ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 16
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
23. jaanuar 2015

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/96, 1. oktoober 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 167/2013 seoses põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite keskkonnamõjule ja mootori võimsusele esitatavate nõuetega ( 1 )

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/97, 17. oktoober 2014, millega parandatakse delegeeritud määrust (EL) nr 918/2012 seoses riigi võlakohustuses omatavast märkimisväärsest lühikesest netopositsioonist teatamisega ( 1 )

22

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/98, 18. november 2014, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 2 osutatud liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist vastavalt rahvusvahelisele Atlandi tuunikala kaitse konventsioonile ja Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonile

23

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/99, 20. jaanuar 2015, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Arroz de Valencia/Arròs de València (KPN)]

27

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/100, 20. jaanuar 2015, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Halberstädter Würstchen (KGT)]

28

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/101, 22. jaanuar 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

29

 

 

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

 

*

Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus (ÜVJP) 2015/102, 20. jaanuar 2015, Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi relvajõudude juhataja nimetamise ning otsuse Atalanta/4/2014 kehtetuks tunnistamise kohta (Atalanta/1/2015)

31

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/103, 16. jaanuar 2015, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2015) 53 all)

33

 

 

Parandused

 

*

Nõukogu 29. novembri 2010. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1105/2010 (millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Korea Vabariigist ja Taiwanist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes) parandus ( ELT L 315, 1.12.2010 )

66

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

23.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/96,

1. oktoober 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 167/2013 seoses põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite keskkonnamõjule ja mootori võimsusele esitatavate nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrust (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Siseturg on sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Seda eesmärki silmas pidades kehtestati põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite ning nende süsteemide, osiste ja eraldi seadmestike suhtes määrusega (EL) nr 167/2013 terviklik ELi tüübikinnituse ja tugevdatud turujärelevalve süsteem.

(2)

Mõiste „põllu- ja metsamajanduses kasutatavad sõidukid” hõlmab sõidukitüüpide laia skaalat, kuhu kuuluvad ühe või mitme teljega ning kahe, nelja või enama rattaga või roomikutega sõidukid, nagu ratastraktorid, roomiktraktorid, haagised ja pukseeritavad seadmed, mida kasutatakse mitmesuguste põllu- ja metsatööde tegemiseks, sealhulgas eriotstarbelisteks töödeks.

(3)

Euroopa Parlamendi taotlusel ning selleks, et tüübikinnitusega seotud õigusaktide vastuvõtmist hõlbustada ja kiirendada, on liidu sõidukite tüübikinnitust käsitlevates õigusaktides kasutusele võetud uus reguleeriv lähenemisviis, mille kohaselt kehtestab seadusandja seadusandliku tavamenetluse käigus ainult peamised eeskirjad ja põhimõtted ning delegeerib komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte edasiste tehniliste üksikasjade kohta. Seda põhimõtet järgides on määruses (EL) nr 167/2013 kehtestatud kasutus- ja tööohutust ning keskkonnamõju käsitlevad põhisätted ja delegeeritud komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte tehniliste üksikasjade kohta.

(4)

Seetõttu tuleks nüüd kehtestada tehnilised nõuded tüübikinnituse andmiseks põllu- ja metsamajanduses kasutatavatele sõidukitele seoses nende keskkonnamõju ja mootori võimsusega.

(5)

2010. aastal algatas komisjon keskkonnahoidlikke ja energiatõhusaid sõidukeid käsitleva Euroopa strateegia (2). Väljapakutud strateegias kavandati liidu tegutsemist valdkondades, kus on võimalik saada lisaväärtust ja täiendada tööstusharu, riiklike ja piirkondlike ametiasutuste võetavaid meetmeid. Nende meetmete eesmärk peaks olema sõidukite keskkonnamõju vähendamine ja samal ajal ka liidu autotööstuse konkurentsivõime tugevdamine. Õhu kvaliteedi parandamiseks ja saaste piirväärtuste järgimiseks tuleb eelkõige oluliselt vähendada põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite süsivesiniku heiteid. Et seda saavutada, tuleb lisaks nimetatud sõidukite summutitorust väljuvate ja kütuseaurudest põhjustatud süsivesiniku heitkoguste vähendamisele aidata alandada lenduvate tahkete osakeste taset.

(6)

Viidates Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/68/EÜ (3) sätetele, nähakse käesolevas määruses ette järjestikuste etappidena kohaldatavad gaasiliste ja tahkete osakeste heite piirväärtused ning põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite sisepõlemismootorite katsemenetlus. Üheks tahkete osakeste heite ja selliste osooni lähteainete nagu lämmastikoksiidid ja süsivesinikud heite vähendamiseks kavandatud meetmeks on põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite IIIA, IIIB ja IV etapi heite piirväärtused, milles gaasiliste ja tahkete osakeste heitele on kehtestatud märkimisväärselt väiksemad piirnormid ning mis on viidud vastavusse rahvusvaheliste standarditega.

(7)

Põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kütusekulu ja süsinikdioksiidi heite mõõtmise standardmeetod aitab vältida tehniliste tõkete teket liikmesriikidevahelises kaubanduses. Lisaks tuleb tagada tarbijate ja kasutajate varustamine objektiivse ja täpse teabega.

(8)

Sõidukite tüübikinnitust käsitlevate liidu õigusaktide üheks peamiseks eesmärgiks on selle tagamine, et turule lastavad uued sõidukid, osised ja eraldi seadmestikud tagaksid kõrgel tasemel keskkonnakaitse. Teatavate osade ja lisaseadmete paigaldamine pärast sõidukite turule laskmist või kasutuselevõtmist ei tohi seda eesmärki kahjustada. Seega tuleks võtta asjakohaseid meetmeid tagamaks, et osasid ja seadmeid, mida on võimalik põllu- ja metsamajanduses kasutatavatesse sõidukitesse paigaldada ja mis võivad oluliselt kahjustada keskkonnakaitse seisukohalt oluliste süsteemide toimimist, kontrollitakse enne nende turule laskmist tüübikinnitusasutuste poolt. Sellised meetmed peaksid sisaldama tehnilisi sätteid nõuete kohta, millele nimetatud osad ja lisaseadmed peavad vastama.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/37/EÜ (4) on sätestatud EÜ kogu sõiduki tüübikinnitus põllu- ja metsatöömasinatena kasutatavate maastikusõidukite (ATV) ja rakendusmaastikusõidukite jaoks. Seetõttu peaksid need sõidukiliigid oma keskkonnamõju ja mootori võimsuse nõuete osas olema hõlmatud käesoleva määrusega, kui asjakohane sõidukiliik kuulub mõnda määruses (EL) nr 167/2013 nimetatud sõidukikategooriasse.

(10)

Tehnika areng nõuab nimetatud direktiivi lisades sätestatud tehniliste nõuete kohandamist. Mootorikategooriad, piirväärtused ja rakendamise kuupäevad tuleks viia kooskõlla muudatustega, mis tehakse edaspidi direktiivis 97/68/EÜ vastavalt määruse (EL) nr 167/2013 artiklile 71.

(11)

Sõidukite suhtes, mille mootor ei kuulu direktiivi 97/68/EÜ kohaldamisalasse, ei tohiks keskkonnamõjule ja mootori võimsusele gaasiliste ja tahkete osakeste heite osas esitatud nõudeid kohaldada enne, kui nimetatud mootorid on kõnealuse direktiiviga hõlmatud. Siiski võib käesoleva määruse sätete kohaselt anda sõidukitele, mille mootor direktiivi 97/68/EÜ kohaldamisalasse ei kuulu, kogu sõiduki tüübikinnituse.

(12)

Nõukogu otsusega 97/836/EÜ (5) ühines Euroopa Liit ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või nendel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel antud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi (1958. aasta muudetud kokkulepe). Oma teatises „CARS 2020: Euroopa konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku autotööstuse tegevuskava” märkis komisjon, et rahvusvaheliste eeskirjade heakskiitmine ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni 1958. aasta kokkuleppe raames on parim viis mittetariifsete kaubandustõkete kõrvaldamiseks. Seepärast tuleb määrusega (EL) nr 167/2013 kehtetuks tunnistatud direktiivides sätestatud nõuded asendada vajaduse korral viidetega vastavatele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadele.

(13)

Võimalus kohaldada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirju liidu õigusaktide alusena sõidukitele ELi tüübikinnituse andmisel on sätestatud määruses (EL) nr 167/2013. Käesoleva määruse kohaselt tuleb liidu õigusaktidega võrdsel alusel kohaldatavatele ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjadele vastavat tüübikinnitust käsitada kõnealuse määruse ning selle delegeeritud ja rakendusaktide sätetele vastava ELi tüübikinnitusena.

(14)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjade rakendamine võrdsetel alustel liidu õigusaktidega aitab vältida topelttööd mitte üksnes tehnonõuete alal, vaid ka sertifitseerimises ja haldusmenetlustes. Lisaks parandab vahetult rahvusvaheliselt kokkulepitud normidel põhinev tüübikinnitus turulepääsu kolmandates riikides, eelkõige nendes, mis on ühinenud 1958. aasta muudetud kokkuleppega, tugevdades seeläbi liidu tootmisharu konkurentsivõimet.

(15)

Asjaomase sektori jaoks kavandatud meetme ulatuse ja mõju tõttu on käesolevas määruses sätestatud liidu meetmed hädavajalikud, et saavutada keskkonna ja ohutusega seotud eesmärke seoses liidu tüübikinnituse andmisega sõidukitele. Liikmesriigid üksi ei suuda neid eesmärke nõuetekohaselt saavutada.

(16)

Kuna põllu- ja metsamajanduses kasutatavatele sõidukitele seoses keskkonnamõju ja mootori võimsusega esitatavad nõuded on nendele sõidukitele tüübikinnituse andmisel olulised, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates määruse (EL) nr 167/2013 kohaldamise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses kehtestatakse kooskõlas määruse (EL) nr 167/2013 sätetega üksikasjalikud tehnilised nõuded ja katsemenetlused põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite keskkonnamõju ja mootori võimsuse kohta seoses saasteainete heitkoguste ja välise müratasemega ning nende sõidukite ja nende mootorite, süsteemide, osiste ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EL) nr 167/2013 artiklis 3 sätestatud mõisteid. Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

1)   „saasteainete heitkogused”— heitgaasist pärinevad gaasiliste saasteainete ja tahkete osakeste heited;

2)   „heitgaasi järeltöötlussüsteem”— protsess, mille käigus heitgaasid juhitakse läbi seadme või süsteemi, mille otstarbeks on heiteid enne atmosfääri laskmist keemiliselt või füüsikaliselt muuta, sealhulgas katalüsaatorid, tahkete osakeste püüdurid või muud osised, süsteemid või eraldi seadmestikud mootori heitgaasi gaasiliste ja tahkete heidete vähendamiseks või töötlemiseks;

3)   „välise mürataseme vähendamise süsteem”— väljalaske- ja summutisüsteemi hõlmavad osised ja eraldi seadmestikud, sealhulgas väljalaskesüsteem, õhu sisselaske süsteem, summuti või igasugune põllu- või metsamajanduses kasutatava sõiduki välise mürataseme lubatud piirides hoidmiseks vajalik süsteem, osis või eraldi seadmestik, mis on sõidukile paigaldatud tüübikinnituse andmisel või laiendamisel;

4)   „saastetõrjeseade”— heitgaasi järeltöötlussüsteemi osaks olev sõiduki osis, süsteem või eraldi seadmestik;

5)   „varu-saastetõrjeseade”— vastavalt määrusele (EL) nr 167/2013 tüübikinnituse saanud sõidukil oleva heitgaasi järeltöötlussüsteemi osaliseks või täielikuks asendamiseks ette nähtud osis, süsteem või eraldi seadmestik;

6)   „mootoritüüp”— mootorite kategooria, millesse kuuluvad mootorid ei erine üksteisest direktiivi 97/68/EÜ II lisa 1. liites sätestatud mootori põhikarakteristikute poolest;

7)   „algmootor”— direktiivi 97/68/EÜ I lisa punktis 7 määratletud jõuseadme- või mootoritüüpkonda esindav mootor;

8)   „mootoritüüpkond”— valmistaja koostatud mootorite rühm, mis on projekteeritud samalaadsete heitgaasikarakteristikutega, nagu on määratletud direktiivi 97/68/EC I lisa punktis 6 ja mis vastavad käesoleva määruse nõuetele;

9)   „asendusmootor”— uus mootor, mis on valmistatud ja tarnitud üksnes teatava põllu- või metsamajanduses kasutatava sõiduki mootori väljavahetamiseks;

10)   „abiseadmed”— kõik abivahendid, aparaadid ja seadmed, mis on loetletud muudatuste 01-seeriaga muudetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 120 4. lisa tabelis 1;

11)   „mootori võimsus”— võimsus, mis mõõdetakse katsestendil vastaval mootori pöörlemiskiirusel väntvõlli või samaväärse seadise otsal;

12)   „mootori kasulik võimsus”— võimsus, mis mõõdetakse katsestendil mootori vastaval pöörlemiskiirusel väntvõlli või samaväärse seadise otsal muudatuste 01-seeriaga muudetud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 120 4. lisa tabelis 1 (6) loetletud abi- ja lisaseadmete toel ning määratakse kindlaks võrdluslikel atmosfääritingimustel.

II PEATÜKK

TOOTJATE KOHUSTUSED

Artikkel 3

Üldised kohustused

1.   Tootja peab tagama, et kõik liidus turule lastud, registreeritud või kasutusele võetud sõidukid, kõik liidus turule lastud või kasutusele võetud uued või asendusmootorid ja kõik liidus turule lastud või kasutusele võetud uued süsteemid, osised ja eraldi seadmestikud, mis võivad mõjutada sõiduki keskkonnatoimet ja mootori võimsust, on projekteeritud, ehitatud ja komplekteeritud nii, et tavapäraselt kasutatav ja tootja eeskirjade kohaselt hooldatav sõiduk vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

2.   Sõidukite, mootorite, süsteemide, osiste ja eraldi seadmestike tootja peab tüübikinnitusasutusele füüsiliste demonstratsioonkatsete ja katsetamise abil tõendama, et liidu turul kättesaadavaks tehtavad, liidus registreeritavad või kasutusele võetavad sõidukid, mootorid, süsteemid, osised ja eraldi seadmestikud vastavad direktiivi 97/68/EÜ artiklites 6–9a ning I ja II lisas sätestatud üksikasjalikele tehnilistele nõuetele ja katsemenetlustele.

3.   Seda artiklit ei kohaldata kolmandatesse riikidesse eksporditavate sõidukitüüpide suhtes.

Artikkel 4

Saasteainete heitkoguseid ja väliseid müratasemeid käsitlevad üldnõuded

1.   Tootja peab järgima I ja II lisas saasteainete heite kohta sätestatud nõudeid.

Tootja peab järgima III lisas välise mürataseme kohta sätestatud nõudeid.

2.   Tüübikinnitusasutused võivad laiendada heitgaaside ja välise mürataseme kohta esitatud nõuetele vastavuse osas antud tüübikinnitust sõiduki erinevatele variantidele ja versioonidele ning mootoritüüpidele või -tüüpkondadele, kui sõidukivariandi, mootori ja saastekontrollisüsteemi parameetrid on identsed või jäävad määruse (EL) nr 167/2013 artikli 19 lõikes 4 määratletud tasemetele.

