21.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 334/1

NÕUKOGU OTSUS 2014/821/ÜVJP,

4. november 2014,

Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine) staatust käsitleva Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise lepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 5 ja 6,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. juulil 2014 vastu otsuse 2014/486/ÜVJP (1).

(2)	Samal päeval võttis nõukogu vastu otsuse, millega antakse luba alustada Ukrainaga läbirääkimisi, et sõlmida Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline leping Ukrainas läbiviidava Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missiooni staatuse kohta.

(3)	Euroopa Liit ja Ukraina on pidanud läbirääkimisi Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine) staatust käsitleva lepingu („leping”) üle.

(4)	Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine) staatust käsitlev Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline leping kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see liidu suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 4. november 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

(1) Nõukogu 22. juuli 2014. aasta otsus 2014/486/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine) (ELT L 217, 23.7.2014, lk 42).

21.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 334/3

TÕLGE

Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine) staatust käsitlev Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline

LEPING

EUROOPA LIIT, edaspidi „Euroopa Liit” või „EL”,

ühelt poolt ja

UKRAINA, edaspidi „Ukraina” või „vastuvõttev riik”,

teiselt poolt,

koos edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE:

—	Ukraina välisministri 11. juuli 2014. aasta kuupäevaga kirja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale,

—	nõukogu 22. juuli 2014. aasta otsust 2014/486/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine),

—	et käesolev leping ei mõjuta lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest ja muudest meetmetest, millega asutatakse rahvusvahelisi kohtuid, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu põhikirjast,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Kohaldamisala ja mõisted

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse Ukrainas läbiviidava Euroopa Liidu nõuandemissiooni (EUAM Ukraine) ja selle isikkoosseisu suhtes.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse üksnes Ukraina territooriumil.

3. Käesolevas lepingus kasutatakse järgmiseid mõisteid:

a) „EUAM Ukraine” või „missioon”– Euroopa Liidu Nõukogu poolt otsusega 2014/486/ÜVJP loodud ELi nõuandemissioon Ukraina tsiviiljulgeolekusektori reformiks, sealhulgas vastuvõtva riigi territooriumil asuvad ja EUAM Ukraine'ile määratud missiooni koostisosad, üksused, peakorter ja isikkoosseis;

b) „missiooni juht”– Euroopa Liidu Nõukogu poolt ametisse nimetatud EUAM Ukraine'i missiooni juht;

c) „Euroopa Liit (EL)”– ELi alalised organid ja nende isikkoosseis;

d) „EUAMi isikkoosseis”– missiooni töö ettevalmistamiseks, toetamiseks ja elluviimiseks lähetatud missiooni juht ning ELi liikmesriikide, Euroopa välisteenistuse ning ELi institutsioonide ja ELi poolt EUAM Ukraine'il osalema kutsutud Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide lähetatud isikkoosseis ning EUAM Ukraine'i poolt lepingulisel alusel tööle võetud rahvusvaheline isikkoosseis, samuti missiooni raames lähetajariigi või mõne ELi institutsiooni või Euroopa välisteenistuse ülesandeid täitev isikkoosseis. See ei hõlma tööettevõtjaid ega kohapealt palgatud isikkoosseisu;

e) „peakorter”– EUAM Ukraine'i põhiline peakorter Kiievis;

f) „lähetajariik”– ELi liikmesriik või ELi mittekuuluv riik, kes on lähetanud missioonile isikkoosseisu;

g) „rajatised”– kõik ehitised, abihooned, paigaldised ja maa, mida vajatakse missiooni tegevuseks ning missiooni isikkoosseisu majutamiseks;

h) „kohapealt palgatud isikkoosseis”– isikkoosseisu liikmed, kes on Ukraina kodanikud või kes elavad alaliselt Ukrainas;

i) „ametlik kirjavahetus”– EUAM Ukraine'i ja selle funktsioonidega seotud kogu kirjavahetus;

j) „EUAM Ukraine'i transpordivahendid”– EUAM Ukraine'i omanduses olevad, renditud või kaubaveoks üüritud sõidukid või muud transpordivahendid;

k) „EUAM Ukraine'i varustus”– EUAM Ukraine'i jaoks vajalikud seadmed, sealhulgas transpordivahendid, ja tarbekaubad.

Artikkel 2

Üldsätted

1. EUAM Ukraine ja selle isikkoosseis peavad kinni vastuvõtva riigi õigusaktidest ning hoiduvad mis tahes tegudest või tegevusest, mis on vastuolus EUAM Ukraine'i eesmärkidega.

2. EUAM Ukraine on käesoleva lepinguga ettenähtud ülesannete täitmisel sõltumatu. Vastuvõttev riik austab EUAM Ukraine'i ühtsust ja rahvusvahelisust.

3. Missiooni juht teavitab vastuvõtva riigi valitsust regulaarselt vastuvõtva riigi territooriumil asuvate EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikmete arvust.

Artikkel 3

Tuvastamine

1. Ukraina välisministeeriumi käsutusse antakse missiooni toimumise ajaks EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikmete loetelu, sealhulgas teave isikkoosseisu liikmete saabumise ja lahkumise kuupäevade kohta, ning seda ajakohastatakse vajaduse korral. EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikmed saavad nende staatust kinnitavad isikutunnistused, mille on andnud välja Ukraina välisministeerium.

2. EUAM Ukraine'i transpordivahendid võivad kanda selgesti eristatavat EUAM Ukraine'i identifitseerivat märgistust, mille näidised esitatakse vastuvõtva riigi asjaomastele asutustele, ning Ukrainas diplomaatilisel eesmärgil välja antavat registreerimismärki.

3. EUAM Ukraine'il lubatakse vastavalt missiooni juhi otsusele panna välja ELi lipp oma peakorteris ja mujal, eraldi või koos vastuvõtva riigi lipuga. EUAM Ukraine'i riiklike kontingentide lippe või sümboolikat võib kasutada EUAM Ukraine'i rajatistel, EUAM Ukraine'i transpordivahenditel ning vormiriietusel vastavalt missiooni juhi otsustele.

Artikkel 4

Piiri ületamine ja liikumine Ukraina territooriumil

1. EUAM Ukraine'i isikkoosseis, EUAM Ukraine'i varustus ning EUAM Ukraine'i transpordivahendid ületavad vastuvõtva riigi piiri ametlikes piiriületuspunktides, sadamates ning rahvusvaheliste õhukoridoride kaudu.

2. Vastuvõttev riik hõlbustab EUAM Ukraine'i isikkoosseisu ja EUAM Ukraine'i varustuse ning EUAM Ukraine'i transpordivahendite sisenemist vastuvõtva riigi territooriumile ja sealt väljumist. EUAMi isikkoosseis esitab Ukraina riigipiiri ületamisel kehtivad passid. Missiooni isikutunnistusega või EUAM Ukraine'is osalemist tõendava esialgse dokumendiga EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikmed vabastatakse vastuvõtva riigi territooriumile sisenemisel ja sealt lahkumisel tollikontrollist ja viisa- ja sisserändenõuete täitmisest ning muust sisserändekontrollist vastuvõtva riigi territooriumil.

3. EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikmed vabastatakse välismaalaste registreerimist ja kontrolli käsitlevate vastuvõtva riigi eeskirjade täitmisest, kuid ei omanda mingit õigust alalisele asukohale või elukohale vastuvõtva riigi territooriumil.

4. EUAM Ukraine vabastatakse Ukrainas ametlikuks kasutamiseks ette nähtud varustuse, sealhulgas transpordivahendite vastuvõtva riigi tolliterritooriumile importimisel või Ukraina tolliterritooriumilt eksportimisel tollikontrollist. Sellised kaubad, sealhulgas sõidukid, deklareeritakse kooskõlas diplomaatiliste esinduste suhtes kohaldatavate vastuvõtva riigi tollialaste õigusaktidega.

5. EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikmed võivad vastuvõtva riigi territooriumil juhtida sõidukeid, laevu, lennukeid ja muid transpordivahendeid tingimusel, et neil on vastavalt vajadusele kas kehtiv riiklik või rahvusvaheline juhiluba, laevakapteni tunnistus või pilooditunnistus. Vastuvõttev riik tunnistab, ilma makse ja tasusid nõudmata, EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikmetel kaasas olevad juhi- ja sõiduload kehtivaks.

6. EUAM Ukraine'il ja EUAM Ukraine'i isikkoosseisul ning nende sõidukitel ja muudel transpordivahenditel, seadmetel ja varustusel on kogu vastuvõtva riigi territooriumil, sealhulgas tema territoriaalmeres ja õhuruumis, vaba ja piiramatu liikumise õigus, kooskõlas Ukraina õigusaktidega.

Vajaduse korral võib artikli 18 kohaselt sõlmida lisakokkuleppeid.

7. Ametikohustuste täitmise eesmärgil reisivad EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikmed ja kohapealt palgatud isikkoosseisu liikmed võivad kasutada üldkasutatavaid maanteid, sildu, parvlaevu, lennujaamasid ja sadamaid tollimakse, lõivusid, teemakse, makse ja muid tasusid maksmata. EUAM Ukraine ei ole vabastatud taotletud ja kasutatud teenuste eest mõistlike tasude maksmisest vastavalt vastuvõtva riigi kodanikele osutatavate teenuste suhtes kohaldavatele tingimustele.

Artikkel 5

Vastuvõtva riigi poolt EUAM Ukraine'ile antud privileegid ja immuniteedid

1. Rajatised on puutumatud. Vastuvõtva riigi esindajad ei või neisse siseneda ilma missiooni juhi nõusolekuta.

2. Rajatiste, nende sisustuse ja muu varustuse ning samuti transpordivahendite suhtes ei saa rakendada läbiotsimist, rekvireerimist, arestimist ega sundtäitmist.

3. EUAM Ukraine'il, selle omandil ja varustusel, olenemata nende asukohast ja haldajast, on täielik kohtulik puutumatus.

4. EUAM Ukraine'i arhiivid ja dokumendid on puutumatud igal ajal, olenemata nende asukohast.

5. Ametlik kirjavahetus on puutumatu.

6. EUAM Ukraine on vabastatud kõigist riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest maksudest, lõivudest ja muudest sarnastest tasudest seoses ostetud ja imporditud kaupadega, osutatud teenustega ja EUAM Ukraine'i poolt kasutatud rajatistega EUAM Ukraine'i eesmärkide täitmiseks. EUAM Ukraine ei ole vabastatud osutatud teenuste eest makstavatest maksudest, lõivudest ja tasudest.

7. Vastuvõttev riik lubab riiki sisse tuua EUAM Ukraine'ile vajalikud vahendid ja vabastab need kõikidest tollimaksudest, lõivudest, teemaksudest, maksudest ja muudest sarnastest tasudest, välja arvatud tasudest ladustamise, veo ja muude osutatud teenuste eest.

Artikkel 6

Vastuvõtva riigi poolt EUAM Ukraine'i isikkoosseisule antud privileegid ja immuniteedid

1. EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikmeid ei või ühelgi viisil vahistada ega kinni pidada.

2. EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikmete dokumendid, kirjavahetus ja vara on puutumatu, välja arvatud lõike 6 kohaselt lubatud täitemeetmete puhul.

3. EUAM Ukraine'i isikkoosseis omab vastuvõtvas riigis kõikidel asjaoludel kriminaalkohtulikku puutumatust. EUAMi isikkoosseisule antud privileegid ja puutumatus Ukraina kriminaaljurisdiktsiooni suhtes ei vabasta neid lähetajariigi või ELi institutsioonide jurisdiktsiooni alt. Lähetajariik või asjaomane ELi institutsioon võib lähtuvalt olukorrast EUAM Ukraine'i isikkooseisu vastuvõtva riigi kriminaalkohtulikust puutumatusest loobuda. Selline loobumine peab alati olema selgelt väljendatud.

4. EUAM Ukraine'i isikkoosseis omab vastuvõtvas riigis tsiviil- ja halduskohtulikku puutumatust ametiülesannete täitmisel tehtud suuliste ja kirjalike avalduste ning ametiülesannete täitmisel sooritatud kõikide tegude suhtes. Kui EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikme suhtes on vastuvõtva riigi mis tahes kohtus algatatud tsiviilasi, teatatakse sellest viivitamata missiooni juhile ja lähetajariigi pädevale asutusele või ELi institutsioonile. Enne kohtumenetluse algatamist tõendavad missiooni juht ja lähetajariigi pädev asutus või ELi institutsioon kohtule, kas EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liige pani kõnealuse teo toime oma tööülesannete täitmisel. Kui tegu pandi toime ametiülesannete täitmisel, kohtumenetlust ei algatata ja kohaldatakse artikli 16 sätteid. Kui tegu ei pandud toime ametiülesannete täitmisel, võib kohtumenetlust jätkata. Missiooni juhi ja lähetajariigi pädeva asutuse või ELi institutsiooni tõend on vastuvõtva riigi jurisdiktsioonile siduv ja seda ei või vaidlustada. EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikme poolt kohtumenetluse algatamine jätab kõnealuse liikme ilma kohtulikust puutumatusest põhihagiga otseselt seotud mis tahes vastuhagi suhtes.

5. EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liige ei ole kohustatud esinema kohtus tunnistajana.

6. EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikme suhtes ei või võtta ühtegi täitemeedet, välja arvatud juhul, kui nende vastu on algatatud nende ametiülesannetega mitteseotud tsiviilmenetlus. EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikmete omandit, mis on missiooni juhi tõenduse kohaselt vajalik nende ametiülesannete täitmiseks, ei saa kohtuotsuste, -lahendite või -määruste täitmiseks arestida. Tsiviilkohtumenetluse puhul ei rakendata EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikmete suhtes mingisuguseid isikliku vabaduse piiranguid ega muid piiravaid meetmeid.

7. EUAM Ukraine'i isikkoosseisule antud puutumatus vastuvõtva riigi jurisdiktsiooni suhtes ei vabasta selle liikmeid asjakohaste lähetajariikide jurisdiktsioonist.

8. EUAM Ukraine'i isikkoosseis on EUAM Ukraine'ile osutatud teenuste osas vabastatud vastuvõtvas riigis kehtivatest võimalikest sotsiaalkindlustuse sätetest.

9. EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikmed on vabastatud neile EUAM Ukraine'i või lähetajariikide poolt makstava palga ja tasude ning samuti väljaspool vastuvõtvat riiki saadud tulude mis tahes vormis maksustamisest vastuvõtvas riigis.

10. Vastuvõttev riik lubab vastavalt õigus- ja haldusnormidele, mida ta võib vastu võtta, EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikmete isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemeid riiki tuua ja vabastab need kõikidest tollimaksudest, lõivudest ja muudest vastavatest tasudest, välja arvatud tasudest, mis on seotud ladustamise, veo ja muude sarnaste teenustega. Ühtlasi lubab vastuvõttev riik sellised esemed riigist välja viia. EUAM Ukraine'i isikkoosseis on vabastatud siseriiklikul turul ostetud kaupade ja teenuste käibemaksust ja muudest maksudest vastuvõtva riigi õigusaktide kohaselt.

11. EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikme isiklik pagas ei kuulu kontrollimisele, välja arvatud juhul, kui on tõsiselt alust arvata, et pagasis on esemeid, mis ei ole mõeldud EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikme isiklikuks kasutamiseks, või kaupu, mille import või eksport on vastuvõtva riigi õigusega keelatud või mille suhtes kohaldatakse vastuvõtva riigi karantiinieeskirju. Isikliku pagasi kontrolli võib läbi viia üksnes asjaomase EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikme või EUAM Ukraine'i volitatud esindaja juuresolekul.

Artikkel 7

Kohapealt palgatud isikkoosseis

Kohapealt palgatud isikkoosseisu suhtes kehtivad privileegid ja immuniteedid üksnes vastuvõtva riigi poolt lubatud ulatuses. Vastuvõttev riik teostab oma jurisdiktsiooni nimetatud isikkooseisu liikmete suhtes siiski selliselt, et mitte ülemäära häirida EUAM Ukraine'i ülesannete täitmist.

Artikkel 8

Kriminaaljurisdiktsioon

Lähetajariigi pädevatel asutustel on õigus, konsulteerides Ukraina pädevate asutustega, teostada neile lähetajariigi õigusega antud kriminaal- ja distsiplinaarjurisdiktsiooni EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikmete suhtes vastuvõtva riigi territooriumil.

Artikkel 9

Julgeolek

1. Vastuvõttev riik tagab enda vahenditega EUAM Ukraine'i isikkoosseisu turvalisuse.

2. Lõikes 1 sätestatud eesmärgil võtab vastuvõttev riik kõik meetmed, mis on vajalikud EUAM Ukraine'i ja EUAM Ukraine'i isikkoosseisu kaitseks ning nende turvalisuse ja julgeoleku tagamiseks. Vastuvõtva riigi ettepandud erisätete suhtes lepitakse missiooni juhiga kokku enne sätete rakendamist. Vastuvõttev riik lubab ja toetab EUAM Ukraine'i isikkoosseisu meditsiinilise evakuatsiooniga seonduvat tegevust.

Vajaduse korral sõlmitakse artiklis 18 osutatud lisakokkulepped.

Artikkel 10

Vormiriietus

1. EUAM Ukraine'i isikkooseisu liikmed võivad kanda oma riigi vormiriietust või tsiviilriideid, millel on selgesti eristatav EUAM Ukraine'i tunnus.

2. Vormiriietust kantakse vastavalt missiooni juhi kehtestatud eeskirjadele.

Artikkel 11

Koostöö ja juurdepääs teabele

1. Vastuvõttev riik teeb täielikku koostööd EUAM Ukraine'i ja selle isikkooseisuga ning annab sellele täieliku toetuse. Kui see on kohaldatav, kasutatakse menetlusi, mis on ette nähtud Ukraina ja Euroopa Liidu vahelises salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra alases lepingus, millele kirjutati alla 13. juunil 2005.

Kui see on vajalik esimese lõigu kohaldamiseks, sõlmitakse artiklis 18 osutatud lisakokkulepped.

2. Missiooni juht ja vastuvõttev riik peavad teineteisega regulaarselt nõu ja võtavad asjakohased meetmed tiheda sidepidamise tagamiseks kõigil asjakohastel tasanditel. Vastuvõttev riik võib määrata EUAM Ukraine'i juurde kontaktametniku.

Artikkel 12

Vastuvõtva riigi toetus ja lepingute sõlmimine

1. Vastuvõttev riik abistab taotluse korral EUAM Ukraine'i sobivate rajatiste leidmisel.

2. Vastuvõttev riik annab tasuta kasutada tema omanduses olevad rajatised, kui neid taotletakse ja need on olemas. EUAM Ukraine võib vastavalt oma operatiivvajadustele rajatisi ehitada või muuta. Vastuvõttev riik ei nõua kompensatsiooni sellise rajatiste ehitamise ja muutmise eest.

Eraõiguslike isikute omanduses olevad rajatised, kui neid taotletakse EUAM Ukraine'i haldus- ja operatiivtegevuse läbiviimiseks, antakse kasutada asjakohaste lepingutingimuste kohaselt.

3. Vastuvõttev riik aitab oma võimete ja vahendite piires kaasa EUAM Ukraine'i ettevalmistamisele, asutamisele, täitmisele ja toetustegevusele, sealhulgas EUAM Ukraine'i ekspertide ühisruumide ja vahendite osas.

Vajaduse korral võib artikli 18 kohaselt sõlmida lisakokkuleppeid.

4. Vastuvõttev riik aitab ja toetab EUAM Ukraine'i vähemalt samadel tingimustel, nagu ta annab abi ja toetust oma kodanikele.

5. EUAM Ukraine'il on vastuvõtva riigi õigusaktide alusel vajalik õigus- ja teovõime oma ülesannete täitmiseks ning eelkõige arvelduskontode avamiseks, vara soetamiseks ja võõrandamiseks ning kohtumenetlustes osalemiseks.

6. Vastuvõtvas riigis EUAM Ukraine'i sõlmitud lepingute suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks kõnealuste lepingute asjakohaste sätetega.

7. EUAM Ukraine'i sõlmitud lepingutes võib sätestada, et lepingu rakendamisest tulenevate vaidluste suhtes kohaldatakse artikli 15 lõigetes 3 ja 4 osutatud vaidluste lahendamise korda.

Artikkel 13

EUAM Ukraine'i isikkoosseisu liikme surm

1. Missiooni juhil on õigus korraldada EUAM Ukraine'i isikkoosseisu surmasaanud liikmete ja nende isikliku vara kodumaale tagasitoimetamist ning võtta selleks vajalikke meetmeid kooskõlas Ukraina õigusaktidega.

2. EUAM Ukraine'i isikkoosseisu surnud liikmeid ei lahata ilma asjaomase riigi nõusoleku ning EUAM Ukraine'i ja/või asjaomase riigi esindaja juuresviibimiseta.

3. Vastuvõttev riik ja EUAM Ukraine teevad võimalikult ulatuslikku koostööd, et EUAM Ukraine'i isikkoosseisu surnud liige kiiresti kodumaale tagasi toimetada.

Artikkel 14

Side

1. EUAM Ukraine võib paigaldada ja kasutada raadiosaatjaid ja -vastuvõtjaid, samuti satelliitsidesüsteeme, kooskõlas vastuvõtva riigi õigusaktidega. EUAM Ukraine teeb koostööd vastuvõtva riigi pädevate asutustega, et vältida konflikte asjakohaste sageduste kasutamisel.

2. EUAM Ukraine'il on õigus pidada piiramatult sidet raadio (sealhulgas satelliit-, mobiil- ja käsiraadio), telefoni, telegraafi, telefaksi ja muude vahendite abil ning samuti õigus paigaldada EUAM Ukraine'i rajatistesse või nende vahele selliseks sidepidamiseks vajalikud vahendid, sealhulgas vedada EUAM Ukraine'i tegevuse eesmärgil kaableid ja maaliine, kooskõlas vastuvõtva riigi õigusaktidega.

3. EUAM Ukraine võib teha oma rajatiste piires vajalikke korraldusi EUAM Ukraine'ile ja/või EUAM Ukraine'i isikkooseisu liikmetele saabuva ja neilt väljuva posti edastamiseks.

Artikkel 15

Kahjunõuded surma, vigastuse, kahju või kaotsimineku korral

1. EUAM Ukraine ja EUAM Ukraine'i isikkoosseis, EL ja lähetajariigid ei vastuta era- või riigiomandile tekkinud mis tahes kahju või sellise omandi kaotsimineku eest, kui see on seotud operatiivvajaduste täitmisega või kui selle põhjuseks on rahvarahutustega või EUAM Ukraine'i kaitsmisega seotud tegevus.

2. Vaidluste rahumeelseks lahendamiseks edastatakse lõikes 1 käsitlemata nõuded era- või riigiomandile tekitatud kahju või selle kaotsimineku eest ja samuti nõuded isikute surma või vigastuse ja EUAM Ukraine'i omandile tekitatud kahju või selle kaotsimineku eest vastuvõtva riigi pädevate asutuste kaudu EUAM Ukraine'ile, kui nõude esitas vastuvõtva riigi juriidiline või füüsiline isik, või vastuvõtva riigi pädevatele asutustele, kui nõude esitas EUAM Ukraine.

3. Kui vaidlust ei saa rahumeelselt lahendada, esitatakse nõue nõudeid menetlevale komisjonile, mis koosneb võrdsetel alustel EUAM Ukraine'i ja vastuvõtva riigi esindajatest. Nõuded lahendatakse ühisel kokkuleppel.

4. Kui nõudeid menetlevas komisjonis lahendust ei saavutata, lahendatakse kuni ja kaasa arvatud 40 000 euro suurused nõuded vastuvõtva riigi ja ELi esindajate vahel diplomaatiliste vahenditega. Nimetatud summast suuremad nõuded esitatakse vahekohtule, mille otsused on siduvad.

5. Lõikes 4 osutatud vahekohus koosneb kolmest vahekohtunikust, kellest ühe määrab vastuvõttev riik, teise määrab EUAM Ukraine ja kolmanda määravad vastuvõttev riik ja EUAM Ukraine ühiselt. Kui üks lepinguosalistest ei määra vahekohtunikku kahe kuu jooksul või kui vastuvõtva riigi ja EUAM Ukraine'i vahel ei saavutata kolmanda vahekohtuniku määramise suhtes kokkulepet, määrab kõnealuse vahekohtuniku Euroopa Liidu Kohtu president.

6. EUAM Ukraine'i ja vastuvõtva riigi haldusasutuste vahel sõlmitakse halduskokkulepe eesmärgiga määrata kindlaks nõudeid menetleva komisjoni ja vahekohtu pädevus, nendes organites kohaldatav kord ja nõuete esitamise tingimused.

Artikkel 16

Sidepidamine ja vaidlused

1. Kõiki käesoleva lepingu kohaldamisega seoses tekkivaid küsimusi uurivad EUAM Ukraine'i esindajad ja vastuvõtva riigi pädevad asutused ühiselt.

2. Varasema lahenduse puudumise korral lahendatakse käesoleva lepingu tõlgendamist või kohaldamist käsitlevad vaidlused vastuvõtva riigi ja ELi esindajate vahel eranditult diplomaatilisel teel.

Artikkel 17

Muud sätted

1. Vastuvõtva riigi valitsus vastutab käesolevas lepingus sätestatud EUAM Ukraine'i ja EUAM Ukraine'i isikkoosseisu privileegide, immuniteetide ja õiguste rakendamise ja järgimise eest asjaomaste Ukraina kohalike ametiasutuste poolt.

2. Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei ole kavandatud ega tõlgendata nii, et sellega tehtaks erandeid mis tahes õigustest, mis ELi liikmesriigil või muul EUAM Ukraine'il osaleval riigil võivad olla muude lepingute kohaselt.

Artikkel 18

Rakenduskokkulepped

Käesoleva lepingu kohaldamiseks võidakse operatiiv-, haldus- ja tehnilistes küsimustes sõlmida eraldi kokkuleppeid missiooni juhi ja vastuvõtva riigi haldusasutuste vahel.

Artikkel 19

Jõustumine ja lõpetamine

1. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil diplomaatiliste kanalite kaudu saadakse kätte lepinguosaliste viimane kirjalik teatis lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimise kohta ning jääb jõusse kuupäevani, mil EUAM Ukraine'i teatel lahkub EUAM Ukraine'i isikkoosseisu viimane liige.

2. Käesolevat lepingut võib muuta või selle lõpetada lepinguosaliste kirjalikul kokkuleppel.

3. Käesoleva lepingu lõpetamine ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad käesoleva lepingu täitmisest enne selle lõpetamist.

Koostatud kahe tuhande neljateistkümnenda aasta novembrikuu seitsmeteistkümnendal päeval Brüsselis inglise ja ukraina keeles ning mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

Euroopa Liidu nimel

Ukraina nimel

21.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 334/10

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1241/2014,

7. november 2014,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Westfälischer Pumpernickel (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Saksamaa taotlus registreerida nimetus „Westfälischer Pumpernickel” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Westfälischer Pumpernickel” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Westfälischer Pumpernickel” (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 2.3 (leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted) kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. november 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Phil HOGAN

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 196, 26.6.2014, lk 20.

(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, 13. juuni 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

21.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 334/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1242/2014,

20. november 2014,

milles sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) eeskirjad tegevuste kohta esitatavate kumulatiivsete andmete jaoks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011, (1) eriti selle artikli 97 lõiget 2,

olles konsulteerinud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 97 lõike 1 punkti a kohaselt esitab liikmesriikide korraldusasutus komisjonile asjakohased kumulatiivsed andmed rahastamiseks valitud tegevuste kohta kuni eelneva kalendriaasta lõpuni, sealhulgas toetusesaaja ja tegevuse põhinäitajate kohta.

(2)

Selleks et tagada rahastamiseks valitud tegevuste kohta esitatavate kumulatiivsete andmete ühtsus ja täielikkus, on vaja kehtestada kõnealuste kumulatiivsete andmete ühised tehnilised kirjeldused ja esitamise eeskirjad. Selleks on asjakohane toetuda andmebaasi korraldusele, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1243/2014 I lisas (2).

(3)	Selleks et võimaldada käesolevas määruses sätestatud meetmeid kohe kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Korraldusasutused järgivad rahastamiseks valitud tegevuste kohta esitatavate kumulatiivsete andmete tehnilisi kirjeldusi ja esitamise eeskirju, sealhulgas toetusesaaja ja tegevuse põhinäitajate kohta, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 508/2014 artikli 97 lõike 1 punktis a ning vastavalt vormidele ja tabelitele, mis on sätestatud käesoleva määruse lisades.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. november 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 149, 20.5.2014, lk 1.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1243/2014, 20. november 2014, milles sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) eeskirjad liikmesriikide esitatava teabe ning andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise sünergia kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 39).

