25.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 337/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1252/2014,

28. mai 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ seoses inimtervishoius kasutatavate ravimite toimeainete head tootmistava käsitlevate põhimõtete ja suunistega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavate ravimite ühenduse eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 47 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kõik liidus toodetavad toimeained, sealhulgas ekspordiks ettenähtud toimeained, tuleks toota kooskõlas toimeainete head tootmistava käsitlevate põhimõtete ja suunistega, mis on praegu esitatud komisjoni avaldatud tehnilistes suunistes toimeainete tootmise kohta. Toimeainete head tootmistava käsitlevad põhimõtted ja suunised on vaja kehtestada õiguslikult siduvas aktis.

(2)	Harmoneeritud standardite üleilmse kasutamise edendamiseks tuleks toimeainete head tootmistava käsitlevad põhimõtted ja suunised sätestada kooskõlas inimtervishoius kasutatavate ravimite registreerimise tehniliste nõuete ühtlustamise rahvusvahelisel konverentsil kehtestatud suunistega.

(3)

Head tootmistava käsitlevad põhimõtted ja suunised tuleks kehtestada kõikide selliste küsimuste, toimingute ja protsesside kohta, millest toimeaine kvaliteet peamiselt sõltub; need on näiteks kvaliteedijuhtimine, töötajad, valdused ja seadmed, dokumendid, materjalijuhtimine, tootmine, tootmisaegne kvaliteedikontroll, pakkimine, märgistamine, laboratoorne kontroll, tagastamine, kaebused ja toote tagasinõudmine, allhanked ja ümberpakkimine. Selleks et tagada kõnealuste põhimõtete ja suuniste järgimine, peaks toimeainete tootja kehtestama tõhusa toimeainete kvaliteedi juhtimise süsteemi ja seda rakendama.

(4)

Töötajad, kes tegutsevad ebahügieenilistes tingimustes, kannavad ebasobivaid riideid või teevad tootmisruumides toiminguid, mis võivad olla saastavad, võivad kahjustada toimeaine kvaliteeti. See tuleks ära hoida selliste sanitaar- ja tervishoiutavade järgimisega, mis on sobivad teostatavate tootmistoimingute jaoks. Need tavad tuleks ette näha toimeaine tootja poolt kehtestatud kvaliteedi juhtimise süsteemiga.

(5)	Selleks et tagada toimeaine nõuetekohane kvaliteet, on vaja minimeerida võimalik saastamis- ja ristsaastamisoht ning nõuda, et kasutataks sel eesmärgil ehitatud tootmishooneid, väljatöötatud tootmisprotsesse ja pakendeid ning rakendataks asjakohast saastamiskontrolli.

(6)

Eriti oluline on hoida ära ristsaastamine inimeste tervisele kahjulike toimeainete tootmise ajal. Muude toodete saastumine tugeva sensibiliseeriva toimega toimeainetega võib endast kujutada tõsist ohtu inimeste tervisele, sest nende ainetega kokkupuutumine põhjustab tihti ülitundlikkust ja allergilisi reaktsioone. Seepärast tuleb selliseid toimeaineid lubada toota ainult eraldi tootmisruumides. Eraldi tootmisruume võib vaja olla ka selliste toimeainete tootmise puhul, mis oma toimetugevuse, nakkusohtlikkuse või mürgisuse tõttu võivad kahjustada inimeste tervist. Tootja peaks selliste toimeainete puhul hindama ohtu inimeste tervisele ja vajadust eraldi tootmisruumide järele.

(7)

Selleks, et hõlbustada võimalike kvaliteediprobleemide avastamist, kindlaks tegemist ja lahendamist ning selleks, et kontrollida hea tootmistava järgimist, peaks tootja kirjalikult ja täpselt registreerima kõik tema poolt tehtavad toimingud, mis on seotud toimeainete tootmisega, sealhulgas nendest toimingutest kõrvalekaldumine.

(8)	Selleks, et ravimid vastaksid asjakohastele kvaliteedi-, ohutus- ja tõhususnormidele ja et kaitsta inimeste tervist, peaks toimeaine tootja teatama seda toimeainet kasutavatele ravimitootjatele viivitamata kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada toimeaine kvaliteeti.

(9)	On vaja kehtestada asjakohased menetlused, mille kohaselt registreerida ja uurida kvaliteediga seotud kaebusi ja nõuda tooted tagasi, et kvaliteediprobleemid kiiresti lahendada ja kõrvaldada turult toimeained, mis ei vasta kvaliteedinormidele või kujutavad endast tõsist ohtu inimeste tervisele.

(10)	Kui toimeaine tootja volitab muule isikule mis tahes tootmistoimingu tegemise, on oluline kirjalikult fikseerida selle isiku kohustused seoses hea tootmistava järgimisega ja kvaliteedimeetmetega.

(11)	Hea tootmistava kohaldamine ümberpakkimise ja ümbermärgistamise puhul on vajalik selleks, et hoida ära toimeaine vale märgistus või toimeaine saastumine toimingu ajal,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse inimtervishoius kasutatavate ravimite toimeainete, sealhulgas ekspordiks ettenähtud toimeainete head tootmistava käsitlevad põhimõtted ja suunised.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „tootmine”– mis tahes täielik või osaline materjalide vastuvõtmise, tootmis-, pakkimis-, ümberpakkimis-, märgistamis-, ümbermärgistamis-, kvaliteedikontrolli- või levitamistoiming ning nende toimingutega seotud kontroll;

2) „toimeaine lähtematerjal”– kõik ained, millest toodetakse või eraldatakse toimeainet;

3) „toimeaine vahematerjal”– aine, mis saadakse toimeaine tootmise ajal ja mis on ette nähtud edasiseks töötlemiseks;

4) „tooraine”– mis tahes aine, reaktiiv või lahusti, mida kasutatakse toimeaine tootmises ja millest toimeainet otseselt ei toodeta ega eraldata.

Artikkel 3

Kvaliteedijuhtimine

1. Toimeainete tootjad (edaspidi „tootjad”) kehtestavad tõhusa süsteemi toimeainete kvaliteedi juhtimiseks tootjate tootmistoimingute ajal, dokumenteerivad ja rakendavad seda (edaspidi „tootmisprotsess”). Süsteemiga tuleb ette näha juhtkonna ja tootmistöötajate aktiivne osalemine.

Süsteemiga tuleb tagada, et toimeained vastavad artikli 12 lõike 1 kohaselt kehtestatud kvaliteedi- ja puhtusnõuetele.

Süsteem peab sisaldama kvaliteediriski juhtimist.

2. Tootja määrab kvaliteediüksuse, mis on sõltumatu tootmisüksusest ja vastutab kvaliteedi tagamise ja -kontrolli eest.

3. Tootja teeb korrapäraselt siseauditeid ja tulemuste põhjal järelkontrolli.

Artikkel 4

Töötajad

1. Tootja tagab, et toimeainete tootmiseks ja nende tootmise järelevalve tegemiseks on piisaval arvul töötajatel hariduse, koolituste või kogemuste põhjal omandatud vajalik kvalifikatsioon.

2. Töötajad järgivad tootmisruumides häid sanitaar- ja hügieenitavasid. Töötajad ei lähe tootmisruumidesse, kui:

a)	neil on nakkushaigus või katmata nahapinnal lahtised haavad või muud nahahaigused, mis võivad kahjustada toimeainete kvaliteeti ja puhtust;

b)	nende riietel on nähtav mustus või need ei kaitse toimeainet piisavalt töötaja tõttu tekkiva võimaliku saastumise eest või töötaja riietus ei kaitse neid piisavalt selliste toimeainete eest, mis võivad olla inimeste tervisele kahjulikud;

c)	nad on tootmisruumidesse sisenemise hetkel tegemas midagi, mis võib tekitada toimeaine saastumise või kahjustada muul viisil selle kvaliteeti.

Artikkel 5

Hooned ja rajatised

1. Toimeainete tootmiseks kasutatavad hooned ja rajatised peavad asuma sellises asukohas ning olema projekteeritud ja ehitatud nii, et need sobivad ette nähtud toimingute jaoks ja et nende puhastamine ja haldamine oleks lihtsam arvestades seda, millise tootmisliigi ja -etapi jaoks hooneid ja rajatisi kasutatakse.

Rajatised ja materjalide ning töötajate liikumine nende vahel peab olema selline, et oleks tagatud eri ainete ja materjalide eraldi hoidmine ja et need üksteist ei saastaks.

2. Hooneid tuleb hoida nõuetekohaselt hooldatuna, remondituna ja puhtana.

3. Tugeva sensibiliseeriva toimega toimeaineid tuleb toota eraldi tootmisruumides.

Tootmistoimingute tegemisel hindab tootja, kas muude toimeinete jaoks, millel on nende toimetugevuse, nakkusohtlikkuse või mürgisuse tõttu võimalik kahjulik mõju inimeste tervisele, vaja eraldi tootmisruume. Nendest toimeainetest inimeste tervisele tuleneva ohu hindamiseks tuleb arvesse võtta nende toimetugevust, mürgisust, nakkusohtlikust ja kohaldatavaid riski minimeerimise meetmeid. Hindamine tuleb dokumenteerida kirjalikult.

Kui hinnangu kohaselt on toimeaine inimeste tervisele kahjulik, tuleb seda toota eraldi tootmisruumides.

Artikkel 6

Seadmed

1. Toimeainete tootmiseks kasutatavad seadmed peavad olema nende kavandatava kasutusala, puhastamise, hooldamise ja vajaduse korral saneerimise jaoks nõuetekohaselt konstrueeritud, asjakohase suuruse ja asukohaga.

Seadmed tuleb konstrueerida ja neid tuleb käitada nii, et toorainete, toimeainete lähte- ja vahematerjalide või toimeainetega kokkupuutuvad pinnad ei muuda tooraine, toimeainete lähte- ja vahematerjalide või toimeainete kvaliteeti sel määral, et nad ei vasta enam artikli 12 lõike 1 kohaselt kehtestatud nõuetele.

2. Tootja koostab kirjalikud juhised seadmete puhastamise kohta ja selle kohta, kuidas kontrollida nende puhastamisjärgset tootmisprotsessis kasutamise kõlblikkust.

3. Kontrolli-, kaalumis-, mõõtmis-, kontrolli- ja katseseadmed, mis on peamise tähtsusega toimeaine kvaliteedi tagamisel, tuleb kalibreerida kooskõlas kirjalike juhiste ja kindlaks määratud kavaga.

Artikkel 7

Dokumenteerimine ja registrid

1. Tootja kehtestab tootmisprotsessi dokumenteerimissüsteemi ja kirjalikud juhised ning haldab neid.

Kõik tootmisprotsessiga seotud dokumendid tuleb koostada, neid tuleb kontrollida, need tuleb heaks kiita ja neid tuleb levitada kooskõlas kirjalike juhistega.

Tootja peab registrit vähemalt järgmiste tootmisprotsessi üksikasjade kohta:

1)	seadmete puhastamine ja kasutamine;

2)	toorainete, toimeainete lähte- ja vahematerjalide päritolu;

3)	toorainete, toimeainete lähte- ja vahematerjalide kontroll;

4)	toorainete, toimeainete lähte- ja vahematerjalide kasutamine;

5)	toimeainete ja pakkimismaterjalide märgistamine;

6)	põhitootmisjuhised;

7)	partiide tootmine ja kontroll;

8)	laboratoorne kontroll.

Tootmisprotsessiga seotud dokumentide väljaandmist, kontrollimist, asendamist ja tühistamist tuleb kontrollida ja nende kontrollimise, asendamise ja tühistamise kohta tuleb pidada registrit.

2. Kõik tootmisprotsessi ajal tehtud kvaliteediga seotud toimingud tuleb registreerida nende tegemise ajal. Kõik artikli 7 lõikes 1 osutatud kirjalikest juhistest kõrvalekaldumised tuleb dokumenteerida ja neid tuleb põhjendada. Kõiki kõrvalekaldumisi, mis mõjutavad toimeaine kvaliteeti või takistavad toimeainel vastamast artikli 12 lõikes 1 osutatud nõuetele, tuleb uurida ning uurimine ja selle tulemused tuleb dokumenteerida.

3. Pärast tootmisprotsessi lõpetamist ja kontrolli tegemist säilitab tootja tootmis- ja kontrolliandmeid vähemalt ühe aasta pärast kehtivusaja lõppemist. Sellise toimeaine puhul, mille suhtes on kehtestatud uuesti kontrollimise kuupäev, säilitab tootja andmeid vähemalt kolm aastat pärast seda, kui kogu partii on turule lastud.

Artikkel 8

Materjalihaldus

1. Tootjad kehtestavad sissetuleva materjali kvaliteedi tagamiseks kirjalikud suunised, mis käsitlevad järgmist:

1)	vastuvõtmine;

2)	identifitseerimine;

3)	karantiin;

4)	ladustamine;

5)	käitlemine;

6)	proovide võtmine;

7)	analüüsimine;

8)	heakskiitmine;

9)	tagasilükkamine.

2. Tootja kehtestab kriitilise tähtsusega materjali tarnijate hindamise süsteemi.

Artikkel 9

Tootmise kontroll ja tootmisaegne kontroll

1. Tootmist tuleb kontrollida, et tootmisprotsessi jälgida ja kohandada või kontrollida, kas toimeaine vastab artikli 12 lõike 1 kohastele kvaliteedi- ja puhtusnõuetele. Tootmistoiminguid, millest peamiselt sõltub, kas toimeaine vastab artikli 12 lõikes 1 osutatud kvaliteedinõuetele, tuleb teha pädevate töötajate visuaalse järelevalve all või nende suhtes tuleb kohaldada samaväärset kontrollitoimingut.

2. Toorainet ja toimeaine lähtematerjali tuleb kaaluda ja mõõta täpselt ja kahjustamata nende kasutamiskõlblikkust.

3. Tootmistoimingud, sealhulgas toimeainete vahematerjalide või toimeainete puhastamisjärgsed toimingud, tuleb teha nii, et hoitakse ära tooraine, toimeaine lähte- ja vahematerjali ning toimeaine saastumine muude materjalidega.

Artikkel 10

Pakendid ja märgistamine

1. Pakend peab pakkuma piisavat kaitset toimeaine kvaliteedi halvenemise või saastumise eest alates toimeaine pakkimisest kuni selle kasutamiseni ravimi tootmises.

2. Kontrollida tuleb toimeaine pakendil olevate märgistuste säilitamist, trükkimist ja kasutamist. Märgistus peab sisaldama toimeaine kvaliteedis veendumiseks vajalikku teavet.

Artikkel 11

Turuleviimine

Toimeaine võib turule viia ainult pärast seda, kui kvaliteediüksus on selle müüki lubanud.

Artikkel 12

Laboratoorne kontroll

1. Tootja kehtestab tema poolt toodetavate toimeainete ning nende tootmisprotsessis kasutatavate toorainete ning toimeaine lähte- ja vahematerjalide kvaliteedi- ja puhtusnõuded.

2. Lõikes 1 osutatud nõuete järgimise kontrollimiseks tuleb teha laboratoorseid uuringuid.

Tootja annab analüüsisertifikaadi iga toimeaine partii kohta, kui seda taotlevad:

a)	liikmesriikide pädevad asutused;

b)	toimeainete tootjad, kellele toimeaine tarnitakse otse või vahendajate kaudu edasise töötlemise, pakkimise, ümberpakkimise, märgistamise või ümbermärgistamise jaoks;

c)	toimeainete levitajad ja vahendajad;

d)	toimeainete tootjad, kellele toimeaine tarnitakse otse või vahendajate kaudu.

3. Tootja jälgib toimeaine stabiilsust stabiilsusuuringute abil. Toimeaine kehtivusaja lõppkuupäev või uuesti kontrollimise tähtaeg tuleb kehtestada stabiilsusuuringutest saadud andmete hindamise alusel. Toimeaine nõuetekohaselt identifitseeritud proove tuleb hoida kooskõlas proovivõtukavaga, mis on kehtestatud toimeaine säilivusaja alusel.

Artikkel 13

Valideerimine

Tootja kehtestab selliste protsesside ja toimingute valideerimisstrateegia, millest peamiselt sõltub, kas toimeaine vastab artikli 12 lõike 1 kohaselt kehtestatud kvaliteedi- ja puhtusnõuetele, ja rakendab kõnealust strateegiat.

Artikkel 14

Muutuste kontroll

1. Tootja hindab kõikide selliste tootmisprotsessi muudatuste võimalikku mõju toimeaine kvaliteedile, mis võivad mõjutada toimeaine tootmist ja kontrolli enne muudatuste tegemist.

2. Tootmisprotsessi muudatusi, mis kahjustavad toimeaine kvaliteeti, ei tehta.

3. Toimeaine tootja teatab viivitamata ravimitootjatele, kellele ta toimeainet tarnib, kõikidest tootmisprotsessi muudatustest, millel võib olla mõju toimeaine kvaliteedile.

Artikkel 15

Tagasilükkamine ja tagastamine

1. Toimeaine ja toimeaine vahematerjalide partiid, mis ei vasta artikli 12 lõike 1 kohaselt kehtestatud nõuetele, lükatakse tagasi, märgistatakse kui tagasilükatud partiid ja pannakse karantiini.

2. Tootja, kes töötleb või töötab ümber nõuetele mittevastavate toimeainete tagasilükatud partiisid või kogub tooraineid ja lahusteid tootmisprotsessis korduskasutamiseks, järgib artikli 7 lõike 1 kohaselt kehtestatud juhiseid ja teeb asjakohast kontrolli, tagamaks, et

a)	ümbertöödeldud või -töötatud toimeained vastavad artikli 12 lõike 1 kohaselt kehtestatud kvaliteedinõuetele;

b)	kogutud toorained ja lahustid sobivad nende jaoks tootmisprotsessis ette nähtud kasutusala jaoks.

3. Tagastatud toimeained tuleb identifitseerida tagastatavatena ja panna karantiini.

Artikkel 16

Kaebused ja toote tagasinõudmine

1. Tootja registreerib ja uurib kõiki kvaliteediga seotud kaebusi.

2. Tootja kehtestab menetlused toimeainete tagasinõudmiseks turult.

3. Kui tagasinõutud toimeaine kujutab endast tõsist ohtu inimeste tervisele, teatab tootja sellest viivitamata pädevatele asutustele.

Artikkel 17

Allhanke korras tootmine

1. Tootmistoimingu või sellega seotud toimingu kohta, mida teeb muu isik toimeaine tootja nimel (edaspidi „allhankija”) tuleb sõlmida kirjalik leping.

Lepingus tuleb selgelt määratleda allhankija kohustused seoses hea tootmistavaga.

