1.

1.1.

1.2.

1.3.

2.

2.1.

2.2.

2.3.

2.4.

2.5.

3.

4.

4.1.

4.2.

4.2.1.

4.2.2.

4.2.3.

4.2.4.

4.2.5.

4.2.6.

4.2.7.

4.2.8.

4.2.9.

4.2.10.

4.2.11.

4.2.12.

4.3.

4.3.1.

4.3.2.

4.3.3.

4.3.4.

4.4.

4.5.

4.5.1.

4.5.2.

4.6.

4.7.

5.

5.1.

5.2.

5.3.

5.3.1.

5.3.2.

5.3.3.

6.

6.1.

6.1.1.

6.1.2.

6.1.3.

6.1.4.

6.1.5.

6.2.

6.2.1.

6.2.2.

6.2.3.

6.2.4.

6.2.5.

6.3.

6.4.

6.5.

6.5.1.

6.5.2.

6.5.3.

6.6.

6.6.1.

6.6.2.

6.6.3.

7.

7.1.

7.2.

7.3.

7.3.1.

7.3.2.

7.3.3.

7.3.4.

7.4.

7.5.

7.6.

7.7.

7.7.1.

7.7.2.

7.7.3.

7.7.4.

7.7.5.

7.7.6.

7.7.7.

7.7.8.

7.7.9.

7.7.10.

7.7.11.

7.7.12.

7.7.13.

7.7.14.

7.7.15.

7.7.16.

7.7.17.

7.7.18.

7.7.19.

A liide —

B liide —

C liide —

D liide —

E liide —

F liide —

G liide —

H liide —

I liide —

J liide —

K liide —

L liide —

M liide —

N liide —

O liide —

P liide —

Q liide —

R liide —

S liide —

T liide —

1)

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõike 3 kohaselt on käesoleva KTK eesmärk:

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõike 5 kohased erijuhtude sätted on toodud punktis 7.

2)

Käesoleva KTK nõuded kehtivad käesoleva KTK reguleerimisalas kõigi rööpmelaiustega süsteemidele, kui punktis ei ole osutatud konkreetse rööpmelaiusega süsteemile või konkreetsetele nominaalsetele rööpmelaiustele.

a)

taristu struktuurset allsüsteemi;

b)

hoolduse funktsionaalse allsüsteemi osa, mis on seotud taristu allsüsteemiga (s.o pesuseadmeid rongide välispindade puhastamiseks, veevarustust, tankimist, püsiseadmeid tualettide tühjendamiseks ning tugi-elektrivarustust).

a)

liiniskeem,

b)

rööbastee parameetrid,

c)

pöörmed ja ristmed,

d)

rööbastee vastupidavus,

e)

ehitiste ja rajatiste liikluskoormustaluvus,

f)

koheste meetmete tasemed rööbastee geomeetriliste defektide puhul,

g)

ooteplatvormid,

h)

tervis, tööohutus ja keskkond,

i)

käitamistingimused,

j)

rongide teenindamise püsiseadmed.

a)

veeremi allsüsteem,

b)

energiavarustuse allsüsteem,

c)

kontrolli ja signaalimise allsüsteem,

d)

liiklustalitluse ja liikluskorralduse allsüsteem.

1)

Liidu raudteesüsteem, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2008/57/EÜ ning mille üheks osaks on taristu ja hoolduse allsüsteemid, on ühtne süsteem, mille vastavust nõuetele tuleb kontrollida. Nõuetele vastavust tuleb kontrollida eelkõige taristu allsüsteemi tehniliste kirjelduste suhtes, liideste suhtes, mille kaudu see on ühendatud Euroopa Liidu raudteesüsteemi teiste allsüsteemidega, ning käitus- ja hoolduseeskirjade suhtes.

2)

Käesolevas KTKs sätestatud piirangud ei ole mõeldud tavaliste arvestuslike väärtustena. Kuid arvestuslikud väärtused peavad olema käesoleva KTKga sätestatavates piirides.

3)

Allsüsteemi ja selle liideste funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, mis on esitatud punktides 4.2 ja 4.3, ei nõua eritehnoloogia ega tehniliste lahenduste kasutamist, välja arvatud juhul, kui see on liidu raudteesüsteemi koostalitluseks kindlasti vajalik.

4)

Koostalitluse uuenduslikud lahendused, mis ei vasta käesolevale KTK-le ja/või mida ei ole võimalik käesoleva KTK kohaselt hinnata, vajavad uusi tehnilisi kirjeldusi ja/või hindamismeetodeid. Tehnoloogiliste uuenduste võimaldamiseks tuleb need tehnilised kirjeldused ja hindamismeetodid välja töötada artiklis 10 kirjeldatud uuendusliku lahenduse menetlust järgides.

5)

Kui osutatakse Euroopa standarditele (EN), siis ei kohaldata Euroopa standardis riiklikeks kõrvalekalleteks nimetatud variante, kui käesolevas KTKs ei ole vastupidist määratud.

6)

Kui käesolevas KTKs on kategooria või tööparameetrina märgitud liini või lõigu maksimaalsed lubatud kiirused ühikutes [km/h], võib kiiruse tõlkida Iiri Vabariigi ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi jaoks võrdväärsena ühikutes [mph], nagu on osutatud G liites.

