23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 367/1

NÕUKOGU OTSUS nr 940/2014/EL,

17. detsember 2014,

dokimaksu kohaldamise kohta Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt aluslepingu sätetele, mida kohaldatakse selliste liidu äärepoolseimate piirkondade suhtes nagu Prantsusmaa ülemeredepartemangud, ei ole põhimõtteliselt võimalik maksustada erinevalt kohalikke tooteid ja neid, mis pärinevad Prantsuse emamaalt või teistest liikmesriikidest. Aluslepingu artikli 349 alusel on siiski võimalik kehtestada kõnealuste piirkondade suhtes erimeetmed tulenevalt seal valitsevatest püsivatest ebasoodsatest tingimustest, mis mõjutavad äärepoolseimate piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.

(2)

Selliste erimeetmete puhul tuleb arvesse võtta nende piirkondade eripära ja piiranguid, kahjustamata sealjuures liidu õiguskorra terviklikkust ja ühtsust, sealhulgas siseturgu ja ühist poliitikat. Aluslepingu artiklis 349 osutatud liidu äärepoolseimaid alasid mõjutavate ebasoodsate tingimuste (kaugus, sõltumine toorainest ja elektrist, vajadus omada suuremaid varusid, väike kohalik turg, millele lisandub vähearenenud eksporditegevus jne) püsivus ja koosmõju põhjustavad kohalike toodete tootmiskulu ja omahinna suurenemist ja seda, et erimeetmete puudumisel on nad vähem konkurentsivõimelised kui väljastpoolt pärinevad tooted, isegi kui võtta arvesse veokulu Prantsusmaa ülemeredepartemangudesse. Seega on raskendatud kohaliku tootmise säilitamine. Seepärast on vaja võtta erimeetmeid, et tugevdada kohalikku tööstust ja parandada selle konkurentsivõimet. Kohapeal valmistatud toodete konkurentsivõime taastamiseks on Prantsusmaal nõukogu otsuse 2004/162/EÜ (1) kohaselt lubatud kohaldada kuni 31. detsembrini 2014 dokimaksuvabastusi või -vähendusi teatavatele toodetele, mis on valmistatud äärepoolseimates piirkondades Guadeloupe'is, Prantsuse Guajaanas, Martinique'is ja Réunionis ning pärast 1. jaanuari 2014 Mayotte'is. Kõnealuse otsuse lisas on esitatud nende toodete loetelu, mille suhtes saab kohaldada maksuvabastust või -vähendust. Olenevalt tootest ei või kohalike ja muude toodete maksumäära erinevus olla üle 10, 20 või 30 protsendipunkti.

(3)

Prantsusmaa taotles otsusega 2004/162/EÜ sarnaste sätete kohaldamise jätkamist pärast 1. jaanuari 2015. Prantsusmaa märgib, et eelnevalt osutatud ebasoodsad tingimused on alalise iseloomuga ning otsuse 2004/162/EÜ kohane maksustamiskord võimaldas säilitada ja mõnel puhul ka arendada kohalikku tööstust; ettevõtjad, kelle suhtes meedet kohaldati, ei saanud sellest otsest tulu ning toodete import, mille suhtes diferentseeritud maksumäära kohaldati, on kokkuvõttes jätkuvalt kasvanud.

(4)

Prantsusmaa on edastanud komisjonile kõigi asjaomaste äärepoolseimate piirkondade Guadeloupe'i, Prantsuse Guajaana, Martinique'i, Mayotte'i ja Réunioni kohta viis erinevat loetelu toodetest, mille suhtes on kavas kohaldada 10, 20 või 30 protsendipunkti võrra erinevaid maksumäärasid, olenevalt sellest, kas tooted on valmistatud kohapeal või mitte. Taotlus ei hõlma Prantsusmaa äärepoolseimat piirkonda Saint Martini.

(5)

Käesoleva otsusega rakendatakse aluslepingu artikli 349 sätteid ja antakse Prantsusmaale luba kohaldada diferentseeritud maksumäära toodetele, mille kohta on esiteks tõendatud, et tooted valmistatakse kohapeal, teiseks, et toimub märkimisväärne import (sealhulgas nii Prantsuse emamaalt kui ka teistest liikmesriikidest), mis võiks ohustada kohaliku tootmise säilimist, ja lõpuks, et kohaliku tootmisega kaasnevad lisakulud, mis tõstavad kohaliku tootmise omahinda, võrreldes imporditud toodetega, ja ohustavad kohapeal valmistatud toodete konkurentsivõimet. Lubatud diferentseeritud maksumäär ei tohi ületada tõendatud lisakulusid. Nende põhimõtete kohaldamine võimaldab rakendada aluslepingu artikli 349 sätteid ületamata vajalikku määra, loomata põhjendamatuid soodustusi kohalikule tootmisele ning kahjustamata ühenduse õiguskorra terviklikkust ja ühtsust, ning kaitsta moonutamata konkurentsi siseturul ja riigiabipoliitikat.

(6)

Selleks et lihtsustada väikeste ettevõtete kohustusi, tuleks kohaldada maksust vabastamist või selle vähendamist kõikide ettevõtjate suhtes, kelle aastakäive on 300 000 eurot või suurem. Ettevõtjate suhtes, kelle aastakäive on alla selle läve, ei tuleks dokimaksu kohaldada, kuid nad ei saa maha arvata eelmise tootmistsükli suhtes kohaldatud dokimaksu.

(7)

Vastavuse tagamiseks liidu õigusaktidega on diferentseeritud maksumäära kohaldamine välistatud toiduainete puhul, millele antakse abi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 228/2013 (2) III peatüki alusel. Selle sätte eesmärk on vältida, et erikorra raames põllumajandusele antava finantsabi mõju kaoks või väheneks seetõttu, et subsideeritud toodetele kehtestatakse kõrgem dokimaksumäär.

(8)

Ülemeredepartemangude sotsiaalse ja majandusliku arengu edendamise eesmärke, mis on juba sätestatud otsuses 2004/162/EÜ, kinnitavad dokimaksu eesmärgiga seotud nõuded. Õiguslik kohustus on mitte lisada dokimaksust saadavat tulu ülemeredepartemangude majandusliku ja maksusüsteemi vahenditesse ning eraldada see majandusliku ja sotsiaalse arengu strateegiale, mis hõlmab abi kohalike meetmete edendamiseks.

(9)	Otsuse 2004/162/EÜ kehtivusaega on vaja pikendada kuue kuu võrra kuni 30. juunini 2015. Tähtaja pikendamine võimaldaks Prantsusmaal võtta käesolev otsus üle oma siseriiklikku õigusesse.

(10)

Maksustamiskorra kestuseks on kehtestatud viis aastat ja kuus kuud kuni 31. detsembrini 2020, kõnealusel kuupäeval lõpeb ka kehtivate piirkondlikku abi käsitleva riigiabi juhiste kohaldamine. Enne on siiski vaja hinnata maksustamiskorra kohaldamise tulemusi. Prantsusmaa ametiasutused peaksid seetõttu esitama komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2017 aruande kehtestatud maksustamiskorra kohaldamise kohta, et hinnata võetud meetmete mõju ning nende panust kohaliku majandustegevuse edendamisse ja arendamisse, võttes arvesse äärepoolseimaid alasid mõjutavaid ebasoodsaid tingimusi. Aruande eesmärk oleks eelkõige kontrollida, et Prantsusmaa poolt kohapeal valmistatud toodetele antud maksusoodustused ei oleks suuremad kui tingimata vajalik ning et need soodustused oleks endiselt vajalikud ja proportsionaalsed. Aruanne peaks sisaldama analüüsi kehtestatud maksustamiskorra mõju kohta hinnatasemele Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades. Selle aruande põhjal peaks komisjon esitama nõukogule aruande ja vajaduse korral ettepaneku käesoleva otsuse muutmiseks, et võtta arvesse tehtud tähelepanekuid.

(11)	Õigusliku vaakumi vältimiseks kohaldatakse käesolevat otsust alates 1. juulist 2015.

(12)	Käesolev otsus ei piira aluslepingu artiklite 107 ja 108 võimalikku kohaldamist.

(13)

Käesoleva otsuse eesmärk on kehtestada dokimaksudele alates 1. jaanuarist 2015 õigusraamistik. Arvestades küsimuse kiireloomulisust, tuleks teha erand Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud kaheksa nädala pikkusest ajavahemikust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Erandina aluslepingu artiklitest 28, 30 ja 110 on Prantsusmaal kuni 31. detsembrini 2020 lubatud kohaldada dokimaksuvabastusi või -vähendusi lisas loetletud toodete suhtes, kui need on valmistatud Guadeloupe'is, Prantsuse Guajaanas, Martinique'is, Mayotte'is ja Réunionis, mis on äärepoolseimad piirkonnad aluslepingu artikli 349 tähenduses.

Need maksuvabastused ja -vähendused peavad olema kooskõlas äärepoolseimate piirkondade majandusliku ja sotsiaalse arengu strateegiaga, võttes arvesse nende liidu raamistikku, ning aitama edendada kohalikke meetmeid, ilma et neil oleks kaubandustingimustele ebasoodne mõju ulatuses, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

2. Mujalt kui äärepoolseimatest piirkondadest pärit samalaadsetele toodetele kohaldatav maksumäär ei tohi lõikes 1 osutatud maksuvabastuste või -vähenduste kohaldamise tagajärjel erineda rohkem kui:

a)	10 protsendipunkti võrra lisa A osas loetletud toodete puhul;

b)	20 protsendipunkti võrra lisa B osas loetletud toodete puhul;

c)	30 protsendipunkti võrra lisa C osas loetletud toodete puhul.

Prantsusmaa võtab endale kohustuse, et lisas loetletud toodete suhtes kohaldatavad maksuvabastused või -vähendused ei ületa protsendimäära, mis on hädavajalik kohaliku majandustegevuse säilitamiseks, edendamiseks ja arendamiseks.

3. Prantsusmaa kohaldab lõigetes 1 ja 2 osutatud maksuvabastusi ja -vähendusi ettevõtete suhtes, kelle aastakäive on 300 000 eurot või suurem. Dokimaksu ei kohaldata ettevõtjate suhtes, kelle aastakäive on kõnealusest lävest madalam.

Artikkel 2

Prantsusmaa ametiasutused kohaldavad toodetele, mis on saanud toetust määruse (EL) nr 228/2013 III peatüki kohase tarnete erikorra raames, sama maksustamiskorda, mida kohaldatakse kohapeal valmistatud toodetele.

Artikkel 3

1. Prantsusmaa teavitab komisjoni viivitamata artiklis 1 nimetatud maksustamiskorrast.

2. Prantsusmaa ametiasutused esitavad komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2017 aruande artiklis 1 osutatud maksustamiskorra kohaldamise kohta, milles kirjeldatakse võetud meetmete mõju ning nende panust kohaliku majandustegevuse säilitamisse, edendamisse ja arendamisse, võttes arvesse äärepoolseimaid alasid mõjutavaid ebasoodsaid tingimusi.

Selle aruande põhjal esitab komisjon nõukogule aruande ja vajaduse korral ka ettepaneku käesoleva otsuse sätete kohandamiseks.

Artikkel 4

Otsuse 2004/162/EÜ artikli 1 lõikes 1 asendatakse kuupäev „31. detsembrini 2014” kuupäevaga „30. juunini 2015”.

Artikkel 5

Käesoleva otsuse artikleid 1 ja 3 kohaldatakse alates 1. juulist 2015.

Artiklit 4 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel, 17. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. L. GALLETTI

(1) Nõukogu 10. veebruari 2004. aasta otsus 2004/162/EÜ dokimaksude kohta Prantsusmaa ülemeredepartemangudes ning otsuse 89/688/EMÜ kehtivusaja pikendamise kohta (ELT L 52, 21.2.2004, lk 64).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

LISA

A. Osutatud toodete loetelu vastavalt ühise tollitariifistiku (1) nomenklatuuri liigitusele.

1. Äärepoolseim piirkond — Guadeloupe

0105 11, 0201, 0203, 0207, 0208, 0305 49 80, 0702, 0705 19, 0706100010, 0707 00 05, 0709 60 10, 0709 60 99, 1106, 2103 30 90, 2103 90 30, 2209 00 91, 2505, 2712 10 90, 2804, 2806, 2811, 2814, 2853 00 10, 3808, 4407 10, 4407 21 kuni 4407 29, 4407 99, 7003 12 99, 7003 19 90, 7003 20, 8419 19.

2. Äärepoolseim piirkond — Prantsuse Guajaana

0105 11, 0702, 0709 60, 0805, 0807, 1006 20, 1006 30, 2505 10, 2517 10, 3824 50, 3919, 3920 43, 3920 51, 6810 11, 7215, 7606, v.a 7606 91, 9405 60.

3. Äärepoolseim piirkond — Martinique

0105 11, 0105 12, 0105 15, 0201, 0203, 0207, 0208 10, 0209, 0305, 0403, v.a 0403 10, 0405, 0706, 0707, 0709 60, 0709 99, 0710, v.a 0710 90, 0711, 0801 11 kuni 0801 19, 0802 90, 0803, 0804 30, 0804 50, 0805, 0809 10, 0809 40, 0810 30, 0810 90, 0812, 0813, 0910 91, 1102, 1106 20, 1904 10, 1904 20, 2001, 2005, v.a 2005 99, 2103 30, 2103 90, 2104 10, 2505, 2710, 2711, 2712, 2804, 2806, 2811, v.a 2811 21, 2814, 2836, 2853 00 10, 2907, 3204, 3205, 3206, 3207, 3401, 3808, 3820, 4012 11, 4012 12, 4012 19, 4401, 4407 21 kuni 4407 29, 4408, 4409, 4415 20, 4421 90, 4811, 4820, 6306 12, 6306 19, 6306 30, 6902, 6904 10, 7006, 7003 12, 7003 19, 7113 kuni 7117, 7225, 7309, 7310, v.a 7310 21, 7616 91, 7616 99, 8402 90, 8419 19, 8902, 8903 99, 9406.

4. Äärepoolseim piirkond — Mayotte

0407, 0702, 0704 90 90, 0705 19, 0709 99 10, 0707 00 05, 0708 90, 0709 30, 0709 60, 0709 93 10, 0709 99 60, 0714, 0801 11, 0801 12, 0801 19, 0803, 0804 30, 0805 10, 0904 11, 0904 12, 0905, 1806, 2309 90, v.a 2309 90 96, 3925 10 00, 3925 90 80, 3926 90 92, 3926 90 97, 6901, 6902, 9021 21 90.

5. Äärepoolseim piirkond — Réunion

0105 11, 0105 12, 0105 13, 0105 15, 0207, 0208 10, 0208 90 30, 0208 90 98, 0209, 0301, 0302, 0303, 0304, 0305, 0403, 0405, v.a 0405 10, 0406 10, 0406 90, 0407, 0408, 0601, 0602, 0710, 0711 90 10, 0801, 0803, 0804, 0805, 0806, 0807, 0808, 0809, 0810, 0811, 0812, 0813, 0904, 0909 31, 0910 99 99, 1101 00 15, 1106 20, 1108 14, 1604 14, 1604 19, 1604 20, 1701, 1702, 1903, 1904, 2001, 2002 10, 2004 10 10, 2004 10 91, 2004 90 50, 2004 90 98, 2005 10, 2005 20, 2005 40, 2006, 2007, v.a 2007999710, 2103 20, 2103 90, 2104, 2201, 2309 90, v.a 2309 90 35 ja 2309909690, 2710 19 81 kuni 2710 19 99, 3211, 3214, 3402, 3403 99, 3505 20, 3506 10, 3808 92, 3808 99, 3809, 3811 90, 3814, 3820, 3824, 3921 11, 3921 13, 3921 90 90, 3925 10, 3926 90, 4009, 4010, 4016, 4407 10, 4409 10, 4409 21, 4409 29, 4415 20, 4421, 4811, 4820, 6306, 6801, 6811 89, 7007 29, 7009, v.a 7009 10, 7312 90, 7314, v.a 7314 20, 7314 39, 7314 41, 7314 49 ja 7314 50, 7606, 8310, 8418 50, 8418 69, 8418 91, 8418 99, 8421 21 kuni 8421 29, 8471 30, 8471 41, 8471 49, 8537, 8706, 8707, 8708, 8902, 8903 99, 9001, 9021 21 90, 9021 29, 9405, 9406, 9506 21, 9506 29, 9619.

B. Osutatud toodete loetelu vastavalt ühise tollitariifistiku nomenklatuuri liigitusele

1. Äärepoolseim piirkond — Guadeloupe

0302, 0306 15, 0306 16, 0306 19, 0307 91, 0307 99, 0403, 0407, 0409, 0807 11, 0807 19 90, 1601, 1602 41 10, 1604 20 10, 1806 31, 1806 32 10, 1806 32 90, 1806 90 31, 1806 90 60, 1901 20, 1902 11, 1902 19, 1905, 2105, 2106, 2201 90, 2202 10, 2202 90, 2207 10, 2208 40, 2309 90, v.a 2309903130, 2309 90 51 ja 2309909690, 2523 29, 2828, 3101, 3102 90, 3103 90, 3104 20, 3105 20, 3208, 3209, 3305 10, 3401, 3402, 3406, 3917, v.a 3917 10 10, 3919, 3920, 3923, 3924 10, 3925 10, 3925 30, 3925 90, 3926 90, 4418 10, 4418 20, 4418 90, 4818 10, 4818 20, 4818 30, 4818 90, 4821 10, 4821 90, 4823 40, 4823 61, 4823 69, 4823 70 10, 4910, 4911 10, 6303 12, 6303 91, 6303 92 90, 6303 99 90, 6306 12, 6306 19, 6306 30, 6810, v.a 6810 11 10, 7213 10, 7213 91 10, 7214 20, 7214 99 10, 7308 30, 7308 40, 7308 90 59, 7308 90 98, 7309 00 10, 7310 10, 7310 21 11, 7310 21 19, 7310 29, 7314, v.a 7314 12, 7610 10, 7610 90 90, 7616 99 90, 9001 40, 9404 10, 9404 21, 9406 00 20.

2. Äärepoolseim piirkond — Prantsuse Guajaana

0201, 0203, 0204, 0206 10 95, 0206 10 98, 0206 30, 0206 80 99, 0207 11, 0207 13, 0207 41, 0207 43, 0208 10, 0208 90 10, 0208 90 30, 0209 10 90, 0209 90, 0210 11, 0210 12, 0210 19, 0210 99, 0302, 0303 89, 0304, 0305 39 90, 0305 49 80, 0305 59 80, 0305 69 80, 0306 17, 0403 10, 0406 10, 0406 40, 0406 90, 0901, v.a 0901 90, 1601, 1602, 1604 11 kuni 1604 20, 1605 10 kuni 1605 29, 1605 52 kuni 1605 54, 1905, 2001 90 10, 2001 90 20, 2001 90 40, 2001 90 70, 2001 90 92, 2001 90 97, 2006 00 10, 2006 00 31, 2006 00 35, 2006003881, 2006003889, 2006 00 91, 2006009999, 2008 11, 2008 99, v.a 2008994819, 2008994899, 2008994980, 2103, 2105, 2106 90 98, 2201, 2202, 2208 40, 2309 90, v.a 2309909690, 2309909630, 2309903130, 2309 90 35, 2309 90 43, 2309904120, 2309904180 ja 2309 90 51, 2828 90, 3208 90, 3209 10, 3402, 3809 91, 3923, v.a 3923 10, 3923 40 ja 3923 90, 3925, 3926 90, 4201, 4817, 4818, 4819 40, 4819 50, 4819 60, 4820 10, 4821 10, 4823 69, 4823 90 85, 4905 91, 4905 99, 4909, 4910, 4911, 5907, 6109, 6205, 6206, 6306 12, 6306 19, 6307 90 98, 6802 23, 6802 29, 6802 93, 6802 99, 6810 19, 6815, 7006 00 90, 7009, 7210, 7214 20, 7214 99, 7216, 7301, 7306, 7308 10, 7308 30, 7308 90, 7309, 7310, v.a 7310 21 11 ja 7310 21 19, 7314, 7326 90 98, 7411, 7412, 7604, 7607, 7610 10, 7610 90, 7612 10, 7612 90 30, 7612 90 80, 7616 91, 7616 99, 7907, 8211, 8421210090, 8537 10, 9404 21, 9405 20, 9405 40.

3. Äärepoolseim piirkond — Martinique

0210 11, 0210 12, 0210 19, 0210 20, 0210 99 41, 0210 99 49, 0210 99 51, 0210 99 59, 0302, 0303, 0304, 0306, 0307, 0403 10, 0406 10, 0406 90 50, 0407, 0408 99, 0409, 0601, 0602, 0603, 0604, 0702, 0704 90, 0705, 0710 90, 0807, 0811, 1601, 1602, 1604 20, 1605 10, 1605 21, 1605 62, 1702, 1704 90 61, 1704 90 65, 1704 90 71, 1806, 1902, 2005 99, 2105, 2106, 2201, 2202 10, 2202 90, 2208 40, 2309, v.a 2309909630, 2517 10, 2523 21, 2523 29, 2811 21, 2828 10, 2828 90, 3101, 3102, 3103, 3104, 3105, 3208, 3209, 3210, 3211, 3212, 3213, 3214, 3215, 3303, 3304, 3305, 3402, 3406, 3917, 3919, 3920, 3921 11, 3921 19, 3923 21, 3923 29, 3923 30, 3924, 3925, 3926 10, 3926 30, 3926 90 92, 4418 10, 4418 20, 4418 90, 4818 10, 4818 20, 4818 30, 4818 40, 4818 90, 4819, 4821, 4823, 4902, 4907 00 90, 4909, 4910, 4911 10, 6103, 6104, 6105, 6107, 6109 10, 6109 90 20, 6109 90 90, 6203, 6204, 6205, 6207, 6208, 6805, 6810 11, 6810 19, 6810 91, 6811 81, 6811 82, 7015 10, 7213, 7214, 7217, 7308, 7314, 7610, 8421 21, 8708 21 90, 8708 99 97, 8716 40, 8901 90 10, 9021 21, 9021 29, 9401 30, 9401 51, 9401 59, 9401 69, 9401 71, 9401 79, 9401 90, 9403, 9404 10, 9404 21, 9405 60.

4. Äärepoolseim piirkond — Mayotte

0301, 0302, 0303, 0304, 0305, 4407, 4409, 4414, 4418, 4419, 4420, 4421, 4819, 4821, 4902, 4909, 4910, 4911, 7003, 7005, 7210, 7212 30, 7216 61 90, 7216 91 10, 7301, 7308 30, 7312, 7314, 7326 90 98, 7606, 7610 10, 8310, 9401 69, 9401 90 30, 9403 20 80, 9403 40, 9406 00 31, 9406 00 38.

5. Äärepoolseim piirkond — Réunion

0306 11, 0306 16, 0306 17, 0306 21, 0306 26, 0306 27, 0307 11, 0307 19, 0307 59, 0409, 0603, 0604 20 40, 0604 90 91, 0604 90 99, 0709 60, 0901 21, 0901 22, 0910 11, 0910 12, 0910 30, 0910 91 10, 0910 91 90, 1516 20, 1601, 1602, 1605, 1704, 1806, 1901, 1902, 1905, 2005 51, 2005 59, 2005 99 10, 2005 99 30, 2005 99 50, 2005 99 80, 2008, v.a 2008191980, 2008305590, 2008405190, 2008405990, 2008506190, 2008605090, 2008706190, 2008805090, 2008975990 ja 2008994980, 2105, 2106 90, 2208 40, 2309 10, 3208, 3209, 3210, 3212, 3301 12, 3301 13, 3301 24, 3301 29, 3301 30, 3401 11, 3917, 3920, 3921 90 60, 3923, 3925 20, 3925 30, 4012, 4418, 4818 10, 4819 10, 4819 20, 4821, 4823 70, 4823 90, 4909, 4910, 4911 10, 4911 91, 7216 61 10, 7308, v.a 7308 90, 7309, 7310, 7314 20, 7314 39, 7314 41, 7314 49, 7314 50, 7326, 7608, 7610, 7616 91, 7616 99 90, 8419 19, 8528 51, 8528 71, 8528 72, 8528 73, 9401, v.a 9401 10 ja 9401 20, 9403, 9404 10, 9506 99 90.

C. Osutatud toodete loetelu vastavalt ühise tollitariifistiku nomenklatuuri liigitusele

1. Äärepoolseim piirkond — Guadeloupe

0901 21, 0901 22, 1006 30, 1006 40, 1101, 1701, 2007, 2009 v.a 2009119998, 2009499990, 2009791990, 2009896990, 2009897390, 2009899799, 2009905939 ja 2009905990, 2208 70, (2)2208 90, (2)7009 91, 7009 92.

2. Äärepoolseim piirkond — Prantsuse Guajaana

1702, 2007, 2009, v.a 2009119998, 2009311999, 2009499990, 2009893690, 2009819990 ja 2009909880, 2203, 2208 70, (2)2208 90, (2)4403 49, 4403 99 95, 4407 22, 4407 29, 4407 99 96, 4409 29 91, 4409 29 99, 4418 10 10, 4418 10 90, 4418 20 10, 4418 20 80, 4418 40, 4418 50, 4418 60, 4418 90, 4420 10, 9403 40 10, 9406 00 11, 9406 00 20, 9406 00 38.

3. Äärepoolseim piirkond — Martinique

0901 21, 0901 22, 1006 30, 1006 40, 1101 00 11, 1101 00 15, 1701, 1901, 1905, 2006 00 10, 2006 00 35, 2006 00 91, 2007, v.a 2007109915, 2007993315 ja 2007993929, 2008, v.a 2008 20 51, 2008506190, 2008605010, 2008805090, 2008939390, 2008975190, 2008975990, 2008994894, 2008994899, 2008994980 ja 2008999990, 2009, v.a 2009119996, 2009119998, 2009199899, 2009299990, 2009393919, 2009393999, 2009493091, 2009493099, 2009499190, 2009695110, 2009791191, 2009791199, 2009899799, (3)2009899999 (3) ja 2009905990, (3)2203, 2204 29, 2205, 2208 70, (2)2208 90, (2)7009 91, 7009 92, 7212 30, 9001 40.

4. Äärepoolseim piirkond — Mayotte

0401, 0403, 0406, 1601, 1602, 1901, 1905, 2105, 2201, 2202, 2203, 3301 29 11, 3301 29 31, 3401, 3402, 9404 29 90.

5. Äärepoolseim piirkond — Réunion

0905 10, 1512 19, 1514 19 90, 1515 29, 2009, v.a 2009119996, 2009199899, 2009299990, 2009393119, 2009691910, 2009695110, 2009791990, 2009799820, 2009896990, (2)2009897390, 2009899799, (2)2009899999, (2)2009905180 ja 2009 90 59, (2)2202 10, 2202 90, 2203, 2204 21 79, 2204 21 80, 2204 21 83, 2204 21 84, 2204 29 83, 2204 29 84, 2206 00 59, 2206 00 89, 2208 70, (3)2208 90, (3)2402 20, 7113, 7114, 7115, 7117, 7308 90, 9404 21 10, 9404 21 90, 9404 29 10, 9404 29 90.

(1) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(2) Üksnes rummitooted alamrubriigis 2208 40.

(3) Kui toote Brixi arv on suurem kui 20.

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 367/8

NÕUKOGU OTSUS,

27. juuni 2013,

Euroopa Liidu ja Kanada vahelise tarneahela turvalisusega seotud küsimustes tehtava tollikoostöö lepingu sõlmimise kohta

(2014/941/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Liit ja Kanada peaksid laiendama oma tollikoostööd, nii et see hõlmaks tarneahela turvalisuse ja sellega seotud riskijuhtimise küsimusi, eesmärgiga suurendada kogu tarneahela turvalisust ning samal ajal hõlbustada seaduslikku kaubandust.

(2)	Kooskõlas nõukogu otsusega 2012/643/EL (1) kirjutati Euroopa Liidu ja Kanada vahelisele tarneahela turvalisusega seotud küsimustes tehtava tollikoostöö lepingule („leping”) alla 4. märtsil 2013, eeldusel et see sõlmitakse.

(3)

Seisukoht, mille liit võtab ELi-Kanada ühises tollikoostöö komitees õigusliku mõjuga aktide vastuvõtmise kohta, tuleks otsustada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9. Kui see on vajalik, kehtestab nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 16 muud liidu võetavad seisukohad.

(4)	Leping tuleks liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Kanada vaheline tarneahela turvalisusega seotud küsimustes tehtava tollikoostöö leping („leping”) kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja määrab isiku, kes on volitatud liidu nimel esitama lepingu artiklis 9 ettenähtud teate, et väljendada liidu nõusolekut end lepinguga siduda (2).

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval..

Brüssel, 27. juuni 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

E. GILMORE

(1) ELT L 287, 18.10.2012, lk 1.

(2) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 367/10

Euroopa Liidu ja Kanada vaheline tarneahela turvalisusega seotud küsimustes tehtava tollikoostöö

LEPING

EUROOPA LIIT ja KANADA („lepinguosalised”),

TUNNISTADES vajadust suurendada kogu tarneahela turvalisust Kanada ja Euroopa Liidu jaoks ning samal ajal hõlbustada seaduslikku kaubandust;

TUNNUSTADES Kanada ja Euroopa Liidu tolliasutuste vahelisi pikaajalisi, tihedaid ja viljakaid suhteid;

TUNNISTADES, et neid suhteid on võimalik parandada konteinerite turvalisuse ja teiste tarneahela turvalisusega seotud küsimuste valdkonnas tehtava tihedama koostöö kaudu, mis rajaneb võimalikult suures ulatuses riskijuhtimismeetodite, riskistandardite, turvakontrollide, konteinerite turvalisuse ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikusel tunnustamisel;

PÜÜDES luua raamistiku selliste tulevaste koostööviiside uurimiseks, mis aitaksid parandada tarneahela turvalahendusi, mis omakorda suurendaksid tollivaldkonna tõhusust, eesmärgiga tagada kummagi lepinguosalise kaubandusringkondade hüvanguks kogu tarneahela turvalisus ja hõlbustada seaduslikku kaubandust;

PÜÜDES välja töötada strateegiat, mis võimaldab Kanadal ja Euroopa Liidul teha koostööd veoste kontrollimisel;

TOETUDES Maailma Tolliorganisatsiooni maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite SAFE raamistiku põhielementidele;

VIIDATES Euroopa Ühenduse ja Kanada vahelisele tollikoostöö ja tolliküsimustes vastastikuse abistamise lepingule (CMAA), mis jõustus 1. jaanuaril 1998, ning soovides kooskõlas CMAA artikliga 23 laiendada selle reguleerimisala konkreetset küsimust käsitleva lepingu abil;

TUNNISTADES, et CMAA artikli 20 alusel loodi ühine tollikoostöö komitee, kelle ülesanne on hoolitseda CMAA nõuetekohase toimimise eest ning muu hulgas võtta meetmeid, mis on vajalikud CMAA eesmärkidega kooskõlas tehtavaks tollikoostööks ja CMAA laiendamiseks, eesmärgiga süvendada tollikoostööd ja täiendada seda konkreetsetes valdkondades või küsimustes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Käesoleva lepingu tähenduses on „tolliasutus”:

—	Euroopa Liidus: Euroopa Komisjoni pädevad talitused ja Euroopa Liidu liikmesriikide tolliasutused;

—	Kanadas: Kanada poolt tollialaste õigusaktide haldamise eest vastutavaks määratud valitsusasutus.

Artikkel 2

Lepinguosalised teevad koostööd tarneahela turvalisuse ja sellega seotud riskijuhtimise valdkonnas.

Artikkel 3

Lepinguosalised korraldavad kõnealust koostööd oma vastavate tolliasutuste kaudu.

Artikkel 4

Lepinguosalised teevad koostööd:

a)	tugevdades rahvusvahelise kaubanduse logistikaahela turvalisust tagavaid tolliga seotud aspekte, hõlbustades samal ajal seaduslikku kaubandust;

b)	kehtestades võimaluse piirides riskijuhtimise meetodite ning nendega seotud nõuete ja programmide miinimumstandardid;

c)	töötades välja ja vajaduse korral kehtestades riskijuhtimismeetodite, riskistandardite, turvakontrollide, tarneahela turvalisuse ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise korra, sh samaväärsed kaubanduse hõlbustamise meetmed;

vahetades tarneahela turvalisust ja riskijuhtimist käsitlevat teavet; igasugune käesoleva lepingu raames toimuv teabevahetus toimub CMAA artiklis 16 sätestatud teabe konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitse nõuete, samuti lepinguosalise õigusaktides sätestatud mis tahes konfidentsiaalsus- ja privaatsusnõuete kohaselt;

e)	luues kontaktpunktid tarneahela turvalisust käsitleva teabe vahetamiseks;

f)	võttes vajaduse korral kasutusele andmete (sh saabumiseelsed/väljumiseelsed andmed) vahetamise liidese;

g)	töötades välja strateegia, mis võimaldab tolliasutustel teha koostööd veoste kontrollimisel;

h)	tehes võimaluse piires koostööd mis tahes mitmepoolsetel foorumitel, kus võidakse sobivas kontekstis tõstatada ja arutada tarneahela turvalisusega seotud küsimusi.

Artikkel 5

CMAA artikli 20 alusel loodud ühine tollikoostöö komitee hoolitseb käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise eest ning käsitleb kõiki lepingu kohaldamisega seotud küsimusi. Talle antakse õigus võtta kooskõlas lepinguosaliste asjakohaste siseriiklike õigusaktidega vastu käesoleva lepingu rakendamisega seotud otsuseid riskijuhtimismeetodite, riskistandardite, turvakontrollide ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise sellistes aspektides nagu andmete edastamine ja vastastikku kokkulepitud soodustused.

Artikkel 6

Ühine tollikoostöö komitee loob käesoleva lepingu rakendamisel tehtava töö toetamiseks ning eelkõige järgmiste aspektide käsitlemiseks asjakohased töömehhanismid, sh töörühmad:

a)	kõigi käesoleva lepingu rakendamiseks vajalike õigus- või haldusaktide muudatuste kindlaksmääramine;

b)	teabevahetusmehhanismide edendamismeetmete kindlaksmääramine ja kehtestamine;

c)	parimate tavade kindlaksmääramine ja kehtestamine, sh parimad tavad seoses lasti käsitleva elektroonilise eelteabe nõuete ning sisseveo, väljaveo ja transiidi rahvusvaheliste standardite ühtlustamisega;

d)	riskianalüüsi standardite kindlaksmääramine ja kehtestamine teabe suhtes, mida on vaja Kanadasse ja Euroopa Liitu imporditavate, seal ümberlaaditavate või neid riike transiidina läbivate kõrge riskiastmega veoste tuvastamiseks;

e)	riskihindamisstandardite ühtlustamise meetmete kindlaksmääramine ja kehtestamine;

f)	selliste minimaalsete kontrollistandardite ja -meetodite kindlaksmääramine, mida järgides on eespool nimetatud standarditest võimalik kinni pidada;

g)	tarneahela turvalisuse parandamiseks ja seadusliku kaubanduse hõlbustamiseks loodud kaubanduspartnerluse programmide standardite parandamine ja kehtestamine;

h)	riskijuhtimismeetodite, riskistandardite, turvakontrollide ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise korra kindlaksmääramine ja konkreetsete sammude astumine sellise korra kehtestamiseks, sh samaväärsed kaubanduse hõlbustamise meetmed.

Artikkel 7

1. Kui lepinguosaliste vahel tekkivad seoses käesoleva lepingu rakendamisega raskused või vaidlused, püüavad lepinguosaliste tolliasutused küsimusi lahendada konsulteerimise või arutelu abil.

2. Lepinguosalised võivad kokku leppida ka muudes vaidluste lahendamise vormides.

Artikkel 8

1. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel.

2. Muudatus jõustub 90 päeva pärast seda, kui diplomaatiliste kanalite kaudu on saadetud teine teade, milles kinnitatakse, et lepinguosalised on lõpetanud oma vastavad siseriiklikud menetlused, mis on selle jõustamiseks vajalikud.

Artikkel 9

Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teatanud üksteisele käesoleva lepingu jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 10

1. Käesolev leping on tähtajatu.

2. Lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, esitades teisele lepinguosalisele diplomaatiliste kanalite kaudu lõpetamisteate.

3. Kõnealune lõpetamine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil teine lepinguosaline on lõpetamisteate kätte saanud.

4. Kui käesolev leping lõpetatakse, jäävad ühise tollikoostöö komitee kõik otsused jõusse, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad teisiti.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud 4. märtsil 2013. aastal Brüsselis kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik versioonid on võrdselt autentsed

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Канада

Por Canadá

Za Kanadu

For Canada

Für Kanada

Kanada nimel

Για τον Καναδά

For Canada

Pour le Canada

Per il Canada

Kanādas vārdā –

Kanados vardu

Kanada részéről

Għall-Kanada

Voor Canada

W imieniu Kanady

Pelo Canadá

Pentru Canada

Za Kanadu

Za Kanado

Kanadan puolesta

För Kanada

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 367/14

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) nr 1377/2014,

18. detsember 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut ja eriti selle artikli 322 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (2) artikli 10 lõigetele 4–8 arvutab komisjon ja edastab liikmesriikidele nõukogu otsuse 2007/436/EÜ, Euratom (3) artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud käibemaksul põhinevate omavahendite ja sama lõike punktis c osutatud kogurahvatulul põhinevate omavahendite korrigeerimised aegsasti, nii et liikmesriigid saaksid kõnealused korrigeerimised kanda määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 9 lõike 1 kohasele komisjoni kontole detsembri esimesel tööpäeval.

(2)

Erakorralistel asjaoludel võivad kõnealusest korrigeerimisest tulenevad summad olla väga suured ja mõne liikmesriigi puhul oluliselt ületada kahte igakuist kaheteistkümnendikku, mis tuleb kättesaadavaks teha käibemaksupõhiste omavahendite ja lisaomavahenditena, ja kõigi liikmesriikide puhul poolt igakuistest kaheteistkümnendikest kokku.

(3)	Mõne liikmesriigi jaoks võib kohustus teha sellised suured summad kättesaadavaks tähendada suurt finantskoormust, millega võib nendes liikmesriikides kaasneda tõsine eelarvepinge, eelkõige aasta lõpuosas.

(4)	Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalus taotleda kõnealuste summade kättesaadavaks tegemise edasilükkamist kuni järgmise aasta septembri esimese tööpäevani, kui täidetud on teatavad tingimused.

(5)

Ilma et see piiraks kehtivat kohustust nõutavad summad komisjoni kontol kättesaadavaks teha, peaks iga liikmesriik, kes otsustab kõnealust võimalust kasutada, edastama komisjonile aegsasti enne detsembri esimest tööpäeva taotluse, mis sisaldab kuupäeva või kuupäevi, mil vastavad summad kättesaadavaks tehakse, et oleks võimalik liidu rahalisi vajadusi tõhusalt juhtida. Mis tahes viivituse eest korrigeerimiste kättesaadavaks tegemisel komisjonile teatatud kuupäeval või kuupäevadel tuleks maksta viivist määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklis 11 sätestatud tingimustel.

(6)	Korrigeerimiste tulemusena 2014. aasta detsembri esimesel tööpäeval kättesaadavaks tehtavad summad on enneolematult suured, mida ei olnud võimalik määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 vastuvõtmisel ette näha.

(7)

Selle vältimiseks, et see erakorraline ja ettenägematu olukord tekitab liikmesriikidele vahetult enne aasta lõppu põhjendamatult suuri eelarvelisi piiranguid, peaks käesoleva määrusega ette nähtud võimalus olema kohaldatav korrigeerimiste suhtes, mis tuli vastavalt määrusele (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 kanda komisjoni kontole 2014. aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval. Liikmesriigid, kes soovivad seda võimalust kasutada, esitasid komisjonile juba enne 2014. aasta detsembrikuu esimest tööpäeva ametliku taotluse koos maksegraafikuga.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklile 10 lisatakse järgmine lõige:

„7a. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigetes 4–7 sätestatud eeskirjade kohaldamist, võivad liikmesriigid komisjonile esitatud ametliku taotluse alusel kanda artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole summad, mis tuleb komisjonile üle kanda kõnealuste lõigete kohaselt, kuni järgmise aasta septembri esimese tööpäevani, kui täidetud on üks järgmistest tingimustest:

asjaomane liikmesriik peaks kandma artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole detsembri esimesel tööpäeval summa, mis ületab kahte kaheteistkümnendikku kogusummast, mis sama aasta 15. novembri seisuga on kõnealuse liikmesriigi puhul ette nähtud käibemaksupõhiste omavahendite ja lisaomavahendite eelarves, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 3 esimeses lõigus, või

liikmesriigid peaksid kokku kandma artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole detsembri esimesel tööpäeval kogusumma, mis ületab poolt kaheteistkümnendikku kogusummast, mis sama aasta 15. novembri seisuga on ette nähtud käibemaksupõhiste omavahendite ja lisaomavahendite eelarves, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 3 esimeses lõigus ja kohaldades kõnealuses lõigus kindlaks määratud vahetuskursse.

Liikmesriigid võivad kohaldada käesoleva lõike esimest lõiku ainult juhul, kui nad on enne detsembri esimest tööpäeva edastanud komisjonile ametliku taotluse koos maksegraafikuga, mis sisaldab kuupäeva või kuupäevi, mil korrigeerimiste summa kantakse artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole.

Ametliku taotluse saamisel kinnitab komisjon, et esimese lõigu punktides a või b ja teises lõigus sätestatud tingimused on täidetud, ning teavitab sellest vastavalt liikmesriike.

Mis tahes viivituse eest korrigeerimiste summa kandmisel artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole kuupäeval või kuupäevadel, mis on teatatud komisjonile käesoleva lõike teise lõigu kohaselt, maksab asjaomane liikmesriik viivist artiklis 11 sätestatud tingimustel.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse summade suhtes, mis tuleb kanda määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole pärast 30. novembrit 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) 27. novembri 2014. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu 22. mai 2000. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

(3) Nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17).

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 367/16

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1378/2014,

17. oktoober 2014,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 II ja III lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, (1) eriti selle artikli 58 lõiget 7,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009, (2) eriti selle artikli 6 lõiget 3 ja artikli 7 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 11 lõikele 6 teatasid Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Itaalia, Küpros, Läti, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Austria, Poola, Portugal, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik 1. augustiks 2014 komisjonile kõnealuse määruse artikli 11 kohaselt tehtud otsustest, sealhulgas kalendriaastatel 2015–2019 toimuvate vähendamiste hinnangulise tulemuse.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 7 lõikele 2 tuleb maaelu arengu programmitöö raames võetavate meetmete rahastamiseks teha liidu toetusena kättesaadavaks vähendamisest tekkivad hinnangulised summad, mis liikmesriigid teatasid ja millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 11 lõikes 6. Seetõttu tuleb määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa ja määruse (EL) nr 1307/2013 III lisa kohandada liikmesriikide teatatud summade kohaselt.

(3)

Teatavatel juhtudel võib toetuste vähendamise tulemus olla võrdne nulliga, seda eelkõige liikmesriikide põllumajanduslike majapidamiste struktuuri ja otsetoetuste hinnangulise jaotuse tõttu ning seepärast, et liikmesriikidel on võimalus kohaldada määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 11 lõiget 2. Nii teatasidki Belgia, Luksemburg, Malta, Austria, Sloveenia ja Soome komisjonile, et nende hinnanguline toetuste vähendamine kalendriaastatel 2015–2019 on null.

(4)	Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Horvaatia, Leedu ja Rumeenia on otsustanud kasutada määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 11 lõiget 3.

(5)

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (3) artikli 136a lõikele 1 ja määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõikele 1 teatasid Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Madalmaad ja Rumeenia komisjonile 1. augustiks 2014, et nad on otsustanud kanda teatava protsendi kalendriaastateks 2015–2019 eraldatud iga-aastaste riiklike ülemmäärade all ette nähtud summadest üle selliste maaelu arengu programmi raames võetavatele meetmete jaoks, mida rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi „EAFRD”), nagu on täpsustatud määruses (EL) nr 1305/2013.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136a lõike 2 kolmandale lõigule ja määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõikele 2 teatas Ungari komisjonile 1. augustiks 2014, et ta on otsustanud kanda otsetoetusteks üle teatava protsendi summadest, mis on määruse (EL) nr 1305/2013 kohaselt ette nähtud EAFRD poolt aastatel 2016–2020 rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavateks toetusmeetmeteks.

(7)	Seega tuleks määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa ja määruse (EL) nr 1307/2013 II ja III lisa vastavalt muuta.

(8)	Kuna käesolev määrus on oluline maaelu arengu programmide sujuva ja õigeaegse vastuvõtmise jaoks, on asjakohane, et käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisa tekstiga.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1307/2013 II ja III lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. oktoober 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

I LISA

„I LISA

LIIDU MAAELU ARENGU TOETUSE JAOTUS AJAVAHEMIKUL 2014–2020

(jooksevhinnad eurodes)
	2014	2015	2016	2017	2018	2019	2020	KOKKU 2014–2020
Belgia	78 342 401	78 499 837	91 078 375	97 175 076	97 066 202	102 912 713	102 723 155	647 797 759
Bulgaaria	335 499 038	335 057 822	337 270 538	340 409 994	339 966 052	339 523 306	338 990 216	2 366 716 966
Tšehhi Vabariik	314 349 445	312 969 048	345 955 782	344 509 078	343 033 490	323 242 050	321 615 103	2 305 673 996
Taani	90 287 658	90 168 920	136 397 742	144 868 072	153 125 142	152 367 537	151 588 619	918 803 690
Saksamaa	1 221 378 847	1 219 851 936	1 407 185 642	1 404 073 302	1 400 926 899	1 397 914 658	1 394 588 766	9 445 920 050
Eesti	103 626 144	103 651 030	111 192 345	122 865 093	125 552 583	127 277 180	129 177 183	823 341 558
Iirimaa	313 148 955	313 059 463	313 149 965	313 007 411	312 891 690	312 764 355	312 570 314	2 190 592 153
Kreeka	605 051 830	604 533 693	705 210 906	703 471 245	701 719 722	700 043 071	698 261 326	4 718 291 793
Hispaania	1 187 488 617	1 186 425 595	1 186 659 141	1 185 553 005	1 184 419 678	1 183 448 718	1 183 394 067	8 297 388 821
Prantsusmaa	1 404 875 907	1 635 877 165	1 663 306 545	1 665 777 592	1 668 304 328	1 671 324 729	1 675 377 983	11 384 844 249
Horvaatia	332 167 500	282 342 500	282 342 500	282 342 500	282 342 500	282 342 500	282 342 500	2 026 222 500
Itaalia	1 480 213 402	1 483 373 476	1 491 492 990	1 493 380 162	1 495 583 530	1 498 573 799	1 501 763 408	10 444 380 767
Küpros	18 895 839	18 893 552	18 897 207	18 894 801	18 892 389	18 889 108	18 881 481	132 244 377
Läti	138 327 376	150 968 424	153 066 059	155 139 289	157 236 528	159 374 589	161 491 517	1 075 603 782
Leedu	230 392 975	230 412 316	230 431 887	230 451 686	230 472 391	230 483 599	230 443 386	1 613 088 240
Luksemburg	14 226 474	14 272 231	14 318 896	14 366 484	14 415 051	14 464 074	14 511 390	100 574 600
Ungari	495 668 727	495 016 871	489 265 618	488 620 684	488 027 342	487 402 356	486 662 895	3 430 664 493
Malta	13 880 143	13 965 035	13 938 619	13 914 927	13 893 023	13 876 504	13 858 647	97 326 898
Madalmaad	87 118 078	87 003 509	118 496 585	118 357 256	118 225 747	118 107 797	117 976 388	765 285 360
Austria	557 806 503	559 329 914	560 883 465	562 467 745	564 084 777	565 713 368	567 266 225	3 937 551 997
Poola	1 569 517 638	1 175 590 560	1 193 429 059	1 192 025 238	1 190 589 130	1 189 103 987	1 187 301 202	8 697 556 814
Portugal	577 031 070	577 895 019	578 913 888	579 806 001	580 721 241	581 637 133	582 456 022	4 058 460 374
Rumeenia	1 149 848 554	1 148 336 385	1 176 689 135	1 186 544 149	1 184 725 381	1 141 925 604	1 139 927 194	8 127 996 402
Sloveenia	118 678 072	119 006 876	119 342 187	119 684 133	120 033 142	120 384 760	120 720 633	837 849 803
Slovakkia	271 154 575	213 101 979	215 603 053	215 356 644	215 106 447	214 844 203	214 524 943	1 559 691 844
Soome	335 440 884	336 933 734	338 456 263	340 009 057	341 593 485	343 198 337	344 776 578	2 380 408 338
Rootsi	257 858 535	258 014 757	249 223 940	249 386 135	249 552 108	249 710 989	249 818 786	1 763 565 250
Ühendkuningriik	667 773 873	752 322 030	755 698 156	755 518 938	755 301 511	756 236 113	756 815 870	5 199 666 491
EL 28 kokku	13 970 049 060	13 796 873 677	14 297 896 488	14 337 975 697	14 347 801 509	14 297 087 137	14 299 825 797	99 347 509 365

Tehniline abi	34 130 699	34 131 977	34 133 279	34 134 608	34 135 964	34 137 346	34 138 756	238 942 629
Kokku	14 004 179 759	13 831 005 654	14 332 029 767	14 372 110 305	14 381 937 473	14 331 224 483	14 333 964 553	99 586 451 994”

II LISA

„

II LISA

Artiklis 6 osutatud riiklikud ülemmäärad

(tuhandetes eurodes)
Kalendriaasta	2015	2016	2017	2018	2019	2020
Belgia	523 658	509 773	502 095	488 964	481 857	505 266
Bulgaaria	721 251	792 449	793 226	794 759	796 292	796 292
Tšehhi Vabariik	844 854	844 041	843 200	861 708	861 698	872 809
Taani	870 751	852 682	834 791	826 774	818 757	880 384
Saksamaa	4 912 772	4 880 476	4 848 079	4 820 322	4 792 567	5 018 395
Eesti	114 378	114 562	123 704	133 935	143 966	169 366
Iirimaa	1 215 003	1 213 470	1 211 899	1 211 482	1 211 066	1 211 066
Kreeka	1 921 966	1 899 160	1 876 329	1 855 473	1 834 618	1 931 177
Hispaania	4 842 658	4 851 682	4 866 665	4 880 049	4 893 433	4 893 433
Prantsusmaa	7 302 140	7 270 670	7 239 017	7 214 279	7 189 541	7 437 200
Horvaatia (1)	183 035	202 065	240 125	278 185	316 245	304 479
Itaalia	3 902 039	3 850 805	3 799 540	3 751 937	3 704 337	3 704 337
Küpros	50 784	50 225	49 666	49 155	48 643	48 643
Läti	181 044	205 764	230 431	255 292	280 154	302 754
Leedu	417 890	442 510	467 070	492 049	517 028	517 028
Luksemburg	33 604	33 546	33 487	33 460	33 432	33 432
Ungari	1 345 746	1 344 461	1 343 134	1 343 010	1 342 867	1 269 158
Malta	5 241	5 241	5 242	5 243	5 244	4 690
Madalmaad	749 315	736 840	724 362	712 616	700 870	732 370
Austria	693 065	692 421	691 754	691 746	691 738	691 738
Poola	3 378 604	3 395 300	3 411 854	3 431 236	3 450 512	3 061 518
Portugal	565 816	573 954	582 057	590 706	599 355	599 355
Rumeenia	1 599 993	1 772 469	1 801 335	1 872 821	1 903 195	1 903 195
Sloveenia	137 987	136 997	136 003	135 141	134 278	134 278
Slovakkia	438 299	441 478	444 636	448 155	451 659	394 385
Soome	523 333	523 422	523 493	524 062	524 631	524 631
Rootsi	696 890	697 295	697 678	698 723	699 768	699 768
Ühendkuningriik	3 173 324	3 179 880	3 186 319	3 195 781	3 205 243	3 591 683

III LISA

Artiklis 7 osutatud netoülemmäärad

(miljonites eurodes)
Kalendriaasta	2015	2016	2017	2018	2019	2020
Belgia	523,7	509,8	502,1	489,0	481,9	505,3
Bulgaaria	720,9	788,8	789,6	791,0	792,5	798,9
Tšehhi Vabariik	840,1	839,3	838,5	856,7	856,7	872,8
Taani	870,2	852,2	834,3	826,3	818,3	880,4
Saksamaa	4 912,8	4 880,5	4 848,1	4 820,3	4 792,6	5 018,4
Eesti	114,4	114,5	123,7	133,9	143,9	169,4
Iirimaa	1 214,8	1 213,3	1 211,8	1 211,4	1 211,0	1 211,1
Kreeka	2 109,8	2 087,0	2 064,1	2 043,3	2 022,4	2 119,0
Hispaania	4 902,3	4 911,3	4 926,3	4 939,7	4 953,1	4 954,4
Prantsusmaa	7 302,1	7 270,7	7 239,0	7 214,3	7 189,5	7 437,2
Horvaatia (2)	183,0	202,1	240,1	278,2	316,2	304,5
Itaalia	3 897,1	3 847,3	3 797,2	3 750,0	3 702,4	3 704,3
Küpros	50,8	50,2	49,7	49,1	48,6	48,6
Läti	181,0	205,7	230,3	255,0	279,8	302,8
Leedu	417,9	442,5	467,1	492,0	517,0	517,0
Luksemburg	33,6	33,5	33,5	33,5	33,4	33,4
Ungari	1 276,7	1 275,5	1 274,1	1 274,0	1 273,9	1 269,2
Malta	5,2	5,2	5,2	5,2	5,2	4,7
Madalmaad	749,2	736,8	724,3	712,5	700,8	732,4
Austria	693,1	692,4	691,8	691,7	691,7	691,7
Poola	3 359,2	3 375,7	3 392,0	3 411,2	3 430,2	3 061,5
Portugal	565,9	574,0	582,1	590,8	599,4	599,5
Rumeenia	1 600,0	1 772,5	1 801,3	1 872,8	1 903,2	1 903,2
Sloveenia	138,0	137,0	136,0	135,1	134,3	134,3
Slovakkia	435,5	438,6	441,8	445,2	448,7	394,4
Soome	523,3	523,4	523,5	524,1	524,6	524,6
Rootsi	696,8	697,2	697,6	698,7	699,7	699,8
Ühendkuningriik	3 169,8	3 176,3	3 182,7	3 191,4	3 200,8	3 591,7

”

(1) Horvaatia puhul on 2021. kalendriaasta riiklik ülemmäär 342 539 000 eurot ja 2022. kalendriaasta riiklik ülemmäär 380 599 000 eurot.

