7.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/1

(1)

Ühendkuningriik andis 25. jaanuaril 2013. aastal komisjonile teada oma kavatsusest kehtestada ajavahemikuks 1. aprillist 2013 kuni 31. märtsini 2017 videomängudega seotud maksusoodustus. Komisjon küsis 7. märtsil 2013. aastal saadetud kirjaga lisateavet, mille Ühendkuningriik esitas 22. märtsil 2013. aastal saadetud kirjaga.

(2)

16. aprilli 2013. aasta kirjas teatas komisjon Ühendkuningriigile otsusest algatada kavandatud abimeetme puhul Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(3)

Komisjoni otsus algatada menetlus (edaspidi „algatamisotsus”) avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi.

(4)

Ühendkuningriik esitas oma märkused otsuse kohta 17. mai 2013. aasta kirjaga. Lisaks sellele sai komisjon märkusi huvitatud isikutelt. Komisjon edastas need märkused Ühendkuningriigile, kellele anti võimalus vastata. Ühendkuningriigi vastused saadi 22. augusti 2013. aasta kirjadega. Komisjon küsis 7. oktoobri 2013. aasta kirjaga Ühendkuningriigilt lisateavet. Ühendkuningriik vastas 4. novembri 2013. aasta kirjaga.

(5)

Videomängudega seotud maksusoodustust võimaldava Ühendkuningriigi meetme eesmärk on ajendada videomängude arendajaid tootma Briti või Euroopa kultuuritaustaga videomänge. Meetme eeskujuks on filmidega seotud Ühendkuningriigi maksusoodustus, mille komisjon kiitis heaks 2006. aastal (3) ja mida pikendati 2011. aastal (4)31. detsembrini 2015.

(6)

Kava kohaselt kuni 2017. aasta märtsini kohaldatava meetme kavandatud eelarve on kokku 115 miljonit Inglise naela. Eelarveaastal 2013/2014 on kavandatud kulutusi 10 miljoni Inglise naela ulatuses ning järgneval kolmel eelarveaastal peaksid kulutused olema 35 miljonit Inglise naela aastas. Abi rahastab Ühendkuningriigi majandus- ja rahandusministeerium. Briti Filmiinstituudi sertifitseerimisüksus vastutab britilike mängude sertifitseerimise taotluste hindamise eest.

(7)

Ettevõtjad, kes peavad maksma Ühendkuningriigi äriühingu tulumaksu ja kes arendavad abimeetme tingimustele vastavaid videomänge, saaksid Ühendkuningriigis kasutatavate või tarbitavate kaupade ja teenustega seotud kulutuste pealt taotleda maksusoodustust maksimaalselt 25 % ulatuses tootmiseelarvest. Maksusoodustus arvutatakse nii, et videomängude maksustatavast tulust arvutatakse täiendavalt maha abimeetme tingimustele vastavad tootmiskulud. Täiendavalt tohib maha arvata kuni 80 % tootmiseelarvest. Juhul kui abisaaja on raamatupidamise aruandeperioodil kandnud kahju, võib ta taotleda maksukrediidi väljamaksmist. Äriühingu tulumaksu käsitleva 2009. aasta seaduse muutmiseelnõu osa 1217CF(3) kohaselt piirduvad abikõlblikud kulud kujundamise, tootmise ja testimisega seotud põhikuludega.

(8)

Videomängudega seotud Ühendkuningriigi maksusoodustuse puhul kohaldatakse kultuuritesti, mis on sarnane kultuuritestiga, mida kohaldati Ühendkuningriigi filmidega seotud maksusoodustuse puhul. Mõlemad testid koosnevad neljast osast: kultuuriline sisu, kultuuriline panus, Ühendkuningriigi kultuurikeskuste kasutamine ning selliste kultuuritöötajate kaasamine, kes elavad või asuvad Ühendkuningriigis või EMPs.

(9)

Kuna teavitatud meedet rahastatakse selliste maksude mahaarvamise kaudu, mis tavapäraselt tuleks tasuda riigieelarvesse, on meetme rahastajaks riik. Videomänge toodetakse mitmes liikmesriigis ning selliste videomängude jaoks on olemas siseturg. Nende mängudega seoses antav toetus võib seega mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ja konkurentsi. Sellest tulenevalt leidis komisjon menetluse algatamise otsuses, et meede kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Komisjon kahtles selles, kas abi on siseturuga kokkusobiv.

(10)

Esiteks kahtles komisjon selles, kas territoriaalsete tingimuste sidumine sellise abiga on vajalik või proportsionaalne. Ühendkuningriik on lähtunud kavandatud abikava ülesehituse väljatöötamisel filmidega seotud Ühendkuningriigi maksusoodustuse kava ülesehitusest. Sellepärast on Ühendkuningriik teinud ettepaneku, et maksusoodustus kehtiks ainult nende kaupade või teenustega seotud kulutustele, mida kasutatakse või tarbitakse Ühendkuningriigis. Kuid filmidega seotud maksusoodustuse puhul kasutatakse spetsiaalset erandit tavapärasest territoriaalsete piirangute keelust. Selle erandi kasutamine on lubatud filme käsitleva teatise (5) kohaselt ainult filmide ja telesaadete, mitte aga videomängude tootmise toetamiseks.

(11)

Teiseks kahtles komisjon, kas abi andmine mängudele on vajalik, sest mängude turg kasvab kiiresti. Ühendkuningriik ei esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et tekiks turutõrge, millega kaasneks Briti kultuuritaustaga videomängude alatootmine juhul, kui riigiabi ei anta.

(12)

Samuti on Ühendkuningriik seisukohal, et videomängude maksusoodustus Ühendkuningriigis on vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile d siseturuga kokkusobiv. Komisjon ei olnud siiski veendunud, et Ühendkuningriigi kavandatud kultuuritesti abil oleks praktikas võimalik välja selekteerida piiratud arv videomänge, mis esindaksid sellist kultuurilist kvaliteeti, mida turul ilma abita piisavalt ei pakuta, ja mis oleksid olulised tagamaks, et britilikud ja euroopalikud kultuuriteemad oleksid videomängudes esindatud ja kajastatud.

(13)

Lisaks väljendas komisjon muret selle üle, et abi tulemusel võib tekkida liidus võidujooks toetustele, ning kahtles, kas mis tahes positiivne mõju tasakaalustab potentsiaalseid konkurentsimoonutusi.

(14)

Komisjonile esitasid märkused üks liikmesriik (Prantsusmaa), Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome riiklikud videomängude arendajate liidud, Euroopa mänguarendajate föderatsioon (EGDF), filmitööstuse edendamisse kaasatud Ühendkuningriigi avalik-õiguslikud asutused, ringhäälinguorganisatsioon ja Ühendkuningriigi filmitootjate kutseühingud. Kõik märkuste esitajad rõhutasid, kui oluline võib olla mängude kultuuriline kvaliteet ja tähtsus. Nende arvates ei olnud turul piisavalt stiimuleid suurema kultuurilise eesmärgiga mängude tootmiseks. Keegi neist ei arvanud, et on olemas oht, et liikmesriigid hakkavad üksteise võidu toetusi taotlema.

(15)

Abi vajalikkusega seoses rõhutasid huvitatud isikud, et Ühendkuningriik on kaotamas oma juhtpositsiooni videomängude turul, et 2012. aastal oli alla 10 % Ühendkuningriigis turule lastud mängudest arendatud Ühendkuningriigis, et turul valitsesid Põhja-Ameerika ja Aasia ning toimus töötajate äravool Kanadasse. Märkuste esitajad tõstsid esile ka asjaolu, et liikmesriikide jaoks oleks peamine ülesanne tulla toime konkurentsiga, mida pakuvad sellised kolmandad riigid – eelkõige Kanada –, kes subsideerivad mänge suures ulatuses.

(16)

Ühendkuningriigi sõltumatute mänguarendajate assotsiatsioon TIGA (UK Independent Game Developers Association) tõi näiteid mitme kava ja projekti kohta, mille raames oleksid Ühendkuningriigis või Euroopas arendatud videomängud tõenäoliselt maksusoodustuse abil turule jõudnud, kuid mida tegelikkuses ei juhtunud. Ühendkuningriigi mängude ja interaktiivse meelelahutuse valdkonda esindav assotsiatsioon Ukie (United Kingdom Interactive Entertainment) täheldas, et ülemaailmsel mängude turul avaldatakse mänguarendajatele survet töötada välja võimalikult laiale publikule mõeldud tooteid. Ennekõike tähendaks see seda, et nad peaksid tegema oma tooted kättesaadavaks Põhja-Ameerika turu jaoks ja üha enam Kaug-Ida turgude jaoks ning tooted peaksid vastama nende piirkondade kultuurinormidele ja ootustele. See sunniks Euroopa mänguarendajaid mitte rõhutama oma mängudes euroopalikke elemente seepärast, et neil oleks võimalik müüa mänge kogu maailmas. Sellest tulenevalt oleks Euroopa kultuuritaustaga mängude arendajatel keerulisem leida rahastajaid erasektorist. Sellepärast leidis Ukie, et abi aitaks heastada turutõrget.

(17)

Prantsusmaa valitsus tõstis esile suundumuse, et mängud sisaldavad üha rohkem n-ö rahvusvahelisi stereotüüpe.

(18)

Samas ütles TIGA, et 54 % Ühendkuningriigi sõltumatute mänguarendajate käibest moodustas müük Ühendkuningriigis. See annab alust arvata, et Ühendkuningriigi ostjad eelistavad kodumaist toodangut. Peale selle väitis TIGA, et ajavahemikul 2008–2011 oli sektoris alustavaid ettevõtjaid rohkem (216) kui tegevust lõpetavaid ettevõtjaid (197).

(19)

Võimaliku liikmesriikidevahelise konkurentsi moonutamise osas nõustus TIGA, et väiksemad kulud mõjutavad videomängude tootjate asukohavaliku otsuseid, kuid TIGA leidis, et peamine konkurentsimoonutus tuleneks kolmandatest riikidest, näiteks Kanadast, kus sektor kasvaks riigi toetuse abil. TIGA sõnul kasvas ajavahemikul 2008–2010 Kanadas tööhõive kõnealuses sektoris 33 %, samas kui Ühendkuningriigis see vähenes 9 %.

(20)

Pärast seda, kui komisjon oli väljendanud kahtlust, kas territoriaalse kulutamise tingimused – mis tulenevad testitingimusest, et kaupu ja teenuseid tuleb kasutada või tarbida Ühendkuningriigis – oleksid asjakohased, on Ühendkuningriik seda küsimust käsitlenud ning muutnud kavandatud õigusakti sõnastust nii, et väljendi „kasutatud või tarbitud Ühendkuningriigis” asemel on kasutatud sõnastust „kulutatud Euroopa Majanduspiirkonnas (EMPs)”, selgitades sellega, et maksusoodustust võib kohaldada EMPs tehtud mis tahes kulutuste suhtes. Lisaks püüavad nad piirata allhangetega seotud abikõlblikke kulusid. Toetust saav tootja võib abikõlblikest põhikulutustest kulutada allhankijatele kuni 1 miljon Inglise naela projekti kohta kooskõlas Prantsusmaal videomängude puhul kohaldatud maksusoodustusega (6). Sellega tagatakse, et olulise osa mänguarendusest teeb abisaaja ise.

(21)

Ühendkuningriik leiab, et sellisel allhangetega seotud kulude abikõlblikkuse piirangul on liikmesriikidevahelisele kaubandusele väike mõju. Arutelud videomängude sektori esindajatega, sealhulgas väikeste ja suurte arendajatega, on näidanud, et sarnaselt muude loomevaldkondadega on videomängude arendamine väga suurt koostööd nõudev protsess, mille põhilised arendustegevused (näites programmeerimine, disainimine ja kunstiline kujundamine) tehakse tavaliselt samas asukohas.

(22)

Seoses abi vajalikkusega kultuurilise sisuga mängude alatootmise tõttu on Ühendkuningriik esitanud tõendeid selle kohta, et selliste mängude hulk on vähenemas nii suht- kui ka absoluutarvudes. Ühendkuningriik on nõus, et üldiselt on videomängude sektor dünaamiline ja kasvav. Samas arendati 2012. aastal alla 10 % Ühendkuningriigis turule lastud mängudest Ühendkuningriigis, kusjuures 2008. aastal oli see näitaja 16 %. Ühendkuningriik analüüsis põhjalikumalt ka Ühendkuningriigis ajavahemikul 2003–2012 turule lastud mänge. Näitajatest ilmneb pidev langus britilike mängude arvus ja nende turuosa järsk vähenemine 9 %–lt kõigist Ühendkuningriigis turule lastud mängudest (sealhulgas teistest riikidest pärit mängudest) 2003. aastal 4 %–le 2006. aastal. Aastatel 2009–2012 püsis see näitaja 3 % juures. 2003. aastal oleks 41 % Ühendkuningriigis arendatud mängudest läbinud kultuuritesti, kuid 2012. aastal oleks testi läbinud ainult umbes 25 % mängudest.

(23)

Ühendkuningriik nõustub, et nutitelefonipõhiste mängude arvu kasv on kaotanud teatavad turule sisenemise tõkked nende väikeste arendajate jaoks, kes soovivad siseneda videomängude turule. 2011. aastal avaldatud näitajatest selgub tõepoolest, et eelnenud aastal kasvas videomängude arendamine alustavate ettevõtjate poolt. Kuid mängude sisu silmas pidades ilmneb Abertay ülikooli videomängude prototüüpide programmi raames tehtud uuringust, et ülikoolile viimase kahe aasta jooksul kogu Ühendkuningriigist väikeste ja mikroettevõtjate poolt esitatud 306st mobiiltelefoni- ja internetipõhisest mängust ei asunud suure enamiku mängude puhul – nimelt 255 mängu puhul – tegevuskoht Ühendkuningriigis, samuti ei olnud kasutatud Briti tegelaskujusid ega süžeed (7).

