22.1.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 15/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/81,

19. detsember 2014,

millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamise ühtsed tingimused seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex ante osamaksetega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, (1) eriti selle artikli 70 lõiget 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühtne kriisilahendusfond loodi määruse (EL) nr 806/2014 kohaselt kui ühtne kriisilahendusrahastu kõigi liikmesriikide jaoks, kes osalevad ühtses järelevalvemehhanismis vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1024/2013 (2) ja ühtses kriisilahenduskorras (edaspidi „osalevad liikmesriigid”).

(2)	Määruse (EL) nr 806/2014 artikli 67 lõike 2 kohaselt haldab ühtne kriisilahendusfondi kõnealuse määruse kohaselt loodud ühtne kriisilahendusnõukogu.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklile 76 tuleks ühtset kriisilahendusfondi kasutada kriisilahendusmenetlustes, kui ühtne kriisilahendusnõukogu peab seda vajalikuks kriisilahendusvahendite tulemusliku rakendamise tagamiseks. Ühtsel kriisilahendusfondil peaks olema piisavad rahalised vahendid, mis võimaldavad kriisilahendusraamistiku tulemuslikku toimimist, et ta saaks sekkuda, kui seda on vaja kriisilahendusvahendite tulemuslikuks rakendamiseks ja finantsstabiilsuse kaitsmiseks ilma maksumaksja raha kasutamata.

(4)	Ühtsel kriisilahendusnõukogul on õigus arvutada vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõikele 2 individuaalsed ex ante osamaksed, mida peavad tegema kõikide osalevate liikmesriikide territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutused ja investeerimisühingud.

(5)

Ühtne kriisilahendusnõukogu peaks arvutama ühtse kriisilahendusfondi tehtavad iga-aastased osamaksed ühtse sihttaseme alusel, mis kehtestatakse kõikides osalevates liikmesriikides tegevusloa saanud kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute tagatud hoiuste summa protsendimäärana. Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikele 1 peaks ühtne kriisilahendusnõukogu tagama, et 1. jaanuarist 2016 algava ja kaheksa aastat kestva algse ajavahemiku lõpuks või muul juhul alates kuupäevast, mil määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõige 1 muutub nimetatud määruse artikli 99 lõike 6 alusel kohaldatavaks, on ühtse kriisilahendusfondi kasutada olevad rahalised vahendid saavutanud vähemalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud sihttaseme.

(6)

Osamaksed, mis on kogutud osalevate liikmesriikide poolt kooskõlas Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (3) artiklitega 103 ja 104 ja kantud ühtsesse kriisilahendusfondi vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 3 lõike 1 punktis 36 osutatud osamaksete fondi ülekandmist ja ühiskasutusse võtmist käsitleva lepingu (edaspidi „leping”) artikli 3 lõikele 3, tuleks arvesse võtta individuaalsete osamaksete arvutamisel ja seega tuleks need maha arvata iga krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt makstavast summast. Selles arvutuses tuleks arvesse võtta seda, et lepinguosaliste poolt vastavalt lepingu artikli 3 lõigetele 3 ja 4 ülekantavad summad peaksid vastama 10 protsendile direktiivi 2014/59/EL artikli 102 lõikes 1 sätestatud sihttasemest. Ühtne kriisilahendusnõukogu tagab, et lepingu kohaselt üle kantavate summadega kaasneb iga osaleva liikmesriigi jaoks sama osa tagasivõtmatutest maksekohustustest.

(7)

Määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõike 2 kohaselt peaks ühtse kriisilahendusfondi tehtav iga-aastane osamakse põhinema kindlasummalisel osamaksel, mis määratakse kindlaks vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu kohustustele, ilma omavahendite ja tagatud hoiusteta, ja riskipõhisel osamaksel, mis sõltub kõnealuse krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilist.

(8)

Kui ühtne kriisilahendusnõukogu täidab ülesandeid või kasutab õigusi, mida määruse (EL) nr 806/2014 ja direktiivi 2014/59/EL kohaselt peab täitma või kasutama liikmesriigi kriisilahendusasutus, käsitatakse ühtset kriisilahendusnõukogu kooskõlas määruse (EL) nr 806/2014 artikli 5 lõikega 1 nimetatud õigusaktide kohaldamisel asjaomase liikmesriigi kriisilahendusasutusena või piiriülese konsolideerimisgrupi kriisilahenduse korral asjaomase konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusena, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 806/2014 artikli 7 kohaldamist. Seepärast tuleks ühtset kriisilahendusnõukogu käsitada kriisilahendusasutusena ka komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/63 (4) kohaldamisel. Kõnealuse delegeeritud õigusakti sätteid kohaldatakse ühtse kriisilahendusnõukogu suhtes, kui ta täidab ülesandeid ja kasutab õiguseid, mis on sätestatud käesolevas määruses.

(9)

Iga-aastaste osamaksete arvutamisel kasutab ühtne kriisilahendusnõukogu metoodikat, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2015/63, nagu on nõutud määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõikes 6. Seepärast kohaldatakse kõnealuse delegeeritud määruse kohaselt väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingutena käsitatavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavat erikorda ka kõikide osalevate liikmesriikide territooriumil tegevusloa saanud kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, kes vastavad kõnealuses delegeeritud määruses sätestatud kriteeriumidele, mille alusel krediidiasutusi ja investeerimisühinguid käsitatakse väikestena.

(10)

Kuna käesoleva määrusega kehtestatud eeskirjadega määratakse kindlaks direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõike 7 kohaselt vastu võetud delegeeritud määruses (EL) 2015/63 sätestatud metoodika kasutamise tingimused, peaksid erinevused ühtse kriisilahendusnõukogu poolt osalevates liikmesriikides tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute iga-aastaste osamaksete ning ühtses kriisilahenduskorras mitteosalevates liikmesriikides iga-aastaste osamaksete arvutamisel kajastama üksnes ühtse süsteemi eripärasid osalevates liikmesriikides. Need eripärad tulenevad eelkõige asjaolust, et ühtses kriisilahenduskorras on kõigi osalevate liikmesriikide jaoks ühtne sihttase. Kõigis liikmesriikides üldreeglina sama metoodika kasutamine iga-aastaste osamaksete arvutamisel peaks säilitama võrdsed tingimused osalevates liikmesriikides ja tugeva siseturu.

(11)

Üleeuroopalise sihttasemega ühtse kriisilahendusfondi puhul sõltub kõigi osalevate liikmesriikide territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute individuaalne iga-aastane osamakse kõigi nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute osamaksetest, kelle suhtes kohaldatakse ühtset kriisilahenduskorda. Ühtse kriisilahenduskorra tulemuslikuks toimimiseks ja ühtse kriisilahendusfondi sihttaseme sujuvaks saavutamiseks on määrava tähtsusega, et kõik krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad oma iga-aastased osamaksed ühtsesse kriisilahendusfondi õigel ajal ja täies mahus.

(12)

Määruse (EL) nr 806/2014 artikli 67 lõike 4 kohaselt koguvad ühtse kriisilahendusnõukogu arvutatud osamakseid ühtsesse kriisilahendusfondi liikmesriikide kriisilahendusasutused ja need osamaksed kantakse üle ühtsesse kriisilahendusfondi vastavalt lepingule. Ühtse kriisilahendusnõukogu poolt kindlaks määratud andmevormingud ja esitusnõuded võivad hõlmata nõuet, et kõik krediidiasutuste ja investeerimisühingute esitatavad andmed, eriti määruse (EL) nr 806/2014 artikli 7 lõikes 2 osutatud andmed, peab kinnitama audiitor või, kui see on asjakohane, pädev asutus.

(13)

Määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõike 2 punktis b nõutakse, et ühtne kriisilahendusnõukogu võtaks individuaalsete osamaksude arvutamisel riskipõhist osamakset kohaldades arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, tekitamata moonutusi liikmesriikide pangandussektorite struktuuride vahel. Riskipõhised osamaksed põhinevad kriteeriumidel, mis on sätestatud direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõikes 7. Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 1 kolmandale lõigule sõltub ühtse kriisilahendusfondi kasutamine lepingu jõustumisest. Lepingu kohaselt jaotatakse osalevate liikmesriikide kogutud osamaksed nende vastavatesse alafondidesse. Alafondid võetakse kaheksa aasta pikkuse üleminekuaja jooksul järk-järgult ühiskasutusse, nii et pärast üleminekuaja lõppu lakkavad need eksisteerimast.

(14)

Olukord, et ühelt poolt arvutatakse määruse (EL) nr 806/2014 kohaselt osamaksed ühtse sihttaseme põhjal ja et teiselt poolt võetakse lepingu kohaselt teatavate selliste riskide tagamine, mis on lepingus osutatud üleminekuaja jooksul riigi pangandussektori piires korrelatsiooni viidud, ühiskasutusse alles järk-järgult, võib avaldada mõju mõnede krediidiasutuste ja investeerimisühingute mainele turul ja sellest tulenevalt ka nende finantsseisundile direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõike 7 punkti c tähenduses, mõjutades seega nende riskiprofiili. Lisaks võib ajutiselt alafondidel põhinev süsteem mõjutada üldiselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtelist tähtsust finantssüsteemi või majanduse stabiilsuse jaoks, nagu on osutatud direktiivi 2014/59/EL artikli 103 lõike 7 punktis g. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute tähtsus finantssüsteemi või majanduse stabiilsuse jaoks tuleks kindlaks määrata nii seoses liikmesriigiga, kus krediidiasutus või investeerimisühing asub (s.o eeldatav kahju alafondi veel ühiskasutusse võtmata osa jaoks) kui ka seoses pangandusliidu kui tervikuga (s.o eeldatav kahju alafondi ühiskasutusse võetud osa jaoks) See viib riskipõhise osamakse vastavusse vastava alafondi ühiskasutusse võtmata rahaliste vahendite eeldatava kasutamisega üleminekuperioodi jooksul.

(15)

Kohandamismetoodika, mis on piisav põhjenduses 14 osutatud olukordade käsitlemiseks ning milles seetõttu võetakse arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja millega hoitakse ära moonutusi liikmesriikide pangandussektorite struktuuride vahel, tuleks kehtestada ajani, mil kõik ühtsesse kriisilahendusfondi tehtud ex ante osamaksed on täielikult ühiskasutusse võetud. Osamaksete arvutamise meetodit tuleks seetõttu kohandada nii, et see oleks ajalises korrelatsioonis ühtse kriisilahendusfondi ühiskasutusse võtmisega. Sellest tulenevalt peaks ühiskasutusse võetud osasse määratavate osamaksete arvutamine põhinema määruses (EL) nr 806/2014 sätestatud kriteeriumidel, samas kui, erandina direktiivi 2014/59/EL artikli 102 lõikes 1 ette nähtud ajavahemikust, peaks alafondide ühiskasutusse võtmata osasse jaotatavate osamaksete arvutamine põhinema direktiivis 2014/59/EL sätestatud kriteeriumidel ning sihttasemel, mis määratakse kindlaks ajavahemikuks, mis vastab määruses (EL) nr 806/2014 sätestatud algsele perioodile.

(16)

Määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõikes 3 osutatud tagasivõtmatute maksekohustuste kasutamine ei tohiks mingil moel mõjutada ühtse kriisilahendusfondi finantssuutlikkust ja likviidsust. Maksekohustused tuleks sisse nõuda üksnes ühtset kriisilahendusfondi puudutava kriisilahendusmeetme korral. Kui ei esine erakorralisi asjaolusid, peaks ühtne kriisilahendusnõukogu algsel perioodil jaotama tagasivõtmatute maksekohustuste kasutamise seda taotlevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahel võrdselt. Need maksekohustused peaksid olema täielikult tagatud madala riskiga varadest tagatisega, mis ei ole koormatud mingite kolmandate isikute õigustega, mis on vabalt kättesaadavad ja määratud ainuüksi ühtse kriisilahendusnõukogu käsutusse ühtses kriisilahendusfondis kasutamise otstarbel.

(17)

Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõike 2 kolmandale lõigule võetakse kindlasummalise osamakse ja riskipõhise osamakse suhte juures arvesse osamaksete tasakaalustatud jaotust eri liiki krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahel. Vastavalt sellele tuleks ette näha erikord väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute tehtavate osamaksete kindlaksmääramiseks.

(18)

Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, kes ei kuulu delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklis 10 osutatud väikeste krediidiasutuste ja investeerimisühingute kategooriasse ja kelle varade koguväärtus on 3 000 000 000 eurot või vähem, on väiksemad riskid kui suurtel krediidiasutustel ja investeerimisühingutel ning enamikul juhtudel ei kujuta nad süsteemset riski ja tõenäosus, et nende suhtes tuleb kohaldada kriisilahendust, on väiksem, ning see vähendab järelikult tõenäosust, et nad saavad ühtsest kriisilahendusfondist vahendeid. Seetõttu on asjakohane kehtestada nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute tehtavate osamaksete arvutamiseks lihtsustatud meetod. See hoiaks ära ka võimalikud lühiajalised muutused nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute staatuses, mida võidaks teha selleks, et nad kvalifitseeruksid delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 10 kohaldamise tingimustele. Kõnealune arvutus peaks sisaldama kindlasummalist komponenti. Selline süsteem peaks võimaldama ära hoida krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahelisi moonutusi ning saavutada osamaksete tasakaalustatud jaotuse eri liiki krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahel. Ühtlasi kergendaks see haldus- ja finantskoormust, mida tekitab individuaalsete osamaksete kogumine selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt.

(19)	Samal ajal delegeeritud määruse (EL) 2015/63 läbivaatamisega vaatab komisjon läbi ka käesoleva määruse rakendamise, et vajaduse korral võimaldada käesolevas määruses sätestatud eeskirjade kohandamist.

(20)

Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 99 lõikele 2 kohaldatakse kõnealust määrust alates 1. jaanuarist 2016. Siiski esitab ühtne kriisilahendusnõukogu alates 1. jaanuarist 2015 igal kuul Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile oma täiskogus vastu võetud aruande selle kohta, kas tingimused liikmesriigi tasandil kogutud osamaksete ülekandmiseks on täidetud. Kui aruanded osutavad, et tingimused osamaksete ülekandmiseks ühtsesse kriisilahendusfondi ei ole täidetud, lükatakse alates 1. detsembrist 2015 määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamist seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate osamaksetega iga kord ühe kuu võrra edasi. Seepärast tuleks ka käesolevat määrust kohaldada alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõiget 1,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, millega määratakse kindlaks tingimused, mille alusel ühtne kriisilahendusnõukogu täidab oma kohustust arvutada määruse (EL) nr 806/2014 kohaselt konkreetsete krediidiasutuste ja investeerimisfondide poolt ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavad osamaksed ning metoodika nende osamaksete arvutamiseks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse nende krediidiasutuste ja investeerimisfondide suhtes, kellelt kogutakse osamakseid vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklile 70.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 3 määratletud mõisteid, välja arvatud nimetatud artikli punktides 2 ja 11 määratletud mõisted. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „osalevad liikmesriigid”— liikmesriigid määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 tähenduses;

2) „aasta sihttase”— iga-aastaste osamaksete kogusumma, mille ühtne kriisilahendusnõukogu määrab igaks osamakseperioodiks kindlaks vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 2 sätestatud menetlusele, et saavutada nimetatud määruse artikli 69 lõikes 1 ja artiklis 70 osutatud sihttase;

3) „iga-aastane osamakse”— määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõikes 1 osutatud summa, mille ühtne kriisilahendusnõukogu igal aastal arvutab ja mida koguvad liikmesriikide kriisilahendusasutused osamakseperioodil kõikide osalevate liikmesriikide territooriumil tegevusloa saanud kõigilt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt;

4) „osamakseperiood”— kalendriaasta;

5) „ühtses kriisilahenduskorras mitteosaleva liikmesriigi kriisilahendusasutus”— direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 osutatud asutus või mis tahes muu asjaomane asutus, mille liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/59/EL artikli 100 lõigete 2 ja 6 kohaldamiseks;

6) „tagatud hoiused”— direktiivi 2014/49/EL artikli 6 lõikes 1 osutatud hoiused, välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikes 2 määratletud ajutine suur kontojääk;

7) „pädev asutus”— vastavalt kas pädev asutus, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40, või Euroopa Keskpank;

Artikkel 4

Iga-aastaste osamaksete arvutamine

Igaks osamakseperioodiks arvutab ühtne kriisilahendusnõukogu pärast EKPga või riikide pädevate asutustega konsulteerimist ning tihedas koostöös riiklike kriisilahendusasutustega iga krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt tasumisele kuuluva iga-aastase osamakse, võttes aluseks ühtse kriisilahendusfondi aasta sihttaseme. Aasta sihttase määratakse kindlaks määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 ja artiklis 70 osutatud ühtse kriisilahendusfondi sihttaseme alusel ja kooskõlas delegeeritud määruses (EL) 2015/63 sätestatud metoodikaga.

Artikkel 5

Ühtse kriisilahendusnõukogu edastatav teave

1. Ühtne kriisilahendusnõukogu teavitab asjaomaseid liikmesriikide kriisilahendusasutusi oma otsustest, millega arvutatakse vastavate riikide territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste ja investeerimisühingute iga-aastased osamaksed.

2. Pärast lõikes 1 osutatud teate saamist teavitab iga liikmesriigi kriisilahendusasutus igat oma territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutust või investeerimisühingut ühtse kriisilahendusnõukogu otsusest, millega arvutatakse selle krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt tasumisele kuuluv iga-aastane osamakse.

Artikkel 6

Aruandlus

Ühtne kriisilahendusnõukogu kehtestab andmevormingud ja esitusviisid, mida krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad iga-aastaste osamaksete arvutamiseks nõutava teabe esitamiseks, et suurendada esitatud teabe võrreldavust ja saadud teabe töötlemise tulemuslikkust.

Artikkel 7

Maksekohustuste sissenõudmine

1. Määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõikes 3 osutatud tagasivõtmatute maksekohustuste kasutamine ei mõjuta kuidagi ühtse kriisilahendusfondi finantssuutlikkust ja likviidsust.

2. Kui kriisilahendusmeede hõlmab kooskõlas määruse (EL) nr 806/2014 artikliga 76 ühtse kriisilahendusfondi kasutamist, nõuab ühtne kriisilahendusfond sisse osa vastavalt määrusele (EL) nr 806/2014 tehtud tagasivõtmatutest maksekohustustest või kõik need maksekohustused, et taastada tagasivõtmatute maksekohustuste osa ühtse kriisilahendusfondi kasutada olevates rahalistes vahendites, mille ühtne kriisilahendusnõukogu on kindlaks määranud vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõikes 3 sätestatud ülempiirile.

Kui sissenõutud tagasivõtmatute maksekohustusega seotud osamakse on nõuetekohaselt ühtsesse kriisilahendusfondi laekunud, tagastatakse selliste maksekohustuste tagatised. Kui nõutud rahasumma ei ole nõuetekohaselt ühtsesse kriisilahendusfondi laekunud esimesel nõudmisel, arestib ühtne kriisilahendusnõukogu asjaomase tagasivõtmatu maksekohustuse tagatise kooskõlas määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 lõikega 3.

3. Krediidiasutuse või investeerimisühingu tagasivõtmatud maksekohustused, mis ei kuulu enam määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamisalasse, tühistatakse ning nende tagatised tagastatakse.

Artikkel 8

Konkreetsed kohandused algsel perioodil

1. Erandina käesoleva määruse artiklist 4 arvutatakse määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud algsel perioodil artiklis 2 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute iga-aastased osamaksed kooskõlas järgmise kohandatud metoodikaga:

algse perioodi esimesel aastal arvutatakse nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute tehtavad iga-aastased osamaksed 60 % ulatuses vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 103 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklile 4 ning 40 % ulatuses vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklitele 69 ja 70 ning käesoleva määruse artiklile 4;

algse perioodi teisel aastal arvutatakse nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute tehtavad iga-aastased osamaksed 40 % ulatuses vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 103 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklile 4 ning 60 % ulatuses vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklitele 69 ja 70 ning käesoleva määruse artiklile 4;

algse perioodi kolmandal aastal arvutatakse nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute tehtavad iga-aastased osamaksed 33,33 % ulatuses vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 103 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklile 4 ning 66,67 % ulatuses vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklitele 69 ja 70 ning käesoleva määruse artiklile 4;

algse perioodi neljandal aastal arvutatakse nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute tehtavad iga-aastased osamaksed 26,67 % ulatuses vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 103 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklile 4 ning 73,33 % ulatuses vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklitele 69 ja 70 ning käesoleva määruse artiklile 4;

algse perioodi viiendal aastal arvutatakse nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute tehtavad iga-aastased osamaksed 20 % ulatuses vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 103 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklile 4 ning 80 % ulatuses vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklitele 69 ja 70 ning käesoleva määruse artiklile 4;

algse perioodi kuuendal aastal arvutatakse nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute tehtavad iga-aastased osamaksed 13,33 % ulatuses vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 103 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklile 4 ning 86,67 % ulatuses vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklitele 69 ja 70 ning käesoleva määruse artiklile 4;

algse perioodi seitsmendal aastal arvutatakse nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute tehtavad iga-aastased osamaksed 6,67 % ulatuses vastavalt direktiivi 2014/59/EL artiklile 103 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklile 4 ning 93,33 % ulatuses vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklitele 69 ja 70 ning käesoleva määruse artiklile 4;

h)	algse perioodi kaheksandal aastal arvutatakse nende krediidiasutuste ja investeerimisühingute tehtavad iga-aastased osamaksed 100 % ulatuses vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklitele 69 ja 70 ning käesoleva määruse artiklile 4.

2. Algse perioodi jooksul võtab ühtne kriisilahendusnõukogu iga krediidiasutuse või investeerimisühingu individuaalsete osamaksete arvutamisel arvesse osalevate liikmesriikide poolt direktiivi 2014/59/EL artiklite 103 ja 104 kohaselt kogutud ja lepingu artikli 3 punkti 3 kohaselt ühtsesse kriisilahendusfondi üle kantud osamaksed, arvates need maha iga krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt tasumisele kuuluvast summast.

3. Kui ei esine erakorralisi asjaolusid, peab ühtne kriisilahendusnõukogu algsel perioodil lubama krediidiasutustel ja investeerimisühingutel vastava taotluse korral kasutada tagasivõtmatuid maksekohustusi. Ühtne kriisilahendusnõukogu jaotab algsel perioodil tagasivõtmatute maksekohustuste kasutamise seda taotlevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute vahel võrdselt. Jaotatud tagasivõtmatud maksekohustused ei või moodustada vähem kui 15 % krediidiasutuse või investeerimisühingu maksekohustuste kogusummast. Iga krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt tasumisele kuuluvate iga-aastaste osamaksete arvutamisel tagab ühtne kriisilahendusnõukogu, et kõnealuste tagasivõtmatute maksekohustuste summa ei ületa ühelgi konkreetsel aastal 30 % määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 kohaselt kogutud osamaksete kogusummast.

4. Lõike 1 kohaldamisel määratakse direktiivi 2014/59/EL artikli 103 ja delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 4 kohaselt arvutatud iga-aastased osamaksed kindlaks sihttaseme alusel, mis on määratud kindlaks ajavahemikuks, mis vastab algsele perioodile.

5. Ilma et see piiraks delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artikli 10 kohaldamist, teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle varade koguväärtus on 3 000 000 000 eurot või väiksem, määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõikes 1 osutatud algse perioodi jooksul kohustuste kogusumma (ilma omavahendite ja tagatud hoiusteta) esimese 300 000 000 euro eest ühekordse makse summas 50 000 eurot. 300 000 000 eurot ületava kohustuste kogusumma (ilma omavahendite ja tagatud hoiusteta) eest teevad need krediidiasutused ja investeerimisühingud osamakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklitele 4–9.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016 või alates kuupäevast, mil vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 99 lõikele 6 hakatakse kohaldama nimetatud määruse artikli 69 lõiget 1, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja osalevates liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 19. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.

(2) Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(4) Komisjoni 21. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/63, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL seoses kriisilahendusrahastutesse tehtavate ex ante osamaksetega (ELT L 11, 17.1.2015, lk 44).

22.1.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 15/8

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/82,

21. jaanuar 2015,

millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohaseid osalisi vahepealseid läbivaatamisi lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4 ning artikli 11 lõikeid 2, 3 ja 5,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas pärast dumpinguvastase uurimise (edaspidi „algne uurimine”) lõppu oma määrusega (EÜ) nr 1193/2008 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV”) pärit, CN-koodide 2918 14 00 ja ex 2918 15 00 alla kuuluva sidrunhappe impordi suhtes (edaspidi „algsed meetmed”). Need meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna määraga 6,6 %–42,7 %.

(2)	Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) kiitis otsusega 2008/899/EÜ (3) heaks kuue Hiina eksportiva tootja (sealhulgas eksportivate tootjate rühm) ning Hiina metalli, mineraali- ja kemikaaliimportijate ja -eksportijate kaubanduskoja pakutud hinnakohustuse.

(3)	Otsusega 2012/501/EL (4) tühistas komisjon ühe eksportiva tootja — Laiwu Taihe Biochemistry Co. Ltd (edaspidi „Laiwu”) — pakutud hinnakohustuse.

1.2. Taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks

(4)

Pärast teate avaldamist algsete dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (5) sai komisjon 2. augustil 2013 taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Taotluse esitasid äriühingud SA Citrique Belge ja Jungbunzlauer Austria AG (edaspidi „taotluse esitajad”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab 100 % liidu sidrunhappe kogutoodangust.

(5)	Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja uue kahju liidu tootmisharule.

1.3. Osalise vahepealse läbivaatamise taotlus

(6)

Taotluse esitajad esitasid ka taotluse algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase osalise vahepealse läbivaatamise kohta seoses dumpinguga, mida rakendab Laiwu. Taotluse esitajad esitasid esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et eelmisest uurimisperioodist saadik on Laiwu tootmisvõimsus suurenenud ja tema tootevalik laienenud.

(7)

Kuna algses uurimises võimaldati Laiwule turumajanduslikku kohtlemist, esitasid taotlejad arvutuse dumpingumarginaali kohta. Arvutuse aluseks oli arvestuslik normaalväärtus (tootmis-, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum) Hiina RVs, kus väidetavalt puudub tüüpiline omamaine müük, ning liitu suunatud Laiwu ekspordi hind. Arvutuste kohaselt tundub dumpingumarginaal olevat kõrgem kui praegune meetmete tase. Sellele tuginedes väitsid taotlejad, et meetmete jätkamine nende praegusel tasemel ei võimaldaks kõrvaldada dumpingu kahjustavat mõju, kuna nende kehtestamisel on aluseks võetud varasem dumpingumäär. Lisaks osutasid taotluse esitajad sellele, et Laiwu ei tarvitse enam vastata turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

1.4. Aegumise läbivaatamise ja osalise vahepealse läbivaatamise algatamine

(8)

30. novembril 2013 algatas komisjon dumpinguvastase uurimise seoses Hiina RVst (edaspidi „asjaomane riik”) pärit sidrunhappe impordiga liitu ning avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (6). Algatati järgmine:

—	aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2;

—	Laiwu dumpingu osaline vahepealne läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3;

—	meetmete laadi osaline vahepealne läbivaatamine, mille komisjon algatas vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3, ning

—	kahju osaline vahepealne läbivaatamine, mille komisjon algatas vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

1.5. Huvitatud isikud

(9)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon uurimise algatamisest vahetult ka kaebuse esitajatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Hiina ametiasutustele ning teadaolevatele importijatele ja kasutajatele, kutsudes neid uurimises osalema. Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele, et kavatseb kolmanda turumajandusliku riigina algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses kasutada Kanadat (edaspidi „võrdlusriik”). Sellega seoses teavitas komisjon uurimise algatamisest ka Kanada tootjaid ja kutsus neid üles uurimises osalema.

(10)	Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning nõuda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik neid ära kuulaks.

1.6. Väljavõtteline uuring

(11)	Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha eksportivate tootjate ja importijate väljavõttelise uuringu kooskõlas algmääruse artikliga 17.

1.6.1. Importijate väljavõtteline uuring

(12)	Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul, kui on, moodustada valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(13)

Nõutud teabe esitasid kuus sõltumatut importijat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valis komisjon valimisse kolm sõltumatut importijat liitu suunatud impordi mahu alusel. Komisjon konsulteeris valimi moodustamisel kõigi teadaolevate importijatega kooskõlas algmääruse artikli 17 lõikega 2. Ühtki arvamust ei avaldatud.

1.6.2. Hiina RV eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(14)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja juhul, kui on, moodustada valim, palus komisjon kõikidel Hiina RVs asuvatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina RV esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(15)

Nõutud teabe esitasid ning valimisse kaasamisega nõustusid üheksa asjaomase riigi eksportivat tootjat, kellest kaks on omavahel seotud. Kuna juhtum on keerukas ja tootmisharu struktuur keeruline, otsustas komisjon, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha. Ükski eksportiv tootja ei esitanud valimi kohta märkusi. Üheksast eksportivast tootjast esitas küsimustikule vastuse seitse, kaks loobusid koostöö tegemisest.

1.7. Turumajandusliku kohtlemise taotluse vorm

(16)	Komisjon saatis Laiwule turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b tähenduses.

1.8. Küsimustiku vastused

(17)

Selleks et selgitada välja dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosus, saatis komisjon küsimustiku seitsmele koostööd tegevale eksportivale tootjale, kes kõik ka küsimustikule vastasid. Selleks et selgitada välja, kas dumpinguga seotud asjaolude muutumine on püsiv, saatis komisjon Laiwule eraldi küsimustiku, millele Laiwu ka vastas.

1.9. Kontrollkäigud

(18)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Algmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

a) liidu tootjad:

—	S.A. Citrique Belge N.V., Tienen, Belgia;

—	Jungbunzlauer Austria AG, Viin, Austria;

—	Jungbunzlauer Ladenburg GmbH, Ladenburg, Saksamaa;

b) importijad:

—	Azelis SA, Luxembourg, Luksemburg;

—	RFI Food Ingredients Handelsgesellschaft mbH, Düsseldorf, Saksamaa;

c) kasutajad:

—	Bristol-Myers Squibb France Sarl, Rueil Malmaison, Prantsusmaa;

—	Procter & Gamble International Operations, Petit Lancy, Šveits;

—	Reckitt Benckiser (ENA) BV, Schiphol, Madalmaad;

d) Hiina RV eksportivad tootjad:

—	Cofco Biochemical (Anhui) Co., Ltd., Bengbu;

—	Laiwu Taihe Biochemistry Co., Ltd., Laiwu;

—	RZBC Group, Rizhao;

—	Weifang Ensign Industry Co., Ltd., Changle, Weifang;

e) võrdlusriigi tootjad:

—	Jungbunzlauer Canada Inc., Port Colborne, Kanada.

1.10. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(19)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(20)	Vaatlusalune toode on Hiina RVst pärit sidrunhape, sealhulgas trinaatriumtsitraatdihüdraat, mille CN-koodid on praegu 2918 14 00 ja ex 2918 15 00 (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(21)

Sidrunhape on hapendaja ja happesuse regulaator ning sellel on palju kasutusalasid, nt joogid, toit, pesuained, kosmeetika ja ravimid. Sidrunhappe põhitoorained on suhkur/melass, tapiokk, mais või glükoos (mida saadakse teraviljast) ning mitmesugused ained, mida kasutatakse süsivesikute mikroobsel sukelkääritamisel.

2.2. Samasugune toode

(22)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad põhilised füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ning samad põhilised kasutusotstarbed:

1)	vaatlusalune toode;

2)	toode, mida toodetakse ja müüakse Hiina RV siseturul;

3)	toode, mida toodetakse ja müüakse võrdlusriigiks valitud Kanada siseturul, ning

4)	toode, mida toodab liidu tootmisharu ja mida müüakse liidu turul.

(23)	Komisjon otsustas neid tooteid käsitada samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3. DUMPING

3.1. Tõenäosus, et dumping aegumise läbivaatamise raames jätkub

(24)	Komisjon uuris vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2, kas dumpingut praegu esineb ja kas Hiinast pärit impordi suhtes kehtivate meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

3.1.1. Normaalväärtus

— Võrdlusriik

(25)	Kuna Hiina RVd peetakse mitteturumajanduslikuks riigiks, siis arvutati normaalväärtus välja kolmanda turumajandusliku riigi hinna põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a. Selleks tuli välja valida võrdlusriik (vt põhjendus 9).

(26)	Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele, et kavatseb võrdlusriigiks valida Kanada, ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta arvamust avaldama. Ühtki arvamust ei avaldatud.

(27)

Algses uurimises oli võrdlusriigiks Kanada. Kuna koostööd teha sooviv Kanada äriühing oli Kanada ainuke sidrunhappe tootja, kes lisaks on seotud ühe kaebuse esitanud tootjaga, uuris komisjon võimalusi leida koostööpartnereid teistest teadaolevatest tootvatest riikidest nagu Ameerika Ühendriigid, Brasiilia, Tai ja Ukraina. Üks Brasiilia ja üks Tai äriühing küll nõustusid koostööd tegema, kuid küsimustikule nad siiski ei vastanud. Nõutud teabe esitas ainult Kanada ainus sidrunhappe tootja.

