26.2.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 55/9

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 193/14/COL,

8. mai 2014,

teatavate käibemaksuseadusesse nr 50/1988 tehtavate muudatuste kohta, mida kohaldatakse Islandi andmekeskuste klientide suhtes (Island) [2015/305]

EFTA JÄRELEVALVEAMET (edaspidi „järelevalveamet”),

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artikli 61 lõiget 1 ning protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingut (edaspidi „järelevalve ja kohtu leping”), eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalve ja kohtu lepingu protokolli nr 3 (edasipidi „protokoll nr 3”), eelkõige selle I osa artikli 1 lõiget 2 ja II osa artikli 7 lõiget 5 ning artikleid 13 ja 14,

OLLES kutsunud huvitatud isikuid üles esitama oma märkused kõnealuste sätete alusel (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I. ASJAOLUD

1. MENETLUS

(1)

2. septembril 2011 (reg-nr 607650) teavitasid Islandi ametiasutused järelevalveametit käibemaksu käsitleva õigusakti nr 50/1988 (edaspidi: „käibemaksuseadus”) muutmisest õiguskindlusega seotud põhjustel, mis mõjutab Islandi andmekeskusi. Järelevalveameti teavitamise ajal olid muudatused juba jõustunud.

(2)

21. detsembri 2011. aasta kirjas (reg-nr 610293) teatas järelevalveamet Islandile, et kaalub protokolli nr 3 II osa artikli 11 kohaselt abi maksmise peatamise korralduse väljaandmist seoses käibemaksuseaduse teavitatud muudatustega ja palus Islandi ametiasutustel esitada märkused. Seejärel esitasid Islandi ametiasutused oma märkused ja tähelepanekud (reg-nr-d 622893, 632551 ja 638241).

(3)

16. juuli 2012. aasta kirjas (reg-nr 640476) küsis järelevalveamet täiendavat teavet käibemaksumuudatuste ja nende rakendamise kohta. Islandi ametiasutused vastasid järelevalveameti teabenõudele 11. septembril 2012 saadetud kirjaga (reg-nr 646375). 5. detsembril 2012 esitasid Islandi ametiasutused kirja, esitades kokkuvõtlikult oma seisukoha andmekeskuste teenuseid ja teenuste importi käsitlevate käibemaksueeskirjade kohta (reg-nr 655502) (2).

(4)	Järelevalveamet otsustas 16. jaanuari 2013. aasta otsusega nr 3/13/COL algatada ametlik uurimismenetlus seoses Islandi andmekeskuste klientide suhtes kohaldatavate käibemaksuseaduse nr 50/1988 (edasipidi: „otsus nr 3/13/COL” või „algatamisotsus”) teatavate muudatustega.

(5)

24. jaanuari 2013. aasta kirjas (reg-nr 660815) eelteavitasid Islandi ametiasutused järelevalveametit Islandi käibemaksuseaduse kavandatavatest muudatustest. Muudatuste eesmärk oli kõrvaldada sätted, mille puhul järelevalveamet oli oma algatamisotsuses eelnevalt leidnud, et need moodustavad kokkusobimatu abi. Järelevalveamet teavitas 7. veebruari 2013. aasta kirjas Islandi ametiasutusi (reg-nr 661383) esialgsest hinnangust, mille kohaselt ei moodusta eelteatatud meetmed EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaselt riigiabi.

(6)

18. aprillil 2013 avaldati otsus nr 3/13/COL Euroopa Liidu Teatajas ja EMP kaasandes. Huvitatud isikutele anti aega üks kuu järelevalveameti algatamisotsuse kohta märkuste esitamiseks. Järelevalveamet sai huvitatud isikute, näiteks Norra info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tööstus (IKT Norge AS) märkused 27. mail 2013 saabunud e-posti (reg-nr 678429) ja 15. augustil 2013 saadetud kirja teel (reg-nr 680377).

(7)	15. augusti 2013. aasta kirjas (reg-nr 680433) esitasid Islandi ametiasutused otsuses nr 3/13/COL nõutud teabe ja selgitused ning teavitasid ametlikult järelevalveasutust meetmetest, mis olid võetud nende käibemaksuseaduse sätete kõrvaldamiseks, mis oli eelnevalt tunnistatud sobimatuks riigiabiks.

2. MEETMETE KIRJELDUS

2.1. Üldist

(8)

Järelevalveamet hindas otsuses nr 3/13/COL Islandi andmekeskusi mõjutavaid Islandi käibemaksuseaduse teatavaid muudatusi. Islandi parlament võttis muudatused vastu 18. detsembri 2010. aasta seadusega nr 163/2010 (edaspidi: „seadus nr 163/2010”), mis jõustus 1. mail 2011. Seaduse nr 163/2010 jõustumisega tehti käibemaksuseadusesse järgmised muudatused:

i)	elektrooniliselt osutatud teenuste käibemaksuga maksustamata jätmine;

ii)	andmekeskuste klientidele osutatavate segateenuste maksustamata jätmine;

iii)	serverite impordi käibemaksuvabastus.

(9)

Otsus algatada ametlik uurimine ei hõlmanud esimest meedet ega ka teist meedet niivõrd, kuivõrd see puudutab elektrooniliselt osutatavate teenustega seonduvaid abiteenuseid. Antud kontekstis viitab „abiteenus” teenusele, mis on elektrooniliselt osutatava teenuse lahutamatu osa ja sellega iseenesest seotud, st nende eest ei saa esitada eraldi arveid ja need on vajalikud elektrooniliselt osutatud teenuste pakkumiseks ja osutamiseks. See tähendab, et teenuseid, mille eest esitatakse eraldi arve ja mida saab eraldiseisvana osutada, nagu parandus-, ladustamis-, hooldus- ja nõustamisteenused, ei saa pidada abiteenusteks. Edaspidi räägitakse ametliku uurimise algatamise otsusega hõlmamata meetmetest vaid tausta selgitamise eesmärgil.

2.2. Õigusraamistik: Islandi käibemaksusüsteem

(10)

Käibemaksuseaduse artikli 1 kohaselt „[a] makstakse käibemaks riigikassasse kõigi sisemaa tehingute kõigis etappides, samuti kaupade ja teenuste impordi puhul, nagu see on sätestatud käesolevas seaduses”. Käibemaksuseaduse artiklis 2 täpsustatakse, et „maksukohustus hõlmab kõiki kaupasid […] ja teenuseid”. Kooskõlas artikliga 3 on maksukohustuslased kõik isikud, „kes müüvad või tarnivad kaupu või väärisesemeid äritegevuse raames või iseseisvalt või kes tegelevad maksustatavate tööde või teenustega”.

(11)	Artiklis 11 sätestatakse: „Registreeritud osalise maksustatav tulu hõlmab kogu kaupade või väärisesemete müüki või tarnet tasu eest ning samuti müüdud töid ja teenuseid”. Käibemaksuseaduse artikli 12 alusel ei hõlma maksustatav tulu tehinguid teatavate kaupade ja teenustega.

(12)

Kaupade impordilt käibemaksu arvutamise alus on maksustatava kauba tollimaks, mis määratakse kindlaks kooskõlas muudetud tolliseaduse nr 88/2005 sätetega. Käibemaksuseaduse artiklis 36 täpsustatakse teatavad käibemaksuvabastused kaupade importimisel, näiteks tollivabad kaubad, rahvusvaheliste kokkulepete alusel käibemaksust vabastatud kaubad, teatavad lennukid ja laevad, kunstiteosed, tasuta ja mitteärilisel eesmärgil teadusasutustele, raamatukogudele ja riigiasutustele saadetud kirjalik materjal ning erilise väärtusega kaupade import (välja arvatud alkohol ja tubakatooted).

(13)	Praegu on Islandil kohaldatav käibemaksumäär 25,5 %, välja arvatud teatavate kaupade ja teenuste puhul, mis on loetletud käibemaksuseaduse artikli 14 lõikes 2 ja mille puhul kohaldatakse madalamat 7 %-list käibemaksumäära.

2.3. Seaduse nr 163/2010 muudatused, millest teatati õiguskindluse huvides

2.3.1. Üldist

(14)

Islandi ametiasutused teatasid õiguskindluse huvides kolme eri meetme kaudu käibemaksuseadusesse tehtavatest muudatustest, mis olid juba kehtestatud seaduse nr 163/2010 artiklitega 4 ja 12: 1) mitteresidentidele elektrooniliselt osutatud teenuste käibemaksuga maksustamata jätmine; 2) mitteresidentidele Islandi andmekeskuste poolt osutatavate segateenuste käibemaksuga maksustamata jätmine ja 3) Islandi andmekeskustes kasutatavate serverite ja muude sarnaste seadmete impordi käibemaksust vabastamine (3).

2.3.2. Elektrooniliselt osutatavate teenuste käibemaksuga maksustamata jätmine

(15)

Vastavalt käibemaksuseaduse artikli 12 lõikele 1

„Maksustatav tulu ei hõlma järgmist:

1.	Eksporditud kaubad ning välismaal tehtud töö ja osutatud teenused […] […]

10.

