ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 260 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
57. köide |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD |
|
|
|
2014/492/EL |
|
|
* |
||
|
|
||
|
|
2014/493/Euratom |
|
|
* |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
30.8.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 260/1 |
NÕUKOGU OTSUS,
16. juuni 2014,
ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelisele assotsieerimislepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja selle ajutise kohaldamise kohta
(2014/492/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 37 ja artikli 31 lõiget 1 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikega 5 ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja lõike 8 teise lõiguga ning artikli 218 lõiget 7,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
15. juunil 2009 andis nõukogu komisjonile loa alustada Moldova Vabariigiga läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahel, et asendada partnerlus- ja koostööleping (1). |
(2) |
Võttes arvesse lepinguosaliste tihedaid ajaloolisi sidemeid ja üha süvenevaid suhteid ning nende soovi oma suhteid ambitsioonikal ja innovatiivsel viisil veelgi tugevdada ja laiendada, viidi ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) läbirääkimised edukalt lõpule ja leping parafeeriti 29. novembril 2013. |
(3) |
Lepingule tuleks liidu nimel alla kirjutada ja seda tuleks kooskõlas artikliga 464 enne selle jõustumist osaliselt ajutiselt kohaldada kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni. |
(4) |
Lepingu osade ajutine kohaldamine ei piira aluslepingute kohast pädevuste jaotust liidu ja selle liikmesriikide vahel. |
(5) |
Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikele 7 võib nõukogu anda komisjonile loa kiita heaks lepingu muudatusi, mille võtab vastu lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubandusküsimuste koosseisus kokku tulnud assotsieerimiskomitee vastavalt geograafiliste tähiste allkomitee ettepanekule, mis on tehtud lepingu artikli 306 kohaselt. |
(6) |
On asjakohane kehtestada lepinguga ette nähtud geograafiliste tähiste kaitse menetlused. |
(7) |
Lepingut ei tohiks tõlgendada viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelisele assotsieerimislepingule liidu nimel allakirjutamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.
2. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistujal on käesolevaga õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.
Artikkel 3
1. Kuni lepingu jõustumiseni kohaldatakse Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahel lepingu järgmisi osi ajutiselt kooskõlas lepingu artikliga 464 ning siis, kui lepinguosalised on edastanud selles artiklis sätestatud teated, kuid ainult ulatuses, milles need käsitlevad üksnes liidu pädevusse kuuluvaid küsimusi, sealhulgas küsimusi, mis kuuluvad liidu pädevusse määratleda ja rakendada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat:
a) |
I jaotis; |
b) |
II jaotis: artiklid 3, 4, 7 ja 8; |
c) |
III jaotis: artiklid 12 ja 15; |
d) |
IV jaotis: 5., 9. ja 12. peatükk (välja arvatud artikli 68 punkt h), 13. peatükk (välja arvatud artikkel 71, niivõrd kui see käsitleb merenduse juhtimist, ja välja arvatud artikli 73 punktid b ja e ning artikkel 74), 14. peatükk (välja arvatud artikli 77 punkt i), 15. peatükk (välja arvatud artikli 81 punktid a ja e ning artikli 82 lõige 2), 16. peatükk (välja arvatud artikkel 87, artikli 88 punkt c ning artikli 89 punktid a ja b, niivõrd kui punkt b käsitleb pinnasekaitset), 26. ja 28. peatükk, samuti artiklid 30, 37, 46, 57, 97, 102 ja 116; |
e) |
V jaotis (välja arvatud artikkel 278, niivõrd kui see käsitleb kriminaalvastutust intellektuaalomandi õiguste rikkumise korral, ning välja arvatud artiklid 359 ja 360, niivõrd kui neid kohaldatakse haldusmenetluses, läbivaatamisel ja edasikaebamisel liikmesriigi tasandil); |
f) |
VI jaotis; |
g) |
VII jaotis (välja arvatud artikli 456 lõige 1, selles ulatuses, milles nimetatud jaotise sätted on piiratud eesmärgiga tagada lepingu ajutine kohaldamine kooskõlas kõnealuse lõikega); |
h) |
II–XIII, XV–XXXV lisa, samuti I–IV protokoll. |
2. Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Lepingu artikli 306 kohaldamisel kiidab komisjon liidu nimel heaks geograafiliste tähiste allkomitee otsustega lepingusse tehtud muudatused. Kui huvitatud isikud ei jõua kokkuleppele teatava geograafilise tähise kohta esitatud vastuväidete tõttu, võtab komisjon vastu seisukoha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (2) artikli 57 lõikes 2 kehtestatud korras.
Artikkel 5
1. Lepingu V jaotise 9. peatüki 3. alajao „Geograafilised tähised” kohaselt kaitstud nime võib kasutada iga ettevõtja, kes turustab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine või kangeid alkohoolseid jooke.
2. Lepingu artikli 301 kohaselt tagavad liikmesriigid ja liidu institutsioonid lepingu artiklitega 297–300 ette nähtud kaitse, sealhulgas huvitatud isiku taotluse korral.
Artikkel 6
Lepingut ei tõlgendata viisil, mis võimaldaks sellest tulenevatele õigustele või kohustustele otseselt tugineda liidu või liikmesriikide kohtutes.
Artikkel 7
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneval päeval.
Luxembourg, 16. juuni 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
G. KARASMANIS
(1) Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vaheline partnerlus- ja koostööleping (EÜT L 181, 24.6.1998, lk 3).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).
30.8.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 260/4 |
ASSOTSIEERIMISLEPING
Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vaheline
BELGIA KUNINGRIIK,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
IIRIMAA,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
HORVAATIA VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI,
MALTA VABARIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA,
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,
kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,
EUROOPA LIIT, edaspidi „liit” või „EL”, ja
EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS, edaspidi „Euratom”,
ühelt poolt ning
MOLDOVA VABARIIK
teiselt poolt,
edaspidi koos „lepinguosalised”,
PIDADES SILMAS lepinguosaliste ühiseid väärtusi, samuti nende vahel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepinguga loodud ning Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames edasi arendatud sidemeid, ning rõhutades lepinguosaliste ühist soovi omavahelisi suhteid edasi arendada, tugevdada ja laiendada;
TUNNUSTADES Moldova Vabariigi Euroopa-püüdlusi ja Euroopa-orientatsiooni;
TUNNISTADES, et väärtused, millele EL tugineb — nimelt demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriigi põhimõte –, on ka käesoleva lepingu kohase poliitilise assotsieerimise ja majandusintegratsiooni südames;
VÕTTES ARVESSE, et käesolev leping ei piira ELi ja Moldova Vabariigi suhete edasist arengut, vaid avab selleks võimalusi;
TUNNISTADES, et Moldova Vabariik on Euroopa riik, kellel on ühine ajalugu ja ühised väärtused liikmesriikidega ning kes on võtnud endale kohustuse neid väärtusi rakendada ja propageerida, sest neil põhineb tema Euroopa-orientatsioon;
TUNNISTADES ELi ja Moldova Vabariigi ühise Euroopa naabruspoliitika 2005. aasta veebruari tegevuskava tähtsust ELi ja Moldova Vabariigi suhete tugevdamises ja Moldova Vabariigis reformi- ja ühtlustamisprotsessi edendamises ning seega järkjärgulise majandusliku lõimumise ja poliitilise assotsieerimise soodustamises;
VÕTTES EESMÄRGIKS süvendada põhivabaduste ja inimõiguste, sealhulgas vähemuste õiguste, demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete austamist;
RÕHUTADES eriti oma soovi edendada inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid, muu hulgas tehes tihedat koostööd Euroopa Nõukogu raames;
SOOVIDES aidata kaasa Moldova Vabariigi poliitilisele, sotsiaal-majanduslikule ja institutsioonilisele arengule, tehes koostööd paljudes ühishuvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas hea valitsemistava, vabaduse, turvalisuse ja õiguse, kaubanduse integreerimise ja majanduskoostöö tihendamise, tööhõive ja sotsiaalpoliitika, finantsjuhtimise, avaliku halduse ja avaliku teenistuse reformi, kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise, institutsioonide arendamise, vaesuse vähendamise ning jätkusuutliku arengu alal;
VÕTTES EESMÄRGIKS järgida kõiki ÜRO põhikirja ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) põhimõtteid ja sätteid, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppakti, samuti Madridi 1991. aasta ja Viini 1992. aasta konverentsi lõppdokumente, 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartat, 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ning 1950. aasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni;
RÕHUTADES oma kavatsust edendada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ning osaleda tõhusas mitmepoolsuses ja vaidluste rahumeelses lahendamises, tehes selle nimel koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ja OSCE raames;
TUNNISTADES Moldova Vabariigi piirkondlikes koostöövormides aktiivse osalemise tähtsust;
SOOVIDES edasi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes küsimustes, sealhulgas nende piirkondlikes aspektides, võttes arvesse ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜJVP) ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP);
VÕTTES ARVESSE ELi valmisolekut toetada rahvusvahelist tegevust Moldova Vabariigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse tugevdamiseks ning aidata kaasa tema taasintegreerimisele;
TUNNISTADES, et Moldova Vabariigi võetud kohustus leida püsiv lahendus Transnistria konfliktile ja ELi võetud kohustus toetada konfliktijärgset rehabilitatsiooni on väga olulised;
VÕTTES EESMÄRGIKS ennetada igasugust organiseeritud kuritegevust, inimkaubandust ja korruptsiooni ning nende vastu võidelda, samuti tõhustada koostööd terrorismivastases võitluses;
VÕTTES EESMÄRGIKS süvendada dialoogi ja koostööd rände, varjupaiga ja piirihalduse küsimustes, lähtudes ELi välisrändepoliitika raamistikust, mille puhul pööratakse tähelepanu koostööle seadusliku rände, sealhulgas korduvrände valdkonnas, võitlusele ebaseadusliku rändega ning Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vahelise riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise lepingu tõhusale rakendamisele;
TUNNISTADES Moldova Vabariigi kodanikele järk-järgult viisavaba reisimise võimaldamist, kui on täidetud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded;
KINNITADES, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise reguleerimisalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte ELi osana, välja arvatud juhul, kui EL ja Ühendkuningriik ja/või Iirimaa teatavad Moldova Vabariigile ühiselt, et leping on Ühendkuningriigi ja/või Iirimaa suhtes siduv, kuna neid käsitatakse ELi osana kooskõlas Euroopa Liidu lepingule Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga nr 21 Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes. Juhul kui Ühendkuningriik ja/või Iirimaa enam ei soovi, et leping oleks tema/nende kui ELi osa suhtes siduv kooskõlas protokolli nr 21 artikliga 4a, teatab EL koos Ühendkuningriigi ja/või Iirimaaga Moldova Vabariigile viivitamata sellisest seisukoha muutusest ning sellisel juhul on käesolev leping nende suhtes siduv kui eraldi lepinguosaliste suhtes. Sama kehtib Taani suhtes osutatud aluslepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 kohaselt;
VÕTTES EESMÄRGIKS järgida vaba turumajanduse põhimõtteid ja kinnitades, et EL on valmis aitama kaasa majandusreformidele Moldova Vabariigis;
VÕTTES EESMÄRGIKS austada keskkonnaalaseid vajadusi, muu hulgas tehes piiriülest koostööd seoses mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingutega ja viies neid lepinguid ellu, ning järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
SOOVIDES järk-järgult saavutada majanduslikku integratsiooni ELi siseturuga, nagu on sätestatud käesolevas lepingus, muu hulgas käesoleva lepingu lahutamatu osa moodustava põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna kaudu;
SOOVIDES järk-järgult luua põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna, mille raames nähakse ette õigusaktide põhjalik ühtlustamine ja turulepääsu liberaliseerimine kooskõlas lepinguosaliste õiguste ja kohustustega, mis tulenevad nende liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO), ning kõnealuseid õigusi ja kohustusi läbipaistvalt rakendada;
USKUDES, et käesoleva lepinguga luuakse uued tingimused lepinguosaliste majandussuhetele, eelkõige kaubanduse ja investeeringute arendamisele, ning ergutatakse konkurentsi, mis on majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel määrava tähtsusega;
VÕTTES EESMÄRGIKS suurendada energiavarustuse kindlust, toetades asjakohase taristu arengut ning edendades turuintegratsiooni ja õigusnormide ühtlustamist ELi õigustiku põhielementidega, samuti energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate kasutamist;
TUNNISTADES vajadust süvendada energiakoostööd ning lepinguosaliste eesmärki rakendada energiaühenduse asutamisleping;
SOOVIDES parandada rahvatervise ohutust ja inimeste tervise kaitset kui jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu eeltingimusi;
VÕTTES EESMÄRGIKS edendada inimestevahelisi kontakte, sealhulgas teaduse ja arengu, hariduse ja kultuuri valdkonnas toimuva koostöö ja vahetuste kaudu;
VÕTTES EESMÄRGIKS edendada piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd heanaaberlike suhete vaimus;
TUNNISTADES Moldova Vabariigi kohustust järk-järgult ühtlustada oma asjakohaste valdkondade õigusaktid ELi õigusaktidega ning neid tõhusalt rakendada;
TUNNISTADES Moldova Vabariigi kohustust töötada välja haldus- ja institutsiooniline taristu ulatuses, mis on vajalik käesoleva lepingu täitmise tagamiseks;
VÕTTES ARVESSE ELi soovi toetada reformide elluviimist ja kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilise, rahalise ja majandusliku abi vahendeid,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
Artikkel 1
Eesmärgid
1. Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt liidu ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel.
2. Assotsiatsiooni eesmärgid on:
a) |
edendada lepinguosaliste poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integreerumist ühiste väärtuste ning tihedate sidemete alusel, muu hulgas laiendades Moldova Vabariigi osalemist ELi poliitikavaldkondades, programmides ja ametite tegevuses; |
b) |
tugevdada kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades tõhustatud poliitilise dialoogi pidamise raamistikku, mis võimaldab lepinguosalistel arendada tihedaid poliitilisi suhteid; |
c) |
aidata tugevdada demokraatiat ning edendada poliitilist, majanduslikku ja institutsioonilist stabiilsust Moldova Vabariigis; |
d) |
edendada, säilitada ja tugevdada piirkondlikku ja rahvusvahelist rahu ja stabiilsust, muu hulgas tehes ühiseid jõupingutusi, et kõrvaldada pingeallikaid ja parandada julgeolekut piiridel ning edendada piiriülest koostööd ja heanaaberlikke suhteid; |
e) |
toetada ja süvendada koostööd vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas, et tugevdada õigusriiki ning parandada inimõiguste ja põhivabaduste austamist, ning samuti liikuvuse ja inimestevaheliste kontaktide valdkonnas; |
f) |
toetada Moldova Vabariigi püüdlusi teha rahvusvahelist koostööd oma majanduse arendamiseks ka tema õigusaktide ELi õigusaktidega ühtlustamise kaudu; |
g) |
luua tingimused tõhustatud majandus- ja kaubandussuhete loomiseks, et vastavalt käesolevale lepingule integreerida Moldova Vabariik järk-järgult ELi siseturuga, sealhulgas luues põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna, mille raames nähakse ette õigusaktide põhjalik ühtlustamine ja turulepääsu liberaliseerimine kooskõlas õiguste ja kohustustega, mis tulenevad liikmesusest Maailma Kaubandusorganisatsioonis, ning kõnealuseid õigusi ja kohustusi läbipaistvalt rakendada, ning |
h) |
luua tingimused koostöö süvendamiseks muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades. |
I JAOTIS
ÜLDPÕHIMÕTTED
Artikkel 2
1. Lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ning käesoleva lepingu oluliseks osaks on ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ning 1990. aasta Pariisi uue Euroopa hartas sätestatud demokraatia põhimõtete, inimõiguste ja põhivabaduste austamine. Käesoleva lepingu oluline osa on ka massihävitusrelvade, nendega seotud materjalide ja nende kandevahendite leviku tõkestamine.
2. Lepinguosalised rõhutavad veel kord pühendumist turumajanduse, jätkusuutliku arengu ning tõhusa mitmepoolsuse põhimõtetele.
3. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et järgivad õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtteid ning rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige neid, mis neil on ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE raames.
4. Lepinguosalised kohustuvad edendama koostööd ja heanaaberlikke suhteid, sealhulgas koostööd ühist huvi pakkuvate projektide väljatöötamisel, eelkõige korruptsiooni, organiseeritud ja muu (sealhulgas riikidevahelise) kuritegevuse ning terrorismi ennetamise ja nende vastu võitlemise projektide raames. Kõnealune kohustus on lepinguosaliste suhete ja koostöö arengu keskne tegur, mis aitab kaasa piirkondliku rahu ja stabiilsuse kindlustamisele.
II JAOTIS
POLIITILINE DIALOOG JA REFORMID NING KOOSTÖÖ VÄLIS- JA JULGEOLEKUPOLIITIKA VALDKONNAS
Artikkel 3
Poliitilise dialoogi eesmärgid
1. Lepinguosalised arendavad ja süvendavad poliitilist dialoogi kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas välis- ja julgeolekupoliitika ning siseriikliku reformi küsimustes. See suurendab poliitilise koostöö tulemuslikkust ning lähendab seisukohti välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes.
2. Poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:
a) |
süvendada poliitilist assotsieerimist ning suurendada lähenemist ja tulemuslikkust poliitika, sealhulgas julgeolekupoliitika valdkonnas; |
b) |
edendada tõhusal mitmepoolsusel põhinevat rahvusvahelist stabiilsust ja julgeolekut; |
c) |
tugevdada koostööd ja dialoogi lepinguosaliste vahel rahvusvahelise julgeoleku ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige eesmärgiga vältida üleilmseid ja piirkondlikke probleeme ja ohtusid; |
d) |
edendada tulemustele orienteeritud ja praktilist koostööd lepinguosaliste vahel, et saavutada rahu, julgeolek ja stabiilsus Euroopas; |
e) |
parandada demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja hea valitsemistava põhimõtete järgimist, inimõiguste ja põhivabaduste, sealhulgas vähemuste õiguste austamist, ning aidata kaasa siseriiklike poliitiliste reformide tugevdamisele; |
f) |
arendada dialoogi ja süvendada koostööd lepinguosaliste vahel julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning |
g) |
austada ja edendada territoriaalse ühtsuse, piiride puutumatuse ja sõltumatuse põhimõtteid. |
Artikkel 4
Siseriiklikud reformid
Lepinguosalised teevad koostööd järgmistes valdkondades:
a) |
demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi arendamine ja kindlustamine ning nende stabiilsuse ja mõjususe suurendamine, |
b) |
inimõiguste ja põhivabaduste austamise tagamine, |
c) |
kohtu- ja õigusreformi edendamine eesmärgiga tagada kohtusüsteemi sõltumatus, tugevdada selle haldussuutlikkust ning tagada õiguskaitseasutuste tegevuse tulemuslikkus, |
d) |
avaliku halduse reformi ning aruandekohustusliku, tõhusa, läbipaistva ja pädeva avaliku teenistuse ülesehitamise edendamine ning |
e) |
korruptsioonivastase võitluse tulemuslikkuse tagamine, pidades eelkõige silmas korruptsioonivastase võitluse alase rahvusvahelise koostöö tõhustamist, ning ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastane konventsiooni ja muude asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide tulemuslik rakendamine. |
Artikkel 5
Välis- ja julgeolekupoliitika
1. Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd ning seisukohtade järkjärgulist lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika) küsimustes, käsitledes eelkõige konfliktide ennetamise, kriisiohjamise, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli probleeme. Koostöö põhineb ühistel väärtustel ja huvidel ning selle eesmärk on suurendada poliitika ühtsust ja tulemuslikkust, kasutades kahepoolseid, rahvusvahelisi ja piirkondlike foorumeid.
2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord pühendumist suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja piiride puutumatuse põhimõtete järgimisele, nagu on sätestatud ÜRO põhikirjas ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis, ning pühendumist nende põhimõtete edendamisele kahe- ja mitmepoolsetes suhetes.
Artikkel 6
Rahvusvaheline Kriminaalkohus
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad rahvusvahelist üldsust muretsema panevad kuriteod ei tohi jääda karistamata ja tagada tuleks selliste kuritegude eest tõhus vastutuselevõtmine, võttes meetmeid nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kaudu.
2. Lepinguosalised on seisukohal, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamine ja tulemuslik toimimine on rahvusvahelise rahu ja õiguse jaoks oluline samm. Lepinguosalised lepivad kokku toetada Rahvusvahelist Kriminaalkohust, rakendades selle Rooma statuuti ja statuudiga seotud instrumente, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada Rooma statuudi terviklus.
Artikkel 7
Konfliktide ennetamine ja kriisiohjamine
Lepinguosalised tõhustavad praktilist koostööd konfliktide ennetamise ja kriisiohjamise valdkonnas, eelkõige pidades silmas Moldova Vabariigi võimalikku osalemist ELi juhitavates tsiviil- ja sõjalistes kriisiohjamisoperatsioonides, samuti asjakohastel õppustel ja koolitustel; selline osalemine oleks üksikjuhtumipõhine ja sellele võib eelneda ELi-poolne kutse.
Artikkel 8
Piirkondlik stabiilsus
1. Lepinguosalised suurendavad ühiseid jõupingutusi piirkonnas stabiilsuse, julgeoleku ja demokraatia arengu edendamiseks ning eelkõige selleks, et teha koostööd piirkondlike konfliktide rahumeelseks lahendamiseks.
2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet leida jätkusuutlik lahendus Transnistria küsimusele, austades Moldova Vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning aidates ühiselt kaasa konflikti tagajärgede ületamisele. Kuni küsimuse lahendamiseni ning sõltumata läbirääkimiste kehtestatud vormist on Transnistria küsimus üks lepinguosalistevahelise ning lepinguosaliste ja muude huvitatud rahvusvaheliste isikute vahelise poliitilise dialoogi ja koostöö kesksetest teemadest.
3. Need jõupingutused tuginevad ühistele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise põhimõtetele, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi 1975. aasta Helsingi kohtumise lõppaktis ja muudes asjakohastes mitmepoolsetes dokumentides.
Artikkel 9
Massihävitusrelvad
1. Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil on üks tõsisemaid ohte rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Seetõttu lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku piiramiseks ning aitavad sellele kaasa, täites täielikult oma seniseid kohustusi, mis tulenevad desarmeerimist ja massihävitusrelvade leviku tõkestamist käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, ja muid vastavaid rahvusvahelisi kohustustusi. Lepinguosalised lepivad kokku, et kõnealune säte on käesoleva lepingu oluline osa.
2. Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa,
a) |
astudes samme asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimiseks ning vajadusel nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks ning |
b) |
luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi ja ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahesuguse kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused. |
3. Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks.
Artikkel 10
Väike- ja kergrelvad ning tavarelvade ekspordi kontroll
1. Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane kokkukoondamine, puudulik haldamine, ladude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.
2. Lepinguosalised nõustuvad järgima ja täielikult täitma oma vastavaid kohustusi, et võidelda väike- ja kergrelvade ning nende laskemoonaga ebaseadusliku kauplemise vastu vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele lepingutele ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele, ning oma kohustusi, mis tulenevad muudest kõnealuses valdkonnas kohaldatavatest rahvusvahelistest dokumentidest, näiteks ÜRO tegevusprogrammist väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide ennetamise, tõkestamise ja likvideerimise kohta.
3. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ja tagama koordineerituse, vastastikuse täiendavuse ja koostoime võitluses väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse vastu ning ülemääraste varude hävitamise ülemaailmsel, piirkondlikul, osapiirkondlikul ja riiklikul tasandil.
4. Lisaks lepivad lepinguosalised kokku jätkata koostööd tavarelvade ekspordi kontrolli valdkonnas, võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli küsimustes.
5. Lepinguosalised lepivad kokku, et seavad sisse korrapärase poliitilise dialoogi eespool nimetatud meetmete toetamiseks ja tugevdamiseks.
Artikkel 11
Rahvusvaheline koostöö terrorismiga võitlemise valdkonnas
1. Lepinguosalised lepivad kokku teha kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, et tõkestada terrorismi ning võidelda sellega vastavalt rahvusvahelisele õigusele, asjakohastele ÜRO resolutsioonidele, rahvusvahelistele inimõiguste normidele ning pagulas- ja humanitaarõigusele.
2. Sel eesmärgil teevad nad koostööd eelkõige rahvusvahelise üksmeele süvendamiseks võitluses terrorismi vastu, sealhulgas vajaduse korral terroriaktide õigusliku määratluse küsimuses, ning tehes tööd rahvusvahelise terrorismivastase võitluse terviklikus konventsioonis kokkuleppele jõudmise nimel.
3. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1373 (2001), teiste asjaomaste ÜRO resolutsioonide ning asjakohaste rahvusvahelise konventsioonide ja vahendite täielikuks rakendamiseks vahetavad lepinguosalised vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja oma õigusaktidele teavet terroriorganisatsioonide ja -rühmituste, nende tegevuse ning toetusvõrgustike kohta
III JAOTIS
VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS
Artikkel 12
Õigusriik
1. Lepinguosalised panevad vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas tehtava koostöö raames erilist rõhku õigusriigi põhimõtete, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse, õiguskaitse kättesaadavuse ja õiglase kohtumõistmise põhimõtte edendamisele.
2. Lepinguosalised teevad koostööd õiguskaitse ja õigusmõistmise valdkonna institutsioonide tulemusliku tegevuse tagamiseks.
3. Koostöö vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas põhineb inimõiguste ja põhivabaduste austamisel.
Artikkel 13
Isikuandmete kaitse
1. Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et tagada kõrgetasemeline isikuandmete kaitse vastavalt ELi, Euroopa Nõukogu ja rahvusvahelistele instrumentidele ja normidele.
2. Igasuguse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu I lisas nimetatud õigusnorme. Isikuandmeid edastatakse lepinguosaliste vahel üksnes juhul, kui see on vajalik selleks, et lepinguosaliste pädevad asutused saaksid rakendada käesolevat lepingut või muid lepinguosaliste vahel sõlmitud lepinguid.
Artikkel 14
Koostöö rände, varjupaiga ja piirihalduse valdkonnas
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma territooriumide vaheliste rändevoogude ühise juhtimise tähtsust, arendavad edasi igakülgset dialoogi kõigis rändega seotud küsimustes, sealhulgas seadusliku rände, rahvusvahelise kaitse, ebaseadusliku rände, inimeste salaja üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas.
2. Koostöö lähtub lepinguosaliste konsultatsioonide käigus kindlaks määratud vajadustest ning seda rakendatakse kooskõlas asjakohaste kehtivate õigusaktidega. Koostöös keskendutakse eelkõige järgmisele:
a) |
rände algpõhjused ja tagajärjed; |
b) |
siseriiklike õigusaktide ja tavade väljatöötamine ja rakendamine rahvusvahelise kaitse valdkonnas vastavalt 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonile ning 1967. aasta pagulasseisundit käsitlevale protokollile ning muudele asjasse puutuvaile piirkondlikele ja rahvusvahelistele dokumentidele, et tagada mittetagasisaatmise põhimõtte rakendamine; |
c) |
riiki lubamise eeskirjad, samuti riiki lubatud isikute õigused ja staatus, seaduslikult riigis viibivate mittekodanike õiglane kohtlemine ja integratsioonipoliitika, seaduslike sisserändajate haridus ja koolitus ning rassismi- ja ksenofoobiavastased meetmed; |
d) |
tõhusa ja ennetava poliitika väljatöötamine ebaseadusliku sisserände, rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas, sealhulgas inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustikega võitlemise ning inimkaubanduse ohvrite kaitsmise küsimused; |
e) |
ebaseaduslike sisserändajate tagasipöördumise hõlbustamine ning |
f) |
piirihalduse ja dokumentide turvalisuse valdkonna organisatsioonilised küsimused, koolitused, hea tava ja muud operatiivmeetmed ning Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) ja Moldova Vabariigi Piirivalveameti vahelise koostöö tugevdamine. |
3. Koostööga võib soodustada ka korduvrännet arengu soodustamise eesmärgil.
Artikkel 15
Isikute liikumine
1. Lepinguosalised tagavad, et täielikult rakendatakse:
a) |
Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vaheline riigis ebaseaduslikult elavate isikute tagasivõtmise leping, mis jõustus 1. jaanuaril 2008, ning |
b) |
Euroopa Ühenduse ja Moldova Vabariigi vaheline viisalihtsustusleping, mis jõustus 1. jaanuaril 2008 ja mida muudeti 27. juunil 2012. |
2. Lepinguosalised kavatsevad parandada kodanike liikuvust ning astuvad järk-järgult samme oma ühise eesmärgi — viisavabaduse — poole, kui aeg on küps ning täidetud on viisanõude kaotamise tegevuskavas sätestatud liikuvuse hea juhtimise ja turvalisuse nõuded.
Artikkel 16
Organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ning muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine
1. Lepinguosalised teevad koostööd muu hulgas rahvusvahelise organiseeritud ja muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamise ning nende vastu võitlemise valdkonnas. Selline koostöö hõlmab järgmist:
a) |
inimeste ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja inimkaubandus; |
b) |
kaupade, sealhulgas kergrelvade ja ebaseaduslike uimastite ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja nendega kauplemine; |
c) |
ebaseaduslik majandus- ja finantstegevus, nagu võltsimine, maksupettus ja riigihangetega seotud pettus; |
d) |
käesoleva lepingu VI jaotises „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” osutatud pettus rahvusvaheliste annetajate rahastatud projektide puhul; |
e) |
korruptsioon era- ja avalikus sektoris, sealhulgas ametiseisundi kuritarvitamine ja mõjuvõimuga kauplemine; |
f) |
dokumentide võltsimine ja valeandmete esitamine ning |
g) |
küberkuritegevus. |
2. Lepinguosalised tõhustavad õiguskaitseasutuste kahepoolset, piirkondlikku ja rahvusvahelist koostööd, sealhulgas koostööd Europoli ja Moldova Vabariigi ametiasutuste vahel. Lepinguosalised kohustuvad tulemuslikult rakendama vastavaid rahvusvahelisi norme, eelkõige neid, mis on sätestatud ÜRO 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonis ja selle kolmes protokollis, ÜRO 2003. aasta korruptsioonivastases konventsioonis ning Euroopa Nõukogu korruptsiooni ennetamise ja korruptsiooni vastu võitlemise instrumentides.
Artikkel 17
Võitlus ebaseaduslike uimastitega
1. Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks uimastiküsimuste tasakaalustatud ja integreeritud käsitlemist. Uimastipoliitika ja -meetmete eesmärk on tugevdada ebaseaduslike uimastite vastase võitlusega tegelevaid asutusi, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tulemuslikumalt ära hoida keemiliste lähteainete ümbersuunamist narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks.
2. Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed tuginevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetele, mis lähtuvad asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest, ELi 2013.–2020. aasta narkostrateegiast ning 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumidevastasele võitlusele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastuvõetud poliitilisest deklaratsioonist, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele.
Artikkel 18
Rahapesu ja terrorismi rahastamine
1. Lepinguosalised teevad koostööd selle nimel, et vältida oma rahandussüsteemi ja muude süsteemide kasutamist kuritegelikul teel saadud tulu pesemiseks ja terrorismi rahastamiseks. Kõnealune koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite tagastamist.
2. Selles valdkonnas tehtava koostöö raames võimaldatakse asjaomase teabe vahetamist vastavalt õiguslikule raamistikule ja selliste rahapesuga ja terrorismi rahastamisega võitlemiseks vajalike standardite kehtestamist, mis oleksid võrdväärsed selles valdkonnas tegevate asjaomaste rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna poolt kehtestatud standarditega.
Artikkel 19
Terrorismivastane võitlus
Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd terroriaktide ennetamisel ja tõkestamisel kooskõlas õigusriigi põhimõtete ja rahvusvaheliste inimõiguste, pagulas- ja humanitaarõiguse, ÜRO 2006. aasta ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia ning lepinguosaliste õigus- ja haldusnormidega. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide nr 1267 (1999), 1373 (2001), 1540 (2004) ja 1904 (2009) ning muude asjaomaste ÜRO instrumentide ning kohaldatavate rahvusvahelise konventsioonide ja instrumentide täielikuks rakendamiseks lepinguosalised:
a) |
vahetavad kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktidega teavet terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta; |
b) |
vahetavad seisukohti terrorismi suundumuste, terrorismivastase võitluse vahendite ja meetodite, tehnilise valdkonna ja koolituse kohta ning vahetavad kogemusi terrorismi ennetamise kohta ning |
c) |
vahetavad head tava inimõiguste kaitse kohta terrorismivastases võitluses. |
Artikkel 20
Õiguskoostöö
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et edendavad koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades eesmärgiga pidada läbirääkimisi ning ratifitseerida ja rakendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, eriti rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning laste kaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid.
2. Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised tõhustada koostööd vastastikuse õigusabi küsimustes. Vajaduse korral hõlmab koostöö asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktidega ühinemist ja nende õigusaktide rakendamist ning Eurojustiga tehtava koostöö tihendamist.
IV JAOTIS
MAJANDUSLIK JA MUU VALDKONDLIK KOOSTÖÖ
1. PEATÜKK
Avaliku halduse reform
Artikkel 21
Koostöö eesmärk on arendada Moldova Vabariigis välja selline tõhus ja aruandekohustuslik avalik haldus, mis toetaks õigusriigi põhimõtete rakendamist ning tagaks, et riigi institutsioonide tööst saaks kasu kogu kõik Moldova Vabariigi elanikud, ning soodustada Moldova Vabariigi ja tema partnerite vaheliste suhete sujuvat arengut. Erilist tähelepanu pööratakse täidesaatvate ülesannete ajakohastamisele ja arendamisele, et Moldova Vabariigi kodanikele pakutaks kvaliteetseid teenuseid.
Artikkel 22
Koostöö hõlmab järgmisi valdkondi:
a) |
avalike ametiasutuste institutsiooniline ja funktsionaalne arendamine, et tõhustada nende tegevust ja tagada, et otsustusprotsess ja strateegilise planeerimine oleks tõhus, kaasav ja läbipaistev; |
b) |
avalike teenuste ajakohastamine, sealhulgas e-valitsuse väljatöötamine ja rakendamine, et tõhustada kodanikele teenuste osutamist ja vähendada ettevõtluskulusid; |
c) |
juhi vastutusel ja volituste delegeerimisel põhineva professionaalse avaliku teenistuse loomine ning töölevõtmise, koolituse, hindamise ja töötasustamise aususe ja läbipaistvuse süvendamine; |
d) |
personalijuhtimise ja karjääri kujundamise tulemuslikkuse ja professionaalsuse parandamine ning |
e) |
avalikus teenistuses eetiliste väärtuste edendamine. |
Artikkel 23
Koostöö hõlmab kõiki avaliku halduse tasandeid, sealhulgas kohalikke omavalitsusi.
2. PEATÜKK
Majandusdialoog
Artikkel 24
1. EL ja Moldova Vabariik edendavad majandusreformi läbiviimist, parandades teineteise majanduse põhialuste mõistmist. Lepinguosalistevahelise koostöö eesmärk on edendada toimivale turumajandusele vastavat majanduspoliitikat ning sellise majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist.
2. Moldova Vabariik püüab luua toimiva turumajanduse ja järk-järgult lähendada oma poliitikat ELi poliitikale, lähtudes eesmärgist tagada usaldusväärne makromajandus- ja rahanduspoliitika, sealhulgas keskpanga sõltumatus ja hinnastabiilsus, ning usaldusväärne riigi rahandus ja jätkusuutlik maksebilanss.
Artikkel 25
1. Lepinguosalised lepivad kokku teha nimetatud eesmärkidel koostööd järgmistes valdkondades:
a) |
teabevahetus makromajanduspoliitika ja struktuurireformide, makromajanduslike tulemuste ja väljavaadete ning majandusarengu strateegiate küsimustes; |
b) |
vastastikust huvi pakkuvate majandusküsimuste, sealhulgas majanduspoliitikameetmete ja nende rakendamise vahendite, näiteks majanduse prognoosimise ja strateegiliste poliitikadokumentide väljatöötamise meetodite ühine analüüsimine, et tugevdada Moldova Vabariigi poliitikakujundust ELi põhimõtete ja tavade kohaselt, ning |
c) |
makromajandusliku ja finantsteabe vahetamine, sealhulgas hulgas riigi rahandus, finantssektori arendamise ja õigusliku reguleerimise, raha- ja vahetuskursipoliitika ja raamistike, rahandusliku välisabi ja majandusstatistika alase ekspertteabe vahetamine. |
2. Koostöö hõlmab ka teabevahetust Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtete ja tegevuse üle.
Artikkel 26
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
3. PEATÜKK
Äriühinguõigus, raamatupidamine ja audi ning ettevõtete üldjuhtimine
Artikkel 27
1. Tunnistades tõhusate eeskirjade ja tavade tähtsust äriühinguõiguse ja ettevõtete üldjuhtimise ning raamatupidamise ja auditi vallas täielikult toimiva turumajanduse loomiseks ja kaubanduse edendamiseks, lepivad lepinguosalised kokku koostöös järgmistes valdkondades:
a) |
osanike, kreeditoride ja teiste sidusrühmade kaitse vastavalt ELi selle valdkonna eeskirjadele; |
b) |
riigi tasandil asjaomaste rahvusvaheliste standardite kehtestamine ja Moldova Vabariigi raamatupidamis- ja auditieeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi omadega ning |
c) |
ettevõtete üldjuhtimise poliitika edasiarendamine vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning Moldova Vabariigi selle valdkonna eeskirjade järkjärguline ühtlustamine ELi eeskirjade ja soovitustega. |
2. Asjaomased ELi eeskirjad on loetletud käesoleva lepingu II lisas.
Artikkel 28
Lepinguosalised jagavad teavet ja oskusteavet nii nende valdkondade olemasolevate süsteemide kui ka asjaomaste uute arengute kohta. Lisaks soovivad lepinguosalised parandada liikmesriikide äriregistrite ja Moldova Vabariigi riikliku ettevõtteregistri vahelist teabevahetust.
Artikkel 29
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
Artikkel 30
Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu II lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
4. PEATÜKK
Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsed võimalused
Artikkel 31
Lepinguosalised tugevdavad dialoogi ja koostööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tegevuskava, tööhõivepoliitika, töötervishoiu ja tööohutuse, sotsiaalse dialoogi, sotsiaalkaitse, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise ning sotsiaalsete õiguste valdkonnas, et toetada suurema arvu paremate töökohtade loomise, vaesuse vähendamise, sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise, elukvaliteedi parandamise ja jätkusuutliku arengu edendamist.
Artikkel 32
Koostöö seisneb teabe ja hea tava vahetamises ning see võib hõlmata mõningaid teemasid, mis valitakse välja järgmiste seast:
a) |
vaesuse vähendamine ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamine; |
b) |
tööhõivepoliitika, kus eesmärk on suurema arvu paremate ja inimväärsete töötingimustega töökohtade loomine ning varimajanduse ja mitteametliku töötamise vähendamine; |
c) |
aktiivsete tööturumeetmete edendamine ja tööturuasutuste tõhususe parandamine, et kaasajastada tööturgu ja rahuldada tööturu vajadusi; |
d) |
tööturgude ja sotsiaalse turvalisuse süsteemi kaasavuse parandamine, et see hõlmaks ka ebasoodsas olukorras olevaid inimesi, sealhulgas puuetega ja vähemuste hulka kuuluvaid inimesi; |
e) |
tööjõu rände tõhus juhtimine, et suurendada selle positiivset mõju arengule; |
f) |
võrdsed võimalused eesmärgiga suurendada soolist võrdõiguslikkust ning tagada naistele ja meestele võrdsed võimalused; võitlus igasuguse diskrimineerimise vastu; |
g) |
sotsiaalpoliitika eesmärgiga tõsta sotsiaalkaitse — sotsiaalabi ja sotsiaalkindlustuse — taset ning viia sotsiaalkaitsesüsteemid vastavusse tänapäevaste kvaliteedi, juurdepääsetavuse ja rahalise jätkusuutlikkuse nõuetega; |
h) |
sotsiaalpartnerite laialdasem kaasamine ja sotsiaaldialoogi edendamine muu hulgas sidusrühmade suutlikkuse suurendamise teel ning |
i) |
töötervishoiu ja tööohutuse parandamine. |
Artikkel 33
Lepinguosalised toetavad kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide ja eelkõige sotsiaalpartnerite kaasamist Moldova Vabariigi poliitika kujundamisse ja reformimisse ning käesoleva lepingu alusel toimuvasse koostöösse.
Artikkel 34
Lepinguosalised soovivad tihendada tööhõive ja sotsiaalpoliitika alast koostööd kõigil asjaomastel piirkondlikel, mitmepoolsetel ja rahvusvahelistel foorumitel ja kõigis organisatsioonides.
Artikkel 35
Lepinguosalised edendavad äriühingute sotsiaalset vastutust ja toetavad vastutustundlikke äritavasid, nagu need on sätestatud ÜRO 2000. aasta globaalses kokkuleppes ning ILO kolmepoolses deklaratsioonis rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta.
Artikkel 36
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
Artikkel 37
Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu III lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
5. PEATÜKK
Tarbijakaitse
Artikkel 38
Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada kõrgetasemeline tarbijakaitse ja saavutada kooskõla oma tarbijakaitsesüsteemide vahel.
Artikkel 39
Nende eesmärkide saavutamiseks võib koostöö vajaduse korral hõlmata järgmist:
a) |
kaubandustõkkeid vältides tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine vastavalt käesolevas artikli IV lisas sõnastatud prioriteetidele, et luua tarbijatele tegelik valikuvõimalus; |
b) |
tarbijakaitsesüsteemide alase teabevahetuse edendamine muu hulgas tarbijakaitsealaste õigusaktide ja nende täitmise tagamise, tarbekaupade ohutuse, sealhulgas turujärelevalve, tarbijate teavitamissüsteemide ja -vahendite, tarbijate harimise, tarbijate õiguste, tarbijate kaebuste lahendamise ning kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud müügi- ja teenuselepingute küsimustes; |
c) |
haldusametnikele ja muude tarbijate huve esindavatele isikutele ette nähtud väljaõppemeetmete edendamine ning |
d) |
sõltumatute tarbijaühenduste, sealhulgas valitsusväliste tarbijaorganisatsioonide arengu stimuleerimine, tarbijate esindajate vaheliste kontaktide tugevdamine ning ametiasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide tarbijakaitsealase koostöö edendamine. |
Artikkel 40
Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu IV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
6. PEATÜKK
Statistika
Artikkel 41
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd statistikaküsimustes, et täita pikema perspektiivi eesmärk — ajakohaste, rahvusvaheliselt võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete esitamine. Eeldatakse, et jätkusuutlik, tõhus ja ametialaselt sõltumatu riiklik statistikasüsteem annab ELi ja Moldova Vabariigi kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, võimaldades neil seega teha teadlikke otsuseid. Riiklik statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO ametliku statistika koostamise põhimõtetega, võttes arvesse ELi statistikaõigustikku, sealhulgas Euroopa statistika tegevusjuhist, et viia riiklik statistikasüsteem vastavusse Euroopa normide ja standarditega.
Artikkel 42
Koostöö eesmärk on:
a) |
riigi statistikasüsteemi suutlikkuse edasine tugevdamine, keskendudes tugevale õiguslikule alusele, piisavate andmete ja metaandmete esitamisele, levitamispoliitikale ning kasutajasõbralikkusele, lähtudes eri kasutajarühmade — avaliku ja erasektori, teadlaskonna ja muude kasutajate — vajadustest; |
b) |
Moldova Vabariigi statistikasüsteemi järkjärguline vastavusse viimine Euroopa statistikasüsteemiga; |
c) |
ELile andmete edastamise täiustamine, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste ja Euroopa metoodikate, sealhulgas klassifikaatorite kasutamist; |
d) |
riigi statistikatöötajate ametialase ja haldussuutlikkuse suurendamine, et lihtsustada ELi statistikastandardite kohaldamist ja aidata kaasa Moldova Vabariigi statistikasüsteemi arendamisele; |
e) |
kogemuste vahetamine lepinguosaliste vahel statistikavaldkonna oskusteabe arendamise kohta ning |
f) |
kõigi statistika tegemise protsesside ja levitamise täieliku kvaliteedijuhtimise edendamine. |
Artikkel 43
Lepinguosalised teevad koostööd Euroopa statistikasüsteemi raames, milles Euroopa statistikaasutuseks on Eurostat. Sellises koostöös keskendutakse muu hulgas järgmisele:
a) |
rahvastikustatistika, sealhulgas rahvaloendused, ja sotsiaalstatistika; |
b) |
põllumajandusstatistika, sealhulgas põllumajandusloendused ja keskkonnastatistika; |
c) |
ettevõtlusstatistika, sealhulgas äriregistrid ja haldusallikate kasutamine statistilistel eesmärkidel; |
d) |
makromajandusstatistika, sealhulgas rahvamajanduse arvepidamine, väliskaubandusstatistika ja välismaiste otseinvesteeringute statistika; |
e) |
energiastatistika, sealhulgas energiabilansid; |
f) |
piirkondlik statistika ning |
g) |
horisontaalne tegevus, sealhulgas statistilised klassifikaatorid, kvaliteedijuhtimine, koolitus, levitamine, kaasaegse infotehnoloogia kasutamine jms. |
Artikkel 44
Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi, mis on saadud mitme abiprogrammi raames statistikasüsteemi reformi käivitamisel. Jõupingutused suunatakse edasisele ühtlustamisele ELi statistikaõigustikuga, tuginedes Moldova Vabariigi statistikasüsteemi arendamise riiklikule strateegiale ning võttes arvesse Euroopa statistikasüsteemi arendamist. Statistiliste andmete esitamise protsessis asetatakse rõhk valikuuringute ja haldusdokumentide kasutamise parandamisele, võttes samas arvesse vajadust vähendada vastamise koormust. Andmeid kasutatakse sotsiaal- ja majanduselu kõigi põhivaldkondade poliitika kujundamiseks ja seireks.
Artikkel 45
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes peetakse järjepidevat dialoogi. Moldova Vabariigile tuleks võimaluste piires võimaldada osalemist Euroopa statistikasüsteemi tegevuses, sealhulgas koolitustes.
Artikkel 46
1. Lepinguosalised kohustuvad välja töötama Moldova Vabariigi õigusaktide järkjärgulise ELi statistikaõigustikuga ühtlustamise alusprogrammi ning seda programmi korrapäraselt ajakohastama.
2. Statistikaõigustikku käsitletakse kord aastas ajakohastatavas statistikanõuete kogumikus, mida lepinguosalised loevad käesoleva lepingu lisaks (V lisa).
7. PEATÜKK
Riigi rahanduse juhtimine: eelarvepoliitika, sisekontroll, finantsjärelevalve ja välisaudit
Artikkel 47
Käesoleva peatüki valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on rakendada selles valdkonnas rahvusvahelisi norme ja ELi head tava, et toetada Moldova Vabariigis kaasaegse riigi rahanduse juhtimise süsteemi arendamist kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste aluspõhimõtetega, milleks on läbipaistvus, aruandekohustus, säästlikkus, tõhusus ja tulemuslikkus.
Artikkel 48
Eelarve- ja arvepidamissüsteemid
Lepinguosalised teevad koostööd selleks, et:
a) |
parandada ja süstematiseerida eelarvehalduse, riigikassa ning arvepidamis- ja aruandlussüsteemide regulatiivdokumente ja neid rahvusvaheliste standardite alusel ühtlustada, järgides ELi avaliku sektori head tava; |
b) |
pidevalt arendada mitmeaastast eelarveplaneerimist ja viia see vastavusse ELi hea tavaga; |
c) |
õppida tundma Euroopa riikide vahelisi suhteid eelarvevaldkonnas, et arendada seda valdkonda Moldova Vabariigis; |
d) |
ühtlustada riigihangete kord ELi omaga ning |
e) |
vahetada valdkondlikku teavet, kogemusi ja head tava muu hulgas töötajate vahetuse ja ühiskoolituste teel. |
Artikkel 49
SISEKONTROLL, FINANTSJÄRELEVALVE JA VÄLISAUDIT
Lepinguosalised teevad koostööd ka selleks, et:
a) |
veelgi parandada riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste sisekontrolli süsteemi, sealhulgas oma tegevuses sõltumatut siseauditi funktsiooni, viies selle vastavusse üldtunnustatud rahvusvaheliste normide ja meetodite ning ELi hea tavaga; |
b) |
arendada välja vajadustele vastav finantsjärelevalve süsteem, mis täiendab siseauditi funktsiooni ilma seda dubleerimata ning hoiab üleminekuperioodi jooksul ja ka hiljem valitsemissektori tulud ja kulud piisava kontrolli all; |
c) |
saavutada finantsjuhtimises ja kontrollis, auditeerimisel ja järelevalves osalejate tulemuslik koostöö riigikassa ning eelarve ja raamatupidamisarvestuse valdkonnas osalejatega, et toetada valitsemistava edasiarendamist; |
d) |
tugevdada avaliku halduse sisefinantskontrolli ühtlustamisega tegeleva kesküksuse pädevust; |
e) |
rakendada Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) rahvusvaheliselt tunnustatud välisauditinormid ning |
f) |
vahetada valdkondlikku teavet, kogemusi ja head tava muu hulgas töötajate vahetuse ja ühiskoolituste teel. |
Artikkel 50
Võitlus pettuse ja korruptsiooni vastu
Lepinguosalised teevad koostööd ka selleks, et:
a) |
vahetada teavet, kogemusi ja head tava; |
b) |
parandada pettuse ja korruptsiooniga võitlemise ja nende ennetamise meetodeid käesoleva peatükiga hõlmatud valdkondades, sealhulgas asjaomaste haldusasutuste koostöö valdkonnas, ning |
c) |
tagada tulemuslik koostöö asjaomaste ELi institutsioonide ja organitega seoses ELi vahendite haldamise ja kontrolli kohapealse kontrollimise ja auditeerimisega vastavalt asjaomastele eeskirjadele ja korrale. |
Artikkel 51
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
8. PEATÜKK
Maksustamine
Artikkel 52
Lepinguosalised teevad koostööd maksustamise valdkonna hea juhtimistava edendamiseks, et veelgi parandada majandussuhteid, kaubandust, investeeringuid ja ausat konkurentsi.
Artikkel 53
Pidades silmas käesoleva lepingu artiklit 52, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas ELi tasandil liikmesriikide poolt omaksvõetud head juhtimistava, see tähendab läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid, ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil ning piiramata ELi ja liikmesriikide pädevust, parandavad lepinguosalised rahvusvahelist koostööd maksunduse valdkonnas, hõlbustavad õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötavad välja eespool nimetatud põhimõtete tõhusa rakendamise meetmed.
Artikkel 54
Lepinguosalised parandavad ja tugevdavad koostööd Moldova Vabariigi maksusüsteemi ja -halduse parandamisel ja arendamisel, sealhulgas maksude kogumise ja kontrollialase suutlikkuse parandamisel, keskendudes eriti käibemaksu tagastamise menetlustele, et vältida võla kuhjumist, tagada tõhus maksukogumine ning tugevdada võitlust maksupettuste ja maksustamise vältimisega. Lepinguosalised soovivad tõhustada koostööd ja jagada kogemusi võitlemisel maksupettuse, eelkõige karussellpettusega.
Artikkel 55
Lepinguosalised arendavad koostööd ning ühtlustavad poliitikat, et ennetada pettust ja aktsiisiga maksustatavate kaupade salakaubavedu ning nende vastu võidelda. See koostöö hõlmab muu hulgas tubakatoodete aktsiisimäärade järkjärgulist ühtlustamist võimalikult suures ulatuses, võttes arvesse piirkondliku konteksti seatavaid piiranguid, pidades muu hulgas piirkondlikul tasandil dialoogi, ja kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni 2003. aasta tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva raamkonventsiooniga. Selleks püüavad lepinguosalised tugevdada piirkondlikus kontekstis tehtavat koostööd.
Artikkel 56
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
Artikkel 57
Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu VI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
9. PEATÜKK
Finantsteenused
Artikkel 58
Tunnistades finantsteenuste valdkonna tõhusate eeskirjade ja tavade rolli täielikult toimiva turumajanduse loomisel ning lepinguosalistevahelise kaubanduse soodustamisel, lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd finantsteenuste valdkonnas, lähtudes järgmistest eesmärkidest:
a) |
toetada finantsteenuste määruse avatud turumajanduse vajadustele kohandamise protsessi; |
b) |
tagada investoritele ja muudele finantsteenuste tarbijatele tõhus ja piisav kaitse; |
c) |
tagada kogu Moldova Vabariigi finantssüsteemi stabiilsus ja terviklikkus; |
d) |
edendada finantssüsteemi eri osalejate, sealhulgas reguleerivate asutuste ja järelevalveasutuste vahelist koostööd ning |
e) |
tagada sõltumatu ja tõhus kontroll. |
Artikkel 59
1. Lepinguosalised soodustavad oma reguleerivate ja järelevalveasutuste vahelist koostööd, sealhulgas teabevahetust, finantsturgusid käsitlevate teadmiste vahetust ja muid asjakohaseid meetmeid.
2. Erilist tähelepanu pööratakse reguleerivate ja järelevalveasutuste haldussuutlikkuse arendamisele, muu hulgas personali vahetamise ja ühiskoolituste abil.
Artikkel 60
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
Artikkel 61
Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVIII-A lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
10. PEATÜKK
Tööstus- ja ettevõtluspoliitika
Artikkel 62
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad tööstus- ja ettevõtluspoliitika alast koostööd, parandades ärikeskkonda kõigi ettevõtjate, eelkõige aga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) seisukohast. Tihedam koostöö peaks parandama ELis ja Moldova Vabariigis tegutsevate Moldova Vabariigi ja ELi ettevõtjate suhtes kohaldatavat haldus- ja regulatiivraamistikku ning see peaks tuginema ELi VKE- ja tööstuspoliitikale, võttes arvesse kõnealuse valdkonna rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja tavasid.
Artikkel 63
Nimetatud eesmärkidel teevad lepinguosalised koostööd, et:
a) |
rakendada VKEde arendamise strateegiaid, mis tuginevad Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” põhimõtetele, ning jälgida rakendamisprotsessi regulaarse aruandluse ja dialoogi raames. Selle koostöö käigus pööratakse tähelepanu ka mikroettevõtjatele, kes mängivad ELi ja Moldova Vabariigi majanduses äärmiselt olulist rolli; |
b) |
luua paremad raamtingimused, vahetades selleks teavet ja head tava, aidates kaasa konkurentsivõime suurendamisele. Koostöö hõlmab struktuurimuudatuste juhtimist (ümberstruktureerimist), avaliku ja erasektori partnerluse arendamist ning keskkonna- ja energiaküsimusi, nagu energiatõhusus ja puhtam tootmine; |
c) |
lihtsustada ja ratsionaliseerida regulatsioone ja regulatiivtavasid, keskendudes eelkõige regulatiivtehnika hea tava, sealhulgas ELi põhimõtete vahetamisele; |
d) |
innustada innovatsioonipoliitika arendamist, vahetades teavet ja häid tavasid teadus- ja arendustegevuse turustamise (sealhulgas tehnoloogiapõhiste alustavate ettevõtjate toetusvahendite), klastrite arendamise ja rahastamisvõimaluste kohta; |
e) |
toetada kontaktide laiendamist ELi ja Moldova Vabariigi ettevõtjate, samuti nimetatud ettevõtjate ning ELi ja Moldova Vabariigi asutuste vahel; |
f) |
toetada Moldova Vabariigis ekspordi elavdamise meetmete juurutamist ning |
g) |
süvendada Moldova Vabariigi teatavate tööstussektorite ajakohastamist ja ümberkorraldamist. |
Artikkel 64
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog. Dialoogi kaasatakse ka ELi ja Moldova Vabariigi ettevõtjate esindajaid.
11. PEATÜKK
Mäetööstus ja toorained
Artikkel 65
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd mäetööstuse ja toorainekaubanduse valdkonnas, et edendada üksteisemõistmist, parandada ettevõtluskeskkonda, teabevahetust ja koostööd energiavaldkonda mittekuuluvates küsimustes, mis seonduvad eelkõige metallimaakide kaevandamise ja mineraaltoormega.
Artikkel 66
Lepinguosalised teevad nimetatud eesmärgil koostööd järgmistes valdkondades:
a) |
lepinguosalistevaheline teabevahetus mäetööstussektori ja toorainesektori kohta; |
b) |
teabevahetus toorainekaubandusega seotud küsimustes eesmärgiga edendada lepinguosalistevahelist suhtlust; |
c) |
teabe ja hea tava vahetamine mäetööstuse jätkusuutliku arengu kohta ning |
d) |
teabe ja hea tava vahetamine mäetööstuse valdkonna koolituste, kutseoskuste ja ohutuse kohta. |
12. PEATÜKK
Põllumajandus ja maaelu areng
Artikkel 67
Lepinguosalised teevad koostööd põllumajanduse ja maaelu arengu edendamiseks, eelkõige järk-järgult lähendades poliitikat ja õigusakte.
Artikkel 68
Lepinguosalistevaheline põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:
a) |
põllumajandus- ja maaelu arengu poliitika ühise mõistmise edendamine; |
b) |
riikliku ja kohaliku tasandi haldussuutlikkuse edendamine poliitika kavandamisel, hindamisel ja elluviimisel vastavalt ELi õigusaktidele ja heale tavale; |
c) |
põllumajandustootmise ajakohastamine ja selle jätkusuutlikkuse edendamine; |
d) |
maaelu arendamise poliitika kohta teadmiste ja hea tava vahetamine, et edendada maakogukondade majanduslikku heaolu; |
e) |
põllumajandussektori konkurentsivõime ning turgude tõhususe ja läbipaistvuse parandamine; |
f) |
eelkõige geograafiliste tähiste ja mahepõllumajanduse valdkonnas kvaliteedipoliitika ja kontrollimehhanismide edendamine; |
g) |
teadmiste levitamine ja tugiteenuste edendamine põllumajandustootjate seas ning |
h) |
seisukohtade lähendamine küsimustes, mida käsitletakse neis rahvusvahelistes organisatsioonides, kuhu lepinguosalised kuuluvad. |
Artikkel 69
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
Artikkel 70
Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu VII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
13. PEATÜKK
Kalandus- ja merenduspoliitika
Artikkel 71
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd kalanduse ja merenduse juhtimise alal, et süvendada kahe- ja mitmepoolset koostööd kalandussektoris. Lepinguosalised taotlevad kalandusküsimuste terviklikku käsitlemist ja kalanduse jätkusuutlikku arendamist.
Artikkel 72
Lepinguosalised võtavad ühismeetmeid, vahetavad teavet ja toetavad üksteist, et edendada järgmist:
a) |
kalavarude hea majandamine ja hea tava, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, tuginedes ökosüsteemi lähenemisviisile; |
b) |
jätkusuutliku arengu põhimõtetega kooskõlas olev vastutustundlik kalapüük ja kalavarude majandamine, et hoida kalavarude ja ökosüsteemide tervist, ning |
c) |
koostöö vee-elusressursside majandamise ja kaitsega tegelevates piirkondlikes organisatsioonides. |
Artikkel 73
Lepinguosalised toetavad selliseid algatusi nagu kogemuste vahetamine ja toe pakkumine, et tagada jätkusuutliku kalanduspoliitika rakendamine järgmistes valdkondades:
a) |
kalavarude ja vesiviljelusressursside haldamine; |
b) |
kalapüügi järelevalve ja kontroll ning asjakohaseid meetmeid kohaldada suutvate haldus- ja õigusstruktuuride arendamine; |
c) |
püügi-, lossimis-, bioloogiliste ja majandusandmete kogumine; |
d) |
turgude toimimise tõhustamine, eelkõige toetades tootjaorganisatsioone, andes tarbijatele teavet ning kasutades turustamisstandardeid ja jälgitavust, ning |
e) |
kalandussektori struktuuripoliitika väljatöötamine, pöörates erilist tähelepanu kalanduspiirkondade jätkusuutlikule arengule; seejuures kalanduspiirkonnana mõistetakse piirkonda, mis hõlmab järve kallast või tiike või jõe suudmeala, kus märkimisväärne osa tööhõivest on seotud kalandussektoriga. |
Artikkel 74
Võttes arvesse koostööd kalanduses, transpordis, keskkonna alal ja muudes merega seonduvates poliitikavaldkondades, arendavad lepinguosalised vastavalt vajadusele ka koostööd ja teotavad üksteist merendusküsimustes eelkõige rahvusvahelisel merendusfoorumitel, kus toetatakse aktiivselt integreeritud lähenemisviisi merendusküsimustele ja Musta mere head haldamist.
Artikkel 75
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
14. PEATÜKK
Energiakoostöö
Artikkel 76
Lepinguosalised lepivad kokku, et jätkavad oma praegust energiakoostööd, lähtudes partnerluse, vastastikuste huvide, läbipaistvuse ja ennustatavuse põhimõtteist. Koostöö eesmärk peaks olema energeetikasektoris energiatõhususe ja turuintegratsiooni süvendamine ning õigusnormide lähendamine, võttes arvesse vajadust tagada konkurentsivõime, energiajulgeolek ning juurdepääs, keskkonda säästvale ja taskukohasele energiale muu hulgas kooskõlas energiaühenduse asutamislepinguga.
Artikkel 77
Koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi ja eesmärke:
a) |
energiastrateegia ja -poliitika; |
b) |
ELi normidele vastavate ja muu hulgas energiaühenduse lepingu nõuetele vastavate, konkurentsil põhinevate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate energiaturgude arendamine energiasektori ümberkorraldamise ja piirkondliku energiakoostöö kaudu; |
c) |
atraktiivse ja stabiilse investeerimiskliima loomine institutsionaalsete, õiguslike, maksustamis- ja muude tingimuste kujundamise teel; |
d) |
energiataristu, sealhulgas ühist huvi pakkuvad projektid, millega majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlikult mitmekesistatakse energiaallikaid, tarnijaid ja transpordikoridore, muu hulgas soodustades laenudest ja toetustest rahastatavate investeeringute tegemist; |
e) |
energiavarustuse ja energiakaubanduse, -transiidi ja -transpordi stabiilsuse ja kindluse vastastikku kasulik ja mittediskrimineeriv laiendamine ja tugevdamine kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste eeskirjadega; |
f) |
muu hulgas hoonete energiatõhususe ja -säästu edendamine ning majanduse ja keskkonna seisukohast jätkusuutlike alternatiivkütuste ja taastuvenergia väljatöötamine ja toetamine; |
g) |
kasvuhoonegaaside heite vähendamine, sealhulgas energiatõhususe ja taastuvenergia projektid, |
h) |
teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus energiatootmise, -transpordi, -tarnete ja lõppkasutuse tehnoloogia arendamiseks ja parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu energiatõhusale ja keskkonnasõbralikule tehnoloogiale, ning |
i) |
koostööd võib teha ka tuumaohutuse ja -julgeoleku ning kiirguskaitse valdkonnas vastavalt Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ning selle raames sõlmitud asjaomaste rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide põhimõtetele, samuti vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule, kui see on kohaldatav. |
Artikkel 78
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
Artikkel 79
Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu VIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
15. PEATÜKK
Transport
Artikkel 80
Lepinguosalised:
a) |
laiendavad ja tugevdavad oma transpordialast koostööd, et aidata kaasa jätkusuutlike transpordisüsteemide arendamisele; |
b) |
edendavad tõhusat, ohutut ja turvalist transporti ning transpordisüsteemide ühilduvust ja koostalitlusvõimet ning |
c) |
püüavad parandada põhilisi transpordiühendusi oma territooriumide vahel. |
Artikkel 81
See koostöö hõlmab muu hulgas järgmisi valdkondi:
a) |
jätkusuutliku riikliku transpordipoliitika väljatöötamine kõigi transpordiliikide arendamiseks, eelkõige tõhusate, ohutute ja turvaliste transpordisüsteemide tagamiseks ning transpordikaalutluste muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamiseks; |
b) |
valdkondlike strateegiate arendamine, arvestades riiklikku transpordipoliitikat (sealhulgas tehnilise sisseseade ja transpordivahendite ajakohastamise õigusnõudeid, et vastata kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele) maantee-, raudtee-, sisevee-, õhu- ja kombineeritud transpordi jaoks, sealhulgas rakendamise ajakavad ja vahe-eesmärgid, haldusülesanded ning rahastamiskavad; |
c) |
taristupoliitika parandamine erinevate transpordiliikide taristuprojektide vajaduse paremaks väljaselgitamiseks ja hindamiseks; |
d) |
taristu hooldusele, võimsuspiirangutele ja puuduvatele lülidele keskenduvate rahastamisstrateegiate väljatöötamine ning erasektori transpordiprojektides osalemise aktiveerimine ja edendamine; |
e) |
ühinemine asjaomaste rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonidega ja liitumine lepingutega, sealhulgas rahvusvaheliste transpordilepingute ja -konventsioonide range rakendamise ja tulemusliku täitmise tagamise menetlustega; |
f) |
teaduslik ja tehniline koostöö ning teabevahetus, et arendada ja parandada transporditehnoloogiaid, näiteks intelligentseid transpordisüsteeme, ning |
g) |
kõigi transpordiliikide haldamisel ja käitamisel intelligentsete transpordisüsteemide ja infotehnoloogia kasutamise edendamine ning ühilduvuse ja koostöö toetamine transporti hõlbustavate kosmosesidesüsteemide ja kommertsrakenduste kasutamisel. |
Artikkel 82
1. Koostöö eesmärk on parandada ka reisijate ja kaupade liikumist, muuta sujuvamaks Moldova Vabariigi, ELi ja piirkonna kolmandate riikide vahelisi transpordivooge, kaotades halduslikud, tehnilised ja muud tõkked, parandada transpordivõrke ja kaasajastada taristut eelkõige peamistel lepinguosalisi ühendavatel telgedel. Koostöö hõlmab ka piiriületuse lihtsustamise meetmeid.
2. Koostöö hõlmab teabevahetust ja ühiseid meetmeid:
a) |
piirkondlikul tasandil, võttes eelkõige arvesse ja integreerides edusamme, mis on saavutatud selliste erinevate piirkondlike transpordialaste koostöövormide raames nagu Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia vaheline transpordikoridor (TRACECA), idapartnerluse raames tehtav transpordikoostöö ja muud transpordialgatused, ning |
b) |
rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas seoses rahvusvaheliste transpordiorganisatsioonide ning lepinguosaliste poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ning ELi erinevate transpordivaldkonna ametite raames. |
Artikkel 83
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
Artikkel 84
Lepinguosalised teevad koostööd transpordiühenduste parandamiseks vastavalt käesoleva lepingu IX lisale.
Artikkel 85
Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu X ja XXVIII-D lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisadele.
16. PEATÜKK
Keskkond
Artikkel 86
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad oma koostööd keskkonnaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa jätkusuutliku arengu ja keskkonnahoidliku majanduse kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Tõhusam keskkonnakaitse toob ELi ja Moldova Vabariigi kodanikele ja ettevõtjatele eeldatavalt kaasa eeliseid, mis tulenevad muu hulgas rahvatervise paranemisest, loodusvarade säilimisest, majandusliku ja keskkonnaalase tõhususe kasvust, keskkonna muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimisest ning kaasaegse puhtama tehnoloogia kasutamisest tingitud tootmise jätkusuutlikkuse paranemisest. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust keskkonnakaitse valdkonnas ja selle valdkonna mitmepoolseid lepinguid.
Artikkel 87
Koostöö eesmärk on keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine, parandamine ja rehabiliteerimine, inimtervise kaitse, loodusvarade jätkusuutlik kasutamine ning rahvusvaheliste meetmete toetamine, et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega, muu hulgas järgmistes valdkondades:
a) |
keskkonnajuhtimine ja horisontaalsed küsimused, sealhulgas keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, haridus ja koolitus, keskkonnavastutus, võitlus keskkonnakuritegudega, piiriülene koostöö, keskkonnateabe kättesaadavus, otsustusprotsessid ning tõhus haldus- ja kohtulik läbivaatamismenetlus; |
b) |
õhu kvaliteet; |
c) |
vee kvaliteet ja veevarude, sealhulgas üleujutusriski haldamine, samuti veenappus ja põud; |
d) |
jäätme- ja ressurssihaldus ning jäätmete vedu; |
e) |
looduskaitse, sealhulgas elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse; |
f) |
tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud; |
g) |
kemikaalid; |
h) |
mürasaaste; |
i) |
pinnase kaitse; |
j) |
linna- ja maakeskkond; |
k) |
keskkonnatasud ja -maksud; |
l) |
seire ja keskkonnaalased infosüsteemid; |
m) |
inspekteerimine ja õigusnormide täitmise tagamine ning |
n) |
ökoinnovatsioon, sealhulgas parimad kättesaadavad tehnoloogiad. |
Artikkel 88
Lepinguosalised muu hulgas:
a) |
vahetavad teavet ja kogemusi, |
b) |
tegelevad ühise teadustööga ja teabevahetusega puhtamate tehnoloogiate vallas, |
c) |
kavandavad tööstusest tulenevatele ohtudele ja õnnetustele reageerimist, |
d) |
rakendavad vajaduse korral ühiseid piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, sealhulgas seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega ja ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames. |
Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele.
Artikkel 89
Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:
a) |
kavandatud institutsionaalseid reforme (koos ajakavadega) hõlmava üldise keskkonnastrateegia väljatöötamine, et tagada keskkonnaalaste õigusnormide rakendamine ja täitmine; keskkonnaasutuste pädevuse jaotamine riiklikul, piirkondlikul ja omavalitsuste tasandil; otsuste tegemise ja otsuste rakendamise menetlused; keskkonna muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise edendamise menetlused; keskkonnahoidliku majanduse ja ökoinnovatsiooni edendamine; vajalike inim- ja finantsressursside ning kontrollimehhanismi väljaselgitamine ning |
b) |
õhu kvaliteeti käsitlevate valdkondlike strateegiate väljatöötamine; vee kvaliteet ja veevarude haldamine; jäätme- ja ressurssihaldus; bioloogiline mitmekesisus ja looduskaitse; tööstussaaste ja tööstusest tulenevad ohud ning kemikaalid, mürasaaste, pinnasekaitse, linna- ja maakeskkond, ökoinnovatsioon, sealhulgas rakendamise konkreetsed ajakavad ja eesmärgid, haldusülesanded ning taristu- ja tehnoloogiainvesteeringute rahastamisstrateegiad. |
Artikkel 90
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
Artikkel 91
Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XI lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
17. PEATÜKK
Kliimameetmed
Artikkel 92
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad kliimamuutustega võitlemise alast koostööd. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse selle valdkonna kahe- ja mitmepoolsete kohustuste vastastikust sõltuvust.
Artikkel 93
Koostöö raames toetatakse siseriiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi meetmeid muu hulgas järgmistes valdkondades:
a) |
kliimamuutuse mõju vähendamine; |
b) |
kliimamuutustega kohanemine; |
c) |
süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemine; |
d) |
ohutute ja jätkusuutlike vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiate ja kliimamuutustega kohanemise tehnoloogiate uurimine, arendustöö, tutvustamine, kasutuselevõtt ja levitamine; |
e) |
kliimakaalutluste arvessevõtmine muude valdkondade poliitikas ning |
f) |
teadlikkuse suurendamine, haridus ja koolitus. |
Artikkel 94
Lepinguosalised muu hulgas:
a) |
vahetavad teavet ja kogemusi, |
b) |
tegelevad ühise teadustööga ja teabevahetusega puhtamate tehnoloogiate vallas; |
c) |
rakendavad vajaduse korral ühiseid piirkondliku ja rahvusvahelise tasandi meetmeid, sealhulgas seoses lepinguosaliste ratifitseeritud mitmepoolsete keskkonnalepingutega ja ühiste meetmetega asjaomaste asutuste raames. |
Lepinguosalised pööravad erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele.
Artikkel 95
Koostöö hõlmab muu hulgas arendus- ja rakendustegevust järgmistes valdkondades:
a) |
üldine kliimastrateegia ning tegevuskava pikemas perspektiivis kliimamuutuste leevendamiseks ja nende mõjuga kohanemiseks; |
b) |
haavatavus- ja kohanemishinnangud; |
c) |
kliimamuutustega kohanemise riiklik strateegia; |
d) |
vähesel CO2-heitel põhineva arengu strateegiad; |
e) |
pikaajalised meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks; |
f) |
süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemiseks valmistumise meetmed; |
g) |
meetmed, millega edendatakse tehnosiiret tehnoloogiavajaduste hindamise alusel; |
h) |
meetmed, millega edendatakse kliimakaalutluste peavoolustamist muude valdkondade poliitikas ning |
i) |
meetmed, mis on seotud osoonikihti kahandavate ainetega. |
Artikkel 96
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
Artikkel 97
Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
18. PEATÜKK
Infoühiskond
Artikkel 98
Lepinguosalised tihendavad koostööd infoühiskonna arendamisel, et tuua kodanikele ja ettevõtjatele kasu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdase levitamise ning taskukohase hinnaga teenuste kvaliteedi parandamise kaudu. Koostöö eesmärk peaks olema soodustada juurdepääsu elektroonilise side teenuste turule, elavdades valdkonna konkurentsi ja sellesse investeerimist ning toetada avalike veebipõhiste teenuste väljatöötamist.
Artikkel 99
Koostöö võib hõlmata järgmisi teemasid:
a) |
teabe ja hea tava vahetamine riiklike infoühiskonna strateegiate rakendamise kohta, sealhulgas algatused, mis on seotud lairibajuurdepääsu, võrgu turvalisuse parandamise ja avalike veebipõhiste teenuste arendamisega; |
b) |
teabe, hea tava ja kogemuste vahetamine, et edendada elektroonilise side tervikliku õigusraamistiku väljatöötamist, eelkõige tugevdada informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna eest vastutavate riiklike ametiasutuste ja sõltumatu reguleeriva asutuse haldussuutlikkust, parandada raadiospektri kasutamist ning edendada Moldova Vabariigi siseste ning Moldova Vabariigi ja ELi vaheliste võrkude koostalitlusvõimet; |
c) |
edendada ja toetada IKT vahendite rakendamist valitsemistava, e-õppe ja teadustöö, tervishoiu, kultuuripärandi digiteerimise, e-sisu ja e-kaubanduse arendamiseks ning |
d) |
parandada isikuandmete turvet ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side puhul. |
Artikkel 100
Lepinguosalised edendavad ELi reguleerivate asutuste ja Moldova Vabariigi e-side valdkonna reguleeriva asutuse koostööd. Lepinguosalised kaaluvad koostöö tegemist ka muudes asjaomastes valdkondades, sealhulgas piirkondlike algatuste kaudu.
Artikkel 101
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
Artikkel 102
Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXVIII-B lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
19. PEATÜKK
Turism
Artikkel 103
Lepinguosalised teevad koostööd turismi vallas, et süvendada konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku turismitööstuse arengut kui majanduse elavdamise, tööhõive ning välissuhtluse mootorit.
Artikkel 104
Kahepoolse, piirkondliku ja Euroopa tasandi koostöö tugineks järgmistele põhimõtetele:
a) |
kohalike kogukondade terviklikkuse ja huvide austamine, eelkõige maapiirkondades; |
b) |
kultuuripärandi tähtsus ning |
c) |
turismi ja keskkonnahoiu positiivne suhe. |
Artikkel 105
Koostöös keskendutakse järgmistele teemadele:
a) |
teabe, hea tava ja kogemuste vahetus ning oskusteabe siire, muu hulgas uuenduslike tehnoloogiate kohta; |
b) |
era- ja avaliku sektori ning kohalike kogukondade huve hõlmavate strateegiliste partnerluste loomine turismi jätkusuutliku arengu tagamiseks; |
c) |
turismitoodete ja -turgude, taristu, inimressursside ja institutsioonide struktuuri edendamine ja arendamine ning reisiteenuste valdkonnas esinevate tõkete väljaselgitamine ja kõrvaldamine; |
d) |
tõhusa poliitika ja strateegiate, sealhulgas asjakohaste õiguslike, haldus- ja finantsaspektide arendamine ja rakendamine; |
e) |
turismialane koolitus ja suutlikkuse arendamine, et tõsta teenuste taset, ning |
f) |
kogukonnapõhise turismi arendamine ja edendamine. |
Artikkel 106
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
20. PEATÜKK
Regionaalareng ning piiriülene ja piirkondlik koostöö
Artikkel 107
1. Lepinguosalised edendavad üksteisemõistmist ja vastastikust koostööd regionaalpoliitika valdkonnas, sealhulgas selle sõnastamise ja elluviimise meetodite ning mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse valdkonnas, pannes erilist rõhku ebasoodsas olukorras olevate alade arendamisele ja territoriaalsele koostööle, et luua kommunikatsioonikanalid ning tõhustada riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste, sotsiaal-majanduslike sidusrühmade ja kodanikuühiskonna vahelist teabe ja kogemuste vahetust.
2. Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et Moldova Vabariigis hakataks arvestama järgmiste põhimõtetega:
a) |
otsustamisprotsessi detsentraliseerimine, viies selle kesktasandilt piirkondlikule tasandile; |
b) |
kõigi piirkondlikus arengus osalejate vahelise partnerluse konsolideerimine ning |
c) |
regionaalarengu programmides ja projektides osalevate lepinguosaliste pakutav kaasfinantseerimine rahalise toetuse näol. |
Artikkel 108
1. Lepinguosalised toetavad ja tugevdavad kohaliku ja piirkondliku tasandi ametiasutuste kaasamist piiriülesesse ja piirkondlikku koostöösse ja sellega seonduvatesse haldusstruktuuridesse, et tõhustada koostööd sobiva õigusraamistiku loomise kaudu, toetada ja arendada suutlikkuse suurendamise meetmeid ning aidata tugevdada piiriüleseid ja piirkondlikke majandus- ja ettevõtlusvõrgustikke.
2. Lepinguosalised teevad koostööd, et tugevdada ja laiendada regionaalarengu ja maakasutuse eest vastutavate riiklike ja piirkondlike institutsioonide suutlikkust, muu hulgas selleks, et:
a) |
täiustada piirkondliku poliitika väljatöötamise ja rakendamise käigus kesk- ja kohaliku tasandi haldusasutuste vahel tehtava vertikaal- ja horisontaalkoostöö mehhanismi; |
b) |
suurendada kohaliku tasandi ametiasutuste suutlikkust edendada piiriülest koostööd kooskõlas ELi eeskirjade ja tavaga ning |
c) |
jagada regionaalarengu poliitika kohta teadmisi, teavet ja head tava, et edendada kohalike kogukondade majanduslikku heaolu ja piirkondade ühtlast arengut. |
Artikkel 109
1. Lepinguosalised süvendavad ja edendavad piiriüleste ja piirkondlike elementide arendamist muu hulgas transpordi, energia, sidevõrkude, kultuuri, hariduse, turismi ja tervishoiu valdkonnas ning muudes käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades, mis mõjutavad piiriülest ja piirkondlikku koostööd.
2. Lepinguosalised elavdavad oma piirkondade vahelist koostööd riikidevaheliste ja piiriüleste programmidega, ergutavad Moldova Vabariigi piirkondi osalema Euroopa piirkondlikes struktuurides ja organisatsioonides ning edendavad oma majanduslikku ja institutsioonilist arengut, rakendades ühist huvi pakkuvaid projekte.
Selle tegevuse raamistik on:
a) |
Euroopa piirkondade territoriaalne koostöö (sealhulgas riikidevahelise ja piiriülese koostöö programmide raames); |
b) |
idapartnerluse raames toimuv koostöö ELi asutustega, sealhulgas Regioonide Komiteega, ning osalemine üleeuroopalistes ja piirkondlikes projektides ja algatustes, ning |
c) |
koostöö muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Arenguagentuuride Assotsiatsiooni (EURADA) ning Euroopa ruumilise planeerimise vaatlusvõrgustikuga (ESPON). |
Artikkel 110
1. Lepinguosalised tõhustavad ja parandavad tegevuse koordineerimist ja koostööd riikide ja piirkondadega ELi Doonau piirkonna strateegia raames muu hulgas selleks, et parandada transpordi- ja energiaühendusi, keskkonda, majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning julgeolekut, et muuta maantee- ja raudteetransport kiiremaks, energiavarustus odavamaks ja kindlamaks, keskkond paremaks ja vesi puhtamaks, ning selleks, et kaitsta bioloogilist mitmekesisust ja tõhustada piiriülest tegevust üleujutuste vältimiseks.
2. Lepinguosalised tugevdavad piiriülest koostööd Pruti jõel laevaliikluse taastamiseks eesmärgiga vältida üleujutusi jõe valgalal, parandada vee kvaliteeti ja põllumajandusmaa niisutamist, elavdada majandustegevust, edendada turismi ja kultuurielu ning toetada suutlikkuse suurendamist.
Artikkel 111
Lepinguosalised hõlbustavad selliste ELi ja Moldova Vabariigi kodanike liikumist, kes peavad sageli piiri ületama ja läbivad selleks lühikese vahemaa.
Artikkel 112
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
21. PEATÜKK
Rahvatervis
Artikkel 113
Lepinguosalised lepivad kokku, et arendavad koostööd rahvatervise vallas, et tõsta rahvatervise ja inimtervise kaitse taset, mis on jätkusuutliku arengu ja majanduskasvu eeltingimus.
Artikkel 114
Koostööl on eelkõige järgmised eesmärgid:
a) |
Moldova Vabariigi rahvatervisesüsteemi tugevdamine, eelkõige korraldades ümber tervisesektori, tagades esmatasandi tervishoiu kvaliteedi, parandades tervisevaldkonna juhtimist ja tervishoiu rahastamist; |
b) |
nakkushaiguste, näiteks HIVi/AIDSi, viirushepatiidi ja tuberkuloosi epidemioloogiline seire ja tõrje ning rahvatervist ähvardavate ohtude ja hädaolukordade kõrvaldamise valmiduse parandamine; |
c) |
mittenakkuslike haiguste ennetamine ja tõrje, eelkõige vahetades teavet ja head tava, edendades tervislikku eluviisi ja tegeledes oluliste terviseteguritega, nagu toitumine ning alkoholi-, uimasti- ja tubakasõltuvus; |
d) |
inimpäritoluga ainete kvaliteet ja ohutus; |
e) |
terviseteave ja -teadmised ning |
f) |
rahvusvaheliste tervishoiukokkulepete, eelkõige rahvusvaheliste tervise-eeskirjade ja Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitleva 2003. aasta raamkonventsiooni täielik ja kiire rakendamine. |
Artikkel 115
Koostöö eesmärk on:
a) |
Moldova Vabariigi järkjärguline integreerimine ELi tervise valdkonna võrgustikesse ning |
b) |
Moldova Vabariigi ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse vahelise suhtluse järkjärguline edendamine. |
Artikkel 116
Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XIII lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
22. PEATÜKK
Kodanikukaitse
Artikkel 117
Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd looduslike ja inimtegevusest põhjustatud katastroofide alal. Koostöös lähtutakse lepinguosaliste huvidest, pidades silmas võrdsust ja vastastikust kasu, ning võetakse arvesse lepinguosaliste vastastikust sõltuvust ja mitmepoolset tegevust kodanikukaitse valdkonnas.
Artikkel 118
Koostöö eesmärk on parandada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamist, nendeks valmistumist ja neile reageerimist.
Artikkel 119
Muu hulgas vahetavad lepinguosalised teavet ja kogemusi ning võtavad ühismeetmeid riiklikul, regionaalsel ja rahvusvahelisel tasandil. Koostöö toimub lepinguosaliste vahel selles valdkonnas sõlmitud konkreetsete lepingute ja halduskokkulepete rakendamise teel, lähtudes ELi ja selle liikmesriikide vastavatest volitustest ja pädevusest ning vastavalt iga lepinguosalise õiguslikele menetlustele.
Artikkel 120
Koostööl on muu hulgas järgmised eesmärgid:
a) |
hädaolukordades vastastikuse abistamise lihtsustamine; |
b) |
ELi või Moldova Vabariiki tabanud suurte hädaolukordade kohta varaste hoiatuste ja ajakohastatud teabe, sealhulgas abitaotluste ja -pakkumiste vahetamine 24-tunnise tsüklina; |
c) |
katastroofide keskkonnamõju hindamine; |
d) |
ekspertide kutsumine spetsiifilistele kodanikukaitsealastele tehnilistele kohtumistele ja sümpoosionidele; |
e) |
lähtuvalt konkreetsest üritusest vaatlejate kutsumine ELi ja/või Moldova Vabariigi korraldatud konkreetsetele õppustele ja kursustele ning |
f) |
koostöö süvendamine kodanikukaitse võimekuse tõhusaima kasutamise alal. |
Artikkel 121
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
23. PEATÜKK
Koostöö hariduse, koolituse, mitmekeelsuse, noorsoo ja spordi valdkonnas
Artikkel 122
Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada elukestvat õpet ning julgustada koostööd ja läbipaistvust kõikidel haridus- ja koolitustasanditel, pöörates erilist tähelepanu kõrgharidusele.
Artikkel 123
Nimetatud koostöö suunatakse muu hulgas järgmistele valdkondadele:
a) |
elukestva õppe edendamine, mis on majanduskasvu ja tööhõive peamine tegur ning võimaldab kodanikel osaleda ühiskonnas täiel määral; |
b) |
haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamine ning nende kvaliteedi, otstarbekuse ja kättesaadavuse parandamine; |
c) |
vastastikuse lähenemise edendamine kõrghariduse valdkonnas vastavalt Bologna protsessile ja ELi kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskavale; |
d) |
rahvusvahelise akadeemilise koostöö süvendamine, osalemine ELi koostööprogrammides, õpilaste ja õpetajate liikuvuse laiendamine; |
e) |
riikliku kvalifikatsiooniraamistiku rajamine, et parandada kvalifikatsioonide ja pädevuste läbipaistvust ja tunnustamist ning |
f) |
Kopenhaageni protsessi eesmärkide edendamine, et parandada Euroopa koostööd kutsehariduse valdkonnas. |
Artikkel 124
Lepinguosalised edendavad teabe ja parimate praktikate vahetamise kaudu koostööd ja suhtlust vastastikust huvi pakkuvates valdkondades nagu keeleline mitmekesisus ning elukestev keeleõpe.
Artikkel 125
Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd noorsoo valdkonnas eesmärgiga:
a) |
süvendada koostööd ja suhtlust noorsoopoliitika ning noorte ja noorsootöötajate mitteformaalse hariduse valdkonnas; |
b) |
soodustada noorte aktiivset osalust ühiskonnaelus; |
c) |
toetada noorte ja noorsootöötajate liikuvust kui vahendit, mis aitab edendada kultuuridevahelist dialoogi ning teadmiste, oskuste ja pädevuse omandamist väljaspool formaalharidust, sealhulgas vabatahtliku tegevuse kaudu, ning |
d) |
edendada noorteorganisatsioonide vahelist koostööd, et toetada kodanikuühiskonda. |
Artikkel 126
Lepinguosalised teevad koostööd spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas, vahetades teavet ja parimaid praktikaid, et ELis ja Moldovas edendada tervislikku eluviisi, propageerida spordi sotsiaalseid ja hariduslikke väärtusi ning edendada spordivaldkonnas head valitsemist.
24. PEATÜKK
Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas
Artikkel 127
Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd tsiviilotstarbelise teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas, kaitstes vajalikul määral ja tõhusalt intellektuaalomandi õigusi.
Artikkel 128
Koostöö teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas hõlmab järgmist:
a) |
poliitiline dialoog ning teadus- ja tehnikaalase teabe vahetamine; |
b) |
lepinguosaliste asjaomastele programmidele piisava juurdepääsu võimaldamine; |
c) |
Moldova teadusasutuste teadusvõimekuse suurendamine ning nende kaasamine ELi teadusuuringute raamprogrammi; |
d) |
kõigis teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkondades ühiste teadusprojektide edendamine; |
e) |
lepinguosaliste teadusuuringutes, tehnoloogiaarenduses ja tutvustamistegevuses osalevate teadlaste, uurijate ning muude teadustöötajate koolitus ja liikuvusprogrammid; |
f) |
lepinguga hõlmatud meetmetes osalevate teadustöötajate vaba liikumise ja neis meetmeis kasutatavate kaupade üle piiri liikumise edendamine ning |
g) |
lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ka muu teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alane koostöö (sealhulgas piirkondliku lähenemisviisi ja piirkondlike algatuste kaudu). |
Artikkel 129
Teaduse, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse alase koostöö käigus tuleks taotleda, et Teadus- ja Tehnoloogiakeskuse (STCU) kaudu rahastatavate meetmete ning muude ELi ja Moldova vahelise rahanduskoostöö raamistikus võetavate meetmete vahel tekiks koostoime.
25. PEATÜKK
Kultuuri-, audiovisuaalpoliitika- ja meediakoostöö
Artikkel 130
Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd kooskõlas ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonis sätestatud põhimõtetega. Lepinguosalised kavatsevad pidada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, sealhulgas ELi ja Moldova Vabariigi loomemajanduse arendamise üle. Lepinguosaliste koostööga soodustatakse kultuuridevahelist dialoogi, kaasates sellesse ELi ja Moldova Vabariigi kultuurisektori ja kodanikuühiskonna.
Artikkel 131
1. Lepinguosalised peavad korrapäraselt dialoogi ja teevad koostööd, et edendada Euroopa audiovisuaaltööstust ning toetada kaastootmist kino ja televisiooni valdkonnas.
2. Koostöö võib muu hulgas hõlmata ajakirjanike ja teiste meediavaldkonna asjatundjate koolitamist ning meedia toetamist, et suurendada nende sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid ELi meediaga, lähtudes Euroopa, sealhulgas Euroopa Nõukogu normidest ja UNESCO 2005. aasta kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonist.
Artikkel 132
Lepinguosalised koondavad oma koostöö mitmesse valdkonda:
a) |
kultuurikoostöö ja kultuurivahetus ning kunsti ja kunstnike liikuvus; |
b) |
kultuuridevaheline dialoog; |
c) |
dialoog kultuuri- ja audiovisuaalpoliitika teemadel; |
d) |
koostöö rahvusvahelistel foorumitel, nagu UNESCO ja Euroopa Nõukogu, muu hulgas selleks, et arendada kultuurilist mitmekesisust ning säilitada ja väärtustada kultuuri- ja ajaloopärandit, ning |
e) |
meediakoostöö. |
Artikkel 133
Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XIV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
26. PEATÜKK
Kodanikuühiskonna koostöö
Artikkel 134
Lepinguosalised rajavad kodanikuühiskonna koostöö, pidades silmas järgmisi eesmärke:
a) |
ELi ja Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna kõigi osade vaheliste kontaktide ning kogemuste ja teabe vahetamise süvendamine; |
b) |
ELis, eelkõige liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, Moldova Vabariigi, tema ajaloo ja kultuuri tundmise ja mõistmise parandamine, et suurendada teadlikkust võimalustest ja probleemidest, mida suhted võivad tulevikus kätkeda, ning |
c) |
Euroopa Liidu samavõrra parem tundmine ja mõistmine Moldova Vabariigis, eelkõige Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna organisatsioonide seas, pöörates muu seas tähelepanu ELi alusväärtustele, poliitikale ja toimimisele. |
Artikkel 135
Lepinguosalised edendavad ELi ja Moldova Vabariigi suhete lahutamatu osana mõlema lepinguosalise kodanikuühiskonna sidusrühmade dialoogi ja koostööd. Selle dialoogi ja koostöö eesmärk on:
a) |
kodanikuühiskonna kaasamine ELi ja Moldova Vabariigi suhetesse, eriti käesoleva lepingu rakendamisse; |
b) |
kodanikuühiskonna suurem osalus avaliku sektori otsuste tegemise protsessis, eelkõige algatades avalike institutsioonide ning esindusühenduste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi; |
c) |
institutsioonide loomise ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tugevdamise igakülgne toetamine, sealhulgas propagandatoetus, mitteametlike ja ametlike võrgustike loomine ning vastastikused külastused ja seminarid eelkõige kodanikuühiskonna õigusraamistiku parandamiseks, ning |
d) |
kummagi poole kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajatele teise lepinguosalise sotsiaal- ja kodanikuühiskonna partnerite vahelise konsulteerimisprotsessi ja dialoogiga tutvumise võimaldamine eesmärgiga integreerida kodanikuühiskonna organisatsioone Moldova Vabariigi poliitilisse protsessi. |
Artikkel 136
Lepinguosalised peavad käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes järjepidevat dialoogi.
27. PEATÜKK
Koostöö laste õiguste kaitsmise ja edendamise valdkonnas
Artikkel 137
Võttes arvesse prioriteete, mis tulenevad Moldova Vabariigi, eelkõige kaitsetute rühmade olukorrast, lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd laste õiguste edendamiseks kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja normide, eelkõige 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsiooniga.
Artikkel 138
See koostöö hõlmab eelkõige järgmist:
a) |
kõikide ekspluateerimisvormide (sh lapstööjõu), kuritarvitamise, hooletuse ja laste vastu suunatud vägivalla ennetamine ja nendega võitlemine, muu hulgas arendades ja tugevdades õigus- ja institutsioonilist raamistikku ning viies läbi kampaaniaid teadlikkuse tõstmiseks selles valdkonnas; |
b) |
ebasoodsas olukorras olevate laste väljaselgitamise ja abistamise süsteemi parandamine, suurendades laste osalemist otsustamisprotsessis ning võttes kasutusele tõhusad mehhanismid laste esitatud üksikkaebuste lahendamiseks; |
c) |
laste vaesuse leevendamist käsitleva teabe ja hea tava vahetamine, käsitledes sotsiaalpoliitika laste heaolu nimel rakendamise meetmeid, ning hariduse lastele kättesaadavaks tegemise edendamine ja hõlbustamine; |
d) |
meetmete rakendamine laste õiguste edendamiseks perekonnas ja asutustes ning vanemate ja hooldajate suutlikkuse suurendamine laste arengu küsimustes ning |
e) |
ÜRO, Euroopa Nõukogu ja Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi asjakohaste rahvusvaheliste dokumentidega ühinemine ning nende ratifitseerimine ja rakendamine eesmärgiga edendada ja kaitsta laste õigusi kooskõlas valdkonna kõrgeimate standarditega. |
Artikkel 139
Käesoleva peatükiga hõlmatud küsimustes toimub järjepidev dialoog.
28. PEATÜKK
Osalemine euroopa liidu asutuste töös ja programmides
Artikkel 140
Moldova Vabariik võib osaleda kõigi selliste liidu ametite töös, mis on Moldova Vabariigile osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need ametid on asutatud. Moldova Vabariik sõlmib iga sellise ameti töös osalemiseks ELiga eraldi lepingu, milles käsitletakse ka rahalise osaluse suurust.
Artikkel 141
Moldova Vabariik võib osaleda kõigis praegustes ja tulevastes ELi programmides, mis on Moldova Vabariigile osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need programmid on vastu võetud. Moldova Vabariigi osalemine ELi programmides toimub vastavalt käesoleva lepingu I protokollile, mis käsitleb Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelist raamlepingut Moldova Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta.
Artikkel 142
Lepinguosalised peavad regulaarset dialoogi Moldova Vabariigi osalemise üle liidu programmides ja ametite töös. Muu hulgas teatab EL Moldova Vabariigile uute liidu ametite loomisest ja uute programmide vastuvõtmisest ning muudatustest käesoleva lepingu artiklites 140 ja 141 osutatud liidu programmides ja ametite töös osalemise tingimustes.
V JAOTIS
KAUBANDUS JA KAUBANDUSKÜSIMUSED
1. PEATÜKK
Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs
Artikkel 143
Eesmärk
Vastavalt käesolevale lepingule ning kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (edaspidi „GATT 1994”) XXIV artikliga loovad osalised järk-järgult, kuni 10aastase üleminekuperioodi jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest, vabakaubanduspiirkonna.
Artikkel 144
Kehtivus- ja rakendusala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalistevahelise kaubavahetuse (1) suhtes.
2. Käesolevas peatükis tähendab „pärit”, et toode vastab käesoleva lepingu II protokollis kehtestatud päritolureeglitele.
Artikkel 145
Tollimaksu määratlus
Käesoleva peatüki tähenduses hõlmab tollimaks mis tahes maksu ja tasu, mis on kehtestatud kaupade impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses, sealhulgas mis tahes lisamaksu või -tasu, mis on kehtestatud sellise impordi ja ekspordi suhtes või sellega seoses. „Tollimaks” ei hõlma:
a) |
tasu, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 152; |
b) |
tollimaksusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 2. peatükiga „Kaubanduse kaitsemeetmed”, ega |
c) |
muid tasusid, mis on kehtestatud kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 151. |
Artikkel 146
Kaupade klassifitseerimine
Lepinguosalistevahelises kaubanduses kasutatav kaupade klassifikatsioon sätestatakse kooskõlas 1983. aasta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemiga (HS) Moldova Vabariigi tariifinomenklatuuris, mis tugineb HS 2012. aasta versioonil ja selle hilisematel muudatustel.
Artikkel 147
Imporditollimaksude tühistamine
1. Lepinguosalised vähendavad teisest lepinguosalisest pärit kaupadelt võetavaid tollimakse või kaotavad need vastavalt lepingu XV lisas esitatud ajakavale.
2. Iga kauba puhul on tollimaksu baasmäär, mille suhtes tuleb vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kohaldada järjestikuseid vähendamisi või mis tuleb kaotada, käesoleva lepingu XV lisas märgitud määr.
3. Kui lepinguosaline mingil hetkel pärast käesoleva lepingu jõustumist vähendab oma kohaldatavat enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära, kohaldatakse seda tollimaksumäära baasmäärana üksnes juhul ja seni, kui see on madalam kui käesoleva lepingu XV lisa kohaselt arvutatud tollimaksumäär.
4. Pärast käesoleva lepingu jõustumist võivad lepinguosalised leppida kokku, et kaaluvad võimalust kiirendada ja laiendada nendevahelises kaubanduses kohaldatavate tollimaksude kaotamist. Otsus, mille käesoleva lepingu artiklis 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduse erikoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teeb kaubale määratud tollimaksu kaotamise tempo kiirendamise või tollimaksu kaotamise kohta, asendab käesoleva lepingu XV lisa kohaselt määratud tollimaksumäära või üleminekukategooria.
5. Kolmandal aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist hindavad lepinguosalised olukorda, võttes arvesse lepinguosalistevahelist põllumajandustoodete kaubanduse struktuuri, selliste toodete erilist tundlikkust ja mõlemapoolset põllumajanduspoliitika arengut.
6. Lepinguosalised vaatavad kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees asjakohase vastastikkuse alusel läbi võimalused teha üksteisele muid soodustusi, et veelgi rohkem liberaliseerida kaubandust põllumajandustoodetega, eelkõige selliste toodetega, mille suhtes kohaldatakse tariifikvoote.
Artikkel 148
Põllumajandussaaduste ja töödeldud põllumajandustoodete dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanism
1. Käesoleva lepingu XV-C lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise vältimise mehhanismi. Käesoleva lepingu XV-C lisas on esitatud Moldova Vabariigist Euroopa Liitu suunduva impordi aasta keskmine maht tooteliikide kaupa.
2. Kui ühe või enama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab mingil aastal 70 %ni XV-C lisas esitatud mahust, kusjuures aasta alguseks loetakse 1. jaanuari, teeb liit Moldova Vabariigile teatavaks asjaomas(t)e too(de)te impordi mahu. Pärast teate esitamist ning 14 kalendripäeva jooksul alates päevast, mil ühe või enama käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tooteliigi impordi maht jõuab 80 %ni käesoleva lepingu XV-C lisas esitatud mahust, esitab Moldova Vabariik liidule impordi suurenemise mõjuva põhjenduse. Kui import saavutab 100 % käesoleva lepingu XV-C lisas märgitud mahust ja kui Moldova Vabariik ei ole esitanud mõjuvat põhjendust, võib liit ajutiselt peatada asjaomaste toodete sooduskohtlemise.
Peatamine jõustub sooduskohtlemise peatamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval ja kehtib kuus kuud.
3. Liit teavitab Moldova Vabariiki lõike 2 kohaselt vastu võetud ajutisest peatamisest liigse viivituseta.
4. Liit võib ajutise peatamise lõpetada enne kuue kuu möödumist selle jõustumisest, kui Moldova Vabariik esitab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 tõendid, et kaubaliikide impordi maht ületas käesoleva lepingu XV-C lisas osutatud mahtu seetõttu, et Moldova Vabariigis muutus asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht.
5. Liidu ja Moldova Vabariigi kokkuleppel, mis on sõlmitud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, võib Moldova Vabariigi taotluse korral muuta käesoleva lepingu XV-C lisa ja selles ettenähtud mahtusid vastavalt sellele, kuidas muutub asjaomase tooteliigi tootmis- ja ekspordimaht Moldova Vabariigis.
Artikkel 149
Olemasoleva olukorra säilitamine
Kumbki lepinguosaline ei tohi suurendada olemasolevaid tollimakse ega kehtesta uusi tollimakse teise lepinguosalise territooriumilt pärit kaupadele. See ei takista kumbagi lepinguosalist:
a) |
tõstmast tollimaksu XV lisas kindlaks määratud tasemele pärast seda, kui seda on ühepoolselt vähendatud, ega |
b) |
säilitamast või suurendamast tollimaksu, kui seda on lubanud WTO vaidluste lahendamise organ. |
Artikkel 150
Eksporditollimaksud
Lepinguosaline ei kehtesta ega säilita kaupade ekspordi suhtes teise lepinguosalise territooriumile ega seoses sellise ekspordiga ühtegi tolli- ega muud maksu, v.a artikli käesoleva lepingu artikli 152 alusel kohaldatavad riigisisesed lõivud.
Artikkel 151
Muud tasud
Lepinguosalised tagavad kooskõlas GATT 1994 VIII artikli ja selle tõlgendusmärkustega, et kõik tasud, olenemata nende laadist (v.a tollimaksud ja muud käesoleva lepingu artiklis 147 osutatud riigisisesed tasud), mis on kehtestatud kaupade impordile ja ekspordile või seoses kaupade impordi ja ekspordiga, ei oleks suuremad osutatud teenuste ligilähedasest maksumusest ega kujutaks endast omamaiste kaupade kaudset kaitset ega fiskaalotstarbelist impordi- või ekspordimaksu.
Artikkel 152
Võrdne kohtlemine
Lepinguosalised tagavad teise lepinguosalise kaupade võrdse kohtlemise vastavalt GATT 1994 III artiklile ja selle tõlgendusmärkustele. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 III artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.
Artikkel 153
Impordi- ja ekspordipiirangud
Lepinguosaline ei võta vastu ega säilita keelde ega piiranguid teise lepinguosalise mis tahes kauba impordile ega teise lepinguosalise territooriumile saadetava kauba ekspordile või ekspordiks müümisele, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti või kui see on kooskõlas GATT 1994 XI artikli ja selle tõlgendusmärkustega. Selleks inkorporeeritakse GATT 1994 XI artikkel ja selle tõlgendusmärkused käesolevasse lepingusse ning muudetakse selle lahutamatuks osaks.
Artikkel 154
Ülderandid
1. Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast ja täitmisele pööramast meetmeid kooskõlas GATT 1994 XX ja XXI artikliga ja nende artiklite GATT 1994 kohaste tõlgendusmärkustega, mis inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.
2. Lepinguosalised mõistavad, et enne GATT 1994 XX artikli punktide i ja j alusel meetmete võtmist esitab meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teisele lepinguosalisele kogu asjakohase teabe ning püüab leida lepinguosalisi rahuldava lahenduse. Kui 30 päeva jooksul pärast sellise teabe esitamist kokkuleppele ei jõuta, võib lepinguosaline kohaldada asjaomase kauba suhtes meetmeid käesoleva lõike alusel. Kui erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on vaja viivitamatut reageerida ja eelnev teavitamine või läbivaatamine on võimatu, võib meetmeid võtta kavatsev lepinguosaline kohaldada viivitamata ettevaatusmeetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, ja teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.
Artikkel 155
Halduskoostöö erisätted
1. Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö ja -abi on äärmiselt oluline käesoleva peatüki kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma püüdu võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.
2. Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal leidnud, et teine lepinguosaline hoidub halduskoostööst või -abist ja/või tal esineb käesoleva peatüki kohast eeskirjade eiramist või pettust, võib ta käesoleva artikli ja eelkõige lõikes 5 sätestatud menetluse kohaselt ajutiselt peatada asjaomas(t)e too(de)te sooduskohtlemise.
3. Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmab „halduskoostööst või -abist hoidumine” muu hulgas:
a) |
asjaomase kauba või asjaomaste kaupade päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist; |
b) |
korduvat keeldumist ja põhjendamatut viivitust päritolutõendi kontrollimisel ja/või selle tulemustest teavitamisel; |
c) |
korduvat keeldumist loa hankimisest ja põhjendamatut viivitust loa hankimisel seoses kontrollkäikudega, mida korraldatakse kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsuse ja andmete õigsuse kontrollimiseks. |
4. Käesoleva artikli kohaldamisel võidakse eeskirjade eiramine või pettus tuvastada muu hulgas juhul, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordi kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.
5. Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:
a) |
lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal tuvastanud teise lepinguosalise poolse halduskoostööst või -abist hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, esitab talle asjaomase objektiivse teabe ning alustab kaubanduskomitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus; |
b) |
kui lepinguosalised on alustanud eespool nimetatud komitees konsultatsioone, kuid ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul pärast teate esitamist, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase kauba (asjaomaste kaupade) sooduskohtlemise. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomiteele teatatakse ajutisest peatamisest põhjendamatu viivituseta; |
c) |
käesoleva artikli kohane ajutine peatamine ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. See ei kesta kauem kui kuus kuud ja seda tähtaega võib pikendada juhul, kui selle kehtivusaja lõpus ei ole seoses esialgse peatamisega midagi muutunud. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees peetakse korrapäraseid konsultatsioone, eelkõige selleks, et peatamine lõpetada niipea, kui selle kohaldamise tinginud asjaolud on lahenenud. |
6. Lepinguosalised avaldavad importijatele suunatud teated lõike 5 punktis a osutatud teavituse, lõike 5 punktis b osutatud otsuse ning lõike 5 punktis c osutatud pikendamise või lõpetamise kohta vastavalt oma siseriiklikule korrale.
Artikkel 156
Haldusvigade käsitlemine
Juhul kui pädev asutus teeb vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu II protokolli „päritolustaatusega toodete” mõistet ja halduskoostöö meetodeid käsitlevate sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude näol, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteel uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks asjakohaseid meetmeid.
Artikkel 157
Lepingud teiste riikidega
1. Käesolev leping ei välista tolliliitude, muude vabakaubanduspiirkondade ja piiriliikluse korra säilitamist ega loomist, välja arvatud juhul, kui need on vastuolus käesolevas lepingus ettenähtud kauplemise korraga.
2. Lepinguosalised konsulteerivad vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsiatsioonikomitees selliste tolliliitude ja vabakaubanduspiirkondade loomist ja piiriliiklust käsitlevate lepingute küsimustes ning taotluse korral ka muudes olulistes küsimustes, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse selliseid konsultatsioone kolmanda riigi ühinemisel ELiga, et tagada, et arvesse võetakse liidu ja Moldova Vabariigi käesolevas lepingus väljendatud vastastikuseid huve.
2. PEATÜKK
Kaubanduse kaitsemeetmed
Artikkel 158
Üldsätted
1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 XIX artiklist, Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (edaspidi „WTO asutamisleping”) 1 A lisas esitatud kaitsemeetmete lepingust (edaspidi „kaitsemeetmete leping”) ja WTO asutamislepingu 1 A lisas esitatud põllumajanduslepingu (edaspidi „põllumajandusleping”) artiklist 5.
2. Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.
3. Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.
Artikkel 159
Läbipaistvus
1. Kaitsemeetmeid käsitleva uurimise algatanud lepinguosaline saadab selle kohta teisele lepinguosalisele teate, kui viimasel on asjas oluline majandushuvi.
2. Olenemata käesoleva lepingu artiklist 158 esitab uurimise algatanud ja kaitsemeetmeid kohaldada kavatsev lepinguosaline teise lepinguosalise taotluse korral talle viivitamata sellekohases kirjalikus teates kogu asjakohase teabe, mille põhjal kaitsemeetmeid käsitlev uurimine on algatatud, vajaduse korral ka teate kaitsemeetme uurimise algatamise kohta ning uurimise esialgsed ja lõplikud järeldused, ning pakub teisele lepinguosalisele konsultatsioonide pidamise võimalust.
3. Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse lepinguosalise olulise majandushuvina seda, kui ta on viimase kolmeaastase perioodi jooksul olnud importtoote viie suurema tarnija hulgas, mõõdetuna kas absoluutmahus või -väärtuses.
Artikkel 160
Meetmete kohaldamine
1. Kui lepinguosalised kehtestavad kaitsemeetmeteid, püüavad nad seda teha viisil, mis mõjutab nendevahelist kaubandust kõige vähem.
2. Kui lepinguosaline leiab lõike 1 kohaldamisel, et õiguslikud tingimused lõplike kaitsemeetmete kehtestamiseks on täidetud, ning kavatseb neid meetmeid kohaldama hakata, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele ning annab talle võimaluse pidada kahepoolseid konsultatsioone. Kui rahuldavat lahendust ei leita 30 päeva jooksul pärast teatamist, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks.
Artikkel 161
Üldsätted
1. Lepinguosalised kinnitavad oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad GATT 1994 VI artiklist, WTO asutamislepingu 1 A lisas sisalduvast GATT 1994 VI artikli rakendamise lepingust (edaspidi „dumpinguvastane leping”) ning WTO asutamislepingu 1 A lisas sisalduvast subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingust (edaspidi „subsiidiumide leping”).
2. Käesoleva jao suhtes ei kohaldata sooduspäritolureeglid, mis on kehtestatud vastavalt käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 1. peatükile „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs”.
3. Käesoleva artikli sätete suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.
Artikkel 162
Läbipaistvus
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmeetmeid tuleks kasutada täielikus kooskõlas dumpinguvastase lepingu ja subsiidiumide lepingu nõuetega ning õiglase ja läbipaistva süsteemi raames.
2. Lepinguosalised tagavad kõigi meetmete kohaldamise otsuse aluseks olevate oluliste asjaolude ja kaalutluste täieliku ja otstarbeka avalikustamise kohe pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning igal juhul enne lõpliku otsuse tegemist, ilma et see piiraks dumpinguvastase lepingu artikli 6.5 ja subsiidiumide lepingu artikli 12.4 kohaldamist. Asjaolud ja kaalutlused avalikustatakse kirjalikult ning huvitatud isikutele antakse piisavalt aega märkuste esitamiseks.
3. Igale huvitatud isikule antakse võimalus esitada dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete uurimise ajal oma seisukohti vastavalt uurimismenetlusi käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele, kui see ei põhjusta uurimises põhjendamatuid viivitusi.
Artikkel 163
Avaliku huvi arvessevõtmine
Kui uurimise käigus kättesaadavaks tehtud teabe põhjal on võimalik kindlalt järeldada, et dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustusmeetmete kohaldamine ei vasta avalikule huvile, ei või lepinguosaline selliseid meetmeid kohaldada. Avaliku huvi kindlakstegemisel võetakse arvese erinevaid huve tervikuna, sealhulgas omamaise tootmisharu, kasutajate, tarbijate ja importijate huve vastavalt sellele, mil määral on nad uurimist teostavatele ametiasutustele esitanud asjakohast teavet.
Artikkel 164
Väiksema tollimaksu reegel
Kui lepinguosaline otsustab kehtestada ajutise või lõpliku dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu, ei tohi sellise maksu kogusumma ületada dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetmete kogusummat, vaid peab olema dumpingumarginaali või tasakaalustusmeetme kogusummast väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab omamaisele tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.
Artikkel 165
Kahepoolse kaitsemeetme kohaldamine
1. Kui käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tulemusena imporditakse ühest lepinguosalisest pärit kaupu teise lepinguosalise territooriumile sellises absoluutselt või omamaise toodanguga võrreldes suhteliselt suurenenud koguses ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju samasuguseid või otseselt konkureerivaid kaupu valmistavale omamaisele tootmisharule, võib importiv lepinguosaline rakendada lõikes 2 sätestatud meetmeid käesolevas jaos ettenähtud tingimustel ja korras.
2. Importiv lepinguosaline võib võtta kahepoolseid kaitsemeetmeid, millega:
a) |
peatatakse asjaomase kauba suhtes käesoleva lepingu alusel kehtestatud tollimaksumäära edasine vähendamine või |
b) |
suurendatakse kauba suhtes kehtivat tollimaksumäära tasemeni, mis ei ületa väiksemat järgmistest:
|
Artikkel 166
Tingimused ja piirangud
1. Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lõikes 2 kirjeldatud uurimise algatamisest ja konsulteerib teise lepinguosalisega võimalikult varakult enne kahepoolse kaitsemeetme kohaldamist, et vaadata läbi uurimise tulemusena saadud teave ja vahetada arvamusi meetme kohta.
2. Lepinguosaline võib kohaldada kahepoolset kaitsemeedet üksnes pärast seda, kui tema pädevad asutused on läbi viinud uurimise vastavalt kaitsemeetmete lepingu artiklile 3 ja artikli 4 lõike 2 punktile c. Sel eesmärgil inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikkel 3 ja artikli 4 lõike 2 punkt c käesolevasse lepingusse ja muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
3. Lõikes 2 kirjeldatud uurimise käigus täidab lepinguosaline kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punkti a nõudeid. Sel eesmärgil inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 2 punkt a käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks.
4. Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad asutused lõpetavad lõikes 2 nimetatud uurimise ühe aasta jooksul pärast uurimise algatamise kuupäeva.
5. Lepinguosaline ei või kohaldada ühtegi kahepoolset meedet:
a) |
muidu, kui ainult sellises ulatuses ja nii kaua, kui on vajalik, et hoida ära või heastada tõsine kahju ja kaasa aidata omamaise tootmisharu kohanemisele; |
b) |
kauem kui kaks aastat. Seda ajavahemikku võib pikendada kahe aasta võrra, kui importiva lepinguosalise pädevad asutused otsustavad käesolevas artiklis sätestatud korras, et meedet on jätkuvalt vaja tõsise kahju ärahoidmiseks või heastamiseks ja omamaise tootmisharu kohanemisele kaasaaitamiseks ning on tõendeid, et tootmisharu püüab kohaneda, ning tingimusel, et meetme kogu kohaldamisaeg, sealhulgas esialgne kohaldamisaeg ja selle pikendamine, ei ületa nelja aastat; |
c) |
pärast üleminekuperioodi lõppu ega |
d) |
sama toote suhtes ja samal ajal, kui ta kohaldab GATT 1994 XIX artiklist ja kaitsemeetmete lepingust tulenevat meedet. |
6. Kui lepinguosaline tühistab kahepoolse kaitsemeetme, kohaldatakse tollimaksumäärana määra, mida oleks kohaldatud vastavalt käesoleva lepingu XV lisa tabelile, kui meedet ei oleks olnud.
Artikkel 167
Ajutised meetmed
Kriitilistel asjaoludel, kui viivitamisega võib kaasneda raskesti korvatav kahju, võib lepinguosaline kohaldada ajutist kahepoolset kaitsemeedet, lähtudes esialgsest otsusest, mille kohaselt on olemas selge tõendusmaterjal, et teisest lepinguosalisest pärit kauba import on käesoleva lepingu kohase tollimaksu vähendamise või kaotamise tagajärjel suurenenud ja et selline import on tekitanud või ähvardab tekitada tõsist kahju omamaisele tootmisharule. Ajutise meetme kohaldamisaeg ei tohi ületada 200 päeva, mille jooksul peab lepinguosaline täitma käesoleva lepingu artikli 166 lõigete 2 ja 3 nõuded. Lepinguosaline maksab käesoleva lepingu XV lisas sätestatud tollimaksust enam makstud tollimaksu viivitamata tagasi, kui käesoleva lepingu artikli 166 lõikes 2 kirjeldatud uurimisega tuvastatakse, et käesoleva lepingu artikli 165 nõuded ei ole täidetud. Ajutise meetme kohaldamisaeg arvestatakse käesoleva lepingu artikli 166 lõike 5 punktis b kirjeldatud ajavahemiku osaks.
Artikkel 168
Kompensatsioon
1. Kahepoolset kaitsemeedet kohaldav lepinguosaline konsulteerib teise lepinguosalisega, et omavahelise kokkuleppega kindlaks määrata asjakohane kaubandust liberaliseeriv kompensatsioon kontsessioonide näol, millel on sisuliselt samasugune mõju kaubandusele või mis on võrdväärsed kaitsemeetme tagajärjel eeldatavasti rakendatavate täiendavate tollimaksudega. Lepinguosaline võimaldab korraldada selliseid konsultatsioone hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kahepoolse kaitsemeetme kohaldamist.
2. Kui lõike 1 kohase konsulteerimise käigus ei jõuta kaubandust liberaliseeriva kompensatsiooni suhtes kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast konsulteerimise algust, võib lepinguosaline, kelle kaupade suhtes rakendatakse kaitsemeedet, peatada sisuliselt samaväärsete kontsessioonide kohaldamise kaitsemeedet kohaldava lepinguosalise suhtes.
3. Lõikes 2 osutatud peatamisõigust ei rakendata esimese 24 kuu jooksul, mil kahepoolne kaitsemeede kehtib, tingimusel et kaitsemeede on kooskõlas käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.
Artikkel 169
Mõisted
Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„tõsine kahju” ja „tõsise kahju oht” — vastavalt kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punktidele a ja b. Sel eesmärgil inkorporeeritakse kaitsemeetmete lepingu artikli 4 lõike 1 punkt a ja b käesolevasse lepingusse ning muudetakse mutatis mutandis selle osaks; ning |
b) |
„üleminekuperiood” — kümneaastane ajavahemik alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
3. PEATÜKK
Tehnilised kaubandustõkked, standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine
Artikkel 170
Reguleerimisala ja mõisted
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse selliste tehniliste kaubandustõkete lepingus määratletud standardite, tehniliste normide ja vastavushindamismenetluste väljatöötamisele, vastuvõtmisele ja kohaldamisele, mis tulenevad WTO asutamislepingu 1 A lisas sisalduvast lepingust tehniliste kaubandustõkete kohta (edaspidi „tehniliste kaubandustõkete leping”) ja mis võivad mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust.
2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ei kohaldata käesolevat peatükki sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis on määratletud WTO asutamislepingu 1 A lisas sisalduva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise lepingu (edaspidi „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete leping”) A lisas, ega ostuspetsifikatsioonide suhtes, mille valitsusasutused on koostanud vastavalt oma tootmis- või tarbimisnõuetele.
3. Käesoleva peatüki kohaldamisel kehtivad tehniliste kaubandustõkete lepingu 1. lisas kasutatud mõisted.
Artikkel 171
Tehniliste kaubandustõkete lepingu kinnitamine
Lepinguosalised kinnitavad oma tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üksteise suhtes; nimetatud leping inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks.
Artikkel 172
Tehniline koostöö
1. Lepinguosalised tugevdavad oma koostööd standardite, tehniliste normide, metroloogia, turujärelevalve, akrediteerimise ja vastavushindamissüsteemide valdkonnas, et parandada üksteise vastavate süsteemide mõistmist ja hõlbustada juurdepääsu oma vastavatele turgudele. Sel eesmärgil võivad nad pidada õigusnormidealast horisontaalset ja valdkondlikku dialoogi.
2. Lepinguosalised püüavad oma koostöö raames kindlaks määrata, arendada ja edendada kaubandust toetavaid algatusi, mis võivad hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):
a) |
õigusnormidealase koostöö süvendamine andmete ja kogemuste vahetuse ning teadusliku ja tehnilise koostöö kaudu, et tõsta oma tehniliste normide, standardite, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise kvaliteeti ning kasutada reguleerimisvahendeid tõhusamalt; |
b) |
kahepoolse koostöö edendamine ning toetamine oma vastavate era- ja avalik-õiguslike organisatsioonide kaudu, kes vastutavad metroloogia, standardimise, turujärelevalve, vastavushindamise ja akrediteerimise eest; |
c) |
Moldova Vabariigi standardimise, metroloogia, akrediteerimise, vastavushindamise ja turujärelevalve süsteemi kvaliteeditaristu arendamise toetamine; |
d) |
toetus Moldova Vabariigi osalemisele asjakohaste Euroopa organisatsioonide tegevuses; |
e) |
tekkida võivate tehniliste tõkete kõrvaldamine ning |
f) |
seisukohtade kooskõlastamine rahvusvahelistes kaubandus- ja regulatiivorganisatsioonides, nagu WTO ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE). |
Artikkel 173
Tehniliste normide, standardite ja vastavushindamise ühtlustamine
1. Moldova Vabariik võtab vajalikud meetmed, et viia oma tehnilised normid ning standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine ja nende süsteemid ning turujärelevalve süsteem järk-järgult vastavusse liidu eeskirjade, menetluste ja süsteemiga, ning kohustub järgima põhimõtteid ja tavasid, mis on sätestatud asjakohases ELi õigustikus.
2. Lõikes 1 esitatud eesmärkide saavutamiseks Moldova Vabariik:
a) |
järk-järgult inkorporeerib oma õigustikku asjaomased liidu õigusaktid vastavalt käesoleva lepingu XVI lisale ning |
b) |
teeb haldus- ja institutsioonilised reformid käesoleva peatüki rakendamiseks vajaliku tõhusa ja läbipaistva süsteemi loomiseks. |
3. Moldova Vabariik ei muuda oma horisontaalseid ega sektoripõhiseid õigusakte, välja arvatud juhul, kui muutmise eesmärk on õigusakte järk-järgult lähendada asjakohastele liidu õigusaktidele ja neid sel eesmärgil ajakohastada, ning teatab liidule oma õigusaktide sellisest muutmisest.
4. Moldova Vabariik tagab, et teda asjaomastes Euroopa ja rahvusvahelistes standardi-, legaalmetroloogia-, alusmetroloogia- ja vastavushindamis- (sealhulgas akrediteerimis-) organisatsioonides esindavad riigiasutused osalevad nende organisatsioonide tegevuses vastavalt oma tegevusvaldkonnale ja ettenähtud liikmesusstaatusele.
5. Oma standardisüsteemi integreerimiseks Moldova Vabariik:
a) |
võtab järk-järgult üle Euroopa standardid (EN), sealhulgas ühtlustatud Euroopa standardid, muutes need oma riiklikeks standarditeks; nende vabatahtlikku kasutamist käsitatakse tõendina, et Moldova Vabariigi õigusesse ülevõetud liidu õigusakte täidetakse; |
b) |
samaaegselt kõnealuse ülevõtmisega tühistab kokkusobimatud riiklikud standardid ning |
c) |
järk-järgult täidab muud Euroopa standardiorganisatsioonide täieõiguslikuks liikmeks saamise tingimused. |
6. Pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Moldova Vabariik liidule üks kord aastas aruande meetmete kohta, mis on võetud vastavalt käesoleva lepingu XVI lisale. Kui käesoleva lepingu XVI lisas loetletud meetmeid ei rakendata samas lisas ettenähtud aja jooksul, esitab Moldova Vabariik uue ajakava asjaomaste meetmete lõpuleviimise kohta. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu XVI lisa kohandada.
Artikkel 174
Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise leping
1. Lepinguosalised lepivad lõpuks kokku, et lisavad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, mis hõlmab käesoleva lepingu XVI lisas loetletud sektoreid, protokollina käesolevale lepingule siis, kui nad on pärast liidupoolset kontrollimist jõudnud üksmeelele, et Moldova Vabariigi valdkondlikud ja horisontaalõigusaktid, institutsioonid ja standardid on viidud täielikult kooskõlla liidu asjakohaste õigusaktide, institutsioonide ja standarditega. Eesmärk on tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingut laiendada, kuni see hõlmab kõiki käesoleva lepingu XVI lisas loetletud sektoreid.
2. Tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingus nähakse ette, et lepinguosalistevaheline toodetega kauplemine lepinguga hõlmatud sektorites toimub samadel tingimustel nagu liikmesriikidevaheline samade toodetega kauplemine.
Artikkel 175
Märgistamine ja etikettimine
1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 173 ja 174 kohaldamist, kinnitavad lepinguosalised veel kord, et lähtuvad märgistamis- ja etikettimisnõudeid käsitlevate tehniliste normide kohaldamisel tehniliste kaubandustõkete lepingu artikli 2.2 põhimõtetest, mille kohaselt niisuguseid norme ei koostata, võeta vastu ega kohaldata, kavatsedes tekitada või tekitades tarbetuid takistusi rahvusvahelisele kaubandusele. Seda silmas pidades ei tohi märgistamis- ja etikettimisnõuded piirata kaubandust rohkem, kui on vaja seadusliku eesmärgi täitmiseks, võttes arvesse riske, mida täitmatajätmine tekitaks.
2. Seoses kohustusliku märgistamise ja etikettimisega lepivad lepinguosalised kokku, et:
a) |
nad püüavad vähendada oma märgistamis- või etikettimisvajadust, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik ELi kõnealuse valdkonna õigusaktide vastuvõtmiseks, tervise, ohutuse ja keskkonna kaitseks ning muudeks mõistlikeks avaliku poliitika eesmärkideks, ning |
b) |
neil on õigus määrata kindlaks, millises keeles esitatakse teave etikettidel ja märgistel. |
4. PEATÜKK
Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed
Artikkel 176
Eesmärk
1. Käesoleva peatüki eesmärk on inimeste, loomade ja taimede elu ja tervist kaitstes hõlbustada lepinguosalistevahelist kaubandust sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega hõlmatud põhikaupadega,
a) |
tagades kaubanduse suhtes kohaldatavate, käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete täieliku läbipaistvuse; |
b) |
ühtlustades Moldova Vabariigi õigussüsteemi liidu õigussüsteemiga; |
c) |
tunnustades lepinguosaliste looma- ja taimetervise staatust ning kohaldades piirkondadeks jaotamise põhimõtet; |
d) |
rajades käesoleva lepingu XVII lisas esitatud ja lepinguosalise ajakohastatavasse loetelusse kantud meetmete samaväärsuse tunnustamise mehhanismi; |
e) |
jätkates WTO sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu rakendamist; |
f) |
luues kaubanduse soodustamise mehhanismid ja korra ning |
g) |
täiustades käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete alast teabevahetust ja koostööd lepinguosaliste vahel. |
2. Käesoleva peatüki eesmärk on tagada, et lepinguosalised saavutavad üksmeele loomade heaolu standardite küsimuses.
Artikkel 177
Mitmepoolsed kohustused
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma õigusi ja kohustusi, mis tulenevad WTO asutamislepingust, eelkõige sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingust.
Artikkel 178
Reguleerimisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosalise kõikide sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada lepinguosalistevahelist kaubandust, sealhulgas käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete suhtes.
Artikkel 179
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed”– sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu A lisa punktis 1 määratletud meetmed;
2) „loomad”– loomad, nagu on määratletud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi „OIE”) maismaaloomade tervishoiueeskirjas ja veeloomade tervishoiueeskirjas;
3) „loomsed saadused”– loomsed tooted, sealhulgas veeloomasaadused vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale;
4) „loomsed kõrvalsaadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks”– loomsed tooted, mis on loetletud käesoleva lepingu XVII-A lisa -2 (II) osas;
5) „taimed”– elustaimed ja nende kindlaksmääratud elusosad, sh seemned. Taimede elusosad on:
a) |
puuviljad botaanilises tähenduses, välja arvatud sügavkülmutatud, |
b) |
köögiviljad, välja arvatud sügavkülmutatud, |
c) |
varremugulad, mugulsibulad, sibulad, risoomid, |
d) |
lõikelilled, |
e) |
oksad lehtede või okastega, |
f) |
langetatud puud lehtede või okastega, |
g) |
taimede koekultuurid, |
h) |
lehed, lehestik, |
i) |
elus õietolm ning |
j) |
pungad, pistikud, pookoksad; |
6) „taimsed saadused”– taimset päritolu saadused, mis on töötlemata või lihttöötlusega, välja arvatud käesoleva lepingu XVII-A lisa 3. osas sätestatud taimed;
7) „seemned”– seemned botaanilises mõistes, mis on ette nähtud istutamiseks;
8) „kahjurid (kahjulikud organismid)”– mis tahes taime või looma või patogeense organismi liik, tüvi või biotüüp, mis on taimedele või taimsetele saadustele kahjulik;
9) „kaitstud ala”– ametlikult määratletud geograafiline piirkond liidus, mis on vaba kindlaksmääratud reguleeritud kahjulikust organismist, hoolimata sellest, et tingimused on tema jaoks soodsad ja et teda leidub muudes liidu osades;
10) „loomahaigus”– kliiniline või patoloogiline nakkuse ilming loomadel;
11) „vesiviljelusorganismi haigus”– kliiniline või mittekliiniline nakkus ühe või mitme veeloomi mõjutava etioloogilise tekitajaga, millele on osutatud OIE tervishoiueeskirjades;
12) „loomade nakkus”– olukord, kus loomad kannavad nakkustekitajat koos nakkuse kliinilise või patoloogilise ilminguga või ilma selleta;
13) „loomade heaolu standardid”– loomakaitsestandardid, mille lepinguosalised on asjakohaselt välja töötanud ja rakendanud vastavuses OIE standarditega;
14) sanitaar- ja fütosanitaarkaitse „vajalik tase”– sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu lisa A lõikes 5 määratletud sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vajalik tase;
15) „piirkond”– loomade tervise puhul tsoonid või piirkonnad vastavalt OIE maismaaloomade tervishoiueeskirjale, ja vesiviljeluse puhul tsoonid vastavalt OIE veeloomade tervishoiueeskirjale. Liidu puhul tähendavad mõisted „territoorium” ja „riik” liidu territooriumi;
16) „kahjurivaba ala”– ala, kus teatavat kahjurit ei esine vastavalt teaduslikele tõenditele ning kus seda olukorda vajaduse korral ametlikult säilitatakse;
17) „piirkondadeks jaotamine”– piirkondadeks jaotamise põhimõte, mida on kirjeldatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete lepingu artiklis 6;
18) „saadetis”– sama tüüpi elusloomade arv või loomsete saaduste kogus, mis on hõlmatud sama veterinaartõendi või dokumendiga, mida veetakse sama transpordivahendiga, mille on saatnud üks kaubasaatja ning mis on pärit ühest ja samast lepinguosalisest või lepinguosalise piirkonnast. Loomade saadetis võib koosneda ühest või mitmest partiist. Loomsete saaduste saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;
19) „taimede või taimsete saaduste saadetis”– ühest lepinguosalisest teise viidavate taimede, taimsete saaduste ja/või muude esemete kogus, mis võib koosneda ühest või mitmest partiist ja mille kohta on välja antud üks fütosanitaarsertifikaat, kui see on nõutav. Saadetis võib koosneda ühest või mitmest põhikaubast või partiist;
20) „partii”– ühe põhikauba ühesuguse koostise ja päritoluga üksuste arv, mis moodustab kogu saadetise või osa sellest;
21) „samaväärsus kaubanduse eesmärgil” (edaspidi „samaväärsus”)– olukord, kus importiv lepinguosaline tunnustab eksportiva lepinguosalise XVII lisas loetletud meetmed enda meetmetega samaväärseks ka juhul, kui need on erinevad, tingimusel et eksportiv lepinguosaline tõendab importivale lepinguosalisele objektiivselt, et tema meetmete vajalik tase on sama kõrge kui importiva lepinguosalise poolt asjakohaseks tunnistatud sanitaar- ja fütosanitaarkaitse või vastuvõetavaks tunnistatud riski tase;
22) „sektor”– lepinguosalise tootmis- ja kaubandusstruktuur ühe toote või tootekategooria jaoks;
23) „allsektor”– sektori täpselt määratletud ja kontrollitud osa;
24) „põhikaubad”– kauplemiseks veetavad konkreetsed saadused ja muud esemed, sealhulgas sellised, millele on osutatud käesoleva artikli lõigetes 2–7;
25) „impordi eriluba”– importiva lepinguosalise pädeva asutuse ametlik eelluba, mis on antud kindlale importijale ühe või mitme põhikaubasaadetise importimiseks eksportivalt lepinguosaliselt käesoleva peatüki rakendusalas;
26) „tööpäevad”– nädalapäevad, välja arvatud laupäev, pühapäev ja lepinguosalise kehtestatud riigipühad;
27) „ülevaatus”– sööda, toidu, loomatervishoiu ja loomade heaolu mis tahes aspekti kontroll eesmärgiga teha kindlaks, kas kõnealused aspektid vastavad sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu reguleerivate eeskirjade nõuetele;
28) „taimetervise kontroll”– taimede, taimsete saaduste ja muude reguleeritavate toodete ametlik läbivaatus, et teha kindlaks kahjurite olemasolu ja/või määrata kindlaks fütosanitaareeskirjade järgimine;
29) „kontrollimine”– teatavate nõuete täitmise kontrollimine uurimise ja objektiivsete tõendite kontrollimise teel.
