ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 20

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
27. jaanuar 2015


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

*

Teave allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta: Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline leping, mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis

1

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2015/108, 26. jaanuar 2015, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

2

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2015/109, 26. jaanuar 2015, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 560/2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d'Ivoire'is

4

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/110, 26. jaanuar 2015, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes ja lõpetatakse teatavate Ukrainast pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude importi käsitlev menetlus pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist

6

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/111, 26. jaanuar 2015, millega kehtestatakse meetmed, et leevendada huntahvena (Dicentrarchus labrax) varude säilimisele avalduvat tõsist ohtu Keldi meres, La Manche'i väinas, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas

31

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/112, 26. jaanuar 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

34

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/113, 26. jaanuar 2015, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel munasektoris ja ovoalbumiini puhul avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2015 kehtestatud kogustele

36

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/114, 26. jaanuar 2015, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 536/2007 alusel avatud Ameerika Ühendriikidest pärit kodulinnuliha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2015 kehtestatud kogustele

38

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/115, 26. jaanuar 2015, millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1384/2007 alusel avatud Iisraelist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2015 kehtestatud kogustele

40

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2015/116, 26. jaanuar 2015, Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020

42

 

*

Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2015/117, 26. jaanuar 2015, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid

85

 

*

Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2015/118, 26. jaanuar 2015, millega rakendatakse otsust 2010/656/ÜVJP, millega uuendatakse Côte d'Ivoire'i vastu suunatud piiravaid meetmeid

87

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

27.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/1


Teave allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta: Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vaheline leping, mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis

Euroopa Liit ja Norra Kuningriik allkirjastasid 15. jaanuaril 2015 Brüsselis lepingu, mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis (1).

Sellest tulenevalt kohaldatakse lepingut vastavalt selle artiklile 9 ajutiselt alates 15. jaanuarist 2015.


(1)  ELT L 224, 30.7.2014, lk 3.


MÄÄRUSED

27.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/2


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/108,

26. jaanuar 2015,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 442/2011, (1) ja eelkõige selle artikli 32 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2012 vastu määruse (EL) nr 36/2012.

(2)

Euroopa Liidu Üldkohus tühistas oma 13. novembri 2014. aasta otsustega kohtuasjades T-653/11, T-654/11 ja T-43/12 nõukogu otsuse lisada Aiman Jaber, Khaled Kaddour, Mohammed Hamcho ja Hamcho International määruse (EL) nr 36/2012 II lisas esitatud loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

Aiman Jaber, Khaled Kaddour, Mohammed Hamcho ja Hamcho International tuleks uute põhjenduste alusel uuesti lisada loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 36/2012 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. jaanuar 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. RINKĒVIČS


(1)  ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.


LISA

Järgmised isikud ja üksus lisatakse määruse (EL) nr 36/2012 II lisas esitatud isikute ja üksuste loetellu.

I.   ARTIKLIS 14 JA ARTIKLI 15 LÕIKE 1 PUNKTIS a OSUTATUD FÜÜSILISTE JA JURIIDILISTE ISIKUTE, ÜKSUSTE JA ASUTUSTE LOETELU

A.   ISIKUD

 

Nimi

Tuvastamisandmed

Põhjendus

Loetellu kandmise kuupäev

18.

Mohammed (

Image

) Hamcho (

Image

)

Sünniaeg: 20. mai 1966.

Pass nr 002954347

Tähtis Süüria ärimees, Hamcho Internationali omanik, lähedane isik Süüria režiimi võtmetähtsusega isikutele, sealhulgas president Bashar al-Assadile ja Maher al-Assadile.

Alates 2014. aasta märtsist on olnud kahepoolsete ärinõukogude Hiina suhete esimees, millisele ametikohale nimetas ta majandusminister Khodr Orfali.

Mohammed Hamcho saab kasu Süüria režiimist ja toetab seda ning on seotud sellest režiimist kasu saavate ja seda toetavate isikutega.

27.1.2015

28.

Khalid (

Image

) (teise nimega Khaled) Qaddur (

Image

) (teise nimega Qadour, Qaddour, Kaddour)

 

Tähtis Süüria ärimees, lähedane isik Süüria režiimi võtmetähtsusega isikule Maher al-Assadile.

Khalid Qaddur saab kasu Süüria režiimist ja toetab seda ning on seotud sellest režiimist kasu saavate ja seda toetavate isikutega.

27.1.2015

33.

Ayman (

Image

) Jabir (

Image

) (teise nimega Aiman Jaber)

Sünnikoht: Latakia

Tähtis Süüria ärimees, lähedane isik sellistele Süüria režiimi võtmetähtsusega isikutele nagu Maher al-Assad ja Rami Makhlouf.

Ta on ka režiimi toetanud, hõlbustades nafta importi Overseas Petroleum Tradingust Süüriasse oma äriühingu El Jazireh kaudu.

Ayman Jabir saab kasu režiimist ja toetab seda ning on seotud režiimist kasu saavate ja seda toetavate isikutega.

27.1.2015

B.   ÜKSUSED

 

Nimi

Tuvastamisandmed

Põhjendus

Loetellu kandmise kuupäev

3.

Hamcho International

(teise nimega Hamsho International Group)

Baghdad Street,

PO Box 8254

Damascus

Tel: 963 112316675

Faks: 963 112318875

Veebisait: www.hamshointl.com

E-post: info@hamshointl.com ja hamshogroup@yahoo.com

Hamcho International on suur Süüria valdusettevõtja, mille omanik on Mohammed Hamcho.

Hamcho International saab kasu režiimist ja toetab seda ning on seotud režiimist kasu saava ja seda toetava isikuga.

27.1.2015


27.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/4


NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/109,

26. jaanuar 2015,

millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 560/2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d'Ivoire'is

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. aprilli 2005. aasta määrust (EÜ) nr 560/2005, millega kehtestatakse teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravad meetmed seoses olukorraga Côte d'Ivoire'is, (1) eriti selle artikli 11a lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 12. aprillil 2005 vastu määruse (EÜ) nr 560/2005.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu Côte d'Ivoire'i käsitleva resolutsiooniga 1572 (2004) moodustatud sanktsioonide komitee jättis 20. novembril 2014 ühe isiku välja nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse resolutsiooni punktides 9–12 ette nähtud meetmeid.

(3)

Seetõttu tuleks vastavalt muuta nõukogu määruse (EÜ) nr 560/2005 I lisas sätestatud isikute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 560/2005 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. jaanuar 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. DŪKLAVS


(1)  ELT L 95, 14.4.2005, lk 1.


LISA

Määruse (EÜ) nr 560/2005 I lisast jäetakse välja järgmist isikut käsitlev kanne:

Alcide DJÉDJÉ


27.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/6


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/110,

26. jaanuar 2015,

millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes ja lõpetatakse teatavate Ukrainast pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude importi käsitlev menetlus pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 9 lõiget 4 ning artikli 11 lõikeid 2 ja 5,

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Kehtivad meetmed

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „eelmine uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1256/2008 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”), Venemaalt, Taist ja Ukrainast pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes, mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77 alla (edaspidi „lõplikud dumpinguvastased meetmed”). Võetud meede oli väärtuseline tollimaks vahemikus 10,1–90,6 %.

2.   Taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks

(2)

Pärast teate avaldamist lõplike dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (3) sai komisjon 18. septembril 2013 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitas Euroopa Liidu terasest keevistorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa liidu keevistorude kogutoodangust, käesoleval juhul enam kui 25 %.

(3)

Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule osaks saanud kahju jätkumise või kordumise.

3.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(4)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 19. detsembril 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

4.   Uurimine

4.1.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(5)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundade uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

4.2.   Menetlusega seotud isikud

(6)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, Valgevene, HRV, Venemaa ja Ukraina (edaspidi „asjaomased riigid”) eksportivatele tootjatele, teadaolevalt asjast huvitatud mitteseotud importijatele ja kasutajatele ning asjaomaste riikide esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(7)

Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

4.2.1.   Eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(8)

Võttes arvesse HRV, Venemaa ja Ukraina eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel komisjonile endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(9)

Lõppkokkuvõttes ei saanud komisjon HRV eksportivatelt tootjatelt vastuseid väljavõttelise uuringu küsimustele. Ühelt Ukraina eksportivalt tootjalt saadi väljavõttelise uuringu küsimustele üks vastus. Venemaa eksportivatelt tootjatelt saadi väljavõttelise uuringu küsimustele kolm vastust. Seetõttu otsustas komisjon, et eksportivate tootjate väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

4.2.2.   Importijate ja liidu tootjate väljavõtteline uuring

(10)

Liidu sõltumatute importijate ilmse rohkuse tõttu nähti algatamisteates ette algmääruse artikli 17 kohane väljavõtteline uuring. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel komisjonile endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Kuna sõltumatutelt importijatelt ei saadud ühtegi vastust, ei kohaldatud sõltumatute importijate suhtes väljavõttelist uuringut.

(11)

Arvestades selle menetlusega hõlmatud liidu tootjate suurt arvu, teatati algatamisteates, et komisjon on kahju kindlakstegemiseks moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi kooskõlas algmääruse artikliga 17. Esialgne valik põhines menetluse algatamise ajal komisjoni käsutuses olnud teabel, mille aluseks oli tootjate müügimaht, tootmismaht ja geograafiline asukoht liidus. Valim vastas suurimale tüüpilisele tootmis- ja müügimahule, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida, moodustades 52 % liidu tootmisharu kogutoodangust ja müügist ELi sõltumatutele klientidele. Lisaks oli valim esindav äriühingute geograafilise asukoha poolest, sest kaasatud oli neli eri liikmesriiki. ELi tootjatega konsulteeriti kavandatava valimi osas algatamisteate avaldamiskuupäeval. Kuna ükski tootja endast täiendavalt teada ei andnud ning valimi kohta märkusi ei laekunud, kinnitati kavandatav valim.

(12)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse, kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Selleks saatis komisjon valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ja liidu tootjatele küsimustiku. Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

a)

liidu tootjad:

Arcelor Mittal Karvina, Tšehhi Vabariik,

Arcelor Mittal Krakow, Poola,

Arvedi Tubi Acciaio s.p.A, Cremona, Itaalia,

Tata Steel UK Limited, Corby, Ühendkuningriik;

b)

Valgevene eksportiv tooja:

Mogilev Metallurgical Works, Magiljov, Valgevene;

c)

Ukraina eksportiva tootjaga seotud müüja:

Interpipe Europe SA, Lugano, Šveits;

d)

Venemaa tootja:

Pervouralsk New Pipe Plant, Pervouralsk, Venemaa;

e)

võrdlusriigi tootja:

Robor Ltd. Johannesburg, Lõuna-Aafrika.

B.   VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.   Vaatlusalune toode

(13)

Vaatlusalune toode on Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt ja Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest ümmarguse ristlõikega keevistorud, mille välisläbimõõt on kuni 168,3 mm (v.a nafta- ja gaasijuhtmetes kasutatavad magistraaltorud ning nafta- ja gaasipuuraukudes kasutatavad surve- ja puurtorud ning tsiviillennunduses kasutatavad täppistorud ja külge ühendatud liitmikega torud, mis sobivad gaasi ning vedeliku juhtimiseks) ning mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77 alla.

(14)

Uurimine on näidanud, et kõikidel vaatlusaluse toote eri liikidel on ühed ja samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning neid kasutatakse peamiselt ühesugusel otstarbel.

2.   Samasugune toode

(15)

Leiti, et liidu tootmisharu liidus toodetavatel ja müüdavatel keevistorudel ning asjaomastes riikides ja võrdlusriigis toodetavatel ja müüdavatel keevistorudel on sisuliselt samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samad põhikasutusalad kui asjaomastes riikides toodetavatel ja liitu eksportimiseks müüdavatel keevistorudel. Seega käsitatakse neid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

C.   DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(16)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrollis komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega võiks tõenäoliselt kaasneda nelja asjaomase riigi poolse dumpingu jätkumine või kordumine.

(17)

Kõik neli uurimisalust riiki eksportisid vaatlusalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väikestes kogustes. Seepärast on ebatõenäoline, et dumping ühestki neist neljast uurimisalusest riigist jätkub. Hinnangus piirduti dumpingu kordumise tõenäosusega, kasutades muude kolmandate riikide suhtes kehtivaid ekspordihindu. Sarnaselt eelmise uurimisega ei võetud arvesse eksporti Valgevenesse.

Mitteturumajanduslikud riigid

1.   Võrdlusriik

(18)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt ei käsitata Valgevenet ja HRVd turumajanduslike riikidena. Eelmises uurimises kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramiseks võrdlusriigina USAd. Algatamisteates aegumise läbivaatamise kohta kavandati võrdlusriigina kasutada USAd, nagu taotluse esitaja soovitas.

(19)

Komisjon sai arvamusi nii Mogilevilt kui ka Valgevene ametiasutustelt. Hiina Rahvavabariigi huvitatud isikutelt ei laekunud ühtegi arvamust.

(20)

Valgevene huvitatud isikute sõnul ei olnud USA asjakohane valik USA ainsa koostööd tegeva tootja ja liidu tootmisharu väidetavate sidemete tõttu.

(21)

Valgevene huvitatud isikud soovitasid võrdlusriigina kasutada Venemaad, kuna väidetavalt sarnaneb Venemaa terasetööstus Valgevene terasetööstusega tänu nende ühistele seostele endise Nõukogude Liiduga.

(22)

Uurimisel aga selgus, et Venemaa ainsa koostööd tegeva tootja tootmiskuludes ei kajastatud nõuetekohaselt maagaasi väärtust (vt põhjendus 69 allpool). Lisaks ei olnud kõnealuse Venemaa tootja koostöö piisav (vt põhjendus 61 allpool). Seetõttu ei peetud Venemaa valimist asjakohaseks.

(23)

Samuti selgitas komisjon välja muud kolmandad riigid, kes ekspordivad vaatlusalust toodet liitu. Komisjon võttis ühendust tootjatega 14 teadaolevalt terase tootmisega tegelevas riigis. Nende riikide hulgas olid näiteks Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Serbia ja Taiwan.

(24)

Lõppkokkuvõttes ei teinud USA tootjad komisjoniga mingit koostööd. Komisjon sai aga täielikult vastatud küsimustikud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Lõuna-Aafrika tootjatelt. Lõuna-Aafrika tootja suurte omamaiste müügimahtude tõttu pidas komisjon kõige asjakohasemaks valikuks Lõuna-Aafrikat.

VALGEVENE

1.   Sissejuhatav märkus

(25)

Suurim teadaolev Valgevene tootja, OJSC Mogilev Metallurgical Works (edaspidi „Mogilev”), tegi uurimisel koostööd. Mogilev aga ei eksportinud vaatlusalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu. Seetõttu tugines teave tõenäoliste liidu suhtes kohaldatavate ekspordihindade kohta muude kolmandate riikide suhtes kohaldatavatele ekspordihindadele, nagu on osutatud allpool põhjenduses 27.

2.   Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud tõenäoline dumping

2.1.   Normaalväärtuse määramine

(26)

Valgevene puhul määrati normaalväärtus samasuguse toote tooteliigi kohta kindlaks nende omamaiste hindade alusel, mida Lõuna-Aafrikas (võrdlusriik) kohaldatakse sõltumatute klientide suhtes tavapärase kaubandustegevuse käigus. Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei müüdud Lõuna-Aafrika omamaisel turul samasuguse toote tooteliiki või kui tooteliiki ei müüdud tüüpilises koguses, tuletas komisjon normaalväärtuse, liites samasuguse toote tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi.

2.2.   Tõenäolise ekspordihinna määramine

(27)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal ei eksportinud Mogilev vaatlusalust toodet liitu. Seega määrati tõenäoline ekspordihind muude kolmandate riikide suhtes kohaldatavate müügihindade alusel.

2.3.   Võrdlus

(28)

Normaalväärtuse ja tõenäolise ekspordihinna võrdlus tehti tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(29)

Asjakohasel juhul võeti arvesse erinevusi veokuludes, hinnavähendites, allahindlustes ja kaubandustasandis.

2.4.   Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud tõenäoline dumping

(30)

Eespool esitatu põhjal määrati tõenäoline dumpingumarginaal algmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses kindlaks tasemel 28,4 %.

3.   Ekspordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

3.1.   Eksportivate tootjate tootmisvõimsus

(31)

Mogilevi tootmisliine kasutati nii keevistorude kui ka õõnesprofiilide tootmiseks (kahe toote tootmist eristab üksnes väike tootmisetapp). Mogilev tootis suures mahus õõnesprofiile ja eksportis neid muu hulgas ka liitu, kuna nende kaupade suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse. Lisaks tootis Mogilev keevistorusid, mille läbimõõt ületas 168,3 mm (edaspidi „suured torud”) ja mille suhtes ei kohaldata liidus dumpinguvastaseid tollimakse.

(32)

Praeguse tootevaliku alusel on Mogilevi vaba tootmisvõimsus ligikaudu 20 000 tonni ehk ligikaudu 5 % liidu tarbimisest.

(33)

Seega tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral risk, et Mogilev müüb liidu turule suurtes kogustes keevistorusid dumpinguhindadega.

(34)

Pärast avalikustamist väitis Mogilev, et tema tegelik vaba tootmisvõimsus on oluliselt väiksem, kuna hüdraulilised katsed tekitavad probleeme. Hüdraulilised katsed on siiski väike osa vaatlusaluse toote kogu tootmisprotsessist ning seetõttu on seda kitsaskohta suhteliselt lihtne kõrvaldada. Seega ei saa nõustuda väitega, et tehase vaba tootmisvõimsuse kindlaksmääramisel tuleks aluseks võtta hüdraulilisteks katseteks kasutatavate seadmete tekitatud probleemid.

3.2.   Üleminek samas tehases toodetavatelt toodetelt muu toodangu tootmisele

(35)

Nagu osutatud eespool põhjenduses 31, on Mogilevile praegu palju tulusam toota õõnesprofiile, kuna nende suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse, samal ajal kui keevistorude suhtes kohaldatakse liidus dumpinguvastaseid tollimakse. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tootmine tõepoolest peamiselt keskendunud toodetele, mille suhtes ei kohaldata liidus dumpinguvastaseid tollimakse, ja need moodustasid suurema osa toodetavatest toodetest. Kui keevistorude suhtes puuduvad meetmed, hakkab Mogilev eeldatavalt tootma tasakaalustatumat tootevalikut, kandes tootmisvõimsuse nendelt toodetelt, mille suhtes praegu ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse, üle keevistorudele.

(36)

Seega kaasneb meetmete kehtetuks tunnistamisega oluline risk, et Mogilev läheb nende toodete tootmiselt, mille suhtes praegu ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse, vähemalt osaliselt üle keevistorude tootmisele, et tuua neid dumpinguhindadega liidu turule.

(37)

Pärast avalikustamist väitis Mogilev, et ta ei muudaks kohe oma tootevalikut õõnesprofiilidelt keevistorudele, kuna ta on mitme aasta jooksul müünud palju rohkem õõnesprofiile kui keevistorusid ning seda praktikat ei ole põhjust muuta.

(38)

Sellega seoses tuleb märkida, et EL on Mogilevi õõnesprofiilide suurim turg ning et praegu ei müü Mogilev liidu turul üldse keevistorusid. Mogilev ei esitanud tõendeid selle kohta, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral ei muutuks eri toodete osakaal ELi suunatud müügis. Seega jäädakse järelduse juurde, et kui meetmed tunnistataks kehtetuks, toodaks Mogilev tõenäoliselt tasakaalustatumat tootevalikut ja läheks vähemalt osaliselt õõnesprofiilide tootmiselt üle keevistorude tootmisele liidu turu jaoks.