I LISA

Iga tegevuse kohta järgmistel väljadel esitatav teave vastavalt andmebaasi korraldusele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1243/2014 I lisas

Kumulatiivsed andmed tegevuste kohta, mis on valitud rahastamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini …

Väli	Välja sisu
1	CCI
2	Tegevuse kordumatu tunnus (ID)
3	Tegevuse nimetus
5	NUTSi kood
6	Toetusesaaja
7	Toetusesaaja sugu
8	Ettevõtte suurus
9	Tegevuse hetkeseis
10	Rahastamiskõlblik kogumaksumus
11	Avaliku sektori rahastamiskõlblik kogumaksumus
12	EMKFi toetus
13	Heakskiitmise kuupäev
14	Rahastamiskõlblikud kogukulud
15	Rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud
16	EMKFi rahastamiskõlblikud kulud
17	Toetusesaajale tehtava viimase makse kuupäev
18	Asjaomane meede
19	Väljundinäitaja

II LISA

Iga tegevuse kohta juhul, kui tegevus on seotud laevastiku struktuuriga, järgmistel väljadel esitatav teave vastavalt andmebaasi korraldusele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1243/2014 I lisas

Kumulatiivsed andmed tegevuste kohta, mis on valitud rahastamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini …

Väli	Välja sisu
1	CCI
2	Tegevuse kordumatu tunnus (ID)
4	Laeva number ühenduse laevastikuregistris (CFR)

III LISA

Iga tegevuse puhul projekti rakendamise andmete kohta järgmistel väljadel esitatav teave vastavalt andmebaasi korraldusele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1243/2014 I lisas

Kumulatiivsed andmed tegevuste kohta, mis on valitud rahastamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini …

Väli	Välja sisu
1	CCI
2	Tegevuse kordumatu tunnus (ID)
20	Andmed tegevuse rakendamise kohta
21	Rakendamisandmete väärtus

IV LISA

Iga tegevuse puhul tulemusnäitajate kohta järgmistel väljadel esitatav teave vastavalt andmebaasi korraldusele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1243/2014 I lisas

Kumulatiivsed andmed tegevuste kohta, mis on valitud rahastamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini …

Väli	Välja sisu
1	CCI
2	Tegevuse kordumatu tunnus (ID)
22	Tegevusega seotud tulemusnäitaja(d)
23	Toetusesaaja poolt oodatav tulemus
24	Tulemusnäitaja väärtus, mis on kinnitatud pärast rakendamist

V LISA

Tabelid

Tabel 1. Projekti elluviimise andmed

Meetme kood

Meetmed EMKFi raames

Projekti elluviimise andmed

Elluviimisandmete kood

Võimalik väärtus ja väärtuse liik

Kas number ühenduse laevastikuregistris (CFR) on kohustuslik (jah või ei)

18. tulp

20. tulp

21. tulp

I peatükk. Kalanduse säästev areng

I.1

Artikkel 26 ja artikli 44 lõige 3

Innovatsioon

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

Vt kood tabelis 2, numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega

—	Innovatsiooni liik: tooted ja varustus; protsessid ja tehnikad; juhtimis- ja korraldussüsteem

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Toetatavates ettevõtetes tegevusest otsest kasu saavate isikute arv

Numbriline

I.2

Artikkel 27 ja artikli 44 lõige 3

Nõuandeteenused

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

Vt kood tabelis 2, numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega

—	Nõuandeteenuse liik: teostatavusuuringud ja nõustamisteenused; kutsealane nõustamine; äristrateegiad

Vt kood tabelis 3, numbriline

I.3

Artikkel 28 ja artikli 44 lõige 3

Teadlaste ja kalurite partnerlused

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

Vt kood tabelis 2, numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega

—	Tegevuse liik: võrgustikud; partnerlusleping või ühing; andmete kogumine ja haldamine; uuringud; katseprojektid, levitamine; seminarid; parimad tavad

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Partnerluses osalevate teadlaste arv

Numbriline

—	Partnerluses osalevate kalurite arv

Numbriline

—	Tegevusest kasu saavate muude organisatsioonide arv

Numbriline

I.4

Artikli 29 lõiked 1 ja 2 ning artikli 44 lõike 1 punkt a

Inimkapitali, uute töökohtade loomise ja sotsiaalse dialoogi edendamine — koolitus, suhtlusvõrgustike loomine, sotsiaaldialoog, abikaasade ja elukaaslaste toetamine

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

Vt kood tabelis 2, numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega

—	Tegevuse liik: koolitus ja õpe; suhtlusvõrgustike loomine, sotsiaaldialoog;

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate abikaasade ja elukaaslaste arv

Numbriline

—	Tegevusest kasu saavate inimeste või organisatsioonide (koolituses osalejad, suhtlusvõrgustike liikmed, sotsiaaldialoogis osalevad organisatsioonid) arv

Numbriline

I.5

Artikli 29 lõige 3 ja artikli 44 lõike 1 punkt a

Inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamine — praktikandid väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalalaevade pardal

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

Vt kood tabelis 2, numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega

—	Tegevuse liik: koolitus ja õpe

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate praktikantide arv

Numbriline

I.6

Artikkel 30 ja artikli 44 lõige 4

Mitmekesistamine ja uut liiki sissetulekud

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

Vt kood tabelis 2, numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega

—	Mitmekesistamise liik: laevadesse tehtavad investeeringud, kalandusturism, restoranid, keskkonnateenused, haridustegevus

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Asjaomaste kalurite arv

Numbriline

I.7

Artikkel 31 ja artikli 44 lõige 2

Starditoetus noortele kaluritele

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

Vt kood tabelis 2, numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega

—	Tegevusest kasu saavate noorte kalurite vanus

Numbriline

I.8

Artikkel 32 ja artikli 44 lõike 1 punkt b

Tervishoid ja ohutus

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

Vt kood tabelis 2, numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega

—	Varustuse liik: laevadesse tehtavad investeeringud, individuaalvarustus

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusega seotud kalurite arv

Numbriline

I.9

Artikkel 33

Püügitegevuse ajutine peatamine

—	Asjaomaste kalurite arv

Numbriline

Jah

—	Hõlmatud päevade arv

Numbriline

I.10

Artikkel 34

Püügitegevuse püsiv lõpetamine

—	Asjaomaste kalurite arv

Numbriline

Jah

I.11

Artikkel 35

Ühisfond ebasoodsate ilmastikutingimuste ning keskkonnajuhtumite jaoks — fondi loomine

—	Ühisfondi nimi

String

I.12

Artikkel 35

Ühisfond ebasoodsate ilmastikutingimuste ning keskkonnajuhtumite jaoks — makstud hüvitised

—	Hüvitised, mis on makstud järgmise eest: ebasoodsad ilmastikutingimused, keskkonnajuhtumid, päästmiskulud

Vt kood tabelis 3, numbriline

Jah

—	Asjaomaste meeskonnaliikmete arv

Numbriline

I.13

Artikkel 36

Kalapüügivõimaluste eraldamise süsteemide toetamine

—	Tegevuse liik: kavandamine, arendamine, seire, hindamine, haldamine

Vt kood tabelis 2, numbriline

—	Toetusesaaja liik

Vt kood tabelis 4, numbriline

I.14

Artikkel 37

Kaitsemeetmete kavandamise ja rakendamise ning piirkondliku koostöö toetamine

—	Tegevuse liik: kaitsemeetmete kavandamine, arendamine ja seire, sidusrühmade osalemine; varude otsene taasasustamine

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Asjaomaste kalavarude arv (vajaduse korral)

Numbriline

—	Projektiga seotud pindala kokku (km2) (vajaduse korral)

Numbriline

I.15

Artikkel 38 ja artikli 44 lõike 1 punkt c

Kalapüügi poolt merekeskkonnale avaldatava mõju piiramine ning kalapüügi kohandamine vastavalt liikide kaitsele

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

Vt kood tabelis 2, numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega

—	Investeeringu liik: püügivahendite selektiivsus, tagasiheite vähendamine või soovimatu püügi küsimusega tegelemine, ökosüsteemile ja merepõhjale avalduva mõju kaotamine, püügivahendite ja saagi kaitsmine imetajate ja lindude eest; peibutuspüügivahendid äärepoolseimates piirkondades

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

Numbriline

I.16

Artikkel 39 ja artikli 44 lõike 1 punkt c

Mere bioloogiliste ressursside kaitsmisega seotud innovatsioon

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

Vt kood tabelis 2, numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega

—

Tegevuse tüüp: selliste uute tehniliste või korralduslike teadmiste arendamine, mis aitavad vähendada püügitegevuse mõju keskkonnale; selliste uute tehniliste või korralduslike teadmiste kasutuselevõtt, mis aitavad vähendada püügitegevuse mõju keskkonnale; selliste uute tehniliste või korralduslike teadmiste arendamine, mis aitavad mere bioloogilisi ressursse säästvamalt kasutada; selliste uute tehniliste või korralduslike teadmiste kasutuselevõtt, mis aitavad mere bioloogilisi ressursse säästvamalt kasutada

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

Numbriline

I.17

Artikli 40 lõike 1 punkt a

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine — jäätmete kogumine

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

Numbriline

Jah

I.18

Artikli 40 lõike 1 punktid g–i ja artikli 44 lõige 6

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine — kaasaaitamine mere bioloogiliste ressursside paremale haldamisele või kaitsmisele; staatiliste või liikuvate struktuuride ehitamine, paigaldamine või ajakohastamine; NATURA 2000 alade ja mereruumi kaitsealade kaitse- ja majandamiskavade ettevalmistamine; merekaitsealade, sh NATURA 2000 alade majandamine, taastamine ja seire; keskkonnateadlikkus; osalemine muudes meetmetes, mille eesmärk on säilitada ja parandada bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemiga seotud teenuseid

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

Vt kood tabelis 2, numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega

—	Tegevuse tüüp: investeeringud varustusse, ressursside haldamine, NATURA 2000 alade ja erikaitsealade majandamiskavad, NATURA 2000 alade haldamine, merekaitsealade haldamine, teadlikkuse suurendamine, muud bioloogilise mitmekesisuse suurendamise meetmed

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Natura 2000 aladega seotud pindala kokku (km2) (vajaduse korral)

Numbriline

—	Merekaitsealadega pindala kokku (km2) (vajaduse korral)

Numbriline

—	Asjaomaste kalurite arv

Numbriline

I.19

Artikli 40 lõike 1 punkt h

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine — kavad saagile tekitatud sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud imetajad ja linnud

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

Numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega

I.20

Artikli 41 lõike 1 punktid a–c ja artikli 44 lõike 1 punkt d

Energiatõhusus ja kliimamuutuste leevendamine — kalalaevadesse tehtavad investeeringud, energiatõhususe auditid ja süsteemid, uuringud

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

Vt kood tabelis 2, numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega (ainult artikli 41 lõike 1 punkt a)

—	Tegevuse tüüp: laeva pardal olev varustus, püügivahendid, energiatõhususe auditid ja süsteemid, uuringud

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

Numbriline

—	Kütusetarbimise vähenemine protsentides

Numbriline

—	CO2-heite vähenemine protsentides, kui see on asjakohane

Numbriline

I.21

Artikli 41 lõige 2 ja artikli 44 lõike 1 punkt d

Energiatõhusus ja kliimamuutuste leevendamine — mootorite asendamine või ajakohastamine

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

Vt kood tabelis 2, numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega

—	Tegevuse tüüp: mootori asendamine, ajakohastamine

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	kW enne sekkumist (sertifitseeritud või füüsiliselt kontrollitud)

Numbriline

—	kW pärast sekkumist (sertifitseeritud või füüsiliselt kontrollitud)

Numbriline

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

Numbriline

—	Kütusetarbimise vähenemine protsentides

Numbriline

—	CO2-heite vähenemine protsentides, kui see on asjakohane

Numbriline

I.22

Artikkel 42 ja artikli 44 lõike 1 punkt e

Lisandväärtus, tootekvaliteet ja soovimatu püügi kasutamine

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

Vt kood tabelis 2, numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega

—	Tegevuse tüüp: investeeringud, mis annavad tootele lisandväärtust; laevadesse tehtavad investeeringud, mis parandavad kalapüügitoodete kvaliteeti

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

Numbriline

I.23

Artikli 43 lõiked 1 ja 3 ning artikli 44 lõike 1 punkt f

Kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned ja varjualused — investeeringud kalasadamate ja oksjonihoonete taristusse või lossimiskohtade ja varjualuste täiustamiseks, investeeringud kalurite ohutuse suurendamiseks

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

Vt kood tabelis 2, numbriline

Jah, kui tegevus on seotud merega

—	Investeeringute kategooria: kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned, varjualused

Vt kood tabelis 5, numbriline

—	Investeeringu liik: kvaliteet, kontroll ja jälgitavus, energiatõhusus, keskkonnakaitse, ohutus ja töötingimused

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

Numbriline

—	Tegevusest kasu saavate muude sadamakasutajate ja töötajate arv

Numbriline

I.24

Artikkel 43(2)

Kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned ja varjualused — investeeringud, et hõlbustada kogu saagi lossimise kohustuse täitmist

—	Investeeringute kategooria: kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned, varjualused

Vt kood tabelis 5, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

Numbriline

II peatükk. Vesiviljeluse säästev areng

II.1

Artikkel 47

Innovatsioon

—	Innovatsiooni liik: teadmiste arendamine, uute liikide turule toomine, teostatavusuuringud

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Asjaomase uurimisasutuse liik

Vt kood tabelis 4, numbriline

—	Toetatavates ettevõtetes tegevusest otsest kasu saavate töötajate arv

Numbriline

II.2

Artikli 48 lõike 1 punktid a–d ja f–h

Tootmisega seotud investeeringud vesiviljelusse

—	Investeeringu liik: tootmisega seotud, mitmekesistamine, ajakohastamine, loomade tervis, toodete kvaliteet, taastamine, lisategevus

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

Numbriline

II.3

Artikli 48 lõike 1 punktid e, i ja j

Tootmisega seotud investeeringud vesiviljelusse — ressursitõhusus, vee ja kemikaalide kasutamise vähendamine, vee kasutamist minimeerivad taaskasutussüsteemid

—	Investeeringu liik: keskkonnamõju ja ressursid, veekasutus ja -kvaliteet, suletud süsteemid

Vt kood tabelis 3, numbriline

II.4

Artikli 48 lõike 1 punkt k

Tootmisega seotud investeeringud vesiviljelusse — energiatõhususe suurendamine ja taastuvenergia

—	Investeeringu liik: energiatõhusus, taastuvenergia

Vt kood tabelis 3, numbriline

II.5

Artikkel 49

Haldus-, asendus- ja nõuandeteenused vesiviljelusettevõtetele

—

Tegevuse tüüp: haldusteenuste sisseseadmine; vesiviljelusettevõttele mõeldud nõuandeteenuste ostmine; asendus- ja nõuandeteenused (keskkonnaalaste õigusaktide järgimine); asendus- ja nõuandeteenused (keskkonnamõju hindamine); asendus- ja nõuandeteenused (loomatervise, tervise ja ohutuse ning rahvatervise alaste õigusaktide järgimine); asendus- ja nõuandeteenused (turu- ja äristrateegiad)

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

Numbriline

II.6

Artikkel 50

Inimkapitali ja suhtlusvõrgustike edendamine

—	Tegevuse liik: kutsealane koolitus, elukestev õpe, levitamine, uued kutseoskused, töötingimuste parandamine ja tööohutuse edendamine, suhtlusvõrgustike loomine ja kogemuste vahetamine

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

Numbriline

—	Tegevusest kasu saavate abikaasade ja elukaaslaste arv

Numbriline

II.7

Artikkel 51

Vesiviljelusalade potentsiaali suurendamine

—	Tegevuse tüüp: alade kindlakstegemine, abirajatiste ja -taristute parendamine, ränga kahju ennetamine, suurema suremuse või haiguste tuvastamise tulemusel võetud meetmed

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

Numbriline

II.8

Artikkel 52

Uute vesiviljelusettevõtjate julgustamine säästva vesiviljelusega tegelemiseks

—	Asjaomane pindala kokku (km2)

Numbriline

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

Numbriline

II.9

Artikkel 53

Üleminek keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele

—	– Tegevuse tüüp: üleminek mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele, EMASis osalemine

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

Numbriline

—	Asjaomane pindala kokku (km2)

Numbriline

II.10

Artikkel 54

Vesiviljeluse keskkonnateenused

—	Tegevuse tüüp: vesiviljelus Natura 2000 aladel; ex situ veeloomade kaitse ja reproduktsioon; vesiviljeluse tegevused, sealhulgas keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja parandamine

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

Numbriline

—	Natura 2000 aladega seotud pindala kokku (km2)

Numbriline

—	Väljaspool NATURA 2000 alasid asuv asjaomane pindala kokku (km2)

Numbriline

II.11

Artikkel 55

Rahvatervise meetmed

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

Numbriline

II.12

Artikkel 56

Loomade tervist ja heaolu käsitlevad meetmed

—	Tegevuse tüüp: haiguste ohjeldamine ja likvideerimine, parimad tavad ja käitumisjuhendid, veterinaarravimitest sõltuvuse vähendamine, veterinaar- või farmatseutilised uuringud ja head tavad, tervisekaitseühendused, hüvitise maksmine molluskikasvatajatele

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

Vt kood tabelis 3, numbriline

II.13

Artikkel 57

Vesiviljeluse varude kindlustamine

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

Numbriline

III peatükk. Kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade säästev areng

III.1

Artikli 62 lõike 1 punkt a

Ettevalmistav toetus

—	Toetusesaaja liik

Vt kood tabelis 4, numbriline

III.2

Artikkel 63

Kohaliku arengu strateegiate rakendamine kohalike algatusrühmade valimine (1)

—	Koguelanikkond, keda kohalik algatusrühm esindab (ühikutes)

Numbriline

—	Kohalikus algatusrühmas osalevate avaliku sektori partnerite arv

Numbriline

—	Kohalikus algatusrühmas osalevate erasektori partnerite arv

Numbriline

—	Kohalikus algatusrühmas osalevate kodanikuühiskonna partnerite arv

Numbriline

—	Kohalikus algatusrühmas haldusega tegelevate täistööajale taandatud töötajate arv

Numbriline

—	Kohalikus algatusrühmas elavdamisega tegelevate täistööajale taandatud töötajate arv

Numbriline

III.3

Artikkel 63

Kohaliku arengu strateegiate rakendamine

Algatusrühmade toetatavad projektid (sh jooksevkulud ja elavdamine)

—	Tegevuse liik: lisandväärtuse andmine, mitmekesistamine, keskkond, sotsio-kultuuriline, juhtimine, jooksevkulud ja elavdamine

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Toetusesaaja liik

Vt kood tabelis 4, numbriline

III.4

Artikkel 64

Koostöö

—	Tegevuse liik: ettevalmistav toetus, projektid ühe liikmesriigi piires, projektid koostöös teiste liikmesriikidega, projektid koostöös partneritega väljastpoolt ELi

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Partnerite arv, kui see on asjakohane

Numbriline

IV peatükk. Turustuse ja töötlemisega seotud meetmed

IV.1

Artikkel 66

Tootmis- ja turustuskavad

—	Osalevate tootjaorganisatsiooni liikmete arv

Numbriline

IV.2

Artikkel 67

Ladustamisabi

—	Tegevusest kasu saavate tootjaorganisatsioonide liikmete arv

Numbriline

IV.3

Artikkel 68

Turustusmeetmed

—

Tegevuse tüüp: tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide ühenduste või tootmisharudevaheliste organisatsioonide loomine; uute turgude leidmine ja turutingimuste parandamine (turuväljavaadetega liigid); uute turgude leidmine ja turutingimuste parandamine (soovimatu püük); uute turgude leidmine ja turutingimuste parandamine (vähese mõjuga tooted või mahepõllumajanduslikud tooted); kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine (säästvate toodete sertifitseerimine ja edendamine); kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine (kvaliteedikavad); kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine (otseturustus); kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine (pakendamine); tootmise läbipaistvus; jälgitavus ja ökomärgised; vormikohased lepingud; teavitus- ja tutvustuskampaaniaid

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Tegevusest kasu saavate ettevõtete arv

Numbriline

—	Tegevusest kasu saavate tootjaorganisatsioonide liikmete arv

Numbriline

IV.4

Artikkel 69

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine

—

Investeeringu liik: energiasääst või keskkonnamõju vähendamine; ohutuse, hügieeni, tervishoiu ja töötingimuste parandamine; inimtoiduks kõlbmatu saagi töötlemine; kõrvaltoodete töötlemine; mahepõllumajanduslike vesiviljelustoodete töötlemine; uued või parendatud tooted, protsessid või uus või parendatud juhtimissüsteem

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Toetatud ettevõtete arv

Numbriline

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

Numbriline

V peatükk. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades

V.1

Artikkel 70

Hüvitamise kord

—	Hüvitatavad lisakulud

Numbriline

—	Tegevusest kasu saavate ettevõtete arv

Numbriline

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

Numbriline

VI peatükk. Ühise kalanduspoliitika lisameetmed koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames

VI.1

Artikkel 76

Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine

—

Tegevuse liik: tehnika ostmine, paigaldamine ja arendamine; andmete ülekandmise tagamiseks vajalike komponentide arendamine, ostmine ja paigaldamine; jälgitavuse tagamiseks vajalike komponentide arendamine, ostmine ja paigaldamine; andmete vahetamise ja analüüsimise programmide rakendamine; patrull-laevade, lennukite ja helikopterite moderniseerimine ja ostmine; muude kontrollivahendite ostmine; innovaatiliste kontrolli- ja seiresüsteemide ning pilootprojektide väljatöötamine; koolitus- ja vahetusprogrammid; kulude ja tulude analüüs ning auditite hindamine; seminarid ja meediavahendid; tegevuskulud; tegevuskava rakendamine

Vt kood tabelis 3, numbriline

Jah, kui tegemist laevadesse tehtavate investeeringutega

—	Toetusesaaja liik

Vt kood tabelis 4, numbriline

VI. 2

Artikkel 77

Andmete kogumine

—	Toetusesaaja liik

Vt kood tabelis 4, numbriline

VII peatükk. Liikmesriikide algatusel antav tehniline abi

VII.1

Artikkel 78

Liikmesriikide algatusel antav tehniline abi

—	Tegevuse liik: rakenduskava rakendamine, IT-süsteemid, haldussuutlikkuse suurendamine, teavitustegevus, hindamine, uuringud, kontroll ja audit, kohalike algatusrühmade võrgustik, muu

Vt kood tabelis 3, numbriline

VIII peatükk. Integreeritud merenduspoliitika rakendamise hõlbustamine

VIII.1

Artikli 80 lõike 1 punkt a

Integreeritud mereseire

—	Tegevuse liik: integreeritud mereseiresse panustamine, ühisesse teabejagamiskeskkonda (CISE) panustamine

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Toetusesaaja liik

Vt kood tabelis 4, numbriline

VIII.2

Artikli 80 lõike 1 punkt b

Merekeskkonna kaitse ning mere- ja rannikuressursside säästva kasutamise edendamine

—	Tegevuse liik: merekaitseala, NATURA 2000

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Hõlmatud merekaitseala pindala (km2) (vajaduse korral)

Numbriline

—	Hõlmatud NATURA 2000 ala pindala (km2) (vajaduse korral)

Numbriline

—	Toetusesaaja liik

Vt kood tabelis 4, numbriline

VIII.3

Artikli 80 lõike 1 punkt c

Teadmiste parandamine merekeskkonna seisundi kohta

—	Tegevuse liik: seireprogrammi kehtestamine, merestrateegia raamdirektiivi kohaste meetmete võtmine

Vt kood tabelis 3, numbriline

—	Toetusesaaja liik

Vt kood tabelis 4, numbriline

Tabel 2. Püügipiirkondade liigid

Kood	Kirjeldus
1	Meri
2	Kalapüük sisevetes
3	Mõlemad

Tabel 3. Tegevuste liigid

Kood	Kirjeldus	Seotud meetme(te) koodiga
1	Tooted ja varustus	I.1
2	Protsessid ja tehnikad	I.1
3	Juhtimis- ja korraldussüsteem	I.1
4	Teostatavusuuringud ja nõuandeteenused	I.2
5	Kutsealane nõustamine	I.2
6	Äristrateegiad	I.2
7	Võrgustikud	I.3
8	Partnerlusleping või ühing	I.3
9	Andmete kogumine ja haldamine	I.3
10	Uuringud	I.3
11	Katseprojektid	I.3
12	Levitamine	I.3
13	Seminarid	I.3
14	Parimad tavad	I.3
15	Koolitus ja õpe	I.4, I.5
16	Koostöövõrgustike loomine	I.4
17	Sotsiaaldialoog	I.4
18	Investeeringud laevadesse	I.6
19	Kalandusturism	I.6
20	Restoranid	I.6
21	Keskkonnateenused	I.6
22	Haridustegevus	I.6
23	Investeering laevadesse	I.8
24	Individuaalvarustus	I.8
25	Ebasoodsad ilmastikutingimused	I.12
26	Keskkonnajuhtum	I.12
27	Päästmiskulud	I.12
28	Kavandamine	I.13, I.14
29	Arendamine	I.13, I.14
30	Seire	I.13, I.14
31	Hindamine	I.13
32	Haldamine	I.13
33	Sidusrühmade osalus	I.14
34	Varude otsene taasasustamine	I.14
35	Püügivahendite selektiivsus	I.15
36	Tagasiheite vähendamine või soovimatu püügi küsimusega tegelemine	I.15
37	Ökosüsteemile ja merepõhjale avalduva mõju kaotamine	I.15
38	Püügivahendite ja saagi kaitsmine imetajate ja lindude eest	I.15
39	Peibutuspüügivahendid äärepoolseimates piirkondades	I.15
40	Selliste uute tehniliste või korralduslike teadmiste arendamine, mis aitavad vähendada püügitegevuse mõju keskkonnale	I.16
41	Selliste uute tehniliste või korralduslike teadmiste kasutuselevõtt, mis aitavad vähendada püügitegevuse mõju keskkonnale	I.16
42	Selliste uute tehniliste või korralduslike teadmiste arendamine, mis aitavad mere bioloogilisi ressursse säästvamalt kasutada	I.16
43	Selliste uute tehniliste või korralduslike teadmiste kasutuselevõtt, mis aitavad mere bioloogilisi ressursse säästvamalt kasutada	I.16
44	Investeeringud varustusse	I.18
45	Ressursside haldamine	I.18
46	NATURA 2000 alade ja erikaitsealade majandamiskavad	I.18
47	NATURA 2000 alade haldamine	I.18
48	Merekaitsealade haldamine	I.18
49	Teadlikkuse suurendamine	I.18
50	Muud bioloogilise mitmekesisuse suurendamise meetmed	I.18
51	Laeva pardal olev varustus	I.20
52	Püügivahendid	I.20
53	Energiatõhususe auditid ja süsteemid	I.20
54	Uuringud	I.20
55	Mootori asendamine	I.21
56	Ajakohastamine	I.21
57	Investeeringud, mis annavad toodetele lisandväärtust	I.22
58	Laevadesse tehtavad investeeringud, mis parandavad kalapüügitoodete kvaliteeti	I.22
59	Kvaliteet	I.23
60	Kontroll ja jälgitavus	I.23
61	Energiatõhusus	I.23
62	Keskkonnakaitse	I.23
63	Ohutus ja töötingimused	I.23
64	Teadmiste arendamine	II.1
65	Uute liikide turule toomine	II.1
66	Teostatavusuuringud	II.1
67	Tootmisega seotud	II.2
68	Mitmekesistamine	II.2
69	Ajakohastamine	II.2
70	Loomatervis	II.2
71	Toodete kvaliteet	II.2
72	Taastamine	II.2
73	Lisategevus	II.2
74	Keskkonnamõju ja ressursid	II.3
75	Veekasutus ja -kvaliteet	II.3
76	Suletud süsteemid	II.3
77	Energiatõhusus	II.4
78	Taastuvenergia	II.4
79	Haldusteenuste sisseseadmine	II.5
80	Vesiviljelusettevõttele mõeldud nõuandeteenuste ostmine	II.5
81	Asendus- ja nõuandeteenused (keskkonnaalaste õigusaktide järgimine)	II.5
82	Asendus- ja nõuandeteenused (keskkonnamõju hindamine)	II.5
83	Asendus- ja nõuandeteenused (loomatervise, tervise ja ohutuse ning rahvatervise alaste õigusaktide järgimine)	II.5
84	Asendus- ja nõuandeteenused (turu- ja äristrateegiad)	II.5
85	Kutsealane koolitus	II.6
86	Elukestev õpe	II.6
87	Levitamine	II.6
88	Uued kutseoskused	II.6
89	Töötingimuste parandamine ja tööohutuse edendamine	II.6
90	Suhtlusvõrgustike loomine ja kogemuste vahetamine	II.6
91	Alade kindlakstegemine	II.7
92	Abirajatiste ja -infrastruktuuride parendamine	II.7
93	Ränga kahju ennetamine	II.7
94	Suurema suremuse või haiguste tuvastamise tulemusel võetud meetmed	II.7
95	Üleminek mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele	II.9
96	EMASis osalemine	II.9
97	Vesiviljelus Natura 2000 aladel	II.10
98	Ex situ veeloomade kaitse ja reproduktsioon	II.10
99	Vesiviljeluse tegevused, sealhulgas keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja parandamine	II.10
100	Haiguste ohjeldamine ja likvideerimine	II.12
101	Parimad tavad ja käitumisjuhendid	II.12
102	Veterinaarravimitest sõltuvuse vähendamine	II.12
103	Veterinaar- või farmatseutilised uuringud ja head tavad	II.12
104	Tervisekaitseühendused	II.12
105	Hüvitise maksmine molluskikasvatajatele	II.12
106	Lisandväärtuse andmine	III.3
107	Mitmekesistamine	III.3
108	Keskkond	III.3
109	Sotsio-kultuuriline	III.3
110	Juhtimine	III.3
111	Jooksevkulud ja elavdamine	III.3
112	Ettevalmistav toetus	III.4
113	Projektid ühe liikmesriigi piires	III.4
114	Projektid koostöös teiste liikmesriikidega	III.4
115	Projektid koostöös partneritega väljastpoolt ELi	III.4
116	Tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide ühenduste või tootmisharudevaheliste organisatsioonide loomine	IV.3
117	Uute turgude leidmine ja turutingimuste parandamine (turuväljavaadetega liigid)	IV.3
118	Uute turgude leidmine ja turutingimuste parandamine (soovimatu püük)	IV.3
119	Uute turgude leidmine ja turutingimuste parandamine (vähese mõjuga tooted või mahepõllumajanduslikud tooted)	IV.3
120	Kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine (säästvate toodete sertifitseerimine ja edendamine)	IV.3
121	Kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine (kvaliteedikavad)	IV.3
122	Kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine (otseturustus)	IV.3
123	Kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine (pakendamine)	IV.3
124	Tootmise läbipaistvus	IV.3
125	Jälgitavus ja ökomärgised	IV.3
126	Vormikohased lepingud	IV.3
127	Teavitus- ja tutvustuskampaaniad	IV.3
128	Energiasääst või keskkonnamõju vähendamine	IV.4
129	Ohutuse, hügieeni, tervishoiu ja töötingimuste parandamine	IV.4
130	Inimtoiduks kõlbmatu saagi töötlemine	IV.4
131	Kõrvaltoodete töötlemine	IV.4
132	Mahepõllumajanduslike vesiviljelustoodete töötlemine	IV.4
133	Uued või parendatud tooted, protsessid või uus või parendatud juhtimissüsteem	IV.4
134	Tehnika ostmine, paigaldamine ja arendamine	VI.1
135	Andmete ülekandmise tagamiseks vajalike komponentide arendamine, ostmine ja paigaldamine	VI.1
136	Jälgitavuse tagamiseks vajalike komponentide arendamine, ostmine ja paigaldamine	VI.1
137	Andmete vahetamise ja analüüsimise programmide rakendamine	VI.1
138	Patrull-laevade, lennukite ja helikopterite moderniseerimine ja ostmine	VI.1
139	Muude kontrollivahendite ostmine	VI.1
140	Innovaatiliste kontrolli- ja seiresüsteemide ning pilootprojektide väljatöötamine	VI.1
141	Koolitus- ja vahetusprogrammid	VI.1
142	Kulude ja tulude analüüs ning auditite hindamine	VI.1
143	Seminarid ja meediavahendid	VI.1
144	Tegevuskulud	VI.1
145	Tegevuskava rakendamine	VI.1
146	Rakenduskava rakendamine	VII.1
147	IT-süsteemid	VII.1
148	Haldussuutlikkuse suurendamine	VII.1
149	Teavitustegevus	VII.1
150	Hindamine	VII.1
151	Uuringud	VII.1
152	Kontroll ja audit	VII.1
153	Kohalike algatusrühmade võrgustik	VII.1
154	Muu	VII.1
155	Integreeritud mereseiresse panustamine	VIII.1
156	Ühisesse teabejagamiskeskkonda (CISE) panustamine	VIII.1
157	Merekaitseala	VIII.2
158	NATURA 2000	VIII.2
159	Seireprogrammi kehtestamine	VIII.3
160	Merestrateegia raamdirektiivi kohaste meetmete võtmine	VIII.3

Tabel 4. Toetusesaajate liigid

Kood	Kirjeldus
1	Avalik-õiguslik asutus
2	Juriidiline isik
3	Füüsiline isik
4	Kaluriorganisatsioon
5	Tootjaorganisatsioonid
6	Valitsusväline organisatsioon
7	Teadusuuringute keskus/ülikool
8	Segatüüpi

Tabel 5. Investeeringute kategooriad

Kood	Kirjeldus	Seotud meetme(te) koodiga
1	Kalasadamad	I.23, I.24
2	Lossimiskohad	I.23, I.24
3	Oksjonihooned	I.23, I.24
4	Varjualused	I.23, I.24

(1) Teave tuleb esitada ainult siis, kui algatusrühm on valitud.

