|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 9 |
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
58. aastakäik |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
15.1.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/45,
14. jaanuar 2015,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ja komisjoni määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste tarbesõidukite CO2-heite vähendamise uuendusliku tehnoloogiaga
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv), (2) eriti selle artikli 39 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 510/2011 (3) on sätestatud, et uuenduslike tehnoloogiate kasutamisega saavutatud CO2-säästu tuleks võtta arvesse iga tootja CO2 eriheite keskmise taseme arvutamisel. Väikeste tarbesõidukite vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise ja sertifitseerimise korra üksikasjalikud eeskirjad on esitatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 427/2014 (4). |
|
(2) |
Et iga tootja CO2-eriheite sihttaseme arvutamisel saaks arvesse võtta uuendusliku tehnoloogia kasutamisega saavutatud CO2-säästu ja et tagada erasõidukite puhul CO2-erisäästu tõhus kontroll, tuleks ökoinnovatsioonitehnoloogiaga varustatud sõidukid sertifitseerida sõiduki tüübikinnituse osana ja kogusääst tuleks vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 427/2014 artikli 11 lõikele 2 täpsustada eraldi nii tüübikinnituse dokumentides kui ka direktiivi 2007/46/EÜ kohases vastavustunnistuses. |
|
(3) |
Sellest tulenevalt on vaja muuta tüübikinnitusmenetluses kasutatavaid dokumente, selleks et nõuetekohaselt kajastada ökoinnovatsiooniga seotud teavet. |
|
(4) |
Tüübikinnituseks kasutatavate dokumentide muutmise eesmärk on ühelt poolt pakkuda tüübikinnitusasutustele täpseid andmeid ökoinnovatiivsete seadmetega varustatud väikeste tarbesõidukite sertifitseerimiseks ning teiselt poolt integreerida ökoinnovatsioonide CO2-heite vähenemine kindla sõidukitüübi, -variandi või -mudeli representatiivse teabe osana. |
|
(5) |
Komisjoni määruses (EÜ) nr 692/2008 (5) on sätestatud haldusnõuded, mille alusel kontrollitakse sõidukite CO2-heite vastavust, ning selliste sõidukite CO2-heite ja kütusetarbimise mõõtmise normid. |
|
(6) |
Seepärast tuleks direktiivi 2007/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 692/2008 vastavalt muuta. |
|
(7) |
Tuleks anda piisav üleminekuaeg, et võimaldada tootjatel ja riikide ametiasutustel kohandada nende meetodid vastavaks uutele eeskirjadele. |
|
(8) |
Tootjatel peaks uuendusliku tehnoloogia rakendamise korral olema võimalus vabatahtlikult taotleda CO2-heite vähenemise sertifitseerimist enne uute eeskirjade kohaldamiskuupäeva. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 2007/46/EÜ I ja IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 692/2008 I ja XII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 3
Käesoleva määruse jõustumise kuupäevast ei või liikmesriikide ametiasutused keelduda EÜ tüübikinnituse või riikliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüüpidele, mis vastavad käesolevale määrusele.
Alates 1. jaanuarist 2016 antakse CO2-heite vähendamise uuendusliku tehnoloogiaga varustatud sõidukitele tüübikinnitus kooskõlas direktiiviga 2007/46/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 692/2008, mida on muudetud käesoleva määrusega.
Hiljemalt 1. jaanuarist 2016 annavad tootjad kõikidele uutele sõidukitele vastavussertifikaadid välja vastavalt direktiivile 2007/46/EÜ ja määrusele (EÜ) nr 692/2008, mida on muudetud käesoleva määrusega.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. jaanuar 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.
(2) ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 510/2011, 11. mai 2011, millega kehtestatakse uute väikeste tarbesõidukite heitenormid, lähtudes väikesõidukite CO2-heite vähendamist käsitlevast ühenduse terviklikust lähenemisviisist (ELT L 145, 31.5.2011, lk 1).
(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 427/2014, 25. aprill 2014, millega kehtestatakse väikeste tarbesõidukite vähese CO2-heitega uuenduslike tehnoloogiate heakskiitmise ja sertifitseerimise kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 510/2011 (ELT L 125, 26.4.2014, lk 57).
(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 692/2008, 18. juuli 2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 199, 28.7.2008, lk 1).
I LISA
Direktiivi 2007/46/EÜ I ja IX lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
I lisa punktid 3.5.6 ja 3.5.6.1 asendatakse järgmisega:
; |
|
2) |
IX lisa muudetakse järgmiselt:
|
II LISA
Määruse (EÜ) nr 692/2008 I ja XII lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
I lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
XII lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
15.1.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/5 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/46,
14. jaanuar 2015,
milles käsitletakse diklasuriili lubamist broilerkanade, broilerkalkunite ning nuumamiseks ja tõuaretuseks ettenähtud pärlkanade sööda lisandina (loa omanik Huvepharma NV.)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate lisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused. |
|
(2) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus diklasuriilist valmististe lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikega 3 nõutud andmed ja dokumendid. |
|
(3) |
Taotluses käsitletakse diklasuriili (CASi nr 101831-37–2) lubamist broilerkanade, broilerkalkunite ning nuumamiseks ja tõuaretuseks ettenähtud pärlkanade sööda lisandina, mis tuleb klassifitseerida söödalisandite kategooriasse „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid”. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) tegi 21. mai 2014. aasta arvamuses (2) ja 22. mai 2014. aasta arvamuses (3) järelduse, et kavandatud kasutustingimustes ei mõju diklasuriil kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale ning et see söödalisand on tõhus vahend broilerkanadel, broilerkalkunitel ning nuumamiseks ja tõuaretuseks ettenähtud pärlkanadel esineva koktsidioosi tõrjeks. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimeetodi kohta. |
|
(5) |
Diklasuriili (CASi nr 101831-37–2) hindamine näitas, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud loaandmistingimused on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Loa andmine
Diklasuriili (CASi nr 101831-37–2), mis kuulub söödalisandite kategooriasse „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades lisas sätestatud tingimustel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. jaanuar 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) EFSA Journal (2014); 12(6):3728.
(3) EFSA Journal 2014; 12(6):3729, EFSA Journal 2014; 12(6):3730.
LISA
|
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Loa omanik |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
Jääkide piirnormid asjaomases loomses toidus |
||||||||||||||||
|
mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 % |
||||||||||||||||||||||||||
|
Koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid |
||||||||||||||||||||||||||
|
51775 |
Huvepharma NV. |
Diklasuriil: 0,5 g/100 g (Coxiril) |
Söödalisandi koostis: Diklasuriil: 5 g/kg Tärklis: 15 g/kg. Nisujahu: 700 g/kg Kaltsiumkarbonaat: 280 g/kg Toimeaine kirjeldus: diklasuriil, C17H9Cl3N4O2, (±)-4-klorofenüül[2,6-dikloro-4- (2,3,4,5-tetrahüdro-3,5-diokso-1,2,4-triasiin-2-üül)fenüül]atsetonitriil, CASi number: 101831-37–2. Lisand D: (1) ≤ 0,1 %. Kõik muud üksiklisandid: ≤ 0,5 %. Kokku lisandeid: ≤ 1,5 %. Analüüsimeetod: (2) Diklasuriili sisalduse määramiseks söödas: pöördfaasiline kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (HPLC), kasutades ultraviolett-detektsiooni lainepikkusel 280 nm (määrus (EÜ) nr 152/2009) (3). |
Broilerkanad Broilerkalkunid Nuumamiseks ja tõuaretuseks ettenähtud pärlkanad |
— |
0,8 |
1,2 |
|
4. veebruar 2025 |
Määrus (EL) nr 37/2010 (4)
|
||||||||||||||||
(1) Euroopa farmakopöa monograafia 1718 (diklasuriil veterinaarravimina).
(2) Analüüsimeetodite andmed on kättesaadavad referentlabori veebilehel https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports.
(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009, 27. jaanuar 2009, milles sätestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid sööda ametlikuks kontrolliks (ELT L 54, 26.2.2009, lk 1).
(4) Komisjoni määrus (EL) nr 37/2010, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi (ELT L 15, 20.1.2010, lk 1).
|
15.1.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/8 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/47,
14. jaanuar 2015,
milles käsitletakse loa andmist Bacillus licheniformis'e (DSM 21564) abil toodetud α-amülaasi valmistise kasutamiseks lüpsilehmade söödalisandina (loa hoidja DSM Nutritional Products Ltd., keda esindab DSM Nutritional Products Sp.Z.o.o)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused. |
|
(2) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus Bacillus licheniformis'e (DSM 21564) abil toodetud α-amülaasi valmistise kasutamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid. |
|
(3) |
Taotluses käsitletakse Bacillus licheniformis'e (DSM 21564) abil toodetud α-amülaasi valmistise lubamist lüpsilehmade söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”. |
|
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 15. juuni 2012. aasta (2) ja 9. oktoobri 2013. aasta (3) arvamustes järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste juures ei avalda Bacillus licheniformis'e (DSM 21564) abil toodetud α-amülaasi valmistis kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Lisaks märkis toiduohutusamet, et laktatsiooniperioodi esimesel poolel suurendas söödalisand märkimisväärselt piimaandi. Samas märkis ta, et sellist järeldust ei saa siiski teha kogu laktatsiooniperioodi kohta. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimeetodi kohta. |
|
(5) |
Bacillus licheniformis'e (DSM 21564) abil toodetud α-amülaasi valmistise hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Loa andmine
Lisas kirjeldatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid” ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained”, lubatakse kasutada söödalisandina kõnealuses lisas esitatud tingimustel.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. jaanuar 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) EFSA Journal (2012); 10(7):2777.
(3) EFSA Journal (2013); 11(10):3434.
LISA
|
Söödalisandi identifitseerimisnumber |
Loa hoidja |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Loomaliik või -kategooria |
Vanuse ülempiir |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||||
|
Aktiivsuse ühikuid 12 % niiskusesisaldusega täissööda kg kohta |
|||||||||||||||||||
|
Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained. |
|||||||||||||||||||
|
4a21 |
DSM Nutritional products Ltd., keda esindab DSM Nutritional Products Sp. Z.o.o |
α-amülaas EC 3.2.1.1 |
Söödalisandi koostis Bacillus licheniformis'e (DSM 21564) abil toodetud α-amülaasi valmistis, mille aktiivsus on vähemalt järgmine:
Toimeaine kirjeldus Bacillus licheniformis'e (DSM 21564) abil toodetud α-amülaas EC 3.2.1.1. Analüüsimeetod (2) α-amülaasi määramine: kolorimeetriline meetod, mille puhul mõõdetakse värviliste osakeste kogust. mis saadakse α-amülaasi toimel punasele tärklisele. |
Lüpsilehmad |
— |
300 KNU |
— |
|
4. veebruar 2025 |
||||||||||
(1) 1 KNU on ensüümi kogus, mille toimel pH 7,0 ja temperatuuri 37 °C juures vabaneb 1,86 mM etülideen-G7-p-nitrofenüül-maltoheptaosiidist 6 mikromooli p-nitrofenooli minutis.
(2) Analüüsimeetodite andmed on kättesaadavad referentlabori veebilehel: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports.
|
15.1.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/11 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/48,
14. jaanuar 2015,
millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Vinagre de Montilla-Moriles (KPN)]
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõike 3 punkti b,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
3. jaanuaril 2013 jõustus määrus (EL) nr 1151/2012. Sellega tunnistati kehtetuks ja asendati nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (2). |
|
(2) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõikele 2 avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Vinagre de Montilla-Moriles” (3). |
|
(3) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 510/2006 artikliga 7 esitas Itaalia registreerimisele oma vastuväite. Komisjon vaatas vastuväite läbi ja tunnistas selle määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 10 kohaselt vastuvõetavaks. Vastuväidet põhjendati võimaliku kahjuga tootele, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne avaldamise kuupäeva, ja toodetele, mis kannavad kaitstud geograafilist tähist „Aceto Balsamico di Modena”, samuti põhjendati seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (4) märgistust käsitlevate sätete eiramisega ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1234/2007 (5) (asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007) (6) kehtestatud viinamarjasaaduste kategooriate turustamise suhtes kohaldatavate erisätete eiramisega. |
|
(4) |
Komisjon kutsus 10. juuni 2013. aasta kirjaga Hispaaniat ja Itaaliat vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõikele 3 üles jõudma omavahel kokkuleppele. Kõnealuse artikli kohaselt saatis Hispaania 10. oktoobri 2013. aasta kirjaga oma aruande seoses konsulteerimisperioodi lõppemisega. Itaalia kinnitas 25. oktoobri 2013. aasta kirjaga oma vastuseisu registreerimisele, lisades varem esitatud põhjustest erinevad põhjused. Kuna ettenähtud kolme kuu jooksul ei ole need liikmesriigid omavahel kokkuleppele jõudnud, peab komisjon kõnealuse määruse artikli 52 lõike 3 punkti b kohaselt võtma vastu otsuse. |
|
(5) |
Seoses võimaliku kahjuga tootele, mida on õiguspäraselt turustatud vähemalt viis aastat enne avaldamise kuupäeva, ja toodetele, mis kannavad kaitstud geograafilist tähist „Aceto Balsamico di Modena”, ilmneb poolte esitatud dokumentidest, et see vastuargument ei ole tõendatud. Lisaks loobub Itaalia oma vastuväitest. Seega tuleb kõnealune argument tagasi lükata. |
|
(6) |
Mis puutub direktiivi 2000/13/EÜ artikli 2 sätete eiramisse on nimetatud vastuväites märgitud, et äädikatüüpe (añada, crianza, reserva, gran reserva, „Vinagre al Pedro Ximénez” ja „Vinagre al moscatel”) käsitleva märgistuse erisätete puhul on tegemist ebaselgete tähistustega ja need võivad tarbijat eelkõige toiduaine omaduste suhtes eksitada. Poolte esitatud dokumentidest ilmneb, et see vastuargument ei ole tõendatud. Lisaks loobub Itaalia oma vastuväitest. Seega tuleb kõnealune argument tagasi lükata. |
|
(7) |
Seoses määrusega (EÜ) nr 1234/2007 kehtestatud viinamarjasaaduste kategooriate turustamise suhtes kohaldatavate erisätete eiramisega rõhutab Itaalia, et nimetust „Vinagre de Montilla-Moriles” ei saa kasutada määruse (EÜ) nr 1234/2007 XIB lisa punktis b (nüüd määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punkt 17) kehtestatud nimetuse „veiniäädikas” jaoks. Hispaania muutis tootespetsifikaadis ja koonddokumendi punktis 3.2 toote kirjeldust, et eristada ühelt poolt veiniäädikas ja teiselt poolt veiniäädikast valmistatud äädikas. Seepärast on nimetuse „veiniäädikas” kasutamine asjaomase toote puhul kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osa punktiga 17. Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2102 artikli 51 lõikele 4 ei pea komisjoni sellise väheolulise muudatuse puhul taotlust uuesti läbi vaatama. |
|
(8) |
Seoses oma vastuväitega on Itaalia seisukohal, et registreerimistaotlus on vastuolus komisjoni määruse (EÜ) nr 1898/2006 (7) artikli 3 lõikega 4, kuna see hõlmaks kahte põhimõtteliselt täiesti erinevat toodet, mis on eri liiki, ja et nimetust ei kasutata mõlema toote, eelkõige äädika tähistamiseks. Ühelt poolt tuleks märkida, et kõnealuse artikli (nüüd komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (8) artikkel 5) kohaselt ei ole sama liiki eri toodete registreerimine vastuolus ja teiselt poolt ei ole Itaalia seoses nimetuse kasutamisega esitanud oma väidete toetuseks mingeid tõendeid. Seega tuleb kõnealune argument tagasi lükata. |
|
(9) |
Eespool kirjeldatud asjaolusid silmas pidades tuleks nimetus „Vinagre de Montilla-Moriles” kanda kaitstud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste registrisse ning koonddokument tuleks vastavalt ajakohastada ja avaldada. |
|
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nimetus „Vinagre de Montilla-Moriles” (KPN) registreeritakse.
Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 XI lisas esitatud klassi 1.8. „aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)” kuuluva tootena.
Artikkel 2
Ajakohastatud koonddokument on esitatud käesoleva määruse lisas.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. jaanuar 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
(3) ELT C 304, 9.10.2012, lk 8.
(4) EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29.
(5) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(6) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
LISA
KOONDDOKUMENT
Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (*1)
„VINAGRE DE MONTILLA-MORILES”
EÜ nr: ES-PDO-0005-0726 — 3.11.2008
KGT () KPN (X)
1. Nimetus
„Vinagre de Montilla-Moriles”
2. Liikmesriik või kolmas riik
Hispaania
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Toote liik
|
Klass 1.8. |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
3.2. Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab
„Vinagre de Montilla-Moriles” on laagerdatud veiniäädikas, mis saadakse kaitstud päritolunimetusega „Montilla-Moriles” sertifitseeritud veini äädikhappelise kääritamise teel, või äädikas, mida saadakse kaitstud päritolunimetusega „Montilla-Moriles” sertifitseeritud veini äädikhappelise kääritamise teel saadud laagerdatud veiniäädikast ja millele võidakse lisada kõnealuse nimetusega sertifitseeritud viinamarjavirret.
KPNiga „Vinagre de Montilla-Moriles” hõlmatud äädika liigid on järgmised.
Tegemist on nimetatud KPNiga äädikaga, mida on teataval viisil ja teatava aja jooksul laagerdatud, ning eristatakse järgmisi kategooriaid:
— „Añada”: äädikas on staatiliselt laagerdunud kolm aastat või kauem.
Kui laagerdamisel kasutatakse dünaamilist criaderas y solera-meetodit, eristatakse vastavalt laagerdumisajale järgmisi äädikaliike:
— „Crianza”: äädikas on puuvaadis laagerdunud vähemalt kuus kuud;
— „Reserva”: äädikas on puuvaadis laagerdunud vähemalt kaks aastat;
— „Gran Reserva”: äädikas on puuvaadis laagerdunud vähemalt kümme aastat.
Teatavatest viinamarjasortidest saadud virde lisamise alusel eristatakse järgmisi äädikaliike, mis omakorda võivad kuuluda ükskõik millisesse eelmises punktis kirjeldatud kategooriasse:
— „Vinagre al Pedro Ximénez”: sellele lisatakse valmimisprotsessi ajal sorti 'Pedro Ximénez' kuuluvatest kuivatatud viinamarjadest saadud virret;
— „Vinagre al Moscatel”: sellele lisatakse valmimisprotsessi ajal sorti 'Moscatel' kuuluvatest kuivatatud või kuivatamata viinamarjadest saadud virret.
Kaitstud päritolunimetusega äädikate analüütilised omadused on järgmised:
|
— |
jääkalkoholi sisaldus ei tohi ületada 3 mahuprotsenti; |
|
— |
kogu äädikhappe minimaalne sisaldus: 60 g/l; |
|
— |
lahustuv kuivekstrakt: mitte vähem kui 1,30 g/l ja äädikhappele vastav protsent; |
|
— |
tuhasisaldus peab jääma vahemikku 2–7 g/l, välja arvatud magusatel äädikatel, mille puhul see peab olema vahemikus 3–14 g/l; |
|
— |
atsetoiini sisaldus: mitte vähem kui 100 mg/l; |
|
— |
magusa Pedro Ximéneze äädika või muskaatäädika puhul peab redutseerivate suhkrute sisaldus olema vähemalt 70 g/l. |
Kaitstud päritolunimetusega äädikate organoleptilised omadused on järgmised.
Välimus: puhas ja kirgas äädikas, mille värvus ulatub merevaigukollasest kuni mahagonpruuni ja peaaegu pigimustani.
Lõhn: mahe äädikhappelõhn, mida täiendavad tammepuidunoodid. Tajutavad on ka estrite, eelkõige etüülatsetaadi lõhn ning vürtsised, röstimise ja kirbed varjundid.
Maitse: tasakaalustatud ja mahe kauakestev glütseroolimaitse.
Välimus: tihe, puhas ja kirgas äädikas, mille värvus ulatub intensiivsest mahagonpruunist pigimustani ja millel on kergelt violetne läige.
Lõhn: äädikal on tugev rosinalõhn ning selles on tunda Pedro Ximéneze magusale veinile omast viinamarjavarrelõhna, mis on tasakaalustatult segunenud äädikhappe, etüülatsetaadi ja tammepuidu lõhnaga.
Maitse: äädikal on väga tasakaalustatud magushapu maitse ja kauakestev järelmaitse.
Välimus: tihe, puhas ja kirgas, varieeruva intensiivsusega mahagonivärvi äädikas.
Lõhn: äädikal on tugev muskaatviinamarjalõhn, mis on tasakaalustatult segunenud äädikhappe, etüülatsetaadi ja tammepuidu lõhnaga.
Maitse: äädikal on väga tasakaalustatud magushapu maitse ja kauakestev järelmaitse. Muskaatviinamarjade lõhna on tugevamalt tunda retronasaalselt.
3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
Äädikaid „Vinagres de Montilla-Moriles” toodetakse üksnes KPNiga „Montilla-Moriles” sertifitseeritud veinidest; äädikale võidakse lisada viinamarjavirret, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel. Viinamarjavirre valmistatakse sortidesse 'Pedro Ximénez' või 'Moscatel' kuuluvatest kuivatatud või kuivatamata viinamarjadest ning see on samuti sertifitseeritud KPNiga „Montilla-Moriles”.
3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)
—
3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Veini ja viinamarjavirde tootmine ning hapestamine ja äädika laagerdamine toimuvad määratletud geograafilises piirkonnas.
Hapestamine seisneb veinis oleva alkoholi muutmises äädikhappeks äädikhappebakterite toimel. Äädikat „Montilla-Moriles” on võimalik valmistada kahel eri meetodil:
|
1. |
Nn äädikavalmistuskeldrites (bodegas de elaboración de vinagre) tööstusliku kääritamise teel. |
|
2. |
Nn äädikalaagerdamiskeldrites (bodegas de envejecimiento y crianza de vinagre) traditsioonilise kääritamise teel. |
3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta
KPNiga „Vinagre de Montilla-Moriles” äädikas tuleb pudelitesse villida üksnes reguleeriva asutuse registrisse või kaitstud toodete pakendajate vastavasse loetellu kantud keldrites või nende puudumise korral reguleeriva asutuse loa saanud rajatistes. Villitud äädikat võivad ringlusesse lasta ja väljastada üksnes registrisse kantud keldrid; äädikas peab olema villitud pudelitesse, mis on valmistatud klaasist või muust materjalist, mis ei kahjusta toote kvaliteeti ega mainet.
Lõpptarbijale suunatud toote pakendi materjalina lubatakse kasutada üksnes klaasi, keraamilist materjali või muud toiduainete puhul kasutatavat kvaliteetset materjali, mis ei muuda toote füüsikalis-keemilisi ega organoleptilisi omadusi.
3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta
Märgistel peavad olema sõnad „Vinagre de Montilla-Moriles” ja viide asjaomase äädika liigile.
Sõltumata sellest, millises pakendis toode väljastatakse, peab pakendil olema garantiipitser või eriomane reguleeriva asutuse väljastatud nummerdatud pitser või vajaduse korral nummerdatud etikett või lisaetikett, mis peab olema sellisel kujul, et seda ei saa teist korda kasutada.
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
KPNi geograafiline piirkond hõlmab tervikuna järgmisi omavalitsusüksusi: Montilla, Moriles, Doña Mencía, Montalbán, Monturque, Puente Genil ja Nueva Carteya ning osaliselt järgmisi omavalitsusüksusi: Aguilar de la Frontera, Baena, Cabra, Castro del Río, Espejo, Fernán Núñez, La Rambla, Lucena, Montemayor, Córdoba ja Santaella. KPNi geograafiline ulatus langeb kokku KPNiga „Montilla-Moriles” hõlmatud toodete valmistamise piirkonnaga.
5. Seos geograafilise piirkonnaga
5.1. Geograafilise piirkonna eripära
1. Tooraine
KPNi „Vinagre de Montilla-Moriles” kandva äädika valmistamiseks kasutatakse üksnes KPNiga „Montilla-Moriles” sertifitseeritud veine ja viinamarjavirret. Nimetatud veinide alkoholisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti.
Laagerdamiseks kasutatakse ameerika tammest valmistatud vaate, mida piirkonnas kutsutakse nimega „botas” ja mida on varem kasutatud KPNiga „Montilla-Moriles” hõlmatud veinide valmistamiseks. Vaatides on aastaid hoitud liköörveine ja vaadid on seetõttu nimetatud veinidest läbi imbunud. Uusi vaate ei kasutata.
2. Inimtegurid
Veiniäädikas on Montilla-Morilesi piirkonnas traditsiooniliselt valmistatav kõrvaltoode, mida laagerdatakse samade meetodite abil, mida oskavad meisterlikult kasutada üksnes piirkonna liköörveinide valmistajad tänu põlvest põlve edasi antud oskustele.
3. Keldrid
Laagerdamiskeldrid asuvad avamaastiku kõrgendikel; keldrid paiknevad selliselt, et tagatud on minimaalne päikesepaiste ja maksimaalne niiskus. Selliselt projekteeritud keldrite põrandatasandil tekib ideaalne mikrokliima tänu selliste tegurite kombinatsioonile nagu väga kõrge piilaritele ja võlvidele toetuv viilkatus, peaaegu meetripaksused väliskeskkonnast eraldavad seinad ja kõrgel asetsevad aknad, mis ei lase valgusel langeda otse tammevaatidele.
5.2. Toote eripära
Veiniäädika „Vinagre de Montilla-Moriles” eripäradeks on merevaigukollasest intensiivse mahagonitoonini ulatuv värvigamma, mitmekesine lõhnabukett, milles on ühendatud alkoholivarjundiga veini- ja puidulõhn, ning kauakestev järelmaitse. Analüütiliselt iseloomustavad äädikat suur atsetoiinisisaldus ning lahustuva kuivekstrakti ja tuha kõrge kontsentratsioon.
5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel
Toorainena kasutatavad vähemalt 15 mahuprotsendilise alkoholisisaldusega veinid annavad äädikale tüüpilise veini- ja alkoholivarjundi.
Traditsioonilised laagerdamismeetodid — criaderas y solera või añada — mõjutavad oluliselt kaitstud päritolunimetusega äädika eriliselt mitmekesist lõhnabuketti, mis kajastub äädika organoleptilistes ja analüütilistes omadustes, nagu suur atsetoiini- ning kõrgemate alkoholide ja estrite sisaldus.
KPNiga äädika „Vinagre de Montilla-Moriles” valmistamiseks kasutatavate keldrite temperatuur võimaldab äädika koostisosade aeglast oksüdeerumist. Suhteline õhuniiskus mõjutab eri koostisosade, eeskätt vee, alkoholi ja äädikhappe aurumist läbi puidu, ning soodustab äädika eri komponentide kontsentreerumist.
Kuna kasutatavad vaadid ei ole kunagi uued, eralduvad puidus olevad ained küllalt aeglaselt, tanniine eraldub vähem ja vanillilõhn on õrnem. Sellele lisandub asjaolu, et vaatide aastatepikkusest kasutamisest veini hoidmiseks on vaatide poorid pisut ummistunud, mistõttu on oksüdatsiooni abil toimuv laagerdumine aeglasem ja lõhnakadu väiksem.
Puidus sisalduvad tanniinid, kvertsetiin, hemitselluloos ja ligniin kanduvad äädikasse, pikendavad selle järelmaitse kestvust, muudavad kuivekstrakti koostist ja happesust, annavad äädikale tumedama värvuse ja iseloomulikud värvivarjundid ning eriomase puidulõhna. Äädikas leiduvad keemilised ühendid oksüdeeruvad aeglaselt ning ühendite reaktsioonikiirus sõltub puidu poorsusest.
Tingimused on soodsad estrite ja eri keemiliste ühendite tekkeks: atsetoiinitase on väga kõrge, eelkõige criaderas y solera-meetodil laagerdatud äädikates; tingimused on soodsad ka eeskätt selliste aromaatsete ühendite tekkeks nagu etüülatsetaat, kõrgemad alkoholid ja nende derivaadid, aldehüüdid, estrid ja eetrid.
Toimub teatavate komponentide, eelkõige vee aurumine, mistõttu tekib muude komponentide, näiteks tuha, aminohapete, äädikhappe jms kõrge kontsentratsioon. Nimetatud kontsentreerumisprotsessil on eriti oluline roll magusate äädikatega seoses, mistõttu on tuha- ja kuivekstraktisisaldus neis palju suurem kui kuivades äädikates.
Viide spetsifikaadi avaldamisele
(Määruse (EÜ) nr 510/2006 (*2) artikli 5 lõige 7)
Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav järgmisel veebisaidil:
http://www.juntadeandalucia.es/agriculturaypesca/portal/export/sites/default/comun/galerias/galeriaDescargas/cap/industrias-agroalimentarias/denominacion-de-origen/Pliegos/Pliego_vinagre_Montilla.pdf
või minnes otse piirkondliku põllumajandus- ja kalandusnõukogu (Consejería de Agricultura y PESCA) veebisaidile (http://www.juntadeandalucia.es/agriculturaypesca/portal) ning klõpsates lingil „Industrias Agroalimentarias” (põllumajandus- ja toidutootjad) ja seejärel pealkirjal „Denominaciones de Calidad” (kvaliteedimärgised). Klõpsates pealkirjal „Vinagres” (äädikad), leiate spetsifikaadi juurde viiva lingi lõigust, milles käsitletakse kvaliteedimärgist „Vinagre de Montilla-Moriles”.