(24)

Seda võib selgitada asjaoluga, et kultuurilise tähtsusega mängude tootmiskulud võivad olla võrdsed „globaalsete” mängude tootmiskuludega, kuid nende mängude turg on märkimisväärselt väiksem. Seega kaasneks nende tootmisega suurem majandusrisk. Seega oleks britilikku või Euroopale iseloomulikku kultuuritausta sisaldavad videomängud ärilises mõttes vähem elujõulised kui globaliseerituma sisuga mängud. Nii rahvusvahelised väljaandjad kui ka kodumaised arendajad ei võta tõenäoliselt riske kultuuritaustaga sisu tootmisega seoses ja loovad selle asemel üldisemat, rahvusvahelistele turgudele suunatud sisu.

(25)

Ühendkuningriigi riigiasutuste uuringust selgus, et mängude süžeest jäetakse välja britilikud elemendid, püüdes tagada selliste ülemaailmsete avaldamiskokkulepete sõlmimist, mis on vajalikud nende mängude arendamiseks ja arendaja ellujäämiseks. Ligikaudu kolm neljandikku Briti videomängude arendajatest väitis, et algupärase intellektuaalomandi arendamine on viimasel viiel aastal aeglustunud või täiesti lõppenud. Uuringu tulemusel leiti, et paljud arendajad on äriliste tingimuste täitmiseks pidanud muutma oma mängude kultuurilist sisu. 53 % vastajatest ütles, et nad olid asendanud britilikud ja euroopalikud tegelaskujud ja tegevuskohad muude tegelaskujude ja tegevuskohtadega.

(26)

Seda silmas pidades oleks maksusoodustuse eesmärk muuta tõenäoliselt majanduslikult mittetõhusad kultuurilised tooted majanduslikult elujõuliseks, edendades seeläbi selliste uute kultuuriliste toodete tootmist, mida maksusoodustuse puudumise korral ei toodetaks, ning toetada britilike või EMP-le iseloomuliku kultuuritaustaga kultuuriliste toodete jätkusuutlikuks tootmiseks vajalike oskuste arendamist.

(27)

Lisaks selgitas Ühendkuningriik seoses kultuuritestiga, millega tagatakse, et abikava hõlmab ainult selgelt kultuurilisi mänge, et esiteks on maksu ja -tolliametil (HM Revenue and Customs) sihtotstarbeline ja spetsialiseerunud loometööstuse üksus, mis vastutab videomängude maksusoodustuse taotluste menetlemise ja kontrollimise eest. Üksus viib läbi taotluste riskihindamise ning selle protsessi käigus veendutakse, et kvalifitseerumiseeskirju on nõuetekohaselt järgitud. Seega on testi kohaldamiseks kehtestatud kindel protsess.

(28)

Testi nende elementide kohta, mis aitavad kindlaks määrata mängu kultuurilist taset, märkis Ühendkuningriik, et kavandatud kultuuritesti raames teenitavatest punktidest on enamik seotud sisuga. Kuni 20 punkti 31st on seotud mängu kultuurilise sisu ja panusega. See hõlmab elemente, nagu tegevuse asukoht, peategelased, teema, millel mäng põhineb, inglise keele kasutamine ning Briti kultuuri ja kultuuripärandi kajastamine. Ainult kolm punkti on seotud arendustegevuse asukohaga ja ülejäänud kaheksa punkti on võimalik saada siis, kui asjaomane kultuurilise sisuga mängu arendaja, näiteks loo kirjutaja, helilooja, disainer, kunstnik või programmeerija, on Briti või EMP riigi kodanik või resident. Kavandatud test on seega suuresti keskendatud sisule, mitte aga ettevõtja tegevuskohale. Sellist sisule orienteeritust suurendab veelgi minimaalse kultuurilise sisu reegli (n-ö miinimumpunktide reegli) kohaldamine, mille abil tagatakse, et testi läbivad vaid need mängud, mis on saanud piisaval arvul punkte kultuurilise sisu eest.

(29)

See sisule orienteeritus seab piirangu maksusoodustuse üldisele ulatusele. Ühendkuningriik analüüsis riigis aastatel 2006, 2009 ja 2012 turule lastud mänge ja tegi selleks tagasiulatuvalt kultuuritesti kõigi sel perioodil turule lastud mängude suhtes, mis toodeti Ühendkuningriigis. 2012. aastal Ühendkuningriigis turule lastud 822 mängust oli vaid 74 toodetud Ühendkuningriigi arendajate poolt ning kultuuritesti olemasolu korral oleks selle testi läbinud 25,7 % neist mängudest (19 mängu). Ka 2006. ja 2009. aasta puhul näitas test, et Ühendkuningriigis arendatud mängudest moodustaksid sellised mängud umbes 27 %, samas kui nende osakaal kõigis Ühendkuningriigis välja lastud mängudes oleks 3–4 %.

(30)

Ühendkuningriigi arvates jääb testi läbimise määr 25,7 % sellesse vahemikku, millega komisjon nõustus Prantsusmaa videomängudega seotud maksusoodustuse (8) puhul. Viidatud otsuses leidis komisjon, et ligikaudu 30 % mängude väljavalimine näitab, et Prantsusmaa on koostanud kriteeriumid, mille abil tagatakse, et maksusoodustusega hõlmatud videomängude sisu on tõepoolest kultuuriline. Samamoodi peab Ühendkuningriik videomängude kultuuritesti piisavalt piiravaks, et oleks võimalik tagada, et abi antakse britilikele või Euroopa Majanduspiirkonnale iseloomuliku kultuuritaustaga videomängudele.

(31)

Lisaks on Ühendkuningriik nõustunud teavitama kavast kui esialgsest nelja aastat hõlmavast katseprojektist ning ta kasutab seda aega selleks, et teha maksusoodustuse kasutamise üle järelevalvet ja tagada, et seda soodustust kasutatakse sihipäraselt.

(32)

Seoses komisjoni murega selle üle, et abi võib põhjustada liidus võidujooksu toetustele ja selle võidujooksuga kaasneks konkurentsi põhjendamatu moonutamine, täheldas Ühendkuningriik, et selline võidujooks toetustele leiaks siis aset paljudes liikmesriikides, kes on kehtestanud abikavad, mille eesmärk on suurendada oma siseriiklike sektorite konkurentsivõimet. Ühendkuningriik ei pea seda tõenäoliseks. Kuigi maksusoodustused võivad olla asukohavaliku puhul otsustavaks teguriks, on abi näol tegemist peamiselt vastusega Kanada, USA ja Lõuna-Korea maksusoodustusele. Prantsusmaa on praegu ainus liikmesriik, kes võimaldab maksusoodustust kultuurilise taustaga videomängude tootmisel.

(33)

Lisaks keskenduks võidujooks toetustele pelgalt majanduslikule konkurentsile ilma igasuguste kultuuriliste piiranguteta. Veel paar riiki, kes otsivad võimalusi kaitsta konkreetsete kultuuriliste toodete tootmist (vastavalt kokkulepitud kultuuritestile), ei kujutaks endast veel võidujooksu toetustele.

(34)

Kavandatud abi eesmärk on kaitsta britilike või Euroopale iseloomuliku kultuuritaustaga videomängude tootmist ja sel kujul võimaldataks abi kaudu maksusoodustust ainult murdosale Ühendkuningriigis ja Euroopas arendatud mängudest ning toetataks ainult väikest osa videomängude arendamisega seotud kogukulutustest. Pärast sektori esindajatega toimunud arutelusid on Ühendkuningriigi hinnangul ainult väiksel osal, st umbes 10 %-l britilikest või Euroopale iseloomuliku kultuuritaustaga mängudest üle 5 miljoni Inglise naela suurune eelarve. Enamik mänguarenduskulutustest on seotud märkimisväärselt väiksemate projektidega.

(35)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on juhul, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(36)

Maksu- ja tolliameti poolt heakskiidetud maksusoodustuse näol antav toetus videomängude tootmisele kujutab endast mängutootmissektori ettevõtjatele majandus- ja rahandusministeeriumi eelarvest antavat finantseelist. Toetust antakse seega riiklikest vahenditest ja toetus on seotud riigiga. Kõnealuse meetme eesmärk on vähendada abi saavate ettevõtjate tootmiskulusid ning see loob neile ettevõtjatele majandusliku eelise. Eelise saavad üksnes videomängude sektori ettevõtjad ning see on seega valikuline. Lisaks mõjutab eelis liikmesriikidevahelist kaubandust ja konkurentsi, kuna mänge toodetakse ka teistes liikmesriikides ja nendega kaubeldakse rahvusvaheliselt. Sellest tulenevalt kujutab see endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(37)

Seoses kava üldise õiguspärasusega märgib komisjon, et Ühendkuningriik on tagasi võtnud territoriaalsust käsitleva sätte, mida komisjon pidas siseturul kaupade liikumise ja teenuste osutamise vabadust silmas pidades probleemseks. Ühendkuningriik nõustus piirama allhangetega seotud kulude abikõlblikkuse mahtu kuni 1 miljoni Inglise naelani.

(38)

Komisjon on seisukohal, et see piirang on käesoleva juhtumi puhul vastuvõetav, kuna praktikas ei ole tootmiseelarve suurust silmas pidades ilmselt tõenäoline, et maksimaalselt 1 miljoni Inglise naelani ulatuvad alltöövõtuga seotud kulud takistaksid märkimisväärselt allhanke kasutamist. Ühendkuningriigi hinnangul on nende kultuuritestiga hõlmatud videomängudest enamiku puhul tootmiseelarve väiksem kui 1 miljon Inglise naela. Vaid umbes 10 % nende videomängude puhul oleks eelarve suurem kui 5 miljonit Inglise naela. Olenevalt Ühendkuningriigis videomängude tootmiseelarvetes toimuvatest muutustest jätab komisjon endale õiguse see ülemmäär üle vaadata, kui abimeetmest teavitatakse uuesti selle nelja rakendamisaasta jooksul vastavalt Ühendkuningriigi võetud kohustustele.

(39)

Ühendkuningriik kavatseb põhjendada mänguarenduseks antavat toetust sellega, et tegemist on kultuuri edendamiseks antava abiga. Sellest tulenevalt tuleks läbi viia ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti d kohane hindamine. Komisjon ei ole välja töötanud suuniseid selle sätte kohaldamiseks mängudele antava abi suhtes. Samas on filme käsitlevas teatises osutatud võimalusele anda mängudega seotud abi. Selle teatise punktis 24 on öeldud, et mängude jaoks mõeldud abimeetmeid käsitletakse ka edaspidi üksikjuhtumite põhjal. Kui suudetakse näidata, et kultuurilise ja hariva eesmärgiga mängude jaoks on vaja abikava, kohaldab komisjon filme käsitleva teatise kohaseid abi osakaalu kriteeriume.

(40)

Seega peab komisjon hindama meetme kokkusobivust siseturuga otse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti d alusel. Komisjon peab kontrollima, kas abi kasutatakse tõepoolest kultuuri edendamiseks, ning veenduma, et abiga ei mõjutata kaubandustingimusi ja konkurentsi liidus määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. See tähendab, et abi peab olema sobiv vahend eesmärgi saavutamiseks, ning eelkõige seda, et selle toetuseta puuduks turuosalistel piisav stiimul soovitud liiki mängude tootmiseks. Seoses abi proportsionaalsusega võib analoogia põhjal kohaldada filme käsitlevas teatises audiovisuaalteoste jaoks kehtestatud abi ülemmäärasid. Komisjon hindas teatavate videomängude kultuurilist eesmärki ja abi vajalikkust kahes otsuses, milles käsitleti mängudele antavat abi Prantsusmaal, otsustele on viidatud põhjendustes 20 ja 30.

(41)

Selleks et mängude jaoks antav abi oleks Ühendkuningriigi kavandatud kujul kokkusobiv ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga d, peab selle abi eesmärk olema kultuuri edendamine. Abikavasse tehtud muudatuste ja Ühendkuningriigi poolt esitatud täiendavate tõendite alusel on komisjon jõudnud veendumusele, et Ühendkuningriik kohaldab tõeliselt selektiivset kultuuritesti, mille abil tagatakse, et abi antakse ainult kultuuri edendamiseks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga d.

(42)

Esiteks võtab komisjon teadmiseks Ühendkuningriigi esitatud selgitused testi kohta, mille eesmärk on kindlaks määrata mängu kultuuriline kvaliteet (vt põhjendused 27–29): enamik punkte, mida on võimalik kavandatud kultuuritesti raames teenida, on seotud mängu kultuurilise sisu ja panusega (kuni 20 punkti 31st). Sellist sisule orienteeritust suurendab veelgi minimaalse kultuurilise sisu reegli (n–ö miinimumpunktide reegli) kohaldamine, mille abil tagatakse, et testi läbivad vaid need mängud, mis on saanud piisaval arvul punkte kultuurilise sisu eest.

(43)

See sisule orienteeritus seab piirangu maksusoodustuse üldisele ulatusele. Varasematel aastatel turule lastud mängudega seoses läbiviidud kultuuritesti simulatsioonide põhjal selgus, et 26–27 % Ühendkuningriigis toodetud mängudest oleksid läbinud kultuuritesti. Selline testi läbimise määr näitab, et testi kriteeriumide abil on tagatud, et maksusoodustuse saamiseks abikõlblike videomängude sisu on tõepoolest kultuuriline ja et test on piisavalt piirav, et suunata abi britilike või Euroopale iseloomuliku kultuuritaustaga videomängude toetamisele. Võrdluseks võib esile tuua selle, et oma 2007. aasta otsuses Prantsusmaa videomängudega seotud maksusoodustuse kohta (9) leidis komisjon, et abikõlblike mängude 30 % suurune osakaal tähendab seda, et test on piisavalt selektiivne.