21.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 334/39

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1243/2014,

20. november 2014,

milles sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) eeskirjad liikmesriikide esitatava teabe ning andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise sünergia kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013 (2) on esitatud ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) kohta. Kõnealuse määruse kohaselt peavad liikmesriikide korraldusasutused looma süsteemi, mille abil salvestada ja säilitada elektrooniliselt iga tegevuse kohta andmed, mida on vaja seireks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks, sh andmed üksikute tegevuste kohta.

(2)	Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 (3) III lisas on loetletud andmed, mis tuleb iga liikmesriigi seiresüsteemis iga tegevuse kohta elektrooniliselt salvestada ja säilitada.

(3)

Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 107 kohase ühise seire- ja hindamissüsteemi toimimiseks on vaja lisaeeskirju andmete salvestamise ja edastamise kohta. Määruse (EL) nr 508/2014 artikli 107 lõike 3 kohaselt tuleks neis eeskirjades kindlaks määrata liikmesriikide esitatav teave ning püüda ühtlasi saavutada võimalikult suur sünergia muude võimalike andmeallikatega, nagu määruse (EL) nr 1303/2014 kohane salvestatavate ja säilitatavate andmete loend.

(4)	Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad teabe kohta, mille liikmesriigid peavad saatma komisjonile selleks, et oleks võimalik seirata ja hinnata liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise raames Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (edaspidi „EMKF”) rahastatavaid tegevusi.

Artikkel 2

Andmete loend ja andmebaasi korraldus

1. Iga liikmesriik salvestab oma andmebaasis vastavalt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõikele 2 ja esitab komisjonile loendi andmetest, mis sisaldavad määruse (EL) nr 508/2014 artikli 107 lõikes 3 osutatud teavet ja mille puhul on järgitud käesoleva määruse I lisa kohast korraldust.

2. Kõnealune andmete loend salvestatakse ja esitatakse komisjonile EMKFist toetatud rakenduskava alusel rahastamiseks valitud iga tegevuse kohta.

Artikkel 3

Teabe sisestamine andmebaasi

Artiklis 2 osutatud teave sisestatakse andmebaasi järgmises kahes etapis:

a)	tegevuse heakskiitmise ajal,

b)	pärast tegevuse lõpuleviimist.

Artikkel 4

Tegevuse elluviimise andmed

I lisa D osas osutatud teave (tegevuse elluviimise andmed) põhineb II lisas esitatud väljadel.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. november 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 149, 20.5.2014, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(3) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, 3. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 5).

I LISA

ANDMEBAASI KORRALDUS

A OSA

Haldusteave

Väli

Välja sisu

Kirjeldus

Andmevajadus ja sünergia

CCI

Rakenduskava ühtne tunnuskood

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 (1) III lisa andmeväli 19

Tegevuse kordumatu tunnus (ID)

Nõutav kõigi fondist toetatavate tegevuste puhul

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 III lisa andmeväli 5

Tegevuse nimetus

Kui on olemas ja kui välja 2 kanne on number

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 III lisa andmeväli 5

Laeva number ühenduse laevastikuregistris (CFR (2))

Kui on asjakohane

EMKFile eriomane

NUTSi kood (3)

Märkida kõige asjakohasem NUTSi tasand (vaikimisi = III tasand)

EMKFile eriomane

Toetusesaaja

Toetusesaaja nimi (üksnes juriidilised üksused ja füüsilised isikud kooskõlas liikmesriikide õigusnormidega)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 III lisa andmeväli 1

Toetusesaaja sugu

Kui on asjakohane (võimalikud väärtused: 1 = mees, 2 = naine, 3 = muu)

EMKFile eriomane

Ettevõtte suurus

Kui on asjakohane (4) (võimalikud väärtused: 1 = mikro-, 2 = väike-, 3 = keskmise suurusega või 4 = suurettevõte)

EMKFile eriomane

Tegevuse hetkeseis

Ühekohaline number:

kood 0	=	tegevuse kohta on olemas abi andmise otsus, kuid komisjonile ei ole veel tegevusega seotud kulusid tõendatud
kood 1	=	tegevus on pärast osalist rakendamist peatatud (komisjonile on tõendatud teatavad tegevusega seotud kulud)
kood 2	=	tegevus on pärast osalist rakendamist lõpetatud (komisjonile on tõendatud teatavad tegevusega seotud kulud)
kood 3	=	tegevus on lõpule viidud (komisjonile on tõendatud kõik sellega seotud kulud)

EMKFile eriomane

B OSA

Kulude prognoos (tegevuse puhul kasutatavas valuutas)

Väli	Välja sisu	Kirjeldus	Andmevajadus ja sünergia
10	Rahastamiskõlblikud kogukulud	Tegevuse rahastamiskõlblike kulude kogusumma, mis on heaks kiidetud toetuse tingimusi sätestavas dokumendis	Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 III lisa andmeväli 41
11	Rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud	Selliste rahastamiskõlblike kulude kogusumma, mis on avaliku sektori kulud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punkti 15 tähenduses	Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 III lisa andmeväli 42
12	EMKFi toetus	Avaliku sektori toetuse summa, mis on nimetatud toetuse tingimusi sätestavas dokumendis	EMKFile eriomane
13	Heakskiitmise kuupäev	Toetuse tingimusi sätestava dokumendi kuupäev	Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 III lisa andmeväli 12

C OSA

Tegevuse rahaline rakendamine (eurodes)

Väli	Välja sisu	Kirjeldus	Andmevajadus ja sünergia
14	Rahastamiskõlblikud kogukulud	Komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblikud kulud, mis on määratud kindlaks tegelikult tekkinud ja makstud kulude alusel, vajaduse korral koos mitterahaliste sissemaksete ja kulumiga	Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 III lisa andmeväli 53
15	Rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud	Avaliku sektori kulud määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punkti 15 tähenduses, mis vastavad komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblikele kuludele, mis on määratud kindlaks tegelikult hüvitatud ja makstud kulude alusel, vajaduse korral koos mitterahaliste sissemaksete ja kulumiga.	Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 III lisa andmeväli 54
16	EMKFi rahastamiskõlblikud kulud	EMKFi kulud, mis vastavad komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblikele kuludele	EMKFile eriomane
17	Toetusesaajale tehtud lõppmakse kuupäev		Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 III lisa andmeväli 45 (üksnes toetusesaajale tehtud lõppmakse kuupäev)

D OSA

Tegevuse elluviimise andmed

Väli	Välja sisu	Märkus	Andmevajadus ja sünergia
18	Asjaomane meede	Meetme kood (vt II lisa)	EMKFile eriomane
19	Väljundnäitaja	Arvväärtus	EMKFile eriomane
20	Tegevuse elluviimise andmed	Vt II lisa	EMKFile eriomane
21	Elluviimisandmete väärtus	Arvväärtus	EMKFile eriomane

E OSA

Tulemusnäitajad

Väli	Välja sisu	Märkus	Andmevajadus ja sünergia
22	Tegevusega seotud tulemusnäitaja(d)	Tulemusnäitaja kood (5)	EMKFile eriomane
23	Toetusesaaja poolt oodatav tulemus	Arvväärtus	EMKFile eriomane
24	Tulemusnäitaja väärtus, kui see on kinnitatud pärast rakendamist	Arvväärtus	EMKFile eriomane

(1) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 480/2014, 3. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta (ELT L 138, 13.5.2014, lk 5).

(2) Komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 (ühenduse kalalaevastiku registri kohta) I lisa (ELT L 5, 9.1.2004, lk 25).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(4) VKEde puhul kooskõlas 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punktiga 28 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(5) Vastavalt määruse (EL) nr 508/2014 artikli 107 lõikele 1.

II LISA

TEGEVUSE ELLUVIIMISE ANDMED

Meetme kood

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 508/2014 kohased meetmed

Tegevuse elluviimise andmed

I peatükk. Kalanduse säästev areng

I.1

Artikkel 26 ja artikli 44 lõige 3

Innovatsioon

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

—	Innovatsiooni liik: tooted ja varustus, protsessid ja tehnikad, juhtimis- ja korraldussüsteem

—	Toetatavates ettevõtetes tegevusest otsest kasu saavate isikute arv

I.2

Artikkel 27 ja artikli 44 lõige 3

Nõuandeteenused

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

—	Nõuandeteenuse liik: teostatavusuuringud ja nõuandeteenused, kutsealane nõustamine, äristrateegiad

I.3

Artikkel 28 ja artikli 44 lõige 3

Teadlaste ja kalurite partnerlused

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

—	Tegevuse liik: võrgustikud, partnerlusleping või ühing, andmete kogumine ja haldamine, uuringud, katseprojektid, levitamine, seminarid, parimad tavad

—	Partnerluses osalevate teadlaste arv

—	Partnerluses osalevate kalurite arv

—	Muude tegevuses osalevate asutuste arv

I.4

Artikli 29 lõiked 1 ja 2 ning artikli 44 lõike 1 punkt a

Inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamine — koolitus, suhtlusvõrgustike loomine, sotsiaaldialoog, abikaasade ja elukaaslaste toetamine

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

—	Tegevuse liik: koolitus ja õpe, suhtlusvõrgustike loomine, sotsiaaldialoog

—	Tegevusest kasu saavate abikaasade ja elukaaslaste arv

—	Tegevusest kasu saavate inimeste või organisatsioonide (koolituses osalejad, suhtlusvõrgustike liikmed, sotsiaaldialoogis osalevad organisatsioonid) arv

I.5

Artikli 29 lõige 3 ja artikli 44 lõike 1 punkt a

Inimkapitali, töökohtade loomise ja sotsiaaldialoogi edendamine — praktikandid väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalalaevade pardal

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

—	Tegevuse liik: koolitus ja õpe

—	Tegevusest kasu saavate praktikantide arv

I.6

Artikkel 30 ja artikli 44 lõige 4

Mitmekesistamine ja uut liiki sissetulekud

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

—	Mitmekesistamise liik: laevadesse tehtavad investeeringud, kalandusturism, restoranid, keskkonnateenused, haridustegevus

—	Asjaomaste kalurite arv

I.7

Artikkel 31 ja artikli 44 lõige 2

Starditoetus noortele kaluritele

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

—	Tegevusest kasu saavate noorte kalurite vanus

I.8

Artikkel 32 ja artikli 44 lõike 1 punkt b

Tervishoid ja ohutus

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

—	Asjaomase varustuse liik: investeerimine laevadesse, individuaalvarustus

—	Tegevusega seotud kalurite arv

I.9

Artikkel 33

Püügitegevuse ajutine peatamine

—	Asjaomaste kalurite arv

—	Hõlmatud päevade arv

I.10

Artikkel 34

Püügitegevuse püsiv lõpetamine

—	Asjaomaste kalurite arv

I.11

Artikkel 35

Ühisfond ebasoodsate ilmastikutingimuste ja keskkonnajuhtumite jaoks — fondi loomine

—	Ühisfondi nimi

I.12

Artikkel 35

Ühisfond ebasoodsate ilmastikutingimuste ja keskkonnajuhtumite jaoks — makstud hüvitised

—	Hüvitised, mis on makstud järgmise eest: ebasoodsad ilmastikutingimused, keskkonnajuhtumid, päästmiskulud

—	Asjaomaste laevade arv

—	Asjaomaste meeskonnaliikmete arv

I.13

Artikkel 36

Kalapüügivõimaluste eraldamise süsteemide toetamine

—	Tegevuse liik: süsteemi kavandamine, arendamine, seire, hindamine, haldamine

—	Toetusesaaja liik: avalik-õiguslik asutus, juriidiline või füüsiline isik, kaluriorganisatsioon, tootjaorganisatsioon, muu

I.14

Artikkel 37

Kaitsemeetmete kavandamise ja rakendamise ning piirkondliku koostöö toetamine

—	Tegevuse liik: kaitsemeetmete kavandamine, arendamine ja seire, sidusrühmade osalemine, varude otsene taasasustamine

—	Asjakohasel juhul asjaomaste kalavarude arv

—	Projektiga seotud pindala kokku (km2)

I.15

Artikkel 38 ja artikli 44 lõike 1 punkt c

Kalapüügi poolt merekeskkonnale avaldatava mõju piiramine ning kalapüügi kohandamine vastavalt liikide kaitsele

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

—	Investeeringu liik: püügivahendite selektiivsus, tagasiheite vähendamine või soovimatu püügi küsimusega tegelemine, ökosüsteemile ja merepõhjale avalduva mõju kaotamine, püügivahendite ja saagi kaitsmine imetajate ja lindude eest, peibutuspüügivahendid äärepoolseimates piirkondades

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

I.16

Artikkel 39 ja artikli 44 lõike 1 punkt c

Mere bioloogiliste ressursside kaitsmisega seotud innovatsioon

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

—

Tegevuse liik: selliste uute tehniliste või korralduslike teadmiste arendamine, mis aitavad vähendada püügitegevuse mõju keskkonnale; selliste uute tehniliste või korralduslike teadmiste kasutuselevõtt, mis aitavad vähendada püügitegevuse mõju keskkonnale; selliste uute tehniliste või korralduslike teadmiste arendamine, mis aitavad mere bioloogilisi ressursse säästvamalt kasutada; selliste uute tehniliste või korralduslike teadmiste kasutuselevõtt, mis aitavad mere bioloogilisi ressursse säästvamalt kasutada

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

I.17

Artikli 40 lõike 1 punkt a

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine — jäätmete kogumine

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

I.18

Artikli 40 lõike 1 punktid b–g ja i ning artikli 44 lõige 6

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

—	Tegevuse liik: investeerimine struktuuridesse, ressursside haldamine, NATURA 2000 alade ja erikaitsealade majandamiskavad, NATURA 2000 alade majandamine, merekaitsealade majandamine, teadlikkuse suurendamine, muud bioloogilise mitmekesisuse suurendamise meetmed

—	NATURA 2000 aladega seotud pindala kokku (km2)

—	Merekaitsealaga seotud pindala kokku (km2)

—	Asjaomaste kalurite arv

I.19

Artikli 40 lõike 1 punkt h

Merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja taastamine — kavad saagile tekitatud sellise kahju hüvitamiseks, mille on põhjustanud imetajad ja linnud

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

I.20

Artikli 41 lõike 1 punktid a, b ja c ning artikli 44 lõike 1 punkt d

Energiatõhusus ja kliimamuutuste leevendamine — investeerimine laevadesse, energiatõhusus ja auditeerimissüsteemid, uuringud

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

—	Tegevuse liik: laeva pardal olev varustus, püügivahendid, energiatõhusus, uuringud

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

—	Kütusetarbimise vähenemine protsentides

—	Asjakohasel juhul CO2-heite vähenemine protsentides

I.21

Artikli 41 lõige 2 ja artikli 44 lõike 1 punkt d

Energiatõhusus ja kliimamuutuste leevendamine — mootori asendamine või ajakohastamine

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

—	Tegevuse liik: asendamine, ajakohastamine

—	kW enne sekkumist (sertifitseeritud või füüsiliselt kontrollitud)

—	kW pärast sekkumist (sertifitseeritud või füüsiliselt kontrollitud)

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

—	Kütusetarbimise vähenemine protsentides

—	Asjakohasel juhul CO2-heite vähenemine protsentides

1.22

Artikkel 42 ja artikli 44 lõike 1 punkt e

Lisandväärtus, tootekvaliteet ja soovimatu püügi kasutamine

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

—	Tegevuse liik: investeeringud, mis annavad tootele lisandväärtust, laevadesse tehtavad investeeringud, mis parandavad kalapüügitoodete kvaliteeti

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

1.23

Artikli 43 lõiked 1 ja 3 ning artikli 44 lõike 1 punkt f

Kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned ja varjualused — investeeringud kalasadamate ja oksjonihoonete taristu või lossimiskohtade ja varjualuste täiustamiseks; investeeringud kalurite ohutuse suurendamiseks

—	Märkida, kas tegevus on seotud kalapüügiga sisevetel või merel või mõlemaga

—	Investeeringu kategooria: kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned, varjualused

—	Investeeringu liik: kvaliteet, kontroll ja jälgitavus, energiatõhusus, keskkonnakaitse, ohutus ja töötingimused

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

—	Tegevusest kasu saavate muude sadamakasutajate või töötajate arv

I.24

Artikli 43 lõige 2

Kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned ja varjualused — investeeringud, et hõlbustada kogu saagi lossimise kohustuse täitmist

—	Investeeringu kategooria: kalasadamad, lossimiskohad, oksjonihooned, varjualused

—	Tegevusest kasu saavate kalurite arv

II Peatükk. Vesiviljeluse säästev areng

II.1

Artikkel 47

Innovatsioon

—	Innovatsiooni liik: teadmiste suurendamine, uute liikide turule toomine, teostatavusuuringud

—	Asjaomase uurimisasutuse liik: eraõiguslik, avalik-õiguslik

—	Toetatavates ettevõtetes tegevusest otsest kasu saavate töötajate arv

II.2

Artikli 48 lõike 1 punktid a–d ja f–h

Tootmisega seotud investeeringud vesiviljelusse

—	Investeeringu liik: tootmisega seotud, mitmekesistamine, ajakohastamine, loomade tervis, toodete kvaliteet, taastamine, lisategevus

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

II.3

Artikli 48 lõike 1 punktid e, i ja j

Tootmisega seotud investeeringud vesiviljelusse — ressursitõhusus, vee ja kemikaalide kasutuse vähendamine, vee kasutamist minimeerivad taaskasutussüsteemid

—	Investeeringu liik: keskkonnamõju ja ressursid, veekasutus ja -kvaliteet, suletud süsteemid

II.4

Artikli 48 lõike 1 punkt k

Tootmisega seotud investeeringud vesiviljelusse — energiatõhususe suurendamine, taastuvenergia

—	Investeeringu liik: energiatõhusus, taastuvenergia

II.5

Artikkel 49

Haldus-, asendus- ja nõuandeteenused vesiviljelusettevõtetele

—	Tegevuse liik: haldus-, asendus- ja nõuandeteenuste sisseseadmine, ettevõtetele mõeldud nõuandeteenuste ostmine

—	Asjakohasel juhul nõuandeteenuse liik: keskkonnaalaste õigusaktide järgimine, keskkonnamõju hindamine; loomatervist, tervishoidu ja ohutust ning rahvatervist käsitlevate õigusaktide järgimine; turu- ja äristrateegiad

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

II.6

Artikkel 50

Inimkapitali ja suhtlusvõrgustike edendamine

—	Tegevuse liik: kutsealane koolitus, elukestev õpe, levitamine, uued kutseoskused, töötingimuste parandamine ja tööohutuse edendamine, suhtlusvõrgustike loomine ja kogemuste vahetamine

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

—	Tegevusest kasu saavate abikaasade ja elukaaslaste arv

II.7

Artikkel 51

Vesiviljelusalade potentsiaali suurendamine

—	Tegevuse liik: alade kindlakstegemine, abirajatiste ja -taristute parendamine, ränga kahju ennetamine, suurenenud suremuse või haiguste tuvastamise tulemusel võetud meetmed

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

II.8

Artikkel 52

Uute vesiviljelusettevõtjate julgustamine säästva vesiviljelusega tegelemiseks

—	Asjaomane pindala kokku (km2)

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

II.9

Artikkel 53

Üleminek keskkonnajuhtimise ja keskkonnaauditeerimise süsteemidele ning mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele

—	Tegevuse liik: üleminek mahepõllumajanduslikule vesiviljelusele, EMASis osalemine

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

—	Asjaomane pindala kokku (km2)

II.10

Artikkel 54

Vesiviljeluse keskkonnateenused

—	Tegevuse liik: vesiviljelus NATURA 2000 aladel, ex situ veeloomade kaitse ja reproduktsioon, vesiviljeluse toimingud, sh keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja parandamine

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

—	NATURA 2000 aladega seotud pindala kokku (km2)

—	Väljaspool NATURA 2000 alasid asuv asjaomane pindala kokku (km2)

II.11

Artikkel 55

Rahvatervise meetmed

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

II.12

Artikkel 56

Loomade tervist ja heaolu käsitlevad meetmed

—	Tegevuse liik: haiguste ohjeldamine ja likvideerimine, parimad tavad ja käitumisjuhendid, veterinaarravimitest sõltumise vähendamine, veterinaar- või farmatseutilised uuringud ja head tavad, tervisekaitseühendused, hüvitise maksmine molluskikasvatajatele

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

II.13

Artikkel 57

Vesiviljeluse varude kindlustamine

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

III peatükk. Kalandus- ja vesiviljeluspiirkondade säästev areng

III.1

Artikli 62 lõike 1 punkt a

EMKFi toetus kogukondlikult juhitavale kohalikule arengule — ettevalmistav toetus

—	Toetusesaaja liik: avalik-õiguslik asutus, valitsusväline organisatsioon, muu kollektiivne asutus, eraisik

III.2

Artikkel 63

Kohaliku arengu strateegiate rakendamine — kohalike algatusrühmade valimine (1)

—	Koguelanikkond, keda kohalik algatusrühm esindab (ühikutes)

—	Kohalikus algatusrühmas osalevate avaliku sektori partnerite arv

—	Kohalikus algatusrühmas osalevate erasektori partnerite arv

—	Kohalikus algatusrühmas osalevate kodanikuühiskonna partnerite arv

—	Kohalikus algatusrühmas haldusega tegelevate täistööajale taandatud töötajate arv

—	Kohalikus algatusrühmas elavdamisega tegelevate täistööajale taandatud töötajate arv

III.3

Artikkel 63

Kohaliku arengu strateegiate rakendamine — kohalike algatusrühmade toetatavad projektid (sh jooksevkulud ja elavdamine)

—	Tegevuse liik: lisandväärtuse suurendamine, mitmekesistamine, keskkond, sotsiaalkultuuriline, juhtimine, jooksevkulud ja elavdamine

III.4

Artikkel 64

Koostöö

—	Tegevuse liik: ettevalmistav tugi, liikmesriigi sisesed projektid, projektid koostöös muude liikmesriikidega, projektid koostöös ELi väliste partneritega

—	asjakohasel juhul partnerite arv

IV peatükk. Turustuse ja töötlemisega seotud meetmed

IV.1

Artikkel 66

Tootmis- ja turustuskavad

—	Osalevate tootjaorganisatsiooni liikmete arv

IV.2

Artikkel 67

Ladustamisabi

—	Tegevusest kasu saavate tootjaorganisatsioonide liikmete arv

IV.3

Artikkel 68

Turustusmeetmed

—

Tegevuse liik: tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide ühenduste või tootmisharudevaheliste organisatsioonide loomine; uute turgude leidmine ja turustamistingimuste parandamine; kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamine; tootmise läbipaistvus; jälgitavus ja ökomärgised; vormikohased lepingud; teavitus- ja tutvustuskampaaniad

—	Uute turgude leidmise ja turustamistingimuste parandamise projektide kohta: turuväljavaadetega liigid, soovimatu püük, vähese mõjuga või mahetooted

—	Kvaliteedi ja lisandväärtuse edendamise projektide kohta: kvaliteedikavad, säästvate toodete sertifitseerimine ja edendamine, otseturustamine, pakendamine

—	Tegevusest kasu saavate ettevõtete arv

—	Tegevusest kasu saavate tootjaorganisatsioonide liikmete arv

IV.4

Artikkel 69

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine

—

—	Toetatavate ettevõtete arv

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

V peatükk. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetega seotud lisakulude hüvitamine äärepoolseimates piirkondades

V.1

Artikkel 70

Hüvitamise kord

—	Hüvitatavad lisakulud

—	Tegevusest kasu saavate ettevõtete arv

—	Tegevusest kasu saavate töötajate arv

VI peatükk. Ühise kalanduspoliitika lisameetmed koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames

VI.1

Artikkel 76

Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine

—

Tegevuse liik: tehnika ostmine, paigaldamine ja arendamine; andmete ülekandmise tagamiseks vajalike komponentide arendamine, ostmine ja paigaldamine; jälgitavuse tagamiseks vajalike komponentide arendamine, ostmine ja paigaldamine; andmete vahetamise ja analüüsimise programmide rakendamine; patrull-laevade, lennukite ja helikopterite moderniseerimine ja ostmine; muude kontrollivahendite ostmine; innovatiivsete kontrolli- ja seiresüsteemide ning pilootprojektide väljatöötamine; koolitus- ja vahetusprogrammid; kulude ja tulude analüüs ning auditite hindamine; seminarid ja meediavahendid; tegevuskulud; tegevuskava rakendamine

—	Toetusesaaja liik: eraõiguslik, avalik-õiguslik, osaliselt eraõiguslik ja osaliselt avalik-õiguslik

—	Asjakohasel juhul kalalaevade varude arv

VI.2

Artikkel 77

Andmete kogumine

—	Toetusesaaja liik: eraõiguslik, avalik-õiguslik, osaliselt eraõiguslik ja osaliselt avalik-õiguslik

VII peatükk. Liikmesriikide algatusel antav tehniline abi

VII.1

Artikkel 78

Liikmesriikide algatusel antav tehniline abi

—	Tegevuse liik: rakenduskava rakendamine, IT-süsteemid, haldussuutlikkuse suurendamine, teavitustegevus, hindamine, uuringud, kontroll ja audit, kohalike algatusrühmade võrgustik, muu

VIII peatükk. Integreeritud merenduspoliitika elluviimise hõlbustamine

VIII.1

Artikli 80 lõike 1 punkt a

Integreeritud mereseire

—	Tegevuse liik: integreeritud mereseiresse panustamine, ühisesse teabejagamiskeskkonda (CISE) panustamine

—	Toetusesaaja liik: eraõiguslik, avalik-õiguslik, osaliselt eraõiguslik ja osaliselt avalik-õiguslik

VIII.2

Artikli 80 lõike 1 punkt b

Merekeskkonna kaitse ning mere- ja rannikuressursside säästev kasutamine

—	Tegevuse liik: merekaitseala, NATURA 2000

—	Hõlmatud merekaitseala pindala (km2)

—	Hõlmatud NATURA 2000 ala pindala (km2)

—	Toetusesaaja liik: eraõiguslik, avalik-õiguslik, osaliselt eraõiguslik ja osaliselt avalik-õiguslik

VIII.3

Artikli 80 lõike 1 punkt c

Teadmiste parandamine merekeskkonna seisundi kohta

—	Tegevuse liik: seireprogrammi kehtestamine, merestrateegia raamdirektiivi kohaste meetmete võtmine

—	Toetusesaaja liik: eraõiguslik, avalik-õiguslik, osaliselt eraõiguslik ja osaliselt avalik-õiguslik

(1) Teave tuleb esitada vaid siis, kui kohalik algatusrühm on valitud.

21.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 334/52

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1244/2014,

20. november 2014,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 375/2014 (millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus („ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus”)) rakenduseeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 375/2014 (millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus)), (1) eriti selle artikli 9 lõiget 3, artikli 10 lõiget 1 ja artikli 12 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määrusele (EL) nr 375/2014 peaks komisjon kehtestama normid ja menetlused, mis hõlmavad vajalikke tingimusi, korda ja nõudeid, mida lähetavad ja vastuvõtvad organisatsioonid peavad kohaldama, kui nad selgitavad välja, valivad, valmistavad ette, juhivad ja lähetavad vabatahtlikuks kandideerijaid ja ELi humanitaarabi vabatahtlikke toetama humanitaarabioperatsioone kolmandates riikides. Määrusega (EL) nr 375/2014 on ette nähtud, et nimetatud normid tuleks vastu võtta delegeeritud õigusaktidega ning menetlused rakendusaktidega.

(2)	Kõiki ELi humanitaarabi vabatahtlike algatusega seotud sidusrühmi, sealhulgas vabatahtlikke endid ning lähetavaid ja vastuvõtvaid organisatsioone, tuleks julgustada algatuse raames looma ühise identiteeditunnet.

(3)

On oluline, et vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamine ja valik toimuks mittediskrimineeriva, õiglase ja läbipaistva menetluse teel, mille aluseks on lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide partnerlus, mis vastab kohalike vastuvõtvate organisatsioonide väljendatud tegelikele vajadustele.

(4)

Nii lähetavad kui ka vastuvõtvad organisatsioonid peaksid pakkuma põhjalikku väljaõpet, et vältida arusaamatusi seoses rollide ja ootustega ning tagada vabatahtlike asjakohane praktiline ettevalmistus lähetuseks. See looks aluse vastuvõtvates kogukondades usalduse ja heakskiidu saavutamisele, võttes täielikult arvesse asjaomaseid kultuurilisi eripärasid.