(*1) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).
(*2) Asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012.
|
15.1.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/17 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/49,
14. jaanuar 2015,
millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 1106/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, ja nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 861/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”),
võttes arvesse nõukogu 5. novembri 2013. aasta rakendusmäärust (EL) nr 1106/2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, (2) eriti selle artiklit 2,
ning arvestades järgmist:
A. KEHTIVAD MEETMED
|
(1) |
Nõukogu kehtestas määrusega (EL) nr 1106/2013 lõpliku dumpinguvastase tollimaksu sellise liitu imporditava roostevaba terastraadi suhtes, mis
ja mis praegu klassifitseeritakse CN-koodide 7223 00 19 ja 7223 00 99 alla ning on pärit Indiast (edaspidi „vaatlusalune toode”). |
|
(2) |
Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kaasa toonud uurimise käigus tegi koostööd suur osa India eksportivatest tootjatest. Sellest tulenevalt koostas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) uuritavate India eksportivate tootjate valimi. |
|
(3) |
Nõukogu kehtestas valimisse kaasatud äriühingute vaatlusaluste toodete impordi suhtes individuaalsed tollimaksumäärad, mis jäid vahemikku 0–12,5 %, ja koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute suhtes kaalutud keskmise tollimaksumäära 5 %. |
|
(4) |
Nõukogu kehtestas ka üleriigilise tollimaksu 12,5 % kõigi muude äriühingute suhtes, kes ei andnud endast teada või ei teinud uurimise käigus koostööd. |
|
(5) |
Rakendusmääruse (EL) nr 1106/2013 artiklis 2 on sätestatud, et kui mõni uus India eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et
võib kõnealuse määruse artikli 1 lõiget 2 muuta ja määrata uuele eksportivale tootjale koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute suhtes kohaldatava tollimaksumäära, mis on kaalutud keskmine tollimaks 5 %. |
B. UUE EKSPORTIVA TOOTJA STAATUSE TAOTLUS
|
(6) |
India äriühingud Superon Schweisstechnik India Ltd. (edaspidi „esimene taotleja”) ja Anand ARC Ltd. (edaspidi „teine taotleja”) taotlesid, et nende suhtes kohaldataks koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära (edaspidi „uue eksportiva tootja režiim”). |
|
(7) |
Selleks et teha kindlaks, kas taotlejad vastavad rakendusmääruse (EL) nr 1106/2013 artiklis 2 sätestatud uue eksportiva tootja režiimi kasutamise kriteeriumidele, korraldati uurimine. |
|
(8) |
Taotlejatele saadeti küsimustik ja neil paluti esitada tõendid selle kohta, et nad on täitnud kõik rakendusmääruse (EL) nr 1106/2013 artiklis 2 sätestatud kriteeriumid. |
|
(9) |
Komisjon kogus ja kontrollis kõikvõimalikku teavet, mida ta pidas vajalikuks, et teha kindlaks, kas taotlejad vastavad uue eksportiva tootja režiimi kasutamise kolmele kriteeriumile. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:
|
|
(10) |
Esimene taotleja on esitanud piisavad tõendid, et tõestada, et ta vastab rakendusmääruse (EL) nr 1106/2013 artiklis 2 osutatud kolmele kriteeriumile. Esimene taotleja suutis tõestada, et
seega võib tema suhtes kohaldada koostööd teinud valimisse kaasamata äriühingute tollimaksumäära 5 % vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 1106/2013 artiklile 2 ja ta tuleks lisada India koostööd tegevate valimisse kaasamata eksportivate tootjate loetelusse. |
|
(11) |
Teine taotleja ei suutnud esimest kriteeriumi täita, kuna eksportis vaatlusalust toodet liitu uurimisperioodil. Seetõttu lükati tema uue eksportiva tootja režiimi kasutamise taotlus tagasi. |
|
(12) |
Komisjon teavitas eespool kirjeldatud asjaoludest taotlejaid ja liidu tootmisharu ning andis neile võimaluse esitada märkuseid. Ühtegi märkust ei laekunud. |
|
(13) |
Äriühingule Superon Schweisstechnik India Ltd. antakse käesoleva määruse kohaselt TARICi lisakood B781, sest ta lisatakse rakendusmääruse (EL) nr 1106/2013 lisasse. Puhtalt TARICisse (Euroopa Liidu integreeritud tariifistik) tehnilise integreerimisega seotud põhjustel tuleks sama koodi hakata kohaldama ka äriühingu suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 861/2013 (3) kehtestatud kehtiva tasakaalustava tollimaksu puhul, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 1106/2013 lisas esitatud India koostööd tegevate valimisse kaasamata eksportivate tootjate (TARICi lisakood B781) loetellu lisatakse järgmine äriühing.
|
Äriühing |
Linn |
|
Superon Schweisstechnik India Ltd. |
Gurgaon, Haryana, India |
Artikkel 2
Nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 861/2013 artikli 1 lõike 2 tabelis esinev kirje „B999” asendatakse järgmisega: „B999 (äriühingu Superon Schweisstechnik India Ltd., Gurgaon, Haryana, India, TARICi lisakood on B781)”.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. jaanuar 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.
(2) ELT L 298, 8.11.2013, lk 1.
(3) Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 861/2013, 2. september 2013, millega kehtestatakse teatava Indiast pärit roostevaba terastraadi impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 240, 7.9.2013, lk 1).
|
15.1.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/20 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/50,
14. jaanuar 2015,
millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisa, et võtta kasutusele GATTiga seotud uued liidu tariifikvoodid šokolaadi, suhkrukondiitritoodete ja küpsiste puhul
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määrust (EÜ) nr 32/2000, millega avatakse GATTiga seotud ühenduse tariifikvoodid ja teatavad muud ühenduse tariifikvoodid, sätestatakse nende haldamine, kehtestatakse üksikasjalikud sätted nende kvootide muutmiseks või kohandamiseks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1808/95, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti b esimest taanet,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 32/2000 avati liidu GATTiga seotud tariifikvoodid, mida kasutatakse tollideklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade kronoloogilises järjekorras, ja sätestati nende haldamine. |
|
(2) |
Otsusega 2014/116/EL (2) kiitis nõukogu heaks Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu, milles käsitletakse vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artikli lõikele 6 ja XXVIII artiklile kontsessioonide muutmist Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus. |
|
(3) |
Selles kirjavahetuse vormis lepingus on sätestatud uued iga-aastased šokolaadi, suhkrukondiitritoodete ja küpsiste tariifikvoodid. Uute iga-aastaste tariifikvootide rakendamiseks on vaja muuta määrust (EÜ) nr 32/2000. |
|
(4) |
Kõnealune kirjavahetuse vormis leping jõustus 1. juulil 2014, mistõttu tuleks hakata käesoleva määruse vastavat osa kohaldama samast kuupäevast. |
|
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. jaanuar 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(2) Nõukogu otsus 2014/116/EL, 28. jaanuar 2014, Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelise kirjavahetuse vormis lepingu, mis käsitleb vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII kontsessioonide muutmist Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus, sõlmimise kohta (ELT L 64, 4.3.2014, lk 1).
LISA
Määruse (EÜ) nr 32/2000 I lisasse lisatakse järgmised read:
|
„09.0052 |
1806 20 1806 31 1806 32 1806 90 |
|
Šokolaad |
1. juuli – 30. juuni |
2 026 tonni |
38 |
|
09.0053 |
1704 |
|
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
1. juuli – 30. juuni |
2 289 tonni |
35 |
|
09.0054 |
1905 90 |
|
Muud kui kuivikleivad, piparkoogid jms, magusad küpsised, vahvlid, kuivikud jms, röstitud leiva- ja saiatooted |
1. juuli – 30. juuni |
409 tonni |
40” |
|
15.1.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/22 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/51,
14. jaanuar 2015,
millega kiidetakse heaks toimeaine kromafenosiid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ja lubatakse liikmesriikidel pikendada seda toimeainet hõlmavaid ajutisi lube
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2 ja artikli 78 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punktile a kohaldatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (2) seoses heakskiitmise menetluse ja tingimustega nende toimeainete suhtes, mille kohta on enne 14. juunit 2011 vastu võetud otsus kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 3. Kromafenosiidi puhul on määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 80 lõike 1 punkti a tingimused täidetud komisjoni otsusega 2006/586/EÜ (3). |
|
(2) |
Vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõikele 2 sai Ungari 12. detsembril 2004 äriühingult Arysta LifeScience (varem Calliope SAS) taotluse äriühingu Nippon Kayaku nimel toimeaine kromafenosiidi kandmiseks direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse. Otsusega 2006/586/EÜ kinnitati, et toimik on täielik ning seda võib pidada põhimõtteliselt vastavaks direktiivi 91/414/EMÜ II ja III lisas esitatud andme- ja teabenõuetele. |
|
(3) |
Kõnealuse toimeaine mõju inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale taotleja kavandatud kasutusviiside puhul on hinnatud vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 6 lõigetele 2 ja 4. Määratud referentliikmesriik esitas esialgse hindamisaruande 19. märtsil 2012. |
|
(4) |
Esialgse hindamisaruande on läbi vaadanud liikmesriigid ja Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”). Toiduohutusamet esitas komisjonile oma järeldused toimeaine kromafenosiidi pestitsiidina kasutamise riskihindamise kohta (4)31. oktoobril 2013. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse hindamisaruande ja ameti järeldused läbi alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees ning 10. oktoobril 2014 vormistati see komisjoni lõpliku läbivaatusaruandena kromafenosiidi kohta. |
|
(5) |
Mitmest senisest uuringust on ilmnenud, et kromafenosiidi sisaldavad taimekaitsevahendid võivad eeldatavasti üldjoontes vastata direktiivi 91/414/EMÜ artikli 5 lõike 1 punktides a ja b ning artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuetele, eelkõige komisjoni läbivaatamisaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviiside korral. Seepärast on asjakohane kromafenosiid heaks kiita. |
|
(6) |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades oleks siiski vaja lisada teatavad tingimused ja piirangud. Eelkõige on asjakohane nõuda kinnitavat lisateavet. |
|
(7) |
Enne toimeaine heakskiitmist tuleks jätta piisav ajavahemik, et liikmesriigid ja huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi heakskiitmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks. |
|
(8) |
Ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kohustusi, mis kaasnevad toimeaine heakskiitmisega, ja võttes arvesse eriolukorda, mille põhjustas üleminek direktiivilt 91/414/EMÜ määrusele (EÜ) nr 1107/2009, tuleks siiski kohaldada järgmiseid meetmeid. Liikmesriikidele tuleks pärast toimeaine heakskiitmist anda kuus kuud kromafenosiidi sisaldavate taimekaitsevahendite lubade läbivaatamiseks. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral lubasid muutma, need asendama või tühistama. Erandina kõnealusest tähtajast tuleks ette näha pikem ajavahemik iga taimekaitsevahendit ja iga selle kavandatud kasutusviisi käsitleva, direktiivi 91/414/EMÜ III lisa kohase täieliku toimiku esitamiseks ja hindamiseks kooskõlas ühtsete põhimõtetega. |
|
(9) |
Kogemused komisjoni määruse (EMÜ) nr 3600/92 (5) raames hinnatud toimeainete kandmisega direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse näitavad, et võib tekkida raskusi kehtiva loa hoidja kohustuste tõlgendamisel seoses andmetele juurdepääsuga. Raskuste vältimiseks tulevikus on seega vaja täpsustada liikmesriikide kohustusi, eelkõige kohustust kontrollida, et loa hoidja on näidanud, et tal on juurdepääs kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastavale toimikule. Selline täpsustamine ei too liikmesriikidele ega loahoidjatele kaasa uusi kohustusi võrreldes kõnealuse direktiivi I lisa muutmiseks seni vastu võetud direktiividega või toimeainete heakskiitmist käsitlevate määrustega. |
|
(10) |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (6) lisa vastavalt muuta. |
|
(11) |
Samuti on asjakohane lubada liikmesriikidel pikendada kromafenosiidi sisaldavate taimekaitsevahendite ajutisi lube, et anda neile aega kõnealuste ajutiste lubadega seotud kohustuste täitmiseks vastavalt käesolevale määrusele. |
|
(12) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Toimeaine heakskiitmine
I lisas määratletud toimeaine kromafenosiid kiidetakse heaks vastavalt kõnealuses lisas esitatud tingimustele.
Artikkel 2
Taimekaitsevahendite uuestihindamine
1. Liikmesriigid muudavad vajaduse korral määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt toimeainena kromafenosiidi sisaldavate taimekaitsevahendite kehtivaid lube või tühistavad need 30. septembriks 2015.
Liikmesriigid veenduvad nimetatud tähtpäevaks eelkõige selles, et käesoleva määruse I lisas sätestatud tingimused on täidetud, välja arvatud nimetatud lisa erisätete veerus esitatud tingimused, ning et loa hoidjal on vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 62 ja direktiivi 91/414/EMÜ artikli 13 lõigetes 1–4 sätestatud tingimustele olemas kõnealuse direktiivi II lisa nõuetele vastav toimik või juurdepääs sellele.
2. Erandina lõikest 1 hindavad liikmesriigid uuesti iga lubatud taimekaitsevahendit, mis sisaldab kromafenosiidi kas ainsa toimeainena või ühena mitmest toimeainest, mis kõik on hiljemalt 31. märtsiks 2015 kantud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisasse, lähtudes määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 sätestatud ühtsetest põhimõtetest, tuginedes direktiivi 91/414/EMÜ III lisa nõuetele vastavale toimikule ja võttes arvesse käesoleva määruse I lisa erisätete veergu. Kõnealuse hindamise alusel teevad liikmesriigid kindlaks, kas toode vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
Pärast seda toimivad liikmesriigid järgmiselt:
|
a) |
kui toode sisaldab kromafenosiidi ainsa toimeainena, muudavad liikmesriigid vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 30. septembriks 2016, või |
|
b) |
kui toode sisaldab kromafenosiidi ühena mitmest toimeainest, muudavad nad vajaduse korral luba või tühistavad selle hiljemalt 30. septembriks 2016 või kuupäevaks, mis on ette nähtud loa muutmiseks või tühistamiseks vastavas õigusaktis või vastavates õigusaktides, millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on kantud direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse või millega asjaomane toimeaine või asjaomased toimeained on heaks kiidetud, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. |
Artikkel 3
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 4
Kehtivate ajutiste lubade pikendamine
Liikmesriigid võivad pikendada kromafenosiidi sisaldavate taimekaitsevahendite ajutisi lube kuni 30. septembrini 2016.
Artikkel 5
Jõustumine ja kohaldamise kuupäev
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2015.
Artiklit 4 kohaldatakse siiski alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. jaanuar 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) Nõukogu direktiiv 91/414/EMÜ, 15. juuli 1991, taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).