Artikkel 180
Pädevad asutused
Käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee esimesel koosolekul teevad lepinguosalised üksteisele teatavaks oma pädevate asutuste struktuuri, ülesehituse ja pädevuste jaotuse. Lepinguosalised teavitavad teineteist aegsasti kõigist olulistest muudatustest oma pädevate asutuste ja kontaktpunktide struktuuris, ülesehituses ja pädevuste jaotuses.
Artikkel 181
Järkjärguline ühtlustamine
1. Moldova Vabariik ühtlustab järk-järgult oma sanitaar- ja fütosanitaar- ning loomade heaolu valdkonna õigusaktid liidu õigusaktidega vastavalt käesoleva lepingu XXIV lisale.
2. Lepinguosalised teevad koostööd õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.
3. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee jälgib korrapäraselt käesoleva lepingu XXIV lisa kohase ühtlustamisprotsessi rakendamist, et esitada vajalikud soovitused ühtlustamise kohta.
4. Moldova Vabariik esitab hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist loetelu neist ELi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetest, loomade heaolu meetmetest ja muudest õigusloomemeetmetest, millega ta kavatseb oma õigusakte ühtlustada. Loetelu jaotatakse prioriteetseteks valdkondadeks vastavalt käesoleva lepingu XVII lisas määratletud meetmetele ja selles loetletakse põhikaubad või põhikaupade rühmad, mille suhtes neid meetmeid võetakse. Sellest ühtlustatavate õigusaktide loetelust lähtutakse käesoleva peatüki rakendamisel.
5. Ühtlustatavate õigusaktide loetelu ning ühtlustamise edusammude hindamise põhimõtted esitatakse käesoleva lepingu XXIV lisas ning nende puhul võetakse arvesse seda, millised on Moldova Vabariigi tehnilised ja rahalised vahendid.
Artikkel 182
Loomatervise- ja kahjuristaatuse ning piirkondlike tingimuste tunnustamine kaubanduse eesmärgil
1. Loomahaiguste ja -nakkuste (sealhulgas zoonooside) suhtes kehtib järgmine:
a) |
seoses käesoleva lepingu XVIII-A lisas loetletud loomahaigustega tunnustab importiv lepinguosaline kaubanduse eesmärgil eksportiva lepinguosalise või selle piirkondade loomatervise staatust, mis on kindlaks määratud käesoleva lepingu XIX lisa A osas sätestatud korras; |
b) |
kui üks lepinguosaline leiab, et tema territooriumil või mõnel selle piirkonnal on eristaatus XVIII-A lisas loetlemata konkreetse loomahaigusega seoses, võib see lepinguosaline taotleda selle staatuse tunnustamist XIX lisa C osas sätestatud korras. Importiv lepinguosaline võib taotleda elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes garantiisid, mis on asjakohased lepinguosaliste kokkulepitud staatuse alusel; |
c) |
lepinguosalised tunnustavad oma kaubanduse alusena territooriumide või piirkondade või sektorite või allsektorite staatust XVIII-A lisas loetlemata loomahaiguste ühekordse või korduva esinemise või loomade nakkuste ja/või sellega seotud riski suhtes, vastavalt vajadusele, nagu on määranud OIE. Importiv lepinguosaline võib taotleda garantiisid elusloomade ja loomsete saaduste impordi suhtes, mis on asjakohased kokkulepitud staatust silmas pidades ning vastavad OIE soovitustele, ning |
d) |
ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 184, 186 ja 190 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punktide a, b ja c alusel. |
2. Kahjurite suhtes kohaldatakse järgmist:
a) |
lepinguosalised tunnustavad kaubanduse eesmärgil oma staatust seoses käesoleva lepingu XVIII-B lisas loetletud kahjuritega vastavalt käesoleva lepingu lisale XIX-B, ning |
b) |
ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 184, 186 ja 190 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua toetavat või täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist, võtavad lepinguosalised põhjendamatu viivituseta vajalikud õiguslikud ja haldusmeetmed kaubanduse lubamiseks käesoleva lõike punkti a alusel. |
3. Lepinguosalised tunnustavad Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni 1997. aasta rahvusvahelises taimekaitsekonventsioonis ja rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (International Standard for Phytosanitary Measures; edaspidi „fütosanitaarmeetmete standard”) esitatud piirkondadeks jaotamise ja kahjurivabade alade põhimõtet vastavalt 8. mai 2000. aasta direktiivile nr 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, ning lepivad kokku, et kohaldavad neid omavahelises kaubanduses.
4. Lepinguosalised lepivad kokku, et piirkondadeks jaotamise otsused seoses käesoleva lepingu XVIII-A lisas loetletud looma- ja kalahaigustega ning XVIII-B lisas loetletud kahjuritega tehakse vastavalt käesoleva lepingu XIX lisa A ja B osale.
5. Loomahaiguste valdkonnas teeb eksportiv lepinguosaline, kes taotleb importiva lepinguosalise tunnustust oma piirkondadeks jaotamise otsusele, kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 184 oma meetmed teatavaks, lisades otsuste täieliku selgituse ja tõendavad andmed. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 185 kohaldamist ning tingimusel et importiv lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist 15 tööpäeva jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamise otsus heakskiidetuks.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 185 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet 15 tööpäeva jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse 25 päeva jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 188.
6. Kahjurite valdkonnas tagavad lepinguosalised, et taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kauplemisel võetakse vastavalt vajadusele arvesse teise lepinguosalise kaitstud alana või kahjurivaba alana tunnustatud ala kahjuristaatust. Teiselt lepinguosaliselt kahjurivaba alana tunnustamist taotlev lepinguosaline teatab oma meetmetest ning taotluse korral esitab täieliku selgituse ja täiendavad andmed ala loomise ja säilitamise kohta vastavalt Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni, sealhulgas rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi juhistele. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 190 kohaldamist ning tingimusel et lepinguosaline ei ole otseselt vastu ega nõua täiendavat teavet või konsultatsioone ja/või kontrollimist kolme kuu jooksul pärast teavitamist, loetakse selliselt teatavaks tehtud piirkondadeks jaotamist või kahjurivaba ala käsitlev otsus heakskiidetuks.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsultatsioone peetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 185 lõikele 3. Importiv lepinguosaline hindab lisateavet kolme kuu jooksul alates selle saamisest. Käesoleva lõike esimeses lõigus nimetatud kontrollimine tehakse kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 188 kaheteistkümne kuu jooksul alates kontrollimistaotluse saamisest, võttes arvesse konkreetse kahjuri bioloogiat ja asjaomast põllukultuuri.
7. Pärast käesoleva artikli lõigetes 4–6 kirjeldatud menetluste lõpuleviimist ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 190 kohaldamist, võtavad lepinguosalised asjatu viivituseta kaubandust võimaldavad õigus- ja haldusmeetmed.
8. Lepinguosalised peavad täiendavat arutelu bioturvarühmitamise põhimõtte rakendamiseks.
Artikkel 183
Samaväärsuse tunnustamine
1. Samaväärsust võib tunnustada:
a) |
üksikmeetme |
b) |
meetmete rühma või |
c) |
sektorile, allsektorile, põhikaupadele ja põhikaupade rühmadele kohaldatava süsteemi suhtes. |
2. Samaväärsuse tunnustamisel järgivad lepinguosalised lõikes 3 esitatud konsultatsiooniprotsessi. Selle protsessi raames tõendab eksportiv lepinguosaline objektiivselt samaväärsust ja importiv lepinguosaline hindab taotlust objektiivselt. Hindamise käigus võib teha ülevaatusi ja kontrollimisi.
3. Kui eksportiv lepinguosaline esitab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud samaväärsuse tunnustamise taotluse, algatavad lepinguosalised viivitamata ning hiljemalt kolme kuu jooksul pärast seda, kui importiv lepinguosaline on sellise taotluse kätte saanud, konsultatsiooniprotsessi, mis hõlmab käesoleva lepingu XXI lisas sätestatud toiminguid. Kui eksportiv lepinguosaline esitab mitu taotlust, lepivad lepinguosalised importiva lepinguosalise taotluse korral artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees kokku käesolevas lõikes nimetatud menetluse alustamise ja lõpuleviimise ajakava.
4. Kui tänu käesoleva lepingu artikli 181 lõikes 3 osutatud seirele ühtlustatakse õigusakte, teatab Moldova Vabariik sellest kohe liidule. Teadet käsitatakse Moldova Vabariigi taotlusena alustada asjakohaste meetmete samaväärsuse tunnustamise protsessi vastavalt käesoleva artikli lõikele 3.
5. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, viib importiv lepinguosaline käesoleva artikli lõikes 3 osutatud samaväärsuse tunnustamise menetluse lõpule 12 kuu jooksul pärast seda, kui ta on eksportivalt lepinguosaliselt saanud taotluse, sealhulgas samaväärsust tõendava toimiku. Hooajaliste põllukultuuride puhul võib seda tähtaega pikendada, et kontrollimise saaks edasi lükata põllukultuuri kasvuperioodile.
6. Importiv lepinguosaline teeb taimede, taimsete saaduste ja muude esemete samaväärsuse kindlaks vastavalt asjakohastele fütosanitaarmeetmete standarditele.
7. Importiv lepinguosaline võib samaväärsuse tühistada või peatada, kui üks lepinguosaline muudab meetmeid nii, et see mõjutab samaväärsust, tingimusel et järgitakse järgmisi menetlusi:
a) |
kooskõlas käesoleva lepingu artikli 184 lõikega 2 teatab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Ühe kuu jooksul alates käesoleva teabe kättesaamisest teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele, kas kavandatavate meetmete alusel jätkatakse samaväärsuse tunnustamist või mitte; |
b) |
kooskõlas käesoleva lepingu artikli 184 lõikega 2 teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele mis tahes ettepanekutest samaväärsuse tunnistamise aluseks olevate meetmete muutmise kohta ning kavandatavate meetmete tõenäolisest mõjust tunnustatud samaväärsusele. Kui importiv lepinguosaline lõpetab samaväärsuse tunnustamise, võivad lepinguosalised kokku leppida käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatamise tingimused, lähtudes kavandatavatest meetmetest. |
8. Samaväärsuse tunnustamise, tühistamise ja peatamise õigus on ainult importival lepinguosalisel, kes tegutseb kooskõlas oma haldus- ja õigusraamistikuga. Importiv lepinguosaline esitab eksportivale lepinguosalisele kirjalikult täieliku selgituse ja täiendavad andmed, mida on kasutatud järelduste ja otsuste tegemiseks vastavalt käesolevale artiklile. Samaväärsuse mittetunnustamisel, peatamisel või tühistamisel teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele tingimused, mille täitmisel on võimalik lõikes 3 nimetatud protsessi uuesti algatada.
9. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 190 kohaldamist, ei ole importival lepinguosalisel lubatud samaväärsust tühistada ega peatada enne ühe lepinguosalise kavandatavate uute meetmete jõustumist.
10. Juhul kui importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsust ametlikult käesoleva lepingu XXI lisas sätestatud konsultatsioonide põhjal, tunnistab sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee samaväärsuse tunnustamist lepinguosalistevahelises kaubanduses käesoleva lepingu artikli 191 lõikes 5 sätestatud korras. Tunnustamisotsuses võib vastavalt vajadusele ette näha ka piiridel füüsilise kontrolli vähendamise ning sertifikaatide ja ettevõtete eelregistreerimise korra lihtsustamise.
Samaväärsuse staatus loetletakse käesoleva lepingu XXV lisas.
Artikkel 184
Läbipaistvus ja teabevahetus
1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 185 kohaldamist, teevad lepinguosalised koostööd, et parandada üksteise arusaamist käesoleva lepingu XVII lisas loetletud meetmete rakendamiseks ettenähtud ametlikust kontrollistruktuurist ja -mehhanismist ning nende tegevuse tulemuslikkusest. Sel eesmärgil võivad lepinguosalised muu hulgas avalikustada rahvusvaheliste auditite aruandeid. Lepinguosalised võivad vajaduse korral vahetada teavet kõnealuste auditite tulemuste kohta ja muudes küsimustes.
2. Käesoleva lepingu artiklis 181 osutatud õigusaktide ühtlustamise ja artiklis 183 osutatud samaväärsuse tunnustamise raames teavitavad lepinguosalised üksteist asjaomaste valdkondade õigusaktides ja kehtestatud korras tehtud muudatustest.
3. Sellega seoses teavitab liit Moldova Vabariiki piisavalt aegsasti oma õigusaktide muutmisest, et Moldova Vabariik saaks sellest tulenevalt kaaluda vajadust muuta oma õigusakte.
Koostööd tuleks süvendada, et lepinguosalistel oleks lihtsam edastada õigusakte teisele lepinguosalisele, kui teine lepinguosaline seda taotleb.
Selleks teeb kumbki lepinguosaline teisele lepinguosalisele aegsasti teatavaks oma kontaktpunktid ja nendes tehtud muudatused.
Artikkel 185
Teavitamine, konsulteerimine ja teabe edastamise hõlbustamine
1. Lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult kahe tööpäeva jooksul igast tõsisest või olulisest ohust inimeste, loomade ja taimede tervisele, sealhulgas igast hädaolukorrast seoses toidukontrolliga või olukorrast, kus esineb selgelt määratletud tõsise tervisemõju risk, mida seostatakse loomsete või taimsete saaduste tarbimisega, seejuures eriti järgmisest:
a) |
meetmed, mis mõjutavad piirkondadeks jaotamise otsuseid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 182; |
b) |
käesoleva lepingu XVIII-A lisas loetletud loomahaiguste ja XVIII-B lisas esitatud loetelusse kantud kahjurite esinemine ja areng; |
c) |
epidemioloogilise tähtsusega leiud ja nendega seotud olulised riskid, mis on seotud käesoleva lepingu XVIII-A ja XVIII-B lisas nimetamata või uute loomahaiguste ja kahjuritega, ning |
d) |
täiendavad meetmed, mida lepinguosalised on lisaks nõutavatele põhimeetmetele võtnud loomahaiguste ja kahjurite tõrjeks ja likvideerimiseks või rahva- ja taimetervise kaitseks, ning kõik muutused profülaktikapoliitikas, sealhulgas vaktsineerimispõhimõtetes. |
2. Teated edastatakse käesoleva lepingu artikli 184 lõikes 3 osutatud kontaktpunktidele.
Kirjalik teade tähendab kirja, faksi või e-kirja teel edastatud teadet. Teateid edastavad ainult käesoleva lepingu artikli 184 lõikes 3 osutatud kontaktpunktid samas osutatud kontaktpunktidele.
3. Kui lepinguosaline on tõsiselt mures ohu pärast inimeste, loomade või taimede tervisele, arutatakse olukorda selle lepinguosalise taotlusel viivitamata ning igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Sellistes olukordades tagavad lepinguosalised kogu vajaliku teabe esitamise, et vältida häireid kaubanduses ja jõuda mõlemaid lepinguosalisi rahuldava lahenduseni, mis on kooskõlas rahva-, looma- või taimetervise kaitsega.
4. Lepinguosalise taotluse korral korraldatakse konsultatsioonid loomade heaolu arutamiseks võimalikult kiiresti ning igal juhul 20 tööpäeva jooksul alates teate esitamise kuupäevast. Sellistes olukordades püüavad lepinguosalised esitada kogu vajaliku teabe.
5. Lepinguosalise taotluse korral võib käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 nimetatud konsultatsioone pidada video- ja audiokonverentsina. Taotluse esitanud lepinguosaline tagab konsultatsiooniprotokolli koostamise ning lepinguosalised kinnitavad protokolli ametlikult. Kinnitamise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 184 lõiget 3.
6. Moldova Vabariik töötab välja ja võtab kasutusele ELi vastavate süsteemidega ühilduva riikliku toidu- ja söödaalase kiirhoiatusmehhanismi ja riikliku varajase hoiatamise mehhanismi. Kui Moldova Vabariik on rakendanud vajalikud valdkondlikud õigusaktid ja loonud tingimused mõlema mehhanismi ladusaks toimimiseks kohapeal, seotakse toidu- ja söödaalane kiirhoiatusmehhanism ja riiklik varajase hoiatamise mehhanism lepinguosaliste kokkulepitud sobiva tähtaja jooksul vastavate ELi süsteemidega.
Artikkel 186
Kaubandustingimused
1. Üldised imporditingimused:
a) |
Lepinguosalised lepivad kokku kohaldada käesoleva lepingu XVII-A ning XVII-C(2) ja (3) lisas osutatud põhikaupade impordi suhtes üldisi imporditingimusi. Ilma et see piiraks kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 182 võetud otsuste rakendamist, kohaldatakse importiva lepinguosalise imporditingimusi kogu eksportiva lepinguosalise territooriumi suhtes. Käesoleva lepingu jõustumisel ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 184 sätetega teatab importiv lepinguosaline eksportivale lepinguosalisele XVII-A ja XVII-C lisas nimetatud põhikaupade impordi suhtes kohaldatavatest sanitaar- ja fütosanitaarnõuetest. Muu hulgas esitatakse ka importiva lepinguosalise kehtestatud asjakohaste ametlike sertifikaatide, deklaratsioonide ja kaubandusdokumentide näidised. |
b) |
|
2. Imporditingimused pärast samaväärsuse tunnustamist
a) |
90 päeva jooksul pärast samaväärsuse tunnustamise otsuse vastuvõtmist võtavad lepinguosalised vajalikke õigus- ja haldusmeetmeid samaväärsuse tunnustamise rakendamiseks, võimaldades seda kasutada alusena lepinguosalistevahelises kauplemises käesoleva lepingu XVII-A ning XVII-C(2) ja (3) lisas osutatud põhikaupadega. Nende kaupade puhul võib importiva lepinguosalise nõutud ametliku sertifikaadi või ametliku dokumendi näidise siis asendada sertifikaadiga, mis on koostatud vastavalt käesoleva lepingu XXIII-B lisale. |
b) |
Kauplemine nende sektorite ja allsektorite kaupadega, mille puhul ei tunnustata samaväärsena kõiki meetmeid, jätkub vastavuses käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud tingimustega. Eksportiva lepinguosalise taotluse korral kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 5. |
3. Alates käesoleva lepingu jõustumisest ei kohaldata impordiloa nõuet käesoleva lepingu XVII-A ja XVII-C(2) lisas nimetatud põhikaupade suhtes.
4. Lepinguosalised alustavad eksportiva lepinguosalise taotluse korral kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 191 sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitees konsultatsioone käesoleva artikli lõike 1 punktis a nimetatud põhikaupadega kauplemist mõjutavate tingimuste kohta, et leppida kokku importiva lepinguosalise alternatiivsed või täiendavad imporditingimused. Selliste alternatiivsete või täiendavate imporditingimuste aluseks, kui see on asjakohane, võivad olla eksportiva lepinguosalise meetmed, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsetena. Kokkuleppe saavutamisel võtab importiv lepinguosaline 90 päeva jooksul õiguslikud ja/või haldusmeetmed, et lubada kaubandust kokkulepitud imporditingimuste alusel.
5. Ettevõtete loetelu ja tingimuslik tunnustamine
a) |
Käesoleva lepingu XVII-A lisa 2. osas nimetatud loomsete saaduste impordi puhul kiidab importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise taotluse korral, millele on lisatud asjakohased garantiid, ajuliselt heaks eksportiva lepinguosalise territooriumil asuvad töötlevad ettevõtted, mida on nimetatud käesoleva lepingu XX lisa punktis 2, ilma ettevõtteid eelnevalt inspekteerimata. Heakskiitmisel lähtutakse käesoleva lepingu XX lisa tingimustest ja sätetest. Kui täiendavat teavet ei taotleta, võtab importiv lepinguosaline vajalikud õiguslikud ja/või haldusmeetmed, mille alusel saab importimist lubada, ühe kuu jooksul alates kuupäevast, kui importiv lepinguosaline saab taotluse ja asjakohased tagatised. Ettevõtete algse loetelu heakskiitmisel järgitakse käesoleva lepingu XX lisa. |
b) |
Käesoleva artikli lõike 2 punktis a nimetatud loomsete saaduste impordi puhul esitab eksportiv lepinguosaline importivale lepinguosalisele nende ettevõtete loetelu, mis vastavad importiva lepinguosalise nõuetele. |
6. Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline selgituse ja täiendavad andmed käesoleva artikliga hõlmatud otsuste kohta.
Artikkel 187
Sertimismenetlus
1. Lepinguosalised lepivad kokku käesoleva lepingu XXIII lisas esitatud sertimismenetluse ning sertifikaatide ja ametlike dokumentide väljaandmise põhimõtted.
2. Käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee raames võib kokku leppida elektroonse sertimise, sertifikaatide tühistamise ja asendamise eeskirjad.
3. Lepinguosalised lepivad käesoleva lepingu artiklis 181 osutatud õigusaktide ühtlustamise raames kokku asjakohased ühised vormid.
Artikkel 188
Kontrollimine
1. Et säilitada kindlustunnet käesoleva peatüki sätete tulemusliku rakendamise suhtes, on lepinguosalistel õigus:
a) |
vajaduse korral viia läbi teise lepinguosalise asutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või muude meetmete täielik või osaline kontrollimine kooskõlas Codex Alimentarius'e ning Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni suuniste ja standarditega ning |
b) |
saada teiselt lepinguosaliselt teavet tema kontrollisüsteemi kohta ja saada teada selle süsteemi alusel toimunud kontrolli tulemused. |
2. Lepinguosaline võib teise lepinguosalise territooriumil käesoleva artikli lõike 1 punktis a kohaselt tehtud kontrollide tulemused teha teatavaks kolmandatele isikutele ja teeb need tulemused teatavaks üldsusele, kui nii on ette nähtud lepinguosalise õigusaktidega. Tulemuste teatavakstegemisel ja/või avaldamise peetakse kinni lepinguosalise suhtes kohaldatavatest konfidentsiaalsussätetest, kui see on asjakohane.
3. Kui importiv lepinguosaline otsustab teha eksportiva lepinguosalise juurde kontrollkäigu, teatatakse teisele lepinguosalisele sellisest käigust vähemalt kolm kuud ette, välja arvatud erakorralistel juhtudel ja kui lepinguosalised on teisiti kokku leppinud. Kontrollkäigu muudatused tuleb lepinguosaliste vahel kokku leppida.
4. Kontrollkäigu või inspekteerimise teostanud lepinguosaline kannab ise kulud, mis tal tekivad teise lepinguosalise pädevate ametiasutuste kontrolli- ja sertimissüsteemi ja/või vajaduse korral muude meetmete täieliku või osalise kontrollimise käigus.
5. Kontrollimisteate kirjalik kavand edastatakse eksportivale lepinguosalisele kolme kuu jooksul pärast kontrollimise lõppu. Eksportival lepinguosalisel on kontrollimisteate kirjaliku kavandi kohta märkuste esitamiseks aega 45 tööpäeva. Eksportiva lepinguosalise märkused lisatakse lõpparuandele ja vajaduse korral lõpparuandesse. Kui kontrolli käigus tehakse siiski kindlaks oluline risk inimeste, loomade või taimede tervisele, teatatakse eksportivale lepinguosalisele sellest võimalikult kiiresti ning igal juhul 10 tööpäeva jooksul pärast kontrollimise lõppu.
6. Selguse huvides võidakse kontrolli tulemusi arvese võtta käesoleva lepingu artiklites 181, 183 ja 189 osutatud menetluste puhul, kui üks või mõlemad lepinguosalised neid menetlusi läbi viivad.
Artikkel 189
Impordi kontrollimine ja inspekteerimistasud
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et kui importiv lepinguosaline kontrollib eksportiva lepinguosalise saadetisi, järgib ta käesoleva lepingu XXII lisa A osas sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume. Kontrollimiste tulemusi võidakse kasutada käesoleva lepingu artiklis 188 osutatud kontrolliprotsessis.
2. Lepinguosaliste tehtavate füüsiliste impordikontrollide sagedus on sätestatud käesoleva lepingu XXII lisa B osas. Lepinguosaline võib kontrolli sagedust muuta oma pädevuse piires ja kooskõlas siseriiklike õigusaktidega käesoleva lepingu artiklite 181, 183 ja 186 alusel tehtud edusammude või käesolevas lepingus sätestatud kontrollide, konsultatsioonide ja muude meetmete tulemusena. Sellele vastavalt muudab käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud fütosanitaarvaldkonna allkomitee oma otsusega käesoleva lepingu XI lisa B osa.
3. Inspekteerimistasud ei või olla suuremad kui pädeva asutuse kulud impordi kontrollimisel. Tasu arvutamisel lähtutakse samast alusest, kui samasuguste sisemaiste kaupade inspekteerimise puhul.
4. Eksportiva lepinguosalise taotlusel teavitab importiv lepinguosaline teda impordi kontrollimise ja inspekteerimise tasusid mõjutavate meetmete muudatustest, sealhulgas nende muudatuste põhjustest, ning kõigist olulistest muudatustest selliste kontrollimiste halduskorras.
5. Alates kuupäevast, mille määrab käesoleva lepingu artiklis 191 osutatud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee, võivad lepinguosalised kokku leppida tingimused, mille alusel nad aktsepteerivad üksteise käesoleva lepingu artikli 188 lõike 1 punktis b osutatud kontrollimisi, eesmärgiga vastastikku vähendada käesoleva lepingu artikli 186 lõike 2 punktis a osutatud põhikaupade suhtes teostatava füüsilise impordikontrolli sagedust.
Sellest kuupäevast alates võivad lepinguosalised vastastikku tunnustada üksteise kontrollimisi teatud kaupade puhul ja vastavalt vähendada või asendada nende kaupade impordikontrolle.
Artikkel 190
Kaitsemeetmed
1. Kui eksportiv lepinguosaline rakendab oma territooriumil meetmeid mis tahes juhtumi kontrollimiseks, mis võib põhjustada tõsist ohtu rahva-, looma- ja taimetervisele, võtab eksportiv lepinguosaline, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, samaväärseid meetmeid, et vältida ohu levimist importiva lepinguosalise territooriumile.
2. Importiv lepinguosaline võib tõsise ohu korral rahva-, looma- või taimetervisele võtta ajutisi meetmeid, mis on vajalikud rahva-, looma- või taimetervise kaitseks. Lepinguosalistevahelisel veol oleva kauba puhul kaalub importiv pool kõige sobivamat ja proportsionaalsemat lahendust, et vältida tarbetuid häireid kaubanduses.
3. Lepinguosaline, kes kehtestab käesoleva artikli lõike 2 alusel meetmed, teatab sellest teisele lepinguosalisele hiljemalt üks tööpäev pärast meetmete vastuvõtmise kuupäeva. Ühe lepinguosalise taotluse korral ja kooskõlas käesoleva lepingu artikli 185 lõikega 3 peavad lepinguosalised konsultatsioone olukorra arutamiseks 15 tööpäeva jooksul alates teavitamisest. Lepinguosalised võtavad nõuetekohaselt arvesse selliste konsultatsioonide kaudu edastatud informatsiooni ja püüavad vältida asjatuid häireid kaubanduses, võttes vajaduse korral arvesse käesoleva lepingu artikli 185 lõikes 3 sätestatud konsultatsioonide tulemusi.
Artikkel 191
Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee
1. Käesolevaga asutatakse sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee. Allkomitee tuleb kokku kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist ning ühe lepinguosalise taotlusel või vähemalt kord aastas. Lepinguosaliste kokkuleppel võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee koosolek toimuda video- või audiokonverentsina. Koosolekutevahelisel ajal võib sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee käsitleda küsimusi kirja teel.
2. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomiteel on järgmised ülesanded:
a) |
vaadata läbi käesoleva peatükiga seotud küsimusi; |
b) |
teostada käesoleva peatüki kohaldamise järelevalvet ning vaadata läbi küsimused, mis tekivad seoses selle rakendamisega; |
c) |
vaadata läbi käesoleva lepingu XVII–XXV lisa, eelkõige vastavalt käesolevas peatükis sätestatud konsultatsioonide ja menetluste alusel tehtud edusammudele; |
d) |
muuta oma otsusega, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemusel käesoleva lepingu XVII–XXV lisa, ning |
e) |
käesoleva lõike punktis c sätestatud läbivaatamise tulemuste alusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva lepingu VII jaotises „Institutsioonilised, üld- ja lõppsätted” määratletud asutustele. |
3. Lepinguosalised lepivad kokku moodustada vajaduse korral tehnilisi töörühmi, mis koosnevad lepinguosaliste eksperditasemel esindajatest, kes täpsustavad ja lahendavad käesoleva peatüki rakendamisest tulenevaid tehnilisi ja teaduslikke küsimusi. Kui on vaja täiendavaid eriteadmisi, võivad lepinguosalised moodustada ajutisi rühmi, sealhulgas teaduslikke ja eksperdirühmi. Kõnealuste ajutiste rühmade koosseis ei pruugi piirduda lepinguosaliste esindajatega.
4. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee annab käesoleva lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele korrapäraselt aru oma pädevusse kuuluvast tegevusest ja otsustest.
5. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee võtab esimesel koosolekul vastu oma kodukorra.
6. Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna allkomitee ja tema moodustatud rühmade otsused, soovitused, aruanded ja muud meetmed võetakse vastu lepinguosaliste konsensuse alusel.
5. PEATÜKK
Toll ja kaubanduse soodustamine
Artikkel 192
Eesmärgid
1. Lepinguosalised tunnistavad tolli ja kaubanduse soodustamise olulisust arenevas kahepoolse kaubanduse keskkonnas. Lepinguosalised lepivad kokku tugevdada koostööd nimetatud valdkonnas, et tagada asjaomaste õigusaktide ja menetluste ning asjaomaste ametiasutuste haldussuutlikkuse põhimõtteline kooskõla tõhusa kontrolli ja seadusliku kaubanduse soodustamise eesmärkidega.
2. Lepinguosalised tunnistavad, et on ülimalt tähtis järgida õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke, nagu kaubanduse soodustamine, julgeolek ja pettuse ärahoidmine, ning tasakaalustatud lähenemisviisi nendele eesmärkidele.
Artikkel 193
Õigusaktid ja menetlused
1. Lepinguosalised lepivad kokku selles, et nende kaubandus- ja tolliõigusaktid on põhimõtteliselt stabiilsed ja kõikehõlmavad, ning selles, et sätted ja menetlused on proportsionaalsed, läbipaistvad, prognoositavad, mittediskrimineerivad ja erapooletud ning et nende kohaldamine on ühetaoline ja tulemuslik, muu hulgas selleks, et:
a) |
kaitsta ja hõlbustada seaduslikku kaubandust õigusaktide nõuete tulemusliku täitmise ja nendele vastavuse tagamise teel; |
b) |
vältida liigse ja diskrimineeriva halduskoormuse asetamist ettevõtjatele, ennetada pettusi ja lihtsustada õigusakte täitvatele ettevõtjatele esitatavaid nõudeid; |
c) |
kohaldada tollideklaratsioonide puhul ühtset haldusdokumenti; |
d) |
võtta meetmeid, et tõhustada ja lihtsustada tolliprotseduure ja -tavasid piiril ning suurendada nende läbipaistvust; |
e) |
kohaldada kaasaegseid tollimeetodeid, sealhulgas riskianalüüsi, tollivormistusjärgset kontrolli ning ettevõtete auditeerimise meetodeid kaupade sisenemise ja vabastamise lihtsustamiseks ja hõlbustamiseks; |
f) |
vähendada kulusid ja suurendada prognoositavust ettevõtete, sh väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks; |
g) |
tagada impordi, ekspordi ja transiidikaupade suhtes kohaldatavate nõuete ja menetluste mittediskrimineeriv haldamine, ilma et see piiraks lähtumist riskianalüüsi objektiivsetest kriteeriumidest; |
h) |
kohaldada tolli ja kaubanduse valdkonnas kohaldatavaid rahvusvahelisi õigusakte, sealhulgas Maailma Tolliorganisatsiooni väljatöötatud maailmakaubanduse tagamise ja lihtsustamise standardite raamistikku, WTO tolliväärtuse määramise lepingut, 1990. aasta Istanbuli ajutise impordi konventsiooni, 1983. aasta kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi, ÜRO 1975. aasta TIR-konventsiooni ja 1982. aasta konventsiooni kaupade piirikontrolli kooskõlastamise kohta, ning Euroopa Komisjoni suuniseid, nagu näiteks tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprint); |
i) |
võtta vajalikke meetmeid, et võtta arvesse ja rakendada tolliprotseduuride lihtsustamist ja ühtlustamist käsitlevat muudetud 1973. aasta Kyoto konventsiooni; |
j) |
näha ette siduvad eelotsused tariifse klassifitseerimise ja päritolureeglite kohta. Lepinguosalised tagavad, et otsuse võib tühistada või kehtetuks tunnistada alles pärast asjaomasele ettevõtjale teatamist ning ilma tagasiulatuva jõuta, välja arvatud juhul, kui otsus ei ole tehtud õige ja täieliku teabe alusel; |
k) |
kehtestada ja kohaldada lihtsustatud protseduure volitatud kauplejate suhtes vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele; |
l) |
kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et karistused tollieeskirjade ja menetlusnõuete rikkumiste eest on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad ning et nende rakendamine ei põhjusta liigseid viivitusi, ning |
m) |
kohaldada tollimaaklerite litsentsimisel läbipaistvaid, mittediskrimineerivaid ja proportsionaalseid eeskirju. |
2. Töömeetodite täiustamiseks ning toimingute mittediskrimineerivuse, läbipaistvuse, tõhususe, terviklikkuse ja usaldusväärsuse tagamiseks lepinguosalised:
a) |
võtavad edasisi meetmeid, et tolli- ja muud asutused vähendaksid nõutavate andmete ja dokumentide hulka ning lihtsustaksid ja standardiksid neid; |
b) |
lihtsustavad võimaluse korral kaupade kiire vabastamise ja tollivormistusega seotud nõudeid ja formaalsusi; |
c) |
kehtestavad tõhusad, mittediskrimineerivad ja kiired menetlused, millega tagatakse õigus esitada kaebusi tolli- ja teiste haldusasutuste tegevuse, ettekirjutuste ja otsuste vastu, mis mõjutavad tollile esitatud kaupu. Need apellatsioonimenetlused peavad olema lihtsad ja kättesaadavad ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning kõik tasud peavad olema mõistlikud ja vastavuses kuludega, mis ametiasutustel tekivad kaebuse esitamise õiguse tagamisel; |
d) |
astuvad samme tagamaks, et kui vaidlusalust haldusmeedet või otsust saab edasi kaevata, tuleks kaubad üldjuhul vabastada ja tollimaksu sissenõudmise võib edasi lükata, kui eelnevalt on kasutusele võetud vajalikud kaitsemeetmed. Vajaduse korral tuleks kaubad vabastada tagatise, näiteks tagatiskirja või deposiitmakse vastu; ning |
e) |
tagavad kõige rangemate usaldusväärsuse normide järgimise eelkõige piiripunktides, rakendades meetmeid, mis vastavad selle valdkonna rahvusvahelistele konventsioonidele ja aktidele, eelkõige Maailma Tolliorganisatsiooni 2003. aasta muudetud Arusha deklaratsioonile ja Euroopa Komisjoni tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikale (Customs Blueprint 2007). |
3. Lepinguosalised ei kohalda:
a) |
tollimaakleri kohustusliku kasutamise nõudeid ega |
b) |
kohustusliku transpordieelse kontrollimise ja sihtkohas kontrollimise nõudeid. |
4. Käesoleva lepingu kohaldamisel kohaldatakse WTO transiidieeskirju ja -määratlusi, eelkõige GATT 1994 V artiklit, ja nendega seotud sätteid, sealhulgas mis tahes selgitusi ja muudatusi vastavalt kaubanduse lihtsustamise läbirääkimiste Doha vooru tulemustele. Neid sätteid kohaldatakse ka juhul, kui kaupade transiit algab või lõpeb ühe lepinguosalise territooriumil (sisetransiit).
Lepinguosalised seavad eesmärgiks oma tollitransiidisüsteemide järkjärgulise sidumise ning Moldova Vabariigi tulevase ühinemise 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsiooniga.
Lepinguosalised tagavad kõigi oma territooriumil asuvate asjaomaste ametiasutuste vahelise koostöö ja tegevuse koordineerimise, et soodustada transiitliiklust. Lepinguosalised edendavad ka ametiasutuste ja erasektori koostööd transiidi valdkonnas.
Artikkel 194
Suhted äriringkondadega
Lepinguosalised lepivad kokku:
a) |
tagada, et nende õigusaktid ja menetlused on läbipaistvad ja sisaldavad nende kehtestamise põhjendust ning et need tehakse kättesaadavaks võimaluse korral elektroonselt. Ette tuleks näha, et uue või muudetud õigusakti avaldamise ja jõustumise vaheline ajavahemik oleks mõistliku pikkusega; |
b) |
vajaduses konsulteerida ettevõtjatega õigel ajal ja korrapäraselt õigusaktide ettepanekute ning tolli- ja kaubandusprotseduuride valdkonnas. Selleks kehtestavad lepinguosalised asjakohased ja korrapärased konsultatsioonimehhanismid ametiasutuste ja äriringkondade vahel; |
c) |
teha üldsusele võimaluse korral elektroonselt kättesaadavaks asjakohane haldusteave, sealhulgas ametiasutuste esitatavad nõuded ning riiki sisenemise ja sealt väljumise kord, sadamates ja piiriületuspunktides asuvate tolliasutuste tööajad ja töökord ning kontaktpunktid infopäringute tarvis; |
d) |
vajaduses aidata kaasa ettevõtjate ja asjaomaste asutuste vahelisele koostööle selliste mitteomavoliliste ja avalikult kättesaadavate menetluste kasutamise kaudu, mis põhinevad eelkõige Maailma Tolliorganisatsiooni kehtestatud menetlustel (nt vastastikuse mõistmise memorandumid), ning |
e) |
tagada, et nende vastavad tollinõuded ja tolliga seonduvad nõuded ja protseduurid vastavad kogu aeg kaubandusringkondade õigustatud vajadustele, järgivad head tava ning piiravad kaubandust võimalikult vähe. |
Artikkel 195
Tasud
1. Alates käesoleva lepingu jõustumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist kaotavad lepinguosalised haldustasud, millel on impordi- ja eksporditollimaksudega samaväärne toime.
2. Lepinguosalise tolliasutuste kehtestatud tasude puhul, olenemata nende laadist, sealhulgas impordile ja ekspordile või nendega seoses kehtestatud tasude puhul, mida võetakse juhul, kui selliseid ülesandeid täidetakse tolliasutuste nimel, ja ilma et see piiraks käesoleva lepingu IV jaotise 1. peatüki „Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs” asjaomaste artiklite kohaldamist, kehtib järgmine:
a) |
tasu võib võtta üksnes teenuste eest, mida osutatakse deklarandi taotluse alusel väljaspool tollieeskirjadega kindlaksmääratud tööaega, -kohta ja -tingimusi, ning formaalsuste eest, mis on seotud selliste teenustega ja mida nõutakse sellise impordi või ekspordi puhul; |
b) |
tasud ei ületa osutatava teenuse maksumust; |
c) |
tasusid ei arvutata väärtuse alusel; |
d) |
teave tasude kohta avaldatakse ametlikult määratud kanali kaudu ning võimaluse korral ametlikul veebisaidil. Teave sisaldab osutatava teenuse eest võetava tasu kehtestamise põhjust, vastutavat asutust, kohaldatavaid tasusid ning makse tegemise aega ja viisi; ning |
e) |
uusi või muudetud tasusid ei kehtestata enne, kui teave nende kohta on avaldatud ja muudetud hõlpsasti kättesaadavaks. |
Artikkel 196
Tolliväärtuse määramine
1. Lepinguosalistevahelises kaubanduses kaupade tolliväärtuse määramisel lähtutakse WTO asutamislepingu 1 A lisas esitatud GATT 1994 VII artikli rakendamise lepingust ja selle muudatustest. Osutatud sätted inkorporeeritakse käesolevasse lepingusse ja muudetakse selle osaks. Minimaalseid tolliväärtusi ei kasutata.
2. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada tolliväärtuse määramise küsimustes ühine lähenemisviis.
Artikkel 197
Tollikoostöö
Lepinguosalised süvendavad tollikoostööd, et tagada käesoleva peatüki eesmärkide saavutamine ja seeläbi kaubandust veelgi hõlbustada, tagades tõhusa kontrolli ja turvalisuse ning pettuste ennetamise. Vajaduse korral kasutavad lepinguosalised Euroopa Komisjoni väljatöötatud tolli suutlikkuse mõõtmise metoodikat (Customs Blueprint 2007).
Käesoleva peatüki sätete täitmisel lepinguosalised muu hulgas:
a) |
vahetavad teavet tollialaste õigusaktide ja tolliprotseduuride kohta; |
b) |
töötavad välja ühisalgatusi, mis on seotud impordi-, ekspordi- ja transiidiprotseduuridega, ning teevad koostööd ettevõtlusringkondadele osutatava teenuse tõhususe tagamisel; |
c) |
teevad koostööd tolli- ja muude kaubandusprotseduuride automatiseerimisel; |
d) |
vajaduse korral vahetavad teavet ja andmeid, säilitades andmete konfidentsiaalsuse ning täites isikuandmete kaitset käsitlevaid norme ja õigusakte; |
e) |
teevad koostööd piiriülese salakaubanduse, sealhulgas tubakatoodete piiriülese salakaubanduse ennetamiseks ning sellise salakaubanduse vastu võitlemiseks; |
f) |
vahetavad teavet ja peavad konsultatsioone, et võimaluse korral töötada välja ühised seisukohad tolli valdkonnas, mida kaitstakse rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu WTO, Maailma Tolliorganisatsioon, ÜRO, ÜRO kaubanduse ja arengu konverents ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjon; |
g) |
teevad koostööd tehnilise abi kavandamisel ja osutamisel eelkõige tolli ja kaubanduse soodustamise reformide toetamiseks kooskõlas käesoleva lepingu asjaomaste sätetega; |
h) |
vahetavad head tava eelkõige intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise, eriti aga võltsitud toodetega seotud tollioperatsioonide kohta; |
i) |
edendavad oma piirikontrolliasutuste tegevuse koordineerimist, et lihtsustada piiriületamist ja tõhustada kontrolli, võttes võimaluse ja vajaduse korral arvesse ka ühist piirikontrolli, ning |
j) |
asjakohastel ja vajalikel juhtudel kehtestavad kaubanduspartnerluse programmide ja tollikontrolli, sealhulgas kaubandussoodustusmeetmete vastastikuse tunnustamise. |
Artikkel 198
Vastastikune haldusabi tolliküsimustes
Lepinguosalised osutavad üksteisele tolliküsimustes haldusabi vastavalt käesoleva lepingu III protokollile, mis käsitleb vastastikust haldusabi tolliküsimustes, ilma et see mõjutaks muid käesolevas lepingus, eriti selle artiklis 197 ettenähtud koostöövorme.
Artikkel 199
Tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine
Lepinguosalised teevad koostööd kaubanduse hõlbustamiseks ja tollireformide rakendamiseks tehnilise abi osutamise ja suutlikkuse suurendamise valdkonnas.
Artikkel 200
Tolli allkomitee
1. Käesolevaga asutatakse tolli allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.
2. Allkomitee ülesannete hulka kuulub korrapärane konsulteerimine ja järelevalve käesoleva peatüki rakendamise ja haldamise üle, sealhulgas tollikoostöö, piiriülese tollikoostöö ja juhtimise, tehnilise abi, päritolureeglite, kaubanduse hõlbustamise ning tollivaldkonnas vastastikuse haldusabi andmise küsimused.
3. Tolli allkomitee muu hulgas:
a) |
jälgib käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu II ja III protokolli nõuetekohast täitmist; |
b) |
võtab vastu käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu II ja III protokolli rakendamise praktilise korralduse, meetmed ja otsused, sealhulgas teabe ja andmete vahetamise, tollikontrolli ja kaubanduspartnerluse programmide vastastikuse tunnustamise ning vastastikku soodustuste võimaldamise küsimustes; |
c) |
vahetab arvamusi mis tahes ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas edasiste meetmete ning nende rakendamiseks ja kohaldamiseks vajalike vahendite küsimustes; |
d) |
vajadusel esitab soovitusi ning |
e) |
võtab vastu oma kodukorra. |
Artikkel 201
Tollialaste õigusaktide ühtlustamine
Õigusaktid ühtlustatakse järk-järgult liidu tollialaste õigusaktidega ja teatavate rahvusvaheliste õigusnormidega vastavalt käesoleva lepingu XXVI lisale.
6. PEATÜKK
Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus
Artikkel 202
Eesmärk, reguleerimis- ja kohaldamisala
1. Kinnitades veel kord oma WTO asutamislepingust tulenevaid kohustusi, näevad lepinguosalised käesolevaga ette korra, mis on vajalik, et järk-järgult vastastikku liberaliseerida ettevõtete asutamine ja teenuskaubandus ning teha koostööd e-kaubanduse valdkonnas.
2. Riigihangete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 8. peatükki „Riigihanked”. Ühtegi käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see seaks riigihangete suhtes kohustusi.
3. Subsiidiumide suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 10. peatükki „Konkurents”. Lepinguosaliste antud subsiidiumide suhtes käesolevat peatükki ei kohaldata.
4. Kooskõlas käesoleva peatükiga säilitavad lepinguosalised õiguse reguleerida ja kehtestada uusi norme, et tagada õiguspäraste poliitiliste eesmärkide saavutamine.
5. Käesolevat peatükki ei kohaldata meetmetele, mis mõjutavad füüsilisi isikuid, kes püüavad pääseda lepinguosalise tööturule, ega ka kodakondsuse ning alalise elu- ja töökohaga seotud meetmetele.
6. Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist kohaldamast meetmeid, millega reguleeritakse füüsiliste isikute pääsu tema territooriumile või nende ajutist viibimist tema territooriumil, sealhulgas meetmeid, mis on vajalikud tema piiride puutumatuse kaitseks ja füüsiliste isikute korrakohase liikumise tagamiseks üle tema piiride, tingimusel et neid meetmeid ei kohaldata viisil, mis muudaks olematuks või vähendaks kasu, mida emb-kumb lepinguosaline saab käesolevas peatükis ja käesoleva lepingu XXVII ja XXVIII lisas sätestatud erikohustuse tingimuste kohaselt (2).
Artikkel 203
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„meede” — lepinguosalise võetav meede kas seaduse, määruse, eeskirja, menetluse, otsuse, haldusmeetme või mõnel muul kujul; |
2) |
„lepinguosalise poolt võetud või säilitatud meetmed” — meetmed, mille võtjaks on:
|
3) |
„lepinguosalise füüsiline isik” — ELi liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanik vastavalt nende asjaomastele õigusaktidele; |
4) |
„juriidiline isik” — kohaldatava õiguse järgi nõuetekohaselt kas kasumi saamiseks või muuks otstarbeks asutatud või muul viisil korraldatud õigussubjekt kas era- või riigiomandis, sealhulgas aktsiaselts, trust, täisühing, ühisettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja või ühistu; |
5) |
„liidu juriidiline isik” ja „Moldova Vabariigi juriidiline isik” on punktis 4 määratletud juriidiline isik, kes on asutatud kas liikmesriigi või Moldova Vabariigi õigusaktide alusel ja kelle registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt kas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil (3) või Moldova Vabariigi territooriumil. Kui sellel juriidilisel isikul on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse kuuluval territooriumil või Moldova Vabariigi territooriumil vaid registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht, käsitatakse teda vastavalt liidu või Moldova Vabariigi äriühinguna vaid juhul, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt kas liidu või Moldova Vabariigi majandusega. Eelmisest lõigust olenemata kohaldatakse käesolevat lepingut väljaspool liitu või Moldova Vabariiki asutatud laevandusettevõtjate suhtes, mida kontrollivad vastavalt mõne liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanikud, juhul kui nende laevad on kooskõlas asjakohaste õigusaktidega registreeritud liikmesriigis või Moldova Vabariigis ning sõidavad mõne liikmesriigi või Moldova Vabariigi lipu all; |
6) |
lepinguosalise juriidilise isiku „tütarettevõte” — juriidiline isik, kes on sama lepinguosalise teise juriidilise isiku tegeliku kontrolli all (4); |
7) |
juriidilise isiku „filiaal” — äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtja laiendus, millel on oma juhtimisstruktuur ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased küll teavad, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõtjaga, mille peakontor asub välismaal, ent ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõtjaga, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega; |
8) |
„ettevõtete asutamine” —
|
9) |
„majandustegevus” — tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus, mis ei hõlma tegevust valitsuse ülesannete täitmisel; |
10) |
„tegevus” — majandustegevusega tegelemine; |
11) |
„teenused” — kõikide teenindussektorite kõik teenused, välja arvatud teenused, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel; |
12) |
„teenused ja muu tegevus, mida pakutakse valitsuse ülesannete täitmisel” — teenused ja tegevus, mida ei pakuta ärilistel alustel ega konkureerides ühe või mitme ettevõtjaga; |
13) |
„piiriülene teenuste pakkumine” — teenuse pakkumine:
|
14) |
lepinguosalise „teenusepakkuja” — lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes pakub või kavatseb pakkuda teenust; |
15) |
„ettevõtja” — lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes soovib tegeleda või tegeleb majandustegevusega ettevõtte asutamise kaudu. |
Artikkel 204
Reguleerimisala
Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste kehtestatavate või säilitatavate meetmete suhtes, mis mõjutavad ettevõtete asutamist mis tahes majandustegevusalal, välja arvatud:
a) |
tuumamaterjalide kaevandamine, tootmine ja töötlemine (5); |
b) |
relvade, laskemoona ja sõjavarustuse tootmine; |
c) |
audiovisuaalteenused; |
d) |
riigisisene merekabotaaž (6) ning |
e) |
riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused (7) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:
|
Artikkel 205
Võrdne kohtlemine ja enamsoodustusrežiim
1. Võttes arvesse käesoleva lepingu XXVII-E lisas loetletud piiranguid, pakub Moldova Vabariik alates käesoleva lepingu jõustumisest:
a) |
liidu juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui Moldova Vabariik võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam; |
b) |
liidu asutatud juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste Moldova Vabariigis tegutsemise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui Moldova Vabariik võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam (8). |
2. Võttes arvesse XXVII-A lisas loetletud piiranguid, pakub liit alates käesoleva lepingu jõustumisest:
a) |
Moldova Vabariigi juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste asutamise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui liit võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam; |
b) |
Moldova Vabariigi asutatud juriidiliste isikute tütarettevõtete, filiaalide ja esinduste liidus tegutsemise suhtes vähemalt sama soodsat kohtlemist kui liit võimaldab oma juriidilistele isikutele, filiaalidele ja esindustele või mis tahes kolmanda riigi juriidiliste isikute filiaalidele ja esindustele, olenevalt sellest, milline kohtlemine on soodsam (9). |
3. Lepinguosalised, võttes arvesse käesolevas lepingu XXVII-A ja XXVII-E lisas loetletud piiranguid, ei võta vastu uusi eeskirju ega meetmeid, millega nende territooriumil takistatakse liidu või Moldova Vabariigi juriidiliste isikute asutamist või asutatud juriidiliste isikute tegutsemist, võrreldes oma juriidiliste isikutega.
Artikkel 206
Läbivaatamine
1. Ettevõtete asutamise tingimuste järkjärgulist liberaliseerimist silmas pidades vaatavad lepinguosalised kooskõlas nende rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega korrapäraselt läbi ettevõtete asutamise õigusraamistiku (10) ja asutamiskeskkonna.
2. Lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus hindavad lepinguosalised ettevõtete asutamisel esinenud takistusi. Lepinguosalised leiavad sobiva viisi nende takistuste kõrvaldamiseks muu hulgas läbirääkimiste teel, et tugevdada käesoleva peatüki sätteid ning lisada neile investeeringute kaitse üldpõhimõtted ning investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise kord.
Artikkel 207
Muud lepingud
Käesolevas peatükis sätestatut ei käsitata selliselt, et see piiraks lepinguosaliste ettevõtjate õigust kasutada ära soodsamat kohtlemist, mis nähakse ette olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste investeeringualaste lepingutega, milles lepinguosaliseks on mõni liikmesriik ja Moldova Vabariik.
Artikkel 208
Filiaalide ja esinduste kohtlemise norm
1. Käesoleva lepingu artikkel 205 ei takista lepinguosalist kohaldamast oma territooriumil erieeskirju teise lepinguosalise juriidiliste isikute selliste filiaalide ja esinduste asutamise ja tegutsemise suhtes, mis ei ole registreeritud esimesena nimetatud lepinguosalise territooriumil, kui see on vajalik õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu selliste filiaalide ja esinduste ning sellel territooriumil registreeritud juriidiliste isikute filiaalide ja esinduste vahel, või finantsteenuste puhul juhul, kui seda tingivad usaldatavuskaalutlused.
2. Erinevused kohtlemises piirduvad üksnes nendega, mis on hädavajalikud selliste õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu või finantsteenuste puhul usaldatavuskaalutlustest tingituna.
Artikkel 209
Reguleerimisala
Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis mõjutavad piiriülest teenuste pakkumist kõikides teenustesektorites, välja arvatud:
a) |
audiovisuaalteenused; |
b) |
riigisisene merekabotaaž (11) ning |
c) |
riigisisesed ja rahvusvahelised regulaarsed ja mitteregulaarsed õhuveoteenused (12) ning liiklemisõiguste teostamisega otseselt seotud teenused, välja arvatud:
|
Artikkel 210
Turulepääs
1. Seoses turulepääsuga piiriülese teenuste pakkumise kaudu kohtleb lepinguosaline teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui on ette nähtud käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisas loetletud erikohustustega.
2. Sektorites, kus on võetud turulepääsuga seotud kohustusi, on meetmed, mida lepinguosaline kas piirkondlikus ulatuses või kogu oma territooriumil ei tohi säilitada ega kehtestada, kui käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisas ei ole märgitud teisiti, määratletud järgmiselt:
a) |
piirangud teenusepakkujate hulgale kas arvuliste kvootide, monopolide, teenuse ainupakkujate või majandusvajaduste testi nõuete näol; |
b) |
teenusetehingute või vara üldväärtuse piirangud arvuliste kvootide või majandusvajaduste testi nõude näol; |
c) |
teenuste osutamise tegevuse või üldmahu piirangud, väljendatuna kinnitatud arvuliste ühikutena kvootides või majandusvajaduste testi nõudena. |
Artikkel 211
Võrdne kohtlemine
1. Sektorites, mille puhul käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisaga on ette nähtud turulepääsuga seotud kohustused, ning arvestades kõnealuses lisas sätestatud tingimusi ja norme, kohtleb lepinguosaline kõigi piiriülest teenuste pakkumist mõjutavate meetmete korral teise lepinguosalise teenuseid ja teenusepakkujaid vähemalt sama soodsalt, kui ta kohtleb omaenda samasuguseid teenuseid ja teenusepakkujaid.
2. Lepinguosaline võib täita lõike 1 nõude, võimaldades teise lepinguosalise teenustele ja teenusepakkujatele kas vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist, kui ta võimaldab omaenda samasugustele teenustele ja teenusepakkujatele.
3. Vormiliselt samasugust või vormiliselt erinevat kohtlemist peetakse ebasoodsamaks, kui see muudab konkurentsitingimused lepinguosalise enda teenustele või teenusepakkujatele soodsamaks kui teise lepinguosalise samasugustele teenustele või teenusepakkujatele.
4. Käesoleva artikli põhjal võetud erikohustusi ei tõlgendata nii, et lepinguosaline oleks kohustatud hüvitama loomulikke ebasoodsaid konkurentsitingimusi, mis tulenevad vastavate teenuste või teenusepakkujate välismaisusest.
Artikkel 212
Kohustuste loetelud
1. Sektorid, mida lepinguosaline vastavalt käesolevale jaole liberaliseerib, ning neis sektorites teise lepinguosalise teenuste ja teenusepakkujate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud on sätestatud käesoleva lepingu XXVII-B ja XXVII-F lisas esitatud kohustuste loeteludes.
2. Ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad või võivad tuleneda piiriülese televisiooni Euroopa konventsioonist ja filmide ühistootmist käsitlevast Euroopa konventsioonist, ei hõlma käesoleva lepingu XXVII- B ja XXVII-F lisas esitatud kohustuste loendid audiovisuaalteenuste valdkonnas võetud kohustusi.
Artikkel 213
Läbivaatamine
Et piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel järk-järgult liberaliseerida, vaatab vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee käesoleva lepingu artiklis 212 osutatud kohustuste loetelu korrapäraselt läbi. Läbivaatamisel võetakse muu hulgas arvesse käesoleva lepingu artiklites 230, 240, 249 ja 253 osutatud järkjärgulise ühtlustamise käiku ja seda, kuidas see aitab kõrvaldada takistusi, mis häirivad piiriülest teenuste pakkumist lepinguosaliste vahel.
Artikkel 214
Reguleerimisala ja mõisted
1. Käesolevat jagu kohaldatakse lepinguosaliste meetmete suhtes, mis seonduvad juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide, müügiesindajate, lepinguliste teenusepakkujate ja sõltumatute spetsialistide lühiajaliselt nende territooriumile sisenemise ja seal ajutise viibimisega, ilma et see piiraks käesoleva lepingu 202 lõike 5 kohaldamist.
2. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „juhtivtöötajad”– ühe lepinguosalise juriidilise isiku (välja arvatud mittetulundusühingu) (13) heaks töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja selle nõuetekohase juhtimise, haldamise ja toimimise eest. Juhtivtöötajad on muu hulgas „ärivisiidil olevad isikud”, kes vastutavad ettevõtte asutamise ja „äriühingusiseselt üleviidavate isikute” eest;
i) „ärivisiidil olevad isikud” (seoses ettevõtete asutamisega)– kõrgel ametikohal töötavad füüsilised isikud, kes vastutavad ettevõtte asutamise eest. Nad paku ega osuta teenuseid ega osale majandustegevuses muul viisil, kui ainult seoses ettevõtte asutamisega. Nad ei saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast;
ii) „äriühingusiseselt üleviidavad isikud”– füüsilised isikud, kes on olnud juriidilise isiku töötajad või osanikud vähemalt ühe aasta ja kes viiakse ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumil asuvasse ettevõttesse või juriidilisse isikusse, kes võib olla selle juriidilise isiku tütarettevõte, filiaal või emaettevõte. Asjaomane füüsiline isik kuulub ühte allpool loetletud kategooriasse:
(1) „tegevjuhid”– juriidilises isikus juhtival kohal töötavad isikud, kes peaasjalikult suunavad ettevõtte juhtimist ja kelle tegevust jälgib või juhib peamiselt äriühingu juhatus või aktsionäride nõukogu või samalaadne organ; siia hulka kuuluvad vähemalt:
— |
asutatud ettevõtet või selle osakonda või allüksust juhtivad isikud |
— |
teiste järelevalve-, kutse- või juhtimistegevusega seotud töötajate töö üle järelevalvet ja kontrolli teostavad isikud ning |
— |
isikud, kellel on õigus töötajaid tööle võtta ja töölt vabastada või anda soovitusi nende töölevõtmiseks, vabastamiseks või muudeks personalijuhtimise meetmeteks. |
(2) „spetsialistid”– juriidilises isikus töötavad isikud, kellel on asutatud ettevõtte tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete, -protsesside ja -korralduse või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks asutatud ettevõttes vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, sealhulgas kuulumine töötajate hulka, kelle erialal tegutsemiseks on nõutav luba;
b) „kõrgharidusega praktikandid”– füüsilised isikud, kes on olnud ühe lepinguosalise juriidilise isiku või tema filiaali töötajad vähemalt ühe aasta, kellel on kõrgharidus ning kes viiakse karjäärivõimaluste edendamiseks või äritegevuse korralduse ja meetoditega seotud väljaõppe saamiseks ajutiselt üle sama juriidilise isiku ettevõttesse, mis asub teise lepinguosalise territooriumil (14);
c) „müügiesindajad” (15) – füüsilised isikud, kes esindavad ühe lepinguosalise teenuse- või kaubapakkujat ning soovivad siseneda teise lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida, et pidada kõnealuse teenuse- või kaubapakkuja nimel läbirääkimisi teenuste või kaupade müügi üle või sõlmida teenuste või kaupade müümise lepinguid. Nad ei müü otse üldsusele ega saa töötasu vastuvõtvas lepinguosalises asuvast allikast ning nad ei ole komisjonimüügiagendid;
d) „lepingulised teenusepakkujad”– füüsilised isikud, kes töötavad lepinguosalise sellise juriidilise isiku heaks, kes ei ole personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuv agentuur ega tegutse sellise agentuuri vahendusel, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ning kes on sõlminud heauskse lepingu teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema töötajate ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut (16);
e) „sõltumatud spetsialistid”– füüsilised isikud, kes tegelevad teenuste pakkumisega ja on lepinguosalise territooriumil registreeritud kui füüsilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole teise lepinguosalise territooriumil asutatud ettevõtet ja kes on sõlminud heauskse lepingu (välja arvatud personali töölerakendamise ja värbamise teenuseid pakkuva agentuuri kaudu) teise lepinguosalise territooriumil asuvale lõpptarbijale selliste teenuste pakkumiseks, mis eeldavad tema ajutist viibimist selle lepinguosalise territooriumil, et täita teenuse osutamise lepingut (17);
f) „kvalifikatsioon”– diplomid, tunnistused ja muud (kvalifikatsiooni tõendavad) dokumendid, mis on välja antud mõne õigus- või haldusnormides selleks ette nähtud asutuse poolt ning tõendavad kutsealase koolituse edukat läbimist.
Artikkel 215
Juhtivtöötajad ja kõrgharidusega praktikandid
1. Kui käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E lisas ning XXVII-C JA XXVII-G lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise ettevõtjatel võtta oma ettevõtetesse tööle selle teise lepinguosalise füüsilisi isikuid, tingimusel, et need töötajad on juhtivtöötajad või kõrgharidusega praktikandid käesoleva lepingu artiklis 214 määratletud tähenduses. Juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide ajutiselt riiki sisenemise ja seal ajutiselt viibimise kestus on äriühingusiseselt üleviidavate isikute puhul kuni kolm aastat, ettevõtet asutavate ärivisiidil olevate isikute puhul kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul ning kõrgharidusega praktikantide puhul kuni üks aasta.
2. Kui käesoleva lepingu XXVII-C ja XXVII-G lisas ei ole sätestatud teisiti, ei tohi lepinguosaline sektorites, kus on käesoleva peatüki 2. jao kohaselt võetud kohustusi, säilitada ega kehtestada piirkondlikke ega kogu territooriumit hõlmavaid meetmeid, mis piiravad füüsiliste isikute üldarvu, keda ettevõtja võib juhtivtöötajate või kõrgharidusega praktikantidena tööle võtta, väljendatuna konkreetses sektoris kinnitatud arvuliste kvootidena või majandusvajaduste testi nõudena, ega diskrimineerivaid piiranguid.
Artikkel 216
Müügiesindajad
Kui käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E lisas ning XXVII-B ja XXVII-F lisas loetletud reservatsioonidest ei tulene teisiti, lubab lepinguosaline igas sektoris, kus on käesoleva peatüki 2. jao „Ettevõtete asutamine” või 3. jao „Piiriülene teenuste pakkumine” kohaselt kohustusi võetud, teise lepinguosalise müügiesindajatel riiki siseneda ja ajutiselt seal viibida kuni 90 päeva iga 12kuulise ajavahemiku jooksul.
Artikkel 217
Lepingulised teenusepakkujad
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad nendest kohustustest, mille nad on võtnud vastavalt teenuskaubanduse üldlepingule (edaspidi „GATS”) seoses lepinguliste teenusepakkujate riiki sisenemisega ja ajutise riigis viibimisega.
Kui käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustest tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise lepingulistel teenusepakkujatel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XXVII-D ja XXVII-H lisale.
2. Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:
a) |
füüsilised isikud peavad tegelema teenuse pakkumisega ajutiselt, olles juriidilise isiku teenistuses, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks; |
b) |
teise lepinguosalise territooriumile sisenevad füüsilised isikud peavad olema olnud teenuseid pakkuva juriidilise isiku teenistuses vähemalt teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamisele vahetult eelnenud aasta jooksul. Lisaks peab füüsilistel isikutel olema teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus (18) teenuslepinguga hõlmatud sektoris; |
c) |
teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:
|
d) |
füüsiline isik ei tohi teise lepinguosalise territooriumil viibimise ajal saada teenuste osutamise eest muud tasu kui see töötasu, mida maksab juriidiline isik füüsilise isiku tööandjana; |
e) |
füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem; |
f) |
käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse, ning |
g) |
teenuslepinguga hõlmatud isikute arv ei tohi ületada lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikku arvu, mis võib olla määratletud selle lepinguosalise õigusnormide ja -nõuetega, kus teenust pakutakse. |
Artikkel 218
Sõltumatud spetsialistid
1. Kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, võimaldab lepinguosaline teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel pakkuda oma territooriumil teenuseid vastavalt käesoleva lepingu XXVII-D ja XXVII-H lisale.
2. Lepinguosaliste võetud kohustused kehtivad järgmistel tingimustel:
a) |
füüsilised isikud peavad pakkuma teenust ajutiselt ja teise lepinguosalise territooriumil registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, kes on sõlminud teenuslepingu mitte rohkem kui 12 kuuks; |
b) |
füüsilistel isikutel peab teise lepinguosalise territooriumile sisenemise taotluse esitamise seisuga olema vähemalt kuueaastane erialane töökogemus lepinguga hõlmatud sektoris; |
c) |
teise lepinguosalise territooriumile sisenevatel füüsilistel isikutel peab olema:
|
d) |
füüsilised isikud võivad siseneda lepinguosalise territooriumile ja seal ajutiselt viibida kuni kuus kuud või Luksemburgi puhul 25 nädalat iga 12kuulise ajavahemiku või lepingu kehtivusaja jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem, ning |
e) |
käesoleva artikliga ette nähtud juurdepääs hõlmab üksnes lepinguga hõlmatud teenuste osutamist ega anna õigust kasutada selle lepinguosalise kutsenimetust, kus teenust osutatakse. |
Artikkel 219
Reguleerimisala ja mõisted
1. Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse lepinguosaliste litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste suhtes, mis mõjutavad:
a) |
piiriülest teenuste pakkumist; |
b) |
käesoleva lepingu artikli 203 lõikes 8 määratletud ettevõtete asutamist juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt nende territooriumil; |
c) |
käesoleva lepingu artikli 214 lõike 2 punktides a–e määratletud kategooriatesse kuuluvate füüsiliste isikute ajutist viibimist nende territooriumil. |
2. Käesolevaid juhtmõtteid kohaldatakse piiriülese teenuste pakkumise suhtes üksnes neis sektorites, kus lepinguosaline on võtnud erikohustusi, ja nende erikohustuste kehtimise ulatuses. Juhtmõtteid ei kohaldata ettevõtete asutamise suhtes neis sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E lisas loetletud piirangud. Juhtmõtteid ei kohaldata füüsiliste isikute ajutise viibimise suhtes neis sektorites niivõrd, kuivõrd nende suhtes kehtivad käesoleva lepingu XXVII-C ja XXVII-D ning XXVII-G ja XXVII-H lisas loetletud piirangud.
3. Juhtmõtteid ei kohaldata meetmete puhul niivõrd, kuivõrd meetmed kujutavad endast ajakavadest tulenevaid piiranguid.
4. Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „litsentsimisnõuded”– kvalifikatsiooninõuete hulka mittekuuluvad sisulised nõuded, millele füüsiline või juriidiline isik peab vastama, et saada luba lõike 1 punktides a–c kindlaks määratud tegevuse teostamiseks, sellist luba muuta või saavutada sellise loa pikendamine;
b) „litsentsimismenetlus”– haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma lõike 1 punktides a–c määratletud tegevuse teostamise loa, sellise loa muutmise või pikendamise taotlemisel, et tõendada litsentsimisnõuete täitmist;
c) „kvalifikatsiooninõuded”– sisulised pädevusnõuded, millele vastavust teenuse pakkumise luba taotlev füüsiline isik peab tõendama;
d) „kvalifikatsioonimenetlused”– haldus- ja menetluseeskirjad, millest füüsiline või juriidiline isik peab lähtuma teenuse pakkumise loa saamiseks kehtestatud kvalifikatsiooninõuete täitmise tõendamisel, ning
e) „pädev asutus”– kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsusasutus ja -organ või kesk-, piirkondliku või kohaliku tasandi valitsusasutuse või -organi poolt delegeeritud ülesandeid täitev valitsusväline organ, kes annab loa pakkuda teenust muu hulgas asutatud ettevõtte kaudu või asutada ettevõte, mille majandustegevus seisneb muus kui teenuse pakkumises.
Artikkel 220
Litsentsimis- ja kvalifikatsioonitingimused
1. Lepinguosalised tagavad, et litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuete ja -korraga seotud meetmed vastavad kriteeriumidele, mis välistavad pädevate asutuste hindamisõiguse meelevaldse kasutamise.
2. Lõikes 1 osutatud kriteeriumid peavad olema:
a) |
proportsionaalsed avaliku poliitika eesmärkide suhtes; |
b) |
selged ja ühemõttelised; |
c) |
objektiivsed; |
d) |
eelnevalt kehtestatud; |
e) |
eelnevalt avalikustatud ning |
f) |
läbipaistvad ja kättesaadavad. |
3. Tegevusluba või litsents antakse niipea, kui nõuetekohase läbivaatamisega on kindlaks tehtud, et tegevusloa või litsentsi saamise tingimused on täidetud.
4. Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, mis kahju kannatanud ettevõtja või teenusepakkuja taotluse korral võimaldavad viivitama läbi vaadata ettevõtlust, piiriülest teenuste pakkumist või füüsiliste isikute ajutist ärilisel eesmärgil viibimist mõjutavad haldusotsused ja vajaduse korral võtta asjakohaseid heastamismeetmeid. Kui kõnealused menetlused sõltuvad asutusest, kellele on usaldatud asjaomase haldusotsuse tegemine, tagavad lepinguosalised, et menetlused kindlustaksid tõepoolest objektiivse ja erapooletu läbivaatamise.
5. Kui konkreetseks tegevuseks antavate litsentside arv on olemasolevate loodusressursside või tehnilise võimsuse vähesuse tõttu piiratud, kohaldavad lepinguosalised valikumenetlust, mis kindlustab võimalikele kandidaatidele täieliku erapooletuse ja läbipaistvuse, sealhulgas eelkõige piisava teabe menetluse alustamise, läbiviimise ja lõpetamise kohta.
6. Valikumenetluse eeskirjade kehtestamisel võivad lepinguosalised kooskõlas käesoleva artikliga võtta arvesse avaliku poliitika eesmärke, sealhulgas tervise, ohutuse, keskkonnakaitse ja kultuuripärandi säilitamise kaalutlusi.
Artikkel 221
Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused
1. Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema selged, eelnevalt avalikustatud ning tagama taotlejatele, et nende taotlust käsitletakse objektiivselt ja erapooletult.
2. Litsentsimis- ja kvalifikatsioonimenetlused ja -formaalsused peavad olema võimalikult lihtsad ning ei tohi muuta teenuse osutamist põhjendamatult keeruliseks ega lükata seda edasi. Taotlejalt seoses taotluse esitamisega nõutav litsentsimistasu (21) peaks olema põhjendatud ja proportsionaalne tegevusloa andmise menetluse kuludega.
3. Lepinguosalised tagavad, et pädeva asutuse otsused ning tema litsentsimis- ja loaandmismenetlused on kõigi taotlejate suhtes erapooletud. Pädev asutus peaks oma otsuse tegemisel olema sõltumatu ega tohiks olla vastutav sellise teenuse pakkuja ees, mille pakkumiseks on tarvis litsentsi või luba.
4. Juhtudel, kui taotlusi võetakse vastu vaid kindlal ajavahemikul, jäetakse taotlejaile taotluse esitamiseks mõistliku pikkusega tähtaeg. Pädev asutus alustab taotluste läbivaatamist ilma põhjendamatu viivituseta. Võimaluse korral tuleks elektroonselt esitatud taotluste ja paberil esitatud taotluste suhtes kohaldada samu autentsustingimusi.
5. Lepinguosalised tagavad, et taotlus vaadatakse läbi ja selle kohta tehakse lõplik otsus mõistliku aja jooksul pärast kogu taotluse kättesaamist. Lepinguosalised püüavad kehtestada tüüpilise ajakava taotluse läbivaatamiseks.
6. Kui pädev asutus leiab, et taotlus ei ole täielik, teatab ta võimalust mööda ja mõistliku tähtaja jooksul pärast taotluse saamist taotlejale, millist teavet tuleb veel esitada selleks, et taotluse saaks tunnistada täielikuks, ja annab võimaluse puudused kõrvaldada.
7. Võimaluse korral tuleks originaaldokumendi asemel võtta vastu dokumendi tõestatud koopia.
8. Kui pädev asutus ei rahulda taotlust, teavitatakse taotlejat kirjalikult ja ilma põhjendamatu viivituseta. Põhimõtteliselt tehakse taotlejale tema taotluse alusel teatavaks ka taotluse tagasilükkamise põhjused ja otsuse vaidlustamise tähtaeg.
9. Lepinguosalised tagavad, et antud litsents või luba jõustub põhjendamatu viivituseta vastavalt selles sätestatud tingimustele.
Artikkel 222
Vastastikune tunnustamine
1. Ükski käesoleva peatüki säte ei takista lepinguosalist nõudmast, et teenust pakkuvad füüsilised isikud täidaksid asjaomasel territooriumil vastavas sektoris teenusepakkujatele kehtestatud kvalifikatsiooni- ja/või töökogemuse nõuded.
2. Lepinguosalised õhutavad asjaomaseid kutseühinguid esitama vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele ühiselt välja töötatud soovitusi vastastikuse tunnustamise kohta, et investorid ja teenusepakkujad saaksid osaliselt või täielikult täita kriteeriume, mida lepinguosaline kohaldab ettevõtjate ja teenusepakkujate ning eelkõige professionaalsete teenuste pakkujate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes.
3. Pärast lõikes 2 osutatud soovituse saamist vaatab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee selle mõistliku aja jooksul läbi, et teha kindlaks, kas see on kooskõlas käesoleva lepinguga, ning hindab selles esitatud teabe alusel järgmist:
a) |
mil määral kattuvad omavahel normid ja kriteeriumid, mida lepinguosalised kohaldavad ettevõtjate ja teenuseosutajate tegevuslubade, litsentsimise, tegutsemise ja sertimise suhtes, ning |
b) |
vastastikuse tunnustamise lepingu oodatavat majanduslikku väärtust. |
4. Kui need nõuded on täidetud, määrab kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kindlaks läbirääkimiste pidamise korra. Seejärel alustavad lepinguosalised oma pädevate ametiasutuste kaudu läbirääkimisi vastastikuse tunnustamise lepingu sõlmimiseks.
5. Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud vastastikuse tunnustamise leping peab olema kooskõlas WTO asutamislepingu asjakohaste sätetega, eriti GATSi VII artikliga.
Artikkel 223
Läbipaistvus ja konfidentsiaalse teabe avalikustamine
1. Lepinguosaline vastab viivitamata teise lepinguosalise taotlusele saada konkreetset teavet tema üldkohaldatava meetme või rahvusvahelise lepingu kohta, mis on seotud käesoleva lepinguga või mõjutab seda. Lepinguosaline loob ühe või mitu teabekeskust, mis taotluse alusel annavad sellekohast konkreetset teavet teise lepinguosalise ettevõtjatele ja teenusepakkujatele. Lepinguosalised teatavad üksteisele oma teabekeskustest kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Teabekeskused ei pruugi olla õigusaktide hoiukohaks.
2. Käesolev leping ei kohusta lepinguosalist esitama konfidentsiaalset teavet, mille avalikustamine takistaks õiguskaitset või oleks muul viisil vastuolus üldsuse huvidega või mis kahjustaks teatavate riigi- või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.
Artikkel 224
Arvutiteenuste käsituslepe
1. Niivõrd kui arvutiteenuste kaubandus 2. jao „Ettevõtete asutamine”, 3. jao „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jao „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kohaselt liberaliseeritakse, järgivad lepinguosalised käesolevat artiklit.
2. Arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste kirjeldamiseks kasutatav ÜRO kood CPC (22) 84 hõlmab kõikide arvutiteenuste ja nendega seotud teenuste osutamise põhifunktsioone:
a) |
arvutiprogrammid (juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks) ning nende väljatöötamine ja rakendamine; |
b) |
andmete töötlemine ja salvestamine ning |
c) |
nendega seotud teenuseid, nagu konsultatsiooni- ja koolitusteenused klientide töötajatele. |
Tehnoloogia arengu tulemusena pakutakse neid teenuseid üha enam omavahel seotud teenuste kogumi või paketina, mis võivad sisaldada mõningaid või kõiki nimetatud põhifunktsioone. Näiteks sellised teenused, nagu veebi- või domeenimajutus, andmekogumisteenused ja arvutusvõrgu teenused on arvutiteenuste põhifunktsioonide kogumid.
3. Arvutiteenused ja nendega seotud teenused, olenemata sellest, kas neid osutatakse võrgu, sealhulgas Interneti kaudu, on kõik teenused, mille sisuks on:
a) |
arvutite ja arvutisüsteemidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, ajakohastamine, kasutajatugi, tehniline abi või haldamine, |
b) |
arvutiprogrammid ehk juhiste kogumid, mida on vaja arvutite tööks ja nendevaheliseks suhtluseks, ning arvutiprogrammidega seotud konsulteerimine, strateegia, analüüsimine, plaanimine, kirjeldamine, projekteerimine, arendamine, paigaldamine, käivitamine, ühildamine, katsetamine, vigade kõrvaldamine, ajakohastamine, kohandamine, hooldamine, kasutajatugi, tehniline abi, haldamine ja arvutiprogrammide kasutamine, |
c) |
andmetöötlus-, andmesalvestus-, andmehoiu- ja andmebaasiteenused, |
d) |
kontoriseadmete, sealhulgas arvutite hooldus- ja remonditeenused, ning |
e) |
arvutiprogrammide, arvutite või arvutisüsteemidega seotud mujal nimetamata koolitusteenused klientide töötajatele. |
4. Arvutiteenused ja nendega seotud teenused võimaldavad osutada muid teenuseid (nt pangateenuseid) elektroonsete ja muude vahenditega. On siiski oluline erinevus teenuse võimaldamise (nt veebimajutus või rakendusmajutus) ning elektroonselt pakutava sisu- või tuumikteenuse vahel (nt pangandus). Sellistel juhtudel ei kuulu sisu- või tuumikteenus CPC 84 alla.
Artikkel 225
Reguleerimisala ja mõisted
1. Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide posti- ja kullerteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.
2. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „litsents”– luba, mille reguleeriv asutus annab konkreetsele teenusepakkujale ning mis on nõutav enne konkreetse teenuse pakkumise alustamist;
b) „universaalteenus”– lepinguosalise territooriumi igas punktis pidevalt osutatav kindlaksmääratud kvaliteedi ja kõikidele kasutajatele taskukohase hinnaga postiteenus.
Artikkel 226
Konkurentsivastaste võtete tõkestamine posti- ja kulleriteenuste valdkonnas
Säilitatakse või kehtestatakse asjakohased meetmed, et teenusepakkujad, kellel tänu oma turupositsioonile on kas üksi või üheskoos võime mõjutada oluliselt asjaomasel posti- ja kulleriteenuste turul osalemise tingimusi (hinna ja pakkumise osas), ei saaks võtta kasutusele või edasi kasutada konkurentsivastaseid võtteid.
Artikkel 227
Universaalteenus
Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada. Selliseid kohustusi ei käsitata oma olemuselt konkurentsivastastena, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, mittediskrimineerival ja konkurentsi suhtes neutraalsel viisil ning kui need ei ole koormavamad, kui lepinguosalise kindlaks määratud universaalteenuse jaoks vaja.
Artikkel 228
Litsentsid
1. Litsentsi võib nõuda üksnes seoses universaalteenusena käsitatavate teenuste osutamisega.
2. Kui litsents on nõutav, tuleb teha avalikult kättesaadavaks järgmine teave:
a) |
kõik litsentsimiskriteeriumid ning ajavahemik, mis tavaliselt on vajalik otsuse tegemiseks litsentsitaotluse kohta, ning |
b) |
litsentsitingimused. |
3. Litsentsi andmisest keeldumise põhjus teatatakse taotlejale tema taotluse korral. Lepinguosalised kehtestavad sõltumatu asutuse kaudu apellatsioonimenetluse algatamise korra. See menetlus peab olema läbipaistev, põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ega tohi kedagi diskrimineerida.
Artikkel 229
Reguleeriva asutuse sõltumatus
Reguleeriv asutus peab olema posti- ja kulleriteenuste pakkujast õiguslikult lahus ning ei tohi olla tema ees vastutav. Reguleeriva asutuse otsused ja menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.
Artikkel 230
Järkjärguline ühtlustamine
Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XXVIII-C lisas loetletud liidu õigusaktidega on tähtis.
Artikkel 231
Reguleerimisala ja mõisted
1. Käesolevas alljaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide elektroonsilise side teenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.
2. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„elektroonilise side teenused” — teenused, mille sisuks või peamiseks sisuks on signaalide saatmine elektroonilise side võrkude kaudu, sealhulgas telekommunikatsiooni- ja edastusteenuste osutamine ringhäälinguvõrgus. Selliste teenuste hulka ei kuulu teenused, mis sisaldab või mille kaudu teostatakse toimetusvastutust elektroonilise side võrkude ja teenuste abil edastatava sisu suhtes; |
b) |
„üldkasutatav sidevõrk” — elektroonilise side võrk, mida kasutatakse ainult või peamiselt üldkasutatavate elektroonilise side teenuste osutamiseks; |
c) |
„elektroonilise side võrk” — ülekandesüsteemid ning vajaduse korral lülitus- ja marsruutimisseadmed ning muud vahendid, mis võimaldavad edastada signaale traadi, raadio teel, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil, kasutades sealhulgas satelliitvõrke, paik- (ahel- ja pakettkommuteeritud, k.a internet) ja liikuva maaside võrku, elektrikaabelsüsteeme, kui neid kasutatakse signaalide edastamiseks, raadio- ja teleringhäälingu- ning kaabeltelevisioonivõrke, olenemata sellest, millist teavet nende kaudu edastatakse; |
d) |
„reguleeriv asutus” — elektroonilise side sektori organ või organid, kelle ülesanne on käesolevas peatükis nimetatud elektroonilise side reguleerimine; |
e) |
„märkimisväärse turujõuga” ettevõtjana käsitatakse teenusepakkujat, kellel on kas üksi või teiste ettevõtjatega ühiselt turgu valitseva seisundiga samaväärne seisund, st olukord, kus tema majanduslik tugevus annab talle võimu käituda märgatavas ulatuses sõltumatuna konkurentidest, klientidest ja lõpuks ka tarbijatest; |
f) |
„vastastikune sidumine” — ühe ja sama või eri teenusepakkujate kasutatavate üldkasutatavate sidevõrkude füüsiline ja loogiline ühendamine, mis võimaldab ühe teenusepakkuja tarbijatel suhelda sama või muu teenusepakkuja tarbijatega või kasutada teise teenusepakkuja osutatavaid teenuseid. Teenuseid võivad osutada asjaomased isikud või muud isikud, kellel on juurdepääs võrgule. Vastastikuse sidumise teel võimaldavad üldkasutatava võrgu käitajad üksteisele juurdepääsu; |
g) |
„universaalteenus” — kindlaksmääratud kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum, mis peab olema kasutajatele taskukohase hinnaga kättesaadav lepinguosalise territooriumi igas geograafilises punktis. Selle ulatuse ja rakendamise üle otsustab lepinguosaline; |
h) |
„juurdepääs” — elektroonilise side teenuste pakkumiseks vajalike vahendite ja/või teenuste kättesaadavaks tegemine teistele ettevõtjatele kindlaksmääratud tingimustel kas ainuõiguse alusel või mitte. See hõlmab muu hulgas juurdepääsu võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, millega võib kaasneda seadmete ühendamine paiksete või mittepaiksete vahenditega (eelkõige hõlmab see juurdepääsu kliendiliinile ning kliendiliini vahendusel teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ja teenustele); juurdepääsu füüsilisele taristule, sealhulgas hoonetele, kanalisatsioonile ja mastidele; juurdepääsu vajalikele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas kasutuse tugisüsteemidele; juurdepääsu numbrite transleerimisele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele; juurdepääsu paik- ja mobiiltelefonivõrkudele, eelkõige rändluseks; juurdepääsu digitaaltelevisiooniteenusteks vajalikele tingimusjuurdepääsusüsteemidele ning juurdepääsu virtuaalvõrguteenustele; |
i) |
„lõppkasutaja” — kasutaja, kes ei paku üldkasutatavaid sidevõrke ega üldkasutatavaid elektroonilise side teenuseid; |
j) |
„kliendiliin” — füüsiline ahel, mis ühendab sidevõrgu lõpp-punkti, mis asub abonendi ruumides, peajaotajaga või samaväärse vahendiga üldkasutatavas paikses sidevõrgus. |
Artikkel 232
Reguleeriv asutus
1. Lepinguosalised tagavad, et elektroonilise side teenuseid reguleerivad asutused on elektroonilise side teenuse pakkujatest õiguslikult eraldiseisvad ja funktsionaalselt sõltumatud. Lepinguosaline, kes säilitab omandiõiguse või kontrolli elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvate teenusepakkujate üle, tagab reguleeriva funktsiooni tegeliku struktuurilise eraldamise omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.
2. Lepinguosalised tagavad, et reguleerival asutusel on sektori reguleerimiseks piisavad volitused. Reguleerivate asutuste ülesanded avaldatakse hõlpsasti juurdepääsetaval ja arusaadaval kujul, eelkõige juhul, kui kõnealuste ülesannete täitmine on määratud mitmele organile.
3. Lepinguosalised tagavad, et reguleerivate asutuste otsused ja menetlused on kõikide turul osalejate suhtes erapooletud ja läbipaistvad.
4. Reguleerival asutusel on õigus analüüsida asjaomaseid toote- ja teenuseturgusid, mis võivad vajada eelnevat reguleerimist. Kui reguleerival asutusel tuleb vastavalt käesoleva lepingu artiklile 234 otsustada, kas kehtestada, säilitada, muuta või tühistada kohustusi, teeb ta turu-uuringu põhjal kindlaks, kas asjaomasel turul valitseb vaba konkurents.
5. Kui reguleeriv asutus teeb kindlaks, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, selgitab ta välja ja määrab kindlaks teenusepakkujad, kellel on sellel turul märkimisväärne turuvõim, ja vastavalt vajadusele kehtestab, säilitab või muudab käesoleva lepingu artiklis 234 nimetatud regulatiivseid kohustusi. Kui reguleeriv asutus jõuab järeldusele, et turul valitseb tõhus konkurents, ei kehtesta ega säilita ta käesoleva lepingu artiklis 234 osutatud regulatiivseid kohustusi.
6. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, on õigus kaevata see otsus edasi edasikaebusi käsitlevale organile, kes on asjaomastest otsusepooltest sõltumatu. Lepinguosalised tagavad, et juhtumi asjaolusid võetakse nõuetekohaselt arvesse. Kuni sellise edasikaebuse lahendamiseni kehtib reguleeriva asutuse otsus, kui edasikaebusi käsitlev organ ei otsusta teisiti. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.
7. Lepinguosalised tagavad, et kui reguleerivad asutused kavatsevad võtta käesoleva alljao sätetega seotud meetmeid, millel on märkimisväärne mõju asjaomasele turule, annavad nad huvitatud isikutele võimaluse mõistliku aja jooksul esitada märkusi kavandatava meetme kohta. Reguleerivad asutused avaldavad konsulteerimise korra. Konsulteerimise tulemused, välja arvatud konfidentsiaalne teave, tehakse avalikkusele kättesaadavaks.
8. Lepinguosalised tagavad, et elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvad teenusepakkujad esitavad kogu teabe, sealhulgas finantsteabe, mida reguleerivad asutused vajavad, et tagada käesoleva alljao sätete või käesoleva alljao kohaselt tehtud otsuste täitmine. Need teenusepakkujad esitavad sellise teabe taotluse korral viivitamata ning reguleeriva asutuse nõutava ajakava ja täpsusastme kohaselt. Reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema ülesande täitmise seisukohast proportsionaalne. Reguleeriv asutus peab teabetaotluse esitamist põhjendama.
Artikkel 233
Elektroonilise side teenuste osutamise luba
1. Lepinguosalised tagavad, et võimalust mööda piisaks teenuste osutamise loa saamiseks pelgast teatamisest.
2. Lepinguosalised tagavad, et kui on vaja korraldada numbrite ja sageduste jaotamist, võib kehtestada litsentsinõude. Litsentsimise tingimused tehakse üldsusele kättesaadavaks.
3. Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui nõutakse litsentsi:
a) |
tehakse üldsusele kättesaadavaks kõik litsentsimiskriteeriumid ning mõistlik ajavahemik, mida tavaliselt on vaja litsentsitaotluse kohta otsuse tegemiseks; |
b) |
tehakse litsentsi andmisest keeldumise põhjus taotleja taotluse korral talle kirjalikult teatavaks; |
c) |
on taotlejal võimalik esitada regressinõue edasikaebusi käsitlevale organile, kui litsentsi andmisest on põhjendamatult keeldutud, ning |
d) |
ei ületa lepinguosalise nõutavad litsentsitasud (23) kehtivate litsentside haldamise, kontrollimise ja täitmise järelevalvega seotud tavapäraseid halduskulusid. Käesolevas lõikes sätestatud nõudeid ei kohaldata raadiospektri kasutamise ja numeratsiooniressursside eest kehtestatud litsentsitasude suhtes. |
Artikkel 234
Juurdepääs ja vastastikune sidumine
1. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujal, kellel on lubatud pakkuda elektroonilise side teenuseid, on õigus ja kohustus pidada juurdepääsu ja vastastikust sidumist käsitlevaid läbirääkimisi teiste üldkasutatavaid elektroonilise side võrke ja teenuseid pakkuvate teenusepakkujatega. Juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kokkulepped sõlmitakse üldjuhul asjaomaste teenusepakkujate vaheliste läbirääkimiste tulemusena.
2. Lepinguosalised tagavad, et teenusepakkujad, kes saavad vastastikuse sidumise korra üle peetavate läbirääkimiste käigus teiselt teenusepakkujalt teavet, kasutaksid kõnealust teavet ainult sel eesmärgil, milleks see on antud, ja peaksid alati kinni edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsuse nõudest.
3. Lepinguosalised tagavad, et juhul, kui vastavalt käesoleva lepingu artiklile 232 leitakse, et asjaomasel turul ei valitse vaba konkurents, on reguleerival asutusel õigus märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkuja suhtes kehtestada ühe või mitu järgmist kohustust seoses vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsuga:
a) |
mittediskrimineerimiskohustus, millega tagatakse, et käitaja kohaldab teenusepakkujate suhtes samasuguste asjaolude korral samaväärseid tingimusi ning osutab teistele teenusepakkujatele teenuseid ja annab teavet samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtete või partnerite teenuste puhul; |
b) |
vertikaalselt integreeritud ettevõtte kohustus muuta läbipaistvaks oma hulgihinnad ja ettevõttesisesed ülekandehinnad, et mittediskrimineerimisnõude olemasolu korral tagada selle täitmine ja vajaduse korral vältida ebaõiglast ristsubsideerimist. Reguleeriv asutus võib sätestada kasutatava vormingu ja raamatupidamismetoodika; |
c) |
kohustus rahuldada teise lepinguosalise teenusepakkujate mõistlikud taotlused juurdepääsuks konkreetsetele võrguelementidele ja nendega seotud seadmetele, kaasa arvatud eraldatud juurdepääs kliendiliinile, ning nende kasutamiseks muu hulgas olukordades, kus reguleeriv asutus leiab, et juurdepääsu keelamine või põhjendamatud tingimused, millel on samalaadne mõju, takistaksid jätkusuutliku konkurentsivõimelise turu teket jaetasandil või ei oleks lõpptarbija huvides; Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused; |
d) |
osutada kindlaksmääratud teenuseid hulgimüügi korras, et kolmandad isikud saaksid neid edasi müüa; võimaldada avatud juurdepääs tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele progressi võimaldavatele tehnoloogiatele, mis on virtuaalvõrguteenuste koostalitlusvõimeks tingimata vajalikud; pakkuda ühispaiknemist või muid vahendite ühiskasutuse viise, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutust; osutada kindlaksmääratud teenuseid, mida on vaja lõppkasutajatele läbivteenuste koostalitlusvõime tagamiseks, sealhulgas programmeeritava võrgu teenuste vahendeid; võimaldada juurdepääs kasutuse tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele, mis on vajalikud selleks, et tagada aus konkurents teenuste osutamisel, ning siduda võrke või võrgu abivahendeid omavahel. Reguleerivad asutused võivad käesolevas punktis sätestatud kohustustele lisada õiglust, mõistlikkust ja õigeaegsust käsitlevad tingimused; |
e) |
kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustused, sealhulgas kuludele orienteeritud hindade kohustusi ja kuluarvestussüsteeme käsitlevaid kohustused teatavat liiki vastastikuse sidumise ja/või juurdepääsu pakkumise puhul, kui turuanalüüs näitab, et vaba konkurentsi puudumine võimaldaks asjaomasel käitajal säilitada ülemäära kõrgeid hindu või hindu üles kruvida ja sellega lõpptarbijaid kahjustada. Reguleerivad asutused võtavad arvesse käitajate investeeringuid ja võimaldavad neil otstarbekalt kasutatud kapitalilt saada mõistlikku kasumit, võttes arvesse asjaomaseid riske; |
f) |
avaldada konkreetsed kohustused, mille teenusepakkujale on kehtestanud reguleeriv asutus, loetledes konkreetsed toote- ja teenuseturud ning geograafilised turud. Ajakohastatud teave, mis ei ole salajane ega sisalda ärisaladusi, avalikustatakse viisil, mis tagab kõigile huvitatud isikutele hõlpsa juurdepääsu kõnealusele teabele; |
g) |
läbipaistvuskohustus, mille kohaselt käitajatel tuleb muuta avalikuks teatav teave ning mille kohaselt eelkõige juhul, kui käitajal on mittediskrimineerimiskohustusi, võib reguleeriv asutus nõuda, et käitaja avaldaks standardpakkumise, mis oleks jagatud piisavalt eraldatud osadeks tagamaks, et teenusepakkujad ei pea maksma vahendite eest, mis ei ole taotletud teenuse puhul vajalikud, ja mis sisaldaks asjaomaste pakkumiste kirjelduse komponentide kaupa vastavalt turuvajadustele ning asjakohased tingimused, kaasa arvatud hinna. |
4. Lepinguosalised tagavad, et märkimisväärse turujõuga teenusepakkujaks tunnistatud teenusepakkujaga sidevõrkude vastastikust sidumist taotleval teenusepakkujal oleks võimalus igal ajal või pärast mõistliku ajavahemiku möödumist, mille pikkus on tehtud üldsusele teatavaks, esitada sõltumatule siseriiklikule asutusele, kelleks võib olla käesoleva lepingu artikli 231 lõike 2 punktis d nimetatud reguleeriv asutus, taotlus vastastikuse sidumise tingimuste ja/või juurdepääsuga seotud vaidluste lahendamiseks mõistliku aja jooksul.
Artikkel 235
Piiratud ressursid
1. Lepinguosalised tagavad, et iga menetlus, millega jaotatakse piiratud ressursse, sealhulgas raadiosagedusi, numbreid ning trasside rajamise õigusi, viiakse läbi objektiivselt, aegsasti, läbipaistvalt ja diskrimineerimata. Jooksev teave eraldatud sagedusalade kohta avalikustatakse, kuid valitsuse erikasutuseks eraldatud sageduste üksikasjalik kirjeldamine ei ole kohustuslik.
2. Raadiosageduste tulemusliku ja tõhusa kasutamise tagamiseks tagavad lepinguosalised oma territooriumil elektroonilise side teenuste kasutatavate raadiosageduste tulemusliku haldamise. Kui nõudlus teatud sagedusalal on suurem kui olemasolevate sageduste arv, tuleb sellised sagedused eraldada asjakohase ja läbipaistva korra kohaselt, et optimeerida nende kasutamist ja soodustada konkurentsi arengut.
3. Lepinguosalised teevad riiklike numeratsiooniressursside määramise ja riiklike numeratsiooniplaanide haldamise ülesandeks riigi reguleerivale asutusele.
4. Juhul kui riigi- või kohalik asutus säilitab omandiõiguse või kontrolli üldkasutatavaid sidevõrke ja/või -teenuseid käitavate teenusepakkujate üle, tagatakse trasside rajamise õiguse andmise funktsiooni tegelik struktuuriline eraldamine omandiõiguse ja kontrolliga seotud tegevusest.
Artikkel 236
Universaalteenus
1. Lepinguosalistel on õigus kindlaks määrata, millist universaalteenuse osutamise kohustust nad soovivad säilitada.
2. Selliseid kohustusi ei peeta oma olemuselt konkurentsiga vastuolus olevaks, juhul kui neid hallatakse läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Neid kohustusi tuleb hallata konkurentsi suhtes erapooletult ning need ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on lepinguosalise määratletud universaalteenuse jaoks vajalik.
3. Lepinguosalised tagavad, et kõikidel teenusepakkujatel on võimalus taotleda universaalteenuse osutamise õigust ja ühtki teenusepakkujat ei tohi a priori välistada. Teenusepakkuja valitakse tõhusal, läbipaistval, objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil. Vajaduse korral hindavad lepinguosalised, kas universaalteenuse osutamine põhjustab universaalteenuse pakkujaks määratud organisatsiooni(de)le ebaõiglast koormust. Kui hindamise tulemused seda nõuavad, määrab reguleeriv asutus universaalteenust pakkuva isiku võimalikku turueelist arvesse võttes kindlaks, kas on vaja luua asjaomas(t)ele teenusepakkuja(te)le hüvitise maksmise või universaalteenuse osutamise kohustuse netokulude jagamise mehhanism.
4. Lepinguosalised tagavad, et:
a) |
kasutajatele on trükituna või elektrooniliselt või mõlemal viisil kättesaadavad kõiki abonente sisaldavad kataloogid, mida ajakohastatakse regulaarselt vähemalt kord aastas, ning |
b) |
punktis a nimetatud teenuseid osutavad organisatsioonid rakendavad teiste organisatsioonide poolt neile esitatud teabe käitlemisel mittediskrimineerimise põhimõtet. |
Artikkel 237
Piiriülene elektroonilise side teenuste osutamine
Lepinguosaline ei nõua piiriülese teenuste pakkumise tingimusena seda, et teise lepinguosalise teenusepakkuja on asutatud, viibib või elab lepinguosalise territooriumil.
Artikkel 238
Teabe konfidentsiaalsus
Lepinguosalised tagavad üldkasutatava elektroonilise side võrgu ja üldkasutatavate elektroonilise side teenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse, piiramata seejuures teenuskaubandust.
Artikkel 239
Teenusepakkujate vaidlused
1. Lepinguosalised tagavad, et kui elektroonilise side võrkude ja teenuste pakkujatel tekib vaidlusi seoses käesolevas peatükis osutatud õiguste ja kohustustega, teeb asjaomane reguleeriv asutus emma-kumma poole taotlusel siduva otsuse vaidluse lahendamiseks nii kiiresti kui võimalik ja igal juhul nelja kuu jooksul.
2. Reguleeriva asutuse otsus tehakse üldsusele teatavaks, võttes arvesse äriteabe konfidentsiaalsuse nõuet. Asjaomastele teenusepakkujatele esitatakse sellise otsuse täielik põhjendus.
3. Kui vaidlus on seotud piiriülese teenuste osutamisega, koordineerivad asjaomased reguleerivad asutused oma jõupingutusi vaidluse lahendamiseks.
Artikkel 240
Järkjärguline ühtlustamine
Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XXVIII-B lisas loetletud liidu õigusaktidega on tähtis.
Artikkel 241
Reguleerimisala ja mõisted
1. Käesolevas jaos sätestatakse reguleeriva raamistiku põhimõtted kõikide finantsteenuste jaoks, mis liberaliseeritakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil”.
2. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „finantsteenus”– igasugune finantsilist laadi teenus, mida pakub lepinguosalise finantsteenuste pakkuja. Finantsteenused hõlmavad järgmisi tegevusliike:
i) |
kindlustus ja kindlustusega seotud teenused:
|
ii) |
panga- ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus):
|
b) „finantsteenuse pakkuja”– lepinguosalise füüsiline või juriidiline isik, kes osutab või kavatseb osutada finantsteenuseid. Mõiste „finantsteenuse pakkuja” ei hõlma avalik-õiguslikke üksusi;
c) „avalik-õiguslik üksus”–
i) |
lepinguosaliste valitsus, keskpank või rahandus- ja finantsasutus või lepinguosaliste omanduses või kontrolli all olev üksus, mille peamine ülesanne on täita riiklikke või valitsustegevusega seotud funktsioone, välja arvatud peamiselt ärilistel tingimustel finantsteenuseid pakkuvad üksused, ning |
ii) |
eraõiguslik üksus, mis täidab funktsioone, mida harilikult täidab keskpank või rahandus- ja finantsasutus, selliste funktsioonide täitmisel; |
d) „uus finantsteenus”– finantsilist laadi teenus, sealhulgas teenus, mis on seotud olemasolevate ja uute toodetega või toote kättetoimetamisviisiga ning mida ei paku lepinguosalise territooriumil mitte ükski finantsteenuste pakkuja, kuid mida pakutakse teise lepinguosalise territooriumil.
Artikkel 242
Ettevaatuserand
1. Lepinguosalised võivad vastu võtta või säilitada meetmeid ettevaatuse kaalutlustel, näiteks:
a) |
investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või selliste isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse pakkujal on usalduskohustus; |
b) |
lepinguosalise finantssüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. |
2. Kõnealused meetmed ei tohi põhjustada suuremat koormust, kui on vaja nende eesmärgi saavutamiseks, ega tohi diskrimineerida teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujaid võrreldes lepinguosalise samasuguste finantsteenuste pakkujatega.
3. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata nii, et see kohustaks lepinguosalist avalikustama üksikute klientide tehingute ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike üksuste valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.
Artikkel 243
Tulemuslik ja läbipaistev reguleerimine
1. Lepinguosaline annab endast parima, et eelnevalt teavitada kõiki huvitatud isikuid kõikidest üldkohaldatavatest meetmetest, mida lepinguosaline kavatseb kehtestada, et anda nendele isikutele võimalus esitada meetme kohta oma märkused. Sellisest meetmest teatatakse:
a) |
ametliku väljaande kaudu või |
b) |
muus kirjalikus või elektroonses vormis. |
2. Lepinguosalised teevad huvitatud isikutele kättesaadavaks oma nõuded finantsteenuste pakkumist käsitlevate taotluste täitmise kohta.
Taotleja taotluse korral annab lepinguosaline taotlejale teada, millises käsitlusjärgus tema taotlus on. Kui asjaomane lepinguosaline nõuab taotlejalt täiendavat teavet, teatab ta sellest taotlejale ilma põhjendamatu viivituseta.
3. Lepinguosalised annavad endast parima tagamaks, et nende territooriumil rakendatakse ja kohaldatakse finantsteenuste sektori reguleerimise ja järelevalve ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase võitluse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangandusjärelevalve põhialused” („Core Principles for Effective Banking Supervision”), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid” („Insurance Core Principles”), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted” („Objectives and Principles of Securities Regulation”), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi „OECD”) „Maksundusalase teabevahetuse leping” („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters”), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil” („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes”), ning rahapesuvastase töökonna soovitused „Nelikümmend soovitust seoses rahapesuga” („Forty Recommendations on Money Laundering”) ja „Üheksa erisoovitust seoses terrorismi rahastamisega” („Nine Special Recommendations on Terrorist Financing”).
Lepinguosalised võtavad arvesse ka G7 riikide rahandusministrite dokumenti „Infojagamise kümme olulisimat põhimõtet” („Ten Key Principles for Information Sharing”) ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et kohaldada seda omavahelises suhtluses.
Artikkel 244
Uued finantsteenused
Lepinguosalised lubavad teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujal pakkuda uusi finantsteenuseid, mis on samasugust tüüpi nagu teenused, mida lepinguosaline lubab osutada omaenda finantsteenuse pakkujatel oma siseriikliku õiguse kohaselt samasuguses olukorras. Lepinguosaline võib määrata, millises õiguslikus vormis võib teenust osutada, ja võib nõuda luba teenuse osutamiseks. Sellise loa nõudmisel tehakse otsus mõistliku aja jooksul ja loa andmisest võib keelduda üksnes ettevaatuse kaalutlustel.
Artikkel 245
Andmetöötlus
1. Lepinguosaline lubab teise lepinguosalise finantsteenuse pakkujal edastada teavet elektroonses või muus vormis oma territooriumile ja oma territooriumilt andmetöötluse eesmärgil, kui selline andmetöötlus on nõutav sellise finantsteenuse pakkuja tavapärases äritegevuses.
2. Lepinguosalised võtavad vastu piisavad meetmed eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja üksikisikute vabaduse kaitse tagamiseks, eelkõige seoses isikuandmete edastamisega.
Artikkel 246
Erandid
1. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, et see takistaks lepinguosalist, sealhulgas tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid, mis moodustavad osa riiklikust pensioni- või sotsiaalkindlustussüsteemist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalise siseriiklike õigusnormide kohaselt võivad kõnealuseid toiminguid teha ka avalik-õiguslike üksuste või eraõiguslike institutsioonidega konkureerivad finantsteenuste pakkujad.
2. Ühtki käesoleva lepingu sätet ei kohaldata keskpanga, rahandusasutuse ega mõne muu avalik-õigusliku üksuse tegevuse suhtes raha- või valuutakursipoliitika elluviimisel.
3. Ühtki käesoleva peatüki sätet ei tõlgendata nii, nagu takistaks see lepinguosalist ja tema avalik-õiguslikke üksusi oma territooriumil ainuõiguslikult tegemast toiminguid või osutamast teenuseid lepinguosalise või tema avalik-õiguslike üksuste nimel või tagatisel või nende rahalisi vahendeid kasutades.
Artikkel 247
Isereguleeruvad organisatsioonid
Lepinguosaline, kes nõuab teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatelt finantsteenuste osutamiseks asjaomase lepinguosalise finantsteenuste pakkujatega võrdsel alusel liikmesust või osalust või juurdepääsu omamist mis tahes isereguleeruvas organis, väärtpaberi- või futuuribörsil või -turul, arveldusasutuses või muus organisatsioonis või ühingus, või lepinguosaline, kes näeb sellistele üksustele otseselt või kaudselt ette soodustusi või eeliseid finantsteenuste pakkumisel, tagab, et kõnealused isereguleeruvad organid täidavad käesoleva lepingu artikli 205 lõikega 1 ja artikliga 211 ettenähtud kohustusi.
Artikkel 248
Arveldus- ja maksesüsteemid
Võrdse kohtlemise aluseks olevate tingimuste kohaselt tagab lepinguosaline teise lepinguosalise finantsteenuste pakkujatele, kes on asutatud tema territooriumil, juurdepääsu avalike institutsioonide makse- ja arveldussüsteemidele ning tavalises äritegevuses kättesaadavatele ametlikele rahastamis- ja refinantseerimisallikatele. Käesoleva artikli alusel ei võimaldata juurdepääsu lepinguosalise viimase instantsi laenajatele.
Artikkel 249
Järkjärguline ühtlustamine
Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu artikli 243 lõikes 3 loetletud hea tava normidega ja käesoleva lepingu XXVIII-A lisas loetletud liidu õigusaktidega on tähtis.
Artikkel 250
Reguleerimisala
Käesolevas jaos sätestatakse vastavalt käesoleva peatüki 2. jaole „Ettevõtete asutamine”, 3. jaole „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaole „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” liberaliseeritavate rahvusvaheliste veoteenuste põhimõtted.
Artikkel 251
Rahvusvaheline meretransport
1. Käesolevas alljaos ning käesoleva peatüki 2. jaos „Ettevõtete asutamine”, 3. jaos „Piiriülene teenuste pakkumine” ja 4. jaos „Füüsiliste isikute ajutine kohalolek ärilisel eesmärgil” kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „rahvusvaheline merevedu”– ukselt-uksele-transpordi- ja ühendveod, st osaliselt merel toimuvad kaubaveod, mille korral kasutatakse rohkem kui üht veoliiki ning mis toimuvad ühe veodokumendi alusel, hõlmates seetõttu õigust sõlmida sellel eesmärgil lepinguid otse muude veoliikide osutajatega;
b) „mereveoste käitlemisteenused”– stividorettevõtjate, sealhulgas terminalikäitajate tegevus, välja arvatud otsene kaitöötajate tegevus, juhul kui nende töö on korraldatud stividor- ja terminaliettevõtjatest sõltumatult. Mõiste hõlmab järgmiste tegevuste korraldamist ja järelevalvet:
i) |
kauba lastimine laevale ja lossimine laevalt; |
ii) |
kauba kinnitamine ja lahtivõtmine ning |
iii) |
kauba vastuvõtt, väljastamine ja hoiustamine enne lastimist või pärast lossimist; |
c) „tollivormistusteenused” (kasutatakse ka nimetust „tollimaakleri teenused”– tegevused, mis seisnevad kaubasaadetiste impordi, ekspordi või transiidiga seotud tolliformaalsuste sooritamises teise isiku nimel, olenemata sellest, kas see on teenuseosutaja põhitegevus või täiendab tema põhitegevust;
d) „konteinerjaama- ja depooteenused”– tegevused, mis seisnevad konteinerite hoiustamises sadamaaladel või sisemaal, et neid laadida/tühjaks laadida, remontida ja muuta saadetiste jaoks kättesaadavaks;
e) „laevade agenteerimisteenused”– tegevused, mis seisnevad asjaomases geograafilises piirkonnas ühe või enama laevaliini või laevandusettevõtja ärihuvide esindamises agendina järgmistel eesmärkidel:
i) |
mereveo- ja sellega seotud teenuste turustamine ja müük pakkumise tegemisest arve esitamiseni, konossementide väljastamine ettevõtjate nimel, vajalike abiteenuste ost ja edasimüük, dokumentide koostamine ja äriteabe andmine; |
ii) |
ettevõtjate nimel tegutsemine, korraldades vajaduse korral laevade sadamaskäike ja lasti vastuvõtmist; |
f) „ekspedeerimisteenused”– tegevus, mis koosneb lastisaatjate nimel veotegevuse korraldamisest ja järelevalvest veo- ja abiteenuste tellimise kaudu, dokumentide koostamisest ja äriteabe andmisest;
g) „fiiderteenused”– eelkõige konteinerlasti rahvusvaheline ette- ja edasivedu meritsi lepinguosaliste territooriumil asuvate sadamate vahel.
2. Lepinguosalised kohustuvad rahvusvahelise meretranspordi suhtes tulemuslikult rakendama põhimõtet, mille kohaselt tagatakse piiranguteta juurdepääs mereveole ärilistel alustel, rahvusvaheliste meretransporditeenuste osutamise vabadus ning võrdne kohtlemine selliste teenuste osutamisel.
Silmas pidades rahvusvaheliste meretransporditeenuste liberaliseerimise praegust taset lepinguosaliste vahel:
a) |
lepinguosalised rakendavad tulemuslikult põhimõtet tagada piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja -kaubandusele ärilistel alustel ja diskrimineerimata; |
b) |
lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lipu all sõitvatele või teise lepinguosalise teenusepakkujate käitatavatele laevadele muu hulgas seoses juurdepääsuga sadamatele, sadamate taristu ja meretranspordi abiteenuste kasutamisega ning sellega seotud tasude, maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahenditega vähemalt sama soodsa kohtlemise kui oma laevadele või kolmanda riigi laevadele, olenevalt sellest, kumb kohtlemine on soodsam. |
3. Kõnealuseid põhimõtteid rakendades toimivad lepinguosalised järgmiselt:
a) |
tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavates lepingutes, mis käsitlevad mereveoteenuseid, sealhulgas puist- ja vedellastivedusid ja liinivedusid, ei näe nad ette lastijaotusklausleid ning kaotavad varasemates lepingutes sisalduvad lastijaotusklauslid mõistliku aja jooksul, ning |
b) |
kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, mis võivad varjatult piirata rahvusvaheliste mereveoteenuste vaba pakkumist või põhjustada selles vallas ebavõrdset kohtlemist, ning hoiduvad edaspidi neid kehtestamast. |
4. Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise rahvusvaheliste meretransporditeenuse pakkujatel asutada ettevõte oma territooriumil vähemalt sama soodsatel asutamis- ja tegutsemistingimustel, nagu nad võimaldavad omaenda või mõne kolmanda riigi teenusepakkujatele, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad.
5. Lepinguosalised teevad teise lepinguosalise meretransporditeenuste pakkujaile mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavaks järgmised sadamateenused: lootsiteenused, puksiirabi, toiduainete, kütuse ja veega varustamine, prügi ja ballastvee kõrvaldamine, sadamakapteni teenused, navigeerimisabi, laeva tööks vajalikud maismaa-tugiteenused, sealhulgas side-, vee- ja elektrivarustus, avariiremondirajatised, reidi-, kai- ja sildumisteenused.
6. Lepinguosalised lubavad varustusel (näiteks tühjadel konteineritel) liikuda liikmesriigi või Moldova Vabariigi sadamate vahel, kui selline liikumine ei kujuta endast varustuse tasulist vedu lastina.
7. Lepinguosalised võimaldavad oma pädeva asutuse loal teise lepinguosalise rahvusvaheliste mereveoteenuse pakkujatel osutada oma sadamate vahelisi fiiderteenuseid.
Artikkel 252
Lennutransport
Lepinguosalistevaheliste õhuvedude järkjärgulist liberaliseerimist vastavalt nende vastastikele kaubanduslikele vajadustele ning vastastikuse turulepääsu tingimusi käsitletakse ELi ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingus.
Artikkel 253
Järkjärguline ühtlustamine
Lepinguosalised tunnistavad, et Moldova Vabariigi olemasolevate ja tulevikus kehtestatavate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine käesoleva lepingu XXVIII-D lisas loetletud liidu õigusaktidega on tähtis.
Artikkel 254
Eesmärgid ja põhimõtted
1. Lepinguosalised tunnistavad, et e-kaubandus suurendab kauplemisvõimalusi mitmetes sektorites, ning lepivad kokku, et soodustavad omavahelise e-kaubanduse arengut, eelkõige tehes käesoleva peatüki sätete alusel koostööd e-kaubanduse valdkonnas tekkinud küsimustes.
2. Lepinguosalised lepivad kokku, et e-kaubanduse areng peab olema täielikus vastavuses rangeimate rahvusvaheliste isikuandmete kaitse standarditega, et tagada kindlus e-kaubanduse kasutajatele.
3. Lepinguosalised lepivad kokku, et elektroonset edastamist loetakse teenuste pakkumiseks käesoleva peatüki 3. jao „Piiriülene teenuste pakkumine” tähenduses ja selle suhtes ei kohaldata tollimakse.
Artikkel 255
Koostöö e-kaubanduse valdkonnas
1. Lepinguosalised peavad e-kaubanduse reguleerimisel tekkinud küsimustes dialoogi, mis keskendub muu hulgas järgmistele teemadele:
a) |
üldsusele välja antud elektroonsete allkirjade sertifikaatide tunnustamine ning piiriüleste sertimisteenuste soodustamine; |
b) |
vahendusteenuste osutajate vastutus andmete edastamise või salvestamise eest; |
c) |
soovimatute elektroonsete kommertsteadete käsitlemine; |
d) |
tarbijakaitse e-kaubanduse valdkonnas ning |
e) |
muud e-kaubanduse arengu seisukohalt olulised küsimused. |
2. Koostöö võib sisaldada lepinguosaliste asjakohaste õigusaktide ning nende rakendamise alase teabe vahetust.
Artikkel 256
Vahendusteenuste kasutamine
1. Lepinguosalised tunnistavad, et kolmandad isikud võivad õiguste rikkumiseks kasutada vahendajate teenuseid, ja näevad vahendusteenuse osutajate jaoks ette käesolevas alljaos sätestatud meetmed.
2. Käesoleva lepingu artikli 257 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja isikut, kes osutab digitaalse internetipõhise teabevahetuse jaoks kasutaja valitud materjali edastamise, marsruutimise või ühenduse teenust kasutaja määratud punktide vahel, ilma selle materjali sisu muutmata. Käesoleva lepingu artiklite 258 ja 259 kohaldamisel tähendab teenuseosutaja veebipõhiste teenuse seadmete käitajat või võrguühenduse pakkujat.
Artikkel 257
Vahendusteenuse osutajate vastutus: „pelk edastamine”
1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenuse saaja poolt pakutava teabe edastamises sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu pakkumises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta edastatava teabe eest tingimusel, et teenuseosutaja:
a) |
ei algata edastust; |
b) |
ei vali edastuse saajat ning |
c) |
ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet. |
2. Lõikes 1 osutatud edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist säilitamist, niivõrd kui selle ainus eesmärk on edastamine sidevõrgu kaudu ja juhul, kui teavet ei säilitata pikema ajavahemiku jooksul, kui on edastamiseks põhjendatult vajalik.
3. Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.
Artikkel 258
Vahendusteenuse osutajate vastutus: „vahemällu salvestamine”
1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe edastamises sidevõrgu kaudu, tagavad lepinguosalised, et kui selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenusesaajatele nende taotluse alusel, siis ei vastuta teenuseosutaja selle teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise eest, tingimusel et teenuseosutaja:
a) |
ei muuda teavet; |
b) |
järgib teabele juurdepääsu tingimusi; |
c) |
järgib neid teabe ajakohastamise eeskirju, mis on selles majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatavad; |
d) |
ei takista majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatava tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta, ning |
e) |
kõrvaldab kiiresti talletatava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu, kui ta saab teada, et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele on tõkestatud või et kohus või haldusasutus on andnud korralduse see kõrvaldada või tõkestada. |
2. Käesolev artikkel ei mõjuta võimalust, et kohus või haldusasutus nõuab vastavalt liikmesriikide õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist.
Artikkel 259
Vahendusteenuse osutajate vastutus: „teabe talletamine”
1. Kui osutatakse infoühiskonna teenust, mis seisneb teenusesaaja esitatud teabe talletamises, tagavad lepinguosalised, et teenuseosutaja ei vastuta teenusesaaja taotluse põhjal talletatud teabe eest, tingimusel et:
a) |
teenuseosutajal ei ole tegelikku teavet ebaseadusliku tegevuse või teabe kohta ja kahjutasunõuete korral ei tea ta fakte või asjaolusid, millest ebaseaduslik tegevus või teave ilmneb, või |
b) |
sellisest asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuseosutaja kiiresti teabe või tõkestab juurdepääsu sellele. |
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui teenusesaaja tegutseb teenuseosutaja alluvuses või järelevalve all.
3. Käesolev artikkel ei mõjuta kohtu või haldusasutuse võimalust nõuda vastavalt lepinguosaliste õigussüsteemidele teenuse osutajalt rikkumise lõpetamist või vältimist ega lepinguosaliste võimalust kehtestada kord, kuidas teave kõrvaldada või juurdepääs sellele tõkestada.
Artikkel 260
Üldise jälgimiskohustuse puudumine
1. Lepinguosalised ei kehtesta käesoleva lepingu artiklites 257, 258 ja 259 käsitletud teenuste osutajatele üldist kohustust jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega üldist kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.
2. Lepinguosaline võib kehtestada infoühiskonna teenuse osutajatele kohustuse kiiresti teatada pädevatele ametivõimudele nende teenuse saajate väidetavalt ebaseaduslikest tegevustest või pakutavast teabest või kohustuse edastada pädevatele asutustele nende taotluse korral teavet, mis võimaldab identifitseerida nende teenuse saajaid, kellega teenuseosutajal on talletamise kohta lepingud.
Artikkel 261
Ülderandid
1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklis 446 sätestatud ülderandite kohaldamist, kohaldatakse käesoleva peatüki ning käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E, XXVII-B ja XXVII-F, XXVII-C ja XXVII-G, XXVII-D ja XXVII-H lisa suhtes käesolevas artiklis sätestatud erandeid.
2. Võttes arvesse nõuet, et selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist samalaadsetes tingimustes olevate riikide vahel või ettevõtete asutamise või piiriülese teenuste pakkumise varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtki käesoleva peatüki sätet nii, et see takistaks lepinguosalist vastu võtmast või täitmisele pööramast meetmeid, mis on:
a) |
vajalikud riikliku julgeoleku ja kõlbluse kaitseks ning avaliku korra tagamiseks; |
b) |
vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks; |
c) |
seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui kõnealuseid meetmeid kohaldatakse koos piirangutega omamaistele ettevõtjatele ning omamaiste teenuste pakkumisele ja tarbimisele; |
d) |
vajalikud rahvuslike kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiaväärtuste kaitseks; |
e) |
vajalikud selleks, et tagada käesoleva peatükiga kooskõlas olevate õigusnormide järgimine, sealhulgas selliste normide järgimine, mis käsitlevad:
|
f) |
vastuolus käesoleva lepingu artikli 205 lõikega 1 ja artikliga 211, tingimusel et erineva kohtlemise eesmärk on tagada teise lepinguosalise majandustegevuse, ettevõtjate, teenuste ja teenusepakkujatega seotud otseste maksude tõhus ja õiglane määramine ja kogumine (24). |
3. Käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E, XXVII-B ja XXVII-F, XXVII-C ja XXVII-G ning XXVII-D ja XXVII-H lisa ei kohaldata lepinguosaliste vastavate sotsiaalkindlustussüsteemide suhtes ega lepinguosaliste territooriumil toimuva tegevuse suhtes, mis on kas või puhuti seotud avaliku võimu teostamisega.
Artikkel 262
Maksustamismeetmed
Käesoleva peatüki kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksustamislahenduste suhtes, mida lepinguosalised võimaldavad või kavatsevad tulevikus võimaldada omavaheliste topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute alusel.
Artikkel 263
Julgeolekuerandid
Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata kui nõuet, mis:
a) |
kohustab lepinguosalist esitama teavet, mille avaldamist ta peab oma olulisi julgeolekuhuve kahjustavaks; |
b) |
takistab lepinguosalist võtmast meedet, mida ta peab vajalikuks oma oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:
|
c) |
takistab lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, et täita oma kohustusi, mis ta on võtnud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise nimel. |
7. PEATÜKK
Jooksvad maksed ja kapitali liikumine
Artikkel 264
Jooksvad maksed
Lepinguosalised lubavad kõiki lepinguosalistevahelisi makseid ja maksebilansi jooksevkonto siirdeid vabalt konverteeritavas valuutas ja kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikliga.
Artikkel 265
Kapitali liikumine
1. Alates käesoleva lepingu jõustumisest tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto kohaste tehingute puhul kapitali vaba liikumise vastuvõtjariigi õigusnormide kohaste otseinvesteeringute, sealhulgas kinnisvara soetamise, ja käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 6. peatüki „Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus” kohaste investeeringute puhul ning nende investeeritud kapitali ja sellest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimise.
2. Alates käesoleva lepingu jõustumisest ja ilma, et see piiraks käesoleva lepingu muude sätete kohaldamist, tagavad lepinguosalised maksebilansi kapitali- ja finantskonto tehingute (välja arvatud lõikes 1 loetletud tehingud) puhul järgmise:
a) |
kapitali vaba liikumise ühe lepinguosalise residendi osalusel teostatavate äritehingute ja osutatavate teenustega seotud krediidi puhul ning |
b) |
kapitali vaba liikumise teise lepinguosalise portfelliinvesteeringute ning finantslaenude ja -krediitide puhul. |
Artikkel 266
Kaitsemeetmed
Kui erandlikel asjaoludel lepinguosalistevahelised maksed või kapitali liikumine põhjustavad või ähvardavad põhjustada suuri raskusi ühe või mitme liikmesriigi või Moldova Vabariigi vahetuskursi- või rahapoliitika toimimises, sealhulgas suuri maksebilansiraskusi, võivad asjaomased lepinguosalised võtta kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on hädavajalikud. Kaitsemeetmeid võttev lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist viivitamata mis tahes kaitsemeetme vastuvõtmisest ja esitab niipea kui võimalik selle lõpetamise ajakava.
Artikkel 267
Hõlbustamine ja edasiarendamine
1. Lepinguosalised konsulteerivad üksteisega, et hõlbustada omavahelist kapitali liikumist käesoleva lepingu eesmärkide edendamiseks.
2. Lepinguosalised võtavad käesoleva lepingu jõustumise kuupäevale järgneva esimese nelja aasta jooksul meetmeid, mis võimaldavad luua vajalikud tingimused kapitali vaba liikumist käsitlevate liidu eeskirjade edasiseks järkjärguliseks kohaldamiseks.
3. Viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võetud meetmed läbi ja määrab kindlaks edasise liberaliseerimise üksikasjad.
8. PEATÜKK
Riigihanked
Artikkel 268
Eesmärgid
1. Lepinguosalised tunnistavad, et läbipaistev, mittediskrimineeriv, konkurentsil põhinev ja avatud hankemenetlus teenib jätkusuutliku majandusarengu eesmärki, ning seavad eesmärgiks oma riigihanketuru tegeliku ja järkjärgulise vastastikuse avamise.
2. Käesoleva peatükiga nähakse ette võrdsel kohtlemisel põhinev vastastikune juurdepääs riigihanketurule riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil riigihankelepingute sõlmimiseks ja kontsessioonide andmiseks avalikus sektoris ja võrgustiku valdkonnas. Sellega nähakse ette Moldova Vabariigi riigihankeid käsitlevate õigusaktide järkjärguline ühtlustamine liidu riigihangete õigustikuga ning institutsioonilise reformi läbiviimise ja tõhusa riigihangete süsteemi loomine vastavalt liidu riigihangete süsteemi põhimõtetele ning mõistetele ja määratlustele, mis on esitatud Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused.
Artikkel 269
Reguleerimisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute, võrgustiku valdkonna ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute ning ehitustööde ja teenuste kontsessioonide suhtes.
2. Käesolevat peatükki kohaldatakse kõigi liidu riigihangete õigustikus sätestatud määratlustele vastavate hankijate ja hankeüksuste suhtes (edaspidi „hankijad”). See hõlmab ka vastavaid ülesandeid täitvaid võrgustiku valdkonna avalik-õiguslikke asutusi ja riigiosalusega ettevõtteid ning erasektori ettevõtteid, kes tegutsevad võrgustiku valdkonnas eri- ja ainuõiguste alusel.
3. Käesolevat peatükki kohaldatakse lepingute suhtes, mis ületavad käesoleva lepingu XXIX-A lisas sätestatud piirmäära.
4. Riigihankelepingu hinnangulise maksumuse arvutamise aluseks on makstav kogusumma käibemaksuta. Piirmäärade kohaldamisel Moldova Vabariik arvutab ja konverteerib need oma riigi vääringusse vastavalt oma riigipanga kehtestatud kursile.
5. Piirmäärad vaadatakse korrapäraselt läbi iga kahe aasta tagant alates käesoleva lepingu jõustumise aastast vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikutes väljendatud euro keskmisele päevakursile 24kuise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb läbivaatamisele eelneva augustikuu viimasel päeval; piirmäärad jõustuvad alates 1. jaanuarist. Sel viisil läbivaadatud piirmäärad ümardatakse vajaduse korral allapoole lähima tuhande euroni. Piirmäärade läbivaatamise tulemuse võtab vastu käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee.
Artikkel 270
Institutsiooniline raamistik
1. Lepinguosalised kehtestavad või säilitavad riigihangete süsteemi ning käesoleva peatüki sätete nõuetekohaseks toimimiseks vajaliku institutsioonilise raamistiku ja korralduse.
2. Institutsioonilise reformi raames määrab Moldova Vabariik eelkõige:
a) |
majanduspoliitika eest vastutava keskvalitsustasandi täitevorgani, kelle ülesanne on tagada sidus poliitika kõikides riigihangetega seotud valdkondades. Selline organ hõlbustab ja koordineerib käesoleva peatüki rakendamist ning suunab järkjärgulist õigusaktide ühtlustamise protsessi, ning |
b) |
erapooletu ja sõltumatu organi, kelle ülesanne on vaadata läbi hankemenetluse käigus hankijate tehtud otsused. Selles kontekstis tähendab „sõltumatu”, et organ on hankijatest ja ettevõtjatest sõltumatu avalik asutus. Luuakse võimalus kõnealuse organi otsused kohtus vaidlustada. |
3. Lepinguosalised tagavad, et otsused, mille on teinud ametiasutused, mis vaatavad läbi ettevõtjate esitatud kaebusi siseriiklike õigusaktide rikkumise kohta, pööratakse täitmisele.
Artikkel 271
Hankemenetlusele esitatavad põhinõuded
1. Hiljemalt üheksa kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad lepinguosalised täitma lõigetes 2–15 sätestatud hankemenetluse põhinõuded. Need põhinõuded tulenevad otseselt ELi riigihangete õigustikuga ettenähtud riigihanke-eeskirjadest ja -põhimõtetest, sealhulgas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttest.
