19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/1

NÕUKOGU OTSUS,

8. oktoober 2014,

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu muutmise protokolli liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

(2014/928/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõike 2 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu volitas 14. septembril 2012 komisjoni alustama liidu ja selle liikmesriikide ning Horvaatia Vabariigi nimel läbirääkimisi sellise protokolli sõlmimiseks, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist ühise lennunduspiirkonna lepingut, (1) et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga (edaspidi „protokoll”).

(2)	Kõnealused läbirääkimised jõudsid 5. detsembril 2013 edukalt lõpule.

(3)	Protokoll tuleks liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(4)	Protokolli tuleks kohaldada ajutiselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse liidu ja selle liikmesriikide nimel heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu muutmise protokolli allkirjastamine, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, eeldusel et kõnealune protokoll sõlmitakse.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Vastavalt protokolli artikli 3 lõikele 2 kohaldatakse protokolli ajutiselt alates selle allkirjastamisest lepinguosaliste poolt (2) kuni selle jõustumiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 8. oktoober 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

M. LUPI

(1) Lepingu tekst on avaldatud ELT L 321, 20.11.2012, lk 3.

(2) Nõukogu peasekretariaat avaldab Euroopa Liidu Teatajas kuupäeva, millest alates hakatakse protokolli ajutiselt kohaldama.

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/3

PROTOKOLL,

millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist ühise lennunduspiirkonna lepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

HORVAATIA VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA VABARIIK,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalisriigid ning Euroopa Liidu liikmesriigid (edaspidi „liikmesriigid”), ja

EUROOPA LIIT

ühelt poolt ning

GRUUSIA

teiselt poolt,

VÕTTES ARVESSE Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga 1. juulil 2013,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Horvaatia Vabariik on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu (1) (edaspidi „leping”), millele kirjutati alla 2. detsembril 2010, lepinguosaline.

Artikkel 2

Lepingu horvaadikeelne tekst (2) on autentne samadel tingimustel kui versioonid muudes keeltes.

Artikkel 3

1. Lepinguosalised kiidavad käesoleva protokolli heaks oma menetluste kohaselt. Protokoll jõustub lepingu jõustumise kuupäeval. Kui lepinguosalised kiidavad käesoleva protokolli heaks pärast lepingu jõustumist, siis kooskõlas lepingu artikli 29 lõikega 1 jõustub protokoll üks kuu pärast seda, kui lepinguosalised on vahetanud viimase diplomaatilise noodi, milles nad kinnitavad kõigi käesoleva protokolli jõustumiseks vajalike menetluste lõpule viimist.

2. Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allakirjutamisest lepinguosaliste poolt.

Koostatud 26. novembril 2014 Brüsselis kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ning gruusia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

За държавите-членки

Por los Estados miembros

Za členské státy

For medlemsstaterne

Für die Mitgliedstaaten

Liikmesriikide nimel

Για τα κράτη μέλη

For the Member States

Pour les États membres

Za države članice

Per gli Stati membri

Dalībvalstu vārdā –

Valstybių narių vardu

A tagállamok részéről

Għall-Istati Membri

Voor de lidstaten

W imieniu Państw Członkowskich

Pelos Estados-Membros

Pentru statele membre

Za členské štáty

Za države članice

Jäsenvaltioiden puolesta

För medlemsstaterna

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Грузия

Por Georgia

Za Gruzii

For Georgien

Für Georgien

Gruusia nimel

Για τη Γεωργία

For Georgia

Pour la Géorgie

Za Gruziju

Per la Georgia

Gruzijas vārdā –

Gruzijos vardu

Grúzia részéről

Għall-Ġeorġja

Voor Georgië

W imieniu Gruzji

Pela Georgia

Pentru Georgia

Za Gruzínsko

Za Gruzijo

Georgian puolesta

För Georgien

(1) Lepingu tekst on avaldatud ELT L 321, 20.11.2012, lk 3.

(2) Horvaadikeelne eriväljaanne, 11. peatükk, 102. köide, lk 232.

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/6

NÕUKOGU OTSUS,

15. detsember 2014,

protokolli (millega määratakse kindlaks Madagaskari Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2014/929/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. novembril 2007 vastu määruse (EÜ) nr 31/2008, milles käsitletakse kalandussektori partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahel (1) (edaspidi „leping”). Lepingu praegune protokoll kaotab kehtivuse 31. detsembril 2014.

(2)	Nõukogu andis komisjonile loa pidada läbirääkimisi lepingu uue protokolli (edaspidi „protokoll”) üle, millega nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Madagaskari Vabariigi jurisdiktsiooni all olevas kalapüügipiirkonnas. Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti protokoll 19. juunil 2014.

(3)	Selleks et liidu laevad saaksid kalapüügitegevust jätkata, on protokolli artikliga 15 ette nähtud, et kumbki lepinguosaline võib protokolli kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast ja kõige varem alates 1. jaanuarist 2015.

(4)	Protokoll tuleks allkirjastada ja seda tuleks kohaldada ajutiselt kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Protokolli (millega määratakse kindlaks Madagaskari Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) liidu nimel allakirjutamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud protokoll sõlmitakse.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud protokollile liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Protokolli kohaldatakse kooskõlas selle artikliga 15 ajutiselt alates protokolli allkirjastamise kuupäevast (2) ning kõige varem alates 1. jaanuarist 2015 kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 15. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MARTINA

(1) ELT L 15, 18.1.2008, lk 1.

(2) Nõukogu peasekretariaat avaldab protokolli allkirjastamise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/8

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Madagaskari Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Kalandussektori partnerluslepingu artikli 5 kohaselt eraldatud kalapüügivõimalused kehtestatakse järgmiste liikide osas:

perekonda tuunid (Thunnus) kuuluvad ja nendega samaväärsed liigid (tuunid, pelamiidid, makrellid, purikalalased, mõõkkalad), tuunilaadsed liigid ja India Ookeani Tuunikomisjoni hallatava kalapüügi raames toimuv kalapüük välja arvatud

—	rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstud liigid,

—	mille täielik või osaline pardal hoidmine, lossimine, ümberlaadimine või ladustamine on India Ookeani Tuunikomisjoni poolt keelustatud, eelkõige perekonda Alopiidae ja perekonda Sphyrnidae kuuluvad liigid,

—

samuti liigid Cethorinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharinus falciformis, Carcharinus longimanus,

—	40 tuunipüügiseinerile ja

—	32 pinnaõngejadalaevale mahutavusega üle 100 GT,

—	22 pinnaõngejadalaevale mahutavusega 100 GT või alla selle.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 8 ja 9 osutatud tingimustel.

Artikkel 2

Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 3

Käesoleva protokolli rakendamise põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Madagaskari kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki kõnealuses piirkonnas kala püüdvate kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel. Kõikidele välismaistele tööstusliku püügiga tegelevatele laevadele, kes püüavad Madagaskari kalapüügipiirkonnas Euroopa Liidu laevadega sarnastel tehnilistel tingimustel, kohaldatakse 2. liites osutatud kõiki kalapüügilubade väljaandmist reguleerivad tehnilisi meetmeid, mis käsitlevad kalavarude säilitamist.

2. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut kohaldatakse kooskõlas Cotonou lepingu artikliga 9, milles käsitletakse olulisi osi, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava, jätkusuutlikku arengut ning keskkonna jätkusuutlikku ja säästvat haldamist.

Artikkel 4

Rahaline toetus

1. Kogu artiklis 2 osutatud ajavahemikuks on kalandussektori partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahalise toetuse kogusummaks kehtestatud 6 107 500 eurot.

2. Kõnealune rahaline toetus jaotatakse järgmiselt:

2.1.	866 250 euro suurune aastane summa protokolli kahel esimesel aastal ja 787 500 euro suurune summa kahel järgmisel aastal juurdepääsuks Madagaskari kalapüügipiirkonnas 15 750 tonni suurusele kõiki liike hõlmavale viitetonnaažile aastas ja

2.2.	700 000 euro suurune eritoetus aastas, mis on mõeldud Madagaskari Vabariigi kalavarude ja kalandussektori poliitika toetuseks ja rakendamiseks. Sektori toetuseks mõeldud rahaline toetus antakse kalavarude ja kalanduse ministeeriumi (MRHP) käsutusse.

3. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5, 6, 8, 11 ja 12 kohaselt.

4. Lõikes 2 osutatud rahaline toetus kantakse üle Madagaskari Keskpangas (Banque Centrale de Madagascar) avatud riigikassa (Trésor Public) arvelduskontole, mille andmed edastab Madagaskar Euroopa Liidule enne protokolli ajutist kohaldamist ja mis kinnitatakse üle igal aastal.

Artikkel 5

Kalapüügipiirkonnale juurdepääsuks ette nähtud rahalise toetuse osadena maksmise kord

1. Kui artiklis 1 osutatud liikide aastane püük Madagaskari kalapüügipiirkonnas käesoleva protokolli lisa VI peatüki 1. jao kohaselt Euroopa Liidu laevade jaoks ette nähtud ja heaks kiidetud mahus ületab artikli 4 lõikes 2.1 osutatud viitetonnaaži, suurendatakse aastast rahalist toetust protokolli kahel esimesel aastal 55 euro võtta ja kahel järgmisel aastal 50 euro võrra iga täiendavalt püütud tonni kohta.

2. Euroopa Liidu poolt Magadaskari kalapüügipiirkonnale juurdepääsuks makstav aastane summa ei tohi siiski vastaval aastal olla suurem kui kahekordne artikli 4 lõikes 2.1 osutatud summa. Kui Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüdvate Euroopa Liidu kalalaevade püütud kogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.

3. Rahalise toetuse osa Euroopa Liidu kalalaevade juurdepääsu eest Madagaskari kalapüügipiirkonnale makstakse esimesel aastal hiljemalt 90 päeva pärast artiklis 15 osutatud käesoleva protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ning järgmistel aastatel protokolli allkirjastamise kuupäeva aastapäeval.

4. Artikli 4 lõikes 2.1 kehtestatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult Madagaskari ametiasutuste pädevusse.

Artikkel 6

Valdkondliku toetuse kehtestamise ja maksmise kord

1. Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust võtab ühiskomitee vastu mitmeaastase valdkondliku kava, mille eesmärk on edendada vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki Madagaskari kalapüügipiirkonnas kooskõlas Madagaskari riikliku strateegiaga kalandussektoris.

2. Mitmeaastase valdkondliku kava kohaldamise kord hõlmab järgmist:

2.1.	ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 4 lõikes 2.2 osutatud rahalise toetuse alla kuuluva eritoetuse kasutamise kohta;

2.2.

ühe- ja mitmeaastased eesmärgid, et jõuda vastutustundliku ja säästva kalapüügi sisseseadmiseni, mille puhul arvestatakse Madagaskari poolt riikliku kalanduspoliitika raames väljendatud prioriteete, eelkõige tuunipüügi haldamise riiklikku strateegiat ning eriti väikesemahulise ja traditsioonilise kalapüügi toetamist, kalapüügi järelevalvet ja kontrolli ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust; Madagaskari teadusvõimekuse suurendamist kalandusvaldkonnas või võimalust hallata juurdepääsu mere ökosüsteemidele ja neid kasutada;

2.3.	kriteeriumites ja menetlustes, mis võivad vajaduse korral hõlmata eelarvelisi ja finantsnäitajaid ning võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

3. Igal aastal esitavad Madagaskari ametiasutused aastase tegevusaruande vormis ülevaate edusammudest, mis on ellu viidud valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalise toetuse abil. Osutatud aruannet analüüsib ühiskomitee. Viimast aastat hõlmavas aastaaruandes peab olema ka ülevaatlik kokkuvõte valdkondliku toetuse kasutamisest kogu protokolli kehtivusaja jooksul.

4. Mitmeaastase valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud peab heaks kiitma ühiskomitee.

5. Valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalist toetust makstakse aastase jao kaupa lähtuvalt ühiskomitee analüüsist ja valdkondliku toetuse rakendamise tulemustest, samuti käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 sätetest.

6. Euroopa Liit võib käesoleva protokolli artikli 4 lõikes 2.2 osutatud rahalise toetuse maksmise osaliselt või täielikult peatada järgmistel tingimustel:

6.1.	kui ühiskomitee poolt lõike 5 kohaselt teostatud analüüsist selgub, et saavutatud tulemused ei vasta ühiskomitees vastu võetud kavale;

6.2.	kui rahalist toetust ei ole välja makstud.

7. Pärast lõike 6 kohast peatamist alustatakse valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalise toetuse maksmist alles pärast konsultatsioone ja kahe lepinguosalise vahelist kokkulepet ja kui valdkondliku toetuse elluviimise tulemused vastavad ühiskomitees vastu võetud kavale. Valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalist toetust ei saa siiski enam maksta pärast protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue kuu pikkuse ajavahemiku lõppu.

Artikkel 7

Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1. Teaduskoostöös kohustuvad lepinguosalised edendama Madagaskari kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki, võttes arvesse India Ookeani Tuunikomisjoni hallatavaid liike ja kalapüügiviise. Lepinguosalised kohustuvad järgima India Ookeani Tuunikomisjoni soovitusi ja resolutsioone.

2. Käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemikul vahetavad Euroopa Liit ja Madagaskar mis tahes asjakohast teaduslikku teavet, mis võimaldab hinnata kalavarude olukorda Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

3. Käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemikul võivad lepinguosalised korraldada vastavalt vajadusele ühise teadusliku töörühma kohtumisi, et arutada kõiki käesoleva protokolli rakendamisega seotud teaduslikke küsimusi. Ühise teadusliku töörühma volitused, koosseisu ja toimimise kehtestab ühiskomitee.

4. Toetudes India Ookeani Tuunikomisjoni soovitustele ja resolutsioonidele, võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke arvamusi ja vajaduse korral ühise teadusliku töörühma koosolekute järeldusi, võtab ühiskomitee meetmed, et tagada käesoleva protokolliga hõlmatud ja liidu laevade püügitegevusega seotud kalavarude jätkusuutlik majandamine.

Artikkel 8

Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete vabatahtlik läbivaatamine ühiskomitees

1. Ühiskomitee võib artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalused läbi vaadata, kui India Ookeani Tuunikomisjoni vastu võetud soovitused ja resolutsioonid toetavad seisukohta, mille kohaselt aitab kõnealune läbivaatamine tagada käesoleva protokolliga ettenähtud kalavarude säästvat majandamist; läbivaatamise peab heaks kiitma ka teaduslik töörühm.

2. Sellisel juhul kohandatakse artikli 4 lõikes 2.1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel, tehes vajalikud muudatused ka käesolevas protokollis ja selle lisas.

3. Ühiskomitee võib vajaduse korral vaadata läbi ja kohandada vastastikusel kokkuleppel sätteid, milles käsitletakse kalapüügitingimusi ning käesoleva protokolli ja selle lisade kohaldamiseeskirju.

Artikkel 9

Katsepüügi kampaaniad

1. Ühiskomitee võib lubada korraldada Madagaskari kalapüügipiirkonnas katsepüügi püügireise, et katsetada uusi kalapüügiliike nende tehnilise kasutatavuse ja majandusliku tasuvuse seisukohalt. Osutatud eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel määrab ta kooskõlas ühise teadusliku töörühma poolt määratletud tingimustega kindlaks liigid, tingimused ja muud asjakohased näitajad.

2. Euroopa Liit edastab Madagaskari ametiasutustele katsepüügi lubade taotlused, mis põhinevad tehnilisel toimikul, milles on esitatud:

—	laeva tehnilised omadused;

—	laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase;

—	ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (pikkus, varustus, uuritavad piirkonnad jne).

3. Katsepüügiload peaksid kehtima kuni kuus kuud. Püügireisi puhul tuleb maksta Madagaskari ametiasutuste kehtestatud loatasu.

4. Madagaskari määratud teadusvaatleja viibib pardal kogu püügikampaania jooksul.

5. Katsepüügi püügireisi jooksul püütud saak jääb laevaomaniku valdusse.

6. Püügireisi üksikasjalikud tulemused edastatakse ühiskomiteele analüüsimiseks. Kui ühiskomitee leiab, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib Madagaskar teha ettepaneku anda Euroopa Liidu kalalaevastikule uute liikide püügivõimalused ühe teise protokolli raames.

Artikkel 10

Kalapüügi tingimused — ainuõiguslikkuse klausel

1. Euroopa Liidu kalapüügilaevad võivad püüda Madagaskari kalapüügipiirkonnas üksnes juhul, kui nad on kantud India Ookeani Tuunikomisjoni poolt lubatud kalapüügilaevade loetelusse ja neil on Madagaskari ametiasutuste poolt partnerluslepingu ja käesoleva protokolli kohaselt välja antud kalapüügiluba.

2. Madagaskari ametiasutused annavad Euroopa Liidu kalalaevadele kalapüügiload ainult partnerluslepingu ja käesoleva protokolli kohaselt, kalapüügilubade andmine asjaomastele laevadele väljaspool seda raamistikku, eelkõige eralitsentside vormis, on keelatud.

3. Euroopa Liidu kalalaevade tegevuse suhtes Madagaskari kalapüügipiirkonnas kohaldatakse Madagaskari õigusnorme, kui käesolevas protokollis ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

4. Lepinguosalised teavitavad üksteist kalanduspoliitikas ja kalandusalastes õigusaktides tehtud mis tahes muudatustest.

Artikkel 11

Peatamine

1. Lepinguosaline võib käesoleva protokolli rakendamise, kaasa arvatud rahalise toetuse maksmise ühepoolselt peatada, kui lepingu artiklis 3 ja käesoleva protokolli artiklis 3 loetletud nõuded ei ole täidetud, samuti järgmistel tingimustel:

1.1.	vääramatu jõu korral;

1.2.	kui lepinguosaliste vahel esineb tõsiseid ja lahendamata vaidlusi käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamise küsimustes;

1.3.	kui käesoleva protokolli artiklis 6 nimetamata põhjustel tekib Euroopa Liidul tõrge artikli 4 lõikes 2.1 osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel.

2. Käesoleva protokolli artikli 3 lõikega 2 ette nähtud tingimuste mittetäitmise tõttu võib protokolli rakendamise peatada üksnes juhul, kui avatakse Cotonou lepingu artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismid seoses Cotonou lepingu artikliga 9 kindlaksmääratud inimõiguste oluliste elementide ja väärtuste rikkumisega.

3. Kui protokolli kohaldamine peatatakse muudel, kui käesoleva artikli lõikes 2 osutatud põhjustel, peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva.

4. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud põhjustel peatatakse protokolli kohaldamine vahetult pärast peatamisotsuse vastuvõtmist.

5. Peatamise korral jätkavad lepinguosalised nõupidamisi vaidluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. Lahenduseni jõudmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja põhimõttel pro rata temporis vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

6. Euroopa Liidu kalalaevade mis tahes püügitegevus Madagaskari kalapüügipiirkonnas on peatatud kogu peatamisajavahemiku jooksul.

Artikkel 12

Lõpetamine

1. Käesoleva protokolli lõpetamise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2. Eelmises lõikes osutatud teate saatmisega alustatakse konsulteerimist lepinguosaliste vahel.

Artikkel 13

Andmete konfidentsiaalsus

1. Madagaskar ja Euroopa Liit tagavad, et kõiki Euroopa Liidu kalalaevade ja lepingu raames toimuva kalandustegevusega seonduvaid isikuandmeid käsitatakse alati täie rangusega ja kooskõlas asjakohaste konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

2. Lepinguosalised tagavad, et kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni asjakohaste sätetega tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes heakskiidetud andmed püügitegevuse kohta Madagaskari vetes.

3. Konfidentsiaalseks peetavaid andmeid tohivad pädevad ametiasutused kasutada üksnes lepingu rakendamise ning kalanduse juhtimise, kontrolli ja järelevalve puhul.

Artikkel 14

Elektrooniline teabevahetus

1. Lepingu kohaldamisega seotud dokumentide ja teabe puhul kohustuvad Madagaskar ja Euroopa Liit rakendama viivitamata vajalikke elektroonilise teabevahetuse süsteeme. Elektroonilise teabevahetuse puhul tuleb kasutada kättesaamisteadete süsteemi.

2. Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

3. Kui süsteem ei toimi, teavitavad Madagaskar ja Euroopa Liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas automaatselt paberkandjal dokumentidega.

Artikkel 15

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast ja kõige varem alates 1. jaanuarist 2015.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev protokoll jõustub kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Euroopa Liidu nimel

Madagaskari Vabariigi nimel

LISA

Euroopa Liidu laevade kalapüüki Madagaskari kalapüügipiirkonnas reguleerivad tingimused

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liiduna (EL) või Madagaskari Vabariigina (Madagaskar) järgmisi pädevaid ametiasutusi:

1.1.	EL: Euroopa Komisjon, vajaduse korral ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel;

1.2.	Madagaskari Vabariik: kalavarude ja kalanduse ministeerium.

2. Kalapüügiluba

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel loetakse mõistet „kalapüügiluba” samaväärseks mõistega „litsents” vastavalt selle määratlusele Madagaskari õigusaktides.

3. Madagaskari kalapüügipiirkond

3.1.

Madagaskari kalapüügipiirkonnana on määratletud Madagaskari vete see osa, kus Madagaskar lubab Euroopa Liidu laevadel kala püüda.

3.1.1

Madagaskari kalapüügipiirkondade geograafilised koordinaadid ja lähtejooned on märgitud käesoleva protokolli lisa 3. liites.

3.1.2

Madagaskari kehtivate õigusaktide kohaselt kalapüügiks keelatud piirkonnad nagu rahvuspargid, kaitstud merealad ja kalade paljunemispiirkonnad on märgitud 4. liites.

3.2.

Protokolli ja selle lisa kõiki sätteid kohaldatakse üksnes Madagaskari kalapüügipiirkonnas nagu on osutatud 3. liites, ilma et see piiraks järgmisi sätteid.

3.2.1

Euroopa Liidu laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 20 meremiili tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade jaoks kehtestatud lähtejoonest.

3.2.2

Ankurdatud peibutuspüügivahendite ümber on kehtestatud kolme meremiili laiune ala, kus tohivad püüda Madagaskari kalurid, kuid kuhu Euroopa Liidu laevad ei tohi siseneda. Madagaskar teatab kaldast üle 17 meremiili kaugusel asuvate ankurdatud peibutuspüügivahendite asendi ELile ja märgib selle ära Euroopa Liidu laevadele välja antud kalapüügilubadele.

3.2.3

Lisaks sellele on Banc de Leveni ja Banc de Castori piirkonnad, mille koordinaadid on märgitud 4. liites, reserveeritud üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks.

4. Agendi määramine

Iga käesoleva protokolli raames kalapüügiluba taotlevat ELi laevaomanikku peab esindama Madagaskaril resideeriv agent.

5. Laevaomanike tasude kohapealne maksustamine

Enne protokolli ajutist kohaldamist edastab Madagaskar ELile riigikassa selle pangakonto andmed, kuhu kantakse lepingu raames ELi laevaomanike makstavad summad. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

6. Kontaktisikud:

Käesoleva protokolli elluviimisel vajalikud lepinguosaliste andmed on esitatud 9. liites.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILOAD

1. Kalapüügiloa saamise eeltingimus — laeva nõuetelevastavus

Lepingu artiklis 6 osutatud kalapüügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud ELi kalalaevade registrisse ja India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirja. Lisaks sellele ei tohi kapten ega laev kuuluda kalapüügikeelu alla seoses nende tegevusega Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

2. Kalapüügiloa taotlemine

2.1.

EL edastab Madagaskarile elektroonilisel teel taotluse ja ELi delegatsioonile Madagaskaril taotluse koopia iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda.

2.2.

Taotlused esitatakse käesoleva lisa 1. liites esitatud vormingus.

2.3.

Igale esimesele kalapüügiloa taotlusele või igale taotlusele, mis esitatakse asjaomase laeva tehnilise muutmise järgselt, lisatakse:

—	tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on kindlasummaline loatasu ette tasutud;

—	hiljutine värvifoto laevast külgvaates suuruses vähemalt 15 cm × 10 cm;

—	vajaduse korral ELi pädeva ametiasutuse välja antud tõend laeva nõuetelevastavuse või sanitaarregistrisse kandmise kohta.

2.4.

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, esitatakse koos uuendamistaotlusega üksnes ettemakstava kindlasummalise loatasu maksekinnitus.

3. Loatasu ja ettemakstav kindlasummaline loatasu

3.1.

Tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade puhul on eurodes väljendatud loatasu Madagaskari kalapüügipiirkonnas püütud tonni kohta järgmine:

—	kahel esimesel kohaldamisaastal 60 eurot tonn;

—	kahel viimasel kohaldamisaastal 70 eurot tonn.

3.2.

Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui pädevatele ametiasutustele on tasutud järgmised ettemakstavad kindlaksmääratud loatasud.

Tuunipüügiseinerid:

—	11 400 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal 190 tonni eest aastas;

—	13 300 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel viimasel kohaldamisaastal 190 tonni eest aastas.

Pinnaõngejadalaevad mahutavusega üle 100 GT:

—	3 600 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal 60 tonni eest aastas;

—	4 200 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel viimasel kohaldamisaastal 60 tonni eest aastas.

Pinnaõngejadalaevad mahutavusega 100 GT või alla selle:

—	2 400 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal 40 tonni eest aastas;

—	2 800 eurot laeva kohta, mis vastab loatasule, mida makstakse protokolli kahel viimasel kohaldamisaastal 40 tonni eest aastas.

3.3.

Kindlasummaline loatasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud, lossimis- või ümberlaadimismaksud ja teenustasud.

4. Kalapüügiloa väljastamine

4.1.

Pärast punktis 2 osutatud püügiloataotluste kättesaamist on Madagaskaril 20 tööpäeva, et väljastada Euroopa Liidu laevadele kalapüügiload, mille taotlus loeti lõigetega 2.2, 2.3 ja 2.4 vastavuses olevaks.

4.2.

Välja antud kalapüügilubade originaal edastatakse vahetult laevaomanikule või tema Madagaskari agendile ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel.

4.3.

Kõnealuse püügiloa koopia edastatakse elektroonilisel teel viivitamata ELi delegatsioonile, laevaomanikele või nende agentidele. Kõnealune pardal hoitav koopia on kehtiv maksimaalselt 60 päeva pärast kalapüügiloa väljaandmise kuupäeva. Pärast osutatud ajavahemiku lõppu peab pardal olema kalapüügiloa originaal.

5. Kalapüügiloa edasiandmine

5.1.

Kalapüügiluba väljastatakse konkreetsele laevale ning seda ei saa edasi anda.

5.2.

Tõestatud vääramatu jõu korral, mis väljendub selles, et laev raske tehnilise avarii tõttu hukkub või jääb pikaks ajaks liikumatuks, võib ELi taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue kalapüügiloaga ning viimase eest ei pea loatasu maksma.

5.3.

Sel juhul võetakse püügikoguse arvutamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramiseks arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

5.4.

Asendatava laeva omanik või tema agent tagastab tühistatud kalapüügiloa ELi Madagaskari delegatsiooni vahendusel Madagaskari kalapüügiseirekeskusele.

5.5.

Uus kalapüügiluba jõustub päeval, mil tühistatud kalapüügiluba tagastatakse Madagaskari kalapüügiseirekeskusele. ELi delegatsiooni Madagaskaril tuleb kalapüügiloa asendamisest teavitada.

6. Kalapüügiloa kehtivusaeg

6.1.

Kalapüügiload väljastatakse aastaks.

6.2.

Kalapüügilube võib uuendada.

6.3.

Juhul kui ajutise kohaldamise algus ei lange 1. jaanuarile 2015, käsitatakse kalapüügiloa kehtivuse alguse kindlaksmääramisel aastase perioodina:

—	protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

—	seejärel iga täielikku kalendriaastat;

—	protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

7. Pardadokumendid

Madagaskari vetes või Madagaskari sadamas olles peavad laeva pardal olema kogu aeg järgmised dokumendid:

—	kalapüügiloa originaal, kuid originaali kättesaamiseni loetakse 60 kalendripäeva jooksul sellega autentseks ka käesoleva jao punktis 4.3 osutatud kalapüügiloa koopia;

—	laeva navigatsioonilitsents või lipuriigi väljastatud sellega samaväärne dokument;

—	laeva mahutavusplaan skeemina või kalalaeva ajakohastatud joonise kirjeldus, millel on näidatud kalatrümmide arv ja hoiukohtade mahutavus kuupmeetrites.

8. Abilaevad

8.1.

Kui EL esitab taotluse ja Madagaskari ametiasutused on teostanud vastava analüüsi, lubab Madagaskar, et kalapüügiluba omavaid ELi laevu assisteerivad abilaevad.

8.2.

Abilaevad peavad sõitma ELi liikmesriigi lipu all, nad ei tohi olla varustatud kalapüügiks vajalike vahenditega. Assisteerimine ei hõlma kütuse tankimist ega püügi ümberlaadimist.

8.3.

Abilaevade suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis kirjeldatud kalapüügilubade taotluste edasiandmise menetlust abilaevade suhtes kohaldatavates piires. Madagaskar koostab loetelu lubatud abilaevadest ja edastab selle viivitamata ELile.

8.4.

Abilaevade puhul kohaldatav aastane loatasu on 3 500 eurot aastas.

III PEATÜKK

TEHNILISED KAITSEMEETMED

Euroopa Liidu kalalaevad, kellel on lubatud Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda, järgivad kõiki tehnilisi kaitsemeetmeid, India Ookeani Tuunikomisjoni soovitusi ja resolutsioone ning nende puhul kohaldatavaid Madagaskari kehtivaid õigusakte.

Kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu laevade suhtes kohaldatavad tehnilised kaitsemeetmed seoses kalapüügi piirkonna, püügivahendite ja kaaspüügiga on määratud püügikategooriate kaupa kindlaks käesoleva lisa 2. liites olevas teabelehes.

Püügi puhul Madagaskari kalapüügipiirkonnas, välja arvatud naturaalse peibutuspüügivahendiga püük, tuleb püügi abivahendite kasutamist, mis muudab pika rändega liikide käitumist ja soodustab eelkõige nende koondumist püügi abivahendite lähedusse või alla, piirata ökoloogilise kunstliku peibutuspüügivahendiga, mille toimimine, ehitus ja kasutamine võimaldab hoida ära olukorra, kus abivahendite kaudu satuvad laevade kaaspüügina võrku vaalalised, haid või kilpkonnad. Abivahendid peavad olema valmistatud biolagunevast materjalist. Naturaalsete peibutuspüügivahendite levik ja nende kasutamine on kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni vastavate soovituste ja resolutsioonidega.

IV PEATÜKK

1. JAGU

Püügi ja püügikoormuse deklareerimise kord

1. Püügipäevik

1.1.

Lepingu raames kala püüdva ELi laeva kapten peab püügipäevikut vastavalt India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonidele õngejadalaevade ja seinerite kohta.

1.2.

Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

1.3.

Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi, kaaspüügi ja tagasiheite.

1.4.

Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

1.5.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2. Püügiaruanded

2.1.

Kapten annab laeva püügist aru, esitades Madagaskarile püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

2.2.

Kuni käesoleva jao punktis 3 osutatud püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi kasutuselevõtmiseni edastatakse püügipäevikud järgmise korra kohaselt:

2.2.1

Madagaskari sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Madagaskari kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist;

2.2.2

kui Madagaskari kalapüügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Madagaskari sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal

—	viivitamata skannitult ja e-postiga aadressidele, mis Madagaskari pädevad ametiasutused on edastanud; nende puudumisel

—	faksi teel numbritele, mis Madagaskari pädevad ametiasutused on edastanud, või

—	7 tööpäeva jooksul pärast sadamasse saabumist või igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast Madagaskari kalapüügipiirkonnast lahkumist posti teel 9. liites esitatud aadressile.

2.3.

Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia ELile ja laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele. Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia:

—	Antsiranana tuunistatistika üksusele (USTA — Unité statistique thonière d'Antsiranana)

—	samuti ühele järgmistest teadusinstituutidest:

—	Institut de recherche pour le développement (IRD);

—	Instituto Español de Oceanografía (IEO);

—	Instituto Português do Mar e da Atmosfèra (IPMA).

2.4.

Kui laev pöördub oma kalapüügiloa kehtivusajal Madagaskari kalapüügipiirkonda tagasi, siis koostatakse uus püügiaruanne.

2.5.

Kui püügiaruannete kohta kehtivaid sätteid ei ole arvesse võetud, võib Madagaskar peatada asjaomase laeva kalapüügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku Madagaskari kehtivate õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Madagaskar kalapüügiloa uuendamisest keelduda.

2.6.

Laevaomanikku teavitades teatab Madagaskar ELile kõik sanktsioonid, mida vastavas kontekstis on kohaldatud.

3. Püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi toimima hakkamine

Lepinguosalised lepivad kokku hakata kasutama püügiandmete elektroonilise edastamise süsteemi, lähtudes 8. liites kehtestatud suunistest. Lepinguosalised seavad endale eesmärgi panna süsteem toimima kuue kuu jooksul pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust.

4. Püügi ja püügikoormuse kvartaalsed ja iga-aastased aruanded

4.1. Kvartaalsed aruanded

4.1.1

Juhul kui püügiandmete elektroonilise edastamise süsteem, millele on osutatud käesoleva jao punktis 3, ei ole töökorras, teatab EL Madagaskarile enne iga kvartali kolmanda kuu lõppu püügi ja püügikoormuse andmed (merel oldud päevade arv) käesoleva protokolliga ette nähtud iga kategooria kohta ja mis vastavad eelmise kvartali kuudele, nagu on ette nähtud käesoleva lisa 5. liites esitatud näites.

4.1.2.

Neid püügipäevikutest saadud heakskiidetud andmeid käsitatakse ajutistena kuni EL teatab püügi ja püügikoormuse lõplikust aastasest tasaarveldusest.

4.2. Aastaaruanded

4.2.1

EL koostab iga tuunipüügiseineri ja iga pinnaõngejadalaeva kohta, kellel on luba Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda, püügi ja püügikoormuse aastaaruande (merel veedetud päevade arv) liikide ja kuude kaupa, lähtudes püügiandmetest, mille on heaks kiitnud lipuriikide riiklikud ametiasutused ja mis põhineb eespool osutatud Euroopa Liidu kalavarude uurimisinstituutide analüüsil, püügipäevikutes olevate andmete kõrvutamisel, lossimisteadetel, müügiteadetel ja vajaduse korral teaduslike vaatluste aruannetel.

4.2.2

Meetodeid, mida Euroopa Liidu kalavarude uurimisinstituudid Madagaskari kalapüügipiirkonna väljapüügi koostise taseme analüüsimisel kasutasid, kasutavad ka Antsiranana tuunistatistika üksus (Unité statistique thonière d'Antsiranana), Madagaskari kalapüügiseirekeskus ja Madagaskari kalavarude ja kalanduse ministeeriumi statistika ja plaaniosakond.

5. Tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade loatasude arvestus

5.1.

Võttes aluseks käesoleva jao punktis 4.2 osutatud püügi ja püügikoormuse aastaaruande, määrab EL Euroopa Liidu iga tuunipüügiseineri ja pinnaõngejadalaeva puhul, kellel oli lubatud Madagaskari kalapüügipiirkonnas eelmisel aastal kala püüda, kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

5.2.

Püügi ja püügikoormuse aastaaruande ja loatasude lõpliku arvestuse edastab EL Madagaskarile kinnitamiseks enne püügiaastale järgneva aasta 31. juulit.

5.3.

Madagaskar teatab ELile kõnealuste aruannete ja lõpliku arvestuse kättesaamise ja võib taotleda ELilt mis tahes selgitusi, kui peab seda vajalikuks.

5.3.1

Sel juhul võtab EL ühendust lipuriigi riikide ametiasutustega ja ELi pädevate riiklike instituutidega ning edastab Madagaskarile nõutud täiendava teabe 20 tööpäeva jooksul.

5.3.2

Selleks et uurida püügiandmeid ja teabe kõrvutamisel kasutatud metoodikaid, võib vajaduse korral kokku kutsuda ühise teadusliku töörühma, kus on kutsutud osalema ELi ja Madagaskari pädevate riiklike instituutide esindajad.

5.4.

Pärast käesoleva jao punktis 5.3 osutatud teatamiskuupäeva on Madagaskaril 30 tööpäeva, et esitada põhjenduste olemasolul püügikoormuse aastaaruande ja loatasude lõpliku arvestuse kohta vastuväide.

5.4.1

Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomitee poole.

5.4.2

Kui vastuväiteid ei esitata ja tähtaeg saab läbi, loevad lepinguosalised püügi ja püügikoormuse aastaaruande ja loatasude lõpliku arvestuse heakskiidetuks.

5.5.

Kui lõplik arvestus on suurem kui ettemakstav kindlasummaline loatasu, mis tasuti ettemaksuna kalapüügiloa saamiseks, maksab laevaomanik puuduva summa Madagaskarile hiljemalt jooksva aasta 30. septembriks. Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlasummaline loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

2. JAGU

Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenemine ja kalapüügipiirkonnast lahkumine

Käesoleva protokolli raames Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüdvad Euroopa Liidu laevad teatavad Madagaskari pädevatele ametiasutustele oma kavatsusest Madagaskari kalapüügipiirkonda siseneda või sealt lahkuda vähemalt kolm tundi ette.

Teatades Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenemisest või sealt lahkumisest, peavad laevade kaptenid ühtlasi teatama oma asukoha ning pardal oleva väljapüügi, mis on identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse järgi, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna, ilma et see piiraks 8. liite 2. jao sätete kohaldamist. Teave tuleb edastada e-posti, faksi või raadio teel aadressidele, mis on märgitud 9. liites.

Madagaskari ametiasutused saadavad e-posti teel vastu kättesaamisteate.

Laeva, mis tegeleb püügiga, ilma et ta oleks sellest eelnevalt Madagaskari kalapüügiseirekeskust teavitanud, käsitatakse kalapüügiloata laevana ning selle suhtes kohaldatakse Madagaskari riiklikes õigusaktides sätestatud sanktsioone.

Kalapüügiloale lisatakse Madagaskari kalapüügiseirekeskuse e-posti aadress, faksi- ja telefoninumber, samuti raadioside parameetrid.

Madagaskar teavitab viivitamata ELi ja asjaomaseid laevu e-posti aadressi, telefoninumbri või edastussageduse muudatustest.

3. JAGU

Ümberlaadimine ja lossimine

Mis tahes ümberlaadimine merel on keelatud.

Madagaskari vetes võib ümberlaadimist teostada selleks ette nähtud Madagaskari sadamas pärast Madagaskari kalapüügiseirekeskuselt eelneva loa saamist ja Madagaskari kalandusinspektorite valve all.

Ümberlaadimiseks ette nähtud sadamad on seinerite jaoks Antsiranana ja õngejadalaevade jaoks Toliary, Ehoala, Toamasina ja Mahajanga.

Euroopa Liidu kalalaeva omanik või tema esindaja, kes soovib teostada lossimist või ümberlaadimist Madagaskari sadamas, teatab vähemalt 72 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist nii Madagaskari kalapüügiseirekeskusele kui ka asjaomasele sadamaametile järgmised andmed:

—	lossimist või ümberlaadimist teostada sooviva laeva nimi ja registreerimisnumber India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalalaevade nimekirjas;

—	lossimis- või ümberlaadimissadama ja vajaduse korral transpordilaeva nimi;

—	ümberlaadimise või lossimise kavandatud kuupäev ja kellaaeg;

—	iga ümberlaaditava või lossitava liigi FAO kolmetäheline kood ja kogus, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

—	ümberlaaditud või lossitud saagi sihtkoht.

Pärast käesoleva jao punktis 4 esitatud teabega tutvumist ja 24 tunni jooksul pärast teate saamist annab Madagaskari kalapüügiseirekeskus laevaomanikule või tema esindajale eelneva loa ümberlaadimiseks või lossimiseks.

Ümberlaadimist ja lossimist käsitatakse lahkumisena Madagaskari kalapüügipiirkonnast. Sel juhul kohaldatakse käesoleva peatüki 2. jaos osutatud sätteid.

Pärast ümberlaadimist või lossimist teavitab laevaomanik või tema esindaja oma kavatsusest jätkata kalapüüki Madagaskari kalapüügipiirkonnas või Madagaskari kalapügipiirkonnast lahkuda.

Ümberlaadimine või lossimine muul viisil, kui käesoleva jao punktides 1–7 osutatud, on Madagaskari kalapüügipiirkonnas keelatud. Iga käesolevat sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

Vastavalt kohaldatavale India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonile peavad Madagaskari sadamas lossimist teostavad ELi seinerid püüdma anda oma kaaspüügi kohalike töötlemisettevõtete käsutusse kohaliku turuhinnaga. ELi kalalaevade omanike soovi korral esitavad Madagaskari kalavarude ja kalanduse ministeeriumi piirkondlikud osakonnad kohalike töötlemisettevõtete nimekirja ja kontaktandmed.

10.

Euroopa Liidu tuunipüügilaevadele, mis on omal algatusel otsustanud lossida Madagaskari sadamas, kohaldatakse loatasu vähendamist, arvestades käesoleva lisa II peatüki punktis 3.1 osutatud asjaomase laeva püügikategooriale kehtestatud summast maha 5 eurot iga Madagaskari kalapüügipiirkonnas püütud tonni kohta. Täiendavat soodustust 5 eurot tonni kohta kohaldatakse juhul, kui püütud kala müüakse Madagaskari töötlemistehasele.

4. JAGU

Laevaseire satelliitsüsteem (VMS-süsteem)

1. Laevade asukohateated — VMS-süsteem

1.1.

Kalapüügiloaga Euroopa Liidu kalalaevad on varustatud satelliitseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System — VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

1.2.

Iga asukohateade peab olema esitatud käesoleva lisa 7. liites osutatud vormingus ja sisaldama

—	laeva tunnusandmeid;

—	laeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

—	asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega;

—	laeva kiirust ja kurssi.