(3) Komisjoni otsus 2006/586/EÜ, 25. august 2006, millega tunnistatakse põhimõtteliselt täielikuks toimikud, mis on esitatud kromafenosiidi, halosulfurooni, tembotriooni, valifenaali ja kabatšoki kollamosaiikviiruse (Zucchini yellow mosaic virus) nõrgestatud tüve üksikasjaliku läbivaatuse jaoks seoses nende võimaliku lisamisega nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse (ELT L 236, 31.8.2006, lk 31).
(4) EFSA Journal (2013);11(12):3461. Kättesaadav internetis: www.efsa.europa.eu.
(5) Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3600/92, 11. detsember 1992, millega nähakse ette nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi esimese etapi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 366, 15.12.1992, lk 10).
(6) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).
I LISA
|
Tavanimetus, tunnuskoodid |
IUPACi nimetus |
Puhtus (1) |
Heakskiitmise kuupäev |
Heakskiidu aegumine |
Erisätted |
||||||||||||
|
Kromafenosiid CASi nr: 143807-66–3 CIPACi nr: 775 |
N′-tert-butüül-5-metüül-N′-(3,5-ksüloüül)kromaan-6-karbohüdrasiid |
≥ 935 g/kg Järgmise asjakohase lisandi sisaldus tehnilises materjalis ei tohi ületada järgmist: butüülatsetaat (n-butüülatsetaat, CASi nr 123–86-4): ≤ 8 g/kg |
1. aprill 2015 |
31. märts 2025 |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees 10. oktoobril 2014 kromafenosiidi kohta koostatud läbivaatusaruande järeldusi, eelkõige selle dokumendi I ja II liidet. Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:
Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendamismeetmete võtmist. Taotleja esitab kinnitava teabe, mis käsitleb:
Taotleja esitab komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile asjakohase punktis 1 nõutud teabe 30. septembriks 2015 ning punktides 2 ja 3 nõutud teabe 31. märtsiks 2017. |
(1) Täpsemad andmed toimeaine identifitseerimise ja määratlemise kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.
II LISA
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa B osasse lisatakse järgmine kanne:
|
Number |
Tavanimetus, tunnuskoodid |
IUPACi nimetus |
Puhtus (*1) |
Heakskiitmise kuupäev |
Heakskiidu aegumine |
Erisätted |
||||||||||||
|
„81 |
Kromafenosiid CASi nr: 143807-66-3 CIPACi nr: 775 |
N′-tert-butüül-5-metüül-N′-(3,5-ksüloüül)kromaan-6-karbohüdrasiid |
≥ 935 g/kg Järgmise asjakohase lisandi sisaldus tehnilises materjalis ei tohi ületada järgmist: butüülatsetaat (n-butüülatsetaat, CASi nr 123-86-4): ≤ 8 g/kg |
1. aprill 2015 |
31. märts 2025 |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees 10. oktoobril 2014 kromafenosiidi kohta koostatud läbivaatusaruande järeldusi, eelkõige selle dokumendi I ja II liidet. Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:
Vajaduse korral hõlmavad kasutustingimused riskivähendamismeetmete võtmist. Taotleja esitab kinnitava teabe, mis käsitleb:
Taotleja esitab komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile asjakohase punktis 1 nõutud teabe 30. septembriks 2015 ning punktides 2 ja 3 nõutud teabe 31. märtsiks 2017.” |
(*1) Täpsemad andmed toimeaine identifitseerimise ja määratlemise kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.
|
15.1.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/27 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/52,
14. jaanuar 2015,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 686/2012 seoses referentliikmesriigiga toimeaine mekoprop-P jaoks
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artiklit 19,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 686/2012 (2) jaotatakse iga toimeaine hindamine referentliikmesriigile ja kaasreferentliikmesriigile. Taotleja taotlusel ja kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega peetakse vajalikuks muuta referentliikmesriiki mekoprop-P puhul, pidades seejuures kinni vastutuse ja tööülesannete jaotumise võrdsusest liikmesriikide vahel. Mekoprop-P hindamine pikendamismenetluse eesmärgil määratakse nüüdsest Ühendkuningriigile. |
|
(2) |
Seepärast tuleb rakendusmäärust (EL) nr 686/2012 vastavalt muuta. |
|
(3) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) nr 686/2012 lisas asendatakse toimeainet mekoprop-P käsitlev kanne järgmisega:
|
Toimeaine |
Referentliikmesriik |
Kaasreferentliikmesriik |
|
„Mekoprop-P |
Ühendkuningriik |
Iirimaa” |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. jaanuar 2015
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 686/2012, 26. juuli 2012, millega jaotatakse liikmesriikide vahel pikendamismenetluse eesmärgil hindamiseks toimeained, mille heakskiitmine aegub hiljemalt 31. detsembril 2018 (ELT L 200, 27.7.2012, lk 5).
|
15.1.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/28 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/53,
14. jaanuar 2015,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 14. jaanuar 2015
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
AL |
62,0 |
|
EG |
186,0 |
|
|
IL |
127,8 |
|
|
MA |
111,8 |
|
|
TN |
130,5 |
|
|
TR |
140,4 |
|
|
ZZ |
126,4 |
|
|
0707 00 05 |
EG |
241,9 |
|
MA |
66,8 |
|
|
TR |
164,2 |
|
|
ZZ |
157,6 |
|
|
0709 91 00 |
EG |
107,0 |
|
ZZ |
107,0 |
|
|
0709 93 10 |
EG |
191,6 |
|
MA |
204,6 |
|
|
TR |
165,1 |
|
|
ZZ |
187,1 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
39,6 |
|
MA |
68,6 |
|
|
TR |
63,7 |
|
|
ZA |
36,7 |
|
|
ZZ |
52,2 |
|
|
0805 20 10 |
IL |
152,0 |
|
MA |
84,6 |
|
|
ZZ |
118,3 |
|
|
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90 |
IL |
107,2 |
|
JM |
118,8 |
|
|
KR |
152,3 |
|
|
MA |
82,2 |
|
|
TR |
69,4 |
|
|
ZZ |
106,0 |
|
|
0805 50 10 |
TR |
60,8 |
|
ZZ |
60,8 |
|
|
0808 10 80 |
BR |
66,0 |
|
CL |
89,4 |
|
|
US |
134,0 |
|
|
ZZ |
96,5 |
|
|
0808 30 90 |
TR |
108,4 |
|
US |
138,7 |
|
|
ZZ |
123,6 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
|
15.1.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/31 |
NÕUKOGU JA KOMISJONI OTSUS (EL, Euratom) 2015/54,
17. november 2014,
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu alusel moodustatud assotsieerimisnõukogus seoses assotsiatsiooninõukogu otsustega, mis võetakse vastu järgmistes küsimustes: assotsieerimisnõukogu ning assotsieerimiskomitee ja allkomiteede kodukorrad, kahe allkomitee moodustamine ja teatavate assotsieerimisnõukogu volituste delegeerimine assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisule
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 101,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu (1) (edaspidi „leping”) artiklis 431 on sätestatud kõnealuse lepingu teatavate osade ajutine kohaldamine. |
|
(2) |
Nõukogu otsuse 2014/494/EL (2) artiklis 3 on täpsustatud lepingu osad, mida kohaldatakse ajutiselt. |
|
(3) |
Lepingu artikli 405 lõike 2 kohaselt kehtestab assotsieerimisnõukogu oma kodukorra. |
|
(4) |
Lepingu artikli 405 lõike 3 kohaselt on assotsieerimisnõukogu esimeheks vaheldumisi liidu esindaja ja Gruusia esindaja. |
|
(5) |
Lepingu artikli 407 lõike 1 kohaselt abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel assotsieerimiskomitee ja artikli 408 lõike 1 kohaselt määrab assotsieerimisnõukogu oma kodukorras kindlaks assotsieerimiskomitee toimimise ja ülesanded. |
|
(6) |
Lepingu artikli 409 lõike 2 kohaselt võib assotsieerimisnõukogu otsustada luua konkreetse valdkonna erikomitee või -organi, kes aitab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel, kui see on vajalik lepingu rakendamiseks. Lepingu artikli 409 lõike 3 kohaselt võib assotsieerimisnõukogu otsustada luua ka allkomiteesid. |
|
(7) |
Lepingu artikli 404 lõike 1 kohaselt vastutab assotsieerimisnõukogu lepingu kohaldamise ja rakendamise jälgimise ning kontrollimise eest. Lepingu artikli 408 lõike 2 kohaselt võib assotsieerimisnõukogu delegeerida assotsieerimiskomiteele kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust. Assotsieerimisnõukogu peaks delegeerima lepingu artikli 406 lõike 3 ja artikli 408 lõike 2 kohaselt lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisule õiguse ajakohastada või muuta lepingu lisasid, mis on seotud lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 1., 3., 5., 6. (lepingu XV-C lisa) ja 8. peatükiga, ulatuses, mil kõnealustes peatükkides puuduvad erisätted nimetatud lisade ajakohastamise või muutmise kohta. |
|
(8) |
Lepingu tulemusliku rakendamise tagamise eesmärgil tuleks assotsieerimisnõukogu ning assotsieerimiskomitee ja allkomiteede kodukorrad võimalikult kiiresti vastu võtta ning seda peaks saama teha kirjaliku menetlusega. |
|
(9) |
Seetõttu peaks liidu seisukoht assotsieerimisnõukogus tuginema lisatud otsuste eelnõudele, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu artikliga 404 moodustatud assotsieerimisnõukogus, põhineb käesolevale otsusele lisatud assotsieerimisnõukogu otsuste eelnõudel, mis käsitlevad järgmist:
|
— |
assotsieerimisnõukogu ning assotsieerimiskomitee ja allkomiteede kodukordade vastuvõtmine, |
|
— |
kahe allkomitee moodustamine ning |
|
— |
teatavate assotsieerimisnõukogu volituste delegeerimine lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisule. |
2. Väiksemaid tehnilisi muudatusi assotsieerimisnõukogu otsuste eelnõudes võivad liidu esindajad assotsieerimisnõukogus teha ilma Euroopa Liidu Nõukogu täiendava otsuseta.
Artikkel 2
Liidupoolne assotsieerimisnõukogu esimees on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Liidu välisasjade nõukogu eesistujana.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Brüssel, 17. november 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
F. MOGHERINI
Komisjoni nimel
president
J.-C. JUNCKER
(1) ELT L 261, 30.8.2014, lk 4.
(2) Nõukogu 16. juuni 2014. aasta otsus 2014/494/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Gruusia vahelisele assotsieerimislepingu Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 261, 30.8.2014, lk 1).
EELNÕU
ELi–GRUUSIA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2014,
…,
millega võetakse vastu assotsieerimisnõukogu ning assotsieerimiskomitee ja allkomiteede kodukorrad
ELi–GRUUSIA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut (1) (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 404,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Lepingu artikli 431 kohaselt on lepingu teatavaid osi kohaldatud ajutiselt alates 1. septembrist 2014. |
|
(2) |
Lepingu artikli 405 lõike 2 kohaselt kehtestab assotsieerimisnõukogu oma kodukorra. |
|
(3) |
Lepingu artikli 407 lõike 1 kohaselt abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel assotsieerimiskomitee ja lepingu artikli 408 lõike 1 kohaselt määrab assotsieerimisnõukogu oma kodukorras kindlaks assotsieerimiskomitee toimimise ja ülesanded, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Võetakse vastu assotsieerimisnõukogu ning assotsieerimiskomitee ja allkomiteede kodukorrad, mis on esitatud vastavalt I ja II lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
…,
Assotsieerimisnõukogu nimel
esimees
I LISA
ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU KODUKORD
Artikkel 1
Üldsätted
1. Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) artikli 404 lõike 1 alusel moodustatud assotsieerimisnõukogu täidab lepingu artiklites 404 ja 406 sätestatud ülesandeid.
2. Lepingu artikli 405 lõike 1 kohaselt kuuluvad assotsieerimisnõukogusse ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Gruusia valitsuse liikmed. Assotsieerimisnõukogu koosseisu määramisel võetakse arvesse asjaomasel koosolekul arutlusele tulevaid konkreetseid küsimusi. Assotsieerimisnõukogu koosolekud toimuvad ministrite tasandil.
3. Lepingu artikli 406 lõike 1 kohaselt on assotsieerimisnõukogul lepingu eesmärkide saavutamiseks õigus teha otsuseid, mis on lepinguosalistele siduvad. Assotsieerimisnõukogu võtab oma otsuste rakendamiseks asjakohaseid meetmeid, sealhulgas volitades vajaduse korral lepinguga asutatud organeid enda nimel tegutsema. Assotsieerimisnõukogu võib anda ka soovitusi. Assotsieerimisnõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, pärast nende vastuvõtmiseks vajalike sisemenetluste lõpuleviimist. Assotsieerimisnõukogu võib oma volitused delegeerida assotsieerimiskomiteele.
4. Kodukorras nimetatud lepinguosalised on määratletud lepingu artiklis 428.
Artikkel 2
Esimees
Assotsieerimisnõukogu esimeheks on 12 kuu kaupa vaheldumisi lepinguosalised. Esimene periood algab esimese assotsieerimisnõukogu koosoleku toimumise kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.
Artikkel 3
Koosolekud
1. Assotsieerimisnõukogu koguneb vähemalt kord aastas ning vajaduse korral lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimuvad assotsieerimisnõukogu koosolekud Euroopa Liidu Nõukogu istungite tavapärases toimumispaigas.
2. Assotsieerimisnõukogu kõik koosolekud peetakse lepinguosaliste vahel kokkulepitud kuupäeval.
3. Assotsieerimisnõukogu koosolekuid kutsuvad ühiselt kokku assotsieerimisnõukogu sekretärid kokkuleppel assotsieerimisnõukogu esimehega hiljemalt 30 kalendripäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva.
Artikkel 4
Esindamine
1. Kui assotsieerimisnõukogu liige ei saa ise koosolekul osaleda, võib ta kasutada esindajat. Kui liige soovib, et keegi teda esindaks, teatab ta kirjalikult assotsieerimisnõukogu esimehele oma esindaja nime enne koosolekut, millel teda esindatakse.
2. Assotsieerimisnõukogu liikme esindajal on kõik kõnealuse liikme õigused.
Artikkel 5
Delegatsioonid
1. Assotsieerimisnõukogu liikmetel võib kaasas olla ametnikke. Enne iga koosolekut teatatakse assotsieerimisnõukogu esimehele assotsieerimisnõukogu sekretariaadi kaudu iga lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.
2. Assotsieerimisnõukogu võib lepinguosaliste nõusolekul kutsuda oma koosolekutele lepinguosaliste teiste organite esindajaid või konkreetse valdkonna sõltumatuid eksperte vaatlejatena või esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised lepivad kokku tingimustes, mille alusel kõnealused vaatlejad võivad koosolekutel osaleda.
