11.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 354/1

(1)

Vastavalt määrusele (EL) nr 806/2014 loodud ühtse kriisilahendusnõukogu (edaspidi „kriisilahendusnõukogu”) ülesanne on rakendada nimetatud määruse kriisilahendust käsitlevaid ühtseid sätteid ja hallata ühtset kriisilahendusfondi. Vastavalt määruse artiklile 58 on kriisilahendusnõukogul autonoomne eelarve, mis ei ole liidu eelarve osa.

(2)

Määruse (EL) nr 806/2014 artikli 65 lõikes 3 on sätestatud, et kriisilahendusnõukogu määrab kindlaks iga kõnealuse määruse artiklis 2 osutatud üksuse iga-aastased kriisilahendusnõukogu halduskulude osamaksud ja nõuab need sisse. Need üksused on osalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutused nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 (2) artikli 2 tähenduses, ning emaettevõtjad, investeerimisühingud ja finantseerimisasutused, kes on asutatud osalevates liikmesriikides, kui nende suhtes kohaldatakse Euroopa Keskpanga (edaspidi „EKP”) konsolideeritud järelevalvet kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punktiga g. Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei peaks kuuluma nende mitteosalevates liikmesriikides asutatud krediidiasutuste filiaalid, mis asuvad osalevates liikmesriikides.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklile 59 koosnevad kriisilahendusnõukogu eelarve I osa tulud tema halduskulude katmiseks tehtavatest osamaksudest ja neist kaetakse eelarve I osa kulud, mis hõlmavad vähemalt töötasu-, haldus-, infrastruktuuri, tööalase koolituse ja tegevuskulusid.

(4)

2014. aastal ei ole kriisilahendusnõukogul veel infrastruktuuri ja suutlikkust koguda oma 2014. ja 2015. aasta halduskulude katmiseks osamaksusid kõigilt määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 2 osutatud üksustelt, kuid tal peab 2014. aastal siiski olema tulusid, et nende kahe aasta jooksul rahastada oma eelarve I osa ja katta halduskulud. Prognoositakse, et kriisilahendusnõukogu halduskulud ulatuvad 2014. ja 2015. aastal kokku 22 miljoni euroni.

(5)

Tuleks ette näha ajutine lahendus, mis võimaldaks kriisilahendusnõukogul koguda osamaksusid oma 2014. ja 2015. aasta halduskulude katmiseks, võttes arvesse, et tal tuleb osamaksud arvutada ja sisse nõuda väga väikeste ressursside ja väga lühikese tähtajaga. Seda peaks võimaldama kord, mille puhul osamaksud kriisilahendusnõukogu halduskulude katmiseks arvutatakse ja nõutakse sisse kahes etapis: ajutine süsteem, mida kasutatakse kriisilahendusnõukogu tegevuse algetapis, ja lõplik süsteem.

(6)

Kriisilahendusnõukogu halduskulude katmiseks ettenähtud osamakseid peaksid algetapil täies ulatuses tasuma ainult need EKP veebisaidil 4. septembril 2014 avaldatud loetelusse kantud üksused, kellele EKP on osalevates liikmesriikides kõige kõrgemal konsolideerimise tasemel teatanud, et EKP otsusega ja kooskõlas Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (3) artikli 147 lõikega 1 peetakse neid oluliseks nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 4 tähenduses, jättes välja need olulised üksused, kes on gruppide tütarettevõtjad ja keda on juba arvesse võetud. Osamaksude osamaksetena tasumise kohustust ei tuleks kehtestada nende üksuste suhtes, kes tunnistatakse oluliseks ja kellele EKP sellest teatab ajavahemikus alates 5. septembrist 2014 kuni algetapi lõpuni. Selleks tuleks kehtestada selline osamaksude osamaksetena (edaspidi „osamaksed”) tasumise süsteem, mis võimaldab kriisilahendusnõukogul algetapil oma kulude katmiseks koguda osamakseid olulistelt üksustelt.

(7)

See ajutine süsteem on proportsionaalne, kuna osamakseid tasuvaid üksuseid on lihtne kindlaks teha ja nende koguvarad moodustavad ligikaudu 85 % määruse (EL) nr 806/2014 reguleerimisalasse kuuluvate üksuste koguvaradest. Algetapis tuleks kasutada sellist osamaksete suuruse arvutamise ja kogumise meetodit, mis suurendab kriisilahendusnõukogu ja asjaomaste üksuste halduskoormust nii vähe kui võimalik.

(8)

Kui kriisilahendusnõukogu on saavutanud vajaliku struktuuri ja suutlikkuse, kehtestab komisjon halduskulude osamaksude lõpliku süsteemi, mille alusel arvutatakse osamaksude suurus ja nõutakse need sisse.

(9)

Lõpliku süsteemi raames kasutatakse määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 2 osutatud üksuste osamaksude väljaarvutamiseks ja sissenõudmiseks lõplikke eeskirju. Osamaksud, mille olulised asutused maksavad ajutise süsteemi alusel, tuleks läbi vaadata ning makstud summad arvesse võtta.

(10)

Kriisilahendusnõukogu tegevuse algetapile järgneva aasta halduskulude osamaksude suuruse arvutamisel tuleks ajutise süsteemi raames tasutud osamaksete ja lõpliku süsteemi raames arvutatud osamaksude vahe tasaarvestada.

(11)

Selleks et kriisilahendusnõukogu saavutaks vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 98 lõikele 1 tegevusvõime 1. jaanuariks 2015 ja saaks hakata täitma artikli 99 lõikes 3 nimetatud ülesandeid, tuleb kiiresti luua lihtne ja tõhus ning kriisilahendusnõukogu tegevuse algetapis kiiresti ja hõlpsasti rakendatav mehhanism, et kriisilahendusnõukogu saaks rahalisi vahendeid nimetatud määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku organisatsioonilise struktuuri rajamiseks ja vajalike töötajate värbamiseks,

a)

kriisilahendusnõukogu tegevuse algetapi halduskulude osamaksude osamaksetena tasumise ajutine süsteem;

b)

olulistelt üksustelt kriisilahendusnõukogu tegevuse algetapi halduskulude eelnevalt maksmisele kuuluvate osamaksete suuruse arvutamise meetod;

c)

kriisilahendusnõukogu poolt punktis b osutatud osamaksete kogumise kord;

d)

muudelt kui olulistelt üksustelt kriisilahendusnõukogu tegevuse algetapi halduskulude katmiseks määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 2 osutatud üksuste tasumisele kuuluvate osamaksude arvutamise ja kogumise edasilükkamise kord;

e)

kord, mille kohaselt pärast algetapi lõppu korrigeeritakse oluliste üksuste tasuda tulevaid kriisilahendusnõukogu halduskulude osamaksusid, et võtta arvesse ajutise süsteemi raames eelmaksetena tasutud osamaksete ja lõpliku süsteemi alusel arvutatud osamaksude vahet.

11.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 354/6

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 976/2009 (2) on sätestatud kõikide võrguteenuste rakenduseeskirjad, välja arvatud need teenused, mis võimaldavad käivitada ruumiandmeteenuseid.

(2)

Ruumiandmeteenuste koostalitlusvõimet iseloomustab omavahelise sidepidamise võime, teenuse võime teist teenust käivitada ja teenuste võime omavahel andmeid vahetada. Ruumiandmeteenuste kasutuselevõtmise eeltingimuseks on juurdepääs asjakohasele teabele. Liikmesriigid teevad otsinguteenuste kaudu (mis on ette nähtud direktiiviga 2007/2/EÜ ja mille rakenduseeskirjad on sätestatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 976/2009) kättesaadavaks komisjoni määrusega (EÜ) nr 1205/2008 (3) ette nähtud metaandmeelemendid. Komisjoni määrusega (EL) nr 1089/2010 (4) sätestatud ruumiandmeteenuste rakenduseeskirjadega kehtestatakse ruumiandmeteenuste uued metaandmeelemendid ja seega on määrusega (EÜ) nr 976/2009 kehtestatud metaandmeelemendi määratlust vaja ajakohastada, et võimaldada uute metaandmeelementide otsimist ja kättesaadavaks tegemist liikmesriikide otsinguteenuste abil.

(3)

Määrust (EÜ) nr 976/2009 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2007/2/EÜ artikli 22 alusel loodud komitee arvamusega,

11.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 354/8

(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 1089/2010 (2) on sätestatud üksnes ruumiandmekogumite koostalitlusvõime tehniline kord.

(2)

Ruumiandmeteenuste koostalitlusvõimet iseloomustab omavahelise sidepidamise võime, teenuse võime teist teenust käivitada ja teenuste võime omavahel andmeid vahetada. Seepärast tuleb ruumiandmeteenuste dokumenteerimiseks kasutusele võtta täiendavaid metaandmeid. Ka käesolev määrus hõlmab teenuse sisu ühtlustamist, kuid vähemal määral kui ruumiandmekogumite rakenduseeskirjad.

