ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 340
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
26. november 2014

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

SUUNISED

 

 

2014/810/EL

 

*

Euroopa Keskpanga suunis, 4. aprill 2014, rahandus- ja finantsstatistika kohta (EKP/2014/15)

1

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

SUUNISED

26.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 340/1

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

4. aprill 2014,

rahandus- ja finantsstatistika kohta

(uuesti sõnastatud)

(EKP/2014/15)

(2014/810/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 5.1, 12.1 ja 14.3,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9) (1),

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt (2),

võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude finantsasutuste raamatupidamise ja konsolideeritud aastaaruannete kohta (3),

võttes arvesse 11. novembri 2010. aasta suunist EKP/2010/20 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis (4),

ning arvestades järgmist:

(1)

Suunist EKP/2007/9 (5) on oluliselt muudetud. Kuna suunisesse tuleb teha täiendavaid muudatusi, eelkõige seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (6) Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta ja sellest tulenevate muutustega Euroopa Keskpanga (EKP) statistikaalastes määrustes, tuleks suunis selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroala ja individuaalselt liikmesriikide, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid”), statistika kogumiseks rahaloomeasutuste (RA) sektori koondbilansi kohta ning RA sektori euroala konsolideeritud bilansi ja vastavate euroala rahaagregaatide koostamiseks vajab EKP andmeid EKP bilansi ja euroala liikmesriikide RA sektori bilansside kohta. Riikide keskpangad (RKPd) esitavad andmed kooskõlas käesoleva suunisega ning Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) (7) kohaselt kogutud sisendi põhjal.

(3)

Rahaagregaatide koostamiseks kogub EKP euroala liikmesriikide RKPdelt statistilist teavet postipankade kohta, mis võtavad vastu hoiuseid euroala residentidest mitterahaloomeasutustelt kooskõlas Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39) (8) ning valitsemissektori varade ja kohustuste kohta kooskõlas käesoleva suunisega.

(4)

EKP kogub statistikat RA sektori alagruppide koondbilansi kohta ning eelkõige rahaturufondide ja krediidiasutuste kohta. Euroala jaeuroala liikmesriikide statistika koostamiseks kogub EKP RKPdelt andmeid rahaturufondide varade ja kohustuste kohta kooskõlas käesoleva suunisega.

(5)

RKPd võivad esitada Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) täiendavat statistikat RA sektori bilansi kohta EKP vahendusel käesolevas suunises toodud vormide põhjal.

(6)

Et paremini analüüsida muutusi rahaloomeasutuste laenudes mittefinantsettevõtetele euroalal ja euroala liikmesriikides vajab EKP RKPdelt võimaluse korral andmeid rahaloomeasutuste laenude kohta mittefinantsettevõtetele tegevusalade kaupa. Andmetega seotud nõuded on toodud käesolevas suunises.

(7)

Euroala ja individuaalselt euroala liikmesriikide krediidiarengute analüüsi täiendamiseks palutakse RKPdel esitada andmed rahaloomeasutuste krediidiliinide kohta institutsionaalsete sektorite kaupa kooskõlas käesoleva suunisega.

(8)

Statistika koostamiseks euroala ja individuaalselt euroala liikmesriikide krediidiasutuste reservibaasi kohta kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) vajab EKP RKPdelt andmeid vastavalt käeolevale suunisele. RKPd esitavad oma sisendi krediidiasutustelt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kohaselt kogutud andmete põhjal.

(9)

Statistika koostamiseks euroala ja individuaalselt euroala liikmesriikide kodumajapidamiste ja mittefinantsettevõtete hoiustele ja laenudele rahaloomeasutuste poolt kohaldatavate intressimäärade kohta kogub EKP RKPdelt teavet kooskõlas käesoleva suunisega. RKPd esitavad oma sisendi Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) (9) kohaselt kogutud andmete põhjal.

(10)

EKP kogub euroala ja individuaalselt euroala liikmesriikide statistikat väärtpaberistamise tehingutes osalevate investeerimisfondide ja finantsvahendusettevõtete (FVCd) varade ja kohustuste kohta RKPde poolt käesoleva suunise kohaselt esitatud andmete põhjal. RKPd esitavad oma sisendi Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) (10) ja Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) (11) kohaselt kogutud andmete põhjal.

(11)

Ülevaate saamiseks e-raha väljastamise koguse ja selle muutuste kohta vajab EKP RKPdelt statistilisi andmeid e-raha asutuste kohta kooskõlas käesoleva suunisega.

(12)

EKP haldab asutuste ja varade andmebaasi registrit (Register of Institutions and Affiliates Database, RIAD) ehk institutsionaalsete üksuste statistiliste võrdlusandmete keskset teabehoidlat. RIADis hoitakse muu hulgas rahaloomeasutuste, investeerimisfondide, FVCde ja maksestatistika alla kuuluvate asutuste nimekirju. Käesolevas suunises sätestatakse nõuded RKPde poolt vajalike andmete esitamiseks EKP-le.

(13)

EKP kogub euroala ja euroala liikmesriikide statistikat pensionifondide varade ja kohustuste kohta RKPde poolt käesoleva suunise kohaselt esitatud andmete põhjal.

(14)

Ülevaate saamiseks muude finantsvahendusettevõtete kohta peale kindlustusseltside ja pensionifondide, vajab EKP RKPdelt statistilisi andmeid väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite, laenuandmisega tegelevate finantsinstitutsioonide ja muude finantsvahendusettevõtete kohta kooskõlas käesoleva suunisega. Lisaks vajab EKP RKPdelt statistilist teavet kesksete vastaspoolte kohta.

(15)

EKP kogub euroala ja individuaalselt euroala liikmesriikide statistikat väärtpaberite emissioonide kohta. Asjaomane raamistik tugineb suures osas teabel, mida EKP kogub RPKdelt kooskõlas käesoleva suunisega.

(16)

Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõike 1 kohaselt koostab EKP euroala maksebilansi ja seonduva välisstatistika ning nõuab euroala liikmesriikidelt andmete esitamist riikide maksebilansi kohta. Euroala maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikat ning rahvusvaheliste reservide skeemi tuleb hinnata vastavalt EKP statistika kvaliteediraamistikule, mis hõlmab muu hulgas asjakohase vastavuse tagamist asjaomase euroala rahandus- ja finantsstatistikaga (12).

(17)

Andmete kogumiseks euroala struktuuri finantsnäitajate kohta, euroala pangakontsernide konsolideeritud pangandusandmete kohta ja euroala suurte pangakontsernide sektori- ja regioonipõhiste laenunõuete kohta vajab EKP RKPdelt statistilist teavet käesolevas suunises toodud vormide põhjal.

(18)

Euroala maksesüsteemide arengute analüüsimiseks ja nende integreerumise jälgimiseks vajab EKP RKPdelt andmeid kooskõlas käesoleva suunisega, mis täiendab Euroopa Keskpanga määrust (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) (13),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva suunisega kehtestatakse RKPde kohustus esitada EKP-le rahandus- ja finantsstatistika.

RKPd edastavad artiklites 3 kuni 26 osutatud valdkondade aruandluse kooskõlas vormidega käesoleva suuniseII lisas ja elektroonilise aruandluse standarditega käesoleva suuniseIII lisas. Iga aasta septembris teatab EKP RKPdele andmete edastamise täpse aja järgmise aasta aruandluskalendris.

Euro kasutuselevõtmisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

a)

Rahaloomeasutuste ja rahaturufondide bilansistatistika ning investeerimisfondide ja FVCde varade ja kohustuste statistika osas esitavad RKPd liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid”) ja mis võtavad euro kasutusele pärast käesoleva suunise jõustumist, EKP-le tagasivaatelised andmed kõikide vaatlusperioodide kohta alates Euroopa Liiduga liitumisest ning vähemalt kolme aasta kohta enne euroalaga liitumist. RKP kogub andmeid selliselt, nagu oleks asjaomane liikmesriik olnud euroala liige kõikidel vaatlusperioodidel. Selle nõude täitmiseks soovitatakse Euroopa Liiduga liituvate riikide RKPdel rakendada käesolevate andmekogumite nõudeid vastavalt euroalaväliste liikmesriikide vormidele.

b)

Lisaks üldnõudele kohaldatakse rahaloomeasutuste bilansikirjete statistikale järgmisi nõudeid:

i)

tagasivaatelised andmed esitatakse ka kolme aasta kohta enne liitumist Euroopa Liiduga, kui EKPga ei ole kokku lepitud teisiti;

ii)

euroala liikmesriikide RKPd esitavad aruandluse seoses positsioonidega liikmesriikide suhtes, kes võtavad euro kasutusele pärast käesoleva suunise jõustumist, kolme aasta kohta enne euroala laienemist, kui EKPga ei ole kokku lepitud teisiti. Seda põhimõtet kohaldatakse vaid määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kohaselt esitatud bilansiseisude aruandlusele. Aruandlus on kohustuslik vaid bilansiseisude kohta, mis ületavad 50 miljonit eurot. Muus osas on aruandlus vabatahtlik.

c)

väärtpaberite emissioonide osas peavad EKP-le edastatavad aegread algama bilansiseisude osas detsembrist 1989 ja finantsvoogude osas jaanuarist 1990.

d)

maksete statistika osas võib viimast vaatlusaastat sisaldava viie aasta andmed esitada võimaluste piires.

a)

VI lisa tabelites 1, 2 ja 3 sätestatud finantsaruannete koostamiseks vajaliku bilansikirjete, investeerimisfondide ja FVCde statistika jaoks on vaja kvartalipõhiseid tagasivaatelisi andmeid või prognoose kooskõlas määruses (EL) nr 549/2013 sätestatud Euroopa arvepidamise muudetud süsteemi (edaspidi „ESA 2010”) nõuetega. Andmed esitatakse EKP-le võimaluste piires järgmiselt: 2014. aasta septembris vaatlusperioodide kohta alates 2012. aasta neljandast kvartalist kuni 2014. aasta teise kvartalini; 2014. aasta detsembris 2014. aasta kolmanda kvartali vaatlusperioodi kohta; 2015. aasta märtsis 2014. aasta neljanda kvartali vaatlusperioodi kohta.

b)

Tegeliku avaldamise edasilükkamise vältimiseks esitatakse võimaluse korral 2015. aasta maiks tagasivaatelised andmed või prognoosid uute, määrusega (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kehtestatud esmatähtsate tunnuste kohta, mis on sätestatud VI lisa tabelis 4 vaatlusperioodide kohta alates 2014. aasta juunist.

c)

Võimaluse korral esitatakse 2015. aasta maiks tagasivaatelised andmed või prognoosid uute, määrusega (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) ja käesoleva suunisega kehtestatud tunnuste kohta, mis on sätestatud VI lisa tabelis 5 vaatlusperioodide kohta alates 2014. aasta juunist.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „andmeesitaja” ja „resident”– tähendus kattub määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1 määratletuga;

2)   „eurosüsteem”– euroala liikmesriikide RKPd ja EKP;

3)   „krediidiasutus”– tähendus kattub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletuga (14);

4)   „muud rahaloomeasutused”– rahaloomeasutused, v.a. keskpangad.

Artikkel 3

Rahaloomeasutuste bilansikirjete statistika

Kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisas sätestatud skeemidega peavad RKPd koostama kaks iseseisvat agregeeritud brutosummana esitatavat bilanssi: üks agregeeritud bilanss RA allsektori „Keskpangad” ja üks agregeeritud bilanss allsektori „Muud RAd” kohta.

RKPd koostavad nõutava statistika oma bilansi alusel oma raamatupidamissüsteemi abil, kasutades EKP veebilehel avaldatud spetsiaalseid vastavustabeleid (15). Tabeleid täiendatakse koostöös RKPdega vastavalt vajadusele muutunud olukorra kajastamiseks, näiteks kooskõla tagamiseks täiendatud raamatupidamiseeskirjadega. EKP koostab statistika aruandluseks vajalikud andmed oma bilansi alusel, mis vastab RKPde bilansside alusel saadud andmetele.

RKPd koostavad nõutava statistika muude rahaloomeasutuste bilansside kohta, agregeerides bilansikirjete andmed, mis on kogutud residentidest iseseisvatelt rahaloomeasutustelt, v.a residentidest RKPd.

Nõuded hõlmavad kuulõpu ja kvartalilõpu bilansiseisu, kuu- ja kvartaliandmeid finantsvoogude korrigeerimise kohta ning kuu- ja kvartaliandmeid laenude väärtpaberistamise ja muu ülekandmise kohta. Bilanss koostatakse kuu/kvartali viimase kalendripäeva seisuga, olenemata sellest, kas pank on kohaliku püha tõttu suletud; kui see ei ole võimalik, kasutatakse viimase tööpäeva andmeid kooskõlas riigisiseste turu- või raamatupidamiseeskirjadega.

Kõik kirjed on kohustuslikud; määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 3. osa tabelite 3 ja 4 lahtrite suhtes, mis sisaldavad andmeid euroalaväliste liikmesriikide kohta, kohaldatakse teatud erisusi vastavalt lõikele 8. Lisaks võivad RKPd määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osa tabeli 5 nõuete osas, mis on kehtestatud andmete esitamiseks väärtpaberistatud ja bilansist eemaldatud laenude kohta, mida teenindavad rahaloomeasutused, laiendada aruandluse nõudeid ka muul viisil üleantud laenudele, mida teenindavad rahaloomeasutused. Andmed esitatakse käesoleva suunise II lisa 1. osa tabelis 4, kui on tegemist täiendavate andmetega, mis ei ole hõlmatud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 5. osa tabelis 5, kuid mis on RKPdele kättesaadavad. Kui RKPdele on kättesaadavad andmed väärtpaberistatud või muul viisil üleantud laenude kohta, mida ei teeninda rahaloomeasutused (näiteks muudelt finantsvahendusettevõtetelt või finantsvahenduse abiettevõtetelt, mis tegutsevad laenu halduritena), esitatakse need andmed II lisa 1. osa tabelis 4.

RKPd esitavad bilansikirjete statistika kooskõlas II lisa 1. osaga.

EKP arvutab tehingud erinevuse alusel kuulõpu bilansiseisudes, kõrvaldades mittetehingulise mõju järgmiste finantsvoogude korrigeerimisega:

i)

ümberliigitus- ja muu korrigeerimine, mis hõlmab muutusi bilansiseisus tulenevalt muutustest rahaloomeasutuste kogumi koosseisus ja struktuuris, muutusi finantsinstrumentide ja vastaspoolte liigitamises, muutusi statistilistes määratlustes ja aruandevigade (osalist) parandamist;

ii)

hinnakõikumistest tulenev ümberhindluskorrigeerimine, mis hõlmab varade ja kohustuste hinna kõikumiste mõjust tulenevaid bilansiseisu muutusi ning kajastab ka laenude osalisest või täielikust mahakandmisest tulenevat mõju, ning vahetuskursside muutusi, mis tulenevad vahetuskursside mõjust välisvääringus nomineeritud varadele ja kohustustele.

RKPd esitavad EKP-le kuu- ja kvartaliandmed ümberliigituste ja muude korrigeerimiste kohta ja hinnakõikumistest tulenevate ümberhindluskorrigeerimiste kohta, mis on arvutatud kooskõlas IV lisaga. Vahetuskursside muutustest tulenevad ümberhindluskorrigeerimised arvutab tavaliselt EKP, kuid juhul, kui RKPd on teinud täpsemad korrigeerimiste arvutused, võivad nad esitada otse EKP-le ka need andmed.

RKPd ja EKP finantsaruandluse eest vastutav valdkond esitavad EKP-le kuuaruandluse 15. tööpäeva lõpuks, mis järgneb kuule, mille kohta andmeid esitatakse ning kvartaliaruandluse 28. tööpäeva lõpuks, mis järgneb kvartalile, mille kohta andmed esitatakse.

RKPdel võib esineda vajadus parandada andmeid perioodi osas, mis eelnes jooksvale vaatlusperioodile. Lisaks võib esineda parandusi seoses eelneva perioodiga, näiteks seoses vigade, ümberliigitamise, aruandluskorra täiustamise või muuga. EKP võib teostada samaaegselt erakorralist ja korralist parandamist või võtta vastu otsuse erakorralise parandamise edasilükkamise kohta kuni rahaagregaatide kuise koostamise periood on möödunud.

Paranduste põhimõtted peavad olema kooskõlas EKP rahaloomeasutuste bilansistatistika koostamise juhendiga (Manual on MFI balance sheet statistics). Selleks et tagada kohane tasakaal rahandusstatistika kvaliteedi ja selle stabiilsuse vahel ning et suurendada kooskõla kuu- ja kvartaliaruandluse vahel, võib esitada kuuandmete erakorralisi parandusi koos kvartaliandmete esitamisega. Kui esitatakse parandatud kuuandmed, kuid riigi andmete koostamise raamistik ei võimalda vastavalt parandada kvartaliandmeid, peavad RKPd võimaluse korral tagama kooskõla kuu- ja kvartaliandmete vahel, näiteks prognooside abil.

Enne andmete edastamist EKP-le peavad RKPd ja EKP finantsaruandluse eest vastutav valdkond kontrollima andmete sisemist vastavust EKP poolt määratletavate ja hallatavate kontrollmeetmete põhjal.

Juhul kui RKPd teevad erandeid rahaturufondide osas kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 punktiga a, peavad RKPd tagama, et nende kogumaht riigi rahaturufondide bilansis ei ületa

i)

10 % igas euroala liikmesriigis, kus riigi rahaturufondide bilansimaht moodustab üle 15 % euroala rahaturufondide bilansi kogumahust;

ii)

30 % kõikides teistes euroala liikmesriikides, v.a need, kus riigi rahaturufondide bilansimaht moodustab alla 1 % euroala rahaturufondide bilansi kogumahust; sellisel juhul ei ole rahaturufondi liigitamisel lihtsustatud aruandlusega asutuseks mingeid konkreetseid piiranguid.

Juhul kui RKPd teevad erandeid rahaturufondide osas kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 2 punkti b alapunktidega i, ii või iv, peavad RKPd tagama, et iga kirje osas ei ületaks erandite kogumaht 5 % riigi rahaloomeasutuste bilansi kogumahust. RKPd võivad teha rahaturufondidele erandeid ka euroala kindlustusseltside sektori ja pensionifondide sektori varade ja kohustuste positsioonide andmete eraldi esitamise nõudest vastavalt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 2 punkti b alapunktile iii. RKPd esitavad eraldi andmed kindlustusseltside ja pensionifondide varade ja kohustuste kohta ning positsioonide kohta liikmesriigi asutuste ja muude euroala liikmesriikide residentidest asutuste kohta, ning võivad seejärel teha erandeid iga bloki suhtes, mille maht ei ületa 5 % riigi rahaturufondide bilansi kogumahust.

Juhul kui RKPd teevad erandi väikeste rahaloomeasutuste osas kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikliga 9, teevad RKPd juurdearvestuse, et saavutada EKP-le esitatavate bilansikirjete kuu- ja kvartaliandmete koostamisel 100 % hõlmatus. RKPd võivad valida 100 % hõlmatuse saamiseks juurdearvestuse viisi, kuid see peab vastama järgmistele miinimumstandarditele.

i)

Kui jaotuste andmed puuduvad, tuletatakse prognoos, kohaldades lihtsustatud aruandlusega asutusi kõige paremini esindava tegeliku andmeid esitava üldkogumi alajaotuse suhtarvu järgmiselt:

—

liikmesriikide keskpangad, kelle osa euroala rahaloomeasutuste agregeeritud bilansimahus on üle 2 %, määravad selle alajaotuse viisil, mille puhul alajaotusesse kuuluvate üksuste bilansi kogumaht ei ületa 35 % riigi rahaloomeasutuste bilansi kogumahust. Seda nõuet ei kohaldata, kui erand tehakse asutustele, kelle agregeeritud bilansi kogumaht on alla 1 % riigi rahaloomeasutuste bilansi kogumahust;

—

liikmesriikide keskpankadel, kelle osa euroala rahaloomeasutuste agregeeritud bilansimahus on alla 2 %, soovitatakse järgida sama korda. Kui sellega kaasnevad olulised kulud, võivad nende liikmesriikide RKPd selle asemel kohaldada tegelikul andmeid esitaval üldkogumil põhinevat suhtarvu;

ii)

Punkti i rakendamisel võib nii lihtsustatud aruandlusega asutusi kui tegeliku andmeid esitava üldkogumi alajaotust omakorda vastavalt asutuse liigile jaotada erinevateks rühmadeks, näiteks rahaturufondid või krediidiasutused;

iii)

Kui kord aastas kogu vara aruandlust esitavate rahaturufondide osa liikmesriigi rahaturufondide bilansi kogumahus ületab 30 %, teevad RKPd rahaturufondide ja krediidiasutuste poolt eraldi esitatud andmete osas juurdearvestuse järgmiselt:

—

kui täisaruandlusega rahaturufondid on aruandluses piisavalt hõlmatud, kasutatakse juurdearvestuse alusena nende agregeeritud bilanssi;

—

kui täisaruandlusega rahaturufondid ei ole aruandluses piisavalt hõlmatud või täisaruandlusega rahaturufondid puuduvad, prognoosivad RKPd rahaturufondide sektori bilansi alternatiivsete andmeallikate põhjal vähemalt kord aastas, ning kasutavad seda juurdearvestuse alusena.

iv)

Kui jaotuste andmed on olemas, kuid viivitusega või väiksema sagedusega, kantakse esitatud andmed edasi järgmistesse puuduvatesse perioodidesse:

—

korrates andmeid, kui see on osutunud piisavaks, või

—

kohaldades kohaseid statistikaprognoosi meetodeid, et võtta arvesse andmete suundumust või hooajalist eripära.

v)

Juurdearvestuse miinimumnõuete rakendamiseks vajalikud suhtarvud või muud vahearvestused võib tuletada järelevalveasutustelt saadavatest andmetest, kui on võimalik usaldusväärselt seostada juurdearvestatavat statistikajaotust ja järelevalvest pärinevaid andmeid.

RKPd teavitavad EKPd kohaldatavatest eranditest ning esitavad andmed uue juurdearvestuse korra põhielementide kohta või oluliste muudatuste kohta kehtivas juurdearvestuse korras.

Keskpanga bilansi koostamisel peavad RKPd ja EKP järgima harmoneeritud raamatupidamiseeskirju suunises EKP/2010/20 (muudetud) ning kohaldama artikli 3 lõikes 1 osutatud vastavustabeleid. Eelkõige:

a)

kui RKPd ja EKP peavad raamatupidamiseesmärgil oma väärtpaberiportfelli ümber hindama kuu-, mitte kvartalisagedusega, peavad asjaomased ümberhindlused olema igakuiselt kajastatud ka statistilises bilansis;

b)

raamatupidamiskirjete 9.5 „Muud nõuded eurosüsteemi piires (neto)” ja 10.4 „Muud kohustused eurosüsteemi piires (neto)” osas koguvad RKPd eraldi andmed varade ja kohustuste kohta ning esitavad need brutosummana;

c)

kui raamatupidamiskirje 14 „Ümberhindluskontod” tuleb raamatupidamiseesmärgil esitada brutosummana, esitavad RKPd selle statistika eesmärgil netosummana.

Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikkel 8 sätestab asjakohased raamatupidamiseeskirjad statistikaaruandluses „muude RAde” osas. Eelkõige esitatakse varad ja kohustused statistikaaruannetes brutosummas, ilma et see piiraks euroala liikmesriikides kehtivate raamatupidamistavade ja tasaarvelduseeskirjade kohaldamist. Lisaks esitatakse hoiuste ja laenude osas põhisumma, võtmata seejuures arvesse laenu osalist/täielikku mahakandmist. RKPd võivad erandkorras lubada proviseeritud laenude aruandlust, millest on maha arvatud eraldised, ja ostetud laenude aruandlust soetamisel kokkulepitud hinnaga, kui on täidetud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artiklis 8 sätestatud tingimused.

Muude bilansikirjete, eelkõige hoitavate ja emiteeritavate väärtpaberite, hindamise osas soovitatakse EKPdel kohaldada turuhindamist kooskõlas ESA 2010 nõuetega. Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artiklis 8 sätestatud üldnõue, mille kohaselt peavad rahaloomeasutused järgima riigi õigusnorme, millega võetakse üle direktiiv 86/635/EMÜ ja muid kohaldatavaid rahvusvahelisi standardeid, osutab siiski sellele, et väärtpaberite ja muude varade hindamise praktika on väga erinev. Harmoniseerimata hindamisreeglite kohaldamine on seega lubatav, kui bilansiline väärtus ei erine oluliselt turuväärtusest.

Andmete edastamisel EKP-le esitavad RKPd ja EKP finantsaruandluse eest vastutav valdkond selgitavad märkused eriliste arengute kohta viimasel vaatlusperioodil, sealhulgas selgitavad märkused „ümberliigituste ja muude korrigeerimiste” kohta, ning tagasivaateliste andmete parandused. Eelkõige esitatakse selgitavad märkused arengute, „ümberliigituste ja muude korrigeerimiste” ja paranduste kohta, mille absoluutväärtus on suurem kui 5 miljardit eurot või muul juhul, kui neid käsitletakse majanduslikult olulisena, näiteks juhul kui esitatud aegrea muutused on seotud suurte tehingutega aruandeperioodil, või kui parandused märgivad olulist muudatust agregeeritud arengute majanduslikus tõlgendamises. RKPd ja EKP esitavad EKP nõudmisel täiendavad selgitused esitatud andmete kohta.

Samuti märgitakse selgitavates märkustes, kas esitatud aegridu mõjutavad olulised arengud, parandused või „ümberliigitused ja muud korrigeerimised” on lõplikud või endiselt töötluses.

RKPd esitavad selgitavad märkused eelistatavalt andmete edastamise ajal ning igal juhul enne andmete koostamise lõpetamist.

EKP säilitab tsentraalselt RKPdelt saadud selgitavad märkused andmete jälgimise ja statistika täpsustamise huvides. EKP käsitleb märkustes esitatud teavet kooskõlas kohaldatava konfidentsiaalsuse säilitamise korraga.

RKPd võivad otsustada mitte nõuda rahaloomeasutustelt täielikke andmeid määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 3. osa tabelite 3 ja 4 lahtrite suhtes, mis sisaldavad andmeid euroalaväliste liikmesriikide kohta, kui agregeeritud tasandil kogutud andmed on ebaolulised. RKPd hindavad regulaarselt - vähemalt kord aastas - kas asjaomased sätted on endiselt kohaldatavad. Erandite tegemisel esitavad RKPd kvartaliprognoosi, mis on tuletatud järgmiste kriteeriumite põhjal:

a)

kvartaliandmed tuleb prognoosida rahaloomeasutuste poolt väiksema sagedusega esitatud andmete põhjal; asjaomased andmed kantakse edasi puuduvatesse perioodidesse neid korrates või kohaldades kohast statistikameetodit hooajalise eripära suundumuse arvessevõtmiseks,

b)

kvartaliandmed tuleb prognoosida rahaloomeasutuste poolt kõrgemal koondtasandil esitatud andmete või RKP poolt vajalikuks peetavate konkreetsete alajaotuste põhjal,

c)

kvartaliandmed tuleb prognoosida suurtelt rahaloomeasutustelt kogutud kvartaliandmete põhjal, kui nad esindavad vähemalt 80 % äritegevust riikidega, mille suhtes erandit kohaldatakse,

d)

kvartaliandmed tuleb prognoosida alternatiivsete andmeallikate põhjal, näiteks rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) või maksebilansi andmete põhjal, korrigeerides vajadusel nendes alternatiivsetes allikates esinevate mõistete erinevuse rahandus- ja finantsstatistikast, või

e)

kvartaliandmed tuleb prognoosida andmete põhjal, mida rahaloomeasutused esitavad kord kvartalis ühe kogusummana riikide kohta, mille suhtes erandit kohaldatakse.

Artikkel 4

RKP statistilise bilansi ja raamatupidamisbilansi vastavuse kontroll

RKPd ja EKP kontrollivad vastavust statistika eesmärgil määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kohaselt koostatud kuulõpu agregeeritud bilansi ja suunise EKP/2010/20 (muudetud), kohaselt eurosüsteemi nädala finantsaruande jaoks esitatud raamatupidamiskirjete vahel.

RKPd kontrollivad iga kuuandmete kirjet vastavalt I lisa 2. osas sätestatud vormile. Kontrollide tulemused edastatakse EKP-le koos vastavate kvartaliandmetega artikli 3 lõikes 2 sätestatud kvartaliandmete esitamise tähtajaks.

Juhtudel kui statistika eesmärgil tehtava eurosüsteemi kuulõpu agregeeritud bilansi ja eurosüsteemi nädala finantsaruande jaoks esitatud raamatupidamiskirjete aruandlusperioodide kuupäevad ei lange kokku, võivad RKPd võrrelda statistikat päevabilansiga, mis koostati kuu viimasel tööpäeval. EKP järgib oma bilansi koostamisel sama korda.

EKP teostab kontrolli vastavuskontrolli tulemuste üle ning võib vastuolude korral nõuda RKPdelt täiendavaid andmeid.

Artikkel 5

E-raha statistika

EKP tuvastab ja registreerib koostöös RKPdega kord aastas liidus kasutatavate e-raha skeemide omadused, asjaomase statistika kättesaadavuse ja sellega seoses kasutatavad andmete koostamise meetodid. RKPd peavad esitama nende rahaloomeasutuste poolt emiteeritud e-raha statistika kooskõlas käesoleva suunise II lisa 2. osa tabeli 1 kirjete nimekirjaga, kelle suhtes ei ole tehtud erandit määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 alusel.

EKP-le esitatakse kuuandmed koos rahaloomeasutuste bilansikirjete kuustatistikaga vastavalt artikli 3 lõikele2. Andmete puudumisel peavad RKPd kasutama võimaluse korral prognoose või esialgseid andmeid.

Aruandluse nõue kehtib e-raha asutuste suhtes, kes e-raha emiteerides sisuliselt tegelevad finantsvahendusega ja kes seega vastavad rahaloomeasutuste mõistele, ja e-raha asutuste suhtes, kes e-raha emiteerides ei tegele sisuliselt finantsvahendusega ja seega ei vasta rahaloomeasutuse mõistele. Aruandluse nõue hõlmab ka väikesed rahaloomeasutused, kelle suhtes on tehtud erand määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 alusel, olenemata sellest, kas nad on krediidiasutused.

RKPd esitavad statistilise teabe aruande kooskõlas käesoleva suunise II lisa 2. osa tabeli 2 kirjete nimekirjaga. Andmed e-raha emitentide kohta, kes ei vasta rahaloomeasutuse mõistele ja kelle suhtes seega ei kohaldata bilansikirjete statistika aruandluse nõudeid, tuleb esitada ulatuses, mis on RKPdele kättesaadav vastavatelt järelevalveasutustelt või muudest sobivatest allikatest.

Andmeread tuleb EKP-le esitada kord aastas, vaatlusperioodi lõpule järgneva kuu viimaseks tööpäevaks. Andmete puudumisel peavad RKPd kasutama võimaluse korral prognoose või esialgseid andmeid.

Artikkel 6

Postipankade ja valitsemissektori statistika

RKPd koguvad statistilist teavet postipankade kohta kooskõlas määrusega (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39). Nõuded hõlmavad euroala residentidest mitterahaloomeasutuste rahalisi kohustusi, s.t. rahaloomeasutuste hoiuste (kohustused) lähedasi asendajaid ning euroala rahaloomeasutuste emiteeritud raha ja väärtpabereid. RKPd esitavad asjaomased andmed EKP-le kooskõlas II lisa 3.osaga.

RKPde poolt II lisa 3. osas esitatavad andmed hõlmavad ka valitsemissektori rahalisi kohustusi ning euroala rahaloomeasutuste emiteeritud raha ja väärtpabereid. Minimaalsuse põhimõtte kohaselt ei esitata kirjeid, kus asjaomaseid varasid ja kohustusi ei eksisteeri, või need on ebaolulised.

Andmed finantsvoogude korrigeerimise kohta esitatakse kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga b.

Andmeread esitatakse kord kuus ja samadel tähtaegadel, mis on sätestatud bilansikirjete kuustatistika jaoksartikli 3 lõikes 2.

Artikkel 7

Memokirjed

Andmete kättesaadavuse korral ja võimaluste piires esitavad RKPd täiendavaid andmeid ka kooskõlas memokirjete nimekirjaga II lisa 4. osas; aruandlus täiendab bilansikirjete statistikat ning järgib artikli 3 lõikes 2 sätestatud sagedust ja tähtaegu. EKP määratleb ja registreerib koostöös riikide keskpankadega asjaomase statistika kättesaadavuse ja sellega seotud andmete koostamise meetodid. Memokirjed sisaldavad vajalikku teavet euroala rahaagregaatide, rahaloomeasutuste intressimäära statistika ja rahaliidu finantskontode koostamiseks ning nad on kõrge tähtsusega, kui tabelites ei ole märgitud teisiti. Vastavalt EKP ja RKP vahelisele kokkuleppele ei pea RKPd esitama kirjeid, mis on seotud rahaloomeasutuste emiteeritud võlaväärtpaberitega, omaniku residentsuse kaupa II lisa 4. osa 1. jao tabelis 1, kui EKP kasutab andmete kogumiseks teisi allikaid.

EKP ja asjaomase RKP kahepoolse kokkuleppe korral võib esitada andmeid finantsvoogude kohta. Andmed finantsvoogude korrigeerimise kohta esitatakse kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga b.

Aegread II lisa 4. osa 1. ja 2. jaos osutatud kirjete kohta tuleb esitada kord kuus ja II lisa 4. osa 3. jaos osutatud kirjete kohta kord kvartalis; tähtajad vastavad rahaloomeasutuste bilansikirjete statistika kuu- ja kvartaliaruandluse nõuetele kooskõlas määrusega (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33).

Käesoleva artikli kohaselt nõutavad memokirjed esitatakse järgides samu hindamis- ja raamatupidamiseeskirju, mida kohaldatakse kooskõlas määrusega (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) esitavatele andmetele.

Artikkel 8

Reservibaasi statistika

Agregeeritud reservibaasi kuustatistika, jaotustega kohustuste liikide kohta, tuleb esitada kuulõpu bilansiseisuna kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) ning arvestades määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) sätestatud liike. Kooskõlas II lisa 5. osaga koostatava statistika alusandmed tuleb võtta andmetest, mille krediidiasutused, kelle suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet, esitavad RKPdele.

Reservibaasi statistika koosneb krediidiasutuste puhul kuuest aegreast EKP-le esitatavate kuulõpu bilansiseisu andmete kohta, mis esitatakse kord kuus, hiljemalt reservi hoidmisperioodi algusele eelnevaks RKP tööpäevaks Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) teabevahetussüsteemi kaudu. Lihtsustatud aruandlusega krediidiasutused esitavad RKPdele piiratud ulatuses jaotused kord kvartalis. Lihtsustatud aruandlusega krediidiasutuste puhul kasutatakse lihtsustatud reservibaasi statistikat kolmeks reservi hoidmisperioodiks. RKPd kasutavad lihtsustatud aruandlusega krediidiasutuste kvartaliandmeid reservibaasi kohta nende laekumisele järgneva kolme kuu andmete esitamisel EKP-le.

Parandused, mida andmeid esitavad asutused teevad reservibaasi ja/või reservinõude andmetes pärast reservi hoidmisperioodi algust, ei tohi põhjustada parandusi reservibaasi ja reservinõude statistikas.

Artikkel 9

Üldsumma suhtarvu statistika

Kasutades kuulõpu statistikat, mida krediidiasutused esitavad RKP-le kooskõlas määrusega (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33), kontrollib EKP iga kuu reservibaasist jooksvate standardmahaarvamiste täpsust, mida krediidiasutused võivad kohaldada nende poolt emiteeritud alla kaheaastase tähtajaga väärtpaberite bilansiseisude suhtes. RKPd peavad koostama nõutavad agregaadid kooskõlas II lisa 6. osaga ja esitama need EKP-le.

EKP-le tuleb esitada kolm aegrida krediidiasutuste kuulõpu bilansiseisu kohta kord kuus, vaatlusperioodi algusele eelnevaks RKP tööpäevaks.

Aegread tuleb esitada ka siis, kui neid bilansikirjeid asjaomases liikmesriigis ei kohaldata.

Artikkel 10

Rahaturufondide bilansistatistika

RKPd esitavad EKP-le iseseisvad rahaturufondide sektori bilansikirjete andmed kooskõlas II lisa 7. osa tabelitega 1 ja 2. EKP kasutab andmeid nii rahaturufondide kui krediidiasutuste bilansistatistika koostamiseks. Kuna andmeid rahaloomeasutuste sektori kohta tervikuna esitatakse juba määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) alusel, kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud nõudeid ainult rahaturufondide suhtes. Kuigi mõnes liikmesriigis liigitatakse rahaloomeasutusteks ka piiratud arv muid asutusi, loetakse neid asutusi mahult väheolulisteks.

Ümberliigituse ja ümberhindluskorrigeerimise andmed kooskõlas II lisa 7. osa tabeliga 1 esitatakse artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt, võttes arvesse määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 2 alusel tehtud erandeid. Juhul kui RKPd on ümberhindluskorrigeerimise suhtes teinud rahaturufondidele erandi määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) alusel, esitavad RKPd andmeid võimaluste piires nende kirjete osas, mille puhul ümberhindluskorrigeerimine võib olla oluline.

Andmed esitatakse kord kvartalis 28 tööpäeva jooksul alates vaatlusperioodi lõpust.

Rahaturufondide bilansi kohta esitatavad täiendavad andmed peavad hõlmama 100 % sellesse sektorisse liigitatud asutustest. Juhul kui aruandlus hõlmab lihtsustatud aruandluse võimaldamise tõttu vähem kui 100 %, peavad RKPd tegema 100 % hõlmatuse tagamiseks juurdearvestuse kooskõlas artikli 3 lõike 5 punktiga b.

Rahaturufondide andmete parandused peavad olema kooskõlas vastavate muude rahaloomeasutuste kvartali lõpu andmetega. Juhul kui uute või parandatud rahaturufondide andmete edastamisest tulenevad muutused vastava vaatlusperioodi muude rahaloomeasutuste andmetes, tuleb edastada ka muude rahaloomeasutuste andmete parandused.

Artikkel 11

Struktuuri finantsnäitajad

RKPd peavad esitama struktuuri finantsnäitajate andmed kooskõlas II lisa 8. osaga.

RKPd peavad esitama andmed II lisa 8. osas osutatud näitajate kohta kooskõlas samas sätestatud põhimõtete ja meetoditega. Järgida tuleb bilansikirjete statistika suhtes kohaldatavaid statistikapõhimõtteid, s.o:

i)

andmed tuleb agregeerida, mitte konsolideerida;

ii)

residentsuse puhul järgitakse asukohariigi (host country) põhimõtet;

iii)

bilansiandmete aruandlus esitatakse brutosummana.

Andmed finantsvoogude korrigeerimise kohta tuleb esitada kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga b.

Andmed krediidiasutuste struktuuri finantsnäitajate kohta tuleb eelneva aasta osas esitada iga aasta märtsi lõpuks. Näitaja „Krediidiasutuste töötajate arv” tuleb võimaluse korral esitada eelneva aasta osas iga aasta mai lõpuks.

RKPd peavad esitatud andmete parandamisel järgima järgmisi üldpõhimõtteid:

a)

regulaarse aastaandmete esitamise käigus võib vajaduse korral saata lisaks viimase aasta andmetele korralisi ja erakorralisi parandusi;

b)

aasta jooksul võib edastada erakorralisi parandusi, mis oluliselt parandavad andmete kvaliteeti.

Kogutud andmed peavad hõlmama 100 % krediidiasutustena määratletud asutusi kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikliga 1. Juhul kui aruandlus hõlmab vähem kui 100 %, peavad RKPd tegema 100 % hõlmatuse tagamiseks juurdearvestuse kooskõlas artikli 3 lõikega 5.

RKPd peavad teatama EKP-le mis tahes kõrvalekalletest eespool toodud määratlustest ja nõuetest, et võimaldada riigisisest tegevuse jälgimist. RKPd esitavad selgitavad märkused ja põhjendused oluliste paranduste kohta.

Artikkel 12

Konsolideeritud pangandusandmed

RKPd esitavad konsolideeritud pangandusandmed kooskõlas II lisa 9. osaga ning järgivad andmete esitamisel samas sätestatud põhimõtteid ja meetodeid.

Konsolideeritud pangandusandmed esitatakse lühiajalisel meetodil kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve poolt kehtestatud FINREP/COREP aruandluse standarditega.

Maksimaalse hõlmatuse tagamiseks kogutakse andmeid kõikide krediidiasutuste kohta vastavalt riigi õiguse määratlusele.

Andmed konsolideeritakse täies ulatuses piiriüleselt ja sektoriüleselt, kusjuures „piiriülene” osutab riigisiseste pankade välisturgudel tegutsevatele filiaalidele ja tütarettevõtetele, mis asuvad väljaspool siseturgu ja on hõlmatud emaettevõtte poolt esitatavate andmetega ning „sektoriülene” hõlmab muudeks finantsasutusteks liigitatud pankade filiaale ja tütarettevõtjaid. Kindlustusseltse konsolideerimine ei hõlma.

Konsolideeritud pangandusandmed esitatakse eraldi järgmiste üksuste kohta:

—

väikesed riigisisesed pangakontsernid ja eraldiseisvad krediidiasutused,

—

keskmise suurusega riigisisesed pangakontsernid ja eraldiseisvad krediidiasutused,

—

suured riigisisesed pangakontsernid ja eraldiseisvad krediidiasutused,

—

(Euroopa Liidu välise) väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted,

—

(Euroopa Liidu välise) väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid,

—

(Euroopa Liidu) väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted,

—

(Euroopa Liidu) väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid.

Käesoleva artikli tähenduses liigitatakse pangad suurteks pangakontsernideks või eraldi seisvateks krediidiasutusteks, kui nende varad moodustavad enam kui 0,5 % Euroopa Liidu pankade konsolideeritud koondvaradest; keskmise suurusega pankadeks, kui nende varad moodustavad 0,5 % kuni 0,005 % konsolideeritud koondvaradest; ja väikepankadeks, kui nende varad moodustavad vähem kui 0,005 % konsolideeritud koondvaradest.

Konsolideeritud pangandusandmed esitatakse kaks korda aastas. Andmed esitatakse täieliku andmekogumina aasta lõpu seisuga. Iga-aastaste andmete esmakordsel esitamisel, mis toimub hiljemalt järgmise aasta aprilli keskel, esitatakse ka II lisa 9. osas tärniga märgitud kirjed. Iga-aastane täielik andmekogum esitatakse hiljemalt mai keskel.

Piiratud kirjeid käsitlev andmekogum esitatakse juuni lõpu seisuga hiljemalt sama aasta oktoobri keskel. Aegread esitatakse kooskõlas II lisa 9. osaga.

Esitatud andmete parandamine toimub kooskõlas järgmiste üldpõhimõtetega:

a)

regulaarse kord aastas ja kaks korda aastas esitatavate andmete esitamise käigus võib vajaduse korral saata lisaks viimase aasta andmetele korralisi ja erakorralisi parandusi;

b)

oluliste paranduste tegemisel esitatakse EKP-le selgitavad märkused.

RKPd peavad teatama EKP-le mis tahes kõrvalekalletest eespool toodud määratlustest ja nõuetest, et võimaldada riigisisest tegevuse jälgimist. RKPd esitavad selgitavad märkused ja põhjendused oluliste paranduste kohta.

Artikkel 13

Rahvusvaheline konsolideeritud pangandusstatistika

(suurte riigisiseste pangakontsernide sektori- ja regioonipõhised laenunõuded)

RKPd esitavad andmed riigisiseste pangakontorite kodumaisel kapitalil põhinevate suurte pangakontsernide ülemaailmselt konsolideeritud rahvusvaheliste nõuete kohta tähtaegade, instrumentide, laenuvõtja geograafilise piirkonna ja sektori kaupa, vastavalt BISi rahvusvahelisele konsolideeritud pangandusstatistikale.

Andmed esitatakse viisil, mis langeb kokku BISile agregeeritud kvartaliandmete esitamisega rahvusvahelise konsolideeritud pangandusstatistika koostamiseks. Andmed esitatakse EKP-le vastavalt BISile agregeeritud andmete edastamiseks kasutatavale aruandlusvormile. RKPd esitavad asjaomaste pangakontsernide tulud agregeeritult.

Andmeid peavad esitama vaid need RKPd, kes esitavad BISile rahvusvahelist konsolideeritud pangandusstatistikad ja kelle riigis asub suurte pangakontsernide peakontor.

RKPd esitavad kvartaliandmed EKP-le hiljemalt kahe nädala jooksul pärast BISile andmete esitamise ametlikku tähtaega.

Esitatud andmete parandused tuleb viia kooskõlla BISile esitatud andmetega.

RKPd peavad teatama EKP-le mis tahes kõrvalekalletest eespool toodud reeglitest, et võimaldada riigisisest tegevuse jälgimist. RKPd esitavad selgitavad märkused ja põhjendused oluliste paranduste kohta.

Artikkel 14

Andmed edastamiseks IMFile

Ilma et see piiraks RKPde juriidilisi kohustusi Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ees, võivad RKPd edastada IMFile EKP kaudu täiendavat rahaloomeasutuste bilansikirjete statistikat kooskõlas järgmise tehnilise korraldusega.

RKPd peavad EKP-le esitama II lisa 10. osaga kooskõlas olev rahaloomeasutuste bilansikirjete statistika tavalise bilansikirjete statistika edastamise raames. Andmete edastamise sagedus ja tähtajad langevad kokku bilansikirjete statistika esitamisega EKP-le kooskõlas artiklis 3 lõikega 2.

Artikkel 15

Muude finantsvahendusettevõtete (välja arvatud FVCd) statistika

RKPd esitavad muude finantsvahendusettevõtete (välja arvatud FVCd) statistika kooskõlas II lisa 11. osaga. Eraldi andmed esitatakse järgmiste muude finantsvahendusettevõtete kohta: i) väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid; ii) laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid, ja iii) muud finantsvahendusettevõtted.

Muude finantsvahendusettevõtetega seotud andmed tuleb esitada andmete põhjal, mis on riigis jooksvalt kättesaadavad. Kui tegelikud andmed ei ole kättesaadavad või töödeldavad, tuleb esitada riigisisene prognoos. Kui andmete aluseks olev majanduslik nähtus on olemas, kuid statistikas seda ei jälgita ning seetõttu ei saa riigisisest prognoosi esitada, võivad RKPd jätta aegrea esitamata või osutada, et see puudub. Esitamata jäetud aegridu tõlgendatakse kui andmeid, mis on olemas, kuid mida ei koguta, ning EKP võib koostada euroala agregaadid eelduste või prognooside põhjal. Vaadeldav andmeid esitav üldkogum hõlmab euroala liikmesriikide kõik residendiks olevate muude finantsvahendusettevõtete liigid (välja arvatud FVCd): territooriumil asuvad asutused, sh väljaspool territooriumi asuvate emaettevõtete tütarettevõtted, ning nende asustuste residentidest filiaalid, mille peakontor asub väljaspool territooriumi.

Esitada tuleb järgmisi põhinäitajaid ja täiendavat teavet:

—

põhinäitajad, mida edastatakse euroala agregaatide koostamiseks: kõik euroala liikmesriigid peavad esitama täpsed andmed, kui tegelikud andmed on kättesaadavad. Kui tegelikud andmed ei ole nõutavate jaotustega või kokkulepitud sagedusega, tähtaegadeks või ajavahemike kohta kättesaadavad, tuleb võimaluse korral esitada prognoos;

—

täiendavad andmed esitatakse memokirjetena: need andmed peavad esitama riigid, kellele vastavad andmed on jooksvalt kättesaadavad.

Finantsvoogude korrigeerimise andmed esitatakse juhul, kui esinevad olulised bilansiseisu aruandluse katkemised või ümberliigitused ja muud korrigeerimised. Eelkõige tuleb finantsvoogude korrigeerimise andmeid võimaluse korral esitada ESA 2010 üldpõhimõtete rakendamisest tulenevate ümberliigituste tõttu.

Andmed ümberliigituse korrigeerimise kohta esitatakse kooskõlas artikli 3 lõike 1 punktiga b.

EKP-le esitatakse andmeid kord kvartalis. Muude finantsvahendusettevõtete statistika esitatakse EKP-le hiljemalt vaatlusperioodi lõpule järgneva kolmanda kuu viimaseks kalendripäevaks või sellele eelnevaks RKP tööpäevaks, kui kuu viimane kalendripäev ei ole RKP tööpäev. Iga aasta septembris teatab EKP RKPdele andmete edastamise täpse aja järgmise aasta aruandluskalendris.

RKPdel võib tekkida vajadus eelmises kvartalis esitatud andmete parandamiseks. Peale selle võib tekkida vajadus parandada ka varasemate kvartalite andmeid.

Kohaldatakse järgmisi üldpõhimõtteid:

a)

regulaarse kvartaliandmete esitamise käigus võib edastada lisaks viimase kvartali andmetele ainult korralisi parandusi, s.t eelmises kvartalis esitatud andmete parandusi;

b)

erakorralisi parandusi tuleb piirata ning esitada regulaarsete andmete esitamisest erineval kuupäeval. Väiksemaid rutiinseid tagasivaatelisi parandusi tuleb esitada ainult kord aastas, koos neljanda kvartali andmete esitamisega;

c)

erakorralisi parandusi, mis parandavad oluliselt andmete kvaliteeti võib esitada väljaspool regulaarseid andmete koostamise tsükleid.

Muude finantsvahendusettevõtete raamatupidamisaruannete koostamisel tuleb järgida riigisiseselt rakendatud direktiivi 86/635/EMÜ ja muid kehtivaid rahvusvahelisi standardeid. Ilma et see piiraks liikmesriikides tunnustatud raamatupidamistavade kohaldamist, esitatakse statistika eesmärgil kõik varad ja kohustused brutosummana. Hindamise meetodid on osutatud liikide all.

RKPd esitavad EKP-le selgitavad märkused kooskõlas II lisa 11. osa 3. jaoga. RKPd peavad esitama selgitavad märkused oluliste paranduste kohta.

Artikkel 16

Väärtpaberiemissioonide statistika

RKPd peavad esitama statistika, mis hõlmab euroala residentide mis tahes vääringus emiteeritud väärtpaberid, nii riigisisesed kui rahvusvahelised, kooskõlas II lisa 12. osaga.

EKP-le esitatakse andmeid kord kuus. Väärtpaberite emissioonide statistika tuleb esitada EKP-le mitte hiljem kui viis nädalat pärast kuu lõppu, mille kohta andmeid esitatakse. EKP teatab täpsed esitamispäevad RKPdele aruandluskalendri vormis.

RKPd esitavad EKP-le selgitavad märkused kooskõlas II lisa 12. osa 3. jaoga.

Artikkel 17

Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika

Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika regulaarseks koostamiseks esitavad RKPd riigi agregeeritud kuustatistika bilansiseisude ja uute tegevuste kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) II lisa 1. ja 2. liitega. Lisaks esitavad RKPd riigi agregeeritud kuustatistika uue tegevuse kohta kooskõlas II lisa 13. osaga.

See statistika esitatakse kooskõlas EKP poolt aastaks koostatud aruandluskalendriga, millest EKP teatab RKPdele igal aastal septembri lõpuks.

RKPd võivad teha aruandluse erandeid mittefinantsettevõtetele antavate tagatud/garanteeritud laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade ja tegevusmahtude osas (määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 2. liite tabelite 3 ja 4 näitajad 62 kuni 85). Erandeid võib teha juhul, kui vastava kõiki laene hõlmava riigisisese tegevuse agregeeritud maht vastava näitaja (37 kuni 54) osas ei ole alla 10 % riigisisese tegevuse agregeeritud mahust selle liigi laenude kogusummast ega alla 2 % selle mahu ja esialgse intressimäära fikseerimise perioodi osas euroala tasandil. Erandite tegemise korral tuleb neid suhteid igal aastal kontrollida.

Kui rahaloomeasutuste intressimäärade tegelik esitav üldkogum on vähem kui 100 % seoses valimi kasutamisega, peavad RKPd moodustama ja säilitama valimi ning tegema 100 % hõlmatuse tagamiseks juurdearvestuse seoses andmetega uute tegevusmahtude kohta vastavalt II lisa 14. osale. Määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) artiklis 4 või käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud erandi tegemisel, kantakse esitatud kvartaliandmed edasi järgmistesse puuduvatesse perioodidesse, kohaldades kohaseid statistikaprognoosi meetodeid, et võtta arvesse andmete suundumust või hooajalist eripära.

Riikide keskpankadel võib tekkida vajadus parandada eelmise vaatluskuu andmeid. Peale selle võib tekkida vajadus parandada ka eelmisest vaatluskuust varasemaid andmeid, mis tulenevad näiteks vigadest, ümberliigitamistest, aruandluskorra täiustamisest jms.

Kohaldada tuleb järgmisi üldpõhimõtteid:

a)

kui RKP parandavad eelmisele vaatluskuule eelnenud perioodi andmeid, peavad nad esitama EKP-le selgitavad märkused;

b)

RKPd peavad esitama selgitavad märkused oluliste paranduste kohta;

c)

parandatud andmete edastamisel peavad RKPd võtma arvesse rahaloomeasutuste intressimäärade statistika regulaarse aruandluse tähtaegu. Erakorralisi parandusi tuleb saata väljaspool kuuandmete koostamise tsüklit.

Artikkel 18

Maksete statistika

RKPd esitavad EKP-le maksestatistika andmed kooskõlas määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) III lisaga ja käesoleva suunise II lisa 16. osaga. Need andmed hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)

andmed asutuste arvu, maksekontode, maksekaartide, terminalide, maksesüsteemides osalejate ja teatud bilansikirjete kohta esitatakse kõikide määruse III lisa tabelite 1, 2, 3 ja 5 ning II lisa 16. osa tabelite 1, 2 ja 5 kirjete osas. Andmed bilansiseisude kohta tuleb koostada perioodilõpu seisuga, v.a II lisa 16. osa tabeli 1 kirje, mis osutab reservi viimase hoidmisperioodi keskmisele.

b)

andmed maksetehingute kohta instrumentide, terminalide ja/või süsteemide kaupa määruse III lisa tabelites 4, 5 ja 7 ning II lisa 16. osa tabelites 3, 4, 6 ja 7 esitatakse brutovoogudena, s.t. perioodi kogumahtudes.

Andmeread tuleb EKP-le esitada eelneva kalendriaasta osas iga aasta mai lõpuks. Määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) näitajad esitatakse kord aastas. II lisa 16. osas nõutavad lisaandmed võib esitada kord kuus, kord kvartalis või kord aastas, vastavalt asjaomase tabeli nõuetele.

Käesoleva suunise tabelite osas või tegelike andmete puudumisel hangivad RKPd asjaomase lisateabe andmeesitajatelt või kasutavad prognoose või esialgseid andmeid. Prognooside koostamise metoodika määratleb iga RKP ise, vastavalt riigi eripäradele. Vajaduse korral esitavad RKPd kasutatava meetodi kohta selgitavad märkused.

RKPd peavad esitatud andmete parandamisel lähtuma järgmistest üldpõhimõtetest:

a)

regulaarse aastaandmete esitamise käigus võib vajaduse korral saata lisaks viimase perioodi andmetele korralisi ja erakorralisi parandusi;

b)

EKP nõusolekul võib aasta jooksul edastada erakorralisi parandusi, mis oluliselt parandavad andmete kvaliteeti.

RKPd peavad esitama EKP-le detailsed selgitavad märkused mis tahes kõrvalekallete kohta aruandluse nõuetest ja muutuste kohta komponentide struktuuris, sealhulgas andmete mõjude kohta.

Artikkel 19

Investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika

RKPd esitavad investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kooskõlas II lisa 17. osaga järgmiste allsektorite osas, mis on liigitatud investeeringu olemuse põhjal: aktsiafondid, võlakirjafondid, segafondid, kinnisvarafondid, riskimaandusfondid ja muud fondid. Iga allsektor jaotatakse omakorda avatud ja kinnisteks fondideks, s.o investeerimisfondi liigi põhjal. Juhul kui investeerimisfondid jaotatakse investeeringu olemuse põhjal, liigitatakse peamiselt investeerimisfondi aktsiatesse või osakutesse investeerivad fondid (funds of funds) selle fondi liigi alla, kuhu nad peamiselt investeerivad.

Nõuded hõlmavad kuulõpu ja kvartalilõpu bilansiseisu, kuu- ja kvartaliandmeid finantsvoogude korrigeerimise kohta ja kuuandmeid investeerimisfondi aktsiate/osakute emissiooni/müügi ja tagasiostu kohta.

Kuulõpu bilansiseis ja kuuandmed finantsvoogude korrigeerimise kohta esitatakse ka allsektori „börsil kaubeldavad fondid” all „fondid kokku” kirje „sellest:” jaotusena.

Andmete kättesaadavuse korral ja võimaluste piires esitatakse kvartalilõpu bilansiseis ja kvartaliandmed finantsvoogude korrigeerimise kohta ka allsektori „börsivälistesse ettevõtetesse investeerivad fondid (sh riskikapitalifondid)” all „fondid kokku” kirje „sellest:” jaotusena.

RKPd peavad EKP-le esitama eraldi andmed korrigeerimise kohta seoses hinna- ja vahetuskursimuutustest tuleneva ümberhindlus- ja ümberliigituskorrigeerimise kohta, nagu on sätestatud II lisa 17. osas, kooskõlas IV lisaga.

Tehingulised finantsvood ja seonduvad korrigeerimised teostatakse võimaluse korral kooskõlas ESA 2010 ga, millele osutatakse kui ESA 2010 meetodile. Kooskõlas määrusega (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) võivad RKPd riigisiseste tavade tõttu ESA 2010-st kõrvale kalduda. Juhul kui bilansiseisude väärtpaberite kaupa (s–b–s) teave on kättesaadav, toimub ümberhindluskorrigeerimine kooskõlas eurosüsteemi ühise meetodiga, s.o IV lisa 4. osas osutatud finantsvoogude koostamise meetodiga.

Juhul kui investeerimisfondide, rahaloomeasutuste ja/või muude finantsvahendusettevõtete poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) I lisaga esitatud andmed esitajaaktsiate kohta on ebatäielikud või veel mitte kättesaadavad, peavad RKPd esitama andmed esitajaaktsiate kohta võimaluste piires, järgides geograafilist ja sektorite kaupa jaotust II lisa 17. osa tabelis 1.

Andmete kättesaadavuse korral ja võimaluste piires ning juhul, kui andmeid ei loeta ebaoluliseks, esitavad RKPd eraldi kvartaliandmed vastaspoole sektorite kindlustusseltside ja pensionifondide kohta kooskõlas II lisa 17. osa tabeliga 1.