(44)

Sellest tulenevalt on menetluse algatamise otsuses tõstatatud kahtlused kõrvaldatud. Asjaolu, et vaid 27 % mängudest osutub valituks, näitab, et meetme eesmärk ei ole pelgalt tööstuslik, st pakkuda toetust konkreetsele sektorile, vaid tõepoolest kultuuriline. Seega on abimeetme eesmärk tõepoolest edendada kultuuri.

(45)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti d alusel võimaldatud maksusoodustus peaks olema soovitud eesmärgi täitmiseks sobiv vahend. Muuks otstarbeks antud riigiabiga, mis ei ole keskendatud kõnealusele kultuurilisele eesmärgile, edendataks sektoriga seotud tööstuslikke eesmärke suurema tõenäosusega. Komisjon tunnistab, et kavandatud kujul võimaldab maksusoodustus suunata riigi toetuse kultuurilise sisuga mängudele ja seega on see maksusoodustus sobiv vahend soovitud kultuurilise eesmärgi saavutamiseks.

(46)

Pidades silmas mängude turu väga dünaamilist arengut, esitasid Ühendkuningriigi ametiasutused andmeid kinnitamaks, et abi on vajalik selliste mängude mõistliku tootmismahu tagamiseks ning et kultuuriliste mängude jaoks mõeldud abita väheneks nende tootmine ja turuosa olulisel määral. Näitajatest ilmneb pidev langus Briti kultuuritaustaga mängude arvus ja nende turuosa järsk vähenemine 9 %–lt kõigist Ühendkuningriigis turule lastud mängudest 2003. aastal 4 %–le 2006. aastal. Aastatel 2009–2012 püsis see näitaja 3 % juures.

(47)

Kultuurilise tähtsusega mängude tootmiskulud võivad olla võrdsed „globaalsete” mängude tootmiskuludega, kuid nende mängude turg on märkimisväärselt väiksem. Seega kaasneks nende tootmisega suurem majandusrisk. Seega oleks Briti või Euroopale iseloomulikku kultuuritausta sisaldavad videomängud ärilises mõttes vähem elujõulised kui globaliseerituma sisuga mängud. Seega sunniks turg Euroopa mänguarendajaid mitte rõhutama oma mängudes euroopalikke elemente, nii et mänge saaks müüa kogu maailmas. Euroopalike mängude arendajatel on raskem leida rahastajaid erasektorist.

(48)

Kavandatud maksusoodustus peaks aitama edendada kultuurilise sisuga videomängude – mitte aga puhtalt meelelahutuslike videomängude – tootmist nii, et väheneksid kultuurilise sisuga videomängude tootmiskulud. Seega on alust järeldada, et meetmel on tõenäoliselt piisav stimuleeriv mõju eesmärgi saavutamiseks.

(49)

Lisaks on abimeede proportsionaalne, sest abi osakaal piirdub 25 % ga tootmiskuludest, mis on reaalselt kantud abikõlblike mängude tootmise käigus. See on väiksem kui filme käsitleva teatise punkti 52 alapunkti 1 kohaselt audiovisuaalteoste tootmiseks lubatud 50 % abi osakaal, kusjuures lubatava abi osakaalu puhul kohaldatakse seda sätet analoogia põhjal.

(50)

Selleks et mitte mõjutada kaubandustingimusi ja konkurentsi liidus sel määral, et see oleks vastuolus ühiste huvidega, peaks positiivne mõju tasakaalustama meetme põhjustatud konkurentsimoonutusi ja mõju kaubandusele.

(51)

Ühendkuningriigi ja sektori esindajate esitatud andmete kohaselt arendati 2012. aastal Ühendkuningriigis turule lastud mängudest alla 10 % Ühendkuningriigis. Ühendkuningriigis turule lastud abikõlblike mängude turuosa on üsna väike (4–5 %). Ka nende osakaal Ühendkuningriigis toodetud abikõlblike videomängude hulgas – nimelt 27 % – on suhteliselt väike.

(52)

Lisaks ei osutanud ükski potentsiaalselt mõjutatud huvitatud isik meetme võimalikule kahjulikule mõjule. Vastupidi, pärast menetluse algatamist märkused esitanud videomängude tootjate liidud TIGA ja EGDF rõhutasid meetme väikest mõju nende riiklikele tööstusharudele ning meetme üldist mõju Põhja-Ameerikast ja Kaug-Idast pärinevat konkurentsi silmas pidades. Sellepärast oleks üsna ebatõenäoline, et liikmesriikides tekiks võidujooks toetusele.

(53)

Igal juhul on kasulik, et Ühendkuningriik piirab kava kehtivusaega nelja aastaga, et turuarenguid silmas pidades oleks võimalik selle kava kohaldamist ja kohaldamise kriteeriume uuesti hinnata.

(54)

Sellest tulenevalt leiab komisjon, et menetluse algatamise otsuses tõstatatud kahtlused on kõrvaldatud. Konkurentsimoonutusi ja meetme mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele on nüüd piiratud nii, et need ei ole vastuolus ühiste huvidega.

(55)

Komisjon on seega seisukohal, et abiga ei tugevdata abi saavate ettevõtjate turujõudu põhjendamatult ega piirata turuosaliste jaoks mõeldud dünaamilisi stiimuleid, vaid hoopis mitmekesistatakse pakkumist turul. Seega on alust järeldada, et meetmega kaasnevad konkurentsimoonutused ja mõju kaubandusele on piiratud, nii et abile antav üldine hinnang on positiivne. Videomängude loomiseks mõeldud maksusoodustus on seega siseturuga kokkusobiv ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti d alusel,

7.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/9

(1)

Komisjon teavitas Poolat 7. juunil 2006 saadetud kirjas oma otsusest algatada ülalmainitud riigiabi juhtumi kohta ametlik uurimismenetlus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2.

(2)

23. oktoobril 2007 võeti vastu komisjoni otsus 2008/344/EÜ (1) (edaspidi „otsus”), milles komisjon jõudis järeldusele, et riigiabi, mida terasetootja Technologie Buczek Group (edaspidi „TB Group”) oli saanud, ei sobi kokku ühisturuga, ning nõudis, et Poola selle TB Groupi koosseisu kuuluvatelt üksustelt ehk emaettevõtjalt Technologie Buczek S.A. (edaspidi „TB”) ja selle tütarettevõtjatelt Huta Buczek sp. z o.o. (edaspidi „HB”) ja Buczek Automotive sp. z o.o. (edaspidi „BA”) proportsionaalselt nende poolt tegelikult saadud toetusega tagasi nõuaks.

(3)

8. jaanuaril 2008 taotles BA Üldkohtult otsuse osalist tühistamist. TB ja HB saatsid eraldi hagiavaldused, kuid võtsid need hiljem tagasi.

(4)

17. mai 2011 (2) kohtuotsusega tühistas Üldkohus otsuse BA suhtes (vaata üksikasjalikumat kirjeldust allpool põhjenduses 7). 21. märtsil 2013 jättis Euroopa Kohus rahuldamata komisjoni poolt Üldkohtu otsuse vastu esitatud apellatsioonkaebuse (3).

(5)

Kuna BA suhtes otsus tühistati, ei ole ametlikku uurimismenetlust C 23/06 lõpetatud ja komisjon pidi kõnealust menetlust jätkama hetkest, mil õigusrikkumine aset leidis.

(6)

Komisjon küsis Poolalt teavet 22. aprillil 2013, 12. juunil 2013 ja 27. novembril 2013, millele Poola vastas 8. mail 2013, 26. juulil 2013 ja 10. veebruaril 2014.

(7)

Kohus tühistas:

(8)

Kuna otsuse artiklis 1 viidatakse TB Groupile tervikuna, samal ajal kui ülejäänud tühistatud artiklid tõstavad eraldi esile BAd, peab komisjon vajalikuks esmalt meelde tuletada, mil määral mõjutab otsuse tühistamine TB Groupi teisi liikmeid, st TBd ja HBd.

(9)

Komisjon tuletab meelde otsust kohtuasjas T-227/95 (AssiDomän Kraft Products jt vs. komisjon, EKL 1997, lk II-01185, punktid 59 ja 60), milles kohus leidis, et kui [komisjoni otsuse] adressaat otsustab esitada tühistamishagi, tegelevad ühenduse kohtud ainult otsuse nende osadega, milles adressaati käsitletakse. Otsuse vaidlustamata osad, milles käsitletakse teisi adressaate, ei moodusta seevastu osa vaidluse sisust, mille lahendamine on kohtu ülesanne. Tühistamishagi puhul võib kohus teha otsuse ainult talle osapoolte poolt esitatud vaidluse sisu kohta. Otsust saab tühistada ainult nende adressaatide suhtes, kelle hagid kohus rahuldanud on.

(10)

Nagu mainitud eespool põhjenduses 3, võtsid TB ja HB oma hagid Üldkohtu ees tagasi ning otsus, sealhulgas Poola kohustus ebaseaduslik abi tagasi nõuda, on seega nende suhtes jõustunud. Poola ametiasutused on kinnitanud, et TB maksis tagasi 13 963 560,74 Poola zlotti, mis katab kogu TB-lt tagasi nõutava summa ning osa HB-lt tagasi nõutavast summast. HB kuulutati maksejõuetuks ning kõik asjaomased ametiasutused registreerisid nendega seonduvad nõuded pankrotivarades. Likvideerimismenetlus on praegu pooleli. Poola ametiasutused on kinnitanud, et pärast tühistamist TB tagasi makstud abi ei ole temale tagastatud ja HB-vastaseid võlanõudeid ei ole pankrotivaradest kustutatud.

(11)

Nimetatud põhjustel jätkub ametlik uurimismenetlus ainult BA suhtes.

(12)

Komisjon võtab teadmiseks Poolalt saadud teabe, mille kohaselt kuulutas BA 28. septembril 2012 välja pankroti ning kustutati 16. novembril 2012 äriettevõtete registrist.

(13)

Poola teatas komisjonile, et BA varad, mis moodustasid selle pankrotivarad, müüdi eraldi (mitte kogu ettevõtet moodustavate komplektidena) maha hankemenetluse käigus, mis tagas turuhinnad. BA töötajaid, tarnijaid ega kliente ei kantud üle ühelegi uutest omanikest viisil, mis võiks anda tunnistust BA majanduslikust järjepidevusest.

(14)

Poola teatas komisjonile samuti, et pankrotimenetluse käigus realiseeris pankrotihaldur kogu BA vara. Pärast menetluse lõppu ei ole järel mitte mingisugust BA vara, mida teised ettevõtjad omandada võiks.

(15)

Nende asjaolude põhjal järeldab komisjon, et ettevõtteid, mida võiks käsitada BA majanduslike järglastena, ei eksisteeri.

(16)

Ametlik uurimismenetlus on seega käesoleval juhul kaotanud oma eesmärgi, kuna isegi juhul, kui abi tunnistataks siseturuga kokkusobimatuks, ei oleks võimalusi kõnealuse abi tagasi nõudmiseks,

7.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/12

(1)

Konkurentsi peadirektoraat on alates 2006. aastast teinud järelkontrolli liikmesriikide rakendatud abimeetmete valimi suhtes. Komisjon kiitis 6. juuni 2006. aasta otsusega C(2006) 2293 heaks Hispaania biokütuste aktsiisimaksust vabastamise kava (juhtum nr NN 61/2004). Kõnealune kava lisati aastatel 2009/2010 kontrollitavate juhtumite hulka viitenumbriga MX 17/2009, mille puhul komisjon uuris, kuidas liikmesriigid olid olemasolevate abikavade valimit 2009. aastal rakendanud.

(2)

Komisjon otsustas lisada kõnealuse kava uuesti aastatel 2011/2012 kontrollitavate juhtumite hulka, mille puhul komisjon uuris, kuidas liikmesriigid olid olemasolevate abikavade valimit ajavahemikul 2009–2010 rakendanud.

(3)

Kontrollimise ajal Hispaania esitatud teabe valguses tekkisid komisjonil kahtlused, kas Hispaania asutused rakendavad kava nõuetekohaselt. Komisjon otsustas seetõttu algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse. Komisjon teavitas 17. juuli 2013. aasta kirjaga Hispaaniat oma otsusest.

(4)

Hispaania esitas oma märkused 20. septembril 2013. aastal.

(5)

Komisjoni otsus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas7. veebruaril 2014. aastal (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi.

(6)

Komisjon sai 5. märtsil 2014. aastal märkused Hispaania taastuvenergia tootjate ühenduse biokütuste sektsioonilt (APPA Biocarburantes). Komisjon edastas need Hispaaniale, kellele anti võimalus märkustele vastata. 6. mail 2014. aastal teatasid Hispaania asutused, et nad ei soovi esitada omapoolseid märkusi kolmandatelt isikutelt saadud märkuste kohta.

(7)

Abikava NN 61/2004 „Biokütuste vabastamine aktsiisimaksust” tähendab Hispaania süsivesinike maksu nullmäära. Seda kohaldatakse põllumajanduslikku või taimset päritolu saadustest toodetud etüülalkoholile (bioetanool), mis kuulub CN-koodi 2207 20 alla; põllumajanduslikku või taimset päritolu saadustest toodetud metüülalkoholile, mis kuulub CN-koodi 2905 11 00.00 alla ning toodetele, mis kuuluvad CN-koodide 1507, 1508, 1510, 1511, 1512, 1513, 1514, 1515 ja 1518 alla.