2. Toimeaine tootja kontrollib, kas allhankija tehtavad toimingud vastavad heale tootmistavale.

3. Tootmistoimingut või sellega seotud toimingut, mida teeb allhankija, ei saa teha alltöövõtu korras kolmas isik, välja arvatud juhul, kui toimeaine tootja on selleks andnud kirjaliku nõusoleku.

Artikkel 18

Ümberpakkimine

Kui tootja pakib toimeaine ümber pakendisse, mis erineb originaalpakendist selle mahu, materjali või läbipaistvuse poolest, teeb tootja toimeaine stabiilsusuuringud ja määrab nende uuringute põhjal säilivuse lõppkuupäeva või uuesti kontrollimise tähtaja.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. maist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. mai 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

25.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 337/8

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1253/2014,

7. juuli 2014,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ ventilatsiooniseadmete ökodisaininõuete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2009/125/EÜ kohaselt tuleb sellised energiamõjuga tooted, mille müügi- ja kaubandusmahud on märkimisväärsed, millel on liidus märkimisväärne keskkonnamõju ja mida on võimalik ilma liigsete kuludeta oluliselt paremaks muuta, ökodisaininõuete osas hõlmata rakendusmeetme või eneseregulatsioonimeetmega.

(2)

Komisjon hindas ventilatsiooniseadmete tehnika-, keskkonna- ja majandustahke. Hindamisel selgus, et liidus lastakse turule suures koguses ventilatsiooniseadmeid. Ventilatsiooniseadmetel on energiatarve kasutamisjärgus kõige tähtsam keskkonnatahk ning neil on suur potentsiaal kulutõhusalt energiat säästa ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

(3)

Ventilaatorid on ventilatsiooniseadmete tähtsad osad. Ventilaatorite üldised energiatõhususe nõuded on kehtestatud komisjoni määrusega (EL) nr 327/2011 (2). Ventilatsiooniseadmete juurde kuuluvate ventilaatorite energiatarbe suhtes kohaldatakse kõnealuse määruse minimaalseid energianõudeid, kuid on ventilatsiooniseadmeid, mille ventilaatorid ei ole kõnealuse määrusega kaetud. Sellepärast on vaja kehtestada ventilatsiooniseadmete rakendusmeetmed.

(4)	Tuleks eristada elamuventilatsiooniseadmete suhtes kohaldatavaid meetmeid ja meetmeid, mida kohaldatakse vooluhulgale vastavalt mitteelamuventilatsiooniseadmete suhtes, sest kasutusel on kaks eri mõõtestandardite komplekti.

(5)

Väikesed ventilatsiooniseadmed, mille sisendvõimsus ühe õhujoa kohta on alla 30 W, tuleks käesolevas määruses sätestatud nõuetest vabastada, välja arvatud teabenõuete osas. Sellised seadmed on ette nähtud mitmesugusteks rakendusteks, eelkõige vahelduvalt töötamiseks ja töötamiseks ainult täiendavate funktsioonidega, näiteks tööks vannitoas. Selliste seadmete kaasamine suurendaks märgatavalt turujärelevalve halduskoormust, sest nende müügikogused on suured, kuid need lisavad energiasäästu vaid väikese panuse. Kuna neil on aga samad funktsioonid kui teistel ventilatsiooniseadmetel, tuleks ka neid käsitleda uuesti seoses käesoleva määruse läbivaatamisega. Välja tuleks jätta ka ventilatsiooniseadmed, mis on ette nähtud üksnes hädaolukorras või erilises või ohtlikus keskkonnas kasutamiseks, sest need on harva ja lühikest aega kasutusel. Samuti tuleks erandite hulgas täpsustada, et välja jäetakse ka mitmefunktsioonilised seadmed, mida kasutatakse eelkõige soojendamiseks või jahutamiseks, ning köögi pliidikubud. Komisjon on teinud ettevalmistavaid uuringuid, et analüüsida elamu- ja mitteelamuventilatsiooniseadmete tehnika-, keskkonna- ja majandustahke. Uuringuid tehti koostöös ELi ja kolmandate riikide sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning tulemused on avaldatud.

(6)

Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse määrusega hõlmatud toodete keskseks keskkonnaküsimuseks energiatarve toodete kasutamisjärgus. Käesoleva määrusega hõlmatud toodete aastane hinnanguline elektritarbimine ELis oli 2010. aastal 77,6 TWh. Samal ajal sellised seadmed säästavad 2 570 PJ ruumide kütmiseks kuluvat energiat. Kui primaarenergia teisendamisel võtta teisendusteguriks 2,5, saame primaarenergia aastasäästuks 2010. aastal 1 872 PJ. Kui meetmeid ei võetaks, kasvaks eeldatav sääst 2025. aastaks 2 829 PJ-ni.

(7)

Ettevalmistavate uuringute tulemuste kohaselt on käesoleva määrusega hõlmatud toodete energiatarvet võimalik oluliselt vähendada. Käesolevas määruses ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1254/2014 (3) sätestatud ökodisaininõuete kogumõju peaks andma aastaks 2025 säästu suurenemise 1 300 PJ (45 %) võrra ehk tasemele 4 130 PJ.

(8)	Ettevalmistavast uuringust selgub, et direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 1. osas osutatud muude ökodisainiparameetritega seotud nõuded ei ole ventilatsiooniseadmete puhul vajalikud, kuna keskkonnamõju seisukohalt on kõige olulisem nende energiatarve kasutusjärgus.

(9)

Ökodisaininõuded tuleks kasutusele võtta järk-järgult, et jätta tootjatele piisav ajavaru käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate toodete ehituse ümberkavandamiseks. Ajakavas tuleks võtta arvesse mõju lõppkasutajate ja tootjate, eelkõige VKEde kuludele ning tagada ventilatsiooniseadmete keskkonnamõju vähendamine ilma liigse viivituseta.

(10)

Tootenäitajate mõõtmiseks ja arvutamiseks tuleks kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, sealhulgas, kui on olemas, ka Euroopa standardiorganisatsioonide poolt Euroopa Komisjoni taotlusel vastu võetud ühtlustatud standardeid, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist, (4) sätestatud menetluste kohaselt.

(11)

Rakendusmeetmes tuleks määratleda praegu olemasolevate energiatõhusate ventilatsiooniseadmete etalonnäitajad, kasutades meetme ettevalmistamise ajal kogutud teavet, et tootjad saaksid seda teavet kasutada oma kavandite mitmesuguste tehniliste lahenduste ja keskkonnasõbralikkuse hindamiseks. See aitab tagada teabe laialdase kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning mikroettevõtjatele ning edendab veelgi paremate projekteerimisviiside kasutuselevõtmist ja tõhusamate toodete väljatöötamist energiatarbe vähendamiseks.

(12)	Direktiivi 2009/125/EÜ artiklis 18 osutatud nõuandefoorumiga on konsulteeritud.

(13)	Käesolevas määruses kavandatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ventilatsiooniseadmete suhtes ning sellega kehtestatakse ventilatsiooniseadmete ökodisaini nõuded nende turule laskmiseks või kasutuselevõtuks.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste ventilatsiooniseadmete suhtes:

a)	ühesuunalised seadmed (väljatõmbeks või sissepuhkeks), mille sisendvõimsus on väiksem kui 30 W, välja arvatud teabenõuete osas;

b)	sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmed, mille ventilaatorite sisendvõimsus kokku on kummagi õhujoa kohta alla 30 W, välja arvatud teabenõuete osas;

c)	telg- või tsentrifugaalventilaatorid, mis on varustatud üksnes korpusega määruse (EL) nr 327/2011 tähenduses;

d)	seadmed, mis on ette nähtud tööks üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 94/9/EÜ (5) sätestatud plahvatusohtlikus keskkonnas;

e)	seadmed, mis on ette nähtud üksnes hädaolukorras lühiajaliseks kasutamiseks ning mis vastavad ehitiste tuleohutuse põhinõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 305/2011 (6);

seadmed, mis on ette nähtud tööks üksnes olukorras,

i)	kus ventileeritava õhu temperatuur on üle 100 °C;

ii)	kus ventilaatorit käitavat mootorit ümbritseva keskkonna temperatuur, kui mootor asub väljaspool õhuvoolu, on üle 65 °C;

iii)	kus ventileeritava õhu või mootorit ümbritseva keskkonna temperatuur, kui mootor paikneb väljaspool õhuvoolu, on alla – 40 °C;

iv)	kus alalistoitepinge ületab 1 000 V või vahelduvtoitepinge ületab 1 500 V;

v)	kus keskkond on mürgine, tugevasti söövitav või tuleohtlik või tugevat kulumist põhjustav;

g)	seadmed, millel on soojustagastuseks soojusvaheti või soojuspump või mis võimaldavad soojusülekannet või soojuse väljapääsu lisaks soojusvaheti võimalustele, välja arvatud soojusülekanne kaitseks jäätumise vastu või jää sulatamiseks;

h)	seadmed, mis klassifitseeritakse pliidikubudeks ja mis kuuluvad komisjoni määruse (EL) nr 66/2014 (7) (köögiseadmete määrus) reguleerimisalasse.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „ventilatsiooniseade”– elektri jõul töötav seade, millel on vähemalt üks tiivik, üks mootor ja kest ning mille otstarve on hoones või hooneosas vahetada kasutatud õhku välisõhuga;

2) „elamuventilatsiooniseade”– järgmiste omadustega ventilatsiooniseade:

a)	selle suurim vooluhulk on kuni 250 m3/h;

b)	selle suurim vooluhulk on 250 – 1 000 m3/h, kuid tootja kinnitab, et seade on ette nähtud üksnes elamus kasutamiseks;

3) „mitteelamuventilatsiooniseade”– ventilatsiooniseade, mille suurim vooluhulk on üle 250 m3/h, või juhul, kui suurim vooluhulk on 250 – 1 000 m3/h, siis tootja ei ole kinnitanud, et seade on ette nähtud üksnes elamus kasutamiseks;

4) „suurim vooluhulk”– tootja deklareeritud ventilatsiooniseadme suurim vooluhulk, mille seade saavutab töötamisel kas sellega kokku ehitatud või kokku ehitamata ja seadmega koos tarnitava juhtimisseadmega normaaltingimustel (õhutemperatuur 20 °C ja õhurõhk 101 325 Pa), kui seade on täielikult (nt koos puhaste filtritega) ja tootja juhiste järgi paigaldatud; kanalitega elamuventilatsiooniseadmete puhul on suurim vooluhulk seotud õhu vooluhulgaga, kui välise staatilise rõhu vahe on 100 Pa, kanalita elamuventilatsiooniseadmete puhul aga õhuvooluga, kui kogurõhu vahe on väikseim saavutatav järgmiste väärtuste seast: 10 (väikseim)-20–50-100-150-200-250 Pa, sõltuvalt sellest, milline neist on mõõdetud rõhuvahega võrdne või sellest vahetult väiksem;

5) „ühesuunaline ventilatsiooniseade”– ventilatsiooniseade, mis tekitab üksnes ühesuunalise õhuvoolu — kas seest välja (väljatõmme) või väljast sisse (sissepuhe) –, kui mehhaaniliselt tekitatud õhuvoolu tasakaalustab loomulik õhu sissepääs hoonesse või väljapääs hoonest;

6) „sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseade”– ventilatsiooniseade, mis tekitab õhuvoolu ruumist välisõhku ja välisõhust ruumi ning millel on nii väljatõmbe- kui ka sissepuhkeventilaator;

7) „samaväärne ventilatsiooniseadme mudel”– ventilatsiooniseade, millel on samad tehnilised omadused vastavalt kohaldatavatele tooteteabe nõuetele, kuid mille sama tootja, volitatud esindaja või importija on lasknud turule erineva mudelina.

II–IX lisa jaoks vajalikud täiendavad mõisted on esitatud I lisas.

Artikkel 3

Ökodisaininõuded

1. 1. jaanuarist 2016 peavad elamuventilatsiooniseadmed vastama II lisa punktis 1 sätestatud ökodisaininõuetele.

2. 1. jaanuarist 2016 peavad mitteelamuventilatsiooniseadmed vastama III lisa punktis 1 sätestatud ökodisaininõuetele.

3. 1. jaanuarist 2018 peavad elamuventilatsiooniseadmed vastama II lisa punktis 2 sätestatud ökodisaininõuetele.

4. 1. jaanuarist 2018 peavad mitteelamuventilatsiooniseadmed vastama III lisa punktis 2 sätestatud ökodisaininõuetele.

Artikkel 4

Teabenõuded

1. 1. jaanuarist 2016 peavad elamuventilatsiooniseadmete tootjad, nende volitatud esindajad ja importijad täitma IV lisas sätestatud teabenõudeid.

2. 1. jaanuarist 2016 peavad mitteelamuventilatsiooniseadmete tootjad, nende volitatud esindajad ja importijad täitma V lisas sätestatud teabenõudeid.

Artikkel 5

Vastavushindamine

1. Ventilatsiooniseadmete tootjad peavad tegema direktiivi 2009/125/EÜ artikli 8 kohase vastavushindamise, kasutades kõnealuse direktiivi IV lisas sätestatud sisemise projekti või kavandi kontrolli või V lisas sätestatud juhtimissüsteemi.

Elamuventilatsiooniseadmete vastavushindamise jaoks määratakse erienergiatarve käesoleva määruse VIII lisa järgi.

Mitteelamuventilatsiooniseadmete vastavushindamise jaoks määratakse erienergiatarve käesoleva määruse IX lisa järgi.

2. Direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa kohastes tehnilistes dokumentides peab olema tooteteave, mis on sätestatud käesoleva määruse IV ja V lisas.

Kui teatava ventilatsiooniseadme mudeli tehnilistes dokumentides sisalduv teave on saadud kavandi põhjal tehtud arvutuste teel või muude ventilatsiooniseadmete alusel ekstrapoleerimise teel või kasutades mõlemat viisi, tuleb tehnilistes dokumentides esitada järgmine teave:

a)	selliste arvutuste või ekstrapoleerimise andmed või mõlema andmed;

b)	andmed tootjate tehtud katsetuste kohta, millega kontrolliti arvutuste ja ekstrapoleerimise täpsust;

c)	teiste selliste ventilatsiooniseadmemudelite loetelu, mille tehnilistes dokumentides esitatud andmed on saadud samal viisil;

d)	samaväärsete ventilatsiooniseadme mudelite loetelu.

Artikkel 6

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Liikmesriikide asutused kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve tegemisel käesoleva määruse VI lisas sätestatud kontrollimenetlust, et tagada elamuventilatsiooniseadmete puhul käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuete täitmine ja mitteelamuventilatsiooniseadmete puhul käesoleva määruse III lisas sätestatud nõuete täitmine.

Artikkel 7

Võrdlusandmed

Direktiivi 2009/125/EÜ I lisa 3. osa punktis 2 osutatud etalonväärtused, mida tuleb kohaldada ventilatsiooniseadmete suhtes, on sätestatud käesoleva määruse VII lisas.

Artikkel 8

Läbivaatamine

Komisjon hindab vajadust kehtestada õhu pihkumise nõuded, võttes arvesse tehnika arengut, ning esitab sellise hindamise tulemused nõuandefoorumile hiljemalt 1. jaanuariks 2017.

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengu seisukohalt läbi ja esitab läbivaatamise tulemused nõuandefoorumile hiljemalt 1. jaanuariks 2020.

Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige järgmist:

a)	kas laiendada käesoleva määruse reguleerimisala sellistele ühesuunalistele ventilatsiooniseadmetele, mille sisendvõimsus on alla 30 W, ning sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetele, mille kõigi ventilaatorite kogusisendvõimsus on kummagi õhujoa kohta alla 30 W;

b)	kas muuta kontrollimisel lubatud kõrvalekaldeid, mis on sätestatud VI lisas;

c)	kas on asjakohane võtta arvesse madala energiatarbega filtrite mõju energiatõhususele;

d)	kas on vaja sätestada veel üks rangemate ökodisaininõuete järk.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. juuli 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 285, 31.10.2009, lk 10.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 327/2011, 30. märts 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses ökodisaini nõuetega ventilaatoritele mootori elektrilise sisendvõimsusega 125 W kuni 500 kW (ELT L 90, 6.4.2011, lk 8).

(3) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1254/2014, 11. juuli 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elamuventilatsiooniseadmete energiamärgistusega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 27).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/9/EÜ, 23. märts 1994, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, 9. märts 2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

(7) Komisjoni määrus (EL) nr 66/2014, 14. jaanuar 2014, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate küpsetusahjude, keeduplaatide ja pliidikubude ökodisaini nõuetega (ELT L 29, 31.1.2014, lk 33).