3.   Tootja peab tüübikinnitusasutusele viivitamata teatama igast süsteemide, osiste ja eraldi seadmestike muutmisest, mis võib mõjutada põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite keskkonnamõju ja võimsust pärast seda, kui tüübikinnituse saanud sõidukitüüp on määruse (EL) nr 167/2013 artikli 19 kohaselt turule lastud. Teatamiskohustus sisaldab järgmist:

a)

mootoritüübi või -tüüpkonna parameetrid, nagu need on ette nähtud direktiivi 97/68/EÜ II lisas ja käesoleva määruse I lisa punktis 9;

b)

mootori heitgaasi järeltöötlussüsteem, nagu seda on kirjeldatud direktiivi 97/68/EÜ I lisa punktis 6 ja käesoleva määruse I lisa punktis 9.1 ja II lisa punktis 3.2;

c)

sõiduki välise müra vähendamise süsteem kooskõlas III lisa nõuetega.

4.   Lisaks lõigete 1, 2 ja 3 ning artikli 14 sätetele peab tootja täitma järgmisi keskkonnamõju ja mootori võimsuse suhtes kehtestatud nõudeid:

a)

seoses etalonkütustega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 120 (muudatuste 01-seeria) 7. lisas sätestatud nõuded ja direktiivi 97/68/EÜ V lisa;

b)

seoses saastetõrjeseadmetega ja varu-saastetõrjeseadmetega direktiivi 97/68/EÜ III lisa 5. liites sätestatud nõuded;

c)

seoses katseseadmetega direktiivi 97/68/EÜ III lisas sätestatud nõuded.

5.   Tootja peab esitama tüübikinnitusasutusele tõendid selle kohta, et lõikes 3 osutatud muudatused ei halvenda sõiduki keskkonnamõju tüübikinnitusel tõendatud keskkonnamõjuga võrreldes.

6.   Tootja peab vajaduse korral tõendama, et turul kättesaadavaks tehtud või liidus kasutusele võetud varu-saastetõrjeseadmed, mis vajavad käesoleva määruse artiklite 9–13 kohast tüübikinnitust, on heaks kiidetud vastavalt direktiivi 97/68/EÜ I lisa punktis 4.1.1 sätestatud üksikasjalikele tehnilistele nõuetele ja katsemenetlustele.

7.   Varu-saastetõrjeseadmega varustatud sõidukid peavad vastama samadele keskkonnaalastele katsenõuetele ja saasteainete heite piirväärtustele kui originaal-saastetõrjeseadmega varustatud sõidukid.

Artikkel 5

Sõidukite või mootorite tüübikinnitusega seotud erikohustused

1.   Tootja peab tagama, et mootoritüübi gaasiliste ja tahkete osakeste heitkogused ei ületa neid gaasiliste ja tahkete saasteainete heitkoguseid, mis on direktiivi 97/68/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate mootorikategooriate ja võimsusvahemike jaoks kindlaks määratud.

2.   Tootja peab tagama, et mootori võimsus vastab sõiduki turul kättesaadavaks muutmisel või enne selle kasutusele võtmist tüübikinnitusasutusele esitatud teatmikus teatatud tasemele.

Direktiivi 97/68/EÜ I lisa punktis 2.8c määratletud saastetõrjeseadmete tõhusust vähendavate katkestusseadmete kasutamine on keelatud vastavalt direktiivi 97/68/EÜ III lisa punktile 4.1.1.

3.   Süsteemides, osistes või eraldi seadmestikes pärast tüübikinnituse saamist tehtavad muudatused ei muuda tüübikinnitust automaatselt kehtetuks, kui algsete karakteristikute või tehniliste näitajate muutmine ei halvenda mootori või saastetõrjesüsteemi talitlust.

Artikkel 6

Eraldi seadmestiku tüübikinnituse nõuded

Mootorile või mootoritüüpkonnale eraldi seadmestikuna ELi tüübikinnituse saamiseks peab tootja käesoleva määruse I lisa sätete kohaselt tõendama, et mootorit on katsetatud ja see vastab käesolevas määruses ja direktiivis 97/68/EÜ sätestatud nõuetele.

III PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE KOHUSTUSED

Artikkel 7

Alternatiivsete tüübikinnituste samaväärsus

1.   IV lisa kohaselt peavad riiklikud asutused alternatiivseid tüübikinnitusi tunnustama võrdväärsena käesoleva määruse kohaselt antud tüübikinnitusega.

2.   Lisaks esimeses lõigus sätestatud nõudele, mille kohaselt tuleb alternatiivset tüübikinnitust tunnustada samaväärsena käesolevale määrusele vastava tüübikinnitusega, peab tootja võimaldama mittediskrimineeriva juurdepääsu sõiduki remondi- ja hooldusteabele, nagu on nõutud määruse (EL) nr 167/2013 XV peatükis ja vastavas delegeeritud õigusaktis.

Artikkel 8

Saasteainete heite mõõtmine

Tehnilised teenistused peavad mõõtma põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite ja nende mootorite saasteainete heitkoguseid vastavalt direktiivi 97/68/EÜ sätetele, mida on kohandatud käesoleva määruse I lisa nõuete kohaselt.

Artikkel 9

Välise mürataseme mõõtmine

1.   Tüübikinnituse saamiseks peavad tehnilised teenistused mõõtma põllu- ja metsamajanduses kasutatavate õhkrehvidega varustatud T-kategooria sõidukite ja kummiroomikutega C-kategooria sõidukite välise müra taset kooskõlas III lisa punktis 1.3.1 ette nähtud katsetingimuste ja -meetoditega.

2.   Samuti tuleb kohaldada III lisa punktis 1.3.2 sätestatud katsetingimusi ja -meetodeid ning tehniline teenistus peab registreerima tulemused vastavalt III lisa punktile 1.3.2.4.

3.   Tüübikinnituse saamiseks peavad tehnilised teenistused mõõtma põllu- ja metsamajanduses kasutatavate metallroomikutega C-kategooria sõidukite välise müra taset vastavalt III lisa punktis 1.3.2 ette nähtud paigalseisukatse tingimustele ja meetoditele.

4.   Samuti tuleb kohaldada III lisa punktis 1.3.3 sätestatud katsetingimusi ja -meetodeid ning tehniline teenistus peab registreerima tulemused.

Artikkel 10

Mootori võimsusele esitatavad nõuded

Põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite mootori võimsuse hindamiseks mõõdetakse selle kasulikku võimsust, pöördemomenti ja kütuse erikulu vastavalt ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirja nr 120 01-seeria muudatustele.

Artikkel 11

Sõidukite või mootorite tüübikinnitust käsitlevad erisätted

1.   Tüübikinnituse võib anda sõidukile, mis on varustatud direktiivi 97/68/EÜ kohaldamisalasse mittekuuluva mootoriga.

2.   Pärast 24 kuu möödumist kuupäevast, mil jõustub õigusakt, millega laiendatakse direktiivi 97/68/EÜ kohaldamisala sõidukitele, mille mootorid praegu direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu, [või hiljemalt 1. jaanuaril 2018] peab liikmesriik keelduma käesoleva määruse kohase tüübikinnituse andmisest sõidukitele, mis ei vasta käesoleva määruse kõigile nõuetele.

3.   Esimese lõigu kohaselt antud tüübikinnitus kaotab kehtivuse kolm aastat pärast direktiivi 97/68/EÜ kohaldamisala laiendava õigusakti jõustumist [või hiljemalt 31. detsembril 2018].

Alates 1. jaanuarist 2019 peavad liikmesriigid lugema vastavustunnistused uute sõidukite puhul määruse (EL) nr 167/2013 artikli 38 tähenduses kehtivuse kaotanuks ning keelama selliste sõidukite registreerimise, müügi ja kasutusele võtmise.

4.   Direktiivi 97/68/EÜ artikli 9 lõike 3 punktides c ja d ning lõike 4 punktis a sätestatud kuupäevad tuleb tüübikinnituse andmisel põllu- ja metsamajanduses kasutatavatele T2-, T4.1- ja C2-kategooria sõidukitele, mis on määratletud määruse (EL) nr 167/2013 artikli 4 lõigete 3, 6 ja 9 ning artikli 2 lõike 2 kohaselt ja varustatud L–R-kategooria mootoriga, kolme aasta võrra edasi lükata. Direktiivi 97/68/EÜ artikli 9 lõike 4 punktis a ja artikli 10 lõikes 5 ning määruse (EL) nr 167/2013 artiklis 39 sätestatud ülemineku- ja erandiklauslite täitmist lükatakse samuti vastavalt edasi.

5.   Asendusmootor peab vastama samadele piirväärtustele, millele pidi vastama väljavahetatav mootor, kui see esimest korda turule lasti.

6.   Asendusmootor tähistatakse vastavalt I lisa liites esitatud nõuetele.

Artikkel 12

ELi tüübikinnitusmenetlused

Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist ja eeldusel, et määruse (EL) nr 167/2013 artiklis 68 viidatud rakendusmeetmed jõustuvad, ei tohi riigiasutused, kui tootja on esitanud asjaomase taotluse, keelduda sõidukite heitenormidele tuginedes ELi või siseriikliku tüübikinnituse andmisest uut tüüpi sõidukitele või mootoritele ega keelata uue sõiduki registreerimist, müüki või kasutuselevõttu ega uute mootorite müüki või kasutamist, kui asjaomased sõidukid või mootorid täidavad käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete nõudeid.

Artikkel 13

Varu-saastetõrjeseadmete turul kättesaadavaks muutmine või sõidukile paigaldamine

Varu-saastetõrjeseadmetele, millel on sõidukiga seotud süsteemi tüübikinnitus, ei anta täiendavat osise või eraldi seadmestiku tüübikinnitust, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 167/2013 artikli 26 lõikes 3.

Artikkel 14

Paindlikkuskava

1.   Kui tootja on esitanud vastava taotluse ja tingimusel, et tüübikinnitusasutus on andnud asjaomase loa, võib liikmesriik lubada kooskõlas V lisa sätetega erandina artikli 10 lõikest 3 tuua paindlikkuskava raames turule piiratud arvu sõidukeid, millele paigaldatud mootor vastab direktiivi 97/68/EÜ artiklis 9 esitatud nõuetele.

2.   Esimeses lõigus sätestatud paindlikkuskava kohaldatakse iga etapi algushetkest alates kuni etapi lõppemiseni.

V lisa punktis 1.2 esitatud paindlikkuskava kehtivus on siiski piiratud kas IIIB etapi kestusega või kolme aastaga, kui edasisi etappe ei järgne.

3.   Paindlikkuskava raames kasutusele võetavatele sõidukitüüpidele paigaldatavad mootoritüübid peavad vastama V lisa sätetele.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 1. oktoober 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 60, 2.3.2013, lk 1.

(2)  KOM(2010) 186 lõplik, 28.4.2010.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/68/EÜ, 16. detsember 1997, väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/37/EÜ, 26. mai 2003, põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta ja direktiivi 74/150/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 171, 9.7.2003, lk 1).

(5)  Nõukogu otsus 97/836/EÜ, 27. november 1997, Euroopa Ühenduse ühinemise kohta ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kokkuleppega, milles käsitletakse ratassõidukile ning sellele paigaldatavatele ja/või sellel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikust tunnustamist (edaspidi „1958. aasta muudetud kokkulepe”) (EÜT L 346, 17.12.1997, lk 78).

(6)  ELT L 257, 30.9.2010, lk 298.

LISADE LOETELU

Lisa number

Lisa pealkiri

Lehekülje nr

I

Põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite mootoritüübi või -tüüpkonna kui eraldi seadmestiku ELi tüübikinnituse nõuded seoses saasteainete heitkogustega

15

II

Põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukitüüpide mootoritüübi või -tüüpkonna ELi tüübikinnituse nõuded seoses saasteainete heitkogustega

21

III

Välist mürataset käsitlevad nõuded

23

IV

Alternatiivse tüübikinnituse tunnustamine

27

V

Artiklis 14 sätestatud paindlikkuskava alusel turule lastud põllu- ja metsamajanduses kasutatavaid sõidukeid ning mootoreid käsitlevad sätted.

28

I LISA

Põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite mootoritüübi või -tüüpkonna kui eraldi seadmestiku ELi tüübikinnituse nõuded seoses saasteainete heitkogustega

1.   Üldnõuded

Põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite mootoritüübi või -tüüpkonna kui eraldi seadmestiku ELi tüübikinnituse suhtes seoses saasteainete heitkogustega kohaldatakse direktiivi 97/68/EÜ sätteid järgmiste kohandustega:

1.1.

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb direktiivis 97/68/EÜ olevad viited väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele lugeda viideteks põllu- ja metsamajanduses kasutatavatele sõidukitele.

1.2.

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb direktiivis 97/68/EÜ olevad viited originaalseadme tootjale lugeda viideteks sõidukitootjale.

1.3.

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb direktiivis 97/68/EÜ viidatud mootorite turulelaskmise kuupäevad lugeda mootorite ja sõidukite esmakordse kasutuselevõtu kuupäevadeks.

1.4.

Käesoleva määruse kohaldamisel tuleb mootoritüübi või -tüüpkonna direktiivi 97/68/EÜ põhise tüübikinnituse kuupäevad lugeda mootoritüübi või -tüüpkonna või sõidukitüübi ELi või riikliku tüübikinnituse kuupäevadeks.

2.   ELi tüübikinnituse taotlemine mootoritüübile või mootoritüüpkonnale kui eraldi seadmestikule

2.1.

Mootoritüübi või -tüüpkonna tüübikinnituse taotluse seoses saasteainete heitkogustega esitab mootori valmistaja või tema esindaja.

2.2.

Tüübikinnituse taotlusele tuleb lisada teatmik vastavalt määruse (EL) nr 167/2013 artiklile 22 ja kõnealuse määruse artikli 68 punkti c alusel vastu võetud rakendusaktile.

2.3.

Tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse mootor, mis vastab direktiivi 97/68/EÜ I lisas kirjeldatud mootoritüübi või algmootori karakteristikutele.

3.   Tehnilised kirjeldused ja katsed

Kohaldatakse direktiivi 97/68/EÜ I lisa 4., 8. ja 9. jao, 1. ja 2. liite ning III, IV ja V lisa sätteid.

4.   Süsteemide, osiste ja eraldi seadmestike tüübikinnitus

Põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite keskkonnamõju ja mootori võimsust mõjutavad eraldi seadmestikud, osised ja süsteemid peavad enne turule laskmist või kasutusele võtmist olema saanud ELi tüübikinnituse vastavalt määruse (EL) nr 167/2013 IV–VII, IX ja X peatüki sätetele.

Määruse (EL) nr 167/2013 artiklite 19 ja 52 põhjal kohaldatakse neid nõudeid eeskätt järgmise suhtes:

—

mootorid,

—

heitgaasi järeltöötlussüsteemid,

—

välise mürataseme vähendamise süsteem.

Tüübikinnituse teabedokumendid peavad vastama määruse (EL) nr 167/2013 artikli 68 alusel vastu võetud rakendusaktidele.

5.   Mootori märgistamine

Mootor tuleb märgistada vastavalt määruse (EL) nr 167/2013 artiklile 34 ja kõnealuse määruse artikli 68 punkti h alusel vastu võetud rakendusaktile.

6.   Tootmise nõuetele vastavus

Lisaks määruse (EL) nr 167/2013 artiklis 28 sätestatud nõuete kohaldamisele kontrollitakse mootorite tootmise nõuetele vastavust direktiivi 97/68/EÜ I lisa punkti 5 kohaselt.