Artikkel 6
Sekretariaat
Üks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi ametnik ja üks Gruusia valitsuse ametnik tegutsevad ühiselt assotsieerimisnõukogu sekretäridena.
Artikkel 7
Kirjavahetus
1. Assotsieerimisnõukogule adresseeritud kirjavahetus suunatakse kas liidu poolsele sekretärile või Gruusia poolsele sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.
2. Assotsieerimisnõukogu sekretärid tagavad, et kirjavahetus edastatakse assotsieerimisnõukogu esimehele ja asjakohasel juhul ka assotsieerimisnõukogu liikmetele.
3. Sellisel viisil edastatavad kirjad saadetakse asjakohasel juhul Euroopa Komisjoni peasekretariaadile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide alalistele esindustele Euroopa Liidu juures, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja Gruusia esindusele Euroopa Liidu juures.
4. Sekretärid saadavad esimehe teatised adressaatidele esimehe nimel. Asjakohasel juhul edastatakse kõnealused teatised assotsieerimisnõukogu liikmetele vastavalt lõikele 3.
Artikkel 8
Konfidentsiaalsus
Kui lepinguosalised ei ole teisiti otsustanud, ei ole assotsieerimisnõukogu koosolekud avalikud. Kui lepinguosaline esitab assotsieerimisnõukogule konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitleb teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena.
Artikkel 9
Koosolekute päevakorrad
1. Assotsieerimisnõukogu esimees koostab assotsieerimisnõukogu iga koosoleku kohta esialgse päevakorra. Assotsieerimisnõukogu sekretärid saadavad selle artiklis 7 osutatud adressaatidele hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.
Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda lisamise taotluse on esimees saanud hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku algust. Esialgsesse päevakorda ei panda kirja selliseid punkte, mille kohta ei ole sekretariaadile enne päevakorra väljasaatmise kuupäeva edastatud asjakohaseid kaasdokumente.
2. Assotsieerimisnõukogu võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Lepinguosaliste kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mis esialgses päevakorras ei sisaldunud.
3. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib esimees lõikes 1 sätestatud tähtaegu lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.
Artikkel 10
Koosoleku protokoll
1. Assotsieerimisnõukogu sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku protokolli kavandi.
2. Üldreeglina osutatakse protokollis iga päevakorrapunkti kohta järgmist:
|
a) |
assotsieerimisnõukogule esitatud dokumendid; |
|
b) |
avaldused, mille assotsieerimisnõukogu liige on palunud protokolli kanda, ja |
|
c) |
lepinguosaliste kokkulepitud küsimused, näiteks vastuvõetud otsused, kokkulepitud avaldused ja järeldused. |
3. Protokolli kavand esitatakse assotsieerimisnõukogule heakskiitmiseks. Assotsieerimisnõukogu kiidab kõnealuse protokolli kavandi heaks oma järgmisel koosolekul. Kõnealuse protokolli kavandi võib heaks kiita ka kirjalikult.
Artikkel 11
Otsused ja soovitused
1. Assotsieerimisnõukogu võtab vastu otsuseid ja annab soovitusi lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ning pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist.
2. Lepinguosaliste kokkuleppel võib assotsieerimisnõukogu võtta vastu otsuseid ja anda soovitusi ka kirjaliku menetluse teel. Sel eesmärgil edastab assotsieerimisnõukogu esimees ettepaneku teksti artikli 7 kohaselt liikmetele ning neile antakse tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva, mille jooksul nad peavad tegema teatavaks mis tahes reservatsioonid või muudatusettepanekud, mida nad soovivad teha. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib esimees nimetatud tähtaegu lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.
3. Assotsieerimisnõukogu aktide (lepingu artikli 406 lõike 1 tähenduses) pealkirjaks on vastavalt kas „otsus” või „soovitus”, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Kõnealustele assotsieerimisnõukogu otsustele ja soovitustele kirjutab alla esimees ja assotsieerimisnõukogu sekretärid kinnitavad need. Kõnealused otsused ja soovitused saadetakse edasi kõigile käesoleva kodukorra artiklis 7 osutatud adressaatidele. Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada assotsieerimisnõukogu otsuseid ja soovitusi oma vastavas ametlikus väljaandes.
4. Assotsieerimisnõukogu otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 12
Keeled
1. Assotsieerimisnõukogu ametlikud keeled on lepinguosaliste ametlikud keeled.
2. Kui ei otsustata teisiti, tugineb assotsieerimisnõukogu oma aruteludes kõnealustes keeltes koostatud dokumentidele.
Artikkel 13
Kulud
1. Iga lepinguosaline kannab ise kulud, mis talle tekivad assotsieerimisnõukogu koosolekutel osalemise tõttu seoses personali-, reisi- ja elamiskuludega ning seoses posti- ja telekommunikatsioonikuludega.
2. Koosolekute suulise tõlke, dokumentide tõlkimise ja paljundamise kulud kannab liit. Juhul kui Gruusia taotleb suulist või kirjalikku tõlget artiklis 12 sätestamata keeltest või keeltesse, kannab sellega seonduvad kulud Gruusia.
3. Muud koosoleku praktilise korraldusega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.
Artikkel 14
Assotsieerimiskomitee
1. Kooskõlas lepingu artikli 407 lõikega 1 abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel assotsieerimiskomitee. Assotsieerimiskomiteesse kuuluvad lepinguosaliste esindajad on tavaliselt kõrgemad ametnikud.
2. Assotsieerimiskomitee valmistab ette assotsieerimisnõukogu koosolekuid ja arutelusid, asjakohasel juhul rakendab assotsieerimisnõukogu otsuseid ning tagab üldiselt assotsiatsioonisuhte raames toimuva koostöö järjepidevuse ja lepingu nõuetekohase toimimise. Assotsieerimiskomitee käsitleb kõiki assotsieerimisnõukogu poolt talle suunatud küsimusi ning mis tahes teisi küsimusi, mis võivad tekkida lepingu rakendamise käigus. Assotsieerimiskomitee esitab ettepanekud või otsuste või soovituste eelnõud assotsieerimisnõukogule heakskiitmiseks. Vastavalt lepingu artikli 408 lõikele 2 võib assotsieerimisnõukogu delegeerida assotsieerimiskomiteed võtma vastu otsuseid.
3. Assotsieerimiskomitee võtab vastu otsuseid ja annab soovitusi, kui teda on selleks lepingu alusel volitatud.
4. Kui lepingus osutatakse konsulteerimise kohustusele või võimalusele või kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel üksteisega konsulteerida, võivad asjaomased konsultatsioonid toimuda assotsieerimiskomitees, välja arvatud juhul, kui lepingus on sätestatud teisiti. Konsultatsioonid võivad lepinguosaliste kokkuleppel jätkuda assotsieerimisnõukogus.
Artikkel 15
Kodukorra muutmine
Käesolevat kodukorda võib muuta kooskõlas artikliga 11.
II LISA
ASSOTSIEERIMISKOMITEE JA ALLKOMITEEDE KODUKORD
Artikkel 1
Üldsätted
1. Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) artikli 407 lõike 1 alusel moodustatud assotsieerimiskomitee abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel ning täidab lepingus sätestatud ning talle assotsieerimisnõukogu poolt määratud ülesandeid. Assotsieerimisnõukogu määratleb lepingu artikli 408 lõike 1 kohaselt oma kodukorras assotsieerimiskomitee ülesanded ja toimimise.
2. Assotsieerimiskomitee valmistab ette assotsieerimisnõukogu koosolekuid ja arutelusid, rakendab asjakohasel juhul assotsieerimisnõukogu otsuseid ning tagab üldiselt assotsieerimissuhte raames toimuva koostöö järjepidevuse ja lepingu nõuetekohase toimimise. Assotsieerimiskomitee käsitleb kõiki assotsieerimisnõukogu poolt talle suunatud küsimusi ning mis tahes teisi küsimusi, mis võivad tekkida lepingu igapäevase rakendamise käigus. Assotsieerimiskomitee esitab assotsieerimisnõukogule vastuvõtmiseks ettepanekuid või otsuste või soovituste eelnõusid.
3. Vastavalt lepingu artikli 407 lõikele 2 moodustatakse assotsieerimiskomitee lepinguosaliste esindajatest tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil, kes vastutavad konkreetsete küsimuste eest, mida asjaomasel koosolekul käsitletakse.
4. Lepingu artikli 408 lõikes 4 on sätestatud, et kui assotsieerimiskomitee täidab lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus („assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseis”) talle lepingu IV jaotise alusel määratud ülesandeid, koosneb see Euroopa Komisjoni ja Gruusia kõrgetest ametnikest, kes vastutavad kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest. Euroopa Komisjoni või Gruusia esindaja, kes vastutab kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest, täidab kooskõlas käesoleva kodukorra artikliga 2 assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisu esimehe ülesandeid. Koosolekutel osaleb ka Euroopa välisteenistuse esindaja.
5. Vastavalt lepingu artikli 408 lõikele 3 on assotsieerimiskomiteel õigus võtta vastu otsuseid lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles assotsieerimisnõukogu on talle volitused delegeerinud. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Assotsieerimiskomitee võtab oma otsused vastu lepinguosaliste kokkuleppel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist.
6. Käesolevas kodukorras nimetatud lepinguosalised määratletakse vastavalt lepingu artiklile 428.
Artikkel 2
Esimees
Assotsieerimiskomitee esimeheks on 12 kuu kaupa vaheldumisi lepinguosalised. Esimene periood algab esimese assotsieerimisnõukogu koosoleku toimumise kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.
Artikkel 3
Koosolekud
1. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb assotsieerimiskomitee kokku korrapäraselt, vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse kokku kutsuda assotsieerimiskomitee erikoosolekuid, kui üks lepinguosaline seda taotleb.
2. Assotsieerimiskomitee kõik koosolekud kutsub kokku selle esimees lepinguosaliste kokkulepitud kohas ja kuupäeval. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab assotsieerimiskomitee sekretariaat koosolekukutse hiljemalt 28 kalendripäeva enne koosoleku algust.
3. Assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseis tuleb kokku vähemalt kord aastas ning kui see vajalikuks osutub. Kõik koosolekud kutsub kokku assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisu esimees lepinguosaliste kokkulepitud kohas, kuupäeval ja vahenditega. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisu sekretariaat koosolekukutse hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.
4. Võimaluse korral kutsutakse assotsieerimiskomitee korraline koosolek kokku aegsasti enne assotsieerimisnõukogu korralist koosolekut.
5. Erandjuhul, ja kui lepinguosalised sellega nõustuvad, võib assotsieerimiskomitee koosolekuid pidada tehnoloogiliste vahendite abil, näiteks videokonverentsina.
Artikkel 4
Delegatsioonid
Enne iga koosolekut teavitatakse lepinguosalisi assotsieerimiskomitee sekretariaadi vahendusel kumbagi koosolekul osaleva delegatsiooni kavandatavast koosseisust.
Artikkel 5
Sekretariaat
1. Assotsieerimiskomitee sekretäridena tegutsevad ühiselt üks liidu ja üks Gruusia ametnik, kes täidavad sekretäri ülesandeid ühiselt vastastikuse usalduse ja koostöö vaimus, kui käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti.
2. Üks Euroopa Komisjoni ametnik ja üks Gruusia ametnik, kes vastutavad kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest, tegutsevad ühiselt assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisu sekretäridena.
Artikkel 6
Kirjavahetus
1. Assotsieerimiskomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse ühe lepinguosalise poolsele assotsieerimiskomitee sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.
2. Assotsieerimiskomitee sekretariaat tagab, et assotsieerimiskomiteele adresseeritud kirjavahetus edastatakse assotsieerimiskomitee esimehele ja saadetakse asjakohasel juhul edasi, nagu artiklis 7 osutatud dokumendid.
3. Sekretärid saadavad esimehe kirjavahetuse lepinguosalistele esimehe nimel. Asjakohasel juhul saadetakse kõnealune kirjavahetus assotsieerimiskomitee liikmetele edasi vastavalt artiklile 7.
Artikkel 7
Dokumendid
1. Dokumente saadavad edasi assotsieerimiskomitee sekretärid.
2. Lepinguosaline edastab oma dokumendid oma sekretärile. Sekretär edastab kõnealused dokumendid teise lepinguosalise sekretärile.
3. Liidu poolne sekretär saadab dokumendid edasi liidu asjakohastele esindajatele ning edastab koopia sellisest kirjavahetusest süstemaatiliselt Gruusia poolsele sekretärile.
4. Gruusia poolne sekretär saadab dokumendid edasi Gruusia asjakohastele esindajatele ning edastab koopia sellisest kirjavahetusest süstemaatiliselt liidu poolsele sekretärile.
Artikkel 8
Konfidentsiaalsus
Kui lepinguosalised ei ole teisiti otsustanud, ei ole assotsieerimiskomitee koosolekud avalikud. Kui lepinguosaline esitab assotsieerimiskomiteele konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitleb teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena.
Artikkel 9
Koosolekute päevakorrad
1. Assotsieerimiskomitee sekretariaat koostab vastavalt artiklile 10 lepinguosaliste ettepanekute põhjal assotsieerimiskomitee iga koosoleku kohta esialgse päevakorra ning operatiivjärelduste kavandi. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille kohta assotsieerimiskomitee sekretariaat on vähemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku kuupäeva saanud koos asjaomaste dokumentidega taotluse need päevakorda võtta.
2. Esialgne päevakord koos asjaomaste dokumentidega saadetakse edasi vastavalt artiklile 7 vähemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.
3. Assotsieerimiskomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Lepinguosaliste kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mis esialgses päevakorras ei sisaldunud.
4. Assotsieerimiskomitee koosoleku esimees võib teise lepinguosalise nõusolekul kutsuda assotsieerimiskomitee koosolekutele vastavalt vajadusele lepinguosaliste teiste organite esindajaid või konkreetse valdkonna sõltumatuid eksperte esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised tagavad, et kõnealused vaatlejad või eksperdid järgivad konfidentsiaalsusega seotud nõudeid.
5. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib assotsieerimiskomitee koosoleku esimees lühendada lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.
Artikkel 10
Protokollid ja operatiivjäreldused
1. Assotsieerimiskomitee sekretärid koostavad ühiselt assotsieerimiskomitee iga koosoleku protokolli kavandi.
2. Üldreeglina osutatakse protokollis iga päevakorrapunkti kohta järgmist:
|
a) |
koosolekul osalejate nimekiri, osalejaid saatvate ametnike nimekiri ja koosolekul osalevate vaatlejate või ekspertide nimekiri; |
|
b) |
assotsieerimiskomiteele esitatud dokumendid; |
|
c) |
avaldused, mille assotsieerimiskomitee on palunud protokolli kanda, ja |
|
d) |
koosolekul tehtud operatiivjäreldused vastavalt lõikele 4. |
3. Koosoleku protokolli kavand esitatakse assotsieerimiskomiteele heakskiitmiseks. Assotsieerimiskomitee kiidab kõnealuse protokolli kavandi heaks oma järgmisel koosolekul. Kõnealuse protokolli kavandi võib heaks kiita ka kirjalikult. Assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisu protokolli kavand kiidetakse heaks 28 kalendripäeva jooksul pärast iga koosolekut. Kõigile artiklis 7 osutatud adressaatidele edastatakse protokolli koopia.