Börsil kaubeldavate fondide osas esitatakse kuulõpu bilansiseisud ja kuuandmed finantsvoogude korrigeerimise kohta sünteetiliste ja füüsiliste börsil kaubeldavate fondide kaupa niipea kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) on avaldanud asjaomaste jaotuste asjakohase määratluse. EKP kontrollib määratluse olemasolu regulaarselt ning väljastab vajaduse korral vastavad aruandlusvormid.

RKPd peavad EKP-le esitama kuu- ja kvartaliandmed investeerimisfondide kohta 28. tööpäeva lõpuks, mis järgneb kuu/kvartali lõpule, mille kohta andmed esitatakse.

Kuu- ja kvartaliandmete parandustele kohaldatakse järgmisi üldreegleid:

a)

parandusi tehakse selleks, et kuu- ja kvartaliandmed oleksid kooskõlas;

b)

tavalise andmete koostamise tsükli kestel, s.o alates 28. tööpäevast, mis järgneb vaatluskuu/-kvartali lõpule, kuni andmete RKPdele tagasisaatmise kuupäevani, võivad RKPd parandada andmeid eelmise vaatluskvartali, sellele eelneva kahe kuu ja eelmisele vaatluskvartalile järgnenud kuude osas;

c)

väljaspool tavalisi andmete koostamise tsükleid võivad RKPd parandada andmeid eelmisele vaatluskvartalile eelnenud kahele kuule eelnenud vaatlusperioodide osas, sh vead, ümberliigitamised või aruandluskorra täiustamine.

Euroala investeerimisfondide statistika kvaliteedi tagamiseks peavad RKPd, juhul kui nad teevad erandeid väikseimatele investeerimisfondidele kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 8 lõikega 1, tegema nende investeerimisfondide osas juurdearvestuse 100 % hõlmatuse tagamiseks EKP-le esitatava investeerimisfondide kuu- ja kvartaliaruandluse koostamisel.

RKPd võivad valida 100 % hõlmatuse saamiseks juurdearvestuse viisi, kuid see peab vastama järgmistele miinimumstandarditele:

a)

juhul kui puuduvad jaotuste andmed, tuleb teha prognoos vastaval investeerimisfondi allsektoril põhinevat suhtarvu kohaldades; näiteks, kui avatud võlakirjafondi suhtes kohaldatakse lihtsustatud aruandlust ning kogutakse andmeid ainult investeerimisfondide aktsiate/osakute kohta, tuleb puuduvad jaotused tuletada, kohaldades avatud võlakirjafondi struktuuri;

b)

ükski investeerimisfondide allsektor (näiteks avatud kinnisvarafond, kinnine kinnisvarafond, jne) ei ole täielikult välja jäetud.

Juhul kui investeerimisfondid hindavad riigisiseste raamatupidamiseeskirjade kohaselt oma vara harvemini kui kord kvartalis, võib teha nende suhtes erandi kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 8 lõikega 2. Sellistele eranditele vaatamata peavad RKPdelt EKP-le esitatavad kuu- ja kvartaliandmed alati sisaldama nende investeerimisfondidega seotud andmeid.

RKPd koostavad investeerimisfondide allsektorite agregeeritud kvartalivarad ja –kohustused kooskõlas II lisa 17. osa tabeliga 1 vastavalt järgmisele:

a)

avalikult kättesaadavate tunnuskoodidega väärtpaberite puhul peavad RKPd suhestama väärtpaberite kaupa esitatud teabe teabega, mis saadakse väärtpaberite keskandmebaasist kui peamisest võrdlusandmebaasist. Väärtpaberite kaupa esitatud analüüsitud teavet kasutatakse varade ja kohustuste väärtuse hindamiseks eurodes ning vajalike jaotuste tuletamiseks investeerimisfondi iga väärtpaberi osas. Juhul kui väärtpaberite keskandmebaasist ei nähtu väärtpaberite tunnuskood või teave, mis on vajalik varade ja kohustuste koostamiseks kooskõlas II lisa 17. osa tabeliga 1 ei ole kättesaadav väärtpaberite keskandmebaasist, peavad RKPd koostama puuduvate andmete prognoosi. RKPd võivad koguda väärtpaberite kaupa teavet, kui puuduvad avalikult kättesaadavad tunnuskoodid, RKP sisekasutuses olevate turvakoodide abil;

b)

RKPd agregeerivad punkti a kohaselt koostatud väärtpaberite teabe ja lisavad selle teabele, mis esitatakse väärtpaberite kohta ilma avalikult kättesaadavate tunnuskoodideta, et saada järgmised agregaadid: i) võlaväärtpaberid, jaotustega tähtaja, vääringu ja tehingupoole kohta; ii) aktsia- ja investeerimisfondide aktsiad, jaotustega instrumendi ja tehingupoole kohta, ja iii) investeerimisfondide emiteeritud aktsiad/osakud kokku.

c)

RKPd koostavad nõutava statistika investeerimisfondide varade ja kohustuste kohta, ühendades punkti b kohaselt koostatud teabe väärtpaberite kohta varade ja kohustustega, v.a väärtpaberid, mis on kogutud residentidest investeerimisfondidelt.

d)

RKPd peavad agregeerima kõikide liikmesriigi residentideks olevate investeerimisfondide, mis kuuluvad samasse allsektorisse, varad ja kohustused.

Eespool sätestatut kohaldatakse ka siis, kui RKPd koguvad kuuandmeid investeerimisfondide varade ja kohustuste kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 5 lõikega 2.

RKPd koguvad investeerimisfondide emiteeritud aktsiate/osakute kohta kuuandmeid kooskõlas määruse (EL) nr 1073//2013 (EKP/2013/38) artikli 5 lõike 1 punktiga b. Vaatluskuude osas, mis ei ole kvartalilõpu kuud, peavad RKPd teostama investeerimisfondide varade ja kohustuste, v.a investeerimisfondide emiteeritud aktsiate/osakute, kuuandmete prognoosi, kasutades kogutud kuu- ja kvartaliandmeid, v.a juhul kui kogutakse kuuandmeid kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 5 lõikega 2.

Võimaluse korral teevad RKPd prognoosi iga fondi kohta. Alternatiivse võimalusena võivad RKPd teha prognoosi investeerimisfondi allsektorite kaupa või taotleda prognoosi tegemist EKP-lt. Viimasel juhul võib EKP nõuda täiendavat teavet, näiteks andmeid fondide kaupa või väärtpaberite kaupa.

Määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) hindamis- ja raamatupidamiseeskirju kohaldatakse ka RKPde poolt EKP-le esitatava investeerimisfondide aruandluse suhtes. Koguneva intressiga kirjete suhtes kohaldatakse järgmist:

a)

„võlaväärtpaberid” sisaldavad kogunevat intressi;

b)

„hoiuste ja laenude nõuded” ja „saadud hoiused ja laenud” ei sisalda kogunevat intressi ning see kirjendatakse muude varade/kohustuste all.

RKPd esitavad selgitavad märkused ja põhjendused oluliste paranduste kohta. Lisaks sellele esitavad RKPd EKP-le selgitavad märkused ümberliigituskorrigeerimise kohta. RKPd peavad esitama selgitavad märkused ka paranduste kohta, mida käsitletakse artikli 19 lõike 3 punktis c.

Kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 4 lõikega 3 võivad RKPd lubada investeerimisfondidel esitada oma varade ja kohustuste aruande rühmana, kui tulemuseks on fondide kaupa aruandlusega lähedane aruandlus. Rühmana aruandlust esitavad investeerimisfondid peavad kuuluma samasse allsektorisse, näiteks kinnised kinnisvarafondid või avatud kinnisvarafondid.

Artikkel 20

FVCde varade ja kohustuste statistika

RKPd peavad koostama ja esitama iseseisva agregeeritud statistilise teabe FVCde varade ja kohustuste kohta kooskõlas II lisa 18. osaga. Andmed tuleb esitada järgmises neljas alajaotuses: a) traditsioonilisse väärtpaberistamisse kaasatud FVCd; b) sünteetilisse väärtpaberistamisse kaasatud FVCd; c) kindlustusega seotud väärtpaberistamisse kaasatud FVCd, ja d) muud FVCd.

Osutatud nõuded hõlmavad bilansiseise, finantsvooge ja osalist/täielikkumahakandmist, mida esitatakse kord kvartalis.

RKPd võivad esitada EKP-le nõutavad andmed osalise/täielikumahakandmise kohta võimaluste piires.

RKPd peavad EKP-le esitama FVCde bilansiseisude, finantsvoogude ja osalise/täieliku mahakandmise andmed kord kvartalis 28. tööpäeva lõpuks pärast kvartali lõppu, mille kohta andmed esitatakse.

Kvartaliandmete parandustele kohaldatakse järgmisi üldpõhimõtteid:

a)

tavalise andmete koostamise tsükli kestel, s.o alates 28. tööpäevast, mis järgneb vaatluskvartali lõpule, kuni andmete RKPdele tagasisaatmise kuupäevale eelneva päevani, võivad RKPd parandada andmeid eelmise vaatluskvartali osas;

b)

väljaspool tavalisi andmete koostamise tsükleid võivad RKPd parandada andmeid eelmisele vaatluskvartalile eelnenud vaatlusperioodide osas, sh vead, ümberliigitamised või aruandluskorra täiustamine;

c)

määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) alusel euroala rahaloomeasutuste poolt algatatud ja teenindatud laenude kohta esitatud andmeid saab asjakohastel juhtudel parandada FVC statistikas vastavalt lõigetele a ja b.

Statistikaaruandluse nõuete osas, millest FVCd on vabastatud määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 5 lõike 1 punkti c alusel, valivad RKPd pärast EKPga konsulteerimist kohaseima meetodi FVCde varade ja kohustuste andmete koostamiseks, mis oleneb asjaomaste turgude ülesehitusest ja muu asjakohase statistika, avalikkuselt saadava või järelevalvega seotud teabe kättesaadavusest.

Juhul kui RKPd tuletavad andmed FVCde varade ja kohustuste kohta muudest statistika andmeallikatest, avalikkuselt saadavatest (näiteks müügieelse aruandluse või investoraruannete) või järelevalvega seotud andmeallikatest, tuleb kohaldada allpool kirjeldatud andmekvaliteedistandardeid.

Käesoleva suunise II lisa 18. osas põhiseeriatena käsitletavad andmed peavad vastama kõrgetele kvaliteedistandarditele, võrreldes FVCde poolt vahetult, kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) I lisaga esitatud andmetega. Käesoleva suunise II lisa 18. osas lisaseeriatena käsitletavaid andmeid võib prognoosida lihtsamate kvaliteedinõuete alusel, näiteks interpolatsioon ja ekstrapolatsioon, kui avalikkuselt või järelevalvega seotud andmeid kogutakse harvem kui kord kvartalis ja tähtajaga, mis lõpeb pärast vaatlusperioodile järgnevat 28. tööpäeva.

Juhul kui FVCd ei esita andmeid vahetult kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 5 lõike 1 punktiga c, peavad RKPd andmekvaliteeti jälgima aastaaruannetest kättesaadava teabe alusel. RKPd peavad kvaliteedikontrolli tulemused esitama EKP-le iga aasta septembri lõpuks või sellele järgneval lähimal ajahetkel kooskõlas liikmesriigis, kus FVC on resident, kehtiva õigustavaga. Kui kvartaliandmetest ja aastaaruandest kättesaadava teabe kontroll näitab, et teave ei vasta kõrgetele kvaliteedistandarditele, võtavad RKPd vajalikud meetmed tagamaks, et andmed vastavad nõutud kvaliteedistandarditele, sh võimalik andmete vahetu kogumine määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) alusel.

Juhul kui RKPd tuletavad andmed FVCde varade ja kohustuste kohta järelevalvega seotud andmeallikatest, peavad nad tagama, et need allikad vastaksid piisaval määral FVCde suhtes kohaldatavate aruandlusnõuete aluseks olevatele statistikamõistetele. See kehtib ka muudest statistika andmeallikatest tuletatud andmete osas.

Juhul kui FVC võlaväärtpaberite emissiooni statistika andmeallikana kasutatakse väärtpaberite keskandmebaasi või muud väärtpaberite andmebaasi, kontrollivad RKPd igal aastal andmete hõlmatust ja kvaliteeti. RKPd peavad kvaliteedikontrolli tulemused edastama EKP-le iga aasta veebruari lõpus eelmise aasta detsembrilõpu vaatlusandmete kohta. Kui hõlmatuse ja kvaliteedinäitajad osutavad, et teave ei vasta kõrgetele kvaliteedistandarditele, võtavad RKPd vajalikud meetmed tagamaks, et andmed vastavad nõutud kvaliteedistandarditele, sh võimalik andmete vahetu kogumine määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) alusel.

RKPd vahetavad teavet riigisiseste rahaloomeasutuste poolt teise euro ala liikmesriigi residentidest FVCdele antud ja teenindatud väärtpaberistatud laenude kohta, agregeerides teenindatud laenud eraldi iga liikmesriigi kohta, mille residendiks on asjaomane FVC, kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikliga 6 ning käesoleva suunise II lisa 18. osa tabeliga 3.

EKP loob selleks piiriülese teabe edastamiseks tehnilise võimaluse, võttes arvesse asjaomaseid õigusakte konfidentsiaalsete andmete kaitse kohta. RKPd edastavad need andmed EKP-le 23ndaks tööpäevaks pärast kvartali lõppu, mille kohta andmeid esitatakse. EKP edastab need andmed asjaomastele RKPdele 24. tööpäevaks pärast kvartali lõppu, mille kohta andmeid esitatakse.

Väärtpaberistamistega seotud andmevahetuses hõlmatud RKPd peavad mis tahes küsimused ja koordineerimise lahendama omavahel ja vajaduse korral vahetama vajalikku teavet. Uute väärtpaberistamiste puhul võib asjaomane RKP taotleda EKP-lt koordinaatorina tegutsemist.

Nimetatud kohustuste täitmine võimaldab RKPdel kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 5 lõike 1 punktiga a, koostada FVCde andmed euroala rahaloomeasutuste poolt antud ja teenindatavate väärtpaberistatud laenude bilansiseisude ja finantsvoogude kohta rahaloomeasutustelt kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikliga 6 kogutud andmete põhjal, selle asemel, et koguda nimetatud andmeid vahetult FVCdelt.

Juhul kui RKPd koguvad andmed FVCde varade ja kohustuste kohta vahetult FVCdelt või asjakohastel juhtudel rahaloomeasutuste aruandluse põhjal määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) alusel ja kui RKPd teevad FVCdele erandi kooskõlas määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 5 lõike 1 punktiga b, peavad RKPd tegema juurdearvestuse 100 % hõlmatuse tagamiseks FVCde varade ja kohustuste kvartaliandmete koostamisel, mille aruandlus esitatakse EKP-le positsioonide, finantsvoogude ja osalise/täieliku mahakandmise osas.

Juhul kui RKPd koostavad andmed FVCde varade ja kohustuste kohta statistika, avalikkuselt kogutavatest või järelevalvega seotud andmeallikatest, võivad need põhineda FVCde valimil, kui FVCd moodustavad vähemalt 95 % FVCde vaadeldavast andmeid esitavast üldkogumi varade seisudest vastavas liikmesriigis, võttes arvesse FVCde nimekirja. RKPd teevad juurdearvestuse 100 % hõlmatuse saavutamiseks FVCde varade ja kohustuste kvartaliandmete koostamisel, mille aruandlus esitatakse EKP-le positsioonide, finantsvoogude ja osalise/täieliku mahakandmise osas.

RKPd esitavad EKP-le selgitavad märkused oluliste paranduste põhjuste kohta ning paranduste kohta, mis on tehtud artikli 20 lõike 3 punkti b alusel.

Artikkel 21

Statistika rahaloomeasutuste laenude kohta mittefinantsettevõtetele tegevusvaldkondade kaupa

RKPd esitavad EKP-le andmed, kui need on kättesaadavad, rahaloomeasutuste laenude kohta residentidest ja teistes euroala liikmesriikides asuvatele mittefinantsettevõtetele tegevusvaldkondade kaupa kooskõlas II lisa 19. osaga, järgides Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilist klassifikaatorit NACE Rev.2.

RKPd edastavad need kvartaliandmed EKP-le 28ndaks tööpäevaks pärast kvartali lõppu, mille kohta andmeid esitatakse.

RKPd esitavad parandused kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a)

lisaks regulaarsele andmete esitamisele esitatakse vajaduse korral ka eelnevate vaatlusperioodide andmete parandused;

b)

erakorralisi parandusi, mis oluliselt parandavad andmete kvaliteeti, võib saata nii kiiresti kui võimalik.

RKPd teatavad EKP-le mis tahes olulistest muutustest riigis kasutatavates määratlustes ja liigitustes ning esitavad asjakohastel juhtudel selgituse oluliste paranduste põhjuste kohta. Lisaks teatavad RKPd rahaloomeasutuste suurematest ümberliigitustest ja suurematest ümberliigitustest mittefinantsettevõtte NACE Rev.2 jaotustes, kui on kättesaadav.

Artikkel 22

Rahaloomeasutuste krediidiliinide statistika

RKPd peavad koostama ja esitama agregeeritud statistilise teabe rahaloomeasutuste krediidiliinide kohta, mis on antud riigi residentidele ja rahaloomeasutuste krediidiliinidele, mis on antud muudele, riigivälistele euroala residentidele institutsionaalsete sektorite kaupa kooskõlas II lisa 20. osaga.

Rahaloomeasutuste krediidiliinide mõistet kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 sätestatud mõiste „kasutamata krediidilimiidid” tähenduses, millel on „keskmine risk”, „mõõdukas risk” ja „madal risk”. RKPd kohaldavad seda mõistet võimaluse korral ning võivad juhul, kui riigisiseselt kasutatakse teistsugust mõistet, esitada andmed riigisisest mõistet kasutades, kuid püüavad pikemaajalise riigiülese võrreldavuse parandamiseks rahaloomeasutuste krediidiliinide andmete koostamist ühtlustada.

RKPd arvestavad jaotused sektorite kaupa ja edastavad need EKP-le. Kui riigisisesel tasandil ei koguta andmeid sektorite kaupa, võivad RKPd koguda täiendavaid andmeid andmeesitajatelt või prognoosida sektorite kaupa jaotuse muude riigisiseste allikate põhjal.

RKPd esitavad EKP-le andmed statistilise ümberliigituse kohta võimaluste piires.

RKPd esitavad andmed EKP-le kord kvartalis. RKPd edastavad kvartaliandmed bilansiseisude ja ümberliigituskorrigeerimise kohta EKP-le 28nda tööpäeva lõpuks pärast kvartali lõppu, mille kohta andmeid esitatakse.

RKPd esitavad parandused kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a)

lisaks regulaarsele andmete esitamisele esitatakse vajaduse korral ka eelneva vaatluskvartali andmete parandused;

b)

erakorralisi parandusi, mis oluliselt parandavad andmete kvaliteeti, võib saata nii kiiresti kui võimalik.

RKPd esitavad EKP-le selgitavad märkused ja põhjendused oluliste paranduste kohta.

Artikkel 23

Kesksete vastaspoolte varade ja kohustuste statistika

RKPd peavad koostama ja esitama iseseisva agregeeritud statistilise teabe kesksete vastaspoolte varade ja kohustuste kohta kooskõlas II lisa 21. osaga.

Selle statistika aruandluse tähenduses on kesksed vastaspooled üksused, mida ESMA on määratlenud kui kesksed vastaspooled ning mis on „muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) või „finantsvahenduse abiettevõtted” (S.126) vastavalt ESA 2010 23. peatükis sätestatud institutsionaalsete sektorite klassifikatsioonile.

See statistika aruandlus ei hõlma ESMA poolt keskseteks vastaspoolteks määratletud üksusi, mis kuuluvad ESA 2010 institutsionaalse sektori „rahaloomeasutused (RAd)” koosseisu.

RKPd on kohustatud esitama EKP-le andmed järgmiste alampiiride ulatuses:

a)

lahtrite osas, mis käsitlevad tagasiostulepinguid ning kannavad tähist „R” II lisa 21. osas, kohaldatakse kohustuslikku aruandlust, kui mis tahes lahtri bilansiseis on suurem kui 10 miljardit eurot, v.a lahtrid, mis osutavad rahaloomeasutuste positsioonidele.

Kui alampiiri on täitnud mitu „R” tähisega lahtrit, esitatakse andmed kõikide „R” tähisega lahtrite kohta, sõltumata nende tegelikust bilansilisest väärtusest;

b)

lahtrite osas, mis ei käsitle tagasiostulepinguid ning kannavad tähist „NR” II lisa 21. osas, kohaldatakse kohustuslikku aruandlust kas juhul kui see on vajalik alampiiri a kohaselt või juhul kui mis tahes lahtri bilansiseis on suurem kui 10 miljardit eurot.

Kui alampiiri on täitnud mitu „NR” tähisega lahtrit, esitatakse andmed kõikide „NR” tähisega lahtrite kohta, sõltumata nende tegelikust bilansilisest väärtusest.

Kui alampiirid a ja b ei ole kumbki täidetud, esitavad RKPd EKP-le andmed kesksete vastaspoolte kohta vabatahtlikult. Kui RKPd otsustavad esitada andmed vabatahtlikult, peavad nad nimetatud alampiiride täitmist vähemalt kord aastas kontrollima.

RKPd esitavad andmed EKP-le kord kvartalis. RKPd edastavad kvartaliandmed bilansiseisude ja ümberliigituskorrigeerimise kohta EKP-le 28nda tööpäeva lõpuks pärast kvartali lõppu, mille kohta andmeid esitatakse.

RKPd esitavad parandused kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a)

lisaks regulaarsele andmete esitamisele esitatakse vajaduse korral ka eelneva vaatluskvartali andmete parandused;

b)

erakorralisi parandusi, mis oluliselt parandavad andmete kvaliteeti, võib saata nii kiiresti kui võimalik.

RKPd esitavad EKP-le selgitavad märkused ja põhjendused oluliste paranduste kohta.

Artikkel 24

Institutsionaalsete üksuste statistiliste võrdlusandmete säilitamine

RKPd esitavad ja säilitavad statistilised võrdlusandmed institutsionaalsete või õiguslike üksuste kohta asjakohastel juhtudel asutuste ja varade andmebaasi registris (RIAD) ehk keskses teabehoidlas, kus hoitakse andmeid organisatsiooniüksuste omaduste ja nende erinevate vastastikuste suhete kohta, mis muu hulgas võimaldab grupi struktuuride tuletamist vastavalt erinevatele mõistetele.

RIAD võimaldab töödelda andmeid üksikute omaduste kohta, mis on kogutud enam kui ühest andmeallikast. Kohastel juhtudel peavad RKPd seega kokku leppima RIADis kohaldatavas konkreetses meetodis võrdlusandmete „autoriteetse” vormi tuletamiseks erinevate riikide andmeallikate „kandidaatidest”.

Konkreetsed nõuded (finants)ettevõtete andmekogumite esitamiseks on toodud artiklis 25 ja V lisas.

RIADis registreeritud organisatsiooniüksustel võib olla mitu tunnuskoodi. RKPd vastutavad põhitunnuskoodi – nn RIAD koodi – määramise ja haldamise eest, tagades seeläbi üheselt mõistetava andmevahetuse RIADI ja mis tahes muu (kohaliku) saatmis-/vastuvõtusüsteemi vahel.

Samuti võib RIAD määrata konkreetsele üksusele mis tahes riigisisese või riigiülese tunnuskoodi (nö leppenimetuse), eeldatavalt kooskõlas kehtestatud standarditega.

Üksuse võrdlusandmete haldamiseks peavad RKPd kõigepealt vastavad andmed RIADis koostama. Seejärel hakkavad RKPd haldama kõiki demograafilisi muutusi, nagu tegevuse alustamine, konkreetsete omaduste ajakohastamine ning ka üksuse lõpetamine, esitades andmed omaduste uute väärtuste kohta ja/või kohandades väärtuste kehtivusulatust. (Reaalsuses võib täielik mahakandmine aset leida vaid erakorralistel juhtudel, üksuse eksliku hõlmamise korral)

RKPd peavad kirjeldama üksuste ühinemisi (või, vastupidi, jagunemisi) koos kõikide sellega seonduvate äriõiguslike toimingutega, nagu lõpetamine, ümberkujundamine ja/või ühe või enama üksuse asutamine.

Andmed ESA sektori muudatuste kohta, näiteks üksuse klassifitseerimise kohta rahaloomeasutusest investeerimisfondiks, esitatakse väärtuse ja kehtivusulatuse ajakohastamise teel „ESA sektori” omaduse all.

Enne ajakohastatud andmete edastamist EKP-le peavad RKPd teostama vastavates andmevahetuse juhistes sätestatud kehtivaks tunnistamise kontrolli. Andmete sisestamise korral peab RKPdes kehtima piisav kontrollimehhanism töötajate vigade vähendamiseks ja RIADi kaudu edastatavate ajakohastuste täpsuse ja vastavuse tagamiseks.

RIADi tõrgete korral edastavad RKPd ajakohastatud andmed e-maili teel järgmisel aadressil: RIAD-Support@ecb.europa.eu.

Ajakohastatud andmed võivad RKPd esitada oma tähestikus, kui nad kasutavad ladina tähestikku. RKPd kasutavad Unicode’i (UTF-8) standardit, et EKP-lt RIADi kaudu saadav teave esitaks kõiki erandlikke tähemärke õigesti.

Ajakohastatud andmete saamisel kontrollib EKP koheselt esitatud andmete vormilist täpsust ja sisemist vastavust.

EKP saadab RKPdele viivitamata: a) teate muutmise kohta, mis sisaldab ajakohastuste kokkuvõtet, mis on edukalt töödeldud ja vastavasse andmebaasi lisatud, ja b) veateate, mis sisaldab täpseid andmeid ajakohastuste ja kehtivaks tunnistamise kontrolli ebaõnnestumise kohta.

Veateate korral peavad RKPd edastama parandatud teabe. Juhul kui teabe täpsus oleneb teiste RKPde poolt hiljuti saadetud ajakohastustest, mida ei ole EKP veebilehel avaldatud, peavad RKPd EKPga ühendust võtma ning täpsustama, millist teavet neil on vaja.

RKPd määratlevad organisatsiooniüksust kirjeldava omaduse konfidentsiaalsuse taseme, valides ühe eelnevalt paikapandud tunnustest: „F”, mis tähendab vaba kasutust, st andmed ei ole konfidentsiaalsed; „N”, mis tähendab, et andmeid võib avaldada vaid EKPSi ja sellega seotud asutuste siseseks kasutamiseks, mille osas on sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum, st andmed ei ole mõeldud avaldamiseks; või „N”, mis tähendab konfidentsiaalset statistilist teavet.

Artikkel 25

Finantsasutuste statistiline nimekiri

Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artiklis 4 osutatud rahaloomeasutuste statistilise nimekirja koostamiseks ja haldamiseks on ettenähtud intervallide tagant vaja RIADisse koguda V lisa 1. ja 2. osas sätestatud tunnuseid. RKPd esitavad viivitamatult andmed tunnuste mis tahes ajakohastuste kohta, eelkõige juhul kui rahaloomeasutuste sektorisse lisandub asutus (näiteks rahaloomeasutuse asutamine ühinemise tulemusel; uue juriidilise isiku asutamine senise rahaloomeasutuse jagunemise tulemusel; uue rahaloomeasutuse asutamine või senise mitterahaloomeasutusega seotud muutus, mille tulemusel see muutub rahaloomeasutuseks), või senine rahaloomeasutus arvatakse välja rahaloomeasutuste sektorist (näiteks rahaloomeasutusega seotud ühinemine; rahaloomeasutuse ostmine muu asutuse poolt; rahaloomeasutuse jagunemine iseseisvateks juriidilisteks isikuteks; rahaloomeasutusega seotud muutus, mille tulemusel temast saab mitterahaloomeasutus, või rahaloomeasutuse likvideerimine).

RIADis hoitavad ajakohastatud võrdlusandmed võimaldavad pidada ametlikku rahaloomeasutuste nimekirja, mis põhineb institutsionaalse sektori klassifikatsioonil, tegevuse staatusel ja muudel omadustel. Eritähelepanu võidakse pöörata juhtumitele, kus rahaloomeasutuste nimekirja kantud asutuse finantsvahendustegevus on piiratud, näiteks hoiuste vastuvõtmise või laenu andmise osas, eriti enne selle likvideerimist ja/või eemaldamist rahaloomeasutuste sektorist. Rahaloomeasutuste riigisiseste klassifikatsioonidele vastavuse kontrollimiseks võib EKP paluda asjaomasel RKP-lt aeg-ajalt täiendavat teavet.

Määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artiklis 3 osutatud investeerimisfondide statistilise nimekirja koostamiseks ja haldamiseks on ettenähtud intervallide tagant vaja RIADisse koguda V lisa 1. ja 2. osas sätestatud tunnuseid. RKPd esitavad andmed nende tunnuste mis tahes ajakohastuste kohta, eelkõige juhul, kui investeerimisfondide kogumisse lisandub uus asutus või kui mõni investeerimisfond arvatakse investeerimisfondide kogumist välja.

Määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artiklis 3 osutatud FVCde statistilise nimekirja koostamiseks ja haldamiseks on ettenähtud intervallide tagant vaja RIADisse koguda V lisa 1. ja 2. osas sätestatud tunnuseid. RKPd esitavad andmed nende tunnuste mis tahes ajakohastuste kohta, eelkõige juhul, kui FVCde hulka lisandub või nende hulgast arvatakse välja mõni asutus.

Määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) artiklis 5 osutatud maksestatistika alla kuuluvate asutuste statistilise nimekirja koostamiseks ja haldamiseks on ettenähtud intervallide tagant vaja RIADisse koguda V lisa 1. osas sätestatud tunnuseid. RKPd esitavad andmed nende tunnuste mis tahes ajakohastuste kohta, eelkõige juhul, kui maksestatistika alla kuuluvate asutuste hulka lisandub või nende hulgast arvatakse välja mõni asutus.

RKPd edastavad EKP-le võimaluse korral rahaloomeasutuste tunnuste ajakohastused kohe, kui esinevad muutused rahaloomeasutuste sektoris või seniste rahaloomeasutuste omadustes. Juhul kui see ei ole võimalik, peavad RKPd esitama kirjaliku selgituse viivituse kohta, mis esines sündmuse ja sellest EKP-le teatamise vahel.

RKPd peavad EKP-le edastamata investeerimisfondide tunnuste ajakohastamise andmed vähemalt kord kvartalis, tähtajaga kaks kuud alates vaatluskuupäevast. NAV tunnuse ajakohastused tuleb investeerimisfondide osas teha kord aastas, tähtajaga kuni kaks 2 kuud alates detsembri lõpu vaatluskuupäevast.

RKPd peavad EKP-le edastamata FVCde tunnuste ajakohastatud andmed vähemalt kord kvartalis, tähtajaga 14 tööpäeva alates vaatluskuupäevast.

RKPd peavad EKP-le edastamata maksestatistika alla kuuluvate asutuste tunnuste ajakohastamise andmed aastalõpu seisuga, tähtajaga kolm kuud alates vaatluskuupäevast.

EKP fikseerib muutused rahaloomeasutuste nimekirjas igal EKP tööpäeva kl 18.00ks Kesk-Euroopa aja järgi ning avaldab selle EKP veebilehel. EKP avaldab rahaloomeasutuste nimekirja RKPdele RIADi kaudu samaaegselt. Ühtlasi edastab EKP RKPdele iga päev rahaloomeasutuste kogumis tehtud muudatuste nimekirja. Edastatakse kõik üksikasjad RKPde poolt esitatud iga muutuse kohta: a) uued rahaloomeasutused ja b) välja jäetud rahaloomeasutused.

Iga kalendrikuu EKP viimase tööpäeva kl 18.00ks fikseerib EKP rahaloomeasutuste andmebaasi seisu ning lisab sellele sama kuupäeva MPEC (Monetary Policy Eligible Counterparties) andmebaasi tunnuse „Reserve”, osutades kas euroala residendiks oleva krediidiasutuse suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet. Seejärel avaldab EKP rahaloomeasutuste ja asutuste, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku reserve nõuet, nimekirja oma veebilehel.

Ajakohastuste edastamiseks sätestatud tähtajale järgneva neljanda tööpäeva kl 18.00ks Kesk-Euroopa aja järgi fikseerib EKP investeerimisfondide andmebaasi seisu ning teeb selle kättesaadavaks kõikidele RKPdele. Seejärel avaldab EKP investeerimisfondide nimekirja oma veebilehel.

Ajakohastuste edastamiseks sätestatud tähtajale järgneva teise tööpäeva kl 18.00ks Kesk-Euroopa aja järgi fikseerib EKP FVCde andmebaasi seisu ning teeb selle kättesaadavaks kõikidele RKPdele. Seejärel avaldab EKP FVCde nimekirja oma veebilehel.

Iga kalendrikuu EKP viimase tööpäeva kl 18.00ks Kesk-Euroopa aja järgi fikseerib EKP kõikide RIADis registreeritud asutuste seisu ning teeb selle kättesaadavaks kõikidele RKPdele.

EKP ei avalda andmeid, mis kannavad märget „konfidentsiaalne” või „ei või avaldada”. Samuti ei avalda EKP RKPdele tunnuseid, mis kannavad märget „konfidentsiaalne”. Kvantitatiivsete meetmete osas, mis kannavad märget „konfidentsiaalne” või „ei või avaldada” võib EKP siiski avaldada või jagada andmeid suuruste vahemike kohta.

Artikkel 26

Pensionifondide statistika

RKPd esitavad EKP-le statistilise teave pensionifondide kohta kooskõlas II lisa 22. osaga. Pensionifondidega seotud andmed tuleb esitada andmete põhjal, mis on riigis jooksvalt kättesaadavad. Kui tegelikud andmed ei ole kättesaadavad, tuleb võimaluse korral esitada prognoos.

Andmeid esitav üldkogum hõlmab pensionifondid ESA 2010 määratletud tähenduses (lõiked 2.105 ja 2.106) ning euroala liikmesriigi residentidest pensionifondid.

RKPd esitavad andmed bilansiseisude kohta vaatlusperioodi lõpus ja andmed finantsvoogude kohta kvartali jooksul kooskõlas ESA 2010-ga.

EKP-le esitatakse andmeid kord kvartalis. Lõike 1 punktis a osutatud pensionifondide statistika esitatakse EKP-le mitte hiljem kui 85 kalendripäeva pärast vaatluskvartali lõppu. Alates 2017. aasta esimese kvartali aruandlusest esitatakse pensionifondide statistika EKP-le mitte hiljem kui 82 kalendripäeva pärast vaatluskvartali lõppu. Iga aasta septembris teatab EKP RKPdele andmete edastamise täpse aja järgmise aasta aruandluskalendris.

RKPdel võib tekkida vajadus eelmises kvartalis esitatud andmete parandamiseks. Peale selle võib tekkida vajadus parandada ka varasemate kvartalite andmeid.

Kohaldatakse järgmisi üldpõhimõtteid:

a)

regulaarse kvartaliandmete esitamise käigus võib edastada lisaks viimase kvartali andmetele ainult korralisi parandusi, s.t eelmises kvartalis esitatud andmete parandusi;

b)

erakorralisi parandusi tuleb piirata ning esitada regulaarsete andmete esitamisest erineval kuupäeval. Väiksemaid rutiinseid tagasivaatelisi parandusi tuleb esitada ainult kord aastas, koos neljanda kvartali andmete esitamisega;

c)

erakorralisi parandusi, mis parandavad oluliselt andmete kvaliteeti võib esitada väljaspool regulaarseid andmete koostamise tsükleid.

Ilma et see piiraks liikmesriikides tunnustatud raamatupidamistavade kohaldamist, esitatakse statistika eesmärgil kõik varad ja kohustused brutosummana. Hindamismeetodid peavad olema kooskõlas ESA 2010-ga. Üldreeglina tuleb varasid ja kohustusi hinnata jooksvate turuhindade alusel bilansipäeva seisuga. Hoiused (kohustused) ja laenud esitatakse põhisummas kvartalilõpu seisuga.

RKPd esitavad EKP-le selgitavad märkused (sh andmeallikad, andmekogumissüsteemid, koostamise kord, õiguslik raamistik, kõrvalekalded EKP aruandlusjuhistest ja andmeid esitav üldkogum). RKPd esitavad selgitavad märkused oluliste paranduse kohta, eelkõige katkestuste kohta tagasivaatelistes andmeridades.

Artikkel 27

Kontrollimine

Ilma et see piiraks EKP õigusi, mis on kehtestatud määruses (EÜ) nr 2533/98 ja määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33), kontrollivad ja tagavad RKPd EKP-le esitatava statistika kvaliteeti ja usaldusväärsust.

Artikkel 28

Edastamisstandardid

RKPd kasutavad EKP statistikanõuete elektrooniliseks edastamiseks EKPS poolt loodud ESCB-Net süsteemi. See statistiliste andmete elektrooniliseks edastamiseks välja töötatud statistikateate vorm on statistikakomitee poolt kooskõlastatud standardvorm. See nõue ei välista EKP eelneval nõusolekul statistika edastamiseks muude viiside kasutamist varuvariandina.

Artikkel 29

Muudatuste tegemise lihtsustatud kord

Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, on EKP juhatusel õigus teha käesoleva suunise lisades tehnilisi muudatusi, kui see ei muuda aluspõhimõtteid ega liikmesriikide andmeesitajate aruandluskoormust. EKP juhatus teavitab sellistest muudatustest EKP nõukogu põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 30

Avaldamine

RKPd ei avalda riigi andmeid euroala rahaagregaatide kuuandmetes ja nende vastaskirjeid enne, kui EKP on need agregaadid avaldanud. Andmed, mida RKPd avaldavad, peavad olema samad, mis sisalduvad euroala viimati avaldatud agregaatides. Kui RKPd avaldavad EKP avaldatud euroala agregaate, peavad nad neid avaldama tõetruult.

Artikkel 31

Kehtetuks tunnistamine

Suunis EKP/2007/9 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

Artikkel 32

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev suunis jõustub sellest euroala liikmesriikide RKPdele teatamise päeval. Euroala liikmesriikide RKPd peavad viima oma tegevuse kooskõlla artiklitega 11, 12, 13 ja 16 alates teatamise päevast, artikliga 26 1. jaanuariks 2016 ja suunise ülejäänud sätetega alates 1. jaanuarist 2015.

31. detsembriks 2018 esitab EKP juhatus EKP nõukogule aruande, kus on võetud arvesse statistikakomitee ja teiste komiteede seisukohti ja mis käsitleb järgmist: a) artiklis 18 osutatud maksestatistika valdkonna aruandlusnõuete määruses (EL) nr 1409/2013 (maksete statistika kohta) (EKP/2013/43) sätestatud aruandlusnõuetega kooskõlla viimise vajadus ja võimalik ajakava, ja b) artiklis 26 osutatud pensionifondide statistika aruandlusnõuete võimalik mõju EKPSi kindlustusvaldkonna statistika kogumisele.

Artikkel 33

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud euroala liikmesriikide RKPdele.

Frankfurt Maini ääres, 4. aprill 2014

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1)  ELT L 250, 2.10.2003, lk 10.

(2)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(3)  EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.

(4)  ELT L 35, 9.2.2011, lk 31.

(5)  Suunis EKP/2007/9, 1. august 2007, rahandusstatistika ning finantsasutuste ja-turgude statistika kohta (ELT L 341, 27.12.2007, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(7)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1071/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 1).

(8)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1074/2013, 18. oktoober 2013, statistikaaruandluse nõuete kohta postipankadele, mis võtavad vastu hoiuseid euroala residentidest mitterahaloomeasutustelt (EKP/2013/39) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 94).

(9)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1072/2013, 24. september 2013, rahaloomeasutuste kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2013/34) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 51).

(10)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1073/2013, 18. oktoober 2013, investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/38) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 73).

(11)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1075/2013, 18. oktoober 2013, väärtpaberistamise tehingutes osalevate finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistika kohta (EKP/2013/40) (ELT L 297, 7.11.2013, lk 107).

(12)  Vt suunise EKP/2011/23, 9. detsember 2011, EKP statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas (ELT L 65, 3.3.2012, lk 1) põhjendus 13; vt ka soovitus EKP/2011/24 EKP statistikaaruandluse nõuete kohta välisstatistika valdkonnas (ELT C 64, 3.3.2012, lk 1).

(13)  Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1409/2013, 28. november 2013, maksete statistika kohta (EKP/2013/43) (ELT L 352, 24.12.2013, lk 18).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(15)  Vt „Bridging tables between the accounting balance sheet items of the NCBs and the ECB and the items to be reported for statistical purposes”, avaldatakse EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

I LISA

Raamatupidamisandmete ja statistikandmete vastavuse kontroll seoses RKP/EKP bilanssidega

1.   OSA

Igakuise vastavuskontrolli kirjeldus

 

Kontrolli nr

Statistika kirje RKP/EKP bilanss

Seos

Raamatupidamise kirje

Kohustused

1

Ringluses olev sularaha

>=

Statistikakategooria peaks olema veidi suurem kui raamatupidamiskategooria, sest esimene sisaldab keskvalitsuse emiteeritud münte

Ringluses olevad pangatähed

2

Euroala residentide hoiused

>=

Statistikakategooria peaks olema suurem kui raamatupidamiskirjete kogusumma. Põhjuseks on eurosüsteemisiseste positsioonide sisaldumine statistikakategoorias agregeeritud tasandil ja nende väljajätmine raamatupidamiskirjetest (1). Samas võib seos olla erinev, kuna raamatupidamiskirjed sisaldavad eurosüsteemisiseseid positsioone seoses euro pangatähtede korrigeerimise vastaskirjega, mis kirjendatakse statistika eesmärgil „Muude varade/kohustuste” all, ning välisvääringu seisude ümberhindlus toimub teistsuguse sagedusega (raamatupidamisandmete puhul kvartaalselt, statistikaandmete puhul igakuiselt).

Kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes + muud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes + kohustused muude euroala residentide ees eurodes + kohustused euroala residentide ees välisvääringus

3

Euroala residentide, neist rahaloomeasutuste (RAd), hoiused:

>=

See kontroll peab näitama mõju, mis tuleneb brutosummades eurosüsteemisiseste saldode kaasamisest statistikakategoorias ja väljajätmisest raamatupidamiskategooriatest (1). Statistikaandmed peaksid üldreeglina olema suuremad kui raamatupidamisandmed, mille põhjuseks on osaliselt see, et nad sisaldavad kohustusi finantsüksustest tehingupoolte ees välisvääringus. Samas võib euro pangatähtede korrigeerimise vastaskirje teistsugune liigitus selle suhte vastupidiseks pöörata

Kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes + muud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes

4

Euroala residentide hoiused, neist keskvalitsuse hoiused + muu valitsemissektor/muud euroala residendid

=<

Statistikakategooriate summa peaks olema väiksem, kui raamatupidamiskategooriate summa, kuna krediidiasutuste kohustused välisvääringus sisalduvad ainult raamatupidamisandmetes

Kohustused muude euroala residentide ees eurodes + kohustused euroala residentide ees välisvääringus

5

Emiteeritud võlaväärtpaberid

=

See statistikakategooria peab raamatupidamiskategooriaga kokku langema

Emiteeritud võlainstrumendid

6

Omakapital ja reservid

>=

Statistikakategooria võib raamatupidamiskategooriast veidi erineda ja see erinevus tuleneb ümberhindlusest, mida mõnede riikide keskpankades tehakse kord kvartalis. Lisaks võib erinevus tuleneda ka sellest, et raamatupidamise bilansikirje „Jaotamata kasum” ja osa kirjest „Eraldiste konto” kantakse raamatupidamisandmetes ülejäänud kirje allkogumiks; statistikaandmetes moodustavad need „Kapitali ja reservide” osa.

Omakapital ja reservid + ümberhindluskontod

7

Väliskohustused

≈

Statistikakategooria peaks olema umbes sama suur kui raamatupidamiskirjete kogusumma. Need kaks väärtust võivad erineda vaid hindamisperioodide erinevuste tõttu

Kohustused mitte-euroala residentide ees eurodes + kohustused mitte-euroala residentide ees välisvääringus + Rahvusvahelise Valuutafondi eraldatud laenueriõiguste vastaskirje

8

Muud kohustused

≈

Statistikakategooria ja raamatupidamiskategooria vahe võib olla seletatav mujal bilansis leitud erinevustega

Muud kohustused

Varad

9

Laenud euroala residentidele

>=

Vt kontrolle nr 10 ja 11

Laenud euroala krediidiasutustele eurodes + muud nõuded euroala krediidiasutustele eurodes + valitsemissektori võlg eurodes

10

Laenud euroala residentidele, sellest rahaloomeasutustele

>=

Statistikakategooria peaks olema suurem kui raamatupidamiskirjete kogusumma. Erinevused tulenevad peamiselt sellest, et eurosüsteemisisesed positsioonid on esitatud statistikaandmetes brutosummana, kuid tasaarveldatud raamatupidamisbilansis (vt ka kohustused) (1). Lisaks sellele ei sisalda raamatupidamisandmed välisvääringu positsioone

Laenud euroala krediidiasutustele eurodes + muud nõuded euroala krediidiasutustele eurodes

11

Laenud euroala residentidele, neist valitsemissektorile

>=

Statistikakategooria hõlmab kõiki vääringuid ja võib olla suurem raamatupidamiskategooriast, mis viitab ainult eurodes laenudele

Valitsemissektori võlg eurodes

12

Euroala residentide emiteeritud võlaväärtpaberid

>=

Statistikakategooria peaks olema suurem kui raamatupidamiskategooria, kuna see sisaldab välisvääringus väärtpabereid ja muid väärtpabereid, mis liigitatakse raamatupidamisandmetes „Muude varade” alla (töötajate pensionifondid, omakapitali investeerimine, jne)

Euroala residentide eurodes väärtpaberid

13

Laenud euroala residentidele, neist muud euroala residendid + euroala residentide emiteeritud aktsiad/muud omandiväärtpaberid + põhivara + muu vara

≈

Vt kontrolli nr 8

Muud varad + nõuded euroala residentide vastu välisvääringus

14

Välisvarad

>=

Statistikakategooria peaks olema veidi suurem kui raamatupidamise kategooriate kogusumma, kuna selles sisalduvad mõned aktsiad ja muud omandiväärtpaberid ning välisvääringus sularaha (pangatähed), mis ei sisaldu raamatupidamiskategoorias. Need kaks väärtust võivad erineda ka hindamisperioodide erinevuste tõttu.

Kuld ja saadaolev kuld + nõuded mitte-euroala residentide vastu välisvääringus + nõuded mitte-euroala residentide vastu eurodes

2.   OSA

Vastavuse kontrolli vorm

Vastavuse kontrollid tuleb läbi viia ja nende tulemused EKP-le esitada kooskõlas artikliga 4. Vastavuse kontrolli ei loeta läbituks, kui statistilise väärtuse ja raamatupidamisliku väärtuse vahe on suurem kui 2 miljardit eurot (absoluutväärtus). Sellisel juhul peab RKP esitama selgituse kontrolli mitteläbimise põhjuste kohta.

Keskpanga nimi: …

Vastavuse kontroll … kuu lõpu seisuga …


Kirjed

Statistiline väärtus (2)

Raamatupidamislik väärtus (2)

Vahe (2)

Kontrolli tulemus (3)

Selgitus (4)

1.

Ringluses olev sularaha

 

 

 

 

 

2.

Euroala residentide hoiused

 

 

 

 

 

3.

Euroala residentide, sellest RAde, hoiused

 

 

 

 

 

4.

Euroala residentide, sellest mitte-RAde, hoiused

 

 

 

 

 

5.

Emiteeritud võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

6.

Omakapital ja reservid

 

 

 

 

 

7.

Väliskohustused

 

 

 

 

 

8.

Muud kohustused

 

 

 

 

 

9.

Laenud euroala residentidele

 

 

 

 

 

10.

Laenud euroala residentidele, sellest rahaloomeasutustele

 

 

 

 

 

11.

Laenud euroala residentidele, sellest valitsemissektorile

 

 

 

 

 

12.

Euroala residentide emiteeritud võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

13.

Muud varad

 

 

 

 

 

14.

Välisvarad

 

 

 

 

 

(1)  Riigi seisukohalt ei tohiks seda mõju ilmneda, sest mõlemad andmekogumid esitatakse brutosummana, kuid EKP konsolideerib nädala finantsaruande koostamiseks ainult raamatupidamisandmeid (tasaarveldades eurosüsteemisisesed positsioonid).

(2)  Väärtused esitatakse miljonites eurodes.

(3)  Kui vastavuse kontrollimine näitab, et summad langevad kokku, märkige „OK”. Kui vastavuse kontrolli ei läbita, märkige „Failed”.

(4)  Iga mitteläbitud vastavuse kontroll tuleb liigitada järgmise nelja kategooria vahel: a) ühekordsest muudatusest tulenevad ebakõlad; b) regulaarsetest muudatustest tulenevad ebakõlad; c) arvestuspõhimõtete või klassifitseerimise reeglite muudatustest tulenevad ebakõlad, ja d) mis tahes muud ebakõlad, sh aruandlusvead. Esitatakse ka põhjalik selgitus.

II LISA

ARUANDLUSVORMID

1.   OSA

Rahaloomeasutuste bilansikirjete statistika

Kõik statistilised aruanded peavad sisaldama määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) või käesoleva suunise vastavates tabelites sisalduvaid andmeid, olenemata nende aluseks oleva nähtuse olemasolust, isegi kui nad on null või puuduvad. Puuduva nähtuse kohta märgitakse „NC”. Kui memokirjetes ei ole andmeid terve sektori kohta, nt keskvalitsuse andmeridade kohta, võib riigi keskpank (RKP) otsustada neid mitte esitada.

Tagasivaatelised parandused 2003. aasta jaanuarile eelnenud kuuandmete kohta, mida nõutakse määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) ja mille aruandlus toimus määruse (EÜ) nr 2819/98 (EKP/1998/16) (1) kohaselt 2003. aasta jaanuarile eelnenud kuuandmete osas kvartaalselt, tuleb esitada Euroopa Keskpanga (EKP) või riigi keskpanga (RKP) initsiatiivil, vastavalt kahepoolsele kokkuleppele.

Muude rahaloomeasutuste bilansiandmete osas peavad RKPd esitama EKP-le andmed bilansiseisude kohta vastavalt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa tabelitele 1 kuni 4, ja finantsvoogude korrigeerimiste kohta vastavalt alljärgnevatele tabelitele 1 ja 2. Samuti peavad RKPd ja EKP samu nõudeid järgides esitama andmed oma bilansside kohta, v.a rahaturufondide aktsiate/osakute emissioonidega seonduvate kirjete osas. Lisaks peavad RKPd ja EKP esitama andmed kulla ja saadaoleva kulla (ainult monetaarkuld) kohta ja nõuete kohta Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) (nt laenuõigused ja laenueriõigused), ning laenueriõigustega seonduvate kohustuste kohta IMFi ees.

Laenude väärtpaberistamise ja muu ülekandmise osas peavad RKPd esitama EKP-le andmed vastavalt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa tabelitele 5a ja 5b ning finantsvoogude korrigeerimiste kohta vastavalt alljärgnevatele tabelitele 3a ja 3b. Laenude väärtpaberistamise ja muu ülekandmisega seonduvate täiendavate kirjete osas esitatakse andmed tabelis 4, kui andmeid ei esitata määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa tabelites 5a ja 5b.

Tabel 1

Kirjed, mille puhul on nõutav igakuine finantsvoogude korrigeerimine  (*)

BILANSIKIRJED

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

D.

Kokku

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Kokku

Pangad

Mittepangad

 

sellest: keskpank (S1.121)

sellest: hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S1.122)

 

sellest: krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet, EKP ja RKPd

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

 

 

sellest: keskpank (S1.121)

sellest: hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S1.122)

 

sellest: krediidiasutused, mille suhtes kohaldatakse kohustusliku reservi nõuet, EKP ja RKPd

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

sellest: krediidiasutused

Keskvalitsus (S.1311)

Muu valitsemissektor

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15)

sellest: krediidiasutused

Keskvalitsus (S.1311)

Muu valitsemissektor

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15)

 

sellest: kesksed vastaspooled (2)

sellest: finantsvahendusettevõtted

 

sellest: kesksed vastaspooled (2)

sellest: finantsvahendusettevõtted

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8.

Ringluses olev sularaha

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.

Hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: kontsernisisesed positsioonid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: ülekantavad hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: sündikaatlaenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9e.

Euro

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.1.e.

Üleöö

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: ülekantavad hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.2e.

Kokkulepitud tähtajaga hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.3e.

Lõpetatavad etteteatamisega

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni kolm kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kolme kuu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.4e.

Tagasiostutehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9x.

Välisvääringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.1.x

Üleöö

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.2x.

Kokkulepitud tähtajaga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.3x.

Lõpetatavad etteteatamisega

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni kolm kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kolme kuu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.4x.

Tagasiostutehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10.

Rahaturufondide aktsiad/osakud  (4)

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

#

11.

Emiteeritud võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

11e.

Euro

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

sellest: kuni kaks aastat ja kapitaligarantii nimiväärtuses alla 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

11x.

Välisvääringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

sellest: kuni kaks aastat ja kapitaligarantii nimiväärtuses alla 100 %

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

12.

Kapital ja reservid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

13.

Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

SDR vastaskirje  (5)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#


BILANSIKIRJED

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

D.

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

 

sellest: keskpank (S1.121)

sellest: hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S1.122)

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

 

sellest: keskpank (S1.121)

sellest: hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank (S1.122)

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

Kokku

(e)

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

(f)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15)

Kokku

(p)

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

(f)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+ S.15)

 

sellest: kesksed vastaspooled (2)

sellest: finantsvahendusettevõtted

Kokku

Tarbimislaen

Eluasemelaen

Muu laen

 

sellest: kesksed vastaspooled (2)

sellest: finantsvahendusettevõtted

Kokku

Tarbimislaen

Eluasemelaen

Muu laen

 

sellest: SP/P (3)

 

sellest: SP/P (3)

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

Sularaha

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1e.

sellest: euro

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Laenud

#

#

#

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

#

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

#

 

#

#

 

#

#

#

#

 

#

#

#

#

 

 

 

#

 

#

#

 

#

#

#

#

 

#

#

#

#

#

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

#

 

#

#

 

#

#

#

#

 

#

#

#

#

 

 

 

#

 

#

#

 

#

#

#

#

 

#

#

#

#

#

 

üle 5 aasta

 

 

 

#

 

#

#

 

#

#

#

#

 

#

#

#

#

 

 

 

#

 

#

#

 

#

#

#

#

 

#

#

#

#

 

sellest: kontsernisisesed positsioonid

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: sündikaatlaenud

#

 

 

#

#

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

#

 

 

#

#

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

sellest: pöördrepotehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2e.

sellest: euro

 

 

 

#

#

#

#

 

 

#

#

#

#

 

 

 

 

 

 

 

#

#

#

#

 

 

#

#

#

#

 

 

 

 

 

 

sellest: vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediit

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

 

 

 

 

 

 

sellest: tavaline krediitkaardivõlg

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

 

 

 

 

 

 

sellest: pikendatud krediitkaardivõlg

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

 

 

 

 

 

 

3.

Hoitavad võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

3e.

Euro

 

 

 

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

#

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3x.

Välisvääringud

 

 

 

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

#

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Omandiväärtpaberid

#

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

5.

Investeerimisfondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahaturufondide aktsiad/osakud

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

Investeerimisfondide, mis ei ole rahaturufondid, aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

6.

Mittefinantsvarad (sh põhivarad)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

7.

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

Kuld ja saadaolev kuld (ainult monetaarkuld)  (5)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

IMF-lt saadaolevad laenuõigused, laenueriõigused ja muud nõuded  (5)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

Tabel 2.

Kirjed, mille puhul on nõutav kvartaalne finantsvoogude korrigeerimine  (**)

BILANSIKIRJED

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

D.

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Kokku

Kokku

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

Kokku

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

 

Pangad

Mittepangad

Kokku

Keskvalitsus (S.1311)

Muu valitsemissektor

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

Kokku

Keskvalitsus (S.1311)

Muu valitsemissektor

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

Valitsemissektor

Muud residentide sektorid

Kokku

Osariigi/liidumaa valitsus (S.1312)

Kohalik omavalitsus (S.1313)

Sotsiaalkindlustusfondid (S.1314)

 

 

 

Tarbimislaen

Eluasemelaen

Muu laen

Kokku

Osariigi/liidumaa valitsus (S.1312)

Kohalik omavalitsus (S.1313)

Sotsiaalkindlustusfondid (S.1314)

 

 

 

Tarbimislaen

Eluasemelaen

Muu laen

Kinnisvaratagatis

Kokku

 

Kinnisvaratagatis

 

Kinnisvaratagatis

 

Kinnisvaratagatis

Kinnisvaratagatis

Kokku

 

Kinnisvaratagatis

 

Kinnisvaratagatis

 

Kinnisvaratagatis

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8.

Ringluses olev sularaha

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.

Hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.1.

Üleöö

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.2.

Kokkulepitud tähtajaga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.3.

Lõpetatavad etteteatamisega

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.4.

Tagasiostutehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10.

Rahaturufondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

11.

Emiteeritud võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

12.

Omakapital ja reservid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

13.

Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: tuletisinstrumendid

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

sellest: hoiustelt kogunenud intress

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

Sularaha

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Laenud

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

#

 

#

 

#

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

#

 

#

 

#

 

#

#

#

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

#

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

#

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

 

#

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2e.

Euro

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

#

 

#

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

#

 

#

 

#

 

 

 

 

 

3.

Hoitavad võlaväärtpaberid

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

#

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

#

#

#

 

#

#

#

#

#

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

#

 

#

#

#

#

#

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

#

#

#

 

#

#

#

#

#

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

#

 

#

#

#

#

#

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

#

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

#

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Investeerimisfondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahaturufondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Investeerimisfondide, mis ei ole rahaturufondid, aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Mittefinantsvarad (sh põhivarad)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7.

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: tuletisinstrumendid

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

sellest: laenudelt kogunenud intress

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 3a.

Väärtpaberistamine ja muu ülekandmine: kirjed, mille puhul on nõutav igakuine finantsvoogude korrigeerimine  (***)

BILANSIKIRJED

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

Rahaloomeasutused

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

Rahaloomeasutused

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

Kokku

Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15)

Kokku

Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15)

1.

Bilansist eemaldamata väärtpaberistatud laenude seisud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.1.

Kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.1.1.

sellest väärtpaberistatud euroala FVC kaudu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Rahaloomeasutuse poolt teenindatavad väärtpaberistatud ja bilansist eemaldatud laenud  (****)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.1.

Bilansiseisud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 3b.

Väärtpaberistamine ja muu ülekandmine: kirjed, mille puhul on nõutav kvartaalne finantsvoogude korrigeerimine  (*****)

BILANSIKIRJED

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

Rahaloomeasutused

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

Rahaloomeasutused

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

Kokku

Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15)

Kokku

Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+ S.1314)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

Tarbimislaen

Eluasemelaen

Muu laen

Tarbimislaen

Eluasemelaen

Muu laen

 

SP/P (7)

 

SP/P (7)

1.