(3)

Direktiivil 2007/2/EÜ põhineva rakenduseeskirjade arendamise puhul pandi komisjoni määrusega (EÜ) nr 976/2009 (3) esmajärjekorras rõhku põhiteenustele, st võrguteenustele, ning määrusega (EL) nr 1089/2010 ruumiandmekogumite koostalitlusvõimele. Määrust (EL) nr 1089/2010 tuleks seega nüüd muuta, et see hõlmaks ka ruumiandmeteenuste rakenduseeskirju.

(4)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2007/2/EÜ artikli 22 alusel loodud komitee arvamusega,

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

(1)   Käesolevas määruses sätestatakse direktiivi 2007/2/EÜ I, II ja III lisas loetletud valdkondadele vastavate ruumiandmekogumite ja -teenuste koostalitlusvõime ning vajaduse korral ühtlustamise tehnilise korra suhtes kehtivad nõuded.

(2)   Käesolevat määrust ei kohaldata nende võrguteenuste suhtes, mis kuuluvad komisjoni määruse (EÜ) nr 976/2009 (4) reguleerimisalasse.

2)

Artiklile 2 lisatakse punktid 31–38:

„31.   „lõpp-punkt (end point)”– internetiaadress, mida kasutatakse ruumiandmeteenuse kaudu sooritatava toimingu vahetuks käivitamiseks;

32.   „juurdepääsupunkt (access point)”– internetiaadress, mis sisaldab ruumiandmeteenuse üksikasjalikku kirjeldust, sealhulgas selliste lõpp-punktide loetelu, mis võimaldavad selle rakendamist;

33.   „täidetav ruumiandmeteenus (invocable spatial data service)”– kõik järgmised teenused:

34.   „koostalitlusvõimeline ruumiandmeteenus (interoperable spatial data service)”– täidetav ruumiandmeteenus, mis vastab VI lisa nõuetele;

35.   „ühtlustatud ruumiandmeteenus (harmonised spatial data service)”– koostalitlusvõimeline ruumiandmeteenus, mis vastab VII lisa nõuetele;

36.   „nõuetele vastav ruumiandmekogum (conformant spatial data set)”– ruumiandmekogum, mis vastab käesoleva määruse nõuetele;

37.   „toiming (operation)”– meede, mida toetab ruumiandmeteenus;

38.   „liides (interface)”– nimetatud toimingute kogum, mis iseloomustab standardis ISO 19119:2005 määratletud üksuse käitumist.

3)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklile 8 lisatakse järgmine lõige 3:

„3.   Ajakohastatud andmed tehakse kõigile seotud ruumiandmeteenustele kättesaadavaks lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.”

5)

Artikli 14 järele lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 14a

Nõuded täidetavate ruumiandmeteenuste kohta

Hiljemalt 10. detsembriks 2015 esitavad liikmesriigid täidetavate ruumiandmeteenuste metaandmed kooskõlas V lisas sätestatud nõuetega.

Artikkel 14b

Täidetavate ruumiandmeteenuste koostalitlusvõime kord ja ühtlustamisnõuded

Vähemalt ühes nõuetele vastavas ruumiandmekogumis sisalduvate andmetega seoses täidetavad ruumiandmeteenused peavad vastama V ja VI lisas sätestatud koostalitlusvõime nõuetele ning vajaduse korral VII lisas sätestatud ühtlustamisnõuetele.”

6)

Lisatakse V lisa, mille tekst on sätestatud käesoleva määruse I lisas.

7)

Lisatakse VI lisa, mille tekst on sätestatud käesoleva määruse II lisas.

8)

Lisatakse VII lisa, mille tekst on sätestatud käesoleva määruse III lisas.

11.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 354/17

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1355/2008 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit tsitrusviljadest valmistatud toodete ja konservide impordi suhtes. Meetmed kehtestati koguselise tollimaksuna konkreetsetele äriühingutele ja maksumäär jäi vahemikku 361,4 kuni 531,2 eurot toote netokaalu tonni kohta.

(2)

Euroopa Kohtu 22. märtsi 2012. aasta otsusega (3) need meetmed tühistati, kuid nõukogu taaskehtestas need oma 18. veebruari 2013. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 158/2013 (4).

(3)

Pärast teate avaldamist lõplike dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (5) sai komisjon 12. augustil 2013 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse algatada meetmete aegumise läbivaatamine. Taotluse esitas Federación Nacional de Asociaciones de Transformados Vegetales y Alimentos Procesados („FENAVAL”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 75 % liidu teatavate töödeldud või konserveeritud tsitrusviljade kogutoodangust.

(4)

Esitatud taotlus põhines väitel, et lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

(5)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 25. oktoobril 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (6) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(6)

Dumpingu jätkumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2009 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(7)

Komisjon andis aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult teada järgmistele isikutele: taotluse esitaja, liidu tootjad ja nende ühendused, teadaolevad Hiina ja võimalike võrdlusriikide tootjad, liidu sõltumatud importijad ja nende ühendused, liidu tootjate tarnijad ja nende ühendused, teadaolevalt asjaga seotud liidu tarbijate ühendus ja ekspordiriigi esindajad. Nendele isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(8)

Võttes arvesse Hiina eksportivate tootjate ja liidu sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, peeti asjakohaseks uurida, kas tuleks kasutada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17. Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valimi, paluti eespool osutatud isikutel endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamise algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(9)

Kuna nõutud teabe esitas vaid üks Hiina eksportivate tootjate grupp, siis ei peetud eksportivate tootjate valimi koostamist vajalikuks.

(10)

Tehti kindlaks 32 sõltumatut importijat, kellel paluti esitada väljavõttelise uuringu jaoks vajalik teave. Neist seitse andis endast teada ja esitas vajaliku teabe. Neist kolm valiti valimisse, kuid tähtajaks kinnitas ainult kaks oma soovi olla valimisse kaasatud.

(11)

Eespool toodu põhjal saatis komisjon küsimustikud huvitatud isikutele ja neile, kes olid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teada andnud. Vastused küsimustikule saadi viielt liidu tootjalt, koostööd tegevalt Hiina eksportivalt tootjalt, kahelt sõltumatult importijalt, kaheksalt liidu tootjatele tarnijalt, ühelt liidu tootjatele tarnivate äriühingute ühenduselt ja ühelt võrdlusriigi tootjalt.

(12)

Kaks importijate ühendust andsid endast huvitatud isikutena teada. Lisaks esitasid oma märkused viis sõltumatut importijat.

(13)

Võrdlusriigi tootjate puhul määrati kindlaks neli äriühingut, kellel paluti esitada vajalik teave. Vaid üks neist äriühingutest esitas nõutud teabe ja nõustus kontrollkäiguga.

(14)

Komisjon kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu jätkumise ja sellest tuleneva kahju kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

(15)

Komisjon tegi 13. oktoobril 2014 teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtestada dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplik avalikustamine”). Pärast lõplikku avalikustamist esitas mitu huvitatud isikut kirjaliku esildise, sealhulgas oma seisukohad lõplike järelduste kohta. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Kolm importijat taotlesid ärakuulamist ja neile võimaldati ühine ärakuulamine kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juureolekul. Üks Euroopa kauplejate ühendus soovis ärakuulamist ning talle võimaldati ärakuulamine komisjoni talitustes.

(16)

Käesoleva läbivaatamise vaatlusalune toode on sama, mis algses uurimises: Hiina Rahvavabariigist pärit töödeldud ja konserveeritud mandariinid (sealhulgas tangeriinid ja satsumad), klementiinid, vilkingid ja muud sellised hübriidtsitruselised, millele ei ole lisatud alkoholi ning on või ei ole lisatud suhkrut või muid magusaineid (edaspidi „vaatlusalune toode”), ning mis vastavad CN-koodi 2008 määratlusele ja kuuluvad praegu CN-koodide 2008 30 55, 2008 30 75 ja ex 2008 30 90 alla.

(17)

Vaatlusaluse toote saamiseks kooritakse ja tükeldatakse teatavad väikesed tsitrusviljad (peamiselt satsumad), mis seejärel konserveeritakse suhkrusiirupis, mahlas või vees mitmes suuruses pakendites vastavalt eri turgude nõudmistele.

(18)

Satsumad, klementiinid ja muud väikesed tsitrusviljad on harilikult tuntud ühise nimetuse all „mandariin”. Enamik nendest erinevatest puuviljasortidest sobib värskena kasutamiseks või töötlemiseks. Nad on sarnased ning neist valmistatud tooteid ja konserve käsitatakse seetõttu ühe tootena.

(19)

Liidu tootjad väitsid, et importtoode ja liidu toode on samasugused järgmistel põhjustel:

(20)

Teatavad importijad väitsid seevastu, et importtoote kvaliteet on kõrgem, kuna see sisaldab vähem katkiseid puuviljatükke (maksimaalselt 5 %), samuti on selle maitse, välimus ja struktuur paremad kui liidu tootel. Samuti väideti, et importtoode erineb liidu tootest ka lõhna poolest.

(21)

Komisjon uuris neid väiteid ja jõudis kättesaadavate andmete põhjal järeldusele, et põhjenduses 19 osutatud liidu tootmisharu väited on õiged.

(22)

Importijate väited tuli tagasi lükata järgmistel põhjustel:

(23)

Seepärast käsitatakse sarnaselt algsele uurimisele importtoodet ja liidu tootmisharu toodetud toodet samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(24)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrolliti, kas kehtivate meetmete aegumine võiks tõenäoliselt põhjustada dumpingu jätkumist.

