab seejärel ilma investeerimisrahastu komitee ja/või komisjoni täiendava arvamuseta konkreetsetele projektidele, võttes arvesse ülderaldisi või üldlube käsitlevaid kriteeriume, sealhulgas projekti kohta eraldatavat maksimumsummat.

Lisaks võivad EIP juhtorganid aeg-ajalt taotleda investeerimisrahastu komitee arvamust kõigi rahastamisettepanekute või nende teatavate kategooriate kohta.

4. EIP esitab investeerimisrahastu komiteele õigel ajal kõik küsimused, mille puhul on lõigete 2 ja 3 kohaselt nõutav investeerimisrahastu komitee heakskiit või arvamus. Kõik investeerimisrahastu komiteele arvamuse saamiseks esitatud ettepanekud tehakse rahastu tegevussuunistes sätestatud asjakohaste kriteeriumide ja põhimõtete kohaselt.

5. EIP teeb tihedat koostööd komisjoniga ning vajaduse korral koordineerib oma tegevust teiste rahastajatega. Eelkõige

koostab või vaatab EIP koostöös komisjoniga läbi lõike 2 punktis a osutatud investeerimisrahastu tegevussuunised. EIP vastutab suuniste järgimise eest ning tagab, et tema toetatavate projektide puhul austatakse rahvusvahelisi sotsiaalseid ja keskkonnanorme ning et need on sidusad AKV-ELi partnerluslepingu eesmärkide, ühenduse arengupoliitika üldpõhimõtete ja riikide või piirkondade asjakohaste koostööstrateegiatega;

b)	palub EIP investeerimisstrateegiate, äriplaanide ja üldiste poliitikadokumentide koostamisel komisjoni arvamust;

c)	teavitab EIP komisjoni enda hallatavatest projektidest kooskõlas artikli 18 lõikega 1. Projekti hindamise etapis palub EIP komisjoni arvamust selle kohta, kas projekt on vastavuses riikide või piirkondade asjakohaste koostööstrateegiaga või vajaduse korral investeerimisrahastu üldeesmärkidega;

välja arvatud lõike 3 punktis a osutatud ülderaldisega hõlmatud intressitoetuste puhul, palub EIP projekti hindamise etapis komisjonilt nõusolekut ka selle kohta, et kõik investeerimisrahastu komiteele esitatud intressitoetuste ettepanekud on vastavuses AKV-ELi partnerluslepingu II lisa artikli 2 lõikega 7 ja artikli 4 lõikega 2 ning investeerimisrahastu tegevussuunistes kindlaksmääratud kriteeriumidega.

Komisjoni arvamus loetakse pooldavaks või komisjon loetakse ettepanekuga nõustunuks, kui ta ei esita kolme nädala jooksul pärast ettepaneku esitamist ettepaneku kohta negatiivset arvamust. Rahandussektori või avaliku sektori projekte käsitlevate arvamuste ning intressitoetuste puhul võib komisjon nõuda, et lõplik projekti ettepanek esitataks talle arvamuse avaldamiseks või heakskiitmiseks kaks nädalat enne kõnealuse ettepaneku saatmist investeerimisrahastu komiteele.

6. EIP ei võta ühtegi lõike 3 punktides a, b või c osutatud meedet, kui ta ei ole saanud investeerimisrahastu komiteelt pooldavat arvamust.

Saanud investeerimisrahastu komiteelt pooldava arvamuse, teeb EIP otsuse ettepaneku kohta oma korra kohaselt. Eelkõige võib ta otsustada jätta ettepanekuga ette nähtud meede võtmata. EIP teavitab investeerimisrahastu komiteed ja komisjoni korrapäraselt igast oma otsusest jätta ettepanekuga ette nähtud meede võtmata.

Omavahenditest antavate laenude ja investeerimisrahastu investeeringute kohta, mille puhul investeerimisrahastu komitee arvamust ei nõuta, teeb EIP ettepaneku kohta otsuse oma korra kohaselt ning investeerimisrahastu puhul rahastu tegevussuuniste ja rahastu komitee heakskiidetud investeerimisstrateegiate kohaselt.

Olenemata investeerimisrahastu komitee negatiivsest arvamusest intressitoetuse andmise ettepaneku kohta võib EIP anda kõnealuse laenu ilma intressitoetuseta. EIP teavitab investeerimisrahastu komiteed ja komisjoni korrapäraselt igast oma otsusest laenu anda.

EIP võib investeerimisrahastu tegevussuunistes sätestatud tingimustel ning tingimusel, et laenu oluline eesmärk või investeerimisrahastu kõnealune investeering ei muutu, otsustada muuta investeerimisrahastu sellise laenu või investeeringu tingimusi, mille kohta investeerimisrahastu komitee on esitanud lõike 3 kohase pooldava arvamuse, või ükskõik millise sellise laenu tingimusi, mille kohta investeerimisrahastu komitee on esitanud seoses intressitoetustega pooldava arvamuse. Eelkõige võib EIP otsustada suurendada laenusummat või investeerimisrahastu investeeringut kuni 20 %.

Selline suurendamine võib AKV-ELi partnerluslepingu II lisa artikli 2 lõikes 7 osutatud intressitoetusega projektide puhul kaasa tuua intressitoetuse väärtuse võrdelise suurenemise. EIP teavitab investeerimisrahastu komiteed ja komisjoni korrapäraselt igast oma otsusest nii toimida. Kui intressitoetuse suurendamist taotletakse AKV-ELi partnerluslepingu II lisa artikli 2 lõike 7 kohaste projektide puhul, esitab investeerimisrahastu komitee oma arvamuse enne EIP otsust.

7. EIP haldab investeerimisrahastu investeeringuid ja kõiki investeerimisrahastu kontol hoitavaid vahendeid kooskõlas AKV-ELi partnerluslepingu eesmärkidega. EIP võib eelkõige osaleda selliste juriidiliste isikute juhtimis- ja järelevalveorganite töös, millesse investeerimisrahastu on investeerinud, ning võib kooskõlas investeerimisrahastu tegevussuunistega võtta, kasutada ja muuta investeerimisrahastu nimel õigusi.

V JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Kolmanda riigi või piirkonna osalemine

Selleks et tagada liidu abi sidusus ja tõhusus, võib komisjon otsustada, et sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud vahendeid tohib anda AKV riikide hulka mittekuuluvatele arengumaadele ja AKV riikide osalusega piirkondlikele integratsiooniasutustele, kes edendavad piirkondlikku koostööd ja integratsiooni, mille jaoks võib anda teistest liidu välistegevuse rahastamisvahenditest liidu abi, kui asjaomane projekt või programm on piirkondliku või piiriülese iseloomuga ning vastab AKV-ELi partnerluslepingu IV lisa artiklile 6. ÜMTd, millel on õigus saada liidu abi otsuse 2013/755/EL kohaselt, ja liidu äärepoolseimad piirkonnad võivad samuti osaleda piirkondlikes koostööprojektides ja -programmides ja nende territooriumide ja piirkondade osalemise võimaldamiseks eraldatakse vahendid lisaks sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punkti a alapunktis i osutatud vahenditele. Arvesse tuleks võtta eesmärki tugevdada liikmesriikide, liidu äärepoolseimate piirkondade, ÜMTde ja AKV riikide koostööd ning vajaduse korral tuleks luua koordineerimismehhanismid. Sellised rahalised vahendid ja nõukogu määruses (EL) 2015/323 (15) osutatud rahastamisviise käsitlevad sätted võidakse ette näha strateegiadokumentides ja mitmeaastastes sihtprogrammides ning käesoleva määruse artiklis 9 osutatud tegevusprogrammides ja meetmetes.

Artikkel 18

EAFi abiga seotud järelevalve, aruandlus ja hindamine

1. Komisjon ja EIP kontrollivad korrapäraselt oma tegevust ja rahastatud meetmeid ning vaatavad läbi oodatud tulemuste saavutamisel tehtud edusammud. Komisjon hindab ka oma valdkondlike strateegiate ja meetmete mõju ja tulemusi ning kavandamise tõhusust, kasutades selleks vajaduse korral sõltumatut välishindamist. Nõukogu ettepanekuid sõltumatute välishindamiste kohta võetakse nõuetekohaselt arvesse. Hindamisel tuleks lähtuda OECD arenguabi komitee heade tavade põhimõtetest ning selle käigus tuleks püüda, soolist võrdõiguslikkust arvesse võttes, kindlaks teha, kas konkreetsed eesmärgid on saavutatud, sõnastada soovitused ja esitada tõendid saadud kogemustest õppimise hõlbustamiseks, eesmärgiga täiustada edasist tegevust. Need hindamised viiakse läbi eelnevalt kindlaks määratud selgete, läbipaistvate ning vajaduse korral riigipõhiste ja mõõdetavate näitajate alusel.

EIP teavitab komisjoni ja liikmesriike korrapäraselt nende projektide rakendamisest, mida rahastatakse EIP hallatavatest 11. EAFi vahenditest, järgides investeerimisrahastu tegevussuunistes sätestatud korda.

2. Komisjon saadab oma hindamisaruanded, koos talituste vastusega peamistele soovitustele, EAFi komitee vahendusel liikmesriikidele ja teavitamise eesmärgil EIP-le. Mis tahes hindamist, sealhulgas soovitusi ja järelmeetmeid, võib arutada EAFi komitees liikmesriigi taotlusel. Sellistel juhtudel esitab komisjon ühe aasta pärast EAFi komiteele aruande kokkulepitud järelmeetmete rakendamise kohta. Tulemusi kasutatakse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.

3. Komisjon kaasab käesoleva määruse alusel antava liidu abi hindamise etappi sobilikus ulatuses kõik asjaomased sidusrühmad ning võib vajaduse korral korraldada liikmesriikide, teiste rahastajate ja arengupartneritega ühishindamisi.

4. Komisjon jälgib 11. EAFi (sealhulgas mitmeaastaste sihtprogrammide) rakendamisel tehtud edusamme ja esitab nõukogule alates 2016. aastast igal aastal aruande rakendamise kohta. Aruanne hõlmab oluliste väljundite ja tulemuste analüüsi ning võimaluse korral liidu rahalise abi panust mõjusse. Sel eesmärgil luuakse tulemusraamistik. See aruanne saadetakse ka Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

5. Iga-aastane aruanne sisaldab riikide, piirkondade ja koostöövaldkondade kaupa ka teavet eelmisel aastal rahastatud meetmete, järelevalve- ja hindamistulemuste ning asjaomaste arengupartnerite kaasamise kohta, samuti teavet kulukohustuste täitmiseks ja makseteks ettenähtud assigneeringute kohta. Samuti sisaldab see algselt ettenähtud ja saavutatud tulemuste kvalitatiivset analüüsi, tuginedes muu hulgas järelevalvesüsteemidest pärinevatele andmetele ja järelmeetmetele seoses saadud õppetundidega.

6. Aruandes kasutatakse võimaluse korral konkreetseid ja mõõdetavaid näitajaid abi rolli kohta AKV-ELi partnerluslepingu eesmärkide saavutamisel. Aruanne sisaldab peamisi saadud õppetunde ja varasemate aastate hindamiste käigus esitatud soovituste põhjal võetud järelmeetmeid. Kui see on võimalik ja asjakohane, hinnatakse aruandes ka abi tulemuslikkuse põhimõtete järgimist, sealhulgas uuenduslike finantsinstrumentide puhul.

7. Liit ja liikmesriigid teostavad hiljemalt 2018. aasta lõpuks tulemuste läbivaatamise, hinnates maksekohustuste täitmise ja väljamaksete seisu ning antud abi tulemusi ja mõju, võttes aluseks väljundi, tulemuse ja mõju näitajad, millega mõõdetakse vahendite kasutamise tõhusust ja EAFi tulemuslikkust. Samuti käsitletakse nende meetmete panust, mida rahastati AKV-ELi partnerluslepingu eesmärkide ja liidu prioriteetide saavutamiseks vastavalt muutuste kavas sätestatule. Läbivaatamine teostatakse komisjoni ettepaneku põhjal.

8. EIP annab investeerimisrahastu komiteele teavet investeerimisrahastu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta. AKV-ELi partnerluslepingu II lisa artikli 6b kohaselt kontrollitakse investeerimisrahastu üldiseid tulemusi 11. EAFi ühise vahe- ja lõppläbivaatamise käigus. Vaheläbivaatamise teostab sõltumatu välisekspert koostöös EIPga ja selle tulemused tehakse investeerimisrahastu komiteele kättesaadavaks.

Artikkel 19

Kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutused

Kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kogukulutusi hinnatakse igal aastal vastu võetud programmdokumentide põhjal. Välistamata nende olemasolu korral täpsemate meetodite kasutamist, kohaldatakse EAFi raames eraldatud rahaliste vahendite suhtes OECD metoodikal (nn Rio markerid) põhinevat iga-aastast jälgimissüsteemi, mis on integreeritud liidu programmide tulemusjuhtimise olemasolevatesse meetoditesse, et kvantifitseerida kliimameetmete ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kulutused, mis on registreeritud hindamistes ja iga-aastastes aruannetes, artiklis 9 osutatud tegevusprogrammide, üksikmeetmete ja erimeetmete tasandil.

Artikkel 20

Euroopa välisteenistus

Käesolevat määrust kohaldatakse kooskõlas otsusega 2010/427/EL.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. märts 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

D. REIZNIECE-OZOLA

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(3) ELT L 173, 26.6.2013, lk 67.

(4) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(5) Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta (EÜT L 163, 2.7.1996, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020 (ELT L 77, 15.3.2014, lk 44).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 234/2014, millega luuakse partnerluse rahastamisvahend koostööks kolmandate riikidega (ELT L 77, 15.3.2014, lk 77).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 235/2014, 11. märts 2014, millega luuakse rahastamisvahend demokraatia ja inimõiguste jaoks kogu maailmas (ELT L 77, 15.3.2014, lk 85).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+”: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

(11) Sisekokkulepe nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel ühenduse abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2008–2013) alusel vastavalt AKV-EÜ koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingu neljandat osa (ELT L 247, 9.9.2006, lk 32).

(12) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(14) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(15) Nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/323, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 17).

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/17

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/323,

2. märts 2015,

mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust (3),

võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Tuleks määrata kindlaks üksikasjalikud eeskirjad liikmesriikide osamaksude kohta sisekokkuleppega asutatud 11. Euroopa Arengufondi („EAF”).

(2)	Tuleks kehtestada tingimused, millest lähtudes kontrollikoda rakendab oma volitusi 11. EAFi suhtes.

(3)

Tuleks määrata kindlaks 11. EAFi üksikasjalikud finantsrakenduseeskirjad, mis käsitlevad eelkõige kohaldatavaid põhimõtteid, fondi vahendite koosseisu, finantsjuhtimises osalejaid ja üksusi, kellele on usaldatud eelarve täitmine, rahastamisotsuseid, kulukohustusi ja makseid, rahastamisvorme, sealhulgas hanked, toetused, rahastamisvahendid ja liidu usaldusfondid, raamatupidamise aastaaruande esitamist ja raamatupidamisarvestust, kontrollikoja poolt läbiviidavat välisauditit ja eelarve täitmise heakskiitmist Euroopa Parlamendi poolt ning samuti Euroopa Investeerimispanga (EIP) hallatavat investeerimisrahastut.

(4)

Lihtsuse ja sidususe nimel tuleks käesolev määrus nii palju kui võimalik ühtlustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 (5). Ühtlustada tuleks otseste viidete kaudu kõnealustele määrustele ning see peaks ühest küljest võimaldama teha hõlpsasti kindlaks 11. EAFi rahalise rakendamise erijooni ja teisest küljest vähendama liidu rahastamiseeskirjade mitmekesisust välistegevuse valdkonnas, mis koormab ülemääraselt abisaajaid, komisjoni ja teisi osalisi.

(5)

Tuleks meenutada, et 11. EAFi rakendamise raamistik koosneb peale käesoleva määruse veel mitmest dokumendist, nimelt AKV-ELi partnerluslepingust, eelkõige selle IV lisast; sisekokkuleppest; nõukogu otsusest 2013/755/EL (6) („ÜMTde assotsieerimise otsus”) ning nõukogu määrusest (EL) 2015/322 (7) („rakendusmäärus”).

(6)	11. EAFi vahendite kasutamisel tuleks juhinduda ühtsuse ja eelarve õigsuse, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõttest. Arvestades, et 11. EAF hõlmab mitut aastat, ei tohiks eelarve aastasuse põhimõte 11. EAFi suhtes kehtida.

(7)	Sisekokkuleppe artikli 6 kohaseid vahendeid 11. EAFi programmitöö mõju suurendavate meetmete toetuseks tuleks kasutada ka 11. EAFi finantshalduse ja prognoosimise parandamiseks.

(8)	Finantsjuhtimises osalejaid, nimelt eelarvevahendite käsutajaid ja peaarvepidajaid, nende ülesannete delegeerimist ja nende vastutust käsitlevad eeskirjad tuleks ühtlustada määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, kuna komisjon kasutab 11. EAFi rakendamisel samu täitevvolitusi.

(9)

Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad, mille kohaselt komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutaja kehtestab tihedas koostöös Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna („AKV”) riikide rühma („AKV riigid”) või ülemeremaade ja -territooriumide („ÜMTd”) määratud riikliku, piirkondliku, AKV-sisese või territoriaalse eelarvevahendite käsutajaga toimingute nõuetekohase teostamise tagamiseks vajaliku korra AKV riikide ning ÜMTdega.

(10)

Kaudset eelarve täitmist käsitlevad eeskirjad, mis hõlmavad eelarve täitmise ülesannete andmist ning selle tingimuste ja piiride määramist, tuleks ühtlustada määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012. Peale selle tuleks lisada selline eelarve täitmise ülesannete edasi delegeerimist käsitlev säte, nagu on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013, (8) et tagada välistegevuse ühtne rahastamine. Käesolev määrus peaks sellegipoolest sisaldama erisätteid riikliku eelarvevahendite käsutaja ajutiste asendajate kohta, AKV riikide ning ÜMTde poolt teenusepakkujale ülesannete andmise kohta ning liidu finantshuvide kaitse tugevdamise kohta kaudse eelarve täitmise korral koos AKV riikide ning ÜMTdega.

(11)

Ehkki EAFi eelarvet ei täideta koostöös liikmesriikidega, peaks käesolev määrus võimaldama, et ühelt poolt AKV riikide ning ÜMTde ja teiselt poolt liidu äärepoolseimate piirkondade piirkondliku koostöö raamistikus saab EAFi vahendeid ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust liidu äärepoolseimatele piirkondadele rakendada sama üksus, tehes seda EAFi vahendite puhul kooskõlas käesoleva määrusega ning Euroopa Regionaalarengu Fondi puhul koostöös liikmesriikidega.

(12)	Rahastamisotsuseid käsitlevad sätted tuleks ühtlustada määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 vastavate sätetega selles osas, milles komisjon rakendab 11. EAFi.

(13

Kulukohustusi käsitlevad eeskirjad tuleks ühtlustada määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 omadega, välja arvatud esialgsed kulukohustused, mida ei tohiks 11. EAFis olla. Peale selle tuleks juhul, kui see on vajalik AKV riikide või ÜMTde poolt kaudse eelarve täitmise raames teostatavate meetmete jaoks, näha ette tähtaegade pikendamine.

(14)	Maksete tegemise tähtajad tuleks ühtlustada määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatutega. Erisätted tuleks kehtestada juhuks, kui AKV riike ning ÜMTsid ei volitata tegema makseid kaudse eelarve täitmise raames ja kui seega komisjon jätkab maksete tegemist abisaajatele.

(15)

Mitmesugused rakendussätted, milles käsitletakse siseaudiitorit, head haldust ja õiguskaitset, IT-süsteemi, elektroonilisi ülekandeid, e-haldust, haldus- ja finantskaristusi ning menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldava keskandmebaasi kasutamist, tuleks ühtlustada määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 vastavate sätetega. Peale selle tuleks juhul, kui 11. EAFi rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames koos AKV riikide ning ÜMTdega, halduskaristuste kohaldamise abil tõhustada ja selgitada liidu finantshuvide kaitset.

(16)

Hankeid, toetusi, auhindu ja eksperte käsitlevad eeskirjad tuleks ühtlustada määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatutega. Rahastamisvahendeid ja liidu usaldusfonde reguleerivad eeskirjad tuleks 11. EAFi erijooni arvestades ühtlustada teatavate kohandustega. ÜMTdele antava eelarvetoetuse puhul tuleks võtta arvesse institutsioonilisi sidemeid asjaomaste liikmesriikidega.

(17)

AKV riikidele ning ÜMTdele peaks vajaduse korral olema kättesaadav lühiajaline tehniline abi ja nõu, mida pärast üleminekuprotsessi liiduga ühinenud liikmesriigid said TAIEXi programmi alusel, millega neil olid head kogemused. Et sellisest abist ja nõust pikas perspektiivis kasu saada, peaks olema võimalik asjakohaselt toetada valitsemistava ja avaliku sektori reformi alaste eriteadmiste ja -pädevustega keskusi.