Väärtpaberistatud laenud; väärtus vähendatakse laenu ülekandmisel

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.1.

ülekandetehingu pool

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

on FVC

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.1.1.

sellest: tehingu vastaspool on euroala FVC

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Rahaloomeasutuse poolt teenindatavad väärtpaberistatud ja bilansist eemaldatud laenud  (6)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.1

Bilansiseisud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laenu eesmärk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Väärtpaberistamises teenindatud laenude seisud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.1.

Teenindatud laenud: kõik FVCd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.1.1.

Teenindatud laenud: sellest euroala FVCd

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 4.

Väärtpaberistamine ja muu ülekandmine: rahaloomeasutuste bilansist eemaldatud laenud

BILANSIKIRJED

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

Kokku

Muu valitsemissektor (S.1312 + S.1313 + S.1314)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

Kokku

Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

Tarbimislaen

Eluasemelaen

Muu laen

Tarbimislaen

Eluasemelaen

Muu laen

 

SP/P (9)

 

SP/P (9)

3.

Rahaloomeasutuste bilansist eemaldatud laenud (8)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.1.

Bilansiseisud

 

M

M

 

M

M

M

M

M

M

 

M

M

 

M

M

M

M

M

M

M

Laenu eesmärk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

Q

Q

Q

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

Q

Q

Q

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

 

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

 

 

 

 

 

3.2.

Finantstehingud, v.a

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

laenutehingute mõju

 

M

M

 

M

M

M

M

M

M

 

M

M

 

M

M

M

M

M

M

M

Laenu eesmärk

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

Q

Q

Q

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

Q

Q

Q

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

 

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Q

 

 

 

 

 

M:

nõutavad kuuandmed.

Q:

nõutavad kvartaliandmed.

2.   OSA

E-raha statistika

Tabel 1

Nende rahaloomeasutuste poolt emiteeritud e-raha statistika kuuaruandluse nõuded, kelle suhtes ei ole tehtud erandit määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 alusel

BILANSIKIRJED

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

D.

Kokku

KOHUSTUSED

9.

Hoiused (kõigis vääringutes)

 

 

 

 

9e.

Hoiused (eurodes)

 

 

 

 

9.1e.

Üleöö

 

 

 

 

sellest: e-raha

 

 

 

 

9.1.1e.

Riistvarapõhine e-raha

 

 

 

 

9.1.2e.

Tarkvarapõhine e-raha

 

 

 

 

9x.

Hoiused (välisvääringutes)

 

 

 

 

9.1x.

Üleöö

 

 

 

 

sellest: e-raha

 

 

 

 

9.1.1x.

Riistvarapõhine e-raha

 

 

 

 

9.1.2x.

Tarkvarapõhine e-raha

 

 

 

 


Tabel 2

Nende e-raha asutuste, kes ei ole krediidiasutused, või väikeste rahaloomeasutuste, kelle suhtes on tehtud erand määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 alusel, poolt emiteeritud e-raha statistika aastaaruandluse nõuded

BILANSIKIRJED

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

D.

Kokku

VARAD/KOHUSTUSED KOKKU

Varad/kohustused kokku (kõigis vääringutes)

 

 

 

 

sellest: e-raha asutused

 

 

 

 

sellest: muud RAd peale krediidiasutuste

 

 

 

 

sellest: RAd, kelle suhtes on tehtud erand määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 alusel

 

 

 

 

sellest: e-raha emiteerivad mitte-RAd

 

 

 

 

KOHUSTUSED

9.

Hoiused (kõigis vääringutes)

 

 

 

 

9.1.

Üleöö

 

 

 

 

sellest: e-raha

 

 

 

 

sellest: emiteeritud muude RAde poolt peale krediidiasutuste

 

 

 

 

sellest: emiteeritud RAde poolt, kelle suhtes on tehtud erand määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 1 alusel

 

 

 

 

sellest: emiteeritud e-raha emiteerivate mitte-RAde poolt

 

 

 

 

3.   OSA

Postipankade ja valitsemissektori statistika

Postipankade ja valitsemissektori statistikanõuded hõlmavad nende rahalisi kohustusi euroala residentidest mitte-RAde ees, sularaha ning euroala RAde poolt emiteeritud väärtpabereid. RKPd peavad esitama EKP-le andmed bilansiseisude kohta vastavalt määruse (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39) I lisas sätestatud aruandlusvormidele ning finantsvoogude korrigeerimiste kohta vastavalt alljärgnevatele tabelile 1.

Kui aruandlussektorit konkreetses riigis ei kohaldata (nt kui riigis ei eksisteeri postipankasid vastavalt määruse (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39) määratlusele ning valitsemissektori positsioonid loetakse ebaoluliseks) ei pea RKP andmeid aegridade kohta esitama.

Tabel 1

Postipangad ja keskvalitsus: kirjed, mille puhul on nõutav igakuine finantsvoogude korrigeerimine  (******)

BILANSIKIRJED

Euroala

Rahaloomeasutused

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

Keskvalitsus (S.1311)

Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

Keskvalitsus (S.1311)

Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+ S.15)

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

Sularaha

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1e. sellest: euro

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Hoitavad võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3e.

Euro

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3x.

Välisvääringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Rahaturufondide aktsiad/osakud

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5e.

Euro

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.1e.

Üleöö

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.2e.

Kokkulepitud tähtajaga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.3e.

Lõpetatavad etteteatamisega

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni kolm kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.4e.

Tagasiostutehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5x.

Välisvaluuta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.1x.

Üleöö

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.2x.

Kokkulepitud tähtajaga

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.3x.

Lõpetatavad etteteatamisega

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni kolm kuud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.4x.

Tagasiostutehingud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.   OSA

Memokirjed

1. jagu.   Kuu memokirjed rahaagregaatide ja vastaspoolte tuletamiseks ja hindamiseks

Tabel 1  (*******)

EKP/RKPde andmed

 

Riigisisesed

Muud euroala liikmesriigid

Välismaailm

Kokku

KOHUSTUSED

8.

Ringluses olev sularaha

 

 

 

 

sellest pangatähed

 

 

 

 

—

euro pangatähed

 

 

 

#

—

siseriiklikus vääringus pangatähed

 

 

 

# (10)

sellest mündid

 

 

 

 

—

euros vääringustatud mündid

 

 

 

#

—

siseriiklikus vääringus mündid

 

 

 

# (10)

11.

Emiteeritud võlaväärtpaberid (11)

 

 

 

 

kuni 1 aasta

 

 

 

 

14.

Muud kohustused

 

 

 

 

sellest: hoiustelt kogunenud intressid

 

 

 

†

sellest: transiitkirjed

 

 

 

†

sellest: vahekirjed

 

 

 

†

sellest: tuletisinstrumendid

 

 

 

†

sellest: euro pangatähtede jaotusega seotud eurosüsteemisisesed kohustused

 (12)

 

 

VARAD

7.

Muud varad

 

 

 

 

sellest: laenudelt kogunenud intressid

 

 

 

†

sellest: transiitkirjed

 

 

 

†

sellest: vahekirjed

 

 

 

†

sellest: tuletisinstrumendid

 

 

 

†

sellest: euro pangatähtede jaotusega seotud eurosüsteemisisesed nõuded

 (12)

 

 


Tabel 2  (********)

Muude rahaloomeasutuste andmed

 

Riigisisesed

Muud euroala liikmesriigid

Välismaailm

Kokku

KOHUSTUSED

9.

Hoiused

 

 

 

 

Tehingupoole kohustus bilansist eemaldamata laenude osas (13)

†

†

†

 

11.

Emiteeritud võlaväärtpaberid (14)

 

 

 

 

kuni 1 aasta

#

#

#

 

Euro

#

#

#

 

Välisvääringud

#

#

#

 

Üle ühe ja kuni kaks aastat

#

#

#

 

Euro

#

#

#

 

Välisvääringud

#

#

#

 

13.

Kapital ja reservid

 

 

 

 

sellest eraldised

 

 

 

 (15)

14.

Muud kohustused

 

 

 

 

sellest: hoiustelt kogunenud intressid

 

 

 

†

sellest: transiitkirjed

 

 

 

†

sellest: vahekirjed

 

 

 

†

sellest: tuletisinstrumendid

 

 

 

†

sellest eraldised

 

 

 

 (15)

VARAD

7.

Muud varad

 

 

 

 

sellest: laenudelt kogunenud intressid

 

 

 

†

sellest: transiitkirjed

 

 

 

†

sellest: vahekirjed

 

 

 

†

sellest: tuletisinstrumendid

 

 

 

†

2. jagu.   Kuu memokirjed, millest tuletatakse rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks kaalumisandmed

Andmed muude RAde kohta (seisud)

Muude rahaloomeasutuste antud eurodes laenud „muude residentide” märgitud alaliikidele

VARAD

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised jt (S.14+S.15)

Tarbijakrediit

Eluasemelaenud

Muud (ülejäänud)

A.

Riigisisesed

 

 

 

 

Laenud

 

 

 

 

sellest eurodes

 

 

 

 

kuni 1 aasta

 

 

 

 

üle ühe ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

üle 2 ja kuni 5 aastat

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

B.

Muud euroala liikmesriigid

 

 

 

 

Laenud

 

 

 

 

sellest eurodes

 

 

 

 

kuni 1 aasta

 

 

 

 

üle ühe ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

üle 2 ja kuni 5 aastat

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

3. jagu.   Kvartali memokirjed rahaliidu finantskontode koostamiseks

RKPd / EKP / muude rahaloomeasutuste andmed  (*********) ,  (**********)

 

Riigisisesed

Muud euroala liikmesriigid

Välismaailm

Kokku

Rahaloomeasutused

Keskvalitsus

Muud finantsvahendusettevõtted

Kindlustusseltsid

Pensionifondid

Mittefinantsettevõtted

Rahaloomeasutused

Keskvalitsus

Muud finantsvahendusettevõtted

Kindlustusseltsid

Pensionifondid

Mittefinantsettevõtted

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

11.

Emiteeritud võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: kogunenud intressid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 (16)

14.

Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: emiteeritud võlaväärtpaberitelt kogunenud intressid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 (16)

sellest: kodumajapidamiste pensionifondide eraldiste netoväärtus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#  (17)

sellest: ümberhindluskontod

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 (18)

sellest: kohustused mitteresidentidest filiaalide/harukontorite ees

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 (18)

sellest: korrigeerimise kontod

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: tulu/kulu konto deebetjääk; jooksva/eelmise aasta kasum/kahjum; väärtpaberite laenutegevus; väärtpaberite lühikesed positsioonid; amortisatsioon

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 (18)

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Hoitavad võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: kogunenud intressid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 (16)

kuni 1 aasta

 

#

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

#

 

sellest euro

 

#

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

#

 

üle ühe aasta

 

#

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

#

 

sellest euro

 

#

 

 

 

 

 

#

 

 

 

 

#

 

5.

Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

börsil noteeritud aktsiad

#

 

#

#

#

#

#

 

#

#

#

#

#

 

börsil noteerimata aktsiad

#

 

#

#

#

#

#

 

#

#

#

#

#

 

muud omandiväärtpaberid

#

 

#

#

#

#

#

 

#

#

#

#

#

 

7.

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: hoitavatelt võlaväärtpaberitelt kogunenud intressid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 (16)

sellest: kindlustuse ettemaksed ja reservid tasumata nõuete jaoks

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

#  (19)

sellest: ümberhindluskontod

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 (18)

sellest: nõuded (kapitalisüstid) mitteresidentidest filiaalide/harukontorite vastu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 (18)

sellest: varade korrigeerimise kontod

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: tulu/kulu konto kreeditjääk; jooksva/eelmise aasta kasum/kahjum; omaaktsiad; väärtpaberite laenutegevus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 (18)

5.   OSA

Reservibaasi statistika

Tabel 1

Reservibaasi statistika koostamiseks vajalikud andmed bilansikirjete kohta

BILANSIKIRJED

Maailm

Euroala liikmesriikide muud RAd, kelle suhtes ei kohaldata kohustusliku reservi nõuet, euroala liikmesriikide ja välismaailma mitte-RAd

Kokku

KOHUSTUSED

 

 

9.

Hoiused (kõigis vääringutes)

 

 

9.1.

Üleöö

R1

 

9.2.

kokkulepitud tähtajaga kuni 2 aastat

 

9.3.

lõpetatavad etteteatamisega kuni 2 aastat

 

9.

Hoiused (kõigis vääringutes)

 

 

9.2.

kokkulepitud tähtajaga üle kahe aasta

R2

 

9.3.

lõpetatavad etteteatamisega üle kahe aasta

 

9.4.

Tagasiostulepingud

R3

 

11.

Emiteeritud võlaväärtpaberid (kõik vääringud)

 

 

kuni kaks aastat

R4

 

üle kahe aasta (20)

 

R5


Tabel 2

Kontrolliks vajalikud bilansikirjete andmed

 

A.

Riigisisesed

Määratlemata

Kindlasummaline vähendus

R6

Kindlasummalise vähenduse arvutamine kontrollimiseks (R6)

Kindlasummaline vähendus: vähendust kohaldatakse kõikide krediidiasutuste suhtes. Iga krediidiasutus lahutab maksimumsumma, mille eesmärgiks on väga väikeste reservinõuete halduskulu vähendamine. Juhul kui [reservibaas × reservimäär] on alla 100 000 euro, võrdub kindlasummaline vähendus [reservibaas × reservimäär]. Juhul kui [reservibaas × reservimäär] on suurem või võrdne 100 000 euroga, võrdub kindlasummaline vähendus 100 000 euroga. Asutused, kellel on lubatud statistilisi andmeid seoses nende konsolideeritud reservibaasiga esitada kontsernina (vastavalt määratlusele määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) III lisa 1. osa 2. jaos), hoiavad kohustuslikke reserve ühe kontserni kuuluva asutuse kaudu, mis tegutseb ainult kõnealuste asutuste vahendajana. Seda ainult juhul, kui kontsernil tervikuna on lubatud kindlasummalist vähendust lahutada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9) artikliga 11.

Kohustuslik reserv arvutatakse järgmiselt:

kohustuslik reserv = reservibaas × reservimäär - kindlasummaline vähendus.

Reservimäära kohaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1745/2003 (EKP/2003/9).

6.   OSA

Üldsumma suhtarvu statistika

Üldsumma suhtarvu koostamiseks vajalikud krediidiasutuste bilansikirjete andmed

BILANSIKIRJED

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

D.

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

KOHUSTUSED

11.

Emiteeritud võlaväärtpaberid (kõik vääringud)

 

 

 

 

 

 

kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

MR1

VARAD

3.

Hoitavad võlaväärtpaberid (kõik vääringud)

 

 

 

 

 

 

kuni kaks aastat

MR2

 

MR3

 

 

 

7.   OSA

Rahaturufondide bilansistatistika

Tabel 1.

Rahaturufondid – bilansiseisud

Kvartaliandmed

BILANSIKIRJED

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

D.

Kokku

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Kokku

Pangad

Mittepangad

Kokku

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

Kokku

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

Valitsemissektor

Muud mitteresidentide sektorid

Keskvalitsus (S.1311)

Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

Keskvalitsus (S.1311)

Muu valitsemissektor

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15)

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahaturufondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kapital ja reservid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vääringud kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Euro

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Välisvääringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Investeerimisfondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahaturufondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Investeerimisfondide, mis ei ole rahaturufondid, aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

RAdele kohaldatavad kuu- ja kvartalinõuded määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) alusel.

 

Investeerimisfondidele kohaldatavad kvartalinõuded määruse /EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) alusel; tuleb esitada rahaturufondide kohta memokirjetena, kui andmed on RKPdele kättesaadavad.


Rahaturufondid – ümberliigitus

Kvartaliandmed

BILANSIKIRJED

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

D.

Kokku

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Kokku

Pangad

Mittepangad

Kokku

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

Kokku

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

Valitsemissektor

Muud mitteresidentide sektorid

Keskvalitsus (S.1311)

Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

Keskvalitsus (S.1311)

Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahaturufondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kapital ja reservid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hoitavad võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vääringud kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Euro

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Välisvääringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Investeerimisfondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahaturufondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Investeerimisfondide, mis ei ole rahaturufondid, aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

RAdele kohaldatavad kuu- ja kvartalinõuded määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) alusel.

 

Investeerimisfondidele kohaldatavad kvartalinõuded määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) alusel; tuleb esitada rahaturufondide kohta memokirjetena, kui andmed on RKPdele kättesaadavad.


Rahaturufondid – ümberhindlus

Kvartaliandmed

BILANSIKIRJED

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

D.

Kokku

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Kokku

Pangad

Mittepangad

Kokku

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

Kokku

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

Valitsemissektor

Muud mitteresidentide sektorid

Keskvalitsus (S.1311)

Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

Keskvalitsus (S.1311)

Muu valitsemissektor (S.1312+S.1313+S.1314)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahaturufondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kapital ja reservid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hoitavad võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vääringud kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Euro

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Välisvääringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Investeerimisfondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Rahaturufondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Investeerimisfondide, mis ei ole rahaturufondid, aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

RAdele kohaldatavad kuu- ja kvartalinõuded määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) alusel.

 

Investeerimisfondidele kohaldatavad kvartalinõuded määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) alusel; tuleb esitada rahaturufondide kohta memokirjetena, kui andmed on RKPdele kättesaadavad.

Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 2 alusel võivad RKPd teha erandeid rahaturufondide ümberhindluskorrigeerimise aruandluses.

Sellisel juhul peavad RKPd esitama teabe võimaluste piires, kui tegemist on oluliste summadega.

Tabel 2.

Rahaturufondid – bilansiseisud

Kvartaliandmed

BILANSI KIRJED

Kõik vääringud

Euro

Muud vääringud

 

GBP

USD

JPY

CHF

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

Laenud

 

 

 

 

 

 

 

Välismaailm

 

 

 

 

 

 

 

Hoitavad võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

Riigisisesed

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

Muud euroala liikmesriigid

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud rahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

emiteeritud mitterahaloomeasutuste poolt

 

 

 

 

 

 

 

Välismaailm

 

 

 

 

 

 

 

 

RAdele kohaldatavad kvartalinõuded määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) alusel.

8.   OSA

Struktuuri finantsnäitajad

1.

Krediidiasutuste filiaalide arv vaatlusperioodi lõpu seisuga. Selles näitajas võivad sisalduda ainult krediidiasutustele kuuluvad filiaalid. Allüksuste harukontorid, mis ei ole ise krediidiasutused, tuleb jätta välja, isegi kui need kuuluvad krediidiasutusega samasse kontserni.

2.

Krediidiasutuste töötajate arv – see näitaja osutab krediidiasutuse töötajate keskmisele arvule vaadeldaval aastal. Töötajad finantsasutustes, mis ise ei ole krediidiasutused, tuleks välja jätta, isegi kui need asutused kuuluvad samasse kontserni.

3.

Viie suurima krediidiasutuse osakaal bilansside kogumahus (CR5). Näitab pangandustegevuse koondumist. Näitaja saamiseks peavad RKPd kasutama järgmist konsolideerimata agregeeritud meetodit: a) järjestama kõikide aruandlust esitavate krediidiasutuste bilansside kogusummad; b) arvutama i) viie suurima bilansi kogusumma ja ii) kõikide bilansside kogusumma, ning iii) arvutama i ja ii proportsiooni. EKP-le tuleb andmed esitada protsentides s.o väärtus 72,4296 % tuleks esitada kujul 72,4296 ja mitte 0,7243. Kuigi viie suurima panga koosseis võib aja jooksul muutuda, peaksid riikide keskpangad esitama viie suurima krediidiasutuse osakaalu ainult konkreetsel ajahetkel (vaadeldava aasta detsembri lõpus).

4.

Krediidiasutuste bilansimahu Herfindahli indeks (HI). Nagu eelminegi näitaja, osutab see pangandustegevuse koondumisele. RKPd peavad võimalikus ulatuses järgima agregeeritud meetodit. Sellisel juhul tuleb Herfindahli indeksi arvutamisel kaasata kontserni kuuluva iga krediidiasutuse agregeeritud bilanss, kasutades vajadusel nende asutuste aastaaruannetes sisalduvaid raamatupidamisandmeid. Kui osad krediidiasutused ei ole kaasatud lihtsustatud aruandlusse, tuleb teha andmete juurdearvestus.

Herfindhali indeks saadakse liites kõikide pangandussektori krediidiasutuste turuosade ruudud ja see tuleb esitada EKP-le järgmise valemi kohaselt:

HI

=

Formula, kus:

n

=

riigi krediidiasutuste koguarv

Xi

=

krediidiasutuse varade kogumaht

X

=

Formula = riigi kõikide krediidiasutuste bilansside kogumaht.

5.

Kindlustusettevõtete koguinvesteeringud  (21) . See on nende ettevõtete finantsvarade kogusumma näitaja, mis saadakse mittefinantsvarade, nt põhivara, lahutamise teel bilansi agregeeritud kogumahust. Vajaduse korral tuleb teha 100-protsendilise hõlmatuse tagamiseks neile arvudele juurdearvestus. Kui eraldi andmed kindlustusettevõtete kohta ei ole kättesaadavad, võib selle näitaja ühendada näitajaga „pensionifondide hallatud varade kogumaht” üheks näitajaks. Kui kasutatakse „ühist” kirjendamist, peavad riikide keskpangad andmerea ära märkima.

6.

Pensionifondide hallatud varade kogumaht  (22) . See on autonoomsete pensionifondide agregeeritud bilansi kogumahu näitaja. Kui eraldi andmed pensionifondide kohta ei ole kättesaadavad, võib selle näitaja ühendada näitajaga „kindlustusettevõtete koguinvesteeringud” üheks näitajaks. Sel juhul tuleb näitaja „pensionifondide hallatud varade kogumaht” all märkida null.

7.

Teiste EL riikide krediidiasutuste filiaalide arv. Näitab teiste EL riikide residentidest krediidiasutuste filiaalide arvu aruandluse riigis. Kui krediidiasutusel on mõnes riigis mitu filiaali, loetakse need üheks. RKPd peavad tagama, et perioodi kohta alates 1999. aasta lõpust esitatavad andmed vastavad rahaloomeasutuste nimekirja raames esitatavatele andmetele.

8.

Teiste EL riikide krediidiasutuste filiaalide bilansside kogumaht. Näitab näitajaga „teiste EL riikide krediidiasutuste filiaalide arv” hõlmatud filiaalide agregeeritud bilansside kogumahtu.

9.

Teiste EL riikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv. Näitab teiste EL riikide residentidest krediidiasutuste valitseva mõju all olevate tütarettevõtete arvu aruandluse riigis. Arvesse võib võtta ainult tütarettevõtteid, kes on ise krediidiasutused.

10.

Teiste EL riikide krediidiasutuste tütarettevõtete bilansside kogumaht. Näitab näitajaga „teiste EL riikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv” hõlmatud tütarettevõtete agregeeritud bilansside kogumahtu.

11.

EL-väliste riikide krediidiasutuste filiaalide arv. Näitab Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide residentidest krediidiasutuste filiaalide arvu aruandluse riigis. Kui pangal on riigis mitu filiaali, loetakse need üheks. RKPd peavad tagama, et andmed vastavad rahaloomeasutuste nimekirja raames esitatavatele andmetele.

12.

EL-väliste riikide krediidiasutuste filiaalide bilansside kogumaht. Näitab näitajaga „teiste EL riikide krediidiasutuste filiaalide arv” hõlmatud filiaalide agregeeritud bilansside kogumahtu.

13.

EL-väliste riikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv. Näitab Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide residentidest krediidiasutuste valitseva mõju all olevate tütarettevõtete arvu aruandluse riigis.

14.

EL-väliste riikide krediidiasutuste tütarettevõtete bilansside kogumaht. Näitab näitajaga „teiste EL riikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv” hõlmatud tütarettevõtete agregeeritud bilansside kogumahtu.

15.

Teiste euroala liikmesriikide krediidiasutuste filiaalide arv. Näitab teiste euroala liikmesriikide residentidest krediidiasutuste filiaalide arvu aruandluse riigis. Kui pangal on riigis mitu filiaali, loetakse need üheks. RKPd peavad tagama, et andmed vastavad rahaloomeasutuste nimekirja raames esitatavatele andmetele.

16.

Teiste euroala liikmesriikide krediidiasutuste filiaalide bilansside kogumaht. Näitab näitajaga „teiste euroala liikmesriikide krediidiasutuste filiaalide arv” hõlmatud filiaalide agregeeritud bilansside kogumahtu.

17.

Teiste euroala liikmesriikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv. Näitab teiste euroala liikmesriikide residentidest krediidiasutuste valitseva mõju all olevate tütarettevõtete arvu aruandluse riigis.

18.

Teiste euroala liikmesriikide krediidiasutuste tütarettevõtete bilansside kogumaht. Näitab näitajaga „teiste euroala liikmesriikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv” hõlmatud tütarettevõtete agregeeritud bilansside kogumahtu.

Tabel 1

Struktuuri finantsnäitajad (seisud)

Struktuuri finantsnäitajad

1.

Riigisisesed

2.

Muud EL riigid

3.

EL-välised riigid

4.

Muud osalevad liikmesriigid

Krediidiasutused

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

Krediidiasutused

Krediidiasutused

Krediidiasutused

Kokku

Kindlustusseltsid

Pensionifondid

Krediidiasutuste töötajate arv

S1

 

 

 

 

 

 

Krediidiasutuste filiaalide arv

S2

 

 

 

S3

S4

S5

Krediidiasutuste tütarettevõtete arv

 

 

 

 

S6

S7

S8

Krediidiasutuste bilansside kogumahu Herfindahli indeks

S9

 

 

 

 

 

 

Viie suurima krediidiasutuse osakaal bilansside kogumahus (CR5)

S10

 

 

 

 

 

 

Koguvarad

 

S11

S12

S13

 

 

 

Filiaalide koguvarad

 

 

 

 

S14

S15

S16

Tütarettevõtete koguvarad

 

 

 

 

S17

S18

S19


Tabel 2

Struktuuri finantsnäitajad (finantsvoogude korrigeerimine)

Struktuuri finantsnäitajad

1.

Riigisisesed

2.

Muud EL riigid

3.

EU-välised riigid

4.

Muud osalevad liikmesriigid

Krediidiasutused

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

Krediidiasutused

Krediidiasutused

Krediidiasutused

Kokku

Kindlustusseltsid

Pensionifondid

Ümberliigitus- ja muu korrigeerimine

Koguvarad

 

S20

S21

S22

 

 

 

Filiaalide koguvarad

 

 

 

 

S23

S24

S25

Tütarettevõtete koguvarad

 

 

 

 

S26

S27

S28

Muu ümberhindluskorrigeerimine

Koguvarad

 

S29

S30

S31

 

 

 

Filiaalide koguvarad

 

 

 

 

S32

S33

S34

Tütarettevõtete koguvarad

 

 

 

 

S35

S36

S37

9.   OSA

Konsolideeritud pangandusandmed

Tabel 1.A

Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta: andmeesitajad

 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

1. jagu.

Andmeid esitav üldkogum

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

Eraldiseisvate krediidiasutuste arv

 

 

 

 

 

 

 

Pangakontsernidesse konsolideeritud krediidiasutuste arv

 

 

 

 

 

 

 

Pangakontsernide arv

 

 

 

 

 

 

 

Krediidiasutuste arv kokku*

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 1.B

Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta: kasumlikkus ja tõhusus

 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

2. jagu.

Konsolideeritud kasumiaruanne

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

JÄTKUVAD TEGEVUSED

Finantstulud ja -kulud ning tegevustulud ja -kulud

Intressitulu

 

 

 

 

 

 

 

Sularaha ja rahasaldod keskpankades

 

 

 

 

 

 

 

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad [eraldi arvestuse korral]*

 

 

 

 

 

 

 

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande [eraldi arvestuse korral]*

 

 

 

 

 

 

 

Müügivalmis finantsvarad*

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja nõuded [sh kapitalirent]*

 

 

 

 

 

 

 

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud*

 

 

 

 

 

 

 

Tuletisinstrumendid – riskimaanduse arvestus, intressimäärarisk*

 

 

 

 

 

 

 

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

(Intressikulu)

 

 

 

 

 

 

 

(Keskpankade hoiused)

 

 

 

 

 

 

 

(Kauplemiseks hoitavad finantskohustused [eraldi arvestuse korral]*

 

 

 

 

 

 

 

(Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande [eraldi arvestuse korral])*

 

 

 

 

 

 

 

(Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused)*

 

 

 

 

 

 

 

(Tuletisinstrumendid – riskimaanduse arvestus, intressimäärarisk)*

 

 

 

 

 

 

 

(Muud kohustused)

 

 

 

 

 

 

 

(Nõudmisel tagasimakstavast aktsiakapitalist tulenevad kulud)

 

 

 

 

 

 

 

Intressitulu (neto) [täielik valim]*

 

 

 

 

 

 

 

Intressitulu (neto) [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

 

Dividenditulu [täielik valim]*

 

 

 

 

 

 

 

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad [eraldi arvestuse korral]

 

 

 

 

 

 

 

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande [eraldi arvestuse korral]

 

 

 

 

 

 

 

Müügivalmis finantsvarad

 

 

 

 

 

 

 

Dividenditulu [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]*

 

 

 

 

 

 

 

 

Teenus- ja vahendustasu tulu

 

 

 

 

 

 

 

(Teenus- ja vahendustasu kulu)

 

 

 

 

 

 

 

Teenus- ja vahendustasu tulu (neto) [täielik valim]*

 

 

 

 

 

 

 

Teenus- ja vahendustasu tulu (neto) [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

 

Netokasum/-kahjum finantsvaradest ja -kohustustest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande*

 

 

 

 

 

 

 

Müügivalmis finantsvarad

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja nõuded [sh kapitalirent]

 

 

 

 

 

 

 

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

 

 

 

 

 

 

 

Muu

 

 

 

 

 

 

 

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum/-kahjum*

 

 

 

 

 

 

 

Omakapitali instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Intressimäära instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Välisvaluutatehingud

 

 

 

 

 

 

 

Krediidiriski instrumendid ja seotud tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Kaupadega seotud tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Muu [sh kombineeritud tuletisinstrumendid]

 

 

 

 

 

 

 

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum/-kahjum*

 

 

 

 

 

 

 

Riskimaandamise arvestuse netokasum/-kahjum

 

 

 

 

 

 

 

 

Vahetuskursi erinevused, netokasum/-kahjum

 

 

 

 

 

 

 

Kauplemisest ja vahetuskursi erinevusest saadud kasum/kahjum [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Kauplemisest ja vahetuskursi erinevusest saadud kasum/kahjum [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

 

Netokasum/-kahjum, mis tuleneb mittefinantsvara kajastamise lõpetamisest

 

 

 

 

 

 

 

Muud tegevustulud [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Muud tegevustulud [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

 

(Muud tegevuskulud)

 

 

 

 

 

 

 

Tegevustulud kokku [täielik valim]*

 

 

 

 

 

 

 

Tegevustulud kokku [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

 

(Halduskulud)

 

 

 

 

 

 

 

(Personalikulud)

 

 

 

 

 

 

 

(Muud halduskulud)

 

 

 

 

 

 

 

(Kulum)

 

 

 

 

 

 

 

(Materiaalsed põhivarad)

 

 

 

 

 

 

 

(Kinnisvarainvesteeringud)

 

 

 

 

 

 

 

(Immateriaalne vara [v.a. firmaväärtus])

 

 

 

 

 

 

 

(Tegevuskulud kokku) [täielik valim]*

 

 

 

 

 

 

 

(Tegevuskulud kokku) [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

 

(Eraldised) [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Dividenditulu [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]*

 

 

 

 

 

 

 

(Väärtuse langus) [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

(Selliste finantsvarade väärtuse langus, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

 

 

 

 

 

 

 

(Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad [noteerimata omakapital])*

 

 

 

 

 

 

 

(Müügivalmis finantsvarad)*

 

 

 

 

 

 

 

(Laenud ja nõuded [sh kapitalirent])*

 

 

 

 

 

 

 

(Lõpptähtajani hoitavad investeeringud)*

 

 

 

 

 

 

 

(Mittefinantsvara väärtuse langus)

 

 

 

 

 

 

 

(Materiaalsed põhivarad)

 

 

 

 

 

 

 

(Kinnisvarainvesteeringud)

 

 

 

 

 

 

 

(Firmaväärtus)

 

 

 

 

 

 

 

(Immateriaalne vara [v.a. firmaväärtus])

 

 

 

 

 

 

 

(Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse, kapitaliosaluse meetodil)

 

 

 

 

 

 

 

(Muu)

 

 

 

 

 

 

 

Väärtuse langus [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Finantsvarade netokorrigeerimine/väärtuse langus [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Mittefinantsvarade netokorrigeerimine/väärtuse langus [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Kasumina/kahjumina kajastatud negatiivne firmaväärtus

 

 

 

 

 

 

 

Sidus- ja ühisettevõtete osa kasumis/kahjumis, kapitaliosaluse meetodil

 

 

 

 

 

 

 

Kasum/kahjum müügiks hoitavatest põhivaradest ja müügigruppidest, mis ei vasta lõpetatud tegevuste kriteeriumidele

 

 

 

 

 

 

 

 

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM/KAHJUM ENNE TULUMAKSU

 

 

 

 

 

 

 

Järkuvate tegevuste kasumi/kahjumiga seotud tulumaksukulu või -tulu

 

 

 

 

 

 

 

 

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM/KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

JÄTKUVATE TEGEVUSTE KASUM/KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Lõpetatud tegevuste kasum/kahjum pärast tulumaksu

 

 

 

 

 

 

 

 

KASUM/KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU JA LÕPETATUD TEGEVUSI [täielik valim]*

 

 

 

 

 

 

 

Vähemusosaluse kasum/kahjum

 

 

 

 

 

 

 

 

EMAETTEVÕTTE OSANIKE KASUM/KAHJUM

 

 

 

 

 

 

 

 

Asutuste arv, mille ROE on < 0

 

 

 

 

 

 

 

Asutuste arv, mille ROE on 0–5 %

 

 

 

 

 

 

 

Asutuste arv, mille ROE on 5–10 %

 

 

 

 

 

 

 

Asutuste arv, mille ROE on 10–15 %

 

 

 

 

 

 

 

Asutuste arv, mille ROE on 15–20 %

 

 

 

 

 

 

 

Asutuste arv, mille ROE on > 20 %

 

 

 

 

 

 

 

Asutuste, mille ROE on < 0, % pangandussektori koguvaradest

 

 

 

 

 

 

 

Asutuste, mille ROE on 0–5 %, % pangandussektori koguvaradest

 

 

 

 

 

 

 

Asutuste, mille ROE on 5–10 %, % pangandussektori koguvaradest

 

 

 

 

 

 

 

Asutuste, mille ROE on 10–15 %, % pangandussektori koguvaradest

 

 

 

 

 

 

 

Asutuste, mille ROE on 15–20 %, % pangandussektori koguvaradest

 

 

 

 

 

 

 

Asutuste, mille ROE on > 20 %, % pangandussektori koguvaradest

 

 

 

 

 

 

 

Tabel 1.C

Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta: vara kvaliteet

 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

3. jagu.

Viivislaenud, kahjueraldised ja väärtuse langus

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

Ebatõenäoliselt laekuvad ja viivislaenud kokku (laenud ja võlaväärtpaberid) (***********)

 

 

 

 

 

 

 

Kahjueraldised (***********)

 

 

 

 

 

 

 

Väärtuse langus kokku (laenud ja võlaväärtpaberid)

 

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

4. jagu.

Müügivalmis finantsvarad.

Langenud väärtusega varade õiglane väärtus IAS 39.58-70

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

Omakapitali instrumendid

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)

Võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

5. jagu.

Müügivalmis finantsvarad.

Bilansiline netomaksumus kokku

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

Omakapitali instrumendid

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)

Võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

 

 

 

 

 

 

 

Kokku

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)

 (***********)


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

6. jagu.

Laenud ja nõuded (sh kapitalirent) ja lõpptähtajani hoitavad investeeringud.

Langenud väärtusega varad (bilansiline brutomaksumus) IFRS 7.37; IFRS 7 IG 29 (a)

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

Laenud ja nõuded

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

 

 

 

 

 

 

 

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

 

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

7. jagu.

Laenud ja nõuded (sh kapitalirent) ja lõpptähtajani hoitavad investeeringud.

Langenud väärtusega varad (individuaalselt hinnatud finantsvarade eraldised) IAS 39 AG 84-86; IFRS 7.37 (b)

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

Laenud ja nõuded

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

 

 

 

 

 

 

 

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

 

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

8. jagu.

Laenud ja nõuded (sh kapitalirent) ja lõpptähtajani hoitavad investeeringud

(kollektiivselt hinnatud finantsvarade eraldised) (sh tekkinud kuid kajastamata kahju eraldised) IAS 39 AG 84-90

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

Laenud ja nõuded

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

sellest: tekkinud kuid kajastamata kahju eraldised

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

 

 

 

 

 

 

 

sellest: tekkinud kuid kajastamata kahju eraldised

 

 

 

 

 

 

 

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

sellest: tekkinud kuid kajastamata kahju eraldised

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

 

 

 

 

 

 

 

sellest: tekkinud kuid kajastamata kahju eraldised

 

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

9. jagu.

Laenud ja nõuded (sh kapitalirent) ja lõpptähtajani hoitavad investeeringud.

Bilansiline netomaksumus kokku

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

Laenud ja nõuded

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

 

 

 

 

 

 

 

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

 

 

 

 

 

 

 

Tabel 1.D

Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta: bilanss

 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

10. jagu.

Varad

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

Sularaha ja sularahasaldod keskpankades (************)

 

 

 

 

 

 

 

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad (************)

 

 

 

 

 

 

 

Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Omakapitali instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

 

 

 

 

 

 

 

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

 

 

 

 

 

 

Omakapitali instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

 

 

 

 

 

 

 

Müügivalmis finantsvarad

 

 

 

 

 

 

 

Omakapitali instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja nõuded, sh kapitalirent

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

 

 

 

 

 

 

 

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

 

 

 

 

 

 

 

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

 

 

 

 

 

 

 

Õiglase väärtuse riskimaandamisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Rahavoo riskimaandamisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Netoinvesteeringu riskimaandamine välismaises äriüksuses

 

 

 

 

 

 

 

Intressimäärariski õiglase väärtuse riskimaandamine

 

 

 

 

 

 

 

Intressimäärariski rahavoo riskimaandamine

 

 

 

 

 

 

 

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

 

 

 

 

 

 

 

Materiaalsed varad

 

 

 

 

 

 

 

Materiaalsed põhivarad

 

 

 

 

 

 

 

Kinnisvarainvesteeringud

 

 

 

 

 

 

 

Immateriaalsed varad

 

 

 

 

 

 

 

Firmaväärtus

 

 

 

 

 

 

 

Muud immateriaalsed varad

 

 

 

 

 

 

 

Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse (kapitaliosaluse meetodil, sh firmaväärtus)

 

 

 

 

 

 

 

Tulumaksu varad

 

 

 

 

 

 

 

Tasumisele kuuluva tulumaksu varad

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

Edasilükkunud tulumaksu varad

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed kokku [täielik valim] (************)

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed kokku [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid kokku [täielik valim] (************)

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid kokku [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Omakapitali instrumendid, sh aktsiad ja muud muutuvintressiga väärtpaberid, kokku [täielik valim] (************)

 

 

 

 

 

 

 

Omakapitali instrumendid, sh aktsiad ja muud muutuvintressiga väärtpaberid, kokku [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Muud varad [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

 

VARAD KOKKU (täielik valim) (************)

 

 

 

 

 

 

 

VARAD KOKKU (mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad) (************)

 

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

11. jagu.

Kohustused

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

Keskpankade hoiused

 

 

 

 

 

 

 

Kauplemiseks hoitavad finantskohustused

 

 

 

 

 

 

 

Kauplemiseks hoitavad tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Lühikesed positsioonid

 

 

 

 

 

 

 

Krediidiasutuste hoiused

 

 

 

 

 

 

 

Hoiused (v.a. krediidiasutuste hoiused)

 

 

 

 

 

 

 

Võlaväärtpaberid (sh lühiajalises perspektiivis tagasiostmiseks mõeldud võlakirjad)

 

 

 

 

 

 

 

Muud kauplemiseks hoitavad finantskohustused

 

 

 

 

 

 

 

Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

 

 

 

 

 

 

Krediidiasutuste hoiused

 

 

 

 

 

 

 

Hoiused (v.a. krediidiasutuste hoiused)

 

 

 

 

 

 

 

Võlaväärtpaberid (sh võlakirjad)

 

 

 

 

 

 

 

Allutatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

Muud finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

 

 

 

 

 

 

Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

 

 

 

 

 

 

 

Krediidiasutuste hoiused

 

 

 

 

 

 

 

Hoiused (v.a. krediidiasutuste hoiused)

 

 

 

 

 

 

 

Võlaväärtpaberid (sh võlakirjad)

 

 

 

 

 

 

 

Allutatud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

Muud amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused

 

 

 

 

 

 

 

Ülekantud finantsvaradega seotud finantskohustused

 

 

 

 

 

 

 

Tuletisinstrumendid – riskimaandamise arvestus

 

 

 

 

 

 

 

Õiglase väärtuse riskimaandamisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Rahavoo riskimaandamisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Netoinvesteeringu riskimaandamine välismaises äriüksuses

 

 

 

 

 

 

 

Intressimäärariski õiglase väärtuse riskimaandamine

 

 

 

 

 

 

 

Intressimäärariski rahavoo riskimaandamine

 

 

 

 

 

 

 

Maandatavate instrumentide õiglase väärtuse muutused portfelli intressiriski maandamisel

 

 

 

 

 

 

 

Eraldised

 

 

 

 

 

 

 

Restruktureerimine

 

 

 

 

 

 

 

Pooleliolevad kohtuasjad ja maksuvaidlused

 

 

 

 

 

 

 

Pensionid ja muud töösuhetejärgsete kindlaksmääratud hüvitistega seotud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

Laenukohustused ja garantiid

 

 

 

 

 

 

 

Kahjulikud lepingud

 

 

 

 

 

 

 

Muud eraldised

 

 

 

 

 

 

 

Tulumaksu kohustused

 

 

 

 

 

 

 

Tasumisele kuuluva tulumaksu kohustused

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

Edasilükkunud tulumaksu kohustused

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

Nõudmisel tagasimakstav aktsiakapital (näiteks ühistuosakud)

 

 

 

 

 

 

 

Kohustused, mis kuuluvad müügiks hoitavaks liigitatud müügigruppidesse

 

 

 

 

 

 

 

Krediidiasutustele võlgnetavad summad [täielik valim] (************)

 

 

 

 

 

 

 

Krediidiasutustele võlgnetavad summad [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Klientidele (v.a krediidiasutused) võlgnetavad summad [täielik valim] (************)

 

 

 

 

 

 

 

Klientidele (v.a krediidiasutused) võlgnetavad summad [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Võlaväärtpaberid kokku [täielik valim] (************)

 

 

 

 

 

 

 

Võlaväärtpaberid kokku [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Muud kohustused [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED KOKKU (täielik valim)

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED KOKKU (mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad)

 

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

12. jagu.

Omakapital ja vähemusosalus

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

Emiteeritud aktsiakapital

 

 

 

 

 

 

 

Sissemakstud aktsiakapital

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

Sissemaksmata sissenõutud aktsiakapital

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

Ülekurss

 

 

 

 

 

 

 

Muu omakapital

 

 

 

 

 

 

 

Liitfinantsinstrumentide omakapitali komponent

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

Muud omakapitaliinstrumendid

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

 (************)

Ümberhindlusreserv ja muud ümberhindluserinevused:

 

 

 

 

 

 

 

Materiaalsed varad

 

 

 

 

 

 

 

Immateriaalsed varad

 

 

 

 

 

 

 

Välismaistesse äriüksustesse tehtud netoinvesteeringute riskimaandus (efektiivne osa)

 

 

 

 

 

 

 

Vahetuskursi erinevusest saadud kasum/kahjum

 

 

 

 

 

 

 

Rahavoo riskimaandamisinstrumendid (efektiivne osa)

 

 

 

 

 

 

 

Müügivalmis finantsvarad

 

 

 

 

 

 

 

Müügiks hoitavad põhivarad ja müügigrupid

 

 

 

 

 

 

 

Muud kirjed

 

 

 

 

 

 

 

Reservid (sh jaotamata kasum)

 

 

 

 

 

 

 

(Omaaktsiad)

 

 

 

 

 

 

 

Aruandeaasta kasum/kahjum

 

 

 

 

 

 

 

(Vahedividendid)

 

 

 

 

 

 

 

Vähemusosalus

 

 

 

 

 

 

 

Ümberhindlusreserv ja muud ümberhindluserinevused

 

 

 

 

 

 

 

Muud kirjed

 

 

 

 

 

 

 

OMAKAPITAL KOKKU [täielik valim] (************)

 

 

 

 

 

 

 

OMAKAPITAL KOKKU [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU

 

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

13. jagu.

Laenukohustused, finantsgarantiid ja muud kohustused

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

LAENUKOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

—

Võetud:

 

 

 

 

 

 

 

—

Saadud:

 

 

 

 

 

 

 

FINANTSGARANTIID

 

 

 

 

 

 

 

—

Antud:

 

 

 

 

 

 

 

—

Saadud garantiid:

 

 

 

 

 

 

 

—

Saadud krediidituletisinstrumendid:

 

 

 

 

 

 

 

MUUD KOHUSTUSED (näiteks võlakirjade emissiooniteenused, uueneva käenduse süsteemid,…)

 

 

 

 

 

 

 

—

Vastaspoolele antud:

 

 

 

 

 

 

 

—

Vastaspoolelt saadud:

 

 

 

 

 

 

 

Tabel 1.E

Konsolideeritud pangandusandmed aasta kohta: kapitali adekvaatsus

 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

14. jagu.

Omavahendid

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

MAKSEVÕIME TAGAMISE OMAVAHENDID KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

ALGSED OMAVAHENDID

 

 

 

 

 

 

 

Aktsepteeritud kapital

 

 

 

 

 

 

 

sellest: piiratud mitteinnovatiivsed instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

sellest: piiratud innovatiivsed instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Sissemakstud aktsiakapital

 

 

 

 

 

 

 

(Omaaktsiad)

 

 

 

 

 

 

 

Ülekurss

 

 

 

 

 

 

 

Muud kapitalina aktsepteeritud instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Aktsepteeritud reservid

 

 

 

 

 

 

 

Vähemusosalus

 

 

 

 

 

 

 

sellest: piiratud mitteinnovatiivsed instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

sellest: piiratud innovatiivsed instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

sellest: kombineeritud instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Üldine pangandusreserv

 

 

 

 

 

 

 

Muud riigipõhised algsed omavahendid

 

 

 

 

 

 

 

sellest: piiratud mitteinnovatiivsed instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

sellest: piiratud innovatiivsed instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

sellest: kombineeritud instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

(Muud mahaarvamised algsetest omavahenditest)

 

 

 

 

 

 

 

sellest: (mitteinnovatiivsete instrumentide piirangud)

 

 

 

 

 

 

 

sellest: (innovatiivsete instrumentide piirangud)

 

 

 

 

 

 

 

sellest: (kombineeritud instrumentide piirangud)

 

 

 

 

 

 

 

LISAOMAVAHENDID

 

 

 

 

 

 

 

Põhilised lisaomavahendid

 

 

 

 

 

 

 

sellest: algsete omavahendite põhilistesse lisaomavahenditesse ülekandmise piirangud

 

 

 

 

 

 

 

Täiendavad lisaomavahendid

 

 

 

 

 

 

 

(Mahaarvamised lisaomavahenditest)

 

 

 

 

 

 

 

(MAHAARVAMISED ALGSETEST JA LISAOMAVAHENDITEST)

 

 

 

 

 

 

 

MAKSEVÕIME TAGAMISE ALGSED OMAVAHENDID KOKKU (*************)

 

 

 

 

 

 

 

MAKSEVÕIME TAGAMISE LISAOMAVAHENDID KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

TURURISKIDE MAANDAMISE LISAOMAVAHENDID KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

(MAHAARVAMISED OMAVAHENDITEST KOKKU)

 

 

 

 

 

 

 

MEMOKIRJED: Vahe (puudujääk) sisereitingute meetodil

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

15. jagu.

Omavahendite nõuded

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU (*************)

 

 

 

 

 

 

 

KREDIIDI-, VASTASPOOLE JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

Standardmeetod

 

 

 

 

 

 

 

Standardmeetodi riskipositsioonide klassid, v.a. väärtpaberistamise positsioonid

 

 

 

 

 

 

 

Keskvalitsused või keskpangad

 

 

 

 

 

 

 

Piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused

 

 

 

 

 

 

 

Avaliku sektori asutused või mittetulunduslikud ettevõtted

 

 

 

 

 

 

 

Mitmepoolsed arengupangad

 

 

 

 

 

 

 

Rahvusvahelised organisatsioonid

 

 

 

 

 

 

 

Asutused

 

 

 

 

 

 

 

Äriühingud

 

 

 

 

 

 

 

Jaemüük

 

 

 

 

 

 

 

Kinnisvaraga tagatud

 

 

 

 

 

 

 

Tähtajaks tasumata nõuded

 

 

 

 

 

 

 

Regulatiivselt suure riskiga kategooriatesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Tagatud võlakirjad

 

 

 

 

 

 

 

Lühiajalised nõuded asutustele ja äriühingutele

 

 

 

 

 

 

 

Avatud investeerimisfondid (CIU)

 

 

 

 

 

 

 

Muud kirjed

 

 

 

 

 

 

 

Sisereitingute meetodi riskipositsioonide klassid, v.a. väärtpaberistamise positsioonid

 

 

 

 

 

 

 

Keskvalitsused ja keskpangad

 

 

 

 

 

 

 

Asutused

 

 

 

 

 

 

 

Äriühingud

 

 

 

 

 

 

 

Jaemüük

 

 

 

 

 

 

 

Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

 

 

 

 

 

 

 

Väärtpaberistamise positsioonid standardmeetodil

 

 

 

 

 

 

 

Sisereitingute meetod

 

 

 

 

 

 

 

Sisereitingute meetod, kui ei kasutata ei makseviivitusest tingitud kahjumäära ega ümberhindlustegurite sisehinnanguid

 

 

 

 

 

 

 

Keskvalitsused ja keskpangad

 

 

 

 

 

 

 

Asutused

 

 

 

 

 

 

 

Äriühingud

 

 

 

 

 

 

 

Sisereitingute meetod, kui kasutatatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid

 

 

 

 

 

 

 

Keskvalitsused ja keskpangad

 

 

 

 

 

 

 

Asutused

 

 

 

 

 

 

 

Äriühingud

 

 

 

 

 

 

 

Jaemüük

 

 

 

 

 

 

 

Omandiväärtpaberid sisereitingute meetodil

 

 

 

 

 

 

 

Väärtpaberistamise positsioonid sisereitingute meetodil

 

 

 

 

 

 

 

Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

 

 

 

 

 

 

 

ARVELDUS-/LOOVUTUSRISK

 

 

 

 

 

 

 

POSITSIOONI-, VAHETUSKURSI JA KAUBARISKI OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

Positsiooni-, vahetuskursi ja kaubarisk standardmeetodil

 

 

 

 

 

 

 

Kaubeldavad võlainstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

Välisvaluutatehingud

 

 

 

 

 

 

 

Kaubad

 

 

 

 

 

 

 

Positsiooni-, vahetuskursi ja kaubarisk sisemudelite põhjal

 

 

 

 

 

 

 

OPERATSIOONIRISKI OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

Operatsiooniriski baasmeetod

 

 

 

 

 

 

 

Operatsiooniriski standardmeetod / alternatiivne standardmeetod

 

 

 

 

 

 

 

Operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelil põhinevad meetodid

 

 

 

 

 

 

 

MUUD NÕUDED JA KAPITALINÕUDED ÜLEMINEKUAJAL

 

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid

16. jagu.

Krediidirisk – asutuste arv meetodite kaupa

Suured pangad

Keskmised pangad

Väikesed pangad

Standardmeetod

 

 

 

 

 

 

 

Sisereitingutel põhinev baasmeetod

 

 

 

 

 

 

 

Sisereitingutel põhinev täiustatud meetod

 

 

 

 

 

 

 

Asutuste koguarv (ühel või mitmel krediidiriski meetodil)

 

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid

17. jagu.

Tururisk – asutuste arv meetodite kaupa

Suured pangad

Keskmised pangad

Väikesed pangad

Standardmeetod

 

 

 

 

 

 

 

Sisemudelid

 

 

 

 

 

 

 

Asutuste koguarv (ühel või mitmel krediidiriski meetodil)

 

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid

18. jagu.

Omavahendite nõuded Operatsioonirisk – asutuste arv meetodite kaupa

Suured pangad

Keskmised pangad

Väikesed pangad

Baasmeetod

 

 

 

 

 

 

 

Standardmeetod / alternatiivne standardmeetod

 

 

 

 

 

 

 

Täiustatud mõõtmismudelil põhinev meetod

 

 

 

 

 

 

 

Asutuste koguarv (ühel või mitmel krediidiriski meetodil)

 

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad + Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted ja filiaalid

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtjad ja filiaalid

19. jagu.

Omavahendite nõuded. Maksevõime suhtarv (%)

Asutuste arv

Omavahendite nõuded

Varad

Asutuste arv

Omavahendite nõuded

Varad

< 8

 

 

 

 

 

 

8–10

 

 

 

 

 

 

10–12

 

 

 

 

 

 

12–14

 

 

 

 

 

 

> 14

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad + Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted ja filiaalid

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtjad ja filiaalid

20. jagu.

Omavahendite nõuded. Esimese taseme omavahendite suhtarv (%)

Asutuste arv

Omavahendite nõuded

Varad

Asutuste arv

Omavahendite nõuded

Varad

< 4

 

 

 

 

 

 

4–6

 

 

 

 

 

 

6–8

 

 

 

 

 

 

8–12

 

 

 

 

 

 

> 12

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid

21. jagu.

Riskipositsioonid

Suured pangad

Keskmised pangad

Väikesed pangad

KREDIIDIRISKI POSITSIOONID KOKKU (CCF-eelne, CRM-eelne)

 

 

 

 

 

 

 

Standardmeetod

 

 

 

 

 

 

 

Standardmeetodi riskipositsioonide klassid, v.a väärtpaberistamise positsioonid

 

 

 

 

 

 

 

Keskvalitsused või keskpangad

 

 

 

 

 

 

 

Piirkondlikud valitsused või kohalikud omavalitsused

 

 

 

 

 

 

 

Avaliku sektori asutused või mittetulunduslikud ettevõtted

 

 

 

 

 

 

 

Mitmepoolsed arengupangad

 

 

 

 

 

 

 

Rahvusvahelised organisatsioonid

 

 

 

 

 

 

 

Asutused

 

 

 

 

 

 

 

Äriühingud

 

 

 

 

 

 

 

Jaemüük

 

 

 

 

 

 

 

Kinnisvaraga tagatud

 

 

 

 

 

 

 

Tähtajaks tasumata nõuded

 

 

 

 

 

 

 

Regulatiivselt suure riskiga kategooriatesse kuuluvad instrumendid

 

 

 

 

 

 

 

Tagatud võlakirjad

 

 

 

 

 

 

 

Lühiajalised nõuded asutustele ja äriühingutele

 

 

 

 

 

 

 

Avatud investeerimisfondid (CIU)

 

 

 

 

 

 

 

Muud kirjed

 

 

 

 

 

 

 

Sisereitingute meetodi riskipositsioonide klassid, v.a. väärtpaberistamise positsioonid

 

 

 

 

 

 

 

Keskvalitsused ja keskpangad

 

 

 

 

 

 

 

Asutused

 

 

 

 

 

 

 

Äriühingud

 

 

 

 

 

 

 

Jaemüük

 

 

 

 

 

 

 

Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

 

 

 

 

 

 

 

Väärtpaberistamise positsioonid standardmeetodil

 

 

 

 

 

 

 

Sisereitingute meetod

 

 

 

 

 

 

 

Sisereitingutel põhinev baasmeetod

 

 

 

 

 

 

 

Keskvalitsused ja keskpangad

 

 

 

 

 

 

 

Asutused

 

 

 

 

 

 

 

Äriühingud

 

 

 

 

 

 

 

Jaemüük

 

 

 

 

 

 

 

Sisereitingutel põhinev täiustatud meetod

 

 

 

 

 

 

 

Keskvalitsused ja keskpangad

 

 

 

 

 

 

 

Asutused

 

 

 

 

 

 

 

Äriühingud

 

 

 

 

 

 

 

Jaemüük

 

 

 

 

 

 

 

Omandiväärtpaberid sisereitingute meetodil

 

 

 

 

 

 

 

Väärtpaberistamise positsioonid sisereitingute meetodil

 

 

 

 

 

 

 

Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

 

 

 

 

 

 

 

VÄÄRTUSE KORRIGEERIMISED JA ERALDISED

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Standardmeetod

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Standardmeetod, v.a. väärtpaberistamise positsioonid

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Väärtpaberistamise positsioonid standardmeetodil

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Sisereitingute meetod

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Sisereitingutel põhinev baasmeetod

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Keskvalitsused ja keskpangad

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Asutused

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Äriühingud

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Jaemüük

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Sisereitingutel põhinev täiustatud meetod

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Keskvalitsused ja keskpangad

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Asutused

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Äriühingud

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Jaemüük

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Omandiväärtpaberid sisereitingute meetodil

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Väärtpaberistamise positsioonid sisereitingute meetodil

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Muud varad, mis ei ole krediidi iseloomuga

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Sisereitingute meetod: Prognoositav kahjum

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Sisereitingutel põhinev baasmeetod

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Keskvalitsused ja keskpangad

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Asutused

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Äriühingud

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Jaemüük

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Sisereitingutel põhinev täiustatud meetod

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Keskvalitsused ja keskpangad

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Asutused

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Äriühingud

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Jaemüük

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Omandiväärtpaberid sisereitingute meetodil

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

 (*************)

Tabel 2.A

Konsolideeritud pangandusandmed poolaasta kohta: andmeesitajad

 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

1. jagu.

Andmeid esitav üldkogum

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

Eraldiseisvate krediidiasutuste arv

 

 

 

 

 

 

 

Pangakontsernidesse konsolideeritud krediidiasutuste arv

 

 

 

 

 

 

 

Pangakontsernide arv

 

 

 

 

 

 

 

Krediidiasutuste arv kokku

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 2.B

Konsolideeritud pangandusandmed poolaasta kohta: kasumlikkus ja tõhusus

 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

2. jagu.