Teenustemüük osalistele, kelle ei alaline asukoht ega tegevuskoht ei asu kõnealuses riigis, tingimusel et teenuseid kasutatakse täies ulatuses välismaal. […] Teenustemüük osalistele, kelle alaline asukoht ega tegevuskoht ei asu kõnealuses riigis, on samamoodi maksustavast tulust välja jäetud, isegi kui teenust ei kasutata täielikult välismaal, tingimusel et ostja võib juhul, kui tema tegevus tuleb kõnealuses riigis registreerida, arvestada teenusteostu käibemaksu osana sisendkäibemaksust, vt artiklid 15 ja 16. […]”

(16)

Käibemaksuseaduse artikli 12 lõike 1 punkti 10 reguleerimisalasse jäävate teenuste algset loetelu muudeti, et jätta maksustatavast tulust välja järgmine (4):

i)	„[…] andmetöötlus ja teabe edastamine” (5);

ii)

„elektrooniliselt osutatavad teenused; neid loetakse tarbituks alati seal, kus on teenuseostja alaline elukoht või äritegevuse asukoht; sama kehtib andmekeskuste segateenuste müügi puhul teenuseostjatele, kelle alaline elukoht asub välismaal ja kellel ei ole asjaomases riigis alalist tegevuskohta.” (6)

(17)	Nimetatud muudatuste tulemusel saavad andmekeskuste mitteresidentidest kliendid osta Islandil elektrooniliselt osutatavaid teenuseid ilma Islandi käibemaksu maksmata (7).

2.3.3. Andmekeskuste klientidele osutatavate segateenuste maksustamata jätmine

(18)	Seadusega 163/2010 muudeti ka käibemaksuseaduse artikli 12 lõike 1 punkti 10, et jätta maksustava tulu hulgast välja välismaise alalise elukohaga andmekeskuste klientidele segateenuse osutamine. Neid teenuseid loetakse välismaal tarbituks ja seega ei kehti nende suhtes Islandi käibemaks.

(19)

Islandi ametiasutused selgitasid, et segateenused on iseenesest seotud andmekeskuste elektrooniliselt osutatavate teenustega ja moodustavad nende lahutamatu osa, kuulumata ise selle mõiste alla. Näidetena nimetasid Islandi ametiasutused serverimajutust, järelevalvet ja jahutamist. Aga erinevalt mõistest „elektrooniliselt osutavad teenused” ei ole kohaldatavates õigusaktides, määrustes ega suunistes käibemaksuseaduse artikli 12 lõike 1 punktis 10 kasutatud mõiste „segateenused” täpselt määratlust.

2.3.4. Serverite impordi käibemaksuvabastus

(20)

Käibemaksuseaduse uue artikli 42 punktis A sätestatakse, et:

„serverite ja sarnaste seadmete importimine vabastatakse käibemaksust tingimusel, et nende omanike alaline elukoht on mõnes teises EMP või EFTA liikmesriigis või Fääri saartel ja neil ei ole Islandil alalist tegevuskohta tulumaksuseaduse nr 90/2003 artikli 3 punkti 4 tähenduses. Sarnane seade tähendab seadet, mis moodustab serverite funktsionaalsuse lahutamatu osa ja mida saab kasutada ainult serveri reaalne omanik.”

Selgitati, et see säte vaadatakse kaks aastat pärast jõustumist läbi.

(21)

Selle sätte kohaselt on mitteresidentidest omanikud vabastatud käibemaksu maksmisest serverite ja sarnaste seadmete importimisel Islandile tingimusel, et järgmised täiendavad nõuded on kumulatiivselt täidetud (8):

—	serveri(te) ja sarnaste seadmete omanik on oma elukohariigis käibemaksutehingute puhul maksukohustuslane;

—	serveri(te) ja sarnaste seadmete omaniku maksustatav tegevus registreeritaks ja maksustataks Islandil käibemaksuseaduse kohaselt, kui see toimuks Islandil;

—	serverid ja sarnased seadmed imporditi Islandile üksnes kasutamiseks ja paiknemiseks selles andmekeskuses, millega omanik äritegevust arendab;

—	servereid ja sarnaseid seadmeid kasutab ainult omanik ja neid ei kasutata andmekeskuse ühegi teise tegevuse jaoks;

—	serverite ja sarnaste seadmete töötlemist kasutatakse välismaal või isikute huvides, kellel ei ole Islandil elukohta või alalist tegevuskohta.

(22)

Islandi ametiasutused selgitasid, et serveri toimimiseks vajalikud „sarnased seadmed” võivad muu hulgas olla arvutid, kaablid ja muud elektroonilised seadmed. Rahandusministri 29. juunil 2011 tolliametile saadetud suunistes (edaspidi: „suunised”) on serverid liigitatud tollitariifistiku numbri 8471 ja sarnased seadmed tariifistiku numbri 8517 alla.

(23)

Islandi ametiasutused selgitasid, et serverite omanikud võivad olla suured arvutifirmad, mis toodavad ise servereid, ja väiksemad ettevõtted, kes otsustavad hoida oma ostetud servereid välismaal, Islandil. Seega hõlmas käibemaksuvabastus eri olukordi. Lisaks selgitasid Islandi ametiasutused, et tõenäoliselt tuleks eeldada, et andmekeskuse kliendi äritegevuskoht (nn „alaline tegevuskoht”, kui kasutada tulumaksuseaduse nr 90/2003 terminoloogiat) koos Islandi territooriumil asuvate rajatiste (nt kontorid), masinate ja seadmetega, on Islandil (9). Islandi ametiasutuste arvates tuleks aga „alalise tegevuskohana” arvesse võtta ainult suurte ettevõtete tegevust ja vaid ainult sellega peaks kaasnema käibe- ja tulumaksukohustus Islandil (10).

(24)

Islandi ametiasutuse sõnul oli muudatuste eesmärk tagada, et Islandi andmekeskuste ärikeskkond oleks käibemaksu küsimuses võrreldav nende ELis tegutsevate konkurentidega. Lisaks oli eesmärk suurendada Islandi andmekeskuste konkurentsivõimet ja edendada Islandi energiavarude uut kasutamist andmekeskuste tööstuse vajaduste huvides. Islandi ametiasutuste väitel on serverite impordi käibemaksuvabastus Islandi käibemaksusüsteemi loomupärane osa, kuna käibemaksuseaduse artikli 36 lõike 1 kohaselt on olemas võimalus vabastada käibemaksust teatavad imporditavad kaubad. Islandi ametiasutused väitsid samuti, et enamik (kui mitte kõik) võrreldavaid käibemaksusüsteeme sisaldavad käibemaksuvabastusi, mis põhinevad majanduslikel asjaoludel ja kaalutlustel ning mis on kooskõlas maksusüsteemi olemuse ja üldise ülesehitusega.

2.4. Kasusaajad

(25)

Järelevalveamet tegi kindlaks teatatud meetmetest võimalike kasusaajate kolm rühma:

a)	Islandi andmekeskuste mis tahes klient, kelle tegevuskoht on välismaal ja kelle alaline elukoht ei ole Islandil;

b)	Islandi andmekeskustes kasutatavate serverite ja sarnaste seadmete importijad ning

c)	kaudselt: Islandil asutatud andmekeskused.

2.5. Kestus

(26)	Käibemaksuseaduse muudatused jõustusid 1. mail 2011. Islandi ametiasutused ei esitanud teavet osutatud käibemaksuvabastuste kestuse kohta. Siiski lubati artikli 42 punkt A läbi vaadata kaks aastat pärast muudatuste jõustumist, st 2013. aasta maiks.

3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(27)	Otsuses nr 3/13/COL andis järelevalveamet eelhinnangu sellele, kas käibemaksuseaduse eespool osutatud muudatused kujutavad endast riigiabi ja kas selline riigiabi on kooskõlas EMP lepingu riigiabi sätetega.

(28)

Järelevalveamet jõudis järeldusele, et esimene meede ehk Islandilt elektrooniliselt osutatavate teenuste mitteresidentidest käibemaksukohutuslastest ostjate käibemaksust vabastamine oli kooskõlas Islandi käibemaksusüsteemi ja kogu EMPs kehtiva maksualase neutraalsuse üldpõhimõttega. Seega ei olnud selle näol tegemist riigiabiga EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses (11). Lisaks kehtis see ka segateenuste kohta tingimusel, et neid saab käsitleda elektrooniliselt osutatavate teenuste abiteenustena.