(8)

Nullmääraga maksu kohaldati kõnealustele toodetele sellele vaatamata, kas neid kasutati algsel kujul või pärast keemilist modifitseerimist. Juhtudel, kui biokütust segati teise kütusega, kohaldati vähendatud määra ainult segu biokütuse osale. Vähendatud aktsiisimaksu kohaldati mis tahes geograafilist päritolu biokütustele.

(9)

Komisjon kiitis kava heaks 6. juunil 2006. aastal ja see lõppes 31. detsembril 2012. aastal (3).

(10)

Juhtumite kontrollimise ajal Hispaania asutuste esitatud teabe hindamine tekitas kahtlusi, kas kava on rakendatud aastatel 2009 ja 2010 kooskõlas komisjoni otsusega. Lisaks oli kahtlusi, et Hispaania võis olla maksnud abisaajatele 2010. aastal ülemääraseid hüvitisi. Komisjonile muret valmistanud küsimused esitati komisjoni 17. juuli 2013. aasta otsuse põhjendustes 13–29.

(11)

Komisjon nõudis Hispaanialt

(12)

Komisjon sai 5. märtsil 2014. aastal märkusi APPA Biocarburantes’ilt. Märkused olid väga sarnased Hispaania asutuste omadele (vt punkt IV). APPA Biocarburantes väitis, et kava rakendati nõuetekohaselt;

(13)

Kui biokütuste hinda võrreldi fossiilkütuste maksustamiseelse tanklahinnaga, tundus, et nii bioetanooli kui ka biodiisli eest on makstud kogu perioodi vältel liiga vähe hüvitisi, välja arvatud 2010. aastal bioetanooli ja 2012. aastal biodiisli eest. APPA Biocarburantes väitis, et see metoodika ei ole õige, kuna fossiilkütuste maksustamiseelne tanklahind sisaldab kõiki kütuse transpordi- ja jaotamiskulusid kuni toote lõpptarbijani jõudmiseni, kuid võrdlusanalüüsis jäeti need logistikakulud biokütuste hinnale lisamata. APPA Biocarburantes’i arvates oleks asjakohasem võrrelda biokütuste tootmiskulusid fossiilkütuste rahvusvaheliselt noteeritud hindadega. Selle metoodika kasutamine näitas selgelt biokütuste liiga vähest hüvitamist kava kehtivuse ajal ja ülemäärase hüvitamise juhtumite puudumist.

(14)

Viimaks väitis APPA Biocarburantes, et isegi kui biokütuste hinda võrrelda fossiilkütuste maksustamiseelse tanklahinnaga, olid kaks ühekordset võimaliku ülemäärase hüvitamise olukorda üksnes ajutised ja põhjustatud biokütuste maksuabi kava olemusest (absoluutkogused kehtestatakse eelnevalt ja hindamised viiakse läbi järgnevalt) ja põllumajandustoorme (biokütuste tootmiskulude põhikomponent) väga volatiilsetest hindadest. Abikava ei vajanud kohandamist – bioetanooli puhul ei olnud järgnevatel aastatel (2011 ja 2012) näha mingit märki võimalikust ülemäärasest hüvitamisest ja biodiisli võimalik ülemäärane hüvitamine esines eelmisel, 2012. aastal. Tulevikus ei olegi võimalik kohandusi teha, kuna kava on lõppenud.

(15)

Hispaania asutused esitasid oma märkused 20. septembril 2013. aastal. 6. mail 2014. aastal teatasid nad, et ei soovi esitada omapoolseid märkusi kolmandatelt isikutelt saadud märkuste kohta, mis olid neile edastatud.

(16)

Oma 20. septembri 2013. aasta kirjas esitasid Hispaania asutused teabe bioetanooli ja biodiisli tootmiskulude kohta ning andmed fossiilkütuste hindade kohta ajavahemikul 2004–2012. Samal ajal esitasid nad tabelid, milles võrreldi biokütuste hinda fossiilkütuste maksustamiseelse tanklahinnaga. Nimetatud tabelid on toodud lisas.

(17)

Vastavates tabelites kajastatud andmed ja analüüs põhinevad järgmistel eeldustel:

(18)

Asjaomaste andmete alusel teatas Hispaania, et ajavahemikul 2004–2012 võis mõlemat liiki biokütuse puhul märgata akumuleeritud alahüvitamist (455,96 eurot 1 000 liitri biodiisli kohta ja 897,22 eurot 1 000 liitri bioetanooli kohta). Igat aastat eraldi vaadeldes võis endiselt täheldada alahüvitamist kõikidel aastatel ainult kahe erandiga: 2010. aastal bioetanooli ja 2012. aastal biodiisli eest.

(19)

Bioetanooliga seoses selgitas Hispaania, et 2010. aastal täheldatud ilmse ülemäärase hüvitamise põhjus oli ühekordne kaupade, eelkõige põllumajanduskaupade hindade langus 2010. aasta jaanuarist juunini. See oli seetõttu ühekordne, pöörduv ja ettenägematu olukord, mis lisaks järgmisel aastal toormehindade kasvu tagajärjel automaatselt ise ennast korrigeeris. Hispaania asutustel ei olnud seetõttu põhjust meetmeid võtta. Esitati üksikasjalik teave toormehindade liikumise kohta, samuti graafik, mis kajastab suhkru ja teravilja hinnaindeksi suundumust (2002–2004 baas = 100).

Toormehindade arengud ajavahemikul 2009–2011  (6)

(20)

Seoses biodiisliga selgitas Hispaania, et 2012. aastal esines ilmselt ülemäärase hüvitamise juhtum, aga kava lõppes selle aasta 31. detsembril.

(21)

Hispaania väitis, et nimetatud metoodikas asendatavate kütustega võrdlemiseks kasutatud hind – maksustamiseelne tanklahind – oli olemasolevatest võimalustest kõige rangem ning asjakohasem oleks võrdlus hinnaga, mis on kõnealuste toodete maailmahindadele lähemal. Hispaania asutused esitasid ka tabelid, milles võrreldakse biokütuste hinda fossiilkütuste maailmahinnaga ja rõhutasid, et sellel juhul ei olnud võimalik täheldada ühelgi käsitletud aastal biodiisli eest ülemäärase hüvitise maksmist, samal ajal kui bioetanooli osas oli võimalik ülemäärane hüvitis tähtsusetu (2 eurot 1 000 liitri kohta, võrreldes 142,13 euroga 1 000 liitri kohta, kasutades võrdlusena fossiilkütuste maksustamiseelset tanklahinda). Akumuleeritud alahüvitamine oleks mitu korda kõrgem kui eelmise metoodikaga võrreldes.

(22)

Hispaania asutused selgitasid, et nad olid kooskõlas nõukogu direktiiviga 2008/118/EÜ (7) teatanud kõikidest ettevõtjatest, kes toodavad, töötlevad, valdavad, võtavad vastu ja lähetavad aktsiisikaupu.

(23)

Nimetatud direktiivi artikli 4 punktis 1 määratletakse volitatud laopidajana füüsiline või juriidiline isik, kellel on oma ettevõtlustegevuse käigus luba toota, töödelda, vallata, vastu võtta või lähetada maksulaos aktsiisi peatamise korra all olevaid aktsiisikaupu. Direktiivi artiklis 8 on sätestatud, et volitatud laopidaja vastutab aktsiisi maksmise eest.

(24)

Hispaania asutused selgitasid, miks nad olid esitanud maksuandmed ainult ühe kohta kahest ettevõtjast, kes olid allkirjastanud lepingu alltöövõtjana tegutsemise kohta, et toota soja- ja palmiõlist rasvhapete metüülestreid. Kuna leping käsitles aktsiisiga maksustatavat kaupa ning selle kauba valdamist, liikumist ja järelevalvet, laienes sellele direktiiv 2008/118/EÜ. Hispaania asutused märkisid, et kauba omanikule ei laiene direktiivi artikli 4 punktis 1 sätestatud volitatud laopidaja määratlus.

(25)

Komisjon tegi juba oma otsuses juhtumi NN 61/2004 kohta järelduse, et kõnealune meede sisaldas abi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses. Komisjon hindas abikava ühenduse 2001. aasta keskkonnakaitseabi suuniste (8) alusel ja tegi järelduse, et abi on siseturuga kokkusobiv.

(26)

Hispaania asutused on nüüdseks esitanud konkurentsi peadirektoraadile üksikasjaliku teabe, kaasa arvatud asjaomased andmed bioetanooli ja biodiisli tootmiskulude kohta kogu abikava kestuse ajal. Kui biokütuste tootmiskulusid võrreldakse fossiilkütuste maksustamiseelse tanklahinnaga, nagu kajastatud käesoleva otsuse lisas esitatud tabelites, võib täheldada kahte ülemäärase hüvitamise olukorda: 2010. aastal bioetanooli ja 2012. aastal biodiisli eest.

(27)

Mis puudutab Hispaania esitatud alternatiivset metoodikat, mis kasutab võrdlusena fossiilkütuste maailmahindu, siis märgib komisjon, et see metoodika erineb Hispaania esitatud metoodikast, mida komisjon kasutas meetme NN 61/2004 hindamiseks. Kuna komisjon kontrollib, kas Hispaania rakendas abikava nõuetekohaselt kooskõlas otsusega, mille alusel see juhtumi NN 61/2004 puhul heaks kiideti, ei saa esitatud alternatiivse metoodikaga nõustuda.

(28)

Komisjon märgib sellele vaatamata, et püsiva ülemäärase hüvitamise suundumust ei ole võimalik täheldada. Kui vaadelda abi kogu abikava kestuse ajal, siis ei ole märgata üldist ülemäärast hüvitamist. Komisjon võtab Hispaania esitatud selgitused teadmiseks (vt põhjendused 18, 19, 20 ja 22).

(29)

Bioetanooli puhul on komisjon seisukohal, et kohanduste tegemine ülemäärase hüvitamise kõrvaldamiseks ei olnud vajalik. Sellel juhul suutis Hispaania tõendada, et ülemäärane hüvitamine kõrvaldati, peamiselt asjaolu tõttu, et pärast 2010. aasta juunit suurenesid toormehinnad märkimisväärselt. 2011. aastal ja 2012. aastal ei ole tõepoolest võimalik täheldada bioetanooli ülemäärast hüvitamist.

(30)

Biodiisli puhul märgib komisjon, et 2012. aasta osas võib märgata vähest ülemäärast hüvitamist 41,85 eurot 1 000 liitri kohta. Ülemäärane hüvitamine tekkis samal ajal, kui meede ja eelkõige toetamise tase jäid muutumatuks. Nimetatud olukorra põhjustasid abikava välised tegurid, eelkõige suur fossiilkütuse hinnatõus Hispaanias. Komisjon märgib, et 2012. aastal oli diislikütuse hind 8 % kõrgem kui 2011. aastal, 36 % kõrgem kui 2010. aastal ja 71 % kõrgem kui 2009. aastal. Võrdluseks – 2012. aastal olid biodiisli tootmiskulud samal tasemel kui 2011. aastal, 16 % kõrgemad 2010. aastal registreeritutest ja 25 % kõrgemad kui 2009. aastal. Komisjon märgib samuti, et abikava lõppes 2012. aasta lõpus ja seetõttu ei olnud võimalik kooskõlas juhtumit NN 61/2004 käsitleva komisjoni otsuse põhjendusega 19 kohandada aktsiisimaksu vabastust, et vältida ülemäärast hüvitamist tulevikus. Komisjon märgib samuti, et 2013. aastal ega ühelgi järgneval aastal ei antud abikava raames abi. Viimaks, nagu selgitatud põhjenduses 28, kui võtta arvesse ka 2012. aasta andmeid, ei ole võimalik täheldada ülemäärast hüvitamist kogu abikava kestuse ajal. Seda võib järelikult pidada märgiks selle kohta, et Hispaania võis tugineda kava raames kehtestatud eelnevate arvutuste meetodile.

(31)

Pärast Hispaania esitatud täiendava teabe kaalumist on komisjon arvamusel, et Hispaania ei ole jätnud täitmata oma kohustusi, mis on sätestatud juhtumit NN 61/2004 käsitleva komisjoni otsuse põhjenduses 19.

(32)

Tuginedes selgitustele, mille Hispaania esitas direktiivi 2008/118/EÜ kohaldamise kohta, nõustub komisjon, et Hispaania asutused teatasid kõikidest asjakohastest ettevõtjatest.

(33)

Komisjon leiab, et Hispaania on rakendanud abikava NN 61/2004 nõuetekohaselt, kooskõlas komisjoni otsusega, millega see heaks kiideti,

7.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/19

(1)

Portugali Vabariik (edaspidi „Portugal”) teatas 28. juunil 2012 ettevõtja Caixa Geral de Depósitos, S.A (edaspidi „CGD” või „pank”) rekapitaliseerimise meetmetest.

(2)

18. juulil 2012 võttis komisjon vastu otsuse riigiabi juhtumi SA.35062 (12/NN) kohta (edaspidi „päästmisotsus”), (2) milles lubas käsitada 29. juunil 2012 toimunud CGD rekapitaliseerimist kui päästmisabi.

(3)

27. septembril 2012 teatas Portugal komisjonile elektronpostiga, et CGD tütarettevõte Caixa Geral Finance Limited (edaspidi „CGDF”) maksab järgmisel päeval välja dividendid tähtajatute mittekumulatiivsete eelisaktsiate omanikele.