(18)	Raamatupidamise aastaaruande esitamist ja raamatupidamisarvestust ning välisauditit ja eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevad eeskirjad peaksid peegeldama määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 omi, et tagada rakendamise ja aruandluse ühtne raamistik.

(19)	Tuleks kehtestada tingimused, mille kohaselt EIP haldab 11. EAFi teatavaid vahendeid.

(20)	Sätted, milles käsitletakse kontrollikoja teostatavat kontrolli EIP hallatavate 11. EAFi vahendite üle, peaksid olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 287 lõikega 3 ette nähtud kontrollikoja, EIP ja komisjoni vahelise kolmepoolse kokkuleppega.

(21)	Üleminekusätetes tuleks kehtestada eeskirjad eelmiste Euroopa arengufondide jääkide ja tulude kohtlemise ning käesoleva määruse kohaldamise kohta kõnealuste fondidega seotud jääktoimingute suhtes.

(22)	Et võimaldada 11. EAFi programmide aegsat kavandamist ja rakendamist, peaks käesolev määrus jõustuma kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

ESIMENE OSA

PÕHISÄTTED

I JAOTIS

Reguleerimisese, reguleerimisala ja üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega nähakse ette 11. Euroopa Arengufondi vahenditest toimuva rahastamise ning selle raamatupidamise aastaaruande esitamise ja auditeerimise eeskirjad.

Artikkel 2

Suhe määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012

1. Kui ei ole selgesõnaliselt teisiti ette nähtud, loetakse et käesolevas määruses esitatud otseviited määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 sätetele hõlmavad ühtlasi viiteid delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 vastavatele sätetele.

2. Käesolevas määruses esitatud viiteid määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kehtivatele sätetele ei loeta 11. EAFi suhtes asjakohatuid menetlussätteid hõlmavaks, eriti neid, mis käsitlevad õiguse andmist võtta vastu delegeeritud õigusakte.

3. Siseviited määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 või delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 ei muuda viidatud sätteid 11. EAFi suhtes kaudselt kohaldatavateks.

4. Käesolevas määruses kasutatud mõistetel on sama tähendus, mis määruses (EL, Euratom) nr 966/2012, välja arvatud kõnealuse määruse artikli 2 punktides a–e osutatud mõistete puhul.

Järgnevaid määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 mõisteid määratletakse järgmiselt:

a) „eelarve” või „eelarveline”— 11. EAF;

b) „eelarveline kulukohustus”— kulukohustus;

c) „institutsioon”— komisjon;

d) „assigneeringud” või „tegevusassigneeringud”— 11. EAFi vahendid;

e) „eelarverida” või „rida eelarves”— eraldis;

f) „põhiakt”— asjaomasest kontekstist sõltuvalt sisekokkulepe, ÜMTde assotsieerimise otsus või rakendusmäärus;

g) „kolmandad riigid”— kõik abi saavad riigid või territooriumid, mis kuuluvad 11. EAFi geograafilisse kohaldamisalasse.

5. Käesoleva määruse tõlgendamisel püütakse säilitada sidusus määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, välja arvatud juhul, kui selline tõlgendamine oleks vastuolus 11. EAFi erijoontega, nagu on sätestatud AKV-ELi partnerluslepingus, sisekokkuleppes, ÜMTde assotsieerimise otsuses või rakendusmääruses.

Artikkel 3

Ajavahemikud, kuupäevad ja tähtajad

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud tähtaegade suhtes nõukogu määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 (9).

Artikkel 4

Isikuandmete kaitse

Käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (11) nõuete kohaldamist.

Kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklit 29, mis käsitleb teavet isikuandmete edastamise kohta auditi eesmärgil.

II JAOTIS

Finantspõhimõtted

Artikkel 5

Finantspõhimõtted

11. EAFi vahendeid rakendatakse kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a)	ühtsus ja eelarve õigsus,

b)	arvestusühik,

c)	kõikehõlmavus,

d)	sihtotstarbelisus,

e)	usaldusväärne finantsjuhtimine,

f)	läbipaistvus.

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 6

Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõte

Kõik kogutud tulud ja tehtud kulud fikseeritakse EAFi raamatupidamisarvestuses.

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 8 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 8 lõike 4 esimest lõiku.

Artikkel 7

Arvestusühiku põhimõte

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 19 euro kasutamise kohta kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 8

Kõikehõlmavuse põhimõte

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 9 kohaldamist, peab kogutulu katma kavandatavate maksete kogusumma.

Kõik tulud ja kulud kirjendatakse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata, ilma et see piiraks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 23 (mahaarvamist ja vahetuskursierinevuste korrigeerimist käsitlevad eeskirjad) kohaldamist.

Siiski vähendab käesoleva määruse artikli 9 lõike 2 punktis c osutatud tulu automaatselt nende kulukohustuste makseid, millelt see tulu tekkis.

Liit ei või 11. EAFi raames laenu võtta.

Artikkel 9

Sihtotstarbeline tulu

1. Sihtotstarbelist tulu kasutatakse konkreetsete kulukategooriate rahastamiseks.

2. Sihtotstarbeliste tulude hulka kuuluvad:

liikmesriikide ja kolmandate riikide – sealhulgas mõlemal juhul nende avalik-õiguslike asutuste ning üksuste või füüsiliste isikute – ning rahvusvaheliste organisatsioonide rahaline osalus teatavates välisabiprojektides või -programmides, mida vastavalt rakendusmääruse artiklile 10 rahastab liit ja haldab komisjon või EIP nende nimel;

b)	teatavad sihtotstarbelised tulud, nagu sihtkapitalina saadud tulu, toetused, kinked ja annakud;

c)	tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest sissenõude järel;

d)	eelmaksetelt kogunenud intressitulu vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 8 lõikele 4;

e)	tagasimaksed ja tulu, mis tekib rahastamisvahenditest vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 140 lõikele 6;

f)	tulu, mis tekib tagastatud maksudest vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 23 lõike 3 punktile b.

3. Lõike 2 punktides a ja b osutatud sihtotstarbelise tuluga rahastatakse rahastaja määratud kulukategooriaid tingimusel, et komisjon selle heaks kiidab.

Lõike 2 punktides e ja f osutatud sihtotstarbelise tuluga rahastatakse selliseid kulukategooriaid, mis sarnanevad nendega, millest kõnealune tulu tekkis.

4. Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 184 lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis.

5. Lõike 2 punktis b osutatud sihtotstarbelise tulu suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 22 lõikeid 1 ja 2, mis käsitlevad annetusi. Pidades silmas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 22 lõiget 2, tohib annetusi vastu võtta vaid nõukogu loal.

6. 11. EAFi vahendid, mis vastavad sihtotstarbelisele tulule, tehakse automaatselt kättesaadavaks, kui komisjon on tulu kätte saanud. Saada olevate summade eelarvestus muudab aga 11. EAFi vahendid kättesaadavaks lõike 2 punktis a osutatud sihtotstarbelise tulu puhul, kui leping liikmesriigiga on sõlmitud eurovääringus; makseid kõnealuse tulu arvel võib teha alles siis, kui see on kätte saadud.

Artikkel 10

Sihtotstarbelisuse põhimõte

11. EAFi vahendid nähakse ette sihtotstarbeliselt konkreetseteks eesmärkideks AKV riikide ning ÜMTde kaupa ja vastavalt peamistele koostöövahenditele.

AKV riikide osas on need vahendid ette nähtud AKV-ELi partnerluslepingu Ic lisas esitatud finantsprotokolliga. Vahendite sihtotstarbe (esialgsed assigneeringud) määramisel lähtutakse ka sisekokkuleppe ja rakendusmääruse sätetest ning peetakse silmas sisekokkuleppe artikli 6 kohaste programmitöö ja rakendamisega seotud toetuskulude katteks reserveeritud vahendeid.

ÜMTde osas on need instrumendid ette nähtud ÜMTde assotsieerimise otsuse neljandas osas ja II lisas. Nende vahendite sihtotstarbe määramisel võetakse arvesse ka selle lisa artikli 3 lõikes 3 sätestatud eraldamata vahendite reservi ning selle artikli 1 lõike 1 punkti c kohasteks uuringuteks või tehnilise abi meetmeteks mõeldud vahendeid.

Artikkel 11

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte

1. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 30 lõikeid 1 ja 2, milles käsitletakse säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtet. Ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõike 3 punkti a, ei kohaldata delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklit 18.

2. Püstitatakse konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja ajastatud eesmärke. Nende saavutamist jälgitakse tulemuslikkuse näitajate abil.

3. Otsuste tegemise parandamiseks, eelkõige käesoleva määruse artiklis 21 osutatud liikmesriikide osamaksude kindlaksmääramise põhjendamiseks ja täpsustamiseks, on vaja järgmisi hindamisi:

a)	11. EAFi vahendite kasutamisele eelneb kavandatava toimingu hindamine, mis hõlmab delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 18 lõikes 1 loetletud elemente;

b)	toimingu suhtes kohaldatakse järelhindamist, et tagada kasutatud vahendite vastavus kavandatud eesmärkidele.

4. Käesoleva määruse VIII jaotises ette nähtud rahastamisvormid ja käesoleva määruse artiklis 17 ette nähtud rakendusmeetodid valitakse selle alusel, kas nende abil on võimalik saavutada meetmete konkreetseid eesmärke ja anda tulemusi, võttes arvesse eelkõige kontrollimisega seotud kulusid, halduskoormust ja prognoositud mittevastavuste riski. Toetuste puhul kaalutakse selle raames ühekordsete maksete, kindlasummaliste maksete ja ühikukulude kasutamist.

Artikkel 12

Sisekontroll

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 32.

Artikkel 13

Läbipaistvuse põhimõte

1. 11. EAFi rakendatakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

2. Sisekokkuleppe artikli 7 kohane iga-aastane kulukohustuste, maksete ja nõutavate aastaste osamaksude summa kalkulatsioon avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 4 kohaldamist, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 35 lõike 2 esimest lõiku ja artikli 35 lõiget 3, milles käsitletakse vahendite saajaid käsitleva ja muu teabe avaldamist. Delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 21 lõike 2 teise lõigu tähenduses tähendab mõiste „asukoht” vajaduse korral, kui abisaajaks on füüsiline isik, NUTS 2 taseme piirkonnaga samaväärset piirkonda.

4. 11. EAFi raames rahastatavaid meetmeid võidakse rakendada paralleelse või ühise kaasrahastamisega.

Paralleelse kaasrahastamise korral jagatakse meede mitmeks selgelt eristatavaks osaks, millest igaüht rahastavad erinevad kaasrahastavad partnerid nii, et rahastamise lõppkasutust on alati võimalik kindlaks teha.

Ühise kaasrahastamise puhul jaotatakse meetme kogukulud kaasrahastavate partnerite vahel ning vahendid ühendatakse nii, et meetme konkreetsete tegevuste rahastamisallikat ei ole hiljem enam võimalik kindlaks teha. Sellistel juhtudel peab toetus- ja hankelepingute tagantjärele avalikustamine, nagu on nõutud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 35 lõike 2 esimeses lõigus ja lõikes 3, olema kooskõlas volitatud üksuse eeskirjadega, kui neid on.

5. Rahalise abi andmisel võtab komisjon vajaduse korral vajalikud meetmed, et tagada liidu finantsabi nähtavus. See hõlmab meetmeid, millega kehtestatakse liidu vahendite saajatele nähtavusnõuded, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhud. Komisjon vastutab saaja nõuete täitmise järelevalve eest.

III JAOTIS

11. EAFi vahendid ja selle rakendamine

Artikkel 14

11. EAFi vahendite allikad

11. EAFi vahendid koosnevad sisekokkuleppe artikli 1 lõigetes 2, 4 ja 6 osutatud ülemmäärast, sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 9 osutatud vahenditest ning käesoleva määruse artiklis 9 osutatud muust sihtotstarbelisest tulust.

Artikkel 15

11. EAFi ülesehitus

11. EAFi tulud ja kulud liigitatakse nende liigi või neile määratud kasutusotstarbe järgi.

Artikkel 16

11. EAFi rakendamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt

1. Komisjon asub täitma liidu kohustusi, mis on määratletud AKV-ELi partnerluslepingu artiklis 57 ja ÜMTde assotsieerimise otsuses. Selleks rakendab ta 11. EAFi tulud ja kulud kooskõlas käesoleva määruse käesoleva ja 3. osaga omal vastutusel ja 11. EAFi vahendite piires.

2. Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada 11. EAFi vahendite kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt.

Artikkel 17

Eelarve täitmise viisid

1. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 56 ja 57.

2. Kui käesoleva artikli lõigete 3–5 sätetega ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa IV jaotise peatükis 2 ning nimetatud määruse artiklites 188 ja 193 ette nähtud eelarve täitmise viise käsitlevaid eeskirju. Nimetatud määruse artikli 58 lõike 1 punkti b ja artiklit 59 koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise kohta aga ei kohaldata.

3. Volitatud üksused tagavad ühtsuse liidu välispoliitikaga ja võivad anda eelarve täitmise ülesanded üle muudele üksustele komisjoni suhtes kehtivatega samaväärsetel tingimustel. Nad täidavad igal aastal oma kohustused vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikele 5. Auditiarvamus esitatakse ühe kuu jooksul pärast aruande ja vahendite haldaja kinnituse esitamist ning seda võetakse arvesse komisjoni kinnituses.

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis ii osutatud rahvusvahelised organisatsioonid ja nimetatud määruse artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktides v ja vi osutatud liikmesriikide asutused, kellele komisjon on delegeerinud eelarve täitmisega seotud ülesandeid, võivad samuti delegeerida eelarve täitmisega seotud ülesandeid asjakohase tegutsemis- ja finantssuutlikkusega mittetulundusühendustele komisjoni suhtes kohaldatavate tingimustega samaväärsetel tingimustel.

AKV riigid ning ÜMTd võivad anda eelarve täitmise ülesandeid edasi ka oma osakondade piires ja teenuslepingu alusel eraõiguslikele asutustele. Kõnealused asutused valitakse avatud, läbipaistva, proportsionaalse ja mittediskrimineeriva menetluse alusel, vältides huvide konflikte. Teenuslepingu tingimused määratakse kindlaks rahastamislepingus.

4. Kui 11. EAFi rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames koos AKV riikide või ÜMTdega, siis komisjon, ilma et see piiraks avaliku sektori hankija rollis olevate AKV riikide või ÜMTde kohustusi:

a)	nõuab vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 80 vajaduse korral maksmisele kuuluvad summad abisaajalt sisse, sealhulgas otsuse alusel, mis jõustatakse tingimustel, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 299;

b)	kui asjaolud nõuavad, võib määrata haldus- ja/või finantskaristusi tingimustel, mis on sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 109.

Rahastamisleping sisaldab selleks sätteid komisjoni ning AKV riigi või ÜMT koostöö kohta.

5. Liidu rahalist abi võib anda toetusena rahvusvahelistele, piirkondlikele või riiklikele fondidele, näiteks fondidele, mille on loonud või mida haldavad EIP, liikmesriigid, partnerriigid ja -piirkonnad või rahvusvahelised organisatsioonid, et suurendada mitme rahastaja poolset ühisrahastamist, või mille on rajanud üks või mitu rahastajat projektide ühiseks rakendamiseks.

Kui see on asjakohane, edendatakse liidu finantsasutuste vastastikust juurdepääsu muude organisatsioonide loodud rahastamisvahenditele.

IV JAOTIS

Finantsjuhtimises osalejad

Artikkel 18

Üldsätted finantsjuhtimises osalejate ja nende vastutuse kohta

1. Komisjon tagab igale finantsjuhtimises osalejale ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ning lepingu, kus on üksikasjalikult määratletud osaleja ülesanded, õigused ja kohustused.

2. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 64 ülesannete lahususe kohta.

3. Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa IV jaotise IV peatükki finantsjuhtimises osalejate vastutuse kohta kohaldatakse mutatis mutandis.

Artikkel 19

Eelarvevahendite käsutaja

1. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 65, 66 ja 67, milles käsitletakse vastavalt eelarvevahendite käsutajat, tema volitusi ja ülesandeid ning liidu delegatsioonide juhtide volitusi ja ülesandeid.

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 66 lõikes 9 osutatud iga-aastane tegevusaruanne hõlmab lisana tabeleid, milles esitatakse eraldiste, riikide, territooriumide, piirkondade või allpiirkondade kaupa eelarveaasta kulukohustuste, assigneeritud summade ja tehtud maksete kogusummad ning koondsummad alates vastava EAFi avamisest.

2. Kui komisjoni vastutav eelarvevahendite käsutaja saab teada probleemidest 11. EAFi vahendite haldamisega seotud menetlustes, võtab ta koos määratud riikliku, piirkondliku, AKV-sisese või territoriaalse eelarvevahendite käsutajaga olukorra parandamiseks ühendust kõigi vajalike isikutega ning võtab mis tahes vajalikke meetmeid. Kui riiklik, piirkondlik, AKV-sisene või territoriaalne eelarvevahendite käsutaja ei täida või ei suuda täita talle AKV-ELi partnerluslepingu või ÜMTde assotsieerimise otsusega määratud ülesandeid, võib komisjoni vastutav eelarvevahendite käsutaja asuda ajutiselt eelnimetatu kohale ning tegutseda tema nimel ja eest. Sellisel juhul võib komisjon saada tekkinud täiendava halduskoormuse eest hüvitist asjaomasele AKV riigile või ÜMT-le eraldatud vahenditest.

Artikkel 20

Peaarvepidaja

1. 11. EAFi peaarvepidajaks on komisjoni peaarvepidaja.

2. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 68, välja arvatud selle lõike 1 teine lõik, ja artiklit 69, milles käsitletakse vastavalt peaarvepidaja volitusi ja ülesandeid ning volitusi, mida peaarvepidaja võib delegeerida. Delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklit 54 ja artikli 57 lõiget 3 ning artikli 58 lõike 5 teist lõiku ja artikli 58 lõiget 6 ei kohaldata.

V JAOTIS

Tulutoimingud

Artikkel 21

Aastane osamaks ja selle osad

1. Kooskõlas sisekokkuleppe artikliga 7 määratakse aastase osamaksu ülemmäär N + 2 aastaks ja aastane osamaks N + 1 aastaks ning selle maksmine kolmes osas kindlaks käesoleva artikli lõigetes 2–7 sätestatud korra kohaselt.

Iga liikmesriigi makstavad osamaksu osad kehtestatakse selliselt, et need oleksid proportsionaalsed asjaomase liikmesriigi poolt 11. EAFi makstavate osamaksudega, mis on sätestatud sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 2.

2. Komisjon esitab N aasta 15. oktoobriks ettepaneku, mis sisaldab järgmist:

a)	aastase osamaksu ülemmäär N + 2 aastaks;

b)	aastane osamaks N + 1 aastaks;

c)	N + 1 aasta osamaksu esimese osa suurus;

d)	statistilisel lähenemisel põhinev hinnanguline mittesiduv prognoos aastate N + 3 ja N + 4 eeldatava aastase osamaksu kohta.

Nõukogu teeb kõnealuse ettepaneku suhtes otsuse N aasta 15. novembriks.

Liikmesriigid maksavad N + 1 aasta osamaksu esimese osa hiljemalt N + 1 aasta 21. jaanuariks.

3. Komisjon esitab N + 1 aasta 15. juuniks ettepaneku, mis sisaldab järgmist:

a)	N + 1 aasta osamaksu teise osa suurus;

b)	N + 1 aasta osamaks, mida on muudetud vastavalt tegelikele vajadustele, juhtudel kui aastane osamaks erineb tegelikest vajadustest vastavalt sisekokkuleppe artikli 7 lõikele 3.

Nõukogu teeb ettepaneku suhtes otsuse hiljemalt 21 kalendripäeva möödudes pärast komisjoni ettepaneku esitamist.

Liikmesriigid maksavad osamaksu teise osa hiljemalt 21 kalendripäeva möödudes pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist.

4. Võttes arvesse EIP prognoose investeerimisrahastu haldamise ja toimingute, sealhulgas EIP rakendatavate intressitoetuste kohta, koostab komisjon N + 1 aasta 15. juuniks kulukohustuste ja maksete ning N aastal makstud ja N + 1 aastal ning N + 2 aastal nõutavate aastaste osamaksude summa kalkulatsiooni ja edastab selle nõukogule. Komisjon esitab liikmesriikide aastased osamaksud ning samuti EAFist veel maksta oleva summa, tehes vahet EIP ja komisjoni osal. N + 1 ja N + 2 aasta määrade aluseks on suutlikkus tagada tegelikult ettepanekule vastav vahendite tase, püüdes samal ajal vältida märkimisväärseid erinevusi eri aastate vahel ja märkimisväärset eelarveaasta lõppsaldot.