(25)

Nagu märgitud põhjenduses 9, ei olnud Hiina eksportivate tootjate valimi moodustamine vajalik, sest koostööd tegi vaid üks äriühingute grupp. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas selle äriühingute grupi toodang ligikaudu 12–20 % (vahemik on esitatud konfidentsiaalsuse tagamiseks) vaatlusaluse toote impordist Hiinast liitu.

(26)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuli normaalväärtus kindlaks määrata sobivas kolmandas turumajanduslikus riigis (edaspidi „võrdlusriik”) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul kolmandast riigist muudesse riikidesse, k.a liitu, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et juurde arvestada põhjendatud kasumimarginaal.

(27)

Algatamisteates viitas komisjon oma kavatsusele kasutada Hiina puhul normaalväärtuse määramiseks sobiva võrdlusriigina Türgit ning kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama.

(28)

Türgi kasutamise kohta võrdlusriigina ei esitatud ühtegi märkust. Ükski huvitatud isikutest ei soovitanud muid võrdlusriigis tegutsevaid samasuguse toote tootjaid.

(29)

Üks Türgi eksportiv tootja (Frigo-Pak), kellega ühendust võeti, esitas õigeaegselt vastused kogu küsimustikule ja nõustus kontrollkäiguga oma valdustesse.

(30)

Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt määrati normaalväärtus kindlaks Türgi tootjalt saadud kontrollitud teabe põhjal. Nimetatud äriühing ei müünud samasugust toodet omamaisel turul ja seetõttu arvutati normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt tootmiskulude alusel, lisades artikli 2 lõike 6 punkti b kohased põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning artikli 2 lõike 6 punkti c kohase põhjendatud kasumimarginaali. Müügi-, üld- ja halduskuludena kasutati kõnealuse tootja muude konservtoodete omamaise müügiga seotud müügi-, üld- ja halduskulusid, mis jäid vahemikku 10–20 % (vahemik on esitatud konfidentsiaalsuse tagamiseks). Kasumi määr oli sama, mis algses uurimises, st 6,8 %, mis vastab ELi tootmisharu kasumile enne Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju.

(31)

Koostööd teinud eksportiva tootja kogu eksportmüük liitu toimus otse liidu sõltumatutele tarbijatele. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 võeti ekspordihinna määramisel aluseks Hiinast liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(32)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(33)

Selleks et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja eksportiva tootja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse transpordi, kindlustuse, vahendus- ja pangakulude erinevusi, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust.

(34)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11, määrati dumpingumarginaal kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlemise teel.

(35)

Koostööd teinud eksportiva tootja puhul näitas võrdlus dumpingu olemasolu. Dumpingumarginaal oli suurem kui 60 %.

(36)

Kogu Hiina puhul näitas Hiina vaatlusaluse toote impordi kaalutud keskmise ekspordihinna (Eurostati andmed) ja võrdlusriigi puhul kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse (mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud, et see kajastaks Hiina impordi tõenäolist tootevalikut, võttes arvesse koostööd tegeva eksportiva tootja ELis müüdud tootevalikut võrreldavate tooteliikide puhul) võrdlus veelgi suuremat dumpingut.

(37)

Pärast lõplikku avalikustamist väitis üks Euroopa kauplejate ühendus, et erinevalt Hiina eksportivatest tootjatest ja Hispaania tootjatest ei olnud temal võimalik täpseid arvutusi (dumping ja kahju) kontrollida ning palus seetõttu komisjonil esitada dumpingu arvutamise üksikasjad. Kolm importijat teatasid ärakuulamise eest vastutava ametniku juures, et ka nemad oleksid eelistanud saada täpset teavet dumpingu arvutamise kohta.

(38)

Sellega seoses tuleb märkida, et komisjon tugines oma arvutustes ärisaladusi ja konfidentsiaalset teavet sisaldavatele andmetele. Koostööd tegev eksportiv tootja, kes need andmed esitas, on saanud nõuetekohase eridokumendi täpsete dumpingu ja kahju arvutustega ning ei ole esitanud märkusi ega taotlenud selgitusi. Komisjon ei saa seda teavet teistele huvitatud isikutele kättesaadavaks teha ilma konfidentsiaalsusnõudeid rikkumata. Komisjoni kasutatud metoodika (vt põhjendused 30–36) oli siiski kõigi huvitatud isikute jaoks avalik. Ärakuulamise eest vastutav ametnik andis kõnealusel ärakuulamisel importijatele teada, et kui neil on kahtlusi komisjoni arvutuste õigsuse suhtes, võivad nad temalt taotleda nende kontrollimist. Kolm importijat ei taotlenud siiski ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist.

(39)

Euroopa kauplejate ühendus arvutas ise dumpingumarginaali, kasutades selleks Hiina keskmisi impordihindu ja Türgi keskmisi impordihindu käsitlevate Eurostati andmete võrdlust. Kauplejate ühenduse väitel näitab selline võrdlus madalamat dumpingumarginaali — ligikaudu 30 %. Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et aegumise läbivaatamise puhul ei ole dumpingu täpne tase nii oluline kui selle uurimise käigus, kus tollimaksu tase kindlaks määratakse. Teiseks, nagu on selgitatud põhjendustes 30–33, põhines komisjoni arvutus koostööd tegevalt Türgi tootjalt saadud tegelikel ja kontrollitud andmetel normaalväärtuse kohta ning võrdlus Hiina ekspordihindadega tehti üksikasjalikul tasemel. Seepärast peetakse andmeid, millele komisjon oma arvutuses tugines, palju usaldusväärsemaks ja täpsemaks kui hinnangut, mille ühendus oma avalikustamisele järgnevates märkustes esitas.

(40)

Kolm importijat väitsid ärakuulamise eest vastutava ametniku juures, et dumpingut ei esinenud. Nad põhjendasid väidet asjaoluga, et komisjon leidis, et koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja keskmised müügihinnad oluliste kolmandate riikide turul olid madalamad kui tema keskmised müügihinnad liidu turul. See väide tuli tagasi lükata, sest dumping tähendab müüki konkreetsel turul normaalhinnast madalama hinnaga, mitte müüki kolmandate riikide turu hinnast madalama hinnaga.

(41)

Lähtudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tuvastatud dumpingu olemasolust, uuriti dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, ning analüüsiti järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas; Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja hinnad; liidu turu ligitõmbavus Hiina impordi jaoks.

(42)

Suure osa läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul meetmed ELis ei kehtinud, kuna need olid tühistatud (vt põhjendus 2). Selle ajavahemiku jooksul, mil meetmeid ei kohaldatud, oli impordi maht suurim aastatel 2011–2012 ning seejärel ülejäänud läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul see vähenes. Tegelikult osutab see pigem varude soetamisele kui tegeliku tarbimise suurenemisele või vähenemisele ning on seotud suuremahulise Hiina impordiga märtsist juulini 2012, kui meetmed ei kehtinud.

(43)

Mis puudutab Hiina tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, siis komisjon ei saanud teavet üheltki Hiina tootjalt ega muult huvitatud isikult. Vastavalt algmääruse artiklile 18 tegi komisjon oma järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(44)

Läbivaatamistaotlusele lisatud ja üldsusele kättesaadava USA põllumajandusministeeriumi välisteenistuse (FSA/USDA) aruande (7) kohaselt suurenes töötlemiseks (konserveeritud mandariinide tootmiseks) ettenähtud värskete mandariinide hulk Hiinas 2009.–2010. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 27 % (vastavalt 520 000 ja 660 000 tonni). Konserveeritud mandariinide tootmine järgis Hiinas sama suundumust. Aruande kohaselt suurenes Hiina konserveeritud mandariinide tootmine 347 000 tonnilt 2009.–2010. aastal 440 000 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Aruandes esitatud hinnangu kohaselt oli konserveeritud mandariinide omamaine tarbimine Hiinas aastatel 2013–2014 ligikaudu 100 000–150 000 tonni. Kuna ka teine üldsusele kättesaadav allikas hindas omamaiseks tarbimiseks 50 000–100 000 tonni, (8) on mõistlik pidada omamaise tarbimise määraks 100 000 tonni. Eelöeldu põhjal oli Hiinast pärit konserveeritud mandariinide võimalik ekspordimaht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hinnanguliselt ligikaudu 340 000 tonni.

(45)

Muude kättesaadavate allikate hinnang Hiinast pärit konserveeritud mandariinide võimaliku ekspordimahu kohta aastatel 2009–2014 on pisut erinev (9). Hoolimata nendest erinevustest näitavad kõik allikad, et Hiinast pärit konserveeritud mandariinide võimalik ekspordimaht oli ajavahemikul 2009–2013 vähemalt 300 000 tonni hooaja kohta. Ükski allikas ei väida, et Hiina konserveeritud mandariinide võimalik ekspordimaht võiks tulevikus oluliselt väheneda.