1)

Direktiivi 2008/57EÜ I lisas on osutatud, et Euroopa Liidu raudteevõrgu võib jagada üleeuroopaliseks tavaraudteevõrguks (punkt 1.1), üleeuroopaliseks kiirraudteevõrguks (punkt 2.1) ja reguleerimisala laiendusteks (punkt 4.1). Selleks et tagada majanduslikult efektiivne koostalitlus, määratakse käesolevas KTKs kindlaks raudteeliinide KTK kategooriate tööparameetrid.

2)

Neid raudteeliinide KTK kategooriaid kasutatakse olemasolevate raudteeliinide liigitamiseks, et määrata kindlaks eesmärgiks olev süsteem, mille puhul on kõik asjakohased tööparameetrid saavutatud.

3)

Raudteeliini KTK kategooria on liikluskoodide kombinatsioon. Liinide puhul, millel toimub ainult ühte tüüpi liiklus (näiteks ainult kaubaveoks kasutatav liin), võib nõuete kirjeldamiseks kasutada ühte liikluskoodi; kui liini kasutatakse eri tüüpi liikluseks, kirjeldatakse liini reisijate- ja kaubaveo ühe või mitme liikluskoodiga. Kombineeritud liikluskoodid kirjeldavad seda raamistikku, milles saab soovitud otstarvete kombinatsiooni kasutada.

4)

KTK liigitamise otstarbel on liinid üldjoontes jaotatud liikluse tüübi alusel (liikluskood), mida iseloomustavad järgmised tööparameetrid:

Gabariidi ja teljekoormuse veergu käsitatakse miinimumnõuetena, kuna need mõjutavad otseselt neid ronge, mida saab liinil kasutada. Liini või lõigu maksimaalse lubatud kiiruse, ooteplatvormide kasutatava pikkuse ja rongi pikkuse veerud näitavad nende näitajate vahemikku, mida üldjuhul eri tüüpi liikluse suhtes kohaldatakse, ja ei kehtesta liinil liiklemiseks otseseid piiranguid.

5)

Tabelites 2 ja 3 loetletud tööparameetrid ei ole mõeldud selleks, et määrata otseselt kindlaks veeremi ja taristu vaheline ühilduvus.

6)

Teave sõiduki tüübile vastava maksimaalse teljekoormuse ja maksimaalse kiiruse kohta on esitatud E ja F liites.

7)

Tööparameetrid eri liiklustüüpide korral on esitatud tabelites 2 ja 3 allpool.

Tabel 2

Tööparameetrid reisijateveo korral

Tabel 3

Tööparameetrid kaubaveo korral

8)

Konstruktsioonide puhul ei piisa taristule esitatavate nõuete kindlaks määramiseks ainult teljekoormusest. Uutele konstruktsioonidele kehtestatud nõudeid kirjeldatakse punktis 4.2.7.1.1 ja olemasolevatele konstruktsioonidele kehtestatud nõudeid punktis 4.2.7.4.

9)

Eespool kirjeldatud liikluskoodidele lisatakse vajaduse korral reisivaguni rummud, kaubavaguni rummud ja ühendusliinid.

10)

Direktiivi 2008/57/EÜ artikli 5 lõikes 7 on sätestatud:

„KTKd ei takista liikmesriikide otsuseid, mis käsitlevad taristute kasutamist veeremiüksuste liikumiseks, mida KTKd ei hõlma.”

Seetõttu on lubatud projekteerida uusi ning ümberehitatud liine nii, et need sobivad ka praegustest tehnilistest parameetritest suuremate gabariitide, teljekoormuste, kiiruste, ooteplatvormide suuremate kasutatavate pikkuste ning pikemate rongide puhul.

11)

Piiramata punkti 7.6 ja punkti 4.2.7.1.2 alapunkti 3 kohaldamist tagatakse uue liini kategooriasse P1 määramisel, et üle 250 km/h kiirusega „1. klassi rongid” kiirraudteeveeremi KTK (komisjoni otsus 2008/232/EÜ) (1) kohaselt saavad sellel liinil maksimumkiiruseni liigelda.

12)

Konkreetsed asukohad liinil võib projekteerida sellistele liini või lõigu maksimaalse lubatud kiiruse, ooteplatvormi kasutatava pikkuse ja rongi pikkuse tööparameetritele, mis on väiksemad tabelites 2 ja 3 esitatud väärtustest, kui seda põhjendatakse nõuetekohaselt ning see on kooskõlas geograafiliste, linnakeskkonnale omaste ning keskkonnaalaste piirangutega.

A.

Liiniskeem

B.

Rööbastee parameetrid

C.

Pöörmed ja ristmed

D.

Rööbastee vastupidavus

E.

Ehitiste ja rajatiste liikluskoormustaluvus

F.

Koheste meetmete tasemed rööbastee geomeetriliste defektide korral

G.

Ooteplatvormid

H.

Tervis, tööohutus ja keskkond

I.

Käitamistingimused

J.

Rongiteeninduse püsiseadmed

K.