(4)

CGFD maksis dividendid välja 28. septembril 2012.

(5)

18. detsembril 2012 võttis komisjon vastu otsuse riigiabi juhtumi SA.35062 (12/NN) kohta (edaspidi „menetluse algatamise otsus”), (3) millega algatati ametlik uurimismenetlus päästmisabi kuritarvitamise kohta nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks) (4) artikli 16 kohaselt.

(6)

Nimetatud otsuse avaldamisega kutsus komisjon huvitatud isikuid üles kommenteerima komisjoni esialgset järeldust, et dividendide maksmisega rikuti päästmisotsuse tingimusi, kuid ei ole saanud selle kohta kommentaare.

(7)

Kiirustamisvajaduse tõttu nõustub Portugal erandkorras käesoleva otsuse vastuvõtmisega inglise keeles.

(8)

CGD on täielikult Portugali riigile kuuluv panganduskontsern. 31. detsembri 2012. aasta seisuga oli selle kogunetovara 116,9 miljardit eurot (vastavalt raamatupidamisarvestusele) (5) ja arvestuslik võlg kokku 74,7 miljardit eurot. Panga tegevusalad on muu hulgas riiklik ja rahvusvaheline äripangandus (eriti Hispaanias, Aafrika portugalikeelses osas, Macaus ja Brasiilias), investeerimispangandus, varahaldus, spetsialiseerunud krediiditegevus ja kindlustustegevus.

(9)

2012. aastal hoidis CGD kontsern juhtivat kohta enamikul tegevusaladel, kus ta Portugali siseturul tegutses (eriti klientidele antavad laenud ja ettemaksed, kliendihoiused, kindlustus, liising, investeerimispangandus ja varahaldus).

Tabel 1

CGD põhilised finantsnäitajad (raamatupidamisarvestuse põhjal)

(10)

Alates riigi võlakriisi algusest oli CGD-l raskusi raha- ja kapitaliturgudele pääsemisega. Raskused algasid keskmise ja pikaajalise tähtajaga kapitaliturgudele pääsemisest ning laienesid järk-järgult lühiajalistele rahaturgudele.

(11)

Selle tulemusena pidi CGD vähendama sõltuvust raha- ja kapitaliturgudelt saadavatest vahenditest ning asus 2010. aasta esimeses kvartalis täitma tingimuslikku likviidsuskava, püüdes seejärel a) leida alternatiivseid rahastamisallikaid, eeskätt tagatud rahastamise abil, b) suurendada Euroopa Keskpanga (edaspidi „EKP”) jaoks aktsepteeritavat koondtagatist, c) müüa mittestrateegilist vara ja d) tutvustada investoritele ja vastaspooltele oma iseseisvat laenuvõimet.

(12)

Vastavalt Portugali, komisjoni, EKP ja Rahvusvahelise Valuutafondi (edaspidi „IMF”) vahel kokku lepitud majanduslikule ja rahanduslikule abikavale paluti CGD-l esitada rahastamis- ja kapitaliseerimiskava aastateks 2011–2015, mis kuulus läbivaatamisele kord kvartalis. Rahastamis- ja kapitaliseerimiskava esimene versioon esitati 26. juulil 2011 ning seda on hiljem muudetud.

(13)

Seoses maksevõimega oli Basel II raamistiku kohaselt arvutatud CGD esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 31. detsembri 2011. aasta seisuga 9,48 %. Rahastamis- ja kapitaliseerimiskava eesmärk oli muu hulgas saavutada 31. detsembriks 2012 Basel II eeskirjadele vastav esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 10 % vastavalt ühelt poolt Portugali valitsuse ning teiselt poolt IMFi, komisjoni ja EKP vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi nõuetele. Rahastamis- ja kapitaliseerimiskava muudeti Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „EBA”) soovituste põhjal ning selles nähti ette alates 30. juunist 2012 nõutav kapitali hulk, mis võimaldaks katta kapitalivajaduse, mis arvutati pangas arvel olevate riigi ja kohalike omavalitsuste võlakohustuste summa (edaspidi „riigivõla puhver”) ja EBA stressitestiga leitud kapitalivajaduse (edaspidi „EBA nõuded”) põhjal.

(14)

Vastavalt rahastamis- ja kapitaliseerimiskava 2012. aasta mai versioonile ja EBA soovituse põhjal tehti kindlaks vajadus suurendada panga kapitali 1,65 miljardi euro võrra.

(15)

Portugali riigi kui CGD ainuaktsionäri võetud rekapitaliseerimismeetmed hõlmasid järgmist:

(16)

Abimeetmete üksikasjalik kirjeldus on esitatud päästmisotsuse põhjendustes 12–25.

(17)

Vastavalt päästmisotsuse põhjendusele 31 võttis Portugal kohustuse tagada, et CGD (kontsernina) kohaldaks oma käitumisele samaväärseid piiranguid, mida kohaldatakse Portugali krediidiasutuste uue rekapitaliseerimiskava (6) kohaselt rekapitaliseeritud pankade suhtes ja mille hulka kuuluvad muu hulgas:

(18)

28. septembril 2012 maksis CGD tütarettevõte CGDF ilma komisjoni loata 405 415 eurot dividende tähtajatutelt mittekumulatiivsetelt eelisaktsiatelt. Nimetatud summa moodustab 29. juunil 2012 sissemakstud kapitalist 0,025 %.

(19)

Menetluse algatamise otsuses leidis komisjon esialgselt, et 28. septembril 2012. aastal CGDFi makstud dividendidele laieneb päästmisotsusega CGD suhtes kehtestatud dividendide maksmise keeld ning dividendide maksmisega kuritarvitati päästmisabi.

(20)

CDG esitas restruktureerimiskava, mis sisaldab nelja põhielementi:

(21)

CGD oli juba enne 2012. aasta juunis toimunud kapitali suurendamist püüdnud oma bilansi finantsvõimendust vähendada. Alates 2010. aasta detsembrist kuni 2012. aasta juunini vähendas pank oma bilansimahtu ligikaudu 8,2 miljardi euro võrra (raamatupidamisarvestus).

(22)

Restruktureerimiskavas sätestatakse finantsvõimenduse täiendav vähendamine. Selles nähakse ette kindlustusharu Caixa Seguros ja muude mittestrateegiliste osaluste müük ja mittepõhivara võõrandamine, mis võimaldaks CGD-l rohkem keskenduda oma põhitegevusele jaepanganduses ning vabastada põhiomavahendite tugevdamiseks kasutatavat kapitali. CGD eesmärk on vähendada kontserni bilansi finantsvõimendust mittepõhivara arvelt täiendavalt [10–20] miljardi euro võrra, mis tähendaks bilansimahu vähenemist [10–20] % võrreldes 2012. aasta detsembris konsolideeritud bilansiga (raamatupidamisarvestuse põhjal). Kindlustusharu müük on finantsvõimenduse vähendamise oluline element, mis aitab bilansimahtu vähendada ligikaudu […] (***) miljardi euro võrra. Lisaks on võimalik vähenemine [0–5] miljardit eurot ülejäänud mittestrateegiliste osaluste müügi arvelt, [0–5] miljardit eurot endise Banco Português de Negócios (edaspidi „BPN”) võla tasumise arvelt ning [0–5] miljardit eurot Hispaanias mittepõhitegevusalasse kuuluvast krediidist vabanemise arvelt. Peale selle vabanetakse 2017. aasta lõpuks ligikaudu kahest kolmandikust põhitegevusega mitteseotud portfellimahust ([10–20] miljardit eurot) ning ülejäänud põhitegevusega mitteseotud portfelliosast vabanetakse pärast 2017. aastat.

(23)

Caixa Seguros on Portugali turuliider, kelle koguturuosa oli 2012. aasta detsembris 31 % elukindlustuse ja 26 % kahjukindlustuse turul ning kelle tütarettevõtete hulka kuulub laia profiiliga elu- ja kahjukindlustusselts ning spetsialiseerunud tervise- ja sõidukikindlustuse pakkujad. 31. detsembri 2012. aasta seisuga moodustas Caixa Seguros 9,2 % CGD konsolideeritud netovarast ning teenis 89,7 miljonit eurot CGD aktsionäride osaks arvestatavat kasumit, võttes aluseks otseste kindlustusmaksete mahu, mis oli 2012. aastal 3,195 miljardit eurot.

(24)

CGD restruktureerib Caixa Segurosi, et parandada selle turustatavust ja soodustada ettevõtte müüki. CGD võib […]. Müügiprotsessis on lubatud kõik võimalikud kombinatsioonid, mis võivad ulatuda […]. CGD restruktureerimiskavas eeldatakse, et […].

(25)

Samuti müüb CGD […]. aastaks kõik oma ülejäänud mittestrateegilised osalused börsil noteeritud Portugali äriühingutes, vähendades sellega bilansi finantsvõimendust täiendavalt ligikaudu [200–250] miljoni euro võrra. CGD on juba müünud suurema osa oma mittestrateegilistest osalustest, teenides sellega ligikaudu 450 miljonit eurot.

(26)

Peale selle kavatseb CGD järk-järgult vabaneda varade portfellist, mis tuleneb probleemidesse sattunud Banco Português de Negóciosi (BPN) (7) võlast nimiväärtusega [0–5] miljardit eurot ja netoväärtusega ligikaudu [0–5] miljardit eurot. Vastavalt seotud tagasimaksete kavale väheneb netovara väärtus 2017. aasta lõpuks [40–50] %, [0–5] miljardi euroni.

(27)

Lõpuks vabaneb CGD põhitegevusega mitteseotud krediidist, mis tekkis seoses jae- ja hulgipangandustegevusega Hispaanias. Nimetatud portfelli väärtus on ligikaudu [0–5] miljardit eurot.

(28)

Restruktureerimiskava teine põhielement on panga tegevuse tulemuslikkuse suurendamine. CGD alustas oma kulubaasi optimeerimist juba 2011. ja 2012. aastal ning on kriisieelsete finantsnäitajatega võrreldes vähendanud nii tööjõukulusid kui ka riigisiseseid müügi- ja üldkulusid.

(29)

CGD jätkab sellist optimeerimist, vähendades restruktureerimisperioodi jooksul veelgi tegevuskulusid. Põhilised vahendid kokkuhoiu saavutamiseks on panga töötajate arvu vähendamine ja uutel tingimustel teenuselepingute sõlmimine. Restruktureerimiskava kohaselt jätkab CGD restruktureerimisperioodil tööjõukulude vähendamist, püüdes saavutada vähenemise määra [5–10] % ning prognoosides tööjõukuludeks 2013. aasta detsembri seisuga [500–550] miljonit eurot ja 2017. aasta detsembri seisuga [450–500] miljonit eurot. Panga töötajate arvu Portugalis vähendatakse [5–10] %. Kui 2012. aasta detsembris töötas riigisisese jaepanganduse valdkonnas 9 401 töötajat, kavatseb CGD vähendada seda arvu 2017. aasta detsembriks [8 500 - 9 000] töötajani.

(30)

CGD tegevuse tulemuslikkust suurendatakse ka kontorivõrgu optimeerimise abil, vähendades riigisiseste kontorite arvu [5–10] % nii, et 2012. aasta juunis tegutsenud 840 harukontori asemel tegutseb […] [750–800] harukontorit. [70–80] Portugalis tegutseva harukontori sulgemine 2012. aasta juuni ja […] vahelisel perioodil on osa regulaarsest optimeerimisprotsessist, mille käigus hinnatakse ümber CGD jaepanganduse riigisisese kontorivõrgu katvus ja muudetakse seda otstarbekamaks. Eelduste kohaselt võimaldab see kokku hoida [0–5] miljonit eurot aastas. 58 harukontorit on juba suletud või sulgemisel, ülejäänud [10–20] harukontorit suletakse enne […].

(31)

Lõpuks parandab CGD tegevuse tulemuslikkust teenustelt ja vahenduselt teenitava tulu suurendamise abil. Selline tulu moodustas 2012. aastal ligikaudu 25 % põhitegevuse netotulust, samas kui Portugali pangandussektori keskmine määr on 29 %. CGD võtab kasutusele uue teenustasude struktuuri, et muuta oma tuluallikad sarnasemaks muude pankadega.

(32)

Restruktureerimiskava kolmas põhielement on seotud pangandustegevuse restruktureerimisega Hispaanias. Kui üldiselt saavutavad CGD tütarettevõtjad muudes riikides praegu märksa paremaid tulemusi kui Portugalis ning annavad olulise panuse panga üldtulemustesse, siis Hispaanias tegutseb CGD kahjumiga. CGD alustas Hispaanias jaepangandustegevust 1991. aastal, kui ta ostis esmalt Banco de Extremadura ja Chase Manhattan España ning seejärel 1995. aastal Banco Simeóni. Nimetatud jaepangandusharud tegutsevad praegu Hispaanias CGD tütarettevõtjana nime Banco Caixa Geral (edaspidi „BCG”) all. 2007. aastal alustas CGD Hispaanias asutatud filiaali vahendusel ka hulgipangandusega, milles keskenduti kinnisvaraprojektidele, seotud projektide rahastamisele ja sündikaatlaenudele. Kui jaepanganduse valdkonnas jäi CGD Hispaanias viimase kümne aasta jooksul vaevu nulli, siis hulgipanganduses oli olukord veel hullem. Vahetult enne finantskriisi alustatud hulgipangandustegevuste tulemused on väga nõrgad ning tekitasid suhteliselt lühikese aja jooksul märkimisväärse kahjumi, mille kogusumma oli 2012. aasta detsembriks umbes 250 miljonit eurot. Hulgipangandustegevus lõpetatakse täielikult ja […].