4. Assotsieerimiskomitee esimehe ülesandeid täitva lepinguosalise sekretariaat koostab iga koosoleku operatiivjärelduste kavandi, mis saadetakse lepinguosalistele edasi koos päevakorraga tavaliselt hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust. Kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud, ajakohastatakse kõnealust kavandit koosoleku edenedes nii, et koosoleku lõppedes võtab assotsieerimiskomitee vastu operatiivjäreldused, milles kajastuvad lepinguosaliste poolt kokku lepitud järelmeetmed. Pärast operatiivjäreldustes kokkuleppimist lisatakse need protokollile ning nende rakendamine vaadatakse läbi assotsieerimiskomitee järgmistel koosolekutel. Selleks võtab assotsieerimiskomitee vastu vormi, mis võimaldab siduda iga tegevuspunkti konkreetse tähtajaga.
Artikkel 11
Otsused ja soovitused
1. Konkreetsetel juhtudel, kui lepinguga antakse assotsieerimiskomiteele volitused võtta vastu otsuseid või kui sellised volitused on talle andnud assotsieerimisnõukogu, võtab otsuseid vastu assotsieerimiskomitee. Assotsieerimiskomitee annab ka soovitusi. Otsused ja soovitused võetakse vastu lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ning pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist. Kõigile otsustele ja soovitustele kirjutab alla assotsieerimiskomitee esimees ja assotsieerimiskomitee sekretärid kinnitavad need.
2. Lepinguosaliste kokkuleppel võib assotsieerimiskomitee võtta vastu otsuseid ja anda soovitusi kirjaliku menetluse teel. Kirjalik menetlus koosneb ametlikust teadete vahetusest sekretäride vahel, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Sel eesmärgil edastatakse ettepaneku tekst artikli 7 kohaselt ning tähtajaks antakse vähemalt 21 kalendripäeva, mille jooksul tuleb teha teatavaks mis tahes reservatsioonid või muudatusettepanekud. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib esimees käesolevas lõikes sätestatud tähtaegu lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Pärast seda, kui tekstis on kokku lepitud, allkirjastab esimees otsuse või soovituse ning sekretärid kinnitavad selle.
3. Assotsieerimiskomitee aktide pealkirjaks on vastavalt kas „otsus” või „soovitus”. Otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui selles ei ole sätestatud teisiti.
4. Otsused ja soovitused saadetakse edasi lepinguosalistele.
5. Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada assotsieerimiskomitee otsuseid ja soovitusi oma vastavas ametlikus väljaandes.
Artikkel 12
Aruanded
Assotsieerimiskomitee annab igal assotsieerimisnõukogu korralisel koosolekul assotsieerimisnõukogule aru enda ja oma allkomiteede, töörühmade ja muude organite tegevusest.
Artikkel 13
Keeled
1. Assotsieerimiskomitee ametlikud keeled on lepinguosaliste ametlikud keeled.
2. Assotsieerimiskomitee töökeelteks on inglise ja gruusia keel. Kui ei otsustata teisiti, tugineb assotsieerimiskomitee oma aruteludes nimetatud keeltes koostatud dokumentidele.
Artikkel 14
Kulud
1. Iga lepinguosaline kannab ise kulud, mis talle tekivad assotsieerimiskomitee koosolekutel osalemise tõttu seoses personali-, reisi- ja elamiskuludega ning seoses posti- ja telekommunikatsioonikuludega.
2. Koosolekute korraldamisest ja dokumentide paljundamisest tulenevad kulud kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.
3. Kulud, mis on seotud koosolekute suulise ning dokumentide kirjaliku tõlkega inglise ja gruusia keelde või keelest, nagu on osutatud artikli 13 lõikes 1, kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.
Suulise ja kirjaliku tõlke kulud muudesse keeltesse või muudest keeltest kannab otseselt seda nõudev lepinguosaline.
4. Juhul, kui dokumendid tuleb tõlkida mõnda liidu ametlikku keelde, kannab kulud liit.
Artikkel 15
Kodukorra muutmine
Käesolevat kodukorda võib muuta assotsieerimisnõukogu otsusega vastavalt lepingu artikli 408 lõikele 1.
Artikkel 16
Allkomiteed, erikomiteed või eriorganid
1. Vastavalt lepingu artikli 409 lõigetele 1 ja 3 võib assotsieerimiskomitee otsustada luua lepingu rakendamiseks vajalikes konkreetsetes valdkondades lepingus ettenähtust erinevaid allkomiteesid, mis aitaksid assotsieerimiskomiteel täita tema ülesandeid. Assotsieerimiskomitee võib otsustada saata sellised allkomiteed laiali ning kehtestada nende kodukorrad või neid muuta. Kui ei otsustata teisiti, töötavad sellised allkomiteed assotsieerimiskomitee alluvuses ning annavad talle aru pärast iga oma koosolekut.
2. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või assotsieerimisnõukogus ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse käesolevat kodukorda mutatis mutandis lõikes 1 osutatud allkomiteede suhtes.
3. Allkomiteede koosolekuid võib pidada paindlikult vastavalt vajadusele, kas Brüsselis, Gruusias või näiteks videokonverentsi vahendusel. Allkomiteed toimivad platvormina konkreetsetes valdkondades ühtlustamisel tehtud edusammude jälgimiseks, sellest protsessist tekkivate teatavate küsimuste ja probleemide arutamiseks ning soovituste ja operatiivjärelduste sõnastamiseks.
4. Assotsieerimiskomitee sekretariaadile saadetakse koopia kogu asjaomasest kirjavahetusest, dokumentidest ja teatistest, mis on seotud allkomitee, erikomitee või -organi tegevusega.
5. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või lepinguosaliste vahel ei ole assotsieerimisnõukogus teisiti kokku lepitud, on allkomiteel, erikomiteel või -organil üksnes õigus anda assotsieerimiskomiteele soovitusi.
Artikkel 17
Kui ei ole teisiti kokku lepitud, kohaldatakse käesolevat kodukorda assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisu suhtes mutatis mutandis.
EELNÕU
ELi–GRUUSIA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 2/2014,
…,
kahe allkomitee moodustamise kohta
ELi–GRUUSIA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut (1) (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 409,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Lepingu artikli 431 kohaselt on lepingu teatavaid osi kohaldatud ajutiselt alates 1. septembrist 2014. |
|
(2) |
Lepingu artikli 409 lõike 2 kohaselt võib assotsieerimisnõukogu otsustada luua konkreetse valdkonna erikomitee või -organi, kes aitab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel, kui see on vajalik lepingu rakendamiseks. |
|
(3) |
Selleks et võimaldada ekspertide tasandi arutelusid lepingu ajutiselt kohaldatavate sätete kohaldamisalasse kuuluvates põhivaldkondades, tuleks moodustada kaks allkomiteed. |
|
(4) |
Lepinguosaliste kokkuleppel peaks olema võimalik muuta nii allkomiteede loetelu kui ka iga allkomitee pädevust, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Moodustatakse lisas loetletud allkomiteed.
Artikkel 2
Lisas loetletud allkomiteede kodukorda reguleeritakse ELi–Gruusia assotsieerimisnõukogu otsusega nr 1/2014 vastu võetud assotsieerimiskomitee ja allkomiteede kodukorra artikliga 16.
Artikkel 3
Lepinguosaliste kokkuleppel võib muuta nii lisas loetletud allkomiteede loetelu kui ka iga lisas loetletud allkomitee pädevust.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
…,
Assotsieerimisnõukogu nimel
esimees
LISA
ALLKOMITEEDE LOETELU
|
1) |
Vabaduse, turvalisuse ja õiguse allkomitee |
|
2) |
Majanduse ja muu valdkondliku koostöö allkomitee |
EELNÕU
ELi–GRUUSIA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 3/2014,
…,
teatavate assotsieerimisnõukogu volituste assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisule delegeerimise kohta
ELi–GRUUSIA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist assotsieerimislepingut (1) (edaspidi „leping”), eriti selle artikli 406 lõiget 3 ja artikli 408 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Lepingu artikli 431 kohaselt on lepingu teatavaid osi kohaldatud ajutiselt alates 1. septembrist 2014. |
|
(2) |
Lepingu artikli 404 lõike 1 kohaselt vastutab assotsieerimisnõukogu lepingu kohaldamise ja rakendamise jälgimise ning kontrollimise eest. |
|
(3) |
Lepingu artikli 408 lõike 2 kohaselt võib assotsieerimisnõukogu delegeerida assotsieerimiskomiteele kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust. |
|
(4) |
Lepingu artikli 408 lõike 4 kohaselt kohtub assotsieerimiskomitee kõigi lepingu IV jaotisega („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) seonduvate küsimuste käsitlemiseks erikoosseisus. |
|
(5) |
Lepingu põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda käsitleva osa sujuva ja õigeaegse rakendamise tagamiseks peaks assotsieerimisnõukogu delegeerima lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisule õiguse ajakohastada või muuta lepingu lisasid, mis on seotud lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 1., 3., 5., 6. ja 8. peatükiga, ulatuses, mil kõnealustes peatükkides puuduvad erisätted nimetatud lisade ajakohastamise või muutmise kohta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Assotsieerimisnõukogu delegeerib lepingu artikli 408 lõikes 4 sätestatud assotsieerimiskomitee kaubanduskoosseisule õiguse ajakohastada või muuta lepingu lisasid, mis on seotud lepingu IV jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 1., 3., 5., 6. (lepingu XV-C lisa) ja 8. peatükiga, ulatuses, mil kõnealustes peatükkides puuduvad erisätted nimetatud lisade ajakohastamise või muutmise kohta.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
…,
Assotsieerimisnõukogu nimel
esimees
|
15.1.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/46 |
NÕUKOGU JA KOMISJONI OTSUS (EL, Euratom) 2015/55,
17. november 2014,
seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu alusel moodustatud assotsieerimisnõukogus seoses assotsiatsiooninõukogu otsustega, mis võetakse vastu järgmistes küsimustes: assotsieerimisnõukogu ning assotsieerimiskomitee ja allkomiteede kodukorrad, kahe allkomitee moodustamine ja teatavate assotsieerimisnõukogu volituste delegeerimine assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisule
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 101,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu (1) (edaspidi „leping”) artiklis 464 on sätestatud kõnealuse lepingu teatavate osade ajutine kohaldamine. |
|
(2) |
Nõukogu otsuse 2014/492/EL (2) artiklis 3 on täpsustatud lepingu osad, mida kohaldatakse ajutiselt. |
|
(3) |
Lepingu artikli 435 lõike 2 kohaselt kehtestab assotsieerimisnõukogu oma kodukorra. |
|
(4) |
Lepingu artikli 435 lõike 3 kohaselt on assotsieerimisnõukogu esimeheks vaheldumisi liidu esindaja ja Moldova Vabariigi esindaja. |
|
(5) |
Lepingu artikli 437 lõike 1 kohaselt abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel assotsieerimiskomitee ja artikli 438 lõike 1 kohaselt määrab assotsieerimisnõukogu oma kodukorras kindlaks assotsieerimiskomitee toimimise ja ülesanded. |
|
(6) |
Lepingu artikli 439 lõike 2 kohaselt võib assotsieerimisnõukogu otsustada luua konkreetse valdkonna erikomitee või -organi, kes aitab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel, kui see on vajalik lepingu rakendamiseks. Lepingu artikli 439 lõike 3 kohaselt võib assotsieerimisnõukogu otsustada luua ka allkomiteesid. |
|
(7) |
Lepingu artikli 434 lõike 1 kohaselt vastutab assotsieerimisnõukogu lepingu kohaldamise ja rakendamise jälgimise ning kontrollimise eest. Lepingu artikli 438 lõike 2 kohaselt võib assotsieerimisnõukogu delegeerida assotsieerimiskomiteele kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust. Assotsieerimisnõukogu peaks delegeerima lepingu artikli 436 lõike 3 ja artikli 438 lõike 2 kohaselt lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisule õiguse ajakohastada või muuta lepingu lisasid, mis on seotud lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 1., 3., 5., 6. ja 8. peatükiga, ulatuses, mil kõnealustes peatükkides puuduvad erisätted nimetatud lisade ajakohastamise või muutmise kohta. |
|
(8) |
Lepingu tulemusliku rakendamise tagamise eesmärgil tuleks assotsieerimisnõukogu ning assotsieerimiskomitee ja allkomiteede kodukorrad võimalikult kiiresti vastu võtta ning seda peaks saama teha kirjaliku menetlusega. |
|
(9) |
Seetõttu peaks liidu seisukoht assotsieerimisnõukogus tuginema lisatud otsuste eelnõudele, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu artikliga 434 moodustatud assotsieerimisnõukogus, põhineb käesolevale otsusele lisatud assotsieerimisnõukogu otsuste eelnõudel, mis käsitlevad järgmist:
|
— |
assotsieerimisnõukogu ning assotsieerimiskomitee ja allkomiteede kodukordade vastuvõtmine, |
|
— |
allkomiteede moodustamine ning |
|
— |
teatavate assotsieerimisnõukogu volituste delegeerimine lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisule. |
2. Väiksemaid tehnilisi muudatusi assotsieerimisnõukogu otsuste eelnõudes võivad liidu esindajad assotsieerimisnõukogus teha ilma Euroopa Liidu Nõukogu täiendava otsuseta.
Artikkel 2
Liidupoolne assotsieerimisnõukogu esimees on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Liidu välisasjade nõukogu eesistujana.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Brüssel, 17. november 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
F. MOGHERINI
Komisjoni nimel
president
J.-C. JUNCKER
(1) ELT L 260, 30.8.2014, lk 4.
(2) Nõukogu 16. juuni 2014. aasta otsus 2014/492/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelisele assotsieerimislepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 260, 30.8.2014, lk 1).
EELNÕU
ELi — MOLDOVA VABARIIGI ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2014,
…,
millega võetakse vastu assotsieerimisnõukogu ning assotsieerimiskomitee ja allkomiteede kodukorrad
ELi — MOLDOVA VABARIIGI ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelist assotsieerimislepingut (1) (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 434,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Lepingu artikli 464 kohaselt on lepingu teatavaid osi kohaldatud ajutiselt alates 1. septembrist 2014. |
|
(2) |
Lepingu artikli 435 lõike 2 kohaselt kehtestab assotsieerimisnõukogu oma kodukorra. |
|
(3) |
Lepingu artikli 437 lõike 1 kohaselt abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel assotsieerimiskomitee ja lepingu artikli 438 lõike 1 kohaselt määrab assotsieerimisnõukogu oma kodukorras kindlaks assotsieerimiskomitee toimimise ja ülesanded, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Võetakse vastu assotsieerimisnõukogu ning assotsieerimiskomitee ja allkomiteede kodukorrad, mis on esitatud vastavalt I ja II lisas.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
…,
Assotsieerimisnõukogu nimel
esimees
I LISA
ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU KODUKORD
Artikkel 1
Üldsätted
1. Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) artikli 434 lõike 1 alusel moodustatud assotsieerimisnõukogu täidab lepingu artiklites 434 ja 436 sätestatud ülesandeid.