Konsolideeritud kasumiaruanne

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

JÄTKUVAD TEGEVUSED

 

 

 

 

 

 

 

Finantstulud ja -kulud ning tegevustulud ja -kulud

 

 

 

 

 

 

 

Intressitulu [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad [eraldi arvestuse korral]

 

 

 

 

 

 

 

Finantsvarad õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande [eraldi arvestuse korral]

 

 

 

 

 

 

 

Müügivalmis finantsvarad

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja nõuded [sh kapitalirent]

 

 

 

 

 

 

 

Lõpptähtajani hoitavad investeeringud

 

 

 

 

 

 

 

Tuletisinstrumendid – riskimaanduse arvestus, intressimäärarisk

 

 

 

 

 

 

 

(Kauplemiseks hoitavad finantskohustused [eraldi arvestuse korral])

 

 

 

 

 

 

 

(Finantskohustused õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande [eraldi arvestuse korral])

 

 

 

 

 

 

 

(Amortiseeritud soetusmaksumuses mõõdetavad finantskohustused)

 

 

 

 

 

 

 

(Tuletisinstrumendid – riskimaanduse arvestus, intressimäärarisk)

 

 

 

 

 

 

 

Intressitulu (neto) [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Intressitulu (neto) [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Dividenditulu [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Dividenditulu [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

 

Teenus- ja vahendustasu tulu (neto) [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Teenus- ja vahendustasu tulu (neto) [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

 

Netokasum/-kahjum finantsvaradest ja -kohustustest, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

 

 

 

 

 

 

Kauplemiseks hoitavatest finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum/-kahjum

 

 

 

 

 

 

 

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatud finantsvaradest ja -kohustustest tulenev netokasum/-kahjum

 

 

 

 

 

 

 

Tegevustulud kokku [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Tegevustulud kokku [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

(Tegevuskulud kokku) [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

(Tegevuskulud kokku) [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

(Eraldised) [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Dividenditulu [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]*

 

 

 

 

 

 

 

(Väärtuse langus) [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Väärtuse langus [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

(Selliste finantsvarade väärtuse langus, mida ei ole mõõdetud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

 

 

 

 

 

 

 

(Soetusmaksumuses mõõdetavad finantsvarad [noteerimata omakapital])

 

 

 

 

 

 

 

(Müügivalmis finantsvarad)

 

 

 

 

 

 

 

(Laenud ja nõuded [sh kapitalirent])

 

 

 

 

 

 

 

(Lõpptähtajani hoitavad investeeringud)

 

 

 

 

 

 

 

KASUM/KAHJUM PÄRAST TULUMAKSU JA LÕPETATUD TEGEVUSI [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 2.C

Konsolideeritud pangandusandmed poolaasta kohta: vara kvaliteet

 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

3. jagu.

Viivislaenud, kahjueraldised ja väärtuse langus

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

Ebatõenäoliselt laekuvad ja viivislaenud kokku (laenud ja võlaväärtpaberid)

 

 

 

 

 

 

 

Väärtuse langus kokku (laenud ja võlaväärtpaberid)

 

 

 

 

 

 

 

Tabel 2.D

Konsolideeritud pangandusandmed poolaasta kohta: bilanss

 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

10. jagu.

Varad

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

Sularaha ja sularahasaldod keskpankades

 

 

 

 

 

 

 

Kauplemiseks hoitavad finantsvarad

 

 

 

 

 

 

 

Müügivalmis finantsvarad

 

 

 

 

 

 

 

Immateriaalsed varad [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed kokku [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed kokku [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid kokku [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Võlainstrumendid kokku [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Omakapitali instrumendid, sh aktsiad ja muud muutuvintressiga väärtpaberid, kokku [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Omakapitali instrumendid, sh aktsiad ja muud muutuvintressiga väärtpaberid, kokku [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

VARAD KOKKU [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

VARAD KOKKU [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

11. jagu.

Kohustused

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

Krediidiasutustele võlgnetavad summad [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Krediidiasutustele võlgnetavad summad [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Klientidele (v.a. krediidiasutused) võlgnetavad summad [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Klientidele (v.a. krediidiasutused) võlgnetavad summad [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Võlaväärtpaberid kokku [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

Võlaväärtpaberid kokku [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

12. jagu.

Omakapital ja vähemusosalus

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

OMAKAPITAL KOKKU [täielik valim]

 

 

 

 

 

 

 

OMAKAPITAL KOKKU [mitte-IFRS ja portfellivälise aruandlusega IFRS pangad]

 

 

 

 

 

 

 

Tabel 2.E

Konsolideeritud pangandusandmed poolaasta kohta: kapitali adekvaatsus

 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

14. jagu.

Omavahendid

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

MAKSEVÕIME TAGAMISE OMAVAHENDID KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

MAKSEVÕIME TAGAMISE ALGSED OMAVAHENDID KOKKU

 

 

 

 

 

 

 


 

Riigisisesed pangakontsernid (konsolideeritud) ja eraldiseisvad pangad

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu välise väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted (allkonsolideeritud või eraldiseisvad)

Euroopa Liidu väliskapitali kontrolli all olevad filiaalid (eraldiseisvad)

15. jagu.

Omavahendite nõuded

A.

Suured

B.

Keskmised

C.

Väikesed

OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

KREDIIDI-, VASTASPOOLE JA LAHJENDUSRISKI NING REGULEERIMATA VÄÄRTPABERIÜLEKANNETE OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

POSITSIOONI-, VAHETUSKURSI JA KAUBARISKI OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

OPERATSIOONIRISKI OMAVAHENDITE NÕUDED KOKKU

 

 

 

 

 

 

 

MUUD NÕUDED JA KAPITALINÕUDED ÜLEMINEKUAJAL

 

 

 

 

 

 

 

10.   OSA

Andmed edastamiseks IMFile

Tabel 1

RKP andmed (seisud)

 

Riigisisene RKP

Muu euroala liikmesriigi residendist RKP

EKP

Välismaailm

Määratlemata

KOHUSTUSED

9.

 Hoiused

 

 

 

 

 

VARAD

2.

 Laenud

 

 

 

 

 

sellest: rahvusvahelise reserviga seotud hoiused EKPs (23)

 

 

 

 

 

3.

 Hoitavad võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

5.

 Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 


Tabel 2

Muude rahaloomeasutuste andmed (seisud)

 

Riigisisene RKP

Muu euroala liikmesriigi residendist RKP

EKP

Välismaailm

Määratlemata

KOHUSTUSED

9.

 Hoiused

 

 

 

 

 

VARAD

2.

 Laenud

 

 

 

 

 

3.

 Hoitavad võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

5.

 Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

11.   OSA

Statistika muude finantsvahendusettevõtete kohta peale kindlustusseltside ja pensionifondide (v.a. FVCd)

1. jagu.   Aruandlustabelid

Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite, laenu andmisega tegelevate finantsinstitutsioonide ja muude finantsvahendusettevõtete peale kindlustusseltside ja pensionifondide kohta esitatakse andmed vastavalt järgmisele tabelile.

Andmed väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite, laenuandmisega tegelevate finantsinstitutsioonide muude finantsvahendusettevõtete kohta. Põhinäitajad (key) ja memokirjed

Kirje nimetus ja jaotus tähtaegade kaupa / geograafiline jaotus / jaotus sektorite kaupa

Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid

Laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid

Muud finantsvahendusettevõtted

VARAD

Hoiused/maailm/kokku

Key

 

 

Laenud/maailm/kokku

 

Key

 

Laenud/maailm/RAd

 

Key

 

Laenud/maailm/mitte-RAd/kokku

 

Key

 

Laenud/maailm/mitte-RAd/mittefinantsettevõtted

 

Key

 

Laenud/maailm/mitte-RAd/kodumajapidamised/kokku

 

Key

 

Laenud/maailm/mitte-RAd/kodumajapidamised/tarbijakrediit

 

Key

 

Laenud/maailm/mitte-RAd/kodumajapidamised/eluasemelaenud

 

Key

 

Laenud / maailm / mitte-RAd / kodumajapidamised / muud sihtotstarbed (jääk)

 

Key

 

Laenud/riigisisesed/kokku

 

Key

 

Laenud/riigisisesed/RAd

 

Key

 

Laenud/riigisisesed/mitte-RAd/kokku

 

Key

 

Laenud/riigisisesed/mitte-RAd/mittefinantsettevõtted

 

Key

 

Laenud/riigisisesed/mitte-RAd/kodumajapidamised/kokku

 

Key

 

Laenud/riigisisesed/mitte-RAd/kodumajapidamised/tarbijakrediit

 

Key

 

Laenud/riigisisesed/mitte-RAd/kodumajapidamised/eluasemelaenud

 

Key

 

Laenud / riigisisesed / mitte-RAd / kodumajapidamised / muud sihtotstarbed (jääk)

 

Key

 

Laenud / muud euroala liikmesriigid / kokku

 

Key

 

Laenud / muud euroala liikmesriigid / RAd

 

Key

 

Laenud / muud euroala liikmesriigid / mitte-RAd / kokku

 

Key

 

Laenud / muud euroala liikmesriigid / mitte-RAd / mittefinantsettevõtted

 

Key

 

Laenud / muud euroala liikmesriigid / mitte-RAd / kodumajapidamised / kokku

 

Key

 

Laenud / muud euroala liikmesriigid / mitte-RAd / kodumajapidamised / tarbijakrediit

 

Key

 

Laenud / muud euroala liikmesriigid / mitte-RAd / kodumajapidamised / eluasemelaenud

 

Key

 

Laenud / muud euroala liikmesriigid / mitte-RAd / kodumajapidamised / muud sihtotstarbed (jääk)

 

Key

 

Hoitavad võlaväärtpaberid / maailm / kokku

Key

Key

 

Aktsiad/maailm/kokku

Key

Key

 

Investeerimisfondide aktsiad / osakud / maailm / kokku

Key

 

 

Tuletisinstrumendid/maailm/kokku

Key

 

 

Muud varad, sh laenud / maailm / kokku

Key

 

 

Muud varad, sealhulgas „Hoiused”, „Sularaha”, „Investeerimisfondide aktsiad/osakud”, „Mittefinantsvarad” ja „Tuletisinstrumendid/maailm/kokku”

 

Key

 

KOKKU VARAD/KOHUSTUSED/maailm/kokku

Key

Key

Memo

KOHUSTUSED

Saadud laenud ja hoiused / maailm / kokku

Key

Key

 

Emiteeritud võlaväärtpaberid / maailm / kokku

Key

Key

 

Omakapital ja reservid / maailm / kokku

Key

Key

 

Tuletisinstrumendid/maailm/kokku

Key

 

 

Muud kohustused / maailm / kokku

Key

 

 

Muud kohustused, sealhulgas „Tuletisinstrumendid” / maailm / kokku

 

Key

 

2. jagu.   Instrumentide liigid ja hindamisreeglid

Vastavalt ESA 2010-le tuleb varasid ja kohustusi üldreeglina hinnata jooksvate turuhindade alusel bilansipäeva seisuga. Hoiused ja laenud esitatakse nimiväärtuses ilma kogunenud intressita.

Varad

Varad/kohustused kokku: bilansimaht peab võrduma kõigi varade poolel eraldi märgitud kirjete kogusummaga ja samuti kohustuste kogusummaga.

1.

Hoiused: see kirje (24) koosneb kahest peamisest alaliigist: arveldushoiused ja muud hoiused. See kirje peab sisaldama ka hoitavat sularaha.

Hindamisreeglid: tekkepõhise arvestuse üldpõhimõtte kohaselt tuleb laenudelt teenitud intressid kirjendada bilansis nende tekkimisel, st tekkepõhiselt, ja mitte nende tegelikul laekumisel või väljamaksmisel, st kassapõhiselt. Hoiustelt kogunenud intressid tuleb liigitada brutosummana „Muude varade” alla.

Laenuandmisega tegelevate finantsinstitutsioonide puhul tuleb see kirje liigitada „Muude varade” alla.

2.

Laenud: see kirje koosneb järgmisest:

—

kodumajapidamistele tarbijakrediidina antavad laenud, s.t laenud isiklikuks kasutamiseks kaupade ja teenuste tarbimisel, eluasemelaenud, s.t krediit investeeringuteks eluasemesse isikliku kasutuse või välja üürimise eesmärgil, k.a ehitamine ja eluaseme remontimine, ning muul eesmärgil antavad laenud, sh ettevõtluse alustamise laen, võlgade konsolideerimise laen, hariduslaen jne;

—

kapitalirent kolmandatele isikutele;

—

halvad laenud, mida ei ole veel tagasi makstud või täielikult maha kantud;

—

mittekaubeldavad väärtpaberid;

—

allutatud kohustus laenu kujul.

Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite andmete esitamisel tuleb laenud liigitada „Muude varade hulka”.

Hindamisreeglid: muude finantsvahendajate antud laenud tuleb kirjendada koos kõigi nendega seotud üldiste ja konkreetsete eraldistega, kuni andmeid esitav asutus laenud täielikult maha kannab; seejärel tuleb laenud bilansist välja jätta.

Tekkepõhise arvestuse üldpõhimõtte kohaselt tuleb laenudelt teenitud intressid kirjendada bilansis nende tekkimisel, st tekkepõhiselt, ja mitte nende tegelikul laekumisel või väljamaksmisel, st kassapõhiselt. Laenudelt kogunenud intressid tuleb liigitada brutosummana „Muude varade” alla.

3.

Võlaväärtpaberid: see kirje hõlmab hoitavad võlaväärtpaberid ehk võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi. Siia kuuluvad ka laenud, mis on muutunud kaubeldavaks reguleeritud turgudel, tingimusel et on olemas tõendid järelturul kauplemise kohta, sealhulgas turutegijate olemasolu ja finantsvara sagedase noteeringu kohta, nagu ostu-müügikursi vahe.

Hindamisreeglid: kooskõlas ESA 2010-ga tuleb andmed võlaväärtpaberite kohta esitada turuväärtuses.

4.

Omandiväärtpaberid: omandiväärtpaberid esindavad omandiõigust ettevõttes või kvaasikorporatiivses ettevõttes. Üldjuhul annavad need väärtpaberid omanikule õiguse osale ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kasumist ning likvideerimise korral osale selle netovarast. Siia ei kuulu investeerimisfondide aktsiad/osakud.

Siia kuuluvad:

—

börsil noteeritud aktsiad: börsinimekirja kantud omandiväärtpaberid. Selline börs võib olla tunnustatud väärtpaberibörs või järelturg mingis muus vormis. Börsil noteeritud aktsiaid nimetatakse ka noteeritud hindadega aktsiateks. Börsil noteeritud aktsiate noteeritud hinna olemasolu tähendab, et jooksvad turuhinnad on tavaliselt kohe kättesaadavad (ESA 2010, punkt 5.146);

—

börsil noteerimata aktsiad: börsinimekirja kandmata omandiväärtpaberid (ESA 2010, punkt 5.147);

—

muud omandiväärtpaberid: muud omandiväärtpaberite liigid, mida ei klassifitseerita alamkategooriatesse „börsil noteeritud aktsiad” või „börsil noteerimata aktsiad” (ESA 2010, punktid 5.153-5.154).

Hindamisreeglid: kooskõlas ESA 2010-ga tuleb andmed omandiväärtpaberite kohta esitada turuväärtuses.

5.

Investeerimisfondide aktsiad/osakud: see kirje hõlmab rahaturufondidest või mitterahaturufondidest investeerimisfondide emiteeritud aktsiaid/osakuid.

Alaliigis „Laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid” tuleb investeerimisfondide aktsiad/osakud liigitada „Muude varade” alla.

Hindamisreeglid: kooskõlas ESA 2010-ga tuleb andmed investeerimisfondide aktsiate/osakute kohta esitada turuväärtuses.

6.

Tuletisinstrumendid: siia kuuluvad:

—

optsioonid,

—

aktsiate ostutähed,

—

futuurid,

—

forvardid,

—

vahetuslepingud,

—

krediidituletisinstrumendid.

Laenuandmisega tegelevate finantsinstitutsioonide puhul tuleb see kirje liigitada „Muude varade” alla.

Tuletisinstrumendid tuleb kirjendada bilansis turuväärtuses, brutosummana. Tuletisinstrumentide lepingud, millel on positiivsed turuväärtused, kirjendatakse bilansi varade poolel ja negatiivse turuväärtusega lepingud kohustuste poolel. Tuletisinstrumentide lepingutest tulenevaid tulevasi kohustusi bilansis brutosummana ei kirjendata. Tuletisinstrumente võib kirjendada netosummana erinevaid väärtuse määramise meetodeid kasutades. Kui kättesaadavad on ainult netopositsioonid või kui positsioonid on kirjendatud muu kui turuväärtusega, tuleb eelneva asemel kirjendada need positsioonid. Siia ei kuulu tuletisinstrumendid, mida ei kirjendata bilansis vastavalt riigisisestele eeskirjadele.

7.

Muud varad: bilansi varade poolel ülejäänud kirje, mis on määratletud kui „mujal kajastamata varad”. See kirje hõlmab varasid nagu laekumata laenudelt/hoiustelt kogunenud intress ja hoonetelt kogunenud rent, saada olevad dividendid, laekumata summad, mis ei ole seotud muude finantsvahendusettevõtete põhitegevusega, laekumata brutosummad seoses vahekirjetega, laekumata brutosummad seoses transiitkirjetega, muud eraldi nimetamata varad, nt mittefinantsvara (sh põhivara), laenud, hoiused olenemata muude finantsvahendusettevõtete alaliigist.

Kohustused

Varad/kohustused kokku: bilansimaht peab võrduma kõigi kohustuste poolel eraldi märgitud kirjete kogusummaga ja samuti varade kogusummaga (vt ka varade kirjet „Varad/kohustused kokku”).

1.

Saadud laenud ja hoiused: see kirje koosneb järgmisest:

—

hoiused: arveldushoiused ja muud hoiused (vt varad) muude finantsvahendusettevõtete juures. Need on üldjuhul rahaloomeasutuste hoiused;

—

laenud: muudele finantsvahendusettevõtetele antud laenud, mida tõendavad mittekaubeldavad dokumendid, või mida dokumendid ei tõenda.

2.

Emiteeritud võlaväärtpaberid: muude finantsvahendusettevõtete emiteeritud võlaväärtpaberid (v.a omandiväärtpaberid), mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi.

3.

Omakapital ja reservid: see kirje hõlmab summasid, mis tulenevad aktsiakapitali emissioonist muu finantsvahendusettevõtte poolt aktsionäridele või muudele omanikele, kellel on muus finantsvahendusettevõttes omandiõigus ning kellel on üldjuhul õigus osale asutuse kasumist ja osale vahenditest kõnealuse asutuse likvideerimise korral. See kirje hõlmab ka vahendeid, mis tulenevad jaotamata kasumist või vahenditest, mille muud finantsvahendusettevõtted on kõrvale pannud edaspidi tehtavateks makseteks ja tulevaste kohustuste täitmiseks. See hõlmab:

—

aktsiakapital;

—

jaotamata kasum või vahendid;

—

sihtotstarbelised ja üldised eraldised laenude, väärtpaberite ja muud liiki vara katteks;

—

tegevuskasum/kahjum.

4.

Tuletisinstrumendid: vt varade kirje „tuletisinstrumendid”.

5.

Muud kohustused: bilansi kohustuste poolel ülejäänud kirje, mis on määratletud kui „mujal kajastamata kohustused”. See kirje hõlmab kohustusi nagu vahekirjetega seoses maksmisele kuuluvad brutosummad, transiitkirjetega seoses maksmisele kuuluvad brutosummad, hoiustelt maksmisele kuuluvad kogunenud intressid, maksmisele kuuluvad dividendid, maksmisele kuuluvad summad, mis ei ole seotud muude finantsvahendusettevõtete põhitegevusega, eraldised kolmandate isikute suhtes omatavate kohustuste katteks, tagatismaksed, mis tehakse tuletisinstrumentide lepingute alusel, mille puhul antakse krediidiriskiga seoses sularahatagatis, kuid mis jäävad hoiustaja omandisse ja makstakse talle lepingu lõpetamisel tagasi, netopositsioonid, mis tulenevad sularahatagatiseta väärtpaberilaenudest, tulevaste väärtpaberitehingutega seoses maksmisele kuuluvad netosummad, muud eraldi nimetamata kohustused, finantstagatisinstrumendid olenevalt muude finantsvahendusettevõtete alaliigist.

3. jagu.   Riikide selgitavad märkused

1.

Andmeallikad/andmekogumissüsteem: siin tuleb märkida:

—

muude finantsvahendusettevõtete statistika koostamiseks kasutatud andmeallikaid, nt statistikaametid, muude finantsvahendusettevõtete ja/või fondijuhtide poolt otse esitatud andmed;

—

andmed andmekogumissüsteemide kohta, nt vabatahtlikud aruanded, ettevõtlusuuringud, väljavõttelised uuringud, aruandlus teatavate alam- või ülempiiride suhtes ja juurdearvestused.

2.

Koostamise kord: kirjeldada tuleb andmete koostamise meetodit, nt kirjeldada üksikasjalikult prognoose/ootusi ja kahe erineva sagedusega andmerea agregeerimist.

3.

Õigusraamistik: esitada tuleb täielik teave asutusi puudutava siseriikliku õigusraamistiku kohta. Eraldi tuleb välja tuua seos liidu õigusaktidega. Kui sama liigi alla kuuluvad mitut liiki asutused, tuleb anda teave kõikide nende asutuseliikide kohta.

4.

Kõrvalekalded EKP aruandlusjuhistest: RKPd peavad esitama teabe kõrvalekallete kohta aruandlusjuhistest.

Kõrvalekaldeid aruandlusjuhistest võib esineda järgmise osas:

—

jaotus instrumentide kaupa: instrumentide hõlmatus võib EKP aruandlusjuhistest erineda, näiteks kui kaht instrumendi liiki ei saa eristada;

—

geograafiline jaotus;

—

jaotus sektorite kaupa;

—

väärtuse määramise meetodid.

5.

Andmeid esitav üldkogum: RKPd võivad liigitada kõik asutused, mis vastavad muude finantsvahendusettevõtete määratlusele, muude finantsvahendusettevõtete eraldi alaliikidesse. Kõiki muude finantsvahendusettevõtete eraldi alaliikidesse liigitatud asutusi tuleb kirjeldada. Kui võimalik, peavad RKPd esitama prognoosi andmeid esitava üldkogumi koguvarade hõlmatuse kohta.

6.

Katkestused tagasivaatelistes andmeridades: kirjeldada tuleb tagasivaateliste andmete katkestusi ja tähtsamaid muutusi, mis on toimunud aja jooksul andmete kogumises, aruandluse hõlmatuses, aruandlusvormides ja koostamises. Katkestuste puhul tuleb märkida, mil määral vanu ja uusi andmeid võib võrreldavateks lugeda.

7.

Muud märkused: kõik muud asjakohased märkused ja osutused.

12.   OSA

Väärtpaberiemissioonide statistika

1. jagu.   Sissejuhatus

Väärtpaberiemissioonide statistika euroala kohta annab kaks põhiagregaati:

—

kõik euroala residentide emissioonid mis tahes vääringus ja

—

kõik maailmas toimunud eurodes emissioonid, nii riigisisesed kui ka rahvusvahelised.

Põhimõtteline eristus tuleb teha emitendi residentsuse alusel, kusjuures ühiselt katavad eurosüsteemi RKPd euroala residentide kõik emissioonid. Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) teatab „Välismaailma” emissioonidest, mis hõlmavad kõiki mitte-euroala residente (k.a rahvusvahelised organisatsioonid).

Alljärgnev joonis võtab kokku aruandluse põhinõuded.

 

Väärtpaberiemissioonid

Euroala residentide poolt

(iga RKP esitab andmeid oma riigi residentide kohta)

Välismaailma residentide poolt

(BIS/RKP)

Euroalavälised liikmesriigid

Muud riigid

Eurodes / riikide vääringutes

Blokk A

Blokk B

Muudes vääringutes (**************)

Blokk C

Blokk D

ei ole nõutav

2. jagu.   Aruandlusnõuded

Tabel 1

Bloki A aruandlusvorm RKPdele (***************)

 

RIIGI RESIDENTIDEST EMITENDID / /EURODES / SISERIIKLIKUS VÄÄRINGUS

Seisud

Emissioonide brutosumma

Tagasiostud

Netoemissioonid

 

A1

A2

A3

A4

1.   LÜHIAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID

Kokku

S1

S51

S101

S151

EKP/RKP

S2

S52

S102

S152

RAd, v.a keskpangad

S3

S53

S103

S153

Muud finantsvahendusettevõtted

S4

S54

S104

S154

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S5

S55

S105

S155

Mittefinantsettevõtted

S6

S56

S106

S156

Keskvalitsus

S7

S57

S107

S157

Osariigi ja kohalik omavalitsus

S8

S58

S108

S158

Sotsiaalkindlustusfondid

S9

S59

S109

S159

 

 

 

 

 

2.   PIKAAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID

Kokku

S10

S60

S110

S160

EKP/RKP

S11

S61

S111

S161

RAd, v.a keskpangad

S12

S62

S112

S162

Muud finantsvahendusettevõtted

S13

S63

S113

S163

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S14

S64

S114

S164

Mittefinantsettevõtted

S15

S65

S115

S165

Keskvalitsus

S16

S66

S116

S166

Osariigi ja kohalik omavalitsus

S17

S67

S117

S167

Sotsiaalkindlustusfondid

S18

S68

S118

S168

 

 

 

 

 

2.1.   millest kindlaksmääratud intressimääraga emissioonid:

Kokku

S19

S69

S119

S169

EKP/RKP

S20

S70

S120

S170

RAd, v.a keskpangad

S21

S71

S121

S171

Muud finantsvahendusettevõtted

S22

S72

S122

S172

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S23

S73

S123

S173

Mittefinantsettevõtted

S24

S74

S124

S174

Keskvalitsus

S25

S75

S125

S175

Osariigi ja kohalik omavalitsus

S26

S76

S126

S176

Sotsiaalkindlustusfondid

S27

S77

S127

S177

 

 

 

 

 

2.2.   millest ujuvmääraga emissioonid:

Kokku

S28

S78

S128

S178

EKP/RKP

S29

S79

S129

S179

RAd, v.a keskpangad

S30

S80

S130

S180

Muud finantsvahendusettevõtted

S31

S81

S131

S181

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S32

S82

S132

S182

Mittefinantsettevõtted

S33

S83

S133

S183

Keskvalitsus

S34

S84

S134

S184

Osariigi ja kohalik omavalitsus

S35

S85

S135

S185

Sotsiaalkindlustusfondid

S36

S86

S136

S186

 

 

 

 

 

2.3.   millest nullkupongvõlakirjad:

Kokku

S37

S87

S137

S187

EKP/RKP

S38

S88

S138

S188

RAd, v.a keskpangad

S39

S89

S139

S189

Muud finantsvahendusettevõtted

S40

S90

S140

S190

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S41

S91

S141

S191

Mittefinantsettevõtted

S42

S92

S142

S192

Keskvalitsus

S43

S93

S143

S193

Osariigi ja kohalik omavalitsus

S44

S94

S144

S194

Sotsiaalkindlustusfondid

S45

S95

S145

S195

 

 

 

 

 

3.   NOTEERITUD AKTSIAD  (****************)

Kokku

S46

S96

S146

S196

RAd, v.a keskpangad

S47

S97

S147

S197

Muud finantsvahendusettevõtted

S48

S98

S148

S198

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S49

S99

S149

S199

Mittefinantsettevõtted

S50

S100

S150

S200

 

 

 

 

 


Tabel 2

Bloki C aruandlusvorm RKPdele

 

RIIGI RESIDENTIDEST EMITENDID // MUUD VÄÄRINGUD

Seisud

Emissioonide brutosumma

Tagasiostud

Netoemissioonid

 

C1

C2

C3

C4

4.   LÜHIAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID

Kokku

S201

S241

S281

S321

RAd, v.a keskpangad

S202

S242

S282

S322

Muud finantsvahendusettevõtted

S203

S243

S283

S323

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S204

S244

S284

S324

Mittefinantsettevõtted

S205

S245

S285

S325

Keskvalitsus

S206

S246

S286

S326

Osariigi ja kohalik omavalitsus

S207

S247

S287

S327

Sotsiaalkindlustusfondid

S208

S248

S288

S328

 

 

 

 

 

5.   PIKAAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID

Kokku

S209

S249

S289

S329

RAd, v.a keskpangad

S210

S250

S290

S330

Muud finantsvahendusettevõtted

S211

S251

S291

S331

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S212

S252

S292

S332

Mittefinantsettevõtted

S213

S253

S293

S333

Keskvalitsus

S214

S254

S294

S334

Osariigi ja kohalik omavalitsus

S215

S255

S295

S335

Sotsiaalkindlustusfondid

S216

S256

S296

S336

 

 

 

 

 

5.1.   millest kindlaksmääratud intressimääraga emissioonid:

Kokku

S217

S257

S297

S337

RAd, v.a keskpangad

S218

S258

S298

S338

Muud finantsvahendusettevõtted

S219

S259

S299

S339

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S220

S260

S300

S340

Mittefinantsettevõtted

S221

S261

S301

S341

Keskvalitsus

S222

S262

S302

S342

Osariigi ja kohalik omavalitsus

S223

S263

S303

S343

Sotsiaalkindlustusfondid

S224

S264

S304

S344

 

 

 

 

 

5.2.   millest ujuvmääraga emissioonid:

Kokku

S225

S265

S305

S345

RAd, v.a keskpangad

S226

S266

S306

S346

Muud finantsvahendusettevõtted

S227

S267

S307

S347

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S228

S268

S308

S348

Mittefinantsettevõtted

S229

S269

S309

S349

Keskvalitsus

S230

S270

S310

S350

Osariigi ja kohalik omavalitsus

S231

S271

S311

S351

Sotsiaalkindlustusfondid

S232

S272

S312

S352

 

 

 

 

 

5.3.   millest nullkupongvõlakirjad:

Kokku

S233

S273

S313

S353

RAd, v.a keskpangad

S234

S274

S314

S354

Muud finantsvahendusettevõtted

S235

S275

S315

S355

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S236

S276

S316

S356

Mittefinantsettevõtted

S237

S277

S317

S357

Keskvalitsus

S238

S278

S318

S358

Osariigi ja kohalik omavalitsus

S239

S279

S319

S359

Sotsiaalkindlustusfondid

S240

S280

S320

S360


Tabel 3

Bloki B aruandlusvorm BIS-le

 

VÄLISMAAILMA RESIDENTIDEST EMITENDID // EURODES / RIIGI VÄÄRINGUS

Seisud

Emissioonide brutosumma

Tagasiostud

 

B1

B2

B3

6.   LÜHIAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID

Kokku

S361

S411

S461

RKP

S362

S412

S462

RAd, v.a keskpangad

S363

S413

S463

Muud finantsvahendusettevõtted

S364

S414

S464

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S365

S415

S465

Mittefinantsettevõtted

S366

S416

S466

Keskvalitsus

S367

S417

S467

Osariigi ja kohalik omavalitsus

S368

S418

S468

Sotsiaalkindlustusfondid

S369

S419

S469

Rahvusvahelised organisatsioonid

S370

S420

S470

 

 

 

 

7.   PIKAAJALISED VÕLAVÄÄRTPABERID

Kokku

S371

S421

S471

RKP

S372

S422

S472

RAd, v.a keskpangad

S373

S423

S473

Muud finantsvahendusettevõtted

S374

S424

S474

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S375

S425

S475

Mittefinantsettevõtted

S376

S426

S476

Keskvalitsus

S377

S427

S477

Osariigi ja kohalik omavalitsus

S378

S428

S478

Sotsiaalkindlustusfondid

S379

S429

S479

Rahvusvahelised organisatsioonid

S380

S430

S480

 

 

 

 

7.1.   millest kindlaksmääratud intressimääraga emissioonid:

Kokku

S381

S431

S481

RKP

S382

S432

S482

RAd, v.a keskpangad

S383

S433

S483

Muud finantsvahendusettevõtted

S384

S434

S484

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S385

S435

S485

Mittefinantsettevõtted

S386

S436

S486

Keskvalitsus

S387

S437

S487

Osariigi ja kohalik omavalitsus

S388

S438

S488

Sotsiaalkindlustusfondid

S389

S439

S489

Rahvusvahelised organisatsioonid

S390

S440

S490

 

 

 

 

7.2.   millest ujuvmääraga emissioonid:

Kokku

S391

S441

S491

RKP

S392

S442

S492

RAd, v.a keskpangad

S393

S443

S493

Muud finantsvahendusettevõtted

S394

S444

S494

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S395

S445

S495

Mittefinantsettevõtted

S396

S446

S496

Keskvalitsus

S397

S447

S497

Osariigi ja kohalik omavalitsus

S398

S448

S498

Sotsiaalkindlustusfondid

S399

S449

S499

Rahvusvahelised organisatsioonid

S400

S450

S500

 

 

 

 

7.3.   millest nullkupongvõlakirjad:

Kokku

S401

S451

S501

RKP

S402

S452

S502

RAd, v.a keskpangad

S403

S453

S503

Muud finantsvahendusettevõtted

S404

S454

S504

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S405

S455

S505

Mittefinantsettevõtted

S406

S456

S506

Keskvalitsus

S407

S457

S507

Osariigi ja kohalik omavalitsus

S408

S458

S508

Sotsiaalkindlustusfondid

S409

S459

S509

Rahvusvahelised organisatsioonid

S410

S460

S510

 

 

 

 


Tabel 4

Bloki A memokirjete aruandlusvorm RKPdele

 

RIIGI RESIDENTIDEST EMITENDID // EURODES / SISERIIKLIKUS VÄÄRINGUS

Seisud

Emissioonide brutosumma

Tagasiostud

Netoemissioonid

 

A1

A2

A3

A4

8.   NOTEERIMATA AKTSIAD

Kokku

S511

S521

S531

S541

RAd, v.a keskpangad

S512

S522

S532

S542

Muud finantsvahendusettevõtted

S513

S523

S533

S543

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S514

S524

S534

S544

Mittefinantsettevõtted

S515

S525

S535

S545

 

 

 

 

 

9.   MUUD OMANDIVÄÄRTPABERID

Kokku

S516

S526

S536

S546

RAd, v.a keskpangad

S517

S526

S536

S546

Muud finantsvahendusettevõtted

S518

S526

S536

S546

Kindlustusseltsid ja pensionifondid

S519

S526

S536

S546

Mittefinantsettevõtted

S520

S526

S536

S546

1.   Emitendi residentsus

Aruandluse riigi mitteresidentide aruandluse riigi majandusterritooriumil asuvate tütarettevõtjate emissioonid loetakse aruandluse riigi residentide emissioonideks.

Aruandluse riigi majandusterritooriumil asuvate ja rahvusvaheliselt tegutsevate peakontorite emissioonid loetakse samuti residentide emissioonideks. Väljaspool aruandluse riigi majandusterritooriumi asuvate, kuid aruandluse riigi residentide omandis olevate peakontorite või tütarettevõtjate emissioonid loetakse mitteresidentide emissioonideks. Näiteks Volkswagen Brazil’i emissioonid loetakse Brasiilia residendi emissioonideks ning mitte aruandluse riigi residentide omadeks.

Et vältida topeltarvestamist või lünki, peavad finantsvahendusettevõtete emissioone käsitlema asjaomased BIS ja RKP kahepoolselt. ESA 95 residentsuskriteeriumidele vastavate ja euroala residentideks liigitatud finantsvahendusettevõtete emissioonide aruandluse peavad esitama RKPd ja mitte BIS.

2.   Emitentide jaotus sektorite järgi

Emissioonid tuleb liigitada vastavalt sektorile, mis vastutab emiteeritud väärtpaberitega seotud kohustuste eest. Kui väärtpaberid on emiteeritud finantsvahendusettevõtete kaudu, kuid emissiooni eest vastutab emaettevõtja ja mitte finantsvahendusettevõte, loetakse emissioonid emaettevõtja ja mitte finantsvahendusettevõtte omadeks. Näiteks Philipsi finantsvahendusettevõtte poolt korraldatud emissioonid kuuluvad mittefinantsettevõtete sektorisse ja aruandluse esitab Holland. Samas peavad finantsvahendusettevõte ja tema emaettevõtja asuma samas riigis. Seega kui emaettevõtja ei ole aruandluse riigi resident, tuleb finantsvahendusettevõte lugeda aruandluse riigi tinglikuks residendiks ning emiteerivaks sektoriks on muud finantsvahendajad. Näiteks Toyota Motor Finance Netherlands BV emissioonid tuleb liigitada Hollandi muude finantsvahendajate emissioonideks, kuna emaettevõtja Toyota ei ole Hollandi resident.

Sektori liigituses on üheksat liiki emitendid:

—

EKP/RKPd;

—

rahaloomeasutused;

—

muud finantsvahendusettevõtted;

—

kindlustusseltsid ja pensionifondid;

—

mittefinantsettevõtted;

—

keskvalitsus;

—

osariigi valitsus ja kohalik omavalitsus;

—

sotsiaalkindlustusfondid;

—

rahvusvahelised institutsioonid.

Kui avaliku sektori ettevõte erastatakse noteeritud aktsiate emiteerimise teel, tuleb emiteerivaks sektoriks lugeda „Mittefinantsettevõtted”. Samamoodi, kui avaliku sektori krediidiasutus erastatakse, tuleb emiteerivaks sektoriks lugeda „RAd, v.a keskpangad”. Kodumajapidamiste või kodumajapidamisi teenindavate mittetulundusühingute emissioonid liigitatakse sektorisse „Mittefinantsettevõtted”.

BIS järgib BISi andmebaasis oleva emitentide sektoraalse jaotuse ja aruandevormides nõutava jaotuse seoseid vastavalt tabelile allpool.

BIS andmebaasi sektorite jaotus

 

Aruandevormide liigitus

Keskpank

→

RKP ja EKP

Kommertspangad

→

Rahaloomeasutused

Muu finantsvahendusettevõte

→

Muud finantsvahendusettevõtted

Keskvalitsus

→

Keskvalitsus

Muu valitsus Riigiasutused

→

Osariigi ja kohalik omavalitsus

Ettevõtted

→

Mittefinantsettevõtted

Rahvusvahelised institutsioonid

→

Rahvusvahelised institutsioonid (välismaailm)

3.   Emiteeritud väärtpaberite tähtaeg

Lühiajalised võlaväärtpaberid hõlmavad väärtpabereid, mille algne tähtaeg on üks aasta või vähem, isegi kui need emiteeritakse pikemaajalisema kava raames.

Pikaajalised võlaväärtpaberid hõlmavad väärtpabereid, mille algne tähtaeg on üle ühe aasta. Valikulise tähtajaga väärtpaberid, mille pikim tähtaeg on üle aasta, ja määratlemata tähtajaga väärtpaberid, liigitatakse pikaajaliste väärtpaberite hulka. Vastavalt ESA 95 punktile 5.22 võib tähtaja järgi liigitamine olla paindlik, s.t erandlikel juhtudel võib lühiajaliste väärtpaberite tähtaeg olla kaks aastat.

Praegu on BISi metoodika erinev. BIS loeb kõiki lühiajalise programmi raames emiteeritud euro kommertspabereid ja muid euro väärtpaberid lühiajalisteks instrumentideks ning kõiki pikaajalise programmi raames emiteeritud väärtpabereid pikaajalisteks väärtpaberiteks sõltumata nende algsest tähtajast.

Rahaloomeasutuste bilanssides kasutatav jaotus väärtpaberiteks tähtajaga kuni kaks aastat ja üle selle ei ole vajalik.

4.   Emissioonide liigitus

Emissioone analüüsitakse kahe suure rühmana: 1) võlaväärtpaberid, st väärtpaberid, v.a aktsiad, v.a finantstuletisinstrumendid (25) ja 2) noteeritavad aktsiad, v.a investeerimisfondide aktsiad (26). Suunatud emissioone tuleb hõlmata niipalju kui võimalik. Rahaturupaberid liigitatakse võlaväärtpaberite hulka. Noteerimata aktsiaid ja muud omandiväärtpaberid võib aruannetes kajastada vabatahtlikult kahe eraldi memokirjena.

Järgmised BISi andmebaasi instrumendid liigitatakse väärtpaberiemissioonide statistikas võlaväärtpaberiteks:

—

hoiusesertifikaadid;

—

kommertspaberid;

—

riigi võlakirjad;

—

võlakirjad;

—

euro kommertspaberid;

—

keskmise tähtajaga võlakirjad;

—

muud lühiajalised väärtpaberid.

Näitlik instrumentide hõlmatus väärtpaberiemissioonide statistikas:

a)

Võlaväärtpaberid

i)

Lühiajalised võlaväärtpaberid

Siia kuuluvad vähemalt järgmised instrumendid:

—

riigi võlakirjad ja muud valitsemissektori lühiajalised väärtpaberid;

—

finantsettevõtete ning mittefinantsettevõtete emiteeritud kaubeldavad lühiajalised väärtpaberid. Selliste väärtpaberite kohta kasutatakse mitmesuguseid nimetusi: kommertspaberid, ärivekslid, lihtvekslid, kaubavekslid, käskvekslid ja hoiusesertifikaadid,

—

pikaajaliste tagatud võlakirjaemissiooniteenuste raames emiteeritud lühiajalised väärtpaberid;

—

pangaaktseptid.

ii)

Pikaajalised võlaväärtpaberid

Siia kuuluvad näiteks vähemalt järgmised instrumendid:

—

esitajavõlakirjad;

—

allutatud võlakirjad;

—

valikuliste tähtaegadega võlakirjad, millest hiliseim on rohkem kui ühe aasta pärast;

—

tähtajatud võlakirjad;

—

muutuva intressimääraga võlakirjad;

—

vahetusvõlakirjad;

—

tagatud võlakirjad;

—

indeksiga seotud väärtpaberid, mille põhisumma väärtus on seotud hinnaindeksiga, kauba hinnaga või vahetuskursside indeksiga;

—

suure diskontomääraga võlakirjad;

—

nullkupongvõlakirjad;

—

eurobondid;

—

üleilmsed võlakirjad;

—

suunatud emissiooniga võlakirjad;

—

laenude konverteerimisest tulenevad väärtpaberid;

—

de facto kaubeldavaks muutunud laenud;

—

emiteeriva äriühingu või muu äriühingu aktsiateks konverteeritavad võlakirjad, kuni neid pole veel konverteeritud. Tuletisinstrumendiks loetav konverteerimisoptsioon jäetakse välja, kui see on selle aluseks olevast võlakirjast eraldatav;

—

aktsiad, millelt teenitakse püsivat tulu, kuid mis ei võimalda osaleda aktsiaseltsi likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, k.a mitteosalevad eelisaktsiad;

—

laenude, hüpoteekide, krediitkaardivõlgade, laekumata arvete ja muude varade väärtpaberistamisel emiteeritavad finantsvarad.

Välja jäetakse järgmised instrumendid:

—

väärtpaberitehingud tagasiostulepingute raames;

—

mittekaubeldavate väärtpaberite emissioonid;

—

mittekaubeldavad laenud.

Pikaajaliste võlaväärtpaberite emissioonide jaotus on järgmine:

—

fikseeritud intressimääraga emissioonid, st kõik võlakirjad, mille kupongimakse nimiväärtus emiteeritud väärtpaberite tähtaja jooksul ei muutu;

—

muutuva intressimääraga emissioonid, st võlakirjad, mille kupongimäär või põhiosa on seotud intressimäära indeksiga või muu indeksiga, mille tulemusel kupongimakse nimiväärtus emiteeritud väärtpaberite tähtaja jooksul vaheldub;

—

nullkupongiemissioonid, st instrumendid, millelt ei maksta perioodilisi kupongimakseid. Tavaliselt emiteeritakse selliseid võlakirju diskontomääraga ja lunastatakse nimiväärtusega. Suurem osa diskontomäärast on samaväärne võlakirja kestuse ajal kogunenud intressiga.

b)

Noteeritud aktsiad

Noteeritavate aktsiate hulka kuuluvad:

—

piiratud vastutusega äriühingute emiteeritud kapitaliaktsiad;

—

tagasiostetud piiratud vastutusega äriühingute aktsiad;

—

piiratud vastutusega äriühingute emiteeritud dividendiaktsiad;

—

eelisaktsiad, mis annavad õiguse saada osa äriühingu likvideerimise korral järele jäävast varast. Need võivad olla tunnustatud börsil noteeritud või mitte;

—

suunatud emissioonid, kui need on võimalikud.

Kui aktsiaselts erastatakse ja valitsus jätab osa aktsiatest endale, kuid ülejäänud osa noteeritakse börsil, kirjendatakse aktsiaseltsi kapitali koguväärtus noteeritavate aktsiatena, sest kõik need aktsiad on potentsiaalselt igal ajal turuväärtusega kaubeldavad. Sama kehtib, kui osa aktsiatest müüakse suurinvestoritele ja ainult ülejäänud osaga kaubeldakse börsil.

Noteeritavate aktsiate hulka ei kuulu:

—

emissioonis ostmata jäänud aktsiad;

—

aktsiateks konverteeritavad võlakirjad. Need võetakse arvesse alles pärast nende konverteerimist aktsiateks;

—

piiramatu vastutusega partnerite osad usaldusühingus;

—

valitsuse investeeringud juriidiliselt aktsiakapitaliga äriühingutena moodustatud rahvusvaheliste organisatsoonide kapitali;

—

boonusaktsiate emissioonid ainult emiteerimise ajal ja aktsiate split-emissioonid; boonusaktsiad ja split-aktsiad lülitatakse neid eristamata noteerivate aktsiate kogupositsiooni.

5.   Emissiooni vääring

Topeltvääringus võlakirjad, mille puhul võlakiri ostetakse tagasi või kupong makstakse võlakirja vääringust erinevas vääringus, tuleb liigitada võlakirja vääringu alusel. Kui üleilmne võlakiri emiteeritakse rohkem kui ühes vääringus, tuleb iga osa kajastada eraldi emissioonina vastavalt emissiooni vääringule. Kui emissioon on nomineeritud kahes vääringus, näiteks 70 % eurodes ja 30 % USA dollarites, tuleb asjaomased emissiooni osad kajastada võimaluse korral vääringu alusel eraldi. Seega tuleb 70 % emissioonist kajastada emissioonina eurodes / siseriiklikus vääringus (27) ja 30 % emissioonina muudes vääringutes. Kui emissiooni eri vääringus osi ei ole võimalik eristada, tuleb aruandluse riigi poolt kasutatud tegeliku jaotuse kohta esitada riigi selgitavad märkused.

Noteeritud aktsiad tuleb lugeda emiteerituks ettevõtte asukohamaa vääringus; muudes vääringutes olevad emissioonid on väheolulised või puuduvad. Seetõttu viitavad noteeritud aktsiate andmed kõikidele euroala residentide emissioonidele.

6.   Emissiooni kirjendamisaeg

Emissioon loetakse toimunuks, kui emitent saab makse ja mitte siis, kui võetakse asjaomane kohustus.

7.   Bilansiseisude ja finantsvoogude vastavuse kontrollimine

RKPd peavad esitama andmed lühi- ja pikaajaliste võlaväärtpaberite bilansiseisude, brutoemissioonide, tagasiostmiste ja netoemissioonide kohta ja noteeritud aktsiate kohta.

Allpool joonisel on näidatud bilansiseisude ja finantsvoogude (s.t brutoemissioonide, tagasiostude ja netoemissioonide) vahelised seosed. Praktikas on see seos hindade ja vahetuskursside väärtuste muutumise, reinvesteeritud (s.t kogunenud) intresside, ümberliigitamiste, paranduste ja muude korrigeerimiste tõttu keerulisem (28).

a)

Lõpetamata emissioonid aruandeperioodi lõpus

≈

Lõpetamata emissioonid eelmise aruandeperioodi lõpus

+

Brutoemissioonid aruandeperioodil

-

Tagasiostud aruandeperioodil

b)

Lõpetamata emissioonid aruandeperioodi lõpus

≈

Lõpetamata emissioonid eelmise aruandeperioodi lõpus

+

Netoemissioonid aruandeperioodil

 

 

a)   Emissioonide brutosumma

Brutoemissioonid aruandeperioodil hõlmavad kõiki võlakirjade ja noteeritavate aktsiate emissioone, mille puhul emitent müüb uusi väärtpabereid raha eest. Need puudutavad uute instrumentide regulaarset loomist. Emissiooni toimumisajaks loetakse makse tegemise aeg; seepärast kajastab emissioonide kirjendamine võimalikult täpselt asjaomase emissiooni toimumise aega.

Brutoemissioonid hõlmavad börsil esimest korda noteeritavate aktsiaseltside poolt raha eest emiteerivaid uusi aktsiaid, samuti äsja asutatud aktsiaseltse või aktsiaseltsideks saanud osaühinguid. Brutoemissioonid hõlmavad ka uusi aktsiaid, mis emiteeritakse raha eest riigiettevõtete erastamise käigus, kui nende aktsiaid hakatakse börsil noteerima. Boonusaktsiate emissioonid jäetakse välja (29). Brutoemissioone ei kirjendata, kui tegemist on lihtsalt ettevõtte noteerimisega börsil, ilma et uut kapitali kaasataks.

Juba olemas olevate väärtpaberite vahetust või ülekandmist ülevõtmise või ühinemise korral ei võeta arvesse (30) kirjendatud brutoemissioonides või tagasiostudes, välja arvatud juhul, kui tegemist on euroala residendi poolt raha eest loodavate ja emiteeritavate uute instrumentidega.

Emiteeritud väärtpaberid, mida saab hiljem muudeks instrumentideks konverteerida, kirjendatakse algse instrumendiliigi emissioonideks; konverteerimise korral arvestatakse need identse summaga sellest instrumentide liigist maha ja loetakse uut liiki instrumentide emissioonideks (31).

b)   Tagasiostud

Tagasiostud aruandeperioodil hõlmavad kõiki emitendi poolt tagasiostetud võlaväärtpabereid ja noteeritavaid aktsiaid, mille puhul investor saab väärtpaberite eest raha. Tagasiostmised puudutavad instrumentide regulaarset kustutamist. Need hõlmavad kõiki võlaväärtpabereid, mille tähtaeg on saabunud, samuti ennetähtaegseid tagasiostmisi. See hõlmab ka aktsiaseltsi aktsiate tagasiostmisi, kui aktsiaselts ostab enne oma juriidilise vormi muutmist kõik aktsiad raha eest tagasi või ostab osa aktsiatest tagasi, laenates vastu raha, mis viib omakapitali vähendamisele. Aktsiaseltside aktsiate tagasioste ei arvestata, kui need on investeeringud oma aktsiatesse (32).

Aktsiate tagasioste ei võeta arvesse, kui tegemist on lihtsalt noteerimise lõpetamisega börsil.

c)   Netoemissioonid

Netoemissioonid on kõikide tehtud emissioonide seis miinus kõik aruandeperioodil toimunud tagasiotsmised.

Noteeritud aktsiate seisud peavad katma residentide kõikide noteeritud aktsiate turuväärtuse. Euroala riigi poolt aruandes esitatud noteeritud aktsiate seisud võivad seega suureneda või väheneda noteeritud üksuse asukoha muutumise tagajärjel. See kehtib ka ülevõtmise või ühinemise korra, kui seejuures ei looda ega emiteerita raha eest uusi instrumente ja/või neid ei lunastata raha eest. Selleks et emitendi kolimise korral teise riiki vältida võlaväärtpaberite ja noteeritud aktsiate topeltarvestamist või lünki, peavad asjaomased RKPd koordineerima kahepoolselt sellise sündmuse aruandes kajastamise ajastust.

8.   Hindamine

Väärtpaberiemissioonide väärtus koosneb hinnast ja kui emissiooni nimiväärtus on muus vääringus kui esitatavad andmed, siis ka vahetuskursi komponendist.

RKPd esitavad aruandes võlaväärtpaberid nimiväärtuses ja noteeritud aktsiad turuväärtuses (s.t tehinguväärtuses). Pikaajaliste võlaväärtpaberite korra võib eri liiki emissioonide (fikseeritud intressimääraga, muutuva intressimääraga ja nullkupongvõlakirjad) väärtuse määrata erinevate meetoditega, sellisel juhul on koguväärtus saadud segameetodiga. Näiteks fikseeritud intressimääraga ja muutuva intressimääraga emissioonid hinnatakse tavaliselt nimiväärtuses ja nullkupongvõlakirjad tegelikult makstud summas. Üldiselt on nullkupongvõlakirjade suhteline osakaal väike, mistõttu koodide nimekirjas ei ole segameetodiga saadud väärtuse varianti, vaid pikaajaliste võlaväärtpaberite kogusumma esitatakse nimiväärtuses (N). Kui nullkupongvõlakirju on palju, kasutatakse „määratlemata” kohta väärtust Z. Üldreeglina esitavad RKPd segameetodil hindamise korral üksikasjad omaduste kohta kooskõlas III lisaga.

a)   Hinna määramine

Noteeritud aktsiate bilansiseisud ja finantsvood tuleb esitada turuväärtuses; võlaväärtpaberite bilansiseisud ja finantsvood nominaalväärtuses. Erand võlaväärtpaberite bilansiseisude ja finantsvoogude kirjendamise suhtes nimiväärtusega on tehtud suure diskontomääraga võlakirjade ja nullkupongvõlakirjade osas, mille emissioonid kirjendatakse tegelikult makstud summaga, s.t diskonteeritud hinnaga ostu ajal, ja tagasiostud tähtajal nimiväärtusega. Suure diskontomääraga võlakirjade ja nullkupongvõlakirjade tasumata summad on tegelikult makstud summad pluss kogunenud intressid, nagu esitatud allpool.

Formula

kus

A

=

tegelikult makstud summa ja kogunenud intress

E

=

tegelik väärtus (emiteerimisel või tagasiostul makstud summa)

P

=

nimiväärtus (tagasimakse tähtaja lõppemisel)

T

=

alates emissiooni kuupäevast tähtaja lõpuni jäänud aeg (päevades)

t

=

emissiooni kuupäevast möödunud aeg (päevades)

Hinna määramine võib riigiti erineda.

Antud juhul ei kohaldata hinna määramist ESA 95 järgi, mis nõuab võlaväärtpaberite ja aktsiate finantsvoogude kirjendamist tehinguväärtusega ja positsioonide kirjendamist turuväärtusega.

BISi praeguste väärtuse määramise reeglite kohaselt tuleb kasutada võlaväärtpaberite puhul nimiväärtust ja noteeritud aktsiate puhul emissioonihinda. Suure diskontomääraga võlakirjadel ja nullkupongvõlakirjadel arvutab kogunenud intresse andmeid esitav RKP võimaluste piirides.

b)   Aruandluse vääring ja vahetuskursi hindamine

RKPde aruandlus EKP-le toimub eurodes, k.a tagasivaateliste andmeridade puhul. Riigi residentide poolt muudes vääringutes emiteeritud väärtpaberite eurosse konverteerimisel (blokk C) (33) peavad RKPd võimalikult suures ulatuses järgima ESA 95-l põhinevaid vahetuskursi hindamise põhimõtteid (34):

i)

lõpetamata emissioonid tuleb konverteerida eurosse / riigi vääringusse asjakohase turu keskmise vahetuskursi alusel, mis peamiselt aruandlusperioodi lõpus kehtis, s.o aruandlusperioodi viimase tööpäeva lõpus;

ii)

emissioonide ja -tagasiostude brutosumma tuleb konverteerida eurodesse / riikide vääringutesse maksmise ajal kehtiva turu keskmise vahetuskursiga. Kui konverteerimiseks vajalikku täpset vahetuskurssi ei ole võimalik kindlaks määrata, võib kasutada tasumise ajal kehtinud keskmisele turumäärale võimalikult lähedast määra.

1. jaanuarile 1999 eelnevate perioodide osas peavad RKPd välisvääringus emissioonide, tagasiostude ja seisude konverteerimisel aruandluse riigi vääringusse / eurosse järgima võimalikult suures ulatuses ESA 95 standardeid. EKP-le andmete saatmiseks tuleb kõik andmeread konverteerida eurosse, kohaldades 31. detsembri 1998 tagasivõtmatuid vahetuskursse.

BIS esitab EKP-le aruandluse välismaailma residentide kõikide eurodes / riigi vääringutes (blokk B) emissioonide kohta USA dollarites, kasutades bilansiseisude osas perioodilõpu vahetuskurssi ja emissioonide ja tagasiostude osas perioodi keskmist vahetuskurssi. EKP konverteerib kõik andmed eurosse, kasutades sama põhimõtet, mida kasutas BIS. 1. jaanuarile 1999 eelneva osas tuleb selle asemel kasutada ECU ja USA dollari vahetuskurssi.

9.   Põhimõtteline kooskõla

Väärtpaberiemissioonide statistika ja rahaloomeasutuste statistika kooskõla on vajalik rahaloomeasutuste kaubeldavate instrumentide emissioonide jaoks. Instrumentide hõlmatus ja neid emiteerivad RAd on põhimõtteliselt samad, samuti instrumentide jaotus tähtajavahemikus ja jaotus vääringute kaupa. Erinevusi esineb väärtpaberiemissioonide statistika ja RA bilansistatistika väärtuse määramise põhimõtetes (nimiväärtus esimese jaoks ja turuväärtus teise jaoks). V.a väärtuse määramise põhimõtted, peavad iga riigi RAde väärtpaberiemissioonide bilansiseisud väärtpaberiemissioonide statistika jaoks vastama RA bilansi kohustuse poole kirjetele 11 („Emiteeritud võlaväärtpaberid”) ja 12 („Rahaturupaberid”). Väärtpaberiemissioonide statistika jaoks määratletud lühiajalised väärtpaberid vastavad rahaturupaberite ja kuni üheaastaste võlaväärtpaberite summale. Väärtpaberiemissioonide statistika jaoks määratletud pikaajalised väärtpaberid vastavad üle üheaastaste ja kuni kaheaastaste võlaväärtpaberite ning üle kaheaastaste võlaväärtpaberite summale.

RKPd peavad kontrollima hõlmatust väärtpaberiemissioonide ja RA bilansistatistika osas ning teatama EKP-le mis tahes erinevustest põhimõtetes. Kontrollida tuleb kolme aspekti kooskõla: a) RKPde emissioonid eurodes / riigi vääringus; 2) RAde, v.a keskpangad, emissioonid eurodes / riigi vääringus, ja 3) RAde, v.a keskpangad, emissioonid muudes vääringutes. Esineda võib väikseid erinevusi, kuna väärtpaberiemissioonide statistika ja RA bilansistatistika saadakse erinevate eesmärkidega riigi aruandlussüsteemidest.

10.   Nõutavad andmed

Vajalik on kõikide riikide statistika kõikide kohaldatavate aegridade osas. RKPd peavad EKP-le viivitamata esitama kirjaliku selgituse, kui mõnda kirjet riigis ei kohaldata. RKPd on ajutiselt vabastatud aegridade kohta andmete esitamise kohustusest, kui andmete aluseks olevat majanduslikku nähtust ei eksisteeri. RKPd peavad sellest või muudest erinevustest aruandlusvormidest vastavalt III lisale teatama. EKP-d tuleb teavitada koos paranduste saatmisega ning sellel lisada selgitused paranduste olemuse kohta.