(46)

Isegi kui Hiina import oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 19 253 tonni, näitavad algse uurimise impordiandmed ajavahemiku 2002–2007 kohta, et Hiina tootjad võivad hooaja jooksul liidu turule saata rohkem kui 60 000 tonni; seda kinnitavad ka Eurostati impordiandmed hooaja 2011/2012 kohta. Peale selle näitab impordi kõrge tase hooajal 2011/2012, kui enamuse aja jooksul meetmeid ei kohaldatud (nimelt alates 22. märtsist 2012), et liidu turg on Hiina tootjate jaoks hindade osas huvipakkuv ning et liidu turule jõuaks märkimisväärsetes kogustes dumpinguhinnaga Hiina importi, kui kehtivad dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistatakse.

(47)

Asjaolu, et Hiina eksportis aastatel 2002–2007 (kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldatud) liitu keskmiselt oluliselt rohkem konserveeritud mandariine hooaja kohta (+ 36 %) kui ajavahemikul 2009–2013 (kui meetmed kehtisid, välja arvatud ajavahemikul 22. märtsist 2012 kuni 23. veebruarini 2013), kuigi Hiina kättesaadavad globaalsed ekspordimahud olid esimesel perioodil väiksemad kui teisel, kinnitab veelgi tõenäosust, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suurendavad Hiina tootjad oma liitu suunatud ekspordimahtu algse uurimise aegse tasemeni.

(48)

Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi osas näitas uurimine, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli koostööd tegeva äriühingu ekspordi keskmine müügihind mitmel olulisel turul (nt Jaapan, Malaisia, Filipiinid, Tai) madalam kui liitu suunatud müügi puhul. Seega võib eeldada, et meetmete puudumise korral suunaks koostööd tegev eksportiv tootja vähemalt osa sellest ekspordist liitu.

(49)

Hiina ekspordistatistika töödeldud ja/või konserveeritud tsitrusviljade (õhukindlas pakendis) kohta osutab samuti võimalusele, et Hiina eksport suunatakse ümber liitu. Kõnealuse statistika kohaselt müüdi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 20 000 tonni vaatlusalust toodet ekspordisihtkohtadesse, kus keskmised hinnad olid madalamad kui ELis, kuigi nendel turgudel ei kohaldatud Hiina impordi suhtes mingeid dumpinguvastaseid tollimakse. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oleks nimetatud kogus võrdunud liidu tootmisharu omamaise müügiga ja moodustanud 71 % liidu tootmisharu kogutoodangust. Seega võib Euroopa konserveeritud mandariinide turu praeguse suuruse (ELi kogutarbimine: 44 523 tonni) ja Hiina ekspordistatistika põhjal järeldada, et Hiina praegune liitu suunatud ekspordimaht ja potentsiaalne maht, mille ümbersuunamine liitu oleks majanduslikult mõttekas, kataksid peaaegu täielikult liidu nõudluse konserveeritud mandariinide järele.

(50)

Uurimine on kinnitanud, et Hiina import sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhinnaga. Võttes arvesse jätkuvat dumpinguhinnaga müüki, liidu turu olulisust ja selle atraktiivsust Hiina eksportijate jaoks minevikus, vaba tootmisvõimsust Hiinas, mis ületab liidu kogutarbimist, ning Hiina tootjate valmisolekut ja võimet suurendada stiimuli tekkimisel kiiresti liitu suunatud eksporti, tehakse järeldus, et meetmete kõrvaldamise korral dumping tõenäoliselt jätkub.

(51)

Mandariinisaak koristatakse sügisel ja talvel, saagikoristus- ja töötlemisperiood algab oktoobri alguses ning lõpeb umbes järgmise aasta jaanuari lõpus (teatavate sortide puhul veebruaris või märtsis). Enamik ostu- (näiteks sõltumatute importijatega) ja müügilepinguid sõlmitakse iga hooaja esimestel kuudel. Konserveeritud mandariinide tootmises on tavaks kasutada võrdlusperioodina hooaega (ajavahemik 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 30. septembrini). Komisjon võttis selle tava oma analüüsi aluseks, nii nagu algses uurimiseski.

(52)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootsid liidus samasugust toodet viis liidu tootjat. Samasuguse toote kogutoodang liidus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil määrati kindlaks nelja üksiktootja poolt küsimustikule antud vastuste põhjal, mida ka kohapealse kontrolli käigus kontrolliti. Ühe ülejäänud tootja puhul, kes ei teinud piisavalt koostööd ja kelle valdustesse ei tehtud kontrollkäiku, määrati toodang kindlaks selle tootja esitatud küsimustiku vastuste põhjal, mida võrreldi kaebuses esitatud andmetega. Selle alusel hinnati ELi kogutoodangu mahuks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 28 500 tonni.

(53)

Seepärast käsitatakse eespool osutatud liidu tootjaid, kelle toodang moodustab liidu kogutoodangu, liidu tootmisharuna algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(54)

Liidu tarbimise kindlaksmääramisel võeti aluseks Eurostati impordiandmed TARICi (ühenduse integreeritud tariifistik) tasemel, mis seetõttu vastavad täpselt vaatlusaluse toote määratlusele, ning liidu tootmisharu müügimaht.

(55)

Tuleks märkida, et kuigi analüüs põhineb hooajal ja mitte kalendriaastal, ei pruugi osutatud metoodika kajastada tarbimist tööstusliku kasutaja/tarbija tasandil. Võttes arvesse peamise tooraine (värskete puuviljade) hooajalisust, on nii sektori importijatel kui ka liidu tootjatel tavaks soetada värske puuvilja konserveerimise ajal varusid ning müüa töödeldud tooteid turustajatele või tööstuslikele kasutajatele kogu aasta jooksul. Varude ladustamine võib seega mõnikord tarbimist mõjutada.

(56)

ELi tarbimise areng vaatlusalusel perioodil:

Tabel 1

(57)

Vaatlusalusel perioodil oli liidu tsitrusviljade tarbimine keskmiselt veidi alla 70 000 tonni. Import saavutas haripunkti hooajal 2011/2012 ning vähenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. Selline areng osutab tegelikult pigem varude soetamisele kui tegeliku tarbimise suurenemisele/vähenemisele ning on seotud suuremahulise Hiina impordiga märtsist juulini 2012, kui meetmed ajutiselt ei kehtinud (vt põhjendus 2). Hooaja 2011/2012 tippmahu järel import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes ning vähenes ka liidu tarbimine.

(58)

Mõned importijad väitsid, et nemad varude ladustamisega ei tegelenud. Nad väitsid ka, et alates 6. oktoobrist 2011, kui kohtujurist esitas oma arvamuse kohtuasjas C-338/10, olid nad veendunud, et Euroopa Kohus tühistab meetmed. Seetõttu lükkasid nad vaatlusaluse toote tollivormistuse kuni Euroopa Kohtu lõpliku otsuse vastuvõtmiseni edasi.

(59)

Sellega seoses tuleb märkida, et ladustamist võib määratleda kui varude kogumist ja hoidmist. Komisjoni käsutuses olevad andmed näitavad, et alates meetmete tühistamisest 22. märtsil 2012 kuni juulini 2012 imporditi vaatlusalust toodet eriti suures mahus: keskmiselt ligikaudu 9 000 tonni kuus. Seejärel kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni vähenes import keskmiselt ligikaudu 1 650 tonnini kuus, mis oli ligikaudu 2 000 tonni kuus vähem võrreldes impordi keskmise tasemega meetmete tühistamisele eelnenud ajal. Komisjon jõudis järeldusele, et sellise märkimisväärse igakuise impordimahu saavutamiseks suhteliselt lühikese aja jooksul pidid importijad olema vaatlusalust toodet suurtes kogustes varunud. Seda tõsiasja kinnitasid ka mõned importijad, kes tunnistasid, et nad viivitasid tollivormistusega, kui olid veendunud, et dumpinguvastased meetmed tühistatakse. Seetõttu tuli väide, et importijad ladustamisega ei tegelenud, tagasi lükata.

(60)

Võttes arvesse seda, et uurimises tegi koostööd ainult üks Hiina eksportijate grupp, kes esindas ligikaudu 12–20 % Hiina koguimpordist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (vahemik on esitatud konfidentsiaalsuse tagamiseks), jõuti järeldusele, et Eurostati andmed (vajaduse korral TARICi (ühenduse integreeritud tariifistik) koodide tasandil) on täpseim ja parim teabeallikas impordimahtude ja -hindade kohta. Sellest hoolimata vaadati läbi ka Hiina koostööd teinud eksportija hinnad.

(61)

Hiinast pärit impordi mahu ja turuosa areng vaatlusalusel perioodil:

Tabel 2

(62)

Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2008. aastal Hiina import üldiselt vähenes. Tuletatakse meelde, et algsel uurimisperioodil (2006/2007) oli import 56 108 tonni.

(63)

Nagu eespool selgitatud, jõudis import haripunkti siiski hooajal 2011/2012. Impordi ülisuure mahu põhjuseks oli kahtlemata dumpinguvastaste meetmete tühistamine 2012. aasta märtsis. Tõepoolest, kui jälgida Hiina impordi igakuist arengut Eurostati andmete põhjal, siis kui üldiselt kõikus Hiina import kuus 2 000 ja 6 000 tonni vahel, siis ajavahemikus märtsist juulini 2012 jõudis see vahemikku 6 000 ja 12 000 tonni kuus (keskmiselt peaaegu 9 000 tonni kuus). Sellega seoses tuleb märkida, et meetmed tühistati märtsis 2012 ja taaskehtestati veebruaris 2013, kuid registreerimine võeti kasutusele alates 29. juunist 2012 (10) ning sellel oli impordile pidurdav mõju.