1.3.

Esimene Madagaskari kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht märgistatakse koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Madagaskari kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”.

1.4.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated registreeritakse turvaliselt ning neid säilitatakse kolme aasta jooksul.

2. Teabe edastamine laeva poolt satelliitseiresüsteemi rikke korral

2.1.

Kapten tagab, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

2.2.

Rikkis VMS-süsteemiga ELi laevadel ei ole lubatud Madagaskari kalapüügipiirkonda siseneda.

2.3.

Kui VMS-süsteem läheb rikki siis, kui laev on Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenenud, parandatakse või asendatakse laeva VMS-süsteem 15 päeva jooksul. Pärast kõnealust tähtaega ei lubata laeval enam Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda.

2.4.

Laevad, mis püüavad Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga edastavad oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele e-posti, faksi või raadio teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik käesoleva jao punktis 1.2 osutatud kohustuslikud andmed.

3. Asukohateadete turvaline edastamine Madagaskarile

3.1.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Madagaskari kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Madagaskar vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

3.2.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Madagaskari vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

3.3.

Madagaskari kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud Madagaskari kalapüügipiirkonnast lahkumisest.

4. Teabevahetussüsteemi tõrked

4.1.

Madagaskar tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab ELi viivitamata kõikidest riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks.

4.2.

Võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

4.3.

Laeva satelliitseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

5. Asukohateate sageduse muutmine

5.1.

Kui dokumentaalsete tõenditega õnnestub tõestada rikkumist, võib Madagaskari kalapüügiseirekeskus taotleda, saates taotluse koopia ELile, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele.

5.2.

Madagaskari kalapüügiseirekeskus peab edastama kõnealused dokumentaalsed tõendid lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja ELile.

5.3.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Madagaskari kalapüügiseirekeskusele viivitamata asukohateate, pidades kinni lühendatud sagedusest.

5.4.

Madagaskari kalapüügiseirekeskus teavitab lipuriigi kontrollikeskust ja ELi viivitamata inspektsiooni lõppemisest.

5.5.

Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab Madagaskari kalapüügiseirekeskus lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi võimalikust edaspidisest seirest.

6. VMS-süsteemiga edastatud teadete õigsus vaidluse korral

Lepinguosaliste vaidluste korral on määravad vaid VMS-süsteemiga edastatud teated.

5. JAGU

Vaatlejad

1. Püügitegevuse vaatlemine

1.1.

Mõlemad lepinguosalised rõhutavad vajadust järgida India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonist tulenevaid kohustusi teadusvaatlejate programmi osas.

1.2.

Vastavuse huvides kõnealuste kohustustega kohaldatakse vaatlejate suhtes järgmisi sätteid:

1.2.1

Euroopa Liidu kalalaevad, kellel on luba püüda kala Madagaskari kalapüügipiirkonnas, võtavad Madagaskari ametiasutuste taotlusel pardale vaatlejaid kuni 10 %-le laevadele, kellel on luba I peatükis osutatud püügikategooriaid püüda.

1.2.2

Vaatlejate ülesandeks on jälgida punktis 1.1 osutatud India Ookeani Tuunikomisjoni resolutsioonidest tulenevate sätete kohaldamist või koguda muuks otstarbeks mõeldud teaduslikke andmeid, mille Madagaskari pädev riiklik ametiasutus või ühine teaduslik töörühm on kindlaks teinud.

1.2.3

Vaatlejad määrab Madagaskari pädev ametiasutus.

1.3.

Laevad mahutavusega 100 GT või alla selle on käesolevas jaos osutuatud sätete järgimise nõudest vabastatud.

2. Määratud laevad ja vaatlejad

2.1.

Kalapüügilubade väljaandmisel koostab Madagaskar nende laevade loetelu, kes on välja valitud eespool osutatud punktis 1.2.2 osutatud eesmärkide täitmiseks vaatlejaid peale võtma, või vajaduse korral ajakohastab olemasolevat loetelu.

2.2.

Pärast loetelu koostamist või ajakohastamist edastab Madagaskar selle viivitamata elektroonilisel teel ELile. Kui mõnel välja valitud laeval ei ole turvanõuetest tulenevalt (eelkõige seoses piraatluseohuga) vaatleja jaoks ruumi ning see asjaolu on nõuetekohaselt dokumenteeritud, kohandavad Euroopa Liit ja Madagaskar osutatud olukorra arvessevõtmiseks väljavalitud laevade loetelu, jäädes siiski kindlaks punktis 1.2.1 osutatud eesmärgile.

2.3.

Kui vaatleja pardelevõtmiseks väljavalitud laevade loetelu koostamine on lõpetatud, teavitab Madagaskar sellest samaaegselt laevaomanikke või nende agente ning laevu, kes peavad Madagaskari kalapüügipiirkonnas viibides vaatleja pardale võtma.

2.4.

Kui pardalevõtmise kuupäev on käesoleva jao punkti 7.2 kohaselt Madagaskari ametiasutuste ja väljavalitud laeva omaniku vahel kokku lepitud, teatab Madagaskar ELile ja asjaomasele laevaomanikule või tema agendile määratud vaatleja nime ja andmed.

2.5.

Madagaskar teavitab viivitamata ELi ja asjaomaseid Euroopa Liidu laevaomanikke või nende esindajaid mis tahes muudatustest seoses käesoleva jao punktide 2.1 ja 2.3 kohaselt määratud laevade või vaatlejatega.

2.6.

India Ookeani Tuunikomisjoni algatusel kohustuvad Madagaskar ja EL koostöös teiste India ookeani edelaosa rannikuriikidega arendama ühisel kokkuleppel vaatlusprogrammide piirkondlikku ellurakendamist.

2.7.

Euroopa Liidu laev, kes peab punkti 2.1 kohaselt vaatleja pardale võtma, on kõnealusest kohustusest vabastatud juhul, kui pardal viibib juba vaatleja, kes jääb sinna kogu ettenähtud ajavahemikuks, tingimusel et:

—	vaatleja on tunnustatud piirkondliku vaatlusprogrammi raames, milles Madagaskar ja EL osalevad, või

—	vaatleja on pardale võetud tulenevalt kohustustest, mis on samaväärsed käesoleva jao punktis 1.2.2 osutatud kohustustega ja nähtud ette muude säästva kalanduse partnerluslepingutega Euroopa Liidu ja India ookeani edelaosa rannikuriikide vahel.

—	vaatleja täidab käesoleva jao punktis 1.2.1 ja punktis 8 osutatud eesmärke ja edastab Madagaskari kalapüügiseirekeskusele oma nende vaatluste tulemused, mis saadi siis, kui laev viibis Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

2.8.

Vaatleja pardalviibimine ei ületa tema ülesannete teostamiseks vajalikku ajavahemikku.

3. Laevaomanike makstav rahaline toetus

3.1.

Ilma et see piiraks käesoleva jao punktis 2.6 osutatud tunnustatud piirkondlikku vaatlusprogrammi, maksab laevaomanik iga vaatleja eest, kelle Madagaskar on Euroopa Liidu kalalaeva pardale määranud, 20 eurot iga pardal viibitud päeva eest. Laevaomanik kannab kõnealuse summa Madagaskari kalapüügiseirekeskuse vaatlejate programmi.

3.2.

Kõik kulud seoses Madagaskari vaatleja liikumisega pardalemineku sadamast pardalt mahatuleku sadamasse ja vastupidi ning tema elukohta kannab laevaomanik.

4. Vaatleja töötasu

Madagaskari poolt määratud vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Madagaskari ametiasutused.

5. Pardalevõtmise tingimused

5.1.

Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardalviibimise aeg määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja Madagaskari ühisel kokkuleppel.

5.2.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

5.3.

Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

5.4.

Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

5.5.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Laeva kapten tagab vaatlejale juurdepääsu sidevahenditele ja pardal olevatele mis tahes dokumentidele, laeva püügitegevusega seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule, töötlemispäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt nende töökohustustega.

6. Vaatleja ülesanded

Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja

—	käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

—	suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse;

—	arvestama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

7. Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

7.1.

Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

7.2.

Kümme päeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema agent Madagaskarile vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud (sh majutus- ja söögikulud) pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

7.3.

Kui vaatleja pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva 12 tunni jooksul kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta. Laevaomanik võib sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

7.4.

Kui vaatleja ei lähe pardalt maha Madagaskari sadamas, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud (sh majutus- ja söögikulud) tema tavapärasesse elukohta tagasi jõudmiseks.

7.5.

Kui laev ei ole kokkulepitud ajal eelnevalt kindlaksmääratud sadamas, et vaatlejat peale võtta, katab laevaomanik vaatleja sadamas ootamisega kaasnevad kulud (majutus, toit).

7.6.

Juhul kui laev kõnealusesse sadamasse ei ilmu, võib Madagaskar asjaomase laeva kalapüügiloa lõpetada ja kohaldada Madagaskari kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone, v.a Madagaskari kalapüügiseirekeskuse teatatud vääramatu jõu korral. Viimatikirjeldatud juhul määrab laevaomanik koos Madagaskari ametiasutustega vaatleja pardalevõtuks uue kuupäeva ja laev ei tohi Magadaskari kalapüügipiirkonnas kuni vaatleja tegeliku pardalevõtmiseni kala püüda. Madagaskar teavitab ELi ja laevaomanikku viivitamata käesoleva punkti kohaldamisel võetud meetmetest.

8. Vaatleja ülesanded

8.1.

Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

8.1.1

kogub laeva püügitegevust iseloomustavat teavet, keskendudes eelkõige järgmisele:

—	kasutatavad püügivahendid;

—	laeva asukoht kalapüügi ajal;

—	püügimahud või vajaduse korral üksikute kalade arv iga sihtliigi ja sellega samaväärse liigi kohta, samuti kaaspüük ja juhuslikult võrku sattunud kalad;

—	pardal hoitava püügi ja tagasiheite hindamine.

8.1.2

Bioloogiliste andmete võtmine teadusprogrammide raames.

8.2.

Vaatleja edastab igal laeva Madagaskari kalapüügipiirkonnas viibimise päeval raadio, faksi või e-posti teel oma vaatlusandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused ja mis tahes muud Madagaskari kalapüügiseirekeskuse nõutud andmed.

9. Vaatleja aruanne

9.1.

Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten, viimasele jääb aruande koopia, Kui kapten keeldub vaatleja aruande allkirjastamisest, kirjutab ta aruandesse oma keeldumise põhjused märkusega „allkirjastamisest keeldumine”.

9.2.

Vaatleja esitab oma aruande Madagaskari kalapüügiseirekeskusele, kes edastab selle koopia ELile 15 tööpäeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

6. JAGU

Inspekteerimine merel ja sadamas

Kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu laevade Madagaskari kalapüügipiirkonnas inspekteerimist merel ja sadamas, kai ääres või reidil teostavad kalanduskontrolli eest vastutavad Madagaskari laevad ja inspektorid.

Enne pardaleminekut teavitavad Madagaskari inspektorid Euroopa Liidu kalalaeva kaptenit oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kalandusinspektorid. Enne inspekteerimise alustamist peavad inspektorid esitama tõendi oma isiku, ameti ja inspekteerimisülesande kohta.

Madagaskari inspektorid jäävad Euroopa Liidu kalalaevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

3.1.	Madagaskar võib lubada ELi esindajatel osaleda merel teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

3.2.	Euroopa Liidu kalalaeva kapten aitab inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimise teostamisel.

3.3.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad inspektorid inspekteerimisaruande. Euroopa Liidu kalalaeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja Euroopa Liidu kalalaeva kapten. Kui kapten keeldub inspekteerimisaruande allkirjastamisest, kirjutab ta inspekteerimisaruandesse oma keeldumise põhjused märkusega „allkirjastamisest keeldumine”.

3.4.

Inspektorid väljastavad enne laevalt lahkumist Euroopa Liidu kalalaeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Madagaskar edastab inspekteerimisaruande koopia ELile kaheksa (8) tööpäeva jooksul pärast inspektorite laevalt lahkumist ilma et see piiraks käesoleva lisa 7. jao punktis 1 osutatud sätteid.

7. JAGU

Rikkumised

1. Rikkumiste menetlemine

1.1.

Iga rikkumine, mille kalapüügiluba omav Euroopa Liidu laev on Madagaskari kalapüügipiirkonnas käesoleva lisa sätete kohaselt toime pannud ja mille kohta on esitatud rikkumisteade, on kantud ka inspekteerimisaruandesse.

1.2.

Kui ELi laev on Madagaskari kalapüügipiirkonnas rikkumise toime pannud, saadetakse rikkumise määratlus ja kapteni või kalandusettevõtja suhtes sellisel juhul kohaldatavad sanktsioonid vastavalt Madagaskari kehtivates õigusaktides sätestatud korrale otse laevaomanikule.

1.3.

Inspekteerimisaruande ja rikkumisteate koopia edastab Madagaskar ELile elektroonilisel teel 72 tunni jooksul.

1.4.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele kindlakstehtud rikkumise puhul.

2. Laeva peatamine — Teavitamiskoosolek

2.1.

Kui rikkumine on kindlaks tehtud ja Madagaskari kehtivad õigusaktid seda rikkumise korral ette näevad, võib sundida eeskirju rikkunud Euroopa Liidu kalalaeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi ühte Madagaskari sadamasse.

2.2.

Madagaskar teatab ELile elektroonilisel teel 24 tunni jooksul Euroopa Liidu laeva mis tahes põhjusel peatamisest. Teates on esitatud peatamise ja/või kinnipidamise põhjused ning sellele on lisatud tõendusmaterjal kindlakstehtud rikkumise kohta.

2.3.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui Madagaskar on korraldanud ühe tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamisest teatamist teavitava nõupidamise, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võivad osaleda laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

3. Rikkumissanktsioonid — Kokkuleppemenetlus

3.1.

Täheldatud rikkumise eest kohaldatava sanktsiooni määrab Madagaskar kehtivate Madagaskari õigusaktide sätete kohaselt.

3.2.

Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada Madagaskari ametiasutuste ja ELi laeva vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks sanktsioonide aeg ja tase. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt 72 tundi päeva pärast laeva kinnipidamisest teatamist.

3.3.

Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda Euroopa Liidu kalalaeva lipuriigi esindaja.

4. Kohtumenetlus — Pangatagatis

4.1.

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik Madagaskari osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Madagaskar, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi toetusi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu.

4.2.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

—	täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud;

—	summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

4.3.

Madagaskar teavitab ELi kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5. Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

8. JAGU

Osalusjärelevalve ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

1. Eesmärk

Selleks et tõhustada kalapüügi järelevalvet avamerel ning võitlust ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, kutsutakse Euroopa Liidu laevade kapteneid andma teada iga sellise laeva viibimisest Madagaskari kalapüügipiirkonnas, kes ei ole India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud laevade loetelus, või Madagaskari koostatud nende välismaiste laevade loetelus, kellel on luba Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüda.

2. Menetlus

2.1.

Kui Euroopa Liidu kalalaeva kapten märkab kalalaeva, kelle tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, võib ta koguda sellise vaatluse kohta võimalikult palju teavet.

2.2.

See teave saadetakse viivitamata ja samal ajal nii Madagaskari kalapüügiseirekeskusele kui ka vaatlust teostanud laeva lipuriigi pädevale ametiasutusele. Viimased edastavad teabe pärast selle saamist elektroonilisel teel Euroopa Komisjonile.

2.3.

EL edastab osutatud teabe Madagaskarile.

3. Vastastikkuse põhimõte

Madagaskar edastab ELile võimalikult kiiresti oma käsutuses oleva kogu vaatlusaruande selle kalalaeva kohta, kelle tegevuses Madagaskari kalapüügipiirkonnas esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

V PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

Käesoleva protokolli raames tegutsevad Euroopa Liidu kalalaevade omanikud püüavad võtta Madagaskari kalapüügipiirkonnas toimuvaks püügireisiks pardale Madagaskari kodanikke või nende puudumisel AKV riikide kodanikke. Iga Euroopa Liidu kalalaeva pardale võetavate Madagaskari meremeeste arv on seinerite puhul vähemalt kaks ja õngejadalaevade mahutavusega üle 100 GT puhul vähemalt üks.

Laevaomanikud, kes ei võta pardale Madagaskari meremehi punktis 1 osutatud arvu arvestades, maksavad pardale võtmata meremehe eest kindlaksmääratud summa, milleks on 20 eurot päevas.

ELi kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) deklaratsiooni aluspõhimõtete ja -õiguste kohta tööl. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

Madagaskari meremeeste töölepingud, mille koopia antakse Madagaskari pädevatele ametiasutustele ja lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega tagatakse meremeestele Madagaskari kehtivate õigusaktide kohaselt nende suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

Madagaskari meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Seejuures ei tohi kohalike meremeeste palgatingimused olla halvemad kui Madagaskaris kohaldatavad palgatingimused ning palgad ei tohi olla ILO standarditest madalamad.

Eurooa Liidu kalalaeva kapteni poolt tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

Kõik kulud seoses Madagaskari meremehe liikumisega pardalemineku sadamast pardalt mahatuleku sadamasse või vastupidi ning tema elukohta kannab laevaomanik.

LIIDETE LOETELU

1. liide —

Kalapüügiloa taotluse vorm

2. liide —

Teabeleht

3. liide —

Madagaskari kalapüügipiirkonna koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid)

4. liide —

Üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks reserveeritud piirkonna koordinaadid

5. liide —

Püügi ja püügikoormuse kvartaalse aruande näidis

6. liide —

Kalapüügipiirkonda sisenemise ja sellest lahkumise aruande vormid

7. liide —

Asukohateate vorming VMS-süsteemis

8. liide —

Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

9. liide —

Madagaskari kontaktandmed

1. liide

Tekst pildi

Tekst pildi

2. liide

Tekst pildi

TEABELEHT

1 — Tehnilised kaitsemeetmed

1.1. Kalapüügi piirkond:

Kaugemal kui 20 meremiili lähtejoonest. 3. liites osutatud kalapüügipiirkond

— Arvestada tuleb riiklikke ankurdatud peibutuspüügivahendeid ümbritseva kolme meremiili laiuse kaitsealaga.

— Banc de Leven ja Banc de Castor, mille koordinaadid on märgitud 4. liites, on reserveeritud üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks.

1.2. Lubatud püügivahendid:

Noot

Pinnaõngejada

1.3. Lubatud liigid

Perekonda tuunid (thunnus) kuuluvad ja nendega samaväärsed liigid (tuunid, pelamiidid, makrellid, purikalalased, mõõkkalad), tuunilaadsed liigid ja India Ookeani Tuunikomisjoni hallatavad liigid välja arvatud

— rahvusvaheliste konventsioonidega kaitstud liigid,

— liigid, mille täielik või osaline pardal hoidmine, lossimine, ümberlaadimine või ladustamine on India Ookeani Tuunikomisjoni poolt keelustatud, eelkõige perekonda Alopiidae ja perekonda Sphyrnidae kuuluvad liigid,

— samuti liigid Cethorinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharinus falciformis, Carcharinus longimanus.

Nende haide hulk, kes on püütud käesoleva protokolli raames kalapüügiluba omavate Euroopa Liidu pinnaõngejadalaevade poolt tuunide ja perekonda tuunid (thunnus) kuuluvate liikide ning India Ookeani Tuunikomisjoni hallatavate liikide kaaspüügina, tohib Madagaskari kalapüügipiirkonnas olla 250 tonni aastas.

Osutatud piirmäära ületamisel lõpetatakse haipüük vastavalt lepinguosaliste vastavasisulistele õigusaktidele. Seetõttu võtavad laevade kaptenid kõik vajalikud meetmed, et hoida ära liiki Elasmobranchii kuuluvate kalade juhupüüki.

1.4 Kaaspüük:

Arvestada tuleb India Ookeani Tuunikomisjoni soovitustega

2 — Laevaomanike tasud / vastav püük:

Laevaomanike tasud püütud tonni kohta

— protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal 60 eurot/tonn

— protokolli kahel viimasel kohaldamisaastal 70 eurot/tonn.

Tekst pildi

Laevaomanike ettemakstavad aastased kindlasummalised loatasud:

— kahel esimesel aastal tuuniseineri kohta 11 400 eurot aastas ja kahel viimasel aastal 190 tonni eest 13 300 eurot aastas;

— kahel esimesel aastal pinnaõngejadalaeva > 100 GT kohta 3 600 eurot aastas ja kahel viimasel aastal 60 tonni eest 4 200 eurot aastas;

— kahel esimesel aastal pinnaõngejadalaeva ≤ 100 GT kohta 2 400 eurot aastas ja kahel viimasel aastal 40 tonni eest 2 800 eurot aastas;

Püügiloaga laevade arv

40 seinerit

32 pinnaõngejadalaeva mahutavusega 100 GT või rohkem (> 100 GT)

22 pinnaõngejadalaeva mahutavusega 100 GT või alla selle (≤ 100 GT)

3 — Muud

Abilaeva puhul kohaldatav tasu: 3 500 eurot laeva kohta.

Meremehed:

— Tuuniseinerid: vähemalt kaks meremeest, kes võetakse Madagaskari kalapüügipiikonnas toimuva püügireisi ajal pardale, peavad olema Madagaskari kodakondsusega.

— Pinnaõngejadalaevad: vähemalt üks meremees, kes võetakse Madagaskari kalapüügipiikonnas toimuva püügireisi ajal pardale, peab olema Madagaskari kodakondsusega.

— Laevaomanikud püüavad võtta täiendavalt tööle Madagaskari kodakondsusega meremehi.

Vaatlejad:

— Madagaskari ametiasutuste taotlusel võtavad Euroopa Liidu kalalaevad pardale vaatleja, et püügivaatluse vajadus oleks kaetud 10 % puhul Madagaskari kalapüügipiirkonnas püügiluba omavatest laevadest. Pinnaõngejadalaevad mahutavusega 100 GT või alla selle ei pea siiski seda nõuet täitma.

— Iga laeva eest, kes võtab vaatleja peale, peab laevaomanik maksma iga pardal oldud päeva kohta 20 eurot. Kõnealune summa kantakse kalapüügiseirekeskuse vaatlejate programmi.

3. liide

Madagaskari kalapüügipiirkonna koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid)

Punkt	Laiuskraad DD	Pikkuskraad DD	Laiuskraad märgijadana	Pikkuskraad märgijadana
1	-10,3144	49,4408	10° 18′ 52″ S	049° 26′ 27″ E
2	-11,0935	50,1877	11° 05′ 37″ S	050° 11′ 16″ E
3	-11,5434	50,4776	11° 32′ 36″ S	050° 28′ 39″ E
4	-12,7985	53,2164	12° 47′ 55″ S	053° 12′ 59″ E
5	-14,0069	52,7392	14° 00′ 25″ S	052° 44′ 21″ E
6	-16,1024	52,4145	16° 06′ 09″ S	052° 24′ 52″ E
7	-17,3875	52,3847	17° 23′ 15″ S	052° 23′ 05″ E
8	-18,2880	52,5550	18° 17′ 17″ S	052° 33′ 18″ E
9	-18,7010	52,7866	18° 42′ 04″ S	052° 47′ 12″ E
10	-18,8000	52,8000	18° 48′ 00″ S	052° 47′ 60″ E
11	-20,4000	52,0000	20° 23′ 60″ S	052° 00′ 00″ E
12	-22,3889	51,7197	22° 23′ 20″ S	051° 43′ 11″ E
13	-23,2702	51,3943	23° 16′ 13″ S	051° 23′ 39″ E
14	-23,6405	51,3390	23° 38′ 26″ S	051° 20′ 20″ E
15	-25,1681	50,8964	25° 10′ 05″ S	050° 53′ 47″ E
16	-25,4100	50,7773	25° 24′ 36″ S	050° 46′ 38″ E
17	-26,2151	50,5157	26° 12′ 54″ S	050° 30′ 57″ E
18	-26,9004	50,1112	26° 54′ 01″ S	050° 06′ 40″ E
19	-26,9575	50,0255	26° 57′ 27″ S	050° 01′ 32″ E
20	-27,4048	49,6781	27° 24′ 17″ S	049° 40′ 41″ E
21	-27,7998	49,1927	27° 47′ 59″ S	049° 11′ 34″ E
22	-28,1139	48,6014	28° 06′ 50″ S	048° 36′ 05″ E
23	-28,7064	46,8002	28° 42′ 23″ S	046° 48′ 01″ E
24	-28,8587	46,1839	28° 51′ 31″ S	046° 11′ 02″ E
25	-28,9206	45,5510	28° 55′ 14″ S	045° 33′ 04″ E
26	-28,9301	44,9085	28° 55′ 48″ S	044° 54′ 31″ E
27	-28,8016	44,1090	28° 48′ 06″ S	044° 06′ 32″ E
28	-28,2948	42,7551	28° 17′ 41″ S	042° 45′ 18″ E
29	-28,0501	42,2459	28° 03′ 00″ S	042° 14′ 45″ E
30	-27,8000	41,9000	27° 48′ 00″ S	041° 53′ 60″ E
31	-27,5095	41,5404	27° 30′ 34″ S	041° 32′ 25″ E
32	-27,0622	41,1644	27° 03′ 44″ S	041° 09′ 52″ E
33	-26,4435	40,7183	26° 26′ 37″ S	040° 43′ 06″ E
34	-25,7440	40,3590	25° 44′ 38″ S	040° 21′ 32″ E
35	-24,8056	41,0598	24° 48′ 20″ S	041° 03′ 35″ E
36	-24,2116	41,4440	24° 12′ 42″ S	041° 26′ 38″ E
37	-23,6643	41,7153	23° 39′ 51″ S	041° 42′ 55″ E
38	-22,6317	41,8386	22° 37′ 54″ S	041° 50′ 19″ E
39	-21,7798	41,7652	21° 46′ 47″ S	041° 45′ 55″ E
40	-21,3149	41,6927	21° 18′ 54″ S	041° 41′ 34″ E
41	-20,9003	41,5831	20° 54′ 01″ S	041° 34′ 59″ E
42	-20,6769	41,6124	20° 40′ 37″ S	041° 36′ 45″ E
43	-19,6645	41,5654	19° 39′ 52″ S	041° 33′ 55″ E
44	-19,2790	41,2489	19° 16′ 44″ S	041° 14′ 56″ E
45	-18,6603	42,0531	18° 39′ 37″ S	042° 03′ 11″ E
46	-18,0464	42,7813	18° 02′ 47″ S	042° 46′ 53″ E
47	-17,7633	43,0335	17° 45′ 48″ S	043° 02′ 01″ E
48	-17,2255	43,3119	17° 13′ 32″ S	043° 18′ 43″ E
49	-16,7782	43,4356	16° 46′ 42″ S	043° 26′ 08″ E
50	-15,3933	42,5195	15° 23′ 36″ S	042° 31′ 10″ E
51	-14,4487	43,0263	14° 26′ 55″ S	043° 01′ 35″ E
52	-14,4130	43,6069	14° 24′ 47″ S	043° 36′ 25″ E
53	-14,5510	44,3684	14° 33′ 04″ S	044° 22′ 06″ E
54	-14,5367	45,0275	14° 32′ 12″ S	045° 01′ 39″ E
55	-14,3154	45,8555	14° 18′ 55″ S	045° 51′ 20″ E
56	-13,8824	46,3861	13° 52′ 57″ S	046° 23′ 10″ E
57	-12,8460	46,6944	12° 50′ 46″ S	046° 41′ 40″ E
58	-12,6981	47,2079	12° 41′ 53″ S	047° 12′ 28″ E
59	-12,4637	47,7409	12° 27′ 49″ S	047° 44′ 27″ E
60	-12,0116	47,9670	12° 00′ 42″ S	047° 58′ 01″ E
61	-11,0158	48,5552	11° 00′ 57″ S	048° 33′ 19″ E
62	-10,3144	49,4408	10° 18′ 52″ S	049° 26′ 27″ E

NB: Lähtejoone geograafilised koordinaadid edastab Madagaskar hiljemalt protokolli ajutise kohaldamise kehtimahakkamisel.

4. liide

Üksnes Madagaskari väikesemahuliseks ja traditsiooniliseks kalapüügiks reserveeritud piirkonna koordinaadid

Punkt	Laiuskraad	Pikkuskraad
1	12° 18,44S	47° 35,63
2	11° 56,64S	47° 51,38E
3	11° 53S	48° 00E
4	12° 18S	48° 14E
5	12° 30S	48° 05E
6	12° 32S	47° 58E
7	12° 56S	47° 47E
8	13° 01S	47° 31E
9	12° 53S	47° 26E

5. liide

Tekst pildi

6. liide

Tekst pildi

7. liide

Asukohateate vorming VMS-süsteemis

VMS TEADETE EDASTAMINE MADAGASKARIL

VMS-TEATE VORMING — ASUKOHATEADE

Andmeelemendid	Kood	Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V)	Sisu
Registreerimise algus	SR	K	Süsteemiga seotud andmed, mis märgivad registreerimise algust
Saaja	AD	K	Sõnumiga seotud andmed — saaja — riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Saatja	FR	K	Sõnumiga seotud andmed — saatja — riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Lipuriik	FS	K	Sõnumiga seotud andmed — lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Sõnumi liik	TM	K	Sõnumiga seotud andmed — sõnumi liik (ENT, POS, EXI)
Raadiokutsung (IRCS)	RC	K	Laevaga seotud andmed — laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	F	Laevaga seotud andmed — lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)
Pardatähis	XR	K	Laevaga seotud andmed — laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)
Laiuskraad	LT	K	Laeva asukohaga seotud andmed — asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Pikkuskraad	LG	K	Laeva asukohaga seotud andmed — asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Kurss	CO	K	Laeva sõidusuund 360° skaalal
Kiirus	SP	K	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	K	Laeva asukohaga seotud andmed — asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)
Kellaaeg	TI	K	Laeva asukohaga seotud andmed — asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)
Registreerimise lõpp	ER	K	Süsteemi osa, mis märgib registreerimise lõppu

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

Kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1.

Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR” märgivad sõnumi algust.

Iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest.

Kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Kood „ER”, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada sõnumi alguse ja lõpu vahel.

8. liide

Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

1. Üldsätted

Iga liidu kalalaev peab olema varustatud elektroonilise aruandlussüsteemiga (edaspidi „ERS”, Electronic Reporting System), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Madagaskari kalapüügipiirkonnas.

ii.

Kui ELi laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval õigus püügitegevuseks Madagaskari kalapüügipiirkonda siseneda.

iii.

ERSi andmed edastatakse vastavalt laeva lipuriigi protseduurile, st kõigepealt edastatakse need lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (edaspidi „kalapüügiseirekeskus”), kes annab need automaatselt Madagaskari kalapüügiseirekeskuse käsutusse.

iv.

Lipuriik ja Madagaskar tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja tarkvaradega, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme (3) aasta jooksul.

ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida ELi nimel haldab Euroopa Komisjon ja mis on identifitseeritavad kui kiiredastuskanalid (DEH — Data Exchange Highway).

vi.

Lipuriik ja Madagaskar määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisikuks.

a.	ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks kuuks.

b.	Enne ERSi esmakordset kasutuselevõtmist, teatavad lipuriigi ja Madagaskari kalapüügiseirekeskused teineteisele oma ERSi korrespondendi andmed (nimi, aadress, telefon, teleks, e-post).

c.	ERSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teatada.

2. ERSi andmete koostamine ja edastamine

Liidu kalalaev:

a.	edastab iga päev ERSi andmed iga ELi Madagaskari kalapüügipiirkonnas viibitud päeva kohta;

b.	registreerib iga püügioperatsiooni käigus püütud ja pardal olevad kogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka tagasiheite kogused;

c.	registreerib iga Madagaskari välja antud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ka nullpüügi;

d.	identifitseerib iga liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

e.	esitab kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

f.	registreerib ERSi andmetesse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa;

g.	registreerib iga Madagaskari kalapüügipiirkonda sisenemise (COE) ja sellest lahkumise (COX) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga Madagaskari välja antud kalapüügiloal kirjas oleva liigi kogus pardal kalapüügipiirkonda sisenemise või kalapüügipiirkonnast lahkumise hetkel;

h.	edastab iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed lõikes 2 osutatud vormingus.

ii.

Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

iii.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed automaatselt ja viivitamata Madagaskari kalapüügiseirekeskusele.

iv.

Madagaskari kalapüügiseirekeskus kinnitab ERSi andmete kättesaamist sõnumiga vastates ja käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalsetena.

3. Rike laeva pardal olevas ERSis ja/või ERSi andmete edastamises laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel

Lipuriik teavitab kaptenit ja/või nende lipu all sõitva laeva omanikku või tema esindajat viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi mis tahes tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi.

ii.

Lipuriik teavitab Madagaskarit avastatud rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest.

iii.

Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul. Kui laev peatub selle kümne päeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust Madagaskari kalapüügipiirkonnas alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle täielikult korras, välja arvatud Madagaskari väljastatud eriloa puhul.

a.	Pärast ERSi riket võib kalalaev sadamast lahkuda üksnes pärast seda, kui tema ERS on lipuriigi ning Madagaskari vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

b.	kui ta saab lipuriigilt vastava loa. Viimati osutatud juhul teavitab lipuriik Madagaskarit oma otsusest enne laeva lahkumist.

iv.

Iga rikkis ERSiga Madagaskari kalapüügipiirkonnas kala püüdev ELi laev edastab iga päev enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele kõik ERSi andmed mingi muu elektroonilise sidekanali abil, millele Madagaskari kalapüügiseirekeskusel on juurdepääs.

ERSi andmed, mida ei ole võimalik Madagaskarile ERSi abil edastada süsteemi rikke tõttu, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Madagaskari kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse esmatähtsaks, kuna tavapäraselt kohaldatavaid edastamistähtaegu ei ole võimalik järgida.

vi.

Kui Madagaskari kalapüügiseirekeskus ei ole saanud ERSi kolme üksteisele järgneva päeva jooksul, võib Madagaskar anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata Madagaskari määratud sadamasse.

4. Kalapüügiseirekeskuse rike — Madagaskari kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte

Kui kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte, teavitab tema ERSi korrespondent sellest viivitamata teise kalapüügiseirekeskuse ERSi korrespondenti, tehes vajaduse korral koostööd, et probleemile lahendus leida.

ii.

Enne ERSi kasutuselevõttu lepivad lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Madagaskari kalapüügiseirekeskus kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul kasutada, sidevahenditega seotud mis tahes muudatustest teavitavad mõlemad kalapüügiseirekeskused teineteist viivitamata.

iii.

Kui Madagaskari kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab Madagaskari kalapüügiseirekeskust ja ELi võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

iv.

Kui probleemi lahendamiseks kulub rohkem kui 24 tundi, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata puuduolevad ERSi andmed Madagaskari kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte lõike 3 alapunktis v osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

Madagaskar teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi, et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid Madagaskari kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on rikkega ühes kontrollikeskuses.

5. Kalapüügiseirekeskuse hooldus

Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava) ja sellest, mis võib mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, osutades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

ii.

Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

iii.

Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte lõike 3 alapunktis v osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

iv.

Madagaskar teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi, et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid Madagaskari kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on hooldustöödega ühes kalapüügiseirekeskuses.

6. ERSi andmete suunamine Madagaskarile

Lipuriigi ERSi andmete Madagaskarile edastamiseks kasutatakse käesoleva liite punktis 1 osutatud elektroonilisi sidevahendeid, mida Euroopa Komisjoni talitused ELi nimel haldavad, ja mis on identifitseeritavad kui „DEH” (Data Highway Exchange).

ii.

ELi kalalaevastiku kalapüügi haldamiseks need andmed säilitatakse ja nendega võivad Euroopa Liidu nimel tutvuda Euroopa Komisjoni talituste selleks volitatud töötajad.

9. liide

Madagaskari kontaktandmed

NB: Kõik allpool ettenähtud andmed edastab Madagaskar hiljemalt käesoleva protokolli kohaldamise algushetkeks.

1. Kalavarude ja kalanduse ministeerium

Postiaadress, e-post, telefoni- ja faksinumber.

2. Kalapüügiloa taotluse vorm

Postiaadress, e-post, telefoni- ja faksinumber.

3. Statistika ja plaaniosakond

Postiaadress, e-post, telefoni- ja faksinumber.

4. Kalapüügiseirekeskus ning teatamine sisenemisest ja lahkumisest

Kalapüügiseirekeskuse nimi (kutsung):

Raadio:

VHF: F1 kanal 16; F2 kanal 71

HF: F1 5.283 MHZ; F2 7.3495 MHZ

Postiaadress, peamine e-post, e-post (variant), telefoni- ja faksinumber.

5. Antsiranana tuunistatistika üksus (Unité statistique thonière d'Antsiranana)

Postiaadress, e-post, telefoni- ja faksinumber.

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/44

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1350/2014,

15. detsember 2014,

kalapüügivõimaluste jaotamise kohta protokolli alusel, millega määratakse kindlaks Madagaskari Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. novembril 2007 vastu määruse (EÜ) nr 31/2008, milles käsitletakse kalandussektori partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahel (1) (edaspidi „leping”). Lepingu praegune protokoll kaotab kehtivuse 31. detsembril 2014.

(2)	Lepingu uus protokoll (2) (edaspidi „protokoll”) parafeeriti 19. juunil 2014. Protokolliga nähakse ette liidu laevade kalapüügivõimalused Madagaskari Vabariigi jurisdiktsiooni all olevas kalapüügipiirkonnas.

(3)	Nõukogu võttis 15. detsembril 2014 vastu otsuse 2014/929/EL (3) protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta.

(4)	Tuleks kindlaks määrata meetod kalapüügivõimaluste jaotamiseks liikmesriikide vahel protokolli kohaldamisajaks.

(5)

Kui selgub, et protokolli kohaselt liidule antud kalapüügivõimalusi ei kasutata täielikult, teavitab komisjon sellest asjaomaseid liikmesriike vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (4) artikli 10 lõikele 1. Kui vastust ei esitata nõukogu määratud tähtajaks, käsitatakse seda kinnitusena, et asjaomase liikmesriigi laevad ei kasuta antud perioodil oma kalapüügivõimalusi täielikult. Nõukogu peaks kõnealuse tähtaja kindlaks määrama.

(6)	Selleks et liidu laevad saaksid kalapüügitegevust jätkata, on protokolli artikliga 15 ette nähtud, et kumbki lepinguosaline võib protokolli kohaldada ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast ja kõige varem alates 1. jaanuarist 2015.

(7)	Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates protokolli allkirjastamise kuupäevast ja kõige varem alates 1. jaanuarist 2015,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Protokollis kehtestatud kalapüügivõimalused on liikmesriikide vahel jaotatud järgmiselt:

tuunipüügiseinerid:

Hispaania:	20 laeva
Prantsusmaa:	19 laeva
Itaalia:	1 laev

pinnaõngejadalaevad mahutavusega üle 100 GT:

Hispaania:	18 laeva
Prantsusmaa:	9 laeva
Portugal:	5 laeva

pinnaõngejadalaevad mahutavusega 100 GT või alla selle:

Prantsusmaa:

22 laeva

2. Protokolli lisas on liidu pinnaõngejadalaevadele tuunide ja perekonda tuunid (thunnus) kuuluvate liikide püügil kehtestatud haipüügipiirang jaotatud liikmesriikide vahel järgmiselt:

Hispaania:	207 tonni
Prantsusmaa:	34 tonni
Portugal:	9 tonni

3. Määrust (EÜ) nr 1006/2008 kohaldatakse, ilma et see piiraks lepingu kohaldamist.

4. Kui lõikes 1 osutatud liikmesriikide püügiloataotlused ei ammenda kõiki neile protokolliga ettenähtud püügivõimalusi, võtab komisjon määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 kohaselt arvesse mis tahes muu liikmesriigi püügiloataotlusi.

5. Määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõikes 1 osutatud tähtajaks, mille jooksul peavad liikmesriigid kinnitama, et nad ei kasuta protokolli raames neile eraldatud kalapüügivõimalusi täielikult, kehtestatakse kümme tööpäeva arvestatuna kuupäevast, mil komisjon teatab neile, et nende püügivõimalused ei ole täielikult ära kasutatud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates protokolli allkirjastamise kuupäevast ning kõige varem alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

M. MARTINA

(1) ELT L 15, 18.1.2008, lk 1.

(2) Protokoll, millega määratakse kindlaks Madagaskari Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 8).

(3) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 6.

(4) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/46

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1351/2014,

18. detsember 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 692/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2014. aasta otsust 2014/386/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 692/2014 (2) jõustatakse teatavad otsuses 2014/386/ÜVJP ette nähtud meetmed, eelkõige Krimmist või Sevastopolist pärit kaupadele kohaldatavad piirangud ning selliste kaupade impordiga seotud rahastamise või rahalise abi pakkumise piirangud, samuti kauplemis- ja investeerimispiirangud seoses transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektori taristuprojektidega ning nafta, gaasi ja mineraalide kasutamisega.

(2)	ÜRO Peaassamblee 27. märtsi 2014. aasta resolutsiooni 68/262 kohaselt on Krimm ja Sevastopol endiselt Ukraina osa. 17.–18. novembril 2014 kokku tulnud välisasjade nõukogu kinnitas taas, et EL mõistab hukka Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimise ja ei tunnusta seda.

(3)

18. detsembril 2014 võttis nõukogu vastu otsuse 2014/933/ÜVJP, (3) millega muudetakse otsust 2014/386/ÜVJP, et keelata kõik välisinvesteeringud Krimmis või Sevastopolis. Lisaks keelatakse selle otsusega Krimmis või Sevastopolis investeerimise keeluga otse seotud teenuste osutamine, teenuste osutamine turismi-, sealhulgas merendussektoris, samuti transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektoris ning nafta, gaasi ja mineraalide kasutamise valdkonnas. Laiendatakse varem kehtestatud keeldu eksportida kaupu ja tehnoloogiat transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektoris ning nafta, gaasi ja mineraalide kasutamise valdkonnas.