2. Lepinguosalised tagavad kõigi kavandatavate hangete avaldamise asjakohase kanali kaudu viisil, mis võimaldab:
a) |
konkurentsi tekkimist riigihanketurul ning |
b) |
huvitatud ettevõtjal saada enne hankemenetluse algust juurdepääsu kavandatavat hanget käsitlevale teabele ja teatada oma huvist lepingu saamise vastu. |
3. Avaldatav teave peab vastama ettevõtjate lepinguga seotud majandusliku huvi suurusele.
4. Avaldatakse vähemalt peamised faktid sõlmitava lepingu kohta, valiku kvalitatiivsed kriteeriumid, hankemenetluse liik, lepingu sõlmimise kriteeriumid ja muu asjakohane teave, mille alusel ettevõtja saab otsustada, kas teatada oma huvist lepingu saamise vastu.
5. Korruptsiooni vältimiseks sõlmitakse kõik lepingud läbipaistva ja erapooletu hankemenetluse teel. Erapooletus tagatakse eelkõige lepingu objekti mittediskrimineeriva kirjelduse, kõigile ettevõtjatele võrdse juurdepääsu võimaldamise, sobivate tähtaegade ning läbipaistva ja objektiivse lähenemisviisiga.
6. Nõutavate ehitustööde, asjade või teenuste kirjeldamisel kasutavad hankijad toimingu ja otstarbe üldist kirjeldust ning rahvusvahelisi, Euroopa või riiklikke standardeid.
7. Nõutavate ehitustööde, asjade ja teenuste kirjeldamisel ei tohi viidata konkreetsele tootemargile või allikale, tootmisprotsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile ega konkreetsele päritolule või tootmisviisile, välja arvatud juhul, kui seda tingib lepingu objekt ja lisatakse märge „või samaväärne”. Eelistatakse toimingu ja otstarbe üldist kirjeldamist.
8. Hankijad ei kehtesta teise lepinguosalise ettevõtjaid otseselt või kaudselt diskrimineerivaid tingimusi, näiteks nõuet, et lepingust huvitatud ettevõtja peab olema asutatud samas riigis, piirkonnas või territooriumil, kus asub hankija.
Olenemata esimesest lõigust võib juhul, kui seda tingivad lepingu konkreetsed asjaolud, edukalt pakkujalt nõuda, et ta looks lepingu täitmise kohas teatava ettevõtlustaristu.
9. Huvist teatamise ja pakkumuste esitamise tähtaeg peaks olema piisavalt pikk, et teise lepinguosalise ettevõtjad saaksid lepingut piisavalt hinnata ja pakkumuse ette valmistada.
10. Kõik osalised peavad kohaldatavaid eeskirju, valikukriteeriume ja lepingu sõlmimise kriteeriume eelnevalt tundma. Neid eeskirju tuleb kohaldada võrdselt kõigi osalejate suhtes.
11. Hankijad võivad kutsuda pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid tingimusel, et:
a) |
seda tehakse läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning |
b) |
valik põhineb ainult objektiivsetel teguritel, nagu pakkujate kogemus asjaomases valdkonnas, nende ettevõtte suurus ja taristu olemasolu ning nende tehniline ja professionaalne võimekus. |
Kutsudes pakkumust esitama piiratud arvu pakkujaid, võetakse arvesse vajadust tagada piisav konkurents.
12. Hankijad võivad kasutada läbirääkimistega menetlust ainult kindlaksmääratud erandjuhtudel, kui sellise menetluse kasutamine ei moonuta konkurentsi.
13. Hankijad võivad kasutada kvalifitseerimissüsteeme ainult tingimusel, et kvalifitseerunud ettevõtjate loetelu koostatakse piisavalt avalikustatud, läbipaistva ja avatud menetluse teel. Ka sellise süsteemiga hõlmatud valdkondades peab hankemenetlus olema mittediskrimineeriv.
14. Lepinguosalised tagavad, et vastavalt eelnevalt teatavaks tehtud lepingu sõlmimise kriteeriumidele ja korrale tunnistatakse edukaks läbipaistvalt pakkuja, kes on esitanud majanduslikult kõige soodsama või madalama hinnaga pakkumuse. Lõplik otsus edastatakse kõigile pakkujatele ilma põhjendamatu viivituseta. Edutu pakkuja taotlusel esitatakse piisavalt üksikasjalikud põhjendused, et võimaldada otsuse läbivaatamist.
15. Lepinguosalised tagavad, et isikutel, kellel on või on olnud huvi konkreetse lepingu vastu ja kes on kandnud või võivad kanda kahju väidetava rikkumise tõttu, on õigus saada tõhusat ja erapooletut kohtulikku kaitset seoses hankija mis tahes otsusega, mis on seotud kõnealuse lepingu sõlmimisega. Sellise läbivaatamise käigus ja lõpul vastu võetud otsused avalikustatakse huvitatud ettevõtjate teavitamiseks piisaval viisil.
Artikkel 272
Õigusaktide järkjärgulise ühtlustamise kavandamine
1. Enne õigusaktide ühtlustamise alustamist esitab Moldova Vabariik käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele käesoleva peatüki rakendamise põhjaliku, kõiki liidu õigustikuga ühtlustamiseks ja institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks teostatavaid reforme hõlmava tegevuskava koos ajakava ja vahe-eesmärkidega. Tegevuskava peab lähtuma käesoleva lepingu XXIX-B lisas sätestatud etappidest ja ajakavast.
2. Tegevuskava hõlmab reformi kõiki aspekte ja riigihangete rakendamise õigusraamistikku, eelkõige riigihankeid, kommunaalteenuste hankeid, ehitustööde kontsessioone ja läbivaatamise korda käsitlevate õigusaktide ühtlustamist ning kõikide tasandite asutuste (sealhulgas läbivaatavate organite) haldussuutlikkuse ja täitemehhanismide parandamist.
3. Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee kiidab tegevuskava heaks, lähtutakse sellest dokumendist käesoleva peatüki rakendamisel. Liit teeb kõik, mis võimalik, et abistada Moldova Vabariiki tegevuskava rakendamisel.
Artikkel 273
Järkjärguline ühtlustamine
1. Moldova Vabariik viib oma olemasolevad ja tulevikus vastu võetavad riigihangete valdkonna õigusaktid järk-järgult vastavusse liidu riigihangete õigustikuga.
2. Õigusaktide ühtlustamine viiakse läbi etapiviisiliselt vastavalt käesoleva lepingu XXIX-B lisas esitatud ajakavale ning käesoleva lepingu XXIX-C–XXIX-F, XXIX-H, XXIX-I ja XXIX-K lisale. Käesoleva lepingu XXIX-G ja XXIX-J lisas on loetletud elemendid, millega ühtlustamine ei ole kohustuslik, ning käesoleva lepingu XXIX-L–XXIX-O lisas on loetletud need liidu õigusaktide elemendid, mille suhtes ühtlustamisnõue ei kehti. Selles protsessis võetakse arvesse Euroopa Kohtu praktikat ja Euroopa Komisjoni rakendusmeetmeid ning vajaduse korral ka liidu õigustikku hiljem tehtud muudatusi. Käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab iga etapi rakendamist, ning kui ta selle heaks kiidab, võetakse seda arvesse vastastikusel turulepääsu võimaldamisel vastavalt käesoleva lepingu XXIX-B lisale. Euroopa Komisjon teavitab Moldova Vabariiki viivitamata mis tahes muudatustest liidu õigustikus. Ta annab ka vajalikku nõu ja tehnilist abi muudatuste rakendamisel.
3. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee hindab järgmist etappi alles pärast seda, kui eelmise etapi rakendusmeetmeid on ellu viidud ja lõikes 2 osutatud korras heaks kiidetud.
4. Lepinguosalised tagavad, et neis riigihankevaldkondades, mida käesolev artikkel ei hõlma, kohaldatakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtteid vastavalt käesoleva lepingu artiklile 271.
Artikkel 274
Turulepääs
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et nende turud avatakse üksteisele järk-järgult ja samaaegselt. Vastastikune turulepääs avatakse sedamööda, kuidas edeneb õigusaktide ühtlustamine vastavalt käesoleva lepingu XXIX-B lisale.
2. Otsus turu avamise uude etappi astumise kohta tehakse vastavalt hinnangule, mis antakse vastu võetud õigusaktide kvaliteedile ning nende tegelikule rakendamisele. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teostab sellist hindamist korrapäraselt.
3. Kui lepinguosaline on käesoleva lepingu XXIX-B lisa kohaselt avanud oma riigihanketuru teisele lepinguosalisele,
a) |
võimaldab liit Moldova Vabariigi ettevõtetele juurdepääsu hankemenetlusele vastavalt oma riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud liidus või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse liidu ettevõtetele; |
b) |
võimaldab Moldova Vabariik liidu ettevõtetele juurdepääsu riigihankemenetlusele vastavalt oma siseriiklikele riigihanke-eeskirjadele olenemata sellest, kas ettevõte on asutatud Moldova Vabariigis või mitte, ning vähemalt sama soodsatel tingimustel, kui sellist juurdepääsu võimaldatakse Moldova Vabariigi ettevõtetele. |
4. Pärast õigusaktide ühtlustamise protsessi viimase etapi rakendamist uurivad lepinguosalised võimalust võimaldada üksteisele pääsu ka selliste hangete turule, mille maksumus on madalam käesoleva lepingu XXIX-A lisas sätestatud piirmäärast.
5. Soome säilitab oma seisukoha Ahvenamaa saarte suhtes.
Artikkel 275
Teave
1. Lepinguosalised tagavad ostjate ja ettevõtjate piisava teavitamise riigihangete korrast, sealhulgas asjakohastest õigusaktidest ja haldusotsustest.
2. Lepinguosalised tagavad hankeid käsitleva teabe tõhusa levitamise.
Artikkel 276
Koostöö
1. Lepinguosalised soodustavad omavahelist koostööd, vahetades kogemusi ja teavet oma hea tava ja õigusraamistiku kohta.
2. Liit hõlbustab käesoleva peatüki rakendamist, andes sealhulgas vajalikku tehnilist abi. Kooskõlas käesoleva lepingu VI jaotisega „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” võetakse konkreetsed rahalise abi otsused vastu liidu asjakohaste rahastamismehhanismide ja -vahendite raames.
3. Koostöövaldkondade soovituslik loetelu on esitatud käesoleva lepingu XXIX-P lisas.
9. PEATÜKK
Intellektuaalomandi õigused
Artikkel 277
Eesmärgid
Käesoleva peatüki eesmärk on:
a) |
soodustada lepinguosaliste vahel uuenduslike ja loovate toodete tootmist ja turustamist ning |
b) |
saavutada kohane ja tõhus intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise tase. |
Artikkel 278
Kohustuste laad ja kohaldamisala
1. Lepinguosalised tagavad intellektuaalomandit käsitlevate rahvusvaheliste lepingute, millega nad on ühinenud, sealhulgas WTO intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) nõuetekohase ja tõhusa rakendamise. Käesoleva jaotise sätetega täiendatakse ja täpsustatakse täiendavalt lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja muudest rahvusvahelistest lepingutest intellektuaalomandi vallas.
2. Käesoleva lepingu kohaldamisel hõlmab väljend „intellektuaalomand” vähemalt neid intellektuaalomandi kategooriaid, mida on käsitletud käesoleva lepingu artiklites 280–317.
3. Intellektuaalomandi kaitse hõlmab kaitset kõlvatu konkurentsi eest, millele on osutatud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1967) (edaspidi „Pariisi konventsioon”) artiklis 10bis.
Artikkel 279
Ammendumine
Lepinguosalised kehtestavad oma riikliku või piirkondliku intellektuaalomandi õiguste ammendumise korra.
Artikkel 280
Kaitse pakkumine
Lepinguosalised järgivad järgmistes rahvusvahelistes lepingutes sätestatud õigusi ja kohustusi:
a) |
kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioon; |
b) |
teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvaheline konventsioon (1961); |
c) |
TRIPS-leping; |
d) |
WIPO autoriõiguse leping ning |
e) |
WIPO esituse ja fonogrammide leping. |
Artikkel 281
Autorid
Lepinguosaline näeb ette, et autoril on ainuõigus lubada või keelata järgmist:
a) |
oma teoste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis; |
b) |
oma teoste ja selle koopiate igasugune avalik levitamine, sealhulgas müük, ning |
c) |
oma teoste edastamine üldsusele kaabel- ja kaablita sidevahendite kaudu, sh nende teoste sellisel viisil kättesaadavaks tegemine, et isik pääseb neile ligi enda valitud kohas ja enda valitud ajal. |
Artikkel 282
Esitajad
Lepinguosalised näevad ette, et esitajal on ainuõigus:
a) |
lubada või keelata oma esitustest salvestiste tegemine (25); |
b) |
lubada või keelata oma esituste salvestiste otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis; |
c) |
teha oma esituste salvestisi üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil; |
d) |
lubada või keelata oma esituste salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal; |
e) |
lubada või keelata oma esituste ülekandmine ringhäälingus kaablita vahendite abil ja nende edastamine üldsusele, kui esitus ise ei ole ülekantav esitus ja kui see ei ole tehtud salvestise põhjal. |
Artikkel 283
Fonogrammitootjad
Lepinguosalised näevad ette, et fonogrammitootjal on ainuõigus:
a) |
lubada või keelata oma fonogrammide otsene või kaudne, ajutine või alaline reprodutseerimine tervikuna või osaliselt mis tahes viisil ja mis tahes vormis; |
b) |
teha oma fonogramme ja nende koopiaid üldsusele kättesaadavaks kas müügi teel või muul viisil ning |
c) |
lubada või keelata oma fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu nii, et isikud pääsevad neile ligi enda valitud kohas ja ajal. |
Artikkel 284
Ringhäälinguorganisatsioonid
Lepinguosalised näevad ette, et ringhäälinguorganisatsioonidel on ainuõigus lubada või keelata järgmist:
a) |
oma ringhäälingusaadete salvestamine; |
b) |
oma ringhäälingusaadete salvestiste reprodutseerimine; |
c) |
oma ringhäälingusaadete salvestiste üldsusele kättesaadavaks tegemine kaabel- või kaablita sidevahendite kaudu ning |
d) |
oma ringhäälingusaadete taasülekandmine kaablita vahendite abil ja nende teleülekannete edastamine üldsusele, kui selline edastamine toimub kohas, kuhu pääsuks nõutakse üldsuselt sisenemistasu. |
Artikkel 285
Ülekandmine ringhäälingus ja üldsusele edastamine
1. Lepinguosalised sätestavad esitajate ja fonogrammitootjate õigusena selle, et kasutajal on kohustus maksta ühekordset õiglast tasu, kui kommertseesmärkidel avaldatud fonogrammi või sellise fonogrammi reproduktsiooni kasutatakse kaablita vahendite abil ülekandmiseks või muul moel üldsusele edastamiseks, samuti selle, et tagatakse kõnealuse tasu jagamine asjaomaste esitajate ja fonogrammitootjate vahel.
2. Esitajate ja fonogrammitootjate vahelise lepingu puudumise korral võivad lepinguosalised sätestada tingimused, mille kohaselt see tasu nende vahel jagatakse.
Artikkel 286
Kaitse kestus
1. Berni konventsiooni artiklis 2 osutatud kirjandus- ja kunstiteose autori õigused kehtivad autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma olenemata kuupäevast, mil teos muutus õiguspäraselt üldsusele kättesaadavaks.
2. Sõnalist osa hõlmava muusikateose kaitse tähtaeg lõpeb 70 aastat pärast järgmistest isikutest viimasena elus olnud isiku surma, olenemata sellest, kas need isikud on määratud kaasautoriks või mitte: sõnade autor ja muusika autor, tingimusel et nii sõnad kui ka muusika on loodud spetsiaalselt vastava sõnalist osa hõlmava muusikateose jaoks.
3. Esitajate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast esituse kuupäeva. Kuid:
a) |
kui esituse salvestis (v.a fonogramm) kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 50 aastat pärast esmakordse sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem; |
b) |
kui esituse salvestis (fonogramm) kõnealuse ajavahemiku jooksul õiguspäraselt avaldatakse või üldsusele edastatakse, lõpevad õigused 70 aastat pärast esmakordse sellise avaldamise või esimese sellise üldsusele edastamise kuupäeva, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. |
4. Fonogrammitootjate õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast salvestise tegemist. Kuid:
a) |
kui fonogramm on nimetatud ajavahemiku jooksul seaduspäraselt välja antud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast õiguspärase esmaväljaande kuupäeva. Kui esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ei ole õiguspärast väljaandmist toimunud ning fonogramm on selle tähtaja jooksul õiguspäraselt üldsusele edastatud, ei lõpe nimetatud õigused varem kui 70 aastat pärast esimese õiguspärase üldsusele edastamise kuupäeva; |
b) |
kui 50 aastat pärast fonogrammi õiguspärast avaldamist või selle õiguspärast edastamist üldsusele ei paku fonogrammitootja piisaval hulgal fonogrammi koopiaid müügiks ega tee fonogrammi üldsusele kättesaadavaks, võib esitaja lõpetada lepingu, millega ta loovutas või andis fonogrammitootjale üle õigused oma esituse salvestise suhtes. |
5. Ringhäälinguorganisatsioonide õigused ei lõpe varem kui 50 aastat pärast ringhäälingusaate esmakordset edastamist kaabel- või kaablita sidevahendite, sealhulgas kaabli või satelliidi kaudu.
6. Käesoleva artikliga ettenähtud tähtaegu arvutatakse nende aluseks olevale sündmusele järgneva aasta esimesest jaanuarist.
Artikkel 287
Tehniliste meetmete kaitse
1. Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse mis tahes tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise vastu, kui asjaomase teo sooritanud isik on või peab põhjendatult olema teadlik taotletavast eesmärgist.
2. Lepinguosalised näevad ette nõuetekohase õiguskaitse selliste seadmete, toodete või komponentide tootmise, impordi, levitamise, müügi, rentimise, müügi või rentimise eesmärgil reklaamimise või kaubanduslikul eesmärgil omamise ning selliste teenuste osutamise vastu:
a) |
mida edendatakse, reklaamitakse ja turustatakse tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks; |
b) |
millel ei ole muud olulist ärilist eesmärki ega kasutusala peale tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmise ning |
c) |
mis on eelkõige kavandatud, valmistatud, kohandatud või osutatud tõhusatest tehnilistest meetmetest kõrvalehoidmiseks või selle soodustamiseks. |
3. Käesoleva lepingu kohaldamisel tähendab väljend „tehnilised meetmed” mis tahes tehnoloogiat, seadet ja komponenti, mille eesmärk tavapärase toimimise puhul on takistada või piirata teoste või muu kaitstud sisuga seotud toiminguid, milleks autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste omaja ei ole luba andnud lepinguosalise õigusakti alusel. Tehnilisi meetmeid käsitatakse tõhusana juhul, kui õiguste omajad kontrollivad teose või muu kaitstud sisu kasutamist kaitse eesmärki täitva juurdepääsu kontrolli või kaitsevahendi abil, näiteks teose või muu objekti krüpteerimise, skrambleerimise või muul viisil muutmise või kopeerimiskaitsemehhanismi abil.
Artikkel 288
Õiguste haldamiseks kasutatava teabe kaitsmine
1. Lepinguosalised näevad ette piisava õiguskaitse kõikide isikute vastu, kes ilma loata sooritavad järgmisi toiminguid:
a) |
kõrvaldavad või muudavad elektroonset õiguste haldamiseks kasutatavat teavet; |
b) |
levitavad, impordivad levitamise eesmärgil, kannavad ringhäälingus üle, edastavad või teevad üldsusele kättesaadavaks käesoleva lepinguga kaitstud teoseid või muid objekte, millelt on loata kõrvaldatud õiguste haldamiseks kasutatav elektroonne teave või millel on seda muudetud, |
kui nimetatud isik on või peab põhjendatult olema teadlik, et ta selliselt tegutsedes põhjustab, võimaldab, hõlbustab või varjab autoriõiguse või siseriiklike õigusnormide kohaselt sellega kaasnevate õiguste rikkumist.
2. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab väljend „õiguste haldamiseks kasutatav teave” õiguste omajate esitatud teavet, mis identifitseerib teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu, autori või mis tahes teise õiguste omaja, või teavet teose või muu sisu kasutamise tingimuste kohta ning sellist teavet esindavaid numbreid ja koode. Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui nimetatud teave on lisatud teose või muu käesoleva peatüki kohaselt kaitstud sisu koopiale või esitatakse seoses selle edastamisega üldsusele.
Artikkel 289
Erandid ja piirangud
1. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu artiklites 281–286 sätestatud piiranguid ja erandeid ette näha üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu sisu tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja seaduslikke huve, kooskõlas konventsioonide ja rahvusvaheliste lepingutega, millega nad on ühinenud.
2. Lepinguosalised näevad ette, et käesoleva lepingu artiklites 282 – 285 osutatud ajutine reprodutseerimistoiming, kui see on ajutine või juhuslikku laadi, moodustab tehnoloogilise protsessi lahutamatu ja olulise osa ning selle ainus eesmärk on teha võimalikuks teose või muu kaitstud sisu:
a) |
edastamine vahendaja võrgu kaudu kolmandatele isikutele või |
b) |
seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik tähtsus, ei kuulu käesoleva lepingu artiklites 282–285 sätestatud reprodutseerimisõiguse alla. |
Artikkel 290
Kunstniku kunstiteose edasimüügiõigus
1. Lepinguosalised näevad ette, et algupärase kunstiteose autoril on võõrandamatu ja juba ette võõrandamatu õigusena edasimüügiõigus saada pärast teose esmast üleandmist autori poolt müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.
2. Lõikes 1 nimetatud õigust kohaldatakse kõikidele müügitehingutele, milles müüjate, ostjate või vahendajatena osalevad elukutselised kunstiturul tegutsejad, näiteks oksjonikorraldajad, kunstigaleriid ja kunstiteoste vahendajad üldiselt.
3. Lepinguosalised võivad ette näha, et lõikes 1 osutatud õigust ei kohaldata edasimüügile, kui müüja on teose omandanud otse autorilt vähem kui kolm aastat enne edasimüüki ning edasimüügihind ei ületa teatavat miinimumsummat.
4. Autoritasu tasub müüja. Lepinguosalised võivad ette näha, et autoritasu maksmise eest vastutab müüja koos mõne lõikes 2 nimetatud füüsilise või juriidilise isikuga, või mõni selline isik üksi.
5. Kaitset võib taotleda ainult sellises ulatuses, nagu on ette nähtud selle lepinguosalise õigusaktidega, kus kaitset taotletakse. Autoritasu suurus ja selle kogumise kord nähakse ette siseriiklike õigusaktidega.
Artikkel 291
Õiguste kollektiivse haldamise alane koostöö
Lepinguosalised püüavad soodustada oma vastavate kollektiivse haldamise organisatsioonide vahelist dialoogi ja koostööd, et parandada muuta teoste ja muu kaitstud sisu kättesaadavust ning nende kasutamise eest saadaolevate autoritasude ülekandmist.
Artikkel 292
Rahvusvahelised lepingud
Lepinguosalised:
a) |
täidavad märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli, WIPO kaubamärgiõiguse lepingut ning märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza lepingut ning |
b) |
teevad mõistlikes piirides kõik endast oleneva, et ühineda kaubamärgiõiguse Singapuri lepinguga. |
Artikkel 293
Registreerimismenetlus
1. Lepinguosalised kehtestavad kaubamärkide registreerimise süsteemi, mille raames kõik vastava kaubamärgiasutuse tehtud lõplikud otsused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kirjalikus vormis.
2. Lepinguosalised näevad ette võimaluse vaidlustada kaubamärgitaotlusi. Vaidlustamisel kasutatakse võistlevuse põhimõtet.
3. Iga lepinguosaline näeb ette, et kaubamärgitaotluste ja registreeritud kaubamärkide elektroonne andmebaas on üldsusele kättesaadav.
Artikkel 294
Tuntud kaubamärgid
Selleks et rakendada 1967. aasta Pariisi konventsiooni artikkel 6bis ning TRIPS-lepingu artikli 16 lõiked 2 ja 3 tuntud kaubamärkide kaitse kohta, kohaldavad lepinguosalised ühissoovitust tuntud kaubamärke käsitlevate sätete kohta, mille tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni assamblee ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) peaassamblee võtsid vastu 1999. aasta septembris peetud WIPO liikmesriikide assambleede 34. istungjärgul.
Artikkel 295
Erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest
Lepinguosalised näevad ette piiratud erandid kaubamärgist tulenevatest õigustest, näiteks kirjeldavate terminite ja käesoleva lepingu artiklis 303 sätestatud geograafiliste tähiste õiglase kasutamise ning muud piiratud erandid, kusjuures nende erandite puhul peab arvesse võtma kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.
Artikkel 296
Reguleerimisala
1. Käesolevat alljagu kohaldatakse lepinguosaliste territooriumilt pärit geograafiliste tähiste tunnustamise ja kaitse suhtes.
2. Selleks et üks lepinguosaline kaitseks teise lepinguosalise geograafilist tähist, hõlmab see tooteid, mis kuuluvad selle lepinguosalise käesolevas lepingu artiklis 297 osutatud õigusaktide reguleerimisalasse.
3. „Geograafiline tähis” tähendab TRIPS-lepingu artikli 22 lõikes 1 määratletud tähist, mis hõlmab ka „päritolunimetust”.
Artikkel 297
Kehtestatud geograafilised tähised
1. Olles läbi vaadanud käesoleva lepingu XXX-A lisa A osas loetletud Moldova Vabariigi õigusaktid geograafiliste tähiste kaitse kohta, leiab liit, et need vastavad käesoleva lepingu XXX-A lisa C osas sätestatud nõuetele.
2. Olles läbi vaadanud käesoleva lepingu XXX-A lisa B osas loetletud liidu õigusaktid geograafiliste tähiste kaitse kohta, leiab Moldova Vabariik, et need vastavad käesoleva lepingu XXX-A lisa C osas sätestatud nõuetele.
3. Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XXII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ja läbi vaadanud liidu poolt vastavalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud õigusaktidele registreeritud liidu põllumajandustoodete ja toidu geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-C lisas, ning tema veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-D lisas, kaitseb Moldova Vabariigi valitsus kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.
4. Olles lõpule viinud vaidlustamismenetluse käesoleva lepingu XXII-B lisas sätestatud kriteeriumide alusel ja läbi vaadanud Moldova Vabariigi poolt vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud õigusaktidele registreeritud Moldova Vabariigi põllumajandustoodete ja toidu geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-C lisas, ning tema veinide, aromatiseeritud veinide ja piiritusjookide geograafilised tähised, mis on loetletud käesoleva lepingu XXX-D lisas, kaitseb liit kõnealuseid geograafilisi tähiseid vastavalt käesolevas alljaos sätestatud kaitsetasemele.
5. Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vahelise põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitleva lepingu artikliga 11 moodustatud ühiskomitee otsuseid, millega muudetakse kõnealuse lepingu III ja IV lisa ja mis on tehtud enne käesoleva lepingu jõustumist, käsitatakse geograafiliste tähiste allkomitee otsustena, ning nimetatud III ja IV lisasse kantud geograafilisi tähiseid käsitatakse käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisasse kantud tähistena. Sellest tulenevalt kaitsevad lepinguosalised neid geograafilisi tähiseid samal viisil kui käesoleva lepingu kohaselt kaitstavaid geograafilisi tähiseid.
Artikkel 298
Uute geograafiliste tähiste lisamine
1. Lepinguosalised lepivad kokku, et näevad pärast vaidlustamismenetluse lõpuleviimist ning artikli 297 lõigetes 3 ja 4 osutatud geograafiliste tähiste läbivaatamist mõlema lepinguosalise jaoks sobival viisil ette võimaluse lisada käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisasse uusi kaitset vajavaid geograafilisi tähiseid käesoleva lepingu artikli 306 lõikes 3 sätestatud korras.
2. Lepinguosaliselt ei saa nõuda sellise geograafilise tähise kaitsmist, mis on vastuolus taimesordi, sealhulgas viinamarjasordi, või loomatõu nimega ning mis võib seetõttu eksitada tarbijat toote tegeliku päritolu osas.
Artikkel 299
Geograafiliste tähiste kaitse reguleerimisala
1. Käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisas loetletud geograafilisi tähiseid ning käesoleva lepingu artikli 298 kohaselt lisatud geograafilisi tähiseid kaitstakse
a) |
kaitstud nimetuse otsese või kaudse kaubanduslikul eesmärgil kasutamise eest:
|
b) |
väärkasutuse, imiteerimise või seoste tekitamise (26) eest ka siis, kui toote või teenuse tegelik päritolu on näidatud või kui kaitstud nimetus on tõlgitud, transkribeeritud, translitereeritud või sellele on lisatud väljend „stiil”, „liik”, „meetod”, „toodetud nagu”, „imitatsioon”, „maitseline”, „-laadne” või muu samalaadne väljend; |
c) |
muude valede või eksitavate märgete eest, mis käsitlevad toote lähtekohta, päritolu, laadi või olulisi omadusi ja mis esitatakse asjaomase toote sise- või välispakendil, reklaammaterjalides ja asjaomase tootega seotud dokumentides, ning selliste pakendite kasutamise eest, mis võivad jätta vale mulje toote päritolust, ning |
d) |
mis tahes muu tegevuse eest, mis võib tarbijale jätta vale mulje toote tegeliku päritolu kohta. |
2. Kui geograafilised tähised on täielikult või osaliselt homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt ning võttes arvesse kohalikku ja tavapärast kasutust ja segiajamise tegelikku ohtu. Ilma et see piiraks TRIPS-lepingu artikli 23 kohaldamist, määravad lepinguosalised vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, pidades silmas, et tagatakse asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning et tarbijaid ei eksitata. Ei registreerita homonüümset nimetust, mis võib tekitada tarbijas eksliku arvamuse, et tooted on pärit muult territooriumilt, isegi kui nimetus on sõnasõnaliselt võetuna kõnealuste toodete tegeliku päritoluterritooriumi, -piirkonna või -koha osas täpne.
3. Kui üks lepinguosaline teeb kolmanda riigiga läbirääkimiste kontekstis ettepaneku selle kolmanda riigi geograafilise tähise kaitsmiseks ning see nimetus on teise lepinguosalise geograafilise tähisega homonüümne, teatatakse sellest viimasele, andes talle võimaluse esitada märkusi enne nimetuse kaitse alla võtmist.
4. Vastavalt käesolevale alljaole ei ole lepinguosalisel kohustust kaitsta teise lepinguosalise geograafilist tähist, mida ei kaitsta või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis. Lepinguosalised teavitavad üksteist, kui geograafilist tähist selle päritolumaal enam ei kaitsta.
5. Käesolev alljagu ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse tarbijaid eksitaval viisil.
Artikkel 300
Geograafiliste tähiste kasutamise õigus
1. Käesoleva alljao kohaselt kaitstud nimetust võib kasutada mis tahes ettevõtja, kes turustab, toodab, töötleb ja valmistab vastavate tootekirjeldustega kooskõlas olevaid põllumajandustooteid, toitu, veine, aromatiseeritud veine ja piiritusjooke.
2. Kui geograafiline tähis on käesoleva alljao kohaselt kaitstud, ei saa kasutajad kaitstud nimetust enam registreerida ega selle suhtes muid piiranguid kasutada.
Artikkel 301
Kaitse tagamine
Lepinguosalised tagavad käesoleva lepingu artiklitega 297–300 ette nähtud kaitse muu hulgas tollipiiril (ekspordi ja impordi puhul) vastavalt vajadusele kas halduskorras või õigusliku menetlusega, et ennetada ja tõkestada igasugust kaitstud geograafiliste tähiste ebaseaduslikku kasutamist. Nad tagavad kõnealuse kaitse ka huvitatud isiku taotluse korral.
Artikkel 302
Täiendavate meetmete rakendamine
Ilma et see piiraks geograafiliste tähiste kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest ja nende täitmise tagamisest tulenevaid Moldova Vabariigi varasemaid kohustusi kaitsta liidu geograafilisi tähiseid, sealhulgas registreeritud päritolunimetuste kaitse ja nende rahvusvahelise registreerimise Lissaboni lepingu raames võetud kohustusi, ning kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 301 võimaldatakse Moldova Vabariigile 1. aprillil 2013 algav viieaastane üleminekuperiood, et võtta kõik täiendavad meetmed igasuguse kaitstud geograafiliste tähiste ebaseadusliku kasutamise peatamiseks, eelkõige meetmed tollipiiril.
Artikkel 303
Seos kaubamärkidega
1. Ex officio või huvitatud isikute taotlusel keelduvad lepinguosalised vastavalt iga lepinguosalise õigusaktidele registreerimast kaubamärki või tunnistavad kehtetuks kaubamärgi, mis vastab mõnele käesoleva lepingu artikli 299 lõikes 1 osutatud olukorrale seoses samasuguse toote kaitstud geograafilise tähisega, kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast kuupäeva, mil asjaomasel territooriumil esitati geograafilise tähise registreerimise taotlus.
2. Käesoleva lepingu artiklis 297 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitse taotluse esitamise kuupäevaks 1. aprill 2013.
3. Käesoleva lepingu artiklis 298 osutatud geograafiliste tähiste puhul on kaitsetaotluse esitamise kuupäev teisele lepinguosalisele geograafilise tähise kaitse taotluse edastamise kuupäev.
4. Lepinguosalistel ei ole kohustust kaitsta käesoleva lepingu artiklis 298 osutatud geograafilisi tähiseid juhul, kui kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes võib selline kaitse tarbijat toote tegeliku olemuse suhtes eksitada.
5. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 kohaldamist, kaitsevad lepinguosalised ka geograafilisi tähiseid, mille puhul on olemas varasemad kaubamärgid. Varasem kaubamärk on kaubamärk, mille kasutus vastab ühele käesoleva lepingu artikli 299 lõikes 1 osutatud olukorrale ning mis on taotletud, registreeritud või asjaomaste õigusaktidega ette nähtud juhtudel ühe lepinguosalise territooriumil kasutusele võetud enne geograafilise tähise käesoleva alljao kohaselt teisele lepinguosalisele kaitsetaotluse esitamise kuupäeva. Sellise kaubamärgi kasutamist võib jätkata ja seda uuendada, olenemata geograafilise tähise kaitsest, tingimusel et kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks ei ole lepinguosaliste kaubamärkide õigusaktide kohaselt ühtegi põhjust.
Artikkel 304
Üldeeskirjad
1. Käesoleva alljao kohaldamisega ei piirata lepinguosaliste WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.
2. Käesoleva lepingu artiklites 297 ja 298 osutatud toodete import, eksport ja turustamine toimub kooskõlas importiva lepinguosalise territooriumil kehtivate õigusnormidega, ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 302 kohaldamist.
3. Registreeritud nimetustega toodete tehnilistest kirjeldustest tulenevate küsimustega tegeleb käesoleva lepingu artikliga 306 moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee.
4. Käesoleva alljao kohaselt kaitstava geograafilise tähise võib tühistada üksnes see lepinguosaline, kelle territooriumilt toode on pärit.
5. Käesolevas alljaos käsitatakse tootekirjeldusena sellist tootekirjeldust ja selle muudatusi, mille on heaks kiitnud selle lepinguosalise ametiasutused, kelle territooriumilt toode on pärit.
Artikkel 305
Koostöö ja läbipaistvus
1. Lepinguosalised peavad kas otse või käesoleva lepingu artikli 306 alusel moodustatud geograafiliste tähiste allkomitee kaudu ühendust kõigis käesoleva alljao rakendamise ja toimimisega seotud küsimustes. Eelkõige võib üks lepinguosaline nõuda teiselt teavet tootekirjelduste ja nende muudatuste kohta ning teavet kontrollisätetega seotud kontaktpunktide kohta.
2. Lepinguosaline avalikustab teise lepinguosalise poolt käesoleva artikli alusel kaitstavate geograafiliste tähiste tootekirjeldused või nende kokkuvõtted ning kontrollisätetega seotud kontaktpunktid.
Artikkel 306
Geograafiliste tähiste allkomitee
1. Käesolevaga asutatakse geograafiliste tähiste allkomitee.
2. Geograafiliste tähiste allkomitee koosneb lepinguosaliste esindajatest ning selle eesmärk on jälgida käesoleva alljao rakendamist ja süvendada lepinguosalistevahelist koostööd ja dialoogi geograafiliste tähiste valdkonnas. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.
3. Geograafiliste tähiste allkomitee võtab oma otsused vastu konsensuse alusel. Allkomitee määrab kindlaks oma kodukorra. Ta tuleb kokku vähemalt ühe korra aastas ja ühe lepinguosalise taotlusel vaheldumisi ELis ja Moldova Vabariigis, kokkulepitud ajal, kohas ja viisil (sealhulgas videokonverentsi vahendusel), ent hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.
4. Geograafiliste tähiste allkomitee jälgib käesoleva alljao nõuetekohast täitmist ja võib arutada kõiki selle rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi. Ta ülesanded on eelkõige järgmised:
a) |
käesoleva lepingu XXX-A lisa A ja B osas esitatud lepinguosaliste kohaldatavate õigusaktide viidete muutmine; |
b) |
käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisas esitatud geograafiliste tähiste loetelu muutmine; |
c) |
teabevahetus geograafiliste tähistega seonduvate õigusloome- ja poliitikaalaste muudatuste kohta ning muudes vastastikust huvi pakkuvates küsimustes geograafiliste tähiste valdkonnas; |
d) |
teabevahetus geograafiliste tähiste kohta, et kaaluda nende kaitsmist vastavalt käesolevale alljaole, ning |
e) |
käesoleva lepingu XXX-C ja XXX-D lisas loetletud geograafiliste tähiste kaitse tagamise jälgimine. |
Artikkel 307
Rahvusvahelised lepingud
Lepinguosalised järgivad tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni (1999).
Artikkel 308
Registreeritud disainilahenduste kaitse
1. Lepinguosalised näevad ette uudsete või originaalsete sõltumatult loodud disainilahenduste kaitse (27). Kaitse tekib registreerimisel ja annab registreeritud disainilahenduste omanikele ainuõiguse vastavalt käesolevale artiklile.
2. Disainilahendus, mida on kasutatud või mis sisaldub mitmeosalise toote koostisosaks olevas tootes, loetakse uudseks ja originaalseks:
a) |
kui koostisosa on pärast mitmeosalisse tootesse paigutamist toote tavakasutuse käigus nähtav ning |
b) |
sel määral, kui need koostisosa nähtavad omadused vastavad uudsuse ja originaalsuse tunnustamise tingimustele. |
3. Käesoleva jao kohaldamisel tähendab lõike 2 punktis a kasutatud väljend „tavakasutus” kasutamist lõppkasutaja poolt ning see ei hõlma hooldust, teenindust ega remonti.
4. Registreeritud disainilahenduste omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid vähemalt valmistamast, müügiks pakkumast, müümast, importimast, eksportimast, ladustamast ja kasutamast ilma tema nõusolekuta toodet, mis on osaliselt või täielikult valmistatud kaitstud disainilahenduse järgi, juhul kui nimetatud toimingud on kaubandusliku eesmärgiga, takistavad põhjendamatult disainilahenduse tavapärast kasutamist või on vastuolus hea kaubandustavaga.
5. Kaitse tähtaeg on 25 aastat alates registreerimistaotluse esitamisest.
Artikkel 309
Registreerimata disainilahendustele antav kaitse
1. Lepinguosalised näevad ette õiguslikud meetmed, et takistada registreerimata disainilahenduste kasutamist, üksnes juhul, kui vaidlusalune kasutus tuleneb sellise toote registreerimata välimuse kopeerimisest. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „kasutamine” toote müügiks pakkumist, turustamist, importi ja eksporti.
2. Registreerimata disainilahenduste kaitse kestab vähemalt kolm aastat alates kuupäevast, mil disainilahendus ühe lepinguosalise territooriumil avalikkusele kättesaadavaks tehti.
Artikkel 310
Erandid
1. Lepinguosalised võivad disainilahenduste kaitsmisel ette näha piiratud erandeid, tingimusel et sellised erandid ei satu põhjendamatult vastuollu kaitstud disainilahenduse normaalse kasutamisega ega kahjusta kaitstud disainilahenduse omaniku õigustatud huve põhjendamatult, võttes arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.
2. Disainilahenduse kaitse ei laiene disainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest. Eelkõige ei anna disainilahenduse õigus kaitset toote nendele välistunnustele, mida on tarvis reprodutseerida täpselt sama kuju ja suurusega selleks, et disainilahendust sisaldavat või seda kasutavat toodet saaks mehaaniliselt ühendada teise tootega või paigutada viimase sisse, ümber või külge nii, et kumbki toode täidab oma otstarvet.
Artikkel 311
Suhe autoriõigusega
Alates kuupäevast, mil disainilahendus loodi või mis tahes kujul fikseeriti, on see kaitsekõlblik ka asjaomase lepinguosalise autoriõiguse seaduste alusel. Lepinguosalised määravad kindlaks kaitse ulatuse ja tingimused, sealhulgas nõutava eristatavuse taseme.
Artikkel 312
Rahvusvahelised lepingud
Lepinguosalised ühinevad WIPO patendikoostöölepinguga ja teevad kõik mõistlikult võimaliku WIPO patendiõiguse lepingu täitmiseks.
Artikkel 313
Patendid ja rahvatervis
1. Lepinguosalised tunnistavad WTO ministrite konverentsil 14. novembril 2001 vastu võetud TRIPS-lepingu ja rahvatervise deklaratsiooni tähtsust. Lepinguosalised tagavad käesolevas jaotises sätestatud õiguste ja kohustuste tõlgendamisel ning rakendamisel järjepidevuse selle deklaratsiooniga.
2. Lepinguosalised järgivad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud deklaratsiooni punkti 6 käsitlevat WTO peanõukogu 30. augusti 2003. aasta otsust ning aitavad kaasa sellerakendamisele.
Artikkel 314
Täiendava kaitse tunnistus
1. Lepinguosalised nendivad, et patendiga kaitstud ravimi ja taimekaitsevahendi suhtes võidakse enne turulelaskmist kohaldada halduslikku loamenetlust. Nad tunnistavad, et patendiga antav kaitseaeg võib lüheneda selle ajavahemiku võrra, mis jääb toote patenditaotluse esitamise ja siseriiklike õigusaktide kohaselt lepinguosalise turule viimise esmaloa andmise vahele.
2. Lepinguosalised näevad ette, et patendiga kaitstavat ravimit või taimekaitsevahendit, mille suhtes on kohaldatud halduslikku loamenetlust, kaitstakse täiendava ajavahemiku jooksul, mille kestus on viie aasta võrra lühem kui lõike 1 teises lauses osutatud ajavahemik.
3. Olenemata lõikest 2 ei tohi täiendava kaitse kestus ületada viit aastat.
4. Lepinguosalised näevad ette lõikes 2 osutatud kaitsest kuue kuu võrra pikema kaitse ravimitele, mille kohta on tehtud pediaatrilised uuringud, tingimusel et ravimi tootekirjelduses on nimetatud uuringute tulemusi kajastatud.
Artikkel 315
Ravimi turuleviimisloa saamiseks esitatud andmete kaitse
1. Lepinguosalised rakendavad tervikliku süsteemi, mis tagab ravimite müügiloa saamiseks esitatavate andmete konfidentsiaalsuse ja mitteavalikustamise ning neile mitte tuginemise (28).
2. Lepinguosalised tagavad, et ravimite müügiloa saamiseks esitatud andmeid ei avalikustata kolmandatele isikutele ning et ebaausa kommertskasutuse vastu on võimalik saada kaitset.
Sel eesmärgil:
a) |
vähemalt viis aastat alates kuupäevast, mil vastava lepinguosalise territooriumil antakse müügiluba, ei lubata ühelgi avalik-õiguslikul ega eraõiguslikul isikul (välja arvatud sellised avaldamisele mittekuuluvad andmed esitanud isik või üksus) otseselt ega kaudselt tugineda sellistele andmetele ilma selle isiku või üksuse selgesõnalise nõusolekuta, kes esitas need andmed koos taotlusega saada luba viia ravim turule; |
b) |
vähemalt seitse aastat alates kuupäevast, mil vastava lepinguosalise territooriumil antakse müügiluba, ei anta müügiluba ühelegi järgmisele taotlusele, välja arvatud juhul, kui järgmine taotleja esitab omaenda andmed või esialgse loa omaniku andmed viimase loal ning vastab samadele nõuetele kui esimese loa andmisel. Ilma selliseid andmeid esitamata registreeritud tooted kõrvaldatakse turult kuni nõuete täitmiseni. |
3. Lõike 2 punktis b osutatud seitsme aasta pikkust tähtaega pikendatakse kuni kaheksa aastani, kui loa omanik esimese viie aasta jooksul pärast esialgse loa saamist saab loa seoses veel ühe või mitme ravinäidustusega, kuna ilmneb oluline kliiniline kasutegur võrreldes olemasolevate ravimeetoditega.
4. Käesolevat artiklit ei kohaldata tagasiulatuvalt. Käesolev artikkel ei mõjuta selliste ravimite müüki, mille müügiluba on antud enne käesoleva lepingu jõustumist.
5. Kuupäevaks, mis määratakse kindlaks vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees, lähendab Moldova Vabariik liidu õigusaktidele oma õigusaktid, mis käsitlevad ravimitega seotud andmete kaitset.
Artikkel 316
Taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete kaitse
1. Lepinguosalised määravad ohutus- ja tõhususnõuded kindlaks enne taimekaitsevahendite turuleviimise lubamist.
2. Lepinguosalised annavad esmakordselt taimekaitsevahendi müügiloa saamiseks esitatud katse- või uuringuaruande omanikule õiguse andmete ajutisele kaitsele.
Andmete kaitse perioodil ei kasutata katse- või uuringuaruannet teiste taimekaitsevahendi turustamisloa taotlejate huvides ilma omaniku selgesõnalise nõusolekuta.
3. Katse- või uuringuaruandele esitatakse järgmised nõuded:
a) |
see on vajalik loa andmiseks või loa muutmiseks, et lubada vahendi kasutamist mõnel teisel põllukultuuril, ning |
b) |
see on tõendatult vastavuses hea laboritava või hea katsetava põhimõtetega. |
4. Andmeid kaitstakse vähemalt kümme aastat alates esimese loa andmisest vastava lepinguosalise territooriumil. Madala riskiga taimekaitsevahendite puhul võib seda tähtaega pikendada 13 aastani.
5. Lõikes 4 osutatud väheolulisteks kasutusteks antud loa tähtaega pikendatakse kolme kuu haaval, (29) kui loa omanik esitab loa saamise taotluse hiljemalt viis aastat pärast esimese loa saamise kuupäeva. Kogu andmete kaitse tähtaeg ei tohi olla pikem kui 13 aastat. Madala riskiga taimekaitsevahendite puhul ei tohi kogu andmete kaitse tähtaeg olla pikem kui 15 aastat.
6. Katse- või uuringuaruannete andmeid kaitstakse ka juhul, kui need olid vajalikud loa pikendamiseks ja läbivaatamiseks. Sellisel juhul on andmete kaitse perioodi pikkus 30 kuud.
Artikkel 317
Taimesordid
Lepinguosalised kaitsevad taimesorte vastavalt rahvusvahelisele uute taimesortide kaitse konventsioonile (UPOV), sealhulgas aretaja õigust käsitlevale valikulisele erandile, millele on osutatud kõnealuse konventsiooni artikli 15 lõikes 2, ning teevad koostööd sordikaitse edendamiseks ja õiguste jõustamiseks.
Artikkel 318
Üldised kohustused
1. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustusi, mis tulenevad TRIPS-lepingust ja eelkõige selle III jaost, ning sätestavad järgmised käesolevas jaos ettenähtud täiendavad meetmed, menetlused ja parandusmeetmed, mis on vajalikud intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamiseks (30).
2. Need täiendavad meetmed, menetlused ja heastamisvahendid peavad olema õiglased ja erapooletud; need ei tohi olla ülemäära keerukad või kulukad ega sisaldada ebamõistlikke tähtaegu või põhjendamatuid viivitusi.
3. Lisaks peavad need täiendavad meetmed ja heastamisvahendid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid tuleb rakendada sellisel viisil, mis võimaldab vältida seadusliku kaubanduse tõkestamist ja pakkuda kaitset nende kuritarvitamise vastu.
Artikkel 319
Õigustatud taotlejad
Lepinguosalised tunnistavad, et käesolevas jaos ja TRIPS-lepingu III jaos sätestatud meetmete, menetluste ja parandusmeetmete rakendamist on õigus nõuda järgmistel isikutel:
a) |
intellektuaalomandi õiguste omajad vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele; |
b) |
kõik teised kõnealuseid õigusi teostama volitatud isikud, eelkõige litsentsiomanikud, kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud piirides ja nende õigusaktide alusel; |
c) |
intellektuaalomandi õiguste kollektiivse haldamise organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad, kohaldatavate õigusaktidega ettenähtud piirides ja nende õigusaktide alusel ning |
d) |
kehtivate õigusaktidega ette nähtud piires ja nende õigusaktide alusel kutselised intellektuaalomandi kaitse organisatsioonid, kes on intellektuaalomandi õiguste omajate üldtunnustatud esindajad. |
Artikkel 320
Tõendite säilitamise meetmed
1. Lepinguosalise tagavad, et enne asja sisulise otsustamiseni viiva menetluse algatamist võib pädev õigusasutus sellise isiku taotluse korral, kes on esitanud piisavad tõendid kinnitamaks oma väidet, et intellektuaalomandi õigusi on rikutud või kavatsetakse rikkuda, nõuda kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid väidetava rikkumise olulise tõendusmaterjali säilitamiseks, võttes arvesse konfidentsiaalse teabe kaitsmise vajadust.
2. Sellised meetmed võivad sisaldada õigusi väidetavalt rikkuvate kaupade ning vajaduse korral nende kaupade tootmiseks ja/või levitamiseks kasutatud materjalide ja vahendite ning nendega seotud dokumentide üksikasjalikku kirjeldamist koos näidiste võtmisega või mitte, või füüsilist arestimist. Kõnealused meetmed võetakse vajaduse korral vastaspoolt ära kuulamata, eriti sellistel juhtudel, kui igasugune viivitus võib põhjustada õiguste omajale korvamatut kahju või kui varitseb ilmne asitõendite hävitamise oht.
Artikkel 321
Õigus saada teavet
1. Lepinguosalised tagavad, et intellektuaalomandi õiguste rikkumise menetlemisel ning vastuseks hageja õigustatud ja proportsionaalsele taotlusele võivad pädevad kohtuasutused nõuda teavet selliste toodete ja teenuste päritolu või levitamisvõrgustiku kohta, mis rikuvad intellektuaalomandi õigusi, ning et teabe peab esitama rikkuja ja/või mõni muu isik,
a) |
kelle valdusest on leitud intellektuaalomandi õigusi rikkuvat kaupa kaubanduslikes kogustes; |
b) |
kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi kaubanduslikus ulatuses rikkuvate teenuste kasutamiselt; |
c) |
kes on tabatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate teenuste kaubanduslikus ulatuses pakkumiselt |
d) |
kellele punktis a, b ja c viidatud isikud on osutanud kui kaasosalisele kaupade tootmises, valmistamises ja levitamises või teenuste osutamises. |
2. Lõikes 1 nimetatud teave sisaldab vastavalt vajadusele:
a) |
asjaomaste kaupade ja teenuste tootjate, valmistajate, turustajate, tarnijate ja teiste varasemate valdajate ning kavandatud jae- ja hulgimüüjate nimesid ja aadresse; |
b) |
toodetud, valmistatud, tarnitud, saadud või tellitud toodete koguseid ning kõnealuste toodete või teenuste eest makstud hinda. |
3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamine ei piira selliste õigusnormide kohaldamist, millega:
a) |
antakse õiguste omajale õigus saada põhjalikumat teavet; |
b) |
reguleeritakse vastavalt käesolevale artiklile edastatud teabe kasutamist tsiviil- või kriminaalmenetluses; |
c) |
reguleeritakse vastutust teabe saamise õiguse kuritarvitamise eest; |
d) |
antakse lõikes 1 osutatud isikule võimalus keelduda teabe andmisest, kui kõnealuse teabe tõttu oleks see isik sunnitud tunnistama enda või oma lähisugulaste osalust intellektuaalomandi õiguste rikkumises, ning |
e) |
reguleeritakse konfidentsiaalsete teabeallikate kaitset ja isikuandmete töötlemist. |
Artikkel 322
Ajutised meetmed ja ettevaatusabinõud
1. Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutus saab hageja taotluse korral teha väidetavale õiguste rikkujale ajutise ettekirjutuse, mille eesmärk on tõkestada intellektuaalomandi õiguste vahetu rikkumine või ajutiselt ja vajaduse korral korduva rahalise karistuse abil, kui see on ette nähtud siseriiklike õigusaktidega, peatada õiguserikkumise jätkamine või nõuda jätkamise tingimusena tagatisi, mis rikkumise tuvastamise korral kindlustavad õiguste omajale hüvitise maksmise. Ajutise ettekirjutuse võib samadel tingimustel teha ka vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks.
2. Ajutise ettekirjutusega võib anda ka korralduse intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaupade arestimiseks, et takistada nende pääsemist turustuskanalitesse ja seal liikumist.
3. Kaubandusliku ulatusega väidetava rikkumise korral tagavad lepinguosalised, et kui hageja tõendab kahju sissenõudmist tõenäoliselt takistada võivate asjaolude olemasolu, võivad kohtuasutused hagi tagamiseks anda korralduse arestida väidetava rikkuja vallas- ja kinnisvara, sealhulgas külmutada tema pangakontod ja muu vara. Sel eesmärgil võivad pädevad kohtuasutused nõuda panga-, finants- ja äridokumentide esitamist või vastavat ligipääsu olulisele teabele.
Artikkel 323
Parandusmeetmed
1. Lepinguosalised tagavad, et pädevad kohtuasutused võivad hageja taotluse korral, ilma et see piiraks õiguste rikkumisest õiguste omajale tuleneda võiva kahju hüvitamise nõuet, anda korralduse vähemalt turustuskanalitest tagasi kutsuda või püsivalt kõrvaldada või hävitada kaubad, mis on tunnistatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvaks, ilma seejuures mingit hüvitist maksmata. Pädevad kohtuasutused võivad vajaduse korral anda ka korralduse hävitada peamiselt kõnealuse kauba loomisel või valmistamisel kasutatud materjalid ning seadmed.
2. Kohtuasutustel on volitus nõuda nimetatud meetmete rakendamist rikkuja kulul, kui erilised põhjused ei nõua nende kohaldamist.
Artikkel 324
Ettekirjutused
Lepinguosaline tagab, et pärast kohtuotsust, millega tuvastatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumine, võib kohtuasutus teha rikkujale ning vahendajale, kelle teenuseid kolmas isik kasutab intellektuaalomandi õiguste rikkumiseks, ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks.
Artikkel 325
Alternatiivmeetmed
Lepinguosalised võivad ette näha, et sobivatel juhtudel ning sellise isiku taotluse korral, kelle suhtes tuleb kohaldada käesoleva lepingu artiklis 323 ja/või 324 sätestatud meetmeid, võib pädev kohtuasutus anda korralduse maksta kummaski artiklis sätestatud meetmete kohaldamise asemel kahju kannatanud isikule rahalist hüvitist, juhul kui asjaomase isiku tegevuses puudus tahtlus või raske hooletus, kui kõnealuste meetmete kohaldamine põhjustaks talle ebaproportsionaalselt suurt kahju ning kui kahju kannatanud isikule rahalise hüvitise maksmine näib olevat piisavalt rahuldav.
Artikkel 326
Kahjutasu
1. Lepinguosalised tagavad, et kohtuasutused määravad kannatanud osapoole avalduse alusel rikkuja, kes teadlikult rikkus või pidi põhjendatult olema rikkumisest teadlik, maksma proportsionaalselt õiguste omajale rikkumise tagajärjel tekitatud kahju ulatuses kahjutasu. Kahjutasu suuruse määramisel kohtuasutused:
a) |
võtavad arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, nagu kahju kannatanud isikule tekitatud majanduskahju, sealhulgas saamata jäänud kasum, rikkuja teenitud ebaõiglane tulu, ning vajaduse korral ka mittemajanduslikke aspekte, nagu rikkumise tõttu õiguse omajale tekitatud moraalne kahju, või |
b) |
võivad punkti a alternatiivina vajaduse korral määrata kindlasummalise kahjutasu, mis on vähemalt sama suur kui autoritasu või kasutustasud, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks kõnealuse intellektuaalomandi õiguste kasutamiseks luba taotlenud. |
2. Lepinguosalised võivad ette näha võimaluse, et juhul kui rikkuja ei olnud ega pidanud põhjendatult olema teadlik sellest, et ta tegeleb õigusrikkumisega, võib kohtuasutus anda korralduse nõuda saadud tulu kahju kannatanud isiku heaks tagasi või maksta kahjutasu, mille suurus võib olla eelnevalt kindlaks määratud.
Artikkel 327
Kohtukulud
Lepinguosalised tagavad, et üldjuhul kannab kaotanud pool kohtumenetluse võitnud poole mõistlikud ja proportsionaalsed kohtukulud ning muud kulud, välja arvatud juhul, kui kulude õiglase jaotamise põhimõte seda ei luba.
Artikkel 328
Kohtuotsuste avaldamine
Lepinguosalised tagavad, et kohtumenetluste puhul, mis on algatatud intellektuaalomandi õiguste rikkumise tõttu, võivad kohtuasutused anda korralduse võtta hageja palvel ja rikkuja kulul asjakohaseid meetmeid otsust käsitleva teabe levitamiseks, sealhulgas otsuse täielikuks või osaliseks avaldamiseks.
Artikkel 329
Autorsuse ja omandiõiguse presumptsioon
Käesolevas jaos sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite kohaldamisel:
a) |
kirjandus- või kunstiteose autorina käsitatakse isikut, kelle puhul on vastupidiste tõendite puudumisel piisav, kui tema nimi esineb teosel tavapärasel viisil, ja sellest tulenevalt antakse talle õigus alustada rikkumise uurimist; |
b) |
punkti a kohaldatakse mutatis mutandis autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate kaitstud sisu suhtes. |
Artikkel 330
Piiril võetavad meetmed
1. Kui käesolevas alljaos ei ole sätestatud teisiti, võivad lepinguosalised võtta vastu korra, mis võimaldab õiguse omajal, kellel on alust kahtlustada intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade (31) importimist, eksportimist, reeksportimist, tolliterritooriumile sisenemist või sealt väljumist, peatamismenetlusele suunamist või vabatsooni või vabalattu paigutamist, esitada pädevale haldus-või kohtuasutusele kirjaliku taotluse, et toll peataks kõnealuste kaupade ringlusse lubamise või peaks need kinni.
2. Lepinguosalised näevad ette, et kui tollil on oma tegevuse käigus juba enne seda, kui õiguse omaja on esitanud taotluse või kui taotlus on rahuldatud, piisavalt alust kahtlustada, et kaup rikub intellektuaalomandi õigusi, võib toll peatada kauba vabasse ringlusse laskmise või kauba kinni pidada, et õiguse omajal oleks võimalik esitada sekkumistaotlus vastavalt lõikele 1.
3. Kõiki käesoleva artikli ja TRIPS-lepingu III osa 4. jao alusel siseriiklike õigusaktidega ettenähtud importija õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka kaupade eksportija ja valdaja suhtes.
4. Lepinguosalised tagavad, et nende pädevad ametiasutused nõuavad, et õiguste omaja, kes taotleb lõikes 1 osutatud menetluste kohaldamist, esitab pädevaid ametiasutusi rahuldavad tõendid selle kohta, et menetlust kohaldava lepinguosalise õigusaktide kohaselt on prima facie rikutud intellektuaalomandi õiguste omaja õigusi, ning edastab piisava teabe, mis on kõigi eelduste kohaselt õiguste omaja valduses ning mis võimaldab pädevatel ametiasutustel kahtlaseid kaupu hõlpsasti ära tunda. Piisava teabe edastamise kohustus ei tohi põhjendamatult takistada lõikes 1 kirjeldatud menetluste kasutamist.
5. Et teha kindlaks, kas intellektuaalomandi õigusi on rikutud, teatab tolliasutus õiguste omajale tema taotluse alusel kaubasaaja, kaubasaatja ja kauba valdaja nimed ja aadressid ning intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kauba päritolu- ja lähteriigi, kui need on teada.
Lisaks annab tolliasutus taotlejale võimaluse kontrollida kaupu, mille ringlusse laskmine on peatatud või mis on kinni peetud. Kauba kontrollimisel võib tolliasutus võtta kaubanäidiseid ja anda või saata need õiguste omaja nõudmisel õiguste omajale ainsa eesmärgiga neid analüüsida ja lihtsustada edasist menetlemist.
6. Intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kauba saadetiste otsimisel ja väljaselgitamisel lähtuvad tolliasutused riskianalüüsi meetodeist. Nad töötavad välja süsteemi, et teha tihedat koostööd õiguste omajatega, sealhulgas tõhusad mehhanismid riskianalüüsi teostamiseks vajaliku teabe kogumise.
7. Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et lõpetada rahvusvaheline kauplemine intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega. Sel eesmärgil vahetavad nad vastavalt vajadusele eelkõige teavet ja korraldavad pädevate asutuste koostööd intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega kauplemise valdkonnas.
8. Kui tegemist on kaupade transiidiga ühe lepinguosalise territooriumi kaudu teise lepinguosalise territooriumile, siis esimene lepinguosaline esitab selle kohta teabe teisele lepinguosalisele, et võimaldada tõhusat õiguskaitset intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kauba saatmise vastu.
9. Ilma et see piiraks muid koostöövorme, kohaldatakse seoses intellektuaalomandi õigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rikkumisega käesoleva artikli lõigete 7 ja 8 suhtes III protokolli vastastikuse haldusabi kohta tolliküsimustes.
10. Käesoleva artikli nõuetekohase täitmise ja rakendamise eest vastutavaks komiteeks on käesoleva lepingu artiklis 200 osutatud tolli allkomitee.
Artikkel 331
Tegevusjuhendid
Lepinguosalised toetavad:
a) |
kutseühingutes ja -organisatsioonides tegevusjuhendite väljatöötamist, millega püütakse aidata tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse, ning |
b) |
lepinguosaliste pädevatele asutustele tegevusjuhendite kavandite ja kõnealuste tegevusjuhendite kohaldamise kohta antud hinnangute esitamist. |
Artikkel 332
Koostöö
1. Lepinguosalised nõustuvad tegema koostööd, et toetada käesoleva peatüki alusel võetud kohustuste täitmist.
2. Kooskõlas käesoleva lepingu VI jaotisega „Rahaline abi ning pettusevastased ja kontrollisätted” hõlmab koostöö järgmisi tegevusi (loetelu ei ole ammendav):
a) |
teabevahetus intellektuaalomandi õiguste ning asjakohaste kaitse- ja jõustamiseeskirjade õigusraamistiku kohta; nende valdkondade õigusloomeprotsessis saadud kogemuste vahetus; |
b) |
intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamisel saadud kogemuste ja teabe vahetus; |
c) |
kesk- ja piirkondlikul tasandil õiguskaitse valdkonnas tolli, politsei, haldus- ja kohtuasutuste saadud kogemuste vahetus; intellektuaalomandi õigusi rikkuva kauba eksportimise ärahoidmise eesmärgil tehtav koordineerimine, sealhulgas teiste riikidega; |
d) |
suutlikkuse suurendamine; töötajate koolitus ja vahetus; |
e) |
intellektuaalomandi õigusi käsitleva teabe levitamine muu hulgas äriringkondades ja kodanikuühiskonnas; tarbijate ja õiguste omajate üldise teadlikkuse suurendamine; |
f) |
institutsionaalse koostöö tugevdamine, näiteks intellektuaalomandiga tegelevates ametites; |
g) |
laiema avalikkuse aktiivne teavitamine ja harimine intellektuaalomandi õiguste põhimõtete asjus; selliste strateegiate väljatöötamine, mis võimaldavad määrata kindlaks peamise publiku ning luua teavitusprogrammid tarbijate ja meedia teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandi rikkumiste mõju kohta, sealhulgas tervise- ja ohutusriskide kohta ning seose kohta organiseeritud kuritegevusega. |
10. PEATÜKK
Konkurents
Artikkel 333
Mõisted
Käesolevas jaos kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „konkurentsiasutus”– liidu puhul Euroopa Komisjon ja Moldova Vabariigi puhul konkurentsinõukogu;
2) „konkurentsialased õigusnormid”–
a) |
liidu puhul Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 101, 102 ja 106, nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (edaspidi „EÜ ühinemismäärus”) ning nende rakendusmäärused ja hilisemad muudatused; |
b) |
Moldova Vabariigi puhul konkurentsiseadus (11. juuli 2012. aasta seadus nr 183) ning selle rakendusmäärused ja muudatused ning |
c) |
muudatused, mida võidakse punktides a ja b nimetatud õigusaktides teha pärast käesoleva lepingu jõustumist. |
Artikkel 334
Põhimõtted
Lepinguosalised tunnistavad vaba ja moonutamata konkurentsi tähtsust omavahelistes kaubandussuhetes. Lepinguosalised tunnistavad, et konkurentsivastased ettevõtlustavad võivad kahjustada turgude nõuetekohast toimimist ning vähendada kaubanduse liberaliseerimisest tulenevat kasu.
Artikkel 335
Rakendamine
1. Lepinguosalised kehtestavad oma territooriumil kõikehõlmavad konkurentsialased õigusnormid, millega reguleeritakse tõhusalt konkurentsi piiravaid kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevust ning valitseva seisundiga ettevõtjate ühepoolset konkurentsi kahjustavat tegevust ja tagatakse tõhus kontroll ettevõtjate koondumise üle.
2. Lepinguosalisel peab olema oma tegevuses sõltumatu ametiasutus, kellel on piisavad inimressursid ja rahalised vahendid artikli 333 lõikes 2 nimetatud konkurentsialaste õigusnormide täitmise tagamiseks.
3. Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline kohaldada oma konkurentsialaseid õigusnorme läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt, järgides õiglase menetluse põhimõtteid ja asjaomaste ettevõtjate õigust kaitsele.
Artikkel 336
Riigimonopolid, riigi osalusega ettevõtjad ja eri- või ainuõigused saanud ettevõtjad
1. Käesolev peatükk ei takista lepinguosalisel määrata või säilitada riigimonopole, riigi osalusega äriühinguid või ettevõtteid, millele on antud eri- või ainuõigused kooskõlas tema siseriiklike õigusaktidega.
2. Lepinguosalised tagavad, et ärisuunitlusega riigimonopolide, riigi osalusega ettevõtjate ja eri- või ainuõigused saanud ettevõtjate suhtes kohaldatakse artikli 333 lõikes 2 osutatud konkurentsialaseid õigusnorme niivõrd, kuivõrd nende õigusnormide kohaldamine ei takista juriidiliselt ega faktiliselt nendele avalikes huvides määratud ülesannete täitmist.
Artikkel 337
Koostöö ja teabevahetus
1. Lepinguosalised tunnistavad nende vastavate pädevate asutuste vahelise koostöö ja nende tegevuse kooskõlastamise tähtsust, et veelgi edendada konkurentsialaste õigusnormide tõhusat täitmist ning saavutada käesoleva lepingu eesmärgid, edendades konkurentsi ja piirates konkurentsivastast ärikäitumist või konkurentsi moonutavaid tehinguid.
2. Iga konkurentsiasutus võib teavitada teist konkurentsiasutust oma valmisolekust teha koostööd mis tahes lepinguosalise õiguskaitsemenetluse vallas. Lepinguosalistel ei keelata teha omi otsuseid koostöö valdkondadesse kuluvates küsimustes.
3. Konkurentsiasutused võivad vahetada mittekonfidentsiaalset teavet, et tulemuslikult tagada oma konkurentsialaste õigusnormide täitmine. Kogu teabevahetuses arvestatakse iga lepinguosalise kohaldatavaid konfidentsiaalsusnorme. Lepinguosalised vahetavad kõnealust teavet, võttes arvesse nende jurisdiktsioonis ameti- ja ärisaladuse nõuetest tulenevaid piiranguid.
Artikkel 338
Vaidluste lahendamine
Käesoleva jao suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” sätteid vaidluste lahendamise mehhanismi kohta.
Artikkel 339
Üldpõhimõtted ja reguleerimisala
1. Liidu või Moldova Vabariigi poolt või mõne lepinguosalise ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav riigiabi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatavaid ettevõtjaid, teatavate kaupade tootmist või teatavate teenuste pakkumist viisil, millega kahjustatakse lepinguosalistevahelist kaubandust, on käesoleva lepinguga kokkusobimatu.
2. Käesolevat peatükki ei kohaldata kalandusega või põllumajanduslepingu 1. lisaga hõlmatud toodetega seotud riigiabi ega muude põllumajanduslepinguga hõlmatud abivormide suhtes.
Artikkel 340
Riigiabi hindamine
1. Riigiabi hinnatakse vastavalt kriteeriumidele, mis tulenevad Euroopa Liidus kehtivate konkurentsieeskirjade, eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 107 ning ELi institutsioonide vastuvõetud tõlgendavate dokumentide, sealhulgas asjakohase Euroopa Kohtu praktika kohaldamisest.
2. Käesolevast artiklist tulenevad kohustused kehtivad viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.
Artikkel 341
Riigiabi valdkonna õigusaktid ja ametiasutus
1. Lepinguosalised vastavalt vajadusele võtavad vastu või säilitavad riigiabi kontrollimist käsitlevad õigusaktid. Nad loovad või säilitavad sõltumatult toimiva asutuse, kellel on riigiabi kontrollimise pädevus. Nimetatud asutusel on muu hulgas volitused kiita heaks riigiabikavu ja üksikabi ning nõuda ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist.
2. Käesolevast artiklist tulenevad kohustused täidetakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva.
3. Kõik enne riigiabi valdkonna asutuse asutamist käivitatud abiprogrammid viiakse vastavusse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu teiste peatükkide kohaldamist, pikendatakse vabamajanduspiirkondi käsitleva Moldova Vabariigi 27. juuli 2001. aasta seaduse nr 440-XV kohaste riigiabikavade puhul vastavusse viimise tähtaega kuni kümne aastani alates käesoleva lepingu jõustumisest.
Artikkel 342
Läbipaistvus
1. Lepinguosalised tagavad riigiabi valdkonna läbipaistvuse. Selleks esitab lepinguosaline alates 1. jaanuarist 2016 iga kahe aasta tagant teisele lepinguosalisele aruande, mille koostamisel lähtutakse samast metoodikast, mida kasutatakse iga-aastase ELi riigiabi ülevaate koostamisel. Aruanne loetakse esitatuks, kui lepinguosalised on avaldanud või lasknud enda nimel avaldada asjakohase teabe üldsusele juurdepääsetaval veebisaidil.
2. Lepinguosaline, kelle arvates teise lepinguosalise antud riigiabi mõjutab tema kaubandussuhteid, võib taotleda teiselt lepinguosaliselt teavet konkreetse riigiabi kohta.
Artikkel 343
Konfidentsiaalsus
Lepinguosalised vahetavad käesoleva peatüki kohaselt teavet, võttes arvesse ameti- ja ärisaladuse nõuetest tulenevaid piiranguid.
Artikkel 344
Läbivaatamisklausel
Lepinguosalised jälgivad pidevalt käesolevas peatükis osutatud küsimusi. Lepinguosalised võivad esitada sellised küsimused läbivaatamiseks vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Lepinguosalised lepivad kokku, et hindavad käesoleva peatüki rakendamisel tehtud edusamme iga kahe aasta tagant pärast käesoleva lepingu jõustumist, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti.
11. PEATÜKK
Kaubandusvaldkonna energiaküsimused
Artikkel 345
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „energiakaubad”– toornafta (HS-kood 27.09), maagaas (HS-kood 27.11) ja elektrienergia (HS-kood 27.16);
2) „püsitaristu”– edastus- või jaotusvõrk, maagaasi veeldusjaam või gaasihoidla, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivis 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju;
3) „transport”– direktiivides 2003/54/EÜ ja 2003/55/EÜ määratletud edastamine ja jaotus ning nafta vedu või ülekanne torujuhtmete kaudu;
4) „loata võtmine”– tegevus, mis seisneb energiakaupade ebaseaduslikus eemaldamises püsitaristust.
Artikkel 346
Riigisiseselt kindlaksmääratud hinnad
1. Vastavalt Moldova Vabariigi energiaühendusega ühinemise protokollile määrab mitte-kodutarbijatele tarnitava gaasi ja elektri hinna vaid pakkumine ja nõudmine.
2. Erandina lõikest 1 võivad lepinguosalised kehtestada üldise majandushuvi (32) raames ettevõtetele kohustuse, mis seondub tarnitava maagaasi ja elektri hinnaga (edaspidi „reguleeritud hind”). Kui mitte-kodutarbijad ei suuda elektri või maagaasi tarnijaga kokku leppida hinda, mis on väiksem kui maagaasi või elektrienergia reguleeritud hind või sellega võrdne, on sellistel tarbijatel õigus sõlmida elektri ja maagaasiga varustamise leping tarnijaga, kelle suhtes kohaldatakse reguleeritud hinnaga pakkumise kohustust. Mitte-kodutarbijal on igal juhul õigus läbi rääkida ja sõlmida leping mis tahes muu tarnijaga.
3. Lõikes 2 sätestatud kohustust kehtestav lepinguosaline tagab, et kohustus on selgelt määratletud, läbipaistev, proportsionaalne, mittediskrimineeriv, kontrollitav ja piiratud kestusega. Kõnealuse kohustuse kehtestamisel tagavad lepinguosalised ka teistele ettevõtetele võrdse juurdepääsu tarbijatele.
4. Kui lepinguosaline reguleerib maagaasi ja elektri riigisisest müügihinda, tagab see lepinguosaline, et enne reguleeritud hinna jõustumist avaldatakse selle arvutamise meetod.
Artikkel 347
Kaksikhinna keeld
1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 346 lõigete 2 ja 3 kohast reguleeritud hindade kehtestamise võimalust, ei võta lepinguosaline ega tema reguleeriv asutus vastu ega säilita meedet, mille tulemusel on teisele lepinguosalisele eksporditavate energiakaupade hind kõrgem kui samasuguste riigisiseseks tarbimiseks ettenähtud kaupade hind.
2. Eksportiv lepinguosaline esitab teise lepinguosalise taotluse korral tõendid selle kohta, et koduturul ja ekspordiks müüdavate samade energiakaupade hinnaerinevus ei tulene lõikega 1 keelatud meetmest.
Artikkel 348
Transiit
Lepinguosalised võtavad vajalikud meetmed, et soodustada transiiti, lähtudes vaba transiidi põhimõttest ning kooskõlas GATT 1994 V artikli lõigetega 1, 2, 4 ja 5 ning energiaharta lepingu artikli 7 lõigetega 1 ja 3, mis on inkorporeeritud käesolevasse lepingusse ja moodustavad selle osa.
Artikkel 349
Transport
Elektri ja gaasi transpordi ning eelkõige kolmandate isikute püsitaristule juurdepääsu osas kohandavad lepinguosalised oma õigusakte, millele on viidatud käesoleva lepingu VIII lisas ja 2005. aasta energiaühenduse lepingus, tagamaks, et tariifid, mis avaldatakse enne nende jõustumist, võimsuse jaotamise protseduurid ja kõik muud tingimused on objektiivsed, mõistlikud ja läbipaistvad ega diskrimineeri elektri ega gaasi päritolu, omaniku ega sihtkoha alusel.
Artikkel 350
Transiitkaupade loata võtmine
Lepinguosaline võtab kõik vajalikud meetmed, et keelata tema kontrolli või jurisdiktsiooni all olevatel isikutel läbi tema alade transiidina veetavate energiakaupade loata võtmine ning selline võtmine lõpetada.
Artikkel 351
Transiidi peatamise keeld
1. Lepinguosaline ei sekku läbi tema alade toimuvasse energiakaupade transiiti, välja arvatud juhul, kui see on otsesõnu sätestatud sellist transiiti või transporti reguleerivas lepingus või muus kokkuleppes.
2. Kui mis tahes küsimuses toimub vaidlus, mis hõlmab lepinguosalisi või üht või enamat ühe lepinguosalise kontrolli või jurisdiktsiooni all olevat isikut, siis lepinguosaline, läbi kelle territooriumi energiakaupade transiit toimub, ei katkesta ega vähenda ega luba ühelgi tema kontrolli või jurisdiktsiooni all oleval isikul, sealhulgas riiklikul kaubandusettevõttel, katkestada ega vähendada energiakaupade juba toimuvat transporti või transiiti enne asjakohases lepingus või käesoleva lepingu XXXI lisas ettenähtud eriolukorramenetluse või käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” ettenähtud vaidluste lahendamise menetluse lõpuleviimist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustel.
3. Lepinguosalist ei peeta vastutavaks transiidi käesoleva artikli kohase katkestuse või vähenduse eest juhul, kui kõnealusel lepinguosalisel ei ole võimalik energiakaupu tarnida või transiidina vedada kolmanda riigi või selle kontrolli või jurisdiktsiooni all oleva isiku tegevuse tagajärjel.
Artikkel 352
Käitaja transiidikohustus
Lepinguosalised tagavad, et püsitaristu käitajad võtavad vajalikud meetmed, et:
a) |
minimeerida transiidi ja transpordi juhusliku katkestamise, vähendamise ja peatamise oht ning |
b) |
operatiivselt taastada juhuslikult katkenud, vähenenud või peatunud transiidi ja transpordi tavapärane toimimine. |
Artikkel 353
Elektri- ja maagaasivaldkonna reguleeriv asutus
1. Kooskõlas direktiividega 2003/55/EÜ ja 2003/54/EÜ peab elektri- ja maagaasivaldkonna reguleeriv asutus olema juriidiliselt eraldiseisev ja oma tegevuses sõltumatu kõigist avalik- ja eraõiguslikest isikutest ning tal peavad olema piisavad volitused, et tagada tõhus konkurents ja turu tulemuslik toimimine.
2. Reguleeriva asutuse otsused ja tema kasutatavad menetlused peavad olema kõikide turul osalejate suhtes erapooletud.
3. Käitajal, keda reguleeriva asutuse otsus hõlmab, peab olema õigus kaevata see otsus edasi asjaomastest isikutest sõltumatule edasikaebusi käsitlevale organile. Kui edasikaebusi käsitlev organ ei ole oma olemuselt õigustmõistev, peab ta oma otsuse põhjendused alati esitama kirjalikult ning otsuste kohta peab saama esitada kaebuse erapooletule ja sõltumatule kohtuasutusele. Edasikaebusi käsitlevate organite otsused pööratakse täitmisele.
Artikkel 354
Suhe energiaühenduse lepinguga
1. Käesoleva peatüki ning energiaühenduse lepingu ja selle alusel kohaldatavate liidu õigusaktide sätete vastuolu korral kohaldatakse sellise vastuolu ulatuses energiaühenduse lepingut või selle alusel kohaldatavat asjaomast liidu õigusakti.
2. Käesoleva peatüki rakendamisel eelistatakse selliste õigusaktide või muude aktide vastuvõtmist, mis on kooskõlas energiaühenduse lepinguga või tuginevad liidus kohaldatavatele õigusaktidele. Käesoleva peatükiga seonduvate vaidluste korral eeldatakse, et nimetatud kriteeriumidele vastavad õigusaktid ja muud aktid on käesoleva peatükiga kooskõlas. Selle hindamisel, kas õigusaktid või muud aktid vastavad nimetatud kriteeriumidele, võetakse arvesse energiaühenduse lepingu artikli 91 alusel vastuvõetud asjakohaseid otsuseid.
3. Lepinguosaline ei kasuta käesoleva lepingu vaidluste lahendamise alaseid sätteid teise lepinguosalise süüdistamiseks energiaühenduse lepingu sätete rikkumises.
12. PEATÜKK
Läbipaistvus
Artikkel 355
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „üldkohaldatavad meetmed”– üldkohaldatavad seadused, määrused, kohtuotsused, menetlused ja haldusotsused ning kõik muud üldised või abstraktsed toimingud, tõlgendused või muud nõuded, mis võivad mõjutada ükskõik milliseid käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimusi. See ei hõlma konkreetse isiku suhtes kohaldatavat otsust;
2) „huvitatud isik”– füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes võivad kehtida õigused ja kohustused vastavalt üldkohaldatavatele meetmetele käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tähenduses.
Artikkel 356
Eesmärk ja reguleerimisala
Tunnistades mõju, mida nende regulatiivsel keskkonnal võib olla nendevahelisele kaubandusele, tagavad lepinguosalised ettevõtjate jaoks prognoositava regulatiivse keskkonna ja tõhusad menetlused, võttes piisavalt arvesse õiguskindluse ja proportsionaalsuse nõudeid.
Artikkel 357
Avaldamine
1. Lepinguosalised tagavad, et:
a) |
üldkohaldatavad meetmed avaldatakse operatiivselt ning tehakse hõlpsasti kättesaadavaks ametlikult määratud kanalis ning teostatavuse ja võimaluse korral elektroonsete vahenditega, et igaühel oleks võimalik kõnealuste meetmetega tutvuda; |
b) |
selgitatakse üldkohaldatavate meetmete eesmärki ja põhjusi ning |
c) |
üldkohaldatavate meetmete avaldamise ja jõustumise vahele jäetakse piisavalt aega, välja arvatud põhjendatud juhtudel. |
2. Lepinguosalised:
a) |
püüavad piisavalt varases etapis avaldada kõik üldkohaldatavate meetmete vastuvõtmise ja muutmise ettepanekud, selgitades sealhulgas ettepaneku eesmärki ja põhjusi; |
b) |
annavad huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada ettepaneku kohta märkusi ja jätavad selleks piisavalt aega ning |
c) |
püüavad arvesse võtta huvitatud isikute märkusi ettepaneku kohta. |
Artikkel 358
Päringud ja kontaktpunktid
1. Selleks et soodustada lepinguosalistevahelist teabevahetust käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud küsimustes, määrab kumbki lepinguosaline koordineerimisülesannet täitva kontaktpunkti.
2. Lepinguosalised säilitavad või kehtestavad asjakohased mehhanismid, mille abil saab vastata isikute päringutele kavandatavate ja kehtivate üldkohaldatavate meetmete ning nende rakendamise kohta. Päringud võib esitada lõike 1 alusel loodud kontaktpunktide kaudu või muude mehhanismide kaudu, olenevalt olukorrast.
3. Lepinguosalised tunnistavad, et lõike 2 kohased vastused ei ole tingimata lõplikud või õiguslikult siduvad, vaid täidavad üksnes teavitamise eesmärki, kui lepinguosaliste õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
4. Lepinguosalise taotluse korral esitab teine lepinguosaline viivitamata teabe ja vastab küsimustele mis tahes üldkohaldatava meetme ja sellise meetme vastuvõtmise või muutmise ettepaneku kohta, mis võib taotluse esitanud lepinguosalise arvates mõjutada käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täitmist, olenemata sellest, kas taotluse esitanud lepinguosalist on eelnevalt asjaomasest meetmest teavitatud.
Artikkel 359
Üldkohaldatavate meetmete haldamine
Lepinguosalised haldavad üldkohaldatavaid meetmeid objektiivselt, erapooletult ja mõistlikult. Sel eesmärgil peab lepinguosaline, kes kohaldab konkreetset meedet teise lepinguosalise konkreetsete isikute, kaupade ja teenuste suhtes:
a) |
püüdma teatada huvitatud isikutele, keda menetlus otseselt mõjutab, mõistliku aja jooksul ja vastavalt oma korrale menetluse algatamisest, sealhulgas kirjeldama menetluse laadi, teatama menetluse algatamise õigusliku aluse ja kirjeldama üldiselt vaidlusaluseid küsimusi; |
b) |
andma huvitatud isikutele piisava võimaluse esitada fakte ja väiteid oma seisukohtade toetuseks enne lõpliku haldusmeetme rakendamist, kui aeg, menetluse laad ja avalik huvi seda võimaldavad, ning |
c) |
tagama, et tema menetlused ja nende rakendamine on kooskõlas tema õigusnormidega. |
Artikkel 360
Läbivaatamine ja edasikaebuste esitamine
1. Lepinguosalised säilitavad või loovad kohtu, vahekohtu või halduskohtu või menetlused, et käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusküsimusi mõjutavad haldusmeetmed viivitamata läbi vaadata ja vajaduse korral neid korrigeerida. Sellised kohtud ja menetlused peavad olema sõltumatud ametist või asutusest, kelle ülesanne on võtta halduslikke täitemeetmeid, ning nende eest vastutavad isikud peavad olema erapooletud ja neil ei tohi olla olulist huvi küsimuse lahenduse suhtes.
2. Lepinguosalised tagavad, et kõnealuse kohtuorgani või menetluse korral antakse menetluspooltele õigus saada:
a) |
piisav võimalus toetada või kaitsta oma seisukohti ning |
b) |
otsus, mis põhineb tõenditel ja esitatud andmetel, või kui lepinguosalise õigusaktides seda nõutakse, haldusasutuse koostatud andmetel. |
3. Lepinguosalised tagavad, et selliseid otsuseid rakendab asjaomase haldusmeetmega seotud amet või asutus ja et nendega reguleeritakse asjaomase ameti või pädeva asutuse tegevust, kusjuures selliseid otsuseid võib lepinguosalise õigusnormide alusel edasi kaevata või uuesti läbi vaadata.
Artikkel 361
Reguleerimise kvaliteet ja tulemuslikkus ning hea haldustava
1. Lepinguosalised lepivad kokku teha koostööd, et parandada õigusliku reguleerimise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas vahetades õigusliku reguleerimise head tava ning teavet oma õigusliku reguleerimise poliitika ja õigusliku reguleerimise mõju analüüside kohta.
2. Lepinguosalised kohustuvad järgima hea haldustava põhimõtteid (33) ja nõustuvad tegema nende edendamiseks koostööd, sealhulgas vahetama teavet ja head tava.
Artikkel 362
Erieeskirjad
Käesolev peatükk ei piira käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” muudes peatükkides sätestatud läbipaistvuseeskirjade kohaldamist.
13. PEATÜKK
Kaubandus ja jätkusuutlik areng
Artikkel 363
Kontekst ja eesmärgid
1. Lepinguosalised tuletavad meelde ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi 1992. aasta programmi Agenda 21, ILO 1998. aasta tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni, jätkusuutlikku arengut käsitlevat 2002. aasta Johannesburgi rakenduskava, ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2006. aasta ministrite deklaratsiooni täieliku ja produktiivse tööhõive ja inimväärse töö kohta ning ILO 2008. aasta deklaratsiooni sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks saavutada jätkusuutliku arengu eesmärki praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks, ja tagada, et see eesmärk integreeritakse nende kaubandussuhetesse ja et seda kajastatakse kõigil kõnealuste suhete tasandeil.
2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet edendada jätkusuutlikku arengut ja tunnistavad, et selle sambad on majandusareng, sotsiaalne areng ja keskkonnakaitse, mis on omavahel seotud ja tugevdavad üksteist. Nad rõhutavad, et kasulik on kaubandusega seotud tööjõu- (34) ja keskkonnaküsimusi käsitada osana üleilmsest lähenemisviisist kaubandusele ja jätkusuutlikule arengule.
Artikkel 364
Reguleerimisõigus ja kaitsetase
1. Lepinguosalised tunnustavad iga lepinguosalise õigust kehtestada oma jätkusuutliku arengu poliitika ja prioriteedid, määrata kindlaks oma keskkonna- ja töökaitse nõuded ning kehtestada ja muuta asjaomaseid õigusakte ja poliitikat kooskõlas käesoleva lepingu artiklites 365 ja 366 osutatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja kokkulepetega.
2. Lepinguosalised püüavad tagada, et nende õigusaktid ja tegevuspõhimõtted näeksid ette ja soodustaksid kõrgetasemelist keskkonna- ja töökaitset, ning püüavad tõsta pakutava kaitse taset ja parandada sellele vastavalt kõnealuseid õigusakte ja tegevuspõhimõtteid.
Artikkel 365
Mitmepoolsed tööstandardid ja -lepingud
1. Lepinguosalised tunnistavad, et täielik ja produktiivne tööhõive ja inimväärse töö tagamine kõigi jaoks on üleilmastumise juhtimisel põhielemendid, ning kinnitavad veel kord oma kohustust edendada rahvusvahelise kaubanduse arengut nii, et see aitaks kaasa täieliku ja tootliku tööhõive ning inimväärse töö tagamisele kõigi jaoks. Lepinguosalised kohustuvad üksteisega konsulteerima ja tegema vajaduse korral koostööd vastastikust huvi pakkuvates kaubandusalastes tööjõuküsimustes.
2. Lepinguosalised võtavad vastavalt oma kohustustele, mis tulenevad ILO liikmesusest ja ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonist ning selle 1998. aastal vastuvõetud järgimismehhanismist, kohustuse austada, edendada ja rakendada oma õigusnormides ning tavades ja kogu oma territooriumil rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireegleid, mis on loetletud ILO olulistes konventsioonides, eelkõige järgmisi reegleid:
a) |
ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelik tunnustamine; |
b) |
kõigi sunniviisilise töö vormide kaotamine; |
c) |
lapstööjõu kasutamise tegelik keelustamine ning |
d) |
tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamine. |
3. Lepinguosalised kinnitavad oma kindlat tahet rakendada vastavalt liikmesriikide ja Moldova Vabariigi ratifitseeritud põhi- ja esmatähtsad konventsioonid ning muud ILO konventsioonid.
4. Lepinguosalised kaaluvad ka teiste esmatähtsate konventsioonide ratifitseerimist, mille ILO on klassifitseerinud päevakohasena. Seda silmas pidades vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet konventsioonide ratifitseerimise edenemise ja olukorra kohta.
5. Lepinguosalised tunnistavad, et tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste rikkumist ei tohi tuua õigustuseks või muul viisil kasutada õiguspärase suhtelise eelise saamiseks ega kasutada kaubanduse kaitsemeetmena.
Artikkel 366
Mitmepoolsed keskkonnalepingud ja keskkonnajuhtimistavad
1. Lepinguosalised tunnistavad rahvusvahelise keskkonnaalase juhtimise ja lepingute väärtust, kuna need on rahvusvahelise kogukonna vastus üleilmsetele või piirkondlikele keskkonnaprobleemidele, ning nad rõhutavad vajadust suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika vastastikust täiendavust. Seda arvesse võttes kohustuvad lepinguosalised üksteisega konsulteerima ja tegema vastavalt vajadusele koostööd vastastikust huvi pakkuvate kaubandusalastes keskkonnaküsimustes, sealhulgas seoses kaubandusalastes keskkonnaküsimustes peetavate läbirääkimistega.
2. Lepinguosalised kinnitavad veel kord kavatsust oma õigusnormides ja tegevuses tõhusalt rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, mille osalised nad on.
3. Lepinguosalised vahetavad korrapäraselt teavet oma olukorra ja edusammude kohta mitmepoolsete keskkonnalepingute ratifitseerimisel ja muutmisel.
4. Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust saavutada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli lõppeesmärk. Nad võtavad kohustuse teha koostööd, et vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile ning sellega seotud lepingutele ja otsustele töötada välja tulevane rahvusvaheline kliimamuutuste raamistik.
5. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalisi vastu võtmast või säilitamast meetmeid, et rakendada mitmepoolseid keskkonnalepinguid, millega nad on ühinenud, tingimusel et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks tekitada meelevaldset või põhjendamatut diskrimineerimist lepinguosaliste vahel või kaubanduse varjatud piiramist.
Artikkel 367
Jätkusuutlikku arengut soodustav kaubandus ja investeerimine
Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet suurendada kaubanduse rolli jätkusuutliku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaarengu edendamisel. Sellest tulenevalt lepinguosalised:
a) |
tunnistavad tööõiguse põhireeglite ja inimväärse töö kasulikku mõju majanduslikule tasuvusele, uuenduslikkusele ja tootlikkusele ning seavad eesmärgiks ühelt poolt kaubanduspoliitika ja teiselt poolt tööhõive- ja sotsiaalpoliitika parema tasakaalustamise; |
b) |
püüavad toetada ja edendada kauplemist keskkonnakaupade, -teenuste ja -tehnoloogiatega ning neisse investeerimist, muu hulgas kõrvaldades nendega seotud mittetariifsed kaubandustõkked; |
c) |
püüavad toetada jätkusuutliku taastuvenergia, energiatõhusate toodete ja teenuste ning muude kliimamuutuste leevendamise seisukohalt eriti oluliste kaupade ja teenustega kauplemise ja neisse investeerimise valdkonnas esinevate takistuste kõrvaldamist, sealhulgas võttes vastu poliitikaraamistiku, mis soodustab parima kättesaadava tehnoloogia kasutamist, ning võttes kasutusele standardid, mis vastavad keskkonna ja majanduse vajadustele ning aitavad vähendada tehnilisi kaubandustõkkeid; |
d) |
lepivad kokku edendada selliste kaupadega kauplemist, mis aitavad parandada sotsiaalseid tingimusi ja edendada keskkonnasõbralikku tava, sealhulgas kaupadega, mille suhtes kohaldatakse selliseid vabatahtliku jätkusuutlikkuse tagamise kavasid nagu õiglane ja eetiline kaubandus, ökomärgised ning loodusvaradest valmistatud toodete sertimiskavad; |
e) |
lepivad kokku edendada äriühingute sotsiaalset vastutust muu hulgas teabe ja hea tava vahetamise teel. Seejuures lähtuvad lepinguosalised asjakohastest rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja suunistest, nagu OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele, ÜRO üleilmne kokkulepe ning ILO kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta. |
Artikkel 368
Bioloogiline mitmekesisus
1. Lepinguosalised tunnistavad, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutlik kasutamine on jätkusuutliku arengu saavutamise põhielement, ning kinnitavad veel kord oma kohustust bioloogilist mitmekesisust kaitsta ja säästvalt kasutada vastavalt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile ning muudele asjakohastele rahvusvahelistele lepingutele, millega nad on ühinenud.
2. Selleks kohustuvad lepinguosalised:
a) |
edendama kauplemist selliste loodusvaradest valmistatud toodetega, mille saamiseks on bioloogilisi ressursse kasutatud jätkusuutlikult ning kaitstud bioloogilist mitmekesisust; |
b) |
vahetama teavet loodusvaradest valmistatud toodetega kauplemise kohta, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, vähendada survet bioloogilisele mitmekesisusele ning sobivatel juhtudel teha koostööd, et suurendada lepinguosaliste poliitika mõju ja tagada selle vastastikune täiendavus; |
c) |
edendama ohustatuks peetavate liikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning |
d) |
tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et edendada looduslike ja põllumajanduslike ökosüsteemide ja nende bioloogilise mitmekesisuse, sealhulgas ohustatud liikide, nende elupaikade, eriti kaitstud looduslike alade ja geneetilise mitmekesisuse kaitset ja jätkusuutlikku kasutamist ja ökosüsteemide taastamist ning kõrvaldada või vähendada elus ja eluta loodusvarade ja ökosüsteemide mitmekesisust mõjutavate negatiivseid keskkonnamõjusid. |
Artikkel 369
Metsaressursside jätkusuutlik haldamine ja metsasaadustega kauplemise edendamine
1. Lepinguosalised tunnistavad, et metsa kaitse ja selle jätkusuutlik majandamine on väga oluline ning et mets mängib märkimisväärset rolli lepinguosaliste majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel.
2. Selleks kohustuvad lepinguosalised:
a) |
edendama kauplemist selliste toodetega, mis on saadud jätkusuutlikult majandatud ja metsa ülestöötamise riigi õigusaktide kohaselt ülestöötatud metsast. Sel eesmärgil võib sõlmida metsaõigusnormide täitmise järelevalve, metsahalduse ja puidukaubanduse vabatahtliku partnerluslepingu; |
b) |
vahetama teavet jätkusuutlikult majandatud metsadest pärit puidu ja puittoodete tarbimise edendamise meetmete kohta ja sobivatel juhtudel tegema koostööd selliste meetmete arendamisel; |
c) |
võtma meetmeid, et laiendada metsade kaitset ning võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, sealhulgas vastavalt vajadusele ka seoses kolmandate riikidega; |
d) |
vahetama teavet metsade haldamise parandamise meetmete kohta ja vastavalt vajadusele tegema koostööd, et muuta tulemuslikumaks ebaseaduslikult ülestöötatud puidu ja sellest valmistatud toodete kaubavoogudest kõrvaldamise poliitika ning tagada nende valdkondade poliitika vastastikune täiendavus; |
e) |
edendama ohustatuks peetavate puiduliikide kandmist ohustatud liikide loetellu vastavalt ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioonile ning |
f) |
tegema piirkondlikul ja üleilmsel tasandil koostööd, et laiendada metsa kaitset ja igat liiki metsa jätkusuutlikku kasutamist, kasutades sertimist metsa vastutustundliku haldamise edendamiseks. |
Artikkel 370
Kalatoodetega kauplemine
Võttes arvesse kalavarude jätkusuutliku vastutustundliku haldamise tagamise ja kaubanduses hea valitsemistava edendamise tähtsust, kohustuvad lepinguosalised:
a) |
edendama kalavarude majandamise head tava, et tagada kalavarude jätkusuutlik kaitse ja majandamine, lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisviisist; |
b) |
võtma tõhusaid meetmeid kalapüügi seireks ja kontrolliks; |
c) |
tagama piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt vastuvõetud kaitse- ja kontrollimeetmete täieliku järgimise ning tegema võimalikult ulatuslikku koostööd piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonidega ja nende raames ning |
d) |
tegema koostööd võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja sellega seotud tegevuse vastu, võttes igakülgseid, tulemuslikke ja läbipaistvaid meetmeid. Lepinguosalised kehtestavad ka poliitika ja meetmed, et takistada ebaseaduslikust, teatamata ja reguleerimata kalapüügist saadud toodete jõudmist kaubandusvoogudesse ja turule. |
Artikkel 371
Kaitsetaseme säilitamine
1. Lepinguosalised tunnistavad, et ei ole asjakohane soodustada kaubandust või investeeringuid siseriiklike keskkonna- ja tööjõualaste õigusnormidega ettenähtud kaitse vähendamise teel.
2. Lepinguosaline ei tohi võimaldada keskkonna- ja tööjõuvaldkonna õigusaktide täitmisest loobuda või teha neist erandeid, et toetada kaubandust, investeeringute paigutamist, soetamist, laiendamist ja säilitamist ning investorite tegevust oma territooriumil.
3. Lepinguosaline ei jäta oma keskkonna- ja tööjõualaseid õigusnorme järjepideva või korduva tegevuse või tegevusetuse kaudu tõhusalt täitmisele pööramata, et edendada kaubandust ja investeeringuid.
Artikkel 372
Teadusinfo
Kui lepinguosalised kavandavad ja rakendavad keskkonnatingimuste ja töötajate olukorra parandamiseks selliseid kaitsemeetmeid, mis võivad mõjutada kaubandust ja investeeringuid, peavad nad võtma arvesse olemasolevat teadus- ja tehnikateavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi, kaasa arvatud ettevaatuspõhimõtet.
Artikkel 373
Läbipaistvus
Lepinguosalised tagavad kooskõlas oma siseriiklikele õigusnormide ja käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 12. peatükiga „Läbipaistvus”, et nad töötavad välja, kehtestavad ja rakendavad lepinguosalistevahelist kaubandust ja investeeringuid mõjutada võivad keskkonna- ja tööjõutingimuste kaitse meetmeid läbipaistval viisil, neist nõuetekohaselt teavitades ja üldsusega konsulteerides ning valitsusvälistele osalejatele nõuetekohaselt ja aegsasti teavet edastades ja nendega konsulteerides.
Artikkel 374
Jätkusuutlikkusele avalduva mõju läbivaatamine
Lepinguosalised kohustuvad oma olemasolevate ning käesoleva lepingu alusel loodavate osalusprotsesside ja institutsioonide, näiteks kaubandusega seotud jätkusuutlikkusalase mõjuhindamise kaudu läbi vaatama, jälgima ja hindama käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” rakendamise mõju jätkusuutlikule arengule.
Artikkel 375
Ühine tegevus kaubanduse ja jätkusuutliku arengu valdkonnas
Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” eesmärkide saavutamiseks tööjõu- ja keskkonnapoliitika kaubandus aspektide valdkonnas on oluline tegutseda ühiselt. Nad võivad koostööd teha muu hulgas järgmistes valdkondades:
a) |
koostöö rahvusvahelistel foorumitel, mis käsitlevad kaubanduse ja jätkusuutliku arengu tööjõu- ja keskkonnaaspekte, eelkõige koostöö WTO, ILO, ÜRO keskkonnaprogrammi ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames; |
b) |
jätkusuutlikkusele avaldatava mõju analüüsi meetodite ja näitajate väljatöötamine; |
c) |
tööjõu- ja keskkonnaeeskirjade, -normide ja -standardite mõju kaubandusele ja investeeringutele ning kaubandus- ja investeerimiseeskirjade mõju tööjõu- ja keskkonnaalastele õigusaktidele, sealhulgas tööjõu- ja keskkonnakaitse valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ja poliitikale; |
d) |
käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” positiivne ja negatiivne mõju jätkusuutlikule arengule, samuti selle mõju suurendamise, ärahoidmise ja leevendamise viisid, võttes arvesse ühe või mõlema lepinguosaliste läbiviidud jätkusuutliku arengu mõjuhinnanguid; |
e) |
ILO põhi- ja esmatähtsate konventsioonide ning muude päevakohaste konventsioonide ning kaubanduse kontekstis asjakohaste mitmepoolsete keskkonnakokkulepete ratifitseerimise edendamine ja tulemuslik rakendamine; |
f) |
era- ja riiklike sertimis-, jälgitavus- ja märgistamiskavade, sealhulgas ökomärgistamise edendamine; |
g) |
ettevõtete sotsiaalse vastutuse edendamine, näiteks võttes meetmeid, et suurendada teadlikkust rahvusvaheliselt tunnustatud suunistest ja põhimõtetest ning parandada nende järgimist ja rakendamist ning järelmeetmete võtmist; |
h) |
ILO inimväärse töö tegevuskava kaubandusaspektid, sealhulgas järgmised valdkonnad: kaubanduse ning täieliku ja tootliku tööhõive omavaheline seotus, tööturu kohandamine, tööõiguse põhireeglid, tööjõustatistika, inimressursside areng ja elukestev õpe, sotsiaalne kaitse ja sotsiaalne kaasatus, sotsiaalne dialoog ja sooline võrdõiguslikkus; |
i) |
mitmepoolsete keskkonnakokkulepete kaubandusaspektid, sealhulgas tollikoostöö; |
j) |
kliimamuutuse vastu võitlemise praeguste ja tulevaste rahvusvaheliste strateegiate kaubandusaspektid, sealhulgas vähese CO2-heitega tehnoloogia ja energiatõhususe edendamine; |
k) |
kaubandusega seotud meetmed bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja jätkusuutliku kasutamise edendamiseks; |
l) |
kaubandusega seotud meetmed metsade hävitamise, sealhulgas ebaseadusliku metsaraie vastu võitlemiseks ning |
m) |
kaubandusega seotud meetmed jätkusuutliku kalanduse ja jätkusuutlikult majandatud kalavarudest saadud toodetega kauplemise edendamiseks. |
Artikkel 376
Institutsiooniline ja seiremehhanism
1. Lepinguosaline määrab oma haldussüsteemi kuuluva ameti, mis käesoleva peatüki rakendamisel tegutseb teise lepinguosalise jaoks kontaktpunktina.
2. Käesolevaga moodustatakse kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Allkomitee annab oma tegevuse kohta aru vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Allkomiteesse kuuluvad lepinguosaliste ametiasutuste kõrgemad ametnikud.
3. Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tuleb kokku esimese aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva ja seejärel vastavalt vajadusele, et kontrollida käesoleva peatüki rakendamist, sealhulgas artikli 375 kohast ühist tegevust. Allkomitee kehtestab oma kodukorra.
4. Kumbki lepinguosaline kutsub kokku uue riigisisese jätkusuutliku arengu nõuanderühma, kelle ülesanne on anda nõu käesoleva peatükiga seotud küsimustes, või peab nõu olemasoleva rühmaga, kui see on moodustatud. Need rühmad võivad muu seas ka omal algatusel esitada arvamusi ja soovitusi käesoleva jaotise rakendamise kohta.
5. Riiklikesse nõuanderühmadesse kuuluvad kodanikuühiskonna sõltumatud esindusorganisatsioonid ning selles on tasakaalustatult esindatud majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaala sidusrühmad, sh tööandjate ja töötajate organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.
Artikkel 377
Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum
1. Lepinguosalised aitavad kaasa oma territooriumil asutatud kodanikuühiskonna organisatsioone, sealhulgas siseriiklikke nõuanderühmi ja laiemat avalikkust hõlmava ühisfoorumi tekkele, et edendada dialoogi käesoleva lepingu jätkusuutliku arengu aspektide üle. Lepinguosalised taotlevad, et huvid oleksid esindatud tasakaalustatult ning et esindatud oleksid muu hulgas tööandjate ja töötajate organisatsioonid, keskkonnakaitsjad, äriühendused ning muud asjaomased sidusrühmad.
2. Ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum tuleb kokku kord aastas, kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti. Lepinguosalised lepivad ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi kodukorra suhtes kokku hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
3. Lepinguosalised teavitavad ühist kodanikuühiskonna dialoogi foorumit käesoleva peatüki rakendamisest. Ühise kodanikuühiskonna dialoogi foorumi seisukohad ja arvamused esitatakse lepinguosalistele ja avaldatakse.
Artikkel 378
Valitsuste konsultatsioonid
1. Käesolevast peatükist tulenevate küsimuste lahendamisel lähtuvad lepinguosalised üksnes käesoleva lepingu artikliga 379 kehtestatud korrast.
2. Lepinguosaline võib taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega käesolevast peatükist tulenevates küsimustes, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Taotluses esitatakse selge teave, et aidata probleemi välja selgitada, ja lühikokkuvõte käesoleva peatüki kohastest nõuetest. Konsultatsioone alustatakse viivitamata pärast seda, kui lepinguosaline on esitanud konsultatsioonitaotluse.
3. Lepinguosalised teevad kõik endast oleneva, et saavutada vastastikku rahuldav lahendus. Lepinguosalised võtavad arvesse ILO ja asjakohaste mitmepoolsete keskkonnaorganisatsioonide või -asutuste tegevust, et edendada lepinguosaliste ja kõnealuste organisatsioonide vahelist koostööd ning ühtsust. Vajaduse korral võivad lepinguosalised küsida nõu või abi kõnealustelt organisatsioonidelt või asutustelt või mis tahes isikult või asutuselt, keda nad peavad asjaomase küsimuse põhjalikuks uurimiseks asjakohaseks.
4. Kui lepinguosaline leiab, et küsimust tuleb veel arutada, võib kõnealune lepinguosaline taotleda küsimuse arutamiseks kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee kokkukutsumist, esitades teise lepinguosalise kontaktpunktile kirjaliku taotluse. Allkomitee tuleb kokku viivitamata ja püüab lahenduses kokku leppida.
5. Allkomitee võib vajaduse korral küsida nõu ühe või mõlema lepinguosalise riiklikult nõuanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja paluda abi muudelt ekspertidelt.
6. Lahendus, millele konsulteerivad lepinguosalised asjaomases küsimuses jõuavad, avaldatakse.
Artikkel 379
Eksperdikomisjon
1. Lepinguosaline võib 90 päeva möödumisel käesoleva lepingu artikli 378 lõike 2 kohase konsultatsioonitaotluse esitamisest taotleda eksperdikomisjoni kokkukutsumist, et uurida küsimust, mida ei ole valitsuste konsultatsioonide käigus rahuldavalt lahendatud.
2. Kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3. jao 1. ja 3. alljagu ning 14. peatüki „Vaidluste lahendamine” artiklit 406, samuti käesoleva lepingu XXXIII lisas esitatud kodukorda ning käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit.
3. Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee koostab oma käesoleva lepingu jõustumise järgsel esimesel koosolekul nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad osaleda eksperdikomisjoni tegevuses. Lepinguosaline nimetab vähemalt viis isikut, keda ta soovib näha eksperdina. Lisaks valivad lepinguosalised vähemalt viis isikut, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ja kes võivad täita eksperdikomisjoni esimehe kohuseid. Kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.
4. Lõikes 3 osutatud loetelu hõlmab isikuid, kellel on eriteadmised ja kogemused käesolevas peatükis käsitletud õiguse, tööjõupoliitika ja rahvusvahelise kaubanduse valdkonnas või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise alal. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ning nad tohi asjaomase küsimusega seoses vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud ühegi lepinguosalise valitsusega; nad peavad järgima käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud käitumisjuhendit.
5. Eksperdikomisjon käesoleva peatüki alusel tekkivate küsimuste lahendamiseks moodustatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud nimekirja kantud ekspertidest kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 385 ja XXXIII lisas sätestatud kodukorra 8. reegliga.
6. Eksperdikomisjon võib küsida teavet ja nõu oma äranägemisel lepinguosaliselt, riiklikult nõueanderühmalt (riiklikelt nõuanderühmadelt) ja mujalt. Käesoleva lepingu artiklites 365 ja 366 sätestatud mitmepoolsete lepingutega seotud küsimuste lahendamisel peaks eksperdikomisjon küsima teavet ja nõu ILO-lt ja mitmepoolsete keskkonnakokkulepete raames asutatud asutustelt.
7. Eksperdikomisjon esitab aruande lepinguosalistele vastavalt käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” sätestatud asjakohasele menetlusele. Aruandes esitatakse tuvastatud asjaolud, asjakohaste sätete kohaldatavus ja eksperdikomisjoni järelduste ja soovituste põhjendus. Lepinguosalised avaldavad aruande 15 päeva jooksul pärast selle esitamist.
8. Lepinguosalised arutavad meetmete võtmist, võttes arvesse eksperdikomisjoni aruannet ja soovitusi. Asjaomane lepinguosaline teavitab nõuanderühma(sid) ja teist lepinguosalist meetmete suhtes tehtud otsusest hiljemalt kolm kuud pärast aruande avaldamist. Eksperdikomisjoni soovituste rakendamist jälgib kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomitee. Nõuandeorganid ja ühine kodanikuühiskonna dialoogi foorum võivad selle kohta esitada oma arvamusi kaubanduse ja jätkusuutliku arengu allkomiteele.
14. PEATÜKK
Vaidluste lahendamine
Artikkel 380
Eesmärk
Käesoleva peatüki eesmärk on luua tulemuslik ja tõhus mehhanism, et vältida ja lahendada lepinguosalistevahelisi vaidlusi seoses käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise ja kohaldamisega ning võimaluse korral leida ühine lahendus.
Artikkel 381
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse kõikide vaidluste suhtes, mis tekivad käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui ei ole sätestatud teisiti.
Artikkel 382
Konsultatsioonid
1. Lepinguosalised püüavad lahendada kõik käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud vaidlused omavahel heauskselt konsulteerides, eesmärgiga jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.
2. Konsultatsiooni algatamiseks esitab lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjaliku konsultatsioonitaotluse, milles esitatakse taotluse põhjendus ning nimetatakse probleemi valmistanud meede ja see, milliseid käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätteid tuleb tema hinnangul kohaldada; konsultatsioonitaotluse koopia saadetakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele.
3. Konsultatsioonid peetakse 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest ja need toimuvad selle lepinguosalise territooriumil, kellele konsultatsioonitaotlus esitati, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku teisiti. Konsultatsioonid loetakse lõppenuks 30 päeva pärast taotluse saamist, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata. Konsultatsioonid, eelkõige kõik andmed ja seisukohad, mille lepinguosalised konsultatsioonide käigus avaldavad, on konfidentsiaalsed, ilma et see piiraks lepinguosaliste õigusi mis tahes edasises menetluses.
4. Konsultatsioonid kiireloomulistes küsimustes, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenustega seoses, peetakse 15 päeva jooksul alates sellest, kui taotluse adressaadiks olev lepinguosaline on taotluse kätte saanud, ning loetakse lõppenuks selle 15päevase tähtaja täitumisel, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.
5. Kui lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei vasta konsultatsioonitaotlusele 10 päeva jooksul pärast taotluse saamist, või juhul, kui konsultatsioone ei korraldata vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 või 4 sätestatud tähtaegadele, või juhul, kui konsultatsioonid lõpetatakse ilma mõlemat poolt rahuldava lahenduseni jõudmata, võib konsultatsioonitaotluse esitanud lepinguosaline taotleda käesoleva lepingu artikli 384 kohase menetluse algatamist.
6. Konsultatsioonide käigus esitavad lepinguosalised piisavalt faktilist teavet, et võimaldada põhjalikult uurida, kuidas meede või mis tahes muu küsimus mõjutab käesoleva lepingu täitmist ja rakendamist.
7. Kui konsultatsioonid käsitlevad energiakaupade transporti võrkude kaudu ning üks lepinguosaline peab vaidluse lahendamist lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse tõttu kiireloomuliseks küsimuseks, toimuvad konsultatsioonid kolme päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ja need loetakse lõppenuks kolme päeva möödumisel taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku konsultatsioone jätkata.
Artikkel 383
Vahendus
Lepinguosaline võib teiselt lepinguosaliselt taotleda vahendusmenetluse algatamist lepinguosalistevahelist kaubandust või investeeringuid kahjustava meetme suhtes vastavalt käesoleva lepingu XXXII lisale.
Artikkel 384
Vahekohtumenetluse algatamine
1. Kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada käesoleva lepingu artiklis 382 sätestatud konsultatsioonide teel, võib konsulteerimist taotlenud lepinguosaline taotleda vahekohtu moodustamist vastavalt käesolevale artiklile.
2. Vahekohtu moodustamise taotlus esitatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses, milline meede on kõne all, ja selgitab, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.
Artikkel 385
Vahekohtu moodustamine
1. Vahekohus koosneb kolmest kohtunikust.
2. Lepinguosalised konsulteerivad omavahel ja lepivad kokku vahekohtu koosseisus 10 päeva jooksul pärast kuupäeva, millal lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai vahekohtu moodustamise taotluse.
3. Kui lepinguosalised ei suuda käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vahekohtu koosseisus kokkuleppele jõuda, võib iga lepinguosaline viie päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumist nimetada vahekohtuniku oma nimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 404 koostatud nimekirja koosseisu. Kui mõnel vaidluses osaleval lepinguosalisel ei õnnestu vahekohtunikku määrata, valib vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või tema esindaja teise vaidluses osaleva lepinguosalise taotluse korral vahekohtuniku loosi teel kõnealuse lepinguosalise nimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 404 koostatud nimekirja koosseisu.
4. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele vahekohtu eesistuja osas lõikes 2 kehtestatud tähtaja jooksul ja kui üks vaidluses osalev pool esitab vastavasisulise taotluse, valib kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või tema esindaja loosi teel vahekohtu eesistuja nimekirjast, mis kuulub kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 404 koostatud nimekirja koosseisu.
5. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimees või tema esindaja valib vahekohtunikud viie päeva jooksul pärast seda, kui emb-kumb lepinguosaline esitab lõikes 3 ja 4 nimetatud taotluse.
6. Vahekohtu moodustamise kuupäev on päev, mil käesoleva lepingu XXXIII lisas esitatud kodukorra kohaselt nõustub enda nimetamisega viimane kolmest väljavalitud vahekohtunikust.
7. Kui käesoleva artikli lõikes 3 ja 4 nimetatud taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud ühtegi käesoleva lepingu artiklis 404 nimetatud nimekirja või kui need ei sisalda piisavalt isikute nimesid, valitakse kolm vahekohtunikku loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise poolt ametlikult kandidaadiks esitatud isikute seast.
8. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, lõike 3 teist lauset ja lõiget 4, kuid mitte lõiget 2, kusjuures lõikes 5 nimetatud tähtaja pikkuseks on kaks päeva.
Artikkel 386
Kiireloomulise juhtumi puhul tehtav eelotsus
Lepinguosalise taotlusel teeb vahekohus 10 päeva jooksul pärast oma moodustamist eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.
Artikkel 387
Vahekohtu aruanne
1. Hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjendusi. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu esimees sellest kirjalikult teavitama lepinguosalisi ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.
2. Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.
3. Kiireloomulistel juhtumitel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ning -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha esitada oma aruanne 45 päeva jooksul, kuid mitte mingil juhul hiljem kui 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Lepinguosaline võib 7 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse selle aruande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.
4. Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Vahekohtu lõppotsuses kajastatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ja selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.
5. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, esitatakse vahearuanne 20 päevaga alates vahekohtu moodustamisest ja käesoleva artikli lõike 2 kohane taotlus viie päeva jooksul alates kirjaliku aruande esitamisest. Vahekohus võib ka otsustada vahearuandest loobuda.
Artikkel 388
Kiireloomuliste energiaalaste vaidluste lepitamine
1. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, võib lepinguosaline paluda vahekohtu eesistujal tegutseda lepitajana kõigis vaidlusega seonduvates küsimustes, esitades vahekohtule vastava taotluse.
2. Lepitaja püüab vaidluse konsensuslikult lahendada või kokku leppida menetluses sellise lahenduse saavutamiseks. Kui lepitaja ei ole 15 päeva jooksul alates enda lepitajaks määramisest suutnud kõnealust kokkulepet saavutada, pakub ta välja lahenduse või lahenduse saavutamise menetluse ning teeb otsuse muude tingimuste kohta, mis kehtivad tema poolt määratud tähtajast kuni vaidluse lahendamiseni.
3. Lepinguosalised ning nende kontrolli või jurisdiktsiooni all olevad isikud peavad kinni lõikes 2 esitatud tingimusi käsitlevatest soovitustest kolme kuu jooksul pärast lepitaja otsust või vaidluse lahendamiseni, olenevalt sellest, kumb leiab aset varem.
4. Lepitaja järgib käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud tegevusjuhendit.
Artikkel 389
Vahekohtu otsuse teatavakstegemine
1. Vahekohus teeb oma otsuse lepinguosalistele ning vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et sellest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada, peab vahekohtu esimees sellest lepinguosalisi ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed kirjalikult teavitama, märkides ära viivituse põhjused ja kuupäeva, mil vahekohus kavatseb otsuse teatavaks teha. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 150 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.
2. Kiireloomulistel juhtudel, sealhulgas kergesti riknevate ja hooajakaupade ja -teenuste puhul, teeb vahekohus kõik võimaliku, et teha oma otsus teatavaks 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 75 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.
3. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab kiireloomuliseks lepinguosalistevahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu, teeb vahekohus oma otsuse teatavaks 40 päeva jooksul alates oma moodustamise kuupäevast.
Artikkel 390
Vahekohtu otsuse täitmine
Vajaduse korral võtab lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, kiiresti kõik vajalikud meetmed, et tagada vaidlusaluse küsimuse kohta tehtud vahekohtu otsuse heauskne täitmine.
Artikkel 391
Otsuse täitmise mõistlik tähtaeg
1. Juhul kui otsust ei ole võimalik täita kohe, püüavad lepinguosalised selle täitmise tähtajas kokkuleppele jõuda. Sellisel juhul peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, hiljemalt 30 päeva pärast vahekohtu otsuse lepinguosalistele teatavakstegemist kaebuse esitanud lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatama, kui kiiresti ta otsuse suudab täita (edaspidi „mõistlik tähtaeg”), ning esitab põhjenduse kavandatava tähtaja pikkuse kohta.
2. Kui lepinguosalised ei suuda vahekohtu otsuse täitmiseks vajalikus mõistlikus tähtajas kokku leppida, võib kaebuse esitanud lepinguosaline esitada vahekohtule kirjaliku taotluse mõistliku tähtaja kindlaksmääramiseks 20 päeva jooksul pärast lõikes 1 sätestatud teate saamist lepinguosaliselt, kelle vastu kaebus esitati. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 20 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
3. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teavitab kaebuse esitanud lepinguosalist vahekohtu otsuse täitmisel tehtud edusammudest kirjalikult hiljemalt 30 päeva enne mõistliku tähtaja möödumist.
4. Mõistlikku tähtaega võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada.
Artikkel 392
Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete läbivaatamine
1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele enne mõistliku tähtaja möödumist, milliseid meetmeid ta on võtnud vahekohtu otsuse täitmiseks.
2. Kui lepinguosalised ei jõua kokkuleppele lõike 1 kohaselt teatatud meetme olemasolus või selle kokkusobivuses käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetega, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Selles taotluses nimetatakse, milline meede on kõne all, ja selgitatakse, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetega; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.. Algne vahekohus edastab oma otsuse lepinguosalistele ning kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamist.
Artikkel 393
Ajutised parandusmeetmed otsuse täitmata jätmise korral
1. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, ei teata enne mõistliku tähtaja möödumist ühestki vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmest või kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks ei ole võetud ühtki meedet või et meede, millest on käesoleva lepingu artikli 392 lõike 1 kohaselt teatatud, ei ole kooskõlas kõnealuse lepinguosalise kohustustega, mis tulenevad käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetest, peab lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, kaebuse esitanud lepinguosalise taotlusel pärast temaga konsulteerimist pakkuma ajutist kompensatsiooni.
2. Juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline otsustab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajutist kompensatsiooni mitte taotleda, või juhul, kui selline taotlus esitatakse, kuid kompensatsiooni suhtes ei jõuta kokkuleppele 30 päeva jooksul pärast mõistliku tähtaja möödumist või käesoleva lepingu artikli 392 kohast vahekohtu otsust, mille kohaselt meetmeid ei ole võetud või võetud meede ei ole kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetega, on kaebuse esitanud lepinguosalisel õigus peatada käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetest tulenevate kohustuste täitmine rikkumisega põhjustatud tühistamise või vähendamisega võrdväärses ulatuses, teatades sellest teisele lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Teates märgitakse, millises ulatuses kohustuste täitmine peatatakse. Pärast 10 tööpäeva möödumist ajast, mil lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, sai kõnealuse teate kätte, võib kaebuse esitanud lepinguosaline kohustuste täitmise igal ajal peatada, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on taotlenud käesoleva artikli lõike 3 kohase vahekohtumenetluse algatamist.
3. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, on arvamusel, et kohustuste täitmise peatamise ulatus ei ole võrdväärne rikkumise põhjustatud tühistamise või vähenemisega, võib ta kirjalikult taotleda, et selles küsimuses teeks otsuse algne vahekohus. Sellisest taotlusest teatatakse kaebuse esitanud lepinguosalisele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele enne lõikes 2 nimetatud 10-päevase tähtaja möödumist. Algne vahekohus teeb oma otsuse kohustuste täitmise peatamise ulatuse kohta lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kohustuste täitmist ei peatata enne, kui algne vahekohus on oma otsuse teatavaks teinud, ja peatamine peab olema kooskõlas vahekohtu otsusega.
4. Käesoleva artikli kohane kohustuste peatamine ja kompenseerimine peab olema ajutine ja seda ei kohaldata, kui:
a) |
lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele mõlemat poolt rahuldavas lahendusesvastavalt käesoleva lepingu artiklile 398; |
b) |
lepinguosalised on jõudnud kokkuleppele, et käesoleva lepingu artikli 392 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud meetmete võtmise tulemusel on lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täitnud käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätted, ning |
c) |
käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätteid rikkuvad meetmed on tühistatud või muudatuste abil kõnealuste sätetega kooskõlla viidud vastavalt käesoleva lepingu artikli 392 lõikele 1. |
Artikkel 394
Parandusmeetmed kiireloomuliste energiaalaste vaidluste puhuks
1. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 11. peatükki „Kaubandusvaldkonna energiaküsimused” käsitleva vaidluse korral, mida üks lepinguosaline peab lepinguosaliste vahelise maagaasi-, nafta- või elektritranspordi täieliku või osalise katkestuse või selle ohu tõttu kiireloomuliseks, kohaldatakse käesoleva parandusmeetmete artikli sätteid.
2. Erandina käesoleva lepingu artiklitest 391, 392 ja 393 võib kaebuse esitanud lepinguosaline peatada käesoleva lepingu V jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmise võrdväärses ulatuses tühistamise või vähendamisega, mille on põhjustanud lepinguosaline, kes ei ole vahekohtu otsust täitnud 15 päeva jooksul alates selle avaldamisest. Selline kohustuste täitmise peatamine võib jõustuda kohe. Kohustuste täitmise võib peatada nii kauaks, kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, täidab vahekohtu otsuse.
3. Kui lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vaidlustab otsuse mittetäitmise fakti või otsuse mittetäitmisest tuleneva kohustuste täitmise peatamise ulatuse, võib ta algatada käesoleva lepingu artikli 393 lõike 3 või artikli 395 kohase menetluse, mis vaadatakse kiiresti läbi. Kaebuse esitanud lepinguosaliselt nõutakse kohustuste täitmise peatamise lõpetamist või kohandamist alles seejärel, kui vahekohus on teinud vastava otsuse, samuti võib ta menetluse tulemuse selgumiseni jätta peatamise jõusse.
Artikkel 395
Vahekohtu otsuse täitmiseks võetud meetmete kontrollimine pärast otsuse täitmata jätmise korral ajutiste parandusmeetmete võtmist
1. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, teatab kaebuse esitanud lepinguosalisele ja vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele meetmetest, mis ta on pärast kontsessioonide peatamist või ajutise kompensatsiooni kohaldamist vahekohtu otsuse täitmiseks võtnud. Kaebuse esitanud lepinguosaline lõpetab kontsessioonide peatamise 30 päeva jooksul pärast teate saamist, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud juhtudel. Juhul, kui kohaldatakse kompensatsiooni, kuid välja arvatud lõike 2 kohastel juhtudel, võib lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, lõpetada kompensatsiooni kohaldamise 30 päeva jooksul pärast seda, kui ta on esitanud teate vahekohtu otsuse täitmise kohta.
2. Kui lepinguosalised ei jõua 30 päeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva kokkuleppele, kas lepinguosalise, kelle vastu kaebus esitati, teatatud meede vastab käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetele, esitab kaebuse esitanud lepinguosaline algsele vahekohtule kirjaliku taotluse teha selles küsimuses otsus. Taotlusest tuleb teavitada samaaegselt teist lepinguosalist ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed. Vahekohtu otsus tehakse lepinguosalistele ja kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele teatavaks 45 päeva jooksul pärast taotluse esitamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et otsuse täitmiseks võetud meede on kooskõlas käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätetega, tuleb olenevalt olukorrast lõpetada kohustuste täitmise peatamine või kompensatsioon. Vajaduse korral kohandab kaebuse esitanud lepinguosaline kontsessioonide peatamise ulatust, viies selle vahekohtu otsusega ettenähtud tasemele.
Artikkel 396
Vahekohtunike asendamine
Kui käesoleva peatüki kohase vahekohtumenetluse käigus vahekohus või mõni selle liikmetest ei saa vahekohtu töös osaleda, astub tagasi või ei täida käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud tegevusjuhendis sätestatud nõudeid ja tuleks seetõttu asendada, kohaldatakse käesoleva lepingu artiklis 385 sätestatud korda. Vahekohtu otsusest teatamise tähtaega pikendatakse selle aja võrra, mida on vaja uue vahekohtuniku ametisse nimetamiseks, kuid mitte rohkem kui 20 päeva võrra.
Artikkel 397
Vahekohtu- ja vastavusmenetluse peatamine ja lõpetamine
Kui vahekohus saab lepinguosalistelt kirjaliku taotluse, peatab ta oma töö lepinguosaliste vahel kokku lepitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks. Vahekohus jätkab oma tööd enne selle tähtaja lõppu lepinguosaliste kirjaliku taotluse korral või kõnealuse perioodi lõpul ühe lepinguosalise kirjaliku taotluse korral. Taotluse esitanud lepinguosaline teavitab sellest vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee esimeest ja teist lepinguosalist. Menetlus lõpetatakse, kui lepinguosalised ei esita kokkulepitud peatamisaja lõppemisel taotlust jätkata vahekohtu tööd. Vahekohtu töö peatamine ja lõpetamine ei piira lepinguosaliste õigusi mis tahes muus menetluses, kui käesoleva lepingu artiklist 405 ei tulene teisiti.
Artikkel 398
Lepinguosalisi rahuldav lahendus
Lepinguosalised võivad mis tahes ajal leida käesoleva peatükiga hõlmatud vaidlusele mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse. Nad teavitavad sellisest otsusest üheskoos vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed ja vajaduse korral ka vahekohtu eesistujat. Kui lahendus nõuab lepinguosalise vastavate siseriiklike menetluste kohast heakskiitu, viidatakse teates sellele nõudele ja vaidluse lahendamise menetlus peatatakse. Kui sellist heakskiitu ei ole vaja või kui teatatakse sellise siseriikliku menetluse lõpetamisest, siis vaidluse lahendamise menetlus lõpetatakse.
Artikkel 399
Kodukord
1. Käesoleva peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust reguleeritakse käesoleva lepingu XXXIII lisas sätestatud kodukorra ja XXXIV lisas esitatud tegevusjuhendiga.
2. Vahekohtu istungid on avalikud, kui kodukorras ei ole ette nähtud teisiti.
Artikkel 400
Teavitamine ja tehniline nõustamine
Vahekohus võib lepinguosalise taotlusel või omal algatusel koguda mis tahes allikatest, sealhulgas vaidluse pooltelt, mis tahes teavet, mida ta peab vahekohtu tegevuse seisukohalt vajalikuks. Vahekohtul on õigus küsida ka ekspertide arvamust, kui ta peab seda vajalikuks. Enne selliste ekspertide valimist konsulteerib vahekohus lepinguosalistega. Lepinguosaliste territooriumil asutatud juriidilistel isikutel ja füüsilistel isikutel on vastavalt kodukorrale õigus esitada vahekohtule amicus curiae kokkuvõtteid. Kogu käesoleva artikli kohaselt saadud teave tuleb edastada mõlemale lepinguosalisele, kes võivad esitada märkusi.
Artikkel 401
Tõlgendamisreeglid
Vahekohus tõlgendab käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätteid vastavalt rahvusvahelise avaliku õiguse tõlgendamise tavadele, sealhulgas 1969. aasta rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioonile. Vahekohus võtab arvesse ka asjakohaseid tõlgendusi, mis on esitatud WTO vaidluste lahendamise organi poolt vastuvõetud vahekohtute otsustes ja apellatsioonikogu otsustes. Vahekohtu otsustega ei saa suurendada ega vähendada lepinguosaliste õigusi ja kohustusi, mis on ettenähtud käesoleva lepingu kohaselt.
Artikkel 402
Vahekohtu otsused
1. Vahekohus püüab teha kõik otsused ühehäälselt, kui see on võimalik. Kui aga ühehäälset otsust ei suudeta teha, otsustatakse vaidlusalune küsimus häälteenamusega. Vahekohtunike eriarvamusi ei avalikustata.
2. Lepinguosalised nõustuvad vahekohtu otsustega ilma tingimusi esitamata. Vahekohtu otsustega ei looda füüsilistele ja juriidilistele isikutele õigusi ega kohustusi. Otsustes esitatakse tuvastatud asjaolud, käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud asjakohaste sätete kohaldatavus ja vahekohtu järelduste põhjendus. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee teeb vahekohtu otsused tervikuna üldsusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui ta otsustab seda äriteabe konfidentsiaalsuse tagamise huvides mitte teha.