(29)

Järelevalveameti esialgsel hinnangul kujutasid kaks ülejäänud meedet endast aga riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Otsuses nr 3/13/COL määrati kindlaks järgmised aspektid:

i)	maksuvabastuste andmine põhjustas maksutulu vähenemise, mis on võrreldav riigivahendite eraldamisega. Mõlemad meetmed tõid endaga Islandi riigi jaoks kaasa tulu vähenemise käibemaksu tasumata jätmise vormis ja seega ka riigi vahendite ülekandmise;

ii)

meetmetega anti Islandi andmekeskuste klientidele eeliseid, vabastades nad maksudest, mida nad tavaolukorras oleksid pidanud oma eelarvetest maksma. Lisaks vähendati andmekeskuste klientide tavakäibemaksust vabastamisega nende klientide kulusid ja seega muutus nende jaoks Islandi andmekeskustega äritegevuse arendamine atraktiivsemaks;

iii)

segateenuste käibemaksuga maksustamata jätmine ja serverite impordi käibemaksust vabastamine olid esmapilgul valikulised meetmed, kuna neist sai kasu vaid valitud rühm ettevõtteid. Lisaks sellele ei tundunud need kaks meedet Islandi käibemaksusüsteemi olemuse ja üleüldise ülesehituse kohandamisena. Vastupidi, muudatused võeti vastu majanduslikel ja poliitilistel põhjustel, et meelitada välisettevõtteid ostma andmekeskuste teenuseid Islandil ja seeläbi parandada Islandi andmekeskuste konkurentsivõimet. Need kaalutlused ei olnud järelevalveameti esialgsel hinnangul tarbijamaksude süsteemi loogika ja üldise olemuse osa;

iv)

kokkuvõtteks leidis järelevalveamet, et meetmed moonutavad konkurentsi. Meetmed olid tahtlikult kehtestatud selliselt, et need meelitaksid EMP ja muid kliente ostma Islandi andmekeskuste teenuseid. Kuna need kliendid on ettevõtted, kes konkureerivad oma valdkonna teiste ettevõtetega üle kogu EMP, ähvardasid need meetmed moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust EMPga.

(30)

Lisaks jõudis järelevalveamet esialgsele järeldusele, et EMP lepingu artikli 61 lõike 2 või 3 erandeid ei sa kohaldada kõnealuse riigiabi küsimuses. Sellest tulenevalt oli järelevalveametil esialgse hindamise järel kahtlusi selles osas, kas Islandi andmekeskustes mitteresidentidest klientide poolt kasutatavate serverite ja sarnaste seadmete impordi käibemaksuvabastust ning mitteresidentidele Islandi andmekeskuste poolt segateenuste osutamise käibemaksuga maksustamata jätmist saab lugeda kokkusobivaks EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c.

4. ISLANDI AMETIASUTUSTE MÄRKUSED

(31)

Kohe pärast otsuse nr 3/13/COL vastuvõtmist teavitasid Islandi ametiasutused järelevalveametit sellest, et nad kavatsevad esitada seaduse eelnõu, et tunnistada kehtetuks sätted, mille puhul esialgu arvati, et need sisaldavad kokkusobimatut riigiabi. Parlament võttis eelnõu vastu 13. märtsil 2013 ja see jõustus kohe, vt seadus nr 24/2013. Uus seadus sisaldas käibemaksuseaduse artikli 43 lõike 3 üldist muudatust, millega lisati välisettevõte käibemaksutagastuse eeskirjadesse välisettevõtete imporditavad kaubad. Islandi ametiasutuste sõnul on muudatus kooskõlas käibemaksuseaduse üldeesmärgiga, mille kohaselt lõpptarbija maksab kaupade või teenuste eest lõplikku maksu.

(32)

Tolliametilt saadud teabe kohaselt on serverite import kooskõlas seaduse nr 50/1988 artikli 42 punktiga A olnud vabastatud käibemaksust vaid ühel korral. Käibemaks kokku moodustas 990 445 Islandi krooni. Tolliamet kinnitas samuti, et osutatud sätete alusel ei ole käibemaksuvabastusi rohkem tehtud (12).

(33)

Lisaks on Islandi ametiasutused edastanud sisetulude ametist pärinevat teavet tegutsevate andmekeskuste „segateenuste” võimaliku müügi kohta, mis ei ole elektrooniliselt osutatavate teenuste abiteenused kooskõlas seaduse nr 163/2010 artikli 12 lõike 1 punktiga 10. Järgnevas tabelis on toodud Islandi statistikaameti andmetel ajavahemikul 1. mai 2011 – 30. juuni 2013 Islandil registreeritud andmekeskuste ehk nimetuse „atvinnugrein 63.11.0 Gagnavinnsla, hýsing og tengd starfsemi” (andmetöötlus, andmemajutus ja seonduvad tegevused) all registreeritud asutuste käibemaksuga maksustatav käive (13):

Ettevõtte nimi	2011. aasta	2012. aasta	2013. aasta
Verne Real Estate II hf.
Käibemaksuga maksustatav käive	X	X	X
Nullmääraga maksustatav käive	X	X	X
Tölvuþjónustan SecureStore ehf.
Käibemaksuga maksustatav käive	X	X	X
Nullmääraga maksustatav käive	X	X	X
Datacell ehf.
Käibemaksuga maksustatav käive	X	X	X
Nullmääraga maksustatav käive	X	X	X
Videntifier Technologies ehf.
Käibemaksuga maksustatav käive	X	X	X
Nullmääraga maksustatav käive	X	X	X
THOR Data Center ehf.
Käibemaksuga maksustatav käive	X	X	X
Nullmääraga maksustatav käive	X	X	X

(34)	Islandi ametiasutuste kohaselt on suurema osa nullmääraga maksustatava käibe puhul tõenäoliselt tegemist tavapärase ekspordiga. Samas ei näita tabelis esitatud arvud konkreetselt, millist osa käibemaksuga maksustatavast käibest saab seostada segateenustega.

(35)

Lõpetuseks rõhutasid Islandi ametiasutused, et selles küsimuses on väga vähe võimaliku riigiabi aspekte. Islandi ametiasutuste sõnul näib vaid üks ettevõte olevat saanud kasu käibemaksuseaduse praeguseks kehtetuks tunnistatud artikli 42 punkti A alusel serverite impordiga seotud käibemaksuvabastusest. Islandi ametiasutused tunnistasid, et ei saa välistada, et mõned ettevõtted võisid saada kasu artikli 12 lõike 1 punkti 10 praeguseks kehtetuks tunnistatud segateenuseid käsitlevatest sätetest. Islandi ametiasutused on siiski seisukohal, et ei oleks mingit kasu võtta täiendavaid meetmeid selleks, et kinnitada kehtetuks tunnistatud seaduse nr 163/2010 artikli 12 ja artikli 4 lõike b segateenuseid käsitleva osa võimalikke riigiabi aspekte, kuna ülaltoodud tabelis on osutatud, et selle osa on väga väike.

5. ETTEVÕTTE IKT NORGE AS MÄRKUSED

(36)

Järelevalveamet sai märkused huvitatud kolmandalt isikult – ettevõttelt IKT Norge AS. IKT Norge andis Norra IKT-töötuse nimel teada, et ei ole õige järeldada, et mitteresidentidest ettevõtetele anti seoses serverite impordi käibemaksuvabastusega majanduslikke eeliseid võrreldes Islandi residentidest ettevõtetega. IKT Norge arvates ei ole samuti eeliseid andmekeskuste käibemaksuga maksustamata jätmises, kui tegemist on klientidega, kes tegelevad maksustava tegevusega. Samas möönab IKT Norge, et nende klientide puhul, kes maksustava tegevusega ei tegele, võib Islandi muudatus tuua kaasa majandusliku eelise klientidele, kes ei ole Islandi residendid.

(37)	IKT Norge arvates tagab õigusakti muudatus residentidest ja mitteresidentidest ettevõtete võrdse kohtlemise ning kõnealuse käibemaksuvabastuse loomine oli hüvitisskeemist tõhusam ja sobivam.

(38)

Lisaks tagab IKT Norge arvates tingimus, mille kohaselt saavad käibemaksuvabastust ainult teatud liiki äriga tegelevad asutused, kellel oleks Islandil alalise tegevuskoha korral õigus saada käibemaksusoodustust selle, et mitteresidentidest ettevõtted ei võida kunagi võrreldes Islandi residentidest sama liiki äriga tegelevate ettevõtetega. Seega on IKT Norge arvates raske näha majanduslikke eeliseid, mida muudatus väidetavatele kasusaajatele võimaldaks.

(39)

Seoses andmekeskuste klientidele segateenuste osutamise käibemaksuga maksustamata jätmisega nõustub IKT Norge Islandi ametiasutustega, et andmekeskuste teenuseid on raske üksteisest lahutada ja neid eraldi maksustada. IKT Norge arvates oleks kõigi riikide andmekeskuste võrdsete raamtingimuste saavutamiseks kõige mõistlikum käsitleda kõiki andmekeskuste teenuseid ekspordina, millega kaasneb ostja kohustus maksta käibemaksu andmekeskustelt saadud kõigi teenuste eest.

(40)

Lõpetuseks arvab IKT Norge, et lähemalt tuleks uurida seda, kuidas ostjaid ELi liikmesriikides koheldakse. Kui praegusel juhul on tegemist sellega, et Islandi kõigi andmekeskuste teenuste eest tuleb käibemaks tasuda ostja koduriigis, siis ei näe IKT Norge, kuidas Islandi muudatus selle rühma jaoks mingeid majanduslikke eeliseid kaasa tooks. Vastupidi, sellisel juhul aitaks käibemaksuga maksustamata jätmine vältida nende tarbijate topeltmaksustamist.

II. HINDAMINE

1. RIIGIABI OLEMASOLU EMP LEPINGU ARTIKLI 61 LÕIKE 1 TÄHENDUSES

(41)

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud:

„Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune EÜ liikmesriikide või EFTA riikide poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, käesoleva lepinguga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see mõjutab lepinguosaliste vahelist kaubandust.”