I LISA

Mõisted

Käesoleva määruse II–IX lisas kasutatavad mõisted

Mõisted:

(1) „erienergiatarve (SEC)”– näitaja [kWh/(m2.a)], mis iseloomustab eluaseme või elamu ventileerimise energiakulu köetava pinna ruutmeetri kohta, mis arvutatakse elamuventilatsiooniseadmete jaoks VIII lisa juhiste kohaselt;

(2) „müravõimsustase (LWA)”– 1-pikovatise (1 pW) müravõimsuse suhtes määratud A-kaalutud müravõimsustase [dB], mis tekib müra levimisel läbi seadme kesta õhku õhu etalonvooluhulga korral;

(3) „mitmekiiruseline ajam”– ventilaatori ajam, millega saab töötada vähemalt kolmel töökiirusel ja kiirusel 0 (väljalülitatud seisund);

(4) „sagedusmuundur”– elektrooniline regulaator, mis on ehitatud kokku mootori ja ventilaatoriga või töötab nendega koos või neist eraldi ning mis pidevalt muudab elektrimootori toidet, et seeläbi reguleerida vooluhulka;

(5) „soojustagasti”– sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadme osa, milles on soojusvaheti, mille ülesandeks on kasutada (saastunud) väljatõmbeõhus leiduvat soojust (värske) sissepuhkeõhu soojendamiseks;

(6) „elamu soojustagasti temperatuuri suhtarv (ηt)”– välisõhu temperatuuri suhtes leitud sissepuhkeõhu temperatuuritõusu ja väljatõmbeõhu temperatuurilangu suhe, mõõdetud kuiva soojustagastuse korral ja standardsetel õhutingimustel, kui massivool on tasakaalus etalonvooluhulga juures, sise- ja välistemperatuuri vahe on 13 K, ilma ventilaatori mootorist pärineva soojuse parandita;

(7) „seadmesisese lekke osa”– sissepuhkeõhus leiduv väljatõmbeõhu osa, kui seade töötab õhu etalonvooluhulgaga ja mõõtmine toimub kanalites; väljatõmbeõhk satub sissepuhkeõhku soojustagastiga seadmes toimuva lekke tõttu; katse tehakse elamuventilatsiooniseadmete puhul 100 Pa juures, mitteelamuventilatsiooniseadmete puhul 250 Pa juures;

(8) „õhutagastus”– väljatõmbeõhu protsent, mis tagastatakse sissepuhkeõhku regeneratiivsoojusvaheti puhul etalonvooluhulga juures;

(9) „välimise lekke osa”– õhu etalonvooluhulga osa, mis lekib rõhukatsel seadme kestast ümbritsevasse keskkonda või vastupidi; katse tehakse nii ala- kui ka ülerõhu puhul elamuventilatsiooniseadmetel 250 Pa juures, mitteelamuventilatsiooniseadmetel 400 Pa juures;

(10) „segunemine”– vahetu ringlus või õhuvoolude segunemine sise- ja välisosa sissepuhke ja väljatõmbe vahel, nii et seadme töötamisel etalonvooluhulgaga ei toimu ehitise tõhusat ventileerimist;

(11) „segunemisosa”– väljatõmbeõhu see osa kogu õhu etalonvooluhulgast, mis ringleb sise- ja välisosa sissepuhke ja väljatõmbe vahel ega võimalda ehitist tõhusalt ventileerida, kui seade töötab õhu etalonvooluhulgaga (mida mõõdetakse 1 m kaugusel siseosa sissepuhkekanalis), millest on lahutatud seadmesisese lekke osa;

(12) „efektiivne võimsus”– elektrivõimsus [W] etalonvooluhulga ja vastava välisrõhu koguvahe korral, mis koosneb ventilaatorite, juhtseadmete (sealhulgas juhtpuldid) ja soojuspumba — kui see kuulub süsteemi — võimsustarbest;

(13) „erivõimsus (SPI)”– efektiivse võimsuse [W] ja etalonvooluhulga [m3/h] suhe [W/(m3/h)];

(14) „rõhu-vooluhulga kõverad”– selliste kõverate parv, mis kujutavad ühesuunalise elamuventilatsiooniseadme või sissepuhke-väljatõmbeseadme sissepuhke rõhuvahe sõltuvust vooluhulgast (rõhtteljel); iga kõver vastab ühele ventilaatori töökiirusele (üks, kaks või kolm) ja on koostatud ventilaatori vooluhulga kaheksa ühesuguse sammuga valitud punkti alusel; kui ventilaatoril on pidevalt muudetav töökiirus, valitakse vähemalt väikseimale ja suurimale töökiirusele vastav kõver ning sobiv keskmine kõver, mis on lähedane erivõimsuse katses kasutatavale õhu vooluhulgale ja rõhuvahele;

(15) „etalonvooluhulk”– väärtus [m3/s] rõhu-vooluhulga kõvera rõhtteljel, mis on võetud sellises võrdluspunktis või on kõige lähemal sellele võrdluspunktile, mis vastab vähemalt 70 % suurimast vooluhulgast ja rõhule 50 Pa kanalitega seadmete või väikseimale rõhule kanalita seadmete puhul; sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete korral määratakse etalonvooluhulk sissepuhkeavas;

(16) „juhtimistegur”– erienergiatarbe arvutamisel kasutatav parandustegur, millega võetakse arvesse ventilatsiooniseadme juhtimisseadme tüüpi, nagu on kirjeldatud VIII lisa tabelis 1;

(17) „juhtimisnäitaja”– selline mõõdetav näitaja või näitajate kogum, mis kirjeldab ventileerimisvajadust, seega: suhteline niiskus, süsihappegaasisisaldus, lenduvate orgaaniliste ühendite või muude gaaside sisaldus ruumis või ruumis viibimise ja liikumise kindlakstegemine kehade infrapunakiirguse või ultraheli peegeldumise või inimtegevusest või seadmetest tingitud valguse või elektriliste signaalide järgi;

(18) „käsijuhtimine”– juhtimise liik, mille puhul ei kasutata nõudluspõhise juhtimise seadet;

(19) „nõudluspõhise juhtimise seade”– seade või seadmete komplekt, mis on ehitatud kokku või eraldi ning mis mõõdab juhtimisnäitajat ja seadistab selle järgi automaatselt ventilatsiooniseadme ja/või kanalite vooluhulka;

(20) „aja järgi juhtimise pult”– seade, mida kasutab inimene ventilaatori töökiiruse ja vooluhulga seadistamiseks ja millega saab vähemalt seitsmeks nädalapäevaks käsitsi seadistada vähemalt kaks nõrgema võimsusega ajavahemikku, s.o ajavahemikku, mil vooluhulk on vähendatud või 0;

(21) „nõudluspõhise ventileerimise seade”– ventilatsiooniseade, mis töötab nõudluspõhise juhtimise seadmega;

(22) „kanalitega ventilatsiooniseade”– ventilatsiooniseade, mis ventileerib ühte või enamat ruumi hoones ja kasutab selleks õhukanaleid ning millele on ette nähtud kanaliühendused;

(23) „kanalita ventilatsiooniseade”– hoones ühe ruumi või ala ventileerimise seade, mis ei ole ette nähtud kanaliga ühendamiseks;

(24) „keskse nõudluspõhise juhtimise seade”– nõudluspõhise juhtimise seade, millega pidevalt seadistatakse kanalitega ventilatsiooniseadme töökiirust (töökiirusi) ja vooluhulka ühe anduri abil keskselt kogu ventileeritava hoone või hooneosa ulatuses;

(25) „kohaliku nõudluspõhise juhtimise seade”– nõudluspõhise juhtimise seade, millega pidevalt seadistatakse ventilatsiooniseadme töökiirust (töökiirusi) ja vooluhulka kanalitega ventilatsiooniseadme puhul rohkem kui ühe anduri abil, kanalita ventilatsiooniseadme puhul ühe anduri abil;

(26) „staatiline rõhk (psf)”– kogurõhk, millest on lahutatud dünaamiline rõhk;

(27) „kogurõhk (pf)”– ventilaatori väljundi ja sisendi juures mõõdetud absoluutsete rõhkude vahe;

(28) „absoluutne rõhk”– rõhk, mida mõõdetaks gaasijoa teatavas punktis, kui juga peatataks isoentroopse protsessiga;

(29) „dünaamiline rõhk (kiirusrõhk)”– rõhk, mille arvutamiseks kasutatakse massivooluhulka, gaasi keskmist tihedust väljavoolukohas ja ventilatsiooniseadme väljavoolu pindala;

(30) „rekuperatiivsoojusvaheti”– soojusvaheti, mis on ette nähtud soojuse ülekandmiseks ühelt õhujoalt teisele ilma liikuvate osadeta, nt pindsoojusvaheti, torusoojusvaheti samasuunalise õhuvooluga, ristisuunalise õhuvooluga või vastassuunalise õhuvooluga või nende kombinatsiooniga, või aurudifusiooniga pind- või torusoojusvaheti;

(31) „regeneratiivsoojusvaheti”– pöörlev soojusvaheti, milles on pöördratas, mis kannab soojust ühelt õhuvoolt teisele, sealhulgas erimaterjal, mis võimaldab varjatud soojust üle kanda, ajam, kest või raam ja tihendid, mis vähendavad möödavoolu ja leket ühest õhuvoolust teise; sellistel soojusvahetitel on erinev niiskuse ülekandmise võime sõltuvalt kasutatavast erimaterjalist;

(32) „õhuvoolu tundlikkus rõhumuutuste suhtes”– kanalita elamuventilatsiooniseadmel suurim kõrvalekalle suurimast vooluhulgast välisel ülerõhul + 20 Pa, jagatud sama suurusega välisel alarõhul – 20 Pa;

(33) „siseruumi ja väliskeskkonna vaheline õhupidavus”– kanalita elamuventilatsiooniseadme vooluhulk [m3/h] väliskeskkonna ja ruumi vahel, kui ventilaator on välja lülitatud;

(34) „kaheotstarbeline ventilatsiooniseade”– ventilatsiooniseade, mis on ette nähtud ventileerimiseks ja tule või suitsu äratõmbeks ning mis vastab ehitiste tuleohutuse põhinõuetele, mis on sätestatud määruses (EL) nr 305/2011;

(35) „soojustatud klapp soojustagastist möödavooluks”– lahendus, mis tekitab möödavoolu soojustagastist või seadistab automaatselt või käsitsi selle soojustagastust, ilma et selleks oleks tingimata tarvis füüsilist õhu möödaviiku (näiteks jahedat õhku puhuv kastventilaator, rootori kiiruse seadistamine, õhuvoo seadistamine).

Mitteelamuventilatsiooniseadmete mõisted lisaks I lisa 1. osas esitatud mõistetele

(1) „Nimielektrivõimsus (P)”– elektrivõimsus [kW], mida tarbivad ventilaatori ajamid, sealhulgas (kui need on olemas) mootori juhtimisseadmed, nimivälisrõhul ja nimivooluhulga korral;

(2) „ventilaatori kasutegur (ηfan)”– ventilatsiooniseadme ventilaatori(te), sealhulgas mootori ja ajami, staatiline tõhusus (etalonkonfiguratsiooni korral), mis on määratud nimivooluhulga ja nimivälisrõhu juures;

(3) „sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadme etalonkonfiguratsioon”– toote konfiguratsioon, millesse kuuluvad kest, vähemalt kaks sagedusmuunduriga või mitmekiiruselise ajamiga ventilaatorit, soojustagasti, puhas peenfilter sissepuhkepoolel ja puhas tavafilter väljatõmbepoolel;

(4) „ühesuunalise ventilatsiooniseadme etalonkonfiguratsioon”– toote konfiguratsioon, millesse kuuluvad kest, vähemalt üks sagedusmuunduriga või mitmekiiruselise ajamiga ventilaator ning juhul, kui seadmele on ette nähtud sissepuhkepoolele paigaldada filter, siis peab see olema puhas peenfilter.

(5) „ventilaatori väikseim kasutegur (ηνu)”– väikseim nõutav ventilatsiooniseadme kasutegur käesoleva määruse kohaldamisel;

(6) „nimivooluhulk (qnom)”– mitteelamuventilatsiooniseadme tootja esitatud arvutuslik vooluhulk [m3/s] normaaltingimustel (õhutemperatuur 20 °C ja rõhk 101 325 Pa), kui seade on komplektselt (nt koos filtritega) ja tootja juhiste järgi paigaldatud;

(7) „nimivälisrõhk (Δps, ext)”– tootja esitatud arvutuslik staatilise välisrõhu vahe [Pa] nimivooluhulga korral;

(8) „ventilaatori suurim nimitöökiirus (vfan_rated)”– ventilaatori töökiirus [pööret minutis] nimivooluhulga ja nimivälisrõhu korral;

(9) „ventilatsioonisüsteemi osadel toimuv rõhulang (Δps,int)”– ühesuunalises või sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmes etalonkonfiguratsiooni korral tekkiva staatilise rõhu langu summa [Pa] nimivooluhulga juures;

(10) „seadmesisese rõhu lang täiendavatel mitteventilatsiooniosadel (Δps,add)”– see osa sisemiste staatilise rõhu langude summast [Pa] nimivooluhulga ja nimivälisrõhu korral, mis jääb alles pärast ventilatsioonisüsteemi osadel toimuva siserõhulanguse (Δps,int) lahutamist;

(11) „mitteelamuventilatsiooniseadme soojustagasti temperatuuri suhtarv (ηt_nrvu)”– välisõhu temperatuuri suhtes leitud sissepuhkeõhu temperatuuritõusu ja väljundõhu temperatuurilangu suhe, mõõdetud kuivadel võrdlustingimustel, kui massivool on tasakaalus, sise- ja välisõhu temperatuurivahe on 20 K, ilma ventilaatori mootorist ja seadmesisesest lekkest tuleneva soojuse parandita;

(12) „ventilatsiooniosade sisemine erivõimsus (SFPint)”– ventilatsioonisüsteemi osade siserõhulangu ja ventilaatori kasuteguri suhe [W/(m3/s)] etalonkonfiguratsiooni korral;

(13) „ventilatsiooniosade suurim sisemine erivõimsus (SFPint_limit)”– käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate ventilatsiooniseadmete sisemise erivõimsuse SFPint tõhususnõue [W/(m3/s)];

(14) „vahesoojuskandjaga soojustagasti”– soojustagasti, mille puhul väljatõmbe jahutuspatarei ja ventileeritavas ruumis tagastatud soojust õhuvoolule edastav seade — sissepuhke kalorifeer — on omavahel ühendatud sellise vahesoojuskandjaga, mis võimaldab soojustagasti kahte poolt hoonesse vabalt valitud asukohtadesse paigutada;

(15) „kiirus seadmes”– kas sissepuhke või väljatõmbe õhukiirus [m/s], olenevalt sellest, kumb on suurem. Need kiirused on õhukiirused ventilatsiooniseadme sees vastavalt sissepuhkepoolel ja väljatõmbepoolel. Kiirus on kas kiirus vastava osa filtri alal, või kui filtrit ei ole paigaldatud, kiirus ventilaatori alal;

(16) „temperatuuri suhtarvu boonus (E)”– parandustegur, millega võetakse arvesse seda, et tõhusam soojustagastus põhjustab suurema rõhulangu ja nõuab suuremat ventilaatori erivõimsust;

(17) „filtri parand (F)”– parand [Pa], mida kasutatakse siis, kui seade erineb sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadme etalonkonfiguratsioonist;

(18) „peenfilter”– filter, mis vastab IX lisas kirjeldatud asjaomastele nõuetele;

(19) „tavafilter”– filter, mis vastab IX lisas kirjeldatud asjaomastele nõuetele;

(20) „filtri kasutegur”– filtrisse kogutud tolmufraktsiooni ja filtrisse suunatud tolmufraktsiooni suhte keskmine IX lisas peen- ja tavafiltrite puhul kirjeldatud tingimustel.

II LISA

Mitteelamuventilatsiooniseadmete ökodisaininõuded, nagu on osutatud artikli 3 lõigetes 1 ja 3

1. jaanuarist 2016:

—	erienergiatarve ei tohi keskmise kliimatüübi puhul olla suurem kui 0 kWh/(m2.a);

—	kanalita ventilatsiooniseadmetel, sealhulgas seadmetel, mis on ühe kanaliühendusega kas sissepuhke- või väljatõmbepoolel, võib müravõimsustase LWA olla kuni 45 dB;

—	kõik ventilatsiooniseadmed peale kaheotstarbeliste peavad olema kas mitmekiiruselise ajamiga või sagedusmuunduriga;

—	kõikidel sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmel peab olema soojustatud klapp soojustagastist möödavooluks.

1. jaanuarist 2018:

—	erienergiatarve ei tohi keskmise kliimatüübi puhul olla suurem kui – 20 kWh/(m2.a);

—	kanalita ventilatsiooniseadmetel, sealhulgas seadmetel, mis on ühe kanaliühendusega kas sissepuhke- või väljatõmbepoolel, võib müravõimsustase LWA olla kuni 40 dB;

—	kõik ventilatsiooniseadmed peale kaheotstarbeliste peavad olema kas mitmekiiruselise ajamiga või sagedusmuunduriga;

—	kõikidel sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmel peab olema soojustatud klapp soojustagastist möödavooluks;

—	filtriga ventilatsiooniseadmel peab olema nähtav filtri vahetamise märguanne.

III LISA

Mitteelamuventilatsiooniseadmete ökodisaininõuded, nagu on osutatud artikli 3 lõigetes 2 ja 4

1. jaanuarist 2016:

—	kõik ventilatsiooniseadmed peale kaheotstarbeliste peavad olema kas mitmekiiruselise ajamiga või sagedusmuunduriga;

—	kõikidel sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetel peab olema soojustagasti;

—	soojustagastil peab olema soojustatud klapp soojustagastist möödavooluks;

—	soojustagasti temperatuuri suhtarv ηt_nrvu peab olema vähemalt 67 %, v.a vahesoojuskandjaga soojustagastitel sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetes, ning temperatuuri suhtarvu boonus E = ( ηt_nrvu – 0,67)*3 000, kui temperatuuri suhtarv ηt_nrvu on vähemalt 67 %, muudel juhtudel E = 0;

—	sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetes olevate vahesoojuskandjaga soojustagastite temperatuuri suhtarv ηt_nrvu peab olema vähemalt 63 % ning temperatuuri suhtarvu boonus E = ( ηt_nrvu – 0,63)*3 000, kui temperatuuri suhtarv ηt_nrvu on vähemalt 63 %, muudel juhtudel E = 0;

—

ventilaatori väikseim kasutegur ηνu ühesuunalistel ventilatsiooniseadmetel peab olema

—	6,2 % * ln(P) + 35,0 %, kui P ≤ 30 kW, ning

—	56,1 %, kui P > 30 kW;

—

ventilaatori ventilatsiooniosade suurim sisemine võimsus SFPint_limit [W/(m3/s)] peab olema

—

vahesoojuskandjaga soojustagastiga sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetel

—	1 700 + E – 300 * qnom /2 – F, kui qnom < 2 m3/s, ning

—	1 400 + E – F, kui qnom ≥ 2 m3/s;

—

muud liiki soojustagastiga sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetel

—	1 200 + E – 300 * qnom /2 – F, kui qnom < 2 m3/s, ning

—	900 + E – F, kui qnom ≥ 2 m3/s;

—	ühesuunalistel filtriga kasutatavatel ventilatsiooniseadmetel 250.

1. jaanuarist 2018:

—	kõik ventilatsiooniseadmed peale kaheotstarbeliste peavad olema kas mitmekiiruselise ajamiga või sagedusmuunduriga; kõikidel sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetel peab olema soojustagasti; soojustagastil peab olema soojustatud klapp soojustagastist möödavooluks;

—	soojustagasti temperatuuri suhtarv ηt_nrvu peab olema vähemalt 73 %, v.a vahesoojuskandjaga soojustagastitel sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetes, ning temperatuuri suhtarvu boonus E = ( ηt_nrvu – 0,73)*3 000, kui temperatuuri suhtarv ηt_nrvu on vähemalt 73 %, muudel juhtudel E = 0;

—	sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetes olevate vahesoojuskandjaga soojustagastite temperatuuri suhtarv ηt_nrvu peab olema vähemalt 68 % ning temperatuuri suhtarvu boonus E = ( ηt_nrvu – 0,68)*3 000, kui temperatuuri suhtarv ηt_nrvu on vähemalt 68 %, muudel juhtudel E = 0;

—

ventilaatori väikseim kasutegur ηνu ühesuunalistel ventilatsiooniseadmetel peab olema

—	6,2 % * ln(P) + 42,0 %, kui P ≤ 30 kW, ning

—	63,1 %, kui P > 30 kW;

—

ventilaatori ventilatsiooniosade suurim sisemine võimsus SFPint_limit [W/(m3/s)] peab olema

—

vahesoojuskandjaga soojustagastiga sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetel

—	1 600 + E – 300 * qnom /2 – F, kui qnom < 2 m3/s, ning

—	1 300 + E – F, kui qnom ≥ 2 m3/s;

—

muud liiki soojustagastiga sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetel

—	1 100 + E – 300 * qnom /2 – F, kui qnom < 2 m3/s, ning

—	800 + E – F, kui qnom ≥ 2 m3/s;

—	ühesuunalistel filtriga kasutatavatel ventilatsiooniseadmetel 230.