Artikkel 403
Hagi esitamine Euroopa Liidu Kohtule
1. Käesolevas artiklis sätestatud menetlusi kohaldatakse vaidluste suhtes, mis käsitlevad käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3. peatükis „Tehnilised kaubandustõkked”, 4. peatükis „Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed”, 5. peatükis „Tolli ja kaubanduse soodustamine”, 6. peatükis „Ettevõtete asutamine, teenuskaubandus ja e-kaubandus”, 8. peatükis „Riigihanked” ja 10. peatükis „Konkurents” sisalduva ning järkjärgulise ühtlustamisega seonduva sätte või muul viisil liidu õigusnormile viitamise teel lepinguosalisele kohustusi paneva sätte tõlgendamist ja rakendamist.
2. Kui vaidluse käigus kerkib esile probleem lõikes 1 osutatud liidu õigusakti tõlgendamise kohta, ei otsusta küsimust vahekohus, vaid ta palub küsimuse lahendada Euroopa Liidu Kohtul. Sellistel juhtudel peatatakse vahekohtu otsuste suhtes kohaldatavate tähtaegade kulgemine seniks, kuni Euroopa Liidu Kohus on teinud oma otsuse. Euroopa Liidu Kohtu otsused on vahekohtule siduvad.
Artikkel 404
Vahekohtunike nimekirjad
1. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee koostab hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist nimekirja vähemalt 15 isikust, kes soovivad ja saavad täita vahekohtuniku ülesandeid. Nimekiri sisaldab kolme osanimekirja: kummagi lepinguosalise nimekirja ning nimekirja isikutest, kes ei ole kummagi lepinguosalise kodanikud ning kes võivad täita vahekohtu eesistuja kohuseid. Igasse osanimekirja kantakse vähemalt viis isikut. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee tagab, et nimekiri on alati täielik.
2. Vahekohtunikel peab olema õiguse ja rahvusvahelise kaubanduse alaseid eriteadmisi ja kogemusi. Nad peavad olema sõltumatud, täitma oma ülesandeid üksikisikuna ega tohi vastu võtta juhtnööre üheltki organisatsioonilt ega valitsuselt ega olla seotud lepinguosaliste valitsusega ning nad peavad järgima käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud tegevusjuhendit.
3. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võib koostada 12 isikust koosnevaid lisanimekirju, millesse kuuluvad konkreetsete käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondade asjatundjad. Lepinguosaliste kokkuleppel võib vahekohtu moodustamisel kasutada lisanimekirju käesoleva lepingu artikliga 385 ettenähtud korras.
Artikkel 405
Seos WTO raames võetud kohustustega
1. Käesoleva peatüki vaidluste lahendamist käsitlevad sätted ei piira tegutsemist WTO raames, sealhulgas vaidluste lahendamise menetlust.
2. Kui küsimus on kohustuses, mis on üldiselt võrdväärne nii käesoleva lepingu kui ka WTO asutamislepingu alusel, ei taotle lepinguosaline konkreetse meetme puhul hüvitist mõlema lepingu alusel. Juhul kui vaidluste lahendamise menetlus on algatatud, ei esita lepinguosaline taotlust hüvitise saamiseks teisele foorumile sellise kohustuse rikkumise eest, mis on üldiselt võrdväärne teises lepingus sätestatud kohustusega, välja arvatud juhul, kui esimesena valitud foorum ei suuda menetluslikel või jurisdiktsioonist tulenevatel põhjustel kõnealuse kohustuse rikkumise kohta otsust langetada.
3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel:
a) |
WTO asutamislepingu kohane vaidluse lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada WTO vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe artikli 6 kohane vahekohus ning |
b) |
käesoleva peatüki kohane vaidluste lahendamise menetlus loetakse algatatuks lepinguosalise taotlusega moodustada käesoleva lepingu artikli 384 kohane vahekohus. |
4. Ükski käesoleva lepingu säte ei takista lepinguosalist peatamast kohustuste täitmist WTO vaidluste lahendamise organi loal. WTO asutamislepingule ei saa tugineda, et takistada lepinguosalist peatamast käesoleva peatüki kohaste kohustuste täitmist.
Artikkel 406
Tähtajad
1. Kõiki käesolevas peatükis sätestatud tähtaegu, sealhulgas vahekohtute otsuste teatavakstegemise tähtaegu, arvestatakse kalendripäevades alates viidatud toimingule või sündmusele järgnevast päevast, kui ei ole ette nähtud teisiti.
2. Kõiki käesolevas peatükis osutatud tähtaegu võib muuta vaidluse osapoolte vastastikusel kokkuleppel. Vahekohus võib igal ajal teha lepinguosalistele ettepaneku muuta käesolevas peatükis osutatud tähtaegu, esitades ettepaneku põhjenduse.
15. PEATÜKK
V jaotises ettenähtud õigusaktide ühtlustamise suhtes kohaldatavad üldsätted
Artikkel 407
Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise käik
1. Lepinguosalised arutavad korrapäraselt ja vähemalt kord aastas vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomitees õigusaktide ühtlustamise vastavust V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6., 8. ja 10. peatükis sätestatud kokkulepitud ajakavadele, et lihtsustada käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Moldova Vabariigi õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise hindamist vastavalt artiklitele 451 ja 452.
2. Liidu taotlusel ning arutelu huvides esitab Moldova Vabariik kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kirjalikult teabe käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud valdkondadesse kuuluvate Moldova Vabariigi õigusaktide ELi õigustikuga ühtlustamise ning ühtlustatud õigusaktide tulemusliku rakendamise ja täitmise käigu kohta.
3. Kui Moldova Vabariik leiab, et mõne lõikes 1 osutatud peatüki kohaste õigusaktide ühtlustamine on lõpule viidud, teatab ta sellest liidule.
Artikkel 408
Vastuolus olevate siseriiklike õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Õigusaktide ühtlustamise käigus tühistab Moldova Vabariik oma õigusnormid ja lõpetab tavad, mis on vastuolus liidu õigusnormidega ning siseriiklike õigusnormidega, mis on käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusvaldkondades ühtlustatud ELi õigusaktidega.
Artikkel 409
Kaubandusega seotud valdkondade õigusaktide ühtlustamise hindamine
1. Liit alustab V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” osutatud ühtlustamise hindamist pärast seda, kui Moldova Vabariik on vastavalt käesoleva lepingu artikli 407 lõikele 3 liitu teavitanud, kui käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 4. ja 8. peatükis ei ole sätestatud teisiti.
2. Liit hindab, kas Moldova Vabariigi õigusaktid on ühtlustatud ELi õigusaktidega ning kas nende rakendamine ja täitmine on tulemuslik. Moldova Vabariik annab liidule kogu hindamiseks vajaliku teabe keeles, mis omavahel kokku lepitakse.
3. Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas Moldova Vabariigis on olemas tema õigusaktide tulemuslikuks rakendamiseks ja täitmiseks vajalik taristu, asutused ja menetlused ning kuidas need toimivad.
4. Lõike 2 kohase hindamise käigus võtab liit arvesse, kas leidub siseriiklikke õigusnorme ja tavasid, mis on vastuolus liidu õigusnormidega ning siseriiklike õigusnormidega, mis on käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusvaldkondades ühtlustatud ELi õigusaktidega.
5. Liit teavitab Moldova Vabariiki hindamise tulemustest 12 kuu jooksul alates lõikes 1 nimetatud hindamise algusest, kui ei ole ette nähtud teisiti. Lepinguosalised arutavad hinnangut vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitees või mõnes selle allkomitees kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 452, kui ei ole ette nähtud teisiti.
Artikkel 410
Õigusaktide ühtlustamise käik
1. Moldova Vabariik tagab ELi õigusaktidega ühtlustatud siseriiklike õigusaktide tulemusliku rakendamise ja teeb kõik vajaliku selleks, et võtta liidu õigusaktides tehtud muudatusi arvesse oma õigusaktides, mis kuuluvad käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud kaubandusvaldkondadesse.
2. Moldova Vabariik hoidub mis tahes tegevusest, mis võiks kahjustada käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud õigusaktide ühtlustamise eesmärkide ja tulemuste saavutamist.
3. Liit teavitab Moldova Vabariiki kõigist lõplikest Euroopa Komisjoni ettepanekutest võtta vastu või muuta selliseid liidu õigusakte, millega Moldoval tuleb ühtlustada oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu V jaotisele „Kaubandus ja kaubandusküsimused”.
4. Moldova Vabariik teavitab liitu seadusandlikest algatustest ja meetmetest, sealhulgas siseriiklikest tavadest, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu V jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate Moldova Vabariigi kohustuste täitmist.
5. Taotluse saamisel arutavad lepinguosalised käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud ettepanekute ja meetmete mõju Moldova Vabariigi õigusaktidele ja käesoleva lepingu V jaotisest „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tulenevate kohustuste täitmisele.
6. Kui Moldova Vabariik muudab oma õigusakte vastavalt käesoleva lepingu artikli 409 kohase hindamise tulemustele, et võtta arvesse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6., 8. ja 10. peatükis tehtud muudatusi, teeb liit uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 409. Kui Moldova Vabariik võtab muid meetmeid, mis võivad mõjutada liidu õigusaktidega ühtlustatud õigusaktide rakendamist ja täitmist, võib liit teha uue hindamise vastavalt käesoleva lepingu artiklile 409.
7. Soodustused, mida liit on võimaldanud, lähtudes hinnangust, et Moldova Vabariigi õigusaktid on ühtlustatud liidu õigusaktidega ning neid rakendatakse ja täidetakse tõhusalt, võib, kui olukord seda nõuab, ajutiselt peatada kooskõlas lõikega 8, kui Moldova Vabariik ei ühtlusta oma õigusakte liidu õigusaktidega pärast käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” muutmist, kui lõikes 6 osutatud hindamise tulemusel selgub, et Moldova Vabariigi õigusaktid ei ole enam kooskõlas liidu õigusaktidega, ja kui käesoleva lepingu artikliga 434 moodustatud assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust ajakohastada käesoleva lepingu V jaotis „Kaubandus ja kaubandusküsimused” vastavalt liidu õigusaktide muutmisele.
8. Kui liit kavatseb sellise peatamise rakendada, teatab ta sellest viivitamatult Moldova Vabariigile. Moldova Vabariik võib suunata küsimuse vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele ühe kuu jooksul alates teate saamisest, esitades põhjendused kirjalikult. Kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee arutab küsimust kolme kuu jooksul pärast selle temale suunamist. Kui küsimust ei suunata kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele või kui komitee ei suuda seda lahendada kolme kuu jooksul alates küsimuse temale suunamisest, võib liit soodustused peatada. Kui kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee küsimuse hiljem lahendab, lõpetatakse peatamine kohe.
Artikkel 411
Teabevahetus
Teabevahetus V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohase õigusaktide ühtlustamise teemadel toimub käesoleva lepingu artikli 358 lõikega 1 asutatud kontaktpunktide kaudu.
Artikkel 412
Üldsätted
1. Vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee võtab vastu õigusaktide ühtlustamise hindamise ja selle kohta tulemusliku teabevahetuse tagamise korra, nähes muu hulgas ette vahetatava teabe vormi ja sisu ning teabevahetuse keele.
2. Käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud viited konkreetsele liidu õigusaktidele hõlmavad ka muudatusi, täiendusi ja asendusmeetmeid, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas enne 29. novembrit 2013.
3. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 3., 4., 5., 6., 8. ja 10. peatüki sätted on käesoleva peatüki sätete suhtes ülimuslikud niivõrd, kuivõrd need sätted on omavahel vastuolus.
4. Käesoleva peatüki sätete rikkumise teateid ei menetleta vastavalt käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükile „Vaidluste lahendamine”.
VI JAOTIS
RAHALINE ABI NING PETTUSEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED
1. PEATÜKK
Rahaline abi
Artikkel 413
Moldova Vabariik saab rahalist abi vastavate ELi rahastamismehhanismide ja -vahendite kaudu. Moldova Vabariik võib laenu saada ka Euroopa Investeerimispangalt, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt ning muudelt rahvusvahelistelt finantsinstitutsioonidelt. Rahalise abiga aidatakse kaasa käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele ja seda antakse käesoleva peatüki kohaselt.
Artikkel 414
Rahalise abi andmise põhimõtted nähakse ette ELi rahastamisvahendeid käsitlevate määrustega.
Artikkel 415
Lepinguosaliste vahel kokku lepitud ELi rahalise abi prioriteetsed valdkonnad nähakse ette iga-aastaste tegevusprogrammidega, mis põhinevad mitmeaastastel raamistikel, kus kajastuvad kokkulepitud poliitilised prioriteedid. Kõnealuste programmidega kehtestatud abisummade puhul võetakse arvesse Moldova Vabariigi vajadusi, valdkondlikku suutlikkust ja reformide edukust, eelkõige käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.
Artikkel 416
Olemasolevate vahendite parimaks ärakasutamiseks püüavad lepinguosalised tagada, et ELi abi rakendatakse tihedas koostöös ja kooskõlastatult teiste doonorriikide, abiorganisatsioonide ja rahvusvaheliste finantsasutustega ning kooskõlas rahvusvaheliste abi tõhususe põhimõtetega.
Artikkel 417
Finantsabi põhiline õiguslik, haldus- ja tehniline baas määratakse kindlaks lepinguosaliste vastavasisuliste lepingute raames.
Artikkel 418
Assotsieerimisnõukogule teatatakse finantsabi alal tehtud edusammudest ja selle rakendamisest ning selle mõjust käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisele. Selleks vahetavad lepinguosaliste asjaomased asutused pidevalt asjaomast järelevalve- ja hindamisteavet.
Artikkel 419
Lepinguosalised annavad abi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning teevad koostööd ELi ja Moldova Vabariigi finantshuvide kaitsmisel vastavalt käesoleva jaotise 2. peatükile „Pettusevastased ja kontrollisätted”.
2. PEATÜKK
Pettusevastased ja kontrollisätted
Artikkel 420
Mõisted
Käesolevas peatükis kasutatakse käesoleva lepingu IV protokollis sätestatud mõisteid.
Artikkel 421
Reguleerimisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse lepinguosaliste vahel edaspidi sõlmitavate lepingute ja rahastamisvahendite suhtes ning kõigi muude ELi rahastamisvahendite suhtes, millega Moldova Vabariik võib ühineda, ilma et see piiraks muid täiendavaid sätteid, mis reguleerivad auditeid, kohapealseid kontrolle, inspekteerimisi, kontrollimeetmeid ja pettusevastaseid meetmeid, kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Kontrollikoja omi.
Artikkel 422
Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse ennetamise meetmed
Lepinguosalised võtavad mõjusaid meetmeid, et ennetada pettust, korruptsiooni ja mis tahes muud ebaseaduslikku tegevust ning võidelda nende vastu, andes muu hulgas vastastikust haldus- ja õigusabi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades.
Artikkel 423
Operatiivtasandi teabevahetus ja edasine koostöö
1. Käesoleva peatüki nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad ELi ja Moldova Vabariigi pädevad asutused regulaarselt teavet ning peavad ühe või teise lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.
2. OLAF võib oma Moldova Vabariigi partneritega kokku leppida edasises koostöös pettustevastase võitluse valdkonnas, sealhulgas sõlmida operatiivtöö kokkuleppeid Moldova Vabariigi asutustega.
3. Isikuandmete edastamise ja töötlemise suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu III jaotise „Vabadus, turvalisus ja õigus” artiklit 13.
Artikkel 424
Eeskirjade eiramise, pettuse ja korruptsiooni ennetamine
1. Moldova Vabariigi asutused kontrollivad korrapäraselt, kas ELi vahenditest rahastatavaid meetmeid rakendatakse nõuetekohaselt. Nad võtavad vajalikke meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuste ennetamiseks ja heastamiseks.
2. Moldova Vabariigi ja ELi ametiasutused võtavad vajalikke meetmeid igasuguse aktiivse ja passiivse korruptsiooni ennetamiseks ja heastamiseks ning igasuguse huvide konflikti välistamiseks kõigil ELi vahendite rakendamise etappidel.
3. Moldova Vabariigi ametiasutused teatavad Euroopa Komisjonile kõigist võetud ennetusmeetmetest.
4. Euroopa Komisjonil on õigus koguda tõendeid vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) artiklile 56.
5. Euroopa Komisjonil on õigus hankida tõendeid ka selle kohta, et hankemenetlused ja toetuste andmise menetlused vastavad läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele ning et nende puhul välditakse igasugust huvide konflikti, antakse rahvusvaheliselt heakskiidetud standarditele vastavad tagatised ja tagatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete täitmine.
6. Selleks esitavad Moldova Vabariigi pädevad asutused komisjonile kogu teabe ELi vahendite kasutamise kohta ning annavad Euroopa Komisjonile viivitamatult teada oma menetluste ja süsteemide märkimisväärsetest muudatustest.
Artikkel 425
Uurimine ja süüdistuse esitamine
Moldova Vabariigi ametiasutused tagavad riikliku ja ELi-poolse kontrolli järel uurimise ja vastutusele võtmise kõigis kahtlustatavates ja kinnitust leidnud pettuse, korruptsiooni ja muudes eeskirjade eiramise, sealhulgas huvide konflikti juhtumites. Moldova Vabariigi pädevaid asutusi võib selle juures vajaduse korral abistada Euroopa Pettustevastane Amet.
Artikkel 426
Eeskirjade eiramisest, pettusest ja korruptsioonist teatamine
1. Moldova Vabariigi ametiasutused edastavad Euroopa Komisjonile viivitamatult igasuguse teabe, mida nad on saanud kahtlustatavate ja kinnitust leidnud pettuse, korruptsiooni ja muudes eeskirjade eiramise, sealhulgas huvide konflikti kahtlusega juhtumite kohta seoses ELi vahendite kasutamisega. Pettuste ja korruptsiooni kahtlustuste korral teavitatakse ka OLAFit.
2. Moldova Vabariigi ametiasutused teatavad ka kõigist meetmetest, mis nad on võtnud seoses käesoleva artikli alusel edastatud faktidega. Kui pettuste, korruptsiooni ja kõigi muude eeskirjade eiramiste kahtlustusi ja kinnitust leidnud juhtumeid, mille kohta aru anda, ei ole esinenud, teatavad Moldova Vabariigi ametiasutused sellest Euroopa Komisjonile pärast iga kalendriaasta lõppu.
Artikkel 427
Auditid
1. Euroopa Komisjonil ja Euroopa Kontrollikojal on õigus kontrollida, kas kõik ELi vahendite kasutamisel kantud kulud on tehtud seaduslikult ja eeskirjadekohaselt ning kas finantsjuhtimine on olnud usaldusväärne.
2. Auditeid viiakse läbi nii võetud kohustuste kui ka tehtud maksete põhjal. Auditid põhinevad dokumentidel ja vajaduse korral viiakse need läbi selle üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles. Auditeid võib läbi viia enne kõnealuse finantsaasta kontode sulgemist ja viie aasta jooksul alates lõppmakse tegemisest.
3. Euroopa Komisjoni inspektorid ning Euroopa Komisjoni või Euroopa Kontrollikoja poolt volitatud isikud võivad teostada dokumentide või kohapealseid kontrolle ja auditeid iga üksuse ruumides, kes haldab ELi vahendite kasutamist või osaleb selles, ning tema Moldova Vabariigis asuvate alltöövõtjate ruumides.
4. Euroopa Komisjonile, tema volitatud isikutele ja Euroopa Kontrollikojale tagatakse auditite teostamiseks vajalik juurdepääs tegevuskohtadele, objektidele ja dokumentidele ning kogu vajalikule teabele, sh elektroonsel kujul olevale teabele. Kõnealusest juurdepääsuõigusest tuleks teavitada kõiki Moldova Vabariigi riigiasutusi ning see sätestatakse konkreetselt käesolevas lepingus viidatud lepingutes, mis sõlmitakse vahendite kasutamiseks.
5. Käesolevas artiklis osutatud kontrolle ja auditeid kohaldatakse kõigi töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes, kes on otseselt või kaudselt saanud ELi vahendeid. Oma ülesannete täitmisel teevad Euroopa Kontrollikoda ja Moldova Vabariigi auditiasutused koostööd usalduse vaimus, säilitades samas oma sõltumatuse.
Artikkel 428
Kohapealsed kontrollid
1. Käesoleva lepingu raames volitatakse OLAFit ELi finantshuvide pettuste ja muu eeskirjade eiramiste eest kaitsmiseks tegema kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest.
2. OLAF valmistab kohapealsed kontrollid ja inspekteerimise ette ning viib need läbi tihedas koostöös Moldova Vabariigi pädevate asutustega.
3. Moldova Vabariigi ametiasutusi teavitatakse varakult kontrollide ja inspekteerimise eesmärgist ja õiguslikust alusest, et nad saaksid osutada kogu vajalikku abi. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Moldova Vabariigi pädevate asutuste ametnikud.
4. Kui asjaomased Moldova Vabariigi ametiasutused avaldavad selleks huvi, võivad nad koos Euroopa Pettustevastase Ametiga läbi viia ühist kohapealset kontrolli ja inspekteerimist.
5. Kui ettevõtjad on kohapealse kontrolli või inspekteerimise vastu, annavad Moldova Vabariigi ametiasutused riiklikke eeskirju järgides OLAFile igakülgset abi, et kohapealse kontrolli ja inspekteerimise saaks edukalt läbi viia.
Artikkel 429
Haldusmeetmed ja -karistused
Komisjon võib rakendada haldusmeetmeid ja -karistusi kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ja 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, samuti nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta.
Artikkel 430
Tagasinõudmine
1. Moldova Vabariigi ametiasutused võtavad kõik asjakohased meetmed alusetult makstud ELi vahendite tagasinõudmiseks.
2. Kui ELi vahendite kasutamine on usaldatud Moldova Vabariigi ametiasutustele, on alusetult makstud ELi vahendeid tagasi nõudma volitatud Euroopa Komisjon, kasutades eelkõige finantskorrektsioone. Selleks et vältida asjaomaste ELi vahendite kadu, võtab Euroopa Komisjon arvesse Moldova Vabariigi ametiasutuste võetud meetmeid.
3. Enne mis tahes tagasinõudmist käsitleva otsuse vastuvõtmist konsulteerib Euroopa Komisjon Moldova Vabariigiga. Tagasinõudmist käsitlevaid vaidlusi lahendab assotsieerimisnõukogu.
4. Kui Euroopa Komisjon kasutab ELi vahendeid otseselt või kaudselt, usaldades eelarve täitmisega seonduvad ülesanded kolmandatele isikutele, tuleb Euroopa Komisjoni poolt käesoleva lepingu käesoleva jaotise raames tehtud otsused, millega määratakse rahalisi kohustusi isikutele, kes ei ole riigid, Moldova Vabariigis täitmisele pöörata järgmiste põhimõtete kohaselt:
a) |
täitmisele pööramine toimub vastavalt Moldova Vabariigi tsiviilmenetlusele. Riiklik ametiasutus, kelle Moldova Vabariigi valitsus selleks otstarbeks määrab ning Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb, lisab otsusele selle täitmise korralduse ilma muude formaalsusteta peale otsuse autentsuse tõestamise; |
b) |
kui punktis a osutatud formaalsused on asjassepuutuva lepinguosalise avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud lepinguosaline asuda otsust täitma kooskõlas Moldova Vabariigi õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele; |
c) |
täitmise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Moldova Vabariigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused täitmise ebaõige viisi kohta. |
5. Täitekorralduse annab välja Moldova Vabariigi valitsuse poolt määratud asutus ilma mingite täiendavate kontrollideta peale otsuse autentsuse tõestamise. Täitmisele pööramine toimub kooskõlas Moldova Vabariigis kehtiva menetlusega. Täitekorralduse õiguspärasust on õigus kontrollida Euroopa Liidu Kohtul.
6. Samadel tingimustel pööratakse täitmisele Euroopa Liidu Kohtu otsused, mis on tehtud käesoleva peatüki kohaselt sõlmitud lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel.
Artikkel 431
Konfidentsiaalsus
Käesoleva peatüki kohaselt edastatud või omandatud teave kuulub ametisaladuste hulka ning seda kaitstakse Moldova Vabariigi õiguse ja vastavate ELi institutsioonide suhtes kehtivate sätete alusel samamoodi nagu muud sarnast teavet. Seda teavet võib edastada ainult sellistele isikutele ELi asutustes, liikmesriikides ja Moldova Vabariigis, kelle ülesanded nõuavad selle teadmist, samuti ei tohi seda teavet kasutada muul eesmärgil kui lepinguosaliste finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks.
Artikkel 432
Õigusaktide ühtlustamine
Moldova Vabariik ühtlustab oma õigusaktid käesoleva lepingu XXXV lisas osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega vastavalt nimetatud lisale.
VII JAOTIS
INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
1. PEATÜKK
Institutsiooniline raamistik
Artikkel 433
Lepinguosalised võivad omavahelist valdkondlikku koostööd käsitlevat dialoogi, sealhulgas üld- ja valdkonnapoliitilist dialoogi pidada mis tahes tasandil. Korrapärast kõrgetasemelist valdkonnapoliitilist dialoogi peetakse käesoleva lepingu artikli 434 alusel moodustatud assotsieerimisnõukogus ning lepinguosaliste ministri tasandil esindajate vaheliste regulaarsete kohtumiste raames, mis toimuvad vastastikusel kokkuleppel.
Artikkel 434
1. Käesolevaga moodustatakse assotsieerimisnõukogu. Nõukogu jälgib ja kontrollib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist ning vaatab käesoleva lepingu toimimise selle eesmärkide valguses perioodiliselt läbi.
2. Assotsieerimisnõukogu kohtub ministrite tasandil korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord aastas ja ka siis, kui see osutub vajalikuks. Vastastikusel kokkuleppel võib assotsieerimisnõukogu kokku tulla kõigis vajalikes koosseisudes.
3. Lisaks käesoleva lepingu kohaldamise ja rakendamise jälgimisele ja kontrollimisele vaatab assotsieerimisnõukogu läbi kõik käesoleva lepingu raames üles kerkivad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed ja rahvusvahelised küsimused.
Artikkel 435
1. Assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Moldova Vabariigi valitsuse liikmed.
2. Assotsieerimisnõukogu kehtestab oma kodukorra.
3. Assotsieerimisnõukogu esimeheks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Moldova Vabariigi esindaja.
4. Vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel võivad assotsieerimisnõukogu töös vaatlejana osaleda muude asutuste esindajad.
Artikkel 436
1. Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes. Sellised otsused on lepinguosalistele siduvad ja nad võtavad nende rakendamiseks asjakohaseid meetmeid, vajaduse korral ka käesoleva lepinguga asutatud organite kaudu. Assotsieerimisnõukogu võib anda ka soovitusi. Nõukogu võtab oma otsused ja soovitused vastu lepinguosaliste kokkuleppel, kui vastavad sisemenetlused on lõpule viidud.
2. Vastavalt käesolevas lepingus sätestatud eesmärgile, milleks on Moldova Vabariigi õigusaktide järkjärguline ühtlustamine liidu õigusaktidega, kujutab assotsieerimisnõukogu endast foorumit teabe vahetamiseks koostatavate ja kehtivate ELi ja Moldova Vabariigi õigusaktide ning rakendamis-, täite- ja vastavusmeetmete kohta.
3. Kooskõlas lõikega 1 võib assotsieerimisnõukogu ajakohastada ja muuta käesoleva lepingu lisasid, ilma et see mõjutaks käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.
Artikkel 437
1. Käesolevaga moodustatakse assotsieerimiskomitee. Komitee abistab assotsieerimisnõukogu tema ülesannete täitmisel.
2. Komiteesse kuuluvad lepinguosalise esindajad on tavaliselt kõrgemad ametnikud.
3. Assotsieerimiskomitee esimeheks on vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Moldova Vabariigi esindaja.
Artikkel 438
1. Assotsieerimisnõukogu määrab oma kodukorras kindlaks assotsieerimiskomitee toimimise ja ülesanded, mille hulka kuulub assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine. Assotsieerimiskomitee kohtub vähemalt üks kord aastas.
2. Assotsieerimisnõukogu võib assotsieerimiskomiteele delegeerida kõiki oma volitusi, sealhulgas siduvate otsuste vastuvõtmise õigust.
3. Assotsieerimiskomiteel on õigus võtta vastu otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtudel ja valdkondades, milles assotsieerimisnõukogu on talle volitused delegeerinud. Kõnealused otsused on lepinguosaliste suhtes siduvad ning nad võtavad nende rakendamiseks vajalikke meetmeid. Assotsieerimiskomitee võtab otsused vastu lepinguosaliste kokkuleppel.
4. Kõigi käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” seonduvate küsimuste käsitlemiseks tuleb assotsieerimiskomitee kokku erikoosseisus. See assotsieerimiskomitee erikoosseis kohtub vähemalt üks kord aastas.
Artikkel 439
1. Assotsieerimiskomiteed abistavad käesoleva lepingu kohaselt moodustatud allkomiteed.
2. Kui see on vajalik käesoleva lepingu rakendamiseks, võib assotsieerimisnõukogu otsustada luua konkreetse valdkonna erikomitee või -organi ning määrab kindlaks selle koosseisu, ülesanded ja tegevuspõhimõtted. Lisaks võivad sellised erikomiteed ja -organid pidada arutelusid igal teemal, mida nad peavad asjakohaseks, ilma et see piiraks käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” erisätete kohaldamist.
3. Assotsieerimiskomitee võib luua ka allkomiteesid, et analüüsida käesolevas lepingus osutatud korrapärase dialoogi valdkonnas tehtud edusamme.
4. Allkomiteedel on volitused teha otsuseid käesoleva lepinguga ettenähtud valdkondades. Kõnealused allkomiteed annavad oma tegevuse kohta nõuetekohaselt korrapäraselt aru assotsieerimiskomiteele.
5. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaselt moodustatud allkomiteed teatavad vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele piisava ajavaruga oma koosolekute kuupäeva ja päevakorra. Allkomiteed annavad oma tegevusest aru vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4 kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele selle igal koosolekul.
6. Mis tahes allkomiteede olemasolu ei takista lepinguosalisi mis tahes küsimuses pöördumast otse assotsieerimiskomitee poole, sealhulgas siis, kui see tuleb kokku kaubanduskoosseisus vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikele 4.
Artikkel 440
1. Käesolevaga moodustatakse parlamentaarne assotsieerimiskomitee. See koosneb Euroopa Parlamendi ja Moldova Vabariigi parlamendi liikmetest, kellele see on kohtumis- ja mõttevahetusfoorum. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.
2. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee kehtestab oma kodukorra.
3. Parlamentaarse assotsieerimiskomitee esimeheks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Parlamendi esindaja ja Moldova Vabariigi parlamendi esindaja.
Artikkel 441
1. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib assotsieerimisnõukogult nõuda käesoleva lepingu rakendamisega seotud teavet, mille nõukogu seejärel parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele esitab.
2. Parlamentaarsele assotsieerimiskomiteele teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.
3. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib anda assotsieerimisnõukogule soovitusi.
4. Parlamentaarne assotsieerimiskomitee võib luua parlamentaarseid assotsieerimise allkomiteesid.
Artikkel 442
1. Lepinguosalised toetavad ka kodanikuühiskonna esindajate regulaarseid kohtumisi, et hoida neid informeerituna käesoleva lepingu rakendamisest ja saada selleks nendepoolset teavet.
2. Käesolevaga moodustatakse kodanikuühiskonna platvorm. Platvorm koosneb ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaist, muu hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeist, ning Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaist, kellele see on kohtumis- ja mõttevahetusfoorum. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.
3. Kodanikuühiskonna platvorm kehtestab ise oma kodukorra.
4. Kodanikuühiskonna platvormi eesistujaks on tema kodukorras sätestatud tingimustel vaheldumisi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esindaja ning Moldova Vabariigi kodanikuühiskonna organisatsioonide esindaja.
Artikkel 443
1. Kodanikuühiskonna platvormile teatatakse assotsieerimisnõukogu otsustest ja soovitustest.
2. Kodanikuühiskonna platvorm võib anda assotsiatsiooninõukogule soovitusi.
3. Assotsieerimiskomitee ja parlamentaarne assotsieerimiskomitee korraldavad regulaarseid kohtumisi kodanikuühiskonna platvormi esindajatega, et kuulata ära nende seisukohad käesoleva lepingu eesmärkide saavutamise kohta.
2. PEATÜKK
Üld- ja lõppsätted
Artikkel 444
Pöördumine kohtutesse ja haldusasutustesse
Lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes oma kodanikega pöördumisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi.
Artikkel 445
Juurdepääs ametlikele dokumentidele
Käesolev leping ei piira lepinguosaliste selliste siseriiklike õigus- ja haldusnormide kohaldamist, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu ametlikele dokumentidele.
Artikkel 446
Julgeolekuerandid
Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalist võtmast meetmeid:
a) |
mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist; |
b) |
mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete osas, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega, ning |
c) |
mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks avalikku korda mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks. |
Artikkel 447
Diskrimineerimise keeld
1. Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:
a) |
meetmed, mida Moldova Vabariik rakendab liidu ja selle liikmesriikide suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel, ning |
b) |
meetmed, mida liit ja selle liikmesriigid rakendavad Moldova Vabariigi suhtes, ei tohi põhjustada diskrimineerimist Moldova Vabariigi kodanike ega äriühingute vahel. |
2. Lõige 1 ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.
Artikkel 448
Järkjärguline ühtlustamine
Moldova Vabariik ühtlustab järk-järgult oma õigusaktid käesoleva lepingu lisades osutatud ELi ja rahvusvaheliste õigusaktidega käesolevas lepingus sätestatud kohustuste alusel ja nimetatud lisade kohaselt. See säte ei piira käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist ega kohustusi õigusaktide ühtlustamisel.
Artikkel 449
Dünaamiline ühtlustamine
Kooskõlas eesmärgiga järk-järgult ühtlustada Moldova Vabariigi õigusaktid ELi õigusaktidega ning eelkõige vastavalt käesoleva lepingu III, IV, V ja VI jaotisele ja lisadele vaatab assotsieerimisnõukogu korrapäraselt läbi ja ajakohastab käesoleva lepingu lisasid, võttes arvesse ELi õigustiku arengut vastavalt käesoleva lepingu määratlustele. See säte ei piira käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” esitatud erisätete kohaldamist.
Artikkel 450
Järelevalve
Järelevalve on käesoleva lepinguga hõlmatud meetmete rakendamise ja täitmise edusammude järjepidev hindamine. Lepinguosalised teevad koostööd, et soodustada järelevalvet käesoleva lepinguga loodud institutsioonilises raamistikus.
Artikkel 451
Õigusaktide ühtlustamise hindamine
1. EL hindab käesoleva lepinguga ettenähtud Moldova Vabariigi õigusaktide ühtlustamist ELi õigusaktidega. Hinnatakse rakendamist ja täitmist. Sellist hindamist võib läbi viia EL üksi, EL kokkuleppel Moldova Vabariigiga ja lepinguosalised ühiselt. Hindamisprotsessi lihtsustamiseks annab Moldova Vabariik ELile aru ühtlustamisel tehtud edusammude kohta, vajaduse korral enne käesolevas lepingus ELi õigusaktide kohta sätestatud üleminekuperioodide lõppu. Aruandlus- ja hindamisprotsessi, sealhulgas hindamise korra ja sageduse puhul võetakse arvesse käesolevas lepingus või käesoleva lepingu alusel asutatud rahvusvaheliste organite otsustes sätestatud erikorda.
2. Õigusaktide ühtlustamise hindamine võib hõlmata kohapealseid missioone, vajadusel ELi institutsioonide, organite ja ametite, vabaühenduste, järelevalveasutuste, sõltumatute ekspertide ja teiste osalusel.
Artikkel 452
Järelevalvetoimingute, sealhulgas ühtlustamise hindamise tulemused
1. Järelevalvetoimingute, sealhulgas käesoleva lepingu artiklis 451 sätestatud ühtlustamise hindamise tulemusi, arutatakse kõigis käesoleva lepingu alusel moodustatud asjaomastes organites. Sellised organid võivad vastu võtta ühehäälselt kokku lepitud ühiseid soovitusi, mis esitatakse assotsieerimisnõukogule.
2. Kui lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu V jaotisega „Kaubandus ja kaubandusküsimused” hõlmatud vajalikud meetmed on rakendatud ja need pööratakse täitmisele, lepib assotsieerimisnõukogu temale käesoleva lepingu artikliga 436 delegeeritud volituste alusel kokku käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” käsitletud turu edasises avamises.
3. Assotsieerimisnõukogule esitatud käesoleva artikli lõike 1 kohase ühissoovituse või sellises soovituses kokkuleppele mittejõudmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist. Käesoleva lepingu alusel asutatud organi tehtud otsuse või otsuse tegemata jätmise suhtes ei kohaldata käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kirjeldatud vaidluste lahendamist.
Artikkel 453
Kohustuste täitmine
1. Lepinguosalised võtavad kõik üld- või erimeetmed, mis on vajalikud käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.
2. Lepinguosalised lepivad kokku, et ühe lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.
3. Lepinguosalised esitavad käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamisega seonduvad vaidlused käesoleva lepingu artikli 454 kohaselt assotsieerimisnõukogule lahendamiseks. Assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.
Artikkel 454
Vaidluste lahendamine
1. Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise, rakendamise või heauskse kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse. Erandina kohaldatakse käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” tõlgendamise, rakendamise ja heauskse kohaldamisega seonduvate vaidluste puhul üksnes osutatud jaotise 14. peatükki „Vaidluste lahendamine”.
2. Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu assotsieerimisnõukogus ja muudes käesoleva lepingu artiklites 437 ja 439 osutatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.
3. Lepinguosalised esitavad assotsieerimisnõukogule ja muudele asjakohastele organitele kogu olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku teabe.
4. Kuni vaidlust ei lahendata, arutatakse seda igal assotsieerimisnõukogu kohtumisel. Vaidlus loetakse lahendatuks, kui assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt käesoleva lepingu artikli 453 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud. Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule või ühe lepinguosalise taotlusel käesoleva lepingu artiklis 439 osutatud asjaomastes organites. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.
5. Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.
Artikkel 455
Kohustuste mittetäitmisega kaasnevad asjakohased meetmed
1. Lepinguosaline võib võtta asjakohaseid meetmeid, kui kõnealust küsimust ei lahendata kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil teatati käesoleva lepingu artikli 454 kohasest ametlikust vaidluse lahendamise taotlusest, ja kui kaebuse esitanud lepinguosaline on endiselt seisukohal, et teine lepinguosaline ei ole täinud käesolevast lepingust tulenevat kohustust. Kolmekuulise konsulteerimisperioodi nõuet ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud erandjuhtudel.
2. Asjakohaste meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käeoleva lepingu toimimist kõige vähem. Selliste meetmete hulka ei tohi kuuluda käesoleva lepingu V jaotises „Kaubandus ja kaubandusküsimused” sätestatud õiguste ja kohustuste peatamine, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 3 kirjeldatud juhtudel. Käesoleva artikli lõike 1 kohastest meetmetest teatatakse viivitamata assotsieerimisnõukogule ja neid arutatakse vastavalt käesoleva lepingu artikli 453 lõikele 2 ning nendega seonduvaid vaidlusi lahendatakse vastavalt artikli 453 lõikele 3 ja artiklile 454.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud erandiks on:
a) |
lepingu denonsseerimine vastuolus rahvusvahelise õiguse üldnormidega ja |
b) |
käesoleva lepingu I jaotise „Üldpõhimõtted” artiklis 2 osutatud oluliste tingimuste rikkumine teise lepinguosalise poolt. |
Artikkel 456
Seos muude lepingutega
1. Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahel Luksemburgis 28. novembril 1994 allakirjutatud ja 1. juulil 1998 jõustunud partnerlus- ja koostööleping tunnistatakse kehtetuks.
2. Lõikes 1 osutatud lepingu asendab käesolev leping. Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid osutatud lepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.
3. 26. juunil 2012. aastal Brüsselis allakirjutatud ja 1. aprillil 2013 jõustunud Euroopa Liidu ja Moldova Vabariigi vaheline põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste kaitset käsitlev leping asendatakse käesoleva lepinguga.
Artikkel 457
1. Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Moldova Vabariiki siduvate kehtivate lepingutega.
2. Kehtivaid lepinguid, mis käsitlevad käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvaid konkreetseid koostöövaldkondi, peetakse käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatuks osaks ning need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.
Artikkel 458
1. Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erilepinguid käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvates valdkondades. Sellised lepingud on käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ning ühise institutsioonilise raamistiku osa.
2. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakohaste sätete kohaldamist, ei mõjuta käesolev leping ega selle alusel võetavad meetmed mingil moel Euroopa Liidu liikmesriikide õigust teha Moldova Vabariigiga kahepoolset koostööd ja sõlmida vajaduse korral temaga uusi koostöölepinguid.
Artikkel 459
Lisad ja protokollid
Käesoleva lepingu lisad ja protokollid on käesoleva lepingu lahutamatu osa.
Artikkel 460
Kestus
1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.
2. Lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teate kättesaamise kuupäevast.
Artikkel 461
Lepinguosaliste määratlus
Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosaline” ühelt poolt Euroopa Liitu või selle liikmesriike või Euroopa Liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele, mis tuleneb Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust, ning asjakohastel juhtudel ka Euratomi vastavalt selle pädevusele, mis tuleneb Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingust, ning teiselt poolt Moldova Vabariiki.
Artikkel 462
Territoriaalne kohaldatavus
1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat lepingut ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut neis lepingutes sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Moldova Vabariigi territooriumi suhtes.
2. Nende Moldova Vabariigi piirkondade suhtes, mille üle Moldova Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll, hakatakse käesolevat lepingut ja selle V jaotist „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldama siis, kui Moldova Vabariik tagab käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täieliku rakendamise ja täitmise kogu oma territooriumil.
3. Selle, kas kogu Moldova Vabariigi territooriumil on tagatud käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine, otsustab assotsiatsiooninõukogu.
4. Lepinguosaline, kes asub seisukohale, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kogu Moldova Vabariigi territooriumil ei ole enam tagatud käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” täielik rakendamine ja täitmine, võib esitada taotluse, et assotsiatsiooninõukogu muudaks oma otsust käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kõnealuste piirkondade suhtes kohaldamise kohta. Assotsiatsiooninõukogu uurib olukorda ja võtab kolme kuu jooksul pärast taotluse saamist vastu otsuse käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise jätkamise kohta. Kui assotsiatsiooninõukogu ei võta vastu otsust kolme kuu jooksul alates taotluse esitamisest, peatatakse käesoleva lepingu või selle V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamine kõnealuste piirkondade suhtes seniks, kuni assotsiatsiooninõukogu on otsuse vastu võtnud.
5. Käesoleva artikli kohased otsused, mille assotsiatsiooninõukogu teeb käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” kohaldamise kohta, ei saa osutatud jaotist hõlmata ainult osaliselt, vaid ainult tervikuna.
Artikkel 463
Lepingu hoiulevõtja
Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat.
Artikkel 464
Jõustumine ja ajutine kohaldamine
1. Lepinguosalised ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks oma riigisisese menetluse kohaselt. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.
2. Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil antakse hoiule viimane ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri.
3. Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 lepivad liit ja Moldova Vabariik kokku, et kohaldavad lepingu osi, mille liit kindlaks määrab, kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 vastavalt oma asjakohastele siseriiklikele menetlustele ja õigusaktidele.
4. Ajutine kohaldamine algab sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil käesoleva lepingu hoiulevõtja on kätte saanud:
a) |
liidu teate vajalike menetluste lõpuleviimise kohta koos lepingu ajutiselt kohaldatavate osade loeteluga ning |
b) |
Moldova Vabariigi teate käesoleva lepingu ajutiseks kohaldamiseks vajalike menetluste lõpuleviimise kohta. |
5. Käesoleva lepingu asjakohastes sätetes, sealhulgas artikli 459 kohastes lisades ja protokollides osutatud „käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva” käsitatakse „käesoleva lepingu ajutise kohaldamise alguskuupäevana” käesoleva artikli lõike 3 kohaselt.
6. Käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal kohaldatakse endiselt Luxembourgis 28. novembril 1994 allakirjutatud ja 1. juulil 1998 jõustunud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu neid sätteid, mida ei hõlma käesoleva lepingu ajutine kohaldamine.
7. Lepinguosaline võib käesoleva lepingu hoiulevõtjale esitada kirjaliku teate selle kohta, et kavatseb lepingu ajutise kohaldamise lõpetada. Ajutine kohaldamine lõpeb kuus kuud pärast seda, kui käesoleva lepingu hoiulevõtja on sellekohase teate kätte saanud.
Artikkel 465
Autentsed tekstid
Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
SELLE TÕENDUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
Voor het Koninkrijk België
Pour le Royaume de Belgique
Für das Königreich Belgien
Deze handtekening verbindt eveneens de Vlaamse Gemeenschap, de Franse Gemeenschap, de Duitstalige Gemeenschap, het Vlaamse Gewest, het Waalse Gewest en het Brussels Hoofdstedelijk Gewest.
Cette signature engage également la Communauté française, la Communauté flamande, la Communauté germanophone, la Région wallonne, la Région flamande et la Région de Bruxelles-Capitale.
Diese Unterschrift bindet zugleich die Deutschsprachige Gemeinschaft, die Flämische Gemeinschaft, die Französische Gemeinschaft, die Wallonische Region, die Flämische Region und die Region Brüssel-Hauptstadt.
За Република България
Za Českou republiku
For Kongeriget Danmark
Für die Bundesrepublik Deutschland
Eesti Vabariigi nimel
Thar cheann Na hÉireann
For Ireland
Για την Ελληνική Δημοκρατία
Por el Reino de España
Pour la République française
Za Republiku Hrvatsku
Per la Repubblica italiana
Για την Κυπριακή Δημοκρατία
Latvijas Republikas vārdā –
Lietuvos Respublikos vardu
Pour le Grand-Duché de Luxembourg
Magyarország részéről
Għar-Repubblika ta' Malta
Voor het Koninkrijk der Nederlanden
Für die Republik Österreich
W imieniu Rzeczypospolitej Polskiej
Pela República Portuguesa
Pentru România
Za Republiko Slovenijo
Za Slovenskú republiku
Suomen tasavallan puolesta
För Republiken Finland
För Konungariket Sverige
For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland
За Европейския съюз
Por la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sąjungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
За Европейската общност за атомна енергия
Por la Comunidad Europea de la Energía Atómica
Za Evropské společenství pro atomovou energii
For Det Europæiske Atomenergifællesskab
Für die Europäische Atomgemeinschaft
Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel
Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα Ατομικής Ενέργειας
For the European Atomic Energy Community
Pour la Communauté européenne de l'énergie atomique
Za Europsku zajednicu za atomsku energiju
Per la Comunità europea dell'energia atomica
Eiropas Atomenerģijas Kopienas vārdā –
Europos atominés energijos bendrijos vardu
Az Európai Atomenergia-közösség részéről
F'isem il-Komunità Ewropea tal-Enerġija Atomika
Voor de Europese Gemeenschap voor Atoomenergie
W imieniu Europejskiej Wspólnoty Energii Atomowej
Pela Comunidade Europeia da Energia Atómica
Pentru Comunitatea Europeană a Energiei Atomice
Za Európske spoločenstvo pre atómovú energiu
Za Evropsko skupnost za atomsko energtjo
Euroopan atomienergiajärjestön puolcsta
För Europeiska atomenergigemenskapen
Pentru Republica Moldova
(1) Käesolevas lepingus mõistetakse „kaupade” all tooteid GATT 1994 tähenduses, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ainuüksi asjaolu, et mõnede riikide füüsilistelt isikutelt nõutakse viisat ja teiste riikide füüsilistelt isikutelt seda ei nõuta, ei tohi pidada lepingu kohase kasu olematuks muutmiseks või vähendamiseks.
(3) Selguse huvides tuleb märkida, et territoorium hõlmab majandusvööndit ja mandrilava vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile.
(4) Juriidiline isik on teise juriidilise isiku kontrolli all, kui viimasel on õigus nimetada suurem osa tema juhatusest või muul õiguspärasel viisil tema tegevust juhtida.
(5) Selguse huvides tuleb märkida, et tuumamaterjalide töötlemine hõlmab kõiki tegevusi, mis vastavad UN ISIC rev 3.1 klassifikaatoris koodile 2330.
(6) Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate riiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu liikmesriigis või Moldova Vabariigis asuva sadama või punkti ning mõne teise liikmesriigis või Moldova Vabariigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt liikmesriigis või Moldova Vabariigis.
(7) Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.
(8) See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.
(9) See kohustus ei laiene käesoleva peatüki kohaldamisalasse mittekuuluvatele investeeringute kaitse sätetele, sealhulgas teistes lepingutes sätestatud investori ja riigi vaidluste lahendamise korrale.
(10) See hõlmab käesolevat peatükki ning käesoleva lepingu XXVII-A ja XXVII-E lisa.
(11) Ilma et see piiraks tegevuse ulatust, mida võib vastavate riiklike õigusaktide alusel pidada kabotaažiks, hõlmab riigisisene kabotaaž käesoleva peatüki alusel reisijate või kauba vedu liikmesriigis või Moldova Vabariigis asuva sadama või punkti ning mõne teise liikmesriigis või Moldova Vabariigis (sealhulgas selle riigi mandrilaval vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile) asuva sadama või punkti vahel ning vedusid, mille lähte- ja sihtkohaks on üks ja sama sadam või punkt liikmesriigis või Moldova Vabariigis.
(12) Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse ELi ja tema liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna loomise kohta.
(13) Märge „välja arvatud mittetulundusühingu” kehtib ainult Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küprose, Läti, Leedu, Luksemburgi, Malta, Madalmaade, Austria, Portugali, Sloveenia, Soome ja Ühendkuningriigi suhtes.
(14) Võib nõuda, et vastuvõttev ettevõte esitaks eelnevalt heakskiitmiseks kogu viibimisaega hõlmava õppekava, mis tõendab, et viibimise eesmärk on väljaõpe. Austria, Tšehhi, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania ja Ungari puhul peab väljaõpe olema seotud omandatud ülikoolikraadiga.
(15) Ühendkuningriigi puhul käsitatakse müügiesindajat üksnes teenusemüüjana.
(16) Punktides d ja e nimetatud teenuseleping peab vastama selle lepinguosalise õigusaktidega kehtestatud nõuetele, kus lepingut täidetakse.
(17) Punktides d ja e nimetatud teenuseleping peab vastama selle lepinguosalise õigusaktidega kehtestatud nõuetele, kus lepingut täidetakse.
(18) Omandatud pärast täisealiseks saamist.
(19) Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.
(20) Kui kõrgharidus või kvalifikatsioon ei ole omandatud selle lepinguosalise territooriumil, kus teenust pakutakse, võib see lepinguosaline hinnata, kas see on tema territooriumil omandatud kõrgharidusega samaväärne.
(21) Litsentsimistasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.
(22) CPC — ÜRO Statistikaameti ühtne tooteklassifikaator (ÜRO Statistikaamet, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991).
(23) Litsentsitasud ei sisalda makseid enampakkumise, pakkumuse esitamise või muu mittediskrimineerival viisil kontsessiooni andmise eest ega kohustuslikke makseid universaalteenuse osutamise eest.
(24) Meetmete hulka, mille eesmärk on tagada otseste maksude õiglane ja tõhus määramine või kogumine, kuuluvad lepinguosalise maksusüsteemi raames võetud meetmed:
a) |
mida kohaldatakse mitteresidentidest investorite ja teenusepakkujate suhtes, võttes arvesse asjaolu, et mitteresidentide maksukohustus määratakse kindlaks lepinguosalise territooriumilt pärinevate või sellel paiknevate maksustatavate objektide alusel, |
b) |
mida kohaldatakse mitteresidentide suhtes, et tagada maksude määramine või kogumine lepinguosalise territooriumil, |
c) |
mida kohaldatakse mitteresidentide või residentide suhtes, et takistada maksude vältimist või nendest kõrvalehoidmist, sealhulgas maksukuulekust soodustavad meetmed, |
d) |
mida kohaldatakse teise lepinguosalise territooriumil või territooriumilt pakutavate teenuste tarbijate suhtes, et tagada sellistele tarbijatele lepinguosalise territooriumil paiknevatest allikatest tulenevate maksude määramine või neilt nende maksude kogumine, |
e) |
millega eristatakse teistest ettevõtjatest ja teenusepakkujatest need, kelle suhtes kehtivad ülemaailmselt maksustatavatelt objektidelt kogutavad maksud, võttes arvesse asjaolu, et nende vastavad maksubaasid on erinevad, või |
f) |
millega määratakse, assigneeritakse või jaotatakse residentide või kohalike filiaalide või seotud isikute või ühe ja sama isiku eri filiaalide vahel tulu, kasumit, kahju või mahaarvamisi või laene, et kaitsta lepinguosalise maksubaasi. |
Käesoleva lõike punktis f ja käesolevas joonealuses märkuses kasutatud maksualased terminid või mõisted määratakse kindlaks kõnealust meedet rakendava lepinguosalise siseriiklikes õigusaktides sätestatud maksualaste mõistete ja määratluste või nendega võrdväärsete või samalaadsete mõistete ja määratluste järgi.
(25) Käesoleva peatüki kohaldamisel on „salvestis” helide ja kujutiste või neid esindavate märkide kogum, mida saab seadme abil teha tajutavaks, taasesitada ja edastada.
(26) Seoste tekitamisena käsitatakse mis tahes kasutamist toodete puhul, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi rubriiki nr 20.09, kuid ainult niivõrd, kuivõrd kõnealused tooted on seotud kõnealuse süsteemi rubriiki 22.04 kuuluvate veinide, rubriiki 22.05 kuuluvate aromatiseeritud veinide ja rubriiki 22.08 kuuluvate piiritusjookidega.
(27) Käesoleva artikli tähenduses võib lepinguosaline eristatavat disainilahendust käsitada originaalse disainilahendusena.
(28) Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „ravim”
i) |
ainet või ainete kombinatsiooni, mida antakse inimestele haiguste ravimiseks või ärahoidmiseks ning |
ii) |
ainet või ainete kombinatsiooni, mida võib manustada inimestele meditsiiniliseks diagnoosimiseks ja füsioloogilise talitluse taastamiseks, parandamiseks või muutmiseks. |
Ravimite hulka kuuluvad näiteks keemilised ravimid, bioloogilised ravimid (näiteks vaktsiinid, (anti)toksiinid), sealhulgas verest ja vereplasmast valmistatud ravimid, uudsed ravimid (näiteks geeniteraapia ravimid, rakuteraapia ravimid), taimsed ravimid ja radiofarmatseutilised ravimid.
(29) Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab „väheoluline kasutus” sellise taimekaitsevahendi kasutamist lepinguosalise sellisel taimedel ja taimsetel saadustel, mida selle lepinguosalise territooriumil kasvatatakse vähe või mida kasvatatakse laialdaselt erakorralise taimekaitsevajaduse rahuldamiseks.
(30) Käesoleva alljao kohaldamisel hõlmab mõiste „intellektuaalomandi õigused” vähemalt järgmisi õigusi: autoriõigus, autoriõigusega seotud õigused, andmebaaside loojate sui generis õigused, pooljuhttoodete topoloogia loojate õigused, kaubamärgiga seotud õigused, tööstusdisainilahenduse õigused, patendiga seotud õigused, sealhulgas täiendava kaitse tunnistustest tulenevad õigused, geograafilised tähised, kasulike mudelitega seotud õigused, sordikaitsega seotud õigused ja kaubanimed, kui need on siseriiklike õigusaktidega kaitstud ainuõigusega.
(31) Käesoleva artikli kohaldamisel on „intellektuaalomandi õigusi rikkuv kaup”
a) |
„võltsitud kaup”, st:
|
b) |
„piraatkaup”, st kaup, mis on ilma õiguste omaja või tema poolt valmistamisriigis nõuetekohaselt volitatud isiku nõusolekuta tehtud koopia või sisaldab sellist koopiat ja mis on tehtud otseselt või kaudselt kaubaartikli järgi, mille puhul koopia valmistamine oleks olnud autoriõiguse, sellega kaasnevate õiguste või tööstusdisainilahenduse õiguste rikkumine importiva maa seaduste järgi, olenemata sellest, kas selline kaup on siseriikliku õiguse alusel registreeritud või mitte; |
c) |
kaup, mis vastavalt tolli sekkumise taotluse saanud lepinguosalise õigusaktidele rikub patenti, sordikaitsega seotud õigusi või geograafilist tähist. |
(32) Terminit „üldine majandushuvi” tõlgendatakse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 106, eriti aga Euroopa Kohtu praktikale.
(33) Vastavalt Euroopa Nõukogu ministrite komitee 20. juuni 2007. aasta soovitusele CM/Rec(2007)7 liikmesriikidele hea halduse kohta.
(34) Kui käesolevas peatükis osutatakse „tööjõule”, hõlmab see teemasid, mis on seotud inimväärse töö tegevuskava kohaste ILO strateegiliste eesmärkidega vastavalt ILO 2008. aasta deklaratsioonile sotsiaalse õigluse kohta õiglase üleilmastumise nimel.
I LISA
III JAOTISELE „ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS”
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/24/EÜ, 15. märts 2006, mis käsitleb üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste või üldkasutatavate sidevõrkude pakkujate tegevusega kaasnevate või nende töödeldud andmete säilitamist
Isikuandmete kaitse alased kohustused ja põhimõtted
1. |
Lepinguosalised tagavad lepingu rakendamise kontekstis, et isikuandmeid kaitstakse vähemalt tasemel, mis on ette nähtud 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, nõukogu 27. oktoobri 2008. aasta raamotsusega 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ning 28. jaanuaril 1981. aastal allakirjutatud konventsiooniga üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel (ETS nr 108) ja selle 8. novembril 2001. aastal allakirjutatud lisaprotokolliga, milles käsitletakse järelevalveasutusi ja riikidevahelisi andmevoogusid (ETS nr 181). Asjakohastel juhtudel võtavad lepinguosalised arvesse Euroopa Nõukogu ministrite komitee 17. septembri 1987. aasta soovitust nr R (87) 15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas. |
2. |
Lisaks lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
|
II LISA
IV JAOTISE 3. PEATÜKILE „ÄRIÜHINGUÕIGUS, RAAMATUPIDAMINE JA AUDIT NING ETTEVÕTETE ÜLDJUHTIMINE”
Äriühinguõigus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/101/EÜ, 16. september 2009, tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks
Teine nõukogu direktiiv 77/91/EMÜ, 13. detsember 1976, tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad seoses aktsiaseltside asutamise ning nende kapitali säilitamise ja muutmisega, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks; muudetud direktiividega 92/101/EMÜ, 2006/68/EÜ ja 2009/109/EÜ
Kolmas nõukogu direktiiv 78/855/EMÜ, 9. oktoober 1978, mis käsitleb aktsiaseltside ühinemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g; muudetud direktiividega 2007/63/EÜ ja 2009/109/EÜ
Kuues nõukogu direktiiv 82/891/EMÜ, 17. detsember 1982, mis käsitleb aktsiaseltside jagunemist lähtuvalt asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktist g; muudetud direktiividega 2007/63/EÜ ja 2009/109/EÜ
Üheteistkümnes nõukogu direktiiv 89/666/EMÜ, 21. detsember 1989, avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/102/EÜ, 16. september 2009, mis käsitleb äriühinguõiguses reguleeritavaid ühe osanikuga osaühinguid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/25/EÜ, 21. aprill 2004, ülevõtmispakkumiste kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/36/EÜ, 11. juuli 2007, noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta
Raamatupidamine ja auditeerimine
Neljas nõukogu direktiiv 78/660/EMÜ, 25. juuli 1978, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid
Seitsmes nõukogu direktiiv 83/349/EMÜ, 13. juuni 1983, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb konsolideeritud aastaaruandeid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/43/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit
Komisjoni soovitus, 6. mai 2008, avaliku huvi üksusi auditeerivate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute töö välise kvaliteeditagamise kohta (2008/362/EÜ)
Komisjoni soovitus, 5. juuni 2008, kutseliste audiitorite ja audiitorühingute tsiviilvastutuse piiramise kohta (2008/473/EÜ)
Ettevõtete üldjuhtimine
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ettevõtete üldjuhtimise põhimõtted.
Komisjoni soovitus, 14. detsember 2004, noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete sobiva tasustamiskorra edendamiseks (2004/913/EÜ)
Komisjoni soovitus, 15. veebruar 2005, noteeritud äriühingute haldusorganite tegevülesanneteta liikmete ja haldus- või järelevalveorgani liikmete ülesannete ning haldus- või järelevalveorgani komisjonide kohta (2005/162/EÜ).
Komisjoni soovitus, 30. aprill 2009, palgapoliitika kohta finantsteenuste sektoris (2009/384/EÜ)
Komisjoni soovitus, 30. aprill 2009, millega täiendatakse soovitusi 2004/913/EÜ ja 2005/162/EÜ seoses noteeritud äriühingute haldus-, juhtiv- või järelevalveorgani liikmete tasustamiskorraga (2009/385/EÜ)
III LISA
IV JAOTISE 4. PEATÜKILE „TÖÖHÕIVE, SOTSIAALPOLIITIKA JA VÕRDSED VÕIMALUSED”
Tööõigus
Nõukogu direktiiv 91/533/EMÜ, 14. oktoober 1991, tööandja kohustuse kohta teavitada töötajaid töölepingu või töösuhte tingimustest
Nõukogu direktiiv 1999/70/EÜ, 28. juuni 1999, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta
Nõukogu direktiiv 97/81/EÜ, 15. detsember 1997, Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta — Lisa: Osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe.
Nõukogu direktiiv 91/383/EMÜ, 25. juuni 1991, millega täiendatakse meetmeid tähtajalise või ajutise töösuhtega töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise soodustamiseks
Nõukogu direktiiv 98/59/EÜ, 20. juuli 1998, kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Nõukogu direktiiv 2001/23/EÜ, 12. märts 2001, ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/14/EÜ, 11. märts 2002, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses — Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon töötajate esindamise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/88/EÜ, 4. november 2003, tööaja korralduse teatavate aspektide kohta
Diskrimineerimisvastane võitlus ja sooline võrdõiguslikkus
Nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, 29. juuni 2000, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust
Nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, 27. november 2000, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/54/EÜ, 5. juuli 2006, meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes
Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ, 13. detsember 2004, meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega
Nõukogu direktiiv 92/85/EMÜ, 19. oktoober 1992, rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu direktiiv 79/7/EMÜ, 19. detsember 1978, meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas
Töötervishoid ja tööohutus
Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta
Nõukogu direktiiv 89/654/EMÜ, 30. november 1989, töökohale esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (esimene üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses).
Ajakava: uute töökohtade suhtes hakatakse direktiivi 89/654/EMÜ, sealhulgas selle II lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõudeid, rakendatama kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töökohtade suhtes hakatakse seda direktiivi, sealhulgas direktiivi II lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõudeid, rakendatama kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/104/EÜ, 16. september 2009, töötajate poolt tööl kasutatavatele töövahenditele esitatavate ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta (teine üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Ajakava: uute töövahendite suhtes hakatakse direktiivi 2009/104/EÜ, sealhulgas direktiivi I lisas sätestatud miinimumnõudeid, rakendatama kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töövahendite suhtes hakatakse seda direktiivi, sealhulgas direktiivi I lisas sätestatud miinimumnõudeid, rakendatama seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
Nõukogu direktiiv 89/656/EMÜ, 30. november 1989, töötajate isikukaitsevahendite kasutamisega seotud tervisekaitse ja ohutuse miinimumnõuete kohta (kolmas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu direktiiv 92/57/EMÜ, 24. juuni 1992, tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete rakendamise kohta ajutistel või liikuvatel ehitustööplatsidel (kaheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/148/EÜ, 30. november 2009, töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ, 18. september 2000, töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (seitsmes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu direktiiv 90/270/EMÜ, 29. mai 1990, kuvariga töötamise tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta (viies üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu direktiiv 92/58/EMÜ, 24. juuni 1992, töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu direktiiv 92/91/EMÜ, 3. november 1992, puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Ajakava: uute töökohtade suhtes rakendatakse direktiiv 92/91/EMÜ seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töökohtade suhtes hakatakse seda direktiivi, sealhulgas direktiivi lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõudeid, rakendatama 12 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
Nõukogu direktiiv 92/104/EMÜ, 3. detsember 1992, maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (kaheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses).
Ajakava: uute töökohtade suhtes rakendatakse direktiiv 92/104/EMÜ seitsme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Käesoleva lepingu jõustumise ajal olemasolevate töökohtade suhtes hakatakse seda direktiivi, sealhulgas direktiivi lisas sätestatud ohutuse ja tervishoiu miinimumnõudeid, rakendatama 16 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
Nõukogu direktiiv 98/24/EÜ, 7. aprill 1998, töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/92/EÜ, 16. detsember 1999, plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta (viieteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/44/EÜ, 25. juuni 2002, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (vibratsioon) tulenevate riskidega (kuueteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/10/EÜ, 6. veebruar 2003, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (müra) tulenevate riskidega (seitsmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/40/EÜ, 29. aprill 2004, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (kaheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/25/EÜ, 5. aprill 2006, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu direktiiv 93/103/EÜ, 23. november 1993, kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta (kolmeteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel
Nõukogu direktiiv 90/269/EMÜ, 29. mai 1990, tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Komisjoni direktiiv 91/322/EMÜ, 29. mai 1991, soovituslike piirnormide kehtestamise kohta, et rakendada nõukogu direktiivi 80/1107/EMÜ töötajate kaitse kohta ohtude eest, mis tulenevad kokkupuutest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste mõjuritega tööl
Komisjoni direktiiv 2000/39/EÜ, 8. juuni 2000, millega kehtestatakse esimene loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl
Komisjoni direktiiv 2006/15/EL, 7. veebruar 2006, millega kehtestatakse teine loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ
Komisjoni direktiiv 2009/161/EL, 17. detsember 2009, millega kehtestatakse kolmas loetelu ohtlike ainete soovituslike piirnormide kohta töökeskkonnas, et rakendada nõukogu direktiivi 98/24/EÜ
IV LISA
IV JAOTISE 5. PEATÜKILE „TARBIJAKAITSE”
Tooteohutus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 3. detsember 2001, üldise tooteohutuse kohta
Nõukogu direktiiv 87/357/EMÜ, 25. juuni 1987, tervist või turvalisust ohustavaid eksitava välimusega tooteid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
Komisjoni otsus 2009/251/EÜ, 17. märts 2009, millega kohustatakse liikmesriike tagama, et biotsiidi dimetüülfumaraat sisaldavaid tooteid ei lasta turule ega tehta turul kättesaadavaks
Komisjoni otsus 2006/502/EÜ, 11. mai 2006, millega nõutakse liikmesriikidelt meetmete võtmist, et tagada üksnes lastekindlate tulemasinate turuleviimine ning keelustada uudsete tulemasinate turuleviimine
Turustamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/6/EÜ, 16. veebruar 1998, tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamisel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul (ebaausate kaubandustavade direktiiv)
Lepinguõigus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/44/EÜ, 25. mai 1999, tarbekaupade müügi ja nendega seotud garantiide teatavate aspektide kohta
Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ, 20. mai 1997, tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral
Nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ, 20. detsember 1985, tarbija kaitsmise kohta väljaspool äriruume sõlmitud lepingute korral
Nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ, 13. juuni 1990, reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/122/EÜ, 14. jaanuar 2009, tarbijate kaitse kohta seoses osaajalise kasutamise õiguse, pikaajalise puhkusetoote, edasimüügi ja vahetuslepingute teatavate aspektidega
Finantsteenused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/65/EÜ, 23. september 2002, milles käsitletakse tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust
Tarbijakrediit
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid
Hüvitamine
Komisjoni 30. märtsi 1998. aasta soovitus tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavate asutuste suhtes kohaldatavate põhimõtete kohta (98/257/EÜ).
Komisjoni 4. aprilli 2001. aasta soovitus tarbijavaidluste konsensuslikul lahendamisel osalevaid kohtuväliseid asutusi käsitlevate põhimõtete kohta (2001/310/EÜ).
Õigusnormide täitmise tagamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/27/EÜ, 19. mai 1998, tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta
Tarbijakaitsealane koostöö (määrus)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2006/2004, 27. oktoober 2004, tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus).
V LISA
IV JAOTISE 6. PEATÜKILE „STATISTIKA”
Käesoleva lepingu IV jaotise „Majandus- ja muu valdkondlik koostöö” 6. peatüki „Statistika” artiklis 46 osutatud ELi statistikaõigustik esitatakse iga-aastases statistikanõuete kogumikus, mida lepinguosalised käsitavad käesoleva lepingu lisana.
Statistikanõuete kogumik on elektroonne ja selle uusim versioon on kättesaadav Eurostati veebilehel http://epp.eurostat.ec.europa.eu
VI LISA
IV JAOTISE 8. PEATÜKILE „MAKSUSTAMINE”
Kaudne maksustamine
Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Teema ja reguleerimisala (I jaotis, artikkel 1 ning artikli 2 lõike 1 punktid a, c ja d) |
— |
Maksukohustuslased (III jaotis, artikli 9 lõige 1 ja artiklid 10–13) |
— |
Maksustatavad tehingud (IV jaotis, artiklid 14–16, 18, 19 ja 24–30) |
— |
Maksustatavate tehingute koht (V jaotis, artiklid 31–32) |
— |
Maksustatavate tehingute koht (V jaotis, artikli 36 lõige 1, artiklid 38, 39, 43–49, 53–56 ja 58–61) |
— |
Maksustatav teokoosseis ja käibemaksu sissenõutavus (VI jaotis, artiklid 62–66, 70 ja 71) |
— |
Maksustatav väärtus (VII jaotis, artiklid 72–82, 85–92) |
— |
Maksumäär (VIII jaotis, lõiked 93–99, 102 ja 103) |
— |
Maksuvabastused (IX jaotis, artiklid 131–137, 143, 144, artikli 146 lõike 1 punktid a, c, d ja e, artikli 146 lõige 2, artiklid 147 ja 148, artikli 150 lõige 2 ning artiklid 151–161 ja 163) |
Ajakava: ilma et see piiraks käesoleva lepingu muude peatükkide kohaldamist, rakendatakse direktiiv vabakaubanduspiirkondade selliste kaupade ja teenuste suhtes, millele on tehtud erand vastavalt nõukogu direktiivile 2006/112, kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Muude erandite suhtes rakendatakse kõnealused direktiivi sätted viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
— |
Mahaarvamine (X jaotis, artiklid 167–169 ja 173–192) |
Ajakava: juriidilistest isikutest maksukohustuslaste mahaarvamiste suhtes rakendatakse direktiiv kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Muude mahaarvamiste suhtes rakendatakse direktiiv viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
— |
Maksukohustuslaste ja teatavate mittemaksukohustuslaste kohustused (XI jaotis, artiklid 193, 194, 198, 199, 201–208, 211, 212, artikli 213 lõige 1, artikli 214 lõike 1 punkt a, artikli 214 lõige 2 ning artiklid 215, 217–236, 238–242, 244, 246–248, 250–252, 255, 256, 260, 261 ja 271–273) |
— |
Erikorrad (XII jaotis, artiklid 281–292, 295–344 ja 346–356) |
— |
Muud sätted (XIV jaotis, artikkel 401) |
Nõukogu direktiiv 2007/74/EÜ, 20. detsember 2007, kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
3. jagu „Koguselised piirangud” |
Tubakas
Nõukogu direktiiv 2011/64/EL, 21. juuni 2011, tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta
Alkohol
Nõukogu direktiiv 92/83/EMÜ, 19. oktoober 1992, alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta
Energeetika
Nõukogu direktiiv 2003/96/EÜ, 27. oktoober 2003, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik
Ajakava: direktiivi sätted määrade kohta rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Direktiivi muud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
Nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, 16. detsember 2008, mis käsitleb aktsiisi üldist korda
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Direktiivi artikkel 1 |
— |
Nõukogu kolmeteistkümnes direktiiv 86/560/EMÜ, 17. november 1986, kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühenduse territooriumil registreerimata maksukohustuslastele käibemaksu tagastamise kord |
Ajakava: juriidilistest isikutest maksukohustuslaste suhtes rakendatakse direktiiv kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Direktiivi muud sätted rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
VII LISA
IV JAOTISE 12. PEATÜKILE „PÕLLUMAJANDUS JA MAAELU ARENG”
Kvaliteedipoliitika
Nõukogu määrus (EÜ) nr 510/2006, 20. märts 2006, põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1898/2006, 14. detsember 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008, 15. jaanuar 2008, piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) — määruse II osa II jaotise I peatüki osa, milles käsitletakse veini geograafilisi tähiseid
Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruse (EÜ) nr 555/2008, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega, V jaotis „Veinisektori kontrollimine”
Nõukogu määrus (EÜ) nr 509/2006, 20. märts 2006, põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1216/2007, 18. oktoober 2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
Mahepõllumajandus
Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta
Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, 5. september 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1235/2008, 8. detsember 2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta
Taimede, nende seemnete, neist valmistatud toodete, puu- ja köögiviljade turustamisstandardid
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)
Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:
— |
horisontaalküsimuste puhul: artikkel 113 ning I, III ja IV lisa; |
— |
külviseemne puhul: artikkel 157; |
— |
suhkru puhul: IV lisa punkt B; |
— |
teravilja ja riisi puhul: IV lisa punkt A; |
— |
tubaka puhul: artiklid 123, 124 ja 126; tuleb lisada, et käesoleva lepinguga seoses ei kohaldata artiklit 104; |
— |
humala puhul: artiklid 117, artikli 121 esimese lõigu punkt g ja artikkel 158; tuleb lisada, et käesoleva lepinguga seoses ei kohaldata artiklit 185; |
— |
toiduõli ja oliiviõli puhul: artikkel 118 ja XVI lisa; |
— |
elustaimede, värskete lõikelillede ja värske taimmaterjali puhul: I lisa XIII osa; |
— |
puu- ja köögivilja puhul: artikkel 113a |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1295/2008, 18. detsember 2008, humala importimise kohta kolmandatest riikidest
Nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ, 14. juuni 1966, söödakultuuride seemne turustamise kohta
Nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ, 14. juuni 1966, teraviljaseemne turustamise kohta
Nõukogu direktiiv 68/193/EMÜ, 9. aprill 1968, viinamarjade vegetatiivse paljundusmaterjali turustamise kohta
Nõukogu direktiiv 2008/72/EÜ, 15. juuli 2008, köögiviljade paljundus- ja istutusmaterjali, välja arvatud seemne turustamise kohta
Nõukogu direktiiv 92/34/EMÜ, 28. aprill 1992, puuviljade tootmiseks ettenähtud viljapuude paljundusmaterjali ja viljapuude turustamise kohta
Nõukogu direktiiv 98/56/EÜ, 20. juuli 1998, dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta
Nõukogu direktiiv 1999/105/EÜ, 22. detsember 1999, metsapaljundusmaterjali turustamise kohta
Nõukogu direktiiv 2001/111/EÜ, 20. detsember 2001, teatavate inimtoiduks ettenähtud suhkrute kohta
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2568/91, 11. juuli 1991, oliiviõlide ja pressimisjääkide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta
Nõukogu direktiiv 76/621/EMÜ, 20. juuli 1976, millega määratakse toiduõlide ja -rasvade ning õli- või rasvalisandiga toiduainete maksimaalne eruukhappesisaldus
Nõukogu direktiiv 2002/53/EÜ, 13. juuni 2002, ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta
Nõukogu direktiiv 2002/54/EÜ, 13. juuni 2002, peediseemne turustamise kohta
Nõukogu direktiiv 2002/55/EÜ, 13. juuni 2002, köögiviljaseemne turustamise kohta
Nõukogu direktiiv 2002/56/EÜ, 13. juuni 2002, seemnekartuli turustamise kohta
Nõukogu direktiiv 2002/57/EÜ, 13. juuni 2002, õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1019/2002, 13. juuni 2002, oliiviõli turustusnormide kohta
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2568/91, 11. juuli 1991, oliiviõlide ja pressimisjääkide omaduste ja asjakohaste analüüsimeetodite kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/36/EÜ, 23. juuni 2000, inimtoiduks ettenähtud kakao- ja šokolaaditoodete kohta
Nõukogu direktiiv 2001/113/EÜ, 20. detsember 2001, inimtoiduks ettenähtud puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide ning magustatud kastanipüree kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/4/EÜ, 22. veebruar 1999, kohvi- ja siguriekstraktide kohta
Nõukogu direktiiv 2001/112/EÜ, 20. detsember 2001, inimtoiduks ettenähtud puuviljamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1580/2007, 21. detsember 2007, millega kehtestatakse nõukogu määruste (EÜ) nr 2200/96, (EÜ) nr 2201/96 ja (EÜ) nr 1182/2007 rakenduseeskirjad puu- ja köögiviljasektoris.
Kohaldatakse kogu määrust (EÜ) nr 1580/2007 koos lisadega, välja arvatud määruse III ja IV jaotis
Elusloomade ja loomsete saaduste turustamisstandardid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1760/2000, 17. juuli 2000, veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi loomise, veiseliha ja veiselihatoodete märgistamise kohta
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1825/2000, 25. august 2000, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1760/2000 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veiseliha ja veiselihatoodete märgistamisega
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)
Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:
— |
horisontaalküsimuste puhul: artikkel 113 ning I, III ja IV lisa; |
— |
kodulindude ja munade puhul: kõik XIV lisa A, B ja C osa artiklid; |
— |
vasikaliha puhul: artikkel 113b; XI lisa A osa kõik artiklid; |
— |
täiskasvanud veiste, sigade ja lammaste puhul: V lisa; |
— |
piima- ja piimatoodete puhul: artiklid 114 ja 115 koos lisadega; XII lisa kõik artiklid; XIII lisa kõik artiklid; XV lisa kõik artiklid. |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 566/2008, 18. juuni 2008, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaldamiseks seoses kuni 12 kuu vanuste veiste liha turustamisega
Komisjoni määrus (EÜ) nr 589/2008, 23. juuni 2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad munade turustusnormide kohta.
Kohaldatakse kogu määrust (EÜ) nr 589/2008, välja arvatud artiklid 33–35 ning III ja V lisa
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1249/2008, 10. detsember 2008, milles sätestatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad.
Kohaldatakse kogu määrust, välja arvatud artiklid 18, 26, 35 ja 37
Komisjoni määrus (EÜ) nr 617/2008, 27. juuni 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad haudemunade ja kodulindude tibude turustusnormide kohta
Komisjoni määrus (EÜ) nr 445/2007, 23. aprill 2007, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2991/94, millega sätestatakse võiderasvade standardid, ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 1898/87 piima ja piimatoodete turustamisel kasutatavate nimetuste kaitse kohta, teatavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad
Nõukogu direktiiv 2001/114/EÜ, 20. detsember 2001, teatavate inimtoiduks ettenähtud täielikult või osaliselt veetustatud piimakonservide kohta
Komisjoni määrus (EÜ) nr 273/2008, 5. märts 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad piima ja piimatoodete analüüsimise ning kvaliteedi hindamise meetodite kohta
Komisjoni määrus (EÜ) nr 543/2008, 16. juuni 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad
Nõukogu direktiiv 2001/110/EÜ, 20. detsember 2001, mee kohta
VIII LISA
IV JAOTISE 14. PEATÜKILE „ENERGIAKOOSTÖÖ”
Käesoleva lisa suhtes kehtivad need muude lepingutega ettenähtud tähtajad, mille lepinguosalised on juba kindlaks määranud osutatud lepingute raames.
Elekter
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 714/2009, 13. juuli 2009. a., milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/89/EÜ, 18. jaanuar 2006, elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta
Gaas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2009, 13. juuli 2009, maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 994/2010, 20. oktoober 2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid
Nafta
Nõukogu direktiiv 2009/119/EÜ, 14. september 2009, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid
Taristu
Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010, 24. juuni 2010, mis käsitleb komisjoni teavitamist Euroopa Ühenduse energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektidest
Süsivesinike geoloogiline luure ja uurimine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/22/EÜ, 30. mai 1994, süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta
Energiatõhusus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/8/EÜ, 11. veebruar 2004, soojus- ja elektrienergia koostootmise stimuleerimiseks siseturu kasuliku soojuse nõudluse alusel
Komisjoni otsus, 19. november 2008, millega kehtestatakse üksikasjalikud suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ II lisa rakendamiseks ja kohaldamiseks (2008/952/EÜ)
Komisjoni otsus, 21. detsember 2006, millega kehtestatakse elektri- ja soojusenergia eraldi tootmise tõhususe ühtlustatud kontrollväärtused Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/8/EÜ kohaldamisel (2007/74/EÜ)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/33/EÜ, 23. aprill 2009, keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/125/EÜ, 21. oktoober 2009, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks
Rakendusdirektiivid ja -määrused:
— |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 278/2009, 6. aprill 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaininõuetega välistoiteallikate elektrienergiatarbimisele koormamata seisundis ja tööseisundi keskmisele kasutegurile |
— |
Komisjoni määrus (EL) nr 347/2010, 21. aprill 2010, millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 245/2009 seoses sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuetega |
— |
Komisjoni määrus (EL) nr 245/2009, 18. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ sisseehitatud liiteseadiseta luminofoorlampide, suure valgustugevusega lahenduslampide ning nende lampidega koos kasutatavate liiteseadiste ja valgustite ökodisainile esitatavate nõuete suhtes |
— |
Komisjoni määrus (EL) nr 244/2009, 18. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate suunamata valgusvooga lampide ökodisaini nõuetega |
— |
Komisjoni määrus (EL) nr 107/2009, 4. veebruar 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses lihtsate digimuundurite ökodisaini nõuetega |
— |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1275/2008, 17. detsember 2008, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/32/EÜ seoses ökodisaini nõuetega elektriliste ja elektrooniliste kodumasinate ja kontoriseadmete elektrienergia tarbimisele ooteseisundis ja väljalülitatud seisundis |
— |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 641/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses eraldiseisvate ja toodetesse paigaldatud sukel-ringluspumpade ökodisaini nõuetega |
— |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 640/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses elektrimootorite ökodisaini nõuetega |
— |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 643/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate külmutusseadmete ökodisaini nõuetega |
— |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 642/2009, 22. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses televiisorite ökodisaini nõuetega |
— |
Nõukogu direktiiv 92/42/EMÜ, 21. mai 1992, uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta |
Euroopa Parlamendi ja nõukogudirektiiv 2010/30/EL, 19. mai 2010, energiamõjuga toodete energia- ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses
Rakendusdirektiivid ja -määrused:
— |
Komisjoni direktiiv 2003/66/EÜ, 3. juuli 2003, millega muudetakse komisjoni direktiivi 94/2/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriliste külmikute, sügavkülmikute ja nende kombinatsioonide energiamärgistuse puhul |
— |
Komisjoni direktiiv 2002/40/EÜ, 8. mai 2002, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriahjude energiamärgistuse alased sätted |
— |
Komisjoni direktiiv 2002/31/EÜ, 22. märts 2002. a., millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete energiamärgistuse alased sätted |
— |
Komisjoni direktiiv 1999/9/EÜ, 26. veebruar 1999, millega muudetakse nõukogu direktiivi 97/17/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistuse puhul |
— |
Komisjoni direktiiv 98/11/EÜ, 27. jaanuar 1998, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate lampide energiamärgistuse puhul |
— |
Komisjoni direktiiv 97/17/EÜ, 16. aprill 1997, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate energiamärgistuse puhul |
— |
Komisjoni direktiiv 96/89/EÜ, 17. detsember 1996, millega muudetakse direktiivi 95/12/EÜ, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistuse alased sätted |
— |
Komisjoni direktiiv 96/60/EÜ, 19. september 1996. a., millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasin-kuivatite energiamärgistuse puhul |
— |
Komisjoni direktiiv 95/13/EÜ, 23. mai 1995, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriliste trummelkuivatite energiamärgistuse puhul |
— |
Komisjoni direktiiv 95/12/EÜ, 23. mai 1995, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistuse puhul |
— |
Komisjoni direktiiv 94/2/EÜ, 21. jaanuar 1994, millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriliste külmikute, sügavkülmikute ja nende kombinatsioonide energiamärgistuse puhul |
— |
Nõukogu direktiiv 92/75/EMÜ, 22. september 1992, kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 106/2008, 15. jaanuar 2008, ühenduse kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmi kohta
Nõukogu otsus 2006/1005/EÜ, 18. detsember 2006, Ameerika Ühendriikide valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelise kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmide kooskõlastamise lepingu sõlmimise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1222/2009, 25. november 2009, rehvide kütusesäästlikkuse ja muude oluliste parameetrite märgistamise kohta
Taastuvenergia
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta
IX LISA
IV JAOTISE 15. PEATÜKILE „TRANSPORT”
1. |
Lepinguosalised on otsustanud teha koostööd strateegilise transpordivõrgustiku arendamisel Moldova Vabariigi territooriumil. Moldova Vabariigi esitatud soovituslik strateegilise transpordivõrgustiku kaart on esitatud käesolevas lisas (vt käesoleva lisa punkt 6). |
2. |
Sellega seoses rõhutavad lepinguosalised, et oluline on rakendada Moldova Vabariigis transporditaristu investeeringute strateegia peamised prioriteetsed meetmed, mille eesmärk on taastada ja laiendada Moldova Vabariiki läbivaid rahvusvaheliselt olulisi raudtee- ja maanteeühendusi, alustades riikliku tähtsusega maanteedest M3 Chișinău — Giurgiulești ja M14 Brest — Briceni — Tiraspol — Odessa, ning ajakohastada ja kaasajastada kasutada rahvusvaheliseks ja transiitliikluseks kasutatavad raudteeühendused naaberriikidega. |
3. |
Lepinguosalised tunnistavad transpordiühenduste parandamise tähtsust ja vajadust muuta neid sujuvamaks, ohutumaks ja usaldusväärsemaks. See on ELi ja Moldova Vabariigi ühistes huvides. Lepinguosalised teevad koostööd, et arendada täiendavaid transpordiühendusi, tehes selleks järgmist:
|
4. |
Lepinguosalised teevad koostööd Moldova Vabariigi strateegilise transpordivõrgustiku ühendamiseks TEN-T võrgustiku ja piirkonna võrgustikega. |
5. |
Lepinguosalised selgitavad välja võimalikud vastastikust huvi pakkuvad projektid, mida saaks teostada Moldova Vabariigi strateegilises transpordivõrgustikus. |
6. |
Kaart (Moldova Vabariigi territooriumi olevate strateegiliste transpordivõrgustike kaart).
|
X LISA
IV JAOTISE 15. PEATÜKILE „TRANSPORT”
Maanteetransport
Tehnilised tingimused
Nõukogu direktiiv 92/6/EMÜ, 10. veebruar 1992, teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses
Ajakava: rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Esmakordselt registreeritavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv ühe aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
Nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/40/EÜ, 6. mai 2009, mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta
Ohutustingimused
Nõukogu direktiiv 91/439/EMÜ, 29. juuli 1991, juhilubade kohta
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
juhiloakategooriate kehtestamine (artikkel 3); |
— |
juhiloa väljastamise tingimused (artiklid 4, 5, 6 ja 7); |
— |
sõidueksamite nõuded (II ja III lisa) |
asendatakse hiljemalt 19. jaanuariks 2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/126/EÜ (juhilubade kohta) asjakohaste sätetega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta
Ajakava: rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv alates käesoleva lepingu jõustumisest. Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
Sotsiaalsed tingimused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, 15. märts 2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist.
Ajakava: rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse nimetatud määrus alates käesoleva lepingu jõustumisest. Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse nimetatud määrus, välja arvatud selle artikkel 27 digitaalsete sõidumeerikute kohta, kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Nimetatud määruse artikkel 27 digitaalsete sõidumeerikute kohta rakendatakse kaheksa aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, 15. märts 2006, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1071/2009, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta
Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:
— |
Määruse artiklid 3, 4, 5, 6, 7 (ilma finantssuutlikkuse rahalise väärtuseta), 8, 10, 11, 12, 13, 14, 15 ja I lisa. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/15/EÜ, 11. märts 2002, autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ, 15. juuli 2003, reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta
Maksustamistingimused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/62/EÜ, 17. juuni 1999, raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest
Raudteetransport
Juurdepääs turule ja taristule
Nõukogu direktiiv 91/440/EMÜ, 29. juuli 1991, ühenduse raudteede arendamise kohta
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Sõltumatule majandamisele üleminek ja finantsolukorra parandamine (artiklid 2, 3, 4, 5 ja 9) |
— |
Infrastruktuuri haldamise ja vedude eraldamine üksteisest (artiklid 6, 7 ja 8) |
Nõukogu direktiiv 95/18/EÜ, 19. juuni 1995, raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Litsentside kehtestamine direktiivi artiklites 1, 2, 3, 4 (välja arvatud artikli 4 lõige 5), 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 ja 15 loetletud tingimustel. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/14/EÜ, 26. veebruar 2001, raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 913/2010, 22. september 2010, konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta
Tehnilised ja ohutustingimused ning koostalitlusvõime
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/59/EÜ, 23. oktoober 2007, ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta
Ajakava: rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv alates käesoleva lepingu jõustumisest. Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
Kombineeritud transport
Nõukogu direktiiv 92/106/EMÜ, 7. detsember 1992, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel
Muud aspektid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, 23. oktoober 2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1371/2007, 23. oktoober 2007, rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta
Lennutransport
26. juunil 2012 Brüsselis allakirjutatud Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vaheline igakülgne ühise lennunduspiirkonna leping, milles on esitatud ELi lennunduse valdkonna õigusaktide loetelu ja rakendamise ajakava.
Siseveetransport
Turu toimimine
Nõukogu direktiiv 96/75/EÜ, 19. november 1996, mis käsitleb riigisiseses ja rahvusvahelises siseveetranspordis prahtimise ja hinnakujunduse süsteeme ühenduses
Juurdepääs tegevusalale
Nõukogu direktiiv 87/540/EMÜ, 9. november 1987, juurdepääsu kohta veeteekaubaveo-ettevõtja tegevusalale siseriiklikus ja rahvusvahelises veonduses ning selle tegevusala diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta
Nõukogu direktiiv 96/50/EÜ, 23. juuli 1996, siseveeteedel kauba- ja reisijateveo siseriiklike laevajuhitunnistuste saamise tingimuste ühtlustamise kohta ühenduses
Ohutus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/87/EÜ, 12. detsember 2006, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta
Ajakava: rahvusvahelisel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv alates käesoleva lepingu jõustumisest. Käesoleva lepingu jõustumise ajaks registreeritud siseriiklikel vedudel kasutatavate sõidukite suhtes rakendatakse direktiiv kolme aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
Jõeteabeteenused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/44/EÜ, 7. september 2005, ühtlustatud jõeteabeteenuste kohta ühenduse siseveeteedel
XI LISA
16. PEATÜKILE „KESKKOND”
Käesoleva lisa suhtes kehtivad need muude lepingutega ettenähtud tähtajad, mille lepinguosalised on juba kindlaks määranud osutatud lepingute raames.
Keskkonnaalane juhtimine ja keskkonnaküsimuste integreerimine muudesse poliitikavaldkondadesse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Keskkonnamõju hindamise nõude kehtestamine I lisa projektide puhul; II lisa projektide puhul keskkonnamõju hindamise vajalikkuse otsustamise korra kehtestamine (artikkel 4). |
— |
Arendaja poolt esitatava teabe ulatuse kindlaksmääramine (artikkel 5) |
— |
Keskkonna asutuste ja üldsusega konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 6) |
— |
Naaberriikidega teabe vahetamise ja konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 7) |
— |
Teostusloa taotluste suhtes langetatud otsuste tulemustest üldsuse teavitamise meetmete kehtestamine (artikkel 9) |
— |
Üldsust ja valitsusväliseid organisatsioone kaasava tõhusa, taskukohase ja kiire haldusliku ja kohtuliku arutamise menetluse kehtestamine (artikkel 11) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Kavade ja programmide keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kindlakstegemise korra kehtestamine; keskkonnamõju strateegilise hindamise nõude alla kuuluvate kavade ja programmide hindamise kohustuse kehtestamine (artikkel 3) |
— |
Keskkonna asutuste ja üldsusega konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 6) |
— |
Naaberriikidega teabe vahetamise ja konsulteerimise korra kehtestamine (artikkel 7) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/4/EÜ, 28. jaanuar 2003, keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Keskkonnateabele avaliku juurdepääsu korra ja sellest tehtavate erandite kehtestamine (artiklid 3 ja 4) |
— |
Riigiasutuste poolt keskkonnateabe avalikkusele kättesaadavaks tegemise tagamine (artikli 3 lõige 1) |
— |
Keskkonnateabe mitteandmise ja üksnes osalise teabe andmise otsuste läbivaatamise korra kehtestamine (artikkel 6) |
— |
Avalikkusele keskkonnateabe andmise süsteemi loomine (artikkel 7) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/35/EÜ, 26. mai 2003, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse.
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Üldsuse teavitamise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punktid a ja d) |
— |
Üldsusega konsulteerimise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punkt b ja lõige 3) |
— |
Otsuste tegemisel üldsuse kommentaaride ja arvamuste arvessevõtmise mehhanismi loomine (artikli 2 lõike 2 punkt c) |
— |
Üldsusele, sealhulgas valitsusvälistele organisatsioonidele tõhusa, kiire ja taskukohase juurdepääsu tagamine halduslikule ja kohtulikule õigusemõistmisele avalike asutuste menetlustes tehtud otsuste, tegude ja tegevusetuse sisulise ja menetlusliku seaduslikkuse üle (artikli 3 lõige 7 ja artikli 4 lõige 4, keskkonnamõju hindamine ning saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv (tööstusheidete direktiiv)) |
Õhu kvaliteet
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/50/EÜ, 21. mai 2008, välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine (artikkel 3) |
— |
Piirkondade ja linnastute määramine ja liigendus (artikkel 4) |
— |
Saasteainete suhtes välisõhu kvaliteedi hindamise kriteeriumide ja korra kehtestamine (artiklid 5, 6 ja 9) |
— |
Piirtaset/sihtväärtust ületavate saasteainete tasemega piirkondade ja linnastute õhukvaliteedi kavade koostamine (artikkel 23) |
— |
Lühiajaliste tegevuskavade koostamine piirkondades ja linnastutes, kus on oht, et ületatakse häiretaset (artikkel 24) |
— |
Avalikkusele teabe andmise süsteemi loomine (artikkel 26) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/107/EÜ, 15. detsember 2004, arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Piirkondade ja linnastute määramine ja liigendus (artikkel 3) |
— |
Saasteainete suhtes välisõhu kvaliteedi hindamise kriteeriumide ja korra kehtestamine (artikkel 4) |
— |
Meetmete võtmine õhukvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks õhu saasteainesisalduse seisukohast (artikkel 3) |
— |
Avalikkusele teabe andmise süsteemi loomine (artikkel 7) |
Direktiiv 1999/32/EÜ, 26. aprill 1999, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Tõhusa proovivõtusüsteemi ja asjakohaste analüütiliste analüüsimeetodite kehtestamine (artikkel 6) |
— |
Kehtestatud piirtasemetest suurema väävlisisaldusega raske kütteõli ja gaasiõli kasutamise keelamine (artikli 3 lõige 1 ja artikli 4 lõige 1) |
— |
Laevakütuste väävlisisalduse piirtasemete kohaldamine (artiklid 4a ja 4b) |
Nõukogu direktiiv 94/63/EÜ, 20. detsember 1994, bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Kõigi bensiini hoiu- ja laadimisterminalide väljaselgitamine (artikkel 2) |
— |
Tehniliste meetmete võtmine bensiinikao vähendamiseks terminalide hoidlates ja teenindusjaamades ning teisaldatavate mahutite laadimisel ja tühjendamisel terminalides (artiklid 3, 4 ja 6 ning III lisa) |
— |
Nõuete täitmise nõudmine kõigilt paakautode laadimisestakaadidelt ja teisaldatavatelt mahutitelt (artiklid 4 ja 5) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/42/EÜ, 21. aprill 2004, teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Lenduvate orgaaniliste ühendite maksimaalsete piirväärtuste kehtestamine värvidele ja lakkidele (artikkel 3 ja II lisa 2. faas) |
— |
Nõuete kehtestamine, millega tagatakse, et turule lastavad tooted kannavad etiketti ja vastavad asjakohastele nõuetele (artiklid 3 ja 4) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine, et täita nõue esitada heiteinventuuri aruandeid ja direktiivi kohaseid aruandeid |
— |
Riiklike programmide väljatöötamine, et tagada siseriiklikest ülemmääradest kinnipidamine |
— |
Muude kohustuste täitmine, sealhulgas siseriiklikest heitkoguste ülemmääradest kinnipidamine |
10 aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest kehtivad need heitkoguste siseriiklikud ülemmäärad, mis on ette nähtud esialgse 1999. aasta Göteborgi protokolliga hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta. Lisaks seab Moldova Vabariik eesmärgiks selle aja jooksul ratifitseerida Göteborgi protokoll, sealhulgas selle 2012. aasta muudatused. |
Vee kvaliteet ja veevarude haldamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, mida on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Valglapiirkondade kindlaksmääramine ning rahvusvaheliste jõgede, järvede ja rannikuvete halduskorralduse kehtestamine (artikkel 3) |
— |
Valglapiirkondade tunnuste analüüs (artikkel 5) |
— |
Veekvaliteedi järelevalveprogrammide väljatöötamine (artikkel 8) |
— |
Vesikondade majandamiskavade koostamine, konsulteerimine üldsusega ja nimetatud kavade avaldamine (artiklid 13 ja 14) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ, 23. oktoober 2007, üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Üleujutusriski esialgne hindamine (artiklid 4 ja 5) |
— |
Üleujutusohu kaartide ja üleujutusriski kaartide koostamine (artikkel 6). |
— |
Üleujutusriski maandamise kavade koostamine (artikkel 7) |
Direktiiv 91/271/EMÜ, 21. mai 1991, asulareovee puhastamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 98/15/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 1882/2003
Kohaldatakse järgmisi direktiivi 91/271/EMÜ sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Asulareovee kogumise ja puhastamise alase olukorra hindamine. |
— |
Tundlike alade ja linnastute kindlaksmääramine (artikkel 5 ja II lisa) |
— |
Asulareovee puhastusnõuete rakendamise tehnilise ja investeeringuprogrammi koostamine (artikkel 17) |
Direktiiv 98/83/EÜ, 3. november 1998, olmevee kvaliteedi kohta, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Joogivee standardite kehtestamine (artiklid 4 ja 5) |
— |
Järelevalvesüsteemi kehtestamine (artiklid 6 ja 7) |
— |
Tarbijatele teabe andmise mehhanismi loomine (artikkel 13) |
Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
Seireprogrammide kehtestamine (artikkel 6)
Reostunud ja reostumise ohus olevate veekogude väljaselgitamine ning nitraaditundlike alade kindlaksmääramine (artikkel 3)
— |
Nitraaditundlike alade jaoks tegevuskavade ja hea põllumajandustava eeskirjade väljatöötamine (artiklid 4 ja 5) |
Jäätmekäitlus ja ressursside haldamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Viieastmelise jäätmehierarhia alusel jäätmekavade ja jäätmetekke vältimise programmide koostamine (V peatükk) |
— |
Kõigi kulude väljanõudmise mehhanismi kehtestamine põhimõtte „saastaja maksab” ja tootja laiendatud vastutuse põhimõtte kohaselt (artikkel 14) |
— |
Loasüsteemi kehtestamine asutustele lisa/ettevõtetele, kes teostavad kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid ning kellel on erikohustus käidelda ohtlikke jäätmeid (IV peatükk) |
— |
Jäätmete kogumise ja transpordiga tegelevate asutuste ja ettevõtete registri loomine (IV peatükk) |
Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ, 26. aprill 1999, prügilate kohta, mida on muudetud määrusega (EÜ) 1882/2003
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Prügilate liigitus (artikkel 4) |
— |
Riikliku strateegia koostamine prügilasse veetavate biolagunevate olmejäätmete koguse vähendamiseks (artikkel 5) |
— |
Lubade taotlemise ning jäätmete vastuvõtmise süsteemi kehtestamine (artiklid 5–7, 11, 12 ja 14) |
— |
Prügilate kasutusaegse kontrolli ja seire ning suletavate prügilate sulgemise ja järelhoolduse korraldamine (artiklid 12 ja 13) |
— |
Olemasolevate prügilate vastavusse viimise kavade koostamine (artikkel 14) |
— |
Kulumehhanismide kehtestamine (artikkel 10) |
— |
Jäätmete asjakohase töötlemise tagamine enne prügilasse ladestamist (artikkel 6) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ, 15. märts 2006, kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Süsteemi kehtestamine selle tagamiseks, et kaevandamisega tegelevad ettevõtjad koostaksid jäätmekavad (jäätmehoidlate väljaselgitamine ja liigitamine; jäätmete iseloomustus) (artiklid 4 ja 9) |
— |
Loasüsteemi, rahaliste tagatiste ja järelevalvesüsteemi kehtestamine (artiklid 7, 14 ja 17) |
— |
Kaeveõõnte haldamis- ja järelevalvemenetluste kehtestamine (artikkel 10) |
— |
Kaevandamisjäätmete hoidlate sulgemis- ja sulgemisjärgsete menetluste kehtestamine (artikkel 12) |
— |
Suletud kaevandamisjäätmete hoidlate inventeerimine (artikkel 20) |
Looduskaitse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Erilisi kaitsemeetmeid vajavate linnuliikide ja reeglipäraselt esinevate rändliikide hindamine. |
— |
Linnuliikide erikaitsealade kindlaksmääramine ja nimetamine (artikli 4 lõige 1) |
— |
Reeglipäraselt esinevate rändliikide erikaitsemeetmete kindlaksmääramine (artikli 4 lõige 2) |
— |
Kõigi metslinnuliikide (mille hulka kuuluvad jahitavad liigid) kaitse üldsüsteemi kehtestamine ja teatavate tapmis-/püüdmisviiside keelamine (artiklid 5, 6, 7 ja 8 ning artikli 9 lõiked 1 ja 2) |
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, mida on muudetud direktiividega 97/62/EÜ ja 2006/105/EÜ ning määrusega (EÜ) nr 1882/2003
Kohaldatakse järgmisi direktiivi 92/43/EMÜ sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Alade inventeerimise ettevalmistamine, kõnealuste alade kindlaksmääramine ja nende haldamisprioriteetide kehtestamine (sealhulgas võimalike Emeraldi võrgustiku alade inventeerimise lõpuleviimine ning nende alade kaitse- ja haldamismeetmete kehtestamine) (artikkel 4) |
— |
Selliste alade kaitseks vajalike meetmete kehtestamine (artikkel 6) |
— |
Elupaikade ja liikide kaitsestaatuse järelevalvesüsteemi kehtestamine (artikkel 11) |
— |
Moldova Vabariigi osas direktiivi IV lisas loetletud liikide range kaitse süsteemi kehtestamine (artikkel 12) |
— |
Üldsuse teadlikkuse tõstmise ja üldise teavitamise mehhanismi loomine (artikkel 22) |
Tööstussaaste ja tööstusohud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll)
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Luba vajavate rajatiste kindlaksmääramine (I lisa) |
— |
PVT rakendamine, võttes arvesse PVT-viitedokumentide järeldusi (artikli 14 lõiked 3–6 ja artikli 15 lõiked 2–4) |
— |
Kompleksse loasüsteemi kehtestamine (artiklid 4–6, 12, 21 ja 24 ning IV lisa) |
— |
Vastavuse järelevalve mehhanismi loomine ja rakendamine (artikkel 8, artikli 14 lõike 1 punkt d ja artikli 23 lõige 1) |
— |
Põletusseadmete heidete piirnormide kehtestamine (artikkel 30 ja V lisa) |
— |
Olemasolevate seadmete aastase heitkoguse vähendamise üleminekukava koostamine (alternatiivina olemasolevate seadmete heidete piirnormide kehtestamisele) (artikkel 32) |
Nõukogu direktiiv 96/82/EÜ, 9. detsember 1996, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2003/105/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 1882/2003
Kohaldatakse järgmisi direktiivi 96/82/EÜ sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Asjaomaste asutuste vahel tõhusate kooskõlastusmehhanismide kehtestamine |
— |
Asjaomaste Seveso käitiste kohta teabe kogumise ja suurõnnetustest teavitamise süsteemide loomine (artiklid 6, 14 ja 15) |
Kemikaalid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 689/2008, 17. juuni 2008, ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta
Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:
— |
Ekspordist teatamise menetluse rakendamine (artikkel 7) |
— |
Teistelt riikidelt saadud eksporditeatiste käsitlemise menetluste rakendamine (artikkel 8) |
— |
Vahetult kohaldatavast regulatiivmeetme kohta teate koostamise ja esitamise korra väljatöötamine (artikkel 10) |
— |
Impordiotsuse teate koostamise ja esitamise korra väljatöötamine (artikkel 12) |
— |
Eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri rakendamine teatavate ohtlike kemikaalide, eelkõige teatavate ohtlike kemikaalide ja pestitsiididega rahvusvaheliseks kauplemiseks nõusoleku saamise korda käsitleva Rotterdami konventsiooni III lisas loetletud kemikaalide ekspordi suhtes (artikkel 13) |
— |
Eksporditavate kemikaalide märgistamis- ja pakendamisnõuete rakendamine (artikkel 16) |
— |
Kemikaalide importi ja eksporti kontrollivate riiklike ametiasutuste määramine (artikkel 17) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist
Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:
— |
Pädeva(te) asutus(t)e määramine (artikkel 43) |
— |
Ainete ja segude klassifitseerimis-, märgistamis- ja pakendamisnõuete rakendamine (artikkel 4) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet
Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:
— |
Pädeva(te) asutus(t)e ja täitevasutuste määramine ning ametliku seire- ja kontrollisüsteemi rajamine (artiklid 121 ja 125) |
— |
Kemikaale käsitlevate siseriiklike õigusaktide rikkumise eest määratavaid karistusi käsitlevate siseriiklike õigusnormide vastuvõtmine (artikkel 126) |
— |
Keemiliste ainete ja segude riiklikku registreerimissüsteemi käsitlevate siseriiklike õigusnormide vastuvõtmine (II jaotis, artiklid 5, 6, 7 ja 14) |
— |
Keemiliste ainete ja segude tarneahelas teabe esitamise ja allkasutajate kohustusi käsitlevate siseriiklike õigusnormide vastuvõtmine (IV ja V jaotis, artiklid 31 ja 37) |
— |
Kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitleva määruse (REACH) XVII lisa kohaste piirangute loetelu vastuvõtmist käsitlevate siseriiklike õigusnormide vastuvõtmine (VIII jaotis, artikkel 67) |
XII LISA
IV JAOTISE 17. PEATÜKILE „KLIIMAMEETMED”
Kliimamuutused ja osoonikihi kaitse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Asjaomaste rajatiste väljaselgitamise ja kasvuhoonegaaside kindlaksmääramise süsteemi loomine (I ja II lisa) |
— |
Järelevalve-, aruandlus-, kontrollimis- ja jõustamissüsteemide ning üldsusega konsulteerimise menetluste kehtestamine (artiklid 9, 14–17, 19 ja 21) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006, 17. mai 2006, teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta
Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Asjaomaste töötajate ja ettevõtete riiklike koolitus- ja sertifitseerimisnõuete kehtestamine/vastuvõtmine (artikkel 5) |
— |
Aruandlussüsteemide kehtestamine, asjaomastelt sektoritelt heiteid käsitlevate andmete saamiseks (artikkel 6) |
— |
Õigusnormide täitmise tagamise süsteemi kehtestamine (artikkel 13) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2009, 16. september 2009, osoonikihti kahandavate ainete kohta
Kohaldatakse järgmisi määruse sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Keeld toota kontrollitavaid aineid muuks kui teatavaks eriotstarbeks; keeld ei hõlma klorofluorosüsivesinikke (HCFC) kuni 2019. aastani (artikkel 4) |
— |
Kontrollitavate ainete turuleviimise ja kasutamise keelamine; keeld ei hõlma taaskasutuses olevat HCFCd, mida võib kasutada külmaainena kuni 2015. aastani (artiklid 5 ja 11) |
— |
Eriotstarbeliselt kasutatavate (näiteks lähteaineks, tootmise abiaineks või laboris ja analüüside tegemiseks, samuti haloonide kriitiline kasutus) kontrollitavate ainete tootmis-, turuleviimis- ja kasutustingimuste kindlaksmääramine ning üksikerandite kehtestamine, näiteks hädaolukorras metüülbromiidi kasutamise lubamine (III peatükk) |
— |
Eriotstarbeliselt kasutatavate kontrollitavate ainete impordi ja ekspordi litsentsimise süsteemi (IV peatükk) ning liikmesriikide ja ettevõtjate aruandekohustuse kehtestamine (artiklid 26 ja 27) |
— |
Kasutatud kontrollitavate ainete taaskasutamis-, ringlussevõtu-, taasväärtustamis- ja hävitamiskohustuste kehtestamine (artikkel 22) |
— |
Kontrollitavate ainete lekete järelevalve- ja kontrollimenetluste kehtestamine (artikkel 23) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ, 13. oktoober 1998, bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta
Kohaldatakse järgmisi direktiivi sätteid:
— |
Riiklike õigusaktide vastuvõtmine ja pädeva(te) asutus(t)e määramine |
— |
Kütuse tarbimise hindamine riigi tasandil. |
— |
Kütusekvaliteedi järelevalve süsteemi väljatöötamine (artikkel 8) |
— |
Pliibensiini turustamise keelustamine (artikli 3 lõige 1) |
— |
Liikurmasinates, põllumajandus- ja metsatraktorites kasutatavate pliivaba bensiini, diislikütuse ja gaasiõlide turustamise lubamine vaid juhul, kui need vastavad kehtestatud nõuetele (artiklid 3 ja 4) |
— |
Erakorraliste asjaolude hõlmamiseks regulatiivsüsteemi ja riigi kütusekvaliteedi andmete kogumise süsteemi kehtestamine (artiklid 7 ja 8) |
XIII LISA
IV JAOTISE 21. PEATÜKILE „RAHVATERVIS”
Tubakas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/37/EÜ, 5. juuni 2001, tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/33/EÜ, 26. mai 2003, tubakatoodete reklaami ja sponsorlusega seotud õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta liikmesriikides
Nõukogu soovitus 2003/54/EÜ, 2. detsember 2002, suitsetamise ennetamise ja tubakatoodete tarbimise piiramise kohta
Nõukogu 30. novembri 2009. aasta soovitus suitsuvaba keskkonna kohta (2009/C 296/02)
Nakkushaigused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 2119/98/EÜ, 24. september 1998, millega moodustatakse ühenduses epidemioloogilise seire ja nakkushaiguste tõrje võrgustik
Komisjoni otsus 2000/96/EÜ, 22. detsember 1999. a., nakkushaiguste kohta, mis kuuluvad järkjärgulisele hõlmamisele ühenduse võrgustikuga vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 2119/98/EÜ
Komisjoni otsus 2002/253/EÜ, 19. märts 2002, millega nähakse ette haigusjuhtude määratlused ühenduse võrgustiku teavitamiseks nakkushaigustest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 2119/98/EÜ
Komisjoni 22. detsembri 1999. aasta otsus 2000/57/EÜ varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi kohta nakkushaiguste profülaktikaks ja tõrjeks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 2119/98/EÜ
Veri
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/98/EÜ, 27. jaanuar 2003, millega kehtestatakse inimvere ja verekomponentide kogumise, uurimise, töötlemise, säilitamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusnõuded
Komisjoni direktiiv 2004/33/EÜ, 22. märts 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ seoses teatavate tehniliste nõuetega vere ja verekomponentide osas
Komisjoni direktiiv 2005/62/EÜ, 30. september 2005, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ vereteenistusasutuste kvaliteedisüsteemiga seotud ühenduse standardite ja spetsifikaatide suhtes
Komisjoni direktiiv 2005/61/EÜ, 30. september 2005, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98/EÜ jälgitavusnõuete ning rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teavitamise osas
Elundid, koed ja rakud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/23/EÜ, 31. märts 2004, inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta
Komisjoni direktiiv 2006/17/EÜ, 8. veebruar 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise ja uurimise teatavate tehniliste nõuete osas
Komisjoni direktiiv 2006/86/EÜ, 24. oktoober 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/23/EÜ jälgitavusnõuete, rasketest kõrvaltoimetest ja tõsistest kõrvalekalletest teatamise ning inimkudede ja -rakkude kodeerimist, töötlemist, säilitamist, ladustamist ja jaotamist käsitlevate teatavate tehniliste nõuete osas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/53/EL, 7. juuli 2010, siirdamiseks ettenähtud inimelundite kvaliteedi- ja ohutusstandardite kohta
Vaimne tervis — Uimastisõltuvus
Nõukogu 18. juuni 2003. aasta soovitus 2003/488/EÜ narkosõltuvusega seotud tervisekahjustuste ennetamise ja vähendamise kohta
Alkohol
Nõukogu 5. juuni 2001. aasta soovitus 2001/458/EÜ noorte inimeste, eriti laste ja noorukite alkoholitarbimise kohta
Vähktõbi
Nõukogu 2. detsembri 2003. aasta soovitus 2003/878/EÜ vähktõve sõeluuringute kohta
Kehavigastuste ärahoidmine ja ohutuse edendamine
Nõukogu soovitus 2007/C 164/01, 31. mai 2007, kehavigastuste vältimise ja ohutuse edendamise kohta
XIV LISA
IV JAOTISE 25. PEATÜKILE „KULTUURI-, AUDIOVISUAALPOLIITIKA- JA MEEDIAKOOSTÖÖ”
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/65/EÜ, 11. detsember 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta
UNESCO 2005. aasta kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon
XV LISA
TOLLIMAKSUDE KAOTAMINE
1. |
Lepinguosalised kaotavad alates käesoleva lepingu jõustumisest kõik tollimaksud teisest lepinguosalisest pärit kaupadelt, välja arvatud käesoleva lisa punktides 2, 3 ja 4 sätestatud juhud ning ilma, et see piiraks käesoleva lisa punkti 5 kohaldamist. |
2. |
XV-A lisas loetletud tooteid imporditakse liitu nimetatud lisas sätestatud tariifikvootide piires tollimaksuvabalt. Tariifikvoodi piiri ületavale impordile kohaldatakse enamsoodustusrežiimi tollimaksumäära. |
3. |
XV-B lisas loetletud toodete ELi importimisel kohaldatakse imporditollimaksu, mis on vabastatud imporditollimaksu väärtuselisest komponendist. |
4. |
Teatavate tollimaksude kaotamine Moldova Vabariigi poolt, nagu sätestatud XV-D lisas, toimub järgmise korra kohaselt:
|
5. |
XV-C lisas loetletud Moldova Vabariigist pärinevate toodete impordi puhul kohaldatakse liidu dumpinguvastaseid meetmeid, mis on sätestatud käesoleva lepingu artiklis 148. |
XV-A LISA
TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE IGA-AASTASEID TOLLIMAKSUVABU TARIIFIKVOOTE (LIIT)
Jrk nr |
CN-kood 2012 |
Toote kirjeldus |
Kogus (tonnides) |
Tollimaksu määr |
1 |
0702 00 00 |
Tomatid, värsked või jahutatud |
2 000 |
Tollimaksuvaba |
2 |
0703 20 00 |
Küüslauk, värske või jahutatud |
220 |
Tollimaksuvaba |
3 |
0806 10 10 |
Värsked lauaviinamarjad |
10 000 |
Tollimaksuvaba |
4 |
0808 10 80 |
Värsked õunad (v.a siidriõunad, lahtiselt, 16. september — 15. detsember) |
40 000 |
Tollimaksuvaba |
5 |
0809 40 05 |
Värsked ploomid |
10 000 |
Tollimaksuvaba |
6 |
2009 61 10 |
Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 30, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 EUR, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga) |
500 |
Tollimaksuvaba |
2009 69 19 |
Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 22 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga) |
|||
2009 69 51 |
Kontsentreeritud viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga) |
|||
2009 69 59 |
Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a kontsentreeritud või piirituselisandiga) |
XV-B LISA
TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE SISENEMISHINDA (1)
ja mis vabastatakse imporditollimaksu väärtuselisest komponendist (LIIT)
CN-kood 2012 |
Toote kirjeldus |
0707 00 05 |
Kurgid, värsked või jahutatud |
0709 91 00 |
Artišokid, värsked või jahutatud |
0709 93 10 |
Kabatšokid, värsked või jahutatud |
0805 10 20 |
Magusad apelsinid, värsked |
0805 20 10 |
Klementiinid |
0805 20 30 |
Monrealid ja satsumad |
0805 20 50 |
Mandariinid ja vilkingid |
0805 20 70 |
Tangeriinid |
0805 20 90 |
Värsked või kuivatatud tangelod, ortanikiid, malakiinid jms tsitrushübriidid (v.a klementiinid, monrealid, satsumad, mandariinid, vilkingid ja tangeriinid) |
0805 50 10 |
Sidrunid (Citrus limon, Citrus limonum) |
0808 30 90 |
Pirnid (v.a siidripirnid, lahtiselt, 1. august — 31. detsember) |
0809 10 00 |
Värsked aprikoosid |
0809 21 00 |
Hapukirsid (Prunus cerasus), värsked |
0809 29 00 |
Kirsid (v.a hapukirsid), värsked |
0809 30 10 |
Nektariinid, värsked |
0809 30 90 |
Virsikud (v.a nektariinid), värsked |
2204 30 92 |
Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega) |
2204 30 94 |
Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega) |
2204 30 96 |
Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega) |
2204 30 98 |
Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega) |
(1) Vaata komisjoni 9. oktoobri 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 927/2012 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) 2. lisa.
XV-C LISA
TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE DUMPINGUVASTASEID MEETMEID (LIIT)
Tootekategooria |
CN-kood 2012 |
Toote kirjeldus |
Käivituskogus (tonnides) |
||
Põllumajandustooted |
|||||
|
0203 11 10 |
Värsked või jahutatud kodusea rümbad ja poolrümbad |
4 500 |
||
|
0203 12 11 |
Värsked või jahutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0203 12 19 |
Värsked või jahutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0203 19 11 |
Värsked või jahutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid |
|
||
|
0203 19 13 |
Värsked või jahutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid |
|
||
|
0203 19 15 |
Värsked või jahutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid |
|
||
|
0203 19 55 |
Värke või jahutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid) |
|
||
|
0203 19 59 |
Värske või jahutatud kodusea liha, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid ning eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid) |
|
||
|
0203 21 10 |
Külmutatud kodusea rümbad ja poolrümbad |
|
||
|
0203 22 11 |
Külmutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0203 22 19 |
Külmutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0203 29 11 |
Külmutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid |
|
||
|
0203 29 13 |
Külmutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0203 29 15 |
Külmutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid |
|
||
|
0203 29 55 |
Külmutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid) |
|
||
|
0203 29 59 |
Külmutatud kodusea liha, kontidega (v.a eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid) |
|
||
|
0207 11 30 |
Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad |
600 |
||
|
0207 11 90 |
Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud värsked või jahutatud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 83 % ja 70 % kanad) |
|
||
|
0207 12 10 |
Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad |
|
||
|
0207 12 90 |
Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 70 % kanad) |
|
||
|
0207 13 10 |
Liigi Gallus domesticus lindude kondita jaotustükid, värsked või jahutatud |
|
||
|
0207 13 20 |
Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud pool- või veerandrümbad |
|
||
|
0207 13 30 |
Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta |
|
||
|
0207 13 50 |
Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 13 60 |
Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 13 99 |
Liigi Gallus domesticus lindude värske või jahutatud söödav rups (v.a maks) |
|
||
|
0207 14 10 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud tükid, kontideta |
|
||
|
0207 14 20 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud pool- või veerandrümbad |
|
||
|
0207 14 30 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta |
|
||
|
0207 14 50 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 14 60 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 14 99 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud söödav rups (v.a maks) |
|
||
|
0207 24 10 |
Kodukalkunid, värsked või jahutatud, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid |
|
||
|
0207 24 90 |
Kodukalkunid, värsked või jahutatud, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, ja muud värsked või jahutatud kalkunid, tükeldamata (v.a nn 80 % kalkunid) |
|
||
|
0207 25 10 |
Külmutatud kodukalkunid, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 80 % kalkunid |
|
||
|
0207 25 90 |
Külmutatud kodukalkunid, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 73 % kalkunid, ja muud kalkunid, tükeldamata (v.a nn 80 % kalkunid) |
|
||
|
0207 26 10 |
Värsked või jahutatud kodukalkuni tükid, kontideta |
|
||
|
0207 26 20 |
Kodukalkunite värsked või jahutatud pool- või veerandrümbad |
|
||
|
0207 26 30 |
Kodukalkunite värsked või jahutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta |
|
||
|
0207 26 50 |
Kodukalkunite värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 26 60 |
Kodukalkunite värsked või jahutatud sääred ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 26 70 |
Kodukalkunite värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega (v.a sääred) |
|
||
|
0207 26 80 |
Kodukalkunite värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega (v.a pool- või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid) |
|
||
|
0207 26 99 |
Kodukalkunite värske või jahutatud söödav rups (v.a maks) |
|
||
|
0207 27 10 |
Kodukalkunite külmutatud tükid, kontideta |
|
||
|
0207 27 20 |
Kodukalkunite külmutatud pool- või veerandrümbad |
|
||
|
0207 27 30 |
Kodukalkunite külmutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta |
|
||
|
0207 27 50 |
Kodukalkunite külmutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 27 60 |
Kodukalkunite külmutatud sääred ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 27 70 |
Kodukalkunite külmutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega (v.a sääred) |
|
||
|
0207 27 80 |
Kodukalkunite külmutatud jaotustükid, kontidega (v.a pool- või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid) |
|
||
|
0207 27 99 |
Kodukalkunite külmutatud söödav rups (v.a maks) |
|
||
|
0207 41 30 |
Värsked või jahutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid |
|
||
|
0207 41 80 |
Värsked või jahutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta ja ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul |
|
||
|
0207 42 30 |
Külmutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % pardid |
|
||
|
0207 42 80 |
Külmutatud kodupardid, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta ja ilma kaela, südame, maksa ja puguta, nn 63 % pardid, või muul kujul |
|
||
|
0207 44 10 |
Värsked või jahutatud kodupartide jaotustükid, kontideta |
|
||
|
0207 44 21 |
Värsked või jahutatud kodupartide pool- või veerandrümbad |
|
||
|
0207 44 31 |
Värsked või jahutatud kodupartide tiivad |
|
||
|
0207 44 41 |
Värsked või jahutatud kodupartide seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad |
|
||
|
0207 44 51 |
Kodupartide värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 44 61 |
Kodupartide värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 44 71 |
Kodupartide värsked või jahutatud paletotid, kontidega |
|
||
|
0207 44 81 |
Kodupartide värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata |
|
||
|
0207 44 99 |
Kodupartide värske või jahutatud söödav rups (v.a maks) |
|
||
|
0207 45 10 |
Külmutatud kodupartide jaotustükid, kontideta |
|
||
|
0207 45 21 |
Külmutatud kodupartide pool- või veerandrümbad |
|
||
|
0207 45 31 |
Külmutatud kodupartide tiivad |
|
||
|
0207 45 41 |
Külmutatud kodupartide seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad |
|
||
|
0207 45 51 |
Külmutatud kodupartide rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 45 61 |
Külmutatud kodupartide koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 45 81 |
Kodupartide külmutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata |
|
||
|
0207 45 99 |
Külmutatud kodupartide söödav rups (v.a maks) |
|
||
|
0207 51 10 |
Värsked või jahutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud, veretustatud, lõplikult puhastamata, pea ja jalgadega, nn 82 % haned |
|
||
|
0207 51 90 |
Värsked või jahutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul |
|
||
|
0207 52 90 |
Külmutatud koduhaned, tükeldamata, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, südame ja puguga või ilma, nn 75 % haned, või muul kujul |
|
||
|
0207 54 10 |
Värsked või jahutatud koduhanede jaotustükid, kontideta |
|
||
|
0207 54 21 |
Värsked või jahutatud koduhanede pool- või veerandrümbad |
|
||
|
0207 54 31 |
Värsked või jahutatud koduhanede tiivad |
|
||
|
0207 54 41 |
Värsked või jahutatud koduhanede seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad |
|
||
|
0207 54 51 |
Koduhanede värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 54 61 |
Koduhanede värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 54 71 |
Koduhanede värsked või jahutatud paletotid, kontidega |
|
||
|
0207 54 81 |
Koduhanede värsked või jahutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata |
|
||
|
0207 54 99 |
Koduhanede värske või jahutatud söödav rups (v.a maks) |
|
||
|
0207 55 10 |
Külmutatud koduhanede jaotustükid, kontideta |
|
||
|
0207 55 21 |
Külmutatud koduhanede pool- või veerandrümbad |
|
||
|
0207 55 31 |
Külmutatud koduhanede tiivad |
|
||
|
0207 55 41 |
Külmutatud koduhanede seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad |
|
||
|
0207 55 51 |
Külmutatud koduhanede rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 55 61 |
Külmutatud koduhanede koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 55 81 |
Koduhanede külmutatud jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata |
|
||
|
0207 55 99 |
Külmutatud koduhanede söödav rups (v.a maks) |
|
||
|
0207 60 05 |
Värske, jahutatud või külmutatud pärlkanade liha, tükeldamata |
|
||
|
0207 60 10 |
Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade jaotustükid, kontideta |
|
||
|
0207 60 31 |
Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade tiivad |
|
||
|
0207 60 41 |
Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid ja tiivaotsad |
|
||
|
0207 60 51 |
Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 60 61 |
Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
|
||
|
0207 60 81 |
Värsked, jahutatud või külmutatud pärlkanade jaotustükid, kontidega, mujal nimetamata |
|
||
|
0207 60 99 |
Värske, jahutatud või külmutatud pärlkanade söödav rups (v.a maks) |
|
||
|
1602 32 11 |
Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted) |
|
||
|
1602 32 30 |
Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kuid vähem kui 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) |
|
||
|
1602 32 90 |
Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid (v.a tooted, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kalkuni või pärlkana liha või rupsi, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad) |
|
||
|
0402 10 11 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg |
1 700 |
||
|
0402 10 19 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg |
|
||
|
0402 10 91 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg |
|
||
|
0402 10 99 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg |
|
||
|
0405 10 11 |
Naturaalne või rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg (v.a veetustatud või ja ghee) |
|
||
|
0405 10 19 |
Naturaalne või rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist (v.a kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg ja veetustatud või ja ghee) |
|
||
|
0405 10 30 |
Taastatud või rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee) |
|
||
|
0405 10 50 |
Vadakuvõi rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee) |
|
||
|
0405 10 90 |
Või rasvasisaldusega üle 85 %, kuid mitte üle 95 % massist (v.a veetustatud või ja ghee) |
|
||
|
0407 21 00 |
Värsked kodulindude munad, koorega (v.a viljastatud munad inkubeerimiseks) |
7 000 (1) |
||
|
0407 29 10 |
Värsked kodulindude munad, koorega (v.a kanamunad ja viljastatud munad inkubeerimiseks) |
|
||
|
0407 29 90 |
Värsked linnumunad, koorega (v.a kanamunad ja viljastatud munad inkubeerimiseks) |
|
||
|
0407 90 10 |
Kodulindude munad, koorega, konserveeritud või kuumtöödeldud |
|
||
|
0408 91 80 |
Kuivatatud linnumunad, kooreta, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud, (v.a munakollased) |
400 |
||
|
0408 99 80 |
Linnumunad, kooreta, värsked, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma, inimtoiduks kõlblikud (v.a kuivatatud munad ja munakollased) |
|
||
|
1001 91 90 |
Nisuseeme, seemneks (v.a kõva nisu, harilik nisu ja speltanisu) |
75 000 |
||
|
1001 99 00 |
Nisu ja meslin (v.a seemneks ja kõva nisu) |
|
||
|
1003 90 00 |
Oder (v.a seemneks) |
70 000 |
||
|
1005 90 00 |
Mais (v.a seemneks) |
130 000 |
||
|
1701 99 10 |
Valge suhkur, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 99,5 % massist (v.a maitse- või värvainelisanditega) |
37 400 |
||
Töödeldud põllumajandustooted |
|||||
|
1904 30 00 |
Bulgurnisu, töödeldud teradena, saadud kõvade nisuterade kuumtöötlemisel |
2 500 |
||
|
2207 10 00 |
Denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust |
|
||
|
2207 20 00 |
Denatureeritud etüülalkohol ja muud denatureeritud piiritusjoogid, mis tahes alkoholisisaldusega |
|
||
|
2208 90 91 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga kuni 2 liitrit |
|
||
|
2208 90 99 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust, nõudes mahuga üle 2 liitri |
|
||
|
2905 43 00 |
Mannitool |
|
||
|
2905 44 11 |
D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena, sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist |
|
||
|
2905 44 19 |
D-glütsitool (sorbitool) vesilahusena (v.a D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist sisaldav) |
|
||
|
2905 44 91 |
D-glütsitool (sorbitool), sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a vesilahusena) |
|
||
|
2905 44 99 |
D-glütsitool (sorbitool) (v.a vesilahusena ja D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist sisaldav) |
|
||
|
3505 10 10 |
Dekstriinid |
|
||
|
3505 10 50 |
Esterdatud ja eeterdatud tärklised (v.a dekstriinid) |
|
||
|
3505 10 90 |
Modifitseeritud tärklised (v.a esterdatud ja eeterdatud tärklised ja dekstriinid) |
|
||
|
3505 20 30 |
Liimid, mis sisaldavad vähemalt 25 %, kuid alla 55 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg) |
|
||
|
3505 20 50 |
Liimid, mis sisaldavad vähemalt 55 %, kuid alla 80 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg) |
|
||
|
3505 20 90 |
Liimid, mis sisaldavad vähemalt 80 % massist tärklist, dekstriine või muid modifitseeritud tärklisi (v.a tooted jaemüügipakendis netomassiga kuni 1 kg) |
|
||
|
3809 10 10 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega alla 55 % massist |
|
||
|
3809 10 30 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega vähemalt 55 %, kuid alla 70 % massist |
|
||
|
3809 10 50 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega vähemalt 70 %, kuid alla 83 % massist |
|
||
|
3809 10 90 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised, tärklisainete baasil, tärklisainete sisaldusega vähemalt 83 % massist |
|
||
|
3824 60 11 |
Sorbitool vesilahusena, mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a D-glütsitool [sorbitool]) |
|
||
|
3824 60 19 |
Sorbitool vesilahusena, mis sisaldab D-mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist (v.a D-glütsitool [sorbitool]) |
|
||
|
3824 60 91 |
Sorbitool, mis sisaldab D-mannitooli kuni 2 % D-glütsitooli massist (v.a sorbitool vesilahusena ja D-glütsitool [sorbitool]) |
|
||
|
3824 60 99 |
Sorbitool, mis sisaldab D-mannitooli üle 2 % D-glütsitooli massist (v.a sorbitool vesilahusena ja D-glütsitool [sorbitool]) |
|
||
|
2402 10 00 |
Tubakat sisaldavad sigarid, manilla sigarid ja sigarillod |
1 000 või 1 miljardit tükki (2) |
||
|
2402 20 90 |
Tubakat sisaldavad sigaretid (v.a nelgiõli sisaldavad) |
|
||
|
0405 20 10 |
Piimarasvavõided rasvasisaldusega vähemalt 39 %, kuid alla 60 % massist |
500 |
||
|
0405 20 30 |
Piimarasvavõided rasvasisaldusega vähemalt 60 %, kuid kuni 75 % massist |
|
||
|
1806 20 70 |
Granuleeritud piimašokolaaditooted nõudes või kontaktpakendis massiga üle 2 kg |
|
||
|
2106 10 80 |
Valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi vähemalt 5 % massist, glükoosi või tärklist vähemalt 5 % massist |
|
||
|
2202 90 99 |
Muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad, mis sisaldavad rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu vähemalt 2 % massist |
|
||
|
1302 20 10 |
Kuivatatud pektiinid, pektinaadid ja pektaadid pulbrina |
4 200 |
||
|
1302 20 90 |
Vedelad pektiinid, pektinaadid ja pektaadid |
|
||
|
1702 50 00 |
Keemiliselt puhas fruktoos tahkel kujul |
|
||
|
1702 90 10 |
Keemiliselt puhas maltoos tahkel kujul |
|
||
|
1704 90 99 |
Kondiitritootemass, martsipan, nugat ja muud valmis suhkrukondiitritooted, mis ei sisalda kakaod (v.a närimiskumm, valge šokolaad, kurgupastillid ja köhatropsid, kummikompvekid, k.a marmelaad, sefiir, pastilaa, karamellkompvekid, iirised (toffee) jms maiustused, pressitud tabletid ja kondiitritootemass, k.a martsipan, kontaktpakendis massiga vähemalt 1 kg) |
|
||
|
1806 10 30 |
Magustatud kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur või sahharoosina väljendatud isoglükoos) vähemalt 65 %, kuid alla 80 % |
|
||
|
1806 10 90 |
Magustatud kakaopulber, mis sisaldab sahharoosi (k.a sahharoosina väljendatud invertsuhkur või sahharoosina väljendatud isoglükoos) vähemalt 80 %, |
|
||
|
1806 20 95 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised plokkide, tahvlite või batoonidena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, mahutis või kontaktpakendis massiga üle 2 kg, mis sisaldavad kakaovõid alla 18 % massist |
|
||
|
1901 90 99 |
Jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt, ning toiduained piimast, rõõsast koorest, petipiimast, hapupiimast, hapukoorest |
|
||
|
2101 12 98 |
Tooted kohvist |
|
||
|
2101 20 98 |
Tooted teest või matest |
|
||
|
2106 90 98 |
Mujal nimetamata toiduvalmistised, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi vähemalt 5 % massist, glükoosi või tärklist vähemalt 5 % massist |
|
||
|
3302 10 29 |
Lõhnaainetel põhinevad tooted, mis sisaldavad kõiki jooki iseloomustavaid aroomiaineid, mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi vähemalt 5 % massist, glükoosi või tärklist vähemalt 5 % massist, kasutamiseks jookide tootmisel (v.a tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5 % mahust) |
|
||
|
0710 40 00 |
Suhkrumais, kuumtöötlemata, aurutatud või keedetud, külmutatud |
1 500 |
||
|
0711 90 30 |
Ajutiseks säilitamiseks konserveeritud suhkrumais, näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses, kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu |
|
||
|
2001 90 30 |
Suhkrumais Zea mays var. saccharata, veiniäädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud |
|
||
|
2004 90 10 |
Suhkrumais Zea mays var. saccharata, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud |
|
||
|
2005 80 00 |
Suhkrumais Zea mays var. saccharata, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a külmutatud) |
|
(1) 140 mln × 50 g = 7 000 t
(2) Tingimusel, et üks sigaret kaalub umbes 1 g.