(28)	Erinevalt USAst, Brasiiliast, Taist ja Ukrainast ei ole Kanada kehtestanud dumpinguvastast tollimaksu sidrunhappe impordi suhtes, ning tema tavapärane tollimaksu määr on 0 % (7).

(29)	Kuna Kanada turul valitseb vaba konkurents, järeldas komisjon, et Kanada on sobiv võrdlusriik vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a. Komisjon selgitas normaalväärtuse välja, võttes aluseks omamaise hinna, millega Kanada tootja müüb sidrunhapet sõltumatutele klientidele.

(30)

Võrdlusriigis ei toodetud ega müüdud ühte tooteliiki, mistõttu seal puudus vaste Hiina RVs toodetud ja liitu eksporditud tootele. Seetõttu tuli selle tooteliigi normaalväärtus tuletada algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt võrdlusriigi tootja samasuguse toote tootmiskuludest, liites sellele mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi.

3.1.2. Ekspordihind

(31)	Komisjon määras ekspordihinna kindlaks liidus sõltumatute klientide poolt tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade alusel. Kõik koostööd tegevad eksportivad tootjad (välja arvatud Laiwu) eksportisid vahetult liidu sõltumatutele klientidele vastavalt võetud hinnakohustusele.

3.1.3. Võrdlus

(32)	Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(33)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Korrigeeriti transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, pakendamis- ja krediidikulusid ning komisjonitasusid.

3.1.4. Dumpingumarginaal

(34)	Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon võrdlusriigis toodetud samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(35)	Selle põhjal leiti, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli dumpingumarginaali suurus kuni 38 % CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(36)	Koostöö määr oli suur: koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas peaaegu kogu liitu suunatud ekspordi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(37)

Selle arvutuse kohaselt kasutasid dumpinguhindu ka need eksportivad äriühingud, kes olid võtnud hinnakohustusi. Siinkohal tuleb meenutada, et hinnakohustustega ettenähtud minimaalse impordihinna aluseks oli mittekahjustav hind vastavalt väiksema tollimaksu reeglile. Seega kohustused ei kõrvaldanud algse uurimise käigus väljaselgitatud dumpingut täielikult.

3.2. Impordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

3.2.1. Dumpingu jätkumise tõenäosus

(38)

Käesoleva uurimisega püüti kindlaks teha, milline on dumpingu jätkumise tõenäosus kindlaksmääratud ekspordihindade puhul. Ekspordihindade kindlaksmääramisel ei saa piirduda eksportija varasema käitumise uurimisega, vaid uurida tuleb ka ekspordihindade tõenäolist arengut tulevikus. Teiste sõnadega, tuleb kindlaks määrata, kas varasemad ekspordihinnad on tulevaste tõenäoliste ekspordihindade usaldusväärsed näitajad. Sellega seoses tuleb meenutada, et viis äriühingut ekspordivad liitu vastavalt hinnakohustuse tingimustele. Seetõttu uuris komisjon, kas hinnakohustuse olemasolu on mõjutanud ekspordihindu nii, et nende põhjal ei saa usaldusväärselt kindlaks teha tulevast ekspordikäitumist.

(39)

Selleks et välja selgitada, kas liitu suunatud ekspordi hinnad olid hinnakohustuste valguses usaldusväärsed, võrreldi neid kohustustes ettenähtud minimaalse impordihinnaga. Eesmärk oli välja selgitada, kas liitu suunatud ekspordi hind põhines eelkõige hinnakohustustega kindlaksmääratud minimaalsel impordihinnal ja kas see oli seetõttu jätkusuutlik. Sellega seoses uuris komisjon, kas iga äriühingu liitu suunatud ekspordi hind kaalutud keskmise hinnana oli oluliselt kõrgem kui minimaalne impordihind või mitte. Komisjon vaatles ka seda, milline on nende hindade ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinna seos.

(40)

Kõigi hinnakohustusega seotud äriühingute puhul oli liitu suunatud ekspordi hind keskmiselt minimaalse impordihinna tasemel, kuid nende liitu suunatud ekspordi hind oli märkimisväärselt kõrgem kui kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hind. Seega on väga tõenäoline, et hinnakohustuste kaotamisel hakkaks liitu suunatud ekspordi hind lähenema kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnale.

(41)	Sellest järeldati, et kohustused mõjutasid hinnakohustusega seotud äriühingute liitu suunatud ekspordi hinda läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mistõttu nende hindade alusel ei saa aegumise läbivaatamise raames teha piisavalt usaldusväärseid järeldusi dumpingu jätkumise kohta.

(42)

Kuna hinnakohustuste tõttu puuduvad usaldusväärsed andmed Hiina eksportivate tootjate ekspordihinna kohta, uuris komisjon, kas leidub muid võimalusi määrata kindlaks ekspordihind ning hinnata, kas dumpingu jätkumine on tõenäoline. Kuna koostööd tegevad eksportivad tootjad müüsid sidrunhapet maailmaturul, uuris komisjon, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kolmandate riikide poolt eksportimisel tegelikult makstud või makstavad ekspordihinnad olid dumpinghinnad.

(43)

Komisjon võrdles neid ekspordihindu võrdlusriigi normaalväärtusega (vt põhjendused 26 jj). Sel viisil tehti kindlaks, et dumpingumarginaal oli vahemikus 43 %–85 %, mis on kõrgem kui liitu suunduva ekspordi hinna põhjal leitud dumpingumarginaal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (vt põhjendus 36).

3.2.2. Tootmisvõimsus ja tarbimine asjaomases riigis

(44)

Taotluse esitajad esitasid läbivaatamistaotluses arvutused, millest selgub, et Hiina kasutamata tootmisvõimsus on suurem kui kogu ELi aastane sidrunhappenõudlus. Hiina sidrunhappe tootmisvõimsuseks hinnati 1 800 000 tonni. Kuigi komisjon leiab, et taotluse esitaja on kasutamata tootmisvõimsust üle hinnanud,

(45)	selgus uurimise käigus, et Hiina eksportivatel tootjatel on tõepoolest palju kasutamata tootmisvõimsust. Hiina koostööd tegevate eksportivate tootjate kasutamata tootmisvõimsus on ligikaudu 192 000 tonni ehk umbes 41 % ELi tarbimisest.

(46)

Mitmed isikud viitasid uurimise käigus tootmisharu käsitlevale uuringule „IHS Chemical Economics Handbook”, (8) mille kohaselt ületas Hiina tootmisvõimsus 2012. aastal mitmekordselt tarbimist liidu turul. Uuringu kohaselt langes 2012. aastal Hiina RV arvele 59 % maailma kogutoodangust, 69 % tootmisvõimsusest, 74 % ekspordist ja 12 % tarbimisest (9). Need andmed kinnitavad, et Hiina RV tootmisvõimsus on väga suur.

(47)	Väljaandest nähtub, et kuigi Hiinas tarbimine kasvab, on Hiina aastane hinnanguline tarbimine palju väiksem kui liidu oma ning senise kasvu jätkudes ei ületa see praegust liidu tarbimist enne 2018. aastat.

(48)	Need andmed kinnitavad, et Hiina toodang ja tootmisvõimsus on peamiselt mõeldud ekspordiks.

3.2.3. Seosed liidu hindade ja asjaomase riigi hindade vahel

(49)	Uurimise käigus sidrunhappe hindade kohta saadud andmete kohaselt on Hiina omamaine hind ligikaudu 48 % madalam kui hind kogu liidu turul.

(50)	Seetõttu on liit Hiina eksportivate tootjate jaoks endiselt atraktiivne eksporditurg.

3.2.4. Seosed kolmandate riikide hinna ja liidu turu hinna vahel

(51)	Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli hind kolmandate riikide turgudel keskmiselt 40 % madalam kui ELi turul.

(52)	Kui meetmed lõpetataks, tekiks Hiina eksportijatel tugev stiimul suunata oma eksport liitu.

(53)	Sellist järeldust kinnitab ka Laiwu liitu suunatud ekspordi hinnatase ning Laiwu liitu suunatud ekspordi ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vahe.

(54)	Seda järeldust toetab ka asjaolu, et ekspordi hind oli madal ka nende eksportivate tootjate puhul, kes käesolevas uurimises ei osalenud ja kelle eksport liitu oli väike.

3.2.5. Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(55)	Kui võrrelda Hiina RV kogutootmisvõimsust, sealhulgas vaba tootmisvõimsust, liidu turu suurusega, võib järeldada, et meetmete lõpetamisel eksport liitu tõenäoliselt suureneks ning toimuks tõenäoliselt selgelt dumpinguhinnaga.

(56)

Pärast avalikustamist seadsid huvitatud isikud kahtluse alla järeldused, mille kohaselt ei ole minimaalse impordihinna alusel ELi turule suunatud ekspordi hinnad olnud viimastel aastatel jätkusuutlikud ning langevad seega oluliselt, lähenedes isegi kolmandate riikide ekspordihindade tasemele. Samuti kahtlesid huvitatud isikud, et stabiilsel tasemel Hiina ekspordi maht hakkab tõenäoliselt kasvama ning seda pakutaks uuendatud meetmete puudumisel jätkuvalt dumpinguhinnaga. Uurimise käigus tuvastati siiski selgelt, et dumping jätkub isegi ekspordihindade alusel, mida peetakse ebausaldusväärseteks, kuna neid suurendab hinnakohustuste minimaalne impordihind. Tuvastati, et kõnealused hinnad on märkimisväärselt kõrgemad kui teiste turgude ekspordihinnad kõigi hinnakohustustega seotud eksportivate äriühingute jaoks. Sellised eksportivad äriühingud on harjunud eksportima ELi hindadest madalamate hindadega. Lisaks sellele tuletatakse meelde, et algse uurimise käigus tuvastati, et madala dumpinguhinnaga import Hiina RVst ELi suurenes 37 % ajavahemikus 2004. aastast kuni 2007. aasta juulis lõppenud kaheteistkümnekuulise perioodini (algne uurimisperiood) (10). Kõik nimetatud elemendid koos Hiina RV märkimisväärse vaba tootmisvõimsusega, mida ei ole kahtluse alla seatud, kinnitavad selgelt järeldusi, mille kohaselt jätkub meetmete kehtetuks tunnistamise korral eksport liitu tõenäoliselt dumpinguhindadega ning üha kasvavas mahus.

3.3. Laiwu dumpingu osaline vahepealne läbivaatamine

3.3.1. Normaalväärtus

3.3.1.1. Turumajanduslik kohtlemine

(57)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b selgitas komisjon välja, kas juhul, kui Laiwu vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c tingimustele ning talle saaks seetõttu võimaldada turumajanduslikku kohtlemist, oleks võimalik leida normaalväärus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 1–6.

(58)

Lühidalt ja ülevaatlikult on kõnealused tingimused järgmised:

—	majandustegevust ja kulusid käsitlevad otsused tehakse lähtuvalt turusituatsioonist ja ilma märkimisväärse riigipoolse sekkumiseta; kulutused tähtsamatele sisenditele peegeldavad turuväärtusi;

—	äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega sõltumatult ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel;

—	puuduvad varasemale mitteturumajanduslikule süsteemile iseloomulikud märkimisväärsed moonutused;

—	pankroti- ja asjaõigusega tagatakse õiguskindlus ja stabiilsus; ning

—	vahetuskursside ümberarvestus toimub turukursside alusel.

(59)	Selleks et teha kindlaks, kas Laiwu vastab algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c tingimustele, palus komisjon tal täita turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi. Laiwu vastas ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon kontrollis esitatud teavet Laiwu valdustes.

(60)	Komisjon leidis, et Laiwu ei vasta turumajandusliku kohtlemise võimaldamise 2. ja 3. kriteeriumile vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile c.

(61)

Äriühing ei suutnud tõendada, et ta vastab 2. kriteeriumile, st et tal on kogu rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ettenähtud raamatupidamisdokumentide kogum. Tal puuduvad ka tõendavad dokumendid, mis võimaldaksid kontrollida raamatupidamise täpsust ja täielikkust. Äriühingul ei olnud dokumente teatavate raamatupidamiskannete tõendamiseks. Lisaks ei olnud tal finantsaruandeid omakapitali muutuste kohta teatud perioodidel. Need puudused on vastuolus tõese raamatupidamisteabe esitamise põhimõttega, ja mis veelgi halvem, on jäänud audiitorile märkamata. Seega ei vastanud dokumendihaldus ega auditeerimine rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele.

(62)

Laiwu väitis, et tema raamatupidamisdokumendid on piisavalt selged, et olla kooskõlas Hiina üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega, ning et turumajanduslikku kohtlemist käsitlevas dokumendis nimetatud ebajärjekindlused ei mõjuta tema raamatupidamise usaldusväärsust. Äriühing leidis, et raamatupidamisnõudeid tuleks vaadelda nende eesmärgi — näiteks investorite kaitsmise — valguses.

(63)

Komisjon osutab sellele, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teises taandes on sätestatud, et äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega. See on ametlik nõudmine. Hoolimata äriühingu väidetest peab raamatupidamine olema kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega olenemata äriühingu staatusest siseriikliku raamatupidamisseaduse kohaselt.

(64)	Peale selle leiab komisjon, et Laiwu raamatupidamine ei olnud kooskõlas ka Hiina raamatupidamisseadusega, sest audiitor oli jätnud kommenteerimata Hiina raamatupidamisseaduse rikkumise, millele on osutatud põhjenduses 61.

(65)	Seda arvesse võttes tuli kõnealused väited tagasi lükata.

(66)

Äriühing ei suutnud tõendada, et vastab 3. kriteeriumile, st et tema puhul ei esine varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist üle kandunud märkimisväärseid moonutusi. Nimelt kuna tegemist on kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõttega, kehtib tema suhtes ettevõtte tulumaksu soodustus, mis mõjutab oluliselt tema finantsolukorda.

(67)	Laiwu väitis, et maksusoodustus on subsiidium, mistõttu seda ei saa käsitada turumajandusliku kohtlemise 3. kriteeriumi kohaselt.

(68)	Komisjon märgib, et turumajandusliku kohtlemise 3. kriteeriumile vastavust hinnatakse selleks, et teha kindlaks, kas tootja puhul ei esine varasemast mitteturumajanduslikust süsteemist üle kandunud märkimisväärseid moonutusi.

(69)

Laiwu on saanud maksusoodustuse kujul riiklikku soodustust, mis vastavalt 2007. aastal vastuvõetud ettevõtte tulumaksu seaduse artiklile 28 on püsivat laadi soodustus. Soodustus on kehtestatud vastavalt Hiina RV põhiseaduse sissejuhatusele, mille kohaselt partei säilitab ja täiustab majandussüsteemi aluseid, milles suurimat rolli mängib üldrahvalik omand ja samaaegselt võivad areneda eri majandussektorid.

(70)

Üks soodustuse eesmärk on ligi meelitada madala intressimääraga kapitali. See põhjustab konkurentsimoonutusi kapitaliturgudel. See, et tulumaksusüsteem pakub soodustusi teatavatele äriühingutele, mida valitsus peab strateegiliselt oluliseks, näitab, et tegemist ei ole turumajandusliku maksusüsteemiga, vaid sellisega, mis on endiselt tugevalt mõjutatud mitteturumajanduslikele majandussüsteemidele omasest riiklikust plaanimisest. Komisjon osutab ka sellele, et maksusoodustuste põhjustatud moonutused on märkimisväärsed, sest need muudavad äriühingu maksueelse kasumi künnist, millest alates muutub äriühing investoritele huvipakkuvaks.

(71)	Seda arvesse võttes tuli kõnealused väited tagasi lükata.

(72)	Komisjon tegi turumajandusliku kohtlemise uurimise tulemused teatavaks Laiwule, Hiina RV ametiasutustele ja taotluse esitajatele. Komisjon palus neil esitada märkusi ja taotleda ärakuulamist. Esitatud märkused ei muutnud komisjoni esialgseid järeldusi.

(73)	Laiwu väitis, et komisjoni kavatsus keelduda turumajanduslikust kohtlemisest lähtub muudest põhjustest kui need, mille alusel uurimine algatati. Äriühingu arvates oleks komisjon pidanud turumajandusliku kohtlemise analüüsimisel lähtuma ainult turumajandusliku kohtlemise 1. kriteeriumist.

(74)	Esiteks tuleb märkida, et artikli 2 lõike 7 punktis c on loetletud viis kumulatiivset kriteeriumi, mis kõik peavad olema täidetud, et turumajanduslikku kohtlemist saaks võimaldada, ning tõendid peab esitama turumajanduslikku kohtlemist taotlev äriühing.

(75)

Lisaks on algatamisteate (11) punktis 5.2 nimetatud algatamise põhjused — Laiwu tootmismahu kasv ja tema tootevaliku laienemine. Algatamisteatega ei piirata mingil moel turumajandusliku kohtlemise 1. kriteeriumi täitmise uurimist. Lisaks analüüsitakse esmapilgul usutavaid tõendeid eraldi, et selgitada välja, kas tuleks algatada uurimine. Algatamisteate punkti 6.1.1.2 kohaselt uuritakse algmääruse artikli 2 lõike 7 kohase turumajandusliku kohtlemise võimaldamiseks põhjalikult, kas konkreetne tootja tegutseb turumajanduse tingimustes.

(76)

Komisjon märgib, et Laiwu esitas turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi, väites, et ta vastab kõigile viiele turumajandusliku kohtlemise kriteeriumile. Vastavalt algmäärusele tuleb turumajanduslikku kohtlemist taotleval äriühingul tõendada, et ta tegutseb turumajanduse tingimustes, st turumajandusliku kohtlemise taotluse põhjendamine on äriühingu enese ülesanne. Seetõttu lükati Laiwu taotlus tagasi.

(77)	Komisjon teavitas liikmesriike vastavalt artikli 2 lõike 7 punktile c turumajandusliku kohtlemise analüüsi tulemustest ning huvitatud isikuid oma lõplikust otsusest turumajandusliku kohtlemise võimaldamise kohta.

3.3.1.2. Võrdlusriik

(78)	Laiwu normaalväärtus määrati kindlaks kolmandas turumajanduslikus riigis kehtiva hinna alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a. Sel eesmärgil valis komisjon kolmandaks turumajanduslikuks riigiks Kanada (vt põhjendused 26 jj).

(79)	Komisjon selgitas normaalväärtuse välja, võttes aluseks omamaise hinna, millega Kanada tootja müüb sidrunhapet sõltumatutele klientidele.

3.3.2. Ekspordihind

(80)	Komisjon määras ekspordihinna kindlaks liidus sõltumatute klientide poolt tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

3.3.3. Võrdlus

(81)	Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(82)

3.3.4. Dumpingumarginaal

(83)	Komisjon võrdles võrdlusriigis toodetud samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(84)	Sellest lähtuvalt on Laiwu lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, 37,8 %.

3.3.5. Muutunud asjaolude püsivus

(85)	Komisjon analüüsis vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3, kas dumpinguga seotud asjaolude muutusi saab põhjendatult pidada püsivat laadi muutusteks.

(86)	Kuna Laiwu oli muutunud väikseimast ELi eksportivast tootjast suurimaks, tuleb seda muutust pidada püsivaks. Ka äriühing ise kinnitas oma vastustes küsimustikule, et ta kavatseb ekspordimahtu säilitada ning mitte teha muudatusi oma eksporditingimustesse.

4. KAHJU

4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(87)	Liidus tootis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samasugust toodet kaks tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(88)	Kuna liidu tootmisharu moodustavad ainult kaks tootjat, siis tuli kõik tundlike andmetega seotud arvandmed konfidentsiaalsuse huvides indekseerida või esitada vahemikena.

4.2. Liidu tarbimine

(89)	Komisjon määras liidu tarbimise kindlaks, lisades Hiina RVst ja teistest riikidest tulevale impordile liidu tootmisharu müügi liidu turul. Kasutati Eurostati ja küsimustikule antud vastuste andmeid.

(90)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Tarbimine tonnides (vahemik)	450 000 –500 000	430 000 –480 000	470 000 –520 000	450 000 –500 000
Indeks	100	95	105	101
Allikas: küsimustiku vastused ja Eurostat

(91)	Tarbimine kõikus vaatlusalusel perioodil +/– 5 % ulatuses. Vaatlusalusel perioodil ei ilmnenud siiski selget suundumust.

4.3. Asjaomasest riigist pärit import

4.3.1. Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(92)	Komisjon määras impordi mahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa määrati liidu tarbimise alusel, mis on esitatud põhjendustes 88 jj.

(93)

Asjaomase riigi import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht ja turuosa

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Asjaomasest riigist pärit impordi maht tonnides	202 391	176 451	206 222	183 026
Indeks	100	87	102	90
Turuosa (vahemik)	40 %–45 %	36 %–41 %	38 %–43 %	35 %–40 %
Turuosa (indeks)	100	92	97	90
Allikas: Eurostat

(94)	Impordi maht vaatlusalusel perioodil kõikus. Kõikumisest paistab teataval määral ilmnevat liidu tarbimise suundumus. 2011. aastal, kui tarbimine oli madal, oli Hiina import madalaimal tasemel. 2012. aastal, kui tarbimine järsult kasvas, oli ka Hiinast pärit import suurim.

(95)

Hiina import ei järginud seda suundumust ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui see oli umbes 10 % väiksem kui 2010. aastal, kuigi liidu tarbimine oluliselt ei muutunud. Hoolimata impordi vähenemisest jäi selle turuosa küllalt suureks. Selle osatähtsus liidu turul moodustas kogu vaatlusalusel perioodil 35 %–45 %.

4.3.2. Asjaomasest riigist pärit impordi hind ja hinna allalöömine

(96)

Komisjon määras impordi hinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi hinnad

(eurodes tonni kohta)
	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Hiina RV	806	938	1 000	933
Indeks	100	116	124	116
Allikas: Eurostat

(97)	Hiinast pärit sidrunhappe impordi hinnad suurenesid 2010. kuni 2012. aastani 24 %, kuid vähenesid 2012. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 8 protsendipunkti. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul järgis sidrunhappe hind muu tooraine, näiteks maisi hinda.

(98)	Pärast avalikustamist seadis üks huvitatud isik kahtluse alla Eurostati andmete täpsuse, esitamata olulisi tõendeid, millega oma väiteid põhjendada. Seega ei saa nimetatud väitega nõustuda.

(99)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinna allalöömise kindlaksmääramiseks võrdles komisjon

1)	liidu tootjate kaalutud keskmisi hindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks, mida kohandati tehasehindade tasemele; ning

2)	vastavaid koostööd tegevate Hiina eksportivate tootjate impordi kaalutud keskmisi hindu esimese sõltumatu kliendi jaoks liidu turul tooteliikide kaupa, väljendatuna CIF-hinnana (kulud, kindlustus, vedu), tehes asjakohased kohandused tavapäraste maksude ja impordikulude arvesse võtmiseks.

(100)

Nende eksportivate tootjate puhul, kes ei ole seotud põhjenduses 2 nimetatud hinnakohustusega, kasutati võrdluseks hinda esimese sõltumatu kliendi jaoks liidus. Hinnakohustuse pakkunud eksportivate tootjate puhul ei olnud võimalik kasutada hinda esimese sõltumatu kliendi jaoks liidus, kuna neid tootjaid mõjutas nende hinnakohustus. Nende eksportijate puhul kasutati hinna allalöömise kindlaksmääramiseks hinda esimese sõltumatu kliendi jaoks kolmandates riikides.

(101)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et hinnakohustustega mitte seotud huvitatud isikute puhul oleks pidanud hinna allalöömise kindlaksmääramiseks kasutama esimese sõltumatu kliendi hinda kolmandates riikides. Uurimine näitas siiski, et hinnakohustustega mitte seotud isikute küsitav hind oli märkimisväärselt madalam kui hinnakohustusi võtnud isikute küsitav hind. See näitab, et nende hindu ei mõjutanud hinnakohustus ning seetõttu saab neid kasutada hinna allalöömise kindlaksmääramiseks.

(102)

Hindu võrreldi tüüpide kaupa sama tasandi tehingute puhul, tehes vajadusel komisjonitasude ja pulbristamisega seoses asjakohaseid kohandusi.

(103)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et pulbristamisega seotud kohandamine ei ole enam põhjendatud, kuna puudub vajadus Hiina sidrunhappe pulbristamiseks. Uurimisest selgus, et kuigi pulbristamine ei ole alati vajalik, esineb siiski olukordi, kus see on nõutav, õigustades seega kõnealust kohandamist.

(104)

Koostööst keeldunud eksportivate tootjate puhul ei saanud hindade allalöömise kindlaksmääramiseks kasutada tooteliikide hindu, kuna sellekohane teave puudus. Seetõttu kasutati hinna allalöömise kindlakstegemiseks liidu tootjate ja koostööst keeldunud Hiina eksportivate tootjate üldise kaalutud keskmise müügihinna võrdlust.

(105)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Võrdluse tulemusel selgus, et üldine kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal oli 20 % ja 45 % vahel.

4.4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.4.1. Üldised märkused

(106)

Algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt hõlmas dumpinguhindadega impordi poolt liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine kõigi majanduslike näitajate hindamist, mis uurimisperioodil liidu tootmisharu olukorda kujundasid.

4.4.2. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(107)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste olid vaatlusalusel perioodil alljärgnevad.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Toodang tonnides (vahemik)	270 000 –300 000	290 000 –320 000	300 000 –330 000	300 000 –330 000
Indeks	100	106	108	107
Tootmisvõimsus tonnides (vahemik)	300 000 –350 000	300 000 –350 000	300 000 –350 000	300 000 –350 000
Indeks	100	101	101	101
Tootmisvõimsuse rakendusaste (indeks)	100	105	106	106
Allikas: vastused küsimustikule

(108)

Vaatlusalusel perioodil oli tootmismahu suundumus positiivne: aastail 2010–2011 suurenes tootmismaht 6 %, hiljem jäi muutus väiksemaks.

(109)

Kuna tootmisvõimsus oluliselt ei muutunud, järgis tootmisvõimsuse rakendusaste tootmismahu muutumist. Tootmisvõimsuse rakendusaste suurenes aastail 2010–2011 märkimisväärsed 5 % ning seejärel stabiliseerus.

4.4.3. Müügimaht ja turuosa

(110)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Müügi kogumaht liidu turul (indeks)	100	108	108	108
Turuosa (indeks)	100	111	102	107
Allikas: vastused küsimustikule

(111)

Ajavahemikus 2010–2011 suurenes ka liidu tootmisharu müügimaht, suurenemine oli 8 %. Seejärel jäi müügimaht muutumatuks kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni.

(112)

Samamoodi muutus ka liidu tootmisharu turuosa, mis suurenes vaatlusalusel perioodil 7 %. 2011. ja 2012. aastal mõjutas turuosa ka liidu tarbimise kõikumine, mida on kirjeldatud põhjenduses 91.

4.4.4. Kasv

(113)

Liidul õnnestus suurendada nii tootmisharu müügimahtu (8 %) kui ka turuosa (7 %). Sarnaselt suurenes samal ajavahemikul ka tootmismaht. Järelikult suutis liidu tootmisharu kasvuvõimalused ära kasutada, suurendades oma turuosa üsna stabiilsel turul.

4.4.5. Tööhõive ja tootlikkus

(114)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Töötajate arv (indeks)	100	101	105	106
Tootlikkuse indeks (tonni/töötaja)	100	105	102	101
Allikas: vastused küsimustikule

(115)

Vaatlusalusel perioodil oli tööhõive suundumus positiivne ja see kasvas 6 %. Samal ajal püsis tootlikkus töötaja kohta vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilsena.

4.4.6. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(116)

Kindlakstehtud dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest oluliselt suuremad. Tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule oli siiski väiksem, kuna paljude Hiina eksportivate tootjate hinnataset mõjutas hinnakohustus. Teiste eksportivate tootjate jaoks tasakaalustasid kahjustavat mõju tollimaksud. Seega võib järeldada, et liidu tootmisharu on taastunud Hiina eksportivate tootjate varasema dumpingu põhjustatud kahjust.

4.4.7. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(117)

Liidu tootjate kaalutud keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 7

Müügihind liidus

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Ühiku müügihind ELis (eurodes tonni kohta, vahemik)	1 000 –1 150	1 050 –1 200	1 150 –1 300	1 150 –1 300
Indeks	100	103	113	115
Ühiku tootmiskulu (eurodes tonni kohta, vahemik)	750–900	850–1 000	850–1 000	850–1 000
Indeks	100	113	111	115
Allikas: vastused küsimustikule

(118)

Kaalutud keskmine ühiku tootmiskulu suurenes 2010. kuni 2011. aastani 13 % ning seejärel kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini veel 2 protsendipunkti.

(119)

Samalaadselt, kuid umbes aasase viivitusega, muutus müügihind. Liidu tootmisharu suutis 2011. aastal toimunud kulude kasvu klientidele üle kanda alles 2012. aastal. Nagu on näidatud põhjendustes 120 jj, oli selle tulemusel nende kasumlikkus 2011. aastal väiksem.

4.4.8. Tööjõukulud

(120)

Liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmine töötasu töötaja kohta (indeks)	100	103	114	118
Allikas: vastused küsimustikule

(121)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes kokku 18 %, mis on peamiselt tingitud suurest, 11-protsendipunktisest tõusust aastail 2011–2012.

4.4.9. Vara

(122)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 9

Laovaru

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Laovarud perioodi lõpul (tonnides, vahemik)	14 000 –16 000	14 000 –16 000	17 000 –19 000	22 000 –24 000
Indeks	100	101	121	155
Allikas: vastused küsimustikule

(123)

Liidu tootmisharu laovarud perioodi lõpu seisuga kasvasid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Suured laovarud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus on tingitud hooajalistest teguritest. Muude perioodide puhul arvestatakse laovarude seisu detsembri lõpu seisuga, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi oma arvestatakse juuni lõpu seisuga, s.o aeg, mil on algamas suur nõudlus karastusjookide järele, kuid suvepuhkuste alguse tõttu on tootmine on suhteliselt väike. Seepärast on loomulik, et sel aastaajal on varud mõnevõrra suuremad.

4.4.10. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(124)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

	2010	2011	2012	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Müügi kasumlikkus liidus sõltumatutele klientidele (vahemik)	12 %–17 %	7 %–12 %	12 %–17 %	12 %–17 %
Indeks	100	69	103	103
Rahavoog (indeks)	100	50	86	80
Investeeringud (indeks)	100	162	123	106
Investeeringutasuvus (vahemik)	30 %–40 %	15 %–25 %	25 %–35 %	25 %–35 %
Indeks	100	59	93	90
Allikas: vastused küsimustikule

(125)

Komisjon määras liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele klientidele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest. See oli stabiilne peaaegu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Kogu vaatlusalusel perioodil oli liidu tootmisharu kasumlikkus suurem kui algse uurimise käigus kindlaks määratud sihtkasum.

(126)

Netorahavoog on liidu tootjate suutlikkus oma tegevust ise rahastada. See püsis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul rahuldaval tasemel.

(127)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Selle muutumine üldiselt vastas kasumlikkuse muutumisele ja see püsis peaaegu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul rahuldaval tasemel.

(128)

Ükski liidu tootja ei teatanud, et tal oleks vaatlusalusel perioodil olnud raskusi kapitali kaasamisega.

4.4.11. Järeldus kahju kohta

(129)

Enamik kahjunäitajaid, nagu toodang, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, tööhõive, tööjõukulud ja müügihinnad muutusid positiivses suunas. Kuigi finantsnäitajad, nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus muutusid eri suundades, oli nende absoluutne tase rahuldav ja kahjustumist ei ilmnenud.

(130)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu taastus varasema dumpingu põhjustatud kahjust ilma algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses olulist kahju kandmata.

4.5. Kahju kordumise tõenäosus

(131)

Hiinast pärineva vaatlusaluse toote impordi hindade ja mahu suundumustest võib järeldada, et kuigi Hiina eksportijatele kuulub endiselt märkimisväärne osa liidu turust, on võetud meetmed (tollimaks ja hinnakohustused) põhjustanud mahtude vähenemist ja hinnatõusu. Kuna muude kolmandate riikide turuosa oli üsna väike, sai sellest kasu eelkõige liidu tootmisharu. Järelikult kõrvaldati kahju peamiselt võetud meetmete tõttu.

(132)

Nagu on märgitud põhjenduses 45, on Hiina eksportivatel tootjatel kasutamata tootmisvõimsusi, mistõttu neil on võimalik eksporti järsult suurendada. Võttes arvesse ka ELi turu tulusamaid hindu võrreldes enamiku kolmandate riikide turuga, on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumise korral suunatakse praegu kolmandatasse riikidesse eksporditavad märkimisväärsed tootekogused ümber ELi turule.

(133)

Dumpinguvastased tollimaksud on Hiinast pärit sidrunhappe suhtes kehtestatud ka sellistel suurtel rahvusvahelistel turgudel nagu Ameerika Ühendriigid, Brasiilia, Tai ja Ukraina. Seetõttu kui dumpinguvastastel meetmetel lastaks aeguda, oleks Hiina eksportivatel tootjatel nendel turgudel raskem müüa kui liidu kaitsmata turul.

(134)

Sellele lisaks löövad nende Hiina eksportivate tootjate hinnad, kes hinnakohustust ei ole võtnud, oluliselt (20 %–45 %) alla liidu tootmisharu hindu. Nende eksportivate tootjate hinnad, kelle suhtes hinnakohustus kehtib, löövad ELi tootmisharu hindu alla 20 %–39 %. See ongi tõenäoliselt see hinnatase, millega Hiina eksportivad tootjad tulevad liidu turule, kui meetmeid ei võeta.