(42)

See tähendab, et meede kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses siis, kui kumulatiivselt on täidetud järgmised tingimused: meede i) antakse riigi poolt või riigi vahenditest; ii) annab kasusaajale majandusliku eelise; iii) on valikuline; iv) mõjutab kaubandust osaliste vahel ja kahjustab konkurentsi (14).

(43)

Järgnevates peatükkides hinnatakse seda, kas nendele kriteeriumitele vastavad eelnevalt otsuses nr 3/13/COL riigiabiga kokkusobimatuks tunnistatud Islandi käibemaksuseaduse muudatused: i) mitteresidentidest klientide poolt Islandi andmekeskustes kasutavate serverite ja sarnaste seadmete impordi käibemaksuvabastus ning ii) Islandi andmekeskuste mitteresidentidest klientidele osutatavate segateenuste käibemaksuga maksustamata jätmine tingimusel, et need teenused ei ole elektrooniliselt osutatavate teenuste abiteenused ja neil peab seega olema Islandil oma kohaletoimetamise koht.

1.1. Riigi vahendid

(44)	Riigiabi antakse riigi poolt või riigi vahenditest. Maksuvabastuste andmine põhjustab maksutulu vähenemise, mis on võrreldav riigivahendite eraldamisega (15). Seaduse nr 163/2010 jõustumisega kehtestatud meetmed põhjustasid saamata jäänud käibemaksu tõttu Islandi riigile maksutulu vähenemise.

1.2. Majanduslik eelis

(45)

Selleks, et meede kujutaks endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab see andma ühele ettevõttele eelise. Ettevõtted on asutused, kes tegelevad majandustegevusega, sõltumata nende õiguslikust vormist või rahastamisviisist (16). Majandustegevus on igasugune tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul (17).

(46)	Meetmed annavad otsestele kasusaajatele eelise, vabastades neid maksudest (käibemaksuvabastus teenuste ostmisel ja serverite importimisel), mille nad peaksid tavaolukorras oma eelarvest maksma.

(47)

Nagu märgitud otsuses nr 3/13/COL, on maksude näol tegemist tegevuskuludega, mis esinevad iga ettevõtte tavapärases majandustegevuses ning on üldjuhul ettevõtete enda kanda. Maksuvabastus või maksustamata jätmine sisaldab abikõlblike ettevõtete jaoks eelist, kuna nende tegevuskulud vähenevad võrreldes teiste samasuguse faktilise ja õigusliku seisundiga ettevõtetega.

(48)	Teenuste puhul, mida loetakse Islandil osutatud teenusteks, oleks maksuvabastuse puudumisel kogutud käibemaksu selliste teenuste ostjalt. Seega said segateenuste ostjad, kes jäeti käibemaksuga maksustamata, majandusliku eelise vastavate teenuste odavama ostuhinna näol.

(49)

Teiste EMP riikide ja Fääri saarte ettevõtted, kes impordivad enda tarbeks Islandi andmekeskustes kasutatavaid servereid ja sarnaseid seadmeid, said majandusliku eelise Islandile madalamate kuludega arvutiseadmete importimise näol, vabastades nad käibemaksust, nagu kirjeldatud eespool. Tavapärase äritegevuse korral oleks nende kaupade eest tulnud tasuda käibemaksu kaupade sisenemisel Islandi tolliterritooriumile. Nende Islandile imporditud serverite ja sarnaste seadmete omanikele anti seega majanduslik eelis teiste importijate ees.

(50)	Islandil asuvate andmekeskuste klientide vabastamisega käibemaksust vähendati nende kulusid. Seega muutus nende ettevõtete jaoks äritegevuse edendamine Islandi andmekeskustega atraktiivsemaks.

1.3. Valikulisus

(51)	Selleks, et meede kujutaks endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 tähenduses, peab see olema valikuline, soodustades teatavaid ettevõtteid või teatavate kaupade tootmist.

(52)

Valikulisuse hindamiseks tuleb kindlaks määrata, kas mõne õiguskorra raames soodustab riiklik meede teatavaid ettevõtteid või teatavate kaupade tootmist võrreldes teiste sarnase faktilise ja õigusliku seisundiga ettevõtetega, arvestades õiguskorra eesmärki (18). Riigiabi mõiste ei hõlma meetmeid, mis teevad vahet ettevõtjate vahel ning mis on esmapilgul valikulised, kus erinev kohtlemine tuleneb süsteemi olemusest või ülesehitusest, millesse need meetmed kuuluvad (19).

(53)	Järgnevalt hindab järelevalveamet, kas muudatused kujutavad endast valikulisi meetmeid, ja kui see nii on, siis kas need on kooskõlas Islandi käibemaksusüsteemi loogika ja üldise loomuga.

1.3.1. Teatatud meetmed kujutavad esmapilgul valikulisi meetmeid

(54)	Segateenuste käibemaksuga maksustamata jätmisest sai kasu ainult teatud rühm ettevõtteid, nimelt Islandil paiknevate andmekeskuste mitteresidentidest kliendid.

(55)	Islandil välismaiste klientide kasutatavate serverite impordi käibemaksust vabastamisest sai samuti kasu valikuline rühm ettevõtteid. See puudutas ainult neid välismaiseid ettevõtjaid, kes importisid oma serverid Islandile, et kasutada neid sealsetes andmekeskustes.

(56)

Meetme valikulise olemuse kahtluse alla seadmiseks ja seega selle riigiabiks liigitamise välistamiseks ei piisa sellest, et meetmest kasu saada võivate ettevõtete arv on suur või et meede hõlmab tervet sektorit (20). Asjaolu, et meetme puhul lähtutakse horisontaalse kohaldamise objektiivsetest kriteeriumidest, ei sea kahtluse alla selle valikulist iseloomu, sest see asjaolu võib pigem viidata sellele, et kõnealuse abi puhul on tegemist abikavaga ja mitte üksiktoetusega (21).

(57)

Järelevalveamet on seisukohal, et kõigil ettevõtetel, kes saavad Islandil asuvatelt ettevõtetelt teenuseid või impordivad sinna oma kaupa Islandil kasutamiseks, on samasuguses õiguslikus ja faktilises olukorras kui need abisaajad, kes saavad teatatud käibemaksumuudatustest kasu. Islandi ettevõtetelt teenuseid saavate muude ettevõtete või oma äritegevuseks vajalike kaupade importijate suhtes kohaldatakse tavapäraseid käibemaksueeskirju. Järelevalveamet on arvamusel, et ei ole ühtegi põhjust, mille alusel järeldada, et abisaajad ettevõtted olid teiste Islandil maksustavate ettevõtetega võrreldes erinevas õiguslikus või faktilises olukorras. Seega jõuab järelevalveamet järeldusele, et teatatud muudatused olid valikulised.

1.3.2. Kava loogika ja üldine laad

(58)

Maksusüsteemi loogikaga saab konkreetseid või valikulisi maksumeetmeid siiski põhjendada (22). Meetmed, mille eesmärk on vabastada konkreetse sektori ettevõte osaliselt või täielikult maksudest, mis tulenevad üldise süsteemi tavapärasest kohaldamisest, võivad kujutada endast riigiabi, kui sellist vabastust ei saa üldise maksusüsteemi olemuse ja loogikaga põhjendada (23). Järelevalveamet peab hindama, kas ettevõtete erinev kohtlemine, mis on seotud kõnealuse maksumeetme kehtestamisest tulenevate eeliste ja koormustega tuleneb kohaldatava üldise kava olemusest või üldisest süsteemist. Kui erinev kohtlemine põhineb muudel eesmärkidel, kui üldise kava eesmärgid, siis peetakse kõnealust meedet põhimõtteliselt valikuliseks.

(59)

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale peab ettevõtete erinevat kohtlemist lubanud EFTA riik tõestama, et see on kõnealuse süsteemi olemuse ja üldise kavaga tõesti põhjendatud (24). Seejärel peab järelevalveamet kaaluma, kas maksueeskirjade muudatus täidab maksusüsteemi loomupärased eesmärgid või on sellel omaette eesmärk.

(60)

Islandi ametiasutuste esitatud teabe kohaselt oli teatatud muudatuste eesmärk viia Islandi andmekeskuste sektor ELi vastava sektoriga võrreldavale tasemele. Segateenuste käibemaksuga maksustamata jätmine ja serverite impordi käibemaksuvabastus oli mõeldud selleks, et meelitada Islandile mobiilne (ja maksutundlik) teenustesektor – andmekeskuste sektor.

(61)	On oluline märkida, et praegusel juhul kasutatakse Islandi käibemaksusüsteemi võrdleva maksuraamistikuna selle uurimisel, kas teatatud muudatuste eesmärk on kooskõlas riikliku maksusüsteemi olemuse ja loogikaga.

(62)

Nagu on märgitud otsuses nr 3/13/COL, ei ole Islandi õigusaktides, määrustes ja suunistes segateenuste selget määratlust. Segateenuste mõiste on lahtine ja ei ole võimalik väita, et kõiki Islandi andmekeskuste mitteresidentidest klientidele osutatavaid segateenuseid tegelikult kasutatakse välismaal. Segateenuste näidetena nimetasid Islandi ametiasutused serverimajutust, järelevalvet ja jahutamist. Samas paistab, et segateenuste mõiste hõlmab ka muid ilmselgelt Islandil osutatavaid teenuseid, mis tavatingimustes peaksid olema käibemaksuga maksustatud, näiteks hooldus ja salvestusteenused.