5. Komisjon esitab N + 1 aasta 10. oktoobriks ettepaneku, mis sisaldab järgmist:

a)	N + 1 aasta osamaksu kolmanda osa suurus;

b)	N + 1 aasta osamaks, mida on muudetud vastavalt tegelikele vajadustele, juhtudel kui aastane osamaks erineb tegelikest vajadustest vastavalt sisekokkuleppe artikli 7 lõikele 3.

Nõukogu teeb ettepaneku suhtes otsuse hiljemalt 21 kalendripäeva möödudes pärast komisjoni ettepaneku esitamist.

Liikmesriigid maksavad osamaksu kolmanda osa hiljemalt 21 kalendripäeva möödudes pärast nõukogu otsuse vastuvõtmist.

6. Teatava aasta osamaksu osade kogusumma ei ületa kõnealuseks aastaks määratud aastase osamaksu suurust. Aastase osamaksu suurus ei ületa selleks aastaks määratud ülemmäära. Ülemmäära ei suurendata, välja arvatud sisekokkuleppe artikli 7 lõike 4 kohaselt. Ülemmäära võimalik suurendamine lisatakse käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 5 osutatud ettepanekutesse.

7. N + 2 aastal iga liikmesriigi poolt makstava aastase osamaksu ülemmäär, N + 1 aasta aastane osamaks ja osamaksu osad sisaldavad järgmist:

a)	komisjoni hallatav summa ja

b)	EIP hallatav summa, sealhulgas tema hallatavad intressitoetused.

Artikkel 22

Osamaksude maksmine

1. Osamaksunõuetega kustutatakse kõigepealt järjestikku varasemate EAFide jaoks ette nähtud summad.

2. Liikmesriikide osamaksud esitatakse ja tasutakse eurodes.

3. Artikli 21 lõike 7 punktis a osutatud osamaksu kannab iga liikmesriik erikontole nimega „Euroopa Komisjon – Euroopa Arengufond”, mis on avatud asjaomase liikmesriigi keskpangas või tema määratud finantsasutuses. Osamaksude summad jäävad neile erikontodele, kuni on tarvis teha makseid. Komisjon püüab kõik raha väljavõtmised erikontodelt teha nii, et neil kontodel olevad vahendid jaguneksid alati vastavalt sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktis a esitatud osamaksude jaotusele.

Iga liikmesriik kannab käesoleva määruse artikli 21 lõike 7 punktis b osutatud osamaksu üle kooskõlas artikli 53 lõikega 1.

Artikkel 23

Üle kandmata osamaksusummadelt kogunev intress

1. Artikli 21 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud tähtaegade möödumisel on asjaomane liikmesriik kohustatud tasuma intressi järgmistel tingimustel:

intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute puhul kohaldatavale Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, mil tähtaeg möödub, ning millele lisandub kaks protsendipunkti. Intressimäärale lisandub veerand protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta;

b)	intressi makstakse ajavahemiku eest, mis algab maksetähtpäevale järgneval kalendripäeval ja lõpeb maksmiskuupäeval.

2. Käesoleva määruse artikli 21 lõike 7 punktis a osutatud osamaksu intress kantakse ühele sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 6 sätestatud kontodest.

Käesoleva määruse artikli 21 lõike 7 punktis b osutatud osamaksu intress kantakse üle investeerimisrahastusse kooskõlas käesoleva määruse artikli 53 lõikega 1.

Artikkel 24

Üle kandmata osamaksude sissenõudmine

AKV-ELi partnerluslepingu Ic lisas esitatud finantsprotokolli kehtivusaja lõppedes esitavad komisjon ja EIP vajaduse korral käesolevas määruses sätestatud tingimuste kohase nõude selle osamaksude osa kohta, mille liikmesriigid on veel kohustatud tasuma käesoleva määruse artikli 21 alusel.

Artikkel 25

Muud tulutoimingud

1. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 77–79, artikli 80 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 81–82, milles käsitletakse saada olevate summade eelarvestust, saada olevate summade kindlaksmääramist, sissenõudmise kinnitamist ja eeskirju, liidu nõuete aegumistähtaegu ja käsitlemist liikmesriikides. Sissenõudmine võib toimuda komisjoni otsusega, mis jõustatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 299.

2. Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 77 lõikele 3 ja artikli 78 lõikele 2 tuleb viidet omavahenditele mõista viitena liikmesriigi osamaksudele, mis on kindlaks määratud käesoleva määruse artiklis 21.

3. Eurodes väljendatud sissenõuete suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 83 lõiget 2. Kohalikus vääringus sissenõuete suhtes kohaldatakse seda kasutades asjaomast vääringut emiteeriva riigi keskpanga intressimäära, mis kehtis sissenõudekorralduse esitamise kuu esimesel kalendripäeval.

4. Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 84 lõikele 3 koostatakse nõuete loetelu 11. EAFi kohta eraldi ja see lisatakse käesoleva määruse artikli 44 lõikes 2 osutatud aruandesse.

5. Delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikleid 85 ja 90 ei kohaldata.

VI JAOTIS

Kulutoimingud

Artikkel 26

Rahastamisotsus

Kulukohustusele eelneb komisjoni poolt vastuvõetud rahastamisotsus.

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 84, välja arvatud selle lõige 2.

Artikkel 27

Kulukohustuste suhtes kohaldatavad eeskirjad

1. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 85, välja arvatud selle lõike 3 punkt c, artikleid 86, 87 ja 185 ja artikli 189 lõikeid 1 ja 2, milles käsitletakse kulukohustusi ja välismeetmete rakendamist. Delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 95 lõiget 2, artikli 97 lõike 1 punkte a ja e ning artiklit 98 ei kohaldata.

2. Seoses määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 189 lõike 2 kohaldamisega võidakse meetmeid rakendavate üksiklepingute ja toetuslepingute sõlmimise perioodi pikendada kauemaks kui kolm aastat pärast rahastamislepingu sõlmimist, juhul kui AKV riigid ning ÜMTd delegeerivad eelarve täitmise ülesanded vastavalt käesoleva määruse artikli 17 lõikele 3.

3. Kui 11. EAFi vahendeid rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames koos AKV riikide või ÜMTdega, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja, olles põhjenduse heaks kiitnud, pikendada määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 86 lõike 5 kolmandas lõigus osutatud kaheaastast ning nimetatud määruse artikli 189 lõike 2 teises lõigus osutatud kolmeaastast perioodi.

4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud pikendatud perioodide või määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 86 lõike 5 kolmandas lõigus ja artikli 189 lõike 2 teises lõigus osutatud perioodide lõppemisel vabastatakse kasutamata jäänud jäägid.

5. Kui meetmed võetakse AKV-ELi partnerluslepingu artiklite 96 ja 97 alusel, võidakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud pikendatud perioodid või määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 86 lõike 5 kolmandas lõigus ja artikli 189 lõike 2 teises lõigus osutatud perioodid peatada.

6. Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 87 lõike 1 punkti c ja lõike 2 punkti b kohaldamisel hinnatakse nõuetele vastavust ja õiguspärasust asjaomaste sätete, eelkõige aluslepingute, AKV-ELi partnerluslepingu, ÜMTde assotsieerimise otsuse, sisekokkuleppe ja käesoleva määruse ning kõigi nende sätete rakendamiseks vastu võetud õigusaktide alusel.

7. Iga juriidilise kohustusega nähakse komisjonile ja kontrollikojale selgesõnaliselt ette õigus kontrollida ja auditeerida ning Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) õigus uurida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki 11. EAFist vahendeid saanud abisaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid.

Artikkel 28

Kulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 88, 89 ja 90, välja arvatud viimase lõike 4 teine lõik, artiklit 91 ja artikli 184 lõiget 4.

Artikkel 29

Maksmistähtajad

1. Kui lõikes 2 ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse komisjoni tehtavate maksete suhtes määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 92.

2. Kui 11. EAFi rakendatakse kaudse eelarve täitmise raames koos AKV riikide või ÜMTdega ning komisjon teostab makseid nende nimel, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 92 lõike 1 punktis b osutatud tähtaega kõigi maksete suhtes, mida ei ole nimetatud selle lõike punktis a. Rahastamisleping sisaldab vajalikke sätteid avaliku sektori hankija õigeaegse koostöö tagamiseks.

3. Nõuded seoses hilinenud maksetega, mille eest vastutab komisjon, kaetakse sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 6 osutatud kontolt või kontodelt.

VII JAOTIS

Mitmesugused rakendussätted

Artikkel 30

Siseaudiitor

11. EAFi siseaudiitoriks on komisjoni siseaudiitor. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 99 ja 100.

Artikkel 31

IT-süsteemid, elektroonilised ülekanded ja e-haldus

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 93, 94 ja 95, milles käsitletakse toimingute ja dokumentide elektroonilist haldust, kohaldatakse 11. EAFi suhtes mutatis mutandis.

Artikkel 32

Hea haldus ja õiguskaitse

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 96 ja 97.

Artikkel 33

Menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldava keskandmebaasi kasutamine

11. EAFi rakendamiseks kasutatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 108 lõike 1 alusel loodud menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldavat keskandmebaasi, mis hõlmab andmeid taotlejate ja pakkujate ning taotlejate ja toetusesaajate kohta, kes on mõnes artiklis 106, artikli 109 lõike 1 punktis b ja artikli 109 lõike 2 punktis a nimetatud olukorras.

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 108 lõikeid 2 ja 5 ning delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikleid 142 ja 144, milles käsitletakse menetlusest kõrvalejätmise juhtumeid sisaldava keskandmebaasi kasutamist ja sellele juurdepääsu, kohaldatakse mutatis mutandis.

Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 108 lõikele 2 hõlmavad liidu finantshuvid 11. EAFi rakendamist.

Artikkel 34

Halduskokkulepped Euroopa välisteenistusega

Euroopa välisteenistus ja komisjon võivad kokku leppida üksikasjaliku korra, et lihtsustada sisekokkuleppe artikli 6 kohaste 11. EAFiga seotud kulude katteks reserveeritud vahendite kasutamist liidu delegatsioonide poolt.

VIII JAOTIS

Rahastamisvormid

Artikkel 35

Üldsätted rahastamisvormide kohta

1. Rahalise abi andmiseks käesoleva jaotise raames võib liidu, AKV riikide ning ÜMTde koostöö toimuda muu hulgas järgmistes vormides:

a)	kolmepoolsed kokkulepped, mille kaudu liit koordineerib AKV riigile, ÜMT-le või nende piirkonnale antavat abi mis tahes kolmanda riigiga;

halduskoostöö meetmed, näiteks liikmesriigi või äärepoolseima piirkonna ja AKV riigi või ÜMT või nende piirkonna avalik-õiguslike asutuste, kohalike asutuste, riigiasutuste või avalikke teenuseid osutavate eraõiguslike üksuste vaheline mestimine, samuti liikmesriikide lähetatud avaliku sektori eksperte ning nende piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi hõlmavad koostöömeetmed;

c)	valdkondlikud programmid sihipäraseks suutlikkuse suurendamiseks AKV riigis, ÜMT-l või nende piirkonnas ning neile antav lühiajaline tehniline abi ja nõu, samuti valitsemistava ja avaliku sektori reformi alaste eriteadmiste ja -pädevustega jätkusuutlike keskuste toetamine;

d)	toetus avaliku ja erasektori partnerluse loomiseks ja haldamiseks vajalike kulude rahastamiseks;

e)	valdkondliku poliitika toetusprogrammid, millega liit toetab AKV riigi või ÜMT valdkondlikku programmi, ning

f)	intressitoetused vastavalt artiklile 37.

2. Lisaks artiklites 36–42 ette nähtud rahastamisvormidele võidakse rahalist abi anda

a)	võlakergendusena rahvusvaheliselt kokkulepitud võlakergendusprogrammide alusel;

erandjuhul valdkondlike ja üldiste impordikavadena, mis võivad esineda järgmisel kujul:

—	valdkondlikud mitterahalised impordikavad;

—	valdkondlikud impordikavad, mis hõlmavad valuutaabi vastava valdkonna impordi rahastamiseks või

—	üldised impordikavad, mis hõlmavad valuutaabi mitmesuguseid tooteid hõlmava üldimpordi rahastamiseks.

3. Rahalist abi võib anda ka toetusena rahvusvahelistele, piirkondlikele või riiklikele fondidele, näiteks fondidele, mille on loonud või mida haldavad EIP, liikmesriigid või AKV riigid või ÜMTd ja nende piirkonnad või rahvusvahelised organisatsioonid, et suurendada mitme rahastaja poolset ühisrahastamist, või mille on rajanud üks või mitu rahastajat projektide ühiseks rakendamiseks.

Kui see on asjakohane, edendatakse liidu finantsasutuste vastastikust juurdepääsu muude organisatsioonide loodud rahastamisvahenditele.

4. Toetades üleminekut ja reforme AKV riikides ning ÜMTdel, tugineb liit liikmesriikide kogemustele ja õppetundidele ning annab nende kohta teavet.

Artikkel 36

Hanked

1. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 101, milles määratletakse avaliku hanke lepingud.

2. Avaliku sektori hankijaiks käesoleva määruse tähenduses on:

a)	komisjon ühe või mitme AKV riigi või ÜMT nimel ja arvel;

b)	määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 185 osutatud üksused ja isikud, kellele on delegeeritud asjaomased eelarve täitmisega seotud ülesanded.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hankijate poolt või nende nimel sõlmitud hankelepingute suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa V jaotise peatüki 1 ja teise osa IV jaotise peatüki 3 sätteid, välja arvatud:

a)	määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikkel 103, artikli 104 lõike 1 teine lõik ja artikkel 111;

b)	delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 127 lõiked 3 ja 4, artikkel 128, artiklid 134–137, artikli 139 lõiked 3–6, artikli 148 lõige 4, artikli 151 lõige 2, artikkel 160, artikkel 164, artikli 260 teine lause ning artikkel 262.

Kinnisvaralepingute suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 124 lõiget 2.

Nimetatud lõike esimest lõiku ei kohaldata eespool käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud hankijate suhtes, kui komisjon on määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 61 osutatud eelkontrollide järel lubanud neil kasutada nende oma hankemenetlusi.

4. Komisjoni enda sõlmitud hankelepingute ning kriisiohjamis-, kodanikukaitse- ja humanitaarabioperatsioonidega seotud rakendusmeetmete suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa V jaotise sätteid.

5. Juhul kui ei täideta lõikes 3 osutatud menetlusi, ei ole asjaomaste toimingute kulud 11. EAFist rahastamiseks kõlblikud.

6. Lõikes 3 osutatud hankemenetlused sätestatakse rahastamislepingus.

7. Delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 263 lõike 1 punkti a kohaldamisel on

a)	„eelteade” teade, millega hankija teeb suunavalt teatavaks selliste lepingute ja raamlepingute hinnangulise kogumaksumuse ja eseme, mille ta eelarveaasta jooksul sõlmida kavatseb, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel sõlmitavate lepingute puhul;

b)	„hanketeade” teade, mille abil hankija teeb teatavaks kavatsuse alustada menetlust lepingu või raamlepingu sõlmimiseks või delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikli 131 kohase dünaamilise hankesüsteemi loomiseks;

c)	„hankelepingu sõlmimise teade” teade, milles esitatakse lepingute, raamlepingute või dünaamilisel hankesüsteemil põhinevate lepingute sõlmimise menetluse tulemused.

Artikkel 37

Toetused

1. Kui käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa VI jaotist ja artiklit 192.

2. Toetused on 11. EAFist annetustena antavad rahalised otsetoetused, mille abil rahastatakse

a)	meedet, mille eesmärk on saavutada AKV-ELi partnerluslepingu, ÜMTde assotsieerimise otsuse või nimetatud lepingu või otsuse kohaselt vastu võetud programmi või projekti eesmärk, või

b)	punktis a osutatud eesmärki saavutada püüdva asutuse toimimist.

Toetust punkti a tähenduses võidakse anda määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 208 lõikes 1 osutatud asutustele.

3. Töötades AKV riikide ning ÜMTde sidusrühmadega, võtab komisjon rahastamise viisi, osaluse liigi, toetuse andmise korra ja toetuste haldamise haldussätete kindlaksmääramisel arvesse nende riikide ja territooriumide eripära, sealhulgas vajadusi ja konteksti, et ulatuda võimalikult laia AKV riikide ning ÜMTde sidusrühmade ringini ja nende vajadustele kõige paremini vastata ning saavutada kõige tõhusamal võimalikul viisil AKV-ELi partnerluslepingu või ÜMTde assotsieerimise otsuse eesmärgid. Innustatakse kasutama teatavaid rahastamisviise, näiteks partnerluslepingud, rahaline toetus kolmandatele isikutele, otserahastamine või piiratud rahastamiskõlblikkusega pakkumiskutsed või ühekordsed maksed.

4. Toetusteks käesoleva määruse tähenduses ei ole

a)	määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 121 lõike 2 punktides b–f, h ja i osutatud kulukategooriad;

b)	käesoleva määruse artikli 35 lõikes 2 osutatud rahaline abi.

5. Delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artikleid 175 ja 177 ei kohaldata.

Artikkel 38

Auhinnad

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa VII jaotist, välja arvatud selle artikli 138 lõike 2 teine lõik.

Artikkel 39

Eelarvetoetus

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 186.

Liidu üldine või valdkondlik eelarvetoetus põhineb vastastikusel vastutusel ja ühisel pühendumusel üldistele väärtustele ning selle eesmärk on tugevdada liidu ja AKV riikide või ÜMTde lepingulisi partnerlusi, et edendada demokraatiat, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid, toetada jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ning kaotada vaesus.

Iga otsus anda eelarvetoetust peab põhinema liidu kokkulepitud eelarvetoetuse poliitikal, selgetel kõlblikkuskriteeriumidel ning ohtude ja kasude hoolikal hindamisel.

Sellise otsuse üks peamistest määravatest teguritest on AKV riikide ning ÜMTde pühendumuse ning nende edusammude hindamine demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete valdkonnas. Eelarvetoetus diferentseeritakse, et reageerida paremini AKV riikide ning ÜMTde poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele kontekstile, võttes arvesse ebakindlaid olukordi.

Komisjon määratleb eelarvetoetuse andmisel selgelt oma tingimused ja jälgib nende täitmist, samuti toetab komisjon parlamentaarse kontrolli ja auditivõime arendamist ning suurendab läbipaistvust ja teabe kättesaadavust avalikkusele.

Eelarvetoetuse väljamaksmine sõltub AKV riikide ning ÜMTdega kokku lepitud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest.

Eelarvetoetuse andmisel ÜMTdele võetakse arvesse nende institutsioonilisi sidemeid asjaomase liikmesriigiga.

Artikkel 40

Rahastamisvahendid

Rahastamisvahendeid võidakse luua artiklis 26 osutatud rahastamisotsusega. Need on võimaluse korral alati Euroopa Investeerimispanga, mitmepoolse Euroopa finantsasutuse, näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, või kahepoolse Euroopa finantsasutuse, näiteks kahepoolse arengupanga juhtimisel ning võimalik, et ühendatud täiendavate toetustega muudest allikatest.

Komisjon võib rakendada rahastamisvahendeid kas otsese või kaudse eelarve täitmise raames, delegeerides viimasel juhul eelarve täitmisega seotud ülesanded määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktide ii, iii, v ja vi kohastele üksustele. Kõnealused üksused peavad täitma määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 nõuded ja vastama liidu eesmärkidele, normidele ja poliitikale ning lähtuma liidu vahendite kasutamisel ja selle kohta aru andmisel parimatest tavadest.

Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 2 sätestatud kriteeriume täitvaid üksusi peetakse nimetatud määruse artiklis 139 osutatud valikukriteeriumitele vastavaks. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 esimese osa VIII jaotist, välja arvatud artikli 139 lõige 1, lõike 4 esimene lõik ja lõige 5.

Rahastamisvahendeid võidakse rühmitada rakendus- ja aruandluse otstarbel eri rahastutesse.

Artikkel 41

Eksperdid

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 204 teist lõiku ja delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklit 287, milles käsitletakse tasustatud väliseksperte.

Artikkel 42

Liidu usaldusfondid

1. Kui käesoleva artikli lõikes 2 ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 187.

2. Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 187 lõike 8 kohaldamisel on pädev komitee sisekokkuleppe artiklis 8 osutatud komitee.

IX JAOTIS

Raamatupidamise aastaaruande esitamine ja raamatupidamisarvestus

Artikkel 43

11. EAFi raamatupidamisaruandlus

1. 11. EAFi raamatupidamise aastaaruanne, mis kirjeldab tema finantsseisundit iga aasta 31. detsembri seisuga, sisaldab

a)	raamatupidamisaruandeid,

b)	rakendamisaruannet.