Hoolduseeskirjad

1)

Neid nõudeid kirjeldatakse järgnevates punktides kõigi antud põhiparameetrite ja liideste puhul lubatud konkreetsete tingimuste korral.

2)

Kindlaksmääratud põhiparameetrite väärtused kehtivad ainult kuni liini või lõigu maksimaalse lubatud kiiruseni 350 km/h.

3)

Iiri Vabariigi ning Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaa raudteevõrgu puhul kehtivad kindlaks määratud põhiparameetrid ainult kuni liini või lõigu maksimaalse lubatud kiiruseni 165 km/h.

4)

Mitme rööpapaariga raudtee korral rakendatakse käesoleva KTK nõudeid eraldi iga sellise rööpapaari suhtes, mida kasutatakse projekti kohaselt eraldi rööbasteena.

5)

Erijuhtudeks peetavatele liinidele kehtivaid nõudeid kirjeldatakse punktis 7.7.

6)

Lubatakse ehitada ja kasutada selliste seadmetega lühikesi rööbasteelõike, mis võimaldavad üleminekut erinevate nominaalsete rööpmelaiuste vahel.

7)

Esitatud allsüsteemide nõuete puhul peetakse silmas tavakasutustingimusi. Allsüsteemi käitamisega seotud tööde tegemiseks ajutiste erandite tegemise tagajärgi käsitletakse punktis 4.4.

8)

Tavarongide tööparameetreid on võimalik suurendada erisüsteemide, näiteks veeremite kallutamise süsteemi kasutamisega. Selliste rongide käitamisel on lubatud rakendada eritingimusi, eeldusel et sellega ei piirata ilma kallutussüsteemita muude tavarongide käitamist.

1)

Ehitusgabariidi ülemine osa valitakse punkti 4.2.1 alusel valitud gabariidi põhjal. Need gabariidid on määratud kindlaks standardi EN 15273-3:2013 C lisas ja D lisa punktis D4.8.

2)

Ehitusgabariidi alaosa on GI2, nagu on määratud standardi EN 15273-3:2013 C lisas. Kui rööbasteed on varustatud rongipiduritega, siis kehtib ehitusgabariidi alumisele osale standardi EN 15273-3:2013 C lisas määratud gabariit GI1.

3)

Ehitusgabariidi arvutuste tegemisel tuleb kasutada kinemaatilist meetodit punktides 5, 7 ja 10 ning standardi EN 15273-3:2013 C lisas ja D lisa punktis 4.8 toodud nõuete kohaselt.

4)

1 520 mm rööpmelaiusega raudteesüsteemi puhul kehtivad punktide 1–3 asemel kõik punkti 4.2.1 alusel valitud liikluskoodid ühtse ehitusgabariidiga „S”, mis on määratletud käesoleva KTK H liites.

5)

1 600 mm rööpmelaiusega raudteesüsteemi puhul kehtivad punktide 1–3 asemel kõik punkti 4.2.1 alusel valitud liikluskoodid ühtse ehitusgabariidiga „IRL1”, mis on määratletud käesoleva KTK O liites.

1)

Rööbastee telgedevaheline kaugus määratakse kindlaks punkti 4.2.1 alusel valitud gabariidile tuginedes.

2)

Rööbastee telgedevaheline nominaalne horisontaalne kaugus määratakse uute liinide puhul kindlaks projektis ja see ei tohi olla väiksem kui tabelis 4 esitatud väärtused, võttes arvesse aerodünaamilise mõju alusel kehtestatud piirmäärasid.

Tabel 4

Minimaalne rööbastee telgedevaheline nominaalne horisontaalkaugus

3)

Rööbastee telgedevaheline kaugus peab vastama vähemalt rööbastee telgedevahelise kauguse rajatise piirmäärale, mis on määratud kindlaks kooskõlas standardi EN 15273-3:2013 punktiga 9.

4)

Punktide 1–3 asemel määratakse 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi puhul rööbastee telgedevaheline nominaalne kaugus kindlaks projektis ja see ei tohi olla väiksem kui tabelis 5 esitatud väärtused, võttes arvesse aerodünaamilise mõju alusel kehtestatud piirmäärasid.

Tabel 5

1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi minimaalne rööbastee telgedevaheline nominaalne horisontaalkaugus

5)

Alapunkti 2 asemel määratakse 1 668 mm rööpmelaiusega süsteemi puhul uute liinide rööbastee telgedevaheline nominaalne kaugus kindlaks projektis ja see ei tohi olla väiksem kui tabelis 6 esitatud väärtused, võttes arvesse aerodünaamilise mõju alusel kehtestatud piirmäärasid.

Tabel 6

1 668  mm rööpmelaiusega süsteemi minimaalne rööbastee telgedevaheline nominaalne horisontaalkaugus

6)

Alapunktide 1–3 asemel määratakse 1 600 mm rööpmelaiusega süsteemi puhul rööbastee telgedevaheline kaugus kindlaks punkti 4.2.1 alusel valitud gabariitide alusel. Rööbastee telgedevaheline horisontaalne nominaalkaugus määratakse kindlaks projektis ja see ei tohi gabariidi IRL1 puhul olla väiksem kui 3,57 m, võttes arvesse aerodünaamilise mõju alusel kehtestatud piirmäärasid.