(4)	Selleks et vähendada piiravate meetmete mõju Krimmi või Sevastopoli ettevõtjatele ja tsiviilelanikkonnale, tuleks ette näha erandid ja üleminekuperioodid.

(5)

Käesoleva määruse kohaldamisel peaks kaupade ja tehnoloogia kasutamise koht olema kindlaks määratud objektiivsete asjaolude hindamise alusel, võttes sealhulgas arvesse, kuid mitte ainult, saadetise sihtkohta, kohaletoimetamise postiindeksit, mis tahes viiteid tarbimiskohale ning importija poolt dokumenteeritud viiteid. Kasutamiskoha määratlust tuleks kohaldada kaupade ja tehnoloogia suhtes, mida kasutatakse Krimmis või Sevastopolis järjepidevalt.

(6)	Käesolevas määruses sätestatud keeldusid ja piiranguid ei saa tõlgendada kui liidu füüsiliste või juriidiliste isikute või liidu üksuste poolse Krimmi või Sevastopoli territooriumit läbiva transiidi keelamist või piiramist.

(7)

Käesolevas määruses sätestatud keelde ja piiranguid ei kohaldata seaduslikule äritegevusele üksustega Krimmist ja Sevastopolist väljaspool, mis tegutsevad Krimmis või Sevastopolis, kui puudub põhjendatud alus arvata, et seotud kaubad või teenused on kasutamiseks Krimmis või Sevastopolis või kui seotud investeeringud ei ole suunatud ettevõtetele või mis tahes nende kontrolli all olevale tütar- või haruettevõttele Krimmis või Sevastopolis.

(8)	Keeldu osutada turismitegevusega otseselt seotud teenuseid, sealhulgas matkelaevateenuseid, ei saa käsitada meresõiduohutuse, -turvalisuse ja pääste eesmärgil osutatavate teenuste hõlmamisena, näiteks hooldus, remont, elektrooniline tuvastus ja sidesüsteemid või kindlustus.

(9)

Need meetmed kuuluvad aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et pärast otsuse 2014/933/ÜVJP vastuvõtmist kohaldaksid kõik liikmesriigid nimetatud meetmeid ühetaoliselt. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 692/2014 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 692/2014 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 1 lisatakse järgmised punktid:

„h)	„üksus Krimmis või Sevastopolis” — üksus, mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on Krimmis või Sevastopolis, nende kontrolli all olevad tütar- või haruettevõtted Krimmis või Sevastopolis, samuti filiaalid ja muud Krimmis või Sevastopolis tegutsevad üksused;

„investeerimisteenused” — järgmised teenused ja tegevused:

i)	ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine,

ii)	korralduse täitmine klientide nimel,

iii)	kauplemine oma arvel,

iv)	portfellihaldus,

v)	investeerimisnõustamine,

vi)	finantsinstrumentide emissiooni tagamine ja/või finantsinstrumentide pakkumise korraldamine siduva kohustuse alusel,

vii)	finantsinstrumentide pakkumise korraldamine ilma siduva kohustuseta,

viii)

kõik reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele lubamisega seotud teenused;

j)	mõistel „liidu laevaomanik” on sama tähendus nagu nõukogu määruse 3577/92 (*1) artikli 2 lõike 2 punktides a ja b määratletud mõistel „ühenduse laevaomanik”.

(*1) Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž) (EÜT L 364, 12.12.1992, lk 7).” "

Artiklid 2a, 2b, 2c ja 2d asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2a

1. Keelatakse:

a)	omandada uut või laiendada olemasolevat osalust Krimmis või Sevastopolis asuvas kinnisvaras;

b)	omandada uut või laiendada olemasolevat osalust üksuse omandiõiguses või kontrollis Krimmis või Sevastopolis, sealhulgas sellise üksuse täielik omandamine ning aktsiate või kasumijaotusega väärtpaberite omandamine;

c)	anda laenu või krediiti või muul viisil rahalisi vahendeid, sealhulgas omakapitali, üksustele Krimmis või Sevastopolis, või dokumenteeritud kavatsus sellist üksust rahastada;

d)	asutada ühisettevõtet Krimmis või Sevastopolis või koos sealse üksusega;

e)	pakkuda punktides a kuni d osutatud tegevusega otseselt seotud investeerimisteenuseid.

2. Käesolevas artiklis sätestatud keeldusid ja piiranguid ei kohaldata seadusliku äritegevuse suhtes, mis toimub Krimmist või Sevastopolist väljaspool olevate üksustega, kui seonduvad investeeringud ei ole suunatud üksustele Krimmis või Sevastopolis.

3. Lõikes 1 sisalduvad keelud ei piira enne 20. detsembrit 2014 sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste või sellise lepingu täitmiseks vajalike lisalepingutega kehtestatud kohustuste täitmist, tingimusel et pädevat asutust on nende kohustuste täitmisest vähemalt viis tööpäeva ette teavitatud.

Artikkel 2b

1. Keelatakse müüa, tarnida, üle anda või eksportida II lisas loetletud kaupu ja tehnoloogiat

a)	füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele Krimmis või Sevastopolis, või

b)	kasutamiseks Krimmis või Sevastopolis,

II lisas on loetletud teatud kaubad ja tehnoloogia, mis sobivad kasutamiseks järgmistes olulistes sektorites:

i)	transport;

ii)	telekommunikatsioon;

iii)	energeetika;

iv)	nafta, gaasi ja mineraalide geoloogiline luure, uurimine ja tootmine.

2. Keelatakse:

otse või kaudselt pakkuda füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele Krimmis või Sevastopolis või kasutamiseks Krimmis või Sevastopolis tehnilist abi või vahendusteenuseid, mis on seotud II lisas loetletud kaupade või tehnoloogiaga või nende pakkumise, tootmise, hoolduse ja kasutamisega;

b)	otse või kaudselt pakkuda füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele Krimmis või Sevastopolis või kasutamiseks Krimmis või Sevastopolis rahastamist või anda rahalist abi, mis on seotud II lisas loetletud kaupade või tehnoloogiaga.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud keelde, mis on seotud lõike 1 punktiga b, ei kohaldata, kui ei ole piisavat alust otsustamaks, et kaupu ja tehnoloogiat või lõike 2 kohaseid teenuseid kavatsetakse kasutada Krimmis või Sevastopolis.

4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud keelud ei mõjuta kuni 21. märtsini 2015 enne 20. detsembrit 2014 sõlmitud lepingust tulenevate või sellise lepingu täitmiseks vajalike lisalepingutega kehtestatud kohustuste täitmist, tingimusel et pädevat asutust on nende kohustuste täitmisest vähemalt viis tööpäeva ette teavitatud.

Artikkel 2c

1. Keelatud on pakkuda tehnilist abi või vahendamis-, ehitus- või inseneriteenuseid, mis on otseselt seotud artikli 2b lõikes 1 nimetatud sektorite taristuga Krimmis või Sevastopolis, nagu see on määratletud II lisa alusel võtmata arvesse kaupade ja tehnoloogia päritolu.

2. Lõikes 1 sätestatud keelud ei mõjuta kuni 21. märtsini 2015 enne 20. detsembrit 2014 sõlmitud lepingust tulenevate või sellise lepingu täitmiseks vajalike lisalepingutega kehtestatud kohustuste täitmist.

3. Keelatud on teadlikult või tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on lõigetes 1 ja 2 osutatud keeldudest kõrvalehoidmine.

Artikkel 2d

1. Keelatakse osutada Krimmis või Sevastopolis otseselt turismialase tegevusega seotud teenuseid.

2. Eelkõige on keelatud kõikidel matkelaevateenuseid osutavatel laevadel siseneda III lisas loetletud Krimmi poolsaarel asuvatesse sadamatesse või nendes sadamates peatuda. Nimetatud keeld kehtib liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele või igasugustele liidu laevaomaniku omandis või kontrolli all olevatele laevale või mis tahes laevale, mille käitamise eest on liidu operaator võtnud üldise vastutuse.

3. Lõigetes 1 ja 2 sisalduvaid keelde ei kohaldata, kui laev siseneb III lisas loetletud sadamasse või peatub seal meresõiduohutusega seotud hädajuhtudel. Pädevat asutust teavitatakse asjaomasest sadamasse sisenemisest või sadamas peatumisest viie tööpäeva jooksul.

4. Lõigetes 1 ja 2 sisalduvad keelud ei mõjuta enne 20. detsembrit 2014 sõlmitud lepingust tulenevate või sellise lepingu täitmiseks vajalike lisalepingutega kehtestatud kohustuste täitmist, tingimusel et pädevat asutust on nende kohustuste täitmisest vähemalt viis tööpäeva ette teavitatud.

Artikkel 2e

1. Pädevad asutused võivad anda tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, loa artikli 2a lõikes 1 ja artikli 2b lõikes 2 osutatud tegevuseks ning artikli 2b lõikes 1 osutatud kaupade ja tehnoloogia suhtes, tingimusel et need on:

a)	vajalikud Krimmis või Sevastopolis asuva, rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel;

b)	seotud projektidega, millest toetatakse eranditult Krimmis või Sevastopolis asuvaid haiglaid või muid riiklikke tervishoiuasutusi, mis osutavad meditsiiniteenuseid, või tsiviilharidusasutusi, või

c)	meditsiinivahendid ja -seadmed.

2. Pädevad asutused võivad samuti anda tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, loa artikli 2a lõikes 1, eeldusel et tehingu eesmärk on olemasoleva taristu ohutuse tagamiseks vajalikud hooldustööd.

3. Pädevad asutused võivad samuti anda tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, loa artikli 2a lõikes 1 ning artikli 2b lõikes 2 ja osutatud tegevuseks ning artikli 2b lõikes 1 osutatud kaupade ja tehnoloogia suhtes ning artiklis 2c osutatud teenuste suhtes, juhul kui nende müük, tarnimine, üleandmine või eksport või selline tegevus on vajalik sellise sündmuse kiiresti ärahoidmiseks või leevendamiseks, millel on tõenäoliselt ränk või märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja ohutusele, sealhulgas olemasoleva taristu ohutusele, või keskkonnale. Asjakohaselt põhjendatud hädajuhtudel võib müük, tarnimine, üleandmine või eksport toimuda eelneva loata, tingimusel et eksportija teavitab pädevat asutust viie tööpäeva jooksul pärast müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordi toimumist, esitades asjakohase üksikasjaliku põhjenduse eelneva loata toimunud müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordi kohta.

Komisjon ja liikmesriigid teavitavad üksteist käesoleva lõike alusel võetud meetmetest ja jagavad nende käsutuses olevat mis tahes muud asjakohast teavet.”

3)	Artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 Keelatud on osaleda teadlikult ja tahtlikult, sealhulgas kaudselt, tegevuses mille otsene või kaudne eesmärk on käesolevas määruses sätestatud keeldudest kõrvalehoidumine.”

4)	II ja III lisa jäetakse välja.

5)	Käesoleva määruse I ja II lisa lisatakse vastavalt II lisana ja III lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) ELT L 183, 24.6.2014, lk 70.

(2) Nõukogu 23. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 692/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele (ELT L 183, 24.6.2014, lk 9).

(3) Nõukogu 18. detsembri 2014. aasta otsus 2014/933/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2014/386/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 152).

I LISA

„II LISA

Artiklis 2b osutatud kaupade ja tehnoloogia loetelu

Peatükk/CN-kood	Toote kirjeldus
Grupp 25	SOOL; VÄÄVEL; MULLAD JA KIVIMID; KROHVIMISMATERJALID, LUBI JA TSEMENT
Grupp 26	MAAGID, RÄBU JA TUHK
Grupp 27	MINERAALKÜTUSED; MINERAALÕLID JA NENDE DESTILLEERIMISSAADUSED; BITUUMENAINED; MINERAALVAHAD
Grupp 28	ANORGAANILISED KEMIKAALID; VÄÄRISMETALLIDE, HARULDASTE MULDMETALLIDE, RADIOAKTIIVSETE ELEMENTIDE JA ISOTOOPIDE ORGAANILISED JA ANORGAANILISED ÜHENDID
Grupp 29	ORGAANILISED KEMIKAALID
3824	Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; mujal nimetamata keemiatooted ja keemiatööstuse või sellega seotud tööstusharude valmistised (k.a need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid)
3826 00	Biodiisel ja selle segud, mis ei sisalda või sisaldavad alla 70 % massist nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid
Grupp 72	Raud ja teras
Grupp 73	Raud- ja terastooted
Grupp 74	Vask ja vasktooted
Grupp 75	Nikkel ja nikkeltooted
Grupp 76	Alumiinium ja alumiiniumtooted
Grupp 78	Plii ja pliitooted
Grupp 79	Tsink ja tsinktooted
Grupp 80	Tina ja tinatooted
Grupp 81	Teised mitteväärismetallid; metallkeraamika; nendest valmistatavad tooted
8207 13 00	VAHETATAVAD PAAGUTATUD METALLKARBIIDIDEST VÕI METALLKERAAMIKAST TÖÖTAVA OSAGA TÖÖRIISTAD KIVI- VÕI PINNASEPUURIDE JAOKS
8207 19 10	VAHETATAVAD TEEMANDIST VÕI AGLOMEERITUD TEEMANDIST TÖÖTAVA OSAGA TÖÖRIISTAD KIVI- VÕI PINNASEPUURIDE JAOKS
8401	Tuumareaktorid; tuumareaktorite kütteelemendid (kassetid), kiiritamata; seadmed ja aparaadid isotoopide eraldamiseks
8402	Vee või muu vedeliku auru tootvad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis võivad toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad
8403	Keskküttekatlad (v.a rubriiki 8402 kuuluvad katlad)
8404	Rubriikide 8402 ja 8403 katelde abiseadmed (näiteks eelsoojendid (ökonomaiserid), ülekuumendid, tahmaeemaldid, gaasi rekuperaatorid); aurujõuseadmete kondensaatorid
8405	generaatorgaasi või vesigaasi generaatorid, puhastitega või puhastiteta; atsetüleenigeneraatorid ning samalaadsed vesimenetlusega gaasigeneraatorid, puhastitega või puhastiteta
8406	Auruturbiinid
8407	Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid
8408	Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid)
8409	Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 ja 8408 mootorites
8410	Hüdroturbiinid, vesirattad ja nende regulaatorid
8411	Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ning muud gaasiturbiinid
8412	Muud mootorid ja jõuseadmed
8413	Vedelikupumbad, vedelikukulu mõõtvate seadmetega või ilma nendeta; vedelikutõstukid (-elevaatorid)
8414	Õhu- ja vaakumpumbad, õhu- ja gaasikompressorid, ventilaatorid; ventilaatoritega ventilatsiooni ja retsirkulatsiooni varikatted, filtritega või filtriteta
8415	Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida
8416	Vedelkütuse-, peenestatud tahkekütuse ning gaaskütusepõletid; mehaanilised kihtkolded, k.a nende mehaanilised restid, mehaanilised tuhaeemaldid jms seadmed
8417	Mitte-elektrilised ahjud ja põletuskambrid tööstuslikuks ning laboratoorseks kasutuseks, k.a jäätmepõletusahjud
8418	Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed
8420	Kalandrid jm rullimisseadmed (valtsimisseadmed), v.a seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks; nende rullid (valtsid)
8421	Tsentrifuugid, k.a tsentrifugaalkuivatid; seadmed vedelike või gaaside filtreerimiseks või puhastamiseks
8422	Nõudepesumasinad; seadmed pudelite ning muude mahutite pesuks ja kuivatamiseks; seadmed pudelite, purkide, karpide, kottide jms mahutite täitmiseks, korkimiseks, sulgemiseks, kaanetamiseks ja sildistamiseks; seadmed pudelite, purkide, tuubide jms mahutite kapseldamiseks; muud pakendamis- või pakkimisseadmed (k.a kuumkahanevasse kilesse pakkimise seadmed); seadmed jookide gaseerimiseks
8423	Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid
8424	Mehaanilised seadmed (käsiajamiga või mitte) vedelike või pulbrite pritsimiseks ja pihustamiseks; tulekustutid (laetud või laadimata); pihustuspüstolid jms seadmed; liivapritsid, aurujoapritsid jms seadmed
8425	Talid ja tõstukid, v.a skipptõstukid; vintsid ja pelid (kepslid); tungrauad
8426	Laevade mastnoolkraanad; kraanad, k.a kaabelkraanad; mobiilsed tõsteraamid, kärutõstukid ning kraanaga varustatud veokid
8427	Kahvellaadurid; muud tõste- või teisaldusmehhanismiga varustatud veokid
8428	Muud tõste-, teisaldus- ning laadimismehhanismid (nt liftid, eskalaatorid, konveierid, köisteed)
8429	Iseliikuvad buldooserid, pööratava või mittepööratava sahaga; greiderid, pinnaseplaneerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampurid ja teerullid
8430	Muud teisaldus-, hööveldus-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid
8431	Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8425 –8430 masinates
8432	Põllu-, aia- ja metsatöömasinad maa ettevalmistamiseks ning kultiveerimiseks; rullid spordiväljakute ja muruplatside korrashoiuks
8435	Pressid, peenestid jm seadmed veini, siidri, puuviljamahlade jms jookide valmistamiseks
8436	Muud põlluharimises, aiapidamises, metsanduses, kodulinnukasvatuses ja mesinduses kasutatavad masinad, k.a idandajad (mehaaniliste või soojendusseadmetega); inkubaatorid ja tibusoojendid (bruuderid)
8437	Seadmed seemne-, tera- ja kaunviljade puhastamiseks, sorteerimiseks ning liigitamiseks; jahu valmistamisel ning tera- ja kuivatatud kaunviljade töötlemisel kasutatavad mehhanismid, v.a farmides kasutatavad seadmed
8439	Paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks või paberi ja papi tootmiseks ning viimistlemiseks kasutatavad seadmed
8440	Raamatute köitmisseadmed, k.a niitõmblusmasinad
8441	Muud seadmed paberimassi-, paberi- ja papitoodete valmistamiseks, k.a seadmed paberi ja papi lõikamiseks
8442	Seadmed (v.a rubriikides 8456 –8465 nimetatud tööpingid) trükiplaatide, -silindrite jm trükivormide valmistamiseks; trükiplaadid, silindrid jm trükivormid; ettevalmistatud trükiplaadid, -silindrid ja litokivid (näiteks tasandatud, lihvitud või poleeritud)
8443	Trükimasinad, mis kasutavad trükkimiseks trükiplaate, -silindreid jm rubriiki 8442 kuuluvaid trükivorme; muud printerid, kopeer-paljundusseadmed ja faksiaparaadid, ühitatud või ühitamata; nende osad ja tarvikud
8444 00	Seadmed keemiliste tekstiilkiudude ekstrusiooniks, tõmbamiseks, tekstureerimiseks või lõikamiseks
8445	Seadmed tekstiilkiudude töötlemiseks; ketrus-, dubleerimis- ja korrutusmasinad ning muud seadmed tekstiillõnga tootmiseks; haspeldamis- ja poolimis- (k.a koekerimis-) masinad, rubriikidesse 8446 ja 8447 kuuluvatele masinatele tekstiillõnga valmistavad seadmed
8447	Silmkudumis-, keteldusmasinad, seadmed mähitud lõnga, tülli, pitsi, tikandi, punutud paelte, posamentide või võrgu valmistamiseks, seadmed taftingtöötluseks
8448	Rubriikide 8444 –8447 masinate lisaseadmed (näiteks žakaarmasinad, niietõste-, süstikuvahetus- ja automaatpidurdusmehhanismid); osad ja tarvikud, mida kasutatakse üksnes või peamiselt selle rubriigi või rubriikide 8444 –8447 masinates (näiteks värtnad, värtnahargid, kraasid, kammid, ekstrusioonniplid, süstikud, soad, niied ja niieraamid, silmkoemasina nõelad jm)
8449 00 00	Seadmed vildi ja lausriide (k.a vormitud kujul) tootmiseks ja viimistlemiseks, k.a seadmed vildist peakatete valmistamiseks; vormimispakud peakatete valmistamiseks
8450	Pesumasinad, kodumajapidamises või pesulates kasutatavad, k.a kuivatusseadmega pesumasinad
8452	Õmblusmasinad (v.a rubriigi 8440 niitõmblusmasinad raamatute õmblemiseks); spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad
8453	Seadmed naha ja toornaha eeltöötluseks, parkimiseks ning töötlemiseks, jalatsite jm nahast või toornahast toodete valmistamiseks ja parandamiseks, v.a õmblusmasinad
8454	Metallurgias ja valutööstuses kasutatavad konverterid, valukopad, metallvaluvormid ja valamismasinad
8455	Valtspingid, nende valtsid
8456	Tööpingid mitmesuguste materjalide töötlemiseks osa materjali eemaldamise teel laser- või muu valgus- või kvantkiirguse, ultraheli, elektrilahenduse, elektrokeemiliste menetluste, elektron-, ioonkiirguse või plasmakaare toimel; vesilõikeseadmed
8457	Töötluskeskused, ühe- ja mitmepositsioonilised metallitöötlemise automaattööpingid
8458	Metallitreipingid (k.a treikeskused)
8459	Metallilõikepingid (k.a järjestikuse protsessiga agregaattööpingid) puurimiseks, sisetreimiseks, freesimiseks, sise- ja väliskeermete lõikamiseks, v.a rubriigis 8458 nimetatud treipingid (treikeskused)
8460	Koorimis-, teritus-, lihvimis-, hoon-, soveldus-, poleerpingid jm tööpingid metallide või metallkeraamika viimistlemiseks lihvkivide, abrasiivide ning poleerimisvahendite abil, v.a rubriiki 8461 kuuluvad hambalõike-, hambalihv- ja hambaviimistluspingid
8461	Pikihöövel-, risthöövel-, püsthöövel-, kammlõike-, hambalõike- ja hambalihvpingid ning hambaviimistlus-, mahalõike-, saagpingid jm mujal nimetamata tööpingid metallide või metallkeraamika töötlemiseks
8462	Tööpingid (k.a pressid) metallide sepistamiseks, pressimiseks ja stantsimiseks; tööpingid (k.a pressid) metalli painutamiseks, kantimiseks, õgvendamiseks, lamestamiseks, lõikamiseks, mulgustamiseks ja sälkamiseks; pressid metallide, paagutatud metallikarbiidide või kermetite töötluseks, mujal nimetamata
8463	Muud tööpingid metallide või metallkeraamika töötlemiseks materjali eraldamiseta
8464	Tööpingid kivi, keraamika, betooni, asbesttsemendi jms materjalide töötlemiseks, seadmed klaasi külmtöötlemiseks
8465	Tööpingid puidu, korgi, luu, kõvakummi, tugevate plastide jms kõvade materjalide töötlemiseks (k.a seadmed naelutamiseks, klammerdamiseks, liimimiseks ning muudeks ühendustöödeks)
8466	Osad ja tarvikud, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8456 –8465 masinate juures, sh tööriista ja töödeldava detaili kinnitid, jagamispead jm tööpinkide spetsiaalmanused; mis tahes käsiinstrumendi kinnitid
8467	Käsiinstrumendid, pneumaatilise, hüdraulilise või sisseehitatud elektrilise või mitteelektrilise ajamiga
8468	Seadmed ja aparaadid pehme- ja kõvajoodisega jootmiseks või keevitamiseks, lõikevõimelised või mitte, v.a rubriigi 8515 seadmed; gaasiseadmed ja -aparaadid pindade termotöötluseks
8469 00	Kirjutusmasinad, v.a rubriigi 8443 printerid; tekstitöötlusmasinad
8470	Kalkulaatorid ja arvutusfunktsioone täitvad taskuformaadis andmehõive-, andmejäädvustus- ja andmeesitusmasinad; raamatupidamismasinad, kassaaparaadid, postifrankeerimismasinad, piletiautomaadid jms arvutusseadmega masinad
8471	Arvutid ja nende plokid; optilised ning magnetriiderid, seadmed kodeeritud andmete kirjutamiseks andmekandjatele, mujal nimetamata seadmed nende andmete töötlemiseks
8472	Muud kontoriseadmed (näiteks hektograafid ja trafarettpaljundusaparaadid, aadressimasinad, pangatähtede jagamisautomaadid, seadmed raha sorteerimiseks, lugemiseks ja pakendamiseks, pliiatsiteritajad, mulgustid ja klammerdusmasinad)
8473	Osad ja tarvikud (v.a katted, kandekastid jms), mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8469 –8472 seadmete juures
8474	Seadmed pinnase, kivide, maakide jm tahkemineraalide (sh pulbri- või pastalaadsete) sorteerimiseks, sõelumiseks, eraldamiseks, purustamiseks, peenestamiseks, segamiseks või sõtkumiseks; tahkete mineraalkütuste, keraamiliste segude jm pulbri- ning pastalaadsete mineraalide aglomeerimiseks, vormimiseks või valamiseks; liivvaluvormide valmistamise seadmed
8475	Seadmed elektri- ja elektronlampide, -torude, elektronkiiretorude ja gaaslahenduslampide monteerimiseks klaaskolbidesse; seadmed klaasi ja klaasesemete valmistamiseks ning klaasi kuumtöötluseks
8476	Müügiautomaadid (näiteks postmarkide, sigarettide, toidu või joogi müügiks), k.a rahavahetusautomaadid
8477	Käesolevas grupis mujal nimetamata seadmed kummi või plasti töötlemiseks, kummi- ja plasttoodete valmistamiseks
8478	Käesolevas grupis mujal nimetamata seadmed tubakataimede eeltöötluseks ning tubakatoodete valmistamiseks
8479	Käesolevas grupis mujal nimetamata eriotstarbelised seadmed ning mehhanismid
8480	Metallivalus kasutatavad vormikastid; mudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plasti valamiseks
8481	Kraanid, klapid, ventiilid jms armatuur torustike, katelde, reservuaaride, paakide jms jaoks, k.a reduktsiooni- ning termoreguleerventiilid
8482	Veerelaagrid
8483	Ülekandevõllid (k.a nukk- ja väntvõllid), vändad; laagrikered ja liugelaagrid; ajamid ja hammasülekanded; kuul- või rullkäigukruvid; käigukastid jm reduktorid, k.a hüdrotransformaatorid; hoo- ning rihmarattad, k.a liitplokid; ühendusmuhvid, liigendühendused (k.a universaalsed)
8484	Mitmekihilised seibid jms tihendid (kihid vähemalt kahest metallist või kombineeritud muude materjalidega); pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ja tihendeid; mehaanilised tihendid
8486	Masinad ja seadmed, mida kasutatakse üksnes või peamiselt pooljuhtkristallide (buulid) või -plaatide (vahvlid), pooljuhtseadiste, elektrooniliste integraallülituste ja lamekuvarite tootmiseks; käesoleva grupi märkuses 9 C nimetatud masinad ja seadmed; nende osad ja tarvikud
8487	Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, poole, kontakte, juhtmeid jms
8501	Elektrimootorid ja -generaatorid (välja arvatud generaatorseadmed)
8502	Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid
8503	Mujal nimetamata osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt elektrimootorites ja -generaatorites, voolugeneraatorseadmetes või pöörlevates muundurites
8504	Trafod, staatilised muundurid (näiteks alaldid) ja induktiivpoolid ehk drosselid ja nende osad
8505	Elektromagnetid (v.a meditsiinilistel eesmärkidel kasutatavad magnetid); püsimagnetid, pärast magneetimist püsimagnetitena kasutamiseks ettenähtud tooted; elektro- või püsimagnetitega klammerdid jms kinnitusvahendid; elektromagnetilised ühendusmuhvid, sidurid, kiirusregulaatorid, pidurid; elektromagnetilised tõsteseadmed; nende osad
8507	Akud, sh nende separaatorid, nii täisnurksed kui muukujulised, ja nende osad (v.a kasutamiskõlbmatud ja kõvakummist või tekstiilmaterjalidest valmistatud)
8511	Elektrilised süüte- ja käivitusseadised säde- või survesüütega sisepõlemismootorite jaoks (näiteks süütemagneetod, magnetodünamod, süütepoolid, süüteküünlad, starterid); neis mootoreis kasutatavad alalis- ja vahelduvvoolugeneraatorid ja tagasivoolureleed, ja nende osad
8514	Elektrilised tööstus- ja laboriahjud (sh dielektrilised ja induktsioonahjud), v.a inkubaatorid; muud tööstus- või laboriseadmed materjalide kuumtöötlemiseks induktsiooni või dielektriliste kadude abil, ja nende osad
8515	Elektrilised (k.a elektriliselt soojendatud gaasil töötavad), laser-, valgus-, footon- või elektronkiirgusel, ultrahelil, magnetimpulsil või plasmakaarel töötavad joote- ja keevitusseadmed, lõikevõimelised või mitte; elektriaparaadid metallide ja metallkeraamiliste materjalide kuumpihustamiseks; nende osad (v.a kuumpihustuspüstolid)
8525	Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid koos vastuvõtuseadme, helisalvestusseadme või taasesitusseadmega või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad
8526	Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed
8527	Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse paigaldatud helisalvestus või -taasesitusseadmetega või ajanäitajaga või ilma nendeta
8528	Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid
8529	Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8525 –8528 aparaatides
8530	Elektrisignalisatsiooniseadmed, elektrilised ohutuskontrolliseadmed ja liikluskorraldusseadmed raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parkimisplatside, sadamate ja lennuväljade jaoks, ja nende osad (v.a rubriigi 8608 mehaanilised või elektromehaanilised seadmed)
8531	Elektrilised heli- ja visuaalsignalisatsiooniseadmed ja nende osad (näiteks kellad, sireenid, näitpaneelid, valve- või tuletõrjesignalisatsiooniseadmed) (v.a mootorsõidukid, jalgrattad või liikluskorraldusseadmed)
8532	Elektrikondensaatorid, fikseeritud või muudetava mahtuvusega
8533	Elektritakistid (resistorid) ja nende osad, sh reostaadid ja potentsiomeetrid, v.a soojustakistid
8534	Trükilülitused
8535	Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele (näiteks lülitid, sulavkaitsmed, piksepingelahendid, pingepiirikud, liigpingepiirikud, pistikud ja muud pistikühendused, harukarbid), pingele üle 1 000 V (v.a rubriigi 8537 jaotuskilbid, alused, juhtimisseadmed jne)
8536	Elektrilised lülitusseadmed, katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele (näiteks lülitid, releed, sulavkaitsmed, liigpingepiirikud, pistikud, pistikupesad, lambipesad ja muud pistikühendused, harukarbid), pingele kuni 1 000 V (v.a rubriigi 8537 jaotuskilbid, alused, juhtimisseadmed jne)
8537	Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriigi 8535 või 8536 voolulülitus- ja jaotusseadet, kaasa arvatud komplektid, milles on grupi 90 aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimispaneelid (v.a kommutatsiooniseadmed tavatelefoni- ja telegraafiaparaatide ja videotelefonide jaoks)
8538	Mujal nimetamata osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriigi 8535 , 8536 või 8537 seadmetes
8539	Elektrihõõglambid ja gaaslahenduslambid, sh hermeetilised suundvalguslambid, ultraviolettlambid ja infrapunased lambid; kaarlambid; nende osad
8540	Termokatoodiga, külmkatoodiga või fotokatoodiga elektronlambid ja elektronkiiretorud (näiteks vaakumlambid, aur- või gaastäitega lambid ja torud, elavhõbealaldid, elektronkiiretorud, telekaamerate kineskoobid), ja nende osad
8541	Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised; valgustundlikud pooljuhtseadised, sh fotogalvaanilised elemendid, mooduliteks ühendatud või ühendamata, paneelideks monteeritud või monteerimata (v.a fotogalvaanilised generaatorid); valguskiirgusdioodid; kokku monteeritud piesoelektrilised kristallid, ja nende osad
8542	Elektroonilised integraallülitused ja nende osad
8543	Grupis 85 mujal nimetamata elektriseadmed, mis täidavad iseseisvaid tööoperatsioone, ja nende osad
8544	Isoleeritud traat (sh koaksiaalkaablid) elektriseadmetes kasutamiseks jm isoleeritud elektrijuhtmed (sh emailtraat ja anooditud traat), pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid (komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta)
8545	Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist vm süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta
8546	Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest (v.a isolatsioonivahendid)
8547	Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriiki 8546 kuuluvad isolaatorid; mitteväärismetallist, elektriseadmetes kasutatavad isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmete jaoks ning nende ühendusdetailid
8548	Primaarelementide, -patareide ja akude jäätmed; kasutatud primaarelemendid, primaarpatareid ja akud; mujal grupis 85 nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele
	Grupi 85 konfidentsiaalsed tooted; grupi 85 tooted, mida transporditakse posti teel või postipakiga (ekstra)/kood statistika jaoks
Peatükk 86	Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed
8701	Traktorid (v.a rubriigi 8709 traktorid)
8702	Mootorsõidukid vähemalt 10 inimese veoks, k.a juht
8704	Mootorsõidukid kaubaveoks
8705	Eriotstarbelised mootorsõidukid, v.a sõidukid põhiliselt reisijate- või kaubaveoks (nt tehnoabiautod, autokraanad, tuletõrjeautod, betoonisegamisautod, tänavapühkimis- ja tänavakastmisautod, liikuvad töökojad, röntgeniautod)
8706 00	Rubriikide 8701 –8705 mootorsõidukite šassiid koos mootoriga
8709	Tõste- ja teisaldusmehhanismita iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eelnimetatud sõidukite osad
8710 00 00	Tankid jm soomusmasinad, ka relvadega varustatud, ning nende osad
8716	Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; ning nende osad
Peatükk 88	Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad
Grupp 89	Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid
Peatükk 98	Täielik tööstuslik sisseseade
7106	Hõbe (sh kulla või plaatinaga pinnatud hõbe), survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina
7107	Hõbedaga plakeeritud mitteväärismetallid, töötlemata või pooltöödeldud
7108	Kuld (sh plaatinaga pinnatud kuld), survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina
7109	Kullaga plakeeritud mitteväärismetallid ning hõbe, töötlemata või pooltöödeldud
7110	Plaatina, survetöötlemata, pooltöödeldud või pulbrina
7111	Plaatinaga plakeeritud mitteväärismetallid, hõbe ja kuld, töötlemata või pooltöödeldud
7112	Väärismetallide või väärismetallidega plakeeritud metallide jäätmed ja jäägid; muud väärismetalle või väärismetalliühendeid sisaldavad jäätmed ja jäägid, mida kasutatakse peamiselt neist väärismetallide eraldamiseks
9013	Vedelkristallseadmed (v.a muudes rubriikides täpsemalt kirjeldatud seadmed); laserid (v.a laserdioodid); mujal käesolevas grupis nimetamata optilised seadmed ja instrumendid
9014	Suundkompassid, muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed
9015	Geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed (v.a kompassid); kaugusmõõturid
9025	Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või salvestusseadmeta, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid
9026	Instrumendid ja seadmed vedeliku või gaasi vooluhulga, taseme, rõhu jms parameetrite mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõturid, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõturid), v.a rubriigi 9014 , 9015 , 9028 ja 9032 instrumendid ja seadmed
9027	Instrumendid ja seadmed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (nt polari-, refrakto- ja spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja seadmed viskoossuse, poorsuse, paisumise, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid
9028	Seadmed gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtmiseks, sh nende kalibreerimisseadmed
9029	Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms; kiirusmõõdikud ning tahhomeetrid (v.a rubriigi 9014 või 9015 mõõteriistad); stroboskoobid
9030	Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja seadmed elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks (v.a rubriigi 9028 arvestid); instrumendid ja seadmed alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või tuvastamiseks
9031	Mõõte- või kontrollinstrumendid ja -seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; profiilprojektorid
9032	Automaatregulatsiooni- ja automaatkontroll-instrumendid ning -seadmed
9033	Grupi 90 masinate, seadmete, instrumentide ja aparatuuri osad ja tarvikud (mujal käesolevas grupis nimetamata)”

II LISA

„III LISA

Artikli 2d osutatud loetelu Krimmi poolsaarel asuvatest sadamatest

1)	Sevastopol

Kertš

Jalta

4)	Feodossija

5)	Jevpatorija

6)	Tšernomorsk

7)	Kamõš-Burun”

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/60

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1352/2014,

18. detsember 2014,

piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Jeemenis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu otsust 2014/932/ÜVJP (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooniga 2140(2014) on otsuses 2014/932/ÜVJP sätestatud teatavate ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2140(2014) punktiga 19 asutatud komitee määratud isikute territooriumile sisenemise ja territooriumi läbimise piirangud ning rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine.

(2)	7. novembril 2014 määras komitee kolm isikut, kelle suhtes kohaldada territooriumile sisenemise ja territooriumi läbimise piiranguid ning rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 2140 (2014).

(3)	Teatavad otsusega 2014/932/ÜVJP ettenähtud meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(4)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevat määrust tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õigustega.

(5)	Pidades silmas erilist ohtu, mida olukord Jeemenis kujutab rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule selles piirkonnas ning selleks, et tagada järjepidevus otsuse 2014/932/ÜVJP lisa muutmise ja läbivaatamisega, peaks nõukogul olema õigus muuta käesoleva määruse I lisas esitatud loetelu.

(6)

Käesoleva määruse I lisas esitatud loetelu muutmise kord peaks hõlmama kohustust teatada loetellu kantud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele nende loetellu kandmise põhjused, nii nagu need on edastanud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2140 (2014) punkti 19 kohaselt loodud komitee, et anda neile võimalus esitada märkusi. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, peaks nõukogu oma otsuse neid märkusi arvestades läbi vaatama ning teavitama vastavalt asjaomast isikut, üksust või asutust.

(7)

Käesoleva määruse rakendamiseks ja liidus maksimaalse õiguskindluse saavutamiseks tuleks avalikustada nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste nimed ning muud asjakohased andmed, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid tuleks käesoleva määruse kohaselt külmutada. Isikuandmete töötlemisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (3).

(8)	Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „nõue”– enne või pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva kas kohtu kaudu või muul viisil esitatud nõue, mis tuleneb lepingust või tehingust või on sellega seotud, ning hõlmab eelkõige:

i)	nõuet, millega taotletakse lepingust või tehingust tuleneva või sellega seotud kohustuse täitmist;

ii)	nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, finantstagatise või hüvitise pikendamine või väljamaksmine;

iii)	lepingu või tehinguga seotud hüvitisnõuet;

iv)	vastunõuet;

v)	nõuet, mille eesmärk on kohtuotsuse, vahekohtu otsuse või sellega samaväärse otsuse tunnustamine või täitmine, sealhulgas välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu, olenemata kohast, kus otsus on tehtud;

b) „leping või tehing”– mis tahes vormis ning mis tahes õiguse alusel tehtav tehing, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; mõiste „leping” hõlmab võlakirju, tagatisi ja hüvitisi, eriti finantstagatisi ja -hüvitisi, ning krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning iga kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;

c) „pädevad asutused”– liikmesriikide pädevad asutused, mis on kindlaks määratud II lisas loetletud veebisaitidel;

d) „majandusressursid”– igasugune vara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;

e) „majandusressursside külmutamine”– toimingud, millega tõkestatakse majandusressursside kasutamine rahaliste vahendite, kaupade ja teenuste hankimiseks, sealhulgas neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades;

f) „rahaliste vahendite külmutamine”– toimingud, millega tõkestatakse rahaliste vahendite liigutamine, ülekandmine, muutmine, kasutamine, juurdepääs neile ja tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, väärtuses, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, iseloomus, otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata;

g) „rahalised vahendid”– finantsvarad ja tulud, sealhulgas:

i)	sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud maksevahendid;

ii)	hoiused finantseerimis- ja muudes asutustes, kontode saldod, võlad ja võlakohustused;

iii)	avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, optsioonitunnistused, võlaväärtpaberid ja tuletisväärtpaberite lepingud;

iv)	intressid, dividendid ning muu varadelt saadud ja neist kogunenud tulu;

v)	krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid ja muud finantskohustused;

vi)	akreditiivid, veokirjad, ostukirjad, ning

vii)	fondides ja finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid;

h) „sanktsioonide komitee”– ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2140 (2014) punkti 19 kohaselt loodud ÜRO Julgeolekunõukogu komitee;

i) „liidu territoorium”– liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut selles kindlaksmääratud tingimuste alusel.

Artikkel 2

1. Külmutatakse kõik käesoleva määruse I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid.

2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks.

Artikkel 3

1. I lisas on loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused ja asutused, kelle puhul sanktsioonide komitee on teinud kindlaks, et nad osalevad tegevuses või toetavad tegevust, mis ohustab Jeemenis rahu, julgeolekut või stabiilsust, sealhulgas:

a)	tegevus, mis takistab või kahjustab poliitilise ülemineku edukat lõpuleviimist, nagu on välja toodud Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) algatuses ja rakendusmehhanismi kokkuleppes;

b)	tegevus, mis takistab vägivallaga või rünnakutega põhiinfrastruktuuride vastu riigisisese dialoogikonverentsi lõppraporti tulemuste rakendamist;

c)	selliste tegevuste kavandamine, juhtimine või toimepanemine Jeemenis, millega rikutakse kas rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte või rahvusvahelist humanitaarõigust või mis kujutavad endast inimõiguste rikkumist.

2. I lisas on toodud julgeolekunõukogu või komitee esitatud põhjused, miks asjaomased füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused loetellu kanti.

3. Võimaluse korral kantakse I lisasse ka teave, mille on esitanud Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee ning mis on vajalik asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste identifitseerimiseks. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada nime, registreerimise kohta ja kuupäeva, äriregistri numbrit ja äritegevuse kohta. I lisas on esitatud ka Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise kuupäev.

Artikkel 4

asjaomane pädev asutus on otsustanud, et asjaomased rahalised vahendid ja majandusressursid on:

vajalikud I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste või selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste katmiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

ii)	ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistlike töötasude maksmiseks või nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks, või

iii)	ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest, ning

b)	asjaomane liikmesriik on teavitanud sanktsioonide komiteed punktis a nimetatud kindlakstegemisest ja oma kavatsusest anda luba ning sanktsioonide komitee ei ole esitanud selle kohta vastuväiteid viie tööpäeva jooksul alates teavitamisest.