(5)

Koolitus on lähetuseelse ettevalmistuse oluline osa ja seda tuleks kohustuslikest ja valitavatest kursustest koosneva struktureeritud programmi raames pakkuda kõigile vabatahtlikuks kandideerijatele. Nooremspetsialistidele tuleks lisaks anda võimalus oma pädevuste edasiarendamiseks ning humanitaarvaldkonnaga seotud uute eriteadmiste ja -oskuste omandamiseks, kasutades selleks asjakohasel juhul praktikavõimalusi. Eelkõige tuleks seda kohandada vastavalt lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide tegevuse ja kontekstile.

(6)

Lähetavad ja vastuvõtvad organisatsioonid peaksid looma asjakohase juhendamis- ja juhtimissüsteemi. Nad peaksid ELi humanitaarabi vabatahtlike ühiselt juhendama ja hindama nende tulemusi ja saavutusi ning andma tagasisidet lähetusülesannete ja eesmärkide täitmise kohta. See aitab parandada ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse vastutusvõimet.

(7)	Selleks et ELi humanitaarabi vabatahtlikke täiendavalt toetada enne lähetust, lähetuse ajal ja pärast seda, peaks juhendamist ja juhtimist täiendama mentorlus.

(8)	Luua tuleks kanal, mis võimaldaks lähetaval organisatsioonil hoida pidevat sidet ja pakkuda täiendavat toetust lähetuse ajal kolmandasse riiki. Kõigile ELi humanitaarabi vabatahtlikele tuleks pärast lähetust korraldada järelarutelu ja pakkuda lähetusjärgset tuge.

(9)

Vaja on tagada sobivad töö- ja elamistingimused, mis võimaldavad ELi humanitaarabi vabatahtlikel tegutseda ohutus ja puhtas keskkonnas ning rahuldada oma põhivajadusi ilma, et neil tuleks taluda raskusi, kuid järgides vabatahtlikule sobivat mõõdukat mittesuurustlevat elustiili. ELi humanitaarabi vabatahtlikele makstavat päevaraha ja muid makseid ei käsitata tavapärase töötasuna. Kõnealuste maksete määra kehtestamisel ei tohiks lähtuda vabatahtliku töökogemusest, eriteadmistest ega lähetusülesande täitmise tulemustest; maksete ainus eesmärk on katta lähetuse ajal tekkivad elamiskulud. Tugeva ja võrdse kaitse tagamiseks peaks kõigil ELi humanitaarabi vabatahtlikel olema üldkindlustus, mis tagaks konkreetselt kaitse kogu kolmandas riigis lähetuses viibimise ajal ning lähetusele eelnevate ja järgnevate asjaomaste perioodide jooksul.

(10)

Hoolsuskohustus on esmatähtsal kohal ning osapooled vastutavad selle eest ühiselt. Lähetavad ja vastuvõtvad organisatsioonid peaksid võimaluste piires hoolitsema ELi humanitaarabi vabatahtlike tervise, ohutuse, julgeoleku ja heaolu eest ning töötama välja asjakohased julgeoleku-, tervishoiu- ja ohutusmenetlused. Samuti peaksid ELi humanitaarabi vabatahtlikud tegema töökohal kõik iseenda ja teiste tervise, ohutuse ja julgeoleku tagamiseks.

(11)

ELi humanitaarabi vabatahtlike individuaalsete töötulemuste seire ja hindamine peaks olema kogu lähetuse ajal kestev pidev protsess. Selle aluseks peaks olema juhendamise ja tulemusjuhtimise süsteem ning see peaks võimaldama koguda andmeid, mis näitavad, millisel määral aitavad ELi humanitaarabi vabatahtliku individuaalsed töötulemused tulemuse ja mõju tasandil kaasa projekti ja algatuse eesmärkide saavutamisele tervikuna.

(12)

Vaja on usaldusväärset sertifitseerimissüsteemi, mis tagab, et lähetavad ja vastuvõtvad organisatsioonid vastavad määruse (EL) nr 375/2014 artikli 9 lõikes 2 alusel vastuvõetavas komisjoni delegeeritud määruses sätestatud normidele ja käesolevas määruses sätestatud menetlustele. Kõnealuse sertifitseerimissüsteemi aluspõhimõteteks peaksid olema lihtsustamine ja dubleerimise vältimine, lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide eristamine, kulutõhusus, läbipaistvus ja erapooletus, mitmekesisuse ja juurdepääsetavuse soodustamine.

(13)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 375/2014 artikli 26 alusel loodud komitee arvamusega.

(14)	Selleks et tagada ELi vabatahtlike algatuse õigeaegne rakendamine, peab käesolev määrus kiiremas korras jõustuma, kuna selles kehtestatakse sätted, mille alusel rakendusorganisatsioonid lähetavad ELi humanitaarabi vabatahtlikke kolmandatesse riikidesse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EL) nr 375/2014 rakenduseeskirjad nimetatud määruse artikli 9 lõikes 3, artikli 10 lõikes 1 ja artikli 12 lõikes 6 nimetatud küsimustes:

a)	menetlused, mida tuleb järgida vabatahtlikuks kandideerijate väljaselgitamiseks, valimiseks ja vajalikuks lähetamiseelseks ettevalmistamiseks, sh praktikavõimalused, kui asjakohane;

b)	üksikasjad koolitusprogrammi ja menetluse kohta, millega hinnatakse vabatahtlikuks kandideerijate lähetuseks valmisolekut;

c)	sätted, mille alusel lähetada ELi humanitaarabi vabatahtlikke kolmandatesse riikidesse ja neid seal juhtida, sealhulgas juhendamine kohapeal, nende jätkuv toetamine juhendamise, mentorluse, lisakoolituse, vajalike töötingimuste loomise ja lähetamisjärgse toe abil;

d)	sätted, mis näevad ette vabatahtlike kindlustuskaitse ja elamistingimused, sealhulgas elamis-, majutus-, reisi- ja muude vajalike kulude katmise;

menetlused, mida tuleb järgida enne lähetust, lähetuse ajal ja pärast lähetust, et tagada hoolsuskohustus ning asjakohased ohutus- ja julgeolekumeetmed, siia alla kuuluvad ka meditsiinilise evakueerimise protokollid ja julgeolekukavad, mis hõlmavad hädaolukorras evakueerimist kolmandatest riikidest, sealhulgas vajalikke menetlusi koostöö tegemiseks riiklike asutustega;

f)	menetlused, et seirata ja hinnata ELi humanitaarabi vabatahtlike individuaalseid töötulemusi;

g)	sertifitseerimissüsteem, millega tagatakse lähetavate organisatsioonide vastavus määruse (EL) nr 375/2014 artiklis 9 osutatud normidele ja menetlustele, ja eraldi sertifitseerimissüsteem vastuvõtvatele organisatsioonidele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EL) nr 375/2014 artiklis 3 ja määruse (EL) nr 375/2014 artikli 9 lõike 2 alusel vastuvõetavas komisjoni delegeeritud määruses esitatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „pädevusraamistik”– raamkava määruse (EL) nr 375/2014 artikli 9 lõike 2 alusel vastuvõetava komisjoni delegeeritud määruse tähenduses;

b) „õppe- ja arenguplaan”– plaan määruse (EL) nr 375/2014 artikli 9 lõike 2 alusel vastuvõetava komisjoni delegeeritud määruse tähenduses;

c) „koolitaja”– koolituse pakkuja värvatud isik, kelle ülesanne on viia läbi üks või mitu koolitusmoodulit või korraldada stsenaariumipõhiseid simulatsiooniõppusi ja hinnata vabatahtlikuks kandideerijate pädevust;

d) „koolituse juhendaja”– koolituse pakkuja värvatud koolitaja, kellel on vabatahtlikuks kandideerija lähetusse saatmiseks sobilikkuse hindamisel koordineeri roll. Ta vastutab vabatahtlikuks kandideerijate rühma eest. Ta koordineerib nende pädevuste hindamist vastavalt teistelt koolitajatelt saadud tagasisidele ning suhtleb vabatahtlikuks kandideerijatega individuaalselt, et arutada hinnangut, mille kandideerija on andnud endale ise ja mille on talle andnud koolitaja;

e) „mentorlus”– protsess, mille käigus antakse mitteametlikult edasi tööks, karjääriks või erialaseks enesetäiendamiseks vajalikke teadmisi, sotsiaalset kapitali ja psühhosotsiaalset tuge. Mentorlus hõlmab vastuvõtva organisatsiooni poolt mentoriks määratud isiku, kellel arvatakse olevat asjakohased teadmised, oskusteave ja kogemused, ja ELi humanitaarabi vabatahtliku vahel pikema perioodi vältel toimuvat mitteametlikku suhtlust, mis toimub tavaliselt silmast silma kohtumiste vormis;

f) „järelarutelu”– protsess, mille käigus antakse lähetavale ja vastuvõtvale organisatsioonile ning ELi humanitaarabi vabatahtlikule selget teavet lähetustulemuste ja ELi humanitaarabi vabatahtlike saavutuste kohta, jagatakse kogemustel põhinevaid soovitusi või õppetunde, samuti teadmistepagasit ja õpitut ning tagatakse lähetuse positiivne professionaalne lõpetamine.

2. PEATÜKK

VABATAHTLIKUKS KANDIDEERIJATE VÄLJASELGITAMISE JA VALIKUMENETLUSED

Artikkel 3

Väljaselgitamise ja valikumenetlus

1. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon kehtestavad ühiselt väljaselgitamise ja valikumenetluse. Määratakse kindlaks rollid, vastutusalad ja menetlused, mis tagavad läbipaistva, õiglase ja tõhusa värbamisprotsessi vastavalt võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise normidele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 375/2014 artikli 9 lõike 2 alusel vastuvõetavas komisjoni delegeeritud määruses.

2. Väljaselgitamise ja valikumenetlus põhineb lähetava ja vastuvõtva organisatsiooni partnerlusel ning sellega tagatakse õigeaegne ja pidev teabevahetus. Lähetav organisatsioon tagab, et vastuvõttev organisatsioon on kogu värbamisprotsessi järjepidevalt kaasatud.

3. Kokkulepitud väljaselgitamise ja valikumenetlust kohaldatakse värbamisprotsessi kõikides etappides.

4. Väljaselgitamise ja valikumenetlus peab sisaldama vähemalt järgmist:

a)	ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetusülesande, pädevusprofiili ja valikukriteeriumide kirjeldus vastavalt artiklile 4;

b)	väljakuulutamise ja kandideerimise kord vastavalt artiklile 5;

c)	kandideerijate hindamise, esialgse ja väljavalitud kandideerijate nimekirja koostamise kord vastavalt artiklile 6;

d)	valimise kord vastavalt artiklile 7.

Artikkel 4

ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetusülesande, pädevusprofiili ja valikukriteeriumide kirjeldus

1. Vastuvõttev organisatsioon teeb kooskõlas I lisa punktis 1 esitatud nõuetega ettepaneku ELi humanitaarabi vabatahtliku lähetusülesande kohta, võttes aluseks vajaduste hinnangu, mis on koostatud määruse (EL) nr 375/2014 artikli 9 lõike 2 alusel vastuvõetava komisjoni delegeeritud määruse kohaselt ja säilitades selles teatava paindlikkuse, et võtta arvesse vabatahtliku arvamust pärast värbamist

2. Lähetav organisatsioon vaatab lähetusülesande läbi eesmärgiga aidata seda vajadusel muuta, et tagada ülesande jaoks sobivate ja realistlike kandidaatide leidmine, võttes arvesse ELi humanitaarabi vabatahtlike eeldatavaid pädevusi ning vastuvõtva organisatsiooni suutlikkust vabatahtlikke ära kasutada ja vajadusi.

3. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon koostavad lähetusülesande ja pädevusraamistiku põhjal ELi humanitaarabi vabatahtliku pädevusprofiili ja valikukriteeriumid miinimumnõuetega, mida kasutatakse värbamisprotsessis. Pädevusprofiilis märgitakse muu hulgas, kas vabatahtlik on vanem- või nooremspetsialist ning kas on vaja ette näha praktika.

Artikkel 5

Lähetuse väljakuulutamine ja kandideerimine

1. Lähetuse väljakuulutamise eest vastutab lähetav organisatsioon. Vastuvõtva organisatsiooni abiga paneb ta kokku infomaterjali, et teavitada algatusest ja äratada huvi vabatahtlikes kandideerijates.

2. Kuulutus peab olema vähemalt inglise keeles, kirjutatud selges konkreetses arusaadavas stiilis ning selles peab olema esitatud teave vabatahtlikuks kandideerijale pakutava ametikoha kohta vastavalt I lisa punktis 2 sätestatud nõuetele.

3. Kuulutust hoitakse ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse keskplatvormil üleval vähemalt ühe kuu vältel ning nähakse ette võimalus kasutada kandideerijate keskplatvormile suunamiseks täiendavaid reklaamivõimalusi. Humanitaarkriisidele reageerimiseks korraldatavate lähetuste korral on nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel lubatud hoida kuulutust üleval lühema perioodi vältel kui üks kuu, kuid mitte lühemalt kui üks nädal.

4. Kandideerijad esitavad avalduse standardsel kandideerimisvormil, mis sisaldab struktureeritud elulookirjeldust. Samuti täidavad kandideerijad standardse enesehindamise küsimustiku, et hinnata oma pädevust vastavalt pädevusraamistiku nõuetele ning oma sobivust kuulutuses osutatud lähetusülesande ning elamis- ja töötingimuste jaoks. Viimaste kohta peavad nad andma oma nõusoleku.

Artikkel 6

Hindamine, esialgse ja väljavalitud kandideerijate nimekirja koostamine

1. Lähetav organisatsioon hindab kandideerijaid teabe põhjal, mis nad on esitanud avalduse vormis, enesehindamise küsimustikus ja ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuses — ja konkreetses lähetuses — osalemise motivatsioonikirjas, ning hindab nende võimet analüüsida asjaomast humanitaarabi stsenaariumi kirjaliku eksami, essee või muu sarnase testi abil.

2. Hindamise tulemuste põhjal koostab lähetav organisatsioon vastuvõtvale organisatsioonile esitatava esialgse kandidaatide nimekirja eesmärgiga leppida üheskoos kokku nende kandidaatide nimekirjas, keda kutsuda vestlusele.

3. Väljavalitud kandidaadid kutsutakse pädevusraamistikul põhinevale struktureeritud vestlusele. Vestlus võib olla silmast silma kohtumise vormis või telekommunikatsiooniseadmete vahendusel ning võimaluse korral ka vastuvõtva organisatsiooni osalusel. Muud hindamismeetodid võivad hõlmata hindamiskeskusi, rühmatööd ja töösituatsiooniga seotud olukordade lahendamist.

4. Vajadusel võib lähetav organisatsioon kontrollida kandideerija isikut ja erialast tausta. Kandideerijatele tutvustatakse valikuprotsessi selle alguses avaldatavas kuulutuses.

Artikkel 7

Valimine

1. Lõpliku otsuse valitud vabatahtlikuks kandideerija valimisel teeb vastuvõttev organisatsioon, kes kinnitab oma valiku lähetavale organisatsioonile, kelle ülesanne on pakkuda kandideerijale ametikoht ja valmistada ette väljaõppe etapp. Iga ametikoha jaoks võib valida asendusvabatahtlikke, kes asendavad kandidaati juhul, kui ta loobub või ei ole enam vaba.

2. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon peavad suutma tõendada ja põhjendada seda, kuidas nad on oma valiku tegemisel võtnud kogu väljaselgitamise ja valimise menetluse jooksul arvesse võrdse kohtlemise, võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

3. Valikumenetlus viiakse lõpule mõistliku aja jooksul. Lähetav organisatsioon teatab kõigile kandideerijatele valikuotsusest ning võimalusest saada tagasisidet. Ta palub valituks osutunud vabatahtlikuks kandideerijatel kirjalikult kinnitada, et nad on huvitatud osalemisest ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuses.

4. Lähetav organisatsioon tagab, et väljaselgitamise ja valikuprotsessiga seotud dokumendid on jälgitavad ning neid säilitatakse määruse (EL) nr 375/2014 artikli 9 lõike 2 alusel vastuvõetava komisjoni delegeeritud määruses sätestatud andmekaitsenormide kohaselt.

Artikkel 8

Õpivajaduste hindamine

1. Lähetav organisatsioon hindab vastuvõtva organisatsiooni ja vabatahtlikuks kandideerijaga nõu pidades ning värbamisprotsessi tulemuste, vastuvõtva organisatsiooni vajaduste ja kavandatud lähetuse laadi põhjal õpivajadusi ning selgitab välja osalemiseks vajalikud koolitusprogrammi moodulid, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

a)	tööstaaž nii, et vanemspetsialistidel on võimalik keskenduda kohustuslikele moodulitele ning valida sobiva tasemega projektijuhtimiskoolitus ja spetsiaalsed valikmoodulid;

b)	vastuvõtva organisatsiooni vajadused eripädevuse järele, mille omandamiseks osaleb vabatahtlikuks kandideerija valikmoodulites;

c)	vabatahtlikuks kandideerija üldine pädevus, mille omandamiseks osaletakse valikmoodulites.

2. Lähetav organisatsioon täidab määruse (EL) nr 375/2014 artikli 9 lõike 2 alusel vastuvõetavas komisjoni delegeeritud määruses osutatud õppe- ja arenguplaani, selgitab välja valituks osutunud vabatahtlikuks kandideerijate pädevuse ja õpivajadused ning esitab sellekohased andmed koolituse pakkujatele.

3. PEATÜKK

ELI HUMANITAARABI VABATAHTLIKE ALGATUSE KOOLITUSPROGRAMM

Artikkel 9

Koolitusprogramm

1. Koolituse pakkuja korraldab kõigile valituks osutunud vabatahtlikuks kandideerijatele koolitusprogrammi, kasutades vajaduse korral lähetava ja vastuvõtva organisatsiooni ja endiste vabatahtlike abi.

2. Koolitusprogrammi aluseks on pädevusraamistik ning seda kohandatakse vastavalt noorem- ja vanemspetsialistide vajadustele.

3. Koolitusprogrammis kasutatakse kombineeritud õppemeetodit, mis sisaldab e-õpet ja auditoorset õpet.

4. Kõik vabatahtlikuks kandideerijad peavad osalema järgmistes kohustuslikes moodulites:

a)	Euroopa Liidu, selle välissuhete ja kriisidele reageerimise süsteemi üldine tutvustus;

b)	humanitaarabi andmise, ELi humanitaarabi poliitika ja ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse tutvustus;

c)	isikliku ohutuse, julgeoleku ja tervishoiu juhtimine;

d)	projektijuhtimine;

e)	kultuuridevaheline teadlikkus (ja horisontaalsed küsimused);

f)	stsenaariumipõhine simulatsiooniõppus, kus vabatahtlikuks kandideerijad peavad kasutama omandatud pädevusi.

5. Valikmoodulid on järgmised:

a)	huvikaitse ja teabevahetus;

b)	psühholoogiline esmaabi;

c)	edasikoolitajate koolitamine;

d)	vabatahtlike juhtimine;

e)	organisatsiooni arendamine;

f)	vajaduse korral kohandatud moodulid, mis on seotud eelkõige vabatahtlikuks kandideerijate tehnilise pädevuse kohandamisega vastavalt humanitaarabi kontekstile.

6. Vabatahtlikuks kandideerijad peavad osalema kohustuslikes moodulites ja võivad osaleda ühes või mitmes valikmoodulis, mis valitakse vastavalt artiklile 8.

7. Koolituskava, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid iga mooduli, kaasa arvatud selle staatuse, sihtrühma, ajakava, omandatavate pädevuste ja seotud õpitulemuste kohta, on esitatud II lisas.

Artikkel 10

Vabatahtlikuks kandideerijate hindamine koolituse ajal ja pärast seda

1. Koolituse ajal ja pärast selle lõpetamist hinnatakse vabatahtlikuks kandideerijate valmisolekut lähetusse saatmiseks pädevusraamistiku alusel.

2. Koolitajad korraldavad hindamise ühiselt ja keskset koordineerivat ülesannet täidab sealjuures vabatahtlikuks kandideerija koolituse juhendaja.

3. Pädevuste hindamise aluseks on koolitajate hinnangud vabatahtlikuks kandideerija teadmiste, oskuste ja suhtumise kohta, mis hõlmab järgmist:

a)	enesehindamise vorm, mille vabatahtlikuks kandideerija täidab pärast stsenaariumipõhist simulatsiooniõppust;

b)	tähelepanekud, mille koolitajad esitavad pärast iga mooduli ja stsenaariumipõhist simulatsiooniõppust;

c)	koolituse juhendaja hinnang, milles on kriitiliselt läbi vaadatud enesehindamine ja tähelepanekud, mis on saadud koolituse juhendaja ja vabatahtlikuks kandideerija vahel toimunud juhendamisvestluse käigus, kus arutati koolitajatelt saadud tagasisidet.

4. Kõigi pädevuste hindamine nähakse ette vabatahtlikuks kandideerija õppe- ja arenguplaanis, mida uuendatakse pärast koolituse lõpetamist, märkides sellesse läbitud kursused ja saavutatud tulemused.

5. Vabatahtlikuks kandideerijad, kellel ilmnevad mitterahuldavad oskused mis tahes mitmekülgse või spetsiifilise pädevuse valdkonnas, arvatakse kandideerijate seast välja. Koolitajad ja koolituse juhendaja peavad vajaduse korral suutma kõiki kõnealuseid hinnanguid ja otsuseid selgitada ja põhjendada.

4. PEATÜKK

VABATAHTLIKUKS KANDIDEERIJATE LÄHETAMISEELSE ETTEVALMISTUSE MENETLUSED

Artikkel 11

Väljaõppe programm

1. Väljaõppe käigus tutvustatakse kandidaadile või ELi humanitaarabi vabatahtlikule lähetava ja vastuvõtva organisatsiooni kultuuri, poliitikat ja tavasid, samuti lähetusülesandega seotud ootusi.

2. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon koostavad ühiselt väljaõppe programmi. Programmis kirjeldatakse organisatsioonide rolle ja vastutusala, lähtudes võimaluse korral tagasi pöördunud ELi humanitaarabi vabatahtlike arvamustest, et kasutada ära nende isiklikke kogemusi ja õpitut. Programm koosneb järgmistest osadest:

a)	lähetuseelne väljaõpe, mille korraldab lähetav organisatsioon vastavalt artiklile 12;

b)	riigisisene väljaõpe, mille korraldab vastuvõttev organisatsioon vastavalt artiklile 18.

3. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon korraldavad vajadusel kõigile ELi humanitaarabi vabatahtlikele ühised väljaõppesessioonid.

Artikkel 12

Lähetamiseelne väljaõpe

1. Lähetav organisatsioon tagab, et kõik vabatahtlikuks kandideerijad saavad enne lähetust põhjaliku ja asjakohase personaalse väljaõppe. Selles käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid:

a)	Organisatsiooni ja juhtimisstruktuur ja -protsessid, projektis osalevad meeskonnad (sealhulgas projektijuht, kriisiohje spetsialist, personaliosakond), organisatsiooni missioon ja eesmärgid seoses ELi humanitaarabi vabatahtlike algatusega;

b)	igakülgne teave vabatahtlikuks kandideerija tulevase projekti konteksti, tema lähetusülesande ja selle aluseks oleva vajaduste hinnangu, samuti eeldatavate töö- ja elamistingimuste kohta vastavalt artiklitele 22 ja 24–27;

c)	vabatahtliku suhtes kohaldatav õigusraamistik, nagu sätestatud määruse (EL) nr 375/2014 artikli 9 lõike 2 alusel vastuvõetavas komisjoni delegeeritud määruses;

vabatahtliku jaoks olulised normid ja menetlused, sealhulgas need, mis käsitlevad distsiplinaarküsimusi ja kaebusi, eitavat suhtumist pettusesse ja korruptsiooni, laste ja haavatavate täiskasvanute kaitset ja käitumisjuhendit, mis on sätestatud määruse (EL) nr 375/2014 artikli 9 lõike 2 alusel vastuvõetavas komisjoni delegeeritud määruses;

e)	kontekstist sõltuv kohustuslik ülevaade julgeolekunõuetest ning tervishoiu- ja ohutusnõuetest (sealhulgas enne lahkumist tehtav tervisekontroll) vastavalt artiklitele 28 ja 30;

f)	juhendamise ja tulemusjuhtimise süsteem ja menetlus, olemasolevad tugisüsteemid, sealhulgas mentorlus ja muu tugi vastavalt artiklitele 19, 20 ja 21;

g)	õppe- ja arenguplaan;

h)	teave ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse võrgustiku ning selles vabatahtlikele enne lähetust, lähetuse ajal ja pärast lähetust pakutava toe kohta;

i)	teave projektis kavandatud teavitamise ja nähtavuse suurendamise meetmete kohta vastavalt määruse (EL) nr 375/2014 artiklis 17 osutatud teavituskavale, sealhulgas komisjoni vastutava piirkondliku teabeametniku kontaktandmed;

j)	artiklis 23 sätestatud järelarutelu protsess.

2. Väljaõppe raames annab lähetav organisatsioon ka teavet lähetusriigis tegutseva komisjoni humanitaarabi välisesinduse kohta ning teatab kõnealusele esindusele ELi humanitaarabi vabatahtlike eelseisvast lähetamisest.

3. Lähetav organisatsioon tagab, et vabatahtlikuks kandideerijad on kogu väljaõppe protsessi kestel antud teabe läbi lugenud ja sellest aru saanud ning et nad pääsevad sellele hõlpsasti ligi kogu ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuses osalemise ajal.

Artikkel 13

Nooremspetsialistide praktika

1. Kui vabatahtlikuks kandideerija on nooremspetsialist, võidakse temalt nõuda, et ta läbiks lisaks koolitusele ka lähetavas organisatsioonis praktika, et õppida läbi kogemuste humanitaartöö korraldust, eetikat ja konteksti ning saada täiendava ettevalmistuse kavandatud lähetuseks ELi humanitaarabi vabatahtlikuna. Praktika maksimaalne kestus on kuus nädalat ning seda võib nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel piiratud määral pikendada.

2. Vastuvõtva organisatsiooni ja praktikal oleva vabatahtlikuga nõu pidades vaatab lähetav organisatsioon läbi õppe- ja arenguplaanis sätestatud õpivajadused ja uuendab neid vastavalt praktika vajadustele. Õppe- ja arenguplaanis kirjeldatakse eelkõige järgmist:

a)	õpitulemused, mille praktikal olev vabatahtlik peaks praktika jooksul saavutama;

b)	ülesanded, mida praktikal olev vabatahtlik õppeprotsessi käigus täidab, ja selleks eraldatavad ressursid;

c)	eesmärgid ja tulemused, mille praktikal olev vabatahtlik peaks olema praktika lõpuks saavutanud.

3. Käesoleva määruse järgmisi artikleid kohaldatakse praktika suhtes mutatis mutandis ja nendega kehtestatakse praktikal olevaid vabatahtlikke vastu võtva lähetava organisatsiooni jaoks kohustused:

a)	artikli 19 lõiked 4–6 ja 9, artiklid 21 ja 22;

artikkel 24, välja arvatud lõige 5. ELi riikidest või määruse (EL) nr 375/2014 artikli 23 lõike 1 punktis b osutatud kolmandatest riikidest pärit vabatahtlikuks kandideerijatele, kes osalevad algatuses vastavalt nimetatud artiklis osutatud tingimustele ja kelle suhtes kehtib riiklik sotsiaalkindlustus või elukohariigi kindlustusskeem ja kes sooritavad praktikat mõnes nimetatud riigis, tagatakse ainult täiendav kaitse. See tähendab, et nende kindlustuskaitse piirdub kuluga, mis ületab nende riikliku sotsiaalkindlustuse või kindlustusskeemiga tagatud kaitset. Põhjendatud erandjuhtudel, kui riiklik sotsiaalkindlustus või kindlustusskeem katab ainult osa artikli 24 lõikes 5 osutatud kuludest või ei kata ühtegi sellist kulu, antakse kindlustuskaitse 100 % kuludele;

c)	artikkel 25, välja arvatud selle lõige 6, artikkel 26 ja artikli 27 lõige 1, kui on asjakohane;

d)	artikli 28 lõiked 1, 8 ja 14 ning artikli 30 lõiked 1 ja 4–7.

Artikkel 14

Vabatahtlikuks kandideerijate praktikajärgne hindamine

1. Praktika lõpus täidab praktikal olev vabatahtlik enesehindamise vormi, mille aluseks on pädevusraamistik ning õppe- ja arenguplaan.

2. Lähetavas organisatsioonis töötav praktikandi vahetu ülemus vaatab vastuvõtva organisatsiooniga nõu pidades enesehindamise läbi ja hindab praktikal olevat vabatahtlikku, pöörates tähelepanu eelkõige järgmisele:

a)	praktikal oleva vabatahtliku töötulemuste hindamine võrdluses eesmärkidega;

b)	hinnang selle kohta, kas kokkulepitud tulemused on saavutatud;

c)	õpitulemuste väljaselgitamine.

3. Vabatahtlikuks kandideerijad, kelle oskused ei ole mis tahes mitmekülgse või spetsiifilise pädevuse valdkonnas piisavad, arvatakse kandideerijate seast välja ja neil ei ole õigust saada ELi humanitaarabi vabatahtlikuks. Lähetavas organisatsioonis töötav praktikandi vahetu ülemus peab vajaduse korral suutma kõiki kõnealuseid hinnanguid ja otsuseid selgitada ja põhjendada.

Artikkel 15

Lähetamiseelne lisakoolitus

Ilma et see piiraks vabatahtlikuks kandideerija võimalust läbida koolitusprogrammi või praktikat, võib lähetav organisatsioon pakkuda asjakohast lähetamiseelset lisakoolitust, näiteks eesmärgiga kohandada vabatahtlikuks kandideerijate tehnilist pädevust vastavalt vastuvõtva organisatsiooni vajadustele, anda lähetusriigi jaoks vajalikku keeleõpet jne.

Artikkel 16

ELi humanitaarabi vabatahtlikuga sõlmitav leping

1. Lähtudes lähetamiseelse väljaõppe ning vajadusel artiklites 13–15 osutatud praktika ja muu lähetamiseelse koolituse tulemustest, kinnitab lähetav organisatsioon vastuvõtva organisatsiooniga nõu pidades lõpliku hinnangu selle kohta, et vabatahtlikuks kandideerija on ELi humanitaarabi vabatahtlikuna lähetusse saatmiseks sobiv inimene.