—	Kui toote konfiguratsiooni kuulub filter, peab tootel olema nähtav või kuuldav märguanne, mis käivitub, kui rõhu langus filtril ületab suurima lubatud lõpliku rõhulanguse.

IV LISA

Elamuventilatsiooniseadmete teabenõuded, nagu osutatud artikli 4 lõikes 1

1. jaanuarist 2016 tuleb esitada järgmine tooteteave:

a)	tarnija nimi või kaubamärk;

b)	tarnija mudelitähis, s.o harilikult tähtnumbriline kood, mis on omistatud teatavale elamuventilatsiooniseadmele ja eristab seda teistest sama kaubamärgiga või sama tarnija nimega mudelitest;

c)	erienergiatarve SEC [kWh/(m2.a)] iga asjakohase kliimavööndi kohta ning erienergiatarbe klass;

d)	käesoleva määruse artikli 2 kohane liigitus (elamuventilatsiooniseade, mitteelamuventilatsiooniseade, ühesuunaline, sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseade);

e)	kas paigaldatud või paigaldatav mootor on mitmekiiruselise ajami või sagedusmuunduriga;

f)	soojustagasti liik (rekuperatiivne, regeneratiivne, puudub);

g)	soojustagasti temperatuuri suhtarv [%] (soojustagastita toodete puhul „ei kohaldata”);

h)	suurim vooluhulk [m3/h];

i)	ventilaatori ajami, sealhulgas mootori juhtseadise (kui see on olemas) elektrivõimsus [W] suurima vooluhulga korral;

j)	müravõimsustase (LWA) (ümardatud täisarvuni);

k)	etalonvooluhulk [m3/s];

l)	etalonrõhuvahe [Pa];

m)	erivõimsus [W/m3/h];

n)	juhtimistegur ja juhtimise liik VIII lisa tabelis 1 esitatud liigituse ja asjaomaste määratluste järgi;

o)	sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete korral tootja deklareeritud suurim seadmesisese ja välimise lekke osa või (üksnes regeneratiivsoojusvahetite korral) õhutagastus ning kanalitega ühesuunaliste ventilatsiooniseadmete korral välimise lekke osa [%];

p)	kanalita sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete korral, millele ei ole ette nähtud ühtainsat kanaliühendust kas sissepuhke- või väljatõmbepoolele, segunemisosa;

q)	filtriga kasutatavatel elamuventilatsiooniseadmetel filtri vahetamise nähtava märguande asukoht ja kirjeldus, sealhulgas tekst, et seadme energiatõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks tuleb filtreid korrapäraselt vahetada;

r)	ühesuunaliste ventilatsiooniseadmete korral juhised, et välisseinale tuleb paigaldada seadistatud sissevoolu- või väljavooluavale katted nii, et võimaldada õhu loomulikku sisse- või väljavoolu;

s)	punktis 3 osutatud lahtivõtmisjuhiste internetiaadress;

t)	üksnes kanalita seadmete korral: õhuvoolu tundlikkus rõhumuutuste suhtes ülerõhul 20 Pa ja alarõhul 20 Pa;

u)	üksnes kanalita seadmete korral: siseruumi ja väliskeskkonna vaheline õhupidavus [m3/h];

Punktis 1 loetletud teave tuleb esitada:

—	elamuventilatsiooniseadmete tehnilistes dokumentides ning

—	tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vabalt ligipääsetavatel veebilehtedel.

Tootja vabalt ligipääsetavatel veebilehtedel tuleb esitada üksikasjalikud juhised muu hulgas vahendite kohta, mida läheb vaja püsimagnetiga mootorite, elektroonikaseadiste (trükkplaadid, moodulid, näidikud > 10 g või > 10 cm2), akude ja suuremate plastosade (> 100 g) käsitsi lahtivõtmiseks, et materjale tõhusalt kasutuselt kõrvaldada, välja arvatud mudelite puhul, mida toodetakse aastas vähem kui 5 seadet.

V LISA

Mitteelamuventilatsiooniseadmete teabenõuded, nagu osutatud artikli 4 lõikes 2

1. jaanuarist 2016 tuleb esitada järgmine tooteteave:

a)	tootja nimi või kaubamärk;

b)	tootja mudelitähis, s.o harilikult tähtnumbriline kood, mis on omistatud teatavale mitteelamuventilatsiooniseadmele ja eristab seda teistest sama kaubamärgiga või sama tarnija nimega mudelitest;

c)	artikli 2 kohane liigitus (elamuventilatsiooniseade, mitteelamuventilatsiooniseade, ühesuunaline, sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseade);

d)	kas paigaldatud või paigaldatav mootor on mitmekiiruselise ajami või sagedusmuunduriga;

e)	soojustagasti liik (vahesoojuskandjaga, muu, puudub);

f)	soojustagasti temperatuuri suhtarv [%] (soojustagastita toodete puhul „ei kohaldata”);

g)	mitteelamuventilatsiooniseadme nimivooluhulk [m3/s];

h)	efektiivne võimsus [kW];

i)	SFPint [W/(m3/s)];

j)	kiirus seadmes [m/s] arvutusliku vooluhulga korral;

k)	nimivälisrõhk (Δps, ext) [Pa];

l)	ventilatsiooniosade rõhulang (Δps,int) [Pa];

m)	valikuline: mitteventilatsiooniosade rõhulang (Δps,add) [Pa];

n)	ventilaatorite staatiline tõhusus määruse (EL) nr 327/2011 järgi;

tootja deklareeritud ventilatsiooniseadme kesta suurim välimise lekke osa [%] ja tootja deklareeritud sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadme suurim seadmesisese lekke osa [%] või õhutagastus (üksnes regeneratiivsoojusvaheti korral); mõlemad mõõdetud või arvutatud survestamiskatse või märgistusgaasi meetodil tootja deklareeritud süsteemi rõhu juures;

p)	filtrite energiatõhususe näitaja, eelistatult energiatõhususe klass (deklareeritud teave arvutatud aastase energiatarbe kohta);

q)	filtriga kasutatavatel mitteelamuventilatsiooniseadmetel filtri vahetamise nähtava märguande kirjeldus, sealhulgas tekst, et seadme energiatõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks tuleb filtreid korrapäraselt vahetada;

r)	siseruumides kasutamiseks ettenähtud mitteelamuventilatsiooniseadmete korral seadme kestast väljuva müra võimsustase LWA, ümardatud täisarvuni;

s)	punktis 3 osutatud lahtivõtmisjuhiste internetiaadress.

Punkti 1 alapunktides a–s loetletud teave tuleb esitada:

—	mitteelamuventilatsiooniseadmete tehnilistes dokumentides ning

—	tootjate, nende volitatud esindajate ja importijate vabalt ligipääsetavatel veebilehtedel.

Tootja vabalt ligipääsetavatel veebilehtedel tuleb esitada üksikasjalikud juhised muu hulgas vahendite kohta, mida läheb vaja püsimagnetiga mootorite, elektroonikaseadiste (trükkplaadid, moodulid, näidikud > 10 g või > 10 cm2), akude ja suuremate plastosade (> 100 g) käsitsi kokkupanekuks ja lahtivõtmiseks, et materjale tõhusalt kasutuselt kõrvaldada, välja arvatud mudelite puhul, mida toodetakse aastas vähem kui 5 seadet.

VI LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

II–V lisas sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks katsetavad liikmesriikide asutused üht ventilatsiooniseadet. Kui mõõdetud suurused või mõõdetud suuruste põhjal arvutatud suurused ei vasta tootja deklareeritud väärtustele artikli 5 tähenduses, arvestades tabelis 1 esitatud kõrvalekaldeid, tehakse järgmist

—	mudelite puhul, mida toodetakse vähem kui viis ühikut aastas, loetakse mudel käesolevale määrusele mittevastavaks,

—	mudelite puhul, mida toodetakse aastas viis või rohkem ühikut, katsetab turujärelevalveasutus veel kolme juhuslikku seadet.

Kui nende kolme seadme mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine ei vasta nõuetele, arvestades tabelis 1 esitatud kõrvalekaldeid, loetakse mudel ja kõik samaväärsed mudelid II–V lisa nõuetele mittevastavaks.

Liikmesriigi asutus peab esitama katsetulemused ja muud asjakohased andmed teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile ühe kuu jooksul pärast seda, kui on tehtud otsus mudeli mittevastavuse kohta.

Liikmesriikide asutustel tuleb kasutada VIII ja IX lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid ja arvestada kõrvalekaldeid, mis on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Näitaja	Kontrollimisel lubatud kõrvalekalded
SPI	Mõõtmisel saadud väärtus ei tohi ületada suurimat deklareeritud väärtust rohkem kui 1,07 korda
Elamu- ja mitteelamuventilatsiooniseadme temperatuuri suhtarv	Mõõtmisel saadud väärtus ei tohi olla väiksem kui 0,93 korda väikseim deklareeritud väärtus
SFPint	Mõõtmisel saadud väärtus ei tohi ületada suurimat deklareeritud väärtust rohkem kui 1,07 korda
Ühesuunaliste mitteelamuventilatsiooniseadmete ventilaatori kasutegur	Mõõtmisel saadud väärtus ei tohi olla väiksem kui 0,93 korda väikseim deklareeritud väärtus
Elamuventilatsiooniseadmete müravõimsustase	Mõõtmisel saadud väärtus ei tohi ületada suurimat deklareeritud väärtust rohkem kui 2 dB võrra
Mitteelamuventilatsiooniseadmete müravõimsustase	Mõõtmisel saadud väärtus ei tohi ületada suurimat deklareeritud väärtust rohkem kui 5 dB võrra

Tootja või importija ei tohi lubatud kõrvalekaldeid kasutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtuste määramisel ega nende tõlgendamisel lubatava kõrvalekaldena, et saavutada vastavus toote nõuetele.

VII LISA

Võrdlusandmed

Elamuventilatsiooniseadmed:

a)	SEC: sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetel – 42 kWh/(m2.a) ning ühesuunaliste ventilatsiooniseadmetel – 27 kWh/(m2.a);

b)	soojustagasti temperatuuri suhtarv ηt: sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetel 90 %.

Mitteelamuventilatsiooniseadmed:

a)	SFPint: 150 W/(m3/s) alla 2. järgu piirnormi mitteelamuventilatsiooniseadmete korral, kui vooluhulk ≥ 2 m3/s, ning 250 W/(m3/s) alla 2. järgu piirnormi eriprojekti järgi ehitatud mitteelamuventilatsiooniseadmete korral, kui vooluhulk < 2 m3/s;

b)	soojustagasti temperatuuri suhtarv ηt_nrvu: 85 %, vahesoojuskandjaga soojustagasti korral 80 %.

VIII LISA

Erienergiatarbe nõudega seotud arvutused

Erienergiatarve SEC arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus:

—	SEC on ventileerimise erienergiatarve eluaseme või hoone köetava põrandapinna ruutmeetri kohta [kWh/(m2.a)];

—	ta on töötundide arv aastas [h/a];

—	pef on elektritootmise ja -jaotamise primaarenergiategur [–];

—	qnet on nõutav erivooluhulk köetava põrandapinna ruutmeetri kohta [m3/h.m2];

—	MISC on liigituse üldtegur, milles võetakse arvesse ventileerimistõhusust, kanali leket ja infiltratsiooni [–];

—	CTRL tähistab ventileerimise juhtimistegurit [–];

—	x on astendaja, millega võetakse arvesse soojusenergiasäästu ja elektrienergiasäästu vahelist mittelineaarsust, mis sõltub mootorist ja ajamist [–];

—	SPI on erivõimsus [kW/(m3/h)];

—	th on kütmishooaja tundide koguarv [h];

—	ΔΤh on kogu kütmishooaja keskmine sisetemperatuuri (19 °C) ja välistemperatuuri vahe, millest on lahutatud parand 3K, mis arvestab päikesesoojust ja ruumis tekkinud soojust [K];

—	ηh on kütmise keskmine kasutegur [–];

—	cair on õhu erisoojus konstantsel rõhul ja konstantsel tihedusel [kWh/(m3 K)];

—	qref on loomuliku ventileerimise etalonerivooluhulk (köetava põrandapinna ruutmeetri kohta) [m3/h.m2];

—	ηt on soojustagasti temperatuuri suhtarv [–];

—

Qdefr on aastane jää sulatamise elektrienergiakulu köetud põrandapinna ruutmeetri kohta [kWh/m2.a], mis tuleb muudetava takistusega elekterkütte kasutamisest.

Formula ,

kus:

—	tdefr on jää sulatamise perioodi kestus, s.o aeg, mil välistemperatuur langeb alla – 4 °C [h/a], ning

—	Δtdefr on keskmine välistemperatuuri kõrvalekalle [K] temperatuurist – 4 °C jää sulatamise perioodil.

Suurust Qdefr kasutatakse üksnes rekuperatiivsoojusvahetiga sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete korral; ühesuunaliste seadmete ja regeneratiivsoojusvahetiga seadmete Qdefr = 0.

SPI ja ηt määratakse katsete ja arvutuste põhjal.

Muud suurused ja nende vaikeväärtused on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Erienergiatarbe SEC arvutamisel kasutatavate suuruste väärtused

Üldine tüüp					MISC
Kanalitega ventilatsiooniseadmed					1,1
Kanalita ventilatsiooniseadmed					1,21
Ventileerimise juhtimistegur					CTRL
Käsijuhtimine (nõudluspõhine juhtimine puudub)					1
Aja järgi juhtimise pult (nõudluspõhine juhtimine puudub)					0,95
Keskse nõudluspõhise juhtimise seade					0,85
Kohaliku nõudluspõhise juhtimise seade					0,65
Mootor ja ajam					Astendaja x väärtus
Sisse- ja väljalülitamisega ning ühe töökiirusega					1
Kahe töökiirusega					1,2
Mitmekiiruseline					1,5
Sagedusmuunduriga					2
Kliima	th [h]	ΔΤh [K]	tdefr [h]	ΔΤdefr [K]	Qdefr (1) [kWh/a.m2]
Külm	6 552	14,5	1 003	5,2	5,82
Keskmine	5 112	9,5	168	2,4	0,45
Soe	4 392	5	—	—	—
Vaikeväärtused					Väärtus
Õhu erisoojus cair [kWh/(m3K)]					0,000344
Nõutav erivooluhulk köetava põrandapinna ruutmeetri kohta qnet [m3/h.m2]					1,3
Loomuliku ventileerimise etalonerivooluhulk köetava põrandapinna ruutmeetri kohta qref [m3/h.m2]					2,2
Töötundide arv aastas ta [h]					8 760
Elektritootmise ja -jaotamise primaarenergiategur pef					2,5
Kütmise kasutegur ηh					75 %

(1) Jää sulatamine kehtib ainult rekuperatiivsoojusvahetiga sissepuhke-väljatõmbe-seadmete korral ja vastav arvutusvalem on järgmine: Qdefr = tdefr * Δtdefr * cair * qnet * pef. Ühesuunalise seadme ja regeneratiivsoojusvahetiga seadme Qdefr = 0.

IX LISA

Mitteelamuventilatsiooniseadmete mõõtmised ja arvutused

Mitteelamuventilatsiooniseadmete korral tehakse mõõtmised ja arvutused toote etalonkonfiguratsiooni alusel.

Kaheotstarbeliste seadmete puhul tehakse katsed ja arvutused ventilatsioonirežiimil.

1. MITTEELAMUSOOJUSTAGASTI TEMPERATUURI SUHTARV

Mitteelamusoojustagasti temperatuuri suhtarv määratletakse järgmise valemiga:

Formula

kus:

—	ηt on soojustagasti temperatuuri suhtarv [–];

—	t2″ on soojustagastist väljuva ja ruumi siseneva õhu temperatuur [°C];

—	t2′ on välisõhu temperatuur [°C];

—	t1′ on ruumist väljuva ja soojustagastisse siseneva väljalaskeõhu temperatuur [°C].

2. FILTRI PARAND

Kui etalonkonfiguratsiooniga võrreldes puudub seadmel üks või mõlemad filtrid, tuleb kasutada järgmist filtri parandit:

1. jaanuarist 2016:

F = 0 täieliku etalonkonfiguratsiooni korral;

F = 160, kui puudub tavafilter;

F = 200, kui puudub peenfilter;

F = 360, kui puudub nii tava- kui ka peenfilter.

1. jaanuarist 2018:

F = 150, kui puudub tavafilter;

F = 190, kui puudub peenfilter;

F = 340, kui puudub nii tava- kui ka peenfilter.

„Peenfilter” on filter, mis vastab filtri kasuteguri nõuetele järgmise katse ja arvutuste kohaselt, mida peab kinnitama filtri tootja. Peenfiltreid katsetatakse õhuvoolus 0,944 m3/s ja filtri tööpind on 592 × 592 mm (paigaldamisraam 610 × 610 mm) (kiirus seadmes 2,7 m/s). Pärast nõutavat ettevalmistust, kalibreerimist ja veendumist, et õhuvool on ühtlane, mõõdetakse filtri esialgset kasutegurit ja rõhulangu. Filtrit koormatakse suureneva koormusega asjakohase tolmuga, kuni saavutatakse lõplik rõhulang 450 Pa. Kõigepealt laaditakse tolmugeneraatorisse 30 g tolmu, seejärel lisatakse tolmu ühtlaste ajavahemike järel neli korda enne lõpprõhu saavutamist. Filtrisse suunatakse tolm kontsentratsioonis 70 mg/m3. Filtri kasutegurit mõõdetakse aerosooli DEHS (dietüülheksüülsebakaat) tilkadega mõõdus 0,2–3 μm tootlikkusega 0,39 dm3/s (1,4 m3/h); osakesi loendatakse optilise osakeste loendajaga 13 korda mõlemalt filtri poolelt igakordse kestusega vähemalt 20 sekundit. Määratakse filtri kasuteguri ja rõhulangu väärtused igal sammul. Arvutatakse kogu katse keskmine filtri kasutegur osakeste fraktsioonide kohta. Et filtri saaks klassifitseerida peenfiltriks, peab selle keskmine kasutegur osakeste fraktsiooni 0,4 μm jaoks olema suurem kui 80 % ja väikseim kasutegur suurem kui 35 %. Väikseim kasutegur on staatiliste laenguteta olukorras määratud kasuteguri, esialgse kasuteguri ja kogu laadimise kestel saadud väikseima kasuteguri seast saadud väikseim kasuteguri väärtus. Staatiliste laenguteta olukorrale vastava kasuteguri määramise katse on samasugune, nagu eespool kirjeldatud keskmise kasuteguri katse, kuid enne katset eemaldatakse filtri siledalt pinnalt staatilised laengud isopropanooliga.