3.3.   Liidu turu atraktiivsus

(39)

Nagu on osutatud põhjenduses 27 eespool, ei eksportinud Valgevene vaatlusalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu. Seega peaks kaubavoogude liidu turule ümbersuunamise riski tõenäosus meetmete tühistamise korral põhinema järgmisel:

valdavad müügihinnad muudele eksporditurgudele;

valdavad hinnad liidu turul, nii liidu tootmisharu kui ka muude impordiallikate puhul, ja

Mogilevi müügikäitumine toodete puhul, mille suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid tollimakse.

(40)

Võrreldes Mogilevi keskmisi muude riikide suhtes kohaldatavaid müügihindu liidu turu hindadega, võib märgata olulist hinna allalöömist. Võrreldes liidu tootmisharu keskmise müügihinnaga, on hinna allalöömise tase vahemikus 30–50 %. Samuti on Mogilevi hinnad madalamad kui muude liidu turu impordiallikate, näiteks India ja Türgi hinnad.

(41)

Samuti kinnitab liidu turu tõenäolist atraktiivsust ka asjaolu, et Mogilevil on juba olemas müügikanalid, mida praegu kasutatakse muude toodete müümiseks ja mida saaks meetmete tühistamise korral kasutada ka vaatlusaluse toote müümiseks.

(42)

Eespool nimetatut arvesse võttes tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral komisjoni järelduse kohaselt oluline risk, et toodang suunatakse dumpinguhindadega ümber liidu turule, kuna liidu turu hinnad on palju atraktiivsemad.

(43)

Pärast avalikustamist väitis Mogilev, et tema keevistorude müügi olulist suurenemist omamaisel turul ja Venemaa turul kogu vaatlusaluse perioodi vältel ei olnud nõuetekohaselt arvesse võetud. Sellega seoses tuleks märkida, et müügimahu suurenemine nendel turgudel on uurimise käigus kinnitust leidnud. Pärast avalikustamist esitatud märkustes kinnitas Mogilev, et keevistorusid müüakse hinnaga, mis on madalam ELi turul valitsevatest hindadest. Seega ei saa asjaolu, et nende toodete müügimaht on nii omamaisel kui ka Venemaa turul aja jooksul suurenenud, vähendada ega kõrvaldada riski, et need tooted suunatakse ümber liidu turule, kuna liidu turu hinnad on palju atraktiivsemad. Mogilevi väide lükatakse seepärast tagasi.

4.   Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(44)

Valgevene olemasolev vaba tootmisvõimsus, risk, et tootmine lülitatakse muudelt toodetelt ümber vaatlusaluse toote tootmisele, ja liidu turu atraktiivne hinnatase viivad järelduseni, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, ähvardab suureneda Valgevenest pärit vaatlusaluse toote dumpinguhindadega eksport.

HRV

1.   Sissejuhatavad märkused

(45)

Nagu on öeldud põhjenduses 9 eespool, ei saanud komisjon HRV-st ühtegi vastust. Kuna HRV eksportivad tootjad koostööd ei teinud, põhineb üldine analüüs, kaasa arvatud dumpingu arvutamine, seega kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18. Hiina ametiasutusi teavitati komisjoni kavatsusest kohaldada algmääruse artiklit 18 ja tugineda oma järeldustes kättesaadavatele faktidele.

(46)

Seetõttu kasutati dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks aegumise läbivaatamise taotlust koos muude teabeallikatega, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostat ja Hiina ekspordiandmed) ning väljaanne Metal Bulletin.

(47)

Koostöö puudumine mõjutas normaalväärtuse võrdlemist eri tooteliikide ekspordihinnaga. Asjakohaseks peeti nii normaalväärtuse kui ka ekspordihinna kindlaksmääramist üldisel alusel, täpsemalt keskmiste väärtuste põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18.

2.   Tõenäoline dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

2.1.   Normaalväärtuse kindlaksmääramine

(48)

Normaalväärtus määrati HRV puhul kindlaks keskmiste omamaiste müügihindade alusel, mida Lõuna-Aafrikas (võrdlusriik) kohaldatakse sõltumatute klientide suhtes tavapärase kaubandustegevuse käigus.

2.2.   Tõenäolise ekspordihinna kindlaksmääramine

(49)

Arvestades, et koostööd ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja, tuli ekspordihind arvutada kättesaadavate faktide põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18.

(50)

Esiteks analüüsis komisjon Eurostati statistikat. HRVst imporditud tootekogused olid aga väga väikesed ja seetõttu ei käsitatud nende hindu tüüpilisena. Sel põhjusel määrati tõenäoline ekspordihind kindlaks kolmandatesse riikidesse eksportimist käsitleva Hiina kaubandusstatistika alusel.

2.3.   Võrdlus

(51)

Normaalväärtuse ja tõenäolise ekspordihinna võrdlus tehti tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(52)

Asjakohasel juhul võeti arvesse erinevusi veokuludes, kindlustuskuludes, tagastamatus käibemaksus, hinnavähendites ja allahindlustes.

2.4.   Tõenäoline dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(53)

Eespool esitatu põhjal oli tõenäoline dumpingumarginaal algmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses 39,3 %.

3.   Ekspordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

3.1.   Eksportivate tootjate tootmisvõimsus

(54)

Kuna ükski Hiina eksportiv tootja koostööd ei teinud, kasutati järgmisi allikaid:

taotluse esitaja antud teave;

saadaolevad väljaanded (näiteks Metal Bulletin);

varasema uurimise käigus kogutud teave.

(55)

Hiina keevistorude tootmisharu on teadupärast maailma suurim. Metal Bulletini andmetel oli 2012. aastal keevistorude aastatoodang ligikaudu 35 miljonit tonni. Taotluse esitaja hinnangul ületab HRV keevistorude tootmisvõimsus ilmselt 45 miljonit tonni aastas. Kogu vaba tootmisvõimsus ületaks sel juhul 10 miljonit tonni, mis on 25 korda suurem kui kogu ELi ilmne keevistorude tarbimine.

(56)

Seega tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral oluline risk, et Hiina eksportivad tootjad müüvad liidu turule suurtes kogustes keevistorusid dumpinguhindadega.

3.2.   Liidu turu atraktiivsus

(57)

Kuna ükski Hiina eksportiv tootja koostööd ei teinud, põhinevad järeldused kättesaadavatel faktidel. Seetõttu hinnatakse riski, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunatakse kaubavood ümber liidu turule, avalikult kättesaadavate allikate põhjal.

(58)

Avalikult kättesaadavate allikate, näiteks väljaande Metal Bulletin kohaselt on Hiina hinnatase oluliselt alla liidu tootmisharu keskmise müügihinna — 848 eurot tonni kohta — ja alla keskmiste impordihindade, mida sellised suuremad eksportivad riigid nagu India ja Türgi liidu suhtes kohaldavad. Võrreldes liidu tootmisharu keskmise müügihinnaga, on hinna allalöömise tase vahemikus 30–50 %. See annab kindlasti tunnistust liidu turu atraktiivsusest ning Hiina võimest konkureerida hindade poolest, kui meetmed peaks kehtetuks tunnistatama.

(59)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral tekib eespool nimetatud suure hinnaerinevuse tõttu oluline risk, et madalamate hindadega kolmandad riigid suunavad kaubavood ümber tulusamale liidu turule.

4.   Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(60)

HRV saadaolev vaba tootmisvõimsus ja atraktiivne hinnatase liidu turul viivad järelduseni, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, ähvardab vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga eksport Hiinast oluliselt suureneda.

TURUMAJANDUSLIKUD RIIGID

VENEMAA

1.   Sissejuhatavad märkused

(61)

Kaks Venemaa eksportivat tootjat, kes toodavad ligikaudu 75 % Venemaa toodangust ja kes nõustusid osalema väljavõttelises uuringus, teavitasid hiljem komisjoni, et nad ei kavatsenud vastata eksportiva tootja küsimustikule. Ainult üks väike tootja, kes ei eksportinud liitu ja kelle eksport muudesse riikidesse oli väga väike, tegi uurimises koostööd, vastates küsimustikule ja nõustudes kontrollkäiguga. Arvestades Venemaa eksportivate tootjate selgelt väljendatud soovimatust teha koostööd, põhineb üldine analüüs, kaasa arvatud dumpingu arvutamine, seega kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18. Koostööst loobunud Vene eksportivaid tootjaid ja ka Venemaa ametiasutusi teavitati komisjoni kavatsusest kohaldada algmääruse artiklit 18 ja tugineda oma järeldustes kättesaadavatele faktidele.

(62)

Seetõttu kasutati dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks aegumise läbivaatamise taotlust koos muude teabeallikatega, nagu importi käsitlev Eurostati kaubandusstatistika, Venemaa ekspordistatistika ja Metal Bulletin.

(63)

Selgelt väljendatud koostöösoovimatus mõjutas normaalväärtuse võrdlemist eri tooteliikide ekspordihinnaga. Asjakohaseks peeti nii normaalväärtuse kui ka ekspordihinna kindlaksmääramist üldisel alusel, täpsemalt keskmiste väärtuste põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18.

(64)

Komisjon märkis, et Eurostati statistikas teatati mõningasest Venemaalt pärit vaatlusaluse toote ekspordist. Kogused olid aga väga väikesed ja seetõttu ei käsitatud neid impordihindu tüüpilisena. Seetõttu tugines teave tõenäoliste liidu suhtes kohaldatavate ekspordihindade kohta muude kolmandate riikide suhtes kohaldatavatele ekspordihindadele, nagu on osutatud allpool põhjenduses 73.

2.   Tõenäoline dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

2.1.   Normaalväärtuse kindlaksmääramine

(65)

Nagu on osutatud eespool põhjenduses 61, oli komisjon Vene eksportivate tootjate selgelt väljendatud koostöösoovimatuse tõttu sunnitud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. Selleks kasutati koostööd tegeva Vene tootja esitatud teavet.

(66)

Normaalväärtus määrati kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 2 esimesele lausele. Esiteks selgitati välja, kas kogu omamaine samasuguse toote müügikogus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli tüüpiline võrreldes Venemaa eksportmüügiga kolmandatesse riikidesse. Omamaist müüki peeti tüüpiliseks, kui samasuguse toote müügimahud moodustasid 5 % või rohkem Venemaa eksportmüügist kolmandatesse riikidesse.

(67)

Järgmiseks uuriti, kas samasugust toodet müüdi tavapärase kaubandustegevuse käigus algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt. Selleks tehti vaatlusaluse tooteliigi puhul kindlaks, kui suure osa kõnealuse liigi müügist moodustas kasumlik omamaine müük sõltumatutele klientidele.

(68)

Tavapärase kaubandustegevuse hindamiseks võeti arvesse keskmist tootmiskulu. Tootmiskulude ja eelkõige gaasiga seotud energiakulude puhul uuriti, kas hind, mida ainus koostööd tegev eksportiv tootja gaasi eest maksis, peegeldas asjakohaselt gaasi tootmise ja jaotamisega seotud kulusid.

(69)

Selgitati välja, et gaasihind, mida eksportivad tootjad siseturul maksid, moodustas ligikaudu 30 % Vene maagaasi ekspordihinnast. Seejuures näitasid kõik kättesaadavad andmed, et Venemaa siseturu gaasihinnad on reguleeritud hinnad, mis jäävad tunduvalt madalamaks reguleerimata eksporditurgudel Venemaa maagaasi eest makstavatest hindadest. Kuna gaasihinnad ei peegeldunud asjakohaselt eksportiva tootja aruannetes, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 5, tuli neid vastavalt korrigeerida. Kuna Venemaa omamaise turu piisavalt tüüpilist moonutamata gaasihinda ei olnud võimalik leida, peeti algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt asjakohaseks võtta kohanduse aluseks teave muude tüüpiliste turgude kohta. Korrigeeritud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril (Waidhaus) ja seda kohandati kohalike jaotushindade järgi. Waidhaus on peamine sõlmpunkt Vene gaasi müügil ELi, mis on Vene gaasi suurim turg ja mille hindades kajastuvad asjakohaselt kulud. Seega saab seda turgu pidada tüüpiliseks turuks algmääruse artikli 2 lõike 5 tähenduses.

(70)

Selle tulemusel kasutas komisjon tavapärase kaubandustegevuse hindamiseks keskmist tootmiskulu pärast gaasihinna korrigeerimist.

(71)

Seega määrati normaalväärtus kindlaks kui kasumlik omamaine keskmine müügihind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuna kasumliku müügi maht moodustas 80 % või vähem müügi kogumahust.

2.2.   Tõenäolise ekspordihinna kindlaksmääramine

(72)

Vene eksportivate tootjate rõhutatud koostöösoovimatuse tõttu oli komisjon sunnitud ekspordihinna määramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. Ainsa koostööd tegeva Vene eksportiva tootja antud teavet ei saanud kasutada, sest see tootja ei eksportinud vaatlusalust toodet ELi ning eksportis vaid väikeseid koguseid muudesse kolmandatesse riikidesse.

(73)

Sel põhjusel ja arvestades, et Venemaalt pärit eksport liitu oli väga väike, määrati tõenäoline ekspordihind Venemaa ekspordistatistika alusel, kasutades andmeid ekspordi kohta muudesse kolmandatesse riikidesse. Muudesse kolmandatesse riikidesse eksporditi suuri koguseid.

(74)

Kuna ainus koostööd tegev Vene eksportiv tootja tootis eranditult niinimetatud musti torusid (see tähendab galvaanimata torusid), kasutati ekspordihinna määramisel üksnes mustade torudega seotud teavet. Venemaa ekspordistatistika kohaselt on ülekaalukalt suurim osa Venemaa ekspordist samuti seotud mustade torudega.

(75)

Pärast avalikustamist väitis ainus koostööd teinud Venemaa tootja, et oleks tulnud kasutada tema ekspordihindu, sest need moodustavad rohkem kui 10 % kogumüügist. Kõnealune müük moodustab Venemaa ekspordistatistika kohaselt siiski vähem kui 2 % kogu ekspordist. Selle põhjal järeldati, et kõnealuse tootja hindu ei saa tühise ekspordimahu tõttu kasutada.

2.3.   Võrdlus

(76)

Normaalväärtuse ja tõenäolise ekspordihinna võrdlus tehti tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(77)

Asjakohasel juhul võeti arvesse ka veokulude erinevusi.

2.4.   Tõenäoline dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(78)

Eespool esitatu põhjal oli tõenäoline dumpingumarginaal algmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses 38,7 %.

3.   Ekspordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

3.1.   Eksportivate tootjate tootmisvõimsus

(79)

Taotluse esitaja hinnangul ületab vaatlusaluse toote vaba tootmisvõimsus Venemaal ELi turu kogutarbimist. Taotluse esitaja hinnang tugines väljaandes Metal Expert avaldatud teabele. Lisaks eeldas taotluse esitaja, et tootmisvõimsuse rakendusaste oli 56 %, mida kinnitab koostööd tegeva tootja antud teave.

(80)

Seega tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral oluline risk, et Venemaa eksportivad tootjad müüvad liidu turule suurtes kogustes keevistorusid dumpinguhindadega.

(81)

Pärast avalikustamist väitsid põhjenduses 61 osutatud, koostööst keeldunud Venemaa tootjad, et komisjon jättis arvesse võtmata nende poolt esitatud teabe, mis käsitles muude turgude, sealhulgas Vene turu väidetavat atraktiivsust ja vaba tootmisvõimsust Venemaal.

(82)

Sellega seoses tuleb märkida, et teave vaba tootmisvõimsuse kohta käsitles laiemat tootevalikut, sealhulgas õõnesprofiile ja suure läbimõõduga torusid. Seega on see teave vähem oluline kui taotluse esitaja esitatud teave. Isegi kui võtta arvesse Venemaa tootjate väidetud 60–70 %list tootmisvõimsuse rakendusastet, moodustaks vaba tootmisvõimsus enamuse ELi turu tarbimisest.

(83)

Mis puudutab koostööst keeldunud Venemaa tootjate teavet muude turgude, sealhulgas Vene turu väidetava atraktiivsuse kohta, tuleb kõigepealt märkida, et koostööst keeldumise tõttu ei saanud neid andmeid kontrollida. Teiseks vastandub selline teave uurimise käigus saadud teabele, mis on esitatud põhjendustes 84–86 ja põhineb Venemaa ametlikul ekspordistatistikal ning mida kaks koostööd teinud Venemaa tootjat ei ole vaidlustanud.

3.2.   Liidu turu atraktiivsus

(84)

Venemaa kaubandusstatistika kohaselt on Venemaa keskmine ekspordihind — 647 eurot tonni kohta — tunduvalt alla liidu tootmisharu keskmise müügihinna — 848 eurot tonni kohta — ja see vastab keskmistele impordihindadele, mida sellised suuremad eksportivad riigid nagu India ja Türgi liidu suhtes kohaldavad.

(85)

Sama kaubandusstatistika kohaselt müüdi 33 % kogu Venemaa ekspordist Aserbaidžaani, Venemaa tähtsaimale eksporditurule. Aserbaidžaani puhul on müügihind 586 eurot tonni kohta, mis on oluliselt madalam kui ELi tootmisharu müügihind 848 eurot tonni kohta ja koguni madalam kui teiste peamiste liitu eksportivate riikide, nagu India ja Türgi kohaldatav hind. Lisaks on Venemaa eksport Aserbaidžaani võrdväärne ligikaudu 15 %ga ELi tarbimisest. Seetõttu tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral risk, et eksport suunatakse ümber ELi.

(86)

Eespool esitatut arvesse võttes tekib meetmete kehtetuks tunnistamise korral komisjoni järelduse kohaselt oluline risk, et kaubavood suunatakse ümber liidu turule.

4.   Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(87)

Venemaa saadaolev vaba tootmisvõimsus ja atraktiivne hinnatase liidu turul viivad järelduseni, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, ähvardab suureneda vaatlusaluse toote dumpinguhindadega eksport Venemaalt Euroopa Liitu.

(88)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et kehtivate meetmete säilitamine Venemaa suhtes ja nende lõpetamine Ukraina suhtes (vt allpool) kujutab endast diskrimineerimist, sest väidetavalt oli Venemaal ja Ukrainal sarnane kasutamata tootmisvõimsus.

(89)

Seda väidet ei toeta uurimise järeldused, mille kohaselt on Venemaal märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis vastab vähemalt enamikule ELi turu tarbimisele. Teisalt tehti kindlaks, et Ukraina vaba tootmisvõimsus ekspordi jaoks kõikidesse riikidesse on piiratud. Selle olulise erinevuse tõttu kasutamata tootmisvõimsuses lükatakse diskrimineerimist käsitlev väide tagasi.

UKRAINA

1.   Sissejuhatavad märkused

(90)

Uurimise ajal tegi koostööd ainult üks Ukraina eksportiv tootja, „Interpipe Group” (edaspidi „Interpipe”). Interpipe'i toodang moodustab olulise osa Ukraina toodangust ja peaaegu kogu Ukraina väga vähese ekspordi liitu. Teada on vähemalt neli Ukraina tootjat, kes ei tee koostööd, aga kaubandusstatistika kohaselt on nende eksport ELi väga väike.