XV-D LISA
MOLDOVA VABARIIGI KONTSESSIOONIDE LOEND
Moldova Vabariigi 2011. aasta nomenklatuur |
Kauba kirjeldus |
Kohaldatava enamsoodustusrežiimi tollimaksumäär |
Kategooria |
0203 11 10 |
Värsked või jahutatud kodusea rümbad ja poolrümbad |
20 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0203 12 11 |
Värsked või jahutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega |
20 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0203 12 19 |
Värsked või jahutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
20 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0203 19 11 |
Värsked või jahutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid |
20 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0203 19 13 |
Värsked või jahutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid |
20 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0203 19 15 |
Värsked või jahutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid |
20 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0203 19 55 |
Värske või jahutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid) |
20 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0203 19 59 |
Värske või jahutatud kodusea liha, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid ning eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid) |
20 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0203 21 10 |
Külmutatud kodusea rümbad ja poolrümbad |
20 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0203 22 11 |
Külmutatud kodusea tagaosad ja nende jaotustükid, kontidega |
20 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0203 22 19 |
Külmutatud kodusea abatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
20 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0203 29 11 |
Külmutatud kodusea eesosad ja nende jaotustükid |
10 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0203 29 13 |
Külmutatud kodusea seljatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
10 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0203 29 15 |
Külmutatud kodusea kõhutükid (läbikasvanud) ja nende jaotustükid |
10 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0203 29 55 |
Külmutatud kodusea liha, kontideta (v.a kõhutükid ja nende jaotustükid) |
10 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0203 29 59 |
Külmutatud kodusea liha, kontidega (v.a rümbad ja poolrümbad, tagaosad, abatükid ja nende jaotustükid ning eesosad, seljatükid, kõhutükid ja nende jaotustükid) |
10 % + 200 eurot/t |
Tariifikvoot 1 (4 000 t) |
0206 30 00 |
Värske või jahutatud söödav sea rups |
15 |
10-S |
0206 41 00 |
Külmutatud söödav sea maks |
15 |
10-S |
0206 49 20 |
Külmutatud kodusea söödav rups (v.a maks) |
15 |
10-S |
0207 11 10 |
Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud, soolikad välja võetud, pea ja jalgadega, nn 83 % kanad |
20 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 11 30 |
Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad |
20 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 11 90 |
Värsked või jahutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud värsked või jahutatud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 83 % ja 70 % kanad) |
20 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 12 10 |
Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea ja jalgadeta, kuid kaela, südame, maksa ja puguga, nn 70 % kanad |
15 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 12 90 |
Külmutatud linnud liigist Gallus domesticus, kitkutud ja roogitud, ilma pea, jalgade, kaela, südame, maksa ja puguta, nn 65 % kanad, ja muud kodulinnud, tükeldamata (v.a nn 70 % kanad) |
15 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 13 10 |
Värsked või jahutatud liigi Gallus domesticus lindude tükid, kontideta |
20 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 13 20 |
Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud pool- või veerandrümbad |
20 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 13 30 |
Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta |
20 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 13 50 |
Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
20 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 13 60 |
Liigi Gallus domesticus lindude värsked või jahutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
20 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 13 99 |
Liigi Gallus domesticus lindude värske või jahutatud söödav rups (v.a maks) |
20 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 14 10 |
Liigi Gallus domesticus kodulindude külmutatud tükid, kontideta |
15 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 14 20 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud pool- või veerandrümbad |
15 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 14 30 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta |
15 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 14 40 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad |
15 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 14 50 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud rinnatükid ja nende jaotustükid, kontidega |
15 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 14 60 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud koivad ja nende jaotustükid, kontidega |
15 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 14 70 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud jaotustükid, kontidega (v.a pool- või veerandrümbad, tiivad koos tiivaotstega või ilma nendeta, seljatükid, kaelatükid, seljatükid koos kaeltega, tagatükid, tiivaotsad, rinnatükid, koivad ja nende jaotustükid) |
15 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 14 91 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud söödav maks |
15 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0207 14 99 |
Liigi Gallus domesticus lindude külmutatud söödav rups (v.a maks) |
15 % + 100 eurot/t |
Tariifikvoot 2 (4 000 t) |
0210 99 41 |
Kodusea söödav maks, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud |
15 |
10-A |
0210 99 49 |
Kodusea söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud (v.a maks) |
15 |
10-A |
0401 10 10 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1 % massist, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis mahuga kuni 2 liitrit |
15 |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0401 10 90 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1 % massist, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita (v.a kontaktpakendis mahuga kuni 2 l) |
15 |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0401 20 11 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 3 %, kuid üle 1 % massist, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis mahuga kuni 2 liitrit |
15 |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0401 20 19 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 3 %, kuid üle 1 % massist, kontsentreerimata ja suhkru- või muu magusainelisandita (v.a kontaktpakendis mahuga kuni 2 l) |
15 |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0401 20 91 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist, kontsentreerimata ja suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis mahuga kuni 2 liitrit |
15 |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0401 20 99 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 3 %, kuid mitte üle 6 % massist, kontsentreerimata ja suhkru- või muu magusainelisandita (v.a kontaktpakendis mahuga kuni 2 l) |
15 |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0401 30 11 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 21 %, kuid üle 6 % massist, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis mahuga kuni 2 liitrit |
15 |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0401 30 19 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 21 %, kuid üle 6 % massist, kontsentreerimata ja suhkru- või muu magusainelisandita (v.a kontaktpakendis mahuga kuni 2 l) |
15 |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0401 30 31 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 21 %, kuid mitte üle 45 % massist, kontsentreerimata ja suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis mahuga kuni 2 liitrit |
15 |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0401 30 39 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 21 %, kuid mitte üle 45 % massist, kontsentreerimata ja suhkru- või muu magusainelisandita (v.a kontaktpakendis mahuga kuni 2 l) |
15 |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0401 30 91 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 45 % massist, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis mahuga kuni 2 liitrit |
15 |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0401 30 99 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 45 % massist, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita (v.a kontaktpakendis mahuga kuni 2 l) |
15 |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0402 10 11 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg |
10 |
10-A |
0402 10 19 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg |
10 |
10-A |
0402 10 91 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg |
10 |
10-A |
0402 10 99 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg |
10 |
10-A |
0402 21 11 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg |
10 |
10-A |
0402 21 17 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 11 %, kuid üle 1,5 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg või mõnel muul viisil pakendatud |
10 |
10-A |
0402 21 19 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 11 %, kuid mitte üle 27 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg või mõnel muul viisil pakendatud |
10 |
10-A |
0402 21 91 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 27 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg |
10 |
10-A |
0402 21 99 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 27 % massist, tahkel kujul, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg |
10 |
10-A |
0402 29 15 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 27 %, kuid üle 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a imikutele hermeetilistes pakendites massiga kuni 500 g) |
10 |
10-A |
0402 29 19 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 27 %, kuid üle 1,5 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg |
10 |
10-A |
0402 29 91 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 27 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg |
10 |
10-A |
0402 29 99 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 27 % massist, tahkel kujul, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg |
10 |
10-A |
0402 91 11 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 8 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a tahkel kujul) |
10 |
10-A |
0402 91 19 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 8 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg (v.a tahkel kujul) |
10 |
10-A |
0402 91 31 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 8 %, kuid mitte üle 10 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a tahkel kujul) |
10 |
10-A |
0402 91 39 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 8 %, kuid mitte üle 10 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg (v.a tahkel kujul) |
10 |
10-A |
0402 91 51 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 45 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a tahkel kujul) |
10 |
10-A |
0402 91 59 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 45 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg (v.a tahkel kujul) |
10 |
10-A |
0402 91 91 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 45 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a tahkel kujul) |
10 |
10-A |
0402 91 99 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 45 % massist, kontsentreeritud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg (v.a tahkel kujul) |
10 |
10-A |
0402 99 11 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 9,5 % massist, kontsentreeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a tahkel kujul) |
10 |
10-A |
0402 99 19 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega kuni 9,5 % massist, kontsentreeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg (v.a tahkel kujul) |
10 |
10-A |
0402 99 31 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 9,5 %, kuid mitte üle 45 % massist, kontsentreeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a tahkel kujul) |
10 |
10-A |
0402 99 39 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 9,5 %, kuid mitte üle 45 % massist, kontsentreeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg (v.a tahkel kujul) |
10 |
10-A |
0402 99 91 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 45 % massist, kontsentreeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga kuni 2,5 kg (v.a tahkel kujul) |
10 |
10-A |
0402 99 99 |
Piim ja rõõsk koor rasvasisaldusega üle 45 % massist, kontsentreeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga, kontaktpakendis massiga üle 2,5 kg (v.a tahkel kujul) |
10 |
10-A |
0405 10 11 |
Naturaalne või rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg (v.a veetustatud või ja ghee) |
15 % + 500 eurot/t |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0405 10 19 |
Naturaalne või rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist (v.a kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg ja veetustatud või ja ghee) |
15 % + 500 eurot/t |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0405 10 30 |
Taastatud või rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee) |
15 % + 500 eurot/t |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0405 10 50 |
Vadakuvõi rasvasisaldusega üle 80 %, kuid mitte üle 85 % massist (v.a veetustatud või ja ghee) |
15 % + 500 eurot/t |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0405 10 90 |
Või rasvasisaldusega üle 85 %, kuid mitte üle 95 % massist (v.a veetustatud või ja ghee) |
15 % + 500 eurot/t |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0405 20 10 |
Piimarasvavõided rasvasisaldusega üle 39 %, kuid alla 60 % massist |
20 % + 500 eurot/t |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0405 20 30 |
Piimarasvavõided rasvasisaldusega üle 60 %, kuid mitte üle 75 % massist |
20 % + 500 eurot/t |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0405 20 90 |
Piimarasvavõided rasvasisaldusega üle 75 %, kuid alla 80 % massist |
20 % + 500 eurot/t |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0405 90 10 |
Piimarasvad ja-õlid, rasvasisaldusega vähemalt 99,3 % massist ja veesisaldusega kuni 0,5 % massist |
20 % + 500 eurot/t |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0405 90 90 |
Piimarasvad ja-õlid, veetustatud või ja ghee (v.a rasvasisaldusega vähemalt 99,3 % massist ja veesisaldusega kuni 0,5 % massist ja naturaalne või, taastatud või ja vadakuvõi) |
20 % + 500 eurot/t |
Tariifikvoot 3 (1 000 t) |
0406 10 20 |
Värske juust, st valmimata või laagerdamata juust, k.a vadakujuust ja kohupiim rasvasisaldusega kuni 40 % massist |
10 |
5-A |
0406 10 80 |
Värske juust, st valmimata või laagerdamata juust, k.a vadakujuust ja kohupiim rasvasisaldusega üle 40 % massist |
10 |
5-A |
0406 20 90 |
Riivitud juust või juustupulber (v.a Glarusi ürdijuust, tuntud nimetuse Schabziger all) |
10 |
5-A |
0406 30 10 |
Sulatatud juust, riivimata või pulbristamata, mille valmistamisel ei ole kasutatud muid juustusorte peale Emmentali, Gruyère ja Appenzelli juustu ja millele võib olla lisatud Glarusi ürdijuustu (tuntud nimetuse Schabziger all) jaemüügiks pakendatud, rasvasisaldus kuivaine massist kuni 56 % |
10 |
3-A |
0406 30 31 |
Sulatatud juust, riivimata või pulbristamata, rasvasisaldus massist kuni 36 % ja rasvasisaldus kuivaine massist kuni 48 % (v.a sulatatud juustu segud, mille valmistamisel on kasutatud Emmentali, Gruyère ja Appenzelli juustu ja millele võib olla lisatud Glarusi ürdijuustu, tuntud nimetuse Schabziger all, jaemüügiks pakendatud) |
10 |
3-A |
0406 30 39 |
Sulatatud juust, riivimata või pulbristamata, rasvasisaldus massist kuni 36 % ja rasvasisaldus kuivaine massist üle 48 % (v.a sulatatud juustu segud, mille valmistamisel on kasutatud Emmentali, Gruyère ja Appenzelli juustu ja millele võib olla lisatud Glarusi ürdijuustu, tuntud nimetuse Schabziger all, jaemüügiks pakendatud, rasvasisaldus kuivaine massist kuni 56 %) |
10 |
3-A |
0406 30 90 |
Sulatatud juust, riivimata või pulbristamata, rasvasisaldus massist üle 36 % (v.a sulatatud juustu segud, mille valmistamisel on kasutatud Emmentali, Gruyère ja Appenzelli juustu ja millele võib olla lisatud Glarusi ürdijuustu, tuntud nimetuse Schabziger all, jaemüügiks pakendatud, rasvasisaldus kuivaine massist kuni 56 %) |
10 |
3-A |
0406 90 01 |
Juust töötlemiseks (v.a värske juust, k.a vadakujuust ja kohupiim, sulatatud juust, sinihallitusjuust ja muu juust, mis sisaldab Penicillium roqueforti kasutamisel saadud hallitust, ning riivitud või pulbristatud juust): |
10 |
5-A |
0406 90 13 |
Emmentali juust (v.a riivitud või pulbristatud ja töötlemiseks) |
10 |
5-A |
0406 90 21 |
Cheddar (v.a riivitud või pulbristatud ja töötlemiseks) |
10 |
5-A |
0406 90 23 |
Edam (v.a riivitud või pulbristatud ja töötlemiseks) |
10 |
5-A |
0406 90 25 |
Tilsit (v.a riivitud või pulbristatud ja töötlemiseks) |
10 |
5-A |
0406 90 27 |
Butterkäse (v.a riivitud või pulbristatud ja töötlemiseks) |
10 |
5-A |
0406 90 29 |
Kashkaval (v.a riivitud või pulbristatud ja töötlemiseks) |
10 |
5-A |
0406 90 50 |
Lamba- või pühvlipiimast juust, soolvett sisaldavates pakendites või lamba- või kitsenahast lähkrites (v.a feta) |
10 |
5-A |
0406 90 69 |
Muu juust, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega kuni 47 % massist, mujal nimetamata |
10 |
5-A |
0406 90 78 |
Gouda, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega üle 47 %, kuid mitte üle 72 % massist (v.a riivitud või pulbristatud ja töötlemiseks) |
10 |
5-A |
0406 90 86 |
Muu juust, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega üle 47 %, kuid mitte üle 72 % massist, mujal nimetamata |
10 |
5-A |
0406 90 87 |
Muu juust, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega üle 52 %, kuid mitte üle 62 % massist, mujal nimetamata |
10 |
5-A |
0406 90 88 |
Muu juust, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega üle 62 %, kuid mitte üle 72 % massist, mujal nimetamata |
10 |
5-A |
0406 90 93 |
Muu juust, rasvasisaldusega kuni 40 % massist ja mitterasvaine veesisaldusega kuni 72 % massist, mujal nimetamata |
10 |
5-A |
0406 90 99 |
Muu juust, rasvasisaldusega üle 40 % massist |
10 |
5-A |
0702 00 00 |
Tomatid, värsked või jahutatud |
1. jaanuar — 15. märts: — 10; 1. aprill — 31. oktoober: — 20; 16. november — 31. detsember:- 10 |
5-A |
0703 10 19 |
Sibulad, värsked või jahutatud (v.a tippsibulad) |
15 |
5-A |
0704 10 00 |
Lillkapsas ja spargelkapsas, värske või jahutatud |
15 |
5-A |
0704 90 10 |
Valge ja punane peakapsas, värske või jahutatud |
15 |
5-A |
0706 10 00 |
Porgandid ja naerid, värsked või jahutatud |
15 |
5-A |
0706 90 10 |
Juurseller, värske või jahutatud |
15 |
5-A |
0706 90 90 |
Värske või jahutatud söögipeet, aed-piimjuur, redis jms söödav juurvili (v.a porgand, naeris, juurseller ja mädarõigas) |
15 |
5-A |
0707 00 05 |
Kurgid, värsked või jahutatud |
1. jaanuar — 15. märts: — 10; 1. aprill — 31. oktoober: — 15; 16. november — 31. detsember:- 10 |
5-A |
0708 10 00 |
Värsked või jahutatud herned (Pisum sativum), poetatud või poetamata |
15 |
5-A |
0708 20 00 |
Värsked või jahutatud aedoad (Vigna spp. ja Phaseolus spp.), poetatud või poetamata |
15 |
5-A |
0708 90 00 |
Värsked või jahutatud kaunviljad, poetatud või poetamata (v.a herned (Pisum sativum) ja aedoad (Vigna spp. ja Phaseolus spp.)) |
15 |
5-A |
0709 30 00 |
Värsked või jahutatud baklažaanid |
15 |
5-A |
0709 51 00 |
Värsked või jahutatud seened perekonnast Agaricus |
15 |
5-A |
0709 60 10 |
Paprika, värske või jahutatud |
15 |
5-A |
0709 90 70 |
Kabatšokid, värsked või jahutatud |
15 |
5-A |
0806 10 10 |
Värsked lauaviinamarjad |
1. jaanuar — 14. juuli: — 10; 15. juuli — 20. november: — 15; 21. november — 31. detsember:- 10 |
10-S |
0808 10 80 |
Värsked õunad (v.a siidriõunad, lahtiselt, 16. septembrist kuni 15. detsembrini) |
1. jaanuar — 30. juuni: — 10; 1. juuli — 31. juuli: — 20; 1. august — 31. detsember:- 10 |
10-S |
0809 20 05 |
Värsked hapukirsid (Prunus cerasus) |
1. jaanuar — 20. mai: — 10; 21. mai — 10. august: — 20; 11. august — 31. detsember:- 10 |
5-A |
0809 20 95 |
Värsked kirsid (v.a hapukirsid (Prunus cerasus)) |
1. jaanuar — 20. mai: — 10; 21. mai — 10. august: — 20; 11. august — 31. detsember:- 10 |
10-A |
0809 30 10 |
Värsked nektariinid |
1. jaanuar — 10. juuni: — 10; 11. juuni — 30. september: — 20; 1. oktoober — 31. detsember:- 10 |
5-A |
0809 30 90 |
Värsked virsikud (v.a nektariinid) |
1. jaanuar — 10. juuni: — 10; 11. juuni — 30. september: — 20; 1. oktoober — 31. detsember:- 10 |
10-S |
0809 40 05 |
Värsked ploomid |
1. jaanuar — 10. juuni: — 10; 11. juuni — 30. september: — 20; 1. oktoober — 31. detsember:- 10 |
10-S |
0810 10 00 |
Värsked maasikad |
1. jaanuar — 30. aprill — 10; 1. mai — 31. juuli: — 20; 1. august — 31. detsember:- 10 |
5-A |
0810 90 50 |
Värsked mustad sõstrad |
10 |
5-A |
0810 90 60 |
Värsked punased sõstrad |
10 |
5-A |
0810 90 70 |
Värsked valged sõstrad ja karusmarjad |
10 |
5-A |
0811 10 90 |
Külmutatud maasikad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandita |
15 |
5-A |
0811 20 31 |
Külmutatud vaarikad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandita |
15 |
5-A |
0811 20 39 |
Külmutatud mustad sõstrad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandita |
15 |
5-A |
0811 20 51 |
Külmutatud punased sõstrad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandita |
15 |
5-A |
0811 20 59 |
Külmutatud kitsemurakad ja mooruspuumarjad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandita |
15 |
5-A |
0811 20 90 |
Külmutatud logani murakad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, suhkru- või muu magusainelisandita |
15 |
5-A |
0811 90 75 |
Külmutatud hapukirsid (Prunus cerasus), aurutatud või vees keedetud või mitte, suhkru- või muu magusainelisandita |
15 |
5-A |
1601 00 10 |
Maksavorstid ja samalaadsed tooted ning nendel põhinevad toiduained |
15 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1601 00 91 |
Kuumtöötlemata vorstid lihast, rupsist või verest (v.a maks) |
15 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1601 00 99 |
Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest ja nende baasil valmistatud toiduained (v.a maksavorstid ja kuumtöötlemata vorstid) |
15 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1602 31 11 |
Tooted, mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha (v.a vorstid jms tooted) |
20 |
10-A |
1602 31 19 |
Kodulinnu- või kalkuniliha või rups, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab linnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a tooted, mis sisaldavad eranditult kuumtöötlemata kalkuniliha, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) |
20 |
10-A |
1602 31 30 |
Kodulinnu- või kalkuniliha või rups, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab linnuliha või rupsi üle 25 %, kuid vähem kui 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) |
20 |
10-A |
1602 31 90 |
Kodulinnu- või kalkuniliha või rups, toiduks valmistatud või konserveeritud (v.a tooted, mis sisaldavad linnuliha või rupsi üle 25 %, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad) |
20 |
10-A |
1602 32 11 |
Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted) |
20 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1602 32 19 |
Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud kuumtöödeldud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) |
20 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1602 32 30 |
Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi üle 25 %, kuid vähem kui 57 % massist (v.a kalkun ja pärlkana, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) |
20 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1602 32 90 |
Liigi Gallus domesticus lindude lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid (v.a tooted, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi üle 25 %, kalkuni või pärlkana liha või rupsi, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad) |
20 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1602 39 21 |
Kodupardi, -hane ja -pärlkana lihast või rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted) |
20 |
10-A |
1602 39 29 |
Kodupardi, -hane ja -pärlkana lihast või rupsist valmistatud kuumtöödeldud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) |
20 |
10-A |
1602 39 40 |
Kodupardi, -hane ja -pärlkana lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 %, kuid vähem kui 57 % massist (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) |
20 |
10-A |
1602 39 80 |
Kodupardi, -hane ja -pärlkana lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid (v.a tooted, mis sisaldavad kodulinnu liha või rupsi vähemalt 25 % massist ning vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad) |
20 |
10-A |
1602 41 10 |
Kodusea tagaosadest ja nende jaotustükkidest valmistatud tooted ja konservid |
20 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1602 42 10 |
Kodusea abatükkidest ja nende jaotustükkidest valmistatud tooted ja konservid |
20 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1602 49 11 |
Kodusea seljatükkidest ja nende jaotustükkidest valmistatud tooted ja konservid, k.a segud selja- või tagatükkidest (v.a kaelakarbonaad) |
15 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1602 49 13 |
Kodusea kaelakarbonaadist ja selle jaotustükkidest valmistatud tooted ja konservid, k.a segud kaela- ja abatükkidest |
15 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1602 49 15 |
Kodusea tagaosadest, seljatükkidest, abatükkidest, kaelakarbonaadist ja nende jaotustükkidest valmistatud tooted ja konservid (v.a segud, mis on valmistatud üksnes selja- ja tagatükkidest või üksnes kaelakarbonaadist ja abatükkidest) |
15 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1602 49 19 |
Kodusea liha või rups, k.a segud kodusea lihast ja rupsist, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab mis tahes liha või rupsi vähemalt 80 % massist, k.a searasva või mis tahes liiki või päritoluga rasva (v.a tagaosad, seljatükid, abatükid, kaelakarbonaad ja nende jaotustükid, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) |
15 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1602 49 30 |
Kodusea liha või rups, k.a segud kodusea lihast ja rupsist, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab mis tahes liha või rupsi vähemalt 40 %, kuid alla 80 % massist, k.a mis tahes liiki rasva (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) |
15 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1602 49 50 |
Kodusea liha või rups, k.a segud kodusea lihast ja rupsist, toiduks valmistatud või konserveeritud, mis sisaldab mis tahes liha või rupsi ja mis tahes liiki rasva vähem kui 40 % (v.a vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad) |
15 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1602 50 10 |
Veiseliha ja -rups, toiduks valmistatud või konserveeritud, kuumtöötlemata, k.a kuumtöödeldud liha ja rupsi ning kuumtöötlemata liha ja rupsi segud (v.a vorstid jms tooted ja maksatooted) |
15 |
10-S |
1602 50 31 |
soolaliha õhukindlas pakendis |
15 |
10-A |
1602 50 39 |
Veiseliha ja -rups, toiduks valmistatud või konserveeritud (v.a soolaliha), õhukindlas pakendis (v.a kuumtöötlemata; kuumtöödeldud liha ja rupsi ning kuumtöötlemata liha ja rupsi segud) |
15 |
10-S |
1602 50 80 |
Veiseliha ja -rups, toiduks valmistatud või konserveeritud (v.a soolaliha), mitte õhukindlas pakendis (v.a kuumtöötlemata; kuumtöödeldud liha ja rupsi ning kuumtöötlemata liha ja rupsi segud) |
15 |
10-S |
1602 90 51 |
Kodusea lihast või rupsist valmistatud tooted või konservid (v.a kodulinnu-, veise-, põhjapõdra-, uluki- ja küülikulihast, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid) |
15 |
Tariifikvoot 4 (1 700 t) |
1602 90 61 |
Veiselihast või -rupsist valmistatud kuumtöötlemata tooted või konservid, k.a kuumtöödeldud või kuumtöötlemata liha ja kuumtöödeldud või kuumtöötlemata rupsi segud (v.a kodulinnu-, kodusea-, põhjapõdra-, uluki- või küülikulihast, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g ja maksatooted) |
15 |
10-A |
1602 90 69 |
Veiselihast või -rupsist valmistatud kuumtöödeldud tooted või konservid (v.a kodulinnu-, kodusea-, uluki- või küülikulihast, vorstid jms tooted, homogeenitud tooted, pakitud jaemüügiks laste- või dieettoiduna, nõudes netomahuga kuni 250 g, maksatooted ning lihaekstraktid ja -mahlad) |
15 |
10-A |
1701 11 10 |
Toor-roosuhkur, rafineerimiseks (v.a maitse- või värvainelisanditega) |
75 |
Tariifikvoot 5 (5 400 t) |
1701 11 90 |
Toor-roosuhkur (v.a rafineerimiseks ja maitse- või värvainelisanditega) |
75 |
Tariifikvoot 5 (5 400 t) |
1701 12 10 |
Toor-peedisuhkur, rafineerimiseks (v.a maitse- või värvainelisanditega) |
75 |
Tariifikvoot 5 (5 400 t) |
1701 12 90 |
Toor-peedisuhkur (v.a rafineerimiseks ja maitse- või värvainelisanditega) |
75 |
Tariifikvoot 5 (5 400 t) |
1701 91 00 |
Rafineeritud roo- või peedisuhkur, maitse- või värvainelisanditega, tahkel kujul |
75 |
Tariifikvoot 5 (5 400 t) |
1701 99 10 |
Valge suhkur, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 99,5 % massist (v.a maitse- või värvainelisanditega) |
75 |
Tariifikvoot 5 (5 400 t) |
1701 99 90 |
Roosuhkur ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul (v.a roo- või peedisuhkur, maitse- või värvainelisanditega ning toorsuhkur ja valge suhkur) |
75 |
Tariifikvoot 5 (5 400 t) |
1702 30 10 |
Isoglükoos tahkel kujul, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 30 51 |
Glükoosja glükoosisiirup valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist ja mille kuivaine glükoosisisaldus on vähemalt 99 % massist (v.a isoglükoos) |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 30 59 |
Glükoos ja glükoosisiirup, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist ja mille kuivaine glükoosisisaldus on vähemalt 99 % massist (v.a isoglükoos ja glükoosisiirup valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata) |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 30 91 |
Glükoos ja grükoosisiirup valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist ja mille kuivaine glükoosisisaldus on alla 99 % massist (v.a isoglükoos) |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 30 99 |
Glükoos tahkel kujul ja glükoosisiirup, ilma maitse- või värvainelisanditeta, mis ei sisalda fruktoosi või mille kuivaine fruktoosisisaldus on alla 20 % massist ja mille kuivaine glükoosisisaldus on vähemalt 99 % massist (v.a isoglükoos ja glükoos (dekstroos) valge kristallilise pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata) |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 40 10 |
Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 20 %, kuid alla 50 % massist (v.a invertsuhkur) |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 40 90 |
Glükoos tahkel kujul ja glükoosisiirup, ilma maitse- või värvilisanditeta, mille kuivaine fruktoosisisaldus on vähemalt 20 %, kuid alla 50 % massist (v.a isoglükoos ja invertsuhkur) |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 50 00 |
Keemiliselt puhas fruktoos tahkel kujul |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 60 10 |
Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on üle 50 % massist (v.a keemiliselt puhas fruktoos ja invertsuhkur) |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 60 95 |
Fruktoos tahkel kujul ja fruktoosisiirup, ilma maitse- või värvainelisanditeta, mille kuivaine fruktoosisisaldus on üle 50 % massist (v.a isoglükoos, inuliinisiirup, keemiliselt puhas fruktoos ja invertsuhkur) |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 90 10 |
Keemiliselt puhas maltoos tahkel kujul |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 90 30 |
Isoglükoos tahkel kujul, mille kuivaine fruktoosisisaldus on 50 % massist, saadud glükoosi polümeeridest |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 90 60 |
Tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 90 71 |
Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega vähemalt 50 % massist |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 90 75 |
Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega alla 50 % massist, pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 90 79 |
Suhkur ja melass, karamell, kuivaine sahharoosisisaldusega alla 50 % massist (v.a suhkur ja melass pulbrina, aglomeeritud või aglomeerimata) |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1702 90 99 |
Suhkrud tahkel kujul, k.a invertsuhkur ning muu suhkru ja suhkrusiirupi segud, mille kuivaine fruktoosisisaldus on 50 % massist, ilma maitse- või värvainelisanditeta (v.a roo- või peedisuhkur, keemiliselt puhas sahharoos ja maltoos, laktoos, vahtrasuhkur, glükoos, fruktoos, maltodekstriin ja nende siirupid, isoglükoos, inuliinisiirup, tehismesi ka karamell) |
75 |
Tariifikvoot 6 (640 t) |
1902 11 00 |
Kuumtöötlemata pastatooted, täidiseta või muul viisil toiduks valmistamata, muna sisaldavad |
10 |
3-A |
1902 19 90 |
Kuumtöötlemata pastatooted, täidiseta või muul viisil toiduks valmistamata, mis sisaldavad hariliku nisu püüli- või jämejahu, kuid ei sisalda muna |
10 |
5-A |
1904 10 10 |
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel valmistatud toidukaubad, maisist |
15 |
5-A |
1904 10 90 |
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamisel või röstimisel valmistatud toidukaubad (v.a maisist või riisist) |
15 |
3-A |
1904 20 10 |
Müslisarnased tooted röstimata teraviljahelvestest |
15 |
3-A |
1904 20 91 |
Röstimata teraviljahelvestest või röstimata teraviljahelveste ja röstitud teraviljahelveste segudest või paisteradest valmistatud toidukaubad, maisist (v.a müslisarnased tooted röstimata teraviljahelvestest) |
15 |
3-A |
1904 20 99 |
Röstimata teraviljahelvestest või röstimata teraviljahelveste ja röstitud teraviljahelveste segudest või paisteradest valmistatud toidukaubad (v.a maisist või riisist ja müslisarnased tooted röstimata teraviljahelvestest) |
15 |
3-A |
1905 10 00 |
Näkileib |
15 |
5-A |
1905 31 99 |
Magusad küpsised, kakaoga või kakaota, mis sisaldavad alla 8 % piimarasvu (v.a šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud ja kihilised küpsised) |
15 |
5-A |
1905 32 11 |
Vahvlid, kakaoga või kakaota, šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud, kontaktpakendis massiga kuni 85 g (v.a veesisaldusega üle 10 % massist) |
15 |
3-A |
1905 32 99 |
Vahvlid, kakaoga või kakaota, täidisega või ilma (v.a šokolaadiga või muude kakaod sisaldavate valmististega kaetud, soolased vahvlid ja veesisaldusega üle 10 % massist) |
15 |
5-A |
1905 40 10 |
Kuivikud |
15 |
5-A |
1905 90 30 |
Leiva- ja saiatooted, mis ei sisalda mett, mune, juustu, marju või puuvilju ja mis võivad sisaldada suhkrut kuni 5 % ja rasva kuni 5 % kuivaine massist |
10 |
5-A |
1905 90 45 |
Küpsised (v.a magusad küpsised) |
10 |
5-A |
1905 90 55 |
Pressitud või paisutatud tooted, maitseainetega või soolased (v.a näkileib, kuivikud jms röstitud leiva- ja saiatooted ning vahvlid) |
10 |
5-A |
1905 90 60 |
Puuviljatort, korintit sisaldav leivatoode, panettone, besee, stritsel, sarvesai ja muud pagaritooted magusainelisandiga (v.a näkileib, piparkoogid jms, magusad küpsised, vahvlid ja kuivikud) |
10 |
5-A |
1905 90 90 |
Pitsa, quiche ja muud magusainelisanditeta pagaritooted (v.a näkileib, piparkoogid jms, magusad küpsised, vahvlid, kuivikud jms röstitud leiva- ja saiatooted, leiva- ja saiatooted, armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstuse jaoks, oblaadid, riispaber jms) |
10 |
3-A |
2001 90 70 |
Paprika, toiduks valmistatud või konserveeritud äädika või äädikhappega |
20 |
3-A |
2002 10 10 |
Kooritud tomatid, terved või tükeldatud, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
20 |
5-A |
2002 10 90 |
Koorimata tomatid, terved või tükeldatud, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
20 |
5-A |
2002 90 11 |
Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, kuivainesisaldusega alla 12 % massist, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg (v.a terved või tükeldatud tomatid) |
20 |
5-A |
2002 90 19 |
Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, kuivainesisaldusega alla 12 % massist, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg (v.a terved või tükeldatud tomatid) |
20 |
5-A |
2002 90 31 |
Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, kuivainesisaldusega vähemalt 12 %, kuid kuni 30 % massist, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg (v.a terved või tükeldatud tomatid) |
20 |
3-A |
2002 90 39 |
Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, kuivainesisaldusega vähemalt 12 %, kuid alla 30 % massist, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg (v.a terved või tükeldatud tomatid) |
20 |
3-A |
2002 90 91 |
Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, kuivainesisaldusega üle 30 % massist, kontaktpakendis netomassiga üle 1 kg (v.a terved või tükeldatud tomatid) |
20 |
3-A |
2002 90 99 |
Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, kuivainesisaldusega üle 30 % massist, kontaktpakendis netomassiga kuni 1 kg (v.a terved või tükeldatud tomatid) |
20 |
3-A |
2004 90 50 |
Herned Pisum sativum ja piimküpsuses aedoakaunad liikidest Phaseolus spp., toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud |
10 |
3-A |
2005 40 00 |
Herned (Pisum sativum), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a külmutatud) |
25 |
5-A |
2005 51 00 |
Poetatud aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a külmutatud) |
15 |
5-A |
2005 80 00 |
Suhkrumais (Zea mays var. saccharata), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta (v.a külmutatud) |
10 |
3-A |
2005 99 50 |
Köögiviljasegud, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata |
15 |
3-A |
2005 99 90 |
Köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata (v.a suhkrus säilitatud, alamrubriigi 2005.10 homogeenitud köögivili, ning tomatid, seened, trühvlid, kartulid, hapukapsas, herned Pisum sativum, aedoad Vigna spp., Phaseolus spp, spargel, oliivid, suhkrumais Zea Mays var. Saccharata, bambusevõrsed, perekonda Capsicum kuuluvad teravamaitselised viljad, kapparid, artišokid, porgandid ja köögiviljasegud) |
15 |
3-A |
2007 99 10 |
Püree ja pasta ploomidest, saadud kuumtöötlemisel, suhkrulisandiga üle 30 % massist, pakendis massiga üle 100 kg, tööstuslikuks töötlemiseks |
10 |
5-A |
2007 99 31 |
Džemmid, keedised, želeed, marmelaadid, püreed või pastad kirssidest, saadud kuumtöötlemisel, suhkrulisandiga üle 30 % massist (v.a alamrubriigi 2007.10 homogeenitud tooted) |
10 |
5-A |
2007 99 33 |
Džemmid, keedised, želeed, marmelaadid, püreed või pastad maasikatest, saadud kuumtöötlemisel, suhkrulisandiga üle 30 % massist (v.a alamrubriigi 2007.10 homogeenitud tooted) |
10 |
5-A |
2007 99 35 |
Džemmid, keedised, želeed, marmelaadid, püreed või pastad vaarikatest, saadud kuumtöötlemisel, suhkrulisandiga üle 30 % massist (v.a alamrubriigi 2007.10 homogeenitud tooted) |
10 |
5-A |
2009 50 10 |
Tomatimahl kuivainesisaldusega alla 7 % massist, suhkrulisandiga, kääritamata (v.a piirituselisandiga) |
15 |
5-A |
2009 50 90 |
Tomatimahl kuivainesisaldusega alla 7 % massist, kääritamata (v.a suhkrulisandiga või piirituselisandiga) |
15 |
5-A |
2009 69 11 |
Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 67, 100 kg netomassi väärtusega kuni 22 eurot, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga) |
15 |
5-A |
2009 69 19 |
Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 22 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga) |
15 |
5-A |
2009 69 51 |
Kontsentreeritud viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga) |
15 |
5-A |
2009 69 59 |
Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a kontsentreeritud või piirituselisandiga) |
15 |
5-A |
2009 69 71 |
Kontsentreeritud viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, sisaldab üle 30 % suhkrut (v.a piirituselisandiga) |
15 |
5-A |
2009 69 79 |
Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, sisaldab üle 30 % suhkrut (v.a kontsentreeritud või piirituselisandiga) |
15 |
5-A |
2009 69 90 |
Viinamarjamahl, k.a viinamarjavirre, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 30, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a üle 30 % suhkrut sisaldav või piirituselisandiga) |
15 |
5-A |
2009 71 10 |
Õunamahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 20, 100 kg netomassi väärtusega üle 18 euro, suhkrulisandiga (v.a piirituselisandiga) |
15 |
5-A |
2009 71 91 |
Õunamahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 20, 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, suhkrulisandiga (v.a piirituselisandiga) |
15 |
5-A |
2009 79 19 |
Õunamahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 22 euro, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (v.a piirituselisandiga) |
15 |
5-A |
2009 79 93 |
Õunamahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga üle 20, kuid kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega kuni 18 eurot, kuni 30 % suhkrulisandiga (v.a piirituselisandiga) |
15 |
5-A |
2009 80 96 |
Kirsimahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 67 (v.a suhkrulisandiga või piirituselisandiga) |
10 |
5-A |
2009 80 99 |
Puu- või köögivilja või marjamahl, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 67 (v.a suhkrulisandiga, piirituselisandiga, segud ning tsitrusviljade, guajaavi-, mango-, mangostani-, papaia-, tamarindi-, kašuõuna-, litši-, jaka-, sapotilli ploomi, kannatuslille vilja, karamboola-, pitahaia-, ananassi-, tomati-, viinamarja-, (ka viinamarjavirre), õuna-, pirni-, kirsimahl ja mahl liiki Vaccinium macrocarpon kuuluvate taimede marjadest) |
10 |
5-A |
2009 90 51 |
Mahlasegud puuvilja- ja marjamahlast, k.a viinamarjavirdest, ning köögiviljamahlast, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro, suhkrulisandiga (v.a piirituselisandiga ning mahlasegud õuntest ja pirnidest või tsitrusviljadest ja ananassist) |
15 |
3-A |
2009 90 59 |
Mahlasegud puuvilja- ja marjamahlast, k.a viinamarjavirdest, ning köögiviljamahlast, kääritamata, temperatuuril 20 °C Brixi arvuga kuni 67, 100 kg netomassi väärtusega üle 30 euro (v.a suhkrulisandiga, piirituselisandiga ning mahlasegud õuntest ja pirnidest või tsitrusviljadest ja ananassist) |
15 |
5-A |
2204 10 19 |
Vahuvein värsketest viinamarjadest tegeliku alkoholisisaldusega vähemalt 8,5 % mahust (v.a šampanja) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 10 91 |
Asti spumante tegeliku alkoholisisaldusega alla 8,5 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 10 99 |
Vahuvein värsketest viinamarjadest tegeliku alkoholisisaldusega alla 8,5 % mahust (v.a Asti spumante) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 10 |
Vahuvein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, suletud seenekujuliste korkidega, mida hoiavad kinni seosed või kinnitused, mahuga kuni 2 l; vein muus taaras, süsihappegaasisisaldusest tingitud ülerõhuga temperatuuril 20 °C vähemalt 1 baar, kuid alla 3 baari, nõudes mahuga kuni 2 liitrit (v.a vahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 11 |
Alsace'i piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 12 |
Bordeaux' piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 13 |
Bourgogne (Burgundia) piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 17 |
Val de Loire'i (Loire'i org) piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 18 |
Mosel-Saar-Ruweri piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 19 |
Pfalzi piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 22 |
Rheinhesseni piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 23 |
Tokaj piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, k.a Aszu, Szamorodni, Máslás, Fordítás, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 24 |
Lazio [Latiumi] piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 26 |
Toscana piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 27 |
Trentino, Alto Adige ja Friuli piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 28 |
Veneto piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 32 |
Vinho Verde kategooria valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 34 |
Penedési piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 36 |
Rioja piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 37 |
Valencia piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 38 |
Konkreetsetes piirkondades toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a Alsace'i, Bordeaux', Bourgogne, Val de Loire'i, Mosel-Saar-Ruweri, Pfalzi, Rheinhesseni, Tokaj, Lazio, Toscana, Trentino, Alto Adige, Friuli, Veneto, vinho verde, Penedési, Rioja ja Valencia piirkonna vein, vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 42 |
Bordeaux' piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 43 |
Bourgogne (Burgundia) piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 44 |
Beaujolais' piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 46 |
Côtes-du-Rhône'i piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 47 |
Languedoc-Roussilloni piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 48 |
Val de Loire'i (Loire'i org) piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 62 |
Piemonte (Piedmonti) piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 66 |
Toscana piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 67 |
Trentino ja Alto Adige piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 68 |
Veneto piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 69 |
Dão, Bairrada ja Douro piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 71 |
Navarra piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 74 |
Penedési piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 76 |
Rioja piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 77 |
Valdepeńasi piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 78 |
Konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a Bordeaux', Bourgogne, Beaujolais, Côtes-du-Rhône'i, Languedoc-Roussilloni, Val de Loire'i, Piemonte, Toscana, Trentino, Alto Adige, Veneto, Dão, Bairrada ja Douro, Navarra, Penedési, Rioja ja Valdepeńasi piirkonna vein, vahuvein, poolvahuvein ja kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 79 |
Valge vein värsketest viinamarjadest nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning konkreetsetes piirkondades toodetud valged kvaliteetveinid) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 80 |
Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv millele käärimise peatamiseks on lisatud alkoholi, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 81 |
Tokaj piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, k.a Aszu, Szamorodni, Máslás, Fordítás, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 82 |
Konkreetsetes piirkondades toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a Tokaj, vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 83 |
Konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein ja kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 84 |
Valge vein värsketest viinamarjadest nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein ning konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 85 |
Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein ja viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud või katkestatud alkoholi lisamisega, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein, konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid ja kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 87 |
Marsala, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 88 |
Samos ja Muscat de Lemnos, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 89 |
Portvein, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 91 |
Madeira ja Setúbal muscatel, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 92 |
Šerri, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 93 |
Tokaj (Aszu ja Szamorodni), nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 94 |
Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein, Marsala, Samos ja Muscat de Lemnos, portvein, Madeira ja Setúbal muscatel ning šerri) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 95 |
Portvein, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid kuni 22 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 96 |
Madeira, šerri ja Setúbal muscatel, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid kuni 22 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 97 |
Tokaj (Aszu ja Szamorodni), nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid kuni 22 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 98 |
Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid kuni 22 % mahust (v.a portvein, Madeira, šerri ja Setúbal muscatel |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 21 99 |
Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, nõudes mahuga kuni 2 liitrit ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 22 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 10 |
Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, suletud seenekujuliste korkidega, mida hoiavad kinni seosed või kinnitused, mahuga üle 2 l; vein muus taaras, süsihappegaasisisaldusest tingitud ülerõhuga temperatuuril 20 °C vähemalt 1 baar, kuid alla 3 baari, nõudes mahuga üle 2 liitri (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 11 |
Tokaj piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, k.a Aszu, Szamorodni, Máslás, Fordítás, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 12 |
Bordeaux' piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 13 |
Bourgogne (Burgundia) piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 17 |
Val de Loire'i (Loire'i org) piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 18 |
Konkreetsetes piirkondades toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a Tokaj, Bordeaux, Bourgogne, Val de Loire, vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 42 |
Bordeaux' piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 43 |
Bourgogne (Burgundia) piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 44 |
Beaujolais' piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 46 |
Côtes-du-Rhône'i piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 47 |
Languedoc-Roussilloni piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 48 |
Val de Loire'i (Loire'i org) piirkonnas toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 58 |
Konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a Bordeaux', Bourgogne, Beaujolais, Côtes-du-Rhône'i, Languedoc-Roussilloni ja Val de Loire'i piirkonna vein ning vahuvein, poolvahuvein ja kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 62 |
Sitsiilias toodetud valge vein nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein ja konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 64 |
Veneto piirkonnas toodetud valge vein nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein ja konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 65 |
Valge vein värsketest viinamarjadest nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein ja poolvahuvein, konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid ja Sitsiilias ja Venetos toodetud veinid) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 71 |
Puglia [Apulia] piirkonnas toodetud veinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein, konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 72 |
Sitsiilias toodetud veinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein, konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 75 |
Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein ja viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud või katkestatud alkoholi lisamisega, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 13 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein, konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid ning kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 77 |
Tokaj piirkonnas toodetud valged kvaliteetveinid, k.a Aszu, Szamorodni, Máslás, Fordítás, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 78 |
Konkreetsetes piirkondades toodetud valged kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a Tokaj, vahuvein ja poolvahuvein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 82 |
Konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein ja kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 83 |
Valge vein värsketest viinamarjadest, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 84 |
Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein ja viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud või katkestatud alkoholi lisamisega, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 13 %, kuid kuni 15 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein, konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid ja kaitstud päritolunimetuseta valge vein) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 87 |
Marsala, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 88 |
Samos ja Muscat de Lemnos, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 89 |
Portvein, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 91 |
Madeira ja Setúbal muscatel, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 92 |
Šerri, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 93 |
Tokaj (Aszu ja Szamorodni), nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 94 |
Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 15 %, kuid kuni 18 % mahust (v.a vahuvein, poolvahuvein, konkreetsetes piirkondades toodetud kvaliteetveinid, kaitstud päritolunimetuseta valge vein, Marsala, Samos ja Muscat de Lemnos, portvein, Madeira, Setúbal muscatel ja šerri) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 95 |
Portvein, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid kuni 22 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 96 |
Madeira, šerri ja Setúbal muscatel, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid kuni 22 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 98 |
Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 18 %, kuid kuni 22 % mahust (v.a portvein, Madeira, šerri ja Setúbal muscatel |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 29 99 |
Vein värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud vein, nõudes mahuga üle 2 liitri ja tegeliku alkoholisisaldusega üle 22 % mahust |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 30 10 |
Viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamata, tegeliku alkoholisisaldusega üle 1 % mahust (v.a viinamarjavirre, millele käärimise peatamiseks on lisatud alkoholi) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 30 92 |
Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 30 94 |
Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega kuni 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 30 96 |
Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreeritud grupi 22 lisamärkuse 7 tähenduses, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2204 30 98 |
Viinamarjavirre, kääritamata, kontsentreerimata, temperatuuril 20 °C tihedusega üle 1,33 g/cm3 ja tegeliku alkoholisisaldusega kuni 1 %, kuid üle 0,5 % mahust (v.a viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2208 20 40 |
Toordestillaat, nõudes mahuga üle 2 liitri |
0,5 eurot/l |
5-A |
2208 20 62 |
Cognac, nõudes mahuga üle 2 liitri |
0,5 eurot/l |
5-A |
2208 20 64 |
Armagnac, nõudes mahuga üle 2 liitri |
0,5 eurot/l |
5-A |
2208 20 87 |
Brandy de Jerez, nõudes mahuga üle 2 liitri |
0,5 eurot/l |
5-A |
2208 20 89 |
Piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest, nõudes mahuga üle 2 liitri (v.a toordestillaat, Cognac, Armagnac, Grappa ja Brandy de Jerez) |
0,5 eurot/l |
5-A |
2523 10 00 |
Tsementklinkrid |
10 |
5 |
2523 29 00 |
Portlandtsement (v.a valge, kunstlikult värvitud või värvimata) |
10 |
5 |
3917 21 10 |
Jäigad torud ja voolikud etüleeni polümeeridest, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata |
6,5 |
5 |
3917 21 90 |
Jäigad torud ja voolikud etüleeni polümeeridest (v.a õmblusteta ja ainult pikuti lõigatud) |
6,5 |
5 |
3917 22 10 |
Jäigad torud ja voolikud propüleeni polümeeridest, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata |
6,5 |
5 |
3917 22 90 |
Jäigad torud ja voolikud propüleeni polümeeridest (v.a õmblusteta ja ainult pikuti lõigatud) |
6,5 |
5 |
3917 23 10 |
Jäigad torud ja voolikud vinüülkloriidi polümeeridest, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata |
6,5 |
5 |
3917 23 90 |
Jäigad torud ja voolikud vinüülkloriidi polümeeridest (v.a õmblusteta ja ainult pikuti lõigatud) |
6,5 |
5 |
3917 31 00 |
Painduvad torud ja voolikud plastidest, survetugevusega vähemalt 27,6 MPa |
6,5 |
5 |
3917 32 10 |
Painduvad torud ja voolikud, kondensatsiooni/ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest, keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata, armeerimata või muul viisil teiste materjalidega kombineerimata, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata |
6,5 |
5 |
3917 32 31 |
Painduvad torud ja voolikud etüleeni polümeeridest, armeerimata või muul viisil teiste materjalidega kombineerimata, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata |
6,5 |
5 |
3917 32 35 |
Painduvad torud ja voolikud vinüülkloriidi polümeeridest, armeerimata või muul viisil teiste materjalidega kombineerimata, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata |
6,5 |
5 |
3917 32 39 |
Painduvad torud ja voolikud liitumispolümerisatsiooni saadustest, armeerimata või muul viisil teiste materjalidega kombineerimata, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata (v.a etüleeni või vinüülkloriidi polümeeridest) |
6,5 |
5 |
3917 32 51 |
Painduvad torud ja voolikud plastidest, armeerimata või muul viisil teiste materjalidega kombineerimata, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata (v.a liitumispolümerisatsiooni saadustest, kondensatsiooni või ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest, keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata torud) |
6,5 |
5 |
3917 32 91 |
Tehissooled (vorstikestad) (v.a tahkunud proteiinist või tselluloosmaterjalist) |
6,5 |
5 |
3917 32 99 |
Painduvad torud ja voolikud plastidest, armeerimata või muul viisil teiste materjalidega kombineerimata, liitmiketa (v.a õmblusteta ja ainult pikuti lõigatud ja tehissooled) |
6,5 |
5 |
3917 39 12 |
Painduvad torud ja voolikud, kondensatsiooni või ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest, keemiliselt modifitseeritud või modifitseerimata, armeeritud või muul viisil teiste materjalidega kombineeritud, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata (v.a torud survetugevusega vähemalt 27,6 MPa) |
6,5 |
3 |
3917 39 15 |
Painduvad torud ja voolikud liitumispolümerisatsiooni saadustest, armeeritud või muul viisil teiste materjalidega kombineeritud, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata (v.a torud survetugevusega vähemalt 27,6 MPa) |
6,5 |
3 |
3917 39 19 |
Painduvad torud ja voolikud, armeeritud või muul viisil teiste materjalidega kombineeritud, õmblusteta, tükkidena, mille pikkus ületab ristlõike suurima mõõtme, töödeldud või töötlemata pinnaga, kuid muul viisil töötlemata (v.a liitumispolümerisatsiooni saadustest, kondensatsiooni või ümberasetusega polümerisatsiooni saadustest ja tooted, mis peavad vastu survetugevusele vähemalt 27,6 MPa) |
6,5 |
3 |
3917 39 90 |
Painduvad torud ja voolikud plastidest, armeeritud või muul viisil teiste materjalidega kombineeritud (v.a liitmiketa või ainult pikuti lõigatud; torud survetugevusega vähemalt 27,6 MPa) |
6,5 |
3 |
3917 40 00 |
Plastliitmikud torudele ja -voolikutele, k.a toruliited, torupõlved ja äärikud |
6,5 |
3 |
3922 10 00 |
Plastist vannid, dušinurga-alused, valamud ja kraanikausid |
6,5 |
3 |
3922 20 00 |
Plastist prill-lauad ja nende kaaned |
6,5 |
3 |
3922 90 00 |
Plastist bideed, tualetipotid, loputuskastid jms sanitaartehnikatooted (v.a vannid, dušinurga-alused, valamud, kraanikausid, prill-lauad ja nende kaaned) |
6,5 |
3 |
3923 10 00 |
Plastist karbid, kastid, korvid jms tooted kaupade veoks või pakkimiseks |
6,5 |
3 |
3923 21 00 |
Kotid ja pakendid (sh torbikud) etüleeni polümeeridest |
6,5 |
3 |
3923 29 10 |
Kotid ja pakendid (sh torbikud) polüvinüülkloriidist |
6,5 |
3 |
3923 29 90 |
Plastist kotid ja pakendid (sh torbikud) (v.a polüvinüülkloriidist ja etüleeni polümeeridest) |
6,5 |
3 |
3923 30 10 |
Plastist korvpudelid, pudelid, kanistrid jms mahutid kaupade veoks või pakkimiseks, mahutavusega kuni 2 liitrit |
6,5 |
3 |
3923 30 90 |
Plastist korvpudelid, pudelid, kanistrid jms mahutid kaupade veoks või pakkimiseks, mahutavusega üle 2 liitri |
6,5 |
3 |
3923 50 90 |
Plastist korgid, kaaned, kapslid jm sulgurid (v.a pudelikorgid ja -kapslid) |
6,5 |
3 |
3923 90 90 |
Plasttooted kaupade veoks või pakkimiseks (v.a karbid, kastid, korvid jms tooted; kotid ja pakendid (sh torbikud); korvpudelid, pudelid, kanistrid jms mahutid; poolid, käävid, värtnad jms tooted; korgid, kaaned, kapslid jm sulgurid; ekstrusiooni teel valmistatud torujad võrgud) |
6,5 |
3 |
3924 10 00 |
Plastist laua- ja kööginõud |
6,5 |
3 |
3924 90 11 |
Regenereeritud tselluloosist käsnad majapidamises või tualett-tarbena kasutamiseks |
6,5 |
3 |
3924 90 90 |
Plastist (v.a regenereeritud tselluloosist) majapidamis- ja tualett-tarbed (v.a laua- ja kööginõud, vannid, dušinurga-alused, kraanikausid, bideed, klosetipotid, prill-lauad ja nende kaaned, loputuskastid jms sanitaartehnikatooted) |
6,5 |
3 |
3925 10 00 |
Plastist reservuaarid, paagid, vaadid jm mahutid mahutavusega üle 300 l |
6,5 |
3 |
3925 20 00 |
Plastist uksed, nende piidad ja lävepakud, aknad ja nende raamid |
6,5 |
3 |
3925 30 00 |
Plastist aknaluugid ja rulood (sh ribakardinad), muud taolised tooted ning nende osad (v.a liitmikud jms tooted) |
6,5 |
3 |
3925 90 10 |
Plastist uste, akende, treppide, seinte või teiste ehitise osade sisse või peale paigaldamiseks mõeldud liitmikud ja kinnitusdetailid |
6,5 |
3 |
3925 90 20 |
Elektrivõrkude juhtmete, kaablite ja torude plastist paigaldusalused |
6,5 |
3 |
3925 90 80 |
Plastist mujal nimetamata ehitusdetailid põrandate, seinte, vaheseinte, lagede, katuste jms valmistamiseks, katuserennid ja tarvikud, trepikäsipuud, tarad jms, sobitatud riiulid poodide, tehaste, ladude, laoruumide jms jaoks, arhitektuursed ornamendid, nagu kannelüürid, liistud ja lipid |
6,5 |
3 |
3926 20 00 |
Rõivad ja rõivamanused, mis on saadud plastkihtide kokkuõmblemisel või -kleepimisel (sh sõrmkindad, labakindad ja sõrmedeta kindad) |
6,5 |
3 |
3926 90 97 |
Plastist ja teistest rubriikidesse 3901 kuni 3914 kuuluvatest materjalidest tooted, mujal nimetamata |
6,5 |
5 |
5702 41 10 |
Axminsteri vaibad lamba- või muude loomade villast, telgedel kootud, v.a tafting- ja flokeeritud vaibad, karusvaibad, valmistoodetena |
12 |
5 |
5702 41 90 |
Telgedel kootud vaibad jm tekstiilpõrandakatted lamba- või muude loomade villast (v.a tafting- ja flokeeritud vaibad), karusvaibad, valmistoodetena (v.a „Kelem”, „Schumacks”, „Karamanie” jms käsitelgedel kootud vaibad ning Axminsteri vaibad) |
12 |
5 |
5702 42 10 |
Axminsteri vaibad keemilistest tekstiilmaterjalidest, telgedel kootud, v.a tafting- ja flokeeritud vaibad, karusvaibad, valmistoodetena |
20 |
5 |
5702 42 90 |
Telgedel kootud vaibad jm tekstiilpõrandakatted keemilistest tekstiilmaterjalidest (v.a tafting- ja flokeeritud vaibad), karusvaibad, valmistoodetena (v.a „Kelem”, „Schumacks”, „Karamanie” jms käsitelgedel kootud vaibad ning Axminsteri vaibad) |
20 |
5 |
5702 49 00 |
Telgedel kootud vaibad jm tekstiilpõrandakatted taimsetest tekstiilmaterjalidest või loomakarvadest (v.a tafting- ja flokeeritud vaibad), karusvaibad, valmistoodetena (v.a „Kelem”, „Schumacks”, „Karamanie” jms käsitelgedel kootud vaibad ning kookoskiust põrandakatted) |
12 |
5 |
5703 10 00 |
Taftingvaibad ja muud taftingpõrandakatted, lambavillast või muude loomade villast, valmistoodetena või mitte |
12 |
5 |
5703 20 19 |
Taftingvaibad ja muud taftingpõrandakatted, nailonist või muust polüamiidkiust, valmistoodetena või mitte, trükitud (v.a vaibad plaatidena, mille pindala on kuni 0,3 m2 |
12,5 |
5 |
5703 20 99 |
Taftingvaibad ja muud taftingpõrandakatted, nailonist või muust polüamiidkiust, valmistoodetena või mitte, trükitud (v.a trükitud ja vaibad plaatidena, mille pindala on kuni 0,3 m2) |
12,5 |
5 |
5703 30 19 |
Taftingvaibad ja muud taftingpõrandakatted, polüpropüleenist, valmistoodetena või mitte (v.a vaibad plaatidena, mille pindala on kuni 0,3 m2) |
12,5 |
5 |
5704 90 00 |
Vildist vaibad ja muud viltpõrandakatted (v.a tafting- ja flokeetooted), valmistoodetena või mitte (v.a vaibad plaatidena, mille pindala on kuni 0,3 m2) |
12 |
5 |
5705 00 30 |
Keemilistest tekstiilmaterjalidest vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted, valmistoodetena või mitte (v.a sõlmtehnikas, telgedel kootud, taftingvaibad ja vildist vaibad) |
12 |
5 |
5705 00 90 |
Taimsetest tekstiilmaterjalidest või loomakarvadest vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted, valmistoodetena või mitte (v.a sõlmtehnikas, telgedel kootud, taftingvaibad ja vildist vaibad) |
12 |
5 |
6101 20 90 |
Meeste ja poiste anorakid, k.a suusajakid, tuulejoped, tuulepluusid jms puuvillased rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud (v.a ülikonnad, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, rinnatüki ja traksidega tunked ja püksid) |
12 |
5 |
6101 30 90 |
Meeste ja poiste anorakid, k.a suusajakid, tuulejoped, tuulepluusid jms keemilistest kiududest rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud (v.a ülikonnad, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, rinnatüki ja traksidega tunked ja püksid) |
12 |
5 |
6102 20 90 |
Naiste ja tüdrukute anorakid, k.a suusajakid, tuulejoped, tuulepluusid jms puuvillased rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud (v.a kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid, rinnatüki ja traksidega tunked) |
12 |
5 |
6102 30 90 |
Naiste ja tüdrukute anorakid, k.a suusajakid, tuulejoped, tuulepluusid jms keemilistest kiududest rõivaesemed, silmkoelised või heegeldatud (v.a kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, kleidid, seelikud, püksseelikud, püksid, rinnatüki ja traksidega tunked) |
12 |
5 |
6103 32 00 |
Meeste ja poiste pintsakud, jakid ja bleiserid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
5 |
6103 33 00 |
Meeste ja poiste pintsakud, jakid ja bleiserid, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
5 |
6103 42 00 |
Meeste ja poiste püksid, rinnatüki ja traksidega tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a supelrõivad ja aluspüksid) |
12 |
5 |
6103 43 00 |
Meeste ja poiste püksid, rinnatüki ja traksidega tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a supelrõivad ja aluspüksid) |
12 |
5 |
6104 32 00 |
Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
3 |
6104 33 00 |
Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
3 |
6104 39 00 |
Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või sünteeskiududest, tuulejakid jms rõivad) |
12 |
3 |
6104 42 00 |
Naiste ja tüdrukute kleidid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a alusseelikud) |
12 |
5 |
6104 43 00 |
Naiste ja tüdrukute kleidid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a alusseelikud) |
12 |
5 |
6104 44 00 |
Naiste ja tüdrukute kleidid, tehiskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a alusseelikud) |
12 |
5 |
6104 49 00 |
Naiste ja tüdrukute kleidid, tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased, keemilistest kiududest ja alusseelikud) |
12 |
5 |
6104 52 00 |
Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a alusseelikud) |
12 |
3 |
6104 53 00 |
Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a alusseelikud) |
12 |
3 |
6104 59 00 |
Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või sünteeskiududest, ja alusseelikud) |
12 |
3 |
6104 62 00 |
Naiste ja tüdrukute püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a aluspüksid ja supelrõivad) |
12 |
3 |
6104 63 00 |
Naiste ja tüdrukute püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a aluspüksid ja supelrõivad) |
12 |
3 |
6104 69 00 |
Naiste ja tüdrukute püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või sünteeskiududest, ning aluspüksid ja supelrõivad) |
12 |
3 |
6105 10 00 |
Meeste ja poiste päevasärgid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a öösärgid, T-särgid, särgikud jm alussärgid) |
12 |
5 |
6105 20 10 |
Meeste ja poiste päevasärgid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a öösärgid, T-särgid, särgikud jm alussärgid) |
12 |
5 |
6106 10 00 |
Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a T-särgid ja alussärgid) |
12 |
5 |
6106 20 00 |
Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a T-särgid ja alussärgid) |
12 |
5 |
6107 11 00 |
Meeste ja poiste aluspüksid ja püksikud, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud |
12 |
5 |
6107 12 00 |
Meeste ja poiste aluspüksid ja püksikud, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud |
12 |
5 |
6107 19 00 |
Meeste ja poiste aluspüksid ja püksikud, muust tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a puuvillased või keemilistest kiududest) |
12 |
5 |
6107 21 00 |
Meeste ja poiste öösärgid ja pidžaamad, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a alussärgid ja särgikud) |
12 |
5 |
6107 22 00 |
Meeste ja poiste öösärgid ja pidžaamad, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a alussärgid ja särgikud) |
12 |
5 |
6108 21 00 |
Naiste ja tüdrukute püksikud ja aluspüksid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud |
12 |
5 |
6108 22 00 |
Naiste ja tüdrukute püksikud ja aluspüksid, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud |
12 |
5 |
6108 29 00 |
Naiste ja tüdrukute püksikud ja aluspüksid, tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a puuvillased või keemilistest kiududest) |
12 |
5 |
6108 31 00 |
Naiste ja tüdrukute öösärgid ja pidžaamad, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a T-särgid, alussärgid ja negližeed) |
12 |
5 |
6108 32 00 |
Naiste ja tüdrukute öösärgid ja pidžaamad, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a T-särgid, alussärgid ja negližeed) |
12 |
5 |
6108 91 00 |
Naiste ja tüdrukute negližeed, supelmantlid, hommikumantlid, kodukuued jms rõivaesemed, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a alussärgid, alusseelikud, püksikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid jms tooted) |
12 |
5 |
6108 92 00 |
Naiste ja tüdrukute negližeed, supelmantlid, hommikumantlid, kodukuued jms rõivaesemed, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a alussärgid, alusseelikud, püksikud, aluspüksid, öösärgid, pidžaamad, rinnahoidjad, sukahoidjad, korsetid jms tooted) |
12 |
5 |
6109 10 00 |
T-särgid, särgikud ja muud alussärgid, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud |
12 |
3 |
6109 90 30 |
T-särgid, särgikud ja muud alussärgid, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud |
12 |
3 |
6109 90 90 |
T-särgid, särgikud ja muud alussärgid, tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a lamba- ja muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest) |
12 |
3 |
6110 11 10 |
Kampsunid ja pulloverid lambavilla sisaldusega vähemalt 50 % massist ja toote massiga vähemalt 600 g, silmkoelised või heegeldatud |
12 |
5 |
6110 11 30 |
Meeste ja poiste kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, lambavillast, silmkoelised või heegeldatud (v.a kampsunid ja pulloverid lambavilla sisaldusega vähemalt 50 % massist ja toote massiga vähemalt 600 g, ja vateeritud vestid) |
12 |
5 |
6110 11 90 |
Naiste ja tüdrukute kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, lambavillast, silmkoelised või heegeldatud (v.a kampsunid ja pulloverid lambavilla sisaldusega vähemalt 50 % massist ja toote massiga vähemalt 600 g, ja vateeritud vestid) |
12 |
5 |
6110 20 10 |
Kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud |
12 |
3 |
6110 20 91 |
Meeste ja poiste kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega, ja vateeritud vestid) |
12 |
3 |
6110 20 99 |
Naiste ja tüdrukute kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega, ja vateeritud vestid) |
12 |
3 |
6110 30 10 |
Kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud |
12 |
5 |
6110 30 91 |
Meeste ja poiste kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega, ja vateeritud vestid) |
12 |
5 |
6110 30 99 |
Naiste ja tüdrukute kampsunid, pulloverid, kardiganid, vestid jms rõivaesemed, keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a kerged peenkoes džemprid ja pulloverid rull-, polo- või kõrge kaelusega, ja vateeritud vestid) |
12 |
5 |
6115 21 00 |
Sukkpüksid ja retuusid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud, ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi (v.a tugisukad) |
12 |
3 |
6115 22 00 |
Sukkpüksid ja retuusid, sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud, ühekordse lõnga joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi (v.a tugisukad) |
12 |
3 |
6115 29 00 |
Sukkpüksid ja retuusid, tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a tugisukad, sünteeskiust ning sukktooted väikelastele) |
12 |
3 |
6115 95 00 |
Sukad, põlvikud, sokid jm sukktooted, k.a kamassid (jalatsipealsed), puuvillased, silmkoelised või heegeldatud (v.a tugisukad, sukkpüksid ja retuusid, naiste sukad ja põlvikud ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi, ja sukktooted väikelastele) |
12 |
3 |
6115 96 91 |
Naistesukad sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a tugisukad, naiste sukad ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi ja põlvikud) |
12 |
3 |
6115 96 99 |
Sukad, sokid jm sukktooted, k.a kamassid (jalatsipealsed), sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud (v.a tugisukad, naiste sukkpüksid ja retuusid, sukad ja põlvikud ja sukktooted väikelastele) |
12 |
3 |
6115 99 00 |
Sukad, põlvikud, sokid jm sukktooted, k.a kamassid (jalatsipealsed), tekstiilmaterjalist, silmkoelised või heegeldatud (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või sünteeskiududest, tugisukad, sukkpüksid ja retuusid, naiste sukad ja põlvikud ühekordse lõnga joontihedusega alla 67 detsiteksi, ja sukktooted väikelastele) |
12 |
3 |
6201 11 00 |
Meeste ja poiste mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6201 12 10 |
Meeste ja poiste mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, puuvillased, toote massiga kuni 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6201 12 90 |
Meeste ja poiste mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, puuvillased, toote massiga üle 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6201 13 10 |
Meeste ja poiste mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, keemilistest kiududest, toote massiga kuni 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6201 13 90 |
Meeste ja poiste mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, keemilistest kiududest, toote massiga üle 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6201 19 00 |
Meeste ja poiste mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6201 91 00 |
Meeste ja poiste anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, ülikonnad, komplektid, pintsakud, bleiserid ja püksid) |
12 |
3 |
6201 92 00 |
Meeste ja poiste anorakid, tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, ülikonnad, komplektid, pintsakud, bleiserid, püksid ja suusajakid) |
12 |
3 |
6201 93 00 |
Meeste ja poiste anorakid, tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, keemilistest kiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, ülikonnad, komplektid, pintsakud, bleiserid, püksid ja suusajakid) |
12 |
3 |
6201 99 00 |
Meeste ja poiste anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud, ülikonnad, komplektid, pintsakud, bleiserid ja püksid) |
12 |
3 |
6202 11 00 |
Naiste ja tüdrukute mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6202 12 10 |
Naiste ja tüdrukute mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, puuvillased, toote massiga kuni 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6202 12 90 |
Naiste ja tüdrukute mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, puuvillased, toote massiga üle 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6202 13 10 |
Naiste ja tüdrukute mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, keemilistest kiududest, toote massiga kuni 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6202 13 90 |
Naiste ja tüdrukute mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, keemilistest kiududest, toote massiga üle 1 kg (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6202 19 00 |
Naiste ja tüdrukute mantlid, vihmamantlid, poolmantlid, keebid, joped jms rõivad, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6202 91 00 |
Naiste ja tüdrukute anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, kostüümid, komplektid, pintsakud, bleiserid ja püksid) |
12 |
3 |
6202 92 00 |
Naiste ja tüdrukute anorakid, tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, kostüümid, komplektid, jakid, pintsakud, bleiserid, püksid ja suusajakid) |
12 |
3 |
6202 93 00 |
Naiste ja tüdrukute anorakid, tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, keemilistest kiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, kostüümid, komplektid, pintsakud, bleiserid, püksid ja suusajakid) |
12 |
3 |
6202 99 00 |
Naiste ja tüdrukute anorakid (sh suusajakid), tuulejoped, tuulepluusid jms rõivad, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud, kostüümid, komplektid, pintsakud, bleiserid ja püksid) |
12 |
3 |
6203 11 00 |
Meeste ja poiste ülikonnad, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, spordidressid, suusa- ja supelkostüümid) |
12 |
3 |
6203 12 00 |
Meeste ja poiste ülikonnad, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, spordidressid, suusa- ja supelkostüümid) |
12 |
3 |
6203 19 10 |
Meeste ja poiste ülikonnad, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, spordidressid, suusa- ja supelkostüümid) |
12 |
3 |
6203 19 30 |
Meeste ja poiste ülikonnad, tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, spordidressid, suusa- ja supelkostüümid) |
12 |
3 |
6203 19 90 |
Meeste ja poiste komplektid, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või sünteeskiududest, silmkoelised või heegeldatud, spordidressid, suusa- ja supelkostüümid) |
12 |
3 |
6203 22 10 |
Meeste ja poiste töö- ja ametirõivaste komplektid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6203 31 00 |
Meeste ja poiste pintsakud, jakid ja bleiserid, lamba-või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
3 |
6203 32 10 |
Meeste ja poiste pintsakud, jakid ja bleiserid, puuvillased, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
3 |
6203 32 90 |
Meeste ja poiste pintsakud, jakid ja bleiserid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
3 |
6203 33 10 |
Meeste ja poiste pintsakud, jakid ja bleiserid, sünteeskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
3 |
6203 33 90 |
Meeste ja poiste pintsakud, jakid ja bleiserid, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
3 |
6203 41 10 |
Meeste ja poiste püksid ja põlvpüksid, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, trakside ja rinnatükiga tunked ja aluspüksid) |
12 |
3 |
6203 42 11 |
Meeste ja poiste püksid ja põlvpüksid, töö- ja ametirõivad, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud ja trakside ja rinnatükiga tunked) |
12 |
3 |
6203 42 31 |
Meeste ja poiste puuvillased denimist püksid ja põlvpüksid (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked ja aluspüksid) |
12 |
3 |
6203 42 35 |
Meeste ja poiste puuvillased püksid ja põlvpüksid (v.a denimist, läbilõigatud kudekarustusega pesusametist, silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked ja aluspüksid) |
12 |
3 |
6203 42 51 |
Meeste ja poiste trakside ja rinnatükiga tunked, puuvillased, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6203 42 59 |
Meeste ja poiste trakside ja rinnatükiga tunked, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad) |
12 |
3 |
6203 42 90 |
Meeste ja poiste lühikesed püksid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, supelkostüümid ja aluspüksid) |
12 |
3 |
6203 43 11 |
Meeste ja poiste püksid ja põlvpüksid sünteeskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud ja trakside ja rinnatükiga tunked) |
12 |
3 |
6203 43 19 |
Meeste ja poiste püksid ja põlvpüksid sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked ja aluspüksid) |
12 |
3 |
6203 43 31 |
Meeste ja poiste trakside ja rinnatükiga tunked, sünteeskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6203 43 39 |
Meeste ja poiste trakside ja rinnatükiga tunked, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud ning töö- ja ametirõivad) |
12 |
3 |
6203 43 90 |
Meeste ja poiste lühikesed püksid, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, aluspüksid ja supelrõivad) |
12 |
3 |
6203 49 11 |
Meeste ja poiste püksid ja põlvpüksid tehiskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud ja trakside ja rinnatükiga tunked) |
12 |
3 |
6203 49 19 |
Meeste ja poiste püksid ja põlvpüksid tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked ja aluspüksid) |
12 |
3 |
6203 49 31 |
Meeste ja poiste trakside ja rinnatükiga tunked, tehiskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
3 |
6203 49 39 |
Meeste ja poiste trakside ja rinnatükiga tunked, tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud ning töö- ja ametirõivad) |
12 |
3 |
6203 49 50 |
Meeste ja poiste lühikesed püksid, tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, aluspüksid ja supelrõivad) |
12 |
3 |
6203 49 90 |
Meeste ja poiste püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud, supelpüksid ja aluspüksid) |
12 |
3 |
6204 12 00 |
Naiste ja tüdrukute kostüümid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, suusakostüümid ja supelrõivad) |
12 |
5 |
6204 13 00 |
Naiste ja tüdrukute kostüümid, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, suusakostüümid ja supelrõivad) |
12 |
5 |
6204 19 10 |
Naiste ja tüdrukute kostüümid, tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, suusakostüümid ja supelrõivad) |
12 |
5 |
6204 19 90 |
Naiste ja tüdrukute kostüümid, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud, suusakostüümid ja supelrõivad) |
12 |
5 |
6204 31 00 |
Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulejakid jms rõivad) |
12 |
3 |
6204 32 10 |
Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, puuvillased, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
5 |
6204 32 90 |
Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
5 |
6204 33 10 |
Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, sünteeskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
5 |
6204 33 90 |
Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
5 |
6204 39 11 |
Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, tehiskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud, tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
5 |
6204 39 19 |
Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid, tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, töö- ja ametirõivad, tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
5 |
6204 39 90 |
Naiste ja tüdrukute pintsakud, jakid ja bleiserid tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud, tuulepluusid jms rõivad) |
12 |
5 |
6204 41 00 |
Naiste ja tüdrukute kleidid, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud) |
12 |
5 |
6204 42 00 |
Naiste ja tüdrukute kleidid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, alusseelikud) |
12 |
5 |
6204 43 00 |
Naiste ja tüdrukute kleidid, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud) |
12 |
5 |
6204 44 00 |
Naiste ja tüdrukute kleidid, tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud) |
12 |
5 |
6204 49 00 |
Naiste ja tüdrukute kleidid, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud) |
12 |
5 |
6204 51 00 |
Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud) |
12 |
5 |
6204 52 00 |
Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud) |
12 |
5 |
6204 53 00 |
Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, sünteeskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud) |
12 |
5 |
6204 59 10 |
Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, tehiskiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud) |
12 |
5 |
6204 59 90 |
Naiste ja tüdrukute seelikud ja püksseelikud, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud ja alusseelikud) |
12 |
5 |
6204 61 10 |
Naiste ja tüdrukute püksid ja põlvpüksid, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, aluspüksid ja supelrõivad) |
12 |
5 |
6204 61 85 |
Naiste ja tüdrukute trakside ja rinnatükiga tunked ja lühikesed püksid, lamba- või muude loomade villast (v.a silmkoelised või heegeldatud, aluspüksid ja supelrõivad) |
12 |
5 |
6204 62 11 |
Naiste ja tüdrukute püksid ja põlvpüksid puuvillast, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud ja trakside ja rinnatükiga tunked) |
12 |
5 |
6204 62 31 |
Naiste ja tüdrukute puuvillased denimist püksid ja põlvpüksid (v.a töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked ja aluspüksid) |
12 |
5 |
6204 62 39 |
Naiste ja tüdrukute puuvillased püksid ja põlvpüksid (v.a läbilõigatud kudekarustusega pesusametist, denimist, silmkoelised või heegeldatud ning töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked, püksikud ja spordidresside püksid) |
12 |
5 |
6204 63 11 |
Naiste ja tüdrukute püksid ja põlvpüksid sünteeskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud ja trakside ja rinnatükiga tunked) |
12 |
5 |
6204 63 18 |
Naiste ja tüdrukute sünteeskiududest püksid ja põlvpüksid (v.a läbilõigatud kudekarustusega pesusametist, denimist, silmkoelised või heegeldatud ning töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked, püksikud ja spordidresside püksid) |
12 |
5 |
6204 69 11 |
Naiste ja tüdrukute püksid ja põlvpüksid tehiskiududest, töö- ja ametirõivad (v.a silmkoelised või heegeldatud ja trakside ja rinnatükiga tunked) |
12 |
5 |
6204 69 18 |
Naiste ja tüdrukute püksid ja põlvpüksid tehiskiududest (v.a läbilõigatud kudekarustusega pesusametist, denimist, silmkoelised või heegeldatud ning töö- ja ametirõivad, trakside ja rinnatükiga tunked, püksikud ja spordidresside püksid) |
12 |
5 |
6204 69 90 |
Naiste ja tüdrukute püksid, trakside ja rinnatükiga tunked, põlvpüksid ja lühikesed püksid, tekstiilmaterjalist (v.a lamba- või muude loomade villast, puuvillased või keemilistest kiududest, silmkoelised või heegeldatud, aluspüksid ja supelrõivad) |
12 |
5 |
6205 20 00 |
Meeste ja poiste päevasärgid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud, öösärgid, särgikud jm alussärgid) |
12 |
3 |
6205 30 00 |
Meeste ja poiste päevasärgid, keemilistest kiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud, öösärgid, särgikud jm alussärgid) |
12 |
5 |
6205 90 10 |
Meeste ja poiste päevasärgid, lina- või ramjeekiust (v.a silmkoelised või heegeldatud, öösärgid, särgikud jm alussärgid) |
12 |
5 |
6205 90 80 |
Meeste ja poiste päevasärgid, tekstiilmaterjalist (v.a puuvillased või keemilistest kiududest, lina- või ramjeekiust, silmkoelised või heegeldatud, särgikud jm alussärgid) |
12 |
5 |
6206 10 00 |
Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, siidist või siidijääkidest (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alussärgid) |
12 |
5 |
6206 30 00 |
Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alussärgid) |
12 |
5 |
6206 40 00 |
Naiste ja tüdrukute pluusid ja särkpluusid, keemilistest kiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud ja alussärgid) |
12 |
5 |
6211 32 10 |
Meeste ja poiste töö- ja ametirõivad, puuvillased (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
5 |
6211 33 10 |
Meeste ja poiste töö- ja ametirõivad, keemilistest kiududest (v.a silmkoelised või heegeldatud) |
12 |
5 |
6212 10 90 |
Rinnahoidjad, mis tahes tekstiilmaterjalist, elastsed või mitte, sh silmkoelised ja heegeldatud (v.a rinnahoidjast ja aluspükstest koosnev jaemüügikomplekt) |
12 |
5 |
6302 21 00 |
Puuvillane voodipesu, trükitud (v.a silmkoeline või heegeldatud) |
12 |
5 |
6302 31 00 |
Puuvillane voodipesu (v.a trükitud, silmkoeline või heegeldatud) |
12 |
5 |
6302 32 90 |
Keemilistest kiududest voodipesu (v.a lausriidest, trükitud, silmkoeline või heegeldatud) |
12 |
5 |
6302 51 00 |
Lauapesu, puuvillane (v.a silmkoeline või heegeldatud) |
12 |
5 |
6302 53 90 |
Keemilistest kiududest lauapesu (v.a lausriidest, silmkoeline või heegeldatud) |
12 |
5 |
6302 60 00 |
Vannilinad, käterätikud ja köögirätikud, puuvillasest froteerätikuriidest või samalaadsest froteeriidest (v.a põrandalapid, poleerimislapid, nõudepesulapid ja tolmulapid) |
12 |
5 |
6302 91 00 |
Vannilinad, käterätikud ja köögirätikud, puuvillased (v.a froteerätikuriidest või samalaadsest froteeriidest, põrandalapid, poleerimislapid, nõudepesulapid ja tolmulapid) |
12 |
5 |
6302 93 90 |
Keemilistest kiududest vannilinad, käterätikud ja köögirätikud (v.a lausriidest, põrandalapid, poleerimislapid, nõudepesulapid ja tolmulapid) |
12 |
5 |
6302 99 90 |
Vannilinad, käterätikud ning köögirätikud, tekstiilmaterjalist (v.a puuvillased, linased või keemilistest kiududest, põrandalapid, poleerimislapid, nõudepesulapid ja tolmulapid) |
12 |
5 |
6309 00 00 |
Kantud rõivad jm kasutatud tooted, tekid ja reisivaibad, magamistoa- jms mööbli juurde kuuluvad lisandid mis tahes tekstiilmaterjalist, sh mis tahes jalanõud ja peakatted, millel on näha olulised kulumistunnused ning mis on esitatud puistekaubana või pallides, kottides vms pakendis (v.a vaibad, muud põrandakatted ning seinavaibad) |
12,5 |
5 |
6402 20 00 |
Jalatsid kummist või plastist välistaldade ja pealsetega, rihmadest või ribadest pealsetega, mis on kinnitatud talla külge tihvtkinnitusega (v.a mänguasjade jalatsid) |
15 |
5 |
6402 91 10 |
Jalatsid säärisega, mis katab pahkluu, tugevdatud metallist ninatsiga, kummist või plastist välistaldade ja pealsetega (v.a rubriigi 6401 veekindlad jalatsid, spordijalatsid ja ortopeedilised jalatsid) |
15 |
5 |
6402 91 90 |
Jalatsid säärisega, mis katab pahkluu, kummist või plastist välistaldade ja pealsetega (v.a tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, rubriigi 6401 veekindlad jalatsid, spordijalatsid, ortopeedilised jalatsid ja mänguasjade jalatsid) |
15 |
5 |
6402 99 05 |
Jalatsid tugevdatud metallist ninatsiga, kummist või plastist välistaldade ja pealsetega (v.a säärisega, mis katab pahkluu, rubriigi 6401 veekindlad jalatsid, spordijalatsid ja ortopeedilised jalatsid) |
15 |
5 |
6402 99 10 |
Jalatsid kummist pealsetega ja kummist või plastist välistaldadega (v.a säärisega, mis katab pahkluu, rihmadest või ribadest pealsetega, mis on kinnitatud talla külge tihvtkinnitusega, rubriigi 6401 veekindlad jalatsid, spordijalatsid, ortopeedilised jalatsid ja mänguasjade jalatsid) |
15 |
5 |
6402 99 31 |
Jalatsid plastist pealsetega ja kummist või plastist välistaldadega, rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, kontsaosa kõrgus koos tallaga üle 3 cm (v.a rihmadest või ribadest pealsetega, mis on kinnitatud talla külge tihvtkinnitusega) |
15 |
5 |
6402 99 39 |
Jalatsid plastist pealsetega ja kummist või plastist välistaldadega, rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, kontsaosa kõrgus koos tallaga kuni 3 cm (v.a rihmadest või ribadest pealsetega, mis on kinnitatud talla külge tihvtkinnitusega) |
15 |
5 |
6402 99 50 |
Tuhvlid jm toajalatsid, kummist või plastist pealsete ja välistaldadega (v.a säärisega, mis katab pahkluu, rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, ja mänguasjade jalatsid) |
15 |
5 |
6402 99 91 |
Jalatsid plastist pealsetega ja kummist või plastist välistaldadega, sisetalla pikkusega alla 24 cm (v.a säärisega, mis katab pahkluu, rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, toajalatsid, spordijalatsid, rubriigi 6401 veekindlad jalatsid, ortopeedilised jalatsid ja mänguasjade jalatsid) |
15 |
5 |
6402 99 93 |
Jalatsid, mis ei ole eristatavad meeste- või naistejalatsitena, plastist pealsetega ja kummist või plastist välistaldadega, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a säärisega, mis katab pahkluu, rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, toajalatsid, spordijalatsid, rubriigi 6401 veekindlad jalatsid ja ortopeedilised jalatsid) |
15 |
5 |
6402 99 96 |
Meestejalatsid plastist pealsetega ja kummist või plastist välistaldadega, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a säärisega, mis katab pahkluu, rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, toajalatsid, spordijalatsid, rubriigi 6401 veekindlad jalatsid, ortopeedilised jalatsid ja jalatsid, mis ei ole eristatavad meeste- või naistejalatsitena) |
15 |
5 |
6402 99 98 |
Naistejalatsid plastist pealsetega ja kummist või plastist välistaldadega, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a säärisega, mis katab pahkluu, rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, toajalatsid, spordijalatsid, rubriigi 6401 veekindlad jalatsid, ortopeedilised jalatsid ja jalatsid, mis ei ole eristatavad meeste- või naistejalatsitena) |
15 |
5 |
6403 59 95 |
Meestejalatsid nahast välistaldade ja pealsetega, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a säärisega, mis katab pahkluu, tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, puutalla või -platvormtallaga, sisetallata, rihmadest pöövi või pealsetega, toajalatsid, spordijalatsid ja ortopeedilised jalatsid) |
15 |
5 |
6403 59 99 |
Naistejalatsid nahast välistaldade ja pealsetega, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a säärisega, mis katab pahkluu, tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid, puutalla või -platvormtallaga, sisetallata, rihmadest pöövi või pealsetega, toajalatsid, spordijalatsid ja ortopeedilised jalatsid) |
15 |
5 |
6403 91 16 |
Meestejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega, pahkluud katvad, kuid sääremarja mittekatvad, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a rubriikides 6403.11–00 kuni 6403.40.00 loetletud jalatsid) |
15 |
5 |
6403 91 18 |
Naistejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega, pahkluud katvad, kuid sääremarja mittekatvad, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a rubriikides 6403.11–00 kuni 6403.40.00 loetletud jalatsid) |
15 |
5 |
6403 91 96 |
Meestejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega, pahkluud katvad, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a rubriikides 6403.11–00 kuni 6403.40.00 ja 6403.90–16 loetletud jalatsid) |
15 |
5 |
6403 91 98 |
Naistejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega, pahkluud katvad, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a rubriikides 6403.11–00 kuni 6403.40.00 ja 6403.91.18 loetletud jalatsid) |
15 |
5 |
6403 99 36 |
Meestejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega (pahkluud mittekatvad), rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, kontsaosa kõrgus koos tallaga kuni 3 cm, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm v.a rubriikides 6403.11–00 kuni 6403.40.00 loetletud jalatsid) |
15 |
5 |
6403 99 38 |
Naistejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega (pahkluud mittekatvad), rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava, kontsaosa kõrgus koos tallaga kuni 3 cm, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm v.a rubriikides 6403.1100 kuni 6403.40.00 loetletud jalatsid) |
15 |
5 |
6403 99 96 |
Meestejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega, pahkluud mittekatvad, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a rubriikides 6403.11–00 kuni 6403.40.00, 6403.99.11, 6403.99.36, 6403.99.50 loetletud jalatsid) |
15 |
5 |
6403 99 98 |
Naistejalatsid kummist, plastist või komposiitnahast välistaldade ja nahast pealsetega, sisetalla pikkusega vähemalt 24 cm (v.a pahkluud katvad jalatsid; tugevdatud metallist ninatsiga jalatsid; puutallaga, ilma sisetallata jalatsid; rihmadest pööviga või pööviga, millesse on lõigatud vähemalt üks ava; toa-, spordi- või ortopeedilised jalatsid; jalatsid, mis ei ole eristatavad meeste- või naistejalatsitena) |
15 |
5 |
6404 11 00 |
Spordijalatsid, sh tennise-, korvpalli-, võimlemis-, treeningkingad jms jalatsid, kummist või plastist välistaldade ja tekstiilpealsetega |
15 |
5 |
6404 19 10 |
Tuhvlid jm toajalatsid kummist või plastist välistaldade ja tekstiilpealsetega (v.a tennise-, võimlemis-, treeningkingad jms jalatsid, ning mänguasjade jalatsid) |
15 |
5 |
6404 19 90 |
Jalatsid kummist või plastist välistaldade ja tekstiilpealsetega (v.a toajalatsid, spordijalatsid, k.a tennise-, korvpalli-, võimlemis-, treeningkingad jms jalatsid, ning mänguasjade jalatsid) |
15 |
5 |
6405 20 91 |
Tuhvlid jm toajalatsid tekstiilpealsetega (v.a kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldadega ja mänguasjade jalatsid) |
15 |
5 |
6405 20 99 |
Jalatsid tekstiilpealsetega (v.a kummist, plastist, nahast või komposiitnahast, puidust või korgist välistaldadega, toajalatsid, ortopeedilised jalatsid ja mänguasjade jalatsid) |
15 |
5 |
6405 90 10 |
Jalatsid kummist, plastist, nahast või komposiitnahast välistaldadega ja muust materjalist kui nahast, komposiitnahast või tekstiilmaterjalist pealsetega (v.a ortopeedilised jalatsid ja mänguasjade jalatsid) |
15 |
5 |
7010 90 41 |
Pudelid värvitust klaasist, jookide ja toiduainete säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks, nimimahuga vähemalt 1 liiter, kuid alla 2,5 liitri |
10 |
5 |
7010 90 43 |
Pudelid värvitust klaasist, jookide ja toiduainete säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks, nimimahuga üle 0,33 liitri, kuid alla 1 liitri |
10 |
5 |
7010 90 51 |
Pudelid värvilisest klaasist, jookide ja toiduainete säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks, nimimahuga vähemalt 1 liiter, kuid alla 2,5 liitri |
10 |
5 |
7010 90 53 |
Pudelid värvilisest klaasist, jookide ja toiduainete säilitamiseks, pakendamiseks või transpordiks, nimimahuga üle 0,33 liitri, kuid alla 1 liitri |
10 |
5 |
9401 30 10 |
Reguleeritava kõrgusega pöördtoolid, polsterdatud, seljatoega, ratastel või rullidel (v.a meditsiini-, kirurgia- ja hambaravimööbel) |
10 |
5 |
9401 30 90 |
Reguleeritava kõrgusega pöördtoolid (v.a polsterdatud, seljatoega, ratastel või rullidel, meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- või veterinaariamööbel ja juuksuritoolid) |
10 |
5 |
9401 40 00 |
Voodiks teisendatavad istmed (v.a aiatoolid ja matkavarustus ning meditsiini-, hambaravi- või kirurgiamööbel) |
10 |
5 |
9401 61 00 |
Polsterdatud, puitkarkassiga istmed (v.a voodiks teisendatavad istmed) |
10 |
5 |
9401 69 00 |
Puitkarkassiga istmed (v.a polsterdatud) |
10 |
5 |
9401 71 00 |
Polsterdatud istmed, metallkarkassiga (v.a lennukite ja mootorsõidukite istmed, reguleeritava kõrgusega pöördtoolid ning meditsiini-, hambaravi- või kirurgiamööbel) |
10 |
5 |
9401 79 00 |
Istmed, metallkarkassiga (v.a polsterdatud, reguleeritava kõrgusega pöördtoolid ning meditsiini-, hambaravi- või kirurgiamööbel) |
10 |
5 |
9401 80 00 |
Istmed, mujal nimetamata |
10 |
5 |
9403 20 80 |
Metallmööbel (v.a kontorimööbel, meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- või veterinaariamööbel, voodid ja istmed) |
10 |
5 |
9403 30 11 |
Puitkarkassiga kirjutuslauad |
10 |
5 |
9403 30 19 |
Puidust kontorimööbel, kõrgusega kuni 80 cm (v.a kirjutuslauad ja istmed) |
10 |
5 |
9403 30 91 |
Puidust kontorikapid, kõrgusega üle 80 cm |
10 |
5 |
9403 30 99 |
Puidust kontorimööbel, kõrgusega üle 80 cm (v.a kapid) |
10 |
5 |
9403 40 10 |
Sisseehitatav köögimööbel |
10 |
5 |
9403 40 90 |
Puidust köögimööbel (v.a istmed ja sisseehitatav köögimööbel) |
10 |
5 |
9403 50 00 |
Puidust magamistoamööbel (v.a istmed) |
10 |
5 |
9403 60 10 |
Puidust söögitoa- ja elutoamööbel (v.a istmed) |
10 |
5 |
9403 60 30 |
Puidust kauplusemööbel (v.a istmed) |
10 |
5 |
9403 60 90 |
Puidust mööbel (v.a kontori- või kauplusemööbel, köögi-, söögitoa-, elutoa- ja magamistoamööbel ning istmed) |
10 |
5 |
9403 70 00 |
Plastmööbel (v.a meditsiini-, hambaravi-, kirurgia- või veterinaariamööbel ja istmed) |
10 |
5 |
9403 89 00 |
Mööbel pilliroost, vitstest vms materjalist (v.a bambusest, rotangist, metallist, puidust ja plastist ning istmed ja meditsiini-, hambaravi-, kirurgia- või veterinaariamööbel) |
10 |
5 |
9403 90 30 |
Mööbliosad, puidust, mujal nimetamata (v.a istmed) |
10 |
5 |
9403 90 90 |
Mööbliosad, mujal nimetamata (v.a metallist või puidust ning istmed, meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- või veterinaariamööbel) |
10 |
5 |
XVI LISA
ÕIGUSAKTIDE LOETELU KOOS ÜHTLUSTAMISE AJAKAVAGA (1)
ELi õigusakt |
Ühtlustamise tähtpäev |
TOODETE TURUSTAMISE HORISONTAALNE ÕIGUSRAAMISTIK |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ, 9. juuli 2008, toodete turustamise ühise raamistiku kohta |
Ühtlustatud seaduse nr 235 jõustumise kuupäeval, 1. detsembril 2011 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/95/EÜ, 3. detsember 2001, üldise tooteohutuse kohta |
Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2014 |
Nõukogu direktiiv 85/374/EMÜ, 25. juuli 1985, liikmesriikide tootevastutust käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta |
Ühtlustamine: 2012 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist |
Ühtlustamine: 2015 |
Nõukogu direktiiv 80/181/EMÜ, 20. detsember 1979, mõõtühikuid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/3/EÜ |
Ühtlustamine: 2015 |
UUE LÄHENEMISVIISI PÕHIMÕTTEL RAJANEVAD ÕIGUSAKTID, MILLES ON SÄTESTATUD CE-MÄRGIS |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/95/EÜ, 12. detsember 2006, teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2015 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/105/EÜ, 16. september 2009, lihtsate surveanumate kohta |
Ühtlustamine: 2015 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, 9. märts 2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused |
Täielik ühtlustamine: 2015 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/108/EÜ, 15. detsember 2004, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist |
Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2015 |
Nõukogu direktiiv 89/686/EMÜ, 21. detsember 1989, isikukaitsevahendeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2015 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/142/EÜ, 30. november 2009, küttegaasiseadmete kohta |
Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/9/EÜ, 20. märts 2000, reisijateveoks ettenähtud köisteede kohta |
Ühtlustamine: 2015 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/9/EÜ, 23. märts 1994, plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2015 |
Nõukogu direktiiv 93/15/EMÜ, 5. aprill 1993, tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta Komisjoni otsus 2004/388/EÜ, 15. aprill 2004, lõhkematerjalide ühendusesisese veo dokumendi kohta Komisjoni direktiiv 2008/43/EÜ, 4. aprill 2008, nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ kohase tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi loomise kohta |
Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2015 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/16/EÜ, 29. juuni 1995, lifte käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb masinaid |
Ühtlustamine: 2015 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/22/EÜ, 31. märts 2004, mõõtevahendite kohta |
Ühtlustamine: 2014 |
Nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ, 14. juuni 1993, meditsiiniseadmete kohta Nõukogu direktiiv 90/385/EMÜ, 20. juuni 1990, aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/79/EÜ, 27. oktoober 1998, meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta |
Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2015 |
Nõukogu direktiiv 92/42/EMÜ, 21. mai 1992, uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta |
Täielik ühtlustamine: 2017 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/23/EÜ, 23. aprill 2009, mitteautomaatkaalude kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012, et viia see vastavusse otsuse 768/2008/EÜ mudeleid käsitlevate sätetega |
Täielik ühtlustamine: 2014 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/23/EÜ, 29. mai 1997, surveseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2017 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/5/EÜ, 9. märts 1999, raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta |
Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 18 kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/25/EÜ, 16. juuni 1994, väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta |
Ühtlustamine: 2015 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/48/EÜ, 18. juuni 2009, mänguasjade ohutuse kohta |
Läbivaatamine ja täielik ühtlustamine: 2015 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/23/EÜ, 23. mai 2007, pürotehniliste toodete turule laskmise kohta |
Ühtlustamine: 2015 |
UUE VÕI ÜLDISE LÄHENEMISVIISI PÕHIMÕTTEL RAJANEVAD DIREKTIIVID, MILLES EI OLE SÄTESTATUD CE-MÄRGISE KASUTAMINE |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ, 20. detsember 1994, pakendite ja pakendijäätmete kohta |
Ühtlustamine: 2015 |
Nõukogu direktiiv 1999/36/EÜ, 29. aprill 1999, transporditavate surveseadmete kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
KOSMEETIKATOOTED |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009, 30. november 2009, kosmeetikatoodete kohta |
Ühtlustamine: 2015 |
Esimene komisjoni direktiiv 80/1335/EMÜ, 22. detsember 1980, kosmeetikatoodete koostise kontrolliks vajalikke analüüsimeetodeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Ühtlustamine: 2015 |
Teine komisjoni direktiiv 82/434/EMÜ, 14. mai 1982, kosmeetikatoodete koostise kontrolliks vajalikke analüüsimeetodeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
|
Kolmas komisjoni direktiiv 83/514/EMÜ, 27. september 1983, kosmeetikatoodete koostise kontrolliks vajalikke analüüsimeetodeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
|
Neljas komisjoni direktiiv 85/490/EMÜ, 11. oktoober 1985, kosmeetikatoodete koostise kontrolliks vajalikke analüüsimeetodeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
|
Viies komisjoni direktiiv 93/73/EMÜ, 9. september 1993, kosmeetikatoodete koostise kontrolliks vajalike analüüsimeetodite kohta |
|
Kuues komisjoni direktiiv 95/32/EÜ, 7. juuli 1995, mis käsitleb kosmeetikatoodete koostise kontrolliks vajalikke analüüsimeetodeid |
|
Seitsmes komisjoni direktiiv 96/45/EÜ, 2. juuli 1996, mis käsitleb kosmeetikatoodete koostise kontrolliks vajalikke analüüsimeetodeid |
|
MOOTORSÕIDUKITE EHITUS |
|
1. Mootorsõidukid ja nende haagised |
|
1.1 Tüübikinnitus |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/46/EÜ, 5. september 2007, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) |
Ühtlustamine: 2016 |
1.2 Ühtlustatud tehnilised nõuded |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 78/2009, 14. jaanuar 2009, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste haavatavamate liiklejate kaitsega |
Ühtlustamine: 2017 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 79/2009, 14. jaanuar 2009, mis käsitleb vesinikkütusega mootorsõidukite tüübikinnitust |
Ühtlustamine: 2017 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 595/2009, 18. juuni 2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust |
Ühtlustamine: 2018 |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 692/2008, 18. juuli 2008, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust |
Ühtlustamine: 2018 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 661/2009, 13. juuli 2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid |
Ühtlustamine: 2018 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 715/2007, 20. juuni 2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust |
Ühtlustamine: 2018 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/64/EÜ, 26. oktoober 2005, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust, pidades silmas mootorsõidukite korduvkasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust |
Ühtlustamine: 2018 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/40/EÜ, 17. mai 2006, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid |
Ühtlustamine: 2015 |
2. Kahe- või kolmerattalised mootorsõidukid |
|
2.1 Tüübikinnitus |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/24/EÜ, 18. märts 2002, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnituse kohta |
Ühtlustamine: 2015 |
2.2 Ühtlustatud tehnilised nõuded |
|
Nõukogu direktiiv 93/14/EMÜ, 5. aprill 1993, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite pidurite kohta |
Ühtlustamine: 2017 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/80/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite juhtnuppude, märgulampide ja näidikute määratlemist |
Ühtlustamine: 2017 |
Nõukogu direktiiv 93/30/EMÜ, 14. juuni 1993, kahe- ja kolmerattaliste mootorsõidukite helisignaalseadmete kohta |
Ühtlustamine: 2017 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/78/EÜ, 13. juuli 2009, kaherattaliste mootorsõidukite tugiharkide kohta |
Ühtlustamine: 2017 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/79/EÜ, 13. juuli 2009, kaherattaliste mootorsõidukite sõitjakäepidemete kohta |
Ühtlustamine: 2017 |
Nõukogu direktiiv 93/33/EMÜ, 14. juuni 1993, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite omavolilist kasutamist takistavate kaitseseadeldiste kohta |
Ühtlustamine: 2017 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/139/EÜ, 25. november 2009, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite kohustusliku märgistuse kohta |
Ühtlustamine: 2017 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/67/EÜ, 13. juuli 2009, kahe- või kolmerattalistele mootorsõidukitele valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta |
Ühtlustamine: 2017 |
Nõukogu direktiiv 93/93/EMÜ, 29. oktoober 1993, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite massi ja mõõtmete kohta |
Ühtlustamine: 2017 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/62/EÜ, 13. juuli 2009, kahe- ja kolmerattaliste mootorsõidukite tagumise registreerimismärgi paigalduskoha kohta |
Ühtlustamine: 2017 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/1/EÜ, 2. veebruar 1995, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite maksimaalse valmistajakiiruse, mootori maksimaalse pöördemomendi ja maksimaalse kasuliku võimsuse kohta |
Ühtlustamine: 2017 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/24/EÜ, 17. juuni 1997, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite teatavate osade ja omaduste kohta |
Ühtlustamine: 2017 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/7/EÜ, 20. märts 2000, kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite kiirusmõõdikute kohta |
Ühtlustamine: 2017 |
3. Põllu- või metsamajanduslikud ratastraktorid |
|
3.1 Tüübikinnitus |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/37/EÜ, 26. mai 2003, põllu- või metsamajanduslike traktorite, nende haagiste ja pukseeritavate vahetatavate masinate, ja nende masinate jaoks mõeldud süsteemide, nende osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse andmise kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
3.2 Ühtlustatud tehnilised nõuded |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/63/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite teatavate osade ja omaduste kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/60/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite maksimaalse valmistajakiiruse ja koormaplatvormide kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/59/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite tahavaatepeeglite kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/2/EÜ, 15. jaanuar 2008, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite vaatevälja ja klaasipuhastite kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/66/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite roolisüsteemi kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/64/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike traktorite tekitatud raadiohäirete summutamise (elektromagnetiline ühilduvus) kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Nõukogu direktiiv 76/432/EMÜ, 6. aprill 1976, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite piduriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Nõukogu direktiiv 76/763/EMÜ, 27. juuli 1976, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite kaassõitjaistmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/76/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtide poolt tajutava müra taseme kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/57/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Nõukogu direktiiv 77/537/EMÜ, 28. juuni 1977, metsa- või põllumajanduslike ratastraktorite diiselmootoritest eralduvate heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Nõukogu direktiiv 78/764/EMÜ, 25. juuli 1978, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhiistmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/61/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamise kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/68/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite valgustus- ja valgussignaalseadmete osa tüübikinnituse kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/58/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite haakeseadiste ja tagasikäigu kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/75/EÜ, 13. juuli 2009, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta (staatiline testimine) |
Ühtlustamine: 2016 |
Nõukogu direktiiv 80/720/EMÜ, 24. juuni 1980, põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhtimisruumi, ligipääsu juhtimiskohale ning uksi ja aknaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Nõukogu direktiiv 86/297/EMÜ, 26. mai 1986, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite jõusiirdevõlle ja nende kaitseseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Nõukogu direktiiv 86/298/EMÜ, 26. mai 1986, kitsarööpmeliste põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite tagaossa paigaldatavate ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Nõukogu direktiiv 86/415/EMÜ, 24. juuli 1986, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite juhtseadiste paigaldamise, asukoha, käsitsemise ja tähistamise kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Nõukogu direktiiv 87/402/EMÜ, 25. juuni 1987, kitsarööpmeliste põllu- ja metsamajanduslike ratastraktorite juhiistme ette kinnitatud ümbermineku kaitsekonstruktsioonide kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Nõukogu direktiiv 89/173/EMÜ, 21. detsember 1988, põllu- või metsamajanduslike ratastraktorite teatavaid osasid ja omadusi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/25/EÜ, 22. mai 2000, põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu võetavate meetmete kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
KEMIKAALID |
|
1. Kemikaalimäärus REACH ja selle rakendamine |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsembri 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet |
Ühtlustamine: 2013- 2014 |
Nõukogu määrus (EÜ) nr 440/2008, 30. mai 2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) |
Ühtlustamine: 2013-2014 |
2. Ohtlikud kemikaalid |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 689/2008, 17. juuni 2008, ohtlike kemikaalide ekspordi ja impordi kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Nõukogu direktiiv 96/82/EÜ, 9. detsember 1996, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/65/EL, 8. juuni 2011, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes |
Ühtlustamine: 2014 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ, 27. jaanuari 2003, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta |
Ühtlustamine: 2016 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66/EÜ, 6. septembri 2006. mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid |
Ühtlustamine: 2013-2014 |
Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ, 16. september 1996, polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta |
Ühtlustatud 2009. aastal |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 850/2004, 29. aprilli 2004, püsivate orgaaniliste saasteainete kohta |
Ühtlustamine: 2013-2014 |
3. Liigitus, pakendamine ja märgistus |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsembri 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist |
Ühtlustamine: 2013-2014 |
4. Detergendid |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 648/2004, 31. märts 2004, detergentide kohta |
Ühtlustamine: 2013-2014 |
5. Väetised |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2003/2003, 13. oktoober 2003, väetiste kohta |
Ühtlustatud 11. juunil 2013 |
6. Narkootikumide lähteained |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 273/2004, 11. veebruar 2004, narkootikumide lähteainete kohta |
Ühtlustamine: 2015 |
7. Hea laboritava Heade laboritavade põhimõtete rakendamine, inspekteerimine ja kontrollimine keemiliste ainetega teostatavate katsete tegemisel |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/10/EÜ, 11. veebruar 2004, mis käsitleb keemiliste ainetega katsete tegemisel heade laboritavade põhimõtete rakendamist ja nende rakendamise tõendamist puudutavate õigusnormide ühtlustamist |
Ühtlustamine: 2015 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/9/EÜ, 11. veebruar 2004, heade laboritavade inspekteerimise ja kontrollimise kohta |
Ühtlustamine: 2013-2014 |
RAVIMID |
|
1. Inimtervishoius kasutatavad ravimid |
|
Nõukogu direktiiv 89/105/EMÜ, 21. detsember 1988, mis käsitleb inimtervishoius kasutatavate ravimite hinnakujundust reguleerivate meetmete läbipaistvust ja nende hõlmamist siseriiklike tervisekindlustussüsteemidega |
Ühtlustamine: 2014 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/83/EÜ, 6. november 2001, inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta |
Ülevõtmine: 2015 |
2. Veterinaarravimid |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/82/EÜ, 6. november 2001, veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta |
Ühtlustamine: 2013 |
Komisjoni direktiiv 2006/130/EÜ, 11. detsember 2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ rakendamise kohta kriteeriumide kehtestamise osas, mille alusel vabastatakse teatavad toiduloomade veterinaarravimid veterinaararsti retsepti esitamise nõudest |
Ühtlustamine: 2014 |
3. Muu |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist |
Ühtlustamine: 2014 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/18/EÜ, 12. märtsi 2001, geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta |
Ühtlustamine: 2015 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/35/EÜ, 23. aprill 2009, ravimites lubatud värvainete kohta |
Ühtlustamine: 2015 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/41/EÜ, 6. mai 2009, geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise kohta |
Ühtlustamine: 2015 |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 540/95, 10. märts 1995, milles sätestatakse teatamise kord ootamatute, kuid mitte raskete kõrvaltoimete ilmnemist ühenduses või kolmandas riigis nende inimtervishoius või veterinaarias kasutatavate ravimite puhul, millele on antud luba vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 2309/93 sätetele |
Ühtlustamine: 2015 |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1662/95, 7. juuli 1995, millega kehtestatakse teatav ühenduse otsustamismenetluste üksikasjalik rakenduskord inimtervishoius ja veterinaarias kasutatavate toodete müügilubade andmiseks |
Ühtlustamine: 2015 |
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2141/96, 7. november 1996, mis käsitleb nõukogu määruse (EMÜ) nr 2309/93 reguleerimisalasse jääva ravimi müügiloa üleandmise taotluse läbivaatamist |
Ühtlustamine: 2015 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 469/2009, 6. mai 2009, ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta |
Ühtlustamine: 2015 |
(1) Käesoleva lisa ja käesoleva lepingu artikli 173 lõike 2 tähenduses hõlmavad viited liidu õigustikule, õigusaktidele ja konkreetsetele ELi õigusaktidele nimetatud õigusaktides tehtud või tehtavaid muudatusi ning nende õigusaktidega seotud rakendusmeetmeid.
XVII LISA
REGULEERIMISALA
XVII-A LISA
SANITAAR- JA FÜTOSANITAARMEETMED
1. OSA
Peamiste elusloomade kategooriate suhtes kohaldatavad meetmed
I. |
Hobuslased (sh sebrad) või eeslid või kõnealuste liikide ristamisel saadud järeltulijad |
II. |
Veised (sealhulgas Bubalus bubalis ja piison) |
III. |
Lambad ja kitsed |
IV. |
Sead |
V. |
Kodulinnud (sealhulgas kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned) |
VI. |
Eluskala |
VII. |
Koorikloomad |
VIII. |
Molluskid |
IX. |
Eluskalade munad ja sugurakud |
X. |
Haudemunad |
XI. |
Sperma, munarakud, embrüod |
XII. |
Muud imetajad |
XIII. |
Muud linnud |
XIV. |
Roomajad |
XV. |
Kahepaiksed |
XVI. |
Teised selgroogsed |
XVII. |
Mesilased |
2. OSA
Loomsete toodete suhtes kohaldatavad meetmed
I. Inimtoiduks ettenähtud loomsete toodete peamised kategooriad
1. |
Kodukabiloomade, kodulindude ja jäneseliste, tehistingimustes peetavate ja looduslike ulukite värske liha, sealhulgas rups |
2. |
Hakkliha, lihavalmistised, lihamass, lihatooted |
3. |
Elusad kahepoolmelised molluskid |
4. |
Kalandustooted |
5. |
Toorpiim, ternespiim, piimatooted ja ternespiimatooted |
6. |
Munad ja munatooted |
7. |
Konnakoivad ja teod |
8. |
Sulatatud loomarasvad ja kõrned |
9. |
Töödeldud loomamaod, -põied ja soolekestad |
10. |
Želatiin, inimtoiduks ettenähtud želatiini valmistamiseks vajalik tooraine |
11. |
Kollageen |
12. |
Mesi ja mesindustooted |
II. Loomsete kõrvalsaaduste peamised tootekategooriad:
Tapamajas |
Karusloomade söödana kasutatavad loomsed kõrvalsaadused |
Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad loomsed kõrvalsaadused |
|
Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted |
|
Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad |
|
Väljaspool söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks ettenähtud loomsed kõrvalsaadused |
|
Piimatöötlemisettevõtetes |
Piim, piimapõhised tooted ja piimasaadused |
Ternespiim ja ternespiimatooted |
|
Muudes loomsete kõrvalsaaduste (st töötlemata materjali) kogumis- ja käitlemisrajatistes |
Väljaspool söödaahelat kasutatavad hobuslaste veri ja veretooted |
Töötlemata veretooted (v.a tooted hobuslaste verest), mis on ette nähtud väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat kasutatavate töödeldud toodete valmistamiseks |
|
Töödeldud veretooted (v.a tooted hobuslaste verest) töödeldud toodete valmistamiseks, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool põllumajandusloomade söödaahelat |
|
Kabiloomade värsked või jahutatud toornahad |
|
Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus ei ole esinenud sigade aafrika katku |
|
Kondid, sarved, sõrad ja kabjad ning nendest valmistatud tooted (v.a kondi-, sarve-, sõra- ja kabjajahu), mis ei ole mõeldud söödatooraineks, orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks |
|
Orgaaniliste väetiste või mullaparandusainete tootmiseks mõeldud sarved, kabjad ja sõrad ning nendest valmistatud samaotstarbelised tooted (v.a sarve-, kabja- ja sõrajahu) |
|
Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud, fotograafiatööstuses kasutatav želatiin |
|
Vill ja karvad |
|
Töödeldud suled, suleosad ja udusuled |
|
Töötlemisettevõtted |
Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit |
Söödatoorainena kasutatavad veretooted |
|
Kabiloomade töödeldud toornahad |
|
|
Mäletsejaliste ja hobuslaste töödeldud toornahad (21 päeva) |
Seaharjased, mis on pärit kolmandatest riikidest või nende piirkondadest, kus on esinenud sigade aafrika katku |
|
Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav kalaõli |
|
Söödatoorainena kasutatavad sulatatud rasvad |
|
|
Põllumajandusloomade toiduahelast välja jäävate teatavate kasutusviide jaoks ettenähtud sulatatud rasvad |
Söödatoorainena või väljaspool söödaahelat kasutatav želatiin või kollageen |
|
Söödamaterjalina või väljaspool söödaahelat kasutatav hüdrolüüsitud valk, dikaltsiumfosfaat ja trikaltsiumfosfaat |
|
Mesinduse kõrvalsaadused, mis on ette nähtud ainult mesinduses kasutamiseks |
|
Väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid |
|
Söödana või väljaspool söödaahelat kasutatavad rasvaderivaadid |
|
Söödatoorainena kasutatavad munatooted |
|
Lemmikloomatoitu tootvas ettevõttes (sh lõhna- ja maitsetugevdajaid ning koerte närimiskonte tootvad ettevõtted) |
Lemmikloomatoidu konservid |
Töödeldud lemmikloomatoit, v.a konservid |
|
Koerte närimiskondid |
|
Otsemüügiks ettenähtud töötlemata lemmikloomatoit |
|
Lemmikloomatoidu valmistamisel kasutatavad lõhna- ja maitsetugevdajad |
|
Jahitrofeesid tootvas ettevõttes |
Lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeed ja muud nendelt pärinevad esemed, milleks on üksnes kondid, sarved, sõrad, kabjad, hirvesarved, hambad või toornahad |
Lindude ja kabiloomade kõigist anatoomilistest osadest koosnevad töötlemata jahitrofeed või muud nendelt pärinevad esemed |
|
Vahesaadusi tootvates ettevõtetes |
Vahesaadused |
Väetised ja mullaparandusained |
Töödeldud loomne valk, sh kõnealust valku sisaldavad segud ja tooted, v.a lemmikloomatoit |
Töödeldud sõnnik, töödeldud sõnnikust valmistatud tooted ja guaano |
|
Töödeldud toodete ladustamises |
Kõik töödeldud tooted |
III. Haigustekitajad
3. OSA
Taimed, taimsed saadused ja muud tooted
Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, (1) mis on võimalikud kahjurite kandjad, mis oma laadi või töötlemisviisi tõttu võivad olla ohtlikud kahjurite sissetoomise ja leviku seisukohast.
4. OSA
Toidu ja söödalisandite suhtes kohaldatavad meetmed
Toit:
1. |
Lisaained (kõik lisaained ja toiduvärvid); |
2. |
abiained; |
3. |
toidu lõhna- ja maitseained; |
4. |
toiduensüümid. |
Sööt (2):
5. |
Söödalisandid; |
6. |
söödatooraine; |
7. |
segasööt ja lemmikloomatoit, kui 2. osa (II) seda ei hõlma; |
8. |
soovimatud ained söödas. |
(1) Pakendamine, edasitoimetamine, mahutid, pinnas ja kasvusubstraat või muud organismid, esemed või materjalid, mis võivad olla soodsaks pinnaseks kahjuritele või neid levitada.
(2) Üksnes loomsed kõrvalsaadused mis pärinevad loomadelt või loomade kehaosadest, mis on tunnistatud inimtoiduks kõlblikuks, võivad siseneda põllumajandusloomade toiduahelasse.
XVII-B LISA
LOOMADE HEAOLUSTANDARDID
Loomade heaolustandardid hõlmavad:
1. |
loomade tuimastust ja tapmist; |
2. |
loomade transporti ja sellega seotud toiminguid; |
3. |
põllumajandusloomi. |
XVII-C LISA
MUUD V JAOTISE 4. PEATÜKI ALLA KUULUVAD MEETMED
1. |
Pakendimaterjalide ainete migratsioonist pärit kemikaalid; |
2. |
liittooted; |
3. |
geneetiliselt muundatud organismid (GMOd); |
4. |
kasvuhormoonid, türeostaadid, teatavad hormoonid ja beetaagonistid. |
XVII-D LISA
PÄRAST ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMIST KASUTUSELE VÕETAVAD MEETMED
1. |
Toidu puhastamise kemikaalid; |
2. |
kloonimine; |
3. |
kiiritamine (ionisatsioon). |
XVIII LISA
LOETELU TEATAMISKOHUSTUSLIKE LOOMA- JA AKVAKULTUURLOOMADE HAIGUSTE KOHTA NING REGULEERITUD KAHJURITEST, MILLE OSAS SAAB TUNNUSTADA HAIGUSVABA PIIRKONNA STAATUST
XVIII-A LISA
TEATAMISKOHUSTUSLIKUD LOOMA- JA KALAHAIGUSED, MILLE PUHUL TUNNUSTATAKSE LEPINGUOSALISTE STAATUST NING MILLE OSAS VÕIB VÕTTA PIIRKONDADEKS JAOTAMISE OTSUSE
1. |
Suu- ja sõrataud |
2. |
Sigade vesikulaarhaigus |
3. |
Vesikulaarne stomatiit |
4. |
Hobuste aafrika katk |
5. |
Sigade aafrika katk |
6. |
Lammaste katarraalne palavik |
7. |
Patogeenne linnugripp |
8. |
Newcastle'i haigus (NCD) |
9. |
Veiste katk |
10. |
Sigade klassikaline katk |
11. |
Veiste nakkav pleuropneumoonia |
12. |
Väikemäletsejaliste katk |
13. |
Lammaste ja kitsede rõuged |
14. |
Rifti oru palavik |
15. |
Nodulaarne dermatiit |
16. |
Hobuste venetsueela entsefalomüeliit |
17. |
Malleus |
18. |
Kargtaud |
19. |
Enteroviirus-entsefalomüeliit |
20. |
Nakkuslik vereloomenekroos (IHN) |
21. |
Viiruslik hemorraagiline septitseemia (VHS) |
22. |
Lõhe nakkav aneemia (ISA) |
23. |
Bonamia ostreae |
24. |
Marteilia refringens |
XVIII-B LISA
KAHJURITEGA SEOTUD HETKEOLUKORRA TUNNUSTAMINE, KAHJURIVABAD PIIRKONNAD VÕI KAITSEALUSED PIIRKONNAD
A. Kahjuritega seotud hetkeolukorra tunnustamine
Iga lepinguosaline koostab ja edastab reguleeritud kahjurite nimekirja järgmiste põhimõtete alusel.
1. |
Kahjurid, mida teadaolevalt tema territooriumi üheski osas ei esine. |
2. |
Kahjurid, mis teadaolevalt tema territooriumi mõnes osas esinevad ja mis on ametliku kontrolli all. |
3. |
Kahjurid, mis teadaolevalt tema territooriumi mõnes osas esinevad, mis on ametliku kontrolli all ja millega seoses on loodud kahjurivabad piirkonnad/kaitsealused piirkonnad. |
Kahjuritega seotud hetkeolukorra nimekirja kõikidest muudatustest tuleb teisele lepinguosalisele kohe teatada, kui nendest ei ole teatatud asjaomasele rahvusvahelisele organisatsioonile.
B. Kahjurivabade piirkondade ja kaitsealuste piirkondade tunnustamine
Lepinguosalised tunnustavad kaitsealuste piirkondade põhimõtet ja kahjurivabade piirkondade põhimõtet ning nende kohaldamist seoses asjaomaste rahvusvaheliste taimekaitsemeetmete standarditega.
XIX LISA
PIIRKONDADEKS JAOTAMINE, KAHJURIVABAD PIIRKONNAD JA KAITSEALUSED PIIRKONNAD
A. Looma- ja akvakultuurloomade haigused
1. Loomahaigused
Lepinguosalise territooriumi loomahaiguste staatuse tunnustamise aluseks on rahvusvahelise episootiaameti (OIE) maismaaloomade tervishoiu eeskiri. Piirkondadeks jaotamise otsuste aluseks loomahaiguste puhul on OIE maismaaloomade tervishoiu eeskiri.
2. Akvakultuurloomade haigused
Piirkondadeks jaotamise otsuste aluseks akvakultuurloomade haiguste puhul on OIE veeloomatervishoiu eeskiri.
B. Kahjurid
Teatavate kahjurite osas kahjurivabade piirkondade või kaitsealuste piirkondade loomise kriteeriumid vastavad ühele järgmisest:
— |
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvaheline fütosanitaarmeetmete standard nr 4, mis käsitleb nõudeid kahjurivabade piirkondade loomiseks ja asjaomaste rahvusvaheliste taimekaitsemeetmete standardite määratlusi, või |
— |
Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) artikli 2 lõike 1 punkt h |
C. Lepinguosalise territooriumi või piirkonna loomahaiguste eristaatuse tunnustamise kriteeriumid
1. Kui importiv lepinguosaline peab oma territooriumi või osa oma territooriumist vabaks loomahaigusest, välja arvatud käesoleva lepingu XVIII-A lisas loetletud haigustest, esitab ta eksportivale lepinguosalisele asjakohased tõendavad dokumendid, kus on eelkõige esitatud järgmised kriteeriumid:
— |
haiguse olemus ning selle varasem esinemine tema territooriumil; |
— |
vaatluste tulemused, mis põhinevad seroloogilistel, mikrobioloogilistel, patoloogilistel või epidemioloogilistel uuringutel ning asjaolul, et haiguse puhkemisest tuleb õigusaktide alusel teatada pädevatele asutustele; |
— |
ajavahemik, mille jooksul vaatlusi tehti; |
— |
vajaduse korral ajavahemik, mille jooksul vaktsineerimine kõnealuse haiguse vastu on olnud keelatud, ja geograafiline piirkond, kus keeld on kehtinud; |
— |
haiguse puudumise kindlakstegemise kord. |
2. Nii üldised kui ka konkreetsed lisatagatised, mida importiv lepinguosaline võib nõuda, ei tohi ületada neid, mida importiv lepinguosaline riigisiseselt rakendab.
3. Lepinguosalised teavitavad teineteist mis tahes muudatusest käesoleva punkti lõikes 1 nimetatud haigusega seotud kriteeriumites. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete allkomitee võib sellist teatamist silmas pidades käesoleva punkti lõike 2 kohaselt kindlaks määratud lisatagatisi muuta või tühistada.