„Tavafilter” on filter, mis vastab järgmistele kasuteguri nõuetele: tavafilter on ventilatsiooniseadme filter, mille kasutegur määratakse samal viisil kui peenfiltril, kuid selle keskmine kasutegur 0,4 μm osakeste fraktsiooni jaoks peab olema suurem kui 40 %, mida peab kinnitama filtri tootja.

25.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 337/27

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1254/2014,

11. juuli 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elamuventilatsiooniseadmete energiamärgistusega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiivi 2010/30/EL energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses, (1) eriti selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2010/30/EL on nõutud, et komisjon võtaks vastu delegeeritud aktid energiamõjuga toodete märgistamise kohta. Delegeeritud aktid tuleb võtta vastu selliste toodete kohta, mille puhul on suur energiasäästuvõimalus ning mille töönäitajad on ühesuguste toimingute puhul küllaltki erinevad ning mille puhul ei ole oodata, et liidu teiste õigusaktide või isereguleerumisega võiks eesmärke saavutada kiiremini või odavamalt kui kohustuslike nõuetega.

(2)

Komisjon hindas elamuventilatsiooniseadmete tehnika-, keskkonna- ja majandustahke. Elamuventilatsiooniseadmete tarbitav elektrienergia moodustab ELis olulise osa kodumajapidamiste kogu energiavajadusest. Kõnealuste toodete energiatõhususe alal on saavutatud edasiminekut, kuid nende energiatarvet on võimalik veelgi vähendada. Hindamine näitas, et toodete toimivuses on suuri erinevusi, kuid ei ole sellist isereguleerumist ega vabatahtlikke lepinguid, millega võiks poliitikaeesmärke saavutada.

(3)

Väikesed ventilatsiooniseadmed, mille sisendvõimsus ühe õhujoa kohta on alla 30 W, tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast välja jätta. Sellised seadmed on ette nähtud mitmesugusteks rakendusteks, eelkõige vahelduvalt töötamiseks ja töötamiseks ainult täiendavate funktsioonidega, näiteks tööks vannitoas. Selliste ventilatsiooniseadmete kaasamine suurendaks märgatavalt halduskoormust seoses turujärelevalvega, sest nende müügikogused on suured, kuid need lisavad energiasäästu vaid väikese panuse. Kuna neil on aga samad funktsioonid kui teistel ventilatsiooniseadmetel, tuleks käesoleva määruse läbivaatamisel käsitleda ka nende lisamist määruse reguleerimisalasse. Mitteelamuventilatsiooniseadmed tuleks jätta välja märgistamiskohustuse alt, sest neid tooteid valivad projekteerijad ja arhitektid ning see ei sõltu eriti tarbijate ja turgude käitumisest. Välja tuleks jätta ka ventilatsiooniseadmed, mis on ette nähtud üksnes eriolukorras või ohtlikus keskkonnas kasutamiseks, sest need on harva ja lühikest aega kasutusel. Samuti tuleks erandite hulgas täpsustada, et välja jäetakse ka mitmefunktsioonilised seadmed, mida kasutatakse eelkõige soojendamiseks või jahutamiseks, ning köögi pliidikubud. Tuleks kehtestada ühtlustatud sätted erienergiatarbe näitamiseks elamuventilatsiooniseadmete märgistusel ja ühtses tooteteabes, et innustada tootjaid suurendama selliste toodete energiatõhusust, julgustada lõpptarbijaid ostma energiatõhusaid tooteid ja aidata kaasa siseturu toimimisele.

(4)	Elamuventilatsiooniseadmete märgisele tuleks lisada ka müra andmed, sest need võivad osutuda tarbijatele oluliseks teabeks.

(5)	Käesoleva määruse ja komisjoni määruse (EL) nr 1253/2014 (2) koostoimes on 2025. aastaks oodatav säästu kasv 1 300 PJ võrra (45 %), seega väärtuseni 4 130 PJ.

(6)

Tootemärgisel esitatava teabe saamiseks tuleb kasutada usaldusväärseid, täpseid ja korratavaid meetodeid, mille puhul võetakse arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmis- ja arvutusmeetodeid, sealhulgas (kui need on olemas) Euroopa standardiorganisatsioonide vastu võetud ühtlustatud standardeid, mis on koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist, (3) sätestatud menetluste kohaselt.

(7)

Käesoleva määrusega tuleks sätestada märgise, tehniliste dokumentide ja tootekirjelduse ühetaolise kujunduse ja sisu nõuded. Tuleks sätestada ka igasugusel ventilatsiooniseadmete kaugmüügil esitatava teabe, reklaami ja tehnilise turundusmaterjali nõuded, sest interneti kaudu lõpptarbijatele esitatava teabe tähtsus on suurenemas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse elamuventilatsiooniseadmete energiamärgistuse nõuded.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste elamuventilatsiooniseadmete suhtes:

a)	ühesuunalised seadmed (väljatõmbeks või sissepuhkeks), mille sisendvõimsus on väiksem kui 30 W;

b)	seadmed, mis on ette nähtud tööks üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 94/9/EÜ (4) sätestatud plahvatusohtlikus keskkonnas;

c)	seadmed, mis on ette nähtud üksnes hädaolukorras lühiajaliseks kasutamiseks ning mis vastavad ehitiste tuleohutuse põhinõuetele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 305/2011 (5);

seadmed, mis on ette nähtud tööks üksnes olukorras,

i)	kus ventileeritava õhu temperatuur on üle 100 °C;

ii)	kus ventilaatorit käitavat mootorit ümbritseva keskkonna temperatuur, kui mootor asub väljaspool õhuvoolu, on üle 65 °C;

iii)	kus ventileeritava õhu või mootorit ümbritseva keskkonna temperatuur, kui mootor paikneb väljaspool õhuvoolu, on alla – 40 °C;

iv)	kus alalistoitepinge ületab 1 000 V või vahelduvtoitepinge ületab 1 500 V;

v)	kus keskkond on mürgine, tugevasti söövitav või tuleohtlik või tugevat kulumist põhjustav;

e)	seadmed, millel on soojustagastuseks soojusvaheti või soojuspump või mis võimaldavad soojusülekannet või soojuse väljapääsu lisaks soojusvaheti võimalustele, välja arvatud soojusülekanne kaitseks jäätumise vastu või jää sulatamiseks;

f)	seadmed, mis klassifitseeritakse pliidikubudeks ja mis kuuluvad komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 65/2014 (6) reguleerimisalasse.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „ventilatsiooniseade”– elektri jõul töötav seade, millel on vähemalt üks tiivik, üks mootor ja kest ning mille otstarve on hoones või hooneosas vahetada kasutatud õhku välisõhuga;

2) „elamuventilatsiooniseade”– järgmiste omadustega ventilatsiooniseade:

a)	selle suurim vooluhulk on kuni 250 m3/h;

b)	selle suurim vooluhulk on 250 — 1 000 m3/h, kuid tootja kinnitab, et seade on ette nähtud üksnes elamus kasutamiseks;

3) „suurim vooluhulk”– tootja deklareeritud ventilatsiooniseadme suurim vooluhulk, mille seade saavutab töötamisel kas sellega kokkuehitatud või kokkuehitamata ja seadmega koos tarnitava juhtimisseadmega normaaltingimustel (õhutemperatuur 20 °C ja õhurõhk 101 325 Pa), kui seade on täielikult (nt koos puhaste filtritega) ja tootja juhiste järgi paigaldatud; kanalitega elamuventilatsiooniseadmete puhul on suurim vooluhulk seotud õhu vooluhulgaga, kui välise staatilise rõhu vahe on 100 Pa, kanalita elamuventilatsiooniseadmete puhul aga õhuvooluga, kui kogurõhu vahe on väikseim saavutatav järgmiste väärtuste seast: 10 (väikseim)–20–50–100–150–200–250 Pa, sõltuvalt sellest, milline neist on mõõdetud rõhuvahega võrdne või sellest vahetult väiksem;

4) „ühesuunaline ventilatsiooniseade”– ventilatsiooniseade, mis tekitab üksnes ühesuunalise õhuvoolu — kas seest välja (väljatõmme) või väljast sisse (sissepuhe) — kui mehhaaniliselt tekitatud õhuvoolu tasakaalustab loomulik õhu sissepääs hoonesse või väljapääs hoonest;

5) „sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseade”– ventilatsiooniseade, mis tekitab õhuvoolu ruumist välisõhku ja välisõhust ruumi ning millel on nii väljatõmbe- kui ka sissepuhkeseade;

6) „samaväärne ventilatsiooniseadme mudel”– ventilatsiooniseade, millel on samad tehnilised omadused vastavalt kohaldatavatele tooteteabe nõuetele, kuid mille sama tootja, volitatud esindaja või importija on lasknud turule erineva mudelina.

II–IX lisa jaoks vajalikud täiendavad mõisted on esitatud I lisas.

Artikkel 3

Tarnijate kohustused

1. Tarnijad, kes lasevad turule elamuventilatsiooniseadmeid, peavad tagama, et 1. jaanuarist 2016 oleksid täidetud järgmised nõuded:

igale elamuventilatsiooniseadmele lisatakse III lisas sätestatud teabe vormi ja sisu nõuetele vastav trükitud märgis, mis peab olema lisatud vähemalt seadme pakendile; iga elamuventilatsiooniseadme kohta tehakse edasimüüjatele kättesaadavaks III lisas sätestatud teabe vormi ja sisu nõuetele vastav elektrooniline märgis;

b)	tehakse kättesaadavaks IV lisas sätestatud tootekirjeldus. Tootekirjeldus tuleb esitada vähemalt seadme pakendil. Iga elamuventilatsiooniseadme kohta koostatakse IV lisas sätestatud elektrooniline märgis, mis on kättesaadav edasimüüjatele ja vaba juurdepääsuga veebilehtedel;

c)	V lisas sätestatud tehnilised dokumendid tehakse nõudmise korral kättesaadavaks liikmesriikide asutustele ja komisjonile;

d)	tehakse kättesaadavaks kasutusjuhendid;

e)	igas konkreetse elamuventilatsiooniseadme mudeli reklaamis, milles leidub energia- või hinnateavet, nimetatakse selle mudeli erienergiatarbe klass;

f)	tehnilistes reklaammaterjalides, mis käivad konkreetse elamuventilatsiooniseadme mudeli kohta ja milles kirjeldatakse selle tehnilisi parameetreid, nimetatakse selle mudeli erienergiatarbe klass.

2. Alates 1. jaanuarist 2016 tuleb turule lastavatele elamuventilatsiooniseadmetele lisada märgis III lisa punktis 1 sätestatud vormis, kui tegemist on ühesuunaliste ventilatsiooniseadmetega, ning III lisa punktis 2 sätestatud vormis, kui tegemist on sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmetega.

Artikkel 4

Edasimüüjate kohustused

Edasimüüja tagab järgmise:

a)	müügikohas on iga ventilatsiooniseadme esi- või ülaosa välispinnal selgelt nähtav artikli 3 lõike 1 punkti a kohane märgis, mille tarnijad on kättesaadavaks teinud;

müügiks, rendile andmiseks või järelmaksuga müügiks pakutavaid ventilatsiooniseadmeid, mille puhul lõppkasutaja toodet eeldatavasti esitletuna ei näe, turustatakse koos tarnija poolt VI lisa kohaselt esitatud teabega, välja arvatud juhul, kui toodet pakutakse interneti kaudu, millisel juhul kohaldatakse VII lisa;

c)	igale konkreetse elamuventilatsiooniseadme mudeli reklaamile, milles leidub energia- või hinnateavet, lisatakse viide seadme erienergiatarbe klassile;

d)	tehnilistes reklaammaterjalides, mis käivad konkreetse elamuventilatsiooniseadme mudeli kohta ja milles kirjeldatakse selle tehnilisi parameetreid, nimetatakse selle mudeli erienergiatarbe klass ja tarnija esitatud kasutusjuhend.

Artikkel 5

Mõõtmismeetodid

Artiklite 3 ja 4 kohaselt esitatavas teabes osutatud erienergiatarbe klass tuleb määrata II lisa tabeli järgi. Erienergiatarve, aastane elektrienergiatarve, aastane soojusenergiasääst, suurim vooluhulk ja müravõimsustase tuleb määrata VIII lisas sätestatud mõõtmis- ja arvutusmeetoditega, võttes arvesse tänapäevaseid tunnustatud mõõtmis- ja arvutusmeetodeid.

Artikkel 6

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

Ventilatsiooniseadme vastavuse hindamisel kohaldavad liikmesriigid IX lisas sätestatud korda.

Artikkel 7

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse tehnika arengu seisukohalt läbi ja esitab läbivaatamise tulemused nõuandefoorumile hiljemalt 1. jaanuariks 2020.

Läbivaatamisel hinnatakse eelkõige muude ventilatsiooniseadmete, sh alla 30 W sisendvõimsusega elamuventilatsiooniseadmete lisamist määruse reguleerimisalasse ning nõudluspõhise juhtimisega ühesuunaliste ja sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete erienergiatarbe arvutamist ja erienergiatarbe klasse.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. juuli 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 153, 18.6.2010, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 1253/2014, 7. juuli 2014, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ ventilatsiooniseadmete ökodisaininõuete osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 8).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/9/EÜ, 23. märts 1994, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, 9. märts 2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

(6) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 65/2014, 1. oktoober 2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate küpsetusahjude ja pliidikubude energiamärgistusega (ELT L 29, 31.1.2014, lk 1).

I LISA

II–IX lisas kasutatavad mõisted

1) „Erienergiatarve (SEC)”– näitaja [kWh/(m2.a)], mis iseloomustab eluaseme või elamu ventileerimise energiakulu köetava pinna ruutmeetri kohta, mis arvutatakse elamuventilatsiooniseadmete jaoks VIII lisa juhiste kohaselt;

2) „müravõimsustase (LWA)”– 1-pikovatise (1 pW) müravõimsuse suhtes määratud A-kaalutud müravõimsustase [dB], mis tekib müra levimisel läbi seadme kesta õhku õhu etalonvooluhulga korral;

3) „mitmekiiruseline ajam”– ventilaatori ajam, millega saab töötada vähemalt kolmel töökiirusel ja kiirusel 0 (väljalülitatud seisund);

4) „sagedusmuundur”– elektrooniline regulaator, mis on ehitatud kokku mootori ja ventilaatoriga või töötab nendega koos või neist eraldi ning mis pidevalt muudab elektrimootori toidet, et seeläbi reguleerida vooluhulka;

5) „soojustagasti”– sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadme osa, milles on soojusvaheti, mille ülesandeks on kasutada (saastunud) väljatõmbeõhus leiduvat soojust (värske) sissepuhkeõhu soojendamiseks;

6) „elamuventilatsiooniseadme soojustagasti temperatuuri suhtarv (ηt)”– välisõhu temperatuuri suhtes leitud sissepuhkeõhu temperatuuritõusu ja väljatõmbeõhu temperatuurilangu suhe, mõõdetud kuiva soojustagastuse korral ja standardsetel õhutingimustel, kui massivool on tasakaalus etalonvooluhulga juures, sise- ja välistemperatuuri vahe on 13 K, ilma ventilaatori mootorist pärineva soojuse parandita;

7) „seadmesisese lekke osa”– sissepuhkeõhus leiduv väljatõmbeõhu osa, kui seade töötab õhu etalonvooluhulgaga ja mõõtmine toimub kanalites; väljatõmbeõhk satub sissepuhkeõhku soojustagastiga seadmes toimuva lekke tõttu; katse tehakse 100 Pa juures;

8) „õhutagastus”– väljatõmbeõhu protsent, mis tagastatakse sissepuhkeõhku regeneratiivsoojusvaheti puhul etalonvooluhulga juures;

9) „välimise lekke osa”– õhu etalonvooluhulga osa, mis eraldub seadmest rõhukatsel, mis tehakse nii ala- kui ka ülerõhu puhul 250 Pa juures;

10) „segunemine”– vahetu ringlus või õhuvoolude segunemine sise- ja välisosa sissepuhke ja väljatõmbe vahel, nii et seadme töötamisel etalonvooluhulgaga ei toimu ehitise tõhusat ventileerimist;

11) „segunemisosa”– väljatõmbeõhu see osa kogu õhu etalonvooluhulgast, mis ringleb sise- ja välisosa sissepuhke ja väljatõmbe vahel ega võimalda ehitist tõhusalt ventileerida, kui seade töötab õhu etalonvooluhulgaga (mida mõõdetakse 1 m kaugusel siseosa sissepuhkekanalis), millest on lahutatud seadmesisese lekke osa;

12) „efektiivne võimsus”– elektrivõimsus [W] etalonvooluhulga ja vastava välisrõhu koguvahe korral, mis koosneb ventilaatorite, juhtseadmete (sealhulgas juhtpuldid) ja soojuspumba — kui see kuulub süsteemi — võimsustarbest;

13) „erivõimsus (SPI)”– efektiivse võimsuse [W] ja etalonvooluhulga [m3/h] suhe [W/(m3/h)];

14) „rõhu-vooluhulga kõverad”– selliste kõverate parv, mis kujutavad ühesuunalise elamuventilatsiooniseadme või sissepuhke-väljatõmbeseadme sissepuhke rõhuvahe sõltuvust vooluhulgast (rõhtteljel); iga kõver vastab ühele ventilaatori töökiirusele (üks, kaks või kolm) ja on koostatud ventilaatori vooluhulga kaheksa ühesuguse sammuga valitud punkti alusel; kui ventilaatoril on pidevalt muudetav töökiirus, valitakse vähemalt väikseimale ja suurimale töökiirusele vastav kõver ning sobiv keskmine kõver, mis on lähedane erivõimsuse katses kasutatavale õhu vooluhulgale ja rõhuvahele;

15) „etalonvooluhulk”– väärtus [m3/s] rõhu-vooluhulga kõvera rõhtteljel, mis on võetud sellises võrdluspunktis või on kõige lähemal sellele võrdluspunktile, mis vastab vähemalt 70 % suurimast vooluhulgast ja rõhule 50 Pa kanalitega seadmete või väikseimale rõhule kanalita seadmete puhul; sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete korral määratakse etalonvooluhulk sissepuhkeavas;

16) „juhtimistegur”– erienergiatarbe arvutamisel kasutatav parandustegur, millega võetakse arvesse ventilatsiooniseadme juhtimisseadme tüüpi, nagu on kirjeldatud VIII lisa tabelis 1;