(64)

Sarnaselt impordimahule vähenes vaatlusalusel perioodil ka Hiina impordi turuosa (71 %-lt 43 %-le). Isegi kui võtta arvesse Hiina impordi ebatavalist taset 2011/2012. aasta hooajal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, vähenes turuosa umbes 70 %-lt 2009/2010 hooajal kuni keskmiselt 55 %-ni järgmistel aastatel.

(65)

Nagu eespool esitatud tabelist näha, kasvasid Hiina impordihinnad vaatlusalusel perioodil 37 % võrra. Tuleb siiski märkida, et hinnad tõusid märkimisväärselt kuni hooajani 2011/2012 ja langesid seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul.

(66)

Kuna ainsa koostööd tegeva eksportiva tootja impordi maht esindas üksnes ligikaudu 12–20 % Hiina koguimpordist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (vahemik on esitatud konfidentsiaalsuse tagamiseks), uuriti impordistatistika põhjal hinna allalöömist ka kogu Hiinast pärit impordi puhul.

(67)

Selleks võrreldi koostööd tegevate liidu tootjate kaalutud keskmisi müügihindu sõltumatutele klientidele liidu turul Eurostati andmetega vastavate Hiina impordi kaalutud keskmiste CIF-hindade (kulud, kindlustus ja vedu) kohta. CIF-hindasid (kulud, kindlustus ja vedu) kohandati nii, et need kataksid kõik tollivormistusega seotud kulud, nt tollimaksud ja impordijärgsed kulud.

(68)

Sel alusel tehtud võrdlus näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil lõi vaatlusaluse toote import liidu tootmisharu hinnad alla 4,8 % võrra, kui võtta arvutustes arvesse kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude mõju. Kui võtta arvesse impordihindu ilma dumpinguvastase tollimaksuta, on hindade allalöömise marginaal aga 28 %.

(69)

Arvestades Hiina koostööd tegeva eksportija esitatud impordihindu, mida on nõuetekohaselt korrigeeritud, oleks hindade allalöömise marginaal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 14 %, kui võtta arvesse kehtivaid dumpinguvastaseid tollimakse. Kui jätta dumpinguvastaste tollimaksude mõju arvesse võtmata, oli hindade allalöömise marginaal 20 %. Tuleks märkida, et põhiosa kõnealusest ekspordist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil leidis aset olukorras, kus meetmed olid tühistatud.

(70)

Vaatlusalusel perioodil ei olnud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa kunagi suurem kui 11,2 %. Enamik sellest impordist (vaatlusalusel perioodil vähemalt 89 %) oli pärit Türgist.

Tabel 4

(71)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 hõlmas dumpinguhinnaga impordiga liidu tootmisharule kaasnevate mõjude uuring kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate hindamist vaatlusalusel perioodil.

(72)

Kuigi kõik viis liidu tootjat esitasid küsimustikule vastused, leiti, et ühe tootja vastust ei olnud võimalik täielikult kasutada, sest selle kontrollimiseks ei korraldatud kontrollkäiku. Analüüs põhines seega järgmisel metoodikal.

(73)

Makromajanduslikke näitajaid (toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, tööhõive, tootlikkus, kasv, dumpingumarginaalide suurusjärk ning varasema dumpingu mõjust taastumine) hinnati kogu liidu tootmisharu tasandil. Hinnang põhines nelja täielikult koostööd tegeva liidu tootja esitatud teabel. Tootja puhul, kelle küsimustiku vastust kohapeal ei kontrollitud, anti hinnang selle tootja esitatud andmete põhjal, mida võrreldi võimalikult suurel määral kaebuses esitatud andmete ja tema auditeeritud raamatupidamisaruannetega.

(74)

Mikroökonoomiliste näitajate (varud, müügihinnad, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus, kapitali kaasamise võime, töötasud) analüüs viidi läbi täielikult koostööd teinud liidu tootjate tasandil. Hindamisel tugineti nende esitatud teabele, mida kohapealse kontrollkäigu ajal nõuetekohaselt kontrolliti.

(75)

Tootmine suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt — 12 000 tonnilt ligikaudu 29 000 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperiood jooksul. 2009/2010 hooajal oli tootmine vähene, kuna liidu tootmisharu mõjutas endiselt Hiinast pärit konserveeritud mandariinide dumpinguhinnaga import eelneval hooajal, samuti asjaolu, et tootmisharul oli säilinud varusid eelmisest hooajast, kui dumpinguvastased meetmed ei kehtinud. Tootmine suurenes hooajal 2010/2011, kui uut Hiina importi pidurdasid kehtivad dumpinguvastased meetmed.

(76)

Kuna liidu tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil ei muutunud, suurenes vastavalt tootmisvõimsuse rakendamine. See jäi siiski süstemaatiliselt alla 50 %.

(77)

Üks Euroopa kauplejate ühendus väitis, et üks liidu tootja lõpetas alates 2012/2013 hooajast tootmise ning et see ja veel kaks tootjat on raskes finantsolukorras. Seetõttu väidetakse, et tootmise ja tootmisvõimsuse ning tootmisvõimsuse rakendamise näitajaid on kunstlikult suurendatud.

(78)

Sellega seoses tuleb kõigepealt meenutada, et uurimise käigus kogutud teave näitas, et kõik liidu tootjad, kes moodustavad liidu tootmisharu, jätkasid tootmist kõigil hooaegadel vaatlusaluse perioodi jooksul. Seepärast tuleb tagasi lükata esimene väide, mille kohaselt üks tootja lõpetas tootmise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(79)

Mis puudutab liidu tootjate väidetavat rasket rahalist olukorda, siis ühe liidu tootja suhtes algatati vaatlusalusel perioodil tõepoolest maksejõuetusmenetlus. Uurimise käigus selgus siiski, et kõnealuse tootja tootmismaht suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, samas kui tootmisvõimsus jäi muutumatuks. Seepärast järeldati, et maksejõuetusmenetlus ei mõjutanud negatiivselt selle tootja toodangut. Maksejõuetusmenetlus algatati ka kahe teise liidu tootja suhtes, kuid alles pärast vaatlusaluse perioodi lõppu. See kinnitab õigupoolest järeldust (vt põhjendused 96–98), et kahju tegelikult jätkus ja et liidu tootmisharu oli ikka veel ebakindlas finantsolukorras.

(80)

Liidu tootmisharu müük sõltumatutele klientidele liidu turul suurenes vaatlusalusel perioodil 35 % võrra.

(81)

Liidu tootmisharu turuosa järgis vaatlusalusel perioodil samuti kasvutrendi. Isegi kui võtta arvesse varude ladustamise mõju liidu tarbimisele 2011/2012 hooajal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, suurenes turuosa ligikaudu 23 %-lt perioodi alguses keskmiselt 35 %-le kahel viimasel vaatlusalusel aastal.

(82)

Nii tööhõive kui ka tootlikkus paranesid vaatlusalusel perioodil, kajastades üldist tootmise ja müügimahu suurenemist. Tootlikkuse kasv hooajal 2010/2011 oli seotud suurema tootmismahuga, mis tulenes asjaolust, et dumpinguvastased meetmed hakkasid sel perioodil täielikult kehtima.

(83)

Eespool esitatud tööhõivenäitajad kajastavad täistööajale taandatud töötajate arvu ning ei näita seega hooajaliste töökohtade koguarvu. Selleks et saada paremat ülevaadet tegelike töökohtade arvust, tuleb märkida, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil täistööajale taandatud töötajate arv vastab ligikaudu 2 400 hooajalisele töökohale.

(84)

Liidu tootmisharu suutis liidu turu kasvust kasu saada kuni 2011. aastani. Niipea kui Hiina suhtes kehtivad meetmed tühistati (vt põhjendus 2) ja Hiina import liidu turu üle ujutas, kaotas liidu tootmisharu märkimisväärse osa oma turuosast. Pärast seda, kui tollimaksud uuesti kehtestati, suutis liidu tootmisharu kaotatud turuosa tagasi võita, kuid selle hinnaks oli halvenenud finantsolukord.

(85)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus dumping märkimisväärsel tasemel, nagu on selgitatud punktis 3.2.5 (vt põhjendused 34–35).

(86)

Tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju liidu tootmisharule ei saa pidada tühiseks, arvestades Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu. Tuleb märkida, et liidu tootmisharu ei ole varasemast dumpingust ikka veel täielikult taastunud, seda eelkõige tootmisvõimsuse rakendamise ja kasumlikkuse osas (võrreldes algse uurimisega).

(87)

Liidu tootjad suurendasid oma varusid märkimisväärselt kahel viimasel hooajal. See osutab sellele, et vaatlusalusel perioodil kasvas tootmine rohkem kui müük.