(63)

Kui segateenused on elektrooniliselt osutatavatest teenustest lahutamatud ja nendega iseenesest seotud ning neid kasutatakse välismaal, siis kehtib nende suhtes elektrooniliselt osutatavate teenustega sama maksualane neutraalsus (25). Seega on käibemaksusüsteemi olemuse ja loogikaga kooskõlas Islandi ametiasutuste poolt andmekeskuste mitteresidentidest klientide segateenuste – praegusel juhul elektrooniliselt osutatavate teenuste abiteenused – käibemaksuga maksustamata jätmine.

(64)

Islandi ametiasutused on teatanud, et nende segateenuste puhul, mida ei saa pidada välismaal kasutatuks, on võrreldavates käibemaksusüsteemides teatavad eeskirjad kaupade ja teenuste kohta, mis ei kuulu maksustava käibe hulka ja on seega käibemaksukohustusest vabastatud. Seepärast oli muudatuse eesmärk tagada, et Islandi andmekeskuste ärikeskkond oleks käibemaksuvaldkonnas võrreldav nende ELis tegutsevate konkurentide omaga.

(65)

Järelevalveameti arvates ei ole asjaolu, et teised käibemaksusüsteemid võimaldavad teatavaid käibemaksuvabastusi, iseenesest piisav selleks, et jätta käibemaks Islandil kehtestamata. Isegi kui meetme eesmärk on Islandi andmekeskuste sektori ebasoodsa olukorra lõpetamine, ei saa sellist meedet ühelgi juhul põhjendada asjaoluga, et sellega püütakse leevendada konkurentsimoonutusi EMP andmekeskuste turul. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa asjaolu, et EMP riik püüab ühepoolsete meetmetega ühtlustada konkurentsitingimusi mujal EMPs valitsevate tingimustega ühes konkreetses majandussektoris, kõrvaldada kõnealustelt meetmetelt abi iseloomu (26). Kõigepealt tuleb hinnata, kas mõni konkreetne erand on süsteemi loogikaga kooskõlas, võttes eelkõige arvesse võrdlevat maksusüsteemi, milleks on Islandi maksusüsteem (27).

(66)

Islandi kaupade tootmise soodustamine või Islandi ettevõtete konkurentsivõime parandamine mujal EMPs asutatud konkurentide arvel ei ole kooskõlas Islandi käibemaksusüsteemi üldise olemuse ja loogikaga. Islandi käibemaksuseaduses ei ole tegelikult ühtegi sätet, mis oleks mõeldud Islandi teenuste või kaupade eelistamiseks konkureerivate välisteenuste ja -kaupade arvelt. Süsteemi erandite põhjendamiseks ei saa kasutada välispoliitilisi eesmärke, nagu Islandi andmekeskuste sektori konkurentsivõime edendamine ja Islandi energiavarude uute kasutusvõimaluste arendamine (28).

(67)	Võttes arvesse eespool esitatut, on järelevalveamet seisukohal, et neid segateenuseid, mis on elektrooniliselt osutatavatest teenustest lahutatavad ega ole nendega iseenesest seotud, ei saa pidada Islandi käibemaksusüsteemi üldise olemuse ja loogikaga kooskõlas olevaks.

(68)

Seoses serverite impordiga väitsid Islandi ametiasutused, et käibemaksuseaduse artikli 36 lõikes 1 sätestatakse võimalus vabastada mõned konkreetsed kaubad käibemaksust ja seega tuleneb teatavate kaupade importimisel kohaldatav käibemaksuvabastus käibemaksusüsteemist. Lisaks väitsid nad, et enamik käibemaksusüsteeme pakuvad võimalusi käibemaksuvabastusteks, mis põhinevad majanduslikel asjaoludel ning kõnealuse riigi maksusüsteemi olemusel ja üldisel ülesehitusel.

(69)

Järelevalveasutus on seisukohal, et artikli 36 lõikes 1 sätestatud käibemaksuvabastused (autori imporditavad kunstiteosed, spetsiifilised kirjanduslikud tööd, päästetööde sõidukid, tollimaksust vabastatud kaubad jne) on väga piiratud ega ole tingimata seotud majandustegevusega. Vastupidi, serverite impordiga seotud käibemaksuvabastusest kasu saavad ettevõtted impordivad servereid oma majandustegevuse lahutamatu osana. Nagu eelnevalt märgitud, on Islandi käibemaksuseaduse peamine reegel, et majandustegevus on maksustatav ja et käibemaks tuleb riigikassasse tasuda kõigi riigisiseste tehingute kõigis etappides, samuti toodete ja teenuste impordilt (29). Islandi ametiasutused ei ole muudatuste põhjendamiseks toonud ühtegi näidet sarnaste sektoripõhiste käibemaksuvabastuste kohta Islandi käibemaksuseaduses.

(70)

Islandi ametiasutused on lisaks toetunud põhimõttele, mille kohaselt juhul, kui kaubad antakse üle ainult teenuse osutamise korras ja omanikustaatust muutmata, siis moodustab selliste kaupade üleandmine osa teenustest ega ole seega eraldi käibemaksuga maksustatav. Samas ei ole Islandi ametiasutused selgitanud selle põhimõtte õiguslikku alust ega seda, miks tuli serverite ja sarnaste seadmete impordi käibemaksust vabastamiseks võtta vastu erisäte, kui selline import kuuluks igal juhul nimetatud põhimõtte alla.

(71)

Järelevalveamet ei näe, et serverite impordi käibemaksust vabastamine ja segateenuste käibemaksuga maksustamata jätmine kujutaks endast üldskeemi kohandamist Islandi käibemaksusüsteemi olemuse ja üldise ülesehitusega. Vastupidi, muudatused võeti vastu majanduslikel ja poliitilistel põhjustel, (30) et meelitada välisettevõtteid ostma andmekeskuste teenuseid Islandil ja seeläbi parandada Islandi andmekeskuste konkurentsivõimet (31). Need kaalutlused ei olnud järelevalveameti esialgsel hinnangul tarbijamaksude süsteemi loogika ja üldise olemuse osa (32).

(72)

Islandi ametiasutused väidavad, et kõnealused meetmed on mõeldud katsena kohandada Islandi käibemaksusüsteemi ELi liikmesriikide käibemaksusüsteemidega, et pakkuda Islandi andmekeskuste sektorile ELiga samaväärset konkurentsikeskkonda. Järelevalveamet kutsus oma otsuses nr 3/13/COL Islandi ametiasutusi üles esitama põhjalikumat teavet, mis mitte ainult ei toetaks nende väidet, et uued käibemaksuseaduse muudatused peegeldavad ELi liikmesriikide käibemaksusüsteeme, vaid mis kinnitaksid, et muudatused on kooskõlas Islandi käibemaksusüsteemi loogikaga. Islandi ametiasutused ei esitanud aga mingeid märkusi ega täiendavat teavet.

(73)	Eespool esitatud asjaolusid arvesse võttes leiab järelevalveamet, et serverite impordi käibemaksuvabastus ja segateenuste käibemaksuga maksustamata jätmine ei ole kooskõlas Islandi käibemaksusüsteemi loogika ja üldise loomuga.

1.4. Konkurentsi moonutamine ja lepinguosaliste vahelise kaubanduse mõjutamine

(74)	Et meedet saaks käsitleda riigiabina EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peab meede moonutama konkurentsi ja mõjutama kaubandust EMP lepingu osaliste vahel.

(75)

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale piisab asjaolust, et meede tugevdab ettevõtja seisundit võrreldes EMP kaubanduses tegutsevate teiste ettevõtjatega, et järeldada, et meede võib mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust ja moonutada konkurentsi teistes EMP riikides asutatud ettevõtete vahel (33).

(76)

Kaks kõnealust meedet olid suunatud väljapoole Islandit, sealhulgas EMP riikides asutatud üksustele. Need üksused saaksid meetmetest kasu, kui nad ostaksid Islandi andmekeskustelt teenuseid. Islandi andmekeskused konkureerivad omakorda teiste sarnaste teenuste osutajatega EMP riikides. Lisaks kehtestati meetmed tahtlikult vahendina, et meelitada EMP ja muude riikide kliente ostma Islandi andmekeskuste teenuseid. Kuna need kliendid on ettevõtted, kes konkureerivad oma sektoris teiste asutustega üle kogu EMP, siis võivad meetmed mõjutada EMP lepingu riikide vahelist kaubandust ja moonutada või ähvardada moonutada konkurentsi kogu EMPs.

1.5. Järeldus riigiabi olemasolu kohta

(77)

Viidates eespool osutatud asjaoludele leiab järelevalveasutus, et hinnatavad meetmed, st Islandi andmekeskustes mitteresidentidest klientide poolt kasutatavate serverite ja sarnaste seadmete impordi käibemaksust vabastamine ning andmekeskuste teenuste käibemaksuga maksustamata jätmine, välja arvatud elektrooniliselt osutatavate teenuste abiteenused, kujutavad endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Ülalnimetatud põhjustel tuleb seega uurida, kas meetmeid saab pidada EMP lepinguga kokkusobivaks.