(91)

Arvestades Ukraina vähest eksporti liitu, määrati tõenäoline ekspordihind kindlaks müügihinna alusel, mida Interpipe kohaldab muude kolmandate riikide suhtes, nagu on kirjeldatud eespool põhjenduses 17.

2.   Tõenäoline dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

2.1.   Normaalväärtuse kindlaksmääramine

(92)

Kõigepealt uuris komisjon, kas ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja, Interpipe'i omamaise müügi kogumaht oli algmääruse artikli 2 lõike 2 mõttes tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht omamaise turu sõltumatutele klientidele moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud eksportmüügi mahust. Sellel alusel oli Interpipe'i samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul tüüpiline.

(93)

Seejärel tegi komisjon kindlaks omamaisel turul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad Interpipe'i poolt liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(94)

Seejärel uuris komisjon, kas Interpipe'i kõigi selliste omamaisel turul müüdavate tooteliikide müük, mis on identsed või võrreldavad ekspordiks müüdava tooteliigiga, oli tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % identse või võrreldava tooteliigi eksportmüügi kogumahust. Komisjon selgitas välja, et enamiku tooteliikide puhul toimus omamaine müük tüüpilistes kogustes.

(95)

Järgmiseks määratles komisjon iga tooteliigi puhul, kui suur osa müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikult omamaise turu sõltumatutele tarbijatele, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müügimahtu kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 4.

(96)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

a)

sellise tooteliigi müügimaht, mida müüakse arvestuslike tootmiskuludega võrduva või neist suurema netomüügihinnaga, moodustab rohkem kui 80 % selle tooteliigi kogu müügimahust ning

b)

selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind on võrdne ühiku tootmiskuluga või sellest suurem.

(97)

Sel juhul on normaalväärtus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul toimunud tooteliigi omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmine.

(98)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes tooteliigi kasumliku omamaise müügi puhul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui

a)

tooteliigi kasumlik müügimaht moodustab 80 % või vähem selle liigi müügi kogumahust või

b)

kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind on väiksem kui ühiku tootmiskulu.

(99)

Omamaise müügi analüüsist nähtus, et normaalväärtus arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud omamaise kogumüügi kaalutud keskmise hinnana või üksnes kasumliku müügi kaalutud keskmisena, olenevalt tooteliigist.

(100)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või kui omamaisel turul ei müüdud tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(101)

Normaalväärtus arvutati, liites Interpipe'i samasuguse toote tootmiskulule läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

müügi-, üld- ja halduskulud, mida Interpipe kandis samasuguse toote omamaisel müügil tavapärase kaubandustegevuse käigus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ning

kasumi, mida Interpipe teenis samasuguse toote omamaisel müügil tavapärase kaubandustegevuse käigus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

2.2.   Tõenäolise ekspordihinna kindlaksmääramine

(102)

Arvestades, et Ukraina ei ekspordi liitu olulisi koguseid, määrati tõenäoline ekspordihind müügihinna alusel, mida Interpipe kohaldab eespool põhjenduses 17 kirjeldatud viisil muude kolmandate riikide suhtes, kuhu ta eksportis olulisi koguseid.

(103)

Kogu Interpipe'i müük oli suunatud otse sõltumatutele kolmandate riikide klientidele. Seega määrati müügihind kindlaks nende sõltumatute klientide makstud või maksmisele kuuluvate hindade alusel.

2.3.   Võrdlus

(104)

Normaalväärtuse ja tõenäolise ekspordihinna võrdlus tehti tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10.

(105)

Asjakohasel juhul võeti arvesse ka veokulude ja laenukulude erinevusi.

2.4.   Tõenäoline dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(106)

Eespool esitatu põhjal oli tõenäoline dumpingumarginaal algmääruse artikli 11 lõike 2 tähenduses 16 %.

(107)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et komisjon oli Ukraina puhul kindlaks määranud dumpingu jätkumise 16 % tasemel. See väide ei ole siiski põhjendatud, sest see paistab põhinevat vääritimõistmisel. Tõepoolest, nagu on osutatud põhjenduses 17 eespool, eksportisid kõik riigid, k.a Ukraina, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusalust toodet liitu tühises koguses. Seega ei saa nende koguste põhjal teha mõistlikke järeldusi, ning Ukraina puhul ei tehtud kindlaks dumpingu jätkumist. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

3.   Ekspordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

Eksportivate tootjate tootmisvõimsus

(108)

Eelmises uurimises selgitas komisjon välja, et Ukraina tootmisvõimsus ületas 400 000 tonni aastas. Pärast seda uurimist on aga keevistorude tootmise lõpetanud kaks tuntud tootjat, nimelt Lugansk Tube Plant ja Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant, üks Interpipe Groupi tehaseid. Kuna tootmisvõimsuse lisandumine Ukrainas ei ole kinnitust leidnud, on praegused tootmismahud oluliselt väiksemad kui eelmise uurimise ajal.

(109)

Tootmismahu rakendamise põhjal, millele on osutatud eespool põhjenduses 108, rakendas Interpipe läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu kogu tootmisvõimsust, võttes arvesse tehase tehnilisi piiranguid.

(110)

Veel üks oluline aspekt oli Ukraina tehaste geograafiline asukoht. Need asuvad enamasti Ida-Ukrainas ja on kas otseselt või kaudselt mõjutatud riigi selle osa praegusest julgeolekuolukorrast. Seetõttu ei ole kindel, millises ulatuses saavad need ettevõtted oma tootmisvõimsust täielikult kasutada.

(111)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et oluline osa Ukraina tootmisvõimsusest paikneb väljaspool praegusest julgeolekuolukorrast mõjutatud ala. Tuleks siiski märkida, et ka väljaspool seda piirkonda asuvad ettevõtted on julgeolekuolukorrast kaudselt mõjutatud, näiteks toorainetarnete nappuse tõttu. Seetõttu jõuti järeldusele, et praegune julgeolekuolukord mõjutab otseselt või kaudselt enamikku Ukraina tehaseid. Seepärast lükatakse see väide tagasi.

(112)

Samal ajal võib arvata, et arvestades Ukraina eriolukorda pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõppu, võidakse julgeolekuolukorra normaliseerumisel vajada omamaisel turul ehitustegevuseks täiendavaid tootmismahte. Samasugust toodet kasutatakse ka ehituses, näiteks kandekonstruktsioonides, kandetorustikes, kaitsevahendites ja tellingutes.

(113)

Arvestades tootmisvõimsuse vähenemist ja eeldatavat omamaise nõudluse suurenemist, järeldati, et saadaolev vaba tootmisvõimsus kõikidesse riikidesse eksportimiseks on piiratud.

(114)

Pärast järelduste avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et Ukrainas on olemas märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Neid väiteid ei toeta aga konkreetsed tõendid ja seetõttu lükati need tagasi.

(115)

Huvitatud isikud väitsid lisaks, et Interpipe teatas, et suurendab märkimisväärselt oma ELi suunduvat eksporti umbes 60 % võrra, mis on vastuolus väitega Ukraina ekspordiks kasutatava piiratud vaba tootmisvõimsuse kohta. Selle argumendiga ei saanud siiski nõustuda. Interpipe'i teadaanne käsitleb äriühingut üldiselt, mitte konkreetselt vaatlusalust toodet. Isegi kui see oleks vaatlusaluse toote puhul asjakohane, oleks 60 % suurenemise tulemuseks ligikaudu 0,5 % turuosa ELi turul, ning seda käsitataks ikkagi tühisena. Seega ei ole väide vastuolus järeldusega, et kättesaadav vaba tootmisvõimsus ekspordi jaoks kõikidesse riikidesse on piiratud.

(116)

Samad huvitatud isikud väitsid, et vaba tootmisvõimsust ei tohiks kasutada dumpinguanalüüsi elemendina, sest tootmisvõimsuse rakendamist ei peeta kahjuanalüüsis oluliseks näitajaks, nagu on märgitud põhjenduses 139.

(117)

Selle väitega ei saa nõustuda. Nende kahe hinnangu eesmärgid on erinevad. Kahju analüüsimisel hinnatakse, kas tootmisvõimsuse madalat rakendusastet võib pidada märgiks liidu tootmisharu kahju kohta, mis ei ole tingimata nii, kui ülejäänud võimsust saab kasutada muude toodete tootmiseks. Dumpingu analüüs keskendub vabale tootmisvõimsusele endale, st rakendamata tootmisvõimsusele, mida ei kasutata ühegi toote tootmiseks ning mis on seetõttu hõlpsasti kättesaadav vaatlusaluse toote tootmiseks.

4.   Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(118)

Ukraina piiratud saadaolev vaba tootmisvõimsus ja piiratud risk dumpinguhinnaga ekspordi ümbersuunamiseks viib järelduseni, et kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, puudub oht, et Ukrainast lähtuv vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga eksport oluliselt suureneks. Seega ei ole tõenäoline, et Ukraina suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumine põhjustaks dumpingu kordumist olulistes kogustes algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses.

D.   LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(119)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis samasugust toodet ligikaudu 20 liidu tootjat. Nende tootjate toodangut (mis põhineb koostööd tegevatelt tootjatelt kogutud teabel ning läbivaatamistaotlusest saadud andmetel liidu teiste tootjate kohta) käsitatakse seega liidu kogutoodanguna. Kõik need tootjad moodustavad seega liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(120)

Nagu põhjenduses 11 märgiti, moodustati liidu tootjate suure hulga tõttu valim. Kahju analüüsimiseks määrati kindlaks kahjunäitajad järgmisel kahel tasandil:

makromajanduslikke elemente (toodang, tootmisvõimsus, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, keskmised ühikuhinnad, dumpingumarginaalide suurusjärk ning varasema dumpingu mõjust taastumine) hinnati kogu liidu tootmise tasandil, tuginedes koostööd tegevatelt tootjatelt saadud teabele ning muude liidu tootjate puhul läbivaatamistaotluses esitatud teabe põhjal tehtud hinnangule;

mikromajanduslikke elemente (varud, töötasud, kasumlikkus, investeeringute tootlikkus, sularahavood, kapitali ja investeeringute kaasamise võime) analüüsiti valimisse kaasatud liidu tootjate puhul neilt saadud teabe alusel.

E.   OLUKORD LIIDU TURUL

1.   Liidu tarbimine

(121)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võeti aluseks liidu tootmisharu omatoodangu müügimaht liidu turul ja Eurostati statistikast saadud andmed impordimahu kohta liidu turul.

(122)

Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes tarbimine ELis 28 %. 2011. aastal vähenes see 6 %, 2012. aastal 8 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 10 protsendipunkti. Langustrendi saab osaliselt selgitada teatava tehnilise asendamisega, kuna veetorustike puhul on suundumus asendada terastorud alternatiivsete toodetega, nagu vask-, plast- või roostevabast terasest torud.

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

ELi kogutarbimine (tonnides)

561 955

528 191

460 847

404 394

Indeks (2010 = 100)

100

94

82

72

(123)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et liidu tarbimist on oluliselt alahinnatud. Need isikud ei esitanud siiski usaldusväärseid tõendeid oma väite toetuseks, mistõttu ei saa selle väitega nõustuda.

2.   Import Valgevenest, HRVst ja Venemaalt

(124)

Kuna uurimise käigus selgitati välja, et Ukrainast lähtuv dumping tõenäoliselt ei jätku ega kordu (vt põhjendused 17 ja 118 eespool), ei ole sellest riigist pärit vähest importi arvestatud koos teiste allpool esitatud analüüsi kaasatud riikide impordiga.

(125)

Et hinnata Valgevenest, HRVst ja Venemaalt lähtuvat kumulatiivset importi, uuriti kõigi kolme riigi olukorda eraldi, pidades silmas algmääruse artikli 3 lõikes 4 esitatud tingimusi.

(126)

Seoses koguste ja dumpingumarginaalidega ning arvestades väga väikeseid impordikoguseid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal, korraldas komisjon iga riigi kohta tõenäolisi ekspordimahte ja dumpingumarginaale käsitleva tulevikuanalüüsi juhuks, kui meetmed peaks kehtetuks tunnistatama. Analüüsist ilmnes, et tõenäoliselt suureneksid mahud üle tasemete, milleni jõuti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ja meetmete kehtetuks tunnistamise korral ületaksid need kindlasti vähese tähtsuse künnise (vt põhjendused 33, 56 ja 80 eespool). Samal viisil selgitas komisjon välja, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleksid tõenäolised dumpingumarginaalid olulised (vt põhjendused 30, 53 ja 78 eespool).

(127)

Mis puudutab keskmist impordihinda, siis ei saa väga väikeseid impordikoguseid kasutada kokkuvõtlike järelduste tegemiseks.

(128)

Lisaks sellele näitas uurimine, et asjaomaste ettevõtjate konkurentsitingimused olid samasugused. Uurimisest nähtus, et Valgevenest, HRVst ja Venemaalt imporditud vaatlusalune toode ning liidu tootmisharu toodetav ja müüdav samasugune toode olid kõigi oma füüsikaliste ja tehniliste omaduste poolest sarnased.

(129)

Eespool esitatut arvesse võttes olid algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid Valgevene, HRV ja Venemaa puhul täidetud. Seetõttu uuriti nende kolme riigi importi kumulatiivselt.

a)   Maht

(130)

Vaatlusaluse toote Valgevenest, HRVst ja Venemaalt liitu importimise maht vähenes 60 %: ligikaudu 7 000 tonnilt 2010. aastal ligikaudu 2 900 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. 2011. aastal suurenes see 31 %, enne kui 2012. aastal vähenes 62 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 28 protsendipunkti.

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Valgevenest pärit impordi maht

25

55

0,1

Indeks (2010 = 100)

100

222

0

0

Valgevenest pärit impordi turuosa

0 %

0 %

0 %

0 %

Impordihind Valgevenest (eurot/tonn)

677

1 246

600

Indeks (2010 = 100)

100

184

89

HRVst pärit impordi maht

712

375

458

118

Indeks (2010 = 100)

100

53

64

17

HRVst pärit impordi turuosa

0,1 %

0,1 %

0,1 %

0,0 %

Impordihind HRVst (eurot/tonn)

636

1 052

1 347

2 102

Indeks (2010 = 100)

100

165

212

330

Venemaalt pärit impordi maht

6 396

8 937

4 440

2 790

Indeks (2010 = 100)

100

140

69

44

Venemaalt pärit impordi turuosa

1,1 %

1,7 %

1,0 %

0,7 %

Venemaa impordi hind (eurot/tonn)

470

506

513

462

Indeks (2010 = 100)

100

108

109

98

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht

7 133

9 367

4 898

2 908

Indeks (2010 = 100)

100

131

69

41

Asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa

1,3 %

1,8 %

1,1 %

0,7 %

Asjaomastest riikidest pärit impordi hind (eurot/tonn)

488

532

591

528

Indeks (2010 = 100)

100

109

121

111

Allikas: Comext

b)   Turuosa

(131)

Valgevene, HRV ja Venemaa eksportijate vastav turuosa liidu turul vähenes 2010. aasta 1,3 %-lt 0,7 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Täpsemalt suurenes turuosa 2010. aasta 1,3 %-lt 1,8 %-le 2011. aastal, enne kui vähenes 1,1 %-ni 2012. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 0,7 %-ni.

c)   Hinnad

i)   Hinna kujunemine

(132)

2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel suurenes Valgevenest, HRVst ja Venemaalt pärit vaatlusaluse toote keskmine impordihind 11 % — 488 eurolt tonni kohta 2010. aastal 528 euroni tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Täpsemalt suurenesid hinnad 2011. aastal 9 % ja 2012. aastal 12 %, enne kui vähenesid 10 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

ii)   Hinna allalöömine

(133)

Mõtestatud järelduse tegemiseks ei saa tugineda läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimunud väga vähesele vaatlusaluse toote müügile HRVst ja Venemaalt liitu. Seetõttu võrreldi liidu tootmisharu toodetava ja müüdava samasuguse toote hindu ning Valgevenes, HRVs ja Venemaal toodetava ning kogu ülejäänud maailmale müüdava uurimisaluse toote hindu. Sellest võrdlusest nähtus oluline hinna allalöömine.

3.   Import muudest kolmandatest riikidest

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Indiast pärit impordi maht

25 720

48 704

58 619

53 007

Indiast pärit impordi turuosa

4,6 %

9,2 %

12,7 %

13,1 %

Türgist pärit impordi maht

83 654

83 753

98 742

69 757

Türgist pärit impordi turuosa

14,9 %

15,9 %

21,4 %

17,2 %

Ukrainast pärit impordi maht

956

573

944

1 147

Ukrainast pärit impordi turuosa

0,2 %

0,1 %

0,2 %

0,3 %

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht

34 948

42 714

38 518

30 374

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa

6,2 %

8,1 %

8,4 %

7,5 %

(134)

Import Türgist ja Indiast suurenes vaatlusalusel perioodil. Ukrainast pärit impordi turuosa jäi väga väikeseks. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa oli vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne.

(135)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et India ja Türgi suurenev turuosa on peaaegu täielikult hõlvanud liidu tootmisharu turuosa 12 %-lise kaotuse ning et madala hinnaga import Indiast ja Türgist on liidu tootmisharu ebakindla olukorra peamine põhjus. Selles osas tuleb meenutada, et käesoleva uurimise eesmärgiks on kindlaks teha, kas kehtivate meetmete tühistamine kolme riigi suhtes, mille puhul dumpingu kordumise tõenäosus on kindlaks tehtud, toob tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise. Uurimise käigus leiti, et Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt ülejäänud maailma suunatud toodete müügi puhul oli hinna allalöömine märkimisväärne. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral korduks tõenäoliselt dumpinguhinnaga eksport neist riikidest ning selle tagajärjel suureneks tõenäoliselt ELi tootmisharu kahju. Türgist ja Indiast pärit impordi võimalik suurenemine vaatlusalusel perioodil ei mõjuta käesolevat hinnangut dumpingu ja kahju kordumise tõenäosuse kohta.

4.   Liidu tootmisharu olukord

(136)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohast asjakohaseid majandustegureid ja -näitajaid.

4.1.   Makromajanduslikud elemendid

a)   Tootmine

(137)

Vaatlusalusel perioodil kahanes liidu tootmisharu toodang 437 000 tonnilt 2010. aastal 37 % võrra. Täpsemalt vähenes see 2011. aastal 14 %, 2012. aastal 19 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 4 protsendipunkti. Tootmise vähenemine oli seotud tarbimise vähenemisega, aga see tuli rohkem esile Indiast ja Türgist pärit impordi suurenemise tõttu.

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmine (tonnides)

437 492

376 106

294 260

277 483

Indeks (2010 = 100)

100

86

67

63

b)   Tootmisvõimsus ja selle rakendusaste

(138)

2010. aastal oli tootmisvõimsus üle 1 700 000 tonni ja see vähenes vaatlusalusel perioodil 16 %. Vähenemise põhjuseks oli asjaolu, et mõned ELi tootjad olid vähendanud päevaste tootmisvahetuste arvu.

