ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 48 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
58. köide |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
20.2.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 48/1 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/227,
9. jaanuar 2015,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (1), eriti selle artikli 99 lõike 5 neljandat lõiku, artikli 99 lõike 6 neljandat lõiku, artikli 101 lõike 4 kolmandat lõiku ja artikli 394 lõike 4 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 (2) on sätestatud nõuded, mille kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama määruse (EL) nr 575/2013 sätete järgmiseks vajaliku asjaomase teabe. |
(2) |
Ühtse, täpse ja võrreldava teabe esitamine krediidikahjude katteks tehtud eraldiste ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete kohta vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 680/2014 on esmatähtis selleks, et saada põhjalik ülevaade krediidiasutuste ja investeerimisasutuste riskiprofiilist ning nende poolt finantssektorile avaldatavast süsteemsest riskist. Seoses ebakindlusega varade kvaliteedi osas kogu liidus ja selleks, et Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja pädevad asutused saaksid põhjaliku ülevaate krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse riskiprofiilist ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu saaks teostada makrotasandi usaldatavusjärelevalvet, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud olema kohustatud esitama teavet makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete ja viivisnõuete kohta. |
(3) |
Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed ja viivisnõuded on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1606/2002 (3) ja nõukogu direktiivi 86/635/EMÜ (4) kohaste kehtivate raamatupidamisnõuetega, mis käsitlevad teabe avalikustamist laenude, võlaväärtpaberitega seotud riskipositsioonide ja nende krediidikvaliteedi kohta. Samas puuduvad terviklikud ja ühtsed makseraskuste tõttu restruktureerimise ja viivisnõuete määratlused ning konkreetsed ja üksikasjalikud järelevalvelise aruandluse nõuded. |
(4) |
Seepärast tuleks tehniliste standarditega kehtestada konkreetsed makseraskuste tõttu restruktureerimise ja viivisnõuete määratlused ning näha ette aruandevormid, mis võimaldavad EBA-l, pädevatel asutustel ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul tugineda varade kvaliteedi põhimõtetele, mis on praegu kehtivatest põhimõtetest veelgi ühtsemad. See muudaks esitatavad andmed veelgi paremini võrreldavaks, minimeerides erinevused, mis tulenevad makseraskuste tõttu restruktureerimise erinevatest käsitlustest ning makseviivituse ja varade väärtuse languse määratluste erinevast rakendamisest liidus. Sellega seoses peaks viivisnõuete määratlus toimima ühtse varade kvaliteedi indeksina ja klassifitseerimisvahendina, mitte makseviivituse ja varade väärtuse languse kehtivate määratluste asendajana. |
(5) |
Selleks et anda krediidiasutustele ja investeerimisühingutele ning pädevatele asutustele piisavalt aega käesoleva määruse kohaste viivisnõudeid ja makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid käsitlevate nõuete rakendamiseks nii, et oleks tagatud andmete kõrge kvaliteet, tuleks kõnealuste aruandlusnõuete puhul kohaldada hilisemat aruannete esitamise kuupäeva. |
(6) |
Selleks et tagada rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 sätestatud nõuete korrektne kohaldamine, tuleks täiendavalt täpsustada krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalveliseks aruandluseks kasutatavaid vorme, juhiseid ja määratlusi. Seepärast on õigusselguse huvides asjakohane asendada mitmed I, III ja IV lisa vormid ning muuta mõningaid II, V, VII ja IX lisas sätestatud juhiseid. Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille EBA esitas komisjonile. |
(7) |
EBA on läbi viinud avatud avaliku konsultatsiooni makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid ja viivisnõudeid käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, millel käesolev määrus osaliselt põhineb, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (5) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult. |
(8) |
Võttes arvesse, et rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 muud vajalikud muudatused ei ole sisulist laadi, ei ole EBA vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 15 lõike 1 teisele lõigule viinud läbi täiendavat avatud avalikku konsultatsiooni, kuna see oleks asjaomaste tehniliste standardite eelnõu ulatust ja mõju arvestades ebaproportsionaalne. |
(9) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 vastavalt muuta. |
(10) |
Tagamaks, et krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järelevalvelised andmed pädevatele asutustele võimalikult aegsasti, et pädevad asutused saaksid krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta põhjaliku ülevaate, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmäärust (EL) nr 680/2014 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 5 punkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:
|
2) |
Artiklisse 18 lisatakse järgmine lõige: „Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, on III lisa vormide 18 ja 19 esitamise esimene kuupäev 31. detsember 2014. III lisa vormide 6, 9.1, 20.4, 20.5, ja 20.7 read ja veerud, mis kajastavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid ja viivisnõudeid, tuleb täita aruande esitamise kuupäevaks, 31. detsembriks 2014.” |
3) |
I–V lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas oleva tekstiga. |
4) |
VII lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas oleva tekstiga. |
5) |
IX lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas oleva tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. jaanuar 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.
(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 EMPs kohaldatav tekst (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002, 19. juuli 2002, rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).
(4) Nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ, 8. detsember 1986, pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
I LISA
I LISA
OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS
COREP VORMID |
|||
Vormi number |
Vormi kood |
Vormi / vormide rühma nimi |
Lühend |
|
|
KAPITALI ADEKVAATSUS |
CA |
1 |
C 01.00 |
OMAVAHENDID |
CA1 |
2 |
C 02.00 |
OMAVAHENDITE NÕUDED |
CA2 |
3 |
C 03.00 |
OMAVAHENDITE SUHTARVUD |
CA3 |
4 |
C 04.00 |
MEMOKIRJED: |
CA4 |
|
|
ÜLEMINEKUSÄTTED |
CA5 |
5.1 |
C 05.01 |
ÜLEMINEKUSÄTTED |
CA5.1 |
5.2 |
C 05.02 |
INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI |
CA5.2 |
|
|
KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME |
GS |
6.1 |
C 06.01 |
KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU |
GS Total |
6.2 |
C 06.02 |
KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA |
GS |
|
|
KREDIIDIRISK |
CR |
7 |
C 07.00 |
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT |
CR SA |
|
|
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT |
CR IRB |
8.1 |
C 08.01 |
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT |
CR IRB 1 |
8.2 |
C 08.02 |
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (Jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes) |
CR IRB 2 |
|
|
GEOGRAAFILINE JAOTUS |
CR GB |
9.1 |
C 09.01 |
Tabel 9.1 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (standardmeetodi kohased riskipositsioonid) |
CR GB 1 |
9.2 |
C 09.02 |
Tabel 9.2 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes (sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid) |
CR GB 2 |
9.3 |
C 09.03 |
Tabel 9.3 – Asjakohaste krediidiriski positsioonide krediidiriski omavahendite kogunõuete jaotus riikide lõikes |
CR GB 3 |
|
|
KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED |
CR EQU IRB |
10.1 |
C 10.01 |
KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED |
CR EQU IRB 1 |
10.2 |
C 10.02 |
KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES |
CR EQU IRB 2 |
11 |
C 11.00 |
ARVELDUS/ÜLEKANDERISK |
CR SETT |
12 |
C 12.00 |
KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED |
CR SEC SA |
13 |
C 13.00 |
KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED |
CR SEC IRB |
14 |
C 14.00 |
ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA |
CR SEC Details |
|
|
OPERATSIOONIRISK |
OPR |
16 |
C 16.00 |
OPERATSIOONIRISK |
OPR |
17 |
C 17.00 |
OPERATSIOONIRISK: KAHJU KOGUSUMMA ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL |
OPR Details |
|
|
TURURISK |
MKR |
18 |
C 18.00 |
TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK |
MKR SA TDI |
19 |
C 19.00 |
TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK |
MKR SA SEC |
20 |
C 20.00 |
TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK |
MKR SA CTP |
21 |
C 21.00 |
TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK |
MKR SA EQU |
22 |
C 22.00 |
TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK |
MKR SA FX |
23 |
C 23.00 |
TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID |
MKR SA COM |
24 |
C 24.00 |
TURURISKI SISEMUDELI MEETODID |
MKR IM |
25 |
C 25.00 |
KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK |
CVA |
C 01.00 - OMAVAHENDID (CA1)
Rida |
ID |
Kirje |
Summa |
010 |
1 |
OMAVAHENDID |
|
015 |
1.1 |
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
|
020 |
1.1.1 |
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID |
|
030 |
1.1.1.1 |
Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid |
|
040 |
1.1.1.1.1 |
Sissemakstud kapitaliinstrumendid |
|
050 |
1.1.1.1.2* |
Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid |
|
060 |
1.1.1.1.3 |
Ülekurss |
|
070 |
1.1.1.1.4 |
(-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
080 |
1.1.1.1.4.1 |
(-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
090 |
1.1.1.1.4.2 |
(-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
091 |
1.1.1.1.4.3 |
(-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
092 |
1.1.1.1.5 |
(-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente |
|
130 |
1.1.1.2 |
Jaotamata kasum |
|
140 |
1.1.1.2.1 |
Eelmiste aastate jaotamata kasum |
|
150 |
1.1.1.2.2 |
Aktsepteeritav kasum või kahjum |
|
160 |
1.1.1.2.2.1 |
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum |
|
170 |
1.1.1.2.2.2 |
(-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist |
|
180 |
1.1.1.3 |
Muu akumuleeritud koondkasum |
|
200 |
1.1.1.4 |
Muud reservid |
|
210 |
1.1.1.5 |
Üldine pangandusreserv |
|
220 |
1.1.1.6 |
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes |
|
230 |
1.1.1.7 |
Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka |
|
240 |
1.1.1.8 |
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega |
|
250 |
1.1.1.9 |
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega |
|
260 |
1.1.1.9.1 |
(-) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine |
|
270 |
1.1.1.9.2 |
Rahavoogude riskimaandamise reserv |
|
280 |
1.1.1.9.3 |
Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest |
|
285 |
1.1.1.9.4 |
Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist |
|
290 |
1.1.1.9.5 |
(-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine |
|
300 |
1.1.1.10 |
(-) Firmaväärtus |
|
310 |
1.1.1.10.1 |
(-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus |
|
320 |
1.1.1.10.2 |
(-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel |
|
330 |
1.1.1.10.3 |
Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused |
|
340 |
1.1.1.11 |
(-) Muu immateriaalne vara |
|
350 |
1.1.1.11.1 |
(-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist |
|
360 |
1.1.1.11.2 |
Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused |
|
370 |
1.1.1.12 |
(-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist |
|
380 |
1.1.1.13 |
(-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga |
|
390 |
1.1.1.14 |
(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara |
|
400 |
1.1.1.14.1 |
(-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara |
|
410 |
1.1.1.14.2 |
Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused |
|
420 |
1.1.1.14.3 |
Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada |
|
430 |
1.1.1.15 |
(-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites |
|
440 |
1.1.1.16 |
(-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid |
|
450 |
1.1.1.17 |
(-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 % |
|
460 |
1.1.1.18 |
(-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 % |
|
470 |
1.1.1.19 |
(-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 % |
|
471 |
1.1.1.20 |
(-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 % |
|
472 |
1.1.1.21 |
(-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 % |
|
480 |
1.1.1.22 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
490 |
1.1.1.23 |
(-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest |
|
500 |
1.1.1.24 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
510 |
1.1.1.25 |
(-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist |
|
520 |
1.1.1.26 |
Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised |
|
524 |
1.1.1.27 |
(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest |
|
529 |
1.1.1.28 |
Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud |
|
530 |
1.1.2 |
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
|
540 |
1.1.2.1 |
Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid |
|
550 |
1.1.2.1.1 |
Sissemakstud kapitaliinstrumendid |
|
560 |
1.1.2.1.2* |
Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid |
|
570 |
1.1.2.1.3 |
Ülekurss |
|
580 |
1.1.2.1.4 |
(-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
590 |
1.1.2.1.4.1 |
(-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
620 |
1.1.2.1.4.2 |
(-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
621 |
1.1.2.1.4.3 |
(-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
622 |
1.1.2.1.5 |
(-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente |
|
660 |
1.1.2.2 |
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes |
|
670 |
1.1.2.3 |
Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka |
|
680 |
1.1.2.4 |
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka |
|
690 |
1.1.2.5 |
(-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites |
|
700 |
1.1.2.6 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
710 |
1.1.2.7 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
720 |
1.1.2.8 |
(-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid |
|
730 |
1.1.2.9 |
Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised |
|
740 |
1.1.2.10 |
Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest) |
|
744 |
1.1.2.11 |
(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest |
|
748 |
1.1.2.12 |
Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud |
|
750 |
1.2 |
TEISE TASEME OMAVAHENDID |
|
760 |
1.2.1 |
Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud |
|
770 |
1.2.1.1 |
Sissemakstud kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud |
|
780 |
1.2.1.2* |
Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud |
|
790 |
1.2.1.3 |
Ülekurss |
|
800 |
1.2.1.4 |
(-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
810 |
1.2.1.4.1 |
(-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
840 |
1.2.1.4.2 |
(-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
841 |
1.2.1.4.3 |
(-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides |
|
842 |
1.2.1.5 |
(-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente |
|
880 |
1.2.2 |
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud laenude suhtes |
|
890 |
1.2.3 |
Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka |
|
900 |
1.2.4 |
Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka |
|
910 |
1.2.5 |
Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga |
|
920 |
1.2.6 |
Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine |
|
930 |
1.2.7 |
(-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites |
|
940 |
1.2.8 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
950 |
1.2.9 |
(-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
960 |
1.2.10 |
Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised |
|
970 |
1.2.11 |
Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest) |
|
974 |
1.2.12 |
(-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest |
|
978 |
1.2.13 |
Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud |
|
C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)
Rida |
Kirje |
Nimetus |
Summa |
010 |
1 |
KOGURISKIPOSITSIOON |
|
020 |
1* |
millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud |
|
030 |
1** |
millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud |
|
040 |
1.1 |
RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL |
|
050 |
1.1.1 |
Standardmeetod |
|
060 |
1.1.1.1 |
Standardmeetodi kohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid |
|
070 |
1.1.1.1.01 |
Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu |
|
080 |
1.1.1.1.02 |
Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu |
|
090 |
1.1.1.1.03 |
Nõuded avaliku sektori asutuste vastu |
|
100 |
1.1.1.1.04 |
Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu |
|
110 |
1.1.1.1.05 |
Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu |
|
120 |
1.1.1.1.06 |
Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu |
|
130 |
1.1.1.1.07 |
Nõuded äriühingute vastu |
|
140 |
1.1.1.1.08 |
Jaenõuded |
|
150 |
1.1.1.1.09 |
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid |
|
160 |
1.1.1.1.10 |
Makseviivituses olevad riskipositsioonid |
|
170 |
1.1.1.1.11 |
Eriti suure riskiga seotud kirjed |
|
180 |
1.1.1.1.12 |
Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid |
|
190 |
1.1.1.1.13 |
Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu |
|
200 |
1.1.1.1.14 |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid |
|
210 |
1.1.1.1.15 |
Omakapitali investeeringud |
|
211 |
1.1.1.1.16 |
Muud kirjed |
|
220 |
1.1.1.2 |
Standardmeetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid |
|
230 |
1.1.1.2* |
millest: edasiväärtpaberistamine |
|
240 |
1.1.2 |
Sisereitingute meetod |
|
250 |
1.1.2.1 |
Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid |
|
260 |
1.1.2.1.01 |
Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu |
|
270 |
1.1.2.1.02 |
Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu |
|
280 |
1.1.2.1.03 |
Nõuded äriühingute vastu -VKEd |
|
290 |
1.1.2.1.04 |
Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded |
|
300 |
1.1.2.1.05 |
Nõuded äriühingute vastu - muud |
|
310 |
1.1.2.2 |
Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid |
|
320 |
1.1.2.2.01 |
Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu |
|
330 |
1.1.2.2.02 |
Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu |
|
340 |
1.1.2.2.03 |
Nõuded äriühingute vastu -VKEd |
|
350 |
1.1.2.2.04 |
Nõuded äriühingute vastu – eriotstarbelised nõuded |
|
360 |
1.1.2.2.05 |
Nõuded äriühingute vastu - muud |
|
370 |
1.1.2.2.06 |
Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga |
|
380 |
1.1.2.2.07 |
Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga |
|
390 |
1.1.2.2.08 |
Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded |
|
400 |
1.1.2.2.09 |
Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu |
|
410 |
1.1.2.2.10 |
Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu |
|
420 |
1.1.2.3 |
Sisereitingute meetodi kohesed omakapitali investeeringud |
|
430 |
1.1.2.4 |
Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid |
|
440 |
1.1.2.4* |
millest: edasiväärtpaberistamine |
|
450 |
1.1.2.5 |
Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga |
|
460 |
1.1.3 |
Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul |
|
490 |
1.2 |
KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS/ÜLEKANDERISKI PUHUL |
|
500 |
1.2.1 |
Kauplemisportfelliväline arveldus/ülekanderisk |
|
510 |
1.2.2 |
Kauplemisportfelli arveldus/ülekanderisk |
|
520 |
1.3 |
KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL |
|
530 |
1.3.1 |
Standardmeetodil põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul |
|
540 |
1.3.1.1 |
Kaubeldavad võlainstrumendid |
|
550 |
1.3.1.2 |
Omakapitali instrumendid |
|
560 |
1.3.1.3 |
Valuuta |
|
570 |
1.3.1.4 |
Kaubad |
|
580 |
1.3.2 |
Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul |
|
590 |
1.4 |
KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL |
|
600 |
1.4.1 |
Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk |
|
610 |
1.4.2 |
Standardmeetodil / alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk |
|
620 |
1.4.3 |
Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk |
|
630 |
1.5 |
PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON |
|
640 |
1.6 |
KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL |
|
650 |
1.6.1 |
Täiustatud meetod |
|
660 |
1.6.2 |
Standardmeetod |
|
670 |
1.6.3 |
Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt |
|
680 |
1.7 |
KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS |
|
690 |
1.8 |
MUUD RISKIPOSITSIOONID |
|
710 |
1.8.2 |
millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 458 põhjal |
|
720 |
1.8.2* |
millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded |
|
730 |
1.8.2** |
millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks |
|
740 |
1.8.2*** |
millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest |
|
750 |
1.8.3 |
millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 459 põhjal |
|
760 |
1.8.4 |
millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon. |
|
C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)
Rida |
ID |
Kirje |
Summa |
010 |
1 |
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv |
|
020 |
2 |
Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-) |
|
030 |
3 |
Esimese taseme omavahendite suhtarv |
|
040 |
4 |
Esimese taseme omavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-) |
|
050 |
5 |
Koguomavahendite suhtarv |
|
060 |
6 |
Koguomavahendite ülejääk (+) / puudujääk (-) |
|
Memokirjed: II samba kohastest korrigeerimistest tulenevad omavahendite suhtarvud |
|||
070 |
7 |
II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme põhiomavahendite suhtarv |
|
080 |
8 |
II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarv |
|
090 |
9 |
II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme omavahendite suhtarv |
|
100 |
10 |
II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme omavahendite sihtsuhtarv |
|
110 |
11 |
II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav koguomavahendite suhtarv |
|
120 |
12 |
II samba kohastest korrigeerimistest tulenev koguomavahendite sihtsuhtarv |
|
C 04.00 - MEMOKIRJED (CA4)
Rida |
ID |
Kirje |
Veerg |
Edasilükkunud tulumaksu vara ja kohustused |
010 |
||
010 |
1 |
Edasilükkunud tulumaksu vara kokku |
|
020 |
1.1 |
Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel |
|
030 |
1.2 |
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest |
|
040 |
1.3 |
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest |
|
050 |
2 |
Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku |
|
060 |
2.1 |
Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast |
|
070 |
2.2 |
Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast |
|
080 |
2.2.1 |
Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest |
|
090 |
2.2.2 |
Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest |
|
Krediidiriskiga korrigeerimised ja oodatav kahju |
|||
100 |
3 |
Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga |
|
110 |
3.1 |
Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel |
|
120 |
3.1.1 |
Üldised krediidiriskiga korrigeerimised |
|
130 |
3.1.2 |
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised |
|
131 |
3.1.3 |
Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised |
|
140 |
3.2 |
Aktsepteeritav oodatav kahju kokku |
|
145 |
4 |
Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga |
|
150 |
4.1 |
Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid |
|
155 |
4.2 |
Aktsepteeritav oodatav kahju kokku |
|
160 |
5 |
Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir |
|
170 |
6 |
Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku |
|
180 |
7 |
Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir |
|
Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste mahaarvamise künnised |
|||
190 |
8 |
Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
200 |
9 |
Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis |
|
210 |
10 |
Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis |
|
220 |
11 |
Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul ja riskide kontsentreerumise puhul |
|
Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|||
230 |
12 |
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist |
|
240 |
12.1 |
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
250 |
12.1.1 |
Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
260 |
12.1.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
270 |
12.2 |
Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
280 |
12.2.1 |
Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
290 |
12.2.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
291 |
12.3 |
Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
292 |
12.3.1 |
Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
293 |
12.3.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
300 |
13 |
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist |
|
310 |
13.1 |
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
320 |
13.1.1 |
Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
330 |
13.1.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
340 |
13.2 |
Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
350 |
13.2.1 |
Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
360 |
13.2.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
361 |
13.3 |
Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
362 |
13.3.1 |
Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
363 |
13.3.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
370 |
14 |
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist |
|
380 |
14.1 |
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
390 |
14.1.1 |
Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
400 |
14.1.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
410 |
14.2 |
Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
420 |
14.2.1 |
Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
430 |
14.2.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
431 |
14.3 |
Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
432 |
14.3.1 |
Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
433 |
14.3.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
Investeeringud selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|||
440 |
15 |
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist |
|
450 |
15.1 |
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
460 |
15.1.1 |
Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
470 |
15.1.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
480 |
15.2 |
Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
490 |
15.2.1 |
Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
500 |
15.2.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
501 |
15.3 |
Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
502 |
15.3.1 |
Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
503 |
15.3.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
510 |
16 |
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist |
|
520 |
16.1 |
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
530 |
16.1.1 |
Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
540 |
16.1.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
550 |
16.2 |
Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
560 |
16.2.1 |
Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
570 |
16.2.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
571 |
16.3 |
Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
572 |
16.3.1 |
Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
573 |
16.3.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
580 |
17 |
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist |
|
590 |
17.1 |
Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
600 |
17.1.1 |
Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
610 |
17.1.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
620 |
17.2 |
Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
630 |
17.2.1 |
Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
640 |
17.2.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
641 |
17.3 |
Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
642 |
17.3.1 |
Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
643 |
17.3.2 |
(-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud |
|
Selliste osaluste koguriskipositsioon, mida ei ole maha arvatud vastavast omavahendite kategooriast: |
|||
650 |
18 |
Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest |
|
660 |
19 |
Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest |
|
670 |
20 |
Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest |
|
Ajutine loobumine omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest |
|||
680 |
21 |
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest |
|
690 |
22 |
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest |
|
700 |
23 |
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest |
|
710 |
24 |
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest |
|
720 |
25 |
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest |
|
730 |
26 |
Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest |
|
Kapitalipuhvrid |
|||
740 |
27 |
Kombineeritud puhvri nõue |
|
750 |
|
Kapitali säilitamise puhver |
|
760 |
|
Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver |
|
770 |
|
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver |
|
780 |
|
Süsteemse riski puhver |
|
790 |
|
Süsteemselt olulise ettevõtja puhver |
|
800 |
|
Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver |
|
810 |
|
Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver |
|
II samba kohased nõuded |
|||
820 |
28 |
II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded |
|
Täiendav teave investeerimisühingute puhul |
|||
830 |
29 |
Algkapital |
|
840 |
30 |
Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid |
|
Täiendav teave seoses aruandluskünnise arvutamisega |
|||
850 |
31 |
Riigivälised esmased riskipositsioonid |
|
860 |
32 |
Esmane koguriskipositsioon |
|
Basel I alampiir |
|||
870 |
|
Omavahendite kogusumma korrigeerimised |
|
880 |
|
Täielikult korrigeeritud omavahendid Basel I alampiiri puhul |
|
890 |
|
Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul |
|
900 |
|
Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul - standardmeetodi alternatiiv |
|
C 05.01 - ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1)
|
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine |
Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine |
Teise taseme omavahendite korrigeerimine |
Riskiga kaalutud vara korrigeerimine |
Memokirjed |
|||
Ettenähtud osa |
Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata |
|||||||
Kood |
ID |
Kirje |
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
010 |
1 |
KORRIGEERIMISED KOKKU |
|
|
|
|
|
|
020 |
1.1 |
INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID |
link: {CA1;r220} |
link: {CA1;r660} |
link: {CA1;r880} |
|
|
|
030 |
1.1.1 |
Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis on riigiabi |
|
|
|
|
|
|
040 |
1.1.1.1 |
Instrumendid, mis kvalifitseerusid vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ omavahenditena |
|
|
|
|
|
|
050 |
1.1.1.2 |
Instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on asutatud sellises liikmesriigis, kus rakendatakse majanduse kohandamise programmi |
|
|
|
|
|
|
060 |
1.1.2 |
Instrumendid, mis ei ole riigiabi |
link: {CA5.2;r010;c060} |
link: {CA5.2;r020;c060} |
link: {CA5.2;r090;c060} |
|
|
|
070 |
1.2 |
VÄHEMUSOSALUSED JA SAMAVÄÄRSED OMAVAHENDID |
link: {CA1;r240} |
link: {CA1;r680} |
link: {CA1;r900} |
|
|
|
080 |
1.2.1 |
Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena |
|
|
|
|
|
|
090 |
1.2.2 |
Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites |
|
|
|
|
|
|
091 |
1.2.3 |
Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites |
|
|
|
|
|
|
092 |
1.2.4 |
Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites |
|
|
|
|
|
|
100 |
1.3 |
MUUD ÜLEMINEKUSÄTETEST TULENEVAD KORRIGEERIMISED |
link: {CA1;r520} |
link: {CA1;r730} |
link: {CA1;r960} |
|
|
|
110 |
1.3.1 |
Realiseerimata kasum ja kahjum |
|
|
|
|
|
|
120 |
1.3.1.1 |
Realiseerimata kasum |
|
|
|
|
|
|
130 |
1.3.1.2 |
Realiseerimata kahjum |
|
|
|
|
|
|
133 |
1.3.1.3. |
Realiseerimata kasum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis” |
|
|
|
|
|
|
136 |
1.3.1.4. |
Realiseerimata kahjum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis” |
|
|
|
|
|
|
138 |
1.3.1.5. |
Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist |
|
|
|
|
|
|
140 |
1.3.2 |
Mahaarvamised |
|
|
|
|
|
|
150 |
1.3.2.1 |
Jooksva majandusaasta kahjum |
|
|
|
|
|
|
160 |
1.3.2.2 |
Immateriaalne vara |
|
|
|
|
|
|
170 |
1.3.2.3 |
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest |
|
|
|
|
|
|
180 |
1.3.2.4 |
Sisereitingute meetodil põhinev eraldiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga |
|
|
|
|
|
|
190 |
1.3.2.5 |
Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara |
|
|
|
|
|
|
194 |
1.3.2.5* |
millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – positiivse märgiga kirje |
|
|
|
|
|
|
198 |
1.3.2.5** |
millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – negatiivse märgiga kirje |
|
|
|
|
|
|
200 |
1.3.2.6 |
Enda omavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
|
|
|
|
|
210 |
1.3.2.6.1 |
Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
|
|
|
|
|
211 |
1.3.2.6.1** |
millest: otsesed osalused |
|
|
|
|
|
|
212 |
1.3.2.6.1* |
millest: kaudsed osalused |
|
|
|
|
|
|
220 |
1.3.2.6.2 |
Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
|
|
|
|
|
221 |
1.3.2.6.2** |
millest: otsesed osalused |
|
|
|
|
|
|
222 |
1.3.2.6.2* |
millest: kaudsed osalused |
|
|
|
|
|
|
230 |
1.3.2.6.3 |
Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid |
|
|
|
|
|
|
231 |
1.3.2.6.3* |
millest: otsesed osalused |
|
|
|
|
|
|
232 |
1.3.2.6.3** |
millest: kaudsed osalused |
|
|
|
|
|
|
240 |
1.3.2.7 |
Vastastikune ristosalus |
|
|
|
|
|
|
250 |
1.3.2.7.1 |
Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites |
|
|
|
|
|
|
260 |
1.3.2.7.1.1 |
Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
|
|
|
|
|
270 |
1.3.2.7.1.2 |
Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
|
|
|
|
|
280 |
1.3.2.7.2 |
Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites |
|
|
|
|
|
|
290 |
1.3.2.7.2.1 |
Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
|
|
|
|
|
300 |
1.3.2.7.2.2 |
Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
|
|
|
|
|
310 |
1.3.2.7.3 |
Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites |
|
|
|
|
|
|
320 |
1.3.2.7.3.1 |
Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
|
|
|
|
|
330 |
1.3.2.7.3.2 |
Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
|
|
|
|
|
340 |
1.3.2.8 |
Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
|
|
|
|
|
350 |
1.3.2.8.1 |
Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
|
|
|
|
|
360 |
1.3.2.8.2 |
Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
|
|
|
|
|
370 |
1.3.2.8.3 |
Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut |
|
|
|
|
|
|
380 |
1.3.2.9 |
Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
|
|
|
|
|
390 |
1.3.2.10 |
Selliste finantssektori ettevõtjate omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
|
|
|
|
|
400 |
1.3.2.10.1 |
Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
|
|
|
|
|
410 |
1.3.2.10.2 |
Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
|
|
|
|
|
420 |
1.3.2.10.3 |
Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering |
|
|
|
|
|
|
425 |
1.3.2.11 |
Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest |
|
|
|
|
|
|
430 |
1.3.3 |
Täiendavad filtrid ja mahaarvamised |
|
|
|
|
|
|
C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2)
CA 5.2 Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis ei ole riigiabi |
Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga |
Piirmäära arvutamise alus |
Ettenähtud osa |
Piirmäär |
(-) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära |
Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma |
||
Kood |
ID |
Kirje |
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
010 |
1. |
Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt |
|
|
|
|
|
link: {CA5.1;r060;c010) |
020 |
2. |
Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse artikli 489 kohast piirangut |
|
|
|
|
|
link: {CA5.1;r060;c020) |
030 |
2.1 |
Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku |
|
|
|
|
|
|
040 |
2.2. |
Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid |
|
|
|
|
|
|
050 |
2.2.1 |
Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi |
|
|
|
|
|
|
060 |
2.2.2 |
Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi |
|
|
|
|
|
|
070 |
2.2.3 |
Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi |
|
|
|
|
|
|
080 |
2.3 |
Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid |
|
|
|
|
|
|
090 |
3 |
Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse artikli 490 kohast piirangut |
|
|
|
|
|
link: {CA5.1;r060;c030) |
100 |
3.1 |
Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku |
|
|
|
|
|
|
110 |
3.2 |
Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid |
|
|
|
|
|
|
120 |
3.2.1 |
Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi |
|
|
|
|
|
|
130 |
3.2.2 |
Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi |
|
|
|
|
|
|
140 |
3.2.3 |
Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi |
|
|
|
|
|
|
150 |
3.3 |
Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid |
|
|
|
|
|
|
C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)
|
TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES |
KAPITALIPUHVRID |
|||||||||||||||||||||||
KOGURISKIPOSITSIOON |
|
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA |
|
KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID |
|
KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED |
|
||||||||||||||||||
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK |
POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK |
OPERATSIOONIRISK |
MUUD RISKIPOSITSIOONID |
KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA |
|
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA |
MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS |
MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID |
MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES |
MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS |
KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER |
KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER |
LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER |
SÜSTEEMSE RISKI PUHVER |
SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER |
GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER |
MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER |
|||||||
VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIMOMAVAHENDITE HULKA |
KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA |
||||||||||||||||||||||||
250 |
260 |
270 |
280 |
290 |
300 |
310 |
320 |
330 |
340 |
350 |
360 |
370 |
380 |
390 |
400 |
410 |
420 |
430 |
440 |
450 |
460 |
470 |
480 |
||
010 |
KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)
KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED |
TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID |
TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES |
KAPITALIPUHVRID |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
NIMI |
KOOD |
LEI Kood |
KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS (JAH / EI) |
ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF) VÕI INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP) |
RIIGIKOOD |
OSALUSE MÄÄR (%) |
KOGURISKIPOSITSIOON |
|
OMAVAHENDID |
|
KOGURISKIPOSITSIOON |
|
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA |
|
KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID |
|
KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED |
|
||||||||||||||||||||||||||||||
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK |
POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK |
OPERATSIOONIRISK |
MUUD RISKIPOSITSIOONID |
|
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU |
|
TEISE TASEME OMAVAHENDID |
|
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK |
POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK |
OPERATSIOONIRISK |
MUUD RISKIPOSITSIOONID |
KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA |
|
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA |
MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-) / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS |
MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID |
MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES |
MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS / (+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS |
KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER |
KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER |
LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMISETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER |
SÜSTEEMSE RISKI PUHVER |
SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER |
GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER |
MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER |
|||||||||||||||||||||
|
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID |
|
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
|
VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIMOMAVAHENDITE HULKA |
KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID |
SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS |
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS |
MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED |
SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID |
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
010 |
020 |
025 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
190 |
200 |
210 |
220 |
230 |
240 |
250 |
260 |
270 |
280 |
290 |
300 |
310 |
320 |
330 |
340 |
350 |
360 |
370 |
380 |
390 |
400 |
410 |
420 |
430 |
440 |
450 |
460 |
470 |
480 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 07.00 - KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT (CR SA)
Standardmeetodi kohane riskipositsiooni klass
|
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST |
(-) ESMASE RISKIPOSITSIOONIGA SEOTUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED |
RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU |
NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE. FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD |
RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*) |
BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES |
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS |
|
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST |
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST |
|
|||||||||||
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUSED (Ga) |
OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE |
RISKIPOSITSIOONI VOLATIILSUSEGA KORRIGEERIMINE |
(-) FINANTSTAGATIS: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) |
0 % |
20 % |
50 % |
100 % |
MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST |
MILLEST: KREDIIDIKVALITEETI HINDAVA MÄÄRATUD ASUTUSE ANTUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA |
MILLEST: KESKVALITSUSEST TULETATUD KREDIIDIKVALITEEDI HINNANGUGA |
||||||||||||||
(-) GARANTIID |
(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID |
(-) FINANTSTAGATIS: LIHTMEETOD |
(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE |
(-) KOGUVÄLJAVOOL |
KOGUSISSEVOOL (+) |
|
MILLEST: VOLATIILSUSEGA JA LÕPPTÄHTAJAGA KORRIGEERIMINE |
||||||||||||||||||
010 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
190 |
200 |
210 |
215 |
220 |
230 |
240 |
||
010 |
KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter |
|
|
020 |
millest: VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
millest: VKEd, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES |
|||||||||||||||||||||||||
070 |
Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES: |
|||||||||||||||||||||||||
140 |
0 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
2 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
4 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
10 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
20 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
35 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200 |
50 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
70 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
75 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
100 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
150 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
250 |
250 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
260 |
370 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
270 |
1 250 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
280 |
Muud riskikaalud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
MEMOKIRJED |
|||||||||||||||||||||||||
290 |
Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
300 |
Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
310 |
Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
320 |
Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 08.01 - KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB 1)
Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:
Makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:
|
SISEREITINGUTE SÜSTEEM |
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU |
RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST |
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS |
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS |
KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST |
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) |
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL |
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES) |
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST |
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST |
MEMOKIRJED: |
|||||||||||||||||
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE |
(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE |
MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE |
OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE |
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE |
OODATAV KAHJU |
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED |
VÕLGNIKE ARV |
||||||||||||||||||||||||
VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) |
|
MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU |
(-) GARANTIID |
(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID |
(-) KOGUVÄLJAVOOL |
KOGUSISSEVOOL (+) |
MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED |
MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED |
MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST |
MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU |
GARANTIID |
KREDIIDITULETISINSTRUMENDID |
MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE |
AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS |
MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS |
|
MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU |
|||||||||||||||
KINNISVARA |
MUU FÜÜSILINE TAGATIS |
NÕUDED |
||||||||||||||||||||||||||||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
190 |
200 |
210 |
220 |
230 |
240 |
250 |
255 |
260 |
270 |
280 |
290 |
300 |
||
010 |
KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter |
|
|
|
|
|
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES |
|||||||||||||||||||||||||||||||
020 |
Bilansilised krediidiriskiga kirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Bilansivälised krediidiriskiga kirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES: |
|||||||||||||||||||||||||||||||
090 |
RISKIKAAL: 0 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
50 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
70 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
millest: 1. kategoorias |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
90 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
115 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
250 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 08.02 - KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT: JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (CR IRB 2)
Sisereitingute meetodi kohane riskipositsiooni klass:
Makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnangud:
VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS) |
SISEREITINGUTE SÜSTEEM |
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU |
RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST |
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS |
|
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS |
KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST |
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) |
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL |
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES) |
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST |
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST |
MEMOKIRJED: |
||||||||||||||||
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE |
(-) MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE |
MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE |
OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE |
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE |
OODATAV KAHJU |
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED |
VÕLGNIKE ARV |
|||||||||||||||||||||||
VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) |
|
MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU |
(-) GARANTIID |
(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID |
(-) KOGUVÄLJAVOOL |
KOGUSISSEVOOL (+) |
MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED |
MILLEST: BILANSIVÄLISED KIRJED |
MILLEST: MIS TULENEB VASTASPOOLE KREDIIDIRISKIST |
MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU |
GARANTIID |
KREDIIDITULETISINSTRUMENDID |
MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE |
AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS |
MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS |
|
MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU |
||||||||||||||
KINNISVARA |
MUU FÜÜSILINE TAGATIS |
NÕUDED |
|||||||||||||||||||||||||||||
005 |
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
190 |
200 |
210 |
220 |
230 |
240 |
250 |
255 |
260 |
270 |
280 |
290 |
300 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1)
Riik:
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST |
Makseviivituses olevad riskipositsioonid |
Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused |
Üldised krediidiriskiga korrigeerimised |
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised |
millest: mahakandmine |
Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul |
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS |
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST |
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST |
|
010 |
020 |
040 |
050 |
055 |
060 |
070 |
075 |
080 |
090 |
||
010 |
Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Nõuded avaliku sektori asutuste vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Nõuded äriühingute vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
075 |
millest: VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Jaenõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
085 |
millest: VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
095 |
millest: VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Makseviivituses olevad riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Eriti suure riskiga seotud kirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Omakapitali investeeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Muud kirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Koguriskipositsioon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2)
Riik:
|
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST |
millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid |
Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused |
Üldised krediidiriskiga korrigeerimised |
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised |
millest: mahakandmine |
Krediidiriskiga korrigeerimised / mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul |
VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) |
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) |
millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid |
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS |
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST |
millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid |
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST |
OODATAV KAHJU |
|
010 |
030 |
040 |
050 |
055 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
105 |
110 |
120 |
125 |
130 |
||
010 |
Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Nõuded äriühingute vastu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
millest: eriotstarbelised nõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
millest: VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Jaenõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Tagatud kinnisvaraga |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
muud kui VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Muud jaenõuded |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
muud kui VKEd |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Omakapitali investeeringud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Koguriskipositsioon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 09.03 – ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI OMAVAHENDITE KOGUNÕUETE JAOTUS RIIKIDE LÕIKES (CR GB 3)
Riik:
|
Summa |
|
010 |
||
010 |
Krediidiriskiriski omavahendite nõuded |
|
C 10.01 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR EQU IRB 1)
|
SISEREITINGUTE SÜSTEEM |
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU |
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS |
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) |
RISKIGA KAALUTUD VARA |
MEMOKIRJE: |
|||
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE |
OODATAV KAHJU |
||||||||
VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) |
(-) GARANTIID |
(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID |
(-) KOGUVÄLJAVOOL |
|||||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
||
010 |
SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAKAPITALI INVESTEERINGUTE RISKIPOSITSIOONID KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter |
|
020 |
RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEV MEETOD: KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETOD: KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
LIHTSUSTATUD RISKIKAALU MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES |
|||||||||
070 |
RISKIKAAL: 190 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
290 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
370 % |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
SISEMUDELITEL PÕHINEV MEETOD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
OMAKAPITALI INVESTEERINGUD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 10.02 – KREDIIDIRISK: OMAKAPITALI INVESTEERINGUD – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED. RISKIPARAMEETRITEL PÕHINEVA MEETODI KOHASE KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE LÕIKES (CR EQU IRB 2)
VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS) |
SISEREITINGUTE SÜSTEEM |
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU |
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS |
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) |
RISKIGA KAALUTUD VARA |
MEMOKIRJE: |
||
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE |
OODATAV KAHJU |
|||||||
VÕLGNIKU REITINGUKLASSILE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) |
(-) GARANTIID |
(-) KREDIIDITULETISINSTRUMENDID |
(-) KOGUVÄLJAVOOL |
||||||
005 |
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 11.00 – ARVELDUS/ÜLEKANDERISK (CR SETT)
|
ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS |
ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON |
OMAVAHENDITE NÕUDED |
ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON |
|
010 |
020 |
030 |
040 |
||
010 |
Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku |
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter |
020 |
Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %) |
|
|
|
|
030 |
5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %) |
|
|
|
|
040 |
16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %) |
|
|
|
|
050 |
31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %) |
|
|
|
|
060 |
46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %) |
|
|
|
|
070 |
Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku |
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter |
080 |
Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %) |
|
|
|
|
090 |
5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %) |
|
|
|
|
100 |
16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %) |
|
|
|
|
110 |
31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %) |
|
|
|
|
120 |
46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %) |
|
|
|
|
C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA)
|
ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU |
SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE |
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID |
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED |
RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU |
NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST |
(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL |
RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*) |
BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES |
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS |
|
SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID |
SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID |
RISKIGA KAALUTUD VARA |
HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE) |
LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE |
RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA |
MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE STANDARDMEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE |
|||||||||||||||||||||
(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (Cva) |
(-) KOGUVÄLJAVOOL |
KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS |
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST |
(-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Ga) |
(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE |
0 % |
> 0 % ja <= 20 % |
> 20 % ja <= 50 % |
> 50 % ja <= 100 % |
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD |
KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID |
REITINGU SAANUD POSITSIOONID (KREDIIDIKVALITEEDI ASTE) |
1 250 % |
ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE |
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD |
||||||||||||||||||||||||
(-) KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*) |
(-) KOGUVÄLJAVOOL |
KOGUSISSEVOOL |
ASTE 1 |
ASTE 2 |
ASTE 3 |
ASTE 4 |
KÕIK MUUD ASTMED |
REITINGUTA |
|
MILLEST: VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TEISE JÄRJEKOHA KAHJU |
MILLEST: KESKMINE RISKIKAAL (%) |
|
KESKMINE RISKIKAAL (%) |
|
MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED |
ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST |
PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST |
|||||||||||||||||||||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
190 |
200 |
210 |
220 |
230 |
240 |
250 |
260 |
270 |
280 |
290 |
300 |
310 |
320 |
330 |
340 |
350 |
360 |
370 |
380 |
390 |
||
010 |
KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter |
|
020 |
MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter |
|
030 |
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
BILANSILISED KIRJED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
BILANSILISED KIRJED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
BILANSILISED KIRJED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES: |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
250 |
ASTE 1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
260 |
ASTE 2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
270 |
ASTE 3 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
280 |
ASTE 4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
290 |
KÕIK MUUD ASTMED JA REITINGUTA POSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 13.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB)
|
ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU |
SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE |
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU |
RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST |
(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Cvam) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL |
RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*) |
BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS KREDIIDIRISKI ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES |
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS |
|
SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE JAOTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID |
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISTEST JA ERALDISTEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA VÄHENDAMINE |
RISKIGA KAALUTUD VARA |
HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE) |
LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE |
RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA |
MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE |
|||||||||||||||||||||||||||||||
(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (Cva) |
(-) KOGUVÄLJAVOOL |
KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS |
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST |
(-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (Ga) |
(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE |
0 % |
> 0 % ja <=20 % |
> 20 % ja <= 50 % |
> 50 % ja <= 100 % |
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD |
KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID |
VÄLISREITINGU MEETOD (KREDIIDIKVALITEEDI ASTMED) |
1 250 % |
REGULATIIVNE MEETOD |
ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE |
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD |
|||||||||||||||||||||||||||||||
(-) KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*) |
(-) KOGUVÄLJAVOOL |
KOGUSISSEVOOL |
ASTE 1 & LÜHIAJALINE ASTE 1 |
ASTE 2 |
ASTE 3 |
ASTE 4 & LÜHIAJALINE ASTE 2 |
ASTE 5 |
ASTE 6 |
ASTE 7 & LÜHIAJALINE ASTE 3 |
ASTE 8 |
ASTE 9 |
ASTE 10 |
ASTE 11 |
KÕIK MUUD ASTMED |
REITINGUTA |
|
KESKMINE RISKIKAAL (%) |
|
KESKMINE RISKIKAAL (%) |
|
KESKMINE RISKIKAAL (%) |
|
MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED |
ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST |
PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST |
|||||||||||||||||||||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
190 |
200 |
210 |
220 |
230 |
240 |
250 |
260 |
270 |
280 |
290 |
300 |
310 |
320 |
330 |
340 |
350 |
360 |
370 |
380 |
390 |
400 |
410 |
420 |
430 |
440 |
450 |
460 |
|||
010 |
KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter |
|
|
020 |
MILLEST: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter |
|
|
030 |
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
BILANSILISED KIRJED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
A |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
B |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
C |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
D |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
E |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
A |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
B |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
C |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
D |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
E |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
BILANSILISED KIRJED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
A |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200 |
B |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
C |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
D |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
E |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
250 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
A |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
260 |
B |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
270 |
C |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
280 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
D |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
290 |
E |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
300 |
SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
310 |
BILANSILISED KIRJED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
320 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
A |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
330 |
B |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
340 |
C |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
350 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
D |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
360 |
E |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
370 |
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
380 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
A |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
390 |
B |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
400 |
C |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
410 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
D |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
420 |
E |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AVATUD POSITSIOONIDE JAOTUS VÄÄRTPABERISTAMISE ALGUSES KOHALDATAVATE KREDIIDIKVALITEEDI ASTMETE LÕIKES: |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
430 |
ASTE 1 & LÜHIAJALINE ASTE 1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
440 |
ASTE 2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
450 |
ASTE 3 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
460 |
ASTE 4 & LÜHIAJALINE ASTE 2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
470 |
ASTE 5 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
480 |
ASTE 6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
490 |
ASTE 7 & LÜHIAJALINE ASTE 3 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
500 |
ASTE 8 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
510 |
ASTE 9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
520 |
ASTE 10 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
530 |
ASTE 11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
540 |
KÕIK MUUD ASTMED JA REITINGUTA POSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC Details)
REA NUMBER |
SISEKOOD |
VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS |
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS |
VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK; (TRADITSIOONILINE/SÜNTEETILINE) |
RAAMATUPIDAMISKÄSITLUS: Kas väärtpaberistatud riskipositsioone kajastatakse bilansis või need arvatakse bilansist välja? |
MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid? |
VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE? |
SÄILITAMINE |
KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU ROLL: (VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA / SPONSOR / ALGNE LAENUANDJA / INVESTOR) |
VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA MITTE HÕLMATUD |
VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONID |
VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUUR |
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID |
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS |
RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA |
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL |
||||||||||||||||||||||||||||||||
KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIK |
SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA |
SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE? |
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEV (kk/aaaa) |
VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGA |
KOGUSUMMA |
KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU OSA (%) |
LIIK |
KOHALDATAV MEETOD (STANDARDMEETOD, SISEREITINGUTE MEETOD, KOMBINEERITUD MEETOD) |
RISKIPOSITSIOONIDE ARV |
RIIK |
NÕUETE SUURUSTEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) |
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED |
OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%) |
BILANSILISED KIRJED |
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID |
LÕPPTÄHTAEG |
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST |
MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID |
ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE |
KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL? |
NETOPOSITSIOONID |
STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU |
||||||||||||||||||||||||||
KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA |
MEZZANINE |
ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU |
KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA |
MEZZANINE |
ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU |
VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEV |
LEPINGUKOHANE LÕPPTÄHTAEG |
BILANSILISED KIRJED |
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID |
OTSESED FINANTSGARANTIID |
INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD / VALUUTA VAHETUSTEHINGUD |
AKTSEPTEERITUD LIKVIIDUSE TAGAMISE TEHINGUD |
MUUD (sealhulgas mitteaktsepteeritud likviidsuse tagamise tehingud) |
KOHALDATAV ÜMBERHINDLUSTEGUR |
||||||||||||||||||||||||||||||||||
KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA |
MEZZANINE |
ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU |
KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA |
MEZZANINE |
ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU |
ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST |
PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
PIKAD |
LÜHIKESED |
SPETSIIFILINE RISK |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
005 |
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
190 |
200 |
210 |
220 |
230 |
240 |
250 |
260 |
270 |
280 |
290 |
300 |
310 |
320 |
330 |
340 |
350 |
360 |
370 |
380 |
390 |
400 |
410 |
420 |
430 |
440 |
450 |
460 |
470 |
480 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 16.00 – OPERATSIOONIRISK (OPR)
PANGANDUSTEGEVUS |
ASJAOMANE NÄITAJA |
LAENUD JA ETTEMAKSED (TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL) |
OMAVAHENDITE NÕUDED |
Koguriskipositsioon operatsiooniriski puhul |
VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED |
|||||||||||
AASTA-3 |
AASTA-2 |
EELMINE AASTA |
AASTA-3 |
AASTA-2 |
EELMINE AASTA |
MILLEST: TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMIST |
OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OOTATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMIST |
(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRAST |
(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISEST |
(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID) |
||||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
||||
010 |
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA2 seotud lahter |
|
|
|
|
|
||
020 |
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA2 seotud lahter |
|
|
|
|
|
||
|
KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
030 |
FINANTSNÕUSTAMINE |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
040 |
KAUPLEMINE JA MÜÜK |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
050 |
JAEKLIENDIMAAKLERLUS |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
060 |
ÄRIPANGANDUS |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
070 |
JAEPANGANDUS |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
080 |
MAKSED JA ARVELDUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
090 |
HOIDMISTEENUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
100 |
VARAHALDUS |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT: |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
110 |
ÄRIPANGANDUS |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
120 |
JAEPANGANDUS |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
130 |
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA2 seotud lahter |
|
|
|
|
|
C 17.00 – OPERATSIOONIRISK: KAHJU KOGUSUMMA ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR Details)
KAHJUDE MÄÄRAMINE ÄRILIINIDESSE |
JUHTUMILIIGID |
JUHTUMILIIGID KOKKU |
MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR |
|||||||||
SISEPETTUS |
VÄLISPETTUS |
TÖÖHÕIVETAVAD JA TÖÖOHUTUS |
KLIENDID, TOOTED JA ÄRITAVAD |
VARALINE KAHJU |
MAJANDUSTEGEVUSE HÄIRE JA SÜSTEEMIRIKKED |
TEHINGU TÄITMINE, ÜLEKANDED JA PROTSESSIJUHTIMINE |
MADALIAM |
KÕRGEIM |
||||
Rida |
|
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
|
010 |
FINANTSNÕUSTAMINE |
Juhtumite arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Suurim ühekordne kahju |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Viie suurima kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
KAUPLEMINE JA MÜÜK |
Juhtumite arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Suurim ühekordne kahju |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Viie suurima kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
JAEKLIENDIMAAKLERLUS |
Juhtumite arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
Kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
Suurim ühekordne kahju |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
Viie suurima kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
310 |
ÄRIPANGANDUS |
Juhtumite arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
320 |
Kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
330 |
Suurim ühekordne kahju |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
340 |
Viie suurima kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
410 |
JAEPANGANDUS |
Juhtumite arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
420 |
Kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
430 |
Suurim ühekordne kahju |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
440 |
Viie suurima kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
510 |
MAKSED JA ARVELDUSED |
Juhtumite arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
520 |
Kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
530 |
Suurim ühekordne kahju |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
540 |
Viie suurima kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
610 |
HOIDMISTEENUSED |
Juhtumite arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
620 |
Kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
630 |
Suurim ühekordne kahju |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
640 |
Viie suurima kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
710 |
VARAHALDUS |
Juhtumite arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
720 |
Kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
730 |
Suurim ühekordne kahju |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
740 |
Viie suurima kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
810 |
ETTEVÕTTEÜLENE |
Juhtumite arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
820 |
Kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
830 |
Suurim ühekordne kahju |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
840 |
Viie suurima kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
910 |
ÄRILIINID KOKKU |
Juhtumite arv |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
920 |
Kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
930 |
Suurim ühekordne kahju |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
940 |
Viie suurima kahju kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)
Valuuta:
|
POSITSIOONID |
OMAVAHENDITE NÕUDED |
KOGURISKIPOSITSIOON |
|||||
KÕIK POSITSIOONID |
NETOPOSITSIOONID |
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET |
||||||
PIKAD |
LÜHIKESED |
PIKAD |
LÜHIKESED |
|||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
||
010 |
KAUPLEMISPORFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID |
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA2 seotud lahter |
011 |
Üldrisk |
|
|
|
|
|
|
|
012 |
Tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
013 |
Muud varad ja kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Lõpptähtajal põhinev meetod |
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Tsoon 1 |
|
|
|
|
|
|
|
040 |
0 ≤ 1 kuu |
|
|
|
|
|
|
|
050 |
> 1 ≤ 3 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
060 |
> 3 ≤ 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
070 |
> 6 ≤ 12 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Tsoon 2 |
|
|
|
|
|
|
|
090 |
> 1 ≤ 2 (1,9 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat |
|
|
|
|
|
|
|
100 |
> 2 ≤ 3 (gt; 1,9 ≤ 2,8 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat |
|
|
|
|
|
|
|
110 |
> 3 ≤ 4 (gt; 2,8 ≤ 3,6 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat |
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Tsoon 3 |
|
|
|
|
|
|
|
130 |
> 4 ≤ 5 (gt; 3,6 ≤ 4,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat |
|
|
|
|
|
|
|
140 |
> 5 ≤ 7 (gt; 4,3 ≤ 5,7 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat |
|
|
|
|
|
|
|
150 |
> 7 ≤ 10 (gt; 5,7 ≤ 7,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat |
|
|
|
|
|
|
|
160 |
> 10 ≤ 15 (gt; 7,3 ≤ 9,3 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat |
|
|
|
|
|
|
|
170 |
> 15 ≤ 20 (gt; 9,3 ≤ 10,6 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat |
|
|
|
|
|
|
|
180 |
> 20 (gt; 10,6 ≤ 12,0 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat |
|
|
|
|
|
|
|
190 |
(gt; 12,0 ≤ 20,0 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat |
|
|
|
|
|
|
|
200 |
(gt; 20 kui kupongimäär on alla 3 %) aastat |
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Kestusel põhinev meetod |
|
|
|
|
|
|
|
220 |
Tsoon 1 |
|
|
|
|
|
|
|
230 |
Tsoon 2 |
|
|
|
|
|
|
|
240 |
Tsoon 3 |
|
|
|
|
|
|
|
250 |
Spetsiifiline risk |
|
|
|
|
|
|
|
251 |
Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul |
|
|
|
|
|
|
|
260 |
Tabeli 1 esimese kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
270 |
Tabeli 1 teise kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
280 |
Järelejäänud kehtivusajaga ≤ 6 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
290 |
Järelejäänud kehtivusajaga > 6 kuud ja ≤ 24 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
300 |
Järelejäänud kehtivusajaga > 24 kuud |
|
|
|
|
|
|
|
310 |
Tabeli 1 kolmanda kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
320 |
Tabeli 1 neljanda kategooria alla kuuluvad võlainstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
321 |
Reitingu saanud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
325 |
Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul |
|
|
|
|
|
|
|
330 |
Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul |
|
|
|
|
|
|
|
340 |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit |
|
|
|
|
|
|
|
350 |
Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk) |
|
|
|
|
|
|
|
360 |
Lihtsustatud meetod |
|
|
|
|
|
|
|
370 |
Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul |
|
|
|
|
|
|
|
380 |
Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul |
|
|
|
|
|
|
|
390 |
Stsenaariumi maatriksmeetod |
|
|
|
|
|
|
|
C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)
|
KÕIK POSITSIOONID |
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID |
NETOPOSITSIOONID |
NETOPOSITSIOONIDE (PIKAD) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES |
NETOPOSITSIOONIDE (LÜHIKESED) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES |
HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE) |
ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST |
PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST |
OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
RISKIKAALUD < 1 250 % |
1 250 % |
REGULATIIVNE MEETOD |
ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE |
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD |
RISKIKAALUD < 1 250 % |
1 250 % |
REGULATIIVNE MEETOD |
ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE |
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
PIKAD |
LÜHIKESED |
(-) PIKAD |
(-) LÜHIKESED |
PIKAD |
LÜHIKESED |
7–10 % |
12–18 % |
20–35 % |
40–75 % |
100 % |
150 % |
200 % |
225 % |
250 % |
300 % |
350 % |
425 % |
500 % |
650 % |
750 % |
850 % |
REITINGUGA |
REITINGUTA |
|
KESKMINE RISKIKAAL (%) |
|
KESKMINE RISKIKAAL (%) |
7–10 % |
12–18 % |
20–35 % |
40–75 % |
100 % |
150 % |
200 % |
225 % |
250 % |
300 % |
350 % |
425 % |
500 % |
650 % |
750 % |
850 % |
REITINGUGA |
REITINGUTA |
|
KESKMINE RISKIKAAL (%) |
|
KESKMINE RISKIKAAL (%) |
KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID |
KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID |
KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID |
KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID |
KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA |
KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID |
KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID |
KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA |
|||||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
190 |
200 |
210 |
220 |
230 |
240 |
250 |
260 |
270 |
280 |
290 |
300 |
310 |
320 |
330 |
340 |
350 |
360 |
370 |
380 |
390 |
400 |
410 |
420 |
430 |
440 |
450 |
460 |
470 |
480 |
490 |
500 |
510 |
520 |
530 |
540 |
550 |
560 |
570 |
580 |
590 |
600 |
610 |
||||
010 |
KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lahter seotud: MKR SA TDI {325:060} |
||
020 |
millest: EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
030 |
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
040 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
050 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
060 |
INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
070 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
080 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
090 |
SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
100 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
110 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
|
KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA JAOTUS ALUSVARA LIIKIDE LÕIKES: |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
120 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
130 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
140 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
150 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
160 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
170 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
180 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
190 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
200 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
||
210 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)
|
KÕIK POSITSIOONID |
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID |
NETOPOSITSIOONID |
NETOPOSITSIOONI (PIKK) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES |
NETOPOSITSIOONI (LÜHIKE) JAOTUS STANDARDMEETODI JA SISEREITINGUTE MEETODI KOHASTE RISKIKAALUDE LÕIKES |
ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST |
PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST |
OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
RISKIKAALUD < 1 250 % |
1 250 % |
REGULATIIVNE MEETOD |
ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE |
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD |
RISKIKAALUD < 1 250 % |
1 250 % |
REGULATIIVNE MEETOD |
ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE |
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
PIKAD |
LÜHIKESED |
(-) PIKAD |
(-) LÜHIKESED |
PIKAD |
LÜHIKESED |
7–10 % |
12–18 % |
20–35 % |
40–75 % |
100 % |
250 % |
350 % |
425 % |
650 % |
Muud |
REITINGUGA |
REITINGUTA |
|
KESKMINE RISKIKAAL (%) |
|
KESKMINE RISKIKAAL (%) |
7–10 % |
12–18 % |
20–35 % |
40–75 % |
100 % |
250 % |
350 % |
425 % |
650 % |
Muud |
REITINGUGA |
REITINGUTA |
|
KESKMINE RISKIKAAL (%) |
|
KESKMINE RISKIKAAL (%) |
KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID |
KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID |
KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID |
KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID |
|||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
190 |
200 |
210 |
220 |
230 |
240 |
250 |
260 |
270 |
280 |
290 |
300 |
310 |
320 |
330 |
340 |
350 |
360 |
370 |
380 |
390 |
400 |
410 |
420 |
430 |
440 |
450 |
||
010 |
KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lahter seotud: MKR SA TDI {330:060} |
|
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
020 |
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA: KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
INVESTOR: KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
SPONSOR: KOGURISKIPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
VÄÄRTPABERISTAMISED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID: |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
110 |
N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)
Riigisisene turg:
|
POSITSIOONID |
OMAVAHENDITE NÕUDED |
KOGURISKIPOSITSIOON |
|||||
KÕIK POSITSIOONID |
NETOPOSITSIOONID |
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET |
||||||
PIKAD |
LÜHIKESED |
|||||||
PIKAD |
LÜHIKESED |
|||||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
||
010 |
KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID |
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter |
020 |
Üldrisk |
|
|
|
|
|
|
|
021 |
Tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
022 |
Muud varad ja kohustused |
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit |
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud |
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Spetsiifiline risk |
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide positsioonirisk, mille suhtes kohaldatakse erimeetodit |
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk) |
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Lihtsustatud meetod |
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul |
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul |
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Stsenaariumi maatriksmeetod |
|
|
|
|
|
|
|
C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)
|
KÕIK POSITSIOONID |
NETOPOSITSIOONID |
POSITIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (sealhulgas selliste tasakaalustamata valuutapositsioonide ümberjaotamine, mille suhtes kohaldatakse tasakaalustatud positsioonide erikäsitlust) |
OMAVAHENDITE NÕUDED |
KOGURISKIPOSITSIOON |
|||||
PIKAD |
LÜHIKESED |
PIKAD |
LÜHIKESED |
PIKAD |
LÜHIKESED |
TASAKAALUSTATUD |
||||
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
||
010 |
MUUS KUI ARUANDLUSVALUUTAS OLEVAD POSITSIOONID KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter |
020 |
Tugeva korrelatsiooniga valuutad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Kõik muud valuutad (sealhulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, keda käsitatakse eri valuutadena) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Kuld |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Lihtsustatud meetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Stsenaariumi maatriksmeetod |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KOGUPOSITSIOONIDE (SEALHULGAS ARUANDLUSVALUUTA) JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES |
||||||||||
100 |
Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Bilansivälised kirjed |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Memokirjed: VALUUTAPOSITSIOONID |
||||||||||
130 |
Euro |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Lek |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Argentina peeso |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Austraalia dollar |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Brasiilia real |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
Bulgaaria lev |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
Kanada dollar |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200 |
Tšehhi kroon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Taani kroon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
Egiptuse nael |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
Naelsterling |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
Forint |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
250 |
Jeen |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
270 |
Leedu litt |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
280 |
Dinaar |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
290 |
Mehhiko peeso |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
300 |
Zlott |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
310 |
Rumeenia leu |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
320 |
Vene rubla |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
330 |
Serbia dinaar |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
340 |
Rootsi kroon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
350 |
Šveitsi frank |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
360 |
Türgi liir |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
370 |
Grivna |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
380 |
USA dollar |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
390 |
Islandi kroon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
400 |
Norra kroon |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
410 |
Hongkongi dollar |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
420 |
Uus Taiwani dollar |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
430 |
Uus-Meremaa dollar |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
440 |
Singapuri dollar |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
450 |
Vonn |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
460 |
Renminbi-jüaan |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
470 |
Muud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM)
|
KÕIK POSITSIOONID |
NETOPOSITSIOONID |
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET |
OMAVAHENDITE NÕUDED |
KOGURISKIPOSITSIOON |
|||
PIKAD |
LÜHIKESED |
|||||||
PIKAD |
LÜHIKESED |
|||||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
||
010 |
KAUBAPOSITSIOONID KOKKU |
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter |
020 |
Väärismetallid (välja arvatud kuld) |
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Mitteväärismetallid |
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Põllumajanduskaubad |
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Muud |
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Millest energiatooted (nafta, gaas) |
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Lõpptähtajal põhinev meetod |
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Laiendatud lõpptähtajal põhinev meetod |
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Lihtsustatud meetod: Kõik positsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Täiendavad nõuded optsioonide puhul (muud riskid kui deltarisk) |
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Lihtsustatud meetod |
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded gammariski puhul |
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Täiustatud deltameetod – täiendavad nõuded vegariski puhul |
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Stsenaariumi maatriksmeetod |
|
|
|
|
|
|
|
C 24.00 – TURURISKI SISEMUDELI MEETODID (MKR IM)
|
VaR RISKIVÄÄRTUS |
STRESSIOLUKORRA VaR RISKIVÄÄRTUS |
TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUE |
KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL |
OMAVAHENDITE NÕUDED |
KOGURISKIPOSITSIOON |
Ületamiste arv eelneva 250 tööpäeva jooksul |
VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc) |
Stressiolukorra VaR riskiväärtuse (SVaR) korrutustegur (ms) |
EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST |
EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST |
||||||
KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg) |
VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1) |
KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg) |
VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1) |
12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS |
VIIMANE VÄÄRTUS |
ALAMPIIR |
12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS |
VIIMANE VÄÄRTUS |
|||||||||
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
||
010 |
KOGUPOSITSIOON |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Vormiga CA seotud lahter |
|
|
|
|
|
|
Memokirjed: TURURISKI JAOTUS |
||||||||||||||||
020 |
Kaubeldavad võlainstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Kaubeldavad võlainstrumendid – üldrisk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Kaubeldavad võlainstrumendid – spetsiifiline risk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Omakapitali instrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Omakapitali instrumendid – üldrisk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Omakapitali instrumendid – spetsiifiline risk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Valuutarisk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Kaubarisk |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Üldriski kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Spetsiifilise riski kogusumma |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
C 25.00 - KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)
|
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS |
VaR RISKIVÄÄRTUS |
STRESSIOLUKORRA VaR RISKIVÄÄRTUS |
OMAVAHENDITE NÕUDED |
KOGURISKIPOSITSIOON |
MEMOKIRJED |
KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISKI MAANDUSE TINGLIK VÄÄRTUS |
||||||||
|
millest: börsivälised tuletisinstrumendid |
millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud |
KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg) |
VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1) |
KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg) |
VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1) |
Vastaspoolte arv |
millest: krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati asendajat |
KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK |
ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD |
INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD |
||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
||
010 |
Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
link: {CA2;r640;c010) |
|
|
|
|
|
020 |
Täiustatud meetodi kohaselt |
|
|
|
|
|
|
|
|
link: {CA2;r650;c010) |
|
|
|
|
|
030 |
Standardmeetodi kohaselt |
|
|
|
|
|
|
|
|
link: {CA2;r660;c010) |
|
|
|
|
|
040 |
Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt |
|
|
|
|
|
|
|
|
link: {CA2;r670;c010) |
|
|
|
|
|
II LISA
OMAVAHENDITE JA OMAVAHENDITE NÕUETE ARUANDLUS
Sisukord
|
127 |
1. |
STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED | 127 |
1.1. |
STRUKTUUR | 127 |
1.2. |
NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED | 127 |
1.3. |
MÄRGI PÕHIMÕTTED | 127 |
|
127 |
1. |
KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA) | 127 |
1.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 127 |
1.2. |
C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1) | 129 |
1.2.1. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 129 |
1.3. |
C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2) | 143 |
1.3.1. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 143 |
1.4. |
C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3) | 149 |
1.4.1. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 149 |
1.5. |
C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4) | 150 |
1.5.1. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 150 |
1.6. |
ÜLEMINEKUSÄTTED JA INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5) | 165 |
1.6.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 165 |
1.6.2. |
C 05.01 – ÜLEMINEKUSÄTTED (CA5.1) | 165 |
1.6.2.1. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 166 |
1.6.3. |
C 05.02 – INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5.2) | 174 |
1.6.3.1. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 174 |
2. |
KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS) | 176 |
2.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 176 |
2.2. |
ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA | 176 |
2.3. |
TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES | 176 |
2.4. |
C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL) | 177 |
2.5. |
C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS) | 177 |
3. |
KREDIIDIRISKI VORMID | 185 |
3.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 185 |
3.1.1. |
SELLISTE KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KAJASTAMINE, MILLEL ON ASENDUSMÕJU | 185 |
3.1.2. |
VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI KAJASTAMINE | 185 |
3.2. |
C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT (CR SA) | 186 |
3.2.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 186 |
3.2.2. |
VORMI CR SA ULATUS | 186 |
3.2.3. |
RISKIPOSITSIOONIDE MÄÄRAMINE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE STANDARDMEETODI KOHASELT | 187 |
3.2.4. |
SELGITUSED KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE ARTIKLIS 112 OSUTATUD TEATAVATE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE ULATUSE KOHTA | 190 |
3.2.4.1. |
RISKIPOSITSIOONI KLASS „NÕUDED KREDIIDIASUTUSTE JA INVESTEERIMISÜHINGUTE VASTU” | 190 |
3.2.4.2. |
RISKIPOSITSIOONI KLASS „PANDIKIRJADEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID” | 190 |
3.2.4.3. |
RISKIPOSITSIOONI KLASS „ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJA AKTSIATEST JA OSAKUTEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID” | 191 |
3.2.5. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 191 |
3.3. |
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB) | 198 |
3.3.1. |
VORMI CR IRB ULATUS | 198 |
3.3.2. |
VORMI CR IRB JAOTUS | 199 |
3.3.3. |
C 08.01 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB 1) | 200 |
3.3.3.1. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 200 |
3.3.4. |
C 08.02 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (JAOTUS VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDE VÕI KOGUMITE LÕIKES (VORM CR IRB 2) | 208 |
3.4. |
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA (CR GB) | 209 |
3.4.1. |
C 09.01 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: STANDARDMEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 1) | 209 |
3.4.1.1. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 209 |
3.4.2. |
C 09.02 – RISKIPOSITSIOONIDE GEOGRAAFILINE JAOTUS VÕLGNIKU ASUKOHA LÕIKES: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED RISKIPOSITSIOONID (CR GB 2) | 211 |
3.4.2.1. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 211 |
3.4.3. |
C 09.03 – ASJAKOHASTE KREDIIDIRISKI POSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI OMAVAHENDITE KOGUNÕUETE JAOTUS RIIKIDE LÕIKES (CR GB 3) | 214 |
3.4.3.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 214 |
3.4.3.2. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 214 |
3.5. |
C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2) | 214 |
3.5.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 214 |
3.5.2. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA (KEHTIVAD NII VORMI CR EQU IRB 1 KUI KA VORMI CR EQU IRB 2 KOHTA) | 215 |
3.6. |
C 11.00 – ARVELDUS/ÜLEKANDERISK (CR SETT) | 218 |
3.6.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 218 |
3.6.2. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 219 |
3.7. |
C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA) | 221 |
3.7.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 221 |
3.7.2. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 221 |
3.8. |
C 13.00 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB) | 228 |
3.8.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 228 |
3.8.2. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 228 |
3.9. |
C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS) | 235 |
3.9.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 235 |
3.9.2. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 236 |
4. |
OPERATSIOONIRISKI VORMID | 246 |
4.1. |
C 16.00 – OPERATSIOONIRISK | 246 |
4.1.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 246 |
4.1.2. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 246 |
4.2. |
C 17.00 – OPERATSIOONIRISK: KAHJU KOGUSUMMA ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS) | 249 |
4.2.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 249 |
4.2.2. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 249 |
5. |
TURURISKI VORMID | 251 |
5.1. |
C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI) | 251 |
5.1.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 251 |
5.1.2. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 252 |
5.2. |
C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC) | 254 |
5.2.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 254 |
5.2.2. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 254 |
5.3. |
C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP) | 256 |
5.3.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 256 |
5.3.2. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 257 |
5.4. |
C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU) | 259 |
5.4.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 259 |
5.4.2. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 259 |
5.5. |
C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX) | 261 |
5.5.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 261 |
5.5.2. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 261 |
5.6. |
C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM) | 264 |
5.6.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 264 |
5.6.2. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 264 |
5.7. |
C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM) | 265 |
5.7.1. |
ÜLDISED MÄRKUSED | 265 |
5.7.2. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 265 |
5.8. |
C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA) | 267 |
5.8.1. |
JUHISED KONKREETSETE KIRJETE KOHTA | 267 |
I OSA: ÜLDISED JUHISED
1. STRUKTUUR JA PÕHIMÕTTED
1.1. STRUKTUUR
1. |
Raamistik koosneb kokku viiest vormide kogumist:
|
2. |
Iga vormi puhul on esitatud viited õigussätetele. Üksikasjalikum teave iga vormide kogumi esitamise üldpõhimõtete kohta, juhised konkreetsete kirjete kohta ning näited ja valideerimiseeskirjad on esitatud ühise aruandlusraamistiku rakendamise suunistes. |
3. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ainult need vormid, mis on asjakohased omavahendite nõuete kindlaksmääramiseks kasutatava lähenemisviisi seisukohast. |
1.2. NUMMERDAMISE PÕHIMÕTTED
4. |
Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on käesolevas dokumendis aluseks võetud järgmises tabelis kirjeldatud nummerdamise põhimõtted. Need numbrilised koodid on valideerimise eeskirjades laialdaselt kasutusel. |
5. |
Juhistes kasutatakse järgmisel kujul olevat üldist märget: {vorm;rida;veerg}. |
6. |
Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}. |
7. |
Ainult ühte veergu sisaldavate vormide puhul viidatakse ainult ridadele: {vorm;rida}. |
8. |
Tärni kasutatakse selle tähistamiseks, et valideerimisele kuulub eelnevalt kindlaks määratud rida või veerg. |
1.3. MÄRGI PÕHIMÕTTED
9. |
Mis tahes summa, mis suurendab omavahendeid või kapitalinõudeid, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Seevastu iga summa, mis vähendab omavahendite või kapitalinõuete kogusummat, kajastatakse aruandes negatiivse arvuna. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (-), ei esitata kõnealuse kirje puhul positiivset arvu. |
II OSA: VORMIDE TÄITMISE JUHISED
1. KAPITALI ADEKVAATSUSE ÜLEVAADE (CA)
1.1. ÜLDISED MÄRKUSED
10. |
CA vormid sisaldavad teavet I samba lugejate (omavahendid, esimese taseme omavahendid, esimese taseme põhiomavahendid), nimetajate (omavahendite nõuded) ja üleminekusätete kohta ning koosnevad viiest vormist:
|
11. |
Vorme kohaldatakse kõigi aruandvate üksuste suhtes, olenemata kohaldatavatest raamatupidamistavadest, kuigi mõned lugeja kirjed on asjakohased vaid IASi/IFRSi laadi hindamiseeskirju kohaldatavate üksuste puhul. Üldiselt on nimetajas esitatav teave seotud vastavates vormides koguriskipositsiooni arvutamiseks esitatud lõpptulemusega. |
12. |
Omavahendite kogusumma koosneb eri liiki omavahenditest: esimese taseme omavahendid, mis on esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summa, ning teise taseme omavahendid. |
13. |
Üleminekusätteid käsitletakse CA vormides järgmiselt:
|
14. |
II samba nõudeid võib ELis kohaldada erinevalt (IV kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 tuleb üle võtta riikide õigusaktidesse). Kapitalinõuete määruse kohases maksevõime aruandluses võetakse arvesse ainult II samba nõudeid maksevõime suhtarvu või sihtsuhtarvu kohta. Üksikasjalike aruannete esitamine II samba nõuete kohta ei ole kapitalinõuete määruse artikliga 99 ette nähtud.
|
1.2. C 01.00 – OMAVAHENDID (CA1)
1.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
010 |
1. Omavahendid Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 118 ja artikkel 72 Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid võrduvad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese ja teise taseme omavahendite summaga. |
015 |
1.1 Esimese taseme omavahendid Kapitalinõuete määruse artikkel 25. Esimese taseme omavahendid võrduvad esimese taseme põhiomavahendite ja täiendavate esimese taseme omavahendite summaga. |
020 |
1.1.1 Esimese taseme põhiomavahendid Kapitalinõuete määruse artikkel 50. |
030 |
1.1.1.1 Esimese taseme põhiomavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktid a ja b, artiklid 27–30, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 |
040 |
1.1.1.1.1 Sissemakstud kapitaliinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punkt a ning artiklid 27–31 See hõlmab vastastikuste seltside, ühistute ja samalaadsete krediidiasutuste või investeerimisühingute kapitaliinstrumente (kapitalinõuete määruse artiklid 27–29). Arvesse ei võeta instrumentidega seotud ülekurssi. Arvesse võetakse ametiasutuste poolt hädaolukorras märgitud kapitaliinstrumente, kui täidetud on kõik kapitalinõuete määruse artiklis 31 sätestatud tingimused. |
050 |
1.1.1.1.2* Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 28 lõike 1 punktid b, l ja m. Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel. Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. |
060 |
1.1.1.1.3 Ülekurss Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 124 ja artikli 26 lõike 1 punkt b Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid” seotud osa. |
070 |
1.1.1.1.4 (-) Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda esimese taseme põhiomavahendites aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 42 sätestatud erandeid. Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid” alla, ei kajastata sellel real. Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi. Kirjed 1.1.1.1.4–1.1.1.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.1.1.5 all. |
080 |
1.1.1.1.4.1 (-) Otsesed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.1.1.1 kohastes esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides. Kajastatav summa hõlmab pika netopositsiooni alusel arvutatud osalusi kauplemisportfellis, nagu on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 42 punktiga a. |
090 |
1.1.1.1.4.2 (-) Kaudsed osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 |
091 |
1.1.1.1.4.3 (-) Sünteetilised osalused esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 |
092 |
1.1.1.1.5 (-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f ja artikkel 42 Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f arvatakse maha „enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille ostmiseks on krediidiasutusel või investeerimisühingul olemasoleva lepingujärgse kohustuse alusel tegelik või tingimuslik kohustus”. |
130 |
1.1.1.2 Jaotamata kasum Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punkt c ja artikli 26 lõige 2 Jaotamata kasum hõlmab eelmiste aastate jaotamata kasumit koos aruandeperioodi aktsepteeritava vahekasumi või aastakasumiga. |
140 |
1.1.1.2.1 Eelmiste aastate jaotamata kasum Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 123 ja artikli 26 lõike 1 punkt c Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 123 on jaotamata kasum määratletud kui „eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum kohaldatava raamatupidamistava tähenduses”. |
150 |
1.1.1.2.2 Aktsepteeritav kasum või kahjum Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 121, artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikega 2 lubatakse pädevate asutuste eelneval nõusolekul võtta jaotamata kasumina arvesse aruandeperioodi vahekasumit või aastakasumit, kui täidetud on teatavad tingimused. Teiselt poolt arvatakse vastavalt kapitalimääruse artikli 36 lõike 1 punktile a esimese taseme põhiomavahenditest maha kahjum. |
160 |
1.1.1.2.2.1 Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum Kapitalinõuete määruse artikli 26 lõige 2 ja artikli 36 lõike 1 punkt a. Kajastatav summa on raamatupidamise kasumiaruandes kajastatav kasum või kahjum. |
170 |
1.1.1.2.2.2 (-) Mitteaktsepteeritav osa vahekasumist või aastakasumist Kapitalinõuete määruse artikli 26 punkt 2 Sellel real ei kajastata mingit arvu, kui aruandeperioodil on krediidiasutus või investeerimisühing kajastanud kahjumit. See tuleneb sellest, et kahjum arvatakse esimese taseme põhiomavahenditest täielikult maha. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kasumit, kajastatakse osa, mis ei ole aktsepteeritav vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 26 lõikele 2 (st auditeerimata kasum ning prognoositavad väljamaksed või dividendid). Oluline on, et kasumi puhul arvatakse maha vähemalt vahedividendid. |
180 |
1.1.1.3 Muu akumuleeritud koondkasum Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 100 ja artikli 26 lõike 1 punkt d Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist ja enne usaldatavusfiltrite kohaldamist. Kajastatav summa määratakse kindlaks vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 13 lõikele 4. |
200 |
1.1.1.4 Muud reservid Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 117 ja artikli 26 lõike 1 punkt e Kapitalinõuete määruses on muud reservid määratletud kui „kohaldatavas raamatupidamistavas määratletud reservid, mis tuleb kõnealuse standardi kohaselt avalikustada, välja arvatud mis tahes summad, mida on juba kajastatud muus akumuleeritud koondkasumis või jaotamata kasumis”. Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist. |
210 |
1.1.1.5 Üldine pangandusreserv Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 112 ja artikli 26 lõike 1 punkt f Direktiivi 86/635/EMÜ artiklis 38 on üldine pangandusreserv (direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt „üldise pangandusriski fond”) määratletud kui „summad, mida krediidiasutus otsustab reserveerida sellise riski katmiseks, kui teatav pangandusega seotud risk selle tingib”. Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist. |
220 |
1.1.1.6 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1–3 ja artiklid 484–487 Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt esimese taseme põhiomavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5. |
230 |
1.1.1.7 Vähemusosalused, mis arvatakse esimese taseme põhiomavahendite hulka Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 120 ja artikkel 84 Tütarettevõtjate kõigi selliste vähemusosaluste summa, mis arvatakse konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka. |
240 |
1.1.1.8 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses täiendavate vähemusosalustega Kapitalinõuete määruse artiklid 479 ja 480 Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste korrigeerimine. See kirje saadakse otse vormist CA5. |
250 |
1.1.1.9 Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine seoses usaldatavusfiltritega Kapitalinõuete määruse artiklid 32–35 |
260 |
1.1.1.9.1 (-) Väärtpaberistatud varadest tulenev omakapitali suurenemine Kapitalinõuete määruse artikli 32 punkt 1 Kajastatav summa on väärtpaberistatud varadest tulenev krediidiasutuse või investeerimisühingu omakapitali suurenemine vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. See kirje hõlmab näiteks võimendusest saadavat tulu, millest tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu müügitulu või väärtpaberistamise tehingu algataja puhastulu, mis tekib väärtpaberistatud varadest tulevikus saadava tulu kapitaliseerimisest ja parandab väärtpaberistamise positsioonide krediidikvaliteeti. |
270 |
1.1.1.9.2 Rahavoogude riskimaandamise reserv Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt a Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui rahavoogude riskimaandamisest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile. Asjaomane summa kajastatakse pärast arvutamise ajal prognoositavate maksude mahaarvamist. |
280 |
1.1.1.9.3 Õiglases väärtuses hinnatavate kohustustega seotud kumulatiivne kasu või kahju, mis tuleneb krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt b Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest saadakse kahju (st kui see vähendab raamatupidamises kajastatavaid omavahendeid), ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile. Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta. |
285 |
1.1.1.9.4 Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasu või kahju, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt c ja artikli 33 lõige 2 Kajastatav summa võib olla positiivne või negatiivne. See on positiivne, kui krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriski muutusest saadakse kahju, ja vastupidi. Seega on märk vastupidine raamatupidamisaruannetes kasutatavale märgile. Auditeerimata kasumit selles kirjes arvesse ei võeta. |
290 |
1.1.1.9.5 (-) Usaldusväärse hindamise nõuetest tulenev väärtuse korrigeerimine Kapitalinõuete määruse artiklid 34 ja 105 Kauplemisportfelli või kauplemisportfelliväliste riskipositsioonide õiglase väärtuse korrigeerimine tulenevalt kapitalinõuete määruse artikli 105 kohastest usaldusväärse hindamise rangematest nõuetest. |
300 |
1.1.1.10 (-) Firmaväärtus Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 113, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikkel 37 |
310 |
1.1.1.10.1 (-) Immateriaalse varana kajastatav firmaväärtus Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 113 ja artikli 36 lõike 1 punkt b Firmaväärtus on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje all kajastatav summa on sama kui bilansis kajastatav summa. |
320 |
1.1.1.10.2 (-) Firmaväärtus, mida võetakse arvesse oluliste investeeringute hindamisel Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt b ja artikkel 43 |
330 |
1.1.1.10.3 Firmaväärtusega seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt a Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui firmaväärtus väheneb või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse. |
340 |
1.1.1.11 (-) Muu immateriaalne vara Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 115, artikli 36 lõike 1 punkt b ja artikli 37 punkt a Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. |
350 |
1.1.1.11.1 (-) Muu immateriaalne vara enne edasilükkunud tulumaksu kohustuste mahaarvamist Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 115 ja artikli 36 lõike 1 punkt b Muu immateriaalne vara on kohaldatava raamatupidamistava alusel kajastatav immateriaalne vara, millest on maha arvatud firmaväärtus vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale muu immateriaalse vara kui firmaväärtuse summale. |
360 |
1.1.1.11.2 Muu immateriaalse varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused Kapitalinõuete määruse artikli 37 punkt a Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui muu immateriaalne vara kui firmaväärtus on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse. |
370 |
1.1.1.12 (-) Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest, pärast seotud tulumaksu kohustuste mahaarvamist Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38 |
380 |
1.1.1.13 (-) Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d ning artiklid 40, 158 ja 159 Kajastatavat summat ei vähendata tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara taseme suurenemise või muu täiendava maksumõju võrra, mis võib aset leida, kui eraldised tõuseksid oodatava kahjuga samale tasemele (kapitalinõuete määruse artikkel 40). |
390 |
1.1.1.14 (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109, artikli 36 lõike 1 punkt e ja artikkel 41 |
400 |
1.1.1.14.1 (-) Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 36 lõike 1 punkt e Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on määratletud kui „kindalaksmääratud pensionifondi või -skeemi vara, mis on arvutatud pärast sama fondi või skeemi kohustuste mahaarvamist”. Kajastatav summa vastab bilansis kajastatavale summale (kui kajastatakse eraldi). |
410 |
1.1.1.14.2 Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi varaga seotud edasilükkunud tulumaksu kohustused Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 108 ja 109 ning artikli 41 lõike 1 punkt a Edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille saab kustutada, kui kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara on vähenenud või selle raamatupidamisarvestuses kajastamine asjaomase raamatupidamistava alusel lõpetatakse. |
420 |
1.1.1.14.3 Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida krediidiasutus või investeerimisühing saab piiramatult kasutada Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 109 ja artikli 41 lõike 1 punkt b Selle kirje all kajastatakse mis tahes summat ainult juhul, kui pädev asutus on andnud eelneva nõusoleku vähendada kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara summat, mis kuulub mahaarvamisele. Sellel real kajastatavatele varadele määratakse krediidiriski nõuete kohaldamisel riskikaal. |
430 |
1.1.1.15 (-) Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 36 lõike 1 punkt g ja artikkel 44 Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid. Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse esimese taseme omavahendite kirjeid. |
440 |
1.1.1.16 (-) Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt j Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid”. See summa arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest. |
450 |
1.1.1.17 (-) Väljaspool finantssektorit olev oluline osalus, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 36, artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt i ning artiklid 89–91 Oluline osalus on määratletud kui „otsene või kaudne osalus ettevõtjas, mis moodustab vähemalt 10 % selle ettevõtja kapitalist või hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele”. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile i võib selle alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250 %. |
460 |
1.1.1.18 (-) Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii, artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b, artikkel 258 ja artikli 266 lõige 3 Väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt ii). Viimati märgitud juhul tuleb neid kajastada selle kirje all. |
470 |
1.1.1.19 (-) Reguleerimata väärtpaberiülekanded, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii ja artikli 379 lõige 3 Reguleerimata väärtpaberiülekannete suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % alates viiendast päevast pärast teist lepingulist makse või ülekande poolt kuni tehingu lõppemiseni vastavalt arveldusriski puhul kohaldatavatele omavahendite nõuetele. Alternatiivina võib need maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iii). Viimati märgitud juhul tuleb neid kajastada selle kirje all. |
471 |
1.1.1.20 (-) Positsioonid, mis kuuluvad kogumisse, mille riskikaalu krediidiasutus või investeerimisühing ei saa sisereitingute meetodi kohaselt määrata ja mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt iv ja artikli 153 lõige 8 Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile iv võib need alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250 %. |
472 |
1.1.1.21 (-) Sisemudelitel põhineva meetodi kohased omakapitali investeeringud, mille suhtes võib alternatiivina kohaldada riskikaalu 1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunkt v ja artikli 155 lõige 4 Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkti k alapunktile v võib need alternatiivina arvata maha esimese taseme põhiomavahenditest (kasutades seda kirjet) või kohaldada riskikaalu 1 250 %. |
480 |
1.1.1.22 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 36 lõike 1 punkt h, artiklid 43–46, artikli 49 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 79 Esimese taseme põhiomavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut. Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui kohaldatakse konsolideerimist (artikli 49 lõiked 2 ja 3). |
490 |
1.1.1.23 (-) Mahaarvatav tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis a sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest (millest on maha arvatud see osa seotud edasilükkunud tulumaksu kohustustest, mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõike 5 punktile b jaotatud edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest). |
500 |
1.1.1.24 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 36 lõike 1 punkt i, artiklid 43, 45 ja 47, artikli 48 lõike 1 punkt b, artikli 49 lõiked 1–3 ja artikkel 79 Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktis b sätestatud 10 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering. Vt alternatiivid mahaarvamisele, kui kohaldatakse konsolideerimist (artikli 49 lõiked 1, 2 ja 3). |
510 |
1.1.1.25 (-) Summa, mis ületab 17,65 % künnist Kapitalinõuete määruse artikli 48 punkt 1 Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikes 1 sätestatud 17,65 % künnise kohaldamise järel mahaarvamisele kuuluv osa tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ning krediidiasutuse või investeerimisühingu otsesest ja kaudsest osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering. |
520 |
1.1.1.26 Muud üleminekusätetest tulenevad esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimised Kapitalinõuete määruse artiklid 469–472, 478 ja 481. Üleminekusätetest tulenev mahaarvamiste korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5. |
524 |
1.1.1.27 Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine esimese taseme põhiomavahenditest Kapitalinõuete määruse artikkel 3 |
529 |
1.1.1.28 Esimese taseme põhiomavahendite elemendid või mahaarvamised – muud Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui esimese taseme põhiomavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat esimese taseme põhiomavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 020–524. Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse). |
530 |
1.1.2 TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 61. |
540 |
1.1.2.1 Täiendavate esimese taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt a, artiklid 52–54, artikli 56 punkt a ja artikkel 57 |
550 |
1.1.2.1.1 Sissemakstud kapitaliinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt a ning artiklid 52–54 Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. |
560 |
1.1.2.1.2 (*) Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punktid c, e ja f Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel. Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. |
570 |
1.1.2.1.3 Ülekurss Kapitalinõuete määruse artikli 51 punkt b Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid” seotud osa. |
580 |
1.1.2.1.4 (-) Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57 Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 57 sätestatud erandeid. Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid” alla, ei kajastata sellel real. Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi. Kirjed 1.1.2.1.4–1.1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.1.2.1.5 all. |
590 |
1.1.2.1.4.1 (-) Otsesed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57 Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.1.2.1.1 kohastes täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides. |
620 |
1.1.2.1.4.2 (-) Kaudsed osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 52 lõike 1 punkti b alapunkt ii, artikli 56 punkt a ja artikkel 57 |
621 |
1.1.2.1.4.3 (-) Sünteetilised osalused täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 52 lõike 1 punkt b, artikli 56 punkt a ja artikkel 57 |
622 |
1.1.2.1.5 (-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt a ja artikkel 57 Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile a tuleb maha arvata „enda need täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma”. |
660 |
1.1.2.2 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 4 ja 5, artiklid 484–487, 489 ja 491 Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt täiendavate esimese taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5. |
670 |
1.1.2.3 Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse täiendavate esimese taseme omavahendite hulka Kapitalinõuete määruse artiklid 83, 85 ja 86 Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate esimese taseme omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka. Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid (kapitalinõuete määruse artikkel 83). |
680 |
1.1.2.4 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega täiendavate esimese taseme omavahendite hulka Kapitalinõuete määruse artikkel 480. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate esimese taseme omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5. |
690 |
1.1.2.5 (-) Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 56 punkt b ja artikkel 58 Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid. Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse täiendavate esimese taseme omavahendite kirjeid. |
700 |
1.1.2.6 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt c ning artiklid 59, 60 ja 79 Täiendavatest esimese taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut. |
710 |
1.1.2.7 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 56 punkt d ning artiklid 59 ja 79 Krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha. |
720 |
1.1.2.8 (-) Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt e Kajastatav summa võetakse otse vormi CA1 kirjest „Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest)”. |
730 |
1.1.2.9 Muud üleminekusätetest tulenevad täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimised Kapitalinõuete määruse artiklid 474, 475, 478 ja 481 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5. |
740 |
1.1.2.10 Täiendavate esimese taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid (arvatakse maha esimese taseme põhiomavahenditest) Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt j Täiendavad esimese taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui täiendavad esimese taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad täiendavad esimese taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab täiendavaid esimese taseme omavahendeid, tuleb maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest. Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.1.2.1– 1.1.2.12 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.1.16 puhul sama arvu vastupidise märgiga. |
744 |
1.1.2.11 Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine täiendavatest esimese taseme omavahenditest Kapitalinõuete määruse artikkel 3 |
748 |
1.1.2.12 Täiendavate esimese taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui täiendavate esimese taseme omavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat täiendavate esimese taseme omavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 530–744. Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse). |
750 |
1.2 TEISE TASEME OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 71. |
760 |
1.2.1 Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt a, artiklid 63–65, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 |
770 |
1.2.1.1 Sissemakstud kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt a ning artiklid 63 ja 65 Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. |
780 |
1.2.1.2 (*) Memokirje: Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid ja allutatud laenud Kapitalinõuete määruse artikli 63 punktid c, e ja f ning artikkel 64 Kõnealustes punktides sätestatud tingimused kajastavad eri kapitaliolukordi, mis on pöörduvad, ja seega võib selles kirjes kajastatav summa olla aktsepteeritav järgmistel aruandeperioodidel. Kajastatav summa ei hõlma instrumentidega seotud ülekurssi. |
790 |
1.2.1.3 Ülekurss Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt b ja artikkel 65 Ülekurss on määratletud kohaldatavas raamatupidamistavas. Selle kirje puhul kajastatav summa on kirjega „Sissemakstud kapitaliinstrumendid” seotud osa. |
800 |
1.2.1.4 (-) Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 63 punkti b alapunkt i, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või konsolideerimisgrupi osalused enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides aruandekuupäeva seisuga. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 67 sätestatud erandeid. Osalusi aktsiates, mis kuuluvad kirje „Mitteaktsepteeritavad kapitaliinstrumendid” alla, ei kajastata sellel real. Kajastatav summa hõlmab oma aktsiatega seotud ülekurssi. Kirjed 1.2.1.4–1.2.1.4.3 ei hõlma tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente. Tegelikke või tingimuslikke kohutusi osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente kajastatakse eraldi kirje 1.2.1.5 all. |
810 |
1.2.1.4.1 (-) Otsesed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute osalused kirje 1.2.1.1 kohastes teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides. |
840 |
1.2.1.4.2 (-) Kaudsed osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 |
841 |
1.2.1.4.3 (-) Sünteetilised osalused teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126, artikli 63 punkt b, artikli 66 punkt a ja artikkel 67 |
842 |
1.2.1.5 (-) Tegelikud või tingimuslikud kohutused osta enda teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt a ja artikkel 67 Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile a tuleb maha arvata „enda need teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing võiks olla olemasolevate lepingujärgsete kohustuste alusel kohustatud ostma”. |
880 |
1.2.2 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamisega teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja allutatud laenude suhtes Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 6 ja 7, artiklid 484, 486, 488, 490 ja 491 Selliste kapitaliinstrumentide summa, mida vastavalt üleminekusätetele käsitatakse varasemalt kehtinud nõuete kohaselt teise taseme omavahenditena. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5. |
890 |
1.2.3 Tütarettevõtja emiteeritud instrumendid, mis arvatakse teise taseme omavahendite hulka Kapitalinõuete määruse artiklid 83, 87 ja 88 Tütarettevõtjate kõigi selliste kvalifitseeruvate omavahendite summa, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka. Hõlmab eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid (kapitalinõuete määruse artikkel 83). |
900 |
1.2.4 Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses tütarettevõtja emiteeritud instrumentide täiendava arvamisega teise taseme omavahendite hulka Kapitalinõuete määruse artikkel 480. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine seoses kvalifitseeruvate omavahenditega, mis arvatakse konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka. See kirje saadakse otse vormist CA5. |
910 |
1.2.5 Sisereitingute meetodi põhine eraldiste ülejääk võrreldes aktsepteeritava oodatava kahjuga Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt d Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara sisereitingute meetodil, sisaldab see kirje positiivseid summasid, mis tulenevad eraldiste ja oodatava kahju võrdlemisest ning mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena. |
920 |
1.2.6 Standardmeetodi põhine üldine krediidiriskiga korrigeerimine Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes arvutavad riskiga kaalutud vara standardmeetodil, sisaldab see kirje üldisi krediidiriskiga korrigeerimisi, mida aktsepteeritakse teise taseme omavahenditena. |
930 |
1.2.7 (-) Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 122, artikli 66 punkt b ja artikkel 68 Osalus finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kui esineb vastastikune ristosalus, mis on pädeva asutuse arvates loodud selleks, et kunstlikult suurendada krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendeid. Kajastatav summa arvutatakse pika kogupositsiooni alusel ja see hõlmab kindlustuse teise ja kolmanda taseme omavahendite kirjeid. |
940 |
1.2.8 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt c ning artiklid 68–70 ja 79 Teise taseme omavahenditest mahaarvamisele kuuluv osa krediidiasutuse või investeerimisühingu osalusest selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, mis tuleb maha arvata. |
950 |
1.2.9 (-) Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 27, artikli 66 punkt d ning artiklid 68, 69 ja 79 Krediidiasutuse või investeerimisühingu osalus selliste finantssektori ettevõtjate (nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 27) teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, arvatakse täielikult maha. |
960 |
1.2.10 Muud üleminekusätetest tulenevad teise taseme omavahendite korrigeerimised Kapitalinõuete määruse artiklid 476–478 ja artikkel 481. Üleminekusätetest tulenev korrigeerimine. Kajastatav summa saadakse otse vormist CA5. |
970 |
1.2.11 Teise taseme omavahendite kirjetest tehtavate mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid (arvatakse maha täiendavatest esimese taseme omavahenditest) Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt e Teise taseme omavahendid ei saa olla negatiivsed, kuid on võimalik, et teise taseme omavahenditest tehtavad mahaarvamised on suuremad kui teise taseme omavahendid pluss seotud ülekurss. Sel juhul peavad teise taseme omavahendid võrduma nulliga ning mahaarvamiste summa, mis ületab teise taseme omavahendeid, tuleb maha arvata täiendavatest esimese taseme omavahenditest. Selle kirjega tagatakse, et kirjete 1.2.1–1.2.13 summa ei ole kunagi väiksem nullist. Kui selle kirje puhul kajastatakse positiivset arvu, kajastatakse kirje 1.1.2.8 puhul sama arv vastupidise märgiga. |
974 |
1.2.12 (-) Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav mahaarvamine teise taseme omavahenditest Kapitalinõuete määruse artikkel 3 |
978 |
1.2.13 Teise taseme omavahendite elemendid või mahaarvamised – muud Selle rea eesmärk on võimaldada paindlikkust ainult aruandluse eesmärgil. Seda rida kasutatakse vaid neil harvadel juhtudel, mil ei ole tehtud lõppotsust teatava omavahendite kirje/mahaarvamise kajastamise kohta kehtivas vormis CA1. Seega kasutatakse seda rida ainult juhul, kui teise taseme omavahendite elemendi mahaarvamisele vastavat teise taseme omavahendite elementi ei saa kajastada ühes ridadest 750–974. Seda lahtrit ei kasutata selliste omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamiseks, mida kapitalinõuete määruse kohaselt ei kasutata maksevõime suhtarvude arvutamiseks (nt selliste siseriiklike omavahendite kirjete/mahaarvamiste kajastamine, mis ei kuulu kapitalinõuete määruse reguleerimisalasse). |
1.3. C 02.00 – OMAVAHENDITE NÕUDED (CA2)
1.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
||||
010 |
1. KOGURISKIPOSITSIOON Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 3 ning artiklid 95, 96 ja 98 |
||||
020 |
1* millest: kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingud Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul. |
||||
030 |
1** millest: kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingud Kapitalinõuete määruse artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 97 osutatud investeerimisühingute puhul. |
||||
040 |
1.1 RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktid a ja f |
||||
050 |
1.1.1 Standardmeetod Vormid CR SA ja SEC SA koguriskipositsiooni tasemel. |
||||
060 |
1.1.1.1 Standardmeetodi kohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid Vorm CR SA koguriskipositsiooni tasemel. Kapitalinõuete määruse artiklis 112 osutatud standardmeetodi kohased riskipositsiooni klassid, välja arvatud väärtpaberistamise positsioonid. |
||||
070 |
1.1.1.1.01 Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu Vt vorm CR SA. |
||||
080 |
1.1.1.1.02 Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu Vt vorm CR SA. |
||||
090 |
1.1.1.1.03 Nõuded avaliku sektori asutuste vastu Vt vorm CR SA. |
||||
100 |
1.1.1.1.04 Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu Vt vorm CR SA. |
||||
110 |
1.1.1.1.05 Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu Vt vorm CR SA. |
||||
120 |
1.1.1.1.06 Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu Vt vorm CR SA. |
||||
130 |
1.1.1.1.07 Nõuded äriühingute vastu Vt vorm CR SA. |
||||
140 |
1.1.1.1.08 Jaenõuded Vt vorm CR SA. |
||||
150 |
1.1.1.1.09 Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid Vt vorm CR SA. |
||||
160 |
1.1.1.1.10 Makseviivituses olevad riskipositsioonid Vt vorm CR SA. |
||||
170 |
1.1.1.1.11 Eriti suure riskiga seotud kirjed Vt vorm CR SA. |
||||
180 |
1.1.1.1.12 Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid Vt vorm CR SA. |
||||
190 |
1.1.1.1.13 Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu Vt vorm CR SA. |
||||
200 |
1.1.1.1.14 Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid Vt vorm CR SA. |
||||
210 |
1.1.1.1.15 Omakapitali investeeringud Vt vorm CR SA. |
||||
211 |
1.1.1.1.16 Muud kirjed Vt vorm CR SA. |
||||
220 |
1.1.1.2 Standardmeetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid Vorm CR SEC SA kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel. |
||||
230 |
1.1.1.2.* millest: edasiväärtpaberistamine Vorm CR SEC SA kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel. |
||||
240 |
|
||||
250 |
1.1.2.1 Sisereitingute meetodid, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid). |
||||
260 |
1.1.2.1.01 Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu Vt vorm CR IRB. |
||||
270 |
1.1.2.1.02 Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu Vt vorm CR IRB. |
||||
280 |
1.1.2.1.03 Nõuded äriühingute vastu -VKEd Vt vorm CR IRB. |
||||
290 |
1.1.2.1.04 Nõuded äriühingute vastu – Eriotstarbelised nõuded Vt vorm CR IRB. |
||||
300 |
1.1.2.1.05 Nõuded äriühingute vastu – Muud Vt vorm CR IRB. |
||||
310 |
1.1.2.2 Sisereitingute meetodid, kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid Vorm CR IRB koguriskipositsiooni tasemel (kui kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid). |
||||
320 |
1.1.2.2.01 Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu Vt vorm CR IRB. |
||||
330 |
1.1.2.2.02 Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu Vt vorm CR IRB. |
||||
340 |
1.1.2.2.03 Nõuded äriühingute vastu -VKEd Vt vorm CR IRB. |
||||
350 |
1.1.2.2.04 Nõuded äriühingute vastu – Eriotstarbelised nõuded Vt vorm CR IRB. |
||||
360 |
1.1.2.2.05 Nõuded äriühingute vastu – Muud Vt vorm CR IRB. |
||||
370 |
1.1.2.2.06 Jaenõuded – tagatud VKEde kinnisvaraga Vt vorm CR IRB. |
||||
380 |
1.1.2.2.07 Jaenõuded – tagatud muu kinnisvara kui VKEde kinnisvaraga Vt vorm CR IRB. |
||||
390 |
1.1.2.2.08 Jaenõuded – Kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded Vt vorm CR IRB. |
||||
400 |
1.1.2.2.09 Jaenõuded – muud nõuded VKEde vastu Vt vorm CR IRB. |
||||
410 |
1.1.2.2.10 Jaenõuded – muud nõuded, mis ei ole VKEde vastu Vt vorm CR IRB. |
||||
420 |
1.1.2.3 Sisereitingute meetodi kohesed omakapitali investeeringud Vt vorm CR EQU IRB. |
||||
430 |
1.1.2.4 Sisereitingute meetodi kohased väärtpaberistamise positsioonid Vorm CR SEC IRB kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel. |
||||
440 |
1.1.2.4* millest: edasiväärtpaberistamine Vorm CR SEC IRB kõigi väärtpaberistamise liikide tasemel. |
||||
450 |
1.1.2.5 Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 156. |
||||
460 |
1.1.3 Riskipositsioon keskse vastaspoole tagatisfondi tehtavate osamaksude puhul Kapitalinõuete määruse artiklid 307–309 |
||||
490 |
1.2 KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS/ÜLEKANDERISKI PUHUL Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunkt ii ja artikli 92 lõike 4 punkt b |
||||
500 |
1.2.1 Kauplemisportfelliväline arveldus/ülekanderisk Vt vorm CR SETT. |
||||
510 |
1.2.2 Kauplemisportfelli arveldus/ülekanderisk Vt vorm CR SETT. |
||||
520 |
1.3 KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt i ja punkti c alapunktid i ja iii ning artikli 92 lõike 4 punkt b |
||||
530 |
|
||||
540 |
1.3.1.1 Kaubeldavad võlainstrumendid Vorm MKR SA TDI kõigi valuutade tasemel. |
||||
550 |
1.3.1.2 Omakapitali instrumendid Vorm MKR SA EQU kõigi riigisiseste turgude tasemel. |
||||
560 |
1.3.1.3 Valuuta Vt vorm MKR SA FX. |
||||
570 |
1.3.1.4 Kaubad Vt vorm MKR SA COM. |
||||
580 |
1.3.2 Sisemudelitel põhinev koguriskipositsioon positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul Vt vorm MKR IM. |
||||
590 |
1.4 KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt e ja artikli 92 lõike 4 punkt b Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute puhul on see element võrdne nulliga. |
||||
600 |
1.4.1 Baasmeetodil põhinev operatsioonirisk Vt vorm OPR. |
||||
610 |
1.4.2 Standardmeetodil/alternatiivsel standardmeetodil põhinev operatsioonirisk Vt vorm OPR. |
||||
620 |
1.4.3 Täiustatud mõõtmismudelil põhinevatel meetoditel põhinev operatsioonirisk Vt vorm OPR. |
||||
630 |
1.5 PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON Kapitalinõuete määruse artikli 95 lõige 2, artikli 96 lõige 2, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt a Kohaldatakse ainult kapitalinõuete määruse artikli 95 lõikes 2, artikli 96 lõikes 2 ja artiklis 98 osutatud investeerimisühingute suhtes. Vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 97. Kapitalinõuete määruse artiklis 96 osutatud investeerimisühingud kajastavad artiklis 97 osutatud summat, mida on korrutatud 12,5 ga. Kapitalinõuete määruse artiklis 95 osutatud investeerimisühingud kajastavad järgmiselt.
|
||||
640 |
1.6 KOGURISKIPOSITSIOON KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE PUHUL Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt d. Vt vorm CVA. |
||||
650 |
1.6.1 Täiustatud meetod Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 383. Vt vorm CVA. |
||||
660 |
1.6.2 Standardmeetod Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 384. Vt vorm CVA. |
||||
670 |
1.6.3. Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt Omavahendite nõuded krediidiväärtuse korrigeerimise riski puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 385. Vt vorm CVA. |
||||
680 |
1.7 KOGURISKIPOSITSIOON, MIS ON SEOTUD RISKIDE KONTSENTREERUMISEGA KAUPLEMISPORTFELLIS Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunkt ii ja artiklid 395–401 |
||||
690 |
1.8 MUUD RISKIPOSITSIOONID Kapitalinõuete määruse artiklid 3, 458 ja 459 ning riskipositsioonid, mida ei saa kajastada kirjete 1.1–1.7 all. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad summasid, mida on vaja järgneva järgimiseks. Rangemad usaldatavusnõuded, mille on kehtestanud komisjon vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 458 ja 459. Kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon. Käesolev kirje ei ole seotud üksikasju sisaldava (Details) vormiga. |
||||
710 |
1.8.2 millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 458 põhjal Kapitalinõuete määruse artikkel 458. |
||||
720 |
1.8.2* millest: riskide kontsentreerumisega seotud nõuded Kapitalinõuete määruse artikkel 458 |
||||
730 |
1.8.2** millest: tulenevalt riskikaalude korrigeerimisest elamu- ja ärikinnisvarasektori mullide mõjuga toimetulekuks Kapitalinõuete määruse artikkel 458 |
||||
740 |
1.8.2*** millest: tulenevalt finantssektorisisestest nõuetest Kapitalinõuete määruse artikkel 458 |
||||
750 |
1.8.3 millest: täiendavad rangemad usaldatavusnõuded artikli 459 põhjal Kapitalinõuete määruse artikkel 459 |
||||
760 |
1.8.4 millest: kapitalinõuete määruse artiklist 3 tulenev täiendav riskipositsioon. Kapitalinõuete määruse artikkel 3 Kajastatav täiendav riskipositsioon hõlmab ainult täiendavaid summasid (nt kui riskipositsioonil 100 on riskikaal 20 % ning krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab kapitalinõuete määruse artikli 3 põhjal riskikaalu 50 %, on kajastatav summa 30). |
1.4. C 03.00 – OMAVAHENDITE SUHTARVUD JA OMAVAHENDITE TASEMED (CA3)
1.4.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
|
010 |
1 Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt a Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist. |
020 |
2 Esimese taseme põhiomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-) Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme põhiomavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis a sätestatud nõudega (4,5 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid. |
030 |
3 Esimese taseme omavahendite suhtarv Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt b Esimese taseme omavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist. |
040 |
4 Esimese taseme omavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-) Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna esimese taseme omavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis b sätestatud nõudega (6 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid. |
050 |
5 Koguomavahendite suhtarv Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt c Koguomavahendite suhtarv on krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid, väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist. |
060 |
6 Koguomavahendite ülejääk (+)/puudujääk (-) Selle kirje all kajastatakse absoluutarvuna omavahendite ülejääki või puudujääki seoses kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 1 punktis c sätestatud nõudega (8 %), st võtmata arvesse kapitalipuhvreid ja suhtarvu käsitlevaid üleminekusätteid. |
070 |
II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme põhiomavahendite suhtarv Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt a ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu. |
080 |
II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarv Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat esimese taseme põhiomavahendite sihtsuhtarvu. |
090 |
II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav esimese taseme omavahendite suhtarv Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt b ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab esimese taseme omavahendite suhtarvu. |
100 |
II samba kohastest korrigeerimistest tulenev esimese taseme omavahendite sihtsuhtarv Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat esimese taseme omavahendite sihtsuhtarvu. |
110 |
II samba kohaseid korrigeerimisi hõlmav koguomavahendite suhtarv Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 2 punkt c ja kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädeva asutuse otsus mõjutab koguomavahendite suhtarvu. |
120 |
II samba kohastest korrigeerimistest tulenev koguomavahendite sihtsuhtarv Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 See lahter täidetakse ainult juhul, kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab järgima kõrgemat koguomavahendite sihtsuhtarvu. |
1.5. C 04.00 – MEMOKIRJED (CA4)
1.5.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
|||||||
010 |
1. Edasilükkunud tulumaksu vara kokku Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga. |
||||||
020 |
1.1 Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel Kapitalinõuete määruse artikkel 39 Edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei põhine tulevasel kasumlikkusel ja mille suhtes kohaldatakse seega riskikaalu. |
||||||
030 |
1.2 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c ja artikkel 38 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest ja mille suhtes seega ei kohaldata mingit künnist (st arvatakse täielikult maha esimese taseme põhiomavahenditest). |
||||||
040 |
1.3 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikkel 38 ja artikli 48 lõike 1 punkt a Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest ja mille mahaarvamisel esimese taseme põhiomavahenditest kohaldatakse seega kapitalinõuete määruse artikli 48 kohaseid künniseid 10 % ja 17,65 %. |
||||||
050 |
2 Edasilükkunud tulumaksu kohustused kokku Selle kirje all kajastatav summa võrdub kõige hilisemas kontrollitud/auditeeritud raamatupidamisarvestuse bilansis kajastatava summaga. |
||||||
060 |
2.1 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis ei ole mahaarvatavad tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3 ja 4 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille puhul ei ole täidetud kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused. Seega hõlmab see kirje edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mille võrra vähendatakse mahaarvamisele kuuluvat firmaväärtust, muud immateriaalset vara või kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara, mida kajastatakse vastavalt vormi CA1 kirjete 1.1.1.10.3, 1.1.1.11.2 ja 1.1.1.14.2 all. |
||||||
070 |
2.2 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis kuuluvad mahaarvamisele tulevasel kasumlikkusel põhinevast edasilükkunud tulumaksu varast Kapitalinõuete määruse artikkel 38 |
||||||
080 |
2.2.1 Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis ei tulene ajutistest erinevustest Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis ei ole vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõikele 5 eraldatud tulevasel kasumlikkusel põhinevale edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest. |
||||||
090 |
2.2.2 Mahaarvatavad edasilükkunud tulumaksu kohustused, mis on seotud tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu varaga, mis tuleneb ajutistest erinevustest Kapitalinõuete määruse artikli 38 lõiked 3, 4 ja 5 Edasilükkunud tulumaksu kohustused, mille võrra võib vähendada tulevasel kasumlikkusel põhinevat edasilükkunud tulumaksu vara vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõigetele 3 ja 4 ning mis on vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 38 lõikele 5 eraldatud tulevasel kasumlikkusel põhinevale edasilükkunud tulumaksu varale, mis tuleneb ajutistest erinevustest. |
||||||
100 |
3. Sisereitingute meetodil põhinev krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide oodatava kahjuga Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. |
||||||
110 |
3.1 Selliste krediidiriskiga korrigeerimiste, täiendavate väärtuse korrigeerimiste ja muude omavahendite vähendamiste kogusumma, mida võib võtta arvesse oodatava kahju arvutamisel Kapitalinõuete määruse artikkel 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. |
||||||
120 |
3.1.1 Üldised krediidiriskiga korrigeerimised Kapitalinõuete määruse artikkel 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. |
||||||
130 |
3.1.2 Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised Kapitalinõuete määruse artikkel 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. |
||||||
131 |
3.1.3 Täiendavad väärtuse korrigeerimised ja muud omavahendite vähendamised Kapitalinõuete määruse artiklid 34, 110 ja 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. |
||||||
140 |
3,2 Aktsepteeritav oodatav kahju kokku Kapitalinõuete määruse artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. Kajastatakse ainult makseviivituses mitteolevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju. |
||||||
145 |
4 Sisereitingute meetodil põhinev spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste ülejääk (+) või puudujääk (-) võrreldes makseviivituses olevate riskipositsioonide oodatava kahjuga Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 62 punkt d ning artiklid 158 ja 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. |
||||||
150 |
4.1 Sarnaselt käsitletavad spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ja positsioonid Kapitalinõuete määruse artikkel 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. |
||||||
155 |
4,2 Aktsepteeritav oodatav kahju kokku Kapitalinõuete määruse artikli 158 lõiked 5, 6 ja 10 ning artikkel 159 Seda kirjet kajastavad ainult sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud. Kajastatakse ainult makseviivituses olevate riskipositsioonidega seotud oodatavat kahju. |
||||||
160 |
5 Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi ülempiir Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt d Sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile d teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülejäägi (võrreldes oodatava kahjuga) suhtes ülempiiri 0,6 % riskiga kaalutud varast, mis on arvutatud sisereitingute meetodil. Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 0,6 %ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks. |
||||||
170 |
6 Teise taseme omavahenditena aktsepteeritavad brutoeraldised kokku Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c See kirje hõlmab teise taseme omavahenditena aktsepteeritavaid üldiseid krediidiriskiga korrigeerimisi enne ülempiiri kohaldamist. Kajastatakse brutosummana enne maksumõju mahaarvamist. |
||||||
180 |
7 Riskiga kaalutud vara, mille alusel arvutatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate eraldiste ülempiir Kapitalinõuete määruse artikli 62 punkt c Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 62 punktile c kohaldatakse teise taseme omavahenditena aktsepteeritavate krediidiriskiga korrigeerimiste suhtes ülempiiri 1,25 % riskiga kaalutud varast, Selle kirje all kajastatav summa on riskiga kaalutud vara (st mitte korrutatud 1,25 %ga), mis on ülempiiri arvutamise aluseks. |
||||||
190 |
8 Selline künnis, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 46 lõike 1 punkt a Selle kirje all kajastatakse künnist, kuni milleni ei arvata maha osalusi finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut. Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 %ga. |
||||||
200 |
9 Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 10 % künnis Kapitalinõuete määruse artikli 48 lõike 1 punktid a ja b Selle kirje all kajastatakse 10 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest. Summa saamiseks liidetakse kokku kõik künnise aluseks olevad kirjed ja korrutatakse saadud summa 10 %ga. |
||||||
210 |
10 Esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste 17,65 % künnis Kapitalinõuete määruse artikli 48 punkt 1 Selle kirje all kajastatakse 10 % künnise kohaldamise järel kohaldatavat 17,65 % künnist osaluste puhul finantssektori ettevõtjates, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, ja tulevasel kasumlikkusel põhineva edasilükkunud tulumaksu vara puhul, mis tuleneb ajutistest erinevustest. Künnis arvutatakse nii, et kahe kirje aktsepteeritud summa ei ületa 15 % esimese taseme põhiomavahenditest, mis on arvutatud pärast kõiki mahaarvamisi ja mille puhul ei ole arvesse võetud üleminekusätetest tulenevaid korrigeerimisi. |
||||||
220 |
11 Aktsepteeritud kapital väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul ja riskide kontsentreerumise puhul Artikli 4 lõike 1 punkt 71 Väljaspool finantssektorit olevate oluliste osaluste puhul ja riskide kontsentreerumise puhul määratletakse „aktsepteeritud kapital” kui esimese taseme omavahendid, millele on liidetud teise taseme omavahendid, mis on võrdsed ühe kolmandikuga esimese taseme omavahenditest või sellest väiksemad. |
||||||
230 |
12 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist Kapitalinõuete määruse artiklid 44–46 ja 49. |
||||||
240 |
12.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 46 ja 49 |
||||||
250 |
12.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 46 ja 49 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:
|
||||||
260 |
12.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikkel 45 Kapitalinõuete määruse artikliga 45 on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. |
||||||
270 |
12.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45 |
||||||
280 |
12.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45 Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides. Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g. |
||||||
290 |
12.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45 Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. |
||||||
291 |
12.3.1 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45 |
||||||
292 |
12.1.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45 |
||||||
293 |
12.3.3 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45 |
||||||
300 |
13 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist Kapitalinõuete määruse artiklid 58–60 |
||||||
310 |
13.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59 ning artikli 60 lõige 2 |
||||||
320 |
13.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikkel 58 ja artikli 60 lõige 2 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:
|
||||||
330 |
13.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikkel 59 Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. |
||||||
340 |
13.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59 |
||||||
350 |
13.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59 Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides. Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b. |
||||||
360 |
13.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59 Kapitalinõuete määruse artikli 56 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. |
||||||
361 |
13.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59 |
||||||
362 |
13.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59 |
||||||
363 |
13.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59 |
||||||
370 |
14. Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist Kapitalinõuete määruse artiklid 68–70 |
||||||
380 |
14.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69 ning artikli 70 lõige 2 |
||||||
390 |
14.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikkel 68 ja artikli 70 lõige 2 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, välja arvatud:
|
||||||
400 |
14.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikkel 69 Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. |
||||||
410 |
14.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69 |
||||||
420 |
14.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69 Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides. Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b. |
||||||
430 |
14.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69 Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. |
||||||
431 |
14.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69 |
||||||
432 |
14.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69 |
||||||
433 |
14.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69 |
||||||
440 |
15 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49 |
||||||
450 |
15.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49 |
||||||
460 |
15.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artiklid 44, 45, 47 ja 49 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:
|
||||||
470 |
15.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikkel 45 Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. |
||||||
480 |
15.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45 |
||||||
490 |
15.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 44 ja 45 Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides. Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g. |
||||||
500 |
15.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 45 Kapitalinõuete määruse artikli 45 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. |
||||||
501 |
15.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45 |
||||||
502 |
15.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 44 ja 45 |
||||||
503 |
15.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 45 |
||||||
510 |
16 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59 |
||||||
520 |
16.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artiklid 58 ja 59 |
||||||
530 |
16.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikkel 58 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:
|
||||||
540 |
16.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikkel 59 Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. |
||||||
550 |
16.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59 |
||||||
560 |
16.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 58 ja 59 Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides. Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b. |
||||||
570 |
16.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 59 Kapitalinõuete määruse artikli 59 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. |
||||||
571 |
16.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59 |
||||||
572 |
16.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 58 ja 59 |
||||||
573 |
16.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 59 |
||||||
580 |
17 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, pärast lühikeste positsioonide mahaarvamist Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69 |
||||||
590 |
17.1 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artiklid 68 ja 69 |
||||||
600 |
17.1.1 Otsene koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikkel 68 Otsesed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, välja arvatud:
|
||||||
610 |
17.1.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise otsese koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikkel 69 Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. |
||||||
620 |
17.2 Kaudsed osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69 |
||||||
630 |
17.2.1 Kaudne koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ning artiklid 68 ja 69 Kajastatav summa vastab kauplemisportfellis hoitavatele finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides olevatele kaudsetele osalustele, mis on indeksipõhistes väärtpaberites olevate osaluste vormis. Selleks arvutatakse aluspositsioon indeksite koosseisu kuuluvates finantssektori ettevõtjate kapitaliinstrumentides. Arvesse ei võeta osalusi, mida käsitatakse vastastikuse ristosalusena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b. |
||||||
640 |
17.2.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise kaudse koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 114 ja artikkel 69 Kapitalinõuete määruse artikli 69 punktiga a on lubatud tasaarvestada samas aluspositsioonis olevad lühikesed positsioonid, kui lühikese positsiooni lõpptähtaeg vastab pika positsiooni lõpptähtajale või selle järelejäänud tähtaeg on vähemalt üks aasta. |
||||||
641 |
17.3 Sünteetilised osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69 |
||||||
642 |
17.3.1 Sünteetiline koguosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ning artiklid 68 ja 69 |
||||||
643 |
17.3.2 (-) Lubatud lühikeste positsioonide tasaarvestamine seoses sellise sünteetilise koguosalusega, mida on eespool arvesse võetud Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 126 ja artikkel 69 |
||||||
650 |
18 Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditest Kapitalinõuete määruse artikli 46 punkt 4 |
||||||
660 |
19 Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu täiendavatest esimese taseme omavahenditest Kapitalinõuete määruse artikli 60 lõige 4 |
||||||
670 |
20 Riskiga kaalutud vara finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevate osaluste puhul, mida ei arvata maha krediidiasutuse või investeerimisühingu teise taseme omavahenditest Kapitalinõuete määruse artikli 70 lõige 4 |
||||||
680 |
21 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest Kapitalinõuete määruse artikkel 79 Pädev asutus võib ajutiselt loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa. Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 12,1 all. |
||||||
690 |
22 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest Kapitalinõuete määruse artikkel 79 Pädev asutus võib ajutiselt loobuda esimese taseme põhiomavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa. Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 15,1 all. |
||||||
700 |
23 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest Kapitalinõuete määruse artikkel 79 Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa. Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 13,1 all. |
||||||
710 |
24 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest Kapitalinõuete määruse artikkel 79 Pädev asutus võib ajutiselt loobuda täiendavatest esimese taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa. Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 16,1 all. |
||||||
720 |
25 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest Kapitalinõuete määruse artikkel 79 Pädev asutus võib ajutiselt loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa. Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 14,1 all. |
||||||
730 |
26 Osalused selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering, kui nende osaluste puhul on ajutiselt loobutud mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest Kapitalinõuete määruse artikkel 79 Pädev asutus võib ajutiselt loobuda teise taseme omavahenditest tehtavaid mahaarvamisi käsitlevate sätete kohaldamisest konkreetse finantssektori ettevõtte instrumentides olevate osaluste puhul, kui ta käsitab kõnealuseid osalusi rahalise abi andmise toiminguna, mille eesmärk on asjaomane üksus saneerida ja päästa. Märkus: kõnealuseid instrumente kajastatakse ka kirje 17,1 all. |
||||||
740 |
27 Kombineeritud puhvri nõue Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 6 |
||||||
750 |
Kapitali säilitamise puhver Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129 Vastavalt artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris. |
||||||
760 |
Liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhver Kapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv Selles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile. |
||||||
770 |
Krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhine vastutsükliline kapitalipuhver Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 2 ning artiklid 130 ja 135–140 |
||||||
780 |
Süsteemse riski puhver Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 5 ning artiklid 133 ja 134 |
||||||
790 |
Süsteemselt olulise ettevõtja puhver Kapitalinõuete direktiivi artikkel 131 Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad süsteemselt olulise ettevõtja sellise puhvri summat, mida kohaldatakse konsolideeritud alusel. |
||||||
800 |
Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhver Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 3 ja artikkel 131 |
||||||
810 |
Muu süsteemselt olulise ettevõtja puhver Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 4 ja artikkel 131 |
||||||
820 |
28 II samba kohaste korrigeerimistega seotud omavahendite nõuded Kapitalinõuete direktiivi artikli 104 lõige 2 Kui pädev asutus otsustab, et krediidiasutus või investeerimisühing peab tulenevalt II sambast arvutama täiendavad omavahendite nõuded, kajastatakse kõnealuseid täiendavaid omavahendite nõudeid selles lahtris. |
||||||
830 |
29 Algkapital Kapitalinõuete direktiivi artikkel 12 ja artiklid 28–31 ning kapitalinõuete määruse artikkel 93 |
||||||
840 |
30 Püsivatel üldkuludel põhinevad omavahendid Kapitalinõuete määruse artikli 96 lõike 2 punkt b, artikkel 97 ja artikli 98 lõike 1 punkt a |
||||||
850 |
31 Riigivälised esmased riskipositsioonid Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt rakenduslike tehniliste standardite artikli 5 punkti a alapunktile 4. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist. Riskipositsioone peetakse riigisiseseks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub krediidiasutus või investeerimisühing. |
||||||
860 |
32 Esmane koguriskipositsioon Teave, mida on vaja vormiga CR GB seotud aruandluskohustuse tekkimise künnise arvutamiseks vastavalt rakenduslike tehniliste standardite artikli 5 punkti a alapunktile 4. Künnis arvutatakse esmase riskipositsiooni alusel enne ümberhindlusteguri kohaldamist. Riskipositsioone peetakse riigisiseseks, kui need on vastaspoolte suhtes, kes asuvad liikmesriigis, kus asub krediidiasutus või investeerimisühing. |
||||||
870 |
Omavahendite kogusumma korrigeerimised Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõige 4 |
||||||
880 |
Täielikult korrigeeritud omavahendid Basel I alampiiri puhul Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõike1 punkt b ja lõige 4 |
||||||
890 |
Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõike1 punkt b |
||||||
900 |
Omavahendite nõuded Basel I alampiiri puhul - standardmeetodi alternatiiv Kapitalinõuete määruse artikli 500 lõiked 2 ja 3 |
1.6. ÜLEMINEKUSÄTTED JA INSTRUMENDID, MILLE SUHTES AJUTISELT KOHALDATAKSE VARASEMALT KEHTINUD NÕUDEID: INSTRUMENDID, MIS EI OLE RIIGIABI (CA5)
1.6.1. Üldised märkused
15. |
Vormis CA5 esitatakse kokkuvõtlikult arvutused omavahendite elementide ja mahaarvamiste kohta, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklite 465–491 kohaseid üleminekusätteid. |
16. |
Vormi CA5 ülesehitus on järgmine:
|
17. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad esimeses neljas veerus esimese taseme põhiomavahendite, täiendavate esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite korrigeerimised, samuti riskiga kaalutud varade summa. Samuti peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama ettenähtud osa veerus 050 ja aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata veerus 060. |
18. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad vormi CA5 elemendid ainult ajavahemikul, mil kohaldatakse üleminekusätteid vastavalt kapitalinõuete määruse X osale. |
19. |
Mõned üleminekusätted näevad ette mahaarvamist esimese taseme omavahenditest. Kui mahaarvamise või mahaarvamiste jääksumma arvatakse maha esimese taseme omavahenditest ning täiendavaid esimese taseme omavahendeid ei ole selle summa katmiseks piisavalt, arvatakse ülejääk maha esimese taseme põhiomavahenditest. |
1.6.2. C 05.01 – Üleminekusätted (CA5.1)
20. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad tabelis 5.1 teavet seoses kapitalinõuete määruse artiklite 465–491 kohaste üleminekusätete kohaldamisega omavahendite komponentide suhtes, võrreldes kapitalinõuete määruse II osa II jaotise kohaste lõppsätete kohaldamisega. |
21. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 020–060 teavet seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad kapitaliinstrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid. Vormi CA 5.1 rea 060 veergudes 010–030 kajastatavad andmed saab vormi CA 5.2 vastavatest jagudest. |
22. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 070–092 teavet seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad vähemusosalusi ning tütarettevõtjate emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 479 ja 480). |
23. |
Alates reast 100 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teabe seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad realiseerimata kasumit ja kahjumit, mahaarvamisi ning täiendavaid filtreid ja mahaarvamisi. |
24. |
Võib olla juhtusid, kus üleminekusätetest tulenevad mahaarvamised esimese taseme põhiomavahenditest, täiendavatest esimese taseme omavahenditest või teise taseme omavahenditest ületavad krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendeid, täiendavaid esimese taseme omavahendeid või teise taseme omavahendeid. Kui see mõju tuleneb üleminekusätetest, tuleb seda kajastada vormi CA1 vastavates lahtrites. Seega ei hõlma vormi CA5 veergudes kajastatavad korrigeerimised ebapiisava kapitali korral mingit ülekanduvat mõju. |
1.6.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
010 |
Esimese taseme põhiomavahendite korrigeerimine |
020 |
Täiendavate esimese taseme omavahendite korrigeerimine |
030 |
Teise taseme omavahendite korrigeerimine |
040 |
Riskiga kaalutud vara korrigeerimine Veerus 050 kajastatakse asjaomast jääki, st enne kapitalinõuete määruse III osa 2. või 3. peatüki sätete kohaldamist. Kui veerud 010–030 on otseselt seotud vormiga CA1, siis riskiga kaalutud vara korrigeerimine ei ole otseselt seotud krediidiriski käsitlevate asjakohaste vormidega. Kui tulenevalt üleminekusätetest on riskiga kaalutud varas tehtud korrigeerimisi, võetakse neid otseselt arvesse vormides CR SA, CR IRB või CR EQU IRB. Lisaks kajastatakse nende mõju vormi CA5.1 veerus 040. Seega on need summad ainult memokirjed. |
050 |
Ettenähtud osa |
060 |
Aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata Veerus 060 kajastatakse iga instrumendi summat enne üleminekusätete kohaldamist, st korrigeerimiste arvutamise aluseks olevat asjakohast summat. |
Rida |
|||||
010 |
1. Korrigeerimised kokku Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate eri liiki kapitali korrigeerimiste kogumõju ning kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara. |
||||
020 |
1.1 Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid Kapitalinõuete määruse artiklid 483–491 Sellel real kajastatakse eri liiki omavahenditesse kuuluvate selliste instrumentide kogumõju, mille suhtes tulenevalt üleminekusätetest ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid. |
||||
030 |
1.1.1 Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis on riigiabi Kapitalinõuete määruse artikkel 483 |
||||
040 |
1.1.1.1 Instrumendid, mis kvalifitseerusid vastavalt direktiivile 2006/48/EÜ omavahenditena Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1, 2, 4 ja 6. |
||||
050 |
1.1.1.2 Instrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on asutatud sellises liikmesriigis, kus rakendatakse majanduse kohandamise programmi Kapitalinõuete määruse artikli 483 lõiked 1, 3, 5, 7 ja 8. |
||||
060 |
1.1.2 Instrumendid, mis ei ole riigiabi Kajastatav summa saadakse tabeli CA5.2 veerust 060. |
||||
070 |
1.2 Vähemusosalused ja samaväärsed omavahendid Kapitalinõuete määruse artiklid 479 ja 480 Sellel real kajastatakse üleminekusätete mõju vähemusosalustele, mida aktsepteeritakse esimese taseme põhiomavahenditena, kvalifitseeruvatele esimese taseme omavahenditesse kuuluvatele instrumentidele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahenditena, ja kvalifitseeruvatele omavahenditele, mida aktsepteeritakse konsolideeritud teise taseme omaahenditena. |
||||
080 |
1.2.1 Kapitaliinstrumendid ja kirjed, mis ei kvalifitseeru vähemusosalusena Kapitalinõuete määruse artikkel 479 Selle rea veerus 060 kajastatav summa on summa, mis varasemalt kehtinud sätete kohaselt kvalifitseerub konsolideeritud reservidena. |
||||
090 |
1.2.2 Üleminekusätetest tulenev vähemusosaluste arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites Kapitalinõuete määruse artiklid 84 ja 480 Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata. |
||||
091 |
1.2.3 Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate täiendavate esimese taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites Kapitalinõuete määruse artiklid 85 ja 480 Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata. |
||||
092 |
1.2.4 Üleminekusätetest tulenev kvalifitseeruvate teise taseme omavahendite arvesse võtmine konsolideeritud omavahendites Kapitalinõuete määruse artiklid 87 ja 480 Selle rea veerus 060 kajastav summa on aktsepteeritud summa ilma üleminekusätteid arvesse võtmata. |
||||
100 |
1.3 Muud üleminekusätetest tulenevad korrigeerimised Kapitalinõuete määruse artiklid 467–478 ja artikkel 481. Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevate korrigeerimiste kogumõju eri liiki omavahenditest tehtavatele mahaarvamistele, realiseerimata kasumile ja kahjumile ning täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele ning kõnealustest korrigeerimistest tulenevat riskiga kaalutud vara. |
||||
110 |
1.3.1 Realiseerimata kasum ja kahjum Kapitalinõuete määruse artiklid 467 ja 468 Sellel real kajastatakse üleminekusätete kogumõju õiglases väärtuses mõõdetud realiseerimata kasumile ja kahjumile. |
||||
120 |
1.3.1.1 Realiseerimata kasum Kapitalinõuete määruse artikli 468 lõige 1 |
||||
130 |
1.3.1.2 Realiseerimata kahjum Kapitalinõuete määruse artikli 467 lõige 1 |
||||
133 |
1.3.1.3 Realiseerimata kasum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis” Kapitalinõuete määruse artikkel 468 |
||||
136 |
1.3.1.4 Realiseerimata kahjum keskvalitsuste vastu olevatest nõuetest, mis kuuluvad liidu poolt heaks kiidetud IAS 39 kategooriasse „müügivalmis” Kapitalinõuete määruse artikkel 467 |
||||
138 |
1.3.1.5 Õiglase väärtuse muutustest tulenev kasum ja kahjum, mis on tingitud tuletisinstrumentidest tulenevate kohustustega seonduvast krediidiasutuse või investeerimisühingu enda krediidiriskist Kapitalinõuete määruse artikkel 468 |
||||
140 |
1.3.2 Mahaarvamised Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõige 1 ning artiklid 469–478 Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju mahaarvamistele. |
||||
150 |
1.3.2.1. Jooksva majandusaasta kahjum Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt a, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 3 ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa on esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile a. Kui ettevõtjad peavad maha arvama ainult olulise kahju:
|
||||
160 |
1.3.2.2. Immateriaalne vara Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt b, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 4 ja artikkel 478 Mahaarvamisele kuuluva immateriaalse vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 37 sätteid. Selle rea veerus 060 kajastatav summa on esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile b. |
||||
170 |
1.3.2.3. Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis ei tulene ajutistest erinevustest Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt c, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 5 ja artikkel 478 Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva edasilükkunud tulumaksu vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 38 sätteid, mis käsitlevad edasilükkunud tulumaksu vara vähendamist edasilükkunud tulumaksu kohustuste võrra. Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kogusumma vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile c. |
||||
180 |
1.3.2.4. Sisereitingute meetodil põhinev eraldiste puudujääk võrreldes oodatava kahjuga Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt d, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 6 ja artikkel 478 Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva sisereitingute meetodil põhineva eraldiste puudujäägi võrreldes oodatava kahjuga kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 40 sätteid. Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile d. |
||||
190 |
1.3.2.5. Kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara Kapitalinõuete määruse artikli 33 lõike 1 punkt e, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 7 ning artiklid 473 ja 478 Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluva kindlaksmääratud hüvitisega pensionifondi vara kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 41 sätteid. Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile e. |
||||
194 |
1.3.2.5.* millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – positiivse märgiga kirje Kapitalinõuete määruse artikkel 473 |
||||
198 |
1.3.2.5.* * millest: IAS 19 muudatuste arvestamine – negatiivse märgiga kirje Kapitalinõuete määruse artikkel 473 |
||||
200 |
1.3.2.6. Enda omavahenditesse kuuluvad instrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 8 ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f. |
||||
210 |
1.3.2.6.1 Enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt f, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 8 ja artikkel 478 Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluvate enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 42 sätteid. Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist, jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks. Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile f. |
||||
211 |
1.3.2.6.1** millest: otsesed osalused Selle rea veerus 060 kajastatav summa: otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt b, artikli 472 lõike 8 punkt a). |
||||
212 |
1.3.2.6.1* millest: kaudsed osalused Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punkt b, artikli 472 lõike 8 punkt b). |
||||
220 |
1.3.2.6.2 Enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt a, artikkel 474, artikli 475 lõige 2 ja artikkel 478 Eespool märgitud mahaarvamisele kuuluvate osaluste kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 57 sätteid. Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist (kapitalinõuete määruse artikli 475 lõige 2), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks. Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile a. |
||||
221 |
1.3.2.6.2** millest: otsesed osalused Selle rea veerus 060 kajastatav summa: otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 474 punkt b ja artikli 475 lõike 2 punkt a). |
||||
222 |
1.3.2.6.2* millest: kaudsed osalused Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 474 punkt b ja artikli 475 lõike 2 punkt b). |
||||
230 |
1.3.2.6.3 Enda teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt a, artikkel 476, artikli 477 lõige 2 ja artikkel 478 Mahaarvamisele kuuluvate osaluste kindlaksmääramisel võtavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse kapitalinõuete määruse artikli 67 sätteid. Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt instrumendi laadist (kapitalinõuete määruse artikli 477 lõige 2), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud enda teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused otsesteks ja kaudseteks osalusteks. Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile a. |
||||
231 |
millest: otsesed osalused Selle rea veerus 060 kajastatav summa: Otseste osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 476 punkt b ja artikli 477 lõike 2 punkt a). |
||||
232 |
millest: kaudsed osalused Selle rea veerus 060 kajastatav summa: kaudsete osaluste kogusumma, sealhulgas instrumendid, mida krediidiasutus või investeerimisühing võib olla olemasoleva või tingimusliku lepingulise kohustuse alusel kohustatud ostma (kapitalinõuete määruse artikli 476 punkt b ja artikli 477 lõike 2 punkt b). |
||||
240 |
1.3.2.7. Vastastikune ristosalus Võttes arvesse, et jäägi käsitlemine erineb sõltuvalt sellest, kas finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides olevad osalused on olulised või mitte (kapitalinõuete määruse artikli 472 lõige 9, artikli 475 lõige 3 ja artikli 477 lõige 3), jaotavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vastastikused ristosalused oluliste investeeringute ja mitteoluliste investeeringute lõikes. |
||||
250 |
1.3.2.7.1 Vastastikune ristosalus esimese taseme põhiomavahendites Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 9 ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile g. |
||||
260 |
1.3.2.7.1.1 Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõike 9 punkt a ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile b. |
||||
270 |
1.3.2.7.1.2 Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt g, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõike 9 punkt b ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 469 lõike 1 punktile b. |
||||
280 |
1.3.2.7.2 Vastastikune ristosalus täiendavates esimese taseme omavahendites Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõige 3 ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile b. |
||||
290 |
1.3.2.7.2.1 Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõike 3 punkt a ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 475 lõikele 3. |
||||
300 |
1.3.2.7.2.2 Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt b, artikkel 474, artikli 475 lõike 3 punkt b ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 475 lõikele 3. |
||||
310 |
1.3.2.7.3 Vastastikune ristosalus teise taseme omavahendites Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõige 3 ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile b. |
||||
320 |
1.3.2.7.3.1 Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõike 3 punkt a ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 477 lõikele 3. |
||||
330 |
1.3.2.7.3.2 Vastastikune ristosalus selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvates instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt b, artikkel 476, artikli 477 lõike 3 punkt b ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: jääk vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 477 lõikele 3. |
||||
340 |
|
||||
350 |
1.3.2.8.1 Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt h, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 10 ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile h. |
||||
360 |
1.3.2.8.2 Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt c, artikkel 474, artikli 475 lõige 4 ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile c. |
||||
370 |
1.3.2.8.3 Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olulist investeeringut Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt c, artikkel 476, artikli 477 lõige 4 ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile c. |
||||
380 |
1.3.2.9 Tulevasel kasumlikkusel põhinev edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb ajutistest erinevustest, ja selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 470 lõiked 2 ja 3 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: Kapitalinõuete määruse artikli 470 lõige 1 |
||||
390 |
|
||||
400 |
1.3.2.10.1 Selliste finantssektori ettevõtjate esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punkt i, artikli 469 lõige 1, artikli 472 lõige 11 ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 36 lõike 1 punktile i. |
||||
410 |
1.3.2.10.2 Selliste finantssektori ettevõtjate täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 56 punkt d, artikkel 474, artikli 475 lõige 4 ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 56 punktile d. |
||||
420 |
1.3.2.10.2 Selliste finantssektori ettevõtjate teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on oluline investeering Kapitalinõuete määruse artikli 66 punkt d, artikkel 476, artikli 477 lõige 4 ja artikkel 478 Selle rea veerus 060 kajastatav summa: esmane mahaarvamine vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 66 punktile d. |
||||
425 |
1.3.2.11 Erand kindlustusandjates omatava omakapitaliosaluse mahaarvamisest esimese taseme põhiomavahendite kirjetest Kapitalinõuete määruse artikkel 471 |
||||
430 |
1.3.3 Täiendavad filtrid ja mahaarvamised Kapitalinõuete määruse artikkel 481 Sellel real kajastatakse üleminekusätetest tulenevat kogumõju täiendavatele filtritele ja mahaarvamistele. |
25. |
Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 481 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kirje 1.3.3 all teavet seoses filtrite ja mahaarvamistega, mis on ette nähtud direktiivi 2006/48/EÜ artiklite 57 ja 66 ning direktiivi 2006/49/EÜ artiklite 13 ja 16 siseriiklike ülevõtmismeetmetega ja mis ei ole ette nähtud II osaga. |
1.6.3. C 05.02 – Instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid: instrumendid, mis ei ole riigiabi (CA5.2)
26. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe seoses üleminekusätetega, mis käsitlevad instrumente, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid ja mis ei ole riigiabi (kapitalinõuete määruse artiklid 484–491). |
1.6.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
010 |
Instrumentide väärtus koos seotud ülekursiga Kapitalinõuete määruse artikli 484 lõiked 3–5 Igasse vastavasse ritta sobivad instrumendid koos seotud ülekursiga. |
020 |
Piirmäära arvutamise alus Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–4 |
030 |
Ettenähtud osa Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõige 5 |
040 |
Piirmäär Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–5 |
050 |
(-) Summa, mis ületab varasemalt kehtinud nõuete ajutise kohaldamise piirmäära Kapitalinõuete määruse artikli 486 lõiked 2–5 |
060 |
Varasemalt kehtinud nõuete ajutisest kohaldamisest tulenev kogusumma Kajastatav summa on võrdne vormi CA5.1 rea 060 vastavates veergudes kajastatud summadega. |
Rida |
|
010 |
1. Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti a kohaselt Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 3 Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. |
020 |
2. Instrumendid, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punkti ca ning artikli 154 lõigete 8 ja 9 kohaselt ning mille suhtes kohaldatakse artikli 489 kohast piirangut Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 4 |
030 |
2.1 Tagasiostu võimaluse ja ajenditeta instrumendid kokku Kapitalinõuete määruse artikkel 489 Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. |
040 |
2.2 Tagasiostu võimaluse ja ajenditega instrumendid, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid Kapitalinõuete määruse artikkel 489 |
050 |
2.2.1 Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 3 ja artikli 491 punkt a Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. |
060 |
2.2.2 Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 5 ja artikli 491 punkt a Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. |
070 |
2.2.3 Instrumendid, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 49 tingimusi Kapitalinõuete määruse artikli 489 lõige 6 ja artikli 491 punkt c Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. |
080 |
2.3 Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid Kapitalinõuete määruse artikli 487 punkt 1 Osa, mis ületab selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse. |
090 |
3. Kirjed, mis kvalifitseerusid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktide e, f, g või h kohaselt ja mille suhtes kohaldatakse artikli 490 kohast piirangut Kapitalinõuete määruse artikli 484 punkt 5 |
100 |
3.1 Tagasiostu ajendavate tingimusteta kirjed kokku Kapitalinõuete määruse artikkel 490 |
110 |
3.2 Tagasiostu ajendavate tingimustega kirjed, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid Kapitalinõuete määruse artikkel 490 |
120 |
3.2.1 Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva täidavad kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 3 ja artikli 491 punkt a Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. |
130 |
3.2.2 Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada pärast aruandekuupäeva ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 5 ja artikli 491 punkt a Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. |
140 |
3.2.3 Kirjed, mille puhul võib tagasiostuõigust kasutada hiljemalt 20. juulil 2011 ja mis pärast tegelikku lõpptähtpäeva ei täida kapitalinõuete määruse artikli 63 tingimusi Kapitalinõuete määruse artikli 490 lõige 6 ja artikli 491 punkt c Kajastatav summa hõlmab seotud ülekurssi. |
150 |
3.3 Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid Kapitalinõuete määruse artikli 487 punkt 2 Osa, mis ületab selliste täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide piirmäära, mille suhtes ajutiselt kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, võib käsitada instrumentidena, mis varasemalt kehtinud nõuete kohaselt kuuluvad teise taseme omavahenditesse. |
2. KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)
2.1. ÜLDISED MÄRKUSED
27. |
Vormid C 06.01 ja C 06.02 esitatakse juhul, kui omavahendite nõuded arvutatakse konsolideeritud alusel. Käesolev vorm koosneb neljast osast, millega kogutakse erinevat teavet kõigi üksikute üksuste (sealhulgas aruandev krediidiasutus või investeerimisühing) kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla:
|
28. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 7 kohast erandit, esitavad teabe ainult veergudes 010–060 ja 250–400. |
2.2. ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME KOHTA
29. |
Käesoleva vormi teise osa (üksikasjalik teave konsolideerimisgrupi maksevõime kohta, veerud 070–210) eesmärk on koguda teavet krediidiasutuste ja muude reguleeritud finantseerimisasutuste kohta, kelle suhtes tegelikult kohaldatakse asjakohaseid maksevõimenõudeid individuaalselt. Selles esitatakse aruandega hõlmatud iga üksuse omavahendite nõuded iga riskikategooria puhul ja omavahendid maksevõime tagamiseks. |
30. |
Osaluste proportsionaalse konsolideerimise korral kajastavad omavahendite nõuetega ja omavahenditega seotud andmed vastavaid proportsionaalseid summasid. |
2.3. TEAVE ÜKSIKUTE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES
31. |
Käesoleva vormi kolmanda osa (teave kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvate kõigi üksuste (sealhulgas üksused, kelle suhtes individuaalselt ei kohaldata asjakohaseid maksevõimenõudeid) osa kohta konsolideerimisgrupi maksevõimes, veerud 250–400) eesmärk on teha kindlaks, millised konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused tekitavad riski ja kaasavad omavahendeid turult, tuginedes olemasolevatele või kergesti ümbertöödeldavatele andmetele, ilma et oleks vaja arvutada omavahendite suhtarvu individuaalsel või allkonsolideeritud alusel. Üksuste tasemel on riski ja omavahendite andmed osa konsolideerimisgrupi andmetest, mitte maksevõime suhtarvu elemendid individuaalsel alusel, ning seega ei tuleks neid omavahel võrrelda. |
32. |
Kolmandas osas võetakse arvesse ka konsolideeritud omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalusi, kvalifitseeruvaid täiendavaid esimese taseme omavahendeid ja kvalifitseeruvaid teise taseme omavahendeid. |
33. |
Kuna vormi kolmandas osas osutatakse „osadele”, erinevad selles kajastatavad andmed asjakohastel juhtudel andmetest, mida kajastatakse veergudes, mis osutavad üksikasjalikule teabele konsolideerimisgrupi maksevõime kohta. |
34. |
Põhimõtteliselt jäetakse ühtsel viisil välja sama konsolideerimisgrupi sisesed ristpositsioonid, et hõlmata konsolideerimisgrupi konsolideeritud vormis CA kajastatavad summad, lisades summad, mis on kajastatud iga üksuse kohta „konsolideerimisgrupi maksevõime” vormis. Kui 1 % künnist ei ületata, ei ole otsest seost vormiga CA. |
35. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud määravad kindlaks kõige asjakohasema üksuste vahel jaotamise meetodi, et võtta arvesse võimalikku tururiski ja operatsiooniriski diversifitseerimise mõju. |
36. |
On võimalik, et üks konsolideerimisgrupp kuulub teise konsolideerimisgruppi. See tähendab, et allkonsolideerimisgrupi üksusi kajastatakse eraldi üksuste lõikes kogu konsolideerimisgruppi käsitlevas vormis GS, isegi kui allkonsolideerimisgrupi enda suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid. Kui allkonsolideerimisgrupi suhtes kohaldatakse aruandlusnõudeid, esitatakse andmed eraldi üksuste lõikes samuti vormis GS, kuigi kõnealused andmed on esitatud kõrgema konsolideerimisgrupi vormis GS. |
37. |
Krediidiasutus või investeerimisühing esitab andmed üksuse osa kohta, kui tema osa koguriskipositsioonis on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonist või kui tema osa koguomavahendites on üle 1 % konsolideerimisgrupi koguomavahenditest. Kõnealust künnist ei kohaldata tütarettevõtjate või allkonsolideerimisgruppide suhtes, kelle omavahendeid (omavahenditena aktsepteeritud vähemusosalused või täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid) võetakse arvesse konsolideerimisgrupi omavahendites. |
2.4. C 06.01 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA – KOKKU (GS TOTAL)
Veerg |
Juhised |
250–400 |
KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED Vt vormis C 06.02 antud juhised. |
410–480 |
KAPITALIPUHVRID Vt vormis C 06.02 antud juhised. |
Rida |
Juhised |
010 |
KOKKU Kajastatakse kõigis vormi C 06.02 ridades esitatud väärtuste summat. |
2.5. C 06.02 – KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIME: TEAVE SEOTUD OSAPOOLTE KOHTA (GS)
Veerg |
Juhised |
010–060 |
KONSOLIDEERIMISE ALLA KUULUVAD ÜKSUSED Käesoleva vormi eesmärk on koguda teavet individuaalselt kõigi üksuste kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla vastavalt kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatükile. |
010 |
NIMI Konsolideerimise alla kuuluva üksuse nimi. |
020 |
KOOD See kood on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu. Konsolideerimise alla kuuluvale üksusele määratud kood. Koodi tegelik ülesehitus sõltub siseriiklikust aruandlussüsteemist. |
025 |
LEI KOOD LEI kood ehk juriidilise isiku ülemaailmne tunnus on viitekood, mille on ette pannud finantsstabiilsuse nõukogu ja heaks kiitnud G20 ning mille eesmärk on tagada finantstehingute poolte kordumatu ülemaailmne identifitseerimine. Kuni ülemaailmse LEI-süsteemi täieliku toimimiseni määrab regulatiivse järelevalve komitee (Regulatory Oversight Committee –ROC, mille kohta üksikasjalik teave on kättesaadav veebisaidil www.leiroc.org) poolt kinnitatud kohalik tegevusüksus vastaspooltele ajutised pre-LEI koodid. Kui asjaomase vastaspoole puhul on juriidilise isiku ülemaailmne tunnus (LEI kood) olemas, kasutatakse seda kõnealuse vastaspoole identifitseerimiseks. |
030 |
KREDIIDIASUTUS VÕI INVESTEERIMISÜHING VÕI SAMAVÄÄRNE ÜKSUS: JAH/EI „JAH” märgitakse juhul, kui üksuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete direktiivi kohaseid omavahendite nõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega. Muul juhul märgitakse „EI”. Vähemusosalused: Kapitalinõuete määruse artikli 81 lõike 1 punkti a alapunkt ii ja artikli 82 lõike 1 punkti a alapunkt ii Tütarettevõtjate emiteeritud vähemusosaluste ning täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul käsitatakse tütarettevõtjatena, kelle instrumendid on aktsepteeritavad, krediidiasutusi või investeerimisühinguid või ettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt kapitalinõuete määruse nõudeid. |
040 |
ANDMETE ULATUS: INDIVIDUAALSELT TÄIELIKULT KONSOLIDEERITUD (SF) VÕI INDIVIDUAALSELT OSALISELT KONSOLIDEERITUD (SP) „SF” märgitakse täielikult konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul. „SP” märgitakse osaliselt konsolideeritud üksikute tütarettevõtjate puhul. |
050 |
RIIGIKOOD Krediidiasutused ja investeerimisühingud märgivad kahetähelise riigikoodi vastavalt standardile ISO 3166-2. |
060 |
OSALUSE MÄÄR (%) See protsendimäär osutab emaettevõtja tegelikule osalusele tütarettevõtjate kapitalis. Otsese tütarettevõtja täieliku konsolideerimise korral on tegelik osalus näiteks 70 %. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 16 tuleb tütarettevõtja tütarettevõtjas oleva osaluse kajastamiseks asjaomaste tütarettevõtjate osalused korrutada. |
070–240 |
TEAVE ÜKSUSTE KOHTA, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID Selles üksikasjalikku teavet käsitlevas jaos (st veerud 070–240) kogutakse teavet ainult nende üksuste ja allkonsolideerimisgruppide kohta, kes kuuluvad konsolideerimise alla (kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatükk) ja kelle suhtes seega tegelikult kohaldatakse kapitalinõuete määruse kohaseid omavahendite nõudeid või sätteid, mis on vähemalt samaväärsed Baseli sätetega (st kelle puhul on veerus 030 märgitud „JAH”). Teave esitatakse kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute krediidiasutuste ja investeerimisühingute kohta, kelle suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid, olenemata nende asukohast. Selles osas esitatakse teave vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele (seepärast ei ole käesoleva vormi puhul vaja teha topeltarvutusi individuaalsel alusel vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes). Kui riigisiseselt kohaldatavad maksevõime eeskirjad erinevad kapitalinõuete määruse kohastest eeskirjadest ning võrreldavat jaotust ei ole, esitatakse teave juhul, kui andmed on piisavalt üksikasjalikult kättesaadavad. Seepärast on see osa faktiline vorm, milles esitatakse kokkuvõtlikult konsolideerimisgruppi kuuluvate üksikute krediidiasutuste või investeerimisühingute tehtud arvutused, pidades silmas, et mõnede suhtes kõnealustest krediidiasutustest või investeerimisühingutest võidakse kohaldada erinevaid maksevõime eeskirju. Investeerimisühingute püsivate üldkulude kajastamine Investeerimisühingud võtavad kapitalinõuete määruse artiklite 95, 96, 97 ja 98 kohasel omavahendite suhtarvu arvutamisel arvesse püsivate üldkuludega seotud omavahendite nõudeid. Koguriskipositsiooni osa, mis on seotud püsivate üldkuludega, kajastatakse käesoleva vormi 2. osa veerus 100. |
070 |
KOGURISKIPOSITSIOON Märgitakse veergude 080–110 summa. |
080 |
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud vara, mis on võrdne või samaväärne riskiga kaalutud varaga, mida peab kajastama vormi CA2 real 040 „RISKIGA KAALUTUD VARA KREDIIDIRISKI, VASTASPOOLE KREDIIDIRISKI JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE PUHUL”, ja omavahendite nõuete, mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 490 „KOGURISKIPOSITSIOON ARVELDUS/ÜLEKANDERISKI PUHUL”, summale. |
090 |
POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK Selles veerus kajastatav summa vastab omavahendite nõuetele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahendite nõuetega, mida peab kajastama vormi CA2 real 520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL”. |
100 |
OPERATSIOONIRISK Selles veerus kajastatav summa vastab riskiga kaalutud varale, mis on võrdne või samaväärne riskiga kaalutud varaga, mida peab kajastama vormi CA2 real 590 „KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL”. Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid, sealhulgas vormi CA2 rida 630 „PÜSIVATEST ÜLDKULUDEST TULENEV TÄIENDAV RISKIPOSITSIOON”. |
110 |
MUUD RISKIPOSITSIOONID Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool eraldi loetletud. See on vormi CA2 ridade 640, 680 ja 690 summa. |
120–240 |
ÜKSIKASJALIK TEAVE KONSOLIDEERIMISGRUPI OMAVAHENDITE KOHTA MAKSEVÕIME TAGAMISEKS Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt üksuse või allkonsolideerimisgrupi asukohariigis kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele. |
120 |
OMAVAHENDID Selles veerus kajastatav summa vastab omavahenditele, mis on võrdsed või samaväärsed omavahenditega, mida peab kajastama vormi CA1 real 010 „OMAVAHENDID”. |
130 |
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 82 Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud. Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi, ülekursi ja muude reservidega), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad. Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga. |
140 |
SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID Kapitalinõuete määruse artikli 87 lõike 1 punkt b |
150 |
ESIMESE TASEME OMAVAHENDID KOKKU Kapitalinõuete määruse artikkel 25 |
160 |
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 82 Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud. Eespool määratletud tütarettevõtjate puhul käsitatakse olulise osalusena instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad. Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga. |
170 |
SEOTUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM JA ÜLEKURSS Kapitalinõuete määruse artikli 85 lõike 1 punkt b |
180 |
ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 50 |
190 |
MILLEST: VÄHEMUSOSALUSED Kapitalinõuete määruse artikkel 81 Selles veerus esitatakse andmed ainult täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 84 lõikes 3 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 84 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 84 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel. Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad. Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga. |
200 |
SEOTUD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, SEOTUD JAOTAMATA KASUM, ÜLEKURSS JA MUUD RESERVID Kapitalinõuete määruse artikli 84 lõike 1 punkt b |
210 |
TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 61 |
220 |
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artiklid 82 ja 83 Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 85 lõikes 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 85 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt artikli 85 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel. Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad. Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju. See on aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga. |
230 |
TEISE TASEME OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 71 |
240 |
MILLEST: KVALIFITSEERUVAD TEISE TASEME OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artiklid 82 ja 83 Selles veerus esitatakse andmed ainult individuaalselt kajastatavate täielikult konsolideeritud tütarettevõtjate puhul, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 87 artiklis 2 osutatud tütarettevõtjad. Iga tütarettevõtjat käsitletakse kõigi kapitalinõuete määruse artikli 87 kohaste arvutuste tegemisel allkonsolideeritud alusel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 87 lõikele 2, kui see on asjakohane, ja vastasel korral individuaalsel alusel. Kapitalinõuete määruse kohaldamisel ja käesoleva vormi raames käsitatakse eespool määratletud tütarettevõtjate puhul vähemusosalusena teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente (koos seotud jaotamata kasumi ja ülekursiga), mida omavad muud isikud kui kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise alla kuuluvad ettevõtjad. Kajastatavas summas võetakse arvesse mis tahes üleminekusätete mõju, st see peab olema aktsepteeritud summa aruandekuupäeva seisuga. |
250–400 |
TEAVE ÜKSUSTE OSA KOHTA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAKSEVÕIMES |
250–290 |
OSA RISKIS Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele. |
250 |
KOGURISKIPOSITSIOON Märgitakse veergude 260–290 summa. |
260 |
KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK, LAHJENDUSRISK, REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED JA ARVELDUS/ÜLEKANDERISK Kajastatav summa on riskiga kaalutud vara krediidiriski puhul ja arveldus/ülekanderiski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määrusele, välja arvatud mis tahes summa, mis on seotud muude selliste üksustega tehtud tehingutega, keda võetakse arvesse konsolideerimisgrupi konsolideeritud maksevõime suhtarvu arvutamisel. |
270 |
POSITSIOONIRISK, VALUUTARISK JA KAUBARISK Riskipositsioon tururiski puhul arvutatakse iga üksuse tasemel vastavalt kapitalinõuete määrusele. Üksused kajastavad oma osa konsolideerimisgrupi koguriskipositsioonis positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski puhul. Selles veerus kajastatav kogusumma vastab konsolideeritud aruande real 520 „KOGURISKIPOSITSIOON POSITSIOONIRISKI, VALUUTARISKI JA KAUBARISKI PUHUL” kajastatud summale. |
280 |
OPERATSIOONIRISK Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaldamisel võetakse kajastatava operatsiooniriski riskipositsiooni puhul arvesse diversifitseerimise mõju. Selles veerus võetakse arvesse püsivaid üldkulusid. |
290 |
MUUD RISKIPOSITSIOONID Selles veerus kajastatav summa vastab riskipositsioonidele, mida ei ole eespool eraldi loetletud. |
300–400 |
OSA OMAVAHENDITES Selles vormi osas ei pea krediidiasutused ja investeerimisühingud täielikult arvutama koguomavahendite suhtarvu iga üksuse tasandil. Veergudes 300–350 kajastatakse andmeid nende konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa omavahendites vähemusosaluse kaudu, samas kui veergudes 360–400 kajastatakse andmeid kõigi muude konsolideeritud üksuste puhul, kellel on osa konsolideeritud omavahendites. Aruandava üksuse alla kuuluvatest muudest üksustest üksusele tulenevaid omavahendeid arvesse ei võeta. Selles veerus kajastatakse ainult netoosa konsolideerimisgrupi omavahendites, st peamiselt kolmandatelt isikutelt kaasatud omavahendeid ja akumuleeritud reserve. Järgmistes veergudes esitatakse teave vastavalt aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatavatele maksevõime eeskirjadele. |
300–350 |
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA Kirje „KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA” all kajastatakse kapitalinõuete määruse II osa II jaotise kohaldamisest tulenevat summat, välja arvatud konsolideerimisgrupi muudest üksustest tulenevad mis tahes omavahendid. |
300 |
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDITE HULKA Kapitalinõuete määruse artikkel 87 |
310 |
KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA Kapitalinõuete määruse artikkel 85 |
320 |
VÄHEMUSOSALUSED, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDITE HULKA Kapitalinõuete määruse artikkel 84 Kajastatav summa on tütarettevõtja vähemusosalus, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud esimese taseme põhiomavahendite hulka. |
330 |
KVALIFITSEERUVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TÄIENDAVATE ESIMESE TASEME OMAVAHENDITE HULKA Kapitalinõuete määruse artikkel 86 Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad esimese taseme omavahendid, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud täiendavate esimese taseme omavahendite hulka. |
340 |
KVALIFITSEERUVAD OMAVAHENDITESSE KUULUVAD INSTRUMENDID, MIS ARVATAKSE KONSOLIDEERITUD TEISE TASEME OMAVAHENDITE HULKA Kapitalinõuete määruse artikkel 89 Kajastatav summa on tütarettevõtja kvalifitseeruvad omavahendid, mis on vastavalt kapitalinõuete määrusele arvatud konsolideeritud teise taseme omavahendite hulka. |
350 |
MEMOKIRJE: FIRMAVÄÄRTUS (-)/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS |
360–400 |
KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID Kapitalinõuete määruse artikkel 18 Kirje „KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID” all kajastatav summa tuleneb bilansist, välja arvatud konsolideerimisgrupi muust üksusest tulenevad mis tahes omavahendid. |
360 |
KONSOLIDEERITUD OMAVAHENDID |
370 |
MILLEST: ESIMESE TASEME PÕHIOMAVAHENDID |
380 |
MILLEST: TÄIENDAVAD ESIMESE TASEME OMAVAHENDID |
390 |
MILLEST: OSA KONSOLIDEERITUD TULEMUSES Kajastatakse iga üksuse osa konsolideeritud tulemuses (kasum või kahjum (-)). See hõlmab vähemusosalusele omistatavaid tulemusi. |
400 |
MILLEST: (-) FIRMAVÄÄRTUS/(+) NEGATIIVNE FIRMAVÄÄRTUS Siin kajastatakse aruandva üksuse firmaväärtust või negatiivset firmaväärtust seoses tütarettevõtjaga. |
410–480 |
KAPITALIPUHVRID Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS järgitakse vormi CA4 üldist struktuuri, kasutades samu aruandluspõhimõtteid. Kapitalipuhvrite kajastamisel vormis GS kajastatakse asjakohaseid summasid pärast kapitalipuhvri nõuete arvutamist, st sõltuvalt sellest, kas nõuded arvutatakse konsolideeritud, allkonsolideeritud või individuaalsel tasandil. |
410 |
KOMBINEERITUD PUHVRI NÕUDED Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 2 |
420 |
KAPITALI SÄILITAMISE PUHVER Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 1 ja artikkel 129 Vastavalt artikli 129 lõikele 1 on kapitali säilitamise puhver esimese taseme põhiomavahendite täiendav summa. Tulenevalt asjaolust, et kapitali säilitamise puhvri määr 2,5 % on stabiilne, kajastatakse seda summat selles lahtris. |
430 |
KREDIIDIASUTUSE- VÕI INVESTEERIMISÜHINGUPÕHINE VASTUTSÜKLILINE KAPITALIPUHVER Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 7, artikkel 130 ja artiklid 135–140 Selles lahtris kajastatakse vastutsüklilise puhvri konkreetset summat. |
440 |
LIIKMESRIIGI TASANDIL KINDLAKS TEHTUD MAKROTASANDI USALDATAVUSRISKIDEGA JA SÜSTEEMSETE RISKIDEGA SEOTUD SÄILITAMISE PUHVER Kapitalinõuete määruse artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt iv Selles lahtris kajastatakse liikmesriigi tasandil kindlaks tehtud makrotasandi usaldatavusriskidega ja süsteemsete riskidega seotud säilitamise puhvri summat, mida võib vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 nõuda lisaks kapitali säilitamise puhvrile. |
450 |
SÜSTEEMSE RISKI PUHVER Kapitalinõuete direktiivi artiklid 133 ja 134 Selles lahtris kajastatakse süsteemse riski puhvri summat. |
460 |
SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER Kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punkt 4 Selles lahtris kajastatakse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat. |
470 |
GLOBAALSE SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER Kapitalinõuete direktiivi artikkel 131 Selles lahtris kajastatakse globaalse süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat. |
480 |
MUU SÜSTEEMSELT OLULISE ETTEVÕTJA PUHVER Kapitalinõuete direktiivi artikkel 131 Selles lahtris kajastatakse muu süsteemselt olulise ettevõtja puhvri summat. |
3. KREDIIDIRISKI VORMID
3.1. ÜLDISED MÄRKUSED
38. |
Krediidiriski käsitlemisel standardmeetodi ja sisereitingute meetodi kohaselt kasutatakse erinevaid vorme. Kui ületatakse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud asjakohaseid künniseid, esitatakse lisaks eraldi vormid krediidiriskiga positsioonide geograafilise jaotuse kohta. |
3.1.1. Selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju
39. |
Kapitalinõuete määruse artiklis 235 on kirjeldatud sellise riskipositsiooni arvutamise korda, mis on täielikult kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega. |
40. |
Kapitalinõuete määruse artiklis 236 on kirjeldatud sellise riskipositsiooni arvutamise korda, mis on täielikult kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega täieliku krediidiriski kaitse/osalise krediidiriski kaitse korral – sama nõudeõiguse järgu puhul. |
41. |
Kapitalinõuete määruse artiklitega 196, 197 ja 200 reguleeritakse otsest krediidiriski kaitset. |
42. |
Võlgnike (vahetud vastaspooled) ja krediidiriski kaitse andjate vastu olevaid selliseid nõudeid, mis on määratud samasse riskipositsiooni klassi, kajastatakse nii sissevooluna samasse riskipositsiooni klassi kui ka väljavooluna sellest. |
43. |
Riskipositsiooni liik ei muutu kaudsest krediidiriski kaitse tõttu. |
44. |
Kui riskipositsioon on kaitstud kaudse krediidiriski kaitsega, kajastatakse tagatud osa väljavooluna nt võlgniku riskipositsiooni klassis ja sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassis. Samas riskipositsiooni liik riskipositsiooni klassi muutuse tõttu ei muutu. |
45. |
COREPi aruandlusraamistiku kohane asendusmõju kajastab riskiga kaalumise käsitlust, mida tegelikult kohaldatakse riskipositsiooni tagatud osa suhtes. Seega on riskipositsiooni tagatud osa vastavalt standardmeetodile riskiga kaalutud ja seda kajastatakse vormis CR SA. |
3.1.2. Vastaspoole krediidiriski kajastamine
46. |
Vastaspoole krediidiriski positsioonidest tulenevaid riskipositsioone kajastatakse vormis CR SA või CR IRB, olenemata sellest, kas need on kauplemisportfelli välised või kauplemisportfelli kuuluvad positsioonid. |
3.2. C 07.00 – KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE STANDARDMEETODI KOHASELT (CR SA)
3.2.1. Üldised märkused
47. |
Vormis CR SA esitatakse asjakohane teave, mis käsitleb krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt. Eelkõige esitatakse üksikasjalik teave järgmise kohta:
|
3.2.2. Vormi CR SA ulatus
48. |
Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 112 määratakse standardmeetodi kohaselt arvutatav iga riskipositsioon ühte 16st riskipositsiooni klassist, et arvutada omavahendite nõuded. |
49. |
Vormis CR SA esitatakse teave riskipositsiooni klasside kohta kokku ja iga riskipositsiooni kohta eraldi, nagu on kindlaks määratud standardmeetodi puhul. Koondandmed ja teave iga riskipositsiooni klassi kohta kajastatakse eri mõõtmes. |
50. |
Vormis CR SA ei kajastata järgmisi positsioone:
|
51. |
Vorm CR SA hõlmab järgmisi omavahendite nõudeid:
|
52. |
Käesolevas vormis kajastatakse kõiki riskipositsioone, mille puhul arvutatakse omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükile koostoimes kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. ja 6. peatükiga. Kapitalinõuete määruse artikli 94 lõiget 1 kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad käesolevas vormis kajastama ka oma kauplemisportfelli kuuluvaid positsioone, kui nad kohaldavad kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatükki kõnealuste positsioonide omavahendite nõuete arvutamiseks (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. ja 6. peatükk ning V jaotis). Seepärast ei esitata selles vormis mitte ainult üksikasjalikku teavet riskipositsiooni liigi kohta (nt bilansilised/bilansivälised kirjed), vaid ka teavet riskikaalude jaotuse kohta vastavas riskipositsiooni klassis. |
53. |
Lisaks hõlmab vorm CR SA memokirjeid (read 290–320), et koguda täiendavat teavet kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide kohta ja makseviivituses olevate riskipositsioonide kohta. |
54. |
Kõnealuseid memokirjeid kajastatakse ainult järgmiste riskipositsiooni klasside puhul:
|
55. |
Memokirjete kajastamine ei mõjuta vormis CR SA kajastatavat riskiga kaalutud vara arvutamist ei kapitalinõuete määruse artikli 112 punktide a–c ja f–h ega ka kapitalinõuete määruse artikli 112 punktide i ja j kohaste riskipositsiooni klasside puhul. |
56. |
Memokirjed annavad täiendavat teavet riskipositsiooni klasside „makseviivituses olevad riskipositsioonid” ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid” võlgnike struktuuri kohta. Nende kirjete all kajastatakse riskipositsioone, mille puhul võlgnikke oleks juhul, kui neid riskipositsioone ei oleks määratud riskipositsiooni klassidesse „makseviivituses olevad riskipositsioonid” ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid”, kajastatud vormis CR SA riskipositsiooni klassides „nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu”, „nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu”, „nõuded avaliku sektori asutuste vastu”, „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu”, „nõuded äriühingute vastu” ja „jaenõuded”. |
57. |
Nt kui riskipositsioon arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 127 ja selle väärtust korrigeeritakse vähem kui 20 %, kajastatakse seda teavet vormi CR SA real 320 kogusummana ja riskipositsiooni klassis „makseviivituses olevad riskipositsioonid”. Kui kõnealune riskipositsioon oli enne makseviivituse teket nõue krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu, kajastatakse seda teavet ka real 320 riskipositsiooni klassis „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu”. |
3.2.3. Riskipositsioonide määramine riskipositsiooni klassidesse standardmeetodi kohaselt
58. |
Selleks et tagada riskipositsioonide järjepidev liigitamine erinevatesse riskipositsiooni klassidesse, mis on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse artiklis 112, kohaldatakse järgmist järkjärgulist lähenemisviisi.
|
59. |
Esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlustegurite kohaldamist erinevatesse riskipositsiooni klassidesse (esimene samm) kohaldatakse järgmisi kriteeriume, ilma et see piiraks hilisemat ümberjaotamist tulenevalt selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju, ega käsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes. |
60. |
Esimese sammuna esmase riskipositsiooni liigitamisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist ei võeta arvesse riskipositsiooniga seotud krediidiriski maandamise tehnikaid (neid võetakse otseselt arvesse teises etapis), välja arvatud juhul, kui krediidiriski kaitse mõju on riskipositsiooni klassi määratluse loomulik osa, nagu see on kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis i sätestatud riskipositsiooni klassi (kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid) puhul. |
61. |
Kapitalinõuete määruse artiklis 112 ei ole sätestatud kriteeriume riskipositsiooni klasside osadeks lahutamiseks. See võib tähendada, et konkreetse riskipositsiooni võib liigitada eri riskipositsiooni klassidesse, kui liigitamiseks ei ole ette nähtud prioriseerimist tagavaid hindamiskriteeriume. Kõige ilmekam näide on valikuvõimalus riskipositsiooni klassi „nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu” (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt n) ja riskipositsiooni klassi „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu” (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f) või „nõuded äriühingute vastu” (kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g) vahel. Antud juhul on selge, et kapitalinõuete määrusega on ette nähtud kaudne prioriseerimine, kuna esimesena tuleb hinnata, kas teatavat riskipositsiooni saab määrata riskipositsiooni klassi „nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu”, ning alles seejärel teha sama riskipositsiooni klasside „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu” ja „nõuded äriühingute vastu” puhul. Vastasel korral on selge, et kapitalinõuete määruse artikli 112 punktis n osutatud riskipositsiooni klassi ei määrataks kunagi ühtegi riskipositsiooni. Esitatud näide on üks kõige ilmekamaid, kuid mitte ainus. Tuleb märkida, et standardmeetodi kohaldamisel riskipositsiooni klasside kindlaksmääramiseks kasutatavad kriteeriumid on erinevad (liigitamine krediidiasutuste või investeerimisühingute lõikes, riskipositsiooni tähtaeg, tähtpäeva ületamine jne), mistõttu on põhjendatud eraldamata klasside kohaldamine. |
62. |
Ühtse ja võrreldava aruandluse tagamiseks tuleb kindlaks määrata prioriseerimist tagavad hindamiskriteeriumid, mida kohaldatakse esmase riskipositsiooni määramisel enne ümberhindlusteguri kohaldamist riskipositsiooni klassi, ilma et see piiraks erikäsitlust (riskikaalud), mida kohaldatakse riskipositsiooni klassi määratud iga konkreetse riskipositsiooni suhtes. Allpool otsustamisskeemi raames esitatud prioriseerimiskriteeriumid põhinevad selliste tingimuste hindamisel, mis on sõnaselgelt sätestatud kapitalinõuete määruses riskipositsiooni määramiseks teatavasse riskipositsiooni klassi, ning aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu või järelevalveasutuse mis tahes otsusel teatavate riskipositsiooni klasside kohaldatavuse kohta. Seega oleksid aruandluse eesmärgil kohaldatava riskipositsiooni määramise protsessi tulemused kooskõlas kapitalinõuete määruse sätetega. See ei takista krediidiasutustel ja investeerimisühingutel muude sisemiste määramisprotseduuride kohaldamist, mis võivad samuti olla kooskõlas kõigi asjaomaste kapitalinõuete määruse sätetega ja nende tõlgendustega, mille on välja andnud asjakohased foorumid. |
63. |
Riskipositsiooni klassi käsitatakse otsustamisskeemi hindamisjärjestuses teiste klasside suhtes prioriteetsena (st esimesena tuleb hinnata, kas riskipositsiooni saaks määrata sellesse riskipositsiooni klassi, ilma et see mõjutaks hindamise tulemust), kui vastasel korral ei määrataks sellesse riskipositsiooni klassi ühtegi riskipositsiooni. See oleks nii, kui prioriseerimiskriteeriumide puudumisel oleks üks riskipositsiooni klass teiste klasside alajaotis. Seega kasutatakse järgnevalt esitatud otsustamisskeemis kujutatud kriteeriume astmelise protsessi raames. |
64. |
Eelnevat arvesse võttes toimub allpool esitatud otsustamisskeemis hindamine järgmises järjestuses:
|
65. |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevate riskipositsioonide puhul ja kapitalinõuete määruse artikli 132 lõigete 3–5 kohase aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kohaldamisel võetakse arvesse üksikuid aluspositsioone ja liigitatakse need vastavasse riskikaalu ritta vastavalt nende käsitlemisele, kuid kõik üksikud riskipositsioonid liigitatakse riskipositsiooni klassi „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid”. |
66. |
Kapitalinõuete määruse artikli 134 lõike 6 kohased n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid, mis on saanud reitingu, liigitatakse otse väärtpaberistamise positsioonide alla. Kui need ei ole saanud reitingut, kajastatakse neid riskipositsiooni klassis „muud kirjed”. Sel juhul kajastatakse lepingu nimiväärtust esmase riskipositsioonina enne ümberhindlustegurite kohaldamist real „muud riskikaalud” (kasutatav riskikaal on kapitalinõuete määruse artikli 134 lõikes 6 osutatud summa). |
67. |
Teise sammuna seoses selliste krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisega, millel on asendusmõju, jaotatakse riskipositsioonid ümber krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi. OTSUSTAMISSKEEM SELLE KOHTA, KUIDAS MÄÄRATA ESMASED RISKIPOSITSIOONID ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST VASTAVALT KAPITALINÕUETE MÄÄRUSELE STANDARDMEETODI KOHASTESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE
|
3.2.4. Selgitused kapitalinõuete määruse artiklis 112 osutatud teatavate riskipositsiooni klasside ulatuse kohta
3.2.4.1. Riskipositsiooni klass „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu”
68. |
Grupisiseseid riskipositsioone kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõigetele 6 ja 7 järgmiselt. |
69. |
Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõikes 7 sätestatud nõudeid täitvaid riskipositsioone kajastatakse vastavates riskipositsiooni klassides, kus neid oleks kajastatud juhul, kui need ei oleks grupisisesed riskipositsioonid. |
70. |
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 113 lõigetele 6 ja 7 „võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud pädevate asutuste eelneval nõusolekul otsustada loobuda käesoleva artikli lõike 1 kohaste nõudmiste kohaldamisest nõuete suhtes, mis neil on vastaspoole vastu, kes on asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja, tütarettevõtja, emaettevõtja tütarettevõtja või asjaomase krediidiasutuse või investeerimisühinguga direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 kohases seoses olev ettevõtja”. See tähendab, et grupisisesed vastaspooled ei ole tingimata krediidiasutused või investeerimisühingud, vaid ka ettevõtjad, kes määratakse muusse riskipositsiooni klassi, nt krediidiasutuse või investeerimisühingu abiettevõtjad või ettevõtjad direktiivi 83/349/EMÜ artikli 12 lõike 1 tähenduses. Seepärast kajastatakse grupisisesed riskipositsioonid vastavas riskipositsiooni klassis. |
3.2.4.2. Riskipositsiooni klass „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid”
71. |
Standardmeetodi kohased riskipositsioonid määratakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid” järgmiselt. |
72. |
Direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mille puhul on täidetud kapitalinõuete määruse artikli 129 lõigete 1 ja 2 nõuded, liigitatakse riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid”. Kõnealuste nõuete täitmist tuleb igal juhul kontrollida. Sellest hoolimata määratakse direktiivi 2009/65/EÜ artikli 52 lõikes 4 määratletud võlakirjad, mis on emiteeritud enne 31. detsembrit 2007, samuti riskipositsiooni klassi „pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid” tulenevalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikest 6. |
3.2.4.3. Riskipositsiooni klass „ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid”
73. |
Kui kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 132 lõikega 5 ette nähtud võimalust, kajastatakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone nagu bilansikirjeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 111 lõike 1 esimesele lausele. |
3.2.5. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|||||
010 |
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Riskipositsiooni väärtus, ilma väärtuse korrigeerimisi ja eraldisi, ümberhindlustegureid ja krediidiriski maandamise tehnikate mõju arvesse võtmata, võttes arvesse järgmisi kapitalinõuete määruse artikli 111 lõikest 2 tulenevaid elemente. Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid või kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti f, vastab esmane riskipositsioon vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtusele, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükis sätestatud meetoditele. Liisingu riskipositsiooni väärtuse suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 134 lõiget 7. Kapitalinõuete määruse artikli 219 kohase bilansilise tasaarvestuse korral kajastatakse riskipositsiooni väärtust vastavalt saadud rahalisele tagatisele. Tasaarvestuse raamlepingute puhul, mis hõlmavad repotehinguid ja/või väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehinguid ja/või muid kapitaliturupõhiseid tehinguid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, võetakse veerus 010 arvesse kapitalinõuete määruse artikli 220 lõike 4 kohastest tasaarvestuse raamlepingutest tuleneva otsese krediidiriski kaitse mõju. Seepärast kajastatakse tasaarvestuse raamlepingute puhul, mis hõlmavad repotehinguid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, kapitalinõuete määruse artiklite 220 ja 221 kohaselt arvutatud E*-d vormi CR SA veerus 010. |
||||
030 |
(-) Esmase riskipositsiooniga seotud väärtuse korrigeerimised ja eraldised Kapitalinõuete määruse artiklid 24 ja 110 Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. |
||||
040 |
Riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised Veergude 010 ja 030 summa. |
||||
050–100 |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kindlaks määratud allpool esitatud kirjes „krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest tulenev riskipositsiooni asendamine”. Kui riskipositsiooni väärtust mõjutab tagatis (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju), seatakse sellele ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega. Siin kajastatakse järgmiseid kirjeid:
Vt ka punktis 4.1.1 esitatud juhiseid. |
||||
050–060 |
Kaudne krediidiriski kaitse: korrigeeritud väärtused (Ga) Kapitalinõuete määruse artikkel 235 Kapitalinõuete määruse artikli 239 lõikes 3 on määratletud kaudse krediidiriski kaitse korrigeeritud väärtus Ga. |
||||
050 |
Garantiid
|
||||
060 |
Krediidituletisinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikkel 204 |
||||
070–080 |
Otsene krediidiriski kaitse Nendes veergudes osutatakse otsesele krediidiriski kaitsele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 58 ning artiklitele 196, 197 ja 200. Summades ei võeta arvesse tasaarvestuse raamlepinguid (juba võetud arvesse esmases riskipositsioonis enne ümberhindlustegurite kohaldamist). Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 218 ja 219, käsitatakse rahalise tagatisena. |
||||
070 |
Finantstagatis: lihtmeetod Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõiked 1–2 |
||||
080 |
Muu otsene krediidiriski kaitse Kapitalinõuete määruse artikkel 232 |
||||
090–100 |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3, artikli 235 lõiked 1–2 ja artikkel 236 Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi. Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside sisest sissevoolu ja väljavoolu. Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse. |
||||
110 |
NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Riskipositsiooni summa, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised, võttes arvesse väljavoolu ja sissevoolu seoses krediidiriski maandamise tehnikatega, millel on riskipositsioonile asendusmõju. |
||||
120–140 |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI. OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE, FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETOD Kapitalinõuete määruse artiklid 223, 224, 225, 226, 227 ja 228. See hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218). Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ja bilansilise tasaarvestuse positsioone, mis tulenevad aktsepteeritud bilansilistest tasaarvestuslepingutest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 218 ja 219, käsitatakse rahalise tagatisena. Tagatuse mõju, mis tuleneb finantstagatise mõju arvutamise üldmeetodist, mida kohaldatakse riskipositsiooni suhtes, mis on tagatud aktsepteeritud rahalise tagatisega, arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 223, 224, 225, 226, 227 ja 228. |
||||
120 |
Riskipositsiooni volatiilsusega korrigeerimine Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõiked 2–3 Kajastatava summa puhul kajastatakse volatiilsusega korrigeerimise mõju riskipositsioonile (EVA-E) = E*He. |
||||
130 |
(-) Finantstagatise korrigeeritud väärtus (Cvam) Kapitalinõuete määruse artikli 239 lõige 2 Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see rahalist tagatist ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli riskipositsioonina vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktidele c–f. Kajastatav summa vastab järgmisele: Cvam = C*(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*). Tähised C, Hc, Hfx, t, T ja t* on määratletud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. ja 5. jaos. |
||||
140 |
millest: Volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimine Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõige 1 ja artikli 239 lõige 2 Kajastatav summa on volatiilsusega ja lõpptähtajaga korrigeerimiste ühismõju (Cvam-C) = C*[(1-Hc-Hfx)*(t-t*)/(T-t*)-1], kus volatiilsusega korrigeerimiste mõju on (Cva-C) = C*[(1-Hc-Hfx)-1] ja lõpptähtajaga korrigeerimiste mõju on (Cvam-Cva) = C*(1-Hc-Hfx)*[(t-t*)/(T-t*)-1]. |
||||
150 |
Riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtus (E*) Kapitalinõuete määruse artikli 220 lõige 4, artikli 223 lõiked 2–5 ja artikli 228 lõige 1 |
||||
160–190 |
Bilansiväliste kirjete riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuse jaotus ümberhindlustegurite lõikes Kapitalinõuete määruse artikli 111 lõige 1 ja artikli 4 lõike 1 punkt 56. Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3 ja artikli 228 lõige 1. |
||||
200 |
Riskipositsiooni väärtus Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. jagu Selline riskipositsiooni väärtus, pärast korrigeerimiste, kõigi krediidiriski maandavate tegurite ja ümberhindlustegurite arvessevõtmist, millele määratakse riskikaal vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 113 ja III osa II jaotise 2 peatüki 2. jaole. |
||||
210 |
millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist Tuletisinstrumentide, repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute puhul, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki sätteid, arvutatakse selles kirjes kajastatav vastaspoole krediidiriski riskipositsiooni väärtus vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 2., 3., 4. ja 5. jaos sätestatud meetoditele. |
||||
215 |
Riskiga kaalutud vara enne VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5, võtmata arvesse VKE toetuskoefitsienti vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 501. |
||||
220 |
Riskiga kaalutud vara pärast VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5, võttes arvesse VKE toetuskoefitsienti vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 500. |
||||
230 |
millest: krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse antud krediidikvaliteedi hinnanguga |
||||
240 |
millest: keskvalitsusest tuletatud krediidikvaliteedi hinnanguga |
Rida |
Juhised |
010 |
Koguriskipositsioon |
020 |
millest: VKEd Sellel real kajastatakse andmeid ainult vormi „Kokku” ning riskipositsiooni klasside „jaenõuded”, „nõuded äriühingute vastu” ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid” puhul. Sellel real kajastatakse kõiki nõudeid VKEde vastu. |
030 |
millest: VKEd, mille suhtes kohaldatakse VKE toetuskoefitsienti Sellel real kajastatakse andmeid ainult vormi „Kokku” ning riskipositsiooni klasside „jaenõuded”, „nõuded äriühingute vastu” ja „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid” puhul. Sellel real kajastatakse ainult selliseid nõudeid VKEde vastu, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 501 sätestatud nõuetele. |
040 |
millest: kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid – elamukinnisvara Kapitalinõuete määruse artikkel 125 Kajastatud ainult riskipositsiooni klassis „kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid”. |
050 |
millest: riskipositsioonid, mille suhtes alaliselt osaliselt kasutatakse standardmeetodit Kapitalinõuete määruse artikli 150 lõike 1 kohaselt käsitletavad riskipositsioonid. |
060 |
millest: riskipositsioonid, mille suhtes kasutatakse standardmeetodit ja mille puhul on järelevalveasutuselt eelnevalt saadud luba sisereitingute meetodi rakendamiseks järkjärgulise üleminekuga Kapitalinõuete määruse artikli 148 lõike 1 kohaselt käsitletavad riskipositsioonid. |
070–130 |
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfellivälised positsioonid jaotatakse vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks, bilansivälisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks. Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemisportfelli kuuluvad vastaspoole krediidiriski positsioonid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktile f ja artikli 299 lõikele 2 määratakse vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad kapitalinõuete määruse artikli 94 lõiget 1, jaotavad samuti oma kauplemisportfelli positsioonid vastavalt allpool esitatud kriteeriumidele bilansilisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks, bilansivälisteks krediidiriskiga riskipositsioonideks ja vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonideks. |
070 |
Bilansilised krediidiriskiga riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias. Riskipositsioone, mis on bilansilised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridades 090, 110 ja 130 ning seega ei kajastata neid sellel real. Kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansilised kirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real. Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 90, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid ei kajastata real 030. |
080 |
Bilansivälised krediidiriskiga riskipositsioonid Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjeid. Riskipositsioone, mis on bilansivälised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridades 040 ja 060 ning seega ei kajastata neid sellel real. Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 90, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid käsitatakse bilansiväliste kirjetena. |
090 |
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud hõlmavad Baseli komitee dokumendi „Basel II kohaldamine kauplemistegevuse suhtes ja topeltmakseviivituse mõju käsitlemine” punktis 17 esitatud määratluse kohaselt järgmist: i) kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingud ja pöördrepolepingud, samuti väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud; ii) kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 3 määratletud võimenduslaenu tehingud. |
100 |
millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu Kapitalinõuete määruse artikkel 306 nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 88 koostoimes artikli 301 lõikega 2. Kauplemisriski positsioonid keskse vastaspoole suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91. |
110 |
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud Tuletisinstrumendid hõlmavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid. Pika arveldustähtajaga tehingud on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 2. Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 130, ei kajastata sellel real. |
120 |
millest: keskselt kliiritud nõuetele vastava keskse vastaspoole kaudu Kapitalinõuete määruse artikkel 306 nõuetele vastavate kesksete vastaspoolte puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 88 koostoimes artikli 301 lõikega 2. Kauplemisriski positsioonid keskse vastaspoole suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91. |
130 |
Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid Sellel real kajastatakse lepingujärgsetest toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetest tulenevaid riskipositsioone (mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 11 ja mida ei saa määrata kirjete „tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud” või „väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud” alla. |
140–280 |
RISKIPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES |
140 |
0 % |
150 |
2 % Kapitalinõuete määruse artikli 306 lõige 1 |
160 |
4 % Kapitalinõuete määruse artikli 305 lõige 3 |
170 |
10 % |
180 |
20 % |
190 |
35 % |
200 |
50 % |
210 |
70 % Kapitalinõuete määruse artikli 232 lõike 3 punkt c |
220 |
75 % |
230 |
100 % |
240 |
150 % |
250 |
250 % Kapitalinõuete määruse artikli 133 lõige 2 |
260 |
370 % Kapitalinõuete määruse artikkel 471 |
270 |
1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 133 lõige 2 |
280 |
Muud riskikaalud Seda rida ei kasutata riskipositsiooni klasside „nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu”, „nõuded äriühingute vastu”, „nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu” ja „jaenõuded” puhul. Kasutatakse selliste riskipositsioonide kajastamiseks, mille suhtes ei kohaldata vormis loetletud riskikaalusid. Kapitalinõuete määruse artikli 113 lõiked 1–5 Standardmeetodi kohaselt käsitletavaid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente (kapitalinõuete määruse artikli 134 lõige 6) kajastatakse sellel real riskipositsiooni klassis „muud kirjed”. Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 124 lõige 2 ja artikli 152 lõike 2 punkt b |
290–320 |
Memokirjed Vt ka selgitusi memokirjete eesmärgi kohta vormi CR SA üldjaos. |
290 |
Ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i See on ainult memokirje. Sõltumata ärikinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 124 ja 126, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real vastavalt kriteeriumile, kas riskipositsioonid on tagatud ärikinnisvaraga. |
300 |
Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 100 % Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j Riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kuuluvad riskipositsioonid, mis arvatakse sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses. |
310 |
Elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i See on ainult memokirje. Sõltumata elamukinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsiooni arvutamisest vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 124 ja 125, riskipositsioonid jaotatakse ja neid kajastatakse sellel real vastavalt kriteeriumile, kas riskipositsioonid on tagatud kinnisvaraga. |
320 |
Makseviivituses olevad riskipositsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 150 % Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j Riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kuuluvad riskipositsioonid, mis arvatakse sellesse riskipositsiooni klassi, kui need ei oleks makseviivituses. |
3.3. KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: OMAVAHENDITE NÕUETE ARVUTAMINE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT (CR IRB)
3.3.1. Vormi CR IRB ulatus
74. |
Vorm CR IRB hõlmab järgmisi omavahendite nõudeid:
|
75. |
Selles vormis kajastatakse riskipositsioone, mille puhul arvutatakse riskiga kaalutud vara vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki artiklitele 151–157 (sisereitingute meetod). |
76. |
Vormis CR IRB ei kajastata järgmisi andmeid:
|
77. |
Selleks et täpsustada, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab makseviivitusest tingitud kahjumäära ja/või ümberhindlustegurite sisehinnanguid, esitatakse iga kajastatava riskipositsiooni klassi kohta järgmine teave:
Igal juhul tuleb jaenõuete portfellide puhul märkida „JAH”. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiga kaalutud vara arvutamiseks ühe osa puhul oma sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest makseviivitusest tingitud kahjumäärade sisehinnanguid ning teise osa puhul järelevalvelisi makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, esitatakse sisereitingute põhimeetodi kohaste positsioonide kohta üks vorm CR IRB Total ja täiustatud sisereitingute meetodi kohaste positsioonide kohta veel teinegi vorm CR IRB Total. |
3.3.2. Vormi CR IRB jaotus
78. |
Vorm CR IRB koosneb kahest vormist. Vormis CR IRB 1 esitatakse üldine ülevaade sisereitingute meetodi kohaselt käsitletavatest riskipositsioonidest ning koguriskipositsiooni arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest, samuti kogureisipositsiooni jaotus riskipositsiooni liikide lõikes. Vormis CR IRB 2 esitatakse võlgniku reitinguklassidesse või kogumitesse määratud riskipositsioonide jaotus. Vormid CR IRB 1 ja CR IRB 2 esitatakse eraldi järgmiste riskipositsiooni klasside ja alamklasside puhul:
Riskipositsiooni alamklasside 4.1*, 5.1* ja 5.4* puhul kajastatakse ainult rida 010 (koguriskipositsioon). Need on asjaomaste riskipositsiooni klasside alamklassid (st „millest”), mille andmeid võetakse arvesse ka riskipositsiooni klassides 4.1, 5.1 ja 5.4). |
3.3.3. C 08.01 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: omavahendite nõuete arvutamine sisereitingute meetodi kohaselt (CR IRB 1)
3.3.3.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
Juhised |
||||
010 |
SISEREITINGUTE SÜSTEEM/VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) Võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosusi kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 180 sätetele. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110). Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemi puhul. Ei ole kavandatud ega soovitav näha ette järelevalvelist põhiskaalat. Kui aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab ainulaadset reitingusüsteemi või saab kajastada andmeid vastavalt sisemisele põhiskaalale, kasutatakse kõnealust skaalat. Vastasel korral erinevad reitingusüsteemid ühendatakse ja järjestatakse vastavalt järgmistele kriteeriumidele. Erinevate reitingusüsteemide võlgnike reitinguklassid koondatakse ja järjestatakse igale võlgniku reitinguklassile määratud madalaimast makseviivituse tõenäosusest kõrgeima makseviivituse tõenäosuseni. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad eelnevalt ühendust pädevate asutustega, kui nad soovivad kajastada võrreldes sisemiste reitinguklassidega erineval arvul reitinguklasse. Riskipositsiooni kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse veerus 010 kajastatavat riskipositsiooni väärtust. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel (nt koguriskipositsiooni puhul) võetakse arvesse kõiki riskipositsioone, sealhulgas makseviivituses olevaid riskipositsioone. Makseviivituses olevate riskipositsioonidena käsitatakse riskipositsioone, mis on määratud viimas(t)esse reitinguklassi(desse), mille makseviivituse tõenäosus on 100 %. |
||||
020 |
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskipositsiooni väärtust enne väärtuse korrigeerimiste, eraldiste, krediidiriski maandamise tehnikatest tuleneva mõju ja ümberhindlustegurite arvesse võtmist. Esmase riskipositsiooni väärtust kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 24 ning artikli 166 lõigetele 1, 2 ja 4–7. Kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikest 3 tulenev mõju (laenude ja hoiuste bilansilise tasaarvestuse mõju) kajastatakse eraldi otsese krediidiriski kaitsena ning seega ei vähenda see esmast riskipositsiooni. |
||||
030 |
MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU Esmase riskipositsiooni jaotus enne ümberhindlusteguri kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat. |
||||
040–080 |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 57 määratletud krediidiriski maandamise tehnikad, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel, nagu on kindlaks määratud allpool esitatud kirjes „KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE”. |
||||
040–050 |
KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE Kaudne krediidiriski kaitse: määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59. Kui riskipositsiooni väärtust mõjutab tagatis (nt kui seda kasutatakse krediidiriski maandamise tehnikate puhul, millel on riskipositsioonile asendusmõju), seatakse sellele ülempiir, mis võrdub riskipositsiooni väärtusega. |
||||
040 |
GARANTIID Kui garantii krediidiriski maandamise tehnika mõju arvutatakse asendusmõju arvessevõtmise kaudu, esitatakse korrigeeritud väärus (Ga), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 236. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 220. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (Ga), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 236. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 183, välja arvatud lõige 3) kajastatakse garantiide nimiväärtust. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära ei korrigeerita, kajastatakse garantiisid veerus 040. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse garantii summat veerus 150. |
||||
050 |
KREDIIDITULETISINSTRUMENDID Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse korrigeeritud väärust (Ga), mis on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 216. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse krediidituletisinstrumentide summat veerus 160. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, kajastatakse kaudse krediidiriski kaitse väärtust veerus 220. |
||||
060 |
MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: Kapitalinõuete määruse artikkel 232 Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: krediidiriski maandavad tegurid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 212 sätestatud kriteeriumidele. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära ei korrigeerita, kajastatakse asjaomast summat veerus 060. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära korrigeeritakse, kajastatakse asjaomast summat veerus 170. |
||||
070–080 |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE Väljavool vastab enne ümberhindlustegurite kohaldamist esmase riskipositsiooni kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassist või kogumist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral võlgniku reitinguklassi või kogumisse. Samuti võetakse arvesse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral võlgniku reitinguklasside või kogumite sisest sissevoolu ja väljavoolu. Võetakse arvesse riskipositsioone, mis tulenevad võimalikust sisse- ja väljavoolust muudest vormidest ja muudesse vormidesse. |
||||
090 |
RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Vastavasse võlgniku reitinguklassi või kogumisse ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju. |
||||
100, 120 |
millest: Bilansivälised kirjed Vt vormi CR SA juhised. |
||||
110 |
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 166 ja artikli 230 lõike 1 teise lause kohast väärtust. I lisas määratletud instrumentide puhul kohaldatakse ümberhindlustegureid (kapitalinõuete määruse artikli 166 lõiked 8–10) sõltumata krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud meetodist. Ridade 040–060 puhul (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud, tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud ning lepingujärgsetes toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid), mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükki, on riskipositsiooni väärtus sama kui vastaspoole krediidiriski väärtus, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki 3., 4., 5., 6. ja 7. jaos sätestatud meetoditele. Neid väärtusi kajastatakse selles veerus ja mitte veerus 130 „millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist”. |
||||
130 |
millest: mis tuleneb vastaspoole krediidiriskist Vt vormi CR SA juhised. |
||||
140 |
MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU Riskipositsiooni väärtuse jaotus kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat. |
||||
150–210 |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIDA VÕETAKSE ARVESSE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA HINNANGUTES, VÄLJA ARVATUD TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUS Nendes veergudes ei võeta arvesse krediidiriski maandamise tehnikaid, mis tulenevalt nende asendusmõju kohaldamisest mõjutavad makseviivitusest tingitud kahjumäära. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: kapitalinõuete määruse artikli 228 lõige 2, artikli 230 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 231 Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral:
|
||||
150 |
GARANTIID Vt juhised veerus 040. |
||||
160 |
KREDIIDITULETISINSTRUMENDID Vt juhised veerus 050. |
||||
170 |
MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄRA SISEHINNANGUTE KASUTAMSE KORRAL: MUU OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE Krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemudelis kasutatav asjakohane väärtus. Krediidiriski maandavad tegurid, mis vastavad kapitalinõuete määruse artiklis 212 sätestatud kriteeriumidele. |
||||
180 |
AKTSEPTEERITUD FINANTSTAGATIS Kauplemisportfelli tehingute puhul hõlmab see finantsinstrumente ja kaupasid, mida aktsepteeritakse kauplemisportfelli riskipositsioonina vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 299 lõike 2 punktidele c–f. Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ning kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatüki 4. jao kohaseid bilansilise tasaarvestuse kokkuleppeid käsitatakse rahalise tagatisena. Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: väärtused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 193 lõigetele 1–4 ja artikli 194 lõikele 1. Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 223 lõike 2 kohast korrigeeritud väärtust (Cvam). Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: finantstagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f. Kajastatav summa on tagatise hinnanguline turuväärtus. |
||||
190–210 |
MUU AKTSEPTEERITUD TAGATIS Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata: kapitalinõuete määruse artikli 199 lõiked 1–8 ja artikkel 229. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral: muu tagatis, mida võetakse arvesse makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punktidele e ja f. |
||||
190 |
KINNISVARA Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 2–4 kohaseid väärtuseid. Samuti võetakse arvesse kinnisvara liisingut (vt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõige 7). Vt ka kapitalinõuete määruse artikkel 229. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa hinnanguline turuväärtus. |
||||
200 |
MUU FÜÜSILINE TAGATIS Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõigete 6–8 kohaseid väärtuseid. Samuti võetakse arvesse muu vara kui kinnisvara liisingut (vt kapitalinõuete määruse artikli 199 lõige 7). Vt ka kapitalinõuete määruse artikli 229 lõige 3. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus. |
||||
210 |
NÕUDED Kui makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid ei kasutata, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 199 lõike 5 ja artikli 229 lõike 2 kohaseid väärtuseid. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral on kajastatav summa tagatise hinnanguline turuväärtus. |
||||
220 |
KOHALDATAKSE TOPELTMAKSEVIIVITUSE KÄSITLUST: KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE Garantiid ja krediidituletisinstrumendid, millega kaetakse riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 202 ja artikli 217 lõikele 1. Vt ka veerud 040 „Garantiid” ja 050 „Krediidituletisinstrumendid”. |
||||
230 |
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) Arvesse võetakse krediidiriski maandamise tehnikate kogu mõju makseviivitusest tingitud kahjumääradele, nagu on kindlaks määratud kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale. Makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punkti h sätteid. Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110). Võetakse arvesse kogu mõju (kajastamisel võetakse arvesse hüpoteekide alampiiri). Krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad sisereitingute meetodit, kuid ei kasuta makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kajastatakse finantstagatise riski maandavat mõju riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtuses E* ja seejärel tegelikus makseviivitusest tingitud kahjumääras LGD* vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 228 lõikele 2. Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär, mis on seotud iga „võlgniku reitinguklassi või kogumi” makseviivituse tõenäosusega, tuleneb kõnealusesse makseviivituse tõenäosuse klassi või kogumisse kuuluvatele riskipositsioonidele määratud usaldatavusnõuete kohaste makseviivitusest tingitud kahjumäärade keskmisest, mida on kaalutud vastava (veerus 110 esitatud) riskipositsiooni väärtusega. Makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamise korral võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artiklit 175 ning artikli 181 lõikeid 1 ja 2. Riskipositsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse topeltmakseviivituse käsitlust, vastab kajastatav makseviivitusest tingitud kahjumäär ühele kapitalinõuete määruse artikli 161 lõike 4 kohaselt valitud kahjumäärale. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamine põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemis. Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta. Nõudeid suurte reguleeritud finantssektori ettevõtjate ja reguleerimata finantsettevõtjate vastu ning vastavaid makseviivitusest tingitud kahjumäärasid ei võeta arvesse veeru 230 andmete arvutamisel; neid võetakse arvesse ainult veeru 240 andmete arvutamisel. |
||||
240 |
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE PUHUL Riskipositsioonidega kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat. |
||||
250 |
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE LÕPPTÄHTAEG (PÄEVADES) Kajastatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 162. Riskipositsioonidega kaalutud keskmiste näitajate arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust (veerg 110). Keskmist lõpptähtaega kajastatakse päevades. Neid andmeid ei esitata riskipositsiooni väärtuste kohta, mille puhul ei võeta lõpptähtaega riskiga kaalutud vara arvutamisel arvesse. See tähendab, et seda veergu ei täideta riskipositsiooni klassi „jaenõuded” puhul. |
||||
255 |
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST Keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõiked 1 ja 3. Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 154 lõige 1. Arvesse ei võeta kapitalinõuete määruse artikli 501 kohast VKE toetuskoefitsienti. |
||||
260 |
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST Keskvalitsuste ja keskpankade, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning äriühingute vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 153 lõiked 1 ja 3. Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 154 lõige 1. Arvesse võetakse kapitalinõuete määruse artikli 501 kohast VKE toetuskoefitsienti. |
||||
270 |
MILLEST: NÕUDED SUURTE FINANTSSEKTORI ETTEVÕTJATE JA REGULEERIMATA FINANTSETTEVÕTJATE VASTU Riskiga kaalutud vara jaotus pärast VKE toetuskoefitsiendi kohaldamist kõigi riskipositsioonide puhul, mis on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõigetes 4 ja 5 ning mille suhtes kohaldatakse vastavalt artikli 153 lõikele 2 suuremat korrelatsioonikordajat. |
||||
280 |
OODATAV KAHJU Oodatava kahju määr on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 5 punktis 3 ja selle arvutamine on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 158. Kajastatav oodatav kahju põhineb riskiparameetritel, mida tegelikult kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemis. |
||||
290 |
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED Kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 159 kohaseid väärtuse korrigeerimisi ning spetsiifilisi ja üldisi eraldisi. Üldiseid eraldisi kajastatakse selliselt, et summa määratakse proportsionaalselt vastavalt erinevate võlgniku reitinguklasside oodatava kahju määrale. |
||||
300 |
VÕLGNIKE ARV Kapitalinõuete määruse artikli 172 lõiked 1 ja 2 Kõigi riskipositsiooni klasside puhul, välja arvatud jaenõuded, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selliste juriidiliste isikute/võlgnike arvu, kellele on eraldi määratud reiting, olenemata erinevate antud laenude või asjakohaste nõuete arvust. Riskipositsiooni klassis „jaenõuded” kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selliste riskipositsioonide arvu, mis on eraldi määratud teatavasse reitinguklassi või kogumisse. Kapitalinõuete määruse artikli 172 lõike 2 kohaldamise korral võib võlgnik kuuluda mitmesse reitinguklassi. Kuna selles veerus käsitletakse reitingusüsteemide struktuuri elementi, on see seotud selliste esmaste riskipositsioonidega enne ümberhindlusteguri kohaldamist, mis on määratud igasse võlgnikku reitinguklassi või kogumisse, võtmata arvesse krediidiriski maandamise tehnikate mõju (eelkõige ümberjaotamise mõju). |
Rida |
Juhised |
010 |
KOGURISKIPOSITSIOON |
020–060 |
KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIPOSITSIOONI LIIKIDE LÕIKES |
020 |
Bilansilised krediidiriskiga kirjed Kapitalinõuete määruse artiklis 24 osutatud varad, mida ei võeta arvesse üheski muus kategoorias. Riskipositsioone, mis on bilansilised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridadel 040–060 ning seega ei kajastata neid sellel real. Kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 1 kohased reguleerimata väärtpaberiülekanded (kui neid ei ole maha arvatud) ei ole bilansilised kirjed, kuid sellest hoolimata kajastatakse neid sellel real. Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid ei kajastata real 030. |
030 |
Bilansivälised krediidiriskiga kirjed Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjeid. Riskipositsioone, mis on bilansivälised kirjed ja mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, tuletisinstrumentidena ja pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena, kajastatakse ridadel 040–060 ning seega ei kajastata neid sellel real. Riskipositsioone, mis tulenevad osamaksudest kesksele vastaspoolele vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 91, ja keskse vastaspoole tagatisfondiga seotud riskipositsioone vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktile 89 võetakse arvesse, kui neid käsitatakse bilansiväliste kirjetena. |
040–060 |
Vastaspoole krediidiriskiga riskipositsioonid/tehingud |
040 |
Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud hõlmavad Baseli komitee dokumendi „Basel II kohaldamine kauplemistegevuse suhtes ja topeltmakseviivituse mõju käsitlemine” punktis 17 esitatud määratluse kohaselt järgmist: i) kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 82 määratletud repolepingud ja pöördrepolepingud, samuti väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud ja ii) kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 3 määratletud võimenduslaenu tehingud. Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 060, ei kajastata sellel real. |
050 |
Tuletisinstrumendid ja pika arveldustähtajaga tehingud Tuletisinstrumendid hõlmavad kapitalinõuete määruse II lisas loetletud lepinguid. Tuletisinstrumente ja pika arveldustähtajaga tehinguid, mis on hõlmatud toodetevaheliste tasaarvestuskokkulepetega ja mida seega kajastatakse real 060, ei kajastata sellel real. |
060 |
Lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevad riskipositsioonid Vt vormi CR SA juhised. |
070 |
VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDESSE VÕI KOGUMITESSE MÄÄRATUD RISKIPOSITSIOONID: KOKKU Äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 142 lõike 1 punkt 6 ja artikli 170 lõike 1 punkt c. Jaenõuete puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 170 lõike 3 punkt b. Ostetud nõuetest tulenevate riskipositsioonide puhul vt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõige 6. Ostetud nõuete lahjendusriski riskipositsioone ei kajastata võlgniku reitinguklassides või kogumites, vaid real 180. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab paljusid reitinguklasse või kogumeid, võib ta pädeva asutuse nõusolekul kajastada väiksemat arvu reitinguklasse või kogumeid. Põhiskaalat ei kasutata. Selle asemel määravad kasutatava skaala krediidiasutused ja investeerimisühingud ise. |
080 |
ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMID: KOKKU Kapitalinõuete määruse artikli 153 lõige 5 Kohaldatakse ainult äriühingute, krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning keskvalitsuste ja keskpankade vastu olevate nõuete puhul. |
090–150 |
ERIOTSTARBELISTELE NÕUETELE RISKIKAALU MÄÄRAMISE KRITEERIUMIDE ALUSEL KÄSITLETAVA KOGURISKIPOSITSIOONI JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES |
120 |
millest: 1. kategoorias Kapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 5 tabel 1. |
160 |
ALTERNATIIVNE KÄSITLUS: TAGATUD KINNISVARAGA Kapitalinõuete määruse artikli 193 lõiked 1 ja 2, artikli 194 lõiked 1–7 ja artikli 230 lõige 3 |
170 |
REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETEST TULENEVAD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID ALTERNATIIVSE KÄSITLUSE KOHASELT VÕI RISKIKAALU 100 %, NING MUUD RISKIPOSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID Reguleerimata väärtpaberiülekannetest tulenevad riskipositsioonid, mille puhul kasutatakse kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 2 esimese lõigu viimases lauses osutatud alternatiivset käsitlust või mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 379 lõike 2 viimasele lõigule kohaldatakse riskikaalu 100 %. Sellel real kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 153 lõike 8 kohaseid reitinguta n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ning mis tahes muid riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid ja mida ei kajastata ühelgi muul real. |
180 |
LAHJENDUSRISK: OSTETUD NÕUDED KOKKU Lahjendusrisk on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 53. Riskikaalu arvutamine lahjendusriski puhul on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 157 lõikes 1. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 6 on ostetud nõuete riskipositsiooni väärtus võrdne tagasimaksmata nõuetega, millest on maha arvatud riskiga kaalutud vara lahjendusriski puhul enne krediidiriski maandamist. |
3.3.4. C 08.02 – Krediidirisk, vastaspoole krediidirisk ja reguleerimata väärtpaberiülekanded: omavahendite nõuete arvutamine sisereitingute meetodi kohaselt (jaotus võlgniku reitinguklasside või kogumite lõikes (vorm CR IRB 2)
Veerg |
Juhised |
005 |
Võlgniku reitinguklass (rea tunnus) See on rea tunnus ja see peab tabeli konkreetse lehe iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne. |
010–300 |
Juhised iga asjaomase veeru kohta on samad, mis tabeli CR IRB 1 vastavate nummerdatud veergude kohta. |
Rida |
Juhised |
010–001 – 010-NNN |
Nendes ridades kajastatavad väärtused tuleb järjestada väiksemast suuremani vastavalt võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosusele. Makseviivituses olevate võlgnike makseviivituse tõenäosus on 100 %. Riskipositsioone, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset käsitlust kinnisvara tagatise puhul (võimalik ainult juhul, kui ei kasutata makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid), ei määrata vastavalt võlgniku makseviivituse tõenäosusele ega kajastata käesolevas vormis. |
3.4. KREDIIDIRISK, VASTASPOOLE KREDIIDIRISK JA REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANDED: TEAVE GEOGRAAFILISE JAOTUSE KOHTA (CR GB)
79. |
Käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud künnist ületavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe koduriigi ja mis tahes välisriigi kohta. Kõnealust künnist kohaldatakse ainult tabelite 1 ja 2 suhtes. |
80. |
Mõiste „võlgniku asukoht” osutab riigile, kus võlgnik on asutatud. Seda kontseptsiooni saab kohaldada lõppriski ja vahetu võlgniku alusel. Seega saab krediidiriski maandamise tehnikatega muuta riskipositsiooni jaotust riikide lõikes. Rahvusüleste organisatsioonide vastu olevaid nõudeid ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi alla, vaid geograafilise piirkonna „Muud riigid” alla, olenemata riskipositsiooni klassist, kuhu rahvusüleste organisatsioonide vastu olevad nõuded on määratud. |
81. |
Kirjet „esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist” käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks vahetu võlgniku asukohariik. Kirjeid „riskipositsiooni väärtus” ja „riskiga kaalutud vara” käsitlevate andmete kajastamisel võetakse aluseks lõpliku võlgniku asukohariik. |
3.4.1. C 09.01 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: standardmeetodi kohased riskipositsioonid (CR GB 1)
3.4.1.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
010 |
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Määratletud vormi CR SA veerus 010. |
020 |
Makseviivituses olevad riskipositsioonid Esmane riskipositsioon enne ümberhindlustegurite kohaldamist nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid” alla. See memokirje annab täiendavat teavet riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” võlgnike struktuuri kohta. Kajastatakse riskipositsioone, mille puhul võlgnikke oleks kajastatud juhul, kui kõnealused riskipositsioonid ei oleks määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid”. Kõnealune teave on memokirje ja seega ei mõjuta see riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” riskiga kaalutud vara arvutamist vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 112 punktile j. |
040 |
Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused Esmaseid riskipositsioone, mis on kantud üle riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus. |
050 |
Üldised krediidiriskiga korrigeerimised Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110. |
055 |
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110. |
060 |
Mahakandmised Mahakandmised hõlmavad nii langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse (IFRSi kohaselt „(jääk)maksumus”) vähendamist, mida kajastatakse otse kasumis või kahjumis [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt i], kui ka langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse allahindluse kontole kantud summade vähendamist [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt ii]. |
070 |
Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist. |
075 |
Riskipositsiooni väärtus Määratletud vormi CR SA veerus 200. |
080 |
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST Määratletud vormi CR SA veerus 215. |
090 |
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST Määratletud vormi CR SA veerus 220. |
Rida |
|
010 |
Nõuded keskvalitsuste või keskpankade vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt a |
020 |
Nõuded piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt b |
030 |
Nõuded avaliku sektori asutuste vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt c |
040 |
Nõuded mitmepoolsete arengupankade vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt d |
050 |
Nõuded rahvusvaheliste organisatsioonide vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt e |
060 |
Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt f |
070 |
Nõuded äriühingute vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt g |
075 |
millest: VKEd Määratletud vormi CR SA real 020. |
080 |
Jaenõuded Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt h |
085 |
millest: VKEd Määratletud vormi CR SA real 020. |
090 |
Kinnisvarale seatud hüpoteegiga tagatud riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt i |
095 |
millest: VKEd Määratletud vormi CR SA real 020. |
100 |
Makseviivituses olevad riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt j |
110 |
Eriti suure riskiga seotud kirjed Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt k |
120 |
Pandikirjadest tulenevad riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt l |
130 |
Nõuded lühiajalise krediidikvaliteedi hinnanguga krediidiasutuste ja investeerimisühingute ja äriühingute vastu Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt n |
140 |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevad riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt o |
150 |
Omakapitali investeeringud Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt p |
160 |
Muud kirjed Kapitalinõuete määruse artikli 112 punkt q |
3.4.2. C 09.02 – Riskipositsioonide geograafiline jaotus võlgniku asukoha lõikes: sisereitingute meetodi kohased riskipositsioonid (CR GB 2)
3.4.2.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
010 |
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Määratletud vormi CR IRB veerus 020. |
030 |
Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid Esmane riskipositsioon nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud kirje „makseviivituses olevad riskipositsioonid” alla vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178. |
040 |
Perioodi jooksul täheldatud uued makseviivitused Esmaseid riskipositsioone, mis on kantud üle riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast aruandekuupäeva, kajastatakse vastavalt riskipositsiooni klassile, millesse võlgnik algselt kuulus. |
050 |
Üldised krediidiriskiga korrigeerimised Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110. |
055 |
Spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised Krediidiriskiga korrigeerimised vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 110. |
060 |
Mahakandmised Mahakandmised hõlmavad nii langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse (IFRSi kohaselt „(jääk)maksumus”) vähendamist, mida kajastatakse otse kasumis või kahjumis [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt i], kui ka langenud väärtusega finantsvara bilansilise väärtuse allahindluse kontole kantud summade vähendamist [IFRS 7 paragrahvi B5 punkti d alapunkt ii]. |
070 |
Krediidiriskiga korrigeerimised/mahakandmised täheldatud uute makseviivituste puhul Krediidiriskiga korrigeerimiste ja mahakandmiste summa nende riskipositsioonide puhul, mis on määratud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” kolme kuu jooksul pärast viimast andmete esitamist. |
080 |
SISEREITINGUTE SÜSTEEM/VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE VÕI KOGUMITELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) Määratletud vormi CR IRB veerus 010. |
090 |
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) Määratletud vormi CR IRB veerus 230. Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 181 lõike 1 punkti h sätteid. Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta. |
100 |
millest: Makseviivituses olevad riskipositsioonid Riskipositsiooniga kaalutud keskmine makseviivitusest tingitud kahjumäär nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178. |
105 |
Riskipositsiooni väärtus Määratletud vormi CR IRB veerus 110. |
110 |
RISKIGA KAALUTUD VARA ENNE VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST Määratletud vormi CR IRB veerus 255. |
120 |
Millest: makseviivituses olevad riskipositsioonid Riskiga kaalutud vara nende riskipositsioonide puhul, mis on liigitatud riskipositsiooni klassi „makseviivituses olevad riskipositsioonid” vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178. |
125 |
RISKIGA KAALUTUD VARA PÄRAST VKE TOETUSKOEFITSIENDI KOHALDAMIST Määratletud vormi CR IRB veerus 260. |
130 |
OODATAV KAHJU Määratletud vormi CR IRB veerus 280. |
Rida |
|
010 |
Nõuded keskvalitsuste ja keskpankade vastu (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt a) |
020 |
Nõuded krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt b) |
030 |
Nõuded äriühingute vastu (Nõuded mis tahes äriühingute vastu vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile c) |
040 |
millest: Eriotstarbelised nõuded (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 8 punkt a) Andmeid ei esitata artikli 153 lõikes 5 osutatud eriotstarbeliste nõuete kohta. |
050 |
millest: VKEd (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt c) |
060 |
Jaenõuded Mis tahes jaenõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktile d. |
070 |
Jaenõuded – tagatud kinnisvaraga Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased nõuded, mis on tagatud kinnisvaraga. |
080 |
VKEd Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased ja artikli 153 lõikega 3 kooskõlas olevad jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga. |
090 |
muud kui VKEd Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mis on tagatud kinnisvaraga. |
100 |
Jaenõuded – kvalifitseeruvad uuenevad jaenõuded (Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d koostoimes artikli 154 lõikega 4). |
110 |
Muud jaenõuded Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded, mida ei kajastata ridades 070–100. |
120 |
VKEd Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkt d kohased ja artikli 153 lõikega 3 kooskõlas olevad jaenõuded. |
130 |
muud kui VKEd Muud kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti d kohased jaenõuded. |
140 |
Omakapitali investeeringud Kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punkti e kohased omakapitali investeeringud. |
3.4.3. C 09.03 – Asjakohaste krediidiriski positsioonide krediidiriski omavahendite kogunõuete jaotus riikide lõikes (CR GB 3)
3.4.3.1. Üldised märkused
82. |
Vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 128 punktile 7 kooskõlas artikliga 130 ja artikli 140 lõikega 1 on vastutsüklilise kapitalipuhvri määr „selliste vastutsükliliste puhvrite määrade kaalutud keskmine, mida kohaldatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu asjakohaste krediidiriskipositsioonide asukoha jurisdiktsioonides”. Kaalutud keskmine arvutatakse järgmiselt.
|
83. |
Seda tabelit kasutatakse selleks, et saada rohkem teavet krediidiasutuse- või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri elementide kohta. Nõutav teave kajastab omavahendite nõudeid, mis on kindlaks määratud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotisele ning mis hõlmavad krediidiriski ja väärtpaberistamisi, mis on arvutatud riikide lõikes jaotatud asjakohaste krediidiriski positsioonide alusel. |
84. |
Teave esitatakse iga riigi kohta. Käesoleva määruse artikli 5 punkti a alapunktis 4 sätestatud künnis ei ole oluline kõnealuse jaotuse kajastamisel. |
3.4.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Rida |
|
010 |
Krediidiriskiriski omavahendite nõuded Kapitalinõuete määruse III osa II jaotis. |
3.5. C 10.01 JA C 10.02 – SISEREITINGUTE MEETODI KOHASELT KÄSITLETAVAD OMAKAPITALI INVESTEERINGUD (VORMID CR EQU IRB 1 JA CR EQU IRB 2)
3.5.1. Üldised märkused
85. |
Vorm CR EQU IRB koosneb kahest vormist. Vormis CR EQU IRB 1 esitatakse üldine ülevaade omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi sisereitingute meetodi kohastest riskipositsioonidest ja koguriskipositsiooni arvutamiseks kasutatavatest erinevatest meetoditest. Vormis CR EQU IRB 2 esitatakse riskiparameetritel põhineva meetodi kohase koguriskipositsiooni jaotus võlgniku reitinguklasside lõikes. Järgnevates juhistes tähendab „vorm CR EQU IRB” vastavalt vajadusele nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka CR EQU IRB 2. |
86. |
Vormis CR EQU IRB esitatakse teave, mis käsitleb sisereitingute meetodi (kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükk) kohast riskiga kaalutud vara arvutamist kapitalinõuete määruse artikli 147 lõike 2 punktis e osutatud omakapitali investeeringute krediidiriski puhul (kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt a). |
87. |
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 147 lõikele 6 määratakse omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi järgmised riskipositsioonid:
|
88. |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiatest ja osakutest tulenevaid riskipositsioone, mida käsitletakse kapitalinõuete määruse artiklis 152 osutatud lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt, kajastatakse samuti vormis CR EQU IRB. |
89. |
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 151 lõikele 1 esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormi CR EQU IRB, kui nad kohaldavad ühte kolmest kapitalinõuete määruse artiklis 155 osutatud meetodist:
Lisaks kajastavad sisereitingute meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud vormis CR EQU IRB riskiga kaalutud vara selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma, et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt (nt omakapitali investeeringud, millele on määratud riskikaal 250 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 48 lõikele 4, vastavalt riskikaal 370 % vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 471 lõikele 2)). |
90. |
Vormis CR EQU IRB ei kajastata järgmisi omakapitali investeeringuid.
|
3.5.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta (kehtivad nii vormi CR EQU IRB 1 kui ka vormi CR EQU IRB 2 kohta)
Veerg |
|
005 |
VÕLGNIKU REITINGUKLASS (REA TUNNUS) Võlgniku reitinguklass on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne. |
010 |
SISEREITINGUTE SÜSTEEM VÕLGNIKU REITINGUKLASSIDELE MÄÄRATUD MAKSEVIIVITUSE TÕENÄOSUS (%) Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 010 makseviivituse tõenäosust, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 165 lõike 1 sätetele. Võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust kajastatakse kooskõlas kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatüki 6. jaos sätestatud miinimumnõuetega. Iga üksiku reitinguklassi või kogumi puhul kajastatakse asjaomasele konkreetsele võlgniku reitinguklassile või kogumile määratud makseviivituse tõenäosust. Kõik kajastatavad riskiparameetrid tuletatakse riskiparameetritest, mida kasutatakse vastava pädeva asutuse poolt heaks kiidetud sisereitingute süsteemi puhul. Võlgniku reitinguklasside või kogumite agregeerimisele vastavate andmete (nt koguriskipositsioon) puhul esitatakse agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele määratud makseviivituse tõenäosuste riskipositsioonidega kaalutud keskmine. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki riskipositsioone, sealhulgas makseviivituses olevaid riskipositsioone. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivituse tõenäosuse arvutamisel kasutatakse kaalumiseks riskipositsiooni väärtust, milles on arvesse võetud kaudset krediidiriski kaitset (veerg 060). |
020 |
ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 020 esmase riskipositsiooni väärtust (enne ümberhindlustegurite kohaldamist). Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 167 sätetele on omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks bilansiline väärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Bilansiväliste omakapitali investeeringute riskipositsiooni väärtuseks on nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 020 ka kapitalinõuete määruse I lisa kohaseid bilansiväliseid kirjeid, mis on määratud omakapitali investeeringute riskipositsiooni klassi (nt osaliselt tasutud aktsiate ja osade tasumata osa). Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud (nagu on osutatud artikli 165 lõikes 1) võtavad arvesse ka kapitalinõuete määruse artikli 155 lõikes 2 osutatud tasakaalustavaid positsioone. |
030–040 |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE GARANTIID KREDIIDITULETISINSTRUMENDID Olenemata omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara arvutamiseks kasutatavast meetodist võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse võtta omakapitali investeeringule saadud kaudset krediidiriski kaitset (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõiked 2, 3 ja 4). Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veergudes 030 ja 040 kaudset krediidiriski kaitset, mis on garantiide (veerg 030) või krediidituletisinstrumentide (veerg 040) vormis ja mida võetakse arvesse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele. |
050 |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE (-) KOGUVÄLJAVOOL Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 050 esmase riskipositsiooni sellist osa enne ümberhindlustegurite kohaldamist, mis on kaetud kaudse krediidiriski kaitsega, mida võetakse arvesse vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükis sätestatud meetoditele. |
060 |
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Lihtsustatud riskikaalu meetodit või riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 060 riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudsest krediidiriski kaitsest tulenevat asendusmõju (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõiked 2 ja 3 ning artikkel 167). Meeldetuletuseks: bilansiväliste omakapitali investeeringute puhul on riskipositsiooni väärtuseks nimiväärtus pärast spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi (kapitalinõuete määruse artikkel 167). |
070 |
RISKIPOSITSIOONIDEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) Riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormi CR EQU IRB 2 veerus 070 selliste makseviivitusest tingitud kahjumäärade riskipositsioonidega kaalutud keskmist kahjumäära, mis on määratud agregeeritud võlgniku reitinguklassidele või kogumitele. Sama kehtib vormi CR EQU IRB rea 020 kohta. Riskipositsioonidega kaalutud keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamisel kasutatakse riskipositsiooni väärtust, võttes arvesse kaudset krediidiriski kaitset (veerg 060). Krediidiasutused ja investeerimisühingud võtavad arvesse kapitalinõuete määruse artikli 165 lõike 2 sätteid. |
080 |
RISKIGA KAALUTUD VARA Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 080 omakapitali investeeringute riskiga kaalutud vara, mis arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 155 sätetele. Juhul kui riskiparameetritel põhinevat meetodit kohaldavatel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ei ole piisavalt teavet kapitalinõuete määruse artikli 178 kohase makseviivituse määratluse kasutamiseks, kohaldatakse riskiga kaalutud vara arvutamisel riskikaalude suhtes korrigeerimistegurit 1,5 (kapitalinõuete määruse artikli 155 lõige 3). Seoses riskikaalu funktsiooni sisendparameetriga M (lõpptähtaeg) määratakse omakapitali investeeringutele lõpptähtajaks 5 aastat (kapitalinõuete määruse artikli 165 lõige 3). |
090 |
MEMOKIRJE: OODATAV KAHJU Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 090 omakapitali investeeringute oodatavat kahju, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 158 lõigetele 4, 7, 8 ja 9. |
91. |
Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 155 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada erinevate portfellide puhul erinevaid meetodeid (lihtsustatud riskikaalu meetod, riskiparameetritel põhinev meetod või sisemudelitel põhinev meetod), kui nad kasutavad kõnealuseid erinevaid meetodeid sisemise riskijuhtimisega seotud eesmärkidel. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis CR EQU IRB 1 riskiga kaalutud vara ka selliste omakapitali investeeringute puhul, mille suhtes kohaldatakse püsiva riskikaalu käsitlust (ilma, et neid siiski otseselt käsitletaks lihtsustatud riskikaalu meetodi kohaselt või (ajutiselt või alaliselt) osaliselt krediidiriski standardmeetodi kohaselt).
|
3.6. C 11.00 – ARVELDUS/ÜLEKANDERISK (CR SETT)
3.6.1. Üldised märkused
92. |
Käesolevas vormis esitatakse teave nii kauplemisportfelli kui ka kauplemisportfelliväliste tehingute kohta, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, ja nende vastavad arveldusriski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378. |
93. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad vormis CR SETT teavet arveldus/ülekanderiski kohta seoses nii nende kauplemisportfelli kuuluvate kui ka kauplemisportfelliväliste võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega. |
94. |
Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 ei võeta arveldus/ülekanderiski arvesse võlainstrumentide, aktsiate, välisvaluuta ja kaupadega seotud repotehingute ning väärtpaberite või kaupade laenuks andmise ja võtmise puhul. Tuleb siiski tähele panna, et tuletisinstrumentide ja pika arveldustähtajaga tehingute suhtes, mis on pärast nende ettenähtud ülekandepäeva arveldamata, kohaldatakse arveldus/ülekanderiski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378. |
95. |
Pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute puhul arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud hinnavahe, mille raames nad võivad saada kahju. Hinnavahe arvutatakse asjaomase võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse vahena, mis võib põhjustada krediidiasutusele või investeerimisühingule kahju. |
96. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud korrutavad selle hinnavahe kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 esitatud asjakohase teguriga, et määrata kindlaks vastavad omavahendite nõuded. |
97. |
Riskipositsiooni arvutamiseks korrutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b arveldus/ülekanderiski omavahendite nõuded 12,5 ga. |
98. |
Tuleb silmas pidada, et kapitalinõuete määruse artikli 379 kohaste reguleerimata väärtpaberiülekannete omavahendite nõudeid ei kajastata vormis CR SETT, vaid krediidiriski vormides (CR SA, CR IRB). |
3.6.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
010 |
ARVELDAMATA TEHINGUD ARVELDUSHINNAS Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehinguid vastavas kokkulepitud arveldushinnas. Veerus 010 võetakse arvesse kõiki arveldamata tehinguid, olenemata sellest, kas need on pärast ettenähtud arvelduspäeva kasumis või kahjumis. |
020 |
ARVELDAMATA TEHINGUTEST TULENEVA HINNAVAHE RISKIPOSITSIOON Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 020 asjaomase võlainstrumendi, aktsia, välisvaluuta või kauba kokkulepitud arveldushinna ja tema praeguse turuväärtuse hinnavahet, mis võib põhjustada krediidiasutusele või investeerimisühingule kahju. Veerus 020 kajastatakse ainult pärast ettenähtud arvelduspäeva kahjumis olevaid arveldamata tehinguid. |
030 |
OMAVAHENDITE NÕUDED Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 030 omavahendite nõudeid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 378. |
040 |
ARVELDUSRISKI KOGURISKIPOSITSIOON Arveldusriski riskipositsiooni arvutamiseks korrutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud veerus 030 kajastatavad omavahendite nõuded 12,5 ga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b. |
Rida |
|
010 |
Kauplemisportfellivälised arveldamata tehingud kokku Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad real 010 agregeeritud teavet seoses kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus/ülekanderiskiga (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378). Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/020 agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 010/030 agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad). |
020–060 |
Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %) 5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %) 16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %) 31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %) 46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %) Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 020–060 teavet seoses kauplemisportfelliväliste positsioonide arveldus/ülekanderiskiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele. Arveldus/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva. |
070 |
Kauplemisportfelli arveldamata tehingud kokku Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad real 070 agregeeritud teavet seoses kauplemisportfelli positsioonide arveldus/ülekanderiskiga (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile ii ja artiklile 378). Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/010 pärast ettenähtud ülekandepäeva arveldamata tehingute kogusummat vastavates kokkulepitud arveldushindades. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/020 agregeeritud teavet kahjumis olevatest arveldamata tehingutest tuleneva hinnavahe riskipositsiooni kohta. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad andmeväljal 070/030 agregeeritud omavahendite nõudeid, mis tulenevad arveldamata tehingute omavahendite nõuete summeerimisest, korrutades veerus 020 kajastatud hinnavahe asjakohase teguriga, mis põhineb ettenähtud arvelduspäevale järgnevate tööpäevade arvul (kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriad). |
080–120 |
Kuni 4 päeva arveldamata tehingud (tegur 0 %) 5 kuni 15 päeva arveldamata tehingud (tegur 8 %) 16 kuni 30 päeva arveldamata tehingud (tegur 50 %) 31 kuni 45 päeva arveldamata tehingud (tegur 75 %) 46 päeva või rohkem arveldamata tehingud (tegur 100 %) Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad ridades 080–120 teavet seoses kauplemisportfelli positsioonide arveldus/ülekanderiskiga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 378 tabelis 1 osutatud kategooriatele. Arveldus/ülekanderiski omavahendite nõudeid ei pea kajastama tehingute puhul, mis on arveldamata vähem kui 5 tööpäeva pärast ettenähtud arvelduspäeva. |
3.7. C 12.00 – KREDIIDIRISK: VÄÄRTPABERISTAMINE – STANDARDMEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC SA)
3.7.1. Üldised märkused
99. |
Käesolevas vormis esitatakse teave kõigi väärtpaberistamiste kohta, mille puhul võetakse arvesse riski olulise osa ülekandmist ja mille puhul on aruandev krediidiasutus või investeerimisühing seotud väärtpaberistamisega, mida käsitletakse standardmeetodi kohaselt. Kajastatav teave sõltub krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises. Seega kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite suhtes asjakohaseid aruandluskirjeid. |
100. |
Vormis CR SEC SA kogutakse koondteavet kauplemisportfelliväliste traditsiooniliste väärtpaberistamiste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta, mis on määratletud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 10 ja 11. |
3.7.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
010 |
ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU Väärtpaberistamise tehingu algatanud krediidiasutus või investeerimisühing peab kajastama kõigi väärtpaberistamise tehingus algatatud olemasolevate väärtpaberistamise avatud positsioonide summat aruandekuupäeva seisuga, olenemata sellest, kellele positsioonid kuuluvad. Seega kajastatakse bilansilisi väärtpaberistamise positsioone (nt võlakirjad, allutatud laenud) ning bilansiväliseid positsioone ja tuletisinstrumente (nt allutatud krediidiliinid, likviidsuse tagamise tehingud, intressimäära vahetustehingud, krediidiriski vahetustehingud jne), mis on väärtpaberistamises algatatud. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul, kus väärtpaberistamise tehingu algatajal ei ole mingit positsiooni, ei võta väärtpaberistamise tehingu algataja asjaomast väärtpaberistamist vormides CR SEC SA ja CR SEC IRB arvesse. Sel eesmärgil loetakse väärtpaberistamise tehingu algataja positsioonide hulka kuuluvaks kapitalinõuete määruse artikli 242 punkti 12 kohaste uuenevate nõuete väärtpaberistamisel kasutatavaid ennetähtaegse amortiseerimise klausleid. |
020–040 |
SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 249 ja 250 käsitatakse väärtpaberistatud riskipositsioonide krediidiriski kaitset nii, nagu ei oleks lõpptähtaegade mittevastavust. |
020 |
(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (CVA) Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõikega 2 on ette nähtud üksikasjalik kord selles veerus kajastatava volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA) arvutamiseks. |
030 |
(-) KOGUVÄLJAVOOL: KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*) „Sissevoolu” ja „väljavoolu” üldreegli kohaselt on selles veerus kajastatavad summad esitatud „sissevooluna” vastavas krediidiriski vormis (CR SA või CR IRB) ja krediidiriski kaitse andja (st kolmas isik, kellele väärtpaberistamise seeria kaudse krediidiriski kaitse kaudu üle kantakse) asjakohases riskipositsiooni klassis. Valuutariskiga korrigeeritud krediidiriski kaitse nimiväärtuse (G*) arvutamise kord on kehtestatud kapitalinõuete määruse artikli 233 lõikes 3. |
040 |
KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS Kõiki säilitatud või tagasi ostetud väärtpaberistamise seeriaid (nt säilitatud esimese järjekoha kahju positsioonid) kajastatakse nimiväärtuses. Krediidiriski kaitse säilitatud või tagasi ostetud väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse järelevalvelisi krediidiriski kaitse väärtuskärpeid. |
050 |
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad väärtpaberistamise positsioonid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktidele a, c ja e ning lõikele 2, kohaldamata krediidiriski ümberhindlustegureid ning mis tahes krediidiriski korrigeerimisi ja eraldisi. Tasaarvestus on asjakohane ainult samale väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjatele antud mitme tuletislepingu puhul, mis on kaetud aktsepteeritud tasaarvestuslepinguga. Selles veerus kajastatavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised on seotud ainult väärtpaberistamise positsioonidega. Väärtpaberistatud positsioonide väärtuse korrigeerimisi arvesse ei võeta. Ennetähtaegse amortiseerimise klausli korral peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustama kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikes 2 määratletud väärtpaberistamise tehingu algatajale kuuluva osaluse. Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul võrduvad bilansiliste kirjete ja/või investorite osaluste (ennetähtaegne amortiseerimine) vormis olevad väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavad positsioonid veergude 010–040 summaga. |
060 |
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised hõlmavad kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud nõuete allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised hõlmavad bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid. |
070 |
RISKIPOSITSIOON, MILLEST ON MAHA ARVATUD VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõigete 1 ja 2 kohased väärtpaberistamise positsioonid ilma ümberhindlustegurite kohaldamiseta. Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 040. |
080–110 |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükk ja artikli 4 lõike 1 punkt 57 Selles veergude kogumis kogutakse teavet krediidiriski maandamise tehnikate kohta, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel (nagu märgitud allpool sissevoolu ja väljavoolu puhul). Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju). |
080 |
(-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (GA) Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59 ja seda reguleeritakse artikliga 235. Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju). |
090 |
(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE Otsene krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58 ja seda reguleeritakse artiklitega 195, 197 ja 200. Krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju ning kapitalinõuete määruse artiklite 218–236 kohaseid bilansilise tasaarvestuse kokkuleppeid käsitatakse rahalise tagatisena. Vt vormi CR SA juhiseid (selliste krediidiriski maandamise tehnikate kajastamine, millel on asendusmõju). |
100–110 |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral riskikaalude või võlgniku reitinguklasside sisest sissevoolu ja väljavoolu. |
100 |
(-) KOGUVÄLJAVOOL Kapitalinõuete määruse artikli 222 lõige 3 ning artikli 235 lõiked 1 ja 2 Väljavool vastab kirje „riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised” kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral riskikaalust või võlgniku reitinguklassist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi. Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 090 [(-) koguväljavool]. |
110 |
KOGUSISSEVOOL Väärtpaberistamise positsioone, mis on võlaväärtpaberid ja aktsepteeritud finantstagatis vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 197 lõikele 1, kajastatakse finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetodi kasutamise korral sissevooluna selles veerus. Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 100 (kogusissevool). |
120 |
NETO RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Vastavasse riskikaalu ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju. Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 110. |
130 |
(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (CVAM) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL See kirje hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218). Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veergudega 120 ja 130. |
140 |
RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*) Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes seega ei kohaldata artikli 246 lõike 1 punktis c sätestatud ümberhindlustegurit. Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 150. |
150–180 |
BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktiga c on ette nähtud, et bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on tema nimiväärtus, mida on korrutatud ümberhindlusteguriga. Kõnealune ümberhindlustegur on 100 %, kui kapitalinõuete määruses ei ole teisiti ette nähtud. Vt vormi CR SA „Kokku” veerud 160–190. Aruandluse eesmärgil kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust (E*) vastavalt järgmisele neljale üksteist välistavasse ümberhindlustegurite vahemikule: 0 %, [0 %, 20 %], [20 %, 50 %] ja [50 %, 100 %]. |
190 |
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid. Kõnealune teave on seotud vormi CR SA „Kokku” veeruga 200. |
200 |
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Kapitalinõuete määruse artikliga 258 on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonide puhul, millele on määratud riskikaal 1 250 %, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivina positsiooni kaasamisele oma riskiga kaalutud vara arvutusse arvata positsiooni riskipositsiooni väärtuse omavahenditest maha. |
210 |
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID Riskipositsiooni väärtus, millest on lahutatud omavahenditest maha arvatud riskipositsiooni väärtus. |
220–320 |
SELLISE RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUSE, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID, JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES |
220–260 |
REITINGU SAANUD POSITSIOONID Reitingu saanud positsioon on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 8. Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid, jaotatakse krediidikvaliteedi astmete lõikes, nagu on standardmeetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikliga 251 (tabel 1). |
270 |
RISKIKAAL 1 250 % (REITINGUTA POSITSIOONID) Reitinguta positsioon on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 7. |
280 |
ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE Kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5 Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine). |
290 |
ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE – MILLEST: VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE TEISE JÄRJEKOHA KAHJU Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse teise või kõrgema järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriasse kuuluvate väärtpaberistamise positsioonide käsitlust varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmis, nagu on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklis 254. Varaga tagatud kommertsväärtpaberite programm on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 249 lõikes 9. |
300 |
ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE – MILLEST: KESKMINE RISKIKAAL (%) Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal. |
310 |
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD Kapitalinõuete määruse artikli 109 lõige 1 ja artikli 259 lõige 3 Väärtpaberistamise positsioonide riskipositsiooni väärtus sisemisel hinnangul põhineva meetodi kohaselt. |
320 |
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL (%) Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal. |
330 |
RISKIGA KAALUTUD VARA Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne lõpptähtaegade mittevastavustest või hoolduskohustuste sätete rikkumisest tulenevaid korrigeerimisi, välja arvatud mis tahes riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud. |
340 |
MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED Sünteetiliste väärtpaberistamiste kajastamisel selles veerus ei võeta arvesse mis tahes lõpptähtaegade mittevastavust. |
350 |
HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE) Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõikega 2, artikli 406 lõikega 2 ja artikliga 407 on ette nähtud, et juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida kõnealuse määruse artiklite 405, 406 või 409 teatavaid nõudeid, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kehtestavad proportsionaalse täiendava riskikaalu, milleks on vähemalt 250 % riskikaalust (ülempiiriga 1 250 %), mida kohaldataks asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole. Sellise täiendava riskikaalu võib kehtestada mitte ainult investorist krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, vaid ka väärtpaberistamise tehingu algatajatele, sponsoritele ja algsetele laenuandjatele. |
360 |
LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE Sünteetiliste väärtpaberistamiste lõpptähtaegade mittevastavuse puhul kajastatakse kapitalinõuete määruse artiklis 250 määratletud RW*-RW(SP), välja arvatud väärtpaberistamise seeriate puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % ja mille puhul on kajastatav summa võrdne nulliga. Tuleb tähele panna, et RW(SP) ei hõlma mitte ainult veerus 330 kajastatud riskiga kaalutud vara, vaid ka riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud. |
370–380 |
RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA: ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST/PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne (veerg 370)/pärast (veerg 380) kapitalinõuete määruse artiklis 252 (praegu makseviivituses olevate või eriti suure riskiga seotud riskipositsioonide väärtpaberistamine) või artikli 256 lõikes 4 (täiendavad omavahendite nõuded ennetähtaegse amortiseerimise klausleid sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamiste puhul) sätestatud piirangute kohaldamist. |
390 |
MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE STANDARDMEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE Riskiga kaalutud vara, mis tuleneb riskimaanduse andjale ümberjaotatud riskipositsioonidest (ja mida seepärast arvutatakse vastavas vormis), mida võetakse arvesse väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri arvutamisel. |
101. |
Vorm CR SEC SA on jagatud kolme peamisse reakogumisse, milles esitatakse andmed väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite algatatud/sponsoreeritud/säilitatud või ostetud riskipositsioonide kohta. Neist igaühe puhul on teave jaotatud bilansiliste ning bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide lõikes, samuti väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste lõikes. |
102. |
Koguriskipositsioon (aruandekuupäeva seisuga) on jaotatud ka väärtpaberistamise alguses kohaldatud krediidikvaliteedi astmete lõikes (viimane reakogum). Kõnealust teavet esitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid.
|
3.8. C 13.00 – KREDIIDIRISK – VÄÄRTPABERISTAMINE: SISEREITINGUTE MEETODI KOHASED OMAVAHENDITE NÕUDED (CR SEC IRB)
3.8.1. Üldised märkused
103. |
Käesolevas vormis esitatakse teave kõigi väärtpaberistamiste kohta, mille puhul võetakse arvesse riski olulise osa ülekandmist ja mille puhul on aruandev krediidiasutus või investeerimisühing seotud väärtpaberistamisega, mida käsitletakse sisereitingute meetodi kohaselt. |
104. |
Kajastatav teave sõltub krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises. Seega kohaldatakse väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite suhtes asjakohaseid aruandluskirjeid. |
105. |
Vormi CR SEC IRB ulatus on sama kui vormi CR SEC SA puhul. Selles esitatakse koondteave kauplemisportfelliväliste traditsiooniliste väärtpaberistamiste ja sünteetiliste väärtpaberistamiste kohta. |
3.8.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
010 |
ALGATATUD VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID KOKKU Bilansiliste kirjete kogusummat käsitleva rea puhul vastab selles veerus kajastatav summa väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusummale aruandekuupäeva seisuga. Vt vormi CR SEC SA veerg 010. |
020–040 |
SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED: VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KREDIIDIRISKI KAITSE Kapitalinõuete määruse artiklid 249 ja 250 Väärtpaberistamise struktuuriga seotud krediidiriski maandamise tehnikate korrigeeritud väärtuses ei võeta arvesse lõpptähtaegade mittevastavust. |
020 |
(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE (CVA) Kapitalinõuete määruse artikli 223 lõikega 2 on ette nähtud üksikasjalik kord selles veerus kajastatava volatiilsusega korrigeeritud tagatise väärtuse (CVA) arvutamiseks. |
030 |
(-) KOGUVÄLJAVOOL: KAUDSE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (G*) „Sissevoolu” ja „väljavoolu” üldreegli kohaselt on vormi CR SEC IRB veerus 030 kajastatavad summad esitatud „sissevooluna” vastavas krediidiriski vormis (CR SA või CR IRB) ja krediidiriski kaitse andja (st kolmas isik, kellele väärtpaberistamise seeria kaudse krediidiriski kaitse kaudu üle kantakse) asjakohases riskipositsiooni klassis. Valuutariskiga korrigeeritud krediidiriski kaitse nimiväärtuse (G*) arvutamise kord on kehtestatud kapitalinõuete määruse artikli 233 lõikes 3. |
040 |
KREDIIDIRISKI KAITSE SÄILITATUD VÕI TAGASI OSTETUD TINGLIK VÄÄRTUS Kõiki säilitatud või tagasi ostetud väärtpaberistamise seeriaid (nt säilitatud esimese järjekoha kahju positsioonid) kajastatakse nimiväärtuses. Krediidiriski kaitse säilitatud või tagasi ostetud väärtuse arvutamisel ei võeta arvesse järelevalvelisi krediidiriski kaitse väärtuskärpeid. |
050 |
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad väärtpaberistamise positsioonid, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktidele b, d ja e ning lõikele 2, kohaldamata krediidiriski ümberhindlustegureid ning koos väärtuse korrigeerimiste ja eraldistega. Tasaarvestus on asjakohane ainult samale väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjatele antud mitme tuletislepingu puhul, mis on kaetud aktsepteeritud tasaarvestuslepinguga. Selles veerus kajastatavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised on seotud ainult väärtpaberistamise positsioonidega. Väärtpaberistatud positsioonide väärtuse korrigeerimisi arvesse ei võeta. Ennetähtaegse amortiseerimise klausli korral peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täpsustama kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikes 2 määratletud väärtpaberistamise tehingu algatajale kuuluva osaluse. Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul võrduvad bilansiliste kirjete ja/või investorite osaluste (ennetähtaegne amortiseerimine) vormis olevad väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavad positsioonid veergude 010–040 summaga. |
060–090 |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MILLEL ON RISKIPOSITSIOONILE ASENDUSMÕJU Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. peatükk ja artikli 4 lõike 1 punkt 57 Selles veergude kogumis kogutakse teavet krediidiriski maandamise tehnikate kohta, millega riskipositsiooni või riskipositsioonide krediidiriski vähendatakse riskipositsioonide asendamise teel (nagu märgitud allpool sissevoolu ja väljavoolu puhul). |
060 |
(-) KAUDNE KREDIIDIRISKI KAITSE: KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (GA) Kaudne krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 59. Kapitalinõuete määruse artiklis 236 on kirjeldatud korrigeeritud väärtuse GA arvutamise korda täieliku krediidiriski kaitse/osalise krediidiriski kaitse korral – sama nõudeõiguse järgu puhul. Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veergudega 040 ja 050. |
070 |
(-) OTSENE KREDIIDIRISKI KAITSE Otsene krediidiriski kaitse on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58. Kuna finantstagatise mõju arvutamise lihtmeetod ei ole kohaldatav, kajastatakse selles veerus ainult kapitalinõuete määruse artikli 200 kohast otsest krediidiriski kaitset. Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 060. |
080–090 |
KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE KOHALDAMISEST TULENEV RISKIPOSITSIOONI ASENDAMINE Samuti kajastatakse samade riskipositsiooni klasside ning vajaduse korral riskikaalude või võlgniku reitinguklasside sisest sissevoolu ja väljavoolu. |
080 |
(-) KOGUVÄLJAVOOL Kapitalinõuete määruse artikkel 236 Väljavool vastab kirje „riskipositsioon, millest on maha arvatud väärtuse korrigeerimised ja eraldised” kaetud osale, mis arvatakse maha võlgniku riskipositsiooni klassist ja vajaduse korral riskikaalust või võlgniku reitinguklassist ning seejärel määratakse krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi. Seda summat käsitatakse sissevooluna krediidiriski kaitse andja riskipositsiooni klassi ja vajaduse korral riskikaalu või võlgniku reitinguklassi. Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 070. |
090 |
KOGUSISSEVOOL Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 080. |
100 |
RISKIPOSITSIOON PÄRAST KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKATE ASENDUSMÕJU ARVESSEVÕTMIST JA ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Vastavasse riskikaalu ja riskipositsiooni klassi määratud riskipositsioon pärast sellise sissevoolu ja väljavoolu arvessevõtmist, mis tuleneb krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamisest, millel on riskipositsioonile asendusmõju. Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 090. |
110 |
(-) KREDIIDIRISKI MAANDAMISE TEHNIKAD, MIS MÕJUTAVAD RISKIPOSITSIOONI: OTSESE KREDIIDIRISKI KAITSE KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (CVAM) FINANTSTAGATISE MÕJU ARVUTAMISE ÜLDMEETODI ALUSEL Kapitalinõuete määruse artiklid 218–222. See kirje hõlmab ka krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju (kapitalinõuete määruse artikkel 218). |
120 |
RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUS (E*) Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid, mille suhtes seega ei kohaldata artikli 246 lõike 1 punktis c sätestatud ümberhindlustegurit. |
130–160 |
BILANSIVÄLISTE KIRJETE RISKIPOSITSIOONI TÄIELIKULT KORRIGEERITUD VÄÄRTUSE (E*) JAOTUS ÜMBERHINDLUSTEGURITE LÕIKES Kapitalinõuete määruse artikli 246 lõike 1 punktiga c on ette nähtud, et bilansivälise väärtpaberistamise positsiooni riskipositsiooni väärtuseks on tema nimiväärtus, mida on korrutatud ümberhindlusteguriga. Kõnealune ümberhindlustegur on 100 %, kui ei ole sätestatud teisiti. Ümberhindlustegur on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 56. Aruandluse eesmärgil kajastatakse riskipositsiooni täielikult korrigeeritud väärtust (E*) vastavalt järgmisele neljale üksteist välistavasse ümberhindlustegurite vahemikule: 0 %, [0 %, 20 %], [20 %, 50 %] ja [50 %, 100 %]. |
170 |
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Kapitalinõuete määruse artikli 246 kohased väärtpaberistamise positsioonid. Kõnealune teave on seotud vormi CR IRB veeruga 110. |
180 |
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Kapitalinõuete määruse artikli 266 lõikega 3 on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonide puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud alternatiivina positsiooni kaasamisele oma riskiga kaalutud vara arvutusse arvata positsiooni riskipositsiooni väärtuse omavahenditest maha. |
190 |
RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE RISKIKAALUSID |
200–320 |
VÄLISREITINGU MEETOD (KREDIIDIKVALITEEDI ASTMED) Kapitalinõuete määruse artikkel 261 Sisereitingute meetodi kohaseid väärtpaberistamise positsioone, millele on antud kaudne reiting vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 259 lõikele 2, kajastatakse reitingu saanud positsioonidena. Riskipositsiooni väärtus, mille suhtes kohaldatakse riskikaalusid, jaotatakse krediidikvaliteedi astmete lõikes, nagu on sisereitingute meetodi puhul ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 261 lõike 1 tabeliga 4. |
330 |
REGULATIIVNE MEETOD Kapitalinõuete määruse artikli 262 kohane regulatiivne meetod. Väärtpaberistamise positsiooni riskikaal on kas 7 % või vastavalt ette nähtud valemitele kohaldatav riskikaal, olenevalt sellest, kumb neist on suurem. |
340 |
REGULATIIVNE MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL Väärtpaberistamise positsioonide krediidiriski maandamist võidakse arvesse võtta vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 264. Sel juhul kajastab krediidiasutus või investeerimisühing positsiooni tegelikku riskikaalu, vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 264 lõikele 2, kui ta on saanud täieliku krediidiriski kaitse (tegeliku riskikaalu arvutamiseks jagatakse positsiooni riskiga kaalutud vara positsiooni riskipositsiooni väärtusega ja korrutatakse tulemus 100 ga). Kui positsioonil on osaline krediidiriski kaitse, peab krediidiasutus või investeerimisühing kohaldama regulatiivset meetodit, kasutades väärtpaberistamise seeria nö. paksust T, mida on korrigeeritud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 264 lõikele 3. Selles veerus kajastatakse kaalutud keskmisi riskikaalusid. |
350 |
ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi suurim riskikaal). Kapitalinõuete määruse artikli 263 lõigetega 2 ja 3 on ette nähtud erikäsitlus, mida kohaldatakse juhul, kui Kirb-i ei saa arvutada. Likviidsuse tagamise tehingute raames võimaldatud kasutamata likviidsuslimiite kajastatakse kirje „bilansivälised kirjed ja tuletisinstrumendid” all. Kuni väärtpaberistamise tehingu algataja suhtes kohaldatakse erikäsitlust, sest Kirb-i ei saa arvutada, tuleks veerus 350 kajastada sellist riskiga kaalumise käsitlust, mida kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 263 sätestatud käsitluse alla kuuluva likviidsuse tagamise tehingu riskipositsiooni väärtuse suhtes. Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikega 5 ja artikliga 265. |
360 |
ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE: KESKMINE RISKIKAAL Esitatakse riskipositsioonide väärtusega kaalutud keskmine riskikaal. |
370 |
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD Kapitalinõuete määruse artikli 259 lõigetega 3 ja 4 on ette nähtud kommertsväärtpaberite programmi positsioonide puhul kasutatav sisemisel hinnangul põhinev meetod. |
380 |
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD: KESKMINE RISKIKAAL Selles veerus kajastatakse kaalutud keskmisi riskikaalusid. |
390 |
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISTEST JA ERALDISTEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA VÄHENDAMINE Sisereitingute meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad kapitalinõuete määruse artikli 266 lõiget 1 (kohaldatakse ainult väärtpaberistamise tehingu algatajate suhtes, kui riskipositsiooni ei ole omavahenditest maha arvatud) ja lõiget 2. Krediidikahjude katteks tehtavad väärtuse korrigeerimised ja eraldised (kapitalinõuete määruse artikkel 159) vastavalt aruandava üksuse suhtes kohaldatavatele raamatupidamistavadele. Väärtuse korrigeerimised hõlmavad kõiki summasid, mida on võetud arvesse finantsvarade krediidikahjude kasumis või kahjumis (sealhulgas õiglases väärtuses mõõdetud finantsvarade krediidiriskist tulenevad kahjud, mida ei arvata maha riskipositsiooni väärtusest) alates nende esmasest bilansis kajastamisest pluss makseviivituses olevate ostetud nõuete allahindlus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 166 lõikele 1. Eraldised hõlmavad bilansiväliste kirjete akumuleeritud krediidikahjusid. |
400 |
RISKIGA KAALUTUD VARA Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne lõpptähtaegade mittevastavustest või hoolduskohustuste sätete rikkumisest tulenevaid korrigeerimisi, välja arvatud mis tahes riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud. |
410 |
MILLEST: SÜNTEETILISED VÄÄRTPABERISTAMISED Selliste sünteetiliste väärtpaberistamiste kajastamisel, mille puhul esineb lõpptähtaegade mittevastavus, ei võeta selles veerus arvesse mis tahes lõpptähtaegade mittevastavust. |
420 |
HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE) Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõikega 2, artikli 406 lõikega 2 ja artikliga 407 on ette nähtud, et juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida teatavaid nõudeid, tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kehtestavad proportsionaalse täiendava riskikaalu, milleks on vähemalt 250 % riskikaalust (ülempiiriga 1 250 %), mida kohaldataks asjaomaste väärtpaberistamise positsioonide suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jaole. |
430 |
LÕPPTÄHTAEGADE MITTEVASTAVUSEST TULENEV RISKIGA KAALUTUD VARA KORRIGEERIMINE Sünteetiliste väärtpaberistamiste lõpptähtaegade mittevastavuse puhul kajastatakse kapitalinõuete määruse artiklis 250 määratletud RW*-RW(SP), välja arvatud väärtpaberistamise seeriate puhul, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 % ja mille puhul on kajastatav summa võrdne nulliga. Tuleb tähele panna, et RW(SP) ei hõlma mitte ainult veerus 400 kajastatud riskiga kaalutud vara, vaid ka riskiga kaalutud vara, mis vastab riskipositsioonidele, mis on väljavoolu kaudu teise vormi ümber jaotatud. Selles veerus kajastatakse negatiivseid väärtusi. |
440–450 |
RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA: ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST/PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki 3. jao kohaselt arvutatav riskiga kaalutud koguvara enne (veerg 440)/pärast (veerg 450) kapitalinõuete määruse artiklis 260 sätestatud ülempiiri kohaldamist. Lisaks tuleb arvesse võtta kapitalinõuete määruse artiklit 265 (täiendavad omavahendite nõuded ennetähtaegse amortiseerimise klausleid sisaldavate uuenevate nõuete väärtpaberistamiste puhul). |
460 |
MEMOKIRJE: RISKIGA KAALUTUD VARA, MIS VASTAB VÄLJAVOOLULE SISEREITINGUTE MEETODI KOHASEST VÄÄRTPABERISTAMISEST MUUDESSE RISKIPOSITSIOONI KLASSIDESSE Riskiga kaalutud vara, mis tuleneb riskimaanduse andjale ümberjaotatud riskipositsioonidest (ja mida seepärast arvutatakse vastavas vormis), mida võetakse arvesse väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri arvutamisel. |
106. |
Vorm CR SEC IRB on jagatud kolme peamisse reakogumisse, milles esitatakse andmed väärtpaberistamise tehingu algatajate, sponsorite ja investorite algatatud/sponsoreeritud/säilitatud või ostetud riskipositsioonide kohta. Neist igaühe puhul on teave jaotatud bilansiliste ning bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide lõikes, samuti väärtpaberistamiste ja edasiväärtpaberistamiste riskikaalu rühmade lõikes. |
107. |
Koguriskipositsioon (aruandekuupäeva seisuga) on jaotatud ka väärtpaberistamise alguses kohaldatud krediidikvaliteedi astmete lõikes (viimane reakogum). Kõnealust teavet esitavad väärtpaberistamise tehingu algatajad, sponsorid ja investorid.
|
3.9. C 14.00 – ÜKSIKASJALIK TEAVE VÄÄRTPABERISTAMISTE KOHTA (SEC DETAILS)
3.9.1. Üldised märkused
108. |
Käesolevas vormis kogutakse teavet tehingupõhiselt (mitte koondteabena, nagu seda kajastatakse vormides CR SEC SA, CR SEC IRB, MKR SA SEC ja MKR SA CTP) kõigi väärtpaberistamiste kohta, millega aruandev krediidiasutus või investeerimisühing on seotud. Kajastada tuleb iga väärtpaberistamise peamisi tunnuseid, nt alusvarade kogumi laad ja omavahendite nõuded. |
109. |
Käesolevat vormi täidetakse järgmistel juhtudel.
|
110. |
Käesoleva vormi esitavad konsolideerimisgrupid ja eraldiseisvad krediidiasutused ja investeerimisühingud (2), mis asuvad samas riigis, kus nende suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid. Juhul kui väärtpaberistamised hõlmavad mitut samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat üksust, esitatakse üksikasjalik jaotus üksuste lõikes. |
111. |
Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 406 lõikele 1, millega on ette nähtud, et väärtpaberistamise positsioonidesse investeerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud koguvad asjaomaste väärtpaberistamiste kohta üksikasjalikku teavet hoolsuskohustuse täitmiseks, kohaldatakse käesoleva vormi aruandlusnõudeid piiratud määral ka investorite suhtes. Eelkõige peavad nad kajastama andmeid veergudes 010–040, 070–110, 160, 190, 290–400 ja 420–470. |
112. |
Algse laenuandjana tegutsevad krediidiasutused ja investeerimisühingud (kes ei ole ka sama väärtpaberistamise tehingu algatajad ega sponsorid) kajastavad selles vormis andmeid üldiselt samal määral nagu investorid. |
3.9.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|||||||||||||||||||||||||||||||
005 |
REA NUMBER Rea number on rea tunnus ja see peab tabeli iga rea puhul olema kordumatu. See on numbrilises järjestuses 1, 2, 3 jne. |
||||||||||||||||||||||||||||||
010 |
SISEKOOD Sisekood (tähtnumbriline), mida krediidiasutus või investeerimisühing kasutab väärtpaberistamise identifitseerimiseks. Sisekood on seotud väärtpaberistamise tunnusega. |
||||||||||||||||||||||||||||||
020 |
VÄÄRTPABERISTAMISE TUNNUS (kood/nimi) Väärtpaberistamise ametlikuks registreerimiseks kasutatav kood või kui seda ei ole, siis nimi, mille all väärtpaberistamist turul tuntakse. Kui on võimalik kasutada rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit ISIN (nt avalike tehingute puhul), kajastatakse selles veerus kaheksat tähemärki, mis on samad kõigi väärtpaberistamise seeriate puhul. |
||||||||||||||||||||||||||||||
030 |
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA TUNNUS (kood/nimi) Selles veerus kajastatakse järelevalveasutuse poolt väärtpaberistamise tehingu algatajale antud koodi või kui seda ei ole, siis krediidiasutuse või investeerimisühingu nime. Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul kajastab aruandev üksus kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate selliste üksuste tunnuseid, kes on tehinguga seotud. Kui koodi ei ole või kui aruandev üksus ei tea seda, kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu nime. |
||||||||||||||||||||||||||||||
040 |
VÄÄRTPABERISTAMISE LIIK; (TRADITSIOONILINE/SÜNTEETILINE) Kajastatakse järgmisi lühendeid:
Traditsioonilise väärtpaberistamise ja sünteetilise väärtpaberistamise määratlused on sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktides 10 ja 11. |
||||||||||||||||||||||||||||||
050 |
RAAMATUPIDAMISKÄSITLUS: KAS VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONE KAJASTATAKSE BILANSIS VÕI NEED ARVATAKSE BILANSIST VÄLJA? Kajastatakse järgmisi lühendeid:
Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult tehingu raamatupidamiskäsitlust. Sünteetiliste väärtpaberistamiste puhul märgivad väärtpaberistamise tehingu algatajad, et väärtpaberistatud riskipositsioonid on bilansist välja arvatud. Investorid märgivad igal juhul tähise N (ei kohaldata). Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta. Lühend P (osaliselt välja arvatud) märgitakse juhul, kui väärtpaberistatud vara kajastatakse bilansis sel määral, mil aruandev üksus on sellega jätkuvalt seotud, vastavalt IAS 39 punktidele 30–35. |
||||||||||||||||||||||||||||||
060 |
MAKSEVÕIMEKÄSITLUS: VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUDEID? Ainult väärtpaberistamise tehingu algatajad kajastavad järgmisi lühendeid:
Kapitalinõuete määruse artiklid 109, 243 ja 244 Selles veerus kajastatakse kokkuvõtlikult väärtpaberistamise tehingu algataja poolset väärtpaberistamise skeemi maksevõimekäsitlust. Selles märgitakse, kas omavahendite nõudeid arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele või väärtpaberistamise positsioonidele (kauplemisportfelliväline/kauplemisportfelli kuuluv). Kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (ei ole riski olulise osa ülekandmine), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SA, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab standardmeetodit, või vormis CR IRB, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisereitingute meetodit. Kui aga omavahendite nõuded põhinevad kauplemisportfellivälistel väärtpaberistamise positsioonidel (riski olulise osa ülekandmine), kajastatakse krediidiriski omavahendite nõuete arvutamist vormides CR SEC SA või CR SEC IRB. Kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamise positsioonide puhul kajastatakse tururiski omavahendite nõuete arvutamist vormis MKR SA TDI (standarditud üldine positsioonirisk) ja vormides MKR SA SEC või MKR SA CTP (standarditud spetsiifiline positsioonirisk) või vormis MKR IM (sisemudelid). Kohustuste väärtpaberistamiste puhul väärtpaberistamise tehingu algatajad selles veerus andmeid ei kajasta. |
||||||||||||||||||||||||||||||
070 |
VÄÄRTPABERISTAMINE VÕI EDASIVÄÄRTPABERISTAMINE? Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 61–64 sätestatud „väärtpaberistamise” ja „edasiväärtpaberistamise” määratlustele kajastatakse alusvara liiki järgmiste lühenditega:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
080–100 |
SÄILITAMINE Kapitalinõuete määruse artiklid 404–410 |
||||||||||||||||||||||||||||||
080 |
KOHALDATAV SÄILITAMISE LIIK Iga algatatud väärtpaberistamise skeemi puhul kajastatakse asjakohast neto majandusliku huvi säilitamise liiki vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 405.
|
||||||||||||||||||||||||||||||
090 |
SÄILITAMISE % ARUANDEKUUPÄEVA SEISUGA Väärtpaberistamise tehingu algataja, sponsor või algne laenuandja säilitab vähemalt 5 % olulise neto majandusliku huvi (väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga). Olenemata kapitalinõuete määruse artikli 405 lõikest 1, võib väärtpaberistamise tehingu algatamisel säilitamise mõõtmist tavapäraselt tõlgendada selle mõõtmisena riskipositsioonide esmasel väärtpaberistamisel ja mitte riskipositsioonide esmasel loomisel (nt mitte siis, kui alusvaraks olevad laenud esimest korda anti). Väärtpaberistamise tehingu algatamisel säilitamise mõõtmine tähendab, et säilitamise määr 5 % peab olema täidetud sellise säilitamise taseme mõõtmise ajal (nt riskipositsioonide esmase väärtpaberistamise ajal). Säilitamise määra pidev taasmõõtmine ja korrigeerimine tehingu kehtivusajal ei ole ilmtingimata nõutud. Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud) või N (ei kohaldada). |
||||||||||||||||||||||||||||||
100 |
SÄILITAMISNÕUDE JÄRGIMINE? Kapitalinõuete määruse artikli 405 lõige 1 Kajastatakse järgmisi lühendeid:
Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui veerus 080 (kohaldatav säilitamise liik) kajastatakse lühendit E (vabastatud) või N (ei kohaldada). |
||||||||||||||||||||||||||||||
110 |
KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU ROLL: (VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA/SPONSOR/ALGNE LAENUANDJA/INVESTOR) Kajastatakse järgmisi lühendeid:
Vt väärtpaberistamise tehingu algataja ja sponsori määratlused vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktides 13 ja 14. Investorina käsitatakse krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 406 ja 407. |
||||||||||||||||||||||||||||||
120–130 |
VARAGA TAGATUD KOMMERTSVÄÄRTPABERITE PROGRAMMIGA MITTE HÕLMATUD Tulenevalt varaga tagatud kommertsväärtpaberite programmide (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 9) erilaadist, mis on seotud asjaoluga, et need hõlmavad mitut individuaalset väärtpaberistamise positsiooni, ei kajastata kõnealuseid programme veergudes 120 ja 130. |
||||||||||||||||||||||||||||||
120 |
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEV (kk/aaaa) Väärtpaberistamise tehingu algatamise kuud ja aastat (st nõuete kogumi koostamise lõppkuupäev) kajastatakse vastavalt järgmisele vormingule: kk/aaaa. Aruandekuupäevade vahel ühegi väärtpaberistamise skeemi algatamise kuupäev ei muutu. Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul on algatamise kuupäevaks väärtpaberite esmase emiteerimise kuupäev. Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. |
||||||||||||||||||||||||||||||
130 |
VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAMISE KUUPÄEVA SEISUGA Selles veerus esitatakse väärtpaberistatud portfelli kogusumma (vastavalt esmastele riskipositsioonidele enne ümberhindlustegurite kohaldamist) väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva seisuga. Avatud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul kajastatakse seda summat väärtpaberite esmase emiteerimise algatamise kuupäeva seisuga. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Kohustuste väärtpaberistamiste puhul kajastatakse ainult aruandva üksuse emiteeritud summat. Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. |
||||||||||||||||||||||||||||||
140–220 |
VÄÄRTPABERISTATUD RISKIPOSITSIOONID Veergudes 140–220 esitab aruandev üksus teabe väärtpaberistatud portfelli tunnuste kohta. |
||||||||||||||||||||||||||||||
140 |
KOGUSUMMA Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad väärtpaberistatud portfelli väärtust aruandekuupäeva seisuga, st väärtpaberistatud tagasimaksmata nõuete kogusummat. Traditsiooniliste väärtpaberistamiste puhul ei võeta arvesse väärtpaberistamise kogumi muid varasid. Mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul (st mitu väärtpaberistamise tehingu algatajat) kajastatakse ainult summat, mis vastab aruandva üksuse osale väärtpaberistatud portfellis. Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul (st väärtpaberistatud varade portfelli ei saa pärast väärtpaberistamise tehingu algatamise kuupäeva laiendada) summat järk-järgult vähendatakse. Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. |
||||||||||||||||||||||||||||||
150 |
KREDIIDIASUTUSE VÕI INVESTEERIMISÜHINGU OSA (%) Kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu osa (protsendina kahe komakoha täpsusega) väärtpaberistatud portfellis aruandekuupäeva seisuga. Selles veerus kajastatav näitaja on vaikimisi 100 %, välja arvatud mitme müüjaga väärtpaberistamise skeemide puhul. Sel juhul kajastab aruandev üksus oma praegust osa väärtpaberistatud portfellis (samaväärne veeruga 140 suhtelisest seisukohast). Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. |
||||||||||||||||||||||||||||||
160 |
LIIK Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud portfelli varade (numbrikoodid 1–8) või kohustuste (numbrikoodid 9 ja 10) liigi kohta. Krediidiasutus või investeerimisühing kajastab ühte järgmistest numbrikoodidest:
Kui väärtpaberistatud riskipositsioonide kogum koosneb eespool osutatud eri liiki varadest või kohustustest, kajastab krediidiasutus või investeerimisühing kõige olulisemat liiki. Edasiväärtpaberistamiste puhul võtab krediidiasutus või investeerimisühing aluseks esmase alusvarakogumi. Liik numbrikoodiga 10 (muud kohustused) hõlmab riigivõlakirju ja krediidiriski vahetustehingut sisaldavaid võlakirju. Suletud kogumitega tagatud väärtpaberistamise skeemide puhul ei saa liiki aruandekuupäevade vahel muuta. |
||||||||||||||||||||||||||||||
170 |
KOHALDATAV MEETOD (STANDARDMEETOD, SISEREITINGUTE MEETOD, KOMBINEERITUD MEETOD) Selles veerus kogutakse teavet meetodi kohta, mida krediidiasutus või investeerimisühing väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes aruandekuupäeval kohaldaks. Kajastatakse järgmisi lühendeid:
Kui standardmeetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SEC SA. Kui sisereitingute meetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist vormis CR SEC IRB. Kui standardmeetodil ja sisereitingute meetodil põhineva kombineeritud meetodi kohaldamisel on veerus 050 märgitud lühend P, kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist nii vormis CR SEC SA kui ka vormis CR SEC IRB. Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Sellest hoolimata ei kohaldata seda veergu kohustuste väärtpaberistamiste suhtes. Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta. |
||||||||||||||||||||||||||||||
180 |
RISKIPOSITSIOONIDE ARV Kapitalinõuete määruse artikli 261 lõige 1 Selle veeru täitmine on kohustuslik ainult nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks, kes kasutavad väärtpaberistamise positsioonide puhul sisereitingute meetodit (ja seega märgivad veergu 170 lühendi I). Krediidiasutus või investeerimisühing esitab riskipositsioonide tegeliku arvu. Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). Selles veerus ei kajastata andmeid juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Selles veerus ei kajastata andmeid investorid. |
||||||||||||||||||||||||||||||
190 |
RIIK Kajastatakse tehingu esmase alusvara päritoluriigi (st algsete väärtpaberistatud nõuete vahetu võlgniku riik) riigikoodi (ISO 3166-1 alpha-2) (aluspositsioonide arvessevõtmine). Kui väärtpaberistamise kogum hõlmab eri riike, märgib krediidiasutus või investeerimisühing kõige olulisema riigi. Kui ühegi riigi puhul ei ole ületatud künnis 20 % varadest/kohustustest, märgitakse lühend OT (muu). |
||||||||||||||||||||||||||||||
200 |
NÕUETE SUURUSTEGA KAALUTUD KESKMINE MAKSEVIIVITUSEST TINGITUD KAHJUMÄÄR (%) Nõuete suurustega kaalutud keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära kajastavad ainult need krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kohaldavad regulatiivset meetodit (ja seega märgivad veergu 170 lühendi I). Nõuete suurustega kaalutud keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 262 lõikele 1. Selles veerus ei kajastata andmeid kohustuste väärtpaberistamise korral või juhul, kui omavahendite nõuded põhinevad väärtpaberistatud riskipositsioonidel (varade väärtpaberistamise korral). Samuti ei kajastata selles veerus andmeid juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta. |
||||||||||||||||||||||||||||||
210 |
(-) VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED Vt vormi CR SEC SA veerg 060 ja vormi CR SEC IRB veerg 390. Selles veerus kogutakse teavet väärtpaberistatud riskipositsioonide suhtes kohaldatud väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste kohta. Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta. Kõnealust teavet kajastatakse isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta. |
||||||||||||||||||||||||||||||
220 |
OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE VÄÄRTPABERISTAMIST (%) Selles veerus kogutakse teavet selle kohta, millised oleksid väärtpaberistatud portfelli omavahendite nõuded, kui väärpaberistamist ei oleks toimunud, millele on liidetud kõnealuste riskidega seotud oodatav kahju (kirb), ja seda kajastatakse protsendina (kahe komakoha täpsusega) väärtpaberistatud riskipositsioonide kogusummast väärtpaberistamise tehingu kuupäeva seisuga. kirb on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 4. Selles veerus ei kajastata andmeid väärtpaberistatud kohustuste kohta. Varade väärtpaberistamise korral kajastatakse kõnealust teavet isegi juhul, kui aruandev üksus ei hoia väärtpaberistamises ühtegi positsiooni. Sponsorid selles veerus andmeid ei kajasta. |
||||||||||||||||||||||||||||||
230–300 |
VÄÄRTPABERISTAMISE STRUKTUUR Selles kuues veerus kogutakse teavet väärtpaberistamise struktuuri kohta vastavalt bilansilistele ja bilansivälistele positsioonidele, väärtpaberistamise seeriatele (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) ja lõpptähtajale. Mitme müüjaga väärtpaberistamiste puhul kajastatakse esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeriate puhul ainult aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule vastavat või temale omistatavat summat. |
||||||||||||||||||||||||||||||
230–250 |
BILANSILISED KIRJED Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiliste kirjete kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes. |
||||||||||||||||||||||||||||||
230 |
KÕRGEMA NÕUDEÕIGUSE JÄRGUGA VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik väärtpaberistamise seeriad, mis ei kvalifitseeru mezzanine-seeriatena või esimese järjekoha kahju seeriatena. |
||||||||||||||||||||||||||||||
240 |
MEZZANINE VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD Vt kapitalinõuete määruse artikli 242 lõige 3 (traditsioonilised väärtpaberistamised) ja artikli 244 lõige 3 (sünteetilised väärtpaberistamised). |
||||||||||||||||||||||||||||||
250 |
ESIMESE JÄRJEKOHA KAHJU VÄÄRTPABERISTAMISE SEERIAD Esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 15. |
||||||||||||||||||||||||||||||
260–280 |
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID Nendes veergudes kogutakse teavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide kohta, mis on jaotatud väärtpaberistamise seeriate (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) lõikes. Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiliste kirjete puhul. |
||||||||||||||||||||||||||||||
290 |
VARASEIM PROGNOOSITAV LÕPETAMISE KUUPÄEV Kogu väärtpaberistamise tõenäoline lõpetamise kuupäev, võttes arvesse väärtpaberistamise lepingutingimusi ja praegu prognoositavaid finantstingimusi. Üldiselt on see varasem kuupäev järgmistest kuupäevadest:
Varaseima prognoositava lõpetamise kuupäeva kuu ja aasta kajastatakse järgmises vormingus: kk/aaaa. |
||||||||||||||||||||||||||||||
300 |
LEPINGUKOHANE LÕPPTÄHTAEG Kuupäev, mil kõik väärtpaberistamise põhisummad ja intressid peavad olema lepingukohaselt tagasi makstud (põhineb tehingu dokumentatsioonil). Lepingukohase lõpptähtaja kuu ja aasta kajastatakse järgmises vormingus: kk/aaaa. |
||||||||||||||||||||||||||||||
310–400 |
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID: ESMANE RISKIPOSITSIOON ENNE ÜMBERHINDLUSTEGURITE KOHALDAMIST Nendes veergudes kogutakse teavet väärtpaberistamise positsioonide kohta vastavalt bilansilistele ja bilansivälistele positsioonidele ning väärtpaberistamise seeriatele (kõrgema nõudeõiguse järguga seeriad/mezzanine-seeriad/esimese järjekoha kahju seeriad) aruandekuupäeva seisuga. |
||||||||||||||||||||||||||||||
310–330 |
BILANSILISED KIRJED Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiliste kirjete puhul. |
||||||||||||||||||||||||||||||
340–360 |
BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID Kohaldatakse samu väärtpaberistamise seeriate klassifitseerimise kriteeriume nagu bilansiväliste kirjete puhul. |
||||||||||||||||||||||||||||||
370–400 |
MEMOKIRJED: BILANSIVÄLISED KIRJED JA TULETISINSTRUMENDID Nendes veergudes kogutakse täiendavat teavet bilansiväliste kirjete ja tuletisinstrumentide (mida on juba kajastatud erineva jaotuse all veergudes 340–360) kogusumma kohta. |
||||||||||||||||||||||||||||||
370 |
OTSESED FINANTSGARANTIID Selles veerus kajastatakse andmeid selliste väärtpaberistamise positsioonide kohta, mida hoiavad väärtpaberistamise tehingu algatajad ja mis on tagatud otseste finantsgarantiidega. Vastavalt kapitalinõuete määruse I lisale käsitatakse otsese finantsgarantiina järgmisi täisriskiga bilansiväliseid kirjeid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
380 |
INTRESSIMÄÄRA VAHETUSTEHINGUD/VALUUTA VAHETUSTEHINGUD Kõnealused tuletisinstrumendid on loetletud kapitalinõuete määruse II lisas. |
||||||||||||||||||||||||||||||
390 |
AKTSEPTEERITUD LIKVIIDSUSE TAGAMISE TEHINGUD Selleks et kapitalinõuete määruse artikli 242 punktis 3 määratletud likviidsuse tagamise tehinguid saaks aktsepteerida, peavad need vastama kapitalinõuete määruse artikli 255 lõikes 1 sätestatud kuuele tingimusele (olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab standardmeetodit või sisereitingute meetodit). |
||||||||||||||||||||||||||||||
400 |
MUUD (SEALHULGAS MITTEAKTSEPTEERITUD LIKVIIDSUSE TAGAMISE TEHINGUD) Selles veerus kajastatakse ülejäänud bilansiväliseid kirjeid, nt mitteaktsepteeritud likviidsuse tagamise tehingud (st likviidsuse tagamise tehingud, mis ei vasta kapitalinõuete määruse artikli 255 lõikes 1 loetletud tingimustele). |
||||||||||||||||||||||||||||||
410 |
ENNETÄHTAEGNE AMORTISEERIMINE: KOHALDATAKSE ÜMBERHINDLUSTEGURIT Kapitalinõuete määruse artikli 242 punktiga 12 ja artikli 256 lõikega 5 (standardmeetod) ning artikli 265 lõikega 1 (sisereitingute meetod) on ette nähtud ümberhindlustegurid, mida kohaldatakse investoritele kuuluva osaluse suhtes (et arvutada riskiga kaalutud vara). Selles veerus kajastatakse andmeid ennetähtaegse amortiseerimise klauslit sisaldavate väärtpaberistamise skeemide kohta (nt uuenevate nõuete väärtpaberistamised). Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 256 lõikele 6 määratakse kohaldatav ümberhindlustegur kindlaks tegeliku kolme kuu keskmise ületulu taseme alusel. Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata. Kõnealune teave on seotud vormi CR SEC SA reaga 100 ja vormi CR SEC IRB reaga 160. |
||||||||||||||||||||||||||||||
420 |
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD RISKIPOSITSIOONI VÄÄRTUS Kõnealune teave on tihedalt seotud vormi CR SEC SA veeruga 200 ja vormi CR SEC IRB veeruga 180. Selles veerus kajastatakse negatiivseid väärtusi. |
||||||||||||||||||||||||||||||
430 |
RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta enne väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri kohaldamist (st riski olulise osa ülekandmisega väärtpaberistamise skeemide puhul). Riski olulise osa ülekandmiseta väärtpaberistamise skeemide puhul (st riskiga kaalutud vara arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele) selles veerus andmeid ei kajastata. Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata. |
||||||||||||||||||||||||||||||
440 |
RISKIGA KAALUTUD KOGUVARA PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Selles veerus kogutakse teavet riskiga kaalutud vara kohta pärast väärtpaberistamise positsioonide ülempiiri kohaldamist (st riski olulise osa ülekandmisega väärtpaberistamise skeemide puhul). Riski olulise osa ülekandmiseta väärtpaberistamise skeemide puhul (st omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidele) selles veerus andmeid ei kajastata. Kohustuste väärtpaberistamiste puhul selles veerus andmeid ei kajastata. |
||||||||||||||||||||||||||||||
450–510 |
VÄÄRTPABERISTAMISE POSITSIOONID – KAUPLEMISPORTFELL |
||||||||||||||||||||||||||||||
450 |
KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL VÕI MITTE KORRELATSIOONIL PÕHINEV KAUPLEMISPORTFELL? Kajastatakse järgmisi lühendeid:
|
||||||||||||||||||||||||||||||
460–470 |
NETOPOSITSIOONID – PIKK/LÜHIKE Vt vastavalt vormide MKR SA SEC või MKR SA CTP veerud 050ja 060. |
||||||||||||||||||||||||||||||
480 |
OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU (STANDARDMEETOD) – SPETSIIFILINE RISK Vt vastavalt vormi MKR SA SEC veerg 610 või vormi MKR SA CTP veerg 450. |
4. OPERATSIOONIRISKI VORMID
4.1. C 16.00 – OPERATSIOONIRISK
4.1.1. Üldised märkused
113. |
Käesolevas vormis esitatakse teave, mis käsitleb kapitalinõuete määruse artiklite 312–324 kohaste operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamist baasmeetodi, standardmeetodi, alternatiivse standardmeetodi ja täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaselt. Krediidiasutus või investeerimisühing ei või kohaldada standardmeetodit ja alternatiivset standardmeetodit jaepanganduse ja äripanganduse äriliinides samal ajal individuaalsel tasandil. |
114. |
Baasmeetodit, standardmeetodit ja/või alternatiivset standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad omavahendite nõuded majandusaasta lõpu andmete alusel. Kui auditeeritud andmed ei ole kättesaadavad, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutada majandustegevuse prognoose. Auditeeritud andmete kasutamise korral kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud auditeeritud andmeid, mis peaksid jääma muutumatuks. „Muutumatuse” põhimõttest võib kõrvale kalduda näiteks juhul, kui kõnealusel ajavahemikul on olnud erandlikke asjaolusid nagu hiljutised üksuste või tegevusalade omandamised või võõrandamised. |
115. |
Kui krediidiasutus või investeerimisühing suudab oma pädevale asutusele tõendada, et tulenevalt erandlikest asjaoludest (nt üksuste või tegevusalade ühinemine või võõrandamine) võib asjaomase näitaja arvutamisel kolme aasta keskmiste andmete kasutamine põhjustada operatsiooniriski omavahendite nõuete hindamisel moonutusi, võib pädev asutus lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul kohandada arvutamist nii, et neid sündmusi saaks arvesse võtta. Samuti võib pädev asutus omal algatusel nõuda, et krediidiasutus või investeerimisühing kohandaks oma arvutust. Kui krediidiasutus või investeerimisühing on tegutsenud vähem kui kolm aastat, võib ta asjaomase näitaja arvutamiseks kasutada majandustegevuse prognoose, tingimusel et ta hakkab kasutama ajaloolisi andmeid kohe, kui need on kättesaadavad. |
116. |
Käesoleva vormi veergudes esitatakse andmed kolme viimase aasta operatsiooniriskiga seotud pangandustegevuse asjaomase näitaja suuruse kohta ning laenude ja ettemaksete kohta (viimast kajastatakse ainult alternatiivse standardmeetodi kohaldamise korral). Seejärel kajastatakse andmed operatsiooniriski omavahendite nõuete suuruse kohta. Vajaduse korral täpsustatakse, milline osa kõnealustest omavahendite nõuetest tuleneb jaotusmehhanismist. Täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi puhul lisatakse memokirjed, et üksikasjalikult kajastada oodatava kahju määra, hajutamise ja riskimaandamise tehnikate mõju operatsiooniriski omavahendite nõuetele. |
117. |
Ridades esitatakse teave operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamise meetodite lõikes, kajastades üksikasjalikult äriliine standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi puhul. |
118. |
Käesolevas vormis kajastavad andmeid kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite nõudeid. |
4.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
010–030 |
ASJAOMANE NÄITAJA Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad operatsiooniriski omavahendite nõuete arvutamisel (baasmeetodi, standardmeetodi ja alternatiivse standardmeetodi kohaselt) asjaomast näitajat, kajastavad vastava aasta asjaomast näitajat veergudes 010–030. Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 314 kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud teavitamise eesmärgil asjaomast näitajat ka selliste tegevusalade puhul, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. See kehtib ka kõigi muude täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta. Edaspidi osutab mõiste „asjaomane näitaja” elementide summale majandusaasta lõpu seisuga, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 316 lõike 1 tabelis 1. Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on asjaomase näitaja kohta vähem kui kolme aasta andmed, määratakse olemasolevad ajaloolised (auditeeritud) andmed tabeli vastavatesse veergudesse prioriteetide kaupa. Näiteks kui ajaloolised andmed on olemas ainult ühe aasta kohta, kajastatakse need veerus 030. Kui see on asjakohane, kajastatakse seejärel prognoositavaid andmeid veerus 020 (järgmise aasta prognoos) ja veerus 010 (ülejärgmise aasta prognoos). Kui ajaloolised andmed asjaomase näitaja kohta ei ole kättesaadavad, võib krediidiasutus või investeerimisühing kasutada majandustegevuse prognoose. |
040–060 |
LAENUD JA ETTEMAKSED (TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI KOHALDAMISE KORRAL) Nendes veergudes kajastatakse laenude ja ettemaksete summat äriliinide „jaepangandus” ja „äripangandus” puhul vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 319 lõike 1 punktile b. Kõnealuseid summasid kasutatakse alternatiivse asjaomase näitaja arvutamiseks, mille põhjal arvutatakse omavahendite nõuded, mis vastavad sellistele tegevusaladele, mille suhtes kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit (kapitalinõuete määruse artikli 319 lõike 1 punkt a). Äriliini „äripangandus” puhul võetakse arvesse ka kauplemisportfelliväliseid väärpabereid. |
070 |
OMAVAHENDITE NÕUDED Omavahendite nõuded arvutatakse kasutatava meetodi kohaselt vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 312–324. Tulemus kajastatakse veerus 070. |
071 |
KOGURISKIPOSITSIOON OPERATSIOONIRISKI PUHUL Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõige 4. Veerus 070 kajastatud omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga. |
080 |
MILLEST: TULENEVALT JAOTUSMEHHANISMIST Kapitalinõuete määruse artikli 18 lõige 1, milles on sätestatud, et kapitalinõuete määruse artikli 312 lõikes 2 osutatud taotlus peab sisaldama kirjeldust metoodikast, mida kasutatakse operatsiooniriski katvate omavahendite jaotamiseks konsolideerimisgrupi erinevate üksuste vahel, ning et selles tuleb näidata, kas ja kuidas kavatsetakse võtta ELis emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja tema tütarettevõtjate kasutatavas või ELis emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja või ELis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate poolt ühiselt kasutatavas riskimõõtmissüsteemis arvesse hajutamise mõju. |
090–120 |
VAJADUSE KORRAL KAJASTATAVAD TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVA MEETODI MEMOKIRJED |
090 |
OMAVAHENDITE NÕUDED ENNE OODATAVA KAHJU MÄÄRAST, HAJUTAMISEST JA RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST TULENEVAT VÄHENDAMIST Veerus 090 kajastatavad omavahendite nõuded on samad nagu veerus 070 kajastatavad nõuded, kuid need on arvutatud enne oodatava kahju määrast, hajutamisest ja riskimaandamise tehnikatest tuleneva vähendamise mõju (vt allpool) arvessevõtmist. |
100 |
(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT ÄRITAVADES ARVESSE VÕETUD OODATAVA KAHJU MÄÄRAST Veerus 100 kajastatakse omavahendite nõuete vähendamist tulenevalt äritavades arvesse võetud oodatava kahju määrast (vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 2 punktile a). |
110 |
(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT HAJUTAMISEST Veerus 110 kajastatav hajutamise mõju võrdub iga operatsiooniriski klassi puhul eraldi arvutatud omavahendite nõuete summa (st nn täielik sõltuvus) ning korrelatsiooni ja sõltuvust arvesse võttes arvutatud hajutatud omavahendite nõuete (st eeldades mitte täielikku sõltuvust riskiklasside vahel) vahega. Nn täielik sõltuvus leiab aset makseviivituse korral, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei kasuta riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, ning seepärast arvutatakse täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohased omavahendid valitud riskiklasside individuaalsete operatsiooniriski näitajate summana. Sel juhul eeldatakse, et korrelatsioon riskiklasside vahel on 100 %, ja märgitakse selles veerus väärtuseks null. Seevastu kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab riskiklasside vahel selget korrelatsioonistruktuuri, peab ta kajastama selles veerus makseviivitusest tulenevate täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaste omavahendite ja riskiklasside vahelise korrelatsioonistruktuuri kohaldamisest tulenevate asjaomaste omavahendite vahet. Kõnealune väärtus kajastab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi „hajutamisvõimet”, st mudeli võimet võtta arvesse mitut erineval ajal aset leidvat operatsiooniriski tõsist kahjujuhtumit. Veerus 110 kajastatakse summat, mille võrra eeldatav korrelatsioonistruktuur vähendab täiustatud mõõtmismudelil põhineva meetodi kohaseid omavahendeid võrreldes 100 % korrelatsiooni eeldusega. |
120 |
(-) OMAVAHENDITE NÕUETE VÄHENDAMINE TULENEVALT RISKIMAANDAMISE TEHNIKATEST (KINDLUSTUS JA MUUD RISKI ÜLEKANDMISE MEHHANISMID) Veerus 120 kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 323 lõigete 1–5 kohaste kindlustuste ja muude riskide ülekandmise mehhanismide mõju. |
Rida |
|
010 |
PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE BAASMEETODIT Sellel real esitatakse summad, mis vastavad tegevusaladele, mille puhul kohaldatakse operatsiooniriski omavahendite arvutamisel baasmeetodit (kapitalinõuete määruse artiklid 315 ja 316). |
020 |
PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT VÕI ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT Kajastatakse standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kohaselt arvutatud omavahendite nõuded (kapitalinõuete määruse artiklid 317–319). |
030–100 |
KOHALDATAKSE STANDARDMEETODIT Standardmeetodi kasutamise korral jaotatakse asjaomane näitaja iga vastava aasta puhul ridadesse 030–100 kapitalinõuete määruse artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes. Tegevusalade määramisel äriliinidesse järgitakse kapitalinõuete määruse artiklis 318 sätestatud põhimõtteid. |
110–120 |
KOHALDATAKSE ALTERNATIIVSET STANDARDMEETODIT Alternatiivset standardmeetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud (kapitalinõuete määruse artikkel 319) kajastavad iga vastava aasta asjaomast näitajat eraldi iga äriliini kohta ridades 030–050 ja 080–100 ning äriliinide „äripangandus” ja „jaepangandus” kohta ridades 110 ja 120. Ridades 110 ja 120 esitatakse selliste tegevusalade asjaomane näitaja, mille puhul kohaldatakse alternatiivset standardmeetodit, jaotades need äriliinide „äripangandus” ja „jaepangandus” lõikes (kapitalinõuete määruse artikkel 319). Summasid võib kajastada nii äripanganduse ja jaepanganduse äriliini standardmeetodi ridades 060 ja 070 kui ka alternatiivse standardmeetodi ridades 110–120 (nt kui tütarettevõtja kohaldab standardmeetodit, samas kui emaettevõtja kohaldab alternatiivset standardmeetodit. |
130 |
PANGANDUSTEGEVUS, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TÄIUSTATUD MÕÕTMISMUDELIL PÕHINEVAT MEETODIT Kajastatakse andmeid, mis on asjakohased täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kohaldavate investeerimisühingute ja investeerimisühingute puhul (kapitalinõuete määruse artikli 312 lõige 2 ja artiklid 321–323). Eri meetodite kombineeritud kasutamise korral (kapitalinõuete määruse artikkel 314) kajastatakse teavet selliste tegevusalade asjaomaste näitajate kohta, mille suhtes kohaldatakse täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit. See kehtib ka kõigi muude täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit kasutavate pankade kohta. |
4.2. C 17.00 – OPERATSIOONIRISK: KAHJU KOGUSUMMA ÄRILIINIDE JA JUHTUMILIIKIDE LÕIKES EELMISEL AASTAL (OPR DETAILS)
4.2.1. Üldised märkused
119. |
Käesolevas vormis esitatakse kokkuvõtlikult teave krediidiasutuse või investeerimisühingu eelmise aasta kahju kogusummade kohta juhtumiliikide ja äriliinide lõikes, võttes aluseks kahju esmase arvestuspäeva. |
120. |
Teabe esitamisel jaotatakse sisemist miinimummäära ületavad kahju kogusummad kapitalinõuete määruse artikli 317 tabelis 2 määratletud äriliinide lõikes, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendava äriliini „ettevõtteülene” ja kapitalinõuete määruse artiklis 324 määratletud juhtumiliikide lõikes, kusjuures ühele juhtumile vastav kahju võib olla jaotatud mitme äriliini vahel. |
121. |
Veergudes esitatakse eri juhtumiliigid ja iga äriliini koguandmed koos memokirjega, mis kajastab kahjuandmete kogumisel kohaldatavat madalaimat sisemist miinimummäära, märkides iga äriliini puhul kõrgeima ja madalaima miinimummäära, kui kohaldatakse mitut miinimummäära. |
122. |
Ridades esitatakse äriliinid ja iga äriliini puhul teave juhtumite arvu, kahju kogusumma, suurima ühekordse kahju ja viie suurima kahju kogusumma kohta (olenemata kahjude arvust). |
123. |
Käesolevas vormis kajastavad andmeid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad omavahendite nõuete arvutamiseks täiustatud mõõtmismudelil põhinevat meetodit või standardmeetodit/alternatiivset standardmeetodit. |
124. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 5 punkti b alapunkti 2 alapunkti ii, võivad vormi OPR Details veerus 080 kõigi juhtumiliikide summa puhul kajastada ainult järgmist teavet:
|
4.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
010–070 |
JUHTUMILIIGID Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad kahju vastavates veergudes 010–070 vastavalt kapitalinõuete määruse artiklis 324 määratletud juhtumiliikidele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad omavahendite nõuded standardmeetodi või alternatiivse standardmeetodi kohaselt, võivad kajastada kahju, mille puhul juhtumiliik ei ole kindlaks määratud, veerus 080. |
080 |
JUHTUMILIIGID KOKKU Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus 080 iga äriliini kohta juhtumite koguarvu ja kahju kogusummat, liites kokku veergudes 010–070 kajastatud kahjujuhtumite arvu ja kahju kogusummad. Veerus 080 kajastatav „suurim ühekordne kahju” võrdub veergudes 010–070 kajastatud „suurimate ühekordsete kahjusummade” suurima näitajaga. Viie suurima kahju kogusummana kajastatakse veerus 080 üheainsa äriliini viie suurima kahju kogusummat. |
090–100 |
MEMOKIRJE: ANDMETE KOGUMISEL KOHALDATAV MIINIMUMMÄÄR Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veergudes 090 ja 100 kahju miinimummäära, mida nad kohaldavad sisemiste kahjuandmete kogumisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punkti c viimasele lausele. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab iga äriliini puhul ainult ühte miinimummäära, kajastatakse andmeid ainult veerus 090. Kui sama regulatiivse äriliini puhul kohaldatakse eri miinimummäärasid, märgitakse ka kõrgeim kohaldatav miinimummäär (veerg 100). |
Rida |
|||||||||
010–840 |
ÄRILIINID: FINANTSNÕUSTAMINE, KAUPLEMINE JA MÜÜK, JAEKLIENDIMAAKLERLUS, ÄRIPANGANDUS, JAEPANGANDUS, MAKSED JA ARVELDUSED, HOIDMISTEENUSED, VARAHALDUS, ETTEVÕTTEÜLENE Kapitalinõuete määruse artikli 317 lõike 4 tabelis 2 määratletud iga äriliini puhul, sealhulgas kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktis b osutatud täiendav äriliin „ettevõtteülene”, ja iga juhtumiliigi puhul kajastab krediidiasutus või investeerimisühing vastavalt miinimummääradele järgmist teavet: juhtumite arv, kahju kogusumma, suurim ühekordne kahju ja viie suurima kahju kogusumma. Kahjujuhtumi puhul, mis mõjutab mitut äriliini, jaotatakse kahju kogusumma kõigi asjaomaste äriliinide lõikes. |
||||||||
910–940 |
ÄRILIINID KOKKU Iga juhtumiliigi (veerud 010–080) puhul kajastatakse äriliinide kohta kokku järgmist kapitalinõuete määruse artikli 322 lõike 3 punktide b, c ja e kohast teavet.
|
||||||||
910–940/080 |
ÄRILIINID KOKKU – JUHTUMILIIGID KOKKU
|
5. TURURISKI VORMID
125. |
Käesolevates juhistes käsitletakse vorme, milles kajastatakse omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt valuutariski (MKR SA FX), kaubariski (MKR SA COM) intressipositsiooni riski (MKR SA TDI, MKR SA SEC, MKR SA CTP) ja aktsiapositsiooni riski (MKR SA EQU) puhul. Lisaks on selles osas esitatud juhised selle kohta, kuidas vormis MKR IM kajastada omavahendite nõuete arvutamist sisemudelitel põhineva meetodi kohaselt. |
126. |
Kaubeldava võlainstrumendi või omakapitaliinstrumendi (või nendega seotud tuletisinstrumendi) positsioonirisk jagatakse kaheks komponendiks, et arvutada selle katmiseks vajalikud omavahendid. Esimene komponent on selle spetsiifiline risk – see on asjaomase instrumendi hinna muutumise risk, mis tuleneb tema emitendi või tuletisinstrumendi puhul selle aluseks oleva instrumendi emitendiga seotud teguritest. Teine komponent hõlmab selle üldriski – instrumendi hinna muutumise riski, mis tuleneb kaubeldava võlainstrumendi või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul intressimäärade taseme muutusest või omakapitali või sellega seotud tuletisinstrumendi puhul laialdasest aktsiaturu liikumisest, mis ei ole seotud ühegi konkreetse väärtpaberi spetsiifiliste omadustega. Konkreetsete instrumentide ja tasaarvestusprotseduuride üldkäsitlus on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 326–333. |
5.1. C 18.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KAUBELDAVATE VÕLAINSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA TDI)
5.1.1. Üldised märkused
127. |
Käesolevas vormis kajastatakse kaubeldavate võlainstrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete arvutamist standardmeetodi kohaselt (kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1). Ridades kajastatakse erinevaid riske ja kapitalinõuete määruse kohaseid meetodeid. Vormides MKR SA SEC ja MKR SA CTP kajastatud riskipositsioonidega seotud spetsiifilist riski kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI vormis „Kokku”. Nendes vormides kajastatud omavahendite nõuded kantakse üle vastavalt lahtrisse {325;060} (väärtpaberistamised) ja {330;060} (korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell). |
128. |
Vorm tuleb täita eraldi vormina „Total” ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud valuutade loetelu kohta esitatavate vormidena: EUR, ALL, BGN, CZK, DKK, EGP, GBP, HUF, ISK, JPY, LTL, MKD, NOK, PLN, RON, RUB, RSD, SEK, CHF, TRY, UAH, USD. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude valuutade kohta. |
5.1.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
010–020 |
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1. Brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (kapitalinõuete määruse artikli 345 lõike 1 teine lause). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2. |
030–040 |
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2. |
050 |
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet. |
060 |
OMAVAHENDITE NÕUDED Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile. |
070 |
KOGURISKIPOSITSIOON Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga. |
Rida |
|
010–350 |
KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide positsioone ja vastavaid positsiooniriski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punti b alapunktile i ja III osa IV jaotise 2. peatükile kajastatakse sõltuvalt riskikategooriast, lõpptähtajast ja kasutatud meetodist. |
011 |
ÜLDRISK. |
012 |
Tuletisinstrumendid Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikleid 328–331. |
013 |
Muud varad ja kohustused Kauplemisportfelli intressipositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid. |
020–200 |
LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 339 lõigetele 1–8 lõpptähtajal põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 339 lõikele 9. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3, mis omakorda jaotatakse instrumentide lõpptähtaja lõikes. |
210–240 |
ÜLDRISK. KESTUSEL PÕHINEV MEETOD Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 340 lõigetele 1–6 kestusel põhinevat meetodit, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 340 lõikele 7. Positsioonid jaotatakse tsoonidesse 1, 2 ja 3. |
250 |
SPETSIIFILINE RISK Esitatakse ridades 251, 325 ja 330 kajastatud andmete kogusumma. Kaubeldavate võlainstrumentide positsioonid, mille suhtes kohaldatakse spetsiifilise riski omavahendite nõuet, ja nende vastav omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punktile b, artiklile 335, artikli 336 lõigetele 1–3 ning artiklitele 337 ja 338. Samuti tuleb arvesse võtta kapitalinõuete määruse artikli 327 lõike 1 viimast lauset. |
251–321 |
Omavahendite nõue muude kui väärtpaberistamise võlainstrumentide puhul Esitatakse ridades 260–321 kajastatud andmete kogusumma. Omavahendite nõuded n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul, millele ei ole antud välisreitingut, arvutatakse aluseks olevate üksuste riskikaalude kokkuliitmise teel (kapitalinõuete määruse artikli 332 lõike 1 punkti e esimene ja teine lõik – „aluspositsioonide arvessevõtmine”). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, millele on antud välisreiting (kapitalinõuete määruse artikli 332 lõike 1 punkti e kolmas lõik), kajastatakse eraldi real 321. Selliste positsioonide kajastamine, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 336 lõiget 3: Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 129 lõikele 3 kohaldatakse kauplemisportfelliväliste võlakirjade suhtes, millele on määratud riskikaal 10 %, (pandikirjad) erikäsitlust. Need spetsiifilised omavahendite nõuded võrduvad poolega kapitalinõuete määruse artikli 336 tabeli 1 teises kategoorias esitatud protsendimäärast. Kõnealused positsioonid tuleb määrata ridadesse 280–300 vastavalt lõpptähtajani jäänud ajale. Kui intressimäära riski positsioonide üldrisk on maandatud krediidituletisinstrumendiga, kohaldatakse artikleid 346 ja 347. |
325 |
Omavahendite nõue väärtpaberistamise instrumentide puhul Vormi MKR SA SEC veerus 610 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku” tasandil. |
330 |
Omavahendite nõue korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul Vormi MKR SA CTP veerus 450 kajastatud omavahendite nõuded kokku. Seda kajastatakse ainult vormi MKR SA TDI „Kokku” tasandil. |
340 |
ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJATES OLEVATE POSITSIOONIDE POSITSIOONIRISK, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ERIMEETODIT Kapitalinõuete määruse artiklid 348–350. Kohaldatakse juhul, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevaid positsioone või alusvaraks olevaid instrumente ei käsitleta kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükis sätestatud meetodite kohaselt. Vajaduse korral võetakse arvesse omavahendite nõuete suhtes kohaldatavate ülempiiride mõju. Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 esimese lause kohase erimeetodi kohaldamisel on kajastatav summa 32 % asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist. Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 teise lause kohase erimeetodi kohaldamisel kajastatakse kas summat, mis vastab 32 %-le asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist, või summat, mis vastab 40 %-le kõnealusest netopositsioonist, millest on lahutatud kõnealuse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas oleva positsiooniga seotud valuutariskist tulenevate omavahendite nõuded, olenevalt sellest, kumb neist summadest on väiksem. |
350–390 |
TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL: (MUUD RISKID KUI DELTARISK) Kapitalinõuete määruse artikli 329 lõige 3 Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks. |
5.2. C 19.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VÄÄRTPABERISTAMISTE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA SEC)
5.2.1. Üldised märkused
129. |
Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodi kohase kauplemisportfellis hoitavate väärtpaberistamiste/edasiväärtpaberistamiste (ei aktsepteerita korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul) positsiooniriski spetsiifilise riski komponendi positsioonide (kõik/neto ja pikad/lühikesed) ja nendega seotud omavahendite nõuete kohta. |
130. |
Vormis MKR SA SEC kajastatakse ainult väärtpaberistamise positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 335 kooskõlas artikliga 337. Kui kauplemisportfelli väärtpaberistamise positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 346 ja 347. Kõiki kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühes vormis, olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab positsioonide riskikaalu määramiseks kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt standardmeetodit või sisereitingute meetodit. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormides MKR SA TDI või MKR IM. |
131. |
Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt kapitalinõuete määruse artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b ja artikkel 258). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 460. |
5.2.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
010–020 |
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 kooskõlas artikliga 337 (väärtpaberistamise positsioonid). Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2. |
030–040 |
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artikkel 258 |
050–060 |
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2. |
070–520 |
NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4 Jaotus tuleb esitada eraldi pikkade ja lühikeste positsioonide puhul. |
230–240 ja 460–470 |
1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4 |
250–260 ja 480–490 |
REGULATIIVNE MEETOD Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 2 kooskõlas artikliga 262 Nendes veergudes kajastatakse andmeid, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad alternatiivset regulatiivset meetodit, millega määratakse omavahendite nõuded tagatise kogumi tunnuste ja väärtpaberistamise seeria lepingutingimuste põhjal. |
270 ja 500 |
ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE Standardmeetod: kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5. Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine). Sisereitingute meetod: kapitalinõuete määruse artikli 263 lõiked 2 ja 3. Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 265 lõikega 1 ja artikli 256 lõikega 5. |
280–290/510–520 |
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD Kapitalinõuete määruse artikli 109 lõike 1 teine lause ja artikli 259 lõiked 3 ja 4. Nendes veergudes kajastatakse andmeid, kui krediidiasutus või investeerimisühing kasutab sisemisel hinnangul põhinevat meetodit, et määrata kindlaks omavahendite nõuded likviidsuse tagamise tehingute ja krediidikvaliteedi parandamiste puhul, mida pangad (sealhulgas kolmandast isikust pangad) võimaldavad varaga tagatud kommertsväärtpaberi emitentidele. Krediidikvaliteeti hindavate asutuste metoodikal põhinevat sisemisel hinnangul põhinevat meetodit kohaldatakse ainult varaga tagatud kommertsväärtpaberi emitentide vastu olevate nõuete suhtes, kellel on sisereiting, mis on samaväärne alguses saadud investeerimisjärguga. |
530–540 |
HOOLSUSKOHUSTUSTE SÄTETE RIKKUMISEST TULENEV KOGUMÕJU (KORRIGEERIMINE) Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 3 kooskõlas artikliga 407 Kapitalinõuete määruse artikli 14 lõige 2 |
550–570 |
KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID NING KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Kapitalinõuete määruse artikkel 337, võtmata arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju. |
580–600 |
KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID NING KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE SUMMA PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Kapitalinõuete määruse artikkel 337, võttes arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust. |
610 |
OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 337 lõikele 4 liidab krediidiasutus või investeerimisühing 31. detsembril 2014 lõppeval üleminekuperioodil eraldi kokku oma kaalutud pikad netopositsioonid (veerg 580) ja kaalutud lühikesed netopositsioonid (veerg 590). Nendest summadest (pärast ülempiiri kohaldamist) suuremat käsitatakse omavahendite nõudena. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 337 lõikele 4 liidab krediidiasutus või investeerimisühing alates 2015. aastast omavahendite nõuete arvutamiseks kokku kõik oma kaalutud netopositsioonid, olenemata sellest, kas need on pikad või lühikesed (veerg 600). |
Rida |
|||||||||||||||||||||
010 |
KOGURISKIPOSITSIOON Avatud väärtpaberistamise positsioonide (kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks ja/või investoriks ja/või sponsoriks olev krediidiasutus või investeerimisühing. |
||||||||||||||||||||
040, 070 ja 100 |
VÄÄRTPABERISTAMISED Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktid 61 ja 62 |
||||||||||||||||||||
020, 050, 080 ja 110 |
EDASIVÄÄRTPABERISTAMISED Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 63 |
||||||||||||||||||||
030–050 |
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 13 |
||||||||||||||||||||
060–080 |
INVESTOR Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor. |
||||||||||||||||||||
090–110 |
SPONSOR Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 14 Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta. |
||||||||||||||||||||
120–210 |
KAALUTUD PIKKADE JA LÜHIKESTE NETOPOSITSIOONIDE KOGUSUMMA JAOTUS ALUSVARA LIIKIDE LÕIKES Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõike 4 viimane lause Alusvara jaotuse puhul järgitakse vormis SEC Details (veerg „liik”) kasutatud klassifikatsiooni:
Kui väärtpaberistamise kogum hõlmab eri varaliike, märgib krediidiasutus või investeerimisühing iga väärtpaberistamise puhul kõige olulisema varaliigi. |
5.3. C 20.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE KORRELATSIOONIL PÕHINEVASSE KAUPLEMISPORTFELLI MÄÄRATUD POSITSIOONIDE SPETSIIFILINE RISK (MKR SA CTP)
5.3.1. Üldised märkused
132. |
Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodi kohaste korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide (sh väärtpaberistamised, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid ja muud artikli 338 lõike 3 kohaselt korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli lisatud positsioonid) ja vastavate omavahendite nõuete kohta. |
133. |
Vormis MKR SA CTP kajastatakse ainult korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli määratud positsioonide spetsiifilise riski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 335 kooskõlas artikli 338 lõigetega 2 ja 3. Kui korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid on maandatud krediidituletisinstrumentidega, kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikleid 346 ja 347. Kõiki korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone kajastatakse ühes vormis, olenemata sellest, kas krediidiasutus või investeerimisühing kasutab positsioonide riskikaalu määramiseks kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 5. peatüki kohaselt standardmeetodit või sisereitingute meetodit. Kõnealuste positsioonide üldriski omavahendite nõudeid kajastatakse vormides MKR SA TDI või MKR IM. |
134. |
Selles vormis kajastatakse eraldi väärtpaberistamise positsioone, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja muid korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioone. Seega kajastatakse väärtpaberistamise positsioone alati ridades 030, 060 või 090 (sõltuvalt krediidiasutuse või investeerimisühingu rollist väärtpaberistamises). N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente kajastatakse alati real 110. „Muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid” ei ole väärtpaberistamise positsioonid ega n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumendid (määratletud kapitalinõuete määruse artikli 338 lõikes 3), kuid need on otseselt seotud ühega nendest positsioonidest (kuna neid hoitakse riskimaandamise eesmärgil). Seepärast määratakse need alamrubriiki „väärtpaberistamine” või „n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrument”. |
135. |
Positsioonid, mille suhtes kohaldatakse riskikaalu 1 250 %, kuid mille võib alternatiivina maha arvata esimese taseme põhiomavahenditest (vt kapitalinõuete määruse artikli 243 lõike 1 punkt b, artikli 244 lõike 1 punkt b ja artikkel 258). Sel juhul kajastatakse neid positsioone vormi CA1 real 460. |
5.3.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
010–020 |
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1 seoses positsioonidega, mis on määratud korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõigetele 2 ja 3. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist, mida kohaldatakse ka kõnealuste brutopositsioonide suhtes, käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2. |
030–040 |
(-) OMAVAHENDITEST MAHA ARVATUD POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artikkel 258 |
050–060 |
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artiklid 327–329 ja artikkel 334. Pikkade ja lühikeste positsioonide eristamist käsitletakse kapitalinõuete määruse artikli 328 lõikes 2. |
070–400 |
NETOPOSITSIOONIDE JAOTUS RISKIKAALUDE LÕIKES (STANDARDMEETOD JA SISEREITINGUTE MEETOD) Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4 |
160 ja 330 |
MUUD Muud riskikaalud, mida ei ole eelmistes veergudes otseselt nimetatud. Kohaldatakse ainult selliste n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul, mis ei ole saanud välisreitingut. Välisreitinguga n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente kajastatakse vormi MKR SA TDI real 321 või juhul, kui need on kaasatud korrelatsioonil põhinevasse kauplemisportfelli, määratakse need vastava riskikaalu veergu. |
170–180 ja 360–370 |
1 250 % Kapitalinõuete määruse artikli 251 tabel 1 ja artikli 261 lõike 1 tabel 4 |
190–200 ja 340–350 |
REGULATIIVNE MEETOD Kapitalinõuete määruse artikli 337 lõige 2 kooskõlas artikliga 262 |
210/380 |
ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMINE Standardmeetod: Kapitalinõuete määruse artiklid 253 ja 254 ning artikli 256 lõige 5 Aluspositsioonide arvessevõtmist käsitlevates veergudes kajastatakse kõiki reitinguta riskipositsioone, mille puhul riskikaal saadakse riskipositsioonide alusportfellist (kogumi keskmine riskikaal, kogumi suurim riskikaal või kontsentratsiooni suhtarvu kasutamine). Sisereitingute meetod: kapitalinõuete määruse artikli 263 lõiked 2 ja 3. Ennetähtaegset amortiseerimist käsitlevad sätted on ette nähtud kapitalinõuete määruse artikli 265 lõikega 1 ja artikli 256 lõikega 5. |
220–230 ja 390–400 |
SISEMISEL HINNANGUL PÕHINEV MEETOD Kapitalinõuete määruse artikli 259 lõiked 3 ja 4 |
410–420 |
KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID ENNE ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Kapitalinõuete määruse artikkel 338, võtmata arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust. |
430–440 |
KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Kapitalinõuete määruse artikkel 338, võttes arvesse artikliga 335 ette nähtud kaalutlusõigust. |
450 |
OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU Omavahendite nõudena käsitatakse suuremat järgmistest: i) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult pikkade netopositsioonide (veerg 430) suhtes või ii) spetsiifilise riski omavahendite nõue, mida kohaldataks ainult lühikeste netopositsioonide (veerg 440) suhtes. |
Rida |
|||||||
010 |
KOGURISKIPOSITSIOON Avatud positsioonide (korrelatsioonil põhinevas kauplemisportfellis hoitavad) kogusumma, mida kajastab väärtpaberistamise tehingu algatajaks, investoriks või sponsoriks olev krediidiasutus või investeerimisühing. |
||||||
020–040 |
VÄÄRTPABERISTAMISE TEHINGU ALGATAJA Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõige 13 |
||||||
050–070 |
INVESTOR Krediidiasutus, kellel on väärtpaberistamise positsioon väärtpaberistamise tehingus, mille puhul ta ei ole väärtpaberistamise tehingu algataja ega sponsor. |
||||||
080–100 |
SPONSOR Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõige 14. Kui sponsor väärtpaberistab ka oma vara, esitab ta väärtpaberistamise tehingu algatajat käsitleval real teabe oma väärtpaberistatud varade kohta. |
||||||
030, 060 ja 090 |
VÄÄRTPABERISTAMISED Korrelatsioonil põhinev kauplemisportfell hõlmab väärtpaberistamisi, n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente ja võimaluse korral ka muid riskimaandamise positsioone, mis vastavad kapitalinõuete määruse artikli 338 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele. Väärtpaberistamise positsioonide tuletisinstrumente, mis annavad proportsionaalse osa väärtpaberistamise seeria tuludest, ja korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonide maandamise positsioone kajastatakse real „muud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli positsioonid”. |
||||||
110 |
N-ARVU JÄRJEKOHAGA MAKSEVIIVITUSE JUHU TAGAMISE KREDIIDITULETISINSTRUMENDID Sellel real ei kajastata selliseid n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumente, mis on maandatud n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentidega. N-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul ei ole positsiooni algatajad, investorid ja sponsorid asjakohased. Seepärast ei esitata n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide puhul jaotust väärtpaberistamise positsioonide lõikes. |
||||||
040, 070, 100 ja 120 |
MUUD KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI POSITSIOONID Kajastatakse järgmisi positsioone:
|
5.4. C 21.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE OMAKAPITALI INSTRUMENTIDE POSITSIOONIRISK (MKR SA EQU)
5.4.1. Üldised märkused
136. |
Käesolevas vormis kogutakse teavet kauplemisportfellis hoitavate ja standardmeetodi kohaselt käsitletavate omakapitali instrumentide positsiooniriski positsioonide ja sellega seotud omavahendite nõuete kohta. |
137. |
Vorm tuleb täita eraldi vormina „Kokku” ja järgmiste eelnevalt kindlaksmääratud turgude loetelu kohta esitatavate vormidena: Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Egiptus, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik, Albaania, Jaapan, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Venemaa Föderatsioon, Serbia, Šveits, Türgi, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid. Lisaks esitatakse veel üks vorm kõigi muude turgude kohta. Kõnealuse aruandlusnõude järgimisel tõlgendatakse viidet turule viitena riigile. |
5.4.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
010–020 |
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artikkel 102 ja artikli 105 lõige 1. Brutopositsioonid, mida ei ole tasaarvestatud instrumentidega, välja arvatud väärtpaberite emissiooni tagamisega seotud positsioonid, mida kolmandad isikud on märkinud või mille tagamises nad on osalenud (kapitalinõuete määruse artikli 345 lõike 1 teine lause). |
030–040 |
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artiklid 327, 329, 332, 341 ja 345. |
050 |
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet. Omavahendite nõue arvutatakse iga riigi turu puhul eraldi. |
060 |
OMAVAHENDITE NÕUDED Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile. |
070 |
KOGURISKIPOSITSIOON Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga. |
Rida |
|
010–130 |
KAUPLEMISPORTFELLI KUULUVAD OMAKAPITALI INSTRUMENDID Positsiooniriski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti b alapunktile i ja III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole. |
020–040 |
ÜLDRISK Omakapitali instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb üldrisk, (kapitalinõuete määruse artikkel 343) ja nende vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki 3. jaole. Mõlemad jaotused (read 021/022 ja 030/040) on seotud kõigi positsioonidega, mille puhul esineb üldrisk. Ridades 021 ja 022 esitatakse jaotus instrumentide lõikes. Omavahendite nõuete arvutamisel võetakse aluseks ainult ridades 030 ja 040 esitatud jaotus. |
021 |
Tuletisinstrumendid Kauplemisportfelli aktsiapositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud tuletisinstrumendid, võttes vajaduse korral arvesse kapitalinõuete määruse artikleid 329 ja 332. |
022 |
Muud varad ja kohustused Kauplemisportfelli aktsiapositsiooni riski arvutamisel arvesse võetud instrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid. |
030 |
Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit Börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud ja mille suhtes kohaldatakse erimeetodit vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 344 lõigetele 1 ja 4. Kõnealuste positsioonide puhul esineb ainult üldrisk ja seega ei tohi neid kajastada real 050. |
040 |
Muud omavahendite instrumendid, kui börsil kaubeldavad aktsiaindeksifutuurid, mis on hästi hajutatud Muud omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 343 ja artikli 344 lõikele 3. |
050 |
SPETSIIFILINE RISK Omavahendite instrumentides olevad positsioonid, mille puhul esineb spetsiifiline risk, ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 342 ja artikli 344 lõikele 4. |
080 |
ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJATES OLEVATE POSITSIOONIDE POSITSIOONIRISK, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ERIMEETODIT Kapitalinõuete määruses ei ole kõnealuseid positsioone otseselt määratud intressipositsiooni riski ega aktsiapositsiooni riski alla kuuluvana. Aruandluse eesmärgid kajastatakse neid positsioone vormis MKR SA EQU. Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevad positsioonid, kui omavahendite nõuded on arvutatud kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 kohaselt. Kohaldatakse juhul, kui ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevaid positsioone või alusvaraks olevaid instrumente ei käsitleta kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükis (sisemudelite kasutamine omavahendite nõuete arvutamiseks) sätestatud meetodite kohaselt. Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 esimese lause kohase erimeetodi kohaldamisel on kajastatav summa 32 % asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist. Kapitalinõuete määruse artikli 348 lõike 1 teise lause kohase erimeetodi kohaldamisel kajastatakse kas summat, mis vastab 32 %-le asjaomasest ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas olevast netopositsioonist, või summat, mis vastab 40 %le kõnealusest netopositsioonist, millest on lahutatud kõnealuse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjas oleva positsiooniga seotud valuutariskist tulenevate omavahendite nõuded, olenevalt sellest, kumb neist summadest on väiksem. Kui kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 350 kohaseid erimeetodeid, järgitakse kõnealuste positsioonide kajastamisel alusvaraks olevaid investeeringuid. Seepärast kajastatakse kõnealuseid positsioone vormide MKR SA TDI või MKR SA EQU vastavates ridades. |
090–130 |
TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL: (MUUD RISKID KUI DELTARISK) Kapitalinõuete määruse artikli 329 lõige 3 Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks. |
5.5. C 22.00 – TURURISK: STANDARDMEETODI KOHANE VALUUTARISK (MKR SA FX)
5.5.1. Üldised märkused
138. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad teabe standardmeetodi kohase iga valuutapositsiooni (sealhulgas aruandlusvaluuta) ja vastavate valuutariski omavahendite nõuete kohta. Positsioon arvutatakse iga valuuta (sealhulgas euro), kulla ja ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate positsioonide puhul. Käesoleva vormi ridades 100–470 esitatakse andmed isegi juhul, kui krediidiasutused ja investeerimisühingud ei pea arvutama valuutariski omavahendite nõudeid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 351. |
139. |
Vormi memokirjeid täidetakse eraldi kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valuutade ja järgmiste valuutade puhul: USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõik muud valuutad. |
5.5.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
020–030 |
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Brutopositsioonid, mis tulenevad varadest, saadaolevatest summadest ja sarnastest kirjetest, millele on osutatud kapitalinõuete määruse artikli 352 lõikes 1. Vastavalt artikli 352 lõikele 2 ja pädevate asutuste loa korral jäetakse välja positsioonid, mis on võetud, et maandada valuutakursi kahjulikku mõju oma suhtarvudele vastavalt artikli 92 lõikele 1, ja positsioonid, mis on seotud kirjetega, mis on omavahendite arvutamisel juba maha arvatud. |
040–050 |
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõige 3, lõike 4 esimene ja teine lause ning artikkel 353 Netopositsioonid arvutatakse iga valuuta puhul ja seega võivad samal ajal olla pikad ja lühikesed positsioonid. |
060–080 |
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõike 4 kolmas lause ning artiklid 353 ja 354 |
060–070 |
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (PIKAD JA LÜHIKESED) Iga valuuta pika ja lühikese netopositsiooni arvutamiseks arvatakse lühikeste positsioonide summa maha pikkade positsioonide summast. Asjaomase valuuta pika netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu pikad netopositsioonid. Asjaomase valuuta lühikese netopositsiooni arvutamiseks liidetakse kokku iga asjaomases valuutas tehtud tehingu lühikesed netopositsioonid. Tasakaalustamata positsioonid lisatakse positsioonidele, mille suhtes kohaldatakse omavahendite nõuet muude valuutade puhul (rida 030), veerus 060 või 070, sõltuvalt sellest, kas need on lühikesed või pikad. |
080 |
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET (TASAKAALUSTATUD) Tugeva korrelatsiooniga valuutade tasakaalustatud positsioonid. |
|
RISKI OMAVAHENDITE NÕUE (%) Nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklites 351 ja 354; riski omavahendite nõuded protsentides. |
090 |
OMAVAHENDITE NÕUDED Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 3. peatükile. |
100 |
KOGURISKIPOSITSIOON Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga. |
Rida |
|||||
010 |
MUUS KUI ARUANDLUSVALUUTAS OLEVAD POSITSIOONID KOKKU Muus kui aruandlusvaluutas olevad positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile i ning artikli 352 lõigetele 2 ja 4 (konverteerimine aruandlusvaluutasse). |
||||
020 |
TUGEVA KORRELATSIOONIGA VALUUTAD Kapitalinõuete määruse artiklis 354 osutatud valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded. |
||||
030 |
KÕIK MUUD VALUUTAD (sealhulgas ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, keda käsitatakse eri valuutadena) Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust. Selliste ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate kajastamine, keda käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 353 kohaselt eri valuutadena. Omavahendite nõuete arvutamisel võidakse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid, keda käsitatakse eri valuutadena, käsitleda kahel erineval viisil:
Omavahendite nõuded arvutatakse vastavalt sellele, kuidas kõnealuseid ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid kajastatakse. |
||||
040 |
KULD Selliste valuutade positsioonid ja vastavad omavahendite nõuded, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklis 351 ning artikli 352 lõigetes 2 ja 4 osutatud üldkäsitlust. |
||||
050–090 |
TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL: (MUUD RISKID KUI DELTARISK) Kapitalinõuete määruse artikli 352 lõiked 5 ja 6 Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks. |
||||
100–120 |
Kogupositsioonide (sealhulgas aruandlusvaluuta) jaotus riskipositsiooni liikide lõikes Kogupositsioonid jaotatakse tuletisinstrumentide, muude varade ja kohustuste ning bilansiväliste kirjete lõikes. |
||||
100 |
Muud varad ja kohustused, mis ei ole bilansivälised kirjed ega tuletisinstrumendid Sellel real kajastatakse positsioone, mida ei ole arvesse võetud ridades 110 või 120. |
||||
110 |
Bilansivälised kirjed Kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjed, välja arvatud need, mida kajastatakse väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutena, pika arveldustähtajaga tehingutena või lepingujärgsetest toodetevahelistest tasaarvestuskokkulepetest tulenevate riskipositsioonidena. |
||||
120 |
Tuletisinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 352 kohaselt hinnatavad positsioonid. |
||||
130–470 |
MEMOKIRJED: VALUUTAPOSITSIOONID Vormi memokirjeid täidetakse eraldi kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide valuutade ja järgmiste valuutade puhul: USD, CHF, JPY, RUB, TRY, AUD, CAD, RSD, ALL, UAH, MKD, EGP, ARS, BRL, MXN, HKD, ICK, TWD, NZD, NOK, SGD, KRW, CNY ja kõik muud valuutad. |
5.6. C 23.00 – TURURISK: STANDARDMEETODITE KOHASED KAUBAPOSITSIOONID (MKR SA COM)
5.6.1. Üldised märkused
140. |
Käesolevas vormis kogutakse teavet standardmeetodi kohaste kaubapositsioonide ja vastavate omavahendite nõuete kohta. |
5.6.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
010–020 |
KÕIK POSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Lühikesed ja pikad brutopositsioonid, mida käsitatakse samas kaubas olevate positsioonidena vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 357 lõigetele 1 ja 4 (vt ka kapitalinõuete määruse artikli 359 lõige 1). |
030–040 |
NETOPOSITSIOONID (PIKAD JA LÜHIKESED) Määratletud kapitalinõuete määruse artikli 357 lõikes 3. |
050 |
POSITSIOONID, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE OMAVAHENDITE NÕUET Netopositsioonid, mille suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatüki kohastele erinevatele meetoditele kohaldatakse omavahendite nõuet. |
060 |
OMAVAHENDITE NÕUDED Iga asjakohase positsiooni omavahendite nõue vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatükile. |
070 |
KOGURISKIPOSITSIOON Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga. |
Rida |
|
010 |
KAUBAPOSITSIOONID KOKKU Kaubapositsioonid ja vastavad tururiski omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkti c alapunktile iii ja III osa IV jaotise 4. peatükile. |
020–060 |
POSITSIOONIDE JAOTUS KAUBA LIIKIDE LÕIKES Aruandluse eesmärgil rühmitatakse kaubad kapitalinõuete määruse artikli 361 tabelis 2 osutatud nelja peamisesse kaubarühma. |
070 |
LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 359 kohast lõpptähtajal põhinevat meetodit. |
080 |
LAIENDATUD LÕPPTÄHTAJAL PÕHINEV MEETOD Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 361 kohast laiendatud lõpptähtajal põhinevat meetodit. |
090 |
LIHTSUSTATUD MEETOD Kaubapositsioonid, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artikli 360 kohast lihtsustatud meetodit. |
100–140 |
TÄIENDAVAD NÕUDED OPTSIOONIDE PUHUL: (MUUD RISKID KUI DELTARISK) Kapitalinõuete määruse artikli 358 lõige 4 Optsioonide suhtes, mille korral esineb muid riske kui deltarisk, kohaldatavaid täiendavaid nõudeid kajastatakse selle meetodi all, mida kasutatakse selle arvutamiseks. |
5.7. C 24.00 – TURURISK: SISEMUDELI MEETOD (MKR IM)
5.7.1. Üldised märkused
141. |
Käesolevas vormis esitatakse VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (sVaR) jaotus eri tururiskide (intressipositsiooni risk, aktsiapositsiooni risk, valuutarisk ja kaubarisk) lõikes ja muu omavahendite arvutamiseks vajalik teave. |
142. |
Üldiselt sõltub kajastamine krediidiasutuse või investeerimisühingu kasutatava mudeli struktuurist, st kas üldriski ja spetsiifilise riski näitajaid kajastatakse eraldi või koos. Sama kehtib VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotamisel eri riskikategooriatesse (intressipositsiooni risk, aktsiapositsiooni risk, kaubarisk ja valuutarisk). Krediidiasutus või investeerimisühing võib loobuda eespool osutatud jaotuse kajastamisest, kui ta suudab tõendada, et see on põhjendamatult koormav. |
5.7.2. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|||
030–040 |
VaR riskiväärtus See tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada teatava tõenäosusega hinnamuutusest kindlaks määratud aja jooksul. |
||
030 |
Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud riskihinnangute väärtuste keskmisega (VaRavg)
|
||
040 |
VaR meetodiga saadud eelmise päeva riskihinnangu väärtus (VaRt-1) Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a alapunkt i ja artikli 365 lõige 1 |
||
050–060 |
Stressiolukorra VaR riskiväärtus See tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada teatava tõenäosusega hinnamuutusest kindlaks määratud aja jooksul. Selle arvutamiseks kasutatakse sisenditena andmeid, mis on kalibreeritud vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu portfelli seisukohalt olulise finantsstressi olukorra pidevast 12-kuulisest perioodist pärinevatele varasematele andmetele. |
||
050 |
Korrutustegur (mc) korrutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR meetodiga saadud stressiolukorra riskihinnangute väärtuste keskmisega (SVaRavg) Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt ii ja artikli 365 lõige 1 |
||
060 |
Viimane kättesaadav (SVaRt-1) Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b alapunkt i ja artikli 365 lõige 1 |
||
070–080 |
TÄIENDAVA MAKSEVIIVITUSE NING REITINGUTE MUUTUMISE RISKI OMAVAHENDITE NÕUE See tähendab suurimat võimalikku kahju, mida võidakse saada hinnamuutusest, mis on seotud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riskiga, mida arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punktile b kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga. |
||
070 |
12 nädala keskmine väärtus Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punki b alapunkt ii kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga. |
||
080 |
Viimane väärtus Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punki b alapunkt i kooskõlas III osa IV jaotise 5. peatüki 4. jaoga. |
||
090–110 |
KÕIGI HINNARISKIDE OMAVAHENDITE NÕUE KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL |
||
090 |
ALAMPIIR Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt c 8 % omavahendite nõudest, mida arvutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõikele 1 kõigi selliste positsioonide puhul, mida võetakse arvesse kõigi hinnariskide omavahendite nõude arvutamisel. |
||
100–110 |
12 NÄDALA KESKMINE VÄÄRTUS JA VIIMANE VÄÄRTUS Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt b |
||
110 |
VIIMANE VÄÄRTUS Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punkt a |
||
120 |
OMAVAHENDITE NÕUDED Kapitalinõuete määruse artiklis 364 osutatud omavahendite nõuded kõigi riskitegurite puhul, võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju ning täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski ja kõiki hinnariske korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli puhul, kuid jättes välja väärtpaberistamise puhul kohaldatavad väärtpaberistamise positsioonide ja n-arvu järjekohaga makseviivituse juhu tagamise krediidituletisinstrumentide omavahendite nõuded vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõikele 2. |
||
130 |
KOGURISKIPOSITSIOON Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b. Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga. |
||
140 |
Ületamiste arv (eelneva 250 tööpäeva jooksul) Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 366. |
||
150–160 |
VaR riskiväärtuse korrutustegur (mc) ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse (SVaR) korrutustegur (ms) Kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 366. |
||
170–180 |
EELDATAV OMAVAHENDITE NÕUDE ALAMPIIR KORRELATSIOONIL PÕHINEVA KAUPLEMISPORTFELLI PUHUL – KAALUTUD PIKAD/LÜHIKESED NETOPOSITSIOONID PÄRAST ÜLEMPIIRI KOHALDAMIST Kajastatavates summades, mille alusel arvutatakse kõigi hinnariskide omavahendite nõude alampiir vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 punktile c, võetakse arvesse kapitalinõuete määruse artikli 335 kohast kaalutlusõigust, mille kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud piirata riskikaalu ja netopositsiooni korrutise tulemust tasemel, milleks on maksimaalne võimalik makseviivituse riskiga seonduv kahju. |
Rida |
|
010 |
KOGUPOSITSIOON Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski, valuutariski ja kaubariski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud riskiteguritega. Veergude 030–060 (VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtus) kogusummat kajastaval real esitatud näitajad ei võrdu asjaomaste riskikomponentide VaR riskiväärtus ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse jaotatud näitajate summaga. Seega on jaotatud näitajad memokirjed. |
020 |
KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud intressipositsiooni riski teguritega. |
030 |
KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – ÜLDRISK Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud üldrisk. |
040 |
KAUBELDAVAD VÕLAINSTRUMENDID – SPETSIIFILINE RISK Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud spetsiifiline risk. |
050 |
OMAKAPITALI INSTRUMENDID Vastab kapitalinõuete määruse artikli 363 lõikes 1 osutatud positsiooniriski osale, mis on seotud kapitalinõuete määruse artikli 367 lõikes 2 kindlaks määratud aktsiapositsiooni riski teguritega. |
060 |
OMAKAPITALI INSTRUMENDID– ÜLDRISK Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud üldrisk. |
070 |
OMAKAPITALI INSTRUMENDID – SPETSIIFILINE RISK Kapitalinõuete määruse artiklis 362 määratletud spetsiifiline risk. |
080 |
VALUUTARISK Kapitalinõuete määruse artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõige 2 |
090 |
KAUBARISK Kapitalinõuete määruse artikli 363 lõige 1 ja artikli 367 lõige 2 |
100 |
ÜLDRISKI KOGUSUMMA Kaubeldavate võlainstrumentide, omakapitali instrumentide, välisvaluuta ja kaupade üldisest turuliikumisest tulenev tururisk. Kõigi riskitegurite üldriski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju). |
110 |
SPETSIIFILISE RISKI KOGUSUMMA Kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski komponent. Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide ja omakapitali instrumentide spetsiifilise riski VaR riskiväärtus (võttes vajaduse korral arvesse korrelatsiooni mõju). |
5.8. C 25.00 – KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK (CVA)
5.8.1. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerg |
|
010 |
Riskipositsiooni väärtus Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikliga 382 Kõigi selliste tehingute makseviivituses olevad riskipositsioonid kokku, mille suhtes kohaldatakse krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuet. |
020 |
millest: börsivälised tuletisinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikli 382 lõikega 1 Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult börsivälistest tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis. |
030 |
millest: väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud Kapitalinõuete määruse artikkel 271 kooskõlas artikli 382 lõikega 2 Vastaspoole krediidiriski kogupositsiooni osa, mis tuleneb ainult väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute tuletisinstrumentidest. Kõnealust teavet ei pea esitama sisemudeli meetodit kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes hoiavad börsiväliseid tuletisinstrumente ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid samas tasaarvestatavate tehingute kogumis. |
040 |
KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (VaRavg) Kapitalinõuete määruse artikkel 383 kooskõlas artikli 363 lõike 1 punktiga d VaR riskiväärtuse arvutamine tururiski sisemudelite põhjal. |
050 |
VaR MEETODIGA SAADUD EELMISE PÄEVA RISKIHINNANGU VÄÄRTUS (VaRt-1) Vt juhised veerus 040. |
060 |
KORRUTUSTEGUR (mc) KORRUTATUD EELNENUD 60 TÖÖPÄEVA PÄEVASTE VaR MEETODIGA SAADUD STRESSIOLUKORRA RISKIHINNANGUTE VÄÄRTUSTE KESKMISEGA (SVaRavg) Vt juhised veerus 040. |
070 |
VIIMANE KÄTTESAADAV (SVaRt-1) Vt juhised veerus 040. |
080 |
OMAVAHENDITE NÕUDED Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 3 punkt d. Valitud meetodi kohaselt arvutatud vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuded. |
090 |
KOGURISKIPOSITSIOON Kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkt b Omavahendite nõuded korrutatuna 12,5 ga. |
|
Memokirjed |
100 |
Vastaspoolte arv Kapitalinõuete määruse artikkel 382 Vastaspoolte krediidiväärtuse korrigeerimise riski omavahendite nõuete arvutamisel arvesse võetud vastaspoolte arv. Vastaspooled on võlgnike alajaotis. Nad on olemas üksnes tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute või väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute puhul, kus nad on lihtsalt teiseks lepingupooleks. |
110 |
millest: krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati asendajat Vastaspoolte arv, kui krediidiriski marginaali kindlaksmääramiseks kasutati otseselt jälgitavate turuandmete asemel asendajat. |
120 |
KANTUD KREDIIDIVÄÄRTUSE KORRIGEERIMISE RISK Tuletisinstrumentide vastaspoolte krediidivõimelisuse vähenemisest tingitud raamatupidamislikud eraldised. |
130 |
ÜHE ALUSVARAGA KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD Kapitalinõuete määruse artikli 386 lõike 1 punkt a Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud ühe alusvaraga krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus. |
140 |
INDEKSIPÕHISED KREDIIDIRISKI VAHETUSTEHINGUD Kapitalinõuete määruse artikli 386 lõike 1 punkt b. Krediidiväärtuse korrigeerimise riski maandamiseks kasutatud indeksipõhiste krediidiriski vahetustehingute tinglik koguväärtus. |
Rida |
|
010 |
Krediidiväärtuse korrigeerimise risk kokku Ridade 020–040 summa. |
020 |
Täiustatud meetodi kohaselt Kapitalinõuete määruse artiklis 383 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski täiustatud meetod. |
030 |
Standardmeetodi kohaselt Kapitalinõuete määruse artiklis 384 kirjeldatud krediidiväärtuse korrigeerimise riski standardmeetod. |
040 |
Esmase riskipositsiooni meetodi kohaselt Summad, mille suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse artiklit 385. |
III LISA
FINANTSTEABE ESITAMINE IFRSi KOHASELT
FINREP VORMID IFRSi PUHUL |
||
VORMI NUMBER |
VORMI KOOD |
VORMI VÕI VORMIDE RÜHMA NIMI |
|
|
1. OSA [KORD KVARTALIS] |
Bilanss [finantsseisundi aruanne] |
||
1.1 |
F 01.01 |
Bilanss: varad |
1.2 |
F 01.02 |
Bilanss: kohustused |
1.3 |
F 01.03 |
Bilanss: omakapital |
2 |
F 02.00 |
Kasumiaruanne |
3 |
F 03.00 |
Koondkasumiaruanne |
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa |
||
4.1 |
F 04.01 |
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
4.2 |
F 04.02 |
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
4.3 |
F 04.03 |
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: müügivalmis finantsvarad |
4.4 |
F 04.04 |
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
4.5 |
F 04.05 |
Allutatud finantsvarad |
5 |
F 05.00 |
Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa |
6 |
F 06.00 |
Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel |
7 |
F 07.00 |
Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust |
Finantskohustuste jaotus |
||
8.1 |
F 08.01 |
Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa |
8.2 |
F 08.02 |
Allutatud finantskohustused |
Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused |
||
9.1 |
F 09.01 |
Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused |
9.2 |
F 09.02 |
Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees |
10 |
F 10.00 |
Tuletisinstrumendid – Kauplemine |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
||
11.1 |
F 11.01 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel |
12 |
F 12.00 |
Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes |
Saadud tagatised ja garantiid |
||
13.1 |
F 13.01 |
Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa |
13.2 |
F 13.02 |
Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad] |
13.3 |
F 13.03 |
Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara] |
14 |
F 14.00 |
Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid |
15 |
F 15.00 |
Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused |
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus |
||
16.1 |
F 16.01 |
Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes |
16.2 |
F 16.02 |
Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
16.3 |
F 16.03 |
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes |
16.4 |
F 16.04 |
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes |
16.5 |
F 16.05 |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes |
16.6 |
F 16.06 |
Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid |
16.7 |
F 16.07 |
Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus |
Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilanss |
||
17.1 |
F 17.01 |
Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Varad |
17.2 |
F 17.02 |
Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilansivälised riskipositsioonid – võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ning muud võetud siduvad kohustused |
17.3 |
F 17.03 |
Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Kohustused |
18 |
F 18.00 |
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded ja viivisnõuded |
19 |
F 19.00 |
Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded |
|
|
2. OSA [KORD KVARTALIS VASTAVALT PIIRMÄÄRALE: KAS KORD KVARTALIS VÕI ARUANNET EI ESITATA] |
Geograafiline jaotus |
||
20.1 |
F 20.01 |
Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel |
20.2 |
F 20.02 |
Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel |
20.3 |
F 20.03 |
Kasumiaruande peamiste kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel |
20.4 |
F 20.04 |
Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel |
20.5 |
F 20.05 |
Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel |
20.6 |
F 20.06 |
Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel |
20.7 |
F 20.07 |
Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel |
21 |
F 21.00 |
Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad |
Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid |
||
22.1 |
F 22.01 |
Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes |
22.2 |
F 22.02 |
Osutatud teenustega seotud varad |
|
|
3. OSA [KORD POOLAASTAS] |
Bilansivälised tegevused: osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes |
||
30.1 |
F 30.01 |
Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes |
30.2 |
F 30.02 |
Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa |
Seotud osapooled |
||
31.1 |
F 31.01 |
Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad |
31.2 |
F 31.02 |
Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega |
|
|
4. OSA [KORD AASTAS] |
Konsolideerimisgrupi struktuur |
||
40.1 |
F 40.01 |
Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes” |
40.2 |
F 40.02 |
Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes” |
Õiglane väärtus |
||
41.1 |
F 41.01 |
Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid |
41.2 |
F 41.02 |
Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine |
41.3 |
F 41.03 |
Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
42 |
F 42.00 |
Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel |
43 |
F 43.00 |
Eraldised |
Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele |
||
44.1 |
F 44.01 |
Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid |
44.2 |
F 44.02 |
Muutused kindlaksmääratud hüvitiste skeemidega seotud kohustustes |
44.3 |
F 44.03 |
Memokirjed [personalikuludega seoses] |
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus |
||
45.1 |
F 45.01 |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide lõikes |
45.2 |
F 45.02 |
Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest |
45.3 |
F 45.03 |
Muud tegevustulud ja -kulud |
46 |
F 46.00 |
Omakapitali muutuste aruanne |
1. Bilanss [finantsseisundi aruanne]
1.1 Varad
|
Viited |
Esitatud tabelis |
Bilansiline väärtus |
|
010 |
||||
010 |
Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused |
IAS 1.54 (i) |
|
|
020 |
Sularaha |
V lisa 2.osa punkt 1 |
|
|
030 |
Nõuded keskpankadele |
V lisa 2.osa punkt 2 |
|
|
040 |
Muud nõudmiseni hoiused |
V lisa 2.osa punkt 3 |
5 |
|
050 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14 |
|
|
060 |
Tuletisinstrumendid |
IAS 39.9 |
10 |
|
070 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
4 |
|
080 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 26 ja 27 |
4 |
|
090 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
4 |
|
100 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9 |
4 |
|
110 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
4 |
|
120 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
4 |
|
130 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
4 |
|
140 |
Müügivalmis finantsvarad |
IFRS 7.8(d); IAS 39.9 |
4 |
|
150 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
4 |
|
160 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
4 |
|
170 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
4 |
|
180 |
Laenud ja nõuded |
IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16 |
4 |
|
190 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
4 |
|
200 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
4 |
|
210 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26 |
4 |
|
220 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
4 |
|
230 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
4 |
|
240 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
IFRS 7.22(b); IAS 39.9 |
11 |
|
250 |
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
IAS 39.89A(a) |
|
|
260 |
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud |
IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4 |
4, 40 |
|
270 |
Materiaalsed varad |
|
|
|
280 |
Materiaalsed põhivarad |
IAS 16.6; IAS 1.54(a) |
21, 42 |
|
290 |
Kinnisvarainvesteeringud |
IAS 40.5; IAS 1.54(b) |
21, 42 |
|
300 |
Immateriaalsed varad |
IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115 |
|
|
310 |
Firmaväärtus |
IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113 |
|
|
320 |
Muu immateriaalne vara |
IAS 38.8,118 |
21, 42 |
|
330 |
Tulumaksu varad |
IAS 1.54(n-o) |
|
|
340 |
Tasumisele kuuluva tulumaksu varad |
IAS 1.54(n); IAS 12.5 |
|
|
350 |
Edasilükkunud tulumaksu varad |
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106 |
|
|
360 |
Muud varad |
V lisa 2.osa punkt 5 |
|
|
370 |
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
IAS 1.54(j); IFRS 5.38; V lisa 2.osa punkt 6 |
|
|
380 |
VARAD KOKKU |
IAS 1.9(a), IG 6 |
|
|
1.2 Kohustused
|
Viited |
Esitatud tabelis |
Bilansiline väärtus |
|
010 |
||||
010 |
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15 |
8 |
|
020 |
Tuletisinstrumendid |
IAS 39.9, AG 15(a) |
10 |
|
030 |
Lühikesed positsioonid |
IAS 39.AG 15(b) |
8 |
|
040 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30 |
8 |
|
050 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
8 |
|
060 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
8 |
|
070 |
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9 |
8 |
|
080 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
8 |
|
090 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
8 |
|
100 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
8 |
|
110 |
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused |
IFRS 7.8(f); IAS 39.47 |
8 |
|
120 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
8 |
|
130 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
8 |
|
140 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
8 |
|
150 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23 |
8 |
|
160 |
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
IAS 39.89 A(b) |
|
|
170 |
Eraldised |
IAS 37.10; IAS 1.54(l) |
43 |
|
180 |
Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused |
IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7 |
43 |
|
190 |
Muud pikaajalised hüvitised töötajatele |
IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 8 |
43 |
|
200 |
Restruktureerimine |
IAS 37.71, 84(a) |
43 |
|
210 |
Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused |
IAS 37 lisa C näited 6 ja 10 |
43 |
|
220 |
Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid |
IAS 37 lisa C.9 |
43 |
|
230 |
Muud eraldised |
|
43 |
|
240 |
Tulumaksu kohustused |
IAS 1.54(n-o) |
|
|
250 |
Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused |
IAS 1.54(n); IAS 12.5 |
|
|
260 |
Edasilükkunud tulumaksu kohustused |
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108 |
|
|
270 |
Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital |
IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9 |
|
|
280 |
Muud kohustused |
V lisa 2.osa punkt 10 |
|
|
290 |
Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse |
IAS 1.54(p); IFRS 5.38, V lisa 2.osa punkt 11 |
|
|
300 |
KOHUSTUSED KOKKU |
IAS 1.9(b);IG 6 |
|
|
1.3 Omakapital
|
Viited |
Esitatud tabelis |
Bilansiline väärtus |
|
010 |
||||
010 |
Kapital |
IAS 1.54(r), BAD artikkel 22 |
46 |
|
020 |
Sissemakstud kapital |
IAS 1.78(e) |
|
|
030 |
Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital |
IAS 1.78(e); V lisa 2.osa punkt 14 |
|
|
040 |
Ülekurss |
IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124 |
46 |
|
050 |
Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital |
V lisa 2.osa punktid 15-16 |
46 |
|
060 |
Liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent |
IAS 32.28-29; V lisa 2.osa punkt 15 |
|
|
070 |
Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 16 |
|
|
080 |
Muu omakapital |
IFRS 2.10; V lisa 2.osa punkt 17 |
|
|
090 |
Muu akumuleeritud koondkasum |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100 |
46 |
|
095 |
Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse |
IAS 1.82A(a) |
|
|
100 |
Materiaalne vara |
IAS 16.39-41 |
|
|
110 |
Immateriaalne vara |
IAS 38.85-87 |
|
|
120 |
Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest |
IAS 1.7 |
|
|
122 |
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
IFRS 5.38, IG näide 12 |
|
|
124 |
Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust |
IAS 1.82(h); IAS 28.11 |
|
|
128 |
Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse |
IAS 1.82A(a) |
|
|
130 |
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa] |
IAS 39.102(a) |
|
|
140 |
Välisvaluuta ümberarvestamine |
IAS 21.52(b); IAS 21.32, 38-49 |
|
|
150 |
Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa] |
IFRS 7.23(c); IAS 39.95-101 |
|
|
160 |
Müügivalmis finantsvarad |
IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.55(b) |
|
|
170 |
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
IFRS 5.38, IG näide 12 |
|
|
180 |
Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust |
IAS 1.82(h); IAS 28.11 |
|
|
190 |
Jaotamata kasum |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123 |
|
|
200 |
Ümberhindluse reservid |
IFRS 1.30, D5-D8; V lisa 2.osa punkt 18 |
|
|
210 |
Muud reservid |
IAS 1.54; IAS 1.78(e) |
|
|
220 |
Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest |
IAS 28.11; V lisa 2.osa punkt 19 |
|
|
230 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 19 |
|
|
240 |
(-) Omaaktsiad |
IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2.osa punkt 20 |
46 |
|
250 |
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum |
IAS 27.28; IAS 1.81B (b)(ii) |
2 |
|
260 |
(-) Vahedividendid |
IAS 32.35 |
|
|
270 |
Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused] |
IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27 |
|
|
280 |
Muu akumuleeritud koondkasum |
IAS 27.27-28; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100 |
46 |
|
290 |
Muud kirjed |
IAS 27.27-28 |
46 |
|
300 |
OMAKAPITAL KOKKU |
IAS 1.9(c), IG 6 |
46 |
|
310 |
OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU |
IAS 1.IG6 |
|
|
2. Kasumiaruanne
|
Viited |
Esitatud tabelis |
Käesolev periood |
|
010 |
||||
010 |
Intressitulu |
IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21 |
16 |
|
020 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2.osa punkt 24 |
|
|
030 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.20(a)(i), B5(e) |
|
|
040 |
Müügivalmis finantsvarad |
IFRS 7.20(b); IAS 39.55(b); IAS 39.9 |
|
|
050 |
Laenud ja nõuded |
IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39,46(a) |
|
|
060 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39.46(b) |
|
|
070 |
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk |
IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 23 |
|
|
080 |
Muud varad |
V lisa 2.osa punkt 25 |
|
|
090 |
(Intressikulu) |
IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21 |
16 |
|
100 |
(Kauplemiseks hoitavad finantskohustused) |
IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2.osa punkt 24 |
|
|
110 |
(Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
IFRS 7.20(a)(i), B5(e) |
|
|
120 |
(Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused) |
IFRS 7.20(b); IAS 39.47 |
|
|
130 |
(Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk) |
IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 23 |
|
|
140 |
(Muud kohustused) |
V lisa 2.osa punkt 26 |
|
|
150 |
(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud) |
IFRIC 2.11 |
|
|
160 |
Dividenditulu |
IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28 |
|
|
170 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
IFRS 7.20(a)(i), B5(e) |
|
|
180 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.20(a)(i), B5(e); IAS 39.9 |
|
|
190 |
Müügivalmis finantsvarad |
IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b) |
|
|
200 |
Teenus- ja vahendustasude tulu |
IFRS 7.20(c) |
22 |
|
210 |
(Teenus- ja vahendustasude kulu) |
IFRS 7.20(c) |
22 |
|
220 |
Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.20(a) (ii-v); V lisa 2.osa punkt 97 |
16 |
|
230 |
Müügivalmis finantsvarad |
IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b) |
|
|
240 |
Laenud ja nõuded |
IFRS 7.20(a)(iv); IAS 39.9, 39.56 |
|
|
250 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
IFRS 7.20(a)(iii); IAS 39.9, 39.56 |
|
|
260 |
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused |
IFRS 7.20(a)(v); IAS 39.56 |
|
|
270 |
Muu |
|
|
|
280 |
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a) |
16 |
|
290 |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a) |
16, 45 |
|
300 |
Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum |
IFRS 7.24; V lisa 2.osa punkt 30 |
16 |
|
310 |
Vahetuskursi erinevused [kasum või (-) kahjum], neto |
IAS 21.28, 52 (a) |
|
|
330 |
Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest |
IAS 1.34 |
45 |
|
340 |
Muud tegevustulud |
V lisa 2.osa punktid 141-143 |
45 |
|
350 |
(Muud tegevuskulud) |
V lisa 2.osa punktid 141-143 |
45 |
|
355 |
NETO TEGEVUSTULUD KOKKU |
|
|
|
360 |
(Halduskulud) |
|
|
|
370 |
(Personalikulud) |
IAS 19.7; IAS 1.102, IG 6 |
44 |
|
380 |
(Muud halduskulud) |
|
|
|
390 |
(Kulum) |
IAS 1.102, 104 |
|
|
400 |
(Materiaalsed põhivarad) |
IAS 1.104; IAS 16.73(e)(vii) |
|
|
410 |
(Kinnisvarainvesteeringud) |
IAS 1.104; IAS 40.79(d)(iv) |
|
|
420 |
(Muu immateriaalne vara) |
IAS 1.104; IAS 38.118(e)(vi) |
|
|
430 |
(Eraldised või (-) eraldiste tühistamine) |
IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g) |
43 |
|
440 |
(Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid) |
|
|
|
450 |
(Muud eraldised) |
|
|
|
460 |
(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
IFRS 7.20(e) |
16 |
|
470 |
(Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad) |
IFRS 7.20(e); IAS 39.66 |
|
|
480 |
(Müügivalmis finantsvarad) |
IFRS 7.20(e); IAS 39.67 |
|
|
490 |
(Laenud ja nõuded) |
IFRS 7.20(e); IAS 39.63 |
|
|
500 |
(Lõpptähtajani hoitavad investeeringud) |
IFRS 7.20(e); IAS 39.63 |
|
|
510 |
(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
IAS 28.40-43 |
16 |
|
520 |
(Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
IAS 36.126(a)(b) |
16 |
|
530 |
(Materiaalsed põhivarad) |
IAS 16.73(e)(v-vi) |
|
|
540 |
(Kinnisvarainvesteeringud) |
IAS 40.79(d)(v) |
|
|
550 |
(Firmaväärtus) |
IFRS 3 lisa B B67(d)(v); IAS 36.124 |
|
|
560 |
(Muu immateriaalne vara) |
IAS 38.118 (e)(iv)(v) |
|
|
570 |
(Muu) |
IAS 36.126 (a)(b) |
|
|
580 |
Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus |
IFRS 3 lisa B B64(n)(i) |
|
|
590 |
Osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest |
IAS 1.82(c) |
|
|
600 |
Kasum või (-) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele |
IFRS 5.37; V lisa 2.osa punkt 27 |
|
|
610 |
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU |
IAS 1.102, IG 6 IFRS 5.33 A |
|
|
620 |
(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu) |
IAS 1.82(d); IAS 12.77 |
|
|
630 |
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU |
IAS 1, IG 6 |
|
|
640 |
Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu |
IAS 1.82(e); IFRS 5.33(a), 5.33 A |
|
|
650 |
Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum enne tulumaksu |
IFRS 5.33(b)(i) |
|
|
660 |
(Lõpetatud tegevustega seotud tulumaksu kulu või (-) tulu) |
IFRS 5.33 (b)(ii),(iv) |
|
|
670 |
AASTA KASUM VÕI (-) KAHJUM |
IAS 1.81A (a) |
|
|
680 |
Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused] |
IAS 1.83(a)(i) |
|
|
690 |
Emaettevõtja omanikele omistatav |
IAS 1.81B (b)(ii) |
|
|
3. Koondkasumiaruanne
|
Viited |
Käesolev periood |
|
010 |
|||
010 |
Aasta kasum või (-) kahjum |
IAS 1.7, 81(b), 83(a), IG6 |
|
020 |
Muu koondkasum |
IAS 1.7, 81(b), IG6 |
|
030 |
Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse |
IAS 1.82A(a) |
|
040 |
Materiaalsed varad |
IAS 1.7, IG6; IAS 16.39-40 |
|
050 |
Immateriaalsed varad |
IAS 1.7; IAS 38.85-86 |
|
060 |
Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest |
IAS 1.7, IG6; IAS 19.93A |
|
070 |
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
IFRS 5.38 |
|
080 |
Kapitaliosaluse meetodit kasutavate üksuste muude kajastatud tulude ja kulude osa |
IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11 |
|
090 |
Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber |
IAS 1.91(b); V lisa 2.osa punkt 31 |
|
100 |
Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse |
IAS 1.82A(b) |
|
110 |
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa] |
IAS 39.102(a) |
|
120 |
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum |
IAS 39.102(a) |
|
130 |
Kasumisse või kahjumisse üle kantud |
IAS 1.7, 92-95; IAS 39.102(a) |
|
140 |
Muud ümberliigitamised |
|
|
150 |
Välisvaluuta ümberarvestamine |
IAS 1.7, IG6; IAS 21.52(b) |
|
160 |
Omakapitalis kajastatav ümberarvestamisest tulenev kasum või (-) kahjum |
IAS 21.32, 38-47 |
|
170 |
Kasumisse või kahjumisse üle kantud |
IAS 1.7, 92-95; IAS 21.48-49 |
|
180 |
Muud ümberliigitamised |
|
|
190 |
Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa] |
IAS 1.7, IG6; IFRS 7.23(c); IAS 39.95(a)-96 |
|
200 |
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum |
IAS 1.IG6; IAS 39.95(a)-96 |
|
210 |
Kasumisse või kahjumisse üle kantud |
IAS 1.7, 92-95, IG6; IAS 39.97-101 |
|
220 |
Maandatavate instrumentide esialgsesse bilansilisse väärtusse üle kantud |
IAS 1.IG6; IAS 39.97-101 |
|
230 |
Muud ümberliigitamised |
|
|
240 |
Müügivalmis finantsvarad |
IAS 1.7, IG 6 IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b) |
|
250 |
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum |
IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b) |
|
260 |
Kasumisse või kahjumisse üle kantud |
IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.7, IAS 1.92-95, IAS 1.IG6; IAS 39.55(b) |
|
270 |
Muud ümberliigitamised |
IFRS 5 IG näide 12 |
|
280 |
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
IFRS 5.38 |
|
290 |
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum |
IFRS 5.38 |
|
300 |
Kasumisse või kahjumisse üle kantud |
IAS 1.7, 92-95; IFRS 5.38 |
|
310 |
Muud ümberliigitamised |
IFRS 5 IG näide 12 |
|
320 |
Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust |
IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11 |
|
330 |
Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (-) kahjumisse |
IAS 1.91(b), IG6; V lisa 2.osa punkt 31 |
|
340 |
Aasta koondkasum kokku |
IAS 1.7, 81A(a), IG6 |
|
350 |
Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused] |
IAS 1.83(b)(i), IG6 |
|
360 |
Emaettevõtja omanikele omistatav |
IAS 1.83(b)(ii), IG6 |
|
4. Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa
4.1 Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
Viited |
Bilansiline väärtus |
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
|
V lisa 2.osa punkt 46 |
||||
010 |
020 |
|||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
020 |
millest: soetusmaksumuses |
IAS 39.46(c) |
|
|
030 |
millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
040 |
millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
050 |
millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
060 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
070 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
080 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
090 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
100 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
110 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
120 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
130 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
140 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
150 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
160 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
170 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
180 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
4.2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Viited |
Bilansiline väärtus |
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
|
IFRS 7.9(c); V lisa 2.osa punkt 46 |
||||
010 |
020 |
|||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
020 |
millest: soetusmaksumuses |
IAS 39.46(c) |
|
|
030 |
millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
040 |
millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
050 |
millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
060 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
070 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
080 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
090 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
100 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
110 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
120 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
130 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
140 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
150 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
160 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
170 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
180 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
190 |
FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE |
IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9 |
|
|
4.3 Müügivalmis finantsvarad
|
Viited |
Langemata väärtusega varade bilansiline väärtus |
Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus |
Bilansiline väärtus |
Varade väärtuse akumuleeritud langus |
|
IAS 39.58-62 |
V lisa 2.osa punkt 34 |
V lisa 2.osa punkt 46 |
||||
010 |
020 |
030 |
040 |
|||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
020 |
millest: soetusmaksumuses |
IAS 39.46(c) |
|
|
|
|
030 |
millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
040 |
millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
050 |
millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
060 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
070 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
080 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
090 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
100 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
110 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
120 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
130 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
140 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
150 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
160 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
170 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
180 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
190 |
MÜÜGIVALMIS FINANTSVARAD |
IFRS 7.8(d); IAS 39.9 |
|
|
|
|
4.4 Laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud
|
Viited |
Langemata väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus] |
Langenud väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus] |
Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud |
Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud |
Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul |
Bilansiline väärtus |
|
|
IFRS 7.37(b); IFRS 7.IG 29 (a); IAS 39.58-59 |
IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 36 |
IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 37 |
IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 38 |
V lisa 2.osa punkt 38 |
|||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
|||
010 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
020 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
030 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
040 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
050 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
060 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
070 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
080 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
090 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
100 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
110 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
120 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
130 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
140 |
LAENUD JA NÕUDED |
IAS 39,9 AG 16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16 |
|
|
|
|
|
|
150 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
160 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
170 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
180 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
190 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
200 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
210 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
220 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
230 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
240 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
250 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
260 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
270 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
280 |
LÕPPTÄHTAJANI HOITAVAD |
IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26 |
|
|
|
|
|
|
4.5 Allutatud finantsvarad
|
Viited |
Bilansiline väärtus |
|
010 |
|||
010 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
020 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
030 |
[EMITENDILE] ALLUTATUD FINANTSVARAD |
V lisa 2.osa punktid 40 ja 54 |
|
5. Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa
|
|
Viited |
Keskpangad |
Valitsemissektor |
Krediidiasutused |
Muud finantssektori äriühingud |
Finantssektorivälised äriühingud |
Kodumajapidamised |
|
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
||||
Toote alusel |
010 |
Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto] |
V lisa 2.osa punkt 41(a) |
|
|
|
|
|
|
020 |
Krediitkaardivõlg |
V lisa 2.osa punkt 41(b) |
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Nõuded klientide vastu |
V lisa 2.osa punkt 41(c) |
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Kapitalirent |
V lisa 2.osa punkt 41(d) |
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Pöördrepolaenud |
V lisa 2.osa punkt 41(e) |
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Muud tähtajalised laenud |
V lisa 2.osa punkt 41(f) |
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Ettemaksed, mis ei ole laenud |
V lisa 2.osa punkt 41(g) |
|
|
|
|
|
|
|
080 |
LAENUD JA ETTEMAKSED |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
Tagatise alusel |
090 |
millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
V lisa 2.osa punkt 41(h) |
|
|
|
|
|
|
100 |
millest: muud tagatisega laenud |
V lisa 2.osa punkt 41(i) |
|
|
|
|
|
|
|
Otstarbe alusel |
110 |
millest: tarbimislaen |
V lisa 2.osa punkt 41(j) |
|
|
|
|
|
|
120 |
millest: eluasemelaen |
V lisa 2.osa punkt 41(k) |
|
|
|
|
|
|
|
Allutatuse alusel |
130 |
millest: projekti rahastamise laenud |
V lisa 2.osa punkt 41(l) |
|
|
|
|
|
|
6. Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel
|
Viited |
Finantssektorivälised äriühingud |
|||||
Bilansiline brutoväärtus |
Millest: viivisnõuded |
Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
|||||
V lisa 2.osa punkt 45 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punkt 46 |
|||||
010 |
012 |
020 |
|||||
010 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
020 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
030 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
040 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
050 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
060 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
070 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
080 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
090 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
100 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
110 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
120 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
130 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
140 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
150 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
160 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
170 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
180 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
190 |
LAENUD JA ETTEMAKSED |
V lisa 1.osa punktid 24, 27, 42, 43 |
|
|
|
7. Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
|
Viited |
Tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega |
Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus |
Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud |
Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud |
Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul |
Akumuleeritud mahakandmised |
||||||
≤ 30 päeva |
> 30 päeva ≤ 60 päeva |
> 60 päeva ≤ 90 päeva |
> 90 päeva ≤ 180 päeva |
> 180 päeva ≤ 1 aasta |
> 1 aasta |
||||||||
IFRS 7.37(a); IG 26-28; V lisa 2.osa punktid 47-48 |
IAS 39.58-70 |
IAS 39.AG 84-92; IFRS 7.37(b); V lisa 2.osa punkt 36 |
IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 37 |
IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 38 |
IAS 39.AG 84-92; IFRS 7.16,37(b); B5(d); V lisa 2.osa punktid 49-50 |
||||||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
|||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
millest: soetusmaksumuses |
IAS 39.46(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed toote, tagatise ja allutatuse kaupa |
||||||||||||
200 |
Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto] |
V lisa 2.osa punkt 41(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Krediitkaardivõlg |
V lisa 2.osa punkt 41(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
Nõuded klientide vastu |
V lisa 2.osa punkt 41(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
Kapitalirent |
V lisa 2.osa punkt 41(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
Pöördrepolaenud |
V lisa 2.osa punkt 41(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
250 |
Muud tähtajalised laenud |
V lisa 2.osa punkt 41(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
260 |
Ettemaksed, mis ei ole laenud |
V lisa 2.osa punkt 41(g) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
270 |
millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
V lisa 2.osa punkt 41(h) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
280 |
millest: muud tagatisega laenud |
V lisa 2.osa punkt 24(i) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
290 |
millest: tarbimislaen |
V lisa 2.osa punkt 41(j) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
300 |
millest: eluasemelaen |
V lisa 2.osa punkt 41(k) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
310 |
millest: projekti rahastamise laenud |
V lisa 2.osa punkt 41(l) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8. Finantskohustuste jaotus
8.1 Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa
|
Viited |
Bilansiline väärtus |
Krediidiriski muutusest tuleneva õiglase väärtuse kumulatiivse muutuse summa |
Lõpptähtajal lepingujärgselt tasumisele kuuluv summa |
||||
Kauplemiseks hoitavad |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Amortiseeritud soetusmaksumus |
Riskimaandamise arvestus |
|||||
IFRS 7.8(e)(ii); IAS 39.9, AG 14-15 |
IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9 |
IFRS 7.8(f); IAS 39.47 |
IFRS 7.22(b); IAS 39.9 |
CRRi artikkel 30(b), artikkel 424(1)(d)(i) |
|
|||
010 |
020 |
030 |
037 |
040 |
050 |
|||
010 |
Tuletisinstrumendid |
IAS 39.9, AG 15(a) |
|
|
|
|
|
|
020 |
Lühikesed positsioonid |
IAS 39 AG 15(b) |
|
|
|
|
|
|
030 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
040 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
050 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
|
|
|
060 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
070 |
Arvelduskontod/üleööhoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
|
|
|
|
|
|
080 |
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
|
|
|
|
|
|
090 |
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3; V lisa 2.osa punkt 51 |
|
|
|
|
|
|
100 |
Repolepingud |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
|
|
|
|
|
|
110 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
120 |
Arvelduskontod/üleööhoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
|
|
|
|
|
|
130 |
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
|
|
|
|
|
|
140 |
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3; V lisa 2.osa punkt 51 |
|
|
|
|
|
|
150 |
Repolepingud |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
|
|
|
|
|
|
160 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
170 |
Arvelduskontod/üleööhoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
|
|
|
|
|
|
180 |
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
|
|
|
|
|
|
190 |
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3; V lisa 2.osa punkt 51 |
|
|
|
|
|
|
200 |
Repolepingud |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
|
|
|
|
|
|
210 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
220 |
Arvelduskontod/üleööhoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
|
|
|
|
|
|
230 |
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
|
|
|
|
|
|
240 |
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3; V lisa 2.osa punkt 51 |
|
|
|
|
|
|
250 |
Repolepingud |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
|
|
|
|
|
|
260 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
270 |
Arvelduskontod/üleööhoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
|
|
|
|
|
|
280 |
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
|
|
|
|
|
|
290 |
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3; V lisa 2.osa punkt 51 |
|
|
|
|
|
|
300 |
Repolepingud |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
|
|
|
|
|
|
310 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
320 |
Arvelduskontod/üleööhoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
|
|
|
|
|
|
330 |
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
|
|
|
|
|
|
340 |
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51 |
|
|
|
|
|
|
350 |
Repolepingud |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
|
|
|
|
|
|
360 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31; V lisa 2.osa punkt 52 |
|
|
|
|
|
|
370 |
Hoiusesertifikaadid |
V lisa 2.osa punkt 52(a) |
|
|
|
|
|
|
380 |
Varaga tagatud väärtpaberid |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61 |
|
|
|
|
|
|
390 |
Pandikirjad |
CRRi artikli 129 lõige 1 |
|
|
|
|
|
|
400 |
Hübriidlepingud |
IAS 39.10-11, AG27, AG29; IFRIC 9; V lisa 2.osa punkt 52(d) |
|
|
|
|
|
|
410 |
Muud emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 2.osa punkt 52(e) |
|
|
|
|
|
|
420 |
Vahetatavad liitfinantsinstrumendid |
IAS 32.AG 31 |
|
|
|
|
|
|
430 |
Mittevahetatavad |
|
|
|
|
|
|
|
440 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
|
|
|
|
|
|
450 |
FINANTSKOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
8.2 Allutatud finantskohustused
|
Bilansiline väärtus |
|||
|
Viited |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Amortiseeritud soetusmaksumuses |
|
IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9 |
IFRS 7.8(f); IAS 39.47 |
|||
010 |
020 |
|||
010 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
020 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
030 |
ALLUTATUD FINANTSKOHUSTUSED |
V lisa 2.osa punktid 53-54 |
|
|
9. Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused
9.1 Bilansivälised riskipositsioonid: Võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
|
Viited |
Nimiväärtus |
|
IFRS 7.36(a), B10(c)(d); CRRi I lisa; V lisa 2.osa punkt 62 |
|||
010 |
|||
010 |
Võetud siduvad laenuandmiskohustused |
IAS 39.2 (h), 4 (a), (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 -57 |
|
021 |
millest: viivisnõuded |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
|
030 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
040 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
050 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
060 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
070 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
080 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
090 |
Antud finantsgarantiid |
IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58 |
|
101 |
millest: viivisnõuded |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
|
110 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
120 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
130 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
140 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
150 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
160 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
170 |
Muud võetud siduvad kohustused |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59 |
|
181 |
millest: viivisnõuded |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
|
190 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
200 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
210 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
220 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
230 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
240 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
9.2 Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees
|
Viited |
Garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta |
Nimiväärtus |
|
IFRS 7.36 (b); V lisa 2.osa punkt 63 |
V lisa 2.osa punkt 63 |
|||
010 |
020 |
|||
010 |
Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees |
IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; V lisa 2.osa punktid 56 -57 |
|
|
020 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
030 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
040 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
050 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
060 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
070 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
080 |
Saadud finantsgarantiid |
IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58 |
|
|
090 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
100 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
110 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
120 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
130 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
140 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
150 |
Muud siduvad kohustused aruande esitaja ees |
V lisa 2.osa punktid 56 ja 59 |
|
|
160 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
170 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
180 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
190 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
200 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
210 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
10. Tuletisinstrumendid – Kauplemine
Riski liigi / Toote või turu liigi alusel |
Viited |
Bilansiline väärtus |
Tinglik väärtus |
|||
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
Kauplemine kokku |
millest: müüdud |
|||
V lisa 2.osa punkt 69 |
V lisa 2.osa punkt 69 |
V lisa 2.osa punktid 70-71 |
V lisa 2.osa punkt 72 |
|||
010 |
020 |
030 |
040 |
|||
010 |
Intressimäär |
V lisa 2.osa punkt 67(a) |
|
|
|
|
020 |
millest: majanduslik riskimaandus |
V lisa 2.osa punkt 74 |
|
|
|
|
030 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
040 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
050 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
060 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
070 |
Aktsiad |
V lisa 2.osa punkt 67(b) |
|
|
|
|
080 |
millest: majanduslik riskimaandus |
V lisa 2.osa punkt 74 |
|
|
|
|
090 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
100 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
110 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
120 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
130 |
Valuutad ja kuld |
V lisa 2.osa punkt 67(c) |
|
|
|
|
140 |
millest: majanduslik riskimaandus |
V lisa 2.osa punkt 74 |
|
|
|
|
150 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
160 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
170 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
180 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
190 |
Krediit |
V lisa 2.osa punkt 67(d) |
|
|
|
|
200 |
millest: majanduslik riskimaandus |
V lisa 2.osa punkt 74 |
|
|
|
|
210 |
Krediidiriski vahetustehingud |
|
|
|
|
|
220 |
Krediidiriski marginaali optsioonid |
|
|
|
|
|
230 |
Kogutulu vahetustehingud |
|
|
|
|
|
240 |
Muu |
|
|
|
|
|
250 |
Kaup |
V lisa 2.osa punkt 67(e) |
|
|
|
|
260 |
millest: majanduslik riskimaandus |
V lisa 2.osa punkt 74 |
|
|
|
|
270 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 67(f) |
|
|
|
|
280 |
millest: majanduslik riskimaandus |
V lisa 2.osa punkt 74 |
|
|
|
|
290 |
TULETISINSTRUMENDID |
IAS 39.9 |
|
|
|
|
300 |
millest: börsivälised – krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) ja 2.osa punkt 75(a) |
|
|
|
|
310 |
millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) ja 2.osa punkt 75(b) |
|
|
|
|
320 |
millest: börsivälised – ülejäänud |
V lisa 2.osa punkt 75(c) |
|
|
|
|
11. Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus
11.1 Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel
Toote või turu liigi alusel |
Viited |
Bilansiline väärtus |
Tinglik väärtus |
|||
Varad |
Kohustused |
Kogu riskimaandus |
millest: müüdud |
|||
V lisa 2.osa punkt 69 |
V lisa 2.osa punkt 69 |
V lisa 2.osa punktid 70 ja 71 |
V lisa 2.osa punkt 72 |
|||
010 |
020 |
030 |
040 |
|||
010 |
Intressimäär |
V lisa 2.osa punkt 67(a) |
|
|
|
|
020 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
030 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
040 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
050 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
060 |
Aktsiad |
V lisa 2.osa punkt 67(b) |
|
|
|
|
070 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
080 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
090 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
100 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
110 |
Valuutad ja kuld |
V lisa 2.osa punkt 67(c) |
|
|
|
|
120 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
130 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
140 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
150 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
160 |
Krediit |
V lisa 2.osa punkt 67(d) |
|
|
|
|
170 |
Krediidiriski vahetustehingud |
|
|
|
|
|
180 |
Krediidiriski marginaali optsioonid |
|
|
|
|
|
190 |
Kogutulu vahetustehingud |
|
|
|
|
|
200 |
Muu |
|
|
|
|
|
210 |
Kaup |
V lisa 2.osa punkt 67(e) |
|
|
|
|
220 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 67(f) |
|
|
|
|
230 |
ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS |
IFRS 7.22(b); IAS 39.86(a) |
|
|
|
|
240 |
Intressimäär |
V lisa 2.osa punkt 67(a) |
|
|
|
|
250 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
260 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
270 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
280 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
290 |
Aktsiad |
V lisa 2.osa punkt 67(b) |
|
|
|
|
300 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
310 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
320 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
330 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
340 |
Valuutad ja kuld |
V lisa 2.osa punkt 67(c) |
|
|
|
|
350 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
360 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
370 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
380 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
390 |
Krediit |
V lisa 2.osa punkt 67(d) |
|
|
|
|
400 |
Krediidiriski vahetustehingud |
|
|
|
|
|
410 |
Krediidiriski marginaali optsioonid |
|
|
|
|
|
420 |
Kogutulu vahetustehingud |
|
|
|
|
|
430 |
Muu |
|
|
|
|
|
440 |
Kaup |
V lisa 2.osa punkt 67(e) |
|
|
|
|
450 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 67(f) |
|
|
|
|
460 |
RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS |
IFRS 7.22(b); IAS 39.86(b) |
|
|
|
|
470 |
VÄLISMAISTESSE ÄRIÜKSUSTESSE TEHTUD NETOINVESTEERINGUTE RISKIMAANDUS |
IFRS 7.22(b); IAS 39.86(c) |
|
|
|
|
480 |
PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS |
IAS 39.89A, IE 1-31 |
|
|
|
|
490 |
PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS |
IAS 39 IG F6 1-3 |
|
|
|
|
500 |
TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS |
IFRS 7.22(b); IAS 39.9 |
|
|
|
|
510 |
millest: börsivälised – krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) ja 2.osa punkt 75(a) |
|
|
|
|
520 |
millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) ja 2.osa punkt 75(b) |
|
|
|
|
530 |
millest: börsivälised – ülejäänud |
V lisa 2.osa punkt 75(c) |
|
|
|
|
12. Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes
|
Viited |
Algsaldo |
Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul |
Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud |
Vähenemised, mis tulenevad allahindluste suhtes võetud summadest |
Ülekandmised allahindluste vahel |
Muud korrigeerimised |
Lõppsaldo |
Otse kasumiaruandes kajastatud sissenõutud summad |
Otse kasumiaruandes kajastatud väärtuste korrigeerimised |
|
|
V lisa 2.osa punkt 77 |
V lisa 2.osa punkt 77 |
V lisa 2.osa punkt 78 |
|
|
|
|
V lisa 2.osa punkt 78 |
|||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
|||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud |
IAS 39.63-70, AG 84-92; IFRS 7.37 (b); V lisa 2.osa punkt 36 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud |
IAS 39.59, 64; V lisa 2.osa punkt 37 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
250 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
260 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
270 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
280 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
290 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
300 |
Finantsvarade kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul |
IAS 39.59, 64; V lisa 2.osa punkt 38 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
310 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
320 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
530 |
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
13. Saadud tagatised ja garantiid
13.1 Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa
|
Tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta |
||||||
Garantiid ja tagatised |
Viited |
Hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
Muud tagatisega laenud |
Saadud finantsgarantiid |
|||
Eluasemelaenud |
Ärikinnisvaralaenud |
Raha [emiteeritud võlainstrumendid] |
Ülejäänud |
||||
IFRS 7.36(b) |
V lisa 2.osa punkt 81(a) |
V lisa 2.osa punkt 81(a) |
V lisa 2.osa punkt 81(b) |
V lisa 2.osa punkt 81(b) |
V lisa 2.osa punkt 81(c) |
||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
|||
010 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 2.osa punkt 81 |
|
|
|
|
|
020 |
millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
030 |
millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
040 |
millest: kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
13.2 Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]
|
Viited |
Bilansiline väärtus |
|
010 |
|||
010 |
Müügiks hoitavad põhivarad |
IFRS 7.38(a) |
|
020 |
Materiaalsed põhivarad |
IFRS 7.38(a) |
|
030 |
Kinnisvarainvesteeringud |
IFRS 7.38(a) |
|
040 |
Omakapitali- ja võlainstrumendid |
IFRS 7.38(a) |
|
050 |
Muu |
IFRS 7.38(a) |
|
060 |
Kokku |
|
|
13.3 Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]
|
Viited |
Bilansiline väärtus |
|
010 |
|||
010 |
Tagatise üleminek [materiaalne vara] |
IFRS 7.38(a); V lisa 2.osa punkt 84 |
|
14. Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid
|
Viited |
Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.93 (b) |
Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul V lisa 2.osa punkt 86 |
Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist V lisa 2.osa punkt 87 |
||||||
1. tase |
2. tase |
3. tase |
2. tase |
3. tase |
1. tase |
2. tase |
3. tase |
|||
IFRS 13.76 |
IFRS 13.81 |
IFRS 13.86 |
IFRS 13.81 |
IFRS 13.86, 93(f) |
IFRS 13.76 |
IFRS 13.81 |
IFRS 13.86 |
|||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
|||
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
010 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14 |
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Tuletisinstrumendid |
IAS 39.9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Müügivalmis finantsvarad |
IFRS 7.8 (h)(d); IAS 39.9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19 |
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15 |
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Tuletisinstrumendid |
IAS 39.9, AG 15(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Lühikesed positsioonid |
IAS 39 AG 15(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
|
|
|
|
|
200 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.8 (e) (i); IAS 39.9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
|
|
|
|
|
|
|
|
250 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19 |
|
|
|
|
|
|
|
|
15. Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused
|
Viited |
Täielikult kajastatavad ülekantud finantsvarad |
Ülekantud finantsvara, mida kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu jätkuva seotuse ulatuses |
Nende ülekantud finantsvarade tasumata põhisumma, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused |
Summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil |
||||||||
Ülekantud varad |
Seotud kohustused V lisa 2.osa punkt 89 |
Algsete varade tasumata põhisumma |
Jätkuvalt kajastatavate varade bilansiline väärtus [jätkuv seotus] |
Seotud kohustuste bilansiline väärtus |
|||||||||
Bilansiline väärtus |
millest: väärtpaberistamised |
millest: repolepingud |
Bilansiline väärtus |
millest: väärtpaberistamised |
millest: repolepingud |
||||||||
IFRS 7.42D.(e) |
IFRS 7.42D(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61 |
IFRS 7.42D(e); V lisa 2.osa punktid 91 ja 92 |
IFRS 7.42D(e) |
IFRS 7.42D.(e) |
IFRS 7.42D(e); V lisa 2.osa punktid 91 ja 92 |
|
IFRS 7.42D(f) |
IFRS 7.42D(f); V lisa 2.osa punkt 89 |
|
CRRi artikkel 109 V lisa 2.osa punkt 90 |
|||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
|||
010 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
IFRS 7.8 (a)(ii); IAS 38.9, AG14 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Müügivalmis finantsvarad |
IFRS 7.8(d); IAS 39.9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Laenud ja nõuded |
IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16. Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus
16.1 Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes
|
Käesolev periood |
|||
|
Viited |
Tulud |
Kulud |
|
V lisa 2.osa punkt 95 |
V lisa 2.osa punkt 95 |
|||
010 |
020 |
|||
010 |
Tuletisinstrumendid – Kauplemine |
IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 96 |
|
|
020 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
|
030 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
040 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
050 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
060 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
070 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
080 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
|
090 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
100 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
110 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
120 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
130 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
140 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
150 |
Muud varad |
V lisa 1.osa punkt 51 |
|
|
160 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9 |
|
|
170 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
180 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
190 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
200 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
210 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
220 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
230 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
240 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
|
|
250 |
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk |
V lisa 2.osa punkt 95 |
|
|
260 |
Muud kohustused |
V lisa 2.osa punkt 10 |
|
|
270 |
INTRESSID |
IAS 18.35(b); IAS 1.97 |
|
|
16.2 Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Viited |
Käesolev periood |
|
010 |
|||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
020 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
030 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
040 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9 |
|
050 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
060 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
|
070 |
NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM, MIS ON SAADUD SELLISTE FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE KAJASTAMISE LÕPETAMISEST, MIDA EI OLE MÕÕDETUD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE |
IFRS 7.20(a)(v-vii); IAS 39.55(a) |
|
16.3 Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes
|
Viited |
Käesolev periood |
|
|
|||
010 |
|||
010 |
Tuletisinstrumendid |
IAS 39.9 |
|
020 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
030 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
040 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
050 |
Lühikesed positsioonid |
IAS 39 AG 15(b) |
|
060 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9 |
|
070 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
080 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
|
090 |
KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM |
IFRS 7.20(a)(i) |
|
16.4 Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes
|
Viited |
Käesolev periood |
|
|
|||
010 |
|||
010 |
Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 99(a) |
|
020 |
Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 99(b) |
|
030 |
Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 99(c) |
|
040 |
Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 99(d) |
|
050 |
Kaupadega seotud tuletisinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 99(e) |
|
060 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 99(f) |
|
070 |
KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM |
IFRS 7.20(a)(i) |
|
16.5 Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes
|
Viited |
Käesolev periood |
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
|
|
V lisa 2.osa punkt 100 |
|||
010 |
020 |
|||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
020 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
|
030 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
|
040 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9 |
|
|
050 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
060 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
|
|
070 |
ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM |
IFRS 7.20(a)(i) |
|
|
16.6 Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid
|
Viited |
Käesolev periood |
|
010 |
|||
010 |
Riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse muutused [sealhulgas lõpetamine] |
IFRS 7.24(a)(i) |
|
020 |
Maandatava instrumendi õiglase väärtuse muutused, mis on omistatavad maandatud riskile |
IFRS 7.24(a)(ii) |
|
030 |
Rahavoogude riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus |
IFRS 7.24(b) |
|
040 |
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus |
IFRS 7.24(c) |
|
050 |
RISKIMAANDAMISE ARVESTUSE NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM |
IFRS 7.24 |
|
16.7 Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus
|
Käesolev periood |
|
||||
|
Viited |
Lisandumine V lisa 2.osa punkt 102 |
Tühistamine V lisa 2.osa punkt 102 |
Kokku |
Varade väärtuse akumuleeritud langus |
|
010 |
020 |
030 |
040 |
|||
010 |
Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.20(e) |
|
|
|
|
020 |
Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad |
IFRS 7.20(e); IAS 39.66 |
|
|
|
|
030 |
Müügivalmis finantsvarad |
IFRS 7.20(e); IAS 39.67-70 |
|
|
|
|
040 |
Laenud ja nõuded |
IFRS 7.20(e); IAS 39.63-65 |
|
|
|
|
050 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
IFRS 7.20(e); IAS 39.63-65 |
|
|
|
|
060 |
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine |
IAS 28.40-43 |
|
|
|
|
070 |
Tütarettevõtjad |
IFRS 10 lisa A |
|
|
|
|
080 |
Ühisettevõtjad |
IAS 28.3 |
|
|
|
|
090 |
Sidusettevõtjad |
IAS 28.3 |
|
|
|
|
100 |
Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine |
IAS 36.126(a),(b) |
|
|
|
|
110 |
Materiaalsed põhivarad |
IAS 16.73(e)(v-vi) |
|
|
|
|
120 |
Kinnisvarainvesteeringud |
IAS 40.79(d)(v) |
|
|
|
|
130 |
Firmaväärtus |
IAS 36.10b; IAS 36.88-99, 124; IFRS 3 lisa B67(d)(v) |
|
|
|
|
140 |
Muu immateriaalne vara |
IAS 38.118 (e)(iv)(v) |
|
|
|
|
145 |
Muu |
IAS 36.126(a),(b) |
|
|
|
|
150 |
KOKKU |
|
|
|
|
|
160 |
Langenud väärtusega finantsvaradest kogunenud intressitulu |
IFRS 7.20(d); IAS 39.AG 93 |
|
|
|
|
17. Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilanss
17.1 Varad
|
Viited |
Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Bilansiline väärtus] |
|
010 |
|||
010 |
Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused |
IAS 1.54 (i) |
|
020 |
Sularaha |
V lisa 2.osa punkt 1 |
|
030 |
Nõuded keskpankadele |
V lisa 2.osa punkt 2 |
|
040 |
Muud nõudmiseni hoiused |
V lisa 2.osa punkt 3 |
|
050 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14 |
|
060 |
Tuletisinstrumendid |
IAS 39.9 |
|
070 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
080 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
090 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
100 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9 |
|
110 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
120 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
130 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
140 |
Müügivalmis finantsvarad |
IFRS 7.8(d); IAS 39.9 |
|
150 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
160 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
170 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
180 |
Laenud ja nõuded |
IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16 |
|
190 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
200 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
210 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26 |
|
220 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
230 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
240 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
IFRS 7.22(b); IAS 39.9 |
|
250 |
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
IAS 39.89A(a) |
|
260 |
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud |
IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4 |
|
270 |
Edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad |
IFRS 4.IG20.(b)-(c); V lisa 2.osa punkt 105 |
|
280 |
Materiaalsed varad |
|
|
290 |
Immateriaalsed varad |
IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115 |
|
300 |
Firmaväärtus |
IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113 |
|
310 |
Muu immateriaalne vara |
IAS 38.8,118 |
|
320 |
Tulumaksu varad |
IAS 1.54(n-o) |
|
330 |
Tasumisele kuuluva tulumaksu varad |
IAS 1.54(n); IAS 12.5 |
|
340 |
Edasilükkunud tulumaksu varad |
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106 |
|
350 |
Muud varad |
V lisa 2.osa punkt 5 |
|
360 |
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
IAS 1.54(j); IFRS 5.38; V lisa 2.osa punkt 6 |
|
370 |
VARAD KOKKU |
IAS 1.9(a), IG 6 |
|
17.2 Bilansivälised riskipositsioonid: Võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
|
Viited |
Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Nimiväärtus] |
|
010 |
|||
010 |
Võetud siduvad laenuandmiskohustused |
IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57 |
|
020 |
Antud finantsgarantiid |
IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58 |
|
030 |
Muud võetud siduvad kohustused |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59 |
|
040 |
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
17.3 Kohustused ja omakapital
|
Viited |
Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Bilansiline väärtus] |
|
010 |
|||
010 |
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15 |
|
020 |
Tuletisinstrumendid |
IAS 39.9, AG 15(a) |
|
030 |
Lühikesed positsioonid |
IAS 39.AG 15(b) |
|
040 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30 |
|
050 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
060 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
|
070 |
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9 |
|
080 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
090 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
100 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
|
110 |
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused |
IFRS 7.8(f); IAS 39.47 |
|
120 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
130 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
140 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
|
150 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23 |
|
160 |
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
IAS 39.89A(b) |
|
170 |
Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused |
IFRS 4.IG20(a); V lisa 2.osa punkt 106 |
|
180 |
Eraldised |
IAS 37.10; IAS 1.54(l) |
|
190 |
Tulumaksu kohustused |
IAS 1.54(n-o) |
|
200 |
Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused |
IAS 1.54(n); IAS 12.5 |
|
210 |
Edasilükkunud tulumaksu kohustused |
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108 |
|
220 |
Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital |
IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9 |
|
230 |
Muud kohustused |
V lisa 2.osa punkt 10 |
|
240 |
Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse |
IAS 1.54 (p); IFRS 5.38; V lisa 2.osa punkt 11 |
|
250 |
KOHUSTUSED |
IAS 1.9(b);IG 6 |
|
260 |
Kapital |
IAS 1.54(r), BAD artikkel 22 |
|
270 |
Ülekurss |
IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124 |
|
280 |
Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital |
V lisa 2.osa punktid 15-16 |
|
290 |
Muu omakapital |
IFRS 2.10; V lisa 2.osa punkt 17 |
|
300 |
Muu akumuleeritud koondkasum |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100 |
|
310 |
Jaotamata kasum |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123 |
|
320 |
Ümberhindluse reservid |
IFRS 1.30, D5-D8 |
|
330 |
Muud reservid |
IAS 1.54; IAS 1.78 (e) |
|
340 |
(-) Omaaktsiad |
IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2.osa punkt 20 |
|
350 |
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum |
IAS 27.28; IAS 1.83(a)(ii) |
|
360 |
(-) Vahedividendid |
IAS 32.35 |
|
370 |
Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused] |
IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27 |
|
380 |
OMAKAPITAL KOKKU |
IAS 1.9(c), IG 6 |
|
390 |
OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU |
IAS 1.IG6 |
|
18. Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta
|
Viited |
Bilansiline brutoväärtus |
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised |
Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid |
|||||||||||||||||||
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded |
Viivisnõuded |
|
nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul |
viivisnõuete puhul |
||||||||||||||||||
|
Tasumise tähtaega ei ole ületatud või tähtajaks tasumata ≤ 30 päeva |
Tähtajaks tasumata > 30 päeva ≤ 60 päeva |
Tähtajaks tasumata > 60 päeva ≤ 90 päeva |
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva |
Tähtajaks tasumata > 90 päeva ≤ 180 päeva |
Tähtajaks tasumata > 180 päeva ≤ 1 aasta |
Tähtajaks tasumata > 1 aasta |
Millest: makseviivituses |
Millest: langenud väärtusega |
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva |
Tähtajaks tasumata > 90 päeva ≤ 180 päeva |
Tähtajaks tasumata > 180 päeva ≤ 1 aasta |
Tähtajaks tasumata > 1 aasta |
Seoses viivisnõuetega saadud tagatised |
Seoses viivisnõuetega saadud finantsgarantiid |
||||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
190 |
200 |
210 |
|||
V lisa 2.osa punktid 45, 109, 145–162 |
V lisa 2.osa punktid 145–162 |
V lisa 2.osa punkt 158 |
V lisa 2.osa punkt 158 |
V lisa 2.osa punkt 158 |
V lisa 2.osa punktid 145–162 |
V lisa 2.osa punkt 159 |
V lisa 2.osa punkt 159 |
V lisa 2.osa punkt 159 |
V lisa 2.osa punkt 159 |
CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61 |
IAS 39. 58-70 |
V lisa 2.osa punkt 46 |
V lisa 2.osa punkt 161 |
V lisa 2.osa punkt 161 |
V lisa 2.osa punktid 159 ja 161 |
V lisa 2.osa punktid 159 ja 161 |
V lisa 2.osa punktid 159 ja 161 |
V lisa 2.osa punktid 159 ja 161 |
V lisa 2.osa punkt 162 |
V lisa 2.osa punkt 162 |
|||
010 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad |
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
millest: ärikinnisvara |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
millest: eluaseme hüpoteeklaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
millest: tarbimislaen |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID |
V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
250 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
260 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
270 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
280 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
290 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
300 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
310 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
320 |
VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
330 |
VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
340 |
Võetud siduvad laenuandmiskohustused |
IAS 39.2 (h), 4 (a) (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56–57 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
350 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
360 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
370 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
380 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
390 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
400 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
410 |
Antud finantsgarantiid |
IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
420 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
430 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
440 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
450 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
460 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
470 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
480 |
Muud võetud siduvad kohustused |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
490 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
500 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
510 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
520 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
530 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
540 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
550 |
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
V lisa 2.osa punkt 55 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
19. Teave makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete kohta
|
Viited |
Nende nõuete bilansiline brutoväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid |
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised |
Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid |
||||||||||||||||
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid |
Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid |
|
nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid |
viivisnõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid |
|||||||||||||||
|
Instrumendid, mille tingimusi on muudetud |
Refinantseerimine |
millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded |
|
Instrumendid, mille tingimusi on muudetud |
Refinantseerimine |
millest: makseviivituses |
millest: langenud väärtusega |
millest: viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine |
|
Instrumendid, mille tingimusi on muudetud |
Refinantseerimine |
Saadud tagatised seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid |
Saadud finantsgarantiid seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid |
||||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
|||
V lisa 2.osa punktid 45, 109, 163-182 |
V lisa 2.osa punktid 145–162 |
V lisa 2.osa punktid 164 (a), 177, 178, 182 |
V lisa 2.osa punktid 164 (b), 177, 178, 181, 182 |
V lisa 2.osa punktid 176(b),177, 180 |
V lisa 2.osa punktid 145–162 |
V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180,182 |
V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-182 |
CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61 |
IAS 39. 58-70 |
V lisa 2.osa punktid 172(a), 157 |
V lisa 2.osa punktid 46, 183 |
V lisa 2.osa punktid 145-183 |
V lisa 2.osa punktid 145-183 |
V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180,182,183 |
V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-183 |
V lisa 2.osa punkt 162 |
V lisa 2.osa punkt 162 |
|||
010 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad |
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Millest: ärikinnisvara |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Millest: eluaseme hüpoteeklaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Millest: tarbimislaen |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID |
V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
250 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
260 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
270 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
280 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
290 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
300 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
310 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
320 |
VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
330 |
VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
340 |
Võetud siduvad laenuandmiskohustused |
IAS 39.2 (h), 4 (a) (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56–57 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20. Geograafiline jaotus
20.1 Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
Viited |
Bilansiline väärtus |
||
Riigisisesed tegevused |
Riigivälised tegevused |
|||
V lisa 2.osa punkt 107 |
V lisa 2.osa punkt 107 |
|||
010 |
020 |
|||
010 |
Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused |
IAS 1.54 (i) |
|
|
020 |
Sularaha |
V lisa 2.osa punkt 1 |
|
|
030 |
Nõuded keskpankadele |
V lisa 2.osa punkt 2 |
|
|
040 |
Muud nõudmiseni hoiused |
V lisa 2.osa punkt 3 |
|
|
050 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
IFRS 7.8(a)(ii); IAS 38.9, AG14 |
|
|
060 |
Tuletisinstrumendid |
IAS 39.9 |
|
|
070 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
080 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
090 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
100 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9 |
|
|
110 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
120 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
130 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
140 |
Müügivalmis finantsvarad |
IFRS 7.8(d); IAS 39.9 |
|
|
150 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
160 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
170 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
180 |
Laenud ja nõuded |
IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16 |
|
|
190 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
200 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
210 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26 |
|
|
220 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
230 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
240 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
IFRS 7.22(b); IAS 39.9 |
|
|
250 |
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
IAS 39.89 A(a) |
|
|
260 |
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud |
IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4 |
|
|
270 |
Materiaalsed varad |
|
|
|
280 |
Immateriaalsed varad |
IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115 |
|
|
290 |
Tulumaksu varad |
IAS 1.54(n-o) |
|
|
300 |
Muud varad |
V lisa 2.osa punkt 5 |
|
|
310 |
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
IAS 1.54(j); IFRS 5.38 |
|
|
320 |
VARAD |
IAS 1.9(a), IG 6 |
|
|
20.2 Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
Viited |
Bilansiline väärtus |
||
Riigisisesed tegevused |
Riigivälised tegevused |
|||
V lisa 2.osa punkt 107 |
V lisa 2.osa punkt 107 |
|||
010 |
020 |
|||
010 |
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15 |
|
|
020 |
Tuletisinstrumendid |
IAS 39.9, AG 15(a) |
|
|
030 |
Lühikesed positsioonid |
IAS 39.AG 15(b) |
|
|
040 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
050 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
060 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
|
|
070 |
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9 |
|
|
080 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
090 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
100 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
|
|
110 |
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused |
IFRS 7.8(f); IAS 39.47 |
|
|
120 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
130 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
140 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
|
|
150 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23 |
|
|
160 |
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
IAS 39.89 A(b) |
|
|
170 |
Eraldised |
IAS 37.10; IAS 1.54(l) |
|
|
180 |
Tulumaksu kohustused |
IAS 1.54(n-o) |
|
|
190 |
Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital |
IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9 |
|
|
200 |
Muud kohustused |
V lisa 2.osa punkt 10 |
|
|
210 |
Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse |
IAS 1.54(p); IFRS 5.38 |
|
|
220 |
KOHUSTUSED |
IAS 1.9(b);IG 6 |
|
|
20.3 Kasumiaruande kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
Viited |
Käesolev periood |
||
Riigisisesed tegevused |
Riigivälised tegevused |
|||
V lisa 2.osa punkt 107 |
V lisa 2.osa punkt 107 |
|||
010 |
020 |
|||
010 |
Intressitulu |
IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21 |
|
|
020 |
(Intressikulu) |
IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21 |
|
|
030 |
(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud) |
IFRIC 2.11 |
|
|
040 |
Dividenditulu |
IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28 |
|
|
050 |
Teenus- ja vahendustasude tulu |
IFRS 7.20(c) |
|
|
060 |
(Teenus- ja vahendustasude kulu) |
IFRS 7.20(c) |
|
|
070 |
Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.20(a)(ii-v) |
|
|
080 |
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a) |
|
|
090 |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
IFRS 7.20(a) (i); IAS 39.55(a) |
|
|
100 |
Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum |
IFRS 7.24 |
|
|
110 |
Vahetuskursi erinevused [kasum või (-) kahjum], neto |
IAS 21.28, 52(a) |
|
|
130 |
Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest |
IAS 1.34 |
|
|
140 |
Muud tegevustulud |
V lisa 2.osa punktid 141-143 |
|
|
150 |
(Muud tegevuskulud) |
V lisa 2.osa punktid 141-143 |
|
|
155 |
NETO TEGEVUSTULUD KOKKU |
|
|
|
160 |
(Halduskulud) |
|
|
|
170 |
(Kulum) |
IAS 1.102, 104 |
|
|
180 |
(Eraldised või (-) eraldiste tühistamine) |
IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g) |
|
|
190 |
(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
IFRS 7.20(e) |
|
|
200 |
(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
IAS 28.40-43 |
|
|
210 |
(Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
IAS 36.126(a)(b) |
|
|
220 |
Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus |
IFRS 3 lisa B B64(n)(i) |
|
|
230 |
Osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest |
IAS 1.82(c) |
|
|
240 |
Kasum või (-) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele |
IFRS 5.37; V lisa 2.osa punkt 27 |
|
|
250 |
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU |
IAS 1.102, IG 6 IFRS 5.33 A |
|
|
260 |
(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu) |
IAS 1.82(d); IAS 12.77 |
|
|
270 |
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU |
IAS 1, IG 6 |
|
|
280 |
Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu |
IAS 1.82(e); IFRS 5.33(a), 5.33 A |
|
|
290 |
AASTA KASUM VÕI (-) KAHJUM |
IAS 1.81A (a) |
|
|
20.4 Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
z-telg |
Vastaspoole asukohariik |
|
||||
|
||||||
|
Viited |
Bilansiline brutoväärtus |
Millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine |
Millest: viivisnõuded |
Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
|
V lisa 2.osa punkt 109 |
V lisa 2.osa punktid 163-183 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punkt 46 |
|||
010 |
022 |
025 |
031 |
|||
010 |
Tuletisinstrumendid |
IAS 39.9 |
|
|
|
|
020 |
Millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
030 |
Millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
040 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
050 |
Millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
060 |
Millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
070 |
Millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
080 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
090 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
100 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
110 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
120 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
130 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
140 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
150 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
160 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
170 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
180 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
190 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
200 |
Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad |
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a |
|
|
|
|
210 |
Millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud |
|
|
|
|
|
220 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
230 |
Millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud |
|
|
|
|
|
240 |
Millest: tarbimislaen |
|
|
|
|
|
20.5 Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
z-telg |
Vastaspoole asukohariik |
|
||||
|
||||||
|
Viited |
Nimiväärtus |
millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine |
millest: viivisnõuded |
Võetud siduvate kohustuste ja antud garantiidega seotud eraldised |
|
V lisa 2.osa punkt 62 |
V lisa 2.osa punktid 163-183 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punkt 61 |
|||
010 |
022 |
025 |
030 |
|||
010 |
Võetud siduvad laenuandmiskohustused |
IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57 |
|
|
|
|
020 |
Antud finantsgarantiid |
IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58 |
|
|
|
|
030 |
Muud võetud siduvad kohustused |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59 |
|
|
|
|
20.6 Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
z-telg |
Vastaspoole asukohariik |
|
|
|
|||
|
Viited |
Bilansiline väärtus |
|
V lisa 1.osa punkt 28 ja 2.osa punkt 107 |
|||
010 |
|||
010 |
Tuletisinstrumendid |
IAS 39.9, AG 15(a) |
|
020 |
Millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
030 |
Millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
040 |
Lühikesed positsioonid |
IAS 39 AG 15(b) |
|
050 |
Millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
060 |
Millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
070 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
080 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
090 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
100 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
110 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
120 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
130 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
20.7 Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel
z-telg |
Vastaspoole asukohariik |
|
|||||
|
|||||||
|
Finantssektorivälised äriühingud |
||||||
Viited |
Bilansiline brutoväärtus |
Millest: viivisnõuded |
Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
||||
V lisa 2.osa punkt 109 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punkt 46 |
|||||
010 |
012 |
020 |
|||||
010 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
020 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
030 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
040 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
050 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
060 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
070 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
080 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
090 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
100 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
110 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
120 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
130 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
140 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
150 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
160 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
170 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
180 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
190 |
LAENUD JA ETTEMAKSED |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
21. Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad
|
Viited |
Bilansiline väärtus |
|
V lisa 2.osa punktid 110-111 |
|||
010 |
|||
010 |
Materiaalsed põhivarad |
IAS 16.6; IAS 1.54(a) |
|
020 |
Ümberhindluse mudel |
IAS 17.49; IAS 16.31, 73(a)(d) |
|
030 |
Soetusmaksumuse mudel |
IAS 17.49; IAS 16.30, 73(a)(d) |
|
040 |
Kinnisvarainvesteeringud |
IAS 40.IN5; IAS 1.54(b) |
|
050 |
Õiglase väärtuse mudel |
IAS 17.49; IAS 40.33-55, 76 |
|
060 |
Soetusmaksumuse mudel |
IAS 17.49; IAS 40.56,79(c) |
|
070 |
Muu immateriaalne vara |
IAS 38.8, 118 |
|
080 |
Ümberhindluse mudel |
IAS 17.49; IAS 38.75-87, 124(a)(ii) |
|
090 |
Soetusmaksumuse mudel |
IAS 17.49; IAS 38.74 |
|
22. Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid
22.1 Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes
|
Viited IFRS 7.20(c) |
Käesolev periood |
|
010 |
|||
010 |
Teenus- ja vahendustasude tulu |
V lisa 2.osa punktid 113-115 |
|
020 |
Väärtpaberid |
|
|
030 |
Emiteerimised |
V lisa 2.osa punkt 116(a) |
|
040 |
Ülekandekorraldused |
V lisa 2.osa punkt 116(b) |
|
050 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 116(c) |
|
060 |
Kliiring ja arveldus |
V lisa 2.osa punkt 116(d) |
|
070 |
Varahaldus |
V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(a) |
|
080 |
Hoidmine [kliendi liigi alusel] |
V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(b) |
|
090 |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad |
|
|
100 |
Muu |
|
|
110 |
Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul |
V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(c) |
|
120 |
Usaldustehingud |
V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(d) |
|
130 |
Makseteenused |
V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(e) |
|
140 |
Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel] |
V lisa 2.osa punkt 117(f) |
|
150 |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad |
|
|
160 |
Kindlustustooted |
|
|
170 |
Muu |
|
|
180 |
Struktureeritud rahastamine |
V lisa 2.osa punkt 116(f) |
|
190 |
Väärtpaberistamise teenindamine |
V lisa 2.osa punkt 116(g) |
|
200 |
Võetud siduvad laenuandmiskohustused |
IAS 39.47(d)(ii); V lisa 2.osa punkt 116(h) |
|
210 |
Antud finantsgarantiid |
IAS 39.47(c)(ii); V lisa 2.osa punkt 116(h) |
|
220 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 116(j) |
|
230 |
(Teenus- ja vahendustasude kulu) |
V lisa 2.osa punktid 113-115 |
|
240 |
(Kliiring ja arveldus) |
V lisa 2.osa punkt 116(d) |
|
250 |
(Hoidmine) |
V lisa 2.osa punkt 117(b) |
|
260 |
(Väärtpaberistamise teenindamine) |
V lisa 2.osa punkt 116(g) |
|
270 |
(Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees) |
V lisa 2.osa punkt 116(i) |
|
280 |
(Saadud finantsgarantiid) |
V lisa 2.osa punkt 116(i) |
|
290 |
(Muu) |
V lisa 2.osa punkt 116(j) |
|
22.2 Osutatud teenustega seotud varad
|
Viited |
Osutatud teenustega seotud varade summa |
|
V lisa 2.osa punkt 117(g) |
|||
010 |
|||
010 |
Varahaldus [kliendi liigi alusel] |
V lisa 2.osa punkt 117(a) |
|
020 |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad |
|
|
030 |
Pensionifondid |
|
|
040 |
Kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid |
|
|
050 |
Muud investeerimisvahendid |
|
|
060 |
Hoidmisel olevad varad [kliendi liigi alusel] |
V lisa 2.osa punkt 117(b) |
|
070 |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad |
|
|
080 |
Muu |
|
|
090 |
Millest: muudele üksustele hoidmiseks antud |
|
|
100 |
Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul |
V lisa 2.osa punkt 117(c) |
|
110 |
Usaldustehingud |
V lisa 2.osa punkt 117(d) |
|
120 |
Makseteenused |
V lisa 2.osa punkt 117(e) |
|
130 |
Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel] |
V lisa 2.osa punkt 117(f) |
|
140 |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad |
|
|
150 |
Kindlustustooted |
|
|
160 |
Muu |
|
|
30 Bilansivälised tegevused: Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes
30.1 Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes
|
Viited |
Bilansis kajastatud finantsvarade bilansiline väärtus |
Millest: kasutatud likviidsustoetus |
Kasutatud likviidsustoetuse õiglane väärtus |
Bilansis kajastatud finantskohustuste bilansiline väärtus |
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansiväliste kirjete nimiväärtus |
Millest: võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus |
Aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul käesoleval perioodil tekkinud kahjum |
|
IFRS 12.29(a) |
IFRS 12.29(a); V lisa 2.osa punkt 118 |
|
IFRS 12.29(a) |
IFRS 12.B26(e) |
|
IFRS 12 B26(b) |
|||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
|||
010 |
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
30.2 Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa
Tegevuste laadi alusel |
Viited |
Väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad |
Varahaldus |
Muud tegevused |
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 66 |
V lisa 2.osa punkt 117(a) |
||||
Bilansiline väärtus |
|||||
IFRS 12.28, B6.(a) |
010 |
020 |
030 |
||
010 |
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatavad finantsvarad |
IFRS 12.29(a),(b) |
|
|
|
021 |
millest: viivisnõuded |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
|
|
|
030 |
Tuletisinstrumendid |
IAS 39.9 |
|
|
|
040 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
|
050 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
060 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
070 |
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatav omakapital ja finantskohustused |
IFRS 12.29(a),(b) |
|
|
|
080 |
Emiteeritud omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.4 |
|
|
|
090 |
Tuletisinstrumendid |
IAS 39.9, AG 15 (a) |
|
|
|
100 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
110 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
|
Nimiväärtus |
||||
120 |
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansivälised kirjed |
IFRS 12.B26.(e) |
|
|
|
131 |
millest: viivisnõuded |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
|
|
|
31. Seotud osapooled
31.1 Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad
|
Viited |
Laekumata ja tasumata saldod |
|||||
Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused |
Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused |
Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad |
Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud |
Muud seotud osapooled |
|||
IAS 24.19(a),(b) |
IAS 24.19(c); V lisa 2.osa punkt 120 |
IAS 24.19(d),(e); V lisa 2.osa punkt 120 |
IAS 24.19(f) |
IAS 24.19(g) |
|||
V lisa 2.osa punkt 120 |
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
||
010 |
Valitud finantsvarad |
IAS 24.18(b) |
|
|
|
|
|
020 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
030 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
040 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
050 |
millest: langenud väärtusega finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
060 |
Valitud finantskohustused |
IAS 24.18(b) |
|
|
|
|
|
070 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
|
|
080 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
|
|
090 |
Võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtus |
IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punkt 62 |
|
|
|
|
|
100 |
millest: makseviivituses |
IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punkt 61 |
|
|
|
|
|
110 |
Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees |
IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punktid 63 ja 121 |
|
|
|
|
|
120 |
Tuletisinstrumentide tinglik väärtus |
V lisa 2.osa punktid 70-71 |
|
|
|
|
|
130 |
Langenud väärtusega võlainstrumentide, makseviivituses olevate garantiide ja makseviivituses olevate siduvate kohustuste allahindlused ja eraldised [Kui viivisnõuete kajastamine on lõplik, asendatakse see kirjega „Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ning viivisnõuetega seotud eraldised” ] |
IAS 24.18(c) |
|
|
|
|
|
31.2 Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega
|
Viited |
Käesolev periood |
|||||
Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused |
Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused |
Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad |
Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud |
Muud seotud osapooled |
|||
IAS 24.19(a),(b) |
IAS 24.19(c) |
IAS 24.19(d),(e) |
IAS 24.19(f) |
IAS 24.19(g) |
|||
V lisa 2.osa punkt 120 |
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
||
010 |
Intressitulu |
IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21 |
|
|
|
|
|
020 |
Intressikulu |
IAS 24.18(a); IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21 |
|
|
|
|
|
030 |
Dividenditulu |
IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28 |
|
|
|
|
|
040 |
Teenus- ja vahendustasude tulu |
IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c) |
|
|
|
|
|
050 |
Teenus- ja vahendustasude kulu |
IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c) |
|
|
|
|
|
060 |
Kasum või (-) kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IAS 24.18(a) |
|
|
|
|
|
070 |
Kasum või (-) kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest |
IAS 24.18(a); V lisa 2.osa punkt 122 |
|
|
|
|
|
080 |
Langenud väärtusega võlainstrumentide, makseviivituses olevate garantiide ja makseviivituses olevate siduvate kohustuste väärtuse languse ja eraldiste suurenemine või (-) vähenemine perioodi jooksul |
IAS 24.18(d) |
|
|
|
|
|
40. Konsolideerimisgrupi struktuur
40.1 Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes”
LEI kood |
Üksuse kood |
Üksuse nimi |
Sissearvamise kuupäev |
Aktsia- või osakapital |
Investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital |
Investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad |
Investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum või (-) kahjum |
Investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik |
Investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor |
NACE kood |
Akumuleeritud osalus omakapitalis [%] |
Hääleõigus [%] |
Konsolideerimisgrupi struktuur [suhe] |
Raamatupidamiskäsitlus [raamatupidamisgrupp] |
Raamatupidamiskäsitlus [kapitalinõuete määruse grupp] |
Bilansiline väärtus |
Soetusmaksumus |
Investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus |
Nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(a) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(b) |
IFRS 12.12(a), 21(a)(i); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(c) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(d) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(e) |
IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f) |
IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f) |
IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f) |
IFRS 12.12.(b), 21.(a).(iii); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(g) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(h) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(i) |
IFRS 12.21(iv); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(j) |
IFRS 12.21(iv); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(k) |
IFRS 12.10(a)(i); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(l) |
IFRS 12.21(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(m) |
CRRi artikkel 18 V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(n) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(o) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(p) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(q) |
IFRS 12.21(b)(iii); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(r) |
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
095 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
190 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
40.2 Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes”
Väärtpaberi kood |
Üksuse kood |
Valdusettevõtja LEI kood |
Valdusettevõtja kood |
Valdusettevõtja nimi |
Akumuleeritud osalus omakapitalis [%] |
Bilansiline väärtus |
Soetusmaksumus |
V lisa 2.osa punkt 125(a) |
V lisa 2.osa punktid 124(b) ja 125(c) |
|
V lisa 2.osa punkt 125(b) |
|
V lisa 2.osa punktid 124(j) ja 125(c) |
V lisa 2.osa punktid 124(o) ja 125(c) |
V lisa 2.osa punktid 124(p) ja 125(c) |
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
|
|
|
|
|
|
|
|
41. Õiglane väärtus
41.1 Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid
VARAD |
Viited |
Õiglane väärtus |
Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.93(b), BC216 |
|||
IFRS 7.25-26 |
1. tase IFRS 13.76 |
2. tase IFRS 13.81 |
3. tase IFRS 13.86 |
|||
010 |
020 |
030 |
040 |
|||
010 |
Laenud ja nõuded |
IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26 |
|
|
|
|
020 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
030 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
040 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26 |
|
|
|
|
050 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
060 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
070 |
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused |
IFRS 7.8(f); IAS 39.47 |
|
|
|
|
080 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
|
090 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
|
100 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
|
|
|
|
41.2 Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine
|
Finantsinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Viited |
Bilansiline väärtus |
||
Arvestuse mittevastavus |
Õiglase väärtuse alusel hindamine |
Hübriidlepingud |
|||
IFRS 7.B5(a) |
IAS 39.9b(i) |
IAS 39.9b(ii) |
IAS 39.11A-12 |
||
VARAD |
010 |
020 |
030 |
||
010 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9 |
|
|
|
020 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 32.11 |
|
|
|
030 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
040 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
050 |
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9 |
|
|
|
060 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
070 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
080 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 24-34 |
|
|
|
41.3 Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Ülejäänud eraldatavad hübriidlepingud [mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande] |
Viited |
Bilansiline väärtus |
FINANTSVARAD |
010 |
||
010 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129 |
|
020 |
Müügivalmis [Põhilepingud] |
IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130 |
|
030 |
Laenud ja nõuded [Põhilepingud] |
IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130 |
|
040 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud [Põhilepingud] |
IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130 |
|
FINANTSKOHUSTUSED |
|
|
|
050 |
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129 |
|
060 |
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused [Põhilepingud] |
IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130 |
|
42. Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel
|
Viited |
Bilansiline väärtus |
|
010 |
|||
010 |
Materiaalsed põhivarad |
IAS 16.6; IAS 16.29; IAS 1.54(a) |
|
020 |
Ümberhindluse mudel |
IAS 16.31, 73(a),(d) |
|
030 |
Soetusmaksumuse mudel |
IAS 16.30, 73(a),(d) |
|
040 |
Kinnisvarainvesteeringud |
IAS 40.5, 30; IAS 1.54(b) |
|
050 |
Õiglase väärtuse mudel |
IAS 40.33-55, 76 |
|
060 |
Soetusmaksumuse mudel |
IAS 40.56, 79(c) |
|
070 |
Muu immateriaalne vara |
IAS 38.8, 118, 122; V lisa 2.osa punkt 132 |
|
080 |
Ümberhindluse mudel |
IAS 38.75-87, 124(a)(ii) |
|
090 |
Soetusmaksumuse mudel |
IAS 38.74 |
|
43. Eraldised
|
Viited |
Bilansiline väärtus |
|||||||
Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused |
Muud pikaajalised hüvitised töötajatele |
Restruktureerimine |
Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused |
Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid |
Muud eraldised |
Kokku |
|||
IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7 |
IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 8 |
IAS 37.70-83 |
IAS 37 lisa C.6-10 |
IAS 37 lisa C.9 IAS 39.2(h), 47(c)(d), BC 15, AG 4 |
IAS 37.14 |
|
|||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
|||
010 |
Algsaldo [bilansiline väärtus perioodi alguses] |
IAS 37.84(a) |
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Lisandumine, sealhulgas olemasolevate eraldiste suurendamine |
IAS 37.84(b) |
|
|
|
|
|
|
|
030 |
(-) Kasutatud summad |
IAS 37.84(c) |
|
|
|
|
|
|
|
040 |
(-) Perioodi jooksul tühistatud kasutamata summad |
IAS 37.84(d) |
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Diskonteeritud summa kasv [aja möödumine] ja diskontomäära mis tahes muutuse mõju |
IAS 37.84 (e) |
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Muud muutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Lõppsaldo [bilansiline väärtus perioodi lõpus] |
IAS 37.84(a) |
|
|
|
|
|
|
|
44. Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele
44.1 Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid
|
Viited |
Summa |
|
010 |
|||
010 |
Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varade õiglane väärtus |
IAS 19.140(a)(i), 142 |
|
020 |
Millest: krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud finantsinstrumendid |
IAS 19.143 |
|
030 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 19.142(b) |
|
040 |
Võlainstrumendid |
IAS 19.142(c) |
|
050 |
Kinnisvara |
IAS 19.142(d) |
|
060 |
Muud kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varad |
|
|
070 |
Kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus |
IAS 19.140(a)(ii) |
|
080 |
Vara ülemmäära mõju |
IAS 19.140(a)(iii) |
|
090 |
Kindlaksmääratud hüvitiste netovara [bilansiline väärtus] |
IAS 19.63; V lisa 2.osa punkt 136 |
|
100 |
Eraldised pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste jaoks [Bilansiline väärtus] |
IAS 19.63, IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7 |
|
110 |
Memokirje: Varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus |
IAS 19.140(b) |
|
44.2 Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes
|
Viited |
Kindlaksmääratud hüvitiste kohustused |
|
010 |
|||
010 |
Algsaldo [nüüdisväärtus] |
IAS 19.140(a)(ii) |
|
020 |
Jooksva tööalase teenistuse kulutus |
IAS 19.141(a) |
|
030 |
Intressikulu |
IAS 19.141(b) |
|
040 |
Tehtud sissemaksed |
IAS 19.141(f) |
|
050 |
Aktuaarsed (-) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad demograafiliste eelduste muutustest |
IAS 19.141(c)(ii) |
|
060 |
Aktuaarsed (-) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad finantseelduste muutustest |
IAS 19.141(c)(iii) |
|
070 |
Valuutakursside tõus või (-) langus |
IAS 19.141(e) |
|
080 |
Makstud hüvitised |
IAS 19.141(g) |
|
090 |
Möödunud tööalase teenistuse kulutus, sealhulgas kasumid ja kahjumid arveldustelt |
IAS 19.141(d) |
|
100 |
Äriühendustest ja äritegevuste müümisest tulenev suurenemine või (-) vähenemine |
IAS 19.141(h) |
|
110 |
Muud suurenemised või (-) vähenemised |
|
|
120 |
Lõppsaldo [nüüdisväärtus] |
IAS 19.140(a)(ii); V lisa 2.osa punkt 138 |
|
44.3 Memokirjed [personalikuludega seoses]
|
Viited |
Käesolev periood |
|
010 |
|||
010 |
Pension ja sarnased kulud |
V lisa 2.osa punkt 139(a) |
|
020 |
Aktsiapõhised maksed |
IFRS 2.44; V lisa 2.osa punkt 139(b) |
|
45. Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus
45.1 Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide lõikes
|
Viited |
Käesolev periood |
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused |
|
010 |
020 |
|||
010 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a) |
|
|
020 |
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a) |
|
|
030 |
ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEVAD KASUMID VÕI (-) KAHJUMID |
IFRS 7.20(a)(i) |
|
|
45.2 Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest
|
Viited |
Käesolev periood |
|
010 |
|||
020 |
Kinnisvarainvesteeringud |
IAS 40.69; IAS 1.34(a), 98(d) |
|
030 |
Immateriaalsed varad |
IAS 38.113-115A; IAS 1.34(a) |
|
040 |
Muud varad |
IAS 1.34 (a) |
|
050 |
KASUMID VÕI (-) KAHJUMID, MIS TULENEVAD MITTEFINANTSVARA KAJASTAMISE LÕPETAMISEST |
IAS 1.34 |
|
45.3 Muud tegevustulud ja -kulud
|
Viited |
Tulud |
Kulud |
|
010 |
020 |
|||
010 |
Õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse muutused |
IAS 40.76(d); V lisa 2.osa punkt 141 |
|
|
020 |
Kinnisvarainvesteeringud |
IAS 40.75(f); V lisa 2.osa punkt 141 |
|
|
030 |
Muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent |
IAS 17.50, 51, 56(b); V lisa 2.osa punkt 142 |
|
|
040 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 143 |
|
|
050 |
MUUD TEGEVUSTULUD JA -KULUD |
V lisa 2.osa punktid 141-142 |
|
|
46. Omakapitali muutuste aruanne
Omakapitali muutuste allikad |
Viited |
Kapital |
Ülekurss |
Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital |
Muu omakapital |
Muu akumuleeritud koondkasum |
Jaotamata kasum |
Ümberhindluse reservid |
Muud reservid |
(-) Omaaktsiad |
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või (-) kahjum |
(-) Vahedividendid |
Vähemusosalused |
Kokku |
||
Muu akumuleeritud koondkasum |
Muud kirjed |
|||||||||||||||
IAS 1.106, 54(r) |
IAS 1.106, 78(e) |
IAS 1.106, V lisa 2 osa punktid 15-16 |
IAS 1.106; V lisa 2.osa punkt 17 |
IAS 1.106 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123 |
IFRS 1.30 D5-D8 |
IAS 1.106, 54(c) |
IAS 1.106; IAS 32.34, 33; V lisa 2.osa punkt 20 |
IAS 1.106(a), 83 (a)(ii) |
IAS 1.106; IAS 32.35 |
IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27-28 |
IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27-28 |
IAS 1.9(c), IG6 |
|||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
|||
010 |
Algsaldo [enne korrigeerimist] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Vigade korrigeerimiste mõju |
IAS 1.106.(b); IAS 8.42 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Arvestusmeetodite muudatuste mõju |
IAS 1.106.(b); IAS 1.IG6; IAS 8.22 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Algsaldo [käesolev periood] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Lihtaktsiate emiteerimine |
IAS 1.106.(d).(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Eelisaktsiate emiteerimine |
IAS 1.106.(d).(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Muude omakapitaliinstrumentide emiteerimine |
IAS 1.106.(d).(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Muude emiteeritud omakapitaliinstrumentide kasutamine või aegumine |
IAS 1.106.(d).(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Võla konverteerimine omakapitaliks |
IAS 1.106.(d).(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Kapitali vähendamine |
IAS 1.106.(d).(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Dividendid |
IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.35; IAS 1.IG6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Omaaktsiate ostmine |
IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Omaaktsiate müük või tühistamine |
IAS 1.106.(d).(iii); IAS 32.33 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Finantsinstrumentide ümberliigitamine omakapitalist kohustustesse |
IAS 1.106.(d).(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Finantsinstrumentide ümberliigitamine kohustustest omakapitali |
IAS 1.106.(d).(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Ülekandmised omakapitali komponentide vahel |
IAS 1.106.(d).(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Omakapitali suurenemine või (-) vähenemine, mis tuleneb äriühendustest |
IAS 1.106.(d).(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
Aktsiapõhised maksed |
IAS 1.106.(d).(iii); IFRS 2.10 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
Omakapitali muud suurenemised või (-) vähenemised |
IAS 1.106.(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200 |
Aasta koondkasum kokku |
IAS 1.106.(d).(i)-(ii); IAS 1.81A.(c); IAS 1.IG6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Lõppsaldo [käesolev periood] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
IV LISA
FINANTSTEABE ESITAMINE SISERIIKLIKU RAAMATUPIDAMISTAVA KOHASELT
FINREP VORMID GAAPi PUHUL |
||||||
VORMI NUMBER |
VORMI KOOD |
VORMI VÕI VORMIDE RÜHMA NIMI |
||||
|
|
1. OSA [KORD KVARTALIS] |
||||
Bilanss [finantsseisundi aruanne] |
||||||
1.1 |
F 01.01 |
Bilanss: varad |
||||
1.2 |
F 01.02 |
Bilanss: kohustused |
||||
1.3 |
F 01.03 |
Bilanss: omakapital |
||||
2 |
F 02.00 |
Kasumiaruanne |
||||
3 |
F 03.00 |
Koondkasumiaruanne |
||||
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa |
||||||
4.1 |
F 04.01 |
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
||||
4.2 |
F 04.02 |
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
||||
4.3 |
F 04.03 |
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: müügivalmis finantsvarad |
||||
4.4 |
F 04.04 |
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
||||
4.5 |
F 04.05 |
Allutatud finantsvarad |
||||
4.6 |
F 04.06 |
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: kauplemisel kasutatavad finantsvarad |
||||
4.7 |
F 04.07 |
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
||||
4.8 |
F 04.08 |
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
||||
4.9 |
F 04.09 |
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel |
||||
4.10 |
F 04.10 |
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa: muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
||||
5 |
F 05.00 |
Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa |
||||
6 |
F 06.00 |
Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel |
||||
7 |
F 07.00 |
Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust |
||||
Finantskohustuste jaotus |
||||||
8.1 |
F 08.01 |
Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa |
||||
8.2 |
F 08.02 |
Allutatud finantskohustused |
||||
Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused |
||||||
9.1 |
F 09.01 |
Bilansivälised riskipositsioonid: võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused |
||||
9.2 |
F 09.02 |
Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees |
||||
10 |
F 10.00 |
Tuletisinstrumendid – Kauplemine |
||||
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
||||||
11.1 |
F 11.01 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel |
||||
11.2 |
F 11.02 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus riski liigi alusel |
||||
12 |
F 12.00 |
Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes |
||||
Saadud tagatised ja garantiid |
||||||
13.1 |
F 13.01 |
Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa |
||||
13.2 |
F 13.02 |
Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad] |
||||
13.3 |
F 13.03 |
Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara] |
||||
14 |
F 14.00 |
Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid |
||||
15 |
F 15.00 |
Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused |
||||
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus |
||||||
16.1 |
F 16.01 |
Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes |
||||
16.2 |
F 16.02 |
Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
||||
16.3 |
F 16.03 |
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes |
||||
16.4 |
F 16.04 |
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes |
||||
16.5 |
F 16.05 |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes |
||||
16.6 |
F 16.06 |
Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid |
||||
16.7 |
F 16.07 |
Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus |
||||
Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilanss |
||||||
17.1 |
F 17.01 |
Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Varad |
||||
17.2 |
F 17.02 |
Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilansivälised riskipositsioonid – võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused |
||||
17.3 |
F 17.03 |
Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Kohustused |
||||
18 |
F 18.00 |
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded ja viivisnõuded |
||||
19 |
F 19.00 |
Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded |
||||
|
|
2. OSA [KORD KVARTALIS VASTAVALT PIIRMÄÄRALE: KAS KORD KVARTALIS VÕI ARUANNET EI ESITATA] |
||||
Geograafiline jaotus |
||||||
20.1 |
F 20.01 |
Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel |
||||
20.2 |
F 20.02 |
Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel |
||||
20.3 |
F 20.03 |
Kasumiaruande peamiste kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel |
||||
20.4 |
F 20.04 |
Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel |
||||
20.5 |
F 20.05 |
Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel |
||||
20.6 |
F 20.06 |
Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel |
||||
20.7 |
F 20.07 |
Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel |
||||
21 |
F 21.00 |
Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad |
||||
Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid |
||||||
22.1 |
F 22.01 |
Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes |
||||
22.2 |
F 22.02 |
Osutatud teenustega seotud varad |
||||
|
|
3. OSA [KORD POOLAASTAS] |
||||
Bilansivälised tegevused: osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes |
||||||
30.1 |
F 30.01 |
Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes |
||||
30.2 |
F 30.02 |
Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa |
||||
Seotud osapooled |
||||||
31.1 |
F 31.01 |
Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad |
||||
31.2 |
F 31.02 |
Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega |
||||
|
|
4. OSA [KORD AASTAS] |
||||
Konsolideerimisgrupi struktuur |
||||||
40.1 |
F 40.1 |
Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes” |
||||
40.2 |
F 40.02 |
Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes” |
||||
Õiglane väärtus |
||||||
41.1 |
F 41.01 |
Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid |
||||
41.2 |
F 41.02 |
Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine |
||||
41.3 |
F 41.03 |
Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
||||
42 |
F 42.00 |
Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel |
||||
43 |
F 43.00 |
Eraldised |
||||
Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele |
||||||
44.1 |
F 44.01 |
Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid |
||||
44.2 |
F 44.02 |
Muutused kindlaksmääratud hüvitiste skeemidega seotud kohustustes |
||||
44.3 |
F 44.03 |
Memokirjed [personalikuludega seoses] |
||||
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus |
||||||
45.1 |
F 45.01 |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide lõikes |
||||
45.2 |
F 45.02 |
Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest |
||||
45.3 |
F 45.03 |
Muud tegevustulud ja -kulud |
||||
46 |
F 46.00 |
Omakapitali muutuste aruanne |
||||
Osad, mida täidavad siseriikliku GAAPi alusel aruannete esitajad Lahter, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing ei pea kohaldatava raamatupidamistava kohaselt täitma |
1. Bilanss [finantsseisundi aruanne]
1.1 Varad
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Esitatud tabelis |
Bilansiline väärtus |
|
010 |
|||||
010 |
Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused |
BADi artikkel 4, aktiva punkt 1 |
IAS 1.54 (i) |
|
|
020 |
Sularaha |
V lisa 2.osa punkt 1 |
V lisa 2.osa punkt 1 |
|
|
030 |
Nõuded keskpankadele |
BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2.osa punkt 2 |
V lisa 2.osa punkt 2 |
|
|
040 |
Muud nõudmiseni hoiused |
|
V lisa 2.osa punkt 3 |
5 |
|
050 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14 |
|
|
060 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa |
IAS 39.9 |
10 |
|
070 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
4 |
|
080 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
4 |
|
090 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
4 |
|
091 |
Kauplemisel kasutatavad finantsvarad |
V lisa 1.osa punkt 15 |
|
|
|
092 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15 |
|
|
|
093 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
4 |
|
094 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
4 |
|
095 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
4 |
|
100 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9 |
4 |
|
110 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
4 |
|
120 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
4 |
|
130 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
4 |
|
140 |
Müügivalmis finantsvarad |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(d); IAS 39.9 |
4 |
|
150 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
4 |
|
160 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
4 |
|
170 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
4 |
|
171 |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 4 |
|
4 |
|
172 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
4 |
|
173 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
4 |
|
174 |
Laenud ja ettemaksed |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
4 |
|
175 |
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2 |
|
4 |
|
176 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
4 |
|
177 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
4 |
|
178 |
Laenud ja ettemaksed |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
4 |
|
180 |
Laenud ja nõuded |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16 |
4 |
|
190 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
4 |
|
200 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
4 |
|
210 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26 |
4 |
|
220 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
4 |
|
230 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
4 |
|
231 |
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel |
BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punkt 16 |
|
4 |
|
232 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
4 |
|
233 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
4 |
|
234 |
Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
BADi artiklid 35-37; V lisa 1.osa punkt 17 |
|
4 |
|
235 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
4 |
|
236 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
4 |
|
237 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
4 |
|
240 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a; IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19 |
IFRS 7.22(b); IAS 39.9 |
11 |
|
250 |
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(a) |
IAS 39.89A(a) |
|
|
260 |
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud |
BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; neljanda direktiivi artikkel 17; V lisa 2.osa punkt 4 |
IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4 |
4, 40 |
|
270 |
Materiaalsed varad |
BADi artikkel 4, aktiva punkt 10 |
|
|
|
280 |
Materiaalsed põhivarad |
|
IAS 16.6; IAS 1.54(a) |
21, 42 |
|
290 |
Kinnisvarainvesteeringud |
|
IAS 40.5; IAS 1.54(b) |
21, 42 |
|
300 |
Immateriaalsed varad |
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115 |
IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115 |
|
|
310 |
Firmaväärtus |
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113 |
IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113 |
|
|
320 |
Muu immateriaalne vara |
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9 |
IAS 38.8,118 |
21, 42 |
|
330 |
Tulumaksu varad |
|
IAS 1.54(n-o) |
|
|
340 |
Tasumisele kuuluva tulumaksu varad |
|
IAS 1.54(n); IAS 12.5 |
|
|
350 |
Edasilükkunud tulumaksu varad |
Neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punkt 11; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106 |
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106 |
|
|
360 |
Muud varad |
V lisa 2.osa punkt 5 |
V lisa 2.osa punkt 5 |
|
|
370 |
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
|
IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2.osa punkt 6 |
|
|
380 |
VARAD KOKKU |
BADi artikkel 4, aktiva |
IAS 1.9(a), IG 6 |
|
|
1.2 Kohustused
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Esitatud tabelis |
Bilansiline väärtus |
|
010 |
|||||
010 |
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9, AG 14-15 |
IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15 |
8 |
|
020 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa |
IAS 39.9, AG 15(a) |
10 |
|
030 |
Lühikesed positsioonid |
|
IAS 39.AG 15(b) |
8 |
|
040 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30 |
8 |
|
050 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
8 |
|
060 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
8 |
|
061 |
Kauplemisel kasutatavad finantskohustused |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3 |
|
8 |
|
062 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15 |
|
8 |
|
063 |
Lühikesed positsioonid |
|
|
8 |
|
064 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
8 |
|
065 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
8 |
|
066 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
8 |
|
070 |
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8 (e)(i); IAS 39.9 |
8 |
|
080 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
8 |
|
090 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
8 |
|
100 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
8 |
|
110 |
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47 |
IFRS 7.8(f); IAS 39.47 |
8 |
|
120 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
8 |
|
130 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
8 |
|
140 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
8 |
|
141 |
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3 |
|
8 |
|
142 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
8 |
|
143 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
8 |
|
144 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
8 |
|
150 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a; V lisa 1.osa punkt 23 |
IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23 |
11 |
|
160 |
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(b) |
IAS 39.89A(b) |
|
|
170 |
Eraldised |
BADi artikkel 4, passiva punkt 6 |
IAS 37.10; IAS 1.54(l) |
43 |
|
175 |
Üldine pangandusreserv [juhul kui esitatakse koos kohustustega] |
BADi artikli 38 lõige 1; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 112; V lisa 2.osa punkt 12 |
|
|
|
180 |
Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused |
V lisa 2.osa punkt 7 |
IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7 |
43 |
|
190 |
Muud pikaajalised hüvitised töötajatele |
V lisa 2.osa punkt 8 |
IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 8 |
43 |
|
200 |
Restruktureerimine |
|
IAS 37.71, 84(a) |
43 |
|
210 |
Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused |
|
IAS 37 lisa C näited 6 ja 10 |
43 |
|
220 |
Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid |
BADi artiklid 24-25 ja artikli 33 lõige 1 |
IAS 37 lisa C punkt 9 |
43 |
|
230 |
Muud eraldised |
|
|
43 |
|
240 |
Tulumaksu kohustused |
|
IAS 1.54(n-o) |
|
|
250 |
Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused |
|
IAS 1.54(n); IAS 12.5 |
|
|
260 |
Edasilükkunud tulumaksu kohustused |
Neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punkt 11; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108 |
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108 |
|
|
270 |
Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital |
|
IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9 |
|
|
280 |
Muud kohustused |
V lisa 2.osa punkt 10 |
V lisa 2.osa punkt 10 |
|
|
290 |
Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse |
|
IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2.osa punkt 11 |
|
|
300 |
KOHUSTUSED KOKKU |
|
IAS 1.9(b);IG 6 |
|
|
1.3 Omakapital
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Esitatud tabelis |
Bilansiline väärtus |
|
010 |
|||||
010 |
Kapital |
BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22 |
IAS 1.54(r), BADi artikkel 22 |
46 |
|
020 |
Sissemakstud kapital |
BADi artikkel 4, passiva punkt 9 |
IAS 1.78(e) |
|
|
030 |
Sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital |
BADi artikkel 4, passiva punkt 9 |
IAS 1.78(e); V lisa 2.osa punkt 14 |
|
|
040 |
Ülekurss |
BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124 |
IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124 |
46 |
|
050 |
Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital |
V lisa 2.osa punktid 15-16 |
V lisa 2.osa punktid 15-16 |
46 |
|
060 |
Liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 5a; V lisa 2.osa punkt 15 |
IAS 32.28-29; V lisa 2.osa punkt 15 |
|
|
070 |
Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 16 |
V lisa 2.osa punkt 16 |
|
|
080 |
Muu omakapital |
V lisa 2.osa punkt 17 |
IFRS 2.10; V lisa 2.osa punkt 17 |
|
|
090 |
Muu akumuleeritud koondkasum |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100 |
46 |
|
095 |
Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse |
|
IAS 1.82A(a) |
|
|
100 |
Materiaalsed varad |
|
IAS 16.39-41 |
|
|
110 |
Immateriaalsed varad |
|
IAS 38.85-87 |
|
|
120 |
Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest |
|
IAS 1.7 |
|
|
122 |
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
|
IFRS 5.38, IG näide 12 |
|
|
124 |
Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust |
|
IAS 1.82(h); IAS 28.11 |
|
|
128 |
Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse |
|
IAS 1.82A(a) |
|
|
130 |
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa] |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a |
IAS 39.102(a) |
|
|
140 |
Välisvaluuta ümberarvestamine |
BADi artikli 39 lõige 6 |
IAS 21.52(b); IAS 21.32, 38-49 |
|
|
150 |
Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa] |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a |
IFRS 7.23(c); IAS 39.95-101 |
|
|
160 |
Müügivalmis finantsvarad |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a |
IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.55(b) |
|
|
170 |
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
|
IFRS 5.38, IG näide 12 |
|
|
180 |
Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust |
|
IAS 1.82(h); IAS 28.11 |
|
|
190 |
Jaotamata kasum |
BADi artikkel 4, passiva punkt 13; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123 |
|
|
200 |
Ümberhindluse reservid |
BADi artikkel 4, passiva punkt 12 |
IFRS 1.30, D5-D8; V lisa 2.osa punkt 18 |
|
|
201 |
Materiaalsed varad |
Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c |
|
|
|
202 |
Omakapitaliinstrumendid |
Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c |
|
|
|
203 |
Võlaväärtpaberid |
Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c |
|
|
|
204 |
Muu |
Neljanda direktiivi artikli 33 lõike 1 punkt c |
|
|
|
205 |
Õiglase väärtuse reservid |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 |
|
|
|
206 |
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõike 1 punkt b |
|
|
|
207 |
Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Rahavoogude riskimaandus |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõike 1 punkt a; CRRi artikli 30 punkt a |
|
|
|
208 |
Riskimaanduse tuletisinstrumendid. Muu riskimaandus |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõike 1 punkt a |
|
|
|
209 |
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2 |
|
|
|
210 |
Muud reservid |
BADi artikkel 4, passiva punktid 11–13 |
IAS 1.54; IAS 1.78(e) |
|
|
215 |
Üldine pangandusreserv [juhul kui esitatakse koos omakapitaliga] |
BADi artikli 38 lõige 1; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 112; V lisa 1.osa punkt 38 |
|
|
|
220 |
Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest |
Neljanda direktiivi artikli 59 lõige 4; V lisa 2.osa punkt 19 |
IAS 28.11; V lisa 2.osa punkt 19 |
|
|
230 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 19 |
V lisa 2.osa punkt 19 |
|
|
235 |
Esimese konsolideerimise vahe |
Seitsmenda direktiivi artikli 19 lõike 1 punkt c |
|
|
|
240 |
(-) Omaaktsiad |
Neljas direktiiv, aktiva C (III)(7), D (III)(2); V lisa 2.osa punkt 20 |
IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2.osa punkt 20 |
46 |
|
250 |
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum |
BADi artikkel 4, passiva punkt 14 |
IAS 27.28; IAS 1.81B (b)(ii) |
2 |
|
260 |
(-) Vahedividendid |
CRRi artikli 26 lõike 2 punkt b |
IAS 32.35 |
|
|
270 |
Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused] |
Seitsmenda direktiivi artikkel 21; |
IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27 |
|
|
280 |
Muu akumuleeritud koondkasum |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100 |
IAS 27.27-28; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100 |
46 |
|
290 |
Muud kirjed |
|
IAS 27.27-28 |
46 |
|
300 |
OMAKAPITAL KOKKU |
|
IAS 1.9(c), IG 6 |
46 |
|
310 |
OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU |
BADi artikkel 4, passiva |
IAS 1.IG6 |
|
|
2. Kasumiaruanne
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Esitatud tabelis |
Käesolev periood |
|
010 |
|||||
010 |
Intressitulu |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2.osa punkt 21 |
IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21 |
16 |
|
020 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2.osa punkt 24 |
|
|
030 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e) |
|
|
040 |
Müügivalmis finantsvarad |
|
IFRS 7.20(b); IAS 39.55(b); IAS 39.9 |
|
|
050 |
Laenud ja nõuded |
|
IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39,46(a) |
|
|
060 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
|
IFRS 7.20(b); IAS 39.9, 39.46(b) |
|
|
070 |
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk |
|
IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 23 |
|
|
080 |
Muud varad |
|
V lisa 2.osa punkt 25 |
|
|
090 |
(Intressikulu) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2; V lisa 2.osa punkt 21 |
IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21 |
16 |
|
100 |
(Kauplemiseks hoitavad finantskohustused) |
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e); V lisa 2.osa punkt 24 |
|
|
110 |
(Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e) |
|
|
120 |
(Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused) |
|
IFRS 7.20(b); IAS 39.47 |
|
|
130 |
(Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk) |
|
IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 23 |
|
|
140 |
(Muud kohustused) |
|
V lisa 2.osa punkt 26 |
|
|
150 |
(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud) |
|
IFRIC 2.11 |
|
|
160 |
Dividenditulu |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3; V lisa 2.osa punkt 28 |
IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28 |
|
|
170 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e) |
|
|
180 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
|
IFRS 7.20(a)(i), B5(e); IAS 39.9 |
|
|
190 |
Müügivalmis finantsvarad |
|
IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b) |
|
|
200 |
Teenus- ja vahendustasude tulu |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4 |
IFRS 7.20(c) |
22 |
|
210 |
(Teenus- ja vahendustasude kulu) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5 |
IFRS 7.20(c) |
22 |
|
220 |
Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
IFRS 7.20(a) (ii-v); V lisa 2.osa punkt 97 |
16 |
|
230 |
Müügivalmis finantsvarad |
|
IFRS 7.20(a)(ii); IAS 39.9, 39.55(b) |
|
|
240 |
Laenud ja nõuded |
|
IFRS 7.20(a)(iv); IAS 39.9, 39.56 |
|
|
250 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
|
IFRS 7.20(a)(iii); IAS 39.9, 39.56 |
|
|
260 |
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused |
|
IFRS 7.20(a)(v); IAS 39.56 |
|
|
270 |
Muu |
|
|
|
|
280 |
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a) |
16 |
|
285 |
Kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
|
16 |
|
290 |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a) |
16, 45 |
|
295 |
Kauplemisel mittekasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
|
16 |
|
300 |
Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a |
IFRS 7.24; V lisa 2.osa punkt 30 |
16 |
|
310 |
Vahetuskursi erinevused [kasum või (-) kahjum], neto |
BADi artikkel 39 |
IAS 21.28, 52(a) |
|
|
320 |
Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest |
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14 |
|
|
|
330 |
Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest |
|
IAS 1.34 |
45 |
|
340 |
Muud tegevustulud |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 7; V lisa 2.osa punktid 141-143 |
V lisa 2.osa punktid 141-143 |
45 |
|
350 |
(Muud tegevuskulud) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 10; V lisa 2.osa punktid 141-143 |
V lisa 2.osa punktid 141-143 |
45 |
|
355 |
NETO TEGEVUSTULUD KOKKU |
|
|
|
|
360 |
(Halduskulud) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 8 |
|
|
|
370 |
(Personalikulud) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkti 8 alapunkt a |
IAS 19.7; IAS 1,102, IG 6 |
44 |
|
380 |
(Muud halduskulud) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkti 8 alapunkt b; |
|
|
|
390 |
(Kulum) |
|
IAS 1.102, 104 |
|
|
400 |
(Materiaalsed põhivarad) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9 |
IAS 1.104; IAS 16.73(e)(vii) |
|
|
410 |
(Kinnisvarainvesteeringud) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9 |
IAS 1.104; IAS 40.79(d)(iv) |
|
|
415 |
(Firmaväärtus) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9 |
|
|
|
420 |
(Muu immateriaalne vara) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9 |
IAS 1.104; IAS 38.118(e)(vi) |
|
|
430 |
(Eraldised või (-) eraldiste tühistamine) |
|
IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g) |
43 |
|
440 |
(Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 11 ja 12 |
|
|
|
450 |
(Muud eraldised) |
|
|
|
|
455 |
(Üldise pangandusreservi suurenemised või (-) vähenemised, neto) |
BADi artikli 38 lõige 2 |
|
|
|
460 |
(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
BADi artiklid 35-37 |
IFRS 7.20(e) |
16 |
|
470 |
(Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad) |
|
IFRS 7.20(e); IAS 39.66 |
|
|
480 |
(Müügivalmis finantsvarad) |
|
IFRS 7.20(e); IAS 39.67 |
|
|
490 |
(Laenud ja nõuded) |
|
IFRS 7.20(e); IAS 39.63 |
|
|
500 |
(Lõpptähtajani hoitavad investeeringud) |
|
IFRS 7.20(e); IAS 39.63 |
|
|
510 |
(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14 |
IAS 28.40-43 |
16 |
|
520 |
(Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
|
IAS 36.126(a)(b) |
16 |
|
530 |
(Materiaalsed põhivarad) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9 |
IAS 16.73(e)(v-vi) |
|
|
540 |
(Kinnisvarainvesteeringud) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9 |
IAS 40.79(d)(v) |
|
|
550 |
(Firmaväärtus) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9 |
IFRS 3 lisa B67(d)(v); IAS 36.124 |
|
|
560 |
(Muu immateriaalne vara) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9 |
IAS 38.118 (e)(iv)(v) |
|
|
570 |
(Muu) |
|
IAS 36.126(a)(b) |
|
|
580 |
Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus |
Seitsmenda direktiivi artikkel 31 |
IFRS 3 lisa B64(n)(i) |
|
|
590 |
Osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest |
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14 |
IAS 1.82(c) |
|
|
600 |
Kasum või (-) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele |
|
IFRS 5.37; V lisa 2.osa punkt 27 |
|
|
610 |
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU |
|
IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A |
|
|
620 |
(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 15 |
IAS 1.82(d); IAS 12.77 |
|
|
630 |
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 16 |
IAS 1, IG 6 |
|
|
632 |
Erakorraline kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 21 |
|
|
|
633 |
Erakorraline kasum või (-) kahjum enne tulumaksu |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 19 |
|
|
|
634 |
(Erakorralise kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 20 |
|
|
|
640 |
Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu |
|
IAS 1.82(e); IFRS 5.33(a), 5.33 A |
|
|
650 |
Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum enne tulumaksu |
|
IFRS 5.33(b)(i) |
|
|
660 |
(Lõpetatud tegevustega seotud tulumaksu kulu või (-) tulu) |
|
IFRS 5.33 (b)(ii),(iv) |
|
|
670 |
AASTA KASUM VÕI (-) KAHJUM |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 23 |
IAS 1.81 A(a) |
|
|
680 |
Vähemusosalusele omistatav [mittekontrollivad osalused] |
|
IAS 1.83(a)(i) |
|
|
690 |
Emaettevõtja omanikele omistatav |
|
IAS 1.81B (b)(ii) |
|
|
3. Koondkasumiaruanne
|
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Käesolev periood |
|
010 |
|||
010 |
Aasta kasum või (-) kahjum |
IAS 1.7, 81(b), 83(a), IG6 |
|
020 |
Muu koondkasum |
IAS 1.7, 81(b), IG6 |
|
030 |
Kirjed, mida ei liigitata ümber kasumisse ega kahjumisse |
IAS 1.82A(a) |
|
040 |
Materiaalsed varad |
IAS 1.7, IG6; IAS 16.39-40 |
|
050 |
Immateriaalsed varad |
IAS 1.7; IAS 38.85-86 |
|
060 |
Aktuaarsed kasumid või (-) kahjumid, mis tulenevad kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemidest |
IAS 1.7, IG6; IAS 19.93A |
|
070 |
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
IFRS 5.38 |
|
080 |
Kapitaliosaluse meetodit kasutavate üksuste muude kajastatud tulude ja kulude osa |
IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11 |
|
090 |
Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber |
IAS 1.91(b); V lisa 2.osa punkt 31 |
|
100 |
Kirjed, mida võib ümber liigitada kasumisse või kahjumisse |
IAS 1.82A(b) |
|
110 |
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus [efektiivne osa] |
IAS 39.102(a) |
|
120 |
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum |
IAS 39.102(a) |
|
130 |
Kasumisse või kahjumisse üle kantud |
IAS 1.7, 92-95; IAS 39.102(a) |
|
140 |
Muud ümberliigitamised |
|
|
150 |
Välisvaluuta ümberarvestamine |
IAS 1.7, IG6; IAS 21.52(b) |
|
160 |
Omakapitalis kajastatav ümberarvestamisest tulenev kasum või (-) kahjum |
IAS 21.32, 38-47 |
|
170 |
Kasumisse või kahjumisse üle kantud |
IAS 1.7, 92-95; IAS 21.48-49 |
|
180 |
Muud ümberliigitamised |
|
|
190 |
Rahavoogude riskimaandus [efektiivne osa] |
IAS 1.7, IG6; IFRS 7.23(c); IAS 39.95(a)-96 |
|
200 |
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum |
IAS 1.IG6; IAS 39.95(a)-96 |
|
210 |
Kasumisse või kahjumisse üle kantud |
IAS 1.7, 92-95, IG6; IAS 39.97-101 |
|
220 |
Maandatavate instrumentide esialgsesse bilansilisse väärtusse üle kantud |
IAS 1.IG6; IAS 39.97-101 |
|
230 |
Muud ümberliigitamised |
|
|
240 |
Müügivalmis finantsvarad |
IAS 1.7, IG 6; IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b) |
|
250 |
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum |
IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.IG6; IAS 39.55(b) |
|
260 |
Kasumisse või kahjumisse üle kantud |
IFRS 7.20(a)(ii); IAS 1.7, IAS 1.92-95, IAS 1.IG6; IAS 39.55(b) |
|
270 |
Muud ümberliigitamised |
IFRS 5, IG näide 12 |
|
280 |
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
IFRS 5.38 |
|
290 |
Omakapitali kantud hindamisest tulenev kasum või (-) kahjum |
IFRS 5.38 |
|
300 |
Kasumisse või kahjumisse üle kantud |
IAS 1.7, 92-95; IFRS 5.38 |
|
310 |
Muud ümberliigitamised |
IFRS 5, IG näide 12 |
|
320 |
Osa tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kajastatud muust tulust ja kulust |
IAS 1.82(h), IG6; IAS 28.11 |
|
330 |
Tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (-) kahjumisse |
IAS 1.91(b), IG6; V lisa 2.osa punkt 31 |
|
340 |
Aasta koondkasum kokku |
IAS 1.7, 81A(a), IG6 |
|
350 |
Vähemusosalusele omistatav [mittekontrolliv osalus] |
IAS 1.83(b)(i), IG6 |
|
360 |
Emaettevõtja omanikele omistatav |
IAS 1.83(b)(ii), IG6 |
|
4. Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa
4.1 Kauplemiseks hoitavad finantsvarad
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
|
V lisa 2.osa punkt 46 |
|||||
010 |
020 |
||||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
020 |
millest: soetusmaksumuses |
|
IAS 39.46(c) |
|
|
030 |
millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
040 |
millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
050 |
millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
060 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
070 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
080 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
090 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
100 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
110 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
120 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
130 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
140 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
150 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
160 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
170 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
180 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
4.2 Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
|
IFRS 7.9 (c); V lisa 2.osa punkt 46 |
|||||
010 |
020 |
||||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
020 |
millest: soetusmaksumuses |
|
IAS 39.46(c) |
|
|
030 |
millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
040 |
millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
050 |
millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
060 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
070 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
080 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
090 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
100 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
110 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
120 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
130 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
140 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
150 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
160 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
170 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
180 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
190 |
FINANTSVARAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9 |
|
|
4.3 Müügivalmis finantsvarad
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Langemata väärtusega varade bilansiline väärtus |
Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus |
Bilansiline väärtus |
Varade väärtuse akumuleeritud langus |
|
IAS 39.58-62 |
V lisa 2.osa punkt 34 |
V lisa 2.osa punkt 46 |
|||||
010 |
020 |
030 |
040 |
||||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
020 |
millest: soetusmaksumuses |
|
IAS 39.46(c) |
|
|
|
|
030 |
millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
040 |
millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
050 |
millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
060 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
070 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
080 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
090 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
100 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
110 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
120 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
130 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
140 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
150 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
160 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
170 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
180 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
190 |
MÜÜGIVALMIS FINANTSVARAD |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(d); IAS 39.9 |
|
|
|
|
4.4 Laenud ja nõuded ning lõpptähtajani hoitavad investeeringud
|
|
|
Langemata väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus] |
Langenud väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus] |
Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud |
Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud |
Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul |
Bilansiline väärtus |
|
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
|
IFRS 7.37(b); IFRS 7.IG 29 (a); IAS 39.58-59 |
IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 36 |
IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 37 |
IAS 39.AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 38 |
V lisa 2.osa punkt 39 |
|||
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
|
|
|
V lisa 2.osa punkt 36 |
V lisa 2.osa punkt 37 |
V lisa 2.osa punkt 38 |
V lisa 2.osa punkt 39 |
||
|
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
|||
010 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
020 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
030 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
040 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
050 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
060 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
070 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
080 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
090 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
100 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
110 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
120 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
130 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
140 |
LAENUD JA NÕUDED |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9 |
IAS 39,9 AG 16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16 |
|
|
|
|
|
|
150 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
160 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
170 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
180 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
190 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
200 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
210 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
220 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
230 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
240 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
250 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
260 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
270 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
280 |
LÕPPTÄHTAJANI HOITAVAD |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26 |
|
|
|
|
|
|
4.5 Allutatud finantsvarad
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
|
010 |
||||
010 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
020 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
030 |
[EMITENDILE] ALLUTATUD FINANTSVARAD |
V lisa 2.osa punktid 40 ja 54 |
V lisa 2.osa punktid 40 ja 54 |
|
4.6 Kauplemisel kasutatavad finantsvarad
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
|
|
V lisa 2.osa punkt 46 |
|||
010 |
020 |
|||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
020 |
millest: noteerimata |
|
|
|
030 |
millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
040 |
millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
050 |
millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
060 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
070 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
080 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
090 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
100 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
110 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
120 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
130 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
140 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
150 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
160 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
170 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
180 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
4.7 Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
|
|
V lisa 2.osa punkt 46 |
|||
010 |
020 |
|||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
020 |
millest: noteerimata |
|
|
|
030 |
millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
040 |
millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
050 |
millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
060 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
070 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
080 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
090 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
100 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
110 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
120 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
130 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
140 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
150 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
160 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
170 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
180 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
190 |
ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 4 |
|
|
4.8 Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
|
|
V lisa 2.osa punkt 46 |
|||
010 |
020 |
|||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
020 |
millest: noteerimata |
|
|
|
030 |
millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
040 |
millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
050 |
millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
060 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
070 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
080 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
090 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
100 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
110 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
120 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
130 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
140 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
150 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
160 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
170 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
180 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
190 |
OMAKAPITALIS KAJASTATAVAD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MÕÕDETAVAD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2 |
|
|
4.9 Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Langemata väärtusega varad |
Langenud väärtusega varad [bilansiline brutoväärtus] |
Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus |
Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus |
Bilansiline väärtus |
|
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95 |
V lisa 2.osa punkt 39 |
|||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
|||
010 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
020 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
030 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
040 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
050 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
060 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
070 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
080 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
090 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
100 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
110 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
120 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
130 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
140 |
SOETUSMAKSUMUSEPÕHISEL MEETODIL MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL |
BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; |
|
|
|
|
|
4.10 Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
|
010 |
|||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
020 |
millest: noteerimata |
|
|
030 |
millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
040 |
millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
050 |
millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
060 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
070 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
080 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
090 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
100 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
110 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
120 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
130 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
140 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
150 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
160 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
170 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
180 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
190 |
MUUD FINANTSVARAD, MIDA EI KASUTATA KAUPLEMISEL JA MIS EI OLE TULETISINSTRUMENDID |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2 |
|
5. Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa
|
|
|
Keskpangad |
Valitsemissektor |
Krediidiasutused |
Muud finantssektori äriühingud |
Finantssektorivälised äriühingud |
Kodumajapidamised |
|
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|||
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|||
|
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
|||
Toote alusel |
010 |
Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto] |
V lisa 2.osa punkt 41(a) |
|
|
|
|
|
|
020 |
Krediitkaardivõlg |
V lisa 2.osa punkt 41(b) |
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Nõuded klientide vastu |
V lisa 2.osa punkt 41(c) |
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Kapitalirent |
V lisa 2.osa punkt 41(d) |
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Pöördrepolaenud |
V lisa 2.osa punkt 41(e) |
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Muud tähtajalised laenud |
V lisa 2.osa punkt 41(f) |
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Ettemaksed, mis ei ole laenud |
V lisa 2.osa punkt 41(g) |
|
|
|
|
|
|
|
080 |
LAENUD JA ETTEMAKSED |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
Tagatise alusel |
090 |
millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
V lisa 2.osa punkt 41(h) |
|
|
|
|
|
|
100 |
millest: muud tagatisega laenud |
V lisa 2.osa punkt 41(i) |
|
|
|
|
|
|
|
Otstarbe alusel |
110 |
millest: tarbimislaen |
V lisa 2.osa punkt 41(j) |
|
|
|
|
|
|
120 |
millest: eluasemelaen |
V lisa 2.osa punkt 41(k) |
|
|
|
|
|
|
|
Allutatuse alusel |
130 |
millest: projekti rahastamise laenud |
V lisa 2.osa punkt 41(l) |
|
|
|
|
|
|
6. Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus
|
|
Finantssektorivälised äriühingud |
|||||
|
Bilansiline brutoväärtus |
Millest: viivisnõuded |
Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
||||
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
V lisa 2.osa punkt 45 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punkt 46 |
||||
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
V lisa 2.osa punkt 45 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punkt 46 |
||||
|
010 |
012 |
020 |
||||
010 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
020 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
030 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
040 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
050 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
060 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
070 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
080 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
090 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
100 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
110 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
120 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
130 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
140 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
150 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
160 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
170 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
180 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
190 |
LAENUD JA ETTEMAKSED |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27, 2.osa punktid 42-43 |
|
|
|
7. Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega |
Langenud väärtusega varade bilansiline väärtus |
Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud |
Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud |
Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul |
Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus |
Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus |
Pangandusriskidega seotud üldine allahindlus |
Akumuleeritud mahakandmised |
||||||
≤ 30 päeva |
> 30 päeva ≤ 60 päeva |
> 60 päeva ≤ 90 päeva |
> 90 päeva ≤ 180 päeva |
> 180 päeva ≤ 1 aasta |
> 1 aasta |
||||||||||||
IFRS 7.37(a); IG 26-28; V lisa 2.osa punktid 47-48 |
IAS 39.58-70 |
IAS 39 AG 84-92; IFRS 7.37(b); V lisa 2.osa punkt 36 |
IAS 39 AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 37 |
IAS 39 AG 84-92; V lisa 2.osa punkt 38 |
|
IAS 39 AG 84-92; IFRS 7.16,37(b); B5(d); V lisa 2.osa punktid 49-50 |
|||||||||||
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punktid 47-48 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 36 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 37 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 38 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95 |
BADi artikli 37 lõige 2; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punktid 49-50 |
|||||||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
102 |
103 |
104 |
110 |
||||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
millest: soetusmaksumuses |
|
IAS 39.46(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
KOKKU |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Laenud ja ettemaksed toote, tagatise ja allutatuse kaupa |
||||||||||||||||
200 |
Nõudmisel väljamakstavad [nõudmiseni] ja lühikese etteteatamisega väljamakstavad [arvelduskonto] |
V lisa 2.osa punkt 41(a) |
V lisa 2.osa punkt 41(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Krediitkaardivõlg |
V lisa 2.osa punkt 41(b) |
V lisa 2.osa punkt 41(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
Nõuded klientide vastu |
V lisa 2.osa punkt 41(c) |
V lisa 2.osa punkt 41(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
Kapitalirent |
V lisa 2.osa punkt 41(d) |
V lisa 2.osa punkt 41(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
Pöördrepolaenud |
V lisa 2.osa punkt 41(e) |
V lisa 2.osa punkt 41(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
250 |
Muud tähtajalised laenud |
V lisa 2.osa punkt 41(f) |
V lisa 2.osa punkt 41(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
260 |
Ettemaksed, mis ei ole laenud |
V lisa 2.osa punkt 41(g) |
V lisa 2.osa punkt 41(g) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
270 |
millest: hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
V lisa 2.osa punkt 41(h) |
V lisa 2.osa punkt 41(h) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
280 |
millest: muud tagatisega laenud |
V lisa 2.osa punkt 41(i) |
V lisa 2.osa punkt 41(i) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
290 |
millest: tarbimislaen |
V lisa 2.osa punkt 41(j) |
V lisa 2.osa punkt 41(j) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
300 |
millest: eluasemelaen |
V lisa 2.osa punkt 41(k) |
V lisa 2.osa punkt 41(k) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
310 |
millest: projekti rahastamise laenud |
V lisa 2.osa punkt 41(l) |
V lisa 2.osa punkt 41(l) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8. Finantskohustuste jaotus
8.1 Finantskohustuste jaotus toodete ja vastaspoole sektorite kaupa
|
|
|
Bilansiline väärtus |
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
Lõpptähtajal lepingujärgselt tasumisele kuuluv summa |
||||||
Kauplemiseks hoitavad |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Amortiseeritud soetusmaksumuses |
Kauplemisel kasutatavad |
Soetusmaksumusepõhisel meetodil |
Riskimaandamise arvestus |
||||||
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
IFRS 7.8(e)(ii); IAS 39.9, AG 14-15 |
IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9 |
IFRS 7.8(f); IAS 39.47 |
|
|
IFRS 7.22(b); IAS 39.9 |
CRRi artikkel 33(1)(b), artikkel 33(1)(c) |
|
|||
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
|
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9, AG 14-15 |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47 |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3; V lisa 1.osa punkt 15 |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3 |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a |
CRRi artikkel 33(1)(b), artikkel 33(1)(c) |
EKP/2008/32 artikli 7 lõige 2 |
||
|
010 |
020 |
030 |
034 |
035 |
037 |
040 |
050 |
|||
010 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa |
IAS 39.9, AG 15(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Lühikesed positsioonid |
|
IAS 39 AG 15(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Arvelduskontod/üleööhoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 1.osa punkt 51 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51 |
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Repolepingud |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Arvelduskontod/üleööhoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51 |
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Repolepingud |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Arvelduskontod/üleööhoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51 |
|
|
|
|
|
|
|
|
200 |
Repolepingud |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
Arvelduskontod/üleööhoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51 |
|
|
|
|
|
|
|
|
250 |
Repolepingud |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
260 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
270 |
Arvelduskontod/üleööhoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
280 |
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
290 |
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51 |
|
|
|
|
|
|
|
|
300 |
Repolepingud |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
310 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
320 |
Arvelduskontod/üleööhoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
330 |
Kokkulepitud tähtajaga hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
340 |
Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.3 V lisa 2.osa punkt 51 |
|
|
|
|
|
|
|
|
350 |
Repolepingud |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9.4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
360 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31; V lisa 2.osa punkt 52 |
V lisa 1.osa punkt 31; V lisa 2.osa punkt 52 |
|
|
|
|
|
|
|
|
370 |
Hoiusesertifikaadid |
V lisa 2.osa punkt 52(a) |
V lisa 2.osa punkt 52(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
380 |
Varaga tagatud väärtpaberid |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61 |
|
|
|
|
|
|
|
|
390 |
Pandikirjad |
CRRi artikli 129 lõige 1 |
CRRi artikli 129 punkt 1 |
|
|
|
|
|
|
|
|
400 |
Hübriidlepingud |
V lisa 2.osa punkt 52(d) |
IAS 39.10-11, AG27, AG29; IFRIC 9; V lisa 2.osa punkt 52(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
410 |
Muud emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 2.osa punkt 52(e) |
V lisa 2.osa punkt 52(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
420 |
Vahetatavad liitfinantsinstrumendid |
|
IAS 32.AG 31 |
|
|
|
|
|
|
|
|
430 |
Mittevahetatavad |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
440 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
|
|
|
|
|
|
450 |
FINANTSKOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
8.2 Allutatud finantskohustused
|
|
|
Bilansiline väärtus |
|||
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Amortiseeritud soetusmaksumuses |
Soetusmaksumusepõhisel meetodil |
||||
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9 |
IFRS 7.8(f); IAS 39.47 |
|
|||
Viited siseriiklikule GAAPile |
|
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47 |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3 |
||
|
010 |
020 |
030 |
|||
010 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
020 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
030 |
ALLUTATUD FINANTSKOHUSTUSED |
V lisa 2.osa punktid 53-54 |
V lisa 2.osa punktid 53-54 |
|
|
|
9. Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused
9.1 Bilansivälised riskipositsioonid: Võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
|
Viited siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Nimiväärtus |
|
IFRS 7.36(a), B10(c)(d); CRRi I lisa; V lisa 2.osa punkt 62 |
||||
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punkt 62 |
||||
010 |
||||
010 |
Võetud siduvad laenuandmiskohustused |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57 |
IAS 39.2 (h), 4 (a), (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57 |
|
021 |
millest: viivisnõuded |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
|
030 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
040 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
050 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
060 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
070 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
080 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
090 |
Antud finantsgarantiid |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58 |
IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58 |
|
101 |
millest: viivisnõuded |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
|
110 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
120 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
130 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
140 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
150 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
160 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
170 |
Muud võetud siduvad kohustused |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59 |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59 |
|
181 |
millest: viivisnõuded |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
|
190 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
200 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
210 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
220 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
230 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
240 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
9.2 Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees
|
Viited siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta |
Nimiväärtus |
|
IFRS 7.36 (b); V lisa 2.osa punkt 63 |
V lisa 2.osa punkt 63 |
||||
V lisa 2.osa punkt 63 |
V lisa 2.osa punkt 63 |
||||
010 |
020 |
||||
010 |
Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees |
V lisa 2.osa punktid 56-57 |
IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; V lisa 2.osa punktid 56-57 |
|
|
020 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
030 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
040 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
050 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
060 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
070 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
080 |
Saadud finantsgarantiid |
V lisa 2.osa punktid 56 ja 58 |
IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 lisa A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58 |
|
|
090 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
100 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
110 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
120 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
130 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
140 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
150 |
Muud siduvad kohustused aruande esitaja ees |
V lisa 2.osa punktid 56 ja 59 |
V lisa 2.osa punktid 56 ja 59 |
|
|
160 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
170 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
180 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
190 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
200 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
210 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
10. Tuletisinstrumendid – Kauplemine
Riski liigi / Toote või turu liigi alusel |
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
Turuväärtus [mudelipõhine hindamine] |
Tinglik väärtus |
||||
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
Positiivne väärtus. Kauplemine |
Negatiivne väärtus. Kauplemine |
Kauplemine kokku |
millest: müüdud |
||||
V lisa 2.osa punkt 69 |
V lisa 2.osa punkt 69 |
|
|
V lisa 2.osa punktid 70-71 |
V lisa 2.osa punkt 72 |
||||
|
|
CRRi artikkel 105 |
CRRi artikkel 105 |
V lisa 2.osa punktid 70-71 |
V lisa 2.osa punkt 72 |
||||
010 |
020 |
022 |
025 |
030 |
040 |
||||
010 |
Intressimäär |
V lisa 2.osa punkt 67(a) |
V lisa 2.osa punkt 67(a) |
|
|
|
|
|
|
020 |
millest: majanduslik riskimaandus |
V lisa 2.osa punkt 74 |
V lisa 2.osa punkt 74 |
|
|
|
|
|
|
030 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Aktsiad |
V lisa 2.osa punkt 67(b) |
V lisa 2.osa punkt 67(b) |
|
|
|
|
|
|
080 |
millest: majanduslik riskimaandus |
V lisa 2.osa punkt 74 |
V lisa 2.osa punkt 74 |
|
|
|
|
|
|
090 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Valuutad ja kuld |
V lisa 2.osa punkt 67(c) |
V lisa 2.osa punkt 67(c) |
|
|
|
|
|
|
140 |
millest: majanduslik riskimaandus |
V lisa 2.osa punkt 74 |
V lisa 2.osa punkt 74 |
|
|
|
|
|
|
150 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
Krediit |
V lisa 2.osa punkt 67(d) |
V lisa 2.osa punkt 67(d) |
|
|
|
|
|
|
200 |
millest: majanduslik riskimaandus |
V lisa 2.osa punkt 74 |
V lisa 2.osa punkt 74 |
|
|
|
|
|
|
210 |
Krediidiriski vahetustehingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
Krediidiriski marginaali optsioonid |
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
Kogutulu vahetustehingud |
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
Muu |
|
|
|
|
|
|
|
|
250 |
Kaup |
V lisa 2.osa punkt 67(e) |
V lisa 2.osa punkt 67(e) |
|
|
|
|
|
|
260 |
millest: majanduslik riskimaandus |
V lisa 2.osa punkt 74 |
V lisa 2.osa punkt 74 |
|
|
|
|
|
|
270 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 67(f) |
V lisa 2.osa punkt 67(f) |
|
|
|
|
|
|
280 |
millest: majanduslik riskimaandus |
V lisa 2.osa punkt 74 |
V lisa 2.osa punkt 74 |
|
|
|
|
|
|
290 |
TULETISINSTRUMENDID |
CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15 |
IAS 39.9 |
|
|
|
|
|
|
300 |
millest: börsivälised – krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c), 2.osa punkt 75(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(c), 2.osa punkt 75(a) |
|
|
|
|
|
|
310 |
millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d), 2.osa punkt 75(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(d), 2.osa punkt 75(b) |
|
|
|
|
|
|
320 |
millest: börsivälised – ülejäänud |
V lisa 2.osa punkt 75(c) |
V lisa 2.osa punkt 75(c) |
|
|
|
|
|
|
11. Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus
11.1 Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus: jaotus riski liigi ja riskimaanduse liigi alusel
Toote või turu liigi alusel |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
Tinglik väärtus |
|||
Varad |
Kohustused |
Kogu riskimaandus |
millest: müüdud |
|||
V lisa 2.osa punkt 69 |
V lisa 2.osa punkt 69 |
V lisa 2.osa punktid 70 ja 71 |
V lisa 2.osa punkt 72 |
|||
010 |
020 |
030 |
040 |
|||
010 |
Intressimäär |
V lisa 2.osa punkt 67(a) |
|
|
|
|
020 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
030 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
040 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
050 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
060 |
Aktsiad |
V lisa 2.osa punkt 67(b) |
|
|
|
|
070 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
080 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
090 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
100 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
110 |
Valuutad ja kuld |
V lisa 2.osa punkt 67(c) |
|
|
|
|
120 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
130 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
140 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
150 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
160 |
Krediit |
V lisa 2.osa punkt 67(d) |
|
|
|
|
170 |
Krediidiriski vahetustehingud |
|
|
|
|
|
180 |
Krediidiriski marginaali optsioonid |
|
|
|
|
|
190 |
Kogutulu vahetustehingud |
|
|
|
|
|
200 |
Muu |
|
|
|
|
|
210 |
Kaup |
V lisa 2.osa punkt 67(e) |
|
|
|
|
220 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 67(f) |
|
|
|
|
230 |
ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS |
IFRS 7.22(b); IAS 39.86(a) |
|
|
|
|
240 |
Intressimäär |
V lisa 2.osa punkt 67(a) |
|
|
|
|
250 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
260 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
270 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
280 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
290 |
Aktsiad |
V lisa 2.osa punkt 67(b) |
|
|
|
|
300 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
310 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
320 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
330 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
340 |
Valuutad ja kuld |
V lisa 2.osa punkt 67(c) |
|
|
|
|
350 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
|
|
360 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
370 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
|
|
380 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
|
|
390 |
Krediit |
V lisa 2.osa punkt 67(d) |
|
|
|
|
400 |
Krediidiriski vahetustehingud |
|
|
|
|
|
410 |
Krediidiriski marginaali optsioonid |
|
|
|
|
|
420 |
Kogutulu vahetustehingud |
|
|
|
|
|
430 |
Muu |
|
|
|
|
|
440 |
Kaup |
V lisa 2.osa punkt 67(e) |
|
|
|
|
450 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 67(f) |
|
|
|
|
460 |
RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS |
IFRS 7.22(b); IAS 39.86(b) |
|
|
|
|
470 |
VÄLISMAISTESSE ÄRIÜKSUSTESSE TEHTUD NETOINVESTEERINGUTE RISKIMAANDUS |
IFRS 7.22(b); IAS 39.86(c) |
|
|
|
|
480 |
PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI ÕIGLASE VÄÄRTUSE RISKIMAANDUS |
IAS 39.89A, IE 1-31 |
|
|
|
|
490 |
PORTFELLI INTRESSIRISKILE AVATUD POSITSIOONI RAHAVOOGUDE RISKIMAANDUS |
IAS 39 IG F6 1-3 |
|
|
|
|
500 |
TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS |
IFRS 7.22(b); IAS 39.9 |
|
|
|
|
510 |
millest: börsivälised – krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c), 2.osa punkt 75(a) |
|
|
|
|
520 |
millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d), 2.osa punkt 75(b) |
|
|
|
|
530 |
millest: börsivälised – ülejäänud |
V lisa 2.osa punkt 75(c) |
|
|
|
|
11.2 Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus siseriikliku GAAPi kohaselt: jaotus riski liigi alusel
Toote või turu liigi alusel |
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Tinglik väärtus |
||
Kogu riskimaandus |
millest: müüdud |
|||
V lisa 2.osa punktid 70 ja 71 |
V lisa 2.osa punkt 72 |
|||
010 |
020 |
|||
010 |
Intressimäär |
V lisa 2.osa punkt 67(a) |
|
|
020 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
030 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
040 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
050 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
060 |
Aktsiad |
V lisa 2.osa punkt 67(b) |
|
|
070 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
080 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
090 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
100 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
110 |
Valuutad ja kuld |
V lisa 2.osa punkt 67(c) |
|
|
120 |
Börsivälised optsioonid |
|
|
|
130 |
Muud börsivälised tuletisinstrumendid |
|
|
|
140 |
Reguleeritud turu optsioonid |
|
|
|
150 |
Muud reguleeritud turu tuletisinstrumendid |
|
|
|
160 |
Krediit |
V lisa 2.osa punkt 67(d) |
|
|
170 |
Krediidiriski vahetustehingud |
|
|
|
180 |
Krediidiriski marginaali optsioonid |
|
|
|
190 |
Kogutulu vahetustehingud |
|
|
|
200 |
Muu |
|
|
|
210 |
Kaup |
V lisa 2.osa punkt 67(e) |
|
|
220 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 67(f) |
|
|
230 |
TULETISINSTRUMENDID – RISKIMAANDAMISE ARVESTUS |
|
|
|
240 |
millest: börsivälised – krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c), 2.osa punkt 75(a) |
|
|
250 |
millest: börsivälised – muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d), 2.osa punkt 75(b) |
|
|
260 |
millest: börsivälised – ülejäänud |
V lisa 2.osa punkt 75(c) |
|
|
12. Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes
|
Viited siseriiklikule GAAPile CRRi artikli 428 punkt i |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile IFRS 7.16, B5 (d); CRRi artikli 428 punkt i |
Algsaldo |
Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul |
Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud |
Vähenemised, mis tulenevad allahindluste suhtes võetud summadest |
Ülekandmised allahindluste vahel |
Muud korrigeerimised |
Lõppsaldo |
Otse kasumiaruandes kajastatud sissenõutud summad |
Otse kasumiaruandes kajastatud väärtuste korrigeerimised |
|
|
V lisa 2.osa punkt 77 |
V lisa 2.osa punkt 77 |
V lisa 2.osa punkt 78 |
|
|
|
|
V lisa 2.osa punkt 78 |
||||
|
V lisa 2.osa punkt 77 |
V lisa 2.osa punkt 77 |
V lisa 2.osa punkt 78 |
|
|
|
|
V lisa 2.osa punkt 78 |
||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
||||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 36 |
IAS 39.63-70, AG 84-92; IFRS 7.37 (b); V lisa 2.osa punkt 36 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 37 |
IAS 39.59, 64; V lisa 2.osa punkt 37 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
250 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
260 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
270 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
280 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
290 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
300 |
Finantsvarade kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95; V lisa 2.osa punkt 38 |
IAS 39.59, 64; V lisa 2.osa punkt 38 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
310 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
320 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
330 |
Krediidiriskiga seotud spetsiifiline allahindlus |
CRRi artikli 428 punkti g alapunkt ii |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
340 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
350 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
360 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
370 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
380 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
390 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
400 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 17 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
410 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
420 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
430 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
440 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
450 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
460 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
470 |
Krediidiriskiga seotud üldine allahindlus |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
480 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
490 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
500 |
Pangandusriskidega seotud üldine allahindlus |
BADi artikli 37 lõige 2; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
510 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
520 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
530 |
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
13. Saadud tagatised ja garantiid
13.1 Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa
Garantiid ja tagatised |
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
|
Tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta |
|||||
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Hüpoteeklaenud [kinnisvaraga tagatud laenud] |
Muud tagatisega laenud |
Saadud finantsgarantiid |
|||||
|
Eluasemelaenud |
Ärikinnisvaralaenud |
Raha [emiteeritud võlainstrumendid] |
Ülejäänud |
||||
IFRS 7.36(b) |
V lisa 2.osa punkt 81(a) |
V lisa 2.osa punkt 81(a) |
V lisa 2.osa punkt 81(b) |
V lisa 2.osa punkt 81(b) |
V lisa 2.osa punkt 81(c) |
|||
|
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
|||
010 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 2.osa punkt 80 |
V lisa 2.osa punkt 81 |
|
|
|
|
|
020 |
millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
030 |
millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
040 |
millest: kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
13.1 Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad]
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
|
010 |
||||
010 |
Müügiks hoitavad põhivarad |
|
IFRS 7.38(a) |
|
020 |
Materiaalsed põhivarad |
|
IFRS 7.38(a) |
|
030 |
Kinnisvarainvesteeringud |
|
IFRS 7.38(a) |
|
040 |
Omakapitali- ja võlainstrumendid |
|
IFRS 7.38(a) |
|
050 |
Muu |
|
IFRS 7.38(a) |
|
060 |
Kokku |
|
|
|
13.3 Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara]
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
|
010 |
||||
010 |
Tagatise üleminek [materiaalne vara] |
V lisa 2.osa punkt 84 |
IFRS 7.38(a); V lisa 2.osa punkt 84 |
|
14. Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.93 (b) |
Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul V lisa 2.osa punkt 86 |
Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist V lisa 2.osa punkt 87 |
||||||
1. tase |
2. tase |
3. tase |
2. tase |
3. tase |
1. tase |
2. tase |
3. tase |
||||
IFRS 13.76 |
IFRS 13.81 |
IFRS 13.86 |
IFRS 13.81 |
IFRS 13.86, 93(f) |
IFRS 13.76 |
IFRS 13.81 |
IFRS 13.86 |
||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
||||
VARAD |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
010 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14 |
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa |
IAS 39.9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Müügivalmis finantsvarad |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8 (h)(d); IAS 39.9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a; IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19 |
IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19 |
|
|
|
|
|
|
|
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9, AG 14-15 |
IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15 |
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa |
IAS 39.9, AG 15(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Lühikesed positsioonid |
|
IAS 39 AG 15(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
|
|
|
|
|
200 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8 (e) (i); IAS 39.9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
|
|
|
|
|
|
250 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a; V lisa 1.osa punkt 19 |
IFRS 7.22 (b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19 |
|
|
|
|
|
|
|
|
15. Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Täielikult kajastatavad ülekantud finantsvarad |
Ülekantud finantsvara, mida kajastatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu jätkuva seotuse ulatuses |
Nende ülekantud finantsvarade tasumata põhisumma, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused |
Summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil |
||||||||
Ülekantud varad |
Seotud kohustused V lisa 2.osa punkt 89 |
Algsete varade tasumata põhisumma |
Jätkuvalt kajastatavate varade bilansiline väärtus [jätkuv seotus] |
Seotud kohustuste bilansiline väärtus |
||||||||||
Bilansiline väärtus |
Millest: väärtpaberistamised |
Millest: repolepingud |
Bilansiline väärtus |
Millest: väärtpaberistamised |
Millest: repolepingud |
|||||||||
IFRS 7.42D.(e) |
IFRS 7.42D(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61 |
IFRS 7.42D(e); V lisa 2.osa punktid 91 ja 92 |
IFRS 7.42D(e) |
IFRS 7.42D.(e) |
IFRS 7.42D(e); V lisa 2.osa punktid 91 ja 92 |
|
IFRS 7.42D(f) |
IFRS 7.42D(f); V lisa 2.osa punkt 89 |
|
CRRi artikkel 109; V lisa 2.osa punkt 90 |
||||
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61 |
V lisa 2.osa punktid 91 ja 92 |
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 61 |
V lisa 2.osa punktid 91 ja 92 |
|
|
|
|
CRRi artikkel 109; V lisa 2.osa punkt 90 |
||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
||||
010 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8 (a)(ii); IAS 39.9, AG 14 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
041 |
Kauplemisel kasutatavad finantsvarad |
V lisa 1.osa punkt 15 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
042 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
043 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
044 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Müügivalmis finantsvarad |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(d); IAS 39.9 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
121 |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 4 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
122 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
123 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
124 |
Laenud ja ettemaksed |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; osa 1.14, osa 3.35 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
125 |
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
126 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
127 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
128 |
Laenud ja ettemaksed |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; osa 1.14, osa 3.35 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Laenud ja nõuded |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
181 |
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel |
BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punkt 16 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
182 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
183 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
184 |
Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
BADi artiklid 35-37 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
185 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
186 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
187 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
16. Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus
16.1 Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Käesolev periood |
||
Tulud |
Kulud |
||||
V lisa 2.osa punkt 95 |
V lisa 2.osa punkt 95 |
||||
010 |
020 |
||||
010 |
Tuletisinstrumendid – Kauplemine |
CRRi II lisa; V lisa 2.osa punkt 96 |
IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 96 |
|
|
020 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
|
030 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
040 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
050 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
060 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
070 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
080 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
|
090 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
100 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
110 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
120 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
130 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
140 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
150 |
Muud varad |
V lisa 1.osa punkt 51 |
V lisa 1.osa punkt 51 |
|
|
160 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9 |
|
|
170 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
180 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
190 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
200 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
210 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
220 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
230 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
240 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
250 |
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk |
V lisa 2.osa punkt 95 |
V lisa 2.osa punkt 95 |
|
|
260 |
Muud kohustused |
V lisa 2.osa punkt 10 |
V lisa 2.osa punkt 10 |
|
|
270 |
INTRESSID |
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 1 ja 2 |
IAS 18.35(b); IAS 1.97 |
|
|
16.2 Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Käesolev periood |
|
010 |
||||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
020 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
030 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
040 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9 |
|
050 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
060 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
070 |
NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM, MIS ON SAADUD SELLISTE FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE KAJASTAMISE LÕPETAMISEST, MIDA EI OLE MÕÕDETUD ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
IFRS 7.20(a)(v-vii); IAS 39.55(a) |
|
16.3 Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Käesolev periood |
|
010 |
||||
010 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa |
IAS 39.9 |
|
020 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
030 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
040 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
050 |
Lühikesed positsioonid |
|
IAS 39 AG 15(b) |
|
060 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9 |
|
070 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
080 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
090 |
KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
IFRS 7.20(a)(i) |
|
100 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa |
|
|
110 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
120 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
|
130 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
|
140 |
Lühikesed positsioonid |
|
|
|
150 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9 |
|
|
160 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
170 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
180 |
KAUPLEMISEL KASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
|
|
16.4 Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Käesolev periood |
|
010 |
||||
010 |
Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 99(a) |
V lisa 2.osa punkt 99(a) |
|
020 |
Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 99(b) |
V lisa 2.osa punkt 99(b) |
|
030 |
Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 99(c) |
V lisa 2.osa punkt 99(c) |
|
040 |
Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 99(d) |
V lisa 2.osa punkt 99(d) |
|
050 |
Kaupadega seotud tuletisinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 99(e) |
V lisa 2.osa punkt 99(e) |
|
060 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 99(f) |
V lisa 2.osa punkt 99(f) |
|
070 |
KAUPLEMISEKS HOITAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
IFRS 7.20(a)(i) |
|
080 |
Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 99(a) |
|
|
090 |
Omakapitaliinstrumendid ja seotud tuletisinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 99(b) |
|
|
100 |
Välisvaluutatehingud ning välisvaluuta ja kullaga seotud tuletisinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 99(c) |
|
|
110 |
Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 99(d) |
|
|
120 |
Kaupadega seotud tuletisinstrumendid |
V lisa 2.osa punkt 99(e) |
|
|
130 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 99(f) |
|
|
140 |
KAUPLEMISEL KASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
|
|
16.5 Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Käesolev periood |
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused |
|
V lisa 2.osa punkt 100 |
|
||||
010 |
020 |
||||
010 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
020 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
|
030 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
|
040 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9 |
|
|
050 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
060 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
070 |
ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
IFRS 7.20(a)(i) |
|
|
080 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
|
090 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 26 |
|
|
|
100 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punkt 27 |
|
|
|
110 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9 |
|
|
|
120 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
130 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
|
140 |
KAUPLEMISEL MITTEKASUTATAVATEST FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEV NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
|
|
|
16.6 Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Käesolev periood |
|
010 |
||||
010 |
Riskimaandamisinstrumendi õiglase väärtuse muutused [sealhulgas lõpetamine] |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a |
IFRS 7.24(a)(i) |
|
020 |
Maandatava instrumendi õiglase väärtuse muutused, mis on omistatavad maandatud riskile |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a |
IFRS 7.24(a)(ii) |
|
030 |
Rahavoogude riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a |
IFRS 7.24(b) |
|
040 |
Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandamisest tulenev kasumis või kahjumis kajastatav ebaefektiivsus |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a |
IFRS 7.24(c) |
|
050 |
RISKIMAANDAMISE ARVESTUSE NETOKASUM VÕI (-) NETOKAHJUM |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a |
IFRS 7.24 |
|
16.7 Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Käesolev periood |
|
|||
Lisandumine V lisa 2.osa punkt 102 |
Tühistamine V lisa 2.osa punkt 102 |
Kokku |
Varade väärtuse akumuleeritud langus |
||||
010 |
020 |
030 |
040 |
||||
010 |
Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
BADi artiklid 35-37 |
IFRS 7.20(e) |
|
|
|
|
020 |
Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad |
|
IFRS 7.20(e); IAS 39.66 |
|
|
|
|
030 |
Müügivalmis finantsvarad |
|
IFRS 7.20(e); IAS 39.67-70 |
|
|
|
|
040 |
Laenud ja nõuded |
|
IFRS 7.20(e); IAS 39.63-65 |
|
|
|
|
050 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
|
IFRS 7.20(e); IAS 39.63-65 |
|
|
|
|
060 |
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine |
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14 |
IAS 28.40-43 |
|
|
|
|
070 |
Tütarettevõtjad |
|
IFRS 10 lisa A |
|
|
|
|
080 |
Ühisettevõtjad |
|
IAS 28.3 |
|
|
|
|
090 |
Sidusettevõtjad |
Neljanda direktiivi artikkel 17 |
IAS 28.3 |
|
|
|
|
100 |
Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine |
|
IAS 36.126(a),(b) |
|
|
|
|
110 |
Materiaalsed põhivarad |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9 |
IAS 16.73(e)(v-vi) |
|
|
|
|
120 |
Kinnisvarainvesteeringud |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9 |
IAS 40.79(d)(v) |
|
|
|
|
130 |
Firmaväärtus |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9 |
IAS 36.10b; IAS 36.88-99, 124; IFRS 3, lisa B67(d)(v) |
|
|
|
|
140 |
Muu immateriaalne vara |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 9 |
IAS 38.118(e)(iv)(v) |
|
|
|
|
145 |
Muu |
|
IAS 36.126(a),(b) |
|
|
|
|
150 |
KOKKU |
|
|
|
|
|
|
160 |
Langenud väärtusega finantsvaradest kogunenud intressitulu |
|
IFRS 7.20(d); IAS 39.AG 93 |
|
|
|
|
17. Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine: Bilanss
17.1 Varad
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Bilansiline väärtus] |
|
010 |
||||
010 |
Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused |
BADi artikkel 4, aktiva punkt 1 |
IAS 1.54 (i) |
|
020 |
Sularaha |
V lisa 2.osa punkt 1 |
V lisa 2.osa punkt 1 |
|
030 |
Nõuded keskpankadele |
BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2.osa punkt 2 |
V lisa 2.osa punkt 2 |
|
040 |
Muud nõudmiseni hoiused |
|
V lisa 2.osa punkt 3 |
|
050 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14 |
|
060 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa |
IAS 39.9 |
|
070 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
080 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
090 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
091 |
Kauplemisel kasutatavad finantsvarad |
V lisa 1.osa punkt 15 |
|
|
092 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15 |
|
|
093 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
094 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
095 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
100 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9 |
|
110 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
120 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
130 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
140 |
Müügivalmis finantsvarad |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(d); IAS 39.9 |
|
150 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
160 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
170 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
171 |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 4 |
|
|
172 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
173 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
174 |
Laenud ja ettemaksed |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
175 |
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2 |
|
|
176 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
177 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
178 |
Laenud ja ettemaksed |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
180 |
Laenud ja nõuded |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16 |
|
190 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
200 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
210 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26 |
|
220 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
230 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
231 |
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel |
BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punkt 16 |
|
|
232 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
233 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
234 |
Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
BADi artiklid 35-37; V lisa 1.osa punkt 17 |
|
|
235 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
236 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
237 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
240 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a; IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19 |
IFRS 7.22(b); IAS 39.9 |
|
250 |
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(a) |
IAS 39.89A(a) |
|
260 |
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud |
BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; neljanda direktiivi artikkel 17; V lisa 2.osa punkt 4 |
IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4 |
|
270 |
Edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad |
|
IFRS 4.IG20.(b)-(c); V lisa 2.osa punkt 105 |
|
280 |
Materiaalsed varad |
BADi artikkel 4, aktiva punkt 10 |
|
|
290 |
Immateriaalsed varad |
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115 |
IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115 |
|
300 |
Firmaväärtus |
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113 |
IFRS 3.B67(d); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 113 |
|
310 |
Muu immateriaalne vara |
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9 |
IAS 38.8,118 |
|
320 |
Tulumaksu varad |
|
IAS 1.54(n-o) |
|
330 |
Tasumisele kuuluva tulumaksu varad |
|
IAS 1.54(n); IAS 12.5 |
|
340 |
Edasilükkunud tulumaksu varad |
Neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punkt 11; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106 |
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 106 |
|
350 |
Muud varad |
V lisa 2.osa punkt 5 |
V lisa 2.osa punkt 5 |
|
360 |
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
|
IAS 1.54(j); IFRS 5.38, V lisa 2.osa punkt 6 |
|
370 |
VARAD KOKKU |
BADi artikkel 4, aktiva |
IAS 1.9(a), IG 6 |
|
17.2 Bilansivälised riskipositsioonid: Võetud siduvad laenuandmiskohustused, antud finantsgarantiid ja muud võetud siduvad kohustused
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Nimiväärtus] |
|
010 |
||||
010 |
Võetud siduvad laenuandmiskohustused |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57 |
IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57 |
|
020 |
Antud finantsgarantiid |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58 |
IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58 |
|
030 |
Muud võetud siduvad kohustused |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59 |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59 |
|
040 |
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
|
|
|
17.3 Kohustused ja omakapital
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine [Bilansiline väärtus] |
|
010 |
||||
010 |
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9, AG 14-15 |
IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15 |
|
020 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa |
IAS 39.9, AG 15(a) |
|
030 |
Lühikesed positsioonid |
|
IAS 39.AG 15(b) |
|
040 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30 |
|
050 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
060 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
061 |
Kauplemisel kasutatavad finantskohustused |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3 |
|
|
062 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15 |
|
|
063 |
Lühikesed positsioonid |
|
|
|
064 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
065 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
066 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
070 |
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8 (e)(i); IAS 39.9 |
|
080 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
090 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
100 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
110 |
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47 |
IFRS 7.8(f); IAS 39.47 |
|
120 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
130 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
140 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
141 |
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3 |
|
|
142 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
143 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
144 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
150 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a; V lisa 1.osa punkt 23 |
IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23 |
|
160 |
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(b) |
IAS 39.89A(b) |
|
170 |
Kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused |
|
IFRS 4.IG20(a); V lisa 2.osa punkt 106 |
|
180 |
Eraldised |
BADi artikkel 4, passiva punkt 6 |
IAS 37.10; IAS 1.54(l) |
|
190 |
Tulumaksu kohustused |
|
IAS 1.54(n-o) |
|
200 |
Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused |
|
IAS 1.54(n); IAS 12.5 |
|
210 |
Edasilükkunud tulumaksu kohustused |
Neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punkt 11; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108 |
IAS 1.54(o); IAS 12.5; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 108 |
|
220 |
Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital |
|
IAS 32 IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9 |
|
230 |
Muud kohustused |
V lisa 2.osa punkt 10 |
V lisa 2.osa punkt 10 |
|
240 |
Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse |
|
IAS 1.54 (p); IFRS 5.38, V lisa 2.osa punkt 11 |
|
250 |
KOHUSTUSED |
|
IAS 1.9(b);IG 6 |
|
260 |
Kapital |
BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22 |
IAS 1.54(r), BADi artikkel 22 |
|
270 |
Ülekurss |
BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124 |
IAS 1.78(e); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124 |
|
280 |
Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital |
V lisa 2.osa punktid 15-16 |
V lisa 2.osa punktid 15-16 |
|
290 |
Muu omakapital |
V lisa 2.osa punkt 17 |
IFRS 2.10; V lisa 2.osa punkt 17 |
|
300 |
Muu akumuleeritud koondkasum |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 100 |
|
310 |
Jaotamata kasum |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123 |
|
320 |
Ümberhindluse reservid |
BADi artikkel 4, passiva punkt 12 |
IFRS 1.30, D5-D8 |
|
325 |
Õiglase väärtuse reservid |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 |
|
|
330 |
Muud reservid |
BADi artikkel 4, passiva punktid 11–13 |
IAS 1.54; IAS 1.78(e) |
|
335 |
Esimese konsolideerimise vahe |
Seitsmenda direktiivi artikli 19 lõike 1 punkt c |
|
|
340 |
(-) Omaaktsiad |
Neljas direktiiv, aktiva C (III)(7), D (III)(2); V lisa 2.osa punkt 20 |
IAS 1.79(a)(vi); IAS 32.33-34, AG 14, AG 36; V lisa 2.osa punkt 20 |
|
350 |
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või kahjum |
BADi artikkel 4, passiva punkt 14 |
IAS 27.28; IAS 1.83(a)(ii) |
|
360 |
(-) Vahedividendid |
CRRi artikli 26 punkt 2 |
IAS 32.35 |
|
370 |
Vähemusosalused [mittekontrollivad osalused] |
Seitsmenda direktiivi artikkel 21; |
IAS 27.4; IAS 1.54(q); IAS 27.27 |
|
380 |
OMAKAPITAL KOKKU |
|
IAS 1.9(c), IG 6 |
|
390 |
OMAKAPITAL KOKKU JA KOHUSTUSED KOKKU |
BADi artikkel 4, passiva |
IAS 1.IG6 |
|
18. Teave nõuetekohaselt teenindatavate nõuete ja viivisnõuete kohta
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline brutoväärtus |
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised |
Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid |
|||||||||||||||||||
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded |
Viivisnõuded |
|
nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul |
viivisnõuete puhul |
|||||||||||||||||||
|
Tasumise tähtaega ei ole ületatud või tähtajaks tasumata ≤ 30 päeva |
Tähtajaks tasumata > 30 päeva ≤ 60 päeva |
Tähtajaks tasumata > 60 päeva ≤ 90 päeva |
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva |
Tähtajaks tasumata > 90 päeva ≤ 180 päeva |
Tähtajaks tasumata > 180 päeva ≤ 1 aasta |
Tähtajaks tasumata > 1 aasta |
Millest: makseviivituses |
Millest: langenud väärtusega |
|
Ebatõenäoliselt tasutavad, mille puhul ei ole tasumise tähtaega ületatud või seda on ületatud ≤ 90 päeva |
Tähtajaks tasumata > 90 päeva ≤ 180 päeva |
Tähtajaks tasumata > 180 päeva ≤ 1 aasta |
Tähtajaks tasumata > 1 aasta |
Seoses viivisnõuetega saadud tagatised |
Seoses viivisnõuetega saadud finantsgarantiid |
|||||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
190 |
200 |
210 |
||||
V lisa 2.osa punktid 45, 109, 145-162 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punkt 158 |
V lisa 2.osa punkt 158 |
V lisa 2.osa punkt 158 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punkt 159 |
V lisa 2.osa punkt 159 |
V lisa 2.osa punkt 159 |
V lisa 2.osa punkt 159 |
CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61 |
IAS 39. 58-70 |
V lisa 2.osa punkt 46 |
V lisa 2.osa punkt 161 |
V lisa 2.osa punkt 161 |
V lisa 2.osa punktid 159 ja 161 |
V lisa 2.osa punktid 159 ja 161 |
V lisa 2.osa punktid 159 ja 161 |
V lisa 2.osa punktid 159 ja 161 |
V lisa 2.osa punkt 162 |
V lisa 2.osa punkt 162 |
||||
V lisa 2.osa punktid 45, 109, 145-162 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punkt 158 |
V lisa 2.osa punkt 158 |
V lisa 2.osa punkt 158 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punkt 159 |
V lisa 2.osa punkt 159 |
V lisa 2.osa punkt 159 |
V lisa 2.osa punkt 159 |
CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95 |
V lisa 2.osa punkt 46 |
V lisa 2.osa punkt 161 |
V lisa 2.osa punkt 161 |
V lisa 2.osa punktid 159 ja 161 |
V lisa 2.osa punktid 159 ja 161 |
V lisa 2.osa punktid 159 ja 161 |
V lisa 2.osa punktid 159 ja 161 |
V lisa 2.osa punkt 162 |
V lisa 2.osa punkt 162 |
||||
010 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad |
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a |
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Millest: ärikinnisvara |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Millest: eluaseme hüpoteeklaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Millest: tarbimislaen |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID |
V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e); punkt 14 (d) ja (e) |
V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
250 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
260 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
270 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
280 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
290 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
300 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
310 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
320 |
VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c); punkt 14 (b) ja (c) |
V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
330 |
VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e); punkt 14 (b), (c), (d) ja (e) |
V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
340 |
Võetud siduvad laenuandmiskohustused |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57 |
IAS 39.2 (h), 4 (a), (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
350 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
360 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
370 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
380 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
390 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
400 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
410 |
Antud finantsgarantiid |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58 |
IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
420 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
430 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
440 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
450 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
460 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
470 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
480 |
Muud võetud siduvad kohustused |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59 |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
490 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
500 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
510 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
520 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
530 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
540 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
550 |
BILANSIVÄLISED RISKIPOSITSIOONID |
V lisa 2.osa punkt 55 |
V lisa 2.osa punkt 55 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
19. Teave makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete kohta
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Nende nõuete bilansiline brutoväärtus, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid |
Varade väärtuse akumuleeritud langus, krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused ja eraldised |
Saadud tagatised ja saadud finantsgarantiid |
||||||||||||||||
|
Nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid |
Viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid |
|
nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid |
viivisnõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid |
||||||||||||||||
|
Instrumendid, mille tingimusi on muudetud |
Refinantseerimine |
millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded |
|
Instrumendid, mille tingimusi on muudetud |
Refinantseerimine |
millest: makseviivituses |
millest: langenud väärtusega |
millest: viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine |
|
Instrumendid, mille tingimusi on muudetud |
Refinantseerimine |
Saadud tagatised seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid |
Saadud finantsgarantiid seoses nõuetega, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid |
|||||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
||||
V lisa 2.osa punktid 45, 109, 163-182 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punktid 164 (a), 177, 178, 182 |
V lisa 2.osa punktid 164 (b), 177, 178, 181, 182 |
V lisa 2.osa punktid 176 (b), 177, 180 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180, 182 |
V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-182 |
CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61 |
IAS 39. 58-70 |
V lisa 2.osa punktid 172 (a), 157 |
V lisa 2.osa punktid 46, 183 |
V lisa 2.osa punktid 145-183 |
V lisa 2.osa punktid 145-183 |
V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180, 182, 183 |
V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-183 |
V lisa 2.osa punkt 162 |
V lisa 2.osa punkt 162 |
||||
V lisa 2.osa punktid 45, 109, 163-182 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punktid 164 (a), 177, 178, 182 |
V lisa 2.osa punktid 164 (b), 177, 178, 181, 182 |
V lisa 2.osa punktid 176 (b), 177, 180 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180, 182 |
V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-182 |
CRRi artikkel 178; V lisa 2.osa punkt 61 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 95 |
V lisa 2.osa punktid 172 (a), 157 |
V lisa 2.osa punktid 46, 183 |
V lisa 2.osa punktid 145-183 |
V lisa 2.osa punktid 145-183 |
V lisa 2.osa punktid 164 (a), 179-180, 182, 183 |
V lisa 2.osa punktid 164 (b), 179-183 |
V lisa 2.osa punkt 162 |
V lisa 2.osa punkt 162 |
||||
010 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad |
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a |
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Millest: ärikinnisvara |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Millest: eluaseme hüpoteeklaenud |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Millest: tarbimislaen |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
AMORTISEERITUD SOETUSMAKSUMUSES MÕÕDETUD VÕLAINSTRUMENDID |
V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e); punkt 14 (d) ja (e) |
V lisa 1.osa punkt 13 (d) ja (e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
220 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
230 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
240 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
250 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
260 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
270 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
280 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
290 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
300 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
310 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
320 |
VÕLAINSTRUMENDID ÕIGLASES VÄÄRTUSES, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c); punkt 14 (b) ja (c) |
V lisa 1.osa punkt 13 (b) ja (c) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
330 |
VÕLAINSTRUMENDID, v.a kauplemise eesmärgil hoitavad väärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e); punkt 14 (b), (c), (d) ja (e) |
V lisa 1.osa punkt 13 (b), (c), (d) ja (e) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
340 |
Võetud siduvad laenuandmiskohustused |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57 |
IAS 39.2 (h), 4 (a), (c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56-57 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
20. Geograafiline jaotus
20.1 Varade geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
||
Riigisisesed tegevused |
Riigivälised tegevused |
||||
V lisa 2.osa punkt 107 |
V lisa 2.osa punkt 107 |
||||
010 |
020 |
||||
010 |
Raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused |
BADi artikkel 4, aktiva punkt 1 |
IAS 1.54 (i) |
|
|
020 |
Sularaha |
V lisa 2.osa punkt 1 |
V lisa 2.osa punkt 1 |
|
|
030 |
Nõuded keskpankadele |
BADi artikli 13 lõige 2; V lisa 2.osa punkt 2 |
V lisa 2.osa punkt 2 |
|
|
040 |
Muud nõudmiseni hoiused |
|
V lisa 2.osa punkt 3 |
|
|
050 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(a)(ii); IAS 39.9, AG 14 |
|
|
060 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa |
IAS 39.9 |
|
|
070 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
080 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
090 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
091 |
Kauplemisel kasutatavad finantsvarad |
V lisa 1.osa punkt 15 |
|
|
|
092 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15 |
|
|
|
093 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
|
094 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
095 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
100 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9 |
|
|
110 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
120 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
130 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
140 |
Müügivalmis finantsvarad |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(d); IAS 39.9 |
|
|
150 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
160 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
170 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
171 |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 4 |
|
|
|
172 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
|
173 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
174 |
Laenud ja ettemaksed |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
175 |
Omakapitalis kajastatavad õiglases väärtuses mõõdetavad finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1; artikli 42c lõige 2 |
|
|
|
176 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
|
177 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
178 |
Laenud ja ettemaksed |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 1 ja lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
180 |
Laenud ja nõuded |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(c); IAS 39.9, AG16, AG26; V lisa 1.osa punkt 16 |
|
|
190 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
200 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
210 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26 |
|
|
220 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
230 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
231 |
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel |
BADi artikli 37 lõige 1; artikli 42a lõike 4 punkt b; V lisa 1.osa punkt 16 |
|
|
|
232 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
233 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
234 |
Muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
BADi artiklid 35-37; V lisa 1.osa punkt 17 |
|
|
|
235 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
|
|
|
236 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
237 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
240 |
Tuletisinstrumendid – Riskimaandamise arvestus |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; artikli 42c lõike 1 punkt a; IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 19 |
IFRS 7.22(b); IAS 39.9 |
|
|
250 |
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(a) |
IAS 39.89A(a) |
|
|
260 |
Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud |
BADi artikkel 4, aktiva punktid 7 ja 8; neljanda direktiivi artikkel 17; V lisa 2.osa punkt 4 |
IAS 1.54(e); V lisa 2.osa punkt 4 |
|
|
270 |
Materiaalsed varad |
BADi artikkel 4, aktiva punkt 10 |
|
|
|
280 |
Immateriaalsed varad |
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115 |
IAS 1.54(c); CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 115 |
|
|
290 |
Tulumaksu varad |
|
IAS 1.54(n-o) |
|
|
300 |
Muud varad |
V lisa 2.osa punkt 5 |
V lisa 2.osa punkt 5 |
|
|
310 |
Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid |
|
IAS 1.54(j); IFRS 5.38 |
|
|
320 |
VARAD |
BADi artikkel 4, aktiva |
IAS 1.9(a), IG 6 |
|
|
20.2 Kohustuste geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
||
Riigisisesed tegevused |
Riigivälised tegevused |
||||
V lisa 2.osa punkt 107 |
V lisa 2.osa punkt 107 |
||||
010 |
020 |
||||
010 |
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9, AG 14-15 |
IFRS 7.8 (e) (ii); IAS 39.9, AG 14-15 |
|
|
020 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa |
IAS 39.9, AG 15(a) |
|
|
030 |
Lühikesed positsioonid |
|
IAS 39.AG 15(b) |
|
|
040 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9, V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
050 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
060 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
061 |
Kauplemisel kasutatavad finantskohustused |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3 |
|
|
|
062 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15 |
|
|
|
063 |
Lühikesed positsioonid |
|
|
|
|
064 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
065 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
066 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
|
070 |
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8 (e)(i); IAS 39.9 |
|
|
080 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
090 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
100 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
110 |
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47 |
IFRS 7.8(f); IAS 39.47 |
|
|
120 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
130 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
140 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
141 |
Soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud finantskohustused, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõige 3 |
|
|
|
142 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
143 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
144 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
|
150 |
Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a; V lisa 1.osa punkt 23 |
IFRS 7.22(b); IAS 39.9; V lisa 1.osa punkt 23 |
|
|
160 |
Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 5 ja 5a; IAS 39.89A(b) |
IAS 39.89A(b) |
|
|
170 |
Eraldised |
BADi artikkel 4, passiva punkt 6 |
IAS 37.10; IAS 1.54(l) |
|
|
180 |
Tulumaksu kohustused |
|
IAS 1.54(n-o) |
|
|
190 |
Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või osakapital |
|
IAS 32.IE 33; IFRIC 2; V lisa 2.osa punkt 9 |
|
|
200 |
Muud kohustused |
V lisa 2.osa punkt 10 |
V lisa 2.osa punkt 10 |
|
|
210 |
Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse |
|
IAS 1.54(p); IFRS 5.38 |
|
|
220 |
KOHUSTUSED |
|
IAS 1.9(b);IG 6 |
|
|
20.3 Kasumiaruande kirjete geograafiline jaotus tegevuste asukoha alusel
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Käesolev periood |
||
Riigisisesed tegevused |
Riigivälised tegevused |
||||
V lisa 2.osa punkt 107 |
V lisa 2.osa punkt 107 |
||||
010 |
020 |
||||
010 |
Intressitulu |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2.osa punkt 21 |
IAS 1.97; IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21 |
|
|
020 |
(Intressikulu) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2; V lisa 2.osa punkt 21 |
IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21 |
|
|
030 |
(Nõudmisel tagasimakstavast aktsia- või osakapitalist tulenevad kulud) |
|
IFRIC 2.11 |
|
|
040 |
Dividenditulu |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3; V lisa 2.osa punkt 28 |
IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28 |
|
|
050 |
Teenus- ja vahendustasude tulu |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4 |
IFRS 7.20(c) |
|
|
060 |
(Teenus- ja vahendustasude kulu) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5 |
IFRS 7.20(c) |
|
|
070 |
Netokasum või (-) netokahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
IFRS 7.20(a)(ii-v) |
|
|
080 |
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a) |
|
|
085 |
Kauplemisel kasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
|
|
|
090 |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
IFRS 7.20(a) (i); IAS 39.55(a) |
|
|
095 |
Kauplemisel mittekasutatavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või (-) netokahjum |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
|
|
|
100 |
Riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a, artikli 42c lõike 1 punkt a |
IFRS 7.24 |
|
|
110 |
Vahetuskursi erinevused [kasum või (-) kahjum], neto |
BADi artikkel 39 |
IAS 21.28, 52(a) |
|
|
120 |
Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamisest |
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14 |
|
|
|
130 |
Netokasum või (-) netokahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest |
|
IAS 1.34 |
|
|
140 |
Muud tegevustulud |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 7; V lisa 2.osa punktid 141-143 |
V lisa 2.osa punktid 141-143 |
|
|
150 |
(Muud tegevuskulud) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 10; V lisa 2.osa punktid 141-143 |
V lisa 2.osa punktid 141-143 |
|
|
155 |
NETO TEGEVUSTULUD KOKKU |
|
|
|
|
160 |
(Halduskulud) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 8 |
|
|
|
170 |
(Kulum) |
|
IAS 1.102, 104 |
|
|
175 |
(Üldise pangandusreservi suurenemised või (-) vähenemised, neto) |
BADi artikli 38 lõige 2 |
|
|
|
180 |
(Eraldised või (-) eraldiste tühistamine) |
|
IAS 37.59, 84; IAS 1.98(b)(f)(g) |
|
|
190 |
(Selliste finantsvarade väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande) |
BADi artiklid 35-37 |
IFRS 7.20(e) |
|
|
200 |
(Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14 |
IAS 28.40-43 |
|
|
210 |
(Mittefinantsvara väärtuse langus või (-) väärtuse languse tühistamine) |
|
IAS 36.126(a)(b) |
|
|
220 |
Kasumis või kahjumis kajastatav negatiivne firmaväärtus |
Seitsmenda direktiivi artikkel 31 |
IFRS 3 lisa B64(n)(i) |
|
|
230 |
Osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest |
BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 13 ja 14 |
IAS 1.82(c) |
|
|
240 |
Kasum või (-) kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele |
|
IFRS 5.37; V lisa 2.osa punkt 27 |
|
|
250 |
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM ENNE TULUMAKSU |
|
IAS 1.102, IG 6; IFRS 5.33 A |
|
|
260 |
(Jätkuvate tegevuste kasumi või kahjumiga seotud tulumaksu kulu või (-) tulu) |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 15 |
IAS 1.82(d); IAS 12.77 |
|
|
270 |
JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM VÕI (-) KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 16 |
IAS 1, IG 6 |
|
|
275 |
Erakorraline kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 21 |
|
|
|
280 |
Lõpetatud tegevuste kasum või (-) kahjum pärast tulumaksu |
|
IAS 1.82(e); IFRS 5.33(a), 5.33 A |
|
|
290 |
AASTA KASUM VÕI (-) KAHJUM |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 23 |
IAS 1.81 A(a) |
|
|
20.4 Varade geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
z-telg |
Vastaspoole asukohariik |
|
|||||
|
|||||||
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline brutoväärtus |
Millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine |
Millest: viivisnõuded |
Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
|
V lisa 2.osa punkt 109 |
V lisa 2.osa punktid 163-183 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punkt 46 |
||||
010 |
022 |
025 |
030 |
||||
010 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 15 |
IAS 39.9 |
|
|
|
|
020 |
Millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
030 |
Millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
040 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
050 |
Millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
060 |
Millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
070 |
Millest: finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
080 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
090 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
100 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
110 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
120 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
130 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
140 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
150 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
|
|
|
160 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
|
|
|
170 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
|
|
|
180 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
|
|
|
190 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
|
|
|
200 |
Millest: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad |
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a |
VKEde soovituse artikli 1 lõike 2 punkt a |
|
|
|
|
210 |
Millest: ärikinnisvaraga tagatud laenud |
|
|
|
|
|
|
220 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
|
|
|
230 |
Millest: elamukinnisvaraga tagatud laenud |
|
|
|
|
|
|
240 |
Millest: tarbimislaen |
|
|
|
|
|
|
20.5 Bilansiväliste riskipositsioonide geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
z-telg |
Vastaspoole asukohariik |
|
|||||
|
|||||||
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Nimiväärtus |
Millest: võla makseraskuste tõttu restruktureerimine |
Millest: viivisnõuded |
Võetud siduvate kohustuste ja antud garantiidega seotud eraldised |
|
V lisa 2.osa punkt 62 |
V lisa 2.osa punktid 163-183 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
|
||||
010 |
022 |
025 |
030 |
||||
010 |
Võetud siduvad laenuandmiskohustused |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57 |
IAS 39.2(h), 4(a)(c), BC 15; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 57 |
|
|
|
|
020 |
Antud finantsgarantiid |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58 |
IAS 39.9 AG 4, BC 21; IFRS 4 A; CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 58 |
|
|
|
|
030 |
Muud võetud siduvad kohustused |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59 |
CRRi I lisa; V lisa 2.osa punktid 56 ja 59 |
|
|
|
|
20.6 Kohustuste geograafiline jaotus vastaspoole residentsuse alusel
z-telg |
Vastaspoole asukohariik |
|
||
|
||||
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
|
V lisa 1.osa punkt 28, 2.osa punkt 107 |
||||
010 |
||||
010 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa |
IAS 39.9, AG 15(a) |
|
020 |
Millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
030 |
Millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
040 |
Lühikesed positsioonid |
|
IAS 39 AG 15(b) |
|
050 |
Millest: krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
060 |
Millest: muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
070 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
080 |
Keskpangad |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
V lisa 1.osa punkt 35(a) |
|
090 |
Valitsemissektor |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
V lisa 1.osa punkt 35(b) |
|
100 |
Krediidiasutused |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
V lisa 1.osa punkt 35(c) |
|
110 |
Muud finantssektori äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
V lisa 1.osa punkt 35(d) |
|
120 |
Finantssektorivälised äriühingud |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
V lisa 1.osa punkt 35(e) |
|
130 |
Kodumajapidamised |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
V lisa 1.osa punkt 35(f) |
|
20.7 Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete geograafiline jaotus NACE koodide ja vastaspoole residentsuse alusel
z-telg |
Vastaspoole asukohariik |
|
|||||
|
|||||||
|
|
Finantssektorivälised äriühingud |
|||||
|
Bilansiline brutoväärtus |
Millest: viivisnõuded |
Varade väärtuse akumuleeritud langus või krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused |
||||
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
V lisa 2.osa punkt 109 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punkt 46 |
||||
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
V lisa 2.osa punkt 109 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punkt 46 |
||||
|
010 |
012 |
020 |
||||
010 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
020 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
030 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
040 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
050 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
060 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
070 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
080 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
090 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
100 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
110 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
120 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
130 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
140 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
150 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
160 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
170 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
180 |
|
NACE määrus |
|
|
|
||
190 |
LAENUD JA ETTEMAKSED |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
21. Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
|
V lisa 2.osa punktid 110-111 |
||||
010 |
||||
010 |
Materiaalsed põhivarad |
|
IAS 16.6; IAS 1.54(a) |
|
020 |
Ümberhindluse mudel |
|
IAS 17.49; IAS 16.31, 73(a)(d) |
|
030 |
Soetusmaksumuse mudel |
|
IAS 17.49; IAS 16.30, 73(a)(d) |
|
040 |
Kinnisvarainvesteeringud |
|
IAS 40.IN5; IAS 1.54(b) |
|
050 |
Õiglase väärtuse mudel |
|
IAS 17.49; IAS 40.33-55, 76 |
|
060 |
Soetusmaksumuse mudel |
|
IAS 17.49; IAS 40.56,79(c) |
|
070 |
Muu immateriaalne vara |
BADi artikkel 4, aktiva punkt 9 |
IAS 38.8, 118 |
|
080 |
Ümberhindluse mudel |
|
IAS 17.49; IAS 38.75-87, 124(a)(ii) |
|
090 |
Soetusmaksumuse mudel |
|
IAS 17.49; IAS 38.74 |
|
22. Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid
22.1 Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile BADi artikkel 27, püstskeemi punktid 4 ja 5 |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile IFRS 7.20(c) |
Käesolev periood |
|
010 |
||||
010 |
Teenus- ja vahendustasude tulu |
|
2. osa punktid 10-12 |
|
020 |
Väärtpaberid |
|
|
|
030 |
Emiteerimised |
V lisa 2.osa punkt 116(a) |
V lisa 2.osa punkt 116(a) |
|
040 |
Ülekandekorraldused |
V lisa 2.osa punkt 116(b) |
V lisa 2.osa punkt 116(b) |
|
050 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 116(c) |
V lisa 2.osa punkt 116(c) |
|
060 |
Kliiring ja arveldus |
V lisa 2.osa punkt 116(d) |
V lisa 2.osa punkt 116(d) |
|
070 |
Varahaldus |
V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(a) |
V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(a) |
|
080 |
Hoidmine [kliendi liigi alusel] |
V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(b) |
V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(b) |
|
090 |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad |
|
|
|
100 |
Muu |
|
|
|
110 |
Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul |
V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(c) |
V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(c) |
|
120 |
Usaldustehingud |
V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(d) |
V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(d) |
|
130 |
Makseteenused |
V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(e) |
V lisa 2.osa punkt 116(e); V lisa 2.osa punkt 117(e) |
|
140 |
Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel] |
V lisa 2.osa punkt 117(f) |
V lisa 2.osa punkt 117(f) |
|
150 |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad |
|
|
|
160 |
Kindlustustooted |
|
|
|
170 |
Muu |
|
|
|
180 |
Struktureeritud rahastamine |
V lisa 2.osa punkt 116(f) |
V lisa 2.osa punkt 116(f) |
|
190 |
Väärtpaberistamise teenindamine |
V lisa 2.osa punkt 116(g) |
V lisa 2.osa punkt 116(g) |
|
200 |
Võetud siduvad laenuandmiskohustused |
V lisa 2.osa punkt 116(h) |
IAS 39.47(d)(ii); V lisa 2.osa punkt 116(h) |
|
210 |
Antud finantsgarantiid |
V lisa 2.osa punkt 116(h) |
IAS 39.47(c)(ii); V lisa 2.osa punkt 116(h) |
|
220 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 116(j) |
V lisa 2.osa punkt 116(j) |
|
230 |
(Teenus- ja vahendustasude kulu) |
|
2. osa punktid 10-12 |
|
240 |
(Kliiring ja arveldus) |
V lisa 2.osa punkt 116(d) |
V lisa 2.osa punkt 116(d) |
|
250 |
(Hoidmine) |
V lisa 2.osa punkt 117(b) |
V lisa 2.osa punkt 117(b) |
|
260 |
(Väärtpaberistamise teenindamine) |
V lisa 2.osa punkt 116(g) |
V lisa 2.osa punkt 116(g) |
|
270 |
(Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees) |
V lisa 2.osa punkt 116(i) |
V lisa 2.osa punkt 116(i) |
|
280 |
(Saadud finantsgarantiid) |
V lisa 2.osa punkt 116(i) |
V lisa 2.osa punkt 116(i) |
|
290 |
(Muu) |
V lisa 2.osa punkt 116(j) |
V lisa 2.osa punkt 116(j) |
|
22.2 Osutatud teenustega seotud varad
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Osutatud teenustega seotud varade summa |
|
V lisa 2.osa punkt 117(g) |
||||
010 |
||||
010 |
Varahaldus [kliendi liigi alusel] |
V lisa 2.osa punkt 117(a) |
V lisa 2.osa punkt 117(a) |
|
020 |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad |
|
|
|
030 |
Pensionifondid |
|
|
|
040 |
Kaalutlusõigusel valitsetavad kliendiportfellid |
|
|
|
050 |
Muud investeerimisvahendid |
|
|
|
060 |
Hoidmisel olevad varad [kliendi liigi alusel] |
V lisa 2.osa punkt 117(b) |
V lisa 2.osa punkt 117(b) |
|
070 |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad |
|
|
|
080 |
Muu |
|
|
|
090 |
Millest: muudele üksustele hoidmiseks antud |
|
|
|
100 |
Kesksed haldusteenused ühiste investeerimiste puhul |
V lisa 2.osa punkt 117(c) |
V lisa 2.osa punkt 117(c) |
|
110 |
Usaldustehingud |
V lisa 2.osa punkt 117(d) |
V lisa 2.osa punkt 117(d) |
|
120 |
Makseteenused |
V lisa 2.osa punkt 117(e) |
V lisa 2.osa punkt 117(e) |
|
130 |
Klientide jagatud, kuid mitte hallatavad varad [toote liigi alusel] |
V lisa 2.osa punkt 117(f) |
V lisa 2.osa punkt 117(f) |
|
140 |
Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad |
|
|
|
150 |
Kindlustustooted |
|
|
|
160 |
Muu |
|
|
|
30. Bilansivälised tegevused: Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes
30.1 Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes
|
|
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansis kajastatud finantsvarade bilansiline väärtus |
Millest: kasutatud likviidsustoetus |
Kasutatud likviidsustoetuse õiglane väärtus |
Bilansis kajastatud finantskohustuste bilansiline väärtus |
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansiväliste kirjete nimiväärtus |
Millest: võetud siduvate laenuandmiskohustuste nimiväärtus |
Aruandval krediidiasutusel või investeerimisühingul käesoleval perioodil tekkinud kahjum |
|
IFRS 12.29(a) |
IFRS 12.29(a); V lisa 2.osa punkt 118 |
|
IFRS 12.29(a) |
IFRS 12.B26(e) |
|
IFRS 12 B26(b) |
||||
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
||||
010 |
Kokku |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
30.2 Konsolideerimata struktureeritud üksustes olevate osaluste jaotus tegevuste laadi kaupa
Tegevuste laadi alusel |
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Väärtpaberistamise eriotstarbelised ettevõtjad |
Varahaldus |
Muud tegevused |
|
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 66 |
V lisa 2.osa punkt 117(a) |
|||||
Bilansiline väärtus |
||||||
|
IFRS 12.28, B6.(a) |
010 |
020 |
030 |
||
010 |
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatavad finantsvarad |
|
IFRS 12.29(a),(b) |
|
|
|
021 |
millest: viivisnõuded |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punktid 145-163 |
|
|
|
030 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa; V lisa 1.osa punkt 6 |
IAS 39.9 |
|
|
|
040 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
|
050 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
060 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
070 |
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu bilansis kajastatud teatav omakapital ja finantskohustused |
|
IFRS 12.29(a),(b) |
|
|
|
080 |
Emiteeritud omakapitaliinstrumendid |
|
IAS 32.4 |
|
|
|
090 |
Tuletisinstrumendid |
CRRi II lisa |
IAS 39.9, AG 15(a) |
|
|
|
100 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
110 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
|
Nimiväärtus |
|||||
120 |
Aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud bilansivälised kirjed |
|
IFRS 12.B26(e) |
|
|
|
131 |
millest: viivisnõuded |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
V lisa 2.osa punktid 145-162 |
|
|
|
31. Seotud osapooled
31.1 Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad
|
|
|
Laekumata ja tasumata saldod |
|||||
Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused |
Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused |
Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad |
Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud |
Muud seotud osapooled |
||||
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
IAS 24.19(a),(b) |
IAS 24.19(c); V lisa 2.osa punkt 120 |
IAS 24.19(d),(e); V lisa 2.osa punkt 120 |
IAS 24.19(f) |
IAS 24.19(g) |
|||
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
|
Neljanda direktiivi artikli 43 lõige 7a |
Neljanda direktiivi artikli 43 lõige 7a |
Neljanda direktiivi artikli 43 lõige 7a |
Neljanda direktiivi artikli 43 lõige 7a |
Neljanda direktiivi artikli 43 lõige 7a |
||
|
V lisa 2.osa punkt 120 |
V lisa 2.osa punkt 120 |
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
|
010 |
Valitud finantsvarad |
|
IAS 24.18(b) |
|
|
|
|
|
020 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
|
|
|
030 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
|
040 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
|
050 |
millest: langenud väärtusega finantsvarad |
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Valitud finantskohustused |
|
IAS 24.18(b) |
|
|
|
|
|
070 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
|
|
080 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
|
|
090 |
Võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtus |
V lisa 2.osa punkt 62 |
IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punkt 62 |
|
|
|
|
|
100 |
millest: makseviivituses |
V lisa 2.osa punkt 61 |
IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punkt 61 |
|
|
|
|
|
110 |
Siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees |
V lisa 2.osa punktid 63 ja 121 |
IAS 24.18(b); V lisa 2.osa punktid 63 ja 121 |
|
|
|
|
|
120 |
Tuletisinstrumentide tinglik väärtus |
V lisa 2.osa punktid 70-71 |
V lisa 2.osa punktid 70-71 |
|
|
|
|
|
130 |
Langenud väärtusega võlainstrumentide, makseviivituses olevate garantiide ja makseviivituses olevate siduvate kohustuste allahindlused ja eraldised |
|
IAS 24.18(c) |
|
|
|
|
|
31.2 Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega
|
|
|
Käesolev periood |
|||||
Emaettevõtja ning ühist kontrolli või märkimisväärset mõju omavad üksused |
Tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused |
Sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad |
Krediidiasutuse või investeerimisühingu või selle emaettevõtja juhtkonna võtmeisikud |
Muud seotud osapooled |
||||
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
IAS 24.19(a),(b) |
IAS 24.19(c) |
IAS 24.19(d),(e) |
IAS 24.19(f) |
IAS 24.19(g) |
|||
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
|
|
|
|
|
|
||
|
V lisa 2.osa punkt 120 |
V lisa 2.osa punkt 120 |
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
|
010 |
Intressitulu |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 1; V lisa 2.osa punkt 21 |
IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(iii); V lisa 2.osa punkt 21 |
|
|
|
|
|
020 |
Intressikulu |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 2; V lisa 2.osa punkt 21 |
IAS 24.18(a); IAS 1.97; V lisa 2.osa punkt 21 |
|
|
|
|
|
030 |
Dividenditulu |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 3; V lisa 2.osa punkt 28 |
IAS 24.18(a); IAS 18.35(b)(v); V lisa 2.osa punkt 28 |
|
|
|
|
|
040 |
Teenus- ja vahendustasude tulu |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 4 |
IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c) |
|
|
|
|
|
050 |
Teenus- ja vahendustasude kulu |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 5 |
IAS 24.18(a); IFRS 7.20(c) |
|
|
|
|
|
060 |
Kasum või (-) kahjum, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
IAS 24.18(a) |
|
|
|
|
|
070 |
Kasum või (-) kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest |
V lisa 2.osa punkt 122 |
IAS 24.18(a); V lisa 2.osa punkt 122 |
|
|
|
|
|
080 |
Langenud väärtusega võlainstrumentide, makseviivituses olevate garantiide ja makseviivituses olevate siduvate kohustuste väärtuse languse ja eraldiste suurenemine või (-) vähenemine perioodi jooksul |
|
IAS 24.18(d) |
|
|
|
|
|
40. Konsolideerimisgrupi struktuur
40.1 Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes”
LEI kood |
Üksuse kood |
Üksuse nimi |
Sissearvamise kuupäev |
Aktsia- või osakapital |
Investeerimisobjektiks oleva üksuse omakapital |
Investeerimisobjektiks oleva üksuse koguvarad |
Investeerimisobjektiks oleva üksuse kasum või (-) kahjum |
Investeerimisobjektiks oleva üksuse asukohariik |
Investeerimisobjektiks oleva üksuse sektor |
NACE kood |
Akumuleeritud osalus omakapitalis [%] |
Hääleõigus [%] |
Konsolideerimisgrupi struktuur [suhe] |
Raamatupidamiskäsitlus [raamatupidamisgrupp] |
Raamatupidamiskäsitlus [kapitalinõuete määruse grupp] |
Bilansiline väärtus |
Soetusmaksumus |
Investeerimisobjektiks oleva üksusega seotud firmaväärtus |
Nende investeeringute õiglane väärtus, mille puhul on avaldatud hinnanoteeringud |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(a) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(b) |
IFRS 12.12(a), 21(a)(i); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(c) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(d) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(e) |
IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f) |
IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f) |
IFRS 12.B12(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f) |
IFRS 12.12.(b), 21.(a).(iii); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(g) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(h) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(i) |
IFRS 12.21(iv); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(j) |
IFRS 12.21(iv); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(k) |
IFRS 12.10(a)(i); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(l) |
IFRS 12.21(b); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(m) |
CRRi artikli 423 punkt b; V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(n) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(o) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(p) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(q) |
IFRS 12.21(b)(iii); V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(r) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(a) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(b) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(c) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(d) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(e) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(f) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(q) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(h) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(i) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(j) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(k) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(l) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(m) |
CRRi artikli 423 punkt b; V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(n) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(o) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(p) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(q) |
V lisa 2.osa punktid 123 ja 124(r) |
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
090 |
095 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
150 |
160 |
170 |
180 |
190 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
40,2. Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes”
Väärtpaberi kood |
Üksuse kood |
Valdusettevõtja LEI kood |
Valdusettevõtja kood |
Valdusettevõtja nimi |
Akumuleeritud osalus omakapitalis [%] |
Bilansiline väärtus |
Soetusmaksumus |
V lisa 2.osa punkt 125(a) |
V lisa 2.osa punktid 124(b) ja 125(c) |
|
V lisa 2.osa punkt 125(b) |
|
V lisa 2.osa punktid 124(j) ja 125(c) |
V lisa 2.osa punktid 124(o) ja 125(c) |
V lisa 2.osa punktid 124(p) ja 125(c) |
V lisa 2.osa punkt 125(a) |
V lisa 2.osa punktid 124(b) ja 125(c) |
|
V lisa 2.osa punkt 125(b) |
|
V lisa 2.osa punktid 124(j) ja 125(c) |
V lisa 2.osa punktid 124(o) ja 125(c) |
V lisa 2.osa punktid 124(p) ja 125(c) |
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
080 |
|
|
|
|
|
|
|
|
41. Õiglane väärtus
41.1 Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid
VARAD |
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Õiglane väärtus |
Õiglase väärtuse hierarhia IFRS 13.93(b), BC216 |
|||
IFRS 7.25-26 |
1. tase IFRS 13.76 |
2. tase IFRS 13.81 |
3. tase IFRS 13.86 |
||||
010 |
020 |
030 |
040 |
||||
010 |
Laenud ja nõuded |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8 (c); IAS 39.9, AG16, AG26 |
|
|
|
|
020 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
030 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
040 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt a ja lõige 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(b); IAS 39.9, AG16, AG26 |
|
|
|
|
050 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
|
060 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 3 ja 5a; IAS 39.47 |
IFRS 7.8(f); IAS 39.47 |
|
|
|
|
080 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
|
090 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
|
100 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
|
|
41.2 Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine
|
Bilansiline väärtus |
|||||
Finantsinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Arvestuse mittevastavus |
Õiglase väärtuse alusel hindamine |
Hübriidlepingud |
|
IFRS 7.B5(a) |
IAS 39.9b(i) |
IAS 39.9b(ii) |
IAS 39.11A-12; V lisa 2.osa punkt 127 |
|||
VARAD |
010 |
020 |
030 |
|||
010 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(a)(i); IAS 39.9 |
|
|
|
020 |
Omakapitaliinstrumendid |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punktid 4-5 |
IAS 32.11 |
|
|
|
030 |
Võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 26 |
|
|
|
040 |
Laenud ja ettemaksed |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
V lisa 1.osa punktid 24 ja 27 |
|
|
|
KOHUSTUSED |
|
|
|
|
|
|
050 |
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.8(e)(i); IAS 39.9 |
|
|
|
060 |
Hoiused |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
EKP/2008/32 II lisa 2.osa punkt 9; V lisa 1.osa punkt 30 |
|
|
|
070 |
Emiteeritud võlaväärtpaberid |
V lisa 1.osa punkt 31 |
V lisa 1.osa punkt 31 |
|
|
|
080 |
Muud finantskohustused |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
V lisa 1.osa punktid 32-34 |
|
|
|
41.3 Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande
|
Ülejäänud eraldatavad hübriidlepingud [mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande] |
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
FINANTSVARAD |
010 |
|||
010 |
Kauplemiseks hoitavad finantsvarad |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129 |
IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129 |
|
020 |
Müügivalmis [Põhilepingud] |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130 |
IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130 |
|
030 |
Laenud ja nõuded [Põhilepingud] |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130 |
IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130 |
|
040 |
Lõpptähtajani hoitavad investeeringud [Põhilepingud] |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130 |
IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130 |
|
FINANTSKOHUSTUSED |
|
|
|
|
050 |
Kauplemiseks hoitavad finantskohustused |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129 |
IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 129 |
|
060 |
Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused [Põhilepingud] |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõike 4 punkt b ja lõige 5a; IAS 39.9; V lisa 2.osa punkt 130 |
IAS 39.11; V lisa 2.osa punkt 130 |
|
42. Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel
|
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Bilansiline väärtus |
|
010 |
|||
010 |
Materiaalsed põhivarad |
IAS 16.6; IAS 16.29; IAS 1.54(a) |
|
020 |
Ümberhindluse mudel |
IAS 16.31, 73(a),(d) |
|
030 |
Soetusmaksumuse mudel |
IAS 16.30, 73(a),(d) |
|
040 |
Kinnisvarainvesteeringud |
IAS 40.5, 30; IAS 1.54(b) |
|
050 |
Õiglase väärtuse mudel |
IAS 40.33-55, 76 |
|
060 |
Soetusmaksumuse mudel |
IAS 40.56, 79(c) |
|
070 |
Muu immateriaalne vara |
IAS 38.8, 118, 122; V lisa 2.osa punkt 132 |
|
080 |
Ümberhindluse mudel |
IAS 38.75-87, 124(a)(ii) |
|
090 |
Soetusmaksumuse mudel |
IAS 38.74 |
|
43. Eraldised
|
|
|
Bilansiline väärtus |
|||||||
Pensionid ja muud töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused |
Muud pikaajalised hüvitised töötajatele |
Restruktureerimine |
Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused |
Võetud siduvad kohustused ja antud garantiid |
Muud eraldised |
Kokku |
||||
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
IAS 19.63; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7 |
IAS 19.153; IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 8 |
IAS 37.70-83 |
IAS 37 lisa C.6-10 |
IAS 37 lisa C.9; IAS 39.2(h), 47(c)(d), BC 15, AG 4 |
IAS 37.14 |
|
|||
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
|
V lisa 2.osa punkt 7 |
V lisa 2.osa punkt 8 |
|
|
BADi artiklid 24-25 ja artikli 33 lõige 1 |
|
|
||
|
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
|||
010 |
Algsaldo [bilansiline väärtus perioodi alguses] |
|
IAS 37.84(a) |
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Lisandumine, sealhulgas olemasolevate eraldiste suurendamine |
|
IAS 37.84(b) |
|
|
|
|
|
|
|
030 |
(-) Kasutatud summad |
|
IAS 37.84(c) |
|
|
|
|
|
|
|
040 |
(-) Perioodi jooksul tühistatud kasutamata summad |
|
IAS 37.84(d) |
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Diskonteeritud summa kasv [aja möödumine] ja diskontomäära mis tahes muutuse mõju |
|
IAS 37.84(e) |
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Muud muutused |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Lõppsaldo [bilansiline väärtus perioodi lõpus] |
|
IAS 37.84(a) |
|
|
|
|
|
|
|
44 Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele
44.1 Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid
|
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Summa |
|
010 |
|||
010 |
Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varade õiglane väärtus |
IAS 19.140(a)(i), 142 |
|
020 |
Millest: krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud finantsinstrumendid |
IAS 19.143 |
|
030 |
Omakapitaliinstrumendid |
IAS 19.142(b) |
|
040 |
Võlainstrumendid |
IAS 19.142(c) |
|
050 |
Kinnisvara |
IAS 19.142(d) |
|
060 |
Muud kindlaksmääratud hüvitistega skeemide varad |
|
|
070 |
Kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus |
IAS 19.140(a)(ii) |
|
080 |
Vara ülemmäära mõju |
IAS 19.140(a)(iii) |
|
090 |
Kindlaksmääratud hüvitiste netovara [bilansiline väärtus] |
IAS 19.63; V lisa 2.osa punkt 136 |
|
100 |
Eraldised pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste jaoks [Bilansiline väärtus] |
IAS 19.63, IAS 1.78(d); V lisa 2.osa punkt 7 |
|
110 |
Memokirje: Varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus |
IAS 19.140(b) |
|
44.2 Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes
|
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Kindlaksmääratud hüvitiste kohustused |
|
010 |
|||
010 |
Algsaldo [nüüdisväärtus] |
IAS 19.140(a)(ii) |
|
020 |
Jooksva tööalase teenistuse kulutus |
IAS 19.141(a) |
|
030 |
Intressikulu |
IAS 19.141(b) |
|
040 |
Tehtud sissemaksed |
IAS 19.141(f) |
|
050 |
Aktuaarsed (-) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad demograafiliste eelduste muutustest |
IAS 19.141(c)(ii) |
|
060 |
Aktuaarsed (-) kasumid ja kahjumid, mis tulenevad finantseelduste muutustest |
IAS 19.141(c)(iii) |
|
070 |
Valuutakursside tõus või (-) langus |
IAS 19.141(e) |
|
080 |
Makstud hüvitised |
IAS 19.141(g) |
|
090 |
Möödunud tööalase teenistuse kulutus, sealhulgas kasumid ja kahjumid arveldustelt |
IAS 19.141(d) |
|
100 |
Äriühendustest ja äritegevuste müümisest tulenev suurenemine või (-) vähenemine |
IAS 19.141(h) |
|
110 |
Muud suurenemised või (-) vähenemised |
|
|
120 |
Lõppsaldo [nüüdisväärtus] |
IAS 19.140(a)(ii); V lisa 2.osa punkt 138 |
|
44.3 Memokirjed [personalikuludega seoses]
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Käesolev periood |
|
010 |
||||
010 |
Pension ja sarnased kulud |
V lisa 2.osa punkt 139(a) |
V lisa 2.osa punkt 139(a) |
|
020 |
Aktsiapõhised maksed |
V lisa 2.osa punkt 139(b) |
IFRS 2.44; V lisa 2.osa punkt 139(b) |
|
45 Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus
45.1 Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum arvestusportfellide lõikes
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Käesolev periood |
Krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse muutused |
|
010 |
020 |
||||
010 |
Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a) |
|
|
020 |
Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a; IAS 39.9 |
IFRS 7.20(a)(i); IAS 39.55(a) |
|
|
030 |
ÕIGLASES VÄÄRTUSES MUUTUSTEGA LÄBI KASUMIARUANDE KAJASTATUD FINANTSVARADEST JA -KOHUSTUSTEST TULENEVAD KASUMID VÕI (-) KAHJUMID |
BADi artikkel 27, püstskeemi punkt 6 |
IFRS 7.20(a)(i) |
|
|
45.2 Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Käesolev periood |
|
010 |
||||
020 |
Kinnisvarainvesteeringud |
|
IAS 40.69; IAS 1.34(a), 98(d) |
|
030 |
Immateriaalsed varad |
|
IAS 38.113-115A; IAS 1.34(a) |
|
040 |
Muud varad |
|
IAS 1.34(a) |
|
050 |
KASUMID VÕI (-) KAHJUMID, MIS TULENEVAD MITTEFINANTSVARA KAJASTAMISE LÕPETAMISEST |
|
IAS 1.34 |
|
45.3 Muud tegevustulud ja -kulud
|
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
Tulud |
Kulud |
|
010 |
020 |
||||
010 |
Õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse muutused |
V lisa 2.osa punkt 141 |
IAS 40.76(d); V lisa 2.osa punkt 141 |
|
|
020 |
Kinnisvarainvesteeringud |
V lisa 2.osa punkt 141 |
IAS 40.75(f); V lisa 2.osa punkt 141 |
|
|
030 |
Muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent |
V lisa 2.osa punkt 142 |
IAS 17.50, 51, 56(b); V lisa 2.osa punkt 142 |
|
|
040 |
Muu |
V lisa 2.osa punkt 143 |
V lisa 2.osa punkt 143 |
|
|
050 |
MUUD TEGEVUSTULUD JA -KULUD |
V lisa 2.osa punktid 141-142 |
V lisa 2.osa punktid 141-142 |
|
|
46. Omakapitali muutuste aruanne
Omakapitali muutuste allikad |
|
|
Kapital |
Ülekurss |
Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid, v.a kapital |
Muu omakapital |
Muu akumuleeritud koondkasum |
Jaotamata kasum |
Ümberhindluse reservid |
Õiglase väärtuse reservid |
Muud reservid |
Esimese konsolideerimise vahe |
(-) Omaaktsiad |
Emaettevõtja omanikele omistatav kasum või (-) kahjum |
(-) Vahedividendid |
Vähemusosalused |
Kokku |
||
Muu akumuleeritud koondkasum |
Muud kirjed |
||||||||||||||||||
Viited IFRSiga ühilduvale siseriiklikule GAAPile |
IAS 1.106, 54(r) |
IAS 1.106, 78(e) |
IAS 1.106, V lisa 2.osa punktid 15-16 |
IAS 1.106; V lisa 2.osa punkt 17 |
IAS 1.106 |
CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123 |
IFRS 1.30 D5-D8 |
|
IAS 1.106, 54(c) |
|
IAS 1.106; IAS 32.34, 33; V lisa 2.osa punkt 20 |
IAS 1.106(a), 83(a)(ii) |
IAS 1.106; IAS 32.35 |
IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27-28 |
IAS 1.54(q), 106(a); IAS 27.27-28 |
IAS 1.9(c), IG6 |
|||
Viited BADil põhinevale siseriiklikule GAAPile |
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 9, BADi artikkel 22 |
BADi artikkel 4, passiva punkt 10; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 124 |
V lisa 2.osa punktid 15-17 |
V lisa 2.osa punkt 17 |
Neljanda direktiivi artikli 42a lõiked 1 ja 5a |
BADi artikkel 4, passiva punkt 13; CRRi artikli 4 lõike 1 punkt 123 |
|
BADi artikkel 4, passiva punkt 12 |
|
Seitsmenda direktiivi artikli 19 lõike 1 punkt c |
Neljas direktiiv, aktiva C (III)(7), D (III)(2); V lisa 2.osa punkt 20 |
BADi artikkel 4, passiva punkt 14 |
CRRi artikli 26 lõike 2 punkt b |
Seitsmenda direktiivi artikkel 21 |
Seitsmenda direktiivi artikkel 21 |
|
||
|
010 |
020 |
030 |
040 |
050 |
060 |
070 |
075 |
080 |
085 |
090 |
100 |
110 |
120 |
130 |
140 |
|||
010 |
Algsaldo [enne korrigeerimist] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
020 |
Vigade korrigeerimiste mõju |
|
IAS 1.106(b); IAS 8.42 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
030 |
Arvestusmeetodite muudatuste mõju |
|
IAS 1.106(b); IAS 1.IG6; IAS 8.22 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
040 |
Algsaldo [käesolev periood] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
050 |
Lihtaktsiate emiteerimine |
|
IAS 1.106(d)(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
060 |
Eelisaktsiate emiteerimine |
|
IAS 1.106(d)(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
070 |
Muude omakapitaliinstrumentide emiteerimine |
|
IAS 1.106(d)(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
080 |
Muude emiteeritud omakapitaliinstrumentide kasutamine või aegumine |
|
IAS 1.106(d)(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
090 |
Võla konverteerimine omakapitaliks |
|
IAS 1.106(d)(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
100 |
Kapitali vähendamine |
|
IAS 1.106(d)(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
110 |
Dividendid |
|
IAS 1.106(d)(iii); IAS 32.35; IAS 1.IG6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
120 |
Omaaktsiate ostmine |
|
IAS 1.106(d)(iii); IAS 32.33 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
130 |
Omaaktsiate müük või tühistamine |
|
IAS 1.106(d)(iii); IAS 32.33 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
140 |
Finantsinstrumentide ümberliigitamine omakapitalist kohustustesse |
|
IAS 1.106(d)(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
150 |
Finantsinstrumentide ümberliigitamine kohustustest omakapitali |
|
IAS 1.106(d)(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
160 |
Ülekandmised omakapitali komponentide vahel |
|
IAS 1.106(d)(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
170 |
Omakapitali suurenemine või (-) vähenemine, mis tuleneb äriühendustest |
|
IAS 1.106(d)(iii) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
180 |
Aktsiapõhised maksed |
|
IAS 1.106(d)(iii); IFRS 2.10 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
190 |
Omakapitali muud suurenemised või (-) vähenemised |
|
IAS 1.106(d) |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
200 |
Aasta koondkasum kokku |
|
IAS 1.106.(d).(i)-(ii); IAS 1.81A.(c); IAS 1.IG6 |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
210 |
Lõppsaldo [käesolev periood] |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
V LISA
FINANTSTEABE ARUANDLUS
Sisukord
ÜLDISED JUHISED | 581 |
1. |
Viited | 581 |
2. |
Põhimõtted | 582 |
3. |
Konsolideerimine | 583 |
4. |
Arvestusportfellid | 583 |
4.1. |
Varad | 583 |
4.2. |
Kohustused | 584 |
5. |
Finantsinstrumendid | 584 |
5.1. |
Finantsvarad | 584 |
5.2. |
Finantskohustused | 585 |
6. |
Vastaspoolte liigitus | 585 |
VORMIDE TÄITMISE JUHISED | 586 |
1. |
Bilanss | 586 |
1.1. |
Varad (1.1) | 586 |
1.2. |
Kohustused (1.2) | 586 |
1.3. |
Omakapital (1.3) | 587 |
2. |
Kasumiaruanne (2) | 587 |
3. |
Koondkasumiaruanne (3) | 588 |
4. |
Finantsvara jaotus instrumentide ja vastaspoole sektorite kaupa (4) | 588 |
5. |
Laenude ja ettemaksete jaotus toodete kaupa (5) | 589 |
6. |
Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete jaotus NACE koodide alusel (6) | 590 |
7. |
Tähtajaks tasumata või langenud väärtusega finantsvarad, mille suhtes kohaldatakse väärtuse langust (7) | 590 |
8. |
Finantskohustuste jaotus (8) | 591 |
9. |
Siduvad laenuandmiskohustused, finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused (9) | 591 |
10. |
tuletisinstrumendid (10 ja 11) | 593 |
10.1. |
Tuletisinstrumentide liigitus riski liigi alusel | 593 |
10.2. |
Tuletisinstrumentide puhul kajastatavad summad | 594 |
10.3. |
„Majanduslikuks riskimaanduseks” liigitatud tuletisinstrumendid | 595 |
10.4. |
Tuletisinstrumentide jaotus vastaspoole sektorite kaupa | 595 |
11. |
Muutused krediidikahju ja omakapitaliinstrumentide väärtuse langusega seotud allahindlustes (12) | 595 |
12. |
Saadud tagatised ja garantiid (13) | 596 |
12.1. |
Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa (13.1) | 596 |
12.2. |
Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad] (13.2) | 596 |
12.3. |
Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara] (13.3) | 596 |
13. |
Õiglase väärtuse hierarhia: õiglases väärtuses finantsinstrumendid (14) | 596 |
14. |
Kajastamise lõpetamine ja ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused (15) | 597 |
15. |
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus (16) | 597 |
15.1. |
Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes (16.1) | 597 |
15.2. |
Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (16.2) | 598 |
15.3. |
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes (16.3) | 598 |
15.4. |
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes (16.4) | 598 |
15.5. |
Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes (16.5) | 598 |
15.6. |
Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (16.6) | 598 |
15.7. |
Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus (16.7) | 598 |
16. |
Raamatupidamisarvestuse kohase ja kapitalinõuete määruse kohase konsolideerimise kooskõlastav võrdlemine (17) | 599 |
17. |
Geograafiline jaotus (20) | 599 |
18. |
Materiaalne ja immateriaalne vara: kasutusrendil olevad varad (21) | 599 |
19. |
Varahaldus, hoidmine ja muud teenuste osutamise funktsioonid (22) | 599 |
19.1. |
Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes (22.1) | 599 |
19.2. |
Osutatud teenustega seotud varad (22.2) | 600 |
20. |
Osalused konsolideerimata struktureeritud üksustes (30) | 601 |
21. |
Seotud osapooled (31) | 601 |
21.1. |
Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad (31.1) | 601 |
21.2. |
Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega (31.2) | 602 |
22. |
Konsolideerimisgrupi struktuur (40) | 602 |
22.1. |
Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes” (40.1) | 602 |
22.2. |
Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes” (40.2) | 603 |
23. |
Õiglane väärtus (41) | 603 |
23.1. |
Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid (41.1) | 603 |
23.2. |
Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine (41.2) | 603 |
23.3. |
Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (41.3) | 603 |
24. |
Materiaalne ja immateriaalne vara: bilansiline väärtus mõõtmismeetodi alusel (42) | 604 |
25. |
Eraldised (43) | 604 |
26. |
Kindlaksmääratud hüvitisega skeemid ja hüvitised töötajatele (44) | 604 |
26.1. |
Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid (44.1) | 604 |
26.2. |
Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes (44.2) | 604 |
26.3. |
Memokirjed [personalikuludega seoses] (44.3) | 604 |
27. |
Kasumiaruande teatavate kirjete jaotus (45) | 604 |
27.1. |
Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest (45.2) | 604 |
27.2. |
Muud tegevustulud ja -kulud (45.3) | 605 |
28. |
Omakapitali muutuste aruanne (46) | 605 |
29. |
Viivisnõuded (18) | 605 |
30. |
Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded (19) | 607 |
RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE MÄÄRAMINE | 610 |
1. OSA
ÜLDISED JUHISED
1. VIITED
1. |
Käesolevas lisas on esitatud täiendavad juhised käesoleva määruse III ja IV lisas sisalduvate finantsteabe vormide (edaspidi „FINREP”) täitmiseks. Käesolev lisa täiendab III ja IV lisa vormides viidetena esitatud juhiseid. |
2. |
Vormides märgitud andmepunktid täidetakse vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 77 määratletud kohaldatava raamatupidamistava kajastamis-, tasaarvestus- ja hindamiseeskirjadele. |
3. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad ainult vormide need osad, mis on seotud järgmisega:
|
4. |
III ja IV lisa ning käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse järgmisi lühendeid:
|
2. PÕHIMÕTTED
5. |
III ja IV lisa puhul tähendab halli varjundiga andmepunkt, et asjaomane andmepunkt ei ole nõutud või selle kohta ei ole võimalik andmeid esitada. IV lisas viidete must varjund teataval real või veerus tähendab, et krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes järgivad neid viiteid kõnealusel real või veerus, ei pea seotud andmepunkte täitma. |
6. |
III ja IV lisas esitatud vormid sisaldavad otseselt väljendamata valideerimiseeskirju, mis tulenevad vormide endi põhimõtetest. |
7. |
Sulgude kasutamine vormi mis tahes kirje pealkirjas tähendab, et see kirje tuleb lõppsumma saamiseks lahutada, kuid ei tähenda, et see kirje tuleb esitada negatiivsena. |
8. |
Negatiivsena esitatavad kirjed on kindlaks määratud koondvormides ning nende pealkirja algusesse on lisatud miinusmärk „(-)”, näiteks pealkirjas „(-) Omaaktsiad”. |
9. |
III ja IV lisas esitatud finantsteabe aruandlusvormidega seotud „andmepunkti mudelis” (Data Point Model, „DPM”) on igal andmepunktil (lahter) „aluskirje” (base item), millele lisatakse „kreedit/deebet” täiend. Sellega tagatakse, et kõik andmepunkte esitavad üksused järgivad „märgi põhimõtteid” ning see võimaldab teada igale andmepunktile vastavat „kreedit/deebet” täiendit. |
10. |
Nende põhimõtete skeem on esitatud tabelis 1. Tabel 1. Kreedit/deebet põhimõtted, positiivsed ja negatiivsed märgid
|
3. KONSOLIDEERIMINE
11. |
Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse FINREP vormide täitmisel usaldatavusnõuete kohast konsolideerimist vastavalt kapitalinõuete määruse I osa II jaotise 2. peatüki 2. jaole. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad oma tütarettevõtjate ja ühisettevõtjate (IFRSi kohaselt „ühisettevõtmised”) kohta andmete esitamisel samu meetodeid kui usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise puhul:
|
4. ARVESTUSPORTFELLID
4.1. Varad
12. |
„Arvestusportfellid” tähendab hindamiseeskirjade alusel rühmitatud finantsinstrumente. Nendel rühmitamistel ei võeta arvesse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringuid, kirjele „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused” liigitatud nõudeid ning ka „müügiks hoitavaks” liigitatud finantsinstrumente, mis on kajastatud kirjetel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid” ja „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse”. |
13. |
Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:
|
14. |
Finantsvarade puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:
|
15. |
Kirjel „kauplemisel kasutatavad finantsvarad” on sama tähendus kui kohaldatava BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt tuleb sel kirjel kajastada tuletisinstrumendid, mida ei hoita riskimaandamise arvestuse eesmärgil, ilma et võetaks arvesse nende lepingute mõõtmiseks kasutatud meetodit. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad tuletislepinguid bilansis ainult juhul, kui neid lepinguid kajastatakse vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. |
16. |
Finantsvarade puhul hõlmavad „soetusmaksumusepõhised meetodid” neid hindamiseeskirju, mille alusel finantsvarade väärtust mõõdetakse soetusmaksumuses, millele on liidetud kogunenud intress ja millest on lahutatud varade väärtuse langus. |
17. |
BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt sisaldab kirje „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” finantsvarasid, mida ei saa liigitada muudesse arvestusportfellidesse. See arvestusportfell hõlmab muu hulgas finantsvarasid, mida on mõõdetud kas nende esialgse kirjendamise väärtuses või õiglases väärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam (nn „LOCOM” varad või „Lower Of Cost Or Market” varad ehk varad, mis on mõõdetud kas soetusmaksumuses või turuväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam). |
18. |
BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud või kes on kohustatud kohaldama finantsinstrumentide suhtes teatavaid IFRSi hindamiseeskirju, esitama asjaomased arvestusportfellid ulatuses, mil määral kõnealuseid eeskirju kohaldatakse. |
19. |
„Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” hõlmab tuletisinstrumente, mida hoitakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil. |
4.2. Kohustused
20. |
Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi IFRSil põhinevaid arvestusportfelle:
|
21. |
Finantskohustuste puhul kasutatakse järgmisi siseriiklikul GAAPil põhinevaid arvestusportfelle:
|
22. |
Siseriikliku GAAPi kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kellel on lubatud või kes on kohustatud kohaldama finantsinstrumentide suhtes teatavaid IFRSi hindamiseeskirju, esitama asjaomased arvestusportfellid ulatuses, mil määral kõnealuseid eeskirju kohaldatakse. |
23. |
Nii IFRSi kui ka siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab kirje „tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” tuletisinstrumente, mida hoitakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt riskimaandamise arvestuse eesmärgil. |
5. FINANTSINSTRUMENDID
5.1. Finantsvarad
24. |
Bilansiline väärtus (IFRSi kohaselt „bilansiline (jääk)maksumus”) on summa, mis kajastatakse bilansi aktiva poolel. Finantsvarade bilansiline väärtus sisaldab kogunenud intressi. |
25. |
Finantsvarad jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „sularaha”, „tuletisinstrumendid”, „omakapitaliinstrumendid”, „võlaväärtpaberid” ning „laenud ja ettemaksed”. |
26. |
„Võlaväärtpaberid” on krediidiasutuse või investeerimisühingu hoitavad võlainstrumendid, mis on emiteeritud väärtpaberitena ning ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt laenud. |
27. |
„Laenud ja ettemaksed” on krediidiasutuste ja investeerimisühingute hoitavad võlainstrumendid, mis ei ole väärtpaberid; see kirje hõlmab nii EKP bilansikirjete määruse kohaseid „laene” kui ka ettemakseid, mida ei saa EKP bilansikirjete määruse kohaselt liigitada „laenudeks”. Kirjet „ettemaksed, mis ei ole laenud” kirjeldatakse täpsemalt käesoleva lisa 1. osa punkti 41 alapunktis g. Sellest tulenevalt hõlmavad „võlainstrumendid”„laene ja ettemakseid” ning „võlaväärtpabereid”. |
5.2. Finantskohustused
28. |
Bilansiline väärtus on summa, mis kajastatakse bilansi passiva poolel. Finantskohustuste bilansiline väärtus sisaldab kogunenud intressi. |
29. |
Finantskohustused jaotatakse instrumentide järgmiste liikide vahel: „tuletisinstrumendid”, „lühikesed positsioonid”, „hoiused”, „emiteeritud võlaväärtpaberid” ja „muud finantskohustused”. |
30. |
„Hoiused” on määratletud samal viisil kui EKP bilansikirjete määruses. |
31. |
„Emiteeritud võlaväärtpaberid” on võlainstrumendid, mille krediidiasutus või investeerimisühing on emiteerinud väärtpaberitena ning mis ei ole EKP bilansikirjete määruse kohaselt hoiused. |
32. |
„Muud finantskohustused” hõlmavad kõiki finantskohustusi, mis ei ole tuletisinstrumendid, lühikesed positsioonid, hoiused ega emiteeritud võlaväärtpaberid. |
33. |
IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt võivad „muud finantskohustused” hõlmata finantsgarantiisid, kui need on mõõdetud kas õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastamisega [IAS 39 paragrahvi 47 punkt a] või esmaselt arvele võetud summas, millest on lahutatud kumulatiivne amortisatsioon [IAS 39 paragrahvi 47 punkti c alapunkt ii]. Siduvad laenuandmiskohustused kajastatakse „muude finantskohustustena” juhul, kui need on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantskohustustena [IAS 39 punkt 4(a)] või need on siduvad kohustused anda laenu turu intressimäärast madalama intressimääraga [IAS 39 punkt 4(b), punkt 47(d)]. Nendest lepingutest tulenevad eraldised [IAS 39 paragrahvi 47 punkti c alapunkt i ja punkti d alapunkt i] kajastatakse eraldistena kirje all „võetud siduvad kohustused ja antud garantiid”. |
34. |
„Muud finantskohustused” võivad hõlmata ka maksmisele kuuluvaid dividende, vahekirjetega ja siirdekirjetega seoses maksmisele kuuluvaid summasid ning väärtpaberitehingute või valuutavahetustehingute tulevaste arveldustega seoses maksmisele kuuluvaid summasid (tehingutega seoses maksmisele kuuluvad summad, mis kajastatakse enne makse kuupäeva). |
6. VASTASPOOLTE LIIGITUS
35. |
Kui on nõutud vastaspoolte liigitamine, kasutatakse järgmisi vastaspoole sektoreid:
|
36. |
Vastaspoole sektori jaotuse aluseks on üksnes vahetu vastaspoole olemus. Rohkem kui ühel vastaspoolel ühiselt tekkinud nõuete liigitamine toimub vastaspoole selliste tunnuste alusel, mis olid krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks asjakohasemad või määravamad riskipositsiooni võimaldamisel. Ka muude liigituste puhul peaks ühiselt tekkinud nõuete jaotus vastaspoole sektori, asukohariigi ja NACE koodide alusel toimuma olulisema või määravama vastaspoole tunnuste põhjal. |
2. OSA
VORMIDE TÄITMISE JUHISED
1. BILANSS
1.1. Varad (1.1)
1. |
„Sularaha” hõlmab hoitavaid siseriiklikke ja välismaised ringluses olevaid pangatähti ja münte, mida üldiselt kasutatakse maksete tegemiseks. |
2. |
„Nõuded keskpankadele” hõlmavad keskpankade vastu olevaid nõudmiseni hoitavaid rahalisi nõudeid. |
3. |
„Muud nõudmiseni hoiused” hõlmavad krediidiasutustes olevaid nõudehoiuseid. |
4. |
„Tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud” hõlmab investeeringuid sellistesse sidusettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja tütarettevõtjatesse, kes ei ole täielikult või proportsionaalselt konsolideeritud. Kapitaliosaluse meetodil arvestatud investeeringute bilansiline väärtus sisaldab asjaomast firmaväärtust. |
5. |
Varad, mis ei ole finantsvara ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud varad”. Muud varad võivad hõlmata kulda, hõbedat ja muid kaupu, isegi kui neid ei hoita kauplemise eesmärgil. |
6. |
Kirjel „müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid” on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt. |
1.2. Kohustused (1.2)
7. |
Eraldised „pensionide ja muude töösuhtejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste” jaoks hõlmavad kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste netosummat. |
8. |
IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad eraldised „muud pikaajalised hüvitised töötajatele” IAS 19 paragrahvis 153 loetletud töötajate pikaajaliste hüvitiste skeemide puudujääke. Töötajate lühiajaliste hüvitiste [IAS 19 paragrahvi 11 punkt a], kindlaksmääratud sissemaksetega skeemide [IAS 19 paragrahvi 51 punkt a] ja töösuhte lõpetamise hüvitiste viitvõlad [IAS 19 paragrahvi 169 punkt a] kajastatakse kirjel „muud kohustused”. |
9. |
„Nõudmisel tagasimakstav aktsia- või omakapital” hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud kapitaliinstrumente, mis ei vasta omakapitalina liigitamise kriteeriumidele. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad sellel kirjel ühistuosakuid, mis ei vasta omakapitalina liigitamise kriteeriumidele. |
10. |
Kohustused, mis ei ole finantskohustused ja mida nende olemuse tõttu ei saaks liigitada teatavatele bilansikirjetele, tuleb kajastada kirjel „muud kohustused”. |
11. |
Kirjel „kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse” on sama tähendus kui IFRS 5 kohaselt. |
12. |
„Üldine pangandusreserv” (BADi kohaselt „üldise pangandusriski fond”) on summad, mis on määratud BADi artikli 38 kohaselt. Nende kajastamisel esitatakse need eraldi kas kohustustena kirjel „eraldised” või omakapitalina kirjel „muud reservid”. |
1.3. Omakapital (1.3)
13. |
IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad omakapitaliinstrumendid, mis on finantsinstrumendid, IAS 32 rakendamisalasse kuuluvaid lepinguid. |
14. |
Kirje „sissemaksmisele kuuluv, kuid sissemaksmata kapital” hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud sellise kapitali bilansilist väärtust, mis on märkijatelt sissenõutud, kuid mida ei ole aruandekuupäevaks makstud. |
15. |
Kirje „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent” hõlmab krediidiasutuse või investeerimisühingu emiteeritud liitfinantsinstrumentide (st finantsinstrumendid, mis sisaldavad nii kohustuse kui ka omakapitali komponenti) omakapitali komponenti, kui need komponendid on eraldatud vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale (sealhulgas sellised liitfinantsinstrumendid, mis sisaldavad mitut tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberit, mille väärtused on vastastikku sõltuvad). |
16. |
„Muud emiteeritud omakapitaliinstrumendid” hõlmavad omakapitaliinstrumente, mis on finantsinstrumendid, kuid mida ei kajastata kirjetel „kapital” ega „liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent”. |
17. |
„Muu omakapital” sisaldab kõiki omakapitaliinstrumente, mis ei ole finantsinstrumendid, sealhulgas omakapitaliga arveldatavaid aktsiapõhiseid maksetehinguid [IFRS 2 paragrahv 10]. |
18. |
IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab „ümberhindluse reservid” reserve, mis tulenevad IASi või ühilduva siseriikliku GAAPi esmakordsest kasutuselevõtust ja mida ei ole vabastatud muud liiki reservidesse. |
19. |
„Muud reservid” jagunevad kirjeteks „reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest” ja „muu”. „Reservid või akumuleeritud kahjum, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest” hõlmab neid akumuleeritud tulusid ja kulusid, mida eespool osutatud investeeringud on eelnevate aastate jooksul kasumi või kahjumi kaudu teeninud. „Muu” hõlmab reserve, mida ei ole eraldi avalikustatud muudel kirjetel ning see võib hõlmata kohustuslikku reservi ja põhikirjaga kehtestatud reservi. |
20. |
„Omaaktsiad” hõlmavad kõiki finantsinstrumente, mille krediidiasutus või investeerimisühing on tagasi ostnud ja millel on omakapitaliinstrumendi tunnused. |
2. KASUMIARUANNE (2)
21. |
Intressitulu ja intressikulu, mis saadakse kauplemiseks hoitavatest finantsinstrumentidest ning õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavatest finantsinstrumentidest, kajastatakse kas eraldi muust kasumist ja kahjumist kirjetel „intressitulu” ja „intressikulu” (nn „puhashind”(„clean price”)) või nende instrumendikategooriate kasumi või kahjumina (nn „turuhind”(„dirty price”)). |
22. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järgmised kirjed arvestusportfellide lõikes:
|
23. |
Kirjed „Intressitulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk” ja „Intressikulu. Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus, intressirisk” hõlmavad summasid, mis on seotud kategooriasse „riskimaandamise arvestus” liigitatud tuletisinstrumentidega, mis katavad intressiriski. Need tuleb esitada brutosummas intressitulu ja -kuluna, et kajastada maandatavate instrumentidega seotud tegelikku intressitulu ja -kulu. |
24. |
Summasid, mis on seotud kategooriasse „kauplemiseks hoitavad” liigitatud tuletisinstrumentidega, mis on riskimaandamisinstrumendid majanduslikust, kuid mitte arvestuse seisukohast, võib kajastada intressitulu ja -kuluna, et esitada maandatud finantsinstrumentidest tulenev tegelik intressitulu ja -kulu. Kõnealused summad kajastatakse kirjete „Intressitulu. Kauplemiseks hoitavad finantsvarad” ning „Intressikulu. Kauplemiseks hoitavad finantskohustused” osana. |
25. |
Kirje „Intressitulu – muud varad” hõlmab intressitulu, mida ei ole kajastatud muudel kirjetel. See kirje võib hõlmata nii raha, nõuetega keskpankadele ja muude nõudmiseni hoiustega ning müügiks hoitavateks liigitatud põhivarade ja müügigruppidega seotud intressitulu kui ka netointressitulu, mis on saadud kindlaksmääratud hüvitiste netovarast. |
26. |
Kirje „Intressikulu – muud kohustused” hõlmab intressikulu, mida ei ole kajastatud muudel kirjetel. See kirje võib hõlmata intressikulu, mis on seotud müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse kuuluvate kohustustega, kulu, mis tuleneb eraldise bilansilise väärtuse suurenemisest aja möödudes, või netointressikulu, mis on tekkinud kindlaksmääratud hüvitiste netokohustustest. |
27. |
Kirje „kasum või kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele” hõlmab kasumit või kahjumit, mis on saadud müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele. |
28. |
Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavatest finantsvaradest saadav dividenditulu kajastatakse kas „dividendituluna” eraldi muust nende kategooriate kasumist ja kahjumist või nende instrumendikategooriate kasumi või kahjumi osana. Dividenditulu, mis saadakse konsolideerimise ulatusest väljajäävatest tütarettevõtjatest, sidusettevõtjatest ja ühisettevõtjatest, kajastatakse kirjel „osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest” ning vastavalt IAS 28 paragrahvile 10 vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nende puhul, mida arvestatakse kapitaliosaluse meetodil. IFRSi kohaselt esitatakse tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringute kajastamise lõpetamise kasum või kahjum kirjel „osa kasumist või (-) kahjumist, mis tuleneb tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringutest”. |
29. |
IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmab „soetusmaksumuses mõõdetud finantsvara” väärtuse langus vara väärtuse langusest tulenevat kahjumit, mis on põhjustatud IAS 39 paragrahvi 66 kohaste väärtuse languse eeskirjade kohaldamisest. |
30. |
Kirjel „riskimaandamise arvestuse netokasum või (-) netokahjum” kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud riskimaandamisinstrumentide ning maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused, sealhulgas rahavoo riskimaanduste ja välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaanduste ebaefektiivsuse. |
3. KOONDKASUMIARUANNE (3)
31. |
IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida ei liigitata ümber” ja „tulumaks, mis on seotud kirjetega, mida võib ümber liigitada kasumisse või (-) kahjumisse” [IAS 1 paragrahvi 91 punkt b, IG6] eraldi kirjetena. |
4. FINANTSVARA JAOTUS INSTRUMENTIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE KAUPA (4)
32. |
Finantsvarad esitatakse instrumentide lõikes, ja kui nõutud, vastaspoolte lõikes. |
33. |
IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse omakapitaliinstrumendid konkreetse jaotuse alusel („millest”), et teha kindlaks ainult soetusmaksumuses mõõdetud instrumendid ja konkreetsed vastaspoole sektorid. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse omakapitaliinstrumendid konkreetse jaotuse alusel („millest”), et teha kindlaks ainult noteerimata ja konkreetsed vastaspoole sektorid. |
34. |
Müügivalmis finantsvara puhul peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama vastavalt langenud väärtusega vara ja langemata väärtusega vara õiglase väärtuse ning kasumiaruandes kajastatud vara väärtuse langusest tuleneva kahjumi kumulatiivse summa aruandekuupäeva seisuga. Langemata väärtusega vara õiglase väärtuse ja langenud väärtusega vara õiglase väärtuse summa on nende varade bilansiline väärtus. |
35. |
IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt esitatakse „laenudeks ja nõueteks” või „lõpptähtajani hoitavaks” liigitatud finantsvara puhul langemata väärtusega vara ja langenud väärtusega vara bilansiline brutoväärtus. Allahindlused jaotatakse kategooriatesse „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud”, „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud” ning „kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul”. BADil põhineva siseriikliku GAAPi kohaselt tuleb kirjele „soetusmaksumuspõhisel meetodil mõõdetud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid” liigitatud finantsvarade puhul kajastada langemata väärtusega vara ja langenud väärtusega vara bilansiline brutoväärtus. |
36. |
Kirje „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud” hõlmab eraldi hinnatud finantsvaradega seotud vara väärtuse languse kumulatiivset summat. |
37. |
Kirje „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, ühiselt hinnatud” hõlmab vara väärtuse kogumipõhise languse kumulatiivset summat, mis on arvutatud selliste ebaoluliste laenude põhjal, mille väärtus on langenud eraldi ja mille puhul krediidiasutus või investeerimisühing otsustab kasutada (portfellipõhist) statistilist meetodit. See meetod ei takista tegemast individuaalselt ebaoluliste laenude väärtuse languse eraldi hindamist ning seega kajastamast neid kui „spetsiifilised allahindlused finantsvara puhul, eraldi hinnatud”. |
38. |
„Kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul” hõlmab sellist kogumipõhise varade väärtuse languse kumulatiivset summat, mis on määratud kindlaks finantsvarade puhul, mille väärtust ei ole langetatud eraldi. Kirje „allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul” suhtes võib kohaldada IAS 39 paragrahvi 59 punkti f ning paragrahve AG87 ja AG90. |
39. |
Langemata väärtusega varade ja langenud väärtusega varade summa peab pärast kõigi allahindluste lahutamist olema võrdne bilansilise väärtusega. |
40. |
Vorm 4.5 sisaldab käesoleva osa punktis 54 esitatud „allutatud võla” määratlusega hõlmatud „laenude ja ettemaksete” ja „võlaväärtpaberite” bilansilist väärtust. |
5. LAENUDE JA ETTEMAKSETE JAOTUS TOODETE KAUPA (5)
41. |
Laenude ja ettemaksete „bilansiline väärtus” kajastatakse vara väärtuse langusest tulenevate allahindluste mahaarvamiste järel tooteliikide kaupa. Sellel vormil esitatakse ka nõuded, mis on liigitatud kui „raha, nõuded keskpankadele ja muud nõudmiseni hoiused”, jaotatuna järgmisteks toodeteks sõltumata sellest, millisesse „arvestusportfelli” need kuuluvad:
|
6. FINANTSSEKTORIVÄLISTELE ÄRIÜHINGUTELE ANTUD LAENUDE JA ETTEMAKSETE JAOTUS NACE KOODIDE ALUSEL (6)
42. |
Finantssektorivälistele äriühingutele antud laenude ja ettemaksete bilansiline brutoväärtus liigitatakse majandustegevusala sektorite alusel, kasutades NACE määruses sätestatud koode („NACE koodid”), vastaspoole peamise tegevusala põhjal. |
43. |
Nende nõuete liigitamine, mis tekivad ühiselt rohkem kui ühe vastaspoole vastu, toimub kooskõlas 1. osa punktiga 36. |
44. |
NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st „jagude” tase) alusel. |
45. |
Võlainstrumentide puhul, mis on kirjendatud kas amortiseeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muu koondkasumi kaudu, tähendab „bilansiline brutoväärtus” bilansilist väärtust, mis ei sisalda „varade väärtuse akumuleeritud langust”. Võlainstrumentide puhul, mis on kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, tähendab „bilansiline brutoväärtus” bilansilist väärtust, mis ei sisalda „krediidiriskist tulenevaid õiglase väärtuse akumuleeritud muutuseid”. |
46. |
„Varade väärtuse akumuleeritud langus” kajastatakse finantsvarade puhul amortiseeritud soetusmaksumuses või õiglases väärtuses muu koondkasumi kaudu. Kirje „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” andmed esitatakse finantsvarade puhul õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” hõlmab eraldi ja ühiselt hinnatud finantsvarade spetsiifilisi allahindlusi, nagu on määratletud punktides 36 ja 37, ning punktis 38 määratletud kirjet „kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul”, kuid see ei hõlma punktis 49 määratletud „akumuleeritud mahakandmisi”. |
7. TÄHTAJAKS TASUMATA VÕI LANGENUD VÄÄRTUSEGA FINANTSVARAD, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE VÄÄRTUSE LANGUST (7)
47. |
Sellised võlainstrumendid, mis on aruandekuupäeva seisuga tähtajaks tasumata, kuid langemata väärtusega, kajastatakse arvestusportfellides, võttes arvesse vara väärtuse langust. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad need arvestusportfellid kategooriaid „müügivalmis”, „laenud ja nõuded” ning „lõpptähtajani hoitav”. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt hõlmavad need arvestusportfellid ka kirjeid „soetusmaksumusepõhisel meetodil mõõdetud võlainstrumendid, mida ei kasutata kauplemisel” ja „muud finantsvarad, mida ei kasutata kauplemisel ja mis ei ole tuletisinstrumendid”. |
48. |
Vara on tähtajaks tasumata, kui vastaspool on jätnud makse lepinguga ettenähtud tähtajaks sooritamata. Selliste finantsvarade kogusummad esitatakse ja eristatakse vastavalt sellele, mitu päeva on vanim tähtaega ületanud osamakse ületanud tähtaega. Tähtajaks tasumata varade analüüsis ei võeta arvesse langenud väärtusega varasid. Langenud väärtusega finantsvarade bilansiline väärtus esitatakse tähtajaks tasumata varadest eraldi. |
49. |
Veerg „akumuleeritud mahakandmised” hõlmab mis tahes selliste võlainstrumentide põhisumma tagasimakse ja tasumata intressi kumulatiivset summat, mida krediidiasutus või investeerimisühing enam ei kajasta, sest neid käsitatakse ebatõenäoliselt laekuvatena, sõltumata sellest, millisesse portfelli need instrumendid kuulusid. Kõnealuseid summasid kajastatakse kuni krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi õiguste täieliku lõppemiseni (hagiõiguse aegumise, kustutamise või muul põhjusel) või kuni summade tagasisaamiseni. |
50. |
„Mahakandmised” võivad tuleneda nii otse kasumis või kahjumis kajastatava finantsvara bilansilise väärtuse vähendamisest kui ka finantsvarade bilansilise väärtuse allahindluse kontole seoses krediidikahjudega kantud summade vähendamisest. |
8. FINANTSKOHUSTUSTE JAOTUS (8)
51. |
Kuna „hoiused” on määratletud samuti nagu EKP bilansikirjete määruses, liigitatakse reguleeritavad säästuhoiused vastavalt EKP bilansikirjete määrusele ning jaotatakse vastaspoole alusel. Eelkõige liigitatakse mitteülekantavad arveldushoiused, mis on seaduslikult küll nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral kohaldatakse olulisi karistusi ja piiranguid, ning millel on üleööhoiustega väga sarnased tunnused, etteteatamistähtajaga lõpetatavateks hoiusteks. |
52. |
„Emiteeritud võlaväärtpaberid” liigendatakse järgmist liiki toodeteks:
|
53. |
Emiteeritud „allutatud finantskohustusi” käsitatakse samal viisil nagu muid tekkinud finantskohustusi. Väärtpaberite kujul emiteeritud allutatud kohustused liigitatakse „emiteeritud võlaväärtpaberiteks” ning hoiuste kujul allutatud kohustused liigitatakse „hoiusteks”. |
54. |
Vorm 8.2 sisaldab arvestusportfellide alusel liigitatud bilansilist väärtust „hoiuste” ja „emiteeritud võlaväärtpaberite” puhul, mis vastavad allutatud võla määratlusele. „Allutatud võla” instrumendid annavad emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastu kõrvalnõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded on rahuldatud [EKP bilansikirjete määrus]. |
9. SIDUVAD LAENUANDMISKOHUSTUSED, FINANTSGARANTIID JA MUUD SIDUVAD KOHUSTUSED (9)
55. |
Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad kapitalinõuete määruse I lisas loetletud bilansiväliseid kirjeid. Bilansivälised riskipositsioonid jaotatakse võetud siduvateks laenuandmiskohustusteks, antud finantsgarantiideks ning muudeks võetud siduvateks kohustusteks. |
56. |
Siduvaid laenuandmiskohustusi, finantsgarantiisid (antud ja saadud) ning muid siduvaid kohustusi (nii aruande esitaja võetud kui ka tema ees võetud) käsitlev teave sisaldab nii tühistatavaid kui ka tühistamatuid siduvaid kohustusi. |
57. |
„Siduvad laenuandmiskohustused” on kindlad kohustused anda laenu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, kuna neid saab tasaarveldada sularahas või andes üle või emiteerides muu finantsinstrumendi. „Siduvateks laenuandmiskohustusteks” liigitatakse järgmised kapitalinõuete määruse I lisas esitatud kirjed:
|
58. |
„Finantsgarantiid” on lepingud, mis nõuavad garantii andjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada garantii saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt vastavad need lepingud IAS 39 paragrahvi 9 ning IFRS 4 lisas A esitatud finantsgarantiilepingu määratlusele. „Finantsgarantiideks” liigitatakse järgmised kapitalinõuete määruse I lisas esitatud kirjed:
|
59. |
„Muud siduvad kohustused” hõlmab järgmisi kapitalinõuete direktiivi I lisas esitatud kirjeid:
|
60. |
IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse järgmised kirjed bilansis ning sellest tulenevalt ei tohiks neid kajastada bilansiväliste riskipositsioonidena:
|
61. |
„millest: makseviivituses” hõlmab nende võetud siduvate laenuandmiskohustuste, antud finantsgarantiide ja muude võetud siduvate kohustuste nimiväärtust, mille vastaspoolel on tekkinud makseviivitus vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178. |
62. |
Bilansiväliste riskipositsioonide puhul on „nimiväärtus” summa, mis kõige paremini kajastab krediidiasutuse või investeerimisühingu maksimaalset krediidiriski positsiooni ilma, et võetaks arvesse mis tahes hoitavat tagatist või muud krediidikvaliteedi parandamist. Eelkõige antud finantsgarantiide puhul on nimiväärtus maksimaalne summa, mida üksus peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Siduvate laenuandmiskohustuste puhul on nimiväärtus see kasutamata limiit, mida krediidiasutus või investeerimisühing on lubanud laenuks anda. Nimiväärtused on riskipositsiooni väärtused enne ümberhindlustegurite ja krediidiriski maandamise tehnikate kohaldamist. |
63. |
Vormis 9.2 on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste puhul nimiväärtuseks kogu kasutamata limiit, mida vastaspool on lubanud krediidiasutusele või investeerimisühingule laenata. Muude siduvate kohustuste puhul aruande esitaja ees on nimiväärtuseks see kogusumma, mille tehingu teine osapool on lubanud. Saadud finantsgarantiide puhul on „garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta” maksimaalne summa, mis vastaspool peaks maksma garantii sissenõudmise korral. Kui saadud finantsgarantii on andnud rohkem kui üks garantii andja, kajastatakse vormis tagatud summa ainult ühe korra; tagatud summa eraldatakse garantii andjale, kes on krediidiriski maandamise seisukohalt olulisem. |
10. TULETISINSTRUMENDID (10 JA 11)
64. |
Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide ja riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide bilansiline väärtus ja tinglik väärtus kajastatakse alusriski liikide, turu liikide (börsiväline vs reguleeritud turg) ja tooteliikide kaupa. |
65. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskimaandamise arvestuse eesmärgil hoitavad tuletisinstrumendid riskimaanduse liikide alusel. |
66. |
Hübriidinstrumentides sisalduvad tuletisinstrumendid, mis on eraldatud põhilepingust, kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt tuletisinstrumendi laadile. Põhilepingu summa ei sisaldu neis vormides. Siiski juhul, kui hübriidinstrumenti mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse leping tervikuna kauplemiseks hoitavate või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate finantsvarade kategoorias (ja seega ei kajastata tuletisinstrumendi tunnustega väärtpabereid vormides 10 ja 11). |
10.1. Tuletisinstrumentide liigitus riski liigi alusel
67. |
Kõik tuletisinstrumendid liigitatakse järgmistesse riskikategooriatesse:
|
68. |
Kui tuletisinstrumendiga on seotud rohkem kui ühte liiki risk, liigitatakse instrument kõige tundlikumat liiki riski alusel. Kui mitme riskipositsiooniga tuletisinstrumentide liigitamisel tekib ebakindlus, liigitatakse lepingud järgmises tähtsuse järjekorras:
|
10.2. Tuletisinstrumentide puhul kajastatavad summad
69. |
Kõigi tuletisinstrumentide (riskimaandamise arvestuse eesmärgil või kauplemiseks hoitavad) „bilansiline väärtus” on nende õiglane väärtus. Positiivse õiglase väärtusega (üle nulli) tuletisinstrumendid on „finantsvarad” ja negatiivse õiglase väärtusega (alla nulli) tuletisinstrumendid on „finantskohustused”. Positiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantsvarad”) „bilansiline väärtus” esitatakse eraldi negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumentide („finantskohustused”) „bilansilisest väärtusest”. Esmase kajastamise kuupäeval liigitatakse tuletisinstrument kas „finantsvaraks” või „finantskohustuseks” vastavalt selle esialgsele õiglasele väärtusele. Pärast esialgset kirjendamist tuletisinstrumendi õiglane väärtus suureneb või väheneb ning instrumendi vahetamise tingimused muutuvad krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks kas soodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantsvaraks”) või ebasoodsateks (ja tuletisinstrument liigitatakse „finantskohustuseks”). |
70. |
„Tinglik väärtus” (IFRSi kohaselt „nominaalsumma”) on kõigi sõlmitud kuid veel arveldamata tehingute nimiväärtuse brutosumma aruandekuupäeval. Tingliku väärtuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelkõige järgmist:
|
71. |
Tuletisinstrumentide „tinglikku väärtust” käsitlev veerg hõlmab iga kirje puhul kõigi nende lepingute tingliku väärtuse summat, milles krediidiasutus või investeerimisühing on vastaspool, sõltumata sellest, kas tuletisinstrumente käsitatakse bilansis varade või kohustustena. Kajastada tuleb kõik tinglikud väärtused sõltumata sellest, kas tuletisinstrumentide õiglane väärtus on positiivne, negatiivne või null. Tinglike väärtuste tasaarvestus ei ole lubatud. |
72. |
„Tinglik väärtus” kajastatakse kogusummana („kokku”) ja osadena („millest: müüdud”) järgmiste kirjete puhul: „börsivälised optsioonid”, „reguleeritud turu optsioonid”, „kaup” ja „muu”. Kirje „millest müüdud” hõlmab selliste lepingute tinglikke väärtuseid (täitmishind), mille puhul krediidiasutuse või investeerimisühingu (optsiooni kirjutaja) vastaspooltel (optsiooni valdajad) on õigus optsiooni kasutada, ning krediidiriski tuletisinstrumentidega seotud kirjete puhul selliste lepingute tinglikke väärtusi, milles krediidiasutus või investeerimisühing (krediidiriski kaitse müüja) on müünud (annab) oma vastaspooltele (krediidiriski kaitse ostja) kaitset. |
10.3. „Majanduslikuks riskimaanduseks” liigitatud tuletisinstrumendid
73. |
Tuletisinstrumendid, mis ei ole IAS 39 kohaselt efektiivsed riskimaandamisinstrumendid, tuleks kajastada portfellis „kauplemiseks hoitavad”. Seda kohaldatakse ka nende tuletisinstrumentide suhtes, mida hoitakse riskimaanduse eesmärgil, kuid mis ei vasta IAS 39 kohastele efektiivsete riskimaandamisinstrumentide nõuetele, ning tuletisinstrumentide suhtes, mis on seotud noteerimata omakapitaliinstrumentidega, mille õiglast väärtust ei saa usaldusväärselt mõõta. |
74. |
„Kauplemiseks hoitavad” tuletisinstrumendid, mis vastavad „majandusliku riskimaanduse” määratlusele, kajastatakse iga riski liigi puhul eraldi. Kirje „majanduslik riskimaandus” hõlmab neid tuletisinstrumente, mis on liigitatud „kauplemiseks hoitavaks”, kuid mis ei kuulu kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 86 määratletud kauplemisportfelli. See kirje ei sisalda oma arvel kauplemise tuletisinstrumente. |
10.4. Tuletisinstrumentide jaotus vastaspoole sektorite kaupa
75. |
Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide ja ka riskimaandamisarvestuse eesmärgil hoitavate tuletisinstrumentide puhul, millega kaubeldakse börsivälisel turul, kajastatakse bilansiline väärtus ja tinglik koguväärtus vastaspoole lõikes, kasutades järgmisi kategooriaid:
|
76. |
Kõik börsivälised tuletisinstrumendid, sõltumata nendega seotud riski liigist, jaotatakse nende vastaspoolte alusel. Krediidiriski tuletisinstrumentide vastaspoolte jaotus osutab sektorile, kuhu on liigitatud krediidiasutuse või investeerimisühingu lepingus sätestatud vastaspool (krediidiriski kaitse ostja või müüja). |
11. MUUTUSED KREDIIDIKAHJU JA OMAKAPITALIINSTRUMENTIDE VÄÄRTUSE LANGUSEGA SEOTUD ALLAHINDLUSTES (12)
77. |
„Suurenemised seoses summadega, mis on kõrvale pandud hinnangulise laenukahjumi jaoks perioodi jooksul” kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netokulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse suurenemised perioodi jooksul ületavad vähenemisi. „Vähenemised seoses summadega, mis on hinnangulise laenukahjumi puhul perioodi jooksul tühistatud” kajastatakse siis, kui varade põhikategooria või vastaspoole puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netotulu; ehk kui asjaomase kategooria või vastaspoole puhul varade väärtuse languse vähenemised perioodi jooksul ületavad suurenemised. |
78. |
Nagu selgitatud käesoleva osa punktis 50, võib „mahakandmisi” teha kas kajastades finantsvara väärtuse vähenemise otse kasumiaruandes (ilma allahindluse kontot kasutamata) või vähendades finantsvaraga seotud allahindluse kontode summat. „Vähenemised, mis tulenevad allahindluste suhtes võetud summadest” tähendab selliseid allahindluste akumuleeritud summa vähenemisi, mis tulenevad perioodi jooksul tehtud „mahakandmistest” olukordades, kus nendega seotud võlainstrumente on käsitatud ebatõenäoliselt laekuvatena. „Otse kasumiaruandes kajastatud väärtuste korrigeerimised” on „mahakandmised”, mis on tehtud perioodi jooksul otse nendega seotud finantsvara summa vastu. |
12. SAADUD TAGATISED JA GARANTIID (13)
12.1. Laenude ja ettemaksete jaotus tagatiste ja garantiide kaupa (13.1)
79. |
Laene ja ettemakseid tagavad pandid ja garantiid kirjendatakse pandi liigi alusel hüpoteeklaenudena ja muude tagatisega laenudena ning finantsgarantiide alusel. Laenud ja ettemaksed jaotatakse vastaspoolte alusel. |
80. |
Vormis 13.1 kajastatakse „tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta”. Vormi 13.1 veergudes esitatud finantsgarantii ja/või tagatise väärtuste summa ei tohi ületada sellega seotud laenu bilansilist väärtust. |
81. |
Laenude ja ettemaksete kajastamisel vastavalt pandi liigile kasutatakse järgmisi määratlusi:
|
82. |
Laenude ja ettemaksete puhul, millel on samaaegselt rohkem kui üht liiki tagatis või garantii, jaotatakse kirje „tagatise või garantii maksimaalne väärtus, mida saab arvesse võtta” summa vastavalt tagatise või garantii kvaliteedile, alustades parima kvaliteediga tagatisest või garantiist. |
12.2. Tagatised, mis on omandatud perioodi jooksul, võttes need enda valdusse [aruande kuupäeva seisuga valduses olevad] (13.2)
83. |
See vorm sisaldab sellise tagatise bilansilist väärtust, mis on saadud aruandlusperioodi alguse ja lõpu vahel ning mida aruandekuupäeval jätkuvalt kajastatakse bilansis. |
12.3. Akumuleeritud tagatised, mis on omandatud, võttes need enda valdusse [materiaalne vara] (13.3)
84. |
„Tagatise üleminek [materiaalne vara]” on selle materiaalse vara kumulatiivne bilansiline väärtus, mis on saadud, võttes valdusse tagatise, mida aruandekuupäeval jätkuvalt kajastatakse bilansis, võtmata arvesse tagatisi, mis liigitatakse kirjel „materiaalsed põhivarad”. |
13. ÕIGLASE VÄÄRTUSE HIERARHIA: ÕIGLASES VÄÄRTUSES FINANTSINSTRUMENDID (14)
85. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad õiglases väärtuses mõõdetud finantsinstrumentide väärtuse vastavalt IFRS 13 punktis 72 sätestatud hierarhiale. |
86. |
„Õiglase väärtuse muutus perioodi jooksul” hõlmab kahjumit või kasumit, mis tuleneb aruandekuupäeval jätkuvalt olemasolevate instrumentide uuesti mõõtmistest perioodi jooksul. Need kahjumid ja kasumid kajastatakse nagu kasumiaruandesse kaasamiseks; seega kajastatakse need summad enne maksustamist. |
87. |
„Õiglase väärtuse akumuleeritud muutus enne maksustamist” sisaldab instrumentide uuesti mõõtmiste tulemusena saadud kasumite või kahjumite summat, mis on akumuleerunud alates esialgsest kirjendamisest kuni aruandekuupäevani. |
14. KAJASTAMISE LÕPETAMINE JA ÜLEKANTUD FINANTSVARADEGA SEOTUD FINANTSKOHUSTUSED (15)
88. |
Vorm 15 sisaldab teavet ülekantud finantsvarade kohta, millest osa või kõigi kajastamist ei saa lõpetada, ning finantsvarade kohta, mille kajastamine on tervikuna lõpetatud ja mille puhul krediidiasutusel või investeerimisühingul säilivad teenindamise õigused. |
89. |
Nende varadega seotud kohustused kajastatakse vastavalt portfellile, milles olid seotud ülekantud finantsvarad kajastatud aktiva poolel ning mitte vastavalt portfellile, milles need olid kajastatud passiva poolel. |
90. |
Veerg „summad, mille kajastamine on lõpetatud kapitali arvestamise eesmärgil” hõlmab nende finantsvarade bilansilist väärtust, mis on kajastatud raamatupidamisarvestuse eesmärgil, kuid mille kajastamine on lõpetatud usaldatavusnõuete kohaldamise eesmärgil, kuna krediidiasutus või investeerimisühing käsitab neid kapitali arvestamise eesmärgil väärtpaberistamise positsioonidena vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 109, sest oluline osa krediidiriskist on üle kantud vastavalt kapitalinõuete määruse artiklitele 243 ja 244. |
91. |
„Repolepingud” („repod”) on tehingud, mille käigus krediidiasutus või investeerimisühing saab sularaha teatava hinnaga müüdud finantsvarade vastu ja millega kaasneb siduv kohustus osta samad (või identsed) varad tagasi kindlaksmääratud hinnaga konkreetsel kuupäeval tulevikus. Ka tehinguid, millega kantakse rahalise tagatise eest ajutiselt üle kuld, käsitatakse kui „repolepingud” („repod”). Rahasummad, mille krediidiasutus või investeerimisühing on saanud kolmandale isikule („ajutine omandaja”) üle kantud finantsvarade eest, liigitatakse kirjele „repolepingud” juhul, kui pöördtehing on siduv kohustus, mitte ainult võimalus. Repolepingud hõlmavad ka repo-tüüpi tehinguid, mille hulka võivad kuuluda järgmised summad:
|
92. |
Kirjed „repolepingud” („repod”) ja „pöördrepolaenud” („pöördrepod”) hõlmavad krediidiasutuse või investeerimisühingu saadud või väljalaenatud raha. |
93. |
Kui üle kantud finantsvarade kajastamine on lõpetatud, kajastavad krediidiasutused ja investeerimisühingud väärtpaberistamise tehingus selle kirjega seoses saadud kasumit (kahjumit) kasumiaruandes vastavalt sellele „arvestusportfellile”, millesse finantsvarad kuulusid enne, kui nende kajastamine lõpetati. |
15. KASUMIARUANDE TEATAVATE KIRJETE JAOTUS (16)
94. |
Kasumiaruande teatavate kirjete puhul esitatakse kasumi (või tulude) ja kahjumi (või kulude) täiendav jaotus. |
15.1. Intressitulu ja -kulu instrumentide ja vastaspoole sektorite lõikes (16.1)
95. |
Intressid jaotatakse finants- ja muudest varadest saadud intressituluks ning finants- ja muudest kohustustest tulenevaks intressikuluks. Finantsvarade intressitulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, võlaväärtpaberite ning laenude ja ettemaksete intressitulu. Finantskohustuste intressikulu hõlmab kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide, hoiuste, emiteeritud võlaväärtpaberite ning muude finantskohustuste intressikulu. Vormi 16.1 täitmisel käsitatakse lühikesi positsioone muude finantskohustustena. Arvesse võetakse eri portfellide kõik instrumendid, välja arvatud kirjel „tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus” sisalduvad instrumendid, mida ei kasutata intressiriski maandamiseks. |
96. |
Kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentide intress sisaldab nende kauplemiseks hoitavate tuletisinstrumentidega seotud summasid, mida saab käsitada „majandusliku riskimaandusena”, mis on kajastatud intressitulu või -kuluna, et korrigeerida maandatud finantsinstrumentide tulu või kulu majanduslikust seisukohast, kuid mitte arvestuse seisukohast. |
15.2. Instrumentide lõikes kasumid või kahjumid, mis on saadud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (16.2)
97. |
Kasumid ja kahjumid, mis on tulenenud selliste finantsvarade ja -kohustuste kajastamise lõpetamisest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, jaotatakse finantsinstrumendi liikide ja arvestusportfellide kaupa. Ige kirje puhul esitatakse realiseeritud puhaskasum või -kahjum, mis tuleneb tehingust, mille kajastamine on lõpetatud. Netosumma kajastab realiseeritud kasumite ja realiseeritud kahjumite vahet. |
15.3. Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid instrumentide lõikes (16.3)
98. |
Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest, jaotatakse instrumendi liigi alusel; jaotuse iga kirje on finantsinstrumendi realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid). |
15.4. Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenevad kahjumid või kasumid riskide lõikes (16.4)
99. |
Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja finantskohustustest, jaotatakse ka riski liigi alusel; jaotuse iga kirje on riskipositsiooniga, sealhulgas seotud tuletisinstrumentidega, seotud alusriski (intressimäär, aktsiad, välisvaluuta, krediit, kaup ja muu) realiseeritud ja realiseerimata netosumma (kasumid miinus kahjumid). Vahetuskursi erinevustest tulenevad kasumid ja kahjumid esitatakse kirjel, millel esitatakse vahetatud instrumendist tulenevad ülejäänud kasumid ja kahjumid. Varadest ja kohustustest (välja arvatud tuletisinstrumendid) tulenev kasum ja kahjum kajastatakse järgmisel viisil:
|
15.5. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev kasum ja kahjum instrumentide lõikes (16.5)
100. |
Kahjum ja kasum, mis tuleneb õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest, jaotatakse instrumendi liikide kaupa. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kajastama realiseeritud ja realiseerimata netosummad ning perioodi jooksul krediidiriski (laenuandja või emitendi enda krediidirisk) muutustest tingitud õiglase väärtuse muutuse summa. |
15.6. Riskimaandamise arvestusest tulenevad kasumid ja kahjumid (16.6)
101. |
Riskimaandamise arvestuse kasum ja kahjum jaotatakse riskimaandamise arvestuse liikide kaupa: õiglase väärtuse riskimaandus, rahavoo riskimaandus ning välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus. Õiglase väärtuse riskimaandusega seotud kasum ja kahjum jaguneb riskimaandamisinstrumendi ja maandatavate instrumentide vahel. |
15.7. Finantsvarade ja mittefinantsvarade väärtuse langus (16.7)
102. |
„Lisandumine” kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netokulu. „Tühistamine” kajastatakse juhul, kui arvestusportfelli või varade põhikategooria puhul kajastatakse asjaomasel perioodil varade väärtuse languse hinnangu tulemusena netotulu. |
16. RAAMATUPIDAMISARVESTUSE KOHASE JA KAPITALINÕUETE MÄÄRUSE KOHASE KONSOLIDEERIMISE KOOSKÕLASTAV VÕRDLEMINE (17)
103. |
„Raamatupidamisarvestuse kohane konsolideerimine” hõlmab varade, kohustuste ja omakapitali bilansilist väärtust ning ka bilansiväliste riskipositsioonide nimiväärtusi, mis on esitatud vastavalt raamatupidamisarvestuse kohasele konsolideerimisele; seega hõlmab konsolideerimine ka kindlustusandjaid ja finantssektoriväliseid äriühinguid. |
104. |
Selle vormi kirje „tütarettevõtjatesse, ühisettevõtjatesse ja sidusettevõtjatesse tehtud investeeringud” ei hõlma tütarettevõtjaid, kuna raamatupidamisarvestuse kohasel konsolideerimisel on kõik tütarettevõtjad täielikult konsolideeritud. |
105. |
Kirje „edasikindlustus- ja kindlustuslepingute varad” hõlmab nii ülekantud edasikindlustuslepingute kohaseid varasid ning, juhul kui neid on, ka mis tahes varasid, mis on seotud sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingutega. |
106. |
Kirje „kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohustused” hõlmab sõlmitud kindlustus- ja edasikindlustuslepingute kohaseid kohustusi. |
17. GEOGRAAFILINE JAOTUS (20)
107. |
Vormi 20 kohane teave esitatakse juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing ületab artikli 5 lõike 1 punkti a alapunktis iv kirjeldatud künnise. Vormides 20.1–20.3 jagunevad tegevused geograafiliselt asukoha järgi „riigisisesed tegevused” ja „riigivälised tegevused”. „Asukoht” tähendab selle juriidilise isiku asutamise jurisdiktsiooni, kes on kajastanud asjaomase vara või kohustuse; filiaalide puhul on see nende asukoha jurisdiktsioon. Sel eesmärgil hõlmavad „riigisisesed” tegevused tegevusi, mis on kajastatud krediidiasutuse või investeerimisühingu asukoha liikmesriigis. |
108. |
Vormid 20.4–20.7 sisaldavad teavet riikide lõikes vahetu vastaspoole asukoha alusel. Esitatud jaotus hõlmab nõudeid või kohustusi iga sellise välisriigi residendi vastu, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioonid. Nõudeid ja kohustusi rahvusüleste organisatsioonide vastu ei määrata krediidiasutuse või investeerimisühingu asukohariigi, vaid geograafilise piirkonna „muud riigid” alla. |
109. |
Võlainstrumentide puhul kajastatakse vormis 20.4 „bilansiline brutoväärtus” vastavalt 2. osa punktis 45 määratletule. Tuletisinstrumentide ja omakapitaliinstrumentide puhul on kajastatavaks summaks bilansiline väärtus. Kirjel „millest: viivisnõuded” kajastatakse laenusid ja ettemakseid vastavalt käesoleva lisa punktides 145–157 määratletule. Võla makseraskuste tõttu restruktureerimine hõlmab vormi 19 eesmärgil kõiki „võla” lepinguid, millele on laiendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, nagu need on määratletud käesoleva lisa punktides 163–179. Vormi 20.7 andmed esitatakse riikide lõikes NACE koodide kohase klassifikatsiooni alusel. NACE koodide esitamine toimub esimese eristustaseme (st „jagude” tase) alusel. |
18. MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE VARA: KASUTUSRENDIL OLEVAD VARAD (21)
110. |
Artikli 9 punkti e kohase künnise arvutamiseks jagatakse materiaalne vara, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on andnud rendile kolmandale isikutele lepingutega, mida saab käsitada kasutusrendina vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale, materiaalse vara kogusummaga. |
111. |
IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt kajastatakse varad, mille krediidiasutus või investeerimisühing (rendileandja) on kasutusrendi alusel rendile andnud, liigitatuna mõõtmismeetodi alusel. |
19. VARAHALDUS, HOIDMINE JA MUUD TEENUSTE OSUTAMISE FUNKTSIOONID (22)
112. |
Artikli 9 punkti f kohase künnise arvutamisel on „teenus- ja vahendustasude netotulu” summa kirjete „teenus- ja vahendustasude tulu” ning „teenus- ja vahendustasude kulu” vahe absoluutväärtus. Samal eesmärgil on „netointressi” summa kirjete „intressitulu” ja „intressikulu” vahe absoluutväärtus. |
19.1. Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud tegevuste lõikes (22.1)
113. |
Teenus- ja vahendustasude tulud ja kulud kajastatakse tegevuse liigi lõikes. IFRSi või ühilduva siseriikliku GAAPi kohaselt sisaldab see vorm teenus- ja vahendustasude tulu ja kulu, välja arvatud järgmine tulu ja kulu:
|
114. |
Arvesse ei võeta tehingukulusid, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida ei mõõdeta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande; need kulud on osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise/emiteerimise väärtusest ning amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul kasumisse või kahjumisse, kasutades efektiivset intressimäära [vt IAS 39 paragrahv 43]. |
115. |
Tehingukulud, mis on otseselt seotud selliste finantsinstrumentide omandamise või emiteerimisega, mida mõõdetakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande, kajastatakse kirjel „kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum” või kirjel „õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum või netokahjum”. Need kulud ei ole osa kõnealuste instrumentide esialgse omandamise või emiteerimise väärtusest ning kajastatakse koheselt kasumiaruandes. |
116. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad teenus- ja vahendustasude tulusid ja kulusid vastavalt järgmistele kriteeriumidele:
|
19.2. Osutatud teenustega seotud varad (22.2)
117. |
Varahalduse, hoidmisfunktsioonide ja krediidiasutuse või investeerimisühingu muude osutatud teenustega seotud äritegevus kajastatakse, kasutades järgmisi määratlusi:
|
20. OSALUSED KONSOLIDEERIMATA STRUKTUREERITUD ÜKSUSTES (30)
118. |
„Kasutatud likviidsustoetus” tähendab konsolideerimata struktureeritud üksustele antud laenu ja ettemaksete bilansilise väärtuse ning konsolideerimata struktureeritud üksuste emiteeritud ja krediidiasusutse või investeerimisühingu hoitavate võlaväärtpaberite bilansilise väärtuse summat. |
21. SEOTUD OSAPOOLED (31)
119. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad andmed summade ja/või tehingute kohta, mis on seotud selliste bilansiliste ja bilansiväliste riskipositsioonidega, mille vastaspool on seotud osapool. |
120. |
Arvesse ei võeta grupisiseseid tehinguid ja grupisiseseid laenujääke. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad veerus „tütarettevõtjad ja muud samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused” need saldod ja tehingud seoses tütarettevõtjatega, mida ei ole elimineeritud kas seepärast, et tütarettevõtjaid ei ole täielikult konsolideeritud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise alusel või seepärast, et vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 19 on tütarettevõtjad jäetud usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisalast välja, kuna nad on ebaolulised, või seepärast, et suuremasse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul on tütarettevõtjad kõrgeima tasandi emaettevõtja tütarettevõtjad, mitte krediidiasutuse või investeerimisühingu enda tütarettevõtjad. Veerus „sidusettevõtjad ja ühisettevõtjad” esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud proportsionaalse konsolideerimise või kapitaliosaluse meetodi kohaldamisel nende saldode ja tehingute osad, mis on seotud nendega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ühisettevõtjate ja sidusettevõtjatega ja mida ei ole elimineeritud. |
21.1. Seotud osapooled: neile tasumisele kuuluvad ja neilt saadaolevad summad (31.1)
121. |
Kirjel „siduvad laenuandmiskohustused aruande esitaja ees, saadud finantsgarantiid ja muud siduvad kohustused tema ees” esitab krediidiasutus või investeerimisühing summa, mis on aruande esitaja ees võetud siduvate laenuandmiskohustuste „nimiväärtuse”, saadud finantsgarantiide „tagatise või garantii maksimaalse väärtuse, mida saab arvesse võtta” ning aruande esitaja ees võetud muude siduvate kohustuste „nimiväärtuse” summa. |
21.2. Seotud osapooled: kulud ja tulud, mis tulenevad tehingutest seotud osapooltega (31.2)
122. |
„Kasum või kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest” hõlmab kõiki kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega. See kirje sisaldab kasumeid ja kahjumeid, mis tulenevad selliste mittefinantsvarade kajastamise lõpetamisest, mis on saadud tehingutest seotud osapooltega ning mis on „kasumiaruande” järgmiste kirjete osa:
|
22. KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUUR (40)
123. |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad üksikasjaliku teabe tütarettevõtjate, ühisettevõtjate ja sidusettevõtjate kohta aruandekuupäeva seisuga. Andmed esitatakse kõigi tütarettevõtjate kohta, sõltumata nende tegevusvaldkonnast. Käesolev vorm ei hõlma väärtpabereid, mis on liigitatud kui „kauplemiseks hoitavad finantsvarad”, „finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande”, „müügivalmis finantsvarad” ja omaaktsiad, st aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu omatavad omaaktsiad. |
22.1. Konsolideerimisgrupi struktuur: „üksuste lõikes” (40.1)
124. |
Järgmine teave esitatakse eraldi iga üksuse kohta:
|
22.2. Konsolideerimisgrupi struktuur: „instrumentide lõikes” (40.2)
125. |
Järgmine teave esitatakse eraldi iga instrumendi kohta:
|
23. ÕIGLANE VÄÄRTUS (41)
23.1. Õiglase väärtuse hierarhia: amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetud finantsinstrumendid (41.1)
126. |
Selles vormis esitatakse teave finantsinstrumentide õiglase väärtuse kohta, mis on mõõdetud amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades IFRS 7 paragrahvis 27 A osutatud õiglase väärtuse hierarhiat. |
23.2. Õiglase väärtuse võimaluse kasutamine (41.2)
127. |
Selles vormis esitatakse teave õiglase väärtuse võimaluse kasutamise kohta õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvarade ja -kohustuste puhul. „Hübriidlepingud” hõlmab nendesse arvestusportfellidesse tervikuna liigitatud hübriidinstrumentide bilansilist väärtust; seega hõlmab see eraldamata hübriidinstrumente kui tervikuid. |
23.3. Hübriidinstrumendid, mida ei ole kajastatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (41.3)
128. |
Selles vormis esitatakse teave hübriidinstrumentide kohta, välja arvatud nende hübriidlepingute kohta, mis on mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande „õiglase väärtuse võimalus” all vormis 41.2. |
129. |
Kirje „kauplemiseks hoitav” hõlmab nende hübriidinstrumentide bilansilist väärtust, mis on tervikuna liigitatud kirjetele „kauplemiseks hoitavad finantsvarad” või „kauplemiseks hoitavad finantskohustused”; seega hõlmab see eraldamata hübriidinstrumente kui tervikuid. |
130. |
Ülejäänud read sisaldavad nende põhilepingute bilansilist väärtust, mis on eraldatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitest vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. Nendest põhilepingutest eraldatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberite bilansiline väärtus kajastatakse vormides 10 ja 11 vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale. |
24. MATERIAALNE JA IMMATERIAALNE VARA: BILANSILINE VÄÄRTUS MÕÕTMISMEETODI ALUSEL (42)
131. |
Kirjed „materiaalsed põhivarad”, „kinnisvarainvesteeringud” ja „muu immateriaalne vara” kajastatakse vastavalt nende mõõtmisel kasutatud kriteeriumidele. |
132. |
Kirje „muu immateriaalne vara” hõlmab kõiki immateriaalseid varasid, välja arvatud firmaväärtus. |
25. ERALDISED (43)
133. |
See vorm sisaldab kirjel „eraldised” perioodi alguses ja lõpus esitatud bilansilise väärtuse võrdlust muutuste laadi alusel. |
26. KINDLAKSMÄÄRATUD HÜVITISEGA SKEEMID JA HÜVITISED TÖÖTAJATELE (44)
134. |
Need vormid sisaldavad kogutud teavet krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitisega skeemide kohta. Juhul kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on rohkem kui üks skeem, esitatakse kõigi skeemide kogusumma. |
26.1. Kindlaksmääratud hüvitistega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid (44.1)
135. |
„Kindlaksmääratud hüvitisega skeemide netovarade ja -kohustuste komponendid” esitatakse nii kõik kindlaksmääratud hüvitiste netokohustuste (-varade) kui ka hüvitise saamise õiguste akumuleeritud nüüdisväärtused [IAS 19 paragrahvi 140 punktid a ja b]. |
136. |
„Kindlaksmääratud hüvitiste netovara” sisaldab ülejäägi korral ülejääke, mis tuleb kajastada bilansis, kuna nende suhtes ei kohaldata IAS 19 paragrahvis 63 sätestatud piiranguid. Selle kirje summa ja summa, mis on kajastatud memokirjel „varana kajastatud mis tahes hüvitise saamise õiguse õiglane väärtus”, sisalduvad bilansi kirjel „muud varad”. |
26.2. Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes (44.2)
137. |
„Muutused kindlaksmääratud hüvitiste kohustustes” näitab krediidiasutuse või investeerimisühingu kõigi kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste akumuleeritud nüüdisväärtuse algsaldo ja lõppsaldo kooskõlastavat võrdlust. IAS 19 paragrahvis 141 loetletud eri komponentidest tulenev mõju perioodi jooksul esitatakse eraldi. |
138. |
Kindlaksmääratud hüvitiste kohustuste muutuste vormis peab kirje „lõppsaldo [nüüdisväärtus]” summa olema võrdne kirjega „kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustuste nüüdisväärtus”. |
26.3. Memokirjed [personalikuludega seoses] (44.3)
139. |
Personalikuludega seotud memokirjete puhul kasutatakse järgmisi määratlusi:
|
27. KASUMIARUANDE TEATAVATE KIRJETE JAOTUS (45)
27.1. Kasumid või kahjumid, mis tulenevad muu kui müügiks hoitava mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest (45.2)
140. |
Kahjumid ja kasumid, mis tulenevad sellise mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest, mida ei hoita müügiks, jaotatakse vara liigi alusel; iga kirje peab sisaldama sellest varast (nt kinnisvara, tarkvara, riistvara, kuld, investeeringud) tulenevat kasumit või kahjumit, mille kajastamine on lõpetatud. |
27.2. Muud tegevustulud ja -kulud (45.3)
141. |
Muud tegevustulud ja -kulud jaotatakse vastavalt järgmistele kirjetele: õiglase väärtuse mudeli abil mõõdetud materiaalse vara õiglase väärtuse korrigeerimised; kinnisvarainvesteeringuga seotud renditulu ja otsesed tegevuskulud; kasutusrendiga, välja arvatud kinnisvarainvesteeringutega, seotud tulud ja kulud ning ülejäänud tegevustulud ja -kulud. |
142. |
Kirje „muu kui kinnisvarainvesteeringutega seotud kasutusrent” hõlmab veerus „tulud” saadud tulu ning veerus „kulud” kulusid, mis krediidiasutusel või investeerimisühingul kui rendileandjal (kapitalinõuete määruse kohaselt „liisinguandja”) tekkisid seoses oma kapitalirenditegevusega, mis ei ole seotud varadega, mis on liigitatud kinnisvarainvesteeringuteks. Kulud, mis tekkisid krediidiasutusele või investeerimisühingule kui rentnikule, kajastatakse kirjel „muud halduskulud”. |
143. |
Kasum või kahjum, mis tuleneb selliste väärismetallide ja muude kaupade investeeringute uuesti mõõtmisest, mis on mõõdetud õiglases väärtuses, millest on lahutatud müügikulu, kajastatakse kirjetel „Muud tegevustulud. Muu” või „Muud tegevuskulud. Muu”. |
28. OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (46)
144. |
Omakapitali muutuste aruandes avalikustatakse iga omakapitali komponendi puhul perioodi alguse (algsaldo) ja perioodi lõpu (lõppsaldo) bilansilise väärtuse võrdlus. |
29. VIIVISNÕUDED (18)
145. |
Vormi 18 eesmärgil on viivisnõuded need nõuded, mis vastavad mõnele järgmistest kriteeriumidest:
|
146. |
Nõude liigitamist viivisnõueteks kohaldatakse hoolimata sellest, kas nõue on regulatiivsel eesmärgil vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 makseviivituses või raamatupidamisarvestuslikul eesmärgil kohaldatava raamatupidamistava kohaselt langenud väärtusega. |
147. |
Nõudeid, mida kapitalinõuete määruse artikli 178 kohaselt käsitatakse olevat makseviivituses, ja nõudeid, mis kohaldatava raamatupidamistava kohaselt on langenud väärtusega, käsitatakse alati viivisnõuetena. Nõudeid, millel on käesoleva lisa punktis 38 osutatud „kogumipõhised allahindlused tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumite puhul”, ei käsitata viivisnõuetena, välja arvatud juhul, kui need vastavad viivisnõuete kriteeriumidele. |
148. |
Nõuded liigitatakse viivisnõuete kategooriasse nende täissummas ja võtmata arvesse mis tahes tagatise olemasolu. Olulisust hinnatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178. |
149. |
Vormi 18 eesmärgil hõlmab kirje „nõuded” kõiki võlainstrumente (laenud ja ettemaksed ning võlaväärtpaberid) ja bilansiväliseid riskipositsioone, välja arvatud kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone. Bilansivälised riskipositsioonid hõlmavad järgmiseid tühistatavaid ja tühistamatuid kirjeid:
|
150. |
Vormi 18 eesmärgil on nõue „tähtajaks tasumata”, kui mis tahes põhisumma tagasimakset, intressi või teenustasu ei ole tähtajaks tasutud. |
151. |
Vormi 18 eesmärgil tähendab „võlgnik” võlgnikku kapitalinõuete määruse artikli 178 tähenduses. |
152. |
Siduvat kohustust käsitatakse viivisnõudena nimiväärtuses, kui selle kasutusse võtmise või muu kasutamise korral kaasneksid sellega nõuded, mille puhul võib esineda risk, et neid ei maksta täies ulatuses tagasi ilma tagatist realiseerimata. |
153. |
Antud finantsgarantiisid käsitatakse viivisnõuetena nimiväärtuses, kui finantsgarantii puhul on risk, et vastaspool („garantii saanud pool”) realiseerib garantii, sealhulgas eelkõige juhul, kui aluseks olev garanteeritud nõue vastab punktis 145 osutatud kriteeriumidele, mille põhjal seda nõuet käsitatakse viivisnõudena. Kui garantii saanud pool on finantsgarantiilepingu alusel tasumisele kuuluva summa tähtajaks tasumata jätnud, hindab aruandev krediidiasutus või investeerimisühing, kas sellest tulenev nõue vastab viivisnõude kriteeriumidele. |
154. |
Nõuded, mis on liigitatud punkti 145 kohaselt viivisnõueteks, liigitatakse viivisnõueteks kas individuaalselt („tehingupõhiselt”) või konkreetse võlgniku vastu oleva kogunõude põhjal („võlgnikupõhiselt”). Viivisnõuete liigitamisel individuaalselt või konkreetse võlgniku vastu oleva nõudena kasutatakse eri liiki viivisnõuete puhul järgmisi liigitamise põhimõtteid:
|
155. |
Kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on võlgniku suhtes bilansilisi riskipositsioone, mille tasumise tähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva ja kõnealuste tähtajaks tasumata nõuete bilansiline brutoväärtus moodustab rohkem kui 20 % kõigi asjaomase võlgniku suhtes olevate bilansiliste riskipositsioonide bilansilisest brutoväärtusest, käsitatakse kõiki asjaomase võlgniku suhtes olevaid bilansilisi ja bilansiväliseid riskipositsioone viivisnõuetena. Kui võlgnik kuulub konsolideerimisgruppi, tuleb hinnata vajadust käsitada viivisnõuetena ka konsolideerimisgruppi kuuluvate muude üksuste suhtes olevaid riskipositsioone, kui neid juba ei käsitata olevat langenud väärtusega või makseviivituses vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178, välja arvatud riskipositsioone, mis on seotud eraldiseisvate vaidlustega, mis ei ole seotud vastaspoole maksevõimega. |
156. |
Nõudeid ei käsitata enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
Nõuet liigitatakse jätkuvalt viivisnõudeks seni, kuni need tingimused on täidetud, isegi kui nõue vastab juba viivisnõudena liigitamise lõpetamise kriteeriumidele, mida aruandev krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab langenud väärtusega või makseviivituses olevana liigitamiseks vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale või kapitalinõuete määruse artiklile 178. |
157. |
Kui viivisnõuete suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, ei käsitata neid nõudeid enam viivisnõuetena, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:
Neid konkreetseid väljumistingimusi kohaldatakse lisaks kriteeriumidele, mida aruandvad krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad langenud väärtusega ja makseviivituses olevate nõuete suhtes vastavalt kohaldatavale raamatupidamistavale või kapitalinõuete määruse artiklile 178. |
158. |
Tähtajaks tasumata nõuded kajastatakse nende kogusummas nõuetekohaselt teenindatavate ja viivisnõuete kategooriates eraldi. Nõuetekohaselt teenindatavad nõudeid, mille tasumise tähtaega on ületatud vähem kui 90 päeva, kajastatakse nende kogusummas eraldi. |
159. |
Viivisnõuded kajastatakse jaotatuna tähtaja ületamise ajavahemikesse. Nõudeid, mille tasumise tähtaega ei ole ületatud või mille tasumise tähtaega on ületatud kuni 90 päeva, kuid mis on siiski määratletud kui viivisnõuded tulenevalt tõenäosusest, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, kajastatakse selleks ettenähtud veerus. Nõuded, mille puhul on tegu nii tähtaja ületanud summadega kui ka tõenäosusega, et tagasimakset ei tehta täies ulatuses, jaotatakse tähtaja ületamise ajavahemikesse vastavalt sellele, mitu päeva on tähtaega ületatud. |
160. |
Järgmised nõuded esitatakse eraldi veergudes:
|
161. |
Kirjete „varade väärtuse akumuleeritud langus” ja „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” andmed esitatakse vastavalt punktile 46. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” tähendab nõude bilansilise väärtuse vähendamist kas otseselt või allahindluse konto kasutamise kaudu. Viivisnõuete puhul kajastatud varade väärtuse akumuleeritud langus ei hõlma tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumeid. Tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumid kajastatakse nõuetekohaselt teenindatavate nõuete väärtuse akumuleeritud languses. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate nõuete puhul kajastatakse „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga. |
162. |
Teave seoses viivisnõuetega hoitavate tagatiste ja saadud finantsgarantiide koha esitatakse eraldi. Saadud tagatiste ja saadud finantsgarantiide puhul esitatavad summad arvutatakse kooskõlas punktidega 79–82. Seepärast on nii tagatise kui ka finantsgarantiide puhul esitatud summade kogusumma ülempiiriks seotud nõude bilansiline väärtus. |
30. MAKSERASKUSTE TÕTTU RESTRUKTUREERITUD NÕUDED (19)
163. |
Vormi 19 eesmärgil on makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded võlalepingud, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed hõlmavad järelandemiste tegemist võlgniku suhtes, kel on raskusi või tekkimas raskused oma siduvate finantskohustuste täitmisel (edaspidi „finantsraskused”). |
164. |
Vormi 19 eesmärgil osutab järeleandmine ühele järgmistest tegevustest:
Järelandmisega võib laenuandja jaoks kaasneda kahju. |
165. |
Tõendid järelandmise kohta hõlmavad järgmist:
|
166. |
Selliste klauslite kasutamist, mis juhul, kui võlgnik kasutab neid kaalutlusõiguse alusel, võimaldavad võlgnikul muuta lepingutingimusi (edaspidi „lepingus sisalduvad makseraskuste tõttu restruktureerimise klauslid”), käsitatakse järeleandmisena juhul, kui krediidiasutus või investeerimisühing kiidab nende klauslite kasutamise heaks ning järeldab, et võlgnikul on finantsraskused. |
167. |
„Refinantseerimine” tähendab võlalepingute kasutamist, et tagada selliste muude võlalepingute täielik või osaline tasumine, mille kehtivaid tingimusi võlgnik ei suuda täita. |
168. |
Vormi 19 eesmärgil hõlmab „võlgnik” kõiki võlgniku konsolideerimisgruppi kuuluvaid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on kaasatud raamatupidamisarvestuse kohasesse konsolideerimisse. |
169. |
Vormi 19 eesmärgil hõlmab „võlg” laenusid, võlaväärtpabereid ning võetud tühistatavaid ja tühistamatuid siduvaid laenuandmiskohustusi, kuid mitte kauplemiseks hoitavaid riskipositsioone. |
170. |
Vormi 19 eesmärgil on mõistel „võlg” sama tähendus nagu punktis 169 esitatud mõistel „võlg”. |
171. |
Vormi 19 eesmärgil tähendab „krediidiasutus või investeerimisühing” seda krediidiasutust või investeerimisühingut, kes rakendas makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid. |
172. |
Nõudeid käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui on tehtud järeleandmine, olenemata sellest, kas tähtajaks on tasumata mõni summa või kas nõuded on liigitatud kohaldatava raamatupidamistava kohaselt langenud väärtusega olevaks või vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 178 makseviivituses olevaks. Nõudeid ei käsitata makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena, kui võlgnik ei ole finantsraskustes. Sellest olenemata käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmetena järgmist:
|
173. |
Muudatust, mis hõlmab tagasimakseid, mis on tehtud tagatise enda valdusesse võtmisega, käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena, kui muudatus on järeleandmine. |
174. |
Järgmistel juhtudel tekib ümberlükatav eeldus, et on toimunud makseraskuste tõttu restruktureerimine:
|
175. |
Finantsraskusi hinnatakse võlgniku tasemel, nagu on osutatud punktis 168. Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuetena käsitatakse ainult neid nõudeid, mille suhtes on rakendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid. |
176. |
Makseraskuste tõttu restruktureerituks liigitamine lõpetatakse, kui täidetud on järgmised tingimused:
|
177. |
Kui punktis 176 osutatud tingimused ei ole katseaja lõpus täidetud, jätkatakse kuni kõigi tingimuste täitmiseni nõude käsitamist katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudena. Tingimuste täitmist hinnatakse vähemalt kord kvartalis. |
178. |
Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuet võib käsitada nõuetekohaselt teenindatavana alates kuupäevast, mil rakendati makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, kui täidetud on mõni järgmistest tingimustest:
|
179. |
Kui katseajal oleva nõuetekohaselt teenindatava makseraskuse tõttu restruktureeritud lepingu suhtes rakendatakse täiendavaid makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid või selle tasumise tähtaega ületatakse rohkem kui 30 päeva, liigitatakse see viivisnõudeks. |
180. |
Kirje „nõuetekohaselt teenindatavad nõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid” hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis ei vasta viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele. Katseajal olevaid makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis on kategooriast „makseraskuste tõttu restruktureeritud viivisnõuded” ümber liigitatud, kajastatakse eraldi nõuetekohaselt teenindavate nõuete hulgas, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, veerus „millest: katseajal olevad nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded”. Kirje „viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid” hõlmab makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, mis vastavad viivisnõudena käsitamise kriteeriumidele. Kõnealused viivisnõuded, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid, hõlmavad järgmist:
Nõuded, mis vastavad punktis 157 esitatud tingimustele, esitatakse eraldi veerus „millest: viivisnõuete makseraskuste tõttu restruktureerimine”. |
181. |
Veerg „Refinantseerimine” sisaldab makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena kvalifitseeruva refinantseerimise tehingu osana sõlmitud uue lepingu („võla refinantseerimine”) bilansilist brutoväärtust ning vana, tagasimakstud lepingu bilansilist brutoväärtust, mis ikka veel kuulub tasumisele. |
182. |
Makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, mille puhul on kasutatud muudatuste tegemise ja refinantseerimise kombinatsiooni, liigitatakse veergu „Instrumendid, mille tingimusi on muudetud” või veergu „Refinantseerimine”, vastavalt sellele, millisel meetmel oli suurem mõju rahavoogudele. Pankade puuli poolt refinantseerimist kajastatakse veerus „Refinantseerimine” kogu summas, milles aruandev krediidiasutus või investeerimisühing refinantseeris võlga või milles refinantseeritud võlg ikka veel aruandvale krediidiasutusele või investeerimisühingule tasumisele kuulub. Mitme võla struktureerimist uueks võlaks kajastatakse muudatusena, välja arvatud juhul, kui on olemas ka refinantseerimise tehing, millel on rahavoogudele veelgi suurem mõju. Kui probleemse nõude tingimuste muutmise kaudu toimuva makseraskuste tõttu restruktureerimise tulemusena selle nõude kajastamine lõpetatakse ja kajastatakse uus nõue, käsitatakse seda uut nõuet makseraskuste tõttu restruktureeritud võlana. |
183. |
Varade väärtuse akumuleeritud langus ja krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused kajastatakse vastavalt punktile 46. „Varade väärtuse akumuleeritud langus” tähendab nõude bilansilise väärtuse vähendamist kas otseselt või allahindluse konto kasutamise kaudu. „Varade väärtuse akumuleeritud languse” summa, mis esitatakse viivisnõuete kohta veerus „viivisnõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid”, ei sisalda tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumeid. Tekkinud, kuid arvestuses kajastamata kahjumid kajastatakse veerus „nõuetekohaselt teenindatavate nõuete puhul, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid”. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavate nõuete puhul kajastatakse „krediidiriskist tulenevad õiglase väärtuse akumuleeritud muutused” kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga. |
3. OSA
RISKIPOSITSIOONI KLASSIDE JA VASTASPOOLE SEKTORITE MÄÄRAMINE
1. |
Järgnevates tabelites esitatakse ülevaade neist riskipositsiooni klassidest, mida kasutatakse kapitalinõuete määruse kohaselt kapitalinõuete arvutamiseks, ja FINREP tabelites kasutatavatest vastaspoole sektoritest. Tabel 2. Standardmeetod
Tabel 3. Sisereitingute meetod
|
(1) Krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad selles vormis kajastama andmeid kumulatiivsel alusel aruande kalendriaasta kohta (st alates jooksva aasta 1. jaanuarist).
(2) Eraldiseisev krediidiasutus või investeerimisühing ei kuulu konsolideerimisgruppi ning teda ei konsolideerita samas riigis, kus tema suhtes kohaldatakse omavahendite nõudeid.
(3) Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 25/2009, 19. detsember 2008, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (uuestisõnastamine) (EKP/2008/32) (ELT L 15, 20.1.2009, lk 14).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(5) Nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ, 8. detsember 1986, pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1).
(6) Neljas nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ, 25. juuli 1978, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11).
(7) Komisjoni soovitus, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (K(2003)1422) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).
II LISA
„VII LISA
KINNISVARAGA TAGATUD LAENUDEST SAADUD KAHJUDE ARUANDE KOOSTAMISE JUHEND
1. |
Käesolev lisa sisaldab täiendavaid juhiseid seoses käesoleva määruse VI lisas esitatud tabelitega. Käesolev lisa täiendab VI lisa tabelites viidete kujul esitatud juhiseid. |
2. |
Samuti kohaldatakse kõiki II lisa I osas esitatud üldjuhiseid. |
1. Aruandluse ulatus
3. |
Kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaldamisel esitavad kõik kinnisvara kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud oma aruandes kapitalinõuete määruse artikli 101 lõikes 1 sätestatud andmed. |
4. |
Vorm hõlmab kõiki siseriiklikke turgusid, mille suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul/krediidiasutuste või investeerimisühingute konsolideerimisgrupil on riskipositsioone (vt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõige 1). Artikli 101 lõike 2 kolmanda lause kohaselt tuleb andmed esitada eraldi iga liidus asuva kinnisvaraturu kohta. |
2. Mõisted ja üldjuhised
5. |
„Kahju” – majanduslik kahju, nagu on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 5 punktis 2. Muudest allikatest (nt pangagarantiid, elukindlustus jms) sisse nõutud vahendite sissevoolu kinnisvarast saadud kahjude arvutamisel arvesse ei võeta. Ühe positsiooni kahjusid ei tasaarvestata mõne teise positsiooni edukast sissenõudmisest saadud kasumiga. |
6. |
Elamu- või ärikinnisvaraga tagatud riskipositsioonide puhul peab majandusliku kahju arvestus algama tagasimaksmata nõuete väärtusest aruandekuupäeva seisuga ning sisaldama vähemalt järgmist: i) laekumised tagatise realiseerimisest; ii) otsesed kulud (sealhulgas intressimaksed ja tagatise realiseerimisega seotud realiseerimiskulud) ning iii) kaudsed kulud (sealhulgas realiseerimisega tegeleva üksuse tegevuskulud). Kõik komponendid tuleb diskonteerida aruandekuupäeva seisuga. |
7. |
Riskipositsiooni väärtuse puhul järgitakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotises sätestatud eeskirju (standardmeetodit kasutavate krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul vt 2. peatükk ning sisereitingute meetodit kasutavate krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul 3. peatükk). |
8. |
Vara väärtuse puhul järgitakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotises sätestatud eeskirju. |
9. |
Aruandevaluuta puhul kasutatakse aruandekuupäeva vahetuskurssi. Samuti tuleb vahetuskursi mõju majanduskahjude prognoosis arvesse võtta juhul, kui riskipositsioon või tagatis on nomineeritud muus valuutas. |
3. Geograafiline jaotus
10. |
Vastavalt aruandluse ulatusele koosneb kinnisvaraga tagatud laenudega seotud riskipositsioonide ja kõnealustest laenudest saadud kahjude aruandlus („CR IP Losses”) järgmistest vormidest:
|
4. Riskipositsioonide ja kahjude kajastamine
11. |
Riskipositsioonid: kõik riskipositsioonid, mida käsitletakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise kohaselt ning mille puhul tagatist kasutatakse omavahendite nõuete vähendamiseks, kajastatakse kinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjude aruandes. See tähendab ka seda, et juhul kui kinnisvaraga seotud riski maandamise mõju kasutatakse ainult sisemistel eesmärkidel (s.o 2. samba all) või riskide kontsentreerumise puhul (vt kapitalinõuete määruse IV osa), ei ole vastavaid riskipositsioone ega kahjusid tarvis kajastada. |
12. |
Kahjud: krediidiasutus või investeerimisühing, millel on aruandeperioodi lõpus riskipositsioon, peab kahjud kajastama. Kahjud kajastatakse niipea, kui raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb teha eraldised. Samuti tuleb kajastada hinnangulised kahjud. Kahjude andmeid kogutakse üksiklaenude kaupa, s.o agregeerides kinnisvaraga tagatud riskipositsioonidest saadud üksikkahjude andmed. |
13. |
Aluskuupäev: kahjude kajastamisel aruandes tuleb kasutada riskipositsiooni väärtust makseviivituse kuupäeval.
|
14. |
Vara hindamise eesmärk: vara hiliseima hindamise kuupäeva enne riskipositsiooni makseviivituse tekkimise kuupäeva kasutatakse aluskuupäevana, et kajastada aruandes see osa riskipositsioonist, mis on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteekidega. Pärast makseviivituse tekkimist võidakse vara ümber hinnata. See uus väärtus ei peaks aga olema asjakohane, et määrata kindlaks see osa riskipositsioonist, mis oli algselt täielikult (ja terviklikult) tagatud kinnisvarale seatud hüpoteekidega. Samas tuleb vara uut väärtust arvesse võtta majandusliku kahju kajastamisel (vara väärtuse vähenemine on osa majanduslikest kuludest). Teisisõnu tuleb vara hiliseimat hindamist enne makseviivituse tekkimise kuupäeva kasutada selleks, et määrata kindlaks, milline osa kahjust tuleb kajastada lahtris 010 (täielikult ja terviklikult tagatud riskipositsioonide väärtuse kindlaksmääramine) ja milline on ümberhinnatud vara väärtus, et leida summa, mis tuleb kajastada (tagatise realiseerimisest saadava võimaliku tulu hindamine) lahtrites 010 ja 030. |
15. |
Aruandeperioodi jooksul müüdud laenude käsitlemine: krediidiasutus või investeerimisühing, millel on aruandeperioodi lõpus riskipositsioon, peab kahjud kajastama, kuid ainult juhul, kui selle riskipositsiooni puhul on kindlaks tehtud makseviivitus. |
5. Juhised konkreetsete kirjete kohta
Veerud |
|
010 |
Aluseks oleva protsendimäära piires laenudest saadud kahjude summa Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõike 1 punktid a ja d. Turuväärtus ja hüpoteekimisväärtus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 punktidele 74 ja 76. Selles veerus kajastatakse kõik elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjud kuni selle osani riskipositsioonist, mida käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 124 lõike 1 kohaselt täielikult ja terviklikult tagatuna. |
020 |
millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvara Siin kajastatakse need kahjud, mille puhul tagatise väärtus on arvutatud kui hüpoteekimisväärtus. |
030 |
Kogukahju summa Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõike 1 punktid b ja e. Turuväärtus ja hüpoteekimisväärtus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 4 punktidele 74 ja 76. Selles veerus kajastatakse kõik elamukinnisvaraga või ärikinnisvaraga tagatud laenudest saadud kahjud kuni selle osani riskipositsioonist, mida käsitatakse kapitalinõuete määruse artikli 124 lõke 1 kohaselt täielikult tagatuna. |
040 |
millest: hüpoteekimisväärtuses hinnatud kinnisvara Siin kajastatakse need kahjud, mille puhul tagatise väärtus on arvutatud kui hüpoteekimisväärtus. |
050 |
Riskipositsioonide summa Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 101 lõike 1 punktid c ja f. Kajastatavaks väärtuseks on ainult see osa riskipositsiooni väärtusest, mida käsitatakse kinnisvaraga täielikult tagatuna, s.o osa, mida käsitletakse mittetagatuna, ei ole kahjude kajastamise seisukohast asjakohane. |
Read |
|
010 |
Elamukinnisvara |
020 |
Ärikinnisvara” |
III LISA
„IX LISA
RISKIDE KONTSENTREERUMISE JA KONTSENTRATSIOONIRISKI ARUANDLUSE JUHISED
Sisukord
I OSA: ÜLDISED JUHISED | 617 |
1. |
Struktuur ja põhimõtted | 617 |
II OSA: VORMIDE TÄITMISE JUHISED | 617 |
1. |
Riskide kontsentreerumise aruandluse ulatus ja tase | 617 |
2. |
Vormi LE ülesehitus | 618 |
3. |
LE-aruandluses kasutatavad mõisted ja üldised juhised | 619 |
4. |
C 26.00 - Piirmäärasid käsitlev LE-vorm | 620 |
4.1. |
Juhised konkreetsete ridade kohta | 620 |
5. |
C 27.00 - Vastaspoole andmed (vorm LE1) | 620 |
5.1. |
Juhised konkreetsete veergude kohta | 620 |
6. |
C 28.00 - Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2) | 622 |
6.1. |
Juhised konkreetsete veergude kohta | 622 |
7. |
C 29.00 - Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3) | 628 |
7.1. |
Juhised konkreetsete veergude kohta | 628 |
8. |
C 30.00 - Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes (vorm LE4) | 629 |
8.1. |
Juhised konkreetsete veergude kohta | 629 |
9. |
C 31.00 - Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes: andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE5) | 630 |
9.1. |
Juhised konkreetsete veergude kohta | 630 |
I OSA: ÜLDISED JUHISED
1. Struktuur ja põhimõtted
1. |
Riskide kontsentreerumise („LE”) aruandluse raamistik koosneb kuuest vormist, mis hõlmavad järgmist teavet:
|
2. |
Juhised sisaldavad viiteid õigussätetele ning üksikasjalikku teavet andmete kohta, mis tuleb igas vormis esitada. |
3. |
Vormide veergudele, ridadele ja lahtritele viitamisel on juhistes ja valideerimise eeskirjades järgitud järgmistes punktides kirjeldatud nummerdamise põhimõtteid. |
4. |
Üldiselt on juhistes ja valideerimise eeskirjades kasutatud järgmist tähistust: {vorm;rida;veerg}. Märkimaks, et kõik aruandes esitatud read on valideeritud, tuleb kasutada tärni. |
5. |
Kui ühe vormi sees tehtavate valideerimiste korral kasutatakse ainult selles vormis sisalduvaid andmepunkte, siis vormile märkes ei viidata: {rida;veerg}. |
6. |
ABS (väärtus): absoluutväärtus ilma märgita. Kõik summad, mis suurendavad riskipositsioone, kajastatakse aruandes positiivse arvuna. Ja vastupidi: kõik summad, mis vähendavad riskipositsioone, kajastatakse negatiivse arvuga. Kui kirje nimetuse ees on miinusmärk (-), ei esitata kõnealuse kirje all positiivset arvu. |
II OSA: VORMIDE TÄITMISE JUHISED
Käesolevas lisas esitatud juhiseid seoses riskide kontsentreerumise aruandlusega kohaldatakse ka artiklites 9 ja 11 nõutud märkimisväärsete riskipositsioonide aruandluse suhtes vastavalt kõnealustes artiklites määratletud ulatusele.
1. Riskide kontsentreerumise aruandluse ulatus ja tase
1. |
Teabe esitamiseks riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 (edaspidi „kapitalinõuete määrus”) artikli 394 lõikele 1 soolo alusel tuleb krediidiasutusel või investeerimisühingul kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. |
2. |
Teabe esitamiseks riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõikele 1 konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. |
3. |
Aruandes tuleb kajastada kõik kapitalinõuete määruse artiklis 392 määratletud mõiste alla kuuluvad riskide kontsentreerumised, kaasa arvatud riskide kontsentreerumised, mida ei võeta arvesse otsustamisel, kas kapitalinõuete määruse artiklis 395 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäär on ületatud või mitte. |
4. |
Teabe esitamiseks 20 kõige suurema riskide kontsentreerumise kohta klientide või omavahel seotud klientide rühmade suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 viimasele lausele konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal, kelle suhtes kohaldatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. peatükki, kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. Nende 20 kõige suurema riskide kontsentreerumise kindlaksmääramiseks kasutatakse riskipositsiooni väärtust, mis saadakse vormi LE2 veeru 320 („Vabastatud summad”) lahutamisel sama vormi veeru 210 („Kokku”) summast. |
5. |
Teabe esitamiseks kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes või kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktidele a kuni d konsolideeritud alusel tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE1, LE2 ja LE3. Teabe esitamiseks nende riskipositsioonide tähtajastruktuuri kohta vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktile e tuleb liikmesriigis tegutseval emaettevõtjal kasutada vorme LE4 ja LE5. Nende 20 suurima riskide kontsentreerumise kindlaksmääramiseks kasutatakse vormi LE2 veerus 210 („Kokku”) arvutatud riskipositsiooni väärtust. |
6. |
Andmed riskide kontsentreerumiste kohta ning vastavate suurimate riskide kontsentreerumiste kohta omavahel seotud klientide rühmade suhtes ja üksikklientide suhtes, kes ei kuulu omavahel seotud klientide rühma, esitatakse vormil LE2, millel omavahel seotud klientide rühm kajastatakse üheainsa riskipositsioonina. |
7. |
Vormil LE3 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed riskipositsioonide kohta üksikklientide suhtes, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormil LE2. Kui riskipositsioon üksikkliendi suhtes on kajastatud vormil LE2, siis vormile LE3 seda teist korda enam ei märgita. |
2. Vormi LE ülesehitus
8. |
Vormi LE1 veergudesse märgitakse üksikklientide või omavahel seotud klientide rühmade, kelle suhtes krediidiasutusel või investeerimisühingul on olemas riskipositsioon, andmed. |
9. |
Vormide LE2 ja LE3 veergudes esitatakse järgmised teabeblokid:
|
10. |
Vormide LE4 ja LE5 veergudes esitatakse teave tähtajaklasside kohta, millesse jaotatakse eeldatavad tähtaeguvad summad, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes. |
3. LE-aruandluses kasutatavad mõisted ja üldised juhised
11. |
„Omavahel seotud klientide rühm” on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 39. |
12. |
„Reguleerimata finantssektori ettevõtja” on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 142 lõike 1 punktis 5. |
13. |
„Krediidiasutused ja investeerimisühingud” on määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 3. |
14. |
Aruandes tuleb välja tuua nõuded „tsiviilõiguslike ühingute” vastu. Lisaks peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud liitma tsiviilõiguslike ühingute krediidisummad iga partneri võlgnevusele. Nõuded tsiviilõiguslike ühingute vastu, mis kätkevad kvoote, tuleb jagada või eraldada partneritele nende vastavate kvootide järgi. Teatavad struktuurid (nt ühiskontod, pärijate ühendused, variisikute laenud), mis toimivad tegelikes tsiviilõiguslikes ühendustes, tuleb aruandes esitada samamoodi kui tsiviilõiguslikud ühendused. |
15. |
Vara ja bilansiväliseid kirjeid kasutatakse vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 389 ilma riskikaalude ja -astmeteta. Krediidi ümberhindlustegureid bilansiväliste kirjete suhtes ei kohaldata. |
16. |
„Riskipositsioonid” on määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 389:
Riskipositsioonid omavahel seotud klientide rühmade suhtes arvutatakse artikli 390 lõike 5 kohaselt. |
17. |
Riskide kontsentreerumiste riskipositsioonide väärtuste arvutamisel on lubatud võtta arvesse „tasaarvestuskokkuleppeid”, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 390 lõigetes 1, 2 ja 3. Kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendi riskipositsiooni väärtus määratakse kindlaks vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatükile, võttes kõnealuste meetodite kohaldamisel kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 6. peatüki kohaselt arvesse uuenduslepingute ja muude tasaarvestuskokkulepete mõju. Repotehingute, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingute, pika arveldustähtajaga tehingute ja võimenduslaenu tehingute riskipositsiooni väärtuse võib kindlaks määrata kas vastavalt kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 4. või 6. peatükile. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 296 esitatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoolega sõlmitud lepingujärgsest toodetevahelisest tasaarvestuskokkuleppest tuleneva ühtse juriidilise kohustuse riskipositsiooni väärtus LE vormides kui „muud siduvad kohustused”. |
18. |
„Riskipositsiooni väärtus” arvutatakse kapitalinõuete määruse artikli 390 kohaselt. |
19. |
Vabastuste täieliku või osalise kohaldamise ning krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikate rakendamise mõju riskipositsioonide arvutamisel vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikele 1 on kirjeldatud kõnealuse määruse artiklites 399–403. |
20. |
Pöördrepolepingud, mis kuuluvad seoses riskide kontsentreerumisega aruandes kajastamisele, kajastatakse kapitalinõuete määruse artikli 402 lõike 3 kohaselt. Tingimusel et kapitalinõuete määruse artikli 402 lõike 3 kriteeriumid on täidetud, esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed riskide kontsentreerumiste kohta kõigi kolmandate isikute suhtes nõude summas, mida tehingu vastaspool omab selle kolmanda isiku vastu, ja mitte nõude summas vastaspoole vastu. |
4. C 26.00 - Piirmäärasid käsitlev LE-vorm
4.1. Juhised konkreetsete ridade kohta
Rida |
Viited õigussätetele ja juhised |
||||
010 |
Muud isikud ja üksused kui krediidiasutused ja investeerimisühingud Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1, artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt ii, artikli 458 lõige 10 ja artikli 459 punkt b. Aruandes tuleb esitada muude vastaspoolte kui krediidiasutused ja investeerimisühingud suhtes kohaldatava piirmäära summa. Selleks summaks on 25 % aktsepteeritud kapitalist, mis märgitakse I lisa vormi 4 reale 220, juhul kui siseriiklike meetmete kohaldamise tõttu vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 458 või kapitalinõuete määruse artikli 459 punkti b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ei kehti rangem protsendimäär. |
||||
020 |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1, artikli 458 lõike 2 punkti d alapunkt ii, artikli 458 lõige 10 ja artikli 459 punkt b. Aruandes tuleb esitada krediidiasutustest või investeerimisühingutest vastaspoolte suhtes kohaldatava piirmäära summa. Vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikele 1 on see summa järgmine:
Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 6 või artikli 458 kohaste siseriiklike meetmete või kapitalinõuete määruse artikli 459 punkti b kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide kohaldamise korral võivad need piirmäärad olla rangemad. |
||||
030 |
Krediidiasutused ja investeerimisühingud %-des Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõige 1 ja artikli 459 punkt a. Summa, mis tuleb aruandes esitada, on absoluutne piirmäär (mis on esitatud real 020), mis on väljendatud protsendina aktsepteeritud kapitalist. |
5. C 27.00 - Vastaspoole andmed (vorm LE1)
5.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
Veerg |
Viited õigussätetele ja juhised |
010–070 |
Vastaspoole andmed: Krediidiasutus või investeerimisühing esitab aruandes kõigi vastaspoolte andmed, kelle kohta ta teavet esitab. See hõlmab kõiki koode, nagu esitatud vastavalt vormide LE2 kuni LE5 veerule 010. Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punktiga a peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama nende vastaspoolte andmed, kelle suhtes neil esineb riskide kontsentreerumine, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artiklis 392. Kooskõlas kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punktiga a peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama nende vastaspoolte andmed, kelle suhtes neil on kõige suurem riskide kontsentreerumine (juhul kui vastaspooleks on krediidiasutus või investeerimisühing või reguleerimata finantssektori ettevõtja). |
010 |
Kood Kood on rea tunnus ning on tabeli iga rea puhul kordumatu. Alati, kui on olemas omavahel seotud klientide rühm, peab kood vastama rühma koodile. Igal muul juhul peab kood vastama üksiku vastaspoole koodile. Koodi ülesehitus sõltub siseriiklikust aruandlussüsteemist, välja arvatud juhul, kui liidus on olemas ühtne kodeerimissüsteem. Omavahel seotud klientide rühma puhul on esitatavaks koodiks emaettevõtja kood. Kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on esitatavaks koodiks selle üksiküksuse kood, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu arvates selles omavahel seotud klientide rühmas kõige tähtsam üksus. Seda koodi tuleb kasutada aja jooksul järjepidevalt. |
020 |
Nimi Alati, kui on olemas omavahel seotud klientide rühm, peab nimi vastama rühma nimele. Igal muul juhul peab nimi vastama üksiku vastaspoole nimele. Omavahel seotud klientide rühma puhul on esitatavaks nimeks emaettevõtja nimi ning juhul, kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on selleks nimeks rühma ärinimi. |
030 |
LEI kood Vastaspoole kui juriidilise isiku ülemaailmne tunnuskood. Omavahel seotud klientide rühma puhul on esitatavaks juriidilise isiku tunnuskoodiks emaettevõtja kood. Kui omavahel seotud klientide rühmal ei ole emaettevõtjat, on esitatavaks koodiks selle üksiküksuse kood, mis on krediidiasutuse või investeerimisühingu arvates selles omavahel seotud klientide rühmas kõige tähtsam üksus. Seda koodi tuleb kasutada aja jooksul järjepidevalt. |
040 |
Vastaspoole residentsus Kasutatakse riigi, kus vastaspool on asutatud, ISO koodi 3166-1-alfa-2 (sealhulgas rahvusvaheliste organisatsioonide pseudo-ISO koodid, mis on kättesaadavad Eurostati maksebilansi käsiraamatu viimases väljaandes). Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole residentsust vaja märkida. |
050 |
Vastaspoole sektor Iga vastaspool liigitatakse ühe majandussektori alla lähtuvalt FINREPi majandussektorite klassidest: i) keskpangad; ii) valitsemissektor; iii) krediidiasutused; iv) muud finantsettevõtjad; v) mittefinantsettevõtjad; vi) kodumajapidamised. Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole majandussektorit vaja märkida. |
060 |
NACE kood Majandussektorite tähistamiseks kasutatakse NACE koode (Nomenclature statistique des activités économiques dans l’Union européenne - Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator). See veerg täidetakse ainult „muudest finantsettevõtjatest” ja „mittefinantsettevõtjatest” vastaspoolte puhul. „Mittefinantsettevõtjate” puhul märgitakse NACE kood üheelemendilise täpsusega (nt „F - Ehitus”) ning „muude finantsettevõtjate” puhul kaheelemendilise täpsusega, mis kajastab eraldi teavet kindlustustegevuse kohta (nt „K65 - Kindlustus, edasikindlustus ja kogumispension, välja arvatud kohustuslik sotsiaalkindlustus”). „Muude finantsettevõtjate” ja „mittefinantsettevõtjate” majandussektorid määratakse kindlaks vastavalt FINREPi vastaspoolte liigitusele. Omavahel seotud klientide rühmade puhul ei ole NACE koodi vaja märkida. |
070 |
Vastaspoole liik Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõige 2. Kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes seotud vastaspoole ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes seotud vastaspoole liigi märkimiseks kasutatakse krediidiasutuste või investeerimisühingute puhul tähist „I” ning reguleerimata finantssektori ettevõtjate puhul tähist „U”. |
6. C 28.00 - Kauplemisportfelli mittekuuluvad ja kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid (vorm LE2)
6.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
Veerg |
Viited õigussätetele ja juhised |
010 |
Kood Vt vormi LE1 veerg 010. |
020 |
Rühm või üksikklient Andmete esitamisel riskipositsioonide kohta üksikklientide suhtes märgib krediidiasutus või investeerimisühing selle numbriga „1” ning andmete esitamisel riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmade suhtes märgib ta selle numbriga „2”. |
030 |
Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõige 7. Kooskõlas riiklike pädevate asutuste täiendavate tehniliste spetsifikatsioonidega, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul on riskipositsioon aruandes märgitud vastaspoole suhtes tehingu kaudu, mis on seotud riskipositsiooniga alusvara suhtes, märgib ta aruandesse sõna „jah” vaste, vastasel korral sõna „ei” vaste. |
040–180 |
Esmased riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artiklid 24, 389, 390 ja 392. Sellesse veergude rühma märgib krediidiasutus või investeerimisühing tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes, tulenevate otseste riskipositsioonide, kaudsete riskipositsioonide ja täiendavate riskipositsioonide esmased riskipositsioonid. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 389 kasutatakse vara ja bilansiväliseid kirjeid ilma riskikaalude ja -astmeteta. Krediidi ümberhindlustegureid bilansiväliste kirjete suhtes ei kohaldata. Nendesse veergudesse märgitakse esmased riskipositsioonid, s.o riskipositsioonide väärtused, milles ei ole arvesse võetud väärtuste korrigeerimisi ega eraldisi, mis arvatakse maha veerus 210. Riskipositsiooni mõiste ja selle väärtuse arvutamise viis on sätestatud kapitalinõuete määruse artiklites 389 ja 390. Varade ja bilansiväliste kirjete hindamine toimub krediidiasutuse või investeerimisühingu suhtes kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, kooskõlas kapitalinõuete määruse artikliga 24. Nendesse veergudesse märgitakse omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid, mis ei ole artikli 390 lõike 6 punkti e kohased riskipositsioonid. Need riskipositsioonid arvatakse maha veerus 200. Neisse veergudesse ei märgita kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punktides a kuni d osutatud riskipositsioone. Vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 400 hõlmavad esmased riskipositsioonid kõiki varasid ja bilansiväliseid kirjeid. Kapitalinõuete määruse artikli 395 lõikes 1 sätestatud vabastatud summad arvatakse maha veerus 320. Märgitakse nii kauplemisportfelli mittekuuluvad kui ka kauplemisportfelli kuuluvad riskipositsioonid. Kui riskipositsioonid tuleb esitada finantsinstrumentide kaupa ja eri tasaarvestuskokkulepetest tulenevad eri riskipositsioonid moodustavad üheainsa riskipositsiooni, liigitatakse see riskipositsioon vastavalt finantsinstrumendile, mis vastab tasaarvestuskokkuleppes märgitud peamisele varale (vt lisaks sissejuhatav osa). |
040 |
Esmane riskipositsioon kokku Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing järgmiste komponentide summa: otsesed riskipositsioonid ja kaudsed riskipositsioonid pluss täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad riskipositsioonist tehingute suhtes, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes. |
050 |
Millest: makseviivituses olevad Kapitalinõuete määruse artikkel 178. Siin kajastab krediidiasutus või investeerimisühing selle osa kogu esmasest riskipositsioonist, mis vastab makseviivituses olevatele riskipositsioonidele. |
060–110 |
Otsesed riskipositsioonid Otseste riskipositsioonide all mõistetakse „vahetu laenuvõtjaga” seonduvaid riskipositsioone. |
060 |
Võlainstrumendid Määrus (EÜ) nr 25/2009 (EKP/2008/32), II lisa 2. osa, tabel, liigid 2 ja 3. Võlainstrumendid hõlmavad võlaväärtpabereid ning laenusid ja ettemakseid. Siin veerus kajastatakse instrumendid, mis on EKP/2008/32 järgi liigitatavad „Laenud algtähtajaga kuni üks aasta/üle ühe aasta ja kuni viis aastat/üle viie aasta” või „Väärtpaberid, välja arvatud aktsiad” alla. Selles veerus kajastatakse repotehingud, väärtpaberite või kaupade laenuks andmise või võtmise tehingud (väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud) ning võimenduslaenu tehingud. |
070 |
Omakapitaliinstrumendid EKP/2008/32, II lisa 2. osa, tabel, liigid 4 ja 5. Siin veerus kajastatakse instrumendid, mis on EKP/2008/32 järgi liigitatavad „Aktsiad ja muud osakud” või „Rahaturufondide aktsiad/osakud” alla. |
080 |
Tuletisinstrumendid Kapitalinõuete määruse artikli 272 punkt 2 ja II lisa. Selles veerus esitatakse kapitalinõuete määruse II lisas loetletud tuletisinstrumendid ning kapitalinõuete määruse artikli 272 punktis 2 määratletud pika arveldustähtajaga tehingud. Siia veergu märgitakse krediidituletisinstrumendid, mis on seotud vastaspoole krediidiriskiga. |
090–110 |
Bilansivälised kirjed Kapitalinõuete määruse I lisa. Nendesse veergudesse märgitavaks väärtuseks on nominaalväärtus enne mis tahes spetsiifiliste krediidiriski korrigeerimiste mahaarvamist ja ilma ümberhindlustegureid kohaldamata |
090 |
Siduvad laenuandmiskohustused Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktid c ja h, punkti 2 alapunkti b alapunkt ii, punkti 3 alapunkti b alapunkt i ning punkti 4 alapunkt a. Siduvad laenuandmiskohustused on kindlad kohustused anda laenu eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, kuna neid saab tasaarveldada sularahas või andes üle või emiteerides muu finantsinstrumendi. |
100 |
Finantsgarantiid Kapitalinõuete määruse I lisa punkti 1 alapunktid a, b ja f. „Finantsgarantiid” on lepingud, mis nõuavad garantii andjalt kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada garantii saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele. Siia veergu märgitakse krediidituletisinstrumendid, mida ei ole märgitud veergu „tuletisinstrumendid”. |
110 |
Muud siduvad kohustused Muud siduvad kohustused on kapitalinõuete määruse I lisas loetletud kirjed, mis ei ole eraldi välja toodud eelnevates kategooriates. Selles veerus kajastatakse aruandva krediidiasutuse või investeerimisühingu vastaspoolega sõlmitud lepingujärgsest toodetevahelisest tasaarvestuskokkuleppest tuleneva ühtse juriidilise kohustuse riskipositsiooni väärtus. |
120–180 |
Kaudsed riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikkel 403. Kui kliendi vastu olevale nõudele on andnud garantii kolmas isik või see on tagatud kolmanda isiku väljastatud tagatisega, võib krediidiasutus kapitalinõuete määruse artikli 403 kohaselt rakendada asendamise meetodit. Sellesse veergude rühma märgib krediidiasutus või investeerimisühing nende otseste riskipositsioonide summad, mis on ümber omistatud garantii andjale või tagatise väljastajale, tingimusel et viimasele antakse võrdne või madalam riskikaal kui see, mida kohaldataks kolmanda isiku suhtes kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 2. peatüki kohaselt. Tehingu tingimuste aluseks olev, kaitstud esmane riskipositsioon (otsene riskipositsioon) lahutatakse riskipositsioonist algse laenuvõtja suhtes veergudes „Aktsepteeritud krediidiriski maandamise tehnikad”. Kaudne riskipositsioon suurendab riskipositsiooni garantii andja või tagatise väljastaja suhtes asendamise mõju kaudu. See kehtib ka tagatiste suhtes, mis on antud omavahel seotud klientide rühma siseselt. Krediidiasutus või investeerimisühing märgib kaudsete riskipositsioonide algse summa veergu, mis vastab garanteeritud või tagatisega tagatud otsese riskipositsiooni liigile: näiteks kui tagatud otseseks riskipositsiooniks on võlainstrument, märgitakse garantii andjale omistatud kaudse riskipositsiooni summa veergu „Võlainstrumendid”. Krediidiriski vahetustehingut sisaldavatest võlakirjadest tulenevad riskipositsioonid kajastatakse samuti selles veergude rühmas, vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 399. |
120 |
Võlainstrumendid Vt veerg 060. |
130 |
Omakapitaliinstrumendid Vt veerg 070. |
140 |
Tuletisinstrumendid Vt veerg 080. |
150–170 |
Bilansivälised kirjed Nendesse veergudesse märgitavaks väärtuseks on nominaalväärtus enne mis tahes spetsiifiliste krediidiriski korrigeerimiste mahaarvamist või ümberhindlustegurite kohaldamist. |
150 |
Siduvad laenuandmiskohustused Vt veerg 090. |
160 |
Finantsgarantiid Vt veerg 100. |
170 |
Muud siduvad kohustused Vt veerg 110. |
180 |
Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõige 7. Täiendavad riskipositsioonid, mis tulenevad tehingutest, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes. |
190 |
(-) Väärtuse korrigeerimised ja eraldised Määruse (EL) nr 575/2013 artiklid 34, 24, 110 ja 111. Kohaldatava raamatupidamistavaga (direktiiv 86/635/EMÜ või määrus (EÜ) nr 1606/2002) kehtestatud väärtuste korrigeerimised ja eraldised, mis mõjutavad riskipositsioonide väärtuse hindamist kooskõlas kapitalinõuete määruse artiklitega 24 ja 110. Selles veerus kajastatakse väärtuste korrigeerimised ja eraldised võrreldes brutoriskipositsiooniga, mis on esitatud veerus 040. |
200 |
(-) Omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid Kapitalinõuete määruse artikli 390 lõike 6 punkt e. Siia märgitakse omavahenditest maha arvatud riskipositsioonid, mis kajastatakse „Esmane riskipositsioon kokku” veergudes. |
210–230 |
Riskipositsiooni väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punkt b. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastavad riskipositsiooni väärtuse enne vajaduse korral krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist. |
210 |
Kokku Selles veerus kajastatavaks riskipositsiooni väärtuseks on summa, mida kasutati tegemaks kindlaks, kas riskipositsiooni puhul on tegu kapitalinõuete määruse artiklis 392 sätestatud mõiste kohase riskide kontsentreerumisega. See hõlmab esmast riskipositsiooni pärast väärtuste korrigeerimiste ja eraldiste mahaarvamist ning omavahenditest maha arvatud riskipositsioonide summat. |
220 |
Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad Kauplemisportfelli mittekuuluvate riskipositsioonide summa riskipositsioonide summast kokku enne vabastuste kohaldamist ja krediidiriskide maandamist. |
230 |
% aktsepteeritud kapitalist Kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punkt 71 ja artikkel 395. Siia tuleb märkida riskipositsiooni protsendiline väärtus enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist suhtena krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitali, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 71. |
240–310 |
(-) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikad Kapitalinõuete määruse artiklid 399 ja 401–403. Krediidiriski maandamise tehnikad, nagu määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 57. Käesolevas aruandluses rakendatakse kapitalinõuete määruse III osa II jaotise 3. ja 4. peatükis tunnustatud krediidiski maandamise tehnikaid vastavalt kapitalinõuete määruse artiklites 401 kuni 403 sätestatule. Krediidiriski maandamise tehnikatel võib olla riskide kontsentreerumise tingimustes kolm erinevat mõju: asendamise mõju; otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju; ning käsitlemine kinnisvarana. |
240–290 |
(-) Krediidiriski maandamise aktsepteeritud tehnikate asendav mõju Kapitalinõuete määruse artikkel 403. Nendes veergudes kajastatava otsese ja kaudse krediidiriski kaitse summa peab vastama kolmanda isiku poolt garanteeritud või kolmanda isiku poolt väljastatud tagatisega tagatud riskipositsioonidele, kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab käsitleda seda riskipositsiooni riskipositsioonina, mille eest garantii andja või tagatise väljastaja on vastutav. |
240 |
(-) Võlainstrumendid Vt veerg 060. |
250 |
(-) Omakapitaliinstrumendid Vt veerg 070. |
260 |
(-) Tuletisinstrumendid Vt veerg 080. |
270–290 |
(-) Bilansivälised kirjed Nendes veergudes kajastatud väärtustesse ei tohi olla sisse arvestatud ümberhindlustegurit. |
270 |
(-) Siduvad laenuandmiskohustused Vt veerg 090. |
280 |
(-) Finantsgarantiid Vt veerg 100. |
290 |
(-) Muud siduvad kohustused Vt veerg 110. |
300 |
(-) Otsene krediidiriski kaitse, mis ei ole asendamise mõju Kapitalinõuete määruse artikkel 401. Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing otsese krediidikaitse summad, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 58, mis on kapitalinõuete määruse artikli 401 kohaldamise tõttu riskipositsiooni väärtusest maha arvatud. |
310 |
(-) Kinnisvara Kapitalinõuete määruse artikkel 402. Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing kapitalinõuete määruse artikli 402 kohaldamise tõttu riskipositsiooni väärtusest maha arvatud summad. |
320 |
(-) Vabastatud summad Kapitalinõuete määruse artikkel 400. Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing summad, mille võrra kohaldatakse riskide kontsentreerumise tingimuses vabastusi. |
330–350 |
Riskipositsiooni väärtus pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 1 punkt d. Krediidiasutus või investeerimisühing kajastab kapitalinõuete määruse artikli 395 lõike 1 kohaldamisel arvutatud riskipositsiooni väärtuse pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise mõju arvessevõtmist. |
330 |
Kokku Sellesse veergu märgitakse summa, mis võetakse arvesse, et järgida kapitalinõuete määruse artiklis 395 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäära. |
340 |
Millest: kauplemisportfelli mittekuuluvad Krediidiasutus või investeerimisühing märgib riskipositsiooni kogusumma pärast seda, kui on kohaldatud vabastusi ja võetud arvesse kauplemisportfelli mittekuuluva krediidiriski maandamise mõju. |
350 |
% aktsepteeritud kapitalist Siia märgib krediidiasutus või investeerimisühing riskipositsiooni protsendilise väärtuse pärast vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist suhtena krediidiasutuse või investeerimisühingu aktsepteeritud kapitalisse, nagu määratletud kapitalinõuete määruse artikli 4 lõike 1 punktis 71. |
7. C 29.00 - Andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE3)
7.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
Veerg |
Viited õigussätetele ja juhised |
||||
010–360 |
Vormil LE3 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed üksikklientide kohta, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormi LE2 ridadel. |
||||
010 |
Kood Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu. Esitatakse üksiku vastaspoole kood, kes kuulub omavahel seotud klientide rühmadesse. Vt vormi LE1 veerg 010. |
||||
020 |
Rühma kood Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu. Vt vormi LE1 veerg 010. Juhul kui klient kuulub mitmesse omavahel seotud klientide rühma, kajastatakse ta kõigi nende omavahel seotud klientide rühmade liikmena. |
||||
030 |
Tehingud, mille puhul on riskipositsioon alusvara suhtes Vt vormi LE2 veerg 030. |
||||
040 |
Seotuse liik Üksiküksuse ja omavahel seotud klientide rühma vahelise seotuse liik tähistatakse ühega järgmistest tähistest:
|
||||
050–360 |
Kui vormi LE2 kohased finantsinstrumendid esitatakse kogu omavahel seotud klientide rühma kohta, siis jaotatakse need vormis LE3 iga üksikvastaspoole kaupa vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu ärikriteeriumidele. Ülejäänud juhised on samad, mis vormi LE2 puhul. |
8. C 30.00 - Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes (vorm LE4)
8.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
Veerg |
Viited õigussätetele ja juhised |
010 |
Kood Kood on rea tunnus ning on tabeli iga rea puhul kordumatu. Vt vormi LE1 veerg 010. |
020–250 |
Riskipositsioonide tähtajaklassid Kapitalinõuete määruse artikli 394 lõike 2 punkt e. Krediidiasutus või investeerimisühing esitab selle teabe kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumise kohta reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes. Tähtajaklassid määratakse kindlaks kuni aastase tähtaja puhul ühekuuse intervalliga, ühe kuni kolme aastase tähtaja puhul kvartaalse intervalliga ning kolmest aastast pikema tähtaja puhul suuremate intervallidega. Enne vabastuste ja krediidiriski maandamise kohaldamist (vormi LE2 veerg 210) kirjutatakse iga riskipositsiooni väärtuse puhul eeldatavalt tähtaeguvad summad vastavasse tähtajaklassi. Selle tulemusena võib üks ja seesama riskipositsioon olla jaotatud erinevate veergude vahel. Instrumendid, millel ei ole kindlaksmääratud lõpptähtaega, nagu omavahendid, kajastatakse veerus „Määramata lõpptähtaeg”. Riskipositsiooni eeldatav lõpptähtaeg kajastatakse nii otsese kui ka kaudse riskipositsiooni puhul. Otseste riskipositsioonide puhul tuleb omakapitali instrumentide, võlainstrumentide ja tuletisinstrumentide eeldatavate summade jaotamisel erinevatesse selle vormi tähtajaklassidesse lähtuda lõpptähtajal põhinevale meetodile tugineva täiendavate likviidsuse näitajate vormi juhistest (vt 23.5.2013 avaldatud konsulteerimise dokument CP18). Bilansiväliste kirjete puhul kasutatakse eeldatavate summade jaotamisel tähtajaklassidesse seotud riski lõpptähtaega. Täpsemalt tähendab see tuleviku hoiustamistehingute puhul hoiuse tähtaja struktuuri, finantsgarantiide puhul alusvaraks oleva finantsinstrumendi tähtaja struktuuri, siduvate laenuandmiskohustuste kasutamata vahendite puhul laenu tähtaja struktuuri ning muude siduvate kohustuste puhul siduva kohustuse tähtaja struktuuri. Kaudsete riskipositsioonide puhul lähtutakse tähtajaklassidesse jaotamisel otsest riskipositsiooni genereerivate tagatud tegevuste tähtajast. |
9. C 31.00 - Tähtajaklassid, mis on seotud kümne suurima riskide kontsentreerumisega krediidiasutuste või investeerimisühingute suhtes ning kümne suurima riskide kontsentreerumisega reguleerimata finantssektori ettevõtjate suhtes: andmed riskipositsioonide kohta omavahel seotud klientide rühmadesse kuuluvate üksikklientide suhtes (vorm LE5)
9.1. Juhised konkreetsete veergude kohta
Veerg |
Viited õigussätetele ja juhised |
010–260 |
Vormil LE5 esitab krediidiasutus või investeerimisühing andmed üksikvastaspoolte kohta, kes kuuluvad omavahel seotud klientide rühmadesse, mis on kajastatud vormi LE4 ridadel. |
010 |
Kood Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu. Vt vormi LE3 veerg 010. |
020 |
Rühma kood Veerud 010 ja 020 moodustavad koos rea tunnuse ning see tunnus on tabeli iga rea puhul kordumatu. Vt vormi LE3 veerg 020. |
030–260 |
Riskipositsioonide tähtajaklassid Vt vormi LE4 veerud 020–250.” |