7.   Tüübikinnituse andmisest teatamine

Tootja esitab määruse (EL) nr 167/2013 artiklis 31 ja XVI peatükis sätestatud korras liikmesriikidele teatise tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmisest keeldumise või selle tühistamise või tootmise lõpetamise kohta seoses mootoritüübiga vastavalt käesolevale lisale või seoses põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki tüübiga vastavalt II lisale.

8.   Turujärelevalve

Määruse (EL) nr 167/2013 artikli 7 nõudeid arvesse võttes teostatakse turujärelevalvet vastavalt kõnealuse määruse artikli 68 punktide g, j ja m alusel vastu võetud rakendusaktidele.

9.   Mootoritüüpkond

9.1.   Mootoritüüpkonda määratlevad parameetrid

Mootoritüüpkonda võib määratleda põhiliste konstruktsiooniparameetrite alusel, mis peavad olema ühised kõigil tüüpkonna mootoritel. Mõnel juhul võivad parameetrid olla omavahel seotud. Neid mõjusid peab samuti arvesse võtma selle tagamiseks, et ühte tüüpkonda kuuluvad ainult samalaadsete saasteheitenäitajatega mootorid.

Et mootoreid võiks pidada samasse tüüpkonda kuuluvaiks, peavad neil olema järgmised ühised põhiparameetrid.

9.1.1.

Töötsükkel: kahetaktiline/neljataktiline

9.1.2.

Jahutusagent: õhk/vesi/õli

9.1.3.

Ühe silindri töömaht:

—

85–100 % mootoritüüpkonna kõige suuremast töömahust

9.1.4.

Õhu sisselaskeviis: ülelaadimiseta/ülelaadimisega

9.1.5.

Kütuse liik: diisel/bensiin

9.1.6.

Põlemiskambri tüüp/ehitus

9.1.7.

Klappide ning sisse- ja väljalaskeakende konfiguratsioon, suurus ja arv

9.1.8.

Toitesüsteem

Diisli puhul:

—

pump-toru-pihusti

—

reaspump

—

jaoturpump

—

üksikpump

—

pumppihusti

Bensiini puhul:

—

karburaator

—

kaudne sissepritse

—

otsesissepritse

9.1.9.

Muud omadused

—

heitgaasitagastus

—

vee sissepritse/emulgeerimine

—

õhu sissepuhe

—

õhu vahejahuti

—

süüte liik (surve, säde)

9.1.10.

Heitgaasi järeltöötlus

—

oksüdatsioonikatalüsaator

—

reduktsioonikatalüsaator

—

kolmekäiguline katalüsaator

—

termoneutralisaator

—

tahkete osakeste püüdur

9.2.   Algmootori valik

9.2.1.

Tüüpkonna algmootori valiku esmase kriteeriumina kasutatakse direktiivi 97/68/EÜ II lisa 2. liites kirjeldatud mootoritüüpkonna põhikarakteristikutest suurimat kütuse etteannet töötsükli kohta deklareeritud maksimaalsele pöördemomendile vastaval pöörlemiskiirusel. Kui kaks või enam mootorit vastavad sellele esmasele kriteeriumile, kasutatakse algmootori valimisel teisese kriteeriumina suurimat kütuse etteannet töötsükli kohta nimipöörlemiskiirusel. Teatavatel asjaoludel võib tüübikinnitusasutus otsustada, et tüüpkonna kõrgeima heitetaseme selgitamiseks on parim viis katsetada teist mootorit. Seega võib tüübikinnitusasutus valida katseteks veel ühe mootori tunnuste põhjal, mis viitavad selle võimalikule kõrgeimale heitetasemele mootoritüüpkonna mootorite hulgas.

9.2.2.

Kui tüüpkonna mootoritel on muid tunnuseid, mida võiks pidada saasteainete heitkoguseid mõjutavaks, tuleb need tunnused kindlaks teha ja võtta neid arvesse algmootori valimisel.

Liide

Mootorite märgistamine

1.

Eraldi seadmestikuna tüübikinnituse saanud mootoril peavad olema järgmised märgistused:

a)

mootori valmistaja kaubamärk või kaubanimi;

b)

mootoritüüp ja vajaduse korral mootoritüüpkond ning mootori kordumatu identifitseerimisnumber;

c)

ELi tüübikinnitusmärk vastavalt määruse (EL) nr 167/2013 artikli 68 punkti h alusel vastu võetud rakendusaktile.

2.

Punktis 1 nimetatud märgistused peavad püsima selgesti loetavad ja kustutamatud mootori kogu kasutusaja vältel. Kui kasutatakse silte või plaate, tuleb need kinnitada nii, et need püsivad mootori kogu kasutusaja vältel ja silte/plaate ei saa eemaldada ilma neid hävitamata või rikkumata.

3.

Punktis 1 osutatud märgistused tuleb kinnitada sellisele mootori osale, mis on hädavajalik mootori tavapäraseks toimimiseks ja mida mootori kasutusaja jooksul tavaliselt ei asendata. Märgistuste asukoht tuleb valida selliselt, et kui mootor on koos mootori toimimiseks vajalike tarvikutega põllu- ja metsamajanduses kasutatavale sõidukile paigaldatud, on need keskmist kasvu inimesele kergesti nähtavad. Kui märgistuse nägemiseks tuleb avada mootori kate, loetakse kõnealune nõue täidetuks tingimusel, et mootori katte avamine on lihtne.

Kui kõnealuse nõude täitmise suhtes on kahtlusi, loetakse see täidetuks sellise lisamärgistuse olemasolu korral, mis sisaldab vähemalt mootori identifitseerimisnumbrit ja valmistaja nime, kaubanime või logo. Lisamärgistus kinnitatakse sellise põhiosa külge või kõrvale, mida mootori kasutusaja jooksul harilikult asendama ei pea, ja see peab korralise hoolduse käigus olema kergesti ligipääsetav ilma tööriistade abita; muudel juhtudel peab see paiknema teataval kaugusel mootori karteril olevast originaalmärgistusest. Originaalmärgistus ja vajaduse korral lisamärgistus peavad pärast mootori toimimiseks vajalike tarvikute traktorile paigaldamist olema mõlemad selgesti nähtavad. Eelmises lõigus sätestatud nõuetele vastav mootori kate on lubatud. Lisamärgistus kinnitatakse püsivalt, soovitatavalt otse mootorile, näiteks graveeringuna või punkti 2 nõuetele vastava kleebise või plaadina.

4.

Mootorid tuleb tähistada identifitseerimisnumbritega nii, et tootmise järjekorda on võimalik täpselt määrata.

5.

Enne tootmisliinilt lahkumist peavad mootoritel olema kõik nõutavad märgistused.

6.

Mootoril olevate märgistuste täpne asukoht peab olema teatises deklareeritud vastavalt määruse (EL) nr 167/2013 artikli 68 punkti h alusel vastu võetud rakendusaktile.

7.

Asendusmootori korral tuleb mootoril olevale metallplaadil sildile lisada tekst „ASENDUSMOOTOR”.

II LISA

Põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukitüüpide mootoritüübi või -tüüpkonna ELi tüübikinnituse nõuded seoses saasteainete heitkogustega

1.   Üldnõuded

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, tuleb kohaldada direktiivi 97/68/EÜ I lisas esitatud mõisteid, sümboleid, lühendeid, tehnilisi nõudeid ja katseid, toodangu nõuetele vastavuse hindamise nõudeid, mootoritüüpkonda määratlevaid parameetreid, algmootori valikut.

2.   ELi tüübikinnituse taotlemine põllu- ja metsamajanduses kasutatavale sõidukitüübile

2.1.   ELi tüübikinnituse taotlemine põllu- ja metsamajanduses kasutatavale sõidukitüübile seoses saasteainete heitkogustega

2.1.1.

Põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõidukitüübi tüübikinnituse taotluse seoses saasteainetega esitab põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki tootja või tema esindaja.

2.1.2.

Tüübikinnituse taotlusele tuleb lisada teatis vastavalt määruse (EL) nr 167/2013 artikli 68 punkti a alusel vastu võetud rakendusaktile.

2.1.3.

Tootja peab kooskõlas käesoleva määruse I lisa ja direktiivi 97/68/EÜ VII lisa sätetega esitama tüübikinnituskatsete läbiviimise eest vastutavale tehnilisele teenistusele põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki mootori, mis vastab kirjeldatud mootoritüübi või algmootori karakteristikutele.

2.2.   ELi tüübikinnituse taotlemine põllu- ja metsamajanduses kasutatavale sõidukitüübile, mis on varustatud tüübikinnituse saanud mootoriga

2.2.1.

Põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõidukitüübi tüübikinnituse taotluse seoses saasteainete heitkogustega esitab põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki tootja või tema esindaja.

2.2.2.

Sellele tuleb lisada määruse (EL) nr 167/2013 artikli 68 punktide a ja l kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud näidisele vastav teatis ning mootori või mootoritüüpkonna ja kohaldatavuse korral ka põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki tüübile paigaldatud süsteemide, osiste ja eraldi seadmestike ELi tüübikinnitustunnistuse koopia.

3.   Tehnilised kirjeldused ja katsed

3.1.   Üldnõuded

Kohaldatakse direktiivi 97/68/EÜ I lisa 4., 8. ja 9. jao, 1. ja 2. liite ning III, IV ja V lisa sätted.

3.2.   Mootori paigaldamine sõidukile

Mootori paigaldamine sõidukile peab vastama järgmistele mootori tüübikinnitusega seotud nõuetele:

3.2.1.

sisselaske hõrendus ei ületa mootoritüübi tüübikinnituse jaoks ettenähtut,

3.2.2.

väljalaske vasturõhk ei ületa mootoritüübi tüübikinnituse jaoks ettenähtut.

3.3.   Saasteainete heitkoguseid mõjutada võivad sõiduki osised konstrueeritakse, ehitatakse ja komplekteeritakse sellisel viisil, et need vastavad sõiduki tavapäraste tööolude korral ja sõltumata võimalikust vibratsioonist käesoleva määruse tehnilistele nõuetele.

4.   Tüübikinnitus

Igale põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki tüübile, mis on varustatud mootoriga, millele on väljastatud käesoleva määruse I lisale vastav tüübikinnitustunnistus või käesoleva määruse IV lisa kohane samaväärne tüübikinnitus, tuleb anda määruse (EL) nr 167/2013 artikli 68 punkti a kohaselt vastu võetud rakendusakti nõuetele vastav tüübikinnitustunnistus.

III LISA

Välist mürataset käsitlevad nõuded

1.   Lubatud väline müratase

1.1.   Mõõteseadmed

Mõõteseadmete süsteem, sealhulgas mikrofonid, juhtmed ja ekraan (kui kasutatakse) peavad vastama IEC 61672-1:2002 1. klassi seadmetele sätestatud nõuetele. Filtrid peavad vastama IEC 61260:1995 1. klassi seadmetele sätestatud nõuetele.

1.2.   Mõõtmistingimused

Mõõdetakse piisavalt vaikses ja avatud kohas (ümbritsev müra ja tuulemüra vähemalt 10 db (A) võrra nõrgem mõõdetavast mürast) tühimassiga töökorras põllu- ja metsamajanduses kasutatavaid sõidukeid.

Nimetatud kohaks võib olla näiteks avatud ala raadiusega 50 m, mille keskosa, raadiusega vähemalt 20 m on praktiliselt tasane; selle pinnakatteks võib olla betoon, asfalt või muu sellesarnane materjal ning see ei tohi olla kaetud tuhkja lume, pika rohu, lahtise pinnase ega tuhaga.

Katseraja pind ei tohi põhjustada ülemäärast rehvimüra. Seda tingimust kohaldatakse ainult liikuvate põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite tekitatud välise müra mõõtmisel.

Mõõtmisi tuleb teostada hea ilma ja nõrga tuulega. Põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki või mikrofoni juures tohib olla ainult mõõdiku näidu lugeja, sest pealtvaatajate juuresolek põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki või mikrofoni juures võib märkimisväärselt mõjutada mõõdiku näitu. Osuti märgatavaid võnkumisi, mis pole üldise mürataseme omadustega seotud, näitude lugemisel arvesse ei võeta

1.3.   Mõõtmismeetod

1.3.1.   Põllu- ja metsamajanduses kasutatava liikuva sõiduki välise mürataseme mõõtmine

Mõlemal pool põllu- ja metsamajanduses kasutatavat sõidukit tehakse vähemalt kaks mõõtmist. Justeerimise eesmärgil võib teostada eelmõõtmisi, kuid neid arvesse ei võeta.

Mikrofon peab paiknema 1,2 meetri kõrgusel maapinnast ja 7,5 meetri kaugusel põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki kesksirgest CC, mõõdetuna piki selle sirgega ristuvat sirget PP′ (joonis 1).

Katserajal tähistatakse kaks sirgega PP′ paralleelset sirgjoont AA′ ja BB′, mis paiknevad sirgest PP′ vastavalt 10 meetrit eespool ja 10 meetrit tagapool. Põllu- ja metsamajanduses kasutatavad sõidukid lähenevad allpool osutatud ühtlase kiirusega joonele AA′. Seejärel avatakse seguklapp täielikult nii kiiresti kui võimalik ning hoitakse täielikult avatud asendis seni, kuni põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki tagaosa ületab joone BB′; seejärel suletakse seguklapp uuesti nii kiiresti kui võimalik. Kui põllu- ja metsamajanduses kasutatav sõiduk on ühendatud haagisega, ei võeta seda joone BB′ ületamise hetke määramisel arvesse.

Suurim registreeritud müratase ongi mõõtmise tulemuseks.

Joonis 1

Image

1.3.1.1.   Katsetuskiiruseks on kolm neljandikku tootja teatatud maksimaalsest valmistajakiirusest (vmax), mis on võimalik saavutada tänavasõiduks kasutatava kõrgeima käiguga.

1.3.1.2.   Tulemuste tõlgendamine

1.3.1.2.1.

Arvestades mõõteriistade ebatäpsusi, vähendatakse igal mõõtmisel saadud tulemuse määramiseks mõõturi näitu 1 dB(A) võrra.

1.3.1.2.2.

Mõõtmised loetakse kehtivaks, kui kahe järjestikuse samal pool põllu- ja metsamajanduses kasutatavat sõidukit tehtud mõõtmise vaheline erinevus ei ületa 2 dB(A).

1.3.1.2.3.

Katsetulemuseks loetakse kõrgeimat mõõdetud mürataset. Kui see tulemus ületab katsetatud põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõidukitüübi suurima lubatud mürataseme 1 dB(A) võrra, teostatakse veel kaks mõõtmist. Neljast sel moel saadud mõõtmistulemusest peavad kolm jääma lubatud piiridesse.

1.3.2.   Põllu- ja metsamajanduses kasutatava paigalseisva sõiduki välise mürataseme mõõtmine

1.3.2.1.   Müramõõturi asukoht

Mõõtmisi teostatakse punktis X (esitatud joonisel 2) 7 meetri kaugusel lähimast põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki pinnast. Mikrofon peab asetsema 1,2 meetri kõrgusel maapinnast.