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootmisvõimsus (tonnides)

1 761 677

1 621 386

1 318 459

1 485 339

Indeks (2010 = 100)

100

92

75

84

Tootmisvõimsuse rakendamine

25 %

23 %

22 %

19 %

Indeks (2010 = 100)

100

93

90

75

Allikas: Uurimine

(139)

2010. aastal oli tootmisvõimsuse rakendusaste 25 %. See vähenes 2011. aastal 23 %ni, 2012. aastal 22 %ni ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 19 %ni. Väikeseid tootmisvõimsuse rakendusastmeid saab peamiselt selgitada asjaoluga, et keevistorude tootmiseks kasutatavate tootmisseadmetega saab toota ka tooteid (põhiliselt õõnesprofiile), mis ei kuulu käesoleva uurimise alla. Seetõttu ei ole tootmisvõimsuse rakendusaste selle konkreetse tootmisharu puhul tingimata mõttekas kahjunäitaja.

c)   Müügimaht

(140)

Liidu tootmisharu oma toodangu müük sõltumatutele klientidele ELis vähenes 2011. aastal 16 %, 2012. aastal 21 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 3 protsendipunkti. Kokku vähenes kõnealune müügimaht 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal ligikaudu 40 % võrra. Selle põhjuseks oli tarbimise vähenemine ning suurenenud import Indiast ja Türgist.

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

ELi müügimaht sõltumatutele klientidele (tonnides)

409 544

343 080

259 127

247 201

Indeks (2010 = 100)

100

84

63

60

Allikas: uurimine

d)   Turuosa

(141)

Liidu tootmisharu turuosa oli 2010. aastal 73 %. See vähenes 2011. aastal 65 %ni ja 2012. aastal edasi 56 %ni, enne kui suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 61 %ni. Ühtekokku vähenes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 12 protsendipunkti võrra.

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Liidu tootmisharu turuosa

73 %

65 %

56 %

61 %

Indeks (2010 = 100)

100

89

77

84

Allikas: uurimine

e)   Kasv

(142)

2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel, kui liidu tarbimine vähenes 28 %, vähenes ELi sõltumatutele klientidele suunatud müügimaht 40 %. Selle tagajärjel vähenes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 12 protsendipunkti. Seega liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil ei kasvanud.

f)   Tööhõive

(143)

Liidu tootmisharu töötajate arv vähenes 2011. aastal 13 %, 2012. aastal 27 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 3 protsendipunkti. Kokku kahanes liidu tootmisharus tööhõive vaatlusalusel perioodil 43 % võrra ehk enam kui 1 600 töötajalt vähem kui 1 000 töötajale.

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tööhõive (inimest)

1 655

1 446

991

939

Indeks (2010 = 100)

100

87

60

57

Allikas: uurimine

g)   Tootlikkus

(144)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, alustades tasemelt 264 tonni aastas töötaja kohta, esialgu veidi kahanes — 2011. aastal 2 %. Edasi suurenes see 2012. aastal 14 protsendipunkti ja püsis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil stabiilsena. Liidu tootmisharu tootlikkus suurenes vaatlusalusel perioodil ühtekokku 12 %.

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tootlikkus (tonni töötaja kohta)

264

260

297

296

Indeks (2010 = 100)

100

98

112

112

Allikas: uurimine

h)   Müügihindu mõjutavad tegurid

(145)

Liidu tootmisharu ühikuhinnad sõltumatutele klientidele müümisel suurenesid 2011. aastal 5 % ja 2012. aastal 1 protsendipunkti võrra, enne kui vähenesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4 protsendipunkti. Kokku suurenesid kõnealused hinnad vaatlusalusel perioodil 2 % ehk 833 eurolt tonni kohta 848 eurole tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Ühiku hind ELi turul (eurot/tonn)

833

871

881

848

Indeks (2010 = 100)

100

105

106

102

Allikas: uurimine

i)   Dumpingumarginaali suurusjärk

(146)

Uurimisega selgitati välja, et tõenäoliselt kordub dumping oluliste marginaalide ulatuses, mille suurusjärke ei saa Valgevene, HRV ja Venemaa puhul pidada tähtsusetuks.

(147)

Nagu eespool osutatud, ei leia komisjon, et dumping võiks Ukraina puhul jätkuda või korduda.

j)   Taastumine varasemast dumpingust

(148)

Eespool uuritud makronäitajad viitavad sellele, et kuigi dumpinguvastased meetmed on osaliselt saavutanud oma kavandatud eesmärgi — kõrvaldada liidu tootjate kantud kahju –, on tootmisharu siiski veel väga ebakindel ja haavatav. Tõepoolest, vaatlusalusel perioodil vähenes tootmismaht 37 %, müügimaht ELi sõltumatutele klientidele vähenes 40 % ja tööhõive vähenes 43 %. Lisaks vähenes liidu tootmisharu turuosa ELi turul 2010. aasta 73 %-lt 61 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seega ei olnud võimalik kindlaks määrata tegelikku varasemast dumpingust toibumist ning leitakse, et mis tahes dumpinguhinnaga import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule väga kahjustavat mõju.

4.2.   Mikromajanduslikud elemendid

a)   Varud

(149)

Valimisse kuulunud liidu tootjate lõppvarude tase oli 2011. aastani peaaegu stabiilne. See suurenes 2012. aastal 14 protsendipunkti, enne kui vähenes 10 protsendipunkti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Varude tase läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli seega 5 % suurem kui 2010. aastal.

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides)

13 892

14 039

16 012

14 556

Indeks (2010 = 100)

100

101

115

105

Allikas: uurimine

b)   Töötasud

(150)

Vaatlusalusel perioodil vähenesid tööjõukulud 29 %. Täpsemalt vähenesid need 2011. aastal 2 %, 2012. aastal 15 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veel 12 protsendipunkti. Vaatlusalusel perioodil toimunud üleüldine langus on tingitud tööhõive vähenemisest.

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Aastased tööjõukulud (eurodes)

20 602 275

20 266 132

17 140 089

14 578 317

Indeks (2010 = 100)

100

98

83

71

Allikas: uurimine

(151)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid tööjõukulud töötaja kohta 25 %. Seda põhjustas tõenäoliselt ajutine koondamiskuludega seotud olukord, mis tekkis töötajate arvu olulise vähenemise tõttu.

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Tööjõukulud aastas töötaja kohta (eurodes)

12 449

14 015

17 296

15 525

Indeks (2010 = 100)

100

113

139

125

c)   Kasumlikkus ja investeeringute tasuvus

(152)

Vaatlusalusel perioodil paranes valimisse kuulunud liidu tootjate müügi kasumlikkus ELi turul 2010. aasta enam kui 7 % kahjumist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu 1 % kasumiks, väljendatuna protsendina netomüügist. Täpsemalt vähenes valimisse kuulunud liidu tootjate kahjum 2010. aasta 7,3 %-lt 5 %-le 2011. aastal ja 0,6 %-le 2012. aastal, enne kui muutus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väikeseks kasumiks 0,8 % tasemel.

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

ELi müügi kasumlikkus (% netomüügist)

– 7,3 %

– 5,0 %

– 0,6 %

0,8 %

Indeks (2010 = 100)

– 100

– 69

– 8

12

Investeeringutasuvus (kasumi protsendimäär investeeringute arvestuslikust netoväärtusest)

– 19,2 %

– 11,8 %

0,5 %

4,3 %

Indeks (2010 = 100)

– 100

– 62

3

22

Allikas: uurimine

(153)

Kasumlikkuse suurenemist saab selgitada asjaoluga, et vaatlusalusel perioodil suurenesid müügihinnad 2 %, samal ajal kui tootmiskulud (peamiselt puudutab see kuumvaltsitud spiraaltorusid, mis moodustavad üle 60 % tootmiskuludest) vähenesid samal perioodil 6 % ning lisaks vähenesid oluliselt ka aastased tööjõukulud. Seega on valimisse kuulunud liidu tootjatel olnud järk-järgult võimalik kohaldada oma ELi turu klientide suhtes kasumlikke hindu.

(154)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kasumlikkuse suundumust. See paranes 2010. aasta 19,2 % kahjumist 2011. aastal 11,8 % kahjumiks ja edasi 2012. aastal 0,5 % kasumiks ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 4,3 % kasumiks.

d)   Rahavoog ja kapitali kaasamise võime

(155)

Äritegevuse netorahakäive püsis 2010. aastal – 44 miljoni euro tasemel. See suurenes 2011. aastal ligikaudu – 7 miljoni euroni, 2012. aastal 17 miljoni euroni ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 20 miljoni euroni. Ükski valimisse kuuluv liidu tootja ei andnud teada, et tal oleks olnud raskusi kapitali kaasamisega. Paranemist saab selgitada tootmiskulude ja tööjõukulude vähenemisega ning hindade väikese suurenemisega.

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Rahavoog (oma ja jaemüüja kaubamärgi all) (eurodes)

– 44 322 891

– 7 033 547

16 927 597

20 202 074

Indeks (2010 = 100)

– 100

– 16

38

46

Allikas: uurimine

e)   Investeeringud

(156)

Liidu tootmisharu aastased investeeringud samasuguse toote tootmisse vähenesid 2011. aastal 34 %, 2012. aastal suurenesid 90 protsendipunkti ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenesid lõpuks 59 protsendipunkti. Investeeringud, mis olid ette nähtud olemasolevate seadmete hooldamiseks ja väljavahetamiseks ning mitte tootmisvõimsuse suurendamiseks, vähenesid vaatlusalusel perioodil 3 %.

 

2010

2011

2012

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Netoinvesteeringud (eurodes)

1 149 094

757 750

1 789 210

1 111 661

Indeks (2010 = 100)

100

66

156

97

Allikas: uurimine

5.   Järeldus kahju kohta

(157)

Vaatlusalusel perioodil paranesid oluliselt mitmed näitajad, eelkõige finantsnäitajad. Kasumlikkus paranes enam kui 7 % kahjumist 0,8 % kasumiks, mis on aga siiski väiksem kui eelmises uurimises osutatud sihtkasum 5 %. Investeeringutasuvus paranes enam kui 19 % kahjumist enam kui 4 % kasumiks ning rahakäibe tase paranes – 44 miljonilt eurolt 20 miljoni euroni. Nende tegurite põhjal võib väita, et liidu tootmisharul õnnestus osaliselt taastuda.

(158)

Teisest küljest ilmnes mõnede näitajate puhul 2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel negatiivne areng. Tootmismaht vähenes 37 %, tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes 25 %, ELi sõltumatutele klientidele suunatud müügimahud vähenesid 40 %, liidu tootmisharu turuosa vähenes 12 protsendipunkti ja tööhõive vähenes 43 %.

(159)

Dumpinguvastased meetmed on osaliselt oma eesmärgi täitnud, kõrvaldades osa kahjust, mida liidu tootmisharu kannatas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tagajärjel. Liidu tootmisharu on taas muutunud veidi kasumlikuks, seda aga oma turuosa vähenemise hinnaga liidus. Liidu tootmisharu on suutnud parandada oma finantsolukorda, eelistades hindu mahtudele. Seega on selge, et liidu tootmisharu ei ole varasema dumpingu mõjust veel täielikult toibunud ja on endiselt ebakindlas seisus ning seetõttu dumpingu võimaliku kordumise korral äärmiselt haavatav.

(160)

Isegi kui liidu tootmisharu haavatavat olukorda käsitati olulise kahjuna, ei saa selle põhjuseks pidada asjaomastest riikidest pärit importi. Kolme asjaomase riigi (Ukraina puhul selgitati uurimisega välja, et dumping tõenäoliselt ei jätku ega kordu) kumulatiivne turuosa moodustab vähem kui 1 % liidu turust. Asjaomaste riikide poolse hinnasurve puudumisel on liidu tootmisharu saanud säilitada hinnad kasumlikkuse saavutamiseks piisaval tasemel, kuigi märgatavalt alla sihtkasumi.

F.   KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

1.   Import HRVst, Valgevenest ja Venemaalt

(161)

Eespool esitatud suundumuste põhjal saab öelda, et dumpinguvastased meetmed on osaliselt saavutanud oma kavandatud eesmärgi — kõrvaldada liidu tootjate kantud kahju. Teisalt aga tuleb öelda, et nagu nähtub mitmete kahjunäitajate negatiivsest arengust, on tootmisharu siiski veel väga haavatav.

(162)

Nagu eespool osutatud, on kõigi kolme riigi eksportijatel olemas vajalik vaba tootmisvõimsus ekspordi väga kiireks suurendamiseks. Võttes arvesse ELi turu tulusamaid hindu, võrreldes mõne kolmanda riigi turuga, on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumise korral suunataks praegu kolmandatesse riikidesse eksporditavad märkimisväärsed kogused ümber ELi turule. See dumpinguhinnaga impordi suurenemine, mille puhul lüüakse alla liidu tootmisharu hinnad, tõenäoliselt suurendab hinnasurvet liidu turul, halvendades seega liidu tootmisharu niigi haavatavat olukorda. Sellist järsku arengut täheldati juba eelmise uurimise käigus, kui nendest kolmest riigist ELi suunatud impordi turuosa suurenes vaid kolme ja poole aasta jooksul kolm korda ehk 2004. aasta 6,2 %-lt 18,7 %-le uurimisperioodil (1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007). HRV, Valgevene ja Venemaa eksportivad tootjad on seega juba näidanud oma suutlikkust kiiresti suurendada liitu suunatud ekspordimahte.

(163)

Seega saab eespool esitatu põhjal järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on kahju kordumine tõenäoline.

2.   Ukrainast pärit import

(164)

Pidades silmas järeldust, et Ukraina puhul dumping tõenäoliselt ei jätku ega kordu, ei ole siinkohal vaja analüüsida kahju kordumise tõenäosust.

G.   LIIDU HUVID

(165)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

1.   Liidu tootmisharu huvid

(166)

Uurimisest nähtub, et liidu tootmisharu on ikka veel väga haavatav. Dumpinguvastased meetmed on osaliselt oma eesmärgi täitnud, kõrvaldades osa kahjust, mida liidu tootmisharu kannatas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tagajärjel. Liidu tootmisharu on taas muutunud veidi kasumlikuks, seda aga oma turuosa vähenemise hinnaga liidu turul. Liidu tootmisharu on suutnud parandada oma finantsolukorda, eelistades kehtivate meetmete tõttu pigem hindu kui mahte. Meetmete lõpetamine suurendab hinnasurvet liidu turule ja viib uuesti kahjude tekkeni. Seetõttu on liidu tootmisharu huvides meetmed säilitada.

2.   Importijate ja kasutajate huvid

(167)

Komisjon võttis koostöö tegemise eesmärgil ühendust liidu enam kui 100 sõltumatu importija ja kasutajaga, kellest aga ükski ei vastanud. Seda saab selgitada väga väikeste ekspordimahtudega, mida asjaomased riigid liidu turule suunavad. Igal juhul ei osuta ükski tegur sellele, et importijad või kasutajad oleksid meetmete pikendamise korral ebaproportsionaalselt mõjutatud.

(168)

Eespool nimetatut arvesse võttes leitakse seega, et meetmete pikendamine tõenäoliselt ei mõjuta liidu importijate ja kasutajate olukorda.

3.   Ebapiisava pakkumise ja konkurentsiga seotud oht Euroopa Liidu turul

(169)

ELi tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 28 %, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 400 000 tonnini. Liidu tootmisharu tootmisvõimsus on vaatlusalusel perioodil pidevalt ületanud ELi nõudlust, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligi 1 500 000 tonnini. ELi tootjate vahel on piisavalt konkurentsi. Lisaks oli liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendusaste läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaid 19 %, sest see toodab ühtede ja samade tootmisseadmetega erinevaid tooteid (vaatlusalune toode ja muud tooted, nagu õõnesprofiilid). Seega on liidu tootmisharul nõudluse suurenemise korral vaba tootmisvõimsust oma toodangut tootevaliku muutmise abil suurendada. Osa nõudlusest saaks rahuldada ka impordiga kolmandatest riikidest, mille suhtes ei kohaldata meetmeid, eelkõige Indiast ja Türgist.

(170)

Eespool esitatud kaalutlusi arvestades ei saa järeldada, et dumpinguvastaste meetmete jätkuv rakendamine tooks tõenäoliselt kaasa toote ebapiisava pakkumise või konkurentsipiirangu ELi turul.

4.   Järeldus liidu huvide kohta

(171)

Eespool esitatu põhjal on ilmne, et meetmete jätkuva rakendamise negatiivne mõju oleks piiratud ning kindlasti ei oleks see ebaproportsionaalne kasu suhtes, mida liidu tootmisharu saaks meetmete rakendamise pikendamise korral.

H.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(172)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul märkusi. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(173)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt tuleks Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt, Taist ja Ukrainast pärit teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. Tuletatakse meelde, et need meetmed seisnevad erineva maksumääraga väärtuselistes tollimaksudes.

(174)

Ukraina puhul tuleks meetmed kehtetuks tunnistada ja menetlus lõpetada, kuna jõuti järeldusele, et dumping tõenäoliselt ei jätku ega kordu (vt põhjendused 17 ja 118 eespool).

(175)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Kui vaatlusalust toodet valmistab mõni muu äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud majandusüksused, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning selle suhtes kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(176)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda nende individuaalsete tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (5). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(177)

Käesolev määrus on kooskõlas algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks selliste Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit rauast ja legeerimata terasest ümmarguse ristlõikega ja kuni 168,3 mm välisdiameetriga keevistorude (välja arvatud nafta ja gaasi torujuhtmetes kasutatavad magistraaltorud ning nafta- ja gaasipuuraukudes kasutatavad surve- ja puurtorud ning tsiviillennunduses kasutatavad täppistorud ja külge ühendatud liitmikega torud, mis sobivad gaasi ning vedeliku juhtimiseks) impordi suhtes, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77 alla (TARICi koodid 7306304120, 7306304920, 7306307280 ja 7306307780).

2.   Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool tabelis loetletud äriühingute valmistatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine.

Riik

Äriühing

Dumpinguvastane tollimaks

TARICi lisakood

Hiina Rahvavabariik

Kõik äriühingud

90,6 %

Venemaa

TMK Group (Seversky Pipe Plant Open Joint Stock Company ja Joint Stock Company Taganrog Metallurgical Works)

16,8 %

A892

OMK Group (Open Joint Stock Company Vyksa Steel Works ja Joint Stock Company Almetjvesk Pipe Plant)

10,1 %

A893

Kõik muud äriühingud

20,5 %

A999

Valgevene

Kõik äriühingud

38,1 %

3.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolevaga lõpetatakse artikli 1 lõikes 1 osutatud, Ukrainast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane menetlus.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  ELT L 343, 19.12.2008, lk 1.

(3)  ELT C 136, 15.5.2013, lk 25.

(4)  ELT C 372, 19.12.2013, lk 21.

(5)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Rue de la Loi 170, 1040 Brussels, Belgium.


27.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/31


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/111,

26. jaanuar 2015,

millega kehtestatakse meetmed, et leevendada huntahvena (Dicentrarchus labrax) varude säilimisele avalduvat tõsist ohtu Keldi meres, La Manche'i väinas, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, (1) eriti selle artikli 12 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 12 on sätestatud, et nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud mere bioloogiliste ressursside kaitset ähvardava ohuga, võib võtta erakorralisi meetmeid. Komisjon võib liikmesriigi põhjendatud taotluse korral või omal algatusel võtta vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid maksimaalselt kuuekuuliseks ajavahemikuks, et seda ohtu vähendada.