(2) Horvaatia puhul on 2021. kalendriaasta netoülemmäär 342 539 000 eurot ja 2022. kalendriaasta netoülemmäär 380 599 000 eurot.

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 367/22

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1379/2014,

16. detsember 2014,

millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 248/2011, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) eriti selle artiklit 15, ning nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (2) eriti selle artikli 9 lõiget 4 ja artikli 11 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)	Nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 248/2011 (3) kehtestas nõukogu teatavate klaasfilamentkiust toodete, mis kuuluvad praegu CN-koodide 7019 11 00, ex 7019 12 00 ja 7019 31 00 alla ning pärinevad Hiina Rahvavabariigist, impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

2. Subsiidiumivastase uurimise algatamine

(2)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) avaldas 12. detsembril 2013. aastal Euroopa Liidu Teatajas teate (4) teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV” või „asjaomane riik”) pärit klaasfilamentkiust toodete Euroopa Liitu importimise suhtes subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta (edaspidi „subsiidiumivastase menetluse algatamise teade”).

(3)

Komisjon algatas uurimise kaebuse põhjal, mille esitas 28. oktoobril 2013. aastal Euroopa klaasfilamentkiu tootjate ühendus (European Glass Fiber Producers Association, APFE) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatavate klaasfilamentkiust toodete kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid teatavate klaasfilamentkiust toodete subsideerimise ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida komisjon luges piisavaks, et algatada uurimine.

(4)

Komisjon teavitas enne uurimise algatamist kooskõlas määruse (EÜ) nr 597/2009 (edaspidi „subsiidiumivastane algmäärus”) artikli 10 lõikega 7 Hiina RV valitsust sellest, et ta on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et teatavate Hiina RVst pärit klaasfilamentkiust toodete subsideeritud import põhjustab liidu tootmisharule olulist kahju. Komisjon kutsus Hiina RV valitsuse konsultatsioonidele, et selgitada kaebuses kirjeldatud olukorda ja jõuda vastastikku kokku lepitud lahenduseni.

(5)

Hiina RV valitsus nõustus osalema ja konsultatsioonid toimusidki 5. detsembril 2013. aastal. Konsultatsioonide käigus vastastikku kokku lepitud lahenduseni ei jõutud. Siiski võttis komisjon nõuetekohaselt arvesse Hiina RV valitsuse seisukohti kaebuses nimetatud kavade kohta. Pärast konsultatsioone esitas Hiina RV valitsus 9. detsembril 2013. aastal oma kirjaliku seisukoha.

(6)	Seoses uurimise käigus kindlaks tehtud lisakavadega tehti Hiina RV valitsusele ettepanek täiendavate konsultatsioonide pidamiseks. Hiina RV valitsus ei nõustunud siiski ettepanekuga, väites, et talle on kõnealuste kavade kohta antud ebapiisavalt teavet.

3. Samaaegne taotlus kehtivate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise kohta

(7)

Komisjonile laekus taotlus kehtivate dumpinguvastaste meetmete (5) osalise vahepealse läbivaatamise kohta ulatuses, mis piirdub kahju uurimisega vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (dumpinguvastane algmäärus) artikli 11 lõikele 3. Taotluse esitas samuti APFE 28. oktoobril 2013. aastal liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatavate klaasfilamentkiust toodete kogutoodangust.

(8)

Olles kindlaks teinud, et on olemas piisav tõendusmaterjal osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks, avaldas komisjon 18. detsembril 2013. aastal Euroopa Liidu Teatajas teate (6) osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõikega 3 (edaspidi „dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise teade”).

(9)

Üks eksportiv tootja väitis, et nõukogu rakendusmäärusega 248/2011 kehtestatud senised meetmed on tema suhtes õigustühised ja seetõttu tuleks kõnealuse määrusega kehtestatud seniste meetmete läbivaatamiseks korraldatud praegune uurimine lõpetada. Tema väitel on senised meetmed vastuolus Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) dumpinguvastase lepinguga, sest kõnealusele eksportivale tootjale ei võimaldatud dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõike 5 kohast individuaalset kohtlemist vastavalt nimetatud määruse vastuvõtmise ajal kehtinud sätetele. Oma väite kinnituseks osutab ta WTO apellatsioonikogu 28. juuli 2011. aasta aruandele asjas DS397 (7).

(10)

Pärast WTO apellatsioonikogu 28. juuli 2011. aasta aruannet asjas DS397 muudeti dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõiget 5 (8). Muudatust kohaldatakse kõikide uurimiste suhtes, mis on algatatud pärast muudatuse jõustumiskuupäeva, milleks oli 6. september 2012. Seoses eksportivate tootjatega, kelle suhtes kohaldati juba enne nimetatud kuupäeva kehtinud meetmeid, avaldas komisjon 23. märtsil 2012. aastal teate, (9) milles soovitas kõigil mitteturumajanduslike riikide eksportivatel tootjatel taotleda läbivaatamist, kui nad leiavad, et nende suhtes kohaldatavad meetmed tuleks vaadata läbi lähtuvalt eespool nimetatud apellatsioonikogu aruandest. Kõnealuses teates nimetati konkreetselt rakendusmäärust (EL) nr 248/2011. Komisjon ei saanud kõnealuselt eksportivalt tootjalt taotlust läbivaatamise korraldamiseks ja eksportiv tootja ei taotlenud ka algmääruse artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist.

(11)	Seetõttu ei ole seniste meetmete kehtivus kahtluse all ja väide lükatakse tagasi.

4. Mõlema uurimise uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(12)	Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2010 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(13)

Subsiidiumivastase uurimise ja dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise käigus analüüsiti kahju sama liidu tootmisharu, samade representatiivsete liidu tootjate ja sama uurimisperioodi määratluse alusel ning selle tulemusel tehti identsed järeldused, kui ei ole märgitud teisiti. Seda peeti asjakohaseks, et ühtlustada kahju analüüsimist ja tagada mõlema uurimise järelduste kooskõla. Nimetatud põhjusel võeti mõlemas uurimises arvesse mõlema menetluse käigus kahju üksikasjade kohta esitatud märkusi.

5. Uurimistega seotud isikud

(14)

Mõlemas algatamisteates kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid uurimistes osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon mõlema uurimise algatamisest eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele, Hiina RV asutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja kauplejatele, samuti teadaolevalt mõlema uurimise algatamisega seotud ühendustele ning kutsus neid osalema.

(15)	Huvitatud isikutel oli võimalus esitada märkusi mõlema uurimise algatamise kohta ning taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

6. Väljavõtteline uuring

(16)	Komisjon teatas mõlemas algatamisteates, et ta võib uurimises piirduda Hiina RV eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate mõistliku arvuga, moodustades valimi kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikliga 17 ja subsiidiumivastase algmääruse artikliga 27.

6.1. Mõlema uurimise suhtes kohaldatav liidu tootjate väljavõtteline uuring

(17)

Komisjon teatas mõlemas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon võttis valimi moodustamise aluseks liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahu uurimisperioodi jooksul ja selle geograafilise jaotuse. Valimisse kuulusid liidu kolme tootja (10) Belgias, Prantsusmaal ja Slovakkias asuvad tootmisettevõtted, mille arvele langes ligikaudu 52 % liidu kogutoodangust ja 49 % liidu turul toimunud müügist. Valimit peeti seega liidu tootmisharu suhtes representatiivseks. Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi.

(18)

Uurimiste ajal väitis Hiina RV valitsus, et käesolevates uurimistes kasutati liidu tootjatest valimi moodustamiseks ilma põhjenduseta teistsugust meetodit kui algses dumpinguvastases uurimises. Hiina RV valitsus väitis, et i) komisjon oli valimi moodustanud juba enne uurimiste algatamist ja seega oli komisjon enne algatamist teinud otsuse valimi vajalikkuse kohta, ii) algses uurimises pidid kõik isikud, kes tahtsid olla valimisse kaasatud, esitama komisjonile andmed 15 päeva jooksul pärast algatamist, aga käesoleval juhul ei pidanud juba valimisse lisatud tootjad seda tegema, iii) isikutele, kes tahtsid olla valimisse kaasatud, ei esitatud kummaski algatamisteates teavet selle kohta, milliseid andmeid nad peavad esitama, et olla valimisse kaasatud, ning puudusid andmed valimisse lisatud tootjate esindatud tootmis- ja müügimahu kohta, iv) dumpinguvastase algmääruse artikkel 17 ei sisalda kasutatud valikukriteeriumi „see valim esindab suurimat representatiivset tootjate hulka, mida on ettenähtud aja jooksul mõistlikult võimalik uurida” ning selle alusel moodustatud valim ei ole kõnealuse sättega kooskõlas.

(19)

Komisjon selgitas mõlemas algatamisteates, et liidu tootjate suurt arvu silmas pidades ning eesmärgiga lõpetada uurimised ettenähtud tähtaja jooksul kasutab komisjon väljavõttelist uuringut, ning samal ajal tehti ettepanek esialgse valimi kohta. Kasutati sama meetodit, mida eelmises uurimises, st väljavõttelist uuringut. Esialgse valimi kasutamisega ei muudetud meetodit, vaid see võimaldas lihtsalt tõhusamini tegutseda, kuna sellega võideti aega, austades samal ajal täielikult kaitseõigusi. Komisjon andis liidu muudele tootjatele, kes on seisukohal, et neid tuleks teatavatel põhjustel valimisse kaasata, võimaluse komisjoniga ühendust võtta ning nii neil kui ka kõigil teistel huvitatud isikutel oli võimalus esitada muud asjakohast teavet valimi moodustamise kohta. Lõplikus valimis tuleks arvesse võtta kõiki saabunud märkusi, kui neid esitatakse. Kuna kavandatud valimi kohta märkusi ei saabunud, tunnistati esialgne valim kinnitatuks. Teise väite kohta võib öelda, et esialgsesse valimisse lisatud tootjad olid täitnud püsiandmevormi, milles sisalduv teave võimaldas komisjonil moodustada esialgse valimi. Püsiandmevorm ja vastused olid mittekonfidentsiaalse toimikuna tutvumiseks kättesaadavad. Kolmanda väite kohta võib öelda, et isikutel, kes tahtsid olla valimisse kaasatud, paluti komisjoniga ühendust võtta 15 päeva jooksul pärast mõlema algatamisteate avaldamise kuupäeva ning neil oli võimalus tutvuda püsiandmevorme sisaldava mittekonfidentsiaalse toimikuga. Kõnealused püsiandmevormid sisaldasid andmeid tootmis- ja müügimahu kohta. Ka neljas väide on alusetu, sest dumpinguvastase algmääruse artikli 17 lõikes 1 nimetatakse selgesõnaliselt suurimat tüüpilist mahtu, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

(20)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hiina RV valitsus oma väiteid menetlusliku ebajärjekindluse kohta liidu tootjate valimi moodustamisel enne mõlema uurimise algatamist ning juhtis tähelepanu järgmisele: i) komisjoni põhjendus, milles osutatakse uurimise tähtaegadest kinnipidamisele, on alusetu, sest dumpinguvastase algmääruse artikli 17 lõikes 2 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 27 lõikes 2 nähakse selgelt ette, et valim moodustatakse pärast mõlema uurimise algatamist ja vastavalt kolme nädala jooksul pärast mõlemat algatamist esitatud märkustele, ii) esialgne valim on diskrimineeriv või ebaobjektiivne ja vähendas arvatavasti liidu ülejäänud tootjate motivatsiooni endast teatada, iii) komisjon ei andnud liidu ülejäänud tootjatele kolme nädalat aega endast teatamiseks.

(21)

Dumpinguvastase algmääruse artikli 17 lõikes 2 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 27 lõikes 2 öeldakse, et „eelistatav on, kui valimid võetakse asjaomaste isikutega konsulteerides ja nende nõusolekul, tingimusel, et sellised pooled annavad endast teada ja teevad piisava informatsiooni kättesaadavaks kolme nädala jooksul alates uurimise algatamisest”. Seoses esimese väitega võib öelda, et dumpinguvastane algmäärus ja subsiidiumivastane algmäärus ei keela komisjonil teha uurimise algatamise ajal esialgse valimi ettepanekut, mille kohta pooltel palutakse esitada märkusi. Pealegi arvestades, et liidu tootjad (või vähemalt suur osa nendest) toetavad kaebust, ja võttes arvesse püsiandmevormidega kogutud teavet, oli komisjoni käsutuses liidu tootmisharu kohta vajalik informatsioon, mis võimaldas moodustada esialgse valimi algatamise etapis. Kõnealuse teadmise olemasolu tõttu erineb liidu tootjate valimi moodustamine eksportivate tootjate valimi moodustamisest. Seoses teise ja kolmanda väitega võib öelda, et algatamisteadetes palutakse nendel liidu tootjatel, kelle arvates tuleks neid valimisse kaasata, komisjoniga ühendust võtta 15 päeva jooksul. Komisjon ei näe siin vastuolu algmäärusega ega mõista, kuidas seda saaks käsitada diskrimineeriva, ebaobjektiivse või lausa motivatsiooni vähendavana.

(22)	Hiina RV valitsus väitis, et valim ei ole representatiivne, sest sellesse ei kaasatud ühtegi äriühingut, millel on olulises koguses tootmisharu enda tarbeks valmistatud toodangut, mistõttu jäi osa omamaisest tootmisharust lihtsalt hindamata.

(23)	Nimetatud väide lükatakse tagasi, sest valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid toodangut ka oma tootmisharus. Pealegi ei täpsustanud Hiina RV valitsus, milline liidu tootja oleks tulnud kaasata ja milline oleks tulnud välja jätta.

(24)	Üks eksportiv tootja väitis, et liidu tootjate valim ei ole representatiivne, sest ükski valimisse kaasatud liidu tootja ei tooda/müü tükeldatud klaaskiust matte.

(25)

Liidu kolme valimisse kaasatud tootja tootmisettevõtted ei tootnud tõepoolest tükeldatud klaaskiust matte, kuid nad valmistasid filamentkiust matte ja muid põhilisi tooteliike. Seetõttu leiti, et valimisse kaasatud tootmisettevõtted on representatiivsed, mida kinnitas ka asjaolu, et nende arvele langes ligikaudu 52 % liidu kogutoodangust ja 49 % liidu turul toimunud müügist ja nende asukohad olid geograafiliselt hästi jaotunud. Kõnealust järeldust ei muuda ka asjaolu, et valimisse kaasatud liidu tootjad ei valmistanud ühte paljudest võimalikest tooteliikidest.

6.2. Mõlema uurimise suhtes kohaldatav importijate väljavõtteline uuring

(26)	Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon mõlemas algatamisteates, et sõltumatud importijad esitaksid vastavas teates nimetatud andmed.

(27)	Kuna väljavõttelise uuringu vormi tagastasid ainult kaks sõltumatut importijat, ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

6.3. Mõlema uurimise suhtes kohaldatav Hiina RV eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(28)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil Hiina RV eksportivatel tootjatel esitada algatamisteadetes nimetatud andmed. Samuti palus komisjon ELi juures tegutseval Hiina RV alalisel esindusel kindlaks teha ülejäänud võimalikud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või nendega ühendust võtta.

(29)

Kaheksa asjaomase riigi eksportivat tootjat esitasid küsitud andmed ning nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikli 27 lõikega 1 ja dumpinguvastase algmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon kolmest eksportivast tootjast koosneva valimi, võttes aluseks suurima tüüpilise ekspordimahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikli 27 lõikega 2 ja dumpinguvastase algmääruse artikli 17 lõikega 2 paluti kõigil teadaolevatel eksportivatel tootjatel ja asjaomase riigi asutustel esitada märkusi esialgselt moodustatud valimi kohta. Märkusi ei esitatud. Seetõttu otsustas komisjon jääda kavandatud valimi juurde ning kõiki huvitatud isikuid teavitati moodustatud lõplikust valimist.

(30)

Eksportivate tootjate või eksportivate tootjate kontsernide valimisse kuuluvad järgmised äriühingud:

—	Chongqing Polycomp International Corporation (CPIC);

—	Jiangsu Changhai Composite Materials Holding Co., Ltd. (OCH) ning sellega seotud ettevõtjad Changzhou New Changhai Fiberglass Co., Ltd. (NCH) ja Changzhou Tianma Group Co., Ltd. (Tianma). Nimetatud kolme ettevõtte kohta kasutatakse ühist nimetust Jiangsu Changhai Group;

—	Jushi Group Co., Ltd. ning selle seotud ettevõtjad Jushi Group Chengdu Co., Ltd. ja Jushi Group Jiujiang Co., Ltd. Nimetatud kolme ettevõtte kohta kasutatakse ühist nimetust Jushi Group.

(31)	Väljavõttelise uuringu vormide vastuste põhjal langes valimisse kuuluvate äriühingute arvele uurimisperioodil mahu järgi 78 % Hiina RVst pärit toodete liitu suunatud ekspordimüügist.

7. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud

(32)	Komisjon saatis küsimustikud Hiina RV valitsusele, kõigile Hiina eksportivatele tootjatele, kes olid seda soovinud, samuti valimisse kuuluvatele liidu tootjatele, kasutajatele ja kutse- või majandusorganisatsioonidele, kes olid endast teatanud algatamisteadetes sätestatud tähtaja jooksul.

(33)

Küsimustiku vastused saadi valitsuselt, kolmelt valimisse kuuluvalt Hiina eksportivalt tootjalt, kolmelt valimisse kuuluvalt liidu tootjalt, 14 kasutajalt ja kahelt sõltumatult importijalt. Paraku ei olnud ühe kasutaja vastus täielik, mistõttu komisjon ei saanud vastavaid andmeid sisuliselt analüüsida, vaatamata korduvalt saadetud meeldetuletustele.

(34)	Lisaks teatas klaasitootjate ühendus Glass Alliance Europe, et ta on oma liikmeid esindav huvitatud isik, ning esitas avalduses oma seisukoha.

(35)	Kirjalikud avaldused saadi ka mitmelt kasutajate ühenduselt, sealhulgas Taani tuuleenergiatööstuse assotsiatsioonilt, Taani plastitootjate liidult, organisatsioonilt Groupement de la Plasturgie Industrielle et des Composites (GPIC) ja äriühingult Siemens Wind Power AG.

(36)	Lisaks esitas märkusi Hiina kergetööstustoodete ja tarbekunsti impordi/ekspordi koda (China Chamber of Commerce for Import/Export of Light Industrial products & Arts-Crafts, edaspidi CCCLA).

(37)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks subsideerimise, kahju ja liidu huvide kindlaksmääramiseks. Kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikliga 16 ja subsiidiumivastase algmääruse artikliga 26 tehti kontrollkäigud Hiina RV valitsuse juurde ja järgmiste äriühingute valdustesse:

Liidu tootjad:

—	3B Fibreglass SPRL, Belgia;

—	Owens Corning Fibreglass France, Prantsusmaa;

—	Johns Manville Slovakia a.s., Slovakkia.

Hiina RV eksportivad tootjad:

—	Chongqing Polycomp International Corporation;

—	Jiangsu Changhai Composite Materials Holding Co., Ltd.;

—	Changzhou New Changhai Fiberglass Co., Ltd.;

—	Changzhou Tianma Group Co., Ltd.;

—	Jushi Group Co., Ltd.;

—	Jushi Group Chengdu Co., Ltd.;

—	Jushi Group Jiujiang Co., Ltd.

Hiina RVs asuvad eksportivate tootjatega seotud kauplejad:

—	Hiina riiklik ehitusmaterjalide ja -seadmete impordi ja ekspordi ettevõte (China National Building Materials and Equipment Import and Export Corporation, CMBIE);

—	Hiina riiklik rahvusvahelise ehitusmaterjalikaubanduse ettevõte (China National Building Materials International Corporation, CNBMIC).

Liidus asuvad eksportivate tootjatega seotud kauplejad:

—	Jushi Italia Srl;

—	Jushi Spain SA;

—	Jushi France SAS.

Sõltumatud importijad:

—	Helm AG, Saksamaa.

Kasutajad:

—	Basell Polyolefine, Saksamaa;

—	DSM, Madalmaad;

—	DuPont de Nemours, Belgia;

—	Exel Composites, Belgia;

—	Fiberline Composites, Taani;

—	Formax, Ühendkuningriik;

—	Polyone, Saksamaa;

—	Vestas Wind Systems, Taani.

(38)

Hiina RV valitsus väitis kokkuvõttes, et tema kaitseõigusi seoses juurdepääsuga huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikule on rikutud, sest mittekonfidentsiaalses toimikus puudusid teatavad andmed ja selle põhjust ei olnud märgitud ega esitatud piisavalt põhjalikke kokkuvõtteid või erandkorras mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte esitamata jätmise põhjuseid.

(39)	Komisjon leidis, et huvitatud isikutele tutvumiseks avatud mittekonfidentsiaalne toimik sisaldas piisavalt andmeid, et huvitatud isikud saaksid komisjoni analüüsis kasutatud andmetega tutvuda, ja seega peeti väidet alusetuks. Valitsusele teatati põhjused, miks komisjon peab väiteid alusetuks.

(40)	Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid Hiina RV valitsus ja üks eksportiv tootja oma seisukohta, et konfidentsiaalsussätet kasutati liiga suures ulatuses, ning nõudsid liidu tootjate müüdud tooteliikide ja summaarsete koguste avalikustamist toote kontrollnumbrite järgi.

(41)	Komisjon leiab, et kaitseõigust ei rikutud, sest kõigile eksportivatele tootjatele teatati konkreetselt nende valimisse kaasatud liidu tootjate toodete kontrollnumbrid, millega seoses esines konkurents Hiina RVga. Seetõttu lükati väide tagasi.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(42)

Mõlema uurimise vaatlusalune toode on sama mis nõukogu rakendusmääruses (EL) nr 248/2011 määratletud ja mõlemas algatamisteates kirjeldatud toode ehk kuni 50 mm pikkused tükeldatud klaaskiud, klaaskiust heie (välja arvatud klaaskiust heie, mida on immutatud ja mille pinda on töödeldud ning mille põletuskadu on üle 3 %, nagu on kindlaks määratud ISO standardiga 1887) ja klaasfilamentkiust matid (välja arvatud klaasvillmatid), mis kuuluvad praegu CN-koodide 7019 11 00, ex 7019 12 00 ja 7019 31 00 (viimane kood asendati 1. jaanuaril 2014 koodiga 7019 31 10) alla ning on pärit Hiina RVst (edaspidi „vaatlusalune toode” või „klaasfilamentkiust tooted”).

(43)

Vaatlusalune toode on toormaterjal, mida kasutatakse kõige sagedamini termoplastsete ja termoreaktiivsete vaikude sarrustamiseks komposiitmaterjalide tootmisel. Selle tulemusel saadakse komposiitmaterjalid (klaasfilamentkiududega sarrustatud plastid), mida kasutatakse mitmesugustes tootmisharudes: autotööstuses, elektri-/elektroonikatööstuses, tuuleveskite labade tootmises, ehitustööstuses, mahutite/torude tootmises, tarbekaupade tootmises, lennundus-/sõjandustööstuses jne.

(44)

Käesolev menetlus hõlmab klaasfilamentkiust toodete kolme põhiliiki: tükeldatud klaaskiud, (11) klaaskiust heie (12) ja matid (13) (välja arvatud klaasvillmatid). Uurimine näitas, et vaatamata erinevustele välimuses ja võimalikele erinevustele eri tooteliikide kasutusotstarvetes, on kõigil eri liiki vaatlusalustel toodetel ühesugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning neid kasutatakse sisuliselt samaks otstarbeks.

2. Taotlused toote tootevalikust välja jätmiseks

2.1. CN-kood 7019 31 90

(45)

Pärast algatamisteadete avaldamist märkis CCCLA, et mõlemas algatamisteates osutatakse CN-koodile 7019 31 10, samas kui kaebuse esitaja osutas CN-koodile 7019 31 00, mida enam ei kasutata. CCCLA märkis, et varem CN-koodi 7019 31 00 alla klassifitseeritud tooted klassifitseeritakse nüüd kahe erineva CN-koodi alla: 7019 31 10 (klaasfilamentkiust matid) ja 7019 31 90 (muud klaaskiudmatid). Kuna käesolevates uurimistes käsitletakse teatavaid klaasfilamentkiust tooteid, leiab CCCLA, et CN-koodi 7019 31 90 alla klassifitseeritud tooted ehk „ilma filamendita klaaskiust matid” tuleks vaatlusaluse toote määratlusest välja jätta.

(46)	Kõnealune nõue ei puutu asjasse, sest tegemist ei ole niikuinii vaatlusaluse tootega.

(47)	Kaebuses osutati CN-koodile ex 7019 31 00 ning öeldi selgesõnaliselt, et klaasvillmatid (st muud matid või ilma filamendita klaaskiust valmistatud matid) on välja arvatud. Sel põhjusel on CN-koodi ees täiend „ex”.

(48)

Mõlemad algatamisteated avaldati 2013. aasta detsembris ning neis osutatakse toodetele, mis „kuuluvad praegu CN-koodide […] 7019 31 10” alla. Kuna varem CN-koodi 7019 31 00 alla klassifitseeritud tooted jagati alates 1. jaanuarist 2012 CN-koodide 7019 31 10 ja 7019 31 90 vahel, ei hõlma avaldamisteate käsitlusala „ilma filamendita klaaskiust valmistatud matte”, kuna räägitakse toodetest, mis „kuuluvad praegu CN-koodide […] 7019 31 10” alla.

(49)

Käesolevas määruses osutatakse aga toodetele, mida „praegu klassifitseeritakse CN-koodide […] 7019 31 00 alla”, kuna alates 1. jaanuarist 2014 on CN-koodid 7019 31 10 ja 7019 31 90 uuesti ühendatud, sest CN-koodiga 7019 31 90 tähistatud kategooria jäi praktikas tühjaks (sest muust materjalist matid ehk klaasvillmatid klassifitseeriti CN-koodi 7019 39 00 alla).

(50)	Seetõttu ei ole CN-koodi 7019 31 90 välja jätmise nõue asjakohane.

2.2. Tekstuuritud heie

(51)	Üks kasutaja taotles tekstuuritud heide (14) eemaldamist vaatlusaluste toodete hulgast põhjendusega, et liidu klaasfilamentkiu tootjad seda ei tooda.

(52)

Siiski tehti liidus kindlaks kolm tekstuuritud heiet tootvat äriühingut, millel on piisav tootmismaht turu vajaduste rahuldamiseks. Uurimised näitasid, et vaatamata võimalikele erinevustele kasutusotstarvetes, on kõigil eri liiki vaatlusalustel toodetel ühesugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning neid kasutatakse sisuliselt samaks otstarbeks. Taotlus tekstuuritud heide vaatlusaluste toodete seast väljajätmise kohta lükatakse seetõttu tagasi.

(53)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et tekstuuritud heie tuleks vaatlusaluste toodete seast välja jätta, sest i) tekstuuritud heiet tarnis turule ainult üks liidu tootja, kes tegi seda väheses koguses, mistõttu selliste toodete import ei saa liidu tootmisharu kahjustada; ii) tekstuuritud heie erineb siledast heidest, kuna viimasel on pultrusioonmeetodil valmistatud suurema ristsuunalise tugevusega komposiitprofiil ja erinev tootmisprotsess; iii) erinevalt algses dumpinguvastases uurimises lõngade kohta tehtud järeldustest leiab komisjon, et toote piiratud asendatavus ei ole oluline tegur, mis võimaldaks tekstuuritud heide vaatlusaluste toodete seast välja jätta.

(54)

Seoses esimese väitega kordab komisjon, et liidus on mitu tootjat, kes suudavad rahuldada turu vajadust tekstuuritud heide järele, kuid praegu müüb seda tooteliiki ainult üks tootja. Hiina RV valitsuse argument, et tegelikkuses müüb toodet ainult üks liidu tootja, on pigem tekitatud kahju tundemärk, sest see tähendab, et kasutajad on hakanud hankima toodet väljaspool liitu, eelkõige Hiina RVs asuvatelt tarnijatelt.

(55)

Teise väite kohta võib öelda, et tekstuuritud heide tootmisprotsess kattub tavalise heide tootmisprotsessiga, kui välja arvata üks lisaetapp, mille käigus heidesse puhutakse õhku. Selleks on vaja suhteliselt vähe maksvaid lisaseadmeid ning see ei muuda toote tehnilisi ja füüsikalisi põhiomadusi. Tekstuuritud heie on väliselt üksnes mõnevõrra ebatasasem kui tavaline heie.

(56)	Seoses kolmanda väitega võib öelda, et komisjon järgis samasugust meetodit nagu eelmises uurimises, kus tekstuuritud heie kuulus samuti vaatlusaluste toodete hulka, ja selle väljajätmise taotlus lükati tagasi. Ei ole esitatud ühtegi argumenti, mille põhjal tuleks teha teistsugune järeldus.

(57)	Taotlus tekstuuritud heide vaatlusaluste toodete seast väljajätmise kohta lükatakse seetõttu tagasi.

2.3. Tooted, millega seoses puudub konkurents liidu tootmisharu ja Hiina RV vahel

(58)

Hiina RV valitsus soovis, et vaatlusaluste toodete hulgast jäetaks välja tooted, millega seoses puudub konkurents liidu tootmisharu ja Hiinast pärit impordi vahel (nagu on öeldud subsiidiumivastase kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis). Silmas peetud tooted on märjalt kasutatavad tükeldatud kiud ja matid.

(59)

Märjalt kasutatavatel tükeldatud kiududel on piiratud säilivusaeg ja suuremast veesisaldusest tingitud suuremad transpordikulud. Sellegipoolest kaubeldakse märjalt kasutatavate tükeldatud kiududega rahvusvaheliselt. Uurimine näitas, et vaatamata mõnedele erinevustele välimuses ja võimalikele erinevustele kasutusotstarvetes, on kõigil eri liiki vaatlusalustel toodetel ühesugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning neid kasutatakse sisuliselt samaks otstarbeks. Märjalt kasutatavaid tükeldatud kiude ja matte kasutatakse sarrusematerjalina samuti nagu teisi vaatlusaluse toote liike. Lisaks ei välista Hiina RV valitsuse väide, et teatavaid Hiina klaasfilamentkiutooteid ei müüda liidu turul veel suures koguses, kõnealust liiki toodete ekspordiga seotud ärilise käitumise muutumist tulevikus. Taotlus kõneluste toodete vaatlusaluste toodete seast välja jätmise kohta lükatakse seetõttu tagasi.

(60)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et i) märjalt kasutatavaid tükeldatud kiude toodab ainult üks liidu tootja, mistõttu selliste toodete import ei kahjustaks liidu tootmisharu; ii) liidu tootjatele ei ole seoses eespool nimetatud toodetega kahju tekkinud, sest liidu tootmisharu väitis kaebuse avalikus versioonis, et neil on võimalik teenida nimetatud toodetelt kasumit rohkem kui 8–10 %; iii) märjalt kasutatavatel tükeldatud kiududel on suurem veesisaldus, piiratud säilivusaeg ja teistsugune tootmisprotsess ning seega on neil tavaliste tükeldatud kiududega võrreldes teistsugused füüsikalised ja keemilised omadused; iv) erinevalt algses dumpinguvastases uurimises lõngade kohta tehtud järeldustest leiab komisjon, et toote piiratud asendatavus ei ole oluline tegur, mis võimaldaks märjalt kasutatavad tükeldatud kiud vaatlusaluste toodete seast välja jätta.

(61)	Esimene väide lükatakse tagasi, sest märjalt kasutatavaid tükeldatud kiude müüvad mitmed liidu tootjad ja seega ei ole liidu tootmisharule kahju tekitamise võimalus seoses kõnealuse tooteliigiga välistatud.

(62)

Seoses teise väitega ei ole asjaolu, et mõned tooteliigid on teatud ajahetkedel kasumlikud, kõnealuste tooteliikide väljajätmiseks piisav põhjus. Lisaks imporditakse märjalt kasutatavaid tükeldatud kiude liitu märksa väiksemas koguses kui muid klaasfilamentkiust tooteid. Seetõttu ei ole ainult kõnealuse tooteliigi kasumimarginaal vaatlusaluste toodete suhtes üldiselt representatiivne.

(63)

Kolmanda väite kohta võib öelda, et vaatlusaluse toote määratluses ei osutata selle veesisaldusele. Seega ei saa märjalt kasutatavaid tükeldatud kiude vaatlusaluste toodete hulgast välja jätta nende veesisalduse alusel. Pealegi kasutatakse märjalt ja kuivalt kasutatavate tükeldatud kiudude tootmiseks sama protsessi, kuid ära jääb üks tootmisetapp, mis seisneb kiudude kuivatamises.

(64)	Seoses neljanda väitega võib öelda, et komisjon järgis samasugust meetodit nagu eelmises dumpinguvastases uurimises, kus märjalt kasutatavad tükeldatud kiud kuulusid samuti vaatlusaluste toodete hulka. Ei ole esitatud ühtegi argumenti, mille põhjal tuleks teha teistsugune järeldus.

(65)	Taotlus märjalt kasutatavate tükeldatud kiudude vaatlusaluste toodete seast välja jätmise kohta lükatakse seetõttu tagasi.

3. Samasugune toode

(66)

Sarnaselt eelmise dumpinguvastase uurimisega leiti, et vaatlusalusel tootel ja Hiina RV omamaisel turul toodetavatel ja müüdavatel klaasfilamentkiust toodetel ning liidu tootmisharu toodetud ja liidus müüdavatel klaasfilamentkiust toodetel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ja samasugune kasutusotstarve. Seepärast käsitatakse neid käesolevates uurimistes samasuguste toodetena dumpinguvastase algmääruse artikli 1 lõike 4 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

C. SUBSIIDIUM

1. Sissejuhatus

(67)

Hiina RV majandusliku ja sotsiaalse arengu 12. viisaastakukavas esitatakse Hiina RV valitsuse strateegiline käsitlus tähtsamate tootmisharude parendamise ja edendamise kohta ning nende hulka kuulub ka klaasfilamentkiust toodete tootmine. Täpsemalt öeldakse 12. viisaastakukava 9. peatükis, mis käsitleb töötleva tööstuse ümberkujundamist ja uuendamist, järgmist:

„Keskendume uute materjalide, näiteks fotoelektrilise klaasi, üliõhukese substraatklaasi, eriklaaskiu ja erikeraamika arendamisele”

(68)

Nimetatud kava 9. peatüki jaotises 3, mis käsitleb ettevõtete tehnoloogilist uuendamist, öeldakse konkreetselt, et Hiina RV valitsus „…ergutab ettevõtete suutlikkust töötada paremini välja uusi tooteid, tõsta toodete tehnoloogilist sisu ja lisaväärtust ning hakata tooteid kiiremini ajakohastama ja uuendama”.

(69)

Lisaks sätestatakse sama kava 10. peatüki jaotises 1 järgmist:

„Uute materjalide tootmisharu arendamisel keskendutakse uutele funktsionaalsetele materjalidele, täiustatud struktuuriga materjalidele, kõrgtehnoloogilistele kiududele ja nendest valmistatud komposiitmaterjalidele ning üldotstarbelistele põhimaterjalidele”

(70)	Innovatsiooni ja uute materjalide üldist tähtsust on selgelt rõhutatud nii Hiina tööstustehnoloogia innovatsiooni 12. viisaastakukavas kui ka pikaajalises riiklikus teaduse ja tehnoloogia arengukavas (2006–2020).

(71)

Lisaks nimetatakse tööstuse restruktureerimise 2011. aasta juhendkataloogis (otsus nr 9) soodustatud tootmisharude hulgas selgesõnaliselt järgmist: „E-klaaskiuahju abil kiudude tõmbamine […], kõrgtehnoloogilise klaaskiu ja sellest valmistatud toodete väljatöötamine ja tootmine”. Samuti osutatakse soodustatud välisinvesteeringutega tootmisharusid loetlevas välisinvesteeringutega tootmisharude juhendkataloogis otseselt klaaskiust toodete valmistamisele ja eriklaaskiule (15).

(72)	Hiina RV valitsuse väitel on kõnealused kavad üksnes mittesiduvad suunised. Sellegipoolest on 12. viisaastakukavas selgelt öeldud, et see on õiguslikult siduv: „Pärast Rahvaesindajate Kogus läbikaalumist ja heakskiitmist on käesoleva kava õiguslikult siduv” .

(73)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et vaatlusaluse toote mõiste hõlmab ainult standardseid klaaskiutooteid (E-klaas), mitte aga tehnoloogiliselt keerukamat kõrgtehnoloogilist klaaskiudu (eriotstarbeline klaaskiud ehk S-klaas). Seega ei kuulu käesoleva uurimise vaatlusaluse toote valmistamine soodustatud tootmisharude hulka, sest soodustatud on ainult eriklaaskiu või kõrgtehnoloogiliste kiudude tootmine. Hiina RV valitsus osutab muu hulgas 12. viisaastakukavale, milles käsitletakse ainult „kõrgtehnoloogilisi kiude” ja „eriklaaskiudu”.

(74)

Esiteks hõlmab vaatlusaluse toote mõiste teatavaid klaasfilamentkiust tooteid. Toote määratluses ei eristata, kas kõnealused tooted on valmistatud standardsest klaaskiust (edaspidi „E-klaas”) või eriklaaskiust (edaspidi „S-klaas”). Teiseks ei esitanud ükski huvitatud isik toote väljajätmise taotlust väitega, et eriklaaskiud ei peaks kuuluma vaatlusaluste toodete hulka. Kolmandaks ei vaidlustanud Hiina RV valitsus asjaolu, et valitsus soodustab „eriklaaskiudude” arendamist. Tegelikult nimetatakse soodustatud välisinvesteeringutega tootmisharude seas ka standardsest klaaskiust toodete valmistamist (vt põhjendus 71).

(75)

Isegi kui nõustuda väitega, et Hiina RV valitsus soodustab ainult kõrgtehnoloogilise klaaskiu (nt S-klaasi) arendamist, ei ilmnenud uurimises mingit eristust ühelt poolt standardse klaaskiu tootmisharu ja teiselt poolt eriklaaskiu tootmisharu vahel. Pigem valmistatakse nii E-klaasist kui ka kõrgtehnoloogilisest klaaskiust (nt S-klaasist) tooteid samas klaaskiutoodete tootmisharus. Seoses sellega leidis komisjon eelkõige, et kõik valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad kasutavad oma tootmisprotsessis nii standardset klaaskiudu (E-klaas) kui ka kõrgtehnoloogilist klaaskiudu (nt S-klaas) ning puuduvad mehhanismid, mis võimaldaks toetada näiteks sooduslaenude või maakasutusõigustega ainult ühte tootmislõiku. Sellest järeldub, et kõrgtehnoloogilisest klaaskiust toodete arendamise otsene ergutamine ei välista seaduse ega tegelike asjaolude alusel võimalust, et tavalise klaaskiu tootmisharule laieneb ka üldine strateegiline poliitikaeesmärk ergutada ettevõtete suutlikkust töötada paremini välja uusi tooteid, tõsta toodete tehnoloogilist sisu ja lisaväärtust ning hakata tooteid kiiremini ajakohastama ja uuendama.

(76)	Eespool nimetatud asjaolude põhjal on väide, et vaatlusalune toode ei kuulu soodustatud tootmisharusse, alusetu ja lükatakse tagasi.

(77)

Pealegi sätestatakse Hiina Riiginõukogu otsuses nr 40, milles käsitletakse dokumendi „Ajutised meetmed struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses” avaldamist ja rakendamist (mida koos dokumendiga „Ajutised meetmed struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses” nimetatakse otsuseks nr 40), et Hiina RV valitsus toetab aktiivselt eri liiki tootmisharude arengut (16).

(78)

Kuigi otsuses nr 40 ei mainita otsesõnu klaasfilamentkiu tootmisharu ega üldisemalt uute materjalide valdkonda, tehakse selles kõigile finantsasutustele ülesandeks anda krediiditoetust ainult soodustatud projektidele ning nähakse ette muu soodustatud projekte käsitleva sooduspoliitika rakendamine (17). Seetõttu saab järeldada, et otsuse nr 40 sätted olid kohaldatavad klaasfilamentkiu tootmisharu suhtes.

(79)	Hiina RV valitsus väitis, et otsuse nr 40 kohaselt peaksid soodustatud tootmisharud saama krediiditoetust „krediidipõhimõtetest lähtudes” ning sellest ei saa järeldada, et kõnealust toetust tuleks anda eelistatud korras.

(80)

Uurimine näitas, et valimisse kaasatud äriühingute suhtes kohaldati eelistavat laenupoliitikat. Isegi mõnda kahjumlikku äriühingut rahastati jätkuvalt soodustingimustel. Seetõttu lükkab komisjon tagasi Hiina RV valitsuse väite, et klaasfilamentkiu tootmisharule antakse laenu krediidipõhimõtetest lähtudes. Oluline on asjaolu, et vastavalt otsusele nr 40 annavad kõik finantsasutused laenu soodustatud tootmisharudele, mille hulka kuulub klaasfilamentkiu tootmisharu, ja et sellist toetust antakse tegelikult soodustingimustel.

(81)

Peale selle on Hiina keskmise tähtajaga ja pikaajalises teaduse ja tehnoloogia riiklikus arengukavas (2006–2020) võetud kohustus „eelistada strateegilist rahastamist”,„julgustada finantsasutusi andma soodustingimustel krediiditoetust suurematele riiklikele teadusprojektidele ja tehnoloogilise industrialiseerimise projektidele”,„julgustada finantsasutusi täiustama ja tugevdama kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele osutatavaid finantsteenuseid” ning„rakendada soodsaid maksumeetmeid kõrgtehnoloogiliste ettevõtete arengu toetamiseks”.

(82)

Klaasfilamentkiu tootmine kuulub kõrgtehnoloogiliste ettevõtete kirjelduse alla, nagu näitab kõrgtehnoloogiliste või uut tehnoloogiat kasutavate tootjate arv Hiina RVs. Uurimise käigus leiti, et mõned valimisse kaasatud äriühingud olid saanud kõrgtehnoloogilise ja uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte sertifikaadi, mis võib anda aluse eespool osutatud keskmise tähtajaga ja pikaajalises teaduse ja tehnoloogia riiklikus arengukavas (2006–2020) kirjeldatud eeliskohtlemiseks.

2. Koostöösoovimatus ja kättesaadavate faktide kasutamine

2.1. Subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamine ühe eksportiva tootja suhtes

(83)

Ühte Hiina RVs asuvasse äriühingusse tehtud kontrollkäigu ajal ilmnes, et äriühing oli välja vahetanud auditeeritud finantsaruande, mille ta oli algselt komisjonile esitanud oma vastuses subsiidiumivastasele küsimustikule. Äriühing ei avaldanud kõnealust teavet vabatahtlikult ja teise auditeeritud finantsaruande olemasolu avastati alles siis, kui äriühingult küsiti finantsaruande originaali. Lisaks tehti uus aruanne kättesaadavaks ainult hiina keeles. Kuna kahe erineva auditeeritud finantsaruande kasutamine on vastuolus rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (nr 560, milles käsitletakse järgnevaid sündmusi), rõhutas kontrollimeeskond, et see on tõsine probleem, kuna seab kahtluse alla esitatud finantsaruannete usaldusväärsuse. Äriühing selgitas, et küsimustiku vastuses algselt esitatud auditeeritud finantsaruanne sisaldas vigu ja tuli seetõttu asendada sama audiitorfirma välja antud uue versiooniga, millele pandi varasem kuupäev ja sama järjekorranumber nagu algsele finantsaruandele, mis on hävitatud.

(84)

Pärast kontrollkäiku ja finantsaruande teise versiooni tõlke valmimist saatis komisjon äriühingule kirja, milles juhtis tähelepanu konkreetsetele ja üksikasjalikele põhjustele, miks tema arvates ei saa lugeda osa küsimustikus esitatud andmeid kontrollituks. Äriühingule teatati, et komisjon võib otsustada võtta oma järelduste aluseks teadaolevad faktid kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõikega 1, ning anti võimalus esitada märkusi.

(85)

Äriühing esitas oma märkused nii kirjalikult kui ka ärakuulamisel ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Vastusest ilmnes, et on olemas veel üks (kolmas) auditeeritud finantsaruanne (börsiettevõtetes kasutatavas vormis). Kuigi teise ja kolmanda aruande vahel ei paistnud olevad olulisi erinevusi, oli viimane siiski palju üksikasjalikum ja põhjalikum. See oli juba välja antud ning kuigi see oli äriühingule kontrollkäigu ajal kättesaadav, (18) ei avaldatud ka selle finantsaruande olemasolu komisjonile õigel ajal kontrollkäigu jooksul. Erinevalt teistest finantsaruannetest olid kõnealuses kolmandas versioonis selgelt ja üksikasjalikult loetletud kõik subsiidiumid (koos nende õigusliku alusega), mida äriühing oli uurimisperioodi jooksul saanud. Seetõttu oleks kõnealuse finantsaruandega tutvumine olnud kontrollkäigu ajal väga kasulik, et kontrollida üle kõik esitatud andmed äriühingu kasutatud üksikute subsiidiumikavade kohta.

(86)	Auditeeritud finantsaruanne on oluline dokument, mis võimaldab nõuetekohaselt kontrollida teavet, mida äriühing on komisjonile esitanud muu hulgas ka saadud toetuste, laenude, maakasutusõiguste, maksutähtaja pikenduste jne kohta.

(87)

Eespool kirjeldatust ilmneb, et äriühing ei olnud koostööaldis ning põhjustas suuri takistusi komisjonile esitatud andmete nõuetekohasel kontrollimisel nii, et komisjonil ei olnud võimalik muu hulgas ka äriühingu saadud subsiidiumide taseme kohta esitatud andmeid nõuetekohaselt kontrollida. Selle tagajärjel ei saanud komisjon teha mõistliku täpsusega järeldust, eriti seoses saadud subsiidiumide tasemega.

(88)

Leitakse, et äriühing esitas eksitavaid andmeid ja ei teinud piisavalt koostööd. Seetõttu otsustas komisjon kohaldada subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätteid. Kuna äriühing oli kontserni liige, laienes subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldatavus tervele kontsernile.

(89)

Kontserni subsideerimise taseme kindlakstegemiseks kasutas komisjon siiski kahe mõlemas uurimises täielikult koostööd teinud kontserni kuuluva äriühingu tegelikke andmeid, milles esitatud teavet subsideerimise taseme kohta peeti usaldusväärseks. Kontserni kuuluva eksitavat teavet esitanud äriühingu subsideerimise tase määrati kindlaks teadaolevate faktide põhjal. Kõnealuse juriidilise isiku subsideerimise taseme kindlaksmääramisel kasutas komisjon teadaolevate faktidena iga subsiidiumikava kõrgeimat subsideerimise taset, mis tehti kindlaks põhjenduses 30 osutatud valimisse kaasatud ja uurimises täielikult koostööd teinud äriühingute või kontserni üksikute juriidiliste isikute kohta.

(90)

Pärast järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et kontserni subsideerimise taseme arvutamiseks kasutatud meetod ei olnud korrektne. Ta väitis, et kuna kontserni subsiidiumimarginaal on koostööd teinud ettevõtete iga subsiidiumikava kohta kindlaks tehtud kõrgeimate subsiidiumide summa, peaks see olema palju suurem.

(91)	Nimetatud väide tuleneb vääritimõistmisest. Eespool põhjenduses 89 kirjeldatud subsideerimise taseme arvutamise meetodit kohaldati ainult (kontserni) selle äriühingu suhtes, kes esitas eksitavat teavet, mitte kogu kontserni suhtes. Seepärast lükati väide tagasi.

(92)

Eksitavat teavet esitanud äriühing ei eksportinud vaatlusalust toodet. Kontsernis eksportis vaatlusalust toodet üks temaga seotud äriühing. Viimane aga tegi mõlemas uurimises täielikult koostööd ja esitas usaldusväärseid andmeid kontserni ekspordihinna kohta. Seetõttu kasutas komisjon esitatud andmeid kõnealuses menetluses oma lõplike järelduste tegemiseks.

(93)	Pärast järelduste avalikustamist väitis eksportiv tootja, et komisjon eksis subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamisel.

(94)

Esiteks väideti, et äriühingule saadetud kirjas, milles komisjon kirjeldas üksikasjalikult subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kavandatava kohaldamise põhjusi, ei olnud öeldud, et komisjon ei saanud subsiidiumidega seotud teavet kontrollida. Seetõttu ei saa komisjon oma lõplikes järeldustes kõnealusele argumendile tugineda, sest äriühingule ei antud võimalust esitada selle argumendi kohta märkusi.