Vastavalt artiklile 57 lisatakse raamatupidamisaruannetele EIP esitatud teave.

2. Peaarvepidaja saadab esialgse raamatupidamisaruande järgmise aasta 31. märtsiks kontrollikojale.

3. Kontrollikoda esitab järgmise aasta 15. juuniks oma märkused esialgse raamatupidamisaruande selle osa kohta, mis käsitleb neid 11. EAFi vahendeid, mille finantsjuhtimise eest vastutab komisjon, et komisjon saaks teha lõpliku raamatupidamisaruande koostamiseks vajalikud parandused.

4. Komisjon kiidab lõpliku raamatupidamisaruande heaks ja saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale hiljemalt järgmise aasta 31. juuliks.

5. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 lõike 3 teist lõiku.

6. Lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt järgmise aasta 15. novembril koos kinnitava avaldusega, mille kontrollikoda on teinud kooskõlas artikliga 49.

7. Lõigetes 2 ja 4 nimetatud esialgse ja lõpliku raamatupidamisaruande võib saata elektrooniliselt.

Artikkel 44

Raamatupidamisaruanded ja rakendamisaruanne

1. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklit 145.

2. Rakendamisaruande koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja ja see edastatakse 15. märtsiks peaarvepidajale lisamiseks 11. EAFi raamatupidamisaruannetesse. See peab andma õige ja õiglase ülevaate 11. EAFi vahendite arvel tehtud tulu- ja kulutoimingutest. See koostatakse miljonites eurodes ja see sisaldab

a)	eelarve täitmise ülevaadet, milles esitatakse kõik eelarveaasta tulu- ja kulutoimingud;

b)	eelarve täitmise ülevaate lisa, millega täiendatakse ja kommenteeritakse ülevaates esitatud teavet.

3. Eelarve täitmise ülevaade sisaldab järgmist:

a)	tabel, mis kirjeldab eraldistes eelnenud eelarveaasta jooksul toimunud muudatusi;

b)	tabel, milles esitatakse jaotuste kaupa eelarveaasta kulukohustuste, assigneeritud summade ja maksete kogusummad ning koondsummad alates 11. EAFi avamisest.

Artikkel 45

Komisjoni ja EIP poolne järelevalve ja aruandlus

1. Komisjon ja EIP teostavad kumbki oma vastutusalas järelevalvet 11. EAFi abi kasutamise üle AKV riikides, ÜMTdel ja muude abisaajate poolt ning 11. EAFi vahenditest rahastatavate projektide rakendamise üle, pöörates erilist tähelepanu AKV-ELi partnerluslepingu artiklites 55 ja 56 ning ÜMTde assotsieerimise otsuse vastavates sätetes nimetatud eesmärkide täitmisele.

2. EIP teavitab komisjoni korrapäraselt tema hallatavate 11. EAFi vahenditest rahastatavate projektide rakendamisest, järgides investeerimisrahastu tegevussuunistes sätestatud korda.

3. Komisjon ja EIP annavad liikmesriikidele teavet 11. EAFi vahendite rakendamise kohta, nagu nähakse ette rakendusmääruse artiklis 18. Komisjon saadab selle teabe kooskõlas sisekokkuleppe artikli 11 lõikega 6 kontrollikojale.

Artikkel 46

Raamatupidamisarvestus

Komisjoni hallatavate 11. EAFi vahendite suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 143 lõikes 1 osutatud raamatupidamiseeskirju. Nimetatud eeskirju kohaldatakse 11. EAFi suhtes, võttes arvesse tema tegevuse eripära.

Käesoleva määruse artiklis 44 osutatud raamatupidamisaruannete suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 144 sisalduvaid raamatupidamispõhimõtteid.

Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 151, 153, 154 ja 155.

Peaarvepidaja koostab ja kehtestab pärast vastutava eelarvevahendite käsutajaga konsulteerimist 11. EAFi toimingute suhtes kohaldatava kontoplaani.

Artikkel 47

Eelarveline raamatupidamisarvestus

1. Eelarveline raamatupidamisarvestus annab üksikasjaliku ülevaate 11. EAFi vahendite kasutamisest.

2. Eelarvelisse raamatupidamisarvestusse kirjendatakse kõik

a)	assigneeringud ja 11. EAFi vastavad vahendid,

b)	kulukohustused,

c)	eelarveaasta maksed,

d)	kindlaksmääratud võlad ja laekumised täies mahus ja ilma neid vastastikku kohandamata.

3. Kui kohustused, maksed ja võlad esitatakse riikide vääringutes, peab raamatupidamisarvestuse süsteem vajaduse korral võimaldama need kirjendada nii riikide vääringutes kui ka eurodes.

4. Üldised kulukohustused kirjendatakse eurodes komisjoni poolt vastu võetud rahastamisotsuste väärtuse alusel. Üksikud kulukohustused kirjendatakse eurodes juriidiliste kohustuste väärtuse alusel. See väärtus sisaldab vajaduse korral

a)	eraldist tagasi makstavate kulude tasumiseks tõendavate dokumentide esitamise korral;

b)	eraldist 11. EAFist rahastatavates lepingutes määratletud hinnamuutuste, koguste suurenemise ja ettenägematute kulude puhuks;

c)	finantseraldist vahetuskursside kõikumiste puhuks.

5. Kõiki kohustuste täitmist käsitlevaid raamatupidamisandmeid säilitatakse viis aastat alates artiklis 50 viidatud otsuse tegemisest, millega kiidetakse heaks 11. EAFi vahendite kasutamine eelarveaastal, mil kohustus raamatupidamise seisukohalt täidetuks loeti.

X JAOTIS

Välisaudit ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Artikkel 48

Välisaudit ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine komisjoni puhul

1. Artikli 16 kohaselt komisjoni hallatavatest 11. EAFi vahenditest rahastatavate toimingute osas teostab kontrollikoda oma volitusi vastavalt käesolevale artiklile ja artiklile 49.

2. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 159, 160 ja 161, välja arvatud selle lõige 6, artiklit 162, välja arvatud selle lõike 3 esimene lause ja lõige 5, ning artiklit 163.

3. Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 159 lõike 1 kohaldamisel võtab kontrollikoda arvesse aluslepinguid, AKV-ELi partnerluslepingut, ÜMTde assotsieerimise otsust, sisekokkulepet, käesolevat määrust ja kõiki muid nende kohaselt vastu võetud õigusakte.

4. Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 162 lõike 1 esimeses lauses sätestatud tähtaeg on 15. juuni.

5. Kontrollikoda teavitatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 56 lõikes 1 osutatud sise-eeskirjadest, sealhulgas eelarvevahendite käsutaja määramisest, ning määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 69 osutatud delegeerimisdokumendist.

6. AKV riikide ning ÜMTde auditeerimisasutusi innustatakse tegema kontrollikojaga tema üleskutsel koostööd.

7. Kontrollikoda võib liidu mõne teise institutsiooni taotlusel esitada arvamusi 11. EAFiga seotud küsimustes.

Artikkel 49

Kinnitav avaldus

Samal ajal määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 162 nimetatud aastaaruandega esitab kontrollikoda Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse, mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldusväärsust ja nende aluseks olevate tehingute nõuetele vastavust ja õiguspärasust ning mis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 50

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsus hõlmab artiklis 43 osutatud raamatupidamisaruandeid, välja arvatud see osa, mille esitab vastavalt artiklile 57 EIP, ja see võetakse vastu vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 164 ning artikli 165 lõigetele 2 ja 3. Määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 164 lõikes 1 osutatud eelarve täitmise heakskiit antakse nende 11. EAFi vahendite kohta N aastal, mida käesoleva määruse artikli 16 lõike 1 kohaselt haldab komisjon.

2. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

3. Kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikleid 166 ja 167.

TEINE OSA

INVESTEERIMISRAHASTU

Artikkel 51

Euroopa Investeerimispanga roll

Kooskõlas käesoleva määruse teise osaga haldab EIP liidu nimel investeerimisrahastut ja viib läbi selle toiminguid, andes sealhulgas intressitoetusi ja tehnilist abi.

Peale selle teostab EIP, kui see on asjakohane, muid toiminguid, mida rahastatakse sisekokkuleppe artikli 4 kohaselt tema omavahenditest, millele võivad olla liidetud intressitoetused 11. EAFi vahenditest.

Käesoleva määruse teise osa rakendamise tulemusena ei teki komisjonil nõudeid ega kohustusi.

Artikkel 52

Investeerimisrahastu kulukohustuste ja maksete eelarvestus

EIP saadab sisekokkuleppe kohaselt igal aastal enne 1. septembrit komisjonile sisekokkuleppe artikli 7 lõikes 1 osutatud eelarvestuse koostamiseks vajaliku kulukohustuste ja maksete prognoosi investeerimisrahastu toimingute, sealhulgas tema enda antavate intressitoetuste kohta. Vajaduse korral saadab EIP komisjonile kohustuste ja maksete ajakohastatud prognoosi. Prognooside edastamise kord määratletakse käesoleva määruse artikli 55 lõikes 4 osutatud halduslepingus.

Artikkel 53

Investeerimisrahastu osamaksude haldamine

1. Liikmesriigid tasuvad artikli 21 lõike 7 punktis b nimetatud ja nõukogu kinnitatud osamaksud ilma saaja kuludeta EIP-le erikonto kaudu, mille EIP avab investeerimisrahastu nimel vastavalt artikli 55 lõikes 4 sätestatud halduslepinguga ette nähtud üksikasjalikele eeskirjadele.

2. Sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 5 osutatud kuupäev on 31. detsember 2030.

3. Välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab sisekokkuleppe artikli 5 kohase EIP-le hüvitise maksmise osas teisiti, lisatakse tulud, mille EIP saab lõikes 1 nimetatud erikontode krediteerimisest, täiendavalt investeerimisrahastule ja neid võetakse arvesse artiklis 21 osutatud osamaksunõuete puhul ning kasutatakse võimalike finantskohustuste täitmiseks pärast 31. detsembrit 2030.

4. EIP teostab lõikes 1 nimetatud summade sularahahaldust vastavalt artikli 55 lõikes 4 sätestatud halduslepinguga ette nähtud üksikasjalikele eeskirjadele.

5. Investeerimisrahastut hallatakse vastavalt AKV-ELi partnerluslepingus, ÜMTde assotsieerimise otsuses, sisekokkuleppes ja käesoleva määruse teises osas ette nähtud tingimustele.

Artikkel 54

Hüvitis EIP-le

EIP-le makstakse täielikku hüvitist investeerimisrahastu toimingute haldamise eest. Nõukogu otsustab EIP-le hüvitise maksmise allikate ja mehhanismide üle vastavalt sisekokkuleppe artikli 5 lõikele 4. Kõnealuse otsuse rakendusmeetmed lisatakse artikli 55 lõikes 4 sätestatud halduslepingule.

Artikkel 55

Investeerimisrahastu rakendamine

1. EIP hallatavatest 11. EAFi vahenditest rahastatavate rahastamisvahendite suhtes kohaldatakse EIP oma eeskirju.

2. Programmide või projektide puhul, mida kaasrahastavad liikmesriigid või nende täitevasutused ning mis vastavad sisekokkuleppe artikli 10 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus ja ÜMTde assotsieerimise otsuse artiklis 74 ette nähtud ja rakendusmääruses sätestatud riikide koostööstrateegia ja programmdokumentide prioriteetidele, võib EIP delegeerida investeerimisrahastu rakendamise ülesanded liikmesriikidele või nende täitevasutustele.

3. EIP avaldab investeerimisrahastust rahalise toetuse saajate nimed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine võib kahjustada saaja ärihuve, järgides konfidentsiaalsuse ja turvalisuse ja eelkõige isikuandmete kaitse nõudeid. Avalikustamise kriteeriumide ja üksikasjalikkuse juures võetakse arvesse asjaomase majandusharu ja investeerimisrahastu olemuse eripärasid.

4. Käesoleva osa üksikasjalikud rakenduseeskirjad kehtestatakse liitu esindava komisjoni ja EIP vahelise halduslepinguga.

Artikkel 56

Investeerimisrahastu aruandlus

EIP teavitab komisjoni korrapäraselt investeerimisrahastu toimingutest, sealhulgas intressitoetustest, iga EIP-le tasutud osamaksunõude kasutamisest ning eelkõige kohustuste, lepingute ja maksete kvartalisummadest vastavalt artikli 55 lõikes 4 sätestatud halduslepinguga ette nähtud üksikasjalikele eeskirjadele.

Artikkel 57

Investeerimisrahastu raamatupidamisarvestus ja -aruandlus

1. EIP peab investeerimisrahastu, sealhulgas tema rakendatavate ja EAFi vahenditest rahastatavate intressitoetuste kohta eraldi raamatupidamisarvestust, et tagada piisav kontrolljälg raha kõikide liikumiste kohta alates saamisest kuni väljamaksmiseni ning sellest edaspidi saadava tulu ning võimalike tagasimaksete kohta. EIP koostab vastavad raamatupidamisarvestuse eeskirjad ja meetodid vastavalt rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele ning teavitab nendest komisjoni ja liikmesriike.

2. Igal aastal saadab EIP nõukogule ja komisjonile aruande tema hallatavatest 11. EAFi vahenditest rahastatavate toimingute rakendamise kohta, sealhulgas lõikes 1 osutatud eeskirjade ja meetodite kohaselt koostatud raamatupidamisaruanded ja artikli 44 lõikes 3 osutatud andmed.

Nende dokumentide projektid esitatakse hiljemalt järgmise eelarveaasta 28. veebruariks ning lõplikud versioonid 30. juuniks, et komisjonil oleks võimalik neid kasutada käesoleva määruse artiklis 43 nimetatud raamatupidamisaruande koostamiseks vastavalt sisekokkuleppe artikli 11 lõikele 6. EIP esitab enda hallatavate vahendite kasutamise aruande komisjonile hiljemalt 31. märtsiks.

Artikkel 58

EIP toimingutega seotud välisaudit ja eelarve täitmise kinnitamise menetlus

EIP poolt vastavalt teisele osale hallatavate 11. EAFi vahenditest rahastatavate toimingute suhtes kohaldatakse auditit ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, mida EIP kohaldab kolmanda osapoole volitusel hallatavate kontode suhtes. Kontrollikoja-poolse auditeerimise üksikasjalikud eeskirjad on sätestatud EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahelises kolmepoolses kokkuleppes.

KOLMAS OSA

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

I JAOTIS

Üleminekusätted

Artikkel 59

Eelmiste Euroopa Arengufondide jääkide ülekandmine

8., 9. ja 10. EAFi („varasemad EAFid”) jääkide ülekandmine 11. EAFi toimub vastavalt sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktile b, lõikele 3 ja lõikele 4.

Artikkel 60

Intressitulu varasemate EAFide vahenditelt

Varasemate EAFide vahenditelt kogunenud intressitulu jääk kantakse üle 11. EAFi ning seda kasutatakse samal otstarbel kui sisekokkuleppe artikli 1 lõikes 6 osutatud tulu. Sama kehtib eelmiste EAFidega seotud mitmesuguste tulude suhtes, nagu näiteks liikmesriikidelt nendesse EAFidesse osamaksude tasumisega viivitamise puhul saadav viivisintress. EIP hallatavatelt EAFi vahenditelt kogunev intress lisatakse investeerimisrahastule.

Artikkel 61

Osamaksude vähendamine jääkide võrra

10. EAFi projektide või varasemate EAFide sisekokkuleppe artikli 1 lõike 3 kohaselt sidumata jäänud või sisekokkuleppe artikli 1 lõike 4 kohaselt vabastatud summad vähendavad sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktis a kindlaks määratud liikmesriikide osamakse, kui nõukogu ei otsusta ühehäälselt teisiti.

Iga liikmesriigi osamaksu mõju arvutatakse proportsionaalselt iga liikmesriigi osamaksuga 9. ja 10. EAFi. Mõju arvutatakse igal aastal.

Artikkel 62

Käesoleva määruse kohaldamine varasemate EAFide raames tehtud toimingute suhtes

Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse ka eelmistest EAFidest rahastatavate toimingute suhtes, ilma et see mõjutaks kehtivaid juriidilisi kohustusi. Kõnealuseid sätteid ei kohaldata investeerimisrahastu suhtes.

Artikkel 63

Osamaksude menetluse algus

Käesoleva määruse artiklites 21–24 sätestatud liikmesriikide osamaksude menetlust kohaldatakse esimest korda N + 2 aasta osamaksudega seoses tingimusel, et sisekokkulepe jõustub N aasta 1. oktoobri ja N + 1 aasta 30. septembri vahel.

II JAOTIS

Lõppsätted

Artikkel 64

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. märts 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

D. REIZNIECE-OZOLA

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(3) ELT C 370, 17.12.2013, lk 1.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(5) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(6) Nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsus 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta (ÜMTde assotsieerimise otsus) (ELT L 344, 19.12.2013, lk 1).

(7) Nõukogu 2. märtsi 2015. aasta otsus (EL) 2015/322 11. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(9) Nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/39

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/324,

2. märts 2015,

millega rakendatakse määruse (EL) nr 224/2014 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis) artikli 17 lõiget 3

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 224/2014 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 10. märtsil 2014 vastu määruse (EL) nr 224/2014.

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu Kesk-Aafrika Vabariiki käsitleva resolutsiooniga 2127 (2013) moodustatud sanktsioonide komitee jättis 31. detsembril 2014 ühe isiku välja nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2134 (2014) punktides 30 ja 32 ette nähtud meetmeid.

(3)	Seetõttu tuleks vastavalt muuta määruse (EL) nr 224/2014 I lisas sätestatud isikute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 224/2014 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. märts 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

D. REIZNIECE-OZOLA

(1) ELT L 70, 11.3.2014, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 224/2014 I lisast jäetakse välja järgmist isikut käsitlev kanne:

Levy YAKETE

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/41

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/325,

2. märts 2015,

millega rakendatakse määruse (EL) nr 356/2010 (millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed teatavate füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste suhtes seoses olukorraga Somaalias) artiklit 13

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2010. aasta määrust (EL) nr 356/2010, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed teatavate füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste suhtes seoses olukorraga Somaalias (1), ja eelkõige selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. aprillil 2010 vastu määruse (EL) nr 356/2010.

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 751 (1992) ja 1907 (2009) moodustatud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee jättis 19. detsembril 2014 ühe isiku välja nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1844 (2008) punktides 1, 3 ja 7 sätestatud piiravaid meetmeid.

(3)	Määruse (EL) nr 356/2010 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 356/2010 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. märts 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

D. REIZNIECE-OZOLA

(1) ELT L 105, 27.4.2010, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 356/2010 I lisast jäetakse välja järgmist isikut käsitlev kanne:

Mohamed SA'ID

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/43

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/326,

2. märts 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa seoses polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ja ftalaatidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (1), eriti selle artiklit 131,

ning arvestades järgmist:

(1)	määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa sisaldab muu hulgas varem nõukogu direktiivis 76/769/EMÜ (2) sätestatud piiranguid.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/69/EÜ (3) keelati viia turule ja kasutada rehvide või rehvide osade valmistamisel kasutatavaid ekstenderõlisid, kui need sisaldavad rohkem kui 1 mg/kg benso(a)püreeni (BaP) või kokku rohkem kui 10 mg/kg kaheksat loetletud polütsüklilist aromaatset süsivesinikku (PAH). Praegu on kõnealune piirang sätestatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa 50. kande 1. punkti 2. veerus.

(3)

Kõnealuse piirangu vastuvõtmise ajal ei olnud olemas ühtlustatud katsemeetodeid, millega määrata kindlaks kaheksa loetletud PAHi konkreetset sisaldust ekstenderõlides. Seepärast osutatakse kõnealuses piirangus analüüsimeetodile IP 346:1998 (4), mida kasutatakse naftatööstuses polütsükliliste aromaatsete ühendite (PCA) sisalduse määramiseks, kui kaudsele meetodile BaP lubatud piirväärtustele vastavuse ja kõigi loetletud PAHide kogumäära kindlaksmääramiseks.

(4)

Analüüsimeetod IP 346:1998 ei ole ainuomane kaheksale loetletud PAHile. Lisaks on selge, et selle meetodi kasutusala piirdub asfalteenivabade kasutamata baasmäärdeõlidega, mis ei sisalda rohkem kui 5 % komponente keemispunktiga alla 300 °C. Proovide puhul, mis neile nõuetele ei vasta, ei pruugi see meetod sobida.

(5)	Nagu nõuti direktiivis 2005/69/EÜ, andis komisjon 3. juulil 2007 Euroopa Standardikomiteele (CEN) volitused täpsema meetodi väljatöötamiseks.

(6)

CEN võttis vastu uue standardmeetodi ja avaldas selle tähise EN 16143:2013 (Naftasaadused. Benso(a)püreeni (BaP) ja teatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) sisalduse määramine ekstenderõlides. Meetod, milles kasutatakse kahekordset LC-puhastust ning gaasikromatograafiat/massispektromeetriat) all.