(2)

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ja kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) teaduslike nõuannete kohaselt on huntahvena (Dicentrarchus labrax) biomass Keldi meres, La Manche'i väinas, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas (ICESi püügipiirkonnad IVb,c ja VIIa, d–h) järsult vähenenud väheneva juurdekasvu ja suureneva kalastussuremuse tõttu. Kudekarja biomass on lähenemas madalaimale ajalooliselt täheldatud tasemele. Praegune kalastussuremus on peaaegu neli korda suurem, kui varud suudavad vastu pidada. Seega soovitab ICES rakendada meetmeid, et märkimisväärselt vähendada kalastussuremust kalavaru kogu ulatuses.

(3)

Ühendkuningriik taotles 19. detsembri 2014. aasta kirjaga, et komisjon peaks võtma meetmeid määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 12 kohaselt, et sulgeda ICESi püügipiirkond VIIe huntahvena pelaagilise püügi suhtes ajavahemikul jaanuar–aprill 2015, et vähendada püügisurvet huntahvena kudekogumite kaitseks. Taotlusest teatati Belgiale, Prantsusmaale, Iirimaale ja Madalmaadele ning nii loodepiirkonna vete kui ka Põhjamere nõuandekomisjonile. Belgia, Prantsusmaa ja Madalmaad on esitanud komisjonile oma märkused.

(4)

Prantsusmaa märkused on seotud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 12 kohaldatavusega, püügitegevusest tulenevate ohtude ja menetlusega, tõsise ohu tõendamisega ning erinevate püügiviiside võimaliku diskrimineerimisega. Belgia reageeris positiivselt Ühendkuningriigi taotlusele. Madalmaad tegid ettepaneku meetmete laiendamiseks, et hõlmata suuremaid piirkondi ja muud kalapüüki. Seoses määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 12 kohase reguleerimisala ja menetlusega tuleb märkida, et see säte ei ole piiratud ühegi põhjusega ja seega võib seda kohaldada igasuguse ohu korral, mis on tingitud kalapüügist või muudest põhjustest, ja kõnealuse artikliga ettenähtud tähtajad on põhjendatud kiireloomulise vajadusega tegeleda tõsise ohuga. Tõendid selle kohta, et huntahvenat ähvardab praegusel juhul oht, põhinevad teaduslikel alustel, nagu on sätestatud allpool.

(5)

Huntahven tuleb detsembrist kuni aprillini teatavatesse piirkondadesse kudema. Huntahvena varud sõltuvad sellest sigimisfaasist. Kõnealusel ajavahemikul toimub kudekogumite sihtpüük, mis oluliselt mõjutab varude üldist kalastussuremust ja eelkõige nende täiskasvanud kalade arvukust, kes võiksid edukalt paljuneda. Püügistatistika kinnitab, et sellise püügiviisiga tõmmatakse välja peamiselt täiskasvanud kalad, kes ei saa seetõttu aidata kaasa kalavarude taastootmisele.

(6)

Vastavalt ICESi ja STECFi teaduslikule hinnangule vastutab kutseline kalapüük pelaagiliste traalidega rohkem kui 25 % kalastussuremuse eest.

(7)

Tõsine oht mere bioloogiliste ressursside kaitsele tuleneb kalavarude paljunemisvõimele tehtavast suurest kahjust, sest kudekarja biomass on järsult langenud, koos eeldusega, et jätkuv sihtpüük võib põhjustada kudekarjale pöördumatut kahju. Komisjon leiab, et nõuetekohaselt põhjendatud tungiv kiireloomulisus on olemas, sest 1) kudemisaeg on alanud ja 2) kõnealuste kudekarjade püüki on samuti alustatud. Teaduslikud tõendid toetavad kiiret tegutsemist huntahvena käimasoleval kudemisajal, võttes meetmeid, mida kohaldatakse viivitamata ja mis kehtivad kuni 30. aprillini 2015.

(8)

Seetõttu on hädavajalik võtta meetmeid, et keelata huntahvena sihtpüük pelaagiliste traalidega väga tundlikul kudemisajal jaanuarist kuni 30. aprillini 2015. Edasised viivitused varude kaitsmisel võivad märkimisväärselt vähendada erakorraliste meetmete tõhusust või selle sootuks kõrvaldada. Meetmete tõhususe tugevdamiseks kutsutakse ka ettevõtjaid üles mitte teostama käesoleva määruse kohaldamise ajal püütud huntahvena lossimist ja ümberlaadimist.

(9)

Selleks et tõhusalt kaitsta kudemispiirkondi, mille asupaigad on väga erinevad, peaksid erakorralised meetmed katma kogu kalavarude levikuala, st Keldi mere, La Manche'i väina, Iiri mere ja Põhjamere lõunaosa (ICESi püügipiirkonnad IVb,c ning VIIa, d–h) ja hõlmama püüki pelaagilise traaliga. Lisaks on hõlmatud ICESi piirkonnad VIIj,k, et vältida püügitegevuse ümberpaiknemist, sest varude jagunemine ei ole täielikult kindlaks määratud.

(10)

Prantsusmaa pakutud alternatiivsed meetmed ei võimaldaks saavutada sama tulemust kui käesolevas määruses sätestatud meetmed, sest nende tõhusus on teadmata. Selleks et huntahvena varusid veelgi paremini kaitsta, võib hilisemas etapis võtta täiendavaid meetmeid seoses teiste püügiviiside mõjuga.

(11)

Prantsusmaa on esitanud teabe, mis tõendab, et pelaagilise püügi laevad, mis kasutavad püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vahemikus 32–69 mm, ei soovi püüda huntahvenat ning selliste laevade kaaspüügi mõju on minimaalne.

(12)

Huntahvenavarude olukord määrusega hõlmatavates piirkondades vastab kõigile nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse kriteeriumidele, mis on seotud tõsise ohuga kõnealuste varude säilimisele, ja komisjon võib seega vastu võtta käesolevas määruses sisalduvad meetmed määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 12 kohaselt omal algatusel ja Ühendkuningriigi taotlusel.

(13)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed saadetakse kalanduse ja vesiviljeluse komiteele arvamuse avaldamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse erakorralised meetmed seoses huntahvena varudega ICESi püügipiirkondades IVb,c, VIIa,d–k, et leevendada otsest ja tõsist kahju kalavarudele.

Artikkel 2

Meetmed

Käesoleva määruse kohaldamise ajal on keelatud püüda huntahvenat (Dicentrarchus labrax) ICESi püügipiirkondades IVb,c, VIIa,d–k pelaagiliste traalidega (traallaudadega põhjatraalid ja paarispüügi traalid), mille võrgusilma suurus on 70 mm või suurem.

Selliseid püügivahendeid kasutavatel laevadel on samuti keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida käesoleva määruse kohaldamise ajal samades piirkondades püütud huntahvenat.

Liikmesriigid teatavad huntahvena püügist pelaagiliste vahenditega (traallaudadega põhjatraalid või paarispüügi traalid) komisjonile 14 päeva jooksul pärast iga kuu lõppu.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kuni 30. aprillini 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.


27.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/34


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/112,

26. jaanuar 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

EG

340,0

IL

160,5

MA

109,9

TR

147,7

ZZ

189,5

0707 00 05

JO

229,9

TR

174,5

ZZ

202,2

0709 93 10

MA

227,9

TR

214,8

ZZ

221,4

0805 10 20

EG

47,8

MA

62,4

TN

53,6

TR

66,4

ZZ

57,6

0805 20 10

IL

102,5

MA

90,9

ZZ

96,7

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

EG

87,6

IL

110,1

JM

118,0

MA

140,2

TR

118,6

ZZ

114,9

0805 50 10

TR

63,9

ZZ

63,9

0808 10 80

BR

65,4

CL

89,3

MK

26,7

US

184,8

ZZ

91,6

0808 30 90

CL

265,9

US

138,7

ZZ

202,3


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


27.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/36


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/113,

26. jaanuar 2015,

millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 539/2007 alusel munasektoris ja ovoalbumiini puhul avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2015 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 539/2007 (2) on avatud tariifikvoodid munasektori toodete ja ovoalbumiini importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1. detsembrist kuni 7. detsembrini 2014 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2015 on väiksemad kui saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprillist kuni 30. juunini 2015, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 539/2007, 15. mai 2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine munasektoris ja ovoalbumiini puhul (ELT L 128, 16.5.2007, lk 19).


LISA

Järjekorranumber

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodil 1. aprillist kuni 30. juunini 2015 saada olevatele kogustele

(kilogrammides ja koorega munade ekvivalendiks arvestatuna)

09.4015

108 000 000

09.4401

3 632 368

09.4402

9 854 500


27.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/38


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/114,

26. jaanuar 2015,

millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 536/2007 alusel avatud Ameerika Ühendriikidest pärit kodulinnuliha tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2015 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 536/2007 (2) on avatud aastane tariifikvoot Ameerika Ühendriikidest pärit kodulinnulihatoodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1. detsembrist kuni 7. detsembrini 2014 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2015 on väiksemad kui saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 536/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprillist kuni 30. juunini 2015, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 536/2007, 15. mai 2007, millega sätestatakse Ameerika Ühendriikidele eraldatud tariifikvootide avamine ja haldamine kodulinnulihasektoris (ELT L 128, 16.5.2007, lk 6).


LISA

Järjekorranumber

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2015 saada olevatele kogustele

(kilogrammides)

09.4169

16 008 750


27.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/40


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/115,

26. jaanuar 2015,

millega määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1384/2007 alusel avatud Iisraelist pärit kodulinnuliha tariifikvoodi raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2015 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 188 lõikeid 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1384/2007 (2) on avatud tariifikvoodid Iisraelist pärit kodulinnulihatoodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2014 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuar kuni 31. märts 2015 on väiksemad kui saadaolevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(3)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 1384/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprill kuni 30. juuni 2015, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1384/2007, 26. november 2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2398/96 rakendussätted Iisraelist pärit kodulinnulihasektori toodete ühendusse importimise teatavate tariifikvootide avamise ja nende haldamise puhul (ELT L 309, 27.11.2007, lk 40).


LISA

Järjekorranumber

Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. aprill kuni 30. juuni 2015 saadaolevatele kogustele

(kilogrammides)

09.4091

140 000

09.4092

830 000


OTSUSED

27.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/42


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/116,

26. jaanuar 2015,

Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2015 kuni 25. jaanuarini 2020

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 300 lõiget 3 ja artiklit 305,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2014. aasta otsust 2014/930/EL, millega määratakse kindlaks Regioonide Komitee koosseis (1),

võttes arvesse kõikide liikmesriikide ettepanekuid

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 300 lõikes 3 nähakse ette, et Regioonide Komitee koosneb liikmetest ja asendusliikmetest, kes on piirkondlike ja kohalike organite esindajad, kellel on ka piirkondlike või kohalike organite valimistel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees.

(2)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 305 nimetab nõukogu kõikide liikmesriikide ettepanekute põhjal viieks aastaks ametisse Regioonide Komitee liikmed ja sama palju asendusliikmeid.

(3)

Kuna Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametiaeg lõpeb 25. jaanuaril 2015, tuleks ametisse nimetada uued liikmed ja asendusliikmed.

(4)

Hilisemal kuupäeval järgneb sellele ametisse nimetamisele nende liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamine, kelle kandidatuurist ei ole nõukogule enne 22. jaanuari 2015 teatatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ajavahemikuks 26. jaanuar 2015 kuni 25. jaanuar 2020 nimetatakse Regioonide Komitee

liikmeteks isikud, kelle nimekiri on liikmesriikide kaupa esitatud I lisas,

asendusliikmeteks isikud, kelle nimekiri on liikmesriikide kaupa esitatud II lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 26. jaanuar 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. RINKĒVIČS


(1)  ELT L 365, 19.12.2014, lk 143.


I LISA

ПРИЛОЖЕНИЕ I — ANEXO I — PŘÍLOHA I — BILAG I — ANHANG I — I LISA

ΠΑΡΑΡΤΗΜΑ Ι — ANNEX I — ANNEXE I — PRILOG I — ALLEGATO I — I PIELIKUMS

I PRIEDAS — I. MELLÉKLET — ANNESS I — BIJLAGE I — ZAŁĄCZNIK I

ANEXO I — ANEXA I — PRÍLOHA I — PRILOGA I — LIITE I — BILAGA I

Членове/Miembros/Členové/Medlemmer/Mitglieder/Liikmed

Μέλη/Members/Membres/Članovi/Membri/Locekļi

Nariai/Tagok/Membri/Leden/Członkowie

Membros/Membri/Členovia/Člani/Jäsenet/Ledamöter

BELGIË/BELGIQUE/BELGIEN

 

Mr Jan DURNEZ

Vlaams Volksvertegenwoordiger

 

Mr Alain HUTCHINSON

Conseiller communal et échevin à Saint-Gilles

 

Mr Hicham IMANE

Député wallon

 

Mr Jean François ISTASSE

Conseiller communal

 

Mr Karl-Heinz LAMBERTZ

Mitglied des Parlamentes der Deutschsprachigen Gemeinschaft

 

Mr Michel LEBRUN

Conseiller communal à Viroinval

 

Mr Bartolomeus (Bart) SOMERS

Vlaams Volksvertegenwoordiger

 

Mr Luc VAN DEN BRANDE

Voorzitter Raad van Bestuur Vlaams — Europees Verbindingsagentschap (VLEVA)

 

Mr Karl VANLOUWE

Vlaams Volksvertegenwoordiger

 

Mr Karim VAN OVERMEIRE

Vlaams Volksvertegenwoordiger

 

Mr Jean-Luc VANRAES

Gemeenteraadslid in Ukkel en Voorzitter van het OCMW

 

Ms Olga ZRIHEN

Députée wallonne

БЪЛГАРИЯ

 

Mr Hasan AZIS

Mayor of Kardjali Municipality

 

Ms Tanya HRISTOVA

Mayor of Gabrovo Municipality

 

Mr Vladimir KISSIOV

Councillor, Municipality of Sofia

 

Mr Krassimir KOSTOV

Mayor of Shumen Municipality

 

Mr Madzhid MANDADZHA

Mayor of Stambolovo Municipality

 

Mr Krasimir MIREV

Mayor of Targovishte Municipality

 

Mr Vladimir MOSKOV

Mayor of Gotse Delchev Municipality

 

Ms Detelina NIKOLOVA

Mayor of Dobrich Municipality

 

Mr Beytula SALI

Mayor of Samuil Municipality

 

Mr Zhivko TODOROV

Mayor of Stara Zagora Municipality

 

Mr Lyudmil VESSELINOV

Mayor of Popovo Municipality

 

Mr Zlatko ZHIVKOV

Mayor of Montana Municipality

ČESKÁ REPUBLIKA

 

Mr Ondřej BENEŠÍK

councillor of Strání municipality

 

Ms Štěpánka FRAŇKOVÁ

councillor of the City of Pardubice

 

Mr Dan JIRÁNEK

councillor of the City of Kladno

 

Mr Stanislav JURÁNEK

councillor of Jihomoravský Region

 

Ms Adriana KRNÁČOVÁ

councillor of the City of Prague

 

Mr Roman LÍNEK

councillor of Pardubický Region

 

Mr Josef NOVOTNÝ

councillor of Karlovarský Region

 

Mr Petr OSVALD

councillor of the City of Plzeň

 

Mr Martin PŮTA

councillor of Liberecký Region

 

Ms Jana VAŇHOVÁ

councillor of Ústecký Region

 

Mr Oldřich VLASÁK

councillor of the City of Hradec Králové

 

Mr Jiří ZIMOLA

councillor of the South Bohemian Region

DANMARK

 

Mr Per BØDKER ANDERSEN

Councillor

 

Mr Erik FLYVHOLM

Mayor

 

Mr Jens Christian GJESING

Second Deputy Mayor

 

Mr Jens Bo IVE

Mayor

 

Mr Thomas KASTRUP-LARSEN

Mayor

 

Mr Jess LAURSEN

Regional Councillor

 

Mr Henrik Ringbæk MADSEN

Regional Councillor

 

Mr Karsten Uno PETERSEN

Regional Councillor

 

Mr Mark PERERA CHRISTENSEN

Second Deputy Mayor

DEUTSCHLAND

 

Frau Barbara DUDEN

Mitglied der Hamburgischen Bürgerschaft

 

Frau Hella DUNGER-LÖPER

Staatssekretärin, Bevollmächtigte des Landes Berlin beim Bund und Europabeauftragte

 

Herr Hans-Jörg DUPPRÉ

Landrat des Landkreises Südwestpfalz

 

Herr Peter FRIEDRICH

Minister für Bundesrat, Europa und internationale Angelegenheiten; Baden-Württemberg

 

Frau Ulrike HILLER

Mitglied des Senats, Bevollmächtigte der Freien Hansestadt Bremen beim Bund und für Europa

 

Frau Birgit HONÉ

Staatssekretärin für Europa und Regionale Landesentwicklung, Niedersächsische Staatskanzlei

 

Frau Jacqueline KRAEGE

Staatssekretärin, Bevollmächtigte des Landes Rheinland-Pfalz beim Bund und für Europa, für Medien und Digitales

 

Frau Uta-Maria KUDER

Mitglied der Landesregierung von Mecklenburg-Vorpommern, Justizministerin

 

Frau Helma KUHN-THEIS

Mitglied des Gemeinderates Weiskirchen

 

Herr Heinz LEHMANN

Mitglied des Sächsischen Landtags

 

Dr. Helmuth MARKOV

Mitglied der Landesregierung Brandenburg, Minister der Justiz und für Europa und Verbraucherschutz

 

Dr. Beate MERK

Staatsministerin für Europaangelegenheiten und regionale Beziehungen des Freistaates Bayern

 

Frau Dagmar MÜHLENFELD

Oberbürgermeisterin der Stadt Mülheim an der Ruhr

 

Herr Detlef MÜLLER

Mitglied des Landtages Mecklenburg-Vorpommern

 

Dr. Martina MÜNCH

Mitglied des Landtages Brandenburg

 

Frau Regina POERSCH

Mitglied des Landtages von Schleswig-Holstein

 

Herr Wolfgang SCHMIDT

Staatsrat der Senatskanzlei, Bevollmächtigter des Senats der Freien und Hansestadt Hamburg beim Bund, bei der Europäischen Union und für auswärtige Angelegenheiten

 

Dr. Michael SCHNEIDER

Staatssekretär, Bevollmächtigter das Landes Sachsen-Anhalt beim Bund

 

Herr Tilman TÖGEL

Mitglied des Landtages von Sachsen-Anhalt

 

Herr Markus TÖNS

Mitglied des Landtags Nordrhein-Westfalen

 

Herr Hans-Josef VOGEL

Bürgermeister der Stadt Arnsberg

 

Herr Mark WEINMEISTER

Staatssekretär für Europaangelegenheiten, Land Hessen

 

Dr. Babette WINTER

Staatssekretärin für Europa und Kultur in der Thüringer Staatskanzlei

EESTI

 

Ms Urve ERIKSON

Member of Tudulinna Rural Municipality Council

 

Mr Mihkel JUHKAMI

Mayor of Rakvere City

 

Mr Kurmet MÜÜRSEPP

Member of Antsla Rural Municipality Council

 

Mr Uno SILBERG

Member of Kose Rural Municipality Council

 

Mr Urmas SUKLES

Mayor of Haapsalu City

 

Mr Toomas VITSUT

Member of Tallinn City Council

ΕΛΛΑΣ

 

Mr Konstantinos AGORASTOS

Head of the Region of Thessaly

 

Mr Stavros ARNAOUTAKIS

Head of the Region of Crete

 

Mr Nikolaos CHIOTAKIS

Municipal Councillor of Kifissia

 