1.3.2.2.   Mõõtmiste arv: teostada tuleb vähemalt kaks mõõtmist.

1.3.2.3.   Põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki katsetingimused

Põllu- ja metsamajanduses kasutatava pöörlemissageduse regulaatorita sõiduki mootor peab töötama kolmveerandi juures pöörete arvust, mille juures see saavutab põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki tootja andmetel maksimaalvõimsuse. Mootori pöörete arvu mõõdetakse sõltumatu mõõteriista abil, näiteks rullikaluse või tahhomeetriga. Kui mootorile on paigaldatud pöörlemissageduse regulaator, mis takistab mootoril maksimaalvõimsuse saavutamiseks vajamineva kiiruse ületamist, peab mootor töötama maksimaalsel regulaatori poolt võimaldataval kiirusel.

Enne mõõtmisi peab mootori viima tavalisele töötemperatuurile.

1.3.2.4.   Tulemuste tõlgendamine

Aruandes tuleb esitada kõik mõõdetud välise mürataseme näidud. Mootori võimsus tuleb registreerida käesoleva määruse artikli 9 sätete kohaselt. Esitada tuleb ka põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki koormatuse tase.

Mõõtmised loetakse kehtivaks, kui kahe järjestikuse samal pool põllu- ja metsamajanduses kasutatavat sõidukit tehtud mõõtmise vaheline erinevus ei ületa 2 dB(A).

Mõõtmistulemuseks loetakse suurimat mõõdetud mürataset.

1.3.3.   Liikuva metallroomikutega C-kategooria sõiduki välise müra katsetamist käsitlevad sätted

Metallroomikutega varustatud põllu- ja metsamajanduses kasutatavate C-kategooria liikuvate sõidukite müra mõõdetakse tühimassiga töökorras olekus püsikiirusel 5 km/h (+/– 0,5 km/h), mootori nimipöörlemiskiirusel niiskel liivakihil, nagu on ette nähtud ISO 6395:2008 punktis 5.3.2. Mikrofoni asukoht peab vastama punkti 1.3.1 sätetele. Mõõdetud müra väärtus tuleb registreerida katsearuandes.

2.   Heitgaasisüsteem (summuti)

2.1.

Kui põllu- ja metsamajanduses kasutataval sõidukil on väljalaskemüra vähendamiseks ette nähtud seade (summuti), kohaldatakse käesoleva punkti nõudeid. Kui mootori sisselaskeaval on õhufilter, mis on vajalik vastavuse tagamiseks lubatud müratasemega, loetakse filtrit summuti osaks ning käesoleva punkti 2 nõudeid kohaldatakse ka kõnealuse filtri suhtes.

Väljalasketoru peab asetsema nii, et heitgaasid ei saaks tungida kabiini.

Joonis 2

Põllu- ja metsamajanduses kasutatava paigalseisva sõiduki mõõtmisasendid

Image

2.2.

Põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki tüübikinnitustunnistuse juurde tuleb lisada heitgaasisüsteemi joonis.

2.3.

Summutil peab olema selgelt loetav ja kustutamatu märgistus selle margi ja tüübi kohta.

2.4.

Imava kiudmaterjali kasutamine summutite konstruktsioonis on lubatud ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused.

2.4.1.

Imavat kiudmaterjali ei tohi kasutada neis summuti osades, mida läbivad gaasid;

2.4.2.

sobivate vahenditega tuleb tagada, et imav kiudmaterjal püsiks kogu summuti kasutamise aja jooksul paigal;

2.4.3.

imav kiudmaterjal peab taluma töötemperatuurist vähemalt 20 % kõrgemat temperatuuri (°C), mis võib esineda summuti selles osas, kus paiknevad kõnealused imavad kiudmaterjalid.

IV LISA

Alternatiivse tüübikinnituse tunnustamine

Järgmisi tüübikinnitusi ja (vajaduse korral) sellekohaseid tüübikinnitusmärke peetakse samaväärseteks käesoleva määruse kohase tüübikinnitusega:

a)

direktiivi 97/68/EÜ artikli 9 lõike 3 punktides a ja b määratletud H-, I-, J- ja K-kategooria (IIIA etapi) mootorite puhul kehtib direktiivi 97/68/EÜ XII lisa punktides 3.1, 3.2 ja 3.3 määratletud tüübikinnitus;

b)

direktiivi 97/68/EÜ artikli 9 lõike 3 punktis c määratletud L-, M-, N- ja P-kategooria (IIIB etapi) mootorite puhul kehtib direktiivi 97/68/EÜ XII lisa punktides 4.1, 4.2 ja 4.3 määratletud tüübikinnitus;

c)

direktiivi 97/68/EÜ artikli 9 lõike 3 punktis d määratletud Q- ja R-kategooria (IV etapi) mootorite puhul kehtib direktiivi 97/68/EÜ XII lisa punktides 5.1 ja 5.2 määratletud tüübikinnitus.

V LISA

Artiklis 14 sätestatud paindlikkuskava alusel turule lastud põllu- ja metsamajanduses kasutatavaid sõidukeid ning mootoreid käsitlevad sätted

1.   Põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite tootja tegevus

1.1.   Välja arvatud IIIB etapis, taotleb põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki tootja, kes soovib kasutada paindlikkuskava, tüübikinnitusasutuselt luba lasta põllu- ja metsamajanduses kasutatavad sõidukid turule vastavalt käesoleva lisa asjakohastele sätetele. Põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite arv ei tohi ületada punktides 1.1.1 ja 1.1.2 sätestatud ülemmäärasid. Mootorid peavad vastama direktiivi 97/68/EÜ artiklis 9 osutatud nõuetele.

1.1.1.   Paindlikkuskava alusel turule lastud põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite arv ei tohi üheski mootorikategoorias ületada 20 % tootja poolt turule lastud kõnealuse mootorikategooria mootoritega põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite aastasest koguarvust (arvutatud viimase viie aasta keskmise müügi põhjal liidu turul). Kui sõidukitootja on põllu- ja metsamajanduses kasutatavaid sõidukeid liidus turule lasknud vähem kui viie aasta vältel, arvutatakse keskmine väärtus välja selle ajavahemiku põhjal, mille jooksul sõidukitootja on tegelikult põllu- ja metsamajanduses kasutatavaid sõidukeid turule lasknud.

1.1.2.   Alternatiivina punktile 1.1.1 ei tohi paindlikkuskava alusel turule lastud põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite arv üheski mootorikategoorias ületada järgmisi ülemmäärasid:

Mootori võimsus P (kW)

Sõidukite arv

19 ≤ P ≤ 37

200

37 ≤ P ≤ 75

150

75 ≤ P ≤ 130

100

130 ≤ P ≤ 560

50

1.2.   IIIB etapis peab sõidukitootja, kes soovib kasutada paindlikkuskava, taotlema tüübikinnitusasutuselt luba lasta põllu- ja metsamajanduses kasutatavad sõidukid turule vastavalt käesoleva lisa asjakohastele sätetele. Põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite arv ei tohi ületada punktides 1.2.1 ja 1.2.2 sätestatud ülemmäärasid. Mootorid peavad vastama direktiivi 97/68/EÜ artiklis 9 osutatud nõuetele.

1.2.1.   Paindlikkuskava alusel turule lastud põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite arv ei tohi üheski mootorikategoorias ületada 40 % tootja poolt turule lastud kõnealuse mootorikategooria mootoritega põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite aastasest koguarvust (arvutatud viimase viie aasta keskmise müügi põhjal liidu turul). Kui sõidukitootja on turustanud põllu- ja metsamajanduses kasutatavaid sõidukeid liidus vähem kui viie aasta vältel, arvutatakse keskmine väärtus välja selle ajavahemiku põhjal, mille jooksul sõidukitootja on tegelikult põllu- ja metsamajanduses kasutatavaid sõidukeid turustanud.

1.2.2.   Alternatiivina punktile 1.2.1 ei tohi paindlikkuskava alusel turule lastud põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite arv üheski mootorikategoorias ületada järgmisi ülemmäärasid:

Mootori võimsus P (kW)

Sõidukite arv

19 ≤ P ≤ 37

200

37 ≤ P ≤ 75

175

75 ≤ P ≤ 130

250

130 ≤ P ≤ 560

125

1.3.   Sõidukitootja lisab tüübikinnitusasutusele esitatavale taotlusele järgmise teabe:

a)

märgise näidis, mis kinnitatakse igale põllu- ja metsamajanduses kasutatavale sõidukile, millele on paigaldatud paindlikkuskava alusel turule viidud mootor. Märgistel on järgmine tekst: „PÕLLU- JA METSAMAJANDUSES KASUTATAV SÕIDUK NR … (sõiduki järjekorranumber) KOGUARVUST … (vastava mootorikategooriaga sõidukite koguarv) MOOTORIGA NR … TÜÜBIKINNITUSEGA … (nt vastavalt direktiivi 97/68/EÜ sätetele või tunnustatud alternatiivne tüübikinnitus, mis vastab komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/96 IV lisale)”;

b)

mootorile kinnitatava lisamärgise näidis punktis 2.2 osutatud tekstiga.

1.4.   Põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki tootja esitab tüübikinnitusasutusele kogu vajaliku teabe, mis on seotud paindlikkuskava rakendamisega ja mida tüübikinnitusasutus võib nõuda otsuse tegemiseks.

1.5.   Sõiduki tootja peab esitama iga 12 kuu tagant tema poolt kasutatava paindlikkuskava rakendamise kohta aruande tüübikinnitusasutusele igas liikmesriigis, kus põllu- ja metsamajanduses kasutatavad sõidukid on turule lastud. Aruanne peab sisaldama kumulatiivseid andmeid paindlikkuskava raames turule lastud põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite arvu kohta, mootorite ja sõidukite seerianumbreid ning loetelu liikmesriikidest, kus sõiduk on kasutusele võetud. See kord kehtib ilma eranditeta seni, kuni kasutatakse paindlikkuskava.

2.   Mootoritootja tegevus

2.1.   Mootoritootja võib mootoreid turule lasta paindlikkuskava alusel, mis on heaks kiidetud vastavalt punktidele 1 ja 3.

2.2.   Mootoritootja märgistab sellised mootorid tekstiga „Mootor on turule lastud paindlikkuskava raames” vastavalt direktiivi 97/68/EÜ XIII lisas sätestatud nõuetele.

3.   Tüübikinnitusasutuse tegevus

Tüübikinnitusasutus hindab paindlikkuskava taotluse sisu ja lisatud dokumente. Hindamise tulemusena teatab tüübikinnitusasutus põllu- ja metsamajanduses kasutatava sõiduki tootjale, kas ta lubab taotletud paindlikkuskava kasutada.

23.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/22

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/97,

17. oktoober 2014,

millega parandatakse delegeeritud määrust (EL) nr 918/2012 seoses riigi võlakohustuses omatavast märkimisväärsest lühikesest netopositsioonist teatamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrust (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 918/2012 (2) artikliga 13 täpsustatakse vastavalt määruse (EL) nr 236/2012 artikli 3 lõike 7 punktis c sätestatud volitusele positsioonide arvutamise meetodit nende gruppi kuuluvate juriidiliste isikute puhul, kellel on lühikesed või pikad positsioonid teatava emitendi suhtes. Delegeeritud määruse (EL) nr 918/2012 artiklis 13 sätestatakse positsioonide arvutamise meetod nii emiteeritud aktsiakapitali kui ka riigi emiteeritud võlakohustuse puhul. Delegeeritud määruse (EL) nr 918/2012 artikli 13 lõikes 3 osutatakse praegu siiski ainult määruse (EL) nr 236/2012 artikli 5 kohasele teatamiskünnisele seoses aktsiates omatava märkimisväärse lühikese netopositsiooniga, kuigi selles tuleks osutada ka määruse (EL) nr 236/2012 artikli 7 kohasele teatamiskünnisele seoses riigi võlakohustustes omatava märkimisväärse lühikese netopositsiooniga.

(2)

Seepärast tuleks õigusliku ebakindluse vältimiseks delegeeritud määrust (EL) nr 918/2012 vastavalt parandada.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määruse (EL) nr 918/2012 artikli 13 lõike 3 esimene lause asendatakse järgmisega:

„3.   Kui lühike netopositsioon jõuab määruse (EL) nr 236/2012 artiklite 5 ja 7 kohase teatamiskünniseni või ületab seda või artikli 6 kohase avalikustamiskünniseni või ületab seda, teatab gruppi kuuluv juriidiline isik kooskõlas määruse (EL) nr 236/2012 artiklitega 5–11 oma lõike 1 kohaselt arvutatud lühikesest netopositsioonist teatava emitendi suhtes ja vajaduse korral avalikustab selle, tingimusel et ükski lõike 2 kohaselt grupi tasandil arvutatud lühike netopositsioon ei ulatu teatamis- või avalikustamiskünniseni ega ületa seda.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. oktoober 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 86, 24.3.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 918/2012, 5. juuli 2012, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta seoses mõistetega, lühikeste netopositsioonide arvutamisega, riigi krediidiriski vahetustehingus olevate kaetud positsioonidega, teatamiskünnistega, likviidsuskünnistega piirangute peatamiseks, finantsinstrumentide väärtuse märkimisväärse langusega ja ebasoodsate sündmustega EMPs kohaldatav tekst (ELT L 274, 9.10.2012, lk 1).

23.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/23

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/98,

18. november 2014,

mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 2 osutatud liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist vastavalt rahvusvahelisele Atlandi tuunikala kaitse konventsioonile ja Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonile

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1380/2013 on ette nähtud, et lossida tuleb kogu nende liikide saak, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, ja Vahemere puhul ka nende liikide saak, mille suhtes kohaldatakse alammõõte (edaspidi „lossimiskohustus”). Kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 1 käsitletakse püüki liidu vetes või liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool asuvates vetes, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.

(2)

Lossimiskohustust kohaldatakse hiljemalt 1. jaanuarist 2015 väikese ja suure pelaagilise kala püügi, tööstusliku püügi ning Läänemeres lõhepüügi suhtes.

(3)

Liit on lepinguosaline mitmes piirkondlikus kalandusorganisatsioonis ning on seega kohustatud järgima kõnealuste piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud meetmeid.

(4)

Teatavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide meetmetega on ette nähtud, et nendega hõlmatud kalalaevad peavad tagasi heitma teatavat liiki saagi, mis põhimõtteliselt kuulub lossimiskohustuse alla.

(5)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 2 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et rakendada liidu õigusega kõnealuseid rahvusvahelisi kohustusi, sealhulgas eelkõige lossimiskohustusest tehtavaid erandeid.

(6)

Seega on vaja täpsustada, millistes olukordades lossimiskohustust ei kohaldata, et tagada liidu rahvusvaheliste kohustuste järgimine ning õiguskindlus kaluritele.

(7)

Kooskõlas Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusega 11–01 suursilm-tuuni ja kulduim-tuuni mitmeaastase kaitse- ja majandamisprogrammi kohta tuleks teatavatel kalalaevadel keelata Atlandi ookeanis suursilm-tuuni püük, pardal hoidmine, ümber laadimine, transportimine, töötlemine ja lossimine.

(8)

ICCATi soovitusega 13–07 kehtestatakse Atlandi ookeani idaosas harilikku tuuni püüdvate laevade ja püüniste suhtes teatavates olukordades kehtiv tagasiheitmise kohustus. Eelkõige on kõnealuse soovituse punktis 29 sätestatud, et tagasi tuleb heita harilik tuun, mille kaal või mõõtmed on väiksemad alamkaalust või alammõõdust. Nimetatud alammõõt on praegu sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 302/2009 (2). Tagasiheitmise kohustus kehtib Atlandi ookeani idaosas hariliku tuuni kõigi püügiliikide, sealhulgas harrastus- ja sportpüügi puhul.