(7)

Komisjon on seisukohal, et võttes arvesse, et selle uue standardiga on kehtestatud konkreetne analüüsimeetod asjaomaste PAHide analüüsimiseks ekstenderõlides, mis on vaba varasema meetodi puudustest, on asjakohane asendada viide meetodile IP 346:1998 viitega uuele standardile EN 16143:2013 kui viitemeetodile ekstenderõlide vastavuse määramiseks määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa 50 kande 1. punkti 2. veerus sätestatud piirangule.

(8)

Liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade ühenduste esindajatega peetud mitteametlik konsultatsioon näitas, et ekstenderõlide puhul on üldjuhul hea korrelatsioon meetodi IP 346:1998 ja gaaskromatograafiliste analüüsimeetodite tulemuste vahel, mis järgivad üksikute kantserogeensete PAHide mõõtmisel samu põhimõtteid kui uus CENi meetod. Ettevõtjad on osutanud, et IP 346:1998 asendamine uue CENi meetodiga ei mõjuta eeldatavasti ekstenderõlide vastavust normidele. Siiski on teatatud, et uue analüüsimeetodi kasutamine on keerulisem ja kulukam kui IP 346:1998 oma.

(9)

Tuleks kehtestada 18 kuu pikkune üleminekuperiood, mille jooksul võib piirangule vastavuse kindlaksmääramiseks kasutada nii vana kui ka uut analüüsimeetodit. Kõnealune üleminekuperiood peaks võimaldama seadistada laboreid ja omandada vajalikud kogemused uue analüüsimeetodi kasutamisel. Samuti peaks see hõlbustama turule viidud ekstenderõlide normidele vastavuse kindlaksmääramist juba enne käesoleva määruse jõustumist.

(10)

Komisjon on lõpetanud määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa 51. kandes nimetatud, bis (2-etüülheksüül) ftalaate (DEHP), dibutüülftalaate (DBP) ja bensüülbutüülftalaate (BBP) käsitlevate meetmete ümberhindamise vastavalt kõnealuse kande punktile 3. See ümberhindamine käivitati 4. septembril 2009 komisjoni palvega Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) vaadata läbi kättesaadavad uued teaduslikud andmed ja hinnata, kas on tõendeid, mis õigustaks kehtivate piirangute läbivaatamist. ECHA, andes 2010. aasta märtsis komisjonile teavet, juhtis tähelepanu, et tuleks kaaluda asjaomaste REACHi registreerimistoimikute läbivaatamist. Seepärast palus komisjon ECHA-l toimida soovitatud viisil. 2011. aasta aprillis algatas Taani Kuningriik aga piirangute kehtestamise protsessi seoses kõnealuste ftalaatide sisaldusega sisetingimustes kasutamiseks mõeldud toodetes ja toodetes, mis võivad kokku puutuda naha või limaskestadega, milles arvestati muu hulgas registreerimistoimikute teavet. Nagu 9. augustil 2014 teatati (5), ei teinud komisjon piirangute kehtestamise protsessi lõppedes ettepanekut muuta määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa. Peale selle kaasas komisjon oma määrusega (EL) nr 143/2011 (6) kõnealused ftalaadid määruse (EÜ) nr 1907/2006 XIV lisasse. Sellest tulenevalt, vastavalt nimetatud määruse artikli 69 lõikele 2, on ECHA kohustatud kaaluma pärast sulgemiskuupäeva, kas nimetatud aine kasutamine toodetes kujutab endast sellist riski inimeste tervisele või keskkonnale, mida ei ole piisavalt ohjatud. Seepärast ei peetud kõnealuste ftalaatide käesoleva piirangu meetmete täiendavat läbivaatamist vajalikuks ja seepärast on asjakohane jätta see punkt kandest välja.

(11)

Komisjon lõpetas 2014. aasta jaanuaris määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa 52. kandes nimetatud diisononüülftalaate (DINP), diisodetsüülftalaate (DIDP) ja di-n-oktüülftalaate (DNOP) käsitlevate meetmete ümberhindamise vastavalt kõnealuse kande punktile 3. See ümberhindamine käivitati 4. septembril 2009 komisjoni palvega ECHA-le vaadata läbi kättesaadavad uued teaduslikud andmed ja hinnata, kas on tõendeid, mis õigustaks kehtivate piirangute läbivaatamist. Olemasolevat teavet täiendati hiljem 2010. aasta registreerimistähtajaks laekunud registreerimistoimikute teabega. Seejärel esitas ECHA läbivaatamisaruande kavandi oma riskihindamiskomiteele (RAC) üksikasjalikuks hindamiseks. RAC võttis oma arvamuse vastu 2013. aasta märtsis ja ECHA lõplik läbivaatamisaruanne esitati komisjonile 2013. aasta augustis. ECHA aruande põhjal otsustas komisjon mitte teha ettepanekut muuta XVII lisa 52. kande sätteid ning lugeda ümberhindamine vastavalt nimetatud kande lõikele 3 lõpetatuks. Komisjoni järeldused ümberhindamise kohta on avalikustatud (7). Seepärast on asjakohane jätta punkt 3 sellest kandest välja.

(12)	Määrust (EÜ) nr 1907/2006 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. märts 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.

(2) Nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ, 27. juuli 1976, liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/69/EÜ, 16. november 2005, millega muudetakse 27. korda nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (PAHide sisalduse kohta ekstenderõlides ja rehvides) (ELT L 323, 9.12.2005, lk 51).

(4) IP 346:1998 – PCA määramine kasutamata baasmäärdeõlides ja asfalteenidevabades naftafraktsioonides – dimetüülsulfoksiidi ekstraktsiooni murdumisnäitaja meetod.

(5) ELT C 260, 9.8.2014, lk 1.

(6) Komisjoni määrus (EL) nr 143/2011, 17. veebruar 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XIV lisa (ELT L 44, 18.2.2011, lk 2).

(7) http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/chemicals/files/reach/entry-52_en.pdf

LISA

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse järgmiselt:

kande 50 veeru 2 punkti 1 teine lõik asendatakse järgmiste lõikudega:

„Esimeses lõigus osutatud piirväärtustega vastavuse tõendamiseks kasutatakse standardi EN 16143:2013 (Naftasaadused. Benso(a)püreeni (BaP) ja teatud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) sisalduse määramine täiteõlides. Meetod, milles kasutatakse kahekordset LC-puhastust ning gaasikromatograafiat/massispektromeetriat) katsemeetodit.

Kuni 23. septembrini 2016 võib esimeses lõigus osutatud piirväärtustest kinnipeetuks lugeda, kui polütsükliliste aromaatsete ühendite ekstrakt on väiksem kui 3 massiprotsenti mõõdetuna Institute of Petroleumi standardi IP 346:1998 (polütsükliliste aromaatsete ühendite määramine kasutamata baasmäärdeõlides ja asfalteenidevabades naftafraktsioonides – dimetüülsulfoksiidi ekstraktsiooni murdumisnäitaja meetod) järgi, tingimusel et tootja või importija kontrollib mõõtmise teel benso(a)püreeni ja loetletud polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse vastavust piirväärtustele ning mõõdetud väärtuste korrelatsiooni polütsükliliste aromaatsete ühendite ekstraktiga iga kuue kuu järel või pärast iga suuremat muudatust töökorras/tootmises vastavalt sellele, kumb kuupäev jõuab varem kätte.”

;

2)	kande 51 veeru 2 lõige 3 jäetakse välja;

3)	kande 52 veeru 2 lõige 3 jäetakse välja.

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/46

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/327,

2. märts 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 seoses valmistisi sisaldavate söödalisandite turulelaskmise nõuete ja kasutustingimustega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 5 ja artikli 16 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Mõnedele valmististele, mida määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt lubatakse kasutada söödalisandina, on lisatud tehnoloogilisi lisandeid ja muid aineid või tooteid, mis toimivad valmistises sisalduva toimeaine suhtes, näiteks stabiliseerivad või standardiseerivad valmistise, mis lihtsustab selle käitlemist ja sööda sisse lisamist. Näiteks võivad need tehnoloogilised lisandid või muud ained või tooted suurendada toimeaine voolavust või homogeensust või vähendada toimeaine tolmamise võimalust. Seepärast varieerub valmististest koosnevate lubatud söödalisandite koostis vastavalt sellele, kuidas neid valmistisi kasutatakse. Tehnoloogilised lisandid või muud ained või tooted, mis lisatakse toimeaine terviklikkuse säilitamiseks, ei tohiks avaldada mõju söödale, millesse kõnealust valmistist lisatakse.

(2)

Võttes arvesse, et tehnoloogiline areng aitab kaasa uute valmististe väljatöötamisele, on asjakohane võtta paremini arvesse valmististest koosnevate söödalisandite eripära ning suurendada läbipaistvust ja selgust nende turule laskmisel, ilma et see mõjutaks selliseid söödalisandeid sisaldavate eelsegude koostisega seotud intellektuaalomandi õigusi.

(3)

Eelkõige on asjakohane lisada määruse (EÜ) nr 1831/2003 III lisasse täiendavad märgistusnõuded selliste söödalisandite ja neid sisaldavate eelsegude suhtes, mis võimaldavad kontrollida, et valmistises kasutatud tehnoloogilised lisandid on kavandatud eesmärgi jaoks lubatud ning et need lisandid toimivad üksnes valmistises sisalduva toimeaine suhtes.

(4)

Kuigi kõige olulisem teave tuleb märkida söödalisandi või eelsegu pakendile või mahutile, võimaldab tehnoloogia areng teabe esitamist valmistise koostise kohta ka paindlikumal ja vähem kulukal muul kirjalikul viisil. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 767/2009 (2) sätestatud märgistamise mõistega.

(5)	Käitajad peaksid suutma anda teavet turule lastud valmististe koostise kohta, kuna selline teave võimaldab lõppkasutajal või ostjal teha teadlikke valikuid, võimaldab asjakohast riskihindamist ja aitab kaasa tehingute aususele.

(6)

Neid täiendavaid märgistamise ja teabe nõudeid tuleks kohaldada ainult määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kategooriatesse kuuluvate söödalisandite suhtes. Kui selliseid söödalisandeid on lubatud kasutada valmististena, kohaldatakse luba üksnes toimeaine suhtes ja mitte valmististe muude koostisosade suhtes, mis võivad olla erinevad.

(7)	Selleks, et vältida mis tahes soovimatuid tagajärgi inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale, peaksid käitajad tagama turule lastud ja kasutuses oleva valmistise koostisosade füüsikalis-keemilise ja bioloogilise ühilduvuse.

(8)	Seepärast tuleks muuta määruse (EÜ) nr 1831/2003 III lisa teatavate söödalisandite ja eelsegude märgistuse erinõuete kohta ning IV lisa üldiste kasutustingimuste kohta, et võtta arvesse tehnika ja teaduse arengut seoses valmistisi sisaldavate söödalisanditega.

(9)	Vajalik on üleminekuperiood, et vältida häireid olemasolevate valmististest koosnevate söödalisandite ja selliseid söödalisandeid sisaldava sööda turule laskmisel ja kasutamisel, nii et neid oleks võimalik kasutada kuni varude ammendumiseni.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

III ja IV lisa muutmine

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 III ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Üleminekusätted

Valmististest koosnevaid söödalisandeid ja selliseid söödalisandeid sisaldavaid eelsegusid, mis on toodetud ja märgistatud enne 23. märtsi 2017 kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1831/2003 nagu seda kohaldati enne 23. märtsi 2015, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada olemasolevate varude ammendumiseni.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. märts 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2009, 13. juuli 2009, sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (ELT L 229, 1.9.2009, lk 1).

LISA

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 III ja IV lisa muudetakse järgmiselt.

III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

TEATAVATE SÖÖDALISANDITE JA EELSEGUDE MÄRGISTUSE ERINÕUDED

Zootehnilised lisandid, koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid:

—	tagatise kehtivusaeg või toote kõlblikkusaeg alates valmistamiskuupäevast,

—	kasutusjuhised,

—	kontsentratsioon;

ensüümid, eespool nimetatud andmetele lisaks:

—	antud loaga kooskõlas olev(ad) toimeaine(te) nimetus(ed) vastavalt selle/nende ensüümiaktiivsusele,

—	Rahvusvahelise Biokeemia Liidu identifitseerimisnumber,

—	kontsentratsiooni asemel: aktiivsusühikud (aktiivsusühikud grammi või milliliitri kohta);

mikroorganismid:

—	tagatise kehtivusaeg või toote kõlblikkusaeg alates valmistamiskuupäevast,

—	kasutusjuhised,

—	tüve identifitseerimisnumber,

—	kolooniaid moodustavate osakeste arv grammi kohta;

toitainelised lisandid:

—	toimeaine sisaldus,

—	sisalduse tagatise kehtivusaeg või toote kõlblikkusaeg alates valmistamise kuupäevast;

tehnoloogilised ja organoleptilised lisandid, välja arvatud lõhna- ja maitseained:

—	toimeaine sisaldus;

lõhna- ja maitseained:

—	sisalduse määr eelsegudes.

TÄIENDAVAD MÄRGISTAMISE JA TEABE NÕUDED TEATAVATE VALMISTISTEST KOOSNEVATE SÖÖDALISANDITE JA SELLISEID VALMISTISI SISALDAVATE EELSEGUDE PUHUL

Artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kategooriatesse kuuluvate söödalisandite puhul, mis koosnevad valmististest:

i)	pakendile või mahutile tuleb märkida kõigi selliste valmistises sisalduvate tehnoloogiliste lisandite konkreetne nimetus, identifitseerimisnumber ja sisalduse tase, mille maksimumsisaldus on kehtestatud vastavas loas;

ii)

järgmine teave esitatakse ükskõik millisel viisil kirjalikult või koos valmistisega:

—	kõigi valmistises esinevate tehnoloogiliste lisandite konkreetne nimetus ja identifitseerimisnumber ning

—	kõigi muude valmistises sisalduvate ainete või toodete nimetused massi järgi kahanevas järjekorras.

Eelsegude puhul, mis sisaldavad valmististest koosnevaid ja artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud kategooriatesse kuuluvaid söödalisandeid:

i)	vajaduse korral märge pakendil või mahutil selle kohta, et eelsegu sisaldab söödalisandi valmistisse lisatud tehnoloogilisi lisandeid, mille maksimumsisaldus on kehtestatud vastavas loas;

ii)	ostja või kasutaja taotluse korral teave söödalisandi valmistisse lisatud käesoleva lõigu punktis i osutatud tehnoloogilise lisandi konkreetse nimetuse, identifitseerimisnumbri ja selle sisalduse taseme kohta.”

IV lisasse lisatakse punkt 5:

„5.

Valmististest koosnevates söödalisandites sisalduvad tehnoloogilised lisandid või muud ained või tooted muudavad üksnes valmistise toimeaine füüsikalis-keemilisi omadusi ja neid kasutatakse vastavalt loa tingimustele, kui sellised sätted on ette nähtud.

Tagatakse valmistise koostisainete füüsikalis-keemiline ja bioloogiline sobivus soovitud toime saavutamiseks.”

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/50

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/328,

2. märts 2015,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 322/2014 loomse toidu ja sööda jaoks kasutatava sisenemisdokumendi osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, milles sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b alapunkti ii,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 322/2014 (2) on kehtestatud eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid, et kaitsta inimeste ja loomade tervist Euroopa Liidus.

(2)

Rakendusmääruse (EL) nr 322/2014 artiklis 9 on sätestatud, et etteteatamise eesmärgil tuleb sööda- ja toidukäitlejatel või nende esindajatel täita ühise sisenemisdokumendi (millele on osutatud komisjoni määruses (EÜ) nr 669/2009) (3) I osa ning esitada ühine sisenemisdokument määratud sisenemiskoha või piiripunkti pädevale asutusele. Määruses (EÜ) nr 669/2009 osutatud ühine sisenemisdokument on kohaldatav mitteloomse sööda ja toidu puhul, kuid mitte loomse sööda ja toidu, sealhulgas kalandustoodete puhul.

(3)	Nõukogu direktiivi 97/78/EÜ (4) reguleerimisalasse kuuluva loomse sööda ja toidu, sealhulgas kalandustoodete osas on komisjoni määruses (EÜ) nr 136/2004 (5) sätestatud, et etteteatamiseks tuleb kasutada kõnealuse määruse III lisas sätestatud ühist veterinaariaalast sisenemisdokumenti.

(4)	Seega tuleks rakendusmäärust (EL) nr 322/2014 vastavalt muuta.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 322/2014 muudetakse järgmiselt.

Artikli 9 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Sööda- ja toidukäitlejad või nende esindajad teatavad ette kõikide saadetiste saabumisest, välja arvatud teistest prefektuuridest peale Fukushima pärineva tee saadetised.

2. Etteteatamiseks tuleb neil täita:

a)	mitteloomsete toodete puhul: määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 3 punktis a osutatud ühise sisenemisdokumendi I osa, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 669/2009 II lisas sätestatud täitmise juhiseid;

b)	nõukogu direktiivi 97/78/EÜ reguleerimisalasse kuuluva loomse sööda ja toidu, sealhulgas kalandustoodete puhul: komisjoni määruse (EÜ) nr 136/2004 (*1) III lisas sätestatud ühine veterinaariaalane sisenemisdokument.

Asjaomane dokument tuleb esitada määratud sisenemiskoha või piiripunkti pädevale asutusele vähemalt kaks tööpäeva enne saadetise tegelikku kohalejõudmist.

(*1) Komisjoni määrus (EÜ) nr 136/2004, 22. jaanuar 2004, milles sätestatakse kolmandatest riikidest imporditud kaupade veterinaarkontrolli kord ühenduse piiripunktides (ELT L 21, 28.1.2004, lk 11).” "

Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Vabasse ringlusse lubamine

Toodete saadetise vabasse ringlusse lubamiseks peab sööda- ja toidukäitleja või tema esindaja esitama tolliasutusele (füüsiliselt või elektrooniliselt) ühise sisenemisdokumendi, mille on pärast ametliku kontrollimise lõppemist nõuetekohaselt täitnud pädev asutus, välja arvatud sellised direktiivi 97/78/EÜ reguleerimisalasse kuuluvad tooted, mida on käsitletud määruses (EÜ) nr 136/2004. Tolliasutus lubab saadetise vabasse ringlusse alles pärast seda, kui pädev asutus on ühise sisenemisdokumendi II osa lahtrisse 14 märkinud soodsa otsuse ja on selle lahtris 21 allkirjastanud.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. märts 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 322/2014, 28. märts 2014, millega kehtestatakse eritingimused Jaapanist pärit või Jaapanist lähetatud sööda ja toidu impordi suhtes pärast Fukushima tuumaelektrijaamas toimunud avariid (ELT L 95, 29.3.2014, lk 1).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 669/2009, 24. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ (ELT L 194, 25.7.2009, lk 11).

(4) Nõukogu direktiiv 97/78/EÜ, 18. detsember 1997, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9).

(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 136/2004, 22. jaanuar 2004, milles sätestatakse kolmandatest riikidest imporditud kaupade veterinaarkontrolli kord ühenduse piiripunktides (ELT L 21, 28.1.2004, lk 11).

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/52

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/329,

2. märts 2015,

millega tehakse erand loomade ja inimeste tervist käsitlevatest liidu õigusaktidest seoses sellise loomset päritolu toidu toomisega Euroopa Liitu, mis on ette nähtud Itaalias Milanos toimuvale maailmanäitusele „EXPO Milano 2015” viimiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 8 lõike 5 kolmandat taanet, artikli 9 lõike 2 punkti b ja artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, milles sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad, (2) eriti selle artikli 9 teist lõiku,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ, (3) eriti selle artikli 29 lõike 1 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Itaalia korraldab 1. maist kuni 31. oktoobrini 2015 Milanos maailmanäituse „EXPO Milano 2015”. Näituse keskne teema on „Planeedile toidu ja eluks vajaliku energia tagamine”. Kava kohaselt osalevad näitusel „EXPO Milano 2015” umbes 150 riiki ning teemast lähtuvalt eeldatakse toiduainete, sealhulgas loomsete saaduste toomist liitu kolmandatest riikidest.

(2)

Kolmandatele riikidele loomsete saaduste liitu eksportimiseks loa andmine põhineb mitmetel liidu õigusaktidega kehtestatud nõuetel, kus võetakse arvesse loomade ja inimeste tervisega seotud küsimusi. Mitte sugugi kõikidel riikidel, kes osalevad näitusel „EXPO Milano 2015”, ei ole kõiki lube, mida on vaja loomsete saaduste eksportimiseks liitu. Seetõttu on asjakohane ette näha teatavad erandid impordi puhul kehtivatest tervishoiunõuetest, et lubada tuua liitu kõnealuseid tooteid üksnes nende kasutamiseks maailmanäitusel „EXPO Milano 2015”.