Mr Alexandros KAHRIMANIS

Head of the Region of Epirus

 

Mr Stavros KALAFATIS

Municipal Councillor of Thessaloniki

 

Mr Dimitrios KALOGEROPOULOS

Politically accountable to the Municipal Council of Maroussi

 

Mr Georgios KAMINIS

Mayor of Athens

 

Mr Apostolos KATSIFARAS

Head of the Region of Western Greece

 

Mr Ioannis KOURAKIS

Municipal Councillor of Heraklion

 

Mr Ioannis SGOUROS

Regional Councillor, Region of Attica

 

Mr Spyrido SPYRIDON

Municipal Councillor of Poros

 

Mr Apostolos TZITZIKOSTAS

Head of the Region of Central Macedonia

ESPAÑA

 

Da Rita BARBERÁ NOLLA

Alcaldesa de Valencia

 

Da Yolanda BARCINA ANGULO

Presidenta de Navarra

 

D. José Ramón BAUZÁ DÍAZ

Presidente del Gobierno de las Islas Baleares

 

D. Abel CABALLERO ÁLVAREZ

Alcalde de Vigo

 

Da Ma Dolores de COSPEDAL GARCÍA

Presidenta de la Junta de Comunidades de Castilla-La Mancha

 

Da Susana DÍAZ PACHECO

Presidenta de Andalucía

 

D. Alberto FABRA PART

Presidente de la Comunidad Valenciana

 

D. Javier FERNÁNDEZ FERNÁNDEZ

Presidente del Principado de Asturias

 

D. Alberto GARRE LÓPEZ

Presidente de Murcia

 

D. Ignacio GONZÁLEZ GONZÁLEZ

Presidente de Madrid

 

D. Francesc HOMS I MOLIST

Consejero de Presidencia

 

Da Nuria MARÍN MARTÍNEZ

Alcaldesa de Hospitalet de Llobregat

 

Da Cristina MAZAS PÉREZ-OLEAGA

Consejera de Economía, Hacienda y Empleo de Cantabria

 

D. José Antonio MONAGO TERRAZA

Presidente de la Junta de Extremadura

 

D. Alberto NÚÑEZ FEIJÓO

Presidente de la Xunta de Galicia

 

D. Paulino RIVERO BAUTE

Presidente del Gobierno de Canarias

 

Da Luisa Fernanda RUDÍ ÚBEDA

Presidenta de Aragón

 

D. Pedro SANZ ALONSO

Presidente de La Rioja

 

D. Iñigo de la SERNA HERNÁIZ

Alcalde de Santander

 

D. Iñigo URKULLU RENTERÍA

Presidente del Gobierno Vasco

 

Sr. D. Juan VICENTE HERRERA

Presidente de la Junta de Castilla y León

FRANCE

 

M. Jean-François BARNIER

Maire du Chambon-Feugerolles

 

M. Laurent BEAUVAIS

Président du Conseil régional de Basse-Normandie

 

M. Jacques BLANC

Maire de La Canourgue

 

Mme Danièle BOEGLIN

Vice-Présidente du Conseil général de l'Aube

 

Mme Claudette BRUNET-LECHENAULT

Vice-présidente du Conseil général de Saône-et-Loire

 

M. François DECOSTER

Conseiller régional du Nord-Pas-de-Calais

 

M. Michel DELEBARRE

Conseiller municipal de Dunkerque

 

M. Jean-Louis DESTANS

Président du Conseil général de l'Eure

 

Mme Rose-Marie FALQUE

Maire d'Azerailles

 

M. Claude GEWERC

Président du Conseil régional de Picardie

 

M. Pierre HUGON

Vice-président du Conseil général de la Lozère

 

Mme Annabelle JAEGER

Conseillère régionale de Provence-Alpes-Côte d'Azur

 

Mme Anne-Marie KEISER

Vice-présidente du Conseil général de la Gironde

 

M. Pierre MAILLE

Président du Conseil général du Finistère

 

M. Pascal MANGIN

Conseiller régional d'Alsace

 

M. Charles MARZIANI

Vice-président du Conseil régional de Midi-Pyrénées

 

M. Pierrick MASSIOT

Président du Conseil régional de Bretagne

 

Mme Françoise MESNARD

Maire de Saint-Jean d'Angély

 

M. Jean-Vincent PLACE

Conseiller régional d'Île-de-France

 

M. Didier ROBERT

Président du Conseil régional de La Réunion

 

M. Stéphan ROSSIGNOL

Conseiller régional du Languedoc-Roussillon

 

M. Christophe ROUILLON

Maire de Coulaines

 

M. René SOUCHON

Président du Conseil régional d'Auvergne

 

M. Bernard SOULAGE

Vice-président du Conseil régional de Rhône-Alpes

HRVATSKA

 

Ms Snježana BUŽINEC

Mayor of the Municipality of Jakovlje

 

Mr Nikola DOBROSLAVIĆ

Prefect of Dubrovnik-Neretva County

 

Mr Valter FLEGO

Prefect of Istra County

 

Mr Bruno HRANIĆ

Mayor of the Municipality of Vidovec

 

Mr Danijel MARUŠIĆ

Prefect of Brod-Posavina County

 

Mr Vojko OBERSNEL

Mayor of the City of Rijeka

 

Ms Jelena PAVIČIĆ VUKIČEVIĆ

Councillor in the City of Zagreb Assembly

 

Mr Predrag ŠTROMAR

Prefect of Varaždin County

 

Mr Željko TURK

Mayor of the City of Zaprešić

IRELAND

 

Ms Maria BYRNE

Limerick City and County Council

 

Ms Kate FEENEY

Dun Laoghaire Rathdown County Council

 

Ms Mary FREEHILL

Dublin City Council

 

Mr Jerry LUNDY

Sligo County Council

 

Mr Kieran MCCARTHY

Cork City Council

 

Mr Hughie MCGRATH

Tipperary County Council

 

Mr Neale RICHMOND

Dun Laoghaire Rathdown County Council

 

Mr Enda STENSON

Leitrim County Council

 

Ms Rose CONWAY-WALSH

Mayo County Council

ITALIA

 

Sig. Giovanni ARDIZZONE

Consigliere regionale e Presidente della Assemblea regionale della Regione Siciliana

 

Sig. Matteo BESOZZI

Presidente Provincia di Novara

 

Sig. Matteo Luigi BIANCHI

Sindaco del Comune di Morazzone (VA)

 

Sig. Vincenzo BIANCO

Sindaco di Catania

 

Sig. Raffaele CATTANEO

Consigliere regionale e Presidente del Consiglio regionale della Regione Lombardia

 

Sig. Rosario CROCETTA

Presidente della Regione Siciliana

 

Sig. Luciano D'ALFONSO

Presidente della Regione Abruzzo

 

Sig. Mauro D'ATTIS

Consigliere comunale di Brindisi

 

Sig. Salvatore DE MEO

Sindaco di Fondi (LT)

 

Sig. Paolo DI LAURA FRATTURA

Presidente della Regione Molise

 

Sig.ra Micaela FANELLI

Sindaco del Comune di Riccia (CB)

 

Sig. Piero FASSINO

Sindaco del Comune di Torino

 

Sig. Domenico GAMBACORTA

Presidente Provincia di Avellino

 

Sig. Franco IACOP

Consigliere regionale e Presidente del Consiglio regionale della Regione Friuli Venezia Giulia

 

Sig. Arno KOMPATSCHER

Presidente e Consigliere della Provincia Autonoma di Bolzano

 

Sig.ra Catiuscia MARINI

Presidente della Regione Umbria

 

Sig. Ignazio MARINO

Sindaco di Roma Capitale

 

Sig. Alessandro PASTACCI

Presidente Provincia di Mantova

 

Sig. Francesco PIGLIARU

Presidente della Regione Sardegna

 

Sig. Augusto ROLLANDIN

Presidente della Regione autonoma della Valle D'Aosta

 

Sig. Enrico ROSSI

Presidente della Regione Toscana

 

Sig.ra Simonetta SALIERA

Consigliere regionale e Presidente dell'Assemblea regionale della Regione Emilia-Romagna

 

Sig. Luca ZAIA

Presidente della Regione Veneto

 

Sig. Nicola ZINGARETTI

Presidente della Regione Laziο

ΚΥΠΡΟΣ

 

Mr George GEORGIOU

Mayor of Kato Polemidia

 

Mr Louis KOUMENIDES

President of the Community Council of Kato Lefkara

 

Ms Eleni LOUCAIDES

Deputy Mayor of Nicosia

 

Ms Louisa MAVROMMATI

Deputy Mayor of Engomi

 

Mr Charalampos PITTAS

Mayor of Morfou

LATVIJA

 

Ms Inga BĒRZIŅA

Member of Kuldīga Municipal Council

 

Ms Ligita GINTERE

Member of Jaunpils Municipal Council

 

Mr Andris JAUNSLEINIS

Member of Ventspils Municipal Council

 

Mr Aleksandrs LIELMEŽS

Member of Mālpils Municipal Council

 

Mr Leonīds SALCEVIČS

Member of Jēkabpils City Council

 

Mr Dainis TURLAIS

Member of Rīga City Council

 

Mr Jānis VĪTOLIŅŠ

Member of Ventspils City Council

LIETUVA

 

Mr Arnoldas ABRAMAVIČIUS

Member of Zarasai District Municipal Council

 

Mr Vytautas GRUBLIAUSKAS

Member of Klaipėda City Municipal Council

 

Mr Vytautas KANEVIČIUS

Member of Kazlų Rūda Municipal Council

 

Mr Virginijus KOMSKIS

Member of Pagėgiai Municipal Council

 

Mr Andrius KUPČINSKAS

Member of Kaunas City Municipal Council

 

Mr Ričardas MALINAUSKAS

Member of Druskininkai Municipal Council

 

Mr Mindaugas SINKEVIČIUS

Member of Jonava District Municipal Council

 

Mr Vytautas VIGELIS

Member of Švenčionys District Municipal Council

 

Mr Povilas ŽAGUNIS

Member of Panevėžys District Municipal Council

LUXEMBOURG

 

Madame Simone BEISSEL

échevin de la Ville de Luxembourg

 

Monsieur Roby BIWER

membre du conseil communal de la Commune de Bettembourg

 

Madame Agnès DURDU

membre du conseil communal de la Commune de Wincrange

 

Monsieur Ali KAES

bourgmestre de la Commune de Tandel

 

Monsieur Marc SCHAEFER

bourgmestre de la Commune de Vianden

MAGYARORSZÁG

 

Mr János ÁRGYELÁN

Representative of County Council of Fejér Megye

 

Mr István DR. BÓKA

Mayor of Balatonfüred

 

Mr Róbert DUDÁS

Mayor of Village Mátraballa

 

Mr Jácint HORVÁTH

Representative of Local Government of Nagykanizsa with county rights

 

Mr László Lóránt DR. KERESZTES

Representative Of Local Government of Pécs with county rights

 

Mr Raymund KOVÁCS

Representative Of Local Government of District 16 of Budapest

 

Ms Anna MAGYAR

Vice-President of County Council of Csongrád Megye

 

Mr László MAJTHÉNYI

President of County Council of Vas Megye

 

Mr József RIBÁNYI

Vice-President of County Council of Tolna Megye

 

Mr Oszkár SESZTÁK

President of County Council of Szabolcs-Szatmár-Bereg Megye

 

Mr Róbert SZABÓ

President of County Council of Heves Megye

 

Mr Zoltán VARGA

Representative of County Council of Békés Megye

MALTA

 

Dr. Samuel AZZOPARDI

Mayor of Rabat, Gozo

 

Mr Peter BONELLO

Mayor of San Ġiljan

 

Mr Joseph CORDINA

Mayor of Xaghra

 

Mr Paul FARRUGIA

Mayor of Ħal Tarxien

 

Dr. Marc SANT

Councillor, Ħal Lija Local Council

NEDERLAND

 

Mr R.E. (Ralph) DE VRIES

member of the Executive Council of the Province of Utrecht

 

Mr A. (Bert) GIJSBERTS

member of the Executive Council of the Province of Flevoland

 

Mr O. (Onno) HOES

mayor of Maastricht

 

Mr J.F.M. (Hans) JANSSEN

mayor of Oisterwijk

 

Mrs A. (Annemiek) JETTEN

mayor of Sluis

 

Mr C.H.J. (Cor) LAMERS

mayor of Schiedam

 

Mr H.J.J. (Henri) LENFERINK

mayor of Leiden

 

Mrs W.H. (Hester) MAIJ

member of the Executive Council of the Province of Overijssel

 

Mr W.B.H.J. (Wim) VAN DE DONK

Governor chair of the Council and of the Executive Council of the Province of Noord-Brabant

 

Mr R.A.M. (Rogier) VAN DER SANDE

member of the Executive Council of the Province of Zuid-Holland

 

Mr G.A.A. (Bas) VERKERK

mayor of Delft

 

Mr B.S. (Bote) WILPSTRA

member of the Executive Council of the Province of Groningen

ÖSTERREICH

 

Herr Landesrat Dr. Christian BUCHMANN

Regierungsmitglied mit politischer Verantwortung gegenüber dem Landtag (Mitglied der Steirischen Landesregierung)

 

Herr Bürgermeister und Landeshauptmann Dr. Michael HÄUPL

Verantwortlichkeit gegenüber einer gewählten Versammlung (Gemeinderat bzw. Landtag von Wien)

 

Herr Landeshauptmann Mag. Dr. Peter KAISER

Mandat mit politischer Verantwortlichkeit gegenüber einer gewählten Versammlung (Landeshauptmann von Kärnten)

 

Herr Bürgermeister Dipl.-Ing. Markus LINHART

Auf Wahlen beruhendes Mandat (Direktwahl als Bürgermeister der Landeshauptstadt Bregenz durch die Bevölkerung)

 

Herr Landeshauptmann Hans NIESSL

Mandat mit politischer Verantwortlichkeit gegenüber einer gewählten Versammlung (Landeshauptmann von Burgenland)

 

Herr Landeshauptmann Dipl. Ing. Dr. Erwin PRÖLL

Mandat mit politischer Verantwortlichkeit gegenüber einer gewählten Versammlung (Landeshauptmann von Niederösterreich)

 

Herr Bürgermeister Dr. Heinz SCHADEN

Auf Wahlen beruhendes Mandat (Direktwahl als Bürgermeister der Landeshauptstadt Salzburg durch die Bevölkerung)

 

Herr Dr. Franz SCHAUSBERGER

Direkte Verantwortlichkeit gegenüber einer gewählten Versammlung (des Landtags von Salzburg)

 

Herr Landesrat Mag. Dr. Michael STRUGL MBA

Mandat mit politischer Verantwortlichkeit gegenüber einer gewählten Versammlung (Mitglied der oberösterreichischen Landesregierung)

 

Herr Landtagspräsident DDr. Herwig VAN STAA

Auf Wahlen beruhendes Mandat (Präsident des Tiroler Landtages)

 

Herr Bürgermeister Hanspeter WAGNER

Auf Wahlen beruhendes Mandat (Direktwahl als Bürgermeister von Breitenwang in Tirol durch die Bevölkerung)

 

Herr Landeshauptmann Mag. Markus WALLNER

Gegenüber einer gewählten Versammlung politisch verantwortlich (Landeshauptmann von Vorarlberg)

POLSKA

 

Paweł ADAMOWICZ

Prezydent Miasta Gdańska

 

Jarosław DWORZAŃSKI

radny województwa podlaskiego

 

Olgierd GEBLEWICZ

radny województwa zachodniopomorskiego

 

Adam JARUBAS

radny województwa świętokrzyskiego

 

Lech JAWORSKI

radny m.st. Warszawy

 

Zbigniew PODRAZA

Prezydent Dąbrowy Górniczej

 

Jacek PROTAS

radny województwa warmińsko-mazurskiego

 

Marek SOWA

radny województwa małopolskiego

 

Witold STĘPIEŃ

radny województwa łódzkiego

 

Mieczysław STRUK

radny województwa pomorskiego

 

Adam STRUZIK

radny województwa mazowieckiego

 

Stanisław SZWABSKI

Radny Rady Miasta Gdyni

 

Marek TRAMŚ

radny powiatu polkowickiego

 

Tadeusz TRUSKOLASKI

Prezydent Miasta Białegostoku

 

Ludwik WĘGRZYN

radny powiatu bocheńskiego

 

Marek WOŹNIAK

radny województwa wielkopolskiego

 

Dariusz Zygmunt WRÓBEL

burmistrz Opola Lubelskiego

 

Jerzy ZAJĄKAŁA

wójt gminy Łubianka

PORTUGAL

 

Vasco Ilídio ALVES CORDEIRO

Presidente do Governo Regional dos Açores

 

José Maria DA CUNHA COSTA

Presidente da Câmara Municipal de Viana do Castelo

 

Basílio Adolfo DE MENDONÇA HORTA DA FRANCA

Presidente da Câmara Municipal de Sintra

 

Álvaro DOS SANTOS AMARO

Presidente da Câmara Municipal da Guarda

 

António Luís DOS SANTOS DA COSTA

Presidente da Câmara Municipal de Lisboa

 

Alberto João CARDOSO GONÇALVES JARDIM

Presidente do Governo Regional da Madeira

 

João Nuno FERREIRA GONÇALVES DE AZEVEDO

Presidente da Câmara Municipal de Mangualde

 

António GONÇALVES BRAGANÇA FERNANDES

Presidente da Câmara Municipal da Maia

 

José Luís PEREIRA CARNEIRO

Presidente da Câmara Municipal de Baião

 

José Agostinho RIBAU ESTEVES

Presidente da Câmara Municipal de Aveiro

 

Carlos Manuel RODRIGUES PINTO DE SÁ

Presidente da Câmara Municipal de Évora

 

Luís Filipe SOROMENHO GOMES

Presidente da Câmara Municipal de Vila Real de Santo António

ROMÂNIA

 

Mr Cristian ADOMNIȚEI

President of Iași County Council

 

Mr Csaba BORBOLY

President of Harghita County Council

 

Mr Ovidiu Ion BRĂILOIU

Mayor of Eforie, Constanța County

 

Mr Vasile Silvian CIUPERCĂ

President of Ialomița County Council

 

Mr Emil DRĂGHICI

Mayor of Vulcana-Băi, Dâmbovița County

 

Mr Gheorghe FALCĂ

Mayor of Arad, Arad County

 

Mr Răducu George FILIPESCU

President of Călărași County Council

 

Mrs Mariana GÂJU

Mayor of Cumpăna, Constanța County

 

Mr Victor MORARU

Mayor of Amara, Ialomița County

 

Mr Cătălin George MUNTEANU

Mayor of Codlea, Brașov County

 

Mr Alin-Adrian NICA

Mayor of Dudeștii Noi Timiș County

 

Mr Emilian OPREA

Mayor of Chitila town, Ilfov County

 

Mr Ion PRIOTEASA

President of Dolj County Council

 

Mr Adrian ȚUȚUIANU

President of Dâmbovița County Council

 

Mr Mihai STEPANESCU

Mayor of Reșița city, Caraș-Severin County

SLOVENIJA

 

Mr Peter BOSSMAN

Mayor of the Municipality of Piran

 

Ms Jasna GABRIČ

Mayor of the Municipality of Trbovlje

 

Mr Aleksander JEVŠEK

Mayor of the Municipality of Murska Sobota

 

Ms Andreja POTOČNIK

Member of the Municipal Council of the Municipality of Tržič

 