17) „juhtimisnäitaja”– selline mõõdetav näitaja või näitajate kogum, mis kirjeldab ventileerimisvajadust, seega: suhteline niiskus, süsihappegaasisisaldus, lenduvate orgaaniliste ühendite või muude gaaside sisaldus ruumis või ruumis viibimise ja liikumise kindlakstegemine kehade infrapunakiirguse või ultraheli peegeldumise või inimtegevusest või seadmetest tingitud valguse või elektriliste signaalide järgi;

18) „käsijuhtimine”– juhtimise liik, mille puhul ei kasutata nõudluspõhise juhtimise seadet;

19) „nõudluspõhise juhtimise seade”– seade või seadmete komplekt, mis on ehitatud kokku või eraldi ning mis mõõdab juhtimisnäitajat ja seadistab selle järgi automaatselt ventilatsiooniseadme ja/või kanalite vooluhulka;

20) „aja järgi juhtimise pult”– seade, mida kasutab inimene ventilaatori töökiiruse ja vooluhulga seadistamiseks ja millega saab vähemalt seitsmeks nädalapäevaks käsitsi seadistada vähemalt kaks nõrgema võimsusega ajavahemikku, s.o ajavahemikku, mil vooluhulk on vähendatud või 0;

21) „nõudluspõhise ventileerimise seade”– ventilatsiooniseade, mis töötab nõudluspõhise juhtimise seadmega;

22) „kanalitega ventilatsiooniseade”– ventilatsiooniseade, mis ventileerib ühte või enamat ruumi hoones ja kasutab selleks õhukanaleid ning millele on ette nähtud kanaliühendused;

23) „kanalita ventilatsiooniseade”– hoones ühe ruumi või ala ventileerimise seade, mis ei ole ette nähtud kanaliga ühendamiseks;

24) „keskse nõudluspõhise juhtimise seade”– nõudluspõhise juhtimise seade, millega pidevalt seadistatakse kanalitega ventilatsiooniseadme töökiirust (töökiirusi) ja vooluhulka ühe anduri abil keskselt kogu ventileeritava hoone või hooneosa ulatuses;

25) „kohaliku nõudluspõhise juhtimise seade”– nõudluspõhise juhtimise seade, millega pidevalt seadistatakse ventilatsiooniseadme töökiirust (töökiirusi) ja vooluhulka kanalitega ventilatsiooniseadme puhul rohkem kui ühe anduri abil, kanalita ventilatsiooniseadme puhul ühe anduri abil;

26) „staatiline rõhk (psf)”– kogurõhk, millest on lahutatud dünaamiline rõhk;

27) „kogurõhk (pf)”– ventilaatori väljundi ja sisendi juures mõõdetud absoluutsete rõhkude vahe;

28) „absoluutne rõhk”– rõhk, mida mõõdetaks gaasijoa teatavas punktis, kui juga peatataks isoentroopse protsessiga;

29) „dünaamiline rõhk (kiirusrõhk)”– rõhk, mille arvutamiseks kasutatakse massivooluhulka, gaasi keskmist tihedust väljavoolukohas ja ventilatsiooniseadme väljavoolu pindala;

30) „rekuperatiivsoojusvaheti”– soojusvaheti, mis on ette nähtud soojuse ülekandmiseks ühelt õhujoalt teisele ilma liikuvate osadeta, nt pindsoojusvaheti, torusoojusvaheti samasuunalise õhuvooluga, ristisuunalise õhuvooluga või vastassuunalise õhuvooluga või nende kombinatsiooniga, või aurudifusiooniga pind- või torusoojusvaheti;

31) „regeneratiivsoojusvaheti”– pöörlev soojusvaheti, milles on pöördratas, mis kannab soojust ühelt õhuvoolt teisele, sealhulgas erimaterjal, mis võimaldab varjatud soojust üle kanda, ajam, kest või raam ja tihendid, mis vähendavad möödavoolu ja leket ühest õhuvoolust teise; sellistel soojusvahetitel on erinev niiskuse ülekandmise võime sõltuvalt kasutatavast erimaterjalist;

32) „õhuvoolu tundlikkus rõhumuutuste suhtes”– kanalita elamuventilatsiooniseadmel suurim kõrvalekalle suurimast vooluhulgast välisel ülerõhul + 20 Pa, jagatud sama suurusega välisel alarõhul –20 Pa;

33) „siseruumi ja väliskeskkonna vaheline õhupidavus”– kanalita elamuventilatsiooniseadme vooluhulk [m3/h] väliskeskkonna ja ruumi vahel, kui ventilaator on välja lülitatud.

II LISA

Erienergiatarbe klassid

Elamuventilatsiooniseadmete erienergiatarbe (SEC) klassid on keskmise kliimatüübi jaoks arvutatuna järgmised:

Tabel 1

Klassifitseerimine 1. jaanuarist 2016

SEC klass	SEC [kWh/a.m2]
A+ (kõige tõhusam)	SEC < – 42
A	– 42 ≤ SEC < – 34
B	– 34 ≤ SEC < – 26
C	– 26 ≤ SEC < – 23
D	– 23 ≤ SEC < – 20
E	– 20 ≤ SEC < – 10
F	– 10 ≤ SEC < 0
G (kõige ebatõhusam)	0 ≤ SEC

III LISA

Märgis

Pärast 1. jaanuari 2016 turustatavate ühesuunaliste ventilatsiooniseadmete märgis

Märgisel tuleb esitada järgmine teave:

I.	tarnija nimi või kaubamärk;

II.	tarnija mudelitähis;

III.	energiatõhusus: seadme energiatõhususe klassi osutava noole ots paigutatakse asjakohast energiatõhususklassi osutava noole otsaga samale kõrgusele. Energiatõhusus märgitakse keskmise kliima jaoks;

IV.	müravõimsustase (LWA) [dB] (ümardatud täisarvuni);

V.	suurim vooluhulk [m3/h] (ümardatud täisarvuni) ja selle juures üks nool, mis tähistab ühesuunalist ventilatsiooniseadet.

Pärast 1. jaanuari 2016 turustatavate sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete märgis

Märgisel tuleb esitada järgmine teave:

I.	tarnija nimi või kaubamärk;

II.	tarnija mudelitähis;

III.	energiatõhusus: seadme energiatõhususe klassi osutava noole ots paigutatakse asjakohast energiatõhususklassi osutava noole otsaga samale kõrgusele. Energiatõhusus märgitakse keskmise kliima jaoks;

IV.	müravõimsustase (LWA) [dB] (ümardatud täisarvuni);

V.	suurim vooluhulk [m3/h] (ümardatud täisarvuni) ja selle juures kaks vastassuunalist noolt, mis tähistavad sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadet.

Elamuventilatsiooniseadmete märgise kujundus vastavalt punktidele 1–2 on järgmine:

Siin:

märgise laius on vähemalt 75 mm ja kõrgus 150 mm; kui märgis trükitakse suuremas formaadis, peab selle kujunduse mõõtude suhe jääma samaks kui eespool esitatud kirjelduses.

Taust on valge.

Neljavärvitükk (CMYK: tsüaansinine, magentapunane, kollane ja must) vastavalt järgmisele näidisele: 00-70-X-00: 0 % tsüaansinist, 70 % magentapunast, 100 % kollast, 0 % musta.

Märgis peab vastama kõikidele allpool toodud tingimustele (numbrid viitavad eespool esitatud joonisele).

ELi märgise äärejoon: 3,5 pt — värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 2,5 mm.

ELi logo: värvused: X-80-00-00 ja 00-00-X-00.

Energialogo: värvus: X-00-00-00.

Piktogramm vastavalt näidisele: ELi logo + energiamärgis: laius: 62 mm, kõrgus: 12 mm.

Logode all olev joon: 1 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, pikkus: 62 mm.

Skaala A+–G:

—

nool: kõrgus: 6 mm, tühik: 1 mm; värvused:

—	kõrgeim klass: X-00-X-00,

—	teine klass: 70-00-X-00.

—	kolmas klass: 30-00-X-00,

—	neljas klass: 00-00-X-00,

—	viies klass: 00-30-X-00,

—	kuues klass: 00-70-X-00,

—	seitsmes klass: 00-X-X-00,

—	viimane klass: 00-X-X-00,

—	tekst: Calibri, poolpaks, 13 pt, valged suurtähed.

Erienergiatarbe klass

—	nool: laius: 17 mm, kõrgus: 9 mm, 100 % musta;

—	tekst: Calibri, poolpaks, 18,5 pt, valged suurtähed. „+”-sümbolid: Calibri, poolpaks, 11 pt, valged, ühel real.

Müratase [dB]:

—	äärejoon: 1,5 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 2,5 mm;

—	väärtus: Calibri, poolpaks, 16 pt, 100 % musta;

—	„dB”: Calibri, tavaline, 10 pt, 100 % musta.

Suurim vooluhulk [m3/h]:

—	äärejoon: 1,5 pt, värvus: 100 % tsüaansinist, ümarad nurgad: 2,5 mm;

—	väärtus: Calibri, poolpaks, 16 pt, 100 % musta;

—	„m3/h”: Calibri, poolpaks, 16 pt, 100 % musta;

—

üks või kaks noolt:

—	iga noole laius: 10 mm, iga noole kõrgus: 10 mm;

—	värvus: 100 % tsüaansinist.

Energia:

—	tekst: Calibri, tavaline, 6 pt, mustad tähed.

Võrdlusperiood:

—	tekst: Calibri, poolpaks, 8 pt.

Tarnija nimi või kaubamärk

Tarnija mudelitähis

Tarnija nimi või kaubamärk ja mudelitähis peavad mahtuma alale suurusega 62 × 10 mm.

IV LISA

Tootekirjeldus

Artikli 3 lõike 1 punktis b ette nähtud elamuventilatsiooniseadme tootekirjelduses olev teave esitatakse järgmises järjekorras ja avaldatakse tootebrošüüris või muudes trükimaterjalides, mis on tootega kaasas:

a)	tarnija nimi või kaubamärk;

b)	tarnija mudelitähis, s.o harilikult tähtnumbriline kood, mis on omistatud teatavale elamuventilatsiooniseadmele ja eristab seda teistest sama kaubamärgiga või sama tarnija nimega mudelitest;

c)	erienergiatarve SEC [kWh/(m2.a)] iga asjakohase kliimavööndi ja SEC klassi kohta;

d)	käesoleva määruse artikli 2 kohane liigitus (ühesuunaline, sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseade);

e)	kas paigaldatud või paigaldatav mootor on mitmekiiruselise ajami või sagedusmuunduriga;

f)	soojustagasti liik (rekuperatiivne, regeneratiivne, puudub);

g)	soojustagasti temperatuuri suhtarv [ %] (soojustagastita toodete puhul „ei kohaldata”);

h)	suurim vooluhulk [m3/h];

i)	ventilaatori ajami, sealhulgas mootori juhtseadise (kui see on olemas) elektrivõimsus [W] suurima vooluhulga korral;

j)	müravõimsustase (LWA) (ümardatud täisarvuni);

k)	etalonvooluhulk [m3/s];

l)	etalonrõhuvahe [Pa];

m)	erivõimsus [W/m3/h];

n)	juhtimistegur ja juhtimise liik VIII lisa tabelis 1 esitatud liigituse ja asjaomaste määratluste järgi;

o)	sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete korral deklareeritud suurim seadmesisese ja välimise lekke osa [ %] või (üksnes regeneratiivsoojusvahetite korral) õhutagastus ja kanalitega ühesuunaliste ventilatsiooniseadmete korral välimise lekke osa [ %];

p)	kanalita sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete korral, millele ei ole ette nähtud ühtainsat kanaliühendust kas sissepuhke- või väljatõmbepoolele, segunemisosa;

q)	filtriga kasutatavatel elamuventilatsiooniseadmetel filtri vahetamise nähtava märguande asukoht ja kirjeldus, sealhulgas tekst, et seadme energiatõhusa ja tulemusliku toimimise tagamiseks tuleb filtreid korrapäraselt vahetada;

r)	ühesuunaliste ventilatsiooniseadmete korral juhised, et välisseinale tuleb paigaldada seadistatud sissevoolu- või väljavooluavale katted nii, et võimaldada õhu loomulikku sisse- või väljavoolu;

s)	koostamise ja lahtivõtmise juhiste internetiaadress;

t)	üksnes kanalita seadmete korral: õhuvoolu tundlikkus rõhumuutuste suhtes ülerõhul 20 Pa ja alarõhul 20 Pa;

u)	üksnes kanalita seadmete korral: siseruumi ja väliskeskkonna vaheline õhupidavus [m3/h];

v)	aastane elektrienergiatarve [elektrienergia kWh/a];

w)	aastas säästetud soojusenergia [primaarenergia kWh/a] iga kliimatüübi jaoks (keskmine, soe, külm).

V LISA

Tehnilised dokumendid

Artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud tehnilised dokumendid peavad sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)	tarnija nimi ja aadress;

b)	tarnija mudelitähis, s.o harilikult tähtnumbriline kood, mis on omistatud teatavale elamuventilatsiooniseadmele ja eristab seda teistest sama kaubamärgiga või sama tarnija nimega mudelitest;

c)	vajaduse korral viited kohaldatud ühtlustatud standarditele;

d)	vajaduse korral muud kasutatud arvutusmeetodid, mõõtmisstandardid ja -spetsifikatsioonid;

e)	selle isiku andmed ja allkiri, kellel on õigus tarnija nimel alla kirjutada;

f)	vajaduse korral mõõdetavad tehnilised näitajad, mis on kindlaks määratud vastavalt VIII lisale:

g)	üldmõõtmed,

h)	elamuventilatsiooniseadme tüübi andmed;

i)	mudeli erienergiatarbe klass, nagu on määratletud II lisas;

j)	erienergiatarve (SEC) iga asjakohase kliimavööndi kohta;

k)	müravõimsustase (LWA);

l)	VIII lisa kohaselt tehtud arvutuste tulemused.

Tarnijad võivad eespool esitatud loetelu lõppu lisada täiendavat teavet.

VI LISA

Teave, mis tuleb esitada juhul, kui lõppkasutaja ei näe eeldatavasti toodet esitletuna mujal kui internetis

Kui lõpptarbija eeldatavasti ei näe toodet esitletuna mujal kui internetis, tuleb esitada teave järgmiselt:

a)	mudeli erienergiatarbe klass, nagu on määratletud II lisas;

b)	erienergiatarve SEC [kWh/(m2.a)] iga asjakohase kliimavööndi kohta;

c)	suurim vooluhulk [m3/h];

d)	müravõimsustase (LWA) [dB(A)] (ümardatud täisarvuni).

2.	Kui esitatakse muid tootekirjelduses sisalduvaid andmeid, tuleb seda teha IV lisas sätestatud kujul ja järjekorras.

3.	Kogu käesolevas lisas osutatud teave tuleb trükkida või esitada loetava suuruse ja kirjatüübiga kirjas.

VII LISA

Teave, mis tuleb esitada juhul, kui toodet müüakse, antakse rendile või müüakse järelmaksuga interneti kaudu

Käesoleva lisa punktides 2–5 kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kuvamisseadis”– mis tahes ekraan, sh puutetundlik ekraan, või muu visualiseerimisviis, mida kasutatakse internetiteabe kuvamiseks kasutajatele;

b) „pesaaken”– aken, mille kaudu kujutis või andmekogum muutub kättesaadavaks muul kujutisel või andmekogumil tehtava hiireklõpsuga, hiirega üleliikumisega või puuteekraanil kujutise venitamisega;

c) „puutetundlik ekraan”– puudutusele reageeriv ekraan, nt tahvelarvuti, klaviatuurita tahvelarvuti või nutitelefoni ekraan;

d) „alternatiivtekst”– kujutise asemel esitatav tekst, millega edastatakse teavet muud moodi kui kujutisena; seda kasutatakse selliste näidikute puhul, millega ei saa kujutisi esitada, samuti kõnesünteesiseadme puhul juurdepääsu hõlbustava vahendina kõnesünteesirakenduste sisendina.

Asjakohane märgis, mille tarnijad teevad kättesaadavaks artikli 3 lõike 1 punkti a kohaselt, tuleb kuvada kuvamisseadisel toote hinna lähedal artikli 3 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ajakava kohaselt. Märgis peab olema sellise suurusega, mis tagab selle hea nähtavuse ja loetavuse ning see peab olema III lisas esitatud mõõtudega proportsionaalne. Märgise võib esitada pesaakna kaudu, mille puhul peab märgisele juurdepääsuks kasutatav kujutis olema kooskõlas käesoleva lisa punktis 3 sätestatud nõuetega. Pesaaknas kuvamise korral peab märgis ekraanile ilmuma pärast esimest kujutisel tehtud hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puutetundliku ekraani puhul pärast selle esimest venitamist.

Kujutis, mille kaudu pääseb pesaaknas märgise juurde, peab olema järgmine:

a)	see kujutab noolt, mis on toote märgisel esitatud energiatõhususklassiga sama värvi;

b)	sellel peab olema toote energiatõhususklass valges, sama tähesuurusega kirjas nagu hind ning

c)	selle kuju on üks järgmisest kahest:

Pesaakna korral tuleb kuvada märgise kujutis järgmises järjekorras.

a)	Käesoleva lisa punktis 3 osutatud kujutis tuleb kuvada kuvamisseadisel toote hinna lähedal;

b)	kujutisel peab olema märgise link;

c)	märgis kuvatakse pärast hiireklõpsu, hiirega üleliikumist või puuteekraanil kujutise venitamist;

d)	märgis kuvatakse hüpikaknas, uuel vahelehel, uuel lehel või aknas kuvataval teisel aknal;

e)	märgise suurendamiseks puuteekraanil kasutatakse asjaomaseid puuteekraanil kasutatavaid käsklusi;

f)	märgise kuvamise lõpetab sulgemiskäsklus või muu tavaline sulgemisvõte;

g)	kujutise tekstialternatiivil, mida kuvatakse juhul, kui märgist ei ole võimalik kuvada, esitatakse toote energiatõhususklass hinnaga sama tähesuurusega kirjas.

Tarnijate poolt artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt kättesaadavaks tehtud asjakohane tootekirjeldus tuleb kuvada kuvamisseadisel toote hinna lähedal. Tootekirjeldus peab olema sellise suurusega, et see oleks selgelt nähtav ja loetav. Tootekirjelduse võib kuvada pesaaknas ning sel juhul peab sellele viival lingil olema selgelt ja loetavalt märgitud „Tootekirjeldus”. Kui kasutatakse pesaakent, kuvatakse tootekirjeldus esimese hiireklõpsu, hiirega üleliikumise või puuteekraanil lingi venitamisega.