(88)

Läbivaatamisperioodi jooksul suutis liidu tootmisharu suurendada oma müügihinda ELis 11 % võrra. Suurenemine oli eriti märgatav kuni hooajani 2011/2012, kuid seejärel hinnad langesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul. See oli tingitud suuremahulisest Hiina impordist ajavahemikul märtsist juulini 2012, kui meetmed ei kehtinud, ning Hiinast pärit vaatlusaluse toote hindadest, mis lõid alla liidu tootmisharu hinnad.

(89)

Vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu kasumlikkus algul – hooaegadel 2010/2011 ja 2011/2012 – paranes oluliselt. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jäi liidu tootmisharu siiski uuesti kahjumisse.

(90)

Kasumlikkuse paranemine oli selgelt seotud asjaoluga, et liidu tootmisharu suutis dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele järgnenud aastatel suurendada oma müügi- ja tootmismahtu ning müügihindu. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi aegne taas kahjumisse jäämine tulenes madalamatest müügihindadest, mille põhjustas Hiina impordi ootamatu sissetung pärast seda, kui Euroopa Kohus tollimaksud tühistas.

(91)

Sellega seoses tuleb meenutada, et ajavahemikul 2012. aasta märtsist kuni juulini imporditi märkimisväärne kogus Hiina tooteid ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta. Lisaks tõdeti, et Hiina import lõi liidu hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliselt alla, eriti kui mitte arvesse võtta dumpinguvastaste tollimaksude mõju. See põhjustas üldise hinnalanguse, mis omakorda tõi kaasa kahjumi liidu tootmisharule.

Tabel 11

(92)

Rahavoo areng vastas vaatlusalusel perioodil põhiosas liidu tootmisharu üldise kasumlikkuse arengule, lisaks mõjutas seda varude kasv eelkõige kahe viimase analüüsitud aasta jooksul.

(93)

Liidu tootmisharu investeeris vaatlusalusel perioodil olemasolevate tootmisseadmete hooldusesse ja optimeerimisse. Investeeringud suurenesid eelkõige hooajal 2011/2012, tõenäoliselt võimaldas seda sel perioodil või vahetult enne seda saadud kasum. Põhiosa nimetatud investeeringust tegi üks liidu tootja, kelle eesmärk oli tagada tooraine tarneallikas, mis täiendaks olemasolevaid allikaid, ning parandada keskkonnaalaste eeskirjade järgimist. Investeeringutasuvus järgis vaatlusalusel perioodil täpselt kasumlikkuse suundumust.

(94)

Ühel osal liidu tootmisharust oli vaatlusperioodil raskusi kapitali kaasamisega, kuid lõpuks õnnestus tal oma võlg restruktureerida.

(95)

Keskmine palgatase oli vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilne, ühiku tootmiskulud samal ajal vähenesid.

(96)

Kahju analüüsist ilmneb, et liidu tootmisharu olukord paranes vaatlusalusel perioodil. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine 2008. aasta lõpus aitas liidu tootmisharul aeglaselt, kuid kindlalt dumpingu kahjulikust mõjust toibuda ning oma potentsiaali liidu turul paremini ära kasutada. Seda, et liidu tööstusharu sai meetmetest kasu, näitavad kõige paremini suurenenud tootmine ja müük ning eelkõige suurem kasumlikkus.

(97)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olukord aga muutus. 2012. aasta märtsis meetmed tühistati ja Hiina impordi maht suurenes märgatavalt kuni juunini 2012, kui impordi suhtes kehtestati registreerimisnõue. Importijad kasutasid dumpinguvastaste tollimaksude tühistamist varude soetamiseks hooajal 2011/2012 ja lasksid varutud tooted läbivaatamisega seotud uurimisperioodil odava hinnaga ELi turule. See tõi kaasa märkimisväärse üldise hinnasurve ELi turul ning selle tulemusena halvenes liidu tootmisharu finantsolukord. Tootmisharul ei olnud müügitaseme säilitamiseks muud valikut kui hindu alandada. Sellel olid aga tõsised tagajärjed tema finantsolukorrale.

(98)

Seda, et liidu tootmisharu saab jätkuvalt kahju, näitavad kõige paremini mitmed negatiivsed finantsnäitajad, nagu kasumlikkus ja rahavoog, ning ka suured varud ja tootmisvõimsuse vähene rakendamine. See takistab uusi investeeringuid ja kasvu.

(99)

Üks Euroopa kauplejate ühendus vaidlustas kahju kohta tehtud järeldused, väites, et liidu tootmisharu müügimaht, tööhõive ja müügihinnad, samuti ühe liidu tootja investeeringute tase arenesid vaatlusalusel perioodil positiivselt.

(100)

See väide tuleb siiski tagasi lükata. Tõepoolest, algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt ei ole asjakohaste uuritavate majandusnäitajate loetelu ammendav, üht või mitut kõnealust tegurit ei saa tingimata pidada otsustavaks dumpinguhinnaga impordi liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimisel. Nagu on selgitatud põhjenduses 98, ei olnud nõude esitaja poolt pakutud näitajad komisjoni jaoks määravad, et teha järeldusi liidu tootmisharu kahjustava olukorra kohta. Järeldus, et kahju oleks jätkunud, tulenes pigem negatiivsetest näitajatest, mis olid seotud kasumlikkuse ja rahavoo, suurte varude ja tootmisvõimsuse vähese rakendamisega.

(101)

Meetmete kehtetuks tunnistamise korral impordi maht eeldatavasti suureneb ja toob kaasa edasise kahju liidu tootmisharule. See väide põhineb järgmistel asjaoludel.

(102)

Eespool esitatud analüüs (vt põhjendus 44) näitab, et kuigi liitu suunatud Hiina ekspordi maht vähenes märgatavalt pärast meetmete kehtestamist 2008. aasta lõpus, toodavad Hiina tootjad vaatlusalust toodet endiselt märkimisväärsetes kogustes ning enamus sellest on ette nähtud ekspordiks.

(103)

Prognoositud mahu ja hindade põhjal on selge, et liidu turg on Hiina eksportivate tootjate jaoks jätkuvalt väga atraktiivne. Esiteks on liidu turg Hiinast pärit konserveeritud mandariinide jaoks suuruselt kolmas turg maailmas. Meetmete tühistamise järgne areng näitab, et Hiina eksportijad suudavad väga kiiresti vaatlusalust toodet suurtes kogustes liidu turule eksportida, ilma et oleks isegi vaja müüki teistelt turgudelt ümber suunata. Algse uurimise impordiandmete põhjal võib Hiina hooaja jooksul liidu turule eksportida rohkem kui 60 000 tonni, mis moodustab ligikaudu 90 % keskmisest liidu tarbimisest vaatlusalusel perioodil.

(104)

Kui Hiina meetmete tühistamise tulemusena tõepoolest suurendaks oma liitu suunatud eksporti, tooks see keskpikas perspektiivis väga tõenäoliselt kaasa üldise hinnalanguse ELi turul. See paneks ELi tootjad veelgi raskemasse olukorda, nagu on selgitatud allpool.

(105)

Teiseks, mis puudutab hindu, siis Hiina andmebaas (11) näitab, et varem eksportis Hiina märkimisväärsetes kogustes kolmandatesse riikidesse hindadega, mis olid madalamad kui ELi suunatud ekspordi hinnad. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksporditi nendesse kolmandatesse riikidesse ligikaudu 20 000 tonni, mis vastab 71 %-le liidu tootmisharu kogutoodangust. Võttes arvesse ELi turu köitvust hindade osas, jõuti järeldusele, et meetmete tühistamise korral suunavad Hiina eksportijad need kogused tõenäoliselt ümber kasumlikumale liidu turule.

(106)

Eespool esitatud analüüs (vt põhjendused 68 ja 69) näitab, et Hiina import lõi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turul märkimisväärselt alla liidu tootjate hinnad, eriti kui jätta arvesse võtmata dumpinguvastaste tollimaksude mõju. Isegi kui Hiina impordihinnad tõusid hooajal 2011/2012, kui meetmed ei kehtinud, jäid nad Eurostati andmete põhjal ELi hinnatasemest siiski tublisti allapoole. Seega oli hooaja 2011/2012 hinnaerinevuse suurus võrreldav sama näitajaga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(107)

Töödeldud ja konserveeritud tsitrusviljade turul valitseb tugev hinnakonkurents, kuna konkureeritaksegi peamiselt hindade alusel. Probleemi süvendab veelgi asjaolu, et tavaliselt müüakse suhteliselt suuri koguseid. Kui odav dumpinguhinnaga import tehakse liidu turul suurtes kogustes kättesaadavaks, mõjutab see otseselt üldist hinnataset liidu turul ning selle tulemusena tekib üldine hinnalangus.

(108)

Dumpinguvastaste tollimaksude tühistamine vaatlusaluse perioodi lõpus on suurepärane näide sellest, mis juhtuks, kui meetmetel lastaks aeguda.

(109)

Niipea kui Euroopa Liidu Kohus meetmed tühistas, kasvas Hiina impordi maht järsult ja oluliselt ning see kestis kuni impordi registreerimisnõude kehtestamiseni. Odava impordi massiivne kohalolu liidu turul sundis liidu tootjaid oma hindu alandama, et säilitada positsiooni müügi- ja tootmismahu osas, kuid selle tulemusena jõuti kahjumisse.