Mr Franci ROKAVEC

Mayor of the Municipality of Litija

 

Mr Robert SMRDELJ

Mayor of the Municipality of Pivka

 

Mr Ivan ŽAGAR

Mayor of the Municipality of Slovenska Bistrica

SLOVENSKO

 

Mr Vladimír BAJAN

Mayor of Petržalka (District of Bratislava)

 

Mr Milan BELICA

Chairman of Nitra Self — Governing Region

 

Mr Peter CHUDÍK

Chairman of Prešov Self — Governing Region

 

Mr Jozef DVONČ

Mayor of Nitra

 

Mr Pavol FREŠO

Chairman of Bratislava Self — Governing Region

 

Mr Augustín HAMBÁLEK

Vice — Chairman of Trnava Self — Governing Region

 

Mr Jaroslav HLINKA

Mayor of Košice — South

 

Mr Ivo NESROVNAL

Mayor of Bratislava (Capital of the Slovak Republic)

 

Mr István ZACHARIAŠ

Vice — Chairman of Košice Self — Governing Region

SUOMI

 

Mr Ilpo HAALISTO

local councillor of Nousiainen

 

Ms Pauliina HAIJANEN

city councillor of Laitila

 

Ms Sirpa HERTELL

city councillor of Espoo

 

Ms Anne KARJALAINEN

city councillor of Kerava

 

Mr Antti LIIKKANEN

city councillor of Rovaniemi

 

Ms Gun-Mari LINDHOLM

Member of Åland Islands Parliament

 

Mr Markku MARKKULA

city councillor of Espoo

 

Mr Ossi MARTIKAINEN

local councillor of Lapinlahti

 

Ms Satu TIETARI

local councillor of Säkylä

SVERIGE

 

Martin ANDREASSON

Ledamot i regionfullmäktige, Västra Götalands läns landsting

 

Ulrika CARLEFALL LANDERGREN

Ledamot i kommunfullmäktige, Kungsbacka kommun

 

Jelena DRENJANIN

Ledamot i kommunfullmäktige, Huddinge kommun

 

Heléne FRITZON

Ledamot kommunfullmäktige, Kristianstads kommun

 

Lotta HÅKANSSON HARJU

Ledamot i kommunfullmäktige, Järfälla kommun

 

Tore HULT

Ledamot i kommunfullmäktige, Alingsås kommun

 

Ewa-May KARLSSON

Ledamot i kommunfullmäktige, Vindelns kommun

 

Anders KNAPE

Ledamot i kommunfullmäktige, Karlstads kommun

 

Paul LINDQUIST

Ledamot i landstingsfullmäktige, Stockolms läns landsting

 

Monalisa NORRMAN

Ledamot i regionfullmäktige, Jämtlands läns landsting

 

Yoomi RENSTRÖM

Ledamot i kommunfullmäktige, Ovanåkers kommun

 

Ilmar REEPALU

Ledamot i kommunfullmäktige, Malmö kommun

UNITED KINGDOM


II LISA

ПРИЛОЖЕНИЕ II — ANEXO II — PŘÍLOHA II — BILAG II — ANHANG II — II LISA

ΠΑΡΑΡΤΗΜΑ IΙ — ANNEX II — ANNEXE II — PRILOG II — ALLEGATO II — II PIELIKUMS

II PRIEDAS — II. MELLÉKLET — ANNESS II — BIJLAGE II — ZAŁĄCZNIK II

ANEXO II — ANEXA II — PRÍLOHA II — PRILOGA II — LIITE II — BILAGA II

Заместник-членове/Suplentes/Náhradníci/Suppleanter/Stellvertreter/Asendusliikmed

Αναπληρωτές/Alternate members/Suppléants/Zamjenici članova/Supplenti/Aizstājēji

Pakaitiniai nariai/Póttagok/Membri Supplenti/Plaatsvervangers/Zastępcy członków

Suplentes/Supleanți/Náhradníci/Nadomestni člani/Varajäsenet/Suppleanter

BELGIË/BELGIQUE/BELGIEN

 

Mr Jean-Paul BASTIN

Bourgmestre de la Ville de Malmédy

 

Ms Anne-Marie CORBISIER

Conseillère communale à Montigny-le-Tilleul

 

Mr Hendrik (Rik) DAEMS

Vlaams Volksvertegenwoordiger

 

Mr Rudy DEMOTTE

Ministre-Président de la Fédération Wallonie-Bruxelles

 

Ms Brigitte GROUWELS

Brussels Volksvertegenwoordiger

 

Mr Andries GRYFFROY

Vlaams Volksvertegenwoordiger

 

Mr Marc HENDRICKX

Vlaams Volksvertegenwoordiger

 

Mr Joël RIGUELLE

Député bruxellois

 

Mr Antoine TANZILLI

Conseiller communal à la Ville de Charleroi

 

Mr Wouter VANBESIEN

Vlaams Volksvertegenwoordiger

 

Mr Wilfried VANDAELE

Vlaams Volksvertegenwoordiger

 

Mr Koenraad (Koen) VAN DEN HEUVEL

Vlaams Volksvertegenwoordiger

БЪЛГАРИЯ

 

Mr Nida AHMEDOV

Mayor of Kaolinovo Municipality

 

Mr Ivan ALEKSIEV

Mayor of Pomorie Municipality

 

Ms Malina Edreva AUDOIN

Councillor, Municipality of Sofia

 

Mr Stanislav BLAGOV

Mayor of Svishtov Municipality

 

Mr Nikolay IVANOV

Mayor of Vratsa Municipality

 

Mr Atanas KAMBITOV

Mayor of Blagoevgrad Municipality

 

Ms Dimitranka KAMENOVA

Mayor of Berkovitsa Municipality

 

Ms Sebihan MEHMED

Mayor of Krumovgrad Municipality

 

Ms Anastasiya MLADENOVA

Chair of the Municipal Council, Municipality of Peshtera

 

Mr Fahri MOLAYSENOV

Mayor of Madan Municipality

 

Mr Emil NAIDENOV

Mayor of Gorna Malina Municipality

 

Mr Georgi SLAVOV

Mayor of Yambol Municipality

ČESKÁ REPUBLIKA

 

Mr Jiří BĚHOUNEK

councillor of Vysočina Region

 

Mr Jan BIRKE

councillor of Královehradecký Region

 

Mr Pavel BRANDA

councillor of Rádlo municipality

 

Mr Ivo GRÜNER

councillor of Plzeňský Region

 

Mr Tomáš HUDEČEK

councillor of the City of Prague

 

Ms Sylva KOVÁČIKOVÁ

councillor of the Town of Bílovec

 

Mr Jan MAREŠ

councillor of the City of Chomutov

 

Mr Stanislav MIŠÁK

councillor of Zlínský Region

 

Mr Martin NETOLICKÝ

councillor of Pardubický Region

 

Mr Jiří ROZBOŘIL

councillor of Olomoucký Region

 

Ms Václava ZELENKOVÁ

councillor of Račiněves municipality

 

Mr Robert ZEMAN

councillor of the Town of Prachatice

DANMARK

 

Ms Kirstine Helene BILLE

Deputy Mayor

 

Mr Henrik BRADE JOHANSEN

Councillor

 

Miss Lotte CEDERSKJOLD ENGSIG-KARUP

Councillor

 

Mr Martin HULGAARD

Deputy Mayor

 

Mr Peter KOFOD POULSEN

Regional Councillor

 

Ms Jane Strange NIELSEN

Regional Councillor

 

Mr Per NØRHAVE

Councillor

 

Mr Henrik QVIST

Regional Councillor

 

Mr John SCHMIDT ANDERSEN

Mayor

DEUTSCHLAND

 

Herr Sven AMBROSY

Landrat des Kreises Friesland

 

Herr Stefan ENGSTFELD

Mitglied des Landtags von Nordrhein-Westfalen

 

Herr Jörg FELGNER

Staatssekretär im Ministerium der Finanzen des Landes Sachsen-Anhalt

 

Herr Ralf GEISTHARDT

Mitglied des Landtages von Sachsen-Anhalt

 

Herr Harry GLAWE

Mitglied der Landesregierung von Mecklenburg-Vorpommern, Minister für Wirtschaft, Bau und Tourismus, sowie Mitglied des Landtages Mecklenburg-Vorpommern

 

Dr. Roland HEINTZE

Mitglied der Hamburgischen Bürgerschaft

 

Herr Heinz-Joachim HÖFER

Bürgermeister der Stadt Altenkirchen

 

Dr. Fritz JAECKEL

Staatsminister, Sächsische Staatskanzlei

 

Herr Norbert KARTMANN

Mitglied des Hessischen Landtags

 

Dr. Hermann KUHN

Mitglied der Bremischen Bürgerschaft

 

Herr Dieter LAUINGER

Minister für Migration, Justiz und Verbraucherschutz, Mitglied der Landesregierung Thüringen

 

Herr Clemens LINDEMANN

Landrat des Saarpfalz-Kreises

 

Frau Helma OROSZ

Oberbürgermeisterin der Stadt Dresden

 

Herr Jan PÖRKSEN

Staatsrat für Arbeit, Soziales, Familie und Integration, Freie und Hansestadt Hamburg

 

Frau Anne QUART

Staatssekretärin für Europa und Verbraucherschutz, Ministerium der Justiz und für Europa und Verbraucherschutz des Landes Brandenburg

 

Prof. Dr. Wolfgang REINHART

Mitglied des Landtags von Baden-Württemberg

 

Dr. Franz RIEGER

Mitglied des Bayerischen Landtags, Vorsitzender des Ausschusses für Bundes- und Europaangelegenheiten sowie regionale Beziehungen

 

Frau Isolde RIES

Erste Vizepräsidentin des Landtags des Saarlandes

 

Herr Sven RISSMANN

Mitglied des Abgeordnetenhauses von Berlin

 

Herr Holger RUPPRECHT

Mitglied des Landtages Brandenburg

 

Frau Anke SPOORENDONK

Ministerin für Justiz, Kultur und Europa, Mitglied der Landesregierung von Schleswig-Holstein

 

Herr Andreas TEXTER

Mitglied des Landtages Mecklenburg-Vorpommern

 

Herr Nils WIECHMANN

Mitglied des Landtags von Rheinland-Pfalz

EESTI

 

Mr Andres JAADLA

Member of Rakvere City Council

 

Mr Georg LINKOV

Mayor of Hiiu Rural Municipality

 

Mr Randel LÄNTS

Member of Viljandi City Council

 

Mr Rait PIHELGAS

Mayor of Ambla Rural Municipality

 

Mr Jan TREI

Mayor of Viimsi Rural Municipality

 

Mr Mart VÕRKLAEV

Mayor of Rae Rural Municipality

ΕΛΛΑΣ

 

Mr Kostas BAKOGIANNIS

Head of the Region of Sterea Ellada

 

Mr Dimitrios BIRMPAS

Mayor of Aigaleo

 

Mr Ioannis BOUTARIS

Mayor of Thessaloniki

 

Mr Fotios CHATZIDIAKOS

Mayor of Rhodes

 

Mr Panagiotis KATSIVELAS

Mayor of Trifylia

 

Mr Charalampos KOKKINOS

Regional Councillor, Region of South Aegean

 

Mr Dimitrios MARAVELIAS

Regional Councillor, Region of Attica

 

Mrs Anna PAPADIMITRIOU

Regional Councillor, Region of Attica

 

Mr Dimitrios PETROVITS

Deputy Head of the Region of Evros

 

Mr Dimitrios PREVEZANOS

Mayor of Skiathos

 

Mr Konstantinos SIMITSIS

Municipal Councillor of Kavala

 

Mr Petros SOULAS

Mayor of Kordelio-Evosmos

ESPAÑA

 

D. Roger ALBINYANA I SAIGÍ

Secretario de Asuntos Exteriores de la Generalitat de Catalunya

 

D. Enrique BARRASA SÁNCHEZ

Director General de Inversiones y Acción Exterior de Extremadura

 

D. Roberto Pablo BERMÚDEZ DE CASTRO Y MUR

Consejero de Presidencia del Gobierno de Aragón

 

Da Sol CALZADO GARCÍA

Secretaria de Acción Exterior Junta de Andalucía

 

D. Borja COROMINAS FISAS

Director General de Asuntos Europeos y Cooperación con el Estado de la Comunidad de Madrid

 

Da María de DIEGO DURANTEZ

Directora General de Relaciones Institucionales y Acción Exterior de Castilla y León

 

Da Angeles ELORZA ZUBIRÍA

Secretaria Gral. de Acción Exterior del Gobierno Vasco

 

D. Jesús GAMALLO ALLER

Director General de Relaciones Exteriores y con la UE Xunta de Galicia

 

Da Teresa GIMÉNEZ DELGADO DE TORRES

D.G. Desarrollo Estrategia Económica y AAEE Consejería de Empleo y Economía de la Junta de Castilla-La Mancha

 

D. Javier GONZÁLEZ ORTIZ

Consejero de Economía, Hacienda y Seguridad de Canarias

 

D. Javier LEÓN DE LA RIVA

Alcalde de Valladolid

 

D. Guillermo MARTÍNEZ SUÁREZ

Consejero de Presidencia del Principado de Asturias

 

D. Fernando MARTÍNEZ-MAILLO TORIBIO

Presidente de la Diputación Provincial de Zamora

 

D. Esteban MAS PORTELL

Delegado del Gobierno de las Islas Baleares en Bruselas

 

Da María Victoria PALAU TÁRREGA

Directora General de Relaciones con la Unión Europea

 

D. Manuel PLEGUEZUELO ALONSO

Director General Participación ciudadana UE y Acción Exterior de Murcia

 

D. Emilio del RIO SANZ

Consejero de Presidencia y de Justicia de La Rioja

 

D. Ramón ROPERO MANCERA

Alcalde de Villafranca de los Barros

 

D. Jordi SAN JOSÉ I BUENAVENTURA

Alcalde de Sant Feliú de Llobregat (Barcelona)

 

D. Juan Luis SÁNCHEZ DE MUNIÁIN LACASA

Consejero de Cultura, Turismo y Relaciones Institucionales de Navarra

 

Da Inmaculada VALENCIA BAYÓN

Directora General de Economía y Asuntos Europeos de Cantabria

FRANCE

 

M. Pierre BERTRAND

Vice-président du Conseil général du Bas-Rhin

 

Mme Josette BOREL-LINCERTIN

Vice-présidente du Conseil régional de Guadeloupe

 

Mme Nathalie COLIN-OESTERLE

Conseillère régionale de Lorraine

 

M. Guillaume CROS

Conseiller régional de Midi-Pyrénées

 

Mme Nassimah DINDAR

Présidente du Conseil général de La Réunion

 

Mme Karine DOGNIN-SAUZE

Adjointe au maire de Lyon

 

Mme Marie-Guite DUFAY

Présidente du Conseil régional de Franche-Comté

 

M. Daniel DUGLERY

Conseiller régional d'Auvergne

 

M. Nicolas FLORIAN

Conseiller régional d'Aquitaine

 

Mme Emmanuelle de GENTILI

Première adjointe au maire de Bastia

 

Mme Karine GLOANEC-MAURIN

Vice-présidente du Conseil régional du Centre

 

M. Hervé HOCQUARD

Conseiller régional d'Île de France

 

M. Jean-Louis JOSEPH

Vice-président au Conseil régional de Provence-Alpes-Côte-d'Azur

 

Mme Mireille LACOMBE

Conseillère générale du Puy-de-Dôme

 

Mme Blandine LEFEBVRE

Maire de Saint Nicolas d'Aliermont

 

M. Dominique LEVEQUE

Maire d'Aÿ

 

M. Didier MARIE

Conseiller général de Seine-Maritime

 

Mme Rachel PAILLARD

Maire de Bouzy

 

M. Daniel PERCHERON

Président du Conseil régional du Nord-Pas-de-Calais

 

M. François-Xavier PRIOLLAUD

Maire de Louviers

 

M. Christophe ROSSIGNOL

Conseiller régional du Centre

 

M. Jean-Louis TOURENNE

Président du Conseil général d'Ille-et-Vilaine

 

M. Michel VAUZELLE

Président du Conseil régional de Provence-Alpes-Côte-d'Azur

 

M. André VIOLA

Président du Conseil général de l'Aude

HRVATSKA

 

Mr Martin BARIČEVIĆ

Mayor of the Municipality of Jasenice

 

Ms Viviana BENUSSI

Deputy Prefect of Istra County

 

Mr Tulio DEMETLIKA

Mayor of the City of Labin

 

Ms Jasna PETEK

Deputy Prefect of Krapina-Zagorje County

 

Mr Dinko PIRAK

Mayor of the City of Čazma

 

Mr Slavko PRIŠĆAN

Mayor of Municipality of Rovišće

 

Ms Josipa RIMAC

Mayor of the City of Knin

 

Mr Alojz TOMAŠEVIĆ

Prefect of Pozega-Slavonia County

 

Mr Ivan VUČIĆ

Prefect of Karlovac County

IRELAND

 

Ms Deirdre FORDE

Cork County Council

 

Mr Michael MURPHY

Tipperary County Council

 

Mr Jimmy MCCLEARN

Galway County Council

 

Mr Declan MCDONNELL

Galway City Council

 

Mr Niall MCNELIS

Galway City Council

 

Ms Fiona O'LOUGHLIN

Kildare County Council

 

Mr William PATON

Carlow County Council

 

Mr Maurice QUINLIVAN

Limerick City and County Council

 

Ms Mary SHIELDS

Cork City Council

ITALIA

 

Sig. Alvaro ANCISI

Consigliere Comunale di Ravenna

 

Sig.ra Francesca BALZANI

Assessore del Comune di Milano

 

Sig.ra Benedetta BRIGHENTI

Vice Sindaco del Comune di Castelnuovo Rangone (MO)

 

Sig.ra Bianca Maria D'ANGELO

Assessore e Consigliere regionale della Regione Campania

 

Sig. Antonio DECARO

Sindaco del Comune di Bari

 

Sig. Giuseppe DI PANGRAZIO

Consigliere regionale e Presidente del Consiglio regionale della Regione Abruzzo

 

Sig. Marco DUS

Consigliere Comunale di Vittorio Veneto (TV)

 

Sig. Massimo FEDERICI

Presidente Provincia di La Spezia

 

Sig. Carlo FIDANZA

Assessore di Veleso (CO)

 

Sig. Stefano Bruno GALLI

Consigliere regionale della Regione Lombardia

 

Sig.ra Paola GIORGI

Assessore e Consigliere regionale della Regione Marche

 

Sig. Isidoro GOTTARDO

Consigliere Comunale di Sacile (PN)

 

Sig. Onofrio INTRONA

Consigliere regionale e Presidente del Consiglio regionale della Regione Puglia

 

Sig.ra Carmen Patrizia MURATORE

Consigliere regionale della Regione Liguria

 

Sig. Leoluca ORLANDO

Sindaco del Comune di Palermo

 

Sig. Roberto PELLA

Sindaco del Comune di Valdengo (BI)

 

Sig. Giuseppe RINALDI

Presidente Provincia di Rieti

 

Sig. Clodovaldo RUFFATO

Consigliere regionale e Presidente del Consiglio regionale della Regione Veneto

 

Sig. Vito SANTARSIERO

Consigliere regionale della Regione Basilicata

 

Sig. Antonio SCALZO

Consigliere regionale e Presidente del Consiglio regionale della Regione Calabria

 