2. Lähetav organisatsioon ja hindamise edukalt läbinud ELi humanitaarabi vabatahtlik sõlmivad lähetuslepingu vastavalt määruse (EL) nr 375/2014 artikli 14 lõikele 5.

3. Lepingus, mille sisu määratakse kindlaks tihedas koostöös vastuvõtvate organisatsioonidega, sätestatakse lähetuse konkreetsed tingimused ning ELi humanitaarabi vabatahtliku õigused ja kohustused. Lepingus on nimetatud kohaldatavad õigusaktid ja lepingu suhtes kohaldatav kohtualluvus vastavalt määruse (EL) nr 375/2014 artikli 9 lõike 2 alusel vastuvõetavale komisjoni delegeeritud määrusele, ja sealhulgas vähemalt järgmised elemendid:

a)	ELi humanitaarabi vabatahtliku roll, ametinimetus, lähetuse kestus ja asukoht ning ametikohustused vastavalt lähetusülesandele, sealhulgas määruse (EL) nr 375/2014 artiklis 17 osutatud teavituskavast tulenevad elemendid;

b)	lepingu kestus, kaasa arvatud algus- ja lõppkuupäev;

tulemusjuhtimine, sealhulgas:

—	juhtimise korraldus, sealhulgas vastuvõtva organisatsiooni poolne vastutav vahetu ülemus ja kontaktpunkt, kust saab lähetavas organisatsioonis pidevat tuge;

—	mentorluse korraldus;

d)	töötingimused, kaasa arvatud tööaeg ja puhkus;

ELi humanitaarabi vabatahtliku rahalised õigused ja kohustused, sealhulgas nende tagamiseks vajalik kord:

—	päevaraha ja ümberasumishüvitis;

—	teave kohaldatavate maksude ja sotsiaalkindlustuse normide kohta;

—	kindlustuskaitse;

—

majutus;

—	reisikulud;

praktilised korraldusküsimused:

—	tervisekontrollid;

—	viisa ja tööload;

g)	konfidentsiaalsus;

h)	ELi humanitaarabi vabatahtlikult eeldatav käitumine, sealhulgas lepingule lisatavad eetika ja käitumisjuhend ning laste ja haavatavate täiskasvanute kaitse, sh täisleppimatus seksuaalse kuritarvitamise suhtes;

i)	distsiplinaarpõhimõtted ja vabatahtliku staatuse tühistamine;

j)	probleemide, kaebuste ja vaidluste lahendamiseks kasutatav vahendusmehhanism;

k)	julgeoleku juhtimise, tervishoiu ja ohutuse suhtes kohaldatavad kohustused ja põhimõtted;

õppimine ja areng:

—	koolitus ja väljaõpe;

—	järelarutelu.

4. Kui vastuvõtva või lähetava organisatsiooni ja ELi humanitaarabi vabatahtliku vahel tekib vaidlus, on ELi humanitaarabi vabatahtlikul õigus kasutada tõhusaid õiguskaitsevahendeid vastavalt lähetava organisatsiooni suhtes kohaldatavatele riigisisestele õigusaktidele.

Artikkel 17

Andmebaasi kandmine

ELi humanitaarabi vabatahtliku sõnaselge nõusoleku korral kannab lähetav organisatsioon ELi humanitaarabi vabatahtliku andmed määruse (EL) nr 375/2014 artiklis 13 osutatud andmebaasi (edaspidi „andmebaas”). Mis tahes isikuandmete töötlemine seoses kõnealuse andmebaasiga peab toimuma määruse (EL) nr 375/2014 artikli 9 lõike 2 alusel vastuvõetavas komisjoni delegeeritud määruses osutatud andmekaitsenormide kohaselt. Kõikide kõnealuse andmebaasiga seotud isikuandmete suhtes, mida töötleb komisjon, kohaldatakse komisjoni määrust (EÜ) nr 45/2001 (2).

5. PEATÜKK

ELI HUMANITAARABI VABATAHTLIKE LÄHETAMISE JA JUHTIMISE KORD

Artikkel 18

Riigisisene väljaõpe

1. Vastuvõtvad organisatsioonid tagavad, et ELi humanitaarabi vabatahtlikud saavad pärast lähetusriiki saabumist põhjaliku ja asjakohase riigisisese väljaõppe, milles käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid:

Organisatsiooni ja juhtimisstruktuur ja -protsessid, projektis osalevad meeskonnad (sealhulgas projektijuht, operatiiv- ja tehniline meeskond, kriisiohje spetsialist, tugimeeskonnad, näiteks personali- ja rahandusosakond), projekti teostamiskoht(-kohad), organisatsiooni missioon ja eesmärgid seoses ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega;

b)	ulatuslik teave vastuvõtva organisatsiooni missiooni, volituste ja projektide kohta, kaasatud kogukonnad, tegevuse kontekst, väljundid ja tulemused, mida ELi humanitaarabi vabatahtlikule antud ülesande täitmisel oodatakse ning sellest lähtuv vajaduste hindamine;

c)	ELi humanitaarabi vabatahtliku suhtes kohaldatav asjaomane kohalik õigusraamistik;

d)	kontekstist sõltuv kohustuslik julgeolekualane ülevaade ning ülevaade tervishoiu- ja ohutusnõuetest vastavalt artiklitele 28 ja 30;

e)	juhendamise ja tulemusjuhtimise süsteem ja menetlus, olemasolevad tugisüsteemid, sealhulgas mentorlus ja muu toetus vastavalt artiklitele 19, 20 ja 21;

f)	kultuuriline ülevaade lähetusriigist, -piirkonnast ja -paikkonnast, sealhulgas juhised sobiva käitumise kohta;

g)	artiklis 23 sätestatud riigisisese järelarutelu protsess.

2. Vastuvõttev organisatsioon tagab, et ELi humanitaarabi vabatahtlik on kogu riigisisese väljaõppe protsessi kestel antud teabe läbi lugenud ja sellest aru saanud ning et see on talle hõlpsasti kättesaadav kogu ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuses osalemise ajal.

Artikkel 19

Juhendamine ja tulemusjuhtimine

1. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon töötavad ühiselt välja tulemusjuhtimise süsteemi, mille aluseks on tulemuseesmärgid, eeldatud väljundid ja tulemused, et mõõta ELi humanitaarabi vabatahtliku töö edenemist ja kvaliteeti vastavalt lähetusülesandele.

2. Tulemusjuhtimise korras kirjeldatakse lähetava ja vastuvõtva organisatsiooni rolle ja kohustusi ELi humanitaarabi vabatahtliku juhendamisel.

3. Väljaõppe ajal määravad lähetav ja vastuvõttev organisatsioon koos ELi humanitaarabi vabatahtlikuga kindlaks oma tulemuseesmärgid ning annavad üksteisele võimaluse kommenteerida lähetusülesande paindlikke elemente.

4. Vastuvõttev organisatsioon määrab vahetu ülemuse, kes vastutab ELi humanitaarabi vabatahtliku töö juhendamise eest ning kes korraldab vabatahtlikuga mõistliku ja praktilise sagedusega juhendamiskohtumisi.

5. Vajaduse korral ja sõltuvalt lähetuse kestusest teevad lähetav organisatsioon ja vastuvõtva organisatsiooni poolne vahetu ülemus koos ELi humanitaarabi vabatahtlikuga töötulemuste vahehindamise, et ametlikult hinnata integratsiooni protsessi ja edasiminekut eesmärkide saavutamisel ja kohandada eesmärke, lähetusülesannet ning õppe- ja arenguplaani.

6. Kui vahehindamises leitakse, et ELi humanitaarabi vabatahtliku mis tahes mitmekülgne või spetsiifiline pädevus ei ole piisav, võib vastuvõttev organisatsioon lähetava organisatsiooni nõusolekul otsustada, et lähetus lõpetatakse ennetähtaegselt. Organisatsioonid peavad vajadusel suutma kõiki kõnealuseid hinnanguid ja otsuseid selgitada ja põhjendada.

7. Lähetuse lõpus korraldavad lähetav organisatsioon ja vastuvõtva organisatsiooni poolne vahetu ülemus koos ELi humanitaarabi vabatahtlikuga lõpliku töötulemuste hindamise, et hinnata ELi humanitaarabi vabatahtliku saavutusi võrreldes tema lähetusülesandes ning õppe- ja arenguplaanis seatud eesmärkidega.

8. Töötulemuste hindamise tulemused lisatakse ELi humanitaarabi vabatahtliku õppe- ja arengukavva.

9. Lähetav organisatsioon säilitab töötulemuste hindamise dokumente andmekaitsenormide nõuete kohaselt, mis on sätestatud määruse (EL) nr 375/2014 artikli 9 lõike 2 alusel vastuvõetavas komisjoni delegeeritud määruses, ja saadab andmebaasile kinnituse selle kohta, kas lähetus on edukalt lõpetatud või kui mitte, siis mis oli selle põhjus.

Artikkel 20

Lähetava organisatsiooni pidev tugi

1. Enne lähetamist määrab lähetav organisatsioon kontaktisiku, kes peab olema kogu lähetuse kestel kättesaadav ning kes peab ELi humanitaarabi vabatahtlikuga regulaarset sidet selleks et:

a)	toetada ELi humanitaarabi vabatahtliku sisseelamist ja üleminekut;

b)	pakkuda ELi humanitaarabi vabatahtlikule ja vastuvõtvale organisatsioonile vajalikku lisatuge;

c)	osaleda vahe- ja lõpphindamises ja vajaduse korral korraldatavatel muudel kohtumistel;

d)	pakkuda vahendamisalast tuge juhul, kui vastuvõtva organisatsiooni ja ELi humanitaarabi vabatahtliku vahel tekib vaidlus.

2. Kui määratud kontaktisik ei saa kirjeldatud rolli lähetuse ajal enam täita, määratakse talle esimesel võimalusel asendaja, et tagada toe järjepidevus.

Artikkel 21

Mentorlus

1. Vastuvõttev organisatsioon määrab ELi humanitaarabi vabatahtlikule ühe või mitu mentorit, et abistada teda muu hulgas järgmistes valdkondades:

a)	erialaste oskuste arendamine, tulemuste ja teadmiste parandamine;

b)	kultuuri ja ilmastikuga kohanemine;

c)	lähetusülesandega seotud juhendamine;

d)	psühholoogiliste probleemidega tegelemine.

2. Määratud mentor(id) peab/peavad saama tutvuda ELi humanitaarabi vabatahtliku õppe- ja arenguplaani ning lähetusülesandega ning nende antav tugi peab põhinema nimetatud dokumentidel. Mentorid kohtuvad regulaarselt ELi humanitaarabi vabatahtlikuga, et arutada tema edusamme ning lahendada lähetusega seotud ja isiklikke probleeme.

3. Mentorluses võetakse arvesse kohalikke olusid ja võimaluse korral peab seda kohaldama ka kohalike vabatahtlike suhtes.

4. Lähetav organisatsioon hõlbustab mentorlust ja teeb selle nimel koostööd vastuvõtva organisatsiooniga, et toetada analüütilise, koolitusalase ja muu suutlikkuse suurendamist ning selgitada välja oma struktuuris ja võrgustikes tegutsevad sobivate ja üksteist täiendavate oskustega isikud, keda saaks kasutada juhul, kui kohalikest oskustest jääb väheks.

5. Vajaduse korral võib kaaluda kaugmentorlust, kasutades eelkõige ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse võrgustikku.

Artikkel 22

Töötingimused

1. Kõigil ELi humanitaarabi vabatahtlikel peavad olema sobivad töötingimused, mis võimaldavad neil lähetuse ajal oma ülesandeid hästi täita ning tagavad heaolu, motiveerituse, tervise ja ohutuse. Tingimused peavad olema kooskõlas direktiivide 89/391/EMÜ (3) ja 2003/88/EÜ (4) asjaomaste sätetega.

2. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon määravad ühiselt kindlaks sobivad töötingimused vastavalt kohalikule ja riiklikule tegevuskeskkonnale.

3. Vastuvõttev organisatsioon esitab vajaliku teabe ja ettepaneku töötingimuste kohta, mille sobivust ja asjakohasust hindab lähetav organisatsioon, et tagada kooskõla oma hoolsuskohustuse ning lähetava organisatsiooni üldiste põhimõtete ja tavadega.

4. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon väldivad, ohjavad ja leevendavad ühiselt julgeoleku-, tervise- ja ohutusriske ning tagavad, et kavandatud töötingimused vastavad artiklites 28, 29 ja 30 osutatud kokkulepitud julgeoleku-, tervishoiu- ja ohutusmenetlustele ning I lisa punktis 3 osutatud nõuetele tööaja, puhkuse, minimaalse päevase ja nädalase puhkeaja ja töökeskkonna kohta.

Artikkel 23

Lähetuse lõpus kohapeal pakutav tugi ja lähetamisjärgne tugi

1. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon määravad ühise otsusega kindlaks kõigile ELi humanitaarabi vabatahtlikele, sealhulgas ennetähtaegselt tagasi pöörduvatele vabatahtlikele ette nähtud järelarutelu sisu ja korra.

2. Vastuvõttev organisatsioon korraldab ELi humanitaarabi vabatahtlikule personaalse või rühmas toimuva järelarutelu, mis hõlmab artikli 19 lõikes 7 osutatud lõplikku töötulemuste hindamist ning vajadusel projekti üleandmist meeskonnale ja vastaspooltele, kes jätkavad ELi humanitaarabi vabatahtliku tegevust eesmärgiga tagada kestlikkus ja järjepidevus.

3. Lähetav organisatsioon korraldab tagasi pöördunud ELi humanitaarabi vabatahtlikule aegsasti personaalse või rühmas toimuva järelarutelu ning tegevust või projekti käsitlevad järelarutelud, lähtudes vastuvõtva organisatsiooni tagasisidest ning lõplikust õppe- ja arenguplaanist.

4. Lähetav organisatsioon korraldab pärast ELi humanitaarabi vabatahtliku tagasipöördumist lähetamisjärgse tervisekontrolli ning pakub psühholoogilise järelarutelu võimalusi ja nõustamist, mida ELi humanitaarabi vabatahtlik saab soovi korral kasutada.

5. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon tutvustavad ELi humanitaarabi vabatahtlikule võimalusi, kuidas jätkata tegevust humanitaarabi ja Euroopa kodanikuaktiivsuse valdkonnas, mis hõlmab ka ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse võrgustiku tutvustamist ja selle tegevuses osalemist.

6. Lähetav organisatsioon palub tagasi pöördunud ELi humanitaarabi vabatahtlikel esitada konstruktiivset tagasisidet ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse kohta ning selgitab muu hulgas, kuidas nende arvamused võivad mõjutada tulevasi lähetusi.

6. PEATÜKK

KINDLUSTUSKAITSET JA ELAMISTINGIMUSI KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 24

Kindlustuskaitse

1. Kõigile ELi humanitaarabi vabatahtlikele tagatakse täielik kindlustuskaitse, mis kaitseb neid konkreetselt kogu selle aja jooksul, mil nad viibivad kolmandas riigis lähetuses, ning perioodide jooksul, mis eelnevad või järgnevad asjaomastele lähetusele.

2. Kindlustuskaitse peab kehtima kogu maailmas ööpäev läbi. See peab algama alates päevast, millal ELi humanitaarabi vabatahtlik asub päritoluriigist teele lähetuse asukohaks oleva kolmanda riigi suunas, ja kehtima kuni päevani, millal ELi humanitaarabi vabatahtlik lahkub lähetuse asukohaks olevast kolmandast riigist ja jõuab tagasi päritoluriiki (edaspidi „esmane kindlustusperiood”).

3. Pikema kui 12nädalase kindlustuskaitse korral pikendatakse seda veel kaheksa nädala võrra kindlustatud isiku päritoluriigis, et katta esmase kindlustusperioodi jooksul tekkinud haiguste ja vigastuste järelravi kulusid.

4. Kaitse peab laienema kõigile ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega seotud tegevustele ning samuti ELi humanitaarabi vabatahtlike eraviisilistele tegevustele esmase kindlustusperioodi jooksul.

5. Kõigil ELi humanitaarabi vabatahtlikel peab olema 100 % (täielik) kindlustuskaitse järgmiste juhtumite suhtes:

a)	arstiabi ja hambaravi;

b)	rasedus ja sünnitus;

c)	õnnetusjuhtum;

d)	repatrieerimine;

e)	elukindlustus;

f)	püsiv või ajutine puue või töövõimetus;

g)	vastutuskindlustus;

h)	dokumentide, sõidupiletite ja isiklike asjade kaotus või vargus;

i)	täiendav abi.

6. Kõigi ELi humanitaarabi vabatahtlike võrdse kohtlemise ja kindlustuskaitse tagamiseks võib komisjon sõlmida ühe või mitme kindlustusandjaga lepingu hankemenetluse korras.

Artikkel 25

Päevaraha ja ümberasumishüvitis

1. Lähetav organisatsioon maksab ELi humanitaarabi vabatahtlikele kui töösuhtes mitteolevatele isikutele kindlasummaliste maksetena päevaraha, mis makstakse välja õigeaegselt ja regulaarsetelt.

2. Kindlasummaliste päevaraha maksete suurus arvutatakse vastavalt tarbimiskorvile, milles on arvesse võetud ELi humanitaarabi vabatahtliku järgmisi regulaarseid kuluartikleid:

toit;

b)	hügieenivahendid ja majapidamistarbed;

rõivad;

d)	kohalik ja riigisisene transport;

e)	piisava elatustaseme ja kohalikus ühiskonnaelus osalemise tagamiseks vajalikuks peetavad mitmesugused kulud (muude kulude, näiteks vaba aja tegevuste, juukselõikuse, ajalehtede ja kirjatarvete jaoks võib lisada kuni 20 % punktide a–d alusel arvestatud kogusummast);

f)	lisakulude summa nendele ELi humanitaarabi vabatahtlikele, kes viibivad piirkonnas, mille hinnaindeks on riigi keskmisest suurem (kuni 10 % punktides a–d osutatud artiklite puhul).

3. Majutuskulu ei arvestata kindlasummalise päevaraha hulka.

4. Komisjon avaldab andmed lähetusriikides makstava kindlasummalise päevaraha kohta vastavalt riikide hinnaindeksitele. Lisaks päevarahale võidakse hüvitada puudega või muude nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudega seotud erivajadustest tekkinud kulud.

5. ELi humanitaarabi vabatahtlikele teatatakse aegsasti hinnaindeksite ja päevaraha määrade muudatustest, mis mõjutavad neid lähetuse ajal, eriti kõrge inflatsiooni- või deflatsioonimääraga riikides.

6. Pärast lähetuse edukat lõpetamist maksab lähetav organisatsioon tagasi pöörduvatele ELi humanitaarabi vabatahtlikele regulaarselt indekseeritavat ümberasumishüvitist summas 100 eurot ühe kuu kohta vastavalt nende lähetuse kestusele.

Artikkel 26

Majutus

1. Lähetav organisatsioon tagab, et vastuvõttev organisatsioon võimaldab ELi humanitaarabi vabatahtlikule sobiva majutuse, mille hind on kohalikke olusid arvestades mõistlik.

2. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon väldivad, ohjavad ja leevendavad ühiselt julgeoleku-, tervise- ja ohutusriske ning tagavad, et kavandatud majutustingimused vastavad artiklites 28, 29 ja 30 osutatud kokkulepitud tervishoiu- ja ohutusmenetlustele ning I lisa punktis 4 osutatud nõuetele.

3. Majutuse, kütte ja muud sellega otseselt seotud kulud tasub võimaluse korral otse vastuvõttev organisatsioon. Vastuvõttev organisatsioon sõlmib lepingud üürileandjatega ning teeb kõik vajaliku, et tutvustada majutajatele ja üürileandjatele ELi humanitaarabi vabatahtlike algatust.

Artikkel 27

Reisikulud ja nendega seotud kulud

1. Lähetav organisatsioon korraldab ELi humanitaarabi vabatahtliku reisi lähetuskohta ja sealt tagasi, kaasa arvatud ennetähtaegse tagasipöördumise korral, ning tasub reisikulud.

2. ELi humanitaarabi vabatahtliku palvel korraldab lähetav organisatsioon täiendavad edasi-tagasi reisid ja tasub nende eest järgmistel juhtudel:

a)	koju puhkusele sõit, kui ELi humanitaarabi vabatahtliku lähetus kestab kauem kui 18 kuud;

b)	ELi humanitaarabi vabatahtliku lapsehoolduspuhkus juhul, kui tema ülalpidamisel on üks või mitu alla 12aastast last ja tema lähetus kestab kauem kui 6 kuud;

c)	eripuhkus otsese üleneja või alaneja sugulase, abikaasa, registreeritud partneri, õe või venna matuse või arstitõendiga kinnitatud raske haiguse korral.

3. Reisikulude arvutamise aluseks võib olla turistiklassis või teises klassis reisimise tegelik kulu või hüvitatakse need kindlamääralise summana, mille leidmiseks kasutatakse teekonnapõhise arvutamise mõistlikku meetodit.

4. Lähetav organisatsioon annab ELi humanitaarabi vabatahtlikule teavet ja pakub logistilist tuge viisa hankimisel ning vajaduse korral abistab vastuvõttev organisatsioon viisa taotlemisel. Lähetav organisatsioon hüvitab viisa hankimisega seotud kulud, kaasa arvatud vajalikud reisikulud.

7. PEATÜKK

HOOLSUSKOHUSTUSE TÄITMISE, OHUTUSE JA JULGEOLEKU TAGAMISE MENETLUSED

Artikkel 28

Julgeoleku juhtimine ja riskihindamine

1. Lähetavas organisatsioonis peavad olema kehtestatud julgeolekupoliitika ja riskihindamise menetlused, mis on sobivad ELi humanitaarabi vabatahtlike jaoks ja mida nende suhtes kohaldatakse ning mida vajaduse korral kohandatakse.

2. Lähtudes lähetava organisatsiooni julgeolekupoliitika korraldusest, töötavad lähetav ja vastuvõttev organisatsioon ühiselt välja julgeoleku juhtimise ja evakueerimise kava ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse kohaste meetmete jaoks. Kõnealused kavad peavad vastama vähemalt I lisa punkti 5 esitatud nõuetele.

3. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon koostavad ühiselt kirjaliku hinnangu lähetusriigi julgeoleku-, reisi- ja terviseriskide kohta. Kõnealune hinnang peab vastama vähemalt I lisa punkti 6 esitatud nõuetele.

4. Lõikes 3 osutatud riskihinnang vaadatakse läbi ja seda uuendatakse nii sageli kui olukord seda nõuab ning vähemalt enne ELi humanitaarabi vabatahtliku lähetamist. Kui riskihindamises jõutakse järeldusele, et lähetamine toimuks piirkonda, kus toimub rahvusvaheline või riigisisene relvastatud konflikt või kus on selleks oht, jäetakse lähetus kavandamata või tühistatakse juhul, kui ELi humanitaarabi vabatahtlik on juba valitud.

5. Lähetusülesande kirjelduses ja värbamisprotsessis esitatakse nõuded julgeolekualase teadlikkuse ja selle kohta, kuidas käituda riskide ohjamisel ja julgeoleku juhtimisel.

6. Enne isiku lähetamist ELi humanitaarabi vabatahtlikuna teatab lähetav organisatsioon sellest liikmesriigi või määruse (EL) nr 375/2014 artikli 23 kohase muu osaleva riigi asjaomastele ametiasutustele. Kui lähetatav ELi humanitaarabi vabatahtlik ei ole ELi kodanik, teeb lähetav organisatsioon enne lähetamist kindlaks vabatahtliku kodakondsusjärgse riigi või muu riigi tagatud konsulaarkaitse reeglid.

7. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioonil tuleb tagada, et kogu julgeoleku- ja ohutusmenetlustega seotud teavet tutvustatakse ELi humanitaarabi vabatahtlikule ja et ta on sellest aru saanud. Väljaõppe ajal antakse enne väljasõitu ja 24 tunni jooksul pärast lähetusriiki saabumist vastavalt olukorrale kohandatud julgeolekujuhiseid. See hõlmab riskihindamise tulemusi, evakueerimist ja julgeoleku juhtimise kava, sealhulgas turvalisusintsidentidest teatamist, evakueerimise ja repatrieerimise korda, kommunikatsioonipuud, kriisiohje kontaktisikuid ning saatkondade, politsei, tuletõrje ja haiglate kontaktandmeid.

8. Lähetav organisatsioon tagab, et ELi humanitaarabi vabatahtlikul on vähemalt artikli 24 nõuetele vastav kindlustuskaitse.

9. Lisaks koolitusprogrammi alusel pakutavale kohustuslikule julgeolekukoolitusele korraldab lähetav organisatsioon ELi humanitaarabi vabatahtlikele muid olulisi julgeolekukoolitusi, mida ta korraldab ka oma rahvusvahelisele personalile.

10. Artikli 16 lõikes 2 osutatud lepingut sõlmides kinnitab ELi humanitaarabi vabatahtlik, et on teadlik julgeoleku juhtimise menetlustest, sealhulgas kohustusest hoida end kursis jooksva julgeolekuolukorraga, tegutseda teadlikult, vastutada ise enda, teiste ja organisatsiooni julgeoleku juhtimise eest ning kohustusest hoiduda riskantsest käitumisest, ning et ta täidab neid. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon selgitavad ELi humanitaarabi vabatahtlikule julgeolekureeglite rikkumise tagajärgi, eriti neid, mis toovad kaasa lähetuse ennetähtaegse sundkorras lõpetamise.

11. Lähetav organisatsioon annab ELi humanitaarabi vabatahtlikule soovituse registreerida end pärast lähetusriiki saabumist oma kodakondsusjärgse riigi saatkonnas või konsulaadis ning teatab neile võimalusest küsida saatkonnast või konsulaadist konsulaarabi. Kui ELi humanitaarabi vabatahtliku kodakondsusjärgsel riigil ei ole lähetusriigis konsulaaresindust, annab lähetav organisatsioon ELi humanitaarabi vabatahtlikule, kes on Euroopa Liidu kodanik, soovituse registreerida end mõne teise liikmesriigi konsulaadis või saatkonnas ning teatab võimalusest küsida konsulaadist või saatkonnast konsulaarabi.

12. Lähtudes vastuvõtvalt organisatsioonilt saadud värsketest andmetest, uuendavad lähetav ja vastuvõttev organisatsioon evakueerimise kava regulaarselt nii, et see oleks alati kohandatud vastavalt tegevuskeskkonnale. Kava läbivaatamise sagedus sõltub riskihindamise tulemusest ning vastuvõttev organisatsioon kasutab selle muutmiseks vastavalt vajadusele varasemaid andmeid ja ajakohastatud teavet. Evakueerimise kava hoitakse kohas, millele ELi humanitaarabi vabatahtlik pääseb kergesti ligi.

13. Vastuvõttev organisatsioon tagab, et ELi humanitaarabi vabatahtlikku hoitakse kursis kõigi tegevuskeskkonnas toimunud muutustega ning selle tagajärjel menetlustes või protokollides tehtud muudatustega.

14. Vastuvõtval organisatsioonil peab olema alati teada ELi humanitaarabi vabatahtliku asukoht ja tema kontakttelefoni number, ka siis, kui ta on puhkusel.

Artikkel 29

Intsidendi või evakueerimise korral rakendatav kord

1. Turvaintsidendi korral korraldatakse ELi humanitaarabi vabatahtlikuga järelarutelu esimesel võimalusel. Olenevalt intsidendi tõsidusest ning lähetavas ja vastuvõtvas organisatsioonis kehtestatud korrast võib teavet anda vastuvõtva organisatsiooni poolne vahetu ülemus või juhendaja või lähetava organisatsiooni kriisiohje spetsialist ning see võib hõlmata professionaalset psühholoogilist tuge.

2. Evakueerimise korral järgitakse evakueerimise kava ning ELi humanitaarabi vabatahtliku eest hoolitsetakse pidevalt, järgides asjakohasel juhul korda, mis on kehtestatud konsulaatides või saatkondades, kus ELi humanitaarabi vabatahtlik on artikli 28 lõike 11 kohaselt registreeritud.

3. Lähetav organisatsioon võtab ELi humanitaarabi vabatahtlikuga pärast tagasipöördumist ühendust ning tagab, et talle pakutakse piisavat tuge, sealhulgas järelaruelu, psühhosotsiaalset ja meditsiinilist abi.

4. Julgeolekuga seotud küsimused peavad sisalduma lähetava ja vastuvõtva organisatsiooni seire- ja hindamisraamistikus ning turvaintsidentidest saadud teadmisi kasutatakse projektide analüüsimiseks ja täiustamiseks.

Artikkel 30

Tervishoid ja ohutus

1. Lähetavas organisatsioonis peab olema kehtestatud organisatsiooni tervishoiu- ja ohutuspoliitika, mis on ELi humanitaarabi vabatahtlike jaoks kohane ja mida nende suhtes kohaldatakse ning vajaduse korral kohandatakse ja milles on antud juhiseid järgmistes küsimustes:

a)	isiku tervis, näiteks füüsiline tervis (haiguste vältimine, nõuanded toitumise ja magamise kohta, teadlikkus kliima ja geograafiaga seotud ohtudest, ravi kättesaadavus);

b)	vaimne tervis (nõuanded töö ja eraelu ühildamiseks, stressi maandamine, toimetulekumehhanismid ja lõõgastumismeetodid, psühhosotsiaalse abi kontaktisikud).

2. Lähtudes lähetava organisatsiooni tervishoiu- ja ohutuspoliitika korraldusest, töötavad lähetav ja vastuvõttev organisatsioon ühiselt välja põhjaliku tervishoiu- ja ohutuspõhimõtete ja -suuniste kogumi, et täita oma hoolsuskohustust ning tagada ELi humanitaarabi vabatahtlike füüsiline ja vaimne heaolu.

3. Artikli 28 lõikes 3 osutatud riskihindamise osana ja enne lähetusülesande koostamist hindavad lähetav ja vastuvõttev organisatsioon ühiselt, kas lähetuses on ELi humanitaarabi vabatahtlikule tagatud ohutud ja turvalised töö- ja elamistingimused vastavalt I lisa punktis 7 esitatud näitajatele.

4. Lähetav organisatsioon tagab, et ELi humanitaarabi vabatahtlikul on vähemalt artikli 24 nõuetele vastav ulatuslikku kaitset tagav ravi- ja reisikindlustus.