1)

Kui ooteplatvorm on alal, kus vaguneid regulaarselt külge või lahti haagitakse, ei tohi uute liinide peatee kalle ooteplatvormi ulatuses olla üle 2,5 mm/m.

2)

Rongidele ettenähtud uue seisutee kalle ei tohi olla suurem kui 2,5 mm/m, kui ei kasutata eritingimusi veeremi iseenesliku liikuma hakkamise takistamiseks.

3)

Projekteerimisetapis olevate peateede puhul on reisijateveoks kasutatavate uute P1 liinide suurim lubatud kalle 35 mm/m, kusjuures peavad olema täidetud järgmised raamtingimused:

1)

Horisontaalkõvera minimaalne projektraadius ei tohi uutel liinidel olla väiksem kui 150 m.

2)

Vastaskõverused (välja arvatud vastaskõverused raudteerongide koostejaamades, kus vaguneid manööverdatakse ühekaupa) raadiustega vahemikus 150–300 m tuleb uutel liinidel projekteerida nii, et takistada puhvri lukustumist. Kõverate vahel asuvate rööbastee sirgete vahelõikude puhul kehtivad I liite tabel 43 ja 44. Kõverate rööbastee vahelõikude puhul tehakse rööbasteelt väljaulatumise erinevuste määra kontrollimiseks üksikasjalikud arvutused.

3)

Alapunkti 2 asemel projekteeritakse 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi vastaskõverused raadiusega vahemikus 150–250 m ja kõverate vahel vähemalt 15 m sirge rööbastee lõiguga.

1)

Vertikaalkõvera raadius (välja arvatud künkad raudteerongide koostejaamades) peab olema vähemalt 500 m künka harjal või 900 m künka jalamil.

2)

Vertikaalkõvera raadius raudteerongide koostejaamades peab olema vähemalt 250 m künka harjal või 300 m künka jalamil.

3)

Alapunkti 1 asemel peab 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi vertikaalkõverate raadius (välja arvatud raudteerongide koostejaamades) olema vähemalt 5 000 m nii künka harjal kui ka jalamil.

4)

Alapunkti 2 asemel peab 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi ja raudteerongide koostejaamade küngaste vertikaalkõverate raadius olema vähemalt 350 m künka harjal ja 250 m künka jalamil.

1)

Euroopa standardne nominaalne rööpmelaius on 1 435 mm.

2)

Alapunkti 1 asemel on 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi nominaalne rööpmelaius 1 520 mm.

3)

Alapunkti 1 asemel on 1 668 mm rööpmelaiusega süsteemi nominaalne rööpmelaius 1 668 mm.

4)

Alapunkti 1 asemel on 1 600 mm rööpmelaiusega süsteemi nominaalne rööpmelaius 1 600 mm.

1)

Liinide projekteeritud välisrööpa kõrgendus jääb tabelis 7 määratud piiridesse.

Tabel 7

Projekteeritud välisrööpa kõrgendus [mm]

2)

Jaama ooteplatvormidega külgnev projekteeritud välisrööpa kõrgendus tavakasutuse ajal ette nähtud rongide peatumiskohas ei tohi ületada 110 mm.

3)

Kombineeritud kauba- ja reisijateveo uute liinide puhul, mille kõverate raadius on alla 305 ja välisrööpa kõrgenduse üleminek järsem kui 1 mm/m, on välisrööpa kõrgendus piiratud järgmise valemiga:

D ≤ (R – 50)/1,5,

kus D on välisrööpa kõrgendus millimeetrites ning R on raadius meetrites.

4)

Alapunktide 1–3 asemel ei ole 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi puhul välisrööpa kõrgendus suurem kui 150 mm.

5)

Alapunkti 1 asemel ei ole 1 668 mm rööpmelaiusega süsteemi puhul välisrööpa kõrgendus suurem kui 180 mm.

6)

Alapunkti 2 asemel ei ole 1 668 mm rööpmelaiusega süsteemi puhul projekteeritud välisrööpa kõrgendus rongide tavakasutuse ajal peatumiseks ette nähtud jaama ooteplatvormiga külgnevas kohas suurem kui 125 mm.

7)

Alapunkti 3 asemel on 1 668 m rööpmelaiusega süsteemi uute kombineeritud kauba- ja reisijateveo või kaubaveo liinide puhul alla 250 m raadiusega kõveratel välisrööpa kõrgendus piiratud järgmise valemiga:

D ≤ 0,9 * (R – 50),

kus D on välisrööpa kõrgendus millimeetrites ning R on raadius meetrites.

8)

Alapunkti 1 asemel ei ole 1 600 mm rööpmelaiusega süsteemi puhul välisrööpa kõrgendus suurem kui 185 mm.

1)

Välisrööpa kõrgenduse puudujäägi maksimumväärtused on esitatud tabelis 8.