(33)

Sellegipoolest peab CGD Hispaaniat oluliseks turuks, kus ta kavatseb oma kohalolu säilitada, et toetada eriti Portugali väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKE”) eksporditegevust. Seetõttu jätkatakse Hispaanias jaepangandustegevust, kuigi senisest palju väiksemas mahus. Kasumlikkuse taastamiseks vähendatakse kontorite arvu [47–52] % nii, et 2012. aasta juunis tegutsenud 209 harukontori asemel jääb […] tegutsema [100–110] harukontorit. Hispaania tütarettevõtja töötajate arvu vähendatakse [46–49] % nii, et 2012. aasta juunis palgal olnud 974 töötaja asemel jääb […] tööle [500–523] töötajat.

(34)

Geograafiliselt keskendub BCG oma tegevuses Galicia, Castilla-Leóni, Astuuria ja Extremadura piirkondadele, säilitab vähendatud kohalolu peamistes piiriülese kauplemise keskustes (Madrid ja Kataloonia) ning jätab üksnes [0–5] harukontorit kõigisse nendesse piirkondadesse, millel on piiriüleseid suhteid Portugaliga ning kus on võimalik Hispaania tütarettevõtjale vahendeid teenida: Baskimaa, Andaluusia, Aragón ja Valencia.

(35)

Restruktureerimiskava neljanda elemendi (900 miljoni euro väärtuses vahetusinstrumentide tagasimaksmine restruktureerimisperioodi jooksul) eesmärk on vähendada CGD keskmisi rahastamiskulusid. Bilansi finantsvõimenduse vähendamine ja tegevuse kasumlikkuse suurendamine peaksid võimaldama CGD-l vahetusinstrumendid lunastada. Eelkõige peaks regulatiivne kapital vabanema tänu kindlustusharu müügile, mis võimaldaks ennetähtaegset tagasimaksmist.

(36)

Et vähendada ühelt poolt keskmisi rahastamiskulusid ja säilitada teiselt poolt piisav kapitalipuhver, sätestatakse restruktureerimiskavas, et 2014. majandusaastal kasutab CGD [50–60] % oma kapitaliülejäägist (Euroopa Liidu ja Portugali õigusaktide (kaasa arvatud 1. ja 2. sammas) kohast miinimumkapitalinõuet ja [100–150] baaspunkti suurust kapitalipuhvrit ületav kapital) vahetusinstrumentide tagasimaksete tegemiseks. Majandusaastal 2015 ja vajadusel ka järgnevatel aastatel kasutab CGD vahetusinstrumentide tagasimaksmiseks [90–100] % oma kapitaliülejäägist.

(37)

Tabelis 2 esitatakse raamatupidamisarvestusel põhinevad peamised finantsprognoosid, mis sisalduvad CGD restruktureerimiskavas.

Tabel 2

CGD peamised finantsnäitajad aastatel 2011–2017

(38)

Portugal peab kapitali suurendamist riigiabiks, eriti arvestades praeguseid turutingimusi ning asjaolu, et kapitali suurendati samal ajal vahetusinstrumentide märkimisega.

(39)

Portugal tunnistab, et vahetusinstrumentide märkimine on riigiabi, kuna märkimise tingimused olid viidud kooskõlla riigiabi määratluse alla kuuluvas uues rekapitaliseerimiskavas (8) sätestatud tingimustega.

(40)

Portugali väitel omab CGD Portugali rahandussüsteemis süsteemset tähtsust, meetmed olid vajalikud, et viia CGD kapital kooskõlla Portugali Keskpanga (Banco de Portugal, BdP) ja troika hinnangus määratud kapitalivajadusega, ning abimeetmete tingimused koos CGD restruktureerimiskohustuste tingimustega sisaldavad piisavalt erinevaid kaitseabinõusid võimalike kuritarvituste ja konkurentsimoonutuste vastu.

(41)

Portugali arvates ei olnud tähtajatute mittekumulatiivsete eelisaktsiate omanikele tehtud maksed dividendid, vaid kupongimaksed, mida on lubatud teha vastava õigusliku kohustuse korral.

(42)

Portugal väidab, et tähtajatute mittekumulatiivsete eelisaktsiate alustingimuste kohaselt ei võimaldaks dividendide mittemaksmine pangal tagasi osta ega lunastada samaväärseid või väiksemaid kohustusi enne neljandat järjestikust dividendide täieliku välja maksmise päeva. Portugal leiab, et vahetusinstrumentide tagasiostmine, mille kohta ta on saanud CGD-lt selgesõnalise lubaduse, kujutab endast sellist samaväärsete või väiksemate kohustuste tagasiostmist.

(43)

Portugal kinnitab, et ta andis nõusoleku dividendide maksmiseks, lähtudes eeldusest, et nende maksmata jätmise korral ei oleks CGD saanud järgmise 12 kuu jooksul vahetusinstrumente tagasi osta ning kui dividende ei oleks makstud kogu viieaastase avaliku investeeringuperioodi vältel, ei oleks CGD üldse saanud vahetusinstrumente tagasi osta oma lepingulisi kohustusi rikkumata. Portugali seisukohalt oli selline viivitus vastuolus üldise kohustusega anda CGD-le riigiabi võimalikult lühikese aja jooksul. Seega leiab Portugal, et nimetatud asjaolude tõttu oli dividendide maksmine de facto õiguslikult kohustuslik.

(44)

Portugal on võtnud seoses restruktureerimiskava rakendamisega mitmeid kohustusi (edaspidi „kohustused”), mis on lisatud käesolevale otsusele.

(45)

Lisaks on Portugal otsustanud erinevate kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks määrata järelevalve eest vastutava usaldusisiku (edaspidi „järelevalve usaldusisik”), kelle ülesanne on jälgida Portugali ja CGD kõigi komisjoni ees võetud kohustuste täitmist.

(46)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(47)

Meedet tuleb käsitada riigiabina, kui kumulatiivselt on täidetud järgmised tingimused: a) meede on rahastatud riigi ressurssidest; b) meede annab valikulise eelise, mis võib soodustada teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist; c) meede moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ja võib kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(48)

Komisjon on päästmisotsuse põhjendustes 33–42 nimetatud põhjustel juba järeldanud, et meetmed kujutavad endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Rekapitaliseerimismeetmed, mis seisnesid 750 miljoni euro väärtuses uute lihtaktsiate märkimises ja 900 miljoni euro väärtuses vahetusinstrumentide märkimises, pärinesid Portugali riigilt ja neis kasutati seega riigi ressursse. Meetmetega anti CGD-le valikuline eelis, mis võimaldas pangal oma kapitali suurendada turul saadaolevatest soodsamatel tingimustel. CGD on rahvusvaheliselt tegutsev pank, mis konkureerib Portugalis ja muudes riikides teiste pankadega. Seetõttu võib talle antud eelis mõjutada liidusisest kaubandust ja moonutada konkurentsi.

(49)

Seoses CGD-le antud abi kokkusobivusega peab komisjon esmalt kindlaks tegema, kas abi saab hinnata ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel, st kas abiga kõrvaldatakse Portugali majanduses tõsine häire. Seejärel peab komisjon selle õigusliku aluse pinnalt hindama, kas kavandatud meetmed on siseturuga kooskõlas.

(50)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis b antakse komisjonile õigus pidada abi siseturuga kokkusobivaks, kui see on antud „mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks”.

(51)

Seoses Portugali majandusega on tõsise häire olemasolu kinnitatud mitmetes komisjoni heakskiitudes Portugali meetmetele finantskriisiga võitlemiseks. Eriti on komisjon viimast Portugali rekapitaliseerimiskava pikendamise taotlust heaks kiites (9) tunnistanud, et Portugali majanduses kestab tõsise häire oht ja riigi abi pankadele on sobiv vahend kõnealuse häire kõrvaldamiseks. Komisjon märgib, et Portugali pangandussüsteem oli abimeetmete võtmise ajal tõsistes raskustes, mis olid tingitud Portugali mõne panga suurest finantsvõimendusest, suurest laenude ja hoiuste suhtarvust ning vajadusest toime tulla viivislaenude üha suurema osakaaluga. Samuti märgib komisjon, et Portugal saab euroala liikmesriikidelt finantsabi, millest osa on ette nähtud Portugali pankade toetuseks (10).

(52)

Arvestades CGD kui Portugali juhtiva panga süsteemset tähtsust ja tema laenutegevuse olulisust Portugali majanduse jaoks, nõustub komisjon väitega, et kapitali suurendamise nõuete täitmata jätmine oleks võinud kaasa tuua raskeid tagajärgi Portugali majandusele.

(53)

Arvestades Portugali majanduse praegust olukorda ja pankade väheseid võimalusi pääseda rahvusvahelistele ja hulgipanganduse rahastamisturgudele leiab komisjon, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohased riigiabi heakskiitmise nõuded on täidetud.

(54)

Kõik riigiabina kindlaks tehtud meetmed on rakendatud seoses CGD restruktureerimisega. Komisjoni teatises finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldusmeetmete hindamise kohta (edaspidi „ümberkorraldamist käsitlev teatis”) (11) sätestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse praeguse kriisi jooksul finantsasutustele restruktureerimisabi andmisel. Ümberkorraldamist käsitleva teatise kohaselt peab finantsasutuse restruktureerimine ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel siseturuga kokkusobivuse saavutamiseks praeguse finantskriisi ajal i) aitama taastada panga elujõulisuse, ii) sisaldama abisaaja piisavat omapanust (kulude jagamine) ja tagama, et abi ulatus piirdub vajaliku miinimumiga, ning iii) sisaldama piisavaid meetmeid konkurentsimoonutuste piiramiseks.

(55)

Sõltumata ümberkorraldamist käsitlevas teatises sätestatud nõuetest, täpsustatakse komisjoni teatise (riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. jaanuarist 2012 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes) (edaspidi „2011. aasta pikendamisteatis”) (12) punktis 14, et komisjon „viib läbi pankade pikaajalise elujõulisuse proportsionaalse hindamise, võttes täielikult arvesse asjaolusid, mis osutavad sellele, et pangad suudavad olla pikaajaliselt elujõulised ilma märkimisväärse ümberkorraldamise vajaduseta, seda eelkõige juhul, kui kapitali puudujääk tuleneb põhiolemuslikult riigivõlakirjade usalduskriisist; avaliku sektori kapitalisüst piirdub summaga, mis on vajalik EMP lepinguga liitunud riikide riigivõlakirjade turuhinnas hindamisest tuleneva kahjumi tasakaalustamiseks pankades, mis on muus osas elujõulised; ja analüüs näitab, et kõnealused pangad ei võtnud riigivõlakirjade soetamisel ülemääraseid riske.”

(56)

Sellega seoses märgib komisjon, et CGD kapitalivajadus tulenes põhiolemuslikult Portugali riigivõlakirjade usalduskriisist. Kuigi seda ei põhjustanud otseselt riigivõlakirjade märkimise mõju turule, oli selle algpõhjus samalaadne, sest EBA nõuete kohaselt pidid pangad moodustama kapitalipuhvri, mis on seotud bilansis kajastatud riigivõlakirjade summaga (nn „riigivõla puhver”) ning mille tagajärjel suurenes miinimumkapitalinõue.

(57)

EBA poolt kindlaks tehtud CGD nõutava kapitalipuhvri kogusummast 1,65 miljardit eurot, millest tulenes vajadus samas summas riigiabi järele, on 1,073 miljardit (65 %) seotud Portugali riigivõlakirjadega. Komisjoni analüüsist ilmnes samuti, et CGD ei võtnud riigivõlakirjade soetamisel ülemääraseid riske. Riigivõlakirjade portfell soetati intressikauplemistehingutega (mida rahastati EKP üheaastaste laenudega). Kuigi teatud asjaoludel võidaks selliseid tehinguid pidada üle keskmise riskantseteks, olid soetatud võlakirjad aktsepteeritavaks tagatiseks ja kõik asjaomased krediidireitingud olid selgelt investeerimisjärgu piirist kõrgemad (Portugali puhul AA-).

(58)

Sel põhjusel viib komisjon läbi proportsionaalse hindamise vastavalt 2011. aasta pikendamisteatise punktile 14.

(59)

Vastavalt ümberkorraldamist käsitlevas teatises sätestatud komisjoni nõudele peab asjaomane liikmesriik esitama ulatusliku restruktureerimiskava, milles näidatakse, kuidas taastatakse abisaaja pikaajaline elujõulisus ilma riigiabita mõistliku ajavahemiku jooksul, mille maksimaalne kestus on viis aastat. Pikaajaline elujõulisus on saavutatud, kui pank suudab omal jõul ja õigusaktide nõudeid järgides konkureerida turul kapitali saamiseks. Selleks peab pank olema võimeline katma kõik oma kulud ning oma riskiprofiili arvesse võttes tagama omakapitali piisava tasuvuse. Elujõulisuse taastamine peaks toimuma peamiselt sisemiste meetmete abil ning põhinema usaldusväärsel restruktureerimiskaval.

(60)

Portugal on esitanud 2017. aastani kestva viieaastase perspektiiviga kava CGD restruktureerimiseks, milles nähakse ette elujõulisuse taastumine restruktureerimisperioodi lõpuks.