(9)

Lisaks on ICCATi soovituse 13–07 punktiga 31 kehtestatud tagasiheitmise kohustus hariliku tuuni puhul, mille kaal jääb vahemikku 8–30 kg või mille pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni jääb vahemikku 75–115 cm ning mis on püütud juhusliku püügina aktiivselt hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate kalapüügilaevade ja püünistega, kui sellise saagi osakaal ületab 5 % hariliku tuuni kogusaagist.

(10)

Määruse (EÜ) nr 302/2009 artikli 9 lõikega 12 kehtestatud juhusliku püügina püütud hariliku tuuni kaalukriteerium erineb pärast kõnealuse määruse jõustumist vastu võetud ICCATi soovituse 13–07 punktiga 31 kehtestatud kriteeriumist. Kuni määruse (EÜ) nr 302/2009 läbivaatamiseni tuleks käesoleva määrusega rakendada liidu õiguses kõnealuse ICCATi soovituse punkti 31.

(11)

ICCATi soovituse 13–07 punkti 32 kohaselt ei ole harilikku tuuni aktiivselt mittepüüdvatel laevadel lubatud pardal hoida harilikku tuuni üle 5 % ulatuses saagi kogumassist või püütud kalade arvust.

(12)

ICCATi soovituse 13–07 punktidega 34 ja 41 on kehtestatud harrastus- ja sportpüügi tulemusena elusana püütud hariliku tuuni tagasilaskmise kohustus.

(13)

Atlandi ookeani põhjaosa mõõkkalade kaitset käsitleva ICCATi soovitusega 13–02 on kehtestatud teatavates olukordades rakendatav tagasiheitmise kohustus laevadele, mis püüavad mõõkkala Atlandi ookeani põhjaosas. Eelkõige on kõnealuse soovituse punktis 9 sätestatud, et tagasi tuleb heita mõõkkala, mille kaal või mõõtmed on väiksemad alamkaalust või alammõõdust. Nimetatud alammõõt on praegu kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 520/2007 (3).

(14)

Lisaks on soovituse 13–02 sama punktiga kehtestatud tagasiheitmise kohustus mõõkkalade puhul, mille eluskaal on vähem kui 25 kg või mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on vähem kui 125 cm ning mis on püütud juhusliku püügina ja ületavad 15 % kalalaeva püütud mõõkkalade arvust lossimise kohta.

(15)

Et tagada ICCATi soovituste 11–01, 13–07 ja 13–02 ning liidu õiguse vaheline kooskõla, ei tuleks lossimiskohustust kohaldada liidu laevade suhtes, mis tegelevad eelnimetatud soovitustega hõlmatud kalavarude püügiga.

(16)

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO) kalavarude kaitse- ja rakendusmeetmete artikliga 5, artikli 6 lõike 3 ja I lisa A osaga on kehtestatud tagasiheitmise kohustus kindlaksmääratud kvooti või lubatud kaaspüügi osakaalu ületava moivasaagi kohta. Praegu on moiva lubatud kogupüük (TAC) I lisa A osa kohaselt null. Lisaks kehtib teatavatel tingimustel NAFO eeskirjade kohaselt tagasiheitmise kohustus moiva kaaspüügi kohta muude kalavarude puhul, mida hõlmab lossimiskohustus.

(17)

Et tagada NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete ning liidu õiguse vaheline kooskõla, ei tuleks lossimiskohustust kohaldada kõnealuste meetmetega hõlmatud kalavarude suhtes.

(18)

Pidades silmas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud ajakava, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse erandid määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustusest, et täita liidu rahvusvahelisi kohustusi vastavalt rahvusvahelisele Atlandi tuunikala kaitse konventsioonile ja Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonile. Käesolevat määrust kohaldatakse püügi suhtes, mis toimub liidu vetes või liidu kalalaevadega liidu vetest väljaspool asuvates vetes, mis ei kuulu kolmandate riikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „NAFO konventsiooni ala”— Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 217/2009 (4) III lisas määratletud geograafilised alad;

2)   „NAFO pädevusse kuuluv kalapüük”— NAFO konventsiooni alas toimuv kalapüük, mis hõlmab kõiki kalavarusid, välja arvatud järgmised: lõhe, tuunid ja purikalalased, rahvusvahelise vaalanduskomisjoni või tema õigusjärglase majandatavad vaalad, mandrilava paiksed liigid, st organismid, kes väljapüügi ajal on liikumatult merepõhjas või selle all või kes suudavad liikuda üksnes füüsilises kontaktis merepõhja või aluspinnasega;

3)   „Atlandi ookeani põhjaosa”— Atlandi ookeani osa, mis asub 5° põhjalaiusest põhja pool;

4)   „harrastuskalapüük”— kalastamine mittekaubanduslikul eesmärgil, milles osalejad ei kuulu riiklikku spordiorganisatsiooni ega oma riiklikku spordilitsentsi;

5)   „sportkalapüük”— mittekutseline kalapüük, milles osalejad kuuluvad vastavasse riiklikku spordiorganisatsiooni või omavad riiklikku sportliku kalapüügi litsentsi.

II PEATÜKK

ICCATI KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 3

Suursilm-tuun

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse Atlandi ookeanis püütud suursilm-tuuni (Thunnus obesus) puhul.

2.   Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei tegeleta Atlandi ookeanis suursilm-tuuni püügi, pardalhoidmise, ümberlaadimise, transportimise, üleandmise, töötlemise ega lossimisega kalalaevadel, mille kogupikkus on 20 meetrit või rohkem ning mis ei ole kantud ICCATi registrisse, kuhu kuuluvad laevad, millel on lubatud suursilm-tuuni püük.

Artikkel 4

Harilik tuun

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres püütud hariliku tuuni (Thunnus thynnus) puhul.

2.   Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida, üle anda, lossida, transportida, säilitada, müüa, välja panna või pakkuda müügiks harilikku tuuni, mis on väiksem määruse (EÜ) nr 302/2009 artikli 9 lõikes 1 sätestatud alammõõdust.

3.   Erandina käesoleva artikli lõikest 2 ning määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 võib pardal hoida, ümber laadida, üle anda, lossida, transportida, säilitada, müüa, müügiks välja panna või pakkuda kuni 5 % harilikust tuunist, mis on püütud aktiivselt hariliku tuuni püügiks kasutatavate kalapüügilaevade ja püüniste juhusliku püügina ning mille kaal või pikkus jäävad määruse (EÜ) nr 302/2009 artikli 9 lõikes 1 sätestatud miinimumkaalu ja 8 kg või miinimumpikkuse ja 75 cm vahele.

4.   Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei hoita pardal aktiivselt hariliku tuuni püügiks kasutatavate kalapüügilaevade ja püünistega püütud harilikku tuuni, mis kaalub 8–30 kg või mille pikkus ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on 75–115 cm, kui selle tuuni osakaal ületab 5 % hariliku tuuni kogusaagist.

5.   Lõigetes 3 ja 4 osutatud 5 %-lise osakaalu arvutamiseks võrreldakse juhusliku püügi tulemusena püütud harilike tuunide arvu hariliku tuuni kogusaagiga, mida hoitakse laeva pardal mis tahes ajal pärast iga püügioperatsiooni.

6.   Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei hoita harilikku tuuni aktiivselt mittepüüdvate laevade pardal harilikku tuuni rohkem kui 5 % ulatuses pardal hoitavast kogusaagist massi või püütud kalade arvu alusel. Kalade arvul põhinevat arvestust kohaldatakse üksnes ICCATi majandatava tuuni ja tuunilaadsete liikide puhul.

7.   Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 tegutsetakse juhul, kui kalapüügilaeva või püünise liikmesriigile eraldatud kvoot on juba ära kasutatud, järgmiselt:

a)

välditakse hariliku tuuni kaaspüüki ning

b)

kaaspüügina püütud elusad harilikud tuunid lastakse tagasi vette.

8.   Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 lastakse tagasi harrastuskalapüügi käigus elusana püütud harilik tuun.

9.   Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 lastakse tagasi sportkalapüügi käigus elusana püütud harilik tuun.

Artikkel 5

Mõõkkala

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse Atlandi ookeani põhjaosas püütud mõõkkala (Xiphias gladius) puhul.

2.   Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 on keelatud püüda, pardal hoida või ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müügiks välja panna või pakkuda, müüa või turustada mõõkkala, mis on väiksem määruse (EÜ) nr 520/2007 IV lisas sätestatud alammõõdust.

3.   Erandina käesoleva artikli lõikest 2 ning määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 võib pardal hoida, ümber laadida, üle anda, lossida, transportida, säilitada, müüa, müügiks välja panna või pakkuda juhusliku püügina püütud mõõkkala, mille eluskaal on väiksem kui 25 kg või mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 125 cm, kuni 15 % ulatuses mõõkkala kogusaagist.

4.   Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei hoita laevade pardal mõõkkala, mille eluskaal on väiksem kui 25 kg või mille pikkus alumise lõua tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni on väiksem kui 125 cm, kui selle osakaal ületab 15 % mõõkkala kogusaagist.

5.   Lõigetes 3 ja 4 osutatud 15 %-lise osakaalu arvutamiseks võrreldakse kõnealuste mõõtudega mõõkkalade arvu mõõkkalade kogusaagiga ühe lossimise kohta.

III PEATÜKK

NAFO KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 6

Moiva

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse NAFO konventsiooni alas püütud moiva (Mallotus villosus) puhul.

2.   Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei hoita moivat pardal rohkem, kui on lubatud liidu õigusaktidega kehtestatud kvoodi alusel.

3.   Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei hoita pardal NAFO pädevusse kuuluva kalapüügi kaaspüügina püütud moivat, mis on hõlmatud lossimiskohustusega.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. november 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009, 6. aprill 2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 6).

(3)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 520/2007, 7. mai 2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 217/2009, 11. märts 2009, Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

23.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/27

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/99,

20. jaanuar 2015,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [„Arroz de Valencia”/„Arròs de València” (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Hispaania taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1971/2001 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Arroz de Valencia”/„Arròs de València” spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Arroz de Valencia”/„Arròs de València” (KPN) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1971/2001, 9. oktoober 2001, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 2400/96 (teatavate nimede kandmise kohta kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registrisse, mis on ette nähtud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2081/92 põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste kaitse kohta) lisa (EÜT L 269, 10.10.2001, lk 5).

(3)  ELT C 277, 22.8.2014, lk 6.

23.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/28

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/100,

20. jaanuar 2015,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Halberstädter Würstchen (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimese lõigu kohaselt vaatas komisjon läbi Saksamaa taotluse, millega soovitakse saada heakskiit komisjoni määruse (EL) nr 895/2010 (2) alusel registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Halberstädter Würstchen” spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Halberstädter Würstchen” (KGT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 895/2010, 8. oktoober 2010, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Halberstädter Würstchen” (KGT)] (ELT L 266, 9.10.2010, lk 42).

(3)  ELT C 270, 19.8.2014, lk 4.

23.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/29

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/101,

22. jaanuar 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

EG

330,7

IL

160,5

MA

120,7

TR

158,4

ZZ

192,6

0707 00 05

JO

241,9

MA

66,8

TR

175,6

ZZ

161,4

0709 93 10

MA

231,2

TR

184,3

ZZ

207,8

0805 10 20

EG

47,3

MA

63,2

TN

65,2

TR

64,2

ZZ

60,0

0805 20 10

IL

146,9

MA

87,9

ZZ

117,4

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

EG

87,6

IL

126,1

JM

118,0

MA

125,5

TR

115,4

ZZ

114,5

0805 50 10

TR

60,9

ZZ

60,9

0808 10 80

BR

63,3

CL

89,7

MK

24,4

US

170,2

ZZ

86,9

0808 30 90

CL

265,9

US

138,7

ZZ

202,3

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID

23.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/31

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE OTSUS (ÜVJP) 2015/102,

20. jaanuar 2015,

Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi relvajõudude juhataja nimetamise ning otsuse Atalanta/4/2014 kehtetuks tunnistamise kohta (Atalanta/1/2015)

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 38,

võttes arvesse nõukogu 10. novembri 2008. aasta ühismeedet 2008/851/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu sõjalist operatsiooni Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks, (1) eriti selle artiklit 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühismeetme 2008/851/ÜVJP artikli 6 lõike 1 kohaselt volitab nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema otsuse Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni ELi relvajõudude juhataja (edaspidi „ELi relvajõudude juhataja”) nimetamise kohta.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 24. juulil 2014 vastu otsuse Atalanta/4/2014, (2) millega nimetatakse kontradmiral Guido RANDO ELi relvajõudude juhatajaks.

(3)

ELi operatsiooni ülem soovitas nimetada kontradmiral Jonas HAGGRENI uueks ELi relvajõudude juhatajaks pärast kontradmiral Guido RANDO ametiaja lõppu.

(4)

ELi sõjaline komitee toetab kõnealust soovitust.

(5)

Otsus Atalanta/4/2014 tuleks seega kehtetuks tunnistada.

(6)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kontradmiral Jonas HAGGREN nimetatakse Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi relvajõudude juhatajaks alates 13. veebruarist 2015.

Artikkel 2

Otsus Atalanta/4/2014 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 13. veebruaril 2015.

Brüssel, 20. jaanuar 2015

Poliitika- ja julgeolekukomitee nimel

eesistuja

W. STEVENS

(1)  ELT L 301, 12.11.2008, lk 33.

(2)  Poliitika- ja julgeolekukomitee 24. juuli 2014. aasta otsus Atalanta/4/2014 Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi relvajõudude juhataja nimetamise ning otsuse Atalanta/1/2014 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 222, 26.7.2014, lk 14).

OTSUSED

23.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/33

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2015/103,

16. jaanuar 2015,

mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

(teatavaks tehtud numbri C(2015) 53 all)

(Ainult bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, leedu-, prantsus-, rumeenia-, saksa-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artiklit 52,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1290/2005 (2) artikliga 31 ja alates 1. jaanuarist 2015 kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 52 teeb komisjon vajalikud kontrollimised, teavitab liikmesriike nende kontrollimiste tulemustest, võtab teatavaks liikmesriikide esitatud märkused, kutsub kokku kahepoolsed läbirääkimised, et jõuda kokkuleppele asjaomaste liikmesriikidega, ning teeb neile ametlikult teatavaks oma seisukoha.

(2)

Liikmesriikidel on olnud võimalus taotleda lepitusmenetlust. Teatavatel juhtudel on seda võimalust kasutatud ning komisjon on vaadanud läbi menetluse tulemusena koostatud aruanded.

(3)

Määruse (EL) nr 1306/2013 kohaselt võib rahastada üksnes selliseid põllumajanduskulusid, mis on kantud kooskõlas liidu õigusega.

(4)

Pärast kontrollimisi on kahepoolsete läbirääkimiste tulemusena ja lepitusmenetluste käigus selgitatud välja, et osa liikmesriikide deklareeritud kuludest ei vasta kõnealusele tingimusele, ning seega ei saa neid rahastada EAGFist ega EAFRDst.

(5)

Tuleks märkida summad, mida ei kaeta EAGFist ega EAFRDst. Need summad ei ole seotud kuludega, mis on kantud 24 kuud enne komisjoni kirjalikku teatist liikmesriikidele kontrollimistulemuste kohta.