XX LISA
ETTEVÕTETE AJUTINE HEAKSKIITMINE
Ettevõtete ajutise heakskiitmise tingimused ja sätted
1. |
Ettevõtete ajutine heakskiitmine tähendab, et importiv lepinguosaline kiidab impordi eesmärgil ajutiselt heaks eksportiva lepinguosalise ettevõtted selle lepinguosalise esitatud asjakohaste tagatiste alusel ilma ettevõtete eelneva kontrollita importiva lepinguosalise poolt kooskõlas käesoleva lisa lõike 4 sätetega. Käesoleva lisa lõikes 2 sätestatud loetelusid muudetakse või täiendatakse käesoleva lisa lõikes 4 sätestatud korras ja tingimuste alusel, et võtta arvesse saadud uusi taotlusi ja tagatisi. Kontroll võib moodustada menetluse osa üksnes ettevõtete algse loetelu puhul kooskõlas lõike 4 punkti d sätetega. |
2. |
Ajutist heakskiitu kasutatakse algselt järgmiste ettevõtete kategooriate puhul:
|
3. |
Importiv lepinguosaline koostab ajutiselt heakskiidetud ettevõtete loetelud lõigete 2.1 ja 2.2 kohaselt ja teeb need loetelud üldsusele kättesaadavaks. |
4. |
Ajutise heakskiitmise tingimused ja kord:
|
XXI LISA
SAMAVÄÄRSUSE TUNNUSTAMISE MENETLUS
1. Põhimõtted
a) |
Samaväärsuse saab kindlaks teha üksikmeetme või meetmete rühmade või teatava põhikauba või põhikaupade kategooriatega seotud süsteemide kohta või nende kõigi kohta. |
b) |
Kaubavahetust ei tohi katkestada ega kõnesoleva kauba importi eksportivalt lepinguosaliselt ei tohi peatada põhjusel, et importiv lepinguosaline vaatab läbi eksportiva lepinguosalise taotlust tunnustada konkreetset põhikaupa puudutava menetluse samaväärsust; |
c) |
Samaväärsuse tunnustamise menetlus on eksportiva lepinguosalise ja importiva lepinguosalise vaheline vastastikmõjuline protsess. Menetlus hõlmab üksikmeetmete samaväärsuse objektiivset tõendamist eksportiva lepinguosalise poolt ja samaväärsuse objektiivset hindamist importiva lepinguosalise samaväärsuse võimalikku tunnustamist silmas pidades. |
d) |
Eksportiva lepinguosalise asjaomaste meetmete lõpliku tunnustamise otsustab üksnes importiv lepinguosaline. |
2. Eeltingimused
a) |
Protsess sõltub tervislikust ja kahjuritega seotud hetkeolukorrast, õigusaktidest ja põhikaubaga seotud kontrollimise ja kontrollisüsteemi tõhususest eksportiva lepinguosalise territooriumil. Sel eesmärgil võetakse arvesse asjaomase sektori õigusakte ning eksportiva lepinguosalise pädeva asutuse struktuuri, hierarhiat, volitusi, töökorda ja ressursse ning pädevate asutuste toimimise tõhusust kontrollimise ja kontrollisüsteemide osas, sealhulgas põhikaubaga seotud õigusaktide täitmist ja importiva lepinguosalise teavitamise kiirust tuvastatud ohtude korral. Sellist tunnustamist võivad toetada dokumendid ja kontroll ning varasemate kogemuste, hindamiste ja kontrollidega seotud dokumendid, aruanded ja teave. |
b) |
Lepinguosalised võivad algatada käesoleva lepingu artikli 183 kohase samaväärsuse tunnustamise menetluse pärast käesoleva lepingu artikli 181 lõikes 4 sätestatud ühtlustamisloetellu kantud meetmeid, meetmete rühma või süsteemi käsitlevate õigusnormide ühtlustamise edukat lõpuleviimist. |
c) |
Eksportiv lepinguosaline algatab menetluse üksnes siis, kui põhikaubale ei kohaldata eksportiva lepinguosalise suhtes importiva lepinguosalise kehtestatud kaitsemeetmeid. |
3. Menetlus
a) |
Eksportiv lepinguosaline algatab menetluse, esitades importivale lepinguosalisele taotluse sektori või allsektori põhikauba või põhikaupade kategooria üksikmeetme või meetmete rühma või süsteemi või kõigi nende samaväärsuse tunnustamise kohta. |
b) |
Eksportiv lepinguosaline taotleb selleks, et saada mõne põhikauba või põhikaupade kategooria importimise luba, oma programmi või kava samaväärsuse tunnustamist, milleks ta esitab importivale lepinguosalisele taotluse ja nõutavad dokumendid ning teabe käesoleva lepingu XXIV lisa kohaste, käesoleva lõike punktis a nimetatud meetmeid ja süsteeme käsitlevate õigusaktide ühtlustamise hetkeseisu kohta; |
c) |
Kõnealuse taotlusega eksportiv lepinguosaline:
|
d) |
vastuseks kõnealusele taotlusele esitab importiv lepinguosaline üldise ja üksikeesmärgi ning oma meetme(te) motiivi, sealhulgas riski identifitseerimine; |
e) |
selle selgitusega teavitab importiv lepinguosaline eksportivat lepinguosalist oma siseriiklike meetmete ja imporditingimuste seosest kõnealuse põhikauba osas. |
f) |
eksportiv lepinguosaline tõendab importivale lepinguosalisele objektiivselt, et tema poolt identifitseeritud meetmed on samaväärsed imporditingimustega kõnealuse põhikauba või põhikaupade kategooria osas; |
g) |
importiv lepinguosaline hindab objektiivselt samaväärsuse tõendamist eksportiva lepinguosalise poolt; |
h) |
importiv lepinguosaline otsustab, kas samaväärsus on saavutatud või mitte; |
i) |
importiv lepinguosaline esitab eksportiva lepinguosalise taotluse korral eksportivale lepinguosalisele täieliku selgituse ja täiendavad andmed oma määratluste ja otsuste kohta. |
4. Meetmete samaväärsuse tõendamine eksportiva lepinguosalise poolt ja sellise tõendamise hindamine importiva lepinguosalise poolt
a) |
Eksportiv lepinguosaline tõendab objektiivselt importiva lepinguosalise imporditingimustes esitatud iga identifitseeritud meetme samaväärsust. Vajaduse korral tõendatakse samaväärsust objektiivselt mis tahes kava või programmi osas, mida importiv lepinguosaline nõuab impordi lubamise tingimusena (nt jääkide kava jne); |
b) |
Objektiivne tõendamine ja hindamine sellega seoses peaks niipalju kui võimalik põhinema järgmisel:
|
5. Importiva lepinguosalise otsused
Importiva lepinguosalise negatiivse otsuse korral esitab ta eksportivale lepinguosalisele üksikasjaliku ja põhjendatud selgituse.
6. Taimede ja taimetoodete puhul tehakse fütosanitaarmeetmete samaväärsus kindlaks käesoleva lepingu artikli 183 lõikes 6 sätestatud tingimuste alusel.
XXII LISA
IMPORDIKONTROLLID JA INSPEKTEERIMISLÕIVUD
A. Impordikontrolli põhimõtted
Impordikontroll koosneb dokumentide kontrollist, identsuskontrollist ja füüsilisest kontrollist.
Loomade ja loomsete saaduste puhul sõltuvad füüsilised kontrollid ja nende sagedus sellise importimisega seotud riski tasemest.
Selleks et tagada, et taimsed saadused ja muud tooted ei oleks kahjuritest saastatud, tagab importiv lepinguosaline toodete või nende representatiivse valimi hoolika ametliku kontrollimise.
Juhul kui kontrollimisel tehakse kindlaks, et kontrollitavad tooted ei vasta asjaomastele standarditele ja/või nõuetele, võtab importiv lepinguosaline ametlikud meetmed vastavalt kaasnevale riskile. Võimaluse korral tuleb importijale või tema esindajale anda juurdepääs partiile ning võimaldada tal esitada vajalik teave, et importiv lepinguosaline saaks teha partii kohta lõpliku otsuse. Selline otsus peab olema vastavuses sellise importimisega kaasneva riski tasemega
B. Füüsilise kontrolli sagedus
B.1. Loomade ja loomsete toodete importimine ELi ja Moldova Vabariiki
Piirikontrolli liik |
Sagedus |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
100 % |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
100 % |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Elusloomad 100 % |
100 % |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
I kategooria tooted
|
20 % |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
II kategooria tooted
|
50 % |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
III kategooria tooted
|
Miinimum 1 % Maksimum 10 % |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Töödeldud loomne valk, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks (lahtine kaup) |
100 % esimese kuue saadetise puhul (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. oktoobri 2002. aasta määruse 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (muudetud) VII lisa II peatüki punktid 10 ja 11). |
B.2. Muu kui loomset päritolu toidu importimine ELi ja Moldova Vabariiki
|
10 % kõikidest kolmandatest riikidest pärit sudaanvärvainete puhul |
B.3. Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete importimine ELi ja Moldova Vabariiki
Direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul:
Importiv lepinguosaline kontrollib saadetis(t)e fütosanitaarseisundit.
Reguleeritud põhikaupade, välja arvatud komisjoni 11. oktoobri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 1756/2004 (millega täpsustatakse vajalike tõendite üksikasjalikud tingimused ja teatavate taimede, taimsete saaduste või muude nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas loetletud toodete fütosanitaarkontrollide vähendamise tüübi ja taseme kriteeriumid) taimede, taimsete saaduste ja muude toodete impordikontrolli sagedust võib vähendada.
XXIII LISA
SERTIFITSEERIMINE
A. Sertifitseerimise põhimõtted
Taimed ja taimsed saadused ning muud tooted:
Taimede, taimsete saaduste ja muude toodete sertifitseerimisel kohaldavad pädevad asutused asjakohastes rahvusvahelistes taimekaitsemeetmete standardites sätestatud põhimõtteid.
Loomad ja loomsed saadused:
1. |
Lepinguosaliste pädevad asutused tagavad, et sertifikaati väljastavatel ametnikel on piisavad teadmised veterinaaria-alastest õigusaktidest sertifitseeritavate loomade või loomsete saaduste kohta ja nad on üldiselt informeeritud eeskirjadest, mida tuleb järgida sertifikaatide koostamisel ja väljastamisel, ning vajaduse korral enne sertifitseerimist teostatavate järelpärimiste, testide või kontrollimiste olemusest ja ulatusest. |
2. |
Sertifikaate väljastavad ametnikud ei tohi tõendada andmeid, mille kohta neil ei ole isiklikke teadmisi või mida nad ei saa kindlaks teha. |
3. |
Sertifikaate väljastavad ametnikud ei tohi alla kirjutada tühjadele või mittetäielikele sertifikaatide vormidele ega sertifikaatidele loomade või loomsete saaduste kohta, mida nad ei ole kontrollinud või mis on juba väljunud nende kontrolli alt. Kui sertifikaadile kirjutatakse alla teise sertifikaadi või tunnistuse alusel, peab viimatinimetatud dokument olema enne allakirjutamist sertifikaati väljastava ametniku valduses. |
4. |
Sertifikaate väljastav ametnik võib tõendada andmeid, mis on:
|
5. |
Lepinguosaliste pädevad asutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada sertifitseerimise usaldusväärsus. Eelkõige tagavad nad, et nende poolt määratud sertifikaate väljastavad ametnikud:
|
6. |
Sertifikaadid koostatakse selliselt, et on tagatud seos konkreetse sertifikaadi ja konkreetse partii vahel sertifikaati väljastavale ametnikule arusaadavas keeles ja vähemalt ühes importiva lepinguosalise ametlikus keeles vastavalt käesoleva lisa C osale. Sertifikaadile allakirjutamise kuupäev ei tohi olla hilisem kui partii(de) lähetamise kuupäev. |
7. |
Igal pädeval asutusel peab olema võimalik seostada sertifikaati vastava sertifikaadi väljastanud ametnikuga ja tagada, et kõikide väljastatud sertifikaatide koopiad on kättesaadavad pädeva asutuse määratud ajavahemiku jooksul. |
8. |
Selleks et takistada võltsitud või eksitavate sertifikaatide väljastamist ja veterinaaria-alastes õigusaktides sätestatud eesmärkidel väljastatavate sertifikaatide võltsimist või väärkasutamist, kehtestavad lepinguosalised vajaliku kontrolli. |
9. |
Ilma et see piiraks kohtumenetlust või karistuste kohaldamist, teostavad pädevad asutused uurimist või kontrolle ja võtavad karistamiseks vajalikke meetmeid võltsitud või eksitavate sertifikaatide väljaandmise korral, millele nende tähelepanu on juhitud. Kõnealuste meetmete hulka võib kuuluda sertifikaate väljastavate ametnike ajutine vabastamine nende kohustustest kuni uurimise lõpetamiseni. Eelkõige:
|
B. Käesoleva lepingu artikli 186 lõike 2 punktis a nimetatud sertifikaat.
Sertifikaadis sisalduv terviseohutuse kinnitus sisaldab teavet asjaomase põhikauba samaväärsuse staatuse kohta. Terviseohutuse kinnitus kinnitab vastavust eksportiva lepinguosalise tootmisstandarditele, mida importiv lepinguosaline tunnustab samaväärsena.
C. Sertifitseerimise ametlikud keeled
1. Import Euroopa Liitu Taimed, taimsed saadused ja muud tooted:
Sertifikaadid koostatakse keeles, mida sertifikaati väljastav ametnik mõistab, ja vähemalt ühes importiva lepinguosalise ametlikus keeles.
Loomad ja loomsed saadused:
Veterinaarsertifikaat peab olema koostatud vähemalt ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles ja vähemalt ühes selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus toimub käesoleva lepingu artiklis 189 sätestatud impordikontroll.
2. Import Moldova Vabariiki
Veterinaarsertifikaat peab olema koostatud Moldova Vabariigi ametlikus keeles.
XXIV LISA
ÜHTLUSTAMINE
XXIV-A LISA
ÜHTLUSTAMISE EDUSAMMUDE HINDAMISE PÕHIMÕTTED
I OSA
Järkjärguline ühtlustamine
1. Üldeeskirjad
Moldova Vabariigi sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitlevad õigusaktid ühtlustatakse järk-järgult liidu sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitlevate õigusaktidega, võttes aluseks ühtlustatavate õigusaktide loetelu. Käesoleva lepingu XVII lisas kindlaks määratud meetmed esitatakse loetelus prioriteetsete valdkondade kaupa, võttes arvesse Moldova Vabariigi tehnilisi ja rahalisi vahendeid. Sel põhjusel määrab Moldova Vabariik kindlaks prioriteetsed kaubandusvaldkonnad.
Oma siseriiklike eeskirjade ELi eeskirjadega ühtlustamiseks Moldova Vabariik
a) |
rakendab asjaomasesse liidu õigustikku kuuluvad eeskirjad ja tagab nende täitmise täiendavate siseriiklike eeskirjade ja menetluste vastuvõtmise teel või |
b) |
võtab liidu põhiõigustikku kuuluvad eeskirjad üle asjaomaste siseriiklike eeskirjade ja menetluste muutmise teel. |
Mõlemal juhul Moldova Vabariik
a) |
tunnistab kehtetuks mis tahes siseriiklikud õigusaktid, määrused, tavad ja muud meetmed, mis ei ole kooskõlas ühtlustatud siseriiklike eeskirjadega, ning |
b) |
tagab ühtlustatud siseriiklike eeskirjade tõhusa rakendamise. |
Moldova Vabariik dokumenteerib sellise ühtlustamise vormikohastes vastavustabelites, märkides ära siseriiklike eeskirjade jõustumise kuupäeva ja viite ametlikule teatajale, milles eeskirjad avaldati. Ettevalmistuste tegemisel ja hindamise läbiviimisel kasutatava vastavustabeli vorm on esitatud käesoleva lisa II osas. Kui ühtlustamine ei ole lõpule viidud, kirjeldavad inspekteerijad (1) puudusi märkuste jaoks ettenähtud veerus.
Olenemata kindlaks määratud prioriteetsetest valdkondadest koostab Moldova Vabariik konkreetsed vastavustabelid, millest nähtub, kuidas on ühtlustatud muud üldised ja konkreetsed õigusaktid, sealhulgas üldeeskirjad, mis on seotud:
a) |
kontrollisüsteemidega
|
b) |
loomatervise ja loomade heaoluga
|
c) |
toiduohutusega
|
d) |
loomsete kõrvalsaadustega |
e) |
taimetervisega
|
f) |
geneetiliselt muundatud organismidega,
|
II OSA
Hindamine
1. Menetlus ja metoodika
Moldova Vabariik ühtlustab järkjärguliselt oma sanitaarohutust, fütosanitaarküsimusi ja loomade heaolu käsitlevad õigusaktid, mis kuuluvad V jaotise 4 peatüki (Kaubandus ja kaubandusküsimused) alla, Euroopa Liidu õigusaktidega ja täidab neid tõhusalt (2).
Vastavustabelid koostatakse vastavalt punktis 2 toodud vormile iga ühtlustatud õigusakti kohta ning nende ingliskeelne versioon esitatakse inspekteerijatele ülevaatamiseks.
Kui üksikmeetme, meetmete rühma, sektori, allsektori, põhikauba või põhikaupade rühmaga seotud süsteemide hindamise tulemus on positiivne, kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 183 lõikes 4 sätestatud tingimusi.
2. Vastavustabelid
2.1. |
Vastavustabelite koostamisel tuleb silmas pidada järgmist: Vastavustabeli koostamise aluseks on liidu õigusaktid, kusjuures lähtutakse ühtlustamise ajal kehtivast õigusakti redaktsioonist. Moldova Vabariik pöörab erilist tähelepanu õigusaktide täpsele tõlkimisele riigikeelde, kuna keelelised ebatäpsused võivad põhjustada vaidlusi, eriti kui need on seotud õiguse reguleerimisalaga (3). |
2.2. |
Vastavustabeli vorm ELi õigusakti (koos muudatustega) (pealkiri) JA riikliku õigusakti (pealkiri) VAHELINE VASTAVUSTABEL (Avaldatud (koht)) Avaldamise kuupäev: Rakendamise kuupäev:
Selgitus: ELi õigusakt : vastavustabeli vasakus veerus esitatakse ELi õigusakti artiklite, lõigete, punktide jne täielik pealkiri ja viide (4) Riiklik õigusakt : vasakus veerus esitatud ELi õigusakti sätetele vastavate riiklike õigusaktide sätete kohta esitatakse Moldova Vabariigi õigusakti täielik pealkiri ja viide. Õigusakti sisu kirjeldatakse täpsemalt teises veerus. Moldova Vabariigi märkused : selles veerus esitab Moldova Vabariik vastava artikli, lõike, punkti jne viited ja muud sätted, eriti kui sätte tekst ei ole ühtlustatud. Ühtlustamata sätte kohta esitatakse ühtlustamata jätmise põhjendus. Inspekteerijate märkused : juhul kui inspekteerijad leiavad, et ühtlustamist ei ole saavutatud, esitavad nad selles veerus oma hinnangu põhjenduse ja puuduse kirjelduse. |
(1) Inspekteerijad on eksperdid, kelle nimetab ametisse Euroopa Komisjon.
(2) Seda tegevust võivad toetada liikmesriikide eksperdid kas eraldi või terviklike institutsioonide väljaarendamise programmide (mestiprojektid, TAIEX jne) raames.
(3) Ühtlustamismenetluse hõlbustamiseks on teatavate ELi õigusaktide konsolideeritud versioonid kättesaadavad EUR-lexi veebisaidil aadressil: http://eur-lex.europa.eu/homepage.html
(4) Nagu osutatud EUR-lexi veebisaidil http://eur-lex.europa.eu/homepage.html
XXIV-B LISA
LOETELU ELi ÕIGUSAKTIDEST, MILLE SUHTES MOLDOVA VABARIIK OMA ÕIGUSAKTE ÜHTLUSTAB
Moldova Vabariik esitab käesoleva lepingu artikli 181 lõikes 4 nimetatud loetelu õigusaktidest, mille suhtes Moldova Vabariik oma õigusakte ühtlustab, kolme kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
XXV LISA
SAMAVÄÄRSUSE STAATUS
[…]
XXVI LISA
TOLLIALASTE ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE
Tolliseadustik
Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik
Ühistransiit ja ühtne haldusdokument
20. mai 1987. aasta kaubavahetusformaalsuste lihtsustamise konventsioon
20. mai 1987. aasta ühistransiidiprotseduuri konventsioon
Vabastused tollimaksudest
Nõukogu määrus (EÜ) nr 1186/2009 16. november 2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem
Intellektuaalomandi õiguste kaitse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 608/2013, 12. juuni 2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis
XXVII LISA
ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND;
PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND;
JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND;
LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND
Liit
1. |
Ettevõtlusega seotud reservatsioonide loend: XXVII-A lisa |
2. |
Piiriülese teenuste osutamisega seotud loend: XXVII-B lisa |
3. |
Juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajatega seotud reservatsioonide loend: XXVII-C lisa |
4. |
Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud reservatsioonide loend: XXVII-D lisa |
Moldova Vabariik
5. |
Ettevõtlusega seotud reservatsioonide loend: XXVII-E lisa |
6. |
Piiriülese teenuste osutamisega seotud loend: XXVII-F lisa |
7. |
Juhtivtöötajate, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajatega seotud reservatsioonide loend: XXVII-G lisa |
8. |
Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud reservatsioonide loend: XXVII-H lisa |
XXVII-A, XXVII-B, XXVII-C, XXVII-D lisa kohaldamisel kasutatakse järgmiseid lühendeid:
AT |
Austria |
BE |
Belgia |
BG |
Bulgaaria |
CY |
Küpros |
CZ |
Tšehhi Vabariik |
DE |
Saksamaa |
DK |
Taani |
EL |
Euroopa Liit, sealhulgas selle liikmesriigid |
ES |
Hispaania |
EE |
Eesti |
FI |
Soome |
FR |
Prantsusmaa |
GR |
Kreeka |
HR |
Horvaatia |
HU |
Ungari |
IE |
Iirimaa |
IT |
Itaalia |
LV |
Läti |
LT |
Leedu |
LU |
Luksemburg |
MT |
Malta |
NL |
Madalmaad |
PL |
Poola |
PT |
Portugal |
RO |
Rumeenia |
SK |
Slovaki Vabariik |
SI |
Sloveenia |
SE |
Rootsi |
UK |
Ühendkuningriik |
XXVII-E, XXVII-F, XXVII-G, XXVII-H lisa kohaldamisel kasutatakse järgmiseid lühendeid:
MD |
Moldova Vabariik |
XXVII-A LISA
ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)
1. |
Alljärgnevas reservatsioonide loendis on esitatud majandustegevusalad, mille puhul kehtivad Moldova Vabariigi ettevõtetele ja investoritele liidu reservatsioonid võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt artikli 205 lõikele 2. Loend koosneb järgmistest elementidest:
Reservatsioon, mis vastab majandustegevusalale, mis ei ole liberaliseeritud (piiranguteta), on väljendatud järgmiselt: „Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad”. Kui punktis a või b on nimetatud üksnes liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles punktis nimetamata liikmesriigid käesoleva lepingu artikli 205 lõike 2 kohaseid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke ELi-üleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada). |
2. |
Käesoleva lepingu artikli 202 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid. |
3. |
Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi. |
4. |
Käesoleva lepingu artikli 205 kohaselt ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, mis käsitlevad õiguslikku vormi või kohustust saada tegevuslitsentse või lube, mida kohaldatakse kõigi territooriumil tegutsevate teenuseosutajate suhtes, olenemata nende kodakondsusest, tegevuskohast või võrdväärsetest kriteeriumidest, kuna see ei ole lepinguga piiratud. |
5. |
Kui liit säilitab reservatsiooni, mille kohaselt teenuseosutaja peab liidu territooriumil teenuse osutamiseks olema territooriumi kodanik, alaline elanik või elanik, on XXVII-C lisas loetletud reservatsioonil sama mõju nagu reservatsioonil, mis kohaldatavuse piires käsitleb asutamist vastavalt käesolevale lisale. |
Kommunaalteenused
EL: Riiklikul või kohalikul tasandil kommunaalteenusteks peetavate majandustegevusalade suhtes võib kohaldada riiklikke monopole või eraettevõtjatele antavaid ainuõigusi (1).
Ettevõtluse liigid
EL: Kohtlemine, mis saab osaks liikmesriigi õiguse kohaselt moodustatud tütarettevõtjatele (Moldova Vabariigi äriühingute tütarettevõtjad), mille registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht on liidus, ei laiene liikmesriikides asutatud Moldova Vabariigi äriühingute poolt asutatud filiaalidele ega esindustele (2).
AT: Juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid; Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias.
EE: Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema liidus.
FI: Välismaalane, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana ning vähemalt üks partneritest täisühingus või usaldusühingu täisosanik peab olema Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) alaline resident. Kõigi sektorite puhul peab vähemalt üks juhatuse tava- ja asendusliikmetest ja tegevdirektor olema EMP resident; teatavatele äriühingutele võib siiski teha erandeid. Kui Moldova Vabariigi organisatsioon kavatseb tegeleda äritegevuse või kaubandusega Soome filiaali asutamise kaudu, on nõutav kauplemisluba.
HU: Riigile kuuluva kinnisvara omandamise korral võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
IT: Tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsemiseks võidakse nõuda elamisluba.
PL: Moldova Vabariigi investorid võivad tegeleda majandustegevusega üksnes usaldusühingu, piiratud vastutusega kapitaliühingu, piiratud vastutusega äriühingu ning kapitaliühingu vormis (õigusteenuste puhul üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu vormis).
RO: Äriühingu ainuke juhataja või juhatuse esimees ning pooled juhatuse liikmed peavad olema Rumeenia kodanikud, kui asutamislepingus või põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Enamus äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud.
SE: Välismaa äriühing, kes ei ole asutanud Rootsis õigussubjekti või kes tegeleb ettevõtlusega kaubandusagendi vahendusel, teostab kommertstehingud Rootsis registreeritud filiaali kaudu, millel on sõltumatu juhatus ja eraldi raamatupidamine. Filiaali tegevdirektor ja vajaduse korral asetegevdirektor peavad elama EMPis. Väljaspool EMPi elav füüsiline isik, kes teostab Rootsis kommertstehinguid, peab ametisse määrama ja registreerima residendist esindaja, kes vastutab äritegevuse eest Rootsis. Rootsis toimuva äritegevuse raamatupidamist arvestatakse eraldi. Pädev asutus võib üksikjuhtumitel filiaali ja elukohta käsitlevates nõuetes erandeid teha. Alla aastapikkused ehitusprojektid, mida teostab väljaspool EMPi asuv äriühing või füüsiline isik, on filiaali asutamise või residendist esindaja määramise kohustuse täitmisest vabastatud. Rootsi piiratud vastutusega äriühingu võib asutada EMPis elav füüsiline isik, Rootsi õiguse alusel asutatud juriidiline isik või juriidiline isik, mis on asutatud EMPi kuuluva riigi õigusaktide alusel ning mille registrijärgne asukoht, peakorter või peamine tegevuskoht asub EMPis. Asutajaks võib olla partnerlus juhul, kui kõik isikliku piiramatu vastutusega omanikud resideerivad EMPis. Väljaspool EMPi asuvad asutajad võivad taotleda luba pädevalt asutuselt. Piiratud vastutusega äriühingute ning kooperatiivsete tulundusühingute puhul peab EMPis elama vähemalt 50 % juhatusest, vähemalt 50 % juhatuse asendusliikmetest, tegevdirektor, asetegevdirektor ning vähemalt üks äriühingu nimel allkirjaõigust omav isik. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Kui ükski äriühingu esindajatest ei ela Rootsis, peab juhatus määrama ja registreerima Rootsis elava isiku, kellel on volitused võtta äriühingu nimel vastu teenuseid. Vastavad tingimused kehtivad kõikide muude juriidilise isiku liikide asutamise suhtes.
SK: Moldova Vabariigi füüsiline isik, kes kantakse äriregistrisse ettevõtja nimel tegutsema volitatud isikuna, peab esitama Slovaki Vabariigi elamisloa.
Investeerimine
ES: Et välisriikide valitsused ja avalik-õiguslikud üksused saaksid Hispaanias investeerida (mis kaldub lisaks ettevõtte majandushuvidele viitama ka majandusvälistele huvidele) otse või äriühingute või muude üksuste kaudu, mis on välisriikide valitsuste otsese või kaudse kontrolli all, on vaja valitsuse eelnev luba.
BG: Välisinvestorid ei saa osaleda erastamises. Välisinvestorid ja Moldova Vabariigi füüsilise või juriidilise isiku kontrollosalusega Bulgaaria juriidilised isikud vajavad luba a) loodusvarade geoloogilisteks uuringuteks, arendamiseks või kaevandamiseks territoriaalvetes, mandrilaval või majandusvööndis ja b) punktis „a)” nimetatud valdkondades tegutsevates äriühingutes kontrollosaluse omandamiseks.
FR: Moldova Vabariigi füüsiliste või juriidiliste isikute ostude suhtes, mis ületavad 33,33 % aktsiakapitalist või hääleõigusest olemasolevas Prantsusmaa ettevõttes või 20 % avalikult noteeritud Prantsusmaa äriühingutes, kohaldatakse järgmiseid eeskirju:
— |
kuni 7,6 miljoni euro suuruseid investeeringuid Prantsusmaa äriühingutesse käibega kuni 76 miljonit eurot võib teha, kui etteteatamisest ja kõnealuste summade järgimise kontrollimisest on möödunud 15 päeva; |
— |
muudeks investeeringuteks antakse luba automaatselt üks kuu pärast etteteatamist, kui majandusminister ei ole erandlike asjaolude korral kasutanud oma õigust investeering edasi lükata. Välisosalust hiljuti erastatud äriühingutes võib piirata üldsusele pakutavate aktsiate muutuva kogusega, mille Prantsusmaa valitsus kehtestab iga juhtumi puhul eraldi. Teatavates kaubandus-, tööstus- või käsitöövaldkondades on vaja asutamise eriluba, kui tegevdirektoril ei ole alalist elamisluba. |
HU: Moldova Vabariigi füüsiliste või juriidiliste isikute hiljuti erastatud äriühingutes osalemise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
IT: Valitsus võib kaitse- ja riikliku julgeoleku valdkonnas tegutsevates ettevõtjates kasutada teatavaid erivolitusi (kõigi kaitse- ja riikliku julgeoleku valdkonnas strateegiliselt olulisteks peetavaid ülesandeid täitvate juriidiliste isikute suhtes). Sama kehtib teatavates energia-, transpordi- ja kommunikatsioonivaldkonna strateegiliselt olulisteks peetavate tegevuste suhtes.
PL: Välismaalastel (välisriigi füüsilistel isikutel või välisriigi juriidilistel isikutel) peab olema luba kinnisvara otseseks ja kaudseks omandamiseks. Piiranguteta riigivara omandamise puhul, s.o erastamisprotsessi reguleerivad määrused.
Kinnisvara
Maa ja kinnisvara ostmise suhtes kehtivad järgmised piirangud (3):
AT: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud peavad kinnisvara omandamiseks, ostmiseks või rentimiseks saama loa pädevatelt piirkondlikelt asutustelt (Länder), kes otsustavad, kas mõjutatakse olulisi majandus-, sotsiaal- või kultuurihuve või mitte.
BG: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei või omandada maad (sh filiaali kaudu). Välisosalusega Bulgaaria juriidilised isikud ei või omandada põllumajandusmaad. Välisriigi juriidilised isikud ja alaliselt välismaal elavad välisriigi kodanikud võivad omandada hooneid ja piiratud õigusi kinnisvara omandamiseks (õigus kasutada, õigus ehitada, õigus püstitada pealisehitisi ja õigus kehtestada servituute).
CY: Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CZ: Põllumajandus- ja metsamaad saavad omandada ainult välisriigi füüsilised isikud, kes elavad alaliselt Tšehhi Vabariigis, ja Tšehhi Vabariigi juriidiliste isikutena loodud ettevõtjad. Riigi omandis oleva põllumajandus- ja metsamaa suhtes kehtivad erieeskirjad. Riigile kuuluvat põllumajandusmaad saavad omandada ainult Tšehhi kodanikud, omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid (koolitus- ja teadustegevuseks). Juriidilised isikud (sõltumata nende vormist või asukohast) saavad riigile kuuluvat põllumajandusmaad omandada ainult juhul, kui neile juba kuuluv hoone on sellisele maale ehitatud või kui kõnealune maa on sellise hoone kasutamiseks hädavajalik. Riigimetsamaid saavad osta ainult omavalitsused ja avalik-õiguslikud ülikoolid.
DK: Mitteresidentidest füüsilistel ja juriidilistel isikutel on kinnisvara ostmisel piirangud. Välisriigi füüsilistel ja juriidilistel isikutel on põllumajandusmaa ostmisel piirangud.
HU: Kui põllumaad käsitlevates õigusaktides ettenähtud erandite alusel ei ole sätestatud teisiti, ei või välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud põllumaad osta. Välismaalased peavad kinnisvara ostuks saama kinnisvara asukoha põhjal loa riigi pädevalt ametiasutuselt.
GR: Vastavalt seadusele nr 1892/90 on maa omandamiseks piiriäärsetes piirkondades vaja kaitseministri luba. Haldustava kohaselt on luba lihtne saada otseinvesteeringute jaoks.
HR: Piiranguteta kinnisvara omandamise korral teenusepakkujate poolt, kes ei ole Horvaatias asutatud ja registreeritud. Kinnisvara omandamine teenuste osutamiseks Horvaatias asutatud ja juriidilise isikuna registreeritud äriühingute poolt on lubatud. Kinnisvara omandamiseks teenuste osutamiseks filiaalide poolt on vaja justiitsministeeriumi heakskiitu. Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei saa omandada põllumajandusmaad.
IE: Kodu- või välismaistel äriühingutel või välisriigi kodanikel peab maa ostmiseks Iirimaal olema maakomisjoni eelnev kirjalik nõusolek. Kui maa on tööstusotstarbeline (v.a põllumajanduslik tootmine), tehakse erand sellest nõudest ettevõtlus-, kaubandus- ja tööministri tõendi alusel. Kõnealust seadust ei kohaldata linnade ja asulate piiridesse jääva maa suhtes.
IT: Välisriigi füüsiliste ja juriidiliste isikute kinnisvaraostude suhtes kohaldatakse vastastikkuse nõuet.
LT: Maa, siseveekogude ja metsa omandamine on lubatud välisriigi füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes vastavad Euroopa ja Atlandi-ülese integratsiooni kriteeriumidele. Maatükkide omandamise menetlus, tingimused ja piirangud kehtestatakse põhiseadusega.
LV: Piirangud maa ostmiseks maapiirkondades ja linnades või linnapiirkondades; lubatud on maa rentimine kuni 99 aastaks.
PL: Välismaalastel (välisriigi füüsilistel isikutel või välisriigi juriidilistel isikutel) peab olema luba kinnisvara otseseks või kaudseks omandamiseks. Piiranguteta riigivara omandamise puhul, s.o erastamisprotsessi reguleerivad määrused.
RO: Füüsilised isikud, kes ei ole Rumeenia kodanikud ega residendid, samuti juriidilised isikud, kes ei ole Rumeenias registreeritud ega oma Rumeenias peakontorit, ei või omandada mis tahes liiki maad elavate isikute vaheliste tehingute kaudu.
SI: Välisriigi isikute poolt Sloveenia Vabariigis asutatud filiaalid võivad omandada kinnisvara (välja arvatud maad) ainult sellise majandustegevuse jaoks, milleks nad asutati.
SK: Välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud ei saa omandada põllumajandus- ja metsamaad. Teatavate kinnisvarakategooriate suhtes kehtivad erieeskirjad. Välisriigi isikud võivad omandada kinnisvara, asutades Slovakkias juriidilise isiku või osaledes ühisettevõttes. Välisriigi isikutel peab olema luba maa omandamiseks (3. ja 4. viis).
A: Põllumajandus, jahindus, metsandus ja metsaraie
FR: Põllumajandusettevõtete asutamise suhtes ELi mittekuuluvate riikide ettevõtjate poolt ja viinamarjaistanduste omandamise suhtes nõutakse luba.
AT, HR, HU, MT, RO: Põllumajandusliku tegevuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CY: Investorite osaluse suurus võib olla vaid kuni 49 %.
IE: Moldova Vabariigi elanikele jahutootmise asutamise tingimuseks on luba.
BG: Metsaraie puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
B: Kalandus ja vesiviljelus
EL: Liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevate vete elusvarusid ja kalastuspiirkondi saavad kasutada ja neile pääsevad juurde üksnes ELi liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad, kui ei ole sätestatud teisiti.
SE: Laev loetakse Rootsi laevaks ja ta võib sõita Rootsi lipu all juhul, kui rohkem kui pool sellest kuulub Rootsi kodanikele või juriidilistele isikutele. Valitsus võib lubada välislaevadel sõita Rootsi lipu all juhul, kui nende tegevus on Rootsi kontrolli all või omanik elab alaliselt Rootsis. Laevad, mis kuuluvad 50 % ulatuses EMPi kodanikele või äriühingutele, nende registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht asub EMPis ning tegevust kontrollitakse Rootsist, võib samuti Rootsi registrisse kanda. Kalapüügi kutsetegevuse litsents, mida on vaja professionaalseks kalapüügiks, antakse ainult juhul, kui kalapüük on seotud Rootsi kalatööstusega. Kõnealuseks seotuseks on olla näiteks asjaolu, et pool kalendriaasta saagist (väärtuse poolest) lossitakse Rootsis, pooled püügireisidest algavad Rootsi sadamatest või pooled laevastiku kaluritest elavad Rootsis. Üle viiemeetriste laevade puhul on vaja laevaluba ja kalapüügi kutsetegevuse litsentsi. Luba antakse juhul kui laev on muu hulgas registreeritud riiklikus registris ja laeval on tegelik majanduslik seos Rootsiga.
UK: Ühendkuningriigi lipu all sõitvate laevade omandamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad, välja arvatud juhul, kui vähemalt 75 % investeeringust kuulub Briti kodanikele ja/või äriühingutele, mis kuuluvad vähemalt 75 % ulatuses Briti kodanikele, kes elavad ja asuvad igal juhul Ühendkuningriigis. Laevade haldamine, juhtimine ja kontrollimine peab toimuma Ühendkuningriigist.
C: Mäetööstus
EL: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle ELi mittekuuluva riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli (4) all, kust on pärit üle 5 % liidu nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
D: Tootmine
EL: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle ELi mittekuuluva riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli (5) all, kust on pärit üle 5 % liidu nafta- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna) võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
HR: Kirjastamise, trükkimise ja salvestiste paljundamise puhul elukohanõue.
IT: Kirjastus- ja trükiettevõtte omanikud peavad olema liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakorterid peavad asuma mõnes liikmesriigis.
SE: Rootsis trükitud ja avaldatud perioodikaväljaannete omanikud, kes on füüsilised isikud, peavad resideerima Rootsis või olema EMP kodanikud. Juriidilistest isikutest perioodikaväljaannete omanikud peavad olema asutatud EMPis. Rootsis trükitud ja avaldatud perioodikaväljaannetel ning tehnilistel salvestistel peab olema vastutav toimetaja, kes elab Rootsis.
Elektri, gaasi, auru ja kuumavee tootmine, ülekanne ja jaotamine enda tarbeks (6) (v.a tuumaenergiapõhine elektritootmine)
EL: Elektri tootmise, ülekande ja jaotuse puhul enda tarbeks ning gaasi tootmise ja gaaskütuste jaotuse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Auru ja kuuma vee tootmine, ülekanne ja jaotamine
EL: Juriidiliste isikute puhul, kes on selle ELi mittekuuluva riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli (7) all, kust on pärit üle 5 % liidu nafta-, elektri- ja maagaasiimpordist, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Piiranguteta otseste filiaalide avamise korral (nõutav on asutamine juriidilise isikuna).
FI: Auru ja kuuma vee tootmise, ülekandmise ja jaotamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
1. Äriteenused
Kutseteenused
EL: Õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuste, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, „huissiers de justice” või muud „officiers publics et ministériels” ning valitsuse ametliku aktiga määratud kohtutäiturite poolt osutatud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EL: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (EL ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsus- ja/või elukohanõuet.
AT: Õigusteenuste puhul ei tohi välismaalastest advokaatide (kes peavad olema saanud oma asukohariigis täieliku erialase väljaõppe) osalus mis tahes õigusbüroo aktsiakapitalis ja tegevustulemustes ületada 25 %. Neil ei tohi olla otsustavat mõju otsuste tegemisel. Välismaiste vähemusinvestorite või nende kvalifitseeritud töötajate puhul on õigusteenuste osutamine lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse ja sellise jurisdiktsiooni õigusega, kus investor või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima; õigusteenuste osutamine seoses ELi ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas kohtutes esindamine, nõuab täielikku vastuvõtmist advokatuuri ja selle suhtes kehtib kodakondsusnõue.
Kuluarvestuse, auditeerimise, raamatupidamise ja maksualase nõustamise teenuste puhul ei tohi välisriigi seaduste kohaselt tegutsema volitatud isikute osalemine aktsiakapitalis ja hääleõigus ületada 25 %.
Meditsiiniteenuste (välja arvatud hambaraviteenuste ning psühholoogide ja psühhoterapeutide) ja veterinaariateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG: Õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid („advokatsko sadrujue” ja „advokatsko drujestvo”) reserveeritud advokaatidele, kes on Bulgaarias täielikult advokatuuri vastu võetud. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht. Maksualase nõustamise teenuste puhul kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet. Arhitektuuriteenuste, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste, inseneriteenuste ja integreeritud inseneriteenuste puhul võivad välisriigi füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on oma riigi õigusaktide kohaselt tunnustatud projekteerija litsents, Bulgaarias töid jälgida ja projekteerida iseseisvalt üksnes pärast konkursi võitmist ja kui neid on valitud töövõtjaks vastavalt riigihangete seaduses sätestatud menetlusele; riikliku või piirkondliku tähtsusega projektide puhul peavad Moldova Vabariigi investorid tegutsema partnerluses kohalike investoritega või nende alltöövõtjatena. Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul kohaldatakse ELi kodakondsuse nõuet. Ämmaemanda ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
DK: Välismaalastest audiitorid võivad moodustada partnerettevõtte Taani riigis tegevusluba omavate audiitoritega pärast loa saamist Taani ettevõtlusametilt
FI: Riiklikult või eraõiguslikult rahastatud tervishoiu- ja sotsiaalteenustega seotud teenuste (st meditsiini- (sealhulgas psühholoogi-) ja hambaarstiteenuste, ämmaemanda teenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste) puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
FI: Auditeerimisteenuste puhul peab vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest olema alaline elanik.
FR: Õigusteenuste puhul on mõned õigusliku vormi liigid („association d'avocats” ja „société en participation d'avocat”) reserveeritakse advokaatidele, kes on Prantsusmaal täielikult advokatuuri vastu võetud. Arhitektuuriteenuste, meditsiini- (sealhulgas psühholoogi-) ja hambaarstiteenuste, ämmaemanda ja õeteenuste, füsioteraapiateenuste ja parameedikute teenuste puhul on välisinvestoritel juurdepääs üksnes sellistele õiguslikele vormidele nagu „société d'exercice liberal” (sociétés anonymes, sociétés à responsabilité limitée ou sociétés en commandite par actions) ja „société civile professionnelle”. Veterinaariateenuste suhtes kohaldatakse kodakondsuse ja vastastikkuse nõuet.
GR: Hambatehnikute puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vannutatud audiitori litsentsi saamiseks ning veterinaariateenuste osutamisel nõutakse ELi kodakondsust.
ES: Vannutatud audiitorite ja tööstusomandiga tegelevate advokaatide puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue.
HR: Piirangud puuduvad, v.a õigusnõustamisel päritoluriigi, välis- ja rahvusvahelises õiguses. Pooli võivad esindada kohtutes üksnes Horvaatia advokatuuri („odvjetnici”) liikmed. Advokatuuri liikmeks saamiseks kehtib kodakondsusnõue. Rahvusvahelisi elemente sisaldavate menetluste puhul võivad pooli esindada vahekohtus — ad hoc kohtus muude riikide advokatuuridesse kuuluvad advokaadid.
Auditeerimisteenuste osutamiseks on vaja litsentsi. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad osutada arhitekti- ja inseneriteenuseid, kui neil on vastavalt Horvaatia Arhitektide Koja või Horvaatia Inseneride Koja heakskiit.
HU: Ettevõtete asutamine partnerluse kujul koos Ungari advokaadi (ügyvéd) või õigusbürooga (ügyvédi iroda) või esindusena. Veterinaariateenuste osutamisel kehtib EMPi mittekuuluvate riikide kodanike suhtes alalise elukoha nõue.
LV: Vannutatud audiitorite äriühingus peab üle 50 % hääleõiguslikest aktsiatest kuuluma Euroopa Liidu või EMP vannutatud audiitoritele või vannutatud audiitorite äriühingutele.
LT: Auditeerimisteenuste puhul peab vähemalt 3/4 audiitorifirma aktsiatest kuuluma ELi või EMP audiitoritele või audiitorifirmadele.
PL: Kui ELi advokaatide jaoks on kättesaadavad muud õigusliku vormi liigid, on välisriigi advokaatidel juurdepääs üksnes registreeritud ühingu ja usaldusühingu õiguslikule vormile. Veterinaariateenuste osutamisel kehtib ELi kodakondsuse nõue.
SK: Arhitekti-, inseneri- ja veterinaariateenuste osutamiseks on vaja täita alalise elukoha nõue.
SE: Õigusteenuste puhul kehtib elukohanõue advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat” kasutamiseks, elukohanõue. Likvideerijate suhte kehtib elukohanõue. Pädev asutus võib kõnealuse tingimuse puhul teha erandeid. Majanduskavale sertifitseerija määramisega on seotud EMP nõuded. Auditeerimisteenuste osutamise suhtes kehtib EMP elukohanõue.
Teadus- ja arendusteenused
EL: Riiklikult rahastatavate teadus- ja arendusteenuste korral antakse ainuõigused ja/või -volitused üksnes ELi kodanikele ja ELi juriidilistele isikutele, kelle peakorter on ELis.
Rendi-/liisinguteenused ilma juhita
A:
LT: Laevad peavad kuuluma Leedu füüsilistele isikutele või Leedus asutatud äriühingutele.
SE: Juhul kui Moldova Vabariigi füüsilisel või juriidilisel isikul on osalus teatavas laevas, tuleb Rootsi lipu all sõitmiseks tõendada Rootsi domineerivat tegevusmõju.
B:
EL: Õhusõidukitega seotud rendi- ja liisinguteenuste puhul, kuigi lühiajaliste liisingulepingute puhul võib lubada erandeid, peab õhusõiduki omanik olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitali omandi ja kontrolli nõuetele (sealhulgas juhatuse liikmete kodakondsus) vastav juriidiline isik.
Muud äriteenused
EL, välja arvatud HU ja SE: Koduabiliste, muude kaubandus- ja tööstustööliste, õendustöötajate jm töötajate värbamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukohanõude täitmine või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.
EL, välja arvatud BE, DK, GR, ES, FR, HU, IE, IT, LU, NL, SE, UK: Personali töölerakendamise ja värbamise teenuste puhul kehtivad kodakondsuse- ja elukohanõuded.
EL, välja arvatud AT ja SE: Juurdlusteenust puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vajalik on elukohanõude täitmine või kaubanduslik kohalolek, kehtida võivad ka kodakondsusnõuded.
AT: Töölerakendamisteenuste ja tööjõu rendi agentuuride valdkonnas võib loa anda üksnes juriidilistele isikutele, kelle peakorter on EMPs ja kelle juhatuse liikmed või juhtimisõiguslikud osanikud/aktsionärid, kes on volitatud juriidilist isikut esindama, on EMP kodanikud alalise elukohaga EMPs.
BE: Väljaspool EMPi peakorterit omav äriühing peab tõendama, et osutab päritoluriigis töölerakendamise teenuseid. Turvateenuste puhul kehtib juhatajate suhtes ELi kodakondsuse ja elukohanõue.
BG: Aerofotograafia, geodeesia, katastrimõõdistamise ja kartograafiaga seotud tegevuste puhul kehtib kodakondsusenõue. Personali töölerakendamis- ja värbamisteenuste, kontori abipersonali värbamise teenuste, juurdlusteenuste, turvateenuste, tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenuste ning nafta- ja gaasimaardlate seadmete remondi ja demonteerimisega seotud lepinguliste teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Ametliku kirjaliku ja suulise tõlke puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
DE: Vandetõlkide kodakondsusnõue.
DK: Turvateenuste puhul kehtib elukohanõue ning enamiku juhatuse liikmete ja juhtide puhul kehtib kodakondsusnõue. Lennujaama valveteenistuse töötajate puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EE: Turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Vandetõlkijate puhul nõutakse ELi kodakondsust.
FI: Diplomeeritud tõlkijatel EMPi elukohanõue.
FR: Töölerakendamisteenuste valdkonnas õiguste andmise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
FR: Välisinvestoritel peab teadusliku ja tehnilise nõuande teenuste jaoks uurimis- ja geoloogilise luure teenuste osutamiseks olema eriluba.
HR: Töölerakendamis-, uurimis- ja turvateenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
IT: Turvateenuste osutamiseks vajaliku loa saamiseks peab olema Itaalia või ELi kodakondsus ning täidetud elukohanõue. Kirjastus- ja trükiettevõtte omanikud peavad olema liikmesriigi kodanikud. Ettevõtjate peakorterid peavad asuma mõnes liikmesriigis. Inkasso- ja krediidiinfoteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
LV: Juurdlusteenuste puhul võivad litsentsi saada üksnes sellised detektiivibürood, mille juht ja kõik büroo juhatuses kontorit omavad isikud on ELi või EMP kodanikud. Turvateenuste puhul peab litsentsi saamiseks vähemalt pool omakapitalist kuuluma ELi või EMP füüsilistele ja juriidilistele isikutele.
LT: Turvateenuste osutamisega võivad tegeleda üksnes EMP või NATO riigi kodakondsusega isikud.
PL: Juurdlusteenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Turvateenuste osutamisega seoses võib kutsetegevuse litsentsi anda ainult Poola kodakondsusega isikule või mõne muu ELi liikmesriigi, EMP või Šveitsi kodanikule. Vandetõlkijatele kehtib ELi kodakondsusnõue. Aerofotograafiateenuste osutajatel ning ajalehtede ja ajakirjade peatoimetajal peab olema Poola kodakondsus.
PT: Juurdlusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Inkassoteenuste ja krediidiinfoteenuste osutamisse investeerijatel peab olema ELi kodakondsus. Turvateenuste osutamisele spetsialiseerunud töötajatel peab olema täidetud kodakondsusnõue.
SE: Kirjastajal ning kirjastus- ja trükiettevõtte omaniku suhtes kehtib elukohanõue. Põhjapõdrakasvatusega võivad tegeleda ainult saamid.
SK: Juurdlusteenuste ja turvateenuste puhul võib litsentsi anda üksnes juhul, kui puudub turvarisk ja kui kõik juhid on ELi, EMP või Šveitsi kodanikud.
4. Turustusteenused
EL: Relvade, laskemoona ja lõhkeainete turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EL: Mõnedes riikides kehtib kodakondsus- ja elukohanõue apteegipidamise ja tubakamüüjate suhtes.
FR: Tubaka jaemüügi valdkonnas ainuõiguste andmise suhtes võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
FI: Alkoholi ja ravimite turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT: Ravimite turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG: Alkohoolsete jookide, keemiatoodete, tubaka ja tubakatoodete, ravimite, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade, relvade, laskemoona ja sõjavarustuse, nafta- ja naftatoodete, gaasi, väärismetallide ja vääriskivide turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
DE: Ravimite ja spetsiifiliste meditsiinitoodete jaemüük on lubatud ainult füüsilistele isikutele. Elukohanõue on vajalik apteekrilitsentsi ja/või apteegi avamiseks ravimite ja teatavate meditsiinitoodete müügiks. Teiste riikide kodanikud või isikud, kes ei ole sooritanud Saksa apteegieksamit, võivad saada ainult loa võtta üle juba eelneval kolmel aastal tegutsenud apteegi.
HR: Tubakatoodete turustamise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
6. Keskkonnateenused
EL: Majapidamistele, tööstuslikele, kaubanduslikele või muudele kasutajatele vee kogumise, puhastamise ja jaotamisega seotud teenuste, sealhulgas joogiveega varustamise ning veemajanduse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
7. Finantsteenused (8)
EL: Investeerimisfondide vara tohivad hoiustada üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on liidus. Avatud investeerimisfondide ja investeerimisettevõtete juhtimiseks tuleb asutada spetsialiseeritud fondivalitseja, mille peakontor ja registrijärgne asukoht on samas liikmesriigis.
AT: Välismaise kindlustusandja filiaalile ei anta tegevusluba, kui selle kindlustusandja õiguslik vorm ei vasta või ei ole võrreldav aktsiaseltsi või vastastikuse kindlustusseltsiga. Filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kelle alaline elukoht on Austrias.
BG: Pensionikindlustusteenust võib pakkuda osaluse kaudu juriidilise isikuna asutatud pensionikindlustusettevõtetes. Juhatuse esimehe ja direktorite nõukogu esimehe puhul on nõutav alaline elukoht Bulgaarias. Enne teatavaid kindlustusliike pakkuva filiaali või esinduse asutamist peab välisriigi kindlustusandja olema luba nende kindlustusliikide pakkumiseks oma päritoluriigis.
CY: üksnes Küprose Börsi liikmed (börsimaaklerid) võivad tegelda äriga, mis on seotud väärtpaberimaaklerlusega Küprosel. Maaklerfirma võib Küprose börsi liikmena registreerida üksnes siis, kui see on asutatud ja registreeritud vastavalt Küprose äriühinguõigusele (filiaalid ei ole lubatud).
GR: Asutamisõigus ei hõlma esinduskontorite loomist ega muud kindlustusandja alalist kohalolekut, v.a juhul, kui sellised kontorid asutatakse agentuuride, filiaalide või peakontoritena.
ES: Enne teatavaid kindlustusliike pakkuva filiaali või esinduse asutamist peab välisriigi kindlustusandja olema luba nende kindlustusliikide pakkumiseks oma päritoluriigis.
HU: Välisriigi institutsioonide filiaalid ei tohi osutada varahaldusteenuseid erapensionifondidele ega riskikapitali haldust. Finantsasutuse juhatuses peaks olema vähemalt kaks liiget, kes on Ungari kodanikud ja riigi elanikud asjaomaste välisvaluutat käsitlevate määruste tähenduses ja kes on vähemalt ühe aasta elanud alaliselt Ungaris.
IE: kollektiivsete investeerimisskeemide puhul, mis toimivad avatud investeerimisfondidena ja muutuva suurusega kapitaliga äriühingutena (v.a ettevõtted, kes tegelevad kollektiivse investeerimisega vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse, UCITS), peab usaldusisik/hoiulevõtja ja investeerimisfirma olema asutatud Iirimaal või mõnes teises liikmesriigis (filiaalid ei ole lubatud). Investeerimisusaldusühingute puhul peab vähemalt üks täisosanik olema asutatud Iirimaal. Selleks et saada Iirimaal börsi liikmeks, peab üksusel olema kas a) Iirimaa tegevusluba, mis eeldab, et asutatud ühingu või seltsi peakontor/registrijärgne asukoht oleks Iirimaal, või b) muu liikmesriigi tegevusluba.
PT: Pensionifonde võivad hallata ainult Portugalis asutatud spetsialiseeritud äriühingud ja Portugalis asutatud kindlustusseltsid, millel on luba elukindlustuse valdkonnas tegutsemiseks, või ettevõtted, kellel on luba hallata pensionifonde teistes liikmesriikides.
Filiaali loomiseks Portugalis peavad välisriikide kindlustusseltsid tõendama, et neil on vähemalt viie aasta pikkune tegutsemispraktika. Otseste filiaalide avamine ei ole lubatud kindlustusvahenduse eesmärgil, mis on reserveeritud vastavalt liikmesriigi õigusele loodud äriühingutele.
FI: Kohustusliku pensionikindlustuse teenust osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt poolte projektijuhtide, juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmete alaline elukoht peab olema ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit.
Kohustusliku pensionikindlustuse teenust mitte osutavate kindlustusandjate puhul: vähemalt ühel juhatuse ja ühel nõukogu liikmel ning tegevdirektoril elukohanõue.
Moldova Vabariigi kindlustusandja peamaakleri alaline elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu Euroopa Liidus.
Välisriigi kindlustajatele ei või anda tegevusluba tegutsemiseks Soomes filiaalina, kes annab kohustuslikku pensionikindlustust.
Pangandusteenuste puhul: vähemalt ühel asutajal, ühel juhatuse ja nõukogu liikmel, tegevdirektoril ja isikul, kellel on volitused krediidiasutuse nimel allkirjastada, elukohanõue.
IT: Selleks et saada luba Itaalias asutatud väärtpaberiarveldussüsteemi haldamiseks, peab äriühing olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Selleks et saada luba väärtpaberite keskdepositooriumi haldamiseks Itaalias, peab äriühing olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Kollektiivsete investeerimisskeemide korral, mis ei ole ELi õigusaktide kohaselt ühtlustatud võõrandatavatesse väärtpaberitesse kollektiivselt investeerimise ettevõtted (UCITS), peab usaldusisik/hoiulevõtja olema registreeritud juriidilise isikuna Itaalias või mõnes muus liikmesriigis ning asutatud filiaali kaudu Itaalias. Euroopa Liidu õigusaktidega ühtlustamata UCITSite fondivalitsejad peavad samuti olema asutatud juriidilise isikuna Itaalias (mitte filiaalina). Pensionifondide vara võivad hallata üksnes pangad, kindlustusseltsid, investeerimisäriühingud ning ELi õigusaktidega ühtlustatud UCITSite fondivalitsejad, mille peakontor on ELis, ning Itaalias juriidilise isikuna asutatud UCITSid. Koduuksemüügi teenuse osutamisel peavad vahendajad kasutama Itaalia registrisse kantud volitatud finantsteenuste osutajaid. Välisriigi vahendajate esinduskontorid ei või tegeleda tegevusega, mille eesmärk on osutada investeerimisteenuseid.
LT: Varahalduse eesmärgil nõutakse spetsialiseeritud fondivalitseja asutamist (mitte filiaalid).
Pensionifondide hoiustajateks võivad olla ainult ettevõtjad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal.
Pensionifondide varade hoiustajateks võivad olla ainult pangad, kellel on Leedus registreeritud asukoht või filiaal ning neil on õigus osutada liikmesriikides või EMP riikides investeerimisteenuseid.
PL: Kindlustusvahendajad peavad olema kohalikud juriidilised isikud (mitte filiaalid).
SK: Väliskodanikud võivad asutada kindlustusseltsi aktsiaseltsina või tegeleda kindlustustegevusega tütarettevõtjate kaudu registrijärgse asukohaga Slovakkias (mitte filiaalina).
Investeerimisteenuseid võivad Slovakkias osutada pangad, investeerimisäriühingud, investeerimisfondid ja väärtpaberidiilerid, mis on asutatud nõutava omakapitaliga aktsiaseltsina (mitte filiaalina).
SE: Kindlustusmaakler, kes ei ole asutatud juriidilise isikuna Rootsis, võib osutada teenuseid üksnes filiaali kaudu.
Hoiupanga asutaja peab olema liidus elav füüsiline isik.
8. Tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenused
EL: Riiklikult rahastavate tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EL: Eraõiguslikult rahastavate muude tervishoiuteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EL: Eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste puhul võib juhatuse liikmete enamuse suhtes kohaldada kodakondsusnõuet.
EL (välja arvatud NL, SE ja SK): Alg-, kesk, kõrg- ja täiskasvanuharidust mitte hõlmavate eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BE, CY, CZ, DK, FR, DE, GR, HU, IT, ES, PT, UK: Eraõiguslikult rahastatud tervishoiuteenuste, v.a sanatooriumid, puhkekodud ja vanadekodud, puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
FI: Eraõiguslikult rahastavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BG: Välisriigi kõrgkoolid ei või avada Bulgaaria Vabariigi territooriumil oma esindusi. Välisriigi kõrgkoolid võivad avada Bulgaarias teaduskondi, osakondi, instituute ja kolledžeid üksnes Bulgaaria kõrgkoolide struktuuri raames ja koostöös nendega.
GR: Kõrgharidusteenuste puhul haridusasutuste asutamiseks, mis annavad välja tunnustatud riiklikke diplomeid, võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Eraõiguslikult asutatud alg- ja keskkoolide omanike ja enamiku juhatuse liikmete suhtes kehtib ELi kodakondsuse nõue.
HR: Alghariduse puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
SE: jätab õiguse võtta ja säilitada meetmeid, mis käsitlevad ametiasutuste poolt hariduse andmiseks loa saanud haridusteenuste osutajaid. Nimetatud reservatsiooni kohaldatakse riiklikult rahastatud ja eraõiguslikult rahastatud haridusteenuste osutajate suhtes, kes saavad riigilt teatavat toetust, eelkõige riigi poolt tunnustatud haridusteenuste osutajad, riigi järelevalve all olevad haridusteenuste osutajad või õpingud, mis annavad õiguse õppetoetustele.
UK: Eraõiguslikult rahastatud kiirabiteenuste või eraõiguslikult rahastatud raviasutuste teenuste, v.a haiglateenuste võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
9. Turismi ja reisimisega seotud teenused
BG, CY, GR, ES, FR: Giidide suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet.
BG: Hotelli-, restorani- ja toitlustusteenuste (v.a toitlustamine õhutransporditeenuste käigus) osutamiseks on nõutav asutamine (mitte filiaalina).
IT: Väljapoolt ELi liikmesriike pärit giididel on vaja eriluba.
10. Meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused
Uudiste ja meediaagentuuri teenused
FR: Välisosalus prantsuskeelseid väljaandeid kirjastavates olemasolevates äriühingutes ei tohi olla suurem kui 20 % äriühingu kapitalist või hääleõigustest. Meediaagentuuride puhul kohaldatakse võrdse kohtlemise suhtes juriidiliste isikute asutamisel vastastikkuse põhimõtet.
Spordi- ja muud puhketeenused
EL: Hasartmängude ja kihlvedude korraldamise teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Õiguskindluse huvides täpsustatakse, et turulepääsu ei tagata.
AT: Suusakooli- ja mäeinstruktoriteenuste puhul peavad juriidiliste isikute direktorid olema EMP kodanikud.
Raamatukogud, arhiivid, muuseumid ja muud kultuuriteenused
BE, FR, HR, IT: Raamatukogude, arhiivide, muuseumide ja muude kultuuriteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
11. Transport
Meretransport
EL: Registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
FI: Meretranspordi abiteenuseid võivad osutada ainult Soome lipu all sõitvad laevad.
HR: Välismaised juriidilised isikud peavad meretranspordi abiteenuste osutamiseks asutama Horvaatias äriühingu, kellele sadamavaldaja on andnud avaliku pakkumismenetluse tulemusena tegevusloa. Teenusepakkujate arvu võidakse piirata vastavalt sadamate võimsuspiiridele.
Siseveetransport (9)
EL: Riigisisese kabotaaži puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad. Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi.
AT, HU: Registreeritud äriühingute asutamisel asutamisriigi lipu all sõitva laevastiku käitamiseks võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT: Siseveetranspordi puhul antakse kontsessioon üksnes EMP juriidilistele isikutele ning üle 50 % aktsiakapitalist, hääleõigusest ja juhatuse enamus peab kuuluma EMP kodanikele.
HR: Siseveetranspordi puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Õhutransporditeenused
EL: Õhutranspordi valdkonnas vastastikuse turulepääsu tingimused sätestatakse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vahelises lepingus ühise lennunduspiirkonna kohta.
EL: ELi lennuettevõtja kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtjat litsentsivas liikmesriigis või mujal ELis. Õhusõiduki rentimiseks koos meeskonnaga peab õhusõiduki omanik olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik. Õhusõidukit käitava lennuettevõtja omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik.
EL: Kui välisriigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda Euroopa Liidu lennuettevõtjatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist (10) või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda Euroopa Liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele Euroopa Liidus sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad Euroopa Liidus võimaldavad välisriigi lennuettevõtjatele või Euroopa Liidu lennuettevõtjad võimaldavad välisriigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist.
Raudteetransport
HR: Reisijate- ja kaubavedude ning puksiirteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
Maanteetransport
EL: Kabotaažiteenuste jaoks on nõutav asutamine (mitte filiaalina). Veokorraldajatel on elukohanõue.
AT: Reisijate- ja kaubavedude puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes liikmesriikide kodanikele ning liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub liidus.
BG: Reisijate- ja kaubavedude puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes liikmesriikide kodanikele ning liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub liidus. Nõutav on registreerimine juriidilise isikuna. Füüsiliste isikute puhul kehtib ELi kodakondsuse nõue.
GR: Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Kreekas väljastatud litsentsi. Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel –tingimustel. Kreekas asutatud autoveo-ettevõtja võib kasutada ainult Kreekas registreeritud sõidukeid.
FI: Autovedude osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud autodele.
FR: Välisinvestoritel on keelatud osutada linnadevahelist bussiveo teenust.
LV: Reisijate- ja kaubaveoteenuste osutamiseks on vaja luba, mida ei anta välismaal registreeritud autodele. Asutatud üksused peavad kasutama riigis registreeritud sõidukeid.
RO: Litsentsi saamiseks võivad maanteeveo ja reisijaveoga tegelevad ettevõtjad kasutada ainult Rumeenias registreeritud sõidukeid, mida omatakse ja kasutatakse vastavalt valitsuse määrustele.
SE: Autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemiseks on vaja Rootsis väljastatud litsentsi. Taksolitsentsi saamise kriteeriumid hõlmavad tingimust, mille kohaselt äriühing määrab ametisse isiku, kes töötab veokorraldajana (de facto elukohanõue — vt asutamist käsitlev Rootsi reservatsioon). Autoveo-ettevõtja litsentsi saamise kriteeriumide kohaselt peab äriühing olema asutatud ELis, omama üksust Rootsis ning olema määranud veokorraldajaks füüsilise isiku, kes peab elama ELis. Litsentse väljastatakse mittediskrimineerivatel tingimustel, v.a maanteeveo ja reisijaveoga tegelevad ettevõtjad võivad üldiselt kasutada ainult riiklikus autoregistris registreeritud sõidukeid. Juhul kui sõiduk on registreeritud välismaal, see kuulub füüsilisele või juriidilisele isikule, kelle põhiline elukoht on välismaal ning kui kõnealune sõiduk tuuakse ajutiselt Rootsi, võib seda Rootsis ajutiselt kasutada. Ajutise kasutuse on Rootsi transpordiamet määratlenud tavaliselt mitte pikemaks ajavahemikuks kui üks aasta.
14. Energiateenused
EL: Võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad Moldova Vabariigi juriidiliste isikute puhul, kes on selle riigi füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all, (11) kust on pärit üle 5 % Euroopa Liidu nafta- ja maagaasiimpordist, (12) välja arvatud juhul, kui EL annab kõnealuse riigiga sõlmitud majandusliku integratsiooni lepingu raames täieliku juurdepääsu asjaomasele sektorile selle riigi füüsilistele või juriidilistele isikutele.
EL: Tuumaenergiapõhise elektritootmise ja tuumkütuse töötlemise puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
EL: Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/73/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju) artikliga 11 võib kolmanda riigi või kolmandate riikide füüsiliste või juriidiliste isikute kontrolli all oleva põhivõrguettevõtja sertifitseerimisest keelduda, kui ettevõtja ei ole tõendanud, et sertifitseerimise võimaldamine ei sea ohtu liikmesriigi ja/või ELi energia varustuskindlust.
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Kütuste torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
BE, LV: Maagaasi torutranspordi teenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, HU, IT, LU, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, UK: Energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud nõustamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
SI: Energiajaotusega seotud kõrvalteenuste, välja arvatud gaasijaotusega kaasnevate teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
CY: Jätab endale õiguse nõuda vastastikkuse põhimõtte rakendamist seoses litsentside andmisega süsivesinike geoloogilise luure, nende uurimise ja tootmisega seotud toimingute jaoks.
15. Muud mujal nimetamata teenused
PT: Seadmete müügi või patendi üleandmisega seotud teenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
SE: Matuse, kremeerimis- ja surnutalitamisteenuste puhul võrdse kohtlemise ja enamsoodustusrežiimiga sätestatud kohustused puuduvad.
(1) Kommunaalteenused on näiteks sellistes sektorites nagu seotud teaduslik-tehnilised nõustamisteenused, sotsiaalteaduste ja humanitaarvaldkonna teadus- ja arendusteenused, tehnilise kontrolli ja analüüsi teenused, keskkonnateenused, tervishoiuteenused, transporditeenused ja kõikide transpordiliikidega seotud abiteenused. Kõnealuste teenuste osutamise ainuõigused antakse sageli eraettevõtjatele, näiteks ettevõtjatele, kellel on ametiasutuste kontsessioonid, sõltuvalt konkreetsetest teeninduskohustustest. Arvestades, et kommunaalteenuseid osutatakse sageli ka piirkondlikul tasandil, ei ole üksikasjalik ja ammendav valdkonnaspetsiifiline loend otstarbekas. Seda reservatsiooni ei kohaldata telekommunikatsioonisektori ning arvutiteenuste ning nendega seotud teenuste suhtes.
(2) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 kohaselt käsitatakse kõnealuseid tütarettevõtjaid liidu juriidiliste isikutena. Niivõrd kui neil on alaline ja toimiv seos liidu majandusega, saavad nad liidu siseturu toimimisest kasu, saades muu hulgas kõigis liikmesriikides kasutada asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust.
(3) Teenustesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.
(4) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50 % osalust juriidilise isiku omakapitalis.
(5) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50 % osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.
(6) Kohaldatakse kommunaalteenuste horisontaalset piirangut.
(7) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50 % osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.
(8) Filiaalide ja tütarettevõtjate erineva kohtlemise suhtes rakendatakse horisontaalpiirangut. Välisfiliaalid võivad saada loa liikmesriigi territooriumil tegutsemiseks üksnes asjaomase liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimustel ja neilt võib seega nõuda vastavust mitmetele konkreetsetele usaldatavusnõuetele.
(9) Sealhulgas siseveetranspordi abiteenused.
(10) „Võrdväärne kohtlemine” — liidu lennuettevõtjate ja liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajate mittediskrimineeriv kohtlemine
(11) Juriidiline isik on teis(t)e füüsilis(t)e või juriidilis(t)e isiku(te) kontrolli all, kui viimas(t)el on õigus nimetada suurem osa tema juhtkonnast või juhtida muul õiguspärasel viisil tema tegevust. Kontrollosalusena käsitatakse eelkõige üle 50 protsendilist osalust juriidilise isiku aktsiakapitalis.
(12) Tuginedes andmetele energeetika peadirektoraadi värskeimas ELi energiastatistika käsiraamatus: toornafta import väljendatud massina, gaasi import väljendatud kütteväärtusena.
XXVII-B LISA
PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND (LIIT)
1. |
Alljärgnevas kohustuste loendis on esitatud käesoleva lepingu artikli 212 kohaselt liidu poolt liberaliseeritud majandustegevusalad ning nendel tegevusaladel Moldova Vabariigi ettevõtete ja investorite suhtes reservatsioonidena kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Loendid koosnevad järgmistest elementidest:
Kui punktis b nimetatud veerus on liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke EÜ reservatsioone, mida võidakse kohaldada). Alljärgnevas loendis nimetamata sektorites või allsektorites kohustusi ei võeta. |
2. |
Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel kasutatakse: a) „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991; b) „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998. |
3. |
Allpool esitatud loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piirangut lepingu artiklite 210 ja 211 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi teostada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise ettevõtete ja investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud. |
4. |
Alljärgnev loend ei piira teatud teenuste sektorite ja allsektorite juures mooduse nr 1 teostatavust ning riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu, nagu on kirjeldatud asutamisega seotud kohustuste loendis. |
5. |
Käesoleva lepingu artikli 202 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid. |
6. |
Käesolevast kohustuste loendist tulenevatel õigustel ja kohustustel ei ole isejõustuvat mõju ning seega ei anna see õigusi otse üksikutele füüsilistele või juriidilistele isikutele. |
7. |
Moodus nr 1 ja moodus nr 2 osutavad vastavalt käesoleva lepingu artikli 203 lõike 13 punktides a) ja b) kirjeldatud teenuste osutamise viisile. |
Sektor või allsektor |
Reservatsioonide kirjeldus |
||||||||||||||||||||||||||||||||
1. ÄRITEENUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 861 (1)) |
AT, CY, ES, GR, LT, MT: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (ELi ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsusnõuet. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(v.a õigusabi- ja juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenused, mida osutavad avalikke funktsioone täitvad õigusspetsialistid, nt notarid, huissiers de justice või muud officiers publics et ministériels) |
BE: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse seadusjärgse esindamise teenuste puhul, kehtib kodakondsusnõue koos elukohanõuetega. Kvoote kohaldatakse kassatsioonikohtus („Cour de cassation”) tsiviilmenetluses esindamise suhtes. BG: Välisriikide advokaadid võivad esindada oma asukohariigi kodanikku ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht. FR: Advokaatide „avocat auprès de la Cour de Cassation” ja „avocat auprès du Conseil d'Etat” kutsealale pääsu suhtes kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet. HU: Välisriikidest pärit advokaatide õigustegevus peab piirduma õigusnõustamisega. LV: Vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet. DK: Õigusnõustamise teenuste turustamise õigus on juristidel, kes omavad tegevusluba Taanis, ja Taanis registreeritud õigusbüroodel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta. SE: Advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue. Mooduse nr 1 puhul HR: Piirangud õigusnõustamisel välis-ja rahvusvahelises õiguses puuduvad. Piiranguteta Horvaatia õiguse praktiseerimisel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 86212 v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 and CPC 86220) |
FR, HU, IT, MT, RO, SI: Piiranguteta AT: kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul. Mooduse nr 2 puhul Kõik liikmesriigid: puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 86211 ja 86212, v.a majandusarvestusteenused) |
BE, BG, CY, DE, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SI, UK: Piiranguteta AT: pädevates asutustes esindamise ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ette nähtud auditite tegemise korral kehtib kodakondsusnõue. HR: Välismaised audiitorifirmad võivad pakkuda Horvaatia territooriumil auditeerimisteenuseid, kui nad on seal asutanud filiaali vastavalt äriühingute seadusele. SE: Üksnes Rootsis kinnitatud audiitoritel on õigus osutada kohustuslikke auditeerimisteenuseid kindlate juriidiliste isikute, sh kõigi piiratud vastutusega äriühingute juures ja seoses füüsiliste isikutega. Üksnes kõnealused isikud ja registreeritud raamatupidamisettevõtted võivad olla aktsiate omanikud või moodustada partnerettevõtte, mis praktiseerib nõuetele vastavat auditeerimist (ametlikel eesmärkidel). Kinnitamiseks on vajalik elukoht EMPis või Šveitsis. Nimetusi „kinnitatud audiitor” ja „volitatud audiitor” võivad kasutada ainult audiitorid, kes on Rootsis kinnitatud või volitatud. Kooperatiivsete tulundusühingute ja teatavate muude ettevõtjate audiitorid, kes ei ole sertifitseeritud või kinnitatud raamatupidajad, peavad elama EMPis, v.a juhul kui valitsus või valitsuse poolt määratud valitsusasutus otsustab eraldi juhtumi korral teisiti. Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 863 (2)) |
AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul. CY: Maksunõunikel peab olema rahandusministri luba. Loa andmisel kohaldatakse majandusvajaduste testi. Kõnealuseid kriteeriume kohaldatakse analoogselt välisinvesteeringutele antavate lubade suhtes (loetletud horisontaaljaotises), sest need kehtivad käesoleva allsektori suhtes, kusjuures alati arvestatakse tööhõive olukorraga selles allsektoris. BG, MT, RO, SI: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Ning |
AT: piiranguteta, v.a planeerimisteenuste puhul. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
BE, CY, GR, IT, MT, PL, PT, SI: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
DE: kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju. HR: Arhitektiteenused: Füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkuda kõnealuseid teenuseid Horvaatia Arhitektide Koja heakskiidul. Välismaal valminud kujunduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) Horvaatia volitatud füüsiline või juriidiline isik. Volituse tunnustamiseks (kinnitamiseks) annab Ehituse ja Füüsilise Planeerimise Ministeerium. Linnaplaneerimine: Teenuseid tohivad pakkuda Ehituse ja Füüsilise Planeerimise Ministeeriumi heakskiidu saanud füüsilised ja juriidilised isikud. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 8671 ja CPC 8674) |
HU, RO: Piiranguteta maastikuarhitektiteenuste puhul. Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
AT, SI: piiranguteta, v.a planeerimisteenuste puhul. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 8672 ja CPC 8673) |
CY, GR, IT, MT, PT: Piiranguteta HR: Füüsilised ja juriidilised isikud võivad pakkuda kõnealuseid teenuseid Horvaatia Inseneride Koja heakskiidul. Välismaal valminud kujunduse või projekti vastavust Horvaatia õigusele peab tunnustama (kinnitama) Horvaatia volitatud füüsiline või juriidiline isik. Volituse tunnustamiseks (kinnitamiseks) annab Ehituse ja Füüselise Planeerimise Ministeerium. Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
AT, BE, BG, CY, DE, DK, EE, ES, FI, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PT, RO, SK, UK: Piiranguteta HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin, mille puhul: Puuduvad. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 9312 ja CPC 85201 osa) |
SI: piiranguteta sotsiaalmeditsiini, sanitaar-, epidemioloogiliste, meditsiini-/ökoloogiliste teenuste, vere, verepreparaatide ja siirdatavate organite tarnimise ning lahangute puhul. Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 932) |
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LV, MT, NL, PT, RO, SI, SK: Piiranguteta UK: piiranguteta, v.a veterinaararstidele osutatavate veterinaarlabori- ja veterinaartehniliste teenuste ning üldnõustamise, juhiste ja teabe (nt toitumise, käitumise ja lemmikloomade hoolduse kohta) andmise puhul. Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 93191 osa) |
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SI, SK, UK: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
FI, PL: piiranguteta, v.a õdede puhul. HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin: Puuduvad. Mooduse nr 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 93191 osa) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul AT, BE, BG, CZ, DE, CY, DK, ES, FI, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 63211) |
LV, LT: piiranguteta, v.a postimüügi korral. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
ja muud apteekriteenused (3) |
HU: piiranguteta, v.a CPC 63211 korral. Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 84) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 852, v.a psühholoogiteenused (4)) |
EL: Riiklikult rahastatud teadus- ja arendusteenuste puhul võib ainuõigusi ja/või lube anda üksnes liikmesriikide kodanikele ning liidu juriidilistele isikutele, kelle peakontor asub liidus. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 821) |
BG, CY, CZ, EE, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI: Piiranguteta HR: Nõutav kaubanduslik kohalolek. Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 822) |
BG, CY, CZ, EE, HU, IE, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI: Piiranguteta HR: Nõutav kaubanduslik kohalolek. Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 83103) |
BG, CY, DE, HU, MT, RO: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 83104) |
BG, CY, CZ, HU, LV, MT, PL, RO, SK: Piiranguteta. Mooduse nr 2 puhul BG, CY, CZ, LV, MT, PL, RO, SK: Piiranguteta. AT, BE, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LT, LU, NL, PT, SI, SE, UK: Euroopa Liidu lennuettevõtja kasutatavad õhusõidukid peavad olema registreeritud lennuettevõtjat litsentsivas liikmesriigis või mujal liidus. Erandeid võib teha lühiajaliste rendilepingute puhul või erakorralistel asjaoludel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
BG, CY, HU, LV, MT, PL, RO, SI: Piiranguteta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 83101, CPC 83102 ja CPC 83105) |
Mooduse nr 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
puuduvad |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
BG, CY, CZ, HU, MT, PL, RO, SK: Piiranguteta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 83106, CPC 83107, CPC 83108 ja CPC 83109) |
Mooduse nr 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
puuduvad |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: Piiranguteta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 832) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7541) |
Puuduvad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 871) |
Puuduvad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 864) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 865) |
Puuduvad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 866) |
HU: piiranguteta vahekohtu- ja lepitusteenuste korral (CPC 86602). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
IT: piiranguteta bioloogi ja keemiaanalüütiku kutseala puhul. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 8676) |
BG, CY, CZ, MT, PL, RO, SK, SE: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul CY, CZ, MT, PL, RO, SK, SE: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
IT: piiranguteta agronoomi ja „periti agrari” kutseala puhul. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
EE, MT, RO, SI: Piiranguteta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 881 osa) |
Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
LV, MT, RO, SI: Piiranguteta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 882 osa) |
Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 884 osa ja CPC 885 osa) |
Puuduvad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 87201) |
AT, BG, CY, CZ, DE, EE, ES, FI, HR, IE, LV, LT, MT, PL, PT, RO, SK, SI, SE: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI: Piiranguteta.. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 87202) |
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, GR, FI, FR, HR, IE, IT, LU, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: Piiranguteta.. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, FR, HR, IT, IE, LV, LT, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SK, SI: Piiranguteta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 87203) |
Mooduse nr 2 puhul AT, BG, CY, CZ, EE, FI, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Kõik liikmesriigid, v.a HU: Piiranguteta.. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 87204, CPC 87205, CPC 87206, CPC 87209) |
HU: Puuduvad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 87301) |
BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, UK: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 87302, CPC 87303, CPC 87304 ja CPC 87305) |
HU: piiranguteta CPC 87304 ja CPC 87305 korral. BE, BG, CY, CZ, ES, EE, FI, FR, HR, IT, LV, LT, MT, PT, PL, RO, SI, SK: Piiranguteta.. Mooduse nr 2 puhul HU: piiranguteta CPC 87304 ja CPC 87305 korral. BG, CY, CZ, EE, HR, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: Piiranguteta.. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, UK: piiranguteta uurimisteenuste korral. HR: Puuduvad, v.a et põhiliste geoloogiliste, geodeetiliste ja mäetööstusuuringute teenuseid ning asjaomaseid keskkonnakaitsealaseid uuringuteenuseid võib Horvaatia territooriumil teostada üksnes ühiselt kohalike juriidiliste isikutega või nende kaudu. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 8675) |
Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Merelaevade korral: BE, BG, DE, DK, GR, ES, FI, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PT, SI, UK: Piiranguteta.. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 8868 osa) |
Siseveelaevade korral: EL, välja arvatud EE, HU, LV, PL: Piiranguteta.. Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK, UK: Piiranguteta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 8868 osa) |
Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 8868 osa) |
Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 874) |
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 875) |
BG, EE, MT, PL: piiranguteta aerofotograafiateenuste osutamise korral. HR, LV: Piiranguteta erifotograafiateenuste korral (CPC 87504). Mooduse nr 2 puhul Puuduvad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 876) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 88442) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 87909 osa) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
PL: piiranguteta vannutatud tõlkijate ja tõlkide teenuste korral. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
HR: Piiranguteta ametlike dokumentide puhul. HU, SK: piiranguteta ametliku kirjaliku ja suulise tõlke korral. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 87905) |
Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
DE: kõikide välisriigist osutatavate teenuste tasustamise suhtes kohaldatakse siseriiklikke eeskirju. HR: Piiranguteta.. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 87907) |
Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 87902) |
BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 87901) |
BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 87904 (7)) |
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7544) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 87903) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
2. KOMMUNIKATSIOONITEENUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(Riigisisestesse või välisriigi sihtkohtadesse suunatud postisaadetiste (8) käitlemisega (9) seotud teenused vastavalt järgmisele allsektorite loetelule: |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
puuduvad (12) |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Allsektorid i, iv ja v võib jätta välja, kui need kuuluvad reserveeritud teenuste valdkonda, st kirjasaadetised hinnaga kuni 5-kordne avalik põhitariif ja mille kaal ei ületa 350 grammi, (16) pluss kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatav tähitud posti teenus.) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(Käesolevad teenused ei hõlma telekommunikatsiooniteenuste kaudu edastatava sisu tootmisega seotud majandustegevust.) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
puuduvad |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul EL: puuduvad, v.a see, et käesoleva sektori teenuseosutajate suhtes võidakse kohaldada kohustust kaitsta nende võrgu kaudu sisu edastamisega seotud üldist huvi pakkuvaid eesmärke kooskõlas ELi elektroonilise side teenuste õigusliku raamistikuga. BE: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
3. EHITUSTEENUSED JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Ehitusteenused ja nendega seotud inseneriteenused (CPC 511, CPC 512, CPC 513, CPC 514, CPC 515, CPC 516, CPC 517 ja CPC 518) |
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
puuduvad |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
4. TURUSTUSTEENUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
EL, välja arvatud AT, SI, SE, FI: piiranguteta kemikaalide ja väärismetallide (ja -kivide) turustamise korral. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa) |
AT: piiranguteta pürotehniliste kaupade, süttivate kaupade ja lõhkeseadeldiste ning toksiliste ainete turustamise korral. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
AT, BG: piiranguteta meditsiiniotstarbeliste toodete, nt meditsiini- ja kirurgiaseadmete, meditsiiniotstarbeliste ainete ja esemete turustamise korral. HR: Piiranguteta tubakatoodete turustamise puhul. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 621) |
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
AT, BG, FR, PL, RO: piiranguteta tubaka ja tubakatoodete turustamise korral. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 61111 osa, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa) |
BG, FI, PL, RO: piiranguteta alkohoolsete jookide turustamise korral. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
SE: piiranguteta alkohoolsete jookide turustamise korral. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7542 osa) |
AT, BG, CZ, FI, RO, SK, SI: piiranguteta farmaatsiatoodete turustamise korral. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
BG, HU, PL: piiranguteta kaubamaakleri teenuste puhul. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 622, v.a energiatoodete hulgimüügiteenused (22)) |
FR: komisjonimüügiagentide teenuste puhul piiranguteta, kui teenuseid osutavad riiklike huvidega seotud seitsmeteistkümnel (17) värskete toiduainete turul tegutsevad ettevõtjad ja maaklerid. Piiranguteta farmaatsiatoodete hulgimüügi korral. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
MT: piiranguteta komisjonimüügiagentide teenuste korral. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide ning nende varuosade ja tarvikute jaemüügiteenused |
BE, BG, CY, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK, UK: piiranguteta jaemüügiteenuste puhul, v.a postimüük. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 61112, CPC 6113 osa ja CPC 6121 osa) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete jaemüügiteenused |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7542 osa) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Toiduainete jaemüügiteenused |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 631) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Muude (mitteenergeetiliste) kaupade jaemüügiteenused, v.a farmaatsia-, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük (24) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 632, v.a CPC 63211 ja 63297) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 8929) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
5. HARIDUSTEENUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 921) |
BG, CY, FI, HR, MT, RO, SE, SI: Piiranguteta FR: Kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. IT: tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude. Mooduse nr 2 puhul CY, FI, HR, MT, RO, SE, SI: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 922) |
BG, CY, FI, HR, MT, RO, SE: Piiranguteta FR: Kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. IT: tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude. Mooduse nr 2 puhul CY, FI, MT, RO, SE: Piiranguteta Mooduste nr 1 ja 2 puhul LV: piiranguteta puuetega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise korral (CPC 9224). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 923) |
AT, BG, CY, FI, MT, RO, SE: Piiranguteta FR: Kodakondsusnõue. Välisriikide kodanikud võivad siiski saada pädevalt asutuselt loa haridusasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. IT: tunnustatud riiklike diplomite väljastamise loa saamiseks peavad teenuseosutajad täitma kodakondsusnõude. Mooduse nr 2 puhul AT, BG, CY, FI, MT, RO, SE: Piiranguteta Mooduste nr 1 ja 2 puhul CZ, SK: piiranguteta kõrgharidusteenuste puhul, v.a teise taseme järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused (CPC 92310). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 924) |
CY, FI, MT, RO, SE: Piiranguteta.. AT: piiranguteta raadio- ja telesaadete vahendusel osutatavate täiskasvanuharidusteenuste puhul. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 929) |
AT, BE, BG, CY, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SI, SE, UK: Piiranguteta.. Mooduse nr 1 puhul HR: Puuduvad kirjavahetuse või telekommunikatsiooni teel antava hariduse puhul. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
6. KESKKONNATEENUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 9401 (25)) |
EL, v.a EE, LT, LV: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, LT, LV: puuduvad Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul EL, v.a EE, HU: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, HU: puuduvad Mooduse nr 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 9402) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul EL, v.a EE, HU, LT: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, HU, LT: puuduvad Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 9403) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul EL, v.a. EE, FI, LT, PL, RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, FI, LT, PL, RO: puuduvad Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 9404 (26)) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul EL, v.a. EE, FI, RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, FI, RO: puuduvad Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul EL, v.a. EE, FI, LT, PL, RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, FI, LT, PL, RO: puuduvad Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 9405) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul EL, v.a. EE, FI, RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, FI, RO: puuduvad Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 9406 osa) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul EL, v.a. EE, FI, RO: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral. EE, FI, RO: puuduvad Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 94090) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
7. FINANTSTEENUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:
AT: Reklaami- ja vahendustegevus tütarettevõtja nimel, mis ei ole asutatud liidus, või filiaali nimel, mis ei ole asutatud Austrias (välja arvatud edasikindlustus ja retrosessioon), on keelatud. Kohustusliku õhutranspordikindlustuse lepinguid, v.a rahvusvahelise kommertsõhutranspordi lepingud, võib sõlmida üksnes liidus asutatud tütarettevõtja või Austrias asutatud filiaal. DK: Kohustusliku õhuveokindlustuse lepinguid võivad sõlmida ainult liidus asutatud firmad. Ükski isik ega äriühing (sh kindlustusandjad) peale Taani seaduste kohaselt või Taani pädevatelt asutustelt tegevusloa saanud kindlustusandjate ei või Taanis ärilistel eesmärkidel kaasa aidata Taanis elavate isikute, Taani laevade või Taanis asuva vara otsekindlustuslepingute sõlmimisele. DE: Kohustusliku õhusõidukikindlustuse poliise võib väljastada üksnes ühenduses asutatud tütarettevõtja või Saksamaal asutatud filiaal. Kui välisriigi kindlustusandja on asutanud Saksamaal filiaali, võib see sõlmida Saksamaal rahvusvahelise transpordiga seotud kindlustuslepinguid üksnes Saksamaal asutatud filiaali kaudu. FR: Maismaatranspordiga seotud riskide kindlustamise lepinguid võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud kindlustusandjad. PL: Piirangud lubatud edasikindlustuse ja retrosessiooni korral, v.a kaupade riskid rahvusvahelises kaubanduses. PT: õhu- ja meretranspordikindlustuse lepinguid, mis katavad kaupu, õhusõidukeid, laevu ja vastutust, võivad sõlmida üksnes Euroopa Liidus asutatud ettevõtjad. Portugalis võivad sellise kindlustusäri vahendajana tegutseda üksnes Euroopa Liidus asutatud isikud või äriühingud. Mooduse nr 1 puhul AT, BE, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, NL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: Piiranguteta otsekindlustuse vahendamise teenuste puhul, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:
BG: Piiranguteta otsekindlustuse korral, välja arvatud teenuste puhul, mida osutavad välisriigi teenuseosutajad välisriigi isikutele Bulgaaria Vabariigi territooriumil. Välisriigi kindlustusandjad ei või sõlmida otse kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ega vastutuskindlustuslepinguid seoses Bulgaaria Vabariigis asuvate riskidega. Välisriigi kindlustusandja võib kindlustuslepingu sõlmida ainult filiaali kaudu. Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide korral. CY, LV, MT: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:
LT: piiranguteta otsekindlustusteenuste korral, v.a selliste riskide kindlustamise korral, mis on seotud:
BG, LV, LT, PL: Piiranguteta kindlustusvahenduse korral. ES: aktuaariteenuste puhul kohaldatakse elukohanõuet ja kolmeaastase kogemuse nõuet. FI: otsekindlustuse (sh kaaskindlustuse) teenuseid võivad pakkuda üksnes kindlustusandjad, kelle peakontor asub Euroopa Liidus või kellel on filiaal Soomes. Kindlustusmaakleriteenuste osutamise tingimuseks on alaline tegevuskoht Euroopa Liidus. HR: Piiranguteta otsekindlustuse ja otsekindlustuse vahendusteenuste puhul, v.a:
HU: Ungari territooriumil võivad kindlustusandjad, mis ei ole ELis asutatud, osutada otsekindlustusteenuseid üksnes Ungaris registreeritud filiaali kaudu. IT: piiranguteta aktuaaride puhul. Kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusseltsid. Seda reservatsiooni ei kohaldata rahvusvahelise transpordi puhul, mis on seotud kauba importimisega Itaaliasse. SE: otsekindlustusteenuste osutamine on lubatud üksnes Rootsis tegevusluba omava kindlustusteenuse osutaja kaudu, kui välisriigi teenuseosutaja ja Rootsi kindlustusandja kuuluvad samasse kontserni või kui nad on sõlminud omavahelise koostöö lepingu. Mooduse nr 2 puhul AT, BE, BG, CZ, CY, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE, SI, UK: piiranguteta vahendusteenuste puhul. BG: Otsekindlustuse korral võivad Bulgaaria füüsilised ja juriidilised isikud ning välisriigi isikud, kes tegutsevad ärivaldkonnas Bulgaaria Vabariigi territooriumil, sõlmida oma ärivaldkonnaga seotud kindlustuslepinguid üksnes Bulgaarias kindlustegevuse luba omavate teenuseosutajatega. Nendest lepingutest tulenev kindlustushüvitis makstakse välja Bulgaarias. Piiranguteta hoiusekindlustuse ning samalaadsete tagatissüsteemide ning kohustuslike kindlustusskeemide korral. HR: Piiranguteta otsekindlustuse ja otsekindlustuse vahendusteenuste puhul, v.a:
IT: Kaupade transpordikindlustuse, sõidukikindlustus- ja vastutuskindlustuslepinguid seoses Itaalias asuvate riskidega võivad sõlmida üksnes liidus asutatud kindlustusandjad. Seda reservatsiooni ei kohaldata rahvusvahelise transpordi puhul, mis on seotud kauba importimisega Itaaliasse. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
AT, BE, BG, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HU, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SK, SE, UK: Piiranguteta, v.a finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral. BE: Investeerimisalase nõustamise teenuse osutamiseks on nõutav äriühingu asutamine Belgias. BG: Kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi. CY: Piiranguteta, v.a vabalt võõrandatavate väärtpaberitega kauplemise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral. EE: Hoiuste vastuvõtmiseks on nõutav Eesti Finantsinspektsiooni luba ja registreerimine aktsiaseltsi, tütarettevõtja või filiaalina vastavalt Eesti õigusaktidele. Investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, mille registrijärgne asukoht on liidus. HR: Piiranguteta, v.a laenuandmise, kapitalirendi, makse- ja arveldusteenused, tagatis- ja garantiitehingud, rahamaaklerlus, finantsteabe hankimine ja edastamine ning nõustamis- ja muud finantstugiteenused. LT: Investeerimisfondide juhtimiseks on nõutav spetsialiseeritud fondivalitseja asutamine; investeerimisfondide vara võivad hoiustada üksnes äriühingud, millel on registreeritud filiaal või büroo Leedus. IE: Investeerimisteenuste osutamiseks või investeerimisalaseks nõustamiseks on nõutav kas I) Iirimaa tegevusluba, mille puhul on tavaliselt nõutav, et ettevõte oleks juriidilise isikuna registreeritud või äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja, mille peakontor/registrijärgne asukoht on igal juhul Iirimaal (mõnel juhul tegevusluba ei nõuta, näiteks kui kolmandast riigist pärit teenuste osutaja ei oma Iirimaal kaubanduslikku kohalolekut ja seda teenust ei osutata eraisikutele), või II) mõne teise liikmesriigi tegevusluba kooskõlas ELi investeerimisteenuste direktiiviga. IT: Piiranguteta „promotori di servizi finanziari” (finantsteenuste osutaja) puhul. LV: Kohustusi ei ole võetud, v.a igat liiki väärtpaberite emiteerimises osalemise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral. LT: Pensionifondide haldamiseks on nõutav kaubanduslik kohalolek. MT: Piiranguteta, v.a hoiuste vastuvõtmise, igat liiki laenamise, finantsteabe esitamise ja finantsandmete töötlemise ning nõustamis- ja muude abiteenuste (v.a vahendusteenus) osutamise korral. PL: Finantsteabe ja finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumise ja edasiandmise korral: riikliku telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamise nõue. RO: Piiranguteta kapitalirendi, rahaturu instrumentidega, välisvaluutaga, tuletisinstrumentidega, vahetuskursi ja intressimäära instrumentidega, vabalt võõrandatavate väärtpaberitega ning muude vabalt võõrandatavate instrumentide ja finantsvaradega kauplemise, igat liiki väärtpaberite emiteerimises osalemise, varahalduse ning finantsvarade arveldus- ja kliiringuteenuste korral. Maksed ja rahaülekandeteenused on lubatud üksnes residentpanga kaudu. SI:
Mooduse nr 2 puhul BG: Kohaldada võib telekommunikatsioonivõrgu kasutamisega seotud piiranguid ja tingimusi. PL: Finantsteabe ja finantsandmete töötlemise ning sellega seotud tarkvara pakkumise ja edasiandmise korral: riikliku telekommunikatsioonivõrgu või muu volitatud operaatori võrgu kasutamise nõue. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
8. TERVISHOIU- JA SOTSIAALTEENUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 9311) |
AT, BE, BG, DE, CY, CZ, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LT, MT, LU, NL, PL, PT, RO, SI, SE, SK, UK: Piiranguteta HR: Piiranguteta, välja arvatud telemeditsiin. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 93193) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 933) |
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, EE, ES, GR, FI, FR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, SI, SK, UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul BE: Piiranguteta sotsiaalteenuste puhul, v.a sanatooriumid, puhkekodud ja vanadekodud. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
9. TURISMI- JA REISITEENUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 641, CPC 642 ja CPC 643) |
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: piiranguteta, v.a toitlustamise korral. HR: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
Välja arvatud õhusõidukites toitlustamise teenused (28) |
Mooduse nr 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
puuduvad |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
BG, HU: Piiranguteta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(sh reisijuhid) |
Mooduse nr 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7471) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7472) |
BG, CY, CZ, HU, IT, LT, MT, PL, SK, SI: Piiranguteta.. Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
10. MEELELAHUTUS-, KULTUURI- JA SPORDITEENUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LV, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, UK: Piiranguteta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 9619) |
Mooduse nr 2 puhul CY, CZ, FI, HR, MT, PL, RO, SK, SI: Piiranguteta BG: piiranguteta, v.a teatrilavastajate, laulukollektiivide, ansamblite ja orkestrite pakutavad meelelahutusteenused (CPC 96191); autorite, heliloojate, skulptorite, meelelahutajate ja muude individuaalkunstnike teenused (CPC 96192); teatri kõrvalteenused (CPC 96193) EE: piiranguteta muude meelelahutusteenuste korral (CPC 96199), v.a kinoteenused. LT, LV: piiranguteta, v.a kinoteenused (CPC 96199 osa). |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 962) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 963) |
BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, HU, IE, IT, LT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 9641) |
AT: piiranguteta suusakooliteenuste ja mäeinstruktoriteenuste korral. BG, CZ, LV, MT, PL, RO, SK: Piiranguteta Mooduse nr 1 puhul CY, EE, HR: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 96491) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
11. TRANSPORDITEENUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
BG, CY, DE, EE, ES, FR, FI, GR, IT, LT, MT, PT, RO, SI, SE: Fiiderteenused tegevusloa alusel. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7211, v.a riiklik kabotaaž) (29). |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7212, v.a riigisisene kabotaaž30 (30)) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
EL: Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Kohaldatakse Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärusi ja Doonau laevaliiklust käsitlevat Belgradi konventsiooni. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7221, v.a riigisisene kabotaaž30) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
AT: Nõutavad on äriühingu registreerimine või püsiv tegevuskoht Austrias. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7222, v.a riigisisene kabotaaž30) |
BG, CY, EE, FI, HR, HU, LT, MT, RO, SE, SI: Piiranguteta CZ, SK: Piiranguteta ainult mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
EL: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7111) |
Mooduse nr 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Puuduvad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7112) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
EL: Piiranguteta. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7121 ja CPC 7122) |
Mooduse nr 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7123, v.a postivedu enda tarbeks (31)) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
EL: Piiranguteta.. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7139) |
Mooduse nr 2 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
12. TRANSPORDI ABITEENUSED (33) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
EL: Piiranguteta mereveose käitlemise teenuste ning puksiirteenuste, tollivormistusteenuste ning konteinerjaama- ja depooteenuste korral |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 742 osa) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
AT, BG, CY, CZ, DE, EE, HU, LT, MT, PL, RO, SK, SI, SE: piiranguteta laevade rentimisel koos meeskonnaga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
BG: piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta hoiustamis- ja laoteenuste korral. HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7213) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7214) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 745 osa) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 749 osa) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 741 osa) |
EL: Meetmetega, mis põhinevad kehtivatel või tulevastel siseveekogudele juurdepääsu käsitlevatel lepingutel (sh Reini-Maini-Doonau kanali kokkulepped), reserveeritakse osa liiklusõigusi asjaomastes riikide ettevõtjatele, kes vastavad omandisuhte suhtes kehtestatud kodakondsusnõuetele. Reini jõel laevatamist käsitleva Mannheimi konventsiooni rakendusmäärused. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 742 osa) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 748 osa) |
EL: piiranguteta puksiirteenuste korral, v.a. CZ, LV, SK mooduse nr 2 puhul, mille kohaselt: puuduvad HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7223) |
AT, BG, CY, CZ, DE, EE, FI, HU, LV, LT, MT, RO, SK, SI, SE: piiranguteta laevade rentimisel koos meeskonnaga. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7224) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 745 osa) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 749 osa) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 741 osa) |
EL: piiranguteta puksiirteenuste korral. HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 742 osa) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 748 osa) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7113) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 743) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 749 osa) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 741 osa) |
AT, BG, CY, CZ, EE, HU, LV, LT, MT, PL, RO, SK, SI, SE: piiranguteta kommertsveokite rentimisel koos juhiga. HR: Piiranguteta, v.a kaubaveoagentuuri teenused ja maanteetranspordi tugiteenused, mille jaoks on vaja luba. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 742 osa) |
Mooduse nr 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 748 osa) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7124) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 744) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 749 osa) |
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
EL: piiranguteta, v.a toitlustamise korral. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
BG, CY, CZ, HR, HU, MT, PL, RO, SK, SI: Piiranguteta.. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 742 osa) |
Puuduvad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 748 osa) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 734) |
EL: Liidu lennuettevõtja kasutuses olev õhusõiduk peab olema registreeritud lennuettevõtja litsentsinud liikmesriigis või mujal liidus. Õhusõiduki registreerimiseks võib olla nõutav, et õhusõiduki omanik peab olema kas kindlatele kodakondsusnõuetele vastav füüsiline isik või kindlatele kapitaliomandi- ja kontrollinõuetele vastav juriidiline isik. Erandjuhul võib välisriigi lennuettevõtja rentida väljaspool ELi registreeritud õhusõiduki ELi lennuettevõtjale eritingimustel ELi lennuettevõtja erakorraliste vajaduste või hooajalise veomahuvajaduse rahuldamiseks või tegevusraskusega toimetulemiseks, mida ei ole võimalik piisavalt saavutada ELis registreeritud õhusõiduki rentimisega; rentimiseks tuleb saada ELi lennuettevõtja litsentseerinud ELi liikmesriigilt piiratud kestusega heakskiit. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
EL: kui välisriigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ei võimalda ELi lennuettevõtjatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist (34) või kui välisriigi lennuettevõtjad ei võimalda ELi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele ELis sätestatuga võrdväärset kohtlemist, võib rakendada meetmeid tagamaks, et arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajad ELis võimaldavad välisriigi lennuettevõtjatele või ELi lennuettevõtjad võimaldavad välisriigi arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajatele võrdväärset kohtlemist. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul EL: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 742 osa) |
Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
13. MUUD TRANSPORDITEENUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Kombineeritud transporditeenuse osutamine |
BE, DE, DK, GR, ES, FI, FR, IE, IT, LU, NL, PT, UK: puuduvad, ilma et see piiraks käesolevas kohustuste loetelus nimetatud ja konkreetset transpordiliiki mõjutavate piirangute kohaldamist. AT, BG, CY, CZ, EE, HR, HU, LT, LV, MT, PL, RO, SE, SI, SK: Piiranguteta. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
14. ENERGIATEENUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 883 (36)) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 7131) |
EL: Piiranguteta.. Mooduse nr 2 puhul AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, EE, FI, FR, GR, IE, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
AT, BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FI, FR, GR, HR, IE, IT, LT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SI, SE, UK: Piiranguteta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 742 osa) |
Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
EL: piiranguteta elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenuste korral. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 62271) |
Mooduse nr 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
ning elektri, auru ja kuuma vee hulgimüügiteenused |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 613) |
EL: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
EL: piiranguteta elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenuste korral. |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 63297) |
BE, BG, CY, CZ, DE, DK, ES, FR, GR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SK, UK: Piiranguteta kütteõli, balloonigaasi, kivisöe ja küttepuude jaemüügi korral, v.a postimüük, mille korral puuduvad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
ning elektri, (muu kui ballooni-) gaasi, auru ja kuuma vee jaemüügiteenused |
Mooduse nr 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
puuduvad |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
EL: piiranguteta, v.a nõustamisteenuste korral, kus puuduvad |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 887) |
Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
15. MUUD MUJAL NIMETAMATA TEENUSED |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
EL: Piiranguteta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 9701) |
Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 97021) |
EL: Piiranguteta Mooduse nr 2 puhul Puuduvad. |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
EL: Piiranguteta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 97022) |
Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
EL: Piiranguteta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC 97029) |
Mooduse nr 2 puhul puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduse nr 1 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
EL: Piiranguteta |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Mooduse nr 2 puhul |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
(CPC ver. 1.0 97230) |
puuduvad |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Mooduste nr 1 ja 2 puhul |
||||||||||||||||||||||||||||||||
|
puuduvad |
(1) Hõlmab õigusnõustamise, seadusjärgse esindamise, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusmenetluse ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid. Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, ELi õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul kohaldatakse liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega seotud õigusteenuseid osutavate advokaatide puhul võivad need muu hulgas olla vastavus kohalikule eetikakoodeksile, asukohariigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetusega ei ole tunnustust saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. ELi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja ELi liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel, ning liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes ELi pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab ELi ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida.
(2) Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 1.A.a. Õigusteenused.
(3) Ravimite üldsusele tarnimise suhtes sarnaselt muude teenuste osutamisele kehtivad liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -kord. Üldiselt võivad kõnealust teenust osutada üksnes farmatseudid. Mõnes liikmesriigis on farmatseutidele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine.
(4) CPC 85201 osa, mis on esitatud punktis 1.A.h. Meditsiini- ja hambaraviteenused.
(5) Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.
(6) Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 1.F.l.1–1.F.l.4.
(7) Ei hõlma trükkimisteenuseid, mis kuuluvad CPC 88442 alla ja mis on esitatud punktis 1.F p.
(8) „Postisaadetis” – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.
(9) Mõistet „käitlemine” tuleks käsitada vormistamist, sorteerimist, vedu ja kättetoimetamist hõlmavana.
(10) Nt kirjad, postkaardid.
(11) Siia alla kuuluvad raamatud ja kataloogid.
(12) Ajakirjad, ajalehed, perioodikaväljaanded.
(13) Allsektoritele i–iv võidakse nõuda konkreetseid universaalteenuse osutamise kohustusi kehtestavaid lube ja/või sissemaksete tegemist tagatisfondi.
(14) Kiirkulleriteenus võib sisaldada peale suurema kiiruse ja usaldusväärsuse lisaväärtuselemente, nagu kogumine lähetuskohast, adressaadile kättetoimetamine, asukoha kindlakstegemine ja jälgimine, sihtpunkti ja adressaadi muutmine teel oleva saadetise puhul, vastuvõtukinnitus.
(15) Vahenditega, sh ajutiste ruumide ja transpordiga varustamine kolmanda isiku poolt, millega võimaldatakse kõnealuse teenuse tellijatel postisaadetisi omavahel vahetades neid ise kätte toimetada. „Postisaadetis” – saadetised, mida käitlevad kas riiklikud või eraettevõtjad.
(16) „Kirjasaadetis” – mis tahes füüsilisele kandjale kirjutatud teade, mis edastatakse ja toimetatakse aadressil, mille saatja on märkinud saadetisele või selle ümbrisele. Raamatuid, katalooge, ajalehti ja perioodikaväljaandeid ei käsitata kirjasaadetistena.
(17) Posti maanteevedu omal kulul.
(18) Posti õhuvedu omal kulul.
(19) Kõnealused teenused ei hõlma sidusinfo- ja/või andmetöötlust (sh tehingute töötlust) (CPC 843 osa), mis on esitatud punktis 1.B. Arvutiteenused.
(20) Ringhäälingut määratletakse katkematu ülekandevoona, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammide signaalide edastamiseks üldsusele, kuid mis ei hõlma operaatoritevahelisi ühenduskanaleid.
(21) Kõnealused teenused hõlmavad telekommunikatsiooniteenuseid, mis seisnevad raadio- ja telesaadete edastamises ja vastuvõtmises satelliidi vahendusel (satelliidi kaudu edastamise katkematu ahel, mis on vajalik TV- ja raadioprogrammi signaalide levitamiseks üldsusele). See hõlmab satelliitsideteenuste müüki, kuid ei sisalda teleprogrammide pakettide müüki majapidamistele.
(22) Kõnealused teenused, mis hõlmavad CPC 62271, on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 18.D.
(23) Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.B ja 1.F.l.).
(24) Farmaatsia-, meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüük on esitatud KUTSETEENUSTE all punktis 1.A.k.)
(25) Vastab reoveekäitlusteenustele.
(26) Vastab heitgaaside puhastusteenustele.
(27) Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.
(28) Õhusõidukites toitlustamise teenused on esitatud TRANSPORDI ABITEENUSTE all punktis 12.D.a (lendude maapealne teenindus).
(29) Ilma et see piiraks selliste tegevuste ulatust, mida võib asjaomaste riigi õigusaktide kohaselt käsitada kabotaažina, ei hõlma käesolev loetelu riigisisest kabotaaži, mille hulka loetakse reisijate või kauba vedu ühest ELi liikmesriigis asuvast sadamast või kohast teise samas liikmesriigis asuvasse sadamasse või kohta, k.a tema mandrilaval, nagu on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, ning ühest ja samast ELi liikmesriigis asuvast sadamast või kohast algavaid ja seal lõppevaid vedusid.
(30) Sisaldab fiiderteenuseid ja seadmete teisaldamist rahvusvaheliste merevedajate poolt samas riigis asuvate sadamate vahel, kui sellega ei kaasne tulu.
(31) CPC 71235 osa, mis on esitatud KOMMUNIKATSIOONITEENUSTE all punktis 2.A. Posti- ja kulleriteenused
(32) Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 13.B.
(33) Ei hõlma transpordivahendite hooldamise ja remondi teenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 1.F.l.1–1.F.l.4.
(34) „Võrdväärne kohtlemine” – ELi lennuettevõtjate ja liidu arvutipõhise ettetellimissüsteemi teenuse osutajate mittediskrimineeriv kohtlemine.
(35) Kütuste torutranspordi abiteenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 13.C.
(36) Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragunemine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine.
(37) Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktis 1.A.h Meditsiiniteenused, 1.A.j.2 Õdede, füsioterapeutide ja parameedikute osutatud teenused ja tervishoiuteenused (8.A ja 8.C).
XXVII-C LISA
JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)
1. |
Alljärgnevas reservatsioonide loendis on märgitud käesoleva lepingu V jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) 6. peatüki (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaos alusel liberaliseeritud majandustegevus, mille puhul kohaldatakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 215 reservatsioone juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes ning vastavalt artiklile 216 müügiesindajate suhtes, ja määratletakse sellised piirangud. Loetelu koosneb järgmistest osadest:
Kui punktis b nimetatud veerus on liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke ELi-üleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada). Liit ei võta ühtegi kohustust põhipersonali ja kõrgharidusega praktikantide eest nendes majandustegevusalades, mis on vastavalt käesoleva lepingu V jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) artikli 6 (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaole liberaliseerimata (piirangud jäävad lubatuks). |
2. |
Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel: a) „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991 ning b) „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998. |
3. |
Juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide, äriteenuste ja kaupade müüjatega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada. |
4. |
Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 215 ja 216 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse Moldova Vabariigi juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud. |
5. |
Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ELi ja liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi. |
6. |
Käesoleva lepingu artikli 202 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosalise määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid. |
7. |
Alljärgnev loetelu ei piira ettevõtlusega seotud kohustuste loetelus kirjeldatud riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu. |
8. |
Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks liikmesriigi või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas. |
9. |
Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi. |
Sektor või allsektor |
Reservatsioonide kirjeldus |
||||||||||||||||||||||
KÕIK SEKTORID |
Äriühingusiseste üleviimiste ulatus BG: Äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv ei tohi ületada 10 % vastava Bulgaaria juriidilise isiku palgal olevate Euroopa Liidu kodanike keskmisest arvust aastas. Kui töötajate arv on alla 100, võib äriühingusiseselt üleviidavate isikute arv olla vastava loa olemasolul üle 10 % töötajate koguarvust. HU: Piirangud lubatud füüsiliste isiku puhul, kes on olnud Moldova Vabariigi juriidilise isiku osanik. |
||||||||||||||||||||||
KÕIK SEKTORID |
Kõrgharidusega praktikandid AT, CZ, DE, ES, FR, HU: Väljaõpe peab olema seotud ülikoolis omandatud kraadiga. BG, HU: Kõrgharidusega praktikantide puhul on nõutav majandusvajaduste test (1). |
||||||||||||||||||||||
KÕIK SEKTORID |
Tegevdirektorid ja audiitorid AT: Juriidiliste isikute filiaalide tegevdirektorid peavad olema Austria residendid. Austria kaubandusseaduse subjektideks olevatel füüsilistel isikutel, kes pakuvad teenuseid juriidilise isiku või filiaali juures, peab olema alaline elukoht Austrias. FI: Välismaalasel, kes tegeleb kaubandusega eraettevõtjana, peab olema kauplemisluba ning tema alaline elukoht peab olema EMPs. EMP elukohanõue kehtib tegevdirektorite suhtes kõigis sektorites, kuid teatavatele äriühingutele võidakse teha erand. FR: Tööstuse, kaubanduse ja käsitöönduse valdkonnas tegutsevatelt tegevdirektoritelt, kellel puudub elamisluba, nõutakse eriluba. RO: Enamus äriühingu audiitoreid ja nende asetäitjaid peavad olema Rumeenia kodanikud. SE: Juriidilise isiku või filiaali tegevdirektor peab elama alaliselt Rootsis. |
||||||||||||||||||||||
KÕIK SEKTORID |
Tunnustamine EL: Diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes ELi kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud erialal ühes liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis (2). |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
AT, CY, ES, GR, LT, MT, RO, SK: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse siseriikliku (EL ja liikmesriigi) õiguse praktiseerimiseks, kohaldatakse kodakondsusnõuet. ES puhul võivad pädevad asutused teha erandeid. BE, FI: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. BE puhul kohaldatakse tsiviilasja arutamisel kassatsioonikohtus (Cour de cassation) esindamise kvoote. BG: Moldova Vabariigi advokaadid võivad esindada Moldova Vabariigi kodanikku ning nende suhtes kohaldatakse vastastikkuse põhimõtet ja nad peavad tegema koostööd Bulgaaria advokaadiga. Vahendusteenuste puhul on nõutav alaline elukoht. FR: Advokaatide pääsu suhtes avocat auprès de la Cour de Cassation ja avocat auprès du Conseil d'Etat kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet. HR: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes, mida nõutakse esindusteenuste puhul, kohaldatakse kodakondsusnõuet (Horvaatia kodakondsus või muu liikmesriigi kodakondsus). HU: Advokatuuri täieliku vastuvõtmise suhtes kohaldatakse kodakondsusnõuet koos elukohanõudega. Välisriigi advokaatide õigusteenused on piiratud õigusabi osutamisega, mis peab toimuma Ungari advokaadi või õigusbürooga sõlmitud koostöölepingu alusel. LV: Vandeadvokaatide suhtes, kellel on kriminaalasjades esindamise ainuõigus, kohaldatakse kodakondsusnõuet. DK: Õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes Taanis tegutsemise luba omavatel juristidel. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta. LU: Kodakondsusnõue õigusteenuste osutamise puhul seoses Luksemburgi ja ELi õigusega. SE: Advokatuuri vastuvõtmise suhtes, mis on vajalik Rootsi kutsenimetuse „advokat” kasutamiseks, kehtib elukohanõue. |
||||||||||||||||||||||
|
FR: Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga. Elukohanõue ei või ületada viit aastat. IT: Elukohanõue. |
||||||||||||||||||||||
|
AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul ja konkreetsete Austria seadustega (nt kapitaliühingute seadus, väärtpaberibörsi seadus, pangandusseadus jne) ette nähtud auditite tegemise korral. DK: Elukohanõue. ES: Diplomeeritud audiitorite ning selliste äriühingute haldurite, direktorite ja osanike suhtes, mis ei kuulu kaheksanda EMÜ äriühinguõiguse direktiivi alla, kohaldatakse kodakondsusnõuet. FI: Vähemalt üks Soome piiratud vastutusega äriühingu audiitoritest peab olema alaline elanik. GR: Vannutatud audiitoritel kodakondsusnõue. HR: Auditeerimisteenuseid võivad pakkuda üksnes Horvaatia Audiitorite Koja poolt ametlikult tunnustatud litsentsiga sertifitseeritud audiitorid. IT: Üksikutel audiitoritel elukohanõue. SE: üksnes Rootsis kinnitatud audiitoritel on õigus osutada auditeerimisteenuseid õiguslikel alustel kindlate juriidiliste isikute, sh kõigi piiratud vastutusega äriühingute juures. Heakskiitmiseks on nõutav alaline elukoht. |
||||||||||||||||||||||
|
AT: Kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul. BG, SI: Spetsialistidel kodakondsusnõue. HU: Elukohanõue. |
||||||||||||||||||||||
|
EE: Vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident. BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas. Kodakondsusnõue linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenuste puhul. GR, HU, IT: Elukohanõue. SK: Kohustus olla asjaomase koja liige; tunnustada võidakse asjaomase välismaise institutsiooni liikmestaatust. Elukohanõue, ehkki võidakse kaaluda erandite tegemist. |
||||||||||||||||||||||
|
EE: Vähemalt üks vastutav isik (projektijuht või konsultant) peab olema Eesti resident. BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas. HR, IT, SK: Elukohanõue. GR, HU: Elukohanõue (CPC 8673 puhul kohaldatakse elukohanõuet üksnes kõrgharidusega praktikantide suhtes). |
||||||||||||||||||||||
|
CZ, IT, SK: Elukohanõue. CZ, RO, SK: Pädevate asutuste luba on nõutav välisriigi füüsiliste isikute puhul BE, LU: Kõrgharidusega praktikantide osas on pädevate asutuste luba nõutav välisriigi füüsiliste isikute puhul. BG, MT: Kodakondsusnõue. DK: Eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on alaline elukoht. FR: Kodakondsusnõue. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide alusel. HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele/ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi. LV: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema kohaliku tervishoiuasutuse luba, mille andmisel lähtutakse konkreetse piirkonna arstide ja hambaarstide majandusvajadustest. PL: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on piiratud valimisõigus kutseala kodades. PT: Psühholoogide suhtes kohaldatakse elukohanõuet. |
||||||||||||||||||||||
|
BG, DE, GR, FR, HR, HU: Kodakondsusnõue. CZ ja SK: Kodakondsus- ja elukohanõue. IT: Elukohanõue. PL: Kodakondsusnõue. Välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba. |
||||||||||||||||||||||
|
AT: Austrias kutsealase praksise avamiseks peavad asjaomased isikud olema enne kõnealuse kutsealase praksise avamist vastaval kutsealal vähemalt kolm aastat töötanud. BE, LU: Kõrgharidusega praktikantide osas on pädevate asutuste luba nõutav välisriigi füüsiliste isikute puhul. CY, EE, RO, SK: Pädevate asutuste luba on nõutav välisriigi füüsiliste isikute puhul FR: Kodakondsusnõue. Juurdepääs on siiski võimalik igal aastal kehtestatavate kvootide alusel. HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele/ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi. HU: Piiranguteta. IT: Elukohanõue. LV: Oleneb majandusvajadustest, mille määrab kohalikelt tervishoiuasutustelt loa saanud ämmaemandate koguarv asjaomases piirkonnas. PL: Kodakondsusnõue. Välisriikide isikud võivad taotleda tegevusluba. |
||||||||||||||||||||||
|
AT: Välisriikide teenuseosutajad võivad tegutseda üksnes järgmistel tegevusaladel: meditsiiniõed, füsioterapeudid, töötervishoiu terapeudid, logopeedid, dieedi- ja toitumisnõustajad. Austrias kutsealase praksise avamiseks peavad asjaomased isikud olema enne kõnealuse kutsealase praksise avamist vastaval kutsealal vähemalt kolm aastat töötanud. BE, FR, LU: Kõrgharidusega praktikantide osas on pädevate asutuste luba nõutav välisriigi füüsiliste isikute puhul. CY, CZ, EE, RO, SK: Pädevate asutuste luba on nõutav välisriigi füüsiliste isikute puhul HR: Kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele/ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi. HU: Kodakondsusnõue. DK: Eriülesande täitmiseks väljastatava piiratud tegevusloa võib anda kuni 18 kuuks ja nõutav on alaline elukoht. CY, CZ, GR, IT: Loa saamiseks on vajalik majandusvajaduste test: otsuse tegemisel kaalutakse piirkonna vabu töökohti ja tööjõu puudust. LV: Oleneb majandusvajadustest, mille määrab kohalikelt tervishoiuasutustelt loa saanud õdede koguarv asjaomases piirkonnas. |
||||||||||||||||||||||
|
FR: Kodakondsusnõue. Kehtestatud kvootide raames on Moldova Vabariigi kodanikel juurdepääs siiski võimalik, kui teenuse osutajal on farmaatsia alal Prantsuse diplom. DE, GR, SK: Kodakondsusnõue. HU: Kodakondsusnõue, v.a ravimite ning meditsiini- ja ortopeediliste kaupade jaemüügi korral (CPC 63211). IT, PT: Elukohanõue. |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
FR, HU, IT, PT: Elukohanõue. LV, MT, SI: Kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
DK: Elukohanõue, kui Taani Ettevõtlusamet ei ole ette näinud teisiti. FR, HU, IT, PT: Elukohanõue. LV, MT, SI: Kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
IT, PT: Elukohanõue bioloogidele ja keemiaanalüütikutele. |
||||||||||||||||||||||
|
IT: Elukohanõuded agronoomide ja periti agrari puhul. |
||||||||||||||||||||||
|
BE: Juhtivtöötajatel kodakondsus- ja elukohanõue. BG, CY, CZ, EE, LV, LT, MT, PL, RO, SI, SK: kodakondsus- ja elukohanõue. DK: Tegevjuhtidel ja lennujaama valveteenistuse töötajatel kodakondsus- ja elukohanõue. ES, PT: Spetsialistidel kodakondsusnõue. FR: Tegevjuhtidel ja direktoritel kodakondsusnõue. IT: Itaalia või ELi kodakondsuse ja elukohanõue, et saada turvateenuste osutamiseks ja väärisesemete transpordiks vajalik luba. |
||||||||||||||||||||||
|
BG: Spetsialistidel kodakondsusnõue. DE: Riiklikult määratud mõõdistajatel kodakondsusnõue. FR: Kodakondsusnõue mõõdistamisel seoses omandiõiguse seadmise ja maaseadusega IT, PT: Elukohanõue. |
||||||||||||||||||||||
|
MT: Kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
LV: Kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
EL: Mootorsõidukite, mootorrataste ja mootorsaanide hoolduse ja remondi korral on spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue, v.a: BE, DE, DK, ES, FR, GR, HU, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, RO, SE, UK CPC 633, 8861, 8866 puhul; BG: isiklike ja majapidamistarvete (v.a juveeltooted) parandamise teenuste puhul: CPC 63301, 63302, 63303 osa, 63304, 63309; AT: CPC 633, 8861–8866 puhul; EE, FI, LV, LT: CPC 633, 8861–8866 puhul; CZ, SK: CPC 633, 8861–8865 puhul ning SI: CPC 633, 8861, 8866 puhul. |
||||||||||||||||||||||
|
CY, EE, HR, MT, PL, RO, SI: Spetsialistidel kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
HR, LV: Erifotograafiateenuste puhul kodakondsusnõue. PL: Aerofotograafiateenuste osutamise korral kohaldatakse kodakondsusnõuet. |
||||||||||||||||||||||
|
HR: Kirjastajate suhtes kohaldatakse elukohanõuet. SE: Kirjastajatel ning kirjastuste ja trükikodade omanikel elukohanõue. IT: Kirjastuste ja trükikodade omanikud ja kirjastajad peavad olema liikmesriigi kodanikud. |
||||||||||||||||||||||
|
SI: Kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
FI: Elukohanõue diplomeeritud tõlkijatel. DK: Elukohanõue ametlike tõlkijate ja tõlkide puhul, kui Taani Ettevõtlusamet ei ole sellest loobunud |
||||||||||||||||||||||
|
BE, GR: Kodakondsusnõue. IT: Piiranguteta. |
||||||||||||||||||||||
|
BE, GR: Kodakondsusnõue. IT: Piiranguteta. |
||||||||||||||||||||||
|
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
BG: Välisriigi spetsialistidel peab olema vähemalt kaheaastane kogemus ehitusvaldkonnas. |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
FR: Tubakamüüjatel kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
FR: Kodakondsusnõue. Moldova Vabariigi kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. IT: teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet. GR: Õpetajatel kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
FR: Kodakondsusnõue. Moldova Vabariigi kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. IT: teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet. GR: Õpetajatel kodakondsusnõue. LV: Puuetega õpilastele teise taseme tehnika- ja kutsehariduslike teenustega seotud haridusteenuste osutamise puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 9224). |
||||||||||||||||||||||
|
FR: Kodakondsusnõue. Moldova Vabariigi kodanikud võivad siiski saada pädevatelt asutustel loa õppeasutuse asutamiseks ja juhtimiseks ning õpetamiseks. CZ, SK: Kõrgharidusteenuste osutamise puhul, v.a teise taseme järgse tehnika- ja kutsehariduse teenused, kohaldatakse kodakondsusnõuet (CPC 92310). IT: teenuseosutajate suhtes, kellel on õigus välja anda riiklikult tunnustatud diplomeid, kohaldatakse kodakondsusnõuet. DK: Professoritel kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
AT: Filiaali juhatus peab koosnema kahest füüsilisest isikust, kelle alaline elukoht on Austrias. EE: Otsekindlustuse puhul võivad kindlustusalal tegutseva aktsiaseltsi, mille osanike hulka kuulub Moldova Vabariigi füüsiline või juriidiline isik, juhatusse kuuluda Moldova Vabariigi kodanikud proportsionaalselt Moldova Vabariigi füüsilise või juriidilise isiku osaluse suurusega, kuid nad ei tohi moodustada üle poole juhatuse liikmetest Tütarettevõtja või iseseisva äriühingu juhatuse esimees peab alaliselt elama Eestis. ES: aktuaaridel elukohanõue (või kaheaastase kogemuse nõue). FI: Kindlustusseltsi tegevjuhatajate ja vähemalt ühe audiitori alaline elukoht on ELis, kui pädevad asutused ei ole teinud erandit. Moldova Vabariigi kindlustusseltsi peamaakleri alaline elukoht peab olema Soomes, kui äriühingu peakontor ei asu ELis. HR: Elukohanõue. IT: Aktuaaridel elukohanõue. |
||||||||||||||||||||||
|
BG: Peadirektorite ja juhataja puhul on nõutav alaline elukoht Bulgaarias. FI: Krediidiasutuste tegevjuhtide ja vähemalt ühe audiitori alaline elukoht peab olema ELis, kui Finantsinspektsioon ei ole teinud erandit. HR: Elukohanõue. Juhatus juhib krediidiasutuse tegevust Horvaatia Vabariigi territooriumilt. Vähemalt üks juhatuse liige peab oskama vabalt horvaadi keelt. IT: Elukohanõue liikmesriigi territooriumil promotori di servizi finanziari (finantsteenuste osutaja) puhul. LT: Vähemalt üks panga juhtidest peab alaliselt elama Leedus. PL: Vähemalt üks panga tegevjuht peab vastama kodakondsusnõudele. |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
FR: Juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Loa väljastamisel võetakse arvesse kohalike juhtivtöötajate olemasolu. HR: kõik isikud, kes pakuvad teenust otse patsientidele/ravivad patsiente, vajavad kutseala koja litsentsi. LV: Arstide, hambaarstide, ämmaemandate, õdede, füsioterapeutide ja parameedikute puhul kohaldatakse majandusvajaduste testi. PL: Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema luba. Välismaalastest arstidel on piiratud valimisõigus kutseala kodades. |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
BG: Välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %. HR: Elukohanõue kodumajapidamistes ja maakodudes osutatavate majutus- ja toitlustusteenuste puhul. |
||||||||||||||||||||||
|
BG: Välisriigi päritolu juhtide arv ei tohi ületada Bulgaaria kodanikest juhtide arvu juhul, kui riigi (riigi ja/või kohaliku omavalitsuse) osalus Bulgaaria äriühingu aktsiakapitalis on üle 50 %. HR: Büroojuhataja ametikoha puhul turismiministeeriumi luba. |
||||||||||||||||||||||
|
BG, CY, ES, FR, GR, HR, HU, LT, MT, PL, PT, SK: Kodakondsusnõue. IT: Kolmandatest riikidest pärit giididel peab olema tegevusluba. |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
FR: Juhtivale ametikohale saamiseks on nõutav luba. Kui luba on vaja rohkem kui kaheks aastaks, on loa väljastamise tingimuseks kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
EL: Laevade meeskondadel kodakondsusnõue. AT: Enamik tegevdirektoritest peavad olema kodanikud. |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet. DK, HR: Kodakondsusnõue ja elukohanõue juhatajate puhul BG, MT: Kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet. BG, MT: Kodakondsusnõue. HR: Juhtidel kodakondsus- ja elukohanõue. |
||||||||||||||||||||||
|
AT: Tegevdirektoritel kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
AT: Enamik tegevdirektoritest peavad olema kodanikud. BG, MT: Kodakondsusnõue. DK: Elukohanõue tollivormistusteenuste puhul. GR: Tollivormistusteenuste puhul kohaldatakse kodakondsusnõuet. |
||||||||||||||||||||||
|
AT: Isikute ja aktsionäride suhtes, kellel on õigus esindada juriidilist isikut või ühingut, kohaldatakse kodakondsusnõuet. BG, MT: Kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
AT: Tegevdirektoritel kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
SK: Elukohanõue. |
||||||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||||||
|
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
||||||||||||||||||||||
|
EL: Spetsialistidel ja kõrgharidusega praktikantidel kodakondsusnõue. |
(1) Teenustesektorite puhul piirduvad kõnealused piirangud olemasolevates GATSi kohustustes kajastatud piirangutega.
(2) Selleks et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioone tunnustataks kogu ELis, tuleb sõlmida vastastikuse tunnustamise kokkulepe, mille üle peeti läbirääkimisi käesoleva lepingu artiklis 222 määratletud raamistiku raames.
(3) See hõlmab õigusabi-, esindus-, vahekohtu-, lepitus- ja vahendusteenuseid ning juriidiliste dokumentide ja nende tõendamisega seotud teenuseid.
Õigusteenuste osutamine on lubatud üksnes seoses rahvusvahelise avaliku õiguse, ELI õiguse ja iga jurisdiktsiooni õigusega, kus teenuseosutaja või tema töötaja on kvalifitseeritud advokaadina praktiseerima, ning õigusteenuse nagu mis tahes muu teenuse osutamise puhul kohaldatakse liikmesriikides kohaldatavaid litsentsimisnõudeid ja -menetlusi. Advokaatide puhul, kes osutavad rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi õigusega seotud õigusteenuseid, võivad nendeks litsentsimisnõueteks ja -menetlusteks olla muu hulgas kohalike eetikanormide järgimine, päritoluriigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetuse kasutamiseks ei ole heakskiitu saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis. ELi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel ning liikmesriigi õigusega seotud õigusteenuseid peab põhimõtteliselt osutama täieliku erialase väljaõppe saanud ja asjaomase liikmesriigi advokatuuri vastu võetud advokaat isiklikult või siis osutatakse kõnealuseid teenuseid tema vahendusel. Täielik vastuvõtmine asjaomase Euroopa Liidu liikmesriigi advokatuuri võib seetõttu osutuda vajalikuks kohtutes ja muudes liidu pädevates asutustes esindamiseks, kuna see hõlmab ELi ja riikliku menetlusõiguse tava. Mõnes liikmesriigis on siiski lubatud neil välisriigi advokaatidel, keda ei ole advokatuuri täielikult vastu võetud, esindada tsiviilkohtumenetluses poolt, kes on selle riigi kodanik või kuulub sellesse riiki, kus advokaadil on õigus praktiseerida.
(4) Ei hõlma maksuküsimustes osutatavaid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud punktis 6.A.a (õigusteenused).
(5) Farmaatsiatoodete üldsusele tarnimise suhtes kehtivad samamoodi kui muude teenuste osutamise korral liikmesriikides kohaldatavad litsentsimis- ja kvalifikatsiooninõuded ning -menetlused. Üldiselt võivad kõnealust teenust osutada üksnes farmatseudid. Mõnes liikmesriigis on farmatseutidele reserveeritud üksnes retseptiravimite tarnimine.
(6) Asjaomane teenus on seotud kinnisvaraagentide kutsealaga ega mõjuta füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja/või piiranguid kinnisvara ostmisel.