(135)

Seda, et meetmete puudumisel oleks Hiina ekspordi hinnatase tõenäoliselt madal, kinnitavad ka põhjenduses 133 osutatud riikides teostatud arvukad Hiina sidrunhappe dumpingu uurimised.

(136)

Hindadega, mis löövad oluliselt alla liidu tootmisharu hindu, suudavad Hiina eksportivad tootjad märkimisväärselt suurendada oma niigi suurt turuosa liidu tootmisharu turuosa arvel.

(137)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et Hiina eksportivad tootjad ei alanda tõenäoliselt oma hindu kolmandate riikide turgudel valitseva hinnatasemeni. Kõnealust väidet ei toeta aga uurimise käigus kindlaks tehtud asjaolud. Vastavalt eespool põhjenduses 134 esitatule on ELi turul hinnakohustusi mitte võtnud Hiina eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud hindade allalöömise marginaalid (20 %–45 %) väga sarnased kolmandate riikide turgudel hinnakohustusi võtnud Hiina eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud hindade allalöömise marginaalidega (20 %–39 %). Seetõttu on tõenäoline, et meetmete puudumisel läheneksid Hiina toodete hinnad ELi turul Hiina eksportivate tootjate poolt muudel turgudel küsitavatele hindadele.

(138)

Sellest võib järeldada, et kahju tõenäoliselt kordub, kui meetmetel lubatakse aeguda.

5. LIIDU HUVID

(139)

Komisjon uuris vastavalt algmääruse artiklile 21, kas käesoleva aegumise läbivaatamise järelduste põhjal Hiina RVst pärit sidrunhappe impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõiki, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve. Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

5.1. Liidu tootmisharu huvid

(140)

Mõlemad liidu tootjad, kelle toodang moodustab kokku 100 % liidu toodangust, tegid käesoleva uurimisega koostööd. Nagu on märgitud põhjenduses 130, on liidu tootmisharu taastunud varasema dumpingu põhjustatud kahjust.

(141)

Liidu tootmisharul on varasemast kahjust võimaldanud taastuda võetud meetmed. Liidu tootmisharu on tõestanud oma elujõulisust, kui vaid dumpinguhinnaga import ei tekita ebaausat konkurentsi.

(142)

Meetmete kaotamine aga tõenäoliselt tekitaks dumpinguhinnaga Hiina impordi poolse ebaausa konkurentsi ning seaks ohtu selle muidu elujõulise tootmisharu allesjäänud tootjate tegevuse jätkumise. Tuleb meenutada, et enne Hiinast pärit impordi suhtes meetmete kehtestamist lõpetas kolm liidu tootjat oma tegevuse.

(143)

Komisjon järeldab, et liidu tootmisharu huvides on meetmete jätkamine.

5.2. Sõltumatute importijate huvid

(144)

Nagu on märgitud põhjenduses 13, esitas väljavõttelisele uuringule vastuse kuus sõltumatut importijat. Valimisse võeti kolm suurimat importijat, kuid üks neist ei esitanud küsimustikule sisulist vastust. Lõplik valim koosnes ülejäänud kahest importijast.

(145)

Mõlemad importijad kauplevad laia tootevalikuga ning sidrunhappe osatähtsus nende kogukäibes on üsna erinev. Ühe importija puhul moodustab sidrunhape kogukäibest tühise osa, kuid teise importija jaoks on see üks olulisemaid tooteid.

(146)

Kumbki valimisse kaasatud importija ei ole täielikult meetmete vastu, kuid mõlemad juhtisid tähelepanu asjaolule, et minimaalne impordihind on liiga kõrge ja liidu tootmisharu saab suurt kasumit. Need importijad palusid minimaalse impordihinna taset langetada.

5.3. Kasutajate huvid

(147)

Komisjon sai täieliku vastuse peamiselt keemia- ja ravimitööstuse ettevõtetelt, kokku kuuelt kasutajalt. Kuigi toidu- ja joogitööstus on selgelt suurim sidrunhappe kasutaja ja tema arvele langeb üle 50 % kogutarbimisest, ei teinud täielikult koostööd ükski kasutaja sellest tootmisharust.

(148)

Kasutajaid pani muretsema varustuskindlus. Probleemide seas toodi välja liidu tootmisharu suutmatus varustada liidu turgu. Tuleb aga märkida, et meetmete võtmine ei ole takistanud suurtes kogustes Hiina impordi jõudmist liidu turule ning tarnimast seda, mida liidu tootmisharu tarnida ei suuda.

(149)

Suure rühma kasutajate (näiteks toidu- ja joogitööstus ning ravimitööstus) toodetes on vajaliku sidrunhappe kogus väga väike. Nende arvates on sidrunhapet keeruline asendada, mistõttu varustuskindlus on nende jaoks sageli olulisem kui hind. Kõnealused meetmed neid kasutajaid rahaliselt eriti ei mõjuta, kuna sidrunhappe osatähtsus nende kulude struktuuris on väga väike.

(150)

Keemiatooteid tootvate kasutajate arvele langeb ligikaudu 25 % ELi sidrunhappe kogutarbimisest ja nende toorainekuludes on sidrunhappe osatähtsus väikesepoolne, ligikaudu 5 %. Nende arvates pole vaja dumpinguvastaseid meetmeid säilitada. Mõned kasutajad juhtisid tähelepanu sellele, et ELi tootjate finantsolukord on hea. Meetmed mõjutavad kõnealuseid kasutajaid rohkem kui toidu- ja joogitööstust ning ravimitööstust. Sellest hoolimata ilmneb teabest, mille esitasid koostööd teinud keemiatooteid tootvad kasutajad, et nad said korralikku kasumit hoolimata võetud meetmetest. Seega avaldavad meetmed neile vaid vähest mõju.

(151)

Pärast avalikustamist väitsid pesuainetööstuses tegutsevad huvitatud isikud, et teatavate toodete puhul on sidrunhappe osakaal kuludes suurem kui eespool nimetatud keskmine näitaja 5 %. Samal ajal ei esitanud kõnealused isikud tõendeid, et just eelkõige pesuainetööstuse keskmine näitaja erineb üldiselt keemiatööstuses arvestatavast 5 %. Seetõttu ollakse seisukohal, et keemiatööstust käsitlevad järeldused on üldiselt kohaldatavad ka pesuainetööstuse suhtes.

(152)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et tulevane nõudepesumasinate pesuvahendites fosfaadi kasutamise keeld toob alates 2017. aastast ELis kaasa sidrunhappe tarbimise suurenemise. Kuigi on selge, et fosfaat tuleb selleks ajaks asendada muude ainetega, ei ole veel kindel, kas fosfaadid asendatakse sidrunhappe või muude ainetega. Samuti ei esitanud huvitatud isikud kõnealuse muudatuse üldise mõju kohta faktilisi tõendeid.

(153)

Kokkuvõttes võib öelda, et meetmete positiivne mõju liidu tootmisharule kaalub selgelt üles selle vähese või lausa tühise negatiivse mõju, mida meetmed avaldavad kasutajatele.

5.4. Liidu turu tarneallikad

(154)

Huvitatud isikud kaebasid, et liidu turul puudub konkurents. Tõepoolest, ELis on ainult kaks liidu tootjat. ELi kasutajate nõudmiste rahuldamiseks on vaja importi, ja see tuleb peamiselt Hiina RVst.

(155)

Asjaolu, et liidus on järgi jäänud ainult kaks tootjat, tuleneb Hiina eksportivate tootjate dumpingust, millele vastuseks kehtestatigi praegu läbivaadatavad meetmed. 2004. aastal, algses uurimises vaadeldud perioodi alguses, oli liidus veel viis tootjat, kes konkureerisid suuremahulise ja dumpinguhinnaga Hiina impordiga. Järgnevatel aastatel (2004–2007), kui märkimisväärselt madala dumpinguhinnaga Hiina eksport liitu oli väga suur, oli kolm liidu tootjat sunnitud turult lahkuma, mistõttu tekkis praegune duopoolne olukord.

(156)

Liidu tootjate arvu vähenemine peatus pärast meetmete kehtestamist. Kui võimaldada Hiina eksportivatel tootjatel taas piiramatult dumpingut kasutada, kannaks liidu tootmisharu uuesti kahju ning hakkaks kaotama turuosa Hiinast pärit impordile.

(157)

Liidu tootjad ei suuda täielikult rahuldada liidu turu nõudlust (vt põhjendus 107). Meetmetest hoolimata tuli liidu turule endiselt suurtes kogustes Hiinast pärit importi, mille turuosa oli vaatlusaluse perioodi jooksul 35 %–45 % (vt põhjendus 93).

(158)

Ei ole võimatu, et kui meetmeid ei võeta, tuleb ELi turult lahkuda ka ülejäänud kahel ELi tootjal. Sellisel juhul satuksid ELi kasutajad veelgi suuremasse sõltuvusse ühest impordiallikast — Hiina RVst. Eespool mainitud tarnekindlust silmas pidades oleks see vastuolus liidu huvidega.

5.5. Järeldus liidu huvide kohta

(159)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad mõjuvad põhjused arvata, et meetmete säilitamine Hiina RVst pärit sidrunhape impordi suhtes ei ole liidu huvides.

6. DUMPINGUVASTASED MEETMED

6.1. Kahju vahepealne läbivaatamine

(160)

Enamiku koostööd teinud Hiina eksportivate tootjate suhtes kehtib põhjenduses 2 osutatud hinnakohustus. Põhjenduse 41 kohaselt selgus aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus, et nende ELi suunatud ekspordi hinna tingis nende hinnakohustus, millega on kindlaks määratud minimaalne impordihind. Seetõttu ei peetud nende ekspordihinda piisavalt usaldusväärseks, et selle alusel analüüsida dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosust vastavalt käesoleva uurimise asjaoludele. Samuti, nagu selgitatud põhjenduses 100, ei saa neid ekspordihindu käsitada usaldusväärse näitajana korrektse ja tegelikkusele vastava hindade allalöömise arvutuse tegemiseks. Samal põhjusel ei ole need hinnad piisavalt usaldusväärsed kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamiseks.

(161)

Koostööd tegeva hinnakohustusega mitteseotud Hiina eksportiva tootja (Laiwu) ekspordihindu hinnakohustused ei mõjutanud, mistõttu nende hindade alusel on võimalik kindlaks määrata uus kahju kõrvaldamist võimaldav tase.

6.2. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(162)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, kui suur peaks olema tollimaks, et ei korduks kahju liidu tootmisharule.

(163)

Kahju ei korduks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi sektori tootmisharu saaks mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Algse uurimise raames kindlaksmääratud kasumimarginaali suurus oli 6 %.

(164)

Selle põhjal arvutas komisjon välja samasuguse toote mittekahjustava hinna liidu tootmisharu jaoks. Selleks lahutati liidu müügihinnast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saavutatud tegelik kasumimarginaal, ning asendati see eespool nimetatud 6 % kasumimarginaaliga.

(165)

Üks huvitatud isik väitis, et 6 %-line kasumieelne maksumarginaal on liiga madal, kuna kõrge maksumäära tõttu ei jää maksujärgsest kasumist üle vajalikke vahendeid.

(166)

Sellega seoses tuleb märkida, et kahju kõrvaldamist võimaldava taseme määramiseks kasutatud kasumimarginaal peegeldab dumpinguhinnaga impordi puudumise korral saadavat kasumimarginaali. Huvitatud isik ei esitanud ühtegi tõendit, mille kohaselt ei ole 6 %-line kasumimarginaal, mis on algse uurimise käigus kindlaks tehtud liidu tootmisharu tegelik kasumimarginaal dumpinguhinnaga impordi puudumise korral, selleks otstarbeks sobilik.

(167)

Seejärel tegi komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, lähtudes Laiwu kaalutud keskmise impordihinna, mis määrati kindlaks hinna allalöömise uurimisel, ning liidu tootjate poolt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turul müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise kahju mittetekitava hinna võrdlusest. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

6.3. Lõplikud dumpinguvastased meetmed

(168)

Äriühingu Laiwu Taihe Biochemistry Co., Ltd. toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed vastavalt algmääruse artikli 9 lõike 4 kohasele väiksema tollimaksu reeglile. Komisjon võrdles kahjumarginaali ja dumpingumarginaali. Tollimaksu summa peaks vastama dumpingutasemele või kahjumarginaali kõrvaldamise tasemele, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(169)

Eelneva põhjal peaks lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema alljärgnev.

Äriühing	Dumpingumarginaal	Kahju kõrvaldamist võimaldav tase	Lõplik dumpinguvastane tollimaks
Laiwu Taihe Biochemistry Co., Ltd.	37,8 %	15,3 %	15,3 %

(170)

Aegumise läbivaatamisest tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Hiina RVst pärit sidrunhappe impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada. Tuletagem meelde, et need meetmed seisnevad erineva määraga väärtuselistes tollimaksudes ja teatavate äriühingute puhul ka hinnakohustustes.

(171)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Sellepärast kajastavad need äriühingute uurimise käigus väljaselgitatud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute” puhul. Neile ei tohiks rakendada ühtki individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(172)

Äriühing, kes muudab oma juriidilise isiku nime või aadressi, võib taotleda nende individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (12). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus või aadressi muutus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(173)

Kaks eksportivat tootjat teatas komisjonile aadressi muutusest. Üks neist teatas komisjonile ka nimevahetusest. Kõnealused muudatused ei mõjuta asjaomase toote osas nende tegevust.

(174)

Teise eksportiva tootja suhtes ei tuleks enam kohaldada individuaalset tollimaksumäära, kuna ta on tegevuse lõpetanud.

(175)

Eespool põhjendustes 173 ja 174 esitatud järeldused avalikustati ning märkusi ei esitatud.

7. MEETMETE VORM

(176)

Meetmete aegumise läbivaatamise käigus uuris komisjon hinnakohustuste kohase minimaalse impordihinna struktuuri. Eelkõige uuris komisjon indekseerimismehhanismi.

(177)

Algselt indekseeriti minimaalset impordihinda vastavalt Ameerika Ühendriikide maisi hinna kõikumisele. Algsete meetmete kehtestamise ajal ei olnud avalikult kättesaadav allikas, mida eksportivad tootjad oleksid saanud kasutada ELi maisi hinna kindlakstegemiseks. Nüüd on see allikas olemas ja seda peetakse sobivamaks, kuna minimaalne impordihind põhineb liidu tootmisharu mittekahjustaval hinnal.

(178)

Komisjon analüüsis ka muutujat, millega indekseeritakse toorainekulu sidrunhappe tonni kohta, ja leidis, et see on õige.

(179)

Pärast avalikustamist väitsid huvitatud isikud, et eespool kirjeldatud minimaalse impordihinna indekseerimise asemel tuleks lisaks maisile kasutada ka teiste toorainete hindadel baseeruvat kindlaks määratud miinimumhinda või indekseerimist, kuna mitte kõik ELi tootjad ei kasuta sidrunhappe tootmisel toorainena maisi. Arvestades siiski nii tootmiskulude kui ka sidrunhappe hinna suurt kõikumist, võib kindlaks määratud miinimumhind kiiresti aeguda ning jääda põhjendamatult kõrgeks või madalaks. Samuti ei peeta sobivaks suhteliselt stabiilse hinnaga tooraine indekseerimist, kui sidrunhappe hind kõigub märkimisväärselt ning usaldusväärne avalik allikas puudub.

(180)

Seetõttu ollakse seisukohal, et teisel toorainel baseeruv kindlaks määratud miinimumhind või indekseerimine ei ole mõistlikum kui maisihinnal baseeruv indekseerimine. Kuna mais ei ole kõigi ELi tootjate jaoks põhitooraine, peeti siiski sobilikuks läbi vaadata tooraine tarbimise indekseerimise muutuja, et paremini arvesse võtta liidu tootmisharu kaalutud keskmist maisitarbimist ning liidu tootmisharu mittekahjustava hinna arengut tervikuna.

(181)

Kahju vahepealse osalise läbivaatamise raames määras komisjon kindlaks liidu tootmisharu uue mittekahjustava hinna. Selleks et hinnakohustused jääksid jõusse, tuleks minimaalne impordihind seega läbi vaadata ja seda ajakohastada.

(182)

Pärast lõplikku avalikustamist pakkusid viis koostööd tegevat eksportivat tootjat, sealhulgas eksportivate tootjate rühm, kes on seotud kehtivate hinnakohustustega, ning Hiina metalli, mineraali- ja kemikaaliimportijate ja -eksportijate kaubanduskoda (vt põhjendused 2 ja 3 eespool) välja uue vastuvõetava hinnakohustuse.

(183)

Komisjon kiitis rakendusotsusega (EL) 2015/87 (13) kõnealuse uue, kehtivaid hinnakohustusi asendava hinnakohustuse heaks. Uus hinnakohustus võimaldab kõrvaldada dumpingu kahjustava mõju ja piirata kõrvalehoidmise ohtu piisaval tasemel.

(184)

Selleks et võimaldada komisjonil ja tollil ka edaspidi tulemuslikult jälgida äriühingute võetud hinnakohustuste täitmist, sõltub dumpinguvastasest tollimaksust vabastamine vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni asjaomasele tolliasutusele esitamisel sellest:

i)	kas esitatakse kinnitusarve, mis on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse lisa kohaseid andmeid ja deklaratsiooni;

ii)	kas asjaomased äriühingud on importtooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile liidus ning

iii)	kas tollis deklareeritud ja esitatud kaup vastab täpselt kinnitusarves kirjeldatule.

Kui eespool loetletud tingimused ei ole täidetud, tuleb vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal tasuda asjakohane dumpinguvastane tollimaks.

(185)

Kui komisjon algmääruse artikli 8 lõike 9 alusel tühistab rikkumise korral hinnakohustuse heakskiitmise, viidates konkreetsetele tehingutele, ja tunnistab asjaomased kinnitusarved kehtetuks, tekib nende tehingutega seotud toodete vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmise ajal tollivõlg.

(186)

Importijad peavad arvestama tollivõlaga kui tavalise äririskiga, mis võib tekkida kauba vabasse ringlusesse lubamise avalduse heakskiitmisel vastavalt põhjendustes 184 ja 185 kirjeldatule, isegi kui komisjon on neile otseselt või kaudselt kauba müünud tootja pakutud hinnakohustuse heaks kiitnud.

(187)

Algmääruse artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee oma arvamust ei esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe ja trinaatriumtsitraatdihüdraadi impordi suhtes, mis praegu kuulub CN-koodide 2918 14 00 ja ex 2918 15 00 (TARICi kood 2918 15 00 10) alla, kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised:

Äriühing	Lõplik dumpinguvastane tollimaks (%)	TARICi lisakood
COFCO Biochemical (Anhui) Co., Ltd. — No 1 COFCO Avenue, Bengbu City 233010, Anhui Province, Hiina RV	35,7	A874
Laiwu Taihe Biochemistry Co., Ltd. — No 106 Luzhong Large East Street, Laiwu City, Shandong Province, Hiina RV	15,3	A880
RZBC Co., Ltd. — No 9 Xinghai West Road, Rizhao City, Shandong Province, Hiina RV	36,8	A876
RZBC (Juxian) Co., Ltd. — No 209 Laiyang Road (West Side of North Chengyang Road), Juxian Economic Development Zone, Rizhao City, Shandong Province, Hiina RV	36,8	A877
TTCA Co., Ltd. — West, Wenhe Bridge North, Anqiu City, Shandong Province, Hiina RV	42,7	A878
Weifang Ensign Industry Co., Ltd. — No 1567 Changsheng Street, Changle, Weifang, Shandong Province, Hiina RV	33,8	A882
Jiangsu Guoxin Union Energy Co., Ltd. — No 1 Redian Road, Yixing Economic Development Zone, Jiangsu Province, Hiina RV	32,6	A879
Kõik teised äriühingud	42,7	A999

3. Olenemata lõikest 1 ei kohaldata lõplikku dumpinguvastast tollimaksu impordi suhtes, mis lubatakse artikli 2 kohaselt vabasse ringlusse.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse asjakohaseid kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1. Vabasse ringlusesse lubamiseks deklareeritud imporditavad tooted, mille kohta on arved esitanud äriühingud, kelle hinnakohustused on komisjon heaks kiitnud ja kelle nimed on loetletud rakendusotsuses (EL) 2015/87, vabastatakse artiklis 1 sätestatud dumpinguvastasest tollimaksust, kui:

a)	asjaomased äriühingud on importtooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile liidus ning

b)	nendele importtoodetele on lisatud kinnitusarve, mis on faktuurarve, mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse lisa kohaseid andmeid ja deklaratsiooni; ning

c)	tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavalt täpselt kinnitusarves kirjeldatule.

2. Vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmisel tekib tollivõlg:

a)	kui lõikes 1 kirjeldatud impordi puhul selgub, et üks või mitu nimetatud lõikes loetletud tingimustest on täitmata või

b)	kui komisjon tühistab määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 8 lõike 9 kohase hinnakohustuse kinnituse määruse või otsusega, milles viidatakse konkreetsetele tehingutele, ning tunnistab asjaomased kinnitusarved kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 323, 3.12.2008, lk 1.

(3) ELT L 323, 3.12.2008, lk 62.

(4) ELT L 244, 8.9.2012, lk 27.

(5) ELT C 60, 1.3.2013, lk 9.

(6) ELT C 351, 30.11.2013, lk 27.

(7) http://madb.trade.cec.eu.int:8080/madb/atDutyOverviewPubli.htm

(8) http://www.ihs.com/products/chemical/planning/ceh/citric-acid.aspx

(9) http://www.ihs.com/products/chemical/planning/ceh/citric-acid.aspx Andmed pärinevad uuringuaruande väljavõttest, mis on avalikkusele kättesaadav.

(10) Vt komisjoni määruse (EÜ) nr 488/2008 (ELT L 143, 3.6.2008, lk 13) põhjendus 61.

(11) ELT C 351, 30.11.2013, lk 27.

(12) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, CHAR 04/39, 1049 Brussels, Belgium.

(13) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 75.

LISA

Koos äriühingu poolt Euroopa Liitu müüdava kaubaga, mille suhtes kehtib hinnakohustus, esitatakse faktuurarve, mis sisaldab järgmisi andmeid:

1.	Pealkiri „HINNAKOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE”.

2.	Faktuurarve väljastanud äriühingu nimi.

3.	Faktuurarve number.

4.	Faktuurarve väljastamise kuupäev.

5.	TARICi lisakood, mille alusel toimub arvel nimetatud kauba tollivormistus Euroopa Liidu piiril.

Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

—	hinnakohustusega seotud tootekood (PCN),

—	tootekoodile vastava toote kirjeldus lihtsas ja arusaadavas keeles,

—	äriühingu tootekood (CPC),

—	TARICi kood,

—	kogus (tonnides).

Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

—	tonnihind,

—	kohaldatavad maksetingimused,

—	kohaldatavad tarnetingimused,

—	kõik hinnaalandused ja mahahindlused.

8.	Selle Euroopa Liidus importijana tegutseva äriühingu nimi, kellele äriühing kohustusega seotud kauba faktuurarve otseselt väljastab.

Faktuurarve väljastanud äriühingu töötaja nimi ja järgmine allakirjutatud avaldus:

„Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseekspordiks Euroopa Liitu toimub [ÄRIÜHINGU NIMI] pakutud ja Euroopa Komisjoni poolt rakendusotsusega (EL) 2015/87 heaks kiidetud hinnakohustuse raames ja tingimuste kohaselt. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.”

22.1.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 15/31

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/83,

21. jaanuar 2015,

millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 (edaspidi „algmäärus”) kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) eriti selle artikli 11 lõikeid 2, 5 ja 6,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)	Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1187/2008 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes.

(2)	Meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mille määr oli 39,7 %, välja arvatud Hebei Meihus MSG Group Co., Ltd. (33,8 %), Tongliao Meihua Bio-Tech Co., Ltd. (33,8 %) ja Fujian Province Jianyang Wuyi MSG Co., Ltd. (36,5 %) puhul.

2. Aegumise läbivaatamise taotlus

(3)	Pärast seda, kui avaldati teade kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta, (3) sai komisjon algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamine.

(4)	Taotluse esitas Ajinomoto Foods Europe S.A.S (edaspidi „taotluse esitaja”), liidu ainus naatriumglutamaadi tootja, kelle toodang moodustab seega 100 % kogu liidu naatriumglutamaadi toodangust.

(5)	Taotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

3. Aegumise läbivaatamise algatamine

(6)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 29. novembril 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) (edaspidi „algatamisteade”) teada aegumise läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

4. Paralleelne dumpinguvastane uurimine

(7)	Samal kuupäeval kuulutas komisjon algmääruse artikli 5 kohaselt välja ka dumpinguvastase uurimise algatamise Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi liitu importimise suhtes (5).

(8)	Kõnealuse uurimise käigus kehtestas komisjon 2014. aasta augustis rakendusmäärusega (EL) nr 904/2014 (6) Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „ajutise tollimaksu määrus”). Ajutisi meetmeid kohaldatakse kuus kuud.

(9)	Need kaks paralleelset uurimist hõlmasid sama (läbivaatamisega seotud) uurimisperioodi ja sama vaatlusalust perioodi, nagu on määratletud põhjenduses 10.

5. Uurimine

Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisega hõlmatud ajavahemikud

(10)

Dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2010 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”) (7).

Uurimisega seotud isikud ja väljavõtteline uuring

(11)	Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajale, eksportivatele tootjatele, importijatele, teadaolevalt asjast huvitatud kasutajatele liidus ja asjaomaste eksportivate riikide esindajatele.

(12)	Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selleks võimalus.

(13)	Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate ning liidu sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine vastavalt algmääruse artiklile 17.

(14)

Et komisjon saaks otsustada, kas Hiina eksportivate tootjate väljavõtteline uuring on vajalik, ja koostada sellise vajaduse korral esindav valim, paluti nimetatud isikutel endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ja esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave. Kuna nõutud teabe esitasid komisjonile ainult kaks Hiina eksportivat tootjat, ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

(15)	Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja koostada sellise vajaduse korral valim, palus komisjon, et kõik sõltumatud importijad annaksid endast teada ning esitaksid algatamisteates nõutud teabe.

(16)	Endast andis teada neliteist sõltumatut importijat. Ükski nendest ei importinud aga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil naatriumglutamaati Hiinast liitu. Seetõttu ei peetud väljavõttelist uuringut vajalikuks.

Küsimustikud ja kontrollimine

(17)	Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks.

(18)	Küsimustikud saadeti mõlemale valimi moodustamise ajal endast teada andnud Hiina eksportivale tootjale, ainsale liidu tootjale ja 33-le liidus kindlaks tehtud kasutajale.

(19)	Küsimustiku vastused saadi ainsalt liidu tootjalt, ühelt kaubandusettevõtjalt ja viielt kasutajalt. Kumbki Hiina eksportiv tootja küsimustikule ei vastanud.

(20)

Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

Liidu tootja:

—	Ajinomoto Foods Europe SAS, Mesnil-Saint-Nicaise, Prantsusmaa.

Kasutajad:

—	AkzoNobel, Amersfoort, Madalmaad,

—	Unilever, Rotterdam, Madalmaad.

Avalikustamine

(21)

Kõigile huvitatud isikutele tehti teatavaks peamised faktid ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes. Samuti anti huvitatud isikutele aega esitada pärast kõnealust avalikustamist oma märkused. Märkused vaadati läbi ja võeti arvesse, kui need olid asjakohased.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(22)

Vaatlusalune toode on sama toode, mida hõlmab esialgne uurimine, nimelt Hiinast pärit naatriumglutamaat, mis kuulub praegu CN-koodi ex 2922 42 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”). Naatriumglutamaat on toidulisand ja seda kasutatakse peamiselt lõhna- ja maitsetugevdajana suppides, puljongites, kala- ja liharoogades, vürtsisegudes ning valmistoitudes. Naatriumglutamaati kasutatakse ka keemiatööstuses muul otstarbel kui toidulisandina, näiteks pesuainetes. Seda toodetakse mitmesuguses suuruses valgete lõhnata kristallidena. Naatriumglutamaat on saadaval eri suurusega pakendites, alates 0,5 grammistest pakkidest kuni 1 000 kilo mahutavate kottideni. Väiksema suurusega pakke müüakse eratarbijatele jaemüüjate kaudu, 20 kg ja rohkem kaaluvad pakid on mõeldud tööstustarbijatele. Lisaks on toodetel eri puhtusaste. Naatriumglutamaadi omadused ei sõltu siiski pakendi suurusest ega puhtusastmest.

(23)	Naatriumglutamaati valmistatakse peamiselt mitmesuguste suhkruallikate (maisitärklis, maniokitärklis, suhkrusiirup, suhkruroomelass ja suhkrupeedimelass) kääritamise teel.

(24)

Sarnaselt esialgse uurimisega leidis läbivaatamisega seotud uurimises kinnitust, et vaatlusalusel tootel ning asjaomases riigis toodetud ja sealsel siseturul müüdaval naatriumglutamaadil, liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdaval naatriumglutamaadil ning kahes võimalikus võrdlusriigis — Tais ja Indoneesias — toodetud ja müüdaval naatriumglutamaadil on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning sama põhiline kasutusotstarve.

(25)	Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Sissejuhatavad märkused

(26)	Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas dumpingut praegu esineb ja kas kehtivate meetmete aegumine võiks põhjustada dumpingu jätkumist või kordumist.

(27)	Kuigi küsimustikud saadeti valimi moodustamiseks endast teada andnud mõlemale Hiina eksportivale tootjale, nagu on märgitud põhjendustes 18 ja 19, ei vastanud kumbki küsimustikule ega teinud uurimise käigus koostööd. Seetõttu tuli kasutada kättesaadavaid andmeid vastavalt algmääruse artiklile 18.

(28)	Hiina ametiasutusi ja koostöös mitteosalenud Hiina eksportivaid tootjaid teavitati algmääruse artikli 18 lõike 1 kohaldamisest ning neile anti võimalus teha märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(29)

Sellega seoses tuleb märkida, et vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 lähtuti dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta allpool esitatud järelduste tegemisel kättesaadavatest andmetest, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabest ja kättesaadavast statistikast, mis pärines Eurostatilt ja Hiina ekspordiandmebaasist.

2. Dumpinguhinnaga import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

a) Võrdlusriik

(30)

Nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, määrati algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt normaalväärtus kolmandas turumajandusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. Seetõttu oli tarvis valida kolmas turumajandusriik (edaspidi „võrdlusriik”).

(31)

Algatamisteates andis komisjon huvitatud isikutele teada, et ta näeb sobiva võrdlusriigina Taid või Indoneesiat, ja kutsus huvitatud isikuid märkusi esitama. Esialgses uurimises (8) kasutati sobiva võrdlusriigina Taid. Käesoleva uurimise jaoks pakuti Indoneesiat, arvestades põhjenduses 7 nimetatud asjaolu, et paralleelne dumpinguvastane uurimine, mis käsitles Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi importi liitu, algatati samal kuupäeval kui käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine (9). Üks huvitatud isik väitis, et Tai ei ole sobiv võrdlusriik, sest koostööd teinud Tai tootja kuulub taotluse esitajaga samasse äriühingute kontserni. Samuti väideti, et Tai turul puudub konkurents ja omamaine müük toimub peamiselt jaemüügiks mõeldud väikepakendites, samal ajal kui Hiinast liitu eksporditav kaup on väidetavalt tööstuslikuks otstarbeks mõeldud suurtes kottides või pakendamata.

(32)

Komisjon palus teavet enam kui viielt Tai teadaolevalt samasuguse toote tootjalt. Ainult üks neist andis endast märku ja vastas küsimustikule. See tootja kuulus taotluse esitajaga samasse äriühingute kontserni. Vastupidiselt huvitatud isikute esitatud väidetele ei tähenda taotluse esitajaga samasse äriühingute kontserni kuulumine automaatselt, et normaalväärtus ei ole usaldusväärne. Samuti ei selgitanud asjaomane huvitatud isik, kuidas oleks selline seos saanud mõjutada normaalväärtust Tai siseturul. Seepärast tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(33)

Nagu põhjenduses 24 selgitati, näitas uurimine, et Tais toodetud ja sealsel siseturul müüdaval naatriumglutamaadil on samad põhilised tehnilised, füüsikalised ja keemilised omadused ning samasugune põhiline lõppkasutusotstarve kui Hiina eksportivate tootjate toodetud ja liitu eksporditaval tootel. Lisaks on Hiinas kasutatavad tootmisprotsessid samalaadsed nagu Tais. Taid iseloomustas veel märkimisväärne konkurents mitme omamaise tootja ja muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Hiinast, pärineva impordi vahel. Uurimine näitas, et vastupidiselt esitatud väidetele toimus Tais omamaine müük hulgi- ja jaemüügina. Seetõttu tuli kõrvale jätta väide, et Tai ei ole võrdlusriigiks sobiv valik.

(34)

Indoneesia eksportivad tootjad andsid nõusoleku kasutada põhjenduses 7 nimetatud paralleelse uurimise käigus esitatud andmeid aegumise läbivaatamisega seotud käimasoleva uurimise huvides. Nagu on selgitatud põhjenduses 24, näitas uurimine, et Indoneesias toodetud ja sealsel siseturul müüdaval naatriumglutamaadil on samad põhilised tehnilised, füüsikalised ja keemilised omadused ning samasugune põhiline kasutusotstarve kui Hiina eksportivate tootjate toodetud ja liitu eksporditavatel toodetel. Olemasoleva teabe põhjal sarnanesid Hiinas kasutatavad tootmisprotsessid Indoneesia omadega. Samuti iseloomustas Indoneesiat märkimisväärne konkurents mitme omamaise tootja ja muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Hiinast, pärineva impordi vahel. Lisaks näitas uurimine, et Indoneesias toimus omamaine müük hulgi- ja jaemüügina.