Artikkel 5

Erandina artiklist 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, eeldusel et asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et kõnealused rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, ning on oma kavatsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud ja sanktsioonide komitee on selle heaks kiitnud.

Artikkel 6

Erandina artiklist 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	kohus, haldusorgan või vahekohus on kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside suhtes kasutanud kinnipidamisõigust enne kuupäeva, mil artiklis 2 osutatud isik, üksus või asutus kanti I lisasse, või teinud nende kohta enne nimetatud kuupäeva otsuse;

b)	kõnealuseid rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise kinnipidamisõigusega tagatud või sellise otsusega kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks selliseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)	kõnealusest kinnipidamisõigusest või otsusest ei saa kasu I lisas loetletud isikud, üksused või asutused;

d)	kinnipidamisõiguse või otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomaste liikmesriikide avaliku korraga ning

e)	asjaomane liikmesriik on teavitanud kinnipidamisõigusest või otsusest sanktsioonide komiteed.

Artikkel 7

Erandina artiklist 2 ning tingimusel, et I lisas loetletud füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel tuleb teha makse vastavalt lepingule või kokkuleppele, mille ta on sõlminud, või kohustusele, mis tekkis asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele enne kuupäeva, mil ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee kandis kõnealuse füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse loetellu, võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, eeldusel et asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et:

a)	rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutab I lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus makseteks;

b)	makse ei ole vastuolus artikli 2 lõikega 2 ning

c)	asjaomane liikmesriik on teavitanud sanktsioonide komiteed loa andmise kavatsusest kümme tööpäeva ette.

Artikkel 8

1. Artikli 2 lõige 2 ei takista finants- või krediidiasutustel, kes saavad kolmandate isikute poolt loetellu kantud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kontole üle kantud rahalisi vahendeid, külmutatud kontode krediteerimist, tingimusel et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finants- või krediidiasutus teatab asjaomasele pädevale asutusele sellistest ülekannetest viivitamata.

2. Artikli 2 lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)	nende kontode intressid või muud tulud;

b)	maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil artiklis 2 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisasse, või

c)	maksed, mis tuleb teha kohtu, haldusorgani või vahekohtu seatud kinnipidamisõiguse või otsuse alusel, nagu on osutatud artiklis 6,

tingimusel et kõik sellised intressid, muud tulud ja maksed külmutatakse kooskõlas artikli 2 lõikega 1.

Artikkel 9

1. Ilma et see piiraks kehtivate, aruandlust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate eeskirjade kohaldamist, peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning asutused:

a)	esitama viivitamata käesoleva määruse järgimist hõlbustava teabe, näiteks teave vastavalt artiklile 2 külmutatud kontode ja rahasummade kohta, pädevale asutusele, mis asub nende elu- või asukoha liikmesriigis, ja otse või liikmesriigi kaudu komisjonile, ning

b)	tegema koostööd kõnealuse pädeva asutusega nimetatud teabe kontrollimisel.

2. Komisjonile otse esitatud lisateave edastatakse liikmesriikidele.

3. Kogu käesoleva artikli kohaselt esitatud ja saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see esitati või saadi.

Artikkel 10

Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artiklis 2 osutatud meetmetest.

Artikkel 11

1. Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest ja nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline meede on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene sellist meedet rakendavale füüsilisele ja juriidilisele isikule, üksusele ning asutusele, selle juhtidele ega töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

2. Füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ei tulene mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust arvata, et nende tegevus võiks rikkuda käesolevas määruses sätestatud keelde.

Artikkel 12

1. Lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eriti finantstagatise ja -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on:

a)	I lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

b)	füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

2. Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kohustuseks tõendada, et nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.

3. Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.

Artikkel 13

1. Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja jagavad omavahel muud nende käsutuses olevat käesoleva määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige teavet:

a)	artikli 2 alusel külmutatud rahaliste vahendite ning artiklite 4, 5, 6 ja 7 alusel antud lubade kohta;

b)	rikkumise ja rakendamisega seotud probleemide ning liikmesriikide kohtute tehtud otsuste kohta.

2. Liikmesriigid edastavad viivitamata üksteisele ja komisjonile muu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, mis võib mõjutada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

Artikkel 14

Komisjonil on õigus muuta II lisa liikmesriikide esitatud teabe alusel.

Artikkel 15

1. Kui ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee määrab loetellu kantava füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse ning on esitanud loetellu kandmise põhjused, kannab nõukogu selle füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse I lisasse. Nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, andes asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada oma märkused.

2. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast isikut, üksust või asutust.

3. Kui ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee otsustab mõne füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse loetelust välja arvata või muuta loetellu kantud füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust tuvastavaid andmeid, muudab nõukogu vastavalt I lisa.

Artikkel 16

1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Liikmesriigid teevad need eeskirjad komisjonile teatavaks viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad komisjonile eeskirjade edaspidistest muudatustest.

Artikkel 17

1. Liikmesriigid määravad käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja märgivad need ära II lisas loetletud veebisaitidel. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast II lisas loetletud veebisaidi aadressi muudatusest.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, sealhulgas nende kontaktandmed, viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.

3. Kui käesolevas määruses on nõue komisjoni teavitada või temaga suhelda, tuleb selleks kasutada II lisas esitatud aadressi ja muid kontaktandmeid.

Artikkel 18

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)	liidu territooriumil, sealhulgas õhuruumis;

b)	liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)	kõikide liikmesriikide kodanike suhtes liidu territooriumil ja väljaspool seda;

d)	liidu territooriumil või väljaspool seda asuvate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel;

e)	juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub liidu territooriumil.

Artikkel 19

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) Nõukogu 18. detsembri 2014. aasta otsus 2014/932/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Jeemenis (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 147).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

I LISA

ARTIKLIS 2 OSUTATUD ISIKUTE, ÜKSUSTE JA ASUTUSTE LOETELU

A. ISIKUD

Abdullah Yahya Al Hakim (teise nimega: a) Abu Ali al Hakim; b) Abu-Ali al- Hakim; c) Abdallah al-Hakim; d) Abu Ali Alhakim e) Abdallah al-Mu'ayyad).

Algupärane kirjaviis:

Loetellu kandmise põhjus: Houthi rühmituse juhi asetäitja.

Aadress: Dahyan, Sa'dah kubernerkond, Jeemen.

Sünniaeg: a) u 1985; b) 1984 ja 1986 vahel.

Sünnikoht: a) Dahyan, Jeemen b) Sa'dah kubernerkond, Jeemen.

Kodakondsus: Jeemeni.

Muu teave: Sugu: mees.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 7.11.2014.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Abdullah Yahya al Hakimi kanti loetellu 7. novembril 2014 ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 2140 (2014) punktide 11 ja 15 kohaste sanktsioonidega seoses, kuna ta vastab kõnealuse resolutsiooni punktides 17 ja 18 esitatud kriteeriumitele.

Abdullah Yahya al Hakim on osalenud tegevuses, mis ohustab rahu, julgeolekut või stabiilsust Jeemenis (muu hulgas tegevus, mis takistab Jeemeni valitsuse ja opositsiooni vahelise 23. novembri 2011. aasta kokkuleppe rakendamist, millega nähakse ette võimu rahumeelne üleminek Jeemenis) või takistab poliitilist protsessi Jeemenis.

Väidetavalt korraldas Abdullah Yahya al Hakim 2014. aasta juunis kohtumise riigipöörde kavandamiseks Jeemeni presidendi Abdrabuh Mansour Hadi vastu. Al Hakim kohtus sõjaväe- ja julgeolekuülemate ning hõimujuhtidega; kohtumisel osalesid ka Jeemeni endist presidenti Ali Abdullah Salehi pooldavate partisanide juhtfiguurid, eesmärgiga koordineerida sõjalisi jõupingutusi Jeemeni pealinna Sanaa ülevõtmiseks.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu esimees märkis oma 29. augusti 2014. aasta avalikus avalduses, et nõukogu mõistab hukka Abdullah Yahya al Hakimi poolt juhitud vägede tegevuse ja Amrani (Jeemen), sealhulgas Jeemeni sõjaväebrigaadi peakorteri vallutamise 8. juulil 2014. Al Hakim juhtis 2014. aasta juulis Amrani kubernerkonna vägivaldset ülevõtmist ning vastutas sõjaväeülemana Amrani kubernerkonnas ja Hamdanis käimasolevate konfliktide alaste otsuste tegemise eest.

Alates 2014. aasta septembri algusest viibis Abdullah Yahya al Hakim Sanaas, et teostada järelevalvet lahinguoperatsioonide üle sõjalise tegevuse algamise korral. Tema ülesanne oli organiseerida sõjalisi operatsioone, eesmärgiga kukutada Jeemeni valitsus, ning samuti vastutas ta kõikide Sanaasse ja sealt välja viivate teede turvamise ja kontrollimise eest.

Abd Al-Khaliq Al-Huthi (teiste nimedega: a) Abd-al-Khaliq al-Huthi; b) Abd-al-Khaliq Badr-al-Din al Huthi; c) 'Abd al-Khaliq Badr al-Din al-Huthi d) Abu-Yunus).

Algupärane kirjaviis:

Loetellu kandmise põhjus: Houthi rühmituse sõjaline juht.

Sünniaeg: 1984.

Kodakondsus: Jeemeni.

Muu teave: Sugu: mees.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 7.11.2014.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Abd al-Khaliq al-Huthi kanti loetellu 7. novembril 2014 ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 2140 (2014) punktide 11 ja 15 kohaste sanktsioonidega seoses, kuna ta vastab kõnealuse resolutsiooni punktides 17 ja 18 esitatud kriteeriumitele.

Abd al-Khaliq al-Huthi on osalenud tegevuses, mis ohustab rahu, julgeolekut või stabiilsust Jeemenis (muu hulgas tegevus, mis takistab Jeemeni valitsuse ja opositsiooni vahelise 23. novembri 2011. aasta kokkuleppe rakendamist, millega nähakse ette võimu rahumeelne üleminek Jeemenis) või takistab poliitilist protsessi Jeemenis.

2013. aasta oktoobri lõpus juhtis Abd al-Khaliq al-Huthi Jeemeni sõjaväevormi riietatud võitlejate rühma rünnakut Dimajs (Jeemen) asuvate objektide vastu. Võitluse käigus hukkus mitu inimest.

2014. aasta septembri lõpus oli teadmata arv tuvastamata võitlejaid väidetavalt valmis pärast Abd al-Khaliq al-Huthilt käsu saamist ründama diplomaatilisi rajatisi Sanaas, Jeemenis. 30. augustil 2014 koordineeris al-Huthi relvade toimetamist Amranist Sanaas asuvasse protestilaagrisse.

Ali Abdullah Saleh (teise nimega: Ali Abdallah Salih)

Algupärane kirjaviis:

Loetellu kandmise põhjus: a) Jeemeni Üldise Rahvakongressi Partei juht b) Jeemeni Vabariigi endine president.

Sünniaeg: a) 21.3.1945; b) 21.3.1946; c) 21.3.1942; d) 21.3.1947.

Sünnikoht: a) Bayt al-Ahmar, Sanaa kubernerkond, Jeemen; b) Sanaa, Jeemen; c) Sana'a, Sanhan, Al-Rib' al-Sharqi.

Kodakondsus: Jeemeni.

Passi nr: 00016161 (Jeemen).

Riiklik isikukood nr: 01010744444.

Muu teave: Sugu: mees.

ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 7.11.2014.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Ali Abdullah Saleh kanti loetellu 7. novembril 2014 resolutsiooni nr 2140 (2014) punktide 11 ja 15 kohaste sanktsioonidega seoses, kuna ta vastab kõnealuse resolutsiooni punktides 17 ja 18 esitatud kriteeriumitele.

Ali Abdullah Saleh on osalenud tegevuses, mis ohustab rahu, julgeolekut või stabiilsust Jeemenis (muu hulgas tegevus, mis takistab Jeemeni valitsuse ja opositsiooni vahelise 23. novembri 2011. aasta kokkuleppe rakendamist, millega nähakse ette võimu rahumeelne üleminek Jeemenis) või tegevuses, mis takistab poliitilist protsessi Jeemenis.

Pärsia lahe koostöönõukogu toetatud 23. novembri 2011. aasta kokkuleppe tulemusena astus Ali Abdullah Saleh tagasi Jeemeni presidendi ametikohalt pärast enam kui 30 aastat.

Alates 2012. aasta sügisest on Ali Abdullah Saleh'st väidetavalt saanud vägivaldse Houthi liikumise üks põhilisi toetajaid Põhja-Jeemenis.

Hiljem, alates 2014. aasta septembrist on Saleh üritanud Jeemenit destabiliseerida, kutsudes inimesi üles nõrgestama keskvalitsust ja tekitama piisavalt ebastabiilsust riigipöörde võimaldamiseks. ÜRO Jeemeni ekspertide rühma 2014. aasta septembri aruande kohaselt toetab Saleh mõningate Jeemeni rühmituste vägivaldset tegevust rahaliste vahendite ja poliitilise toetuse kaudu ning tagades, et rahvakongressi (GPC) liikmed aitavad jätkuvalt kaasa Jeemeni destabiliseerimisele erinevatel viisidel.

II LISA

VEEBISAIDID, MIS SISALDAVAD TEAVET PÄDEVATE ASUTUSTE KOHTA, NING AADRESS TEADETE SAATMISEKS EUROOPA KOMISJONILE

BELGIA

http://www.diplomatie.be/eusanctions

BULGAARIA

http://www.mfa.bg/en/pages/135/index.html

TŠEHHI VABARIIK

http://www.mfcr.cz/mezinarodnisankce

TAANI

http://um.dk/da/politik-og-diplomati/retsorden/sanktioner/

SAKSAMAA

http://www.bmwi.de/DE/Themen/Aussenwirtschaft/aussenwirtschaftsrecht,did=404888.html

EESTI

http://www.vm.ee/est/kat_622/

IIRIMAA

http://www.dfa.ie/home/index.aspx?id=28519

KREEKA

http://www.mfa.gr/en/foreign-policy/global-issues/international-sanctions.html

HISPAANIA

http://www.exteriores.gob.es/Portal/es/PoliticaExteriorCooperacion/GlobalizacionOportunidadesRiesgos/Documents/ORGANISMOS%20COMPETENTES%20SANCIONES%20INTERNACIONALES.pdf

PRANTSUSMAA

http://www.diplomatie.gouv.fr/autorites-sanctions/

HORVAATIA

http://www.mvep.hr/sankcije

ITAALIA

http://www.esteri.it/MAE/IT/Politica_Europea/Deroghe.htm

KÜPROS

http://www.mfa.gov.cy/sanctions

LÄTI

http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539

LEEDU

http://www.urm.lt/sanctions

LUKSEMBURG

http://www.mae.lu/sanctions

UNGARI

http://www.kulugyminiszterium.hu/kum/hu/bal/Kulpolitikank/nemzetkozi_szankciok/

MALTA

http://www.doi.gov.mt/EN/bodies/boards/sanctions_monitoring.asp

MADALMAAD

www.rijksoverheid.nl/onderwerpen/internationale-vrede-en-veiligheid/sancties

AUSTRIA

http://www.bmeia.gv.at/view.php3?f_id=12750&LNG=en&version=

POOLA

http://www.msz.gov.pl

PORTUGAL

http://www.portugal.gov.pt/pt/os-ministerios/ministerio-dos-negocios-estrangeiros/quero-saber-mais/sobre-o-ministerio/medidas-restritivas/medidas-restritivas.aspx

RUMEENIA

http://www.mae.ro/node/1548

SLOVEENIA

http://www.mzz.gov.si/si/zunanja_politika_in_mednarodno_pravo/zunanja_politika/mednarodna_varnost/omejevalni_ukrepi/

SLOVAKKIA

http://www.mzv.sk/sk/europske_zalezitosti/europske_politiky-sankcie_eu

SOOME

http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet

ROOTSI

http://www.ud.se/sanktioner

ÜHENDKUNINGRIIK

https://www.gov.uk/sanctions-embargoes-and-restrictions

Aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile:

European Commission

Service for Foreign Policy Instruments (FPI)

EEAS 02/309

B-1049 Brussels

Belgium

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/70

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1353/2014,

15. detsember 2014,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1156/2012, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 2011/16/EL nõutakse, et maksustamise valdkonnas kasutataks teabevahetuseks tüüpvorme ja elektroonilisi vorme.

(2)	Tüüpvormid, mida kasutatakse taotluse alusel toimuvaks teabevahetuseks, omaalgatuslikuks teabevahetuseks, teavitamiseks ja tagasisideks, peavad vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1156/2012 (2) I–IV lisale.

(3)	Tulu ja kapitali konkreetseid kategooriaid käsitleva kohustusliku automaatse teabevahetuse puhul, mis on ette nähtud nõukogu direktiivi 2003/48/EÜ (3) artikliga 9, kasutatakse elektroonilist vormi, mis põhineb olemasoleval elektroonilisel vormil.

(4)	Määrust (EL) nr 1156/2012 tuleks vastavalt muuta.

(5)	Kõnealuseid muudatusi tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2015 kooskõlas direktiivi 2011/16/EL artikli 29 lõikega 1, mis puudutab direktiivi artikli 8 kohustuslikku automaatset teabevahetust käsitlevate sätete järgimiseks vajalike õigus- ja haldusnormide jõustumist liikmesriikides.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas maksustamisalase halduskoostöö komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1156/2012 muudetakse järgmiselt.

1)	Lisatakse artikkel 1a: „Artikkel 1a Direktiivi 2011/16/EL artikli 8 lõike 1 kohaseks automaatseks teabevahetuseks kasutatav elektrooniline vorm on kooskõlas käesoleva määruse V lisaga.”

2)	Määrusele (EL) nr 1156/2012 lisatakse V lisa vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 64, 11.3.2011, lk 1.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1156/2012, 6. detsember 2012, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 335, 7.12.2012, lk 42).

(3) Nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ, 3. juuni 2003, hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 38).

LISA

„V LISA

Artiklis 1a osutatud elektrooniline vorm

Direktiivi 2011/16/EL artikli 8 kohaseks automaatseks teabevahetuseks kasutatavad elektroonilised vormid vastavad järgmisele hierarhilisele struktuurile ning sisaldavad järgmiseid elementide klasse (*1):

sõnumi üldandmed:

– Päis („HEADER”), mis sisaldab järgmisi elemente:

–– päritoluriik („ORIGINATING COUNTRY”),

–– sihtriigid („DESTINATION COUNTRIES”),

–– ainulaadne sõnumi identifitseerimistunnus („MESSAGE ID”),

–– vastavustunnus („CORRELATION ID”),

–– ajatempel („TIMESTAMP”) ning

–– sõnumiliigi identifikaator („MESSAGE TYPE INDIC”);

– ning põhitekst („BODY”), mis vastab käesolevas lisas punktides b–g kirjeldatud põhiteksti liikide hierarhilisele struktuurile ja elemendiklassidele; põhiteksti liik sõltub automaatselt vahetatava teabe laadist.

palgatulu või juhtide tasusid käsitleva teabe edastamiseks kasutatav põhitekst sisaldab järgmist:

– taotluse identifitseerimistunnus („APPLICATION ID”), milles on näidatud vahetatava teabe laad,

– maksustamisaasta („TAX YEAR”) ning

– üks või mitu koostisosa, mis sisaldavad järgmist:

–– teave ühe või mitme saaja („RECIPIENTS”) kohta, kus iga saajat käsitlev teave hõlmab järgmist:

––– teave ühe või mitme maksja („PAYERS”) kohta, kus iga maksjat käsitlev teave hõlmab järgmist:

–––– teave ühe või mitme suhte („RELATIONSHIPS”) kohta, kus iga saaja ja maksja vahelise suhte kohta esitatud teave hõlmab järgmist:

––––– teave ühe või mitme töökoha („WORKPLACE”) kohta, kus suhe toimub, ning

––––– teave ühe või mitme sissetuleku („INCOMES”) kohta, kus iga suhtel põhinevat sissetulekut või tasu käsitlev teave hõlmab järgmist:

–––––– saaja teises riigis viibitud või töötatud päevade arv („QUANTITY”);

–– ja/või teave ühe või mitme saaja tühistamise („RECIPIENT INVALIDATIONS”) kohta, kui eelnevalt vahetatud teavet parandatakse või see tühistatakse.

pensioniteabe edastamiseks kasutatav põhitekst sisaldab järgmist:

– taotluse identifitseerimistunnus („APPLICATION ID”), milles on näidatud vahetatava teabe laad,

– maksustamisaasta („TAX YEAR”) ning

– üks või mitu koostisosa, mis sisaldavad järgmist:

–– teave ühe või mitme saaja („RECIPIENTS”) kohta, kus iga saajat käsitlev teave hõlmab järgmist:

––– teave ühe või mitme maksja („PAYERS”) kohta, kus iga maksjat käsitlev teave hõlmab järgmist:

–––– teave ühe või mitme pensioniskeemi („SCHEMES”) kohta, kus iga pensioni käsitlev teave hõlmab järgmist:

––––– ühe või mitme pensioniskeemi viitetunnuse teave („SCHEME REFERENCE INFOS”),

––––– teave ühe või mitme kapitaliväärtuse („CAPITAL VALUES”) kohta,

––––– teave halduri („ADMINISTRATOR”) kohta,

––––– teave ühe või mitme omaniku („OWNERS”) kohta,

––––– teave ühe või mitme sündmuse („EVENTS”) kohta, kus iga pensioniskeemiga hõlmatud sündmust käsitlev üldteave sisaldab järgmist:

–––––– üks või mitu sündmust käsitleva teabe („EVENT INFO”) elementi, mis sisaldavad üksikasjalikku teavet sündmuse kohta ning üks või mitu finantsteabe („FINANCIAL INFO”) elementi ja/või

–––––– üks või mitu maksustamist käsitleva teabe („TAX INFO”) elementi, mis sisaldavad üksikasjalikku teavet maksude kohta ning üks või mitu finantsteabe („FINANCIAL INFO”) elementi;

–– ja/või teave ühe või mitme saaja tühistamise („RECIPIENT INVALIDATIONS”) kohta, kui eelnevalt vahetatud teavet parandatakse või see tühistatakse.

elukindlustustooteid käsitleva teabe edastamiseks kasutatav põhitekst sisaldab järgmist:

– taotluse identifitseerimistunnus („APPLICATION ID”), milles on näidatud vahetatava teabe laad,

– maksustamisaasta („TAX YEAR”) ning

– üks või mitu koostisosa, mis sisaldavad järgmist:

–– teave ühe või mitme lepingu („POLICIES”) kohta, kus iga toodet käsitlev teave hõlmab järgmist:

––– teave kindlustusmaksete kestuse kohta („CONTRIBUTION DURATION”),

––– teave kindlustushüvitiste kestuse kohta („CONTRIBUTION DURATION”),

––– teave kindlustuslepingu valikute kohta („POLICY OPTIONS”),

––– teave ühe või mitme kindlustuslepingu kapitaliväärtuse („POLICY CAPITAL VALUES”) kohta,

––– teave kindlustaja/makseagendi kohta („INSURER/PAYING AGENT”),

––– teave ühe või mitme hüvitise saaja („BENEFICIARIES”) kohta,

––– teave ühe või mitme kindlustatu („LIFE INSURED”) kohta,

––– teave ühe või mitme kindlustusmaksete maksja kohta („PAYERS OF PREMIUMS”),

––– teave ühe või mitme kindlustusvõtja („POLICY OWNERS”) kohta,

––– teave ühe või mitme sündmuse („EVENTS”) kohta, kus iga kindlustuslepinguga hõlmatavat sündmust käsitlev üldteave sisaldab järgmist:

–––– üks või mitu sündmust käsitleva teabe („EVENT INFO”) elementi, mis sisaldavad üksikasjalikku teavet sündmuse kohta ning üks või mitu finantsteabe („FINANCIAL INFO”) elementi ja/või

–––– üks või mitu maksustamist käsitleva teabe („TAX INFO”) elementi, mis sisaldavad üksikasjalikku teavet maksude kohta ning üks või mitu finantsteabe („FINANCIAL INFO”) elementi;

–– ja/või teave ühe või mitme kindlustuslepingu tühistamise („POLICY INVALIDATIONS”) kohta, kui eelnevalt vahetatud teavet parandatakse või see tühistatakse.

kinnisomandit ja kinnisvaratulu käsitleva teabe edastamiseks kasutatav põhitekst sisaldab järgmist:

– taotluse identifitseerimistunnus („APPLICATION ID”), milles on näidatud vahetatava teabe laad,

– maksustamisaasta („TAX YEAR”) ning

– üks või mitu koostisosa, mis sisaldavad järgmist:

–– teave ühe või mitme osalise („PARTIES”) kohta, kus iga saajat käsitlev teave hõlmab järgmist:

––– abikaasat käsitlevat teavet sisaldav element „PARTNER” ning

––– variant 1, mille puhul käsitleb teave sissetulekut, mida ei saa siduda (isegi kaudselt) ühe või mitme kindlakstehtud kinnisomandiga: teave ühe või mitme sissetuleku kohta („INCOMES”) või

––– variant 2, mille puhul käsitleb teave kas muud kui sissetulekut või sellist sissetulekut, mida saab seostada (ka kaudselt) ühe või mitme kindlakstehtud kinnisomandiga: üks või mitu kinnisomandi elementi („PROPERTIES”), mis sisaldavad teavet iga kinnisomandi kohta ja hõlmavad järgmist:

–––– teave ühe või mitme omandi („OWNERSHIPS”) ja sellega/nendega seotud õiguse („RIGHT”) kohta, mis hõlmab teavet iga kinnisomandiga seotud omandi ja sellega seotud õiguse kohta ning sisaldab järgmisi elemente:

––––– ühte või mitut tehingut käsitlev element („TRANSACTIONS”), milles on esitatud teave kõigi kinnisomandiga seotud tehingute kohta,

––––– ühte või mitut sissetulekut käsitlev element („INCOMES”), milles on esitatud teave kõigi kinnisomandiga seotud sissetulekute kohta;

–– ja/või teave ühe või mitme osalise tühistamise („PARTY INVALIDATIONS”) kohta, kui eelnevalt vahetatud teavet parandatakse või see tühistatakse.

f)	kui teavet ei edastata ühegi konkreetse kategooria kohta, siis sisaldab põhitekst järgmist: - taotluse identifitseerimistunnus („APPLICATION ID”), milles on näidatud vahetatava teabe laad, - üksikasjalik teave põhjuste kohta, mis tingisid andmete puudumise („DETAIL”) ning - aastaarv („YEAR”).

konkreetset kategooriat käsitleva teabe vastuvõtmist kinnitav põhitekst sisaldab järgmist:

– taotluse identifitseerimistunnus („APPLICATION ID”), milles on näidatud vahetatava teabe laad,

– teave saadud sõnumi vastuvõtmise või tagasilükkamise kohta („STATUS”) ning

– üks või mitu viga käsitlevat elementi („ERROR”), mis sisaldavad teavet saadud sõnumis leitud vigade kohta.

”

(*1) Elektrooniline vorm peab sisaldama üksnes neid välju, mis on kättesaadavad ja kohaldatavad konkreetse käsitletava juhtumi puhul.

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/75

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1354/2014,

16. detsember 2014,

millega kehtestatakse erandid määrustest (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006, (EÜ) nr 1067/2008 ja (EÜ) nr 1964/2006, rakendusmäärusest (EL) nr 480/2012 ning määrustest (EÜ) nr 828/2009 ja (EÜ) nr 1918/2006 seoses impordilitsentsi taotluste esitamise ja impordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2015. aastal teravilja, riisi, suhkru ja oliiviõli tariifikvootide raames, samuti määrusest (EÜ) nr 951/2006 seoses ekspordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2015. aastal kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi sektoris ning määrusest (EL) nr 1272/2009 seoses pakkumuste läbivaatamise tähtajaga pehme nisu kindlaksmääratud hinnaga kokkuostul riikliku sekkumise puhul 2014. ja 2015. aastal

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1996. aasta määrust (EÜ) nr 1095/96 vastavalt GATTi artikli XXIV lõikele 6 toimunud läbirääkimiste tulemusel koostatud CXL-loendis sätestatud kontsessioonide rakendamise kohta, (1) eriti selle artiklit 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (2) eriti selle artikli 20 punkti n, artikli 144 punkti g, artikli 178 punkti b, artikli 187 punkti e ja artikli 192 lõiget 5,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1528/2007, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, (3) eriti selle artikli 9 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta, (4) eriti selle artikli 18 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrustega (EÜ) nr 2305/2003, (5) (EÜ) nr 969/2006 (6) ja (EÜ) nr 1067/2008 (7) on kehtestatud erisätted kvoodi 09.4126 alla kuuluva odra, kvoodi 09.4131 alla kuuluva maisi ja kvootide 09.4123, 09.4124, 09.4125 ja 09.4133 alla kuuluva muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu impordilitsentsitaotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(2)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1964/2006 (8) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 480/2012, (9) on kehtestatud erisätted kvoodi 09.4517 alla kuuluva Bangladeshist pärit riisi ja kvoodi 09.4079 alla kuuluva purustatud riisi impordilitsentsitaotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(3)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 828/2009 (10) on ette nähtud erisätted kvootide 09.4221, 09.4231 ja 09.4241 kuni 09.4247 alla kuuluvate suhkrusektoritoodete impordilitsentsitaotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(4)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1918/2006 (11) on kehtestatud erisätted kvoodi 09.4032 alla kuuluva oliiviõli impordilitsentsitaotluste esitamiseks ja impordilitsentside väljaandmiseks.

(5)

Võttes arvesse riigipühi 2015. aastal, tuleks teatavate ajavahemike suhtes teha erand määrustest (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006 ja (EÜ) nr 1067/2008, (EÜ) nr 1964/2006, rakendusmäärusest (EL) nr 480/2012 ning määrustest (EÜ) nr 828/2009 ja (EÜ) nr 1918/2006 seoses impordilitsentsi taotluste esitamise ja kõnealuste litsentside väljaandmise kuupäevadega, et tagada vastavatest kvoodimahtudest kinnipidamine.

(6)	Komisjoni määruse (EÜ) nr 951/2006 (12) artikli 7d lõikes 1 on sätestatud, et kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi ekspordilitsentsid antakse välja alates litsentsitaotluse esitamisele järgneva nädala reedest, tingimusel et komisjon ei ole osutatud ajavahemikul võtnud mingeid erimeetmeid.

(7)	2015. aasta riigipühade ja Euroopa Liidu Teataja ebakorrapärase väljaandmise tõttu kõnealuste pühade ajal on ajavahemik taotluste esitamise ja litsentside väljaandmise päeva vahel tõhusa turukorralduse tagamiseks liiga lühike. Seega tuleks kõnealust ajavahemikku pikendada.

(8)

Komisjoni määruse (EL) nr 1272/2009 (13) artikli 14 lõike 1 teises lõigus on sätestatud, et komisjon teeb otsuse kahe tööpäeva jooksul pärast kõnealuse määruse artikli 13 lõikes 1 osutatud teate saamist ja viie tööpäeva jooksul pärast kõnealuse määruse artikli 13 lõikes 3 osutatud teate saamist. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 949/2014 (14) on või ja lõssipulbri puhul pikendatud riikliku sekkumise kestust 31. detsembrini 2014.

(9)	2014. ja 2015. aasta riigipühade ja Euroopa Liidu Teataja ebakorrapärase väljaandmise tõttu kõnealuste pühade ajal on pakkumuste läbivaatamise tähtaeg liiga lühike, et pakutavaid koguseid tõhusalt kontrollida. Seega tuleks kõnealust tähtaega pikendada.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Teravili

1. Erandina määruse (EÜ) nr 2305/2003 artikli 3 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvoodi 09.4126 alla kuuluva odra impordilitsentsitaotlusi 2015. aastaks esitada pärast reedet, 11. detsembrit 2015 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

2. Erandina määruse (EÜ) nr 969/2006 artikli 4 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvoodi 09.4131 alla kuuluva maisi impordilitsentsitaotlusi 2015. aastaks esitada pärast reedet, 11. detsembrit 2015 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

3. Erandina määruse (EÜ) nr 1067/2008 artikli 4 lõike 1 teisest lõigust ei tohi kvootide 09.4123, 09.4124, 09.4125 ja 09.4133 alla kuuluva muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu impordilitsentsitaotlusi 2015. aastaks esitada pärast reedet, 11. detsembrit 2015 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

Artikkel 2

Riis

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1964/2006 artikli 4 lõike 3 esimesest lõigust ei tohi kvoodi 09.4517 alla kuuluva Bangladeshist pärit riisi impordilitsentsitaotlusi 2015. aastaks esitada pärast reedet, 4. detsembrit 2015 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

2. Erandina rakendusmääruse (EL) nr 480/2012 artikli 2 lõike 1 kolmandast lõigust ei tohi kvoodi 09.4079 alla kuuluva purustatud riisi impordilitsentsitaotlusi 2015. aastaks esitada pärast reedet, 4. detsembrit 2015 kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

Artikkel 3

Suhkur

Erandina määruse (EÜ) nr 828/2009 artikli 4 lõikest 1 ei tohi impordilitsentsi taotlusi esitada pärast reedet, 11. detsembrit 2015 kell 13.00 Brüsseli aja järgi kuni reede, 25. detsembrini 2015 kella 13.00ni Brüsseli aja järgi.

Artikkel 4

Oliiviõli

Erandina määruse (EÜ) nr 1918/2006 artikli 3 lõikest 3 antakse oliiviõli impordilitsentsid, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse I lisas osutatud ajavahemike jooksul, välja I lisas esitatud kuupäevadel, kui komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (15) artikli 7 lõike 2 kohaselt võetud meetmetest ei tulene teisiti.

Artikkel 5

Kvoodiväline suhkur ja kvoodiväline isoglükoos

Erandina määruse (EÜ) nr 951/2006 artikli 7d lõikest 1 antakse kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi ekspordilitsentsid, mille kohta on taotlus esitatud käesoleva määruse II lisas osutatud ajavahemike jooksul, välja II lisas esitatud kuupäevadel, võttes vajaduse korral arvesse kõnealuse määruse artikli 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud erimeetmeid.

Artikkel 6

Pakkumused pehme nisu kindlaksmääratud hinnaga kokkuostuks riikliku sekkumise puhul

Erandina määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 14 lõike 1 teisest lõigust lõppeb käesoleva määruse III lisas osutatud ajavahemike jooksul teatatud pehme nisu pakkumuste puhul tähtaeg, mille jooksul komisjoni teeb otsuse pärast kõnealuse määruse artikli 13 lõike 2 punktis b ja artikli 13 lõikes 3 osutatud teadete saamist, kõnealuses lisas esitatud kuupäeval.

Artikkel 7

Pakkumused või ja lõssipulbri kindlaksmääratud hinnaga kokkuostuks riikliku sekkumise puhul

Erandina määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 14 lõike 1 teisest lõigust lõppeb käesoleva määruse IV lisa 1. ja 2. osas osutatud ajavahemike jooksul teatatud või ja lõssipulbri pakkumuste puhul tähtaeg, mille jooksul komisjoni teeb otsuse pärast kõnealuse määruse artikli 13 lõike 2 punktis a ja artikli 13 lõikes 3 osutatud teadete saamist, kõnealuses lisas esitatud kuupäeval.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrus kaotab kehtivuse 10. jaanuaril 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) EÜT L 146, 20.6.1996, lk 1.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(3) ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.

(4) EÜT L 303, 31.10.2012, lk 1.

(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 2305/2003, 29. detsember 2003, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava odra ühenduse tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine (ELT L 342, 30.12.2003, lk 7).

(6) Komisjoni määrus (EÜ) nr 969/2006, 29. juuni 2006, millega avatakse kolmandatest riikidest imporditava maisi ühenduse tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine (ELT L 176, 30.6.2006, lk 44).

(7) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1067/2008, 30. oktoober 2008, millega avatakse kolmandatest riikidest pärit muu kui kõrge kvaliteediga pehme nisu ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine ning kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 290, 31.10.2008, lk 3).

(8) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1964/2006, 22. detsember 2006, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad Bangladeshist pärit riisi impordikvootide avamiseks ja haldamiseks vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 3491/90 (ELT L 408, 30.12.2006, lk 19).

(9) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 480/2012, 7. juuni 2012, millega avatakse CN-koodi 1901 10 00 alla kuuluvate toiduainete tootmiseks ettenähtud CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine (ELT L 148, 8.6.2012, lk 1).

(10) Komisjoni määrus (EÜ) nr 828/2009, 10. september 2009, milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad tariifirubriiki 1701 kuuluvate suhkrutoodete impordi ja rafineerimise jaoks sooduslepingute alusel turustusaastatel 2009/2010 — 2014/2015 (ELT L 240, 11.9.2009, lk 14).

(11) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1918/2006, 20. detsember 2006, millega avatakse ühenduse tariifikvoot Tuneesiast pärit oliiviõli kohta ja sätestatakse selle kvoodi haldamine (ELT L 365, 21.12.2006, lk 84).

(12) Komisjoni määrus (EÜ) nr 951/2006, 30. juuni 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 318/2006 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega kauplemise suhtes suhkrusektoris (ELT L 178, 1.7.2006, lk 24).

(13) Komisjoni määrus (EL) nr 1272/2009, 11. detsember 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul (ELT L 349, 29.12.2009, lk 1).

(14) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 949/2014, 4. september 2014, millega kehtestatakse piima ja piimatoodete sektori ajutised erakorralised meetmed või ja lõssipulbri suhtes kehtiva 2014. aasta riikliku sekkumise ajavahemiku pikendamise teel (ELT L 265, 5.9.2014, lk 21).

(15) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1301/2006, 31. august 2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (ELT L 238, 1.9.2006, lk 13).

I LISA

Oliiviõli impordilitsentsitaotluste esitamise periood	Litsentside väljaandmise kuupäev
Esmaspäev, 30. märts või teisipäev, 31. märts 2015	Reede, 10. aprill 2015
Esmaspäev, 27. aprill või teisipäev, 28. aprill 2015	Kolmapäev, 6. mai 2015
Esmaspäev, 11. mai või teisipäev, 12. mai 2015	Neljapäev, 21. mai 2015
Esmaspäev, 18. mai või teisipäev, 19. mai 2015	Kolmapäev, 27. mai 2015
Esmaspäev, 26. oktoober või teisipäev, 27. oktoober 2015	Kolmapäev, 4. november 2015

II LISA

Kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi ekspordilitsentside taotluste esitamise periood	Litsentside väljaandmise kuupäev
Esmaspäevast, 13. juulist kuni reede, 17. juulini 2015	Teisipäev, 28. juuli 2015
Esmaspäevast, 21. detsembrist kuni reede, 25. detsembrini 2015	Reede, 8. jaanuar 2016

III LISA

Teatamiskuupäev seoses pehme nisu pakkumustega vastavalt määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 13 lõike 2 punktile b	Teatamiskuupäev seoses pehme nisu pakkumustega vastavalt määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 13 lõikele 3	Komisjoni otsuse tegemise lõpptähtaeg seoses pehme nisu pakkumustega pärast kõnealuste teadete saamist
Kolmapäev, 1. aprill 2015		Kolmapäev, 8. aprill 2015
	Neljapäev, 26. märts 2015 Reede, 27. märts 2015 Esmaspäev, 30. märts 2015 Teisipäev, 31. märts 2015 Kolmapäev, 1. aprill 2015 Neljapäev, 2. aprill 2015 Reede, 3. aprill 2015 Esmaspäev, 6. aprill 2015	Teisipäev, 7. aprill 2015 Kolmapäev, 8. aprill 2015 Neljapäev, 9. aprill 2015 Reede, 10. aprill 2015 Esmaspäev, 13. aprill 2015 Esmaspäev, 13. aprill 2015 Esmaspäev, 13. aprill 2015 Esmaspäev, 13. aprill 2015
	Reede, 24. aprill 2015 Esmaspäev, 27. aprill 2015 Teisipäev, 28. aprill 2015 Kolmapäev, 29. aprill 2015 Neljapäev, 30. aprill 2015	Esmaspäev, 4. mai 2015 Teisipäev, 5. mai 2015 Kolmapäev, 6. mai 2015 Neljapäev, 7. mai 2015 Reede, 8. mai 2015
Kolmapäev, 13. mai 2015		Teisipäev, 19. mai 2015
	Neljapäev, 7. mai 2015 Reede, 8. mai 2015 Esmaspäev, 11. mai 2015 Teisipäev, 12. mai 2015 Kolmapäev, 13. mai 2015 Neljapäev, 14. mai 2015 Reede, 15. mai 2015	Esmaspäev, 18. mai 2015 Teisipäev, 19. mai 2015 Kolmapäev, 20. mai 2015 Neljapäev, 21. mai 2015 Reede, 22. mai 2015 Reede, 22. mai 2015 Reede, 22. mai 2015
	Esmaspäev, 18. mai 2015 Teisipäev, 19. mai 2015 Kolmapäev, 20. mai 2015 Neljapäev, 21. mai 2015 Reede, 22. mai 2015	Teisipäev, 26. mai 2015 Kolmapäev, 27. mai 2015 Neljapäev, 28. mai 2015 Reede, 29. mai 2015 Esmaspäev, 1. juuni 2015

IV LISA

1. OSA

Teatamiskuupäev seoses või ja lõssipulbri pakkumustega vastavalt määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 13 lõike 2 punktile a	Teatamiskuupäev seoses või ja lõssipulbri pakkumustega vastavalt määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 13 lõikele 3	Komisjoni otsuse tegemise lõpptähtaeg seoses või ja lõssipulbri pakkumustega pärast kõnealuste teadete saamist
Esmaspäev, 22. detsember 2014		Esmaspäev, 5. jaanuar 2015
Esmaspäev, 29. detsember 2014		Teisipäev, 6. jaanuar 2015
	Esmaspäev, 22. detsember 2014 Teisipäevast, 23. detsembrist 2014 kuni reede, 2. jaanuarini 2015	Neljapäev, 8. jaanuar 2015 Reede, 9. jaanuar 2015

2. OSA

Teatamiskuupäev seoses või ja lõssipulbri pakkumustega vastavalt määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 13 lõike 2 punktile a	Teatamiskuupäev seoses või ja lõssipulbri pakkumustega vastavalt määruse (EL) nr 1272/2009 artikli 13 lõikele 3	Komisjoni otsuse tegemise lõpptähtaeg seoses või ja lõssipulbri pakkumustega pärast kõnealuste teadete saamist
	Neljapäev, 26. märts 2015 Reede, 27. märts 2015 Esmaspäev, 30. märts 2015 Teisipäev, 31. märts 2015 Kolmapäev, 1. aprill 2015 Neljapäev, 2. aprill 2015 Reede, 3. aprill 2015 Esmaspäev, 6. aprill 2015	Teisipäev, 7. aprill 2015 Kolmapäev, 8. aprill 2015 Neljapäev, 9. aprill 2015 Reede, 10. aprill 2015 Esmaspäev, 13. aprill 2015 Esmaspäev, 13. aprill 2015 Esmaspäev, 13. aprill 2015 Esmaspäev, 13. aprill 2015
	Reede, 24. aprill 2015 Esmaspäev, 27. aprill 2015 Teisipäev, 28. aprill 2015 Kolmapäev, 29. aprill 2015 Neljapäev, 30. aprill 2015	Esmaspäev, 4. mai 2015 Teisipäev, 5. mai 2015 Kolmapäev, 6. mai 2015 Neljapäev, 7. mai 2015 Reede, 8. mai 2015
	Neljapäev, 7. mai 2015 Reede, 8. mai 2015 Esmaspäev, 11. mai 2015 Teisipäev, 12. mai 2015 Kolmapäev, 13. mai 2015 Neljapäev, 14. mai 2015 Reede, 15. mai 2015 Esmaspäev, 18. mai 2015	Esmaspäev, 18. mai 2015 Teisipäev, 19. mai 2015 Kolmapäev, 20. mai 2015 Neljapäev, 21. mai 2015 Reede, 22. mai 2015 Reede, 22. mai 2015 Reede, 22. mai 2015 Teisipäev, 26. mai 2015
	Teisipäev, 19. mai 2015 Kolmapäev, 20. mai 2015 Neljapäev, 21. mai 2015 Reede, 22. mai 2015	Kolmapäev, 27. mai 2015 Neljapäev, 28. mai 2015 Reede, 29. mai 2015 Esmaspäev, 1. juuni 2015
Esmaspäev, 20. juuli 2015		Neljapäev, 23. juuli 2015
	Teisipäev, 14. juuli 2015 Kolmapäev, 15. juuli 2015 Neljapäev, 16. juuli 2015 Reede, 17. juuli 2015 Esmaspäev, 20. juuli 2015	Kolmapäev, 22. juuli 2015 Neljapäev, 23. juuli 2015 Reede, 24. juuli 2015 Esmaspäev, 27. juuli 2015 Teisipäev, 28. juuli 2015

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/82

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1355/2014,

17. detsember 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 391/2009 seoses Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) teatavate koodeksite vastuvõtmisega ning teatavatesse konventsioonidesse ja protokollidesse sellega seotud muudatuste tegemisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

toimides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2099/2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), (2) artiklis 5 sätestatud vastavuskontrollimenetlusele,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 5 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd, et vajaduse korral kindlaks määrata ühine seisukoht või lähenemisviis rahvusvahelistel foorumitel vähendamaks vastuolude tekkimise ohtu liidu meretranspordialaste õigusaktide ja rahvusvahelise õiguse aktide vahel.