Tabel 8

Maksimaalne välisrööpa kõrgenduse puudujääk [mm]

2)

Spetsiaalselt suurema välisrööpa kõrgenduse puudujäägiga liiklema projekteeritud ronge (näiteks tabelis 2 määratust väiksema teljekoormusega mitmest vagunist koosnevad rongid, kurvides liiklemise erivarustusega veeremiüksused) on lubatud kasutada suurema välisrööpa kõrgenduse puudujäägiga, kui selle ohutust tõendatakse.

3)

Alapunkti 1 asemel ei tohi 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi igasuguse veeremi puhul olla välisrööpa kõrgenduse puudujääk suurem kui 115 mm. See kehtib kiirustel kuni 200 km/h.

4)

Alapunkti 1 asemel on 1 668 mm rööpmelaiusega süsteemi välisrööpa kõrgenduse puudujäägi maksimumväärtused esitatud tabelis 9.

Tabel 9

1 668  mm rööpmelaiusega süsteemi maksimaalne välisrööpa kõrgenduse puudujääk [mm]

1)

Välisrööpa kõrgenduse puudujäägi järsu muutuse maksimumväärtused on järgmised:

2)

Kui V ≤ 40 km/h ja välisrööpa kõrgenduse puudujääk on ≤ 75 mm nii enne kõvera järsku muutust kui ka pärast seda, siis võib välisrööpa kõrgenduse järsu puudujäägi muutust tõsta 150 mm-le.

3)

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi välisrööpa kõrgenduse puudujäägi järsu muutuse maksimumväärtused järgmised:

4)

Alapunkti 1 asemel on 1 668 mm rööpmelaiusega süsteemi välisrööpa kõrgenduse puudujäägi järsu muutuse arvestuslikud maksimumväärtused järgmised:

1)

Tabelis 10 esitatud koonilisuse ekvivalendi piirnormid arvutatakse järgmiste rattakomplekti külgnihke amplituudide (y) puhul:

— y = 3 mm	if (TG – SR) ≥ 7 mm
— ,	if 5 mm ≤ (TG – SR) < 7 mm
— y = 2 mm	if (TG – SR) < 5 mm,

kus TG on rööpmelaius ning SR on vahekaugus rattakomplekti ääriku kontaktpindade vahel.

2)

Pöörmete ja ristmete puhul ei ole koonilisuse ekvivalendi hindamine vajalik.

3)

Rööpmelaiuse, rööpapea profiili ja vabade liinilõikude rööpakalde arvutuslikud väärtused tuleb valida nii, et ei ületataks tabelis 10 kindlaksmääratud koonilisuse ekvivalendi piirnorme.

Tabel 10

Projekteerimisel arvestatavad koonilisuse ekvivalendi piirnormid

4)

Järgmiste rattakomplektide liikumise modelleerimisel tuleb arvestada projektijärgseid rööbastee tingimusi (mudelarvutus standardi EN 15302:2008+A1:2010 kohaselt):

SR1 ja SR2 puhul kehtivad järgmised väärtused:

5)

Alapunktide 1–4 asemel ei ole 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi puhul koonilisuse ekvivalendi hindamine vajalik.

1)

Rööpapea profiil valitakse vahemikust, mis on määratud standardi EN 13674-1:2011 A lisas, standardi EN 13674-4:2006+A1:2009 A lisas või on kooskõlas alapunktis 2 määratuga.

2)

Rööpapea profiili projekt vabadel liinilõikudel peab vastama järgmistele nõuetele:

Joonis 1

Rööpapea profiil

3)

Need nõuded ei kehti rööpa paisumisruumi puhul kasutatavatele seadmete kohta.

1)

Rööpad peavad olema kaldu rööbastee telgjoone suunas.

2)

Konkreetse rööbastee rööpakalle valitakse vahemikus 1/20–1/40.

3)

Tasapinnaliste lõikude puhul, mille pöörmed ja ristmed asuvad üksteisest kuni 100 m kaugusel ja mille sõidukiirus on kuni 200 km/h, on lubatud kaldeta rööbaste asetamine.

1)

Rööpad projekteeritakse kas vertikaalsena või kaldega.

2)

Kaldega rööbastee rööpakalle valitakse vahemikus 1/20–1/40.

3)

Rööpakallet võib väljendada rööpapea profiili töötava osa kaldena.

4)

Pöörmete ja ristmete puhul, kus sõidukiirus on üle 200 km/h ja kuni 250 km/h, on lubatud rööbaste kaldeta paigaldamine juhul, kui seda tehakse kuni 50 m pikkustel lõikudel.

5)

Üle 250 km/h kiirusega lõikudel tuleb rööpad paigaldada kaldega.

a)

punkti 4.2.1 alusel valitud teljekoormus;

b)

maksimaalne vertikaalne rattakoormus. Kindlaks määratud katsetingimuste maksimaalsed rattakoormused on määratud standardi EN 14363:2005 punktis 5.3.2.3;

c)

vertikaalne kvaasistaatiline rattakoormus. Kindlaks määratud katsetingimuste maksimaalsed kvaasistaatilised rattakoormused on määratud standardi EN 14363:2005 punktis 5.3.2.3.

1)

Rööbastee koos pöörmete ja ristmetega projekteeritakse nii, et see ühilduks hädapidurdusel magnetpidurdussüsteemide kasutamisega.