(6)

Käesoleva otsusega hõlmatud juhtumite kohta saatis komisjon liikmesriikidele kokkuvõtliku aruande hinnangust nende summade kohta, mida ei rahastata, kuna need ei vasta liidu õigusele.

(7)

Käesolev otsus ei mõjuta finantsjäreldusi, mida komisjon võib teha seda teemat käsitlevatele 1. septembril 2014. aastal pooleli olevatele Euroopa Kohtu kohtuasjadele tuginedes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu rahastamine ei kata lisas loetletud kulusid, mida liikmesriikide akrediteeritud makseasutused on kandnud ja deklareerinud EAGFi või EAFRD raames.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Leedu Vabariigile, Ungarile, Madalmaade Kuningriigile, Austria Vabariigile, Rumeeniale ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 16. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

LISA

Eelarvepunkt: 05070107

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

GB

Finantsaudit — ületamine

2012

Rahaliste ülemmäärade ületamine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 63 830,47

– 63 830,47

0,00

 

Finantskontroll — hilinenud maksed ja maksetähtpäevad

2012

Hilinenud maksed

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 273 941,77

– 514 631,58

240 689,81

 

 

 

 

 

GB kokku:

EUR

– 337 772,24

– 578 462,05

240 689,81

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

NL

Tärklis

2003

Tagasimakse vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas T-16/11

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

5 295 327,28

0,00

5 295 327,28

 

Tärklis

2004

Tagasimakse vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas T-16/11

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

5 424 788,14

0,00

5 424 788,14

 

Tärklis

2005

Tagasimakse vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas T-16/11

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

5 871 686,22

0,00

5 871 686,22

 

Tärklis

2006

Tagasimakse vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas T-16/11

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

5 973 168,71

0,00

5 973 168,71

 

Muud otsetoetused — kartulitärklis

2007

Tagasimakse vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas T-16/11

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

2 103 632,94

0,00

2 103 632,94

 

Tärklis (2007+)

2007

Tagasimakse vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas T-16/11

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

955 503,06

0,00

955 503,06

 

Muud otsetoetused — kartulitärklis

2008

Tagasimakse vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas T-16/11

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

2 431 551,73

0,00

2 431 551,73

 

Tärklis (2007+)

2008

Tagasimakse vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas T-16/11

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

891 491,23

0,00

891 491,23

 

 

 

 

 

NL kokku:

EUR

28 947 149,31

0,00

28 947 149,31

Kogusummad eelarvepunkti 05070107 kohta:

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

EUR

28 609 377,07

– 578 462,05

29 187 839,12

Eelarvepunkt: 6701

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

AT

Toetusõigused

2011

Mägikarjamaade konsolideerimine ja mitmekordsed iga-aastased osamaksed

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 276 374,35

0,00

– 276 374,35

 

Toetusõigused

2012

Mägikarjamaade konsolideerimine ja mitmekordsed iga-aastased osamaksed

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 293 850,15

0,00

– 293 850,15

 

Toetusõigused

2013

Mägikarjamaade konsolideerimine ja mitmekordsed iga-aastased osamaksed

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 301 013,79

0,00

– 301 013,79

AT

Nõuetele vastavus

2012

Puudused SMR 7 sanktsioonide puhul ja leebed sanktsioonid maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (GAEC) nõuete eiramise eest, nõudeaasta 2011

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 76 849,71

0,00

– 76 849,71

 

Nõuetele vastavus

2010

Maastikule iseloomulike vormide säilitamise GAEC puudulikult kontrollitud, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 13 484,40

0,00

– 13 484,40

 

Nõuetele vastavus

2011

Maastikule iseloomulike vormide säilitamise GAEC puudulikult kontrollitud, nõudeaasta 2010

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 14 441,58

0,00

– 14 441,58

 

Nõuetele vastavus

2012

Maastikule iseloomulike vormide säilitamise GAEC puudulikult kontrollitud, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 14 393,70

0,00

– 14 393,70

 

Nõuetele vastavus

2010

Väiksemate rikkumiste süstemaatilise järelkontrolli puudumine, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 5,14

0,00

– 5,14

 

Nõuetele vastavus

2011

Väiksemate rikkumiste süstemaatilise järelkontrolli puudumine, nõudeaasta 2010

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 246,74

0,00

– 246,74

 

Nõuetele vastavus

2012

Väiksemate rikkumiste süstemaatilise järelkontrolli puudumine, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 755,78

0,00

– 755,78

 

Nõuetele vastavus

2010

Nõuetele vastavust käsitleva aruandluse ja SMR 7 sanktsioonidega seotud puudused ning leebed sanktsioonid maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (GAEC) nõuete eiramise eest, nõudeaasta 2009

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 47 399,01

0,00

– 47 399,01

 

Nõuetele vastavus

2011

Nõuetele vastavust käsitleva aruandluse ja SMR 7 sanktsioonidega seotud puudused ning leebed sanktsioonid maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (GAEC) nõuete eiramise eest, nõudeaasta 2010

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 91 372,17

0,00

– 91 372,17

 

 

 

 

 

AT kokku:

EUR

– 1 130 186,52

0,00

– 1 130 186,52

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

BE

Nõuetele vastavus

2008

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, maa kontrollide suhtes kohaldatud lubatud kõikumine ja kasutatud valimimeetod, nõudeaasta 2007

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 3 389,17

0,00

– 3 389,17

 

Nõuetele vastavus

2009

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, maa kontrollide suhtes kohaldatud lubatud kõikumine ja kasutatud valimimeetod, nõudeaasta 2007

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 1 856,51

0,00

– 1 856,51

 

Nõuetele vastavus

2010

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, maa kontrollide suhtes kohaldatud lubatud kõikumine ja kasutatud valimimeetod, nõudeaasta 2007

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 89,72

0,00

– 89,72

 

Nõuetele vastavus

2009

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, SMR 4 suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 527 302,79

0,00

– 527 302,79

 

Nõuetele vastavus

2010

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, SMR 4 suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 568,84

0,00

– 568,84

 

Nõuetele vastavus

2011

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, SMR 4 suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 20,77

0,00

– 20,77

 

Nõuetele vastavus

2010

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, SMR 4 suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 538 273,49

0,00

– 538 273,49

 

Nõuetele vastavus

2011

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, SMR 4 suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 94,12

0,00

– 94,12

 

Nõuetele vastavus

2011

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, SMR 4 suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2010

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 535 293,19

– 794,71

– 534 498,48

 

 

 

 

 

BE kokku:

EUR

– 1 606 888,60

– 794,71

– 1 606 093,89

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

BG

Veinisektor — ümberkorraldamine

2010

Abikõlbmatu ümberkorraldamismeede

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 16 046,31

0,00

– 16 046,31

 

Veinisektor — ümberkorraldamine

2011

Rahastamiskõlbmatu ümberkorraldamismeede

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 27 397,90

0,00

– 27 397,90

 

Veinisektor — ümberkorraldamine

2012

Rahastamiskõlbmatu ümberkorraldamismeede

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 97 089,53

0,00

– 97 089,53

 

Veinisektor — ümberkorraldamine

2013

Rahastamiskõlbmatu ümberkorraldamismeede

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 33 338,19

0,00

– 33 338,19

BG

Muud otsetoetused — määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72

2011

Reguleerivate väljaarvamiste kohaldamata jätmine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 370 455,39

– 18 522,77

– 351 932,62

 

Muud otsetoetused — määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72

2012

Reguleerivate väljaarvamiste kohaldamata jätmine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 381 206,05

– 19 060,30

– 362 145,75

 

Muud otsetoetused — määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72

2013

Reguleerivate väljaarvamiste kohaldamata jätmine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 248 886,64

– 12 444,33

– 236 442,31

 

Muud otsetoetused — määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72

2011

Alusetud maksed, kohapealse kontrolli puudused, ebapiisav kontrolliaruande vorm

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 521 954,26

0,00

– 521 954,26

 

Muud otsetoetused — määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72

2012

Alusetud maksed, kohapealse kontrolli puudused, ebapiisav kontrolliaruande vorm

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 808 560,83

0,00

– 808 560,83

 

Muud otsetoetused — määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72

2013

Alusetud maksed, kohapealse kontrolli puudused, ebapiisav kontrolliaruande vorm

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 995 079,95

0,00

– 995 079,95

BG

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2010

Maatükkide identifitseerimise süsteemi (LPIS) ja haldusalase ristkontrolli puudused, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 13 598 952,95

0,00

– 13 598 952,95

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2011

Maatükkide identifitseerimise süsteemi (LPIS) ja haldusalase ristkontrolli puudused, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 77 724,05

0,00

– 77 724,05

BG

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2011

LPIS-GIS-süsteemi puudused, nõudeaasta 2010

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 14 660 582,12

0,00

– 14 660 582,12

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2012

LPIS-GIS-süsteemi puudused, nõudeaasta 2010

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 7 964,58

0,00

– 7 964,58

 

 

 

 

 

BG kokku:

EUR

– 31 845 238,75

– 50 027,40

– 31 795 211,35

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

CZ

Veinisektor — ümberkorraldamine

2010

Viinamarjaistanduste metslindude eest kaitsmise eeskirjadevastased vormid

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 690 350,42

0,00

– 690 350,42

 

Veinisektor — ümberkorraldamine

2011

Viinamarjaistanduste metslindude eest kaitsmise eeskirjadevastased vormid

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 865 307,63

0,00

– 865 307,63

 

Veinisektor — ümberkorraldamine

2012

Viinamarjaistanduste metslindude eest kaitsmise eeskirjadevastased vormid

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 567 540,99

0,00

– 567 540,99

 

 

 

 

 

CZ kokku:

EUR

– 2 123 199,04

0,00

– 2 123 199,04

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

DE

Puu- ja köögivili — rakenduskavad

2010

Hoidla ehitamise abikõlbmatud kulud

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 430 654,77

0,00

– 430 654,77

 

Puu- ja köögivili — rakenduskavad

2009

Tootjaorganisatsioonide tunnustamiskriteeriumide kontrolli puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 77 966,78

0,00

– 77 966,78

 

Puu- ja köögivili — rakenduskavad

2010

Tootjaorganisatsioonide tunnustamiskriteeriumide kontrolli puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 153 735,28

0,00

– 153 735,28

 

Puu- ja köögivili — rakenduskavad

2011

Tootjaorganisatsioonide tunnustamiskriteeriumide kontrolli puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 70 057,05

0,00

– 70 057,05

DE

Nõuetele vastavus

2009

Leebus SMR 7 sanktsioonide puhul, nõudeaasta 2008

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 190 178,10

– 379,60

– 189 798,50

 

Nõuetele vastavus

2010

Leebus SMR 7 sanktsioonide puhul, nõudeaasta 2009

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 150 339,66

– 300,08

– 150 039,58

 

Nõuetele vastavus

2011

Leebus SMR 7 sanktsioonide puhul, nõudeaasta 2010

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 158 485,49

– 316,34

– 158 169,15

 

Nõuetele vastavus

2009

Puudused SMR 7 kontrolli puhul, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 3 929 816,78

– 126,22

– 3 929 690,56

 

Nõuetele vastavus

2010

Puudused SMR 7 kontrolli puhul, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 3 573 164,56

0,00

– 3 573 164,56

 

Nõuetele vastavus

2011

Puudused SMR 7 kontrolli puhul, nõudeaasta 2010

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 3 463 572,31

0,00

– 3 463 572,31

 

 

 

 

 

DE kokku:

EUR

– 12 197 970,78

– 1 122,24

– 12 196 848,54

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

EE

Nõuetele vastavus

2010

Üks GAEC määratlemata, piiratud kontroll SMR 1 ja SMR 5 puhul, kahe SMR 4 nõude ebapiisav kontroll, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 123 269,50

0,00

– 123 269,50

 

Nõuetele vastavus

2011

Üks GAEC määratlemata, piiratud kontroll SMR 1 ja SMR 5 puhul, kahe SMR 4 nõude ebapiisav kontroll, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 1,71

0,00

– 1,71

 

Nõuetele vastavus

2012

Piiratud kontroll SMR 1 ja SMR 5 puhul, kahe SMR 4 nõude ebapiisav kontroll, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 163 434,31

0,00

– 163 434,31

 

Nõuetele vastavus

2011

Piiratud kontroll SMR 1 ja SMR 5 puhul, kahe SMR 4 nõude ebapiisav kontroll, seitsmepäevase teatamistähtaja eiramine, nõudeaasta 2010

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 143 245,25

0,00

– 143 245,25

 

Nõuetele vastavus

2012

Piiratud kontroll SMR 1 ja SMR 5 puhul, kahe SMR 4 nõude ebapiisav kontroll, seitsmepäevase teatamistähtaja eiramine, nõudeaasta 2010

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 3,33

0,00

– 3,33

 

Nõuetele vastavus

2010

SMR 6 kontrolli puudumine, hilinenud teatamiste eest sanktsioonide kohaldamata jätmine ja sanktsioonide muutmine, nõudeaasta 2009

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 22 887,71

– 45,78

– 22 841,93

 

 

 

 

 

EE kokku:

EUR

– 452 841,81

– 45,78

– 452 796,03

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

ES

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2009

Riskianalüüsi ebatõhusus

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 3 586 250,48

0,00

– 3 586 250,48

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2010

Riskianalüüsi ebatõhusus

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 1 866 977,31

0,00

– 1 866 977,31

ES

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2008

Püsikarjamaa mittevastavus abikõlblikkuse eeskirjadele, nõudeaasta 2007

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 389 865,14

– 1 949,33

– 387 915,81

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2008

Püsikarjamaa mittevastavus abikõlblikkuse eeskirjadele, nõudeaasta 2007

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 201 023,75

– 1 005,12

– 200 018,63

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2008

Püsikarjamaa mittevastavus abikõlblikkuse eeskirjadele, nõudeaasta 2007

KINDLAMÄÄRALINE

25,00 %

EUR

– 9 290 513,97

– 46 452,57

– 9 244 061,40

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2009

Püsikarjamaa mittevastavus abikõlblikkuse eeskirjadele, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 445 642,75

– 2 228,22

– 443 414,53

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2009

Püsikarjamaa mittevastavus abikõlblikkuse eeskirjadele, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 283 917,17

– 1 419,59

– 282 497,58

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2009

Püsikarjamaa mittevastavus abikõlblikkuse eeskirjadele, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

25,00 %

EUR

– 10 345 263,99

– 51 726,32

– 10 293 537,67

ES

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2007

Maatükkide identifitseerimise süsteemi (LPIS) ja püsikarjamaa kontrolli puudused, nõudeaasta 2006

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 20 976,39

0,00

– 20 976,39

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2008

Maatükkide identifitseerimise süsteemi (LPIS) ja püsikarjamaa kontrolli puudused, nõudeaasta 2007

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 1 994,65

0,00

– 1 994,65

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2009

Maatükkide identifitseerimise süsteemi (LPIS) ja püsikarjamaa kontrolli puudused, nõudeaasta 2008

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 294 932,52

0,00

– 294 932,52

ES

Nõuetele vastavus

2009

Sanktsioonide süsteemi leebus, nõudeaasta 2008

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 580 604,92

– 479,70

– 580 125,22

ES

Raamatupidamise kontrollimine ja heakskiitmine — vastavuse kontroll

2011

Oluline viga

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 18 603,55

0,00

– 18 603,55

 

 

 

 

 

ES kokku:

EUR

– 27 326 566,59

– 105 260,85

– 27 221 305,74

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

FR

Suhkruvaldkond — ümberkorraldusfond

2009

Täieliku restruktureerimise asemel osalise ümberkorraldamise rakendamisest tingitud korrektsioon