(2)

Määrus (EÜ) nr 391/2009 moodustab koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/15/EÜ (3) ühe sidusa õigusakti, millega tunnustatud organisatsioonide tegevust reguleeritakse ühtselt samade põhimõtete ja mõistete alusel. Direktiivi 2009/15/EÜ artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et kui liikmesriik otsustab oma lipu all sõitvate laevade puhul volitada organisatsioone tegema riiklike tunnistustega seotud kontrollimisi ja ülevaatusi, annab ta need ülesanded üksnes tunnustatud organisatsioonile, mis vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 2 punktile g on määruse (EÜ) nr 391/2009 kohaselt tunnustatud organisatsioon. Seepärast mõjutab eeskirjade kogum, mille alusel asjaomaseid organisatsioone tunnustatakse, mõlemat õigusakti.

(3)

Määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 2 punkti b määratluse kohaselt on „rahvusvahelised konventsioonid”1. novembri 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 74), v.a selle lisa XI-2 peatükk, 5. aprilli 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon ja 2. novembri 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatava merereostuse vältimise kohta (MARPOL) ning nende ajakohastatud protokollid ja muudatused ning asjakohased, kõikides liikmesriikides kohustuslikud ajakohastatud eeskirjad.

(4)

IMO assamblee võttis oma 28. istungjärgul 4. detsembri 2013. aasta resolutsiooniga A.1070(28) vastu IMO õigusaktide rakendamise koodeksi (III koodeks) ning 4. detsembri 2013. aasta resolutsiooniga A.1083(28) laadungimärgi konventsiooni muudatused, et muuta III koodeks koos lipuriikide auditeerimissüsteemiga kohustuslikuks.

(5)

IMO merekeskkonna kaitse komitee (MEPC) võttis oma 66. istungjärgul 4. aprilli 2014. aasta resolutsiooniga MEPC.246(66) vastu MARPOLi konventsiooni 1978. aasta protokolli muudatused ja 4. aprilli 2014. aasta resolutsiooniga MEPC.247(66) MARPOLI konventsiooni (muudetud 1978. aasta protokolliga) 1997. aasta protokolli muudatused, et muuta III koodeks koos lipuriigi auditeerimissüsteemiga kohustuslikuks.

(6)

IMO meresõiduohutuse komitee (MSC) võttis oma 93. istungjärgul 22. mai 2014. aasta resolutsiooniga MSC.366(93) vastu SOLASi konventsiooni muudatused ja 22. mai 2014. aasta resolutsiooniga MSC.375(93) laadungimärgi konventsiooni 1988. aasta protokolli muudatused, et muuta III koodeks koos lipuriigi auditeerimissüsteemiga kohustuslikuks.

(7)	MEPC ja MSC võtsid vastavalt oma 65. ja 92. istungjärgul 21. juuni 2013. aasta resolutsiooniga MSC.349(92) vastu IMO tunnustatud organisatsioonide koodeksi.

(8)	MEPC võttis oma 65. istungjärgul 17. mai 2013. aasta resolutsiooniga MEPC.238(65) vastu MARPOLi konventsiooni 1978. aasta protokolli muudatused, et muuta tunnustatud organisatsioonide koodeks kohustuslikuks.

(9)	MSC võttis oma 92. istungjärgul 21. juuni 2013. aasta resolutsioonidega MSC.350(92) ja MSC.356(92) vastu SOLASi konventsiooni ja laadungimärgi konventsiooni 1988. aasta protokolli muudatused, et muuta tunnustatud organisatsioonide koodeks kohustuslikuks.

(10)	Seepärast peaksid III koodeks ja tunnustatud organisatsioonide koodeks jõustuma ajavahemikus 1. jaanuar 2015 kuni 1. jaanuar 2018 kooskõlas iga asjaomase IMO konventsiooni suhtes kohaldatavate vastuvõtmise, ratifitseerimise ja jõustamise eeskirjadega.

(11)

13. mail 2013 võttis nõukogu vastu otsuse 2013/268/EL Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) võetava seisukoha kohta seoses teatavate koodeksite vastuvõtmisega ning teatavatesse konventsioonidesse ja protokollidesse sellega seotud muudatuste tegemisega (4). Kõnealuse otsuse artikli 5 kohaselt volitas nõukogu liikmesriike andma oma nõusoleku olla käesoleva määruse põhjendustes 4–9 osutatud muudatustega seotud liidu huvides ning tingimusel, et esitatakse kõnealuse otsuse lisas esitatud avaldus.

(12)	Otsusele 2013/268/EL lisatud avalduses märgitakse, et liikmesriik leiab, et III koodeks ja tunnustatud organisatsioonide koodeks sisaldavad miinimumnõudeid, mida riik võib täiendada ja parandada, nagu on asjakohane meresõiduohutuse suurendamiseks ja keskkonna kaitseks.

(13)

Samuti märgitakse avalduses, et mitte midagi III koodeksis ega tunnustatud organisatsioonide koodeksis ei tohi tõlgendada nii, et see piiraks või takistaks liikmesriiki täitmast Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi seoses „riikliku tunnistuse” ja „klassiühingu tunnistuse” määratlusega, tunnustatud organisatsioonide suhtes kehtestatud kohustuste ja nõuete ulatusega ning Euroopa Komisjoni ülesannetega seoses tunnustamise, hindamise ja vajaduse korral parandusmeetmete võtmisega või sanktsioonidega tunnustatud organisatsioonide suhtes. Samas avalduses on märgitud, et IMO auditi korral märgib liikmesriik, et kontrollitakse üksnes nende asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide sätete järgimist, millega liikmesriik on nõustunud, sealhulgas kõnealuse avaldusega seotud küsimustes.

(14)

Liidu õiguskord, määrus (EÜ) nr 391/2009 ja direktiiv 2009/15/EÜ sisaldavad viiteid põhjenduses 3 nimetatud „rahvusvahelistele konventsioonidele”. Sellega seoses võetakse IMO konventsioonide muudatused automaatselt üle liidu õigusesse samal ajal, kui need jõustuvad rahvusvahelisel tasandil. Samuti võetakse üle selliste muudatustega seotud kohustuslikud koodeksid, nagu III koodeks ja tunnustatud organisatsioonide koodeks, mis on osa määruse (EÜ) nr 391/2009 kohaldamiseks vajalikest IMO vahenditest.

(15)	Rahvusvaheliste konventsioonide muudatused võib liidu merendusalaste õigusaktide reguleerimisalast välja jätta kooskõlas vastavuskontrollimenetlusega, kui need vastavad vähemalt ühele kahest määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 5 lõikes 2 sätestatud tingimusele.

(16)	Komisjon hindas IMO konventsioonide muudatusi kooskõlas määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikliga 5 ja tegi kindlaks, et esineb mitu lahknevust ühelt poolt III koodeksi ja tunnustatud organisatsioonide koodeksi ning teiselt poolt määruse (EÜ) nr 391/2009 ja direktiivi 2009/15/EÜ vahel.

(17)

Esiteks, III koodeksi 2. osa punktis 16.1 on sätestatud loetelu minimaalsetest vahenditest ja menetlustest, mille lipuriigid peavad kehtestama, sealhulgas haldusjuhendid, milles muu hulgas käsitletakse laeva klassiühingu tunnistusi, mida lipuriik nõuab, et tõendada vastavust sellise rahvusvahelise konventsiooni ehitus-, mehaanika-, elektri- ja/või muudele nõuetele, mille osaline lipuriik on, või vastavust lipuriigi siseriiklikele sätetele. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 21, tehakse liidu õiguses siiski vahet riiklikul tunnistusel ja klassiühingu tunnistusel. Viimased on eraõiguslikku laadi dokumendid ning need ei ole ei lipuriigi õigusaktid ega välja antud ühegi lipuriigi nimel. Kõnealune III koodeksi säte osutab tegelikult SOLASi konventsiooni II-1 peatüki A-1 osa eeskirjale 3–1, millega nähakse ette, et laevad projekteeritakse, ehitatakse ja neid hooldatakse kooskõlas ametiasutuse poolt eeskirja XI-1/1 kohaselt tunnustatud klassiühingu struktuuri-, mehhaanika- ja elektrialaste nõuetega. 1. SOLASi konventsioonis on selgelt määratletud laev või selle õiguslik esindamine laeva lipuriigi kui kõnealuse nõude objekti suhtes. Lisaks sellele väljastab klassiühingu ülesannetes tegutsev tunnustatud organisatsioon laevale klassiühingu tunnistuse vastavalt oma eeskirjadele, korrale, tingimustele ja lepingulistele erakokkulepetele, milles lipuriik ei ole osaline. Seetõttu on kõnealune III koodeksi säte vastuolus klassiühinguid ja riiklikke tunnistusi käsitlevate ELi kehtivate õigusaktide sätetega.

(18)

Teiseks, III koodeksi 2. osa punkti 18.1 kohaselt peab lipuriik tegema kindlaks, kas tunnustatud organisatsioonil on talle usaldatud ülesannete täitmiseks piisav tehniline, juhtimisalane ja teadussuutlikkus „üksnes selliste laevade puhul, millel on õigus sõita tema lipu all”. Seevastu liidu õiguses käsitletakse seda aspekti kui tunnustuse saamise tingimust, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 391/2009 I lisa punkti A alapunktis 3, võttes arvesse kogu asjaomase organisatsiooni klassi kuuluvat laevastikku ja tegemata vahet lipuriigi põhjal. Kui eespool nimetatud III koodeksi sätted võetaks üle liidu õigusesse, saaks määruse (EÜ) nr 391/2009 I lisa punkti A alapunkti 3 kohaldada tunnustatud organisatsiooni tegevuse suhtes üksnes liikmesriigi lipu all sõitvate laevadega seoses, mis on vastuolus kehtivate nõuetega.

(19)

Kolmandaks, III koodeksi 2. osa punkti 19 kohaselt ei või lipuriik volitada oma tunnustatud organisatsioone kohaldama muudele kui kõnealuse liikmesriigi lipu all sõita võivatele laevadele nõudeid, mis on muu hulgas seotud laevade klassifitseerimise eeskirjade, nõuete või korraga. Direktiivi 2009/15/EÜ kohaselt võivad liikmesriigid volitada organisatsiooni andma enda nimel vastavale laevastikule riiklikke tunnistusi üksnes juhul, kui kõnealune organisatsioon on tunnustatud ja seda kontrollitakse sel eesmärgil kooskõlas määrusega (EÜ) nr 391/2009. Selles raamistikus peab seega tunnustatud organisatsioonide tegevus vastama teatavatele nõuetele kõigi nende poolt klassifitseeritud laevade puhul, sõltumata lipuriigist. See on seotud enamike määruse (EÜ) nr 391/2009 I lisa kriteeriumidega, samuti muude kohustustega, eelkõige kõnealuse määruse artikli 10 lõikega 4. Kui eespool nimetatud III koodeksi sätted võetaks üle liidu õigusesse, piiraks see määruses (EÜ) nr 391/2009 sätestatud tunnustamisnõuete kohaldamist tunnustatud organisatsiooni tegevuse suhtes üksnes liikmesriigi lipu all sõitvate laevadega, ka juhul, kui need kehtiksid eeskirjade, nõuete ja menetlustena.

(20)

Neljandaks, tunnustatud organisatsioonide koodeksi 2. osa punkti 1.1 kohaselt on „tunnustatud organisatsioon” lipuriigi poolt hinnatud organisatsioon, mille puhul on leitud, et see on kooskõlas tunnustatud organisatsioonide koodeksi 2. osaga. Seevastu määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 2 punktis e on sätestatud, et tunnustatud organisatsioon on „käesoleva määruse kohaselt tunnustatud organisatsioon”. Komisjoni hindamise põhjal, millele on osutatud põhjendustes 21–23, selgub, et mitmed tunnustatud organisatsioonide koodeksi 2. osa sätted ei ole kooskõlas määrusega (EÜ) nr 391/2009. Seetõttu ei täidaks tunnustatud organisatsioonide koodeksis määratletud tunnustatud organisatsioon kõiki määruse (EÜ) nr 391/2009 nõudeid ning ei vastaks seega tunnustatud organisatsiooni mõiste määratlusele liidu õiguses.

(21)

Viiendaks, tunnustatud organisatsioonide koodeksi 2. osa punktis 1.3 on „riiklik sertifitseerimine ja riiklikud teenused” määratletud ühtse kategooriana toimingutest, mida tunnustatud organisatsioonil on õigus teostada lipuriigi nimel, kaasa arvatud riiklike ja klassifitseerimisnõudeid puudutavate tunnistuste väljastamine. Seevastu määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 2 punktides g ja i sätestatud määratlustes tehakse kindlalt vahet „seadusjärgsel tunnistusel” [Termin on muutunud. Uus termin „riiklik tunnistus”], mis antakse välja lipuriigi poolt või selle nimel vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele, ning „klassifikatsioonitunnistusel” [Termin on muutunud. Uus termin „klassiühingu tunnistus”], mis on klassiühinguna tegutseva tunnustatud organisatsiooni väljastatud dokument, mis tõendab, et tema kehtestatud ja avalikustatud eeskirjade ja menetluste kohaselt on laev sobiv teatavaks otstarbeks või kasutuseks. Sellest järeldub, et liidu õiguse alusel on riiklik tunnistus ja klassiühingu tunnistus kaks laadilt erinevat tunnistust. Nimelt on riiklik tunnistus avalik-õiguslikku laadi, klassiühingu tunnistus aga eraõiguslikku laadi, mille annab välja klassiühing vastavalt oma eeskirjadele, menetlustele ja tingimustele. Sellest järeldub, et tunnustatud organisatsiooni poolt laevale väljastatud klassiühingu tunnistus laeva klassifitseerimiseeskirjadele ja -menetlustele vastavuse tõendamiseks, kaasa arvatud juhul, kui lipuriik on dokumendi SOLASi konventsiooni II-I peatüki A-1 osa eeskirjale 3–1 vastavuse tõendina kinnitanud, on rangelt eraõiguslik dokument, mis ei ole ei lipuriigi ega lipuriigi nimel väljastatud dokument. Tunnustatud organisatsioonide koodeksis on aga „riikliku sertifitseerimise ja riiklike teenuste” puhul süstemaatiliselt viidatud kui tunnustatud organisatsiooni poolt „lipuriigi nimel” teostatud toimingutele, mis on vastuolus liidu õigusaktides kehtestatud õigusliku erinevusega. Vaatamata sellele vastuolule, kaasneks kõnealuse tunnustatud organisatsioonide koodeksi sätte liidu õiguskorras normina heakskiitmise korral ka ilmne oht, et määruses (EÜ) nr 391/2009 sätestatud tunnustamisnõudeid, mida kohaldatakse organisatsiooni kogu tegevuse suhtes sõltumata lipuriigist, ei oleks enam ELis võimalik täita.

(22)

Kuuendaks, tunnustatud organisatsioonide koodeksi 2. osa punktis 3.9.3.1 on lipuriiki puudutava riikliku sertifitseerimise ja riiklike teenustega seotud protsesside ühtlustamiseks ette nähtud, et tunnustatud organisatsioonid teevad vajaduse korral omavahel koostööd lipuriigi kehtestatud raamistikus. Sama koodeksi 2. osa punktis 3.9.3.2 on mainitud „lipuriigi või lipuriikide rühma” raamistikku tunnustatud organisatsioonide vahelise koostöö reguleerimiseks tehnilistes ja ohutusalastes aspektides „laevade riikliku sertifitseerimise ja riiklike teenuste osutamisega […] nimetatud lipuriigi/lipuriikide nimel”. Liidu õiguses on tunnustatud organisatsioonide koostöö reguleeritud määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 10 lõikega 1, mille kohaselt peavad tunnustatud organisatsioonid omavahel konsulteerima, et säilitada oma eeskirjade, menetluste ja nende rakendamise samaväärsus ning ühtlustatus, ning selles on sätestatud, et asjakohastel juhtudel lepivad nad kokku tehnilised ja menetlustingimused, mille alusel tunnustada vastastikku materjalidele, varustusele ja komponentidele klassiühingu väljastatud tunnistusi. Need kaks artikli 10 lõike 1 kohast koostööprotsessi on seotud tunnustatud organisatsioonide eraõigusliku tegevusega klassiühingutena ja seega kohaldatakse neid tegemata vahet lipuriigi põhjal. Kui tunnustatud koodeksiga ette nähtud koostöömehhanismid võetaks üle liidu õigusesse, piiraks see määruse (EÜ) nr 391/2009 kohase koostööraamistiku reguleerimisala tunnustatud organisatsiooni sellise tegevusega, mis on seotud üksnes liikmesriigi lipu all sõitvate laevadega ning see oleks vastuolus kehtivate nõuetega.

(23)	Seitsmendaks on tunnustatud organisatsioonide koodeksi 2. osa punkt 3.9.3.3 identne III koodeksi 2. osa punktiga 19; seepärast on põhjenduses 19 esitatud kaalutlused sama olulised ka kõnealuse tunnustatud organisatsioonide koodeksi sätte puhul.

(24)

Mitte miski III koodeksi eelnõus ega tunnustatud organisatsioonide koodeksi eelnõus ei peaks piirama liidu võimet kehtestada aluslepingute ja rahvusvaheliste õigusaktide kohaselt asjakohaseid tingimusi nende organisatsioonide tunnustamiseks, kes soovivad, et liikmesriigid tunnustaksid neid, nii et nad saaksid teha liikmesriikide nimel laevade ülevaatust ja sertifitseerimist, pidades silmas liidu eesmärkide saavutamist ning eelkõige meresõiduohutuse suurendamist ja keskkonnakaitse tõhustamist.

(25)

Materjalidele, varustusele ja komponentidele klassiühingu poolt antavate tunnistuste vastastikuse tunnustamise süsteem, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 10 lõikes 1, on jõustatav vaid Euroopa Liidus seoses laevadega, mis sõidavad liikmesriigi lipu all. Välisriikide laevade puhul on otsustamine selliste tunnistuste tunnustamise üle asjaomase kolmanda lipuriigi ainupädevuses, võttes aluseks eelkõige ÜRO mereõiguse konventsiooni.

(26)

Komisjon tegi hindamise tulemusena kindlaks, et III koodeksi ja tunnustatud organisatsioonide koodeksi sätted, millele on osutatud eelmistes põhjendustes, on vastuolus määrusega (EÜ) nr 391/2009 ja need tuleks kõnealuse määruse reguleerimisalast välja jätta. Seega tuleks määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 2 punkti b vastavalt muuta.

(27)	Kuna tunnustatud organisatsioonide koodeks jõustub 1. jaanuaril 2015 peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti pärast selle avaldamise kuupäeva.

(28)

Laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee ei ole esitanud arvamust käesolevas määruses sätestatud meetmete kohta. Peeti vajalikuks rakendusakti olemasolu ning esimees esitas apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks rakendusakti eelnõu. Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas apellatsioonikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 2 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) „rahvusvahelised konventsioonid”– 1. novembri 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 74), v.a selle lisa XI-2 peatükk, 5. aprilli 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon ja 2. novembri 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatava merereostuse vältimise kohta (MARPOL) ning nende ajakohastatud protokollid ja muudatused ning asjakohased, kõikides liikmesriikides kohustuslikud ajakohastatud koodeksid, v.a Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) õigusaktide rakendamise koodeksi 2. osa punktid 16.1, 18.1 ja 19 ning IMO tunnustatud organisatsioonide koodeksi 2. osa punktid 1.1, 1.3, 3.9.3.1, 3.9.3.2 ja 3.9.3.3.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 131, 28.5.2009, lk 11.

(2) EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/15/EÜ, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (ELT L 131, 28.5.2009, lk 47).

(4) Nõukogu otsus 2013/268/EL, 13. mai 2013, Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) võetava seisukoha kohta seoses teatavate koodeksite vastuvõtmisega ning teatavatesse konventsioonidesse ja protokollidesse sellega seotud muudatuste tegemisega (ELT L 155, 7.6.2013, lk 3).

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/87

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1356/2014,

17. detsembri 2014.,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009, (2) eriti selle artikli 5 lõike 6 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)	Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini impordihindade määramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolust tulenevaid hinnaerinevusi.

(3)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1484/95 vastavalt muuta.

(4)	Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1484/95 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2014.

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1484/95, 28. juuni 1995, millega sätestatakse täiendavate imporditollimaksude süsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja määratakse kindlaks kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini kohta täiendavad imporditollimaksud ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 163/67/EMÜ (EÜT L 145, 29.6.1995, lk 47).

LISA

„I LISA

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot/100 kg)	Artiklis 3 osutatud tagatis (eurot/100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) külmutatud rümbad, nn 70 % kanad,	125,5	0	AR
0207 12 90	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) külmutatud rümbad, nn 65 % kanad,	145,2	0	AR
0207 12 90		151,5	0	BR
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	328,6	0	AR
		246,8	16	BR
		343,8	0	CL
		278,1	7	TH
0207 14 50	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) rinnatükid, külmutatud	208,7	1	BR
0207 14 60	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) koivad, külmutatud	136	2	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	361,5	0	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	516,1	0	CL
1602 32 11	Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)	252,3	10	BR

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.”

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/89

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1357/2014,

18. detsember 2014,

millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, (1) eriti selle artikli 38 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2008/98/EÜ III lisas on loetletud jäätmete omadused, mille alusel loetakse jäätmed ohtlikeks jäätmeteks.

(2)

Direktiivis 2008/98/EÜ on märgitud, et jäätmete liigitamine ohtlikeks peaks muu hulgas põhinema kemikaale käsitlevatel liidu õigusaktidel, eelkõige valmististe ohtlikeks klassifitseerimise, sealhulgas selleks kasutatud sisalduse piirväärtuste [Termin on muutunud. Uus termin on „piirnorm”] osas. Lisaks on vaja säilitada süsteem, millega jäätmed ja ohtlikud jäätmed on liigitatud viimati komisjoni otsusega 2000/532/EÜ (2) kehtestatud jäätmeliikide nimistu kohaselt, et soodustada jäätmete ühtlustatud liigitamist ja tagada ohtlike jäätmete ühtlustatud määratlemine liidus.

(3)

Direktiiv 2008/98/EÜ III lisas nähakse ette, et ohtlike omaduste H 4 („ärritav”), H 5 („kahjulik”), H 6 („mürgine” ja „väga mürgine”), H 7 („kantserogeenne”), H 8 („sööbiv”), H 10 („reproduktiivset funktsiooni kahjustav”), H 11 („mutageenne”) ja H 14 („keskkonnaohtlik”) määramisel võetakse aluseks kriteeriumid, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ (3) VI lisas.

(4)	Direktiivi 2008/98/EÜ III lisaga nähakse ette, et kui see on asjakohane, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/45/EÜ (4) II ja III lisas loetletud piirnorme.

(5)

Direktiiv 67/548/EMÜ ja direktiiv 1999/45/EÜ tunnistatakse kehtetuks 1. juunist 2015 ning asendatakse määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (5), mis peegeldab teaduse ja tehnika arengut. Erandina võib mõlemaid direktiive kohaldada segude suhtes 1. juunini 2017, kui need on klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud vastavalt direktiivile 1999/45/EÜ ja turule lastud enne 1. juunit 2015.

(6)	On vaja muuta direktiivi 2008/98/EÜ III lisa, et kohandada ohtlike omaduste määratlusi määrusega (EÜ) nr 1272/2008, kui see on sobiv, ning asendada viited direktiivile 67/548/EMÜ ja direktiivile 1999/45/EÜ viidetega määrusele (EÜ) nr 1272/2008.

(7)	Et tagada piisav täielikkus ja esindavus ka selle teabe osas, mis käsitleb koodi HP 14 „keskkonnaohtlik” määrusega (EÜ) nr 1272/2008 kohandamise võimalikke mõjusid, on vaja teha täiendav uuring.

(8)	Direktiivi 2008/98/EÜ III lisas määratletud ohtlikud omadused H 1 — H 15 tuleks ümber nimetada HP 1 — HP 15, et vältida võimalikku segadust määruses (EÜ) nr 1272/2008 määratletud ohulausete koodidega.

(9)	Ohtlike omaduste H 5 („kahjulik”) ja H 6 („mürgine”) endised nimetused tuleks muuta, et viia need vastavusse kemikaale käsitlevate õigusaktide muudatustega ja eelkõige määruses (EÜ) nr 1272/2008 määratletud uute ohuklasside ja -kategooriate koodidega.

(10)	Endiste ohtlike omaduste H 12 ja H 15 puhul tuleks võtta kasutusele uued nimetused, et tagada järjepidevus muude ohtlike omaduste nimetustega.

(11)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 39 asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2008/98/EÜ III lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Seda kohaldatakse 1. juunist 2015.

Brüssel, 18. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(2) Komisjoni otsus 2000/532/EÜ, 3. mai 2000, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).

(3) Nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ, 27. juuni 1967, ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ, 31. mai 1999, ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

LISA

„III LISA

JÄÄTMETE OMADUSED, MILLE ALUSEL LOETAKSE JÄÄTMEID OHTLIKEKS JÄÄTMETEKS

Plahvatusohtlik: jäätmed, mis võivad keemilise reaktsiooni teel tekitada gaasi sellise temperatuuri, rõhu ja kiirusega, mis kahjustab ümbruskonda; sealhulgas pürotehnilised jäätmed, plahvatusohtlikud orgaanilise peroksiidi jäätmed ja plahvatusohtlikud isereageerivad jäätmed.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 1 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodi ja ohulausete koodiga, tuleb jäätmeid katsemeetodite kohaselt hinnata, kui see on sobiv ja proportsionaalne, et teha kindlaks, kas need kuuluvad kategooria HP 1 koodi alla. Kui mingi aine, segu või toote esinemine viitab sellele, et jäätmed on plahvatusohtlikud, klassifitseeritakse need ohtlikuks koodiga HP 1.

Tabel 1. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 1

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)	Ohulause kood(id)
Unst. Expl.	H 200
Expl. 1.1	H 201
Expl. 1.2	H 202
Expl. 1.3	H 203
Expl. 1.4	H 204
Self-react. A	H 240
Org. Perox. A	H 240
Self-react. B	H 241
Org. Perox. B	H 241

Oksüdeeriv: jäätmed, mis võivad tavaliselt hapniku loovutamise kaudu põhjustada teise materjali põlemist või sellele kaasa aidata.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 2 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodi ja ohulausete koodiga, tuleb jäätmeid katsemeetodite kohaselt hinnata, kui see on sobiv ja proportsionaalne, et teha kindlaks, kas need kuuluvad kategooria HP 2 koodi alla. Kui mingi aine, segu või toote esinemine viitab sellele, et jäätmed on oksüdeerivad, klassifitseeritakse need ohtlikeks koodiga HP 2.

Tabel 2. Ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 2

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)	Ohulause kood(id)
Ox. Gas 1	H 270
Ox. Liq. 1	H 271
Ox. Sol. 1	H 271
Ox. Liq. 2, Ox. Liq. 3	H 272
Ox. Sol. 2, Ox. Sol. 3	H 272

Tuleohtlik:

—	tuleohtlikud vedeljäätmed, mille leektäpp on alla 60 °C, või jäätmegaasiõli, diislikütus ja kerged kütteõlid, mille leektäpp on > 55 °C ja ≤ 75 °C;

—	tuleohtlikud pürofoorsed vedel- ja tahked jäätmed: tahked või vedeljäätmed, mis võivad isegi väikeses koguses süttida viie minuti jooksul pärast kokkupuudet õhuga;

—	tuleohtlikud tahked jäätmed: tahked jäätmed, mis on kergesti süttivad või võivad põhjustada süttimist või süttimisele kaasa aidata hõõrdumise tulemusena;

—	tuleohtlikud gaasilised jäätmed: gaasilised jäätmed, mis on tuleohtlikud õhutemperatuuril 20 °C ja normaalrõhul 101,3 kPa;

—	veega reageerivad jäätmed: jäätmed, mis kokkupuutel veega eraldavad ohtlikus koguses tuleohtlikke gaase;

—	muud tuleohtlikud jäätmed: tuleohtlikud aerosoolid, tuleohtlikud isekuumenevad jäätmed, tuleohtlikud orgaanilised peroksiidid ja tuleohtlikud isereageerivad jäätmed.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 3 esitatud ohuklassi ja -kategooria ja ohulausete koodiga, tuleb jäätmeid katsemeetodite kohaselt hinnata, kui see on sobiv ja proportsionaalne. Kui mingi aine esinemine viitab sellele, et jäätmed on tuleohtlikud, klassifitseeritakse need ohtlikeks koodiga HP 3.

Tabel 3. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 3:

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)	Ohulause kood(id)
Flam. Gas 1	H220
Flam. Gas 2	H221
Aerosol 1	H222
Aerosol 2	H223
Flam. Liq. 1	H224
Flam. Liq.2	H225
Flam. Liq. 3	H226
Flam. Sol. 1	H228
Flam. Sol. 2	H228
Self-react. CD	H242
Self-react. EF
Org. Perox. CD
Org. Perox. EF
Pyr. Liq. 1	H250
Pyr. Sol. 1	H250
Self-heat.1	H251
Self-heat. 2	H252
Water-react. 1	H260
Water-react. 2 Water-react. 3	H261

Ärritav — nahka ärritav ja silmi kahjustav: jäätmed, mis kokkupuutel võivad põhjustada nahaärritust või kahjustada silma.

Kui jäätmed sisaldavad üle piirväärtuse [Termin on muutunud. Uus termin on „piirnorm”] üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühega järgmistest ohuklassi ja -kategooria ja ohulausete koodidest ning üks või mitu järgmistest sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 4.

Klassifikatsioonide „Nahasöövitus 1A (H314)”, „Nahaärritus 2 (H315)”, „Raske silmakahjustus 1 (H318)” ja „Silmaärritus 2 (H319)” määramisel võetakse piirnorm võrdseks 1 %.

Kui kõigi selliste ainete sisalduste summa, millel on klassifikatsioon „Nahasöövitus 1A (H314)”, on 1 % või üle selle, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 4.

Kui kõigi selliste ainete sisalduste summa, mis on klassifitseeritud kui H318, on 10 % või üle selle, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 4.

Kui kõigi selliste ainete sisalduste summa, mis on klassifitseeritud kui H315 ja H319, on 20 % või üle selle, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 4.

Tuleb tähele panna, et jäätmed, mis sisaldavad aineid, mis on klassifitseeritud kui H 314 (nahasöövitus 1A, 1B või 1C) määral, mis on 5 % või üle selle, klassifitseeritakse ohtlikeks koodiga HP 8. Koodi HP 4 ei kohaldata, kui jäätmed on klassifitseeritud koodiga HP 8.

Mürgisus sihtelundi suhtes/hingamiskahjustusi tekitav mürgisus: jäätmed, mis võivad põhjustada mürgisust sihtelundi suhtes kas ühekordsel või korduval kokkupuutel, või mis põhjustavad ägedat toksilist mõju sissehingamisel.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe või mitmega järgmistest tabelis 4 esitatud ohuklassi ja -kategooria ja ohulausete koodidest, ning üks või mitu tabelis 4 esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 5. Kui jäätmed sisaldavad aineid, mis on klassifitseeritud mürgiseks sihtelundi suhtes, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 5, kui jäätmed sisaldavad ühtainust ainet määral, mis on võrdne sisalduse piirnormiga või ületab seda.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud kui „Hingamiskahjustus 1” ning nende ainete sisalduste summa on võrdne sisalduse piirnormiga või ületab seda, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 5 ainult juhul, kui üldine kinemaatiline viskoossus (40 °C juures) ei ületa 20,5 mm2/s. (1)

Tabel 4. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 5

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)	Ohulause kood(id)	Sisalduse piirnorm
STOT SE 1	H370	1 %
STOT SE 2	H371	10 %
STOT SE 3	H335	20 %
STOT RE 1	H372	1 %
STOT RE 2	H373	10 %
Asp. Tox. 1	H304	10 %

Äge mürgisus: jäätmed, mis võivad põhjustada ägedat toksilist mõju suukaudsel või nahakaudsel manustamisel või sissehingamisel.

Kui kõigi jäätmetes sisalduvate selliste ainete sisalduste summa, mis on klassifitseeritud tabelis 5 esitatud ägeda mürgisuse ohuklassi ja -kategooria koodiga ning ohulause koodiga, ületab tabelis esitatud sisalduse piirnormi või on sellega võrdne, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 6. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud ägeda mürgisuse ohuklassi, on sisalduste summa nõutav ainult samasse ohukategooriasse kuuluvate ainete puhul.

Hindamisel kohaldatakse järgmisi piirnorme:

—	Äge mürgisus 1, 2 või 3 (H300, H310, H330, H301, H311, H331): 0,1 %;

—	Äge mürgisus 4 (H302, H312, H332): 1 %

Tabel 5. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 6

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)

Ohulause kood(id)

Sisalduse piirnorm

Acute Tox.1 (Oral)

Acute Tox. 2 (Oral)

Acute Tox. 3 (Oral)

Acute Tox 4 (Oral)

Acute Tox.1 (Dermal)

Acute Tox.2 (Dermal)

Acute Tox. 3 (Dermal)

Acute Tox 4 (Dermal)

Acute Tox 1 (Inhal.)

Acute Tox.2 (Inhal.)

Acute Tox. 3 (Inhal.)

Acute Tox. 4 (Inhal.)

H300

H301

H302

H310

H311

H312

H330

H331

H332

0,1 %

0,25 %

5 %

25 %

0,25 %

2,5 %

15 %

55 %

0,1 %

0,5 %

3,5 %

22,5 %

Kantserogeenne: jäätmed, mis tekitavad vähktõbe või suurendavad selle esinemissagedust.

Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud ühega tabelis 6 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodidest ja ohulausete koodidest, ning üks või mitu tabelis 6 esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 7. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud kantserogeenseks, peab ühtainust ainet leiduma sisalduse piinormiga võrdsel määral või üle selle, et jäätmeid saaks klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 7.

Tabel 6. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 7

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)	Ohulause kood(id)	Sisalduse piirnorm
Carc. 1A	H350	0,1 %
Carc. 1B	H350	0,1 %
Carc. 2	H351	1,0 %

Söövitav: jäätmed, mis võivad kokkupuutel põhjustada naha söövituse.

Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, millel on klassifikatsioon „Nahasöövitus 1A, 1B või 1C (H314)” ja nende ainete sisalduste summa ületab 5 % või on sellega võrdne, tuleb jäätmed klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 8.

Klassifikatsiooni „Nahasöövitus 1A, 1B, 1C (H314)” määramisel on arvesse võetav piirnorm 1,0 %.

Nakkust tekitav: jäätmed, mis sisaldavad mikroorganisme või nende toksiine, mida teatakse kindlasti või tõenäoliselt põhjustavat inimeste või muude elusorganismide haigestumist.

Koodi HP 9 määramine otsustatakse viitedokumentides või liikmesriikide õigusaktides kehtestatud eeskirjade alusel.

Reproduktiivtoksiline: jäätmed, millel on kahjulik toime täiskasvanud meeste ja naiste ning isas- ja emasloomade suguvõimele ja viljakusele, samuti järglaste arengut mõjutav mürgisus (arengutoksilisus).

Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud ühega tabelis 7 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodidest ja ohulausete koodidest, ning üks tabelis 7 esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisaldusse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 10. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks, peab ühtainust sellist ainet leiduma sisalduse piirnormiga võrdsel määral või üle selle, et jäätmeid saaks klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 10.

Tabel 7. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 10

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)	Ohulause kood(id)	Sisalduse piirnorm
Repr. 1A	H360	0,3 %
Repr. 1B	H360	0,3 %
Repr. 2	H361	3,0 %

Mutageenne: jäätmed, mis võivad põhjustada mutatsiooni — püsivat muutust raku geneetilise materjali koguses või struktuuris.

Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud ühega tabelis 8 esitatud ohuklassi ja -kategooria koodidest ja ohulausete koodidest, ning üks tabelis 8 esitatud sisalduse piirnormidest on ületatud või on sisaldus võrdne sisalduse piirnormiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 11. Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui üht ainet, mis on klassifitseeritud mutageenseks, peab ühtainust ainet leiduma sisalduse piirnormiga võrdsel määral või üle selle, et jäätmeid saaks klassifitseerida ohtlikeks koodiga HP 11.

Tabel 8. Jäätmete koostisosade ohuklassi ja -kategooria kood (koodid) ja ohulausete kood (koodid) ning vastavad sisalduse piirnormid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 11

Ohuklassi ja -kategooria kood(id)	Ohulause kood(id)	Sisalduse piirnorm
Muta. 1A	H340	0,1 %
Muta. 1B	H340	0,1 %
Muta. 2	H341	1,0 %

Eraldab väga mürgiseid gaase: jäätmed, mille kokkupuutel vee, õhu või happega tekivad väga mürgised gaasid (Äge mürgisus 1, 2 või 3).

Kui jäätmed sisaldavad ainet, millele on määratud üks järgmistest täiendava ohu koodidest EUH 029, EUH 031 ja EUH 032, klassifitseeritakse jäätmed katsemeetodite või juhendite kohaselt ohtlikeks koodiga HP 12.

Sensibiliseeriv: jäätmed, mis sisaldavad üht või mitut ainet, millel on teadaolevalt ülitundlikkust tekitav toime nahale või hingamisteedele.

Kui jäätmed sisaldavad ainet, mis on klassifitseeritud kui sensibiliseeriv ning sellele on määratud üks ohulausete koodidest H317 või H334 ning jäätmetes sisalduva üheainsa aine sisaldus on võrdne sisalduse piirnormiga 10 % või ületab seda, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 13.

Keskkonnaohtlik: jäätmed, mis põhjustavad või võivad põhjustada kas vahetult või pikema aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnaelemendile.

Jäätmed, millel võivad ilmneda ülalnimetatud ohtlikud omadused, kuid mis ei esine algsetes jäätmetes otseselt. Kui jäätmed sisaldavad üht või mitut ainet, mis on klassifitseeritud ühe tabelis 9 esitatud ohulause või täiendava ohuteabe koodiga, klassifitseeritakse jäätmed ohtlikeks koodiga HP 15, välja arvatud juhul, kui jäätmed on sellisel kujul, et need ei saa mingil juhul olla plahvatusohtlikud ega potentsiaalselt plahvatusohtlikud.

Tabel 9. Jäätmete koostisosade ohulaused ja täiendava ohuteabe koodid jäätmete klassifitseerimiseks ohtlikeks koodiga HP 15:

Ohulause(d)/Täiendav(ad) ohuteabe kood(id)
Süttimise korral massiplahvatusoht	H205
Plahvatusohtlik kuivana	EUH001
Võib moodustada plahvatusohtlikke peroksiide	EUH019
Plahvatusohtlik kuumutamisel kinnises mahutis	EUH044

Liikmesriigid võivad täiendavalt kirjeldada jäätmeid ohtlikena koodiga HP 15 muude kohaldatavate kriteeriumide alusel, näiteks leostumise hindamise alusel.

Märkus

Ohtliku omaduse HP 14 määramisel võetakse aluseks kriteeriumid, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ VI lisas.

Katsemeetodid

Kasutatakse meetodeid, mida on kirjeldatud nõukogu määruses (EÜ) nr 440/2008 (2) ning muudes asjakohastes CENi dokumentides või muudes rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodites ja juhendites.”

(1) Kinemaatilist viskoossust määratakse ainult vedelike puhul.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 440/2008, 30. mai 2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 142, 31.5.2008, lk 1.)

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/97

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1358/2014,

18. detsember 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade päritolu, vesiviljeluse kasvatustavade, mahepõllumajandusliku vesiviljeluse loomasööda ja mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses kasutada lubatud toodete ja ainetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3, artikli 15 lõiget 2 ja artikli 16 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 834/2007 on kehtestatud merevetikate ja vesiviljelusloomade mahepõllumajandusliku tootmise põhinõuded. Üksikasjalikud eeskirjad nende nõuete rakendamiseks on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 889/2008 (2).

(2)

Ajavahemikus 2012. aasta novembrist kuni 2013. aasta aprillini taotlesid teatavad liikmesriigid mahepõllumajanduslikus vesiviljelustootmises kasutada lubatud tooteid, aineid, loomasööda allikaid ja tehnoloogiat käsitlevate eeskirjade läbivaatamist. Neid taotlusi on hinnanud komisjoni otsusega 2009/427/EÜ (3) loodud mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühm (edaspidi „eksperdirühm”). Võttes arvesse eksperdirühma arvamust, on komisjon teinud kindlaks vajaduse olemasolevaid merevetikate ja vesiviljelusloomade mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rakendamise eeskirju ajakohastada ja integreerida.

(3)

Määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 15 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel võib ettevõttesse eritingimustel tuua loomi, mida ei ole kasvatatud mahepõllumajanduslikult, kui mahepõllumajanduslikust sugukarjast või mahepõllumajanduslikest ettevõtetest pärit noorloomi pole saada. Määruses (EÜ) nr 889/2008 on sätestatud konkreetsed piirangud seoses loodusest püütud vesiviljelusloomadega, sealhulgas vesiviljelusloomade noorvormide püüdmisega. Mõned traditsioonilised ekstensiivse kalakasvatuse tavad, mida viljeletakse märgaladel, nagu riimveetiikides, loodete aladel ja põhiveekogust tammide ja kallastega eraldatud rannikulaguunides, on eksisteerinud sajandeid ning on väärtuslikud kultuuripärandi, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kohalike kogukondade majanduse seisukohast. Teatud tingimustel ei mõjuta need tavad asjaomaste liikide kalavarude seisukorda.

(4)

Seega loetakse nende traditsiooniliste vesiviljelustavade puhul maimude püüdmist loodusest edasikasvatamise otstarbel mahepõllumajandusliku vesiviljeluse eesmärkide, kriteeriumite ja põhimõtetega kokkusobivaks, tingimusel, et rakendatakse kõnealuste kalavarude haldamise eest vastutava asjaomase asutuse poolt heaks kiidetud haldusmeetmeid, et tagada kõnealuste liikide säästev kasutamine, ümberasustamine on nende meetmetega vastavuses ja kalu söödetakse üksnes looduslikus keskkonnas esineva söödaga.

(5)

Eksperdirühm on väljendanud muret, et mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses lubatud loomasööda allikad ja lisandid ei vasta piisaval määral lihatoiduliste kalaliikide toitumisvajadustele. Vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 15 lõike 1 punkti d alapunktile i tuleb loomi sööta söödaga, mis vastab looma toitainevajadustele tema arengu eri etappidel. Seetõttu tuleks lubada mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses lihatoidulistele loomadele mõeldud loomasööda allikana terve kala kasutamist. Siiski ei tohiks see kaasa tuua täiendavat survet ohustatud või ülepüütud kalavarudele. Sel põhjusel tuleks mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses lihatoiduliste loomade sööda tootmiseks kasutada ainult kolmanda osapoole poolt jätkusuutlikuks tunnistatud kalandustooteid. Tarbijate veenmiseks kogu mahepõllumajandusliku vesiviljelustoote jätkusuutlikkuses on selles kontekstis oluline kasutatava jätkusuutlikkuse kava usaldusväärsus. Seega peaksid pädevad asutused määratlema sertifitseerimissüsteemid, mis nende arvates, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (4) sätestatud säästva kalapüügi põhimõtteid, on piisavad selleks, et tõendada mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses loomasöödana kasutatavate kalandustoodete jätkusuutlikkust. Selliste sertifitseerimissüsteemide sobivuse hindamisel võib viitena kasutada 2009. aasta ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni suuniseid merest püütud kalade ja kaladest valmistatud toodete ökomärgistamise kohta (5).

(6)

Eksperdirühm rõhutas ka vajadust anda lõhelastele piisavalt suure histidiinisisaldusega toitu, et tagada selle liigi tervise ja heaolu kõrge tase. Võttes arvesse merelise tooraine histidiinisisalduse märkimisväärseid erinevusi sõltuvalt liikidest ja aastaajast, samuti tootmise, töötlemise ja ladustamise tingimustest, tuleks lubada kasutada kääritamise abil saadud histidiini, et tagada lõhelaste toitumisvajaduste rahuldamine.

(7)

Praegu lubatud maksimaalne kalajahu kogus krevetisöödas ei ole krevettide toitumisvajaduste rahuldamiseks piisav ning seetõttu tuleks seda suurendada. Kvantitatiivsete toitumisvajaduste rahuldamiseks tuleks vastavalt eksperdirühma aruande soovitustele vajaduse korral lubada loomasöödale ka kolesterooli lisamist. Selleks tuleks kasutada võimaluse korral mahepõllumajanduslikku kolesterooli. Kui mahepõllumajanduslikku kolesterooli ei ole saada, võib kasutada ka villast, karpidest või muudest allikatest saadud kolesterooli.

(8)	Artikli 25k lõikes 2 sätestatud erand aegub 31. detsembril 2014, seega tuleks see lõige välja jätta.

(9)

Selleks, et tagada vastavus määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 15 lõike 1 punktile a seoses mahepõllumajanduslikust sugukarjast ja mahepõllumajanduslikest ettevõtetest pärit noorloomade kasvatamisega, peetakse kooskõlas eksperdirühma aruandega vajalikuks kehtestada konkreetsed eeskirjad planktoni kasutamise kohta mahepõllumajanduslike noorloomade söötmiseks. Plankton on vajalik noorvormide kasvatamiseks ja seda ei toodeta vastavalt mahepõllumajanduse eeskirjadele.

(10)	Samuti soovitas eksperdirühm ajakohastada mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses lubatud puhastus- ja desinfitseerimisainete nimekirja, eelkõige seoses võimalusega kasutada mõnda juba nimekirjas olevat ainet ka loomade olemasolu korral. Määruse (EÜ) nr 889/2008 VII lisa tuleks vastavalt muuta.

(11)	Määruse (EÜ) nr 889/2008 XIIIa lisa reguleerimisala, nagu see on määratletud artikli 25f lõikes 2, tuleks selgemalt määratleda, eelkõige seoses loomakasvatustavadega.

(12)	Arktika paalia suurimat lubatud asustustihedust tuleks selle liigi heaolu parandamiseks suurendada. Samuti tuleks määrata kindlaks jõevähi maksimaalne asustustihedus. Määruse (EÜ) nr 889/2008 XIIIa lisa tuleks vastavalt muuta.

(13)	Määrust (EÜ) nr 889/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(14)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 889/2008 muudetakse järgmiselt.

Artikli 25e lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Looduslike vesiviljelusloomade noorvorme kogutakse edasikasvatuse otstarbel vaid järgmistel juhtudel:

a)	kala- või koorikloomavastsete ning noorkalade või noorte koorikloomade loomulik sissevool tiikide, hoidlate ja muude kasvatusrajatiste täitmise ajal;

b)	Euroopa klaasangerjas, tingimusel et asjaomase asukoha puhul kasutatakse angerjate majandamise heakskiidetud kava ning et angerjate kunstliku paljundamise küsimus on veel lahendamata;

looduslike maimude, välja arvatud euroopa angerja maimud, kogumine edasikasvatamiseks tavapärases ekstensiivses vesiviljeluses märgaladel, näiteks riimveetiikides, loodete aladel ning tammide ja kallastega eraldatud rannikulaguunides, tingimusel, et:

i)	ümberasustamine on kooskõlas kõnealuste kalavarude haldamise eest vastutavate asutuste poolt heaks kiidetud haldusmeetmetega, et tagada asjaomaste liikide jätkusuutlik kasutamine, ja

ii)	kalu söödetakse üksnes looduses leiduva söödaga.”

Artikli 25f lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikide või nende rühmade asustustihedus ja kasvatustavad on sätestatud XIIIa lisas. Selle hindamisel, milline on asustustihedus ja kasvatustavade mõju kasvatatavate kalade heaolule, jälgitakse kalade seisundit (nt uimede kahjustused, muud vigastused, kasvukiirus, käitumine ja üldine tervislik seisund) ning veekvaliteeti.”

Artikli 25k lõikele 1 lisatakse punkt e:

„e)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 (*1) sätestatud põhimõtetega kooskõlas pädeva asutuse poolt tunnustatud kava kohaselt jätkusuutlikuks tunnistatud püügipiirkondadest püütud tervest kalast valmistatud söödatooted.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).” "

4)	Artikli 25k lõige 2 jäetakse välja.

5)	Artiklile 25k lisatakse järgmine lõige: „5. Lõhelaste söödaratsioonis võib kasutada kääritamise teel saadud histidiini, kui lõikes 1 loetletud allikatest ei saada piisavalt suurt histidiinikogust kõnealuste kalade toitumisvajaduste rahuldamiseks, ning et vältida katarakti tekkimist.”

Artikli 25l lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Kui looduslikke söödavarusid lõike 2 kohaselt täiendatakse, siis:

a)	võib XIIIa lisa 9. jaos viidatud pangasiuse (Pangasius spp.) söödakogus kuni 10 % ulatuses sisaldada säästvast kalandusest pärinevat kalajahu või -õli;

XIIIa lisa 7. jaos viidatud krevettide söödakogus võib sisaldada kuni 25 % ulatuses säästvast kalandusest pärit kalajahu ja kuni 10 % säästvast kalandusest pärit kalaõli. Krevettide koguseliste toitumisvajaduste rahuldamiseks võib nende söödale lisada mahepõllumajanduslikku kolesterooli; kui mahepõllumajanduslikku kolesterooli ei ole saada, võib kasutada ka villast, karpidest või muudest allikatest saadud mittemahepõllumajanduslikku kolesterooli.”

7)	Lisatakse järgmine artikkel 25la: „Artikkel 25la Teatavate mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade noorvormide sööta käsitlevad erieeskirjad Mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade vastsete kasvatamisel võib söödana kasutada tavalist füto- ja zooplanktonit.”

8)	Artikli 25s lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Ektoparasiitide bioloogiliseks tõrjeks kasutatakse eelkõige puhtamat kala ja magevett, merevett ning naatriumkloriidi lahuseid.”

9)	VII ja XIIIa lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, 5. september 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga (ELT L 250, 18.9.2008, lk 1).

(3) Komisjoni otsus 2009/427/EÜ, 3. juuni 2009, millega luuakse mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühm (ELT L 139, 5.6.2009, lk 29).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(5) ISBN 978-92-5-006405-5.

LISA

Määruse (EÜ) nr 889/2008 VII lisa punkt 2 asendatakse järgmisega:

2. Vahendid, mida vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmisel kasutatakse artikli 6e lõikes 2, artikli 25s lõikes 2 ja artiklis 29a osutatud puhastamisel ja desinfitseerimisel.

2.1. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 16 lõikes 1 viidatud asjaomaste liidu ja siseriiklike sätetega ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 528/2012, (*1) võivad vesiviljelusloomade puudumisel seadmete ja rajatiste puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavad tooted sisaldada järgmisi toimeaineid:

—

osoon,

—	naatriumhüpoklorit,

—	kaltsiumhüpoklorit,

—	kaltsiumhüdroksiid,

—	kaltsiumoksiid,

—	naatriumhüdroksiid,

—

alkohol,

—	vasksulfaat ainult kuni 31. detsembrini 2015,

—	kaaliumpermanganaat,

—	looduslikust kameeliaseemnest saadud teepõõsaseemnekook (inglise k tea seed cake, kasutatakse üksnes krevetitootmisel),

—	hüpokloorishapet tootvad kaaliumperoksomonosulfaadi ja naatriumkloriidi segud.

2.2. Kooskõlas määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 16 lõikes 1 viidatud asjaomaste liidu ja siseriiklike sätetega ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 528/2012 ja direktiiviga 2001/82/EÜ (*2) võivad vesiviljelusloomade puudumisel seadmete ja rajatiste puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutatavad tooted sisaldada järgmisi toimeaineid:

—	lubjakivi (kaltsiumkarbonaat) pH taseme reguleerimiseks,

—	dolomiit pH taseme korrigeerimiseks (kasutatakse üksnes krevetitootmisel),

—	naatriumkloriid,

—	vesinikperoksiid,

—	naatriumperkarbonaat,

—	orgaanilised happed (äädikhape, piimhape, sidrunhape),

—	humiinhape,

—	peroksüäädikhapped,

—	peräädikhape ja peroksüoktaanhape,

—	jodofoorid (ainult munade olemasolu korral).

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1)."

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/82/EÜ, 6. november 2001, veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1).” "

Määruse (EÜ) nr 889/2008 XIIIa lisa muudetakse järgmiselt.

a)	1. jao tabeli real „Suurim asustustihedus” asendatakse tekst „Arktika paalia: 20 kg/m3” tekstiga „Arktika paalia: 25 kg/m3”.

7. jao järel lisatakse järgmine jagu:

„ 7a jagu

Mahepõllumajanduslik vähitootmine:

Asjaomased liigid: Astacus astacus, Pacifastacus leniusculus.

Suurim asustustihedus

Väikeste vähkide puhul (< 20 mm): 100 isendit m2 kohta. Keskmise suurusega vähkide puhul (20–50 mm): 30 isendit m2 kohta. Täiskasvanud vähkide puhul (> 50 mm): 10 isendit m2 kohta, eeldusel, et on piisavalt sobivaid peidupaiku.”

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/82/EÜ, 6. november 2001, veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1).” ”

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/103

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1359/2014,

18. detsember 2014,

millega muudetakse määruse (EL) nr 37/2010 lisa toimeaine tulatromütsiini osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004, (1) eriti selle artiklit 14 koostoimes artikliga 17,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on koostanud veterinaarravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidus toiduloomade veterinaarravimites või loomakasvatuses kasutatavates biotsiidides kasutamiseks ette nähtud farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormid on kehtestatud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 470/2009.

(2)	Farmakoloogilised toimeained ja nende liigitus loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 37/2010 (2) lisas.

(3)	Tulatromütsiin on lisatud määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelisse 1 lubatud toimeainena veiste puhul (rasvkude, maks ja neerud) ja sigade puhul (nahk ja rasvkude, maks ja neerud).

(4)	Euroopa Ravimiametile on esitatud taotlus tulatromütsiini käsitleva olemasoleva kande muutmiseks.

(5)

Veterinaarravimite komitee soovitas muuta tulatromütsiini kehtivat aktsepteeritavat päevadoosi ja kehtestada ajutine jääkide piirnorm veiste ja sigade puhul, kuna analüüsimeetod nende loomade puhul esinevate jääkide tuvastamiseks ei ole kavandatud jääkide piirnorme silmas pidades piisaval määral valideeritud. Asjaolu, et kõnealuse analüüsimeetodi valideerimist käsitlevad teaduslikud andmed ei ole täielikud, ei ohusta inimeste tervist.

(6)

Euroopa Ravimiamet peab kooskõlas määruse (EÜ) nr 470/2009 artikliga 5 kaaluma võimalust kohaldada ühes konkreetses toiduaines esineva farmakoloogilise toimeaine suhtes kehtestatud jääkide piirnormi muude sama liigi loomadelt pärit toiduainete puhul või ühe või mitme liigi puhul kehtestatud jääkide piirnormi muude liikide puhul.

(7)	Veterinaarravimite komitee leidis, et kõnealuse toimeaine puhul ei saa toetada jääkide piirnormide kohaldamist muudesse liikidesse kuuluvate toiduloomade puhul.

(8)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 37/2010 muuta, et kehtestada ajutised tulatromütsiinijääkide piirnormid veistelt ja sigadelt saadava lihaskoe, naha ja rasvkoe, maksa ja neerude puhul. Kõnealuses tabelis veiste ja sigade puhul kehtestatud ajutised jääkide piirnormid kaotavad kehtivuse 1. jaanuaril 2015.

(9)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 37/2010 vastavalt muuta.

(10)	On asjakohane näha ette mõistlik ajavahemik, et asjaomased sidusrühmad saaksid võtta vajalikke meetmeid uute jääkide piirnormide järgimiseks.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 17. veebruarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 152, 16.6.2009, lk 11.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 37/2010, 22. detsember 2009, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi (ELT L 15, 20.1.2010, lk 1).

LISA

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 1 asendatakse toimeainet tulatromütsiini käsitlev kanne järgmisega:

Farmakoloogiline toimeaine

Markerjääk

Loomaliik

Jääkide piirnormid

Sihtkoed

Muud sätted (vastavalt määruse (EÜ) nr 470/2009 artikli 14 lõikele 7)

Terapeutiline liigitus

„Tulatromütsiin

(2R,3S,4R,5R,8R,10R,11R,12S,13S,14R)-2-etüül-3,4,10,13-tetrahüdroksü-3,5,8,10,12,14-heksametüül-11-[[3,4,6-tridesoksü-3-(dimetüülamino)-ß-D-ksülo-heksopüranosüül]oksü]-1-oksa-6-asatsüklopentadekaan-15-oon, väljendatuna tulatromütsiini ekvivalendina

Veised

300 μg/kg

200 μg/kg

4 500 μg/kg

3 000 μg/kg

Lihaskude

Rasvkude

Maks

Neerud

Ei kasutata loomade puhul, kellelt saadakse inimtoiduks ette nähtud piima

Ajutised jääkide piirnormid kaotavad kehtivuse 1. jaanuaril 2015

Antibakteriaalsed ained/antibiootikumid”

Sead

800 μg/kg

300 μg/kg

4 000 μg/kg

8 000 μg/kg

Lihaskude

Nahk ja rasvkude loomulikes proportsioonides

Maks

Neerud

Ajutised jääkide piirnormid kaotavad kehtivuse 1. jaanuaril 2015

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/106

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1360/2014,

18. detsember 2014,

millega vähendatakse teatavate kalavarude 2014. aasta püügikvoote muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmistel aastatel ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 871/2014 seoses kogustega, mis tuleb maha arvata järgmistel aastatel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artikli 105 lõikeid 1, 2, 3 ja 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrustega (EL) nr 1262/2012, (2) (EL) nr 1088/2012, (3) (EL) nr 1261/2012, (4) (EL) nr 39/2013 (5) ja (EL) nr 40/2013 (6) on kindlaks määratud teatavate kalavarude kvoodid 2013. aastaks.

(2)	Nõukogu määrustega (EL) nr 1262/2012, (EL) nr 1180/2013, (7) (EL) nr 24/2014 (8) ja (EL) nr 43/2014 (9) on kindlaks määratud teatavate kalavarude kvoodid 2014. aastaks.

(3)	Kui komisjon teeb määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõike 1 kohaselt kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud püügikvoodid, teeb komisjon mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevastest püügikvootidest.

(4)	Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 871/2014 (10) on vähendatud teatavate kalavarude 2014. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguste võrra.

(5)	Teatavate liikmesriikide puhul ei ole võimalik rakendusmäärusega (EL) nr 871/2014 vähendada ülepüütud kalavarude kvoote, kuna asjaomastel liikmesriikidel ei olnud 2014. aastal vastavaid kvoote.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5 tuleks siis, kui ülepüütud kalavaru kvooti ei ole võimalik hüvitada ülepüügile järgneval aastal, sest asjaomasel liikmesriigil ei ole vastavat kvooti, teha mahaarvamised tema kasutatavate muude kalavarude kvootidest samas geograafilises piirkonnas või sama kaubandusliku väärtuse ulatuses. Vastavalt komisjoni teatisele nr 2012/C 72/07 (11) tuleks sellised mahaarvamised eelistatavalt teha nende kalavarude kvootidest, mis on eraldatud samale laevastikule, mis püüdis rohkem, kui oli kvoodiga ette nähtud, ning võtta arvesse vajadust vältida tagasiheidet mitme liigiga püügipiirkonnas.

(7)	Asjaomaste liikmesriikidega on konsulteeritud seoses sellega, et kavandatud vähendamised teha kvootidest, mis on eraldatud muude kui ülepüütud kalavarude püügiks.

(8)

Teatavad rakendusmäärusega (EL) nr 871/2014 ette nähtud vähendamised näivad olevat siiski suuremad kui 2014. aastal saadaolev kohandatud kvoot ning järelikult ei ole võimalik kõnealusest kvoodist kogu ettenähtud kogust maha arvata. Vastavalt komisjoni teatisele nr 2012/C 72/07 tuleks ülejäänud kogused kohandatud kvoodist maha arvata järgmistel aastatel.

(9)	Seega tuleks rakendusmäärust (EL) nr 871/2014 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse I lisas osutatud 2014. aasta püügikvoote vähendatakse, kohaldades kõnealuses lisas sätestatud muude kalavarude kvoodi vähendamist.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 871/2014 lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) Nõukogu määrus (EL) nr 1262/2012, 20. detsember 2012, millega kehtestatakse 2013. ja 2014. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega (ELT L 356, 22.12.2012, lk 22).

(3) Nõukogu määrus (EL) nr 1088/2012, 20. november 2012, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2013. aastaks (ELT L 323, 22.11.2012, lk 2).

(4) Nõukogu määrus (EL) nr 1261/2012, 20. detsember 2012, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2013. aastaks (ELT L 356, 22.12.2012, lk 19).

(5) Nõukogu määrus (EL) nr 39/2013, 21. jaanuar 2013, millega määratakse ELi laevadele 2013. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse (ELT L 23, 25.1.2013, lk 1).

(6) Nõukogu määrus (EL) nr 40/2013, 21. jaanuar 2013, millega määratakse 2013. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete reguleerimisalasse (ELT L 23, 25.1.2013, lk 54).

(7) Nõukogu määrus (EL) nr 1180/2013, 19. november 2013, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2014. aastaks (ELT L 313, 22.11.2013, lk 4).

(8) Nõukogu määrus (EL) nr 24/2014, 10. jaanuar 2014, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2014. aastaks (ELT L 9, 14.1.2014, lk 4).

(9) Nõukogu määrus (EL) nr 43/2014, 20. jaanuar 2014, millega määratakse 2014. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2014, lk 1).

(10) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 871/2014, 11. august 2014, millega vähendatakse teatavate kalavarude 2014. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguse võrra (ELT L 239, 12.8.2014, lk 14).

(11) ELT C 72, 10.3.2012, lk 27.

I LISA

MAHAARVAMISED MUUDE KALAVARUDE PÜÜGIKVOOTIDEST KUI NENDE, MIS ON ÜLEPÜÜTUD

Liikmesriik

Liigi kood

Piirkonna kood

Liigi nimi

Piirkonna nimetus

Lubatud lossitavad kogused 2013. aastal (kohandatud kvoot kokku (tonnides)) (1)

Püük kokku 2013 (kogus tonnides)

Kvoodi kasutamine (%)

Lubatud lossitavate kogustega seotud ülepüük (kogus tonnides)

Korrutustegur (2)

Täiendav korrutustegur (3)

2013. aastast jäänud mahaarvamised (4) (kogus tonnides)

Jääk (5) (kogus tonnides)

Mahaarvamised 2014 (kogus tonnides)

NOP

04-N

Norra tursik ja seotud kaaspüük

IV püügipiirkonna Norra veed

4,980

Ei kohaldata

4,980

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

OTH

04N.

Muud liigid

IV püügipiirkonna Norra veed

POK

1N2AB.

Põhjaatlandi süsikas

I ja II püügipiirkonna Norra veed

20,000

21,680

108,40 %

1,680

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

OTH

04N.

Muud liigid

IV püügipiirkonna Norra veed

DGS

15X14

Harilik ogahai

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

1,670

Ei kohaldata

1,670

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

HKE

571214

Merluus

VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

DWS

56789-

Süvamere haid

V, VI, VII, VIII ja IX püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

5,330

Ei kohaldata

5,330

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

RNG

8X14-

Kalju-tömppeakala

VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

GHL

1N2AB.

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

12,370

Ei kohaldata

12,370

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

RED

1N2AB.

Meriahvenad

I ja II püügipiirkonna Norra veed

HAD

7X7A34

Kilttursk

VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 liidu veed

8,540

Ei kohaldata

8,540

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

RNG

8X14-

Kalju-tömppeakala

VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

OTH

1N2AB.

Muud liigid

I ja II püügipiirkonna Norra veed

15,530

Ei kohaldata

15,530

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

RED

1N2AB.

Meriahvenad

I ja II püügipiirkonna Norra veed

POR

3-1234

Harilik heeringahai

Prantsuse Guajaana, Kattegat; I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkond; CECAF 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 liidu veed

3,160

Ei kohaldata

3,160

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

RNG

8X14-

Kalju-tömppeakala

VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

GHL

1N2AB.

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

17,500

Ei kohaldata

17,500

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

RED

1N2AB.

Meriahvenad

I ja II püügipiirkonna Norra veed

HKE

3A/BCD

Merluus

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed

0,671

Ei kohaldata

0,671

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

HKE

8ABDE

Merluus

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond

GHL

1N2AB

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

2,000

Ei kohaldata

2,000

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

RED

1N2AB.

Meriahvenad

I ja II püügipiirkonna Norra veed

DGS

15X14

Harilik ogahai

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

5,800

Ei kohaldata

5,800

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

WHG

7X7A-C

Merlang

VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkond

(1) Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59) artikli 20 lõike 5 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohase püügivõimaluste vahetamise, nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2 kohase kvootide ülekandmise ja/või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohase püügivõimaluste ümberjaotamise või vähendamise arvessevõtmist.

(2) Nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Mahaarvamise kordajat * 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.

(3) Nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3. Täht „A” osutab sellele, et ülepüügi tõttu aastatel 2011, 2012 ja 2013 on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5. Täht „C” osutab sellele, et asjaomaste kalavarude suhtes mitmeaastase kava kohaldamise tõttu on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5.

(4) Määrustega (EL) nr 770/2013 ja (EL) nr 1204/2013 vähendati teatavate riikide ja teatavate liikide 2013. aasta püügikvoote. Teatavate liikmesriikide puhul olid kohaldatud vähendamised suuremad kui neile 2013. aastaks antud püügikvoot, mistõttu kõnealusel aastal ei olnud võimalik kohaldada vähendamisi täies ulatuses. Tagamaks, et ka niisugustel juhtudel arvataks maha täielik kogus, on järelejäänud koguseid arvesse võetud 2014. aasta püügikvootidest tehtavate vähendamiste kindlaksmääramisel.

(5) Aastatel enne määruse (EÜ) nr 1224/2009 jõustumist toimunud ülepüügist jäänud kogused, mida ei saa muudest varudest maha arvestada.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 871/2014 lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

MAHAARVAMISED ÜLEPÜÜTUD KALAVARUDE PÜÜGIKVOOTIDEST

Liikmesriik	Liigi kood	Piirkonna kood	Liigi nimi	Piirkonna nimetus	Esialgne kvoot 2013	Lubatud lossitavad kogused 2013. aastal (kohandatud kvoot kokku (tonnides)) (1)	Püük kokku 2013 (kogus tonnides)	Kvootide kasutamine seoses lubatud lossitavate kogustega (%)	Lubatud lossitavate kogustega seotud ülepüük (kogus tonnides)	Korrutustegur (2)	Täiendav korrutustegur (3) (4)	2013. aastast jäänud mahaarvamised	Jääk (5)	2014. aastal kohaldatavad mahaarvamised (kogus tonnides) (6)	2014. aastal juba kohaldatud mahaarvamised (kogus tonnides) (7)	Mahaarvamine 2015. ja järgneva(te)l aasta(te)l (kogus tonnides)
BE	HAD	7X7A34	Kilttursk	VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 liidu veed	157,000	167,600	174,700	104,24 %	7,100	/	/	/	/	7	7	/
BE	HER	4CXB7D	Heeringas	IVc, VIId püügipiirkond, v.a Blackwateri kalavaru	9 285,000	14,000	22,200	158,57 %	8,200	/	/	/	/	8	8	/
BE	PLE	7FG.	Atlandi merilest	VIIf ja VIIg püügipiirkond	46,000	160,000	185,700	116,06 %	25,700	/	/	/	/	25	25	/
BE	SRX	07D.	Railased	VIId püügipiirkonna liidu veed	72,000	75,300	87,700	116,47 %	12,400	/	/	/	/	12	12	/
BE	SRX	2AC4-C	Railased	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	211,000	218,800	229,800	105,03 %	11,000	/	/	/	/	11	11	/
DK	HER	*3BCDC	Heeringas	Alarajoonide 22–32 liidu veed	1 972,720	1 972,720	2 039,210	103,37 %	66,490	/	/	/	/	66	66	/
DK	MAC	2A34.	Makrell	IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb, IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed	15 072,000	16 780,390	17 043,000	101,56 %	262,610	/	/	/	/	262	262	/
DK	NOP	04-N	Norra tursik ja seotud kaaspüük	IV püügipiirkonna Norra veed	0	0	4,980	Ei kohaldata	4,980	/	/	/	/	4	4	/
DK	POK	1N2AB.	Põhjaatlandi süsikas	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	20,000	21,680	108,40 %	1,680	/	/	/	/	1	1	/
DK	SAN	234_2	Tobiad	Tobiavarude majandamispiirkonna 2 liidu veed	16 549,000	16 837,980	21 144,000	125,57 %	4 306,020	1,4	/	/	/	6 028 (9)	6 028 (9)	/
DK	SAN	234_4	Tobiad	Tobiavarude majandamispiirkonna 4 liidu veed	3 773,000	3 999,300	5 064,000	126,62 %	1 064,700	1,4	/	/	/	1 490 (9)	1 490 (9)	/
EL	BFT	AE45WM	Harilik tuun	Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri	129,070	177,520	177,557	100,02 %	0,037	/	C	1,435	/	1,49	1,49	/
ES	ALF	3X14-	Limapead	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	70,000	59,470	61,770	103,87 %	2,300	/	A	/	/	3	0	3
ES	BLI	5B67-	Sinine molva	Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	79,000	79,000	138,649	175,49 %	59,640	/	/	4,22	0,07	63	63	/
ES	BSF	56712-	Süsisaba	V, VI, VII ja XII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	174,000	102,030	109,190	107,02 %	7,160	/	A	/	/	10	10	/
ES	BSF	8910-	Süsisaba	VIII, IX ja X püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	12,000	2,770	3,340	120,58 %	0,570	/	A	32,85	/	33	5,87	27,13
ES	BUM	ATLANT	Sinine marliin	Atlandi ookean	27,200	16,920	44,040	260,28 %	27,120	/	/	/	/	27	0	27
ES	COD	N3M.	Tursk	NAFO 3M	2 019,000	2 318,240	2 360,100	101,81 %	41,860	/	/	/	/	41	41	/
ES	DGS	15X14	Harilik ogahai	I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	0	0	1,670	Ei kohaldata	1,670	/	A	/	/	2	2	/
ES	DWS	56789-	Süvamere haid	V, VI, VII, VIII ja IX püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	0	0	5,330	Ei kohaldata	5,330	/	A	/	/	8	8	/
ES	GFB	89-	Lima-niituimluts	VIII ja IX püügipiirkonna lidu ja rahvusvahelised veed	242,000	185,560	214,640	115,67 %	29,080	/	A	/	/	43	25,25	17,75
ES	GHL	1/2INT	Süvalest	I ja II püügipiirkonna rahvusvahelised veed	/	0	4,700	Ei kohaldata	4,700	/	/	/	/	4	4	/
ES	GHL	1N2AB.	Süvalest	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	0	12,370	Ei kohaldata	12,370	/	/	/	/	12	12	/
ES	GHL	N3LMNO	Süvalest	NAFO 3LMNO	4 262,000	4 228,560	4 287,200	101,39 %	58,640	/	C	/	/	87	87	/
ES	HAD	5BC6A.	Kilttursk	Vb ja VIa püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	/	5,850	13,550	231,62 %	7,700	/	A	10,72	/	22	9,16	12,54
ES	HAD	7X7A34	Kilttursk	VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 liidu veed	/	0	8,540	Ei kohaldata	8,540	/	/	/	/	8	8	/
ES	NEP	9/3411	Norra salehomaar	IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 liidu veed	62,000	36,850	31,340	85,05 %	– 5,510	/	Ei kohaldata	44,79 (8)		25	25	19
ES	OTH	1N2AB.	Muud liigid	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	0	15,530	Ei kohaldata	15,530	/	/	/	/	15	15	/
ES	POL	08C.	Pollak	VIIIc püügipiirkond	208,000	208,000	239,310	115,05 %	31,310	/	/	/	/	31	31	/
ES	POR	3-1234	Harilik heeringahai	Prantsuse Guajaana, Kattegat; I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkond; CECAF 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 liidu veed	0	0	3,160	Ei kohaldata	3,160	/	/	/	/	3	3	/
ES	RED	51214D	Meriahvenad	V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	433,000	2 209,000	2 230,300	100,96 %	21,300	/	/	/	/	21	21	/
ES	SOL	8AB.	Harilik merikeel	VIIIa ja VIIIb püügipiirkond	9,000	8,720	8,810	101,03 %	0,090	/	A + C	3	/	3	0,9	2,1
ES	USK	567EI.	Meriluts	V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	46,000	40,320	85,000	210,81 %	44,680	/	A	22,87	/	89	30,23	58,77
ES	WHM	ATLANT	Valge odanina	Atlandi ookean	30,500	30,500	36,330	119,11 %	5,830	/	/	/	/	5	4,83	0,17
FR	GHL	1N2AB.	Süvalest	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	0	17,500	Ei kohaldata	17,500	/	/	/	/	17	17	/
FR	PLE	7FG.	Atlandi merilest	VIIf ja VIIg püügipiirkond	83,000	92,250	94,300	102,22 %	2,050	/	/	/	/	2	2	/
FR	RED	51214D	Meriahvenad	V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	230,000	23,000	41,500	180,43 %	18,500	/	/	/	/	18	18	/
IE	HAD	1N2AB.	Kilttursk	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	20,500	25,630	125,02 %	5,130	/	/	/	/	5	5	/
IE	HAD	7X7A34	Kilttursk	VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 liidu veed	3 144,000	2 696,760	2 698,749	100,07 %	1,989	/	/	/	/	1	1	/
IE	PLE	7FG.	Atlandi merilest	VIIf ja VIIg püügipiirkond	197,000	66,790	79,817	119,60 %	13,027	/	/	/	/	13	13	/
IE	PLE	7HJK.	Atlandi merilest	VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkond	61,000	49,700	51,823	104,27 %	2,123	/	/	/	/	2	2	/
LT	GHL	N3LMNO	Süvalest	NAFO 3LMNO	22,000	15,700	0	Ei kohaldata	15,700	/	Ei kohaldata	120,279	/	104	58	46
NL	HKE	3A/BCD	Merluus	IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 liidu veed	/	0	0,671	Ei kohaldata	0,671	/	C	/	/	1	1	/
NL	SRX	07D.	Railased	VIId püügipiirkonna liidu veed	4,000	3,000	1,932	64,40 %	– 1,068	/	/	0,015	/	0	0	/
NL	SRX	2AC4-C	Railased	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed	180,000	275,430	357,115	129,66 %	81,685	/	/	/	/	81	65,58	15,42
PL	SAL	3BCD-F	Lõhe	Alarajoonide 22–31 liidu veed	6 837,000	5 061,000	5 277,000	104,27 %	216,000	/	/	/	/	216 (tükki)	216 (tükki)	/
PL	SPR	3BCD-C	Kilu ja seotud kaaspüük	Alarajoonide 22–32 lidu veed	73 392,000	76 680,000	80 987,740	105,62 %	4 307,740	1,1	/	477,314	/	5 215	5 215	/
PT	ALF	3X14-	Limapead	III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	203,000	153,810	160,350	104,25 %	6,540	/	A	/	/	9	9	/
PT	ANF	8C3411	Merikuratlased	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 liidu veed	410,000	603,440	625,929	103,73 %	22,489	/	/	/	/	22	22	/
PT	GHL	N3LMNO	Süvalest	NAFO 3LMNO	1 782,000	2 119,790	2 120,980	100,06 %	1,190	/	C	/	/	1	1	/
PT	GHL	1N2AB	Süvalest	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	0	2,000	Ei kohaldata	2,000	/	/	/	/	2	2	//
PT	HAD	1N2AB	Kilttursk	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	34,400	34,000	98,84 %	– 0,400	/	/	/	376,126	375	30,05	344,95
PT	MAC	8C3411	Makrell	VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 liidu veed	5 308,000	4 134,300	4 170,525	100,88 %	36,225	/	/	1,07	/	37	37	/
PT	PLE	8/3411	Atlandi merilest	VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 liidu veed	66,000	61,200	44,601	72,88 %	– 16,599	/	/	1,906	/	0	0	/
PT	POK	1N2AB.	Põhjaatlandi süsikas	I ja II püügipiirkonna Norra veed	/	16,700	17,000	101,80 %	0,300	/	/	/	209,76	210	25	185
PT	RED	N3LN	Meriahvenad	NAFO 3LN	/	1 070,980	1 101,260	102,83 %	30,280	/	/	/	/	30	30	/
PT	WHM	ATLANT	Valge odanina	Atlandi ookean	19,500	18,300	12,212	66,73 %	– 6,088	/	/	3,021	/	0	0	/
UK	COD	N1GL14	Tursk	NAFO 1 püügipiirkonna Gröönimaa veed ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed	309,000	876,300	920,000	104,99 %	43,700	/	A	/	/	65	65	/
UK	DGS	15X14	Harilik ogahai	I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed	0	0	5,800	Ei kohaldata	5,800	/	/	/	/	5	5	/
UK	GHL	514GRN	Süvalest	V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed	195,000	0	0,800	Ei kohaldata	0,800	/	/	1	/	1	0	1
UK	HAD	7X7A34	Kilttursk	VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 liidu veed	1 415,000	1 389,200	1 457,800	104,94 %	68,600	/	/	/	/	68	68	/
UK	HER	1/2-	Heeringas	I ja II püügipiirkonna liidu, Norra ja rahvusvahelised veed (HER/1/2-)	8 827,000	8 208,600	8 342,100	101,63 %	133,500	/	/	/	/	133	133	/
UK	HER	4AB.	Heeringas	IV püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53°30′ N	65 901,000	58 841,000	58 951,300	100,19 %	110,300	/	/	/	/	110	110	/
UK	MAC	2CX14-	Makrell	VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed	158 825,000	156 199,200	162 468,500	104,10 %	6 269,300	/	/	/	/	6 269	6 269	/
UK	PLE	7FG.	Atlandi merilest	VIIf ja VIIg püügipiirkond	43,000	35,900	40,200	111,98 %	4,300	/	/	/	/	4	4	/
UK	PLE	7HJK.	Atlandi merilest	VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkond	18,000	33,700	39,900	118,40 %	6,200	/	/	/	/	6	6	/
UK	SOL	7FG.	Harilik merikeel	VIIf ja VIIg püügipiirkond	309,000	195,410	205,400	105,11 %	9,990	/	/	/	/	9	7,05	1,95

(1) Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohase püügivõimaluste vahetamise, nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohase kvootide ülekandmise ja/või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohase püügivõimaluste ümberjaotamise või vähendamise arvessevõtmist.

(2) Nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Mahaarvamise kordajat * 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.

(3) Nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3.

(4) Täht „A” osutab sellele, et ülepüügi tõttu aastatel 2011, 2012 ja 2013 on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5. Täht „C” osutab sellele, et asjaomaste kalavarude suhtes mitmeaastase kava kohaldamise tõttu on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5.

(5) Aastatel enne kontrollimääruse (EÜ) nr 1224/2009 jõustumist toimunud ülepüügist jäänud kogused, mida ei saa muudest varudest maha arvestada.

(6) Rakendusmääruse (EL) nr 871/2014 kohaselt 2014. aastal tehtavad mahaarvamised.

(7) 2014. aastal tehtavad mahaarvamised, mida tegelikult kohaldatakse, võttes arvesse kasutada olevat kvooti.

(8) Hispaania taotluse põhjal jagati 2013. aastal maha arvatav kogus kolme aasta peale.

(9) Arvatakse maha piirkonnas SAN/234_3.”

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/120

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1361/2014,

18. detsembri 2014.,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 3 ja 13 ning rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 40

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1126/2008 (2) on vastu võetud teatavad 15. oktoobri 2008. aasta seisuga kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

(2)

Oma iga-aastase edasiarendustöö käigus, mille eesmärk on standardite lihtsustamine ja selgemaks muutmine, avaldas Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) 12. detsembril 2013 rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite 2011.–2013. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused (edaspidi „iga-aastased edasiarendused”). Edasiarenduste eesmärk on käsitleda IASBs 2011. aastal alanud projektitsükli käigus arutlusele tulnud küsimusi seoses rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardites (IFRSides) esinevate vastuolude või sõnastuse täpsustamisega, mis ei ole küll kiireloomulised, kuid on siiski olulised. IFRS 3 ja 13 muudatused on vastavate standardite täpsustused või parandused. Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) 40 muudatused hõlmavad kehtivate nõuete muudatusi või täiendavaid suuniseid nende nõuete rakendamise kohta.

(3)

Kõnealused olemasolevate standardite muudatused sisaldavad viiteid IFRS 9-le, mida ei saa praegu kohaldada, kuna IFRS 9 ei ole liidus veel vastu võetud. Seepärast tuleks kõiki viiteid IFRS 9-le, nagu sätestatud käesoleva määruse lisas, lugeda viidetena IAS 39-le Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine.

(4)	Konsulteerimisel Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma tehniliste ekspertide rühmaga on leitud, et edasiarendused vastavad määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikli 3 lõikes 2 esitatud tehnilistele kriteeriumidele, mis peavad olema standardi vastuvõtmiseks täidetud.

(5)	Määrust (EÜ) nr 1126/2008 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 1126/2008 lisa muudetakse järgmiselt:

(a)	IFRS 3 Äriühendused muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

(b)	IFRS 13 Õiglase väärtuse mõõtmine muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas;

(c)	IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud muudetakse, nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

2. Kõiki käesoleva määruse lisas esitatud viiteid IFRS 9-le tuleks lugeda viidetena IAS 39-le Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine.

Artikkel 2

Kõik äriühingud kohaldavad artikli 1 lõikes 1 osutatud muudatusi hiljemalt alates [käesoleva määruse jõustumisele järgneva kuu esimene päev] või pärast seda algava esimese majandusaasta alguskuupäevast.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2014.

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1126/2008, 3. november 2008, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (ELT L 320, 29.11.2008, lk 1).

LISA

IFRSide 2011.–2013. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused (1)

IFRS 3 Äriühendused muudatus

Paragrahv 2 muudetakse ja paragrahv 64J lisatakse.

RAKENDUSALA

Käesolevat IFRSi rakendatakse tehingu või muu sündmuse suhtes, mis vastab äriühenduse mõistele. Käesolevat IFRSi ei rakendata järgneva suhtes:

(a)	ühise ettevõtmise moodustamisega seotud arvestus ühise ettevõtmise enda finantsaruannetes;

(b)

[…]

Jõustumiskuupäev

[…]

64J

Dokumendiga IFRSide 2011.–2013. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused, välja antud detsembris 2013, muudeti paragrahvi 2 punkt a. (Majandus)üksus rakendab selle muudatuse edasiulatuvalt 1. juulil 2014 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatuse varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

IFRS 13 Õiglase väärtuse mõõtmine muudatus

Paragrahv 52 muudetakse ja paragrahv C4 lisatakse.

Rakendamine finantsvarade või -kohustiste suhtes, mida võib tasaarveldada tururiske või vastaspoole krediidiriski sisaldavate positsioonide suhtes

[…]

Paragrahvis 48 sätestatud erandit rakendatakse üksnes IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine ning IFRS 9 Finantsinstrumendid rakendusalasse kuuluvate finantsvarade ja -kohustiste ning muude lepingute suhtes. Viiteid finantsvaradele ja -kohustistele paragrahvides 48–51 ja 53–56 tuleks käsitada selliselt, et need kehtivad kõigi IAS 39 ja IFRS 9 rakendusalasse kuuluvate lepingute suhtes ja neid arvestatakse kooskõlas nimetatud standarditega, olenemata sellest, kas need vastavad finantsvarade või -kohustiste mõistele IAS 32-s Finantsinstrumendid: esitamine.

[…]

Lisa C

Jõustumiskuupäev ja üleminek

[…]

Dokumendiga IFRSide 2011.–2013. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused, välja antud detsembris 2013, muudeti paragrahv 52. (Majandus)üksus rakendab selle muudatuse 1. juulil 2014 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. (Majandus)üksus rakendab muudatuse edasiulatuvalt alates selle aruandeaasta algusest, millal IFRS 13 esmalt rakendati. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab muudatuse varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud muudatus

Enne paragrahvi 6 lisatakse pealkiri. Lisatakse paragrahv 14A. Paragrahvi 84 järele lisatakse pealkiri ning paragrahvid 84A ja 85D.

Kinnisvara liigitamine kinnisvarainvesteeringu või omaniku poolt kasutatava kinnisvarana

Rentnik võib kasutusrendi tingimustel rendile võetud kinnisvara liigitada kinnisvarainvesteeringuks ja pidada arvestust selle üle kinnisvarainvesteeringuna siis ja ainult siis, kui kinnisvara vastab muus osas kinnisvarainvesteeringu mõistele ja kui rentnik rakendab kajastatud vara puhul paragrahvides 33–55 kirjeldatud õiglase väärtuse mudelit. Sellist alternatiivset liigitamist võib rakendada iga kinnisvaraobjekti puhul eraldi. Siiski, alates sellest, mil nimetatud alternatiivne liigitamine on valitud ühe kasutusrendi tingimustel rendile võetud kinnisvaraobjekti puhul, kajastatakse kõiki kinnisvarainvesteeringuteks liigitatud kinnisvaraobjekte õiglases väärtuses. Kui valitakse kirjeldatud alternatiivne liigitamine, siis avalikustatakse iga selliselt liigitatud objekt paragrahvides kirjeldatud 74–78 nõuete kohaselt.

[…]

Otsustamaks, kas kinnisvara vastab kinnisvarainvesteeringuna kajastamise kriteeriumitele, on vaja hinnangut. (Majandus)üksus töötab välja kriteeriumid, millest lähtuvalt ta saab järjepidevalt hinnata vastavust kinnisvarainvesteeringu mõistele ning paragrahvides 7–13 esitatud juhistele. Paragrahvi 75 punktis c nõutakse, et (majandus)üksus avalikustaks need kriteeriumid, juhul kui liigitamine on keeruline.

14A

Hinnangut on vaja ka selle kindlaksmääramiseks, kas omandatav kinnisvarainvesteering kujutab endast vara või varade rühma või IFRS 3 Äriühendused rakendusalasse kuuluvat äriühendust. Otsustamaks, kas tegemist on äriühendusega, tuleks viidata IFRS 3-le. Käesoleva standardi paragrahvide 7–14 sätted on seotud küsimusega, kas kinnisvara on omaniku poolt kasutatav kinnisvara või kinnisvarainvesteering, mitte selle kindlaksmääramisega, kas omandatav kinnisvara kujutab endast IFRS 3-s määratletud äriühendust või mitte. Otsuse tegemine selle kohta, kas konkreetne tehing vastab IFRS 3-s määratletud äriühenduse mõistele ja hõlmab käesolevas standardis määratletud kinnisvarainvesteeringut, nõuab mõlema standardi eraldiseisvat rakendamist.

[…]

Üleminekusätted

[…]

Kulumudel

[…]

Äriühendused

84A

Dokumendiga IFRSide 2011.–2013. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused, välja antud detsembris 2013, lisati paragrahv 14A ja pealkiri enne paragrahvi 6. (Majandus)üksus rakendab muudatuse omandatud kinnisvarainvesteeringutele edasiulatuvalt alates esimese perioodi algusest, mille suhtes ta selle muudatuse vastu võtab. Eelmistel perioodidel omandatud kinnisvarainvesteeringute arvestust ei korrigeerita sellest tulenevalt. (Majandus)üksus võib siiski otsustada rakendada muudatuse enne esimese aruandeaasta algust (mis on jõustumiskuupäeval või pärast seda) omandatud üksikutele kinnisvarainvesteeringutele, kui teave, mis on vajalik selle muudatuse rakendamiseks nende varasemate tehingute suhtes, on (majandus)üksusele kättesaadav.

JÕUSTUMISKUUPÄEV

[…]

85D

Dokumendiga IFRSide 2011.–2013. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused, välja antud detsembris 2013, lisati pealkiri enne paragrahvi 6 ja pärast paragrahvi 84 ning paragrahvid 14A ja 84A. (Majandus)üksus rakendab need muudatused 1. juulil 2014 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes. Varasem rakendamine on lubatud. Kui (majandus)üksus rakendab need muudatused varasema perioodi suhtes, avalikustab ta selle asjaolu.

(1) „Paljundamine on lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiguspärasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebisaidilt www.iasb.org”

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/124

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1362/2014,

18. detsember 2014,

millega kehtestatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastatavates rakenduskavades tehtavate teatavate muudatuste heakskiitmise lihtsustatud menetluse eeskirjad ja nende rakenduskavade rakendamise aastaaruannete vormi ja esitamist käsitlevad eeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011, (1) eelkõige selle artikli 22 lõiget 1 ja artikli 114 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 20 kohaselt peab komisjon heaks kiitma Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF) rahastatava rakenduskava mistahes muudatused.

(2)

Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 22 lõikes 2 on sätestatud, et muudatusettepanekute esitamise ja heakskiitmise menetlusi ja ajakavasid lihtsustatakse järgmistel juhtudel: a) rakenduskavade muutmine rahaliste vahendite ülekandmiseks liidu prioriteetide vahel, tingimusel et ülekantud rahalised vahendid ei ületa 10 % asjaomasele liidu prioriteedile eraldatud summast; b) rakenduskavade muutmine meetmete või asjakohaste toiminguliikide ning seonduva teabe ja näitajate kasutuselevõtmise või tühistamise osas; c) rakenduskavade muutmine meetmete kirjelduse, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse tingimuste osas; d) rakenduskavade muutmine seoses muudatustega õigusnormide täitmise tagamise ja kontrollipoliitikaga seotud liidu prioriteetides. Rakenduskavade sedalaadi muudatused ei tohiks mõjutada kava üldist tegevusloogikat, valitud liidu prioriteete ja konkreetsete eesmärkide täitmist, samuti saavutatavaid tulemusi, ning nende muudatuste puhul ei tohiks tekkida mingit kahtlust selles, kas need vastavad kehtivatele eeskirjadele ja tavadele.

(3)

Seega on vaja kehtestada eeskirjad määruse (EL) nr 508/2014 artikli 22 lõikes 2 loetletud muudatuste heakskiitmise lihtsustatud menetluse kohta. Kõnealune menetlus peaks võimaldama komisjonil asjaomase liikmesriigi poolt rakenduskava sedalaadi muutmiseks esitatud taotlusi kiiremini heaks kiita. Ajaliste piirangute kehtestamisel peaks lihtsustatud menetluses arvesse võetama seda, kas asjaomase liikmesriigi esitatud muutmise taotluses on esitatud kogu teave, mis võimaldab komisjonil asjaomast muudatusettepanekut täies ulatuses hinnata.

(4)	Määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 ja määruse (EL) nr 508/2014 artikli 114 kohaselt peavad kõik liikmesriigid esitama komisjonile rakenduskava rakendamise aastaaruande iga aasta 31. maiks alates 2016. aastast kuni 2023. aastani.

(5)

Liikmesriikide esitatud rakenduskava rakendamise aastaaruanded peavad sisaldama teavet, mis on järjepidev ning võrreldav rakendamisaastate ja liikmesriikide lõikes. Aruannete põhjal peaks olema võimalik andmeid koondada EMKFi või vajaduse korral kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tasandil.

(6)	On vaja sätestada asjaomaste rakendamise aastaaruannete vormi ja esitamist käsitlevad eeskirjad.

(7)	Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakenduskavade muutmise lihtsustatud menetluse heakskiitmine

1. Kui liikmesriik esitab komisjonile taotluse rakenduskava sedalaadi muudatuse heakskiitmiseks, mis kuulub määruse (EL) nr 508/2014 artikli 22 lõike 2 reguleerimisalasse, siis taotleb ta, et komisjon kiidab muudatuse heaks käesolevas artiklis sätestatud lihtsustatud menetluse kohaselt.

2. Heakskiitmise lihtsustatud menetluse taotlus peab sisaldama üksnes määruse (EL) nr 508/2014 artikli 22 lõikes 2 loetletud muudatusi.

3. Kui komisjon leiab, et asjaomase liikmesriigi poolt vastavalt lõikele 1 taotletud muudatuse kohta esitatud teave ei ole täielik, palub ta esitada kogu vajaliku lisateabe. Lõigetes 4 ja 5 sätestatud ajavahemikud algavad rakenduskava muudatuse heakskiitmiseks esitatud täieliku taotluse kättesaamisele järgnevast päevast, mille komisjon asjaomasele liikmesriigile teatab.

4. Juhul kui komisjon ei ole asjaomasele liikmesriigile heakskiitmise lihtsustatud menetluse taotluse kättesaamise päevast alates 25 tööpäeva jooksul saatnud mingeid märkusi, siis loetakse rakenduskava muudatus komisjoni poolt heakskiidetuks.

5. Kui komisjon on saatnud asjaomasele liikmesriigile märkused heakskiitmise lihtsustatud menetluse taotluse kättesaamise päevale järgneva 25 tööpäeva kestva ajavahemiku jooksul, siis tuleb rakenduskava muudatus heaks kiita vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 30 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 508/2014 artikli 20 lõikes 1 sätestatud menetlusele.

Artikkel 2

Rakenduskava rakendamise aastaaruannete vorm ja esitamine

Määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 50 ja määruse (EL) nr 508/2014 artikli 114 lõikes 2 sätestatud rakendamise aastaaruannete sisu esitatakse käesoleva määruse lisas sätestatud näidise järgi.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 149, 20.5.2014, lk 1.

LISA

Euroopa merendus- ja kalandusfondi (emkf) rakendamise aastaaruande näidis

A osa — Andmed, mida esitatakse igal aastal

1. Rakendamise aastaaruande identifitseerimisandmed

CCI	<1.1 type=”S” input=”S”> (1)
Nimetus	<1.2 type=”S” input=”G”>
Versioon	<1.3 type=”N” input=”G”>
Aruandeaasta	<1.4 type=”D” maxlength=”4” input=”M”>
Kuupäev, millal järelevalvekomitee aruande kinnitas (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määruse artikli 113 punkt d)	<1.5 type=”D” input=”M”>

2. Rakenduskava rakendamise ülevaade (määruse (el) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 2)

Põhiline teave rakenduskava rakendamise (sealhulgas rahastamisvahendite) kohta asjaomasel aastal (teave peab olema seotud finantsandmete ja näitajatega).

<2.1 type=”S” maxlength=”7000” input=”M”>

3. Liidu prioriteetide rakendamine

3.1. Rakendamise ülevaade (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 2)

Teave esitatakse lühikirjeldusena, milles on üldjoontes välja toodud liidu prioriteetide rakendamine ja tehnilise abi meetmed asjaomas(t)el aasta(te)l ning osutatud peamistele arengusuundadele, olulistele probleemidele ning nende probleemide lahendamiseks võetud meetmetele.

Liidu prioriteet	Põhiline teave kõnealuse prioriteedi rakendamise kohta, osutades peamistele arengusuundadele, olulistele probleemidele ning nende probleemide lahendamiseks võetud meetmetele
Liidu prioriteedi nimetus <3.1 type=”S” input=”G”>	<3.1 type=”S” maxlength=”7000” input=”M”>

3.2. EMKFi tulemus-, väljund- ja finantsnäitajad (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 2)

Tulemus-, väljund- ja finantsnäitajate andmed ning tulemusraamistikus määratletud vahe-eesmärke ja eesmärke käsitlevad andmed (tabelid 1–3).

TABEL 1

EMKFi tulemusnäitajad (rakenduskava näidisvormi 3.2 võrdlustabel)

Tabel täidetakse liidu iga prioriteedi kohta eraldi

Liidu prioriteet (Liidu prioriteedi nimetus <3.2.1 type=”S” input=”G”>)

Erieesmärk

Tulemusnäitaja

Mõõtühik

Sihtväärtus (2023)

Vastava aasta väärtus

Summaarne väärtus

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

Erieesmärgi nimetus <3.2.1 type=”S” input=”G”>

Tulemusnäitaja nimetus <3.2.1 type=”S” input=”G”>

<3.2.1 type=”S” input=”G”>

<3.2.1 type=”N” input=”G”>

<3.2.1 type=”N” input=”M”>

<3.2.1 type=”S” input=”M”>

TABEL 2

EMKFi väljundnäitajad (rakenduskava näidisvormide 3.3 ja 7.1 võrdlustabel)

Tabel täidetakse liidu asjakohase prioriteedi iga valitud erieesmärgi kohta eraldi

Liidu prioriteet (Liidu prioriteedi nimetus <3.2.2 type=”S” input=”G”>)

Erieesmärk (Erieesmärgi nimetus <3.2.2 type=”S” input=”G”>)

Valitud asjakohased meetmed

Valdkondlik eesmärk

Väljundnäitajad

Summaarne väärtus

Näitaja

Lisatud tulemusraamistikku

Vahe-eesmärk (2018)

Sihtväärtus (2023)

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

Meetme nimetus <3.2.2 type=”S” input=”G”>

<3.2.2 type=”S” input=”G”>

Näitaja nimetus <3.2.2 type=”S” input=”G”>

<3.2.2 type=”B” input=”G”>

<3.2.2 type=”N” input=”G”>

<3.2.2 type=”N” input=”M”>

<3.2.2 type=”S” input=”G”>

TABEL 3

EMKFi finantsnäitajad (rakenduskava näidisvormi 7.1 võrdlustabel)

Liidu prioriteet

Finantsnäitajad

Summaarne väärtus

Näitaja

Vahe-eesmärk (2018)

Sihtväärtus (2023)

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

Liidu prioriteedi nimetus <3.2.3 type=”S” input=”G”>

Näitaja nimetus <3.2.3 type=”S” input=”G”>

<3.2.3 type=”N” input=”G”>

<3.2.3 type=”N” input=”M”>

<3.2.3 type=”S” input=”G”>

3.3. Finantsandmed

TABEL 4

EMKFi finantsandmed (rakenduskava näidisvormide 8.2, 8.3 ja 9.2 võrdlustabel)

Liidu prioriteet

Valitud erieesmärk

Valdkondlik eesmärk

Meede

Riiklik toetus kokku

(eurodes)

EMKFi toetus

(eurodes)

EMKFi toetusest kliimameetmetele antav toetus

(eurodes)

EMKFi kaasrahastamise määr

(%)

rahastamiskõlblikud kulud kokku

(eurodes)

Toetuse jaoks väljavalitud tegevuste jaoks saadav riiklik toetus kokku

(eurodes)

Valitud tegevusega kaetud kogueraldise osakaal (%)

(%)

Toetuse jaoks väljavalitud tegevuste raames kliimameetmetele antav toetus

(eurodes)

Toetusesaajate poolt korraldusasutusele deklareeritud rahastamiskõlblikud kulud kokku

(eurodes)

Toetusesaajate poolt korraldusasutusele deklareeritud rahastamiskõlblikud kulud kokku

(eurodes)

Toetusesaajate poolt kogueraldises deklareeritud rahastamiskõlblike kogukulude osakaal

(%)

Toetusesaajate poolt korraldusasutusele deklareeritud rahastamiskõlblike riiklike kulude raames kliimameetmetele antav toetus

(eurodes)

Valitud tegevuste arv

1.	Keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva kalanduse edendamine.

Erieesmärgi nimetus <3.3.1 type=”S” input=”G”>

<3.3.1 type=”S” input=”G”>

Meetme nimetus <3.3.1 type=”S” input=”G”>

<3.3.1 type=”N” input=”M”>

<3.3.1 type=”N” input=”G”>

<3.3.1 type=”N” input=”M”>

<3.3.1 type=”P” input=”M”>

<3.3.1 type=”N” input=”G”>

<3.3.1 type=”N” input=”M”>

<3.3.1 type=”P” input=”M”>

<3.3.1 type=”N” input=”G”>

<3.3.1 type=”N” input=”M”>

2.	Keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva vesiviljeluse edendamine.

3.	Ühise kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamise soodustamine

4.	Tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine

5.	Turustamise ja töötlemise soodustamine

6.	Integreeritud merenduspoliitika rakendamise soodustamine

Tehniline abi

TABEL 5

Väljaspool programmipiirkonda toimunud tegevuse kulud (määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 70)

Liidu prioriteet

Väljaspool programmipiirkonda rakendatud tegevuse käigus tekkinud, EMKFi vahendite raames rahastamiskõlblikud kulud, mille toetusesaaja on deklareerinud korraldusasutusele

(eurodes)

Osakaal prioriteetsele suunale eraldatud kogusummast

(%)

1.	Keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva kalanduse edendamine

<3.3.2 type=”N” input=”M”>

<3.3.2 type=”P” input=”G”>

2.	Keskkonnasäästliku, ressursitõhusa, uuendusliku, konkurentsivõimelise ja teadmistel põhineva vesiviljeluse edendamine

<3.3.2 type=”N” input=”M”>

<3.3.2 type=”P” input=”G”>

3.	Ühise kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamise soodustamine

<3.3.2 type=”N” input=”M”>

<3.3.2 type=”P” input=”G”>

4.	Tööhõive ja territoriaalse ühtekuuluvuse suurendamine

<3.3.2 type=”N” input=”M”>

<3.3.2 type=”P” input=”G”>

5.	Turustamise ja töötlemise soodustamine

<3.3.2 type=”N” input=”M”>

<3.3.2 type=”P” input=”G”>

6.	Integreeritud merenduspoliitika rakendamise soodustamine

<3.3.2 type=”N” input=”M”>

<3.3.2 type=”P” input=”G”>

Tehniline abi

<3.3.2 type=”N” input=”M”>

<3.3.2 type=”P” input=”G”>

RAKENDUSKAVA KOKKU

<3.3.2 type=”N” input=”G”>

<3.3.2 type=”P” input=”G”>

4. Programmi tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja võetud parandusmeetmed

4.1. Eeltingimuste täitmiseks võetud meetmed (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 4)

Liikmesriigid peavad esitama teabe konkreetsete eeltingimuste kohta, mis olid rakenduskava heakskiitmise ajal täitmata.

Konkreetsete eeltingimuste täitmiseks võetud meetmete kirjeldus ja nende rakendamise seis, pidades silmas partnerluslepingus ja rakenduskavas kavandatud ja esitatud meetmeid ja ajakava. (Kohaldatakse üksnes 2016. ja 2017. aastal esitatavates aruannetes)

TABEL 6

EMKFile eriomaste eeltingimuste täitmiseks võetud meetmed

Valdkondlikud eeltingimused, mida ei ole täidetud kas üldse või osaliselt	Täitmata kriteeriumid	Võetavad meetmed	Tähtaeg (kuupäev)	Täitmise eest vastutavad asutused	Tähtajaks lõpuleviidud meede (JAH/EI)	Täidetud kriteeriumid (JAH/EI)	Ülejäänud meetmete täieliku rakendamise eeldatav kuupäev	Märkused
Valdkondliku eeltingimuse nimetus <4.1.1 type=”S” input=”S”>	Näitaja nimetus <4.1.1 type=”S” input=”G”>	<4.1.1 type=”S” maxlength=”1000” input=”M”>	<4.1.1 type=”D” maxlength=”10” input=”M”>	<4.1.1 type=”S” maxlength=”500” input=”M”>	<4.1.1 type=”B” input=”S”>	<4.1.1 type=”B” input=”S”>	<4.1.1 type=”D” input=”M”>	<4.1.1 type=”S” maxlength=”1000” input=”M”>

4.2. Programmi tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja võetud parandusmeetmed (määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 2)

<4.2.1 type=”S” maxlength=”7000” input=”M”>

5. Teave raskete õigusrikkumiste ja võetud parandusmeetmete kohta (määruse (el) nr 508/2014 artikli 114 lõige 2)

Teave artikli 10 lõikes 1 osutatud raskete õigusrikkumiste juhtude ja asjakohaste võetud meetmete kohta ning artikli 10 lõikes 2 sätestatud tingimuste eiramise ja võetud parandusmeetmete kohta

<5.1 type=”S” maxlength=”7000” input=”M”>

6. Teave artikli 41 lõike 8 järgimiseks võetud meetmete kohta (määruse (el) nr 508/2014 artikli 114 lõige 2)

Tuleb esitada kokkuvõte meetmetest, mis on võetud selleks, et toimida kooskõlas artikli 41 lõikega 8, mille kohaselt väikesemahulise rannapüügi sektori käitajate poolt tehtud taotlusi käsitletakse prioriteedina, kuni on välja makstud 60 % kogu riiklikust toetusest, sealhulgas andmed väikesemahulise rannapüügi tegeliku osakaalu kohta vastavalt artikli 41 lõikele 2 rahastatavas tegevuses.

<6.1 type=”S” maxlength=”7000” input=”M”>

7. Teave meetmete kohta, mis on võetud toetusesaajate nimede avaldamiseks (määruse (el) nr 508/2014 artikli 114 lõige 2)

Võetud meetmete kokkuvõte tuleb esitada kooskõlas EMKFi määruse V lisaga, pöörates erilist tähelepanu siseriiklikule õigusele, sealhulgas mis tahes füüsiliste isikute andmete avaldamise puhul kohaldatavatele piirangutele.

<7.1 type=”S” maxlength=”7000” input=”M”>

8. Hindamiskavaga seotud tegevused ja hindamistulemuste kokkuvõte (määruse (el) nr 508/2014 artikli 114 lõige 2 ja määruse (el) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 2)

Tuleb esitada kokkuvõte hindamiskava rakendamisel tehtu kohta, sealhulgas hindamiste tulemuste kohta tehtud järeldused.

Tuleb esitada programmi eelmise majandusaasta kohta kättesaadavate kõigi hindamiste tulemuste kokkuvõte ja märkida kasutatud hindamisaruannete nimetus ja vaatlusperiood.

Lisaks sellele tuleks siin esitada viited määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 54 lõike 4 kohaselt avalikkusele kättesaadavaks tehtud hindamistele.

<8.1 type=”S” maxlength=”17500” input=”M”>

9. Kodanikele esitatav kokkuvõte (määruse (el) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 9)

Rakendamise aastaaruannete kokkuvõte tehakse üldsusele kättesaadavaks.

[Aastaaruannete kokkuvõte tehakse üldsusele kättesaadavaks ja laaditakse aruande juurde eraldi failis lisana. Soovituslik formaat: SFC2014 juurde eraldi dokumendina, ilma struktureeritud andmeteta, piiramata tähemärkide arv.]

10. Aruandlus rahastamisvahendite rakendamise kohta (määruse (el) nr 1303/2013 artikli 46 lõige 1)

Kui korraldusasutus on otsustanud kasutada rahastamisvahendit, peab ta saatma komisjonile eriaruande, mis hõlmab rahastamisvahendiga seotud toiminguid, ja mis esitatakse iga-aastase rakendamisaruande lisana, kasutades näidisvormi, mis on esitatud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 46 lõike 3 kohaselt vastu võetud rakendusaktis.

B osa — Aruanded, mis esitatakse 2017. ja 2019. aastal ning määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 138 lõikes 1 osutatud tähtajaks (lisaks A osale)

11. Rakenduskava rakendamisele antav hinnang (määruse (el) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 4)

Iga liidu prioriteedi puhul tuleks anda hinnang, mis põhineb A osas esitatud teabel ja andmetel ning kirjeldab programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme (sh hindamiste tulemused ja soovitused)

Liidu prioriteet	Andmetele ja programmi eesmärkide saavutamisele antud hinnang
Liidu prioriteedi nimetus <11.1 type=”S” input=”G”>	<11.1 type=”S” maxlength=”7000” input=”M”>

Hinnang selle kohta, kas liidu prioriteetide puhul seatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamise nimel on tehtud piisavalt tööd selleks, et tagada nende täitmine (kui see on asjakohane, kirjeldage mis tahes võetud või kavandatud parandusmeetmeid)

Liidu prioriteet	Hinnang selle kohta, kas seatud vahe-eesmärkide ja eesmärkide saavutamise nimel on tehtud piisavalt tööd selleks, et tagada nende täitmine (kirjeldage mis tahes võetud või kavandatud parandusmeetmeid)
Liidu prioriteedi nimetus <11.2 type=”S” input=”G”>	<11.2 type=”S” maxlength=”7000” input=”M”>

12. Rakendamise horisontaalsed põhimõtted (määruse (el) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 4)

Hinnang nende erimeetmete rakendamise kohta, mida on võetud järgimaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 5 sätestatud põhimõtteid partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise kohta, pöörates erilist tähelepanu partnerite rollile kava rakendamisel.

<12.1 type=”S” maxlength=”7000” input=”M”>

Hinnang nende erimeetmete rakendamise kohta, mida on võetud järgimaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 7 sätestatud põhimõtteid meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise ja mittediskrimineerimise kohta, sh meetmete kohta, mida on võetud puuetega inimeste juurdepääsu tagamiseks ning võrdõiguslikkuse küsimuste lõimimiseks rakenduskavadesse.

<12.2 type=”S” maxlength=”3500” input=”M”>

Hinnang nende erimeetmete rakendamise kohta, mida on võetud järgimaks määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 8 sätestatud põhimõtteid säästva arengu kohta (sh ülevaade säästva arengu edendamiseks võetud meetmetest).

<12.3 type=”S” maxlength=”3500” input=”M”>

13. Aruandlus kliimamuutustealaste eesmärkide saavutamiseks kasutatud toetuse kohta (määruse (el) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 4)

Arvnäitajad on arvutatud automaatselt ja lisatakse tabelis 4 esitatud finantsandmetele. Saadud näitajate juurde võib lisada selgitusi, eriti juhul, kui tegelikud andmed on väiksemad kui kavandatud.

<13.1 type=”S” maxlength=”3500” input=”M”>

C osa — Aruanded, mis esitatakse 2019. aastal ja määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 138 lõikes 1 osutatud tähtajaks (lisaks A + B osale)

14. Arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv (määruse (el) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 5)

Esitatakse teave ja hinnang rakenduskava panuse kohta liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkidesse.

<13.1 type=”S” maxlength=”17500” input=”M”>

15. Programmi täitmist mõjutavad probleemid — tulemusraamistik (määruse (el) nr 1303/2013 artikli 50 lõige 2)

Kui tulemusraamistikus määratud vahe-eesmärkide ja eesmärkidega seotud edusammude hindamine näitab, et teatavad vahe-eesmärgid ja eesmärgid ei ole saavutatud, siis peaksid liikmesriigid kirjeldama vahe-eesmärkide saavutamata jätmise põhjuseid 2019. aasta aruandes ja eesmärkide saavutamata jätmise põhjuseid aruandes, mis esitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 138 lõikes 1 osutatud tähtajaks.

<14.1 type=”S” maxlength=”7000” input=”M”>

(1) Väljaelementide selgitus:

type (tüüp): N = number, D = kuupäev, S = jada, C = kontroll-lahter, P = protsendimäär, B = Boole'i muutuja (kahendmuutuja)

input (sisestus): M = käsitsi, S = valiku hulgast, G = sisestati süsteemis;

„maxlength” = tähemärkide (sealhulgas tühikute) maksimaalne arv

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/137

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1363/2014,

18. detsember 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	66,1
	IL	88,5
	MA	85,8
	TN	139,2
	TR	107,0
	ZZ	97,3
0707 00 05	EG	191,6
	TR	143,6
	ZZ	167,6
0709 93 10	MA	81,3
	TR	132,4
	ZZ	106,9
0805 10 20	AR	35,3
	MA	68,6
	TR	59,8
	UY	32,9
	ZA	50,0
	ZW	33,9
	ZZ	46,8
0805 20 10	MA	62,9
0805 20 10	ZZ	62,9
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	IL	93,2
	MA	75,3
	TR	74,4
	ZZ	81,0
0805 50 10	TR	66,3
0805 50 10	ZZ	66,3
0808 10 80	BR	59,1
	CL	80,2
	NZ	90,6
	US	92,9
	ZA	143,5
	ZZ	93,3
0808 30 90	CN	97,9
	US	141,4
	ZZ	119,7

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/139

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1364/2014,

18. detsember 2014,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2014 impordilitsentsitaotlused, ja määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel kodulinnulihasektoris avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2015 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 533/2007 (2) on avatud aastased tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2014 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2015 on suuremad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguse suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 7 lõikele 2.

(3)

Ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2014 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2015 on väiksemad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(4)	Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 533/2007 kohaselt esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud koguste suhtes alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2015 kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsienti.

2. Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 533/2007, ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprillist kuni 30. juunini 2015, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 533/2007, 14. mai 2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine kodulinnulihasektoris (ELT L 125, 15.5.2007, lk 9).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1301/2006, 31. august 2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi (ELT L 238, 1.9.2006, lk 13).

LISA

Järjekorranumber	Jaotuskoefitsient — alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2015 esitatud taotlused (protsentides)	Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2015 saada olevatele kogustele (kilogrammides)
09.4067	1,483683	—
09.4068	—	1 199 000
09.4069	0,23566	—
09.4070	—	1 335 750

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/141

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1365/2014,

18. detsember 2014,

millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1. kuni 7. detsembrini 2014 impordilitsentsitaotlused, ja määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel kodulinnulihasektoris avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2015 kehtestatud kogustele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1385/2007 (2) on avatud aastased tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 1. kuni 7. detsembrini 2014 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2015 on suuremad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguse suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 7 lõikele 2.

(3)

Ajavahemikul 1. kuni 7. detsembrini 2014 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2015 on väiksemad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(4)	Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 1385/2007 kohaselt esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2015 korrutatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsientidega.

2. Kogused, mille kohta ei ole esitatud impordilitsentsitaotlusi vastavalt määrusele (EÜ) nr 1385/2007 ja mis lisatakse alaperioodile 1. aprillist kuni 30. juunini 2015, on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1385/2007, 26. november 2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 774/94 rakenduseeskirjad kodulinnulihasektoris teatavate ühenduse tariifikvootide avamise ja haldamise puhul (ELT L 309, 27.11.2007, lk 47).

LISA

Järjekorranumber	Jaotuskoefitsient — alaperioodiks 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2015 esitatud taotlused (protsentides)	Taotlemata kogused, mis lisatakse alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2015 saada olevatele kogustele (kilogrammides)
09.4410	0,215749	—
09.4411	0,217864	—
09.4412	0,226654	—
09.4420	0,302297	—
09.4421	—	175 000
09.4422	0,306842	—

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/143

NÕUKOGU OTSUS,

16. detsember 2014,

millega määratakse kindlaks Regioonide Komitee koosseis

(2014/930/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 305,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 300 on sätestatud Regioonide Komitee koosseisu kindlaksmääramise eeskirjad.

(2)	ELi toimimise lepingu artiklis 305 on sätestatud, et Regioonide Komitee koosseisu määrab kindlaks nõukogu. Liikmete arv ei või olla suurem kui 350.

(3)	Regioonide Komitee võttis 6. oktoobril 2010 vastu soovitused komisjonile ja nõukogule Regioonide Komitee tulevase koosseisu kohta (1).

(4)	Regioonide Komitee koosseisu praegust tasakaalu tuleks püüda igal võimalusel säilitada, kuna see on saavutatud järjestikuste valitsustevaheliste konverentside tulemusena.

(5)

Käesolev otsus on oma olemuselt üleminekuotsus, kuna see võetakse vastu selleks, et käsitleda konkreetset õiguslikku probleemi, nimelt lahknevust Regioonide Komitee liikmete koguarvu, mis tuleneb eespool nimetatud järjestikustest valitsustevahelistest konverentsidest, ja ELi toimimise lepingu artiklis 305 sätestatud suurima liikmete arvu vahel.

(6)	Käesolev otsus võetakse vastu praegu Regioonide Komiteega seotud spetsiifiliste asjaolude kontekstis ning see ei loo pretsedenti ühegi institutsiooni koosseisu jaoks.

(7)	Nõukogu vaatab komisjoni ettepaneku põhjal käesoleva otsuse aegsasti läbi enne komitee 2020. aastal algavat ametiaega või igal juhul järgmist laienemist silmas pidades.

(8)

Läbivaatamine põhineb praeguse otsuse tulemusel, nimelt peetakse kinni praegusest muudatusest huvitatud liikmesriikidele käesolevas otsuses ettenähtud liikmekohtade arvust. Selle läbivaatamise tulemusel ei kohaldata liikmekohtade täiendavat vähendamist praegusest otsusest mõjutatud liikmesriikide suhtes.

(9)	Selleks et Regioonide Komitee saaks Horvaatia ühinemisakti artikli 24 kohase koosseisu säilitada kuni selle praeguste liikmete ametiaja lõpuni, tuleks käesoleva otsuse jõustumine kuni kõnealuse kuupäevani edasi lükata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee liikmete arv on järgmine:

Belgia	12
Bulgaaria	12
Tšehhi Vabariik	12
Taani	9
Saksamaa	24
Eesti	6
Iirimaa	9
Kreeka	12
Hispaania	21
Prantsusmaa	24
Horvaatia	9
Itaalia	24
Küpros	5
Läti	7
Leedu	9
Luksemburg	5
Ungari	12
Malta	5
Madalmaad	12
Austria	12
Poola	21
Portugal	12
Rumeenia	15
Sloveenia	7
Slovakkia	9
Soome	9
Rootsi	12
Ühendkuningriik	24.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 26. jaanuarist 2015.

Brüssel, 16. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) CdR 137/2010 fin (https://dm.cor.europa.eu/corDocumentSearch/Pages/redsearch.aspx).

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/145

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

16. detsember 2014,

millega pikendatakse rakendusotsuse 2012/181/EL (mille kohaselt lubatakse Rumeenial kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287) kohaldamisaega

(2014/931/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni peasekretariaadis vastavalt 28. aprillil 2014. aastal ja 22. augustil 2014. aastal registreeritud kirjades taotles Rumeenia luba kohaldada erandit direktiivi 2006/112/EÜ artikli 287 punktist 18, et jätkata käibemaksuvabastuse kohaldamist selliste maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi valuutas liiduga ühinemise kuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt arvutatult ei ületa 65 000 eurot (edaspidi „meede”). Nimetatud meede vabastaks kõnealused maksukohustuslased jätkuvalt teatavatest või kõikidest käibemaksuga seotud kohustustest, millele on osutatud direktiivi 2006/112/EÜ XI jaotise 2.–6. peatükis.

(2)	Kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõiguga teavitas komisjon teisi liikmesriike Rumeenia taotlusest 1. septembri 2014. aasta kirjaga. Komisjon teatas 3. septembri 2014. aasta kirjas Rumeeniale, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

Liikmesriikidele on juba kättesaadav direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise kohane väikeettevõtjate erikord. Vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 287 punktile 18 võib Rumeenia kohaldada käibemaksuvabastust selliste maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi valuutas ühinemiskuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt arvutatult ei ületa 35 000 eurot.

(4)

Nõukogu rakendusotsusega 2012/181/EL (2) lubati Rumeenial kuni 31. detsembrini 2014 kohaldada erandmeetmena käibemaksuvabastust selliste maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi valuutas ühinemiskuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt arvutatult ei ületa 65 000 eurot. Kuna kõnealune kõrgem ülempiir on vähendanud väiksemate ettevõtjate käibemaksukohustusi, kuid võimaldanud kõnealustel ettevõtjatel samal ajal kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 290 vabalt valida tavapärase käibemaksusüsteemi, tuleks Rumeenial lubada pikendada meetme kohaldamisaega veel ühe piiratud ajavahemiku võrra.

(5)	Rumeenia esitatud teabe kohaselt avaldab meede üksnes tühist mõju lõpptarbimise etapis kogutavale käibemaksule.

(6)	Erandi kohaldamine ei mõjuta käibemaksust tulenevaid liidu omavahendeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsuse 2012/181/EL artikli 2 teises lõigus asendatakse sõnad „31. detsembrini 2014” sõnadega „31. detsembrini 2017”.

Artikkel 2

Käesolevat otsust kohaldatakse 1. jaanuarist 2015.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Rumeeniale.

Brüssel, 16. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

(2) Nõukogu 26. märtsi 2012. aasta rakendusotsus 2012/181/EL, mille kohaselt lubatakse Rumeenial kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287 (ELT L 92, 30.3.2012, lk 26).

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/147

NÕUKOGU OTSUS 2014/932/ÜVJP,

18. detsember 2014,

piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Jeemenis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 26. veebruaril 2014 vastu resolutsiooni 2140 (2014), tuletades meelde oma resolutsioone 2014 (2011) ja 2051 (2012) ning Julgeolekunõukogu eesistuja 15. veebruari 2013. aasta avaldust ning kinnitas taas ÜRO Julgeolekunõukogu kindlat pühendumust Jeemeni ühtsuse, suveräänsuse, iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse tagamisele.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2140 (2014) nõutakse meetmete võtmist reisipiirangute kohaldamiseks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2140 (2014) punkti 19 kohaselt moodustatud komitee („komitee”) poolt kindlaks määratud isikute suhtes ning rahaliste vahendite ja varade külmutamiseks komitee poolt kindlaks määratud isikute või üksuste suhtes.

(3)	7. novembril 2014 määras komitee resolutsiooni nr 2140 (2014) punktis 17 sätestatud kriteeriumide alusel kindlaks kolm isikut.

(4)	Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja liidu meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid vältimaks seda, et nende territooriumile siseneksid või seda läbiksid komitee poolt kindlaks määratud isikud, kes osalevad tegevuses või toetavad tegevust, millega ohustatakse Jeemeni rahu, stabiilsust või julgeolekut, sealhulgas, kuid mitte ainult

a)	tegevus, mis häirib või ohustab poliitilise ülemineku protsessi lõpuleviimist, nagu on osutatud Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) üleminekuprotsessi algatust ja rakendusmehhanismi käsitlevas kokkuleppes;

b)	tegevus, mis takistab vägivalla teel riigisisese dialoogikonverentsi lõpparuande tulemuste rakendamist, või rünnakud põhiinfrastruktuuri vastu või

c)	sellise tegevuse kavandamine, juhtimine või toimepanemine Jeemenis, millega rikutakse kas rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte või rahvusvahelist humanitaarõigust või mis kujutavad endast inimõiguste rikkumist.