(3)

Loomatervise aspekte arvesse võttes lubatakse selliseid loomseid saadusi, millega kaasneb loomahaiguste sissetoomise oht, nagu värske liha ja lihatooted, piim ja piimatooted ning muud loomsed saadused, liitu importida üksnes juhul, kui järgitakse kõiki asjakohaseid loomatervise tagatisi, mis on ette nähtud liitu importimist käsitlevate õigusaktidega. Sama kehtib ka nende loomsete saaduste suhtes, mis läbivad liitu transiidina, tingimusel et need veetakse kolmandasse riiki. Selleks et saada luba loomsete saaduste liitu importimiseks või transiidina läbi liidu vedamiseks, peavad need olema pärit sellistest kolmandatest riikidest, mis on konkreetselt loetletud asjaomastes impordialastes loomatervist käsitlevates õigusaktides, ning olema läbinud nende õigusaktidega ette nähtud töötlemise.

(4)	Seepärast tuleks liidu loomatervise kaitsmise eesmärgil anda luba tuua näitusel „EXPO Milano 2015” kasutamiseks liitu üksnes selliseid loomset päritolu tooteid, mis vastavad liidu loomatervisealastele impordi- ja transiidinõuetele.

(5)

Võttes arvesse ohtu, mis on seotud Euroopa Liitu selliste loomsete saaduste toomisega, mis ei vasta liidu tervishoiunõuetele, ning samal ajal vajadust kaitsta inimeste tervist, on vaja tagada, et kõnealused tooted vastaksid päritoluriigi tervishoiunõuetele ja oleksid selles riigis inimtoiduks kõlblikud. Selle tulemusena oleks oht liidu reisijate jaoks sama suur, kui asjaomases kolmandas riigis reisides ja seal selliseid kaupu tarbides. Lisaks on Itaalia pädevad asutused esitanud tagatised, mille abil hoitakse ära eespool nimetatud ohu võimalik negatiivne mõju liidu inimeste tervisele.

(6)	Seepärast tagavad Itaalia ametiasutused, et ühtki nõuetele mittevastavat toodet ei tarbita ega kasutata väljaspool maailmanäitust „EXPO Milano 2015”.

(7)

Võttes arvesse suurt ohtu rahvatervisele seoses kahepoolmeliste molluskitega, tuleks lubada tuua liitu maailmanäitusel „EXPO Milano 2015” kasutamiseks kahepoolmelisi molluskeid üksnes juhul, kui need tooted vastavad rahvatervisealastele impordinõuetele, mis on sätestatud asjakohastes liidu õigusaktides. Seepärast tuleks kõnealused tooted käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta.

(8)

Võttes arvesse loomade ja inimeste tervisega seotud ohtu, mis tuleneb kolmandatest riikidest toodavatest loomsetest saadustest, mille suhtes on võetud või võetakse vastavalt nõukogu direktiivi 97/78/EÜ (4) artiklile 22 vastu loomade ja inimeste tervisega seotud eri kaitse- või ohutusmeetmed, on asjakohane jätta sellised tooted käesoleva määruse reguleerimisalast välja.

(9)

Selleks et vähendada ohtu, mis on seotud selliste loomsete saaduste toomisega liitu, mis ei vasta kõigile liidus kehtivatele loomade ja inimeste tervisenõuetele, tuleks nende toodete suhtes võtta ranged kontrollimeetmed ja teha tooted jälgitavaks transpordi, ladustamise, tarnimise ja ülejäägi või jäätmete kõrvaldamise kõigis etappides ning kasutada neid tooteid üksnes maailmanäitusel „EXPO Milano 2015” ja takistada nende turustamist liidus.

(10)

Selleks et lubada tuua kõnealuseid tooteid liitu ja tõkestada samal ajal nende laskmist liidu turule, tuleks nende suhtes rakendada määruse (EÜ) nr 2454/93 (5) artikli 576 lõike 1 kohast ajutist impordiprotseduuri seni, kuni need tarbitakse ära maailmanäitusel „EXPO Milano 2015” kohapeal või kuni nende toodete jäägid on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (6) sätete kohaselt kõrvaldatud 1. kategooria materjalina või reeksporditud. Vajaduse korral tuleks sellised tooted määruse (EMÜ) nr 2913/92 (7) artikli 91 lõikes 1 osutatud välistransiidiprotseduuri raames paigutada tollipunktist, kus need sisenesid liitu, ümber Itaaliasse, enne kui need suunatakse ajutise impordi protseduurile. Selliste toodete tarbimist või hävitamist tuleks käsitada toote reekspordina vastavalt määruse (EÜ) nr 2454/93 artikli 582 lõikele 2.

(11)

Selleks et tagada, et kõnealuseid nõuetele mittevastavaid tooteid ei lasta liidu turule, tuleks need vedada otse „EXPO Milano 2015” näitusepaika või kui see on vajalik logistilistel põhjustel, siis heakskiidetud tolliladudesse ajutiseks ladustamiseks, nagu on ette nähtud direktiivi 97/78/EÜ artiklitega 12 ja 13, enne nende lõplikku tarnimist näitusele „EXPO Milano 2015”.

(12)

Selleks et tagada nõuetele mittevastavate loomsete saaduste jälgitavus, peaksid pädevad asutused kasutama ühtset veterinaariaalast elektroonilist süsteemi (TRACES), mis võeti kasutusele komisjoni otsusega 2004/292/EÜ (8) (edaspidi „TRACES süsteem”) tooteid käsitlevate asjakohaste andmete registreerimiseks alates nende toomisest liitu kuni tarbimiseni „EXPO Milano 2015” näitusepaigas või kõrvaldamiseni pärast ürituse lõppu.

(13)

Selleks et teavitada „EXPO Milano 2015” külalisi ja töötajaid võimalikust ohust nõuetele mittevastavate toodete tarbimise korral ning tagada, et kõnealuseid tooteid ei kasutata ega turustata väljaspool „EXPO Milano 2015” näitusepaika, kuna need võivad kujutada endast ohtu inimeste tervisele, peaksid Itaalia ametiasutused andma teavet selle kohta, et kolmandatest riikidest pärit loomsed saadused ei vasta liidu rahvatervishoiu nõuetele, vaid vastavad üksnes asjakohaste kolmandate päritoluriikide nõuetele, ning et selliste toodete tarbimine ja turustamine on keelatud väljaspool „EXPO Milano 2015” näitusepaika.

(14)	Kuna „EXPO Milano 2015” on ajutine näitus, tuleks käesoleva määruse sätteid kohaldada üksnes piiratud ajavahemikuks.

(15)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega nähakse ette erand loomade ja inimeste tervishoiueeskirju käsitlevatest liidu sätetest, millega reguleeritakse selliste loomsete saaduste või neid saadusi sisaldava toidu sissetoomist liitu, mis on ette nähtud „EXPO Milano 2015” näitusepaika viimiseks, nagu on kirjeldatud I lisa punktis 1 („EXPO Milano 2015” näitusepaik).

Käesolevat määrust ei kohaldata kahepoolmeliste molluskite suhtes, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 2.1, ega nendest loomadest saadud toidu suhtes.

Käesolevat määrust kohaldatakse ilma, et see piiraks direktiivi 97/78/EÜ artikli 22 kohaselt vastu võetud ja käesoleva määruse kohaldamise ajal kehtivaid kaitsemeetmeid.

Artikkel 2

„EXPO Milano 2015” näitusepaika viidavatele saadustele esitatavad nõuded

Liikmesriigid lubavad tuua loomsete saaduste või neid saadusi sisaldava toidu saadetisi neist kolmandatest riikidest või ettevõtetest, kust ei ole liidu õiguse kohaselt lubatud liitu importida kõnealuseid saadusi või neid saadusi sisaldavaid toiduaineid, üksnes tingimusel, et neid kasutatakse ainult „EXPO Milano 2015” näitusepaigas ning:

a)	kui need on pärit kolmandast riigist, mis ametlikult osaleb näitusel „EXPO Milano 2015”, ning on ette nähtud sellise kolmanda riigi näitusestendi jaoks „EXPO Milano 2015” näitusepaigas ning

b)	kui need on pakendatud pitseeritud konteineritesse või pakenditesse, mis ei võimalda sisu väljaimbumist ja millele on punase ja valge värviga kantud sõnad „Lubatud sihtkoht „EXPO Milano 2015””, mis on kergesti loetava suurusega ja proportsionaalsed kõnealuste mahutite või pakendite mõõtmetega ning

kui need on loetletud II lisas, siis peavad need vastama kõigile järgmistele tingimustele:

i)	neil on transiidiluba veoks läbi liidu vastavalt II lisas osutatud liidu õigusaktides sätestatud nõuetele liitu läbiva transiidi kohta iga toote puhul, mida kohaldatakse analoogia põhjal;

ii)	nendega on kaasas transiidi või ladustamise veterinaarsertifikaat, millele on osutatud II lisas osutatud õigusaktides iga loetletud toote puhul, mida kohaldatakse analoogia põhjal;

iii)	nendega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis on sätestatud III lisas,

iv)	need suunatakse määruse (EÜ) nr 2454/93 artikli 576 lõike 1 kohasele ajutise impordi protseduurile;

kui need kavatsetakse tuua Itaaliasse väljastpoolt Itaaliat, piiripunktist, mis on loetletud komisjoni otsuse 2009/821/EÜ (9) I lisas või mis tahes asjakohases liidu ja kolmandate riikide vahelises lepingus, siis suunatakse need enne määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 91 lõikes 1 osutatud välistransiidiprotseduurile ja alles siis ajutise impordi protseduurile kooskõlas määruse (EÜ) nr 2454/93 artikli 576 lõikega 1;

kui need ei ole loetletud II lisas, siis peavad need vastama kõigile järgmistele tingimustele:

i)	nendega on kaasas veterinaarsertifikaat, mis on sätestatud III lisas;

ii)	need vastavad tingimustele, mis on loetletud käesoleva artikli punkti c alapunktides iv ja v.

Artikkel 3

Toodete sissetoomine

Artiklis 2 osutatud saadetised peavad vastama järgmistele tingimustele:

a)	need tuuakse liitu piiripunkti kaudu, mis on loetletud otsuse 2009/821/EÜ I lisas või mis tahes asjakohases liidu ja kolmandate riikide vahelises lepingus, ning

b)	neist teatatakse sisenemise piiripunktile vähemalt kaks tööpäeva enne nende saabumist.

Artikkel 4

Sisenemise piiripunkti ja pädevate tolliasutuste ülesanded

1. Sisenemise piiripunktis:

a)	kontrollitakse saadetise dokumente ja identsust vastavalt direktiivi 97/78/EÜ artiklile 4;

b)	kontrollitakse, kas artiklis 2 osutatud saadetised, mis on pärit ühest näitusel „EXPO Milano 2015” osalevast kolmandast riigist, on ette nähtud sama kolmanda riigi näitusestendi jaoks „EXPO Milano 2015” näitusekohas; ning

antakse TRACES süsteemis välja ühtne veterinaariaalane sisenemisdokument (CVED), mis on ette nähtud otsuse 2009/821/EÜ II lisas osutatud kohalikule TRACESi veterinaarüksusele Milano Città IT 03603 („kohalik veterinaarüksus Milano Città IT 03603”) esitamiseks, või kui tooted saadetakse kõigepealt I lisa punktis 2 osutatud tollilattu, siis asjaomase tollilao eest vastutavale TRACESi üksusele;

d)	tagatakse, et saadetised lähetatakse otse „EXPO Milano 2015” näitusepaika või I lisa punktis 2 osutatud tollilattu;

e)	võimaldatakse komisjoni otsusega 2011/163/EL (10) hõlmamata saadetiste transiit, tingimusel et need saadetakse otse „EXPO Milano 2015” näitusepaika või I lisa punktis 2 osutatud tollilattu;

f)	lükatakse tagasi või hävitatakse tooted, mis ei vasta artikli 2 nõuetele.

2. Sisenemise piiripunkt ja pädevad tolliasutused tagavad, et:

a)	tooted paigutatakse määruse (EÜ) nr 2454/93 artikli 576 lõike 1 kohaselt ajutise impordi protseduuri alla, kuni need tarbitakse ära „EXPO Milano 2015” näitusepaigas või hävitatakse vastavalt artikli 7 punktidele 10 ja 11;

b)	vajaduse korral veetakse tooted määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 91 lõikes 1 osutatud välistransiidiprotseduuri raames liitu sisenemise kohast Itaaliasse, enne kui need suunatakse ajutise impordi protseduurile.

Artikkel 5

I lisas osutatud tolliladude eest vastutavate piiripunktide ülesanded

Kui saadetised on saadetud I lisa punktis 2 osutatud tollilattu, teeb tolliladude eest vastutav piiripunkt järgmist:

a)	tagab, et saadetised saadetakse I lisas osutatud tollilaost otse „EXPO Milano 2015” näitusepaika;

b)	tagab, et saadetised transporditakse „EXPO Milano 2015” näitusepaika pädevate asutuste järelevalve all ja nende asutuste poolt pitseeritud sõidukites või konteinerites;

c)	tagab, et tollilao ametlik veterinaararst teavitab TRACESi süsteemi kaudu „EXPO Milano 2015” näitusepaigas asuvat kohalikku veterinaarüksust Milano Città IT 03603 saadetise kavandatavast saabumisest „EXPO Milano 2015” näitusepaika;

d)	võtab teadmiseks ja registreerib kohalikult veterinaarüksuselt Milano Città IT 03603 „EXPO Milano 2015” näitusepaigast TRACESi kaudu saadud teabe saadetise päralejõudmise kohta;

e)	registreerib IV lisa punktis A osutatud andmed seoses saadetisega, mis on saadetud „EXPO Milano 2015” näitusepaika.

Artikkel 6

Kohaliku veterinaarüksuse Milano Città IT 03603 ülesanded „EXPO Milano 2015” näitusepaigas

Kohalik veterinaarüksus Milano Città IT 03603 teeb „EXPO Milano 2015” näitusepaigas järgmist:

a)	kontrollib artiklis 2 osutatud iga tootesaadetise saabumisel „EXPO Milano 2015” näitusepaika iga kord saadetise dokumente ja identsust ning pitseri puutumatust ja vastuvõetud saadetise vastavust CVEDis sisalduvale teabele TRACESis;

b)	tagab, et saadetis on nõuetekohaselt viidud „EXPO Milano 2015” näitusepaika;

c)	teatab saadetise sisenemise piiripunktile või tollilao eest vastutavale piiripunktile TRACESi kaudu saadetise saabumisest „EXPO Milano 2015” näitusepaika ning selle saadetise terviklikkusest;

d)	registreerib kõik IV lisa punktis B osutatud andmed, mis on seotud vastuvõetud saadetistega;

e)	tagab, et asjaomast toitu kasutatakse ainult kohapeal väljapanekuks ja/või maitsmiseks.

Artikkel 7

Kohaliku veterinaarüksuse Milano Città IT03603 ülesanded pärast toodete saabumist „EXPO Milano 2015” näitusepaika

Kui artiklis 2 osutatud saadetis on saabunud „EXPO Milano 2015” näitusepaika, siis teeb kohalik veterinaarüksus Milano Città IT03603 järgmist:

1)	ajakohastab artikli 6 punktis d osutatud registris teabe saadetiste kasutamise kohta;

2)	tagab, et saadetistel ei ole ilmseid muudatusi või kahjustusi, mis võivad muuta need kavandatud kasutuse jaoks sobimatuks;

3)	konfiskeerib ja hävitab saadetised, mida mingil põhjusel ei saa pidada sobivaks kohapeal degusteerimiseks;

4)	identifitseerib isiku, kes teenindab näitusestendi, mille tarvis tooted on määratud, ja vastutab artikli 8 lõikes 2 sätestatud meetmete rakendamise eest;

5)	teavitab punktis 4 osutatud vastutavat isikut artikli 8 lõikes 2 sätestatud kohustustest;

6)	identifitseerib kõik kohad „EXPO Milano 2015” näitusepaigas, kus asjaomase saadetise tooteid välja pannakse või kasutatakse kohapeal degusteerimiseks;

7)	tagab „EXPO Milano 2015” näitusepaigas saadetiste täieliku jälgitavuse;

8)	tagab, et asjaomaseid tooteid võib kasutada ainult esitlemiseks või kohapeal degusteerimiseks;

9)	tagab, et ühtki toodet ei müüda ega tehta kättesaadavaks näituse „EXPO Milano 2015” külastajatele ja töötajatele muudel eesmärkidel kui esitlemiseks või kohapeal degusteerimiseks;

10)	tagab, et kõik saadetised või nende osad, mida ei ole kasutatud esitlemiseks või kohapeal degusteerimiseks, kogutakse ja kõrvaldatakse 1. kategooria materjalina vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 punktidele a–c, või reeksporditakse kolmandasse riiki hiljemalt 31. detsembril 2015;

11)

tagab, et konkreetsed mahutid, mis sisaldavad punktis 10 osutatud saadetisi või nende osi, võib „EXPO Milano 2015” näitusepaigast ära viia ainult juhul, kui need on hermeetiliselt suletud ja määratud saatmiseks sellisesse kohta, kus asjaomane materjal kõrvaldatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 12 punktidega a–c või reeksporditakse kolmandasse riiki hiljemalt 31. detsembril 2015;

12)	teatab näituse „EXPO Milano 2015” lõppedes ning mitte hiljem kui 31. detsembril 2015 pädevatele tolliasutustele toodete tarbimisest või kõrvaldamisest.

Artikkel 8

Näituse korraldaja EXPO 2015 S.p.A. ja näituse „EXPO Milano 2015” eksponentide kohustused

1. EXPO 2015 S.p.A. teeb järgmist:

a)	identifitseerib kõik näitusel „EXPO Milano 2015” osalevad eksponendid ja teeb kohalikele pädevatele asutustele kättesaadavaks nende ajakohastatud nimekirja;

b)	identifitseerib iga eksponendi puhul isiku, kes vastutab lõikes 2 sätestatud meetmete rakendamise eest;

c)	tagab logistilise toetuse käesoleva määrusega hõlmatud toodete transportimiseks rajatistesse, kus neid on võimalik artikli 7 punktide 10 ja 11 kohaselt käidelda.

2. Näituse „EXPO Milano 2015” eksponendid teevad järgmist:

a)	pakuvad logistilist tuge pädevatele asutustele, kes vastutavad käesoleva määruse rakendamise eest seoses artiklis 2 osutatud toodete ladustamisega;

b)	tagavad, et artiklis 2 osutatud toodete kasutamine piirdub esitlemise või kohapeal degusteerimisega;

c)	tagavad taotluse korral ja pädevate asutuste järelevalve all asjakohaste eraldatud ruumide ja vahendite kasutusvõimaluse selliste artiklis 2 osutatud toodete ladustamiseks, mida ei kasutata esitlemiseks või kohapeal degusteerimiseks;

d)	teavitavad pädevaid asutusi käesolevas lõikes sätestatud meetmete rakendamisega seotud rikkumistest või võimalikest rikkumistest;

e)	tagavad, et kõik artiklis 2 osutatud tooted, mida ei kasutata esitlemiseks või kohapeal degusteerimiseks, registreeritakse ja kõrvaldatakse, nagu on ette nähtud artikli 7 punktidega 10 ja 11.

Artikkel 9

Näituse „EXPO Milano 2015” külastajatele ja töötajatele antav teave

1. Itaalia pädev asutus tagab, et näituse „EXPO Milano 2015” külastajatele ja töötajatele esitatakse näituse „EXPO Milano 2015” toimumise paikades, kus külastajatele antakse või külastajatele antava toidu valmistamiseks kasutatakse artiklis 2 osutatud tooteid, vähemalt järgmine teave:

„See toit sisaldab ELi mittekuuluvatest riikidest toodud loomseid saadusi ja vastab üksnes nende riikide rahvatervise nõuetele. Selliste toodete tarbimine ja levitamine väljaspool näituse „EXPO Milano 2015” toimumispaika on keelatud.”

2. EXPO 2015 S.p.A. teeb Itaalia pädevatele asutustele kättesaadavaks lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks vajalikud vahendid ja kohad.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse 1. märtsist 2015 kuni 31. oktoobrini 2015.

Artikli 7 punkte 10 ja 11 ning artikli 8 lõike 1 punkti c ja artikli 8 lõike 2 punkte a ja e kohaldatakse siiski jätkuvalt seni, kuni kõik käesoleva määruse alusel sissetoodud ja artiklis 2 osutatud saadused või nende osad on kõnealuste artiklite kohaselt kõrvaldatud, hiljemalt 31. detsembrini 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. märts 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(2) ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

(3) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10.

(4) Nõukogu direktiiv 97/78/EÜ, 18. detsember 1997, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted (EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9).