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 69 980 526,56

0,00

– 69 980 526,56

 

Suhkruvaldkond — ümberkorraldusfond

2009

Suhkrusektori täieliku restruktureerimise asemel kvoodi vähendamisest tingitud korrektsioon

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 8 734 375,00

0,00

– 8 734 375,00

 

Eksporditoetused — elusloomad

2010

Eksporditoetuste määrustele mittevastavad menetlused

KINDLAMÄÄRALINE

15,00 %

EUR

– 94 156,69

0,00

– 94 156,69

 

Eksporditoetused — elusloomad

2011

Eksporditoetuste määrustele mittevastavad menetlused

KINDLAMÄÄRALINE

15,00 %

EUR

– 120 146,09

0,00

– 120 146,09

 

Eksporditoetused — elusloomad

2012

Eksporditoetuste määrustele mittevastavad menetlused

KINDLAMÄÄRALINE

15,00 %

EUR

– 33 062,27

0,00

– 33 062,27

FR

Muud otsetoetused — veised

2008

Liikumisega seotud teatamiste hilinemine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 39 685 694,63

– 198 428,46

– 39 487 266,17

 

Muud otsetoetused — veised

2009

Liikumisega seotud teatamiste hilinemine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 41 704 273,69

– 208 521,38

– 41 495 752,31

 

Muud otsetoetused — veised

2010

Liikumisega seotud teatamiste hilinemine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 41 590 433,76

– 83 423,53

– 41 507 010,23

 

Muud otsetoetused — veised

2011

Liikumisega seotud teatamiste hilinemine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 300 981,50

– 618,22

– 300 363,28

 

Muud otsetoetused — veised

2012

Liikumisega seotud teatamiste hilinemine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 41 102,74

0,00

– 41 102,74

FR

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2009

GISi toimimise puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2008

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 93 510 754,83

0,00

– 93 510 754,83

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2010

GISi toimimise puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2009

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 100 407 258,08

0,00

– 100 407 258,08

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2011

GISi toimimise puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2010

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 136 794 783,91

0,00

– 136 794 783,91

FR

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2012

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 137 445 484,49

– 51 680,63

– 137 393 803,86

 

Muud otsetoetused — määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72

2012

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 4 203 961,06

0,00

– 4 203 961,06

 

Muud otsetoetused

2012

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 1 115 587,10

0,00

– 1 115 587,10

 

Muud otsetoetused — seemned

2012

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 39 946,65

– 608,31

– 39 338,34

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2012

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

100,00 %

EUR

– 9 630 390,11

0,00

– 9 630 390,11

 

Muud otsetoetused — määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72

2012

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

100,00 %

EUR

– 1 576 620,23

0,00

– 1 576 620,23

 

Muud otsetoetused

2012

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

100,00 %

EUR

– 968 446,88

0,01

– 968 446,89

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2013

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 37 597,17

0,00

– 37 597,17

 

Muud otsetoetused — määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72

2013

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 5 914,26

0,00

– 5 914,26

 

Muud otsetoetused

2013

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

321,53

0,00

321,53

 

Muud otsetoetused — seemned

2013

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 1 004,56

0,00

– 1 004,56

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2013

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

100,00 %

EUR

– 7 377,43

0,00

– 7 377,43

 

Muud otsetoetused — määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72

2013

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

100,00 %

EUR

– 2 858,36

0,00

– 2 858,36

 

Muud otsetoetused

2013

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

100,00 %

EUR

105,15

0,00

105,15

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2013

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2012

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 137 992 099,19

0,00

– 137 992 099,19

 

Muud otsetoetused — määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72

2013

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2012

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 4 605 692,86

0,00

– 4 605 692,86

 

Muud otsetoetused

2013

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2012

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 581 825,97

0,00

– 581 825,97

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2013

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2012

KINDLAMÄÄRALINE

100,00 %

EUR

– 9 587 507,15

0,00

– 9 587 507,15

 

Muud otsetoetused — määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72

2013

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2012

KINDLAMÄÄRALINE

100,00 %

EUR

– 1 648 707,28

0,00

– 1 648 707,28

 

Muud otsetoetused

2013

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 1. sammas, nõudeaasta 2012

KINDLAMÄÄRALINE

100,00 %

EUR

– 930 705,93

0,00

– 930 705,93

FR

Toetusõigused

2011

Ülemmäära ületamine ja lineaarse vähendamise ebaõige kohaldamine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 51 088 369,44

0,00

– 51 088 369,44

 

Toetusõigused

2012

Ülemmäära ületamine ja lineaarse vähendamise ebaõige kohaldamine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 89 806 974,13

0,00

– 89 806 974,13

 

 

 

 

 

FR kokku:

EUR

– 984 274 193,32

– 543 280,52

– 983 730 912,80

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

HU

Suhkruvaldkond — ümberkorraldusfond

2009

Silohoidlad territooriumidel

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 11 709 400,00

0,00

– 11 709 400,00

HU

Puu- ja köögivili — rakenduskavad

2009

Toetusetaotlustes deklareeritud kulude abikõlblikkuse puudulik kontroll

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 152 928,36

0,00

– 152 928,36

 

Puu- ja köögivili — rakenduskavad

2010

Toetusetaotlustes deklareeritud kulude abikõlblikkuse puudulik kontroll

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 182 798,14

0,00

– 182 798,14

 

Puu- ja köögivili — rakenduskavad

2011

Toetusetaotlustes deklareeritud kulude abikõlblikkuse puudulik kontroll

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 121 313,14

0,00

– 121 313,14

 

Puu- ja köögivili — rakenduskavad

2012

Toetusetaotlustes deklareeritud kulude abikõlblikkuse puudulik kontroll

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 136 159,80

0,00

– 136 159,80

 

Puu- ja köögivili — rakenduskavad

2013

Toetusetaotlustes deklareeritud kulude abikõlblikkuse puudulik kontroll

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 114 906,70

0,00

– 114 906,70

 

 

 

 

 

HU kokku:

EUR

– 12 417 506,14

0,00

– 12 417 506,14

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

IT

Suhkruvaldkond — ümberkorraldusfond

2007

Suhkrutootmise ebaõige tõlgendamine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 68 011 872,95

0,00

– 68 011 872,95

 

Suhkruvaldkond — ümberkorraldusfond

2008

Suhkrutootmise ebaõige tõlgendamine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 4 083 338,77

0,00

– 4 083 338,77

 

Suhkruvaldkond — ümberkorraldusfond

2009

Suhkrutootmise ebaõige tõlgendamine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 18 403 523,44

0,00

– 18 403 523,44

IT

Puu- ja köögivili — eeltunnustatud tootjarühmad

2007

Tsitrusviljade töötlemise kava ja eeltunnustamise kontrollisüsteemi puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 5 442,56

0,00

– 5 442,56

 

Puu- ja köögivili — tsitrusviljade töötlemine

2008

Tsitrusviljade töötlemise kava ja eeltunnustamise kontrollisüsteemi puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 25 041,16

0,00

– 25 041,16

 

Puu- ja köögivili — tsitrusviljade töötlemine

2008

Tsitrusviljade töötlemise kava ja eeltunnustamise kontrollisüsteemi puudused

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 1 790 270,50

0,00

– 1 790 270,50

 

Puu- ja köögivili — tsitrusviljade töötlemine

2008

Tsitrusviljade töötlemise kava ja eeltunnustamise kontrollisüsteemi puudused

KINDLAMÄÄRALINE

15,00 %

EUR

– 20 819,74

0,00

– 20 819,74

 

Puu- ja köögivili — tsitrusviljade töötlemine

2009

Tsitrusviljade töötlemise kava ja eeltunnustamise kontrollisüsteemi puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 13 461,76

0,00

– 13 461,76

 

Puu- ja köögivili — tsitrusviljade töötlemine

2009

Tsitrusviljade töötlemise kava ja eeltunnustamise kontrollisüsteemi puudused

KINDLAMÄÄRALINE

15,00 %

EUR

– 1 177 488,95

0,00

– 1 177 488,95

 

Puu- ja köögivili — eeltunnustatud tootjarühmad

2010

Tsitrusviljade töötlemise kava ja eeltunnustamise kontrollisüsteemi puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 9 409,76

0,00

– 9 409,76

 

Puu- ja köögivili — tsitrusviljade töötlemine

2010

Tsitrusviljade töötlemise kava ja eeltunnustamise kontrollisüsteemi puudused

KINDLAMÄÄRALINE

15,00 %

EUR

12 880,77

0,00

12 880,77

 

Puu- ja köögivili — eeltunnustatud tootjarühmad

2011

Tsitrusviljade töötlemise kava ja eeltunnustamise kontrollisüsteemi puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 3 366,26

0,00

– 3 366,26

 

Puu- ja köögivili — tsitrusviljade töötlemine

2012

Tsitrusviljade töötlemise kava ja eeltunnustamise kontrollisüsteemi puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 1 261,24

0,00

– 1 261,24

 

Puu- ja köögivili — tsitrusviljade töötlemine

2012

Tsitrusviljade töötlemise kava ja eeltunnustamise kontrollisüsteemi puudused

KINDLAMÄÄRALINE

15,00 %

EUR

427,98

0,00

427,98

IT

Puu- ja köögivili — tsitrusviljade töötlemine

2008

Põhikontrollide puudused ja sanktsioonide kohaldamata jätmine

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 1 767 966,48

0,00

– 1 767 966,48

 

Puu- ja köögivili — tsitrusviljade töötlemine

2008

Põhikontrollide puudused ja sanktsioonide kohaldamata jätmine

KINDLAMÄÄRALINE

15,00 %

EUR

– 7 653,03

0,00

– 7 653,03

 

Puu- ja köögivili — tsitrusviljade töötlemine

2009

Põhikontrollide puudused ja sanktsioonide kohaldamata jätmine

KINDLAMÄÄRALINE

15,00 %

EUR

– 275 541,07

0,00

– 275 541,07

 

Puu- ja köögivili — tsitrusviljade töötlemine

2010

Põhikontrollide puudused ja sanktsioonide kohaldamata jätmine

KINDLAMÄÄRALINE

15,00 %

EUR

3 549,05

0,00

3 549,05

 

Puu- ja köögivili — tsitrusviljade töötlemine

2011

Põhikontrollide puudused ja sanktsioonide kohaldamata jätmine

KINDLAMÄÄRALINE

15,00 %

EUR

2 290,13

0,00

2 290,13

IT

Müügiedendusmeetmed

2009

Kontrolli puudumine

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 173 822,13

0,00

– 173 822,13

 

Müügiedendusmeetmed

2009

Hilinenud maksed

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 701 700,28

0,00

– 701 700,28

 

Müügiedendusmeetmed

2010

Hilinenud maksed

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 497 130,75

0,00

– 497 130,75

 

Müügiedendusmeetmed

2008

Koolides piimatoodete tarbimise edendamise programmi loata pikendamine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 103 274,84

– 16 388,37

– 86 886,47

 

Müügiedendusmeetmed

2009

Koolides piimatoodete tarbimise edendamise programmi loata pikendamine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 258 332,75

0,00

– 258 332,75

IT

Finantsaudit — ületamine

2010

Ülemmäärade ületamine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 9 590,84

– 9 590,84

0,00

 

Finantskontroll — hilinenud maksed ja maksetähtpäevad

2010

Hilinenud maksed

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 4 006 192,72

– 4 006 192,72

0,00

 

Suhkur — sihtotstarbeline tulu

2010

Suhkrusektori ajutine ümberkorraldamine — turustusaasta 2008/2009

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 3 821 654,32

– 3 821 654,32

0,00

 

Piim — kvoodid

2010

Piimamaksud

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

193 832,77

193 832,77

0,00

 

 

 

 

 

IT kokku:

EUR

– 104 955 175,60

– 7 659 993,48

– 97 295 182,12

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

LT

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2008

LPIS-GIS-süsteemi puudused, nõudeaasta 2007

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

EUR

– 4 381 809,55

– 16 050,66

– 4 365 758,89

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2009

LPIS-GIS-süsteemi puudused, nõudeaasta 2007

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

EUR

– 2 406,42

– 4,81

– 2 401,61

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2010

LPIS-GIS-süsteemi puudused, nõudeaasta 2007

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

EUR

– 336,27

– 0,67

– 335,60

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2009

LPIS-GIS-süsteemi puudused, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

EUR

– 5 503 048,25

– 19 432,96

– 5 483 615,29

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2010

LPIS-GIS-süsteemi puudused, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

EUR

– 2 777,28

– 5,55

– 2 771,73

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2011

LPIS-GIS-süsteemi puudused, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

EUR

– 84,89

0,00

– 84,89

 

 

 

 

 

LT kokku:

EUR

– 9 890 462,66

– 35 494,65

– 9 854 968,01

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

RO

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2010

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 60 723 392,19

– 2 629 950,76

– 58 093 441,43

 

Muud otsetoetused — energiakultuurid

2010

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 185 062,92

– 370,13

– 184 692,79

 

Muud otsetoetused

2010

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 83 561,22

– 7 140,83

– 76 420,39

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2011

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 34 885 948,11

– 765 982,00

– 34 119 966,11

 

Muud otsetoetused

2011

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 40 279,67

0,00

– 40 279,67

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2011

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 14 498,34

– 29,00

– 14 469,34

 

Muud otsetoetused — energiakultuurid

2011

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 23,62

– 0,05

– 23,57

 

Muud otsetoetused

2011

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

6,62

0,01

6,61

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2012

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 40 874,57

0,00

– 40 874,57

 

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

2012

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

98 628,64

0,00

98 628,64

 

Muud otsetoetused — energiakultuurid

2012

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

6,51

0,00

6,51

 

 

 

 

 

RO kokku:

EUR

– 95 874 998,87

– 3 403 472,76

– 92 471 526,11

Kogusummad eelarvepunkti 6701 kohta:

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

EUR

– 1 284 095 228,68

– 11 799 492,39

– 1 272 295 736,29

Eelarvepunkt: 6711

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

AT

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

Põllumajanduse keskkonnameetme raames kõigi maatükkide hindamise puudumine kohapealsete kontrollide käigus

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 172 799,00

0,00

– 172 799,00

 

 

 

 

 

AT kokku:

EUR

– 172 799,00

0,00

– 172 799,00

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

BE

Nõuetele vastavus

2008

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, maa kontrollide suhtes kohaldatud lubatud kõikumine ja kasutatud valimimeetod, nõudeaasta 2007

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 132,46

0,00

– 132,46

 

Nõuetele vastavus

2009

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, maa kontrollide suhtes kohaldatud lubatud kõikumine ja kasutatud valimimeetod, nõudeaasta 2007

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 1 653,95

0,00

– 1 653,95

 

Nõuetele vastavus

2010

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, maa kontrollide suhtes kohaldatud lubatud kõikumine ja kasutatud valimimeetod, nõudeaasta 2007

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 1,14

0,00

– 1,14

 

Nõuetele vastavus

2009

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, SMR 4 suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 1 295,08

0,00

– 1 295,08

 

Nõuetele vastavus

2010

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, SMR 4 suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 113,50

0,00

– 113,50

 

Nõuetele vastavus

2011

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, SMR 4 suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 24,08

0,00

– 24,08

 

Nõuetele vastavus

2010

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, SMR 4 suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 3 618,32

0,00

– 3 618,32

 

Nõuetele vastavus

2011

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, SMR 4 suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 319,78