5. Väljaõppe ajal annab lähetav organisatsioon ELi humanitaarabi vabatahtlikule ülevaate lõigetes 1 ja 2 osutatud tervishoiu- ja ohutuspõhimõtetest ja -suunistest, käsitledes muu hulgas haigusi, esmaabi, kõigi kohtade asjakohast kasutust, sõidukite ja seadmete hooldust, töökohtasid, töö ja eraelu ühildamist, tervise- ja turvaintsidente, meditsiinilise evakueerimise korda.

6. Lähetav organisatsioon tagab, et ELi humanitaarabi vabatahtlik läbib enne väljasõitu põhjaliku tervisekontrolli ning annab talle lähetusriigis esinevaid riske arvestades soovitatud ravimid, vaktsiinid ja varustuse, näiteks vajaduse korral esmaabikomplektid ja sääsevõrgud.

7. Vastuvõttev organisatsioon tagab, et vabatahtlike igapäevase juhtimise käigus järgitakse hoolsuskohustust, ning esitab väljaõppe käigus ELi humanitaarabi vabatahtlikule järgmist teavet:

a)	ajakohastatud teave kohalike tervishoiu- ja ohutusressursside kohta, nagu arstide, haiglate ja esmaabiteenuste kontaktandmed;

b)	riigisisese ülevaate andmise raames antavad juhised kohalike kommete ja tavade kohta, et vähendada ohutusega seotud riske ja hõlbustada integratsiooni.

8. Lähetav organisatsioon korraldab pärast ELi humanitaarabi vabatahtliku tagasipöördumist lähetamisjärgse tervisekontrolli ning pakub psühholoogilise järelarutelu võimalusi või nõustamist, mis on järelarutelu osa. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon tutvustavad enne lähetust, lähetuse ajal ja pärast seda ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse võrgustikku kui alternatiivset tugisüsteemi.

8. PEATÜKK

ELI HUMANITAARABI VABATAHTLIKE INDIVIDUAALSETE TÖÖTULEMUSTE SEIRE- JA HINDAMISMENETLUSED

Artikkel 31

ELi humanitaarabi vabatahtlike individuaalsete töötulemuste seire ja hindamine

1. Artiklis 19 osutatud juhendamise ja tulemusjuhtimise menetluse alusel seiravad ja hindavad lähetav ja vastuvõttev organisatsioon ELi humanitaarabi vabatahtlike individuaalseid töötulemusi, mõõdavad edasiminekut, väljundeid ja tulemusi võrdluses ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetusülesande ja selle eesmärkidega.

2. ELi humanitaarabi vabatahtlike individuaalsete töötulemuste seire ja hindamine on pidev protsess mis kestab kogu lähetuse vältel ja mis sisaldab konkreetseid hindamisi vähemalt järgmistes etappides:

a)	artiklis 14 osutatud praktika lõpus, kui asjakohane;

b)	artiklis 19 osutatud lõpliku töötulemuste hindamise käigus ning juhul, kui peetakse vajalikuks vahehindamist;

c)	artiklis 23 osutatud järelarutelu käigus.

3. Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon esitavad andmed, mis näitavad, millisel määral aitavad ELi humanitaarabi vabatahtliku individuaalsed töötulemused tulemuse ja mõju tasandil kaasa projekti ja üldise algatuse eesmärkide saavutamisele, võttes arvesse määruse (EL) nr 375/2014 artiklis 7 osutatud näitajaid. Andmed peavad sisaldama teavet ELi humanitaarabi vabatahtliku töö väljundite ja tulemuste kvaliteedi kohta ning vastav teave teisendatakse anonüümsele kujule ja tehakse kättesaadavaks hindamise eesmärgil. Andmeid töödeldakse vastavalt andmekaitsenormidele, mis on sätestatud määruse (EL) nr 375/2014 artikli 9 lõike 2 alusel vastuvõetavas komisjoni delegeeritud määruses.

4. Lähetavad organisatsioonid toetavad vastuvõtvaid organisatsioone, et suurendada nende suutlikkust mõõta edasiminekut, väljundeid ja tulemusi võrdluses ELi humanitaarabi vabatahtlike lähetusülesande ja selle eesmärkidega.

9. PEATÜKK

LÄHETAVAID JA VASTUVÕTVAID ORGANISATSIOONE KÄSITLEV SERTIFITSEERIMISSÜSTEEM

Artikkel 32

Vastuvõtvaid organisatsioone käsitlev sertifitseerimissüsteem

1. Sertifitseerimist taotlevad vastuvõtvad organisatsioonid esitavad objektiivse ja tõese enesehindamise kooskõlas III lisa punktis 1 osutatud nõuetega, hinnates oma olemasolevat poliitikat ja tavasid võrdluses normi- ja menetlusnõuetega, mis on kehtestatud vabatahtlikuks kandideerijatele ja ELi humanitaarabi vabatahtlikele käesoleva määrusega ja määruse (EL) nr 375/2014 artikli 9 lõike 2 alusel vastuvõetava komisjoni delegeeritud määrusega.

2. Enesehindamises toob vastuvõttev organisatsioon välja kõik puudujäägid ja parandamist vajavad valdkonnad, kus võib tekkida vajadus suurendada suutlikkust, et saavutada täielik nõuetele vastavus.

3. Vastuvõttev organisatsioon esitab koos enesehindamisega kolm soovitust, mis vastavad III lisa punktis 1 sätestatud nõuetele anda põhjalikku teavet vabatahtlikuks kandideerijate ja ELi humanitaarabi vabatahtlikega seotud normide ja menetluste kõigi nõuete täitmise kohta. Soovitused peavad olema vähemalt kahelt allpool nimetatud sidusrühmade kogult:

a)	sertifitseeritud lähetav või vastuvõttev organisatsioon, kellega taotluse esitanud vastuvõttev organisatsioon on juba olnud partnerluses või kavatseb luua partnerluse eesmärgiga osaleda ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuses;

b)	komisjoni humanitaarabi partner, kellega on sõlmitud kehtiv raamleping (partnerlusleping) ja kellega taotluse esitanud vastuvõttev organisatsioon on teinud mõne humanitaarabi projekti raames edukalt koostööd;

c)	asjaomane rahvusvaheline organisatsioon, mittetulundusorganisatsioon või tsiviilvaldkonna avalik-õiguslik isik, kellega taotluse esitanud vastuvõttev organisatsioon on teinud mõne humanitaarabi projekti raames edukalt koostööd:

(d)	akrediteerimis- või auditiorganisatsioon, kes on väljastanud taotluse esitanud vastuvõtvale organisatsioonile sertifikaadi mõnes ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitleva algatusega seotud valdkonnas; viimasel juhul esitatakse ka asjaomased akrediteerimis- või auditidokumendid.

4. Täidetud enesehindamise vormile kirjutab alla isik, kellel on õigus vastuvõtvat organisatsiooni esindada ja selle nimel õiguslikult siduvaid kohustusi võtta, ning vorm saadetakse koos lõikes 3 osutatud soovitustega komisjonile.

5. Komisjon hindab taotlust enesehindamise ja soovituste põhjal ning võib teha ühe järgmistest otsustest:

a)	anda välja sertifikaat juhul, kui hindamise käigus selgub, et taotluse esitanud vastuvõttev organisatsioon täidab kõiki normi- ja menetlusnõudeid;

b)	jätta sertifikaat välja andmata juhul, kui hindamise käigus selgub, et taotluse esitanud vastuvõttev organisatsioon ei täida kõiki normi- ja menetlusnõudeid.

6. Komisjon teatab sertifitseerimise tulemuse taotluse esitanud vastuvõtvale organisatsioonile kuue kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist, täpsustades lisaks võimalusi saada vajaduse korral toetust suutlikkuse suurendamiseks, et taotlus hiljem uuesti esitada. Kui taotluse esitanud vastuvõtva organisatsiooni esitatud suutlikkuse suurendamise strateegia põhjal on kindlaks tehtud vajadused meetmete rakendamiseks, loetakse selline organisatsioon toetuskõlblikuks ja talle antakse suutlikkuse suurendamise toetust eelisjärjekorras.

Artikkel 33

Lähetavaid organisatsioone käsitlev sertifitseerimissüsteem

1. Sertifitseerimist taotlevad lähetavad organisatsioonid esitavad objektiivse ja tõese enesehindamise kooskõlas III lisa punktis 2 osutatud nõuetega, hinnates oma olemasolevat poliitikat ja tavasid võrdluses normide ja menetluste nõuetega, mis on kehtestatud vabatahtlikuks kandideerijatele ja ELi humanitaarabi vabatahtlikele.

2. Tõenduspõhises enesehindamises toob lähetav organisatsioon välja kõik puudujäägid ja parandamist vajavad valdkonnad, kus võib tekkida vajadus tehnilise abi järele, et saavutada täielik nõuetele vastavus. Samuti lisab organisatsioon näidisena tõendusmaterjali ja vahendid, mis võimaldavad kontrollida, kas normide ja menetluste kõigis nõuetes osutatud põhimõtted ja tavad on praktikas rakendatud, eriti seoses vabatahtlikega.

3. Täidetud tõenduspõhise enesehindamise vormile kirjutab alla isik, kellel on õigus lähetavat organisatsiooni esindada ja selle nimel õiguslikult siduvaid kohustusi võtta, ning vorm saadetakse koos lõikes 2 osutatud lisadokumentidega komisjonile.

4. Komisjon hindab taotlust tõenduspõhise enesehindamise ja esitatud lisadokumentide põhjal ning võib teha ühe järgmistest otsustest:

a)	anda välja sertifikaat juhul, kui hindamise käigus selgub, et taotluse esitanud lähetav organisatsioon täidab kõiki normi- ja menetlusnõudeid;

b)	jätta sertifikaat välja andmata juhul, kui hindamise käigus selgub, et taotluse esitanud lähetav organisatsioon ei täida kõiki normi- ja menetlusnõudeid.

5. Komisjon teatab sertifitseerimise tulemuse taotluse esitanud lähetavale organisatsioonile kuue kuu jooksul pärast taotluse kättesaamist, täpsustades lisaks võimalusi saada vajadusel tehnilist abi, et taotlus hiljem uuesti esitada. Kui taotluse esitanud lähetava organisatsiooni esitatud tehnilise abi strateegia põhjal on kindlaks tehtud vajadused meetmete rakendamiseks, on selline organisatsioon abikõlblik ja talle antakse tehnilist abi eelisjärjekorras.

Artikkel 34

Õiguskaitsevahendid

1. Komisjoni otsus jätta sertifikaat välja andmata ja lükata taotlus tagasi tähendab, et tagasi lükatud taotlusega organisatsioon ei saa uut taotlust esitada enne, kui tagasilükkamisotsuse kättesaamise kuupäevast on möödunud kaksteist kuud. Otsuses nimetatakse ka otsuse vaidlustamiseks kasutatavad õiguskaitsevahendid.

2. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 256 ja 263 on Üldkohus pädev lahendama Euroopa Komisjoni hagisid, mille eesmärk on tekitada kolmandate isikute suhtes õiguslikke tagajärgi. Sarnaselt on Üldkohus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 256, 268 ja 340 pädev lahendama vaidlusi seoses Euroopa Komisjoni põhjustatud kahju hüvitamisega lepinguvälise vastutuse korral.

Artikkel 35

Organisatsioonide majanduslik elujõulisus ja organisatsiooniline suutlikkus

Sertifitseeritud lähetavate ja vastuvõtvate organisatsioonide majandusliku elujõulisuse ja organisatsioonilise suutlikkuse hindamine ei ole reguleeritud sertifitseerimismenetlusega. ELi rahalise abi saamise eeltingimusena hinnatakse kõnealust elujõulisust ja suutlikkust konkursikutse peale laekunud taotluste hindamise etapis.

Artikkel 36

Sertifikaadi kehtivus ja regulaarne kontroll

1. Sertifitseeritud lähetavatele ja vastuvõtvatele organisatsioonidele tehakse kordussertifitseerimine kolme aasta möödumisel pärast sertifikaadi andmist käsitleva komisjoni otsuse kättesaamist või juhul, kui asjaomaste küsimustega seotud normides või menetlustes tehakse olulisi muudatusi.

2. Sertifikaadi kehtivusajal võib komisjon sertifitseeritud lähetavaid ja vastuvõtvaid organisatsioone vajaduse korral regulaarselt kontrollida.

3. Sertifitseeritud lähetavad ja vastuvõtvad organisatsioonid teatavad komisjonile viivitamatult mis tahes muutustest nende õiguslikus, finantsilises, tehnilises või organisatsioonilises olukorras, mis võib seada kahtluse alla nende vastavuse normi- ja menetlusnõuetele või tekitada huvide konflikte. Samuti teatavad nad komisjonile oma nime, aadressi või esindaja muutumisest.

Artikkel 37

Sertifikaadi peatamine ja tühistamine

1. Sertifitseeritud lähetavalt või vastuvõtvalt organisatsioonilt saadud teabe, kaasa arvatud artikli 36 lõikes 2 osutatud regulaarse kontrolli või mis tahes muude vahendite abil saadud teabe põhjal võib komisjon järeldada, et sertifitseeritud lähetav või vastuvõttev organisatsioon ei vasta enam ühe või mitme normi- või menetlusnõudele. Sellisel juhul võib komisjon rakendada asjakohaseid meetmeid, mille hulka kuulub ka sertifikaadi peatamine või tühistamine kooskõlas III lisa punktis 3 sätestatud menetlusega.

2. Peatatud või tühistatud sertifikaadiga lähetaval või vastuvõtval organisatsioonil ei ole lubatud alates peatamise või tühistamise kuupäevast ELi humanitaarabi vabatahtlikke lähetada ega vastu võtta ning tal ei ole õigust saada nimetatud eesmärgil antavat ELi rahalist abi.

3. Võttes arvesse sertifikaadi peatamise või tühistamise põhjusi, eriti ELi humanitaarabi vabatahtlike ohutust ja julgeolekut, võib komisjon nõuda peatamise või tühistamise ajal lähetuses viibivate ELi humanitaarabi vabatahtlike repatrieerimist.

4. Lähetaval või vastuvõtval organisatsioonil ei ole õigust nõuda hüvitist seoses sertifikaadi peatamise või tühistamisega.

Artikkel 38

Vastutus kahju eest

Komisjon ei vastuta lähetava või vastuvõtva organisatsiooni või kolmanda isiku põhjustatud või talle tekkinud mis tahes kahju eest, mis on seotud sertifitseeritud lähetava või vastuvõtva organisatsiooni tegevusega.

10. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 39

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 20. november 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 122, 24.4.2014, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(3) Direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

(4) 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta, ELT L 299, 18.11.2003, lk 9.

I LISA

1. Nõuded lähetusülesandele

Lähetusülesanne sisaldab vähemalt järgmist:

a)	vabatahtliku roll, ametinimetus, meeskonna ja vahetu juhtkonna kirjeldus, lähetuse kestus, asukoht(-kohad);

b)	vastuvõtva(te) organisatsiooni(de) kinnitatud asjaomaste vajaduspõhiste tegevuste üksikasjalik kirjeldus ja täpsed ülesanded, mida ELi humanitaarabi vabatahtlik täitma hakkab, sealhulgas algatuse teavituskaval põhinevad elemendid;

c)	ülesande täitmiseks vajalike pädevuste kirjeldus vastavalt pädevusraamistikule;

d)	tulemuseesmärkide määratlus, milles võetakse arvesse ELi humanitaarabi vabatahtliku lähetuse kestust ja eripära ning vabatahtlikule sobivaid rolle;

e)	lähetuse eeldatud väljundite ja võimaluse korral tulemuste näitajad, mida kasutatakse ELi humanitaarabi vabatahtliku töötulemuste juhtimises;

f)	paindlikud elemendid, mis võimaldavad ELi humanitaarabi vabatahtlikul võimaluste piires mõjutada ja kujundada ülesandeid vastavalt oma isiklikule profiilile ja huvidele;

g)	üksikasjalikud andmed tööaja, puhkuse, töökoha ja mentorluse kohta;

h)	juhtimise ja julgeoleku juhtimisega seotud kohustuste selge jaotus lähetava ja vastuvõtva organisatsiooni vahel;

i)	teave julgeolekualase teadlikkuse kohta ning riskide ohjamise ja julgeoleku juhtimise aspektist sobiva käitumisega.

2. Nõuded kuulutusele

Kuulutus sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	selge ja täpne teave ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse, selle humanitaarse iseloomu ja vabatahtliku töö eesmärkide kohta;

b)	projekti kirjeldus, sealhulgas tegevuse ja julgeolekukonteksti üksikasjad ja/või teave selle kohta, kas lähetav ja/või vastuvõttev organisatsioon on usuorganisatsioon(id);

c)	ELi humanitaarabi vabatahtliku täidetavate ülesannete kirjeldus;

d)	profiilile vastavate pädevuste ja nõutava motivatsiooni kirjeldus;

e)	kandidaatide sobivaks ja mittesobivaks tunnistamise kriteeriumid (kui neid on) seoses võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise põhimõtetega;

asjakohasel juhul välistamiskriteeriumidena kasutatavad valikukriteeriumid ja miinimumnõuded (näiteks pädevuse tase, motivatsioon ja muud asjaomased kriteeriumid, nagu kogemused, keeleoskus, arengumaades reisimist ja töötamist võimaldav tervislik seisund, valmisolek) ning teave selle kohta, kas otsitakse noorem- või vanemspetsialiste;

g)	teave selle kohta, kas ametikohaga võib kaasneda praktika;

h)	töötamise tingimused, sealhulgas lähetuse üksikasjad ja kestus, õppimisvõimalused, töö- ja elamistingimused, sealhulgas majutus ja päevaraha, lennud, kindlustuskaitse, meditsiiniline teave, vajalikud vaktsineerimised jne;

i)	taotluste esitamise lõppkuupäev ja -kellaaeg;

j)	väljavalitud taotlejate nimekirja koostamise ja vestlus(t)e ajastus;

k)	vestluse läbiviimise kord;

l)	tulemuste kohta otsuse tegemise eeldatav kuupäev;

m)	eeldatav ajakava (koolituse ning vajadusel praktika aeg, lähetamiseelse ettevalmistuse ja väljaõppe, lähetuse ja lähetamisjärgsete tegevuste kuupäevad).

3. Nõuded tööajale, puhkusele ja tööruumile

Tegur

Üldnõuded

Miinimumnõuded

Tööaeg

—	Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon lepivad viimase tegevuspõhimõtetest lähtudes kokku sobiva tööaja, mida seejärel arutatakse ja kooskõlastatakse ELi humanitaarabi vabatahtlikuga.

—	Kokkulepitud tööaeg peab jätma ELi humanitaarabi vabatahtlikule aega enesetäiendamiseks vastavalt lähetusülesandele ja tulemuseesmärkidele.

—	Regulaarse tööaja pikkus ei tohi ületada nelja kuu kohta keskmiselt 40 tundi nädalas.

—	Ületunnitöö ja erakorralise töö aeg lepitakse ELi humanitaarabi vabatahtlikuga eraldi kokku, võttes arvesse tema psühholoogilist ja füüsilist heaolu.

—	Ületunnitöö ja erakorralise töö aeg ning puhkeaeg peavad vastama direktiivis 2003/88/EÜ (1) ja asjaomastes riiklikes õigusaktides sätestatud miinimumnõuetele.

Puhkuse kestus

—	Lähetav ja vastuvõttev organisatsioon lepivad viimase tegevuspõhimõtetest lähtudes kokku sobivas puhkuse kestuses, mida seejärel arutatakse ja kooskõlastatakse ELi humanitaarabi vabatahtlikuga.

—	Kui erinevate rollikategooriate puhkuse kestus on erinev, peab see vastama sama või sarnast rolli täitva kohaliku personali puhkuse kestusele.

—

Puhkus hõlmab järgmist:

—	igakuine puhkus;

—	haiguspuhkus;

—	puhkus päritoluriigis, kui lähetuse kestus ületab 18 kuud;

—	lapsehoolduspuhkus, sealhulgas rasedus- ja sünnituspuhkus ning isapuhkus. Kui ELi humanitaarabi vabatahtliku lähetuse kestus on üle kuue kuu, võib ta taotleda lapsehoolduspuhkust vabade päevadena, et minna ühe või mitme alla 12aastase ülalpeetava lapse elukohariiki;

—	eripuhkus otsese üleneja või alaneja sugulase, abikaasa, registreeritud partneri, õe või venna matuse või arsti tõendiga kinnitatud raske haiguse korral.

—	Kui kohalik puhkuse kestus on väga lühike, tagab lähetav organisatsioon, et ELi humanitaarabi vabatahtliku puhkusepäevade arvutamise minimaalse võrdlusalusena kasutatakse rahvusvahelisi sätteid.

—	Igal juhul on iga kuu eest ette nähtud kaks puhkusepäeva, mille ELi humanitaarabi vabatahtlik võtab välja oma lähetuse jooksul.

Puhkuse aeg

—	Igakuist põhipuhkust ei soovitata kasutada lähetuse alguses ega lõpus.

—	Puhkust päritoluriigis võib ELi humanitaarabi vabatahtliku taotluse alusel kasutada pärast üheksa kuu möödumist lähetuse algusest ning tingimusel, et lähetuse lõpuni on jäänud piisavalt pikk aeg.

Tööruum

—	Vastuvõttev organisatsioon annab ELi humanitaarabi vabatahtliku käsutusse spetsiaalse tööruumi, mis vastab tema lähetusülesandele ning on kooskõlas I lisa punktis 7 sätestatud näitajate põhjal kokkulepitud julgeoleku-, ohutus- ja tervishoiunõuetele vastavate töötingimustega.

4. Nõuded majutusele

1.	Igal ELi humanitaarabi vabatahtlikul peab elamiseks olema puhas lukustatav ruum ning juurdepääs puhtale veele ja sanitaarseadmetele. Ruum peab asuma ELi humanitaarabi vabatahtliku põhilisest töökohast mõistlikul kaugusel.

2.	ELi humanitaarabi vabatahtliku võib muu hulgas majutada ka vastuvõtva perekonna juures asuvas toas, eramajas või ühiselt koos teiste ELi humanitaarabi vabatahtlikega.

3.	Majutus peaks võimaluste piires soodustama ELi humanitaarabi vabatahtlike integreerumist kohalikku kogukonda ning võimaldama neil suhelda välismaal elavate kaasmaalaste kogukonnaga.

4.	Majutusvõimaluste hindamisel võetakse arvesse keeleoskust.

5.	ELi humanitaarabi vabatahtlikel peab olema juurdepääs sidevahenditele, mis võimaldavad neil ühendust võtta vastuvõtva ja lähetava organisatsiooni ning oma sugulastega.

5. Nõuded julgeoleku juhtimise ja evakueerimise kavale

Julgeoleku juhtimise ja evakueerimise kava sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	teave lähetava organisatsiooni kriisiohje spetsialisti/meeskonna kohta ja vastavad kontaktandmed, mis tehakse teatavaks vastuvõtvale organisatsioonile ja ELi humanitaarabi vabatahtlikule;

b)	julgeolekuriskide maandamisega tegelevate töötajate organisatsioonilise struktuuri skeem nii lähetavas kui ka vastuvõtvas organisatsioonis koos kehtivate kontaktandmetega;

c)	selged menetlused, rollid ja vastutusalad hädaolukorras tegutsemiseks;

d)	lähetavale ja vastuvõtvale organisatsioonile turvaintsidentidest teatamise süsteem;

e)	evakueerimise kava;

f)	meditsiinilist evakueerimist käsitlevad sätted, mis on kooskõlas artiklis 24 osutatud kindlustust käsitlevate sätetega;

g)	vastuvõtva organisatsiooni teave olukorra kohta, suunised ja reeglid;

h)	lähetava organisatsiooni korraldatava regulaarse hindamise mehhanism, mille jaoks vastuvõttev organisatsioon esitab ajakohastatud teavet (vastavalt konkreetse riigi olukorrast tulenevatele vajadustele);

põhimõtted, mille järgi lähetav organisatsioon koostab koos vastuvõtva organisatsiooniga stsenaariume võimalike julgeolekut ohustavate olukordade hindamiseks ning julgeoleku juhtimise ja evakueerimise kava kontrollimiseks; võimaluse korral korraldatakse õppusi, et tagada lähetava ja vastuvõtva organisatsiooni ladus koostöö hädaolukorras;

j)	lähetavas ja vastuvõtvas organisatsioonis pakutav toetus ELi humanitaarabi vabatahtlike füüsilise, materiaalse ja psühholoogilise julgeoleku ja ohutuse tagamiseks.

6. Nõuded riskihindamisele

Riskihindamises käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid:

lähetusriigis valitsev üldine olukord (näiteks majanduslik olukord, hiljutised sündmused ja eeldatavad muutused, mille põhjal tehakse kindlaks poliitilise olukorra ebastabiilsuse ja keerukuse, konfliktide, ühiskondlike rahutuste, etniliste ja usuliste arengusuundade ja muude sarnaste asjaoludega seotud riski ja ebakindluse tase, koostatakse ohtude kaart ning tehakse kindlaks iga ohu realiseerumise tõenäosus ja tõenäoline mõju);

b)	looduskatastroofide riski väljaselgitamine;

c)	kohalike elanike suhtumine ning ELi humanitaarabi vabatahtlike ja vastava algatuse heakskiit kohalike kogukondade ja ametiasutuste poolt;

d)	samas asukohas tegutsevad muud asutused;

e)	hädaolukordade lahendamise ja evakueerimise kavad;

f)	rajatised (tööruumid ja majutus);

g)	turvaintsidentidest teatamise ja nende seire süsteemid;

h)	kasutatavad ühendus- ja sidevõimalused ning sideseadmed (sh nende kättesaadavus ja töökindlus);

i)	transpordivõimaluste ja ajakohastatud kaartide kättesaadavus, kaasa arvatud liikumisvabadus ja juurdepääsetavus.

7. Ohutute ja tervislike töö- ja elamistingimuste näitajad

Kasutatakse järgmisi ohutute ja tervislike töö- ja elamistingimuste näitajaid:

a)	piirkonnas levinud (vee, sääskede, inimeste kaudu edasi kanduvate, aastaajast sõltuvate jne) haiguste kaardistamine koos haigestumise tõenäosuse ja mõjuga;

b)	esmaabi (organisatsioonisisene ja -väline), tuletõrjujate ja tuletõrjeteenistuste, meditsiinivahendite ja -spetsialistide (nt haiglad, õed, ravimid) kättesaadavus ja juurdepääsetavus;

c)	kõigi kohtade (tööruumid ja majutuskohad) asjakohane kasutus, elektrivarustuspunktide, valgustuse, ventilatsiooni, sanitaar- ja hügieeniseadmete olemasolu;

d)	sõidukite hooldatuse tase, korralised ülevaatused ja hooldus, vajalikud seadmed ja vahendid (nt raadio, esmaabikomplekt, turvavööd, vesi, tekk);

e)	töölaua, toolide, arvutiseadmete olemasolu ja kvaliteet;

f)	puhkust ja tööaega käsitlevad sätted; vaba aja veetmise ja spordirajatiste, raamatukogude, turgude jne külastamise võimalused, nende kaugus, privaatse ruumi kasutamise ja pühakodade külastamise võimalus;

g)	tervishoiu ja ohutusega seotud vahejuhtumitest teatamise ja nende seire süsteem.

(1) Direktiiv 2003/88/EÜ, 4. november 2003, tööaja korralduse teatavate aspektide kohta, ELT L 299, 18.11.2003, lk 9.

II LISA

Koolituskava

Mooduli nimetus

Auditoorse õppe päevade arv

Sihtrühm/staatus

Peamised õpitulemused: osalejad…

Omandatav põhipädevus

1)	Euroopa Liidu, selle välissuhete ja kriisidele reageerimise süsteemi üldine tutvustus

0,5

Kõik rühmad/kohustuslik

mõistavad ja oskavad kirjeldada Euroopa Liitu, selle toimimise aluseid ja põhimõtteid;

mõistavad ja oskavad selgitada ELi välistegevust, sealhulgas ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kriisidele reageerimise süsteemi ja ELi terviklikku väliste kriiside käsitlust;

mõistavad ja oskavad selgitada humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi ning selle kohapealsete esinduste võrgustiku rolli humanitaarabi ja kodanikukaitse valdkonnas.

Humanitaarabi konteksti mõistmine ja humanitaarkaitse põhimõtete kohaldamine

2)	Humanitaarabi andmise, ELi humanitaarabi poliitika ja ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse tutvustus

1,5

Kõik rühmad/kohustuslik

ELi humanitaarabi poliitika ja ELi humanitaarabi vabatahtlike algatus

mõistavad ELi humanitaarabi vabatahtlike algatust (sh selle teavituskava) ja tunnevad selle toimimispõhimõtteid ja võimalusi selles kaasalöömist jätkata;

omavad oma lähetuse suhtes realistlikke ootusi;

tegutsevad iseseisvalt ning loovad enda „vabatahtlikuna töötamise kogemuse”;

mõistavad, kuidas nende avalik tegevus ja käitumine mõjutavad ELi humanitaarabi vabatahtlike algatuse ja nende tulevase missiooni mainet;

on teadlikud, kuidas lähetuse ajal käituda ja kuidas mitte sellistes valdkondades nagu meediaga suhtlemine, sotsiaalmeedias teabe avaldamine, meeleavaldustel osalemine jne.

Humanitaarabi konteksti mõistmine ja humanitaarkaitse põhimõtete kohaldamine

Iseseisvus

Juhtimisoskused

Oma ootuste ohjamine

Vabatahtlikule omane mõtteviis

Teabevahetus

Humanitaartegevuse üldine raamistik

oskavad esitada humanitaarabi mõiste määratlusi;

oskavad nimetada kolm humanitaarpõhimõtet;

mõistavad ja oskavad kirjeldada katastroofiriski vähendamise, katastroofidele reageerimise, humanitaarabi ja taastamise rahvusvahelise süsteemi põhielemente;

mõistavad ja oskavad kirjeldada peamiste rahvusvaheliste sidusrühmade rolle ja vastutusalasid seoses katastroofide, nende ennetamise ja tagajärgede leevendamisega;

mõistavad ja oskavad selgitada ÜRO keskset ja üldist koordineerivat rolli organisatsioonina, kes edendab ühtset rahvusvahelist reageerimist humanitaarkriisidele;

tunnevad katastroofide ohjamise valdkonnas tehtava koostöö piirkondlikke mehhanisme;

mõistavad ja oskavad selgitada eri sidusrühmade nõudeid, piiranguid ja eesmärke ning humanitaarmeetmetes sidusrühmade koordineerimise, katastroofiabi ja taastusabi ühendamise ja vastupanuvõime suurendamisega seotud raskusi;

mõistavad abi ja arengu muutuvaid paradigmasid, vastupanuvõime suurendamise meetodeid ja

2015. aasta järgseid rahvusvahelisi eesmärke.