(5) Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, 21. oktoober 2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(7) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(8) Komisjoni otsus 2004/292/EÜ, 30. märts 2004, TRACES süsteemi kasutuselevõtmise kohta ja otsuse 92/486/EMÜ muutmise kohta (ELT L 94, 31.3.2004, lk 63).

(9) Komisjoni otsus 2009/821/EÜ, 28. september 2009, millega koostatakse loetelu heakskiidetud piirikontrollipunktidest, sätestatakse teatavad eeskirjad komisjoni veterinaarekspertide tehtava kontrolli kohta ja määratakse kindlaks veterinaarasutused süsteemis TRACES (ELT L 296, 12.11.2009, lk 1).

(10) Komisjoni otsus 2011/163/EL, 16. märts 2011, nõukogu direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 kohaselt kolmandate riikide esitatud kavade tunnustamise kohta (ELT L 70, 17.3.2011, lk 40).

I LISA

(1) „EXPO Milano 2015” näitusepaik

„EXPO Milano 2015” näitusepaik (TRACES LVU: Milano Città IT03603)

(2) Heakskiidetud tollilaod

Direktiivi 97/78/EÜ artiklite 12 ja 13 alusel Itaalia pädevate asutuste heakskiidetud tolliladude loetelu, mis on avaldatud Itaalia tervishoiuministeeriumi ametlikult veebisaidil:

http://www.salute.gov.it

II LISA

Artikli 2 punkti c alapunktides i ja ii osutatud saaduste ja õigusaktide loend

Toodete kirjeldus (1)	Kohaldatavad liidu õigusaktid, sealhulgas transiidi nõuded ja asjakohaste kohustuslike veterinaarsertifikaatide näidiseid
Liha	Komisjoni määrus (EL) nr 206/2010 (2), sealhulgas selle III lisas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidis Komisjoni määrus (EÜ) nr 798/2008 (3), sealhulgas selle XI lisas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidis Komisjoni määruse (EÜ) nr 119/2009 (4), sealhulgas selle III lisas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidis
Lihavalmistised	Komisjoni otsus 2000/572/EÜ (5), sealhulgas selle III lisas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidis
Lihatooted	Komisjoni otsus 2007/777/EÜ (6), sealhulgas selle IV lisas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidis
Piim ja piimatooted	Komisjoni määrus (EL) nr 605/2010 (7), sealhulgas selle II lisa 3. osas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidis
Liittooted	Komisjoni määrus (EL) nr 28/2012 (8), sealhulgas selle II lisas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidis
Munad, munatooted	Määrus (EÜ) nr 798/2008, sealhulgas selle XI lisas sätestatud veterinaarsertifikaadi näidis
Vesiviljelusest pärit kalatooted	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2074/2005 (9), sealhulgas selle VI lisa IV liites sätestatud veterinaarsertifikaadi näidis

(1) Tabeli esimeses veerus nimetatud tooted kuuluvad teises veerus osutatud vastavate liidu õigusaktide kohaldamisalasse.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 206/2010, 12. märts 2010, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide või nende osade loetelud, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua teatavaid loomi ja värsket liha, ning veterinaarsertifitseerimise nõuded (ELT L 73, 20.3.2010, lk 1).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 798/2008, 8. august 2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 226, 23.8.2008, lk 1).

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 119/2009, 9. veebruar 2009, milles sätestatakse selliste kolmandate riikide või nende osade loetelu, millest võib importida ühendusse või vedada läbi ühenduse looduslike jäneslaste, teatavate looduslike maismaaimetajate ja tehistingimustes peetavate küülikute liha, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 39, 10.2.2009, lk 12).

(5) Komisjoni otsus 2000/572/EÜ, 8. september 2000, milles sätestatakse loomade ja inimeste terviseohutuse nõuded ja veterinaarsertifikaadid hakkliha ja lihavalmististe importimiseks kolmandatest riikidest (EÜT L 240, 23.9.2000, lk 19).

(6) Komisjoni otsus 2007/777/EÜ, 29. november 2007, millega kehtestatakse looma- ja inimtervishoiu nõuded ning näidissertifikaadid inimtoiduks ettenähtud lihatoodete ja töödeldud magude, põite ja soolte importimiseks kolmandatest riikidest ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/432/EÜ (ELT L 312, 30.11.2007, lk 49).

(7) Komisjoni määrus (EL) nr 605/2010, 2. juuli 2010, millega kehtestatakse loomade ja inimeste tervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide nõuded inimtoiduks ettenähtud toorpiima, piimatoodete, ternespiima ja ternespiimapõhiste toodete Euroopa Liitu toomisel (ELT L 175, 10.7.2010, lk 1).

(8) Komisjoni määrus (EL) nr 28/2012, 11. jaanuar 2012, millega kehtestatakse sertifitseerimisnõuded teatavate liittoodete importimiseks liitu ja transiidiks läbi liidu ning muudetakse otsust 2007/275/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1162/2009 (ELT L 12, 14.1.2012, lk 1).

(9) Komisjoni määrus (EÜ) nr 2074/2005, 5. detsember 2005, millega sätestatakse rakendusmeetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 käsitletud teatavate toodete ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004 käsitletud ametlike kontrollide suhtes, sätestatakse erandid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 852/2004 ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 853/2004 ja (EÜ) nr 854/2004 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 27).

III LISA

Veterinaarsertifikaadi näidis loomsete toodete või neid tooteid sisaldava toidu saatmiseks näitusele „EXPO Milano 2015”

Tekst pildi

Tekst pildi

RIIK

EXPO 2015

II.a. Sertifikaadi viitenumber

II.b.

II.1. Terviseohutuse sertifikaat

Mina, allakirjutanud veterinaarjärelevalve ametnik / ametlik inspektor, (*) kinnitan, et:

— käesoleva sertifikaadiga hõlmatud kaubad on mõeldud Euroopa Liitu toomiseks üksnes nende kasutamiseks näitusel „EXPO Milano 2015” ja kooskõlas määrusega (EL) 2015/329 ning

— mulle teadaolevalt on eespool nimetatud kaubad päritoluriigis inimtoiduks kõlblikud.

Märkused

I osa:

— Lahter I.8: piirkonna/territooriumi/vööndi kood (vajaduse korral), nagu on märgitud määruse (EL) nr 206/2010 II lisas, määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas, määruse (EÜ) nr 119/2009 I lisas ja komisjoni otsuse 2007/777/EÜ II lisas.

— Lahter I.11: päritolukoht: lähetava ettevõtte nimi ja aadress.

— Lahter I.12: sihtkoht: selle tollilao nimi, tunnustamisdokumendi number ja aadress, kuhu kaubad võib ladustada.

— Lahter I.15: registreerimisnumber (raudteevagunid või konteiner ja mootorsõidukid), lennunumber (õhusõiduk) või nimi (laev). Maha- ja ümberlaadimise korral tuleb esitada eraldi teave.

— Lahter I.19: kasutada asjakohast harmoneeritud süsteemi (HS) koodi järgmistes rubriikides: 0201, 0202, 0203, 0204, 0205, 0206, 0207, 0208, 0209, 0210, 0301, 0302, 0303, 0304, 0305, 0306, 0307 (välja arvatud kahepoolmelised molluskid, mis kuuluvad järgmiste HS koodide alla: 030711–030739, 030771–030791), 0308, 0401, 0402, 0403, 0404, 0405, 0406, 0407, 0408, 0410, 0504, 0511, 1502, 1504, 1516, 1517, 1518, 1601, 1602, 1603, 1604, 1605 (välja arvatud kahepoolmelised molluskid, mis kuuluvad järgmiste HS koodide alla: 160551–160556), 1702, 1806, 1901, 1902, 2103, 2104, 2105, 2106, 2202, 3501, 3502, 3503, 3504 ja 3507.

— Lahter I.23: plommi/konteineri numbri identifitseerimine (ainult vajaduse korral).

— Lahter I.28: (*) sisestage veterinaarsertifikaadi näidises määratletud konkreetne teave vastavalt määruse (EL) 2015/329 II lisas loetletud tooteliigile.

II osa:

Allkirja värv peab erinema teksti värvist. Sama reegel kehtib muude kui reljeefsete või vesimärgiga templite suhtes.

(*) Mittevajalik maha tõmmata.

II osa Sertifitseerimine

Veterinaarjärelevalve ametnik/ametlik inspektor (*)

Nimi (trükitähtedega): Kvalifikatsioon ja ametinimetus:

Kuupäev: Allkiri:

Tempel:

IV LISA

Andmed, millele on osutatud artikli 5 punktis e, artikli 6 punktis d ja artikli 7 punktis 1

A. Andmed, mille vastutav piiripunkt registreerib tollilaos vastavalt artikli 5 punktile e

Artikli 5 punkti e kohaselt registreeritakse järgmised andmed:

1)	tollilattu saabumise kuupäev;

2)	toodete kirjeldus;

kogus;

4)	päritoluriigiks olev kolmas riik;

5)	ELi sisenemise piiripunkt (BIP);

6)	ühtse veterinaariaalase sisenemisdokumendi (CVED) number, mille loob TRACES ning mis antakse välja sisenemise piiripunktis;

7)	päritolukohaks oleva kolmanda riigi tervishoiuasutuste pandud plommi number (artikli 2 punkt b), mis esitatakse saadetistega kaasas olevas terviseohutuse sertifikaadis, mis on sätestatud käesoleva määruse III lisas;

8)	tolli transpordidokumendi number, mille all saadetised transporditakse sisenemise piiripunktist heakskiidetud tollilattu;

9)	saadetise eest vastutava isiku kontaktandmed;

10)	kuupäev, mil saadetis/saadetise osa väljus heakskiidetud tollilaost „EXPO Milano 2015” näitusepaika saatmiseks;

11)	heakskiidetud tollilaost „EXPO Milano 2015” näitusepaika lähetatud saadetise/saadetise osa tolli transpordidokumendi number;

12)	heakskiidetud tollilaost „EXPO Milano 2015” näitusepaika lähetatud saadetise/saadetise osa laad;

13)	heakskiidetud tollilaost „EXPO Milano 2015” näitusepaika lähetatud saadetise/saadetise osa kogus;

14)	heakskiidetud tollilaost „EXPO Milano 2015” näitusepaika lähetatud saadetisele/saadetise osale välja antud ühtse veterinaariaalase sisenemisdokumendi number.

B. Andmed, mis tuleb registreerida „EXPO Milano 2015” sisemistes struktuurides vastavalt artikli 6 punktile d ja artikli 7 punktile 1

Artikli 6 punkti d ja artikli 7 punkti 1 kohaselt registreeritakse järgmised andmed:

1)	„EXPO Milano 2015” näitusepaika saabumise kuupäev;

2)	toodete kirjeldus;

kogus;

4)	päritoluriigiks olev kolmas riik;

5)	ELi sisenemise piiripunkt (BIP) või (vajaduse korral) tollilaod, kust tooted lähetatakse „EXPO Milano 2015” näitusepaika;

6)	ühtse veterinaariaalase sisenemisdokumendi (CVED) number, mille loob TRACES ning mis antakse välja sisenemise piiripunktis, või (vajaduse korral) „EXPO Milano 2015” näitusepaika lähetatud saadetisele välja antud uue ühtse veterinaariaalase sisenemisdokumendi number;

7)	sisenemise piiripunktist või heakskiidetud tollilaost „EXPO Milano 2015” näitusepaika lähetatud saadetisele/saadetise osale välja antud tolli transpordidokumendi number;

8)	sisenemise piiripunkti tervishoiu- ja tolliasutuste pandud või asjaomaste heakskiidetud tolliladude piiripunkti suhtes pädevate tervishoiu- ja tolliasutuste pandud plommi number;

9)	näituse „EXPO Milano 2015” toimumispaigas saadetisest juba ära kasutatud toodete kogus (nimelt esitlemiseks või kohapeal degusteerimiseks);

10)	ülejäänud kogus, mida ei ole veel ära kasutatud.

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/64

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/330,

2. märts 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. märts 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	EG	120,8
	MA	80,4
	TR	106,5
	ZZ	102,6
0707 00 05	JO	253,9
	TR	182,6
	ZZ	218,3
0709 93 10	MA	81,4
	TR	200,0
	ZZ	140,7
0805 10 20	EG	46,1
	IL	73,0
	MA	44,4
	TN	56,8
	TR	71,0
	ZZ	58,3
0805 50 10	TR	50,1
0805 50 10	ZZ	50,1
0808 10 80	BR	68,8
	CL	94,5
	MK	26,7
	US	180,1
	ZZ	92,5
0808 30 90	AR	132,9
	CL	166,7
	CN	99,9
	US	122,7
	ZA	95,3
	ZZ	123,5

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/66

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/331,

2. märts 2015,

millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ning artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. juulil 2013 vastu otsuse 2013/393/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Franz-Michael SKJOLD MELLBIN Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Afganistanis. ELi eriesindaja volitused lõpevad 28. veebruaril 2015.

(2)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel kaheksa kuu võrra.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Franz-Michael SKJOLD MELLBINi volitusi ELi eriesindajana Afganistanis pikendatakse kuni 31. oktoobrini 2015. Nõukogu võib poliitika ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja esindab Euroopa Liitu ja edendab liidu poliitilisi eesmärke Afganistanis, tehes tihedat koostööd liikmesriikide esindajatega Afganistanis. Konkreetsemalt on eriesindaja ülesanded järgmised:

a)	aidata rakendada ELi-Afganistani ühisdeklaratsiooni ning ELi Afganistani strateegiat (2014–2016);

b)	toetada liidu ja Afganistani vahelist poliitilist dialoogi;

toetada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) poolt Afganistanis täidetavat keskset rolli, pöörates erilist tähelepanu sellele, et rahvusvaheline abi oleks paremini kooskõlastatud, edendades seega Bonni, Chicago, Tokyo ja Londoni konverentside kommünikeede ning asjaomaste ÜRO resolutsioonide rakendamist.

Artikkel 3

Volitused

Oma volituste täitmiseks teeb ELi eriesindaja tihedas koostöös liikmesriikide esindajatega Afganistanis järgmist:

a)	edendab liidu seisukohti Afganistani poliitilise protsessi ja arengute suhtes;

hoiab tihedat kontakti asjaomaste Afganistani institutsioonide, eelkõige valitsuse, parlamendi ja kohalike omavalitsustega, ning toetab nende arendamist. Kontakti tuleks hoida ka teiste Afganistani poliitiliste rühmituste ja muude asjaomaste pooltega Afganistanis, eelkõige kodanikuühiskonna osalejatega;

c)	hoiab tihedat kontakti asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike sidusrühmadega Afganistanis, eelkõige ÜRO peasekretäri eriesindaja, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) kõrgema tsiviilesindaja ning muude oluliste partnerite ja organisatsioonidega;

annab teavet ELi-Afganistani ühisdeklaratsioonis, ELi Afganistani strateegias (2014–2016) ning Bonni, Chicago, Tokyo ja Londoni konverentside kommünikeedes kokku lepitud eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:

i)	tsiviilvõime arendamine, eelkõige piirkondlikul tasandil;

ii)	hea valitsemistava ja õigusriigi toimimiseks vajalike institutsioonide, eelkõige sõltumatu kohtusüsteemi loomine;

iii)	valimissüsteemi ja põhiseaduse reformid;

iv)	julgeolekusektori reformid, sealhulgas kohtuasutuste ja õigusriigi, riigi sõjaväe ja politseiteenistuse tugevdamine, ning eelkõige tsiviilpolitseiteenistuse väljaarendamine;

v)	majanduskasvu edendamine, eelkõige põllumajanduse ja maapiirkondade arendamise kaudu;

vi)	Afganistani rahvusvaheliste inimõigusalaste kohustuste täitmine, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate inimeste ning laste ja naiste õiguste austamine;

vii)	demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete austamine;

viii)

naiste avalikus halduses ja kodanikuühiskonnas ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) kohaselt rahuprotsessis osalemise edendamine;

ix)	Afganistani rahvusvaheliste kohustuste, sealhulgas terrorismi, ebaseadusliku uimastikaubanduse ja inimkaubanduse ning relvade, massihävitusrelvade ja seotud materjalide leviku vastasele võitlusele pühendatud rahvusvahelise koostöö austamine;

x)	humanitaarabi andmise hõlbustamine ning pagulaste ja riigisiseste põgenike nõuetekohane tagasisaatmine ning

xi)	liidu kohaloleku ja tegevuste tugevdamine ja tõhustamine Afganistanis ning nõukogu taotlusel regulaarsete aruannete koostamine ELi Afganistani strateegia (2014–2016) kohta;

e)	osaleb aktiivselt kohalikel kooskõlastusfoorumitel, nagu ühine koordineerimis- ja järelevalveorgan, teavitades mitteosalevaid liikmesriike täielikult nendel tasanditel tehtud otsustest;

f)	annab nõu liidu osalemise kohta rahvusvahelistel konverentsidel ja nendel võetavate seisukohtade osas seoses Afganistaniga;

g)	tegutseb aktiivselt, et edendada piirkondlikku koostööd asjaomaste algatuste kaudu, sealhulgas Istanbuli protsessi ja Afganistani käsitleva piirkondliku majanduskonverentsi (RECCA) kaudu;

h)	aitab kaasa inimõigusi käsitleva liidu poliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suuniste rakendamisele, eriti seoses konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvate naiste ja lastega, sealhulgas jälgides ja käsitledes sellekohaseid arengusuundi;

i)	vajaduse korral toetab Afganistani juhtimisel toimuvat kaasavat rahuprotsessi, mille tulemuseks on Bonni konverentsil kokku lepitud tingimustele vastava poliitilise lahenduse saavutamine.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märts 2015 kuni 31. oktoober 2015 ette nähtud lähtesumma on 3 975 000 eurot.

2. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata ja korrapäraselt oma meeskonna koosseisust.

2. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata tööle ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmete ülesannete täitmiseks ja töö sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtva riigiga. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2. Liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid osutavad vajaduse korral piirkonnas logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale ELi eriesindaja geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda geograafilisse piirkonda ja geograafilises piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning erandolukorra lahendamise plaani ja missiooni evakueerimisplaani;

b)	tagades geograafilises piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne geograafilisse piirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb kõnealusele piirkonnale omistatud riskiastmele;

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Kooskõlas aluslepingu artikliga 36 võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja toetab liidu tegevuse ühtsust, järjepidevust ja tõhusust ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjepidevalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni ning Pakistanis asuva liidu delegatsiooni tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2. Kohapeal tehakse tihedat koostöö liikmesriikide esinduste juhtidega ning liidu delegatsioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab Afganistanis läbiviidava Euroopa Liidu politseimissiooni (EUPOL AFGHANISTAN) juhile kohalikul tasandil poliitilisi suuniseid. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem teineteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseis aitavad esitada teavet varasemate Afganistani nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning osutavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile enne 2015. aasta augusti lõppu täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2015.

Brüssel, 2. märts 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

D. REIZNIECE-OZOLA

(1) Nõukogu 22. juuli 2013. aasta otsus 2013/393/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2013/382/ÜVJP, millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 198, 23.7.2013, lk 47).

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/70

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/332,

2. märts 2015,

millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks ametisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 8. juulil 2014 vastu otsuse 2014/438/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Herbert SALBER Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Lõuna-Kaukaasias ja Gruusia kriisi jaoks. ELi eriesindaja volitused lõpevad 28. veebruaril 2015.

(2)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel kaheksa kuu võrra.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks ametisse nimetatud ELi eriesindaja Herbert SALBERI volitusi pikendatakse kuni 31. oktoobrini 2015. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivus lõpetatakse varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel Lõuna-Kaukaasias, sealhulgas eesmärkidel, mis on esitatud 1. septembril 2008 Brüsselis toimunud erakorralise Euroopa Ülemkogu kohtumise järeldustes ja nõukogu 15. septembri 2008. aasta järeldustes ning samuti 27. veebruari 2012. aasta järeldustes. Nende hulka kuuluvad järgmised eesmärgid:

kooskõlas olemasolevate mehhanismidega, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) ja selle Minski grupiga, ennetada konflikte kõnealuses piirkonnas, aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele piirkonnas, sealhulgas kriisi lahendamisele Gruusias ja Mägi-Karabahhi konflikti lahendamisele (edendades pagulaste ja riigisiseste põgenike tagasipöördumist ning muude asjakohaste vahendite kaudu), ning toetada selliste kokkulepete rakendamist kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega;

b)	teha konstruktiivset koostööd piirkonnaga seotud peamiste huvitatud osalejatega;

c)	julgustada ja toetada Armeenia, Aserbaidžaani ja Gruusia ning asjakohasel juhul nende naaberriikide vahelist edasist koostööd;

d)	edendada liidu tõhusust ja nähtavust kõnealuses piirkonnas.