2. MENETLUSNÕUDED

(78)	Protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et „EFTA järelevalveametit tuleb teavitada kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse. […] Asjaomane riik ei tohi oma kavandatud meedet jõustada enne lõpliku otsuse tegemist”.

(79)

Islandi ametiasutused ei teavitanud järelevalveametit abimeetmetest piisavalt varakult enne nende kohaldamist 1. mail 2011. Lisaks jõustasid Islandi ametiasutused meetmed enne, kui järelevalveamet oli vastu võtnud lõpliku otsuse. Seepärast leiab järelevalveamet, et Islandi ametiasutused ei ole täitnud protokolli nr 3 I osa artikli 3 lõikest 1 tulenevaid kohustusi. Igasuguse abi andmine on seega ebaseaduslik.

3. KOKKUSOBIVUSE HINDAMINE

(80)	Islandi ametiasutused ei ole esitanud ühtki väidet selle kohta, et käibemaksumeetmetes esinevat riigiabi saaks pidada kokkusobivaks riigiabiks.

(81)	Abimeetmed, mis on sätestatud EMP lepingu artikli 61 lõikes 1, ei ole enamasti kokkusobivad EMP lepinguga, välja arvatud juhul, kui neid võib lugeda erandiks EMP lepingu artikli 61 lõigete 2 või 3 alusel.

(82)

Artikli 61 lõike 2 erandit ei ole kohaldatav kõnealusele abi suhtes, mille eesmärk ei ole saavutada ühtki kõnealuses sättes loetletud eesmärki. Samuti ei ole käesoleva juhtumi suhtes kohaldatavad EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktid a ja b. Lisaks ei ole järelevalveametile esitatud mingit teavet selle kohta, et abisaajad asuvad piirkonnas, kus tohib anda piirkondlikku abi EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c tähenduses. Samuti ei saa selle juhtumi puhul kohaldada EMP lepingu artikli 59 lõikes 2 sätestatud erandit.

(83)

Ülaltoodu põhjal jõudis järelevalveamet järeldusele, et Islandi andmekeskustes mitteresidentide poolt kasutatavate serverite ja sarnaste seadmete impordi käibemaksust vabastamine ja Islandi andmekeskuste mitteresidentidest klientidele osutatavate selliste segateenuste käibemaksuga maksustamata jätmine, mis ei ole elektrooniliselt osutatavate teenuste abiteenused, ei ole EMP lepingu riigiabi käsitlevate sätete alusel põhjendatud.

4. ÕIGUSPÄRASED OOTUSED JA ÕIGUSKINDLUS

(84)

Abisaajad võivad kasutada ebaseaduslikult antud riigiabi tagasinõude vaidlustamiseks õiguspäraste ootuste ja õiguskindluse õiguslikke aluspõhimõtteid. Kuid need põhimõtted kehtivad vaid erakorraliste asjaolude puhul ja ettevõtja ei saa tavaliselt toetuda õiguspärastele ootustele abi seaduslikkuse kohta, v.a juhul, kui see on antud kooskõlas järelevalveameti (või, olenevalt olukorrast, komisjoni) (34) abist teatamise menetlusega. Euroopa Kohus kinnitas hiljuti seda põhimõtet järgmiselt: „Sellises olukorras nagu põhimenetluse puhul ei saa erakorralise asjaolu olemasolu õiguspäraste ootuste ja õiguskindluse seisukohast kinnitada, sest kohus on juba sisuliselt kinnitanud, et kuni komisjon ei ole teinud abi heakskiitvat otsust, … ei saa abisaaja olla kindel abi seaduslikkuses ega toetuda ei õiguspärase ootuse ega õiguskindluse põhimõttele.” (35)

(85)

Põhimõtteliselt on Euroopa Kohtu praktika kinnitanud, et õiguspärasele ootusele, et abi on seaduslik, ei saa apelleerida, v.a juhul, kui abi on antud kooskõlas protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 (36) sätestatud menetlusega, märkides, et hoolikas ärimees peaks üldjuhul suutma kindlaks teha, kas seda menetlust on järgitud (37).

(86)

Sellele vaatamata on kohus nõustunud, et erakorralises olukorras võib ebaseadusliku (s.o teavitamata) abi saaja toetuda õiguspärasele ootusele, et abi oli seaduslik, selleks et vaidlustada selle tagasimaksmine (38). Euroopa Kohus on kinnitanud, et üksus võib toetuda õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele juhul, kui ühenduse ametiasutus on andnud talle põhjust õiguspäraseks ootuseks (39). Järelevalveamet ei ole seda teinud ning ameti valikuliste abimeetmete keelavad otsused oleksid pidanud selgelt näitama, et teatavaid ettevõtjaid või ettevõtjate rühmi soodustavatest maksumeetmetest tuleb teatada järelevalveametile (40).

(87)

Ülaltoodu valguses ei nõustu järelevalveamet sellega, et väited õiguskindluse või õiguspärase ootuse kohta on käesoleva juhtumi puhul õigustatud, võttes arvesse kohtualluvust ning EMP lepingu artikli 61 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 laialdast kohaldatavust. Järeldus, et uurimisalused maksumeetmed võiksid kujutada endast riigiabi, oli alati selgesti ennustatav.

5. ABI TAGASINÕUDMINE

(88)

Kuna abi anti järelevalveametit teavitama, siis on tegemist ebaseadusliku abiga järelevalveameti ja kohtu lepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 lõike f tähenduses. Selle lepingu protokolli nr 3 II osa artiklist 14 tuleneb, et järelevalveamet otsustab, et EMP lepingus sätestatud riigiabi eeskirjadega kokkusobimatu ebaseaduslik abi tuleb abisaajatel tagasi nõuda.

(89)

Järelevalveamet on arvamusel, et käesoleval juhul ei välista abi tagasimaksmist ükski üldpõhimõte. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ebaseadusliku abi tühistamine selle tagasinõudmise teel ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline tagajärg. Sellest tulenevalt ei saa ebaseaduslikult antud riigiabi tagasinõudmist, selleks et eelnev olukord taastada, käsitleda põhimõtteliselt EMP lepingu riigiabi eesmärkide suhtes ebaproportsionaalsena.

(90)

Sellest tulenevalt kaotavad abisaajad abi tagastamisega eelise, mis tal oma konkurentide ees turul oli, ning abi andmisele eelnenud olukord taastatakse (41). Abi tagasinõudmise ülesandest tuleneb ka see, et üldjuhul, kui ei esine erakorralisi asjaolusid, ei saa järelevalveamet ületada oma kaalutlusõiguse piire, kui ta nõuab, et EFTA liikmesriik ebaseadusliku abi tagasi nõuaks, kuna abi tagastamise eesmärk on üksnes taastada endine olukord (42). Peale selle, pidades silmas järelevalveameti poolt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 kohaselt riigiabi üle teostatava järelevalve kohustuslikku laadi, ei või abi saanud ettevõtjatel tekkida põhimõtteliselt õiguspärast ootust, et abi on seaduslik, välja arvatud juhul, kui see on antud kooskõlas nimetatud protokollis sätestatud menetlusega (43). Antud juhul puuduvad erandlikud tingimused, mis oleks abisaajatele kaasa toonud õiguspärased ootused.

(91)	Lubamatult antud riigiabi sissenõudmine peaks sisaldama liitintressi kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 14 lõikega 2 ning järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsuse nr 195/04/COL artiklitega 9 ja 11 (44).

(92)

Islandi ametiasutused on siiani edastanud piiratud teavet seaduse nr 163/2010 muudatuste raames antud abisumma kohta. Lisaks ei ole nad andnud piisavalt teavet nendest meetmetest potentsiaalsete kasusaajate arvu ja nimede kohta. Seega palutakse Islandi ametiasutustel esitada üksikasjalik ja täpne teave antud abi summa ja kasusaajate kohta.

6. KOKKUVÕTE

(93)	Eespool esitatud asjaolusid arvesse võttes jõudis järelevalveamet järeldusele, et Islandi ametiasutused on kõnealust abi ebaseaduslikult rakendanud, minnes vastuollu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3.

(94)

Seaduse nr 163/2010 sätete raames antud riigiabi, st mitteresidentidest klientide poolt Islandi andmekeskustes kasutatavate serverite ja sarnaste seadmete impordi käibemaksuvabastus ning Islandi andmekeskuste mitteresidentidest klientidele osutatavate segateenuste käibemaksuga maksustamata jätmine tingimusel, et need teenused ei ole elektrooniliselt osutatavate teenuste abiteenused, on eespool osutatud põhjustel EMP lepinguga kokkusobimatu ja seega tuleb see tagasi nõuda alates kuupäevast, mil see abi eraldati.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seaduse nr 163/2010 artiklitega 4 ja 12 kehtestatud sätted, milleks on käibemaksuvabastus selliste serverite ja sarnaste seadmete impordilt, mida mitteresidendist kliendid kasutavad Islandi andmekeskustes, ning selliste segateenuste käibemaksuga maksustamata jätmine, mida osutatakse Islandi andmekeskuste mitteresidentidest klientidele ja mida saab elektrooniliselt osutatavatest teenustest lahutada ja mis ei ole nendega iseenesest seotud, on käsitletavad EMP lepinguga kokkusobimatu riigiabina.