Sig. Giorgio SILLI

Consigliere Comunale di Prato

 

Sig. Marco TROMBINI

Presidente Provincia di Rovigo

 

Sig. Giuseppe VARACALLI

Sindaco del Comune di Gerace

 

Sig. Nicola VENDOLA

Presidente della Regione Puglia

ΚΥΠΡΟΣ

 

Mr Kyriakos CHATZITTOFIS

Mayor of Agios Athanasios

 

Mr Constantinos HADJIKAKOU

Municipal Councilor of Famagusta Municipality

 

Mr Panikos HADJITHEORIS

President of Community Council of Armou

 

Mr George IAKOVOU

President of the Community Council of Agioi Trimithias

 

Mr Stavros STAVRINIDES

Municipal Councillor of Strovolos Municipality

LATVIJA

 

Mr Gunārs ANSIŅŠ

Member of Liepāja City Council

 

Mr Jānis BAIKS

Member of Valmiera City Council

 

Mr Gints KAMINSKIS

Member of Auce Municipal Council

 

Mr Sergejs MAKSIMOVS

Member of Viļaka Municipal Council

 

Mr Aivars OKMANIS

Member of Rundāle Municipal Council

 

Ms Olga VEIDIŅA

Member of Rīga City Council

 

Mr Hardijs VENTS

Member of Pārgauja Municipal Council

LIETUVA

 

Mr Algimantas GAUBAS

Member of Šiauliai District Municipal Council

 

Mr Jonas JARUTIS

Member of Kupiškis District Municipal Council

 

Ms Daiva MATONIENĖ

Member of Šiauliai City Municipal Council

 

Mr Algirdas NEIBERKA

Member of Vilkaviškis District Municipal Council

 

Mr Jonas PINSKUS

Member of Vilnius City Municipal Council

 

Ms Zinaida TRESNICKAJA

Member of Visaginas Municipal Council

 

Mr Algirdas VRUBLIAUSKAS

Member of Alytus District Municipal Council

 

Mr Deivydas VYNIAUTAS

Member of Mažeikiai District Municipal Council

 

Ms Odeta ŽERLAUSKIENĖ

Member of Skuodas District Municipal Council

LUXEMBOURG

 

Monsieur Gusty GRAAS

échevin de la Commune de Bettembourg

 

Monsieur Tom JUNGEN

bourgmestre de la Commune de Roeser

 

Madame Martine MERGEN

membre du conseil communal de la Ville de Luxembourg

 

Madame Sam TANSON

échevin de la Ville de Luxembourg

 

Monsieur Pierre WIES

bourgmestre de la Commune de Larochette

MAGYARORSZÁG

 

Ms Boglárka BÁNNÉ DR. GÁL

Vice-President of County Council of Borsod-Abaúj-Zemplén Megye

 

Mr János Ádám KARÁCSONY

Representative of local government of Village Tahitótfalu

 

Mr Attila KISS

Mayor of Hajdúböszörmény

 

Mr Béla KOCSY

Representative of local government of District 2 of Budapest

 

Mr Sándor KOVÁCS

President of County Council of Jász-Nagykun-Szolnok Megye

 

Mr Zoltán NÉMETH

President of County Council of Győr-Moson-Sopron Megye

 

Mr Attila DR. PÁL

President of County Council of Zala Megye

 

Mr Tamás Gergő SAMU

Representative of County Council of Békés Megye

 

Mr Gábor DR. SIMON

Representative of Local Government of Miskolc with county rights

 

Mr Ferenc TEMERINI

Representative of Local Government of Soltvadkert

 

Ms Kata TÜTTŐ

Representative of Local Government of District 12 of Budapest

 

Mr Botond DR. VÁNTSA

Deputy-Mayor of Szigetszentmiklós

MALTA

 

Mr Jesmond AQUILINA

Deputy Mayor of Ħal Qormi

 

Mr Paul BUTTIGIEG

Councillor, Qala Local Council

 

Mr Frederick CUTAJAR

Mayor of Santa Lucija

 

Mr Mario FAVA

Councillor, Swieqi Local Council

 

Mr Anthony MIFSUD

Councillor, Imtarfa Local Council

NEDERLAND

 

Mr A. (Ahmed) ABOUTALEB

mayor of Rotterdam

 

Mr B.J. (Bert) BOUWMEESTER

mayor of Coevorden

 

Mr Th.J.F.M. (Theo) BOVENS

Governor: chair of the Council and of the Executive Council of the Province of Limburg

 

Mr H. (Henk) BRINK

member of the Executive Council of the Province of Drenthe

 

Mr B.J. (Ben) DE REU

member of the Executive Council of the Province of Zeeland

 

Mr R. (Rob) JONKMAN

member of the Executive Council of Opsterland

 

Mr J.H.J. (Hans) KONST

member of the Executive Council of the Province of Fryslân

 

Mrs E.M. (Elvira) SWEET

member of the Executive Council of the Province of Noord-Holland

 

Mrs Dr. J.M.E. (Annemieke) TRAAG

member of the Executive Coucil of the Province of Gelderland

 

Mr N.A. (André) VAN DE NADORT

mayor of Ten Boer

 

Mrs I.K. (Ingrid) VAN ENGELSHOVEN

member of the Executive Council of 's Gravenhage

 

Mr C.L. (Cornelis) VISSER

mayor of Twenterand

ÖSTERREICH

 

Frau Vizebürgermeisterin und Landeshauptmann-Stellvertreterin Maga Renate BRAUNER

Verantwortlichkeit gegenüber einer gewählten Versammlung (Mitglied der Wiener Stadt- bzw. Landesregierung)

 

Herr Landtagsabgeordneter Christian ILLEDITS

Auf Wahlen beruhendes Mandat (Abgeordneter zum Burgenländischen Landtag)

 

Frau Landtagspräsidentin Dr. Brigitta PALLAUF

Auf Wahlen beruhendes Mandat (Präsidentin des Salzburger Landtages)

 

Herr Landtagsabgeordneter Bürgermeister Johannes PEINSTEINER

Auf Wahlen beruhendes Mandat (Direktwahl als Bürgermeister von Sankt Wolfgang in Oberösterreich durch die Bevölkerung)

 

Herr Landeshauptmann Günther PLATTER

Mandat mit politischer Verantwortlichkeit gegenüber einer gewählten Versammlung (Landeshauptmann von Tirol)

 

Herr Landesrat Mag. Michael SCHICKHOFER

Regierungsmitglied mit politischer Verantwortung gegenüber dem Landtag (Mitglied der Steirischen Landesregierung)

 

Frau Landesrätin Mag. Barbara SCHWARZ

Mandat mit politischer Verantwortlichkeit gegenüber einer gewählten Versammlung (Mitglied der Niederösterreichischen Landesregierung)

 

Herr Landtagsabgeordneter Herwig SEISER

Abgeordneter zum Kärntner Landtag und Klubobmann der SPÖ-Fraktion (auf Wahlen beruhendes Mandat)

 

Herr Landtagspräsident Kommerzialrat Viktor SIGL

Auf Wahlen beruhendes Mandat (Abgeordneter zum Oberösterreichischen Landtag)

 

Herr Landtagspräsident Mag. Harald SONDEREGGER

Präsident des Landtags von Vorarlberg (auf Wahlen beruhendes Mandat

 

Frau Gemeinderätin Landtagsabgeordnete Prof.in Dr.in Elisabeth VITOUCH

Gemeinderat und Landtag von Wien (auf Wahlen beruhendes Mandat)

 

Herr Geschäftsführender Gemeinderat und Abgeordneter zum Nationalrat Hannes WENINGER

Gemeinde Gießhübl in Niederösterreich (auf Wahlen beruhendes Mandat)

POLSKA

 

Adam BANASZAK

radny województwa kujawsko-pomorskiego

 

Stanisław BODYS

burmistrz Miasta Rejowiec Fabryczny

 

Andrzej BUŁA

radny województwa opolskiego

 

Piotr CAŁBECKI

radny województwa kujawsko-pomorskiego

 

Bogdan DYJUK

radny województwa podlaskiego

 

Robert GODEK

radny powiatu strzyżowskiego

 

Arkadiusz GODLEWSKI

radny Miasta Katowice

 

Marzena KEMPIŃSKA

radny powiatu świeckiego

 

Józef KOTYŚ

radny województwa opolskiego

 

Andrzej KUNT

burmistrz Kostrzyna nad Odrą

 

Lucjan KUŹNIAR

radny województwa podkarpackiego

 

Mirosław LECH

wójt gminy Korycin

 

Marek OLSZEWSKI

wójt gminy Lubicz

 

Władysław ORTYL

radny województwa podkarpackiego

 

Joachim SMYŁA

radny powiatu lublinieckiego

 

Hanna ZDANOWSKA

Prezydent Miasta Łodzi

PORTUGAL

 

Américo Jaime AFONSO PEREIRA

Presidente da Câmara Municipal de Vinhais

 

Vítor Manuel CHAVES DE CARO PROENÇA

Presidente da Câmara Municipal de Alcácer do Sal

 

Luís Miguel CORREIA ANTUNES

Presidente da Câmara Municipal da Lousã

 

João CUNHA E SILVA

Vice-Presidente do Governo Regional da Madeira

 

Luís Manuel DOS SANTOS CORREIA

Presidente da Câmara Municipal de Castelo Branco

 

Isaura Maria ELIAS CRISÓSTOMO BERNARDINO MORAIS

Presidente da Câmara Municipal de Rio Maior

 

Paulo Jorge FRAZÃO BATISTA SANTOS

Presidente da Câmara Municipal da Batalha

 

Francisco Manuel LOPES

Presidente da Câmara Municipal de Lamego

 

Vitor Manuel MARTINS GUERREIRO

Presidente da Câmara Municipal de São Brás de Alportel

 

António Benjamim PEREIRA

Presidente da Câmara Municipal de Esposende

 

Aníbal SOUSA REIS COELHO DA COSTA

Presidente da Câmara Municipal de Ferreira do Alentejo

 

Rodrigo VASCONCELOS DE OLIVEIRA

Subsecretário Regional da Presidência para as Relações Externas — Açores

ROMÂNIA

 

Mr Gheorghe CATRINOIU

Mayor of Fetești

 

Mr Ciprian DOBRE

President of Mureș County Council

 

Mr Alexandru DRĂGAN

Position: Mayor of Tașca, Neamț County

 

Mr Ștefan ILIE

Mayor of Luncavița, Tulcea Conunty

 

Mr Cornel NANU

Mayor of Cornu, Prahova County

 

Mr Robert Sorin NEGOIȚĂ

Mayor of Bucharest 3rd District

 

Mr Marian PETRACHE

President of Ilfov County Council

 

Mr Silviu PONORAN

Mayor of Zlatna town, Alba County

 

Mr Emil PROȘCAN

Mayor of Mizil town, Prahova County

 

Mr Mihai Adrian ȘTEF

President of Satu Mare County Council

 

Mr Adrian Ovidiu TEBAN

Mayor of Cugir town, Alba County

 

Mr Florin Grigore TECĂU

President of Argeș County Council

 

Mr Horia TEODORESCU

President of Tulcea County Council

 

Mr Istvan VAKAR

Vice-president of Cluj County Council

 

Mr Ion Marcel VELA

Mayor of Caransebeș, Caraș-Severin County

SLOVENIJA

 

Ms Mojca ČEMAS STJEPANOVIČ

Mayor of the Municipality of Črnomelj

 

Mr Anton KOKALJ

Member of the Municipal Council of the Municipality of Vodice

 

Mr Branko LEDINEK

Mayor of the Municipality of Rače-Fram

 

Mr Gregor MACEDONI

Mayor of the Municipality of Novo mesto

 

Mr Tomaž ROŽEN

Mayor of the Municipality of Ravne na Koroškem

 

Mr Miran SENČAR

Mayor of the Municipality of Ptuj

 

Ms Tanja VINDIŠ FURMAN

Member of the Municipal Council of the Municipality of Maribor

SLOVENSKO

 

Mr Martin BERTA

Vice — Chairman of Bratislava Self — Governing Region

 

Mr Ján BLCHÁČ

Mayor of Liptovský Mikuláš

 

Mr Radoslav ČUHA

Vice — Chairman of Prešov Self — Governing Region

 

Mr Ján FERENČÁK

Mayor of Kežmarok

 

Mr Daniel LORINC

Mayor of Kladzany

 

Mr Tibor MIKUŠ

Chairman of Trnava Self — Governing Region

 

Mr Jozef PETUŠÍK

Mayor of Dolný Lopašov

 

Mr Richard TAKÁČ

Vice — Chairman of Trenčín Self — Governing Region

 

Ms Andrea TURČANOVÁ

Mayor of Prešov

SUOMI

 

Ms Tiina ELOVAARA

city councillor of Tampere

 

Mr Patrik KARLSSON

city councillor of Vantaa

 

Ms Katri KULMUNI

city councillor of Tornio

 

Mr Veikko KUMPUMÄKI

city councillor of Kemi

 

Ms Hannele LUUKKAINEN

deputy city councillor of Helsinki

 

Mr Matias MÄKYNEN

city councillor of Vaasa

 

Ms Sanna PARKKINEN

local councillor of Liperi

 

Mr Antero SAKSALA

local councillor of Pirkkala

 

Mr Wille VALVE

Member of Åland Islands Parliament

SVERIGE

 

Ms Åsa ÅGREN WIKSTRÖM

Ledamot i kommunfullmäktige, Umeå kommun

 

Mr Carl Fredrik GRAF

Ledamot i kommunfullmäktige, Halmstads kommun

 

Ms Carola GUNNARSSON

Ledamot i kommunfullmäktige, Sala kommun

 

Ms Ewa LINDSTRAND

Ledamot i kommunfullmäktige, Timrå kommun

 

Ms Agneta LIPKIN

Ledamot i landstingsfullmäktige, Norrbottens läns landsting

 

Mr Kenth LÖVGREN

Ledamot i regionfullmäktige, Gävleborgs läns landsting

 

Mr Roger MOGERT

Ledamot i kommunfullmäktige, Stockholms kommun

 

Mr Anders ROSÉN

Ledamot i kommunfullmäktige, Halmstads kommun

 

Ms Marie-Louise RÖNNMARK

Ledamot i kommunfullmäktige, Umeå kommun

 

Mr Carl Johan SONESSON

Ledamot i regionfullmäktige, Skåne läns landsting

 

Mr Rolf SÄLLRYD

Ledamot i regionfullmäktige, Kronobergs läns landsting

 

Ms Marie SÄLLSTRÖM

Ledamot i landstingsfullmäktige, Blekinge läns landsting

UNITED KINGDOM


27.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/85


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2015/117,

26. jaanuar 2015,

millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 31. mai 2013. aasta otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 30 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 31. mail 2013 vastu otsuse 2013/255/ÜVJP.

(2)

Euroopa Liidu Üldkohus tühistas oma 13. novembri 2014. aasta otsustega kohtuasjadesT-653/11, T-654/11 ja T-43/12 nõukogu otsuse lisada Aiman Jaber, Khaled Kaddour, Mohammed Hamcho ja Hamcho International otsuse 2013/255/ÜVJP I lisas esitatud loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(3)

Aiman Jaber, Khaled Kaddour, Mohammed Hamcho ja Hamcho International tuleks uute põhjenduste alusel uuesti lisada loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid.

(4)

Otsust 2013/255/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 26. jaanuar 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

E. RINKĒVIČS


(1)  ELT L 147, 1.6.2013, lk 14.


LISA

Allpool loetletud isikud ja üksus lisatakse otsuse 2013/255/ÜVJP I lisas esitatud isikute ja üksuste loetellu.

I.   ARTIKLITES 27 JA 28 OSUTATUD FÜÜSILISTE JA JURIIDILISTE ISIKUTE, ÜKSUSTE VÕI ASUTUSTE LOETELU

A.   ISIKUD

 

Nimi

Tuvastamisandmed

Põhjendus

Loetellu kandmise kuupäev

18.

Mohammed (

Image

) Hamcho (

Image

)

Sünniaeg: 20. mai 1966.

Pass nr 002954347

Tähtis Süüria ärimees, Hamcho Internationali omanik, lähedane isik Süüria režiimi võtmetähtsusega isikutele, sealhulgas president Bashar al-Assadile ja Maher al-Assadile.

Alates 2014. aasta märtsist on olnud kahepoolsete ärinõukogude Hiina suhete esimees, millisele ametikohale nimetas ta majandusminister Khodr Orfali.

Mohammed Hamcho saab kasu Süüria režiimist ja toetab seda ning on seotud sellest režiimist kasu saavate ja seda toetavate isikutega.

27.1.2015

28.

Khalid (

Image

) (teise nimega Khaled) Qaddur (

Image

) (teise nimega Qadour, Qaddour, Kaddour)

 

Tähtis Süüria ärimees, lähedane isik Süüria režiimi võtmetähtsusega isikule Maher al-Assadile.

Khalid Qaddur saab kasu Süüria režiimist ja toetab seda ning on seotud sellest režiimist kasu saavate ja seda toetavate isikutega.

27.1.2015

33.

Ayman (

Image

) Jabir (

Image

) (teise nimega Aiman Jaber)

Sünnikoht: Latakia

Tähtis Süüria ärimees, lähedane isik sellistele Süüria režiimi võtmetähtsusega isikutele nagu Maher al-Assad ja Rami Makhlouf.

Ta on ka režiimi toetanud, hõlbustades nafta importi Overseas Petroleum Tradingust Süüriasse oma äriühingu El Jazireh kaudu.

Ayman Jabir saab kasu režiimist ja toetab seda ning on seotud režiimist kasu saavate ja seda toetavate isikutega.

27.1.2015

B.   ÜKSUSED

 

Nimi

Tuvastamisandmed

Põhjendus

Loetellu kandmise kuupäev

3.

Hamcho International

(teise nimega Hamsho International Group)

Baghdad Street,

PO Box 8254

Damascus

Tel: 963 112316675

Faks: 963 112318875

Veebisait: www.hamshointl.com

E-post: info@hamshsointl.com ja hamshogroup@yahoo.com

Hamcho International on suur Süüria valdusettevõtja, mille omanik on Mohammed Hamcho.

Hamcho International saab kasu režiimist ja toetab seda ning on seotud režiimist kasu saava ja seda toetava isikuga.

27.1.2015


27.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 20/87


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (ÜVJP) 2015/118,

26. jaanuar 2015,

millega rakendatakse otsust 2010/656/ÜVJP, millega uuendatakse Côte d'Ivoire'i vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 29. oktoobri 2010. aasta otsust 2010/656/ÜVJP, millega uuendatakse Côte d'Ivoire'i vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 29. oktoobril 2010 vastu otsuse 2010/656/ÜVJP.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu Côte d'Ivoire'i käsitleva resolutsiooniga 1572 (2004) moodustatud sanktsioonide komitee jättis 20. novembril 2014 ühe isiku välja nende isikute loetelust, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse resolutsiooni punktides 9–12 ette nähtud meetmeid.

(3)

Seetõttu tuleks vastavalt muuta nõukogu otsuse 2010/656/ÜVJP I lisas sätestatud isikute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2010/656/ÜVJP I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 26. jaanuar 2015

Nõukogu nimel

eesistuja

J. DŪKLAVS


(1)  ELT L 285, 30.10.2010, lk 28.


LISA

Otsuse 2010/656/ÜVJP I lisast jäetakse välja järgmist isikut käsitlev kanne:

Alcide DJÉDJÉ