Artikkel 3

Volitused

Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	arendada kontakte kõnealuse piirkonna valitsuste, parlamentide, muude võtmetähtsusega poliitiliste osalejate, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonnaga;

b)	julgustada piirkonna riike tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes, nagu ühised julgeolekuohud ning terrorismi, ebaseadusliku kaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus;

c)	aidata kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega ja hõlbustada sellise lahendusplaani rakendamist tihedas koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga ning OSCE ja selle Minski grupiga;

seoses Gruusia kriisiga

aidata ette valmistada rahvusvahelisi läbirääkimisi („Genfi kõnelused”), mida peetakse 12. augusti 2008. aasta vaherahuplaani punkti 6 ning 8. septembri 2008. aasta rakendusmeetmete alusel ning millel käsitletakse muu hulgas piirkonna julgeoleku ja stabiilsuse korda, pagulaste ja riigisiseste põgenike küsimust rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele tuginedes ning mis tahes muid küsimusi poolte kokkuleppel;

ii)	aidata määrata kindlaks liidu seisukoht ja esindada seda ELi eriesindaja tasandil punktis i osutatud läbirääkimistel ning

iii)	hõlbustada 12. augusti 2008. aasta vaherahuplaani ja selle 8. septembri 2008. aasta rakendusmeetmete rakendamist;

e)	hõlbustada usaldust suurendavate meetmete väljatöötamist ja rakendamist;

f)	aidata asjakohasel juhul kaasa liidu panuse ettevalmistamisele võimaliku konflikti lahendusplaani rakendamisel;

g)	tõhustada liidu ja piirkonnaga seotud peamiste osalejate dialoogi;

h)	abistada liitu Lõuna-Kaukaasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamisel;

i)	käesolevas artiklis esitatud tegevuste raames aidata kaasa liidu inimõiguspoliitika ja inimõigusi käsitlevate liidu suuniste rakendamisele, eriti seoses laste ja naistega konfliktidest mõjutatud piirkondades, eelkõige jälgides ja käsitledes arenguid kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2015 kuni 31. oktoobrini 2015 ette nähtud lähtesumma on 1 350 000 eurot.

2. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

2. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

4. ELi eriesindaja isikkoosseis paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende asjaomase tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse asjakohasel juhul kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja meeskonna liikmed peavad kinni nõukoguotsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2. Liidu delegatsioonid piirkonnas ja/või liikmesriigid osutavad piirkonnas vastavalt vajadusele logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes missioonile eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette missioonile eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja milles nähakse ette erandolukorra lahendamise plaan ja missiooni evakueerimisplaan;

b)	tagades missiooni piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne missiooni piirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb missiooni piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmele;

d)	tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ja volituste täitmist käsitleva aruande raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid rakendatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2. Kohapeal toimub tihe koostöö liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja pakub tihedas koostöös Gruusias asuva liidu delegatsiooni juhiga Euroopa Liidu vaatlusmissioonile Gruusias (EUMM Georgia) kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja EUMM Georgia tsiviiloperatsioonide ülem teineteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja isikkoosseis aitavad esitada teavet varasemate Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning osutavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

See kohaldatakse alates 1. märtsist 2015.

Brüssel, 2. märts 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

D. REIZNIECE-OZOLA

(1) Nõukogu 8. juuli 2014. aasta otsus 2014/438/ÜVJP, millega muudetakse ja pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks ametisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 200, 9.7.2014, lk 11).

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/74

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/333,

2. märts 2015,

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Itaalia liikme ametisse nimetamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 302,

võttes arvesse Itaalia valitsuse ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 13. septembril 2010 vastu otsuse 2010/570/EL, Euratom Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015 (1).

(2)	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees on vabanenud liikmekoht seoses Corrado ROSSITTO surmaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Flora GOLINI, Vicepresidente nonché Membro della Giunta esecutiva confederale della CIU (Confederazione Italiana di Unione delle professioni), nimetatakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeks järelejäänud ametiajaks, mis kestab kuni 20. septembrini 2015.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 2. märts 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

D. REIZNIECE-OZOLA

(1) ELT L 251, 25.9.2010, lk 8.

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/75

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/334,

2. märts 2015,

millega muudetakse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (edaspidi „partnerlusleping”), millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000,

võttes arvesse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa (edaspidi „sisekokkulepe”), (1) eriti selle artikli 1 lõiget 7 ja artikli 8 lõiget 4,

võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti, eriti ühisdeklaratsiooni C Euroopa Arengufondi kohta,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt Horvaatia ühinemisaktile lisatud ühisdeklaratsioonile C ühineb Horvaatia pärast liiduga ühinemist Euroopa Arengufondiga alates uue koostööd käsitleva mitmeaastase finantsraamistiku jõustumisest ning teeb fondi sissemakseid alates ühinemisele järgneva teise kalendriaasta 1. jaanuarist.

(2)	Horvaatia Vabariik ühines Euroopa Liiduga 1. juulil 2013. aastal.

(3)	Vastavalt sisekokkuleppe artikli 1 lõikele 7 muudetakse juhul, kui liiduga ühineb uus riik, nõukogu otsusega sama artikli lõike 2 punktis a osutatud osamaksude jaotust, mis on praegu Horvaatiale kehtestatud ainult hinnangulises suuruses.

(4)	Vastavalt sisekokkuleppe artikli 8 lõikele 4 muudetakse juhul, kui liiduga ühineb uus riik, nõukogu otsusega sama artikli lõikes 2 osutatud häälte arvestust, mis on praegu Horvaatia puhul ainult hinnanguline, ning sama artikli lõikes 3 osutatud kvalifitseeritud häälteenamust.

(5)	Osamaksud ja häälte arvestus tuleks kinnitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kinnitatakse sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktis a sätestatud osamaksude jaotus ja Horvaatia osamaksud üheteistkümnendasse Euroopa Arengufondi ning sisekokkuleppe artikli 8 lõikes 2 sätestatud Horvaatia häälte arv Euroopa Arengufondi komitees.

Artikkel 2

Sisekokkulepet muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 1 lõike 2 punkti a tabelist jäetakse Horvaatiat käsitlevalt realt välja ümarsulud ja tärn, mis järgnevad sõnale „Horvaatia”, koos joonealuse märkusega „(*) Hinnanguline summa” tabeli lõpus.

Artikli 8 lõike 2 tabelist jäetakse välja järgmine:

a)	ümarsulud ja tärn, mis järgnevad sõnale „Horvaatia”, ning nurksulud sama rea teises veerus;

b)	joonealune märkus „(*) Eeldatav häälte osakaal”;

c)	rida „EL 27 kokku”, „998”;

d)	ümarsulud, tärn ning nurksulud reas „EL 28 kokku (*)” „[1 000]”.

3)	Artikli 8 lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. EAFi komitee võtab otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega, milleks on 721 häält 1 000st ning mis esindab vähemalt 15 liikmesriigi poolthääli. Blokeeriv vähemus on 280 häält.”

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle vastuvõtmist.

Brüssel, 2. märts 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

D. REIZNIECE-OZOLA

(1) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/77

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/335,

2. märts 2015,

millega muudetakse otsust 2010/231/ÜVJP, mis käsitleb Somaalia vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. aprillil 2010 vastu otsuse 2010/231/ÜVJP (1).

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 24. oktoobril 2014 vastu resolutsiooni 2182 (2014) olukorra kohta Somaalias ja Eritreas, milles muu hulgas kinnitas veel kord Somaalia suhtes kehtestatud relvaembargo kehtivust.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2182 (2014) antakse ÜRO liikmesriikidele luba kontrollida Somaalia territoriaalvetes ja Somaalia ranniku lähedal avamerel Somaaliasse suunduvaid ja sealt saabuvaid laevu, kui on põhjendatud alus arvata, et nende lastiks on puusüsi, millega rikutakse puusöe impordi keeldu, või relvad või sõjaline varustus, millega rikutakse relvaembargot, või relvad või sõjaline varustus loetellu kantud isikutele või üksustele.

(4)	Otsust 2010/231/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsusesse 2010/231/ÜVJP lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 4a

1. Liikmesriigid võivad kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2182 (2014) punktidega 15–21 iseseisvalt või vabatahtlike rahvusvaheliste merepartnerluste, näiteks ühendatud merejõudude (Combined Maritime Forces) kaudu, ning koostöös Somaalia föderaalvalitsusega kontrollida Somaalia territoriaalvetes ja Somaalia ranniku lähedal avamerel kuni Araabia mere ja Pärsia laheni, sealhulgas Araabia merel ja Pärsia lahes, Somaaliasse suunduvaid ja sealt saabuvaid laevu, mille kohta neil on põhjendatud alus arvata, et need laevad:

i)	veavad Somaaliast pärit puusütt, millega rikutakse puusöe impordi keeldu;

ii)	veavad relvi või sõjalist varustust otseselt või kaudselt Somaaliasse, millega rikutakse Somaalia suhtes kehtestatud relvaembargot;

iii)	veavad relvi või sõjalist varustust sanktsioonide komitee poolt loetellu kantud isikutele või üksustele.

2. Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud kontrolli teostamisel heas usus jõupingutusi enne kontrollimist laeva lipuriigi nõusoleku saamiseks.

3. Liikmesriigid võivad lõikes 1 osutatud kontrolli teostamisel kasutada kõiki vajalikke olukorrale vastavaid meetmeid täielikus kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega ning tehes kõik võimaliku, et hoida ära asjatud viivitused või sobimatu sekkumine seoses rahumeelse läbisõidu õiguse või meresõiduvabaduse kasutamisega.

4. Kui liikmesriigid avastavad mis tahes esemed, mille tarnimine, import või eksport on Somaalia suhtes kehtestatud relvaembargoga või puusöe impordikeeluga keelatud, võivad nad sellised esemed kinni pidada ja kõrvaldada (näiteks need esemed hävitades või kasutuskõlbmatuks muutes, neid ladustades või edastades kõrvaldamiseks muusse riiki kui esemete päritolu- või sihtriik). Liikmesriigid võivad kontrollimise käigus koguda tõendeid, mis on otseselt seotud selliste esemete veoga. Liikmesriigid võivad konfiskeeritud puusöe kõrvaldamiseks seda edasi müüa, mille üle teostab järelevalvet Somaalia ja Eritrea järelevalverühm. Kõrvaldamine peaks toimuma keskkonnahoidlikult. Liikmesriigid võivad anda laevadele ja meeskondadele loa pöörduda sadamariigi nõusolekul sobivasse sadamasse, et hõlbustada kõrvaldamist. Selliste esemete kõrvaldamisel koostööd tegev liikmesriik esitab hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kõnealuste esemete sisenemist oma territooriumile sanktsioonide komiteele kirjaliku aruande nende esemete kõrvaldamiseks või hävitamiseks võetud meetmete kohta.

5. Liikmesriigid teatavad sanktsioonide komiteele kiiresti kõigist lõikes 1 osutatud kontrollidest, sealhulgas esitades kontrolli kohta aruande, mis sisaldab kõiki asjaomaseid üksikasju, sealhulgas kontrollimise alust ja selle tulemusi, ning milles on võimaluse korral osutatud asjaomase laeva lipuriik, laeva nimi, laeva kapteni, laeva omaniku ja lasti algse müüja nimi ja identifitseerimisandmed, ning laeva lipuriigi nõusoleku saamiseks tehtud jõupingutused.

6. Lõige 1 ei mõjuta rahvusvahelisest õigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi, kohustusi ega ülesandeid, sealhulgas ÜRO mereõiguse konventsioonist tulenevaid õigusi ega kohustusi, sealhulgas üldpõhimõtet, mille kohaselt kuuluvad avamerel olevad laevad nende lipuriigi ainujurisdiktsiooni, seoses kõigi muude kui lõikes 1 osutatud olukordadega.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 2. märts 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

D. REIZNIECE-OZOLA

(1) Nõukogu 26. aprillil 2010. aasta otsus 2010/231/ÜVJP, mis käsitleb Somaalia vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2009/138/ÜVJP (ELT L 105, 27.4.2010, lk 17).

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/79

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2015/336,

2. märts 2015,

millega rakendatakse otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 23. detsembri 2013. aasta otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta, (1) eriti selle artiklit 2c,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 23. detsembril 2013 vastu otsuse 2013/798/ÜVJP.

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu Kesk-Aafrika Vabariiki käsitleva resolutsiooniga 2127 (2013) moodustatud sanktsioonide komitee jättis 31. detsembril 2014 ühe isiku välja nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2134 (2014) punktides 30 ja 32 ette nähtud meetmeid.

(3)	Seetõttu tuleks vastavalt muuta otsuse 2013/798/ÜVJP lisas sätestatud isikute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2013/798//ÜVJP lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Brüssel, 2. märts 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

D. REIZNIECE-OZOLA

(1) ELT L 352, 24.12.2013, lk 51.

LISA

Otsuse 2013/798/ÜVJP lisast jäetakse välja järgmist isikut käsitlev kanne:

Levy YAKETE

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/81

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2015/337,

2. märts 2015,

millega rakendatakse otsust 2010/231/ÜVJP, mis käsitleb Somaalia vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 26. aprilli 2010. aasta otsust 2010/231/ÜVJP, mis käsitleb Somaalia vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2009/138/ÜVJP, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 26. aprillil 2010 vastu otsuse 2010/231/ÜVJP.

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidega 751 (1992) ja 1907 (2009) moodustatud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee jättis 19. detsembril 2014 ühe isiku välja nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1844 (2008) punktides 1, 3 ja 7 sätestatud piiravaid meetmeid.

(3)	Nõukogu otsuse 2010/231/ÜVJP I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2010/231/ÜVJP I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 2. märts 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

D. REIZNIECE-OZOLA

(1) ELT L 105, 27.4.2010, lk 17.

LISA

Otsuse 2010/231/ÜVJP I lisast jäetakse välja järgmist isikut käsitlev kanne:

Mohamed SA'ID

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/83

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/338,

27. veebruar 2015,

milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga Ungaris

(Ainult ungarikeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Linnugripp on lindude nakkav viirushaigus, millesse võivad nakatuda ka kodulinnud. Kodulindude nakatumisel linnugripiviirustesse avaldub haigus peamiselt kahes vormis, mida eristatakse nende virulentsuse järgi. Madala patogeensusega haigusvorm põhjustab tavaliselt ainult kergeid sümptomeid, kõrge patogeensusega vormi tagajärjeks on aga enamiku kodulinnuliikide puhul lindude väga suur suremus. Kõnealusel haigusel võib olla ränk mõju kodulinnukasvatuse tasuvusele.

(2)	Linnugrippi leitakse peamiselt lindudelt, kuid teatavatel asjaoludel võib nakkust esineda ka inimestel, kuigi see oht on üldiselt väga väike.

(3)

Linnugripi puhangu korral on oht, et haigusetekitaja võib levida muudesse ettevõtetesse, kus kasvatatakse kodu- või muid vangistuses peetavaid linde. Selle tulemusel võib see eluslindudega või nende toodetega kauplemise tagajärjel levida ühest liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse.

(4)

Nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ (3) on kehtestatud teatavad ennetusmeetmed, mille eesmärk on jälgida linnugripiga seotud olukorda ja linnugrippi varakult avastada, ning minimaalsed tõrjemeetmed, mida kohaldatakse selle haiguse puhkemisel kodu- või muude vangistuses peetavate lindude seas. Selles direktiivis on sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamine kõrge patogeensusega linnugripi puhangu korral.

(5)	Ungari teatas komisjonile kõrge patogeensusega linnugripi alatüübi H5N8 puhangust oma territooriumil asuvas ettevõttes, kus kasvatatakse kodu- või muid vangistuses peetavaid linde, ning võttis kohe direktiiviga 2005/94/EÜ nõutud meetmed, mis hõlmavad kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist.

(6)	Komisjon on koostöös Ungariga need meetmed läbi vaadanud ja leidnud, et liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piirid on piisavalt kaugel ettevõttest, kus haiguspuhang kinnitust leidis.

(7)	Liidusiseses kaubanduses tarbetute häirete tekkimise ja kolmandate riikide poolt põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamise vältimiseks on vaja koostöös Ungariga need kaitse- ja järelevalvetsoonid Ungaris kiiresti kindlaks määrata liidu tasandil.

(8)

Seda silmas pidades tuleks kuni alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee järgmise kohtumiseni määrata käesoleva otsuse lisas kindlaks Ungari kaitse- ja järelevalvetsoonid, kus kohaldatakse otsuses 2005/94/EÜ sätestatud loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid, ning kehtestada kõnealuse piirkondadeks jaotamise kestus.

(9)	Käesolev otsus tuleb läbi vaadata alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee järgmisel kohtumisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ungari tagab, et vastavalt direktiivi 2005/94/EÜ artikli 16 lõikele 1 kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid hõlmavad vähemalt piirkondi, mis on käesoleva otsuse lisa A ja B osas loetletud kaitse- ja järelevalvetsoonidena.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 26. märtsini 2015.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile.

Brüssel, 27. veebruar 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) Nõukogu direktiiv 2005/94/EÜ, 20. detsember 2005, linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).

LISA

A OSA

Artiklis 1 osutatud kaitsetsoon:

ISO riigikood	Liikmesriik	Kood (olemasolu korral)	Nimi
HU	Ungari	Sihtnumber	Piirkond:
			Békési komitaadis:
		5525	Füzesgyarmat

B OSA

Artiklis 1 osutatud järelevalvetsoon:

ISO riigikood	Liikmesriik	Kood (olemasolu korral)	Nimi
HU	Ungari	Sihtnumber	Piirkond:
			Békési komitaadis:
		5526	Kertészsziget
		5527	Bucsa
		5520	Szeghalom
		5510	Dévaványa
			Hajdú-Bihari komitaadis:
		4173	Nagyrábé
		4145	Csökmő
		4144	Darvas
		4171	Sárretudvari
		4172	Biharnagybajom
		4163	Szerep

3.3.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 58/86

Nõukogu 26. juuni 2014. aasta otsuse 2014/401/ÜVJP (mis käsitleb Euroopa Liidu Satelliidikeskust ja millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 2001/555/ÜVJP Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 188, 27. juuni 2014 )

Leheküljel 78 artikli 13 lõikes 1

asendatakse

„… 15. oktoobri 2011. aasta …”

järgmisega:

„… 15. oktoobri 2001. aasta …”

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 58

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. aastakäik 3. märts 2015

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2015/322, 2. märts 2015, 11. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta	1
	*	Nõukogu määrus (EL) 2015/323, 2. märts 2015, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust	17
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2015/324, 2. märts 2015, millega rakendatakse määruse (EL) nr 224/2014 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis) artikli 17 lõiget 3	39
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2015/325, 2. märts 2015, millega rakendatakse määruse (EL) nr 356/2010 (millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed teatavate füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste suhtes seoses olukorraga Somaalias) artiklit 13	41
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/326, 2. märts 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa seoses polütsükliliste aromaatsete süsivesinike ja ftalaatidega ( 1 )	43
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/327, 2. märts 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 seoses valmistisi sisaldavate söödalisandite turulelaskmise nõuete ja kasutustingimustega ( 1 )	46
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/328, 2. märts 2015, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 322/2014 loomse toidu ja sööda jaoks kasutatava sisenemisdokumendi osas ( 1 )	50
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/329, 2. märts 2015, millega tehakse erand loomade ja inimeste tervist käsitlevatest liidu õigusaktidest seoses sellise loomset päritolu toidu toomisega Euroopa Liitu, mis on ette nähtud Itaalias Milanos toimuvale maailmanäitusele EXPO Milano 2015 viimiseks ( 1 )	52
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/330, 2. märts 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	64
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/331, 2. märts 2015, millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	66
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/332, 2. märts 2015, millega pikendatakse Lõuna-Kaukaasiasse ja Gruusia kriisi jaoks ametisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	70
	*	Nõukogu otsus (EL) 2015/333, 2. märts 2015, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Itaalia liikme ametisse nimetamise kohta	74
	*	Nõukogu otsus (EL) 2015/334, 2. märts 2015, millega muudetakse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi koostöölepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa	75
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/335, 2. märts 2015, millega muudetakse otsust 2010/231/ÜVJP, mis käsitleb Somaalia vastu suunatud piiravaid meetmeid	77
	*	Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2015/336, 2. märts 2015, millega rakendatakse otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta	79
	*	Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2015/337, 2. märts 2015, millega rakendatakse otsust 2010/231/ÜVJP, mis käsitleb Somaalia vastu suunatud piiravaid meetmeid	81
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/338, 27. veebruar 2015, milles käsitletakse teatavaid ajutisi kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga Ungaris ( 1 )	83

		Parandused
	*	Nõukogu 26. juuni 2014. aasta otsuse 2014/401/ÜVJP (mis käsitleb Euroopa Liidu Satelliidikeskust ja millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 2001/555/ÜVJP Euroopa Liidu Satelliidikeskuse loomise kohta) parandus ( ELT L 188, 27.6.2014 )	86