(7) Transpordivahendite hooldus- ja remonditeenused (CPC 6112, 6122, 8867 ja CPC 8868) on esitatud punktides 6.F.l.1 kuni 6.F.l.4.
Kontorimasinate ja -seadmete, k.a arvutid, hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud punktis 6.B. Arvutiteenused ja nendega seotud teenused.
(8) Ei hõlma trükkimisteenuseid, mis kuuluvad CPC 8442 alla ja on esitatud punktis 6.F.p.
(9) Ei hõlma hooldus- ja remonditeenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.B ja 6.F.l.
Ei hõlma energiatoodete jaemüügiteenuseid, mis on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktides 19.E ja 19.F.
(10) Õhusõidukites toitlustamise teenused on esitatud TRANSPORDI ABITEENUSTE all punktis 17.E.a (lendude maapealne teenindus).
(11) CPC 71235 osa, mis on esitatud SIDETEENUSTE all punktis 7.A. Posti- ja kulleriteenused.
(12) Kütuste torutransport on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.B.
(13) Ei hõlma transpordivahendite hooldamise ja remondi teenuseid, mis on esitatud ÄRITEENUSTE all punktides 6.F.l.1–6.F.l.4.
(14) Kütuste torutranspordi abiteenused on esitatud ENERGIATEENUSTE all punktis 19.C.
(15) Hõlmab järgmisi tasu või lepingu alusel osutatavaid teenuseid: kaevandamisega seotud nõuande- ja nõustamisteenused, maapealne platsi ettevalmistus, maapealne puurimisrajatis, naftapuurimine, puuriterade teenused, terasraketis- ja toruteenused, hiivatehnoloogia ja -varustus, tahkete ainete kontroll, kalapüügi ja kaldpuuraukude eritoimingud, kaevuplatsi geoloogia ja puurimise juhtimine, südamiku väljavõtmine, kaevude katsetamine, juhtmeliinide teenused, viimistlusvedelike (soolalahused) tarnimine ja kasutamine, viimistlusseadmete tarnimine ja paigaldamine, tsementimine (surupumpamine), stimulatsiooniteenused (pragunemine, hapestamine ja surupumpamine), kaevude parandus- ja remonditeenused, kaevude sulgemine ja hülgamine.
Ei hõlma otsest juurdepääsu loodusvaradele või nende kasutamist.
Ei hõlma muude loodusvarade kui nafta ja gaas (CPC 5115) kaevandamiseks platsi ettevalmistustöid, mis on esitatud punktis 8 EHITUSTEENUSTE JA NENDEGA SEOTUD INSENERITEENUSED all.
(16) Ravimassaažid ja soojusraviteenused on esitatud punktis 6.A.h Meditsiini- ja hambaraviteenused, 6.A.j.2. Õdede, füsioterapeutide ja parameedikute osutatavad teenused ja tervishoiuteenused (13.A ja 13.C).
XXVII-D LISA
LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES KOHALDATAVATE RESERVATSIOONIDE LOEND (LIIT)
1. |
Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 217 ja 218, allpool loetletud majandustegevuse sektorites ja asjakohaste piirangutega. |
2. |
Loend koosneb järgmistest elementidest:
Kui punktis b nimetatud veerus on liikmesriikidele omased reservatsioonid, võtavad selles veerus nimetamata liikmesriigid kohustusi asjaomases sektoris reservatsioonideta (kui kõnealuses sektoris puuduvad liikmesriigile omased reservatsioonid, ei piira see horisontaalseid reservatsioone või valdkondlikke ELi-üleseid reservatsioone, mida võidakse kohaldada). Liit ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale allpool selgesõnaliselt loetletud sektorite. |
3. |
Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel: a) „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991 ning b) „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998. |
4. |
Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada. |
5. |
Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 217 ja 218 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse Moldova Vabariigi lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud. |
6. |
Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid ELi ja liikmesriikide õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi. |
7. |
Järgnev loend ei sisalda lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid. |
8. |
Alljärgnev loetelu ei piira riigimonopolide või ainuõiguste olemasolu asjaomastes sektorites, nagu sätestatud liidu poolt käesoleva lepingu XXVII-A lisas. |
9. |
Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks liikmesriigi või piirkonna, kus teenust osutatakse, vastava turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas. |
10. |
Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi. Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklite 217 lõikega 1, järgmistes allsektorites:
|
Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas artiklite 218 lõikega 2, järgmistes allsektorites:
1) |
Õigusteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seaduste osas (st kolmandate riikide seadused) |
2) |
Arhitektuuri-, linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektuuriteenused |
3) |
Inseneriteenused ja integreeritud inseneriteenused |
4) |
Arvutiteenused ja nendega seotud teenused |
5) |
Juhtimisalase nõustamise teenused ja juhtimisalase nõustamisega seotud teenused |
6) |
Tõlketeenused. |
Sektor või allsektor |
Reservatsioonide kirjeldus |
||||||
KÕIK SEKTORID |
Tunnustamine EL: Diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevaid ELi direktiive kohaldatakse üksnes liikmesriikide kodanike suhtes. Õigus osutada teenust seadusega reguleeritud kutsealal ühes Euroopa Liidu liikmesriigis ei anna õigust osutada kõnealust teenust teises liikmesriigis (1). |
||||||
Õigusabiteenused rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi õiguse osas (st kolmandate riikide õigus) (CPC 861 osa (2)) |
AT, CY, DE, EE, IE, LU, NL, PL, PT, SE, UK: Puuduvad. BE, ES, HR, IT, GR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul. BG, CZ, DK, FI, HU, LT, MT, RO, SI, SK: Majandusvajaduste testid. |
||||||
|
DK: Õigusabiteenuste turustamise õigus on üksnes juristidel, kes omavad tegevusluba Taanis. Tegevusloa saamiseks Taanis nõutakse eksami sooritamist Taani õiguse kohta. |
||||||
|
FR: Täielik (lihtsustatud) vastuvõtt advokatuuri sobivustesti põhjal on nõutav. Advokaatide pääsu suhtes avocat auprès de la Cour de Cassation ja avocat auprès du Conseil d'Etat kutsealadele kohaldatakse kvoote ja kodakondsusnõuet. HR: Esindusteenuste puhul nõutava advokatuuri täisliikmeks olemise puhul kehtib kodakondsusnõue. |
||||||
Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenused (CPC 86212, v.a auditeerimisteenused, CPC 86213, CPC 86219 ja CPC 86220) |
BE, CY, DE, EE, ES, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad. AT: Tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline asutus on olemas. FR: Loanõue. Majandusarvestus- ja raamatupidamisteenuste osutamine sõltub majandus-, rahandus- ja tööstusministri otsusest kokkuleppel välisministriga. BG, CZ, DK, GR, FI, HU, LT, LV, MT, RO, SK: Majandusvajaduste test. HR: Elukohanõue. |
||||||
Maksualase nõustamise teenused (CPC 863 (3)) |
BE, DE, EE, ES, FR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE, UK: Puuduvad. AT: Tööandja peab olema asjaomase kutseorganisatsiooni liige asukohariigis, kui selline asutus on olemas; kodakondsusnõue pädevates asutustes esindamise puhul. BG, CZ, DK, GR, FI, HU, LT, LV, MT, RO, SK: Majandusvajaduste test. CY: Piiranguteta maksudeklaratsioonide esitamise puhul. PT: Piiranguteta. HR, HU: Elukohanõue. |
||||||
Arhitektiteenused ning Linnaplaneerimis- ja maastikuarhitektiteenused (CPC 8671 ja CPC 8674) |
EE, GR, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad. BE, ES, HR, IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul. FI: Füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse osas. BG, CY, CZ, DE, FI, HU, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test. AT: Üksnes planeerimisteenused, kui: Majandusvajaduste test. HR, HU, SK: Elukohanõue. |
||||||
Inseneriteenused ning Integreeritud inseneriteenused (CPC 8672 ja CPC 8673) |
EE, GR, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad. BE, ES, HR, IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul. FI: Füüsiline isik peab tõendama, et tal on eriteadmised osutatava teenuse osas. BG, CY, CZ, DE, FI, HU, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test. AT: Üksnes planeerimisteenused, kui: Majandusvajaduste test. HR, HU: Elukohanõue. |
||||||
Arvutiteenused ja nendega seotud teenused (CPC 84) |
EE, GR, FR, IE, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE: Puuduvad. ES, IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul. BE: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. AT, DE, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, RO, SK, UK: Majandusvajaduste test. HR: Lepinguliste teenuste osutajate puhul elukohanõue. Internetiteenuse osutaja puhul piiranguteta. |
||||||
Teadus- ja arendusteenused (CPC 851, 852, v.a psühholoogide teenused, (4) 853) |
EL, välja arvatud BE: Volitatud teadusasutusega sõlmitud vastuvõtuleping on nõutav (5). CZ, DK, SK: Majandusvajaduste test. BE, UK: Piiranguteta. HR: Elukohanõue. |
||||||
Reklaamiteenused (CPC 871) |
BE, CY, DE, EE, ES, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad. AT, BG, CZ, DK, FI, HU, LT, LV, MT, RO, SK: Majandusvajaduste test. |
||||||
Juhtimisalase nõustamise teenused (CPC 865) |
DE, EE, GR, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad. ES, IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. BE, HR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test. |
||||||
Juhtimisalase nõustamisega seotud teenused (CPC 866) |
DE, EE, GR, FR, IE, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad. BE, ES, HR, IT: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. AT, BG, CY, CZ, FI, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test. HU: Majandusvajaduste test, v.a vahekohtu- ja lepitusteenuste puhul (CPC 86602), sellisel juhul Piiranguteta. |
||||||
Tehnilise katsetamise ja analüüsimise teenused (CPC 8676) |
BE, DE, EE, GR, ES, FR, HR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE, UK: Puuduvad. AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: Majandusvajaduste test. |
||||||
Nendega seotud teadusliku ja tehnilise nõuande teenused (CPC 8675) |
BE, EE, GR, ES, HR, IE, IT, LU, NL, PL, SI, SE, UK: Puuduvad. AT, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: Majandusvajaduste test. DE: Piiranguteta riiklikult määratud mõõdistajate puhul. FR: Piiranguteta mõõdistamisel seoses omandiõiguse seadmise ja maaõigusega. BG: Piiranguteta. |
||||||
Laevade hooldus ja remont (CPC 8868 osa) |
BE, CY, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI, SE: Puuduvad. AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO, SK: Majandusvajaduste test. UK: Piiranguteta. |
||||||
Raudteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 8868 osa) |
BE, CY, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE: Puuduvad. AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test. UK: Piiranguteta. |
||||||
Mootorsõidukite, mootorrataste, mootorsaanide ja maanteetranspordivahendite hooldus ja remont (CPC 6112, CPC 6122, CPC 8867 osa ja CPC 8868 osa) |
BE, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, NL, PL, PT, SI, SE: Puuduvad. AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, MT, RO, SK: Majandusvajaduste test. UK: Piiranguteta. |
||||||
Õhusõidukite ja nende osade hooldus ja remont (CPC 8868 osa) |
BE, CY, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE: Puuduvad. AT, BG, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test. UK: Piiranguteta. |
||||||
Metalltoodete, (muude kui kontori-) masinate, (muude kui transpordivahendite ja kontori-) seadmete hooldus- ja remonditeenused ning isiklike ja majapidamistarvete hooldus- ja parandusteenused (6) (CPC 633, CPC 7545, CPC 8861, CPC 8862, CPC 8864, CPC 8865 ja CPC 8866) |
BE, EE, GR, ES, FR, HR, IT, LV, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad. AT, BG, CY, CZ, DE, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test. |
||||||
Tõlkimine (CPC 87905, v.a ametlik või kinnitatud tõlge) |
DE, EE, FR, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad. BE, ES, IT, GR: Majandusvajaduste test sõltumatute spetsialistide puhul. CY, LV: Majandusvajaduste lepinguliste teenuseosutajate puhul. AT, BG, CZ, DK, FI, HU, IE, LT, RO, SK: Majandusvajaduste test. HR: Internetiteenuse osutaja puhul piiranguteta. |
||||||
Ehitusplatsi pinnaseuuringud (CPC 5111) |
BE, DE, EE, GR, ES, FR, HR, IE, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad. AT, BG, CY, CZ, FI, HU, LT, LV, RO, SK: Majandusvajaduste test. |
||||||
Keskkonnateenused (CPC 9401, (7) CPC 9402, CPC 9403, CPC 9404, (8) CPC 94060 osa, (9) CPC 9405, CPC 9406 osa, CPC 9409) |
BE, EE, ES, FR, IE, HR, IT, LU, MT, NL, PL, PT, SI, SE, UK: Puuduvad. AT, BG, CY, CZ, DE, DK, GR, FI, HU, LT, LV, RO, SK: Majandusvajaduste test. |
||||||
Reisibüroode ja reisikorraldajate teenused (sh reisijuhid (10)) (CPC 7471) |
AT, CZ, DE, EE, ES, FR, IT, LU, NL, PL, SI, SE: Puuduvad. BG, GR, HU, LT, LV, MT, PT, RO, SK: Majandusvajaduste test. BE, CY, DK, FI, IE: Piiranguteta, välja arvatud reisijuhtide puhul (isikud, kelle ülesanne on saata vähemalt 10 inimesest koosnevat reisirühma kohapeal giid olemata) HR: Elukohanõue. UK: Piiranguteta. |
||||||
Meelelahutusteenused, v.a audiovisuaalteenused (sh teatri-, ansambli-, tsirkuse- ja diskoteegiteenused) (CPC 9619) |
BG, CZ, DE, DK, EE, GR, ES, FI, HU, IE, IT, LT, LU, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SE: Tippkvalifikatsioon (11) võib olla nõutav. Majandusvajaduste test. AT: Tippkvalifikatsioon ja majandusvajaduste test, v.a isikute puhul, kelle põhikutsetegevus on seotud kaunite kunstidega ning kes saavad sellest oma põhitulu. Need isikud ei tohi tegelda Austrias muu äritegevusega, järgmistel tingimustel: Puuduvad. FR: Piiranguteta lepinguliste teenuseosutajate puhul, välja arvatud juhul, kui:
CY: Majandusvajaduste test ansambli- ja diskoteegiteenuste puhul. SI: Paigal viibimise aeg on piiratud 7 päevaga ürituse kohta. Tsirkuse- ja lõbustuspargiteenuste puhul paigal viibimise aeg on piiratud kuni 30 päevaga kalendriaasta kohta. BE, UK: Piiranguteta. |
(1) Selleks, et kolmanda riigi kodanike kvalifikatsioone tunnustataks kogu Euroopa Liidus, on vaja vastastikuse tunnustamise kokkulepet, mille üle peeti läbirääkimisi käesoleva lepingu artiklis 222 määratletud raamistikus.
(2) Sarnaselt muude teenuste osutamisele kehtivad õigusteenuste suhtes liikmesriikides kohaldatavad litsentsimisnõuded ja -kord. Rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriigi seadustega seotud õigusteenuseid osutavate advokaatide puhul võivad need muu hulgas olla vastavus kohalikule eetikakoodeksile, asukohariigi ametinimetuse kasutamine (kui vastuvõtva riigi ametinimetusega ei ole tunnustust saadud), kindlustusnõuded, lihtregistreerimine vastuvõtva riigi advokatuuris või lihtsustatud vastuvõtt vastuvõtva riigi advokatuuri sobivustesti põhjal ning juriidiline või kutsealane aadress vastuvõtvas riigis.
(3) Ei hõlma maksualaseid õigusabi- ja esindusteenuseid, mis on esitatud Õigusabiteenuste all rahvusvahelise avaliku õiguse ja välisriikide õiguse osas.
(4) CPC 85201 osa, mis on esitatud Meditsiini- ja hambaraviteenuste all.
(5) Kõikide liikmesriikide puhul, v.a DK, peab teadusasutuse tunnustamine ja vastuvõtuleping vastama direktiivis 2005/71/EÜ kehtestatud tingimustele.
(6) Kontorimasinate ja -seadmete, sh arvutid, hooldus- ja remonditeenused (CPC 845) on esitatud Arvutiteenuste all.
(7) Vastab reoveekäitlusteenustele.
(8) Vastab heitgaaside puhastusteenustele.
(9) Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.
(10) Teenuseosutajad, kelle ülesandeks on saata vähemalt 10 inimesest koosnevat reisirühma, ilma giidina tegutsemata teatud asukohtades.
(11) Kui kvalifikatsiooni ei ole omandatud ELis ja selle liikmesriikides, võib asjaomane liikmesriik hinnata, kas see vastab tema territooriumil nõutavale kvalifikatsioonile.
XXVII-E LISA
ETTEVÕTLUSEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (MOLDOVA VABARIIK)
1. |
Alljärgnevas reservatsioonide loendis on esitatud majandustegevusalad, mille puhul kehtivad liidu ettevõtetele ja investoritele Moldova Vabariigi reservatsioonid võrdse kohtlemise või kõige soodsama kohtlemise suhtes vastavalt käesoleva lepingu artikli 205 lõikele 1. Loend koosneb järgmistest elementidest:
|
2. |
Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel: a) „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991 b) „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998. |
3. |
Käesoleva lepingu artikli 202 lõike 1 kohaselt ei sisalda allpool olev loend poolte määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid. |
4. |
Kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 205 ei loetleta käesolevas lisas mittediskrimineerivaid nõudeid, näiteks õigusliku vormi nõue või kõigi territooriumil tegutsevate teenusepakkujate suhtes, sõltumata kodakondsusest, elukohast ega muudest samaväärsetest kriteeriumidest, kohaldatav litsentsi- või loanõue, sest leping neid ei piira. |
5. |
Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi. |
Sektor või allsektor |
Reservatsioonide kirjeldus |
||
|
|
||
|
Maa |
||
Reservatsioonid hõlmavad kõiki sektoreid. |
Maad on lubatud rentida kuni 99 aastaks. |
||
|
Välismaine teenusepakkuja võib maad osta, v.a põllumajandus- ja metsamaa. |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
Õigusteenuseid, mis on seotud esindamisega kohtutes ja muudes riiklikes ametiasutustes, võib pakkuda ELi liikmesriigist pärit advokaat koos kohaliku advokaadiga või pärast üheaastast praktikat Moldova Vabariigi litsentsi saamiseks. Õigusnõustamisteenuseid, v.a esindamine kohtutes ja muudes riiklikes ametiasutustes, võib pakkuda pärast eelnevat registreerimist advokatuuris. Kirjalikku ja/või suulist tõlketeenust kohtutes võib pakkuda pärast välisriigi väljastatud vandetõlgi/-tõlkija tunnistuse tunnustamist justiitsministeeriumi atestatsioonikomisjonis. Vahendusteenuseid võib pakkuda välisriigis väljastatud vahendajalitsentsiga isik pärast sertifitseerimist vahendajate koja poolt. |
||
|
Volitatud pankrotihalduri teenuseid võib osutada pärast üheaastast praktikat ja eksamit justiitsministeeriumi sertifitseerimis- ja distsipliinikomisjonis. Kodakondsusnõue notaritele ja kohtutäituritele. |
||
|
Välismaalastel peab arsti kutsealal praktiseerimiseks olema kohaliku tervishoiuasutuse luba, mille andmisel lähtutakse majandusvajaduste testist. |
||
|
|
||
|
Teenuseid võib osutada üksnes Moldova Vabariigis asutatud juriidiliste isikute kaudu. |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
Riikliku äriühingu „Posta Moldova” monopol. |
||
|
|
||
Pangandussektor ja muud finantsteenused (välja arvatud kindlustus) |
|
||
Osalemine igat liiki väärtpaberite emissioonides, sealhulgas väärtpaberite emissiooni garanteerimine ja väärtpaberite paigutamine agendina (kas riigi- või erasektoris) ning nende tegevustega seotud teenuste osutamine. |
Moldova Riigipank on riigivõlakirjade turul valitsuse finantsagendiks. |
XXVII-F LISA
PIIRIÜLESE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD KOHUSTUSTE LOEND
(MOLDOVA VABARIIK)
1. |
Alljärgnevas kohustuste loendis on nimetatud Moldova Vabariigi poolt käesoleva lepingu artikli 212 kohaselt liberaliseeritud majandustegevused ning neis tegevustes liidu teenuste ja teenuseosutajate suhtes erandina kohaldatavad turulepääsu ja võrdse kohtlemise piirangud. Loend koosneb järgmistest elementidest:
Alljärgnevas loendis nimetamata sektorites või allsektorites kohustusi ei võeta. |
2. |
Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel: a) „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991 b) „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998. |
3. |
Allpool esitatud loendis ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast turulepääsu ega võrdse kohtlemise piirangut käesoleva lepingu artiklite 210 ja 211 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, universaalteenuse osutamise kohustused, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid, ning mittediskrimineeriv nõue, et teatavaid tegevusi ei tohi teostada keskkonnakaitsealadel või ajaloo- ja kunstiväärtusega piirkondades) kohaldatakse teise lepinguosalise ettevõtete ja investorite suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole loendis nimetatud. |
4. |
Alljärgnev loend ei piira teatud teenuste sektorite ja allsektorite juures mooduse nr 1 teostatavust ning riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu, nagu on kirjeldatud asutamisega seotud kohustuste loendis. |
5. |
Käesoleva lepingu artikli 202 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend poolte määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid. |
6. |
Käesolevast kohustuste loendist tulenevatel õigustel ja kohustustel ei ole isejõustuvat mõju ning seega ei anna see õigusi otse üksikutele füüsilistele või juriidilistele isikutele. |
7. |
Moodus 1 ja 2 on teenuste osutamise viisid, nagu on kirjeldatud käesoleva lepingu artikli 203 lõike 13 punktides a ja b. |
Sektor või allsektor |
Reservatsioonide kirjeldus |
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
(CPC 861) |
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
(CPC 861 osa) |
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
||||||||||||||
|
|
(1) Vastab reoveekäitlusteenustele.
(2) Vastab heitgaaside puhastusteenustele.
(3) Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.
(4)** Osutab sellele, et kirjeldatud teenus on ainult osa kõikidest CPC viitenumbriga hõlmatud tegevustest.
XXVII-G LISA
JUHTIVTÖÖTAJATE, KÕRGHARIDUSEGA PRAKTIKANTIDE JA MÜÜGIESINDAJATEGA SEOTUD RESERVATSIOONIDE LOEND (MOLDOVA VABARIIK)
1. |
Allpoolloetletud reservatsioonide juures on märgitud käesoleva lepingu V jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) 6. peatüki (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaos alusel liberaliseeritud majandustegevus, mille puhul kohaldatakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 215 reservatsioone juhtivtöötajate ja kõrgharidusega praktikantide suhtes ning vastavalt artiklile 216 müügiesindajate suhtes, ja määratletakse sellised piirangud. Loetelu koosneb järgmistest osadest:
Moldova Vabariik ei võta ühtegi kohustust põhipersonali ja kõrgharidusega praktikantide eest nendes majandustegevusalades, mis on vastavalt käesoleva lepingu V jaotise (Kaubandus ja kaubandusküsimused) artikli 6 (Teenustekaubandus, ettevõtlus ja elektrooniline kaubandus) 2. ja 3. jaole liberaliseerimata (piirangud jäävad lubatuks). |
2. |
Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel: a) „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991 ning b) „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998. |
3. |
Juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide, äriteenuste ja kaupade müüjatega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada. |
4. |
Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 215 ja 216 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse liidu juhtivpersonali, kõrgharidusega praktikantide ja müügiesindajate suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud. |
5. |
Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Moldova Vabariigi õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi. |
6. |
Käesoleva lepingu artikli 202 lõike 3 kohaselt ei sisalda allpool olev loend lepinguosalise määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid. |
7. |
Alljärgnev loetelu ei piira ettevõtlusega seotud kohustuste loetelus kirjeldatud riigimonopolide ja ainuõiguste olemasolu. |
8. |
Neis sektorites, kus kohaldatakse majandusvajaduste testi, on põhikriteeriumideks Moldova Vabariigi turuolukorra hindamine, kaasa arvatud olemasolevate teenuseosutajate arvu ja neile avalduva mõju osas. |
9. |
Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi. |
Sektor või allsektor |
Reservatsioonide kirjeldus |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
Õigusteenuseid, mis on seotud esindamisega kohtutes ja muudes riiklikes ametiasutustes, võib pakkuda ELi liikmesriigist pärit advokaat koos kohaliku advokaadiga või pärast üheaastast praktikat Moldova Vabariigi litsentsi saamiseks. Õigusnõustamisteenuseid, v.a esindamine kohtutes ja muudes riiklikes ametiasutustes, võib pakkuda pärast eelnevat registreerimist advokatuuris. Kirjalikku ja/või suulist tõlketeenust kohtutes võib pakkuda pärast välisriigi väljastatud vandetõlgi/-tõlkija tunnistuse tunnustamist justiitsministeeriumi atestatsioonikomisjonis. Vahendusteenuseid võib pakkuda välisriigis väljastatud vahendajalitsentsiga isik pärast sertifitseerimist vahendajate koja poolt. |
||
|
Volitatud pankrotihalduri teenuseid võib osutada pärast üheaastast praktikat ja eksamit justiitsministeeriumi sertifitseerimis- ja distsipliinikomisjonis. Kodakondsusnõue notaritele ja kohtutäituritele. |
||
|
Kodakondsusnõue. |
XXVII-H LISA
LEPINGULISTE TEENUSEOSUTAJATE JA SÕLTUMATUTE SPETSIALISTIDE SUHTES KOHALDATAVATE RESERVATSIOONIDE LOEND (MOLDOVA VABARIIK)
1. |
Lepinguosalised võimaldavad teise lepinguosalise lepingulistel teenuseosutajatel ja sõltumatutel spetsialistidel osutada oma territooriumil teenuseid füüsiliste isikute kohaloleku kaudu, kooskõlas käesoleva lepingu artiklitega 217 ja 218, allpool loetletud majandustegevuse sektorites ja asjakohaste piirangutega. |
2. |
Loend koosneb järgmistest elementidest:
Moldova Vabariik ei võta lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seoses kohustusi muudes majandustegevuse sektorites peale allpool selgesõnaliselt loetletud sektorite. |
3. |
Üksikute sektorite ja allsektorite kindlakstegemisel: a) „CPC”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC prov, 1991 ning b) „CPC ver. 1.0”– ühtne tooteklassifikaator, nagu on esitatud ÜRO Statistikaametis, Statistical Papers, Series M, nr 77, CPC ver. 1.0, 1998. |
4. |
Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud kohustusi ei kohaldata siis, kui nende ajutise kohaloleku eesmärk või tagajärg on takistada tööturu osapoolte vaidluse või läbirääkimiste tulemusi või neid muul viisil mõjutada. |
5. |
Alljärgnevas loetelus ei ole nimetatud kvalifikatsiooninõuete ja -menetluste, tehniliste normide ning litsentsimisnõuete ja -menetlustega seotud meetmeid, kui need ei kujuta endast piirangut käesoleva lepingu artiklite 217 ja 218 tähenduses. Kõnealuseid meetmeid (nt tegevusloa saamise nõue, kvalifikatsioonide tunnustamise nõue reguleeritud sektorites, nõue sooritada teatud eksamid, sh keeleeksamid) kohaldatakse liidu lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide suhtes igal juhul, isegi kui neid ei ole allpool loetelus nimetatud. |
6. |
Jätkuvalt kohaldatakse kõiki muid Moldova Vabariigi õigusnormidega kehtestatud riiki sisenemise, seal viibimise, töötamise ja sotsiaalkindlustuse alaseid nõudeid, k.a riigis viibimise aega, miinimumpalka ja palgaalaseid kollektiivlepinguid käsitlevaid määrusi. |
7. |
Järgnev loend ei sisalda lepinguosaliste määratud subsiidiumeid käsitlevaid meetmeid. |
8. |
Alljärgnev loetelu ei piira riigimonopolide või ainuõiguste olemasolu asjaomastes sektorites, nagu sätestatud Moldova Vabariigi poolt käesoleva lepingu XXVII-E lisas. |
9. |
Alljärgnevast loendist tulenevad õigused ja kohustused ei jõustu iseenesest ning seega ei anna need füüsilistele või juriidilistele isikutele vahetult õigusi. |
Sektor või allsektor |
Reservatsioonide kirjeldus |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Õigusteenuseid, mis on seotud esindamisega kohtutes ja muudes riiklikes ametiasutustes, võib pakkuda ELi liikmesriigist pärit advokaat koos kohaliku advokaadiga või pärast üheaastast praktikat Moldova Vabariigi litsentsi saamiseks. Õigusnõustamisteenuseid, v.a esindamine kohtutes ja muudes riiklikes ametiasutustes, võib pakkuda pärast eelnevat registreerimist advokatuuris. Kirjalikku ja/või suulist tõlketeenust kohtutes võib pakkuda pärast välisriigi väljastatud vandetõlgi/-tõlkija tunnistuse tunnustamist justiitsministeeriumi atestatsioonikomisjonis. |
||||||||||
|
Vahendusteenuseid võib pakkuda välisriigis väljastatud vahendajalitsentsiga isik pärast sertifitseerimist vahendajate koja poolt. Volitatud pankrotihalduri teenuseid võib osutada pärast üheaastast praktikat ja eksamit justiitsministeeriumi sertifitseerimis- ja distsipliinikomisjonis. Kodakondsusnõue notaritele ja kohtutäituritele. |
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Kodakondsusnõue. |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
Puuduvad |
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
||||||||||
|
|
(1) Vastab reoveekäitlusteenustele.
(2) Vastab heitgaaside puhastusteenustele.
(3) Vastab loodus- ja maastikukaitseteenuste osadele.
(4)** Osutab sellele, et kirjeldatud teenus on ainult osa kõikidest CPC viitenumbriga hõlmatud tegevustest.
XXVIII LISA
ÜHTLUSTAMINE
XXVIII-A LISA
FINANTSTEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/44/EÜ, 5. september 2007, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/49/EMÜ ning direktiive 2002/83/EÜ, 2004/39/EÜ, 2005/68/EÜ ja 2006/48/EÜ seoses finantssektoris osaluse omandamise ja selle suurendamise tehingute suhtes rakendatava usaldusväärsuse hindamise menetluskorra ja kriteeriumidega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, 16. detsember 2002, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/48/EÜ, 14. juuni 2006, krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta
Moldova Vabariigi hoiu- ja laenuühistuid koheldakse samuti kui nimetatud direktiivi artiklis 2 loetletud asutusi ja need jäävad seega direktiivi kohaldamisalast välja.
Komisjoni direktiiv 2007/18/EÜ, 27. märts 2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ seoses teatavate krediidiasutuste selle reguleerimisalast väljaarvamise või selle reguleerimisalasse lisamisega ning mitmepoolsete arengupankadega seotud nõuete käsitlemisega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/49/EÜ, 14. juuni 2006, investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta
Ajakava: direktiivi sätteid, allpoolesitatud eranditega, rakendatakse kolme aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Muude krediidiasutuste suhtes, peale nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 1 punktis a määratletute, rakendatakse algkapitali nõutava tasemega seotud sätted, mis sisalduvad kõnealuse direktiivi artikli 5 lõigetes 1 ja 3, artiklis 6, artikli 7 punktides a, b ja c, artikli 8 punktides a, b ja c ning artiklis 9, kümne aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/110/EÜ, 16. september 2009, elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19/EÜ, 30. mai 1994, hoiuste tagamise skeemide kohta
Ajakava: direktiivi sätted, v.a artiklis 7 sätestatud minimaalne hüvitise tase igale hoiustajale, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Direktiivi artiklis 7 sätestatud minimaalne hüvitise tase igale hoiustajale, rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
Nõukogu direktiiv 86/635/EMÜ, 8. detsember 1986, pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/65/EÜ, 27. september 2001, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ ja 86/635/EMÜ seoses teatavat liiki äriühingute ning pankade ja muude finantseerimisasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete hindamisnormidega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/51/EÜ, 18. juuni 2003, millega muudetakse direktiive 78/660/EMÜ, 83/349/EMÜ, 86/635/EMÜ ja 91/674/EMÜ teatud tüüpi äriühingute, pankade ning teiste finantsasutuste ja kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/46/EÜ, 14. juuni 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ, mis käsitleb teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, direktiivi 83/349/EMÜ, mis käsitleb konsolideeritud aruandeid, direktiivi 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta ning direktiivi 91/674/EMÜ kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/24/EÜ, 4. aprill 2001, krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)
Nõukogu direktiiv 91/674/EMÜ, 19. detsember 1991, kindlustusseltside raamatupidamise aasta ja ühend-aruannete kohta
Komisjoni soovitus, 18. detsember 1991, kindlustusvahendajate kohta (92/48/EMÜ)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/92/EÜ, 9. detsember 2002, kindlustusvahenduse kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/103/EÜ, 16. september 2009, mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ, 3. juuni 2003, tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, 21. aprill 2004, finantsinstrumentide turgude kohta
Komisjoni direktiiv 2006/73/EÜ, 10. august 2006 millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1287/2006, 10. august 2006, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute registripidamise kohustuse, tehinguaruandluse, turu läbipaistvuse, finantsinstrumentide kauplemisele lubamise ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/71/EÜ, 4. november 2003, väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta
Komisjoni määrus (EÜ) nr 809/2004, 29. aprill 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/109/EÜ, 15. detsember 2004, läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele
Komisjoni direktiiv 2007/14/EÜ, 8. märts 2007, milles sätestatakse direktiivi 2004/109/EÜ (läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/9/EÜ, 3. märts 1997, investeeringute tagamise skeemide kohta
Ajakava: direktiivi sätted, v.a artiklis 4 sätestatud minimaalne hüvitise tase igale investorile, rakendatakse viie aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. Direktiivi artiklis 4 sätestatud minimaalne hüvitise tase igale investorile, rakendatakse kümne aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ, 28. jaanuar 2003, siseringitehingute ja turuga manipuleerimise (turu kuritarvitamise) kohta
Komisjoni direktiiv 2004/72/EÜ, 29. aprill 2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses heakskiidetud turutavade, kaupade tuletisinstrumentidega seotud siseteabe määratlemise, siseringi isikute nimekirjade koostamise, juhtide tehingutest teatamise ja kahtlastest tehingutest teatamisega
Komisjoni direktiiv 2003/124/EÜ, 22. detsember 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses siseteabe määratluse ja avalikustamisega ning turuga manipuleerimise määratlusega
Komisjoni direktiiv 2003/125/EÜ, 22. detsember 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses investeerimissoovituste erapooletu esitamise ja huvide konflikti avalikustamisega
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2273/2003, 22. detsember 2003, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/6/EÜ seoses tagasiostuprogrammidele ja finantsinstrumentide stabiliseerimisele ettenähtud eranditega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1060/2009, 16. september 2009, reitinguagentuuride kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta
Komisjoni direktiiv 2007/16/EÜ, 19. märts 2007, avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ rakendamise kohta seoses teatavate mõistete selgitamisega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/47/EÜ, 6. juuni 2002, finantstagatiskokkulepete kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/26/EÜ, 19. mai 1998, arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/44/EÜ, 6. mai 2009, millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides ja direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta seoses omavahel ühendatud süsteemide ja krediidinõuetega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/64/EÜ, 13. november 2007, makseteenuste kohta siseturul
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ, 26. oktoober 2005, rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta
Komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ, 1. august 2006, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/60/EÜ rakendusmeetmete kehtestamise kohta seoses mõistega riikliku taustaga isik ning kliendi suhtes lihtsustatud nõuetekohaste hoolsuse menetluste ja harva või väga piiratud mahus teostatud finantstegevuse alusel tehtud erandite tehniliste kriteeriumite kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1781/2006, 15. november 2006, raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta
XXVIII-B LISA
TELEKOMMUNIKATSIOONITEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ
Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/21/EÜ sätteid:
— |
tugevdada elektroonilise side valdkonna riikliku reguleeriva asutuse sõltumatust ja haldussuutlikkust; |
— |
korraldada avalikke arutelusid uute reguleerivate meetmete teemal; |
— |
kehtestada tõhusad edasikaebamist võimaldavad mehhanismid riikliku reguleeriva asutuse otsuste suhtes elektroonilise side valdkonnas; ning |
— |
määratleda asjaomased toote- ja teenuseturud elektroonilise side sektoris, mis vajavad eelnevat reguleerimist ning analüüsida neid turge eesmärgiga teha kindlaks, kas neis on olemas märkimisväärne turujõud |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ, 7. märts 2002, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ
Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/20/EÜ sätteid:
— |
rakendada määrust üldlubade andmise kohta ja individuaalsete litsentside vajaduse piiramise kohta ainult erandkorras põhjendatud juhtudel |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ, 7. märts 2002, elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/140/EÜ
Lähtuvalt põhjalikust turuanalüüsist, mis viidi läbi kooskõlas raamdirektiiviga, kehtestab elektroonilise side valdkonna riiklik reguleeriv asutus operaatoritele, kelle puhul on leitud asjaomastel turgudel märkimisväärne turujõud, asjakohased turgu reguleerivad kohustused seoses:
— |
juurdepääsuga teatavatele võrguvahenditele ja nende kasutamisega; |
— |
juurdepääsu- ja sidumistasude hinnakontrollide, sealhulgas kulupõhisuse kohustustega; ning |
— |
läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja raamatupidamise lahususega. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ, 7. märts 2002, universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste kohta (universaalteenuse direktiiv), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ
Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/22/EÜ sätteid:
— |
rakendada universaalteenuse osutamise määrust, sealhulgas arvestamise ja rahastamise mehhanismide loomist ning |
— |
tagada kasutajate huvide ja õiguste austamine, eelkõige numbri operaatoritevahelise teisaldatavuse ja Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kehtestamine |
Komisjoni direktiiv 2002/77/EÜ, 16. september 2002, konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ
Kohaldatakse järgmisi direktiivi 2002/58/EÜ sätteid:
— |
rakendusmäärus, mis on vajalik põhiõiguste ja -vabaduste, eelkõige eraelu puutumatuse kaitse võrdväärse taseme tagamiseks isikuandmete töötlemise puhul elektroonilise side sektoris ja selliste andmete ning elektrooniliste sideseadmete ja -teenuste vaba liikumise tagamiseks |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 676/2002/EÜ, 7. märts 2002, Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta
— |
võtta vastu poliitiline tegevuskava ja määrus, millega tagatakse ühtlustatud juurdepääs raadiospektrile ja selle tõhus kasutamine |
Komisjoni otsus 2008/294/EÜ, 7. aprill 2008, õhusõiduki pardal osutatavate mobiilsideteenuste spektrikasutuse ühtlustatud tingimuste kohta ühenduses
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/5/EÜ, 9. märts 1999, raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/31/EÜ, 8. juuni 2000, infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)
Kohaldatakse järgmisi selle direktiivi sätteid:
— |
elektroonilise kaubanduse arendamine; |
— |
infoühiskonna teenuste piiriülest pakkumist takistavate tõkete kõrvaldamine; |
— |
õiguskindluse tagamine infoühiskonna teenuste pakkujatele; ning |
— |
vahendajatena tegutsevate teenuseosutajate vastutuse piirangute ühtlustamine pelga edastamise, vahemällu salvestamise või majutamise puhul, sätestamata üldist jälgimiskohustust. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/98/EÜ, 17. november 2003, avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta
Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/93/EÜ, 13. detsember 1999, elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse raamistiku kohta
Kohaldatakse järgmisi selle direktiivi sätteid:
— |
poliitika ja õigusaktide vastuvõtmine elektrooniliste allkirjade kasutamise raamistiku loomiseks, tagades nende põhimõttelise õigusliku tunnustamise ja nende tõenduskõlblikkuse kohtumenetlustes |
— |
akrediteeritud sertifitseerimisteenuste osutajate kohustusliku järelevalvesüsteemi loomine. |
XXVIII-C LISA
POSTI- JA KULLERITEENUSTE SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD
Direktiiv 97/67/EÜ, 15. detsember 1997, ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/39/EÜ, 10. juuni 2002, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste konkurentsile avamise jätkamise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/6/EÜ, 20. veebruar 2008, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega
XXVIII-D LISA
RAHVUSVAHELISE MERETRANSPORDI SUHTES KEHTIVAD EESKIRJAD
Meresõiduohutus — lipuriik/klassifikatsiooniühingud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/15/EÜ, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 391/2009, 23. aprill 2009, laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta.
Lipuriik
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/21/EÜ, 23. aprill 2009, lipuriigi nõuete täitmise kohta.
Sadamariigi kontroll
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/16/EÜ, 23. aprill 2009, mis käsitleb sadamariigi kontrolli
Laevaliikluse jälgimine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/59/EÜ, 27. juuni 2002, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem
Õnnetusjuhtumite uurimine
Nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ, 29. aprill 1999, regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta
Reisijate vedajate vastutus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 392/2009, 23. aprill 2009, reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 336/2006, mis käsitleb meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi rakendamist ühenduse piires
Tehnilised ja töökorralduslikud eeskirjad
Reisilaevad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/45/EÜ, 6. mai 2009, reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta.
Nõukogu direktiiv 1999/35/EÜ, 29. aprill 1999, regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/25/EÜ, 14. aprill 2003, ro-ro reisiparvlaevade täpsemate püstuvusnõuete kohta.
Naftatankerid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 417/2002, 18. veebruar 2002, topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul
Puistlastilaevad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/96/EÜ, millega kehtestatakse puistlastilaevade ohutu lastimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ja protseduurid
Laevapere
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/106/EÜ, 19. november 2008, meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta
Keskkond
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ, 27. november 2000, laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 782/2003, 14. aprill 2003, tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel
Tehnilised tingimused
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/65/EL, 20. oktoober 2010, ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsuste kohta
Sotsiaalsed tingimused
Nõukogu direktiiv 92/29/EMÜ, 31. märts 1992, ohutuse ja tervishoiu miinimumnõuete kohta, et osutada paremaid raviteenuseid laevadel
Nõukogu direktiiv 1999/63/EÜ, 21. juuni 1999, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (FST) sõlmitud kokkulepet meremeeste tööaja korralduse kohta, sätete kohaldamist. — Lisa: Euroopa kokkulepe meremeeste tööaja korralduse kohta
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 1999/95/EÜ, 13. detsember 1999, milles käsitletakse meremeeste tööaega reguleerivate sätete täitmist ühenduse sadamates peatuvatel laevadel
Meresõidu turvalisus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/65/EÜ, 26. oktoober 2005, sadamate turvalisuse tugevdamise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 725/2004, 31. märts 2004, laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta
XXIX LISA
RIIGIHANKED
XXIX-A LISA
PIIRMÄÄRAD
1. |
Käesoleva lepingu artikli 269 lõikes 3 nimetatud väärtuslävi mõlema lepinguosalise jaoks on:
|
2. |
Lõikes 1 osutatud väärtuslävesid kohandatakse nii, et need kajastaksid piirmäärasid, mida kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumise ajal vastavalt komisjoni 13. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1336/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja 2009/81/EÜ seoses lepingu sõlmimise menetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega. |
XXIX-B LISA
INSTITUTSIOONILISE REFORMI, ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMISE JA TURULEPÄÄSU ESIALGNE AJAKAVA
Etapp |
|
Esialgne ajakava |
ELi toodete pääs Moldova Vabariigi turule |
Moldova Vabariigi toodete pääs ELi turule |
|
1. |
Käesoleva lepingu artikli 271 rakendamine Käesoleva lepingu artikli 270 lõikes 2 sätestatud institutsioonilise reformi rakendamine Käesoleva lepingu artiklis 272 sätestatud reformistrateegia kokkulepe |
9 kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist |
Tarned keskvalitsusasutustele |
Tarned keskvalitsusasutustele |
|
2. |
Direktiivi 2004/18/EÜ ja direktiivi 89/665/EMÜ põhielementide ühtlustamine ja rakendamine |
3 aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist |
Tarned riigile, piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikele isikutele |
Tarned riigile, piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikele isikutele |
XXIX-C ja XXIX-D lisa |
3. |
Direktiivi 2004/17/EÜ ja direktiivi 92/13/EMÜ põhielementide ühtlustamine ja rakendamine |
4 aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist |
Tarned kõigile kommunaalteenuste sektori hankijatele |
Tarned kõigile hankijatele |
XXIX-E ja XXIX-F lisa |
4. |
Direktiivi 2004/18/EÜ muude elementide ühtlustamine ja rakendamine |
6 aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist |
Kõigi hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud ja kontsessioonid |
Kõigi hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud ja kontsessioonid |
XXIX-G, XXIX-H ja XXIX-I lisa |
5. |
Direktiivi 2004/17/EÜ muude elementide ühtlustamine ja rakendamine |
8 aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist |
Kõigi kommunaalteenuste sektori hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud |
Kõigi kommunaalteenuste sektori hankijate teenuste ja ehitustööde hankelepingud |
XXIX-J ja XXIX-K lisa |
XXIX-C LISA
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta DIREKTIIVI 2004/18/EÜ
(ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta)
PÕHIELEMENDID
(2. etapp)
I JAOTIS |
Mõisted ja üldpõhimõtted |
Artikkel 1 |
Mõisted (lõiked 1, 2, 8, 9, lõike 11 punktid a, b ja d, lõiked 12, 13, 14 ja 15) |
Artikkel 2 |
Lepingute sõlmimise põhimõtted |
Artikkel 3 |
Eri- või ainuõiguste andmine: mittediskrimineerimisklausel |
II JAOTIS |
Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad |
I PEATÜKK |
Üldsätted |
Artikkel 4 |
Ettevõtjad |
Artikkel 6 |
Konfidentsiaalsus |
II PEATÜKK |
Reguleerimisala |
1. jagu |
Piirmäärad |
Artikkel 8 |
Lepingud, mis on rohkem kui 50 % ulatuses hankija rahastatud |
Artikkel 9 |
Riigihankelepingute, raamlepingute ja dünaamiliste ostusüsteemide eeldatava kogumaksumuse arvutamise meetodid |
2. jagu |
Eriolukorrad |
Artikkel 10 |
Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanked |
3. jagu |
Reguleerimisalast välja jäetud lepingud |
Artikkel 12 |
Vee-, energeetika-, transpordi- ja postisideteenuste sektori lepingud (alles pärast direktiivi 2004/17/EÜ põhisätete ühtlustamist) |
Artikkel 13 |
Konkreetsed erandid telekommunikatsiooni valdkonnas |
Artikkel 14 |
Salajased lepingud ja erilisi julgeolekumeetmeid nõudvad lepingud |
Artikkel 15 |
Rahvusvaheliste reeglite alusel sõlmitavad lepingud |
Artikkel 16 |
Konkreetsed erandid |
Artikkel 18 |
Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud |
4. jagu |
Erikord |
Artikkel 19 |
Reserveeritud lepingud |
III PEATÜKK |
Teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord |
Artikkel 20 |
II A lisas loetletud teenuste hankelepingud |
Artikkel 21 |
II B lisas loetletud teenuste hankelepingud |
Artikkel 22 |
II A ja II B lisas loetletud teenuseid hõlmavad segalepingud |
IV PEATÜKK |
Konkreetsed reeglid tehniliste kirjelduste ja lepingudokumentide kohta |
Artikkel 23 |
Tehnilised kirjeldused |
Artikkel 24 |
Variandid |
Artikkel 25 |
Allhanked |
Artikkel 26 |
Lepingute täitmise tingimused |
Artikkel 27 |
Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused |
V PEATÜKK |
Menetlused |
Artikkel 28 |
Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse ning konkurentidega peetavate dialoogide kasutamine |
Artikkel 30 |
Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamisega läbirääkimistega menetluse kasutamine |
Artikkel 31 |
Juhud, mille puhul on õigustatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse kasutamine |
VI PEATÜKK |
Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad |
1. jagu |
Teadete avaldamine |
Artikkel 35 |
Teated: lõige 1 mutatis mutandis; lõige 2; lõike 4 esimene, kolmas ja neljas punkt |
Artikkel 36 |
Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis: lõige 1; lõige 7 |
2. jagu |
Tähtajad |
Artikkel 38 |
Osalemistaotluste ja pakkumuste laekumise tähtajad |
Artikkel 39 |
Avatud menetlus: kirjeldused, täiendav dokumentatsioon ja teave |
3. jagu |
Teabe sisu ja edastamisvahendid |
Artikkel 40 |
Pakkumuse esitamise, dialoogis või läbirääkimistes osalemise kutsed |
Artikkel 41 |
Kandidaatide ja pakkujate teavitamine |
4. jagu |
Teabevahetus |
Artikkel 42 |
Teatamise kohta kehtivad eeskirjad |
VII PEATÜKK |
Menetluse läbiviimine |
1. jagu |
Üldsätted |
Artikkel 44 |
Osalejate sobivuse kontrollimine, nende valik ning lepingute sõlmimine |
2. jagu |
Kvalitatiivse valiku tegemise kriteeriumid |
Artikkel 45 |
Kandidaadi või pakkuja isiklik olukord |
Artikkel 46 |
Sobivus tegeleda kutsealase tööga |
Artikkel 47 |
Finants- ja majanduslik seisund |
Artikkel 48 |
Tehniline ja/või kutsealane suutlikkus |
Artikkel 49 |
Kvaliteedi tagamise standardid |
Artikkel 50 |
Keskkonnajuhtimise standardid |
Artikkel 51 |
Täiendavad dokumendid ja teave |
3. jagu |
Lepingu sõlmimine |
Artikkel 53 |
Lepingu sõlmimise kriteeriumid |
Artikkel 55 |
Ebanormaalselt madalad pakkumised |
LISAD
I lisa |
Artikli 1 lõike 2 punktis b nimetatud ehitustööde loetelu |
II lisa |
Artikli 1 lõike 2 punktis d nimetatud teenused |
II A lisa |
|
II B lisa |
|
V lisa |
Artiklis 7 nimetatud toodete loetelu seoses lepingute sõlmimisega riigikaitse valdkonnas |
VI lisa |
Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused |
VII lisa |
Teave, mis peab sisalduma teadetes |
VII A lisa |
Teave, mis peab sisalduma riigihankelepingute sõlmimise teadetes |
X lisa |
Pakkumuste, osalemistaotluste ning ideekonkursside kavade ja projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks vajalike seadmetega seotud nõuded |
XXIX-D LISA
Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta DIREKTIIVI 89/665/EMÜ
(riiklike tarne- ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta; direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas)
PÕHIELEMENDID
(2. etapp)
Artikkel 1 |
Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus |
Artikkel 2 |
Läbivaatamise korrale esitatavad nõuded |
Artikkel 2a |
Ooteaeg |
Artikkel 2b |
Ooteaja kohaldamise erandid Artikli 2b esimese lõigu punkt b |
Artikkel 2c |
Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad |
Artikkel 2d |
Tühisus Lõike 1 punkt b Lõiked 2 ja 3 |
Artikkel 2e |
Direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused |
Artikkel 2f |
Tähtajad |
XXIX-E LISA
Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta DIREKTIIVI 2004/17/EÜ
(millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused)
PÕHIELEMENDID
(3. etapp)
I JAOTIS |
Lepingutele ja ideekonkurssidele rakendatavad üldsätted |
I PEATÜKK |
Põhitingimused |
Artikkel 1 |
Mõisted (lõiked 2, 7, 9, 11, 12, 13) |
II PEATÜKK |
Hõlmatud tegevuste ja subjektide määratlemine |
1. jagu |
Subjektid |
Artikkel 2 |
Hankijad |
2. jagu |
Tegevused |
Artikkel 3 |
Gaas, soojusenergia ja elektrienergia |
Artikkel 4 |
Vesi |
Artikkel 5 |
Transporditeenused |
Artikkel 6 |
Postiteenused |
Artikkel 7 |
Nafta, gaasi, kivisöe ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringud või kaevandamine, sadamad ja lennuväljad |
Artikkel 9 |
Mitut tegevust hõlmavad lepingud |
III PEATÜKK |
Üldpõhimõtted |
Artikkel 10 |
Lepingute sõlmimise põhimõtted |
II JAOTIS |
Lepingute puhul kehtivad eeskirjad |
I PEATÜKK |
Üldsätted |
Artikkel 11 |
Ettevõtjad |
Artikkel 13 |
Konfidentsiaalsus |
II PEATÜKK |
Künnised ja kõrvalejätmise sätted |
1. jagu |
Künnised |
Artikkel 16 |
Lepingukünnised |
Artikkel 17 |
Meetodid lepingute, raamlepingute ja dünaamiliste hankesüsteemide eeldatava väärtuse arvutamiseks |
2. jagu |
Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud |
2. alajagu |
Kõigi hankijate ja lepingutüüpide puhul kehtivad erandid |
Artikkel 19 |
Lepingud, mis sõlmitakse edasimüügi või rentimise kohta kolmandatele isikutele |
Artikkel 20 |
Lepingud, mis sõlmitakse muul eesmärgil kui direktiiviga reguleeritud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis: lõige 1 |
Artikkel 21 |
Lepingud, mis on salastatud või nõuavad erilisi julgeolekumeetmeid |
Artikkel 22 |
Rahvusvaheliste reeglite alusel sõlmitavad lepingud |
Artikkel 23 |
Sidusettevõtte, ühisettevõtte või ühisettevõttes osalust omava hankijaga sõlmitavad lepingud |
3. alajagu |
Kõigile hankijatele, kuid üksnes teenuste hankelepingute puhul kohaldatavad erandid |
Artikkel 24 |
Lepingud käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäetud teenuste kohta |
Artikkel 25 |
Ainuõiguse alusel sõlmitavad teenuste hankelepingud |
4. alajagu |
Ainult teatavatele hankijatele kohaldatavad erandid |
Artikkel 26 |
Lepingud, mis teatavad hankijad sõlmivad vee hankimiseks ja elektrienergia või elektrienergia tootmiseks vajalike kütuste tarnimiseks |
III PEATÜKK |
Teenuste hankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad |
Artikkel 31 |
XVII A lisas loetletud teenuste hankelepingud |
Artikkel 32 |
XVII B lisas loetletud teenuste hankelepingud |
Artikkel 33 |
Segateenuste hankelepingud XVII A lisas loetletud teenuste ja XVII B lisas loetletud teenuste kohta |
IV PEATÜKK |
Konkreetsed reeglid tehniliste kirjelduste ja lepingudokumentide kohta |
Artikkel 34 |
Tehnilised kirjeldused |
Artikkel 35 |
Tehniliste kirjelduste edastamine |
Artikkel 36 |
Variandid |
Artikkel 37 |
Allhanked |
Artikkel 39 |
Maksude, keskkonnakaitse, töökaitsealaste sätete ja töötingimustega seotud kohustused |
V PEATÜKK |
Menetlused |
Artikkel 40 |
(v.a lõike 3 punktid i ja l) Avatud, piiratud ja läbirääkimistega menetluse kasutamine |
VI PEATÜKK |
Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta |
1. jagu |
Teadete avaldamine |
Artikkel 41 |
Perioodilised eelteated ja teated kvalifitseerimissüsteemi olemasolu kohta |
Artikkel 42 |
Hankekuulutusena kasutatavad teated: lõiked 1 ja 3 |
Artikkel 43 |
Lepingu sõlmimise teated (v.a lõike 1 teine ja kolmas lõik) |
Artikkel 44 |
Teadete vorm ja avaldamisviis (v.a lõike 2 esimene lõik ja lõiked 4, 5 ja 7) |
2. jagu |
Tähtajad |
Artikkel 45 |
Osalemistaotluste ja pakkumuste vastuvõtmise tähtajad |
Artikkel 46 |
Avatud menetlus: tehnilised kirjeldused, täiendavad dokumendid ja teave |
Artikkel 47 |
Kutse esitada pakkumus või alustada läbirääkimisi |
3. jagu |
Teatamine ja teave |
Artikkel 48 |
Teatamise kohta kehtivad eeskirjad |
Artikkel 49 |
Kvalifitseerimise taotlejatele, kandidaatidele ja pakkujatele antav teave |
VII PEATÜKK |
Menetluse läbiviimine |
Artikkel 51 |
Üldsätted |
1. jagu |
Kvalifitseerimine ja kvalitatiivne valik |
Artikkel 52 |
Haldus-, tehniliste ja finantstingimuste ning sertifikaatide, katsetuste ja tõendite vastastikune tunnustamine |
Artikkel 54 |
Kvalitatiivse valiku tegemise kriteeriumid |
2. jagu |
Lepingu sõlmimine |
Artikkel 55 |
Lepingu sõlmimise kriteeriumid |
Artikkel 57 |
Ebanormaalselt madalad pakkumised |
XIII lisa |
Hanketeates avaldatav teave:
|
XIV lisa |
Teave, mis avaldatakse teates kvalifitseerimissüsteemi olemasolust |
XV A lisa |
Teave, mis avaldatakse perioodilises eelteates |
XV B lisa |
Teave, mis avaldatakse teates perioodilise eelteate avaldamise kohta hankijaprofiilis, mida ei kasutata hankekuulutusena |
XVI lisa |
Teave, mis avaldatakse lepingu sõlmimise teates |
XVII A lisa |
Teenused artikli 31 tähenduses |
XVII B lisa |
Teenused artikli 32 tähenduses |
XX lisa |
Avaldamist puudutav teave |
XXI lisa |
Teatavate tehniliste kirjelduste määratlused |
XXIII lisa |
Artikli 59 lõikes 4 viidatud rahvusvahelise tööõiguse sätted |
XXIV lisa |
Pakkumuste, osalemistaotluste, kvalifitseerimistaotluste ja konkurssidel plaanide ning projektide elektrooniliseks vastuvõtmiseks ette nähtud seadmetele esitatavad nõuded |
XXIX-F LISA
Nõukogu 25. veebruari 1992. aasta DIREKTIIVI 92/13/EMÜ
(veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta; direktiivi on muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ)
PÕHIELEMENDID
(3. etapp)
Artikkel 1 |
Läbivaatamise korra reguleerimisala ja kättesaadavus |
Artikkel 2 |
Läbivaatamise korrale esitatavad nõuded |
Artikkel 2a |
Ooteaeg |
Artikkel 2b |
Ooteaja kohaldamise erandid Artikli 2b esimese lõigu punkt b |
Artikkel 2c |
Läbivaatamisnõude esitamise tähtajad |
Artikkel 2d |
Tühisus Lõike 1 punkt b Lõiked 2 ja 3 |
Artikkel 2e |
Direktiivi rikkumised ja alternatiivsed karistused |
Artikkel 2f |
Tähtajad |
XXIX-G LISA
DIREKTIIVI 2004/18/EÜ MUUD MITTEKOHUSTUSLIKUD ELEMENDID
(4. etapp)
Käesolevas lisas nimetatud direktiivi 2004/18/EÜ sätted ei ole kohustuslikud, kuid ühtlustamiseks soovitatavad. Moldova Vabariik võib ühtlustada need elemendid käesoleva lepingu XXIX-B lisas sätestatud ajakava raames.
I JAOTIS |
Mõisted ja üldpõhimõtted |
Artikkel 1 |
Mõisted (lõiked 5, 6, 7, 10 ja lõike 11 punkt c) |
II JAOTIS |
Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad |
II PEATÜKK |
Reguleerimisala |
2. jagu |
Eriolukorrad |
Artikkel 11 |
Kesksete hankijate sõlmitud riigihankelepingud ja raamlepingud |
4. jagu |
Erikord |
Artikkel 19 |
Reserveeritud lepingud |
V PEATÜKK |
Menetlused |
Artikkel 29 |
Konkurentidega peetav dialoog |
Artikkel 32 |
Raamlepingud |
Artikkel 33 |
Dünaamilised hankesüsteemid |
Artikkel 34 |
Ehitustööde riigihankelepingud: subsideeritud elamuehitusprojektidega seotud erieeskirjad |
VI PEATÜKK |
Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad |
1. jagu |
Teadete avaldamine |
Artikkel 35 |
Teated: lõige 3 ja lõike 4 teine ja kolmas lõik |
VII PEATÜKK |
Menetluse läbiviimine |
2. jagu |
Kvalitatiivse valiku tegemise kriteeriumid |
Artikkel 52 |
Heakskiidetud ettevõtjate ametlikud nimekirjad ja sertifitseerimine avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste poolt |
3. jagu |
Lepingu sõlmimine |
Artikkel 54 |
Elektrooniliste oksjonite kasutamine |
XXIX-H LISA
DIREKTIIVI 2004/18/EÜ MUUD KOHUSTUSLIKUD ELEMENDID
(4. etapp)
I JAOTIS |
Mõisted ja üldpõhimõtted |
Artikkel 1 |
Mõisted (lõiked 3, 4 ja lõike 11 punkt e) |
II JAOTIS |
Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad |
II PEATÜKK |
Reguleerimisala |
3. jagu |
Reguleerimisalast välja jäetud lepingud |
Artikkel 17 |
Teenuste kontsessioonid |
III JAOTIS |
Riiklike ehitustööde kontsessioonide kohta kehtivad eeskirjad |
I PEATÜKK |
Riiklike ehitustööde kontsessioone reguleerivad eeskirjad |
Artikkel 56 |
Reguleerimisala |
Artikkel 57 |
Erandid seoses reguleerimisalaga (v.a viimane lõik) |
Artikkel 58 |
Riiklike ehitustööde kontsessioonide teate avaldamine |
Artikkel 59 |
Tähtaeg |
Artikkel 60 |
Allhanked |
Artikkel 61 |
Täiendavate ehitustöölepingute sõlmimine kontsessionääriga |
II PEATÜKK |
Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär on hankija |
Artikkel 62 |
Kohaldatavad eeskirjad |
III PEATÜKK |
Eeskirjad seoses kontsessionääride sõlmitud lepingutega, kui kontsessionäär ei ole hankija |
Artikkel 63 |
Teavitamiseeskirjad: piirmäär ja erandid |
Artikkel 64 |
Teate avaldamine |
Artikkel 65 |
Osalemistaotluste ja pakkumiste laekumistähtajad |
IV JAOTIS |
Ideekonkursse reguleerivad eeskirjad |
Artikkel 66 |
Üldsätted |
Artikkel 67 |
Reguleerimisala |
Artikkel 68 |
Erandid reguleerimisalast |
Artikkel 69 |
Teated |
Artikkel 70 |
Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis |
Artikkel 71 |
Teabe edastamise vahendid |
Artikkel 72 |
Konkursil osalejate valik |
Artikkel 73 |
Žürii koosseis |
Artikkel 74 |
Žürii otsused |
VII B lisa |
Teave, mis peab sisalduma riiklike ehitustööde kontsessiooniteadetes |
VII C lisa |
Teave, mis peab sisalduma nende kontsessionääride ehitustöölepingute sõlmimise teadetes, kes ei ole hankijad |
VII D lisa |
Teave, mis peab sisalduma ideekonkursside teadetes |
XXIX-I LISA
DIREKTIIVI 89/665/EMÜ MUUD ELEMENDID
direktiivi on muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ
(4. etapp)
Artikkel 2b |
Ooteaja kohaldamise erandid Artikli 2b esimese lõigu punkt c |
Artikkel 2d |
Tühisus Artikli 2d lõike 1 punkt c lõige 5 |
XXIX-J LISA
DIREKTIIVI 2004/17/EÜ MUUD MITTEKOHUSTUSLIKUD ELEMENDID
(5. etapp)
Käesolevas lisas nimetatud direktiivi 2004/17/EÜ sätted ei ole kohustuslikud, kuid ühtlustamiseks soovitatavad. Moldova Vabariik võib ühtlustada need elemendid käesoleva lepingu XXIX-B lisas sätestatud ajakava raames.
I JAOTIS |
Lepingutele ja ideekonkurssidele rakendatavad üldsätted |
I PEATÜKK |
Põhitingimused |
Artikkel 1 |
Mõisted (lõiked 4, 5, 6, 8) |
II JAOTIS |
Lepingute puhul kehtivad eeskirjad |
I PEATÜKK |
Üldsätted |
Artikkel 14 |
Raamlepingud |
Artikkel 15 |
Dünaamilised hankesüsteemid |
2. jagu |
Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud |
5. alajagu |
Erikorra alusel sõlmitavad lepingud, sätted kesksete hankijate kohta ja üldmenetlus otsese konkurentsi tingimustes |
Artikkel 28 |
Reserveeritud lepingud |
Artikkel 29 |
Kesksete hankijate sõlmitavad lepingud ja raamlepingud |
V PEATÜKK |
Menetlused |
Artikli 40 lõike 3 punktid i ja l |
|
VI PEATÜKK |
Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta |
1. jagu |
Teadete avaldamine |
Artikkel 42 |
Hankekuulutusena kasutatavad teated: lõige 2 |
Artikkel 43 |
Lepingu sõlmimise teated (ainult lõike 1 teine ja kolmas lõik) |
VII PEATÜKK |
Menetluse läbiviimine |
2. jagu |
Lepingu sõlmimine |
Artikkel 56 |
Elektrooniliste oksjonite kasutamine |
XIII lisa |
Hanketeates avaldatav teave:
|
XXIX-K LISA
DIREKTIIVI 92/13/EMÜ MUUD ELEMENDID
direktiivi on muudetud direktiiviga 2007/66/EÜ
(5. etapp)
Artikkel 2b |
Ooteaja kohaldamise erandid Artikli 2b esimese lõigu punkt c |
Artikkel 2d |
Tühisus Artikli 2d lõike 1 punkt c lõige 5 |
XXIX-L LISA
DIREKTIIVI 2004/18/EÜ SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI
Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.
II JAOTIS |
Riigihankelepingute suhtes kohaldatavad eeskirjad |
I PEATÜKK |
Üldsätted |
Artikkel 5 |
Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud lepingutega seotud tingimused |
VI PEATÜKK |
Teavitamist ja läbipaistvust käsitlevad eeskirjad |
1. jagu |
Teadete avaldamine |
Artikkel 36 |
Konkursikutsete avaldamise vorm ja viis: lõiked 2, 3, 4, 5, 6, 8 |
Artikkel 37 |
Vabatahtlik avaldamine |
5. jagu |
Aruanded |
Artikkel 43 |
Aruannete sisu |
V JAOTIS |
Statistiliste andmete esitamise kohustus, täitevvolitused ja lõppsätted |
Artikkel 75 |
Statistiliste andmete esitamise kohustus |
Artikkel 76 |
Statistiliste aruannete sisu |
Artikkel 77 |
Nõuandekomitee |
Artikkel 78 |
Piirmäärade läbivaatamine |
Artikkel 79 |
Muudatused |
Artikkel 80 |
Rakendamine |
Artikkel 81 |
Järelevalvemehhanismid |
Artikkel 82 |
Kehtetuks tunnistamine |
Artikkel 83 |
Jõustumine |
Artikkel 84 |
Adressaadid |
LISAD
III lisa |
Artikli 1 lõike 9 teises lõigus nimetatud avalik-õiguslike isikute ja nende kategooriate loetelu |
IV lisa |
Keskvalitsusasutused |
VIII lisa |
Avaldamist puudutav teave |
IX lisa |
Registrid |
IX A lisa |
Ehitustööde riigihankelepingud |
IX B lisa |
Asjade riigihankelepingud |
IX C lisa |
Teenuste riigihankelepingud |
XI lisa |
Ülemineku- ja kohaldamistähtajad (Artikkel 80) |
XII lisa |
Vastavustabel |
XXIX-M LISA
DIREKTIIVI 2004/17/EÜ SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI
Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.
I JAOTIS |
Lepingutele ja ideekonkurssidele rakendatavad üldsätted |
II PEATÜKK |
Hõlmatud tegevuste ja subjektide määratlemine |
2. jagu |
Tegevused |
Artikkel 8 |
Hankijate loendid |
II JAOTIS |
Lepingute puhul kehtivad eeskirjad |
I PEATÜKK |
Üldsätted |
Artikkel 12 |
Maailma Kaubandusorganisatsiooniga sõlmitud kokkulepete tingimused |
2. jagu |
Lepingud ja kontsessioonid ning erikorra alusel sõlmitavad lepingud |
1. alajagu |
|
Artikkel 18 |
Kontsessioonid ehitustöödele ja teenustele |
2. alajagu |
Kõigi hankijate ja lepingutüüpide puhul kehtivad erandid |
Artikkel 20 |
Lepingud, mis sõlmitakse muul eesmärgil kui direktiiviga reguleeritud tegevuse teostamiseks või sellise tegevuse teostamiseks kolmandas riigis: lõige 2 |
5. alajagu |
Erikorra alusel sõlmitavad lepingud, sätted kesksete hankijate kohta ja üldmenetlus otsese konkurentsi tingimustes |
Artikkel 27 |
Erikorra alusel sõlmitavad lepingud |
Artikkel 30 |
Tegevuse otsesele konkurentsile avatuse kindlakstegemise menetlus |
IV PEATÜKK |
Konkreetsed reeglid tehniliste kirjelduste ja lepingudokumentide kohta |
Artikkel 38 |
Lepingute täitmise tingimused |
VI PEATÜKK |
Eeskirjad avaldamise ja läbipaistvuse kohta |
1. jagu |
Teadete avaldamine |
Artikkel 44 |
Teadete vorm ja avaldamisviis (ainult lõike 2 esimene lõik ja lõiked 4, 5 ja 7) |
3. jagu |
Teatamine ja teave |
Artikkel 50 |
Lepingute sõlmimise kohta säilitatav teave |
VII PEATÜKK |
Menetluse läbiviimine |
3. jagu |
Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumused ja suhted nende riikidega |
Artikkel 58 |
Kolmandatest riikidest pärinevaid tooteid sisaldavad pakkumused |
Artikkel 59 |
Suhted kolmandate riikidega ehitus-, tarne- ja teenuslepingute alal |
IV JAOTIS |
Statistiliste andmete esitamise kohustus, täitevvolitused ja lõppsätted |
Artikkel 67 |
Statistiliste andmete esitamise kohustus |
Artikkel 68 |
Nõuandekomitee |
Artikkel 69 |
Künniste läbivaatamine |
Artikkel 70 |
Muudatused |
Artikkel 71 |
Direktiivi rakendamine |
Artikkel 72 |
Järelevalvemehhanismid |
Artikkel 73 |
Kehtetuks tunnistamine |
Artikkel 74 |
Jõustumine |
Artikkel 75 |
Adressaadid |
LISAD
I lisa |
Hankijad gaasi või soojusenergia transpordi või jaotuse sektorites |
II lisa |
Hankijad elektrienergia tootmise, ülekande või jaotuse sektorites |
III lisa |
Hankijad joogivee tootmise, transpordi või jaotuse sektorites |
IV lisa |
Raudteeteeninduse sektori hankijad |
V lisa |
Linnarongi-, trammi-, trollibussi- või bussiteeninduse sektori hankijad |
VI lisa |
Hankijad postiteenuste sektoris |
VII lisa |
Hankijad nafta või gaasi leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites |
VIII lisa |
Hankijad kivisöe ja muude tahkete kütuste leiukohtade uuringute ja kaevandamise sektorites |
IX lisa |
Meresadama-, siseveesadama- või muu terminalivarustuse sektori hankijad |
X lisa |
Lennujaamaseadmete valdkonna hankijad |
XI lisa |
Artikli 30 lõikes 3 viidatud õigusaktide loend |
XII lisa |
Artikli 1 lõike 2 punktis b toodud tegevuste loend |
XXII lisa |
Artiklis 45 toodud tähtaegade koondtabel |
XXV lisa |
Ülevõtmis- ja kohaldamistähtajad |
XXVI lisa |
Vastavustabel |
XXIX-N LISA
DIREKTIIVI 89/665/EMÜ, MIDA ON MUUDETUD DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ, SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI
Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.
Artikkel 2b |
Ooteaja kohaldamise erandid Artikli 2b esimese lõigu punkt a |
Artikkel 2d |
Tühisus Artikli 2d lõike 1 punkt a Lõige 4 |
Artikkel 3 |
Korrektiivmeetmed |
Artikkel 3a |
Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu |
Artikkel 3b |
Komiteemenetlus |
Artikkel 4 |
Rakendamine |
Artikkel 4a |
Läbivaatamine |
XXIX-O LISA
DIREKTIIVI 92/13/EMÜ, MIDA ON MUUDETUD DIREKTIIVIGA 2007/66/EÜ, SÄTTED, MILLE SUHTES ÜHTLUSTAMISNÕUE EI KEHTI
Käesolevas lisas loetletud sätete suhtes ühtlustamisnõue ei kehti.
Artikkel 2b |
Ooteaja kohaldamise erandid Artikli 2b esimese lõigu punkt a |
Artikkel 2d |
Tühisus Artikli 2d lõike 1 punkt a Lõige 1 |
Artikkel 3a |
Vabatahtliku eelneva avalikustamisteate sisu |
Artikkel 3b |
Komiteemenetlus |
Artikkel 8 |
Korrektiivmeetmed |
Artikkel 12 |
Rakendamine |
Artikkel 12a |
Läbivaatamine |
XXIX-P LISA
MOLDOVA VABARIIK: KOOSTÖÖVALDKONDADE SOOVITUSLIK NIMEKIRI
1. |
Moldova Vabariigi valitsusasutustes riigihangetega tegelevate ametnike koolitamine nii liidus kui ka Moldova Vabariigis. |
2. |
Riigihangetes osalemisest huvitatud tarnijate koolitamine. |
3. |
Riigihangete valdkonna parimaid tavasid ja reguleerivaid eeskirju käsitleva teabe ja kogemuste vahetamine. |
4. |
Riigihankeid käsitleva veebisaidi funktsionaalsuse suurendamine ning riigihangete järelevalvesüsteemi loomine. |
5. |
ELi konsultatsioonid ja metoodiline abi riigihangetega seotud kaasaegse elektroonilise tehnoloogia rakendamiseks. |
6. |
Selliste ametiasutuste tugevdamine, mille ülesandeks on poliitika sidususe tagamine kõigis riigihangetega seotud valdkodades ning hankijate otsuste erapooletu kaalumine (läbivaatamine). (vrd käesoleva lepingu artikkel 270). |
XXX LISA
GEOGRAAFILISED TÄHISED
XXX-A LISA
GEOGRAAFILISTE TÄHISTE REGISTREERIMISE JA KONTROLLI NÕUDED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 297 LÕIGETES 1 JA 2
A OSA
Artikli 297 lõikes 1 osutatud õigusaktid
Geograafiliste tähiste, päritolunimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kaitse seadus, nr 66-XVI, 27.3.2008, ning selle rakenduseeskirjad seoses geograafiliste tähiste, päritolunimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste taotlemis-, läbivaatamis- ja registreerimismenetlusega Moldova Vabariigis.
B OSA
Artikli 297 lõikes 2 osutatud õigusaktid
1. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta |
2. |
Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid) (ühise turukorralduse ühtne määrus) II osa II jaotise I peatüki 1a jagu, ning selle rakenduseeskirjad |
3. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning selle rakenduseeskirjad |
4. |
Nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 1601/91, millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad ning selle rakenduseeskirjad |
C OSA
Geograafiliste tähiste registreerimise ja kontrolli nõuded (nimetatud artikli 297 lõikes 1 ja artikli 297 lõikes 2)
1. |
Territooriumil kaitstavate geograafiliste tähiste register. |
2. |
Haldusmenetlus, millega tõendatakse, et geograafilised tähised näitavad, et kaup on pärit kummagi lepinguosalise territooriumilt, piirkonnast või paikkonnast, kui kauba kvaliteet, maine või muu omadus on põhimõtteliselt seostatav kauba geograafilise päritoluga. |
3. |
Nõue, mille kohaselt registreeritud nimetus peab vastama konkreetsele tootele või konkreetsetele toodetele, mille kohta on koostatud tootekirjeldus, mida võib muuta üksnes nõuetekohast haldusmenetlust rakendades. |
4. |
Tootmise suhtes kohaldatavad kontrollisätted. |
5. |
Vastuväite esitamise menetlus, mis võimaldab arvesse võtta nimetuste varasemate kasutajate seaduslikke huve, olenemata sellest, kas kõnealused nimetused on intellektuaalomandina kaitstud või mitte. |
6. |
Nõue, et kaitstud nimetused ei või muutuda üldnimedeks. |
7. |
Registreerimissätted, mis võivad hõlmata registreeritud nimetustega osaliselt või täielikult kattuvate nimetuste, kaupade tavakeelsete nimetuste ning taimesordi või loomatõu nimede koostisosaks olevate terminite registreerimisest keeldumist. Selliste sätete puhul võetakse arvesse asjaomaste poolte seaduslikke huve. |
XXX-B LISA
VASTUVÄITE ESITAMISE MENETLUSSE LISATAVAD KRITEERIUMID ARTIKLI 297 LÕIKES 3 JA ARTIKLI 297 LÕIKES 4 NIMETATUD TOOTED
1. |
Nimetuste loetelu koos vastava transkriptsiooniga ladina tähestikus, kui see on vajalik. |
2. |
Andmed tooteklasside kohta. |
3. |
Liikmesriike (ELi puhul) või kolmandaid riike või liikmesriikides (ELi puhul), Moldova Vabariigis või kolmandates riikides tegutsevaid või asuvaid füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellel on õigustatud huvi, kutsutakse üles esitama vastuväiteid sellise kaitse suhtes, esitades nõuetekohaselt põhjendatud vastuväite. |
4. |
Vastuväide peab Euroopa Komisjonini või Moldova Vabariigi valitsuseni jõudma kahe kuu jooksul alates teadaande avaldamisest. |
5. |
Vastuvõetavad on üksnes vastuväited, mis saadakse punktis 4 sätestatud tähtaja jooksul, ning millest nähtub, et vastava nimetuse kaitse:
|
6. |
Punktis 5 osutatud kriteeriume hinnatakse ELi (intellektuaalomandi õiguste korral hinnatakse neid vaid territooriumil või territooriumidel, kus õigused on kaitstud) või Moldova Vabariigi territooriumist lähtuvalt. |
XXX-C LISA
TOODETE GEOGRAAFILISED TÄHISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 297 LÕIKES 3 JA ARTIKLI 297 LÕIKES 4
ELi põllumajandustooted ja toiduained, v.a veinid, kanged alkohoolsed joogid ja aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud Moldova Vabariigis
Liikmesriik |
Kaitstav nimetus |
Toote liik |
Transkriptsioon ladina tähestikku |
AT |
Gailtaler Speck |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
AT |
Tiroler Speck |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
AT |
Gailtaler Almkäse |
Juust |
|
AT |
Tiroler Almkäse; Tiroler Alpkäse |
Juust |
|
AT |
Tiroler Bergkäse |
Juust |
|
AT |
Tiroler Graukäse |
Juust |
|
AT |
Vorarlberger Alpkäse |
Juust |
|
AT |
Vorarlberger Bergkäse |
Juust |
|
AT |
Steirisches Kübiskernöl |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
AT |
Marchfeldspargel |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
AT |
Steirischer Kren |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
AT |
Wachauer Marille |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
AT |
Waldviertler Graumohn |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
BE |
Jambon d'Ardenne |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
BE |
Fromage de Herve |
Juust |
|
BE |
Beurre d'Ardenne |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
BE |
Brussels grondwitloof |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
BE |
Vlaams-Brabantse Tafeldruif |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
BE |
Pâté gaumais |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
BE |
Geraardsbergse Mattentaart |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
BE |
Gentse azalea |
Lilled ja dekoratiivtaimed |
|
CY |
Λουκούμι Γεροσκήπου |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
Loukoumi Geroskipou |
CZ |
Nošovické kysané zelí |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
CZ |
Všestarská cibule |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
CZ |
Pohořelický kapr |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
CZ |
Třeboňský kapr |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
CZ |
Český kmín |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
CZ |
Chamomilla bohemica |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
CZ |
Žatecký chmel |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
CZ |
Brněnské pivo; Starobrněnské pivo |
Õlu |
|
CZ |
Březnický ležák |
Õlu |
|
CZ |
Budějovické pivo |
Õlu |
|
CZ |
Budějovický měšťanský var |
Õlu |
|
CZ |
České pivo |
Õlu |
|
CZ |
Černá Hora |
Õlu |
|
CZ |
Českobudějovické pivo |
Õlu |
|
CZ |
Chodské pivo |
Õlu |
|
CZ |
Znojemské pivo |
Õlu |
|
CZ |
Hořické trubičky |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CZ |
Karlovarský suchar |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CZ |
Lomnické suchary |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CZ |
Mariánskolázeňské oplatky |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CZ |
Pardubický perník |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CZ |
Štramberské uši |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
CZ |
Jihočeská Niva |
Juust |
|
CZ |
Jihočeská Zlatá Niva |
Juust |
|
DE |
Diepholzer Moorschnucke |
Värske liha (ja rups) |
|
DE |
Lüneburger Heidschnucke |
Värske liha (ja rups) |
|
DE |
Schwäbisch-Hällisches Qualitätsschweinefleisch |
Värske liha (ja rups) |
|
DE |
Ammerländer Dielenrauchschinken; Ammerländer Katenschinken |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Ammerländer Schinken; Ammerländer Knochenschinken |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Greußener Salami |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Nürnberger Bratwürste; Nürnberger Rostbratwürste |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Schwarzwälder Schinken |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Thüringer Leberwurst |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Thüringer Rostbratwurst |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Thüringer Rotwurst |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
DE |
Allgäuer Bergkäse |
Juust |
|
DE |
Allgäuer Emmentaler |
Juust |
|
DE |
Altenburger Ziegenkäse |
Juust |
|
DE |
Odenwälder Frühstückskäse |
Juust |
|
DE |
Lausitzer Leinöl |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
DE |
Bayerischer Meerrettich; Bayerischer Kren |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Feldsalat von der Insel Reichenau |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Gurken von der Insel Reichenau |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Salate von der Insel Reichenau |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Spreewälder Gurken |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Spreewälder Meerrettich |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Tomaten von der Insel Reichenau |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
DE |
Holsteiner Karpfen |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
DE |
Oberpfälzer Karpfen |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
DE |
Schwarzwaldforelle |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
DE |
Bayerisches Bier |
Õlu |
|
DE |
Bremer Bier |
Õlu |
|
DE |
Dortmunder Bier |
Õlu |
|
DE |
Hofer Bier |
Õlu |
|
DE |
Kölsch |
Õlu |
|
DE |
Kulmbacher Bier |
Õlu |
|
DE |
Mainfranken Bier |
Õlu |
|
DE |
Münchener Bier |
Õlu |
|
DE |
Reuther Bier |
Õlu |
|
DE |
Wernesgrüner Bier |
Õlu |
|
DE |
Aachener Printen |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
DE |
Lübecker Marzipan |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
DE |
Meißner Fummel |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
DE |
Nürnberger Lebkuchen |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
DE |
Schwäbische Maultaschen; Schwäbische Suppenmaultaschen |
Pastatooted |
|
DE |
Hopfen aus der Hallertau |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
DK |
Danablu |
Juust |
|
DK |
Esrom |
Juust |
|
DK |
Lammefjordsgulerod |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
GR |
Ανεβατό |
Juust |
Anevato |
GR |
Γαλοτύρι |
Juust |
Galotyri |
GR |
Γραβιέρα Αγράφων |
Juust |
Graviera Agrafon |
GR |
Γραβιέρα Κρήτης |
Juust |
Graviera Kritis |
GR |
Γραβιέρα Νάξου |
Juust |
Graviera Naxou |
GR |
Καλαθάκι Λήμνου |
Juust |
Kalathaki Limnou |
GR |
Κασέρι |
Juust |
Kasseri |
GR |
Κατίκι Δομοκού |
Juust |
Katiki Domokou |
GR |
Κεφαλογραβιέρα |
Juust |
Kefalograviera |
GR |
Κοπανιστή |
Juust |
Kopanisti |
GR |
Λαδοτύρι Μυτιλήνης |
Juust |
Ladotyri Mytilinis |
GR |
Μανούρι |
Juust |
Manouri |
GR |
Μετσοβόνε |
Juust |
Metsovone |
GR |
Μπάτζος |
Juust |
Batzos |
GR |
Ξυνομυζήθρα Κρήτης |
Juust |
Xynomyzithra Kritis |
GR |
Πηχτόγαλο Χανίων |
Juust |
Pichtogalo Chanion |
GR |
Σαν Μιχάλη |
Juust |
San Michali |
GR |
Σφέλα |
Juust |
Sfela |
GR |
Φέτα |
Juust |
Feta |
GR |
Φορμαέλλα Αράχωβας Παρνασσού |
Juust |
Formaella Arachovas Parnassou |
GR |
Άγιος Ματθαίος Κέρκυρας |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Agios Mattheos Kerkyras |
GR |
Αποκορώνας Χανίων Κρήτης |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Apokoronas Chanion Kritis |
GR |
Αρχάνες Ηρακλείου Κρήτης |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Arxanes Irakliou Kritis |
GR |
Βιάννος Ηρακλείου Κρήτης |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Viannos Irakliou Kritis |
GR |
Βόρειος Μυλοπόταμος Ρεθύμνης Κρήτης |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Vorios Mylopotamos Rethymnis Kritis |
GR |
Εξαιρετικό παρθένο ελαιόλαδο „Τροιζηνία” |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Exeretiko partheno eleolado „Trizinia” |
GR |
Εξαιρετικό παρθένο ελαιόλαδο Θραψανό |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Exeretiko partheno eleolado Thrapsano |
GR |
Ζάκυνθος |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Zakynthos |
GR |
Θάσος |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Thassos |
GR |
Καλαμάτα |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Kalamata |
GR |
Κεφαλονιά |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Kefalonia |
GR |
Κολυμβάρι Χανίων Κρήτης |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Kolymvari Chanion Kritis |
GR |
Κρανίδι Αργολίδας |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Kranidi Argolidas |
GR |
Κροκεές Λακωνίας |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Krokees Lakonias |
GR |
Λακωνία |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Lakonia |
GR |
Λέσβος; Μυτιλήνη |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Lesvos; Mytilini |
GR |
Λυγουριό Ασκληπιείου |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Lygourio Asklipiiou |
GR |
Ολυμπία |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Olympia |
GR |
Πεζά Ηρακλείου Κρήτης |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Peza Irakliou Kritis |
GR |
Πέτρινα Λακωνίας |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Petrina Lakonias |
GR |
Πρέβεζα |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Preveza |
GR |
Ρόδος |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Rodos |
GR |
Σάμος |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Samos |
GR |
Σητεία Λασιθίου Κρήτης |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Sitia Lasithiou Kritis |
GR |
Φοινίκι Λακωνίας |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Finiki Lakonias |
GR |
Χανιά Κρήτης |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
Chania Kritis |
GR |
Ακτινίδιο Πιερίας |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Aktinidio Pierias |
GR |
Ακτινίδιο Σπερχειού |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Aktinidio Sperchiou |
GR |
Ελιά Καλαμάτας |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Elia Kalamatas |
GR |
Θρούμπα Αμπαδιάς Ρεθύμνης Κρήτης |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Throumpa Ampadias Rethymnis Kritis |
GR |
Θρούμπα Θάσου |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Throumpa Thassou |
GR |
Θρούμπα Χίου |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Throumpa Chiou |
GR |
Κελυφωτό φυστίκι Φθιώτιδας |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Kelifoto fystiki Fthiotidas |
GR |
Κεράσια τραγανά Ροδοχωρίου |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Kerassia Tragana Rodochoriou |
GR |
Κονσερβολιά Αμφίσσης |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Konservolia Amfissis |
GR |
Κονσερβολιά Άρτας |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Konservolia Artas |
GR |
Κονσερβολιά Αταλάντης |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Konservolia Atalantis |
GR |
Κονσερβολιά Πηλίου Βόλου |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Konservolia Piliou Volou |
GR |
Κονσερβολιά Ροβίων |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Konservolia Rovion |
GR |
Κονσερβολιά Στυλίδας |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Konservolia Stylidas |
GR |
Κορινθιακή Σταφίδα Βοστίτσα |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Korinthiaki Stafida Vostitsa |
GR |
Κουμ Κουάτ Κέρκυρας |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Koum kouat Kerkyras |
GR |
Μήλα Ζαγοράς Πηλίου |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Mila Zagoras Piliou |
GR |
Μήλα Ντελίσιους Πιλαφά Τριπόλεως |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Mila Delicious Pilafa Tripoleos |
GR |
Μήλο Καστοριάς |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Milo Kastorias |
GR |
Ξερά σύκα Κύμης |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Xera syka Kymis |
GR |
Πατάτα Κάτω Νευροκοπίου |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Patata Kato Nevrokopiou |
GR |
Πορτοκάλια Μάλεμε Χανίων Κρήτης |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Portokalia Maleme Chanion Kritis |
GR |
Ροδάκινα Νάουσας |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Rodakina Naoussas |
GR |
Σταφίδα Ζακύνθου |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Stafida Zakynthou |
GR |
Σύκα Βραβρώνας Μαρκοπούλου Μεσογείων |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Syka Vavronas Markopoulou Messongion |
GR |
Τσακώνικη μελιτζάνα Λεωνιδίου |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Tsakoniki Melitzana Leonidiou |
GR |
Φασόλια (Γίγαντες Ελέφαντες) Πρεσπών Φλώρινας |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Fassolia Gigantes Elefantes Prespon Florinas |
GR |
Φασόλια (πλακέ μεγαλόσπερμα) Πρεσπών Φλώρινας |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Fassolia (plake megalosperma) Prespon Florinas |
GR |
Φασόλια γίγαντες — ελέφαντες Καστοριάς |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Fassolia Gigantes-Elefantes Kastorias |
GR |
Φασόλια γίγαντες ελέφαντες Κάτω Νευροκοπίου |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Fassolia Gigantes Elefantes Kato Nevrokopiou |
GR |
Φασόλια κοινά μεσόσπερμα Κάτω Νευροκοπίοu |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Fassolia kina Messosperma Kato Nevrokopiou |
GR |
Φυστίκι Αίγινας |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Fystiki Eginas |
GR |
Φυστίκι Μεγάρων |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
Fystiki Megaron |
GR |
Αυγοτάραχο Μεσολογγίου |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
Avgotaracho Messolongiou |
GR |
Κρόκος Κοζάνης |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
Krokos Kozanis |
GR |
Μέλι Ελάτης Μαινάλου Βανίλια |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
Meli Elatis Menalou Vanilia |
GR |
Κρητικό παξιμάδι |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
Kritiko paximadi |
GR |
Μαστίχα Χίου |
Looduslikud kummivaigud ja vaigud |
Masticha Chiou |
GR |
Τσίχλα Χίου |
Looduslikud kummivaigud ja vaigud |
Tsikla Chiou |
GR |
Μαστιχέλαιο Χίου |
Eeterlikud õlid |
Mastichelaio Chiou |
ES |
Arzùa-Ulloa |
Juust |
|
ES |
Carne de Ávila |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Carne de Cantabria |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Carne de la Sierra de Guadarrama |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Carne de Morucha de Salamanca |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Carne de Vacuno del País Vasco; Euskal Okela |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Cordero de Navarra; Nafarroako Arkumea |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Cordero Manchego |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Lacón Gallego |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Lechazo de Castilla y León |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Pollo y Capón del Prat |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Ternasco de Aragón |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Ternera Asturiana |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Ternera de Extremadura |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Ternera de Navarra; Nafarroako Aratxea |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Ternera Gallega |
Värske liha (ja rups) |
|
ES |
Botillo del Bierzo |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Cecina de León |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Chorizo Riojano |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Dehesa de Extremadura |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Guijuelo |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Jamón de Huelva |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Jamón de Teruel |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Jamón de Trevélez |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Salchichón de Vic; Llonganissa de Vic |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Sobrasada de Mallorca |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
ES |
Afuega'l Pitu |
Juust |
|
ES |
Cabrales |
Juust |
|
ES |
Cebreiro |
Juust |
|
ES |
Gamoneu; Gamonedo |
Juust |
|
ES |
Idiazábal |
Juust |
|
ES |
Mahón-Menorca |
Juust |
|
ES |
Picón Bejes-Tresviso |
Juust |
|
ES |
Queso de La Serena |
Juust |
|
ES |
Queso de l'Alt Urgell y la Cerdanya |
Juust |
|
ES |
Queso de Murcia |
Juust |
|
ES |
Queso de Murcia al vino |
Juust |
|
ES |
Queso de Valdeón |
Juust |
|
ES |
Queso Ibores |
Juust |
|
ES |
Queso Majorero |
Juust |
|
ES |
Queso Manchego |
Juust |
|
ES |
Queso Nata de Cantabria |
Juust |
|
ES |
Queso Palmero; Queso de la Palma |
Juust |
|
ES |
Queso Tetilla |
Juust |
|
ES |
Queso Zamorano |
Juust |
|
ES |
Quesucos de Liébana |
Juust |
|
ES |
Roncal |
Juust |
|
ES |
San Simón da Costa |
Juust |
|
ES |
Torta del Casar |
Juust |
|
ES |
Miel de Galicia; Mel de Galicia |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
ES |
Miel de Granada |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
ES |
Miel de La Alcarria |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
ES |
Aceite de La Alcarria |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite de la Rioja |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite de Mallorca; Aceite mallorquín; Oli de Mallorca; Oli mallorquí |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite de Terra Alta; Oli de Terra Alta |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite del Baix Ebre-Montsià; Oli del Baix Ebre-Montsià |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite del Bajo Aragón |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Aceite Monterrubio |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Antequera |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Baena |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Gata-Hurdes |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Les Garrigues |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Mantequilla de l'Alt Urgell y la Cerdanya; Mantega de l'Alt Urgell i la Cerdanya |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Mantequilla de Soria |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Montes de Granada |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Montes de Toledo |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Poniente de Granada |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Priego de Córdoba |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Sierra de Cadiz |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Sierra de Cazorla |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Sierra de Segura |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Sierra Mágina |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Siurana |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
ES |
Ajo Morado de las Pedroñeras |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Alcachofa de Benicarló; Carxofa de Benicarló |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Alcachofa de Tudela |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Alubia de La Bañeza-León |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Arroz de Valencia; Arròs de València |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Arroz del Delta del Ebro; Arròs del Delta de l'Ebre |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Avellana de Reus |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Berenjena de Almagro |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Calasparra |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Calçot de Valls |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Cereza del Jerte |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Cerezas de la Montaña de Alicante |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Chirimoya de la Costa tropical de Granada-Málaga |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Cítricos Valencianos; Cítrics Valencians |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Clementinas de las Tierras del Ebro; Clementines de les Terres de l'Ebre |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Coliflor de Calahorra |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Espárrago de Huétor-Tájar |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Espárrago de Navarra |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Faba Asturiana |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Faba de Lourenzá |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Garbanzo de Fuentesaúco |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Judías de El Barco de Ávila |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Kaki Ribera del Xúquer |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Lenteja de La Armuña |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Lenteja Pardina de Tierra de Campos |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Manzana de Girona; Poma de Girona |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Manzana Reineta del Bierzo |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Melocotón de Calanda |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Nísperos Callosa d'En Sarriá |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pataca de Galicia; Patata de Galicia |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Patatas de Prades; Patates de Prades |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pera de Jumilla |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Peras de Rincón de Soto |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pimiento Asado del Bierzo |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pimiento Riojano |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Pimientos del Piquillo de Lodosa |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Uva de mesa embolsada „Vinalopó” |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
ES |
Caballa de Andalucia |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
ES |
Mejillón de Galicia; Mexillón de Galicia |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
ES |
Melva de Andalucia |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
ES |
Azafrán de la Mancha |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
ES |
Chufa de Valencia |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
ES |
Pimentón de la Vera |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
ES |
Pimentón de Murcia |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
ES |
Pemento do Couto |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
ES |
Sidra de Asturias; Sidra d'Asturies |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
ES |
Alfajor de Medina Sidonia |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Ensaimada de Mallorca; Ensaimada mallorquina |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Jijona |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Mantecadas de Astorga |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Mazapán de Toledo |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Pan de Cea |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Pan de Cruz de Ciudad Real |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Tarta de Santiago |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Turrón de Agramunt; Torró d'Agramunt |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
ES |
Turrón de Alicante |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
FI |
Lapin Poron liha |
Värske liha (ja rups) |
|
FI |
Lapin Puikula |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FI |
Kainuun rönttönen |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
FR |
Agneau de l'Aveyron |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau de Lozère |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau de Pauillac |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau de Sisteron |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau du Bourbonnais |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau du Limousin |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau du Poitou-Charentes |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Agneau du Quercy |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Barèges-Gavarnie |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Bœuf charolais du Bourbonnais |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Boeuf de Bazas |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Bœuf de Chalosse |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Bœuf du Maine |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Dinde de Bresse |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Pintadeau de la Drome |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Porc de la Sarthe |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Porc de Normandie |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Porc de Vendée |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Porc du Limousin |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Taureau de Camargue |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Veau de l'Aveyron et du Ségala |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Veau du Limousin |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles d'Alsace |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles d'Ancenis |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles d'Auvergne |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Bourgogne |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Bresse |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Bretagne |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Challans |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Cholet |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Gascogne |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Houdan |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Janzé |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de la Champagne |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de la Drôme |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de l'Ain |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Licques |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de l'Orléanais |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Loué |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Normandie |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles de Vendée |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles des Landes |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Béarn |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Berry |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Charolais |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Forez |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Gatinais |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Gers |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Languedoc |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Lauragais |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Maine |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du plateau de Langres |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Val de Sèvres |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Volailles du Velay |
Värske liha (ja rups) |
|
FR |
Boudin blanc de Rethel |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Canard à foie gras du Sud-Ouest (Chalosse, Gascogne, Gers, Landes, Périgord, Quercy) |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Jambon de Bayonne |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Jambon sec et noix de jambon sec des Ardennes |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
FR |
Abondance |
Juust |
|
FR |
Banon |
Juust |
|
FR |
Beaufort |
Juust |
|
FR |
Bleu d'Auvergne |
Juust |
|
FR |
Bleu de Gex Haut-Jura; Bleu de Septmoncel |
Juust |
|
FR |
Bleu des Causses |
Juust |
|
FR |
Bleu du Vercors-Sassenage |
Juust |
|
FR |
Brie de Meaux |
Juust |
|
FR |
Brie de Melun |
Juust |
|
FR |
Brocciu Corse; Brocciu |
Juust |
|
FR |
Camembert de Normandie |
Juust |
|
FR |
Cantal; Fourme de Cantal; Cantalet |
Juust |
|
FR |
Chabichou du Poitou |
Juust |
|
FR |
Chaource |
Juust |
|
FR |
Chevrotin |
Juust |
|
FR |
Comté |
Juust |
|
FR |
Crottin de Chavignol; Chavignol |
Juust |
|
FR |
Emmental de Savoie |
Juust |
|
FR |
Emmental français est-central |
Juust |
|
FR |
Époisses |
Juust |
|
FR |
Fourme d'Ambert; Fourme de Montbrison |
Juust |
|
FR |
Laguiole |
Juust |
|
FR |
Langres |
Juust |
|
FR |
Livarot |
Juust |
|
FR |
Maroilles; Marolles |
Juust |
|
FR |
Mont d'or; Vacherin du Haut-Doubs |
Juust |
|
FR |
Morbier |
Juust |
|
FR |
Munster; Munster-Géromé |
Juust |
|
FR |
Neufchâtel |
Juust |
|
FR |
Ossau-Iraty |
Juust |
|
FR |
Pélardon |
Juust |
|
FR |
Picodon de l'Ardèche; Picodon de la Drôme |
Juust |
|
FR |
Pont-l'Évêque |
Juust |
|
FR |
Pouligny-Saint-Pierre |
Juust |
|
FR |
Reblochon; Reblochon de Savoie |
Juust |
|
FR |
Rocamadour |
Juust |
|
FR |
Roquefort |
Juust |
|
FR |
Sainte-Maure de Touraine |
Juust |
|
FR |
Saint-Nectaire |
Juust |
|
FR |
Salers |
Juust |
|
FR |
Selles-sur-Cher |
Juust |
|
FR |
Tome des Bauges |
Juust |
|
FR |
Tomme de Savoie |
Juust |
|
FR |
Tomme des Pyrénées |
Juust |
|
FR |
Valençay |
Juust |
|
FR |
Crème d'Isigny |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
FR |
Crème fraîche fluide d'Alsace |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
FR |
Miel d'Alsace |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
FR |
Miel de Corse; Mele di Corsica |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
FR |
Miel de Provence |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
FR |
Miel de sapin des Vosges |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
FR |
Œufs de Loué |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
FR |
Beurre Charentes-Poitou; Beurre des Charentes; Beurre des Deux-Sèvres |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Beurre d'Isigny |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Huile d'olive d'Aix-en-Provence |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Huile d'olive de Corse; Huile d'olive de Corse-Oliu di Corsica |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Huile d'olive de Haute-Provence |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Huile d'olive de la Vallée des Baux-de-Provence |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Huile d'olive de Nice |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Huile d'olive de Nîmes |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Huile d'olive de Nyons |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Huile essentielle de lavande de Haute-Provence |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
FR |
Ail blanc de Lomagne |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Ail de la Drôme |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Ail rose de Lautrec |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Asperge des sables des Landes |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Chasselas de Moissac |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Clémentine de Corse |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Coco de Paimpol |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Fraise du Périgord |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Haricot tarbais |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Kiwi de l'Adour |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Lentille vert du Puy |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Lentilles vertes du Berry |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Lingot du Nord |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Mâche nantaise |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Melon du Haut-Poitou |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Melon du Quercy |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Mirabelles de Lorraine |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Muscat du Ventoux |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Noix de Grenoble |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Noix du Périgord |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Oignon doux des Cévennes |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Olive de Nice |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Olives cassées de la Vallée des Baux-de-Provence |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Olives noires de la Vallée des Baux de Provence |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Olives noires de Nyons |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Petit Epeautre de Haute Provence |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Poireaux de Créances |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Pomme de terre de l'Île de Ré |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Pomme du Limousin |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Pommes de terre de Merville |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Pommes et poires de Savoie |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Pommes des Alpes de Haute Durance |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Pruneaux d'Agen; Pruneaux d'Agen mi-cuits |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Riz de Camargue |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
FR |
Anchois de Collioure |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
FR |
Coquille Saint-Jacques des Côtes d'Armor |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
FR |
Cidre de Bretagne; Cidre Breton |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
FR |
Cidre de Normandie; Cidre Normand |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
FR |
Cornouaille |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
FR |
Domfront |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
FR |
Farine de Petit Épeautre de Haute Provence |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
FR |
Huîtres Marennes Oléron |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
FR |
Pays d'Auge; Pays d'Auge-Cambremer |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
FR |
Piment d'Espelette; Piment d'Espelette — Ezpeletako Biperra |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
FR |
Bergamote(s) de Nancy |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
FR |
Brioche vendéenne |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
FR |
Pâtes d'Alsace |
Pastatooted |
|
FR |
Raviole du Dauphiné |
Pastatooted |
|
FR |
Foin de Crau |
Hein |
|
HU |
Budapesti téliszalámi |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
HU |
Szegedi szalámi; Szegedi téliszalámi |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
HU |
Hajdúsági torma |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IE |
Connemara Hill lamb; Uain Sléibhe Chonamara |
Värske liha (ja rups) |
|
IE |
Timoleague Brown Pudding |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IE |
Imokilly Regato |
Juust |
|
IE |
Clare Island Salmon |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
IT |
Abbacchio Romano |
Värske liha (ja rups) |
|
IT |
Agnello di Sardegna |
Värske liha (ja rups) |
|
IT |
Mortadella Bologna |
Värske liha (ja rups) |
|
IT |
Prosciutto di S. Daniele |
Värske liha (ja rups) |
|
IT |
Vitellone bianco dell'Appennino Centrale |
Värske liha (ja rups) |
|
IT |
Bresaola della Valtellina |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Capocollo di Calabria |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Ciauscolo |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Coppa Piacentina |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Cotechino Modena |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Culatello di Zibello |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Lardo di Colonnata |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Pancetta di Calabria |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Pancetta Piacentina |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto di Carpegna |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto di Modena |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto di Norcia |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto di Parma |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto Toscano |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto Veneto Berico-Euganeo |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Prosciutto di Sauris |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salame Brianza |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salame Cremona |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salame di Varzi |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salame d'oca di Mortara |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salame Piacentino |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salame S. Angelo |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salamini italiani alla cacciatora |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Salsiccia di Calabria |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Soppressata di Calabria |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Soprèssa Vicentina |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Speck dell'Alto Adige; Südtiroler Markenspeck; Südtiroler Speck |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Valle d'Aosta Jambon de Bosses |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Valle d'Aosta Lard d'Arnad |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Zampone Modena |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
IT |
Asiago |
Juust |
|
IT |
Bitto |
Juust |
|
IT |
Bra |
Juust |
|
IT |
Caciocavallo Silano |
Juust |
|
IT |
Canestrato Pugliese |
Juust |
|
IT |
Casatella Trevigiana |
Juust |
|
IT |
Casciotta d'Urbino |
Juust |
|
IT |
Castelmagno |
Juust |
|
IT |
Fiore Sardo |
Juust |
|
IT |
Fontina |
Juust |
|
IT |
Formai de Mut dell'Alta Valle Brembana |
Juust |
|
IT |
Gorgonzola |
Juust |
|
IT |
Grana Padano |
Juust |
|
IT |
Montasio |
Juust |
|
IT |
Monte Veronese |
Juust |
|
IT |
Mozzarella di Bufala Campana |
Juust |
|
IT |
Murazzano |
Juust |
|
IT |
Parmigiano Reggiano |
Juust |
|
IT |
Pecorino di Filiano |
Juust |
|
IT |
Pecorino Romano |
Juust |
|
IT |
Pecorino Sardo |
Juust |
|
IT |
Pecorino Siciliano |
Juust |
|
IT |
Pecorino Toscano |
Juust |
|
IT |
Provolone Valpadana |
Juust |
|
IT |
Provolone del Monaco |
Juust |
|
IT |
Quartirolo Lombardo |
Juust |
|
IT |
Ragusano |
Juust |
|
IT |
Raschera |
Juust |
|
IT |
Ricotta Romana |
Juust |
|
IT |
Robiola di Roccaverano |
Juust |
|
IT |
Spressa delle Giudicarie |
Juust |
|
IT |
Stelvio; Stilfser |
Juust |
|
IT |
Taleggio |
Juust |
|
IT |
Toma Piemontese |
Juust |
|
IT |
Valle d'Aosta Fromadzo |
Juust |
|
IT |
Valtellina Casera |
Juust |
|
IT |
Miele della Lunigiana |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
IT |
Alto Crotonese |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Aprutino Pescarese |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Brisighella |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Bruzio |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Canino |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Cartoceto |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Chianti Classico |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Cilento |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Collina di Brindisi |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Colline di Romagna |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Colline Salernitane |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Colline Teatine |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Colline Pontine |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Dauno |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Garda |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Irpinia — Colline dell'Ufita |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Laghi Lombardi |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Lametia |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Lucca |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Molise |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Monte Etna |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Monti Iblei |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Penisola Sorrentina |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Pretuziano delle Colline Teramane |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Riviera Ligure |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Sabina |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Sardegna |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Tergeste |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Terra di Bari |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Terra d'Otranto |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Terre di Siena |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Terre Tarentine |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Toscano |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Tuscia |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Umbria |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Val di Mazara |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Valdemone |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Valle del Belice |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Valli Trapanesi |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Veneto Valpolicella, Veneto Euganei e Berici, Veneto del Grappa |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
IT |
Arancia del Gargano |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Arancia Rossa di Sicilia |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Asparago Bianco di Bassano |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Asparago bianco di Cimadolmo |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Asparago verde di Altedo |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Basilico Genovese |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Cappero di Pantelleria |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Carciofo di Paestum |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Carciofo Romanesco del Lazio |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Carota dell'Altopiano del Fucino |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Castagna Cuneo |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Castagna del Monte Amiata |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Castagna di Montella |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Castagna di Vallerano |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Ciliegia di Marostica |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Cipolla Rossa di Tropea Calabria |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Cipollotto Nocerino |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Clementine del Golfo di Taranto |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Clementine di Calabria |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Crudo di Cuneo |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Fagiolo di Lamon della Vallata Bellunese |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Fagiolo di Sarconi |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Fagiolo di Sorana |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Farina di Neccio della Garfagnana |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Farro della Garfagnana |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Fico Bianco del Cilento |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Ficodindia dell'Etna |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Fungo di Borgotaro |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Kiwi Latina |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
La Bella della Daunia |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Lenticchia di Castelluccio di Norcia |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Limone Costa d'Amalfi |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Limone di Sorrento |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Limone Femminello del Gargano |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Marrone del Mugello |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Marrone di Castel del Rio |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Marrone di Roccadaspide |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Marrone di San Zeno |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Marrone di Caprese Michelangelo |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Mela Alto Adige; Südtiroler Apfel |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Mela Val di Non |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Mela di Valtellina |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Melannurca Campana |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Nocciola Romana |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Nocciola del Piemonte; Nocciola Piemonte |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Nocciola di Giffoni |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Nocellara del Belice |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Oliva Ascolana del Piceno |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Patata di Bologna |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Peperone di Senise |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pera dell'Emilia Romagna |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pera mantovana |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
PESCA di Verona |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
PESCA e nettarina di Romagna |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pistacchio Verde di Bronte |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pomodorino del Piennolo del Vesuvio |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pomodoro di Pachino |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Pomodoro S. Marzano dell'Agro Sarnese-Nocerino |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Radicchio di Chioggia |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Radicchio di Verona |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Radicchio Rosso di Treviso |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Radicchio Variegato di Castelfranco |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Riso di Baraggia Biellese e Vercellese |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Riso Nano Vialone Veronese |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Scalogno di Romagna |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Sedano Bianco di Sperlonga |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Uva da tavola di Canicattì |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Uva da tavola di Mazzarrone |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
IT |
Acciughe Sotto Sale del Mar Ligure |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
IT |
Tinca Gobba Dorata del Pianalto di Poirino |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
IT |
Zafferano di Sardegna |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
IT |
Aceto Balsamico di Modena |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
IT |
Aceto balsamico tradizionale di Modena |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
IT |
Aceto balsamico tradizionale di Reggio Emilia |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
IT |
Zafferano dell'Aquila |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
IT |
Zafferano di San Gimignano |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
IT |
Coppia Ferrarese |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Pagnotta del Dittaino |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Pane casareccio di Genzano |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Pane di Altamura |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Pane di Matera |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Ricciarelli di Siena |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
IT |
Bergamotto di Reggio Calabria — Olio essenziale |
Eeterlikud õlid |
|
LU |
Viande de porc, marque nationale grand-duché de Luxembourg |
Värske liha (ja rups) |
|
LU |
Salaisons fumées, marque nationale grand-duché de Luxembourg |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
LU |
Miel — Marque nationale du Grand-Duché de Luxembourg |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
LU |
Beurre rose — Marque Nationale du Grand-Duché de Luxembourg |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
NL |
Boeren-Leidse met sleutels |
Juust |
|
NL |
Kanterkaas; Kanternagelkaas; Kanterkomijnekaas |
Juust |
|
NL |
Noord-Hollandse Edammer |
Juust |
|
NL |
Noord-Hollandse Gouda |
Juust |
|
NL |
Opperdoezer Ronde |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
NL |
Westlandse druif |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PL |
Bryndza Podhalańska |
Juust |
|
PL |
Oscypek |
Juust |
|
PL |
Wielkopolski ser smażony |
Juust |
|
PL |
Miód wrzosowy z Borów Dolnośląskich |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
PL |
Andruty kaliskie |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
PL |
Rogal świętomarciński |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
PL |
Wiśnia nadwiślanka |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Borrego da Beira |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Borrego de Montemor-o-Novo |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Borrego do Baixo Alentejo |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Borrego do Nordeste Alentejano |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Borrego Serra da Estrela |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Borrego Terrincho |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cabrito da Beira |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cabrito da Gralheira |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cabrito das Terras Altas do Minho |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cabrito de Barroso |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cabrito Transmontano |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carnalentejana |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne Arouquesa |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne Barrosã |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne Cachena da Peneda |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne da Charneca |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne de Bísaro Transmontano; Carne de Porco Transmontano |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne de Bovino Cruzado dos Lameiros do Barroso |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne de Porco Alentejano |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne dos Açores |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne Marinhoa |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne Maronesa |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne Mertolenga |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Carne Mirandesa |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cordeiro Bragançano |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Cordeiro de Barroso; Anho de Barroso; Cordeiro de leite de Barroso |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Vitela de Lafões |
Värske liha (ja rups) |
|
PT |
Alheira de Barroso-Montalegre |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Alheira de Vinhais |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Butelo de Vinhais; Bucho de Vinhais; Chouriço de Ossos de Vinhais |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Cacholeira Branca de Portalegre |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriça de carne de Barroso-Montalegre |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriça de Carne de Vinhais; Linguiça de Vinhais |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriça doce de Vinhais |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriço azedo de Vinhais; Azedo de Vinhais; Chouriço de Pão de Vinhais |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriço de Abóbora de Barroso-Montalegre |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriço de Carne de Estremoz e Borba |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriço de Portalegre |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriço grosso de Estremoz e Borba |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Chouriço Mouro de Portalegre |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Farinheira de Estremoz e Borba |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Farinheira de Portalegre |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Linguiça de Portalegre |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Linguíça do Baixo Alentejo; Chouriço de carne do Baixo Alentejo |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Lombo Branco de Portalegre |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Lombo Enguitado de Portalegre |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Morcela de Assar de Portalegre |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Morcela de Cozer de Portalegre |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Morcela de Estremoz e Borba |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Paia de Estremoz e Borba |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Paia de Lombo de Estremoz e Borba |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Paia de Toucinho de Estremoz e Borba |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Painho de Portalegre |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Paio de Beja |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Presunto de Barrancos |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Presunto de Barroso |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Presunto de Camp Maior e Elvas; Paleta de Campo Maior e Elvas |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Presunto de Santana da Serra; Paleta de Santana da Serra |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Presunto de Vinhais/Presunto Bísaro de Vinhais |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Presunto do Alentejo; Paleta do Alentejo |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Salpicão de Barroso-Montalegre |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Salpicão de Vinhais |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Sangueira de Barroso-Montalegre |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
PT |
Queijo de Azeitão |
Juust |
|
PT |
Queijo de cabra Transmontano |
Juust |
|
PT |
Queijo de Nisa |
Juust |
|
PT |
Queijo do Pico |
Juust |
|
PT |
Queijo mestiço de Tolosa |
Juust |
|
PT |
Queijo Rabaçal |
Juust |
|
PT |
Queijo S. Jorge |
Juust |
|
PT |
Queijo Serpa |
Juust |
|
PT |
Queijo Serra da Estrela |
Juust |
|
PT |
Queijo Terrincho |
Juust |
|
PT |
Queijos da Beira Baixa (Queijo de Castelo Branco, Queijo Amarelo da Beira Baixa, Queijo Picante da Beira Baixa) |
Juust |
|
PT |
Azeite do Alentejo Interior |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
PT |
Mel da Serra da Lousã |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
PT |
Mel da Serra de Monchique |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
PT |
Mel da Terra Quente |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
PT |
Mel das Terras Altas do Minho |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
PT |
Mel de Barroso |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
PT |
Mel do Alentejo |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
PT |
Mel do Parque de Montezinho |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
PT |
Mel do Ribatejo Norte (Serra d'Aire, Albufeira de Castelo de Bode, Bairro, Alto Nabão |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
PT |
Mel dos Açores |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
PT |
Requeijão Serra da Estrela |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
PT |
Azeite de Moura |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
PT |
Azeite de Trás-os-Montes |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
PT |
Azeites da Beira Interior (Azeite da Beira Alta, Azeite da Beira Baixa) |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
PT |
Azeites do Norte Alentejano |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
PT |
Azeites do Ribatejo |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
PT |
Queijo de Évora |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
PT |
Ameixa d'Elvas |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Amêndoa Douro |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Ananás dos Açores/São Miguel |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Anona da Madeira |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Arroz Carolino Lezírias Ribatejanas |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Azeitona de conserva Negrinha de Freixo |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Azeitonas de Conserva de Elvas e Campo Maior |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Batata Doce de Aljezur |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Batata de Trás-os-montes |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Castanha da Terra Fria |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Castanha de Padrela |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Castanha dos Soutos da Lapa |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Castanha Marvão-Portalegre |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Cereja da Cova da Beira |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Cereja de São Julião-Portalegre |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Citrinos do Algarve |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Maçã Bravo de Esmolfe |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Maçã da Beira Alta |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Maçã da Cova da Beira |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Maçã de Alcobaça |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Maçã de Portalegre |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Maracujá dos Açores/S. Miguel |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Pêra Rocha do Oeste |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Pêssego da Cova da Beira |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
PT |
Ovos moles de Aveiro |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
SE |
Svecia |
Juust |
|
SE |
Skånsk spettkaka |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
SI |
Ekstra deviško oljčno olje Slovenske Istre |
Õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
|
SK |
Slovenská bryndza |
Juust |
|
SK |
Slovenská parenica |
Juust |
|
SK |
Slovenský oštiepok |
Juust |
|
SK |
Skalický trdelník |
Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
|
UK |
Isle of Man Manx Loaghtan Lamb |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Orkney beef |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Orkney lamb |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Scotch Beef |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Scotch Lamb |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Shetland Lamb |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Welsh Beef |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Welsh lamb |
Värske liha (ja rups) |
|
UK |
Beacon Fell traditional Lancashire cheese |
Juust |
|
UK |
Bonchester cheese |
Juust |
|
UK |
Buxton blue |
Juust |
|
UK |
Dorset Blue Cheese |
Juust |
|
UK |
Dovedale cheese |
Juust |
|
UK |
Exmoor Blue Cheese |
Juust |
|
UK |
Single Gloucester |
Juust |
|
UK |
Staffordshire Cheese |
Juust |
|
UK |
Swaledale cheese; Swaledale ewes' cheese |
Juust |
|
UK |
Teviotdale Cheese |
Juust |
|
UK |
West Country farmhouse Cheddar cheese |
Juust |
|
UK |
White Stilton cheese; Blue Stilton cheese |
Juust |
|
UK |
Melton Mowbray Pork Pie |
Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
|
UK |
Cornish Clotted Cream |
Muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
|
UK |
Yorkshire Forced Rhubarb |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
UK |
Jersey Royal potatoes |
Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
|
UK |
Arbroath Smokies |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
Scottish Farmed Salmon |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
Whitstable oysters |
Värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
|
UK |
Gloucestershire cider/perry |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
UK |
Herefordshire cider/perry |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
UK |
Worcestershire cider/perry |
Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
|
UK |
Kentish ale and Kentish strong ale |
Õlu |
|
UK |
Rutland Bitter |
Õlu |
|
Moldova Vabariigi põllumajandustooted ja toiduained, v.a veinid, kanged alkohoolsed joogid ja aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud ELis.