2)

Rööbastee, sealhulgas pöörmete ja ristmete projekteerimisnõuded ühilduvuseks pöörisvoolul tuginevate pidurdussüsteemidega on avatud punkt.

3)

1 600 mm rööpmelaiusega süsteemi puhul lubatakse alapunkti 1 mitte kohaldada.

a)

külgjõud; rattakomplekti poolt kindlaks määratud katsetingimustel avalduvad maksimaalsed külgjõud on määratud kindlaks standardi EN 14363:2005 punktis 5.3.2.2;

b)

kvaasistaatilised suunavad jõud; maksimaalsed kvaasistaatilised suunavad jõud Yqst kindlaks määratud raadiustel ja katsetingimustel on määratud standardi EN 14363:2005 punktis 5.3.2.3.

1)

Ehitised tuleb projekteerida nii, et need vastaksid järgmistele standardis EN 1991-2:2003/AC:2010 kindlaks määratud koormusmudelitele:

2)

Koormusmudelid tuleb korrutada teguriga alfa (a) standardi EN 1991-2:2003/AC:2010 punkti 6.3.2 alapunkti 3 alapunkti P ja punkti 6.3.3 alapunkti 5 alapunkti P kohaselt.

3)

ALFA (a) väärtus peab olema võrdne tabelis 11 toodud väärtustega või nendest suurem.

Tabel 11

Tegur alfa (a) uute ehitiste ja rajatiste projekteerimisel

1)

Koormusmudelite 71 ja SW/0 koormuse mõju väärtusi suurendatakse, kasutades standardi EN 1991-2:2003/AC:2010 punkti 6.4.3 alapunkti 1 alapunktis P ja punkti 6.4.5.2 alapunktis 2 kindlaks määratud dünaamilisuse tegurit fii (Φ).

2)

Üle 200 km/h kiirusega sildade puhul, mille puhul nõutakse EN 1991-2:2003/AC:2010 punkti 6.4.4 alusel dünaamilise analüüsi tegemist, projekteeritakse rajatis samuti standardi EN 1991-2:2003/AC:2010 punkti 6.4.6.1.1 alapunktides 3–6 määratletud koormusmudeli HSLM jaoks.

3)

Uusi sildu võib projekteerida nii, et need võimaldavad üksikute reisirongide kasutamist, mille teljekoormus on koormusmudeliga HSLM hõlmatust suurem. Dünaamikaanalüüs tuleks teha üksiku rongi iseloomuliku koormusnäitaja abil, mis on võetud tavapärase kasuliku koormusega projekteeritud massina kooskõlas K liitega, võttes arvesse seisvaid reisijaid kooskõlas K Liite märkusega 1.

1)

Rööbastee mulded projekteeritakse ja pinnasurve mõju määratakse, võttes arvesse standardi EN 1991-2:2003/AC:2010 punkti 6.3.2 alapunktis 2 määratud koormusmudeli 71 alusel tekkivaid vertikaalkoormusi.

2)

Võrdväärsed vertikaalkoormused korrutatakse standardi EN 1991-2:2003/AC:2010 punkti 6.3.2 alapunkti 3 alapunktis P määratu kohaselt teguriga alfa (a). Teguri väärtus on võrdne tabelis 11 esitatud väärtustega või nendest suurem.

1)

Sillad ning rööbastee mulded tuleb viia koostalitluse ettenähtud tasemele kooskõlas KTK liinikategooriaga, nagu on kirjeldatud punktis 4.2.1.

2)

Kõigi liikluskoodide puhul ehitistele ja rajatistele kehtestatud minimaalsed suutlikkusnõuded on toodud E liites. Need väärtused on ehitiste ja rajatiste puhul liini teenindamiseks vajalik minimaalne funktsionaalne tase, mille puhul võib neid ehitisi ja rajatisi käsitada koostalitluse komponentidena.

3)

Järgnevalt on ära toodud asjakohased juhud.

4)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi raudteevõrgu puhul võib eespool esitatud alapunktides 2 ja 3 asendada EN liinikategooria marsruudi kasutatavuse (RA) numbriga (antakse sel otstarbel teatatud liikmesriigi tehnilise eeskirja kohaselt) ning sellest tulenevalt asendatakse viide E liitele viitega F liitele.

1)

Koheste meetmete tasemed paigutuse kohalike defektide korral on kindlaks määratud standardi EN 13848-5:2008+A1:2010 punktis 8.5. Kohalikud defektid ei tohi ületada kõnealuse EN-standardi tabelis 6 määratud ulatuse D1 lainepikkuse tasemeid.

2)

Koheste meetmete tasemed paigutuse kohalike defektide korral kiirustel üle 300 km/h on avatud punkt.

1)

Koheste meetmete tasemed pikinivoo kohalike defektide korral on kindlaks määratud standardi EN 13848-5:2008+A1:2010 punktis 8.3. Kohalikud defektid ei tohi ületada kõnealuse EN-standardi tabelis 5 määratud ulatuse D1 lainepikkuse tasemeid.

2)

Koheste meetmete tasemed pikinivoo kohalike defektide korral kiirustel üle 300 km/h on avatud punkt.