(95)

Nimetatud väitega ei saa nõustuda. Komisjon teatas oma kirjas selgelt, et ta „ei saa järeldada, et [äriühingu] saadud subsiidiumide taset käsitlev teave on kontrollitud”. Igal juhul oli äriühing täielikult teadlik põhjustest, miks lõplike järelduste avalikustamise dokumendis lähtuti parimatest teadaolevatest faktidest, ning talle anti võimalus esitada selle kohta märkusi, mida ta ka tegi.

(96)

Teiseks väitis eksportiv tootja, et isegi kui komisjon kohaldaks subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätteid, ei tohiks komisjon võtta subsideerimise taseme kindlakstegemise aluseks teiste äriühingute andmeid, vaid peaks seda tegema äriühingu tegeliku auditeeritud finantsaruande alusel, sest see sisaldab endiselt „asjakohaseimat” ja „sobivaimat” teave ettevõtte subsideerimise taseme kohta.

(97)

Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 83–88, on komisjonil suuri kahtlusi esitatud finantsaruande usaldusväärsuse kohta ning seetõttu ei saanud ta seda kasutada, et kontrollida erinevate kavade ja/või subsiidiumiprogrammide (näiteks sooduslaenud ja tegelikust maksumusest väiksema tasu eest antud maakasutusõigused) alusel toimunud subsideerimise taset. Usaldusväärne auditeeritud finantsaruanne on tingimata vajalik, et kontrollida muude vahenditega esitatud andmete õigsust ja täielikkust. Seetõttu oli komisjon subsideerimise taseme kindlakstegemisel sunnitud lähtuma parimatest teadaolevatest faktidest, milleks kõnealusel juhul olid teistelt koostööd teinud äriühingutelt saadud kontrollitud andmed asjaomaste subsiidiumikavade kohta. Kõnealune väide lükatakse seetõttu tagasi.

(98)

Äriühing väitis samuti, et komisjon kohaldas ekslikult rahvusvahelist raamatupidamisstandardit (IAS) kui kriteeriumit, mille alusel lükata tagasi auditeeritud finantsaruanded. Äriühingu arvates tuleks auditeeritud finantsaruannete otstarvet ja IASi kasutamise põhjendatust eristada olenevalt sellest, kas turumajanduslikku kohtlemist hinnatakse dumpinguvastases menetluses või subsiidiumivastases menetluses. IASi nõuete rikkumisega ei saa põhjendada subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamist.

(99)

Komisjon märgib, et uurimise käigus avastatud rahvusvahelise raamatupidamisstandardi nõuete rikkumine ise ei olnud subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamise põhjus. Põhjuseks oli asjaolu, et komisjonile esitati auditeeritud finantsaruannete erinevad versioonid ning see pani kahtluse alla nende usaldusväärsuse ja sundis komisjoni järeldama, et subsiidiumide taset käsitlevat muud teavet ei olnud võimalik kontrollida. Kõnealune väide lükatakse seetõttu tagasi.

(100)

Äriühing väitis veel, et komisjon kasutas tema subsiidiumimarginaali arvutamiseks põhjendamatut meetodit, milles kasutati iga koostööd teinud juriidilise isiku (mitte iga kontserni) kohta kindlaks tehtud iga kava suurimat tasakaalustavat määra. Ettevõtte väitel on nimetatud meetod vigane, sest samasse kontserni kuuluvad äriühingud võivad otsustada suunata subsiidiumid kogu kontserni huvides ühele kindlale juriidilisele isikule.

(101)

Nagu on selgitatud põhjenduses 89, kasutas komisjon kontserni subsideerimise taseme arvutamiseks mõlemas uurimises koostööd teinud kahe ülejäänud äriühingu tegelikke andmeid. Teadaolevaid fakte kohaldati ainult kontserni ühe juriidilise isiku suhtes, kes esitas eksitavat teavet. Komisjon leidis, et kontserni kuuluva juriidilise isiku subsideerimise taseme kindlakstegemisel on kõige asjakohasem võtta arvutuste aluseks sama struktuuritaseme äriühingud ning lähtuda kõigi valimisse kaasatud äriühingute või nende kontsernide juriidiliste isikute seas kindlaks tehtud kõrgeimast subsideerimise tasemest. Kõnealune väide lükatakse seetõttu tagasi.

2.2. Subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõike 1 sätete kohaldamine riigiosalusega pankade suhtes

(102)

Ükski Hiina RV riigiosalusega pank ei teinud komisjoniga koostööd. Neil paluti subsiidiumivastases uurimises vajaliku teabe andmiseks täita küsimustik. Seega teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et ta kaalub riigiosalusega pankade kohta järelduste tegemist teadaolevate faktide põhjal kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõikega 1.

(103)

Oma vastuses komisjoni kirjale ja seejärel pärast järelduste avalikustamist oli Hiina RV valitsus vastu subsiidiumivastase algmääruse 28 lõike 1 kohaldamisele seoses riigiosalusega pankadelt küsitud teabega. Ta väitis, et suure osa käesoleva uurimise teabest esitas Hiina RV valitsus. Komisjon leidis siiski, et kõnealune teave ei asenda täielikult vastust, mille oleksid konkreetsetele küsimustikele andnud riigiosalusega pangad. Hiina RV valitsus ei vaidlustanud asjaolu, et riigiosalusega pangad ei olnud esitanud vastust küsimustikule, ega seda, et pangad kuuluvad riigile. Seetõttu pidi komisjon riigiosalusega pankade kohta järelduste tegemisel tuginema teadaolevatele faktidele.

3. Uuritud kavad

(104)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustikud, mis sisaldasid ka riigiosalusega pankade jaoks ette nähtud küsimustikke, ning saatis küsimustiku valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele ja soovis teavet kavade kohta, mille raames oli väidetavalt eraldatud subsiidiume klaasfilamentkiu tootmisharule. Uuriti allpool loetletud kavasid.

Klaasfilamentkiu tootmisharule antud strateegilised sooduslaenud, garantiid ja kindlustus:

—	strateegilised sooduslaenud;

—	ekspordikrediidi subsiidiumikavad;

—	uute materjalide ekspordigarantiid ja kindlustus;

—	eelised, mis on saadud juurdepääsust maksuvabadele valdusettevõtjatele ja valitsusepoolsest laenude tagasimaksmisest.

Toetuskavad:

—	subsiidiumid märkide „Famous Brands” ja „China World Top Brands” arendamiseks;

—	keskvalitsuse toetused;

—	madalama valitsustasandi toetused;

—	Guangdongi provintsi tööstuse välismaale laienemise vahendid.

Riiklikud ressursitarned tegelikust maksumusest väiksema tasu eest:

—	riiklik elektriga varustamine;

—	riiklik veega varustamine;

—	riiklik toorainega varustamine;

—	riiklik maakasutuse võimaldamine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

Tulumaksust ja muudest otsestest maksudest vabastamise ja maksuvähenduste kavad:

—	välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele ettenähtud kava „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest”;

—	välisinvesteeringutel põhinevate ekspordile keskendunud ettevõtete tulumaksu vähendamine;

—	geograafilisel asukohal põhinevad tulumaksusoodustused välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele;

—	kohalikud tulumaksuvabastus- ja -vähenduskavad tootmisega tegelevatele välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele;

—	maksusoodustused välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele, mis ostavad Hiinas valmistatud seadmeid;

—	maksude tasaarvestused välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete teadus- ja arendustegevuse puhul;

—	maksutagastus välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete kasumi reinvesteerimiseks ekspordile orienteeritud ettevõtetes;

—	maksusoodustus kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõttena tunnustatud välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele;

—	maksuvähendus kindlaksmääratud projektidega seotud kõrgtehnoloogilistele või uut tehnoloogiat kasutavatele ettevõtetele;

—	tulumaksusoodustused riigi kirdeosas paiknevatele ettevõtetele;

—	Guangdongi provintsi maksukavad;

—	dividendide maksuvabastus nõuetele vastavate residendist ettevõtete puhul;

—	vähendatud määraga ettevõtte tulumaks.

Kaudsete maksustamis- ja tariifikvootide kavad:

—	käibemaksuvabastus imporditud seadmete kasutamise eest;

—	välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete puhul Hiinast ostetud seadmete käibemaksu vähendamine;

—	käibemaksu- ja tollimaksuvabastus väliskaubanduse arendamise kava raames ostetud põhivarale.

4. Strateegilised sooduslaenud, muu rahastamine, garantiid ja kindlustus

4.1. Sooduslaenud

a) Sissejuhatus

(105)

Järeldused riigiosalusega pankade kohta tehti teadaolevate faktide alusel kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõikega 1, nagu on selgitatud punktis C.2.2.

b) Õiguslik alus

(106)

Sooduslaenud on Hiinas ette nähtud järgmiste õigusnormidega: Hiina RV kommertspanganduse seadus (edaspidi „pangandusseadus”) [2003], Hiina Rahvapanga 28. juunil 1996 kehtestatud laenude üldeeskirjad ja Riiginõukogu otsus nr 40.

c) Uurimise tulemused

Subsiidiumi olemasolu

(107)

Kuigi Hiina ametiasutused esitasid vähe teavet osaluse/omandi kohta Hiina RV pankades, tehti teadaolevate faktide põhjal uurimisega kindlaks, et Hiina finantsturule on iseloomulik riigi suur mõju ja kontroll. Kui komisjon analüüsis, kas pankadel on, nad täidavad või neile on antud valitsusasutuste ülesandeid (st kas nad on avaliku sektori asutused), võttis ta arvesse kõiki teadaolevaid andmeid pankade riigile kuulumise kohta ning ka muid tunnuseid, nagu riigi esindajate kuulumine nõukogudesse, valitsuse mõju ja kontroll pankade tegevuse üle, valitsuse poliitika ja huvide järgimine ning pankade asutamine statuudiga.

(108)

Kättesaadava teabe põhjal järeldatakse, et täieliku riigiosalusega pankadele, mille nõukogudes omab valitsevat mõju riik, kuulub suurim turuosa ning nad on Hiina finantsturul valitsevad turuosalised. Riigiosalusega pankade suhtes kohaldatakse õigusnorme, mille kohaselt peavad nad muu hulgas lähtuma oma laenutegevuses rahvamajanduse vajadustest, andma soodustatud projektidele krediiditoetust (19) või eelistama kõrgtehnoloogiliste või uuel tehnoloogial põhinevate tootmisharude arengut (20).

(109)

Veel üks märk, mis osutab riigi sekkumisele Hiina finantsturul, on Hiina Rahvapanga roll konkreetsete piirmäärade seadmisel intressimäärade kehtestamisele ja nende kõikumise ulatusele (21). Finantsasutustel palutakse kehtestada laenude intressimäärad selliselt, et need jääksid teatavasse Hiina Rahvapanga kehtestatud intressimäärade vahemikku. Sooduslaenude intressimääradel ei lubata tõusta. Laenuintresside piirmäärad koos hoiuseintressi ülemmääradega tekitavad olukorra, kus pankadel on garanteeritud juurdepääs odavale kapitalile (reguleeritud hoiuseintressi tõttu) ning nad saavad anda valitud tootmisharudele soodsa intressiga laenu vastavalt valitsuse poliitikale, millega antakse pankadele juhiseid, et nad tegutseksid eriti toetavalt teatavate soodustatud ja/või kõrgtehnoloogiliste tootmisharude, näiteks klaaskiutööstuse suhtes.

(110)

Komisjon palus Hiina RV valitsuselt selgitusi ringkirja 251 mõistete ja sõnastuse kohta, samuti sellele eelnenud õigusakti kohta (Hiina Rahvapanga ringkiri finantsasutuste laenude intressimäärade muutumise vahemiku suurendamise kohta — YinFa [2003] nr 250). Sellele vaatamata ei esitanud Hiina RV valitsus kõnealuseid ringkirju, nagu on kirjeldatud punktis C.2.2. Hiina RV valitsus väitis, et ringkiri 250 on ringkirjaga 251 kehtetuks tunnistatud ja laenuintresside alammäära nõue on alates 2013. aasta juulist tühistatud. Seega ei sekku riik pangandussektorisse.

(111)

Laenuintresside alammäära tühistamine toimus siiski uurimisperioodi ajal. Seega mõjutas Hiina Rahvapank uurimisperioodi teatud osa jooksul intressimäärade kehtestamist riigiosalusega pankades. Lisaks ei ilmnenud uurimisel, et alammäära tühistamine oleks avaldanud valimisse kaasatud tootjate saadud laenudele kohest mõju. Igal juhul ei ole uurimisperioodi ajal kehtinud laenuintresside alammäär ainus argument, mille põhjal komisjon riigiosalusega pankasid avaliku sektori asutusteks peab.

(112)

Käesolevas uurimises kuuluvad riigiosalusega pankade avaliku sektori asutuse staatuse kohta teadaolevate faktide hulka ka päikesepaneele (22) ja solaarklaasi (23) käsitlevate subsiidiumivastaste uurimiste järeldused, milles tehti kindlaks, et Hiina RV riigiosalusega pangad tegutsevad avaliku sektori asutustena (vt päikesepaneelide määruse põhjendused 158–168 ja solaarklaasi määruse põhjendus 73). Allpool on esitatud kõnealuste faktide kokkuvõte.

—	Riigiosalusega pankade käes on suurim turuosa ning nad on Hiina RV turul valitsevad turuosalised.

—	Teadaolevate faktide põhjal on riigiosalusega pangad valitsuse kontrolli all omandisuhte alusel ja nende äritegevuse üle tehtava halduskontrolli kaudu, mis hõlmab ka nende pakutavate intressimäärade piiramist.

—	Pangandusseaduse ning muude õigusnormidega nõutakse pankadelt laenude andmist vastavalt rahvamajanduse vajadustele, soodustatud projektidele krediiditoetuse andmist ning kõrgtehnoloogiliste ja uuel tehnoloogial rajanevate ettevõtete eelistamist.

(113)

Eespool esitatud asjaolude alusel järeldatakse, et riigiosalusega pangad täidavad Hiina RV valitsuse nimel valitsuse ülesandeid, nimelt edendavad kohustuslikus korras teatavaid majandussektoreid kooskõlas riiklike planeerimis- ja poliitikadokumentidega. Valitsuse suur osalus riigiosalusega pankades kinnitab, et valitsus kontrollib panku nende avalike ülesannete täitmisel. Hiina RV valitsus kontrollib riigiosalusega panku sisuliselt sellega, et valitsuse sekkumine finantssektoris on läbiv ja riigiosalusega pangad on kohustatud järgima valitsuse poliitikat. Seepärast käsitatakse riigiosalusega panku avaliku sektori asutustena, sest neil on, nad täidavad või neile on antud valitsusasutuste ülesanded.

(114)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus nimetatud järelduse väitega, et komisjon ei olnud esitanud põhjusi, miks peetakse riigiosalusega kommertspankasid avaliku sektori asutusteks. Komisjon on veendunud, et eespool põhjendustes esitatud faktid kinnitavad järeldust, mille kohaselt riigiosalusega pangad on avaliku sektori asutused.

(115)

Kuigi valdav enamus valimisse kaasatud eksportivate tootjate saadud laene pärineb riigiosalusega pankadelt, ilmnes uurimise käigus, et väikese osa laenudest annavad erapangad. Seetõttu analüüsis komisjon, kas Hiina RV valitsus annab Hiina RV eraomandis olevatele pankadele ülesandeid ja/või juhised väljastada klaasfilamentkiu tootjatele sooduslaene subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(116)

Pangandusseaduse artiklis 34 on sätestatud, et ka erapankadele on antud korraldus „teostada oma laenutegevust vastavalt rahvamajanduse ja sotsiaalarengu vajadustele ning riigi tööstuspoliitika vaimus” (24).

(117)

Uurimine näitas, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate jaoks kehtestatud riigiosalusega pankade ja erapankade intressimäärad olid üldiselt väga sarnasel tasemel. Sellest nähtub, et Hiina RV pangandus- ja laenuturul valitsevad riigiosalusega pangad kehtestavad intressimäärade taseme ja erapangad järgivad lihtsalt riigiosalusega pankade (avaliku sektori asutuste) kehtestatud intressimäärasid.

(118)

Järelikult ei kehtesta erapangad sellistes tingimustes oma intressimäärasid riigi sekkumisest sõltumatult ja eraomandis olevate pankade laenustrateegiat suunab Hiina RV valitsus.

(119)

Pärast järelduste avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni tõlgenduse pangandusseaduse artiklist 34, väites, et „komisjon omistab artiklile 34 tähenduse, mida sellel selgelt olla ei saa”. Hiina RV valitsus on juhtinud komisjoni tähelepanu pangandusseaduse muudele artiklitele, nimelt artiklitele 4, 5 ja 7, millega tagatakse laenude andmine ilma sekkumiseta ja pärast krediidikvaliteedi hindamist.

(120)

Komisjon võtab teadmiseks nimetatud artiklite olemasolu, kuid leiab, et neid tuleks mõista ja tõlgendada artikli 34 sätetest lähtudes. Seoses sellega meenutatakse, et ei pangad ega asjaomased valimisse kuulunud äriühingud ei suutnud tõendada, et laenud anti ilma sekkumiseta või nõuetekohase krediidikvaliteedi hinnangu alusel. Pigem tehti uurimisega kindlaks, et üks eksportiv tootja tegutses kahjumiga, kuid sai sellegipoolest pankadelt laenu tavalise intressimääraga, millele ei lisatud tema raskest majandusolukorrast tuleneva riskiga seotud juurdehindlust.

(121)

Seetõttu teeb komisjon järelduse, et valitsus annab eraomandis olevatele pankadele ülesandeid või juhiseid võimaldada samasugust soodustingimustel rahastamist, mida pakuvad riigiosalusega pangad, ning see tähendab rahalise toetuse andmist subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

Konkreetsus

(122)

Suurem osa pankadest, kes andsid koostööd teinud eksportivatele tootjatele laenu, on Hiina RV valitsuse kontrolli all olevad riigiosalusega pangad. Nende hulka kuuluvad Hiina RV suuremad kommerts- ja arengupangad, nagu Hiina Arengupank, EXIM Pank, Hiina Põllumajanduspank, Hiina Pank, Hiina Ehituspank ning Hiina Tööstus- ja Kommertspank.

(123)

Lisaks märgib komisjon, et Hiina RV valitsus suunab sooduslaene piiratud hulgale tootmisharudele. Näiteks otsuses nr 40 sätestatakse, et Hiina RV valitsus toetab aktiivselt uute materjalide tootmisharude arengut ning klaasfilamentkiu tootmist käsitatakse uue materjali tootmisharuna. Lisaks on kõikidele finantsasutustele esitatud korraldus anda krediiditoetust üksnes soodustatud projektidele ja see on kategooria, millesse kuuluvad klaasfilamentkiu tootmise projektid. Kõnealune otsus lubab ka muu soodustatud projekte käsitleva sooduspoliitika rakendamist.

(124)

Hiina RV valitsus väitis, et komisjon on otsusest nr 40 lähtudes eksinud, sest vaatlusalune toode ei kuulu soodustatud tootmisharu alla. Isegi kui tootmisharu oleks soodustatud, ei saaks valitsuse väitel otsust nr 40 kohaldada tootmisharu suhtes, mis ei ole loetletud otsuses nr 9 (tööstuse restruktureerimise 2011. aasta juhendkataloog).

(125)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad kuuluvad nii soodustatud tootmisharude kategooriasse, nagu on eespool kindlaks tehtud (põhjendused 67–76), kui ka kõrgtehnoloogiliste ja uuel tehnoloogial põhinevate tootmisharude kategooriasse. Pealegi on vastupidiselt valitsuse väitele otsuse nr 9 XII peatüki 6. punktis selgesõnaliselt nimetatud eriklaaskiud ja sellest valmistatud tooted ning E-klaasi tootmisahjud (25). Seega on kõnealune väide alusetu.

Kasu

(126)

Kasuga on tegemist ulatuses, milles valitsus või valitsuse volituste ja juhiste kohaselt tegutsevad eraõiguslikud asutused annavad laenu soodsamatel tingimustel, kui laenusaaja võiks turul tegelikult saada.

Võrdlusaluse kasutamise vajadus

(127)

Komisjon soovis kontrollida krediidiriski hindamist, mida teostasid uurimisperioodi jooksul valimisse kuuluvatele eksportivatele tootjatele raha laenanud pangad. Mõned eksportivad tootjad tegutsesid kahjumiga. Sellegipoolest õnnestus neil saada pankadelt laenu võrdlusalusele vastava intressimääraga, millele ei lisatud juurdehindlust seoses nende halveneva finantsolukorraga. Seetõttu on komisjonil põhjust kahelda, kas klaasfilamentkiude tootvatele äriühingule anti laene hoolika riskihindamise alusel ning kas sellise tegevuse tulemusena kehtestati asjakohane intressimäär.

(128)

Kuna Hiina pankade antavate laenude puhul on tegemist valitsuse olulise sekkumisega pangandussektorisse, nagu eespool selgitatud, ja need laenud ei kajasta intressimäärasid, mis oleksid omased toimivale pangandusturule, tuletati sobiv turupõhine võrdlusalus allpool kirjeldatud meetodil. Hiina RV valitsuse koostöösoovimatuse tõttu toetus komisjon intressimäära sobiva võrdlusaluse kindlakstegemisel ka kättesaadavatele faktidele.

(129)

Renminbides (RMB) nomineeritud laenudele sobiva võrdlusaluse tuletamisel peeti asjakohaseks kasutada Hiina intressimäärasid, mida on tavapärase tururiski arvessevõtmiseks kohandatud. Olukorras, kus eksportijate finantsolukord on kindlaks määratud moonutatud turutingimustes ning Hiina pangad ei ole esitanud usaldusväärset teavet ei riskide mõõtmise ega krediidireitingute määramise kohta, otsustati, et Hiina eksportijate krediidikvaliteedi hindamisel ei saa võtta aluseks nimiväärtust, vaid tuleb kohaldada juurdehindlust, et võtta arvesse Hiina moonutatud turutingimuste võimalikku mõju eksportijate finantsolukorrale.

(130)

Sama kehtib välisvaluutades nomineeritud laenude puhul. Võrdlusalusena kasutati uurimisperioodil emiteeritud selliselt nomineeritud BB-reitinguga ettevõtete võlakirju.

(131)

Nagu eespool selgitatud, paluti nii Hiina RV valitsusel kui ka koostööd tegevatel eksportivatel tootjatel esitada teave Hiina pankade laenupoliitika ja eksportivatele tootjatele laenu andmise põhimõtete kohta. Sellist teavet ei esitatud. Võttes arvesse koostöö puudumist, tuginedes kõikidele kättesaadavatele faktidele ja lähtudes subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõikest 6, peeti asjakohaseks otsustada järgmiselt: kõigi Hiina ettevõtjate jaoks määratakse kõrgeim investeerimisjärguta võlakirjade reiting (Bloombergi järgi BB) ja Hiina Rahvapanga tavapärasele laenuintressimäärale rakendatakse riskipreemiaid, mida tavapäraselt võib eeldada selle reitinguga ettevõtjate väljastatud võlakirjadelt.

(132)

Uurimisperioodi ajal valimisse kaasatud äriühingute laenude intressimäära võrdlusaluse arvutamiseks arvutati seega riskipreemia, lähtudes BB-reitinguga ja AAA-reitinguga (see on Hiina RV emiteeritavate võlakirjade krediidireiting) ettevõtete emiteeritud võlakirjade intressimäärade vahest Bloombergi järgi. Seejärel liideti riskipreemia BB-reitinguga võlakirjade alusel Hiina Rahvapanga antavate laenude avaldatud intressimääradele, võttes arvesse laenude tähtaega.

(133)

Eksportivate tootjate kasu arvutamiseks lahutati äriühingute poolt uurimisperioodi jooksul tegelikult tasutud intress intressisummast, mis oleks kuulunud tasumisele laenude suhtes võrdlusintressimäära kasutamise korral. Leitud kasu väljendati protsendina iga koostööd teinud eksportiva tootja kogukäibest.

(134)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei oleks pidanud lähtuma kasu arvutamisel võrdlusalusest, sest väidetavalt anti laenud turutingimustel ja seega mingit kasu ei tekkinud.

(135)

Nagu on selgitatud põhjendustes 127–130, on Hiina RV pangalaenude turg moonutatud ja seega leiab komisjon, et võrdlusaluse kasutamine on igati põhjendatud.

(136)

Lisaks väitis Hiina RV valitsus, et komisjon ei ole selle konkreetse võrdlusaluse valikut piisavalt põhjendanud.

(137)

Komisjon leiab, et laenude jaoks sobiva võrdlusaluse arvutamisel on mõistlik kasutada Hiina intressimäärasid, mida on tavapärase tururiski arvessevõtmiseks kohandatud. Olukorras, kus eksportijate finantsolukord on kindlaks määratud moonutatud turutingimustes ning Hiina pangad ei ole esitanud usaldusväärset teavet ei riskide mõõtmise ega krediidireitingute määramise kohta, peetakse vajalikuks kohaldada juurdehindlust, et võtta arvesse Hiina moonutatud turutingimuste võimalikku mõju eksportijate finantsolukorrale.

d) Järeldus

(138)

Uurimise tulemuste põhjal teeb komisjon järelduse, et Hiina klaasfilamentkiu tootmisharu sai uurimisperioodil kasu sooduslaenudest, mida väljastasid nii riigiosalusega pangad kui ka erapangad. Klaasfilamentkiu tootmisharu rahastamine on subsiidiumivastase algmääruse tähenduses subsiidium, sest:

a)	seal on olemas valitsuse rahaline toetus, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i;

b)	valitsus annab ülesandeid ja juhiseid, nagu on sätestatud artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis iv, ja

c)	seeläbi saadakse kasu, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 2.

(139)

Kõnealust subsiidiumi käsitatakse tasakaalustatavana, sest esinevad nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui ka konkreetsus.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

(140)

Subsiidiumivastase algmääruse artikli 6 punktis b on sätestatud, et sooduslaenust saadav kasu tuleks arvutada kui vahe makstud intressisumma ja selle summa vahel, mida äriühing maksaks võrreldava kommertslaenu eest, mida ta võiks turul reaalselt saada. Nagu märgitud, määras komisjon sisulise riskihindamise puudumise tõttu võrreldava kommertslaenu jaoks turupõhise võrdlusaluse.

(141)

Kasu arvutati uurimisperioodi kohta kui vahe uurimisperioodi jooksul tegelikult makstud intressi ja sellise intressi vahel, mida oleks makstud võrdlusaluse järgi.

(142)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon lähtus kasu arvutamisel intressimäärast, mida see äriühing tegelikult ei olnud tasunud. Väitega nõustuti ja komisjon muutis arvutust. Muudetud arvutus ei mõjutanud siiski leitud subsiidiumimarginaali suurust.

(143)

Valimisse kuuluvate tootjate jaoks selle metoodika järgi arvutatud subsiidiumimarginaalid on järgmised.

Sooduslaenud
Äriühingu nimi	Subsiidiumimarginaal
Chongqing Polycomp International Corporation	6,3 %
Jiangsu Changhai Composite Materials Holding Co., Ltd (26).	2,6 %
Jushi Group Co., Ltd.; Jushi Group Chengdu Co., Ltd.; Jushi Group Jiujiang Co., Ltd.	7,4 %

4.2. Muud sooduslaenude kavad

(144)

Uurimisperioodil ei saanud valimisse kuuluvad eksportivad tootjad rahalisi toetusi ühegi muu punktis C.3 nimetatud sooduslaenude kava alusel.

5. Toetuskavad

(145)

Valimisse kuuluvad äriühingud ei saanud uurimisperioodi jooksul toetust programmidest „Famous Brands” ja „China World Top Brands” ega Guangdongi provintsi tööstuse välismaale laienemise vahenditest.

5.1. Eritoetuskavad ja toetused

a) Sissejuhatus

(146)

Valimisse kuuluvad äriühingud said erinevate valitsemistasandite asutustelt märkimisväärseid ühekordseid toetusi, mille tulemusena nad said uurimisperioodi jooksul kasu. Kaebuse kohaselt kuuluvad kõnealused toetused toetuskavade alla, kuna kaebuse esitaja väitis, et klaasfilamentkiu tootjad said ühekordseid toetusi provintsivalitsuse ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning nendest tulenes kasu, sest raha saadi ilma piisava analüüsita.

(147)

Komisjon pakkus Hiina RV valitsusele võimalust pidada kõnealuste eritoetuste kohta konsultatsioone.

(148)

Hiina RV valitsus oli konsultatsioonide pidamise vastu, väites, et see ei ole kooskõlas subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepinguga, sest vastavad konsultatsioonid peaksid toimuma enne uurimise algatamist ning iga üksiku kavaga seotud andmete kontrollimine tekitaks Hiina ametiasutustele ebaproportsionaalselt suure koormuse.

(149)

Enamasti olid toetuste summad väga väikesed. Seetõttu loobus komisjon nende edasisest uurimisest.

(150)

Komisjon uuris siiski ühte suhteliselt suurt toetust, mis anti ühele valimisse kuuluvale äriühingule töötajate ühiselamute ehitamiseks ja mille kohta leitakse, et see on seotud kaebuses osutatud toetuskavadega.

b) Järeldus

(151)

Kuna eespool nimetatud toetus oli ühekordne, siis on selge, et teised äriühingud ei saanud seda kasutada ja seega oli toetus konkreetne vastavalt subsiidiumivastase algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a määratlusele. Kõnealuse toetuse saamise kohta kogutud tõendite põhjal ning muu teabe puudumise tõttu järeldab komisjon, et kõnealune toetus on subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 1 punktide a ja i ning lõike 2 tähenduses subsiidium ning asjaomane eksportiv tootja sai seeläbi kasu.

(152)

Pärast järelduste avalikustamist väitis toetust saanud äriühing, et toetuse andmise eesmärk oli renoveerida 50 aasta jooksul amortiseeritav põhivara. Seega tuleks kõnealune subsiidium jaotada 50 aasta pikkusele perioodile ja subsiidiumimarginaali arvutamisel tuleks arvesse võtta ainult see 1/50 osa, mis vastab uurimisperioodi jooksul saadud kasule.

(153)

Äriühing ei esitanud mingeid tõendeid, et põhjendada põhivarasse (milleks kõnealusel juhul oli personali ühiselamuna kasutatav hoone) tehtud investeeringu 50 aasta pikkust amortisatsiooniperioodi. Äriühingu põhivara tegelik amortisatsiooniperiood on tavaliselt märksa lühem, jäädes vahemikku 10–20 aastat. Sellest lähtuvalt on kõnealusest toetusest saadud kasu tühine ja seega ei ole vaja seda tasakaalustada.

6. Otsesed maksuvabastus- ja maksuvähenduskavad

6.1. Välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele ette nähtud kava „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest”

a) Sissejuhatus

(154)

Kavaga „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest” antakse välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele õigus kahel esimesel aastal mitte maksta ettevõtte tulumaksu ja järgmisel kolmel aastal maksta ainult 12,5 % tavapärase 25 % asemel.

b) Õiguslik alus

(155)

Kõnealuse kava õiguslik alus on Hiina Rahvavabariigi välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete ja välisettevõtete tulumaksu seaduse artikkel 8 ja Hiina Rahvavabariigi välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete ja välisettevõtete tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 72. Hiina RV valitsus väitis, et kõnealune kava lõpetati ettevõtte tulumaksu 2008. aasta seaduse artikli 57 alusel ja üleminekuaeg kestis 2012. aasta lõpuni. Seadusest järeldub seega selgelt, et 2012. maksuaastal saadi kava alusel kasu.

c) Uurimise tulemused

(156)

Kõnealuse kava „kaks aastat ilma maksudeta, kolm aastat pool maksudest” kaudu said äriühingud kasu 2012. majandusaastal, misjärel kava Hiina RV valitsuse väitel lõpetati. Igal juhul ei olnud ükski valimisse kaasatud äriühingutest välisomanduses ettevõte, millel oleks olnud õigus uurimisperioodil kõnealust maksukava kasutada.

d) Järeldus

(157)

Valimisse kaasatud äriühingud ei saanud uurimisperioodi jooksul kõnealusest kavast rahalist toetust. Samuti tehti uurimisega kindlaks, et Hiina RV valitsus on kava tõepoolest lõpetanud.

6.2. Kõrgtehnoloogilised või uut tehnoloogiat kasutavad ettevõtted

a) Sissejuhatus

(158)

Selle kava raames võivad äriühingud, kes suudavad tõendada teatud tingimuste täitmist, et olla tunnustatud kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõttena, maksta ettevõtte tulumaksu tavapärase 25 % tulumaksumäära asemel 15 % vähendatud tulumaksumääraga.

b) Õiguslik alus

(159)

Kava õiguslik alus on 2008. aasta ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 28 lõige 2, dokument „Haldusmeetmed kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete kindlaksmääramiseks” (Guo Ke Fa Huo [2008] nr 172) ja ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 93 koos riikliku maksuameti teatisega kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete tulumaksu tasumisega seotud probleemide kohta (Guo Shui Han [2008] nr 985).

c) Uurimise tulemused

(160)

Kava kohaldatakse Hiina RV valitsuse poolt kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõttena tunnustatud ettevõtete suhtes. Kava raames abikõlblikel ettevõtetel peavad olema peamised sõltumatud intellektuaalomandi õigused ja nad peavad vastama järgmistele tingimustele, mis on sätestatud õiguslikus aluses ja kokku võetud järgmiselt:

a)	nende toodang peab kuuluma kõrgtehnoloogiliste toodete kategooriasse, mida riik esmajoones toetab;

b)	kulu teadus- ja arendustegevusele peab moodustama 3–6 % müügi kogutulust;

c)	tulu kõrgtehnoloogilistest ja uuel tehnoloogial põhinevatest toodetest peab moodustama üle 60 % müügi kogutulust;

d)	teadus- ja arendustegevuse vallas töötajad peavad moodustama 10 % töötajate koguarvust;

e)	muud 2008. aasta dokumendis „Haldusmeetmed kõrgtehnoloogiliste ja uut tehnoloogiat kasutavate ettevõtete kindlaksmääramiseks” sätestatud tingimused on täidetud.

(161)

Leiti, et kõnealust kava kasutas mõni valimisse kaasatud eksportiv tootja, kes selle kaudu maksis 25 % ettevõtte tulumaksu asemel üksnes 15 %. Need äriühingud olid taotlenud kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte staatust ja saanud ametliku teate, et nad vastavad kava tingimustele ja neil on õigus vastavalt täita oma ettevõtte tulumaksudeklaratsiooni.

d) Järeldus

(162)

Komisjon peab kõnealust kava subsiidiumiks subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina RV valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga.

(163)

Subsiidium on algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, sest seda võivad saada ainult kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte sertifikaati omavad ettevõtted, mis vastavad kõigile 2008. aasta haldusmeetmetes sätestatud tingimustele. Asjaomased valimisse kuuluvad eksportivad tootjad olid saanud kõnealuse sertifikaadi. Toetust andev asutus ei ole kehtestanud ja õigusaktides ei ole sätestatud objektiivseid toetuskõlblikkuse kriteeriume.

(164)

(165)

Komisjon ei nõustu kõnealuse väitega. Toetust saavad ainult teatud tunnustega äriühingud (kõrgtehnoloogilised ja uut tehnoloogiat kasutavad ettevõtted), mitte kõik tootmisharud ja kõik sektorid. Pealegi ei ole toetuskõlblikkus automaatne, vaid sõltub sellest, kas ettevõttele on antud kõrgtehnoloogilise või uut tehnoloogiat kasutava ettevõtte sertifikaat, mille väljastavad pädevad asutused pärast nende kaalutlusõigusel põhineva menetluse läbimist. Seega on kava oma olemuselt konkreetne.

(166)

Komisjon peab seega kõnealust subsiidiumi tasakaalustatavaks.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

(167)

Komisjon on arvutanud tasakaalustatava subsiidiumisumma kui vahe uurimisperioodil tavapäraselt makstava maksusumma ja sellise maksusumma vahel, mida asjaomased äriühingud uurimisperioodil tegelikult maksid.

Kõrgtehnoloogilised või uut tehnoloogiat kasutavad ettevõtted
Äriühingu nimi	Subsiidiumimarginaal
Chongqing Polycomp International Corporation	0,0 %
Jiangsu Changhai Composite Materials Holding Co., Ltd (27).	1,3 %
Jushi Group Co., Ltd.; Jushi Group Chengdu Co., Ltd.; Jushi Group Jiujiang Co., Ltd.	0,8 %

6.3. Tulumaksuvähendus välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele, mis ostavad Hiinas valmistatud seadmeid

a) Sissejuhatus

(168)

Kõnealune kava võimaldab ettevõttel taotleda kodumaist päritolu seadmete ostuks maksukrediiti juhul, kui projekt on kooskõlas Hiina RV valitsuse tööstuspoliitikaga. Maksukrediiti kuni 40 % kodumaist päritolu seadmete ostuhinnast võidakse rakendada eelmise aasta eest tasumisele kuuluva maksukohustuse järkjärgulise suurendamisena.

b) Õiguslik alus

(169)

Kava õigusliku aluse moodustavad 1. juuli 1999. aasta „Esialgsed meetmed seoses ettevõtte tulumaksu krediidiga investeeringuteks kodumaal valmistatud seadmetesse tehnika uuendamise projektide raames” ja riikliku maksuameti märgukiri nr 52 (2008) „Ettevõtte tulumaksu vähendamise ja sellest vabastamise poliitika rakendamise lõpetamise kohta investeeringute puhul, kus ettevõtted soetavad kodumaal valmistatud seadmeid”, mis kehtib alates 1. jaanuarist 2008.

c) Uurimise tulemused

(170)

Hiina RV valitsus väitis, et kõnealune kava on nimetatud märgukirja nr 52 kohaselt lõpetatud alates 2008. aasta jaanuarist. Uurimise käigus leiti siiski, et üks valimisse kuuluv äriühing on kavast uurimisperioodi jooksul kasu saanud.

d) Järeldus

(171)

Kava kujutab endast subsiidiumi, sest selle raames antakse rahalist toetust Hiina RV valitsuse saamata jäänud tulu kujul vastavalt algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii. Kava raames saavad selles osalejad maksusäästu suuruses summas kasu subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kõnealune subsiidium on subsiidiumivastase algmääruse artikli 4 lõike 4 punkti b tähenduses konkreetne, sest maksusääst sõltub sellest, kas kasutatakse kodumaiseid või importtooteid.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

(172)

(173)

Seoses kõnealuse subsiidiumiga oli Jiangsu Changhai Groupi subsiidiumimäär uurimisperioodil 0,2 %.

(174)

Pärast järelduste avalikustamist väitis üks eksportiv tootja, et ta ei ole kava „Tulumaksuvähendus välisinvesteeringutel põhinevatele ettevõtetele, mis ostavad Hiinas valmistatud seadmeid” raames rahastamiskõlblik, sest ta ei ole välisinvesteeringutel põhinev ettevõte. Seetõttu omistas komisjon teadaolevate faktide alusel ekslikult talle kõnealuse kava raames saadud kasu. Samuti väitis äriühing, et leidis väikesi arvutusvigu. Mõlema väitega nõustuti ja subsiidiumimarginaali arvutust muudeti nendele vastavalt.

6.4. Muud otsesed maksuvabastus- ja maksuvähenduskavad

(175)

Uuriti ka maksude tasaarvestamist seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega. Kõnealuse meetme summad olid siiski väga väikesed. Seetõttu loobus komisjon selle edasisest uurimisest.

(176)

Uurimisperioodil ei saanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad rahalisi toetusi ühegi muu punktis C.3 nimetatud maksuvabastuskava alusel.

7. Kaudsed maksustamis- ja imporditariifide kavad

7.1. Käibemaksuvabastus ja imporditolli vähendamine imporditud seadmete kasutamise eest

a) Sissejuhatus

(177)

Kõnealuse kava kohaselt vabastatakse käibemaksust ja imporditollist välisinvesteeringutel põhinevad ja omamaised ettevõtted, mis kasutavad tootmises imporditud seadmeid. Vabastuse saamiseks ei tohi seadmed olla mitterahastamiskõlblike seadmete loetelus ning vabastust taotlev ettevõte peab hankima riiklikult soodustatud projekti sertifikaadi, mille Hiina asutused või riiklik arengu- ja reformikomisjon väljastab kooskõlas asjakohaste investeeringuid, makse ja tollimakse käsitlevate õigusaktidega.

b) Õiguslik alus

(178)

Kava õiguslik alus on Riiginõukogu ringkiri imporditud seadmete maksustamise põhimõtete kohandamise kohta (Guo Fa nr 37/1997), rahandusministeeriumi, kesktolliameti ja riikliku maksuameti teatis teatavate soodusimporditolle käsitlevate põhimõtete kohandamise kohta, rahandusministeeriumi, kesktolliameti ja riikliku maksuameti teadaanne nr 43 (2008), riikliku arengu- ja reformikomisjoni 22. veebruari 2006. aasta märgukiri nr 316 (2006) riigi või välisinvestorite rahastatavate ja riigi soodustatavate projektide kinnituskirjade menetlemisega seotud oluliste küsimuste kohta ning välisinvesteeringutel põhinevate ettevõtete või omamaiste ettevõtete imporditavate tollimaksuvabastuseta kaupade kataloog (2008).

c) Uurimise tulemused

(179)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud said kõnealusest kavast kasu.

d) Järeldus

(180)

Kava raames antakse rahalist toetust Hiina RV valitsuse saamata jäänud tulu kujul algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest välisinvesteeringutel põhinevad ettevõtted ja teised toetuskõlblikud omamaised ettevõtted vabastatakse muidu tasumisele kuuluva käibemaksu ja/või imporditolli tasumise kohustusest. Seetõttu saavad toetust saavad äriühingud kava raames kasu subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kava on subsiidiumivastase algmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne, sest õigusaktiga, mille alusel toetust andev asutus tegutseb, võimaldatakse juurdepääs kavale üksnes ettevõtetele, kes investeerivad seaduses lõplikult kindlaksmääratud konkreetsetesse ärivaldkondadesse ning kuuluvad välisinvesteeringutel põhinevate ja tehnosiirde tootmisharude kataloogi kohaselt kas soodustatud kategooriasse või piiratud kategooriasse B või tegutsevad kooskõlas riigi soodustatavate peamiste tootmisharude, toodete ja tehnoloogiavaldkondade kataloogi tingimustega.

(181)

Pärast avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus komisjoni järeldused, väites, et toetuskõlblikkuse kriteeriumid on objektiivsed ja neid kohaldatakse võrdselt kõikide Hiina RV äriühingute suhtes. Seega ei vasta need spetsiifilisuse kriteeriumile. Hiina RV valitsus ei osutanud oma seisukoha kinnituseks siiski ühelegi konkreetsele õigusaktide sättele ja ei esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et toetuskõlblikkus on automaatne.

(182)

Hiina RV valitsus ja üks eksportiv tootja väitsid samuti, et komisjon ei saa kolme valimisse kuuluva äriühingu võimalikku käibemaksust saadud kasu tasakaalustada, sest varem võimaldatud käibemaksuerisusi ei olnud alates 2009. aastast enamvõimalik rakendada. Isegi kui pidada kõnealuste importseadmete keskmiseks amortisatsiooniperioodiks 5–10 aastat, aeguks väidetav kasu seega enne meetmete kehtestamist või ei kestaks enam meetmete kogu viieaastase kehtivusperioodi jooksul.

(183)

Komisjon märgib, et mõnede importseadmete amortisatsiooniperiood on palju pikem kui 10 aastat ja võib mõnel juhul kesta 15 või 20 aastat. Igal juhul ei tasakaalustanud komisjon kasu, mida saadi seoses importseadmete ostuga pärast 2009. aastat. Lisaks tunnistab Hiina RV valitsus, et äriühingud võivad kõnealusest kavast kasu saada „veidi aega pärast” meetmete kehtestamist. Kõnealune väide lükatakse seetõttu tagasi.

e) Subsiidiumisumma arvutamine

(184)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saaja uurimisperioodil sai. Subsiidiumi saaja kasuks loetakse imporditud seadmete käibe- ja tollimaksu summa, mille tasumisest subsiidiumi saaja vabastati. Tagamaks, et tasakaalustatav summa hõlmaks ainult uurimisperioodi, amortiseeriti saadud kasu eksportiva tootja tavapärast raamatupidamisarvestust kasutades vastavalt seadmete elueale.

(185)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli selle meetodiga määratud subsiidiumimäär uurimisperioodil järgmine.

Käibemaksuvabastus ja imporditolli vähendamine imporditud seadmete kasutamise eest
Äriühing/kontsern	Subsiidiumimäär
Chongqing Polycomp International Corporation	0,5 %
Jiangsu Changhai Composite Materials Holding Co., Ltd (28).	0,1 %
Jushi Group Co., Ltd.; Jushi Group Chengdu Co., Ltd.; Jushi Group Jiujiang Co., Ltd.	0,5 %

7.2. Muud kaudsed maksuvabastus- ja maksuvähenduskavad

(186)

Uurimisperioodil ei saanud valimisse kaasatud eksportivad tootjad rahalisi toetusi ühegi muu punktis C.3 nimetatud kaudse maksuvabastuskava alusel.

8. Riiklikud kaubatarned ja teenused tegelikust maksumusest väiksema tasu eest

8.1. Tooraine, elektri ja veega varustamine

(187)

Seoses valimisse kaasatud eksportivate tootjate ostetud tooraine, vee või elektriga ei tuvastatud uurimisperioodil ühtegi subsiidiumi.

8.2. Maakasutusõiguse andmine

a) Sissejuhatus

(188)

Äriühingutel ei ole võimalik Hiina RVs otseselt maad osta, vaid nad saavad kohalikelt ametiasutustelt osta üksnes maakasutusõiguse.

b) Õiguslik alus

(189)

Hiina RV maahaldusseaduses on sätestatud, et kogu maa kuulub rahvale ning seda ei saa osta ega müüa, kuid seaduses on ette nähtud tingimused, mille alusel äriühingutele saab müüa maakasutusõigusi pakkumise, noteeringu või enampakkumise teel.

c) Uurimise tulemused

(190)

Põhimõtteliselt annab enampakkumiste süsteem turule võimaluse hinnata teatava maakasutusõiguse hinda, seega määratakse hind sõltumatult. Hiina RV valitsus teatas aga, et ta kehtestab igal juhul iga maaklassi miinimumhinna (maatüki kvaliteedi põhjal on maa jagatud klassidesse 1–15), millest allapoole maakasutusõiguse hind ei saa langeda.

(191)

Samuti kontrollib Hiina RV valitsus maa pakkumist, piirates provintside ja aastate lõikes kvootidega maa-ala, mille maakasutusõigust on lubatud müüa tööstus- või elamumaana kasutamise eesmärgil.

(192)

Igal juhul ei leidnud komisjon ühegi valimisse kaasatud eksportiva tootja ostetud maakasutusõiguse puhul tõendeid enampakkumismenetluse kohta, millega oleks sõltumatult määratud maakasutusõiguse hind. Eksportiv tootja, kelle käsutusse maa anti, pakkus alghinna ning kuna ta oli ainuke pakkuja, anti talle maakasutusõigus. Pärast järelduste avalikustamist teatas Hiina RV valitsus, et ta ei nõustu komisjoni järeldusega, mille kohaselt Hiina RVs ei ole toimivat maakasutusõiguste müügi turgu. Siiski ei esitanud ta oma seisukoha toetuseks ühtegi uut argumenti.

(193)

Uurimise järeldused kinnitavad, et maa pakkumine ja omandamine Hiina RVs on ebaselge ja läbipaistmatu ning hinnad määratakse sageli ametiasutuste äranägemisel. Asutused määravad hinnad kooskõlas linnamaa hindamissüsteemiga, mis lisaks muudele kriteeriumidele nõuab tööstusmaa hinna määramisel tööstuspoliitika eesmärkide arvessevõtmist (29).

(194)

Samuti viitab avalikult kättesaadav sõltumatu teave sellele, et Hiina RVs eraldatakse maad turuhindadest madalama hinnaga (30).

(195)

Seega maksid valimisse kaasatud äriühingud tegelikult Hiina RV valitsuse kehtestatud hinna. Maakasutusõigusi antakse tegelikust maksumusest väiksema tasu eest võrreldes turupõhise võrdlusalusega, mida on kirjeldatud allpool punktis e.

(196)

Maaga seotud olukorda Hiina RVs käsitletakse ka IMFi töödokumendis, milles kinnitatakse, et maakasutusõiguste andmisel Hiina tootmisharudele ei järgita turutingimusi (31).

d) Järeldus

(197)

Komisjon järeldab, et maakasutusõiguse andmist Hiina RV valitsuse poolt tuleks käsitada subsiidiumivastase algmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses subsiidiumina selliste kaupade pakkumise näol, millest äriühingud saavad kasu. Kuna uurimise käigus ei tehtud kindlaks maakasutusõiguste müügi toimiva turu olemasolu Hiina RVs, näitab välise võrdlusaluse kasutamine (vt punkt e allpool), et valimisse kaasatud eksportijate maakasutusõiguse eest makstud summa on turumäärast väiksem.

(198)

Subsiidium on algmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja c tähenduses konkreetne, sest Riiginõukogu otsuse nr 40 kohaselt peavad ametiasutused tagama, et maad antakse soodustatud tootmisharudele, millest üks on klaasfilamentkiu tootmisharu, nagu on selgitatud põhjendustes 67–82. Otsuse nr 40 artiklis 18 on selgitatud, et nn piiratud tootmisharudele ei ole maakasutusõigused kättesaadavad.

e) Subsiidiumimarginaali arvutamine

(199)

Saadud kasu suurus on maakasutusõiguse eest makstud hinna ja asjakohase välise võrdlusaluse vahe.

(200)

Komisjon peab Hiina Taipeid sobivaks väliseks võrdlusaluseks järgmistel põhjustel:

a)	majanduse areng ja struktuur ning SKP Hiina Taipeis ja enamikus Hiina RV provintsides ja linnades, kus valimisse kaasatud eksportivad tootjad asuvad, on võrreldaval tasemel;

b)	Hiina RV ja Hiina Taipei asuvad füüsiliselt teineteise lähedal;

c)	nii Hiina Taipeis kui ka paljudes Hiina RV provintsides on tööstustaristu kõrgel tasemel;

d)	Hiina Taipei ja Hiina RV vahel on tugevad majandussidemed ja piiriülene kaubandus;

e)	paljudes Hiina RV provintsides ja Hiina Taipeis on suur asustustihedus;

f)	võrdlusaluse väljatöötamiseks kasutatud Hiina Taipei ja Hiina RV maatüübid ja tehingud on sarnased ning

g)	Hiina Taipeis ja Hiina RVs on ühesugused demograafilised, keelelised ja kultuurilised tingimused.

(201)

Pärast järelduste avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus Hiina Taipei võrdlusalusena kasutamise, väites, et Hiina Taipei asustustihedus on palju kordi suurem kui Hiina RVs, mistõttu kahe riigi maa kasutamise olukord ja hinnad ei ole võrreldavad. Komisjon leiab siiski, et paljudel eelmises põhjenduses nimetatud põhjustel on võrdlusaluse valik põhjendatud.

(202)

Lisaks väitis üks valimisse kaasatud eksportiv tootja pärast avalikustamist, et Hiina Taipei ei ole sobilik selle konkreetse provintsi majandustingimuste puhul, kus kõnealune tootja asub, kuid ei pakkunud välja alternatiive. Samuti väitis ta, et Hiina RV ja Taipei füüsilist lähedust ei saa pidada kõnealuse võrdlusaluse valimisel kehtivaks kriteeriumiks, kuid ei põhjendanud oma väidet. Kuna ei pakutud välja ühtegi alternatiivset võrdlusalust, kinnitatakse Hiina Taipei kasutamine.