3. jagu.   Riikide selgitavad märkused

Iga RKP peab asitama aruande, kus kirjeldatakse esitatud andmeid. Aruandes tuleb esitada kirjeldused allpool esitatu kohta samas järjekorras, kui võimalik. RKPd peavad esitama täiendavat teavet juhtudel, kui esitatud andmed ei järgi käesolevat suunist või kui andmeid pole esitatud, põhjendades seda. Aruanne tuleb esitada EKP-le Word-dokumendina Cebamail konto kaudu. Aruanne tuleb esitada andmetega samaaegselt.

1.

Andmeallikad/andmekogumissüsteem: esitada tuleb väärtpaberiemissioonide statistika kogumise andmeallikad: valitsuse emissioonide administratiivallikad, RAde ja muude asutuste vahetu aruandlus, ajalehed, andmeesitajad, näiteks International Financial Review vms. RKPd peavad osutama, kas andmeid kogutakse ja arhiveeritakse emissioonide kaupa ning milliste kriteeriumide kohaselt. Muul juhul peab RKP osutama, kas andmeid kogutakse ja arhiveeritakse aruandlusperioodil üksikemitentide emissioonide kogusummana, näiteks vahetu andmekogumissüsteemi puhul. Vahetu aruandluse puhul esitatakse teavet kriteeriumide kohta, mida kasutatakse andeesitajate ja esitatavate andmete tuvastamiseks.

2.

Koostamise kord: kirjeldatakse lühidalt statistika koostamise meetodit, näiteks väärtpaberite üksikemissioonide teabe agregeerimine, jooksvate andmeridade käsitlemine ja nende avaldamine.

3.

Emitendi residentsus: RKP peab täpsustama, kas emissioonide liigitamisel saab ESA 95 (ja IMF) residentsuse määratlust täies ulatuses kohaldada. Kui see ei ole võimalik või on võimalik osaliselt, peavad RKPd selgitama tegelikult kasutatud kriteeriume.

4.

Emitentide jaotus sektorite kaupa: RKPd peavad osutama, kas esineb kõrvalekaldeid punktist 2.2. seoses emitentide jaotusega sektorite kaupa. Kõrvalekaldeid ja piiripealseid olukordi tuleb selgitada.

5.

Emissiooni vääring: juhul kui emissiooni vääringukomponente ei ole võimalik eristada, peavad RKPd selgitama reeglitest kõrvalekaldeid. Samuti peavad RKPd, kes ei saa eristada väärtpaberiemissioone kohalikus vääringus, euros / muude riikide vääringutes ja muudes vääringutes, kirjeldama, kuhu on need emissioonid liigitatud ja osutama ebaõigesti määratud emissioonide mahtu, et anda ettekujutus moonutuse suurusest.

6.

Emissioonide liigitus: RKPd peavad esitama tervikliku teabe seoses väärtpaberite liikidega, mille kohta on riigi andmed, s.h riigisisesed nimetused. Kui on teada, et hõlmatus ei ole täielik, peavad RKPd andma selgituse lünkade kohta.

—

suunatud emissioonid: RKPd peavad osutama, kas need on aruandluses hõlmatud;

—

pangaaktseptid: kui need on kaubeldavad ja sisalduvad lühiajaliste väärtpaberite kohta esitatud andmetes, peab andmeid esitav RKP selgitama riigi selgitavates märkustes riigis kohaldatavat menetlust nende instrumentide ja nende olemuse kajastamiseks;

—

noteeritud aktsiad: RKPd peavad osutama, kas noteerimata aktsiad või muud omandiväärtpaberid sisalduvad esitatud andmetes, ning hindama noteerimata aktsiate ja/või muude omandiväärtpaberite osa suurust, et anda ettekujutus moonutuse suurusest. RKPd peavad riigi selgitavates märkustes osutama kõigile teadaolevatele lünkadele noteeritud aktsiate aruandluses.

7.

Pikaajaliste väärtpaberite instrumentide analüüs: juhul kui fikseeritud määraga, muutuva määraga ja nullkupongvõlakirjade kogusumma ei lange kokku pikaajaliste võlaväärtpaberite kogusummaga, peavad RKPd osutama pikaajaliste väärtpaberite liigi ja summa, mille kohta osutatud jaotust ei saa kohaldada.

8.

Emiteeritud väärtpaberite tähtaeg: juhul kui lühiajalisuse ja pikaajalisuse määratlust ei saa järgida, peavad RKPd riigi selgitavates märkustes osutama esitatud andmete kõrvalekalletele.

9.

Tagasiostud: RKPd peavad osutama, kuidas nad saavad teavet tagasiostude kohta ja kas teavet saadakse vahetu aruandluse kaudu või arvutatakse see jääkide põhjal.

10.

Hinna määramine: RKPd peavad riigi selgitavates märkustes täpsustama, millist väärtuse määramise korda on a) lühiajaliste võlaväärtpaberite; b) pikaajaliste võlaväärtpaberite; c) diskonteeritud võlakirjade ja d) noteeritud aktsiate suhtes kasutatud. Selgitada tuleb mis tahes erinevusi bilansiseisude ja finantsvoogude hindamise vahel.

11.

Aruandluse sagedus, tähtajad ja ajavahemikud: tuleb märkida, millises ulatuses on käesoleva statistika koostamisel järgitud kasutajanõudeid, s.t kuuandmed viienädalase tähtajaga. Esitada tuleb ka aegridade kestus. Teatada tuleb andmerea mis tahes katkestustest, näiteks väärtpaberite erinev hõlmatud erineval ajal.

12.

Parandused: lühidalt tuleb selgitada mis tahes parandusi ning neid ja nende ulatust põhjendada.

13.

Riigi residentide emiteeritud instrumentide hõlmatuse prognoos: RKPd peavad esitama prognoosi riigi residentide väärtpaberite hõlmatuse kohta kõikides emissiooni liikides, s.t lühiajaliste väärtpaberite, pikaajaliste väärtpaberite ja noteeritud aktsiate emissioonid kohalikus vääringus, muudes eurodes / riikide vääringutes, k.a eküü, ja muudes vääringutes vastavalt tabelile allpool. „Hõlmatuse %” prognoos näitab, milline on hõlmatud väärtpaberi osa igas instrumentide liigis koguemissiooni suhtes, mille kohta tuleb aruandlusreeglite kohaselt asjakohastes rubriikides andmed esitada. Lühikirjeldused võib esitada märkuste all. RKPd peavad märkima ka hõlmatuses toimunud muutused seoses rahaliiduga liitumisega.

 

Hõlmatuse %

Märkused:

Emissioonid eurodes / riikide vääringutes

Kohalik vääring

STS

 

 

LTS

 

 

QUS

 

 

Eurodes / riigi vääringutes, v.a kohalik vääring, k.a ECU

STS

 

 

LTS

 

 

Muudes vääringutes

 

STS

 

 

 

LTS

 

 

STS= lühiajalised võlaväärtpaberid.

LTS= pikaajalised võlaväärtpaberid.

QUS= noteeritud aktsiad.

13.   OSA

Rahaloomeasutuste intressimäärade täiendav kuustatistika (esitatakse EKP-le vaatluskuu lõpule järgneva 19. tööpäeva lõpuks)

Tabel 1

Mittefinantsettevõtetele antud uued laenud

 

Sektor

Instrumendiliik

Esialgne intressimäära fikseerimise periood

Uue tegevuse näitaja

Aruandluskohustus

Laenud eurodes

Mittefinantsettevõtetele

Laenud kuni 1 miljonit eurot

Ujuvmäär ja intressimäära esialgne fikseerimine kuni üheks aastaks

24

AAR/NDER, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine rohkem kui üheks ja kuni viieks aastaks

25

AAR/NDER, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine perioodiks üle viie aasta

26

AAR/NDER, summa

Laenud summas üle 1 miljoni euro

Ujuvmäär ja intressimäära esialgne fikseerimine kuni üheks aastaks

27

AAR/NDER, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine rohkem kui üheks ja kuni viieks aastaks

28

AAR/NDER, summa

Intressimäära esialgne fikseerimine perioodiks üle viie aasta

29

AAR/NDER, summa

1.

RAde intressimäära statistika tähenduses hõlmavad mittefinantsettevõtetele antud uued laenud laene, mis ei ole vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediidid ning krediitkaardivõlad, kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa sätetega. Tabelis 1 toodud liikide kohta esitatakse aastapõhine kokkulepitud intressimäär (annualised agreed rate, AAR) või kitsalt määratletud efektiivne intressimäär (narrowly defined effective rate, NDER). Andmete esitamisel AAR/NDER kohta esitatakse ka andmed uue äritegevuse mahtude kohta. Näitajad 24 kuni 29 arvutatakse määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 2. liite kirjete 37 kuni 54 põhjal. Intressimäärad arvutatakse määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liite 2 vastavate näitajate kaalutud keskmisena, kusjuures uue tegevuse maht on määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liite 2 vastavate näitajate summa.

Tabel 2

Vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediidid, tavaline ja pikendatud krediitkaardivõlg

 

Sektor

Instrumendiliik

Uue tegevuse näitaja

Aruandluskohustus

Laenud eurodes

Kodumajapidamistele

Vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediidid, tavaline ja pikendatud krediitkaardivõlg

86

AAR/NDER, summa

Mittefinantsettevõtetele

Vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediidid, tavaline ja pikendatud krediitkaardivõlg

87

AAR/NDER, summa

2.

RAde intressimäära statistika tähenduses hõlmavad vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediidid, tavaline ja pikendatud krediitkaardivõlg määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisas määratletud tähendust, sõltumata esialgse intressimäära fikseerimise perioodist. AAR ei hõlma muude tasude osana, näiteks erilõivuna määratavaid sanktsioone arvelduskrediidi ületamise eest vastavalt määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa määratlusele. Andmed AARi või NDERi kohta esitatakse tabeliga 2 hõlmatud liikide osas. Andmete esitamisel AAR/NDER kohta esitatakse ka andmed uue äritegevuse mahtude kohta.

3.

Vaba tagasimaksega laenude ja arvelduskrediitide ning tavalise ja pikendatud krediitkaardivõla osas on uue äritegevuse maht võrdne bilansiseisudega. Näitajad 86 ja 87 arvutatakse määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liite 2 kirjete 12, 23, 32 ja 36 põhjal, tavalise ja pikendatud krediitkaardivõla ja vaba tagasimaksega laenude ja arvelduskrediitide bilansiseisud aga kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisaga. Intressimäärad arvutatakse määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liite 2 vastavate näitajate kaalutud keskmisena, võttes tavalise krediitkaardivõla puhul aluseks nullprotsendise intressimäära. Näitajate 86 ja 87 eesmärgiks on varem määruses (EÜ) nr 63/2002 (EKP/2001/18) (35), st enne määruse (EÜ) nr 290/2009 (EKP/2009/7) (36) jõustumist, määratletud näitajate 12 ja 23 („arvelduskrediit”) jätkamine.

Tabel 3

Kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele antud muudetud tingimustega laenude intressimäärad

 

Sektor

Instrumendiliik

Algne tähtaeg, etteteatamistähtaeg, esialgne intressimäära fikseerimise periood

Uue tegevuse näitaja

Aruandluskohustus

Muudetud tingimustega laenud eurodes

Kodumajapidamistele

Tarbimislaenud

kokku

88

AAR/NDER

Eluasemelaenud

kokku

89

AAR/NDER

Muud laenud

kokku

90

AAR/NDER

Mittefinantsettevõtetele

kokku

91

AAR/NDER

4.

Rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas hõlmavad kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele antud muudetud tingimustega laenud kogu uue laenutegevuse, v.a vaba tagasimaksega laenud ja arvelduskrediidid ning krediitkaardivõlad, mis on tingimuste muutmise hetkel välja antud, kuid mitte veel tagasi makstud. Teise asutuse poolt üle antud laenude osas osutab tingimuste muutmise kokkulepe uutele ärilaenudele, mis on antud laenu müünud või üle andnud asutuse poolt. Tabeli 3 kategooriate osas esitatakse lisaks määruses (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) nõutud andmetele võimaluse korral vaid AAR või NDER.

14.   OSA

Tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimine ja valimi läbivaatamine rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks

1. jagu.   Tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimine

1.   Üldised valikumenetlused

1.

Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kogumisel kasutavad riikide keskpangad andmeesitajate määruses (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) kehtestatud menetlust. Asjaomane menetlus on järgmine:

Image

2.   Kõikne vaatlus või valim

2.

Iga RKP valib andmeesitajad vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvate rahaloomeasutuste (v.a keskpangad ja rahaturufondid) seast, mis on residendid samas euroala liikmesriigis kui RKP.

3.

Andmeesitajate valimiseks kasutavad RKPd kas kõikset vaatlust või valimimeetodit vastavalt järgmistes lõigetes ettenähtud kriteeriumidele.

4.

Kõikse vaatluse puhul palub RKP kõigil vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvatel residentidest rahaloomeasutustel teatada rahaloomeasutuste intressimäärade statistika. Kõikse vaatluse teel kogutakse muutujad, mis käsitlevad uue tegevuse mahtu ja intressimäärasid ning bilansilise jäägi intressimäärasid.

5.

Valimi kasutamise puhul palutakse andmed esitada ainult osal vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvatel rahaloomeasutustel. Valimi abil hinnatakse muutujaid, mis käsitlevad uue tegevuse mahtu ja intressimäärasid ning bilansilise jäägi intressimäärasid. Neid nimetatakse „valimi põhjal hinnatavateks muutujateks”. Selleks et muuta võimalikult väikseks tõenäosus, et valimi vaatluse tulemused erinevad tegelikest (teadmata) väärtustest vaadeldavas andmeid esitavas üldkogumis, tuleb valim koostada nii, et see esindaks vaadeldavat andmeid esitavat üldkogumit. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika puhul peetakse valimit esindavaks, kui kõik rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks olulised ja vaadeldavat andmeid esitavat üldkogumit iseloomustavad tegurid kajastuvad ka valimis. Esialgse valimi koostamisel võivad RKPd valimiskeemi loomiseks kasutada sobivaid sarnaseid asendajaid ja mudeleid kas siis, kui olemasolevatest allikatest pärit alusandmed ei ole täielikus vastavuses määruses (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) kasutatud mõistetega.

3.   Vaadeldava andmeid esitava üldkogumi stratifitseerimine

6.

RKPd, kes kasutavad rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks valimimeetodit, peaksid stratifitseerima valimi esindatuse tagamiseks vaadeldava andmeid esitava üldkogumi enne andmeesitajate valimist. Stratifitseerimine tähendab, et vaadeldav andmeid esitav üldkogum N jagatakse alamkogumiteks ehk kihtideks N1, N2, N3… NL. Kõnealused alamkogumid ehk kihid ei tohi omavahel kattuda ja kõik koos moodustavad nad vaadeldava andmeid esitava üldkogumi:

N1 + N2 + N3 + … + NL = N

7.

RKPd määratlevad stratifitseerimiskriteeriumid, mille alusel saab vaadeldava andmeid esitava üldkogumi homogeenseks kihtideks jagada. Kihte peetakse homogeenseks, kui kihtidesisene valimi põhjal hinnatud muutujate dispersioon on madalam kui kihtideväline (37). Stratifitseerimiskriteeriumid on seotud rahaloomeasutuste intressimäärade statistikaga, s.t stratifitseerimiskriteeriumide ning valimi põhjal hinnatavate intressimäärade ja koguste vahel on seos.

8.

Kui RKP kasutab valimimeetodit, määratleb ta vähemalt ühe stratifitseerimiskriteeriumi tagamaks, et rahaloomeasutuste valim esindab adekvaatselt asjaomast euroala liikmesriiki ja et valikuviga on väike. RKPd peaksid määrama stratifitseerimiskriteeriumide hierarhia. Kriteeriumides võetakse arvesse riigi eripära ja seega on need euroala liikmesriikides erinevad.

9.

Andmeesitajate valimine toimub üheetapilise valimi moodustamise käigus pärast seda, kui on määratud kõik valimi kihid. Alles selles etapis valitakse andmeesitajad välja vaadeldava andmeid esitava üldkogumi seast. Vahepeal valimist ei toimu.

4.   Valimi jaotus eri kihtide vahel ja andmeesitajate valimine

10.

Pärast seda, kui riikides on lõigete 6 ja 7 kohaselt määratud üldkogumi kihid, valivad valimimeetodit kasutavad RKPd valimi koostamiseks igast kihist tegelikud andmeesitajad. Riigi koguvalimi maht n on iga kihi valimite mahtude n1, n2, n3, …, nL summa:

n1 + n2 + n3 + … + nL = n.

11.

Iga RKP valib otstarbekaima riigi valimimahu n jaotuse kihtide vahel. Seepärast määratleb iga RKP iga kihi puhul kui mitu andmeesitajat nh valitakse rahaloomeasutuste koguarvust Nh. Valikusuhe nh/Nh võimaldab iga kihi h puhul hinnata kihi muutumist. See tähendab, et igast kihist valitakse vähemalt üks andmeesitaja.

12.

Selleks et valida kõigist kihtidest tegelikud andmeesitajad, kaasavad RKPd kas ühe kihi kõik asutused, kasutavad juhuslikku valimit või valivad välja iga kihi kõige suuremad asutused. Juhusliku valimi puhul toimub asutuste juhuslik valik igast kihist kas nii, et tõenäosus valitud saada on kõigil asutustel võrdne, või nii, et tõenäosus on proportsionaalselt seotud asutuse suurusega. RKPd, kes on otsustanud juhusliku valiku või suurimate asutuste valimise kasuks võivad mõne kihi puhul otsustada kõigi asutuste kaasamise.

13.

Rahaloomeasutuste bilansist pärit määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kohaselt kogutud andmed iga vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluva krediidiasutuse ja muu asutuse suuruse kohta on kättesaadavad riiklikul tasandil. RKPd kasutavad euroala liikmesriikide residentidest kodumajapidamiste ning mittefinantsettevõtete eurodes vääringustatud hoiuste ja laenude kogumit, mis on rahaloomeasutuste intressimäärade statistika seisukohast oluline bilansi osa, või sarnast asendaja.

14.

Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika aluseks on valik ilma asendamiseta, s.t iga vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvat krediidiasutust ja muud asutust võib valida vaid üks kord.

15.

Kui RKP otsustab kõigi ühe kihi rahaloomeasutuste kõikse vaatluse kasuks, võib RKP kõnealuses kihis valimi koostada filiaalide tasandil. See eeldab, et RKP-l on asjaomase kihi krediidiasutuste ja muude asutuste kogu tegevust hõlmav filiaalide loetelu ja asjakohane teave, mis on vajalik selleks, et hinnata uue tegevuse raames kodumajapidamiste ning mittefinantsettevõtete suhtes kehtestatud intressimäärade muutumist filiaalide lõikes. Filiaalide valiku ja läbivaatamise suhtes kehtivad kõik käesolevas suunises sätestatud nõuded. Valitud filiaalidest saavad tinglikud andmeesitajad, kelle suhtes kohaldatakse kõiki määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisas määratletud aruandlusnõudeid. Kõnealune menetlus ei piira nende rahaloomeasutuste kohustusi andmeesitajana, mille juurde filiaalid kuuluvad.

5.   Riigi valimi väikseim maht

16.

Riigi valimi väikseim maht on määratletud erinevalt, sõltuvalt sellest, kas RKP kasutab juhuslikku valimit või valib välja iga kihi kõige suurema asutuse.

17.

Kui RKP kasutab tegelike andmeesitajate valimiseks juhuslikku valimit, peaks riigi valimi väikseim maht olema selline, et uue tegevuse intressimäärade maksimaalne juhuslik viga kõigis vahendikategooriates ei oleks keskmiselt suurem kui 10 baaspunkti 90 % usaldusnivoo korral (38).

18.

 Maksimaalne juhuslik viga arvutatakse järgmise valemi abil:

Image

, kus D on maksimaalne juhuslik viga, zα/2 on normaalse jaotuse või muu andmete struktuuri kohase jaotuse (näiteks t-jaotus) põhjal arvutatud tegur eeldusel, et usaldusnivoo on 1-α, kus var(

Image

) on parameetri θ hinnangfunktsiooni dispersioon ja vâr(

Image

) parameetri θ hinnangfunktsiooni eeldatav dispersioonis.

19.

Kui RKP valib iga kihi kõige suurema asutuse, peaks valimi kvaliteet põhinema sünteetilise keskmise absoluutvea (mean absolute error, MAE) mõõdul. Tegelik sünteetiline MAE ei tohiks olla suurem kui ajas muutuv MAE, eeldusel, et iga kihi ja näitaja vea erinevus on 10 baaspunkti.

20.

 Sünteetiline MAES hinnangfunktsiooni

Image

kohta konkreetsel perioodil on määratletud järgmiselt:

Image

kus:

MAES (

Image

)

on sünteetiline MAE

Bc, Bk

on rahaloomeasutuse intressimäära kategooria maht

ic1

on kategooria c hinnanguline keskmine intressimäär

Image on konkreetse rahaloomeasutuse intressimäära kategooria MAE hinnangfunktsiooni Image j põhjal

Bj0

on maht, mis vastab konkreetse kihi tegelikult esitamata andmete mahule j

Bj1

on maht, mis vastab konkreetse kihi tegelikult esitatud andmete mahule j. Juhusliku valimi korral on Bj 1 juurdearvestuse brutomaht. Juurdearvestust on täiendavalt kirjeldatud 4. jaos.

B

on kõikide kihtide kogumaht, st Bj 0 ja Bj 1 summa kõikide kihtide lõikes

Image on hinnanguline koguviga kihis j

ij1

on kaalutud keskmine intressimäär, mis vastab konkreetse kihi tegelikult esitatud andmetele j

Image

j0 		on j kihi mittekasutatava allkihi hinnangfunktsiooni

Image

väärtus.

Ühe kihi null-hõlmatuse korral tuleks kasutada teise kihi keskmist Image , vältimaks MAE võrdumist nulliga.

Image on kihi esimese ja kolmanda kvartiili keskmine, mis on määratletud kui rahaloomeasutuse intressimäära kategooria intressimäär, millest 25 % (ja vastavalt 75 %) esitatud intressimääradest on väiksemad. Enne esimese ja kolmanda kvartiili arvutamist jagatakse kategooria maht kihis olevate asutuste arvuga. Seega kasutatakse parameetri Image  (39) hindamiseks kahe MAE hinnangfunktsiooni – esimese ja kolmanda kvartiili – keskmist.

21.

Maksimaalne juhuslik viga ja sünteetiline MAE arvutatakse eraldi uue äritegevuse ja bilansiseisude kohta. Uue äritegevuse puhul tuleks maksimaalne juhuslik viga ja sünteetiline MAE arvutada näitajate 1 kuni 11, 13 kuni 22 ja 24 kuni 29 põhjal kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liitega 2. Bilansiseisude puhul tuleks maksimaalne juhuslik viga ja sünteetiline MAE arvutada näitajate 1 kuni 14 põhjal kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liitega 1.

22.

Riigi valimi väikseim maht viitab nii väikseimale esialgsele valimile kui ka väikseimale valimile pärast järgmises lõikes määratletud tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimi läbivaatamist. Ettevõtjate liitumise ja kadumise tõttu võib valimi maht aja jooksul enne järgmist läbivaatamisperioodi väheneda.

23.

RKPd võivad valida rohkem andmeesitajaid, kui on määratletud riigi väikseima valimi mahus eelkõige siis, kui on vaja suurendada riigi valimi esindavust riigi rahandussüsteemi struktuuri silmas pidades.

24.

Vaadeldava andmeid esitava üldkogumi hulka kuuluvate rahaloomeasutuste ning valimi väikseima mahu vahel peab olema kindel seos. RKPd võivad lubada ühe euroala liikmesriigi residentidest rahaloomeasutustel, mis igaüks eraldi kuuluvad rahaloomeasutuste nimekirja, mis on koostatud ja mida on ajakohastatud kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 1. osa 1. jaos sätestatud klassifitseerimispõhimõtetega, esitada rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kõik koos rühmana. Sellisest rühmast saab tinglik andmeesitaja. See tähendab, et selline rühm esitab rahaloomeasutuste intressimäärade statistikat nii, nagu oleks tegemist üheainsa rahaloomeasutusega, s.t selle asemel et esitada intressimäär iga rahaloomeasutuste nimekirja kuuluva rahaloomeasutuse kohta eraldi, teatatakse keskmine kogu rühma hõlmav intressimäär vahendikategooria kohta. Samas loetakse rühma kuuluvaid rahaloomeasutusi siiski iseseisvateks asutusteks nii vaadeldavas andmeid esitavas üldkogumis kui ka valimis.

2. jagu.   Tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimi läbivaatamine

6.   Valimi läbivaatamine aja jooksul

25.

RKPd, kes kasutavad valimimeetodit, tagavad, et valim jääb aja möödudes esindavaks.

26.

Seepärast peaksid RKPd oma valimi esindavust kontrollima vähemalt kord aastas. Kui vaadeldavas andmeid esitavas üldkogumis on toimunud märkimisväärsed muutused, peavad need pärast iga-aastast kontrollimist kajastuma ka valimis.

27.

RKPd vaatavad valimi regulaarselt läbi kuni kahe aasta pikkuste vaheaegade järel, võttes arvesse vaadeldava andmeid esitava üldkogumiga liitunuid, vaadeldavast ja tegelikust andmeid esitavast üldkogumist lahkunuid ja muid muudatusi andmeesitajaid iseloomustavates tegurites, ning kohaldavad 5. jao sätteid riigi valimi väikseima mahu kohta. Valimi regulaarne läbivaatamine põhineb tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimist käsitlevate 1. jao sätetele vastavuse hinnangul, mis põhineb kuuandmetel iga kvartali lõpu seisuga, mil läbivaatamine aset leiab. RKPd võivad oma valimeid kontrollida ja uuendada ka sagedamini.

28.

Selleks et valim esindaks vaadeldavat andmeid esitavat üldkogumit, kohandatakse valimit aja jooksul, võttes arvesse vaadeldava andmeid esitava üldkogumiga liitunuid. Seepärast koostavad RKPd valimi nb liitunute koguarvust Nb. Liituvate asutuste nb täiendavat valikut liitunute koguarvust Nb nimetatakse aja jooksul toimunud juurdekasvu valimiks.

29.

Aja jooksul valimit kohandatakse, võttes arvesse vaadeldavast ja tegelikust andmeid esitavast üldkogumist lahkunuid. Valimit ei ole vaja kohandada, kui vaadeldavast andmeid esitavast üldkogumist Nd lahkunute ja valimist nd lahkunute arv on omavahel proportsioonis (1. juhtum). Kui vaadeldavast andmeid esitavast üldkogumist lahkuvad asutused, mis ei kuulu valimisse, muutub valim vaadeldava andmeid esitava üldkogumi mahuga võrreldes liiga suureks (2. juhtum). Kui valimist lahkub rohkem asutusi kui vaadeldavast andmeid esitavast üldkogumist, muutub valim aja jooksul liialt väikseks ja ei pruugi enam esindav olla (3. juhtum). 2. ja 3. juhtumi puhul, kui tegeliku andmeid esitava üldkogumi valimisel kasutatakse juhusliku valimi meetodit, kohandatakse valimis igale asutusele antud kaalu valimi moodustamise teooriast tuleneva statistilise meetodi abil. Igale andmeesitajale antav kaal on tema valimise tõenäosuse pöördväärtus ja seega laiendustegur. 2. juhtumi puhul, kui valim on üldkogumiga võrreldes suhteliselt suurem, ei eemaldata valimist ühtegi andmeesitajat. 3. juhtumi puhul, kui valitakse suurim asutus, kohandatakse valimit, valides lisaasutusi vastavalt nende suurusele.

30.

Aja jooksul kohandatakse valimit, et võtta arvesse muudatusi andmeesitajaid iseloomustavates tegurites. Sellised muudatused võivad aset leida asutuste ühinemise, jagunemise, kasvu vms tõttu. Mõni andmeesitaja võib vahetada kihti, millesse ta kuulub. Nagu 2. ja 3. juhtumil lahkunute puhul, kohandatakse valimit valimi moodustamise teooriast tuleneva statistilise meetodi abil. Kui RKP kasutavad juhuslikku valimit, määratakse uued valikutõenäosused ja seega ka kaalud.

3. jagu.   Muud valimi moodustamisega seotud küsimused

7.   Ühtsus

31.

Selleks et rahaloomeasutuste intressimäärade statistika hoiuste ja laenudega seotud bilansilise jäägi kohta ning hoiuste ja laenudega seotud uue tegevuse kohta oleks ühtne, kasutavad valimimeetodit kasutavad RKPd mõlema statistilise materjali kogumiseks samu andmeesitajaid. RKPd võivad kasutada rahaloomeasutuste intressimäärade statistika jaoks osaliselt valimimeetodit ja osaliselt kõikset vaatlust. Vaatamata sellele ei tohi nad kasutada kaht või enamat valimit.

8.   Rahanduslikud uuendused

32.

RKPd ei pea valimimeetodi puhul käsitlema kõiki riiklikul tasandil eksisteerivaid tooteid. Asjaomaste summade väiksuse tõttu ei tohi siiski eirata tervet vahendikategooriat. Seega kui teatavat vahendikategooriat pakub ainult üks asutus, peab see asutus olema valimis esindatud. Kui teatavas euroala liikmesriigis ei olnud mingit vahendikategooriat valimi esialgse koostamise ajal olemas ja kui mõni asutus on selle hiljem kasutusele võtnud, tuleb see asutus järgmise esindavuse kontrolli ajal valimisse valida. Kui luuakse uus toode, peavad valimisse kuuluvad asutused käsitlema seda järgmises aruandes, sest kõik andmeesitajad peavad esitama andmed kõigi oma toodete kohta.

4. jagu.   Riigi kaalutud keskmised intressimäärad ja riigi ärimahud kokku

33.

RKPd koguvad kaalutud keskmised intressimäärad ja seonduvad ärimahud tegelikelt andmeesitajatelt ja arvutavad riigi kaalutud keskmised intressimäärad iga vahendikategooria kohta igale kihile juurdearvestatud ärimahtude põhjal. Andmed esitatakse EKP-le.

34.

Juhusliku valimi korral peavad intressimäära hinnangfunktsioon nii kihi kui riigi tasemel olema kooskõlas valimimeetodiga, juhuslikult võetud lihtvalimiga või kasutatava mahuga proportsionaalse tõenäosusega, mis tähendab, et intressimäärade kaalumiseks kasutatakse juurdearvestust.

35.

Suurimate asutuste valiku puhul peab intressimäärade hinnangfunktsioon agregeerima ühe kihi asutuste intressimäärad vastavalt esitatud mahtude kaaludele, ja eri kihtide vaheline agregatsioon tuleb arvutada iga kihi juurdearvestuse abil.

36.

Bilansiliste summade kõigi vahendikategooriate, s.t määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liites 1 sätestatud näitajate 1 kuni 26 puhul esitavad RKPd riigi kaalutud keskmise intressimäära.

37.

Uue tegevuse kõigi vahendikategooriate, s.t määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liites 2 sätestatud näitajate 1 kuni 23 ja 30 kuni 85 puhul esitavad riikide keskpangad riigi kaalutud keskmise intressimäära. Lisaks sellele esitavad RKPd kõigi määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liites 2 sätestatud näitajate 2 kuni 4, 8 kuni 11, 13 kuni 22, 33 kuni 35 ja 37 kuni 85 kohta vaadeldava kuu jooksul igas vahendikategoorias riiklikul tasandil teostatud uue tegevuse mahu. Kodumajapidamistele ja mittefinantsettevõtetele antud muudetud tingimustega laenude osas (määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa liites 2 sätestatud näitajad 88 kuni 91) esitatakse vaid andmed mahtude kohta. Andmed intressimäärade kohta esitatakse võimaluse korral. Nimetatud uue tegevuse maht viitab kogu üldkogumile, s.t kogu vaadeldavale andmeid esitavale üldkogumile. Sarnaselt muudele uue äritegevuse mahtudele prognoositakse ka see näitaja punktides 38 kuni 40 sätestatud juurdearvestuse teel.

38.

Kui andmeesitajate valimiseks on kasutatud juhusliku valimi või suurimate asutuste valiku meetodit, kasutatakse ärimahtude juurdearvestusel laiendustegurit. Juurdearvestus tehakse kihi tasemel.

39.

Juhusliku valimi meetodi korral on laiendustegur valikutõenäosuse pöördväärtus πi , st 1/πi . Üldkogumi uue äritegevuse maht B prognoositakse seejärel järgmise üldvalemi põhjal:

Image

kus:

B

on äritegevuse kogumaht

Bi

on asutuse uue äritegevuse maht i

πi

on asutuse valimise tõenäosus i

40.

Suurimate asutuste valiku korral arvutatakse iga kihi laiendustegur j kihi hõlmatuse määra pöördväärtusena järgmise valemi abil:

Image

kus:

Image

j

on kihi kogumaht j

Image

ij

on asutuse iga kihi j maht i

Nj0

on kihis mittevalitud krediidiasutuste arv j

Nj1

on kihis j valitud krediidiasutuste arv.

41.

Punktis 40 määratletud uue äritegevuse laiendusfaktor EFj arvutatakse uue äritegevuse mahu bilansilise jäägi asendamise teel. Seejärel arvutatakse kihi j juurdearvestus, korrutades kihi j laiendusfaktori kihi j esitatud mahuga.

42.

RKPd esitavad rahaloomeasutuste bilansilise jäägi intressimäärad ja uue tegevuse intressimäärad EKP-le nelja kümnendkoha täpsusega. See ei piira RKPde otsust selle kohta, kui täpseid andmeid nemad soovivad koguda. Avaldatud tulemustes tuleb esitada kaks kümnendkohta.

43.

RKPd dokumenteerivad kõik rahaloomeasutuste intressimäärade statistikat mõjutavad juriidilised menetlused (ja nende mis tahes muudatused) metoodikat käsitlevates märkustes, mis esitatakse koos riigi andmetega.

44.

Kui RKPd kasutavad andmeesitajate valimiseks valimimeetodit, teatavad nad prognoosi esialgse valimi valikuvea suuruse kohta. Pärast valimi iga läbivaatamist esitatakse uus prognoos.

15.   OSA

Konkreetsete toodete käsitlemine rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas

1.

Järgnevates lõigetes määratletud toodete käitlemise eeskirja kohaldatakse ka sarnaste omadustega toodete puhul.

2.

Tõusva (langeva) intressimääraga hoius või laen on fikseeritud tähtajaga hoius või laen, mille puhul kohaldatakse aastast-aastasse eelnevalt fikseeritud protsendipunktide võrra tõusvat (langevat) intressimäära. Tõusva (langeva) intressimääraga hoiused või laenud on kogu tähtajaks fikseeritud intressimääraga vahendid. Hoiuse või laenu kogu tähtajaks fikseeritud intressimäär ja muud tingimused lepitakse eelnevalt kokku ajal t0, mil lepingule alla kirjutatakse. Tõusva intressimääraga hoius on näiteks kokkulepitud nelja-aastase tähtajaga hoius, mille intress esimesel aastal on 5 %, teisel aastal 7 %, kolmandal aastal 9 % ja neljandal aastal 13 %. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas ajal t0 kajastatav uue tegevuse aastapõhine kokkulepitud intressimäär (AAR) on tegurite „1 + intressimäär” geomeetriline keskmine. Kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisaga võivad RKPd nõuda, et andmeesitajad kohaldaksid sellist liiki toodete puhul kitsalt määratletud efektiivset intressimäära (NDER). Bilansilise jäägi AAR ajast t0 kuni ajani t3 on intressimäär, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuse intressimäärade arvutamise ajal, s.t kokkulepitud nelja-aastase tähtajaga hoiuse puhul on see ajal t0 5 %, ajal t1 7 %, ajal t2 9 % ja ajal t3 13 %.

3.

Rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas esineb krediidiliini osana võetud laen määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) tähenduses ja liigituses. Ainult bilansiline jääk, s.t väljavõetud summa, mida pole veel krediidiliini raames tagasi makstud, on hõlmatud kui uus tegevus ja kajastatud rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa punktiga 16. Summasid, mis on krediidiliini raames kättesaadavad, kuid mida pole välja võetud või mis on tagasi makstud, ei võeta arvesse ei uue tegevuse ega bilansilise jäägi osas.

4.

Katusleping võimaldab klientidel võtta erinevatel laenukonto liikidel laenu teatava maksimummäärani, mis kehtib kõikidele laenukontodele kokku. Sellise katuslepingu sõlmimise ajal ei täpsustata laenu vormi ja/või laenu võtmise aega ja/või intressimäära, kuid kokku võib leppida erinevates võimalustes. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika ei hõlma selliseid katuslepinguid. Samas, kui katuslepingu raames lepitakse laenus kokku, on see hõlmatud vastava rahaloomeasutuste intressimäärade statistika kirje all nii uue tegevuse kui ka bilansilise jäägi osas.

5.

Olemas võivad olla reguleeritud säästuhoiused, mille puhul makstakse lisaintresse usaldusväärsuse ja/või summa suuruse eest. Hoiustamise ajal ei ole kindel, kas lisaintressi makstakse või ei. Selle maksmine sõltub kodumajapidamise või mittefinantsettevõtte edaspidisest säästukäitumisest. Tavaliselt selliseid usaldusväärsuse või summa suuruse lisaintresse uut tegevust käsitleva AAR statistikas ei hõlmata. Bilansilise jäägi AAR hõlmab alati intressimäärasid, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika arvutamise ajal. Seega kui andmeesitaja maksab sellist lisaintressi usaldusväärsuse ja/või summa suuruse eest, kajastub see bilansilise jäägi statistikas.

6.

Kodumajapidamistele ning mittefinantsettevõtetele antavad laenud võidakse siduda tuletisinstrumentide lepingutega, näiteks intressimäära vahetuslepingu/ülempiiri/alampiiriga jne. Reeglina ei ole need seonduvad tuletisinstrumentide lepingud uute tegevuste AAR statistikas hõlmatud. Bilansilise jäägi AAR hõlmab alati intressimäärasid, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika arvutamise ajal. Seega, kui kasutatakse sellist tuletisinstrumendi lepingut ja andmeesitaja korrigeerib kodumajapidamise või mittefinantsettevõtte suhtes kohaldatavaid intressimäärasid, kajastub see bilansilise jäägi statistikas.

7.

Pakkumisel võib olla kahest komponendist koosnevaid hoiuseid: kokkulepitud tähtajaga hoius, mille suhtes kohaldatakse fikseeritud intressimäära, ja sellega seotud tuletisinstrument, mille tulu on seotud määratletud börsiindeksi või kahepoolse vahetuskursi muutustega ja mille puhul on tagatud miinimumtulu 0 %. Kahe komponendi tähtaeg võib olla sama või erinev. Uue tegevuse AAR hõlmab kokkulepitud tähtajaga hoiuse intressimäära, sest see kajastab hoiustaja ja andmeesitaja vahelist kokkulepet ja on hoiustamise ajal teada. Hoiuse teiselt komponendilt saadav tulu, mis on seotud määratletud börsiindeksi või kahepoolse vahetuskursi muutustega, saadakse teada alles tagantjärele, kui toote tähtaeg lõpeb, ja seega ei saa seda kajastada uue tegevuse intressimääras. Seetõttu on hõlmatud ainult garanteeritud miinimumtasu (tavaliselt 0 %). Bilansilise jäägi AAR hõlmab alati intressimäärasid, mida andmeesitaja kohaldab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika arvutamise ajal. Kuni tähtpäevani võetakse arvesse kokkulepitud tähtajaga hoiuse intressimäära ja tuletisinstrumenti sisaldava hoiuse puhul tagatud miinimumtulu. Alles tähtaja lõppedes kajastatakse rahaloomeasutuste bilansilise jäägi intressimäärades andmeesitaja makstavat AAR.

8.

Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas määratletud üle kaheaastase tähtajaga hoiuste hulka võivad kuuluda ka kogumispensioni kontod. Suurem osa kogumispensioni kontodest paigutatakse väärtpaberitesse ja seega sõltuvad kontode intressimäärad asjaomaste väärtpaberite tulususest. Ülejäänud osa kogumispensioni kontodest hoiustatakse sularahana ja krediidiasutus või muu asutus määrab intressimäära kindlaks samamoodi nagu muude hoiuste puhul. Hoiustamise ajal ei ole kodumajapidamise jaoks kogumispensionist saadava kogutulu suurus teada ja see võib olla ka negatiivne. Hoiustamise ajal ei lepita kodumajapidamise ja krediidiasutuse või muu asutuse vahel kokku väärtpaberitesse paigutatud osa intressimäära, vaid ainult ülejäänud hoiuseosa intressimäär. Seega hõlmab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika ainult seda hoiuseosa, mis ei ole paigutatud väärtpaberitesse. Uue tegevuse AAR, mille kohta esitatakse andmed, on intressimäär, mille kodumajapidamine ja andmeesitaja lepivad hoiuseosa jaoks kokku hoiustamise ajal. Bilansilise jäägi AAR on intressimäär, mida andmeesitaja kohaldab kogumispensioni konto hoiuseosa suhtes rahaloomeasutuste intressimäära arvutamise ajal.

9.

Eluasemelaenu säästuplaanid võivad olla pikaajalised madala tulususega säästukavad, kuid pärast teatavat säästuperioodi annab see kodumajapidamisele või mittefinantsettevõttele õiguse saada eluasemelaenu madalama intressimääraga. Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osa kohaselt liigitatakse need säästukavad üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiuste hulka, tingimusel et neid kasutatakse hoiusena. Niipea kui need muudetakse laenuks, liigitatakse nad kodumajapidamisele eluaseme ostmiseks antavate laenude hulka. Andmeesitajad teatavad esialgse hoiustamise ajal kokkulepitud intressimäära hoiustega seotud uue tegevusena. Vastav uue tegevuse maht vastab sellisel juhul hoiustatud summale. Kui hoiustatud summa aja jooksul kasvab, kajastatakse seda ainult bilansilises jäägis. Hetkel, mil hoius muudetakse laenuks, registreeritakse see uus laen uue laenutegevusena. Intressimäär on sel juhul andmeesitaja pakutav madalam intressimäär. Statistiliseks kaaluks on kodumajapidamisele või mittefinantsettevõttele antava laenu kogusumma.

10.

Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osa kohaselt liigitatakse Prantsusmaal pakutav reguleeritud eluaseme säästukava plan d’epargne-logement (PEL) üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiusena. Valitsus reguleerib nimetatud PELi tingimusi ja fikseerib intressimäära, mis ei muutu kogu hoiuse tähtaja jooksul, s.t igal PELi „põlvkonnal” on sama intressimäär. PELi hoitakse vähemalt neli aastat ja igal aastal hoiustab klient teatava ettemääratud summa, kuid tal on lubatud summat mis tahes ajal kava jooksul suurendada. Andmeesitaja teatab uue PELi avamisel uue tegevusena esialgse hoiuse. PELis esialgu hoiustatav rahasumma võib olla väga väike ja see tähendab, et ka uue tegevuse intressimäärale antav kaal on suhteliselt väike. See meetod tagab, et uue tegevuse intressimäär kajastab alati asjaomase PELi põlvkonna tingimusi. PELi suhtes kohaldatavate intressimäärade muutumine kajastub uue tegevuse intressimääras. Kui tarbijad reageerivad sellega, et asendavad portfellis muud pika tähtajaga hoiused olemasolevate PELidega, ei kajastu see uue tegevuse intressimäärades, vaid ainult bilansilise jäägi intressimäärades. Nelja aasta möödumisel võib klient taotleda madalama intressimääraga laenu või pikendada lepingut. Kuna PELi pikendamine toimub automaatselt ilma kliendi aktiivse sekkumiseta ja lepingu tingimusi, sh intressimäärasid, uuesti ei arutata, ei peeta sellist pikendamist kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 2. osaga uueks tegevuseks. Laenu pikendamise korral võib klient hoiustada lisasummasid, kui laenujääk ei ületa kindlaksmääratud ülemmäära ja leping ei kehti kindlaksmääratud pikimast tähtajast kauem. Kui saavutatakse ülemmäär või tähtaeg, siis leping külmutatakse. Kui raha jääb panka, jäävad kodumajapidamisel või mittefinantsettevõttel alles laenuõigused ja talle võimaldatakse endiselt PELi avamise aja tingimustele vastavat intressimäära. Valitsus subsideerib intressimakset, mis lisatakse krediidiasutuse või muu asutuse pakutavale intressimäärale. Kooskõlas määruse (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) I lisa 1. osaga kajastatakse rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas ainult krediidiasutuse või muu asutuse pakutavat intressimakse osa. Valitsuse subsiidiumi makstakse krediidiasutuse või muu asutuse vahendusel, kuid mitte tema poolt, ja seda ei võeta arvesse.

11.

Rahaloomeasutuste statistika hulka arvatakse ka hoiuste negatiivsed intressimäärad, tingimusel, et sellised intressimäärad ei ole turutingimuste suhtes erandlikud.

16.   OSA

Maksete statistika

1. jagu.   Aruandlusnõuded

Lisaks määruses (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) sätestatud näitajatele ning kooskõlas käesoleva suunise artikli 18 lõikega 1 esitavad RKPd täiendavad andmed tabelite 1 kuni 7 alusel. Andmete esitamisele kohaldatakse samu tähtaegu, mis on sätestatud määruse näitajate all. Määruses määratlemata näitajad on määratletud vastavas tabelis.

Määruse ja käesoleva suunise tabelite alusel nõutavad andmed tuleks esitada olenemata nende aluseks oleva nähtuse olemasolust, isegi kui need on null. Puuduva nähtuse kohta märgitakse „NC”, vaatluse staatusega M. Memokirjete osas märgitakse juhul, kui tegelikke andmeid, prognoose või esialgseid andmeid ei ole võimalik esitada, „NC”, vaatluse staatusega L.

Tabel 1

Maksevahendid

Väärtus miljonites eurodes perioodi lõpu seisuga, kui ei ole teisiti sätestatud

 

Väärtus

Sagedus

Mitterahaloomeasutuste kasutatavad maksevahendid

RKP kohustused

eurodes vääringustatud üleööhoiused

riigi keskvalitsuse

Geo 0

M

muude euroala liikmesriikide keskvalitsuste

Geo 0

M

välismaailma, v.a pankade

Geo 0

M

muudes vääringutes vääringustatud üleööhoiused

riigi keskvalitsuse

Geo 0

M

muude euroala liikmesriikide keskvalitsuste

Geo 0

M

välismaailma, v.a pankade

Geo 0

M

Muude RAde kohustused

eurodes vääringustatud üleööhoiused

riigi keskvalitsuse

Geo 0

M

muude euroala liikmesriikide keskvalitsuste

Geo 0

M

välismaailma, v.a pankade

Geo 0

M

muudes vääringutes vääringustatud üleööhoiused

riigi keskvalitsuse

Geo 0

M

muude euroala liikmesriikide keskvalitsuste

Geo 0

M

välismaailma, v.a pankade

Geo 0

M

Krediidiasutuste kasutatavad maksevahendid

Teistes krediidiasutustes hoitavad üleööhoiused eurodes

Geo 0

Q

Päevasisene laen eurodes keskpangalt (viimase kohustusliku reservi hoidmisperioodi keskmine)

Geo 0

A

Mitterahaloomeasutuste kasutatavad maksevahendid – vara või nõue varale, mida mitterahaloomeasutused saavad kasutada maksete teostamiseks.

Üleööhoiused – määratletud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas „vahendikategooriate” all.

Kõik kontod on hõlmatud, sõltumata vääringust; seega on „muudes vääringutes vääringustatud üleööhoiused”„üleööhoiuste” alaliik.

Muudes vääringutes vääringustatud hoiused – mitterahaloomeasutuste poolt muudes vääringutes hoitavate üleööhoiuste väärtus.

Krediidiasutuste kasutatavad maksevahendid – vara või nõue varale, mida krediidiasutused saavad kasutada maksete teostamiseks.

Päevasisene laen eurodes keskpangalt (viimase kohustusliku reservi hoidmisperioodi keskmine) – keskpanga poolt krediidiasutusele antud laenu kogumaht, mis on tagasi makstud lühema perioodi jooksul kui üks tööpäev. See on päevasisese arvelduslaenu seisude või päevasisese laenuvõimaluse kasutuse päevaste maksimumväärtuste keskmine kõikide krediidiasutuste kohta kokku. Keskmise hulka arvatakse hoidmisperioodi kõik päevad, k.a nädalavahetused ja pangapühad.

Tabel 2

Mitterahaloomeasutustele makseteenuseid osutavad asutused

Väärtus miljonites eurodes perioodi lõpu seisuga, algsetes ühikutes, kui ei ole teisiti sätestatud

 

Arv

Väärtus

Sagedus

Keskpank

Harukontorite arv

Geo 0

—

A

Üleöölaenude hulk (tuhandetes)

Geo 0

—

A

Krediidiasutused

sellest:

 

 

 

Aruandlusriigis õiguspäraselt asutatud krediidiasutused

Harukontorite arv

Geo 0

—

A

Asutuste arv

Geo 0

 

A

Mitterahaloomeasutuste võetud üleöölaenude väärtus

—

Geo 0

Q

Euroalal asuvate krediidiasutuste filiaalid

Harukontorite arv

Geo 0

—

A

Asutuste arv

Geo 0

 

A

Mitterahaloomeasutuste võetud üleöölaenude väärtus

—

Geo 0

Q

EMPs asuvate krediidiasutuste euroalavälised filiaalid

Harukontorite arv

Geo 0

—

A

Asutuste arv

Geo 0

 

A

Mitterahaloomeasutuste võetud üleöölaenude väärtus

—

Geo 0

Q

Väljaspool EMPd asuvate krediidiasutuste filiaalid

Harukontorite arv

Geo 0

—

A

Asutuste arv

Geo 0

 

A

Mitterahaloomeasutuste võetud üleöölaenude väärtus

—

Geo 0

Q

E-raha asutused

Asutuste arv

Geo 0

—

A

Muud makseteenuste pakkujad

Asutuste arv

Geo 0

—

A

Harukontorite arv

Geo 0

—

A

Mitterahaloomeasutuste võetud üleöölaenude hulk (tuhandetes)

Geo 0

—

A

Mitterahaloomeasutuste võetud üleöölaenude väärtus

 

Geo 0

Q

Memokirjed:

 

 

 

Riigis piiriüleselt tegutsevate makseasutuste koguarv

Geo 0

 

A

sellest:

 

 

 

filiaali kaudu teenuseid osutavate makseteenuste arv

 

Geo 0

A

agendi kaudu teenuseid osutavate makseteenuste arv

 

Geo 0

A

ei filiaali ega ka agendi kaudu teenuseid osutavate makseteenuste arv

 

Geo 0

A

Tabel 2 täiendab määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) tabelit 1.

Asutuste arv – hõlmab asutusi, mis on aruandluse riigis juriidiliselt iseseisvad asutused. Iga asutus võetakse arvesse üks kord, olenemata tema harukontorite arvust riigis.

Harukontorite arv – tegevuskohtade arv aruandluse riigis. Iga äritegevuse asukoht samas aruandluse riigis võetakse arvesse eraldi. Hõlmatakse vaid need harukontorid (sõltumata suurusest või lahtolekuaegadest), mis pakuvad sularahata arveldamise võimalust. Mobiilsed harukontorid ei ole hõlmatud. Asutuse peakontorit loetakse harukontoriks, kui see osutab sularahata arveldamise võimalusega makseteenuseid.

Filiaal – teises riigis õiguspäraselt asutatud krediidiasutuse tegevuse asukoht, mis ei ühti peakontori asukohaga ja asub aruandluse riigis. Filiaalil ei ole õiguslikku vormi ja ta teostab otseselt krediidiasutuse äritegevusega seonduvaid tehinguid või osa nendest. Muus riigis õiguspäraselt asutatud sama asutuse poolt algatatud kõik tegevuse asukohad aruandluse riigis moodustavad ühe filiaali. Igat sellist tegevuskohta loetakse üksikharuks.

Euroalal asuva krediidiasutuse filiaal – krediidiasutuse filiaal, mis asub aruandluse riigis ja mis on õiguspäraselt asutatud väljaspool aruandluse riiki, kuid euroalal.

Väljaspool EMPd asuva krediidiasutuse filiaal – väljaspool EMPd asutatud panga harukontor, mis asub aruandluse riigis.

EMPs asuva krediidiasutuse euroalaväline filiaal – krediidiasutuse filiaal, mis asub aruandluse riigis ja mis on õiguspäraselt asutatud EMP riigis väljaspool aruandluse riiki ning väljaspool euroala.

Riigis piiriüleselt tegutsevad makseasutused – makseasutused, mis asuvad väljaspool aruandluse riiki, kuid tegutsevad aruandluse riigis filiaali, agendi või kaugjuurdepääsu kaudu.

Tabel 3

Mitterahaasutustega seotud maksetehingud

Perioodi kohta kokku; tehingute arv miljonites; tehingute arv miljonites eurodes; aastane sagedus

 

Maksjapoolsed

Saajapoolsed

Memokirjed

Tehingute arv

Tehingute väärtus

Tehingute arv

Tehingute väärtus

Tehing makseinstrumentide kaupa

Krediitkorraldused

 

 

 

 

elektrooniliselt algatatud

 

 

 

 

sellest:

 

 

 

 

üksikmaksena algatatud

 

 

 

 

sellest:

 

 

 

 

e-maksed internetipanga kaudu

Geo 1

Geo 1

—

—

Konto krediteerimine tavalise raamatupidamiskandega

Geo 0

Geo 0

—

—

Konto debiteerimine tavalise raamatupidamiskandega

Geo 0

Geo 0

—

—

 

 

 

—

—

Rahasiirded

Geo 3

Geo 3

Geo 2

Geo 2

Telekommunikatsiooni-, digitaalse või IT-seadme abil tehtud tehingud

Geo 1

Geo 1

Geo 2

Geo 2

Tabel 3 täiendab määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) tabelit 4.

E-maksed internetipanga kaudu – internetipanga skeemide või maksealgatamise teenuste kaudu algatatud tehingud. Kirje „e-maksed internetipanga kaudu” ei hõlma makseid, mille maksja on internetipanga kaudu vaid algatanud ning millega ei ole seotud veebipõhine ostutehing. Samuti ei hõlma kirje veebipõhiselt esitatud arveid veebipõhise ostutehingu kohta.

Konto krediteerimine tavalise raamatupidamiskandega – makseteenuse pakkuja (sh e-raha emitendi) poolt ilma konkreetse tehingukorralduseta algatatud kreeditkorraldus, mis teostatakse kliendi kontol raamatupidamiskandega, s.o krediteerimiskirjega, tavalist makseinstrumenti kasutamata. Selle kirje all esitatakse andmed järgmiste tehingute kohta: a) panga intressimakse; b) panga dividendimakse; c) laenusumma väljastamine kliendi arvelduskontole, ja d) muud konto krediteerimised tavalise raamatupidamiskandega. Neid andmeid kreeditkorraldused ei hõlma.

Konto debiteerimine tavalise raamatupidamiskandega – makseteenuse pakkuja (sh e-raha emitendi) poolt ilma konkreetse tehingukorralduseta algatatud deebetkorraldus, mis teostatakse kliendi kontol raamatupidamiskandega, s.o debiteerimiskirjega, tavalist makseinstrumenti kasutamata. Selle kirje all esitatakse andmed järgmiste tehingute kohta: a) panga intressinõuded; b) pangatasude mahaarvamine; c) finantsvaradega seotud maksude maksmine, kui tegemist on eraldi tehinguga, mis ei ole kliendi poolt eraldi autoriseeritud; d) laenu tagasimaksed, ja e) muud konto debiteerimised tavalise raamatupidamiskandega. Neid andmeid otsekorraldused ei hõlma.

Rahasiirded – määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/64/EÜ (40) artiklis 4.

Telekommunikatsiooni-, digitaalse või IT-seadme abil tehtud tehingud – määratletud direktiivi 2007/64/EÜ lisa punktis 7.

Tabel 4

Mitterahaloomeasutusi kaasavad maksetehingud terminalide kaupa

Perioodi kohta kokku; tehingute arv miljonites; tehingute arv miljonites eurodes; aastane sagedus

Memokirjed

Tehingute arv

Tehingute väärtus

Sularaha väljavõtmine müügikohas

Geo 1

Geo 1

Sularaha väljavõtmine pangakontoris

Geo 1

Geo 1

Sularaha sissemaksed pangakontoris

Geo 1

Geo 1

Tabel 4 täiendab määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) tabelit 5.

Sularaha väljavõtmine müügikohas – tehing, millega kaardi valdaja saab müügikoha terminalis sularaha koos müügikohas kaupade ja teenuste eest maksmisega. Kui müügikoha terminalis ei ole võimalik sularaha väljavõtmisi eristada, esitatakse need andmed „müügikoha tehingute” all.

Sularaha sissemaksed pangakontoris – panga vormi kasutav raha hoiustamine pangakontol, sh juhul kui kaarti kasutatakse ainult maksja identifitseerimiseks. Siia kuuluvad ka makseteenuse pakkuja päeva- või ööhoiusel hoiustatav sularaha, mis on mõeldud krediteerimiseks makseteenuse pakkuja juures avatud kontole. Need tehingud ei hõlma ainult makseid ranges tähenduses, vaid mistahes sularaha muutmist kontorahaks.

Sularaha väljavõtmine pangakontoris – panga vormi kasutav raha väljavõtmine pangakontolt, sh juhul kui kaarti kasutatakse ainult makse saaja identifitseerimiseks. Need tehingud ei hõlma ainult makseid ranges tähenduses, vaid mistahes kontoraha muutmist sularahaks.

Tabel 5

Osalemine teatavates maksesüsteemides: TARGET2

Perioodi lõpp, algsed ühikud; aastane sagedus

 

Arv

TARGET2 osasüsteem

Osalejate arv

Geo 1

Otseosalejad

Geo 1

Krediidiasutused

Geo 1

Keskpank

Geo 1

Muud otseosalejad

Geo 1

Avalik teenistus

Geo 1

Makse- ja arveldusasutused

Geo 1

Muud finantsasutused

Geo 1

Muud

Geo 1

Kaudsed osalejad

Geo 1


Tabel 6

Teatavates maksesüsteemides töödeldud maksed: TARGET2

Perioodi kohta kokku; tehingute arv miljonites; tehingute arv miljonites eurodes; aastane sagedus

 

Maksjapoolsed

Tehingute arv

Tehingute väärtus

TARGET2 osasüsteem

Krediit- ja otsekorraldused

Geo 1

Geo 1

TARGET2 osasüsteemi sisesed

Geo 0

Geo 0

Teise TARGET2 osasüsteemi

Geo 2

Geo 2

Euroala TARGET2 osasüsteemi

Geo 2

Geo 2

Euroalavälisesse TARGET2 osasüsteemi

Geo 2

Geo 2

Koondumise suhtarv

Geo 1

Geo 1

TARGET2 osasüsteem – määratletud suunise EKP/2012/27 (41) artiklis 2.

TARGET2s põhineb mõiste „piiriülene” määratlus osasüsteemi, mitte osaleja, asukohal, nagu ka teistes maksesüsteemides.

Määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) tabelite 6 ja 7 osas esitatakse andmed kõikide maksesüsteemide kohta, mis ei ole TARGET2. RKPd peavad eristama suurmaksete arveldussüsteemi jaemaksesüsteemist.

Suurmaksete arveldussüsteem – määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012 (42) artiklis 2.

Jaemaksesüsteem – määratletud määruse (EL) nr 260/2012 artiklis 2.

Tabel 7

Makseteenuste pakkujate tegevus makseteenuste kaupa

Perioodi kohta kokku; maksjapoolsete tehingute arv miljonites; maksjapoolsete tehingute arv miljonites eurodes; aastane sagedus

 

Memokirje

Sularaha sissemaksed pangakontoris

Memokirje

Sularaha väljavõtmine pangakontoris

Otsekorraldused

Kaardimaksed

Krediitkorraldused

Memokirje

Rahasiirded

Memokirje

Telekommunikatsiooni-, digitaalse või IT-seadme abil tehtud tehingud

Arv

Väärtus

Arv

Väärtus

Arv

Väärtus

Arv

Väärtus

Arv

Väärtus

Arv

Väärtus

Arv

Väärtus

Krediidiasutused

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

E-raha asutused

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Postipangad

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Makseasutused

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Avaliku sektori asutused: a) EKP ja RKPd, ning b) liikmesriigid ja kohalikud omavalitsused

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Geo 1

Otsekorraldused – määratletud määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) II lisas.

Kaardimaksed – direktiivi 2007/64/EÜ lisa punktide 3 ja 4 teises alapunktis määratletud maksetehingud.

Krediitkorraldused – määratletud määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) II lisas.

Geograafiline jaotus põhineb määruses (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) sätestatud nimede kokkuleppel järgmiselt.

Tabel 8

Geograafiline jaotus

Geo 0

Geo 1

Geo 2

Geo 3

Geo 4

Riigisisesed

Riigisisesed ja piiriülesed kokku

Piiriülesed

Riigisisesed

Riigisisesed

Jaotus ELi liikmesriikide kaupa

Välismaailm

Piiriülesed

2. jagu.   Erandid

Määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) artikkel 4 sätestab andmeesitajateele RKPde poolt erandite tegemise tingimused. Eelkõige sätestab lõige 2, et RKPd võivad andmeesitajatele erandeid teha vaid juhul, kui asjaomaste andmeesitajate riigisisene osakaal igat liiki makseteenuse raames tehtud maksetehingutes ei ole statistiliselt oluline.

Statistiliselt oluline hõlmatus on määratletud kui 95 % maksetehingute väärtusest iga makseteenuse kohta.

Erandite tegemisel peavad RKPd EKP-le esitatavad andmed ekstrapoleerima.

3. jagu.   Üleminekusätted

Tagasivaatelised andmed

Andmete võrreldavuse parandamiseks peaksid RKPd võimaluse korral esitama tagasivaatelised andmed kõikide määruses (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) ja käesolevas suunises sätestatud kirjete kohta 2013. aasta vaatlusperioodi osas. RKPd otsustavad käesoleva nõude täitmise viisi üle (näiteks prognooside abil). Need aegread, mida ei esitatud eelmise suunise EKP/2007/9 raames ja mille kohta andmed ei ole kättesaadavad, võivad RKPd määratleda kui mittekättesaadavad („NC” vaatluse staatusega L) (43).

Andmed 2014. aasta vaatlusperioodi kohta – käesoleva suunise tabelid

Käesoleva suunise tabelites nõutavate andmete osas võivad RKPd esitada andmed 2014. aasta vaatlusperioodi kohta võimaluse korral, kooskõlas tagasivaatelistele andmetele kehtestatud reeglitega (vt ülal).

Andmed 2014. aasta vaatlusperioodi kohta – määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) tabelid

Kuna määruses (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) sätestatud nõuded on aastase sagedusega peavad RKPd tagama konkreetse arvu olemasolu iga aegrea kohta, mis esitatakse kogu aasta kohta (kohastel juhtudel agregeeritult, 2014 H1 ja 2014 H2). 2014 H1 andmete osas otsustavad RKPd käesolevale nõude täitmise viisi üle. Kui andmed ei ole kättesaadavad, võivad RKPd esitada prognoosid.

Prognooside esitamisel kooskõlas üleminekusätetega määratleb iga RKP prognooside koostamise meetodi kooskõlas riigi eripäradega. Valitud meetodi selgitamiseks esitavad RKPd selgitavad märkused.

17.   OSA

Investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika

Statistika tuleks esitada käesoleva suunise kõikide asjaomaste tabelite lahtrite kohta isegi siis, kui see on null, puudub või nähtust ei esine.

Tabel 1

Kvartaalselt esitatavad andmed: bilansiseisud ja finantsvood

 

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

D.

Kokku

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitte-RAd — Kokku

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitte-RAd — Kokku

Kokku

 

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

 

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

 

Mitteosalevad liikmesriigid

USA

Jaapan

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125)

 

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125)

 

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

Hoiused ja laenunõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Võlaväärtpaberid:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: kogunenud intress

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2e.

Euro

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 2 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2x.

Välisvääringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 2 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2t.

Vääringud kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 2 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: börsil noteeritud aktsiad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Investeerimisfondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

(2+3+4)a sellest: tagasiostulepingute alusel välja laenatud või müüdud väärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Mittefinantsvarad (sh põhivarad)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7.

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: hoiuste ja laenunõuetelt kogunenud intress

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8.

Saadud laenud ja hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.

Investeerimisfondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10.

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

11.

Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: saadud hoiustelt ja laenudelt kogunenud intress

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Tabel 2

Igakuiselt esitatavad andmed: bilansiseisud, finantsvood, tehingud

 

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

D.

Kokku

Kokku

Kokku

 

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

 

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

VARAD

1.

Hoiused ja laenunõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

2e.

Euro

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

2x.

Välisvääringud

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

üle kahe aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

4

Investeerimisfondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

5.

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

6.

Mittefinantsvarad (sh põhivarad)

 

 

 

 

 

 

 

 

7.

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED

8.

Saadud laenud ja hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

9.

Investeerimisfondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

#

9.1

Investeerimisfondide aktsiate/osakute müük

 

 

 

 

 

 

 

 

9.2

Investeerimisfondide aktsiate/osakute tagasiost

 

 

 

 

 

 

 

 

10.

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

11.

Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

#

Andmeesitajad peavad EKP-le esitama miinimumandmed kord kuus.

18.   OSA

FVCde varade ja kohustuste statistika

Tabel 1

Bilansiseisud ja finantsvood

Kvartaalselt esitatavad andmed

 

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

D.

Kokku

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitte-RAd — Kokku

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitte-RAd — Kokku

 

Pangad

Mittepangad

 

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

 

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

 

sellest: finantsvahendusettevõtted

 

sellest: finantsvahendusettevõtted

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

Hoiused ja laenunõuded

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

ANC

 

 

 

 

 

ANC

 

 

 

 

ANC

 

 

 

 

 

ANC

 

 

 

 

ANC

ANC

ANC

üle ühe aasta

 

ANC

 

 

 

 

 

ANC

 

 

 

 

ANC

 

 

 

 

 

ANC

 

 

 

 

ANC

ANC

ANC

2.

Väärtpaberistatud laenud

 

ANC

 

ANC

 

ANC

ANC

 

ANC

ANC

ANC

 

ANC

 

ANC

 

ANC

ANC

 

ANC

ANC

ANC

ANC

 

 

 

2a.

euroala RA (algataja)

 

ANC

 

ANC/RA

 

ANC/RA

ANC/RA

 

ANC/RA

 

ANC/RA

 

ANC

 

ANC/RA

 

ANC/RA

ANC/RA

 

ANC/RA

 

ANC/RA

ANC/RA

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC/RA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC/RA

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC/RA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC/RA

 

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC/RA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC/RA

 

 

 

 

 

2b.

euroala valitsemissektor (algataja)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC

2c.

euroala muud finantsvahendusettevõtted, investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid, ning kindlustusseltsid ja pensionifondid (algataja)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC

2d.

euroala mittefinantsettevõte (algataja)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC

2e.

mitteeuroala algataja

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC

3.

Võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

mitte-ANC

mitte-ANC

 

 

 

 

mitte-ANC

 

 

 

 

mitte-ANC

mitte-ANC

 

 

 

 

mitte-ANC

 

 

 

mitte-ANC

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

mitte-ANC

mitte-ANC

 

 

 

 

mitte-ANC

 

 

 

 

mitte-ANC

mitte-ANC

 

 

 

 

mitte-ANC

 

 

 

mitte-ANC

 

 

 

üle 2 aasta

 

mitte-ANC

mitte-ANC

 

 

 

 

mitte-ANC

 

 

 

 

mitte-ANC

mitte-ANC

 

 

 

 

mitte-ANC

 

 

 

mitte-ANC

 

 

 

4.

Muud väärtpaberistatud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC

4a.

sellest euroala valitsemissektor (algataja)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC

4b.

sellest euroala mittefinantsettevõte (algataja)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC

5.

Omandiväärtpaberid ja investeerimisfonde aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

mitte-ANC

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

mitte-ANC

 

 

 

 

 

 

mitte-ANC

6.

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC

7.

Mittefinantsvarad (sh põhivarad)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

mitte-ANC

8.

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

mitte-ANC

KOHUSTUSED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9.

Saadud laenud ja hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

ANC

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC

 

 

 

 

 

 

ANC

üle ühe aasta

 

 

 

 

 

 

 

ANC

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC

 

 

 

 

 

 

ANC

10.

Emiteeritud võlaväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC

üle 2 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC

11.

Kapital ja reservid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC

12.

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ANC

13.

Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

mitte-ANC

13a.

sellest: emiteeritud võlaväärtpaberitelt kogunenud intressid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

mitte-ANC

ANC: Põhiseerad.

Mitte-ANC: Lisaseeriad.

ANC/RA: Põhiseeriad, mida tuletatakse osaliselt RAdelt määruse EKP/2013/33 alusel kogutud andmete põhjal, kui euroala RAd on laenude algatajad ja teenindajad.


Tabel 2

Laenude kustutamine / väärtuse vähendamine

Kvartaalselt esitatavad andmed

 

D.

Kokku

VARAD

2.

Väärtpaberistatud laenud

mitte-ANC


Tabel 3

Euroala RAde poolt antud ja teenindatud laenud: RKPde vahel edastatavad andmed  (*****************)

Kvartaalselt esitatavad andmed

BILANSIKIRJED

Varad

A.

Riigisisesed

B.

Muud euroala liikmesriigid

C.

Välismaailm

 

Valitsemissektor(S. 13)

Muud residentide sektorid

 

Valitsemissektor(S. 13)

Muud residentide sektorid

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid ja pensionifondid (S.125)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15)

Väärtpaberistatud laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

FVCd euroala riigis A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

FVCd euroala riigis B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

FVCd euroala riigis C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

jne

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni üks aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

FVCd euroala riigis A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

FVCd euroala riigis B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

FVCd euroala riigis C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

jne

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

FVCd euroala riigis A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

FVCd euroala riigis B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

FVCd euroala riigis C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

jne

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

FVCd euroala riigis A

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

FVCd euroala riigis B

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

FVCd euroala riigis C

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

jne

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

19.   OSA

Laenud mittefinantsettevõtetele tegevusvaldkondade kaupa

RKPd kas esitavad eraldi andmed iga sektori kohta vastavalt I vormile või, kui eraldi andmed iga sektori kohta ei ole kättesaadavad, vastavalt II vormile.

RKPd esitavad residentidest ja teistes euroala liikmesriikides asuvate mittefinantsettevõtete bilansiseisud (kui andmed on kättesaadavad) eraldi. Kõik andmed esitatakse miljonites eurodes.

I vorm

II vorm

1

A.

Põllumajandus, metsandus ja kalandus

1

A.

Põllumajandus, metsandus ja kalandus

2

B.

Mäetööstus

2

B.

Mäetööstus

3

C.

Töötlev tööstus

3

C.

Töötlev tööstus

4

D.

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

4

D.

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

+

E.

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

5

E.

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

6

F.

Ehitus

5

F.

Ehitus

7

G.

Hulgi- ja jaekaubandus. Mootorsõidukite ja mootorrataste remont

6

G.

Hulgi- ja jaekaubandus. Mootorsõidukite ja mootorrataste remont

8

I.

Majutus ja toitlustus

7

I.

Majutus ja toitlustus

9

H.

Veondus ja laondus

8

H.

Veondus ja laondus

+

J.

Teave ja teabevahetus

10

J.

Teave ja teabevahetus

11

L.

Kinnisvaraalane tegevus

9

L.

Kinnisvaraalane tegevus

+

M.

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

+

N.

Haldus- ja abitegevused

12

M.

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

13

N.

Haldus- ja abitegevused

14

Kõik muud mittefinantsettevõtete asjakohased jaod

10

Kõik muud mittefinantsettevõtete asjakohased jaod

Märkus: tähed viitavad vastavale NACE Rev.2 liigitusele.

20.   OSA

Rahaloomeasutuste krediidiliinide statistika

Tabel

Rahaloomeasutuste krediidiliinide statistika (bilansiseisud ja ümberliigituskorrigeerimised)

BILANSIKIRJED

A.

Riigisisesed

B.

Muud osalevad liikmesriigid

C.

Välismaailm

D.

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

 

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

 

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) (f)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) Kokku

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) (f)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14+S.15) Kokku

 

sellest: kesksed vastaspooled (4)

 

sellest: kesksed vastaspooled (4)

VARAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1.

Bilansivälised kirjed

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Krediidiliinid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Muud varad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

21.   OSA

Kesksete vastaspoolte varade ja kohustuste statistika

Tabel

Kesksete vastaspoolte varade ja kohustuste statistika (bilansiseisud ja ümberliigituskorrigeerimised)

Kvartaliandmed

BILANSIKIRJED

A.

Euroala residendid

B.

Välismaailm

C.

Kokku

Rahaloomeasutused

Mitterahaloomeasutused

 

Valitsemissektor (S.13)

Muud residentide sektorid

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127) (f)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid (S.14 + S.15) Kokku

Keskvalitsus

Muu valitsemissektor

 

sellest: kesksed vastaspooled (4)

VARAD

1.

Laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: kolme osapoolega tagasiostulepingutest tulenevad pöördrepotehingud, kus euroala RA on laenuandja

R

R

R

 

 

R

 

 

 

 

R

 

sellest: kolme osapoolega tagasiostulepingutest tulenevad tehingud, mis ei ole pöördrepotehingud

NR

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.

Muud varad:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOHUSTUSED

3.

Hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: kolme osapoolega tagasiostulepingutest tulenevad pöördrepotehingud, kus euroala RA on laenuvõtja

R

R

R

 

 

R

 

 

 

 

R

 

sellest: kolme osapoolega tagasiostulepingutest tulenevad tehingud, mis ei ole repotehingud

NR

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Muud kohustused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

22.   OSA

Pensionifondide statistika

Tabel

Pensionifondide statistika (bilansiseisud ja tehingud)

Pensionifondide varad

 

Kokku

Kokku

Riigisisesed

Mitteresidendid

Riigisisesed kokku

Rahaloomeasutused (S.121+S.122+ S.123)

Mitterahaloomeasutused

Mitteresidendid kokku

Muud rahaliidu liikmesriigid

Välismaailm

Mitterahaloomeasutused kokku

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

Muud rahaliidu liikmesriigid kokku

Rahaloomeasutused (S.121+S.122+ S.123)

Mitterahaloomeasutused

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised (S.14)

Mitterahaloomeasutused kokku

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mittefinantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised (S.14)

Finantsvarad kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vääring

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hoiused

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni 1 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 2 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Väärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni 1 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni kaks aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 2 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni 1 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle ühe aasta ja kuni viis aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aktsiad ja muud osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Noteeritud aktsiad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Noteerimata aktsiad ja muud omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Investeerimisfondide aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: rahaturufondide aktsiad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: investeerimisfondide, mis ei ole rahaturufondid, aktsiad/osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised (AF.61)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud saadaolevad/makstaolevad arved

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mittefinantsvarad kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Esitatavad andmed


Pensionifondide kohustused

 

Kokku

Kokku

Riigisisesed

Mitteresidendid

Riigisisesed kokku

Rahaloomeasutused (S.121+S.122+ S.123)

Mitterahaloomeasutused

Mitteresidendid kokku

Muud rahaliidu liikmesriigid

Välismaailm

Mitterahaloomeasutused kokku

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

Muud rahaliidu liikmesriigid kokku

Rahaloomeasutused (S.121+S.122+ S.123)

Mitterahaloomeasutused

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mitte- finantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised (S.14)

Mitterahaloomeasutused kokku

Valitsemissektor (S.13)

Muud residendid

Kokku

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid (S.124)

Muud finantsvahendusettevõtted (S.125+S.126+S.127)

Kindlustusseltsid (S.128)

Pensionifondid (S.129)

Mitte- finantsettevõtted (S.11)

Kodumajapidamised (S.14)

Kohustused kokku

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Väärtpaberid, v.a aktsiad (v.a tuletisinstrumendid)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tuletisinstrumendid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Saadud laenud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

kuni 1 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 1 ja kuni 5 aastat

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

üle 5 aasta

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aktsiad ja muud osakud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Noteeritud aktsiad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Noteerimata aktsiad ja muud omandiväärtpaberid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pensioniõigused (AF.63), pensionifondide nõuded pensioniskeemi halduritele (AF.64) ja õigus saada hüvitisi, mis ei ole pensionihüvitised (AF.65)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: määratud sissemaksega

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: määratud väljamaksega

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

sellest: kombineeritud pensioniskeemid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kahjukindlustuse kindlustustehnilised eraldised (AF.61)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Muud saadaolevad/makstaolevad arved

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Esitatavad andmed

(1)  Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 2819/98, 1. detsember 1998, rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta (EKP/1998/16) (ELT L 356, 30.12.1998, lk 7).

(*)  Ümberliigituskorrigeerimised edastatakse EKP-le kõikide lahtrite osas; ümberhindluskorrigeerimine ainult # märgiga lahtrite osas.

(2)  Kesksed vastaspooled.

(3)  Füüsilisest isikust ettevõtjad/ühingud, millel puudub juriidiline staatus.

(4)  Kirjet ei kohaldata RKP bilansi suhtes.

(5)  Kirjet kohaldatakse vaid RKP bilansi suhtes.

(**)  Ümberliigituskorrigeerimised edastatakse EKP-le kõikide lahtrite osas; ümberhindluskorrigeerimine ainult # märgiga lahtrite osas.

(***)  Laenude osalise/täieliku mahakandmise korrigeerimist kohaldatakse vaid 2. osa suhtes; ümberliigituskorrigeerimist kohaldatakse läbivalt.

(****)  RKPd võivad kirjet laiendada ka rahaloomeasutuse poolt teenindatavatele muul viisil ülekantud ja rahaloomeasutuste bilansist eemaldatud laenudele kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa tabelis 5 kohaldatud praktikaga.

(*****)  Ümberliigituskorrigeerimist kohaldatakse ainult 2. ja 3. osa puhul; laenude osalise/täieliku mahakandmise korrigeerimist kohaldatakse läbivalt.

(6)  RKPd võivad kirjet laiendada ka rahaloomeasutuse poolt teenindatavatele muul viisil ülekantud ja rahaloomeasutuste bilansist eemaldatud laenudele kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa tabelis 5 kohaldatud praktikaga.

(7)  Füüsilisest isikust ettevõtjad/ühingud, millel puudub juriidiline staatus.

(8)  RKPd esitavad kättesaadavad andmed rahaloomeasutuste bilansist eemaldatud laenude kohta, mida ei esitata määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa tabelis 5.

(9)  Füüsilisest isikust ettevõtjad/ühingud, millel puudub juriidiline staatus.

(******)  Ümberliigituskorrigeerimised edastatakse EKP-le kõikide lahtrite osas; olulised ümberhindluskorrigeerimised ainult # märgiga lahtrite osas.

(*******)  Seisud edastatakse EKP-le kõikide lahtrite osas; ümberliigituskorrigeerimine ainult # märgiga lahtrite osas. Ristimärgiga (†) lahtrid tähistavad madala tähtsusega memokirjeid.

(10)  Riigi eelmises vääringus vääringustatud pangatähtede ja müntide seis pärast euro vastuvõtmist. Andmed tuleks esitada vähemalt 12 kuu kohta pärast laienemist.

(11)  Andmed RKP poolt emiteeritud võlaväärtpaberite kohta esitatakse vaid juhul asjakohastel juhtudel.

(12)  Netopositsioonid eurosüsteemi suhtes, mis tulenevad a) EKP emiteeritud euro pangatähtede jaotusest (8 % kõigist emissioonidest), ja b) kapitaliosa mehhanismi rakendamisest. Konkreetse RKP ja EKP kreedit- või deebetpositsiooni netoväärtus tuleb määrata bilansi varade või kohustuste poolele vastavalt märgile, s.t positiivne netopositsioon eurosüsteemi suhtes tuleb esitada varade poolel ja negatiivne netopositsioon kohustuste poolel.

(********)  Seisud edastatakse EKP-le kõikide lahtrite osas; ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimine ainult # märgiga lahtrite osas. Ristimärgiga (†) lahtrid tähistavad madala tähtsusega memokirjeid.

(13)  Need kirjed näitavad tehingupoole kohustusi seoses väärtpaberistatud laenudega, mis ei ole RA bilansist kohaldatavate raamatupidamisstandardite kohaselt eemaldatud.

(14)  EKP ja RKP vahelise kokkuleppe kohaselt ei pea RKP neid andmeid esitama, kui EKP kasutab alternatiivseid andmeallikaid.

(15)  Need kirjed näitavad eri- ja üldprovisjone laenude, väärtpaberite ja muud liiki vara katteks (nt laenukahjumite ja väärtuse vähendamise katteks moodustatud eraldised), mida kirjendatakse raamatupidamiseeskirjade kohaselt „kapitali ja reservide” ja/või „muude kohustuste” all. Need provisjonid kirjendatakse vaid ulatuses, milles nad ei ole kirjendatud statistilise bilansi varaliigi all, millele nad osutavad.

(*********)  Mõned käesoleva tabeli nõuded ei ole kohaldatavad RKPde/EKP bilansside osas ning tuleks seetõttu esitada vaid muude RAde kohta. Seisud edastatakse EKP-le kõikide lahtrite osas; ümberliigitus- ja ümberhindluskorrigeerimine ainult # märgiga lahtrite osas.

(**********)  Muud finantsvahendusettevõtted: Käesolevas tabeli tähenduses on muud finantsvahendusettevõtted muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusettevõtete ja pensionifondide + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (S.125+S.126+S.127); kindlustusseltsid (S.128); pensionifondid (S.129); mittefinantsettevõtted (S.11).

(16)  RAde bilansistatistika koostamise raamistik ei sätesta konkreetset reeglit emiteeritud ja hoitavatelt võlaväärtpaberitelt kogunenud intressi kirjendamiseks. RKPd peaksid esitama andmed kogunenud intressi kohta asjaomase instrumendi liigi all või muude varade/muude kohustuste all vastavalt riigi praktikale.

(17)  Rahaloomeasutuste kohustused seoses kodumajapidamistega (tehnilised eraldised töötajate pensionide jaoks). See osutab tavaliselt töötajate pensionifondidele, mida ei halda sõltumatud asutused.

(18)  Neid lahtreid kohaldatakse vaid juhul, kui asjaomane aruandlus ei toimu kooskõlas määrusega (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) (nt väärtpaberite laenutegevus, lühikesed positsioonid väärtpaberites, omaaktsiad), vaid muude varade / muude kohustuste all. Need lisakirjed võimaldavad EKP-l vajaduse korral parandada rahaliidu finantskonto andmeid. Nende komposiitnäitajate kohta tuleb EKP-le täiendavat teavet esitada, kui see on kättesaadav.

(19)  Rahaloomeasutuste makstud brutosummade osa, mis jääb järgmisesse raamatupidamisperioodi, pluss veel arveldamata rahaloomeasutuste nõuded.

(20)  Võlaväärtpaberid, mille kokku lepitud tähtaeg on üle kahe aasta, hõlmab ka muude reservinõudega hõlmatud krediidiasutuste, EKP või osalevate liikmesriikide RKPde poolt hoitavate väärtpaberite kogused.

(21)  Sellele näitajale vastav ESA 2010 sektor on S.128.

(22)  Sellele näitajale vastav Euroopa Arvepidamise Süsteemi (edaspidi „ESA 2010”) sektor on S.129.

(***********)  Mittekohustuslikud kirjed, mille kohta esitatakse andmed võimaluse korral.

(************)  Mittekohustuslikud kirjed, mille kohta esitatakse andmed võimaluse korral.

(*************)  Mittekohustuslikud kirjed, mille kohta esitatakse andmed võimaluse korral.

(23)  See kirje sisaldab RKPde nõudeid eurodes, mis vastavad välisvaluutareservi ülekandmisele RKPdelt EKP-le.

(24)  Rahaloomeasutuste bilansis hoiuseid ja laene varade ja kohustuste poolel ei eristata. Selle asemel loetakse kõiki rahaloomeasutustes hoiustatud või neile laenatud mittekaubeldavaid summasid (= kohustused) hoiusteks ja kõiki rahaloomeasutuste poolt hoiustatud või neilt laenatud summasid (= varad) laenudeks. Seevastu ESA 2010 eristab neid selle põhjal, kelle algatusel tehing toimub. Kui laenuvõtja teeb algatuse, tuleb tehinguline finantsvoog liigitada laenuks. Kui laenuandja teeb algatuse, tuleb tehinguline finantsvoog liigitada hoiuseks.

(**************)  „Muud vääringud” osutab kõigile ülejäänud vääringutele, kaasa arvatud euroalaväliste liikmesriikide vääringud.

(***************)  Võlaväärtpaberid v.a aktsiad on „Väärtpaberid v.a aktsiad, v.a tuletisväärtpaberid”.

(****************)  Noteeritud aktsiad on „Noteeritud aktsiad, v.a investeerimisfondide ja rahaturufondide aktsiad/osakud”.

(25)  ESA 95 kategooria F.33.

(26)  ESA 95 kategooria F.511.

(27)  RKPde puhul blokk A ja BISi puhul blokk B.

(28)  ESA 95 kategooria F.511.

(29)  Loetakse kaheks finantsvooks, vt ESA 95 punktid 5.93 ja 6.56 ning käesoleva osa punkti 4 alapunkt b.

(30)  Tehing järelturul, mille puhul omanik vahetub; käesolev statistika seda ei hõlma.

(31)  Loetakse kaheks finantsvooks, vt ESA 95 punktid 5.62 ja 6.54 ning käesoleva osa punkti 4 alapunkti a alapunkt ii.

(32)  Käesolev statistika ei hõlma tehinguid järelturul, mille puhul omanik vahetub.

(33)  Alates 1. jaanuarist 1999 ei ole vaja vahetuskursi hindamist riigi residentide poolt eurodes emiteeritud väärtpaberite puhul (blokk A osa) ja riigi residentide poolt eurodes / riigi vääringutes emiteeritud väärtpaberid (blokk A ülejäänud osa) konverteeritakse eurosse 31. detsembri 1998 tagasivõtmatute konverteerimiskursside alusel.

(34)  ESA 95, punkt 6.58.

(35)  Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 63/2002, 20. detsember 2001, rahaloomeasutustes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2001/18) (ELT L 10, 12.1.2002, lk 24).

(36)  Euroopa Keskpanga määrus (EÜ) nr 290/2009, 31. märts 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 63/2002 (EKP/2001/18) rahaloomeasutustes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2009/7) (ELT L 94, 8.4.2009, lk 75).

(37)  s.t. kihtidesisene muutujate dispersioon Image peab olema oluliselt madalam kui üldkogumi kogudispersioon Formula, kus h on kiht, xi on asutuse i intressimäär, Formula on kihi h keskmine intressimäär, n on üldkogumisse valitud asutuste arv ja Formula on kõikide üldkogumi asutuste keskmine intressimäär.

(38)  RKPd võivad 90 % usaldusnivoo korral teisendada 10 baaspunkti suuruse absoluutse mõõdu otse suhteliseks mõõduks hinnangfunktsiooni suurima lubatud variatsioonikordajana.

(39)  NB! EKP statistikajuhendis Quality measures in non- random sampling, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu on välja toodud iga riigi sünteetiline MAE esimese ja kolmanda kvartiili hinnangfunktsioonide kohta.

(40)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/64/EÜ, 13. november 2007, makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1).

(41)  Suunis EKP/2012/27, 5. detsember 2012, üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (ELT L 30, 30.1.2013, lk 1).

(42)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012, 14. märts 2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).

(43)  Käesoleva suunise kohustuslike kirjete osas olid kõik nõutavad andmed sätestatud suunises EKP/2007/9, välja arvatud andmed „Päevasisene laen eurodes keskpangalt” kohta tabelis 1 ja „e-raha asutuste” kohta tabelis 2 (suunises EKP/2007/9 olid need memokirjed) ning tabelis 7 nõutavad andmed.

(*****************)  Bilansiseisud ning kohastel juhtudel ümberhindluskorrigeerimine ja laenude kustutamine / väärtuse vähendamine.

III LISA

ELEKTROONILINE EDASTUS

1.   OSA

Sissejuhatus

Euroopa Keskpank (EKP) on kehtestanud andmevahetuse korra Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) riikide keskpankade (RKPd), kandidaatriikide RKPde ja mõnede Euroopa Liidu riikide statistikaametite jaoks. Andmevahetusel kasutatakse standardplatvormi sõnumeid (SDMX (1)), mis sisaldavad andmeid (summad) ja/või omadusi (metaandmed andmevahetuse kohta).

Statistikasõnumite saatmiseks tuleb andmed struktureerida vastavalt konkreetsele andmestruktuuri määratlusele (data structure definitions, DSD) (2), millega seotud statistikamõisted ja koodinimekirjad võimaldavad nende sisu kirjeldada adekvaatselt ja üheselt mõistetavalt. DSDsid, nendega seotud mõisteid ja koodinimekirju nimetatakse struktuurimääratlusteks.

EKP on kehtestanud struktuurimääratlused, milles sätestatakse DSDd, seonduvad mõisted ja koodinimekirjad, mida kasutatakse SDMX statistikaandmevahetuses. EKP struktuurimääratlused on salvestatud Euroopa Komisjoni veebilehel CIRCABC (3) ning sellele on juurdepääs elektroonilise andmevahetuse (Electronic Data Interchange, EDI) ja statistika huvigrupi liikmetel (sh statistika infojuhtumise töörühma (Working Group on Statistical Information Management, WGSIM) liikmetel). Tavaliselt hoitakse kohalikku versiooni ka RKPdes. Vastasel juhul peaks RKP asjaomane struktuuriüksus ühendust võtma WGSIMga.

Käesolevas lisas kirjeldatakse euroala RKPde ja EKP vahel rahandus- ja finantsstatistika valdkonnas toimuva andmeedastuse üksikasju. 2. osas sätestatakse EKP DSDd ja EKPSi poolt kasutatavad seonduvad andmekogumid. 3. osas kirjeldatakse DSDde konkreetseid mõõtmeid, millest aegridade võtmed koosnevad, nende vormingut ja koodinimekirju, millest tulenevad vastavad koodide väärtused. 4. osa kirjeldab seost andmerea võtme ja nende omaduste vahel ning osutab, millised osapooled vastutavad nende järgimise eest.

2.   OSA

DSDd ja andmekogumid

1.

Vahetatavates SDMX sõnumites väljendatakse statistikamõisteid mõõtmetena (moodustavad aegrida määratleva võtme) või omadustena (annavad teavet andmete kohta). Kodeeritud mõõtmete ja omaduste väärtused määratakse kehtestatud koodinimekirjade põhjal. DSDd määrab esitatava andmerea võtme struktuuri, selle mõisted ja seonduvad koodinimekirjad. Sellest tuleneb ka seos asjaomaste omadustega. Sama struktuuri võib kasutada mitmete andmevoogude jaoks, kuna neid eristab andmekogumi teabe.

2.

Rahandus- ja finantsstatistika raames on EKP määratlenud üheksa DSDd, mida kasutatakse statistika vahetamisel EKPSiga ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega. Enamike DSDde kohta vahetatakse üht konkreetset struktuuri kasutavat andmekogumit, mistõttu on SDMX andmesõnumites kasutatav DSD tunnuskood sama. Töötlemise, tähtaegade ja vastutuse eesmärgil on samal DSD tasandil määratletud kaks erinevat „ECB_BSI” DSDd järgivat andmekogumit. Väljatöötamisel on järgmised andmevoogude tunnused:

—

bilansikirjed (BSI), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_BSI1”,

—

bilansikirjed Blue Booki kontekstis (BSP), DSD tunnuskood „ECB_BSI1” ja DSI „ECB_BSP”,

—

panganduse struktuuri finantsnäitajad (SSI), DSD tunnuskood „ECB_SSI1”,

—

panganduse struktuuri finantsnäitajad Blue Booki kontekstis (SSP), DSD tunnuskood „ECB_BSI1” ja DSI „ECB_BSP”,

—

RAde intressimäärad (MIR), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_MIR1”,

—

muud finantsvahendusettevõtted (OFI), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_OFI1”,

—

väärtpaberiemissioonid (SEC), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_SEC1”,

—

makse- ja arveldussüsteemid (PSS), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_PSS1”,

—

investeerimisfondid (IVF), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_IVF1”,

—

finantsvahendusettevõtted (FVC), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_FVC1”,

—

konsolideeritud pangandusandmed (CBD), DSD tunnuskood ja DSI „ECB_CBD1”,

—

rahvusvaheline konsolideeritud pangandusstatistika (CBS), DSD tunnuskood ja DSI „BIS_CBS”.

2.1.

DSI „ECB_BSI1” määrab aegridade võtmed järgmistele andmetele:

—

rahaloomeasutuste bilansistatistika;

—

e-raha;

—

krediidiasutuste bilansistatistika;

—

rahaturufondide bilansistatistika;

—

keskvalitsuse hoiused (kohustused) ning raha ja väärtpaberid;

—

memokirjed;

—

täiendav bilansikirjete statistika, mida RKPd esitavad Rahvusvahelisele Valuutafondile, kasutades EKP edastamisteenuseid;

—

RAde laenud kolmandatele isikutele, mis on väärtpaberistatud ja müüdud;

—

reservibaasi statistika;

—

üldsumma suhtarv;

—

laenud mittefinantsettevõtetele tegevusvaldkondade kaupa;

—

krediidiliinid.

3.   OSA

Mõõtmed

Allpool esitatud tabel määratleb aegridade võtmed konkreetsele 2. osas loetletud rahandus- ja finantsstatistikale, nende vormingu ja koodinimekirjad, millest tulenevad nende koodide väärtused.

 

 

Andmestruktuuri määratlus (DSD)

Mõiste

(tunnuskood)

Mõiste nimetus

Väärtus

vorming (5)

Koodi nimekiri

Koodinimekirja nimetus

BSI

SSI

MIR

OFI

SEC

PSS

IVF

FVC

CBD

CBS (4)

MÕÕTMETE JÄRJESTUS VÕTMES

MÕÕTMED

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

FREQ

Sagedus

AN1

CL_FREQ

Sageduskoodide nimekiri

2

2

2

2

2

2

2

2

2

 

REF_AREA

Vaatluspiirkond

AN2

CL_AREA_EE

Piirkonnakoodide nimekiri

3

 

 

3

 

 

3

3

 

 

KORRIGEERIMINE

Korrigeerimise näitaja

AN1

CL_ADJUSTMENT

Korrigeerimist näitavate koodide nimekiri

4

 

3

 

 

 

 

 

 

 

BS_REP_SECTOR

Bilansi jaotus vaatlussektorite kaupa

AN..2

CL_BS_REP_SECTOR

Bilansi vaatlussektorite kaupa jaotuse koodide nimekiri

 

3

 

 

 

 

 

 

 

 

REF_SECTOR

Vaatlussektori jaotus

AN4

CL_ESA95_SECTOR

ESA 95 vaatlussektorite kaupa jaotuse koodide nimekiri

 

 

 

 

3

 

 

 

 

 

SEC_ISSUING SECTOR

Väärtpabereid emiteeriv sektor

AN4

CL_ESA95_SECTOR

ESA 95 vaatlussektorite kaupa jaotuse koodide nimekiri

 

 

 

 

 

3

 

 

 

 

PSS_INFO_TYPE

PSS teabe liik

AN4

CL_PSS_INFO_TYPE

Makse- ja arveldussüsteemide teabeliigi koodide nimekiri

 

 

 

 

 

4

 

 

 

 

PSS_INSTRUMENT

PSS instrument

AN4

CL_PSS_INSTRUMENT

Makse- ja arveldussüsteemide instrumentide koodide nimekiri

 

 

 

 

 

5

 

 

 

 

PSS_SYSTEM

PSS sisend

AN4

CL_PSS_SYSTEM

Makse- ja arveldussüsteemide sisendikoodide nimekiri

 

 

 

 

 

6

 

 

 

 

DATA_TYPE_PSS

PSS andmeliik

AN2

CL_DATA_TYPE_PSS

Makse- ja arveldussüsteemide andmeliigi koodide nimekiri

 

 

 

4

 

 

 

 

 

 

OFI_REP_SECTOR

Muude finantsvahendusettevõtete aruandluse sektor

AN2

CL_OFI_REP_SECTOR

Muude finantsvahendusettevõtetele vastava sektorijaotuse koodide nimekiri

 

 

 

 

 

 

4

 

 

 

IVF_REP_SECTOR

Investeerimisfondide aruandluse sektor

AN2

CL_IVF_REP_SECTOR

Investeerimisfondide vaatlussektorite järgi jaotuse koodide nimekiri

 

 

 

 

 

 

 

4

 

 

FVC_REP_SECTOR

Finantsvahendusettevõtete aruandluse sektor

AN1

CL_FVC_REP_SECTOR

Finantsvahendusettevõtetele vastava sektorijaotuse koodide nimekiri

 

 

 

 

 

 

 

 

3

 

CB_REP_SECTOR

Konsolideeritud pangandusandmete vaatlussektori jaotus

AN2

CL_CB_REP_SECTOR

Konsolideeritud pangandusandmete vaatlussektorite kaupa jaotuse koodide nimekiri

 

 

 

 

 

 

 

 

4

 

CB_SECTOR_SIZE

Konsolideeritud pangandusandmete vaatlussektori maht

AN1

CL_CB_SECTOR_SIZE

Konsolideeritud pangandusandmete vaatlussektorite mahtude koodide nimekiri

 

4

 

 

 

 

 

 

 

 

SSI_INDICATOR

Struktuuri finantsnäitajad

AN3

CL_SSI_INDICATOR

Struktuuri finantsnäitajate koodide nimekiri

5

 

4

 

 

 

 

 

 

 

BS_ITEM

Bilansikirje

AN..7

CL_BS_ITEM

Bilansikirjete koodide nimekiri

 

 

 

5

 

 

 

 

 

 

OFI_ITEM

Muude finantsvahendusettevõtete bilansikirje

AN3

CL_OFI_ITEM

Muude finantsvahendusettevõtete bilansikirjete koodide nimekiri

 

 

 

 

4

 

 

 

 

 

SEC_ITEM

Väärtpaberite kirje

AN6

CL_ESA95_ACCOUNT

ESA 95 kontode koodide nimekiri

 

 

 

 

 

 

5

 

 

 

IF_ITEM

Investeerimisfondide varad ja kohustused

AN3

CL_IF_ITEM

Investeerimisfondide bilansikirjete koodide nimekiri

 

 

 

 

 

 

 

5

 

 

FVC_ITEM

Finantsvahendusettevõtete varad ja kohustused

AN3

CL_FVC_ITEM

Finantsvahendusettevõtete bilansikirjete koodide nimekiri

 

 

 

 

 

 

 

 

5

 

CB_ITEM

Konsolideeritud pangandusandmete kirje

AN5

CL_CB_ITEM

Konsolideeritud pangandusandmete kirjete koodide nimekiri

6

 

5

6

 

 

6

6

6

 

MATURITY_ORIG

Esialgne tähtaeg

AN..3

CL_MATURITY_ORIG

Algsete tähtaegade koodide nimekiri

 

 

 

 

5

 

 

 

 

 

SEC_VALUATION

Väärtpaberite hindamine

AN1

CL_MUFA_VALUATION

Rahaliidu finantskonto raames hindamise koodide nimekiri

7

5

 

7

 

 

7

7

7

 

DATA_TYPE

Andmeliik

AN1

CL_DATA_TYPE

Rahandus- ja pangandusandmete liik, voog ja positsioon

 

 

6

 

 

 

 

 

 

 

DATA_TYPE_MIR

MIR andmeliik

AN1

CL_DATA_TYPE_MIR

RA intressimäära andmeliikide koodide nimekiri

 

 

 

 

6

 

 

 

 

 

DATA_TYPE_SEC

Väärtpaberite andmeliik

AN1

CL_DATA_TYPE_SEC

Väärtpaberite andmeliikide koodide nimekiri

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2

L_MEASURE

Bilansiseisud, finantsvood

AN1

CL_STOCK_FLOW

Bilansiseisud, finantsvood

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3

L_REP_CTY

BIS rahvusvahelise finantsstatistika (BIS-IFS) vaatluspiirkonna kood

AN2

CL_BIS_IF_REF_AREA

BIS-IFS vaatluspiirkonna kood

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4

CBS_BANK_TYPE

CBS panga liik

AN2

CL_BIS_IF_REF_AREA

CBS panga liik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

5

CBS_BASIS

CBS aruandluse alus

AN1

CL_CBS_BASIS

CBS aruandluse alus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

6

L_POSITION

CBS positsiooni liik

AN1

CL_L_POSITION

Positsiooni liik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

7

L_INSTR

CBS instrumendi liik

AN1

CL_L_INSTR

Instrumendi liik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

8

REM_MATURITY

CBS järelejäänud tähtajad

AN1

CL_ISSUE_MAT

Emissiooni tähtaegade koodide nimekiri

 

 

 

 

 

 

 

 

 

9

CURR_TYPE_BOOK

CBS raamatupidamise asukoha vääringu liik

AN3

CL_CURRENCY_3POS

Raamatupidamise asukoha vääringu liik

 

 

 

 

 

 

 

 

 

10

L_CP_SECTOR

CBS vastaspoole sektor

AN1

CL_L_SECTOR

CBS vastaspoole sektor

 

 

 

 

 

 

 

 

 

11

L_CP_COUNTRY

CBS vastaspoole piirkond

AN2

CL_BIS_IF_REF_AREA

BIS-IFS vaatluspiirkonna kood

8

6

 

8

 

7

8

8

8

 

COUNT_AREA

Tehingupoole piirkond

AN2

CL_AREA_EE

Piirkonnakoodide nimekiri

 

 

7

 

 

 

 

 

 

 

AMOUNT_CAT

Summa liik

AN1

CL_AMOUNT_CAT

Summa liikide koodide nimekiri

9

 

8

9

 

 

9

9

9

 

BS_COUNT_SECTOR

Bilansi vastaskirje sektor

AN..7

CL_BS_COUNT_SECTOR

Bilansi vastaskirje sektorite koodide nimekiri

 

 

 

 

 

8

 

 

 

 

COUNT_SECTOR

Tehingupoole sektor

AN2

CL_PS_COUNT_SECTOR

Makse- ja arveldussüsteemi saatva/vastuvõtva poole sektor

 

 

 

 

 

 

 

10

 

 

FVC_ORI_SECTOR

Finantsvahendusettevõtete algataja sektor

AN2

CL_FVC_ORI_SECTOR

Finantsvahendusettevõtete algataja sektorite koodide nimekiri

10

7

9

10

7

9

10

11

10

 

CURRENCY_TRANS

Tehingu vääring

AN3

CL_CURRENCY

Vääringute koodide nimekiri

 

8

 

11

8

10

11

 

11

 

SERIES_DENOM

Andmerea vääring või eriarvutus

AN1

CL_SERIES_DENOM

Andmerea vääringu või eriarvutuse koodide nimekiri

11

 

 

 

 

 

 

12

 

 

BS_SUFFIX

Bilansi sufiks

AN..3

CL_BS_SUFFIX

Bilansi sufiksi koodide nimekiri

 

 

 

 

9

 

 

 

 

 

SEC_SUFFIX

Andmerea sufiks väärtpaberite jaoks

AN1

CL_SEC_SUFFIX

Väärtpaberite sufiksi koodide nimekiri

 

 

10

 

 

 

 

 

 

 

IR_BUS_COV

Intressimääradega seotud tegevuse hõlmatus

AN1

CL_IR_BUS_COV

Intressimääradega seotud tegevuse hõlmatuse koodide nimekiri

Sagedus. See mõõde näitab teatava andmerea sagedust. Kohaldatakse järgmisi andmevahetuse erinõudeid.

—

„ECB_OFI1” DSD osas: kui siseriiklikud andmed on kättesaadavad harva, s.t poolaasta- või aastaandmetena, koostavad RKPd kvartaliandmete prognoosi. Kui kvartaliandmete prognoosi ei saa teha, esitatakse andmed siiski kvartaliandmete aegreana (s.t aastaandmed esitatakse yyyyQ4 ja poolaastaandmed yyyyQ2 ja yyyyQ4 ning ülejäänud kvartalites jäetakse kas andmed esitamata või esitatakse puuduvate andmete vaatluse staatusega L).

—

„ECB_SEC1” DSD osas: kui nõutavad kuuandmed ei ole kättesaadavad ja prognoosi ei saa koostada, võib edastada kvartali- või aastaandmed.

Vaatluspiirkond. See mõõde näitab andmeid esitava asutuse asukohariiki. „ECB_SEC1” DSD tähistab see emiteeriva sektori asukohariiki (6).

Korrigeerimise näitaja. See mõõde näitab, kas on kohaldatud hooajalist ja/või tööpäeva korrigeerimist.

Bilansi jaotus vaatlussektorite kaupa. See mõõde näitab sektorit, mille aruandlus esitatakse kooskõlas seonduvas koodinimekirjas määratletud jaotustega.

Vaatlussektori jaotus. See mõõde näitab struktuuri finantsnäitajate (perekonnas „ECB_SSI1”) vaatlussektorit.

Väärtpabereid emiteeriv sektor. See mõõde näitab väärtpaberite emitentide sektorit (perekonnas „ECB_SEC1”).

PSS teabe liik. See mõõde näitab teabe üldist liiki, mida tuleb esitada DSD „ECB_PSS1” raames.

PSS instrument. See DSDs „ECB_PSS1” kasutatav mõõde näitab maksetehingus kasutatud instrumendi/vahendi eriliiki, näiteks sularahavõimalusega kaardid või kreeditkorraldused, jne.

PSS sisend. See mõõde näitab terminali või süsteemi liiki, mille kaudu asjaomane maksetehing teostati. Maksesüsteemi ja PSS sisendi koodiväärtuse vastavuse osas vt III lisa 16. osa.

PSS andmeliik. See mõõde näitab maksesüsteemide raames vaatluse mõõteühikut, s.t kirje aruandlus toimub summa või väärtusena (näiteks tehingute arv kaardi kohta, tehingu väärtus kaardi kohta, jne).

Muude finantsvahendusettevõtete aruandluse sektor. See mõõde näitab OFI sektori sisese andmeid esitava asutuse sektorit.

Investeerimisfondide aruandluse sektor. See mõõde näitab IF sektori sisese andmeid esitava asutuse sektorit.

Finantsvahendusettevõtete aruandluse sektor. See mõõde näitab FVC sektori sisese andmeid esitava asutuse sektorit.

Konsolideeritud pangandusandmete vaatlussektori jaotus. See mõõde näitab andmeid esitava asutuse omandiseisust ja liiki (riigisisene krediidiasutus või väliskapitali kontrolli all olevad tütarettevõtted või filiaalid).

Konsolideeritud pangandusandmete vaatlussektori maht. See mõõde näitab andmeid esitava asutuse suurust koguvarade osas. Seda kohaldatakse vaid riigisiseste krediidiasutuste puhul.

Struktuuri finantsnäitajad. See mõõde esineb ainult „ECB_SSI1” DSDs ja näitab struktuuri finantsnäitaja liiki.

Bilansikirje. See mõõde näitab määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) määratletud RA bilansikirjet.

Muude finantsvahendusettevõtete bilansikirje. See mõõde näitab OFI bilansi kirjet. Olenevalt asutuse liigist on OFId seotud mitmesuguse finantstegevusega ja kõikide vahendajate suhtes ei kohaldu kõik bilansikirjed. Seetõttu, kuigi enamus bilansikirjeid on muude finantsvahendajate liikidel ühised, võivad „Muud varad” ja „Muud kohustused” olla erinevatel vahendajaliikidel erinevalt määratletud. Varade poolel, „Muude varade” osas on vastu võetud kaks kirje määratlust: a) väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite jaoks sisaldab see kirje laenud; ja b) FCLde jaoks sisaldab see kirje hoiused, sularaha, investeerimisfondide aktsiad/osakud, põhivara ja tuletisinstrumendid. „Muude kohustuste” kirje osas: a) väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite jaoks ei sisalda see kirje võlaväärtpabereid, kapitali ja reserve ning tuletisinstrumente; ja b) FCLde jaoks sisaldab see kirje tuletisinstrumente.

Väärtpaberite kirje. See mõõde näitab kirjeid, mis tulenevad rahaliidu finantskontode (monetary union financial accounts, MUFA) kirjete nimekirjast kooskõlas Euroopa Arvepidamise süsteemiga. Seda kasutatakse ainult seoses „ECB_SEC1” DSDga.

Investeerimisfondide varad ja kohustused. See mõõde näitab määruses (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) määratletud IF varade ja kohustuste kirjet.

Finantsvahendusettevõtete varad ja kohustused. See mõõde näitab määruses (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) määratletud FVC varade ja kohustuste kirjet.

Konsolideeritud pangandusandmete kirje. See mõõde näitab esitatava CBD aruandlusskeemi (panga kasumiaruanne, bilanss ja kapitali adekvaatsuse aruanne) kirjet.

Algne tähtaeg.„ECB_BSI1”, „ECB_FVC1”, „ECB_IVF1”, „ECB_CBD1” ja „ECB_OFI1” DSDde jaoks näitab see mõõde BSI algset tähtaega. „ECB_MIR1” DSD jaoks näitab see mõõde bilansikirjete osas hoiuste või laenude jaotust algse tähtaja või etteteatamistähtaja kaupa; ute tegevuste kirjete osas näitab see mõõde jaotust algse tähtaja, hoiuste korral etteteatamistähtaja ja laenude korral esialgse perioodi, mille kohta intress on fikseeritud, kaupa.

Väärtpaberite hindamine. See mõõde näitab väärtpaberiemissiooni statistikas „ECB_SEC1” DSDs kasutatud hindamismeetodit.

Andmeliik. See mõõde näitab „ECB_BSI1”, „ECB_SSI1”, „ECB_OFI1”, „ECB_IVF1”, „ECB_FVC1” ja „ECB_CBD1” DSDde raames esitatud andmete liiki.

MIR andmeliik. See mõõde eristab „ECB_MIR1” DSDs RAde intressimäärade statistika uute tegevusmahtudega või bilansiseisudega seotud intressimäärade statistikast.

Väärtpaberite andmeliik. See mõõde näitab, millised andmed sisalduvad „ECB_SEC1” DSD raames esitatud väärtpaberiemissioonide statistikas. Netoemissioonide teave esitatakse ainult juhul, kui emissioone ja tagasioste ei saa eristada.

Bilansiseisud, finantsvood. See „BIS_CBS” mõõde näitab esitatud andmete andmeliiki (bilansiseisud või finantsvood).

BIS-IFS vaatluspiirkonna kood. See „BIS_CBS” mõõde näitab andmeid esitavate asutuste residentsuse piirkonda.

CBS panga liik. See „BIS_CBS” mõõde osutab aruandluse sektorite grupile. EKP-le esitamiseks tuleks kasutada koodi „4P”; eelkõige tuleks andmed edastada ainult riigisiseste harukontorite kohta CBD suurte pangakontsernide osas.

CBS aruandluse alus. See „BIS_CBS” mõõde näitab nõude või positsiooni kajastamise alust.

CBS positsiooni liik. See „BIS_CBS” mõõde näitab andmetest nähtuvat finantsolukorda.

CBS järelejäänud tähtajad. See „BIS_CBS” mõõde näitab nõude või positsiooni järelejäänud tähtaega.

CBS raamatupidamise asukoha vääringu liik. See „BIS_CBS” mõõde näitab nõude vääringut.

CBS vastaspoole sektor. See „BIS_CBS” mõõde on seotud nõude või positsiooni vastaspoolte jaotusega sektorite kaupa.

CBS vastaspoole piirkond. See „BIS_CBS” mõõde näitab vastava kirje tehingupoole residentsuse piirkonda.

Tehingupoole piirkond. See mõõde näitab vastava kirje tehingupoole residentsuse piirkonda.

Summa liik. See mõõde näitab mittefinantsettevõtetele antud uute laenude liiki; andmed uute laenude kohta esitatakse ka mahu järgi. See on asjakohane ainult „ECB_MIR1” DSD-le.

Bilansi vastaskirje sektor. See mõõde näitab bilansikirje tehingupoole sektori jaotust.

Tehingupoole sektor. See „ECB_PSS1” DSD jaoks määratletud mõõde näitab maksetehingus osaleva tehingupoole (vastuvõttev tehingupool) sektori jaotust.

Finantsvahendusettevõtete algataja sektor. See mõõde, mis on määratletud „ECB_FVC1” DSDs näitab varade või varade kogumi üleandjat (algatajat) ja/või varade või varade kogumi krediidiriski väärtpaberistamise struktuuris.

Tehingu vääring. See mõõde näitab vääringut, milles väärtpaber on emiteeritud („ECB_SEC1” DSD) või vääringustamist järgmise osas: a) RAde bilansikirjed („ECB_BSI1” DSD); b) struktuuri finantsnäitajad („ECB_SSI1” DSD); c) hoiused ja laenud („ECB_MIR1” DSD); d) IF varad ja kohustused („ECB_IVF1” DSD); e) maksetehingu („ECB_PSS1” DSD); f) FVC varad ja kohustused („ECB_FVC1” DSD); g) OFI bilansikirjed („ECB_OFI1” DSD), ja h) CBD kirjed („ECB_CBD1” DSD).

Andmerea vääring või eriarvutus. See mõõde näitab vääringut, milles on vääringustatud vaatlusalused andmeread, või täpsustab aluseks olevat arvutust.

Bilansi sufiks. See „ECB_BSI1” DSD mõõde näitab vääringut, milles on vääringustatud vaatlusalused andmeread, või täpsustab aluseks olevat arvutust.

Andmerea sufiks väärtpaberite jaoks. See mõõde sisaldab täiendavaid andmeliike tuletatud andmeridade jaoks. Seda kasutatakse ainult seoses „ECB_SEC1” DSDga.

Intressimääradega seotud tegevuse hõlmatus. See „ECB_MIR1” DSD mõõde osutab, kas RAde intressimäärade statistika osutab bilansijääkidele või uutele tegevustele.

4.   OSA

Omadused

Järgmistes jagudes selgitatakse edastatavate andmetega seotud omadusi. 1. jagu määratleb omadused DSD kaupa, sh nende vormingut ja lisamise tasandit. 2. jagu kirjeldab EKPSi andmevahetuspartnerite vastutust omaduste määramisel ja järgimisel, samuti omaduste seisundit. 3., 4. ja 5. jagu kirjeldavad omaduste sisu erinevatel lisamise tasanditel, s.o kaastasandil, aegrea tasandil ja vaatlustasandil.

1. jagu.   ECB_BSI1, ECB_SSI1, ECB_MIR1, ECB_OFI1, ECB_SEC1, ECB_PSS1, ECB_IVF1, ECB_FVC1, ECB_CBD1 ja BIS_CBS DSDde jaoks määratletud kodeeritud ja kodeerimata omadused

Lisaks andmerea võtme mõõtmetele määratletakse ka omaduste kogum. Omadused lisatakse edastatavale teabele erinevatel tasanditel: kaastasandil, aegrea tasandil ja vaatlustasandil Kooskõlas tabeliga allpool tulenevad nende väärtused eelnevalt määratletud koodinimekirjadest või on need kodeerimata ning neid kasutatakse selleks, et lisada erinevatele andmeaspektidele selgitusi.

Omaduste väärtusi esitatakse ainult nende esmakordsel määramisel ja nende muutumisel; erandiks on vaatlustasandi kohustuslikud omadused, mis tuleb lisada igale vaatlusele igal andmeedastusel.

Iga asjaomase DSD jaoks määratletud omaduste, nende lisamise tasandi, vormingu ja koodinimekirjade kohta, millest tulenevad kodeeritud omaduste väärtused, annab teavet järgmine tabel.

 

Andmestruktuuri määratlus (DSD)

Statistiline mõiste

Vorming (7)

Koodi nimekiri

BSI

SSI

MIR

OFI

SEC

PSS

IVF

FVC

CBD

CBS

KAASTASANDI OMADUSED

 

(vahetatakse FNS grupi kaudu)

√

√

 

√

√

 

 

√

√

 

TITLE

Nimetus

AN..70

kodeerimata

 

√

√

√

√

√

√

√

√

√

√

UNIT

Ühik

AN..12

CL_UNIT

Ühikukoodide nimekiri

√

√

√

√

√

√

√

√

√

√

UNIT_MULT

Ühiku kordaja

AN..2

CL_UNIT_MULT

Ühikukordajate koodide nimekiri

√

√

√

√

√

√

√

√

√

√

DECIMALS

Kümnendkohad

N1

CL_DECIMALS

Kümnendkohtade koodide nimekiri

√

√

√

√

√

√

√

√

√

√

TITLE_COMPL

Nimetuse täiendus

AN..1050

kodeerimata

 

√

√

√

√

√

√

 

 

√

 

NAT_TITLE

Nimetus riigikeeles

AN..350

kodeerimata

 

√

√

√

√

√

√

√

√

√

√

COMPILATION

Koostamine

AN..1050

kodeerimata

 

 

√

√

√

√

 

 

 

√

√

COVERAGE

Hõlmatus

AN..350

kodeerimata

 

√

√

√

√

√

√

√

√

√

√

SOURCE_AGENCY

Andmeallikas

AN3

CL_ORGANISATION

Organisatsioonide koodide nimekiri

 

 

 

 

 

√

 

 

 

 

METHOD_REF

Meetodi viide

AN..1050

kodeerimata

 

BSI

SSI

MIR

OFI

SEC

PSS

IVF

FVC

CBD

CBS

AEGREA TASANDI OMADUSED

(vahetatakse FNS grupi kaudu)

√

√

√

√

√

√

√

√

√

√

COLLECTION

Kogumise näitaja

AN1

CL_COLLECTION

Kogumise näitajate koodide nimekiri

√

√

√

√

√

√

√

√

√

 

DOM_SER_IDS

Andmeridade riigisisesed koodid

AN..70

kodeerimata

 

√

√

√

√

√

√

 

 

√

√

BREAKS

Katkestused

AN..350

kodeerimata

 

√

 

√

 

√

 

√

√

 

 

UNIT_INDEX_BASE

Ühiku indeksibaas

AN..35

kodeerimata

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

√

AVAILABILITY

Kättesaadavus

AN1

CL_AVAILABILITY

Kättesaadavuse koodide nimekiri

√

√

√

√

√

√

√

 

 

 

PUBL_PUBLIC

Avaldatud andmeallikas

AN..1050

kodeerimata

 

√

√

√

√

√

√

√

√

 

 

PUBL_MU

Avaldatud andmeallikas (ainult euroala)

AN..1050

kodeerimata

 

√

√

√

√

√

√

 

 

 

 

PUBL_ECB

Avaldatud andmeallikas (ainult EKP)

AN..1050

kodeerimata

 

BSI

SSI

MIR

OFI

SEC

PSS

IVF

FVC

CBD

CBS

VAATLUSTASANDI OMADUSED

(vahetatakse koos ARR põhisegmendi andmetega, v.a OBS_COM, mis vahetatakse FNS grupis)

√

√

√

√

√

√

√

√

√

√

OBS_STATUS

Vaatluse staatus

AN1

CL_OBS_STATUS

Vaatluse staatuse koodide nimekiri

√

√

√

√

√

√

√

√

√

√

OBS_CONF

Vaatluse konfidentsiaalsus

AN1

CL_OBS_CONF

Vaatluse konfidentsiaalsuse koodide nimekiri

√

√

√

√

√

√

√

√

√

√

OBS_PRE_BREAK

Katkestuse-eelne vaatluse väärtus

AN..15

kodeerimata

 

√

√

√

√

√

√

√

√

√

√

OBS_COM

Vaatluse märkus

AN..1050

kodeerimata

 

2. jagu.   ECB_BSI1, ECB_SSI1, ECB_MIR1, ECB_OFI1, ECB_SEC1, ECB_PSS1, ECB_IVF1, ECB_FVC1, ECB_CBD1 ja BIS_CBS DSDde omaduste ühised omadused: EKP-le andmeid esitavad RKPd (3)

Igal omadusel on teatavad tehnilised omadused vastavalt järgmisele tabelile.