Humanitaarabi konteksti mõistmine ja humanitaarkaitse põhimõtete kohaldamine

Vastutustunne

Meetmete ja suutlikkuse suurendamise tulemuste saavutamine ja edasiandmine

Koostöövõime

Rahvusvaheline humanitaarõigus

oskavad nimetada 1949. aasta Genfi I–IV konventsiooni ja 1977. aasta lisaprotokollide põhipunkte;

mõistavad rahvusvahelise humanitaarõiguse tähtsust rahvusvahelises humanitaarsüsteemis ning selle kohaldamist konkreetsetes hädaolukordades;

omavad esmast ülevaadet katastroofidele reageerimist ja inimõigusi käsitlevast rahvusvahelisest õigusest;

tunnevad humanitaarabi valdkonna ja arengu küsimuse Euroopa konsensuste põhisisu.

Humanitaarabi konteksti mõistmine ja humanitaarkaitse põhimõtete kohaldamine

Vastutustunne

Humanitaarabi valdkondade tutvustus

tunnevad ja oskavad kirjeldada järgmiste humanitaarabi valdkondade spetsiifilisi vajadusi:

—	toit ja toitumine;

—	tervishoid;

—	veevarustus, kanalisatsioon, hügieen;

—	katastroofiohu vähendamine;

—

kaitse;

—	varjupaigad;

—	pagulased ja riigisisesed põgenikud;

—	elatusallikad;

—	hädaabi, taastus- ja arenguabi ühendamine;

—	vastupanuvõime;

—	sooküsimused;

—	konfliktide ennetamine.

Humanitaarabi konteksti mõistmine ja humanitaarkaitse põhimõtete kohaldamine

Juhtimisoskused

Käitumisjuhend ja normid

tunnevad ja kohaldavad projektis „Sphere” sätestatud põhinorme ja kaitse põhimõtteid;

tunnevad ja kohaldavad organisatsiooni People in Aid koodeksit;

tunnevad ja kohaldavad humanitaarse vastutuse partnerluse (HAP) aruandekohustuse ja kvaliteedijuhtimise standardit;

tunnevad ja kohaldavad rahvusvaheliste vabaühenduste (INGO) aruandekohustuse hartat;

tunnevad ja oskavad tõlgendada humanitaarse vastutuse partnerluse (HAP) esitatud vastutuse mõistet;

oskavad nimetada humanitaarse vastutuse partnerluse (HAP) kuut võrdlusorientiiri;

oskavad nimetada INGO harta üheksat põhimõtet;

mõistavad oma vastutust ja teostavad seda humanitaarabi lõppsaajate suhtes.

Humanitaarabi konteksti mõistmine ja humanitaarkaitse põhimõtete kohaldamine

Vastutustunne

Juhtimisoskused

3)	Isikliku ohutuse, tervishoiu ja julgeoleku juhtimine

1,5

Kõik vabatahtlikud/kohustuslik

tunnevad ja järgivad julgeolekustrateegiaid ja -menetlusi;

mõistavad organisatsioonide ohutusmenetluste järgmise tähtsust lähetuses viibides;

oskavad lähetuseks valmistuda;

oskavad lähetuse ajal ohte kindlaks teha, ennetada ja leevendada;

oskavad käituda ohtlikes olukordades;

omavad põhilisi esmaabi oskusi;

omavad esmaseid stressi maandamise ja psühholoogilise esmaabi oskusi.

Isikliku ohutuse, tervishoiu ja julgeoleku juhtimine

Teadlik tegutsemine ja vastupanuvõime

Iseseisvus

4)	Projektijuhtimine, sissejuhatus, 1. tase (humanitaarabi missioonide/projektide etappide tutvustus)

1,5

Nooremspetsialistid

oskavad kirjeldada projekti põhietappe ning nende suhtes kohaldatavaid konkreetseid põhimõtteid, kui on tegemist humanitaarabiga

oskavad koostada lihtsa projektitaotluse kavandi;

oskavad vanema kolleegi juhendamisel teha läbi lihtsa vajaduste hindamise;

oskavad vanemate kolleegidega konsulteerides koostada lihtsa projekti rakenduskava oma erialavaldkonnas;

oskavad välja töötada esmased vahendid projekti finantsjuhtimiseks;

oskavad teha kindlaks projektis vajalike ülejäänud isikute põhirollid ja ülesanded;

oskavad välja töötada meetodi lihtsa projekti elluviimise kontrollimiseks;

oskavad koostada lihtsa projekti hindamise meetodi.

Humanitaarvaldkonna projektide juhtimine

Vastutustunne

Juhtimisoskused

Meetmete ja suutlikkuse suurendamise tulemuste saavutamine ja edasiandmine

5)	Projektijuhtimine edasijõudnutele, 2. tase (humanitaarabi missioonide/projektide ja programmide etappide tutvustus)

1,5

Vanemspetsialistid

kasutavad projektidest saadud kogemusi selles humanitaarabi valdkonnas, milles nad tegutsema hakkavad;

mõistavad humanitaarabi põhimõtteid ja oskavad neid kohaldada projekti etappidele seoses kohaliku kogukonna kaasamise, aruandekohustuse ning eraldi tähelepanu pööramisega sooküsimustele ja haavatavatele rühmadele;

hindavad projekti vajadusi oma erialavaldkonnas;

koostavad projektitaotluse;

koostavad projekti rakenduskava oma erialavaldkonnas;

töötavad välja vahendid projekti finantsjuhtimiseks;

teevad kindlaks projektis vajalike ülejäänud isikute põhirollid ja ülesanded;

teevad kindlaks teavitamis- ja juhendamisvajadused;

viivad läbi projekti riskihindamise;

töötavad välja meetodi projekti elluviimise kontrollimiseks;

koostavad projekti hindamise meetodi kavandi;

mõistavad toimiva aruandluse põhimõtteid;

teevad kindlaks põhinõuded finants- ja haldusaruannetele.

Humanitaarvaldkonna projektide juhtimine

Vastutustunne

Juhtimisoskused

Meetmete ja suutlikkuse suurendamise tulemuste saavutamine ja edasiandmine

6)	Kultuuridevaheline teadlikkus (ja mitmekülgsed teemad)

Kõik vabatahtlikud/kohustuslik

saavad aru teistesse kultuuridesse mõistvalt suhtumise tähtsust;

mõistavad stereotüüpse käitumise võimalikke negatiivseid tagajärgi;

oskavad kirjeldada, mis on stereotüübid ja kuidas neid edasi antakse;

oskavad kirjeldada uues kultuurikeskkonnas tekkivaid erinevaid reaktsioone (endassetõmbumine, nördimus, üleolekutunne, liigne samastumine jne);

mõistavad kultuuri põhitunnuseid ja nende väljendumist praktikas;

mõistavad mitteverbaalse suhtluse tähtsust;

mõistavad suhtlusstiilide erinevusi ja oskavad oma suhtlusstiili kohandada;

oskavad kirjeldada ja rakendada konstruktiivse tagasiside andmise põhimõtteid;

mõistavad sootundlike käitumismudelite väljakujundamise ja rakendamise tähtsust;

mõistavad soolise aspekti arvestamise peamisi põhimõtteid.

Kultuuridevaheline teadlikkus

Koostöövõime

Teabevahetus

Oma ootuste ohjamine

7)	Stsenaariumipõhine õppus

Kõik vabatahtlikud/kohustuslik

Kõnealuse mooduli eesmärk on kontrollida, kui hästi on osalejad omandanud varasemate moodulite õpitulemused, ning kontrollida nende võimet

—	analüüsida kujutletava humanitaarse interventsiooni konteksti ning teha kindlaks peamised julgeolekuohud organisatsioonile ja selle töötajatele;

—	kehtestada menetlused julgeolekuohtude leevendamiseks;

—	rakendada julgeolekusuuniseid;

—	koguda, analüüsida ja edastada teavet selle kiire hindamise käigus;

—	koordineerida tegevust teiste sidusrühmadega;

—	koostada projekti loogiline raamistik ning teha kindlaks projektide rahastamisallikad, millega toetada taastamistöid või vähendada katastroofiohtu;

—	töötada meeskonnas, rakendada ja hinnata lihtsat projekti kava;

—	edastada sidusrühmadele teavet projekti edenemise ja tulemuste kohta.

8)	Teabevahetus ja huvikaitse

Kõik rühmad/valikmoodul

mõistavad eetiliste kaalutluste tähtsust humanitaarabi huvikaitse kontekstis;

oskavad rakendada teabevahetuses ja huvikaitses mõistvat suhtumist teistesse kultuuridesse;

oskavad välja selgitada humanitaarabi sidusrühmi/abisaajaid ning teha kindlaks nendeni jõudmiseks kõige paremini sobivad teavituskanalid;

oskavad koostada teavitusstrateegia;

oskavad teavitusstrateegiaid kriitiliselt hinnata ja teha kindlaks, kuidas neid parandada.

Teabevahetus

Juhtimisoskused

Kultuuridevaheline teadlikkus

9)	Psühholoogiline esmaabi

Kõik rühmad/valikmoodul

oskavad nimetada nelja ala, kus inimeste emotsioonid väljenduvad pärast katastroofi, hädaolukorda või muud traumeerivat sündmust stressitsüklina;

oskavad määratleda kahte liiki ja erineva ulatusega katastroofe ja hädaolukordi;

oskavad kirjeldada kriisiabi kahte põhimõtet;

oskavad kasutada vähemalt kolme koolitusel õpetatud psühholoogilise esmaabi võtet;

oskavad teha kindlaks, milliseid võtteid psühholoogilise esmaabi andmiseks kasutada;

oskavad ära tunda elanikerühmi, kes võivad vajada psühholoogilist esmaabi.

Isikliku ohutuse, tervishoiu ja julgeoleku juhtimine

Teadlik tegutsemine ja vastupanuvõime

10)	Edasikoolitajate koolitamine

Vanemspetsialistid/valikmoodul

oskavad nimetada täiskasvanuhariduse põhimõtteid ja neid kohaldada;

oskavad nimetada koolitustsükli etappe ja iga etapi põhinõudeid;

oskavad sõnastada koolituskursuste eesmärke ja õpitulemusi;

tunnevad ja kasutavad koolitamisel õppijakeskset lähenemisviisi;

kasutavad erinevaid õpetamisoskusi ja -võtteid;

valivad humanitaartööga seotud koolituseks sobivad meetodid, lugemismaterjalid ja ressursid;

oskavad välja töötada koolitusjärgse hindamise vahendid.

Meetmete ja suutlikkuse suurendamise tulemuste saavutamine ja edasiandmine

Teabevahetus

11)	Vabatahtlike juhtimine

Vanemspetsialistid/valikmoodul

mõistavad ja rakendavad vabatahtlike juhtimise õigusraamistikke;

kavandavad vastuvõtva riigi kohalike vabatahtlike tööd;

korraldavad vabatahtlike värbamist ja valimist;

loovad ja kasutavad vabatahtlike regulaarse juhendamise, toetamise ja juhtimise süsteeme;

kavandavad vastavalt vajadusele vabatahtlike väljaõpet ja lühikoolitusi;

loovad süsteeme, millega tagatakse kohalike vabatahtlike ohutus ja julgeolek;

tagavad, et kohaliku organisatsiooni juhtkond vastutab ametlikult vabatahtlike eest ning on määranud selleks vajalikud vahetud ülemused ning kehtestanud aruandlussüsteemi;

loovad süsteeme ja kontrollivad nende toimimist.

Meetmete ja suutlikkuse suurendamise tulemuste saavutamine ja edasiandmine

Juhtimisoskused

Koostöövõime

Kultuuridevaheline teadlikkus

12)	Organisatsiooni arendamine

Vanemspetsialistid/valikmoodul

oskavad nimetada teatavaid suutlikkuse suurendamise põhitunnuseid;

oskavad nimetada ja kirjeldada mitmesuguseid organisatsiooni arendamiseks kasutatavaid võtteid;

oskavad kirjeldada organisatsiooni hindamise erinevaid elemente;

hindavad kohaliku organisatsiooni tugevusi ja nõrkusi;

oskavad läbi viia suutlikkuse suurendamise vajaduse hindamist;

abistavad kohalikke organisatsioone uute tegevuspõhimõtete väljatöötamisel;

töötavad välja suutlikkuse näitajaid, mille põhjal jälgida organisatsiooni arengut.

Meetmete ja suutlikkuse suurendamise tulemuste saavutamine ja edasiandmine

Juhtimisoskused

III LISA

1. Vastuvõtvate organisatsioonide enesehindamine ja soovitused

Vastuvõtva organisatsiooni enesehindamises käsitletakse kõiki norme ja menetlusi, mille jaoks peab taotluse esitanud vastuvõtval organisatsioonil olema vastu võetud poliitika või tavad, et täita vabatahtlikuks kandideerijate ja ELi humanitaarabi vabatahtlikega seotud kohustuslikud nõuded. Organisatsioon avaldab iga normi ja menetluse iga nõude kohta järgmise teabe:

a)	kas tema poliitika/tavaga on miinimumnõue täidetud ja/või ta kohustub seda täitma;

b)	kas asjaomased töötajad on nõudest teadlikud ja järgivad seda praktikas;

c)	kas esineb konkreetseid vajadusi, mille kallal on vaja veel töötada või mille suhtes on vaja võtta lisameetmeid, et kõrvaldada vajakajäämised.

Enesehindamises esitatakse samuti vastused järgmistele küsimustele seoses ohutuse ja julgeoleku ning vabatahtlike juhtimisega:

a)	kuidas tagab vastuvõttev organisatsioon vastu võetavate rahvusvaheliste vabatahtlike ohutuse ja julgeoleku;

b)	kuidas vabatahtlikke nende riigis viibimise ajal juhitakse ja toetatakse;

c)	millistes normide ja menetluste valdkondades tegeleb vastuvõttev organisatsioon praegu oma suutlikkuse suurendamisega, kui neid on.

Soovituses käsitletakse nõudeid, mille täitmist vastuvõtvalt organisatsioonilt eeldatakse ELi humanitaarabi vabatahtliku lähetuse ajal, ning selles avaldab soovitaja oma kogemustele toetudes arvamust iga normi ja menetlusega seotud nõude kohta, kui tal sellist teavet on. Eelkõige esitatakse soovituses järgmine teave:

a)	soovitaja organisatsiooni kogemused seoses asjaomaste normide ja menetluste miinimumnõuete kohaldamisega vastuvõtvas organisatsioonis (vastab/ei vasta nõuetele);

b)	põhjendus/selgitus iga üksiku hinnangu kohta;

c)	vajadused seoses täiendava töö või meetmetega, mis on vajalikud puudujääkide kõrvaldamiseks.

Kui taotluse esitanud vastuvõttev organisatsioon on komisjoni humanitaarabi partner, kes on sõlminud kehtiva raamlepingu (partnerluslepingu), siis teeb komisjon lihtsustamise huvides kindlaks need normid ja menetlused, mille suhtes taotluse esitanud vastuvõttev organisatsioon ei pea meetmeid rakendama.

2. Lähetava organisatsiooni tõenduspõhine enesehindamine

Lähetava organisatsiooni tõenduspõhises enesehindamises käsitletakse kõiki norme ja menetlusi, mille jaoks organisatsioon peab olema vastu võtnud poliitika või tavad, et täita vabatahtlikuks kandideerijate ja ELi humanitaarabi vabatahtlikega seotud kohustuslikke nõudeid. Lähetav organisatsioon avaldab iga normi ja menetluse iga nõude kohta järgmise teabe:

a)	kas tema poliitika/tavaga on miinimumnõue täidetud ja/või ta kohustub seda täitma;

b)	kas asjaomased töötajad on nõudest teadlikud ja järgivad seda praktikas;

c)	kas esineb konkreetseid vajadusi seoses täiendava töö või meetmetega, mis on vajalikud puudujääkide kõrvaldamiseks?

d)	kas nõude täitmist kinnitab mõne muu heakskiidetud süsteemi (nt riiklik, Euroopa või rahvusvaheline süsteem) kaudu saadud sertifikaat/akrediteering?

2.	Enesehindamises esitatud väidete ja vastavuse tõendamiseks lisab taotluse esitanud lähetav organisatsioon näidisena tõendusmaterjali ja alused, mis võimaldavad kontrollida, kas normide ja menetluste kõigis nõuetes osutatud põhimõtted ja tavad on praktikas rakendatud, eriti seoses vabatahtlikega.

3.	Kui taotluse esitanud lähetav organisatsioon on komisjoni humanitaarabi partner, kes on sõlminud kehtiva raamlepingu (partnerluslepingu), siis teeb komisjon lihtsustamise huvides kindlaks need normid ja menetlused, mille suhtes taotluse esitanud lähetav organisatsioon ei pea meetmeid rakendama.

4.	Vajaduse korral võib komisjon sertifitseerimisprotsessi jooksul igal ajal küsida taotluse esitanud lähetavalt organisatsioonilt täiendavat tõendusmaterjali.

3. Sertifikaadi peatamise või tühistamise kord

1.	Kui komisjon kavatseb sertifikaadi peatada või tühistada, teatab ta sellest lähetavale või vastuvõtvale organisatsioonile ametlikult ette, nimetades põhjused, ning palub organisatsioonil esitada oma märkused 45 kalendripäeva jooksul pärast teate saamist.

2.	Kui komisjon otsustab pärast lähetava või vastuvõtva organisatsiooni märkuste läbivaatamist sertifikaadi peatamise või tühistamise menetluse katkestada, esitab ta selle kohta organisatsioonile ametliku teate.

Kui märkusi ei esitata või kui komisjon otsustab esitatud märkustest hoolimata peatamise või tühistamise menetlust jätkata, toimib komisjon järgmiselt:

a)	peatab sertifikaadi kehtivuse, esitades organisatsioonile ametliku teate peatamise kohta, milles märgitakse peatamise põhjused ja vajalike kontrollide lõpetamise orienteeruv kuupäev; või

b)	esitab organisatsioonile ametliku teate sertifikaadi tühistamise kohta, milles märgitakse tühistamise põhjused ja tühistamise jõustumise kuupäev.

4.	Peatamine jõustub kuupäeval, millal lähetav või vastuvõttev organisatsioon saab kätte punkti 3 alapunktis a osutatud teate, või teates sätestatud hilisemal kuupäeval.

5.	Kui sertifikaati ei ole punkti 3 alapunkti b kohaselt tühistatud, esitab komisjon lähetavale või vastuvõtvale organisatsioonile teate peatamise lõpetamise kohta kohe, kui ta leiab, et peatamise alused on ära langenud või vajalikud kontrollid on tehtud.

21.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 334/84

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1245/2014,

20. november 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. november 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	76,3
	MA	76,7
	MK	78,8
	ZZ	77,3
0707 00 05	AL	68,7
	JO	194,1
	TR	137,4
	ZZ	133,4
0709 93 10	MA	40,4
	TR	132,7
	ZZ	86,6
0805 20 10	MA	113,2
0805 20 10	ZZ	113,2
0805 20 30 , 0805 20 50 , 0805 20 70 , 0805 20 90	PE	74,4
	TR	70,6
	ZZ	72,5
0805 50 10	TR	79,2
0805 50 10	ZZ	79,2
0808 10 80	AU	203,7
	BR	53,1
	CA	133,4
	CL	87,9
	MD	29,7
	NZ	155,4
	US	135,6
	ZA	138,6
	ZZ	117,2
0808 30 90	CN	73,0
	US	201,1
	ZZ	137,1

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

21.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 334/86

NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/102/EL,

7. november 2014,

millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta) seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti, eriti selle artiklit 50,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Horvaatia ühinemisakti artiklis 50 on sätestatud, et kui institutsioonide ühinemiseelseid õigusakte on ühinemise tõttu vaja kohandada ja neid vajalikke kohandusi ei ole ühinemisakti ega selle lisadega ette nähtud, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega vastu selleks vajalikud õigusaktid, kui esialgset õigusakti ei võtnud vastu komisjon.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (1) I ja II lisasse tuleks lisada asjaomaste Horvaatia ettevõtjate liigid, et kehtestada nimetatud direktiiviga sätestatud kooskõlastamismeetmete asjakohane kohaldamisala Horvaatias. Muudatustes tuleks piirduda tehniliste kohandustega, mis on vajalikud seoses Horvaatia ühinemisega.

(3)	Direktiivi 2013/34/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2013/34/EL muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 20. juuliks 2015. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid võivad ette näha, et esimeses lõigus osutatud sätteid kohaldatakse esmalt finantsaruannete suhtes aruandeaastate kohta, mis algavad 1. jaanuaril 2016 või kalendriaasta 2016 jooksul.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike sätete teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 7. november 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

P. C. PADOAN

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

LISA

Direktiivi 2013/34/EL muudetakse järgmiselt.

I lisas lisatakse Prantsusmaad käsitleva kande järele järgmine kanne:

„—	Horvaatia: dioničko društvo, društvo s ograničenom odgovornošću;”

II lisas lisatakse Prantsusmaad käsitleva kande järele järgmine kanne:

„—	Horvaatia: javno trgovačko društvo, komanditno društvo, gospodarsko interesno udruženje;”

21.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 334/88

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS,

23. oktoober 2014,

elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta

(2014/822/EL)

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo (edaspidi „büroo”) 2012. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aruannet elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos büroo vastustega (1),

—	võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2014. aasta soovitust (05849/2014 — C7-0054/2014),

—	võttes arvesse oma 3. aprilli 2014. aasta otsust, (2) millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (3) eriti selle artiklit 185,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (4) eriti selle artiklit 208,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1211/2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo, (5) eriti selle artiklit 13,

—	võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (6),

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208), (7) eriti selle artiklit 108,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0011/2014),

annab heakskiidu elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo juhtkomitee tegevusele büroo 2012. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud alltoodud resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo juhtkomiteele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Martin SCHULZ

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 365, 13.12.2013, lk 9.

(2) ELT L 266, 5.9.2014, lk 353.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(5) ELT L 337, 18.12.2009, lk 1.

(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

21.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 334/90

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON,

23. oktoober 2014,

tähelepanekutega, mis on elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo 2012. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aruannet elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos büroo vastustega (1),

—	võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2014. aasta soovitust (05849/2014 — C7-0054/2014),

—	võttes arvesse oma 3. aprilli 2014. aasta otsust, (2) millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust), (3) eriti selle artiklit 185,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002), (4) eriti selle artiklit 208,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1211/2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo, (5) eriti selle artiklit 13,

—	võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185) (6),

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208), (7) eriti selle artiklit 108,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0011/2014),

Kommentaarid tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

võtab teadmiseks, et tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud puuduste kõrvaldamiseks on elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo (edaspidi „büroo”) oma finants- ja raamatupidamiskäsiraamatusse lisanud selged menetlused, üksikasjalikud meetmed ja töövood, mida kõik finantsjuhtimises osalejad peavad kasutama; väljendab heameelt asjaolu üle, et erilise tähelepanu all olid järgmisse eelarveaastasse ülekandmisega seotud menetlused;

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

kinnitab büroo lõpliku raamatupidamise aastaaruande põhjal, et nii eelarve täitmise määr 89,55 % kui ka maksete assigneeringute täitmise määr 76,57 % näitavad paranemist võrreldes 2012. aasta tulemustega; tunnustab eelarve täitmise parandamiseks võetud meetmeid; väljendab seisukohta, et samas on siiski arenguruumi, ning kutsub bürood üles eelarve jälgimise alaseid pingutusi edaspidi veelgi parandama;

Kulukohustused ja ülekantud assigneeringud

väljendab heameelt meetmete üle, mida büroo on võtnud kulukohustuste ja järgmisse eelarveaastasse üle kantud assigneeringutega seotud küsimuste lahendamiseks, nagu eelarve parem planeerimine ning igakuiste ja aasta lõpus toimuvate maksete rangem kontroll; võtab teadmiseks büroo esitatud teabe selle kohta, et viimane on taganud põhiliste ametikohtade mehitamise koos otsese mõjuga finantsmenetlusele ning parandanud oma poliitikat ekspertide lähetuskulude õigeaegse esitamise ja hüvitamise osas;

märgib murega, et 2013. aastasse üle kantud kulukohustustega seotud assigneeringute tühistamise määr 28 % on endiselt kõrge, kuigi on märkimisväärselt väiksem kui eelmise aasta tühistamise määr 45 %; võtab kontrollikoja aruande põhjal teadmiseks, et need ülekandmised olid peamiselt seotud lepingutega, mis allkirjastati 2013. aasta teisel poolel seoses kavandatavate meetmetega 2013. ja 2014. aastal;

võtab teadmiseks, et kasutamata assigneeringute määr vähenes 17 %-lt 2012. aastal 14,6 %-ni 2013. aastal ning samuti vähenes assigneeringute järgmisse aastasse kantud summa 611 223 eurolt (19 %) 461 983 eurole (13 %); kutsub bürood üles jätkuvalt parandama oma meetmete kavandamist ja elluviimist ning veelgi vähendama ülekandmiste määra;

Hanke- ja töölevõtmismenetlused

võtab teadmiseks kohustusliku ja üksikasjaliku hangete kontrollnimekirja lisamise büroo finantskäsiraamatusse, hankeid korraldava ametniku ametisse nimetamise ja hankeid käsitleva üldkoolituse korraldamise kõikidele töötajatele; väljendab heameelt asjaolu üle, et nimetatud meetmete tulemusena paranesid büroo hankemenetluste ettevalmistus, läbiviimine, dokumenteerimine ja koordineerimine;

väljendab heameelt seoses kehtivatesse töölevõtmise menetlustesse tehtud muudatuste ja parandustega vastavalt eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni soovile, eesmärgiga suurendada töölevõtmismenetluse läbipaistvust, ja eelkõige seoses järgmisega:

—	kirjalike katsete ja vestluste küsimuste ning lävendite kindlaksmääramine enne avalduste läbivaatamist;

—	valikukomisjoni ametisse nimetamise ja selle koosseisu tehtud muudatuste heakskiitmine ametisse nimetava asutuse poolt;

—	2013. aastal ellu rakendatud töölevõtmismenetluste juhendite läbivaatamine;

väljendab heameelt sidevahendite kasutamise poliitika läbivaatamise üle, millega tagatakse mobiiltelefonide eraldamine töötajatele vastavalt ametialasele vajadusele, ja selle poliitika järgimise järelevalveks loodud sisekontrollimehhanismide üle;

võtab teadmiseks, et büroo rahaliste toimingute eesmärgil sõlmiti uus pangateenuste leping pangaga, millel on krediidireiting A+/A-1; tunnustab asjaolu, et büroo raamatupidamiskäsiraamatusse on lisatud rahahaldussuunised;

Huvide konfliktide ennetamine ja haldamine ning läbipaistvus

10.

tunnustab asjaolu, et büroo reguleerivate asutuste nõukogu, juhtkomitee ning haldusdirektori iga-aastased huvide konfliktide deklaratsioonid on tehtud büroo avaliku dokumendiregistri eraldi alajaotuste kaudu kättesaadavaks; märgib, et büroo töötajaid puudutavas huvide konfliktide poliitikas järgitakse samu põhimõtteid ning et ka büroo töötajate huvide konfliktide deklaratsioonid on büroo avaliku dokumendiregistri kaudu kättesaadavad;

11.

võtab teadmiseks, et bürool ei ole kavas oma kehtivat huvide konfliktide poliitikat läbi vaadata ning et büroo on seisukohal, et kõik asjaomased huvide konfliktide poliitikad on vastavuses komisjoni 2013. aasta detsembri suunistega huvide konflikti ennetamise ja haldamise kohta ELi detsentraliseeritud asutustes; tunnustab asjaolu, et büroo on võtnud eesmärgiks parandada teadlikkust oma huvide konfliktide poliitikast ja oma nõukogust ning võtta järelmeetmeid kõigi selle valdkonna asjakohaste muudatuste suhtes;

Siseaudit

12.

märgib, et büroo vastab kõigile teabe ja teabeedastuse sisekontrollistandardi (ICS 12) ametlikele nõuetele;

13.

tunnustab asjaolu, et eesmärkide ja tulemusnäitajate sisekontrollistandardi (ICS 5) rakendamiseks kohandab büroo oma planeerimist ja aruandlust, nii et need sisaldaksid mõõdetavaid eesmärke; märgib, et protsesside ja protseduuride sisekontrollistandardi (ICS 8) rakendamiseks on büroo koostanud oma menetluskorra käsiraamatud ning võtnud vastu üksikasjaliku sisemenetluse kõigi nõuetele mittevastavate juhtumite registreerimiseks; võtab teadmiseks, et dokumendihalduse sisekontrollistandardi (ICS 11) järgimiseks on büroo ajakohastanud oma dokumendihalduse sisemenetlusi;

14.

võtab teadmiseks, et büroo on kehtestanud põhivara arvelevõtmiseks ja mahakandmiseks inventuurikorra, mis võeti vastu osana finantskäsiraamatust; märgib, et füüsiline inventuur toimus augustis 2013; väljendab heameelt asjaolu üle, et vastavalt büroos kehtivale korrale viiakse vara inventuur läbi igal aastal;

15.

märgib, et siseauditi talitus vaatab lähiajal läbi sisekontrollistandardid; kutsub bürood üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile läbivaatamise tulemuste kohta aru kohe, kui need on kättesaadavad;

Tulemuslikkus

16.

väljendab heameelt büroo hiljutiste meetmete üle, mis võeti Euroopa kodanike paremaks teavitamiseks sellest, kuidas büroo tegevus neid mõjutab, keskendudes eelkõige mõõdetavatele ja selgelt määratletud eesmärkidele, mis võimaldavad büroo tegevust paremini hinnata;

17.

märgib, et büroo on hakanud senisest enam rõhutama enda kui liidu organi profiili, sest mõnel tema veebisaidi veebilehel on näha liidu logo, ning loodab, et see laieneb tervele BERECi veebisaidile ja süstemaatiliselt kõikidele teadetele, et tagada liidu eelarvest büroole eraldatava toetuse nähtavus;

18.

viitab koos eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusega antud muude horisontaalsete tähelepanekute osas oma 3. aprilli 2014. aasta resolutsioonile (8) ametite tulemuste, finantsjuhtimise ja kontrolli kohta.

(1) ELT C 365, 13.12.2013, lk 9.