(203)

Kõiki nimetatud tegureid arvesse võttes järeldas komisjon, et turutingimuste olemasolu korral oleksid maakasutusõiguse hinnad Hiina RVs valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul väga sarnased maa hindadega Hiina Taipeis.

(204)

Andmed maa keskmise hinna kohta Hiina Taipeis 2012. aastal on pärit majandusministeeriumi tööstusosakonnast ning seda on inflatsiooni ja SKP kasvu arvessevõtmiseks korrigeeritud allapoole, et määrata maa võrdlushind iga kalendriaasta kohta. Kuna maakasutusõigused kehtivad 50 aastat ja kulumi arvestamisel võetakse see aluseks, moodustab kasu uurimisperioodil 1/50 võrdlushinna ja tegelikult makstud hinna vahest.

(205)

Tegelikust maksumusest väiksema tasu eest maa pakkumisega seoses kindlaks määratud subsiidiumimäär on järgmine.

Maa pakkumine tegelikust maksumusest väiksema tasu eest
Äriühingu nimi	Subsiidiumimarginaal
Chongqing Polycomp International Corporation	2,9 %
Jiangsu Changhai Composite Materials Holding Co., Ltd (32).	1,6 %
Jushi Group Co., Ltd.; Jushi Group Chengdu Co., Ltd.; Jushi Group Jiujiang Co., Ltd.	1,6 %

9. Järeldus subsideerimise kohta

(206)

Komisjon arvutas kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse sätetega uurimisaluste äriühingute tasakaalustavate subsiidiumide summad kavade kaupa ning liitis kõnealused summad, et arvutada iga eksportiva tootja subsiidiumide kogusumma uurimisperioodil.

(207)

Allpool esitatud üldiste subsiidiumimarginaalide kindlakstegemiseks arvutas komisjon kõigepealt protsentuaalse subsideerimise, s.o subsiidiumide summa äriühingu kogukäibest. Seejärel kasutati asjaomast protsendimäära vaatlusaluse toote uurimisperioodi jooksul liitu eksportimiseks eraldatud subsiidiumi arvutamiseks.

(208)

Pärast seda arvutati subsiidiumi summa uurimisperioodi jooksul liitu eksporditud vaatlusaluse toote tonni kohta ning alljärgnevad marginaalid arvutati protsendimäärana sama ekspordi CIF-väärtusest tonni kohta.

(209)

Subsiidiumivastase algmääruse artikli 15 lõike 3 kohaselt arvutatakse valimisse kaasamata koostööd tegevate äriühingute subsiidiumimarginaal valimisse kaasatud koostööd tegevate äriühingute kaalutud keskmise subsiidiumimarginaali alusel, kuid see ei kehti kontserni kohta, kuhu kuulub eksportiv tootja, kelle suhtes kohaldatakse artikli 28 lõike 1 sätteid.

Äriühingu nimi	Subsiidiumimarginaal
Chongqing Polycomp International Corporation	9,7 %
Jiangsu Changhai Composite Materials Holding Co., Ltd (33).	5,8 %
Jushi Group Co., Ltd.; Jushi Group Chengdu Co., Ltd.; Jushi Group Jiujiang Co., Ltd.	10,3 %
Teised koostööd tegevad äriühingud	10,2 %

D. KAHJU

1. Liidu toodang ja liidu tootmisharu

(210)

Samasugust toodet tootsid liidus uurimisperioodil kaheksa tootjat. Nemad moodustavad liidu tootmisharu dumpinguvastase algmääruse artikli 4 lõike 1 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(211)

Liidu kogutoodang uurimisperioodil oli vahemikus 530 000 kuni 580 000 tonni. Komisjon tegi kõnealuse arvu kindlaks kõigi liidu tootmisharu kohta kättesaadavate andmete alusel, mille esitas APFE. Nagu on viidatud põhjenduses 17, kaasati valimisse liidu kolme tootja tootmisettevõtted, mille toodang moodustab 52 % liidu samasuguse toote kogutoodangust.

(212)

Lähtudes kaebuses/läbivaatamistaotluses esitatud teabest, milles avaldati kaebuse/taotluse esitajate tegelikud makromajanduslikud näitajad, ning asjaolust, et kaebuse/taotluse esitajate hulka ei kuulunud ainult väga väike arv liidu tootjaid, näib asjakohane jätta avaldamata kõigi liidu tootjatega seotud tegelikud makromajanduslikud koondnäitajad, sest igal huvitatud isikul oleks võimalik sel juhul eristada kaebuse/taotluse esitajate hulka mittekuuluvaid ettevõtteid iseloomustavaid näitajaid, mis koondnäitajates ei kajastu.

(213)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas Hiina RV valitsus äriühingute konfidentsiaalse kohtlemise ning liidu kogutarbimise ja muude makromajanduslike kahjunäitajate avaldamise vahemikkudena.

(214)

Vastava mõjuva põhjusega taotluse saamise korral on komisjon kohustatud kaitsma nende tootjate, kes ei olnud kaebuse esitajad, konfidentsiaalseid andmeid. Täpsete makromajanduslike näitajate avaldamine võimaldaks kindlaks teha selliste tootjate konfidentsiaalseid andmeid ja kahjustaks nende huve. Kõnealune pretensioon lükatakse seetõttu tagasi.

2. Liidu tarbimine

(215)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks i) liidu turul toimuva liidu tootmisharu toodangu müügi kogumahu alusel vastavalt APFE andmetele ning ii) kolmandates riikidest saabuva impordi alusel vastavalt Eurostati (Comext) andmetele.

(216)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1.

Liidu tarbimine (tonnides)

	2010	2011	2012	Uurimisperiood
Liidu kogutarbimine	700 000–750 000	680 000–730 000	710 000–760 000	720 000–770 000
Indeks (2010 = 100)	100	97	101	103
Allikas: APFE andmed; Eurostat (Comext)

(217)

2010. aasta ja uurimisperioodi vahel kasvas liidu tarbimine 3 %.

(218)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks kasutaja, et liidu tarbimine langes 2009. aastal peaaegu 30 %. Seda arvestades ei ole 3 % tõus 2010. aastal oluline. Komisjon siiski ei nimetanud kõnealust tõusu oluliseks, vaid märkis, et tarbimine on vaatlusalusel perioodil kasvanud.

3. Asjaomasest riigist pärit import

3.1. Dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi maht ja turuosa

(219)

Allpool esitatud analüüs hõlmab nii dumpinguhinnaga kui ka subsideeritud importi, lähtudes samadest valimisse kaasatud Hiina RV tootjatest ja samast uurimisperioodist.

(220)

Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordimaht muutus järgmiselt.

Tabel 2.

Impordimaht (tonnides), turuosa

	2009	2010	2011	2012	Uurimisperiood
Impordimaht (tonnides)	98 916	152 514	109 172	125 781	130 958
Indeks (2010 = 100)	65	100	72	82	86
Indeks (2009 = 100)	100	154	110	127	132
Turuosa	13–18 %	19–24 %	13–18 %	15–20 %	15–20 %
Indeks (2010 = 100)	87	100	73	81	83
Indeks (2009 = 100)	100	115	84	93	97
Allikas: Eurostat (Comext)

(221)

Hiina RVst pärit impordi maht kahanes vaatlusalusel perioodil 14 % ja selle turuosa 17 %. Aasta 2010 ei ole siiski sobiv võrdlusaasta ja impordi suundumusi saaks täpsemini analüüsida, kui arvesse võetaks ka eelnenud 2009. aastat, nagu tabelis näidatud. 2010. aastal kogusid liidu importijad suuri Hiinast pärit klaasfilamentkiust toodete laovarusid, et valmistuda ajutise tollimaksu kehtestamiseks 2010. aasta septembris. Ka uurimine näitas, et 2010. aasta esimese üheksa kuu jooksul imporditi Hiina RVst tavalisest märksa suuremaid koguseid. Hiina RVst pärit impordi maht oli 2009. aastal ligikaudu 99 000 tonni, samas kui 2010. aastal ületas see 152 000 tonni ja langes 2011. aastal 109 000 tonni juurde. Suundumusest nähtub impordi selge kasv pärast 2009. aastat. Võrreldes 2011. aastaga kasvas impordi maht 20 %, millega kaasnes kahe protsendipunkti ulatuses turuosa tagasivõitmine.

(222)

Mitmed isikud kordasid oma väidet, et Hiina RVst pärit impordi maht ja selle turuosa kahanesid 2010. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahelisel ajal, mistõttu impordi mahu oluline suurenemine ei ole ei ole dumpinguvastase algmääruse artikli 3 lõike 2 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 15 lõike 2 nõuete kohaselt tõendatud. Lisaks ei ole aasta 2009 nende väitel sobiv võrdlusaasta järgmistel põhjustel: i) dumpinguvastases ja subsiidiumivastases algmääruses puudub õiguslik alus ning Mehhikost pärit terastorusid käsitlenud töörühm jõudis järeldusele, et „uurimisasutus ei tohi kasutada kindla perioodi sees väiksemaid ajavahemikke”; ii) väide, et 2010. aasta impordinäitajad olid tingitud laovarude kogumisest, ei ole tõendatud; iii) 2009. aasta andmeid ei ole arvesse võetud üheski muus kahju hindamise aspektis, mistõttu hindamine ei ole objektiivne.

(223)

Seoses esimese ja kolmanda väitega võib öelda, et dumpinguvastases ja subsiidiumivastases algmääruses kui kohaldatavates õigusaktides ei täpsustada, milliseid ajavahemikke tuleks suundumuste analüüsimiseks arvesse võtta. Seega ei ole ühtegi põhjust, miks 2009. aastat ei võiks Hiina RVst pärit impordi suundumuste analüüsimisel arvesse võtta. Analüüs ei muutu selle tagajärjel ebaobjektiivseks, vaid see pigem täiendab liidu tootmisharu olukorra kohta tehtud analüüsi. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 219, võeti lisaks vaatlusalusele perioodile arvesse aastat 2009 ainult seoses Hiinast pärit impordist tingitud konkreetsete kahjunäitajatega. Seoses muude kahjunäitajatega puudus objektiivne põhjus, miks kõiki vaatlusaluse perioodi aastaid ei saanud täielikult arvesse võtta.

(224)

Teise väite kohta võib öelda, et laovarude kogumise mõju ilmneb väga selgelt nende impordiandmete põhjal, mis on saadud dumpinguvastase algmääruse artikli 14 lõike 6 alusel loodud andmebaasist (vt allpool graafik 1) (34). Enne esialgsete meetmete kehtestamist kasvas vaatlusaluse toote import Hiina RVst oluliselt 2010. aasta teises ja kolmandas kvartalis (piiratud säilivusaja tõttu varuti toodet kasutamiseks enne 2010. aasta lõppu või 2011. aasta alguses). Sellega ei kaasnenud sarnast tarbimise kasvu, millest nähtub, et kõnealuse impordi eesmärk oli koguda enne meetmete kehtestamist laovarusid. Hiina RV valitsus ei esitanud kõnealuse kasvu kohta muud selgitust ja seega võib komisjon põhjendatult järeldada, et enne 2010. aasta lõpus esialgsete meetmete kehtestamist toimus laovarude kogumine. Seda kinnitab ka asjaolu, et Hiina RVst pärit igakuise impordi maht oli esialgsete ja lõplike meetmete vahelisel perioodil (2010. aasta neljas kvartal ja 2011. aasta esimene trimester) väga väike. Pärast leebemate lõplike meetmete kehtestamist (2011. aasta märtsis) tõusis igakuise impordi maht uuesti stabiilsele tasemele.

Graafik 1.

Vaatlusaluse toote import Hiina RVst (kogused kuude lõikes)

Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas

3.2. Dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi hinnad

(225)

Hiinast pärit impordi hinnad (ilma kehtivate dumpinguvastaste tollimaksudeta) muutusid järgmiselt.

Tabel 3.

Impordihinnad

	2010	2011	2012	Uurimisperiood
Keskmine CIF-hind (eurot/tonn)	911	877	892	834
Indeks (2010 = 100)	100	96	98	92
Allikas: Eurostat (Comext)

(226)

Hiinast pärit CIF-impordihinnad (ilma kehtivate dumpinguvastaste tollimaksudeta) ühe tonni kohta langesid vaatlusalusel perioodil 911 eurolt 834 eurole. Seega langes hind vaatlusalusel perioodil 8 %.

(227)

Hiina RV valitsus ja üks kasutaja väitsid, et keskmiste impordihindade võrdlus ilma tootevaliku analüüsita on eksitav. Hiina RV valitsus väitis lisaks, et Hiina RVst imporditakse põhiliselt kõige odavamat tooteliiki ehk klaaskiust heiet.

(228)

Vastupidiselt väidetule võeti tootevalikut analüüsis täielikult arvesse, kuna komisjon võrdles Hiina eksportivate tootjate müügihinda valimisse kuulunud liidu tootjate hindadega iga tooteliigi kohta eraldi. Sama meetodit kasutati algses uurimises.

(229)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist nõudis Hiina RV valitsus tabelis 3 esitatud Hiinast pärit impordi hindade eristamist tooteliikide kaupa, kuna hindade allalöömise määra ja kahjumarginaali arvutamisel kasutati iga tooteliigi andmeid eraldi.

(230)

Tabelis 3 esitatud Hiinast pärit impordi keskmist hinda kasutatakse vaatlusalusel perioodil esinenud suundumuse näitamiseks. Nimetatud eesmärgil ehk suundumuste näitamiseks on asjakohane kasutada keskmist hinda. Hindade allalöömise määra ja kahjumarginaali arvutamiseks kasutati iga tooteliigi andmeid eraldi.

(231)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi tooteliikide kaupa kaalutud keskmisi müügihindu, mida valimisse kaasatud liidu tootjad küsisid sõltumatutelt klientidelt liidu turul (korrigeerituna tehasehindade tasemele), ja valimisse kaasatud Hiina tootjate impordi vastavaid kaalutud keskmisi hindu, mida maksis esimene sõltumatu klient liidu turul, mis olid kindlaks määratud CIF-hindade põhjal ning mida oli kehtivate tollimaksude, dumpinguvastaste tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvesse võtmiseks nõuetekohaselt kohandatud. Hindu võrreldi liigipõhiselt sama kauplemistasandi tehingute lõikes. Võrdluse tulemus väljendati protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmisest tehasehinnast uurimisperioodil. Võrdlus näitas, et ühe suure Hiinast liitu eksportija hindade allalöömise marginaal oli 2 %, vaatamata kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele (ja tollimaksudele), mis impordihinnale lisandusid. Valdav enamus ülejäänud impordist toimus liidu hindadega võrreldaval hinnatasemel.

(232)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportiv tootja, et kolme toote kontrollnumbri CIF-väärtustes esines ebatäpsusi.

(233)

Väide oli õige ja komisjon korrigeeris vastavaid CIF-väärtusi, mille tagajärjel muutusid pisut kõnealuse eksportiva tootja hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid (vt põhjendus 440).

(234)

Mitmed isikud väitsid, et uurimisperioodi jooksul ei toimunud olulist hindade allalöömist. Nad märkisid, et ainult ühe eksportija kohta leitud hindade allalöömise marginaal 2 % on peaaegu vähese tähtsusega tasemel ja seda ei saa käsitada olulisena. Lisaks osutavad nad komisjoni praktikale, milles on leitud, et piiratud määral hindade allalöömine või 6 % ulatuses hindade allalöömine ei mõjuta liidu üldist hinnataset ekspordi väikese mahu tõttu.

(235)

Kehtivatele dumpinguvastastele tollimaksudele vaatamata esineb siiski hindade allalöömist. Viide komisjoni praktikale on eksitav. Tiheda naatriumkarbonaadi asjas (35) leiti, et 6 % ulatuses hindade allalöömine praktiliselt ei mõjuta üldist hinnataset, sest impordi maht on väike ja eksportiva riigi turuosa on 1,4 %. Seevastu Hiina RV turuosa oli uurimisperioodil vahemikus 15–20 %. Teatavate laseroptiliste lugemissüsteemide asjas, (36) millele viidati seoses impordihinna piiratud määral allalöömisega, oli tegemist i) liidu tarbimise suure kasvuga (129 %) ja ii) asjaoluga, et vaatlusalune toode ei olnud omadustelt homogeenne, sellel esines palju erinevaid funktsioone ja tehnilisi erinevusi ning selle tehnoloogia arenes kiiresti. Käesolevates uurimistes käsitletav vaatlusaluse toote turg on täiesti teistsugune ja seega tuleb hinna allalöömise suurust vaadelda seoses kõnealuse konkreetse turuga. Vaatlusalune toode on lihtne homogeenne sarrusematerjal, mida müüakse üsna stabiilsel turul. Selline turg on hinnaerinevuste suhtes tundlikum ja isegi väike hinnaerinevus võib avaldada turule suurt mõju. Seega ei muuda komisjoni järeldusi asjaolu, et suurt hinna allalöömist ei toimunud. Pigem on seda elementi hindamises täielikult arvesse võetud. Igal juhul hinnatakse iga juhtumit eraldi ja kahju üldpilt koosneb paljudest näitajatest, millest ükski ei saa olla eraldi võttes otsustava tähtsusega.

4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

(236)

Uurides subsideeritud impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikli 3 lõikega 5 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 8 lõikega 4 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu seisundit vaatlusalusel perioodil mõjutasid.

(237)

Nagu on märgitud põhjendustes 17–25, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(238)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kaebuses, läbivaatamistaotluses ja hilisemates avaldustes esitatud andmete põhjal ja võrdles neid võimaluse korral statistiliste andmetega. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjate küsimustikule esitatud vastuste põhjal. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel representatiivseks.

(239)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingu- ja subsiidiumimarginaali suurus ja varasemast dumpingust või subsideerimisest toibumine.

(240)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

5. Makromajanduslikud näitajad

5.1. Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(241)

Aastase kogutoodangu kõikumine on liidu tootmisharu jaoks tavapärane, kuna ahjud tuleb iga 7–10 aasta järel renoveerida, mistõttu eelneval aastal toodangu maht suureneb seoses laovarude kogumisega ning järgneval aastal toodangu maht väheneb, sest ahi ei ole renoveerimise ajal kasutusel. Kui ahi ei ole renoveerimise tõttu kasutusel, väheneb ka vastava aasta tootmisvõimsus.

(242)

Nimetatud asjaolusid arvestades muutusid liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4.

Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2010	2011	2012	Uurimisperiood
Toodangumaht (tonnides)	560 000–610 000	580 000–630 000	510 000–560 000	530 000–580 000
Indeks	100	103	92	95
Tootmisvõimsus (tonnides)	670 000–720 000	680 000–730 000	650 000–700 000	640 000–690 000
Indeks	100	101	97	96
Tootmisvõimsuse rakendamine	84 %	86 %	81 %	84 %
Indeks	100	102	95	99
Allikas: APFE andmed

(243)

Samal ajal liidu kasvava tarbimisega (3 %) vähenes liidu tootmisharu samasuguse toote toodangumaht 2010. aasta ja uurimisperioodi vahel 5 %. 2010. aasta ja uurimisperioodi vahel vähenes ka tootmisvõimsus suurusjärgus 4 %. Tootmisvõimsuse rakendamise määr jäi vaatlusalusel perioodil üsna stabiilseks, kui välja arvata 2012. aastal toimunud langus.

(244)

Aastate 2011 ja 2012 võrdluses võib täheldada toodangu vähenemist 11 protsendipunkti võrra ja tootmisvõimsuse vähenemist nelja protsendipunkti võrra. See oli tingitud liidu tootmisharu ümberstruktureerimisest ja mõne tootmisettevõtte sulgemisest. Klaasfilamentkiu tootja Ahlstrom lõpetas tootmise 2011. aasta lõpus ning Owens Corning Vado Ligure tehas Itaalias suleti 2012. aastal, kuna ei suudetud toibuda dumpinguhinnaga impordi mõjust. Liidu tootmisharu usub siiski, et pärast restruktureerimist ja võrdsete tingimuste taastamist suudab ta jääda elujõuliseks tootmisharuks. See selgitab, miks liidu tootmisharus investeeritakse ikka veel olemasolevate ahjude renoveerimisse.

(245)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et komisjoni osutatud ahjude kasutusiga on keskmisest lühem, mistõttu liidu tootjate investeeringutes ja/või ahjude kasutuses sisaldub märkimisväärne ebatõhusus.

(246)

On tõendatud, et liidu tootmisharu tegi otsused ahjude renoveerimise kohta tootmise ja energiatõhususe kaalutluste alusel. Puudusid andmed selle kohta, et valimisse kaasatud liidu tootjate kasutatav ahjude kasutusiga ei ole tootmisharu hea tava ega ole kooskõlas tootevalikust tulenevate nõuetega.

(247)

Mitmed isikud väitsid, et makro- ja mikromajanduslikke näitajaid mõjutava ahjude renoveerimiskulu tõttu tuleks arvesse võtta pikemat perioodi kui ajavahemik 2010. aastast uurimisperioodini. Hiina RV valitsus märkis, et ei olnud esitatud andmeid ega teavet aastate kohta, millal liidu tootjad ahjusid renoveerisid.

(248)

Ahjude renoveerimine on tootmisharule iseloomulik perioodiline tegevus. See on vajalik tegevuse jätkamiseks ja tootmisvõimsuse säilitamiseks. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse on otseselt seotud tegevusvõimekusega ning võimaldavad välja töötada kliendi vajaduste järgi kohandatud tooteid. Seega ei ole kõnealused investeeringud sellised, mida oleks tehtud ainult vaatlusalusel perioodil. Olenemata arvesse võetavast ajavahemikust, mõjutab ahjude remont või renoveerimine alati toodangumahtu. Teavet konkreetsetes äriühingutes toimunud renoveerimise aja kohta käsitatakse konfidentsiaalsena.

(249)

Üks kasutaja väitis ka, et liidu tootmisharu suutis vältida (subsideeritud ja dumpinguhinnaga impordi) kahjulikku mõju, sest tootmisvõimsuse rakendamise määr püsis 2010. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni suhteliselt ühtlasel tasemel.

(250)

Samasuguse toote tootmine on pidev protsess, mida ei saa kohandada vastavalt nõudluse lühiajalisele kõikumisele. Tootmisvõimsuse rakendamise suhteliselt ühtlast taset tuleb vaadelda seoses tootmisvõimuse langemisega. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

5.2. Müügimaht ja turuosa

(251)

Liidu tootmisharu toodangu müük liidu vabaturul sõltumatutele klientidele, tootmisharusisene müük liidu turul ja vastavad turuosad muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5.

Müügimaht ja turuosa

	2010	2011	2012	Uurimisperiood
Müügimaht liidu vabaturul (tonnides)	420 000–470 000	390 000–440 000	400 000–450 000	420 000–470 000
Indeks	100	94	96	99
Vabaturumüügi turuosa	58–63 %	56–61 %	55–60 %	56–61 %
Indeks	100	96	95	97
Müügimaht tootmisharusisesel liidu turul (tonnides)	20 000–70 000	30 000–80 000	30 000–80 000	30 000–80 000
Indeks	100	114	123	121
Tootmisharusisese müügi turuosa	4–9 %	5–10 %	5–10 %	5–10 %
Indeks	100	117	122	118
Allikas: APFE andmed

(252)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes liidu tootmisharu klaasfilamentkiust toodete müügimaht vabaturul (ehk müük sõltumatutele klientidele) 1 %. Kuna aga liidu tarbimine suurenes 3 %, viis see liidu tootmisharu turuosa kahanemiseni 58–63 %lt 2010. aastal 56–61 %le uurimisperioodil. 2011. aasta väiksem müügimaht oli tingitud 2010. aastal kogutud Hiinast pärit impordi laovarudest, mis jõudsid 2011. aastal järk-järgult turule.

(253)

Vaatlusalusel perioodil moodustas liidu tootmisharu sisene müük liidu turul toimunud tootmisharu kogumüügist (vabaturul ja tootmisharus kokku) 11–14 %. Tootmisharusisene müük kasvas aastatel 2010–2012 ja stabiliseerus uurimisperioodil. Absoluutarvudes oli tootmisharusisese müügi kasv aastatel 2010 ja 2011 väike.

5.3. Tööhõive ja tootlikkus

(254)

Liidu tootjate tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6.

Tööhõive ja tootlikkus

	2010	2011	2012	Uurimisperiood
Töötajate arv	3 450–3 950	3 350–3 850	3 200–3 700	3 000–3 500
Indeks	100	97	95	89
Tootlikkus (ühikut töötaja kohta)	153	163	150	164
Indeks	100	106	98	107
Allikas: APFE andmed

(255)

Liidu tootjate tööhõive tase näitab, et liidu tootmisharu püüdis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul tootmist ratsionaliseerida eesmärgiga vähendada tootmiskulusid. Töötajate arv väheneski vaatlusalusel perioodil 11 %.

(256)

Samal vaatlusalusel perioodil toimunud töötajate arvu ja toodangumahu koosmõju tagajärjel kasvas liidu tootjate tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse ühe töötaja kohta aasta jooksul toodetud toodangus (tonnides), 2010. aasta ja uurimisperioodi vahel 7 %.

5.4. Kasv

(257)

Nagu eespool põhjenduses 217 märgitud, kasvas liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil 3 %. Samasuguse toote kasutusotstarvete suurt hulka arvestades eeldavad liidu tootmisharu ja kasutajad, et sama kasvumuster jätkub lähitulevikus.

5.5. Dumpingu- ja subsiidiumimarginaali suurus ja varasemast dumpingust või subsideerimisest toibumine

(258)

Liidu tootmisharu kannatas Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kuni tollimaksude kehtestamiseni 2011. aastal. Hiina RVst pärit impordi suhtes kehtivad tollimaksud kavandati võrdsete võimaluste loomise eesmärgil, et liidu tootmisharu saaks kõnealuse impordiga ausalt konkureerida ja kantud kahjust toibuda.

(259)

Seda ei ole siiski juhtunud. Liidu tootmisharu on praeguseks taas kahjumlik ja selle turuosa vähenemine on jätkunud, vaatamata tarbimise kasvule liidus. Hiina RVst pärit import on saabunud jätkuvalt väga madalate hindadega ja kasvatanud turuosa. Hiinast pärit impordi turuosa oli uurimisperioodil kolm protsendipunkti kõrgem kui enne tollimaksude kehtestamist (37). Liidu tootmisharu restruktureeriti ja selles suleti mõned tootmisettevõtted (vt eespool põhjendus 244). Varasemast dumpingust toibumist ei ole ilmselgelt toimunud.

(260)

Arvestades Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi mahtu, turuosa ja hindu ning olemasolevaid dumpingumarginaale (9,6 % ja 29,7 %), (38) võib mõju liidu tootmisharu olukorrale pidada oluliseks.

(261)

Kuna see on esimene subsiidiumidevastane uurimine, milles vaatlusalust toodet käsitletakse, ei ole varasemast subsideerimisest toibumine hindamisel asjakohane küsimus.

6. Mikromajanduslikud näitajad

6.1. Hinnad

(262)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised müügihinnad liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7.

Müügihinnad liidu vabaturul ja tootmisharusisesel turul

	2010	2011	2012	Uurimisperiood
Keskmine ühiku müügi tehasehind liidu vabaturul (eurot/tonn)	1 061	1 144	1 070	1 035
Indeks (2010 = 100)	100	108	101	98
Keskmine ühiku müügi tehasehind liidu tootmisharusisesel turul (eurot/tonn)	1 006	1 031	1 027	989
Indeks (2010 = 100)	100	103	102	98
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate andmed

(263)

Ühiku müügihind vabaturul langes vaatlusalusel perioodil 2 %. Kuna 2010. aasta septembris jõustusid ajutised tollimaksud, sai liidu tootmisharu 2011. aastal hindu tõsta. Seejärel aga langes ühiku müügihind 2011. aastaga võrreldes 10 %.

(264)

Ühiku müügihind tootmisharusisesel turul (ehk siirdehind) muutus sarnaselt vabaturu müügihinnaga: ühiku müügihind liidu tootmisharu sees kasvas 2011. aastal ja langes seejärel 4 %.

6.2. Ühiku keskmine tootmiskulu

(265)

Ühiku tootmiskulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8.

Ühiku tootmiskulu

	2010	2011	2012	Uurimisperiood
Ühiku tootmiskulu (eurot/tonn)	964	990	1 032	976
Indeks (2010 = 100)	100	103	107	101
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate andmed

(266)

Ühiku keskmine tootmiskulu kasvas ajavahemikus 2010–2012. Pärast 2012. aastat hakkas ühiku keskmine tootmiskulu taas langema ja jõudis peaaegu 2010. aasta tasemeni. 2012. aasta tipptase on seletatav ühe valimisse kaasatud liidu tootja konkreetse investeerimisolukorraga. Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul on ühiku keskmine tootmiskulu tõusnud kõigest 1 %.

(267)

Mitmed kasutajad väitsid, et üldjäreldusi ei tohiks põhjendada ühe konkreetse äriühingu olukorraga. Ühiku tootmiskulu kohta tehtud järelduses väideti, et kulu oli suhteliselt stabiilne. 2012. aasta tipptase ei muutnud üldisi järeldusi.

(268)

Ühiku tootmiskulu arvutuse aluseks on valimisse kaasatud liidu tootjate üldine toodangumaht. Tabelis 7 esitatud ühiku müügihinna arvutuse aluseks on liidus toimunud müük sõltumatutele klientidele. Seega on neil kahel näitajal erinevad arvutusalused ja nad ei ole otseselt võrreldavad.

(269)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCCLA, et komisjon peab esitama piisaval hulgal võrreldavaid andmeid, mille alusel saab hinnata, kas liidu müügihindade väikest langust saaks seletada tootmiskulude muutusega.

(270)

Kahel kõnealusel näitajal on erinevad alused ning kuigi absoluutarvud ei ole otseselt võrreldavad, saab võrrelda nende suundumusi.

6.3. Tööjõukulud

(271)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

	2010	2011	2012	Uurimisperiood
Keskmine palk töötaja kohta (eurodes)	40 518	41 590	42 310	42 917
Indeks (2010 = 100)	100	103	104	106
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate andmed

(272)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes vaatlusalusel perioodil järk-järgult (+ 6 %). See vastas valimisse kaasatud tootjate asukohariikide tööjõukulu indeksi muutumisele (39).

6.4. Varud

(273)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10.

Varud

	2010	2011	2012	Uurimisperiood
Lõppvarud (tonnides)	18 539	46 585	50 198	52 805
Indeks (2010 = 100)	100	251	271	285
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate andmed

(274)

Lõppvarud kasvasid oluliselt 2011. aastal ning seejärel jätkus kasv kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(275)

Hiina RV valitsus väitis, et APFE esitatud andmetes kajastuvad laovarude muutused on tingitud deklareerimata müügist ning ei näita Hiinast pärit impordiga võrreldes kahju.

(276)

Nimetatud väide tuleks tähelepanuta jätta. Komisjon tegi mikromajanduslike näitajate (näiteks laovarude) analüüsi valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud tegelike andmete põhjal. Valimisse kaasatud liidu tootjate uurimise käigus ei avastatud deklareerimata müüki.

(277)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks kasutaja, et 2010. aasta ei ole sobiv võrdlusaasta, sest sel ajal olid laovarud ebatavaliselt väikesed võrreldes ajavahemikuga 2006. aastast kuni 2009. aasta oktoobrini (algse dumpinguvastase uurimise uurimisperiood).

(278)

Väide lükatakse tagasi, sest praegustes uurimistes valimisse kaasatud äriühingud erinevad eelmise uurimise valimi äriühingutest ja seega ei ole andmed võrreldavad. Komisjon piirdus oma uurimises ainult vaatlusaluse perioodiga (eriti seoses mikromajanduslike andmetega) ja tema käsutuses ei ole andmeid valimisse kaasatud liidu tootjate laovarude kohta enne vaatlusalust perioodi. Hiina RV valitsus väitis, et 2011. aasta varude tase oli kõrgem ka seoses samal aastal toimunud liidu tarbimise 3 % vähenemisega. Kõnealune element ei mõjuta siiski vaatlusalusel perioodil esinenud suundumust.

6.5. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(279)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11.

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

	2010	2011	2012	Uurimisperiood
Liidus sõltumatutele klientidele toimuva müügi kasumlikkus (% müügikäibest)	3 %	2 %	– 6 %	– 4 %
Indeks (2010 = 100)	100	66	–200	–134
Rahavoog	32 847 910	10 978 839	–1 297 704	14 660 203
Indeks (2010 = 100)	100	33	–4	45
Investeeringud (eurodes)	7 729 022	9 721 478	30 738 820	32 511 238
Indeks (2010 = 100)	100	126	398	421
Investeeringutasuvus	2 %	2 %	– 4 %	– 3 %
Indeks (2010 = 100)	100	69	– 184	– 137
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate andmed

(280)

Komisjon tegi valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks maksueelse puhaskasumina, mis saadi samasuguse toote müügist sõltumatutele klientidele liidus ja mida väljendatakse protsendina vastavast müügikäibest. Vaatlusaluse ajavahemiku jooksul langes valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus märkimisväärselt: 3 %lt -4 %le.

(281)

Netorahavoog on liidu tootjate suutlikkus oma tegevust ise rahastada. Rahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil oluliselt (–55 %).

(282)

Valimisse kaasatud liidu tootjate investeeringud liikusid vaatlusalusel perioodil tõusvas joones. Kasv oli suurem 2012. aastal ja uurimisperioodil. Suured investeeringukulud olid seotud ahjude renoveerimisega. Kõnealuses kapitalimahukas tootmisharus tuleb ahjud renoveerida iga 7–10 aasta tagant ja sellega seotud kulud võivad olla 8–13 miljonit eurot (konfidentsiaalsuse tõttu esitatakse määr vahemikuna). Investeeringukulu sisaldab ka märkimisväärseid struktuurseid investeeringuid, mis on seotud praegu renoveeritavates läbiviikudes kasutatava sulami kuluga.

(283)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Investeeringutasuvus järgis selgelt kasumlikkuse langevat suundumust. Investeeringutasuvuse vähenemine on selge märk ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisest vaatlusaluse perioodi jooksul.

(284)

Kirjeldatud kehv finantsolukord tekkis olenemata tarbimise kasvust vaatlusalusel ajavahemikul, nagu on kirjeldatud põhjenduses 217, ja liidu tootmisharu jõupingutustest ratsionaliseerida tootmiskulusid, nagu on kirjeldatud põhjendustes 244 ja 337.

(285)

Uurimistes ei ilmnenud, et valimisse kuulunud liidu tootjatel oleks olnud tõsiseid raskusi kapitali kaasamisel.

(286)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkisid mitmed isikud, et investeeringute tase oli 2012. aastal ja uurimisperioodil väga kõrge ja selline suur investeeringukulu võis olla põhjus, miks liidu tootmisharu ei olnud uurimisperioodil kasumlik. Hiina RV valitsus väitis veel, et vähenenud kasumlikkus on otseselt seotud ahjude renoveerimisest tingitud tootmiskulude kasvu ja valmimata jäänud toodanguga.

(287)

Esiteks kattub uurimisperioodi jooksul alates 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 tehtud 32 miljoni euro suurune investeering osaliselt 2012. aastal tehtud 30 miljoni suuruse investeeringuga. Teiseks olid nimetatud perioodidel tehtud investeeringud vajalikud ahjude renoveerimiseks, need on kõnealusel tegevusalal perioodilise iseloomuga ning need loetakse tehtuks tavapärase tegevuse käigus, nagu on kirjeldatud põhjendustes 241–250. Kolmandaks mõjutas investeeringute tase liidu tootmisharu tulemusi, sest see tekitab lisakulu. Siiski kajastub investeeringute mõju põhiliselt bilansis, mitte kasumiaruandes, kus näidatakse perioodilist standardset amortiseerimiskulu, mistõttu ainult sellega ei saa seletada kahjumi tekkimist. Seoses Hiina RV valitsuse väitega võib öelda, et ahjude renoveerimist planeeritakse hoolikalt ette. Klientidele tehtavate tarnete jätkumine tagatakse puhvervaru kogumisega. Pealegi jaotub kõnealuste investeeringute mõju kuludele ja äriühingu tulemustele mitme aasta peale.

(288)

Lisaks väitsid mitmed isikud, et i) suuremad investeerimiskulud kajastuvad 2012. aasta ja uurimisperioodi väiksemas investeeringutasuvuses (kuna mõned investeeringud ei hakka kohe tulu teenima) ja ii) on põhjendamatu teha väljavõte kahest suurte investeeringutega koormatud aastast ja järeldada selle põhjal, et liidu tootmisharu olukord on halvenenud.

(289)

Ahjudesse tehtud investeeringud ei ole sellised, mida oleks tehtud ainult vaatlusalusel perioodil. Uurimine näitas, et liidu tootmisharu on alates 2004. aastast peaaegu igal aastal ahjudesse investeerinud. Seega mõjutab ahjude remont või renoveerimine alati toodangumahtu ja investeeringutasuvust, olenemata arvesse võetavast ajavahemikust. Valimisse kuulunud liidu tootjate kasumlikkuse vähenemine näitas, et nad ei saanud küsida samasuguse toote eest hinda, mis oleks võimaldanud teha tegevuse jätkamiseks vajalikke investeeringuid.

(290)

Hiina RV valitsus väitis, et enne laenu võtmist kasutab tootmisharu esmalt oma olemasolevat raha ja seega on rahavoogude vähenemine normaalne, kuna valimisse kaasatud liidu tootjad tegid 2012. aastal ja uurimisperioodil suuri investeeringuid. Pealegi ei oleks kahjumlik tootmisharu valitsuse väitel saanud teha nii suuri investeeringuid, nagu tegid valimisse kaasatud äriühingud.

(291)

Klaasfilamentkiu tootmine on rahvusvaheline tegevusala, mille rahastamismehhanismid ületavad valimisse kaasatud liidu tootjate rahalisi võimalusi. Investeerimisolukorrad ei avalda tingimata mõju rahavoogudele. Seetõttu lükatakse kõnealused väited tagasi.

7. Järeldus liidu tootmisharu olukorra kohta

(292)

Uurimiste järeldused kinnitavad, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 3 lõikele 5 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 8 lõikele 4.

(293)

Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võimaldas liidu tootmisharul 2011. aastal hindu tõsta. Samal ajal püüdis liidu tootmisharu suurendada tõhusust ja tootlikkust. Kuigi liidu tarbimine on kasvanud, ei jäänud liidu tootmisharul oma turuosa säilitamiseks üle midagi muud kui alates 2012. aastast ühiku müügihinda taas langetada.

(294)

Hindade allalöömise analüüsist (vt põhjendus 231) ja liidu tootjate müügihinna langevast suundumusest (vt põhjendus 263) nähtub selgesti, et liidu tootjad püüdsid Hiinast pärit impordi hinnaga konkureerida ja on hinnavahet vähendanud. Paraku kaasnes sellega liidu tootjate finantstulemuste oluline halvenemine nii, et liidu tootmisharu on alates 2012. aastast deklareerinud kahjumit. Selline olukord ei ole lühikeses ega keskpikas perspektiivis kestlik.

(295)

Ka muud näitajad, näiteks toodang, tootmisvõimsus, tööhõive, varud ja rahavood, muutusid kahjulikus suunas isegi pärast Hiina RV suhtes meetmete kehtestamist.

(296)

Mõlema uurimise järeldused kinnitavad samuti, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete osalist vahepealset läbivaatamist õigustanud muutunud asjaolud (mõnede liidu tehaste restruktureerimine ja sulgemine, nagu on selgitatud põhjenduses 244) on olulise ja püsiva iseloomuga. Suletud tehas on pärast sulgemist täielikult lammutatud. Pealegi on uue ahju ehitamine äärmiselt kapitalimahukas ja aeganõudev ning seda ei ole võimalik teha lühikese ajaga. Seetõttu ei tohiks alahinnata uue ahjudega tehase rajamiseks vajalikku aega ja kulu. Nimetatud põhjusel võib mõnede tehaste restruktureerimist ja sulgemist pidada oluliseks ja püsiva iseloomuga muutuseks.

(297)

Mitmed isikud väitsid, et esinevad selged märgid kahju puudumise kohta. Nimetatud väiteid käsitletakse järgnevates põhjendustes.

(298)

CCCLA väitis, et Binani kontsern omandas 2012. aastal ühe liidu tootja (3B Fibreglass) ning liidu tootmisharu üldised tulemused peavad olema head, sest ükski mõistlik ettevõtja ei investeeriks mittetoimivasse tootmisharusse. CCCLA tsiteeris ka Braj Binani 2013. majandusaasta aruannet, mille kohaselt „Belgias ja Norras asuva kahe tootmisettevõtte üldisi tulemusi peetakse heaks”. Lisaks väitis CCCLA, et kahe liidu tootja käive on 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvanud ning seetõttu on selge, et liidu tootmisharule ei ole kahju tekkinud.

(299)

India Binani kontsern omandas tõepoolest 2012. aastal ettevõtte 3B Fibreglass. Kuid Binani kontserni konkreetsetest ärilistest motiividest olenemata juhib komisjon tähelepanu oma uurimise järeldustele, mille kohaselt liidu tootmisharu on kaotanud turuosa ja kasumlikkuse. Esitatud tsitaat tuleks asetada konteksti ja tervikuna on see järgmine: „Belgias ja Norras asuva kahe tootmisettevõtte üldisi tulemusi peetakse heaks ning tootmisvõimsust oli osaliselt piiratud, et järgida madalamat turunõudlust. Tootmise suurendamine normaalse tõhususeni on läinud edukalt. Keskmine müük on odava Aasia impordi tõttu olnud siiski madalapoolne.”

(300)

Väide, et liidu tootmisharule ei ole kahju tekkinud, sest liidu kahe tootja käive on 2010. aasta ja uurimisperioodi vahel kasvanud, on eksitav ja ebaõige. CCCLA võttis kõnealuse analüüsi aluseks kilogrammides väljendatud käibe. Järelduste tegemisel ei ole siiski korrektne lähtuda ainult suuremast müügikogusest, kuna sel juhul ei võeta arvesse vastava müügi hinnataset ja sellest tingitud mõju äriühingu kasumlikkusele.

(301)

Hiina RV valitsus väitis, et kuna APFE liikmed investeerivad tootmisvõimsuse suurendamisse liidus ja väljaspool seda (nt Hiina RVs, Venemaal, Indias ja Tuneesias), on see selge märk kahju puudumisest.

(302)

Kahju uurimine on seotud liidu tootjate saavutatud tulemustega liidu turul. Nagu nähtub eespool esitatud tabelist 4, suurenes liidu tootmisharu tootmisvõimsus 2011. aastal 1 %, kuid uurimisperioodi lõpuks on tootmisvõimsus viie protsendipunkti võrra vähenenud. Seetõttu ei ole tootmisvõimsus liidus suurenenud. Arvestades, et paljud klaasfilamentkiu tootjad on hargmaised ettevõtjad, ei ole siiski üllatav, et nad teevad ärivõimaluste olemasolu korral investeeringuid ka väljaspool liitu. Väljaspool liitu asuvasse täiendavasse tootmisvõimsusesse investeeritakse selleks, et rahuldada kujunemisjärgus turgude vajadusi, ning väljavaatega teenida kasumit. Kõnealustesse piirkondadesse tehaste rajamine on samuti kooskõlas eesmärgiga olla vastavatele klientidele lähedal. Sellegipoolest on ärilised otsused väljaspool liitu tehase rajamise või mitterajamise kohta täiesti sõltumatud asjaolust, et liidu tootmisharule on tekkinud kahju. Sarnaseid väiteid liidu tootmisharu tehtud suurte investeeringute kohta käsitletakse allpool enda tekitatud kahju selgitavas osas.

(303)

Mitmed isikud väitsid, et kahju ei ole tekkinud, kuna mõned liidu tootjad on teatanud, et nende samasuguse toote hind tõuseb alates 2014. aasta jaanuarist, et kompenseerida tooraine, energia ja transpordi hindade jätkuvat kasvu.

(304)

Esiteks on 2014. aasta hinnatase seotud juba pärast uurimisperioodi toimunud sündmustega. Teiseks on liidu tootmisharu viimastel aastatel suurema osa sellistest hinnatõusudest enda kanda võtnud tootlikkuse suurendamise abil. Lõpuks jõutakse siiski punkti, kus lühikese ajaga tootlikkuse suurendamine muutub palju raskemaks. Kuna uurimisperioodil oli liidu tootmisharu kahjumlik ning kõnealuste hinnatõusude enda kanda võtmine ei ole enam võimalik, muutub teatud ajahetkel paratamatuks, et kulu suurenemine tuleb üle kanda klientidele, kuigi sealjuures esineb turuosa edasise kaotamise oht. Eespool nimetatud asjaolude põhjal lükati väited tagasi.

E. PÕHJUSLIK SEOS

1. Sissejuhatus

(305)

Dumpinguvastase algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaselt ning subsiidiumivastase algmääruse artikli 8 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas dumpinguhinnaga ja subsideeritud import Hiina RVst on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks.

(306)

Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordile.

1.1. Dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi mõju

(307)

Uurimistest nähtus, et kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele vaatamata suurenes dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi maht Hiina RVst vaatlusalusel perioodil 32 %, kui võrdlusaastana kasutati aastat 2009. Selle tulemusena kasvas Hiina RV toodete turuosa 2009. aasta 13–18 %ga võrreldes uurimisperioodi lõpuks 15–20 %ni.

(308)

Samal ajal vähenes liidu toodete turuosa vaatlusalusel perioodil kolm protsendipunkti, vaatamata suurenenud tarbimisele.

(309)

Dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi keskmised hinnad vähenesid 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 8 % ning olid madalamad liidu tootmisharu hindadest samal perioodil.

(310)

Liidu tootmisharu oli aastatel 2010 ja 2011 veel kasumlik, kuid muutus seejärel kahjumlikuks ning see langes kokku Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi suurenemisega. Liidu tootmisharul ei õnnestunud oma turuosa säilitada ka pärast müügihinna alandamist. Kõnealune hinnaalandus tehti kasumlikkuse arvelt nii, et tulemuseks oli kahjumlik olukord.

(311)

Eespool nimetatud asjaolude põhjal järeldatakse, et dumpinguhinnaga ja subsideeritud import Hiina RVst ja selle suurenenud maht avaldasid liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale märkimisväärset kahjulikku mõju ning olid seega otsustava tähtsusega tegurid liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustamisel.

(312)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitmed isikud, et puudub analüüs, mis tõestaks, et Hiinast pärit import põhjustas liidu tootmisharu hindade allasurumise ja kantud kahju, ning komisjon toetub oma analüüsis lihtsalt ajalisele kokkusattumusele. Kõnealused isikud viitavad Hiina röntgenseadmete komisjoni aruandele: „Komisjon tunnistab, et üldine korrelatsioon dumpinguhinnaga impordi ja omamaisele tootmisharule tekkinud kahju vahel võib toetada järeldust põhjusliku seose kohta. Siiski ei ole sellise kokkusattumuse analüüs põhjusliku seose küsimuse jaoks määrav; põhjuslik seos ja korrelatsioon on kaks erinevat mõistet. Käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades […] ei lahenda selline üldine järeldus kokkusattumuse kohta põhjusliku seose küsimust.” (40)

(313)

Esitatud järeldused põhinevad siiski pika näitajate loendi analüüsil. Nagu on kirjeldatud eespool jaotises D, hinnati dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi mõju uurimise käigus kõiki olulisi majanduslikke fakte ja näitajaid, mis mõjutavad liidu tootmisharu olukorda. Kahjuliku olukorra olemasolu ilmnes paljude näitajate põhjal. Sellises olukorras on ainus põhjus, miks liidu tootmisharu peaks hinda langetama, soov säilitada turuosa või vähemalt vältida selle edasist kaotamist hinnakonkurentsi tingimustes. Pärast algsete meetmete kehtestamist õnnestus liidu tootmisharul 2011. aastal hinda tõsta, kuid järgnenud aastatel pidi ta seda jälle langetama, kuigi tootmiskulud ei vähenenud. Nagu on täiendavalt selgitatud allpool põhjendustes 320–335, toimus eksport kolmandatest riikidest kogu vaatlusaluse perioodi jooksul valdavalt kõrgete hindadega ning kolmandate riikide turuosa jäi suhteliselt stabiilseks ja pärast 2011. aastat isegi vähenes. Seega ei langetanud liidu tootmisharu hinda kolmandatest riikidest pärit impordi mõjul, vaid Hiina RVst pärit madala dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi tõttu. Alates 2011. aastast on oluliselt kasvanud ainult Hiina RVst pärit impordi maht, ainult Hiina RVst pärit import on hõivanud liidu tootmisharu turuosa ja ainult Hiina RVst pärit impordi hind on langenud. Nimetatud asjaolude põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu hindade allasurumise ja tekkinud kahju põhjuseks oli Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi kasv. Allpool on analüüsitud muid tegureid, mis võiksid nimetatud põhjusliku seose kõrvaldada.

(314)

CCCLA ja Hiina RV valitsus väitsid, et hinna allasurumist ei esine, kuna „liidu tootjate hinnavähenduse määr ei ole oluline, sest selle tipptase vaatlusalusel perioodil oli kõigest 2 %”. Mitmed isikud väitsid veel, et liidu müügimahu 1 % vähenemine, Hiina RVst pärit impordi turuosa 2 % suurenemine ja liidu tootmisharu turuosa 3 % vähenemine ei õigusta kavandatavaid drastilisi meetmeid.

(315)

Komisjon kordab eespool esitatud väidet, et pärast ajutiste tollimaksude jõustumist 2010. aasta septembris sai liidu tootmisharu 2011. aastal hindu tõsta. Seejärel aga langes ühiku müügihind 2011. aastaga võrreldes 10 %. Seega on selge, et müügihind on oluliselt langenud. Kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele vaatamata jätkus liidu tootmisharu müügimahu, hinna ja turuosa vähenemine, samal ajal kui Hiinast pärit impordi maht ja turuosa tõusid algse uurimise uurimisperioodiga võrreldes oluliselt kõrgemale tasemele. Tavaolukorras peaks liidu tootmisharu pärast meetmete kehtestamist minevikus toimunud dumpingu või subsideerimise mõjust taastuma. On selge, et seda ei ole toimunud. Kuigi vahetult pärast meetmete kehtestamist ilmnes taastumise märke, muutus liidu tootmisharu olukord vaatlusaluse perioodi jooksul veel halvemaks.

(316)

Üks sõltumatu importija märkis, et liidu tootjatel ei olnud vaja nii suurel määral hinda langetada, sest liidu turul ületas nõudlust pakkumist. Hiina RV valitsus väitis, et liidu müügihinna langetamist ja Hiinast pärit impordi hinna langetamist ei saa käsitada lahus vaatlusaluse toote hinna muutumisest kogu maailmas ning hinnalangused järgivad turu tavapärast muutumist. Lisaks väidab Hiina RV valitsus, et komisjon ei kontrollinud, kas turg võimaldas 2011. aastal hinda tõsta (pärast meetmete kehtestamist eelmise uurimise põhjal), kui võtta arvesse kogu maailmas valitsevat olukorda, ja kui suur olnuks võimaliku hinnatõusu määr. Lisaks on komisjon ekslikult keeldunud vastu võtmast tõendeid, mis käsitlevad liidu tootjate hinna tõstmist pärast uurimisperioodi. Siinkohal viitab valitsus solaarklaasi ja personaalsete faksiaparaatide asjadele (41).