2. Lepingu artikli 435 lõike 1 kohaselt kuuluvad assotsieerimisnõukogusse ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Moldova Vabariigi valitsuse liikmed. Assotsieerimisnõukogu koosseisu määramisel võetakse arvesse asjaomasel koosolekul arutlusele tulevaid konkreetseid küsimusi. Assotsieerimisnõukogu koosolekud toimuvad ministrite tasandil.
3. Lepingu artikli 436 lõike 1 kohaselt on assotsieerimisnõukogul lepingu eesmärkide saavutamiseks õigus teha otsuseid, mis on lepinguosalistele siduvad. Assotsieerimisnõukogu võtab oma otsuste rakendamiseks asjakohaseid meetmeid, sealhulgas volitades vajaduse korral lepinguga asutatud organeid enda nimel tegutsema. Assotsieerimisnõukogu võib anda ka soovitusi. Assotsieerimisnõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist. Assotsieerimisnõukogu võib oma volitused delegeerida assotsieerimiskomiteele.
4. Kodukorras nimetatud lepinguosalised on määratletud lepingu artiklis 461.
Artikkel 2
Esimees
Assotsieerimisnõukogu esimeheks on 12 kuu kaupa vaheldumisi lepinguosalised. Esimene periood algab esimese assotsieerimisnõukogu koosoleku toimumise kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.
Artikkel 3
Koosolekud
1. Assotsieerimisnõukogu koguneb vähemalt kord aastas ning vajaduse korral lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimuvad assotsieerimisnõukogu koosolekud Euroopa Liidu Nõukogu istungite tavapärases toimumispaigas.
2. Assotsieerimisnõukogu kõik koosolekud peetakse lepinguosaliste vahel kokkulepitud kuupäeval.
3. Assotsieerimisnõukogu koosolekuid kutsuvad ühiselt kokku assotsieerimisnõukogu sekretärid kokkuleppel assotsieerimisnõukogu esimehega hiljemalt 30 kalendripäeva enne koosoleku toimumise kuupäeva.
Artikkel 4
Esindamine
1. Kui assotsieerimisnõukogu liikmed ei saa ise koosolekul osaleda, võivad nad kasutada esindajat. Kui liige soovib, et keegi teda esindaks, teatab ta kirjalikult assotsieerimisnõukogu esimehele oma esindaja nime enne koosolekut, millel teda esindatakse.
2. Assotsieerimisnõukogu liikme esindajal on kõik kõnealuse liikme õigused.
Artikkel 5
Delegatsioonid
1. Assotsieerimisnõukogu liikmetel võib kaasas olla ametnikke. Enne iga koosolekut teatatakse assotsieerimisnõukogu esimehele assotsieerimisnõukogu sekretariaadi kaudu iga lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.
2. Assotsieerimisnõukogu võib lepinguosaliste nõusolekul kutsuda oma koosolekutele lepinguosaliste teiste organite esindajaid või konkreetse valdkonna sõltumatuid eksperte vaatlejatena või esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised lepivad kokku tingimustes, mille alusel kõnealused vaatlejad võivad koosolekutel osaleda.
Artikkel 6
Sekretariaat
Üks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi ametnik ja üks Moldova Vabariigi valitsuse ametnik tegutsevad ühiselt assotsieerimisnõukogu sekretäridena.
Artikkel 7
Kirjavahetus
1. Assotsieerimisnõukogule adresseeritud kirjavahetus suunatakse kas liidu poolsele sekretärile või Moldova Vabariigi poolsele sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.
2. Assotsieerimisnõukogu sekretärid tagavad, et kirjavahetus edastatakse assotsieerimisnõukogu esimehele ja asjakohasel juhul ka assotsieerimisnõukogu liikmetele.
3. Sellisel viisil edastatavad kirjad saadetakse asjakohasel juhul Euroopa Komisjoni peasekretariaadile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide alalistele esindustele Euroopa Liidu juures, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja Moldova Vabariigi esindusele Euroopa Liidu juures.
4. Sekretärid saadavad esimehe teatised adressaatidele esimehe nimel. Asjakohasel juhul edastatakse kõnealused teatised assotsieerimisnõukogu liikmetele vastavalt lõikele 3.
Artikkel 8
Konfidentsiaalsus
Kui lepinguosalised ei ole teisiti otsustanud, ei ole assotsieerimisnõukogu koosolekud avalikud. Kui lepinguosaline esitab assotsieerimisnõukogule konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitleb teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena.
Artikkel 9
Koosolekute päevakorrad
1. Assotsieerimisnõukogu esimees koostab assotsieerimisnõukogu iga koosoleku kohta esialgse päevakorra. Assotsieerimisnõukogu sekretärid saadavad selle artiklis 7 osutatud adressaatidele hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku toimumist.
Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda lisamise taotluse on esimees saanud hiljemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku algust. Esialgsesse päevakorda ei panda kirja selliseid punkte, mille kohta ei ole sekretariaadile enne päevakorra väljasaatmise kuupäeva edastatud asjakohaseid kaasdokumente.
2. Assotsieerimisnõukogu võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Lepinguosaliste kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mis esialgses päevakorras ei sisaldunud.
3. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib esimees lõikes 1 sätestatud tähtaegu lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.
Artikkel 10
Koosoleku protokoll
1. Assotsieerimisnõukogu sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku protokolli kavandi.
2. Üldreeglina osutatakse protokollis iga päevakorrapunkti kohta järgmist:
|
a) |
assotsieerimisnõukogule esitatud dokumendid; |
|
b) |
avaldused, mille assotsieerimisnõukogu liige on palunud protokolli kanda, ja |
|
c) |
lepinguosaliste kokkulepitud küsimused, näiteks vastuvõetud otsused, kokkulepitud avaldused ja järeldused. |
3. Protokolli kavand esitatakse assotsieerimisnõukogule heakskiitmiseks. Assotsieerimisnõukogu kiidab kõnealuse protokolli kavandi heaks oma järgmisel koosolekul. Kõnealuse protokolli kavandi võib heaks kiita ka kirjalikult.
Artikkel 11
Otsused ja soovitused
1. Assotsieerimisnõukogu võtab vastu otsuseid ja annab soovitusi lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ning pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist.
2. Lepinguosaliste kokkuleppel võib assotsieerimisnõukogu võtta vastu otsuseid ja anda soovitusi ka kirjaliku menetluse teel. Sel eesmärgil edastab assotsieerimisnõukogu esimees ettepaneku teksti artikli 7 kohaselt liikmetele ning neile antakse tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva, mille jooksul nad peavad tegema teatavaks mis tahes reservatsioonid või muudatusettepanekud, mida nad soovivad teha. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib esimees nimetatud tähtaegu lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.
3. Assotsieerimisnõukogu aktide (lepingu artikli 436 lõike 1 tähenduses) pealkirjaks on vastavalt kas „otsus” või „soovitus”, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Kõnealustele assotsieerimisnõukogu otsustele ja soovitustele kirjutab alla esimees ja assotsieerimisnõukogu sekretärid kinnitavad need. Kõnealused otsused ja soovitused saadetakse edasi kõigile käesoleva kodukorra artiklis 7 osutatud adressaatidele. Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada assotsieerimisnõukogu otsuseid ja soovitusi oma vastavas ametlikus väljaandes.
4. Assotsieerimisnõukogu otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui otsuses ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 12
Keeled
1. Assotsieerimisnõukogu ametlikud keeled on lepinguosaliste ametlikud keeled.
2. Kui ei otsustata teisiti, tugineb assotsieerimisnõukogu oma aruteludes kõnealustes keeltes koostatud dokumentidele.
Artikkel 13
Kulud
1. Iga lepinguosaline kannab ise kulud, mis talle tekivad assotsieerimisnõukogu koosolekutel osalemise tõttu seoses personali-, reisi- ja elamiskuludega ning seoses posti- ja telekommunikatsioonikuludega.
2. Koosolekute suulise tõlke ning dokumentide kirjaliku tõlke ja paljundamisega seotud kulud kannab liit. Juhul kui Moldova Vabariik taotleb suulist või kirjalikku tõlget artiklis 12 sätestamata keeltesse või keeltest, kannab sellega kaasnevad kulud Moldova Vabariik.
3. Muud koosoleku praktilise korraldusega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.
Artikkel 14
Assotsieerimiskomitee
1. Kooskõlas lepingu artikli 437 lõikega 1 abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel assotsieerimiskomitee. Assotsieerimiskomiteesse kuuluvad lepinguosaliste esindajad on tavaliselt kõrgemad ametnikud.
2. Assotsieerimiskomitee valmistab ette assotsieerimisnõukogu koosolekuid ja arutelusid, asjakohasel juhul rakendab assotsieerimisnõukogu otsuseid ning tagab üldiselt assotsiatsioonisuhte raames toimuva koostöö järjepidevuse ja lepingu nõuetekohase toimimise. Assotsieerimiskomitee käsitleb kõiki assotsieerimisnõukogu poolt talle suunatud küsimusi ning mis tahes teisi küsimusi, mis võivad tekkida lepingu rakendamise käigus. Assotsieerimiskomitee esitab ettepanekud või otsuste või soovituste eelnõud assotsieerimisnõukogule heakskiitmiseks. Vastavalt lepingu artikli 438 lõikele 2 võib assotsieerimisnõukogu delegeerida assotsieerimiskomiteed võtma vastu otsuseid.
3. Assotsieerimiskomitee võtab vastu otsuseid ja annab soovitusi, kui teda on selleks lepingu alusel volitatud.
4. Kui lepingus osutatakse konsulteerimise kohustusele või võimalusele või kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel üksteisega konsulteerida, võivad asjaomased konsultatsioonid toimuda assotsieerimiskomitees, välja arvatud juhul, kui lepingus on sätestatud teisiti. Konsultatsioonid võivad lepinguosaliste kokkuleppel jätkuda assotsieerimisnõukogus.
Artikkel 15
Kodukorra muutmine
Käesolevat kodukorda võib muuta kooskõlas artikliga 11.
II LISA
ASSOTSIEERIMISKOMITEE JA ALLKOMITEEDE KODUKORD
Artikkel 1
Üldsätted
1. Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) artikli 437 lõike 1 alusel moodustatud assotsieerimiskomitee abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel ning täidab lepingus sätestatud ning talle assotsieerimisnõukogu poolt määratud ülesandeid. Assotsieerimisnõukogu määratleb lepingu artikli 438 lõike 1 kohaselt oma kodukorras assotsieerimiskomitee ülesanded ja toimimise.
2. Assotsieerimiskomitee valmistab ette assotsieerimisnõukogu koosolekuid ja arutelusid, rakendab asjakohasel juhul assotsieerimisnõukogu otsuseid ning tagab üldiselt assotsieerimissuhte raames toimuva koostöö järjepidevuse ja lepingu nõuetekohase toimimise. Assotsieerimiskomitee käsitleb kõiki assotsieerimisnõukogu poolt talle suunatud küsimusi ning mis tahes teisi küsimusi, mis võivad tekkida lepingu igapäevase rakendamise käigus. Assotsieerimiskomitee esitab assotsieerimisnõukogule vastuvõtmiseks ettepanekuid või otsuste või soovituste eelnõusid.
3. Vastavalt lepingu artikli 437 lõikele 2 moodustatakse assotsieerimiskomitee lepinguosaliste esindajatest tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil, kes vastutavad konkreetsete küsimuste eest, mida asjaomasel koosolekul käsitletakse.
4. Lepingu artikli 438 lõikes 4 on sätestatud, et kui assotsieerimiskomitee täidab lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduse erikoosseisus („assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseis”) talle lepingu V jaotise alusel määratud ülesandeid, koosneb see Euroopa Komisjoni ja Moldova Vabariigi kõrgetest ametnikest, kes vastutavad kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest. Euroopa Komisjoni või Moldova Vabariigi esindaja, kes vastutab kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest, täidab vastavalt käesoleva kodukorra artiklile 2 assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisu esimehe ülesandeid. Koosolekutel osaleb ka Euroopa välisteenistuse esindaja.
5. Vastavalt lepingu artikli 438 lõikele 3 on assotsieerimiskomiteel õigus võtta vastu otsuseid lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles assotsieerimisnõukogu on talle volitused delegeerinud. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Assotsieerimiskomitee võtab oma otsused vastu lepinguosaliste kokkuleppel pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist.
6. Käesolevas kodukorras nimetatud lepinguosalised määratletakse vastavalt lepingu artiklile 461.
Artikkel 2
Esimees
Assotsieerimiskomitee esimeheks on 12 kuu kaupa vaheldumisi lepinguosalised. Esimene periood algab esimese assotsieerimisnõukogu koosoleku toimumise kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.
Artikkel 3
Koosolekud
1. Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb assotsieerimiskomitee kokku korrapäraselt, vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse kokku kutsuda assotsieerimiskomitee erikoosolekuid, kui üks lepinguosaline seda taotleb.
2. Assotsieerimiskomitee kõik koosolekud kutsub kokku selle esimees lepinguosaliste kokkulepitud kohas ja kuupäeval. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab assotsieerimiskomitee sekretariaat koosolekukutse hiljemalt 28 kalendripäeva enne koosoleku algust.
3. Assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseis tuleb kokku vähemalt kord aastas ning kui see vajalikuks osutub. Kõik koosolekud kutsub kokku assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisu esimees lepinguosaliste kokkulepitud kohas, kuupäeval ja vahenditega. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, saadab assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisu sekretariaat koosolekukutse hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.
4. Võimaluse korral kutsutakse assotsieerimiskomitee korraline koosolek kokku aegsasti enne assotsieerimisnõukogu korralist koosolekut.
5. Erandjuhul, ja kui lepinguosalised sellega nõustuvad, võib assotsieerimiskomitee koosolekuid pidada tehnoloogiliste vahendite abil, näiteks videokonverentsina.
Artikkel 4
Delegatsioonid
Enne iga koosolekut teavitatakse lepinguosalisi assotsieerimiskomitee sekretariaadi vahendusel kumbagi koosolekul osaleva delegatsiooni kavandatavast koosseisust.