(2) ELT L 266, 5.9.2014, lk 353.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(5) ELT L 337, 18.12.2009, lk 1.

(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

(8) ELT L 266, 5.9.2014, lk 359.

21.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 334/93

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS,

23. oktoober 2014,

elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo 2012. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta

(2014/823/EL)

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo (edaspidi „büroo”) 2012. aasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet,

—	võttes arvesse kontrollikoja aruannet elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos büroo vastustega (1),

—	võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2014. aasta soovitust (05849/2014 — C7-0054/2014),

—	võttes arvesse oma 3. aprilli 2014. aasta otsust, (2) millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 319,

—	võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (3) eriti selle artiklit 185,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (4) eriti selle artiklit 208,

—	võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1211/2009, millega luuakse elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC) ja büroo, (5) eriti selle artiklit 13,

—	võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (6),

—	võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208, (7) eriti selle artiklit 108,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0011/2014),

kiidab heaks elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo 2012. aasta raamatupidamiskontode sulgemise;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo juhtkomiteele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Martin SCHULZ

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT C 365, 13.12.2013, lk 9.

(2) ELT L 266, 5.9.2014, lk 353.

(3) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(5) ELT L 337, 18.12.2009, lk 1.

(6) EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(7) ELT L 328, 7.12.2013, lk 42.

21.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 334/94

EUROOPA PARLAMENDI OTSUS,

23. oktoober 2014,

Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

(2014/824/EL)

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2013) 570 — C7-0275/2013) (2),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2012. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab 2012. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust (4),

—	võttes arvesse oma 3. aprilli 2014. aasta otsust, (5) millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (6) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (7) eriti selle artikleid 164, 165 ja 166,

—	võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (8),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0010/2014),

ei anna heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele Euroopa Ülemkogu ja nõukogu 2012. aasta eelarve täitmisel;

esitab oma tähelepanekud järgnevas resolutsioonis;

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja resolutsioon, mis on selle lahutamatu osa, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Liidu Kohtule, kontrollikojale, Euroopa Ombudsmanile, Euroopa Andmekaitseinspektorile ja Euroopa välisteenistusele ning korraldada nende avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (L-seerias).

President

Martin SCHULZ

Peasekretär

Klaus WELLE

(1) ELT L 56, 29.2.2012.

(2) ELT C 334, 15.11.2013, lk 1.

(3) ELT C 331, 14.11.2013, lk 1.

(4) ELT C 334, 15.11.2013, lk 122.

(5) ELT L 266, 5.9.2014, lk 24.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(8) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

21.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 334/95

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOON,

23. oktoober 2014,

tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu

EUROOPA PARLAMENT,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarvet (1),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu 2012. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet (COM(2013) 570 — C7-0275/2013) (2),

—	võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2012. aasta eelarve täitmise kohta koos institutsioonide vastustega (3),

—	võttes arvesse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 tehtud kontrollikoja avaldust, mis kinnitab 2012. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust (4),

—	võttes arvesse oma 3. aprilli 2014. aasta otsust, (5) millega lükatakse edasi otsuse tegemine 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, ning sellele lisatud resolutsiooni,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõiget 10 ning artikleid 317, 318 ja 319,

—	võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (6) eriti selle artikleid 50, 86, 145, 146 ja 147,

—

—	võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (8),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 94 ja V lisa,

—	võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni teist raportit (A8-0010/2014),

arvestades, et kõik liidu institutsioonid peaksid olema läbipaistvad ning liidu kodanike ees neile kui liidu institutsioonidele eraldatud raha kasutamise eest täielikult vastutavad;

arvestades, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu peaksid liidu institutsioonidena kandma liidu kodanike ees demokraatlikku vastutust, kuna nad saavad vahendeid Euroopa Liidu üldeelarvest;

arvestades, et Euroopa Parlament on ainus otse valitud liidu institutsioon ja vastutab Euroopa Liidu üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise eest;

rõhutab Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) sätestatud Euroopa Parlamendi rolli seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmisega;

juhib tähelepanu asjaolule, et ELi toimimise lepingu artikli 335 kohaselt esindab iga institutsioon „liitu siiski oma haldusliku iseseisvuse alusel oma tegevusalaga seotud küsimustes” ning vastavalt sellele vastutab iga institutsioon määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (finantsmäärus) artiklit 55 arvesse võttes oma eelarve täitmise eest ise;

rõhutab parlamendi ja teiste institutsioonide rolli eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses vastavalt finantsmääruse, eelkõige selle artiklite 164–166 sätetele;

märgib, et Euroopa Parlamendi kodukorra artikkel 94 näeb ette, et „sätteid, mis reguleerivad Euroopa Komisjonile eelarve täitmisel heakskiidu andmise menetlust, kohaldatakse ka järgmiste heakskiidu andmise menetluste suhtes: […] Euroopa Liidu teiste institutsioonide ja organite, nagu nõukogu (kui täitevvõimuasutuse) eelarvete täitmise eest vastutavate isikute tegevusele eelarve täitmisel”;

Eelarveaastat 2012 puudutavas kontrollikoja kinnitavas avalduses sisalduv arvamus Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kohta

rõhutab asjaolu, et kontrollikoda lisas eelarveaastat 2012 käsitlevasse aastaaruandesse tähelepanekud Euroopa Ülemkogu ja nõukogu hankemenetluste kavandamisel tehtud vigade kohta; märgib, et üks viga seondub läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimisega ja teine valikukriteeriumi kohaldamisega;

võtab teadmiseks nõukogu vastuse, mille kohaselt „nõukogul ja Euroopa Ülemkogul on kindel tsentraliseeritud hankeraamistik, mida on hiljuti kohandatud vastavalt uuele finantsmäärusele ja kohaldamiseeskirjadele ning mida tugevdatakse, töötades välja lepingute ja pakkumiskutsete uued vormid, samuti spetsiaalsed koolituskursused selle kohta, kuidas määrata kindlaks ja kohaldada valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume”;

toetab kontrollikoja soovitusi, mille kohaselt Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarvevahendite käsutajad peaksid parandama hankemenetluste ülesehitust, koordineerimist ja läbiviimist asjakohaste kontrollide ja paremate juhiste kaudu;

märgib, et nõukogu ei andnud kontrollikoja soovitustele täiendavat vastust;

Lahendamata küsimused

kutsub nõukogu taas üles andma parlamendile teavet EUROPA-hoone ehitustööde edenemise ja hinnanguliste lõppkulude kohta;

10.

palub, et nõukogu selgitaks kõiki meetmeid, mida EUROPA-hoone ehitustööde käigus on rakendatud projekti teostamise parandamiseks;

11.

tuletab nõukogule meelde, et parlament on nõudnud eduaruannet Résidence Palace'i ehitusprojekti kohta ning seni tehtud kulude üksikasjalikku analüüsi;

12.

palub tungivalt nõukogul esitada põhjaliku kirjaliku selgituse, milles on üksikasjalikult välja toodud hoone Résidence Palace'i ostmiseks kasutatud assigneeringute kogusumma, eelarvepunktid, kust need assigneeringud võeti, seni tehtud osamaksed, tasumist ootavad osamaksed ja hoone kasutamise eesmärk;

13.

kordab üleskutset nõukogule anda teavet oma haldussüsteemi ajakohastamise protsessi kohta, eelkõige selle protsessi konkreetsete rakendusmeetmete ja eeldatava mõju kohta nõukogu eelarvele;

14.

väljendab kahetsust, et seni on eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlustes korduvalt esinenud raskusi, mis tulenesid koostöö puudumisest nõukoguga; juhib tähelepanu asjaolule, et parlament ei andnud heakskiitu nõukogu peasekretäri tegevusele seoses eelarveaastatega 2009, 2010 ja 2011 põhjustel, mis on esitatud parlamendi 10. mai 2011. aasta, (9)25. oktoobri 2011. aasta, (10)10. mai 2012. aasta, (11)23. oktoobri 2012. aasta, (12)17. aprilli 2013. aasta (13) ja 9. oktoobri 2013. aasta (14) resolutsioonides, ning lükkas edasi otsuse tegemise heakskiidu andmise kohta nõukogu peasekretäri tegevusele seoses eelarveaastaga 2012 põhjustel, mis on esitatud parlamendi 3. aprilli 2014. aasta resolutsioonis;

15.

rõhutab, et tõhusaks eelarve täitmise kontrolliks on vaja parlamendi ja nõukogu koostööd, nagu see on esitatud parlamendi 3. aprilli 2014. aasta resolutsioonis; kinnitab, et parlament ei ole võimeline tegema eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta teadlikku otsust;

16.

tuletab meelde, et parlament saatis oma 17. aprillil 2013. aastal vastu võetud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsuse tulemusena nõukogu küsimused komisjonile ja et komisjon vastas kirjaga 23. jaanuaril 2014; tuletab nõukogule meelde komisjoni seisukohta, et kõik institutsioonid on täiel määral seotud Euroopa Parlamendi poolt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tehtud tähelepanekute järelmeetmetega ning et kõik institutsioonid peaksid tegema koostööd, et tagada eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse sujuv läbiviimine;

17.

märgib, et komisjon märkis oma eespool nimetatud kirjas ka seda, et ta ei teosta järelevalvet teiste institutsioonide eelarve täitmise üle ning et teisele institutsioonile esitatud küsimustele vastamisega rikutaks selle teise institutsiooni vabadust kasutada oma osa eelarvest;

18.

väljendab kahetsust, et nõukogu ei anna jätkuvalt parlamendi küsimustele vastuseid; tuletab meelde järeldusi, mis tehti 27. septembril 2012. aastal toimunud parlamendi seminaril, mis käsitles Euroopa Parlamendi õigust anda nõukogu eelarve täitmisele heakskiit ja kus õigus- ja akadeemilised eksperdid olid üldiselt nõus parlamendi õigusega teabele; viitab sellega seoses ELi toimimise lepingu artikli 15 lõike 3 kolmandale lõigule, milles on sätestatud, et iga institutsioon, organ või asutus tagab oma töö läbipaistvuse;

19.

rõhutab, et nõukogu kulusid tuleb kontrollida samamoodi nagu teiste institutsioonide kulusid ning et sellise kontrolli põhiosa on sätestatud viimaste aastate eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides, eelkõige 23. oktoobri 2012. aasta resolutsioonis eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta;

20.

toonitab Euroopa Parlamendi õigust anda heakskiit eelarve täitmisele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 316, 317 ja 319 kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga, mille kohaselt tuleb heakskiit anda igale rubriigile eraldi, et säilitada läbipaistvus ja demokraatlik vastutus liidu maksumaksjate ees;

21.

on seisukohal, et palutud dokumentide parlamendile mitteandmine kahjustab eelkõige liidu kodanike õigust teabele ja läbipaistvusele ning sellest on saamas mureküsimus, sest see viitab teatavale demokraatia puudumisele liidu institutsioonides; palub seega nõukogul mitte käsitada parlamendi teabetaotlust püüdlusena saavutada institutsiooniline ülimuslikkus, vaid seada esikohale kodanike õigus saada täielikku teavet;

22.

peab vajalikuks kaaluda eri võimalusi ELi toimimise lepingus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta sätestatud eeskirjade ajakohastamiseks;

23.

leiab, et Euroopa Parlament ja nõukogu võiksid teha mõningaid edusamme, luues koos modus vivendi menetluse koos selliste dokumentide loeteluga, mida tuleb omavahel vahetada, et mõlemad institutsioonid täidaksid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses oma rolli; julgustab sellega seoses nõukogu otsima poliitilist lahendust nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmisele, sõltumata parlamendi ja nõukogu jätkuvalt erinevatest õiguslikest seisukohtadest;

24.

on seisukohal, et avatud ja ametlikust dialoogist sündiv rahuldav koostöö Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu ja nõukogu vahel võib olla liidu kodanike jaoks positiivne märk.

(1) ELT L 56, 29.2.2012.

(2) ELT C 334, 15.11.2013, lk 1.

(3) ELT C 331, 14.11.2013, lk 1.

(4) ELT C 334, 15.11.2013, lk 122.

(5) ELT L 266, 5.9.2014, lk 24.

(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(7) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(8) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(9) ELT L 250, 27.9.2011, lk 25.

(10) ELT L 313, 26.11.2011, lk 13.

(11) ELT L 286, 17.10.2012, lk 23.

(12) ELT L 350, 20.12.2012, lk 71.

(13) ELT L 308, 16.11.2013, lk 22.

(14) ELT L 328, 7.12.2013, lk 97.

21.11.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 334/98

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

20. november 2014,

milles sätestatakse Euroopa maaelu arengu võrgustiku ja Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustiku organisatsiooniline struktuur ja tegevuseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/168/EÜ

(2014/825/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 4 ja artikli 53 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 52 lõikega 1 loodi Euroopa maaelu arengu võrgustik liidu tasandil maaelu arenguga tegelevate riiklike võrgustike, organisatsioonide ja maaelu arengu valdkonnas tegutsevate haldusasutuste omavaheliseks võrgustikutööks.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 53 lõikega 1 loodi Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) võrgustik, et toetada artiklis 55 osutatud põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkusega tegelevat EIPd ja võimaldada võrgustikutööd tegevusrühmade, nõustamisteenuste osutajate ja teadustöötajate vahel.

(3)	Seepärast on vaja võtta vastu nii Euroopa maaelu arengu võrgustiku (edaspidi „ENRD võrgustik”) kui ka Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustiku (edaspidi „EIP võrgustik”) organisatsioonilist struktuuri ja tegevuspõhimõtteid käsitlevad eeskirjad.

(4)

Selleks et saavutada määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 52 lõike 2 ja artikli 53 lõike 2 kohaselt maaelu arendamiseks Euroopa tasandil tehtava võrgustikutöö eesmärgid ning et täita sama määruse artikli 52 lõikes 3 ja artikli 53 lõikes 3 ENRD võrgustikule ja EIP võrgustikule määratud ülesandeid, on vaja luua maaeluvõrgustike üldkogu ning määrata kindlaks selle ülesanded ja struktuur kooskõlas komisjoni valge raamatuga Euroopa valitsemise kohta (2) ning presidendi teatisega komisjonile „Framework for Commission expert groups: horizontal rules and public register” (3) (edaspidi „komisjoni eksperdirühmade raamistik”).

(5)

Üldkogu peaks eelkõige edendama teabevahetust ja võrgustikutööd selliste avaliku ja erasektori üksuste vahel, mis põllumajanduse tootlikkuse ning jätkusuutlikkuse arendamiseks tegelevad maaelu arendamise ning innovatsiooniga. Üldkogu peaks koordineerima ENRD ja EIP võrgustike tööd, kehtestama nende tegevuse strateegiaraamistiku, sealhulgas temaatiline töö, ning tagama nende tegevuse asjakohase järelevalve ja hindamise. Üldkogu peaks esitama juhtrühma liikmekandidaadid.

(6)

Üldkogu peaks koosnema riiklikest maaeluvõrgustikest, korraldusasutustest, makseasutustest, organisatsioonidest, kes liidu tasandil tegelevad maaelu arendamisega, LEADERi kohalikest tegevusrühmadest, tegevusrühmadega seotud innovatsioonitugiteenuste valdkonnas põllumajandusalaste nõustamisteenuste pakkujatest ja tegevusrühmadega seotud innovatsiooni alal tegutsevatest teadusasutustest.

(7)

Avatud, läbipaistva ja tasakaalus esinduse tagamiseks peaksid üldkogusse kuuluvad liidu tasandil maaelu arendamise valdkonnas tegutsevad organisatsioonid olema need, mis on kooskõlas komisjoni otsusega 2013/767/EL (4) määratud kodanikuühiskonnaga maaelu arendamist käsitlevat dialoogi pidava rühma koosseisu (edaspidi „kodanikuühiskonna dialoogirühm”).

(8)	Selleks et ENRD ja EIP võrgustiku tegevust kooskõlas üldkogu arvamustega tõhusalt ja tulemuslikult korraldada, on vaja luua maaeluvõrgustike juhtrühm ning määrata kindlaks selle ülesanded ja struktuur.

(9)

Juhtrühm peaks eelkõige valmistama ette ja rakendama ENRD ja EIP võrgustiku meetmeid ning tegema nende järelevalvet. Juhtrühm peaks koordineerima võrgustike temaatilist tööd ja tagama üldkogu tegevuse koordineerimise muude maaelu arengut käsitlevate eksperdirühmade ja komiteede ning Euroopa struktuuri ja investeerimisfondide tegevusega.

(10)

Juhtrühm peaks koosnema korraldusasutustest ja/või riiklikest maaeluvõrgustikest, ELi tasandil maaelu arendamise vallas tegutsevatest organisatsioonidest, maaelu arengu programmide hindamise eest vastutavatest riiklikest asutustest, põllumajandusalaste nõustamisteenuste pakkujatest ja/või põllumajandusvaldkonna teadusasutustest.

(11)	Selleks et ENRD ja EIP võrgustike ning kodanikuühiskonnaga maaelu arendamist käsitlevat dialoogi pidava rühma vahel toimiks avatud ja korrapärane teabevahetus, peaks kodanikuühiskonna dialoogirühma esimehel ja aseesimeestel olema õigus vaatlejatena osaleda juhtrühma koosolekutel.

(12)	Üldkogu ja juhtrühma liikmete jaoks tuleks ette näha teabe avaldamise eeskirjad.

(13)	Isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (5).

(14)	Komisjoni otsusega 2008/168/EÜ (6) on loodud Euroopa maaelu arengu võrgustiku organisatsiooniline struktuur aastateks 2007–2013. Nimetatud otsus tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(15)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas maaelu arengu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas otsuses sätestatakse Euroopa maaelu arengu võrgustiku (edaspidi „ENRD võrgustik”) ja põllumajanduse tootlikkuse ning säästvuse arendamise Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustiku (edaspidi „EIP võrgustik”) organisatsiooniline struktuur ja tegevuspõhimõtted ning luuakse selleks üldkogu ja juhtrühm, määratakse kindlaks nende koosseis ja ülesanded ning sätestatakse nende tegevuseeskirjad.

II PEATÜKK

MAAELUVÕRGUSTIKE ÜLDKOGU

Artikkel 2

Maaeluvõrgustike üldkogu

Luuakse ENRD ja EIP võrgustiku üldkogu (edaspidi „üldkogu”).

Artikkel 3

Üldkogu ülesanded

Üldkogu ülesanded on eelkõige järgmised:

a)	edendada teabevahetust ja võrgustikutööd selliste avaliku ja erasektori üksuste vahel, mis põllumajanduse tootlikkuse ning säästvuse parandamiseks tegelevad maaelu arendamise ning innovatsiooniga;

b)	tagada ENRD ja EIP võrgustike töö koordineerimine;

c)	kehtestada ENRD ja EIP võrgustike tegevuse strateegiaraamistik, sealhulgas temaatiline töö;

d)	tagada ENRD ja EIP võrgustike tegevuse asjakohane järelevalve ja hindamine, võttes arvesse määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 52 lõikes 2 ja artikli 53 lõikes 2 sätestatud eesmärke ja sama määruse artikli 52 lõikes 3 ja artikli 53 lõikes 3 loetletud ülesandeid;

e)	esitada põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadile (edaspidi „peadirektoraat”) juhtrühma liikmekandidaadid.

Artikkel 4

Üldkogu liikmed

1. Koordineerimisrühma kuuluvad järgmised liikmed:

a)	määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 54 osutatud riiklikud maaeluvõrgustikud (üks liige igast liikmesriigist);

b)	määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 66 osutatud korraldusasutused (üks liige igast liikmesriigist);

c)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (7) artiklis 7 osutatud makseasutused (üks liige igast liikmesriigist);

Euroopa ühises läbipaistvusregistris registreeritud ELi tasandi valitsusvälised organisatsioonid, kes on kooskõlas otsusega 2013/767/EL määratud kodanikuühiskonnaga maaelu arendamist käsitlevat dialoogi pidava rühma koosseisu (edaspidi „kodanikuühiskonna dialoogirühm”) ja kes on avaldanud soovi üldkogus osaleda (kuni 29 liiget);

e)	ELi tasandi organisatsioonid, kes esindavad maaelu arendamise vallas (sealhulgas maa- ja linnapiirkondade vaheline koostöö) tegutsevaid piirkondlikke ja/või kohalikke asutusi (kuni kolm liiget);

f)	määruse (EL) nr 1305/2013 artiklis 42 osutatud LEADERi kohalikud tegevusrühmad (üks liige igast liikmesriigist);

g)	innovatsioonitugiteenuste valdkonnas seoses tegevusrühmadega tegutsevad põllumajandusalaste nõustamisteenuste pakkujad (üks liige igast liikmesriigist);

h)	innovatsiooni alal seoses tegevusrühmadega tegutsevad teadusasutused (üks liige igast liikmesriigist).

2. Lõike 1 punktides a, b, c, f, g ja h osutatud liikmed määratakse vastava liikmesriigi poolt.

Lõike 1 punktis e osutatud liikmed määrab peadirektor kandideerimiskutse alusel.

3. Liikmesriikide asutused nimetavad iga lõike 1 punktides a, b, c, f, g ja h osutatud kategooria jaoks alalised esindajad.

Lõike 1 punktides d ja e osutatud organisatsioonid nimetavad oma alalised esindajad.

4. Üldkogu liikmete nimed avaldatakse komisjoni eksperdirühmade ja samalaadsete üksuste registris (edaspidi „register”) ning ENRD ja EIP võrgustike veebisaitidel.

5. Isikuandmeid kogutakse, töödeldakse ja need avaldatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 5

Üldkogu tegevus

1. Üldkogu tööd juhib komisjoni esindaja. Üldkogu esimees kutsub kokku koosoleku vähemalt kord aastas.

2. Üldkogu võib komisjoni nõusoleku korral luua ENRD ja EIP võrgustiku eesmärkide ja ülesannetega seotud küsimusi käsitlevaid allrühmi, sealhulgas alalisi allrühmi, mis käsitlevad järgmisi küsimusi:

a)	innovatsioon põllumajanduse tootlikkuse ja säästvuse arendamiseks;

b)	LEADER ja kogukonna juhitav kohalik areng ning

c)	maaelu arengu programmide hindamine.

Allrühmad tegelevad temaatiliste küsimustega üldkogu määratletud mandaadi alusel.

Sellised allrühmad saadetakse laiali kohe, kui nende ülesanded on täidetud.

3. Komisjoni esindaja võib kutsuda rühma töös ajutiselt osalema üldkogusse mittekuuluvaid eksperte ja vaatlejaid, kes on pädevad üldkogu või allrühma konkreetses päevakorraküsimuses.

4. Üldkogu liikmed ning kutsutud eksperdid ja vaatlejad peavad järgima aluslepingute ja nende rakenduseeskirjade kohaseid ametisaladuse hoidmise kohustusi, samuti komisjoni otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (8) lisa kohaseid turvaeeskirju seoses Euroopa Liidu salastatud teabe kaitsmisega. Kõnealuste nõuete rikkumise korral võtab komisjon kõik asjakohased meetmed.

5. Üldkogu ja selle allrühmade koosolekud peetakse komisjoni ruumides, kui esimees ei ole otsustanud teisiti. Komisjon tagab sekretariaaditeenuste osutamise. Komisjoni ametnikud, kes tunnevad menetluse vastu huvi, võivad osaleda üldkogu või selle allrühmade koosolekutel.

6. Üldkogu võtab oma töökorra vastu komisjoni eksperdirühmade standardtöökorra alusel.

7. Komisjon avaldab üldkogu tegevuse kohta kõik asjaomased dokumendid (näiteks päevakorrad, protokollid ja osalejate esildised) kas registri või registris asjakohasele veebisaidile viitava lingi kaudu.

8. Üldkogu tööd koordineeritakse muude eksperdirühmade ja komiteede tööga, mis on loodud kodanikuühiskonnaga maaelu arengut käsitleva dialoogi raames ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (9) ja nimetatud määruse kohaste konkreetset fondi käsitlevate määruste raames.

Artikkel 6

Kulude hüvitamine

1. Üldkogu liikmed ei saa nende poolt osutatud teenuste eest tasu.

2. Komisjon hüvitab komisjonis kehtiva korra kohaselt üldkogu liikmete sõidu- ja elamiskulud, mis on seotud üldkogu ja selle allrühmade koosolekutel osalemisega.

3. Lõikes 2 osutatud kulud hüvitatakse summade piires, mis on iga-aastase vahendite eraldamise korra kohaselt selleks otstarbeks eraldatud.

III PEATÜKK

MAAELUVÕRGUSTIKE JUHTRÜHM

Artikkel 7

Maaeluvõrgustike juhtrühm

Luuakse ENRD ja EIP võrgustiku juhtrühm (edaspidi „juhtrühm”).

Artikkel 8

Juhtrühma ülesanded

Juhtrühma ülesanded on eelkõige järgmised:

a)	valmistada ette ja rakendada ENRD ja EIP võrgustiku meetmeid ning teha nende järelevalvet kooskõlas üldkogu ette nähtud strateegiaraamistikuga;

b)	koordineerida temaatilist tööd kooskõlas üldkogu ette nähtud raamistikuga ja teha selle järelevalvet;

c)	hinnata korrapäraselt ENRD ja EIP võrgustike tegevuse tõhusust ja tulemuslikkust;

d)	tagada üldkogu töö koordineerimine muude eksperdirühmade ja komiteede tööga, mis on loodud kodanikuühiskonnaga maaelu arengut käsitleva dialoogi raames ning määruse (EL) nr 1303/2013 ja nimetatud määruse kohaste konkreetset fondi käsitlevate määruste raames;

e)	esitada üldkogule oma tegevuse kohta aruandeid.

Artikkel 9

Juhtrühma liikmed

1. Juhtrühma kuuluvad järgmised üldkogu liikmed:

a)	korraldusasutused ja/või riiklikud maaeluvõrgustikud (üks liige igast liikmesriigist);

b)	artikli 4 lõike 1 punktides d ja e osutatud ELi tasandi organisatsioonid (kuni 12 liiget);

c)	maaelu arengu programmide hindamise eest vastutavad riiklikud asutused (kuni neli liiget);

d)	artikli 4 lõike 1 punktides g ja h osutatud põllumajandusalaste nõustamisteenuste pakkujad ja/või põllumajandusvaldkonna teadusasutused (kuni neli liiget).

2. Juhtrühma liikmed nimetab peadirektor üldkogu ettepaneku alusel, milles võetakse arvesse ENRD ja EIP võrgustike liikmete geograafilist ja pädevuslikku mitmekesisust ning mis põhineb liikmekandidaatide vabatahtlikult võetud kohustusel.

Üldkogu võib teha ettepaneku juhtrühma liikmete rotatsiooniks seoses iga lõikes 1 osutatud kategooriaga.

3. Juhtrühma liiget võib asendada peadirektor üldkogu ettepaneku alusel järgmistel juhtudel:

a)	liige astub juhtrühmast tagasi;

b)	ta ei määra korrapäraselt esindajaid juhtrühma koosolekutele;

c)	tal ei ole enam võimalik tõhusalt juhtrühma töös osaleda;

d)	ta ei järgi Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 339 sätestatud kohustust mitte avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat informatsiooni.

4. Kodanikuühiskonnaga maaelu arengut käsitlevat dialoogi pidava rühma esimees ja aseesimehed võivad osaleda juhtrühma koosolekutel vaatlejatena.

Artikkel 10

Juhtrühma tegevus- ja koosolekukulud

Juhtrühma tegevus- ja koosolekukulude suhtes kohaldatakse artikleid 5 ja 6, olles teinud vastavad muudatused.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2008/168/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 12

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 20. november 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.

(2) „European governance”, komisjoni valge raamat, 25. juuli 2001, KOM(2001) 428 lõplik.

(3) „Framework for Commission expert groups: horizontal rules and public register”, presidendi teatis komisjonile, 10. november 2012, K(2010) 7649 lõplik.

(4) Komisjoni otsus 2013/767/EL, 16. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika valdkonda kuuluvate küsimuste üle kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi raamistiku loomise ja otsuse 2004/391/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 338, 17.12.2013, lk 115).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(6) Komisjoni otsus 2008/168/EÜ, 20. veebruar 2008, millega luuakse Euroopa maaelu arengu võrgustiku organisatsiooniline struktuur (ELT L 56, 29.2.2008, lk 31).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(8) Komisjoni otsus 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom, 29. november 2001, millega muudetakse komisjoni kodukorda (EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 334

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. aastakäik 21. november 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus 2014/821/ÜVJP, 4. november 2014, Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine) staatust käsitleva Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise lepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta	1
		Euroopa Liidu nõuandemissiooni Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks (EUAM Ukraine) staatust käsitlev Euroopa Liidu ja Ukraina vaheline leping	3
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1241/2014, 7. november 2014, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Westfälischer Pumpernickel (KGT)]	10
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1242/2014, 20. november 2014, milles sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) eeskirjad tegevuste kohta esitatavate kumulatiivsete andmete jaoks	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1243/2014, 20. november 2014, milles sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 508/2014 (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) eeskirjad liikmesriikide esitatava teabe ning andmevajaduse ja võimalike andmeallikate vahelise sünergia kohta	39
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1244/2014, 20. november 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 375/2014 (millega asutatakse Euroopa vabatahtlik humanitaarabikorpus (ELi humanitaarabi vabatahtlikke käsitlev algatus)) rakenduseeskirjad ( 1 )	52
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1245/2014, 20. november 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	84
		DIREKTIIVID
	*	Nõukogu direktiiv 2014/102/EL, 7. november 2014, millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta) seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega ( 1 )	86
		OTSUSED
		2014/822/EL
	*	Euroopa Parlamendi otsus, 23. oktoober 2014, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta	88
		Euroopa Parlamendi resolutsioon, 23. oktoober 2014, tähelepanekutega, mis on elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa	90
		2014/823/EL
	*	Euroopa Parlamendi otsus, 23. oktoober 2014, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti büroo 2012. aasta raamatupidamiskontode sulgemise kohta	93
		2014/824/EL
	*	Euroopa Parlamendi otsus, 23. oktoober 2014, Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu	94
		Euroopa Parlamendi resolutsioon, 23. oktoober 2014, tähelepanekutega, mis on Euroopa Liidu 2012. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva otsuse lahutamatu osa, II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu	95
		2014/825/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 20. november 2014, milles sätestatakse Euroopa maaelu arengu võrgustiku ja Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustiku organisatsiooniline struktuur ja tegevuseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2008/168/EÜ	98