(317)

Komisjon leidis, et väide pakkumist ületava nõudluse kohta ei ole põhjendatud. Turuosa kaotus ja laovarude kasv ei osuta sellele, et nõudlus ületab pakkumist, vaid pigem vastupidi. Seoses Hiina RV valitsuse väitega võib öelda, et arvesse on võetud hindade muutumist seoses liidu turul, mitte kogu maailma tasandil toimunud müügiga. Liidu turul toimub samasuguse toote ja vaatlusaluse toote konkurents hinna alusel. Nagu on eespool näidatud, ei saa hinna vähenemine olla tingitud muudest teguritest peale kõnealuse hinnakonkurentsi (arvestades suhteliselt stabiilset tootmiskulu ja liidu tarbimist). Pealegi ei esitanud Hiina RV valitsus täiendavat teavet maailmaturu hinna muutumise kohta. Seetõttu leiti, et kõnealune väide ei ole põhjendatud. Seoses väitega pärast uurimisperioodi tõstetud hinna kohta võib öelda, et pärast uurimisperioodi toimunud sündmused ei kuulu käesoleva uurimise käsitlusalasse. Igal juhul ei ole esitatud kaalukaid tõendeid pärast uurimisperioodi toimunud tegeliku hinnatõusu kohta. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

(318)

Lisaks väitis CCCLA, et põhjenduses 226 osutatud Hiinast pärit impordi hinna 8 % vähenemise arvestamisel oleks tulnud arvesse võtta hinda, mida on korrigeeritud tollimaksu ja käitlemiskulu, dumpinguvastase tollimaksu kulu, importijate kasumimarginaali ning importijate müügi-, üld- ja halduskuludega. Selliselt korrigeeritud hind oleks tabelis 7 esitatud liidu müügihinnaga võrreldaval tasemel ning ei oleks seega saanud avaldada otsustavat mõju liidu tootmisharu olulisele kahjustamisele.

(319)

Näitajaid analüüsides võrreldakse tabelis 3 esitatud eksportivate tootjate müügihinna CIF-väärtust tabelis 7 esitatud liidu tootjate tehasehinnaga. Selline meetod võimaldab täpselt analüüsida suundumusi. Hindade allalöömise ja kahjumarginaali arvutamisel kasutati juba korrigeeritud hindu, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 231. Komisjon rõhutab sellega seoses, et hindade allalöömine on ainult üks vaadeldav näitaja, kuid analüüsis tuleks ühiselt arvesse võtta kõiki kahjunäitajaid. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

1.2. Muude tegurite mõju

1.2.1. Import muudest riikidest

(320)

Kolmandatest riikidest pärit impordi maht, keskmised ühikuhinnad ja turuosa vaatlusalusel perioodil on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 12.

Impordimaht (tonnides), keskmine ühikuhind (eurodes tonni kohta)

		2010	2011	2012	Uurimisperiood
Kolmandad riigid kokku	Maht (tonnides)	128 378	182 601	183 446	174 553
	Indeks (2010 = 100)	100	142	143	136
	Turuosa	14–19 %	22–27 %	21–26 %	20–25 %
Malaisia	Maht (tonnides)	37 919	70 847	60 931	60 841
	Keskmine hind (eurot/tonn)	980	1 029	998	958
	Turuosa	2–7 %	7–12 %	5–10 %	5–10 %
Norra	Maht (tonnides)	25 204	30 496	33 277	30 781
	Keskmine hind (eurot/tonn)	1 167	1 044	1 006	944
	Turuosa	0–5 %	1–6 %	1–6 %	1–6 %
Türgi	Maht (tonnides)	18 430	20 017	23 235	19 233
	Keskmine hind (eurot/tonn)	1 199	1 231	1 064	1 067
	Turuosa	0–5 %	0–5 %	0–5 %	0–5 %
Allikas: Eurostat (Comext)

(321)

Lisaks Hiina RV-le imporditakse vaatlusalust toodet põhiliselt Malaisiast, Norrast ja Türgist. Väheses koguses imporditakse toodet ka Mehhikost, Ameerika Ühendriikidest ja Taiwanist. Kolmandate riikide üldine turuosa kasvas 2011. aastal 2010. aastaga võrreldes järsult. Seejärel uurimisperioodi jooksul turuosa kahanes.

(322)

Kolmandatest riikidest imporditud toote hind oli valdavas osas (välja arvatud mõned väikesed Taiwanist imporditud kogused) oluliselt kõrgem kui Hiinast pärit impordi hind. Lisaks oli muudest riikidest pärit impordi üldine keskmine hind liidu tootmisharu hindadest kõrgem või nendega sarnane.

(323)

Kõige suurem osa (40 %) kolmandate riikide impordist liitu pärines Malaisiast. Siiski piirdus Malaisiast pärit import ühte liiki klaasfilamentkiust toodetega, milleks on tükeldatud kiud. Malaisia turuosa liidu turul suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul. Malaisiast pärit tükeldatud kiudude impordi keskmised hinnad olid ka kõrgemad kui Hiina RVst pärit impordil ning olid peaaegu samal tasemel liidu tootmisharu hindadega. Lisaks ei takistanud Malaisia impordi hinnad liidu tootjate hindade tõusu ajavahemikul 2010–2011, kui Hiina RV suhtes kehtestati ajutine tollimaks. Kui Malaisia hinnad oleksid liidu tootmisharule tõesti olulist kahju põhjustanud, ei oleks liidu tootjad pärast Hiina RVst pärit impordile ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist oma hindu tõstnud. Malaisiast pärit import konkureerib liidu tootmisharu toodanguga, kuid see on olnud kogu vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilne tegur nii hinna, tooteliikide kui ka koguste poolest.

(324)

Suuruselt teine osa kolmandate riikide impordist liitu pärines Norrast. Norra turuosa liidu turul püsis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilne. Norrast pärit impordi keskmised hinnad on olnud tooteliikide lõikes kõrgemad kui Hiina RVst pärit impordil. Norrast imporditakse peamiselt ühe liidu tootjaga samasse kontserni kuuluva ettevõtte valmistatud heiet. Lisaks müüakse kogu Norras valminud toodang liidu tootja kaudu. Seetõttu me ei käsita Norrat konkureeriva kolmanda riigina.

(325)

Suuruselt kolmas osa kolmandate riikide impordist liitu pärines Türgist. Türgi turuosa liidu turul püsis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilne. Samasuguse toote keskmised impordihinnad tooteliikide lõikes olid samuti oluliselt kõrgemad kui Hiina RVst pärit impordil.

(326)

Hiina RV valitsus märkis ka, et liidu varud kasvasid 2011. aastal pärast kolmandatest riikidest pärit impordi olulist suurenemist, samal ajal kui Hiina RVst pärit import samal aastal kahanes.

(327)

Hiinast pärit import vähenes tõesti 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga ning import kolmandatest riikidest kasvas. Liidu tootmisharu oli aastatel 2010 ja 2011 siiski veel kasumlik, kuid muutus seejärel kahjumlikuks ning see langes kokku Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi suurenemisega. Kolmandatest riikidest pärit import vähenes pärast 2011. aastat ning ei saa seega olla põhjus, miks liidu tootmisharu seejärel kahjumlikuks muutus. Eespool nimetatud põhjustel on mõistlik järeldada, et kuigi osa muudest riikidest pärit impordist võis liidu tootmisharu kahjulikult mõjutada, ei olnud selle mõju nii suur, et see tühistaks põhjusliku seose Hiina RVst pärineva dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi ning liidu tootmisharule põhjustatud kahju vahel.

(328)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitmed isikud, et hindade allalöömise analüüsis (Hiina ja liidu tootjate hindade võrdlemisel) kasutatud tootevalikut ei kasutatud kolmandatest riikidest pärit impordi suhtes. Hiina RV valitsus soovis saada üksikasju kolmandatest riikidest pärit impordi tootevaliku kohta, kuid see ei ole Eurostati statistika põhjal eristatav.

(329)

Komisjon võttis kolmandatest riikidest pärit impordi analüüsis tootevalikut täielikult arvesse ning võrdles kolmandate riikide hindu tooteliikide lõikes vastavate liidu hindadega tooteliikide lõikes. Kuna kolmes kolmandas riigis on ainult üks tootja, ei olnud konfidentsiaalsusnõuete tõttu võimalik avaldada konkreetseid andmeid.

(330)

Hiina RV valitsus väitis, et komisjoni järeldus, mille kohaselt kolmandatest riikidest pärit import võis liidu tootjate olukorda osaliselt mõjutada, kuid ei kõrvalda põhjuslikku seost, ei ole objektiivne ja ei põhine põhjendatud analüüsil.

(331)

Kolm põhilist riiki, kust samasugust toodet liitu imporditi, olid Malaisia, Norra ja Türgi. Nagu eespool osutatud, imporditi Malaisiast peamiselt ühte liiki toodet, mille hinnatase oli võrreldav liidu tootmisharu hinnaga. Norra tootjat ei käsitata eespool nimetatud põhjustel konkureeriva kolmanda riigi ettevõtjana. Türgi impordi turuosa jäi vaatlusalusel perioodil stabiilsele ja mahu poolest suhteliselt madalale tasemele. Sellega lükatakse tagasi väide, et kolmandatest riikidest pärit import on kõrvaldanud põhjusliku seose.

(332)

Hiina RV valitsus väitis lisaks, et komisjon jättis tähelepanuta Taiwanist ja Mehhikost pärit impordi mõju, milles esineb olulisi hinna- ja mahumuutusi.

(333)

Taiwanist ja Mehhikost pärit impordi väikest mahtu arvestades ei saanud see import kõrvaldada põhjuslikku seost.

(334)

Samuti väitis Hiina RV valitsus, et komisjon jättis Hiina toodangu laovarusid käsitlevas analüüsis tähelepanuta asjaolu, et 2010. ja 2011. aasta võrdluses suurenes kolmandatest riikidest pärit import üle 40 %.

(335)

Statistikast (vt põhjendus 224) ilmneb, et Hiina toodangu laovarusid koguti 2010. aasta teises ja kolmandas kvartalis (piiratud säilivusaja tõttu varuti toodet kasutamiseks enne 2010. aasta lõppu või 2011. aasta alguses). Kolmandatest riikidest pärit impordi kasv registreeriti 2011. aastal, kui laovarude kogumise mõju oli lõppenud ja jõustusid Hiina RVst pärit impordi vastu kehtestanud meetmed, mis osutusid kolmandate riikide tootjate jaoks kasulikuks. Seetõttu lükatakse kõnealune väide tagasi.

1.2.2. Tootmiskulud

(336)

Mitmed isikud väitsid, et liidu tootmisharu kasumlikkusele mõjus halvasti tootmiskulude suurenemine, mis põhiliselt oli tingitud tooraine-, energia-, transpordi- ja tööjõukulude kasvust. Üks isik nimetas olulise kulu põhjustava tegurina ka asjaolu, et kliendid ei tagasta poole, kuid ei selgitanud selle mõju kuludele täpsemalt. Kõnealuste väidete kinnituseks esitati liidu tootjatelt pärinevaid tsitaate selle kohta, et nende kulud on tõesti kasvanud.

(337)

Liidu tootmisharu pidi tõepoolest toime tulema tooraine-, energia-, transpordi- ja tööjõukulude suurenemisega. Kuid nagu võib näha eespool esitatud tabelist 8, kasvas liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu ühe tonni kohta 2010. aasta ja uurimisperioodi vahel siiski kõigest 1 %. See tähendab, et liidu tootmisharu suutis kompenseerida suurema osa kasvanud kuludest parema tõhususe ja suurema tootlikkusega. Seetõttu järeldatakse, et tootmiskulude kasv ei mõjutanud kahju ja ei saanud seega kõrvaldada põhjuslikku seost.

(338)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid mitmed isikud oma väiteid, esitamata uusi argumente.

1.2.3. Tarbimise muutumine

(339)

Nagu eespool märgitud, suurenes liidu tarbimine 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 3 %. Eelduste kohaselt peaks tarbimise kasv jätkuma, kuna samasugusele tootele on nii liidu tootmisharu kui ka paljude kasutajate väitel lisandunud uusi kasutusotstarbeid. Sellegipoolest ei suutnud liidu tootmisharu oma turuosa säilitada ja kaotas seda osaliselt, samal ajal kui Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi turuosa on alates 2011. aastast kasvanud. Seetõttu ei saanud liidu tarbimise muutused kõrvaldada põhjuslikku seost kahju ning Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi vahel.

1.2.4. Liidu vähene tootmisvõimsus ja ebapiisavad varud

(340)

Hiina RV valitsus väitis, et kui kahju üldse tekkis, põhjustas seda liidu tootjate ebapiisav tootmisvõimsus. Hiina RV valitsus viitas mitmetele liidu tootjate finantsaruannetele. Ettevõtte 3B Fibreglass 2010. aasta finantsaruandes märgitakse, et „meie piiratud tootmisvõimsus ei ole võimaldanud neil hõivata täiendavat turuosa” ja „on sundinud meid tegelema meie klientide nõudluse muutumisega piiratud laovarude tingimustes”. Ettevõtte 3B Fibreglass 2011. aasta finantsaruandes öeldakse, et „2010. aastal ilmnenud majanduse taastumise märgid leidsid 2011. aasta esimeses pooles kinnitust, kuid kuna ettevõtte tootmistulemused olid esimesel trimestril oodatust madalamad, ei võimaldanud see meil suurenenud aktiivsust täielikult ära kasutada ning on sundinud meid piirama oma lepingulisi kohustusi 2011. aastal”. Ettevõtte Lanxess 2011. aasta finantsaruandes märgitakse, et „2011. aastal toimis Lanxessi klaaskiutootmine täisvõimsusel” ning „2012. aasta teise kvartalisse kavandatud 1. ahju tööseisak kestab peaaegu 10 nädalat, mistõttu 2012. aasta kogutoodang kujuneb 14 % väiksemaks”.

(341)

Laovarud olid 2010. aastal tõepoolest väikesed; vt eespool tabel 10. See oli tingitud toodangu mahu vähendamisest 2009. aastal, kui Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud langevate hindade ja väheneva turuosa tõttu demonteeriti või suleti ajutiselt mitu tootmisliini või kärbiti neid (42). Sellegipoolest suurendas liidu tootmisharu 2011. aastal oma laovaru enam kui 150 % ning on sellest ajast peale jätkanud laovarude suurendamist. Viited väidetele mõnede laovarude vähesuse kohta üksnes 2010. aastal ei ole asjakohased, vaid selle asemel tuleks eristada kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ilmnenud suundumust.

(342)

Lisaks on mõnes tsitaadis juttu tootmistulemuste vähenemisest seoses ahju remondi/renoveerimisega. Nagu eespool põhjenduses 241 selgitatud, kuulub taoline remont/renoveerimine lahutamatult kõnealuse tegevusala juurde ning ahju remondiks/renoveerimiseks valmistudes on tavaks koguda suuremaid laovarusid, mis võimaldavad jätkata tarneid olulisematele klientidele.

(343)

Pealegi võiks liidu tootmisharu teha tootmisvõimsusesse rohkem investeeringuid, kui valitseksid võrdsed tingimused, mis laseksid liidu tootmisharul teenida tootmisvõimsuse suurendamist õigustavat ja võimaldavat kasumit.

(344)

Liidu tootmisvõimsust ja varusid ei peeta ebapiisavaks ja seega ei saanud need mõjutada kahju tekkimist ega kõrvaldada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi ja liidu tootmisharule põhjustatud kahju vahel.

1.2.5. Majanduskriisi mõju

(345)

Mitmed isikud väitsid, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas majanduskriis, mille tagajärjel langes järsult nõudlus kasutajate tegevusaladel (näiteks autotööstuses ja tuuleenergia turul).

(346)

Hiina RV valitsus tsiteeris mitmeid liidu tootjaid, näiteks ettevõtte European Owens Corning Fibreglass SPRL („EOCF”) 2010. aasta finantsaruannet, milles öeldakse, et „kõnealune langus on osaliselt seletatav antud tegevuse suure sõltuvusega tuuleenergia turust, mille olukord halvenes jätkuvalt seoses vastavate turuosaliste raskustega uute projektide rahastamisel”, ning ettevõtte Lanxess 2011. aasta finantsaruannet, milles märgitakse, et „pärast Hiinast pärit impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtestamist oli LANXESSil võimalik oma müügihinda tõsta. Siiski täheldasime 2011. aasta teises pooles 2010. aastaga võrreldes 16 % kahanemist langeva majandustrendi tõttu”. Veel tsiteeriti ettevõtte EOCF 2012. aasta finantsaruannet, milles öeldakse, et 2012. aasta käive „on põhiosas tingitud jätkuvast majanduskriisist, mis ei võimalda neil töötada täisvõimusel”.

(347)

Aastal 2011 langes klaasfilamentkiust toodete tarbimine liidus 2010. aastaga võrreldes tõepoolest 3 %, kuid uurimisperioodi lõpuks oli liidu tarbimine taas kuus protsendipunkti kasvanud.

(348)

Tsitaat, milles osutatakse, et üks ettevõte pidi 2011. aasta teises pooles oma hindu 2010. aastaga võrreldes 16 % vähendama, annab 2011. aasta olukorrast üksnes osalise ülevaate. Uurimisel leiti, et kogu 2011. aasta arvestuses kasvas toote ühikuhind 8 % (2010. aastaga võrreldes).

(349)

Lisaks oli liidu tootmisharu aastatel 2010 ja 2011 veel kasumlik, kuid muutus seejärel kahjumlikuks ning see langes kokku Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi suurenemisega, mis lõi liidu tootmisharu hinnad alla.

(350)

2010. ja 2011. aasta võrdluses ilmnevat majandussurutist võib pidada liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemist soodustavaks teguriks. Majandussurutisega ei saa siiski seletada liidu tootmisharu kahjumlikku olukorda 2012. aastal ja uurimisperioodil. Põhiline kahjum tekkis alles pärast majandussurutise lõppu, kui tarbimine oli hakanud taas kasvama.

(351)

Seoses ettevõtte Owens Corning 2011. aasta tsitaadiga on oluline märkida, et tsitaat pärineb ettevõttelt EOCF, mis on Owens Corningi kauplemisüksus kogu Euroopas ja Lähis-Idas toimuva tegevuse jaoks. Peale samasuguse toote müüs EOCF kõnealusel perioodil ka lausmaterjalist tooteid, kangaid, katusetooteid (laaste) ja isolatsioonitooteid, mida käesolevas menetluses ei käsitleta. Seega ei ole osutatud tsitaat seotud konkreetselt samasuguse tootega liidu turul.

(352)

Owens Corningi 2012. aasta tsitaadis osutatakse konkreetselt kangatootmisele ühes EOCFi tehases. Kuna kangad ei kuulu samasuguste toodete hulka, ei ole see tsitaat asjakohane.

(353)

Nimetatud asjaolusid arvestades võis majandussurutis liidu tootmisharu kahjulikult mõjutada, kuid mitte sellisel määral, et see oleks kõrvaldanud põhjusliku seose dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi ning liidu tootmisharule põhjustatud kahju vahel.

1.2.6. Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi konkurentsivõime

(354)

Mõned isikud väitsid, et kahju ei põhjustanud vaatlusaluse toote dumping ega subsideerimine, vaid hoopis asjaolu, et liidu tootmisharu tehnoloogia on Hiina eksportivate tootjate kasutatava moodsa tehnoloogiaga võrreldes vananenud.

(355)

Uurimine kinnitas siiski, et ka liidu tootmisharu tootmisprotsessid on igati ajakohased. Seetõttu lükatakse tagasi väide, et liidu tootmisharu tehnoloogia seisund võib kõrvaldada põhjusliku seose dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi ning liidu tootmisharule põhjustatud kahju vahel.

1.2.7. Enda tekitatud kahju

(356)

Mitmed isikud väitsid, et kahju võib olla enda tekitatud, sest i) liidu tootjate 2014. aastal pakutud hinnad olid madalamad kui Hiina eksportivate tootjate tehtud hinnapakkumised; ii) taotluse esitajate viimastel aastatel tehtud investeeringud on vastuolus kahju esinemise väitega, sest suuri investeeringuid oleks raske ette kujutada olukorras, kus tootmisharu kannab kahju ja investeeringud ei suurenda liidu tootmisharu turuosa; iii) taotluse esitajad võisid teha investeeringuid restruktureerimisse ja täiendava tootmisvõimsuse paigaldamisse, et toota „valesid” klaasfilamentkiust tooteid, näiteks tooteid, mille järele on väiksem nõudlus, aga mitte näiteks tükeldatud kiudu, mille järele valitses isikute väitel liidus oluline nõudlus ja tegelikult tekkis lausa tarnedefitsiidi võimalus.

(357)

Seoses liidu tootjate pakutud madalamat hinda käsitleva väitega tuleks märkida, et kõnealuses väites osutatakse pärast uurimisperioodi toimunud sündmusele ja 2014. aasta hinnataset ei olnud võimalik arvesse võtta. Kui arvestada ka seda, et ahjud töötavad ööpäev läbi ja tootmise aeglustamine on väga kulukas, on liidu tootmisharu püüdnud oma turuosa säilitada ja müüa tooteid madalama hinnaga, et katta vähemalt osa oma püsikuludest.

(358)

Seoses liidu tootmisharus viimastel aastatel tehtud suurte investeeringutega tuleks meenutada, et kõnealuses kapitalimahukas tootmisharus tuleb ahjud renoveerida iga 7–10 aasta tagant ja sellega seotud kulud võivad olla 8–13 miljonit eurot (konfidentsiaalsuse tõttu esitatakse määr vahemikuna). Suur osa muudest, suurtest struktuurilisematest investeerimiskuludest on seotud sulamite kuluga läbiviikudes ja sellest tuleneva läbiviikude renoveerimisega. Seetõttu kuuluvad kõnealused investeeringud lahutamatult tootmisharu juurde ja on vajalikud praeguse tootmisvõimsuse säilitamiseks. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse on samuti vajalikud turul püsimiseks ja klientide vajaduste rahuldamiseks.

(359)

Seoses kolmanda väitega, milles käsitletakse väidetavaid valesid investeeringuid tükeldatud kiust erinevate toodete tootmisesse, tuleks märkida, et i) liidu tootmisharu restruktureeriti eesmärgiga pakkuda paljusid erinevaid tooteid. Ei ole esitatud mingeid tõendeid, et selline restruktureerimine ei olnud majanduslikult elujõuline; ii) seoses restruktureerimisega viimastel aastatel lõpetatud tükeldatud kiu tootmine viidi üle teise tootmisettevõttesse.

(360)

Hiina RV valitsus väitis, et liidu tootjad hoiavad kolmandatest riikidest pärit impordi laovaru, ning tsiteeris liidu ühe tootja 2011. aasta finantsaruannet, milles öeldakse: „Kauba laovarud (31. detsembri 2011. aasta seisuga 21,4 miljonit eurot) kasvavad seoses majandustegevuse üldise aeglustumisega meie tegevusalal aasta teises pooles; varud koosnevad 75 % ulatuses valmistoodangust, mis on imporditud […] [meie] kontserni väljaspool Euroopat asuvatest ettevõtetest, ning ülejäänud osa sisaldab põhiliselt kangatootmise tegevusala jaoks vajalikke materjale ja tooteid.”

(361)

Liidu kõnealuse tootja aruande kohane laovaru suurenemine 2011. aastal on seletatav varude kogumisega ühe väljaspool ELi asuva tehase jaoks, et viimane saaks 2012. aastal ahju renoveerida. Väljaspool ELi asuvatest tehastest ei oleks midagi imporditud, kui vastavaid väljaspool ELi asuva tehase jaoks vajalikke tooteid oleks olnud võimalik toota liidus.

(362)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist soovis Hiina RV valitsus selgitust, kas kõnealune import pärines Hiina RVst või mujalt, ja tahtis teada selle mahtu. Valimisse kaasatud liidu tootjad ei ostnud vaatlusalust toodet vaatlusalusel perioodil siiski Hiina RVst.

(363)

Hiina RV valitsus väitis samuti, et kahju võib olla enese tekitatud, sest liidu tootja 3B Fibreglass otsustas 2011. aastal ebapiisava tootmise ajal suurendada BASFi jaoks hoitavat laovaru. Valitsus tsiteerib sellega seoses ettevõtte 3B Fibreglass 2011. aasta finantsaruannet: „et taastada meie BASFi jaoks hoitavad varud ja valmistuda ahju nr 2 külmremondiks”.

(364)

Siiski kuulub varude kogumine selleks, et täita oluliste klientide ees võetud lepingulisi kohustusi, tavapärase ärilise käitumise alla. Lisaks viidatakse tsitaadis kavandatud ahjuremondile, mis eeldab laovaru kogumist, et ettevõttel oleks võimalik remondi ajal kliente varustada (ja täita 3B klientidega sõlmitud tarnelepinguid).

(365)

Eespool nimetatud asjaolusid arvestades lükatakse tagasi väide, et enese tekitatud kahju võib kõrvaldada põhjusliku seose dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi ning liidu tootmisharule põhjustatud kahju vahel.

1.2.8. Liidu tootjate eksportmüük ja turgudele lähemale kolimine

(366)

Hiina RV valitsus väidab, et kui väidetav kahju üldse tekkis, põhjustas selle otsus kolida tootmine ümber kasutajate tegevuse asukohta. Nad lisavad, et see ei toimu üksnes liidu tasandil, vaid ka ülemaailmselt. Hiina RV valitsus väidab, et liidu tootja P+D laiendas oma tegevust Venemaal ja Indias, liidu tootja 3B laienes Tuneesiasse ja liidu tootja PPG Hiina RVsse ning liidu tootja Ahlstrom viis 2011. aasta alguses oma tootmise Euroopast Hiina RVsse, et Aasia ja eriti Hiina RV kasvavat tuuleenergiaturgu paremini teenindada.

(367)

Kuna paljud klaasfilamentkiu tootjad on hargmaised ettevõtjad, ei ole üllatav, et nad teevad ärivõimaluste olemasolu korral investeeringuid ka väljaspool liitu. Väljaspool liitu asuvasse täiendavasse tootmisvõimsusesse investeeritakse selleks, et rahuldada kujunemisjärgus turgude vajadusi, ning väljavaatega teenida kasumit. Kõnealustesse piirkondadesse tehaste rajamine on kooskõlas eesmärgiga olla vastavatele klientidele lähedal. Sellegipoolest on ärilised otsused väljaspool liitu tehase rajamise või mitterajamise kohta täiesti sõltumatud asjaolust, et liidu tootjatele on tekkinud kahju.

(368)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Hiina RV oma väidet, et välisriikides tehtud suured investeeringud on viinud tootmise, töökohad ja eksportmüügi liidust välja ning põhjustanud seeläbi kahju.

(369)

Nimetatud väide ei ole põhjendatud. Klaasfilamentkiu tootjad tegutsevad vastavalt piirkondliku läheduse mudelile, mille kohaselt kindla piirkonna kliente varustab samas piirkonnas asuv tehas. Tootmisvõimsuse ja tööhõive näitajatest ei ilmne, et võimalikud suured investeeringud välisriikides on kahjustanud liidus toimuvat tegevust.

(370)

Hiina RV valitsus väitis veel, et liidu tootmisharu eksportmüügi vähenemine avaldas suurt kahjulikku mõju, mida komisjon ei analüüsinud.

(371)

Liidu tootmisharu eksportmüügi osakaal (müük seotud ja sõltumatutele klientidele) jäi käesolevate uurimiste kohaselt ajavahemikus 2010. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni vahemikku 11–13 % liidu tootmisharu kogumüügist (seotud ja sõltumatutele klientidele). Algse dumpinguvastase uurimise ajal kõikus kõnealune osakaal 2006. aastast kuni 2009. aasta septembrini sarnaselt 10 % ja 14 % vahel. Arvestades ekspordi mahu kõikumiste vähest tähtsust ja sarnasust eelmise dumpinguvastase uurimise ajal kindlaks tehtud ekspordimahuga, ei saanud eksportmüügi muutumine avaldada sellist suurt kahjulikku mõju, millele on osutatud eespool esitatud väites.

(372)

Eespool nimetatud põhjustel ei mõjutanud liidu tootjate eksportmüük ja ümberkolimine kahju ning ei saa seega kõrvaldada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi ning liidu tootmisharule põhjustatud kahju vahel.

1.2.9. Euro vahetuskurss USA dollari suhtes

(373)

Hiina RV valitsus väitis, et Hiinast pärit tarnetega kaasnevad keerukama logistika ja vahetuskursi kõikumisega seotud riskid ning kliendid ei soovi selliste riskidega liigselt kokku puutuda. Üks kasutaja väitis, et Hiina klaasfilamentkiust toodete hinnad on tugevalt sõltuvuses euro vahetuskursist USA dollari suhtes. Kuna USA dollar on alates 2000. aastast euroga võrreldes järk-järgult nõrgenenud, võis see väidetavalt kõrvaldada põhjusliku seose.

(374)

On tõsi, et 2000. aasta alguses oli euro USA dollari suhtes praegusest nõrgem. Tuleks siiski märkida, et euro vahetuskurss USA dollari suhtes püsis vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne. Vaatlusaluse ajavahemiku jooksul langes valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus sellegipoolest märkimisväärselt: 3 %lt –4 %le. Isegi kui võiks kaaluda, kas euro vahetuskurss USA dollari suhtes võis kahju mõjutada, ei vähenda see mingil juhul liidu turul madala dumpinguhinnaga müüdud Hiina RVst pärit impordi kahjulikku mõju 2011. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni.

(375)

Seega ei mõjutanud euro vahetuskurss USA dollari suhtes kahju ning ei saanud kõrvaldada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule põhjustatud kahju vahel.

1.3. Järeldus põhjusliku seose kohta

(376)

Eespool esitatud analüüsist ilmneb, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi maht ja turuosa on suurenenud. Dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi mahu kasvust liidu turul tulenev surve ei võimaldanud liidu tootmisharul kehtestada oma müügihindu kooskõlas tavapäraste turutingimuste ja dokumenteeritud kulude kasvuga. Valimisse kaasatud liidu tootjatel ei õnnestunud oma turuosa säilitada ka pärast müügihinna alandamist. Kõnealune hinnaalandus tehti kasumlikkuse arvelt nii, et tulemuseks oli mittekestlik kahjumlik olukord.

(377)

Eelnevas analüüsis on nõuetekohaselt eristatud kõigi teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Analüüsile toetudes järeldatakse, et Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju dumpinguvastase algmääruse artikli 3 lõike 6 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

(378)

Lisaks dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordile on hinnatud ka muid teadaolevaid tegureid kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikli 3 lõikega 7 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 8 lõikega 6. Kõnealused tegurid ei ole siiski eraldi käsitledes ega kumulatiivse analüüsi põhjal kõrvaldanud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi ning liidu tööstusharule põhjustatud kahju vahel.

(379)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina RV valitsus, et komisjon heitis huvitatud isikute argumendid lihtsalt kõrvale, selle asemel et uurida kõiki teadaolevaid liidu tootmisharu kahjustavaid tegureid lisaks dumpinguhinnaga impordile.

(380)

Komisjon on uurinud järgmiste muude tegurite mõju: import teistest riikidest, tootmiskulud, tarbimise, tootmisvõimsuse ja varude muutumine, majanduskriis, Hiina RVst pärit impordi konkurentsivõime, enese tekitatud kahju, liidu tootjate eksportmüük ja ümberkolimine, euro vahetuskurss USA dollari suhtes. Uurimisel ei ilmnenud ühtegi teist tegurit, mis võiks kõrvaldada põhjusliku seose.

F. LIIDU HUVID

(381)

Kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikliga 31 uuris komisjon, kas olenemata kahjustava subsideerimise kohta tehtud järeldustest on kaalukaid põhjusi, millest tulenevalt ei oleks meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisel.

(382)

Kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikli 31 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha. Komisjon saatis viiele sõltumatule importijale ja 34 kasutajale küsimustikud. Ettenähtud tähtaja jooksul tagastasid täidetud küsimustiku kaks importijat ja 13 kasutajat. Lisaks esitas mitu kasutajat ja kasutajate ühendust uurimise käigus kirjalikke märkusi, milles väljendasid vastuseisu käesoleval juhul mis tahes meetmete võtmisele. Hiina RV valitsus ja CCCLA esitasid samuti avaldusi, milles vaidlustati võimalike meetmete võtmine käesoleval juhul.

(383)

Algses dumpinguvastases uurimises jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Kuna vahepealse läbivaatamise ulatus piirdub kahju küsimusega, jäävad sel ajal tehtud järeldused liidu huvide kohta kehtima. Seetõttu käsitletakse järgnevas analüüsis subsiidiumivastast uurimist.

1. Liidu tootmisharu huvid

(384)

Olemasolevad dumpinguvastased meetmed ei ole vähendanud Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga importi ja ei ole kergendanud liidu tootmisharu olukorda. Nagu eespool mainitud, kandis liidu tootmisharu jätkuvalt olulist kahju pärast Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud hinnalangust. Meetmete kehtestamata jätmine tähendaks kõige tõenäolisemalt liidu tootmisharu finantsolukorra kahjuliku suundumuse jätkumist. Valimisse kaasatud liidu tootjate olukorda iseloomustas iseäranis kasumlikkuse vähenemine +3 %lt 2010. aastal –4 %le uurimisperioodi lõpus. Tulemuste edasine halvenemine tooks lõpuks kaasa tootmise vähendamise ja suurema arvu tootmisrajatiste sulgemise, mis seaks ohtu liidu tööhõive ja investeeringud.

(385)

Meetmete kehtestamine taastaks turul ausa konkurentsi. Liidu tootmisharu kasumlikkuse kahanev suundumus on tingitud raskustest Hiina RVst pärit subsideeritud madala hinnaga impordiga konkureerimisel. Seetõttu eeldatakse, et subsiidiumivastaste meetmete kehtestamine lõpetaks hinnalanguse ja turuosa kahanemise ning liidu tootmisharu müügihind hakkaks taastuma nii, et liidu tootmisharu kasumlikkus jõuab tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks vajalikuks.

(386)

Meetmed annaksid liidu tootmisharule võimaluse taastuda uurimise raames tuvastatud kahjustava dumpingu mõjust.

(387)

Seega järeldatakse, et subsiidiumivastaste meetmete kehtestamine oleks selgelt liidu tootmisharu huvides.

(388)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks tootmisharu ühendus, et rangemad meetmed ei tooks liidu tootmisharule leevendust, sest 2011. aasta algsed meetmed ei ole nähtavasti mingit mõju avaldanud.

(389)

Komisjon lükkab nimetatud väite tagasi ja osutab eespool esitatud põhjendustele, milles järeldatakse, et meetmete kehtestamata jätmine tähendaks kõige tõenäolisemalt liidu tootmisharu finantsolukorra kahjuliku suundumuse jätkumist.

2. Importijate huvid

(390)

Nagu on märgitud eespool, sõltumatute importijate puhul väljavõttelist uuringut ei kohaldatud ja uurimises tegid täielikult koostööd kaks sõltumatut importijat, kes vastasid küsimustikule. Vaatlusaluse tootega seotud tegevused moodustavad nimetatud kahe importija kogukäibest ainult väikese osa (vähem kui 0,5 %). Mõlemad olid dumpinguvastaste meetmete suurendamise vastu, sest nad leidsid, et selle tõttu võib lõppeda Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote importimine.

(391)

Kõnealuse kahe importija deklareeritud import kokku moodustas märkimisväärse osa uurimisperioodil Hiina RVst pärinenud koguimpordist ning seetõttu loetakse seda liitu importivate ettevõtjate suhtes representatiivseks. Ükski teine importija ei ole koostöö tegemiseks küsimustikule vastanud ega esitanud põhjendatud märkusi. Selle põhjal järeldatakse, et vaatlusaluse toote väikese osakaalu tõttu importijate üldises tegevuses ei avalda meetmete kehtestamine liidu importijate üldistele huvidele olulist kahjulikku mõju.

3. Kasutajate huvid

(392)

Samasugusel tootel on palju kasutusotstarbeid, näiteks autotööstuses, tuuleturbiinides, merenduses, transpordis, lennunduses ja taristuehituses. Koostööd tegevad kasutajad olid väga erinevad ning nad jagati rühmadeks vastavalt tegevusalale: ühendite tootjad, komposiitmaterjalide tootjad, mitmesuunaliste kiududega kangaste kudujad ja tuuleturbiinide tootjad. See võimaldas komisjonil hinnata suurendatud meetmete mõju eri liiki kasutajatele.

(393)

Koostööd tegevad kasutajad ostsid uurimisperioodil ligikaudu 13 % Hiina RVst imporditud vaatlusalusest tootest. Seega hangiti samasugust toodet valdavalt muudest allikatest, näiteks kolmandatest riikidest ja liidu tootmisharult. Ainult mõned kasutajad ostsid vaatlusalust toodet ainult Hiina RVst.

(394)

Vaatlusalust toodet kasutatakse väga paljudel erinevatel tootmisahela järgmise etapi tegevusaladel, kus ettevõtjad võivad olla erineva suurusega: rahvusvahelistest äriühingutest väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjateni. Uurimise ajal esitatud teabest ilmneb veel, et liidu kasutajate tootmisharus töötab märkimisväärne hulk inimesi, kelle hinnanguline arv on 100 000, kuigi põhjalikke ja põhjendatud andmeid ei ole esitatud.

3.1. Meetmete võimalik mõju kasutajate kasumile

(395)

Küsimustiku vastuste põhjal leiti, et klaasfilamentkiudu kasutavate tegevusalade olukord on üldiselt suhteliselt hea. Enamik koostööd tegevatest kasutajatest teatas, et nad teenisid kogu vaatlusalusel perioodil kasumit, müües tooteid, milles on kasutatud vaatlusalust toodet. Kuigi mõned üksikud kasutajad teatasid kõnealuse tegevusega uurimisperioodil saadud kahjumist, oli kasumiprotsent enamiku ülejäänute puhul vahemikus 2–22 %. Seega oli kasutajate tegevusaladel võimalik teenida kasumit ka praeguste meetmete kohaldamise tingimustes.

(396)

Saadud andmete põhjal analüüsiti mõju kasutajatele iga kasutajate rühma lõikes.

(397)

Uurimine näitas, et võimalus kanda tollimaksu suurenemisest tingitud kulu suurenemine üle oma klientidele on erinev sõltuvalt kasutajate tegevusala eripärast ning seetõttu on ka tollimaksu tõstmise mõju kasumimarginaalile iga kasutajate tegevusala puhul erinev.

(398)

Kokkuvõttes vähendaks kombineeritud meetmete kehtestamine valdava enamuse kasutajate tegevusaladel (välja arvatud mitmesuunaliste kiududega kangaste kudumine) kasumit vähem kui ühe protsendipunkti võrra. Kangaste kudumise tegevusalal on vaatlusaluse toote osakaal tootmiskuludes suurem kui teistel vaadeldud kasutajate tegevusaladel. Seetõttu mõjutavad meetmed neid konkreetseid kasutajaid tugevamalt kui teisi hinnatud kasutajaid.

(399)

Eespool esitatud analüüsi põhjal on väga tõenäoline, et ühendite, komposiitmaterjalide ja tuuleturbiinide valdkonnas tegutsevad kasutajad saavad suurenevad kulud osaliselt või täielikult enda kanda võtta. Peale selle võib neil olla võimalik kanda osa kulude suurenemisest üle oma klientidele. Üks suur tuuleturbiine tootev kasutaja märkis sellega seoses, et ta on uurimise järeldustega leppinud ja võtab tollimaksust tingitud kulu enda kanda.

(400)

See üldine piiratud mõju kasumlikkusele tähendab ka seda, et tollimaksu kavandatud tõstmine ei ohusta tööhõivet kasutajate tegevusalade tasandil sellisel määral, nagu mitmed kasutajad on väitnud.

(401)

Igal juhul leevendaks võimalikku kahjulikku mõju kasutajatele asjaolu, et neil on jätkuvalt võimalus osta kolmandatest riikidest imporditud tooteid. Meetmete kehtestamine ei takista kasutajatel hankida tooteid erinevatelt tarnijatelt.

(402)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitmed kasutajad, et kasutajate argumendid heideti kõrvale üksnes kvalitatiivsete avalduste alusel. Nad väitsid samuti, et erinevalt eespool põhjenduses 398 esitatud väitest on nende kasumimarginaal vähenenud märksa rohkem kui ühe protsendipunkti võrra, eriti kui käsitleda seda tooteliikide lõikes eraldi.

(403)

Kõnealused väited heidetakse kõrvale järgmistel põhjustel. Komisjon tegi kasutajate esitatud andmete alusel üksikasjalikud arvutused, et hinnata meetmete suurendamise kvantitatiivset mõju kasutajate kasumile. Vaatlusalust toodet kasutatakse väga erinevates tootmisharudes, milles tegutsevad äriühingud võivad olla erineva suurusega (väikestest ja keskmiste suurusega ettevõtjatest kuni hargmaiste ettevõteteni), erineva sõltuvusega vaatlusalusest tootest, valmistoote erinevate kasutusaladega ja erineva kliendibaasiga (väikesed või suured ettevõtted, müük liidus või eksportmüük). Nagu põhjenduses 398 juba selgitatud, mõistab komisjon, et mõnes kasutajate segmendis on mõju suurem kui teistes. Koostööd teinud kasutajate esitatud andmete põhjal on Hiina RVst ostetud vaatlusaluse toote kasutamise osakaal üsna väike (alla 13 %, vt põhjendus 393). Samuti oli väike Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote osakaal tootmise keskmises kogukulus: vähem kui 4 %. Viimane kulu on siiski palju suurem uuritud mitmesuunaliste kiududega kangaste kuduja jaoks. Tollimaksu suurendamise mõju arvutamisel lähtuti eeldusest, et Hiina RVst ostetakse edaspidi sarnases koguses klaaskiudu, nagu on teatatud uurimisperioodi kohta, ning Hiinast pärit impordi hindade suhtes kohaldatakse ligikaudu 30 % tollimaksu, kuigi enamikule Hiina eksportivatele tootjatele hakkab kehtima sellest väiksem tollimaks. Nimetatud eeldustega tehtud arvutused näitasid, et keskmiselt on Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote hinnatõusu mõju kõigi koostööd teinud kasutajate kasumile väiksem kui üks protsendipunkt, nagu on eespool väidetud.

3.2. Vastastikuse asendamise võimatus

(404)

Mitu kasutajat on väitnud, et paljusid kasutajate tegevusaladel vajalikke klaasfilamentkiust tooteid ei ole võimalik müügiloleva valmiskaubana kohe osta. Tarnijad peavad läbima pika ja keerulise heakskiitmismenetluse, mis võib kesta 6–12 kuud, ilma et soodne tulemus oleks tagatud. Seega oleks tarnija vahetamine tollimaksude tasumise vältimiseks kulukas, lühikeses perspektiivis võimatu ning tehnoloogilisest seisukohast riskantne.

(405)

Siinkohal ollakse nõus, et teatavate otstarvete puhul võib vaatlusaluse toote omadustest tuleneda pikk katsete tegemist hõlmav heakskiitmismenetlus. Otsustades ka mitme kasutaja esitatud märkuste järgi, on praegu enamikul juhtudel siiski olemas võimalus hankida toodet mitmest allikast. Lisaks leiti uurimise käigus, et kasutajatel on tavaliselt varuvariandina olemas mitu tarnevõimalust ning sageli on nad heaks kiitnud mitme tarnija toote, et mitte sõltuda ainult ühest tarnijast. Tuleks samuti meelde tuletada, et meetmete eesmärk ei ole keelata teatavatele tarnijatele ligipääsu liidu turule, vaid mis tahes kavandatud meetme ainus eesmärk on taastada aus kaubandus ja parandada moonutatud turuolukorda.

(406)

Seetõttu on vähe tõenäoline, et Hiina RVst pärineva vaatlusaluse toote suhtes meetmete kehtestamise tagajärjel lõpeb ajutiselt kasutajate tegevusalade varustamine toorainega.

3.3. Puuduvad võimalused kanda kulude suurenemine üle klientidele ja väljastpoolt ELi pärit tootmisahela järgmise etapi toodetest tulenev tugevnenud konkurents

(407)

Mitmed kasutajad väitsid, et nad on tugevas konkurentsis väljaspool ELi asuvate tootjatega ning neil ei ole võimalik kanda vaatlusaluse toote hinnatõusu üle oma klientidele, sest see tooks kaasa müügi vähenemise. Võttes arvesse kasutajate äriühingute mitmekesisust, on suutlikkus kanda võimalik kulude suurenemine üle klientidele eri liiki kasutajate puhul erinev. Siiski võib küsimustikule esitatud vastuste põhjal oletada, et enamikul juhtudel jääb mõju käibele ja kasumlikkusele väikeseks ka nende kasutajate jaoks, kes ei saa suuremat osa kulude suurenemisest üle kanda oma klientidele.

(408)

Mitmed kasutajad väljendasid muret, et subsiidiumivastase tollimaksu kehtestamine asetaks nad ebasoodsamasse konkurentsiolukorda võrreldes ELi-väliste tarnijatega, kes saavad vaatlusaluse toote kätte ilma meetmeteta. Kasutajad väidavad, et nad konkureerivad Hiina RVst pärineva impordiga tootmisahela järgmise etapi turgudel. Kombineeritud meetmete kehtestamine muudaks konkurentsiolukorra veel halvemaks. Esitatud väidete kohaselt ei ole kõnealuseid asjaolusid arvestades võimalik tooraine hinnatõusu klientidele üle kanda. Samuti väideti, et selle tagajärjel koliks tootmine liidust välja, mille tõttu väheneb oluliselt töökohtade arv.

(409)

Tuleks märkida, et konkurentsi tugevnemine subsiidiumivastaste meetmete kehtestamise tagajärjel ei saa olla meetmete kehtestamata jätmise põhjus, kui meetmed on põhjendatud. Käesolevates uurimistes käsitletakse konkreetset toodet. Kõigil kasutajate tegevusaladel on täielik õigus tugineda liidu kaubandusõigusaktidele ning taotleda oma toodete suhtes dumpinguvastase uurimise algatamist. Peale selle sõltuvad ettevõtte asukohta käsitlevad otsused paljudest teguritest. On vähe tõenäoline, et ümberkolimine otsustatakse ainult ühe tooraine tollimaksu põhjal.

(410)

Mitmed isikud väitsid, et liidu tootjad on välisomandis olevad rahvusvahelised äriühingud, kuid enamik komposiitmaterjale tootvaid äriühinguid on väikesed või keskmise suurusega ja kuuluvad kohalikele omanikele. Sellised VKEd väitsid, et tollimaksu tõstmine põhjustab töökohtade kadumist. Ka CCCLA väitis, et liidus kaovad töökohad, kui kasutajad otsustavad tollimaksu tõstmise tõttu mujale kolida. Lisaks teatas üks kasutaja, et kasutajate igasugune ümberkolimine vähendab ühtlasi liidu tootmisharu müügimahtu.

(411)

Komisjon arvestab võrdselt kõigi liidus asuvate töökohtadega, olenemata äriühingu omanikest ja suurusest. Sellega seoses osutab komisjon ka põhjendustele 400 ja 403. Komisjon leiab veel, et väited ümberkolimise, töökohtade võimaliku kadumise ja liidu tootmisharu müügi vähenemise kohta on spekulatiivsed ja ei ole põhjendatud.

(412)

Mitmed isikud väitsid, et praegu valmistatakse liidus tooteid rahvusvahelisele turule ja seda tehes konkureeritakse kolmandate riikidega. Üks kasutaja väitis, et ta saab importida vaatlusalust toodet seestöötlemise protseduuri raames ilma dumpinguvastast tollimaksu tasumata tingimusel, et ta ekspordib valmistoote seejärel liidust välja. Selle tulemusena saab kõnealune kasutaja aga pakkuda väljaspool liitu asuvatele klientidele konkurentsivõimelisemat hinda kui liidus asuvatele klientidele.

(413)

Kasutajatel on tõepoolest võimalik importida vaatlusalust toodet seestöötlemise protseduuri raames ilma dumpinguvastast tollimaksu tasumata tingimusel, et valmistoode eksporditakse seejärel liidust välja. See ei muuda siiski komisjoni järeldusi käesolevas uurimises.

3.4. Tarnedefitsiit

(414)

Üks kasutaja väitis, et liidu tootmisharu ei ole valmis täielikult rahuldama liidus valitsevat nõudlust, eriti seoses eritellimusel valmistatud klaasfilamentkiust toodete teatud liiki suurte partiidega. Lisaks väitis sama kasutaja, et liidu piiratud tootmisvõimsuse tõttu ei oleks ükski liidu tootja tõenäoliselt valmis reserveerima suurt osa oma tootmisvõimsusest ainult ühe kliendi varustamiseks. Teine kasutaja väitis, et tükeldatud kiu puhul ei esine liigset pakkumist ning Hiina RV väljatõrjumine liidu turul tooks kaasa olulised tarneprobleemid, eriti arvestades nõudluse kasvu. Hiina RV valitsus tsiteerib liidu tootja 3B väidet, mille kohaselt ei ole tootmisharus alates 2002. aastast paigaldatud uut sulatamisvõimsust ning eelkõige Euroopa turu vajaduste rahuldamiseks on vaja suurendada tootmisvõimsust 200 000 tonni võrra.

(415)

Sellega seoses tuleks esiteks tähelepanu pöörata asjaolule, et subsiidiumivastaste meetmete eesmärk on liidu tootmisharule kahjulikku mõju avaldava ebaõiglase kaubanduspraktika heastamine ja liidu turul normaalse konkurentsiolukorra taastamine, mitte impordi lõpetamine. Kavandatud meetmete mõte ei ole sulgeda liidu turg Hiina RVst eksportivate tootjate jaoks isegi juhul, kui nad kaupleksid mittekahjustavate hindadega, seega saab Hiina RVst ka edaspidi liidu turule importida nii tükeldatud kiudu kui ka teisi klaasfilamentkiust tooteid.

(416)

Kui vaadelda liidu tootmisharu suutlikkust tulla toime tükeldatud kiu võimaliku defitsiidiga, siis võimaldab praegune tootmisvõimsuse rakendamise määr liidu tootmisharul tootmist mõnevõrra suurendada.

(417)

Samuti nagu kõiki teisi vaatlusaluse toote liike, saaks ka tükeldatud kiude importida liitu kolmandatest riikidest, näiteks Malaisiast.

(418)

Lisaks on Hiina klaasfilamentkiutootjad rajanud tehaseid liidule lähemates asukohtades (Egiptus ja Bahrein), et luua baas liidu turu varustamiseks.

(419)

Eespool esitatut arvesse võttes võib järeldada, et tükeldatud kiu võimalikku tarnedefitsiiti saab korvata liidu tootmisharu tootmisvõimsuse suurema rakendamisega, muudest tarnivatest riikidest importimisega ja jätkuva impordiga Hiina RVst, tehes seda mittekahjustavate hindadega.

(420)

Eespool esitatud punkte arvesse võttes järeldatakse, et kombineeritud meetmete kehtestamise üldine mõju liidu tootmistsükli järgmistele etappidele on piiratud ning ei kaalu üles meetmete kasulikku mõju liidu tootmisharule.

(421)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist teatas üks tootmisharu ühendus, et raske on mõista, miks liidu tootjatel on kasutamata tootmisvõimsust, kui samal ajal valitseb klaaskiu defitsiit ja hind liidu turul tõuseb. Mitmed isikud kordasid oma väidet, et täiendavate meetmete kehtestamine põhjustab liidu tootjatelt pärineva toote tarnedefitsiidi.

(422)

Uurimise käigus tarnedefitsiidi esinemist vaatlusalusel perioodil ei leitud. Võimaliku tulevase tarnedefitsiidi kohta leiab komisjon, et tollimaksu suurendamine ei välista Hiina RVst ja kolmandatest riikides eespool kirjeldatud viisil liitu importimist.