 

Staatus

Esimese väärtuse on määranud, kinnistanud ja sellest teatanud… (8)

RKPd võivad muuta

TITLE_COMPL

M

EKP

Ei (*)

NAT_TITLE

C

RKP

Jah

COMPILATION

C

RKP

Jah (**)

COVERAGE

C

RKP

Jah (**)

METHOD_REF

M

RKP

Jah

DOM_SER_IDS (9)

C

RKP

Jah

BREAKS

C

RKP

Jah

OBS_STATUS

M

RKP

Jah

OBS_CONF

C

RKP

Jah

OBS_PRE_BREAK

C

RKP

Jah

OBS_COM

C

RKP

Jah

Koos andmetega edastatava omaduste kogumi määratlused võimaldavad edastatavate aegridadega esitada lisateavet. Asjaomaste EKP andmekogumite omadustega esitatav teave on täpsustatud allpool.

3. jagu.   Kaastasandi omadused

Kohustuslik

TITLE_COMPL (nimetuse täiendus). See omadus võimaldab rohkem märke kui omadus TITLE ja seetõttu asendab omaduse TITLE kohustusliku omadusena andmerea nimetuse määramisel.

UNIT (ühik)

BSI

Euroala liikmesriikide jaoks: EUR

SSI

Euroala liikmesriikide jaoks: EUR

Absoluutväärtustena esitatud andmeridade ja indeksite jaoks: PURE_NUMB

Protsentidena esitatud andmeridade jaoks: PCT

OFI

Euroala liikmesriikide jaoks: EUR

MIR

Tegevusmahtude jaoks: EUR

Intressimäärade jaoks: PCPA

SEC

Euroala liikmesriikide jaoks: EUR

PSS

Algühikute andmeridade (II lisa 16. osa tabel 5), tehingute arvu (II lisa 16. osa tabelid 3, 4, 6 ja 7) ja koondumise suhtarvude andmeridade jaoks (II lisa 16. osa tabel 6): PURE_NUMB

Tehingute väärtuste andmeridade jaoks (II lisa 16. osa tabelid 3, 4, 6 ja 7): EUR

IVF

Euroala liikmesriikide jaoks: EUR

FVC

Euroala liikmesriikide jaoks: EUR

CBD

Euroala liikmesriikide jaoks: EUR või PURE_NUMB (kus vääring ei ole oluline)

CBS

Kõikide riikide poolt USA dollarites esitatud andmete jaoks: USD; andmete jaoks, kus vääring ei ole oluline: PURE_NUMB


UNIT_MULT (ühiku kordaja)

BSI

6

SSI

0

OFI

6

MIR (10)

Tegevusmahtude jaoks: 6

Intressimäärade jaoks: 0

SEC

6

PSS

Algühikute anderidade jaoks, v.a. tehingute andmeread (II lisa 16. osa tabel 5): 0

Tehingute andmeridade jaoks (II lisa 16. osa tabelid 3, 4, 6 ja 7, v.a. koondumise suhtarvud): 6

Koondumise suhtarvude andmeridade jaoks (II lisa 16. osa tabel 6): 0

IVF

6

FVC

6

CBD

3

CBS

6


DECIMALS (kümnendkohad)

BSI

0

SSI

Absoluutväärtuste jaoks: 0

Indeksi andmeridade ja protsentide jaoks: 4

OFI

0

MIR

Tegevusmahtude jaoks: 0

Intressimäärade jaoks: 4

SEC

0

PSS

Algühikute anderead, v.a. tehingute andmeread ja koondumise suhtarvud (II lisa 16. osa tabel 5): 0

Tehingute ja koondumise suhtarvude andmeread (II lisa 16. osa tabelid 3, 4, 6 ja 7): 3

IVF

0

FVC

0

CBD

0

CBS

0

METHOD_REF (meetodi viide). Seda omadust kasutatakse ainult PSS andmekogumite puhul ja see osutab kas iga andmerea või selle osa suhtes on kasutatud 2005. aasta täpsustatud määratlust või varasemat määratlust. Määratletud on kaks väärtust:

PSS

Täpsustatud määratlus kehtib alates 2005. aastast ja see on: „2005”.

Varasemate aastate määratlused (2004 ja varasemad): „Previous”.

See omadus peaks osutama ka perioodile, mille kohta määratlust on kasutatud. Näiteks „2005. aasta määratlused kogu andmerea jaoks”, „2005. aasta määratlused alates 2003. aasta andmetest, varasemad määratlused muude jaoks” või „Varasemad määratlused kuni 2004. aasta andmeteni”.

Tingimuslik

TITLE (nimetus). RKPd võivad kasutada omadust TITLE lühikeste nimetuste kirjendamiseks.

NAT_TITLE (nimetus riigikeeles). RKPd võivad kasutada NAT_TITLE omadust täpse kirjelduse ja muude täiendavate või eristavate andmete esitamiseks oma riigikeeles. Kuigi suur- ja väiketähtede kasutamine probleeme ei tekita, palutakse RKPdel piirduda märgistikuga Latin-1. Üldreeglina tuleb diakriitikuid ja muid tähtnumbrilisi märke enne kasutamist kontrollida.

COMPILATION (koostamine). BSI, IVF, FVC ja MIR andmekogumite jaoks võib seda omadust kasutada täiendavate selgituste andmiseks koostamismeetodite, kaalumisskeemide ja statistikamenetluse kohta, mida on andmeridade koostamisel kasutatud, eelkõige juhul, kui need erinevad EKP reeglitest ja standarditest. Üldreeglina on nõutavate riigi selgitavate märkuste struktuur järgmine:

—

andmeallikad/andmekogumissüsteem,

—

koostamise kord (sh kasutatud prognooside/ootuste kirjeldus),

—

kõrvalekalded EKP aruandlusjuhistest (geograafiline / sektorite kaupa liigitus ja/või väärtuse määramise viisid),

—

riigi õigusraamistikuga seotud teave.

SSI andmekogumite jaoks hõlmab koostamise omadus teavet seoste kohta finantsvahendajate, v.a krediidiasutused, EL õigusraamistikuga.

OFI andmekogumite osas tuleb selle omaduse kohta esitada täpne kirjeldus riigi selgitavate märkuste punktides 1 kuni 5 (vt II lisa 11. osa).

SEC andmekogumite osas tuleb selle omaduse kohta esitada täpne kirjeldus riigi selgitavate märkuste punktides 1, 2, 4, 5, 8, 9 ja 10 (vt II lisa 12. osa).

COVERAGE (hõlmatus)

Teave järgmise kohta

Märkused

SSI

—

erinevat liiki finantsvahendajate hõlmatus

—

finantsvahendaja liik erinevate näitajate osas

—

kas osalise hõlmatuse korral kasutati prognoosi

—

kas tehti juurdearvestus

OFI

—

koguvarade/-kohustuste aegridade hõlmatus

—

põhiliikide all hõlmatud OFIde kirjeldus

—

kas osalise hõlmatuse korral kasutati prognoosi

—

kas tehti juurdearvestus

—

vt ka II lisa 11. osa (riigi selgitavad märkused, punkt 6)

MIR

—

stratifitseerimise kriteeriumid, valimi kord (võrdne tõenäosus/tõenäosus on proportsioonis suurusega/valik suurematest asutustest) valimismeetodi kasutamisel

 

SEC

—

emissioonide liigitus

—

vt ka II lisa 12. osa (2. jao punkti 4 ja 3. jao punkti 6)

CBD

—

andmeid esitava üldkogumi kirjeldus

—

kas konkreetsed asutused jäeti kogumist välja

—

väljajätmise põhjused

SOURCE_AGENCY (Andmeallikas). Selle omaduse määratleb EKP väärtusena, mis osutab andmeid esitava RKP nimele.

4. jagu.   Aegrea tasandi omadused

Kohustuslik

COLLECTION (kogumise näitaja). See omadus annab teavet perioodi või ajahetke kohta, mil aegridu mõõdetakse (s.t perioodi algus, keskpaik või lõpp), või osutab sellele, kas esitatakse keskmisi andmeid.

BSI

Bilansiseisud: perioodi lõpp (E)

Finantsvood: vaatluste summa perioodil (S)

SSI

Perioodi lõpp (E)

OFI

Bilansiseisud: perioodi lõpp (E)

Finantsvood: vaatluste summa perioodil (S)

MIR

Bilansiseisu intressimäärad: perioodi lõpp (E)

Uue tegevuse intressimäärad: vaatluste keskmine perioodil (A)

Tegevusmahud bilansiseisudes: perioodi lõpp (E)

Uue tegevuse mahud: vaatluste summa (juurdearvestusega) perioodil (S)

SEC:

Bilansiseisud: perioodi lõpp (E)

Finantsvood: vaatluste summa perioodil (S)

PSS

Osalejate arv ja koondumise suhtarvud (II lisa 16. osa tabelid 5 ja 6): perioodi lõpp (E)

Tehingud, v.a koondumise suhtarvud (II lisa 16. osa tabelid 3, 4, 6 ja 7): vaatluste summa perioodil (S)

IVF

Bilansiseisud: perioodi lõpp (E)

Finantsvood: vaatluste summa perioodil (S)

FVC

Bilansiseisud: perioodi lõpp (E)

Finantsvood: vaatluste summa perioodil (S)

CBD

perioodi lõpp (E)

CBS

perioodi lõpp (E)

Tingimuslik

DOM_SER_IDS (andmeridade riigisisesed koodid). See omadus võimaldab viidata riikide andmebaasides vastava andmerea tuvastamiseks kasutatavale koodile (võib lisada ka valemi aluseks oleva riigi koodi kasutamiseks).

UNIT_INDEX_BASE (ühiku indeksibaas). See omadus on kohustuslik, kui see seondub andmerea võtmega, mis väljendab indeksit. See väljendab indeksite baasviidet ja baasväärtust ja seda kasutatakse ainult EKP poolt tuletatud tinglike positsioonide indeksite andmeridade puhul, mis saadetakse EKPS-le.

BREAKS (katkestused). See omadus kirjeldab aja jooksul andmerea kogumises, aruandluse hõlmatuses ja koostamises toimunud katkestusi ja tähtsamaid muutusi. Katkestuste puhul tuleb võimaluse korral märkida, mil määral vanu ja uusi andmeid võib võrreldavateks lugeda.

PUBL_PUBLIC, PUBL_MU, PUBL_ECB (andmeallikas, andmeallikas (ainult euroala), andmeallikas (ainult EKP)). Selle omaduse määrab EKP juhul, kui andmeid avaldatakse EKP avalikus või mitteavalikus väljaandes. Sellest nähtub avaldatud andmete viide (s.t väljaanne, teemad, jne).

5. jagu.   Vaatluse tasandi omadused

Kui RKP soovib vaatluse tasandi omadust muuta, tuleb vaatlus koos sellega uuesti esitada. Juhul kui RKP muudab vaatlust ilma asjaomaseid omaduste väärtusi lisamata, asendatakse väärtused asendusväärtustega.

Kohustuslik

OBS_STATUS (vaatluse staatus). RKPd lisavad vaatluse staatuse väärtuse igale esitatavale vaatlusele. See omadus on kohustuslik ja tuleb lisada iga üksikvaatluse andmete edastamisel. Kui RKPd muudavad selle omaduse väärtust, edastatakse uuesti nii vaatluse väärtus (isegi kui see jäi samaks) kui ka uus vaatluse staatuse tähis.

Allpool on esitatud selle omaduse eeldatavad väärtused kokkulepitud hierarhia kohaselt käesoleva statistika jaoks:

„A”

=

normaalväärtus (vaatluste alusel),

„B”

=

katkestuse väärtus andmekogumite SSI, MIRCBD ja PSS jaoks (11),

„M”

=

puuduv väärtus, andmed puuduvad,

„L”

=

puuduv väärtus, andmed on olemas, kuid neid ei kogutud,

„E”

=

väärtuse prognoos (12),

„P”

=

esialgne väärtus (seda väärtust võib kasutada igas andmeedastuses viimase kättesaadava vaatluse kohta, kui seda loetakse esialgseks).

Arvväärtused tuleb tavaliselt esitada vaatluse staatusega A (normaalväärtus). Muul juhul lisatakse eespool antud nimekirja põhjal A-st erinev väärtus. Kui vaatlusel on kaks omadust, esitatakse neist tähtsam vastavalt eespool osutatud hierarhiale.

Igas andmeedastuses võib viimased kättesaadavad vaatlused esitada esialgsetena ja tähistada need vaatluse staatusega P. Kindlad vaatluste väärtused, mis esitatakse tähisega A, asendatakse hiljem parandatud vaatlustega ja vaatluse staatuse tähis asendab esialgse.

Puuduvad väärtused („–”) esitatakse, kui arvväärtust ei ole võimalik esitada (nt puhkepäevade, andmete puudumise või mittekogumise tõttu). Puuduvat vaatlust ei tohi kunagi esitada nullina, sest null on normaalne arvväärtus, mis näitab täpset ja kehtivat summat. Juhul kui RKPd ei saa puuduva väärtuse põhjust kindlaks teha või nad ei saa kasutada koodinimekirjas CL_OBS_STATUS esitatud väärtuste valikut puuduva vaatluse esitamisel (L või M), tuleb kasutada väärtust M.

Kui kohaliku statistika olukorra tõttu mõne aegrea andmeid teatavatel tähtaegadel või kogu aegrea jooksul ei koguta (aluseks olev majanduslik nähtus on olemas, kuid seda statistikas ei jälgita), esitatakse puuduv väärtus („–”) igal perioodil vaatluse staatusega L.

Kui aegrida (või osa sellest) ei ole kohaliku turu tavade või õigusliku/majandusliku raamistiku tõttu kohaldatav (selle aluseks olev nähtus puudub), teatatakse puuduv väärtus („–”) vaatluse staatusega M.

Tingimuslik

OBS_CONF (vaatluse konfidentsiaalsus). RKPd lisavad vaatluse konfidentsiaalsuse väärtuse igale edastatavale vaatlusele. Kuigi see omadus on EKP struktuurimääratluste dokumendis määratletud tingimuslikuna, tuleb see esitada iga andmeedastusega iga üksikvaatluse kohta, kuna iga konfidentsiaalne vaatlus peab olema kohaselt tähistatud. Kui RKPd muudavad selle omaduse väärtust, edastatakse uuesti nii vaatluse väärtus (isegi kui see jäi samaks) kui ka uus vaatluse staatuse tähis.

Allpool on esitatud selle omaduse eeldatavad väärtused käesoleva statistika jaoks:

„F”

=

võib avaldada,

„N”

=

ei või avaldada, lubatud on ainult piiratud või sisekasutus,

„C”

=

konfidentsiaalne statistika määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 8 tähenduses,

„S”

=

teine konfidentsiaalsuskategooria andmete saaja halduses, ei või avaldada,

„D”

=

teine konfidentsiaalsuskategooria andmete saatja halduses, ei või avaldada. Seda koodi võivad kasutada RKPd, kes oma aruandlussüsteemis juba eristavad esmast ja teisest konfidentsiaalsust. Vastasel juhul peavad RKPd kasutama teisese konfidentsiaalsuse tähistamiseks tähist C.

OBS_PRE_BREAK (katkestuse-eelne vaatluse väärtus). See omadus sisaldab katkestuse-eelset vaatluse väärtust, mis on nagu vaatluski arvväli (13). Üldjuhul esitatakse see siis, kui esineb katkestus; sel juhul tuleb vaatluse staatus määrata kui B (katkestuse väärtus).

BSI, IVF, FVC ja OFI andmekogumi osas seda omadust ei nõuta, sest see teave on juba ümberliigitamise andmereast kättesaadav. See on lisatud omaduste nimekirja, kuna see kuulub kõikide andmekogumite omaduste ühisesse alamhulka.

OBS_COM (vaatluse märkus). Seda omadust võib kasutada märkuste lisamiseks vaatluse tasandil (nt konkreetse vaatluse kohta andmete puudumise tõttu tehtud prognoosi kirjeldus, võimaliku normist kõrvalekalduva vaatluse põhjuste selgitus või esitatud andmerea muutuse üksikasjade lisamine).

(1)  Andmevahetus toimub hetkel SDMX-EDI vormis (tuntud ka nime all Gesmes/TS).

(2)  Eelnevalt kasutati mõistet võtmeperekonnad.

(3)  www.circabc.europa.eu.

(4)  Rahvusvahelise konsolideeritud pangandusstatistika koodistruktuur ja DSD on kõikides aruandluse riikides sama ning peaks vastama Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale (BIS) esitatavatele andmetele (BIS) (www.bis.org/statistics/dsd_cbs.pdf).

(5)  See osutab iga koodinimekirja elemendi jaoks lubatavale tähtede/numbrite arvule (näiteks AN..7 tähendab kuni 7 märgist koosnevat tähtnumbrilist rida, AN1 tähendab ühte tähtnumbrilist märki).

(6)  RKPde osas on emiteeriva sektori asukohariik RKP asukohariik.

(7)  See osutab iga omaduse jaoks lubatavale tähtede/numbrite arvule (näiteks AN..1050 tähendab kuni 1 050 märgist koosnevat tähtnumbrilist rida, AN1 tähendab ühte tähtnumbrilist märki, N1 tähendab 1 numbrit).

(*)  Juhul kui RKP soovib seda muuta, võtab ta ühendust võtma EKPga, kes teostab muudatuse.

(**)  Muudatustest teatatakse EKP vastutavale struktuuriüksusele e-postiga.

(8)  EKP tähendab siin EKP statistika peadirektoraati.

(9)  EKP soovitab need väärtused esitada, et tagada läbipaistvam teave.

(3)

1. jao tabelis määratletud omadused, mille määrab EKP, ei ole selles tabelis esitatud.

M:

kohustuslik.

C:

tingimuslik.

(10)  Intressimäärad edastatakse protsendina.

(11)  Juhul kui OBS_STATUS esitatakse B-na, tuleb väärtus esitada omaduse OBS_PRE_BREAK all.

(12)  Vaatluse staatust E tuleks kasutada kõigi andmete vaatluste või perioodide kohta, mis põhinevad prognoosidel ja mida ei saa lugeda normaalseteks väärtusteks.

(13)  Nelja objekti – vaatluse väärtus pluss OBS_STATUS, OBS_CONF ja OBS_PRE_BREAK – käsitletakse ühe üksusena. S.t RKPd peavad saatma vaatluse kohta kõik täiendavad andmed. (Kui omadust ei esitata, kirjutatakse nende eelmised väärtused vaikeväärtustega üle.)

IV LISA

TEHINGUTE TULETAMINE RAHALOOMEASUTUSTE BILANSIKIRJETE, INVESTEERIMISFONDIDE JA FINANTSVAHENDUSETTEVÕTETE STATISTIKAS

1.   OSA

Tehingute tuletamise korra üldine kirjeldus

1. jagu.   Raamistik

1.

Tehingute tuletamise raamistik rahaloomeasutuste bilansikirjete, investeerimisfondide ja finantsvahendusettevõtete varade ja kohustuste statistikas põhine Euroopa Arvepidamise Süsteemil (edaspidi „ESA 2010”). Vajaduse korral võib sellest rahvusvahelisest standardist kõrvale kalduda nii andmete sisu kui ka statistikamõistete osas. Käesolevat lisa tõlgendatakse kooskõlas ESA 2010-ga, kui määrus (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33), määrus (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38), määrus (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) või käesolev suunis ei sätesta otseselt või kaudselt teisiti.

2.

ESA 2010 kohaselt määratletakse finantstehinguid finantsvarade netosoetustena või netokohustuste võtmisena igat liiki finantsinstrumentide suhtes, s.t asjakohasel aruandlusperioodil toimuvate finantstehingute kogusummana (1). Finantsvoogude andmed kõigi määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33),määruses (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) ja määruses (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) ettenähtud kirjete kohta arvutatakse netosummana, s.t finantstehingute brutosumma ega käibe kindlaksmääramist ei nõuta (2). Iga tehingu väärtuse määramiseks tuleb ette võtta varade soetus/võõrandamisväärtus ja/või kohustuste väärtus nende võtmisel, likvideerimisel või vahetamisel. Lubatud on siiski kõrvalekalded ESA 2010-st.

3.

Käesolevas lisas on läbi vaadatud tehingute tuletamise metoodika bilansikirjete, investeerimisfondide ja finantsvahendusettevõtete statistika osas. Käesolevas osas käsitletakse Euroopa Keskpanga (EKP) tehinguandmete arvutamist ning alusandmete esitamist RKPde poolt. 2. osas käsitletakse finantsvoogude korrigeerimisele. 3., 4., ja 5. osa sisaldavad konkreetset teavet bilansikirjete, investeerimisfondide ja finantsvahendusettevõtete statistika koostamise raamistike kohta.

Täiendav teave koos arvnäidetega on esitatud statistikajuhendites, mis on avaldatud EKP veebilehel.

2. jagu.   Tehingute andmete arvutamine EKP poolt ja aruandlus RKPdelt EKPle

1.   Sissejuhatus

1.1.

EKP fikseerib bilansikirjete ja investeerimisfondide statistika koostamiseks iga vara ja kohustuse kirje puhul vahed perioodilõpuseisude ja aruandluskuupäevade seisude vahel ja jätab välja mittetehingulised mõjud, s.t „Muud muutused”. „Muud muutused” jagunevad kahte põhirühma: „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimine” ja „Ümberhindluskorrigeerimine”, millest viimane hõlmab nii hinna kui vahetuskursi muutustest tulenevaid ümberhindlusi (3). Riikide keskpangad (RKPd) esitavad EKP-le „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimise” ning „Ümberhindluskorrigeerimise”, et oleks võimalik selline mittetehinguline mõju finantsvoogude statistika arvutamisel kõrvaldada.

Bilansikirjete statistika puhul esitavad RKPd korrigeerimisandmeid EKP-le vastavalt II lisa 1. osas sätestatule. RKPde poolt esitatud „Ümberhindluskorrigeerimine” hõlmab laenude osalisest/täielikust mahakandmisest ja hinnamuutustest tulenevat ümberhindluskorrigeerimist. Vahetuskursside muutustest tulenevad ümberhindluskorrigeerimised arvutab tavaliselt EKP, kuid juhul, kui RKPd on teinud täpsemad korrigeerimiste arvutused, võivad nad esitada otse EKP-le ka need andmed (4).

Investeerimisfondide statistika puhul esitavad RKPd korrigeerimisandmeid EKP-le vastavalt II lisa 17. osas sätestatule. RKPde poolt esitatud „Ümberhindluskorrigeerimine” hõlmab hinna- ja vahetuskursimuutustest tulenevat ümberhindluskorrigeerimist.

1.2.

Finantsvahendusettevõtete statistika osas esitatavad RKPd EKP-le andmed tehingute kohta, mitte finantsvoogude korrigeerimiste kohta. Tehingute arvutamine (kas otse andmeesitajate poolt või RKPde poolt) peab olema kooskõlas käesolevas lisas sätestatud ümberhindluste ja muude korrigeerimiste ja paranduste üldise korraga.

2.   Ümberliigitus- ja muu korrigeerimine

2.1.

RKPd koostavad andmeid „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimise” kohta kooskõlas käesolevas suunise nõuetega, kasutades järelevalveteavet, usutavuse kontrolli, sihtpäringuid (nt seoses võõrväärtustega), riigisisese statistika nõudeid, teavet andmeid esitavast üldkogumiga liitujate ja sellest lahkujate kohta ning muid neile kättesaadavaid allikaid. EKP teostab järelkorrigeerimist juhul, kui RKPd avastavad lõplikes andmetes olulisi muutusi.

2.2.

RKPd selgitavad välja ümberliigituse tõttu toimunud muutused seisudes ja kannavad selgunud netosumma „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimise” alla. Netokasv seisudes ümberliigituse tulemusena kantakse bilanssi plussmärgiga, seisu vähenemine miinusmärgiga.

2.3.

Põhimõtteliselt täidavad RKPd kõiki käesolevas suunises sätestatud nõudeid „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimine” kohta. Igal juhul esitavad RKPd kõik „Ümberliigitus- ja muud korrigeerimised”, mis ületavad 50 miljonit eurot. See alampiir aitab RKPdel otsustada, kas korrigeerimine on vajalik või mitte. Kui aga andmed ei ole hõlpsasti kättesaadavad või on ebakvaliteetsed, võidakse otsustada korrigeerimine tegemata jätta või teha prognoos. Seetõttu on alampiiri kasutamisel vaja paindlikkust, muuhulgas korrigeerimise arvutamise olemasolevate meetodite heterogeensuse tõttu. Näiteks, kui olenemata alampiirist kogutakse suhteliselt üksikasjalikku teavet, võib alampiiri kohaldamine olla soovitavale vastupidise mõjuga.

3.   Ümberhindluskorrigeerimine

3.1.

Käesolevas suunises sätestatud „Ümberhindluskorrigeerimise” nõuete täitmiseks võib RKPdel olla vaja arvutada korrigeerimine andmeid esitava üldkogumi esitatud tehingutest, väärpaberite kaupa esitatud andmetest või muudest andmetest ja/või anda korrigeerimiste prognoosid mõne jaotuse kohta, mida andmeid esitav üldkogum ei ole esitanud, sest neid ei loetud „miinimumnõueteks”.

3.2.

„Ümberhindluskorrigeerimise” koostab tavaliselt RKP otse andmeid esitava üldkogumi poolt esitatud andmete põhjal. RKPd võivad aruandluse nõudeid täita ka kaudselt (näiteks otsene tehingute andmete kogumine) ning igal juhul on neil õigus koguda andmeesitajatelt täiendavat teavet. Sõltumata riigisiseselt valitud meetodist peavad RKPd esitama EKP-le täielikud andmed vastavalt II lisa 1. osas sätestatule bilansikirjete statistika puhul ja II lisa 17. osas sätestatule investeerimisfondide statistika puhul.

2.   OSA

Finantsvoogude korrigeerimise üldine kord

1. jagu.   Ümberliigitus- ja muu korrigeerimine

„Ümberliigitus- ja muu korrigeerimine” hõlmab mis tahes muutusi andmeid esitava sektori bilansis, mis tulenevad muutustest andmeid esitava üldkogumi koosseisus ja struktuuris, muutustest finantsinstrumentide ja vastaspoolte liigituses, muutustest statistilistes mõistetes ja aruandlusvigade (osalisest) parandamisest, mis kõik põhjustavad katkestusi aegridades ning seetõttu mõjutavad kahe järjestikuse perioodi lõpu seisu võrreldavust. Euroala laienemist võib käsitleda „ümberliigitus- ja muu korrigeerimise” erijuhuna.

1.   Muutused andmeid esitava sektori koosseisus

1.1.

Muutustega andmeid esitava sektori koosseisus võib kaasneda äritegevuse kandumine teise majandussektorisse. Selline üleminek ei ole tehing ning seega loetakse see „Ümberliigitus- ja muuks korrigeerimiseks”.

1.2.

Asutuse sisenemisel andmeid esitavasse sektorisse võib äritegevus sektorisse lisanduda ning asutuse väljumisel andmeid esitavast sektorist võib äritegevus sektorist välja jääda. Kui sektorisse sisenev asutus alustab äritegevust (ex novo) pärast andmeid esitavasse sektorisse sisenemist, on tegemist tehingulise finantsvooga, mida ei jäeta statistikast välja (5). Samuti, kui lahkuv asutus vähendab enne andmeid esitavast sektorist väljumist oma tegevust, peab see statistikas kajastuma.

1.3.

Sisenejate ja väljujate puhasmõju andmeid esitava sektori koondbilansile arvutatakse sisenejate esimese aruandluse varade ja kohustuste ning väljujate viimase aruandluse varade ja kohustuste agregeerimisega iga kirje osas, fikseerides kahe kirje vahe. See netoarv kantakse „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimise” alla. Teatavatel juhtudel võib see avaldada mõju vastaspoolte aruandlusele, mistõttu ka see mõju tuleb korrigeerimisel sisse arvestada, antud juhul sektori muutusena. Näiteks kui rahaloomeasutus ei kasuta oma litsentsi ning jätkab tegevust muu finantsvahendusettevõtjana, kasutades pankadevahelise turu rahastamist, kasvavad kunstlikult rahaloomeasutuste laenud finantsvahendusettevõtetele ning vajalik on korrigeerimine (see kajastub „Muutustes vastaspoolte liigituses”).

2.   Muutused andmeid esitava sektori struktuuris

2.1.

Muutused andmeid esitava sektori struktuuris on tingitud grupisisestest ümberkujundamistest ja ühinemistest, ülevõtmistest ja jagunemistest. Ettevõtte ümberkujundamisel toimub tavaliselt finantsvarade ja -kohustuste ümberhindlus; muudatuste kajastamiseks ja tehingute korrektseks tuletamiseks tehakse seetõttu ümberhindluskorrigeerimised. Tehingute tulemusel kantakse finantsvarad ja -kohustused sageli ühe institutsionaalse üksuse bilansist teise (omandi üleminek). Varade ülekandmise käsitlemiseks tehinguna on nõutav vastastikuse kokkuleppe raames tegutseva kahe erineva institutsionaalse üksuse olemasolu. Kui ülekandmine toimub institutsionaalse üksuse loomise või likvideerimise tulemusena, käsitletakse seda „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimisena”. Eelkõige kui ühinemise või ülevõtmise tõttu toimub ühe või mitme institutsionaalse üksuse likvideerimine, kaovad süsteemist kõik ühinevate üksuste positsioonid, mis on üksuste likvideerimise hetkel tasaarveldatud, mistõttu esitatakse andmed ümberliigituskorrigeerimise kohta. Ettevõtete jagunemisel kohaldatakse samu põhimõtteid.

2.2.

Täiendav analüüs andmeid esitava sektori struktuuri muudatuste kohta ettevõtete ümberkujundamisel ning arvnäited on toodud EKP juhendites (näiteks Manual on MFI balance sheet statistics ja Manual on investment fund statistics).

3.   Muu „ümberliigitus- ja muu korrigeerimine”

3.1.

Muutuste tõttu sektorite liigituses või klientide residentsuses on vaja ümber liigitada vastaspoolte varad/kohustused. Sellisel ümberliigitusel on erinevad põhjused, näiteks valitsusüksuse majandussektori muutmine pärast erastamist või ettevõtte põhitegevuse muutumine pärast ühinemist/jagunemist. Ka varade ja kohustuste liigitus võib muutuda, näiteks juhul kui laenude tingimusi muudetakse ning laene käsitletakse statistikas võlaväärtpaberitena. Kuna nimetatud ümberliigitused muudavad bilansiseisu, kuid ei kujuta endast tehingut, tuleb nende mõju kõrvaldamiseks teha statistilised parandused.

3.2.

Lähtudes paranduste põhimõtetest, parandavad RKPd bilansiseisudes tehtud aruandlusvead kohe pärast nende vigade avastamist. Ideaaljuhul peaks parandus vea andmetest täielikult kõrvaldama, eriti, kui viga mõjutab ühte perioodi või piiratud ajavahemikku. Sellisel juhul andmerida ei katke. Kui aga viga mõjutab tagasivaatelisi andmeid ja varasemaid andmeid ei parandata või parandatakse ainult piiratud ajavahemiku andmeid, katkeb esimese parandatud arvuga perioodi seos viimase parandamata arvuga perioodiga. Sellisel juhul määravad RKPd kindlaks tekkinud katkestuse ulatuse ja kirjendavad korrigeerimise „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimise” all. Samu põhimõtteid kohaldatakse esitatud andmeid mõjutavate statistiliste mõistete muudatuste ning juurdearvestuse meetodite rakendamisest, muutmisest või tühistamisest tingitud katkestuste parandamise suhtes.

2. jagu.   Ümberhindluskorrigeerimine

1.   Laenude osaline/täielik mahakandmine

Laenude osalise/täieliku mahakandmise korrigeerimine kajastab bilansis näidatud laenude väärtuse laenude osalisest/täielikust mahakandmisest tuleneva muutuse mõju. Selle korrigeerimisega kajastatakse ka muutusi laenukahjumite eraldiste tasandil, näiteks kui bilansiseisud kirjendatakse pärast eraldiste mahaarvamist kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 8 lõikega 4. Laenukahjumid kolmandatele isikutele müümise või ülekandmise ajal arvestatakse samuti sisse, kui need on tuvastatavad.

2.   Hinna muutusest tulenev ümberhindluskorrigeerimine

2.1.

Hinnamuutustest tulenev ümberhindluskorrigeerimine viitab kõikumistele varade ja kohustuste hindamises, mis tekib varade ja kohustuste kirjendamise või nendega kauplemise hinna muutuste tõttu. Ümberhindamine hõlmab muutused perioodilõpu bilansiseisude väärtustes seoses muutustega varade ja kohustuse kirjendamise kontrollväärtuses, s.t kasum/kahjum. See võib sisaldada ka hindamise muutusi, mis tulenevad tehingutest varade/kohustustega, s.t realiseeritud kasumit/kahjumit, kuid selles osas on riikide tava erinev.

2.2.

„Ümberhindluskorrigeerimise” olemus ja ulatus sõltub kasutatavast hindamismeetodist. Kuigi on soovitav bilansi mõlemal poolel kirjendada turuväärtus, võib praktikas kasutada nii kohustuste kui varade poolel erinevaid hindamismeetodeid.

3. jagu.   Vahetuskursi muutustest tulenev ümberhindluskorrigeerimine

1.

EKP-le statistika esitamiseks peavad RKPd tagama, et välisvääringus kajastatud varade ja kohustuste positsioonid konverteeritakse eurodesse turukursiga päeval, mille kohta andmeid esitatakse. Kasutada tuleks EKP viitekurssi (6).

2.

Muutused euro vahetuskursis, mis toimuvad perioodilõpu aruandekuupäevade vahel, tingivad euros väljendatud välisvääringus varade ja kohustuste väärtuse muutuse. Kuna need muutused näitavad kasumit/kahjumit ja ei ole finantstehingud, tuleb nende hindamise mõju tuvastada, et finantsvood teabest kõrvaldada. Vahetuskursi muutustest tulenev ümberhindluskorrigeerimine võib sisaldada ka hindamise muutusi, mis tulenevad tehingutest varadega ja kohustustega, s.t realiseeritud kasumit/kahjumit, kuid selles osas on riikide tava erinev.

3.   OSA

Finantsvoogude korrigeerimine: bilansikirjete statistika eripärad

1. jagu.   Sissejuhatus

1.1.

Iga RKP esitab bilansikirjete statistika puhul oma bilansi ja rahaloomeasutuste bilansi kohta eraldi korrigeerimisandmed. Samuti koostatakse EKP bilansi korrigeerimine EKP siseselt EKP arvepidamise direktoraadi poolt. RKPd esitavad korrigeerimise kõikide rahaloomeasutuste bilansikirjete kohta käesoleva suunise artikli 3 lõikes 2 sätestatud sagedusega. Selle käigus võib RKPdel osutuda vajalikuks arvutada ja/või prognoosida korrigeerimine mõnede jaotuste suhtes, mida rahaloomeasutused ei ole esitanud, sest neid ei loeta määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 2. osa tabeli 1A järgi miinimumnõueteks. Käesoleva suunise II lisa 1. osa osutab, kas „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimine” või „Ümberhindluskorrigeerimine” tuleb EKP-le esitada.

Vahetuskursside muutuste korrigeerimise arvutab välja EKP. Seetõttu RKPde esitatav välisvääringus kajastatud saldode korrigeerimine vahetuskursside muutuste mõjusid ei sisalda. EKP arvutab vahetuskursi korrigeerimise, kasutades varade ja kohustuste jaotustest tulenevat vääringu suhet põhivääringutesse, kooskõlas määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 3. osa tabeliga 4. Täiendav teave EKP poolt vahetuskursside muutuste korrigeerimiseks kasutatava meetodi kohta on toodud juhendis Manual on MFI balance sheet statistics. Kui RKPd on teinud täpsemad korrigeerimiste arvutused, võivad nad esitada otse EKP-le ka need andmed.

1.2.

Finantsvoogude korrigeerimist kirjendatakse samamoodi kahekordse kirjendamise meetodil nagu bilansiseise. Korrigeerimisel on igal juhul alati vastaskirje, mis on paljudel juhtudel tõenäoliselt „Omakapital ja reservid” või „Muud kohustused”, olenevalt tehingust ja riigi raamatupidamiseeskirjadest.

1.3.

Bilansikirjete statistika koostamisel tuleks finantstehingud kajastada tehingu väärtuses, mis ei pruugi olla võrdne turuhinnaga või varaobjekti õiglase väärtusega tehingu tegemise hetkel. Tehingu väärtus ei sisalda teenustasu, lõivu, pangatasu vms tehingu tegemisega seotud makseid.

1.4.

Hoiustelt, laenudelt ning emiteeritud ja hoitavatelt võlaväärtpaberitelt makstav intress tuleks kajastada tekkepõhiselt, kuid mitte tehinguna kõnealuse instrumendiga. Laenude ja hoiuste osas sisaldub asjaomastelt instrumentidelt kogunenud intressi „muude varade” ja „muude kohustuste” all kajastamise nõue määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) II lisa 2. osas. Samas ei sätesta määrus rahaloomeasutuste poolt emiteeritud või hoitavatelt võlaväärtpaberitelt kogunenud intressi kirjendamise korda. Kogunenud intress sõltub sageli turuhinnast, mida on keeruline eristada statistilises bilansis näidatud bilansilisest hinnast. Ühtlustatud riigiüleste vaatlusandmete koostamise huvides tuleks kohaldada järgmisi põhimõtteid:

a)

kui kogunenud intressid sisalduvad bilansilises hinnas nagu see on statistilises bilansis näidatud, tuleks nende suhtes teha ümberhindluskorrigeerimine;

b)

kui kogunenud intress ei sisaldu väärtpaberite bilansilises väärtuses, millega need on statistilises bilansis esitatud, liigitatakse need vastavalt kas „Muu vara” või „Muude kohustuste” alla ning ei käsitleta ümberhindluskorrigeerimisena.

Asjaomane soovitus sisaldub ka käesolevas suunises sätestatud aruandlusnõuetes (vt II lisa 4. osa 3. jagu) (7).

2. jagu.   Ümberhindluskorrigeerimine

1.   Laenude osaline/täielik mahakandmine

1.1.

RKPd esitavad EKP-le andmed laenude osalise/täieliku mahakandmise kohta kooskõlas II lisa 1. osaga. RKPd peavad asjaomast nõuet täitma rahaloomeasutuste poolt esitatud andmete edastamisega. Eelkõige koguvad RKPd vähemalt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 4. osa tabelis 1A sätestatud kohustuslikke andmeid, kuid võivad koguda ka täiendavaid andmeid, mida kohustuslikud nõuded ei hõlma. EKP-le täieliku aruande esitamiseks peavad RKPd korrigeerimise liigitada vastavalt raamatupidamiseeskirjadele halbade laenud kohta (8) ja iga sektori suhtelist krediidiriski. Kui korrigeerimise paigutamiseks ei ole piisavalt teavet, võib korrigeerimise liigitada määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) alusel proportsionaalselt bilansiseisude suuruse järgi.

1.2.

Andmeid laenu väärtuse vähendamise kohta laenu väärtpaberistamise (või muul viisil üleandmise) ajal ja teenindatud laenude osalise/täieliku mahakandmise kohta esitatakse EKP-le võimaluste piires kooskõlas II lisa 1. osa tabelile 3 (9).

2.   Väärtpaberite hinna muutusest tulenev ümberhindluskorrigeerimine

2.1.

Hindade ümberhindamine puudutab vaid väikest osa bilansikirjetest: kohustuste poolel kirjet „Emiteeritud võlaväärtpaberid” ja varade poolel „Hoitavad võlaväärtpaberid”, „Omandiväärtpaberid” ja „Investeerimisfondide aktsiad/osakud”. Nende vastaskirjeid on põhiliselt „Omakapital ja reservid” ja „Ülejäänud kohustused”. Hoiustel ja laenudel on fikseeritud nominaalväärtus, seega nende hind ei muutu. Vt täpne kirjeldus hinna muutustest tulenevate ümberhindluste ja vastaskirjete seoste kohta EKP juhendis Manual on MFI balance sheet statistics.

2.2.

Kohustuste poolel ei ole emiteeritud võlaväärtpaberite hinna muutustest tulenev ümberhindlus määruses (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) sätestatud miinimumnõue ning ei ole seega kohustuslik. Varade poolel hõlmavad hoitavate võlaväärtpaberite ümberhindluse miinimumnõuded vaid tähtaega „üle kahe aasta”; kui muid kättesaadavaid andmeid ei ole, võib eeldada, et nad võrduvad igas sektoris emiteeritud hoitavate väärtpaberite ümberhindamise korrigeerimise kogusummaga.

2.3.

Hoitavate väärtpaberite ümberhindluskorrigeerimise maht ja sisu sõltub statistilise bilansi koostamisel kasutatud hindamismeetodist. Käesolevate andmete kogumiseks võivad RKPd kasutada kahte meetodit. Üks võimalus on paluda rahaloomeasutustel esitada andmed ümberhindluskorrigeerimiste kohta, ning need seejärel agregeerituna EKP-le esitada. Teine võimalus on paluda andmeesitajatel esitada otse andmed vaadeldavate tehingute kohta, mille põhjal RKPd tuletavad EKP-le esitatavad ümberhindluskorrigeerimised (agregeeritud kujul). Kahe alternatiivi põhjalik kirjeldus ning vastavad koostamismeetodid on toodud juhendis Manual on MFI balance sheet statistics.

2.4.

RKPd võivad vajaliku statistilise teabe väärtpaberite kohta (näiteks bilansiline jääkväärtus, turuväärtus, ostud ja müügid) väärtpaberite kaupa (security-by-security) ja tuletada agregeeritud statistilise teabe (sh hinna ümberhindluskorrigeerimised) kooskõlas määruses (EL) nr 1071/2013 (EK/2013/33) sätestatud miinimumstandarditega.

2.5.

Reeglina peavad RKPd piirduma eespool nimetatud meetoditega. Siiski võib kasutada ka muid meetodeid, kui näidatakse, et neid kasutades saab esitada võrreldava kvaliteediga andmeid.

3. jagu.   Igakuine finantsvoogude korrigeerimine: erikorrigeerimine

1.   EKP/RKP statistilised bilansiandmed

1.1.

EKP-le/RKPdele kehtestatud nõudeid on võrreldes teistele rahaloomeasutustele kehtestatud nõuetega veidi muudetud, et kajastada EKP/RKPde eritegevusi. Mõned kirjed on välja jäetud, näiteks ei nõuta repotehingute ja hoiuste jaotust etteteatamistähtaegade kaupa. Mõned kirjed on lisatud – kohustuste poolel „Laenueriõiguste vastaskirje” ja varade poolel „Kuld ja saadaolev kuld” ning „Saadaolevad eriõigused, laenueriõigused, muud”, sest nende kirjete seisud on käesoleva suunise alusel nõutavad. EKP/RKPd esitavad iga nimetatud kirje kohta korrigeerimisandmed.

1.2.

EKP/RKPd esitavad korrigeerimisandmed eelpool kirjeldatud korra kohaselt. Siiski on tehtud mõningaid muudatusi:

—

ümberliiigitus- ja muu korrigeerimine: kõik korrigeerimiste allikad ei ole asjakohased; näiteks ei kohaldata „Muutuseid andmeid esitava sektori koosseisus”. Erandina üldisest korrast on RKPde bilansside finantsvoogude täpsuse tagamiseks kehtestatud 5 miljoni euro suurune alammäär;

—

hinna- ja vahetuskurssidest kõikumistest tulenev ümberhindluskorrigeerimine: kohaldatakse üldsätteid, v.a EKP puhul, kellel võimaldatakse esitada andmed otse vahetuskursside korrigeerimiste kohta raamatupidamisandmete põhjal.

2.   Rahaturufondid

2.1.

„Ümberliigitus- ja muu korrigeerimisega” ja „Ümberhindluskorrigeerimisega” seotud aruandekohustuse täitmisel esitavad RKPd ka andmed rahaturufondide korrigeerimise kohta. Korrigeerimise aruandlus esitatakse eraldi ka rahaturufondide kohta vastava kvartaliaruandluse vormi põhjal.

2.2.

Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 9 lõike 3 alusel võivad RKPd teha erandeid teatavate või kõikide rahaturufondide ümberhindluskorrigeerimise aruandluses. Sellisel juhul esitavad RKPd siiski andmed võimaluse korral, eelkõige juhul kui mahud on olulised.

2.3.

Rahaturufondide varade hinna ümberhindluskorrigeerimiste arvutamisele kohaldatakse kõikide rahaloomeasutuste suhtes kohaldatavad üldist korda. Kohustuste poolel on positiivseid muutusi rahaturufondide aktsiate/osakute väärtuses käsitletud tehingutena, sarnaselt hoiustelt intressi maksmisele (vastandina kogunenud intressidele), mis tähendab, et varade poole ümberhindamise vastaspool ei ole mitte „Rahaturufondide aktsiad/osakud”, vaid „Muud kohustused”. Kui aga rahaturufondide aktsiate/osakute hind fondivarade kahjumi tõttu langeb, ei saa seda võrrelda intressimaksetega. Seetõttu sisaldab määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) nõudeid rahaturufondide aktsiate/osakute hinna ümberhindluse kohta; RKPd peavad asjaomast kirjet kohastel juhtudel kasutama hinna ümberhindluse balansseerimiseks varade poolel. Seda tuleb teha viisil, mis hõlmab vaid tegelikud hinna ümberhindlused, mida kajastatakse muutustena rahaturufondide aktsiate/osakute väärtuses.

3.   Valitsemissektori kohustused (ja varad)

Valitsemissektori hoiustena esinevate kohustuste ja varade kohta kogutakse seisude andmeid. Tehingute statistika koostamiseks esitatakse korrigeerimisandmed reeglina rahaloomeasutuste bilansistatistikanõuete kohaselt. Muud muutused peale tehingute, s.t vahetuskurssidest või turuhinna muutustest tulenevad muutused on praktikas ebatõenäolised. Need andmed esitatakse vastavalt II lisa 3. osale.

4.   Memokirjed

Rahaagregaatide arvutamiseks kogutakse rahaloomeasutuste poolt emiteeritud võlaväärtpaberite seisud vastavalt võlaväärtpaberi omaja residentsusele. Tehingute tuletamiseks arvutatakse nende memokirjete kohta korrigeerimine seoses ümberliigituse, vahetuskursside ja ümberhindamisega. Need andmed esitatakse vastavalt II lisa 4. osale.

4. jagu.   Kvartaliaruandluse finantsvoogude korrigeerimise arvutamine

1.

Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 3. osa tabeli 2 bilansikirjete kvartalitehingute arvutamisele kehtestatakse sama korda, mis määruse I lisa 2. osa tabeli 1 bilansikirjete kuutehingute tuletamisele. Finantsvoogude korrigeerimine arvutatakse kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a)

Kui esitatakse tabeli 1 korrigeerimine, võib see mõjutada tabeli 2 jaotuste kirjeid. Tagada tuleks nende kahe andmekogumi vastavus, s.t kuude korrigeerimise summa peab olema võrdne kvartali korrigeerimise summaga. Kui kvartaliandmete korrigeerimisele kehtestatakse alampiir või kui kvartaliandmeid ei saa kindlaks määrata täielikult või sama üksikasjalikult kui kuuandmete korrigeerimist, arvutatakse korrigeerimine selliselt, et vältida lahknevust kuuandmete kohta esitatud korrigeerimisest.

b)

„Väärtpaberite hinna ümberhindamise” puhul võib tekkida kuuandmete ja kvartaliandmete mittevastavus, sõltuvalt korrigeerimise tuletamiseks kasutatavast meetodist. Kuu- ja kvartaliandmete vastavuse tagamiseks on täpsed juhised sellises olukorras kohaldatava korra kohta toodud juhendis Manual on MFI balance sheet statistics.

c)

Võib osutuda vajalikuks korrigeerida kvartaliandmete tabeleid ka siis, kui tabeli 1 korrigeerimist ei esitata. See juhtub siis, kui ümberliigitamine toimub kvartaliandmete tasandil, kuid enamsummeeritud kuuandmete tasandil ümberliigitamine vastastikku taandub. Sama võib kohaldada ka „Ümberhindluskorrigeerimise” kohta, kui kuukirje erinevad komponendid liiguvad erinevates suundades. Neil juhtudel tagatakse kuu- ja kvartaliandmete vaheline kooskõla.

Samu põhimõtteid kohaldatakse ka finantsvoogude korrigeerimise tuletamiseks II lisa 3. ja 4. osa nõuete kohaselt kogutud memokirjete kohta.

2.

See, mil määral RKPd statistiliste kvartaliandmete korrigeerimisi esitavad, sõltub sellest, kas nad suudavad kindlaks määrata või prognoosida piisava täpsusega olemasolevate igakuiste korrigeerimiste üksikasjalikku liigitust sektorite/instrumentide kaupa. „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimise” kohta on andmed kättesaadavad. Eelkõige on RKPdel tavaliselt piisavalt üksikasjalikud andmed suurte ühekordsete korrigeerimiste seostamiseks (nt ümberliigitamine aruandlusvea tõttu) konkreetsete kvartalikirjetega. Samuti ei tekita andmeid esitava üldkogumi muutustest tulenev kvartaliandmete korrigeerimine RKPdele raskusi. „Ümberhindluskorrigeerimise” täielike mahakandmiste ja ümberhindamiste kohta on sageli keerulisem andmeid saada, sest algsetes andmeallikates puuduvad vastavad jaotused. Eeldatakse, et „Ümberhindluskorrigeerimine” põhineb vähemalt osaliselt prognoosil. Prognoosidele tuleb lisada selgitavad märkused kasutatud meetodi kohta (nt puuduvad jaotuste prognoos proportsionaalselt seisude andmete põhjal).

4.   OSA

Finantsvoogude korrigeerimine: bilansikirjete statistika eripärad

1. jagu.   Sissejuhatus

1.1.

Investeerimisfondide statistika eesmärgil esitavad RKPd ümberhindluse korrigeerimise, mis hõlmab nii hinna- kui vahetuskursi kõikumistest tulenevaid ümberhindamisi kui ümberliigituskorrigeerimise kõikide investeerimisfondide bilansikirjete kohta artiklis 19 sätestatud sagedusega. Selle käigus võib RKPdel osutuda vajalikuks arvutada ja/või prognoosida korrigeerimine mõnede jaotuste suhtes, mida investeerimisfondid ei ole esitanud, sest neid ei loeta määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) I lisa 3. osa tabeli 3 järgi miinimumnõueteks.

1.2.

Finantsvoogude korrigeerimist kirjendatakse samamoodi kahekordse kirjendamise meetodil nagu bilansiseise. Korrigeerimisel on igal juhul alati vastaskirje, mis on paljudel juhtudel tõenäoliselt „Emiteeritud investeerimisfondide aktsiad/osakud” või „Muud kohustused”, olenevalt tehingust ja riigi raamatupidamiseeskirjadest.

1.3.

Hoiuste/laenude ja väärtpaberite tehinguväärtuste osas antakse järgmised üldjuhised. Hoiuste/laenude tehinguväärtus ei sisalda tasusid, jne. Hoiuste/laenude tehinguväärtus ei sisalda laenudelt saadaolevaid või hoiustelt maksta olevaid intresse, mida ei ole veel saadud või makstud. Selle asemel tuleb laenudelt/hoiustelt kogunenud intressid kirjendada vastavalt „Muude varade” või „Muude kohustuste” all.

Hoitavatelt ja emiteeritavatelt väärpaberitelt laekunud intress lisatakse väärpaberite kohta kogutud seisude andmetele ja tehinguväärtusele.

2. jagu.   Ümberhindluskorrigeerimine

1.

Määrus (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) võimaldab väärtpaberite hinna ümberhindamiseks vajalike andmete liigi ning nende andmete kogumise ja koostamise osas paindlikkust. RKPd võivad valida kohaldatava meetodi.

2.

Väärtpaberite kaupa kogutud väärtpaberite ümberhindluskorrigeerimise arvutamiseks on kaks järgmist võimalust:

—

investeerimisfondide aruandlus väärtpaberite kaupa, mis annab RKPdele ümberhindluskorrigeerimise tuletamise võimaluse: investeerimisfondid esitavad RKPdele määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) I lisa 3. osa tabeli 2 punktides 1, 2 ja 4 nõutava teabe väärtpaberite kaupa. See teave võimaldab RKPdel saada täpseid andmeid EKP-le esitatava „Ümberhindluskorrigeerimise” kohta. Kui kasutatakse seda võimalust, võivad RKPd tuletada ümberhindluskorrigeerimise kooskõlas eurosüsteemi ühise meetodiga, s.t finantsvoogude koostamise meetodiga, mida on kirjeldatud määrusega kaasnevas investeerimisfondide juhendis;

—

investeerimisfondide tehingute aruandlus vahetult RKP-le väärtpaberite kaupa: investeerimisfondid esitavad määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) I lisa 3. osa tabeli 2 punktides 1 ja 3 sätestatud vaatlusperioodi jooksul esinenud väärtpaberite kumulatiivsed ostu ja müügisummad väärtpaberite kaupa. RKPd arvutavad „Ümberhindluskorrigeerimise” erinevuse põhjal perioodilõpu seisuga, jättes välja tehingud, ning esitavad ümberhindluskorrigeerimise EKP-le kooskõlas käesoleva suunisega.

3.

Varade ja kohustuste, v.a väärtpaberid, puhul ning väärtpaberite puhul, mida ei koguta väärtpaberite kaupa, võib kasutada kahte järgmist võimalust ümberhindluskorrigeerimise tuletamiseks:

—

investeerimisfondide agregeeritud korrigeerimise aruandlus: investeerimisfondid esitavad iga kirje suhtes kohaldatavaid korrigeerimisi, kajastades hinna- ja vahetuskursimuutustest tulenevaid väärtuste muutusi (10). RKPd, kes valivad selle meetodi, agregeerivad investeerimisfondide esitatud korrigeerimise EKP-le esitatava aruandluse jaoks;

—

investeerimisfondide agregeeritud tehingute aruandlus: investeerimisfondid koguvad kuu jooksul toimunud tehingute vood ja esitavad RKP-le väärtpaberite ostu- ja müügiväärtuse. RKPd, kes saavad tehinguandmeid, peavad arvutama „ümberhindluskorrigeerimise” seisude, tehingute ja muude korrigeerimiste vahena ning esitama ümberhindluskorrigeerimise EKP-le vastavalt käesolevale suunisele.

5.   OSA

Finantsvoogude korrigeerimine: finantsvahendusettevõtete statistika eripärad

1. jagu.   Sissejuhatus

Finantsvahendusettevõtete statistika koostamiseks esitavad RKPd tehingud finantsvahendusettevõtete bilansi kõikide kirjete kohta kooskõlas artikliga 20. Andmeesitajad esitavad andmed tehingute kohta vastavalt määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) II lisa 3. osale otse asjaomasele RKPle; teise võimalusena võivad andmeesitajad kokkuleppel RKPga esitada ümberhindluskorrigeerimise ja muud mahumuutused, mis võimaldavad RKP-l tuletada tehingud vastavalt käesolevas lisas sätestatud põhimõtetele.

2. jagu.   Laenude osaline/täielik mahakandmine

1.

RKPd esitavad EKP-le andmed laenude osalise/täieliku mahakandmise kohta kooskõlas artikliga 20. Laenude osaline/täielik mahakandmine kolmandatele isikutele müümise või ülekandmise ajal arvestatakse samuti sisse, kui need on tuvastatavad.

2.

Selle asemel, et esitada andmed laenude osalise/täieliku mahakandmise kohta võivad andmeesitajad kokkuleppel asjaomase RKPga esitada muud andmed, mis võimaldavad RKP-l tuletada nõutavad andmed laenude osalise/täieliku mahakandmise kohta.

(1)  Vastavalt ESA 2010-le ja muudele rahvusvahelistele statistikastandarditele.

(2)  Investeerimisfondide statistika puhul nõuab määrus (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) siiski eraldi kuupõhist aruandlust investeerimisfondide aktsiate/osakute emissioonide ja lunastamiste kohta.

(3)  „Muude muutuste” määratlus ja liigitus on suures osas kooskõlas ESA 2010-ga. „Ümberliigitus- ja muu korrigeerimine” on üldiselt võrdväärsed „Muude varade ja kohustuste mahumuutustega” (K.1 kuni K.6, vt punktid 6.03 kuni 25), ning „ümberhindluse” võib kanda „nominaalse osaluse kasum/kahjum” alla (K.7, vt punktid 6.26 kuni 64). Bilansikirjete statistikas on oluline kõrvalekalle seotud „Laenude täieliku mahakandmise” liigitamisega „Ümberhindluse” (täpsemalt hinnamuutustest tulenevate ümberhindluste) alla, kusjuures ESA 2010-s loetakse neid „Muudeks mahumuutusteks” (punkt 6.14). Ainsaks erandiks on laenude müügist tulenev kahjum. Nimetatud kahjum, mis võrdub tehingu hinna ja bilansilise jääkväärtuse vahega, tuleks kirjendada ümberhindamiste all (punkt 6.58). „Laenude täieliku mahakandmise” liigitamine „Ümberhindamiste” alla kaldub kõrvale ka rahvusvahelistest investeerimispositsioonide reeglitest. Rahvusvahelistest investeerimispositsioonide kohaselt tuleb neid lugeda „Muuks korrigeerimiseks” ning mitte „Hinna või vahetuskursi muutusteks”. Investeerimisfondide statistikas ei nõuta laenude „osalise/täieliku mahakandmise” näitamist.