Käesolevas lõikes osutatud isikud on loetletud käesoleva otsuse lisas.

2. Lõige 1 ei kohusta liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.

3. Lõiget 1 ei kohaldata, kui territooriumile sisenemine või selle läbimine on vajalik kohtumenetluses osalemiseks.

4. Lõiget 1 ei kohaldata, kui liikmesriik otsustab üksikjuhtumipõhiselt, et tema territooriumile sisenemine või selle läbimine on vajalik rahu ja stabiilsuse edendamiseks Jeemenis, ning liikmesriik teavitab sellest seejärel komiteed 48 tunni jooksul pärast sellise otsuse tegemist.

5. Lõiget 1 ei kohaldata, kui komitee otsustab igal üksikjuhul eraldi, et

a)	territooriumile sisenemine või selle läbimine on vajalik seoses humanitaarvajadustega, sealhulgas usuliste kohustustega, või

b)	erandi tegemine edendaks rahu ja rahvuslikku leppimist Jeemenis.

6. Juhul kui liikmesriik lubab lõigete 3, 4 või 5 alusel lisas loetletud isikute sisenemist oma territooriumile või selle läbimist, kehtib luba ainult selleks, milleks see on antud, ja loal märgitud isikute suhtes.

Artikkel 2

1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida omavad, kasutavad või kontrollivad komitee poolt kindlaks määratud isikud või üksused, kes osalevad tegevuses või toetavad tegevust, millega ohustatakse Jeemenis rahu, stabiilsust või julgeolekut, sealhulgas, kuid mitte ainult

a)	tegevus, mis häirib või ohustab poliitilise ülemineku protsessi lõpuleviimist, nagu on osutatud Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) üleminekuprotsessi rakendusmehhanismi käsitlevas kokkuleppes;

b)	tegevus, mis takistab vägivalla teel riigisisese dialoogikonverentsi lõpparuande tulemuste rakendamist, või rünnakud põhiinfrastruktuuri vastu või

c)	sellise tegevuse kavandamine, juhtimine või toimepanemine Jeemenis, millega rikutakse kas rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte või rahvusvahelist humanitaarõigust või mis kujutavad endast inimõiguste rikkumist,

või mida omavad, kasutavad või kontrollivad nende nimel või juhtimisel tegutsevad isikud ja üksused või nende omanduses või kontrolli all olevad üksused.

Käesolevas lõikes osutatud isikud ja üksused on loetletud käesoleva otsuse lisas.

2. Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otse ega kaudselt käesoleva otsuse lisas loetletud isikute või üksuste käsutusse ega nende toetamiseks.

3. Liikmesriigid võivad lubada lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete suhtes erandeid seoses rahaliste vahendite ja majandusressurssidega, mis

a)	on vajalikud põhivajaduste rahuldamiseks tehtavateks kulutusteks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ja kommunaalkulude eest tasumiseks;

b)	on ette nähtud üksnes õigusabiteenuste osutamisega seotud töötasude maksmiseks mõistlikus ulatuses ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

c)	on ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest,

ja mille kohta on asjaomane liikmesriik teatanud komiteele kavatsusest lubada vajaduse korral juurdepääsu sellistele rahalistele vahenditele või majandusressurssidele, ning komitee ei ole viie tööpäeva jooksul pärast sellist teatamist teinud negatiivset otsust.

4. Liikmesriigid võivad lubada lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmete suhtes erandeid seoses rahaliste vahendite või majandusressurssidega, mis

a)	on vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane liikmesriik on sellest komiteed teavitanud ja viimane on selle heaks kiitnud, või

on kohtu või vahekohtu kinnipidamisõiguse või otsuse esemeks, millisel juhul võib rahalisi vahendeid ja majandusressursse kasutada sellise kinnipidamisõiguse või otsuse täitmiseks tingimusel, et selline kinnipidamisõigus tekkis või otsus võeti vastu enne isiku või üksuse kandmist lisas esitatud loetellu ja artiklis 1 osutatud isik või üksus ei saa sellest kasu ning asjaomane liikmesriik on sellest komiteed teavitanud.

5. Lõige 1 ei takista loetellu kantud isikul või üksusel tegemast tasumisele kuuluvaid makseid sellise lepingu kohaselt, mis sõlmiti enne asjaomase isiku või üksuse loetellu kandmist, tingimusel et asjaomane liikmesriik on kindlaks teinud, et makse saajaks ei ole otse või kaudselt artikli 2 lõikes 1 osutatud isik või üksus, ning kui asjaomane liikmesriik on teavitanud komiteed sellise makse tegemise või saamise kavatsusest või kavatsusest anda vajaduse korral luba selliseks makseks vajalike rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks kümme tööpäeva enne sellise loa andmist.

6. Lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)	nende kontode sissenõutavad intressid või muud tulud või

b)	maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või mis tekkisid enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama käesoleva otsuse kohaseid piiravaid meetmeid,

tingimusel et kõigi selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõiget 1.

Artikkel 3

Nõukogu kehtestab lisas esitatud loetelu ning muudab seda kooskõlas Julgeolekunõukogu või komitee antud juhistega.

Artikkel 4

1. Kui Julgeolekunõukogu või komitee määrab loetellu kantava isiku või üksuse, kannab nõukogu selle isiku või üksuse lisasse. Nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, asjaomasele isikule kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, andes asjaomasele isikule võimaluse esitada oma märkused.

2. Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast isikut.

Artikkel 5

1. Lisas on toodud Julgeolekunõukogu või komitee esitatud põhjused, miks asjaomased isikud ja üksused loetellu kanti.

2. Võimaluse korral kantakse lisasse ka teave, mille on esitanud Julgeolekunõukogu või komitee ning mis on vajalik asjaomaste isikute või üksuste identifitseerimiseks. Isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Üksuste puhul võib selline teave sisaldada nime, registreerimise kohta ja kuupäeva, äriregistri numbrit ja äritegevuse kohta.

Artikkel 6

Käesolevat otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks, kui see on asjakohane, Julgeolekunõukogu otsuse kohaselt.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 18. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

LISA

Artikli 1 lõikes 1 ja artikli 2 lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute ja üksuste loetelu

ISIKUD

Abdullah Yahya Al Hakim ( teise nimega : a) Abu Ali al Hakim; b) Abu-Ali al- Hakim; c) Abdallah al-Hakim; d) Abu Ali Alhakim e) Abdallah al-Mu'ayyad).

Algupärane kirjaviis:

Loetellu kandmise põhjus: Houthi rühmituse juhi asetäitja. Aadress: Dahyan, Sa'dah kubernerkond, Jeemen. Sünniaeg: a) u 1985; b) 1984 ja 1986 vahel. Sünnikoht: a) Dahyan, Jeemen b) Sa'dah kubernerkond, Jeemen. Kodakondsus: Jeemeni. Muu teave: sugu: mees. ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 7.11.2014.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Alates 2014. aasta septembri algusest viibis Abdullah Yahya al Hakim Sanaas, et teostada järelevalvet lahinguoperatsioonide üle sõjalise tegevuse algamise korral. Tema ülesanne oli organiseerida sõjalisi operatsioone eesmärgiga kukutada Jeemeni valitsus, ning samuti vastutas ta kõikide Sanaasse ja sealt välja viivate teede turvamise ja kontrollimise eest.

Abd Al-Khaliq Al-Huthi (teiste nimedega: a) Abd-al-Khaliq al-Huthi; b) Abd-al-Khaliq Badr-al-Din al Huthi; c) 'Abd al-Khaliq Badr al-Din al-Huthi d) Abu-Yunus).

Algupärane kirjaviis:

Loetellu kandmise põhjus: Houthi rühmituse sõjaline juht. Sünniaeg: 1984. Kodakondsus: Jeemeni. Muu teave: sugu: mees. ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 7.11.2014.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

2013. aasta oktoobri lõpus juhtis Abd al-Khaliq al-Huthi Jeemeni sõjaväevormi riietatud võitlejate rühma rünnakut Dimajs (Jeemen) asuvate objektide vastu. Võitluse käigus hukkus mitu inimest.

2014. aasta septembri lõpus oli teadmata arv tuvastamata võitlejaid väidetavalt valmis pärast Abd al-Khaliq al-Huthilt käsu saamist ründama diplomaatilisi rajatisi Jeemenis Sanaas. 30. augustil 2014 koordineeris al-Huthi relvade toimetamist Amranist Sanaas asuvasse protestilaagrisse.

Ali Abdullah Saleh (teise nimega: Ali Abdallah Salih)

Algupärane kirjaviis:

Loetellu kandmise põhjus: a) Jeemeni Üldise Rahvakongressi Partei juht, b) Jeemeni Vabariigi endine president. Sünniaeg: a) 21.3.1945; b) 21.3.1946; c) 21.3.1942; d) 21.3.1947. Sünnikoht: a) Bayt al-Ahmar, Sanaa kubernerkond, Jeemen; b) Sanaa, Jeemen; c) Sana'a, Sanhan, Al-Rib' al-Sharqi. Kodakondsus: Jeemeni. Passi nr: 00016161 (Jeemen). Riiklik isikukood nr: 01010744444. Muu teave: sugu: mees. ÜRO poolt loetellu kandmise kuupäev: 7.11.2014.

Lisateave sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise põhjuste kirjeldavast kokkuvõttest:

Pärsia lahe koostöönõukogu toetatud 23. novembri 2011. aasta kokkuleppe tulemusena astus Ali Abdullah Saleh tagasi Jeemeni presidendi ametikohalt pärast enam kui 30 aastat.

Alates 2012. aasta sügisest on Ali Abdullah Saleh'st väidetavalt saanud vägivaldse Houthi liikumise üks põhilisi toetajaid Põhja-Jeemenis.

2013. aasta veebruaris Lõuna-Jeemenis toimunud kokkupõrked olid Saleh', AQAP ja lõuna separatisti Ali Salim al-Bayd'i ühiste pingutuste tulemus probleemide tekitamiseks enne 18. märtsil 2013 toimunud Jeemeni riigisisest dialoogikonverentsi. Hiljem, alates 2014. aasta septembrist on Saleh üritanud Jeemenit destabiliseerida, kutsudes inimesi üles nõrgestama keskvalitsust ja tekitama piisavalt ebastabiilsust riigipöörde võimaldamiseks. ÜRO Jeemeni ekspertide rühma 2014. aasta septembri aruande kohaselt toetab Saleh mõningate Jeemeni rühmituste vägivaldset tegevust rahaliste vahendite ja poliitilise toetuse kaudu ning tagades, et rahvakongressi (GPC) liikmed aitavad jätkuvalt kaasa Jeemeni destabiliseerimisele erinevatel viisidel.

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/152

NÕUKOGU OTSUS 2014/933/ÜVJP,

18. detsember 2014,

millega muudetakse otsust 2014/386/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 23. juunil 2014 vastu otsuse 2014/386/ÜVJP (1).

(2)	Krimmi ja Sevastopoli jätkuvat ebaseaduslikku annekteerimist silmas pidades leiab nõukogu, et tuleks võtta meetmeid, et veel rohkem piirata investeerimist Krimmis ja Sevastopolis.

(3)

Käesolevas otsuses sätestatud investeerimiskeelde ning teatavates sektorites Krimmis või Sevastopolis kasutamiseks mõeldud kaupade ja tehnoloogiaga kauplemise piiranguid tuleks kohaldada üksuste suhtes, mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on Krimmis või Sevastopolis, nende kontrolli all Krimmis või Sevastopolis olevate tütar- või haruettevõtete suhtes, samuti filiaalide ja muude Krimmis või Sevastopolis tegutsevate üksuste suhtes.

(4)

Lisaks sellele tuleks piirata kauplemist Krimmis või Sevastopolis teatavates sektorites kasutamiseks mõeldud kaupade ja tehnoloogiaga. Käesolevas otsuses tuleks kaupade ja tehnoloogia kasutamise asukoht määrata kindlaks objektiivsete asjaolude hindamise alusel, võttes sealhulgas arvesse, kuid mitte ainult, saadetise sihtkohta, saadetise kohaletoimetamise postiindeksit, mis tahes viiteid tarbimise asukohale ja importija poolt dokumenteeritud viiteid. Kasutamise asukoha mõistet tuleks kohaldada kaupade või tehnoloogia suhtes, mida kasutatakse Krimmis või Sevastopolis järjepidevalt.

(5)	Teenused transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiasektoris või nafta, gaasi ja maavarade geoloogilise luure, uurimise ja tootmise sektoris ning samuti teenused, mis on seotud turismitegevusega Krimmis või Sevastopolis, sealhulgas merendussektoris, peaksid olema keelatud.

(6)	Käesolevas otsuses sätestatud keelde ja piiranguid ei saa tõlgendada kui liidu füüsiliste isikute või juriidiliste isikute või üksuste poolse Krimmi või Sevastopoli territooriumit läbiva transiidi keelamist või piiramist.

(7)

Käesolevas otsuses sätestatud keelde ja piiranguid ei kohaldata seaduslikule äritegevusele üksustega Krimmist ja Sevastopolist väljapool, mis tegutsevad Krimmis või Sevastopolis, kui puudub põhjendatud alus arvata, et seotud kaubad või teenused on kasutamiseks Krimmis või Sevastopolis või kui seotud investeeringud ei ole suunatud ettevõtetele või mis tahes nende kontrolli all olevale tütar- või haruettevõttele Krimmis või Sevastopolis.

(8)	Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid.

(9)	Otsust 2014/386/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu otsust 2014/386/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Artiklid 4a–4e asendatakse järgmistega:

„Artikkel 4a

1. Keelatud on järgmine tegevus:

a)	Krimmis või Sevastopolis asuva kinnisvara omandamine või olemasoleva osaluse laiendamine;

b)	osaluse omandamine või suurendamine üksustes Krimmis või Sevastopolis, sealhulgas selliste üksuste täielik omandamine ning aktsiate ja muude kasumijaotusega väärtpaberite omandamine;

c)	üksustele Krimmis või Sevastopolis mis tahes rahaliste vahendite andmine või dokumenteeritud kavatsus rahastada üksusi Krimmis või Sevastopolis;

d)	mis tahes ühisettevõtte loomine üksustega Krimmis või Sevastopolis;

e)	investeerimisteenuste osutamine, mis on otseselt seotud punktides a kuni d osutatud tegevustega.

Käesolevas artiklis sätestatud keelde ja piiranguid ei kohaldata seaduslikule äritegevusele üksustega Krimmist või Sevastopolist, kui seotud investeeringud ei ole suunatud üksustele Krimmis või Sevastopolis.

2. Lõikes 1 sõnastatud keelud:

a)	ei mõjuta enne 20. detsembri 2014 sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmist;

b)	ei takista osaluse suurendamist, kui selline osaluse suurendamise kohustus tuleneb enne 20. detsembri 2014 sõlmitud lepingust.

3. Keelatud on teadlikult või tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on lõikes 1 osutatud keeldudest kõrvalehoidmine.

Artikkel 4b

1. Keelatud on kaupade ja tehnoloogia müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvate laevade või õhusõidukite abil, olenemata sellest, kas need on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte,

a)	üksustele Krimmis või Sevastopolis või

b)	kasutamiseks Krimmis või Sevastopolis

järgmistes sektorites:

i)	transport;

ii)	telekommunikatsioon;

iii)

energia;

iv)	nafta, gaasi ja maavarade geoloogiline luure, uurimine ja tootmine.

2. Järgmine tegevus:

a)	tehnilise abi või koolituse andmine ja muude teenuste osutamine, mis on seotud lõikes 1 osutatud sektorite kaupade ja tehnoloogiaga;

b)	rahastamine või rahaline abi lõikes 1 osutatud sektorite kaupade ja tehnoloogia mis tahes müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või seotud tehnilise abi või koolituse andmiseks,

on keelatud.

4. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud keelud ei mõjuta kuni 21.märtsi 2015 enne 20. detsembri 2014 sõlmitud lepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmist.

5. Keelatud on teadlikult või tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on lõigetes 1 ja 2 osutatud keeldudest kõrvalehoidmine.

6. Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks käesoleva artikliga reguleeritavad asjakohased tooted.

Artikkel 4c

1. Keelatud on pakkuda tehnilist abi või vahendamis-, ehitus- või inseneriteenuseid, mis on otseselt seotud artikli 4b lõikes 1 nimetatud sektorite taristuga Krimmis või Sevastopolis, võtmata arvesse kaupade ja tehnoloogia päritolu.

2. Lõikes 1 sätestatud keelud ei mõjuta kuni 21. märtsi 2015 enne 20. detsembri 2014 sõlmitud lepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmist.

3. Keelatud on teadlikult või tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on lõigetes 1 ja 2 osutatud keeldudest kõrvalehoidmine.

Artikkel 4d

1. Pädevad asutused võivad anda loa seoses artikli 4a lõikes 1, artikli 4b lõikes 2 ja artikli 4c lõikes 1 osutatud tegevusega ning artikli 4b lõikes 1 osutatud kaupade ja tehnoloogiaga, tingimusel et need on:

a)	vajalikud Krimmis või Sevastopolis asuva, rahvusvahelise õiguse kohaselt puutumatu konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel, või

b)	on seotud projektidega, millest toetatakse eranditult Krimmis või Sevastopolis asuvaid haiglaid või teisi meditsiiniteenuseid pakkuvaid riiklikke tervishoiuasutusi või tsiviilharidusasutusi.

2. Pädevad asutused võivad anda tingimustel, mida nad asjakohaseks peavad, loa artikli 4a lõikes 1 osutatud tegevusega seotud tehinguks, tingimusel et tehingu eesmärk on olemasoleva taristu ohutuse tagamiseks vajalikud hooldustööd.

3. Pädevad asutused võivad samuti anda loa seoses artikli 4b lõikes 1 osutatud kaupade ja tehnoloogiaga ja artikli 4b lõikes 2 ning artiklis 4c osutatud tegevustega, juhul kui nende kaupade ja tehnoloogia müük, tarnimine, üleandmine või eksport või selline tegevus on vajalik sellise sündmuse kiiresti ärahoidmiseks või leevendamiseks, millel on tõenäoliselt ränk või märkimisväärne mõju inimeste tervisele ja ohutusele, sealhulgas olemasoleva taristu ohutusele, või keskkonnale. Nõuetekohaselt põhjendatud hädajuhtudel võib müük, tarnimine, üleandmine või eksport toimuda eelneva loata, tingimusel et eksportija teavitab pädevat asutust viie tööpäeva jooksul pärast müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordi toimumist, esitades asjakohase üksikasjaliku põhjenduse eelneva loata toimunud müügi, tarnimise, üleandmise või ekspordi kohta.

Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele käesoleva lõike alusel võetud meetmetest ja jagavad omavahel muud nende käsutuses olevat asjakohast teavet.

Artikkel 4e

1. Keelatud on pakkuda teenuseid, mis on otseselt seotud turismitegevusega Krimmis või Sevastopolis liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või kasutades liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluvaid laevu või õhusõidukeid.

2. Keelatud on matkelaevateenuseid osutavatel mis tahes laevadel siseneda mis tahes Krimmi poolsaarel asuvatesse sadamatesse või nendes sadamates peatuda.

Liit võtab vajalikke meetmeid, et määrata kindlaks käesoleva lõikega hõlmatavad asjakohased sadamad.

3. Lõikes 2 sisalduvat keeldu ei kohaldata, kui laev siseneb Krimmi poolsaarel asuvasse sadamasse või peatub seal meresõiduohutusega seotud hädajuhtudel. Pädevat asutust teavitatakse asjaomasest sadamasse sisenemisest või seal peatumisest viie tööpäeva jooksul.

4. Lõikes 1 sätestatud keelud ei mõjuta kuni 21. märtsi 2015 enne 20. detsembri 2014 sõlmitud lepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmist.

5. Keelatud on teadlikult või tahtlikult osaleda tegevustes, mille eesmärk või tagajärg on lõikes 1 osutatud keeldudest kõrvalehoidmine. Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva otsuse (st16045/14) jõustumise kuupäev. Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev, mis saabub kolm kuud pärast käesoleva otsuse (st16045/14) jõustumist.”

2)	Artiklid 4f ja 4g jäetakse välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 18. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) ELT L 183, 24.6.2014, lk 70.

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/156

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

17. detsember 2014,

millega jäetakse Euroopa Liidu Teatajast välja viide standardile EN 13525:2005+A2:2009 seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ kohaste puiduhakkuritega

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 9507 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/934/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ, (1) eriti selle artiklit 10,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, artikli 22 kohaselt loodud komitee arvamust (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui siseriiklik standard, millega on võetud üle ühtlustatud standard ja mille viide on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, hõlmab üht või mitut direktiivi 2006/42/EÜ I lisas sätestatud olulist tervisekaitse- ja ohutusnõuet, eeldatakse, et vastavalt sellele standardile ehitatud masin vastab asjaomastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.

(2)

2012. aasta juulis esitas Prantsusmaa vastavalt direktiivi 2006/42/EÜ artiklile 10 ametliku vastuväite standardi EN 13525:2005+A2:2009 „Metsandusmasinad. Puiduhakkurid. Ohutus” vastu, mis on esitatud Euroopa Standardikomitee (CEN) poolt ühtlustamiseks direktiivi 2006/42/EÜ alusel. Standardiga asendatakse eelmine versioon EN 13525:2005+A1:2007, mille viide avaldati esimest korda 6. novembri 2007. aasta Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)

Ametlik vastuväide põhineb standardi sätete 4.2.4 „Sisendava seiskamisseadis” ja 4.3.3 „Söötmis- ja hakkeosadega seotud ohud” puudustel, nimelt et see ei kata piisavalt direktiivi 2006/42/EÜ I lisas sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, kuna standardis ei võeta piisavalt arvesse võimalust, et puiduhakkuri käitaja võib takerduda masina liikuvate osade külge ja lohiseda selle tagajärjel masina ohtlike liikuvate osade poole, ilma et tal oleks võimalik käivitada hädaseiskamise funktsioon.

(4)

Olles koos direktiivi 2006/42/EÜ artikli 22 kohaselt loodud komitee esindajatega tutvunud standardiga EN 13525:2005+A2:2009, järeldab komisjon, et standard ei vasta direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktides 1.3.7 „Liikuvate osadega seotud risk” ja 1.3.8.2 „Liikuvad osad tööprotsessis” sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, kuna masinad, mis on välja töötatud vastavalt standardi nõuetele, kujutavad endast suurt ohtu masina käitajatele ja kolmandatele isikutele, kes võivad sattuda surmaga lõppevatesse õnnetustesse.

(5)	Võttes arvesse vajadust parandada standardi EN 13525:2005+A2:2009 ohutusaspekte, tuleks viide nimetatud standardile Euroopa Liidu Teatajast välja jätta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Viide standardile EN 13525:2005+A2:2009 „Metsandusmasinad. Puiduhakkurid. Ohutus” jäetakse Euroopa Liidu Teatajast välja.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 17. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.

(2) ELT L 316, 14.11.2012, lk 12..

(3) ELT C 264, 6.11.2007, lk 1.

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/158

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

17. detsember 2014,

Jaapani tunnustamise kohta vastavalt direktiivile 2008/106/EÜ seoses meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemidega

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 9590 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/935/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2008/106/EÜ kohaselt võivad liikmesriigid otsustada kinnitada kolmandate riikide poolt meremeestele välja antud asjakohased tunnistused, tingimusel et komisjon on asjaomast kolmandat riiki tunnustanud. Kõnealused kolmandad riigid peavad täitma kõiki nõudeid, mis on kehtestatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis (edaspidi „STCW konventsioon”), mida on muudetud.

(2)

13. mai 2005. aasta kirjas taotles Küpros Jaapani tunnustamise taastamist. Pärast kõnealuse taotluse saamist võttis komisjon Jaapani ametiasutustega ühendust sooviga hinnata Jaapani vastavaid väljaõppe- ja diplomeerimissüsteeme, et kontrollida, kas Jaapan täidab STCW konventsiooni nõudeid ja kas meremeeste tunnistustega seotud pettuse vältimiseks on võetud asjakohased meetmed. Selgitati, et hindamisel võetakse arvesse tulemusi, mida Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eksperdid faktide kontrollimise käigus on saanud. Pärast pikki arutelusid Euroopa Liidu õigusraamistiku teemal nõustusid Jaapani ametiasutused kontrollkäigu toimumisega ja saatsid selle kohta kirja 8. märtsil 2011. Seejärel alustas komisjon Jaapani vastavate väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemide hindamist Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ekspertide poolt 2012. aastal läbiviidud kontrollkäikude tulemuste alusel ning selle põhjal, mida Jaapani ametiasutused 10. jaanuaril 2014 olid vastanud 25. oktoobril 2012 esitatud nõudele vabatahtliku parandusmeetmete kava kohta.

(3)

Hindamise käigus ei ilmnenud tõsiseid rikkumisi, kuid leiti, et mõnele valdkonnale tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Täpsemalt puudusid merendusega tegelevate ametiasutuste ning mereharidus- ja -õppeasutuste kvaliteedinõuete süsteemis teatud menetlused. Riikliku standardi kohased õppekavad ja praktiline koolitus ei taganud teatavate elupäästmis- ja tuletõrjekursuste raames ettenähtud pädevusnõuete omandamist.

(4)

Jaapani õigusaktide kohaselt tohtisid tunnistuse taotlejad sooritada meresõidupraktika laeva pardal, millel nõutav koguvõimsus või mahutavus on väiksem, kui väljaantava tunnistuse vastav ülemmäär, või isegi kala- või rannavalvelaeval. Selleks et tagada seda liiki meresõidupraktika vastavus taotletavale tunnistusele ning et meresõidupraktika käigus omandatakse kõik vajalikud pädevused, kohaldasid ametiasutused teatavaid kriteeriume nende kandidaatide suhtes, kes olid sooritanud 12-kuulise meresõidupraktika, mis oli osa heakskiidetud väljaõppest. Analüüsides aga Jaapani ametiasutuste esitatud dokumente, selgus, et ametiasutused ei taga, et kandidaatide puhul, kes on sooritanud 36-kuulise meresõidupraktika, on seda liiki meresõidupraktika vastavuses taotletava tunnistusega, ja et nad on selle käigus omandanud kõik vajalikud pädevused. Samuti selgus, et ametiasutused ei taga, et seda liiki meresõidupraktika on vastavuses taotletava tunnistusega ning et selle meresõidupraktika käigus omandatakse kõik vajalikud pädevused, kui tegemist on tunnistuse kehtivuse pikendamise või kutsekvalifikatsiooni tõstva tunnistuse kinnitamisega (see kehtib kõigi tunnistuse taotlejate kohta).

(5)

Ametiasutused nõudsid tunnistuse taotlejatelt, kes olid heakskiidetud väljaõppe raames teinud läbi 12-kuulise meresõidupraktika, et nad teeksid operatiivtaseme tunnistuse saamiseks läbi ka vastava kursuse. Selgus aga, et ametiasutused ei nõudnud neilt tunnistuse taotlejatelt, kes olid sooritanud 36-kuulise meresõidupraktika, et ka nemad teeksid läbi selle kursuse, et taotleda operatiivtaseme tunnistust.

(6)	5. juunil 2014 palus komisjon Jaapani ametiasutustel esitada vajalikud selgitused hindamise käigus tekkinud küsimuste kohta ja lisada selgituste kinnituseks asjakohased dokumendid. 4. augustil 2014 andsid Jaapani ametiasutused vastuse.

(7)	Oma vastuses esitasid Jaapani ametiasutused dokumendid, millega tõendati, et kõik puudunud menetlused on nüüdseks kvaliteedinõuete süsteemis olemas. Samuti on nad koostanud uue õigusakti ja ajakohastanud vahendeid, et hõlmata elupäästmis- ja tuletõrjekursuste puuduvad nõuded.

(8)

Mis puudutab ametiasutuste läbiviidava kontrolli seda osa, millega kontrollitakse, kas meresõidupraktika vastab taotletavale tunnistusele ja kas kõik 36-kuulise meresõidupraktika läbi teinud taotlejad ning need, kes taotlevad tunnistuse kehtivuse pikendamist või kutsekvalifikatsiooni tõstmist, omandavad selle käigus asjakohased pädevused, siis väitsid Jaapani ametiasutused, et tunnistuse väljaandmisel, kutsekvalifikatsiooni tõstmisel ja tunnistuse kehtivuse pikendamisel kohaldavad nad kriteeriume, mis on vastavuses laeva suuruse, navigatsioonipiirkonna ja laeva mahutavusega. Esitatud teave aga nende kriteeriumide kohaldamist piisavalt ei tõendanud.

(9)

Mis puudutab vajaliku kursuse läbimist 36-kuulise meresõidupraktika läbi teinud taotlejate puhul, kes taotlevad operatiivtaseme tunnistust, siis väitsid Jaapani ametiasutused seda, et need taotlejad vastavad STCW konventsiooni asjakohastele nõuetele. Esitatud teave aga nende kriteeriumide kohaldamist piisavalt ei tõendanud.

(10)	Kuigi kahe viimase punkti kohta esitatud põhjendused ei lahenda hindamisel tõstatud probleeme täielikult, ei seata Jaapani vastavust STCW konventsioonis meremeeste väljaõppe ja diplomeerimise suhtes kehtestatud nõuetele üldjoontes kahtluse alla.

(11)	Hindamise lõpptulemustest nähtub, et Jaapan täidab STCW konventsiooni nõudeid, kuna riik on võtnud asjakohased meetmed meremeeste tunnistustega seotud pettuse vältimiseks.

(12)	Komisjon esitas liikmesriikidele aruande hindamise tulemuste kohta.

(13)	Käesoleva otsusega ettenähtud meede on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Jaapani meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimissüsteeme tunnustatakse kooskõlas direktiivi 2008/106/EÜ artikliga 19.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. detsember 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Violeta BULC

(1) ELT L 323, 3.12.2008, lk 33.

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/160

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

17. detsember 2014,

milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga Itaalias

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 10143 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/936/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivi 89/662/EMÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ, milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle, (2) eriti selle artikli 10 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Linnugripp on lindude nakkav viirushaigus, millesse võivad nakatuda ka kodulinnud. Kodulindude nakatumisel linnugripiviirustesse avaldub haigus peamiselt kahes vormis, mida eristatakse nende virulentsuse järgi. Madala patogeensusega haigusvorm põhjustab tavaliselt ainult kergeid sümptomeid, kõrge patogeensusega vormi tagajärjeks on aga enamiku kodulinnuliikide puhul lindude väga suur suremus. Kõnealusel haigusel võib olla ränk mõju kodulinnukasvatuse tasuvusele.

(2)	Linnugrippi leitakse peamiselt lindudelt, kuid teatavatel asjaoludel võib nakkust esineda ka inimestel, kuigi see oht on üldiselt väga väike.

(3)

Linnugripi puhangu korral on oht, et haigusetekitaja võib levida muudesse ettevõtetesse, kus kasvatatakse kodu- või muid vangistuses peetavaid linde. Selle tulemusel võib see eluslindudega või nende toodetega kauplemise tagajärjel levida ühest liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse.

(4)

Nõukogu direktiiviga 2005/94/EÜ (3) on kehtestatud teatavad ennetusmeetmed, mille eesmärk on jälgida linnugripiga seotud olukorda ja linnugrippi varakult avastada, ning minimaalsed tõrjemeetmed, mida kohaldatakse selle haiguse puhkemisel kodu- või muude vangistuses peetavate lindude seas. Selles direktiivis on sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamine kõrge patogeensusega linnugripi puhangu korral.

(5)

Itaalia teatas komisjonile kõrge patogeensusega linnugripi alatüübi H5N8 puhangust oma territooriumil asuvas ettevõttes, kus kasvatatakse kodulinde või muid vangistuses peetavaid linde, ning võttis kohe direktiiviga 2005/94/EÜ nõutud meetmed, mis hõlmasid kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamist, mis tuleks kindlaks määrata käesoleva otsuse lisa A ja B osas.

(6)	Komisjon on koostöös Itaaliaga need meetmed läbi vaadanud ja leidnud, et liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud tsoonide piirid on piisavalt kaugel ettevõttest, kus haiguspuhang kinnitust leidis.

(7)

Selleks et vältida liidusisese kaubanduse tarbetuid häireid ja kolmandate riikide poolt põhjendamatute kaubandustõkete kehtestamist, on vaja liidu tasandil kiiresti kindlaks määrata need Itaalia tsoonid ja tagada, et ühtki elusate kodulindude, munema hakkavate kodulindude, ühepäevaste tibude ja haudemunade saadetist ei saadetaks neist tsoonidest teistesse liikmesriikidesse ega kolmandatesse riikidesse.

(8)	Seepärast tuleks käesolevas otsuses kindlaks määrata Itaalia kaitse- ja järelevalvetsoonid, kus kohaldatakse otsuses 2005/94/EÜ sätestatud loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid, ning kehtestada kõnealuse piirkondadeks jaotamise kestus.

(9)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Itaalia tagab, et vastavalt direktiivi 2005/94/EÜ artikli 16 lõikele 1 kehtestatud kaitse- ja järelevalvetsoonid hõlmavad vähemalt piirkondi, mis on loetletud käesoleva otsuse lisa A ja B osas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Itaalia Vabariigile.

Brüssel, 17. detsember 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Vytenis ANDRIUKAITIS

(1) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

(3) Nõukogu direktiiv 2005/94/EÜ, 20. detsember 2005, linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete ning direktiivi 92/40/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).

LISA

A OSA

Artiklis 1 viidatud kaitsetsoon:

ISO riigikood

Liikmesriik

Kood

(olemasolu korral)

Nimi

Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 29

Itaalia

45014

Piirkond:

Porto Viro

9. jaanuar 2015

B OSA

Artiklis 1 viidatud järelevalvetsoon:

ISO riigikood	Liikmesriik	Kood (olemasolu korral)	Nimi	Kohaldamise lõppkuupäev kooskõlas direktiivi 2005/94/EÜ artikliga 31
IT	Itaalia		Piirkond:	18. jaanuar 2015
		45011	Adria
		45012	Ariano nel Polesine
		30015	Chioggia
		45015	Corbola
		45017	Loreo
		45010	Rosolina
		45019	Taglio di Po
		45018	Porto Tolle

19.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 365/163

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

11. detsember 2014,

müntide emissiooni 2015. aasta mahu heakskiitmise kohta

(EKP/2014/53)

(2014/937/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 128 lõiget 2 ja artikli 140 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 2014. aasta otsust 2014/509/EL euro kasutuselevõtu kohta Leedus 1. jaanuaril 2015, (1) eelkõige selle artiklit 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Alates 1. jaanuarist 1999 on Euroopa Keskpangal (EKP) eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide emiteeritud müntide emissiooni mahu heakskiitmise ainuõigus.

(2)	2003. aasta ühinemisakti artiklis 4 osutatud erand Leedu suhtes tühistatakse alates 1. jaanuarist 2015.

(3)	18 liikmesriiki, mille rahaühik on euro, ja Leedu on EKP-le heakskiitmiseks esitanud oma prognoosi 2015. aastal emiteeritavate euro müntide mahu kohta koos täiendavate selgitavate märkustega prognoosimise metodoloogia kohta.

(4)	Seoses liikmesriikide müntide emiteerimise õigusega tuleb saada EKP nõusolek emissooni mahu kohta ja seega ei tohi liikmesriigid EKP poolt heaks kiidetud mahtusid ületada ilma eelneva EKP nõusolekuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

2015. aastal emiteeritavate euro müntide mahu heakskiitmine

EKP kiidab heaks eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide poolt 2015. aastal emiteeritavate euro müntide mahu vastavalt järgmisele tabelile:

(miljonit eurot)
	Ringluseks kavandatud müntide emissioon ja ringluseks mitte kavandatud meenemüntide emissioon 2015. aastal
Belgia	0,8
Saksamaa	529,0
Eesti	10,3
Iirimaa	39,0
Kreeka	13,3
Hispaania	301,4
Prantsusmaa	230,0
Itaalia	41,5
Küpros	10,0
Leedu	120,7
Luksemburg	45,0
Malta	8,7
Holland	52,5
Läti	30,6
Austria	248,0
Portugal	30,0
Sloveenia	13,0
Slovakkia	13,4
Soome	60,0

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub päeval, mil sellest adressaatidele teatatakse.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, ja Leedule.

Frankfurt Maini ääres, 11. detsember 2014

EKP president

Mario DRAGHI

(1) ELT L 228, 31.7.2014, lk 29.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 365

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. aastakäik 19. detsember 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2014/928/EL
	*	Nõukogu otsus, 8. oktoober 2014, ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu muutmise protokolli liidu ja selle liikmesriikide nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga	1
		Protokoll, millega muudetakse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelist ühise lennunduspiirkonna lepingut, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga	3
		2014/929/EL
	*	Nõukogu otsus, 15. detsember 2014, protokolli (millega määratakse kindlaks Madagaskari Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	6
		Protokoll, millega määratakse kindlaks Madagaskari Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus	8
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1350/2014, 15. detsember 2014, kalapüügivõimaluste jaotamise kohta protokolli alusel, millega määratakse kindlaks Madagaskari Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahelise kalandussektori partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus	44
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1351/2014, 18. detsember 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 692/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele	46
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 1352/2014, 18. detsember 2014, piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Jeemenis	60
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1353/2014, 15. detsember 2014, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1156/2012, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad	70
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1354/2014, 16. detsember 2014, millega kehtestatakse erandid määrustest (EÜ) nr 2305/2003, (EÜ) nr 969/2006, (EÜ) nr 1067/2008 ja (EÜ) nr 1964/2006, rakendusmäärusest (EL) nr 480/2012 ning määrustest (EÜ) nr 828/2009 ja (EÜ) nr 1918/2006 seoses impordilitsentsi taotluste esitamise ja impordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2015. aastal teravilja, riisi, suhkru ja oliiviõli tariifikvootide raames, samuti määrusest (EÜ) nr 951/2006 seoses ekspordilitsentside väljaandmise kuupäevadega 2015. aastal kvoodivälise suhkru ja isoglükoosi sektoris ning määrusest (EL) nr 1272/2009 seoses pakkumuste läbivaatamise tähtajaga pehme nisu kindlaksmääratud hinnaga kokkuostul riikliku sekkumise puhul 2014. ja 2015. aastal	75
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1355/2014, 17. detsember 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 391/2009 seoses Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) teatavate koodeksite vastuvõtmisega ning teatavatesse konventsioonidesse ja protokollidesse sellega seotud muudatuste tegemisega ( 1 )	82
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1356/2014, 17. detsembri 2014., millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas	87
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1357/2014, 18. detsember 2014, millega asendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid) III lisa ( 1 )	89
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1358/2014, 18. detsember 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade päritolu, vesiviljeluse kasvatustavade, mahepõllumajandusliku vesiviljeluse loomasööda ja mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses kasutada lubatud toodete ja ainetega ( 1 )	97
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1359/2014, 18. detsember 2014, millega muudetakse määruse (EL) nr 37/2010 lisa toimeaine tulatromütsiini osas ( 1 )	103
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1360/2014, 18. detsember 2014, millega vähendatakse teatavate kalavarude 2014. aasta püügikvoote muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmistel aastatel ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 871/2014 seoses kogustega, mis tuleb maha arvata järgmistel aastatel	106
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1361/2014, 18. detsembri 2014., millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1126/2008 (millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002) seoses rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS) 3 ja 13 ning rahvusvahelise raamatupidamisstandardiga (IAS) 40 ( 1 )	120
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1362/2014, 18. detsember 2014, millega kehtestatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist rahastatavates rakenduskavades tehtavate teatavate muudatuste heakskiitmise lihtsustatud menetluse eeskirjad ja nende rakenduskavade rakendamise aastaaruannete vormi ja esitamist käsitlevad eeskirjad	124
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1363/2014, 18. detsember 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	137
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1364/2014, 18. detsember 2014, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1.–7. detsembrini 2014 impordilitsentsitaotlused, ja määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel kodulinnulihasektoris avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2015 kehtestatud kogustele	139
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1365/2014, 18. detsember 2014, millega kehtestatakse jaotuskoefitsient kogustele, mille kohta on esitatud ajavahemikul 1. kuni 7. detsembrini 2014 impordilitsentsitaotlused, ja määratakse kindlaks kogused, mis lisatakse määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel kodulinnulihasektoris avatud tariifikvootide raames alaperioodiks 1. aprillist kuni 30. juunini 2015 kehtestatud kogustele	141
		OTSUSED
		2014/930/EL
	*	Nõukogu otsus, 16. detsember 2014, millega määratakse kindlaks Regioonide Komitee koosseis	143
		2014/931/EL
	*	Nõukogu rakendusotsus, 16. detsember 2014, millega pikendatakse rakendusotsuse 2012/181/EL (mille kohaselt lubatakse Rumeenial kehtestada erimeede, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 287) kohaldamisaega	145
	*	Nõukogu otsus 2014/932/ÜVJP, 18. detsember 2014, piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Jeemenis	147
	*	Nõukogu otsus 2014/933/ÜVJP, 18. detsember 2014, millega muudetakse otsust 2014/386/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele	152
		2014/934/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 17. detsember 2014, millega jäetakse Euroopa Liidu Teatajast välja viide standardile EN 13525:2005+A2:2009 seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ kohaste puiduhakkuritega (teatavaks tehtud numbri C(2014) 9507 all) ( 1 )	156
		2014/935/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 17. detsember 2014, Jaapani tunnustamise kohta vastavalt direktiivile 2008/106/EÜ seoses meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemidega (teatavaks tehtud numbri C(2014) 9590 all) ( 1 )	158
		2014/936/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 17. detsember 2014, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses alatüüpi H5N8 kuuluva kõrge patogeensusega linnugripiga Itaalias (teatavaks tehtud numbri C(2014) 10143 all) ( 1 )	160
		2014/937/EL
	*	Euroopa Keskpanga otsus, 11. detsember 2014, müntide emissiooni 2015. aasta mahu heakskiitmise kohta (EKP/2014/53)	163