4. Järeldus liidu huvide kohta

(423)

Eespool esitatu põhjal võib eeldada, et kombineeritud meetmete kehtestamine annaks liidu tootmisharule võimaluse parandada oma olukorda tänu kõrgemale müügihinnale ja suuremale turuosale. Kuigi võib ilmneda mõningane kahjulik mõju, nt kulude kasv teatavate kasutajate jaoks, ei ole see tõenäoliselt märkimisväärne, võrreldes liidu tootmisharu ja selle varustajate eeldatava kasuga.

(424)

Seetõttu järeldatakse, et kokkuvõttes puuduvad kaalukad põhjused, mis õigustaksid Hiina RVst pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes meetmete kehtestamata jätmist.

(425)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid mitmed isikud, et kavandatud meetmete tagajärgi on alahinnatud. Nad väidavad, et komisjon usaldab rohkem väikese klaaskiutootjate rühma esitatud nõuet kui põhiliselt väikestest ja keskmise suurusega alltarnijatest koosneva, palju suurema, kuid killustunud rühma vastuseisu. Viimastel ei ole olnud tegelikku võimalust nõudele sama jõuliselt vastata.

(426)

Kõnealused väited lükatakse tagasi, sest kasutajatele on antud uurimise käigus arvukalt võimalusi endast teatamiseks. Paljud on seda teinud ja nende andmeid on põhjalikult uuritud ja arvesse võetud. Uurimise ajal on oluliseks peetud kõiki huvitatud isikuid.

G. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED JA SUBSIIDIUMIVASTASED MEETMED

(427)

Komisjoni poolt subsiidiumi, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järelduste alusel tuleks kehtestada lõplikud meetmed, et vältida dumpinguhindadega ja subsideeritud impordi täiendavat kahju liidu tootmisharule.

1. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(428)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, millist tollimaksusummat on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekkiv kahju.

(429)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi sektori tootmisharu saaks mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhindadega impordi puudumisel. Sarnaselt algse uurimisega kasutati sihtkasumi määra 5 %.

(430)

APFE taotles sihtkasumit 10–12 %. APFE väitis, et analüüsis kasutatava sihtkasumi määramisel tuleb arvesse võtta äärmiselt kapitalimahuka tootmisharu vajadust saavutada investorite ootustele vastav kapitalitasuvus. APFE osutab ka New Yorgi ülikooli Sterni ärikooli aruandele, milles arvutati kapitali kaalutud keskmine hind, võttes arvesse põhivara hinda ja laenude hinda erinevate tootmisharude jaoks (43). Sterni aruandes on klaasfilamentkiu tootmisharu kapitali kaalutud keskmiseks hinnaks arvutatud 8,3–8,4 %. Lisaks osutab APFE Hiina solaarklaasi asjas (44) kasutatud kasumimäärale 8,3 %. Peale selle väidab ühendus, et liidus on põhivara ja laenude hind mõnevõrra kõrgem kui Ameerika Ühendriikides, mistõttu peaks liidu kasumimäär olema samuti veidi kõrgem: 10–12 %.

(431)

Vaatlusalusel perioodil teenitud tegelikku kasumit ei saa arvesse võtta, kuna praegu kehtivale tollimaksule vaatamata saabus Hiina RVst endiselt suures mahus dumpinguhinnaga importtooteid.

(432)

Hiina RVst imporditava solaarklaasi asjas kasutati sihtkasumi määra 8,3 %, sest see oli valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine kasum 2010. aastal, kui vaatlusaluse toote impordi maht oli väike ning ei saanud seega veel tavapäraseid konkurentsitingimusi (s.o dumpinguhinnaga impordist mõjutamata kasumit) mõjutada.

(433)

Kuigi liidu tootmisharu on vaieldamatult väga kapitalimahukas tootmisharu, ei suutnud APFE näidata, et Sterni aruandes esitatud kapitali kaalutud keskmisel hinnal põhinev sihtkasumi määr vastab kohaldatavuse kontrolli nõuetele. Seetõttu lükati väide tagasi.

(434)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis APFE, et sihtkasumi kohta tehtud järeldusi tuleks muuta, kuna liidu tootmisharu suudab saavutada rohkem kui 5 % kasumimäära selliste tooteliikide puhul nagu laustekstiilis ja kipsis märjalt kasutatavad tükeldatud kiud, mida nad saavad müüa õiglases konkurentsis kolmandatest riikidest pärit impordiga ning mille hinda ei lööda agressiivselt alla Hiinast pärit dumpinguhinnaga ja subsideeritud klaasfilamentkiust toodetega.

(435)

Eelmises uurimises kasutati sihtkasumi määra 5 %. Kuna puudusid põhjendatud argumendid muutunud turutingimuste kohta, mis õigustaksid kõrgemat sihtkasumit, jäeti sihtkasumi määr samaks.

(436)

Samuti tuleb arvestada, et kui märjalt kasutatavaid tükeldatud kiude kasutatakse sarnaselt vaatlusaluse toote muude liikidega sarrusematerjalina, on märjalt kasutatavatel tükeldatud kiududel piiratud säilivusaeg ja suuremad transpordikulud, mida põhjustab veesisaldusest tingitud suurem kaal (vt põhjendus 63). Märjalt kasutatavaid tükeldatud kiude imporditakse liitu märksa väiksemas koguses kui muid klaasfilamentkiust tooteid. Seetõttu ei ole ainult kõnealuse tooteliigi kasumimarginaal vaatlusaluste toodete suhtes üldiselt representatiivne.

(437)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamise taseme, võrreldes valimisse kaasatud Hiina RV eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga uurimisperioodi jooksul. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(438)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportiv tootja, et kolme toote kontrollnumbri CIF-väärtustes esines ebatäpsusi.

(439)

Pärast kontrollimist korrigeeris komisjon vastavaid CIF-väärtusi, mille tagajärjel muutusid pisut kõnealuse eksportiva tootja hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaalid.

(440)

Eespool esitatu tulemusel on kindlaks määratud järgmised kahju kõrvaldamise tasemed.

Äriühing	Kahju kõrvaldamise tase
Jushi Group	24,8 %
Jiangsu Changhai Group	4,9 %
Chongqing Polycomp International Corporation	29,6 %
Teised koostööd tegevad äriühingud	26,1 %

(441)

Üks kasutaja väitis, et kõik asjaolud on samaks jäänud ning seetõttu saab komisjon järeldada, et Hiina RVst pärineva impordi väidetavalt põhjustatud kahju on süvenenud, üksnes juhul, kui ta kasutab kahjumarginaali arvutamiseks teistsugust meetodit kui algse uurimise ajal.

(442)

Asjaolud ei ole samaks jäänud. Seetõttu annab praeguse kahjumarginaali arvutamine algse uurimise meetodi järgi teistsuguse tulemuse, kuna aluseks olevad andmed, nagu kulud, hinnad ja kahjum, on muutunud.

(443)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tundis üks eksportiv tootja huvi, millised muutunud asjaolud õigustavad kahjumarginaali arvutamist toote kontrollnumbri põhjal, mitte lihtsalt keskmiste hindade võrdluse alusel, nagu tehti algses uurimises.

(444)

Komisjon leiab, et käesolevate uurimiste põhimeetod on sama, mida kasutati eelmises uurimises. Kasutati väljavõttelist uuringut ja kõik võrdlused tehti ainult samaväärsete elementide vahel. Kahjumarginaali arvutamine toote kontrollnumbri põhjal võimaldas teha üksikasjalikuma ja täpsema arvutuse, kuid seda ei saa käsitada meetodi muutmisena.

(445)

Sama eksportiv tootja väitis lisaks, et tükeldatud klaasfilamentkiust valmistatud matid kuuluvad vaatlusaluste toodete hulka, kuid tükeldatud kiust mattide kontrollnumbrid ei kajastu kahjumarginaali arvutuses. Eksportiv tootja tundis huvi, kas i) liidu tootjad ei valmista enam kõnealused tükeldatud kiust matte ja ii) miks komisjonil ei ole varem nähtavasti olnud raskusi kahjumarginaali arvutamiseks olulise tooteliigi jaoks asendustoote leidmisega, isegi kui tegemist ei olnud toote kontrollnumbri järgi täpse vastega.

(446)

Tükeldatud kiust matid kuuluvad tõepoolest vaatlusaluste toodete hulka ja mõned liidu tootjad (nende üksused) valmistavad selliseid matte. Valimisse kaasatud liidu tootjad valmistasid sellist liiki matte, mida uurimisperioodil Hiina RVst ei imporditud. Üldiselt oli toodete kontrollnumbrite vastavuse määr siiski suur ja seega ei olnud vajadust kasutada asendustooteid.

(447)

Lisaks tundis kõnealune eksportiv tootja huvi, i) miks oli vajalik kaubandustasandi kohandamine ja kellele liidu tootjad tegelikult oma tooteid müüvad ning ii) miks ei võetud kahjumarginaalis arvesse liidus müüdavate Hiina importtoodete ELi lattu vedamise transpordikulu ja ladustamise kulu.

(448)

Valimisse kaasatud liidu tootjad müüvad tooteid valdavalt otse lõppkasutajatele. Sama ei saa öelda valimisse kaasatud Hiina eksportijate kohta. Suurem osa müügist toimus edasimüüjate või muude vahepealsete müügikanalite kaudu. Seega leiti, et hinnad oleksid paremini võrreldavad, kui kogu müüki vaadeldaks lõppkasutajale müümise tasandil. Standardmeetodi kohaselt võetakse hindade allalöömise arvutuses arvesse importimisjärgseid kulusid, samas kui kahjumarginaali leidmise aluseks on Hiina eksportmüügi CIF-väärtus.

(449)

Eksportiv tootja tundis ka huvi, miks kahjumarginaalis ei ole arvesse võetud kehtivat dumpinguvastast tollimaksu, sest kõnealuse tollimaksu liitmine CIF-väärtusele oleks kooskõlas hindade allalöömise arvutamiseks kasutatud meetodiga.

(450)

Käesolevas määruses esitatud kahju kõrvaldamise marginaal vastab täielikult kahju kõrvaldamiseks vajalikule marginaalile. Kui kahju kõrvaldamise marginaalis oleks arvesse võetud kehtiv dumpinguvastane marginaal, oleks tulemuseks ainult osaline kahju kõrvaldamise marginaal.

(451)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et Jiangsu Changhai Groupi puuduliku koostöö tõttu uurimises (vt jaotis C. 2.1) ei ole Jiangsu Changhai Groupi ekspordihinda käsitlev teave usaldusväärne ja seda ei tohiks kahjumarginaali arvutamisel kasutada. Kaebuse esitaja väitis, et kontserni ekspordihind ei pruugi olla õige, kui see on kindlaks tehtud äriühingu tootmiskulude põhjal. Ärihingu täieliku koostöö puudumise tõttu uurimises ei olnud võimalik tootmiskulusid nõuetekohaselt kontrollida. Pigem tuleks kontserni ekspordihind kindlaks teha teadaolevate faktide alusel vastavalt dumpinguvastase algmääruse artikli 18 lõikele 1 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 28 lõikele 1.

(452)

Nagu on selgitatud põhjenduses 92, ei eksportinud vaatlusalust toodet kontsernis see äriühing, kes esitas eksitavat teavet, vaid ainult OCH. Viimane aga tegi mõlemas uurimises täielikult koostööd ja esitas usaldusväärseid andmeid kontserni ekspordihinna kohta (nt esitati arveid, mida komisjon kohapeal kontrollis). Seetõttu ei ole komisjonil põhjust kontserni ekspordihinna õigsuses kahelda. Kahjumarginaal arvutati tegeliku kontrollitud ekspordihinna põhjal (mis kajastus müügiarvetel), olenemata sellest, kuidas kõnealune hind kehtestati ja kas selle aluseks olid äriühingu tootmiskulud. Kõnealune väide lükati seetõttu tagasi.

2. Lõplikud meetmed

(453)

Subsiidiumivastane uurimine korraldati samal ajal kehtivate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamisega, milles käsitleti ainult kahju. Arvestades väiksema tollimaksu reeglit ning asjaolu, et lõplikud subsiidiumimarginaalid on kahju kõrvaldamise tasemest madalamad, peaks komisjon kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikliga 15 kehtestama lõpliku tasakaalustava tollimaksu kindlaks tehtud lõplike subsiidiumimarginaalide tasemel ning seejärel kehtestama lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määras, mis ei ületa vastavat kahju kõrvaldamise taset.

(454)

Kõnealuse meetodi ja vaatlusaluste asjaolude alusel, arvestades eriti asjaolu, et meetmed on piiratud kahjumarginaaliga, leiab komisjon, et käesoleval juhul ei teki topeltarvestamise probleemi.

(455)

Arvestades Hiina eksportivate tootjate koostöö kõrget taset, määrati „kõikide teiste äriühingute” tollimaks samale tasemele kui vastavalt kas valimisse kaasatud või uurimises koostööd teinud äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksu suurim määr. „Kõikide teiste äriühingute” puhul kehtivat tollimaksu kohaldatakse ka nende äriühingute suhtes, kes ei teinud uurimises koostööd.

(456)

Ülejäänud koostööd teinud, kuid valimisse kaasamata Hiina eksportivate tootjate suhtes, kes on loetletud I lisas, kehtiv lõplik tollimaksu määr on valimisse kaasatud koostööd teinud eksportivate tootjate (välja arvatud kontsern, kuhu kuulub eksportiv tootja, kelle suhtes kohaldatakse artikli 28 lõike 1 sätteid) suhtes kehtestatud määrade kaalutud keskmine.

(457)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles üks eksportiv tootja dumpinguvastase algmääruse artikli 9 lõike 5 kohast individuaalset kohtlemist ja individuaalse dumpingumarginaali arvutamist.

(458)

Kuna aga osalises vahepealses läbivaatamises piirdutakse ainult kahju uurimisega, jäävad eelmise dumpinguvastase uurimisega kindlaks tehtud dumpingumarginaalid samaks. Seetõttu lükati individuaalse dumpingumarginaali kohaldamise taotlus tagasi.

(459)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes on kehtestatava tollimaksu määrad järgmised.

Hiina eksportija	Dumpingumarginaal (tehti kindlaks algses uurimises)	Subsiidiumimarginaal	Kahju kõrvaldamise tase	Tasakaalustav tollimaks	Dumpinguvastane tollimaks
Jushi Group	29,7 %	10,3 %	24,8 %	10,3 %	14,5 %
Jiangsu Changhai Group	9,6 %	5,8 %	4,9 %	4,9 %	0 %
Chongqing Polycomp International Corporation	29,7 %	9,7 %	29,6 %	9,7 %	19,9 %
Teised koostööd tegevad äriühingud	29,7 %	10,2 %	26,1 %	10,2 %	15,9 %
Kõigi teiste äriühingute tollimaksu määrad				10,3 %	19,9 %

(460)

Käesolevas määruses nimetatud äriühingute individuaalne dumpinguvastane ja subsiidiumivastane tollimaksumäär määrati kindlaks käesolevate uurimiste järelduste põhjal. Seetõttu vastab see kõnealuste uurimiste ajal tuvastatud asjaomase äriühingu olukorrale. Seda tollimaksumäära (erinevalt „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes selliste toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning mille on tootnud nimetatud äriühing. Imporditavate toodete suhtes, mille tootja on mõni teine äriühing, keda ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksu määr.

(461)

Äriühing võib taotleda individuaalse tollimaksumäära kohaldamist pärast oma juriidilise isiku nimevahetust. Taotlus tuleb saata komisjonile (45). Taotlus peab sisaldama kogu asjakohast teavet, mis võimaldab tõendada, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust kasutada tema suhtes kohaldatavat tollimaksumäära. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust kasutada tema suhtes kohaldatavat tollimaksumäära, avaldatakse teade nimevahetuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(462)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane rakendamine, ei tohiks kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära kohaldada üksnes koostööst hoidunud eksportijate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

3. Kohustus

(463)

Üks Hiina eksportiv tootja tegi ettepaneku, et võtab endale dumpinguvastase algmääruse artikli 8 lõike 1 ja subsiidiumivastase algmääruse artikli 13 lõike 1 kohaselt hinnakohustuse. Kohustuse ettepanek sisaldas vaatlusaluse toote mitme põhilise tooteliigi ja alamtooteliigi minimaalseid ekspordihindu.

(464)

Komisjon leiab, et vaatlusalusel tootel on palju erinevaid alamtooteliike ja kvaliteediklasse, mille hinnad võivad erineda kuni 700 %. Seetõttu esineb suur ristkompenseerimise risk. Ka ühe tooteliigi piires võivad hinnad sõltuvalt alamtooteliigist kõikuda kuni 550 %. Pealegi olid Hiina eksportiva tootja ettepanekus sisaldunud minimaalsed impordihinnad mittekahjustavast hinnast selgelt väiksemad ja ei oleks seega kõrvaldanud liidu tootmisharule tekkinud kahju.

(465)

Eespool esitatut arvestades ei oleks tollil võimalik eristada toodete spetsifikatsiooni ilma iga imporditehingu individuaalse analüüsita, et teha kindlaks, millisesse minimaalse impordihinna rühma toode kuuluks, ning see muudaks järelevalve väga koormavaks või isegi ebapraktiliseks.

(466)

Pealegi ekspordib äriühing liitu ka teisi tooteid, mille suhtes meetmeid ei kohaldata. Kui kõnealuseid tooteid müüakse samadele klintidele, tekib seega kompenseerimise risk. Mõned äriühingu liidus asuvad kliendid on temaga seotud ettevõtjad, kes kauplevad ka teiste väljaspool liitu asuvate temaga seotud ettevõtjatega. Sellised keerulised kaubandus- ja ärisidemed tekitavad täiendavaid ristkompenseerimise riske.

(467)

Eespool esitatud kaalutlustel lükati ettevõtja ettepanek tagasi.

(468)

Dumpinguvastase algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komitee ei ole oma arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

(1) Käesolevaga kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks järgmiste toodete impordi suhtes: Hiina Rahvavabariigist pärit kuni 50 mm pikkused tükeldatud klaaskiud, klaaskiust heie (välja arvatud klaaskiust heie, mida on immutatud ja mille pinda on töödeldud ning mille põletuskadu on üle 3 %, nagu on kindlaks määratud ISO standardiga 1887) ja klaasfilamentkiust matid (välja arvatud klaasvillmatid), mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide 7019 11 00, ex 7019 12 00 (TARICi koodid 7019120021, 7019120022, 7019120023, 7019120025, 7019120039) ja 7019 31 00 alla.

(2) Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool loetletud äriühingutes toodetud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine:

Ettevõtja	Lõpliku tasakaalustava tollimaksu määr (%)	TARICi lisakood
Jushi Group Co., Ltd.; Jushi Group Chengdu Co., Ltd.; Jushi Group Jiujiang Co., Ltd.	10,3	B990
Changzhou New Changhai Fiberglass Co., Ltd.; Jiangsu Changhai Composite Materials Holding Co., Ltd.; Changzhou Tianma Group Co., Ltd.	4,9	A983
Chongqing Polycomp International Corporation	9,7	B991
Teised I lisas loetletud koostööd tegevad äriühingud	10,2
Kõik teised äriühingud	10,3	A999

(3) Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid tasakaalustavaid tollimaksumäärasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse II lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavat tollimaksu.

(4) Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 248/2011 artikkel 1 asendatakse järgmisega:

(1)

Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks järgmiste toodete impordi suhtes: Hiina Rahvavabariigist pärit kuni 50 mm pikkused tükeldatud klaaskiud, klaaskiust heie (välja arvatud klaaskiust heie, mida on immutatud ja mille pinda on töödeldud ning mille põletuskadu on üle 3 %, nagu on kindlaks määratud ISO standardiga 1887) ja klaasfilamentkiust matid (välja arvatud klaasvillmatid), mida praegu klassifitseeritakse CN-koodide 7019 11 00, ex 7019 12 00 (TARICi koodid) 7019120021, 7019120022, 7019120023, 7019120025, 7019120039) ja 7019 31 00 alla.

(2)

Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Ettevõtja	Lõplik dumpinguvastane tollimaks (%)	TARICi lisakood
Jushi Group Co., Ltd.; Jushi Group Chengdu Co., Ltd.; Jushi Group Jiujiang Co., Ltd.	14,5	B990
Changzhou New Changhai Fiberglass Co., Ltd.; Jiangsu Changhai Composite Materials Holding Co., Ltd.; Changzhou Tianma Group Co., Ltd.	0	A983
Chongqing Polycomp International Corporation	19,9	B991
Teised I lisas loetletud koostööd tegevad äriühingud	15,9
Kõik teised äriühingud	19,9	A999

(3)

Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse II lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse „kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavat tollimaksu.

(4)	Kui ei ole täpsustatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 16. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(2) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(3) Rakendusmäärus (EL) nr 248/2011, 9. märts 2011, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks, ELT L 67, 15.3.2011, lk 1.

(4) Teade teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate klaasfilamentkiust toodete importi käsitleva subsiidiumidevastase menetluse algatamise kohta, ELT C 362, 12.12.2013, lk 66.

(5) Rakendusmäärus (EL) nr 248/2011, ELT L 67, 15.3.2011.

(6) Teade teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta, ELT C 371, 18.12.2013, lk 19.

(7) WTO apellatsioonikogu aruanne, Euroopa ühendused — Hiinast pärit teatavate raud- või teraskinnituste suhtes kehtestatavad lõplikud dumpinguvastased meetmed, WT/DS397/AB/R, lk 152.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 765/2012, 13. juuni 2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dopinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, ELT L 237, 3.9.2012, lk 1.

(9) Teade WTO vaidluste lahendamise organi 28. juulil 2011 vastuvõetud otsuse kohta, ELT C 86, 23.3.2012, lk 5.

(10) 3B Fibreglass SPRL, Owens Corning Fibreglass France ja Johns Manville Slovakia a.s.

(11) Tükeldatud klaaskiud on soovitud pikkuseni tükeldatud klaaskiud, mida pakutakse paljude erinevate pinnatöötlustega, et tagada ühilduvus enamiku vaigusüsteemidega. Need võivad olla kuivalt või märjalt kasutatavad tükeldatud klaaskiud.

(12) Klaaskiust heie koosneb mehaaniliselt põimimata ja keeramata kokku pandud klaaskiududest, mis moodustavad toruja silindrikujulise paketi.

(13) Filamentmatid koosnevad tükeldatud või tervetest liimitud kiududest.

(14) Tekstuuritud heie on heie, mis on ühelt poolilt teisele keritud nii, et selle protsessi käigus muudetakse heiet kohevamaks/antakse sellele tekstuur tekstuurimasinaga, mis puhub sirge heidekiu sisse õhku.

(15) Välisinvesteeringuid soodustavate tootmisharude loetelu XIV peatüki artiklis 6 nimetatakse selgesõnaliselt klaaskiust tooteid: „Klaaskiust toodete ja eriklaaskiu tootmine.”

(16) „Ajutised meetmed struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses”, II peatükk, artikkel 5.

(17) „Ajutised meetmed struktuurimuudatuste läbiviimiseks tööstuses”, III peatükk, artikkel 17.

(18) Auditeeritud finantsaruande kolmanda versiooni kuupäev oli 15. mai 2014, aga kontrollkäik äriühingu valdustesse toimus 29.–30. mail 2014.

(19) Otsus nr 40, artikkel 17.

(20) Hiina RV teaduse ja tehnoloogia arengu seadus (korraldus nr 82) (artikkel 18), milles sätestatakse: „Riik julgustab finantsasutusi tegelema intellektuaalomandiõiguste hüpoteekimisega, julgustab ja suunab kõnealuseid asutusi teaduslike ja tehnoloogiliste edusammude rakendamisel ning kõrgtehnoloogiliste ja uuel tehnoloogial põhinevate tootmisharude toetamisel laenudega jne ning julgustab kindlustusandjaid välja töötama kindlustustooteid, milles võetakse arvesse vajadust arendada kõrgtehnoloogilisi ja uuel tehnoloogial põhinevaid tootmisharusid.”

(21) Hiina Rahvapanga ringkiri hoiuste ja laenude intressimäärade muutmisega seotud küsimuste kohta (Yinfa (2004) nr 251) (edaspidi „ringkiri 251”).

(22) ELT L 325, 5.12.2013, lk 66.

(23) ELT L 142, 14.5.2014, lk 32.

(24) Kommertspanganduse seaduse artikkel 34.

(25) „E-klaaskiu ahju abil kiudude tõmbamine […], kõrgtehnoloogilise klaaskiu ja sellest valmistatud toodete väljatöötamine ja tootmine.”

(26) Kõnealuse rühma subsiidiumimarginaali arvutuse aluseks olid teadaolevad faktid, nagu on selgitatud põhjenduses 89.

(27) Kõnealuse rühma subsiidiumimarginaali arvutuse aluseks olid teadaolevad faktid, nagu on selgitatud põhjenduses 89.

(28) Kõnealuse rühma subsiidiumimarginaali arvutuse aluseks olid teadaolevad faktid, nagu on selgitatud põhjenduses 89.

(29) Nõukogu määrus (EL) nr 215/2013, 11. märts 2013, põhjendus 116.

(30) Peterson, G. E., „Land leasing and land sale as an infrastructure-financing option” (Maa rendile andmine ja maa müük kui taristu rahastamise vahend), Maailmapanga poliitikauuringu töödokument 4043, 7.11.2006, IMFi töödokument (WP/12/100) „An End to China's Imbalances”, aprill 2012, lk 12.

(31) IMFi töödokument (WP/12/100), „An End to China's Imbalances”, aprill 2012, lk 12.

(32) Kõnealuse rühma subsiidiumimarginaali arvutuse aluseks olid teadaolevad faktid, nagu on selgitatud põhjenduses 89.

(33) Kõnealuse rühma subsiidiumimarginaali arvutuse aluseks olid teadaolevad faktid, nagu on selgitatud põhjenduses 89.

(34) Määruse artikli 14 lõike 6 kohane kaubanduse peadirektoraadi andmebaas sisaldab 10kohaliste TARICi koodide tasemel andmeid dumpinguvastaste või subsiidiumivastaste meetmete või uurimiste objektiks olevate toodete impordi kohta nii menetlusega seotud riikidest kui ka muudest kolmandatest riikidest.

(35) Komisjoni otsus, 7. september 1990, millega lõpetatakse Ameerika Ühendriikidest pärit tiheda naatriumkarbonaadi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete läbivaatamine, EÜT 1999, L 283, lk 38.

(36) Komisjoni otsus, 21. detsember 1998, millega lõpetatakse Jaapanist, Koreast, Malaisiast, Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit teatavate mootorsõidukites kasutatavate laseroptiliste lugemissüsteemide ja nende põhiliste koostisosade importi käsitlev dumpinguvastane menetlus, EÜT 1999, L 18, lk 62.

(37) Rakendusmäärus (EL) nr 248/2011, ELT L 67, 15.3.2011, lk 6, põhjendus 64.

(38) Rakendusmäärus (EL) nr 248/2011, ELT L 67, 15.3.2011, lk 6, põhjendus 54.

(39) Ycharts.com

(40) Komisjoni aruanne, Hiina — Euroopa Liidust pärit turvakontrolli röntgenseadmete suhtes kohaldatav lõplik dumpinguvastane tollimaks, WT/DS425/R, para. 7.247.

(41) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 471/2014, 13. mai 2014, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit solaarklaasi impordi suhtes, ELT [2014] L142/23, põhjendus 319.

Nõukogu määrus (EÜ) nr 495/2002, 18. märts 2002, määruse (EÜ) nr 904/98, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Jaapanist, Korea Vabariigist, Malaisiast, Singapurist, Taiwanist ja Taist pärit personaalsete faksiaparaatide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, kehtetuks tunnistamise kohta, EÜT [2002] L78/1, põhjendus 12.

(42) Komisjoni määrus (EL) nr 812/2010, ELT L 243, 16.9.2010, lk 47, põhjendus 69.

(43) http://pages.stern.nyu.edu/~adamodar/New_Home_Page/datafile/wacc.htm.

(44) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 470/2014, ELT L 142, 14.5.2014, lk 15, põhjendus 136.

(45) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Office CHAR 04/039, 1049 Bruxelles/Brussel, Belgique/België.

I LISA

Valimist välja jäänud koostööd tegevad eksportivad tootjad:

Nimi	TARICi lisakood
Taishan Fiberglass Inc.; PPG Sinoma Jinjing Fiber Glass Company Ltd	B992
Xingtai Jinniu Fiberglass Co., Ltd	B993
Weiyuan Huayuan Composite Material Co., Ltd	B994
Changshu Dongyu Insulated Compound Materials Co., Ltd	B995
Glasstex Fiberglass Materials Corp.	B996

II LISA

Artikli 1 lõikes 3 ja artikli 2 lõikes 3 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

1.	faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht;

2.	järgmine avaldus: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et (kogus) klaasfilamentkiudu, mis on müüdud ekspordiks Euroopa Liitu käesoleva arve alusel, on toodetud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) Hiina RVs. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne”.

3.	Kuupäev ja allkiri.

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 367/82

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1380/2014,

17. detsember 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 595/2004, milles sätestatakse piima- ja piimatootesektoris makse kehtestamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 81 lõiget 1 ja artikli 83 lõiget 4 koostoimes artikliga 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 (2) on määrus (EÜ) nr 1234/2007 kehtetuks tunnistatud ja asendatud alates 1. jaanuarist 2014. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 230 lõike 1 punktis a on siiski sätestatud, et piima tootmise piiramise süsteemi puhul jätkatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise III peatüki III jao sätete ning artiklite 55 ja 85 ning IX ja X lisa kohaldamist kuni 31. märtsini 2015.

(2)

Selleks et vältida kokkuostjate ja tootjate kahtlusi seoses viimase piimakvoodiaasta 2014/2015 kohustustega, samuti kohustusega koguda kvoodiületamise tasu pärast 31. märtsi 2015, on asjakohane täpsustada komisjoni määruse (EÜ) nr 595/2004 (3) artikli 15 lõiget 1, viidates määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaldatavatele sätetele.

(3)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 595/2004 artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kokkuostjad ja otseturustamise korral tootjad, kes vastutavad makse tasumise eest, maksavad igal aastal enne 1. oktoobrit pädevale asutusele nõutava summa vastavalt liikmesriigis sätestatud eeskirjadele, kusjuures kokkuostjad vastutavad määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 79 kohaselt tarnetelt makstava kvoodiületamise tasu kogumise eest, mida tootjad peavad maksma kooskõlas kõnealuse määruse artikli 81 lõikega 1.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete turgude ühine korraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 595/2004, 30. märts 2004, milles sätestatakse piima- ja piimatootesektoris makse kehtestamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 rakenduseeskirjad (ELT L 94, 31.3.2004, lk 22).

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 367/83

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1381/2014,

22. detsember 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. detsember 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	76,1
	EG	176,9
	IL	69,8
	MA	90,5
	TN	241,9
	TR	107,1
	ZZ	127,1
0707 00 05	IL	241,9
	TR	147,2
	ZZ	194,6
0709 93 10	MA	80,1
	TR	142,0
	ZZ	111,1
0805 10 20	AR	35,3
	MA	68,6
	TR	57,7
	UY	32,5
	ZA	50,8
	ZW	33,9
	ZZ	46,5
0805 20 10	MA	69,1
0805 20 10	ZZ	69,1
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	94,1
	JM	161,9
	MA	75,3
	TR	76,6
	ZZ	102,0
0805 50 10	TR	71,9
	US	236,5
	ZZ	154,2
0808 10 80	BR	59,0
	CA	135,6
	CL	80,3
	NZ	90,6
	US	99,6
	ZA	54,1
	ZZ	86,5
0808 30 90	CN	98,8
	US	141,4
	ZZ	120,1

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 367/86

NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/112/EL,

19. detsember 2014,

millega rakendatakse Euroopa Siseveetranspordi Liidu (EBU), Euroopa Kiprite Liidu (ESO) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahel sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 155 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 155 lõike 2 kohaselt võivad sotsiaalpartnerid ühiselt taotleda, et nende vahel sõlmitud liidu tasandi kokkuleppeid rakendataks nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal.

(2)	Euroopa Siseveetranspordi Liit (EBU), Euroopa Kiprite Liit (ESO) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon (ETF) teatasid 10. detsembri 2007. aasta kirjas komisjonile oma soovist pidada läbirääkimisi kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 155 lõikega 1, et sõlmida liidu tasandil kokkulepe.

(3)	EBU, ESO ja ETF sõlmisid 15. veebruaril 2012 Euroopa kokkuleppe, milles käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris (edaspidi „kokkulepe”).

(4)	Kokkuleppes esitatakse ühine taotlus rakendada see kokkulepe nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 155 lõikele 2.

(5)	Kokkuleppe rakendamiseks on sobiv õigusakt direktiiv.

(6)	Komisjon on teavitanud oma ettepanekust Euroopa Parlamenti.

(7)	Komisjon koostas ettepaneku direktiivi kohta vastavalt oma 20. mai 1998. aasta teatisele sotsiaalse dialoogi kohandamise ja edendamise kohta ühenduse tasandil, võttes arvesse allakirjutanute esindajastaatust ning kokkuleppe iga punkti seaduslikkust.

(8)

Selleks et toetada tööaja korraldust käsitlevat sidusat õigusraamistikku, tuleks käesoleva direktiivi rakendamisel arvesse võtta olemasolevaid liidu õigusakte, ja kokkuleppe sisust tulenevalt eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/88/EÜ (1). Kõnealuses direktiivis on sätestatud tööaja korraldust käsitlevad tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded, sealhulgas siseveetranspordi sektori töötajate jaoks.

(9)	Liikmesriikidel peaks olema võimalik usaldada käesoleva direktiivi rakendamine sotsiaalpartneritele nende ühise taotluse alusel, tingimusel et nad võtavad kõik vajalikud meetmed, et saavutada käesoleva direktiivi eesmärgid.

(10)	Direktiivi 2003/88/EÜ artikli 14 kohaldamiseks sätestatakse käesolevas direktiivis ja sellele lisatud kokkuleppes siseveetranspordi sektori liikuvate töötajate tööaja korralduse suhtes täpsemad nõuded kui kõnealuses direktiivis.

(11)	Direktiiviga ei tohiks piirata nende liidu õigusaktide kohaldamist, mis on täpsemad või tagavad siseveetranspordi sektori liikuvatele töötajatele parema kaitse.

(12)	Käesolevat direktiivi ei tohiks kasutada selleks, et põhjendada töötajate kaitstuse üldise taseme vähendamist kokkuleppega hõlmatud valdkondades.

(13)	Käesolevas direktiivis ja sellele lisatud kokkuleppes sätestatakse miinimumnõuded. Liikmesriikidel ja sotsiaalpartneritel peaks olema võimalik säilitada või kehtestada soodsamad sätted.

(14)	Käesolevas direktiivis järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud aluspõhimõtteid ja põhiõigusi ning eelkõige selle artiklit 31.

(15)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt kaitsta töötajate tervist ja ohutust valdavalt piiriüleses sektoris, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16)	Kokkuleppe rakendamine aitab kaasa ELi toimimise lepingu artikli 151 eesmärkide saavutamisele.

(17)

Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud praktika (2) kohaselt ei vabasta tõsiasi, et konkreetses liikmesriigis ei esine direktiiviga reguleeritud tegevust, seda liikmesriiki kohustusest kehtestada õigus- ja haldusnormid, et tagada kõigi selle direktiivi sätete nõuetekohane ülevõtmine. Nii õiguskindluse põhimõte kui ka vajadus tagada direktiivide täielik kohaldamine mitte ainult faktiliselt, vaid ka õiguslikult, nõuab, et kõik liikmesriigid võtavad asjaomase direktiivi sätted üle selges, täpses ja läbipaistvas õigusraamistikus, nähes direktiiviga hõlmatud valdkonnas ette siduvad sätted. See kohustus on liikmesriikidel selleks, et ennetada seal teataval ajahetkel valitseva olukorra muutumist ning tagada, et kõik ühenduse — sealhulgas nende liikmesriikide, kus direktiiviga ettenähtud teatavat tegevust ei esine — õigussubjektid teaksid selgelt ja täpselt, millised on nende õigused ja kohustused igas olukorras. Kohtupraktika kohaselt ei ole ülevõtmine kohustuslik vaid juhul, kui direktiivi ülevõtmine on mõttetu geograafiliste olude tõttu. Liikmesriik peaks sellisel juhul komisjoni neist teavitama.

(18)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (3) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu selgitavat dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga rakendatakse Euroopa Siseveetranspordi Liidu (EBU), Euroopa Kiprite Liidu (ESO) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahel 15. veebruaril 2012 Euroopa tasandil sõlmitud kokkulepet, milles käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris ja mis on esitatud lisas.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada käesoleva direktiivi sätetest soodsamad sätted.

2. Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta mingil juhul töötajate üldise kaitstuse taseme alandamist direktiiviga reguleeritavas valdkonnas. See ei piira liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite õigust kehtestada olukorra muutudes teistsuguseid õigus-, haldus- või lepingulisi meetmeid kui need, mis kehtivad käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal, tingimusel et täidetakse direktiiviga ette nähtud miinimumnõudeid.

3. Käesoleva direktiivi kohaldamise ja tõlgendamisega ei piirata selliste liidu või siseriiklike sätete, tavade või meetmete kohaldamist, millega nähakse asjaomastele töötajatele ette soodsamad tingimused.

Artikkel 3

Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2016. Nad teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) Euroopa parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT L 299, 18.11.2003, lk 9).

(2) Vt muu hulgas Euroopa Kohtu 14. jaanuari 2010. aasta otsust kohtuasjas C-343/08: komisjon vs. Tšehhi Vabariik (EKL 2010, lk I-275).

(3) ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

LISA

Euroopa kokkulepe tööaja korraldamise teatavate aspektide kohta siseveetranspordi sektoris

Võttes arvesse järgmist:

Direktiivis 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta on kehtestatud miinimumnõuded, mis kehtivad ka tööaja korraldamise kohta siseveetranspordi sektoris, välja arvatud artikli 20 lõikes 1 nimetatud valdkonnad (igapäevane puhkeaeg, vaheaeg, iganädalane puhkeaeg, öötöö kestus). Kuna kõnealused eeskirjad ei võta siseveetranspordi sektori töö-ja eluolusid piisavalt hästi arvesse, on vastavalt direktiivi 2003/88/EÜ artiklile 14 vaja erieeskirju.

2)	Nende erieeskirjadega tuleb tagada siseveetranspordi sektoris töötajate kõrgetasemeline töö- ja tervisekaitse.

Siseveetransport on rahvusvaheline transpordivorm, milles on ülekaalus piiriülene tegevus Euroopa veeteede võrgus. Seepärast tuleks Euroopa siseveetranspordis püüelda selle poole, et tööturu suhtes kehtestataks ühtsed raamtingimused ja takistataks ebaausat konkurentsi, mis on tingitud seaduslike tööajakorralduste erinevustest.

Euroopa Liit on seoses transpordisektori tähtsusega majanduse konkurentsivõimele seadnud eesmärgiks soodustada väiksema energiakuluga, keskkonnasäästlikumate ja ohutumate transpordiliikide osatähtsust (1). Siseveetransport on keskkonnasäästlik transpordiliik, kus on veel vaba võimsust ja mis saab jätkusuutlikul viisil kaasa aidata kaubavahetuse koormuse vähendamisele Euroopa maantee- ja raudteetranspordis.

Sektorisiseselt on töökorraldus erinev. Töötajate arv ja tööaeg veesõiduki pardal sõltub töökorraldusest, ettevõttest, tegevuspiirkonnast, sõidudistantsi pikkusest ja veesõiduki suurusest. Mõned laevad on meeskonna vahetustega tööga käigus 24 tundi ööpäevas. Eelkõige keskmise suurusega ettevõtted aga hoiavad oma laevu harilikult käigus 14 tundi järjest viiel või kuuel päeval nädalas. Töötaja tööaega pardal ei saa võrdsustada siseveetranspordi aluse käigus olemise ajaga.

Siseveetranspordi eripära on veel see, et laeva pardal võivad olla nii töötaja töökoht kui ka eluruumid või korter. Seega on tavaline, et ka puhkepausid veedetakse veesõiduki pardal. Paljud siseveetranspordi sektori töötajad, eriti need, kes kodust kaugemal on, töötavad mitu päeva järjest pardal, et säästa reisipäevi ja veeta pärast rohkem päevi kodus või muus oma valitud kohas. Näiteks on 1: 1 rütmis töötaval töötajal võrdne arv töö- ja puhkepäevi. Seega võib järjestikuste tööpäevade arv pardal ja ka puhkepäevade arv olla suurem kui maal töötades.

Keskmine tööaeg siseveetranspordi sektoris sisaldab põhimõtteliselt suurt osa ooteaega (näiteks ettenägematute ooteaegade tõttu lüüsides või veesõiduki lastimisel ja lossimisel), mis võib langeda ka öisele ajale. Seega võib päevase ja nädalase tööaja määrata suuremaks, kui on ette nähtud direktiivis 2003/88/EÜ.

Samas tuleb arvesse võtta, et töökoormust siseveetranspordi sektoris mõjutavad mitmed tegurid, nt müra, vibratsioon ja tööaja korraldus. Piiramata nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ (töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta) (2) kohaldamist on töötajate tervise kaitseks ette nähtud iga-aastased tervisekontrollid, et võtta arvesse siseveetranspordi sektori töötingimuste eripära.

9)	Arvesse tuleb võtta lisakoormust, mida tekitab öine töökord laeval, ja kehtestada lubatud öötöö ülempiir ning korraldada tööd asjakohaselt.

10)	Siseveetranspordi sektoris töötab lisaks töötajatele ka füüsilisest isikust ettevõtjaid (3). Füüsilisest isikust ettevõtja staatus määrataks kindlaks vastavalt siseriiklikule õigusele.

11)	Töö- ja elutingimused reisilaevadel erinevad ülejäänud siseveetranspordi liikidel töötamisest ja seega on eritingimuste kehtestamine õigustatud. Erineva sotsiaalse keskkonna, tööülesannete ja hooajalisuse tõttu on selles Euroopa siseveetranspordi osas ka töökorraldus teistsugune.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule, eelkõige selle artiklile 154 ja artikli 155 lõikele 2, esitavad allakirjutajad koos taotluse, et kõnealune ELi tasandil sõlmitud kokkulepe rakendataks ellu komisjoni ettepaneku põhjal vastu võetud nõukogu otsusega. Allakirjutanud on kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Kõnealune kokkulepe kehtib ainult liikuvate töötajate suhtes, kes töötavad laevameeskonna liikmena või muus ülesandes (pardapersonal) veesõiduki pardal, mida kasutatakse liikmesriigi territooriumil siseveetranspordis ärilistel eesmärkidel.

Siseveetranspordi ettevõtjaid ei loeta käesoleva kokkulepe tähenduses töötajateks isegi siis, kui nad oma ettevõttes töötajana arvel on.

Kõnealune kokkulepe ei ole vastuolus laevaliikluse ohutusnõudeid käsitlevate riigisiseste ega rahvusvaheliste eeskirjadega, mida kohaldatakse liikuvate töötajate ja artikli 1 lõikes 2 nimetatud isikute suhtes.

Kui mobiilsete töötajate puhkeaega reguleerivad sätted on käesolevas kokkuleppes ja laevaliikluse ohutusnõudeid käsitlevates riigisisestes või rahvusvahelistes eeskirjades erinevad, kehtivad sätted, mis tagavad töötajale parema ohutuse ja tervise kaitse.

Kõnealuseid tingimusi võidakse juhul, kui need töötajale soodsamad on, kohaldada ka liikuvate töötajate suhtes, kes töötavad veesõidukil, mida kasutatakse liikmesriigi territooriumil väljaspool ärilistel eesmärkidel toimuvat siseveetransporti, ja kelle töötingimused on reguleeritud tööandjate ja töötajate organisatsioonide vahel sõlmitud kollektiivlepingutega, kui viimased sellega nõus on.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas kokkuleppes kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „veesõiduk”— laev või ujuv alus;

b) „reisilaev”— ühepäevareiside laev või kajutitega laev, mis on ehitatud ja varustatud nii, et see saab vedada rohkem kui 12 reisijat;

c) „tööaeg”— aeg, mille jooksul töötaja teeb veesõidukil ja veesõidukiga tööd tööandja või selle esindaja juhtnööride järgi, on tööle määratud või peab olema tööks kättesaadav (valveaeg);

d) „puhkeaeg”— aeg väljaspool tööaega; mõiste hõlmab puhkeaega sõitval ja seisval veesõidukil ning maal. See ei hõlma lühikesi puhkepause (kuni 15 min);

e) „puhkepäev”— katkestusteta 24-tunnine puhkeaeg, mille töötaja veedab vabalt valitud kohas;

f) „siseveetranspordiettevõtja”— iga isik, kes käitab veesõidukeid sõltumatult ja omal vastutusel siseveetranspordi sektoris ärilistel eesmärkidel;

g) „töögraafik”— sisaldab planeeritud töö- ja puhkepäevi, mille tööandja töötajale eelnevalt teatavaks teeb;

h) „ööaeg”— aeg kella 23.00 kuni 6.00;

i) „öötöötaja”—

aa)	iga töötaja, kes töötab tavaliselt ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast;

bb)

iga töötaja, kes tõenäoliselt töötab ööajal teatava osa oma iga-aastasest tööajast, mis määratletakse vastavalt asjaomase liikmesriigi valikule kas:

aaa)	siseriiklikes õigusaktides pärast konsulteerimist tööturu osapooltega või

bbb)	sotsiaalpartnerite vahel siseriiklikul või piirkondlikul tasandil sõlmitud kollektiivlepingutes või kokkulepetes;

j) „vahetustega töötaja”— töötaja, kelle tööplaan kuulub vahetustega töö alla;

k) „pardapersonal”— määratletud kooskõlas direktiivi 2006/87/EÜ (4) II lisa artikli 1.01 mõistega 103;

l) „liikuv töötaja”— iga laevapere liikmena toimiv töötaja ettevõttes, mis osutab reisijate või kaupade veo teenust siseveetranspordi sektoris; käesolevas kokkuleppes esitatud viiteid „töötajale” tuleb niimoodi tõlgendada;

m) „hooaeg”— vähemalt üheksast järjestikusest kuust koosnev ajavahemik 12 kuu sees, kus tegevus on teatavatel välistel põhjustel, nagu ilmaolud või turisminõudlus, seotud teatavate aasta perioodidega.

Artikkel 3

Tööaeg ja arvestusperiood

Piiramata artikli 4 sätteid, võetakse tööaja arvestamisel aluseks kaheksatunnine tööpäev.

Tööaega võib vastavalt artiklile 4 pikendada, kui 12 kuu jooksul (arvestusperiood) ei ületata keskmiselt 48 töötundi nädalas.

Arvestusperioodi maksimaalne tööaeg on 2 304 tundi (arvutusskeem: 52 nädalat — minimaalselt neli nädalat puhkust × 48 tundi). Antud tasulise põhipuhkuse ja haiguspuhkuse aeg jäetakse keskmise arvutamisel arvesse võtmata või see on arvutamise suhtes neutraalne. Maha arvatakse ka riiklikest puhkepäevadest tulenevad puhkeajad.

Töösuhete puhul, mille kestus on lühem kui arvestusperiood, arvutatakse maksimaalne lubatud tööaeg proportsionaalse arvestuse alusel.

Artikkel 4

Päevane ja nädalane tööaeg

Tööaeg ei tohi ületada:

a)	14 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul ja

b)	84 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Kui töögraafikus on ette nähtud rohkem töö- kui puhkepäevi, ei tohi keskmine nädalane tööaeg nelja kuu lõikes ületada 72 tundi.

Artikkel 5

Töö- ja puhkepäevad

Töötada võib järjest maksimaalselt 31 päeva.

Kui vastavalt töögraafikule on ette nähtud võrdne arv töö- ja puhkepäevi, peab järjestikku töötatud tööpäevadele vahetult järgnema võrdne arv järjestikuseid puhkepäevi. Vahetult järgnevatest järjestikustest puhkepäevadest võib erandi teha tingimusel, et:

a)	ei ületata maksimaalset lubatud 31 järjestikust tööpäeva ja

b)	punkti 3 alapunktides a, b ja c nimetatud minimaalsed järjestikused puhkepäevad antakse vahetult pärast järjestikku töötatud tööpäevi ja

c)	pikendatud või vahetatud tööpäevade periood tasakaalustatakse arvestusperioodi jooksul.

Kui töögraafikus on ette nähtud rohkem töö- kui puhkepäevi, on järjestikustele tööpäevadele vahetult järgnevate järjestikuste puhkepäevade minimaalne arv järgmine:

a)	1–10 järjestikust tööpäeva: 0,2 puhkepäeva iga järjestikuse tööpäeva kohta (nt 10 järjestikust tööpäeva = 2 puhkepäeva);

b)	11–20 järjestikust tööpäeva: 0,3 puhkepäeva iga järjestikuse tööpäeva kohta (nt 20 järjestikust tööpäeva = 5 puhkepäeva);

c)	21–31 järjestikust tööpäeva: 0,4 puhkepäeva iga järjestikuse tööpäeva kohta (nt 31 järjestikust tööpäeva = 9,4 puhkepäeva).

Poolikud puhkepäevad liidetakse käesolevas arvutuses järjestikustele puhkepäevadele ja neid antakse vaid tervete päevade kaupa.

Artikkel 6

Hooajatöö reisilaevadel

Erandina käesoleva kokkuleppe artiklite 4 ja 5 sätetest võidakse järgmisi tingimusi kohaldada kõigi töötajate suhtes, kes hooajal reisilaeva pardal töötavad.

Tööaeg ei tohi ületada:

a)	12 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul ja

b)	72 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

2.	Töötajale antakse iga töötatud päeva kohta 0,2 puhkepäeva. Iga 31-päevase perioodi jooksul tuleb kaks puhkepäeva ka reaalselt anda. Ülejäänud puhkepäevad antakse vastavalt kokkuleppele.

3.	Võttes arvesse eelmist lõiget ja artikli 3 lõiget 4 toimub puhkepäevade andmine ja artikli 3 kohasest 48-tunnisest keskmisest tööajast kinnipidamine vastavalt kollektiivlepingule või sotsiaalpartnerite vahel sõlmitud kokkuleppele või riigisisestele eeskirjadele, kui sellised kokkulepped puuduvad.

Artikkel 7

Puhkeaeg

Töötajatel peavad olema korrapärased puhkeajad, mille kestust väljendatakse ajaühikutes ja mis on piisavalt pikad ja järjestikused tagamaks, et töötajad ei põhjusta väsimuse või muu korrapäratu töökorralduse tõttu vigastusi endale, kaastöötajatele või teistele ega kahjusta ei lühema- ega pikemaajaliselt oma tervist.

Puhkeaeg peab olema vähemalt:

a)	kümme tundi iga 24-tunnise ajavahemiku jooksul, sellest vähemalt kuus tundi korraga, ja

b)	84 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Artikkel 8

Puhkepaus

Igale töötajale, kelle päevane tööaeg on rohkem kui kuus tundi, tuleb anda puhkepaus. Puhkepausi üksikasjad, eelkõige kestus ja andmise tingimused, määratakse kindlaks sotsiaalpartnerite vahel sõlmitavate kollektiivlepingute või kokkulepete või selliste kokkulepete puudumise korral riigisiseste eeskirjadega.