(110)

Selline olukord tekkis üksnes viiekuulise perioodi tulemusena, kui dumpinguvastaseid tollimakse ei kohaldatud. Mõju liidu tootmisharu olukorrale oleks ilmselgelt veelgi tõsisem, kui meetmed aeguksid. Kui madala hinnaga import tuleks taas suures koguses turule, oleks liidu tootmisharule tekkiv kahju tõenäoliselt veelgi suurem. Liidu tootjate tootmis- ja müügimahud väheneksid ja hinnad langeksid, mis tooks kaasa veelgi suurema kahjumi. Punktis 4.4.2 esitatud andmetel põhinevad hinna allalöömise arvutused (vt põhjendused 68 ja 69), millest on välja jäetud dumpinguvastased tollimaksud, osutavad hinna allalöömisele tasemel rohkem kui 20 %.

(111)

Üks Euroopa kauplejate ühendus väitis, et liidu tootmisharu ei kanna meetmete kehtetuks tunnistamise korral kahju, sest vaatlusaluse toote impordimaht peaks tulevikus vähenema. See väide põhines järgmistel asjaoludel. Esiteks väideti, et värskete puuviljade omamaine tarbimine Hiinas tulevikus kasvab, samuti suureneb Hiina värskete puuviljade eksport Venemaale. Teiseks eeldati konserveeritud mandariinide omamaise tarbimise kasvu Hiinas. Kolmandaks nimetati asjaolu, et Eurostati statistika kinnitab eespool esitatud väiteid, kuna andmete kohaselt on vaatlusaluse toote import alates 2012/2013 hooajast vähenenud.

(112)

Need väited tuleb siiski tagasi lükata järgmistel põhjustel.

(113)

Sama Euroopa kauplejate ühendus väitis ka, et liidu turul on kättesaadavad suuremad kogused värsket puuvilja, mis tuleneb tõenäoliselt Venemaa embargost ning mis vähendab kõnealuste puuviljade hinda, võimaldades seega liidu tootmisharul oma konkurentsivõimet parandada.

(114)

See väide on siiski puhtalt spekulatiivne ja selle kinnituseks ei esitatud ühtegi tõendit. Isegi kui tooraine hinnad peaksid tulevikus langema, ei ole see piisav põhjus, et mitte kõrvaldada dumpinguhinnaga impordi negatiivset mõju liidu tootmisharu olukorrale. Kui meetmeid ei jätkata, jätkub dumpinguhinnaga import tõenäoliselt suures mahus ja põhjustab täiendavat kahju liidu tootmisharule. Sellisel juhul jääks liidu tootmisharu ilma võimalusest saada täit kasu toorainehinna tulevase võimaliku vähenemise positiivsest mõjust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(115)

Sellest lähtuvalt järeldatakse, et Hiina suhtes kohaldatavate meetmete tühistamine põhjustaks suure tõenäosusega liidu tootmisharu kahju jätkumise.

(116)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 uuriti, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, st ühelt poolt liidu tootmisharu ning teiselt poolt importijate ja muude isikute huvide hindamisest.

(117)

Tuleks meenutada, et esialgses uurimises jõuti seisukohale, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus analüüsitakse olukorda, mil dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes ebakohast negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(118)

Sellest lähtuvalt uuriti, kas kahjustava dumpingu jätkumise ja kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest hoolimata võib järeldada, et konkreetsel juhul ei oleks meetmete säilitamine liidu huvides.

(119)

Liidu tootmisharu, mis koosneb viiest tootjast Hispaania maapiirkondades, suurendas turuosa ja suutis tõsta vaatlusaluse toote hinda tasemeni, mis võimaldas tal jõuda oma äritegevuses nullkasumini või muuta see kasumlikuks vaatlusaluse perioodi selles osas, kui meetmeid kohaldati. Tootmismaht ning tööhõive paranesid samalaadselt. Kui meetmed kehtetuks tunnistataks, satuks liidu tootmisharu palju halvemasse olukorda, nagu eespool kirjeldatud (vt kahju kordumise tõenäosus) — müügihinnad oleksid madalamad ja kahjum suurem (vt põhjendus 110). Uued investeeringud, mille eesmärk on äriühinguid tugevdada ja nende konkurentsivõimet vaatlusaluse toote turul parandada, oleksid samuti takistatud. Meetmete jätkumine oleks liidu tootmisharu huvides ning peaks aitama tal oma potentsiaali taastunud konkurentsiga liidu turul paremini ära kasutada.

(120)

Nagu on märgitud põhjenduses 10, kasutati sõltumatute importijate ilmse arvukuse tõttu väljavõttelist uuringut. Importijad asuvad peamiselt Saksamaal, kuid ka teistes riikides, näiteks Ühendkuningriigis, Madalmaades, Tšehhi Vabariigis ja mujal.

(121)

Uurimise käigus tegid koostööd kaks äriühingut, kes importisid vaatlusalust toodet vaatlusalusel perioodil. Kogu konserveeritud tsitrusviljadega seotud äritegevus kokku moodustas 3,8 % nende kogukäibest. Isegi kui konserveeritud tsitrusviljadega seotud äritegevus ei ole nende importijate kõige kasumlikum tegevusala, on see oluline osa nende ärimudelist, mis seisneb väga laia tootevaliku pakkumises teatavatele klientidele (näiteks selvehallide ketid), et tagada suurte lepingute sõlmimine, millega väiksema kasumlikkusega toodete müük kompenseeritakse muude toodete müügi ja mastaabisäästuga.

(122)

Ükski asjaolu ei viidanud sellele, et meetmete jätkumine avaldaks märkimisväärset negatiivset mõju kahe importija tegevusele. Nad ei sõltu vaatlusalusest tootest, ja tarneahel kohanes dumpinguvastase tollimaksuga seotud kuludega. Lisaks sellele näitas uurimine, et meetmed ei sulgenud liidu turgu Hiina eksportijatele, sest hoolimata kehtivatest meetmetest imporditi vaatlusalust toodet suurtes kogustes kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(123)

Üks teine importija väitis, et dumpinguvastased tollimaksud mõjutavad negatiivselt tema tsitrusviljadega seotud äritegevust. Kuna see importija ei esitanud kontrollitavaid andmeid, leitakse, et dumpinguvastaste meetmete jätkamise võimalik negatiivne mõju sellele isikule ei kaaluks üles meetmete positiivset mõju liidu tootmisharule.

(124)

Mõned isikud osutasid liidu tootmisharu puudulikule tootmisvõimsusele. Tuleb märkida, et tollimaksude mittejätkamine võib kaasa tuua olukorra, kus alternatiivne tarneallikas peab oma tegevuse lõpetama, jättes importijatele vaid ühe tarneallika (import Hiinast). Tuletatakse meelde, et selvehallide ja jaemüüjate äritegevuse jaoks on vaja säilitada varustuskindlus. Üks neist toetas tegelikult meetmete jätkamist, et tagada konkurentsi ja säilitada vähemalt kaks tarneallikat. Lisaks saab liidu tootmisharu, mis on veel kaugel rahuldava tootmisvõimsuse rakendamisest, liidu turgu paremini teenindada, konkurents on taastatud. Asjaolu, et liidu tootmisharu ei kata praegu 100 % liidu vajadustest, ei õigusta ei Hiina eksportijate ebaausaid kaubandustavasid ega meetmete tühistamist.

(125)

Üks Euroopa kauplejate ühendus väitis, et meetmete jätkamine võib põhjendamatult piirata tema liikmete tavapärast äritegevust, kuna oluline osa sellest oli seotud vaatlusaluse toote kaubandusega. Seoses sellega tuleb märkida, et dumpinguvastaste tollimaksude eesmärk on ebaõiglaste kaubandustavade, st dumpingu heastamine ja mitte äritegevuse piiramine. Tuletatakse meelde, et komisjon jõudis järeldusele, et käesoleval juhul on vaja meetmed säilitada.

(126)

Analüüsi eesmärgil jagati kasutajad kahte kategooriasse: kodumajapidamised ja professionaalsed/tööstuslikud kasutajad, kes tegutsevad sellistes valdkondades nagu jookide, keediste ja jogurtite tootmine, küpsetamine või toitlustus.

(127)

Ükski nendesse kategooriatesse kuuluv või neid esindav isik ei andnud endast teada ega teinud uurimise käigus mingil viisil koostööd.

(128)

Üks importija väitis, et vaatlusaluse toote suhtes kehtestatav dumpinguvastane tollimaks oleks konkurentsivastane ja ei oleks seega liidu tarbijate huvides. Selle väite toetuseks ei esitatud mingeid tõendeid.

(129)

Arvestades vaatlusaluse toote vähest osakaalu liidu keskmise majapidamise eelarves, puuduvad tõendid selle kohta, et meetmete säilitamisest tulenev võimalik tarbijahinna tõus oleks olulisem kui meetmete positiivne mõju liidu tootmisharule.

(130)

Kuigi ei saa vaidlustada seda, et tollimaksude jätkamine võib mõnda professionaalset/tööstuslikku kasutajat teoorias negatiivselt mõjutada (marginaale vähendada), puuduvad tõendid, et vaatlusaluse tootega seotud kulud (võrreldes nende kogukuludega) oleksid märkimisväärsed. Meetmete jätkamisest tulenev mis tahes negatiivne mõju sellele kasutajarühmale ei oleks seega ebaproportsionaalne.