Artikkel 2

Islandi ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed abisaajatelt artiklis 1 nimetatud ja neile ajavahemikus 1. maist 2011 kuni 13. märtsini 2013 antud abi sissenõudmiseks.

Artikkel 3

Sissenõudmine toimub viivitamata ning igal juhul nelja kuu jooksul käesoleva otsuse tegemisest ja riigisisese õigusega ette nähtud menetluste kohaselt, kui need võimaldavad otsuse otsekohe ja tõhusalt täita.

Sissenõutavalt abisummalt arvestatakse intressi ja liitintressi alates kuupäevast, mil summa abisaajate käsutusse anti, kuni selle tagasimaksmiseni.

Intress arvutatakse EFTA järelevalveameti otsuse nr 195/04/COL (45) artikli 9 alusel.

Artikkel 4

Island teatab 8. juuliks 2014 järelevalveametile abisaaja(i)lt sissenõutava abi kogusumma (põhisumma ja intressid) ning abi sissenõudmiseks kavandatud või võetud meetmed.

Island peab järelevalveameti otsuse täide viima ja abi täielikult sisse nõudma 8. septembriks 2014.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Islandile.

Artikkel 6

Ainult käesoleva otsuse ingliskeelne tekst on autentne.

Brüssel, 8. mai 2014

EFTA järelevalveameti nimel

eesistuja

Oda Helen SLETNES

kolleegiumi liige

Frank J. BÜCHEL

(1) EFTA järelevalveameti 16. jaanuari 2013. aasta otsus nr 3/13/COL algatada ametlik uurimismenetlus seoses Islandi andmekeskuste klientide suhtes kohaldatava käibemaksuseaduse nr 50/1988 teatavate muudatustega avaldati Euroopa Liidu Teatajas (ELT C 111, 18.4.2013, lk 5) ning EMP kaasandes nr 23, 18.4.2013, lk 1.

(2) Kirjavahetuse kohta üksikasjalikuma teabe saamiseks vt järelevalveameti otsuse nr 3/13/COL lõiked 1–6.

(3) Kõnealuses teates osutasid Islandi ametiasutused käibemaksuvabastuse osas kolmele meetmele. Järelevalveasutuse arvates tuleks aga käibemaksusüsteemi loogikat järgides elektrooniliselt osutatavaid teenuseid ja segateenuseid hõlmavate meetmete puhul pigem kohaldada „nullkäibemaksumäära”, kuna nende teenuste osutajail on järelevalveameti arusaamise järgi õigus sellega seotud ostudelt makstud sisendkäibemaksu vähendada.

(4) Vt seaduse nr 163/2010 artikkel 4.

(5) Käibemaksuseaduse artikli 12 lõike 1 punkti 10 alapunkt c.

(6) Käibemaksuseaduse artikli 12 lõike 1 punkti 10 alapunkt d. Islandi ametiasutused selgitasid, et mõiste „arvutiteenused” hõlmab ainult elektrooniliselt osutatavate teenuste piiratud osa ja et muudatuste eesmärk oli laiendada kõnealust erandit laiemale hulgale elektrooniliselt osutatavatele teenustele.

(7) Islandi ametiasutuste antud ametliku määratluse järgi hõlmab „elektrooniliselt osutatavate teenuste” mõiste „interneti või muu võrgustiku kaudu pakutavat teenust, mille puhul inimsekkumine on automaatselt minimaalne seal, kus infotehnoloogia moodustab teenuse osutamise vajaliku osa”.

(8) Vt käibemaksuseaduse artikli 42 punkt A.

(9) Selles kontekstis esitas Islandi andmekeskuste tööstuse esindaja ettepaneku muuta tulumaksuseadust, et Islandi andmekeskustesse paigutatud ja mitteresidentidele kuuluvad serverid ei kujutaks endast alust alaliseks tegevuskohaks Islandil. Parlament seda ettepanekut siiski ei toetanud.

(10) Vt Islandi ametiasutuste 5. aprilli 2011. aasta e-kirjas toodud näited, lk 5: ühe ELi liikmesriigi serverivõrgu ettevõtet, kes hoiab oma servereid ühes Islandil asuvas andmekeskuses ja ostab Islandi andmekeskuselt andmete hoidmise teenust, tuleks käsitleda Islandil alalist tegevuskohta omava ettevõttena ja seega peaks ta kehtivate eeskirjade alusel maksma käibemaksu (vt käibemaksuseaduse artikli 42 punkti A). Samas ei määrataks ELi liikmesriigi raamatupidamisbüroo, kelle põhitegevus ei ole andmeserverite hostimine, alaliseks tegevuskohaks Islandit, isegi kui ta viiks oma serverid andmete säilitamise eesmärgil Islandi andmekeskusesse.

(11) Üksikasjalikuma hindamise kohta leiab teavet järelevalveameti otsuse nr 3/13/COL lõikest 50.

(12) Vt tolliameti 14. detsembri 2012. aasta kiri.

(13) Kõik arvandmed on Islandi kroonides.

(14) Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab abiks liigitatav meede vastama kumulatiivselt kõigile tingimusele, vt kohtuasi C-142/87 Belgia Kuningriik versus Euroopa Komisjon („Tubemeuse”) [1990] EKL I-959.

(15) Vt järelevalveameti riigiabi suuniste äriühingute maksustamise kohta punkti 3 lõige 3, kohtuasi 248/84 Saksamaa versus Euroopa Komisjon [1987] EKL 4013 ning kohtuasi E-6/98 Norra Kuningriik versus EFTA järelevalveamet [1999] EFTA Court Reports, punkt 34.

(16) Kohtuasi C-41/90 Höfner ja Elser versus Macroton [1991] ELK I-1979, lõiked 21–23 ning kohtuasi E-5/07 Private Barnehagers Landsforbund versus EFTA järelevalveamet [2008] EFTA Court Report, lk 61, punkt 78.

(17) Kohtuasi C-222/04 Ministero dell'Economica e delle Finanze versus Cassa di Risparmio di Firenze SpA [2006] EKL I-289, punkt 108.

(18) Liidetud kohtuasjad C-106/09 P ja C-107/9 P Euroopa Komisjon ja Hispaania Kuningriik versus Gibraltari valitsus, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik [2011] EKL I-11113, punkt 75.

(19) Ibid punkt 145.

(20) Kohtuasi C-75/97 Belgia Kuningriik versus Euroopa Komisjon [1999] EKL I-3671, punkt 32; kohtuasi C-143/99 AdriaWien Pipeline ja Wietersdorfer & Peggauer Zementwerke [2011] EKL I-8365, punkt 48; ning kohtuasi C-409/00 Hispaania Kuningriik versus Euroopa Komisjon [2003] EKL I-1487, punkt 48.

(21) Vt kohtuasi C-409/00 Hispaania Kuningriik versus Euroopa Komisjon [2003] EKL I-1487, punkt 49.

(22) Kohtuasi E-6/98 Norra Kuningriik versus EFTA järelevalveasutus, [1999] EFTA Court Report, lk 76, punkt 38; liidetud kohtuasjad E-5/04, E-6/04 ja E-7/04 Fesil and Finnfjord, PIL jt ning Norra Kuningriik versus EFTA järelevalveasutus, [2005] EFTA Court Report, lk 117, punktid 84–85; liidetud kohtuasjad T-127/99, T-129/99 ja T-148/99 Territorio Histórico de Alava jt versus Euroopa Komisjon [2002] EKL II-1275, punkt 163; kohtuasi C-143/99 Adria-Wien Pipeline [2001] EKL I-8365, punkt 42; kohtuasi T-308/00 Salzgitter versus Euroopa Komisjon [2004] EKL II-1933, punkt 42; kohtuasi C-172/03 Wolfgang Heiser [2005] EKL I-1627, punkt 43 ning kohtuasi C-279/08 P Euroopa Komisjon versus Madalmaade Kuningriik [2011] EKL I-7671, punkt 62.

(23) Kohtuasi E-6/98 Norra Kuningriik versus EFTA järelevalveasutus, eespool viidatud, punkt 38; liidetud kohtuasjad E-5/04, E-6/04 ja E-7/04 Fesil and Finnfjord, PIL jt ja Norra Kuningriik versus EFTA järelevalveasutus, eespool viidatud, punktid 76–89; kohtuasi 173/73 Itaalia Vabariik versus Euroopa Komisjon [1974] EKL 709, punkt 16.

(24) Kohtuasi E-6/98 Norra Kuningriik versus EFTA järelevalveamet, eespool viidatud, punkt 67, kohtuasi C-159/01 Madalmaade Kuningriik versus Euroopa Komisjon, EKL [2004] I-4461, punkt 43, liidetud kohtuasjad C-106/09 P ja C-107/9 P Euroopa Komisjon ja Hispaania Kuningriik versus Gibraltari valitsus, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, eespool viidatud, punkt 146.

(25) Vt järelevalveameti otsuse nr 3/13/COL lõiked 50–51.

(26) Kohtuasi C-372/97 Itaalia Vabariik versus Euroopa Komisjon [2004] EKL I-3679, punkt 67 ja kohtuasi C-172/03 Heiser [2005] EKL I-1627, punkt 54.