(4)  EKP oma bilansile vastavast korrigeerimisest teatab EKP halduse peadirektoraat.

(5)  Seda kriteeriumit kohaldatakse piiripealsete juhtumite korral. Näiteks juhul, kui uus asutatav pank võtab üle mitteresidendist panga esinduse tegevuse, tekib tehinguvoog, mida finantsvoogude statistikast välja ei jäeta.

(6)  Vt EKP 8. juuli 1998. aasta pressiteade Setting-up of common market standards, avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(7)  Kogunenud intressi kajastamine rahaloomeasutuste bilansistatistikas erinev ESA 2010-st, mille kohaselt „intresse kirjendatakse võlausaldajale tasumata võla põhiosale aja jooksul pidevalt lisanduvatena” – täpsemalt: intressi kogunemine kajastatakse intressituluna finantskontol koos finantsinstrumendiga, millega intress on seotud (punkt 5.43). Maksebilansis ja rahvusvahelistes investeerimispositsioonides kajastatakse kogunenud intress asjaomase instrumendi kategooria all.

(8)  Tegemist on laenudega, mille maksetähtaeg on ületatud või mille väärtus on muul viisil vähenenud (osaliselt või täielikult) vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 178 sätestatud makseviivituse määratlusele.

(9)  Rahaloomeasutuse poolt teenindatavaid laene võidakse osaliselt/täielikult maha kanda seetõttu, et laene kajastatakse endiselt rahaloomeasutuse eraldi bilansis või kontserni konsolideeritud bilansis, mille põhjal edastatakse laenu teenindamise andmed RKPdele. Samuti võidakse laene osaliselt/täielikult maha kanda juhul, kui laenu teenindaja peab investorlepingute täitmiseks takistatud tagasimaksevõimalustega laenu jääki vähendama.

(10)  Kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) III lisaga koguvad RKPd hinna- ja vahetuskursimuutustest tingitud ümberhindlusandmeid investeerimisfondidelt; teise võimalusena koguvad RKPd ainult hinnamuutustest tingitud ümberhindlusandmeid ning vajalikke andmeid, mis hõlmavad vähemalt jaotuse vääringute kaupa (Briti nael, USA dollar, Jaapani jeen ja Šveitsi frank), et sellest saaks tuletada vahetuskursimuutustest tingitud ümberhindlusi.

V LISA

STATISTILISTEL EESMÄRKIDEL KOOSTATUD RAHALOOMEASUTUSTE NIMEKIRI

1.   OSA

Asutuste ja varade andmebaasi registri (RIAD) omaduste nimekirja koostamine statistilistel eesmärkidel koostatud andmekogumite põhjal

Omaduse nimetus (1)

Asjakohane järgmiste üksuste nimekirjade kontekstis:

Rahaloomeasutused

Investeerimisfondid

Finantsvahendusettevõtted

Maksestatistika alla kuuluvad asutused (2)

Tüüp

Ajakohastamise sagedus

Tüüp

Ajakohastamise sagedus

Tüüp

Ajakohastamise sagedus

Tüüp

Ajakohastamise sagedus

‘Non-industry’ IDs

 

 

 

 

 

 

 

 

—

RIAD code

M

d

M

q

M

q

M

a

—

Nationals business register

E

d

E

q

E

q

O

a

—

 EGR code

E

d

 

 

E

q

 

 

—

LEI (kui on kättesaadav)

M

d

M

q

M

q

M

a

‘Industry’ IDs

 

 

 

 

 

 

 

 

—

BIC

E

d

 

 

 

 

 

 

—

ISIN

E

d

M

q

M

q

 

 

Name

M

d

M

q

M

q

M

a

Country of residence

M

d

M

q

M

q

M

a

Address

M

d

M

q

M

q

M

a

Area code

M

d

M

q

M

q

M

a

Legal form

E

d

E

q

E

q

E

a

Flag Listed

M

d

M

q

M

q

O

a

Flag Supervised

M

d

M

q

M

q

M

a

Reporting requirements

E

d

E

q

E

q

E

a

Type of licence

M

d

M

q

M

q

O

a

Capital variability

 

 

M

q

 

 

 

 

UCITS compliance

 

 

M

q

 

 

 

 

Legal set-up

 

 

M

q

 

 

 

 

Flag Sub-fund

 

 

M

q

 

 

 

 

Nature of securitisation

 

 

 

 

M

q

 

 

Flag E-money issuer - licence

 

 

 

 

 

 

M

a

Flag E-money issuer - business

 

 

 

 

 

 

M

a

Flag Payment service provider -licence

 

 

 

 

 

 

M

a

Flag Payment service provider - business

 

 

 

 

 

 

M

a

Flag Payment system operator

 

 

 

 

 

 

M

a

Comment

O

d

O

q

O

q

O

a

NACE code

M

d

M

q

M

q

E

a

Total employment

E

a

O

a

E

a

O

a

Total solo balance sheet (ECB Regulation)

M

a

E

a

E

a

 

 

Net assets, net asset value

E

a

M

a

 

 

 

 

ESA 2010

M

d

M

q

M

q

M

a

Sub-sector type

M

d

M

q

M

q

M

a

Birth date

O

d

O

q

O

q

O

a

Closure date

M

d

M

q

M

q

M

a

Flag Activity status

M

d

M

q

M

q

M

a

Minimaalsed võrdlusandmed (1)

Originator of FVC

 

 

 

 

M

q

 

 

Management company

 

 

M

q

M

q

 

 

Headquarter of branch

M

d

 

 

 

 

 

 

M (kohustuslik), E (soovituslik), O (valikuline), tühi (ei kohaldu)

Sagedus: a (aasta), q (kvartal), m (kuu) d (päev/muutuste korral).

Tähtaeg: aastaandmete esitamise tähtaeg on (kui mujal ei ole sätestatud teisiti) üks kuu pärast vaatluskuupäeva.

2.   OSA

Organisatsiooniüksuste vahelised suhted

 

Tüüp

Ajakohastamise sagedus

1.

Ettevõttesisesed suhted

 

 

Äriüksus(t)e ja ettevõtte vahelised suhted

O

—

2.

Ettevõtete grupi sisesed suhted

Kontroll

E (3)

Q

Omandisuhe

E (3)

Q

3.

Muud suhted

„Algataja” ja selle finantsvahendusettevõtte vaheline seos

M

Q

„Fondivalitseja” ja selle finantsvahendusettevõtte/investeerimisfondi vaheline seos

M

Q

„Mitte-residendist filiaali” ja selle „peakontori” vaheline seos

M

D

„Allfondi” ja „katusfondi” vaheline seos

M

Q

 

Seos õiguseelneja/õigusjärglasega ülevõtmise/jagunemise korral

M

Q

3.   OSA

Mõisted ja aruandlusjuhiste täpsustamine

RIAD code

RIADis koosneb organisatsiooniüksuse unikaalne tunnuskood kahest osast: „host” ja „id”.

Kahe osa väärtuste kombinatsioon peaks tagama, et põhiosa on unikaalne:

—

kahekohalised ISO-3166 riigi koodid,

—

vaba tähtnumbriline rida.

[kohustuslik üksuse loomiseks RIADis]

Alias identifiers

Tunnuskoodide avatud nimekiri, mis koosneb identifikaatoritest, mis võivad, kuid ei pruugi vastata tööstuse standardile. Nimekiri võib hõlmata ka ainult „riigisiseseid” koode. Seetõttu ei ole kogu nimekiri kõikide andmeesitajate jaoks kohustuslik. Näitena võib tuua riigisisesed äriregistri koodid, EuroGroups registri koodi, Legal Entity Identifier (kui see on olemas) ja „BIC” koodi.

Selleks, et identifikaatorit saaks kasutada RKP ja RIADi vahelises andmevahetuses peab selle registreerima süsteemi koodinimekirjas.

ISIN

„Rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber” vastavalt ISO 6166 määratlusele. RIADis võib ISIN koodi kasutada kahel viisil:

—

investeerimisfondide ja finantsvahendusettevõtete puhul hõlmavad aruandlusnõuded ka andmete esitamist (kõikide) finantsinstitutsiooni emiteeritud (lunastamata) väärtpaberite kohta,

—

kuna asutuse poolt emiteeritud väärtpaber on ka üksuse unikaalne tunnus, võib organisatsiooniüksuse tuvastamiseks kasutada mistahes emiteeritud (ja noteeritud) aktsia või muu võlaväärtpaberi ISIN koodi.

 

Name

Terviklik registreeritud nimi, sh äriühingu määratlus (st Plc, Ltd, SpA, AG jne).

Country of residence

Riik, kus üksus on asutatud või registreeritud.

[kohustuslik üksuse loomiseks RIADis]

Address

Organisatsiooniüksuse asukoha üksikasjad; koosneb neljast osast (kui on):

City

—

asukoha linn,

Address

—

tänava nimi ja majanumber,

Postal code

—

postiindeks kooskõlas riigi postisüsteemi tavadega,

Postal box

—

postiasutuse nimekast kooskõlas riigi nimekasti tavadega.

Area code

Statistilistel eesmärkidel kasutatav geograafiline klassifikatsioon.

Legal form

Kohaldatav õiguslik vorm põhineb riigisisestel koodinimekirjadel, mis tuleb enne andmete vahetamist andmeid esitavate RKPdega RIADis registreerida.

Flag Listed (4)

Tähis, mis näitab, kas organisatsiooniüksus on kantud (riigisisesesse või välismaisesse) börsinimekirja või kas selle aktsiatega kaubeldakse börsil; võib kasutada ka vastupidi – näitamaks üksuse börsinimekirjast eemaldamist.

Flag Supervised (4)

Tähis, mis näitab, kas üksuse suhtes kohaldatakse järelevalvet riigisiseste ja/või riigiüleste asutuste poolt.

Reporting requirements

Avatud koodinimekiri, mida võib kasutada selleks, et registreerida teabehoidlas üksuse riigisisesed ja/või riigiülesed aruandluskohustused; ühe üksuse suhtes võib kohaldada mitut nõuet.

Kohaldatav riigisisene koodinimekiri tuleb enne andmete vahetamist andmeid esitavate RKPdega RIADis registreerida.

Type of licence

Omadus, mis näitab kas üksusel on (eri)tegevusluba, mille on välja andnud riigisisene või riigiülene asutus.

Riigisisesed koodinimekirjad võib registreerida RIADis, et võimaldada tegevusloa andmise korra/raamistiku tuvastamist.

 

Capital variability

See tunnus näitab piiranguid fondi poolt emiteeritavate fondiosakute arvu osas, osutades, kas tegemist on „avatud” või „kinnise” fondiga.

UCITS compliance

Tähis, mis näitab, kas fond vastab eurofondide (UCITS) tingimustele.

Legal set-up

See tunnus näitab, milline võib olla investeerimisfondi õiguslik vorm.

Sub-fund

See tunnus näitab, kas investeerimisfond on allfond.

Nature of securitisation

See tunnus osutab FVC poolt teostatud väärtpaberistamise liigile.

Flag E-money issuer - licence (4)

Tähis, mis näitab, kas üksusel on „e-raha emitendi” tegevusluba (kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ artikliga 2) (1).

Flag E-money issuer - business (4)

Tähis, mis näitab, kas üksus on reaalselt seotud „e-raha emitendi” äritegevusega.

Flag Payment service provider - licence (4)

Tähis, mis näitab, kas üksusel on „makseteenuse pakkuja” tegevusluba (kooskõlas direktiivi 2007/64/EÜ artikliga 4).

Flag Payment service provider - business (4)

Tähis, mis näitab, kas üksus on reaalselt seotud „makseteenuse pakkuja” äritegevusega.

Flag Payment system operator (4)

Tähis, mis näitab, kas üksus on „makseteenuse käitaja” määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) artikli 1 tähenduses.

Comment

Vaba tekst.

 

NACE

Põhitegevus kooskõlas NACE Rev.2 (neljakohaline klass).

Total employment

Töötajate arv; võimaluse korral „täiskoha ekvivalentides” (full time equivalents, FTE).

Total solo balance sheet (ECB Regulation)

Bilansi kogumaht kooskõlas vastava bilansikirjete, investeerimisfondide, finantsvahendusettevõtete määrusega (vääringustatud eurodes).

Net assets, NAV

Investeerimisfondide puhul „aktsiate/osakute” väärtus (NAV); krediidiasutuste puhul hinnangulised „kapital ja reservid”(vääringustatud eurodes).

ESA 2010

ESA 2010 institutsionaalsed sektorid (neljakohaline kood); võib hõlmata klassifikatsioone avalik/riigisisene, era-/võõrkapitali kontrolli all.

Sub-sector type

ESA 2010 klassifikatsiooni laiendus, mis võimaldab tavalise jaotuse allsektorite tuvastamist.

 

Birth date

Õigusliku üksuse asutamise või institutsionaalse üksuse registrisse kandmise kuupäev; kui seda infot ei saa tuletada (mõistlike jõupingutustega), tuleb esitada hinnangulised andmed.

[kohustuslik üksuse loomiseks RIADis; võib esitada hinnangulised andmed]

Closure date

Üksuse registrist kustutamise kuupäev. Kõik üksused jäävad RIADisse ka pärast „lõpetamise kuupäeva”.

ad existence

Päringuid üksuse „eksisteerimise” kohta teatud ajahetkel võib tuletada „lõpetamise kuupäeva” põhjal.

Activity status (4)

Tähis, mis näitab, kas üksus on „aktiivne”, „mitteaktiivne” või „likvideerimisel”; see omadus täiendab infot ettevõtte eksisteerimise kohta.

ad liquidation

Väärtuse „likvideerimisel” kehtivuse alguskuupäev (vt „tegevuse staatus”) osutab likvideerimise protsessi alguskuupäevale.

ad absorption

Korporatiivsed sündmused, nagu ettevõtete ühinemised ja jagunemised kaardistatakse RIADis asjaomaste kustutamiste, korrigeerimiste ja asutamiste registreerimisega, märkides ära õiguseelneja või -järglase.

 

Relationship between legal unit(s) and enterprise

Võimaldab kajastada õigusliku üksuse ja tema poolt juhitava ettevõtte vahelist suhet, järgides põhimõtet, mille kohaselt vastab ühele ettevõttele üks või mitu õiguslikku üksust.

Control relationship

Õiguslike üksuste vaheline seos vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL (2) (reegel, mille kohaselt omand peab olema suurem kui 50 %) sätestatud „kontrolli” mõistele.

Ownership relationship

Õiguslike üksuste vaheline seos, mis põhineb „kapitaliosa”, „hääleõiguse”, jne protsendil, näiteks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni välisotseinvesteeringute näitaja > 10 % reegel.

Link between a ‘sub-fund’ and an ‘umbrella fund’

Võimaldab kajastada vastastikuseid suhted olukorras, kus katusfond eraldab oma varad erinevatesse allfondidesse ning iga allfondiga seotud aktsiaid/osakuid tagatakse erinevate varadega iseseisvalt (vt määrus (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38).

 

Management company

Fondi või finantsvahendusettevõtte registreeritud fondivalitseja kirjeldus – nimi, residentsus, institutsionaalse sektori kood või RIAD kood (liidu residentidest üksuste puhul).

Peab olema seostatud üksuse poolt hallatava(te) investeerimisfondi(de) või finantsvahendusettevõte(te)ga.

Headquarter

Liidu liikmesriigis tegutseva filiaali (kõrgeima) registreeritud peakontori kirjeldus – nimi, residentsus, institutsionaalse sektori kood või RIAD kood (liidu residentidest üksuste puhul).

Peab olema seostatud liidu liikmesriigis asutatud filiaaliga.

Originator

Väärtpaberistamise otstarbel finantsvahendusettevõtte asutanud registreeritud ettevõtte, kes kandis varad või varade kogumi ja/või varade või varade kogumi krediidiriski väärtpaberistamise struktuuri, kirjeldus – nimi, residentsus, institutsionaalse sektori kood ja RIAD kood (liidu residentidest üksuste puhul).

Peab olema seostatud üksuse poolt asutatud finantsvahendusettevõttega või – ettevõtetega.

4.   OSA

Andmete edastamine

RKPd võivad esitada vaatlusandmed (ja nende täiendused) RIADi kaudu veebipõhiselt või kogumitena vastavalt dokumendis Exchange Specification for the RIAD Data Exchange System toodud vormile. Veebipõhiselt või kogumitena võib RIADisse lisada ka uusi üksuseid (ning üksuseid erakorraliselt andmebaasist kustutada).

RIAD on vaatlusandmete haldamise osas ökonoomne. See tähendab, et üksuse vaatlusandmete mistahes muutust võib kohaldada konkreetse (üksiku) omaduse suhtes. RIADis registreeritud üksusi ei kustutata, välja arvatud oluliste vigade korral. Üksuse eluiga on määratletud asutamise ja lõpetamise kuupäevaga. Üksikuid omadusi korrigeeritakse konkreetsete väärtuste (kehtivusvahemiku) muutmise kaudu.

(1)  Vt täiendav info ja metaandmed 3. osas.

(2)  Maksestatistika alla kuuluvad asutused (payment statistic relevant institutions, PSRIs). NB! Maksestatistika alla kuuluvate asutuste nimekiri võib kattuda rahaloomeasutuste nimekirjaga

(3)  Ainult „suurte pangakontsernide” puhul, kelle peakontor asub euroalal (vt artikkel 12).

(4)  Lihttähiste puhul ei pea esimesel korral esitama konkreetseid kehtivusvahemikke.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, 16. september 2009, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2000, lk 7).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL, 26. juuni 2013, teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

VI LISA

TAGASIVAATELISTE ANDMETE ARUANDLUSE NÕUDED

1.   ESA 2010 nõuded - tagasivaatelised andmed või prognoosid rahandus- ja finantsstatistika koostisosade (bilansiseisude ja finantsvoogude)  (1) kohta

Tabel 1.

Määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) nõuded

Vajalikud andmed

1

Laenud:

a)

RA allsektoritele

b)

valitsemissektorile ja finantsvahendusettevõtetele tähtaegade kaupa

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

(kõrge tähtsusega)

2

Aktsiate ja muude omandiväärtpaberite jaotus:

a)

kõikide RAd, kõikide mitte-RA ja kõikide välismaailma emitentide kaupa; „aktsiate ja muude omandiväärtpaberite” järgmise jaotusega: „noteeritud aktsiad”, „noteerimata aktsiad” ja „muud omandiväärtpaberid”

b)

mitte RA allsektorite kaupa: muud finantsvahendusettevõtted, kindlustusseltsid, pensionifondid ja mittefinantsettevõtted; „aktsiate ja muude omandiväärtpaberite” järgmise jaotusega: „noteeritud aktsiad”, „noteerimata aktsiad” ja „muud omandiväärtpaberid”

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

(kõrge tähtsusega)

3

RA allsektoritelt saadud hoiuste jaotus: (uute) mitte-RA vastaspoole (all)sektorite hoiuste ja keskvalitsuse üleööhoiuste kogumaht mitte-RA allsektoritest parema ülevaate saamiseks

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

(väga kõrge tähtsusega)

4

Tuletisinstrumentide jaotus: sektori (RAd/mitte-RAd) ja geograafilise ala (riigisisene/muu euroala liikmesriik/välismaailm) kaupa

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

(madala tähtsusega)

5

Muude finantsvahendusettevõtete sektor – investeerimisfondide eristamine

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

(kõrge tähtsusega)

6

Uus muude finantsvahendusettevõtete sektor - kombineeritud sektorid S.125 kuni S.127 ja mittefinantsettevõtete valdusettevõtted

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

(väga kõrge tähtsusega)

7

Kindlustusseltside ja pensionifondide sektori eraldamine kindlustusseltside sektoriks ja pensionifondide sektoriks

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

(kõrge tähtsusega)


Tabel 2.

Määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) nõuded

Vajalikud andmed

1

ESA 2010 sektorid: investeerimisfondide sektori eristamine

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

(kõrge tähtsusega)

2

ESA 2010 sektorid: uus muude finantsvahendusettevõtete sektor

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

(väga kõrge tähtsusega)


Tabel 3.

Määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) nõuded

Vajalikud andmed

1

Väärtpaberistatud laenud – jaotus sektorite kaupa

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

(madala tähtsusega)

2.   Tagasivaatelised andmed või prognoosid määrusega (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) alates 2014. aasta juunist kehtestatud esmatähtsate omaduste kohta

Tabel 4.

Määruse (EKP/2013/33) nõuded

Vajalikud andmed

1

Igakuised laenud:

a)

RA allsektoritele

b)

valitsemissektorile ja finantsvahendusettevõtetele tähtaegade kaupa

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

2

Kuuandmed laenude müügi ja väärtpaberistamise kohta

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

3

Kuuandmed hoiuste jaotuse kohta:

a)

saadud MFI allsektoritelt

b)

(uute) mitte-RA vastaspoole (all)sektorite hoiuste ja keskvalitsuse üleööhoiuste kogumaht

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

4

bilansikirjetelt, laenudelt, hoitavatelt võlaväärtpaberitelt, hoiustelt ja emiteeritud võlaväärtpaberitelt kogunenud intress kvartalis

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

5

Kuuandmed muude finantsvahendusettevõtete sektori kohta – investeerimisfondide eristamine

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

6

Kuuandmed uue muude finantsvahendusettevõtete sektori kohta – kombineeritud sektorid S.125 kuni S.127, sh mittefinantsettevõtete valdusettevõtted

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

7

Kuuandmed kindlustusseltside ja pensionifondide sektori jaotamise kohta kindlustusseltside sektoriks ja pensionifondide sektoriks

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

8

Kuuandmed krediidiliinide kohta, vastaspoole sektori kaupa

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

9

Kuuandmed kontsernisiseste positsioonide kohta

Tagasivaatelised andmed või prognoosid bilansiseisude ja finantsvoogude kohta

3.   Tagasivaatelised andmed või prognoosid määrusega (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) ja käesoleva suunisega alates 2014. aasta juunist kehtestatud uute omaduste kohta

Tabel 5.

Määruse (EKP/2013/34) ja käesoleva suunise nõuded

Vajalikud andmed

1

Kuuandmed uute jaotuste kohta järelejäänud tähtaja kaupa ja MIR bilansiseisude intressimäära muutmise kaupa

Tagasivaatelised andmed või prognoosid intressimäärade kohta

2

Kuuandmed uute jaotuste kohta MIR muudetud tingimustega laenude kaupa

Tagasivaatelised andmed või prognoosid intressimäärade ja mahtude kohta

(1)  Finantsvoogude korrigeerimise prognoosid 2014. aasta teisele kvartalile eelnenud perioodide ESA 2010 tagasivaateliste andmete osas on madala tähtsusega, eelkõige olukorras kus rahandus ja finantsstatistika töögrupi kogutud andmed näitavad, et mistahes prognoos oleks kas madala kvaliteediga või tekitaks bilansiseisude erinevust.

SÕNASTIK

Aktsiad ja muud omandiväärtpaberid, v.a investeerimisfondide aktsiad/osakud (shares and other equity, excluding investment fund shares) – väärtpaberid, mis kinnitavad omandiõigust ettevõtetele või kvaasikorporatiivsetele ettevõtetele. Üldjuhul annavad need väärtpaberid omanikule õiguse osale ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kasumist ning kõnealuse ettevõtte likvideerimise korral osale selle vahenditest.

Aktsiad, noteeritud ja noteerimata (shares, quoted and unquoted) – kogu finantsvara, mis kinnitab omandiõigust ettevõtetele või kvaasikorporatiivsele ettevõtetele. Üldjuhul annavad need väärtpaberid omanikule õiguse osale ettevõtte või kvaasikorporatiivse ettevõtte kasumist ning likvideerimise korral osale selle netovarast.

Aktsiafondid (equity funds) – investeerimisfondid, mis peamiselt investeerivad aktsiatesse. Investeerimisfondide aktsiafondideks liigitamise kriteeriumid tulenevad avaliku pakkumise prospektist, fondi reeglitest, asutamislepingust, põhikirjast või põhimäärustest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.

Allfond (sub-fund) – fondisisene iseseisev või eraldi määratletud üksus, mis investeerib eraldi kogumisse või investeerimisportfelli. Allfond võib olla ka mitmeosalise fondi osa (compartment). Iga allfond on autonoomne ja spetsialiseerunud asutus. Spetsialiseerumine võib toimuda teatava finantsinstrumendi või turu osas.

Allutatud võlakirjad, allutatud kohustus (subordinated bonds, subordinated debt) – annavad emitendist asutuse vastu allutatud nõude, mida võib kasutada alles siis, kui kõik kõrgema järgu nõuded (nt hoiused/laenud või võlaväärtpaberid) on rahuldatud; mõnel juhul võib see anda neile teatavad aktsiate ja muude omandiväärtpaberite omadused.

Arveldusvahend (settlement media, neile osutatakse ka kasutades mõistet maksevahend (means of payment)) – vara või nõuded varale, mida kasutatakse makseteks.

Avatud investeerimisfondid (open-end investment funds) – investeerimisfondid, mille osakuid või aktsiaid ostetakse omaniku nõudel tagasi või lunastatakse otseselt või kaudselt ettevõtte vara arvel.

Boonusaktsiate emissioon (issue of bonus shares) – uute aktsiate andmine aktsionäridele vastavalt nende senisele aktsiate omandi proportsioonile.

Börsil kaubeldavad fondid (exchange traded funds, ETFs) – määratletud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) suunistes börsil kaubeldavate fondide kohta (ESMA/2012/832). ESMA määratleb eurofondide börsil kaubeldava fondi kui eurofondi, mille vähemalt ühe osaku- või aktsialiigiga kaubeldakse igapäevaselt vähemalt ühel reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, kus on vähemalt üks turuosaline, kelle eesmärk on tagada, et tema osakute või aktsiate börsiväärtus ei lange oluliselt alla selle puhasväärtust ja kohastel juhtudel soovituslikku puhasväärtust. Käesoleva suunise tähenduses hõlmab mõiste ka ESMA börsil kaubeldavate fondide määratlusele vastavaid mitte-eurofonde.

Börsil noteeritud aktsiad, noteeritud hindadega aktsiad, v.a investeerimisfondide aktsiad/osakud (listed shares, neile osutatakse ka kasutades mõistet quoted shares) – börsinimekirja kantud omandiväärtpaberid. Selline börs võib olla tunnustatud väärtpaberibörs või järelturg mingis muus vormis. Börsil noteeritud aktsiaid nimetatakse ka noteeritud hindadega aktsiateks. Börsil noteeritud aktsiate noteeritud hinna olemasolu tähendab, et jooksvad turuhinnad on tavaliselt kohe kättesaadavad.

Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivad fondid (private equity funds, PEFs) – finantsvõimenduseta fondid, mis investeerivad peamiselt omakapitali instrumentidesse ja instrumentidesse, mis on majanduslikus mõttes sarnased börsil noteerimata ettevõtete omakapital instrumentidega. Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide alakategooriaks on riskikapitalifondid (venture capital funds, VCFs), mis investeerivad idufirmadesse. Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivaid fonde (sh riskikapitalifonde) käsitletakse tavaliselt kinniste fondidena või piiratud vastutusega ühingutena, mida haldavad börsivälised ettevõtted (private equity company, PEC) või, riskikapitalifondide puhul, riskikapitaliettevõtted (venture capital company, VCC). Börsivälistesse ettevõtetesse investeerivad fondid (sh riskikapitalifondid) liigitatakse investeerimisfondideks kooskõlas määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikliga 1. Börsivälised ettevõtted ja riskikapitaliettevõtted liigitatakse finantsvahenduse abiettevõteteks (ESA 2010 kategooria S.126), kui nad haldavad vaid börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide ja riskikapitalifondide varasid, ja muudeks finantsvahendusettevõteteks (ESA 2010 kategooria S.125), kui nad investeerivad oma arvel börsivälistesse ettevõtetesse.

Emissiooni vääring (currency of issue) – väärtpaberi vääring.

Emitendi residentsus (residency of issuer) – emiteeriv üksus on aruandluse riigi resident, kui tema majandushuvide kese on aruandluse riigi majanduseterritooriumil, s.o kui tal on pikema perioodi vältel (üks aasta või üle selle) sellel territooriumil majandustegevus.

E-raha (electronic money) – rahaline elektrooniliselt, sh magnetiliselt, salvestatud väärtus, mida esindab nõue emitendi vastu, mis tekib maksetehingu tegemiseks vahendite saamisel vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ määratlusele, ja mida võtavad vastu füüsilised või juriidilised isikud, kes ei ole e-raha emitendid.

E-raha asutus (electronic money institution) – juriidiline isik, kellele on antud e-raha emiteerimise luba vastavalt direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 määratlusele.

Erakorraline parandamine (exceptional revision) – eelmisest vaatlusperioodist varasemate perioodide andmete parandamine.

Etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused (deposits redeemable at notice) – mitteülekantavad arveldushoiused, millel puudub kokkulepitud tähtaeg ja mida ei saa sularahasse konverteerida etteteatamisajata, enne mida ei ole hoiuse sularahasse konverteerimine võimalik või on võimalik ainult sanktsiooniga. Nende hulka kuuluvad hoiused, mis võivad küll seaduslikult olla nõudmisel väljavõetavad, kuid mille väljavõtmise korral rakendataks siseriiklike tavade kohaselt sanktsioone ja piiranguid (liigitatakse kuni kolmekuulise tähtaja vööndisse), ning investeeringute kontod, millel puudub etteteatamistähtaeg või kokkulepitud tähtaeg, kuid mille väljavõtmise suhtes kehtivad piirangud (liigitatakse üle kolmekuulise tähtaja vööndisse).

Euro pangatähed ja mündid, mis kuuluvad keskvalitsusele (euro banknotes and coins held by the central government) – Euroopa Keskpanga, euroala keskpankade ja keskvalitsuste poolt emiteeritud pangatähed ja mündid, mis kuuluvad keskvalitsusele.

Eurobondid (eurobonds) – võlakirjad, mis pannakse, tavaliselt erinevate riikide finantsettevõtete rahvusvahelise sündikaadi kaudu, samaaegselt vähemalt kahe riigi turule, ilma kohustuseta neid nende riikide vääringus nomineerida.

Fikseeritud intressimääraga emissioonid (fixed rate issues) – kõik võlakirjad, mille kupongimakse, mis põhineb väärtpaberi põhilisel kupongimääral, emiteeritud väärtpaberite tähtaja jooksul ei muutu. Siia kuuluvad väärtpaberid, mida ei emiteeritud otseselt fikseeritud ega muutuva intressimääraga, s.o segamääraga (näiteks fikseeritud määralt muutuvale määrale üleminevad emissioonid; muutuvalt määralt fikseeritud määrale üleminevad emissioonid; emissioonid, mille väärtpaberite tähtaja jooksul ei ole kupongimakse ühesugune, tõusva ja langeva intressimääraga väärtpaberid).

Filiaal (branch) – äriühinguna registreerimata üksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik ja mis kuulub täielikult emaettevõtjatele.

Finantsvahenduse abiettevõtted (financial auxiliaries) – kõik finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendajad. Siia kuuluvad ka peakontorid, mille kõik tütarettevõtted või enamik neist on samuti finantsinstitutsioonid (ESA 2010, punktid 2.95-2.97).

Finantsvood, tehingulised finantsvood (flows, neile osutatakse ka kasutades mõistet financial transactions) – arvutatakse erinevuse alusel kuulõpu bilansiseisudes, kõrvaldades mittetehingulise mõju. Mittetehinguline mõju kõrvaldatakse finantsvooge korrigeerides.

Fondifondid (funds of funds) – investeerimisfondid, mis investeerivad peamiselt investeerimisfondide aktsiatesse või osakutesse. Investeerimisfondide fondifondideks liigitamise kriteeriumid tulenevad avaliku pakkumise prospektist, fondi reeglitest, asutamislepingust, põhikirjast või põhimäärustest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest. Need liigitatakse selle fondi kategooria alla, kuhu nad peamiselt investeerivad.

Harukontor (office) – a) krediidiasutuse või EMP-välise panga; b) keskpanga, või c) mitte-RAdele makseteenuseid osutava muu asutuse iseseisva õigusliku staatuseta tegevuse asukoht, kus teostatakse krediidiasutuse tegevusega otseselt seotud tegevusi.

Investeerimisfondid (investment funds) – määratlus määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) artikli 1 esimeses taandes.

Kaart (card) – võimaldab kaardivaldajal vastavalt kokkuleppele kaardi väljaandjaga kasutada üht või mitut järgmist funktsiooni: sularaha, deebet, edasilükatud deebet, krediit ja e-raha.

Kapitalirent (financial lease) – leping, millega püsikauba õiguslik omanik (edaspidi „rendileandja”) laenab selle vara kolmandale osapoolele (edaspidi „rentnik”) varade majandusliku eluea enamikuks või kogu elueaks osamaksete eest, mis katavad kauba hinna pluss arvestusliku intressitasu. Eeldatakse, et rentnik saab kõik kauba kasutamisest tuleneva kasu ning kannab omandiga seotud kulud ja riskid.

Keskpank (central bank) – finantsinstitutsioon või kvaasikorporatiivne finantsinstitutsioon, mille peamine funktsioon on raha emiteerimine, valuuta sisemise ja välise väärtuse säilitamine ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine.

Keskvalitsus (central government) – hõlmab kõiki riigi administratiivseid üksusi ja teisi keskasutusi, mille pädevus ulatub tavaliselt üle kogu majandusterritooriumi, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine (ESA 2010, punkt 2.114).

Kindlustusega seotud väärtpaberistamised (insurance-linked securitisations) – väärtpaberistamised, mille raames toimub kindlustuspoliiside üleandmine kas omandiõiguse või omandiosaluse üleandmisega FVC-le, või kindlustusriskide üleandmine kindlustus- või edasikindlustusettevõtjalt FVC-le, mis kannab kõik seonduvad riskid finantsinstrumentide emissiooni kaudu, mille investorite tagasimakseõigused allutatakse FVC edasikindlustuskohustustele.

Kindlustusseltsid (insurance corporations) – koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide koondamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul (ESA 2010, punktid 2.100 kuni 2.104).

Kinnine investeerimisfond (closed-end investment fund) – kindla aktsiate arvuga investeerimisfond, mille aktsionärid peavad fondi sisenemiseks või sealt väljumiseks aktsiad ostma või müüma.

Kinnisvarafondid (real estate funds) – investeerimisfondid, mis investeerivad peamiselt kinnisvarasse. Investeerimisfondide kinnisvarafondideks liigitamise kriteeriumid tulenevad avaliku pakkumise prospektist, fondi reeglitest, asutamislepingust, põhikirjast või põhimäärustest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.

Kodumajapidamised (households) – hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks (ESA 2010, punktid 2.118 kuni 2.128).

Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid, KTKTId (non-profit institutions serving households, NPISHs) – koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori poolt tehtavad maksed ja omanditulu (ESA 2010, punktid 2.129 kuni 2.130).

Kokkulepitud tähtajaga hoiused (deposits with agreed maturity) – mitteülekantavad arveldushoiused, mida ei saa enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida või mida saab enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida ainult juhul, kui omaniku suhtes rakendatakse teatavat sanktsiooni. Automaatselt pikenevad finantstooted tuleb liigitada varaseima tähtaja järgi. Kuigi kokkulepitud tähtajaga hoiustel võib olla võimalus varasemaks tagasinõudmiseks pärast etteteatamist või need võivad olla tagasinõutavad olenevalt teatavatest sanktsioonidest, ei loeta neid omadusi liigitamisel asjakohaseks.

Korralised parandused (ordinary revision) – andmete parandamine seoses perioodiga, mis eelneb jooksvale perioodile.

Krediidiasutus (credit institution) – tähendus kattub määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõikes 1 määratletuga.

Krediidiasutuse filiaal (branch of a credit institution) – teises riigis õiguspäraselt asutatud krediidiasutuse tegevuse asukoht, mis ei ühti peakontori asukohaga ja asub aruandluse riigis. Muus riigis õiguspäraselt asutatud sama asutuse poolt algatatud kõik tegevuse asukohad aruandluse riigis moodustavad ühe filiaali. Igat sellist tegevuskohta loetakse üksikharuks (vt harukontor).

Laenu andmisega tegelevad finantsinstitutsioonid (financial corporations engaged in lending, FCLs) – muude finantsvahendusettevõtete liigi alla kuuluvad finantsinstitutsioonid, mis on põhiliselt spetsialiseerunud mittefinantsettevõtete varade rahastamisele. Sellesse kategooriasse kuuluvad kapitalirendile, faktooringule, hüpoteeklaenude andmisele ja tarbijalaenude andmisele spetsialiseerunud institutsioonid. Need finantsinstitutsioonid võivad olla õiguslikult vormilt ehituslaenuühingud, munitsipaalkrediidiasutused, vms.

Laenud (loans) – andmeesitajatelt laenuvõtjatele antavad vahendid, mida ei tõenda dokumendid või eraldiseisev dokument (isegi juhul, kui see on muutunud kaubeldavaks).

Lühiajalised võlaväärtpaberid (short-term debt securities) – kõik võlaväärtpaberite emissioonid, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või vähem; lühiajalisi väärtpaberid emiteeritakse tavaliselt diskontoga. Sellesse alaliiki ei kuulu väärtpaberid, mille kaubeldavus on tegelikkuses äärmiselt piiratud, kuigi see võib teoreetiliselt olla võimalik.

Makseasutus (payment institution) – tähendus kattub direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletuga.

Makseinstrument (payment instrument) – vahend või menetlus, mida kasutades saab kanda vahendid maksjalt makse saajale, vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ määratlusele.

Maksejuhis (payment order) – maksja või makse saaja poolt makseteenuse pakkujale antud juhis maksetehingu teostamiseks.

Maksestatistika alla kuuluvad asutused (Payment Statistics Relevant Institutions, PSRI) – kõik üksused, mis on määratletud määruse (EL) nr 1409/2013 (EKP/2013/43) artikli 2 lõikes 1. Maksestatistika alla kuuluvad asutused kas osutavad makseteenuseid ja/või neil on õigus osutada makseteenuseid. Maksestatistika alla kuuluvaid asutusi võib liigitada erinevatesse institutsionaalsetesse sektoritesse.

Makseteenus (payment service) – direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses äritegevus, mis seisneb makseteenuse teostamises füüsilise või juriidilise isiku nimel, kusjuures vähemalt üks makseteenuse pakkuja asub Euroopa Liidus. Maksestatistika jaoks tähendab makseteenus maksetehingu täitmiseks (mis võib olla teise üksuse ülesanne) vastuvõtmist üksuse (näiteks krediidiasutuse) poolt sularahata arvelduse teostamiseks.

Makseteenuse käitaja (payment service operator, PSO) – füüsiline või juriidiline isik, kelle tavapärane amet või tegevusvaldkond hõlmab tehnilise infrastruktuuri pakkumist (näiteks jaemüüja juurde paigaldatud side- või makseterminalid).

Makseteenuse pakkuja (payment service provider, PSP) – direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 1 määratletud tähenduses füüsiline või juriidiline isik, kelle tavapärane amet või tegevusvaldkond hõlmab makseteenuste osutamist makseteenuste kasutajatele.

Makseteenuste kasutaja (payment service user) – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab makseteenust maksja ja/või makse saajana. Maksja on makseteenuse osapool, kes väljastab maksejuhise või annab nõusoleku makse saajale vahendite ülekandmiseks. Makse saaja on füüsiline või juriidiline isik, kes on määratud maksetehingu esemeks olevate vahendite lõplikuks saajaks.

Maksetehing (payment transaction) – maksja või makse saaja poolt algatatud hoiustamise, vahendite väljanõudmise või ülekandmise tegevus, mis ei olene mis tahes makse aluseks olevatest kohustustest makseteenuse kasutajate vahel. Vt ka vahendid ja maksevahendid. Maksetehingu mõiste kattub direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletuga.

Maksevahend (means of payment, neile osutatakse ka kasutades mõistet arveldusvahend (settlement media)) – vara või nõuded varale, mida makse saaja võtab vastu maksja kohustuse täitmiseks makse saaja ees.

Mittefinantsettevõtted (non-financial corporations) – koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Mittefinantsettevõtete sektorisse kuuluvad ka kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted (ESA 2010, punktid 2.45 kuni 2.54).

Mitterahaloomeasutused, mitte-RAd (non-monetary financial institutions, non-MFIs) – määratletud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 2. osas.

Mitteresidentidest emitendid (non-resident issuers) – üksused, mis: a) asuvad aruandluse riigi majandusterritooriumil, kuid millel puudub ühe aasta jooksul või pikema perioodi jooksul aruandluse riigi territooriumil majandustegevus või tehingud ning mis ei kavatse sellist tegevust alustada, või b) asuvad aruandluse riigi majandusterritooriumist väljaspool.

Muud finantsasutused (other financial institutions) – kõik maksesüsteemis osalevad, asjaomaste asutuste (st keskpanga või usaldatavusjärelevalve teostaja) järelevalve all olevad finantsasutused, mida ei käsitata krediidiasutustena.

Muud finantsvahendusettevõtted, v.a kindlustusseltsid ja pensionifondid (other financial intermediaries, except insurance corporations and pension funds. OFIs) – finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused (või hoiuste lähedased asendajad), investeerimisfondide aktsiad/osakud või seoses kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega (ESA 2010, punktid 2.86 kuni 2.94).

Muud fondid (other funds) – investeerimisfondid, mis ei ole võlakirja-, aktsia-, sega-, kinnisvara- või riskimaandusfondid.

Muud hoiused (other deposits) – kõik hoiused peale arveldushoiuste. Muid hoiuseid ei saa igal ajal maksete tegemiseks kasutada ja nad ei ole ilma oluliste piirangute või sanktsioonideta sularahaks ega arveldushoiusteks konverteeritavad. Sellesse alaliiki kuuluvad tähtajalised hoiused, säästuhoiused jms.

Muud omandiväärtpaberid (other equity) – kõik tehingud muude omandiväärtpaberitega, mis ei kuulu börsil noteeritud või noteerimata aktsiate alla.

Muude finantsvahendusettevõtete muud liigid (other categories of OFIs) – liik, mis koosneb finantsinstitutsioonidest, mis ei tegutse ülejäänud kahe muude finantsvahendusettevõtete tegevusvaldkonnas (väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid ja laenuandmisega tegelevad finantsinstitutsioonid). Näiteks kuuluvad siia spetsialiseerunud finantsinstitutsioonid, nagu riski- või arengukapitaliettevõtted või eksporti/importi rahastavad ettevõtted.

Muutuva intressimääraga emissioonid (variable rate issues) – kupongimaksetega emissioonid, mille kupongimäär või põhiosa määratakse perioodiliselt uuesti intressimäära indeksi või muu indeksi põhjal.

Müügikoha tehing (POS transaction) – tehing, mis teostatakse müügikoha terminalis deebet-, krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaarti kasutades. Siia ei kuulu tehingud, mis tehakse e-raha funktsiooniga kaarti kasutades.

Müügikoha terminal, POS terminal (point of sale (POS) terminal) – seade, mis võimaldab maksekaarti kasutada füüsilises (mitte virtuaalses) müügikohas. Makseteave võetakse vastu käsitsi, paberkandjal maksetähikuna või elektrooniliselt, st e-ülekande müügikoha terminalis. Müügikoha terminal võimaldab teabevahetust online (reaalajalise autoriseerimisnõudega) ja/või offline.

Noteerimata aktsiad, v.a investeerimisfondide aktsiad (unlisted shares, excluding investment fund shares) – omandiväärtpaberid, mis ei ole kantud börsinimekirja.

Nullkupongiga võlakirjad (zero coupon bonds) – kõik emissioonid, mille puhul kupongimakse puudub. Tavaliselt emiteeritakse selliseid võlakirju diskontoga ja lunastatakse nimiväärtusega. Siia kuuluvad ka võlakirjad, mida emiteeritakse nimiväärtusega ja lunastatakse ülekursiga, näiteks võlakirjad, mille lunastamisväärtus on seotud vahetuskursi või indeksiga. Suurem osa diskontost või ülekursist on samaväärne võlakirja kestuse ajal kogunenud intressiga.

Omadused (attributes) – statistiline mõiste, mis annab vahetatavate andmete kohta täiendavat kodeeritud (nt ühik) ja kodeerimata (nt koostamisviis) teavet. Kohustuslikel omadustel peab alati esinema väärtus, vastasel juhul on vaatlus tähenduseta. Tingimuslikud omadused määratletakse ainult siis, kui need on andmeid esitavale asutusele kättesaadavad (nt siseriikliku andmerea tunnuskoodid) või kui need on asjakohased (nt koostamine, katkestused); neil võib väärtus puududa.

Osaleja (participant) – üksus, mis tuvastatakse ülekandesüsteemi poolt, mis võimaldab tal süsteemilt saada ja süsteemile saata, kas otseselt või kaudselt, ülekandekorraldusi.

Osariigi/liidumaa valitsus ja kohalik omavalitsus (state and local government) – osariigi/liidumaa valitsus osutab avaliku halduse üksustele, mis on eraldiseisvad institutsionaalsed üksused ja viivad ellu mõningaid valitsemissektori funktsioone, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine, allpool keskvalitsuse tasandit ning ülevalpool kohaliku omavalitsuse tasandit. Kohalik omavalitsus osutab sellistele avaliku halduse asutuste liikidele, mille pädevus laieneb ainult majandusterritooriumi kohalikule osale, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide kohalikud asutused (ESA 2010, punktid 2.115 kuni 2.116).

Pensionifondid (pension funds) – kõik finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ning sageli hüvitisi surma ja puude korral (ESA 2010, punktid 2.105 kuni 2.110).

Piiratud vastutusega äriühingute emiteeritud dividendiaktsiad (dividend shares issued by limited liability companies) – väärtpaberid, mille nimetus võib riigiti ja nende emiteerimise olukorrast sõltuvalt erineda, näiteks asutajaaktsiad, kasumiaktsiad, dividendiaktsiad, jne. Need väärtpaberid: a) ei ole registreeritud kapitali osa; b) ei anna nende omanikele ühiste omanike staatust otseses tähenduses, ja c) ei anna nende omanikele õigust kasumile, mis jääb üle pärast registreeritud kapitalilt dividendi väljamaksmist, ega mis tahes osale pärast likvideerimist.

Piiratud vastutusega äriühingute emiteeritud kapitaliaktsiad (capital shares issued by limited liability companies) – väärtpaberid, mis annavad nende omanikele ühisomanike staatuse ning võimaldavad neil osaleda kasumi jagamises ja netovarade jagamises likvideerimise korral.

Pikaajalised võlaväärtpaberid (long-term debt securities) – kõik väärtpaberite emissioonid, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta; pikaajalisi väärtpaberid emiteeritakse tavaliselt kupongidega.

Postipangad (post office giro institutions, POGIs) – määratletud määruse (EL) nr 1074/2013 (EKP/2013/39) artiklis 1.

Puhasväärtus (net asset value, NAV) – investeerimisfondi puhasväärtus on selle varad miinus kohustused, v.a investeerimisfondi aktsiad/osakud.

Raha hoidev sektor (money-holding sector) – kõik euroala mitterahaloomeasutustest residendid, v.a keskvalitsuse sektor.

Rahaloomeasutused, v.a keskpangad (monetary financial institutions (MFIs) other than central banks) – määratletud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artiklis 1.

Rahaturufondid (Money Market Funds, MMFs) – määratletud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artiklis 2.

Rahvusvahelised organisatsioonid (international institutions) – riigiülesed ja rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks Euroopa Investeerimispank, Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank.

Riigisisene maksetehing (domestic payment transaction) – tähendus kattub mõiste „riigisisene maksetehing” määratlusega määruse (EL) nr 260/2012 artiklis 2.

Riistvarapõhine e-raha (hardware-based e-money) – e-raha toode, mis annab kliendile kaasaskantava elektroonilise vahendi, tavaliselt integraalskeemkaardi, milles asub mikroprotsessori kiip (näiteks ettemaksuga kaardid).

Ringluses olev sularaha (currency in circulation) – ringluses olevad pangatähed ja mündid, mida emiteerivad või autoriseerivad rahandusasutused.

Riskikapitalifondid (venture capital funds, VCFs) – börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate fondide alakategooria.

Riskimaandusfondid (hedge funds) – käesoleva suunise eesmärgil on need avatud investeerimisfondid, olenemata nende õiguslikust struktuurist riigi õigusaktide alusel, mis kohaldavad kasumi teenimiseks suhteliselt vaba investeerimisstrateegiat ja mille juhte tasustatakse lisaks juhtimistasule ka fondi tulemuste alusel. Eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse riskimaandusfondide suhtes üksikuid piiranguid seoses finantsinstrumentidega, millesse nad investeerida võivad, mistõttu võivad nad kasutada erinevaid finantsvõtteid, sh finantsvõimendus, lühikeseks müümine ja muud võtted. Siia kuuluvad ka fondid, mis investeerivad osaliselt või täielikult teistesse riskimaandusfondidesse, kui nad vastavad määratlusele. Riskimaandusfondide määratlemise kriteeriumid tulenevad ka avaliku pakkumise prospektist ja fondi reeglitest, põhikirjast või põhimäärusest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.

Segafondid (mixed funds) – investeerimisfondid, mis investeerivad nii aktsiatesse kui ka võlakirjadesse, kumbagi instrumenti eelistamata. Investeerimisfondide segafondideks liigitamise kriteeriumid tulenevad avaliku pakkumise prospektist, fondi reeglitest, asutamislepingust, põhikirjast või põhimäärustest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.

Sotsiaalkindlustusfondid (social security funds) – kesktasandi, osariigi/liidumaa ja kohalikud institutsionaalsed üksused, mis tegelevad peamiselt sotsiaaltoetuste pakkumisega ja vastavad järgmisele kahele kriteeriumile: a) seaduse või muu õigusnormi kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemis või maksta osamakseid ning b) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamaksed ja sotsiaaltoetused sõltumatult oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana (ESA 2010, punkt 2.117).

Sularahatehing pangakontoris (over-the-counter (OTC) cash transaction) – panga vormi kasutav raha hoiustamine või väljavõtmine pangakontolt. Need tehingud ei ole otseses mõttes maksed, kuna nendega kaasneb ainult keskpangaraha muutumine pangakontorahaks ja vastupidi.

Suunatud emissioon (private placement) – aktsiate emissiooni müük ühele ostjale või piiratud rühmale ostjatele ilma avaliku pakkumiseta.

Suunatud emissiooniga võlakirjad (privately issued bonds) – võlakirjad, mis reserveeritakse kahepoolsete lepingutega teatavatele investoritele, tingimusel, et võlakirjad on vähemalt teoreetiliselt võõrandatavad.

Sünteetiline väärtpaberistamine (synthetic securitisation) – väärtpaberistamine, mille raames toimub varade või varade kogumiga seotud krediidiriski ülekandmine krediidiinstrumentide, garantiide või sarnaste mehhanismide abil.

Tagasiostetud piiratud vastutusega äriühingute aktsiad (redeemed shares in limited liability companies) – aktsiad, mille kapital on tagasi makstud, kuid mis jäävad omanikele, kes kuuluvad endiselt ühiste omanike hulka ja kellel on õigus saada osa kasumist pärast dividendide väljamaksmist järelejäänud registreeritud kapitalilt ning osa likvideerimisel üle jäävast mis tahes jäägist.

Tarkvarapõhine e-raha (software-based e-money) – e-raha toode, mis põhineb personaalarvuti eritarkvaral ja mida saab kasutada elektroonilise väärtuse ülekandmiseks sidevõrgu, näiteks Interneti, kaudu.

Tegevusvaldkond (branch of activity) – Euroopa Liidu majandus tegevusalade statistilise klassifikaatoriga NACE Rev. 2. (1) hõlmatud majandustegevus.

Terminalid (terminals) – elektromehhaanilised vahendid, mis võimaldavad volitatud isikutele juurdepääsu teatavatele teenustele. Kasutajate juurdepääs teenustele toimub kasutades terminalis järgmiste funktsioonidega kaarti: sularaha, deebet, edasilükatud deebet, krediit ja e-raha. Terminalid on füüsilise juurdepääsu kohad; need võivad olla personaliga (terminali käitaja või kassiir) või personalita (kaardi valdaja iseteeninduslikuks kasutamiseks).

Tinglikud residentidest üksused (notional resident units) – a) mitteresidendist üksuste osad, mille ülekaalukas majanduslike huvide kese asub riigi majandusterritooriumil (tavaliselt need, mis on teinud majandustehinguid aasta või enam); b) mitteresidendist üksused maa või ehitiste omanikena riigi majandusterritooriumil, kuid ainult seoses kõnealust maad või kõnealuseid ehitisi puudutavate tehingutega.

Traditsiooniline väärtpaberistamine (traditional securitisation) – väärtpaberistamine, mille raames toimub varade või varade kogumiga seotud krediidiriski ülekandmine kas väärtpaberistatavate varade omandiõiguse või omandiosaluse üleandmisega või kaudsete osaluste kaudu.

Tšekk (cheque) – ühe poole (tšeki maksja) kirjalik korraldus teisele poolele (tšeki väljaandja, tavaliselt krediidiasutus), mis kohustab tšeki väljaandjat maksma tšeki maksja korraldusel määratud summa tšeki maksjale või tšeki maksja poolt osutatud kolmandale isikule.

Tuletisinstrumendid (financial derivatives) – finantsinstrumendid, mis on seotud konkreetse finantsinstrumendi, indikaatori või kaubaga, mille abil saab finantsturgudel konkreetsete finantsriskidega iseseisvalt kaubelda.

Tükeldatud aktsiaemissioon (split share issues) – aktsiaemissioon, mille puhul ettevõte või kvaasikorporatiivne ettevõte suurendab aktsiate arvu suhtarvu või kordajat kasutades.

Tütarettevõtted (subsidiaries) – iseseisvad juriidilised isikud, milles teisel üksusel on enamus- või täisosalus.

Vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad (eurofondid) (Undertakings for Collective Investments in Transferable Securities, UCITS) – investeerimisfondid, mis on asutatud kooskõlas eurofondide Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/65/EÜ (2).

Vahendid (funds) – pangatähed ja mündid, elektroonsel kujul edastatav raha ja e-raha.

Valitsemissektor (general government) – hõlmab institutsionaalseid üksusi, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 2010, punktid 2.111 kuni 2.113). Valitsemissektor hõlmab keskvalitsust, osariigi/liidumaa valitsust, kohalikku omavalitsust ja riiklikke sotsiaalkindlustusfonde (ESA 2010, punktid 2.114 kuni 2.117). Vt täiendav info sektoriliigituste kohta: Monetary financial institutions and markets statistics sector manual: Guidance for the statistical classification of customers, Euroopa Keskpank, 3. trükk, märts 2007.

Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad (captive financial institutions and money lenders) – finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsabiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel. Allsektor hõlmab ka valdusettevõtted, mis hoiavad tütarettevõtete grupi aktsiaid või osakuid kontrollitasemel ning mille peamine tegevus on omada gruppi, pakkumata mis tahes muid teenuseid ettevõtetele, milles vara hoitakse, st nad ei halda ega juhi teisi üksus (ESA 2010, punktid 2.98 kuni 2.99).

Võlakirjafondid (bond funds) – investeerimisfondid (IF), mis investeerivad peamiselt võlaväärtpaberitesse. Investeerimisfondide võlakirjafondideks liigitamise kriteeriumid tulenevad avaliku pakkumise prospektist, fondi reeglitest, asutamislepingust, põhikirjast või põhimäärustest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.

Võlaväärtpaberid (debt securities) – hallatavad võlaväärtpaberid ehk võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid, mis on tavaliselt järelturul vabalt kaubeldavad või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi.

Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid (security and derivative dealers, SDD) – muude finantsvahendusettevõtete hulka liigitatavad finantsinstitutsioonid, mis on oma äritegevuse raames volitatud osutama oma arvel finantsinstrumentidesse investeerimise kaudu investeerimisteenuseid kolmandatele osapooltele ja mis tegelevad põhiliselt järgmise finantsvahendustegevusega:

a)

„väärtpaberi ja tuletisinstrumendimaaklerina” uute või lunastamata finantsinstrumentidega kauplemine oma arvel ja/või vastutusel, nende finantsinstrumentide omandamine ja müümine ainuüksi ostu- ja müügihinna vahelt teenimise eesmärgil. See hõlmab ka turutegemist (market-making).

b)

finantsinstrumentide tagamine ja/või emiteerimine kindla kohustuse alusel.

c)

ettevõtete abistamine uute finantsinstrumentide emiteerimisel sellise emissiooni teel, mis hõlmab kas kindlat kohustust või valmisoleku kohustust emitendi ees.

Väärtpaberistamine (securitisation) – määratlus määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 1 lõikes 2.

Väärtpaberistamise tehingutes osalevad finantsvahendusettevõtted (financial vehicle corporations engaged in securitisation transactions, FVCs) – määratletud määruse (EL) nr 1075/2013 (EKP/2013/40) artikli 1 lõikes 1.

Väärtpaberite emitendid (issuers of securities) – ettevõtted ja kvaasikorporatiivsed ettevõtted, mis emiteerivad väärtpabereid ja võtavad nende instrumentide omanike ees õigusliku kohustuse kooskõlas emissiooni tingimustega.

Üleilmsed võlakirjad (global bonds) – võlakirjad, mis emiteeritakse samaaegselt riigisiseselt ja euroturul.

Ülekantavad hoiused (transferable deposits) – „üleööhoiusteks” liigitatud hoiused, mida saab nõudmisel vahetult üle kanda maksete tegemiseks muudele majandussubjektidele, kasutades tavalisi maksevahendeid (nt kreedit- ja otsekorraldus, võib-olla ka krediit- ja deebetkaart, e-raha tehingud, tšekid vms), ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta.

Üleööhoiused (overnight deposits) – hoiused, mis on sularahasse konverteeritavad ja/või mida on võimalik nõudmisel üle kanda pangatšekiga, panga maksekorraldusega, deebetkandega või samalaadsete vahendite abil ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta. Siia kuuluvad ka rahaloomeasutuste välja antud riistvarapõhise e-raha (nt ettemaksekaartide) või tarkvarapõhise rahaloomeasutuste poolt emiteeritud e-raha ettemaksesaldod. Siia ei kuulu mitteülekantavad hoiused, mida saab nõudmise korral välja võtta, kuid mille väljavõtmisel rakendatakse olulisi sanktsioone.

(1)  Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1893/2006 (millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi) I lisale (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ, 13. juuli 2009, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).