(61)

Ümberkorraldamist käsitleva teatise punktis 10 nõutakse, et kavandatud restruktureerimismeetmed aitaksid kõrvaldada abisaaja puudusi. Sellega seoses märgib komisjon, et restruktureerimiskavas käsitletakse CGD põhilist nõrkust, milleks on selle tegevusest 80 % moodustava riigisisese pangandustegevuse vähene kasumlikkus. CGD riigisisese tegevuse viletsaid tulemusi saab üksnes osaliselt kompenseerida CGD rahvusvahelise tegevuse positiivse tulemiga, kuigi selle kasum rakendatud kapitalilt (ROCE) on varem olnud ja on ka praegu positiivne. Näiteks 2012. aastal saavutati Angolas pangandustegevuse ROCE [50–60] %, Mosambiigis [20–30] %, Lõuna-Aafrika Vabariigis [20–30] % ja Macaus [20–30] %. Seevastu Portugalis oli CGD 2012. aasta pangandustegevuse ROCE -[10–20] %. Kuna rahvusvaheline tegevus aitab CGD kontserni üldist majanduslikku olukorda parandada, kuid moodustab kogu tegevusest ainult väikese osa, keskendutakse restruktureerimiskavas riigisisese tegevuse kasumlikkuse suurendamisele.

(62)

Komisjon märgib positiivse asjaoluna, et CGD on võtnud meetmeid oma tööjõu- ja halduskulude vähendamiseks enne riigiabi saamist. Praegune makromajanduslik olukord ja riigisisese pangandusturu prognoosid tekitasid aga vajaduse otsustavamalt tegutseda ning sellele vastavad näiteks ka restruktureerimiskavas sätestatud optimeerimismeetmed. Eesmärgiks võetud panga töötajate arvu vähendamine, mille käigus vähendatakse Portugalis töötavate pangandustöötajate arvu restruktureerimisperioodi jooksul 9 401-lt [8 500 – 9 000]-ni ja mille tulemusena prognoositakse tööjõukulude vähenemist [5–10] % võrra, on piisav vahend vajaliku kokkuhoiu saavutamiseks, eriti kui arvestada, et oluliselt vähendatakse ka halduskulude eelarvet.

(63)

Komisjoni analüüsist CGD kontorivõrgu kohta ilmnes esialgu, et selles oli parendusvõimalusi seoses oodatust selgelt nõrgemaid tulemusi näitavate harukontoritega. Siiski on CGD-s nüüdseks kasutusele võetud harukontorite regulaarse ümberhindamise protsess, mis on piisav meetod jaepangandusvõrgu tulemuslikkuse jälgimiseks, et vajaduse korral riigisisest katvust kohandada. CGD on restruktureerimiskavas ette näinud riigisisese kontorivõrgu vähendamise [5–10] % võrra ja sel eesmärgil on kavas sulgeda 840 harukontorist [70–80]. Komisjoni seisukohast kohandab kavandatud saneerimine piisavalt CGD riigisisest esindatust turu vajadustele, säilitades samas üldiselt klientide teenindamise vajaliku taseme.

(64)

Lisaks märgib komisjon, et CGD tegevuse tulemuslikkuse parandamiseks suurendatakse ka teenustelt ja vahenduselt teenitavat tulu, milleks võetakse kasutusele uus teenustasude struktuur. Teenus- ja vahendustasudelt saadava tulu suurendamine näib olevat põhjendatud, kui arvestada esiteks, et vahendustasude osakaal CGD kasumiaruandes on Portugali pangandussektori keskmisega võrreldes üsna väike, ning teiseks, et pangal on täielik kontroll kohaldatavate teenustasude struktuuri üle.

(65)

Seoses bilansi finantsvõimenduse vähendamisega märgib komisjon, et CGD restruktureerimiskava on hästi tasakaalustatud ning selles on hoolikalt välditud negatiivset mõju Portugali majanduse taastumisele, vaatamata sellele, et seotud meetmete koguväärtus on [10–20] miljardit eurot, mis vastab bilansimahu vähendamisele [10–20] % võrra. Kui CGD oleks Portugali suurima pangana lihtsalt vähendanud oma krediidieelarvet, oleks see soodustanud laenuturu kriisi ja kahjustanud reaalmajandust. Nimetatud tagajärg välistati sellega, et CGD finantsvõimenduse vähendamise põhiallikad ei ole seotud Portugali majandusele võimaldatava krediidisummaga. Kindlustusharu müümine, ülejäänud mittestrateegiliste osaluste müük, endise BPNi võla tagasimaksmine ja põhitegevusega mitteseotud krediidist vabanemine Hispaanias ei mõjuta CGD laenuandmisvõimet. Seega on finantsvõimenduse vähendamise meetmed hästi valitud, kuna need võimaldavad CGD-l keskenduda jaepangandusele kui oma põhitegevusalale ja vabastada vahendeid, millega saab tugevdada panga põhikapitali, ning samal ajal välistavad finantsvõimenduse vähendamise võimaliku negatiivse mõju Portugali majandusele.

(66)

Sarnaselt võtab komisjon teadmiseks, et CGD on andnud Portugali valitsusele lubaduse eraldada aastas 30 miljonit eurot fondi, millest hakatakse tegema investeeringuid VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate omakapitali, et rahastada Portugali reaalmajandust. Selliste investeeringutega ei omandata osalust konkureerivates ettevõtetes ning komisjon leiab ühtlasi, et see ei ole turgu moonutav tegevus ümberkorraldamist käsitleva teatise punkti 23 tähenduses. Kõnealuse kohustuse puhul ei saa CGD mingit täiendavat eelist ning seega ei pea komisjon asjaomast kohustust käesolevas otsuses rohkem arvesse võtma.

(67)

Seoses CGD kindlustusharu müümisega on vastavalt CGD restruktureerimiskavale vaja restruktureerida firma Caixa Seguros, et parandada selle turustatavust. CGD on esitanud mõistliku tegevuskava Caixa Segurosi müügini jõudmiseks restruktureerimisperioodi jooksul.

(68)

Hispaanias tegutseva CGD tütarettevõtja käive on oluline element CGD kavas saavutada lühikese aja jooksul positiivne üldine kasumlikkus. Võttes eriti arvesse seda, et tegevus Hispaanias on juba mõnda aega kahjumlik olnud ja avaldas negatiivset mõju ka enne finantskriisi algust, tuleb selle probleemi lahendamisega otsustavalt tegeleda.

(69)

Restruktureerimiskavas on CGD kirjeldanud oma eelistatud lahendust, milles nähakse ette Hispaanias hulgipangandusega tegelemise lõpetamine ning jaepangandustegevuse restruktureerimine ja jätkumine väiksemas mahus. Samuti on esitatud alternatiivsed variandid: tegevuse täielik lõpetamine, tütarettevõtjate võõrandamine müügi või varavahetuse vormis, nendest järk-järgult vabanemine või ühisettevõtte loomiseks partneri leidmine. Siiski on kõigil nimetatud alternatiividel oma negatiivsed küljed ning nende puhul eeldati olulises mahus kapitalikadu. Seetõttu jõudis CGD järeldusele, et Hispaania tütarettevõtja restruktureerimine on majanduslikult parim valik.

(70)

Komisjon arvab, et Hispaania tütarettevõtja restruktureerimine on praeguses makromajanduslikus olukorras raske ülesanne, kuid ühtlasi ta mõistab, et alternatiivsed võimalused võivad kujuneda kulukamaks. Komisjon märgib positiivse asjaoluna, et hulgipangandustegevus on lõppenud ning BCG vabaneb Hispaanias igal juhul märkimisväärsest osast põhitegevusega mitteseotud varast, vähendab oma kontorivõrgu katvust Hispaanias peaaegu [50–60] % võrra ning uurib võimalusi kulude kokkuhoiuks kontsernis saadaolevate teenuste kasutamise abil.

(71)

Komisjoni seisukohalt on siiski vaja rõhutada eesmärki, et Hispaania ettevõte muutuks võimalikult kiiresti kasumlikuks. Sel põhjusel peab komisjon väga oluliseks Portugali antud lubadust, et BCG saavutab lisas esitatud kohustuste punktis 4.2.7.3.1.5 esitatud tulemusnäitajad seoses tööjõu- ja halduskulude, kulude-tulude suhtarvu, rahastamise, hoiuste, uue krediidi, netomarginaali ja viivislaenude piirmääradega […] või nende mittesaavutamise korral ei tee enam uusi tehinguid ja lõpetab aja jooksul kogu tegevuse Hispaanias. Võttes arvesse kõnealust kaitsemeedet ja alternatiivsete võimaluste puudumist lähiajal, nõustub komisjon CGD restruktureerimiskavas esitatud plaaniga muuta Hispaania jaepangandustegevus kasumlikuks.

(72)

Komisjon leiab lisaks, et CGD restruktureerimiskava on usaldusväärne ka juhul, kui praegune raske majandusolukord peaks Portugalis kestma arvatust kauem. CGD prognoosib, et krediidirisk kasvab restruktureerimisperioodi jooksul praeguselt niigi kõrgelt 12 protsendilt 2017. aasta lõpuks [10–20] protsendini. Lisaks kavatseb pank suurendada krediidiriski eraldist [50–60] %-ni. Sellist kattekordajat võib pidada võrreldavaks Portugali muude pankadega, mis ei ole riigikapitali saanud, näiteks Banco Espirito Santo või Banco Santander Totta. CGD kattekordaja hindamisel tuleb arvesse võtta, et pank on olnud Portugalis traditsiooniliselt tugev hüpoteeklaenude andja, mistõttu hüpoteeklaenud moodustavad tema laenuportfellist suure osa ning keskmine laenu ja tagatise suhtarv on ligikaudu [70–80] %. Nimetatud asjaolusid arvestades näib krediidiriski kattekordaja [50–60] % olevat piisav, et katta restruktureerimisperioodi jooksul CGD tulevased laenukahjud.

(73)

Lõpuks märgib komisjon, et kõik restruktureerimiskavas sätestatud meetmed on suunatud CGD elujõulisuse taastamisele ja rahuldava kasumlikkuse saavutamisele, nagu näitab eesmärk saavutada 31. detsembriks 2017. aastaks CGD Portugali pangandustegevuses omakapitali tootlus (ROE) [5–10] % ning CGD kontserni kõigi tegevusalade konsolideeritud omakapitali tootlus [5–10] %.

(74)

Ümberkorraldamist käsitlevas teatises öeldakse, et vajalik on abisaaja sobiv panus, mis võimaldab anda abi ainult vajalikus minimaalses ulatuses ning piirata konkurentsimoonutuste ja moraalset ohtu. Selleks sätestatakse teatises, et i) nii restruktureerimise kulud kui ka abisumma peaksid olema piiratud ja ii) vajalik on märkimisväärne omapanus.

(75)

CGD restruktureerimiskava ei sisalda elemente, mis võimaldaksid järeldada, et abisumma ületab pikaajalise elujõulisuse taastamiseks vajalikku summat. Nagu on kirjeldatud põhjenduses (13), määrati katmist vajav kapitali puudujääk kindlaks ühelt poolt Portugali valitsuse ning teiselt poolt IMFi, EKP ja komisjoni vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel.

(76)

Vastavalt ümberkorraldamist käsitleva teatise punktile 34 on sobiva suurusega tasu maksmine mis tahes riikliku sekkumise eest üks asjakohasemaid konkurentsimoonutuste piiramise viise. Komisjon märgib sellega seoses, et vahetusinstrumentide kujul antud kapitali eest on makstud sobiva suurusega tasu vastavalt komisjoni ja EKP suunistele (13). Vahetusinstrumentide eest makstava tasu määr on esimesel aastal 8,5 % ning see tõuseb aja jooksul järk-järgult nii, et investeerimisperioodi keskmine aastane tasumäär on 9,2 %. Tasumäära tõusmine motiveerib CGD-d riigi sekkumisinstrumentidest vabanema.

(77)

Komisjon märgib, et vastavalt restruktureerimiskavale ja seotud kohustustele kasutab CGD kapitaliülejääki vahetusinstrumentide täielikuks tagasimaksmiseks (vt kohustuste osa jaotis 5).

(78)

CGD kasutab 900 miljoni euro väärtuses vahetusinstrumentide tagasimakseteks 2014. aastal [50–60] % ning 2015. ja järgmistel aastatel [90–100] % oma kapitaliülejäägist. Tagasimakse mehhanism vähendab kapitalipuhvrit, mida CGD saab bilansis hoida, ning tagab sellega, et restruktureerimisperioodi jooksul antav abisumma piirdub minimaalse vajalikuga.

(79)

Samuti on oluline märkida, et kindlustusharu müümine vabastab regulatiivset kapitali ning suurendab CGD kapitaliülejäägi tekkimise tõenäosust. Seda ülejääki saab kasutada vahetusinstrumentide tagasimakseteks ning see on ühtlasi osa panga omapanusest restruktureerimiskulude katmiseks.

(80)

Komisjon märgib siiski, et CGD ei järginud dividendide maksmise keeldu, vaid maksis 405 415 eurot dividende, mis oli vastuolus päästmisotsusega seoses võetud Portugali kohustusega.

(81)

Dividendi- ja kupongimaksete keelu eesmärk on takistada vahendite väljavoolu ning tagada sellega abi tagasimaksmine ning riigiabi summa piirdumine minimaalse vajalikuga. Selleks tuleks panga aktsionärid ning hübriidkapitali ja allutatud võlainstrumentide omanikud võimaluse korral võimalike riigiabist kasusaajate ringist välja arvata.

(82)

Asjaolu, et CGD-l oli võimalik dividende maksta, näitas, et abisumma ei piirdunud minimaalse vajalikuga. Kuritarvituse uurimismenetluse käigus CGD esitatud teave ei ole muutnud menetluse algatamise otsuses väljendatud komisjoni hinnangut, et kõnealused maksed kuuluvad dividendi määratluse alla ja nende suhtes tuli kohaldada päästmisotsusega kehtestatud dividendide maksmise keeldu või näidata, et makse tegemiseks on õiguslik kohustus, mis oleks päästmisotsuse kohaselt võimaldanud dividende maksta.