(27) Vt kohtuasi T-210/02 RENV British Aggregates Association versus Euroopa Komisjon [2012] EKL II-0000, punktid 49–50, ja liidetud kohtuasjad C-106/09 P ja C-107/9 P Euroopa Komisjon ja Hispaania Kuningriik versus Gibraltari valitsus, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik [2011] EKL I-11113, punktid 75 ja 90.

(28) Vt liidetud kohtuasjad C-78/08 kuni C-80/09 Paint Graphos jt [2011] EKL I-7611, punkt 70.

(29) Vt käibemaksuseaduse nr 50/1988 artikkel 1.

(30) 2. septembri 2011. aasta teatis.

(31) Vt liidetud kohtuasjad E-17/10 ja E-6/11 The Principality of Liechtenstein ja VTM Fundmanagement versus EFTA järelevalveamet [2012] EFTA Court Report, lk 117, punkt 76.

(32) Vt sarnane argumentatsioon komisjoni 17. veebruari 2003. aasta otsuse 2003/515/EÜ Madalmaade riigiabi kohaldamise kohta rahvusvahelises finantstegevuses, lõige 95 (ELT L 180, 18.7.2003, lk 52).

(33) Kohtuasi E-6/98 Norra Kuningriigi valitsus versus EFTA järelevalveamet [1999] EFTA Court Report, lk 76, punkt 59; kohtuasi 730/79 Philip Morris versus Euroopa Komisjon [1980] EKL 2671, punkt 11.

(34) Kohtuasi C-5/89, Euroopa Komisjon versus Saksamaa [1990] EKL I-3437, punkt 14; kohtuasi C-169/95 Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik, [1997] EKL I-135, punkt 51; kohtuasi C-24/95 Land Rheinland-Pfalz versus Alcan Deutschland GmbH, [1997] EKL I-1591, punkt 25.

(35) Kohtuasi C1-09 Centre d'Exportation du Livre Français (CELF), Ministre de la Culture et de la Communication versus Société Internationale de Diffusion et d'Édition [2010] EKL I-02099, punkt 53. Vt ka kohtuasi C-91/01 Itaalia Vabariik versus Euroopa Komisjon [2004] EKL I-4355, punktid 66 ja 67.

(36) Kohtuasi C-5/89 Euroopa Komisjon versus Saksamaa [1990] EKL I-3437, punkt 14 ja Regione Autónoma della Sardegna versus Euroopa Komisjon [2005] EKL II-2123, punkt 64.

(37) Kohtuasi C-5/89 Euroopa Komisjon versus Saksamaa [1990] EKL I-3437, punkt 14, kohtuasi C-169/95 Hispaania Kuningriik versus Euroopa Komisjon [1997] EKL I-135, punkt 51.

(38) Liidetud kohtuasjad C-183/02 P ja C-187/02 P Demesa ja Territorio Histórico de Álava versus Euroopa Komisjon [2004] EKL I-10609, punkt 51.

(39) Kohtuasi T-290/97, Mehibas Dordstelaan versus Euroopa Komisjon [2000] EKL II-15 ning kohtuasjad C-182/03 ja C-217/03, Belgia Kuningriik ja Forum 187 ASBL versus Euroopa Komisjon [2006] EKL I-05479, punkt 147.

(40) Vt EFTA järelevalveameti 31. oktoobri 1995. aasta otsus nr 106/95/COL, mis käsitleb maksuvabastust klaaspakendite põhimaksust (EÜT L 124, 23.5.1996, lk 30, ja EMP kaasande nr 23, 23.5.1996, lk 75), järelevalveameti 14. mai 1997. aasta otsus nr 145/97/COL, mis käsitleb piirkondlikult diferentseeritud sotsiaalkindlustusmaksu kohaseid meetmeid, ning EFTA järelevalveameti 24. märtsi 2010. aasta otsus nr 97/10/COL, mis käsitleb allutatud kindlustusandjate maksustamist vastavalt Liechtensteini maksuseadusele (ELT L 261, 27.9.2012, lk 1, ja EMP kaasande nr 53, 27.9.2012, lk 1).

(41) Vt liidetud kohtuasjad E-17/10 ja E-6/11 Liechtensteini Vürstiriik ja VTM Fundmanagement AG versus EFTA järelevalveamet [2012] EFTA Court Report, lk 117, punktid 141–142.

(42) Kohtuasi C-75/97 Belgia Kuningriik versus Euroopa Komisjon [1999] EKL I-3671, punkt 66 ja kohtuasi C-310/99 Itaalia Vabariik versus Euroopa Komisjon [2002] EKL I-2289, punkt 99.

(43) Kohtuasi C-169/95 Hispaania Kuningriik versus Euroopa Komisjon [1997] EKL I-135, punkt 51.

(44) Mida on muudetud EFTA järelvalveameti 17. detsembri 2008. aasta otsusega nr 789/08/COL, millega muudetakse kolleegiumi otsust nr 195/04/COL EFTA riikide vahelise järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingu protokolli nr 3 II osa artiklis 27 osutatud rakendussätete kohta seoses riigiabist teatamise standardvormidega (ELT L 340, 22.12.2010, lk 1, ning EMP kaasanne nr 72, 22.12.2010, lk 1).

(45) Muudetud EFTA järelevalveameti otsusega nr 789/08/COL.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 55

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. köide 26. veebruar 2015

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/301, 13. veebruar 2015, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Weißlacker/Allgäuer Weißlacker (KPN)]	1
	*	Komisjoni määrus (EL) 2015/302, 25. veebruar 2015, millega muudetakse määrust (EL) nr 454/2011 üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta ( 1 )	2
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/303, 25. veebruar 2015, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) nr 947/2014 ja (EL) nr 948/2014 seoses või ja lõssipulbri eraladustusabi taotluste esitamise viimase päevaga	4
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/304, 25. veebruar 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	6

Viide	Nimetus
B.1. (V1.2)	Rahvusvaheliseks müügiks või välisriigis müümiseks kasutatavate tariifiandmete arvutis koostamine ja nende andmete vahetamine – broneeringuta piletid
B.2. (V1.2)	Rahvusvaheliseks müügiks ja välisriigis müümiseks kasutatavate tariifiandmete arvutis koostamine ja nende andmete vahetamine – broneeringuga piletid (IRT)
B.3. (V1.2)	Rahvusvaheliseks müügiks või välisriigis müümiseks kasutatavate andmete arvutis koostamine ja nende andmete vahetamine – eripakkumised
B.4. (V1.2)	Sõiduplaaniandmete vahetamiseks kasutatavate EDIFACT-sõnumite rakendusjuhend
B.5. (V1.2)	Istmete/magamiskohtade elektrooniline broneerimine ja reisidokumentide elektrooniline koostamine – sõnumite vahetamine
B.6. (V1.2)	Istmete/magamiskohtade elektrooniline broneerimine ja veodokumentide elektrooniline koostamine (RCT2 standardid)
B.7. (V1.2)	Kodus trükitav rahvusvaheline raudteepilet
B.8. (V1.2)	Raudteeveo-ettevõtjate, raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ja muude raudteetranspordi ahelas osalevate ettevõtjate standardsed arvkoodid
B.9. (V1.2)	Asukohtade standardsed arvkoodid
B.10 (V1.2)	Piiratud liikumisvõimega isikute abistamise teenuse elektrooniline broneerimine – sõnumite vahetamine
B.30. (V1.2)	Skeem – reisijateveo telemaatiliste rakenduste KTK kohaseks raudteeveo-ettevõtjate/raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate teabevahetuseks vajalike sõnumite/andmekogumite kataloog
B.50. (V1.0)	Sõiduplaanide rakendusjuhend
B.51. (V1.0)	Tariifide rakendusjuhend
B.52. (V1.0)	Broneeringute rakendusjuhend
B.53. (V1.0)	Otsese täitmise rakendusjuhend
B.54. (V1.0)	Kaudse täitmise rakendusjuhend
B.55. (V1.0)	Piiratud liikumisvõimega isikute abistamise teenuse rakendusjuhend
B.56. (V1.0)	Raudteeveo-ettevõtjate/raudteetaristu-ettevõtjate teabevahetuse rakendusjuhend”

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	EG	169,3
	IL	81,7
	MA	89,2
	TR	114,9
	ZZ	113,8
0707 00 05	TR	186,4
0707 00 05	ZZ	186,4
0709 93 10	MA	132,3
	TR	216,1
	ZZ	174,2
0805 10 20	EG	50,5
	IL	75,8
	MA	49,8
	TN	50,1
	TR	68,1
	ZZ	58,9
0805 20 10	IL	138,1
	MA	98,5
	ZZ	118,3
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	EG	80,3
	IL	157,0
	JM	118,2
	MA	101,0
	TR	83,9
	US	137,0
	ZZ	112,9
0805 50 10	EG	41,5
	TR	59,1
	ZZ	50,3
0808 10 80	BR	69,3
	CL	94,7
	MK	27,7
	US	198,7
	ZZ	97,6
0808 30 90	CL	170,0
	CN	99,9
	US	122,7
	ZA	107,4
	ZZ	125,0

	III Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 193/14/COL, 8. mai 2014, teatavate käibemaksuseadusesse nr 50/1988 tehtavate muudatuste kohta, mida kohaldatakse Islandi andmekeskuste klientide suhtes (Island) [2015/305]	9