Artikkel 9

Maksimaalne tööaeg ööajal

Seitsmetunnisel ööajal on iganädalane (seitse päeva) maksimaalne lubatud tööaeg 42 tundi.

Artikkel 10

Põhipuhkus

Igal töötajal on õigus vähemalt neljanädalasele või lühema kui aastase töösuhte korral proportsionaalsele osale tasustatud põhipuhkusele, mille saamise tingimused ja andmise kord on kindlaks määratud riigisiseste eeskirjade ja/või tavadega.

Minimaalset tasulist põhipuhkust ei või asendada hüvitisega, välja arvatud töösuhte lõpetamise korral.

Artikkel 11

Alaealiste kaitse

Alla 18-aastaste töötajate suhtes kehtivad direktiivi 94/33/EÜ (noorte kaitse kohta tööl) (5) sätted.

Erandkorras võivad liikmesriigid õigusaktiga lubada rakendada noori, kes on vanemad kui 16 aastat ja kelle suhtes koolikohustus enam ei kehti, öötööl ka siis, kui see direktiivi 94/33/EÜ kohaselt keelatud on, kui see on heakskiidetud koolituskursuse eesmärgi saavutamiseks vajalik ja kui neile antakse piisav kompenseeriv puhkeaeg ning kui see ei lähe vastuollu määruse 94/33/EÜ artikli 1 eesmärkidega.

Artikkel 12

Kontroll

Iga töötaja päevane töö- ja puhkeaeg registreeritakse, et täita artiklite 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11 ja 13 tingimusi.

Andmeid tuleb pardal hoida vähemalt arvestusperioodi lõpuni.

Tööandja või tema esindaja ning töötaja kontrollivad koos neid andmeid ja kinnitavad need asjakohaste ajavahemike järel (vähemalt enne järgmise kuu lõppu).

Andmed peavad sisaldama järgmist:

a)	laeva nimi,

b)	töötaja nimi,

c)	vastutava kapteni nimi,

kuupäev,

e)	töö- ja puhkepäevad,

f)	päevase töö- ja puhkeaja algus ja lõpp.

Töötajale antakse koopia tema kohta täidetud vastavate andmete kohta. Seda koopiat peab töötaja aasta aega alles hoidma.

Artikkel 13

Hädaolukorrad

Laeva kaptenil või tema kohusetäitjal on õigus nõuda töötajalt töötundide tegemist, mis on vajalikud veesõiduki, veesõidukil olevate isikute või lasti ohutuse huvides või teiste merehädas olevate laevade või isikute abistamiseks.

Vastavalt lõikele 1 võib kapten või tema kohusetäitja töötajalt nõuda nii suures mahus töötundide tegemist, kui on vajalik normaalse olukorra taastamiseks.

Normaalse olukorra taastumise järel tagab kapten või tema kohusetäitja võimalikult kiiresti, et graafikujärgsel puhkeajal töötanud töötajatele antaks piisav puhkeaeg.

Artikkel 14

Tervisekontroll

Igal töötajal on õigus iga-aastasele tasuta tervisekontrollile. Arstlikus kontrollis tuleb pöörata tähelepanu eelkõige nendele sümptomitele või tingimustele, mis võivad olla tingitud tööst veesõidukil minimaalsete päevaste puhkeaegade või minimaalsete puhkepäevade juures vastavalt artiklitele 5 ja 6.

Öötööst tingitud tervisehäirete all kannatavad öötöötajad viiakse võimalikult kiiresti üle neile sobivale päevasele tööle.

Tasuta tervisekontrolli suhtes kohaldatakse arstisaladuse nõuet.

Tasuta tervisekontrolli võib läbi viia riikliku tervishoiusüsteemi raames.

Artikkel 15

Töötervishoid ja -ohutus

Öötöötajatele ja vahetustega töötajatele tagatakse nende töö iseloomule vastav tööohutus ja tervise kaitse.

Öötöötajate ja vahetusega töötajate ohutuse tagamiseks ja tervise kaitseks rakendatavad kaitse- ja ennetusteenused või -vahendid on samaväärsel tasemel teiste töötajate suhtes kasutatavatega ning kogu aeg kättesaadavad.

Artikkel 16

Töökorraldus

Tööandja, kes kavatseb korraldada töö teatud mudeli järgi, võtab arvesse üldpõhimõtet, et töökorraldus tuleb töötajaga kohandada, pidades eriti silmas üksluise töö ja etteantud tempos töötamise vähendamist sõltuvalt tegevuse tüübist ning ohutus- ja tervishoiunõudeid, eriti tööajal tehtavaid puhkepause käsitlevaid nõudeid.

Artikkel 17

Lõppsätted

1. Soodsamad eeskirjad

Ei piirata liikmesriikide õigust

a)	säilitada või kehtestada õigus- ja halduseeskirju või

b)	soodustada või lubada kollektiivlepingute või sotsiaalpartnerite kokkulepete kohaldamist,

mis on töötajate ohutuse ja tervise kaitse seisukohast soodsamad kui käesoleva kokkuleppe sätted.

2. Kaitse taseme säilitamine

Käesoleva kokkuleppe rakendamist ei tohi mingil juhul kasutada selleks, et õigustada käesoleva kokkuleppega hõlmatud töötajate üldise kaitstuse taseme alandamist.

3. Kokkuleppe järelkontroll

Sotsiaalpartnerid kontrollivad käesoleva kokkuleppe rakendamist ja kohaldamist siseveetranspordi sektori dialoogikomitee raames, pöörates erilist tähelepanu töötervishoiule.

4. Läbivaatamine

Sotsiaalpartnerid vaatavad kaks aastat pärast nõukogu otsuses sätestatud käesoleva kokkuleppe rakendamise tähtaja lõppemist eespool nimetatud sätted läbi.

Brüssel, 15. veebruar 2012

Euroopa Siseveetranspordi Liit (EBU)

Euroopa Kiprite Liit (ESO)

Euroopa Transporditöötajate Föderatsioon (ETF)

(1) Vrd komisjoni teatis siseveetranspordi edendamise kohta „Naiades”, KOM(2006) 6 (lõplik), 17.1.2006.

(2) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

(3) Vt komisjoni teatis KOM(2010) 373 (lõplik), 13.7.2010„Töötajate vaba liikumine — õiguste tagamine ja olulisemad muutused”, punkt 1.1.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/87/EÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 82/714/EMÜ (ELT L 389, 30.12.2006, lk 1).

(5) EÜT L 216, 20.8.1994, lk 12.

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 367/96

NÕUKOGU OTSUS,

17. detsember 2014,

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Saksamaa liikme ametisse nimetamise kohta

(2014/942/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 302,

võttes arvesse Saksamaa valitsuse ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 13. septembril 2010 vastu otsuse 2010/570/EL, Euratom Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 21. septembrist 2010 kuni 20. septembrini 2015 (1).

(2)	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees on vabanenud üks koht seoses Göke FRERICHSi ametiaja lõppemisega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Gerhard HANDKE, Generaldirektor des Bundesverbandes Großhandel, Außenhandel, Dienstleistungen — BGA nimetatakse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeks järelejäänud ametiajaks kuni 20. septembrini 2015.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 17. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. L. GALLETI

(1) ELT L 251, 25.9.2010, lk 8.

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 367/97

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2014,

millega määratakse ametisse ühtse kriisilahendusnõukogu esimees, aseesimees ja täiendavad täiskohaga liikmed

(2014/943/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrust (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, (1) eriti selle artikli 56 lõiget 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogumäärus (EL) nr 806/2014 jõustus 19. augustil 2014.

(2)	Kiire ja tulemusliku otsuste tegemise protsessi tagamiseks kriisilahenduse puhul on määruse (EL) nr 806/2014 artikli 42 lõikega 1 loodud ühtne kriisilahendusnõukogu (edaspidi „kriisilahendusnõukogu”) eriotstarbeline liidu asutus, mille spetsiifiline ülesehitus vastab selle ülesannetele.

(3)	Kriisilahendusnõukogu koosseis peaks tagama kõigi kriisilahendusmenetlustes esinevate asjakohaste huvide arvessevõtmise. Kriisilahendusnõukogu ülesandeid arvesse võttes tuleks ametisse nimetada kriisilahendusnõukogu esimees, aseesimees ning neli täiendavat täiskohaga liiget.

(4)

Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikele 7 on pärast nimetatud määruse jõustumist ametisse nimetatud kriisilahendusnõukogu esimese esimehe ametiaeg kolm aastat, mida võib ühe korra pikendada viie aasta võrra. Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikele 5 on kriisilahendusnõukogu aseesimehe ja nelja täiendava täiskohaga liikme ametiaeg viis aastat.

(5)

Kooskõlas määruse (EL) nr 806/2014 artikli 56 lõikega 6 esitas komisjon 19. novembril 2014 Euroopa Parlamendile nimekirja kandidaatidest kriisilahendusnõukogu esimehe, aseesimehe ning nelja täiendava täiskohaga liikme ametikohale. 5. detsembril 2014 esitas komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku kriisilahendusnõukogu esimehe, aseesimehe ja nelja täiendava täiskohaga liikme ametisse nimetamise kohta. Euroopa Parlament kiitis nimetatud ettepaneku heaks 16. detsembril 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Ühtse kriisilahendusnõukogu täiskohaga liikmeks nimetatakse kolmeaastaseks ametiajaks alates käesoleva otsuse jõustumisest:

Elke KÖNIG, esimees.

2. Ühtse kriisilahendusnõukogu täiskohaga liikmeks nimetatakse viieaastaseks ametiajaks alates käesoleva otsuse jõustumisest:

—	Timo LÖYTTYNIEMI, aseesimees

—	Mauro GRANDE, strateegia ja koordinatsiooni direktor

—	Antonio CARRASCOSA, kriisilahenduse kavandamise direktor

—	Joanne KELLERMANN, kriisilahenduse kavandamise direktor

—	Dominique LABOUREIX, kriisilahenduse kavandamise direktor.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 19. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) ELT L 225, 30.7.2014, lk 1.

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 367/99

KOMISJONI OTSUS,

11. juuni 2014,

riigiabi SA.26818 (C 20/10) (ex N 536/08 & NN 32/10) kohta, mida Itaalia on andnud Stretto lennujaama haldusettevõtjale SO.G.A.S.

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 3571 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/944/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud artiklitele (1) ja võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

27. oktoobril 2008. aastal teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile Calabria piirkonna kavatsusest anda kapitalisüstide kujul abi ettevõtja SO.G.A.S. SpA Società per la Gestione dell'Aeroporto dello Stretto (edaspidi „SO.G.A.S” või „abisaaja”) kantud tegevuskahjumi katmiseks. SO.G.A.S. on ettevõtja, kes haldab Stretto lennujaama (Reggio Calabria lennujaama).

(2)	Esialgse läbivaatamise käigus said komisjonile teatavaks muud meetmed, millest sai kasu sama abisaaja ja mis tõenäoliselt kujutasid endast ebaseaduslikku riigiabi. Seetõttu lisas komisjon oma uurimisse ka need meetmed.

(3)	Kuna komisjonil olevast teabest nähtus, et riigiabi oli antud enne, kui komisjon sai hinnata selle kokkusobivust siseturuga, registreeris ta juhtumi teatamata abina numbri NN 32/10 all.

(4)	Komisjon nõudis teatatud meetme kohta lisateavet 27. novembril 2008, 23. veebruaril 2009 ja 19. mail 2009. Itaalia vastas 14. jaanuaril 2009, 26. märtsil 2009 ja 9. oktoobril 2009.

(5)	20. juuli 2010. aasta kirjaga teavitas komisjon Itaaliat oma otsusest algatada ettevõtjale SO.G.A.S. antud abi suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohane ametlik uurimismenetlus (edaspidi „menetluse algatamise otsus”).

(6)	Komisjoni otsus uurimise algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Seal kutsus komisjon huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi.

(7)

19. novembri 2010. aasta kirjas esitas abisaaja oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta. 20. detsembril 2010 edastas komisjon abisaaja märkused Itaalia ametiasutustele ja palus nendele vastust. 8. märtsil 2011 saatis komisjon meeldetuletuse ja sai Itaalia tähelepanekud 29. aprillil 2011. Muid märkusi komisjon huvitatud isikutelt ei saanud.

(8)	Itaalia ametiasutused esitasid märkused menetluse algatamise otsuse kohta 23. septembri 2010. aasta kirjaga ja 15. detsembri 2010. aasta kirjaga.

(9)	Komisjon nõudis 30. märtsi 2012. aasta kirjaga lisateavet uuritavate meetmete kohta. Itaalia ametiasutused esitasid nõutud teabe 30. aprilli 2012. aasta kirjaga.

2. MEETMETE ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

2.1. Abisaaja

(10)	Meetmest sai abi Reggio Calabria lennujaama haldusettevõtja SO.G.A.S.

(11)	SO.G.A.S. on aktsiaselts, mis asutati 1981. aasta märtsis Itaalia õiguse kohaselt ja mis kuulub täielikult avalik-õiguslikele asutustele.

(12)	Lennujaama reisijateveo maht suurenes 272 859 reisijalt 2004. aastal 571 694 reisijale 2012. aastal (3).

2.2. Vaidlustatud meetmed

(13)	Itaalia teatatud meede on Calabria piirkonna tehtud kapitalisüst summas 1 824 964 eurot, et katta SO.G.A.S.-i kahjum aastatel 2004 ja 2005.

(14)

Juunis 2005 ja juunis 2006 otsustasid SO.G.A.S.-i avalik-õiguslikud aktsionärid katta kahjumi, mida SO.G.A.S. oli kahel varasemal aastal kandnud (2004. aastal 1 392 900 eurot ja 2005. aastal 2 257 028 eurot), ja teha seda proportsionaalsete kapitalisüstidena. Sel ajal oli Calabria piirkonnal 50 % äriühingu aktsiatest, ülejäänud aktsiad jagunesid Reggio Calabria omavalitsuse, Reggio Calabria provintsi, Messina provintsi, Messina omavalitsuse, Reggio Calabria kaubanduskoja ja Messina kaubanduskoja vahel.

(15)	Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt olid Reggio Calabria provints, Messina omavalitsus, Reggio Calabria omavalitsus ja Messina kaubanduskoda proportsionaalsed kapitalisüstid menetluse algatamise otsuse langetamise ajaks juba teinud.

(16)

2006. aastal kandis SO.G.A.S. veel 6 018 982 euro suurust kahjumit. Detsembris 2007 otsustasid SO.G.A.S.-i aktsionärid muuta äriühingu reservid kapitaliks ja vähendada kapitali ülejäänud kahjumi katmiseks. Selle tagajärjel oleks kapital aga vähenenud alla minimaalse taseme, mida vastavalt Itaalia õigusele nõutakse lennujaamade haldusettevõtjatelt. Selleks et kapital õigusaktidest tulenevate nõuetega uuesti kooskõlla viia, leppisid SO.G.A.S.-i aktsionärid kokku kapitali suurendamises 2 742 919 euro võrra. Kapitali suurendamiseks vahetati mõnede aktsionäride poolt juba varem märgitud võlakirjad aktsiate vastu kogusummas 2 742 919 eurot. Calabria piirkond ei kuulunud konverteeritavate võlakirjade omanikest aktsionäride hulka ja tema osa äriühingu kapitalis langes 50 %lt 6,74 %ni.

2.3. Abi andev asutus

(17)	Kõnealuste meetmete puhul on abi andev asutus Calabria piirkond.

(18)

Nagu eespool selgitatud, varustasid ka Reggio Calabria provints, Reggio Calabria omavalitsus, Messina provints, Messina omavalitsus, Reggio Calabria kaubanduskoda ja Messina kaubanduskoda ettevõtjat SO.G.A.S. avaliku sektori vahenditega, tehes seda proportsionaalsete kapitalisüstidena 2004., 2005. ja 2006. aastal kantud kahjumi katmiseks ning kapitali õigusnõuetega taas kooskõlla viimiseks.

2.4. Eelarve

(19)

Itaalia ametiasutused teatasid kapitalisüstidest summas 1 824 964 eurot, mis on proportsionaalne Calabria piirkonna osalusega ettevõtjas SO.G.A.S. ja mis kiideti heaks juunis 2005 ja juunis 2006. Lisaks — nagu on selgitatud eespool — katsid teised avalik-õiguslikud aktsionärid kahjumit samamoodi 1 824 964 euro suuruses summas. Detsembris 2007 tehti veel üks kapitalisüst summas 2 742 919 eurot.

(20)	Seega on hinnatavate meetmete eelarve 6 392 847 eurot.

2.5. Riiklikud kohtumenetlused

(21)

Calabria piirkond otsustas, et kapitalisüste, mille kohta aktsionärid tegid otsuse juunis 2005 ja juunis 2006, ei tehta enne, kui komisjon on langetanud otsuse nende heakskiitmise kohta, ning SO.G.A.S. esitas piirkonna vastu hagi Reggio Calabria üldkohtusse (Tribunale). Kohus langetas otsuse SO.G.A.S.-i kasuks ning piirkonna esitatud apellatsioonkaebus jäeti 2009. aasta mais rahuldamata.

(22)

Kohus küll möönis, et komisjoni pädevuses on otsustada, kas riigiabi meede sobib kokku siseturuga, aga oli arvamusel, et riiklikel kohtutel on pädevus otsustada, kas meede kujutab endast riigiabi. Kohus otsustas, et kõnealusel juhul ei kujutanud riiklik rahastamine endast riigiabi, kuna sellega ei moonutatud konkurentsi ega mõjutatud liikmesriikidevahelist kaubandust. Samuti täheldas kohus, et järgiti turumajanduses tegutseva investori põhimõtet, sest ajal, kui seda abi anti, oli põhjust eeldada pikemas perspektiivis kasumisse jõudmist, olenemata 2004. ja 2005. aastal kantud kahjumist.

(23)

Piirkond vaidlustas kohtu otsuse sellel alusel, et meede kujutas endast riigiabi ja et seega ei oleks tohtinud seda rakendada enne heakskiitva otsuse vastuvõtmist komisjoni poolt. Detsembris 2009 teavitasid Itaalia ametiasutused komisjoni, et see kaebus on tagasi lükatud ja et puuduvad edasised menetlusetapid, millega saaks vaidlustada avaliku sektori vahendite andmist ettevõtjale SO.G.A.S.

3. AMETLIKU UURIMISMENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(24)

Menetluse algatamise otsuses asus komisjon esialgsele seisukohale, et piirkonna ja teiste avalik-õiguslike aktsionäride tehtud proportsionaalsed kapitalisüstid 2004. ja 2005. aastal kantud kahjumi katmiseks ning otsus, mille SO.G.A.S.-i aktsionärid tegid kapitalisüsti kohta detsembris 2007, kujutavad endast riigiabi järgmistel põhjustel:

need seisnesid SO.G.A.S.-ile vahendite ülekandmises mitmelt piirkondlikult ja kohalikult asutuselt, nimelt Calabria piirkonnalt, Reggio Calabria provintsilt, Messina omavalitsuselt ja Reggio Calabria omavalitsuselt, või avaliku õiguse alusel moodustatud kohalikelt sõltumatutelt organitelt, nimelt Reggio Calabria kaubanduskojalt ja Messina kaubanduskojalt; seega hõlmasid need riigi vahendeid ja olid seostatavad riigiga;

b)	need ei vastanud turumajanduses tegutseva investori põhimõttele ning andsid seega SO.G.A.S.-ile valikulise eelise;

c)	need moonutasid konkurentsi ja mõjutasid liikmesriikidevahelist kaubandust.

(25)

Komisjon asus esialgsele seisukohale, et vaidlustatud meetmed on siseturuga kokkusobimatud. Esiteks oli Itaalia sõnaselgelt väitnud, et SO.G.A.S.-ile ei olnud antud ülesannet osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid. Teiseks olid Itaalia ametiasutused kinnitanud, et meetmed ei seostunud ühegi konkreetse investeeringuga lennujaama; komisjon järeldas esialgu, et meetmete kokkusobivust ei saa hinnata lennujaamade rahastamise ja piirkondlikest lennujaamadest opereerivate lennuettevõtjate riiklikku stardiabi käsitlevates suunistes (edaspidi „2005. aasta lennundussuunised”) (4) sätestatud kriteeriumide alusel. Kolmandaks, olenemata nende väitest, et SO.G.A.S. oli raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste (5) (edaspidi „riigiabi suuniste”) tähenduses raskustes äriühing, olid Itaalia ametiasutused ka osutanud, et need meetmed ei olnud osa ümberkorraldamiskavast ja et sellist kava ei olnud olemas. Viimaks asus komisjon seisukohale, et need meetmed on kokkusobimatud regionaalabi suunistega aastateks 2007–2013 (edaspidi „regionaalabi suunised”), (6) millega sätestati raamistik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide a ja c alusel antava riigiabi hindamiseks.

(26)

Seoses hagidega, mis esitati Itaalia kohtutesse piirkonna vastu tema keeldumise tõttu maksta oma proportsionaalne osa enne komisjoni heakskiitu vastavalt riigiabi eeskirjadele, arvas komisjon, et arvestades ELi õiguse ülimuslikkust riikliku õiguse suhtes ja kuni teatist ei olnud ametlikult tühistatud, oli Itaalia kohustatud täitma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud kavatsetud meetmete rakendamiskeeldu. Seetõttu asus komisjon seisukohale, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohase kavatsetud meetmete rakendamiskeelu ülimuslikkuse tõttu tulnuks jätta arvestamata riiklike kohtute võetud seisukoht ja Itaalia ametiasutused ei oleks tohtinud rakendada teatatud meedet seni, kuni riigiabi käsitlev menetlus veel kestis.

4. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(27)	Ainus huvitatud isik, kellelt komisjon sai märkusi, oli abisaaja SO.G.A.S., kes toetas ja täiendas väiteid, mida Itaalia ametiasutused olid esitanud ametliku uurimise ajal.

4.1. Abi olemasolu

(28)

SO.G.A.S. märkis, et hinnatavad meetmed ei kujutanud endast riigiabi, sest kõik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid ei olnud täidetud. Täpsemalt väitis SO.G.A.S., et meede i) ei mõjutanud liikmesriikidevahelist kaubandust, või alternatiivina ii) ei andnud SO.G.A.S.-ile valikulist majanduslikku eelist ega iii) moonutanud ega ähvardanud moonutada konkurentsi.

(29)

SO.G.A.S. väitis, et vaidlusalused meetmed anti tavapärastes turutingimustes ja seega vastasid need turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele. Need olid kooskõlas Itaalia tsiviilseadustiku artiklitega 2446 ja 2447, millega nõutakse, et kui piiratud vastutusega äriühing on kaotanud enam kui kolmandiku oma kapitalist, peavad selle aktsionärid äriühingu likvideerimise vältimiseks tema kahjumi hüvitama. Kui aktsionärid ei oleks katnud SO.G.A.S.-i, lennujaama haldusfirma kahjumit, oleks see tähendanud loobumist (ministri 12. novembri 1997. aasta korralduse (DM) nr 521 artikli 13 tähenduses) Stretto lennujaama osalisest haldamisest, mis oli tehtud ettevõtjale SO.G.A.S. ülesandeks 1997. aasta dekreetseaduse nr 67 artikliga 17, ning see oleks muutnud võimatuks tagada edaspidi lennujaama täieliku haldamisega seotud kontsessiooni täitmise, mille kohta oli esitatud taotlus transpordiministrile. Seega oli põhjust eeldada, et samalaadse valiku ees seisev erainvestor oleks toiminud samamoodi, et oma osaluse väärtust suurendada.

(30)	Abisaaja juhtis tähelepanu asjaolule, et Reggio Calabria üldkohus oli 2008. aasta juunis tellinud äriühingu sõltumatu hindamise, mille kohaselt oli äriühingu väärtus vahemikus 12–17 miljonit eurot.

(31)	Et tõendada äriühingu kasumlikkuse saavutamise väljavaateid, esitas abisaaja komisjonile äriplaani, mille väliskonsultant oli SO.G.A.S.-ile koostanud 2008. aasta oktoobris ja milles prognoositi, et äriühing taastab elujõulisuse 2013. aastaks.

(32)

Juulis 2007 avaldati pakkumiskutse SO.G.A.S.-i osaliseks erastamiseks. Itaalia-Argentina ühisettevõte (associazione temporanea di imprese ehk ATI) esitas pakkumuse SO.G.A.S.-i kapitalist 35 % omandamiseks. SO.G.A.S.-i aktsionäride arvates oli see pakkumus majanduslikult ebasoodne. 2010. aasta märtsis avaldati uus pakkumiskutse 35 % SO.G.A.S.-i aktsiate omandamiseks. SO.G.A.S.-i sõnul nähtus kahest vastuseks saadud sooviavaldusest koos konsortsiumi algse pakkumusega, et turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtet oli järgitud.

(33)	Samuti väitis SO.G.A.S., et komisjon järeldas ekslikult, nagu saaksid Stretto lennujaama kasutavad reisijad kasutada ka Catania, Lamezia Terme või Crotone lennujaama, olenevalt nende elukohast, ja nagu võinuksid vaidlusalused meetmed moonutada seega lennujaama haldajate vahelist konkurentsi.

(34)

Esiteks on Stretto ning Catania, Lamezia Terme ja Crotone lennujaamad piirkondlikud otseühendusi pakkuvad lennujaamad, mille teeninduspiirkonnad ei kattu. Samuti ei konkureerinud Stretto lennujaam ühegi teise Itaalia ega Euroopa Liidu lennujaamaga. Calabriale iseloomulikud geograafilised ja taristut puudutavad omadused välistavad Stretto lennujaama ja naabruses asuvate Itaalia lennujaamade teeninduspiirkondade igasuguse võimaliku kattuvuse. Lamezia Terme lennujaam asub enam kui 130 kilomeetri, ligikaudu tunniajase autosõidu kaugusel Strettost. Samuti puudub kiire otseühendus Stretto ja Crotone lennujaama vahel, mis asub rohkem kui kolme tunni tee kaugusel. Catania lennujaam asub teises geograafilises piirkonnas, rohkem kui 130 kilomeetri kaugusel, kuhu autoga sõites kuluks 1 tund ja 30–40 minutit.

(35)

SO.G.A.S. esitas tabeli, kus oli näidatud korrelatsioonikordaja Stretto lennujaama ning Lamezia Terme, Crotone ja Catania lennujaamadesse saabuvate reisijate voo vahel. Tema sõnul ilmnes tabelist, et Stretto kaudu lendavad reisijad kujutavad endast uut piirkondliku liikluse komponenti. Lennujaama sulgemisel kaoks seega osa nõudlusest transporditeenuste järele, mitte see ei jaotuks teiste lennujaamade vahel. Samuti esitas SO.G.A.S. tabeli tõendamaks, et kontrollitavad meetmed tekitasid tõepoolest piirkonnas uue nõudluse lennutransporditeenuste järele, tuues kasu nii Stretto ja muude kohalike ning ELi lennujaamade vaheliste uute liinide käimapanekust huvitatud lennuettevõtjatele kui ka teistele lennujaamadele, kes täheldasid suuremat nõudlust.

(36)

SO.G.A.S. lükkas tagasi komisjoni esialgse järelduse, et meetmed võinuksid moonutada lennuettevõtjate vahelist konkurentsi. Ühelegi lennuettevõtjale ei suunatud avaliku sektori vahendeid väiksemate maandumistasude või muude soodsate tingimuste võimaldamise kaudu. Lennujaama maandumistasud ja muud käitamistingimused kehtestas pädev asutus ja lennujaama haldajal ei olnud siin otsustusõigust. Viimaks väitis SO.G.A.S., et Strettot teenindas peamiselt Alitalia (mis sooritas igapäevasest kaheksast lennureisist kuus) ja et puudusid märgid tellimuslende tegevate ettevõtjate või odavlennuettevõtjate huvist panna käima uued Stretto lennujaamast väljuvad liinid.

(37)	SO.G.A.S. järeldas, et kui komisjon hindas meetme mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele, oleks ta pidanud võtma rohkem arvesse konkreetseid asjaolusid ja sedastama, et meede ei kujutanud endast riigiabi.

4.2. Abi kokkusobivus

(38)

Küsimuses, kas meetmeid võiks pidada kokkusobivaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c, väitis SO.G.A.S., et hinnatava avaliku sektori rahastamise eesmärk oli säilitada lennujaama haldaja tegevuse järjepidevus ja teatud majandustegevuse areng. Seda eesmärki õigustati asjaoluga, et väikesed lennujaamad ei teeni üldiselt piisavalt kasumit, et katta ohutus- ja turvanõuete täitmiseks vajalikke kulusid. Lisaks oleks Stretto lennujaamal tekkinud suuri raskusi tellimuslende tegevate ja odavlennuettevõtjate vastuvõtmisega, arvestades lennujaama taristut ning sellest tulenevaid riikliku lennuameti ENAC (7) kehtestatud piiranguid.

(39)

Pealegi oli Stretto lennujaam liigitatud ENACi parameetrite kohaselt II taseme lennujaamaks. See liigitus põhines taristu mõõtmetel, mitte reisijate arvul; kehtis nõue, et väikese reisijate arvuga lennujaamad kannavad ohutusnormidele vastamiseks samu kulusid kui üle miljoni reisija teenindavad lennujaamad.

(40)	Uuritava riigipoolse rahastamiseta oleks lennujaam olnud sunnitud turult lahkuma ja sellel oleksid piirkondlikul tasandil olnud halvad tagajärjed elanike liikuvusele. Samuti ei oleks aktsionärid saanud seetõttu oma investeeringult tulu.

(41)	Viimaks või muu võimalusena väitis SO.G.A.S., et kõnealuse juhtumi suhtes tuleb kohaldada komisjoni otsust 2005/842/EÜ (8) üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta ning et neid meetmeid võinuks igal juhul pidada siseturuga kokkusobivaks ja vabastada need sel põhjusel teavitamiskohustusest.

(42)

SO.G.A.S. väitis, et kuna vaatlusperioodil ei ületanud reisijatevedu lennujaamas miljonit reisijat aastas, siis oli lennujaama käitamine otsuse 2005/842/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti d kohaselt üldist majandushuvi pakkuv teenus. SO.G.A.S. juhtis tähelepanu sellele, et vastavalt 25. juuli 1997. aasta dekreetseadusele nr 250 võib kohalikel ametiasutustel olla osalus üksnes äriühingutes, millele on antud ülesanne osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust. SO.G.A.S. oli alati olnud Calabria ja Messina kohalike ametiasutuste omanduses ning see oli eelduslikuks tõendiks, et lennujaama käitamine liigitus üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks. Tõendamaks, et lennujaama käitamine oli tõepoolest üldist majandushuvi pakkuv teenus, esitas SO.G.A.S. Reggio Calabria omavalitsuse 27. juuli 2010. aasta ja 19. juuni 2010. aasta otsused, milles osutati lennujaamateenuste olulisusele piirkondlikul tasandil.

(43)

Avalike teenuste eest makstav hüvitis piirdus kahjumiga, mida lennujaama haldaja kandis üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisel, ning vastas seega otsuse 2005/842/EÜ artikli 5 lõikes 1 sätestatud vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Kuna puudus õigusakt, millega lennujaama haldajale oleks tegelikult antud ülesanne osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust, tegi SO.G.A.S. ettepaneku koostada leping, millega oleks kõrvaldatud kõik kahtlused nelja Altmarki (9) tingimuse täitmise suhtes Stretto lennujaamas.

5. ITAALIA AMETIASUTUSTE MÄRKUSED

(44)	Menetluse algatamise otsuses märkis komisjon, et Itaalia kinnituse kohaselt ei olnud SO.G.A.S.-ile ametlikult antud ülesannet osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust, nii et vaidlusaluseid meetmeid ei saanud hinnata üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevate eeskirjade alusel.

5.1. Küsimus, kas lennujaama tegevus on üldist majandushuvi pakkuv teenus

(45)

Uurimise käigus väitis Itaalia, et hinnatavad meetmed olid hüvitis SO.G.A.S.-ile üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest. Itaalia ametiasutused väitsid, et kuna puudusid tõendid vastupidise kohta, siis järelhindamisel oleks saanud järeldada, et SO.G.A.S.-i puhul olid üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid puudutavad ELi nõuded täidetud.

(46)

Itaalia arvas, et komisjoni käsitusviisis peeti üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul liiga kaalukaks vormilisi, mitte sisulisi nõudmisi. Oma väite toetuseks esitas Itaalia põgusa hinnangu nelja Altmarki kriteeriumi kohta. Itaalia väitis, et tegelikult oli SO.G.A.S.-ile antud ülesanne osutada avalikku teenust. See ülesanne oli otseselt ja kaudselt kinnitatud kohalike ametiasutuste väljastatud mitme haldusaktiga. Itaalia esitas Reggio Calabria omavalitsusnõukogu 17. oktoobri 2007. aasta koosoleku protokolli, kus nõukogu otsustas subsideerida lennujaama haldaja kahjumit, ning sama organi 16. juuni 2009. aasta ja 31. detsembri 2009. aasta koosoleku protokollid, millest tema sõnul nähtus, et lennujaama tegevus kujutas endast üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid. 17. oktoobri 2007. aasta koosoleku protokollis öeldakse, et „vastavalt Calabria piirkonna võetud seisukohale oli teatav Reggio Calabria lennujaama tegevus vajalik üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks, ning Reggio Calabria oli määranud SO.G.A.S.-ile mitu avaliku teenindamise kohustust, et tagada avaliku huvi nõuetekohane järgimine; kõnealustel juhtudel võisid kohalikud ametiasutused subsideerida selliste kohustuste täitmisel lennujaama haldajale tekkinud lisakulusid, mille puhul ei olnud võimalik kogu lennujaama käitamist käsitada millegi muu kui üldist majandushuvi pakkuva teenusena”.

(47)

Üldisemalt oli Calabria piirkond osaline Lamezia Terme, Crotone ja Reggio Calabria lennujaamade arendamise protokollis, milles selgitati, et lennujaamateenused on piirkonna majanduslikule ja sotsiaalsele arengule üliolulised avalikud teenused ning järelikult võiks neid rahastada ELi, riigi või piirkondlikest vahenditest.

(48)

Samuti rõhutas Itaalia, et 28. detsembril 2008 palus lennujaama haldaja katta aktsionäridel oma kahjum konkreetselt seoses oma avaliku teenindamise kohustusega, ja väitis, et ükski eraettevõtja ei osutaks lennujaama haldamise teenust üksnes kommertstingimustel. Seega oli esimene Altmarki test läbitud.

(49)	Näitajad, mille alusel hüvitist arvestati, saanuks hõlpsasti tuletada SO.G.A.S.-i bilansist, mis andis läbipaistva ülevaate tegevuskuludest. Avaliku sektori rahastamine piirdus kahjumi summaga ja abisaajale ei antud täiendavalt mingit kasumit.

(50)

Seoses kolmanda Altmarki testiga väitis Itaalia, et avalike teenuste puhul ei ole avalik-õigusliku aktsionäri tegevus võrreldav erainvestori omaga. Avalik-õigusliku asutuse käitumist saanuks õigustada avaliku huvi eesmärkidega, mis takistasid turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtte kohaldamist. Sellisel juhul ei olnud avalik-õiguslike aktsionäride käitumine ajendatud ärilistest kaalutlustest ning järelikult ei saanud neid võrrelda turuinvestori käitumisega. Itaalia järeldas, et kolmas Altmarki test, millega ilmselt nõutakse turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtte kohaldamist, ei olnud kontrollitava juhtumi puhul asjakohane.

(51)	Itaalia ütles, et kuna SO.G.A.S.-i tegevus kujutas endast üldhuviteenust, saanuks kapitalisüste järelhindamise alusel käsitada hüvitisena nende teenuste osutamise eest ja seega ei olnud tegemist riigiabiga.

5.2. Abi kokkusobivus

(52)	Itaalia väitis, et kui meetmeid käsitatakse riigiabina, tuleks neid igal juhul pidada kokkusobivaks vastavalt otsuse 2005/842/EÜ artikli 2 lõikele 1.

5.3. Konkurentsimoonutuste puudumine

(53)	Itaalia osutas 2005. aasta lennundussuuniste punktile 39, mille kohaselt peetakse väikestele piirkondlikele lennujaamadele (D kategooria) eraldatud toetuste mõju konkurentsi moonutamiseks ning kaubavahetuse mõjutamiseks vastupidiselt ühisele huvile väheseks.

(54)

Veel väitsid Itaalia ametiasutused, et lennujaama tegevus ei olnud kasumlik. Seda tõendas asjaolu, et kuigi esialgset kavatsust äriühing osaliselt erastada reklaamiti ulatuslikult, ei suudetud seda siiski edukalt ellu viia. Arvestades, et võimalikud investorid oleksid pidanud tegelema järgmistel aastatel oodatava kahjumi katmisega, nagu nähtus pakkumiskutses avaldatud äriplaanist, ja et ainsat laekunud pakkumist peeti majanduslikult ebasoodsaks, oli selge, et tegevus oli oma laadilt kahjumlik. Lisaks kinnitas asjaolu, et pakkujad ei olnud valmis katma võimalikku tulevast kahjumit piiramatus ulatuses, vaid üksnes eelnevalt kindlaksmääratud piirides, et tegemist ei olnud investoritele atraktiivse turuga, ning see omakorda tähendas, et meetmed ei saanud liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutada.

6. ITAALIA TÄHELEPANEKUD HUVITATUD ISIKUTE ESITATUD MÄRKUSTE KOHTA

(55)	27. aprilli 2012. aasta kirjaga saatsid Itaalia ametiasutused Calabria piirkonna nimel komisjonile tähelepanekud SO.G.A.S.-i märkuste kohta.

(56)	Itaalia toetas SO.G.A.S.-i argumente, sealhulgas SO.G.A.S.-i väidet, et hinnatavad meetmed seostusid üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega, mis Itaalia arvates tähendas, et neid ei saanud käsitada riigiabina.

(57)	Samuti väitis Itaalia, et meetmed ei moonutanud konkurentsi ega mõjutanud liikmesriikidevahelist kaubandust.

7. ABI HINDAMINE

7.1. Abi olemasolu

(58)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et kui Euroopa Liidu toimimise lepingus ei ole sätestatud teisiti, „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(59)

Artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid on kumulatiivsed: kontrollitavad meetmed on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt riigiabi üksnes juhul, kui täidetud on kõik eespool nimetatud tingimused. Seega peab rahaline abi

a)	olema saadud riigilt või riigi ressurssidest,

b)	soodustama teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,

c)	kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ja

d)	mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust.

(60)

Oma otsuses Leipzig-Halle lennujaama kohtuasjas (10) leidis Üldkohus, et tsiviillennujaama ehitamine ja käitamine kujutab endast majandustegevust. Ainus erand on teatav tegevus, mis kuulub üldjuhul avaliku võimu teostamise juurde ja mida seega ei saa käsitada majandustegevusena. Sellise tegevuse riigipoolne rahastamine ei kuulu riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse. Seega ei ole kahtlust, et SO.G.A.S. on riigiabi käsitlevate õigusaktide kohaselt ettevõtja, kuivõrd ta haldab Stretto lennujaama ning pakub lennujaamas tegutsevatele ettevõtjatele (eelkõige lennuettevõtjatele) tasu eest lennujaamateenuseid.

7.1.1. Riigi ressursid

(61)

Riigiabi mõiste laieneb igale otsesele või kaudsele soodustusele, mida rahastatakse riigi ressurssidest ja mille annab kas riik ise või mis tahes vahendav asutus talle riigi antud volituste kohaselt. Seega kohaldatakse seda kõikide soodustuste suhtes, mida annavad liikmesriikide piirkondlikud või kohalikud asutused, olenemata nende staatusest ja liigist (11).

(62)

Menetluse algatamise otsuse punktides 27 ja 28 märkis komisjon, et hinnatavad meetmed seisnesid SO.G.A.S.-ile vahendite ülekandmises mitmelt piirkondlikult ja kohalikult asutuselt, nimelt Calabria piirkonnalt, Reggio Calabria provintsilt, Messina omavalitsuselt ja Reggio Calabria omavalitsuselt. Seetõttu asus komisjon seisukohale, et vaidlusalused meetmed hõlmasid riigi ressursse ja olid seostatavad riigiga. Samuti käsitas komisjon riigi ressurssidena Itaalia kaubanduskodade ressursse. Kaubanduskojad on avalik-õiguslikud asutused, mille tegevust reguleeritakse avaliku õigusega; järelikult moodustavad need osa avalikust haldusest ja täidavad avalikke ülesandeid, ning sellest tulenevalt leidis komisjon, et nende otsused on omistatavad Itaaliale. Sellel alusel kujutasid Messina kaubanduskoja ressursid endast riigi ressursse ja nende ülekandmise sai seostada riigiga. Uurimise käigus ei vaidlustanud ei Itaalia ega ükski teine huvitatud isik seda esialgset järeldust.

(63)	Seetõttu kinnitab komisjon, et kõigi hinnatavate meetmete võtmine võimaldati riigi ressursside kaudu ja need on seostatavad riigiga.

7.1.2. Valikuline majanduslik eelis

(64)	Riigipoolne rahastamine on valikuline, kuna sellest sai kasu üksainus ettevõtja, SO.G.A.S. Rahastamisega kaetakse SO.G.A.S.-i kahjum, mis on tekkinud tavapärase äritegevuse käigus.

(65)

Kuivõrd lennujaamataristu ehitamine ja käitamine on majandustegevus, asub komisjon seisukohale, et SO.G.A.S.-i, kõnealuse taristu haldaja riigipoolne rahastamine selliste kulude katmiseks, mida lennujaama haldaja peaks tavajuhul ise kandma, annab SO.G.A.S.-ile majandusliku eelise, sest see tugevdab tema turupositsiooni ja takistab turujõududel oma tavalist mõju avaldada (12).

(66)

Kuigi esialgses etapis väitis Itaalia, et lennujaamale ei olnud ametlikult antud ülesannet osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust, märgib komisjon, et pärast menetluse algatamise otsuse vastuvõtmist muutis Itaalia oma seisukohta ja väitis, et vaidlusalune riigipoolne rahastamine oli tegelikult riigipoolne hüvitis avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest (13).

(67)

Oma otsuses Altmarki kohtuasjas kehtestas Euroopa Kohus järgmised testid, et teha kindlaks, kas üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest makstud hüvitis andis Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 kohase eelise (14):

1)	abi saav ettevõtja peab olema reaalselt vastutav avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest ja see kohustus peab olema täpselt määratletud (edaspidi „esimene Altmarki test”),

2)	parameetrid, mille alusel see hüvitis arvutatakse, peavad olema eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil kindlaks määratud (edaspidi „teine Altmarki test”);

3)	hüvitis ei tohi olla suurem, kui on vajalik avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevate kulude täielikuks või osaliseks katmiseks, arvestades selle kohustuse täitmisega seotud tulu ja mõistlikku kasumit (edaspidi „kolmas Altmarki test”);

kui avaliku teenindamise kohustust täitvat ettevõtjat ei valitud konkreetsel juhul avalikus hankemenetluses, mis võimaldab välja valida kandidaadi, kes suudab üldsusele asjaomaseid teenuseid osutada kõige odavamalt, peab sobiva hüvitise tase olema kindlaks määratud selliste kulude analüüsi alusel, mida keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimise ja asjaomase avaliku teenindamise nõudluse rahuldamiseks vajalike sobivate transpordivahenditega varustatud ettevõtja oleks nende kohustuste täitmiseks kandnud, arvestades nende kohustuste täitmisega seotud tulusid ja mõistlikku kasumit (edaspidi „neljas Altmarki test”).

7.1.2.1. Esimene Altmarki test

(68)	Altmarki esimese testi nõue langeb kokku Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikes 2 sätestatud nõudega, et teenuste osutamine tuleb selgelt anda ja määratleda (15).

(69)

Esiteks kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 alla üksnes „ettevõtjad, kellele on antud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine”. Euroopa Kohus on järjepidevalt rõhutanud vajadust teenuse osutamise andmise akti järele (16). See ülesande andmise akt on vajalik ettevõtja ja riigi kohustuste määratlemiseks. Sellise ametliku akti puudumisel ei ole ettevõtja konkreetne ülesanne teada ja ei ole võimalik välja selgitada, mis võiks olla õiglane hüvitis (17). Seetõttu kuulub vajadus üldist majandushuvi pakkuva teenuse selge määratluse järele lahutamatult ülesande andmise idee juurde ning tuleneb seega otseselt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikest 2. Kui ettevõtjale antakse teenuse osutamine, on see loogiliselt võttes vaja ka määratleda.

(70)

Juba 2001. aastal juhtis komisjon oma teatises üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta tähelepanu seosele ülesande andmise määratluse ning vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2 osutatud üldist majandushuvi esindava teenuse eest antava hüvitise vajaduse ja proportsionaalsuse vahel (18). Teatise punktis 22 öeldakse: „Igal juhul tuleb avaliku teenuse eesmärk selgelt määratleda ja näha selle osutamine sõnaselgelt ette riigiasutuse kaudu […], välja arvatud juhtudel, kui kohaldatakse artikli 106 lõiget 2. Seda kohustust on vaja õiguskindluse ja kodanikele vajaliku läbipaistvuse tagamiseks ning see on komisjonile hädavajalik proportsionaalsuse hindamiseks”. Seega on ülesande andmine ja määratlemine mis tahes hüvitise proportsionaalse taseme mõtestatud hindamise loogiline eeltingimus. Liidu kohtud on järjepidevalt rõhutanud vajadust avaliku teenindamise kohustuse selge määratlemise järele nii Altmarki erandi kui ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamiseks (19).

(71)

Seda arusaama kinnitab ühenduse 2005. aasta raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (20). Raamistiku punktis 8 sätestatakse, et avaliku teenuse eest antav hüvitis, mis kujutab endast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt riigiabi, võidakse lugeda siseturuga kokkusobivaks, kui see vastab raamistikus sätestatud tingimustele. Eelkõige hõlmavad need tingimused üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ülesande andmist ühe või mitme ametliku aktiga, milles muu hulgas määratakse kindlaks avaliku teenindamise kohustuse täpne sisu ja kestus, hüvitise väljaarvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid ning ülemääraste hüvitiste vältimise ja tagasimaksmise kord (raamistiku punkt 13).

(72)

Komisjoni 2011. aasta teatises Euroopa riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise eest makstava hüvitise suhtes (21) öeldakse samuti, et üldist majandushuvi pakkuvad teenused ja avaliku teenindamise kohustused peavad olema eelnevalt selgelt määratletud. Teatise punktis 51 sätestatakse: „Aluslepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamiseks tuleb üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise ülesanne anda ühele või mitmele ettevõtjale. Riik peab kõnealustele ettevõtjatele andma eriülesande. Ka esimese Altmarki kriteeriumi kohaselt peab ettevõtja täitma avaliku teenindamise kohustust. Seega on Altmarki kohtupraktika eeskujul vaja avaliku teenuse osutamise ülesande andmise dokumenti, milles oleks kindlaks määratud asjaomase ettevõtja ja ametiasutuse kohustused”. Punktis 52 sätestatakse, et avaliku teenuse osutamise ülesanne tuleb anda ühe või mitme aktiga, milles sätestatakse vähemalt avalike teenuste osutamise kohustuse täpne laad ja kestus, asjaomane ettevõtja ja vajaduse korral territoorium, asjaomase ametiasutuse poolt ettevõtjale antud ainu- või eriõiguste laad, hüvitise väljaarvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid ning ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord.

(73)	Itaalia ametiasutused aga väidavad, et komisjoni lähenemine on liiga formaalne ja et SO.G.A.S.-ile anti tegelikult ülesanne osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust; siin tuginevad nad suuremalt jaolt dokumentidele, mis on kõnealuste meetmete heakskiitmisest hilisema kuupäevaga.

(74)

Itaalia sõnul saab asjaolu, et Stretto lennujaama haldamine kujutab endast üldist majandushuvi pakkuvat teenust, tuletada mitmest piirkondlikust otsusest, milles osutatakse lennujaamateenustega seotud avalikule huvile ja nende teenuste otsustavale rollile piirkonna majanduslikus arengus. Nendes piirkondlikes otsustes ei esitata aga lennujaama haldajale ülesandeks antud väidetava üldist majandushuvi pakkuva teenuse ühtegi selgesõnalist määratlust ega selle hüvitamise eeskirju. Lisaks võeti kõnealused aktid vastu pärast 2007. aastat, seega koostati need väidetavate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste alustamise järel ehk pärast lennujaama tegevust aastatel 2004–2006. Samuti ei ole Itaalia teinud komisjonile kättesaadavaks ühtegi muud 2004. aastale eelnevat dokumenti, milles kirjeldataks abisaajale pandud eeldatavate avaliku teenindamise kohustuste ulatust.

(75)	Seetõttu arvab komisjon, et kõnealusel juhul ei ole väidetava üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamist abisaajale nõuetekohaselt ülesandeks antud.

(76)

Komisjon ei saa nõustuda Itaalia ametiasutuste väitega, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamist saab õiguspäraselt hüvitada ka juhul, kui teenust ei ole eelnevalt määratletud üldist majandushuvi pakkuva teenusena ja abisaajale sellel alusel ülesandeks antud. Kui see oleks nii, oleks liikmesriikidel vabadus muuta omal äranägemisel tagantjärele hinnangut vajaduse kohta määrata avaliku teenindamise kohustusi. Kui ettevõtja kannab tegevuskahjumit, saaksid liikmesriigid anda sellele ettevõtjale avaliku teenindamise kohustused ja maksta ettevõtja toetuseks hüvitist, olenemata mis tahes eelhinnangust vajaduse kohta osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust. Seda käsitusviisi ei saa ühildada nõudega, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine tuleb teha ettevõtjale ülesandeks ühe või mitme aktiga, milles on muu hulgas sätestatud avaliku teenindamise kohustuse sisu ja kestus, hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid ning vajalik ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasimaksmise kord. Itaalia ametiasutuste väitest, et lennujaamateenused on piirkonna majandusliku arengu jaoks olulised, ei piisa tõendamaks, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine anti nõuetekohaselt abisaajale, sest avaliku teenindamise kohustused ja hüvitise maksmist käsitlevad eeskirjad ei olnud eelnevalt läbipaistvalt määratletud.

(77)

Pealegi looks Itaalia ametiasutuste soovitatud toimimisviis — lähtekoht, et liikmesriigid võivad üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise anda tagantjärele — luua soodsama olukorra liikmesriikidele, kes on rikkunud teatamiskohustust ja rakendamiskeeldu. Need liikmesriigid saaksid väita, et ettevõtjale õigusvastaselt antud abi oli tegelikult vajalik nende avaliku teenindamise kulude katmiseks, mida abisaaja juhtumisi osutas, kuigi neid teenuseid ei olnud eelnevalt määratletud ega ettevõtjale ülesandeks antud. Aga liikmesriigid, kes on otsustanud täita oma teatamiskohustust, on pidanud üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eelnevalt selgelt andma ja määratlema, et vastata üldist majandushuvi pakkuva teenuse eeskirjadele ja Altmarki kohtupraktikale.

(78)	See õhutaks liikmesriike jätma teatamata uuest riigiabist, vastupidiselt hästi väljakujunenud põhimõttele, et liikmesriigid, kes ei teata riigiabist, ei või saada soodsamat kohtlemist kui liikmesriigid, kes seda teevad (22).

(79)	Kokkuvõtteks järeldab komisjon, et esimene Altmarki test ei ole läbitud; samuti on komisjon seisukohal, et ka teised Altmarki testid ei ole läbitud, ja seda alltoodud põhjustel.