(83)

Komisjon järeldab, et abimeetmed summas 1,65 miljardit eurot piirdusid minimaalse vajalikuga, välja arvatud dividendide maksmiseks kasutatud 405 415 eurot. Sellega seoses võtab komisjon eriti teadmiseks CGD võetud kohustuse maksta Portugalile tagasi dividendimaksega võrdne summa ehk summa, mille võrra antud abi ületas minimaalset vajalikku. Võttes arvesse kõnealust kohustust, järeldatakse, et abisumma piirdus minimaalse vajalikuga.

(84)

Lisaks märgib komisjon, et Portugal on lubanud kehtestada dividendi-, kupongi- ja intressimaksete keelu (vt kohustuste osa jaotis 6.7).

(85)

Ümberkorraldamist käsitleva teatise punktis 24 sätestatakse, et sobiva suurusega tasu maksmine riigikapitali eest on üks võimalus kulude jagamiseks. Nagu on öeldud põhjenduses 76, leiab komisjon, et vahetusinstrumentide kujul antud kapitali eest makstakse sobiva suurusega tasu.

(86)

Lõpuks märgib komisjon, et CGD on suures osas rakendanud kulude kärpimise meetmeid ja jätkab nende rakendamist eelkõige töötajate ja Portugali harukontorite arvu vähendamisega, andes nii sisemiste meetmetega panuse restruktureerimiskulude katmiseks.

(87)

Nimetatud põhjustel teeb komisjon järelduse, et restruktureerimiskava tagab abi piirdumise minimaalse vajalikuga ning selles on ette nähtud asjakohane omapanus ja kulude jagamine.

(88)

Ümberkorraldamist käsitleva teatise 4. jaotises nõutakse, et restruktureerimiskava peab sisaldama konkurentsimoonutusi piiravaid meetmeid. Kõnealuseid meetmeid tuleks kohandada vastavalt konkreetsetele moonutustele sellistel turgudel, kus abi saanud pank pärast restruktureerimist tegutseb. Meetmete iseloom ja laad sõltub kahest kriteeriumist: esiteks abisumma suurusest ja selle andmise tingimustest ning teiseks nende turgude iseloomust, kus abisaaja tegutseb. Lisaks peab komisjon arvesse võtma abisaaja omapanuse suurust ja kulude jagamist restruktureerimisperioodil.

(89)

Komisjon meenutab, et CGD sai riigiabi kapitalisüstide ja vahetusinstrumentide vormis kokku 1,65 miljardit eurot. Abisumma osakaal CGD riskiga kaalutud vara (RWA) (14) väärtusest on 2,3 %, mis on võrdlemisi väike osakaal. Kuna vahetusinstrumentide eest makstakse piisava suurusega tasu, on võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks vaja üksnes mõõduka tugevusega meetmeid.

(90)

CGD bilansimahu, geograafilise katvuse ja töötajate arvu proportsionaalne vähendamine aitab konkurentsimoonutusi piirata. Kui firma Caixa Seguros võõrandamine ning Hispaania ettevõtte vähendamine ja restruktureerimine aitavad taastada panga elujõulisust, siis bilansimahu vähendamise ülejäänud osa peetakse asjakohaseks võrreldes abist tulenevate konkurentsimoonutustega.

(91)

Lisaks nimetatud struktuursetele meetmetele on Portugal võtnud kohustuse järgida mitmeid käitumispiiranguid. Komisjon võtab teadmiseks kohustuste osa 6. jaotises nimetatud käitumispiirangud, näiteks riigiabi eest reklaami tellimise keeld ja agressiivse äritegevuse keeld, mis ei võimalda CGD-l kasutada abi turul konkurentsi kahjustavaks käitumiseks. Komisjon kiidab eriti heaks soetuste keelu, millega tagatakse, et riigiabi ei kasutata konkurentide ülevõtmiseks, vaid üksnes ettenähtud otstarbel, milleks on CGD elujõulisuse taastamine.

(92)

Kokkuvõttes leiab komisjon, et võimalike konkurentsimoonutuste piiramiseks on olemas piisavad kaitsemeetmed, eriti arvestades 2011. aasta pikendamisteatise punkti 14 kohaldamist riigiabi vajaduse tinginud sündmuste ehk EBA riigivõla puhvri kehtestamise tagajärjel.

(93)

Vastavalt ümberkorraldamist käsitleva teatise 5. jaotisele tuleb regulaarselt esitada aruandeid, mis võimaldavad komisjonil kontrollida restruktureerimiskava nõuetekohast rakendamist.

(94)

Lisaks jälgib restruktureerimiskava nõuetekohast rakendamist ning kohustuste osas esitatud kõigi kohustuste täielikku ja korrektset täitmist pidevalt piisavalt kvalifitseeritud sõltumatu järelevalve usaldusisik.

7.11.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 323/52

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

8.

9.

10.

1.

2.

3.a

3.b

4.

5.

6.

7.

8.

1.1.

Käesolevat eeskirja kohaldatakse kõvera suhtes, mis väljendab mootori pöörlemissageduse funktsioonina M- ja N-kategooriasse kuuluvate mootorsõidukite käitamiseks ette nähtud sisepõlemismootori või elektriliste jõuülekandeseadmete võimsust tootja osutatud täiskoormusel ning elektriliste jõuülekandeseadmete 30 minuti maksimumvõimsust (1).

1.2.

Sisepõlemismootorid kuuluvad ühte järgmistest kategooriatest:

kolbmootorid (sädesüütega ja survesüütega), välja arvatud vabakolbmootorid;

pöördkolbmootorid (sädesüütega ja survesüütega);

ülelaadeta või ülelaadega mootorid.

1.3.

Elektrilised jõuülekandeseadmed koosnevad regulaatoritest ja mootoritest ning need moodustavad sõidukite ainsa liikumapaneva jõu.

—

tarbitav kütus;

—

elektrienergia salvesti (nt aku, kondensaator, hooratas/generaator vms);

—

sisepõlemismootor ning

—

üks või mitu elektrilist jõuülekandeseadet.

3.1.

Taotluse jõuülekandeseadme tüübikinnituse saamiseks seoses elektriliste jõuülekandeseadmete kasuliku võimsuse ja 30 minuti maksimumvõimsuse mõõtmisega esitab jõuülekandeseadme tootja, sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.

Sellele tuleb lisada kolmes eksemplaris jõuülekandeseadme kirjeldus, mis sisaldab kõiki asjaomaseid andmeid, mis on nimetatud:

3.3.

Hübriidelektrisõidukite puhul tehakse katsed eraldi sisepõlemismootoriga (vastavalt 5. lisale) ja elektrilis(t)e jõuülekandeseadme(te)ga (vastavalt 6. lisale).

3.4.

Kinnitatava jõuülekandeseadme (jõuülekandeseadmete kogumi) representatiivne jõuülekandeseade (või jõuülekandeseadmete kogum) esitatakse koos käesoleva eeskirja 5. ja 6. lisas ette nähtud seadmetega katseid läbiviivale tehnilisele teenistusele.

4.1.

Kui käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saamiseks esitatud jõuülekandeseadme võimsus on mõõdetud vastavalt punktis 5 esitatud tehnilistele nõuetele, antakse sellele jõuülekandeseadmele tüübikinnitus.

4.2.

Igale kinnitatud jõuülekandeseadme tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest kohta (00, kui tegemist on käesoleva eeskirjaga selle algkujul) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab tüübikinnituse väljaandmise ajal kõige uuemaid eeskirjas tehtud tehnilisi muudatusi. Sama kokkuleppeosaline ei või anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele jõuülekandeseadme tüübile.

4.3.

Teatis jõuülekandeseadmele käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, selle laiendamise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja rakendavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 3.a lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4.

Teatis sõidukitüübi käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise või andmata jätmise kohta seoses jõuülekandeseadmega edastatakse käesolevat eeskirja rakendavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 3.b lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.5.

Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud jõuülekandeseadme tüübile vastavale jõuülekandeseadmele tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaks määratud hästi märgatavas ja kergesti juurdepääsetavas kohas rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

4.6.

Kui jõuülekandeseade vastab ühe või mitme kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel kinnitatud sõidukitüübile riigis, mis on sellele käesoleva eeskirja alusel andnud tüübikinnituse, ei ole punktis 4.5.1 ette nähtud sümbolit tarvis korrata. Sellisel juhul paigutatakse kõigi teiste eeskirjade numbrid ja nende alusel tüübikinnitust andvas riigis varem antud tüübikinnituste numbrid punktis 4.5.1 ette nähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa.

4.7.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.8.

Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja poolt esitatud jõuülekandeseadme tunnusnumbrite lähedusse.

4.9.

Näited tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta on esitatud käesoleva eeskirja 4. lisas.

5.2.1.1.

Diislirežiimiga segakütuselise mootori puhul koosneb katse töötamisest segakütuserežiimis ning sama mootori töötamisest diislirežiimis.

5.2.3.1.

bensiiniga töötavate sädesüütega mootorite puhul:

kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse üht Euroopa koordineerimisnõukogu (CEC) (3) dokumentides F-01-A-84 ja RF-01-A-85 CEC poolt bensiinimootorite jaoks ette nähtud etalonkütustest;

5.2.3.2.

veeldatud naftagaasiga töötavate sädesüütega mootorite ja segakütuseliste mootorite puhul:

5.2.3.3.

Maagaasil töötavate sädesüütega mootorite ja segakütuseliste mootorite puhul:

5.2.3.4.

Survesüütega mootorite ja segakütuseliste mootorite puhul:

kasutatakse turul kättesaadavat kütust. Vaidluse korral kasutatakse Euroopa koordineerimisnõukogu (CEC) dokumendis RF-03-A-84 CEC poolt survesüütega mootorite jaoks ette nähtud etalonkütust.

5.2.3.5.

Bensiini või gaaskütusega segakütuseliste sõidukite sädesüütega mootoreid tuleb katsetada mõlema kütusega vastavalt punktidele 5.2.3.1–5.2.3.3. Sõidukeid, mis võivad kütusena kasutada nii bensiini kui ka gaaskütust, aga mille bensiinisüsteem on paigaldatud ainult avarii või käivitamise jaoks ja mille bensiinipaak ei mahuta rohkem kui 15 liitrit bensiini, loetakse katsetes ainult gaaskütusel töötavateks sõidukiteks.

5.2.3.6.

Segakütuselisi mootoreid ja diislirežiimiga sõidukeid katsetatakse vastavale režiimile sobiva kütusega vastavalt punktidele 5.2.3.1–5.2.3.5.

Märkus:

kui 30 minuti maksimumvõimsust piirab aku, võib elektrisõiduki 30 minuti maksimumvõimsus olla väiksem kui sõiduki 30 minuti maksimumvõimsus vastavalt sellele katsele.

5.3.1.1.

Mootorit ja kõiki selle seadmeid tuleb vähemalt kaks tundi temperatuuril 25 °C ± 5 °C ette valmistada.

5.3.1.2.

Kasuliku võimsuse katse seisneb töös võimsuse regulaatori maksimumseadetel.

5.3.1.3.

Vahetult enne katse alustamist lastakse mootoril töötada tootja soovitatud pöörlemissagedusel 3 minutit katsestendil võimsusega, mis moodustab 80 % maksimumvõimsusest.

5.3.1.4.

Näite võetakse piisaval mootori pöörlemissageduste arvul, et õigesti määrata võimsuskõver nulli ja tootja soovitatud suurima pöörlemissageduse vahel. Kogu katse sooritatakse 5 minuti vältel.

5.3.2.1.

Mootorit ja kogu selle varustust tuleb vähemalt neli tundi temperatuuril 25 °C ± 5 °C ette valmistada.

5.3.2.2.

Elektrilisel jõuülekandeseadmel lastakse töötada katsestendil võimsusel, mis on tootjalt saadud 30 minuti maksimumvõimsuse suurim väärtus. Pöörlemissagedus peab olema vahemikus, mille puhul kasulik võimsus ületab 90 % punkti 5.3.1 kohaselt mõõdetud maksimumvõimsusest. Soovitusliku pöörlemissageduse määrab tootja.

5.3.2.3.

Kiirus ja võimsus märgitakse üles. Võimsus peab olema vahemikus ±5 % võimsuse väärtusest katse alustamisel. 30 minuti maksimumvõimsus on keskmine võimsus 30-minutilise ajavahemiku vältel.

6.1.

Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud mootorid on valmistatud nii, et need vastavad kinnitatud tüübile.

6.2.

Käesoleva eeskirja 7. lisas esitatud toodangu vastavuse kontrollimise korra miinimumnõudeid tuleb järgida.

7.1.

Jõuülekandeseadme tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui eespool sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui tüübikinnitusmärki kandev jõuülekandeseade ei vasta kinnitatud tüübile.

7.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav 1958. aasta kokkuleppe osaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest käesoleva eeskirja 3.a või 3.b lisas esitatud vormi abil kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele.

8.1.

Jõuülekandeseadme tüübi alla kuuluva jõuülekandeseadme igast muudatusest 1. ja 2. lisas esitatud omaduste osas teatatakse jõuülekandeseadme tüübi kinnitanud tüübikinnitusasutusele. Tüübikinnitusasutus võib seejärel teha järgmist:

8.2.

Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või sellest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 sätestatud korras.

8.3.

Tüübikinnituse laienduse andnud tüübikinnitusasutus annab tüübikinnituse laiendusele seerianumbri ja teatab sellest käesoleva eeskirja 3.a või 3.b lisas esitatud vormi kohase teatisega käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele.