1.   Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) artikli 65 lõike 1 kohaselt moodustatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee abistab lepingu artikli 408 lõikes 4 („kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee”) sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed tema ülesannete täitmisel.

2.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee täidab lepingu artikli 65 lõikes 2 sätestatud ülesandeid kooskõlas IV jaotise 4. peatüki eesmärkidega, mis on loetletud lepingu artiklis 50.

3.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteesse kuuluvad Euroopa Komisjoni ja Gruusia esindajad, kes vastutavad sanitaar- ja fütosanitaarküsimuste eest.

4.   Euroopa Komisjoni või Gruusia esindaja, kes vastutab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud küsimuste eest, tegutseb vastavalt artiklile 2 eesistujana.

5.   Kodukorras nimetatud lepinguosalised määratletakse vastavalt lepingu artiklile 428.

1.   Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee kokku kolme kuu jooksul pärast lepingu jõustumist ning seejärel ühe lepinguosalise taotluse korral või vähemalt kord aastas.

2.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolekud kutsub kokku eesistuja lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval ja kohas. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistuja allkomitee liikmetele koosolekukutse hiljemalt 28 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3.   Võimaluse korral kutsutakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee korraline koosolek kokku aegsasti enne kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee korralist koosolekut.

4.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolekuid võib pidada mis tahes kokkulepitud tehnoloogiliste vahendite abil, näiteks video- või audiokonverentsina.

5.   Koosolekute vahelisel ajal võib sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.

1.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretäridena tegutsevad ühiselt Euroopa Komisjoni ametnik ja Gruusia ametnik, kes täidavad sekretäri ülesandeid ühiselt vastastikuse usalduse ja koostöö vaimus.

2.   Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretariaati teavitatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee kõigist otsustest, arvamustest, soovitustest, aruannetest ja muudest kokkulepitud meetmetest.

1.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse ühe või teise lepinguosalise sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretariaat tagab, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele adresseeritud kirjavahetus edastatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistujale ja saadetakse asjakohasel juhul edasi nagu artiklis 7 osutatud dokumendid.

3.   Eesistuja kirjad saadab lepinguosalistele eesistuja nimel sekretariaat. Asjakohasel juhul saadetakse kõnealune kirjavahetus edasi vastavalt artiklile 7.

1.   Dokumente saadavad edasi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretärid.

2.   Lepinguosaline edastab oma dokumendid oma sekretärile. Sekretär edastab kõnealused dokumendid teise lepinguosalise sekretärile.

3.   Liidu sekretär saadab dokumendid edasi liidu asjaomastele esindajatele ning edastab sellise kirjavahetuse koopia süstemaatiliselt Gruusia sekretärile ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretäridele.

4.   Gruusia sekretär saadab dokumendid edasi Gruusia asjaomastele esindajatele ning edastab sellise kirjavahetuse koopia süstemaatiliselt liidu sekretärile ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretäridele.

5.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretärid täidavad lepingu artiklis 58 sätestatud teabevahetuse kontaktpunkti ülesandeid.

1.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretariaat koostab artikli 10 kohaselt lepinguosaliste ettepanekute põhjal iga koosoleku jaoks esialgse päevakorra ning operatiivjärelduste kavandi. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda lisamise taotluse koos asjakohaste dokumentidega on sekretariaat ühelt lepinguosaliselt saanud hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku kuupäeva.

2.   Esialgne päevakord koos asjaomaste dokumentidega saadetakse artikli 7 kohaselt edasi hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee kinnitab päevakorra iga koosoleku alguses. Esialgses päevakorras kajastamata punkte võib päevakorda lisada lepinguosaliste nõusolekul.

4.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistuja võib teise lepinguosalise nõusolekul kutsuda sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolekutele lepinguosaliste muude asutuste esindajaid või valdkonna sõltumatuid eksperte esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised tagavad, et kõnealused vaatlejad või eksperdid järgivad konfidentsiaalsusnõudeid.

5.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistuja võib pärast lepinguosalistega konsulteerimist lühendada lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

1.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku protokolli kavandi.

2.   Üldjuhul märgitakse protokolli iga päevakorrapunkti kohta:

3.   Protokolli kavand esitatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele heakskiitmiseks. See kiidetakse heaks 28 päeva jooksul pärast sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee iga koosolekut. Kõigile artiklis 7 osutatud adressaatidele saadetakse protokolli koopia.

4.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistujaks oleva lepinguosalise sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretär koostab iga koosoleku operatiivjärelduste kavandi ja saadab selle lepinguosalistele koos päevakorraga edasi hiljemalt 15 päeva enne järgmist koosolekut. Kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud, ajakohastatakse kõnealust kavandit koosoleku edenedes, ja koosoleku lõppedes võtab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee vastu operatiivjäreldused, milles kajastuvad lepinguosaliste kokku lepitud järelmeetmed. Pärast heakskiitmist lisatakse operatiivjäreldused protokollile ning nende rakendamine vaadatakse läbi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee järgmistel koosolekutel. Selleks võtab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee vastu vormi, mis võimaldab siduda iga tegevuse konkreetse tähtajaga.

1.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteel on lepingu artikli 65 kohaselt õigus võtta vastu otsuseid, arvamusi, soovitusi, aruandeid ja ühismeetmeid. Lepinguosalised võtavad need otsused, arvamused, soovitused, aruanded ja ühismeetmed vastu konsensuse alusel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist. Otsused on siduvad lepinguosalistele, kes peavad võtma vajalikke meetmeid nende rakendamiseks.

2.   Igale otsusele, arvamusele, soovitusele ja aruandele kirjutab alla sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistuja ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretärid kinnitavad need. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kirjutab eesistuja kõnealustele dokumentidele alla selle koosoleku ajal, kus asjaomane otsus, arvamus, soovitus või aruanne vastu võeti.

3.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib vastu võtta otsuseid, anda soovitusi ja kiita heaks arvamusi või aruandeid kirjaliku menetluse teel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist, kui lepinguosalised nii kokku lepivad. Kirjalik menetlus koosneb nende sekretäride ametlikust teadete vahetamisest, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Sel eesmärgil edastatakse ettepaneku tekst artikli 7 kohaselt ning antakse tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva, mille jooksul tuleb teatavaks teha kõik reservatsioonid või muudatusettepanekud. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja lühendada kõnealust tähtaega, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Kui teksti suhtes on kokku lepitud, kirjutab eesistuja otsusele, arvamusele, soovitusele või aruandele alla ja sekretärid kinnitavad need.

4.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee aktide pealkirjaks on vastavalt „otsus”, „arvamus”, „soovitus” või „aruanne”. Iga otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti.

5.   Otsused, arvamused, soovitused ja aruanded saadetakse edasi lepinguosalistele.

6.   Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee otsused, arvamused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.

1.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee ametlikud keeled on inglise ja gruusia keel.

2.   Kui ei ole otsustatud teisiti, võtab sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee oma arutelude aluseks nimetatud keeltes koostatud dokumendid.

1.   Lepinguosalised kannavad ise kõik sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, sõidu-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2.   Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes on koosoleku võõrustaja.

3.   Kulud, mis on seotud koosolekute suulise ning dokumentide kirjaliku tõlkega inglise ja gruusia keelde või keelest, nagu on osutatud artikli 13 lõikes 1, kannab see lepinguosaline, kes on koosoleku võõrustaja.

Suulise ja kirjaliku tõlke kulud muudesse keeltesse või muudest keeltest kannab otseselt seda nõudev lepinguosaline.

1.   Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee võib kooskõlas lepingu artikli 65 lõikega 6 tehtud otsusega luua asjakohasel juhul tehnilisi töörühmi ja ajutisi töörühmi, sealhulgas teaduslikke rühmi ja eksperdirühmi.

2.   Ajutiste töörühmade koosseis ei pruugi piirduda lepinguosaliste esindajatega. Lepinguosalised tagavad, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee loodud töörühmade liikmed järgivad asjakohaseid konfidentsiaalsusnõudeid.

3.   Kui lepinguosalised ei ole otsustanud teisiti, töötavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee loodud töörühmad allkomitee alluvuses ja annavad talle aru.

4.   Töörühmade koosolekud võivad toimuda vastavalt vajadusele ning neid võib korraldada kas tavakoosolekuna või video- või audiokonverentsina.

5.   Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee sekretariaadile saadetakse töörühmade tegevusega seotud kogu kirjavahetuse, kõigi dokumentide ja teadaannete koopia.

6.   Töörühmadel on õigus esitada sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele kirjalikke soovitusi. Soovitused võetakse vastu konsensuse alusel ning esitatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee eesistujale, kes edastab need vastavalt artiklile 7.

7.   Kui käesolevas artiklis ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse käesolevat kodukorda mutatis mutandis kõigi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee loodud tehniliste töörühmade ja ajutiste töörühmade suhtes. Viiteid kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele käsitatakse viidetena sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomiteele.

1.   Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) artikli 74 lõike 1 kohaselt moodustatud tolli allkomitee täidab oma ülesandeid vastavalt lepingu artikli 74 lõigetele 2 ja 3.

2.   Tolli allkomiteesse kuuluvad Euroopa Komisjoni ja Gruusia esindajad, kes vastutavad tolli ja tolliküsimuste eest.

3.   Euroopa Komisjoni või Gruusia esindaja, kes vastutab tolli ja tolliküsimuste eest, tegutseb vastavalt artiklile 2 eesistujana.

4.   Kodukorras nimetatud lepinguosalised määratakse vastavalt lepingu artiklile 428.

1.   Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb tolli allkomitee kokku kord aastas või ühe lepinguosalise taotluse korral.

2.   Tolli allkomitee koosolekud kutsub kokku eesistuja lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval ja kohas. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab tolli allkomitee eesistuja allkomitee liikmetele koosolekukutse hiljemalt 28 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3.   Tolli allkomitee koosolekuid võib pidada mis tahes kokkulepitud tehnoloogiliste vahendite abil, näiteks video- või audiokonverentsina.

4.   Koosolekute vahelisel ajal võib tolli allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.

1.   Tolli allkomitee sekretäridena tegutsevad ühiselt Euroopa Komisjoni ametnik ja Gruusia ametnik, kes vastutavad tolli ja tolliküsimuste eest ning nad täidavad sekretäri ülesandeid ühiselt vastastikuse usalduse ja koostöö vaimus.

2.   Lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee („kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee”) sekretariaati teavitatakse tolli allkomitee kõigist otsustest, arvamustest, soovitustest, aruannetest ja muudest kokkulepitud meetmetest.

1.   Tolli allkomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse ühe või teise lepinguosalise sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2.   Tolli allkomitee sekretariaat tagab, et tolli allkomiteele adresseeritud kirjavahetus edastatakse tolli allkomitee eesistujale ja saadetakse asjakohasel juhul edasi nagu artiklis 7 osutatud dokumendid.

3.   Eesistuja kirjad saadab lepinguosalistele eesistuja nimel sekretariaat. Asjakohasel juhul saadetakse kõnealune kirjavahetus edasi vastavalt artiklile 7.

1.   Dokumente saadavad edasi tolli allkomitee sekretärid.

2.   Lepinguosaline edastab oma dokumendid oma sekretärile. Sekretär edastab kõnealused dokumendid teise lepinguosalise sekretärile.

3.   Liidu sekretär saadab dokumendid edasi liidu asjaomastele esindajatele ning edastab koopia sellisest kirjavahetusest süstemaatiliselt Gruusia sekretärile. Liidu sekretär saadab lõplike dokumentide koopiad kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretäridele.

4.   Gruusia sekretär saadab dokumendid edasi Gruusia asjaomastele esindajatele ning edastab sellise kirjavahetuse koopia süstemaatiliselt liidu sekretärile. Gruusia sekretär saadab lõplike dokumentide koopia kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretäridele.

1.   Tolli allkomitee sekretariaat koostab lepinguosaliste ettepanekute põhjal iga koosoleku jaoks esialgse päevakorra. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda lisamise taotluse koos asjakohaste dokumentidega on sekretariaat ühelt lepinguosaliselt saanud hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku kuupäeva.

2.   Esialgne päevakord koos asjaomaste dokumentidega saadetakse artikli 7 kohaselt edasi hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3.   Tolli allkomitee kinnitab päevakorra iga koosoleku alguses. Esialgses päevakorras kajastamata punkte võib päevakorda lisada lepinguosaliste nõusolekul.

4.   Tolli allkomitee eesistuja võib teise lepinguosalise nõusolekul kutsuda oma koosolekutele lepinguosaliste muude asutuste esindajaid või valdkonna sõltumatuid eksperte esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised tagavad, et kõnealused vaatlejad või eksperdid järgivad konfidentsiaalsusnõudeid.

5.   Tolli allkomitee eesistuja võib pärast lepinguosalistega konsulteerimist lühendada lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

1.   Tolli allkomitee eesistujaks oleva lepinguosalise tolli allkomitee sekretär koostab iga koosoleku protokolli, sealhulgas operatiivjärelduste kavandi.

2.   Protokolli, sh operatiivjärelduste kavand esitatakse tolli allkomiteele heakskiitmiseks. Protokoll kiidetakse heaks 28 päeva jooksul pärast tolli allkomitee iga koosolekut. Kõigile artiklis 7 osutatud adressaatidele saadetakse protokolli koopia.

1.   Tolli allkomiteel on lepingu artikli 74 kohaselt õigus võtta vastu praktiline koraldus, meetmed, otsused ja soovitused. Lepinguosalised võtavad kõnealuse praktilise korralduse, meetmed, otsused ja soovitused vastu konsensuse alusel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist. Otsused on siduvad lepinguosalistele, kes peavad võtma vajalikke meetmeid nende rakendamiseks.

2.   Igale otsusele ja soovitusele kirjutab alla tolli allkomitee eesistuja ning tolli allkomitee sekretärid kinnitavad need. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, kirjutab eesistuja kõnealustele dokumentidele alla selle koosoleku ajal, kus asjaomane otsus või soovitus vastu võeti.

3.   Tolli allkomitee võib vastu võtta otsuseid ja anda soovitusi kirjaliku menetluse teel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist, kui lepinguosalised nii kokku lepivad. Kirjalik menetlus koosneb nende sekretäride ametlikust teadete vahetamisest, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Sel eesmärgil edastatakse ettepaneku tekst artikli 7 kohaselt ning antakse tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva, mille jooksul tuleb teatavaks teha kõik reservatsioonid või muudatusettepanekud. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja lühendada kõnealust tähtaega, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Kui teksti suhtes on kokku lepitud, kirjutab eesistuja otsusele või soovitusele alla ja sekretärid kinnitavad need.

4.   Tolli allkomitee aktide pealkirjaks on vastavalt „otsus” või „soovitus”. Iga otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti.

5.   Otsused ja soovitused saadetakse edasi lepinguosalistele.

6.   Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada tolli allkomitee otsused, arvamused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.

1.   Tolli allkomitee ametlikud keeled on inglise ja gruusia keel.

2.   Kui ei ole otsustatud teisiti, võtab tolli allkomitee oma arutelude aluseks nimetatud keeltes koostatud dokumendid.

1.   Lepinguosalised kannavad ise kõik tolli allkomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, sõidu-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2.   Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes on koosoleku võõrustaja.

3.   Kulud, mis on seotud koosolekute suulise ning dokumentide kirjaliku tõlkega inglise ja gruusia keelde või keelest, nagu on osutatud artikli 13 lõikes 1, kannab see lepinguosaline, kes on koosoleku võõrustaja.

Suulise ja kirjaliku tõlke kulud muudesse keeltesse või muudest keeltest kannab otseselt seda nõudev lepinguosaline.

1.   Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) artikli 179 kohaselt moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee abistab lepingu artikli 408 lõikes 4 („kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee”) sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed tema ülesannete täitmisel.

2.   Geograafiliste tähiste allkomitee täidab lepingu artiklis 179 sätestatud ülesandeid.

3.   Geograafiliste tähiste allkomiteesse kuuluvad Euroopa Komisjoni ja Gruusia esindajad, kes vastutavad geograafiliste tähistega seotud küsimuste eest.

4.   Lepinguosalised määravad delegatsiooni juhi, kes on kontaktisik kõikides geograafiliste tähiste allkomiteega seotud küsimustes.

5.   Delegatsioonide juhid tegutsevad geograafiliste tähiste allkomitee eesistujana vastavalt artiklile 2.

6.   Mõlema delegatsiooni juhid võivad delegeerida kõik või osa delegatsiooni juhi ülesannetest määratud asetäitjale ja sellisel juhul kehtivad kõik järgnevad viited delegatsiooni juhile samaväärselt ka määratud asetäitja kohta.

7.   Kodukorras nimetatud lepinguosalised määratakse vastavalt lepingu artiklile 428.

1.   Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb geograafiliste tähiste allkomitee kokku ühe lepinguosalise taotluse korral vaheldumisi liidus ja Gruusias, ning mitte hiljem kui 90 kalendripäeva jooksul alates taotluse esitamisest.

2.   Geograafiliste tähiste allkomitee koosolekud kutsub kokku eesistuja lepinguosaliste kokkulepitud kuupäeval ja kohas. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab geograafiliste tähiste allkomitee eesistuja allkomitee liikmetele koosolekukutse hiljemalt 28 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3.   Võimaluse korral kutsutakse geograafiliste tähiste allkomitee korraline koosolek kokku aegsasti enne kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee korralist koosolekut.

4.   Erandkorras võib geograafiliste tähiste allkomitee koosolekuid pidada lepinguosaliste kokkulepitud mis tahes tehnoloogiliste vahendite abil, sealhulgas videokonverentsina.

1.   Geograafiliste tähiste allkomitee sekretäridena tegutsevad ühiselt Euroopa Komisjoni ametnik ja Gruusia ametnik, kelle nimetavad ametisse delegatsioonide juhid ning kes täidavad sekretäri ülesandeid ühiselt vastastikuse usalduse ja koostöö vaimus.

2.   Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretariaati teavitatakse geograafiliste tähiste allkomitee kõigist otsustest, aruannetest ja muudest kokkulepitud meetmetest.

1.   Geograafiliste tähiste allkomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse ühe või teise lepinguosalise sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.

2.   Geograafiliste tähiste allkomitee sekretariaat tagab, et geograafiliste tähiste allkomiteele adresseeritud kirjavahetus edastatakse geograafiliste tähiste allkomitee eesistujale ja saadetakse asjakohasel juhul edasi, nagu artiklis 7 osutatud dokumendid.

3.   Eesistuja kirjad saadab lepinguosalistele eesistuja nimel sekretariaat. Asjakohasel juhul saadetakse kõnealune kirjavahetus edasi vastavalt artiklile 7.

1.   Dokumente saadavad edasi geograafiliste tähiste allkomitee sekretärid.

2.   Lepinguosaline edastab oma dokumendid oma sekretärile. Sekretär edastab kõnealused dokumendid teise lepinguosalise sekretärile.

3.   Liidu sekretär saadab dokumendid edasi liidu asjaomastele esindajatele ning edastab sellise kirjavahetuse koopia süstemaatiliselt Gruusia sekretärile ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretäridele.

4.   Gruusia sekretär saadab dokumendid edasi Gruusia asjaomastele esindajatele ning edastab sellise kirjavahetuse koopia süstemaatiliselt liidu sekretärile ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee sekretäridele.

1.   Geograafiliste tähiste allkomitee sekretariaat koostab artikli 10 kohaselt lepinguosaliste ettepanekute põhjal iga koosoleku jaoks esialgse päevakorra ning operatiivjärelduste kavandi. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda lisamise taotluse koos asjakohaste dokumentidega on sekretariaat ühelt lepinguosaliselt saanud hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku kuupäeva.

2.   Esialgne päevakord koos asjaomaste dokumentidega saadetakse artikli 7 kohaselt edasi hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.

3.   Eesistuja ja teise delegatsiooni juht kinnitavad päevakorra iga koosoleku alguses. Esialgses päevakorras kajastamata punkte võib päevakorda lisada lepinguosaliste kokkuleppel.

4.   Geograafiliste tähiste allkomitee eesistuja võib teise lepinguosalise nõusolekul kutsuda oma koosolekutele lepinguosaliste muude asutuste esindajaid või valdkonna sõltumatuid eksperte esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised tagavad, et kõnealused vaatlejad või eksperdid järgivad konfidentsiaalsusnõudeid.