Artikkel 5
Sekretariaat
1. Assotsieerimiskomitee sekretäridena tegutsevad ühiselt üks liidu ja üks Moldova Vabariigi ametnik, kes täidavad sekretäri ülesandeid ühiselt vastastikuse usalduse ja koostöö vaimus, kui käesolevas kodukorras ei ole sätestatud teisiti.
2. Üks Euroopa Komisjoni ametnik ja üks Moldova Vabariigi ametnik, kes vastutavad kaubanduse ja kaubandusega seotud küsimuste eest, tegutsevad ühiselt assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisu sekretäridena.
Artikkel 6
Kirjavahetus
1. Assotsieerimiskomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse ühe lepinguosalise poolsele sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.
2. Assotsieerimiskomitee sekretariaat tagab, et assotsieerimiskomiteele adresseeritud kirjavahetus edastatakse assotsieerimiskomitee esimehele ja saadetakse asjakohasel juhul edasi, nagu artiklis 7 osutatud dokumendid.
3. Sekretärid saadavad esimehe kirjavahetuse lepinguosalistele esimehe nimel. Asjakohasel juhul saadetakse kõnealune kirjavahetus assotsieerimiskomitee liikmetele edasi vastavalt artiklile 7.
Artikkel 7
Dokumendid
1. Dokumente saadavad edasi assotsieerimiskomitee sekretärid.
2. Lepinguosaline edastab oma dokumendid oma sekretärile. Sekretär edastab kõnealused dokumendid teise lepinguosalise sekretärile.
3. Liidu poolne sekretär saadab dokumendid edasi liidu asjakohastele esindajatele ning edastab koopia sellisest kirjavahetusest süstemaatiliselt Moldova Vabariigi poolsele sekretärile.
4. Moldova Vabariigi poolne sekretär saadab dokumendid edasi Moldova Vabariigi asjakohastele esindajatele ning edastab koopia sellisest kirjavahetusest süstemaatiliselt liidu poolsele sekretärile.
Artikkel 8
Konfidentsiaalsus
Kui lepinguosalised ei ole teisiti otsustanud, ei ole assotsieerimiskomitee koosolekud avalikud. Kui lepinguosaline esitab assotsieerimiskomiteele konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitleb teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena.
Artikkel 9
Koosolekute päevakorrad
1. Assotsieerimiskomitee sekretariaat koostab vastavalt artiklile 10 lepinguosaliste ettepanekute põhjal assotsieerimiskomitee iga koosoleku kohta esialgse päevakorra ning operatiivjärelduste kavandi. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille kohta assotsieerimiskomitee sekretariaat on vähemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku kuupäeva saanud koos asjaomaste dokumentidega taotluse need päevakorda võtta.
2. Esialgne päevakord koos asjaomaste dokumentidega saadetakse edasi vastavalt artiklile 7 vähemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.
3. Assotsieerimiskomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Lepinguosaliste kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mis esialgses päevakorras ei sisaldunud.
4. Assotsieerimiskomitee koosoleku esimees võib teise lepinguosalise nõusolekul kutsuda assotsieerimiskomitee koosolekutele vastavalt vajadusele lepinguosaliste teiste organite esindajaid või konkreetse valdkonna sõltumatuid eksperte esitama teavet konkreetse teema kohta. Lepinguosalised tagavad, et kõnealused vaatlejad või eksperdid järgivad konfidentsiaalsusega seotud nõudeid.
5. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib assotsieerimiskomitee koosoleku esimees lühendada lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid.
Artikkel 10
Protokollid ja operatiivjäreldused
1. Assotsieerimiskomitee sekretärid koostavad ühiselt assotsieerimiskomitee iga koosoleku protokolli kavandi.
2. Üldreeglina osutatakse protokollis iga päevakorrapunkti kohta järgmist:
|
a) |
koosolekul osalejate nimekiri, osalejaid saatvate ametnike nimekiri ja koosolekul osalevate vaatlejate või ekspertide nimekiri; |
|
b) |
assotsieerimiskomiteele esitatud dokumendid; |
|
c) |
avaldused, mille assotsieerimiskomitee on palunud protokolli kanda, ja |
|
d) |
koosolekul tehtud operatiivjäreldused vastavalt lõikele 4. |
3. Koosoleku protokolli kavand esitatakse assotsieerimiskomiteele heakskiitmiseks. Assotsieerimiskomitee kiidab kõnealuse protokolli kavandi heaks oma järgmisel koosolekul. Kõnealuse protokolli kavandi võib heaks kiita ka kirjalikult. Assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisu protokolli kavand kiidetakse heaks 28 kalendripäeva jooksul pärast iga koosolekut. Kõigile artiklis 7 osutatud adressaatidele edastatakse protokolli koopia.
4. Assotsieerimiskomitee esimehe ülesandeid täitva lepinguosalise sekretariaat koostab iga koosoleku operatiivjärelduste kavandi, mis saadetakse lepinguosalistele edasi koos päevakorraga tavaliselt hiljemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust. Kui lepinguosalised ei ole teisiti kokku leppinud, ajakohastatakse kõnealust kavandit koosoleku edenedes nii, et koosoleku lõppedes võtab assotsieerimiskomitee vastu operatiivjäreldused, milles kajastuvad lepinguosaliste poolt kokku lepitud järelmeetmed. Pärast operatiivjäreldustes kokkuleppimist lisatakse need protokollile ning nende rakendamine vaadatakse läbi assotsieerimiskomitee järgmistel koosolekutel. Selleks võtab assotsieerimiskomitee vastu vormi, mis võimaldab siduda iga tegevuspunkti konkreetse tähtajaga.
Artikkel 11
Otsused ja soovitused
1. Konkreetsetel juhtudel, kui lepinguga antakse assotsieerimiskomiteele volitused võtta vastu otsuseid või kui sellised volitused on talle andnud assotsieerimisnõukogu, võtab otsuseid vastu assotsieerimiskomitee. Assotsieerimiskomitee annab ka soovitusi. Otsused ja soovitused võetakse vastu lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ning pärast asjaomaste sisemenetluste lõpuleviimist. Kõigile otsustele ja soovitustele kirjutab alla assotsieerimiskomitee esimees ja assotsieerimiskomitee sekretärid kinnitavad need.
2. Lepinguosaliste kokkuleppel võib assotsieerimiskomitee võtta vastu otsuseid ja anda soovitusi kirjaliku menetluse teel. Kirjalik menetlus koosneb ametlikust teadete vahetusest sekretäride vahel, kes tegutsevad kokkuleppel lepinguosalistega. Sel eesmärgil edastatakse ettepaneku tekst artikli 7 kohaselt ning tähtajaks antakse vähemalt 21 kalendripäeva, mille jooksul tuleb teha teatavaks mis tahes reservatsioonid või muudatusettepanekud. Pärast lepinguosalistega konsulteerimist võib esimees käesolevas lõikes sätestatud tähtaegu lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid. Pärast seda, kui tekstis on kokku lepitud, allkirjastab esimees otsuse või soovituse ning sekretärid kinnitavad selle.
3. Assotsieerimiskomitee aktide pealkirjaks on vastavalt kas „otsus” või „soovitus”. Otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval, kui selles ei ole sätestatud teisiti.
4. Otsused ja soovitused saadetakse edasi lepinguosalistele.
5. Iga lepinguosaline võib otsustada, kas avaldada assotsieerimiskomitee otsuseid ja soovitusi oma vastavas ametlikus väljaandes.
Artikkel 12
Aruanded
Assotsieerimiskomitee annab igal assotsieerimisnõukogu korralisel koosolekul assotsieerimisnõukogule aru enda ja oma allkomiteede, töörühmade ja muude organite tegevusest.
Artikkel 13
Keeled
1. Assotsieerimiskomitee ametlikud keeled on lepinguosaliste ametlikud keeled.
2. Assotsieerimiskomitee töökeelteks on inglise ja rumeenia keel. Kui ei otsustata teisiti, tugineb assotsieerimiskomitee oma aruteludes nimetatud keeltes koostatud dokumentidele.
Artikkel 14
Kulud
1. Iga lepinguosaline kannab ise kulud, mis talle tekivad assotsieerimiskomitee koosolekutel osalemise tõttu seoses personali-, reisi- ja elamiskuludega ning seoses posti- ja telekommunikatsioonikuludega.
2. Koosolekute korraldamisest ja dokumentide paljundamisest tulenevad kulud kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.
3. Kulud, mis on seotud koosolekute suulise ning dokumentide kirjaliku tõlkega inglise ja rumeenia keelde või keelest, nagu on osutatud artikli 13 lõikes 1, kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.
Suulise ja kirjaliku tõlke kulud muudesse keeltesse või muudest keeltest kannab otseselt seda nõudev lepinguosaline.
4. Juhul, kui dokumendid tuleb tõlkida mõnda liidu ametlikku keelde, kannab kulud liit.
Artikkel 15
Kodukorra muutmine
Käesolevat kodukorda võib muuta assotsieerimisnõukogu otsusega vastavalt lepingu artikli 438 lõikele 1.
Artikkel 16
Allkomiteed, erikomiteed või eriorganid
1. Vastavalt lepingu artikli 439 lõigetele 1 ja 3 võib assotsieerimiskomitee otsustada luua lepingu rakendamiseks vajalikes konkreetsetes valdkondades lepingus ettenähtust erinevaid allkomiteesid, mis aitaksid assotsieerimiskomiteel täita tema ülesandeid. Assotsieerimiskomitee võib otsustada saata sellised allkomiteed laiali ning kehtestada nende kodukorrad või neid muuta. Kui ei otsustata teisiti, töötavad sellised allkomiteed assotsieerimiskomitee alluvuses ning annavad talle aru pärast iga oma koosolekut.
2. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või assotsieerimisnõukogus ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse käesolevat kodukorda mutatis mutandis lõikes 1 osutatud allkomiteede suhtes.
3. Allkomiteede koosolekuid võib pidada paindlikult vastavalt vajadusele, kas Brüsselis, Moldova Vabariigis või näiteks videokonverentsi vahendusel. Allkomiteed toimivad platvormina konkreetsetes valdkondades ühtlustamisel tehtud edusammude jälgimiseks, sellest protsessist tekkivate teatavate küsimuste ja probleemide arutamiseks ning soovituste ja operatiivjärelduste sõnastamiseks.
4. Assotsieerimiskomitee sekretariaadile saadetakse koopia kogu asjaomasest kirjavahetusest, dokumentidest ja teatistest, mis on seotud allkomitee, erikomitee või -organi tegevusega.
5. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või lepinguosaliste vahel ei ole assotsieerimisnõukogus teisiti kokku lepitud, on allkomiteel, erikomiteel või -organil üksnes õigus anda assotsieerimiskomiteele soovitusi.
Artikkel 17
Kui ei ole teisiti kokku lepitud, kohaldatakse käesolevat kodukorda assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisu suhtes mutatis mutandis.
EELNÕU
ELi — MOLDOVA VABARIIGI ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 2/2014,
…,
kahe allkomitee moodustamise kohta
ELi — MOLDOVA VABARIIGI ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelist assotsieerimislepingut (1) (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 439,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Lepingu artikli 464 kohaselt on lepingu teatavaid osi kohaldatud ajutiselt alates 1. septembrist 2014. |
|
(2) |
Lepingu artikli 439 lõike 2 kohaselt võib assotsieerimisnõukogu otsustada luua konkreetse valdkonna erikomitee või -organi, kes aitab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel, kui see on vajalik lepingu rakendamiseks. |
|
(3) |
Selleks et võimaldada ekspertide tasandi arutelusid lepingu ajutiselt kohaldatavate sätete kohaldamisalasse kuuluvates põhivaldkondades, tuleks moodustada kaks allkomiteed. |
|
(4) |
Lepinguosaliste kokkuleppel peaks olema võimalik muuta nii allkomiteede loetelu kui ka iga allkomitee pädevust, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Moodustatakse lisas loetletud allkomiteed.
Artikkel 2
Lisas loetletud allkomiteede kodukorda reguleeritakse ELi — Moldova Vabariigi assotsieerimisnõukogu otsusega nr 1/2014 vastu võetud assotsieerimiskomitee ja allkomiteede kodukorra artikliga 16.
Artikkel 3
Lepinguosaliste kokkuleppel võib muuta nii lisas loetletud allkomiteede loetelu kui ka iga lisas loetletud allkomitee pädevust.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
…,
Assotsieerimisnõukogu nimel
esimees
LISA
ALLKOMITEEDE LOETELU
|
1) |
Vabaduse, turvalisuse ja õiguse allkomitee |
|
2) |
Majanduse ja muu valdkondliku koostöö allkomitee |
EELNÕU
ELi — MOLDOVA VABARIIGI ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 3/2014,
…,
teatavate assotsieerimisnõukogu volituste assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisule delegeerimise kohta
ELi — MOLDOVA VABARIIGI ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelist assotsieerimislepingut (1) (edaspidi „leping”), eriti selle artikli 436 lõiget 3 ja artikli 438 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Lepingu artikli 464 kohaselt on lepingu teatavaid osi kohaldatud ajutiselt alates 1. septembrist 2014. |
|
(2) |
Lepingu artikli 434 lõike 1 kohaselt vastutab assotsieerimisnõukogu lepingu kohaldamise ja rakendamise jälgimise ning kontrollimise eest. |
|
(3) |
Lepingu artikli 438 lõike 2 kohaselt võib assotsieerimisnõukogu delegeerida assotsieerimiskomiteele kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust. |
|
(4) |
Lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt tuleb assotsieerimiskomitee kõigi lepingu V jaotisega („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) seonduvate küsimuste käsitlemiseks kokku kaubanduse erikoosseisus. |
|
(5) |
Lepingu põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda käsitleva osa sujuva ja õigeaegse rakendamise tagamiseks peaks assotsieerimisnõukogu delegeerima lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisule õiguse ajakohastada või muuta lepingu lisasid, mis on seotud lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 1., 3., 5., 6. ja 8. peatükiga, ulatuses, mil kõnealustes peatükkides puuduvad erisätted nimetatud lisade ajakohastamise või muutmise kohta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Assotsieerimisnõukogu delegeerib lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud assotsieerimiskomitee kaubanduse erikoosseisule õiguse ajakohastada või muuta lepingu lisasid, mis on seotud lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 1., 3., 5., 6. ja 8. peatükiga, ulatuses, mil kõnealustes peatükkides puuduvad erisätted nimetatud lisade ajakohastamise või muutmise kohta.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
…,
Assotsieerimisnõukogu nimel
esimees
Parandused
|
15.1.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/61 |
Komisjoni 12. jaanuari 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/36 (millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril) parandus
Lisas leheküljel 3
asendatakse
„ 0808 91 00 ”
järgmisega:
„ 0709 91 00 ”
|
15.1.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 9/61 |
Komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/40 (millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril) parandus
Leheküljel 11 lisas
asendatakse
„ 0808 91 00 ”
järgmisega:
„ 0709 91 00 ”.