(131)

Nii liidu tootmisharu värske puuvilja üksiktarnijad kui ka üks tarnijate ühendus väitsid, et meetmed on nende huvides ja oleksid kasulikud ka uusi investeeringuid ja töökohti silmas pidades. Liidu tootjatele müüdav puuvili on tarnijate jaoks oluline täiendav sissetulekuallikas, mille puudumine võib kaasa tuua tõsised häired Hispaania asjaomaste piirkondade põllumajandussektoris. Hinnanguliselt võib see üksnes Valencia piirkonnas mõjutada rohkem kui 2 000 ühistu liiget. Muu hulgas puuviljade korjamise, transpordi ja ladustamisega seotud hooajalisi töökohti, mida meetmed mõjutavad, on Valencia ja Murcia piirkonnas kokku vähemalt 2 500.

(132)

Hispaania tarnijate ühenduse esitatud andmetest selgub, et kui Hiina import ületab 60 000 tonni, nagu on algse uurimise ajal juba kaks korda juhtunud, ei suuda tarnijad tõenäoliselt kogu liidu konservitööstusele mõeldud satsumade kogust maha müüa.

(133)

Üks Euroopa kauplejate ühendus väitis, et tarnijad võivad saada toetust nendest puuviljadest lahtisaamiseks, mida ei olnud embargo tõttu võimalik Venemaale eksportida. Väite esitaja ei esitanud siiski ühtegi tõendit selliste toetuste kohta. Peale selle oleks toetust olnud võimalik saada ainult Venemaale ekspordiks mõeldud müümata puuviljade eest, kuid mitte nende eest, mis jäid liidu tootmisharule müümata vaatlusaluse toote tekitatud kahju tõttu pärast meetmete lõppemist. Seepärast lükati see väide tagasi.

(134)

Uurimine on näidanud, et olemasolevad dumpinguvastased meetmed ei sulgenud liidu turgu Hiina impordile ning aitasid kaasa liidu tootmisharu toibumisele. Kuna liidu tootmisharu on alles toibumas, on meetmete jätkamine tema huvides. Kui meetmed kaotaksid kehtivuse, siis taastumisprotsess peatuks, kasumlik hinnatase jääks kättesaamatuks ja liidu tootmisharu kannaks suurt kahju. Lisaks sellele satuks ohtu paljude ühistuliikmete ja hooajatöötajate täiendav sissetulekuallikas mitmes maapiirkonnas, kus alternatiivsed töövõimalused puuduvad.

(135)

Kättesaadavate andmete põhjal näib, et kehtivad meetmed ei avaldanud mingit olulist negatiivset mõju nende liidu importijate majanduslikule olukorrale, kes tegid uurimise käigus koostööd. Kättesaadavaid andmeid arvesse võttes ei saa nende mõju pidada oluliseks ka muudele endast teada andnud isikutele, importijatele, kauplejatele, kasutajatele ja jaemüüjatele. Dumpinguvastaste meetmete jätkumisest tulenev mis tahes hinnatõus ei näi olevat ebaproportsionaalne võrreldes kasuga, mida liidu tootmisharu saab siis, kui dumpinguhinnaga impordist tingitud kaubandusmoonutused kõrvaldatakse.

(136)

Võttes arvesse kõiki eespool nimetatud tegureid, järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

(137)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal peetakse asjakohaseks olemasolevad meetmed säilitada. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul oma märkused. Tehtud märkusi võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(138)

Eelnevast järeldub, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Hiinast pärit teatavate konserveeritud puuviljade impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada veel viieks aastaks.

(139)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et dumpinguvastastele meetmetele tuleks eelistada koguselist tegurit sisaldavaid meetmeid (kvoodisüsteem). Selle väitega ei saa nõustuda, sest algmääruse kohaselt ei saa meetmete vormi aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus muuta. See väide ei kõiguta ka käesoleva uurimise raames tehtud järeldusi, nimelt et nõuded dumpinguvastaste meetmete säilitamiseks on täidetud.

(140)

Äriühing, kes muudab oma juriidilise isiku nime, võib seejärel taotleda nende individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (13). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas teade nimevahetuse kohta.

(141)

Algmääruse artikli 15 lõike 1 alusel moodustatud komitee ei esitanud oma arvamust,

a)

ta ei eksportinud artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toodet liitu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi (1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013) ega algse uurimisperioodi jooksul (1. oktoobrist 2006 kuni 30. septembrini 2007);

b)

ta ei ole seotud ühegi Hiina Rahvavabariigi eksportiva tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid; ning

c)

ta on vaatlusalust toodet pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõppu tegelikult liitu eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida seda toodet liitu märkimisväärses koguses pärast selle perioodi lõppu.

11.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 354/38

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

11.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 354/41

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 2535/2001 (2) on avatud tariifikvoodid piima ja piimatoodete importimiseks.

(2)

Ajavahemikul 20. novembrist 2014 kuni 30. novembrini 2014 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015 on suuremad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, samuti tuleks määrata kindlaks taotletud koguse suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient, mis on arvutatud vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1301/2006 (3) artikli 7 lõikele 2.

(3)

Ajavahemikul 20. novembrist 2014 kuni 30. novembrini 2014 esitatud impordilitsentsitaotlustega hõlmatud kogused alaperioodiks 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2015 on väiksemad kui teatavate kvootide all saada olevad kogused. Seetõttu tuleks kindlaks määrata kogused, millele taotlusi ei esitatud, ning lisada need järgmiseks kvoodi alaperioodiks kehtestatud kogustele.

(4)

Meetme tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

11.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 354/45

(1)

Direktiivis 91/68/EMÜ on määratletud liidusisest lammaste ja kitsedega kauplemist reguleerivad loomatervishoiunõuded. Selles on sätestatud tingimused, mille alusel võib liikmesriigid või nende piirkonnad ametlikult brutselloosivabaks tunnistada.

(2)

Komisjoni otsuse 93/52/EMÜ (2) II lisas on loetletud need liikmesriikide piirkonnad, mis on direktiivi 91/68/EMÜ kohaselt tunnistatud ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.

(3)

Prantsusmaa on esitanud komisjonile dokumendid, mis tõendavad vastavust direktiivis 91/68/EMÜ sätestatud tingimustele, mille alusel saab tunnistada 31 uut halduspiirkonda (departemangud) ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks lisaks 64 halduspiirkonnale (departemangud), mis on juba tunnistatud ametlikult haigusest vabaks ja on praegu loetletud otsuse 93/52/EMÜ II lisas.

(4)

Prantsusmaa esitatud dokumentidele antud hinnangu põhjal tuleks 31 halduspiirkonda (departemangud) tunnistada ametlikult brutselloosist (B. melitensis) vabaks.

(5)

Seepärast tuleks otsuse 93/52/EMÜ II lisa kirjet Prantsusmaa kohta vastavalt muuta.

(6)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

11.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 354/47

(1)

Määruse (EÜ) nr 66/2010 kohaselt võib ELi ökomärgise anda kogu olelusringi jooksul keskkonda vähem mõjutavatele toodetele.

(2)

Määruses (EÜ) nr 66/2010 on sätestatud, et ELi ökomärgise andmise konkreetsed kriteeriumid kehtestatakse tooterühmade kaupa.

(3)

Kuna mahapestavate kosmeetikatoodete ja nende pakendite keskkonnatoime on põhiliselt seotud ökotoksilisuse ja loodusressursside kasutamisega, on asjakohane kehtestada kõnealusele tooterühmale ELi ökomärgise andmise kriteeriumid. Eelkõige peaksid need kriteeriumid soodustama tooteid, millel on väiksem mõju veekeskkonnale ja mis sisaldavad ohtlikke aineid väikeses koguses ning mille puhul peaks tänu pakendihulga vähendamisele tekkima jäätmeid võimalikult vähe.

(4)

Komisjoni otsusega 2007/506/EÜ (2) on kehtestatud seepidele, šampoonidele ja juuksepalsamitele ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid ning sellekohased hindamis- ja kontrollinõuded. Tehnika arengut silmas pidades on need kriteeriumid läbi vaadatud. Läbivaatamine näitas, et tooterühma nime ja määratlust on vaja muuta nii, et see hõlmaks üht uut toodete alarühma, ja kehtestada uued kriteeriumid.

(5)

Otsus 2007/506/EÜ tuleks selguse huvides asendada.

(6)

Nende tootjate jaoks, kelle seepidele, šampoonidele ja juuksepalsamitele on antud ökomärgis vastavalt otsuses 2007/506/EÜ sätestatud kriteeriumidele, tuleks ette näha üleminekuperiood, et neil oleks piisavalt aega viia oma tooted vastavusse läbivaadatud kriteeriumide ja nõuetega. Tootjatel tuleks ka lubada esitada taotlusi otsuses 2007/506/EÜ või käesolevas otsuses sätestatud kriteeriumide alusel kuni otsuse 2007/506/EÜ kehtivusaja lõpuni.

(7)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

11.12.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 354/62