1)

Koheste meetmete tase rööbastee väände kui kohaliku defekti korral antakse väärtuste vahemikuga nullväärtusest maksimaalse väärtuseni. Rööbastee vääne on määratletud standardi EN 13848-1:2003+A1:2008 punktis 4.6.

2)

Rööbastee väände tase tugineb standardi EN 13848-5:2008 + A1:2010 punkti 8.6 kohaselt kasutataval mõõtebaasil.

3)

Taristuettevõtja määrab hoolduskavas kindlaks baaspikkuse, mida järgitakse rööbastee käesolevale nõudele vastavuse kontrollimisel. Mõõtmistingimuste hulka kuulub ka vähemalt üks mõõtebaas pikkusega 2–5 m.

4)

Alapunktide 1 ja 2 asemel ei tohi 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi rööbastee vääne olla 10 m baaspikkuse puhul suurem kui:

5)

Alapunkti 3 asemel määrab taristuettevõtja 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi puhul hoolduskavas kindlaks baaspikkuse, mida järgitakse rööbastee käesolevale nõudele vastavuse kontrollimisel. Mõõtmistingimuste hulka kuulub ka vähemalt üks mõõtebaas pikkusega 10 m.

6)

Alapunkti 2 asemel tugineb 1 668 mm rööpmelaiusega süsteemi rööbastee väände tase mõõtebaasil, mida kohaldatakse välisrööpa kõrgenduse alusel ühe järgmise valemi põhjal:

1)

Koheste meetmete tasemed rööpmelaiusega seotud kohaliku defekti korral on esitatud tabelis 12.

Tabel 12

Koheste meetmete tasemed rööpmelaiuse puhul

2)

Alapunkti 1 asemel on 1 520 rööpmelaiusega süsteemi rööpmelaiusega seotud kohaliku defekti koheste meetmete tasemed esitatud tabelis 13.

Tabel 13

1 520  mm rööpmelaiusega süsteemi rööpmelaiuse koheste meetmete tasemed

3)

Alapunkti 1 asemel on 1 600 rööpmelaiusega süsteemi rööpmelaiusega seotud kohaliku defekti koheste meetmete tasemed järgmised:

1)

Ekspluatatsiooni ajal lubatud maksimaalne välisrööpa kõrgendus on 180 mm.

2)

Ainult reisijate veoks kasutatavate liinide ekspluatatsiooni ajal lubatud maksimaalne välisrööpa kõrgendus on 190 mm.

3)

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi puhul maksimaalne ekspluatatsiooni ajal lubatud välisrööpa kõrgendus 150 mm.

4)

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 600 mm rööpmelaiusega süsteemi puhul maksimaalne ekspluatatsiooni ajal lubatud välisrööpa kõrgendus 185 mm.

5)

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 668 mm rööpmelaiusega süsteemi puhul maksimaalne ekspluatatsiooni ajal lubatud välisrööpa kõrgendus 200 mm.

1)

Pöörmete ja ristmete tehnilised näitajad peavad olema kooskõlas järgmiste ekspluatatsiooniväärtustega:

2)

Kõigi oluliste pöörmetele ja ristmetele esitatavate nõuetega tuleb arvestada ka muude tehniliste lahenduste puhul, mis käsitlevad pöörmete sulgrööpaid, näiteks mitme rööpapaariga raudteede puhul kasutatavate külgmodifikaatorite puhul.

3)

Alapunkti 1 asemel vastavad 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi pöörmete ja ristmete tehnilised omadused järgmistele ekspluatatsiooniväärtustele:

4)

Alapunkti 1 asemel vastavad 1 600 mm rööpmelaiusega süsteemi pöörmete ja ristmete tehnilised omadused järgmistele ekspluatatsiooniväärtustele:

1)

Käesoleva punkti nõudeid kohaldatakse ainult nende ooteplatvormide suhtes, kus rongid tavakasutuse ajal peatuvad.

2)

Käesoleva punkti nõuete puhul on lubatud projekteerida ooteplatvorme, mis on vajalikud praeguste ekspluatatsiooninõuete jaoks, kui võetakse arvesse mõistlikult eeldatavaid tulevasi ekspluatatsiooninõudeid. Ooteplatvormi ääres peatuvate rongidega kavandatavate liideste kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta nii kehtivaid ekspluatatsiooninõudeid kui ka mõistlikult eeldatavaid ekspluatatsiooninõudeid vähemalt kümme aastat pärast ooteplatvormi kasutuselevõtmist.

1)

Ooteplatvormi nominaalkõrgus on 300 m või suuremate raadiuste puhul 550 mm või 760 mm veerepinna kohal.

2)

Väiksema raadiuse puhul võib ooteplatvormi nominaalkõrgust kohandada ooteplatvormide asetuse alusel, et minimeerida ooteplatvormi ja rongi vahelist astumiskaugust.

3)

Erinevaid ooteplatvormi nominaalkõrguse sätteid võidakse kohaldada rongide peatumiskohaks olevate selliste ooteplatvormide suhtes, mille kohta ei kehti vedurite ja reisijateveoveeremi KTKd.

4)

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi ooteplatvormi nominaalkõrgus 200 mm või 550 mm veerepinna kohal.