(35)

Eelöeldu põhjal võis järeldada, et mõlemad riigid — Tai ja Indoneesia — saab valida võimalikuks võrdlusriigiks. Kuid arvestades, et samal ajal uurimise all olnud Indoneesia eksportivatelt tootjatelt saadud andmed olid palju üksikasjalikumad kui ainsana koostööd teinud Tai tootja andmed, pidas komisjon mõistlikumaks valida algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Indoneesia.

b) Normaalväärtus

(36)	Koostööd teinud Indoneesia tootjatelt saadud teave võeti aluseks normaalväärtuse määramisel Hiina eksportivate tootjate jaoks.

(37)

Kõigepealt uuris komisjon, kas iga koostööd teinud Indoneesia eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil algmääruse artikli 2 lõike 2 mõttes tüüpiline. Omamaist müüki käsitatakse tüüpilisena, kui siseturu sõltumatutele tarbijatele toimuva samasuguse toote omamaise müügi kogumaht moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordimüügi mahust. Leiti, et Indoneesia omamaine müük oli iga tootja puhul tüüpiline. Seejärel uuriti, kas samasuguse toote omamaist müüki saab algmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina. Selleks tehti kindlaks, kui suur osa omamaisel turul toimunud müügist sõltumatutele klientidele oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlik.

(38)	Kuna leiti, et omamaine müük toimus piisavas koguses ja tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati tegelikul omamaisel hinnal põhinev normaalväärtus omamaise kogumüügi hindade kaalutud keskmisena läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

c) Ekspordihind

(39)	Kuna Hiina eksportivate tootjatega puudus igasugune koostöö, tugineti ekspordihinna arvutamisel olemasolevatele andmetele kooskõlas algmääruse artikliga 18.

(40)	Seega määrati ekspordihind kindlaks statistika põhjal, mis pärines Eurostatist, ja see arvutati kaalutud keskmise põhjal.

d) Võrdlus ja kohandused

(41)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Kohandati veo- ja transpordikulusid, arvestades Indoneesia eksportivaid tootjaid puudutavas paralleelses uurimises normaalväärtuses tehtud kohandusi, nagu on osutatud ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 41.

(42)

Üks huvitatud isik väitis, et Hiina eksportivatel tootjatel on Tai tootjate ees teatavad hinnaeelised, mis hõlmavad tootmisprotsessi (vertikaalne integratsioon), toormaterjali hindade muutumist ja energiatarbimist. Kuna võrdlusriigina kasutati Indoneesiat, ei ole kõnealune väide asjakohane. Nii nagu Indoneesias ja nagu on kirjeldatud põhjenduses 34, on Hiinas kasutatavad naatriumglutamaadi tootmisprotsessid Indoneesia omadega sarnased. Tuleb märkida, et kogu maailmas kasutavad naatriumglutamaadi tootjad sarnaseid tootmismeetodeid. Naatriumglutamaati valmistatakse mitmesuguste suhkruallikate (maisitärklis, maniokitärklis, suhkrusiirup, suhkruroomelass ja suhkrupeedimelass) kääritamise teel.

e) Dumpingumarginaal

(43)

Üks huvitatud isik väitis, et Hiinast eksporditakse peamiselt hulgi, samal ajal kui Tai omamaine müük toimub põhiliselt jaemüügina. Seepärast leiti, et dumpingumarginaal tuleks arvutada üksnes hulgimüügi alusel. Kuna ükski Hiina eksportivatest tootjatest ei teinud koostööd, ei olnud teave Hiina eksportmüügi tingimuste, kaubandustaseme või pakendamise kohta kättesaadav.

(44)	Et võrdlusriigina kasutati Indoneesiat, ei olnud kõnealune väide asjakohane. Ükskõik kas jaemüük võeti arvesse või mitte, olid võrdluse tulemuseks igal juhul märkimisväärsed dumpingumarginaalid, nagu on näha põhjenduses 47.

(45)	Komisjon arvutas dumpingumarginaalid võrdlusriigis kindlaks määratud normaalväärtuse alusel. Võrdluse tulemuseks olid märkimisväärsed dumpingumarginaalid, nagu on näha põhjenduses 47.

(46)

Algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrdles komisjon kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga. Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, ei olnud Hiinast eksporditavaid tooteliike võimalik kindlaks teha. Seetõttu ei olnud tooteliikide võrdlemine võimalik. Selle asemel tuli võrdlemisel lähtuda ekspordihinna statistilistest andmetest, nagu on selgitatud põhjendustes 39 ja 40.

(47)	Eelöeldu põhjal oli keskmine kaalutud dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril, kõigil juhtudel üle 25 %.

3. Impordi muutumine meetmete kehtetuks tunnistamise korral

a) Sissejuhatav märkus

(48)

Lähtudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tuvastatud dumpingu olemasolust, uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, ja analüüsiti järgmisi elemente: Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja hind, Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus ning liidu turu atraktiivsus Hiina impordi jaoks.

b) Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja hind

(49)

Nagu on märgitud põhjenduses 81, suurenes Hiinast pärit impordi maht vaatamata kehtivatele meetmetele vaatlusalusel perioodil 65 % ja sellele vastav turuosa 68 %. Sellisest suhtelisest kasvust hoolimata jäid Hiinast pärit impordi maht ja turuosa kogu vaatlusaluse perioodi jooksul absoluutarvestuses madalale tasemele.

(50)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, määrati impordihind Eurostati andmete põhjal. Hiinast pärit impordi keskmine hind langes alates 2010/2011. majandusaastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini pidevalt, vaatlusaluse perioodi jooksul kokku 20 %, nagu märgitakse põhjenduses 84, ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehti kindlaks, et tegemist on dumpinguhinnaga. Ühtlasi tehti kindlaks, et kõnealune hind lööks ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta liidu tootmisharu müügihinna alla keskmiselt enam kui 10 %.

c) Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(51)

Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus tehti kindlaks taotluse esitaja antud teabe põhjal. Kuna need andmed ei olnud avalikult kättesaadavad, võrdles komisjon neid muude üldkättesaadavate allikatega, muu hulgas ajakirjanduses ilmunud artiklitega, mis olid koondatud huvitatud isikutele uurimiseks avatud toimikusse. Nende andmete põhjal on Hiina maailma suurim naatriumglutamaadi tootja nii aastase tootmisvõimsuse kui ka aastatoodangu poolest, mis suurenesid vaatlusalusel perioodil. 2012. aastal oli Hiina naatriumglutamaadi tootmisvõimsus 3,5–4 miljonit tonni, samal ajal kui naatriumglutamaadi toodang oli 2,5–3 miljonit tonni. Seega oli Hiina vaba tootmisvõimsus 2012. aastal 600 000–900 000 tonni.

(52)	Sama allika kohaselt suurenevad naatriumglutamaadi tootmisvõimsus ja tootmine Hiinas kuni 2017. aastani veelgi, sest seal kasvab nõudlus naatriumglutamaadi järele.

(53)

2011. aastal algatas Hiina valitsus tööstus- ja infotehnoloogia ministeeriumi vahendusel üldise poliitika, et kõrvaldada vana ja ebatõhus tootmisseadmete tehnoloogia. See poliitika hõlmas 19 olulist tootmisharu Hiinas, sealhulgas naatriumglutamaadi tootmist. Selle tagajärjel vähenes Hiinas naatriumglutamaadi tootjate arv märkimisväärselt. Nendele andmetele tuginedes väitis üks huvitatud isik, et Hiina tootmisvõimsus ei ole tõenäoliselt kasvanud. Uurimine näitas esitatud taotluses sisalduva teabe ja ajakirjanduses ilmunud artiklite põhjal, et suuremad äriühingud kasvatasid oma tootmisvõimsust. Selle tulemusena suurenes Hiina naatriumglutamaadi tootmisvõimsus tervikuna ja seepärast ei saa kõnealuse väitega nõustuda.

(54)

Taotluse esitaja antud teabe põhjal on Hiina naatriumglutamaadi laovaru viimastel aastatel pidevalt suurenenud ja ületas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tarbimist enam kui kaks korda. Üks huvitatud isik väitis, et kuna teave väidetava ülemäärase laovaru kohta ei ole mittekonfidentsiaalsetes materjalides kättesaadavaks tehtud, ei saa huvitatud isikud seda kontrollida ja seda ei tohiks arvesse võtta. Lisaks väideti, et ülemäärane laovaru on Hiina valitsuse vähendatud tootmisvõimsust arvestades ebatõenäoline. Seoses sellega tuleb märkida, et asjaomane huvitatud isik ei esitanud kõnealuse väite kinnituseks ühtki tõendit. Nagu põhjenduses 27 on juba öeldud, ei teinud ükski Hiina eksportiv tootja uurimisel koostööd. Seetõttu tuli kasutada kättesaadavaid fakte vastavalt algmääruse artiklile 18. Peale selle võib komisjon algmääruse artikli 19 lõike 3 kohaselt jätta konfidentsiaalselt esitatud teabe arvesse võtmata juhul, kui selle kohta ei ole esitatud nõuetekohast mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, kuid sellise kokkuvõtte esitamata jätmine ei tähenda konfidentsiaalselt esitatud teabe kohest tagasilükkamist. Kuigi kõiki taotluses nimetatud asjaolusid, sealhulgas Hiina laovaru kohta käivat teavet ei olnud võimalik üle kontrollida, leiti, et esitatud teave oli kõnealusel juhul siiski põhjendatud ja õige, sest see ühtis üldjoontes taotluse esitaja antud teabega, mida oli võimalik kontrollida. Arvestades, et Hiina tootmisvõimsus tervikuna suurenes, nagu on kirjeldatud põhjenduses 51, ei olnud ülemäärane laovaru ainus asjaolu, mis lubab järeldada, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus. Komisjon võrdles kontrollimiseks andmeid muude võimalike allikatega, näiteks ajakirjanduses ilmunud artiklitega, ja kasutas seda teavet ainult juhul, kui oli veendunud, et see on põhjendatud ja piisavalt usaldusväärne. Seetõttu ei võetud kõnealust väidet arvesse.

(55)

Pärast avalikustamist väitis sama huvitatud isik, et komisjon ei ole oma järelduste puhul tuginenud asjaoludele, nagu see on ette nähtud WTO dumpinguvastase lepingu (10) artikli 11 lõikega 3, vaid lähtunud oletustest. Kõnealune huvitatud isik kordas taas oma väiteid tootmisvõimsuse väidetava vähenemise ja vaba tootmisvõimsuse kohta Hiinas.

(56)

Nagu juba märgiti põhjenduses 27, ei teinud ükski Hiina eksportivatest tootjatest koostööd ning seetõttu pidi komisjon tuginema olemasolevatele andmetele kooskõlas algmääruse artikliga 18. Need andmed olid peamiselt taotluse esitaja antud teave, mida oli võimaluse korral kontrollitud, nagu kirjeldatakse eespool põhjendustes 29 ja 51. Kuna see oli ainus usaldusväärne kättesaadav teave, lükati tagasi see väide, et järeldused tehti vaid oletuste põhjal.

(57)

Samuti võeti arvesse asjaomase huvitatud isiku esitatud teavet. Kuid huvitatud isiku esitatud teave olemasoleva tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta Hiinas oli vastuoluline. Näiteks väitis huvitatud isik, et Hiina naatriumglutamaadi tootmisvõimsus vähenes, mis aga tegelikult hoopis suurenes, nagu seda on näha tõenditest, mille huvitatud isik ise koos teabega edastas. See on kooskõlas ka komisjoni järeldustega, nagu need on esitatud põhjenduses 53. Seetõttu lükati tagasi huvitatud isiku väide, et Hiina üldine tootmisvõimsus tõenäoliselt väheneb.

(58)	Seega jõuti järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida kasutatakse tõenäoliselt arvestatavaks liitu suunatud lisaekspordiks, nagu seda on käsitletud allpool põhjendustes 61 ja 62, kui dumpinguvastased meetmed peaksid kehtivuse kaotama.

d) Liidu turu atraktiivsus

(59)

Kehtivate meetmete tõttu esindas liidu turg vaatlusalusel perioodil ainult väikest osa Hiina ekspordist. Üks huvitatud isik väitis, et liidu turg ei ole Hiina eksportivatele tootjatele atraktiivne, sest Aasias ja muudes tärkava turumajandusega riikides, sealhulgas Hiinas, eeldatakse naatriumglutamaadi nõudluse kasvu. Lisaks väitis kõnealune huvitatud isik, et kuna Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hind on võrreldes liitu suunatud ekspordi hinnaga keskmiselt samal tasemel või sellest kõrgem, ei ole Hiina eksportivatel tootjatel ühtegi stiimulit liidu turule suunatud ekspordi suurendamiseks.

(60)

Kuigi uurimise käigus leiti, et Hiina kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hind oli liitu suunatud ekspordi hinnast keskmiselt veidi kõrgem, võib see tuleneda ka asjaolust, et Hiina eksportivad tootjad langetasid kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude tõttu liitu suunatud ekspordi hinda. Sellepärast ei anna nimetatud asjaolu tingimata ettekujutust võimalikust hinnatasemest dumpinguvastaste meetmete aegumise korral. Kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude taset arvestades on Hiina eksportivatel tootjatel võimalik hoopis ekspordihinda tõsta, jäädes ikkagi dumpingutasemele ja lüües liidu tootmisharu müügihinnad alla.

(61)	Isegi kui eeldatakse, et tarbimine Hiinas, Aasia ülejäänud osas ja muudes tärkava turumajandusega riikides kasvab, annab Hiina liigse tootmisvõimsuse tase tugeva stiimuli alternatiivsete turgude leidmiseks, et seda võimsust kasutada.

(62)

Ühtlasi võttis komisjon arvesse meetmete võimalikku kehtestamist Hiina naatriumglutamaadi ekspordile Ameerika Ühendriikidesse pärast käimasolevat paralleelset dumpingu- ja subsiidiumivastast uurimist, mida viivad Hiina suhtes ellu Ameerika Ühendriikide ametiasutused ja mis käsitleb sama toodet. Ameerika Ühendriikide ametiasutused kehtestasid lõplikud dumpinguvastased meetmed 26. novembril 2014. Neljale Hiina eksportivale tootjale kehtestati individuaalne tollimaksumäär 20,09 %, teiste äriühingute suhtes kohaldati jääktollimaksu, mille määr oli 39,03 %. Seega Hiina ekspordi juurdepääs Ameerika Ühendriikide turule tõenäoliselt väheneb ja suur kogus Hiina naatriumglutamaati suunatakse tõenäoliselt ümber liidu turule, eriti kui liidu meetmed samal ajal aeguvad. Seoses sellega tuleb märkida, et Hiina eksportis 2013. aastal Ameerika Ühendriikidesse ligikaudu 26 600 tonni naatriumglutamaati, mis vastab märkimisväärsele osale liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(63)

Nagu ajutise tollimaksu määruse põhjendustes 61 ja 80 nimetatud paralleelse uurimise käigus kindlaks tehti, olid nii liidu tootmisharu keskmine hind kui ka Indoneesia eksportivate tootjate keskmine impordihind liidus kõrgemad kui dumpinguvastaste tollimaksudeta Hiina keskmine impordihind liidus ja Hiina keskmine impordihind muudes kolmandates riikides. Arvestades, et Hiina eksportivate tootjate koostöövalmidus puudus, tugines kõnealune analüüs kättesaadavale teabele, st Hiina ekspordiandmebaasile. Hiina eksportijate hinnakäitumine näitas, et kui dumpinguvastased meetmed peaksid aeguma, oleks liit Hiina eksportijate jaoks atraktiivne turg, sest neil oleks võimalik tõsta liitu suunatud ekspordi hinda.

(64)

See, et Hiina impordi turuosa kasvab hoolimata kehtivatest meetmetest, näitas ka seda, et Hiina eksportivad tootjad on liidu turust jätkuvalt huvitatud. Täheldatud hinnatasemeid arvestades jääb liidu naatriumglutamaadi turg Hiina ekspordile atraktiivseks. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral huvi tõenäoliselt suureneks.

(65)

Eespool osutatud huvitatud isik kordas pärast avalikustamist oma väiteid, rõhutades Hiina sisenõudluse suurenemist naatriumglutamaadi järele, Hiina väikest impordimahtu liitu, selle turuosa ja kõrgemat hinda, mida küsitakse muudelt kolmandatelt riikidelt Hiina naatriumglutamaadi eest võrreldes liiduga. Kõnealune huvitatud isik väitis, et komisjon ei ole neid asjaolusid oma analüüsis arvesse võtnud.

(66)

Esiteks ei ole põhjendatud väited, et arvesse ei võetud Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, Hiina sisenõudluse suurenemist naatriumglutamaadi järele, Hiina väikest impordimahtu liitu ja selle turuosa, nagu seda on kirjeldatud põhjenduses 49, ning samuti Hiinast muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinda võrreldes liitu suunatud ekspordi omaga. Neid asjaolusid analüüsiti, nagu seda on kirjeldatud põhjendustes 49–64. Samuti saadeti asjaomased järeldused huvitatud isikutele. Teiseks ei esitanud asjaomane isik uusi tõendeid oma väidete toetamiseks lisaks asjaoludele, mille komisjon oli uurimise käigus kindlaks teinud.

(67)

Viimaseks vaidlustas asjaomane isik põhjenduses 62 esitatud komisjoni hinnangu, mille kohaselt Hiina eksport Ameerika Ühendriikidesse suunatakse tõenäoliselt ümber liidu turule, kui Ameerika Ühendriigid peaksid Hiina naatriumglutamaadi ekspordile Ameerika Ühendriikidesse kehtestama dumpinguvastased meetmed.

(68)	Nagu juba selgitati põhjenduses 62, on Hiina ekspordi suunamine liidu turule liidu meetmete aegumise korral tõenäoline, arvestades dumpinguvastaseid meetmeid, mis on kehtestatud Hiina naatriumglutamaadi ekspordile Ameerika Ühendriikidesse.

(69)	Seepärast lükati huvitatud isiku väited selles osas tagasi.

4. Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(70)

Eespool esitatud analüüs näitas, et Hiina import jõuab jätkuvalt liidu turule dumpinguhindadega, millel on suur dumpingumarginaal. Kuna uurimistulemused näitavad märkimisväärse vaba tootmisvõimsuse olemasolu Hiinas ning tõenäosust, et eksport suunatakse suures koguses ja dumpinguhindadega liitu ümber, jõudis komisjon järeldusele, et meetmete kõrvaldamise korral on dumpingu jätkumine väga tõenäoline.

D. LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(71)	Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valmistas samasugust toodet üks liidu tootja. Algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses moodustab ta „liidu tootmisharu”.

(72)	Kuna liidu tootmisharu moodustab ainult üks tootja, tuli kõik tundlike andmetega seotud arvulised näitajad konfidentsiaalsuse huvides indekseerida või esitada vahemikena.

E. OLUKORD LIIDU TURUL

1. Liidu tarbimine

(73)	Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks Eurostati andmete ja põhjenduses 7 nimetatud paralleelse uurimise all olnud Indoneesia eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal, lisades liidu tootmisharu müügile liidu turul impordi Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest.

(74)

Üks huvitatud isik väitis, et Eurostati andmetes olevad asjaomased CN-koodid hõlmavad peale vaatlusaluse toote ka muid tooteid ja seetõttu võib Hiinast pärit impordimahu hulka olla arvestatud ka glutaamhape ja selle soolad. Kuna aga impordiandmed saadi Eurostati andmebaasist TARICi (Euroopa Liidu integreeritud tariifistik) koodide tasandil, hõlmasid need üksnes vaatlusalust toodet ja seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(75)

Sama huvitatud isik väitis, et kogu Hiinas toodetud ja liitu eksporditud naatriumglutamaat ei ole sellise puhtusastmega, mida nõutakse liidus toidulisandite puhul, ja küsis, kas see kajastus vastavalt Hiina impordimahus. Nagu põhjenduses 22 on selgitatud, hõlmab käesolev uurimine kõiki naatriumglutamaadi tüüpe olenemata nende puhtusastmest ja seepärast lükati see väide tagasi.

(76)

Sellest lähtuvalt kujunes liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

	Majandusaasta 2010/2011	Majandusaasta 2011/2012	Majandusaasta 2012/2013	Läbi-vaatamisega seotud uurimisperiood
Indeks (majandusaasta 2010/2011 = 100)	100	87	93	98
Allikas: Eurostat ja küsimustiku vastused/Indoneesia eksportivate tootjate esitatud andmed.

(77)

2010/2011. ja 2011/2012. majandusaasta võrdluses liidu tarbimine vähenes, suurenedes mõnevõrra uuesti majandusaastal 2012/2013 ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes tarbimine vaatlusalusel perioodil 2 %. Tarbimise vähenemise majandusaastal 2011/2012 võrreldes majandusaastaga 2010/2011 põhjustas peamiselt liidu tootmisharu müügi vähenemine liidu turul, mis tulenes tootmise vähenemisest samal ajal (vt põhjendus 100). Import püsis samal ajal sarnasel tasemel. Tarbimise suurenemise majandusaastal 2012/2013 põhjustas peaaegu täielikult koguimpordi suurenemine, kuna liidu tootmisharu müük jäi üldjoontes samaks. Kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kui liidu tootmisharu müük jälle vähenes, suurenes impordi maht oluliselt, eriti Indoneesiast (vt põhjendus 88).

(78)

Üks huvitatud isik väitis, et tarbimismuutuste kirjeldamine ei ole täielik, sest arvestamata jäeti asjaolu, et naatriumglutamaadi import Vietnamist asendus impordiga Indoneesiast, mistõttu kasutajad ei eeldanud edasist hinnatõusu ja vähendasid oma laovaru. Kuigi vastab tõele, et vaatlusalusel perioodil vähenes naatriumglutamaadi import muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Vietnamist, ja samal ajal suurenes import Indoneesiast, ei mõjuta see liidu üldist tarbimissuundumust. Samuti ei mõjuta tarbimissuundumusi mis tahes muutuste mõju impordivoogudele ja neid muutusi ära kasutavate ettevõtjate võimalik reaktsioon. See väide lükati seetõttu tagasi.

2. Import asjaomasest riigist

a) Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(79)	Hiinast pärit impordi maht ja turuosa määrati kindlaks Eurostati andmete ja põhjenduses 7 nimetatud paralleelse dumpinguvastase uurimise all olnud Indoneesia eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal.

(80)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi maht ja turuosa kujunesid järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht ja turuosa

Riik		Majandusaasta 2010/2011	Majandusaasta 2011/2012	Majandusaasta 2012/2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Hiina	Maht (tonnides)	1 518	758	1 923	2 509
	Indeks	100	50	127	165
	Turuosa indeks	100	57	136	168
Allikas: Eurostat ja küsimustiku vastused/Indoneesia eksportivate tootjate esitatud andmed.

(81)

2010/2011. ja 2011/2012. majandusaasta võrdluses Hiinast pärit impordi maht vähenes, ent suurenes märgatavalt majandusaastal 2012/2013 ja seejärel veel ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Üldiselt kasvas Hiinast pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil 65 %. Sellele vastava turuosa puhul ilmnes samasugune areng –majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses see vähenes ning seejärel suurenes oluliselt kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni. Kokku kasvas turuosa vaatlusalusel perioodil 68 %. Vaatamata sellisele suhtelisele tõusule jäi Hiinast pärit impordi maht ja turuosa vaatlusalusel perioodil absoluutarvudes tagasihoidlikuks.

b) Asjaomasest riigist pärit impordi hind ja hinna allalöömine

(82)	Impordihind määrati kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(83)

Allolevas tabelis on esitatud Hiinast pärit impordi keskmine hind.

Tabel 3

Impordihind

Riik		Majandusaasta 2010/2011	Majandusaasta 2011/2012	Majandusaasta 2012/2013	Läbi-vaatamisega seotud uurimisperiood
Hiina	Keskmine hind (eurot/tonn) (11)	1 234	1 199	1 143	992
Hiina	Indeks	100	97	93	80
Allikas: Eurostat.

(84)	Hiinast pärit impordi keskmine hind langes alates 2010/2011. majandusaastast pidevalt, jätkates alanemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning langedes vaatlusalusel perioodil kokku 20 %.

(85)

Et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon:

—	liidu tootmisharu kaalutud keskmisi hindu liidu turul sõltumatutele klientidele, korrigeerituna tehasehindade tasemele, ja

—	komisjonile kättesaadava impordistatistika, nimelt Eurostati andmete põhjal kindlaks määratud ekspordihinda, mis arvutati kaalutud keskmisena, tehes asjakohased kohandused tollimaksude, dumpinguvastaste tollimaksude ja impordijärgsete kulude lisamise teel.

(86)	Võrdlustulemus näitas, et Hiinast pärit import liidu turule ei põhjustanud liidu tootmisharu hindade allalöömist. Pärast dumpinguvastase tollimaksu mahaarvamist oli hinna allalöömismarginaal siiski üle 10 %.

3. Import Indoneesiast

a) Indoneesia impordi maht ja turuosa

(87)	Komisjon määras Indoneesiast pärit impordi mahu kindlaks Eurostati andmete ja põhjenduses 7 nimetatud paralleelse uurimise all olnud Indoneesia eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal.

(88)

Indoneesiast liitu suunatud impordi maht ja turuosa kujunesid järgmiselt.

Tabel 4

Impordi maht ja turuosa

Riik		Majandusaasta 2010/2011	Majandusaasta 2011/2012	Majandusaasta 2012/2013	Läbi-vaatamisega seotud uurimisperiood
Indoneesia	Maht (tonnides)	8 638	9 478	18 317	24 385
	Indeks	100	110	212	282
	Turuosa indeks	100	126	227	287
Allikas: Eurostat ja küsimustiku vastused/ Indoneesia eksportivate tootjate esitatud andmed.

(89)	Vaatlusalusel perioodil suurenes Indoneesiast pärit impordi maht peaaegu kolm korda. See kasvas pidevalt ja märkimisväärselt kokku 182 % võrra, küündides 2010/2011. majandusaasta 8 638 tonnilt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 24 385 tonnile.

(90)	Vastav turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil peaaegu kolm korda. Hoolimata tarbimise üldisest vähenemisest (– 2 %) kasvas see 187 %.

b) Indoneesiast pärit impordi hind

(91)	Komisjon määras Indoneesiast pärit impordi hinna kindlaks Eurostati andmete ja põhjenduses 7 nimetatud paralleelse uurimise valimisse kuuluvate Indoneesia eksportivate tootjate esitatud andmete põhjal.

(92)

Indoneesiast pärit liitu suunatud impordi keskmine hind kujunes järgmiselt.

Tabel 5

Impordihind

Riik		Majandusaasta 2010/2011	Majandusaasta 2011/2012	Majandusaasta 2012/2013	Läbi-vaatamisega seotud uurimisperiood
Indoneesia	Keskmine hind (eurot/tonn)	1 266	1 279	1 226	1 162
Indoneesia	Indeks	100	101	97	92
Allikas: Eurostat ja küsimustiku vastused/Indoneesia eksportivate tootjate esitatud andmed.

(93)

2011/2012. majandusaastal tõusis Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi keskmine hind pisut võrreldes majandusaastaga 2010/2011, kuid vähenes siis majandusaastal 2012/2013 ja langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi. Üldiselt odavnes Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi keskmine hind vaatlusalusel perioodil 8 %.

4. Import muudest kolmandatest riikidest, mille suhtes ei ole meetmeid kehtestatud

(94)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht, turuosa ja hind kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Import muudest kolmandatest riikidest

Riik		Majandusaasta 2010/2011	Majandusaasta 2011/2012	Majandusaasta 2012/2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Brasiilia	Maht (tonnides)	2 321	969	1 070	889
	Indeks	100	42	46	38
	Turuosa indeks	100	48	49	39
	Keskmine hind (eurot/tonn)	1 218	1 306	1 402	1 365
	Indeks	100	107	115	112
Korea Vabariik	Maht (tonnides)	1 248	2 157	923	802
	Indeks	100	173	74	64
	Turuosa indeks	100	198	79	65
	Keskmine hind (eurot/tonn)	1 231	1 296	1 293	1 277
	Indeks	100	105	105	104
Vietnam	Maht (tonnides)	5 707	6 042	1 820	769
	Indeks	100	106	32	13
	Turuosa indeks	100	121	34	14
	Keskmine hind (eurot/tonn)	1 284	1 291	1 361	1 318
	Indeks	100	101	106	103
Muud kolmandad riigid	Maht (tonnides)	993	681	478	434
	Indeks	100	69	48	44
	Turuosa indeks	100	79	52	45
	Keskmine hind (eurot/tonn)	1 594	1 718	2 044	2 001
	Indeks	100	108	128	126
Muud kolmandad riigid kokku	Maht (tonnides)	10 268	9 848	4 291	2 894
	Indeks	100	96	42	28
	Turuosa indeks	100	110	45	29
	Keskmine hind (eurot/tonn)	1 293	1 323	1 433	1 424
	Indeks	100	102	111	110
Allikas: Eurostat ja küsimustiku vastused/Indoneesia eksportivate tootjate esitatud andmed.

(95)

Muude kolmandate riikide impordi kogumaht vähenes 2010/2011. majandusaasta 10 268 tonnilt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 894 tonnile, st vaatlusalusel perioodil 72 %. Samal ajal vähenes vastav turuosa 71 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas muude kolmandate riikide impordi turuosa ainult umbes neljandiku 2010/2011. majandusaasta tasemest. Kokkuvõttes tõusis kolmandate riikide impordihind vaatlusalusel perioodil 10 %.

(96)	Üks huvitatud isik väitis, et koguimport, sealhulgas Hiina ja Indoneesia import, jäi vaatlusalusel perioodil stabiilseks.

(97)	See väide oli vastuolus kättesaadava statistikaga, millel põhinevad uurimise järeldused, nagu on näidatud allpool tabelis 7. Tegelikult suurenes koguimport liitu vaatlusalusel perioodil 46 %. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(98)

Koguimport, sealhulgas Hiina ja Indoneesia, kujunes järgmiselt.

Tabel 7

Koguimport

		Majandusaasta 2010/2011	Majandusaasta 2011/2012	Majandusaasta 2012/2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Koguimport	Maht (tonnides)	20 424	20 084	24 531	29 788
Koguimport	Indeks	100	98	120	146
Allikas: Eurostat ja küsimustiku vastused/Indoneesia eksportivate tootjate esitatud andmed.

5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

(99)	Algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt uuris komisjon kõiki liidu tootmisharu seisukohalt olulisi majandustegureid ja -näitajaid.

a) Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(100)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	Majandusaasta 2010/2011	Majandusaasta 2011/2012	Majandusaasta 2012/2013	Läbi-vaatamisega seotud uurimisperiood
Tootmismaht Indeks	100	95	107	91
Tootmisvõimsus Indeks	100	100	100	100
Tootmisvõimsuse rakendamine Indeks	100	95	107	91
Allikas: küsimustiku vastus.

(101)

Vaatlusalusel perioodil tootmine kõikus. Kui majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses tootmine vähenes, siis 2011/2012. ja 2012/2013. majandusaasta võrdluses see suurenes ning kukkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil madalaimale tasemele. Uurimine näitas, et kõikumist põhjustasid peamiselt hooldusseisakud, mida liidu tootmisharu tegi iga 15 kuu järel, ning kehvad ilmastikutingimused 2010/2011. hooaja talvel, mis häirisid ühe peamise tooraine (ammoniaak) tarneid. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kestis hooldusseisak kauem, sest sellega sooviti vähendada suuri varusid. Kokkuvõttes vähenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 9 %.

(102)

Üks huvitatud isik väitis, et tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendamine vähenesid alles pärast märgatavat suurenemist vaatlusaluse perioodi eelsel ajal. Sellele tuginedes väitis huvitatud isik, et kõnealuste tegurite vähenemistendents ei näita seega kahju. Erinevate kahjunäitajate suundumuste väljaselgitamiseks tugines komisjon oma hinnangus vaatlusalusele perioodile, mis määrati kindlaks uurimise algatamisel. Väljakujunenud praktika järgi hõlmab vaatlusalune periood läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ja kolme sellele eelnevat majandusaastat. Ainuüksi asjaolu, et teatavad kahjunäitajad on enne vaatlusalust perioodi kõrgema väärtusega, ei ole küllaldane põhjus nimetatud praktikast kõrvalekaldumiseks. Seega saab arvesse võtta ainult vaatlusaluse perioodi suundumusi. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(103)

Tootmisvõimsus jäi vaatlusalusel perioodil üldiselt stabiilseks.

(104)

Tootmismahu vähenemise ja stabiilse tootmisvõimsuse tulemusena muutus tootmisvõimsuse rakendamine kooskõlas tootmismahuga, nimelt vähenes see kõigepealt 2011/2012. majandusaastal, suurenes seejärel majandusaastal 2012/2013 ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil taas. Üldiselt kahanes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 9 %, mis on vastavuses tootmismahu vähenemisega.

b) Müügimaht ja turuosa

(105)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa liidu turul kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügimaht ja turuosa

	Majandusaasta 2010/2011	Majandusaasta 2011/2012	Majandusaasta 2012/2013	Läbi-vaatamisega seotud uurimisperiood
Müügimaht liidu turul Indeks	100	84	85	83
Turuosa Indeks	100	96	91	85
Allikas: Eurostat ja küsimustiku vastused/Indoneesia eksportivate tootjate esitatud andmed.