VIII LISA

Mõõtmised ja arvutused

Erienergiatarve SEC arvutatakse järgmise valemi järgi:

Formula

kus:

—	SEC on ventileerimise erienergiatarve eluaseme või hoone köetava põrandapinna ruutmeetri kohta [kWh/(m2.a)];

—	ta on töötundide arv aastas [h/a];

—	pef on elektritootmise ja -jaotamise primaarenergiategur [-];

—	qnet on nõutav erivooluhulk köetava põrandapinna ruutmeetri kohta [m3/h.m2];

—	MISC on liigituse üldtegur, milles võetakse arvesse ventileerimistõhusust, kanali leket ja infiltratsiooni [-];

—	CTRL tähistab ventileerimise juhtimistegurit [-];

—	x on astendaja, millega võetakse arvesse soojusenergiasäästu ja elektrienergiasäästu vahelist mittelineaarsust, mis sõltub mootorist ja ajamist [-];

—	SPI on erivõimsus [kW/(m3/h)];

—	th on kütmishooaja tundide koguarv [h];

—	ΔΤh on kogu kütmishooaja keskmine sisetemperatuuri (19 °C) ja välistemperatuuri vahe, millest on lahutatud parand 3K, mis arvestab päikesesoojust ja ruumis tekkinud soojust [K];

—	ηh on kütmise keskmine kasutegur [-];

—	cair on õhu erisoojus konstantsel rõhul ja konstantsel tihedusel [kWh/(m3 K)];

—	qref on loomuliku ventileerimise etalonerivooluhulk (köetava põrandapinna ruutmeetri kohta) [m3/h.m2];

—	ηt on soojustagasti temperatuuri suhtarv [-];

—

Qdefr on aastane jää sulatamise elektrienergiakulu köetud põrandapinna ruutmeetri kohta [kWh/m2.a], mis tuleb muudetava takistusega elekterkütte kasutamisest.

Formula ,

kus:

—	tdefr on jää sulatamise perioodi kestus, s.o aeg, mil välistemperatuur langeb alla – 4 °C [h/a], ning

—	Δtdefr on keskmine välistemperatuuri kõrvalekalle [K] temperatuurist – 4 °C jää sulatamise perioodil.

Suurust Qdefr kasutatakse üksnes rekuperatiivsoojusvahetiga sissepuhke-väljatõmbe-ventilatsiooniseadmete korral; ühesuunaliste seadmete ja regeneratiivsoojusvahetiga seadmete Qdefr = 0.

SPI ja ηt määratakse katsete ja arvutuste põhjal.

Muud suurused ja nende vaikeväärtused on esitatud tabelis 1. Märgise klassifikatsioonis vastab SEC keskmisele kliimale.

Aastane elektrienergiatarve (AEC) 100 m2 põrandapinna kohta [elektrienergia kWh aastas] ja aastas säästetud soojusenergia (AHS), mis kujutab endast aastas säästetud kütteenergiat [kWh aastas ülemise kütteväärtuse järgi], arvutatakse, kasutades punkti 1 määratlusi ja tabelis 1 esitatud vaikeväärtusi iga kliimatüübi kohta (keskmine, soe, külm), järgmiste valemite järgi:

Formula ;

Formula .

Tabel 1

Erienergiatarbe SEC arvutamisel kasutatavate suuruste väärtused

Üldine tüüp					MISC
Kanalitega ventilatsiooniseadmed					1,1
Kanalita ventilatsiooniseadmed					1,21
Ventileerimise juhtimistegur					CTRL
Käsijuhtimine (nõudluspõhine juhtimine puudub)					1
Aja järgi juhtimise pult (nõudluspõhine juhtimine puudub)					0,95
Keskse nõudluspõhise juhtimise seade					0,85
Kohaliku nõudluspõhise juhtimise seade					0,65
Mootor ja ajam					Astendaja x väärtus
Sisse- ja väljalülitamisega ning ühe töökiirusega					1
Kahe töökiirusega					1,2
Kolme töökiirusega					1,5
Sagedusmuunduriga					2
Kliima	th [h]	ΔΤh [K]	tdefr [h]	ΔΤdefr [K]	Qdefr (1) [kWh/a.m2]
Külm	6 552	14,5	1 003	5,2	5,82
Keskmine	5 112	9,5	168	2,4	0,45
Soe	4 392	5	—	—	—
Vaikeväärtused					Väärtus
Õhu erisoojus cair [kWh/(m3K)]					0,000344
Nõutav erivooluhulk köetava põrandapinna ruutmeetri kohta qnet [m3/h.m2]					1,3
Loomuliku ventileerimise etalonerivooluhulk köetava põrandapinna ruutmeetri kohta qref [m3/h.m2]					2,2
Töötundide arv aastas ta [h]					8 760
Elektritootmise ja -jaotamise primaarenergiategur pef					2,5
Kütmise kasutegur ηh					75 %

(1) Jää sulatamine kehtib ainult rekuperatiivsoojusvahetiga sissepuhke-väljatõmbe-seadmete korral ja vastav arvutusvalem on järgmine: Qdefr = tdefr*Δtdefr*cair*qnet*pef. Ühesuunaliste seadmete ja regeneratiivsoojusvahetiga seadmete Qdefr = 0.

IX LISA

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontrollimine

II lisas sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks katsetavad liikmesriikide ametiasutused üht elamuventilatsiooniseadet. Kui mõõdetud suurused või mõõdetud suuruste põhjal arvutatud suurused ei vasta tootja esitatud väärtustele artikli 3 tähenduses, arvestades tabelis 1 esitatud kõrvalekaldeid, tuleb teha mõõtmisi veel kolme seadmega.

Liikmesriikide ametiasutustel tuleb järgida VIII lisas sätestatud mõõtmis- ja katsemeetodeid.

Tabel 1

Näitaja	Kontrollimisel lubatud kõrvalekalded
SPI	Mõõtmisel saadud väärtus ei tohi ületada suurimat deklareeritud väärtust rohkem kui 1,07 korda
Elamuventilatsiooniseadmete temperatuuri suhtarv	Mõõtmisel saadud väärtus ei tohi olla väiksem kui 0,93 korda väikseim deklareeritud väärtus
Müravõimsustase	Mõõtmisel saadud väärtus ei tohi ületada suurimat deklareeritud väärtust rohkem kui 2 dB võrra

Käesolevas lisas määratletud lubatavad kõrvalekalded kehtivad üksnes siis, kui liikmesriigi asutus mõõdetavaid näitajaid kontrollib; tarnija ei tohi neid kasutada lubatava kõrvalekaldena, et saavutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtusi. Tootemärgisel ja (elektroonilises) tootekirjelduses esitatud väärtused ja klassid ei tohi olla tarnija seisukohast paremad kui tehnilistes dokumentides esitatud väärtused.

25.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 337/46

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1255/2014,

17. juuli 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, määrates kindlaks rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 223/2014 on nõutud, et komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada kõnealuse määruse vähem olulisi sätteid seoses Euroopa abifondiga enim puudust kannatavate isikute jaoks.

(2)	Määruses (EL) nr 223/2014 on nõutud, et liikmesriigid esitavad komisjonile rakenduskavade elluviimist käsitlevad aasta- ja lõpparuanded, sealhulgas andmed kava ühiste näitajate ja vajaduse korral erinäitajate kohta.

(3)	Et tagada rakenduskavade elluviimise nõuetekohane jälgimine ja nende panus abifondi konkreetsete eesmärkide saavutamisse, tuleks kehtestada rakenduskavade elluviimist käsitlevate aasta- ja lõpparuannete sisu käsitlevad sätted, samuti aruandes esitatavate ühiste näitajate loetelu.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud nõuded peaksid piirduma sellega, mida on vaja selleks, et võtta arvesse määruses (EL) nr 223/2014 sätestatut, samuti neid liidu õigusakte, milles käsitletakse üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ja vastavate andmete vaba liikumist, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (2).

(5)

Kuna I ja II rakenduskavaga toetatakse erinevat liiki meetmeid ja vastavalt erinevatele sätetele, mida kohaldatakse kooskõlas määrusega (EL) nr 223/2014 iga rakenduskava puhul, tuleks rakenduskavade elluviimist käsitlevate aasta- ja lõpparuannete sisu suhtes kohaldada erinevaid nõudeid; samuti tuleks kohaldada erinevaid nõudeid kummagi rakenduskava kohta aruandes esitatavate ühiste näitajate loetelu suhtes. Võttes arvesse seda, et abifondist toetust saanud isikute väärikust tuleb kaitsta ja arvestades, et toetusesaajate halduskoormus peaks määrusega (EL) nr 223/2014 kehtestatud nõuete kohaselt olema võimalikult madal, peaksid teatavate näitajate väärtused olema kindlaks määratud pigem partnerorganisatsioonide teabe alusel tehtud prognooside põhjal kui tegelike toetusesaajate esitatud teabe põhjal.

Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peab määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, millega täiendatakse määrust (EL) nr 223/2014 seoses rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete sisuga, sealhulgas ühiste näitajate loeteluga.

Artikkel 2

Rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete sisu ja näitajate loetelu

(Määruse (EL) nr 223/2014 artikli 13 lõige 6)

1. Rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannetes tuleb esitada järgmine teave:

a)	rakenduskava elluviimist käsitlev teave, milles esitatakse viited osaliselt täide viidud või juba lõpetatud meetmeid käsitlevatele ühistele näitajatele;

b)	meetmeid käsitlev teave, kus arvestatakse määruse (EL) nr 223/2014 artikli 5 lõigetes 6 ja 11, ning kui see on asjakohane, siis artikli 5 lõikes 13 sätestatud põhimõtteid, ja hinnang nende meetmete kohta.

Lisaks esimeses lõigus sätestatud teabele tuleb II rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuandes esitada teave rakenduskavale omaste näitajate kohta ja nende näitajate kvantifitseeritud sihtväärtused, samuti muutused näitajate väärtuses, lisaks teave rakenduskava konkreetsete eesmärkide puhul saavutatud edu kohta ja hinnang sellele.

2. Lõike 1 punktis a osutatud näitajad on loetletud lisas.

3. Lisaks lõikes 1 osutatud teabele tuleb lõpparuannetes ning 2017. ja 2022. aasta aruannetes esitada teave, kuidas on kaasa aidatud määruse (EL) nr 223/2014 artiklis 3 sätestatud konkreetsete ja üldiste eesmärkide saavutamisele, ning anda saavutatule hinnang.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 72, 12.3.2014, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

LISA

I JA II RAKENDUSKAVA ÜHISED NÄITAJAD

Sisendnäitajad

(1)	Rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud, mis on heaks kiidetud dokumentidega, milles on sätestatud toetatavate meetmete tingimused.

(2)

Rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud, mida toetusesaajad on kandnud ja mida toetati meetmete rakendamise raames.

Kui see on asjakohane, siis tuleb eraldi märkida:

a)	rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud, mida toetusesaajad on kandnud ja mida toetati toiduabi andmise meetmete rakendamise raames;

b)	rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud, mida toetusesaajad on kandnud ja mida toetati esmase materiaalse abi andmise meetmete rakendamise raames.

(3)	Rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusumma, mis deklareeriti komisjonile.

Need andmed tuleb esitada eurodes.

I RAKENDUSKAVA ÜHISED NÄITAJAD

Jagatud toiduabi väljundnäitajad (1)

(4)	Puu- ja köögivilja kogus

(5)	Liha, munade, kala ja mereandide kogus

(6)	Jahu, leiva- ja saiatoodete, kartuli, riisi ja muude tärkliserikaste toodete kogus

(7)	Suhkru kogus

(8)	Piimatoodete kogus

(9)	Rasvade ja õli kogus

(10)	Valmistoidu ja muude (eelnevalt loetlemata) toiduainete kogus

(11)

Jagatud toiduabi üldkogus,

millest:

a)	sellise toidu osakaal, mille eest maksti rakenduskava raames üksnes transpordi-, jaotamis- ja ladustamiskulud (%);

b)	abikavast toetatud toidu osakaal toidu üldkogusest, kui tegemist on kaasfinantseeritud ja partnerorganisatsioonide jagatud toiduga (%) (2).

(12)	Jagatud toidukordade koguarv (toidukorrad, mida rahastati kas osaliselt või täies ulatuses rakenduskava raames) (3).

(13)	Jagatud toidupakkide koguarv (toidupakid, mida rahastati kas osaliselt või täies ulatuses rakenduskava raames) (4).

Jagatud toiduabi tulemusnäitajad (5)

(14)

Toiduabi saavate isikute koguarv,

millest:

a)	15 aasta vanuste või nooremate laste arv,

b)	65 aasta vanuste või vanemate inimeste arv,

c)	naiste arv,

d)	sisserändajate, teise riigi taustaga osalejate, vähemuste (sealhulgas marginaliseerunud kogukonnad, nt romad) arv,

e)	puudega inimeste arv,

f)	kodutute arv.

Jagatud esmase materiaalse abi väljundnäitajad

(15)

Jagatud kauba rahaline koguväärtus,

millest:

a)	lastele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,

b)	kodututele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,

c)	muudele sihtrühmadele mõeldud kauba rahaline koguväärtus.

(16)

Lastele jagatud kauba peamiste kategooriate loetelu (6):

a)	imikuvarustus,

b)	koolikotid,

c)	kirjatarbed, kooliõpikud ja töövihikud, pliiatsid, joonistustarbed ja muu koolis vajalik (välja arvatud riided),

d)	spordivarustus (spordijalatsid, ujumisriided …),

e)	riided (talveriided, jalanõud, kooliriided …),

f)	muu — täpsustage kaubakategooria.

(17)

Kodututele jagatud kauba peamiste kategooriate loetelu (6):

a)	magamiskotid/tekid,

b)	köögitarbed (potid, pannid, noad-kahvlid …),

c)	riided (talveriided, jalanõud …),

d)	kodutekstiil (käterätid, voodipesu …),

e)	hügieenitarbed (esmaabipakk, seep, hambahari ja -pasta, žiletid),

f)	muu — täpsustage kaubakategooria.

(18)

Muudele sihtrühmadele jagatud kauba peamiste kategooriate loetelu (6):

a)	täpsustage kaubakategooriad

Jagatud esmase materiaalse abi tulemusnäitajad (5)

(19)

Esmast materiaalset abi saanud isikute koguarv,

millest:

a)	15 aasta vanuste või nooremate laste arv,

b)	65 aasta vanuste või vanemate inimeste arv,

c)	naiste arv,

d)	sisserändajate, teise riigi taustaga osalejate, vähemuste (sealhulgas marginaliseerunud kogukonnad, nt romad) arv,

e)	puudega inimeste arv,

f)	kodutute arv.

II RAKENDUSKAVA ÜHISED NÄITAJAD

Sotsiaalse kaasamise meetmete raames antava abi väljundnäitajad

(20)

Sotsiaalse kaasamise meetmete raames abi saanud isikute koguarv,

millest:

a)	15 aasta vanuste või nooremate laste arv,

b)	65 aasta vanuste või vanemate inimeste arv,

c)	naiste arv,

d)	sisserändajate, teise riigi taustaga osalejate, vähemuste (sealhulgas marginaliseerunud kogukonnad, nt romad) arv,

e)	puudega inimeste arv,

f)	kodutute arv.

II rakenduskava kohta esitatavad andmed on direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 kohased isikuandmed. Nende töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks (direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 punkt c). Vastutava töötleja mõiste on määratletud kõnealuse direktiivi artiklis 2.

(1) 4. ja 11. näitaja hõlmavad selliseid tooteid mis tahes kujul, näiteks värsked toiduained, konservid ja külmutatud toit; andmed tuleks esitada tonnides.

(2) Selle näitaja väärtused määratakse kindlaks partnerorganisatsioonide teabel põhinevate prognooside põhjal.

(3) Täpsem määratlus ühe toidukorra kohta võidakse esitada partnerorganisatsiooni tasandil/meetme raames/korraldusasutuse poolt. Selle näitaja väärtused määratakse kindlaks partnerorganisatsioonide hinnangu põhjal.

(4) Täpsem määratlus toidupaki kohta võidakse esitada partnerorganisatsiooni tasandil/meetme raames/korraldusasutuse poolt. Pakid ei pea olema suuruselt või sisult standardsed. Selle näitaja väärtused määratakse kindlaks partnerorganisatsioonide hinnangu põhjal.

(5) Nende näitajate väärtused määratakse kindlaks partnerorganisatsioonide teabel põhinevate prognooside põhjal. Ei eeldata ega nõuta, et näitajad põhineksid toetusesaajate esitatud andmetel.

(6) Loetelu peab hõlmama kõiki asjakohaseid kaubakategooriaid ning vähemalt 75 % jagatud kaubast.

25.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 337/53

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1257/2014,

24. november 2014,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta, et kohandada selle I ja IV lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta, (1) eelkõige selle artikli 31 lõikeid 1 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Töötlemata kaaliumsoolad on ained, mida saadakse looduslikest allikatest kaevandamise teel. Selliste looduslike saaduste toitainesisalduse miinimumnõuded, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa tabeli A.3 1. veerus, on sätestatud koosõlas heade tootmistavadega. Kui aga kaaliumi sisaldus maardlates väheneb, seisavad tootjad silmitsi süvenevate raskustega kehtivatest toitainete miinimumsisalduse piirmääradest kinnipidamisel. See seab ohtu töötlemata kaaliumsooladest saadud väetiste katkematu tarnimise elukutselistele põllumajandustootjatele. Seetõttu tuleks nimetatud piirmäärasid tabeli A.3 1. veeru muutmise teel pisut vähendada, et tootjad saaksid jätkata oma toote turustamist EÜ väetisena. Nimetatud muudatust tehes võetakse arvesse, et läbivaadatud, pisut vähendatud piirmäärad võimaldaksid samuti tõhusat väetamist. Seetõttu võib muudatust vaadelda kui tehnika arengut kooskõlas määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 31 lõikega 3.

(2)	3,4-dimetüül-1H-pürasool fosfaat (edaspidi „DMPF”) on nitrifikatsiooni inhibiitor, mis sobib kasutamiseks tavaliste (tahkete või vedelate) lämmastikväetistega. DMPF vähendab lämmastiku kadu pinnasesse ja välisõhku ning suurendab seega lämmastiku kasutamise tõhusust.

(3)	Reaktsioonisegu N-butüül-tiofosfortriamiidi ja N-propüül-tiofosfortriamiidi (edaspidi „NBPT/NPPT”) vahel on ureaasi inhibiitor. NBPT/NPPT vähendab ammoniaagiheidete vormis lämmastikukadude riski pärast karbamiidi sisaldavate väetiste kasutamist ning suurendab seega lämmastiku kasutamise tõhusust.