5.   Geograafiliste tähiste allkomitee eesistuja võib pärast lepinguosalistega konsulteerimist lühendada lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.

1.   Geograafiliste tähiste allkomitee sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku protokolli kavandi.

2.   Üldjuhul märgitakse protokolli iga päevakorrapunkti kohta:

3.   Protokolli kavand esitatakse geograafiliste tähiste allkomiteele heakskiitmiseks. See kiidetakse heaks 28 päeva jooksul pärast geograafiliste tähiste allkomitee iga koosolekut. Kõigile artiklis 7 osutatud adressaatidele saadetakse protokolli koopia.

4.   Geograafiliste tähiste allkomitee eesistujaks oleva lepinguosalise geograafiliste tähiste allkomitee sekretär koostab iga koosoleku operatiivjärelduste kavandi ja saadab selle lepinguosalistele koos päevakorraga edasi hiljemalt 15 päeva enne koosolekut. Kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud, ajakohastatakse kõnealust kavandit koosoleku edenedes, ja koosoleku lõppedes võtab geograafiliste tähiste allkomitee vastu operatiivjäreldused, milles kajastuvad lepinguosaliste kokku lepitud järelmeetmed. Pärast heakskiitmist lisatakse operatiivjäreldused protokollile ning nende rakendamine vaadatakse läbi geograafiliste tähiste allkomitee järgmistel koosolekutel. Selleks võtab geograafiliste tähiste allkomitee vastu vormi, mis võimaldab siduda iga tegevuse konkreetse tähtajaga.

1.   Geograafiliste tähiste allkomiteel on õigus teha otsuseid lepingu artikli 179 lõikes 3 ettenähtud küsimustes. Lepinguosalised võtavad need otsused vastu konsensuse alusel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist. Otsused on siduvad lepinguosalistele, kes peavad võtma vajalikke meetmeid nende rakendamiseks.

2.   Igale otsusele kirjutab alla geograafiliste tähiste allkomitee eesistuja ning geograafiliste tähiste allkomitee sekretärid kinnitavad need. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, kirjutab eesistuja kõnealustele dokumentidele alla selle koosoleku ajal, kus asjaomane otsus vastu võeti.

3.   Geograafiliste tähiste allkomitee võib vastu võtta otsuseid ja heaks kiita aruandeid kirjaliku menetluse teel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist, kui lepinguosalised nii kokku lepivad. Kirjalik menetlus koosneb nende sekretäride ametlikust teadete vahetamisest, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Sel eesmärgil edastatakse ettepaneku tekst artikli 7 kohaselt ning antakse tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva, mille jooksul tuleb teatavaks teha kõik reservatsioonid või muudatusettepanekud. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib eesistuja lühendada kõnealust tähtaega, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Kui teksti suhtes on kokku lepitud, kirjutab eesistuja otsusele või aruandele alla ja sekretärid kinnitavad need.

4.   Geograafiliste tähiste allkomitee aktide pealkirjaks on vastavalt „otsus” või „aruanne”. Iga otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti.

5.   Otsused saadetakse edasi lepinguosalistele.

6.   Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada geograafiliste tähiste allkomitee otsused oma ametlikus väljaandes.

1.   Geograafiliste tähiste allkomitee ametlikud keeled on inglise ja gruusia keel.

2.   Kui ei ole otsustatud teisiti, võtab geograafiliste tähiste allkomitee oma arutelude aluseks nimetatud keeltes koostatud dokumendid.

1.   Lepinguosalised kannavad ise kõik geograafiliste tähiste allkomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, sõidu-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2.   Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes on koosoleku võõrustaja.

3.   Kulud, mis on seotud koosolekute suulise ning dokumentide kirjaliku tõlkega inglise ja gruusia keelde või keelest, nagu on osutatud artikli 13 lõikes 1, kannab see lepinguosaline, kes on koosoleku võõrustaja.

Suulise ja kirjaliku tõlke kulud muudesse keeltesse või muudest keeltest kannab otseselt seda nõudev lepinguosaline.