(106)

Liidu tootmisharu naatriumglutamaadi müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 17 %. Müügimaht kahanes peamiselt majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses, püsides järgmistel aastatel suhteliselt stabiilsena. Müügimahu vähenemine koos samaaegse tarbimise vähenemise ja peamiselt Indoneesiast pärit impordi suurenemisega tõi kaasa liidu tootmisharu turuosa vähenemise vaatlusalusel perioodil kokku umbes 15 %. Liidu tootmisharu turuosa vähenes 2010/2011. ja 2011/2012. majandusaastal 4 %, langedes kokku Indoneesia ja Hiina impordi turuosa samaaegse suurenemisega. Majandusaasta 2012/2013 ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi võrdluses jätkus liidu tootmisharu turuosa pidev vähenemine, samal ajal kui Indoneesia impordimaht ja turuosa suurenesid märgatavalt. Samuti kasvasid vaatlusalusel perioodil Hiina import ja turuosa, ehkki jäid sel perioodil siiski tagasihoidlikeks.

c) Kasv

(107)

Kui liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 2 %, siis liidu tootmisharu müügimaht kahanes 17 %, mis tähendas turuosa vähenemist 15 %.

d) Tööhõive ja tootlikkus

(108)

Tööhõive ja tootlikkus kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Tööhõive ja tootlikkus

	Majandusaasta 2010/2011	Majandusaasta 2011/2012	Majandusaasta 2012/2013	Läbi-vaatamisega seotud uurimisperiood
Töötajate arv Indeks	100	103	107	108
Tootlikkus (ühikut töötaja kohta) Indeks	100	92	100	85
Allikas: küsimustiku vastus.

(109)

Liidu tootmisharu tööhõive suurenes vaatlusalusel perioodil pidevalt, kokkuvõttes 8 %. Peamiselt tulenes see kasv varasema sidusettevõtja integreerimisest 2011. aastal ja liidu tootmisharu hooldusüksuse laiendamisest.

(110)

Tootlikkus vähenes tööhõive suurenemise ja tootmismahu vähenemise tulemusel, nagu on näidatud põhjenduse 100 tabelis 8.

6. Dumpingumarginaali suurus ja toibumine varasemast dumpingust

(111)

Hiina puhul tuvastatud dumpingumarginaal oli selgelt üle miinimumtaseme, samal ajal jäi Hiinast pärit impordi maht kogu vaatlusalusel perioodil tagasihoidlikuks. Kuid meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks tegeliku dumpingumarginaali mõju liidu tootmisharule märkimisväärne, arvestades Hiinast pärit impordi suurenevat mahtu ja alanevat hinda ning Hiina impordi eeldatavat arengut juhul, kui meetmed peaksid aeguma. Põhjenduses 7 nimetatud Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi importi käsitleva dumpinguvastase uurimise käigus määrati koostööd tegevate Indoneesia eksportivate tootjate puhul samal ajal kindlaks suured dumpingumarginaalid, mis suurendasid vaatlusalusel perioodil oluliselt nende turuosa liidu turul.

(112)

Liidu tootmisharu oli endiselt toibumas Hiinast pärit naatriumglutamaadi varasema dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, mida on kirjeldatud põhjenduses 124. Kuna vaatlusalusel perioodil suurenes märgatavalt Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga import, mille puhul tuvastati liidu tootmisharule tekitatud materiaalne kahju, (12) võib järeldada, et taastumine sai tagasilöögi.

a) Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(113)

Liidu tootmisharu keskmine müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Keskmine müügihind

	Majandusaasta 2010/2011	Majandusaasta 2011/2012	Majandusaasta 2012/2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmine ühiku müügihind liidus (eurot/tonn) Indeks	100	107	101	97
Tootmise ühikukulu (eurot/tonn) Indeks	100	120	124	130
Allikas: küsimustiku vastus.

(114)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele langes vaatlusalusel perioodil 3 %. Kõigepealt tõusis see majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses 7 %, kuid alanes pärast seda pidevalt kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini. Kõnealust hinnatõusu majandusaastatel 2010/2011 ja 2011/2012 võib pidada kulude samaaegse suurenemise tagajärjeks, kuigi kulud suurenesid järsemalt kui hinnad. Samal ajal kasvas Indoneesia import, mis avaldas liidu tootmisharule märkimisväärset hinnasurvet. Selle tulemusena langesid liidu tootmisharu hinnad majandusaastal 2012/2013 majandusaastaga 2011/2012 võrreldes 6 % ning majandusaasta 2012/2013 ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal veel 4 %.

(115)

Tootmise ühikukulu suurenes vaatlusalusel perioodil 30 %. See kasvas pidevalt alates majandusaastast 2011/2012 ja selle põhjustas peamiselt tooraine- ja tööjõukulude suurenemine. Nagu eespool nimetatud, ei saanud kõnealust kulude suurenemist katta samaväärse hinnatõusuga Indoneesiast pärineva dumpinguhindadega impordi hinnasurve tõttu.

(116)

Üks huvitatud isik tegi komisjonile ettepaneku uurida, kas kõrvaltoodete võimalik lisamine liidu tootmisharu tootmiskuludele võis selle haru keskmised tootmiskulud kunstlikult kallimaks muuta. Uurimisel tehti kindlaks, et kõrvaltoodete jaotamine toimus nõuetekohaselt, mistõttu need ei moonuta mingil moel üldpilti kahjust. Seetõttu lükati see väide tagasi.

b) Tööjõukulu

(117)

Liidu tootmisharu keskmine tööjõukulu kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

Majandusaasta 2010/2011

Majandusaasta 2011/2012

Majandusaasta 2012/2013

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (eurodes)

Indeks

100

117

125

124

Allikas: küsimustiku vastus.

(118)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes 24 %. Peamiselt saab seda selgitada liidu tootmisharus tehtavate üha suuremate pingutustega oma töötajate tulemuslikkuse parandamiseks, et optimeerida tootmisprotsessi.

c) Laovaru

(119)

Liidu tootja laovaru kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Laovaru

	Majandusaasta 2010/2011	Majandusaasta 2011/2012	Majandusaasta 2012/2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Lao lõppseis Indeks	100	82	164	143
Lao lõppseis protsendina toodangust Indeks	100	86	153	156
Allikas: küsimustiku vastus.

(120)

Kokkuvõttes suurenes lao lõppseis vaatlusalusel perioodil 43 %. Majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses lao lõppseis vähenes, kuna tootmismaht kahanes ja ekspordi müügimaht suurenes. Majandusaastate 2011/2012 ja 2012/2013 võrdluses laovaru suurenes, sest tootmismaht kasvas, samal ajal kui liidu tootmisharu müük liidu turul jäi peaaegu samaks. Majandusaastast 2012/2013 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenes lao lõppseis taas, peamiselt otsuse tõttu kahandada tootmist, et püüda suurt laovaru vähendada.

(121)

Lao lõppseis protsendina toodangust vähenes majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 võrdluses, kuid 2011/2012. ja 2012/2013. majandusaasta võrdluses peaaegu kahekordistus. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes see võrreldes 2012/2013. majandusaastaga veelgi. Kokkuvõttes suurenesid lõppvarud vaatlusalusel perioodil 56 %. Majandusaastal 2012/2013 ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täheldatud kasvu tuleb vaadelda Indoneesiast pärit dumpinguhindadega impordi kasvu taustal ajal, mil liidu müük jäi samal perioodil peaaegu muutumatuks.

d) Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(122)

Liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

	Majandusaasta 2010/2011	Majandusaasta 2011/2012	Majandusaasta 2012/2013	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Liidus sõltumatutele klientidele toimuva müügi kasumlikkus (% müügikäibest) Indeks	100	30	– 31	– 80
Rahavoog (eurodes) Indeks	100	39	– 48	– 19
Investeeringud (eurodes) Indeks	100	182	143	197
Investeeringutasuvus Indeks	100	14	– 61	– 110
Allikas: küsimustiku vastus.

(123)

Komisjon kasutas liidu tootmisharu kasumlikkuse kindlaksmääramiseks liidu sõltumatutele klientidele samasuguse toote müügi eest saadud maksueelset netokasumit protsendina selle müügi käibest. Majandusaastatel 2010/2011 ja 2011/2012 kasumlikkus küll vähenes tunduvalt, aga jäi siiski positiivseks. Alates majandusaastast 2012/2013 muutus kasumlikkus negatiivseks. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes see veelgi. Kokkuvõttes vähenes kasumlikkus vaatlusalusel perioodil 180 %. Peamiselt tulenes see muutus hinnasurvest, mida avaldas Indoneesia dumpinguhindadega import liitu, mis ei võimaldanud liidu tootmisharul kujundada oma hindu kooskõlas kulude kasvuga. Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo areng oli kasumlikkusega samasugune — voog aeglustus vaatlusalusel perioodil pidevalt ja muutus alates 2012/2013. majandusaastast negatiivseks. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil süvenes see tendents veelgi. Kogu netorahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil 119 %.

(124)

Investeeringute maht kasvas vaatlusalusel perioodil 97 %. Peamiselt koosnes see investeeringutest, mida oli vaja hoolduseks ning õigusaktidest tulenevate ohutusnõuete täitmiseks. Kuigi liidu tootmisharu oli alles toibumas vaatlusalusele perioodile eelnenud dumpingust, mida kasutasid Hiina eksportivad tootjad, hakkas liidu tootmisharus olukord paranema ja tootmine oli vaatlusaluse perioodi alguses kuni majandusaastani 2011/2012 kasumlik. Sellises olukorras tehti hulk investeeringuid, mida ei saanud enam edasi lükata ja mis selgitavad investeeringute märgatavalt suurenemist majandusaastal 2011/2012 ja pärast seda.

(125)

Investeeringutasuvust väljendatakse kasumi protsendina investeeringute raamatupidamislikust netoväärtusest. Nagu teistegi rahaliste näitajate puhul, oli ka samasuguse toote tootmise ja müügi investeeringutasuvus alates majandusaastast 2012/2013 negatiivne, kajastades kasumlikkuse kahanemist. Kokkuvõttes vähenes investeeringutasuvus vaatlusalusel perioodil 210 %.

(126)

Kasumlikkuse ja rahavoo vähenemise tõttu halvenes ka äriühingu võime kapitali kaasata.

e) Järeldus kahju kohta

(127)

Peaaegu kõik peamised kahjunäitajad halvenesid. Seejuures kahanesid vaatlusalusel perioodil tootmismaht ja tootmisvõimsuse rakendamine umbes 9 % ning müügimaht 17 %. Seoses katsega tasakaalustada müügimahu ja turuosa kaotust langesid liidu tootmisharu keskmised hinnad vaatlusalusel perioodil 3 %, samal ajal kui tootmiskulud kasvasid 30 %. Selle tagajärjel hakkas positiivne kasumlikkus vaatlusaluse perioodi alguses vähenema, muutus majandusaastal 2012/2013 negatiivseks ning vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi. Samasuguseid negatiivseid suundumusi täheldati netorahavoo ja investeeringutasuvuse puhul.

(128)

Tööhõive suurenes vaatlusalusel perioodil 8 %. Peamiselt tulenes kasv vaatlusalusel perioodil varasema sidusettevõtja integreerimisest 2011. aastal ja liidu tootmisharu hooldusüksuse laiendamisest. Tõusujoones liikus ka investeeringumaht. Peamiselt seondus see ennetusmeetmete ja turvanõuetega, aga mitte tootmisvõimsuse suurendamisega. Seetõttu ei välista selline soodne arengusuund kahju olemasolu.

(129)

Üks huvitatud isik väitis, et ainuüksi mõne kahjunäitaja negatiivsest suundumusest ei piisa, et järeldada materiaalse kahju olemasolu. Algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt ei ole vaja, et kõik kahjunäitajad osutaksid negatiivsele suundumusele, kuid liidu tootmisharu olukorra analüüsimisel tuleb hinnata kõigi kahjunäitajate muutumist tervikuna. Käesoleval juhul näitasid negatiivset suundumust peaaegu kõik kahjunäitajad, sealhulgas põhinäitajad, nagu müügi- ja tootmismaht, turuosa, keskmised müügihinnad ja kasumlikkus.

(130)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis materiaalset kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

F. KAHJU KORDUMISE VÕI JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

1. Sissejuhatav märkus

(131)

Liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju, nagu on osutatud põhjendustes 99–130. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli Hiinast pärit import esindatud liidu turul ainult piiratud koguses, samal ajal kui Indoneesia impordi maht ja turuosa kõnealusel perioodil peaaegu kolmekordistusid. Põhjenduses 7 nimetatud, Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi importi käsitleva paralleelse uurimise käigus jõuti järeldusele, et Indoneesiast pärit import oli dumpinguhinnaga ja tekitas liidu tootmisharule märkimisväärset kahju, samal ajal kui Hiinast pärit import ei suurendanud väikese mahu ja hinnatasemete tõttu kõnealust kahju (13). Samal ajal näitas uurimine, nagu põhjendustes 48 ja 70 selgitati, et Hiina import toimus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga ja meetmete aegumise korral oleks dumpingu jätkumine tõenäoline.

2. Hiinast pärit impordi eeldatava mahu ja hindade mõju meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(132)

Komisjon hindas vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 kahju kordumise tõenäosust juhul, kui praegu kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, täpsemalt Hiina impordi võimalikku mõju liidu turule ja liidu tootmisharule.

(133)

Selles analüüsis keskenduti Hiina eksportivate tootjate vabale tootmisvõimsusele, liidu turu atraktiivsusele ja Hiina tootjate hinnakäitumisele liidu turul. Arvesse võeti ka Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid.

(134)

Nagu on osutatud põhjenduses 51, oli Hiina naatriumglutamaadi kogu vaba tootmisvõimsus 2012. aastal hinnanguliselt ligi 600 000–900 000 tonni. See kogus ületas tunduvalt naatriumglutamaadi kogutarbimist liidus sama aja jooksul.

(135)

Võib õigustatult eeldada, et põhjendustes 59–64 kirjeldatud liidu turu atraktiivsuse tõttu suunatakse meetmete kehtetuks tunnistamise korral vähemalt osa nimetatud vabast tootmisvõimsusest ümber liidu turule.

(136)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 50, lööksid Hiina impordihinnad ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta liidu müügihinna keskmiselt enam kui 10 % alla. Samuti oleksid need Indoneesia impordihindadest madalamad. Selle põhjal jõuti järeldusele, et Hiina eksportivad tootjad tugevdavad meetmete puudumisel tõenäoliselt hinnasurvet liidu turule, suurendades sel viisil liidu tootmisharule tekitatud materiaalset kahju. Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et paralleelse dumpinguvastase uurimise käigus selgus, et Indoneesiast pärit import avaldas liidu turule hinnasurvet, mistõttu liidu tootmisharu ei saanud tõsta hindu kooskõlas kulude kasvuga, vaid pidi vaatlusalusel perioodil hoopis hindu langetama.

(137)

Nagu on selgitatud põhjenduses 60, võib Hiina impordihind meetmete aegumise korral tõusta. Kui võtta arvesse dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamisel kindlaks tehtud märkimisväärseid hinna allalöömise marginaale, siis isegi kui Hiinast pärit impordi hind tõepoolest tõuseks, võimaldaks marginaal sel juhul hoida Hiina eksportijatel impordihinda liidu tootmisharu hinnatasemest madalamal ja see laseks neil suure tõenäosusega oma turuosa liidus veelgi suurendada. Kui see peaks juhtuma, oleks liidu tööstusharu kohe silmitsi müügi vähenemise ja hinnalangusega.

(138)

Silmas pidades paralleelset uurimist Indoneesia suhtes ja vastavaid meetmeid sellest riigist pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes, on liidu tootmisharu eeldatavasti võimeline talle tekitatud materiaalsest kahjust taastuma. Taastumisprotsess satuks ohtu, kui meetmete aegumise tagajärjel algaks Hiinast import märkimisväärses koguses ja dumpinguhindadega.

3. Pärast teatavakstegemist saadud märkused

(139)

Pärast teatavakstegemist väitis üks huvitatud isik, et meetmete säilitamine ei paranda liidu tootja olukorda, sest olukord halveneb muude asjaolude kui Hiinast pärit naatriumglutamaadi impordi tõttu. Huvitatud isiku arvates on sellisteks asjaoludeks eelkõige liidu tööstusharu investeerimispoliitika mõju tööstusharu kasumlikkusele, tööjõukulude suurenemine ja väidetav ressursside ebatõhus kasutamine. Väideti, et nende asjaolude mõju liidu tööstusharu üldisele olukorrale ei ole piisavalt arvesse võetud.

(140)

Samas tuleb märkida, et kõnealune huvitatud isik ei esitanud uut teavet ega tõendeid nende väidete toetuseks.

(141)

Seoses liidu tööstusharu investeeringutega ei selgitanud huvitatud isik seda, millisel määral võisid investeeringud kasumlikkust mõjutada. Nagu kirjeldatud põhjenduses 124, lähtus liidu tööstusharu investeeringute tegemisel mõistlikest ärilistest otsustest ning seepärast ei saa neid käsitleda põhjendamatute otsustena. Lisaks amortiseeritakse investeerimiskulud aja jooksul ning seepärast ei mõjuta need märkimisväärselt liidu tööstusharu kasumlikkust.

(142)

Seoses tööjõukulude suurenemisega, mille kohta täpseid näitajaid ei saa konfidentsiaalsuse tõttu esitada, on uurimine näidanud, et tööjõukulude suurenemise mõju tootmise üldkuludele ei olnud märkimisväärne.

(143)

Seoses ressursside ebatõhusa kasutamisega ei suutnud huvitatud isik täpsustada väidetava ebatõhususe olemust; samuti ei leitud uurimise käigus ebatõhusust liidu tööstusharus.

(144)

Seetõttu lükati kõnealused väited tagasi.

4. Järeldus

(145)

Võttes arvesse uurimistulemusi eeskätt vaba tootmisvõimsuse, liidu turu atraktiivsuse ja Hiina impordi eeldatava hinnataseme kohta, jõuti järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa suure kahju ja halvendaks Hiinast pärit müügihindu alla lööva ja dumpinguhinnaga impordi tõenäolise suurenemise tõttu liidu tootmisharu kahjustatud olukorda veelgi.

G. LIIDU HUVID

(146)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas Hiina suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(147)

Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(148)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas vaatamata dumpingu ja kahju jätkumise kohta tehtud järeldustele leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

1. Liidu tootmisharu huvid

(149)

Uurimisel tehti kindlaks, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärset kahju. Põhjenduse 131 kohaselt põhjustas kahju Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga import. Uurimisel selgus ka olulise kahju kordumise tõenäosus juhul, kui Hiina impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda. Kui Hiina naatriumglutamaadi dumpinguhinnaga import peaks jõudma uuesti Euroopa Liidu turule, võib see ohustada liidu tootmisharu oodatavat toibumist Indoneesia põhjustatud impordikahjudest, mida eeldatakse seoses selle riigi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmetega.

(150)

Meetmete säilitamise korral eeldatakse, et liidu tootmisharul on tekitatud olulisest kahjust taastumiseks võimalik täiel määral kasutada nende meetmete mõju, mis kehtestati Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi importi käsitleva paralleelse dumpinguvastase uurimise raames. Lõpptulemusena peaks tootmisharu suutma oma kasumlikkust parandada.

(151)

Seepärast jõuti järeldusele, et Hiina suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks liidu huvides.

2. Importijate/vahendajate huvid

(152)

Pärast algatamisteate avaldamist andis endast märku neliteist äriühingut. Ükski nendest ei tegelenud aga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil naatriumglutamaati importimisega Hiinast liitu.

(153)

Uurimise käigus andis endast kasutajana märku üks liidu vahendaja, kes tegeleb naatriumglutamaadi edasimüügiga liidus ja sellest väljaspool. See vahendaja ostis naatriumglutamaati peamiselt liidu tootmisharult, aga ka importijatelt. Tema ostetud naatriumglutamaat ei pärinenud Hiinast, vaid Indoneesiast ja muudest kolmandatest riikidest. Kõnealuse vahendaja naatriumglutamaadiga seotud tegevus oli võrreldes tema kogutegevusega marginaalne. Sel põhjusel leiti, et Hiinast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes kehtivad meetmed ei avalda selle vahendaja olukorrale märkimisväärset kahjulikku mõju.

3. Kasutajate huvid

(154)

Kasutajad tegutsevad peamiselt toidu ja joogi sektoris, kasutades naatriumglutamaati vürtsisegude, suppide ja valmistoitude valmistamisel. Samuti kasutatakse naatriumglutamaati mittetoiduliseks otstarbeks, näiteks pesuainete valmistamisel.

(155)

Endast andis teada kolmkümmend kolm äriühingut, kellele saadeti küsimustikud. Viis äriühingut tegid uurimise heaks koostööd, saates küsimustikule vastused. Neist neli tegutses toidu ja joogi sektoris ning üks toiduks mittekasutatavate kaupade sektoris. Kaht koostööd tegevat äriühingut, neist üks toidu ja joogi sektorist ning teine pesuainete tootjate seast, kontrolliti kohapeal.

a) Toidu ja joogi sektor

(156)

Uurimine näitas, et keskmiselt moodustas naatriumglutamaat umbes 5 % koostööd tegevate ja vajalikke andmeid esitanud äriühingute naatriumglutamaati sisaldavate toodete kogumaksumusest.

(157)

Ainult üks neljast koostööd tegevast kasutajast importis naatriumglutamaati Hiinast. See koostööd teinud äriühing ostis naatriumglutamaati liidu tööstusharult ja importis naatriumglutamaadi koguostudest umbes 40 % Hiinast. Naatriumglutamaati sisaldavate toodetega seotud tegevus moodustas umbes kolmandiku äriühingu kogutegevusest. Leiti, et äriühing oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel kasumlik.

(158)

Ülejäänud kolm äriühingut ei importinud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiinast naatriumglutamaati. Neist kahe puhul oli naatriumglutamaadiga seotud tegevus nende üldise tegevusega võrreldes suhteliselt väheoluline. Lisaks olid need kaks äriühingut esitatud teabe põhjal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlikud. Kolmanda äriühingu kogutegevusest umbes kolmandiku moodustas küll naatriumglutamaati sisaldavate toodetega seotud tegevus, kuid sellegipoolest oli see äriühing läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlik.

b) Toiduks mittekasutatavate kaupade sektor

(159)

Üks koostööd teinud äriühing kasutas naatriumglutamaati pesuainete valmistamiseks. Naatriumglutamaat moodustas kõnealuste toodete tootmiskulust 15–20 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ostis äriühing naatriumglutamaati peamiselt liidu tootmisharult. Samuti ostis ta seda muudest kolmandatest riikidest, aga mitte Hiinast. Naatriumglutamaati sisaldavate toodetega oli seotud ainult väike osa tema kogutegevusest, mille kasumimarginaal [5–10 %] oli uurimisperioodil positiivne.

(160)

Kõnealune huvitatud isik väitis, et arvestades ELi õigusraamistikku, mis keelab fosfaatide ja muude fosforiühendite kasutamise, (14) kasutatakse naatriumglutamaati tõenäoliselt edaspidi suuremas koguses, et asendada pesuainete tootmisel fosfaate ja muid fosforiühendeid. Seetõttu arvatakse, et naatriumglutamaadi nõudlus liidus suureneb märgatavalt ja et võimalikel naatriumglutamaadi impordile kehtestatavatel dumpinguvastastel meetmetel oleks sellele uuele turule kahjulik mõju. Eelkõige väitis huvitatud isik, et Hiinast pärit naatriumglutamaadi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete tase ei võimaldaks Hiina impordil liidu turule jõuda ja seepärast võib liidus tekkida tarnedefitsiit. Lisaks väitis kõnealune äriühing, et kuna meetmed kehtivad ka Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi suhtes, võib tekkida ka alternatiivsete tarneallikate nappus.

(161)

Kõnealune kasutaja väitis veel, et eeldatavat naatriumglutamaadi tarbimise kasvu arvesse võttes saaks liidu tootmisharu sellest kasu ja suurendaks ühtlasi oma müügimahtu liidu turul. Teisalt väitis ta, et liidu tootmisharul ei oleks piisavalt tootmisvõimsust liidu turul tekkiva suurenenud nõudluse rahuldamiseks.

(162)

Praeguses etapis on siiski keeruline ennustada, kuidas mõjutaks uus õigusraamistik liidu turgu ning kas või millises ulatuses see hoogustaks naatriumglutamaadipõhiste pesuainete tootmist ja mõjutaks seeläbi naatriumglutamaadi nõudlust liidus. Samuti ei esitanud huvitatud isik tõendeid selle kohta, millises ulatuses dumpinguvastane tollimaks võiks kahjulikku mõju avaldada. Seoses sellega märgitakse, et dumpinguvastase tollimaksu eesmärk on taastada liidu turul võrdsed tingimused. Samuti ilmnes uurimise käigus hulk alternatiivseid tarneallikaid, näiteks Brasiilia, Vietnam ja Korea.

(163)

Pärast avalikustamist kordas sama huvitatud isik oma väidet, et fosfaatide keelamise tõttu suureneb nõudlus naatriumglutamaadi järele liidus märkimisväärselt ja et liidu tööstusharu ei ole võimeline suurenevat nõudlust liidus rahuldama. Kuid kõnealune huvitatud isik ei esitanud oma väite kinnituseks uut teavet ega tõendeid ning seepärast lükati see väide tagasi.

(164)

Kui heita pilk alternatiivsetele tarneallikatele, siis oli majandusaastal 2010/2011 muudest kolmandatest riikidest pärit impordil suur turuosa, mis kahanes alles Indoneesiast pärit ebaõiglase hinnaga impordi tõttu. Tollimaksude kehtestamine Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes paralleelse uurimise käigus peaks ootuspäraselt võimaldama muudel kolmandatel riikidel kaotatud turuosa liidu turul tagasi võita. Kui meetmed tunnistatakse Hiina suhtes kehtetuks, kahjustaks see Indoneesia suhtes kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude loodetud mõju, sest liidu turule tungib tõenäoliselt Hiinast pärit märkimisväärselt suuremas koguses dumpinguhinnaga import, mis lööb liidu tootmisharu müügihinnad alla (nagu on selgitatud eespool põhjendustes 149–151).

(165)

Pärast teatavakstegemist kinnitas eespool nimetatud huvitatud isik taas, et puuduvad tegelikud alternatiivsed tarneallikad, sest muudel kolmandate riikide turgudel tegutsevad tootjad kuuluvad liidu tööstusharuga samasse gruppi.

(166)

Nagu märgitud eespool põhjendustes 94–95, leidub naatriumglutamaadi alternatiivseid tarneallikaid mitmes kolmandas riigis, sealhulgas Brasiilias, Korea Vabariigis ja Vietnamis. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas muude kolmandate riikide, välja arvatud Hiina ja Indoneesia, impordi turuosa ainult umbes neljandiku 2010/2011. majandusaasta tasemest. Kui Hiinast pärit impordi suhtes meetmed jätkuvad, ei ole põhjust, miks muude kolmandate riikide import ei kata vähemasti osaliselt naatriumglutamaadi kasutajate vajadusi, kui vastav turuosa püsib 2010/2011. majandusaasta tasemel või ületab seda. Vastavalt osalistele mittekonfidentsiaalses toimikus kättesaadavale teabele kuuluvad need alternatiivsed allikad Ajinomoto grupile või temast sõltumatutele ettevõtjatele/gruppidele. Isegi kui need alternatiivsed allikad kuuluksid Ajinomoto grupile, ei saa väita, et liidu turu varustamine ei toimu õiglastel tingimustel. Seetõttu tuleb väide tagasi lükata.

(167)

Seesama huvitatud isik kinnitas, et liidu tootmisharul on turgu valitsev seisund, mis toob kaasa konkuretsi puudumise liidu turul. Ta väitis, et meetmete säilitamine Hiina naatriumglutamaadi suhtes tugevdaks liidu tootmisharu positsiooni liidu turul veelgi.

(168)

Uurimine näitas selgelt, et liidu tootmisharu ei suutnud oma müügimahtu liidus säilitada, kaotades turuosa eelkõige Indoneesia impordile. Peale selle ei suutnud liidu tootmisharu kooskõlas toorainekulude kasvuga oma hinnataset tõsta Indoneesia dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu ning kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Samuti märkis komisjon, et on olemas ka konkurents impordi kujul mitmest muust kolmandast riigist, kes saavad kasutada vaba juurdepääsu liidu turule. Neil alustel olid tõendid liidu tootmisharu väidetava valitseva seisundi kohta ebapiisavad ja väide tuli tagasi lükata.

(169)

Pärast teatavakstegemist väitis kõnealune huvitatud isik, et liidu huvides ei ole see, kui liidu tarbijad peavad tuginema liidu tööstusharule, rõhutades samuti vajadust piisavate alternatiivsete tarneallikate järele. Selle väite toetamiseks märkis see huvitatud isik, et tarbimise vähenemine majandusaastatel 2010/2011 ja 2011/2012 oli peamiselt tingitud liidu tootmisharu tootmismahu vähenemisest.

(170)

Nagu mainitud põhjenduses 100, vähenes tootmine majandusaastatel 2010/2011 kuni 2011/2012 5 % võrra, kui tarbimine samal ajal vähenes 13 % võrra (vt põhjendused 76 ja 78). Majandusaastal 2011/2012 jäi tootmisvõimsuse rakendamine 5 % võrra allapoole majandusaasta 2010/2011 taset, mis tähendab, et majandusaastal 2011/2012 jäi tootmisvõimsuse varu. Seega ei saa liidu tööstusharu toodangut käsitada asjaoluna, mis mõjutas tarbimise vähenemist majandusaastal 2011/2012. Nagu märgitud põhjenduses 166, on igal juhul alternatiivseid tarneallikaid muudes kolmandates riikides. Seetõttu tuleb väide tagasi lükata.

(171)

Selle põhjal ja eelkõige asjaolu alusel, et Hiina suhtes kehtestatud meetmetel ei tundunud olevat koostööd tegevatele kasutajatele olulist kahjulikku mõju, tegi komisjon järelduse, et meetmete säilitamise korral ei oleks mõju kõnealuste ettevõtjate majanduslikule olukorrale tõenäoliselt märkimisväärne.

4. Tarnijate huvid

(172)

Neli liidu toorainetarnijat andis endast teada ja vastas küsimustikule. Nende toorainemüük liidu tootmisharule moodustas ainult väikese osa nende kogukäibest. Kõnealustest tarnijatest kaks vaidlustasid eelnimetatud järelduse, väites, et liidu tootmisharu kadumisel oleks nende äritegevusele oluline mõju. Nad väitsid, et liidu naatriumglutamaadi tootmise võimalik peatamine halvendaks kogu nende äritegevust, sest suhkrutöötlemisettevõtetes ei ole võimalik vältida teatava koguse suhkrusiirupi ja -melassi tootmist, mille peamine ostja on liidu tootmisharu. Sellisel kujul suhkru müümata jätmine mõjutaks asjaomase suhkrutöötlemisettevõtte üldist tõhusust.

(173)

Nende väidete toetuseks ei esitatud siiski ainsatki tõendit ja seetõttu lükati need tagasi.

5. Muud argumendid

(174)

Üks huvitatud isik väitis, et Hiina suhtes kehtivate meetmete mõju tuleks hinnata kumulatiivselt koos Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi suhtes kehtestatud meetmete mõjuga.

(175)

Kõnealuste meetmete mõju kasutajatele analüüsiti, arvestades alternatiivsete tarneallikate olemasolu. Analüüsi tulemuste põhjal on mitu kolmandat riiki tegelikult võimelised naatriumglutamaati liitu eksportima. Need kolmandad riigid olid liidu turul juba enne, kui suuremas koguses Indoneesia dumpinguhinnaga import liitu jõudis.

6. Järeldus liidu huvide kohta

(176)

Eespool öeldut silmas pidades tegi komisjon järelduse, et liidu huvide seisukohalt ei ole Hiina suhtes praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu kaalukaid põhjusi.

H. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(177)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul märkusi. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(178)

Eespool esitatu põhjal järeldatakse, et algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt tuleks säilitada Hiinast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes kohaldatavad meetmed, mis kehtestati määrusega (EÜ) nr 1187/2008.

(179)

Äriühing, kes muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib taotleda nende individuaalsete tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile. See peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(180)

Algmääruse artikli 15 lõike 1 alusel moodustatud komitee oma arvamust ei esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit CN-koodi ex 2922 42 00 (TARICi kood 2922 42 00 10) alla kuuluva naatriumglutamaadi impordi suhtes.

2. Allpool loetletud äriühingute valmistatud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist kohaldatakse järgmisi lõplikke dumpinguvastase tollimaksu määrasid.

Äriühing	Dumpinguvastase tollimaksu määr (%)	TARICi lisakood
Hebei Meihua MSG Group Co., Ltd. ja Tongliao Meihua Bio-Tech Co., Ltd.	33,8	A883
Fujian Province Jianyang Wuyi MSG Co., Ltd.	36,5	A884
Kõik muud äriühingud	39,7	A999

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1187/2008, 27. november 2008, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 322, 2.12.2008, lk 1).

(3) ELT C 60, 1.3.2013, lk 10.

(4) ELT C 349, 29.11.2013, lk 14.

(5) Teade Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaadi importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 349, 29.11.2013, lk 5).

(6) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 904/2014, 20. august 2014, millega kehtestatakse Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 246, 21.8.2014, lk 1).

(7) Langes kokku liidu ainsa tootja majandusaastatega — aprillist märtsini (majandusaastad 2010/2011, 2011/2012, 2012/2013, uurimisperiood).

(8) Määrus (EÜ) nr 1187/2008.

(9) ELT C 349, 29.11.2013, lk 5.

(10) WTO 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamist käsitlev leping (dumpinguvastane leping).

(11) Keskmised hinnad ei sisalda kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse.

(12) Rakendusmäärus (EL) nr 904/2014.

(13) Rakendusmäärus (EL) nr 904/2014.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 259/2012, 14. märts 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 648/2004 selles osas, mis käsitleb fosfaatide ja muude fosforiühendite kasutamist kodumajapidamises kasutatavates pesupesemisvahendites ja kodumajapidamises kasutatavates nõudepesumasinate pesuvahendites (ELT L 94, 30.3.2012, lk 16).

22.1.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 15/54

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/84,

21. jaanuar 2015,

millega kehtestatakse teatava Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Ajutised meetmed

(1)	Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) kehtestas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 904/2014 (2) (edaspidi „ajutine määrus”) alates 22. augustist 2014 ajutise dumpinguvastase tollimaksu Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordile.

(2)	Menetlust alustati 29. novembril 2013 kaebuse alusel, mille esitas 16. oktoobril 2013 Ajinomoto Foods Europe SAS („kaebuse esitaja”), naatriumglutamaadi ainus tootja liidus, kes esindab seega 100 % kogu liidu naatriumglutamaaditoodangust.

(3)

Nagu on nenditud ajutise määruse põhjenduses 20, hõlmas kahju ja dumpingu uurimine ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju kindlakstegemise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 2010. aasta 1. aprillist kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

2. Järgnenud menetlus

(4)

Pärast selliste tähtsate faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille põhjal ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati, (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine”) esitas mitu huvitatud isikut kirjalikud esildised, milles nad väljendasid oma seisukohti esialgsete järelduste kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

(5)	Komisjon vaatas läbi huvitatud isikute suulised ja kirjalikud märkused ning tegi esialgsetes järeldustes asjakohaseid muudatusi.

(6)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti kehtestada Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõuda lõplikult sisse ajutise tollimaksuga tagatud summad (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine”). Kõigile huvitatud isikutele on antud aega märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta.

(7)	Huvitatud isikute esitatud märkusi kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

3. Valimi moodustamine

(8)	Märkuste puudumisel sõltumatute importijate valimisse kaasamise kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 7–19 esitatud esialgsed järeldused.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(9)

Ajutise määruse põhjenduse 21 kohaselt on vaatlusalune toode Indoneesiast pärit naatriumglutamaat, mis praegu kuulub CN-koodi ex 2922 42 00 alla („vaatlusalune toode”). Naatriumglutamaat on toidulisand ja seda kasutatakse peamiselt lõhna- ja maitsetugevdajana suppides, puljongites, kala- ja liharoogades, vürtsisegudes ning valmistoitudes. Seda toodetakse mitmesuguses suuruses valgete lõhnata kristallidena. Naatriumglutamaati kasutatakse ka keemiatööstuses muul otstarbel kui toidulisandina, näiteks puhastusainetes. Naatriumglutamaat on saadaval eri suurusega pakendites, alates 0,5-grammistest pakkidest kuni 1 000 kg mahutavate kottideni. Väiksemaid pakke müüakse eratarbijatele jaemüüjate kaudu ning 20 kg ja rohkem kaaluvaid pakke tööstustarbijatele. Lisaks sellele on tootel erinevad puhtusastmed. Pakendi suurus ja puhtusaste naatriumglutamaadi omadusi aga ei mõjuta.

(10)	Märkuste puudumisel vaatlusaluse toote ja samasuguse toote kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 21–25 esitatud järeldused.

C. DUMPINGU KINDLAKSMÄÄRAMINE

1. Normaalväärtus

(11)	Märkuste puudumisel normaalväärtuse kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 26–31.

2. Ekspordihind

(12)

Mõlemad koostööd tegevad Indoneesia eksportivad tootjad kordasid oma väiteid, et nende seotud äriühingute puhul rakendatud müügihinnad põhinevad reaalturuväärtusel ning et seetõttu peaks ekspordihinna kindlaksmääramine põhinema Indoneesia emaettevõtja ning esimese seotud kliendi vahelise müügi hinnal, mitte aga arvestuslikul ekspordihinnal.

(13)	Selle väite toetuseks teatasid mõlemad eksportivad tootjad, et puuduvad igasugused tõendid ristkompenseerimisest toote- või muude kulude puhul, mida kandis Indoneesia emaettevõtja ja seotud äriühingud. Seetõttu ei oleks ajutise määruse põhjenduse 37 järeldused pidanud tuginema neile elementidele.

(14)

Üks eksportivatest tootjatest väitis lisaks, et tema seotud äriühing liidus ei olnud importija, vaid vahendaja, kes müüs toodet enne tollivormistust liidu turul edasi. Sama eksportiv tootja väitis, et seetõttu ei kehti ajutise määruse põhjenduses 37 esitatud järeldus, et seotud äriühingute vaheline siirdehind ei olnud tasemel, mis võimaldaks seotud importijatel liidus mõistlikku kasumit teenida.

(15)

Kõigepealt tuleks märkida, et pelgast seosest eksportija ja importija vahel piisab, et komisjon võiks käsitada tegelikke ekspordihindu ebausaldusväärsetena, kuna seose olemasolu eksportija ja importija vahel on üks neist põhjustest, mille tõttu tegelikke ekspordihindu võib pidada ebausaldusväärseteks. Tarnija ja importija vahelise seose tõttu on tarnija kehtestatud hinnad temaga liidus seotud äriühingu suhtes siirdehinnad, mis ei ole turutingimustel peetud läbirääkimiste tulemus, nagu on üldine tava sõltumatute äriühingute vahel. Lisaks on selge, et seotud äriühingu tegevuskulud ja kasumimarginaal vähendavad eksportiva tootja saadavat summat samavõrra, kui nimetatud kulud ja marginaal importija puhul.

(16)

Peale selle selgus käimasolevast uurimisest, et asjaomased seotud äriühingud ei saavutanud liidus jätkusuutlikku kasumimarginaali. Selles suhtes tuleb esmalt märkida, et koostööd tegeva sõltumatu importija kasumimarginaali ei olnud võimalik kasutada, kuna see oli konfidentsiaalne ega olnud seetõttu konkurentidele avalikustatav. Seetõttu kasutati (3) võrdlusalusena kasumimarginaali, mida oli kasutatud varasemas samalaadse tootmisharu toodetud keemiatoodet käsitlevas menetluses ja imporditud liitu kõnealuse juhtumiga sarnastel asjaoludel. See kasumimarginaal on kõige objektiivsem olemasolev vahend reaalturuväärtusega ekspordihinna rahuldavaks kindlaksmääramiseks. Kõnealune mõistlik kasumimarginaal, mida kasutati, oli 5 %. Kuna seotud äriühingute teenitud kasum liidus on sellest tasemest märgatavalt väiksem ning võttes arvesse sellise kasumi jätkusuutmatut iseloomu, ei olnud võimalik käsitada siirdehinda usaldusväärsena.

(17)

Lisaks sellele ei ole tingimata nõutavad otsesed tõendid seotud äriühingute vahelise ristkompenseerimise kohta või teatavate kulude kandmise kohta, mida harilikult kannab importija, kuid võib tasuda mis tahes huvitatud isik. Nagu eespool nimetatud, kannab need kulud alati seotud äriühing, niipea kui ta asub täitma müügi- ja impordikohustusi. Seotud äriühingute vahelise seose tõttu ei saa välistada ristkompenseerimist muude toodete kaudu ega vastavaid kulusid, mistõttu on siirdehinnad ebausaldusväärsed.

(18)

Ühtlasi ei ole tähtis, kas seotud äriühing liidus täidab kõiki importija kohustusi või hoopis muid kohustusi. Tähtis on see, kas ekspordihind ühenduse piiril on usaldusväärne. Põhjenduse 15 kohaselt näitas käesolev uurimine, et seotud äriühingute hinnatasemed ei võimaldanud liidu seotud äriühingutel saavutada mõistlikku kasumimarginaali. Ükski eksportija ei esitanud tõendeid selle kohta, miks peaks kasumimarginaal olema asjakohatu, ja seetõttu tuleb sellekohaseid väiteid pidada alusetuteks. Väide, et üks neist seotud äriühingutest ei täitnud oma kohustusi liidu importijana, ei olnud põhjendatud, kuna eelöeldu kohaselt ei puutu asjasse, milliseid konkreetseid kohustusi äriühing liidus täitis. Peale selle kajastub asjaolu, et äriühing täitis vaid mõningaid importija kohustusi, paratamatult seotud äriühingute müügi-, üld- ja halduskuludes, kuid kindlasti mitte asjaomases kasumimarginaalis. Lisaks tuleb märkida, et ehkki seotud äriühingu teatavad tegevused on toimunud enne importimist, ei tähenda, et ekspordihinda ei võiks arvutada esimesele sõltumatule kliendile kehtiva edasimüügihinna alusel, kui on tehtud algmääruse artikli 2 lõike 9 kohased vajalikud kohandused.

(19)

Pärast lõplikku avalikustamist kordasid mõlemad koostööd tegevad Indoneesia tootjad oma väiteid ekspordihinna määramise asjus. Üks eksportiv tootja vaidlustas põhjenduses 15 esitatud järeldused, nagu oleks eksportija ja importija vahelise seose olemasolu piisav põhjus, et komisjon käsitleks tegelikke ekspordihindu ebausaldusväärsetena, ja väitis, et selline käsitlus on vastuolus algmääruse artikli 2 lõikega 9. Peale selle väitis sama eksportiv tootja, et põhjenduses 17 sisalduv väide, nagu kannaks seotud äriühing teatavaid kulusid niipea, kui tegeleb müügi või impordiga, ei põhine juhtumi asjaoludel. Lisaks väitis see eksportiv tootja, et komisjon jättis tähelepanuta asjaolu, et seotud äriühingule ja sõltumatutele klientidele liidus kehtestatud hinnatasemed olid sarnased.

(20)	Teine eksportiv tootja kordas oma väidet, et tema ekspordihinda esimesele sõltumatule kliendile liidu piiril tuleks ekspordihinna määramisel arvesse võtta, rõhutades, et seotud äriühing tegutses üksnes vahendajana ning et tollivormistuse tegid teiste hulgas liidu sõltumatud kliendid.

(21)

Vastuseks neile väidetele leidis komisjon algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt, et juhtumi asjaolude põhjal tuleks ekspordihindade arvutamisel arvesse võtta seost eksportijate ja nendega seotud isikute vahel. Käimasolevast uurimisest selgus tõepoolest, et asjaomased seotud isikud ei saavutanud liidus uurimisperioodi ajal jätkusuutlikku kasumimarginaali. Seetõttu ei puutu liidu seotud äriühingu tegevus asjasse, kui küsimus on selles, kas ekspordihinnad tuleks kõnealusel juhul määrata arvutuste abil. Peale selle märgitakse põhjenduses 18, et üksnes teatavate ülesannete täitmine seotud äriühingute poolt ei takista algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaldamist, kuid tingib selle, et vaatlusaluse toote esmakordse sõltumatule ostjale edasimüügi hinnast lahutatud müügi-, üld- ja halduskulud on väiksemad. Lisaks sellele väärib märkimist, et eksportivad tootjad ei esitanud uusi faktilisi tõendeid, mis nimetatud järeldused ümber lükkaksid. Mis puutub väitesse seotud ja sõltumatutele liidu klientidele kehtestatud sarnase hinnataseme kohta, siis käsitleti seda väidet ajutise määruse põhjenduses 37. Uurimisel leiti, et hoolimata sõltumatute klientide sarnastest hinnatasemetest ei olnud seotud äriühingute vahelised siirdehinnad tasemel, mis võimaldaks seotud importijatel liidus jätkusuutlikku kasumit teenida. Seepärast tuleks kõnealused väited tagasi lükata.

(22)	Väited arvestuslike ekspordihindade kasutamise kohta käesolevas uurimises tuleks seega tagasi lükata.

(23)

Needsamad kaks eksportivat tootjat väitsid, et kui ekspordihinnad peaks arvutatama nende põhjendustes 12–14 esitatud väidetest sõltumata, oli ekspordihinna arvutamiseks kasutatud 5-protsendiline mõistlik kasumimarginaal üle hinnatud ning selle asemel tuleks kasutada seotud äriühingute tegelikku kasumimarginaali, kuna seotud äriühingute vahelised hinnad olid samal tasemel sõltumatutele klientidele suunatud hindadega.

(24)

Võttes arvesse põhjendustes 15–18 esitatud kaalutlusi siirdehindade usaldusväärsuse ja liidu seotud äriühingute kasumimarginaalide kohta, tuleb see väide tagasi lükata. Igal juhul põhinesid algmääruse artikli 2 lõike 9 alusel kantud kulude põhjal tehtud kohandused asjaomaste äriühingute enda müügi-, üld- ja halduskuludel ning kajastasid seega vastavate äriühingute tegevust nende kohustustest sõltumata. Seega tuleb kõnealune väide tagasi lükata.

(25)

Üks eespool nimetatud eksportivatest tootjatest väitis, et konkreetsete tehingute puhul äriühinguga, kes ei ole seotud eksportiva tootjaga, oleks ekspordihinna aluseks tulnud võtta tegelikult makstud või makstav hind kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8. Komisjon aga leidis, et kõnealune müük ei olnud eksport liitu. Seetõttu ei võetud nimetatud tehinguid ekspordihinna määramisel arvesse. Pärast lõplikku avalikustamist vaidlustas eksportiv tootja selle otsuse põhjendusel, et komisjon oleks pidanud võtma arvesse eksportiva tootja toodetud vaatlusaluse toote müüki liitu tervikuna. Ekspordihinna määramisel võeti aga arvesse kogu müüki vaatlusalusele sõltumatule kliendile. Selle sõltumatu kliendi mis tahes hilisemad tehingud tuleb jätta tähelepanuta, kuna esiteks ei ole tegemist ekspordimüügiga algmääruse artikli 2 lõigete 8 ja 9 tähenduses ja teiseks on oht kõnealuse müügi topeltarvestuseks. Seetõttu lükati eksportiva tootja väide tagasi.

(26)	Muude märkuste puudumisel ekspordihinna kindlaksmääramise kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 32–38 esitatud järeldused.

3. Võrdlus

(27)	Pärast ajutist avalikustamist nõudsid mõlemad koostööd tegevad eksportivad tootjad, et kaupade tehasest lattu teisaldamise kulusid tuleb käsitleda sisemiste logistikakuludena, mis ei mõjuta hindade võrreldavust.

(28)

Ühel eksportivatest tootjatest oli omamaisel turul mitu jaotusladu, millest naatriumglutamaati lõpptarbijatele saadeti. See eksportiv tootja väitis, et transpordikulusid tehasest ladudesse tuleb käsitleda omamaiste veokuludena ning lahutada need normaalväärtusest, kuna ekspordi puhul selliseid kulusid ei esinenud. Teine eksportiv tootja väitis, et mõnel juhul võis kaupade lattu teisaldamise kulusid siduda konkreetse arvega, mistõttu on tegemist otseste müügikuludega, mis sisaldub klientidelt sissenõutud hinnas ja mõjutab hindade võrreldavust. Seetõttu tuleks see normaalväärtusest maha lahutada.

(29)

Ladusid peetakse eksportiva tootja valduste osaks ning toode on müügivalmis alles siis, kui see on laos. Lao kaugus tehasest on asjakohatu, nagu ka küsimus, kas transporti tehasest lattu on võimalik siduda konkreetse omamaise müügitehinguga, kuna vastavad kulud kantakse harilikult enne müüki, mistõttu ei ole tegemist otseste müügikuludega, mis võiksid mõjutada hindade võrreldavust. Seega tuleb sellekohased väited algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti e alusel tagasi lükata.

(30)

Pärast ajutist avalikustamist väitis koostööd tegev eksportiv tootja, kes eksportis naatriumglutamaati väljaspool liitu paikneva seotud äriühingu kaudu, et tema eksporti ei tuleks korrigeerida vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, kuna väljaspool liitu paiknev seotud äriühing ei tegutsenud agendina ega töötanud komisjonitasu eest. Eksportiv tootja väitis ka, et kõnealusele seotud äriühingule tehtud hinnalisand, mis võeti korrigeerimise aluseks, ei mõjuta hindade võrreldavust, kuna ekspordihinna arvutamisel lahutas komisjon sellest juba liidu seotud äriühingu tasandil mõistliku kasumimarginaali, mis peaks hõlmama kõiki äriühingute vaheliste tehingutega seotud kasumimarginaale. Eksportiv tootja väitis ühtlasi, et kui arvutatud ekspordihinnast üldse midagi lahutada, siis üksnes väljaspool liitu paikneva seotud äriühingu müügi-, üld- ja halduskulud.

(31)

Uurimine näitas, et väljaspool liitu paiknev seotud äriühing säilitas hinnalisandi igale ekspordile liitu. Hinnalisand mõjutas hindade võrreldavust, kuna säilis vaid ekspordi, mitte aga omamaise müügi puhul. Ei saa aktsepteerida väidet, nagu oleks seotud äriühingu kasumimarginaali ekspordihinna arvutamisel algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt juba arvesse võetud. Põhjuseks on asjaolu, et algmääruse artikli 2 lõike 9 ja lõike 10 alusel tehtud korrigeerimistel on erinevad eesmärgid, need on üksteisest eraldiseisvad ja eristatavad ning neid reguleeritakse erinevate sisuliste normidega. Algmääruse artikli 2 lõike 9 eesmärk on kehtestada usaldusväärne ekspordihind, samal ajal kui algmääruse artikli 2 lõike 10 eesmärk on tagada ekspordihinna ja normaalväärtuse võrreldavus. Kui ekspordihind on vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 8 ja 9 nõuetekohaselt kehtestatud, ei käsitle artikli 2 lõike 10 alusel tehtavad edasised korrigeerimised enam ekspordihinda ega ole mõeldud normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramiseks. Seega ei mõista eksportiv tootja algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel tehtud korrigeerimise eesmärki, mis seisneb hinna muutmises võrreldavaks normaalväärtusega, mitte aga ekspordihinna kui sellise kindlaksmääramises. Seega ei hõlma algmääruse artikli 2 lõike 9 alusel lahutatud mõistlik kasumimarginaal võimalikku hinnalisandit samas müügikanalis. Korrigeeritava summa puhul väljendab korrigeerimine seotud äriühingute vahel reaalselt tasutud hinnalisandit, mis mõjutab seega hindu ja nende võrreldavust. Seetõttu puudub alus selle asendamiseks muu teoreetilise summaga. Lisaks on komisjonil õigus võtta arvesse asjaolu, et väljaspool liitu paiknev seotud äriühing saab tasu (hinnalisandi kujul, mille seotud äriühing kehtestab müügi suhtes ja nõuab sisse liidu klientidelt). Selleks et seotud äriühingule kehtiks kõnealuste maksete puhul äriühingu tulumaks väljaspool liitu (mille äriühingu tulumaksu määr on tunduvalt väiksem kui Indoneesias) asuvas riigis, peab ta tegelema seal tõelise majandustegevusega. Nii ei saa Indoneesia eksportiv tootja tagada ühest küljest soodsat maksustamist tänu seotud äriühingu kohalolekule liidust väljaspool asuvas riigis ja majandustegevusele selles jurisdiktsioonis ning väita samal ajal dumpinguvastase menetluse raames, et seotud äriühingul puudub majandustegevus. Seepärast tuleks kõnealused väited tagasi lükata.

(32)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas eksportiv tootja oma väiteid seoses seotud äriühingu hinnalisandi kohandamisega ning vaidlustas maksukaalutluste kaasamise dumpinguvastase uurimise konteksti. Eksportiv tootja väitis lisaks, et ehkki ta ei vaidlusta seotud äriühingu äritegevust vaatlusaluses kolmandas riigis, olid need vaatlusaluse toote puhul piiratud. Lisaks kordas eksportiv tootja, et seotud äriühingu tegevus erines selgelt agendi tegevusest ning ta ei saanud eksportivalt tootjalt komisjonitasu müügi eest liitu. Peale selle kordas eksportiv tootja, et ekspordihinna arvutamisel on komisjon liidu seotud äriühingu tasandil juba lahutanud mõistliku kasumimarginaali, mis hõlmab kõiki äriühinguute vaheliste tehingutega seotud kasumimarginaale. Sellega seoses väitis eksportiv tootja, et seotud äriühingute vaheliste järjestikuste müügitehingute puhul on komisjonil tavaks lahutada üksnes otse liidu sõltumatule kliendile müüva seotud äriühingu kasumimarginaal, mitte aga sama müügikanali teiste seotud äriühingute kasumimarginaalid.

(33)

Käesoleval juhul viitab eraldi maksukohustuslase olemasolu väljaspool liitu paikneva seotud äriühingu ulatuslikule majandustegevusele, mida nõuab siseriiklik maksuõigus. Käesoleval juhul ning põhjenduse 31 kohaselt võttis komisjon arvesse asjaolu, et asjaomasel eksportival tootjal on väljaspool liitu seotud äriühing, kellel on märkimisväärne majandustegevus, ning samuti asjaolu, et väljaspool liitu paiknev seotud äriühing lahutas vaatlusaluse toote iga seotud äriühingute vahelise müügitehingu puhul hinnalisandi, mõjutades sellega hindade võrreldavust naatriumglutamaadi ekspordil liitu. Lisaks, nagu märgitud põhjenduses 31, väljendas kohanduse aluseks võetud summa tegelikku kontrollitud hinnalisandit seotud äriühingute vahelistes tehingutes ning seetõttu ka seotud äriühingu konkreetseid tegevusi. Seepärast tuleks kõnealused väited tagasi lükata.

(34)

Pärast ajutist avalikustamist esitas sama eksportiv tootja vastuväite seoses ekspordihinnalt makstud komisjonitasude korrigeerimisega, väites, et tegemist ei olnud otseste müügikuludega, vaid igakuiselt tasutud summadega, mis ei ole seetõttu seotud konkreetsete müügitehingutega ega mõjuta hindade võrreldavust. Eksportiv tootja väitis, et makstud komisjonitasu mõjutas üksnes seotud äriühinguid ja seega ei ole algmääruse artikli 2 lõike 10 punkt i kohaldatav. Ühtlasi väitis eksportiv tootja, et kui tugineda eeldusele, mille kohaselt teda peeti koos seotud äriühinguga üheks majandusüksuseks, ei kujuta selle majandusüksuse sisesed rahaülekanded endast kulu ega tulu sellele majandusüksusele.

(35)

Uurimine näitas, et eksportiva tootja ja seotud äriühingu vahelise „komisjonitasude lepingu” kohaselt kuulusid komisjonitasud tasumisele siis, kui Indoneesia eksportiv tootja müüs otse (ja mitte seotud äriühingu vahendusel) sõltumatutele klientidele liidu turul. Makstud komisjonitasu oli otseselt seotud netoväärtusega. Selle tulemusel mõjutas müügi otsene seos makstud komisjonitasuga hindade võrreldavust algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel.

(36)

Peale selle on ebatäpne väide, et seotud äriühinguid käsitati ühe majandusüksusena. Uurimine näitas, et eksportival tootjal oli täielikult toimiv ekspordiosakond ning eksportiv tootja ja seotud importija ei täitnud ekspordiga seotud tööülesandeid topelt. Seetõttu ei saa seotud äriühingut käsitada äriühingusisese müügiosakonnana ja väited tuleb tagasi lükata.

(37)

Kui aga ekspordihindu peaks korrigeeritama algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel, siis tuleks eksportiva tootja väitel teha nii, et ka makstud komisjonitasud arvatakse maha seotud äriühingu müügi-, üld- ja halduskuludest, mis lahutati edasimüügihinnast esimesele sõltumatule kliendile liidus algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt. Algmääruse artikli 2 lõikest 9 järeldub aga, et usaldusväärse ekspordihinna arvutamisel tuleks kõik importimise ja edasimüügi vahel kantud kulud lahutada edasimüügihinnast esimesele sõltumatule kliendile liidus ja ühtlasi puudub õiguslik alus selliste kulude hüvitamiseks mis tahes sissetulekust, nagu taotles eksportiv tootja. Peale selle olid liidus paikneva seotud äriühingu müügi-, üld- ja halduskulud seotud teistsuguse müügikanaliga (st seotud kliendi müügikanaliga) kui komisjonitasust saadav sissetulek, mis oli seotud sõltumatute klientide müügikanaliga. Lisaks on korrigeerimisel hinnalisandi arvessevõtmiseks algmääruse artikli 2 lõike 10 alusel ning ekspordihinna määramisel sama artikli 2 lõigete 8 ja 9 alusel erinevad eesmärgid ning need kujutavad kaht eri etappi dumpingu analüüsimisel.

(38)

Pärast lõplikku avalikustamist kordas eksportiv tootja oma põhjenduses 35 kirjeldatud väiteid komisjoni kohta ning väitis, et oleks vastuoluline pidada ühest küljest seotud äriühingute vahelisi siirdehindu ebausaldusväärseteks ning kohandada samal ajal ekspordihinda vastavalt seotud äriühingute vahelisele komisjonitasude lepingule. Lisaks vaidlustas eksportiv tootja põhjenduses 35 esitatud järeldused, et makstud komisjonitasu oli otseselt seotud netoväärtusega, mistõttu esines otsene seos müügi ja makstud komisjonitasu vahel, mis mõjutas seega hindade võrreldavust, kuna komisjonitasu maksti kord kuus ning selle arvutamise üksikasju seotud äriühingute vahel ei avalikustatud.

(39)	Eksportiv tootja ei tõendanud oma väiteid ega esitanud täiendavat faktilist teavet nende toetuseks, et eespool esitatud järeldusi ümber lükata. Seega kinnitatakse põhjendustes 35–37 esitatud järeldused.

(40)

Pärast ajutist avalikustamist väitis üks eksportiv tootja, et stiimulite ja reklaamikulude arvessevõtmiseks tuleks korrigeerida normaalväärtust. Eksportiv tootja väitis, et kulutused ei olnud seotud ekspordiga liitu, kuid mõjutasid otseselt omamaist müügihinda. Selle väite tõestuseks teatas eksportiv tootja, et vähemalt teatavatel juhtudel oli neid kulutusi võimalik siduda konkreetsete omamaiste müügitehingutega. Lisaks väitis eksportiv tootja, et stiimulid ja reklaamikulud väljendasid ühest küljest siseturu eri kauplemistasandeid (kus naatriumglutamaati müüdi otse jaemüüjatele) ja teisest küljest müüki liitu (vahendajatele ja edasimüüjatele).

(41)

Uurimine näitas, et stiimulid ja reklaamikulud olid seotud peamiselt kliendikontodega, mitte aga konkreetsete müügitehingutega. Stiimulid ja reklaamikulud vajavad tasumist sõltumata sellest, kas toodet lõpuks müüakse või mitte. Lisaks sellele näitas uurimine, et kulud, mis olid väidetavalt seotud konkreetse müügitehinguga, ei kajastunud tegelikult hinnas. Selle põhjal võis järeldada, et stiimulid ja reklaamikulud ei mõjutanud hindu ega hindade võrreldavust ning et väide tuleb tagasi lükata.

(42)

Üks eksportiv tootja väitis, et suurekristallilisel naatriumglutamaadil olid teistsugused füüsikalised omadused ning seda müüdi eri kauplemistasandil võrreldes liitu eksporditud naatriumglutamaadiga. Eksportiv tootja väitis, et seetõttu ei tohiks suurekristallilist naatriumglutamaati normaalväärtuse määramisel arvesse võtta.

(43)

Uurimine näitas, et toode oli saadaval mitmes eri mõõdus kristallidena: pulbriline, peen, väike, harilik ja suur. Toote määratluse alla kuuluvad kõik suurused, kuna neil on samad põhiomadused ja lõppkasutusalad ning nad on omavahel asendatavad. Seetõttu tuleks normaalväärtuse määramisse kaasata kõik tootetüübid. Lisaks sellele näitas uurimine, et eri mõõdud ei mõjutanud toote hinda.

(44)

Uurimine näitas, et omamaised kliendid, kes ostsid suuremõõdulist naatriumglutamaati, ostsid ka teistes mõõtudes toodet. Puuduvad tõendid, nagu oleks suuremõõdulise naatriumglutamaadi puhul täheldatud hinnaerinevus seotud selle füüsikaliste omadustega või kauplemistasandiga, kuna hinnaerinevust oli võimalik seostada muude näitajatega, nagu kliendid ja ostetud kogused. Peale selle ei täpsustanud eksportiv tootja väidetavat erinevust füüsikalistes omadustes. Seega tuleb sellekohased väited tagasi lükata.

(45)	Muude märkuste puudumisel võrdluse kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 39–46 esitatud järeldused.

4. Dumpingumarginaalid

(46)	Märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 47 ja 48 esitatud dumpingumarginaalide arvutamiseks kasutatud metoodika.

(47)

Võttes arvesse teatavate tehingute välja arvamist ühe eksportiva tootja ekspordihinna normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramisest põhjenduse 25 kohaselt ning asjaolu, et muid märkusi ei esitatud, on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast (kulud, kindlustus, vedu) ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist, järgmised:

Äriühing	Dumpingumarginaal
PT. Cheil Jedang Indonesia	7,2 %
PT. Miwon Indonesia	13,3 %
Kõik teised äriühingud	28,4 %

D. KAHJU

1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(48)	Huvitatud isikud kordasid, et komisjon peaks koostööd tegeva liidu tootja liidu tootmisharust välja arvama põhjusel, et temaga seotud Indoneesia eksportiv tootja keeldub koostööst. Väidetavalt võib see suhe kahju käsitlusviisi mõjutada.

(49)

Nimetatud isikud ei esitanud oma väite tõestuseks uut teavet ega tõendeid. Seejuures ei tõestanud nad, millises ulatuses võiks kahju käsitlusviis saada mõjutatud. Ajutise määruse põhjenduse 53 kohaselt ei ole antud juhul siiski vaja koostööd tegevat liidu tootjat liidu tootmisharust välja arvata, hoolimata tema suhtest Indoneesia eksportiva tootjaga, kes koostööd ei teinud, kuna kõnealune ainuke liidu tootja tegi komisjoniga uurimises täielikku koostööd ja teda sai täielikult kontrollida. Seega ei mõjutanud Indoneesia eksportiva tootja koostööst keeldumine uurimise kulgu. Seepärast tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(50)

Pärast avalikustamist kordasid huvitatud isikud oma väidet, et koostööd tegev liidu tootja peaks liidu tootmisharust välja arvatama põhjusel, et temaga seotud Indoneesia eksportiv tootja keeldub koostööst. Nimetatud isikud väitsid, et Indoneesia seotud eksportiva tootja koostöösoovimatus võis mõjutada liidu tootmisharu kahju käsitlusviisi. Sisuliselt väitsid nad, et naatriumglutamaadi hinnad kujuneksid üleilmsetel alustel ning selline suhe põhjustab ristkompenseerimise ohtu, mis seisneb hindade langetamises klientidele liidu turul ja hindade tõstmises kolmanda riigi turul. Uurimisega koostöö tegemisest loobudes ei annaks Indoneesia seotud eksportiv tootja komisjonile võimalust kontrollida, kas ristkompenseerimine leidis aset või mitte.

(51)

Huvitatud isikud aga piirdusid üksnes väitega, esitamata selle toetuseks ühtki tõendusmaterjali. Mis aga puutub hindadesse, mida liidu tootja küsis oma klientidelt liidu turul ja mida uurimise käigus kontrolliti, ei leitud ühtki viidet hindade langetamisele ristkompenseerimise tõttu. Vastupidi; nagu märgitud ajutise määruse põhjenduses 100, vähenesid Indoneesiast pärit impordi hinnad vaatlusalusel perioodil 8 %, mis avaldas liidu turule hinnasurvet, nii et liidu tootmisharu ei saanud tõsta hindu vastavalt kulude suurenemisele. Seega oli liidu tootmisharu tervikuna sunnitud vaatlusalusel perioodil hindu langetama. Seepärast lükati väide tagasi.

(52)	Muude märkuste puudumisel liidu tootmisharu ja liidu tootmise määratluse kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 50 ja 51 sätestatud järeldused.

2. Liidu tarbimine

(53)

Pärast ajutist avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et liidu tarbimise arengu kirjeldus ajutise määruse põhjenduses 55 oli ebatäielik. Seejuures väitis see huvitatud isik, et tarbimise vähenemine majandusaastast 2010/2011 majandusaastani 2011/2012 oli tingitud sellest, et import Vietnamist asendati odavama impordiga Indoneesiast ning et seetõttu müüsid liidu kliendid, kes hinnatõusu enam ei oodanud, oma laovarud maha, mis põhjustas üldise müügimahu vähenemist liidus.

(54)

Kõnealuse huvitatud isiku kirjeldatud asjaolud ei olnud iseenesest vastuolus ajutise määruse põhjenduse 55 järeldustega, et tarbimise vähenemine majandusaastate 2010/2011 ja 2011/2012 jooksul tulenes peamiselt liidu tootmisharu müügimahu vähenemisest liidu turul. Täpsemalt vähenes majandusaastast 2010/2011 majandusaastani 2011/2012 nii liidu tootmisharu müük kui ka import kolmandatest riikidest. Ent ehkki koguimport vähenes vaid 2 % võrra (vt ajutise määruse põhjendus 107), vähenes liidu tootmisharu müügimaht tervelt 16 % võrra (vt ajutise määruse põhjendus 72). Liidu tootmisharu müügimahu vähenemine ühtis ajaliselt liidu tootmisharu tootmismahu vähenemisega, nagu selgub ajutise määruse põhjendusest 68.

(55)

Ajutise määruse põhjendusest 104 selgub aga, et import Vietnamist suurenes majandusaastast 2010/2011 majandusaastani 2011/2012, mis on vastuolus kõnealuse huvitatud isiku väitega, samal ajal kui import kolmandatest riikidest, näiteks Brasiiliast, vähenes sama ajavahemiku vältel peaaegu 60 % võrra. Seega ei kinnita järeldused eeldust, et import Vietnamist asendus impordiga Indoneesiast.

(56)

Peale selle ei tõestanud kõnealune isik oma väidet, nagu oleksid kasutajad kogunud enne vaatlusalust perioodi laovarusid ning müünud neid suurtes kogustes, kui import Indoneesiast suurenes. Need väited ei leidnud samuti uurimise käigus kinnitust. Seega tuleb huvitatud isiku sellekohased väited tagasi lükata.

(57)	Muude märkuste puudumisel liidu tarbimise kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 52–55 sätestatud järeldused.

3. Asjaomasest riigist pärit import

(58)	Märkuste puudumisel impordi kohta vaatlusalusest riigist kinnitati ajutise määruse põhjendustes 56–66 esitatud järeldused.

4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

(59)

Üks huvitatud isik väitis, et ehkki tootmismaht ja võimsuse kasutamine vaatlusalusel perioodil vähenes, oli see tingitud üksnes märkimisväärsest suurenemisest kõnealuse perioodi eel. Sama isik väitis, et seega ei saa vaatlusalusel perioodil aset leidnud vähenemist käsitleda negatiivse suundumusena ning see ei anna tunnistust kahjust. Siiski võetakse kahjunäitajate suundumuse hindamisel harilikult arvesse ainult neid suundumusi, mis on tekkinud vaatlusaluse perioodi vältel. Kõnealusel juhul ei olnud mõjuvat põhjust seda tava vältida ja hinnata kahjunäitajate suundumusi pikema perioodi vältel. Seetõttu tuleks see väide tagasi lükata.

(60)

Sama huvitatud isik väitis, et kõrvalsaaduste võimalik kaasamine võis suurendada liidu tootmisharu tootmiskulusid, mis pidi mõjutama ka kasumlikkust. Nimetatud väide ei pea paika. Liidu tootmisharu tootmise, sealhulgas kõrvalsaaduste tootmise kulusid on kontrollitud ning nende terviklikkust ja õigsust on rahuldavalt tõestatud. Seetõttu tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(61)	Muude märkuste puudumisel kahjunäitajate arenemise kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 67–93 esitatud järeldused.

5. Järeldus kahju kohta

(62)	Üks huvitatud isik väitis, et kõik kahjunäitajad ei osutanud negatiivsele suundumusele ning et negatiivse suundumuse olemasolust vaid üksikutes kahjunäitajates ei piisa järeldamaks, et liidu tootmisharu kannatas olulist kahju.

(63)

Algmääruse artikli 3 lõike 5 alusel ei pea kõik kahjunäitajad osutama negatiivsele suundumusele, et võimaldada teha järeldust kahju olemasolu kohta. Lisaks on väide ebaõige, sest uurimine on näidanud, et peaaegu kõik kahjunäitajad osutasid vaatlusalusel perioodil negatiivsele suundumusele. Seetõttu tuleks need väited tagasi lükata.

(64)	Eespool kirjeldatu põhjal ja muude märkuste puudumisel kinnitati ajutise määruse põhjendustes 94–96 esitatud järeldused, mille kohaselt liidu tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

E. PÕHJUSLIK SEOS

1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(65)

Üks huvitatud isik väitis, et kui võtta arvesse ajutise määruse põhjenduses 66 tehtud järeldusi, mille kohaselt oli Indoneesiast pärit impordi kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal uurimisperioodil 0–5 %, ei saanud nimetatud import põhjustada liidu tootmisharu kantud kahju, kuna import ei saanud avaldada liidu turule hinnasurvet.

(66)

Uurimisel tuvastatud asjaolud ei kinnitanud seda väidet. Ajutise määruse põhjenduste 99 ja 100 kohaselt suurenes dumpinguhinnaga import Indoneesiast vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, seda nii absoluutarvudelt kui ka turuosa järgi. Suurenemine toimus samaaegselt liidu tootmisharu müügimahu ja turuosa vähenemisega. Nii suurtes kogustes import sundis liidu tootmisharu oma müügihindu langetama, et ühtlustada need Indoneesiast pärit impordi hinnatasemega. Seetõttu oli tuvastatud hindade allalöömise marginaal tõepoolest väike. Ometi ei olnud liidu tootmisharu samal ajal suuteline kehtestama hindu kooskõlas kulude suurenemisega, mis põhjustas kasumlikkuse märgatavat vähenemist vaatlusalusel perioodil. Seda kinnitab kahjumarginaalide suurus, mis põhjenduse 125 kohaselt oli vahemikus 24,9–47,0 %. Seepärast tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(67)	Muude märkuste puudumisel dumpinguhinnaga impordi mõju kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 98–101 esitatud järeldused.

2. Muude tegurite mõju

2.1. Hiinast pärit impordi mõju

(68)	Kaks huvitatud isikut väitsid, et vastupidiselt ajutise määruse põhjenduse 103 järeldustele, oli Hiinast pärit impordil liidu tootmisharu müügihindadele negatiivne mõju ning seega põhjustas see import olulist kahju.

(69)

Absoluutarvudes jäi Hiinast pärit import vaatlusalusel perioodil väikeseks, nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 102. Kui võtta lisaks sellele arvesse dumpinguvastased tollimaksud, oli impordihindade tase kõrgem kui liidu tootmisharu müügihindade tase ja ühtlasi kõrgem Indoneesiast pärit impordi hinnatasemest. Väide, nagu olnuks liidu tootmisharule tekitatud oluline kahju osaliselt tingitud Hiinast pärit impordist, lükati Hiinast pärit impordi mahtusid ja hinnatasemeid arvestades tagasi.

(70)	Seega kinnitati ajutise määruse põhjenduste 102 ja 103 järeldused.

2.2. Import muudest kolmandatest riikidest

(71)	Märkuste puudumisel muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 104–108 esitatud järeldused.

2.3. Liidu tarbimise areng

(72)	Ajutise avalikustamise järel väitis üks huvitatud isik, et liidu tootmisharu müügimahu vähenemine ühtis ajaliselt liidu tarbimise vähenemisega, mis olevat seega liidu tootmisharu kantud olulise kahju peamine põhjus.

(73)

Ajutise määruse põhjenduse 109 kohaselt vähenes tarbimine vaatlusalusel perioodil vaid 2 %, sellal kui liidu tootmisharu müük vähenes 17 %. Seega ei saa tarbimise vähenemisega seletada müügimahu märksa ulatuslikumat vähenemist. Pealegi suurenes Indoneesiast pärit import tarbimise vähenemisele vaatamata Seetõttu tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(74)	Muude sellekohaste märkuste puudumisel kinnitati ajutise määruse põhjenduses 109 esitatud järeldused.

2.4. Liidu tootmisharu ekspordisuutlikkus

(75)	Märkuste puudumisel liidu tootmisharu ekspordisuutlikkuse kohta kinnitati põhjendustes 110–112 esitatud järeldused.

2.5. Liidu tootmisharu väidetav ebatõhusus

(76)	Ajutise avalikustamise järel rõhutasid kaks huvitatud isikut, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas liidu tootmisharu tootmisprotsessi olemuslik ebatõhusus, sealhulgas vahendite ebatõhus kasutamine liidu tootmisharu poolt.

(77)	Nimetatud isikud jätsid täpsustamata, milles väidetav ebatõhusus seisnes. Ajutise määruse põhjenduse 113 kohaselt ei toonud uurimine päevavalgele ühtki liidu tootmisharu ebatõhusust ning sellekohased väited lükati tagasi.

(78)

Pärast avalikustamist kordas üks huvitatud isik oma väiteid seoses liidu toomisharu ebatõhususega. Selles suhtes väitis kõnealune isik, et peatamisi hooldustöödeks, varasema sidusettevõtja integreerimist, tööjõukulude suurenemist ning eelseisvaid suuri investeeringuid ja nende mõju liidu tootmisharu olukorrale ei uuritud.

(79)

Vastupidiselt väidetule analüüsis komisjon tegelikult eespool nimetatud tegureid, käsitledes neid põhjendustes 94–96 (peatamised hooldustöödeks), 89 ja 90 (varasema sidusettevõtja integreerimine), 91 (tööjõukulud) ning 82 ja 83 (investeeringud), kuid ei osutanud ühelegi võimalikule ebatõhususele liidu tööstusharus. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(80)	Muude sellekohaste märkuste puudumisel kinnitati ajutise määruse põhjenduses 113 esitatud järeldused.

2.6. Finantskriis

(81)	Märkuste puudumisel finantskriisi mõju kohta kinnitati ajutise määruse põhjenduses 114 esitatud järeldused.

2.7. Investeeringud ja ELi õigusnormidest tulenevad ohutusnõuded

(82)

Ajutise avalikustamise järel väitis üks huvitatud isik, et kahju põhjustas liidu tootmisharu tehtud investeeringute kõrge tase. Nimetatud isik väitis, et investeeringute vajalikkus ei puutu asjasse, kuna analüüsida tuleks üksnes nende mõju liidu tootmisharu olukorrale ja täpsemalt nende mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele.

(83)

See isik ei selgitanud, millises ulatuses liidu tootmisharu tehtud investeeringud võisid kasumlikkust mõjutada. Ajutise määruse põhjenduse 116 kohaselt põhinesid liidu tootmisharu tehtud investeeringud mõistlikel äriotsustel ja neid ei saa pidada põhjendamatuteks. Lisaks amortiseeruvad investeerimiskulud aja jooksul ega omanud seega märkimisväärset mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele. Seega lükati huvitatud isiku sellekohased väited tagasi.

(84)

Pärast avalikustamist kordas huvitatud isik oma väiteid, et kahju põhjustasid õigusnormidest tulenevad ohutusnõuded ning liidu tootmisharu ulatuslikud investeeringud nende nõuete täitmiseks. Ühtlasi kordasid nad, et ei puutu asjasse, kas tegemist oli mõistlike äriotsustega ning et analüüsis tulnuks arvesse võtta üksnes mõju kasumlikkusele. Seoses sellega väideti kokkuvõtteks, et investeerimiskulude amortiseerumine aja jooksul ei puutunud asjasse.

(85)	Vastupidiselt väidetule võeti hindamisel arvesse tehtud investeeringute mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele. Investeerimiskulude amortiseerumine on tähtis tegur kasumlikkuse kindlaksmääramisel ja seetõttu tuli seda arvesse võtta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(86)	Muude märkuste puudumisel investeeringute ja ELi õigusnormidest tulenevate ohutusnõuete mõju kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 115 ja 116 esitatud järeldused.

2.8. Toorainekulud ja muud kulud

2.8.1. Tootmiskulu

(87)	Üks huvitatud isik väitis, et kasumlikkus vähenes tootmiskulude üldise samaaegse suurenemise tõttu. Seega põhjustas kahju pigem tootmiskulude suurenemine kui Indoneesiast pärit import.

(88)	Ajutise määruse põhjenduse 100 kohaselt ei saanud tootmiskulude suurenemine müügihinnas kajastuda Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi avaldatud hinnasurve tõttu. Kasumlikkuse vähenemine oli seega tingitud peamiselt dumpinguhinnaga impordi suurenemisest ning väide tuleks tagasi lükata.

2.8.2. Varasema sidusettevõtja integreerimine

(89)	Sama huvitatud isik väitis, et varasema sidusettevõtja integreerimise mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele on analüüsitud ebapiisavalt. Isik väitis, et integreerimine mõjus kasumlikkusele negatiivselt ning põhjustas seega liidu tootmisharu kantud kahju.

(90)

Peale selle uuris komisjon varasema sidusettevõtja integreerimise mõju asjaomastele kahjunäitajatele nagu tootmiskulu, tööhõive, investeerimine ja kasumlikkus. Väärib märkimist, et kõnealune sidusettevõtja osales üksnes vaatlusaluse toote müügis. Leiti, et liidu tootmisharu oli kasumlik majandusaastal, mil integreerimine toimus (majandusaasta 2011/2012). Järgmisel majandusaastal (2012/2013) muutus kasumlikkus negatiivseks. See ühtis aga Indoneesiast pärit impordi mahu suurenemisega, mis kõnealusel aastal lausa kahekordistus. Eelöeldu põhjal ei kinnitanud analüüs väidet, nagu oleks varasema sidusettevõtja integreerimisel olnud kasumlikkusele märkimisväärne negatiivne mõju, ning seega tuleks sellekohased väited tagasi lükata.

2.8.3. Tööjõukulud

(91)

Mitu isikut väitsid, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas tööjõukulude suurenemine. Ehkki üldkulude suurenemine oli tingitud ka tööjõukulude suurenemisest vaatlusalusel perioodil, näitas uurimine, et tööjõukulude suurenemise mõju tootmiskuludele tervikuna ei olnud märkimisväärne. (Täpseid arvandmeid ei saa konfidentsiaalsuse tõttu esitada.) Seetõttu ei saa tööjõukulude suurenemist pidada olulise kahju tekitajaks liidu tootmisharule ning sellekohased väited tuleks tagasi lükata.

(92)	Pärast avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et tööjõukulusid ei tohiks hinnata eraldi, vaid arvesse oleks tulnud võtta mitmesuguste kulutegurite suurenemise mõju tervikuna.

(93)	Põhjenduste 87 ja 88 kohaselt hindas komisjon tootmiskulude kasvu tervikuna, mistõttu lükati sellekohane väide tagasi.

2.8.4. Hooldustöödeks peatamised

(94)	Ajutise avalikustamise järel väitis üks huvitatud isik, et tootmise ja müügi vähenemine oli tingitud liidu tootmisharu peatamisest hooldustöödeks, mis omakorda põhjustas müügimahu vähenemist. Seega ei tohiks liidu tootmisharu tootmise ja müügimahu vähenemist omistada Indoneesiast pärit impordile.

(95)

Uurimine näitas, et tootmise vähenemine majandusaasta 2012/2013 ja uurimisperioodi vahelisel ajal ühtis tõepoolest tootmise pikaajalise peatamisega hooldustöödeks, mida tehti aga vaid selleks, et vähendada suuri laovarusid, mis olid kogunenud vaatlusaluse perioodi eelnevatel aastatel seoses müügimahu vähenemisega.

(96)	Seega tulenes tootmise ja müügimahu vähenemine Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi dumpinguhinnaga impordi suurenemisest, mistõttu tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(97)	Pärast avalikustamist kordas üks teine huvitatud isik oma väidet, et kahju tekitajaks olid peatamised hooldustöödeks ning et nende sulgemiste vajalikkus ei puutu asjasse. Isik väitis, et arvesse oleks tulnud võtta üksnes nende peatamiste mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele.

(98)

Nagu märgitud põhjendustes 95 ja 96, tingis peatamisi hooldustöödeks müügi vähenemine, mis omakorda oli tingitud Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi suurenemisest. Seega põhjustas Indoneesiast pärit import tõepoolest hooldustöödeks peatamisi, mida seetõttu ei saa hinnata eraldi ega pidada põhjusliku seose katkestajaks nimetatud impordi ja kannatatud kahju vahel. Seega lükati asjaomase huvitatud isiku väide tagasi.

2.8.5. Indoneesia ruupia odavnemine

(99)

Ajutise avalikustamise järel väitis üks huvitatud isik, et Indoneesia ruupia odavnemine ajavahemikus 2012. aasta jaanuarist 2014. aasta jaanuarini andis eksportivatele tootjatele suhtelise eelise, mis ei olnud seotud nende hinnakujundusotsustega. Nimetatud isik väitis, et selle teguri mõju tuleks uurida.

(100)

Seoses sellega tuleb meenutada, et dumpinguhinnaga impordi tõenäolist mõju liidu tootmisharu hindadele uuritakse peamiselt hindade allalöömise, hinnalanguse ja hindade allasurumise kindlakstegemise teel. Selleks võrreldakse dumpinguhinnaga ekspordi hindu ja liidu tootmisharu müügihindu; mõnikord on tarvis kahju arvutamiseks kasutatavaid ekspordihindu konverteerida erinevate hindade võrdlemise eesmärgil teistesse vääringutesse. Vahetuskursi kasutamine sellises olukorras ainult tagab, et hinnavahe on kindlaks määratud võrreldaval alusel. Seega on ilmne, et kõnealusel juhul ei saa vahetuskurssi pidada liidu tootmisharule kahju põhjustanud teguriks, kuna see on impordist endast lahutamatu. See väide tuleb seetõttu tagasi lükata.

2.8.6. Järeldused

(101)

Muude märkuste puudumisel toorainekulude ja muude kulude mõju kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 117–120 esitatud järeldused.

3. Järeldus põhjusliku seose kohta

(102)

Muude märkuste puudumisel põhjuslike seoste kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 121–125 esitatud järeldused.

F. LIIDU HUVID

1. Liidu tootmisharu huvid

(103)

Märkuste puudumisel liidu tootmisharu huvide kohta kinnitati ajutise määruse põhjendused 127–129.

2. Importijate/vahendajate huvid

(104)

Märkuste puudumisel sõltumatute importijate ja kauplejate huvide kohta kinnitati ajutise määruse põhjendused 130–132.

3. Kasutajate huvid

(105)

Ajutise avalikustamise järel kordas üks kasutaja ajutise määruse põhjenduses 140 esitatud väidet, mille kohaselt prognoositakse naatriumglutamaadi tarbimise märkimisväärset kasvu liidus, tingituna eelkõige sellest, et ELis keelustati fosfaadid ja muud fosforiühendid, mis väidetavalt asendatakse mujal kui toiduainesektoris kasutatava naatriumglutamaadiga. Nimetatud kasutaja väitis lisaks, et liidu tootmisharu võimsus on ebapiisav liidu turu suureneva nõudluse rahuldamiseks. Sama isik väitis ka, et tarbimise kasv oleks liidu tootmisharule kasulik, kuna suurendaks müügimahtu. Sama kasutaja kordas oma väidet, et alternatiivseid tarneallikaid ei ole piisavalt, eeskätt põhjusel, et muude kolmandate riikide tootjad kuuluvad liidu tootmisharuga ühte ja samasse kontserni ega tarni seetõttu liidu turule.

(106)

Ajutise määruse põhjenduse 141 kohaselt on raske prognoosida, kuidas liidu uus fosfaatide ja muude fosforiühendite keelustamist käsitlev õigusraamistik mõjutab liidu tootmisharu. Seejuures ei esitanud kõnealune isik teavet ega tõendeid selle kohta, kas ja mil määral suurendab see sündmus nõudlust naatriumglutamaadi järele liidus.

(107)

Uurimine on näidanud, et liidu tootmisharul leidus vaba tootmisvõimsust, mis võimaldaks tootmismahtu suurendada ning rahuldada suurenenud nõudlust liidu turul vähemalt osaliselt. Liidu tootmisvõimsus tervikuna oli uurimisperioodi ajal liidu kogutarbimisest suurem.

(108)

Seoses alternatiivsete tarneallikatega näitas uurimine, nagu juba ajutise määruse põhjenduses 147 märgitud, et naatriumglutamaati toodeti mitmes kolmandas riigis. Vaatlusaluse perioodi alguses, st majandusaastal 2010/2011 oli muudest kolmandatest riikidest (nt Brasiiliast, Vietnamist ja Koreast) pärit impordi turuosa märkimisväärne ning vähenes alles siis, kui suurenes odava hinnaga import Indoneesiast. Uurimine näitas ühtlasi, et mitmes kolmandas riigis oli tarnijaid, kes ei kuulunud liidu tootmisharuga samasse kontserni. Muudest kolmandatest riikidest pärit import võib taastuda, kui liidu turul taastatakse võrdsed tingimused.

(109)

Seepärast tuleb sellekohased väited tagasi lükata.

(110)

Lõpliku avalikustamise järel kordas sama huvitatud isik oma väidet, et nõudlus naatriumglutamaadi järele kasvaks fosfaatide tulevase keelustamise tõttu liidus märkimisväärselt ning et liidu tootmisharu ei suuda liidu kasvavat nõudlust rahuldada. Kõnealune isik ei esitanud aga uut teavet ega konkreetseid tõendeid, mistõttu lükati see väide tagasi.

(111)

Sama huvitatud isik väitis pärast lõplikku avalikustamist ühtlasi, et komisjon ei võtnud arvesse osakaalu, mille naatriumglutamaat moodustab puhastusainete kogukuludes. Asjaomane isik ei esitanud aga ühtki uut tõendit, mis vaidlustaks ajutise määruse põhjenduste 138 ja 139 järeldused, mille kohaselt meetmete võimalik mõju kõnealusele äriühingule on piiratud. Seepärast lükati väide tagasi.

(112)

Sama huvitatud isik väitis ühtlasi, et lisakulud väljaspool toiduainetööstust ja toiduks mittekasutatavate toodete tarbijad jäeti tähelepanuta. Isik ei esitanud aga uut teavet ega tõendeid, mistõttu lükati see väide tagasi.

(113)

Üks teine kasutaja väitis, et Indoneesia ja Hiina vastaste meetmete mõju kasutajatele tuleks hinnata ühiselt.

(114)

Kummagi meetme mõju kasutajatele analüüsiti eeskätt alternatiivsete tarneallikate kättesaadavuse kontekstis ajutise määruse põhjenduses 147. Põhjenduse 108 kohaselt näitas see analüüs, et mitmel kolmandal riigil oli potentsiaali naatriumglutamaadi eksportimiseks liitu. Need kolmandad riigid olid liidu turul enne, kui Indoneesia dumpinguhinnaga import sinna suurendatud mahus sisenes.

(115)

Väideti, et kasutajatel ei ole võimalik dumpinguvastase tollimaksu täiendavaid kulusid lõpptarbijale üle kanda, kuna konkurents liidu toiduainete lõppsaaduste turul olevat liiga suur.

(116)

Ajutise määruse põhjenduste 135–137 kohaselt moodustas naatriumglutamaat toiduaine- ja joogisektoris vaid 5 % koostööd tegevate äriühingute naatriumglutamaati sisaldavate toodete kogukuludest. Selgus, et need äriühingud tegutsevad kasumlikult. Huvitatud isik ei esitanud teavet nende järelduste ümberlükkamiseks. Seega leidsid kinnitust ajutise määruse põhjenduses 136 esitatud järeldused, et meetmetel on neile äriühingule vaid piiratud mõju, ning sellekohane väide tuleks tagasi lükata.

4. Tooraine tarnijate huvid

(117)

Ajutise avalikustamise seisukohast vaidlustasid kaks tarnijat ajutise määruse põhjenduses 143 esitatud järelduse, väites, et liidu tootmisharu kadumine avaldaks nende äritegevusele märkimisväärset mõju. Nimetatud tarnijad väitsid, et liidu tootmisharu naatriumglutamaaditootmise võimalik peatamine kahjustaks nende äritegevust tervikuna, sest suhkrutaimed toodavad vältimatult teatava koguse suhkrusiirupeid ja melassi, mille peamine ostja on liidu tootmisharu. Kui suhkur nimetatud kujul jääks müümata, mõjutaks see kõnealuse taime kasutegurit tervikuna.

(118)

Neid väiteid aga ei põhjendatud ja seepärast ei saanud neid arvesse võtta.

5. Muud väited

(119)

Ajutise avalikustamise järel kordas üks huvitatud isik oma kommentaare liidu tootmisharu väidetava turgu valitseva seisundi kohta, väites, et meetmete kehtestamine naatriumglutamaadi suhtes annaks liidu tootmisharule suhtelise konkurentsieelise liidu turul. Uusi tõendeid nende väidete toetuseks aga ei esitatud. Seega leidsid kinnitust ajutise määruse põhjenduses 145 esitatud järeldused ning sellekohane väide tuleks tagasi lükata.

6. Järeldus liidu huvide kohta

(120)

Muude märkuste puudumisel liidu huvide kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 126–148 esitatud järeldused.

G. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(121)

Ajutise avalikustamise järel vaidlustas üks huvitatud isik kasumimarginaali sihtväärtuse, mida kasutati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlakstegemiseks ajutise määruse põhjenduse 151 kohaselt. Nimetatud isik väitis, et 3–5 % suurune maksueelne kasumimarginaal oleks mõistlik ja turuga seotud määr, mis põhineb kahe Aasia riigi naatriumglutamaadi tootja 2013. aasta maksueelsel puhaskasumi marginaalil.

(122)

Kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlakstegemiseks kasutatud kasumimarginaal vastas kasumimarginaalile, mille teenimist liidu tootmisharu võis tavapärastes konkurentsitingimustes põhjendatult eeldada. Ajutise määruse põhjenduse 151 kohaselt hakkas Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga import mõju avaldama alles vaatlusaluse perioodi kolmandal aastal. Seega oli mõistlik määrata kasumimarginaal viitega perioodi esimesele kahele aastale.

(123)

Muude märkuste puudumisel kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta kinnitati ajutise määruse põhjendustes 150–152 esitatud järeldused.

2. Lõplikud meetmed

(124)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 kehtestada vaatlusaluse toote impordi suhtes vastavalt väiksema tollimaksu reeglile lõplikud dumpinguvastased meetmed dumpingumarginaali tasemel. Kõnealusel juhul vaadati ühe eksportiva tootja individuaalne tollimaksumäär ajutise avalikustamise järel läbi, kuna ekspordihinna määramisel ei võetud teatavaid tehinguid arvesse.

(125)

Eespool kirjeldatu põhjal on kõnealuste kehtestatavate tollimaksude määrad järgmised.

Riik	Äriühing	Dumpingu-marginaal (%)	Kahjumarginaal (%)	Lõplik dumpingu-vastane tollimaks (%)
Indoneesia	PT. Cheil Jedang Indonesia	7,2	[24,9–40,2]	7,2
Indoneesia	PT. Miwon Indonesia	13,3	[27,9–43,6]	13,3
Indoneesia	Kõik teised äriühingud	28,4	[31,4–47,0]	28,4

(126)

Käesoleva määrusega äriühingute suhtes kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluste toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas oma nime ja aadressiga nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud äriühing, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute” puhul. Neile ei tohiks rakendada ühtki individuaalsetest dumpinguvastastest tollimaksumääradest.

(127)

Äriühing, kes muudab oma juriidilise isiku nime, võib seejärel taotleda nende individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (4). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(128)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehiilimist maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama lisas sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele” rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(129)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, kohaldatakse kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu mitte ainult käesolevas uurimises koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

3. Ajutise tollimaksu lõplik sissenõudmine

(130)

Võttes arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju taset, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel tagatud summad.

(131)

Algmääruse artikli 15 lõikega 1 loodud komitee oma arvamust ei esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Indoneesiast pärineva naatriumglutamaadi impordi suhtes, mis kuulub CN-koodi ex 2922 42 00 (TARICi kood 2922 42 00 10) alla.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingutes toodetud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised.

Äriühing	Lõplik dumpinguvastane tollimaks (%)	TARICi lisakood
PT. Cheil Jedang Indonesia	7,2	B961
PT. Miwon Indonesia	13,3	B962
Kõik teised äriühingud	28,4	B999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 904/2014 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. jaanuar 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 904/2014, 20. august 2014, millega kehtestatakse Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 246, 21.8.2014, lk 1).

(3) Komisjoni määrus (EL) nr 1036/2010, 15. november 2010, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Bosniast ja Hertsegoviinast pärit tseoliit A pulbri impordi suhtes (ELT L 298, 16.11.2010, lk 27).

(4) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Rue de la Loi 170, 1040 Brussels, Belgium

LISA

Artikli 1 lõikes 3 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

—	faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet;

—	järgmine avaldus: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (koguse) naatriumglutamaati tootis (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) Indoneesias. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.”

Kuupäev ja allkiri

22.1.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 15/87

EMP ÜHISKOMITEE OTSUS

nr 159/2014,

9. juuli 2014,

millega muudetakse EMP lepingu teatavaid lisasid ja protokolle [2015/94]

EMP ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut (edaspidi „EMP leping”), eriti selle artiklit 98,

ning arvestades järgmist:

(1)	EMP lepingu artiklis 128 on sätestatud, et kui Euroopa riik saab Euroopa Liidu liikmeks, peab ta taotlema EMP lepingu osaliseks saamist ning et lepingus osalemise tingimused olenevad lepinguosaliste ja taotlejariigi vahelisest kokkuleppest.

(2)	Pärast Euroopa Liidu laienemisläbirääkimiste edukat lõpuleviimist esitas Horvaatia Vabariik (edaspidi „uus lepinguosaline”) taotluse EMP lepingu osaliseks saamiseks.

(3)	Lepingule Horvaatia Vabariigi osalemise kohta Euroopa Majanduspiirkonnas (1) (edaspidi „EMP laienemisleping”) kirjutati alla 11. aprillil 2014.

(4)

Vastavalt EMP laienemislepingu artikli 1 lõikele 2 on EMP lepingu sätted, nagu neid on muudetud enne 2011. aasta 30. juunit vastu võetud EMP ühiskomitee otsustega, alates EMP laienemislepingu jõustumisest uute lepinguosaliste jaoks siduvad samadel tingimustel kui praeguste lepinguosaliste jaoks ning EMP laienemislepingus sätestatud tingimustel.

(5)	Alates 2011. aasta 30. juunist on EMP ühiskomitee otsustega EMP lepingusse lisatud hulk ELi õigusakte.

(6)	EMP lepingu ühtsuse ning õiguskindluse tagamiseks üksikisikutele ja ettevõtjatele tuleb täpsustada, et ülalmainitud otsustes nimetatud ELi õigusaktid on uute lepinguosaliste jaoks kohustuslikud alates EMP laienemislepingu jõustumisest.

(7)

Vastavalt EMP laienemislepingu artikli 3 lõikele 5 käsitletakse EMP lepingusse enne EMP laienemislepingu jõustumise kuupäeva inkorporeeritud uute lepinguosaliste EMP lepingus osalemise tõttu vajalikuks osutunud ELi õigusaktide muudatusi, mida ei ole EMP laienemislepingus sätestatud, EMP lepingus sätestatud menetluse kohaselt.

(8)

Vastavalt EMP laienemislepingu artikli 4 lõikele 2 käsitletakse Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingusse, Euroopa Liidu toimimise lepingusse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingusse (2) tehtavaid muudatusi käsitlevas aktis („9. detsembri 2011. aasta ühinemisakt”) nimetatud või selle alusel vastu võetud lepingu mis tahes asjaomast korda, mis ei kajastu EMP laienemislepingus, EMP lepingus sätestatud korra kohaselt.

(9)

Vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna laienemisega kooskõlas võetavaid kaitsemeetmeid käsitleva EMP lepingu protokollile nr 44, mis on lisatud EMP lepingule EMP laienemislepingu artikli 2 lõikega 2, kohaldatakse EMP lepinguga ette nähtud otsustusmenetlust Euroopa Komisjoni otsuste suhtes, mis on vastu võetud 9. detsembri 2011. aasta ühinemisakti artikli 38 kohaldamisel.

(10)	Seetõttu tuleks EMP lepingu lisasid ja protokolle vastavalt muuta.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89) (3) muudatused, mis nähakse ette 9. detsembri 2011. aasta ühinemisaktiga, muudetakse EMP lepingu osaks.

(12)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 24. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 481/2013, millega kohandatakse rakendusmäärust (EL) nr 788/2012 seoses proovide arvuga, mida Horvaatia peab võtma ja analüüsima lähtuvalt pestitsiidide ja toodete kombinatsioonist (4).

(13)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu 13. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 517/2013, millega kohandatakse teatavaid määruseid ja otsuseid kaupade vaba liikumise, isikute vaba liikumise, äriühinguõiguse, konkurentsipoliitika, põllumajanduse, toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika, transpordipoliitika, energeetika, maksustamise, statistika, üleeuroopaliste võrkude, kohtusüsteemi ja põhiõiguste, vabaduse, turvalisuse ja õiguse, keskkonna, tolliliidu, välissuhete, välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning institutsioonide valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (5).

(14)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 21. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 519/2013, millega kohandatakse teatavaid määruseid ja otsuseid kaupade vaba liikumise, isikute vaba liikumise, asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse, äriühinguõiguse, konkurentsipoliitika, põllumajanduse, toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika, kalanduse, transpordipoliitika, energeetika, maksustamise, statistika, sotsiaalpoliitika ja tööhõive, keskkonna, tolliliidu, välissuhete ning välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkondades seoses Horvaatia ühinemisega (6).

(15)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 10. juuli 2013. aasta määrus (EL) nr 656/2013, millega sätestatakse Horvaatias koertele, kassidele ja valgetuhkrutele antava näidispassiga seotud üleminekumeetmed (7).

(16)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiv 2013/15/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive kaupade vaba liikumise valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (8).

(17)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiv 2013/16/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive riigihangete valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (9).

(18)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiv 2013/17/EL, millega kohandatakse teatud direktiive keskkonna valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (10).

(19)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiv 2013/18/EL, millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (11).

(20)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiv 2013/20/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (12).

(21)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiv 2013/21/EL, millega kohandatakse nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ keskkonna valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (13).

(22)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiv 2013/22/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive transpordipoliitika valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (14).

(23)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiv 2013/23/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive finantsteenuste valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (15).

(24)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiv 2013/24/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive äriühinguõiguse valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (16).

(25)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida nõukogu 13. mai 2013. aasta direktiiv 2013/25/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive asutamisõiguse ja teenuste osutamise vabaduse valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega (17).

(26)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 8. veebruari 2013. aasta direktiiv 2013/26/EL, millega kohandatakse teatavaid direktiive toiduohutuse, veterinaar- ja fütosanitaarpoliitika valdkonnas seoses Horvaatia ühinemisega (18).

(27)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 14. juuni 2013. aasta rakendusotsus 2013/290/EL, millega muudetakse otsust 2009/821/EÜ seoses piirikontrollipunktide ja veterinaarasutuste loeteluga süsteemis TRACES (19).

(28)

EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 14. juuni 2013. aasta rakendusotsus 2013/291/EL, millega sätestatakse üleminekumeetmed teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 reguleerimisalasse kuuluvate kolmandatest riikidest pärit loomsete saaduste suhtes, mis toodi Horvaatiasse enne 1. juulit 2013 (20).

(29)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 28. juuni 2013. aasta rakendusotsus 2013/346/EL, millega kiidetakse heaks Horvaatia esitatud kava kodulindude ja haudemunade liidusisese kaubandusega tegelevate ettevõtete heakskiitmiseks vastavalt nõukogu direktiivile 2009/158/EÜ (21).

(30)	EMP lepingusse tuleb inkorporeerida komisjoni 28. juuni 2013. aasta rakendusotsus 2013/347/EL, millega kiidetakse heaks Horvaatia esitatud situatsiooniplaanid teatavate loomahaiguste tõrjeks (22).

(31)	Kuna EMP lepinguga laiendatakse siseturgu EFTA riikidesse, siis on siseturu heaks toimimiseks vajalik, et käesolevat otsust kohaldataks ja see jõustuks ilma põhjendamatu viivituseta.

(32)	Kuna EMP laienemisleping ei ole veel jõustunud, kuid seda kohaldatakse ajutiselt, siis kohaldatakse käesolevat otsust kuni EMP laienemislepingu jõustumiseni samuti ajutiselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kõik pärast 30. juunit 2011 vastu võetud EMP ühiskomitee otsused tunnistatakse käesolevaga uute lepinguosaliste jaoks siduvaks.

Artikkel 2

Lepinguosalised koostavad ja kinnitavad artiklis 1 nimetatud EMP ühiskomitee otsuste tekstid horvaadi keeles.

Artikkel 3

EMP lepingu II lisa XXVII peatüki punkti 9 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008) lisatakse järgmine taane:

„—	1 2012 J003: Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitlev akt, mis võeti vastu 9. detsembril 2011 (ELT L 112, 24.4.2012, lk 21).”

Artikkel 4

Käesoleva otsuse I lisas nimetatud üleminekumeetmed inkorporeeritakse EMP lepingusse ning muudetakse selle osaks.

Artikkel 5

1. Käesoleva otsuse II lisas loetletud EMP lepingu lisade ja protokollide punktidesse lisatakse järgmine taane:

„—	32013 R 0517: nõukogu määrus (EL) nr 517/2013, 13. mai 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 1).”

2. Käesoleva otsuse III lisas loetletud EMP lepingu lisade ja protokollide punktidesse lisatakse järgmine taane:

„—	32013 R 0519: komisjoni määrus (EL) nr 519/2013, 21. veebruar 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 74).”

3. Kui eelmistes lõigetes nimetatud taane on kõnealuse punkti esimene taane, siis peavad selle ees olema sõnad „muudetud järgmiste aktidega:”.

Artikkel 6

1. Käesoleva otsuse VI lisas loetletud EMP lepingu lisade punktidesse lisatakse järgmine taane:

„—	32013 L 0015: nõukogu direktiiv 2013/15/EL, 13. mai 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 172).”

2. Käesoleva otsuse V lisas loetletud EMP lepingu lisade ja protokollide punktidesse lisatakse järgmine taane:

„—	32013 L 0016: nõukogu direktiiv 2013/16/EL, 13. mai 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 184).”

3. Käesoleva otsuse VI lisas loetletud EMP lepingu lisade ja protokollide punktidesse lisatakse järgmine taane:

„—	32013 L 0017: nõukogu direktiiv 2013/17/EL, 13. mai 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 193).”

4. Käesoleva otsuse VII lisas loetletud EMP lepingu lisade ja protokollide punktidesse lisatakse järgmine taane:

„—	32013 L 0018: nõukogu direktiiv 2013/18/EL, 13. mai 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 230).”

5. Käesoleva otsuse VIII lisas loetletud EMP lepingu lisade ja protokollide punktidesse lisatakse järgmine taane:

„—	32013 L 0020: nõukogu direktiiv 2013/20/EL, 13. mai 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 234).”

6. Käesoleva otsuse IX lisas loetletud EMP lepingu lisade ja protokollide punktidesse lisatakse järgmine taane:

„—	32013 L 0021: nõukogu direktiiv 2013/21/EL, 13. mai 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 240).”

7. Käesoleva otsuse X lisas loetletud EMP lepingu lisade ja protokollide punktidesse lisatakse järgmine taane:

„—	32013 L 0022: nõukogu direktiiv 2013/22/EL, 13. mai 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 356).”

8. Käesoleva otsuse XI lisas loetletud EMP lepingu lisade ja protokollide punktidesse lisatakse järgmine taane:

„—	32013 L 0023: nõukogu direktiiv 2013/23/EL, 13. mai 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 362).”

9. Käesoleva otsuse XII lisas loetletud EMP lepingu lisade ja protokollide punktidesse lisatakse järgmine taane:

„—	32013 L 0024: nõukogu direktiiv 2013/24/EL, 13. mai 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 365).”

10. Käesoleva otsuse XIII lisas loetletud EMP lepingu lisade ja protokollide punktidesse lisatakse järgmine taane:

„—	32013 L 0025: nõukogu direktiiv 2013/25/EL, 13. mai 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 368).”

11. Käesoleva otsuse XIV lisas loetletud EMP lepingu lisade ja protokollide punktidesse lisatakse järgmine taane:

„—	32013 L 0026: nõukogu direktiiv 2013/26/EL, 13. mai 2013 (ELT L 158, 10.6.2013, lk 376).”

12. Kui eelmistes lõigetes nimetatud taane on kõnealuse punkti esimene taane, siis peavad selle ees olema sõnad „muudetud järgmiste aktidega:”.

13. Eelmistesse lõigetesse lisatud õigusaktide tõttu vajalikud muud kohandamised on loetletud käesoleva otsuse vastavate lisade II osas.

Artikkel 7

1. EMP lepingu I lisa I peatüki osa 1.2 punkti 39 (komisjoni otsus 2009/821/EÜ) lisatakse järgmine taane:

„—	32013 D 0290: komisjoni rakendusotsus 2013/290/EL, 14. juuni 2013 (ELT L 164, 18.6.2013, lk 22).”

2. EMP lepingu II lisa XII peatüki punkti 74 (komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 788/2012) lisatakse järgmine taane:

„—	32013 R 0481: komisjoni määrus (EL) nr 481/2013, 24. mai 2013 (ELT L 139, 25.5.2013, lk 5).”

3. Kui eelmistes lõigetes nimetatud taane on kõnealuse punkti esimene taane, siis peavad selle ees olema sõnad „muudetud järgmiste aktidega:”.

Artikkel 8

EMP lepingu I lisa I peatükki muudetakse järgmiselt:

Osas 1.2 lisatakse punkti 121 (komisjoni otsus 2003/803/EÜ) järgmine tekst:

„Kohaldatakse järgmises õigusaktis sätestatud üleminekumeetmeid:

—	32013 R 0656: komisjoni määrus (EL) nr 656/2013, 10. juuli 2013, millega sätestatakse Horvaatias koertele, kassidele ja valgetuhkrutele antava näidispassiga seotud üleminekumeetmed (ELT L 190, 11.7.2013, lk 35).”

Osas 6.1 lisatakse pealkirja all „Üleminekuperiood” olevasse punkti 17 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004) järgmine taane:

„—

32013 D 0291: komisjoni rakendusotsus 2013/291/EL, 14. juuni 2013, millega sätestatakse üleminekumeetmed teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 reguleerimisalasse kuuluvate kolmandatest riikidest pärit loomsete saaduste suhtes, mis toodi Horvaatiasse enne 1. juulit 2013 (ELT L 164, 18.6.2013, lk 25).”

Osas 4.2 lisatakse pealkirja all „ÕIGUSAKTID, MIDA EFTA RIIGID JA EFTA JÄRELEVALVEAMET NÕUETEKOHASELT ARVESSE VÕTAVAD” oleva punkti 58 (komisjoni otsus 2007/17/EÜ) järele järgmine punkt:

„59.

32013 D 0346: komisjoni rakendusotsus 2013/346/EL, 28. juuni 2013, millega kiidetakse heaks Horvaatia esitatud kava kodulindude ja haudemunade liidusisese kaubandusega tegelevate ettevõtete heakskiitmiseks vastavalt nõukogu direktiivile 2009/158/EÜ (ELT L 183, 2.7.2013, lk 12).

Käesolevat akti ei kohaldata Islandi suhtes.”

Osas 3.2 lisatakse pealkirja all „ÕIGUSAKTID, MIDA EFTA RIIGID JA EFTA JÄRELVALVEAMET NÕUETEKOHASELT ARVESSE VÕTAVAD” oleva punkti 48 (komisjoni otsus 2013/764/EL) järele järgmine punkt:

„49.	32013 D 0347: komisjoni rakendusotsus 2013/347/EL, 28. juuni 2013, millega kiidetakse heaks Horvaatia esitatud situatsiooniplaanid teatavate loomahaiguste tõrjeks (ELT L 183, 2.7.2013, lk 13). Käesolevat akti ei kohaldata Islandi suhtes.”

Artikkel 9

Määruste (EL) nr 481/2013, (EL) nr 517/2013, (EL) nr 519/2013 ja (EL) nr 68/2014 ning direktiivide 2013/15/EL, 2013/16/EL, 2013/17/EL, 2013/18/EL, 2013/20/EL, 2013/21/EL, 2013/22/EL, 2013/23/EL, 2013/24/EL, 2013/25/EL ja 2013/26/EL ning rakendusotsuste 2013/290/EL ja 2013/291/EL islandi- ja norrakeelne tekst ja määruse (EL) nr 656/2013 ja rakendusotsuste 2013/346/EL ja 2013/347/EL norrakeelne tekst, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP kaasandes, on autentsed.

Artikkel 10

Käesolev otsus jõustub päeval, mis järgneb viimasele teavitamisele vastavalt EMP lepingu artikli 103 lõikele 1, (*1) või EMP laienemislepingu jõustumise kuupäeval olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

Alates EMP laienemislepingu ajutise kohaldamise kuupäevast kohaldatakse käesolevat otsust ajutiselt kuni EMP laienemislepingu jõustumiseni.

Käesolev otsus ei mõjuta lepinguosaliste poolt osutatud põhiseadusest tulenevaid nõudeid, mis puudutavad artiklis 1 osutatud EMP ühiskomitee otsuseid.

Artikkel 11

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Brüssel, 9. juuli 2014

EMP Ühiskomitee nimel

eesistuja

Kurt JÄGER

(1) ELT L 170, 11.6.2014, lk 18.

(2) ELT L 112, 24.4.2012, lk 21.

(3) ELT L 39, 13.2.2008, lk 16.

(4) ELT L 139, 25.5.2013, lk 5.

(5) ELT L 158, 10.6.2013, lk 1.

(6) ELT L 158, 10.6.2013, lk 74.

(7) ELT L 190, 11.7.2013, lk 35.

(8) ELT L 158, 10.6.2013, lk 172.

(9) ELT L 158, 10.6.2013, lk 184.

(10) ELT L 158, 10.6.2013, lk 193.

(11) ELT L 158, 10.6.2013, lk 230.

(12) ELT L 158, 10.6.2013, lk 234.

(13) ELT L 158, 10.6.2013, lk 240.

(14) ELT L 158, 10.6.2013, lk 356.

(15) ELT L 158, 10.6.2013, lk 362.

(16) ELT L 158, 10.6.2013, lk 365.

(17) ELT L 158, 10.6.2013, lk 368.

(18) ELT L 158, 10.6.2013, lk 376.

(19) ELT L 164, 18.6.2013, lk 22.

(20) ELT L 164, 18.6.2013, lk 25.

(21) ELT L 183, 2.7.2013, lk 12.

(22) ELT L 183, 2.7.2013, lk 13.

(*1) Põhiseadusest tulenevaid nõudeid ei ole nimetatud.

I LISA

OTSUSE ARTIKLIS 4 NIMETATUD ÜLEMINEKUMEETMED

EMP lepingu XIII lisa (Transport) muudetakse järgmiselt.

Punkti 25 a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1072/2009) lisatakse järgmine tekst:

„Kohaldatakse 9. detsembri 2011. aasta ühinemisakti lisades Horvaatiale ettenähtud üleminekukorraldusi (V lisa, 7. peatükk, punkt 2).”

Lepingu XX lisa (Keskkond) muudetakse järgmiselt.

1)	Punkti 1f (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/1/EÜ) lisatakse järgmine tekst: „Kohaldatakse 9. detsembri 2011. aasta ühinemisakti lisades Horvaatiale ettenähtud üleminekukorraldusi (V lisa, 10. peatükk, V jagu, punkt 3).”

2)	Punkti 14c (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ) lisatakse järgmine tekst: „Kohaldatakse 9. detsembri 2011. aasta ühinemisakti lisades Horvaatiale ettenähtud üleminekukorraldusi (V lisa, 10. peatükk, II jagu).”

EMP lepingu protokolli nr 47 (Veinikaubanduse tehniliste tõkete kaotamise kohta) muudetakse järgmiselt.

1. liite punkti 8 (nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007) lisatakse kohandamisteksti ette järgmine tekst:

„Kohaldatakse 9. detsembri 2011. aasta ühinemisakti lisades Horvaatiale ettenähtud üleminekukorraldusi (V lisa, 4. peatükk, punkt 3).”

II LISA

OTSUSE ARTIKLI 5 LÕIKES 1 NIMETATUD LOETELU

Artikli 5 lõikes 1 nimetatud taane lisatakse EMP lepingu lisade ja protokollide järgmistesse kohtadesse:

I lisas (Veterinaar- ja fütosanitaarküsimused):

I peatükis (Veterinaarküsimused):

—	osa 1.1 punkti 7 b (nõukogu määrus (EÜ) nr 21/2004);

—	osa 1.1 punkti 7 c (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000);

—	osa 1.1 punkti 10 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 998/2003);

—	osa 1.1 punkti 11 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004);

—	osa 1.1 punkti 12 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 854/2004);

—	osa 6.1 punkti 17 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004);

—	osa 7.1 punkti 8 b (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2160/2003);

—	osa 7.1 punkti 12 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001).

II peatükis (Sööt):

—	punkti 31 j (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004).

II lisas (Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine):

I peatükis (Mootorsõidukid):

—	punkti 45 zy (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 78/2009).

XI peatükis (Tekstiilitooted):

—	punkti 4 d (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1007/2011).

XII peatükis (Toiduained):

—	punkti 54 zzzi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004).

XV peatükis (Ohtlikud ained):

—	punkti 12 zc (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006);

—	punkti 12 zze (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008).

VI lisas (Sotsiaalkindlustus):

—	punkti 1 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 883/2004).

XIII lisas (Transport):

—	punkti 1 (nõukogu määrus (EMÜ) nr 1108/70);

—	punkti 5 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 661/2010/EL);

—	punkti 19 a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009);

—	punkti 21 (nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85);

—	punkti 25 a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1072/2009);

—	punkti 32 a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/2009);

—	punkti 39 (nõukogu määrus (EMÜ) nr 1192/69).

XX lisas (Keskkond):

—	punkti 1 ea (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2009).

XXI lisas (Statistika):

—	punkti 1 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 295/2008);

—	punkti 7 f (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 70/2012);

—	punkti 7 h (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 437/2003);

—	punkti 18 i (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1177/2003);

—	punkti 19 d (nõukogu määrus (EÜ) nr 2223/96);

—	punkti 19 dc (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1221/2002);

—	punkti 19 o (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 501/2004);

—	punkti 19 q (nõukogu määrus (EÜ) nr 1222/2004);

—	punkti 19 t (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1161/2005);

—	punkti 19 x (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 716/2007);

—	punkti 25 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1921/2006);

—	punkti 25 a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218/2009);

—	punkti 25 b (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 217/2009);

—	punkti 25 c (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2009).

XXII lisas (Äriühinguõigus):

—	punkti 10 a (nõukogu määrus (EÜ) nr 2157/2001).

Protokollis nr 26 (EFTA järelevalveameti volituste ja ülesannete kohta riigiabi valdkonnas):

—	artikli 2 punkti 1 (nõukogu määrus (EÜ) nr 659/1999).

III LISA

OTSUSE ARTIKLI 5 LÕIKES 2 NIMETATUD LOETELU

Artikli 5 lõikes 2 nimetatud taane lisatakse EMP lepingu lisade ja protokollide järgmistesse kohtadesse:

I lisa (Veterinaar- ja fütosanitaarküsimused) I peatükis (Veterinaarküsimused):

—	osa 1.2 punkti 39 (komisjoni otsus 2009/821/EÜ);

—	osa 1.2 punkti 115 (komisjoni määrus (EÜ) nr 136/2004);

—	osa 1.2 punkti 141 (komisjoni määrus (EÜ) nr 911/2004);

—	osas 2.2 ja 4.2 vastavalt punktidesse 33 ja 85 (komisjoni määrus (EÜ) nr 504/2008);

—	osa 4.2 punkti 86 (komisjoni määrus (EÜ) nr 1251/2008);

—	osa 6.2 punkti 39 (komisjoni otsus 98/536/EÜ);

—	osa 7.2 punkti 14 (komisjoni otsus 98/179/EÜ);

—	osa 7.2 punkti 49 (komisjoni otsus 2007/453/EÜ);

—	osa 9.2 punkti 4 (komisjoni otsus 2006/778/EÜ).

II lisas (Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine):

I peatükis (Mootorsõidukid):

—	punkti 45 zr (komisjoni määrus (EÜ) nr 706/2007);

—	punkti 45 zu (komisjoni määrus (EÜ) nr 692/2008);

—	punkti 45 zze (komisjoni määrus (EL) nr 1008/2010);

—	punkti 45 zzh (komisjoni määrus (EL) nr 109/2011);

—	punkti 45 zzl (komisjoni määrus (EL) nr 582/2011);

—	punkti 45 zzm (komisjoni määrus (EL) nr 406/2010).

XV peatükis (Ohtlikud ained):

—	punkti 12 l (komisjoni otsus 2000/657/EÜ);

—	punkti 12 zze (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008).

X lisas (Teenused üldiselt):

—	punkti 1 b (komisjoni otsus 2009/767/EÜ).

XIII lisas (Transport):

—	punkti 37 da (komisjoni otsus 2007/756/EÜ);

—	punkti 42 gb (komisjoni määrus (EL) nr 36/2010).

XX lisas (Keskkond):

—	punkti 32 cb (komisjoni määrus (EÜ) nr 1418/2007).

XXI lisas (Statistika):

—	punkti 1 k (komisjoni määrus (EÜ) nr 250/2009);

—	punkti 1 l (komisjoni määrus (EÜ) nr 251/2009);

—	punkti 4 ca (komisjoni määrus (EÜ) nr 772/2005);

—	punkti 7 bb (komisjoni otsus 2008/861/EÜ);

—	punkti 7 i (komisjoni määrus (EÜ) nr 1358/2003);

—	punkti 18 wb (komisjoni määrus (EL) nr 912/2013);

—	punkti 19 s (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 184/2005).

XXII lisas (Äriühinguõigus):

—	punkti 10 fd (komisjoni otsus 2011/30/EL).

Protokollis nr 21 (Ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade rakendamise kohta):

—	artikli 3 punkti 1 alapunkti 2 (komisjoni määrus (EÜ) nr 802/2004);

—	artikli 3 punkti 1 alapunkti 4 (komisjoni määrus (EÜ) nr 773/2004).

Protokollis nr 47 (Veinikaubanduse tehniliste tõkete kaotamise kohta):

—	1. liite punkti 11 (komisjoni määrus (EÜ) nr 607/2009).

IV LISA

OTSUSE ARTIKLI 6 LÕIKES 1 NIMETATUD LOETELU

Artikli 6 lõikes 1 viidatud taane lisatakse EMP lepingu II lisa (Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine) järgmistesse kohtadesse:

I peatükis (Mootorsõidukid):

—	punkti 2 (nõukogu direktiiv 70/157/EMÜ);

—	punkti 4 (nõukogu direktiiv 70/221/EMÜ);

—	punkti 8 (nõukogu direktiiv 70/388/EMÜ);

—	punkti 10 (nõukogu direktiiv 71/320/EMÜ);

—	punkti 11 (nõukogu direktiiv 72/245/EMÜ);

—	punkti 14 (nõukogu direktiiv 74/61/EMÜ);

—	punkti 16 (nõukogu direktiiv 74/408/EMÜ);

—	punkti 17 (nõukogu direktiiv 74/483/EMÜ);

—	punkti 19 (nõukogu direktiiv 76/114/EMÜ);

—	punkti 22 (nõukogu direktiiv 76/757/EMÜ);

—	punkti 23 (nõukogu direktiiv 76/758/EMÜ);

—	punkti 24 (nõukogu direktiiv 76/759/EMÜ);

—	punkti 25 (nõukogu direktiiv 76/760/EMÜ);

—	punkti 26 (nõukogu direktiiv 76/761/EMÜ);

—	punkti 27 (nõukogu direktiiv 76/762/EMÜ);

—	punkti 29 (nõukogu direktiiv 77/538/EMÜ);

—	punkti 30 (nõukogu direktiiv 77/539/EMÜ);

—	punkti 31 (nõukogu direktiiv 77/540/EMÜ);

—	punkti 32 (nõukogu direktiiv 77/541/EMÜ);

—	punkti 36 (nõukogu direktiiv 78/318/EMÜ);

—	punkti 39 (nõukogu direktiiv 78/932/EMÜ);

—	punkti 45 r (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/20/EÜ);

—	punkti 45 t (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/28/EÜ);

—	punkti 45 y (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/85/EÜ);

—	punkti 45 za (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/24/EÜ);

—	punkti 45 zc (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/97/EÜ);

—	punkti 45 zx (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ);

—	punkti 45 zzs (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/40/EÜ);

—	punkti 45 zzt (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/56/EÜ).

II peatükis (Põllu- ja metsamajanduslikud traktorid):

—	punkti 11 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/57/EÜ);

—	punkti 13 (nõukogu direktiiv 78/764/EMÜ);

—	punkti 17 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/75/EÜ);

—	punkti 20 (nõukogu direktiiv 86/298/EMÜ);

—	punkti 22 (nõukogu direktiiv 87/402/EMÜ);

—	punkti 23 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/144/EÜ);

—	punkti 28 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/37/EÜ);

—	punkti 29 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/25/EÜ);

—	punkti 31 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/64/EÜ).

XIX peatükis (Üldised sätted tehniliste kaubandustõkete valdkonnas):

—	punkti 3 e (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/11/EÜ).

V LISA

OTSUSE ARTIKLI 6 LÕIKES 2 NIMETATUD LOETELU

Artikli 6 lõikes 2 viidatud taane lisatakse EMP lepingu XVI lisa (Hanked) järgmistesse kohtadesse:

—	punkti 2 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ);

—	punkti 4 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ);

—	punkti 5 c (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/81/EÜ).

VI LISA

OTSUSE ARTIKLI 6 LÕIKES 3 NIMETATUD LOETELU

Artikli 6 lõikes 3 viidatud taane lisatakse EMP lepingu XX lisa (Keskkond) järgmistesse kohtadesse:

—	punkti 21 ar (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ).

VII LISA

OTSUSE ARTIKLI 6 LÕIKES 4 NIMETATUD LOETELU

Artikli 6 lõikes 4 viidatud taane lisatakse EMP lepingu IV lisa (Energeetika) järgmistesse kohtadesse:

—	punkti 41 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ).

VIII LISA

I OSA

OTSUSE ARTIKLI 6 LÕIKES 5 NIMETATUD LOETELU

Artikli 6 lõikes 5 viidatud taane lisatakse EMP lepingu lisade järgmistesse kohtadesse:

I lisa (Veterinaar- ja fütosanitaarküsimused) I peatükis (Veterinaarküsimused):

—	osa 1.1 punkti 4 (nõukogu direktiiv 97/78/EÜ);

—	osa 3.1 punkti 1 a (nõukogu direktiiv 2003/85/EÜ);

—	osa 3.1 punkti 9 a (nõukogu direktiiv 2000/75/EÜ);

—	osa 4.1 punkti 1 (nõukogu direktiiv 64/432/EMÜ);

—	osa 4.1 punkti 2 (nõukogu direktiiv 91/68/EMÜ);

—	osa 5.1 punkti 6 a (nõukogu direktiiv 2002/99/EÜ);

—	osa 7.1 punkti 2 (nõukogu direktiiv 96/23/EÜ);

—	osa 7.1 punkti 8 a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ);

—	osa 8.1 punkti 2 (nõukogu direktiiv 2009/156/EÜ);

II lisa (Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine) XII peatükis (Toiduained):

—	punkti 18 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ);

—	punkti 47 (nõukogu direktiiv 89/108/EMÜ).

II OSA

MUUD ÜHINEMISE TÕTTU VAJALIKUD KOHANDAMISED

EMP lepingu I lisa I peatüki osa 1.1 punkti 4 (nõukogu direktiiv 97/78/EÜ) kohanduse b tekst asendatakse järgmisega:

„29.	Islandi Vabariigi territoorium.

30.	Norra Kuningriigi territoorium, välja arvatud Svalbard.”

IX LISA

OTSUSE ARTIKLI 6 LÕIKES 6 NIMETATUD LOETELU

Artikli 6 lõikes 6 viidatud taane lisatakse EMP lepingu II lisa (Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine) XV peatüki (Ohtlikud ained) järgmistesse kohtadesse:

—	punkti 1 (nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ);

—	punkti 12 r (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ).

X LISA

OTSUSE ARTIKLI 6 LÕIKES 7 NIMETATUD LOETELU

Artikli 6 lõikes 7 viidatud taane lisatakse EMP lepingu XIII lisa (Transport) järgmistesse kohtadesse:

—	punkti 13 (nõukogu direktiiv 92/106/EMÜ);

—	punkti 18 a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ);

—	punkti 24 c (nõukogu direktiiv 1999/37/EÜ);

—	punkti 24 f (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/126/EÜ);

—	punkti 36 a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ);

—	punkt 46 a (nõukogu direktiiv 91/672/EMÜ);

—	punkti 47 a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/87/EÜ).

XI LISA

OTSUSE ARTIKLI 6 LÕIKES 8 NIMETATUD LOETELU

Artikli 6 lõikes 8 viidatud taane lisatakse EMP lepingu IX lisa (Finantsteenused) järgmistesse kohtadesse:

—	punkti 1 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ).

XII LISA

OTSUSE ARTIKLI 6 LÕIKES 9 NIMETATUD LOETELU

Artikli 6 lõikes 9 viidatud taane lisatakse EMP lepingu XXII lisa (Äriühinguõigus) järgmistesse kohtadesse:

—	punkti 1 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/101/EÜ);

—	punkti 2 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/30/EL);

—	punkti 3 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/35/EL);

—	punkti 4 (neljas nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ);

—	punkti 4 (neljas nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ) teise taandesse (seitsmes nõukogu direktiiv 83/349/EMÜ);

—	punkti 9 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/102/EÜ).

XIII LISA

OTSUSE ARTIKLI 6 LÕIKES 10 NIMETATUD LOETELU

Artikli 6 lõikes 10 viidatud taane lisatakse EMP lepingu VII lisa (Kutsekvalifikatsiooni vastastikune tunnustamine) järgmistesse kohtadesse:

—	punkti 1 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ);

—	punkti 2 (nõukogu direktiiv 77/249/EMÜ);

—	punkti 2 a (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/5/EÜ);

—	punkti 4 (nõukogu direktiiv 74/557/EMÜ).

XIV LISA

OTSUSE ARTIKLI 6 LÕIKES 11 NIMETATUD LOETELU

Artikli 6 lõikes 11 viidatud taane lisatakse EMP lepingu II lisa (Tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine) XII peatüki (Toiduained) järgmistesse kohtadesse:

—

punkti 54 w (komisjoni direktiiv 1999/21/EÜ);

—	punkti 54 zzzv (komisjoni direktiiv 2006/141/EÜ).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 15

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	58. aastakäik 22. jaanuar 2015

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2015/81, 19. detsember 2014, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamise ühtsed tingimused seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex ante osamaksetega	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/82, 21. jaanuar 2015, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohaseid osalisi vahepealseid läbivaatamisi lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe impordi suhtes	8
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/83, 21. jaanuar 2015, millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks	31
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/84, 21. jaanuar 2015, millega kehtestatakse teatava Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks	54
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/85, 21. jaanuar 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	70
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/86, 21. jaanuar 2015, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 7. jaanuarini 2015 impordilitsentsitaotlused ja impordiõiguste taotlused määruse (EÜ) nr 616/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames	73
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2015/87, 21. jaanuar 2015, millega kiidetakse heaks Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe importi käsitleva dumpinguvastase menetlusega seoses pakutud kohustused	75

	III Muud aktid
	EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
*	EMP ühiskomitee otsus nr 153/2014, 9. juuli 2014, millega muudetakse EMP lepingu X lisa Teenused üldiselt [2015/88]	78
*	EMP ühiskomitee otsus nr 154/2014, 9. juuli 2014, millega muudetakse EMP lepingu XIII lisa Transport [2015/89]	80
*	EMP ühiskomitee otsus nr 155/2014, 9. juuli 2014, millega muudetakse EMP lepingu XXII lisa Äriühinguõigus [2015/90]	81
*	EMP ühiskomitee otsus nr 156/2014, 9. juuli 2014, millega muudetakse EMP lepingu XXII lisa (Äriühinguõigus) [2015/91]	83
*	EMP ühiskomitee otsus nr 157/2014, 9. juuli 2014, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust [2015/92]	85
*	EMP ühiskomitee otsus nr 158/2014, 9. juuli 2014, millega muudetakse EMP lepingu protokolli nr 31 koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust [2015/93]	86
*	EMP ühiskomitee otsus nr 159/2014, 9. juuli 2014, millega muudetakse EMP lepingu teatavaid lisasid ja protokolle [2015/94]	87
*	EFTA järelevalveameti otsus nr 302/14/COL, 16. juuli 2014, millega üheksakümne üheksandat korda muudetakse riigiabi valdkonna menetlus- ja sisulisi eeskirju, muutes teatavaid riigiabi suuniseid [2015/95]	103

	Parandused
*	Komisjoni 1. juuli 1996. aasta määruse (EÜ) nr 1263/96 (millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1107/96 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise kohta nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud korras) lisa) parandus ( EÜT L 163, 2.7.1996 )	106
*	Komisjoni 18. detsembri 2014. aasta määruse (EL) nr 1361/2014 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 3 ja 13 ning rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 40) parandus ( ELT L 365, 19.12.2014 )	106
*	Nõukogu 31. juuli 2014. aasta otsuse 2014/512/ÜVJP (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas) parandus ( ELT L 229, 31.7.2014 )	106

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	EG	285,0
	IL	160,5
	MA	126,0
	TR	157,8
	ZZ	182,3
0707 00 05	JO	241,9
	MA	66,8
	TR	179,2
	ZZ	162,6
0709 91 00	EG	119,3
0709 91 00	ZZ	119,3
0709 93 10	MA	235,4
	TR	179,6
	ZZ	207,5
0805 10 20	EG	50,2
	MA	67,7
	TN	52,0
	TR	64,8
	ZA	97,5
	ZZ	66,4
0805 20 10	IL	141,6
	MA	88,9
	ZZ	115,3
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	IL	115,2
	JM	118,0
	KR	153,2
	MA	143,8
	TR	114,1
	ZZ	128,9
0805 50 10	TR	65,2
0805 50 10	ZZ	65,2
0808 10 80	BR	65,4
	CL	87,7
	MK	24,4
	US	185,5
	ZZ	90,8
0808 30 90	CL	265,9
	CN	92,1
	US	138,7
	ZZ	165,6

Rühma nr	Jrk-nr	Jaotuskoefitsient — alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2015 esitatud taotlused (%)
1	09.4211	0,401561
2	09.4212	0,975198
4A	09.4214	—
	09.4251	0,954412
	09.4252	—
6A	09.4216	0,449999
6A	09.4260	0,997014
7	09.4217	—
8	09.4218	—