0,00

– 319,78

 

Nõuetele vastavus

2011

Puudused SMR 7, 11, 16–18 puhul, SMR 4 suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2010

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 6 628,40

0,00

– 6 628,40

 

 

 

 

 

BE kokku:

EUR

– 13 786,71

0,00

– 13 786,71

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

BG

EAFRD maaelu arengu täiendav otsetoetus (2007–2013)

2010

Maatükkide identifitseerimise süsteemi (LPIS) ja haldusalase ristkontrolli puudused, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 578 205,77

0,00

– 578 205,77

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2010

Maatükkide identifitseerimise süsteemi (LPIS) ja haldusalase ristkontrolli puudused, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 1 056 462,98

0,00

– 1 056 462,98

 

EAFRD maaelu arengu täiendav otsetoetus (2007–2013)

2011

Maatükkide identifitseerimise süsteemi (LPIS) ja haldusalase ristkontrolli puudused, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 2 261,71

0,00

– 2 261,71

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

Maatükkide identifitseerimise süsteemi (LPIS) ja haldusalase ristkontrolli puudused, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 26 659,78

0,00

– 26 659,78

BG

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

LPIS-GIS-süsteemi ja maaelu arengu pindalapõhiste meetmete puudused, nõudeaasta 2010

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 1 053 616,25

0,00

– 1 053 616,25

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2012

LPIS-GIS-süsteemi ja maaelu arengu pindalapõhiste meetmete puudused, nõudeaasta 2010

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

27 637,25

0,00

27 637,25

BG

EAFRD maaelu arengu 1. telg — kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)

2009

Puudused äriplaani järgimisel ning põllumajandusliku majapidamise kunstliku jagamise avastamise kontrollimisel; sanktsioonide puudumine

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 1 130 931,01

0,00

– 1 130 931,01

 

EAFRD maaelu arengu 1. telg — kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)

2010

Puudused äriplaani järgimisel ning põllumajandusliku majapidamise kunstliku jagamise avastamise kontrollimisel; sanktsioonide puudumine

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 2 900 737,58

0,00

– 2 900 737,58

 

EAFRD maaelu arengu 1. telg — kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)

2011

Puudused äriplaani järgimisel ning põllumajandusliku majapidamise kunstliku jagamise avastamise kontrollimisel; sanktsioonide puudumine

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 39 805,58

0,00

– 39 805,58

 

EAFRD maaelu arengu 1. telg — kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)

2012

Puudused äriplaani järgimisel ning põllumajandusliku majapidamise kunstliku jagamise avastamise kontrollimisel; sanktsioonide puudumine

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 497 441,06

0,00

– 497 441,06

BG

Maaelu areng EAGGF (2000–2006) — tehniline abi

2011

Meetmega 511 seotud kohustuste täitmata jätmine

ÜHEKORDNE

100,00 %

EUR

– 151 668,00

0,00

– 151 668,00

 

EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2010

Meetmetega M312 ja M322 seotud mitmed nõueterikkumised

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 10 606 528,94

0,00

– 10 606 528,94

 

EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2011

Meetmetega M312 ja M322 seotud mitmed nõueterikkumised

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 4 401 144,55

0,00

– 4 401 144,55

 

EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2012

Meetmetega M312 ja M322 seotud mitmed nõueterikkumised

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 4 378 829,25

0,00

– 4 378 829,25

BG

EAFRD maaelu arengu tehniline abi (2007–2013)

2011

Koosolekutega seotud kulude topeltarvestamine

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 924,76

0,00

– 924,76

 

EAFRD maaelu arengu 1. telg — kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)

2010

Abisaajate abikõlblikkuse ebapiisavad kontrollid

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 85 150,30

0,00

– 85 150,30

 

EAFRD maaelu arengu 1. telg — kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)

2011

Abisaajate abikõlblikkuse ebapiisavad kontrollid

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 284 234,10

0,00

– 284 234,10

 

EAFRD maaelu arengu 1. telg — kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)

2012

Abisaajate abikõlblikkuse ebapiisavad kontrollid

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 639 466,76

0,00

– 639 466,76

 

EAFRD maaelu arengu 1. telg — kindla toetusmääraga meetmed (2007–2013)

2013

Abisaajate abikõlblikkuse ebapiisavad kontrollid

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 580 221,14

0,00

– 580 221,14

 

EAFRD maaelu arengu tehniline abi (2007–2013)

2010

Kulude põhjendatuse ebapiisav kontrollimine

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 648,51

0,00

– 648,51

 

EAFRD maaelu arengu tehniline abi (2007–2013)

2011

Kulude põhjendatuse ebapiisav kontrollimine

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 4 495,26

0,00

– 4 495,26

 

EAFRD maaelu arengu tehniline abi (2007–2013)

2012

Kulude põhjendatuse ebapiisav kontrollimine

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 5 406,06

0,00

– 5 406,06

 

 

 

 

 

BG kokku:

EUR

– 28 397 202,10

0,00

– 28 397 202,10

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

DE

Nõuetele vastavus

2009

Puudused SMR 7 kontrolli puhul, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 330 782,29

0,00

– 330 782,29

 

Nõuetele vastavus

2010

Puudused SMR 7 kontrolli puhul, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 322 006,97

0,00

– 322 006,97

 

Nõuetele vastavus

2011

Puudused SMR 7 kontrolli puhul, nõudeaasta 2010

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 351 121,54

0,00

– 351 121,54

 

 

 

 

 

DE kokku:

EUR

– 1 003 910,80

0,00

– 1 003 910,80

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

EE

Nõuetele vastavus

2010

Üks GAEC määratlemata, piiratud kontroll SMR 1 ja SMR 5 puhul, kahe SMR 4 nõude ebapiisav kontroll, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 86 527,00

0,00

– 86 527,00

 

Nõuetele vastavus

2011

Üks GAEC määratlemata, piiratud kontroll SMR 1 ja SMR 5 puhul, kahe SMR 4 nõude ebapiisav kontroll, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

456,86

0,00

456,86

 

Nõuetele vastavus

2012

Üks GAEC määratlemata, piiratud kontroll SMR 1 ja SMR 5 puhul, kahe SMR 4 nõude ebapiisav kontroll, nõudeaasta 2009

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

603,29

0,00

603,29

 

Nõuetele vastavus

2012

Piiratud kontroll SMR 1 ja SMR 5 puhul, kahe SMR 4 nõude ebapiisav kontroll, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 90 866,75

0,00

– 90 866,75

 

Nõuetele vastavus

2011

Piiratud kontroll SMR 1 ja SMR 5 puhul, kahe SMR 4 nõude ebapiisav kontroll, seitsmepäevase teatamistähtaja eiramine, nõudeaasta 2010

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 89 214,59

0,00

– 89 214,59

 

Nõuetele vastavus

2012

Piiratud kontroll SMR 1 ja SMR 5 puhul, kahe SMR 4 nõude ebapiisav kontroll, seitsmepäevase teatamistähtaja eiramine, nõudeaasta 2010

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

455,76

0,00

455,76

 

 

 

 

 

EE kokku:

EUR

– 265 092,43

0,00

– 265 092,43

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

ES

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2010

Kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 1 479,90

0,00

– 1 479,90

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2010

Kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 978 849,95

0,00

– 978 849,95

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2010

Kohapealsete kontrollide puudused

ÜHEKORDNE

100,00 %

EUR

– 12 597,37

0,00

– 12 597,37

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

Kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 1 720,85

0,00

– 1 720,85

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

Kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 1 096 710,18

0,00

– 1 096 710,18

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

Kohapealsete kontrollide puudused

ÜHEKORDNE

100,00 %

EUR

– 32 261,41

0,00

– 32 261,41

ES

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

Kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 22 983,32

0,00

– 22 983,32

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

Kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 451 758,84

0,00

– 451 758,84

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2012

Kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

3,22

0,00

3,22

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2012

Kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

268,60

0,00

268,60

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2013

Kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 21 372,70

0,00

– 21 372,70

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2013

Kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 601 583,12

0,00

– 601 583,12

 

 

 

 

 

ES kokku:

EUR

– 3 221 045,82

0,00

– 3 221 045,82

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

FR

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2009

GIS-i toimimise puudused, 2. sammas, nõudeaasta 2008

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 14 456 604,50

0,00

– 14 456 604,50

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2010

GIS-i toimimise puudused, 2. sammas, nõudeaasta 2009

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 16 193 248,79

– 14 486 350,16

– 1 706 898,63

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

GIS-i toimimise puudused, 2. sammas, nõudeaasta 2010

ÜHEKORDNE

0,00 %

EUR

– 19 491 684,44

0,00

– 19 491 684,44

FR

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 2. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 7 299 553,84

– 6 146 925,42

– 1 152 628,42

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2012

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 2. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 6 946 695,98

– 62 851,32

– 6 883 844,66

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2013

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 2. sammas, nõudeaasta 2011

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 20 046,89

0,00

– 20 046,89

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2012

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 2. sammas, nõudeaasta 2012

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 4 455 428,10

– 11 315,10

– 4 444 113,00

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2013

LPIS-GIS-süsteemi puudused, 2. sammas, nõudeaasta 2012

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 6 185 646,07

0,00

– 6 185 646,07

FR

EAFRD maaelu arengu 1.+ 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2012

Subsideeritud laenude ebatõhusad kontrollid (hävitatud toimikud)

EKSTRAPOLEERITUD

2,50 %

EUR

– 450 688,26

0,00

– 450 688,26

 

EAFRD maaelu arengu 1.+ 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2013

Subsideeritud laenude ebatõhusad kontrollid (hävitatud toimikud)

EKSTRAPOLEERITUD

2,50 %

EUR

– 450 688,26

0,00

– 450 688,26

 

EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2010

Subsideeritud laenude ebatõhusad kontrollid (liiga hilised auditid pankades)

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 200 489,14

0,00

– 200 489,14

 

EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2011

Subsideeritud laenude ebatõhusad kontrollid (liiga hilised auditid pankades)

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 67 364,26

0,00

– 67 364,26

 

EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2012

Subsideeritud laenude ebatõhusad kontrollid (liiga hilised auditid pankades)

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 283 029,20

0,00

– 283 029,20

 

EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2013

Subsideeritud laenude ebatõhusad kontrollid (liiga hilised auditid pankades)

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 97 146,22

0,00

– 97 146,22

 

EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2010

Subsideeritud laenude ebatõhusad kontrollid (ebaõige andmebaas)

EKSTRAPOLEERITUD

3,50 %

EUR

– 941 086,34

0,00

– 941 086,34

 

EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2011

Subsideeritud laenude ebatõhusad kontrollid (ebaõige andmebaas)

EKSTRAPOLEERITUD

3,50 %

EUR

– 496 893,06

0,00

– 496 893,06

 

EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2012

Subsideeritud laenude ebatõhusad kontrollid (ebaõige andmebaas)

EKSTRAPOLEERITUD

3,50 %

EUR

– 463 037,93

0,00

– 463 037,93

 

EAFRD maaelu arengu 1. + 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)

2013

Subsideeritud laenude ebatõhusad kontrollid (ebaõige andmebaas)

EKSTRAPOLEERITUD

3,50 %

EUR

– 711 789,53

0,00

– 711 789,53

FR

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2010

Puudub menetlus, milles käsitletakse kontrollide arvu suurendamist olulise eeskirjade eiramise puhul

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 1 593 202,58

– 338,82

– 1 592 863,76

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2010

Puudub menetlus, milles käsitletakse kontrollide arvu suurendamist olulise eeskirjade eiramise puhul

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 22 599 169,32

– 14 045,11

– 22 585 124,21

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

Puudub menetlus, milles käsitletakse kontrollide arvu suurendamist olulise eeskirjade eiramise puhul

KINDLAMÄÄRALINE

2,00 %

EUR

– 2 086 278,69

– 66,59

– 2 086 212,10

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

Puudub menetlus, milles käsitletakse kontrollide arvu suurendamist olulise eeskirjade eiramise puhul

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 8 979 022,05

– 3,78

– 8 979 018,27

FR

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2010

Kohapealsete kontrollide käigus loomade asustustiheduse arvutamise kontrolli puudumine

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 208 364,56

0,00

– 208 364,56

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

Kohapealsete kontrollide käigus loomade asustustiheduse arvutamise kontrolli puudumine

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 140 966,63

0,00

– 140 966,63

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2012

Kohapealsete kontrollide käigus loomade asustustiheduse arvutamise kontrolli puudumine

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 395 152,92

0,00

– 395 152,92

 

 

 

 

 

FR kokku:

EUR

– 115 213 277,56

– 20 721 896,30

– 94 491 381,26

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

LT

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2008

LPIS-GIS-süsteemi puudused, nõudeaasta 2007

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

EUR

– 1 478 818,01

– 200 608,66

– 1 278 209,35

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2009

LPIS-GIS-süsteemi puudused, nõudeaasta 2007

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

EUR

– 347,40

0,00

– 347,40

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2010

LPIS-GIS-süsteemi puudused, nõudeaasta 2007

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

EUR

4 533,21

0,00

4 533,21

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2009

LPIS-GIS-süsteemi puudused, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

EUR

– 2 290 292,11

– 1 030 733,22

– 1 259 558,89

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2010

LPIS-GIS-süsteemi puudused, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

EUR

– 1 145 968,82

– 1 143 299,68

– 2 669,14

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

LPIS-GIS-süsteemi puudused, nõudeaasta 2008

KINDLAMÄÄRALINE

3,00 %

EUR

1 519,76

0,00

1 519,76

 

 

 

 

 

LT kokku:

EUR

– 4 909 373,37

– 2 374 641,56

– 2 534 731,81

LR

Meede

EA

Põhjus

Liik

Parandusprotsent

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

RO

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2010

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 22 850 154,78

– 6 418 693,16

– 16 431 461,62

 

EAFRD maaelu arengu täiendav otsetoetus (2007–2013)

2010

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 8 507 107,30

– 1 459 929,21

– 7 047 178,09

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 13 471 514,97

– 2 311 644,65

– 11 159 870,32

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2011

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

– 129 773,68

481,74

– 130 255,42

 

EAFRD maaelu arengu täiendav otsetoetus (2007–2013)

2011

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

10 435,76

0,00

10 435,76

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2012

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

5,00 %

EUR

– 1 924 121,26

– 330 203,99

– 1 593 917,27

 

EAFRD maaelu arengu 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)

2012

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

394 552,63

0,00

394 552,63

 

EAFRD maaelu arengu täiendav otsetoetus (2007–2013)

2012

Haldusalaste ristkontrollide ja kohapealsete kontrollide puudused

KINDLAMÄÄRALINE

10,00 %

EUR

60 445,30

0,00

60 445,30

 

 

 

 

 

RO kokku:

EUR

– 46 417 238,30

– 10 519 989,27

– 35 897 249,03

Kogusummad eelarvepunkti 6711 kohta:

Vääring

Summa

Mahaarvamised

Finantsmõju

EUR

– 199 613 726,09

– 33 616 527,13

– 165 997 198,96

Parandused

23.1.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 16/66

Nõukogu 29. novembri 2010. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1105/2010 (millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse menetlus Korea Vabariigist ja Taiwanist pärit eriti tugeva polüesterlõnga impordi suhtes) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 315, 1. detsember 2010 )

Leheküljel 15 lisa veerus „Äriühingu nimi”

asendatakse

„Sinopec Shanghai Petrochemical Company”

järgmisega:

„Sinopec Shanghai Petrochemical Co., Ltd”