7.1.2.2. Teine Altmarki test

(80)

Hüvitise arvutamise parameetrid on jäänud eelnevalt kindlaks määramata. Aktides, millega Itaalia ametiasutuste väitel antakse ülesanne osutada teenuseid, ei nimetata üksikasjalikult, milliseid teenuseid abisaaja osutab, ega kehtestata ühtegi mehhanismi hüvitise maksmiseks avaliku ülesande eest, mis abisaajale on väidetavalt antud.

7.1.2.3. Kolmas Altmarki test

(81)	Kolmanda Altmarki testi kohaselt ei tohi saadud hüvitis olla suurem, kui on vajalik avaliku teenindamise kohustuste täitmisest tulenevate kulude täielikuks või osaliseks katmiseks, arvestades selle kohustuse täitmisega seotud tulu ja mõistlikku kasumit.

(82)

Komisjon ei saa nõustuda Itaalia väitega, et kuna rahastamisel piirduti tegevuskahjumi tasaarvestamisega, sai lennujaam üksnes avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks nõutavat riigi raha. Hüvitise proportsionaalsuse hindamise aluspõhimõte on see, et hüvitist võib maksta üksnes nende netokulude alusel, mis on avalik-õiguslikule ettevõtjale tekkinud avaliku teenindamise kohustuse täitmisel. Kuna abisaajale pandud kohustusi ei ole selgelt määratletud, ei saa komisjon üheselt välja selgitada, milliseid kulusid oleks tulnud hüvitise arvutamisel arvesse võtta.

(83)

Isegi kui lennujaama haldamist tervikuna saab käsitada üldist majandushuvi pakkuva teenusena, ei kuulu selle hulka teatav tegevus, mis ei ole otseselt seotud põhitegevusega, sealhulgas maa peal ja hoonetes tehtavad ehitustööd ning maa ja hoonete rahastamine, kasutamine ja rentimine lennujaamas paiknevate ametiruumide, ladude, hotellide ja äriettevõtjate tarbeks, samuti kaupluste, restoranide ja parkimisplatside jaoks, ning seega ei saa neid subsideerida vastavalt üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevatele eeskirjadele. Itaalia ametiasutused ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tegevust, mis ei ole otseselt lennujaama põhitegevusega seotud, ei ole subsideeritud, nagu on nõutud 2005. aasta lennundussuuniste punktis 34 ja punkti 53 alapunktis iv.

7.1.2.4. Neljas Altmarki test

(84)	Neljanda Altmarki testi kohaselt peab hüvitis piirduma minimaalselt vajalikuga, et seda ei käsitataks abina. See test peetakse läbituks, kui hüvitise saaja on valitud pärast hankemenetluse võitmist või, kui see ei ole kohaldatav, kui hüvitis arvutatakse välja tõhusa ettevõtja kulude alusel.

(85)

Praegusel juhul ei valitud abisaajat välja avalikus hankemenetluses. Samuti ei ole Itaalia esitanud komisjonile ühtegi tõendit, et hüvitise tase on kindlaks määratud selliste kulude analüüsi alusel, mida keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimise ja asjaomase avaliku teenindamise nõudluse rahuldamiseks vajalike sobivate transpordivahenditega varustatud ettevõtja oleks nende kohustuste täitmiseks kandnud, arvestades nende kohustuste täitmisega seotud tulusid ja mõistlikku kasumit. Seetõttu ei saa komisjoni arvates järeldada, et kõnealune riigipoolne rahastamine oli kindlaks määratud tõhusa ettevõtja kulude põhjal.

(86)	Järelikult ei saa komisjon ka sedastada, et abisaaja osutas kogukonnale teenuseid kõige väiksemate kuludega.

(87)	Terviklikkuse huvides märgib komisjon, et uurimise käigus väitis abisaaja, nagu oleksid need meetmed vastanud turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele. Kuigi lennujaama haldaja oli kandnud kahjumit, võis ta põhjendatult eeldada, et tegevus jõuab kasumisse.

(88)

Vastupidiselt abisaaja väitele osutab komisjon esiteks, et Itaalia ei ole uurimise käigus väitnud, nagu investeerinuks riik lennujaama haldajasse eeldusel, et viimane jõuab kasumisse, ja on tegelikult öelnud, et kõnealusel juhul ei saa turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtet kohaldada (vt punkt 49).

(89)

Teiseks on turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtte alusel hindamiseks vaja määrata kindlaks, kas erainvestor oleks samadel asjaoludel käitunud samamoodi. Selles suhtes on Euroopa Kohus otsustanud, et erainvestori käitumine, millega tuleb võrrelda majanduspoliitika eesmärke silmas pidava avalik-õigusliku investori käitumist, ei pea tingimata olema tavalise investori käitumine, kes teeb kapitalipaigutusi nende suhteliselt lühiajalist tasuvust silmas pidades, kuid see peab olema vähemalt struktuuripoliitikat — üldist või sektorile omast — järgiva ning investeeritud kapitali pikaajalise tasuvuse väljavaadetest juhinduva eraõigusliku valdusettevõtja või eraõigusliku kontserni käitumine (23). Et uurida, kas riik tegutses turumajanduse tingimustes tegutseva aruka investori kombel, tuleb arvestada finantsabi meetmete võtmise ajalist konteksti, et hinnata riigi käitumise majanduslikku otstarbekust ja hoiduda seega hilisemal olukorral põhinevast hinnangust (24). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab liikmesriik, kui ta tugineb haldusmenetluses turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele, kahtluse korral tõendama üheselt ning objektiivsetest ja kontrollitavatest tõenditest lähtudes, et rakendatav meede pärineb temalt kui aktsionärilt. Nendest tõenditest peab selgelt nähtuma, et asjaomane liikmesriik otsustas enne majandusliku eelise andmist või sellega samal ajal investeerida tegelikult rakendatud meetme abil avalik-õiguslikku äriühingusse (25).

(90)

Komisjon ei saa nõustuda abisaaja väitega, et hinnatavad meetmed lähtusid äriühingu kasumlikkuse väljavaadetest, nagu on kirjeldatud selle elujõu taastamise eesmärki teenivas äriplaanis, mis koostati 2008. aastal, pärast kõnealuste meetmete üle otsustamist. Komisjon arvab, et erainvestor oleks teinud ettevõtjasse, mille kapital on langenud allapoole seadusega ettenähtud piiri — näiteks SO.G.A.S. — uue kapitali sissemakseid üksnes juhul, kui ta oleks sissemakse tegemise ajal eeldanud, et äriühingu elujõud taastub mõistliku aja jooksul. Arvestades et Itaalia ametiasutused ega SO.G.A.S. ei ole esitanud ühtegi konkreetset tõendit, mille kuupäev kattuks meetmete võtmise ajaga tõendamaks, et ametiasutused soovisid investeerida ja võinuksid oma investeeringult põhjendatult eeldada majanduslikku tasuvust, mis olnuks vastuvõetav erainvestorile, ning arvestades, et Itaalia selgesõnalisel kinnitusel ei ole turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõte käesoleval juhul kohaldatav, järeldab komisjon, et need meetmed ei vasta turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele.

7.1.2.5. Järeldus

(91)

Komisjon leiab, et siin ei ole läbitud ükski neljast testist, mille Euroopa Kohus sätestas Altmarki kohtuasjas, ja meetmed ei vasta turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele. Seega järeldab komisjon, et vaidlusalused meetmed ehk kapitalisüstid SO.G.A.S.-i aastatel 2004, 2005 ja 2006 kantud kahjumi katmiseks annavad SO.G.A.S.-ile majandusliku eelise.

7.1.3. Konkurentsi moonutamine ja liikmesriikidevahelise kaubanduse kahjustamine

(92)

Konkurentsi moonutamise küsimuses rõhutas Itaalia, et vastavalt 2005. aasta lennundussuunistele peetakse väikestele piirkondlikele lennujaamadele (D kategooria) eraldatud toetuste mõju konkurentsi moonutamiseks ning kaubavahetuse mõjutamiseks vastupidiselt ühisele huvile väheseks. See säte puudutab aga riigiabi kokkusobivuse hindamist vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c ja sellega ei püüta öelda, et väikeste lennujaamade riigipoolne rahastamine ei kujuta endast riigiabi artikli 107 punkti 1 tähenduses.

(93)

Lisaks sätestatakse 2005. aasta lennundussuuniste punktis 40: „Väljaspool üldisi suuniseid ei ole erinevatele olukordade puhul siiski võimalik kehtestada vastavat kindlakstegemise viisi, eriti C ja D kategooria osas. Seetõttu tuleb igast meetmest, mis võib kujutada endast riigiabi lennujaamale, teatada eesmärgiga uurida selle mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubavahetusele, ning vajaduse korral selle kokkusobivust”.

(94)

Stretto lennujaam paikneb Apenniini poolsaare lõunatipus ja on üks kolmest Calabria piirkonna lennujaamast. Lennujaama reisijatevedu on pidevalt olnud alla miljoni reisija (26). Kontrollitavate meetmete rakendamise ajal kuulus lennujaam 2005. aasta lennundussuuniste kohaselt seega D kategooriasse, „väikesed piirkondlikud lennujaamad”. Lennujaama läbinud reisijate arv aga kahekordistus aastatel 2004–2012.

(95)

Lennujaamade, sealhulgas väikeste piirkondlike lennujaamade haldamise ja käitamise turg on konkurentsile avatud ning seal tegutseb arvukalt eraõiguslikke ja avalik-õiguslikke äriühinguid üle kogu liidu. Seda näitlikustab asjaolu, et Itaalia soovis Stretto lennujaama osaliselt erastada ja avaldas selleks 2007. aastal ka pakkumiskutse, mis oli avatud kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatele (vt punkt 32). Seega võib lennujaama haldaja riiklik rahastamine moonutada konkurentsi lennujaamataristu käitamise ja haldamise turul. Lisaks saavad lennujaamad üksteisega konkureerida, et meelitada liiklust ligi ka siis, kui nende teeninduspiirkonnad on erinevad. Teatud ulatuses ja osa reisijate jaoks on erinevad sihtkohad asendatavad. Seega võib lennujaamade riigipoolne rahastamine konkurentsi moonutada ja mõjutada kogu liidus kaubandust lennutransporditurul.

(96)

Asjaolude ilmnemise ajal teenindas Stretto lennujaam peamiselt riigisiseseid sihtkohti ja kahte rahvusvahelist liini — Pariis ja Malta — ning tänu sellele, et lennujaam sai raha, suutis ta turul püsima jääda ja oma tegevust märkimisväärselt laiendada; seetõttu on komisjon arvamusel, et kõnealused meetmed võivad olla konkurentsi moonutanud ja mõjutanud liikmesriikidevahelist kaubandust.

7.1.4. Järeldus riigiabi olemasolu kohta

(97)	Komisjon järeldab, et SO.G.A.S.-i avalik-õiguslike aktsionäride tehtud kapitalisüstid, et katta ettevõtjas aastatel 2004, 2005 ja 2006 kantud kahjumit, kujutavad endast riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

7.2. Abi õiguspärasus

(98)	Uuritavaid meetmeid rakendati enne komisjonipoolset ametlikku heakskiitmist; seega ei täitnud Itaalia Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 3 nimetatud kavatsetud meetmete rakendamiskeelu kohustust.

7.3. Abi kokkusobivus

7.3.1. Kokkusobivus üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevate eeskirjade alusel

(99)	SO.G.A.S. väidab, et abi sobib siseturuga kokku vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2.

(100)

Artikli 106 lõikes 2 on sätestatud: „Ettevõtjad, kellele on antud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine või kes on fiskaalmonopolid, alluvad aluslepingute eeskirjadele, eriti konkurentsieeskirjadele niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine juriidiliselt ega faktiliselt ei takista nendele määratud eriülesannete täitmist. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus liidu huvidega”.

(101)

Selles artiklis nähakse ette erand Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 riigiabi keelust ulatuses, milles see abi on vajalik ja proportsionaalne, et tagada üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine vastuvõetavatel majanduslikel tingimustel. Artikli 106 lõike 3 kohaselt peab komisjon tagama selle artikli sätete kohaldamise, määrates muu hulgas kindlaks tingimused, mille puhul tema arvamuse kohaselt on täidetud vajaduse ja proportsionaalsuse kriteeriumid.

(102)

Enne 31. jaanuari 2012 oli komisjoni poliitika Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 erandi kohaldamise kohta sätestatud ühenduse raamistikus riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (edaspidi „2005. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistik”), (27) ja otsuses 2005/842/EÜ.

(103)

31. jaanuaril 2012 jõustus uus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistik, mis hõlmab Euroopa Liidu raamistikku riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011) (edaspidi „2011. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistik”), (28) ja komisjoni otsust 2012/21/EL (29).

7.3.1.1. Kokkusobivus vastavalt otsusele 2005/842/EÜ

(104)

Meetmed võeti 2004. aasta juunis, 2005. aasta juunis ja 2007. aasta detsembris. Abisaaja väidab, et meetmed olid teatamiskohustusest vabastatud otsusega 2005/842/EÜ.

(105)

Otsuses 2005/842/EÜ öeldakse, et üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seoses ettevõtjatele avaliku teenuse eest makstava hüvitisena antav riigiabi on kokkusobiv juhul, kui see vastab otsuses 2005/842/EÜ sätestatud tingimustele. Eelkõige kuulutati otsuses kokkusobivaks avaliku teenuse eest makstava hüvitisena antav riigiabi lennujaamadele, i) kelle aastane reisijate arv ei ületa miljonit või ii) kelle aastakäive enne maksustamist on kahel üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisele eelnenud majandusaastal alla 100 miljoni euro, kui lennujaamale kõnealuse teenuse eest makstava hüvitise suurus jääb alla 30 miljoni euro aastas (30).

(106)

Otsust 2005/842/EÜ kohaldati üksnes abi suhtes, mida anti avaliku teenuse eest makstava hüvitisena seoses tõeliste üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega. Erandi tegemiseks pidi üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest makstav avaliku teenuse hüvitis vastama ka otsuse artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud üksikasjalikele tingimustele (31).

(107)

Otsuse 2005/842/EÜ artiklis 4 nõutakse, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine tuleb teha ettevõtjale ülesandeks ühe või mitme ametliku dokumendiga, milles on muu hulgas sätestatud avalike teenuste osutamise kohustuse sisu ja kestus, hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid ning ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasimaksmise kord. Otsuse 2005/842/EÜ artiklis 5 sätestatakse, et hüvitise suurus ei tohi ületada avalike teenuste osutamise kohustuste täitmisel tekkivaid kulusid, kui võetakse arvesse saadud tulusid ja mõistlikku kasumit. Viimaks nõutakse otsuse 2005/842/EÜ artikliga 6, et liikmesriigid peavad läbi viima korrapäraseid kontrollimisi või tagama nende läbiviimise veendumaks, et ettevõtjad ei saa suuremat hüvitist kui kooskõlas artikliga 5 määratud summa.

(108)

Punktis 7.1.2.1 osutatud põhjustel leiab komisjon, et ei abisaaja ega Itaalia ametiasutused ei ole tõendanud, et SO.G.A.S.-ile anti selgelt määratletud avalike teenuste osutamise kohustus. Samuti ei ole nad tõendanud, et aktides, millega neile teenuste osutamine väidetavalt anti ning millele nad tuginevad, sätestati hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid või ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasimaksmise kord. Seega ei ole täidetud otsuse 2005/842/EÜ artiklite 4, 5 ja 6 nõuded ülesande andmise dokumendi sisu kohta.

(109)

Selle tulemusel asub komisjon seisukohale, et Stretto lennujaama haldaja kahjumi katmine ei olnud siseturuga kokkusobiv ega olnud otsuse 2005/842/EÜ kohaselt teatamiskohustusest vabastatud.

(110)

Samamoodi ei saa meedet SO.G.A.S.-ile määratud avaliku teenindamise kohustuste selge määratluse puudumisel käsitada ei siseturuga kokkusobivana ega eelneva teavitamise kohustusest vabana otsuse 2012/21/EL artikli 10 punkti b alusel. Seetõttu on komisjon kaalunud, kas meede võib sobida siseturuga kokku 2011. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 69 alusel: „Komisjon kohaldab käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid ebaseadusliku abi suhtes, mille kohta ta teeb otsuse pärast 31. jaanuari 2012 isegi juhul, kui abi on antud enne nimetatud kuupäeva”.

7.3.1.2. Kokkusobivus 2011. aasta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitleva raamistiku alusel

(111)

2011. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punktis 16 sätestatakse nõuded, mille täitmise puhul käsitatakse üldist majandushuvi pakkuvat teenust nõuetekohaselt ülesandeks antuna. Punkti 16 alapunktis a sätestatakse, et teenuse osutamise ülesande andmise aktis tuleb näidata avalike teenuste osutamise kohustuse laad ja kestus. Seega ei saa kõnealuseid meetmeid käsitada 2011. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku alusel kokkusobivana samadel põhjustel, millele on juba osutatud punktis 7.1.2.1. Eelkõige ei ole abisaajale antud selgelt ülesandeks lennujaama üldist haldamist kui üldist majandushuvi pakkuvat teenust. Komisjonile ei ole esitatud ühtegi õiguspärast dokumenti, milles on eelnevalt selgelt määratletud abisaajale ülesandeks antud üldist majandushuvi pakkuv teenus või abisaaja õigus hüvitisele. Komisjonile ei ole esitatud midagi, mis tõendaks, et 2011. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punktid 17 ja 18 on täidetud.

(112)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et uuritavat abimeedet ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõikele 2.

(113)

Terviklikkuse huvides juhib komisjon tähelepanu sellele, et 2011. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 9 kohaselt tuleb raskustes olevatele üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutajatele antavat abi hinnata vastavalt riigiabi suunistele.

(114)

Juhtumi varasemates etappides väitis Itaalia, et SO.G.A.S. oli riigiabi suuniste tähenduses raskustes äriühing. Samal ajal nentis Itaalia, et hinnatavad meetmed ei olnud osa ümberkorraldamiskavast ja et sellist kava ei olnud olemas. Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon, et neid meetmeid ei saanud käsitada riigiabi suunistega kokkusobivana.

(115)

Ametliku uurimise käigus Itaalia enam ei väitnud, et lennujaama haldaja oli meetmete võtmise ajal raskustes ja et riigiabi suuniste kohaselt oleks abi seega saanud käsitada kokkusobivana.

(116)

Järelikult puuduvad tõendid, mis lubaksid komisjonil hinnata meetmete kokkusobivust riigiabi suuniste alusel, ning seetõttu ei saa komisjon pidada neid riigiabi suuniste kohaselt siseturuga kokkusobivaks.

7.3.2. Kokkusobivus vastavalt uutele lennundussuunistele

(117)

31. märtsil 2014 võttis komisjon vastu teatise, milles sätestati suunised lennujaamadele ja ettevõtjatele antava riigiabi kohta (edaspidi „uued lennundussuunised”) (32). Uusi lennundussuuniseid kohaldatakse lennujaamadele enne 31. märtsi 2014 antud tegevusabi suhtes.

(118)

Enne uute lennundussuuniste jõustumist antud tegevusabi võidakse kuulutada katmata tegevuskulude osas täies ulatuses kokkusobivaks, kui täidetud on järgmised tingimused:

—	panus ühist huvi pakkuva täpselt määratletud eesmärgi saavutamisse: see tingimus on muude asjade hulgas täidetud, kui abi suurendab ELi kodanike liikuvust ja piirkondade ühendusvõimalusi või aitab kaasa piirkonna arengule (33);

—	vajadus riigi sekkumiseks: abi peaks olema suunatud olukordadele, kus tänu sellisele abile on võimalik saavutada märgatavalt suuremat edu kui tavapärastes turutingimustes (34);

—	stimuleeriva mõju olemasolu: see tingimus on täidetud, kui on tõenäoline, et tegevusabi puudumise korral ja võttes arvesse võimalikku investeerimisabi ja liikluse mahtu, väheneks asjaomase lennujaama majandustegevuse tase märkimisväärselt (35);

—	abisumma proportsionaalsus (abi piirdumine minimaalselt vajalikuga): et olla proportsionaalne, peab lennujaamadele antav tegevusabi piirduma abi saava tegevuse toimumiseks minimaalselt vajalikuga (36);

—	konkurentsile ja kaubandusele avalduva põhjendamatu negatiivse mõju vältimine (37).

(119)

Itaalia ametiasutuste sõnul seisab Calabria piirkond silmitsi kriitiliste raskustega, mille on põhjustanud tema kõrvaline geograafiline asukoht ja vähearenenud kaubavedu, mis tuleneb suuresti piisava taristu puudumisest. Itaalia on väitnud, et kontrollitavad meetmed on osa laiemast Calabria transpordivõrgu edendamise projektist. Meetmed oleksid võimaldanud SO.G.A.S.-il täiustada taristut ja lennujaama pakutavaid teenuseid seoses uue piirkondliku strateegiaga, mille eesmärk oli täiustada transpordivõrku ja tagada parem juurdepääs piirkonnale.

(120)

Seetõttu asub komisjon seisukohale, et SO.G.A.S.-ile antud tegevusabi on aidanud kaasa ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele, parandades juurdepääsetavust, ühendusvõimalusi ning piirkonna arengut turvalise ja usaldusväärse lennutransporditaristu arendamise abil.

(121)

Uute lennundussuuniste kohaselt võib väiksematel lennujaamadel olla raskusi oma tegevuse rahastamisel ilma riigi vahenditeta. Uute lennundussuuniste punktis 118 öeldakse, et aastas alla 700 000 reisija teenindavad lennujaamad ei pruugi suuta katta suurt osa oma tegevuskuludest. Stretto lennujaama liiklusmaht on olnud püsivalt alla 700 000 reisija. Seetõttu arvab komisjon, et abi oli vajalik, kuna see võimaldas suurendada Calabria piirkonna ühendusvõimalusi, mida tavapärastes turutingimustes ei olnuks võimalik saavutada.

(122)

Ilma abita oleks abisaaja tegevus märkimisväärselt vähenenud, kui mitte koguni lõppenud. Samal ajal ei ületanud abi summat, mis oli nõutav tegevuskahjumi katmiseks, ega olnud seega ka suurem kui abi saava tegevuse toimumiseks minimaalselt vajalik.

(123)

Samas teeninduspiirkonnas ei asu ühtegi teist lennujaama: (38) nagu eespool selgitatud, asub lähim lennujaam enam kui 130 kilomeetri kaugusel. Lisaks on Itaalia kinnitanud, et lennujaamataristu on tehtud mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks kõigile lennuettevõtjatele. Komisjoni käsutuses olevast teabest ning märkustest, mis uurimise käigus esitasid huvitatud isikud, ei nähtu, et taristule juurdepääsul oleks esinenud diskrimineerimist.

(124)

Komisjon järeldab, et uutes lennundussuunistes sätestatud kokkusobivusnõuded on täidetud.

7.3.3. Järeldus riigiabi kokkusobivuse kohta

(125)

Komisjon järeldab, et meede on siseturuga kokkusobiv Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel.

(126)

Selle järelduseni on jõutud riigiabi eeskirjade kohaselt ja see ei mõjuta ELi õiguse muude, näiteks ELi keskkonnaalaste õigusaktide sätete kohaldamist.

8. JÄRELDUSED

(127)

Komisjon nendib, et Itaalia rakendas kõnealust abi õigusvastaselt, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3. Eespool esitatud hinnangut arvesse võttes on aga komisjon otsustanud mitte esitada abi kohta vastuväiteid, sest see on kokkusobiv siseturuga — Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel — ja uute lennundussuunistega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Riigiabi, mida Itaalia on andnud Stretto lennujaama haldusettevõtjale SO.G.A.S. SpA summas 6 392 847 eurot, on siseturuga kokkusobiv Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 11. juuni 2014

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT C 292, 28.10.2010, lk 30.

(2) Vt allmärkus 1.

(3) Avalikult kättesaadava teabe põhjal.

(4) ELT C 312, 9.12.2005, lk 1, punktid 53–63.

(5) ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.

(6) ELT C 54, 4.3.2006, lk 13.

(7) Ente Nazionale per l'Aviazione Civile.

(8) Komisjoni otsus 2005/842/EÜ, 28. november 2005, EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 312, 29.11.2005, lk 67).

(9) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-280/00: Altmark, EKL 2003, I-7747.

(10) Üldkohtu otsus liidetud kohtuasjades T-443/08 ja T-455/08: Freistaat Sachsen ja teised vs. Euroopa Komisjon, EKL 2011, II-1311.

(11) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 248/84: Saksamaa vs. Euroopa Komisjon, EKL 1987, 4013; Üldkohtu otsus liidetud kohtuasjades T-267/08 ja T-279/08: Région Nord–Pas-de-Calais ja Communauté d'agglomération du Douaisis vs. Euroopa Komisjon, EKL 2011, II-0000, punkt 108.

(12) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-301/87: Prantsusmaa vs. Euroopa Komisjon, EKL 1990, I-307, punkt 41.

(13) Tähelepanekud, mille Itaalia ametiasutused esitasid kontrollitavate meetmete ametliku uurimise käigus, erinevad väidetest, mida nad esitasid enne, kui komisjon otsustas algatada ametliku uurimise. Eelkõige nimetas komisjon menetluse algatamise otsuses Itaalia-poolset kinnitust, et ettevõtjale SO.G.A.S. ei olnud ametlikult antud ülesannet osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust, ja sel põhjusel ei saanud vaidlusaluseid meetmeid hinnata üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid käsitlevate eeskirjade alusel. Uurimise käigus ütles Itaalia, et SO.G.A.S.-ile oli tegelikult antud ülesanne osutada üldist majandushuvi pakkuvat teenust, ja väitis, et komisjoni analüüsitavad meetmed kujutasid endast õiguspärast hüvitist avaliku teenuse osutamise eest.

(14) Kohtuasi C-280/00, EKL 2003, I-7747.

(15) Komisjoni teatis: Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena, punkt 47 (ELT C 8, 11.1.2012, lk 15).

(16) Kohtuasi 127/73: Belgische Radio en Televisie vs. SABAM and Fonior, EKL 1974, 313, punktid 19 ja 20; kohtuasi 66/86: Ahmed Saeed Flugreisen and Silver Line Reisebüro vs. Zentrale zur Bekämpfung unlauteren Wettbewerbs, EKL 1989, 803, punktid 55–57; kohtuasi 7/82: GVL vs. Euroopa Komisjon, EKL 1983, 483; kohtuasi 172/80: Züchner vs. Bayerische Vereinsbank, EKL 1981, 2021.

(17) Teatisele „Euroopa uus kohustus — üldhuviteenuste pakkumine (sh sotsiaalvaldkonnas)” lisatud komisjoni talituste 20. novembri 2007. aasta töödokumendi „Frequently asked questions in relation with Commission Decision of 28 November 2005 on the application of Article 86(2) of the EC Treaty to State aid in the form of public service compensation granted to certain undertakings entrusted with the operation of services of general economic interest, and of the Community Framework for State aid in the form of public service compensation” (Korduma kippuvad küsimused seoses komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsusega EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ning seoses ühenduse raamistikuga, mis reguleerib avalike teenuste eest makstava hüvitisena antavat riigiabi) punkt 5.1; dokument asub aadressil http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:52007SC1516:EN:HTML

(18) Komisjoni teatis „Üldhuviteenused Euroopas” (2001. aasta üldist majandushuvi pakkuvate teenuste teatis) (EÜT C 17, 19.1.2001, lk 4).

(19) Kohtuasi C-280/00: Altmark, EKL 2003, I-7747, punkt 87; kohtuasi T-137/10: CBI vs. Euroopa Komisjon, 7. november 2012, veel avaldamata, punktid 97 ja 98.

(20) ELT C 297, 29.11.2005, lk 4.

(21) ELT C 8, 11.1.2012, lk 4.

(22) Kohtuasi 301/87: Prantsusmaa vs. Euroopa Komisjon, EKL 1990, 307, punkt 11; liidetud kohtuasjad T-298/97, T-312/97, T-313/97, T-315/97, T-600/97 kuni 607/97, T-1/98, T-3/98 kuni T-6/98 ja T-23/98: Alzetta Mauro jt vs. Euroopa Komisjon, EKL 2000, II-2319, punkt 79 koos edasiste viidetega; liidetud kohtuasjad T-394/08, T-408/08, T-453/08 ja T-454/08: Regione autonoma della Sardegna jt vs. Euroopa Komisjon, 20. september 2011, veel avaldamata, punkt 91.

(23) Vt eeskätt liidetud kohtuasjad C-278/92, C-279/92 ja C-280/92: Hispaania vs. Euroopa Komisjon, EKL 1994, I-4103, punktid 20–22.

(24) Stardust Marine'i kohtuotsuse punkt 71.

(25) Vt kohtuasi C-124/10 P: Euroopa Komisjon vs. EDF, punktid 82 ja 83, ning liidetud kohtuasjad T-268/08 ja T-281/08: Land Burgenland (Austria) ja Austria vs. Euroopa Komisjon, punkt 155.

(26) Üldsusele kättesaadavad näitajad.

(27) ELT C 297, 29.11.2005.

(28) ELT C 8, 11.1.2012.

(29) Komisjoni otsus 2012/21/EL, 20. detsember 2011, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (ELT L 7, 11.1.2012, lk 3).

(30) Artikli 2 lõike 1 punkt a.

(31) Vt otsuse artikkel 10 jõustumiskuupäevade kohta, eriti selle artikli 4 punktide c, d ja e ning artikli 6 kohaldamise kohta.

(32) ELT C 99, 4.4.2014, lk 3.

(33) Uute lennundussuuniste punktid 137 ja 113.

(34) Uute lennundussuuniste punktid 137 ja 116.

(35) Uute lennundussuuniste punktid 137 ja 124.

(36) Uute lennundussuuniste punktid 137 ja 125.

(37) Uute lennundussuuniste punktid 137 ja 131.

(38) Lennujaama teeninduspiirkond on uutes lennundussuunistes määratletud kui geograafiline turupiir, mis asub harilikult umbes 100 km pikkuse või ühetunnise auto-, bussi-, rongi- või kiirrongisõidu raadiuses.

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 367/115

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2014,

milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva, kõrge patogeensusega linnugripiga Saksamaal

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 10261 all)

(Ainult saksakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/945/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Linnugripp on lindude nakkav viirushaigus, millesse võivad nakatuda ka kodulinnud. Kodulindude nakatumisel linnugripiviirustesse avaldub haigus peamiselt kahes vormis, mida eristatakse nende virulentsuse järgi. Madala patogeensusega vorm põhjustab tavaliselt ainult kergeid sümptomeid, kõrge patogeensusega vormi tagajärjeks on aga enamiku kodulinnuliikide puhul lindude väga kõrge suremus. Kõnealusel haigusel võib olla ränk mõju kodulinnukasvatuse tasuvusele.

(2)	Linnugrippi leitakse peamiselt lindudelt, kuid teatavatel asjaoludel võib nakkust esineda ka inimestel, kuigi selle risk on üldiselt väga madal.

(3)

Linnugripi puhangu korral on oht, et haigusetekitaja võib levida muudesse ettevõtetesse, kus kasvatatakse kodulinde või muid vangistuses peetavaid linde. Selle tulemusel võib haigus eluslindudega või neist saadud toodetega kauplemise tagajärjel levida ühest liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse.

(4)

Nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ (3) on kehtestatud teatavad ennetusmeetmed, mille eesmärk on jälgida linnugripiga seotud olukorda ja linnugrippi varakult avastada, ning minimaalsed tõrjemeetmed, mida kohaldatakse selle haiguse puhkemisel kodulindude või muude vangistuses peetavate lindude seas. Selles direktiivis on sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamine kõrge patogeensusega linnugripi puhangu puhul.

(5)

Saksamaa on komisjonile teatanud alatüüpi H5N8 kuuluva, kõrge patogeensusega linnugripi puhangust oma territooriumil asuvas ettevõttes, kus kasvatatakse kodulinde, ning võttis kohe direktiiviga 2005/94/EÜ nõutud meetmed, mis hõlmasid kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist, mis tuleb määratleda käesoleva otsuse lisa A ja B osas.

(6)	Komisjon on koostöös Saksamaaga need meetmed läbi vaadanud ja leidnud, et liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide piirid on piisavalt kaugel ettevõttest, kus haiguspuhang kinnitust leidis.

(7)	Selleks et vältida liidusiseses kaubanduses tarbetute häirete tekkimist ja kolmandate riikide poolt põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist, on vaja liidu tasandil kiiresti kirjeldada Saksamaal seoses kõrge patogeensusega linnugripiga kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoone.

(8)	Seda silmas pidades tuleks käesoleva otsusega kindlaks määrata Saksamaa kaitse- ja järelevalvetsoonid, kus kohaldatakse direktiivis 2005/94/EÜ sätestatud loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid, ning kehtestada meetmete kohaldamisaeg kõnealustes piirkondades.

(9)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Saksamaa tagab, et vastavalt direktiivi 2005/94/EÜ artikli 16 lõikele 1 kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid hõlmavad vähemalt piirkondi, mis on loetletud käesoleva otsuse lisa A ja B osas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile.

Brüssel, 19. detsember 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) Nõukogu direktiiv 2005/94/EÜ, 20. detsember 2005, linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).

LISA

A OSA

Artiklis 1 viidatud kaitsetsoon:

ISO riigikood	Liikmesriik	Kood (kui on olemas)	Nimi	Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 29
DE	Saksamaa	Sihtnumber	Piirkond:	9. jaanuar 2015
		26676 Barßel	Alam-Saksimaal Cloppenburgi kreisis Barßeli vallas: Raudtee ja Barßeli valla idapiiri ristumiskohast edasi piki vallapiiri lõuna ning seejärel lääne ja põhja poole kuni Elisabethfehni läbiva raudteeni ja sealt piki raudteed ida poole kuni raudtee ja valla idapiiri ristumiskohani.
		26689 Apen 26188 Edewecht	Alam-Saksimaal Ammerlandi kreisis Apeni ja Edewechti vallas: Kreisipiiri ja Kortemoorstraße ristumiskoht, Kortemoorstraße, Hübscher Berg, Lohorster Straße, Wittenberger Straße, Edewechter Straße, Rothenmethen, Kanalstraße, Am Voßbarg, põllutee „Am Voßbargi” ja „Am Jageni” vahel, Am Jagen, Edewechter Straße, Ocholter Straße, Nordloher Straße, raudtee Barßeli suunas kuni kreisipiirini, piki kreisipiiri kagu suunas kuni kreisipiiri ja Kortemoorstraße ristumiskohani. Kaitsetsoon hõlmab tsooni piiriks oleva mis tahes tänava mõlemal poolel olevaid kodulinnufarme.

B OSA

Artiklis 1 osutatud järelevalvetsoonid:

ISO riigikood	Liikmesriik	Kood (kui on olemas)	Nimi	Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31
DE	Saksamaa	Sihtnumber	Piirkond:	18. jaanuar 2015. a.
		26676 Barßel 26683 Saterland 26169 Friesoythe	Alam-Saksimaal Cloppenburgi kreisis: B 401 ja B 72 ristumiskohast põhja poole piki B 72 kuni kreisi piirini, sealt piki kreisi piiri ida ja kagu poole kuni L 831-ni Edewechterdammis, sealt piki L 831 (Altenoyther Straße) edela poole kuni Lahe-Ableiterini, piki seda loode poole kuni Buchweizendammini, piki seda edasi mööda tänavaid Ringstraße, Zum Kellerdamm, Vitusstraße, An der Mehrenkamper Schule, Mehrenkamper Straße ja Lindenweg kuni K 297-ni (Schwaneburger Straße) ja seda mööda loode poole kuni B 401-ni ja mööda seda lääne poole kuni B 401 ja B 72 ristumiskohas asuva alguspunktini.
		26689 Apen 26160 Bad Zwischenahn 26188 Edewecht 26655 Westerstede	Alam-Saksimaal Ammerlandi kreisis Apeni, Bad Zwischenahni ja Edewechti vallas ja Westerstede linnas: Kreisi piiri ja Edamer Straße ristumispunkt, Edamer Straße, Hauptstraße, Auf der Loge, Zur Loge, Lienenweg, Zur Tonkuhle, Burgfelder Straße, Wischenweg, Querensteder Straße, Langer Damm, An den Feldkämpen, Pollerweg, Ocholter Straße, Westerstede Straße, Steegenweg, Rostruper Straße, Rüschendamm, Torsholter Hauptstraße, Südholter Straße, Westersteder Straße, Westerloyer Straße, Strohen, In der Loge, Buernstraße, Am Damm, Moorweg, Plackenweg, Ihausener Straße, Eibenstraße, Eichenstraße, Klauhörner Straße, Am Kanal, Aper Straße, Stahlwerkstraße, Ginsterweg, Am Uhlenmeer, Grüner Weg, Südgeorgsfehner Straße, Schmuggelpadd, Wasserzug Bitsche, kreisipiir, Hauptstraße, piki kreisi piiri kagu poole kuni kreisi piiri ja Edamer Straße ristumispunktini. Järelevalvetsoon hõlmab tsooni piiriks oleva mis tahes tänava mõlemal poolel olevaid kodulinnufarme.
		26847 Detern	Alam-Saksimaal Leeri kreisis Deterni haldusüksuses Jümme vallas: Alguspunkt kreisipiiril Cloppenburg-Leer B72-l Ubbehauseni juures, põhja poole Borgswegi ja Lienewegi nurgani, edasi põhja poole Deelenwegile ja seda mööda Handwiserwegile. Seda mööda kirde poole Barger Straßele ja edasi põhja poole Am Barger Schöpfswerkstiefi tänavale. Seda tänavat mööda esmalt ida ja seejärel põhja poole Fenneni tänavale ja seda tänavat mööda põhja poole Zur Wassermühle tänavale. Üle Jümme põhja poole Aper Tiefi pidi Französisher Wegi juures Osterstraßele. Sealt edasi kreisipiiri poole Ammerlandi ja sealt edasi Ubbehausenis asuva alguspunktini.

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 367/119

ELI JA SERBIA STABILISEERIMIS-JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU OTSUS nr 1/2014,

17. detsember 2014,

millega asendatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll nr 3, milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise

(2014/946/EL)

ELi JA SERBIA STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISNÕUKOGU,

võttes arvesse 29. aprillil 2008. aastal Luksemburgis alla kirjutatud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut, (1) eriti selle artiklit 44,

võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelist stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 3, milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklis 44 on osutatud protokollile nr 3, milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise („protokoll nr 3”), milles on sätestatud päritolureeglid ning ette nähtud liidu, Serbia, Türgi ning liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osaleva riigi või territooriumi vahel päritolu kumulatsioon.

(2)	Protokolli nr 3 artiklis 39 on sätestatud, et lepingu artikliga 119 loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada muuta nimetatud protokolli sätteid.

(3)

Euroopa — Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (2) („konventsioon”) eesmärk on asendada Euroopa — Vahemere piirkonna riikide hulgas praegu kehtivate päritolureeglite protokollid ühe õigusaktiga. Serbiat ja teisi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevaid Lääne-Balkani riike kutsuti Thessaloníki tegevuskavas ühinema päritolu diagonaalse kumulatsiooni üleeuroopalise süsteemiga, mille Euroopa Ülemkogu kinnitas 2003. aasta juunis. Neid riike kutsuti konventsiooniga ühinema 2007. aasta oktoobris toimunud Euroopa — Vahemere piirkonna ministrite konverentsil vastuvõetud otsusega.

(4)	Liit ja Serbia kirjutasid konventsioonile alla vastavalt 15. juunil 2011 ja 12. novembril 2012.

(5)	Liit ja Serbia andsid konventsiooni heakskiitmiskirjad konventsiooni hoiulevõtjale üle vastavalt 26. märtsil 2012 ja 1. juulil 2013. Konventsiooni artikli 10 lõike 3 kohaselt jõustus seega konventsioon liidu ja Serbia suhtes vastavalt 1. mail 2012 ja 1. septembril 2013.

(6)	Kuna üleminek konventsioonile ei toimu kõigi kumulatsioonipiirkonnas paiknevate konventsiooniosaliste jaoks üheaegselt, ei tohiks üleminekuga kaasneda olukorda, mis on ebasoodsam varem protokolli nr 3 kohaselt kehtinud olukorrast.

(7)	Protokoll nr 3 tuleks seega konventsioonile osutades asendada uue protokolliga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll nr 3, milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise, asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. veebruarist 2015.

Brüssel, 17. detsember 2014

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu nimel

eesistuja

J. JOKSIMOVIĆ

(1) ELT L 278, 18.10.2013, lk 16.

(2) ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

LISA

Protokoll nr 3,

milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlust ja halduskoostöö viise

Artikkel 1

Kohaldatavad päritolureeglid

Käesoleva lepingu rakendamisel kohaldatakse Euroopa — Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (1) („konventsioon”) I liidet ja II liite asjakohaseid sätteid.

Konventsiooni I liites ja II liite asjakohastes sätetes esitatud viiteid asjaomasele lepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.

Artikkel 2

Vaidluste lahendamine

Kui seoses konventsiooni I liite artiklis 32 osutatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need lahendamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule.

Importija ja importiva riigi tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva riigi õigusnormide kohaselt.

Artikkel 3

Protokolli muudatused

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid.

Artikkel 4

Konventsioonist välja astumine

1. Kui Euroopa Liit või Serbia teatavad konventsiooni hoiulevõtjale kirjalikult oma soovist konventsioonist selle artikli 9 kohaselt välja astuda, alustavad Euroopa Liit ja Serbia koheselt läbirääkimisi käesoleva lepingu rakendamisel kohaldatavate päritolureeglite üle.

2. Kuni selliste läbirääkimiste käigus kokkulepitud uute päritolureeglite jõustumiseni kohaldatakse käesoleva lepingu puhul konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja vajaduse korral konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid, mis kehtisid konventsioonist välja astumise hetkel. Väljaastumise hetkest alates käsitatakse konventsiooni I liites esitatud päritolureegleid ja vajaduse korral konventsiooni II liites esitatud asjakohaseid sätteid selliselt, et saaks arvesse võtta üksnes Euroopa Liidu ja Serbia vahelist kahepoolset kumulatsiooni.

Artikkel 5

Üleminekusätted — kumulatsioon

1. Olenemata konventsiooni I liite artiklist 3 kohaldatakse käesoleva lepingu protokolli nr 3 artiklites 3 ja 4 esitatud eeskirju kumulatsiooni kohta, nii nagu Euroopa Liit ja Serbia need lepingut (2) sõlmides vastu võtsid, käesoleva lepingu osaliste vahel jätkuvalt kuni ajani, mil konventsioon muutub kohaldatavaks kõigi nimetatud artiklites loetletud konventsiooniosaliste suhtes.

2. Olenemata konventsiooni I liite artikli 16 lõikest 5 ja artikli 21 lõikest 3 võib juhul, kui kumulatsioon hõlmab üksnes EFTA riike, Fääri saari, Euroopa Liitu, Türgit ja stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalejaid, olla päritolutõendiks kas liikumissertifikaat EUR.1 või originaaldeklaratsioon.

(1) ELT L 54, 26.2.2013, lk 4.

(2) ELT L 278, 18.10.2013, lk 16.

23.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 367/122

ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSE JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING TEISELT POOLT ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE ISIKUTE VABA LIIKUMIST KÄSITLEVA KOKKULEPPE ALUSEL LOODUD ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2014,

28. november 2014,

millega muudetakse kõnealuse kokkuleppe II lisa („Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine”)

(2014/947/EL)

ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelist isikute vaba liikumist käsitlevat kokkulepet (1) („kokkulepe”), eriti selle artikleid 14 ja 18,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kokkuleppele kirjutati alla 21. juunil 1999 ja see jõustus 1. juunil 2002.

(2)	Kokkuleppe II lisa sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta asendati ühiskomitee 31. märtsi 2012. aasta otsusega nr 1/2012 (2).

(3)

Kokkuleppe II lisa tuleks ajakohastada, et võtta arvesse Euroopa Liidu uusi õigusakte, mis on vahepeal jõustunud, eelkõige muudatusi, mis on tehtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustesse (EÜ) nr 883/2004 (3) ja (EÜ) nr 987/2009 (4) komisjoni määrusega (EL) nr 1244/2010, (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 465/2012 (6) ja komisjoni määrusega (EL) nr 1224/2012 (7).

(4)	Arvesse tuleks võtta ka sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni otsuseid ja soovitusi määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ) nr 987/2009 rakendamiseks pärast ühiskomitee otsuse nr 1/2012 jõustumist.

(5)	Kokkuleppe II lisa tuleks ajakohastada vastavalt Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides tehtud muudatustele,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe („kokkulepe”) II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on koostatud bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõikides nimetatud keeltes tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle ühiskomitees vastuvõtmise kuupäevale järgneva teise kuu esimesel päeval.

Brüssel, 28. november 2014

Ühiskomitee nimel

eesistuja

Mario GATTIKER

(1) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 6.

(2) ELT L 103, 13.4.2012, lk 51.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

(5) Komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1244/2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (ELT L 338, 22.12.2010, lk 35).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 465/2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (ELT L 149, 8.6.2012, lk 4).

(7) Komisjoni 18. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1224/2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (ELT L 349, 19.12.2012, lk 45).

LISA

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe II lisa muudetakse järgmiselt:

A jao „Nimetatud õigusaktid” punktis 1 asendatakse sõnad „mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 988/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määratakse kindlaks selle lisade sisu (1)” järgmiselt:

„mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 988/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määratakse kindlaks selle lisade sisu (2);

—

komisjoni 9. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1244/2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (3);

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 465/2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord, (4) ning

—

komisjoni 18. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1224/2012, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord (5).

(2) ELT L 284, 30.10.2009, lk 43."

(3) ELT L 338, 22.12.2010, lk 35."

(4) ELT L 149, 8.6.2012, lk 4."

(5) ELT L 349, 19.12.2012, lk 45.”"

A jao „Nimetatud õigusaktid” punktis 1 asendatakse pealkirja „Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 järgmiselt:” all punkti h alapunktis 1 sõnad „(19. märtsi 1965. aasta täiendavate riiklike hüvitiste seadus)” järgmiselt:

„(6. oktoobri 2006. aasta täiendavate riiklike hüvitiste seadus)”.

A jao „Nimetatud õigusaktid” punktis 2 lisatakse sõnade „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (6)” järele järgmine tekst:

„mida on muudetud järgmiste õigusaktidega:

—

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 465/2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord, (8) ning

—

(7) ELT L 338, 22.12.2010, lk 35."

(8) ELT L 149, 8.6.2012, lk 4."

(9) ELT L 149, 8.6.2012, lk 45.”"

A jao „Nimetatud õigusaktid” punktis 2 jäetakse pealkirja „Käesoleva kokkuleppe kohaldamisel muudetakse määrust (EÜ) nr 987/2009 järgmiselt:” alt välja järgmised sõnad:

„Šveitsi ja Itaalia 20. detsembri 2005. aasta kokkulepe, millega määratakse kindlaks tervisekindlustushüvitiste tagasimaksmise kord”.

B jaos „Õigusaktid, mida kokkuleppeosalised nõuetekohaselt arvesse võtavad” lisatakse punkti 21 järele järgmised punktid:

„22.

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 3. märtsi 2010. aasta otsus nr E2, millega kehtestatakse kord määruse (EÜ) nr 883/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu artiklis 1 määratletud asutuste kohta EESSI juurde kuuluvasse elektroonilisse kataloogi kantud andmetes tehtavate muudatuste haldamiseks (10).

23.	Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 19. oktoobri 2011. aasta otsus nr E3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 95 määratletud üleminekuperioodi kohta (11).

24.	Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 16. detsembri 2010. aasta otsus nr H6, mis käsitleb teatavate põhimõtete kohaldamist perioodide liitmise osas määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) artikli 6 alusel (12).

25.	Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 15. juuni 2011. aasta otsus nr S8 määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) artiklis 33 sätestatud proteeside, oluliste abivahendite ja muude oluliste mitterahaliste hüvitiste andmise kohta (13).

26.	Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 13. detsembri 2011. aasta otsus nr U4 määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõigete 6 ja 7 ning määruse (EÜ) nr 987/2009 artikli 70 kohase tagasimaksmise korra kohta (14).

(10) ELT C 187, 10.7.2010, lk 5 [sotsiaalkindlustust käsitleva teabe elektrooniline vahetamine]."

(11) ELT C 12, 14.1.2012, lk 6."

(12) ELT C 45, 12.2.2011, lk 5."

(13) ELT C 262, 6.9.2011, lk 6."

(14) ELT C 57, 25.2.2012, lk 4.”"

C jaos „Õigusaktid, mida kokkuleppeosalised arvesse võtavad” lisatakse punkti 2 järele järgmine punkt:

„3.	Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 15. märtsi 2012. aasta soovitus nr S1, mis käsitleb piiriülese elusorganidoonorluse finantsaspekte (15).

(15) ELT C 240, 10.8.2012, lk 3.”"

(1) ELT L 284, 30.10.2009, lk 43.

(6) ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus nr 940/2014/EL, 17. detsember 2014, dokimaksu kohaldamise kohta Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades	1

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 367

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 23. detsember 2014

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	2014/941/EL
*	Nõukogu otsus, 27. juuni 2013, Euroopa Liidu ja Kanada vahelise tarneahela turvalisusega seotud küsimustes tehtava tollikoostöö lepingu sõlmimise kohta	8
	Euroopa Liidu ja Kanada vaheline tarneahela turvalisusega seotud küsimustes tehtava tollikoostöö leping	10
	MÄÄRUSED
*	Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 1377/2014, 18. detsember 2014, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta	14
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1378/2014, 17. oktoober 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 II ja III lisa	16
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1379/2014, 16. detsember 2014, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 248/2011, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes	22
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1380/2014, 17. detsember 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 595/2004, milles sätestatakse piima- ja piimatootesektoris makse kehtestamist käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1788/2003 rakenduseeskirjad	82
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1381/2014, 22. detsember 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	83
	DIREKTIIVID
*	Nõukogu direktiiv 2014/112/EL, 19. detsember 2014, millega rakendatakse Euroopa Siseveetranspordi Liidu (EBU), Euroopa Kiprite Liidu (ESO) ja Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) vahel sõlmitud kokkulepe, milles käsitletakse tööaja korralduse teatavaid aspekte siseveetranspordi sektoris ( 1 )	86
	OTSUSED
	2014/942/EL
*	Nõukogu otsus, 17. detsember 2014, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Saksamaa liikme ametisse nimetamise kohta	96
	2014/943/EL
*	Nõukogu rakendusotsus, 19. detsember 2014, millega määratakse ametisse ühtse kriisilahendusnõukogu esimees, aseesimees ja täiendavad täiskohaga liikmed	97
	2014/944/EL
*	Komisjoni otsus, 11. juuni 2014, riigiabi SA.26818 (C 20/10) (ex N 536/08 & NN 32/10) kohta, mida Itaalia on andnud Stretto lennujaama haldusettevõtjale SO.G.A.S. (teatavaks tehtud numbri C(2014) 3571 all) ( 1 )	99
	2014/945/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2014, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva, kõrge patogeensusega linnugripiga Saksamaal (teatavaks tehtud numbri C(2014) 10261 all) ( 1 )	115
	RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	2014/946/EL
*	ELi ja Serbia stabiliseerimis-ja assotsieerimisnõukogu otsus nr 1/2014, 17. detsember 2014, millega asendatakse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll nr 3, milles käsitletakse mõiste päritolustaatusega tooted määratlust ja halduskoostöö viise	119
	2014/947/EL
*	Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva kokkuleppe alusel loodud ühiskomitee otsus nr 1/2014, 28. november 2014, millega muudetakse kõnealuse kokkuleppe II lisa (Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine)	122