(4)	Et teha need ained kogu liidu põllumajandustootjatele hõlpsamini kättesaadavaks, tuleks DMPP ja NBPT/NPPT lisada määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisas esitatud lubatud nitrifikatsiooni ja ureaasi inhibiitorite loeteludesse kooskõlas määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 31 lõikega 1.

(5)

Tahked või vedelad karbamiidformaldehüüd-lihtväetised ning tahked karbamiidformaldehüüde sisaldavad NPK, NP ja NK väetised on loetletud määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisas kui väetiste liigid. Ehkki karbamiidformaldehüüdide kondensaadid on nii lahusena kui ka suspensioonina stabiilsed, ei ole vedelad karbamiidformaldehüüde sisaldavad NPK, NP ja NK väetised määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisas veel eraldi tooteliikidena loetletud. Kuna huvi vedelate, lämmastiku allikana teatavat hulka karbamiidformaldehüüdi sisaldavate NPK, NP ja NK väetiste turustamise vastu kasvab, tuleks lubada karbamiidformaldehüüdi kasutamine vedelates NPK, NP ja NK väetiste valmististes. Seetõttu tuleks määruse I lisa tabelisse C.2 lisada kuus uut liiginimetust.

(6)	Lisaks DMPP ja NBPT/NPPT lisamisele määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisasse tuleks nimetatud määruse IV lisasse lisada nende väetiste ametlikuks kontrollimiseks kasutatavad analüütilised meetodid.

(7)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 2003/2003 vastavalt muuta.

(8)

Et tagada praegu kinnitamisel oleva NBPT/NPPT analüüsi meetodi avaldamine Euroopa Standardikomitee poolt enne NBPT/NPPT lisamist määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisasse ja selle väetiseliigi jaoks kasutatava uue analüütilise meetodi lisamist määruse IV lisasse, peaksid muudatused hakkama kehtima hiljem.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 32 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Määrust (EÜ) nr 2003/2003 muudetakse järgmiselt.

1)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

2)	IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

I lisa punkti 4 ja II lisa punkti 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. november 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 304, 21.11.2003, lk 1.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa muudetakse järgmiselt.

Tabeli A.3 1. veerg asendatakse järgmisega:

„1

Töötlemata kaaliumsool

Töötlemata kaaliumsooladest saadud valmistis

9 % K2O

Kaalium väljendatakse vees lahustuva K2O-na

2 % MgO

Magneesium vees lahustuvate soolade kujul, väljendatakse magneesiumoksiidina

Võib lisada tavapäraseid kaubanimesid

Vees lahustuv kaaliumoksiid

Vees lahustuv magneesiumoksiid

Naatriumoksiid kokku

Kloriidisisaldus tuleb deklareerida”

Tabelit C.2 muudetakse järgmiselt:

veerud C.2.2–C.2.8 asendatakse järgmisega:

„C.2.2

Liigi nimetus:

NPK-väetise lahus, mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Keemiliselt ja vees lahustamise abil saadud atmosfäärirõhul püsiv toode, millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid ja mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—	Kokku 15 % (N + P2O5 + K2O)

—

Iga toitaine kohta:

—	5 % N, vähemalt 25 % deklareeritud üldlämmastikusisaldusest peab olema saadud lämmastiku vormist (5)

—

3 % P2O5

—

3 % K2O

Maksimaalne biureedisisaldus: (N karbamiid-formaldehüüdi koostises) × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

P2O5

K2O

P2O5

K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Nitraatlämmastik

3)	Ammooniumlämmastik

4)	Karbamiidlämmastik

5)	Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

Vees lahustuv P2O5

Vees lahustuv K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)	Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

4)	Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

Vees lahustuv P2O5

1)	Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)	Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)	Võib deklareerida kloriidisisalduse

C.2.3

Liigi nimetus:

NPK-väetise suspensioon

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Vedelsaadus, milles toitained esinevad nii suspensioonina vees kui ka lahusena ja millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—	Kokku: 20 %, (N + P2O5 + K2O)

—	Iga toitaine kohta: 3 % N, 4 % P2O5, 4 % K2O

—	Maksimaalne biureedisisaldus: karbamiidne N × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

P2O5

K2O

P2O5

K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Nitraatlämmastik

3)	Ammooniumlämmastik

4)	Karbamiidlämmastik

1)	Vees lahustuv P2O5

2)	Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv P2O5

3)	Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses ja vees lahustuv P2O5

Vees lahustuv K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)	Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

Väetises ei tohi olla toomasräbu, alumiiniumkaltsiumfosfaati, kaltsineeritud fosfaate, osaliselt lahustatud fosfaate ega looduslikke fosfaate

1)	Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on alla 2 %, deklareeritakse ainult lahustuvvorm 2

2)	Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on vähemalt 2 %, deklareeritakse lahustuvvorm 3 ja märgitakse ka vees lahustuva P2O5 sisaldus

1)	Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)	Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)	Võib deklareerida kloriidisisalduse

C.2.4

Liigi nimetus:

NPK-väetise suspensioon, mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Vedelsaadus, milles toitained esinevad nii lahusena kui ka suspensioonina vees ja millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid ja mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—	Kokku 20 % (N + P2O5 + K2O)

—

Iga toitaine kohta:

—	5 % N, vähemalt 25 % deklareeritud üldlämmastikusisaldusest peab olema saadud lämmastiku vormist (5) Vähemalt 3/5 deklareeritud lämmastikusisaldusest (5) peab olema kuumas vees lahustuv

—

4 % P2O5

—

4 % K2O

Maksimaalne biureedisisaldus: (N karbamiid-formaldehüüdi koostises) × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

P2O5

K2O

P2O5

K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Nitraatlämmastik

3)	Ammooniumlämmastik

4)	Karbamiidlämmastik

5)	Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

1)	Vees lahustuv P2O5

2)	Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv P2O5

3)	Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses ja vees lahustuv P2O5

Vees lahustuv K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)	Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

4)	Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

Väetises ei tohi olla toomasräbu, alumiiniumkaltsiumfosfaati, kaltsineeritud fosfaate, osaliselt lahustatud fosfaate ega looduslikke fosfaate

1)	Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on alla 2 %, deklareeritakse ainult lahustuvvorm 2

2)	Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on vähemalt 2 %, deklareeritakse lahustuvvorm 3 ja märgitakse ka vees lahustuva P2O5 sisaldus

1)	Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)	Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)	Võib deklareerida kloriidisisalduse

C.2.5

Liigi nimetus:

NP-väetise lahus

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Keemiliselt ja vees lahustamise abil saadud atmosfäärirõhul püsiv toode, millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—	Kokku: 18 %, (N + P2O5)

—	Iga toitaine kohta: 3 % N, 5 % P2O5

—	Maksimaalne biureedisisaldus: karbamiid N × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

P2O5

K2O

P2O5

K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Nitraatlämmastik

3)	Ammooniumlämmastik

4)	Karbamiidlämmastik

Vees lahustuv P2O5

1)	Lämmastik kokku

2)	Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)	Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

Vees lahustuv P2O5-

C.2.6

Liigi nimetus:

NP-väetise lahus, mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Keemiliselt ja vees lahustamise abil saadud atmosfäärirõhul püsiv toode, millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid ja mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—	Kokku 18 % (N + P2O5)

—

Iga toitaine kohta:

—	5 % N, vähemalt 25 % deklareeritud üldlämmastikusisaldusest peab olema saadud lämmastiku vormist (5)

—

5 % P2O5

Maksimaalne biureedisisaldus: (N karbamiid-formaldehüüdi koostises) × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

P2O5

K2O

P2O5

K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Nitraatlämmastik

3)	Ammooniumlämmastik

4)	Karbamiidlämmastik

5)	Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

Vees lahustuv P2O5

1)	Lämmastik kokku

2)	Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)	Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

4)	Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

Vees lahustuv P2O5

C.2.7

Liigi nimetus:

NP-väetise suspensioon

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Vedelsaadus, milles toitained esinevad nii lahusena kui ka suspensioonina vees ja millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—	Kokku: 18 %, (N + P2O5)

—	Iga toitaine kohta: 3 % N, 5 % P2O5

—	Maksimaalne biureedisisaldus: karbamiid N × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

P2O5

K2O

P2O5

K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Nitraatlämmastik

3)	Ammooniumlämmastik

4)	Karbamiidlämmastik

1)	Vees lahustuv P2O5 —

2)	Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv P2O5

3)	Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses ja vees lahustuv P2O5

1)	Lämmastik kokku

2)	Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)	Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

Väetises ei tohi olla toomasräbu, alumiiniumkaltsiumfosfaati, kaltsineeritud fosfaate, osaliselt lahustatud fosfaate ega looduslikke fosfaate

1)	Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on alla 2 %, deklareeritakse ainult lahustuvvorm 2

2)	Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on vähemalt 2 %, deklareeritakse lahustuvvorm 3 ja märgitakse ka vees lahustuva P2O5 sisaldus

C.2.8

Liigi nimetus:

NP-väetise suspensioon, mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Vedelsaadus, milles toitained esinevad nii lahusena kui ka suspensioonina vees ja millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid ja mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—	Kokku 18 % (N + P2O5)

—

Iga toitaine kohta:

—	5 % N, vähemalt 25 % deklareeritud üldlämmastikusisaldusest peab olema saadud lämmastiku vormist (5) Vähemalt 3/5 deklareeritud lämmastikusisaldusest (5) peab olema kuumas vees lahustuv

—

5 % P2O5

Maksimaalne biureedisisaldus: (N karbamiid-formaldehüüdi koostises) × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

P2O5

K2O

P2O5

K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Nitraatlämmastik

3)	Ammooniumlämmastik

4)	Karbamiidlämmastik

5)	Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

1)	Vees lahustuv P2O5

2)	Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv P2O5

3)	Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses ja vees lahustuv P2O5

1)	Lämmastik kokku

2)	Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)	Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

4)	Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

Väetises ei tohi olla toomasräbu, alumiiniumkaltsiumfosfaati, kaltsineeritud fosfaate, osaliselt lahustatud fosfaate ega looduslikke fosfaate

1)	Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on alla 2 %, deklareeritakse ainult lahustuvvorm 2

2)	Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on vähemalt 2 %, deklareeritakse lahustuvvorm 3 ja märgitakse ka vees lahustuva P2O5 sisaldus”

lisatakse järgmised kanded C.2.9–C.2.14:

„C.2.9

Liigi nimetus:

NK-väetise lahus

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Keemiliselt ja vees lahustamise abil saadud atmosfäärirõhul püsiv toode, millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—	Kokku: 15 % (N + K2O)

—	Iga toitaine kohta: 3 % N, 5 % K2O

—	Maksimaalne biureedisisaldus: karbamiid N × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

P2O5

K2O

P2O5

K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Nitraatlämmastik

3)	Ammooniumlämmastik

4)	Karbamiidlämmastik

Vees lahustuv K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)	Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

1)	Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)	Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)	Võib deklareerida kloriidisisalduse

C.2.10

Liigi nimetus:

NK-väetise lahus, mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Keemilise menetluse ja vees lahustamise abil saadud atmosfäärirõhul püsiv toode, millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid ja mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—	Kokku 15 % (N + K2O)

—

Iga toitaine kohta:

—	5 % N, vähemalt 25 % deklareeritud üldlämmastikusisaldusest peab olema saadud lämmastiku vormist (5)

—

5 % K2O

Maksimaalne biureedisisaldus: (N karbamiid-formaldehüüdi koostises) × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

P2O5

K2O

P2O5

K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Nitraatlämmastik

3)	Ammooniumlämmastik

4)	Karbamiidlämmastik

5)	Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

Vees lahustuv K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)	Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

4)	Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

1)	Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)	Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)	Võib deklareerida kloriidisisalduse

C.2.11

Liigi nimetus:

NK-väetise suspensioon

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Vedelsaadus, milles toitained esinevad nii lahusena kui ka suspensioonina vees ja millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—	Kokku: 18 % (N + K2O)

—	Iga toitaine kohta: 3 % N, 5 % K2O

—	Maksimaalne biureedisisaldus: karbamiid N × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

P2O5

K2O

P2O5

K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Nitraatlämmastik

3)	Ammooniumlämmastik

4)	Karbamiidlämmastik

Vees lahustuv K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)	Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

1)	Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)	Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)	Võib deklareerida kloriidisisalduse

C.2.12

Liigi nimetus:

NK-väetise suspensioon, mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Vedelsaadus, milles toitained esinevad nii lahusena kui ka suspensioonina vees ja millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid ja mis sisaldab karbamiidformaldehüüdi

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—	Kokku 18 % (N + K2O)

—

Iga toitaine kohta:

—	5 % N, vähemalt 25 % deklareeritud üldlämmastikusisaldusest peab olema saadud lämmastiku vormist (5) Vähemalt 3/5 deklareeritud lämmastikusisaldusest (5) peab olema kuumas vees lahustuv

—

5 % K2O

Maksimaalne biureedisisaldus: (N karbamiid-formaldehüüdi koostises) × 0,026

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — sakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

P2O5

K2O

P2O5

K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Nitraatlämmastik

3)	Ammooniumlämmastik

4)	Karbamiidlämmastik

5)	Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

Vees lahustuv K2O

1)	Lämmastik kokku

2)	Kui mõnes punktides 2, 3 ja 4 osutatud vormis esineva lämmastiku sisaldus on üle 1 massiprotsendi, tuleb see deklareerida

3)	Karbamiidformaldehüüdist saadud lämmastik

4)	Kui biureedisisaldus on alla 0,2 %, võib lisada sõnad „vähese biureedisisaldusega”

1)	Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)	Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)	Võib deklareerida kloriidisisalduse

C.2.13

Liigi nimetus:

PK-väetise lahus

Andmed valmistamismeetodi kohta:

Keemilise menetluse ja vees lahustamise abil saadud toode, millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—	Kokku: 18 % (P2O5 + K2O)

—	Iga toitaine kohta: 5 % P2O5, 5 % K2O

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

P2O5

K2O

P2O5

K2O

Vees lahustuv P2O5

Vees lahustuv K2O

Vees lahustuv P2O5

1)	Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)	Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)	Võib deklareerida kloriidisisalduse

C.2.14

Liigi nimetus:

PK-väetise suspensioon

Valmistamismeetodi andmed:

Vedelsaadus, milles toitained esinevad nii lahusena kui ka suspensioonina vees ja millesse ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi toitaineid

Minimaalne toitainesisaldus (massiprotsentides) ja muud nõuded:

—	Kokku: 18 % (P2O5 + K2O)

—	Iga toitaine kohta: 5 % P2O5, 5 % K2O

Veergude 4, 5 ja 6 kohaselt deklareeritavad toitainevormid, lahustuvvormid ja toitainesisaldused — osakeste suurus

Andmed väetiste identifitseerimiseks — muud nõuded

P2O5

K2O

P2O5

K2O

1)	Vees lahustuv P2O5

2)	Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuv P2O5

3)	Neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses ja vees lahustuv P2O5

Vees lahustuv K2O

Väetises ei tohi olla toomasräbu, alumiiniumkaltsiumfosfaati, kaltsineeritud fosfaate, osaliselt lahustatud fosfaate ega looduslikke fosfaate

1)	Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on alla 2 %, deklareeritakse ainult lahustuvvorm 2

2)	Kui vees lahustuva P2O5 sisaldus on vähemalt 2 %, deklareeritakse lahustuvvorm 3 ja märgitakse ka vees lahustuva P2O5 sisaldus

1)	Vees lahustuv kaaliumoksiid

2)	Sõnu „vähese kloriidisisaldusega” võib kasutada ainult juhul, kui Cl sisaldus ei ületa 2 %

3)	Võib deklareerida kloriidisisalduse”

Tabelisse F.1 lisatakse järgmine veerg 4:

„4

3,4-dimetüül-1H-pürasoolfosfaat (DMPF)

EÜ nr 424–640-9

Minimaalselt: 0,8

Maksimaalselt: 1,6”

Tabelisse F.2 lisatakse järgmine veerg 3:

„3

N-butüül-tiofosfortriamiidi (NBPT) ja N-propüül-tiofosfortriamiidi (NPPT) reaktsioonisegu (suhe 3:1 (1))

EÜ nr 700–457-2

Minimaalselt: 0,02

Maksimaalselt: 0,3”

(1) N-propüül-tiofosfortriamiidi (NPPT) sisalduse kõikumine: 20 %.

II LISA

Määruse (EÜ) 2003/2003 IV lisa punkti B lisatakse järgmised meetodid:

„Meetod 12.6

DMPF määramine

EN 16328: Väetised — 3,4-dimetüül-1H-pürasoolfosfaadi (DMPF) määramine — kõrgsurvevedelikkromatograafia (HPLC) meetodil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevaheliste katsetega.”

„Meetod 12.7

NBPT/NPPT määramine

EN 16651: Väetised — N-(n-butüül)-tiofosforhappe triamiidi (NBPT) ja N-propüül-tiofosforhappe triamiidi (NPPT) määramine kõrgsurvevedelikkromatograafia (HPLC) meetodil

Seda analüüsimeetodit on kontrollitud laboritevaheliste katsetega.”

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 337

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 25. november 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1252/2014, 28. mai 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ seoses inimtervishoius kasutatavate ravimite toimeainete head tootmistava käsitlevate põhimõtete ja suunistega ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1253/2014, 7. juuli 2014, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ ventilatsiooniseadmete ökodisaininõuete osas ( 1 )	8
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1254/2014, 11. juuli 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses elamuventilatsiooniseadmete energiamärgistusega ( 1 )	27
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1255/2014, 17. juuli 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, määrates kindlaks rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu	46
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1256/2014, 21. november 2014, millega Madalmaade lipu all sõitvatel laevadel keelatakse railiste püük IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes	51
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1257/2014, 24. november 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta, et kohandada selle I ja IV lisa ( 1 )	53
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1258/2014, 24. november 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	66

Nr	74/TQ43
Liikmesriik	Madalmaad
Kalavaru	SRX/2AC4-C
Liik	Railised (Rajiformes)
Piirkond	IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed
Kuupäev	10.11.2014

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	66,6
	IL	45,2
	MA	77,1
	ZZ	63,0
0707 00 05	AL	91,9
	JO	203,0
	TR	135,5
	ZZ	143,5
0709 93 10	MA	35,1
	TR	125,7
	ZZ	80,4
0805 20 10	MA	76,2
0805 20 10	ZZ	76,2
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	59,1
	PE	74,4
	TR	72,6
	ZZ	68,7
0805 50 10	TR	77,9
0805 50 10	ZZ	77,9
0808 10 80	AU	203,7
	BR	51,7
	CA	133,4
	CL	82,8
	NZ	96,9
	US	93,2
	ZA	147,3
	ZZ	115,6
0808 30 90	CN	82,7
	US	201,1
	ZZ	141,9


	(1) EMPs kohaldatav tekst