5)

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 600 mm rööpmelaiusega süsteemi ooteplatvormi nominaalkõrgus 915 mm veerepinna kohal.

1)

Standardi EN 15273-3:2013 peatükis 13 määratletud veerepinnaga (bq) paralleelse ooteplatvormi serva ja rööbastee telgjoone vaheline kaugus määratakse kindlaks kooskõlas rajatise gabariidi piirnormiga (bqlim). Rajatise gabariidi piirnorm arvutatakse gabariidi G1 alusel.

2)

Ooteplatvorm ehitatakse gabariidi lähedusse maksimaalse piirnormiga 50 mm. Näitaja bq väärtus on seega järgmine:

bqlim ≤ bq ≤ bqlim + 50 mm.

3)

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 520 mm rööpmelaiusega süsteemi ooteplatvormide asetus järgmine:

4)

Alapunktide 1 ja 2 asemel on 1 600 mm rööpmelaiusega süsteemi ooteplatvormide asetus 1 560 mm.

1)

Uute liinide ooteplatvormi kõrval asetseva rööbastee lõik peab olema eelistatavalt sirge või selle raadius ei ole mitte üheski kohas vähem kui 300 m.

2)

Olemasoleva rööbastee kõrval paiknevate uute, uuendatud või ümberehitatud ooteplatvormide näitajaid kindlaks ei määrata.

1)

Mis tahes tunnel või maa-alune rajatis, mida on kavas käitada kiirusel 200 km/h või suurematel kiirustel, peab tagama, et tunnelis maksimaalsel lubatud kiirusel sõitva rongi möödumisest põhjustatud maksimaalne õhurõhu kõikumine ei ületa 10 kPa selle aja jooksul, mis on vajalik rongile tunneli läbimiseks.

2)

Eespool nimetatud nõue peab olema täidetud piki vedurite ja reisijateveoveeremi KTK-le vastavate rongide väliskülge.

1)

Raudteeliin on külgtuule mõju seisukohalt koostalitluslik, kui kõige raskemates kasutustingimustes liinil liikuvale koostalitluslikule võrdlusrongile on tagatud ohutus külgtuule mõju suhtes.

2)

Vastavustõendamise eeskirjades võetakse arvesse vedurite ja reisijateveoveeremi KTKs kindlaks määratud võrdlusrongide iseloomulikke tuulekõveraid.

3)

Kui ohutust ei ole kas geograafilise asukoha või raudteeliini muude eriomaduste tõttu võimalik ilma leevendavate meetmete võtmiseta tagada, võtab taristuettevõtja meetmed, mis on ohutuse tagamiseks vajalikud, näiteks:

4)

Tuleb tõendada, et pärast meetmete võtmist on ohutus tagatud.

1)

Veeremi ja taristu vaheline aerodünaamiline mõju võib põhjustada rööbastee aluseks olevate ballastikivide õhkutõusmist ja kaugemale paiskumist.

2)

Taristu allsüsteemile kehtestatud nõuded, mille eesmärk on leevendada ballastiheite mõju, kehtivad ainult raudteeliinidele, kus maksimumkiirus on 200 km/h või suurem.

3)

Alapunktis 2 eespool nimetatud nõuded on avatud punkt.

1)

Kui antakse teada ebastabiilsusest sõidu ajal, peavad raudteeveo-ettevõtja ja taristuettevõtja kooskõlas alapunktidega 2 ja 3 tehtava ühise uurimise käigus tegema kindlaks liini osa.

Märkus. Seda ühist uurimist nõutakse samuti vedurite ja reisijateveoveeremi KTK punktis 4.2.3.4.3.2 veeremile avalduva mõju puhul.

2)

Taristuettevõtja mõõdab kõnealusel objektil ligikaudu 10 m kaugusel rööpmelaiust ja rööpapea profiile. 100 m keskmine koonilisuse ekvivalent arvutatakse käesoleva KTK punkti 4.2.4.5 alapunkti 4 alapunktides a–d nimetatud rattakomplektidega, et kontrollida ühise uurimise huvides vastavust tabelis 14 rööbasteele määratud koonilisuse ekvivalendi piirnormile.

Tabel 14

Rööbastee koonilisuse ekvivalendi ekspluatatsiooni piirnorm (ühise uurimise eesmärgil)

3)

Kui 100 m keskmine koonilisuse ekvivalent vastab tabelis 14 esitatud piirnormidele, siis teevad raudteeveo-ettevõtja ja taristuettevõtja ebastabiilsuse põhjuse kindlaks määramiseks ühise uurimise.

1)

Pesuseadmete kasutamise korral peab nendega olema võimalik puhastada ühe- või kahekorruseliste rongide välispindu järgmistel kõrgustel:

2)

Pesuseade peab olema projekteeritud selliselt, et rongid läbivad selle mis tahes kiirusel vahemikus 2–5 km/h.

1)

Veevarustuse püsiseadmed peavad olema kooskõlas veeremi KTKs veesüsteemidele kehtestatud tingimustega.

2)

Koostalitlusliku raudteesüsteemi veevarustuse seadmestik peab olema varustatud nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (2) nõuetele vastava joogiveega.