[…]
XXX-D LISA
TOODETE GEOGRAAFILISED TÄHISED, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 297 LÕIKES 3 JA ARTIKLI 297 LÕIKES 4
A OSA
ELi veinid, mis on kaitstud Moldova Vabariigis
Liikmesriik |
Kaitstav nimetus |
|
BE |
Côtes de Sambre et Meuse |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BE |
Hagelandse wijn |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BE |
Haspengouwse Wijn |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BE |
Heuvellandse Wijn |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BE |
Vlaamse mousserende kwaliteitswijn |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BE |
Cremant de Wallonie |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BE |
Vin mousseux de qualite de Wallonie |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BE |
Vin de pays des Jardins de Wallonie |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
BE |
Vlaamse landwijn |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
BG |
Асеновград, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Asenovgrad |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Болярово, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Bolyarovo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Болярово, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Brestnik |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Варна, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Varna |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Велики Преслав, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Veliki Preslav |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Видин, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Vidin |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Враца, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Vratsa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Върбица, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Varbitsa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Долината на Струма, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Struma valley |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Драгоево, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Dragoevo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Евксиноград, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Evksinograd |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Ивайловград, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Ivaylovgrad |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Карлово, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Karlovo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Карнобат, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Karnobat |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Ловеч, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Lovech |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Лозицa, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Lozitsa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Лом, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Lom |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Любимец, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Lyubimets |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Лясковец, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Lyaskovets |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Мелник, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Melnik |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Монтана, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Montana |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Нова Загора, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Nova Zagora |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Нови Пазар, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Novi Pazar |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Ново село, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Novo Selo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Оряховица, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Oryahovitsa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Павликени, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Pavlikeni |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Пазарджик, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Pazardjik |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Перущица, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Perushtitsa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Плевен, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Pleven |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Пловдив, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Plovdiv |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Поморие, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Pomorie |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Русе, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Ruse |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Сакар, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Sakar |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Сандански, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Sandanski |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Свищов, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Svishtov |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Септември, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Septemvri |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Славянци, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Slavyantsi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Сливен, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Sliven |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Стамболово, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Stambolovo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Стара Загора, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Stara Zagora |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Сунгурларе, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Sungurlare |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Сухиндол, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Suhindol |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Търговище, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Targovishte |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Хан Крум, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Han Krum |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Хасково, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Haskovo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Хисаря, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Hisarya |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Хърсово, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Harsovo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Черноморски, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Black Sea |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Шивачево, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Shivachevo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Шумен, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Shumen |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Ямбол, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Yambol |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Южно Черноморие, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Southern Black Sea Coast |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
BG |
Дунавска равнина Samaväärne mõiste: Danube Plain |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
BG |
Тракийска низина Samaväärne mõiste: Thracian Lowlands |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
CZ |
Čechy, millele võib järgneda Litoměřická |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
CZ |
Čechy, millele võib järgneda Mělnická |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
CZ |
Morava, millele võib järgneda Mikulovská |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
CZ |
Morava, millele võib järgneda Slovácká |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
CZ |
Morava, millele võib järgneda Velkopavlovická |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
CZ |
Morava, millele võib järgneda Znojemská |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
CZ |
České |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
CZ |
Moravské |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Ahr, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
DE |
Baden, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
DE |
Franken, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
DE |
Hessische Bergstraße, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
DE |
Mittelrhein, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
DE |
Mosel-Saar-Ruwer, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Mosel |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
DE |
Nahe, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
DE |
Pfalz, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
DE |
Rheingau, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
DE |
Rheinhessen, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
DE |
Saale-Unstrut, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
DE |
Sachsen, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
DE |
Württemberg, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
DE |
Ahrtaler |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Badischer |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Bayerischer Bodensee |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Mosel |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Ruwer |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Saar |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Main |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Mecklenburger |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Mitteldeutscher |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Nahegauer |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Pfälzer |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Regensburger |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Rheinburgen |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Rheingauer |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Rheinischer |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Saarländischer |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Sächsischer |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Schwäbischer |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Starkenburger |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Taubertäler |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Brandenburger |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Neckar |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Oberrhein |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Rhein |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Rhein-Neckar |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
DE |
Schleswig-Holsteinischer |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Αγχίαλος Samaväärne mõiste: Anchialos |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Αμύνταιο Samaväärne mõiste: Amynteo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Αρχάνες Samaväärne mõiste: Archanes |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Γουμένισσα Samaväärne mõiste: Goumenissa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Δαφνές Samaväärne mõiste: Dafnes |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Ζίτσα Samaväärne mõiste: Zitsa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Λήμνος Samaväärne mõiste: Lemnos |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Μαντινεία Samaväärne mõiste: Mantinia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας Samaväärne mõiste: Mavrodaphne of Cephalonia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Μαυροδάφνη Πατρών Samaväärne mõiste: Mavrodaphne of Patras |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Μεσενικόλα Samaväärne mõiste: Messenikola |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Μοσχάτος Κεφαλληνίας Samaväärne mõiste: Cephalonia Muscatel |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Μοσχάτος Λήμνου Samaväärne mõiste: Lemnos Muscatel |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Μοσχάτος Πατρών Samaväärne mõiste: Patras Muscatel |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Μοσχάτος Ρίου Πατρών Samaväärne mõiste: Muscat of Rio Patras |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Μοσχάτος Ρόδου Samaväärne mõiste: Rhodes Muscatel |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Νάουσα Samaväärne mõiste: Naoussa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Νεμέα Samaväärne mõiste: Nemea |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Πάρος Samaväärne mõiste: Paros |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Πάτρα Samaväärne mõiste: Patras |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Πεζά Samaväärne mõiste: Peza |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Πλαγιές Μελίτωνα Samaväärne mõiste: Cotes de Meliton |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Ραψάνη Samaväärne mõiste: Rapsani |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Ρόδος Samaväärne mõiste: Rhodes |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Ρομπόλα Κεφαλληνίας Samaväärne mõiste: Robola of Cephalonia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Σάμος Samaväärne mõiste: Samos |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Σαντορίνη Samaväärne mõiste: Santorini |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Σητεία Samaväärne mõiste: Sitia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
GR |
Άβδηρα Samaväärne mõiste: Avdira |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Άγιο Όρος Samaväärne mõiste: Mount Athos/Holy Mountain |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ήπειρος Samaväärne mõiste: Epirus |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ίλιον Samaväärne mõiste: Ilion |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ίσμαρος Samaväärne mõiste: Ismaros |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Αγορά Samaväärne mõiste: Agora |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Αδριανή Samaväärne mõiste: Adriani |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Αιγαίο Πέλαγος Samaväärne mõiste: Aegean Sea |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ανάβυσσος Samaväärne mõiste: Anavyssos |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Αργολίδα Samaväärne mõiste: Argolida |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Αρκαδία Samaväärne mõiste: Arkadia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Αταλάντη Samaväärne mõiste: Atalanti |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Αττική Samaväärne mõiste: Attiki |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Αχαϊα Samaväärne mõiste: Αchaia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Βίλιτσα Samaväärne mõiste: Vilitsa |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Βελβεντός Samaväärne mõiste: Velventos |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Βερντέα Ονομασία κατά παράδοση Ζακύνθου Samaväärne mõiste: Verdea Onomasia kata paradosi Zakinthou |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Γεράνεια Samaväärne mõiste: Gerania |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Γρεβενά Samaväärne mõiste: Grevena |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Δράμα Samaväärne mõiste: Drama |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Δωδεκάνησος Samaväärne mõiste: Dodekanese |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Επανομή Samaväärne mõiste: Epanomi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Εύβοια Samaväärne mõiste: Evia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ηλεία Samaväärne mõiste: Ilia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ημαθία Samaväärne mõiste: Imathia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ηράκλειο Samaväärne mõiste: Heraklion |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Θήβα Samaväärne mõiste: Thebes |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Θαψανά Samaväärne mõiste: Thapsana |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Θεσσαλία Samaväärne mõiste: Thessalia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Θεσσαλονίκη Samaväärne mõiste: Thessaloniki |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Θράκη Samaväärne mõiste: Thrace |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ικαρία Samaväärne mõiste: Ikaria |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ιωάννινα Samaväärne mõiste: Ioannina |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Κάρυστος Samaväärne mõiste: Karystos |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Κέρκυρα Samaväärne mõiste: Corfu |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Κίσαμος Samaväärne mõiste: Kissamos |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Καρδίτσα Samaväärne mõiste: Karditsa |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Καστοριά Samaväärne mõiste: Kastoria |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Κιθαιρώνας Samaväärne mõiste: Kitherona |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Κλημέντι Samaväärne mõiste: Klimenti |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Κνημίδα Samaväärne mõiste: Knimida |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Κοζάνη Samaväärne mõiste: Kozani |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Κορωπί Samaväärne mõiste: Koropi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Κρήτη Samaväärne mõiste: Crete |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Κρανιά Samaväärne mõiste: Krania |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Κραννώνα Samaväärne mõiste: Krannona |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Κυκλάδες Samaväärne mõiste: Cyclades |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Κω Samaväärne mõiste: Κοs |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Κόρινθος Samaväärne mõiste: Korinthos |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Λακωνία Samaväärne mõiste: Lakonia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Λασίθι Samaväärne mõiste: Lasithi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Λετρίνα Samaväärne mõiste: Letrines |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Λευκάδας Samaväärne mõiste: Lefkada |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ληλάντιο Πεδίο Samaväärne mõiste: Lilantio Pedio |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Μέτσοβο Samaväärne mõiste: Metsovo |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Μαγνησία Samaväärne mõiste: Magnissia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Μακεδονία Samaväärne mõiste: Macedonia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Μαντζαβινάτα Samaväärne mõiste: Mantzavinata |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Μαρκόπουλο Samaväärne mõiste: Markopoulo |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Μαρτίνο Samaväärne mõiste: Μartino |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Μεσσηνία Samaväärne mõiste: Messinia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Μετέωρα Samaväärne mõiste: Meteora |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Μεταξάτα Samaväärne mõiste: Metaxata |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Μονεμβασία Samaväärne mõiste: Monemvasia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Νέα Μεσήμβρια Samaväärne mõiste: Nea Messimvria |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Οπούντια Λοκρίδος Samaväärne mõiste: Opountia Lokridos |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Πέλλα Samaväärne mõiste: Pella |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Παγγαίο Samaväärne mõiste: Pangeon |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Παιανία Samaväärne mõiste: Peanea |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Παλλήνη Samaväärne mõiste: Pallini |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Παρνασσός Samaväärne mõiste: Parnasos |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Πελοπόννησος Samaväärne mõiste: Peloponnese |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Πιερία Samaväärne mõiste: Pieria |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Πισάτιδα Samaväärne mõiste: Pisatis |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Πλαγίες Αιγιαλείας Samaväärne mõiste: Slopes of Egialia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Πλαγίες Πάικου Samaväärne mõiste: Slopes of Paiko |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Πλαγιές Αμπέλου Samaväärne mõiste: Slopes of Ambelos |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Πλαγιές Βερτίσκου Samaväärne mõiste: Slopes of Vertiskos |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Πλαγιές Πάρνηθας Samaväärne mõiste: Slopes of Parnitha |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Πλαγιές Πεντελικού Samaväärne mõiste: Slopes of Pendeliko |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Πλαγιές Πετρωτού Samaväärne mõiste: Slopes of Petroto |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Πλαγιές του Αίνου Samaväärne mõiste: Slopes of Enos |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Πυλία Samaväärne mõiste: Pylia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ρετσίνα Αττικής, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Retsina of Attiki |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ρετσίνα Βοιωτίας, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Retsina of Viotia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ρετσίνα Γιάλτρων, millele võib järgneda Εύβοια Samaväärne mõiste: Retsina of Gialtra (Evvia) |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ρετσίνα Ευβοίας, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi Samaväärne mõiste: Retsina of Evvia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ρετσίνα Θηβών, millele võib järgneda Βοιωτία Samaväärne mõiste: Retsina of Thebes (Viotia) |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ρετσίνα Καρύστου, millele võib järgneda Εύβοια Samaväärne mõiste: Retsina of Karystos (Evvia) |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ρετσίνα Κρωπίας või Ρετσίνα Κορωπίου, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Kropia or Retsina of Koropi (Attika) |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ρετσίνα Μαρκοπούλου, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Markopoulo (Attika) |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ρετσίνα Μεγάρων, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Megara (Attika) |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ρετσίνα Μεσογείων, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Mesogia (Attika) |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ρετσίνα Παιανίας või Ρετσίνα Λιοπεσίου, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Peania or Retsina of Liopesi (Attika) |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ρετσίνα Παλλήνης, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Pallini (Attika) |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ρετσίνα Πικερμίου, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Pikermi (Attika) |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ρετσίνα Σπάτων, millele võib järgneda Αττική Samaväärne mõiste: Retsina of Spata (Attika) |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ρετσίνα Χαλκίδας, millele võib järgneda Εύβοια Samaväärne mõiste: Retsina of Halkida (Evvia) |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Ριτσώνα Samaväärne mõiste: Ritsona |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Σέρρες Samaväärne mõiste: Serres |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Σιάτιστα Samaväärne mõiste: Siatista |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Σιθωνία Samaväärne mõiste: Sithonia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Σπάτα Samaväärne mõiste: Spata |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Στερεά Ελλάδα Samaväärne mõiste: Sterea Ellada |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Σύρος Samaväärne mõiste: Syros |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Τεγέα Samaväärne mõiste: Tegea |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Τριφυλία Samaväärne mõiste: Trifilia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Τύρναβος Samaväärne mõiste: Tyrnavos |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Φλώρινα Samaväärne mõiste: Florina |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Χαλικούνα Samaväärne mõiste: Halikouna |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
GR |
Χαλκιδική Samaväärne mõiste: Halkidiki |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Ajaccio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Aloxe-Corton |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace, millele võib järgneda viinamarjasordi nimi ja/või väiksem geograafiline üksus Samaväärne mõiste: Vin d'Alsace |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Altenberg de Bergbieten |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Altenberg de Bergheim |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Altenberg de Wolxheim |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Brand |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Bruderthal |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Eichberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Engelberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Florimont |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Frankstein |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Froehn |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Furstentum |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Geisberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Gloeckelberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Goldert |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Hatschbourg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Hengst |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Kanzlerberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Kastelberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Kessler |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Kirchberg de Barr |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Kirchberg de Ribeauvillé |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Kitterlé |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Mambourg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Mandelberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Marckrain |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Moenchberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Muenchberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Ollwiller |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Osterberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Pfersigberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Pfingstberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Praelatenberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Rangen |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Saering |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Schlossberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Schoenenbourg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Sommerberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Sonnenglanz |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Spiegel |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Sporen |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Steinen |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Steingrubler |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Steinklotz |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Vorbourg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Wiebelsberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgnebWineck-Schlossberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Winzenberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Zinnkoepflé |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele järgneb Zotzenberg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Alsace Grand Cru, millele eelneb Rosacker |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Anjou, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Anjou Coteaux de la Loire, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Anjou Villages, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Anjou-Villages Brissac, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Arbois, millele võib järgneda Pupillin, millele võib järgneda„mousseux” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Auxey-Duresses, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bandol Samaväärne mõiste: Vin de Bandol |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Banyuls, millele võib järgneda„Grand Cru” ja/või „Rancio” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Barsac |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bâtard-Montrachet |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Béarn, millele võib järgneda Bellocq |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Beaujolais, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda„Villages”, millele võib järgneda„Supérieur” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Beaune |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bellet Samaväärne mõiste: Vin de Bellet |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bergerac, millele võib järgneda„sec” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bienvenues-Bâtard-Montrachet |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Blagny, millele võib järgneda Côte de Beaune/Côte de Beaune-Villages |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Blanquette de Limoux |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Blanquette méthode ancestrale |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Blaye |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bonnes-mares |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bonnezeaux, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bordeaux, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé”, „Mousseux” või „supérieur” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bordeaux Côtes de Francs |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bordeaux Haut-Benauge |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourg Samaväärne mõiste: Côtes de Bourg/Bourgeais |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Chitry |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côte Chalonnaise |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côte Saint-Jacques |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côtes d'Auxerre |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côtes du Couchois |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Coulanges-la-Vineuse |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Épineuil |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Hautes Côtes de Beaune |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Hautes Côtes de Nuits |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi La Chapelle Notre-Dame |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Le Chapitre |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Montrecul/Montre-cul/En Montre-Cul |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Vézelay |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”, „Rosé” „ordinaire” või„grand ordinaire” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne aligoté |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgogne passe-tout-grains |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bourgueil |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bouzeron |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Brouilly |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Bugey, millele võib järgneda Cerdon, millele võib eelneda„Vins du”, „Mousseux du”, „Pétillant” või„Roussette du”, või millele järgneb„Mousseux” või„Pétillant”, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Buzet |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Cabardès |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Cabernet d'Anjou, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Cabernet de Saumur, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Cadillac |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Cahors |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Cassis |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Cérons |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Beauroy, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Berdiot, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Beugnons |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Butteaux, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Chapelot, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Chatains, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Chaume de Talvat, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Côte de Bréchain, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Côte de Cuissy |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Côte de Fontenay, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Côte de Jouan, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Côte de Léchet, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Côte de Savant, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Côte de Vaubarousse, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Côte de Prés Girots, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Forêts, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Fourchaume, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda L'Homme mort, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Les Beauregards, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Les Épinottes, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Les Fourneaux, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Les Lys, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Mélinots, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Mont de Milieu, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Montée de Tonnerre |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Montmains, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Morein, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Pied d'Aloup, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Roncières, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Sécher, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Troesmes, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Vaillons, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Vau de Vey, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Vau Ligneau, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Vaucoupin, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Vaugiraut, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Vaulorent, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Vaupulent, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Vaux-Ragons, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis, millele võib järgneda Vosgros, millele võib järgneda„premier cru” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis grand cru, millele võib järgneda Blanchot |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis grand cru, millele võib järgneda Bougros |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis grand cru, millele võib järgneda Grenouilles |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis grand cru, millele võib järgneda Les Clos |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis grand cru, millele võib järgneda Preuses |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis grand cru, millele võib järgneda Valmur |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chablis grand cru, millele võib järgneda Vaudésir |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chambertin |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chambertin-Clos-de-Bèze |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chambolle-Musigny |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Champagne |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chapelle-Chambertin |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Charlemagne |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Charmes-Chambertin |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chassagne-Montrachet, millele võib järgneda Côte de Beaune/Côtes de Beaune-Villages |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Château Grillet |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Château-Chalon |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Châteaumeillant |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Châteauneuf-du-Pape |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Châtillon-en-Diois |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chaume — Premier Cru des coteaux du Layon |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chenas |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chevalier-Montrachet |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Cheverny |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chinon |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chiroubles |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Chorey-les-Beaune, millele võib järgneda Côte de Beaune/Côte de Beaune-Villages |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Clairette de Bellegarde |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Clairette de Die |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Clairette de Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Clos de la Roche |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Clos de Tart |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Clos de Vougeot |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Clos des Lambrays |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Clos Saint-Denis |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Collioure |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Condrieu |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Corbières |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Cornas |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Corse, millele võib järgneda Calvi, millele võib eelneda„Vin de” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Corse, millele võib järgneda Coteaux du Cap Corse, millele võib eelneda„Vin de” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Corse, millele võib järgneda Figari, millele võib eelneda„Vin de” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Corse, millele võib järgneda Porto-Vecchio, millele võib eelneda„Vin de” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Corse, millele võib järgneda Sartène, millele võib eelneda„Vin de” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Corse, millele võib eelneda„Vin de” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Corton |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Corton-Charlemagne |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Costières de Nîmes |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côte de Beaune, millele eelneb väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côte de Beaune-Villages |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côte de Brouilly |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côte de Nuits-villages |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côte roannaise |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côte Rôtie |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux champenois, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux d'Aix-en-Provence |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux d'Ancenis, millele järgneb viinamarjasordi nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux de Die |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux de l'Aubance, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux de Pierrevert |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux de Saumur, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Giennois |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Cabrières |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Coteaux de la Méjanelle/La Méjanelle |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Coteaux de Saint-Christol/Saint-Christol |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Coteaux de Vérargues/Vérargues |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Grès de Montpellier |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda La Clape |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Montpeyroux |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Pic-Saint-Loup |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Quatourze |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Saint-Drézéry |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Saint-Georges-d'Orques |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Saint-Saturnin |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Picpoul-de-Pinet |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Layon, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Layon Chaume, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Loir, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Lyonnais |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Quercy |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Tricastin |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux du Vendômois, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Coteaux varois |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes Canon Fronsac Samaväärne mõiste: Canon Fronsac |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes d'Auvergne, millele võib järgneda Boudes |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes d'Auvergne, millele võib järgneda Chanturgue |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes d'Auvergne, millele võib järgneda Châteaugay |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes d'Auvergne, millele võib järgneda Corent |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes d'Auvergne, millele võib järgneda Madargue |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes de Bergerac |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes de Blaye |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes de Bordeaux Saint-Macaire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes de Castillon |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes de Duras |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes de Millau |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes de Montravel |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes de Provence |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes de Saint-Mont |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes de Toul |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes du Brulhois |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes du Forez |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes du Jura, millele võib järgneda„mousseux” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes du Lubéron |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes du Marmandais |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes du Rhône |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes du Roussillon |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes du Roussillon Villages, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes du Ventoux |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Côtes du Vivarais |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Cour-Cheverny, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Crémant d'Alsace |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Crémant de Bordeaux |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Crémant de Bourgogne |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Crémant de Die |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Crémant de Limoux |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Crémant de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Crémant du Jura |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Crépy |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Criots-Bâtard-Montrachet |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Crozes-Hermitage Samaväärne mõiste: Crozes-Ermitage |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Échezeaux |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Entre-Deux-Mers |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Entre-Deux-Mers-Haut-Benauge |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Faugères |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Brem |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Mareuil |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Pissotte |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Vix |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Fitou |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Fixin |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Fleurie |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Floc de Gascogne |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Fronsac |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Frontignan, millele võib eelneda„Muscat de” või„Vin de” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Fronton |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Gaillac, millele võib järgneda„mousseux” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Gaillac premières côtes |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Gevrey-Chambertin |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Gigondas |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Givry |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Grand Roussillon, millele võib järgneda„Rancio” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Grand-Échezeaux |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Graves, millele võib järgneda„supérieures” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Graves de Vayres |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Griotte-Chambertin |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Gros plant du Pays nantais |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Haut-Médoc |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Haut-Montravel |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Haut-Poitou |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Hermitage Samaväärne mõiste: l'Hermitage/Ermitage/l'Ermitage |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Irancy |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Irouléguy |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Jasnières, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Juliénas |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Jurançon, millele võib järgneda„sec” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
L'Étoile, millele võib järgneda„mousseux” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
La Grande Rue |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Ladoix, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Lalande de Pomerol |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Latricières-Chambertin |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Les Baux de Provence |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Limoux |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Lirac |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Listrac-Médoc |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Loupiac |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Lussac-Saint-Émilion |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Mâcon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda„Supérieur” või„Villages” Samaväärne mõiste: Pinot-Chardonnay-Mâcon |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Macvin du Jura |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Madiran |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Malepère |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Maranges, millele võib järgneda Clos de la Boutière |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Maranges, millele võib järgneda La Croix Moines |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Maranges, millele võib järgneda La Fussière |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Maranges, millele võib järgneda Le Clos des Loyères |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Maranges, millele võib järgneda Le Clos des Rois |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Maranges, millele võib järgneda Les Clos Roussots |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Maranges, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Maranges, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Marcillac |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Margaux |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Marsannay, millele võib järgneda„rosé” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Maury, millele võib järgneda„Rancio” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Mazis-Chambertin |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Mazoyères-Chambertin |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Médoc |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Menetou-Salon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Mercurey |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Meursault, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Minervois |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Minervois-La-Livinière |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Monbazillac |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Montagne Saint-Émilion |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Montagny |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Monthélie, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Montlouis-sur-Loire, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda„mousseux” või„pétillant” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Montrachet |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Montravel |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Morey-Saint-Denis |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Morgon |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Moselle |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Moulin-à-Vent |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Moulis Samaväärne mõiste: Moulis-en-Médoc |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Muscadet, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Muscadet-Coteaux de la Loire, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Muscadet-Côtes de Grandlieu, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Muscadet-Sèvre et Maine, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Muscat de Beaumes-de-Venise |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Muscat de Lunel |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Muscat de Mireval |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Muscat de Saint-Jean-de-Minvervois |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Muscat du Cap Corse |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Musigny |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Néac |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Nuits Samaväärne mõiste: Nuits-Saint-Georges |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Orléans, millele võib järgneda Cléry |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Pacherenc du Vic-Bilh, millele võib järgneda„sec” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Palette |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Patrimonio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Pauillac |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Pécharmant |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Pernand-Vergelesses, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Pessac-Léognan |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Petit Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Pineau des Charentes Samaväärne mõiste: Pineau Charentais |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Pomerol |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Pommard |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Pouilly-Fuissé |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Pouilly-Loché |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Pouilly-sur-Loire, millele võib järgneda Val de Loire Samaväärne mõiste: Blanc Fumé de Pouilly/Pouilly-Fumé |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Pouilly-Vinzelles |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Premières Côtes de Blaye |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Premières Côtes de Bordeaux, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Puisseguin-Saint-Emilion |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Puligny-Montrachet, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Quarts de Chaume, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Quincy, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Rasteau, millele võib järgneda„Rancio” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Régnié |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Reuilly, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Richebourg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Rivesaltes, millele võib järgneda„Rancio”, millele võib eelneda„Muscat” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Romanée (La) |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Romanée Contie |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Romanée Saint-Vivant |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Rosé de Loire, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Rosé des Riceys |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Rosette |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Rosé d'Anjou |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Roussette de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Ruchottes-Chambertin |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Rully |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Sardos |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Amour |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Aubin, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Bris |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Chinian |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Émilion |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Émilion Grand Cru |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Estèphe |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Georges-Saint-Émilion |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Joseph |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Julien |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint Mont |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Nicolas-de-Bourgueil, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Péray, millele võib järgneda„mousseux” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Pourçain |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Romain, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saint-Véran |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Sainte-Croix du Mont |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Sainte-Foy Bordeaux |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Sancerre |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Santenay, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saumur, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda„mousseux” või„pétillant” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saumur-Champigny, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Saussignac |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Sauternes |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Savennières, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Savennières-Coulée de Serrant, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Savennières-Roche-aux-Moines, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Savigny-les-Beaune, millele võib järgneda„Côte de Beaune” või„Côte de Beaune-Villages” Samaväärne mõiste: Savigny |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Seyssel, millele võib järgneda„mousseux” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Tâche (La) |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Tavel |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Touraine, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda„mousseux” või„pétillant” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Touraine Amboise, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Touraine Azay-le-Rideau, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Touraine Mestand, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Touraine Noble Joué, millele võib järgneda Val de Loire |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Tursan |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Vacqueyras |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Valençay |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Vin d'Entraygues et du Fel |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Vin d'Estaing |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Vin de Lavilledieu |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Vin de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda„mousseux” või„pétillant” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Vins du Thouarsais |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Vins Fins de la Côte de Nuits |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Viré-Clessé |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Volnay |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Volnay Santenots |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Vosnes Romanée |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Vougeot |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Vouvray, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda„mousseux” või„pétillant” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
FR |
Agenais |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Aigues |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Ain |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Allier |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Allobrogie |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Alpes de Haute Provence |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Alpes Maritimes |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Alpilles |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Ardèche |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Argens |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Ariège |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Aude |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Aveyron |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Balmes Dauphinoises |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Bénovie |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Bérange |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Bessan |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Bigorre |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Bouches du Rhône |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Bourbonnais |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Calvados |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Cassan |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Cathare |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Caux |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Cessenon |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Cévennes, millele võib järgneda Mont Bouquet |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Charentais, millele võib järgneda Ile d'Oléron |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Charentais, millele võib järgneda Ile de Ré |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Charentais, millele võib järgneda Saint Sornin |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Charente |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Charentes Maritimes |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Cher |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Cité de Carcassonne |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Collines de la Moure |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Collines Rhodaniennes |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Comté de Grignan |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Comté Tolosan |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Comtés Rhodaniens |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Corrèze |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Côte Vermeille |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux Charitois |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux de Bessilles |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux de Cèze |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux de Coiffy |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux de Fontcaude |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux de Glanes |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux de l'Ardèche |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux de la Cabrerisse |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux de Laurens |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux de l'Auxois |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux de Miramont |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux de Montélimar |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux de Murviel |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux de Narbonne |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux de Peyriac |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux de Tannay |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux des Baronnies |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux du Cher et de l'Arnon |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux du Grésivaudan |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux du Libron |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux du Littoral Audois |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux du Pont du Gard |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux du Salagou |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux du Verdon |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux d'Enserune |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux et Terrasses de Montauban |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Coteaux Flaviens |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Côtes Catalanes |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Côtes de Ceressou |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Côtes de Gascogne |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Côtes de Lastours |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Côtes de Meuse |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Côtes de Montestruc |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Côtes de Pérignan |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Côtes de Prouilhe |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Côtes de Thau |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Côtes de Thongue |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Côtes du Brian |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Côtes du Condomois |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Côtes du Tarn |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Côtes du Vidourle |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Creuse |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Cucugnan |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Deux-Sèvres |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Dordogne |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Doubs |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Drôme |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Duché d'Uzès |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Franche-Comté, millele võib järgneda Coteaux de Champlitte |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Gard |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Gers |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Haute Vallée de l'Orb |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Haute Vallée de l'Aude |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Haute-Garonne |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Haute-Marne |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Haute-Saône |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Haute-Vienne |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Hauterive, millele võib järgneda Coteaux du Termenès |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Hauterive, millele võib järgneda Côtes de Lézignan |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Hauterive, millele võib järgneda Val d'Orbieu |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Hautes-Alpes |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Hautes-Pyrénées |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Hauts de Badens |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Hérault |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Île de Beauté |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Indre |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Indre et Loire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Isère |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Landes |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Loir et Cher |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Loire-Atlantique |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Loiret |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Lot |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Lot et Garonne |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Maine et Loire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Maures |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Méditerranée |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Meuse |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Mont Baudile |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Mont-Caume |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Monts de la Grage |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Nièvre |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Oc |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Périgord, millele võib järgneda Vin de Domme |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Petite Crau |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Principauté d'Orange |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Puy de Dôme |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Pyrénées Orientales |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Pyrénées-Atlantiques |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Sables du Golfe du Lion |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Saint-Guilhem-le-Désert |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Sainte Baume |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Sainte Marie la Blanche |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Saône et Loire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Sarthe |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Seine et Marne |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Tarn |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Tarn et Garonne |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Terroirs Landais, millele võib järgneda Coteaux de Chalosse |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Terroirs Landais, millele võib järgneda Côtes de L'Adour |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Terroirs Landais, millele võib järgneda Sables de l'Océan |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Terroirs Landais, millele võib järgneda Sables Fauves |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Thézac-Perricard |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Torgan |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Urfé |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Val de Cesse |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Val de Dagne |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Val de Loire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Val de Montferrand |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Vallée du Paradis |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Var |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Vaucluse |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Vaunage |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Vendée |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Vicomté d'Aumelas |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Vienne |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Vistrenque |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
FR |
Yonne |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Aglianico del Taburno Samaväärne mõiste: Taburno |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Aglianico del Vulture |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Albana di Romagna |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Albugnano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Alcamo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Aleatico di Gradoli |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Aleatico di Puglia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Alezio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Alghero |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Alta Langa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Alto Adige, millele järgneb Colli di Bolzano Samaväärne mõiste: Südtiroler Bozner Leiten |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Alto Adige, millele järgneb Meranese di collina Samaväärne mõiste: Alto Adige Meranese/Südtirol Meraner Hügel/Südtirol Meraner |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Alto Adige, millele järgneb Santa Maddalena Samaväärne mõiste: Südtiroler St.Magdalener |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Alto Adige, millele järgneb Terlano Samaväärne mõiste: Südtirol Terlaner |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Alto Adige, millele järgneb Valle Isarco Samaväärne mõiste: Südtiroler Eisacktal/Eisacktaler |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Alto Adige, millele järgneb Valle Venosta Samaväärne mõiste: Südtirol Vinschgau |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Alto Adige Samaväärne mõiste: dell'Alto Adige/Südtirol/Südtiroler |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Alto Adige or dell'Alto Adige, millele võib järgneda Bressanone Samaväärne mõiste: dell'Alto Adige Südtirol või Südtiroler Brixner |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Alto Adige or dell'Alto Adige, millele võib järgneda Burgraviato Samaväärne mõiste: dell'Alto Adige Südtirol või Südtiroler Buggrafler |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Ansonica Costa dell'Argentario |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Aprilia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Arborea |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Arcole |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Assisi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Asti, millele võib järgneda„spumante” või eelneda„Moscato d'” |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Atina |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Aversa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Bagnoli di Sopra Samaväärne mõiste: Bagnoli |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Barbaresco |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Barbera d'Alba |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Barbera d'Asti, millele võib järgneda Colli Astiani o Astiano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Barbera d'Asti, millele võib järgneda Nizza |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Barbera d'Asti, millele võib järgneda Tinella |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Barbera del Monferrato |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Barbera del Monferrato Superiore |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Barco Reale di Carmignano Samaväärne mõiste: Rosato di Carmignano/Vin santo di Carmignano/Vin Santo di Carmignano occhio di pernice |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Bardolino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Bardolino Superiore |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Barolo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Bianchello del Metauro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Bianco Capena |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Bianco dell'Empolese |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Bianco della Valdinievole |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Bianco di Custoza Samaväärne mõiste: Custoza |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Bianco di Pitigliano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Bianco Pisano di San Torpè |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Biferno |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Bivongi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Boca |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Bolgheri, millele võib järgneda Sassicaia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Bosco Eliceo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Botticino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Brachetto d'Acqui Samaväärne mõiste: Acqui |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Bramaterra |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Breganze |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Brindisi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Brunello di Montalcino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cacc'e' mmitte di Lucera |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cagnina di Romagna |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Campi Flegrei |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Campidano di Terralba Samaväärne mõiste: Terralba |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Canavese |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Candia dei Colli Apuani |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Capo Ferrato |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Jerzu |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Oliena/Nepente di Oliena |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Capalbio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Capri |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Capriano del Colle |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Carema |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Carignano del Sulcis |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Carmignano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Carso |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Castel del Monte |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Castel San Lorenzo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Casteller |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Castelli Romani |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cellatica |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cerasuolo di Vittoria |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cerveteri |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cesanese del Piglio Samaväärne mõiste: Piglio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cesanese di Affile Samaväärne mõiste: Affile |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cesanese di Olevano Romano Samaväärne mõiste: Olevano Romano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Chianti, millele võib järgneda Colli Aretini |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Chianti, millele võib järgneda Colli Fiorentini |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Chianti, millele võib järgneda Colli Senesi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Chianti, millele võib järgneda Colline Pisane |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Chianti, millele võib järgneda Montalbano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Chianti, millele võib järgneda Montespertoli |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Chianti, millele võib järgneda Rufina |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Chianti Classico |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cilento |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cinque Terre, millele võib järgneda Costa da Posa Samaväärne mõiste: Cinque Terre Sciacchetrà |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cinque Terre, millele võib järgneda Costa de Campu Samaväärne mõiste: Cinque Terre Sciacchetrà |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cinque Terre, millele võib järgneda Costa de Sera Samaväärne mõiste: Cinque Terre Sciacchetrà |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Circeo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cirò |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cisterna d'Asti |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Albani |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Altotiberini |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Amerini |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Asolani — Prosecco Samaväärne mõiste: Asolo- Prosecco |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Berici |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Oliveto |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Riosto |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline Marconiane |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Bolognesi, millele võib järgneda Monte San Pietro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Bolognesi, millele võib järgneda Serravalle |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Bolognesi, millele võib järgneda Terre di Montebudello |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Bolognesi, millele võib järgneda Zola Predosa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Bolognesi, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Bolognesi Classico — Pignoletto |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli d'Imola |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli del Trasimeno Samaväärne mõiste: Trasimeno |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli dell'Etruria Centrale |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli della Sabina |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli di Conegliano, millele võib järgneda Fregona |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli di Conegliano, millele võib järgneda Refrontolo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli di Faenza |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli di Luni |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli di Parma |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli di Rimini |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli di Scandiano e di Canossa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Etruschi Viterbesi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Euganei |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Lanuvini |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Maceratesi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Martani |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Cialla |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Rosazzo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Schiopettino di Prepotto |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Orientali del Friuli Picolit, millele võib järgneda Cialla |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Perugini |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Pesaresi, millele võib järgneda Focara |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Pesaresi, millele võib järgneda Roncaglia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Piacentini, millele võib järgneda Gutturnio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Piacentini, millele võib järgneda Monterosso Val d'Arda |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Piacentini, millele võib järgneda Val Trebbia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Piacentini, millele võib järgneda Valnure |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Piacentini, millele võib järgneda Vigoleno |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Romagna centrale |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colli Tortonesi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Collina Torinese |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colline di Levanto |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colline Joniche Tarantine |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colline Lucchesi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colline Novaresi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Colline Saluzzesi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Collio Goriziano Samaväärne mõiste: Collio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Conegliano — Valdobbiadene, millele võib järgneda Cartizze Samaväärne mõiste: Conegliano or Valdobbiadene |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cònero |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Contea di Sclafani |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Contessa Entellina |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Controguerra |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Copertino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cori |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cortese dell'Alto Monferrato |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Corti Benedettine del Padovano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Cortona |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Costa d'Amalfi, millele võib järgneda Furore |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Costa d'Amalfi, millele võib järgneda Ravello |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Costa d'Amalfi, millele võib järgneda Tramonti |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Coste della Sesia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Curtefranca |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Delia Nivolelli |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Dolcetto d'Acqui |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Dolcetto d'Alba |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Dolcetto d'Asti |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Dolcetto delle Langhe Monregalesi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Dolcetto di Diano d'Alba Samaväärne mõiste: Diano d'Alba |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Dolcetto di Dogliani |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Dolcetto di Dogliani Superiore Samaväärne mõiste: Dogliani |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Dolcetto di Ovada Samaväärne mõiste: Dolcetto d'Ovada |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Dolcetto di Ovada Superiore or Ovada |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Donnici |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Elba |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Eloro, millele võib järgneda Pachino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Erbaluce di Caluso Samaväärne mõiste: Caluso |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Erice |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Esino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Est!Est!!Est!!! di Montefiascone |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Etna |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Falerio dei Colli Ascolani Samaväärne mõiste: Falerio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Falerno del Massico |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Fara |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Faro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Fiano di Avellino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Franciacorta |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Frascati |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Freisa d'Asti |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Freisa di Chieri |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Friuli Annia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Friuli Aquileia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Friuli Grave |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Friuli Isonzo Samaväärne mõiste: Isonzo del Friuli |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Friuli Latisana |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Gabiano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Galatina |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Galluccio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Gambellara |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Garda |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Garda Colli Mantovani |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Gattinara |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Gavi Samaväärne mõiste: Cortese di Gavi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Genazzano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Ghemme |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Gioia del Colle |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Girò di Cagliari |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Golfo del Tigullio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Gravina |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Greco di Bianco |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Greco di Tufo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Grignolino d'Asti |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Grignolino del Monferrato Casalese |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Guardia Sanframondi Samaväärne mõiste: Guardiolo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
I Terreni di San Severino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Irpinia, millele võib järgneda Campi Taurasini |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Ischia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Lacrima di Morro Samaväärne mõiste: Lacrima di Morro d'Alba |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Lago di Caldaro Samaväärne mõiste: Caldaro/Kalterer/Kalterersee |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Lago di Corbara |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Lambrusco di Sorbara |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Lambrusco Grasparossa di Castelvetro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda Oltre Po Mantovano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda Viadanese-Sabbionetano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Lambrusco Salamino di Santa Croce |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Lamezia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Langhe |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Lessona |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Leverano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Lison-Pramaggiore |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Lizzano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Loazzolo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Locorotondo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Lugana |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Malvasia delle Lipari |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Malvasia di Bosa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Malvasia di Cagliari |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Malvasia di Casorzo d'Asti Samaväärne mõiste: Cosorzo/Malvasia di Cosorzo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Malvasia di Castelnuovo Don Bosco |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Mamertino di Milazzo Samaväärne mõiste: Mamertino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Mandrolisai |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Marino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Marsala |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Martina Samaväärne mõiste: Martina Franca |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Matino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Melissa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Menfi, millele võib järgneda Bonera |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Menfi, millele võib järgneda Feudo dei Fiori |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Merlara |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Molise Samaväärne mõiste: del Molise |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Monferrato, millele võib järgneda Casalese |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Monica di Cagliari |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Monica di Sardegna |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Monreale |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Montecarlo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Montecompatri-Colonna Samaväärne mõiste: Montecompatri/Colonna |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Montecucco |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Montefalco |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Montefalco Sagrantino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Montello e Colli Asolani |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Montepulciano d'Abruzzo, millele võib järgneda Casauria/Terre di Casauria |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Montepulciano d'Abruzzo, millele võib järgneda Terre dei Vestini |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Montepulciano d'Abruzzo, millele võib järgneda Colline Teramane |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Monteregio di Massa Marittima |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Montescudaio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Monti Lessini Samaväärne mõiste: Lessini |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Morellino di Scansano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Moscadello di Montalcino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Moscato di Cagliari |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Moscato di Pantelleria Samaväärne mõiste: Passito di Pantelleria/Pantelleria |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Moscato di Sardegna, millele võib järgneda Gallura |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Moscato di Sardegna, millele võib järgneda Tempio Pausania |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Moscato di Sardegna, millele võib järgneda Tempo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Moscato di Siracusa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Moscato di Sorso-Sennori Samaväärne mõiste: Moscato di Sorso/Moscato di Sennori |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Moscato di Trani |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Nardò |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Nasco di Cagliari |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Nebbiolo d'Alba |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Nettuno |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Noto |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Nuragus di Cagliari |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Offida |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Oltrepò Pavese |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Orcia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Orta Nova |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Orvieto |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Ostuni |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Pagadebit di Romagna, millele võib järgneda Bertinoro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Parrina |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Gragnano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Lettere |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Sorrento |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Pentro di Isernia Samaväärne mõiste: Pentro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Pergola |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Piemonte |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Pietraviva |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Pinerolese |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Pollino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Pomino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Pornassio Samaväärne mõiste: Ormeasco di Pornassio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Primitivo di Manduria |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Prosecco |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Ramandolo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Recioto di Gambellara |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Recioto di Soave |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Reggiano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Reno |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Riesi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Riviera del Brenta |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Riviera del Garda Bresciano Samaväärne mõiste: Garda Bresciano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Riviera ligure di ponente, millele võib järgneda Albenga/Albengalese |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Riviera ligure di ponente, millele võib järgneda Finale/Finalese |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Riviera ligure di ponente, millele võib järgneda Riviera dei Fiori |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Roero |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Romagna Albana spumante |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Rossese di Dolceacqua Samaväärne mõiste: Dolceacqua |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Rosso Barletta |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Rosso Canosa, millele võib järgneda Canusium |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Rosso Conero |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Rosso di Cerignola |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Rosso di Montalcino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Rosso di Montepulciano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Rosso Orvietano Samaväärne mõiste: Orvietano Rosso |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Rosso Piceno |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Rubino di Cantavenna |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Ruchè di Castagnole Monferrato |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Salaparuta |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Salice Salentino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Sambuca di Sicilia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
San Colombano al Lambro Samaväärne mõiste: San Colombano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
San Gimignano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
San Ginesio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
San Martino della Battaglia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
San Severo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
San Vito di Luzzi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Sangiovese di Romagna |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Sannio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Sant'Agata de' Goti Samaväärne mõiste: Sant'Agata dei Goti |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Sant'Anna di Isola Capo Rizzuto |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Sant'Antimo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Santa Margherita di Belice |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Sardegna Semidano, millele võib järgneda Mogoro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Savuto |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Scanzo Samaväärne mõiste: Moscato di Scanzo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Scavigna |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Sciacca |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Serrapetrona |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Sforzato di Valtellina Samaväärne mõiste: Sfursat di Valtellina |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Sizzano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Soave, millele võib järgneda Colli Scaligeri |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Soave Superiore |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Solopaca |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Sovana |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Squinzano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Strevi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Tarquinia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Taurasi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Teroldego Rotaliano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Terracina Samaväärne mõiste: Moscato di Terracina |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Terratico di Bibbona, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Terre dell'Alta Val d'Agri |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Terre di Casole |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Terre Tollesi Samaväärne mõiste: Tullum |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Torgiano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Torgiano rosso riserva |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Trebbiano d'Abruzzo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Trebbiano di Romagna |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Trentino, millele võib järgneda Isera/d'Isera |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Trentino, millele võib järgneda Sorni |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Trentino, millele võib järgneda Ziresi/dei Ziresi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Trento |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Val d'Arbia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Val di Cornia, millele võib järgneda Suvereto |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Val Polcèvera, millele võib järgneda Coronata |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valcalepio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valdadige, millele võib järgneda Terra dei Forti Samaväärne mõiste: Etschtaler |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valdadige Terradeiforti Samaväärne mõiste: Terradeiforti Valdadige |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valdichiana |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valle d'Aosta, millele võib järgneda Arnad-Montjovet Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valle d'Aosta, millele võib järgneda Blanc de Morgex et de la Salle Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valle d'Aosta, millele võib järgneda Chambave Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valle d'Aosta, millele võib järgneda Donnas Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valle d'Aosta, millele võib järgneda Enfer d'Arvier Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valle d'Aosta, millele võib järgneda Nus Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valle d'Aosta, millele võib järgneda Torrette Samaväärne mõiste: Vallée d'Aoste |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valpolicella, millele võib järgneda Valpantena |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valsusa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valtellina Superiore, millele võib järgneda Grumello |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valtellina Superiore, millele võib järgneda Inferno |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valtellina Superiore, millele võib järgneda Maroggia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valtellina Superiore, millele võib järgneda Sassella |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Valtellina Superiore, millele võib järgneda Valgella |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Velletri |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Verbicaro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Verdicchio dei Castelli di Jesi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Verdicchio di Matelica |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Verduno Pelaverga Samaväärne mõiste: Verduno |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Vermentino di Gallura |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Vermentino di Sardegna |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Vernaccia di Oristano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Vernaccia di San Gimignano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Vernaccia di Serrapetrona |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Vesuvio |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Vicenza |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Vignanello |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Vin Santo del Chianti |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Vin Santo del Chianti Classico |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Vin Santo di Montepulciano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Vini del Piave Samaväärne mõiste: Piave |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Vino Nobile di Montepulciano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Vittoria |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Zagarolo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
IT |
Allerona |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Alta Valle della Greve |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Alto Livenza |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Alto Mincio |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Alto Tirino |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Arghillà |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Barbagia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Basilicata |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Benaco bresciano |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Beneventano |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Bergamasca |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Bettona |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Bianco del Sillaro Samaväärne mõiste: Sillaro |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Bianco di Castelfranco Emilia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Calabria |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Camarro |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Campania |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Cannara |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Civitella d'Agliano |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Colli Aprutini |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Colli Cimini |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Colli del Limbara |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Colli del Sangro |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Colli della Toscana centrale |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Colli di Salerno |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Colli Trevigiani |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Collina del Milanese |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Colline di Genovesato |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Colline Frentane |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Colline Pescaresi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Colline Savonesi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Colline Teatine |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Condoleo |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Conselvano |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Costa Viola |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Daunia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Del Vastese Samaväärne mõiste: Histonium |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Delle Venezie |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Dugenta |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Emilia Samaväärne mõiste: Dell'Emilia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Epomeo |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Esaro |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Fontanarossa di Cerda |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Forlì |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Fortana del Taro |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Frusinate Samaväärne mõiste: del Frusinate |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Golfo dei Poeti La Spezia Samaväärne mõiste: Golfo dei Poeti |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Grottino di Roccanova |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Isola dei Nuraghi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Lazio |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Lipuda |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Locride |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Marca Trevigiana |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Marche |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Maremma Toscana |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Marmilla |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Mitterberg tra Cauria e Tel Samaväärne mõiste: Mitterberg/Mitterberg zwischen Gfrill und Toll |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Modena Samaväärne mõiste: Provincia di Modena/di Modena |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Montecastelli |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Montenetto di Brescia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Murgia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Narni |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Nurra |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Ogliastra |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Osco Samaväärne mõiste: Terre degli Osci |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Paestum |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Palizzi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Parteolla |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Pellaro |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Planargia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Pompeiano |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Provincia di Mantova |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Provincia di Nuoro |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Provincia di Pavia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Provincia di Verona Samaväärne mõiste: Veronese |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Puglia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Quistello |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Ravenna |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Roccamonfina |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Romangia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Ronchi di Brescia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Ronchi Varesini |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Rotae |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Rubicone |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Sabbioneta |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Salemi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Salento |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Salina |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Scilla |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Sebino |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Sibiola |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Sicilia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Spello |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Tarantino |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Terrazze Retiche di Sondrio |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Terre Aquilane Samaväärne mõiste: Terre dell'Aquila |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Terre del Volturno |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Terre di Chieti |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Terre di Veleja |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Terre Lariane |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Tharros |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Toscano Samaväärne mõiste: Toscana |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Trexenta |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Umbria |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Val di Magra |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Val di Neto |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Val Tidone |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Valcamonica |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Valdamato |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Vallagarina |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Valle Belice |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Valle d'Itria |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Valle del Crati |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Valle del Tirso |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Valle Peligna |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Valli di Porto Pino |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Veneto |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Veneto Orientale |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Venezia Giulia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
IT |
Vigneti delle Dolomiti Samaväärne mõiste: Weinberg Dolomiten |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
CY |
Βουνί Παναγιάς — Αμπελίτη Samaväärne mõiste: Vouni Panayia — Ampelitis |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
CY |
Κουμανδαρία Samaväärne mõiste: Commandaria |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
CY |
Κρασοχώρια Λεμεσού, millele võib järgneda Αφάμης Samaväärne mõiste: Krasohoria Lemesou — Afames |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
CY |
Κρασοχώρια Λεμεσού, millele võib järgneda Λαόνα Samaväärne mõiste: Krasohoria Lemesou — Laona |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
CY |
Λαόνα Ακάμα Samaväärne mõiste: Laona Akama |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
CY |
Πιτσιλιά Samaväärne mõiste: Pitsilia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
CY |
Λάρνακα Samaväärne mõiste: Larnaka |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
CY |
Λεμεσός Samaväärne mõiste: Lemesos |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
CY |
Λευκωσία Samaväärne mõiste: Lefkosia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
CY |
Πάφος Samaväärne mõiste: Pafos |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
LU |
Crémant du Luxembourg |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
LU |
Moselle luxembourgeoise, millele järgneb Ahn/Assel/Bech-Kleinmacher/Born/Bous/Bumerange/Canach/Ehnen/Ellingen/Elvange/Erpeldingen/Gostingen/Greveldingen/Grevenmacher, millele järgneb Appellation contrôlée |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
LU |
Moselle luxembourgeoise, millele järgneb Lenningen/Machtum/Mechtert/Moersdorf/Mondorf/Niederdonven/Oberdonven/Oberwormelding/Remich/Rolling/Rosport/Stadtbredimus, millele järgneb Appellation contrôlée |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
LU |
Moselle luxembourgeoise, millele järgneb Remerschen/Remich/Schengen/Schwebsingen/Stadtbredimus/Trintingen/Wasserbilig/Wellenstein/Wintringen or Wormeldingen, millele järgneb Appellation contrôlée |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
LU |
Moselle luxembourgeoise, millele järgneb viinamarjasordi nimi, millele järgneb Appellation contrôlée |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Ászár-Neszmélyi borvidék, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Badacsonyi, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Balaton |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Balaton-felvidéki, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Balatonboglári, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Balatonfüred-Csopaki borvidék, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Balatoni |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Bükk, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Csongrád, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Debrői Hárslevelű |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Duna |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Egri Bikavér |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Egri Bikavér Superior |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Egr, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Etyek-Buda, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Hajós-Baja, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Izsáki Arany Sárfehér |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Kunság, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Mátra, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Mór, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Nagy-Somló, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Pannonhalma, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Pécs, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Somlói |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Somlói Arany |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Somlói Nászéjszakák Bora |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Sopron, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Szekszárd, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Tokaj, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Tolna, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Villány, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Villányi védett eredetű classicus |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Zala, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Egerszóláti Olaszrizling |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Káli |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Neszmély, millele võib järgneda alampiirkonna, haldusüksuse või koha nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Pannon |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Tihany |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
HU |
Alföldi, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
HU |
Balatonmelléki, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
HU |
Dél-alföldi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
HU |
Dél-dunántúli |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
HU |
Duna melléki |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
HU |
Duna-Tisza közi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
HU |
Dunántúli |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
HU |
Észak-dunántúli |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
HU |
Felső-magyarországi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
HU |
Nyugat-dunántúli |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
HU |
Tisza melléki |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
HU |
Tisza völgyi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
HU |
Zempléni |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
MT |
Gozo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
MT |
Malta |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
MT |
Maltese Islands |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
NL |
Drenthe |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
NL |
Flevoland |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
NL |
Friesland |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
NL |
Gelderland |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
NL |
Groningen |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
NL |
Limburg |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
NL |
Noord Brabant |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
NL |
Noord Holland |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
NL |
Overijssel |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
NL |
Utrecht |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
NL |
Zeeland |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
NL |
Zuid Holland |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
AT |
Burgenland, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Carnuntum, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Donauland, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Kamptal, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Kärnten, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Kremstal, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Leithaberg, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Mittelburgenland, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Neusiedlersee, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Neusiedlersee-Hügelland, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Niederösterreich, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Oberösterreich, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Salzburg, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Steiermark, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Süd-Oststeiermark, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Südburgenland, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Südsteiermark, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Thermenregion, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Tirol, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Traisental, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Vorarlberg, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Wachau, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Wagram, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Weinviertel, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Weststeiermark, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Wien, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
AT |
Bergland |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
AT |
Steierland |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
AT |
Weinland |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
AT |
Wien |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Alenquer |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Alentejo, millele võib järgneda Borba |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Alentejo, millele võib järgneda Évora |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Alentejo, millele võib järgneda Granja-Amareleja |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Alentejo, millele võib järgneda Moura |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Alentejo, millele võib järgneda Portalegre |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Alentejo, millele võib järgneda Redondo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Alentejo, millele võib järgneda Reguengos |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Alentejo, millele võib järgneda Vidigueira |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Arruda |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Bairrada |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Beira Interior, millele võib järgneda Castelo Rodrigo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Beira Interior, millele võib järgneda Cova da Beira |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Beira Interior, millele võib järgneda Pinhel |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Biscoitos |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Bucelas |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Carcavelos |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Colares |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Dão, millele võib järgneda Alva |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Dão, millele võib järgneda Besteiros |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Dão, millele võib järgneda Castendo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Dão, millele võib järgneda Serra da Estrela |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Dão, millele võib järgneda Silgueiros |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Dão, millele võib järgneda Terras de Azurara |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Dão, millele võib järgneda Terras de Senhorim |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Dão Nobre |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Douro, millele võib järgneda Baixo Corgo Samaväärne mõiste: Vinho do Douro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Douro, millele võib järgneda Cima Corgo Samaväärne mõiste: Vinho do Douro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Douro, millele võib järgneda Douro Superior Samaväärne mõiste: Vinho do Douro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Encostas d'Aire, millele võib järgneda Alcobaça |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Encostas d'Aire, millele võib järgneda Ourém |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Graciosa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Lafões |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Lagoa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Lagos |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Madeirense |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Madeira Samaväärne mõiste: Madera/Vinho da Madeira/Madeira Weine/Madeira Wine/Vin de Madère/Vino di Madera/Madeira Wijn |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Moscatel de Setúbal |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Moscatel do Douro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Óbidos |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Porto Samaväärne mõiste: Oporto/Vinho do Porto/Vin de Porto/Port/Port Wine/Portwein/Portvin/Portwijn |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Palmela |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Pico |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Portimão |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Ribatejo, millele võib järgneda Almeirim |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Ribatejo, millele võib järgneda Cartaxo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Ribatejo, millele võib järgneda Chamusca |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Ribatejo, millele võib järgneda Coruche |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Ribatejo, millele võib järgneda Santarém |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Ribatejo, millele võib järgneda Tomar |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Setúbal |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Setúbal Roxo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Tavira |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Távora-Varosa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Torres Vedras |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Trás-os-Montes, millele võib järgneda Chaves |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Trás-os-Montes, millele võib järgneda Planalto Mirandês |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Trás-os-Montes, millele võib järgneda Valpaços |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Vinho do Douro, millele võib järgneda Baixo Corgo Samaväärne mõiste: Douro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Vinho do Douro, millele võib järgneda Cima Corgo Samaväärne mõiste: Douro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Vinho do Douro, millele võib järgneda Douro Superior Samaväärne mõiste: Douro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Vinho Verde, millele võib järgneda Amarante |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Vinho Verde, millele võib järgneda Ave |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Vinho Verde, millele võib järgneda Baião |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Vinho Verde, millele võib järgneda Basto |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Vinho Verde, millele võib järgneda Cávado |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Vinho Verde, millele võib järgneda Lima |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Vinho Verde, millele võib järgneda Monção e Melgaço |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Vinho Verde, millele võib järgneda Paiva |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Vinho Verde, millele võib järgneda Sousa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Vinho Verde Alvarinho |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Vinho Verde Alvarinho Espumante |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
PT |
Lisboa, millele võib järgneda Alta Estremadura |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Lisboa, millele võib järgneda Estremadura |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Península de Setúbal |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Tejo |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Vinho Espumante Beiras, millele võib järgneda Beira Alta |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Vinho Espumante Beiras, millele võib järgneda Beira Litoral |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Vinho Espumante Beiras, millele võib järgneda Terras de Sicó |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Vinho Licoroso Algarve |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Vinho Regional Açores |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Vinho Regional Alentejano |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Vinho Regional Algarve |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Vinho Regional Beiras, millele võib järgneda Beira Alta |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Vinho Regional Beiras, millele võib järgneda Beira Litoral |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Vinho Regional Beiras, millele võib järgneda Terras de Sicó |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Vinho Regional Duriense |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Vinho Regional Minho |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Vinho Regional Terras do Sado |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Vinho Regional Terras Madeirenses |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
PT |
Vinho Regional Transmontano |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Aiud, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Alba Iulia, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Babadag, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Banat, millele võib järgneda Dealurile Tirolului |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Banat, millele võib järgneda Moldova Nouă |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Banat, millele võib järgneda Silagiu |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Banu Mărăcine, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Bohotin, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Cernăteşti — Podgoria, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Coteşti, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Cotnari |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Crişana, millele võib järgneda Biharia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Crişana, millele võib järgneda Diosig |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Crişana, millele võib järgneda Şimleu Silvaniei |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Dealu Bujorului, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Dealu Mare, millele võib järgneda Boldeşti |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Dealu Mare, millele võib järgneda Breaza |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Dealu Mare, millele võib järgneda Ceptura |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Dealu Mare, millele võib järgneda Merei |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Dealu Mare, millele võib järgneda Tohani |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Dealu Mare, millele võib järgneda Urlaţi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Dealu Mare, millele võib järgneda Valea Călugărească |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Dealu Mare, millele võib järgneda Zoreşti |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Drăgăşani, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Huşi, millele võib järgneda Vutcani |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Iana, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Iaşi, millele võib järgneda Bucium |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Iaşi, millele võib järgneda Copou |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Iaşi, millele võib järgneda Uricani |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Lechinţa, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Mehedinţi, millele võib järgneda Corcova |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Mehedinţi, millele võib järgneda Golul Drâncei |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Mehedinţi, millele võib järgneda Oreviţa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Mehedinţi, millele võib järgneda Severin |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Mehedinţi, millele võib järgneda Vânju Mare |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Miniş, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Murfatlar, millele võib järgneda Cernavodă |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Murfatlar, millele võib järgneda Medgidia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Nicoreşti, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Odobeşti, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Oltina, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Panciu, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Pietroasa, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Recaş, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Sâmbureşti, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Sarica Niculiţel, millele võib järgneda Tulcea |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Sebeş — Apold, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Segarcea, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Ştefăneşti, millele võib järgneda Costeşti |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Târnave, millele võib järgneda Blaj |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Târnave, millele võib järgneda Jidvei |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Târnave, millele võib järgneda Mediaş |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
RO |
Colinele Dobrogei, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Dealurile Crişanei, millele võib järgneda allregiooni nimi |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Dealurile Covurluiului |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Dealurile Hârlăului |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Dealurile Huşilor |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Dealurile Huşilor |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Dealurile Tutovei |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Dealurile Moldovei või, vastavalt juhtumile Terasele Siretului |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Dealurile Moldovei |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Dealurile Munteniei |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Dealurile Olteniei |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Dealurile Sătmarului |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Dealurile Transilvaniei |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Dealurile Vrancei |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Dealurile Zarandului |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Terasele Dunării |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Viile Caraşului |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
RO |
Viile Timişului |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
SI |
Bela krajina, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SI |
Belokranjec, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SI |
Bizeljsko-Sremič, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi Samaväärne mõiste: Sremič-Bizeljsko |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SI |
Bizeljčan, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SI |
Cviček, Dolenjska, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SI |
Dolenjska, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SI |
Goriška Brda, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi Samaväärne mõiste: Brda |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SI |
Kras, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SI |
Metliška črnina, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SI |
Prekmurje, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi Samaväärne mõiste: Prekmurčan |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SI |
Slovenska Istra, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SI |
Štajerska Slovenija, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SI |
Teran, Kras, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SI |
Vipavska dolina, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi Samaväärne mõiste: Vipava, Vipavec, Vipavčan |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SI |
Podravje, millele võib järgneda väljend „mlado vino”, nimesid võib kasutada ka omadussõnalises vormis |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
SI |
Posavje, millele võib järgneda väljend „mlado vino”, nimesid võib kasutada ka omadussõnalises vormis |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
SI |
Primorska, millele võib järgneda väljend „mlado vino”, nimesid võib kasutada ka omadussõnalises vormis |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
SK |
Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Dunajskostredský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Hurbanovský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Komárňanský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Palárikovský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Štúrovský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Šamorínsky vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Strekovský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Galantský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Vrbovský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Trnavský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Skalický vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Orešanský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Hlohovecký vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Doľanský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Senecký vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Stupavský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Modranský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Bratislavský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Pezinský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Záhorský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Pukanecký vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Žitavský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Želiezovský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Nitriansky vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Vrábeľský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Tekovský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Zlatomoravecký vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Šintavský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Radošinský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Fil'akovský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Gemerský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Hontiansky vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Ipeľský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Vinický vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Tornaľský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Modrokamencký vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Vinohradnícka oblasť Tokajoblasť, millele võib järgneda Viničky |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Vinohradnícka oblasť Tokaj, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Vinohradnícka oblasť Tokaj, millele võib järgneda Veľká Tŕňa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Vinohradnícka oblasť Tokaj, millele võib järgneda Malá Tŕňa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Vinohradnícka oblasť Tokaj, millele võib järgneda Čerhov |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Vinohradnícka oblasť Tokaj, millele võib järgneda Slovenské Nové Mesto |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Vinohradnícka oblasť Tokaj, millele võib järgneda Černochov |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Vinohradnícka oblasť Tokaj, millele võib järgneda Bara |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Michalovský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda allregioon ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Kráľovskochlmecký vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Moldavský vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib järgneda Sobranecký vinohradnícky rajón |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
SK |
Južnoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib olla lisatud termin„oblastné víno” |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
SK |
Malokarpatská vinohradnícka oblasť, millele võib olla lisatud termin„oblastné víno” |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
SK |
Nitrianska vinohradnícka oblasť, millele võib olla lisatud termin„oblastné víno” |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
SK |
Stredoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib olla lisatud termin„oblastné víno” |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
SK |
Východoslovenská vinohradnícka oblasť, millele võib olla lisatud termin„oblastné víno” |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Abona |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Alella |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Alicante, millele võib järgneda Marina Alta |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Almansa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ampurdán-Costa Brava |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Arabako Txakolina Samaväärne mõiste: Txakolí de Álava |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Arlanza |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Arribes |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Bierzo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Binissalem |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Bizkaiko Txakolina Samaväärne mõiste: Chacolí de Bizkaia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Bullas |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Calatayud |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Campo de Borja |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Campo de la Guardia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Cangas |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Cariñena |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Cataluña |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Cava |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Chacolí de Bizkaia Samaväärne mõiste: Bizkaiko Txakolina |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Chacolí de Getaria Samaväärne mõiste: Getariako Txakolina |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Cigales |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Conca de Barberá |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Condado de Huelva |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Costers del Segre, millele võib järgneda Artesa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Costers del Segre, millele võib järgneda Les Garrigues |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Costers del Segre, millele võib järgneda Raimat |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Costers del Segre, millele võib järgneda Valls de Riu Corb |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Dehesa del Carrizal |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Dominio de Valdepusa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
El Hierro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Empordá |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Finca Élez |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Getariako Txakolina Samaväärne mõiste: Chacolí de Getaria |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Gran Canaria |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Granada |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Guijoso |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Jerez/Xérès/Sherry |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Jumilla |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
La Gomera |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
La Mancha |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
La Palma, millele võib järgneda Fuencaliente |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
La Palma, millele võib järgneda Hoyo de Mazo |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
La Palma, millele võib järgneda Norte de la Palma |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Lanzarote |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Lebrija |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Málaga |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Manchuela |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Manzanilla Sanlúcar de Barrameda |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Méntrida |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Mondéjar |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Monterrei, millele võib järgneda Ladera de Monterrei |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Monterrei, millele võib järgneda Val de Monterrei |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Montilla-Moriles |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Montsant |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Navarra, millele võib järgneda Baja Montaña |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Navarra, millele võib järgneda Ribera Alta |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Navarra, millele võib järgneda Ribera Baja |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Navarra, millele võib järgneda Tierra Estella |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Navarra, millele võib järgneda Valdizarbe |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Pago Florentino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Pago de Arínzano Samaväärne mõiste: Vino de pago de Arinzano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Pago de Otazu |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Penedés |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Pla de Bages |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Pla i Llevant |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Prado de Irache |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Priorat |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Rías Baixas, millele võib järgneda Condado do Tea |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Rías Baixas, millele võib järgneda O Rosal |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Rías Baixas, millele võib järgneda Ribeira do Ulla |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Rías Baixas, millele võib järgneda Soutomaior |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Rías Baixas, millele võib järgneda Val do Salnés |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ribeira Sacra, millele võib järgneda Amandi |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ribeira Sacra, millele võib järgneda Chantada |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ribeira Sacra, millele võib järgneda Quiroga-Bibei |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ribeira Sacra, millele võib järgneda Ribeiras do Miño |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ribeira Sacra, millele võib järgneda Ribeiras do Sil |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ribeiro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ribera del Duero |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Cañamero |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Matanegra |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Montánchez |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Ribera Alta |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Ribera Baja |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Tierra de Barros |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ribera del Júcar |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Rioja, millele võib järgneda Rioja Alavesa |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Rioja, millele võib järgneda Rioja Alta |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Rioja, millele võib järgneda Rioja Baja |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Rueda |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Sierras de Málaga, millele võib järgneda Serranía de Ronda |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Somontano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Tacoronte-Acentejo, millele võib järgneda Anaga |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Tarragona |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Terra Alta |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Tierra de León |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Tierra del Vino de Zamora |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Toro |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Txakolí de Álava Samaväärne mõiste: Arabako Txakolina |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Uclés |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Utiel-Requena |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Valdeorras |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Valdepeñas |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Valencia, millele võib järgneda Alto Turia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Valencia, millele võib järgneda Clariano |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Valencia, millele võib järgneda Moscatel de Valencia |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Valencia, millele võib järgneda Valentino |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Valle de Güímar |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Valle de la Orotava |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Valles de Benavente |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Vino de Calidad de Valtiendas |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Vinos de Madrid, millele võib järgneda Arganda |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Vinos de Madrid, millele võib järgneda Navalcarnero |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Vinos de Madrid, millele võib järgneda San Martín de Valdeiglesias |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Ycoden-Daute-Isora |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
Yecla |
Kaitstud päritolunimetusega (KPN) vein |
ES |
3 Riberas |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Abanilla |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Altiplano de Sierra nevada |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Bajo Aragón |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Ribera del Gállego-Cinco Villas |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Ribera del Jiloca |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Valdejalón |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Valle del Cinca |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Bailén |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Barbanza e Iria |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Betanzos |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Cádiz |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Campo de Cartagena |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Cangas |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Castelló |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Castilla |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Castilla y León |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Contraviesa-Alpujarra |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Córdoba |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Costa de Cantabria |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Cumbres de Guadalfeo |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Desierto de Almería |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
El Terrerazo |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Extremadura |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Formentera |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Gálvez |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Granada Sur-Oeste |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Ibiza |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Illes Balears |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Isla de Menorca |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Laujar-Alpujarra |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Lederas del Genil |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Liébana |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Los Palacios |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Mallorca |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Murcia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Norte de Almería |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Norte de Granada |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Pozohondo |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Ribera del Andarax |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Ribera del Queiles |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Serra de Tramuntana-Costa Nord |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Sierra de Las Estancias y Los Filabres |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Sierra Norte de Sevilla |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Sierra Sur de Jaén |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Torreperogil |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Valle del Miño-Ourense |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Valles de Sadacia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
ES |
Villaviciosa de Córdoba |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
English Vineyards |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
Welsh Vineyards |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Berkshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Buckinghamshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Cheshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Cornwall |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Derbyshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Devon |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Dorset |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega East Anglia |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Gloucestershire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Hampshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Herefordshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Isle of Wight |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Isles of Scilly |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Kent |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Lancashire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Leicestershire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Lincolnshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Northamptonshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Nottinghamshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Oxfordshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Rutland |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Shropshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Somerset |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Staffordshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Surrey |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Sussex |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Warwickshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega West Midlands |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Wiltshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Worcestershire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
England, mida võib asendada nimega Yorkshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
Wales, mida võib asendada nimega Cardiff |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
Wales, mida võib asendada nimega Cardiganshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
Wales, mida võib asendada nimega Carmarthenshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
Wales, mida võib asendada nimega Denbighshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
Wales, mida võib asendada nimega Gwynedd |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
Wales, mida võib asendada nimega Monmouthshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
Wales, mida võib asendada nimega Newport |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
Wales, mida võib asendada nimega Pembrokeshire |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
Wales, mida võib asendada nimega Rhondda Cynon Taf |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
Wales, mida võib asendada nimega Swansea |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
Wales, mida võib asendada nimega The Vale of Glamorgan |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
UK |
Wales, mida võib asendada nimega Wrexham |
Kaitstud geograafilise tähisega (KGT) vein |
Moldova Vabariigi veinid, mis on kaitstud ELis
Ciumai/Чумай
Romănești
B OSA
ELi piiritusjoogid, mis on kaitstud Moldova Vabariigis
Liikmesriik |
Kaitstav nimetus |
Toote liik |
||||||||||||||||||
FR |
Rhum de la Martinique |
Rumm |
||||||||||||||||||
FR |
Rhum de la Guadeloupe |
Rumm |
||||||||||||||||||
FR |
Rhum de la Réunion |
Rumm |
||||||||||||||||||
FR |
Rhum de la Guyane |
Rumm |
||||||||||||||||||
FR |
Rhum de sucrerie de la Baie du Galion |
Rumm |
||||||||||||||||||
FR |
Rhum des Antilles françaises |
Rumm |
||||||||||||||||||
FR |
Rhum des départements français d'outre-mer |
Rumm |
||||||||||||||||||
ES |
Ron de Málaga |
Rumm |
||||||||||||||||||
ES |
Ron de Granada |
Rumm |
||||||||||||||||||
PT |
Rum da Madeira |
Rumm |
||||||||||||||||||
UK (Šotimaa) |
Scotch Whisky |
Viski |
||||||||||||||||||
IE |
Irish Whiskey/Uisce Beatha Eireannach/Irish Whisky |
Viski |
||||||||||||||||||
ES |
Whisky español |
Viski |
||||||||||||||||||
FR |
Whisky breton/Whisky de Bretagne |
Viski |
||||||||||||||||||
FR |
Whisky alsacien/Whisky d'Alsace |
Viski |
||||||||||||||||||
LU |
Eau-de-vie de seigle de marque nationale luxembourgeoise |
Teraviljapiiritus |
||||||||||||||||||
DE, AT, BE (Saksakeelsed piirkonnad) |
Korn/Kornbrand |
Teraviljapiiritus |
||||||||||||||||||
DE |
Münsterländer Korn/Kornbrand |
Teraviljapiiritus |
||||||||||||||||||
DE |
Sendenhorster Korn/Kornbrand |
Teraviljapiiritus |
||||||||||||||||||
DE |
Bergischer Korn/Kornbrand |
Teraviljapiiritus |
||||||||||||||||||
DE |
Emsländer Korn/Kornbrand |
Teraviljapiiritus |
||||||||||||||||||
DE |
Haselünner Korn/Kornbrand |
Teraviljapiiritus |
||||||||||||||||||
DE |
Hasetaler Korn/Kornbrand |
Teraviljapiiritus |
||||||||||||||||||
LT |
Samanė |
Teraviljapiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de Cognac |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie des Charentes |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de Jura |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Cognac (Nimetusele „Cognac” võib lisada järgmisi sõnu:
|
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Fine Bordeaux |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Fine de Bourgogne |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Armagnac |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Bas-Armagnac |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Haut-Armagnac |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Armagnac-Ténarèze |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Blanche Armagnac |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de vin de la Marne |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de vin originaire d'Aquitaine |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de vin de Bourgogne |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de vin originaire du Centre-Est |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de vin originaire de Franche-Comté |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de vin originaire du Bugey |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de vin de Savoie |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de vin originaire des Coteaux de la Loire |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de vin des Côtes-du-Rhône |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de vin originaire de Provence |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de Faugères/Faugères |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de vin originaire du Languedoc |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
PT |
Aguardente de Vinho Douro |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
PT |
Aguardente de Vinho Ribatejo |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
PT |
Aguardente de Vinho Alentejo |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
PT |
Aguardente de Vinho da Região dos Vinhos Verdes |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
PT |
Aguardente de Vinho da Região dos Vinhos Verdes de Alvarinho |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
PT |
Aguardente de Vinho Lourinhã |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
BG |
Сунгурларска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сунгурларе/Sungurlarska grozdova rakya/Grozdova rakya from Sungurlare |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
BG |
Сливенска перла (Сливенска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сливен)/Slivenska perla (Slivenska grozdova rakya/Grozdova rakya from Sliven) |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
BG |
Стралджанска Мускатова ракия/Мускатова ракия от Стралджа/Straldjanska Muscatova rakya/Muscatova rakya from Straldja |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
BG |
Поморийска гроздова ракия/Гроздова ракия от Поморие/Pomoriyska grozdova rakya/Grozdova rakya from Pomorie |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
BG |
Русенска бисерна гроздова ракия/Бисерна гроздова ракия от Русе/Russenska biserna grozdova rakya/Biserna grozdova rakya from Russe |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
BG |
Бургаска Мускатова ракия/Мускатова ракия от Бургас/Bourgaska Muscatova rakya/Muscatova rakya from Bourgas |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
BG |
Добруджанска мускатова ракия/Мускатова ракия от Добруджа/Dobrudjanska muscatova rakya/muscatova rakya from Dobrudja |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
BG |
Сухиндолска гроздова ракия/Гроздова ракия от Сухиндол/Suhindolska grozdova rakya/Grozdova rakya from Suhindol |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
BG |
Карловска гроздова ракия/Гроздова Ракия от Карлово/Karlovska grozdova rakya/Grozdova Rakya from Karlovo |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
RO |
Vinars Târnave |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
RO |
Vinars Vaslui |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
RO |
Vinars Murfatlar |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
RO |
Vinars Vrancea |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
RO |
Vinars Segarcea |
Veinipiiritus |
||||||||||||||||||
ES |
Brandy de Jerez |
Brändi ehk Weinbrand |
||||||||||||||||||
ES |
Brandy del Penedés |
Brändi ehk Weinbrand |
||||||||||||||||||
IT |
Brandy italiano |
Brändi ehk Weinbrand |
||||||||||||||||||
GR |
Brandy Αττικής/Brandy of Attica |
Brändi ehk Weinbrand |
||||||||||||||||||
GR |
Brandy Πελοποννήσου/Brandy of the Peloponnese |
Brändi ehk Weinbrand |
||||||||||||||||||
GR |
Brandy Κεντρικής Ελλάδας/Brandy of central Greece |
Brändi ehk Weinbrand |
||||||||||||||||||
DE |
Deutscher Weinbrand |
Brändi ehk Weinbrand |
||||||||||||||||||
AT |
Wachauer Weinbrand |
Brändi ehk Weinbrand |
||||||||||||||||||
AT |
Weinbrand Dürnstein |
Brändi ehk Weinbrand |
||||||||||||||||||
DE |
Pfälzer Weinbrand |
Brändi ehk Weinbrand |
||||||||||||||||||
SK |
Karpatské brandy špeciál |
Brändi ehk Weinbrand |
||||||||||||||||||
FR |
Brandy français/Brandy de France |
Brändi ehk Weinbrand |
||||||||||||||||||
FR |
Marc de Champagne/Eau-de-vie de marc de Champagne |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
FR |
Marc d'Aquitaine/Eau-de-vie de marc originaire d'Aquitaine |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
FR |
Marc de Bourgogne/Eau-de-vie de marc de Bourgogne |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
FR |
Marc du Centre-Est/Eau-de-vie de marc originaire du Centre-Est |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
FR |
Marc de Franche-Comté/Eau-de-vie de marc originaire de Franche-Comté |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
FR |
Marc du Bugey/Eau-de-vie de marc originaire de Bugey |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
FR |
Marc de Savoie/Eau-de-vie de marc originaire de Savoie |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
FR |
Marc des Côteaux de la Loire/Eau-de-vie de marc originaire des Coteaux de la Loire |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
FR |
Marc des Côtes-du-Rhône/Eau-de-vie de marc des Côtes du Rhône |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
FR |
Marc de Provence/Eau-de-vie de marc originaire de Provence |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
FR |
Marc du Languedoc/Eau-de-vie de marc originaire du Languedoc |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
FR |
Marc d'Alsace Gewürztraminer |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
FR |
Marc de Lorraine |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
FR |
Marc d'Auvergne |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
FR |
Marc du Jura |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
PT |
Aguardente Bagaceira Bairrada |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
PT |
Aguardente Bagaceira Alentejo |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
PT |
Aguardente Bagaceira da Região dos Vinhos Verdes |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
PT |
Aguardente Bagaceira da Região dos Vinhos Verdes de Alvarinho |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
ES |
Orujo de Galicia |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
IT |
Grappa |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
IT |
Grappa di Barolo |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
IT |
Grappa piemontese/Grappa del Piemonte |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
IT |
Grappa lombarda/Grappa di Lombardia |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
IT |
Grappa trentina/Grappa del Trentino |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
IT |
Grappa friulana/Grappa del Friuli |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
IT |
Grappa veneta/Grappa del Veneto |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
IT |
Südtiroler Grappa/Grappa dell'Alto Adige |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
IT |
Grappa Siciliana/Grappa di Sicilia |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
IT |
Grappa di Marsala |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
GR |
Τσικουδιά/Tsikoudia |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
GR |
Τσικουδιά Κρήτης/Tsikoudia of Crete |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
GR |
Τσίπουρο/Tsipouro |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
GR |
Τσίπουρο Μακεδονίας/Tsipouro of Macedonia |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
GR |
Τσίπουρο Θεσσαλίας/Tsipouro of Thessaly |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
GR |
Τσίπουρο Τυρνάβου/Tsipouro of Tyrnavos |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
LU |
Eau-de-vie de marc de marque nationale luxembourgeoise |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
CY |
Ζιβανία/Τζιβανία/Ζιβάνα/Zivania |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
HU |
Törkölypálinka |
Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud kange alkohoolne jook |
||||||||||||||||||
DE |
Schwarzwälder Kirschwasser |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
DE |
Schwarzwälder Mirabellenwasser |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
DE |
Schwarzwälder Williamsbirne |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
DE |
Schwarzwälder Zwetschgenwasser |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
DE |
Fränkisches Zwetschgenwasser |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
DE |
Fränkisches Kirschwasser |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
DE |
Fränkischer Obstler |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
FR |
Mirabelle de Lorraine |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
FR |
Kirsch d'Alsace |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
FR |
Quetsch d'Alsace |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
FR |
Framboise d'Alsace |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
FR |
Mirabelle d'Alsace |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
FR |
Kirsch de Fougerolles |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
FR |
Williams d'Orléans |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Südtiroler Williams/Williams dell'Alto Adige |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Südtiroler Aprikot/Aprikot dell'Alto Adige |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Südtiroler Marille/Marille dell'Alto Adige |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Südtiroler Kirsch/Kirsch dell'Alto Adige |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Südtiroler Zwetschgeler/Zwetschgeler dell'Alto Adige |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Südtiroler Obstler/Obstler dell'Alto Adige |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Südtiroler Gravensteiner/Gravensteiner dell'Alto Adige |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Südtiroler Golden Delicious/Golden Delicious dell'Alto Adige |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Williams friulano/Williams del Friuli |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Sliwovitz del Veneto |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Sliwovitz del Friuli-Venezia Giulia |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Sliwovitz del Trentino-Alto Adige |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Distillato di mele trentino/Distillato di mele del Trentino |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Williams trentino/Williams del Trentino |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Sliwovitz trentino/Sliwovitz del Trentino |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Aprikot trentino/Aprikot del Trentino |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
PT |
Medronho do Algarve |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
PT |
Medronho do Buçaco |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Kirsch Friulano/Kirschwasser Friulano |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Kirsch Trentino/Kirschwasser Trentino |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
IT |
Kirsch Veneto/Kirschwasser Veneto |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
PT |
Aguardente de pêra da Lousã |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
LU |
Eau-de-vie de pommes de marque nationale luxembourgeoise |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
LU |
Eau-de-vie de poires de marque nationale luxembourgeoise |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
LU |
Eau-de-vie de kirsch de marque nationale luxembourgeoise |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
LU |
Eau-de-vie de quetsch de marque nationale luxembourgeoise |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
LU |
Eau-de-vie de mirabelle de marque nationale luxembourgeoise |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
LU |
Eau-de-vie de prunelles de marque nationale luxembourgeoise |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
AT |
Wachauer Marillenbrand |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
HU |
Szatmári Szilvapálinka |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
HU |
Kecskeméti Barackpálinka |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
HU |
Békési Szilvapálinka |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
HU |
Szabolcsi Almapálinka |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
HU |
Gönci Barackpálinka |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
HU, AT (aprikoosist valmistatud kanged alkohoolsed joogid, mis on toodetud ainult järgmistes liidumaades: Niederösterreich, Burgenland, Steiermark, Wien) |
Pálinka |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
SK |
Bošácka slivovica |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
SI |
Brinjevec |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
SI |
Dolenjski sadjevec |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
BG |
Троянска сливова ракия/Сливова ракия от Троян/Troyanska slivova rakya/Slivova rakya from Troyan |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
BG |
Силистренска кайсиева ракия/Кайсиева ракия от Силистра/Silistrenska kaysieva rakya/Kaysieva rakya from Silistra |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
BG |
Тервелска кайсиева ракия/Кайсиева ракия от Тервел/Tervelska kaysieva rakya/Kaysieva rakya from Tervel |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
BG |
Ловешка сливова ракия/Сливова ракия от Ловеч/Loveshka slivova rakya/Slivova rakya from Lovech |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
RO |
Pălincă |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
RO |
Ţuică Zetea de Medieşu Aurit |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
RO |
Ţuică de Valea Milcovului |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
RO |
Ţuică de Buzău |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
RO |
Ţuică de Argeş |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
RO |
Ţuică de Zalău |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
RO |
Ţuică Ardelenească de Bistriţa |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
RO |
Horincă de Maramureş |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
RO |
Horincă de Cămârzana |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
RO |
Horincă de Seini |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
RO |
Horincă de Chioar |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
RO |
Horincă de Lăpuş |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
RO |
Turţ de Oaş |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
RO |
Turţ de Maramureş |
Puuviljaviin |
||||||||||||||||||
FR |
Calvados |
Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook |
||||||||||||||||||
FR |
Calvados Pays d'Auge |
Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook |
||||||||||||||||||
FR |
Calvados Domfrontais |
Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de cidre de Bretagne |
Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de poiré de Bretagne |
Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de cidre de Normandie |
Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de poiré de Normandie |
Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de cidre du Maine |
Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook |
||||||||||||||||||
ES |
Aguardiente de sidra de Asturias |
Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook |
||||||||||||||||||
FR |
Eau-de-vie de poiré du Maine |
Õuna- ja pirniveini destilleerimise teel valmistatud piiritusjook |
||||||||||||||||||
SE |
Svensk Vodka/Swedish Vodka |
Viin |
||||||||||||||||||
FI |
Suomalainen Vodka/Finsk Vodka/Vodka of Finland |
Viin |
||||||||||||||||||
PL |
Polska Wódka/Polish Vodka |
Viin |
||||||||||||||||||
SK |
Laugarício vodka |
Viin |
||||||||||||||||||
LT |
Originali lietuviška degtinė/Original Lithuanian vodka |
Viin |
||||||||||||||||||
PL |
Herbal vodka from the North Podlasie Lowland aromatised with an extract of bison grass/Wódka ziołowa z Niziny Północnopodlaskiej aromatyzowana ekstraktem z trawy żubrowej |
Viin |
||||||||||||||||||
LV |
Latvijas Dzidrais |
Viin |
||||||||||||||||||
LV |
Rīgas Degvīns |
Viin |
||||||||||||||||||
EE |
Estonian vodka |
Viin |
||||||||||||||||||
DE |
Schwarzwälder Himbeergeist |
Geist |
||||||||||||||||||
DE |
Bayerischer Gebirgsenzian |
Gentian |
||||||||||||||||||
IT |
Südtiroler Enzian/Genziana dell'Alto Adige |
Gentian |
||||||||||||||||||
IT |
Genziana trentina/Genziana del Trentino |
Gentian |
||||||||||||||||||
BE, NL, FR (Departemangud Nord (59) ja Pas-de-Calais (62)), DE (Saksamaa liidumaad Nordrhein-Westfalen ja Niedersachsen) |
Genièvre/Jenever/Genever |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
BE, NL, FR (Departemangud Nord (59) ja Pas-de-Calais (62)) |
Genièvre de grains, Graanjenever, Graangenever |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
BE, NL |
Jonge jenever, jonge genever |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
BE, NL |
Oude jenever, oude genever |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
BE (Hasselt, Zonhoven, Diepenbeek) |
Hasseltse jenever/Hasselt |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
BE (Balegem) |
Balegemse jenever |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
BE (Oost-Vlaanderen) |
O' de Flander-Oost-Vlaamse Graanjenever |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
BE (Région wallonne) |
Peket-Pékêt/Peket-Pékêt de Wallonie |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
FR (Departemangud Nord (59) ja Pas-de-Calais (62)) |
Genièvre Flandres Artois |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
DE |
Ostfriesischer Korngenever |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
DE |
Steinhäger |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
UK |
Plymouth Gin |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
ES |
Gin de Mahón |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
LT |
Vilniaus džinas/Vilnius Gin |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
SK |
Spišská borovička |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
SK |
Slovenská borovička Juniperus |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
SK |
Slovenská borovička |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
SK |
Inovecká borovička |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
SK |
Liptovská borovička |
Kadakamarjamaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
DK |
Dansk Akvavit/Dansk Aquavit |
Akvavit/Aquavit |
||||||||||||||||||
SE |
Svensk Aquavit/Svensk Akvavit/Swedish Aquavit |
Akvavit/Aquavit |
||||||||||||||||||
ES |
Anis español |
Aniisimaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
ES |
Anís Paloma Monforte del Cid |
Aniisimaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
ES |
Hierbas de Mallorca |
Aniisimaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
ES |
Hierbas Ibicencas |
Aniisimaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
PT |
Évora anisada |
Aniisimaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
ES |
Cazalla |
Aniisimaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
ES |
Chinchón |
Aniisimaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
ES |
Ojén |
Aniisimaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
ES |
Rute |
Aniisimaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
SI |
Janeževec |
Aniisimaitselised piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
CY, GR |
Ouzo/Ούζο |
Destilleeritud anis |
||||||||||||||||||
GR |
Ούζο Μυτιλήνης/Ouzo of Mitilene |
Destilleeritud anis |
||||||||||||||||||
GR |
Ούζο Πλωμαρίου/Ouzo of Plomari |
Destilleeritud anis |
||||||||||||||||||
GR |
Ούζο Καλαμάτας/Ouzo of Kalamata |
Destilleeritud anis |
||||||||||||||||||
GR |
Ούζο Θράκης/Ouzo of Thrace |
Destilleeritud anis |
||||||||||||||||||
GR |
Ούζο Μακεδονίας/Ouzo of Macedonia |
Destilleeritud anis |
||||||||||||||||||
SK |
Demänovka bylinná horká |
Mõrumaitselised piiritusjoogid/bitter |
||||||||||||||||||
DE |
Rheinberger Kräuter |
Mõrumaitselised piiritusjoogid/bitter |
||||||||||||||||||
LT |
Trejos devynerios |
Mõrumaitselised piiritusjoogid/bitter |
||||||||||||||||||
SI |
Slovenska travarica |
Mõrumaitselised piiritusjoogid/bitter |
||||||||||||||||||
DE |
Berliner Kümmel |
Liköör |
||||||||||||||||||
DE |
Hamburger Kümmel |
Liköör |
||||||||||||||||||
DE |
Münchener Kümmel |
Liköör |
||||||||||||||||||
DE |
Chiemseer Klosterlikör |
Liköör |
||||||||||||||||||
DE |
Bayerischer Kräuterlikör |
Liköör |
||||||||||||||||||
IE |
Irish Cream |
Liköör |
||||||||||||||||||
ES |
Palo de Mallorca |
Liköör |
||||||||||||||||||
PT |
Ginjinha portuguesa |
Liköör |
||||||||||||||||||
PT |
Licor de Singeverga |
Liköör |
||||||||||||||||||
IT |
Mirto di Sardegna |
Liköör |
||||||||||||||||||
IT |
Liquore di limone di Sorrento |
Liköör |
||||||||||||||||||
IT |
Liquore di limone della Costa d'Amalfi |
Liköör |
||||||||||||||||||
IT |
Genepì del Piemonte |
Liköör |
||||||||||||||||||
IT |
Genepì della Valle d'Aosta |
Liköör |
||||||||||||||||||
DE |
Benediktbeurer Klosterlikör |
Liköör |
||||||||||||||||||
DE |
Ettaler Klosterlikör |
Liköör |
||||||||||||||||||
FR |
Ratafia de Champagne |
Liköör |
||||||||||||||||||
ES |
Ratafia catalana |
Liköör |
||||||||||||||||||
PT |
Anis português |
Liköör |
||||||||||||||||||
FI |
Suomalainen Marjalikööri/Suomalainen Hedelmälikööri/Finsk Bärlikör/Finsk Fruktlikör/Finnish berry liqueur/Finnish fruit liqueur |
Liköör |
||||||||||||||||||
AT |
Grossglockner Alpenbitter |
Liköör |
||||||||||||||||||
AT |
Mariazeller Magenlikör |
Liköör |
||||||||||||||||||
AT |
Mariazeller Jagasaftl |
Liköör |
||||||||||||||||||
AT |
Puchheimer Bitter |
Liköör |
||||||||||||||||||
AT |
Steinfelder Magenbitter |
Liköör |
||||||||||||||||||
AT |
Wachauer Marillenlikör |
Liköör |
||||||||||||||||||
AT |
Jägertee/Jagertee/Jagatee |
Liköör |
||||||||||||||||||
DE |
Hüttentee |
Liköör |
||||||||||||||||||
LV |
Allažu Ķimelis |
Liköör |
||||||||||||||||||
LT |
Čepkelių |
Liköör |
||||||||||||||||||
SK |
Demänovka bylinný likér |
Liköör |
||||||||||||||||||
PL |
Polish Cherry |
Liköör |
||||||||||||||||||
CZ |
Karlovarská Hořká |
Liköör |
||||||||||||||||||
SI |
Pelinkovec |
Liköör |
||||||||||||||||||
DE |
Blutwurz |
Liköör |
||||||||||||||||||
ES |
Cantueso Alicantino |
Liköör |
||||||||||||||||||
ES |
Licor café de Galicia |
Liköör |
||||||||||||||||||
ES |
Licor de hierbas de Galicia |
Liköör |
||||||||||||||||||
FR, IT |
Génépi des Alpes/Genepì degli Alpi |
Liköör |
||||||||||||||||||
GR |
Μαστίχα Χίου/Masticha of Chios |
Liköör |
||||||||||||||||||
GR |
Κίτρο Νάξου/Kitro of Naxos |
Liköör |
||||||||||||||||||
GR |
Κουμκουάτ Κέρκυρας/Koum Kouat of Corfu |
Liköör |
||||||||||||||||||
GR |
Τεντούρα/Tentoura |
Liköör |
||||||||||||||||||
PT |
Poncha da Madeira |
Liköör |
||||||||||||||||||
FR |
Cassis de Bourgogne |
Crème de Cassis |
||||||||||||||||||
FR |
Cassis de Dijon |
Crème de Cassis |
||||||||||||||||||
FR |
Cassis de Saintonge |
Crème de Cassis |
||||||||||||||||||
FR |
Cassis du Dauphiné |
Crème de Cassis |
||||||||||||||||||
LU |
Cassis de Beaufort |
Crème de Cassis |
||||||||||||||||||
IT |
Nocino di Modena |
Nocino |
||||||||||||||||||
SI |
Orehovec |
Nocino |
||||||||||||||||||
FR |
Pommeau de Bretagne |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
FR |
Pommeau du Maine |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
FR |
Pommeau de Normandie |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
SE |
Svensk Punsch/Swedish Punch |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
ES |
Pacharán navarro |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
ES |
Pacharán |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
AT |
Inländerrum |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
DE |
Bärwurz |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
ES |
Aguardiente de hierbas de Galicia |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
ES |
Aperitivo Café de Alcoy |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
ES |
Herbero de la Sierra de Mariola |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
DE |
Königsberger Bärenfang |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
DE |
Ostpreußischer Bärenfang |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
ES |
Ronmiel |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
ES |
Ronmiel de Canarias |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
BE, NL, FR (Departemangud Nord (59) ja Pas-de-Calais (62)), DE (Saksamaa liidumaad Nordrhein-Westfalen ja Niedersachsen) |
Genièvre aux fruits/Vruchtenjenever/Jenever met vruchten/Fruchtgenever |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
SI |
Domači rum |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
IE |
Irish Poteen/Irish Póitín |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
LT |
Trauktinė |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
LT |
Trauktinė Palanga |
Muud piiritusjoogid |
||||||||||||||||||
LT |
Trauktinė Dainava |
Muud piiritusjoogid |
Moldova Vabariigi piiritusjoogid, mis on kaitstud ELis
[…]
C OSA
ELi aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud Moldova Vabariigis
Liikmesriik |
Kaitstav nimetus |
IT |
Vermouth di Torino |
FR |
Vermouth de Chambéry |
DE |
Nürnberger Glühwein |
DE |
Thüringer Glühwein |
Moldova Vabariigi aromatiseeritud veinid, mis on kaitstud ELis
[…]
XXXI LISA
VARAJASE HOIATAMISE MEHHANISM
1. |
Käesolevaga loovad liit ja Moldova Vabariik „varajase hoiatamise mehhanismi”, mille eesmärk on kehtestada praktilised meetmed, et hädaolukordi ära hoida ning neile ja nende ohule kiiresti reageerida. Mehhanismiga nähakse ette maagaasi, nafta ja elektri pakkumise ja nõudlusega seonduvate võimalike ohtude ja probleemide varajane hindamine, hädaolukordade ärahoidmine ning kiire reageerimine neile ja nende ohule. |
2. |
Käesolevas lisas tähendab hädaolukord olukorda, mis põhjustab Moldova Vabariigi ja liidu vaheliste maagaasi-, nafta- ja elektritarnete olulise häire või füüsilise katkestuse. |
3. |
Käesoleva lisa tähenduses on koordinaatorid Moldova Vabariigi energeetikaminister ja energeetika eest vastutav Euroopa Komisjoni liige. |
4. |
Energeetiliste materjalide ja toodete pakkumise ja nõudlusega seonduvaid võimalikke ohte ja probleeme tuleks lepinguosalistel üheskoos korrapäraselt hinnata ja sellest tuleks koordinaatoritele aru anda. |
5. |
Kui käesoleva lepingu üks lepinguosaline saab teada hädaolukorrast või olukorrast, mis tema hinnangul võib viia hädaolukorrani, teatab ta sellest viivitamatult teisele lepinguosalisele. |
6. |
Punktis 5 sätestatud tingimustel teatavad koordinaatorid üksteisele võimalikult kiiresti varajase hoiatamise mehhanismi rakendamise vajadusest. Muu hulgas antakse teada kindlaksmääratud isikutest, keda koordinaatorid on volitanud olema üksteisega pidevas kontaktis. |
7. |
Punkti 6 kohasel teatamisel esitab kumbki lepinguosaline teisele lepinguosalisele oma hinnangu. Hinnang hõlmab prognoosi aja kohta, mille jooksul on võimalik hädaolukord või hädaolukorra oht likvideerida. Lepinguosalised reageerivad kiiresti teise lepinguosalise hinnangule ja täiendavad seda kättesaadava lisateabega. |
8. |
Kui üks lepinguosaline ei suuda adekvaatselt hinnata või aktsepteerida teise lepinguosalise hinnangut olukorrale või prognoosi aja kohta, mille jooksul on võimalik hädaolukord või selle oht likvideerida, võib esimese lepinguosalise koordinaator taotleda konsultatsioone, mis peavad algama kolme päeva jooksul alates punkti 6 kohase teatise edastamisest. Sellised konsultatsioonid toimuvad eksperdirühma raames, mis koosneb koordinaatorite poolt volitatud esindajatest. Konsultatsioonide eesmärk on:
|
9. |
Konsultatsioonid, ühised hinnangud ja sõnastatud soovitused tuginevad läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõttele. |
10. |
Koordinaatorid teevad oma pädevuse piires tööd selle nimel, et hädaolukord likvideerida või hädaolukorra ohtu ära hoida, võttes arvesse soovitusi, mis konsultatsioonide tulemusel sõnastati. |
11. |
Punktis 8 nimetatud eksperdirühmad annavad koordinaatoritele vahetult pärast kokkulepitud tegevuskava rakendamist aru oma tegevuse kohta. |
12. |
Hädaolukorra kujunedes võivad koordinaatorid moodustada valitsevate tingimustega ja sündmuste arenguga tutvumiseks ning nende objektiivseks registreerimiseks spetsiaalse järelevalverühma. Spetsiaalse järelevalverühma koosseisu kuuluvad:
|
13. |
Spetsiaalne järelevalverühm alustab viivitamatult tööd ja tegutseb vajaduse korral seni, kuni hädaolukord on likvideeritud. Spetsiaalse järelevalverühma töö lõpetamise otsuse võtavad koordinaatorid vastu ühiselt. |
14. |
Alates ajast, mil üks lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist punktis 5 kirjeldatud asjaoludest kuni käesolevas lisas sätestatud menetluste lõpetamiseni ning kuni hädaolukorra likvideerimiseni või hädaolukorra ohu ärahoidmiseni, teevad lepinguosalised kõik endast sõltuva, et minimeerida negatiivseid tagajärgi teisele lepinguosalisele. Lepinguosalised teevad läbipaistvuse vaimus koostööd, et jõuda kohese lahenduseni. Lepinguosalised hoiduvad kehtiva hädaolukorraga mitteseonduvatest meetmetest, mis võiksid tuua või süvendada negatiivseid tagajärgi Moldova Vabariigi ja liidu vahelistele maagaasi-, nafta- või elektritarnetele. |
15. |
Kumbki lepinguosaline kannab käesoleva lisa raames võetavate meetmetega seonduvad kulud iseseisvalt. |
16. |
Lepinguosalised hoiavad saladuses kogu nende vahel vahetatud teabe, mis on määratletud konfidentsiaalsena. Lepinguosalised võtavad konfidentsiaalse teabe kaitsmiseks vajalikud meetmed Moldova Vabariigi või liidu ja/või selle liikmesriikide kehtivate õigus- ja normatiivaktide alusel ning vastavalt kohaldatavatele rahvusvahelistele lepingutele ja konventsioonidele. |
17. |
Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel kutsuda punktides 8 ja 12 osutatud konsultatsioonides või järelevalves osalema kolmandate isikute esindajaid. |
18. |
Lepinguosalised võivad kokku leppida käesoleva lisa sätete muutmises, et luua varajase hoiatamise mehhanism nende ja kolmandate isikute vahel. |
19. |
Varajase hoiatamise mehhanismi korra rikkumine ei saa olla käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) kohase vaidluste lahendamise menetluse aluseks. Lisaks ei tohi kumbki lepinguosaline sellistes vaidluste lahendamise menetlustes võtta aluseks ega kasutada tõenditena
|
XXXII LISA
VAHENDUSMEHHANISM
Artikkel 1
Eesmärk
Käesoleva lisa eesmärk on aidata leida põhjaliku ja kiire menetluse teel ning vahendaja abiga mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.
Artikkel 2
Teabenõue
1. Enne vahendusmenetluse algatamist võib lepinguosaline igal ajal kirjalikult taotleda teavet lepinguosaliste vahelist kaubandust või investeeringuid kahjustava meetme kohta. Sellise taotluse saanud lepinguosaline esitab kahekümne päeva jooksul kirjaliku vastuse, mis sisaldab tema märkusi taotluses esitatud teabe kohta.
2. Kui vastav lepinguosaline leiab, et vastust ei ole võimalik kahekümne päeva jooksul esitada, teavitab ta taotlevat lepinguosalist viivituse põhjustest, lisades prognoosi lühima ajavahemiku kohta, mille jooksul tal on võimalik vastus esitada.
Artikkel 3
Menetluse algatamine
1. Lepinguosaline võib igal ajal nõuda, et lepinguosalised algataksid vahendusmenetluse. Selleks tuleb teisele lepinguosalisele esitada kirjalik taotlus. Taotlus peab olema piisavalt üksikasjalik, kajastama selgelt taotluse esitanud lepinguosalise probleeme ning
a) |
nimetama ära konkreetse kõnealuse meetme; |
b) |
kirjeldama väidetavat kahjulikku mõju, mida meede praegu või tulevikus avaldab taotluse esitanud lepinguosalise arvates lepinguosaliste vahelisele kaubandusele või investeeringutele ning |
c) |
selgitama, kuidas on taotluse esitanud lepinguosalise arvates kõnealune mõju seotud selle meetmega. |
2. Vahendusmenetlust saab algatada vaid lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel. Lõike 1 kohase taotluse adressaadiks olev lepinguosaline võtab taotluse heasoovlikule kaalumisele ning kiidab selle kirjalikult heaks või lükkab selle tagasi kümne päeva jooksul alates kättesaamisest.
Artikkel 4
Vahendaja valimine
1. Pärast vahendusmenetluse algatamist püüavad lepinguosalised kokku leppida vahendaja isikus hiljemalt 15 päeva jooksul pärast käesoleva lisa artiklis 3 osutatud taotlusele antud vastuse kättesaamist.
2. Kui lepinguosalised ei suuda käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud aja jooksul vahendaja isikus kokkuleppele jõuda, võib kumbki lepinguosaline paluda käesoleva lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee eesistujal või kaaseesistujatel või nende määratud isikutel määrata vahendaja loosi teel käesoleva lepingu artikli 404 lõike 1 kohaselt koostatud nimekirjast. Mõlema lepinguosalise esindajatele saadetakse aegsasti kutse olla loosi tõmbamise ajal kohal. Loosimine toimub igal juhul, selle/nende lepinguosalis(t)e juuresolekul, kes kohale tuli(d).
3. Käesoleva lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee eesistuja või kaaseesistujad või nende määratud isikud valivad vahendaja viie tööpäeva jooksul alates lepinguosalise käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud taotlusest.
4. Kui käesoleva lisa artikli 3 kohase taotluse esitamise ajaks ei ole koostatud käesoleva lepingu artikli 404 lõikes 1 nimetatud nimekirja, valitakse vahendaja loosi teel ühe või mõlema lepinguosalise varem ametlikult esitatud isikute seast.
5. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, ei ole vahendaja kummagi lepinguosalise kodanik.
6. Vahendaja aitab erapooletul ja läbipaistval viisil lepinguosalistel meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selgust saada ning jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni. Käesoleva lepingu XXXIV lisas esitatud vahekohtute liikmete ja vahendajate tegevusjuhendit kohaldatakse vahendajate suhtes mutatis mutandis. Käesoleva lepingu XXXIII lisa „Vaidluste lahendamise kord” punkte 3–7 („Teatised”) ja 41–45 („Kirjalik ja suuline tõlge”) kohaldatakse samuti mutatis mutandis.
Artikkel 5
Vahendusmenetluse eeskirjad
1. Pärast vahendaja määramist esitab vahendusmenetluse algatanud lepinguosaline kümne päeva jooksul vahendajale ja teisele lepinguosalisele kirjalikult probleemi üksikasjaliku kirjelduse, mis sisaldab eelkõige teavet asjaomase meetme toimimise ja selle mõju kohta kaubandusele. Teine lepinguosaline võib esitada probleemi kirjelduse kohta oma märkused kirjalikult 20 päeva jooksul pärast kirjelduse kättetoimetamise kuupäeva. Kumbki lepinguosaline võib oma kirjeldusse või märkustesse lisada mis tahes teavet, mida ta peab vajalikuks.
2. Vahendaja võib valida asjaomases meetmes ja selle võimalikus kaubandusele avalduvas mõjus selguse saamiseks sobivaima viisi. Eelkõige võib vahendaja korraldada lepinguosaliste vahelisi kohtumisi, pidada lepinguosalistega nõu ühiselt või eraldi, kasutada asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu ning pakkuda lepinguosalistele igasugust täiendavat tuge, mida nad soovivad. Enne asjaomaste ekspertide või sidusrühmade abi või nõu kasutamist peab vahendaja nõu lepinguosalistega.
3. Vahendaja võib anda nõu ja pakkuda lepinguosalistele kaalumiseks välja lahenduse. Lepinguosalised võivad selle heaks kiita või tagasi lükata või leppida kokku teistsuguses lahenduses. Vahendaja ei anna aga nõu vaidlusaluse meetme kooskõla kohta käesoleva lepinguga ega kommenteeri seda.
4. Vahendusmenetlus viiakse läbi selle lepinguosalise territooriumil, kellele taotlus esitati, või vastastikusel kokkuleppel mis tahes muus asukohas või muul viisil.
5. Lepinguosalised püüavad jõuda mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni 60 päeva jooksul alates vahendaja nimetamisest. Lõpliku kokkuleppe saavutamiseni võivad lepinguosalised kaaluda võimalikke ajutisi lahendusi, eriti kui meede seondub kergesti riknevate kaupadega.
6. Lahendus võidakse vormistada käesoleva lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee otsusena. Kumbki lepinguosaline võib nõuda sellise lahenduse jõustumiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimist. Mõlemat lepinguosalist rahuldavad lahendused tehakse üldsusele teatavaks. Avaldatud versioon ei tohi sisaldada teavet, mille lepinguosaline on määranud konfidentsiaalseks.
7. Lepinguosaliste taotlusel esitab vahendaja neile kirjalikult faktiaruande projekti, andes lühiülevaate menetluste raames käsitletavast meetmest, järgitud menetlustest ning kõnealuste menetluste lõppetulemusena saavutatud mõlemat lepinguosalist rahuldavast lahendusest, sealhulgas võimalikest ajutistest lahendustest. Vahendaja annab lepinguosalistele aruande projekti kohta märkuste esitamiseks 15 päeva. Pärast nimetatud ajavahemiku jooksul lepinguosaliste poolt esitatud märkuste arvessevõtmist esitab vahendaja lepinguosalistele 15 päeva jooksul kirjalikult lõpliku faktiaruande. Faktiaruandes ei tõlgendata käesolevat lepingut.
8. Menetlus lõpetatakse:
a) |
lepinguosaliste vahel ühiselt kokkulepitud lahenduse vastuvõtmisega selle vastuvõtmise kuupäeval; |
b) |
lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel menetluse ükskõik millises etapis nimetatud kokkuleppe sõlmimise kuupäeval; |
c) |
vahendaja kirjaliku avaldusega selle kohta, et vahendamistegevuse jätkamine oleks kasutu, olles eelnevalt pidanud nõu lepinguosalistega, nimetatud avalduse esitamise kuupäeval; või |
d) |
lepinguosalise kirjaliku avaldusega pärast mõlemat lepinguosalist rahuldavate lahenduste otsimist vahendusmenetluses ning vahendaja nõuannete ja väljapakutud lahenduste kaalumist, avalduse esitamise kuupäeval. |
Artikkel 6
Mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamine
1. Kui lepinguosalised on jõudnud lahenduses kokkuleppele, võtavad mõlemad lepinguosalised vajalikud meetmed, et rakendada mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus kokkulepitud ajaraamistikus.
2. Rakendav lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist kirjalikult igast mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse rakendamiseks võetavast meetmest.
Artikkel 7
Konfidentsiaalsus ja seos vaidluste lahendamisega
1. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti ja ilma et see piiraks käesoleva lisa artikli 5 lõike 6 kohaldamist, on menetluse kõik etapid, sealhulgas kõik nõuanded ja väljapakutud lahendused konfidentsiaalsed. Sellest hoolimata võib lepinguosaline avaldada üldsusele vahendamise toimumise fakti.
2. Vahendusmenetlus ei piira käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) vaidluste lahendamist käsitlevatest sätetest või muude lepingute sätetest tulenevaid lepinguosaliste õigusi ja kohustusi.
3. Käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) raames ette nähtud konsultatsioonid ei ole vajalikud enne vahendusmenetluse alustamist. Siiski peaks lepinguosaline enne vahendusmenetluse algatamist kasutama käesolevas lepingus ette nähtud muid koostöö- või konsulteerimissätteid.
4. Lepinguosaline ei võta muudes käesoleva lepingu või mis tahes muu lepingu kohastes vaidluste lahendamise menetlustes aluseks ega kasuta tõenditena, samuti ei võta vahekohus arvesse
a) |
teise lepinguosalise poolt vahendusmenetluse käigus esitatud seisukohti või käesoleva lisa artikli 5 lõigete 1 ja 2 alusel kogutud teavet; |
b) |
asjaolu, et teine lepinguosaline on väljendanud valmisolekut olla nõus vahendusmenetluses käsitletud meetme suhtes leitud lahendusega ega |
c) |
vahendaja antud nõu ega tema tehtud ettepanekuid. |
5. Vahendaja ei saa tegutseda vahekohtu liikmena käesoleva lepingu või WTO lepingu kohases vaidluste lahendamise menetluses, mis on seotud sama meetmega, mille puhul ta on olnud vahendaja.
Artikkel 8
Tähtajad
Kõiki käesolevas lisas osutatud tähtaegu võib muuta vahendusmenetlustes osalevate lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel.
Artikkel 9
Kulud
1. Kumbki lepinguosaline kannab oma vahendusmenetluses osalemise kulud ise.
2. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahendaja tasu ja kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt ja võrdselt. Vahendaja tasu vastab vaidluste lahendamise korra punkti 8 alapunktis e ette nähtud vahekohtu eesistuja puhul ettenähtud tasule.
XXXIII LISA
VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD
Üldsätted
1. |
Käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükis („Vaidluste lahendamine”) ja käesoleva korra kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „nõustaja”– isik, kelle vaidluses osalev lepinguosaline on palganud nõustamiseks või abistamiseks seoses vahekohtumenetlusega; b) „vahekohtunik”– käesoleva lepingu artikli 385 alusel moodustatud vahekohtu liige; c) „vahekohus”– käesoleva lepingu artikli 385 kohaselt moodustatud kohus; d) „assistent”– isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt teostab uurimisi või abistab vahekohtunikku; e) „kaebuse esitanud lepinguosaline”– lepinguosaline, kes taotleb vahekohtu moodustamist käesoleva lepingu artikli 384 alusel; f) „päev”– kalendripäev; g) „lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati”– lepinguosaline, kes väidetavalt rikub käesoleva lepingu artiklis 381 osutatud sätteid; h) „lepinguosalise esindaja”– töötaja või isik, kelle on ametisse nimetanud lepinguosalise ministeerium või valitsusasutus või mis tahes muu avalik-õiguslik üksus ning kes esindab lepinguosalist käesoleva lepinguga seotud vaidluses. |
2. |
Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, vastutab vaidluse lahendamise menetluse logistilise korralduse eest, eriti istungite korraldamise eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahekohtunike tasu ja kulud, kannavad lepinguosalised ühiselt. |
Teatised
3. |
Kumbki vaidluses osalev lepinguosaline ja vahekohus edastavad kõik taotlused, teated, kirjalikud esildised ja muud dokumendid e-kirja teel teisele lepinguosalisele ning kirjalikud esildised ja vahekohtumenetlusega seotud taotlused igale vahekohtunikule. Vahekohus edastab dokumendid lepinguosalistele samuti e-kirja teel. Kui ei ole tõendatud teisti, loetakse e-kiri kättesaaduks selle saatmise kuupäeval. Tõendavad dokumendid, mis on suuremad kui kümme megabaiti, esitatakse teisele lepinguosalisele mõnes muus elektroonilises formaadis ning vajaduse korral igale vahekohtunikule kahe päeva jooksul alates e-kirja saatmisest. |
4. |
Vastavalt punktile 3 edastatud dokumentide koopiad esitatakse teisele lepinguosalisele ning vajaduse korral igale vahekohtunikule e-kirja saatmise päeval faksi teel, tähtsaadetisena, kulleriga või kättesaamistõendi vastu või muu telekommunikatsioonivahendi abil, mis tagab kõnealuse saatmise registreerimise. |
5. |
Kõik teatised adresseeritakse vastavalt kas Moldova Vabariigi majandusministeeriumile või Euroopa Komisjoni kaubanduse peadirektoraadile. |
6. |
Taotlustes, teatistes, kirjalikes esildistes või muudes vahekohtumenetlusega seotud dokumentides esinevate kirjavigade parandamiseks võib saata uue dokumendi, milles on muudatused selgelt välja toodud. |
7. |
Kui dokumendi kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb liidu või Moldova Vabariigi ametlikule pühale, võib dokumendi kätte toimetada järgmisel tööpäeval. |
Vahekohtumenetluse alustamine
8. |
|
9. |
|
Esmased esildised
10. |
Kaebuse esitanud lepinguosaline esitab oma esmase kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva pärast vahekohtu moodustamist. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitatakse, esitab oma kirjaliku vastuse hiljemalt 20 päeva pärast esmase kirjaliku esildise kättesaamise kuupäeva. |
Vahekohtute töö
11. |
Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki istungeid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid. |
12. |
Kui käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükis („Vaidluste lahendamine”) ei ole sätestatud teisiti, võib vahekohus kasutada oma töös mis tahes vahendeid, sealhulgas telefoni, faksi või arvutisidet. |
13. |
Vahekohtu nõupidamistel võivad osaleda üksnes vahekohtunikud, kuid vahekohus võib lubada nende assistentidel kõnealuste nõupidamiste ajal kohal olla. |
14. |
Kõikide otsuste koostamise eest vastutab üksnes vahekohus ja seda ülesannet ei delegeerita. |
15. |
Kui tekib menetlusküsimus, mis ei ole käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) ja selle lisadega XXXII, XXXIII ja XXXIV hõlmatud, võib vahekohus pärast lepinguosalistega konsulteerimist võtta kasutusele sobiva menetluse, mis on kooskõlas nende sätetega. |
16. |
Kui vahekohus peab vajalikuks muuta mõnda menetluses rakendatavat tähtaega (v.a käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatükis („Vaidluste lahendamine”) sätestatud tähtajad) või teha muid menetluslikke või haldusmuudatusi, teavitab ta vaidluses osalevaid lepinguosalisi kirjalikult täienduste või muudatuste põhjustest, märkides ära vajaliku tähtaja või muudatuse. |
Asendamine
17. |
Kui vahekohtunikul ei ole võimalik osaleda vahekohtumenetluses, kui ta end taandab või kui ta tuleb käesoleva lepingu XXXIV lisas sätestatud tegevusjuhendi nõuete mittetäitmise tõttu välja vahetada, valitakse talle asendaja kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 385 ja vaidluste lahendamise korra punktiga 8. |
18. |
Kui vaidluses osalev lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid ja tuleks seetõttu asendada, teatab ta sellest teisele vaidluses osalevale lepinguosalisele 15 päeva jooksul pärast seda, kui ta sai tõendeid asjaoludest seoses vahekohtunikupoolse tegevusjuhendi olulise rikkumisega. |
19. |
Juhul kui vaidluses osalev lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtunik (välja arvatud vahekohtu eesistuja) ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel, ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad uue vahekohtuniku vastavalt käesoleva lepingu artiklile 385 ja käesoleva korra punktile 8. Kui vaidluses osalevad lepinguosalised ei jõua vahekohtuniku väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb vaidluses osalev lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks vahekohtu eesistujale, kes teeb lõpliku otsuse. Juhul kui vahekohtu eesistuja jõuab sellise taotluse põhjal arvamusele, et vahekohtunik ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, valitakse uus vahekohtunik vastavalt käesoleva lepingu artiklile 385 ja käesoleva korra punktile 8. |
20. |
Juhul kui lepinguosaline on arvamusel, et vahekohtu eesistuja ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, konsulteerivad lepinguosalised omavahel ja juhul, kui nad jõuavad kokkuleppele, valivad nad uue eesistuja vastavalt käesoleva lepingu artiklile 385 ja kõnealuse korra punktile 8. Kui lepinguosalised ei jõua vahekohtu eesistuja väljavahetamise küsimuses kokkuleppele, võib ükskõik kumb lepinguosaline taotleda, et küsimus edastataks ühele isikutest, kes on kantud käesoleva lepingu artikli 404 lõike 1 kohasesse eesistujate nimekirja. Kõnealuse isiku valib loosi teel vastavalt käesoleva lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatule kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomitee eesistuja või tema määratud isik viie päeva jooksul alates taotlusest. Selliselt valitud isiku otsus eesistuja väljavahetamise vajalikkuse kohta on lõplik. Kui selliselt valitud isik otsustab, et algne eesistuja ei täida tegevusjuhendis sätestatud nõudeid, valib ta loosi teel uue eesistuja käesoleva lepingu artikli 404 lõikes 1 osutatud eesistujate nimekirja kantud ülejäänud isikute seast. Uus vahekohtu eesistuja valitakse viie päeva jooksul kuupäevast, millal käesolevas lõikes osutatud otsus tehti. |
21. |
Vahekohtu töö peatatakse kõnealuse vaidluste lahendamise korra punktides 18, 19 ja 20 sätestatud menetluste teostamise ajaks. |
Istungid
22. |
Vahekohtu eesistuja määrab kokkuleppel vaidluses osalevate lepinguosaliste ja teiste vahekohtunikega kindlaks istungi kuupäeva ja kellaaja ning esitab selle kohta kirjaliku kinnituse vaidluses osalevatele lepinguosalistele. Selle teabe teeb avalikkusele kättesaadavaks menetluse logistilise korraldamise eest vastutav lepinguosaline, välja arvatud juhul, kui istung on üldsusele suletud. Vahekohus võib jätta istungi kokku kutsumata, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline ei ole sellega nõus. |
23. |
Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimub istung Brüsselis juhul, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on Moldova Vabariik, ja Chișinăus, kui kaebuse esitanud lepinguosaline on liit. |
24. |
Vahekohus võib kokku kutsuda täiendavad istungid, kui lepinguosalised selles kokku lepivad. |
25. |
Kõik vahekohtunikud peavad kogu istungi ajal kohal olema. |
26. |
Järgmised isikud võivad istungil osaleda olenemata sellest, kas istungid on üldsusele avatud või mitte:
Vahekohtu poole võib pöörduda vaid vaidluses osaleva lepinguosalise esindaja või nõustaja. |
27. |
Iga vaidluses osalev lepinguosaline esitab hiljemalt viis päeva enne istungi kuupäeva vahekohtule nimekirja isikutest, kes esitavad istungil suulisi väiteid või selgitusi lepinguosalise nimel, ja teistest istungil osalevatest esindajatest ja nõustajatest. |
28. |
Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud lepinguosalisele ja lepinguosalisele, kelle vastu kaebus esitati, antakse võrdselt aega: Väited
Vastuväited
|
29. |
Vahekohus võib esitada mõlemale vaidluses osalevale lepinguosalisele küsimusi igal ajal istungi jooksul. |
30. |
Vahekohus korraldab iga istungi protokolli koostamise ja selle edastamise vaidluses osalevatele lepinguosalistele nii kiiresti kui võimalik. Vaidluses osalevad lepinguosalised võivad protokolli kohta märkusi esitada ning vahekohus võib neid märkusi arvesse võtta. |
31. |
Iga vaidluses osalev lepinguosaline võib 10 päeva jooksul pärast istungi kuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi. |
Kirjalikud küsimused
32. |
Vahekohus võib igal ajal menetluse käigus esitada ühele või mõlemale vaidluses osalevale lepinguosalisele kirjalikke küsimusi. Kummalegi vaidluses osalevale lepinguosalisele esitatakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest. |
33. |
Vaidluses osalev lepinguosaline saadab ka teisele vaidluses osalevale lepinguosalisele koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele. Iga vaidluses osalev lepinguosaline võib esitada kirjalikke märkusi teise lepinguosalise vastuse kohta viie päeva jooksul pärast vastuse kättesaamise kuupäeva. |
Konfidentsiaalsus
34. |
Mõlemad vaidluses osalevad lepinguosalised ja nende nõustajad kohtlevad teise vaidluses osaleva lepinguosalise poolt vahekohtule esitatud ja konfidentsiaalsena märgitud teavet konfidentsiaalsena. Kui vaidluses osalev lepinguosaline esitab vahekohtule oma kirjalike esildiste konfidentsiaalse versiooni, esitab ta teise lepinguosalise taotluse korral hiljemalt 15 päeva pärast kas taotluse või esildise kuupäeva, sõltuvalt sellest, kumb on hilisem, väidetes sisalduva teabe kohta mittekonfidentsiaalse ülevaate, mida võib üldsusele avaldada, ning selgituse selle kohta, miks avalikustamata teave on konfidentsiaalne. Käesolev vaidluste lahendamise kord ei keela vaidluses osaleval lepinguosalisel avaldada üldsusele oma seisukohti sellises ulatuses, et teise lepinguosalise esitatud teabele viidates ei avalda ta teise lepinguosalise poolt konfidentsiaalsena märgitud teavet. Vahekohtu istung on kinnine, kui lepinguosalise esildised ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet. Vaidluses osalevad lepinguosalised ja nende nõustajad tagavad vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse, kui istungit peetakse kinnise istungina. |
Ühepoolsed kontaktid
35. |
Vahekohus ei kohtu ega võta ühendust lepinguosalisega ilma teise lepinguosalise juuresolekuta. |
36. |
Vahekohtunik ei või arutada menetlusobjekti mis tahes aspekti vaidluses osaleva lepinguosalisega või mõlema lepinguosalisega teiste vahekohtunike juuresolekuta. |
Amicus curiae esildised
37. |
Kui lepinguosalised ei lepi kolme päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamist kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu vaidluses osaleva lepinguosalise territooriumil asuvate vaidluses osalevate lepinguosaliste valitsustest sõltumatute füüsiliste või juriidiliste isikute poolt omal algatusel esitatud kirjalikke esildisi, tingimusel et need esitatakse kümne päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva, et need on lühikesed, kahekordse reavahega maksimaalselt 15 lehekülge pikad ja et need on otseselt asjakohased vahekohtu käsitletavate faktiliste või õiguslike küsimuste arutamisel. |
38. |
Esildis sisaldab selle koostanud füüsilise või juriidilise isiku kirjeldust, nimetades sealhulgas tema kodakondsuse või tegevuskoha, tegevuse laadi, õigusliku seisundi, üldeesmärgid ja rahastamisallikad, ning täpsustab kõnealuse isiku huvid vahekohtumenetluses. See koostatakse vastavalt käesoleva korra punktidele 41 ja 42 vaidluses osalevate lepinguosaliste poolt valitud keeltes. |
39. |
Vahekohus loetleb oma otsuses kõik esildised, mis ta on saanud ja mis vastavad käesoleva korra punktidele 37 ja 38. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses käsitlema kõnealustes esildistes esitatud väiteid. Vahekohus esitab kõik esildised vaidluses osalevatele lepinguosalistele märkuste tegemiseks. Vaidluses osalevad lepinguosalised esitavad märkused kümne päeva jooksul ning vahekohus võtab arvesse kõiki selliseid märkusi. |
Kiireloomulised juhtumid
40. |
Käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 11. peatükis („Kaubandusvaldkonna energiaküsimused”) osutatud kiireloomuliste juhtumite korral kohandab vahekohus pärast vaidluses osalevate lepinguosalistega konsulteerimist asjakohaselt käesolevas korras nimetatud tähtaegu ja teatab lepinguosalistele kõnealustest kohandustest. |
Kirjalik ja suuline tõlge
41. |
Käesoleva lepingu artiklis 382 osutatud konsultatsioonide jooksul ja mitte hiljem kui käesoleva korra punkti 8 alapunktis e osutatud kohtumisel püüavad vaidluses osalevad lepinguosalised leppida kokku vahekohtu menetluse ühises töökeeles. |
42. |
Kui vaidluses osalevad lepinguosalised ühises töökeeles kokku leppida ei suuda, esitab iga lepinguosaline kirjalikud esildised oma valitud keeles. Sellisel juhul esitab kõnealune lepinguosaline samal ajal tõlke teise lepinguosalise poolt valitud keeles, välja arvatud siis, kui tema esildised on kirjutatud ühes Maailma Kaubandusorganisatsiooni töökeeles. Lepinguosaline, kelle vastu kaebus esitati, korraldab ütluste suulise tõlke vaidluses osalevate lepinguosaliste valitud keeltesse. |
43. |
Vahekohtu otsused esitatakse vaidluses osalevate lepinguosaliste valitud keeles või keeltes. |
44. |
Käesoleva korra kohaselt koostatud dokumentide tõlgete täpsuse kohta võivad kõik vaidluses osalevad lepinguosalised märkusi esitada. |
45. |
Iga lepinguosaline kannab oma kirjalike esildiste tõlkimise kulud. Vahekohtu otsuse tõlkimise kulud kannavad vaidluses osalevad lepinguosalised võrdselt. |
Muud menetlused
46. |
Käesolevat vaidluste lahendamise korda kohaldatakse ka käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14 peatüki („Vaidluste lahendamine”) artiklis 382, artikli 391 lõikes 2, artikli 392 lõikes 2, artikli 393 lõikes 2 ja artikli 395 lõikes 2 sätestatud menetluste suhtes. Vahekohus kohandab käesolevas vaidluste lahendamise korras sätestatud tähtaegu vastavalt konkreetsetele tähtaegadele, mis on sätestatud kõnealustes menetlustes vahekohtu otsuse vastuvõtmiseks. |
XXXIV LISA
VAHEKOHTUTE LIIKMETE JA VAHENDAJATE TEGEVUSJUHEND
Mõisted
1. |
Käesolevas tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „vahekohtunik”– käesoleva lepingu artikli 385 alusel nõuetekohaselt moodustatud vahekohtu liige; b) „assistent”– isik, kes vahekohtuniku ametisse nimetamise tingimuste kohaselt viib läbi uurimisi või abistab vahekohtunikku; c) „kandidaat”– üksikisik, kelle nimi on käesoleva lepingu artikli 404 lõikes 1 nimetatud vahekohtunike nimekirjas ja kelle valimist vahekohtunikuks kaalutakse käesoleva lepingu artikli 385 alusel; d) „vahendaja”– isik, kes teostab vahendamismenetlust kooskõlas käesoleva lepingu lisaga XXXII („Vahendusmehhanism”); e) „menetlus”– vahekohtumenetlus käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) alusel, kui ei ole ette nähtud teisiti; f) „töötajad”– vahekohtuniku puhul vahekohtuniku juhendamise ja kontrolli all olevad isikud, välja arvatud assistendid. |
Menetlusega seotud kohustused
2. |
Kogu menetluse jooksul väldib iga kandidaat ja vahekohtunik ebasobivat või ebasobivana tunduvat käitumist, on sõltumatu ja erapooletu, väldib otseseid ja kaudseid huvide konflikte ning järgib kõrgeid käitumisnorme, et tagada vaidluste lahendamise korra usaldusväärsus ja erapooletus. Endised vahekohtunikud peavad järgima käesoleva tegevusjuhendi punktides 15–18 sätestatud kohustusi. |
Avalikustamiskohustus
3. |
Enne enda vahekohtunikuks valimise kinnitamist käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) 14. peatüki („Vaidluste lahendamine”) alusel avalikustab kandidaat kõik huvid, suhted või küsimused, mis võivad mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust või võivad põhjendatult tekitada ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje menetluses. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused. |
4. |
Kandidaat või vahekohtunik avaldab käesoleva tegevusjuhendi tegeliku või võimaliku rikkumisega seotud teabe üksnes käesoleva lepingu artikli 438 lõikes 4 sätestatud kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele, et lepinguosalised saaksid kõnealust teavet kaaluda. |
5. |
Kui vahekohtunik on valitud, teeb ta jätkuvalt mõistlikes piires kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik tegevusjuhendi punktis 3 nimetatud huvid, suhted või küsimused, ja avalikustab need. Avalikustamiskohustus on pidev ülesanne, mis nõuab vahekohtunikult kõikide selliste huvide, suhete ja küsimuste avalikustamist, mis võivad tekkida menetluse mis tahes etapis. Vahekohtunik avalikustab sellised huvid, suhted ja küsimused, teavitades neist kirjalikult kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteed, et lepinguosalised saaksid neid kaaluda. |
Vahekohtunike ülesanded
6. |
Käesoleva lepingu artikli 404 lõikes 1 esitatud vahekohtunike nimekirja kantud vahekohtunik võib ametisse nimetamisest keelduda üksnes sellistel põhjendatud juhtudel nagu haigus, osalemine muudes kohtu- või vahekohtumenetlustes või huvide konflikt. Vahekohtunikuks valimise kinnitamisega on vahekohtunik valmis oma ülesandeid täitma ja täidab neid põhjalikult, kiiresti, ausalt ja hoolikalt kogu menetluse jooksul. |
7. |
Vahekohtunik käsitleb üksnes neid küsimusi, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet mis tahes muule isikule. |
8. |
Vahekohtunik võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistent ja töötajad on teadlikud käesoleva tegevusjuhendi punktidest 2–5 ja 16–18 ning täidavad neid. |
9. |
Vahekohtunik ei astu menetlusega seoses ühepoolsetesse kontaktidesse. |
Vahekohtunike sõltumatus ja erapooletus.
10. |
Vahekohtunik on sõltumatu ja erapooletu, väldib ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje teket ega lase ennast mõjutada isiklikest huvidest, välisest survest, poliitilistest tõekspidamistest, avalikest protestidest, lojaalsusest lepinguosalisele ega kriitikakartusest. |
11. |
Vahekohtunik ei võta otseselt ega kaudselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat tema ülesannete nõuetekohast täitmist. |
12. |
Vahekohtunik ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus isiklike või erahuvide edendamiseks. Vahekohtunik väldib tegevusi, mis võivad tekitada mulje, et teised on tema suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda mõjutada. |
13. |
Vahekohtunik ei lase rahalistel, ärilistel, erialastel, isiklikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid. |
14. |
Vahekohtunik väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste huvide omandamist, mis võivad mõjutada tema erapooletust või mis võivad põhjendatult jätta ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. |
Endiste vahekohtunike kohustused
15. |
Kõik endised vahekohtunikud väldivad tegevusi, mis võivad tekitada mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu vahekohtu otsusest. |
Konfidentsiaalsus
16. |
Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalikusta ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning ta ei avalikusta ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu saamiseks teistele või teiste huvide kahjustamiseks. |
17. |
Vahekohtunik ei avalikusta vahekohtu otsust ega selle osa enne selle avaldamist vastavalt käesoleva lepingu V jaotise („Kaubandus ja kaubandusküsimused”) peatükis 14 („Vaidluste lahendamine”) ettenähtule. |
18. |
Vahekohtunik või endine vahekohtunik ei avalikusta kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi vahekohtuniku seisukohtade kohta. |
Kulud
19. |
Iga vahekohtunik peab arvestust menetlusele kulunud aja ja oma kulude kohta ning esitab nende kohta lõpparuande, samuti peab ta arvestust oma assistendi ja töötajate tööaja ja kulude kohta. |
Vahendajad
20. |
Käesolevas tegevusjuhendis kirjeldatud norme, mida kohaldatakse vahekohtunike ja endiste vahekohtunike suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis ka vahendajate suhtes |
XXXV LISA
VI JAOTISE 2. PEATÜKK „PETTUSTEVASTASED JA KONTROLLISÄTTED”
Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse 26. juuli 1995. aasta konventsioon
Kohaldatakse järgmisi konventsiooni sätteid:
— |
Artikkel 1. Üldsätted, mõisted |
— |
Artikli 2 lõige 1. Moldova Vabariik võtab meetmeid tagamaks, et artiklis 1 osutatud tegevus ning artikli 1 lõikes 1 osutatud tegevuses osalemine, sellele õhutamine ja sellise tegevuse katsed oleksid karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega. |
— |
Artikkel 3. Äriühingu juhtide kriminaalvastutus |
Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse protokoll
Kohaldatakse järgmisi protokolli sätteid:
— |
Artikli 1 lõike 1 punkt c ja artikli 1 lõige 2. Asjakohased mõisted |
— |
Artikkel 2. Passiivne korruptsioon |
— |
Artikkel 3. Aktiivne korruptsioon |
— |
Artikli 5 lõige 1. Moldova Vabariik võtab meetmed tagamaks, et artiklites 2 ja 3 osutatud tegevus ning selles tegevuses osalemine ja sellele õhutamine oleksid karistatavad tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega. |
— |
Artikkel 7 konventsiooni artiklit 3 käsitlevas osas |
Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 alusel koostatud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse teine protokoll
Kohaldatakse järgmisi protokolli sätteid:
— |
Artikkel 1. Mõisted |
— |
Artikkel 2. Rahapesu |
— |
Artikkel 3. Juriidiliste isikute vastutus |
— |
Artikkel 4. Juriidilistele isikutele kohaldatavad karistused |
— |
Artikkel 12 konventsiooni artiklit 3 käsitlevas osas |
I PROTOKOLL
EUROOPA LIIDU JA MOLDOVA VABARIIGI VAHELINE RAAMLEPING MOLDOVA VABARIIGI LIIDU PROGRAMMIDES OSALEMISE ÜLDPÕHIMÕTETE KOHTA
Artikkel 1
Moldova Vabariik võib osaleda kõigi kõigis praegustes ja tulevastes liidu programmides, mis on Moldova Vabariigile osalemiseks avatud vastavalt asjaomastele sätetele, millega need programmid on vastu võetud.
Artikkel 2
Moldova Vabariik toetab rahaliselt ELi üldeelarvet vastavalt oma osalusele konkreetsetes programmides.
Artikkel 3
Moldova Vabariigi esindajad võivad osaleda vaatlejatena Moldova Vabariigi poolt rahaliselt toetatavate programmide järelevalve eest vastutavate korralduskomiteede kohtumistel, kui arutatakse Moldova Vabariigiga seotud küsimusi.
Artikkel 4
Moldova Vabariigi esindajate esitatud projektide ja algatuste suhtes kohaldatakse võimaluse korral samasuguseid asjakohaste programmidega seotud tingimusi, eeskirju ja menetlusi, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes.
Artikkel 5
Moldova Vabariigi osalemisega seotud eritingimused, sealhulgas rahaline osalus ning aruandlus- ja hindamiskord, määratakse iga konkreetse programmi puhul eraldi kindlaks Euroopa Komisjoni ja Moldova Vabariigi pädevate ametiasutuste vahelise vastastikuse mõistmise memorandumiga asjaomaste programmidega kehtestatud kriteeriumide alusel.
Kui Moldova Vabariik taotleb liidult konkreetses liidu programmis osalemiseks välisabi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1638/2006 (millega kehtestatakse üldsätted Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi loomise kohta) artiklile 3 või vastavalt mõnele muule sarnasele liidu õigusaktile, mis võidakse tulevikus vastu võtta ning millega nähakse ette liidu välisabi andmine Moldova Vabariigile, määratakse tingimused, mis reguleerivad liidu abi kasutamist Moldova Vabariigi poolt, kindlaks rahastamislepinguga, järgides eelkõige määruse (EÜ) nr 1638/2006 artiklit 20.
Artikkel 6
Vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, nähakse käesoleva protokolli artikli 5 kohaselt sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumiga ette finantskontrollid, auditid ja muud kontrollid, kaasa arvatud haldusjuurdlused, mida viivad läbi Euroopa Komisjon, Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Pettustevastane Amet või mis toimuvad nende järelevalve all.
Võetakse vastu üksikasjalikud finantskontrolli ja auditi, haldusmeetmete, karistuste ja tagasinõudmise eeskirjad, mis võimaldavad anda Euroopa Komisjonile, Euroopa Kontrollikojale ja Euroopa Pettustevastasele Ametile pädevuse, mis on samaväärne nende pädevusega liidus asuvate abisaajate ja töövõtjate suhtes.
Artikkel 7
Käesolevat protokolli kohaldatakse käesoleva lepingu kohaldamise ajal.
Kumbki lepinguosaline võib käesoleva protokolli denonsseerida, teatades sellest kirjalikult teisele lepinguosalisele. Protokoll kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.
Protokolli lõpetamine pärast selle denonsseerimist ühe lepinguosalise poolt ei mõjuta vajaduse korral artikli 5 ja 6 sätete kohaselt läbiviidavaid kontrollimisi ja auditeid.
Artikkel 8
Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva protokolli jõustumise kuupäeva ja seejärel iga kolme aasta tagant võivad mõlemad lepinguosalised käesoleva protokolli rakendamise läbi vaadata, võttes aluseks Moldova Vabariigi tegeliku osavõtu liidu programmidest.
II PROTOKOLL
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS JA HALDUSKOOSTÖÖ VIISID
SISUKORD
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1 |
Mõisted |
II JAOTIS
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS
Artikkel 2 |
Üldnõuded |
Artikkel 3 |
Päritolu kumulatsioon |
Artikkel 4 |
Täielikult saadud tooted |
Artikkel 5 |
Piisava töö või töötluse läbinud tooted |
Artikkel 6 |
Ebapiisav töö või töötlus |
Artikkel 7 |
Kvalifikatsiooniühik |
Artikkel 8 |
Tarvikud, varuosad ja tööriistad |
Artikkel 9 |
Komplektid |
Artikkel 10 |
Neutraalsed tegurid |
III JAOTIS
TERRITORIAALSED NÕUDED
Artikkel 11 |
Territoriaalsuse põhimõte |
Artikkel 12 |
Otsevedu |
Artikkel 13 |
Näitused |
IV JAOTIS
TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE
Artikkel 14 |
Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld |
V JAOTIS
PÄRITOLUTÕEND
Artikkel 15 |
Üldnõuded |
Artikkel 16 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord |
Artikkel 17 |
Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 |
Artikkel 18 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine |
Artikkel 19 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine varem välja antud või koostatud päritolutõendi alusel |
Artikkel 20 |
Arvestuslik eraldamine |
Artikkel 21 |
Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused |
Artikkel 22 |
Heakskiidetud eksportija |
Artikkel 23 |
Päritolutõendi kehtivus |
Artikkel 24 |
Päritolutõendi esitamine |
Artikkel 25 |
Importimine osasaadetistena |
Artikkel 26 |
Päritolutõendist vabastamine |
Artikkel 27 |
Tõendavad dokumendid |
Artikkel 28 |
Päritolutõendite, ja tõendavate dokumentide säilitamine |
Artikkel 29 |
Lahknevused ja vormistusvead |
Artikkel 30 |
Eurodes väljendatud summad |
VI JAOTIS
HALDUSKOOSTÖÖ KORD
Artikkel 31 |
Halduskoostöö |
Artikkel 32 |
Päritolutõendi õigsuse kontroll |
Artikkel 33 |
Vaidluste lahendamine |
Artikkel 34 |
Karistused |
Artikkel 35 |
Vabatsoonid |
VII JAOTIS
CEUTA JA MELILLA
Artikkel 36 |
Käesoleva protokolli kohaldamine |
Artikkel 37 |
Eritingimused |
VIII JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 38 |
Käesoleva protokolli muudatused |
Artikkel 39 |
Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta |
Lisade loetelu
I lisa |
Sissejuhatavad märkused II lisas esitatud loetelu kohta |
II lisa |
Loetelu päritolustaatuseta materjalidega tehtavast töödest ja töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse |
III lisa |
Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised |
IV lisa |
Päritoludeklaratsiooni tekst |
Ühisdeklaratsioonid
Ühisdeklaratsioon Andorra Vürstiriigi kohta
Ühisdeklaratsioon San Marino Vabariigi kohta
II protokollis „Mõiste” päritolustaatusega tooted „määratlus ja halduskoostöö viisid” esitatud päritolureeglite läbivaatamise kohta
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „valmistamine”– igat liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine või eritoimingud;
b) „materjal”– koostisosa, tooraine, komponent, osa vms, mida on toote valmistamisel kasutatud;
c) „toode”– valmistatav toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;
d) „kaup”– nii materjalid kui ka tooted;
e) „tolliväärtus”– 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu kohaselt määratud tolliväärtus;
f) „tehasehind”– hind, mida makstakse lepinguosalises asuvas tehases toote eest tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel, et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja sellest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;
g) „materjalide väärtus”– kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal, või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportivas lepinguosalises;
h) „päritolustaatusega materjalide väärtus”– selliste materjalide väärtus punkti g kohaselt, mida kohaldatakse mutatis mutandis;
i) „lisandväärtus”– toodete tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste nimetatud tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad nende lepinguosaliste riikidest, kelle puhul kohaldatakse kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportivas lepinguosalises;
j) „grupid” ja „rubriigid”– grupid ja rubriigid (neljakohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (käesolevas protokollis edaspidi „harmoneeritud süsteem” või „HS”);
k) „klassifitseerimine”– toote või materjali klassifitseerimine teatavasse rubriiki;
l) „kaubasaadetis”– tooted, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;
m) „territooriumid”– hõlmab ka territoriaalvesi;
n) „lepinguosaline”– üks või mitu Euroopa Liidu liikmesriiki või kõik liikmesriigid, Euroopa Liit või Moldova Vabariik;
o) „lepinguosalise tolliasutus”– Euroopa Liidu puhul mis tahes liikmesriigi tolliasutus.
II JAOTIS
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS
Artikkel 2
Üldnõuded
Käesoleva lepingu kohaldamisel loetakse järgmised tooted lepinguosalisest pärinevateks toodeteks:
a) |
täielikult lepinguosalises saadud tooted artikli 4 tähenduses; |
b) |
lepinguosalises saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole täielikult seal saadud, tingimusel et neid on ühenduses piisavalt töödeldud artikli 5 tähenduses. |
Artikkel 3
Päritolu kumulatsioon
Olenemata artiklist 2 käsitatakse tooteid lepinguosalisest pärinevana, kui need on seal saadud nõnda, et neis on kasutatud teisest lepinguosalisest pärit materjale, tingimusel, et tehtud töö või töötlus on artiklis 6 nimetatud toimingutest ulatuslikum, samas kui teisest lepinguosalisest pärit materjalid ei pruugi olla läbinud piisavat tööd või töötlust.
Artikkel 4
Täielikult saadud tooted
1. Täielikult lepinguosalises saadud toodeteks loetakse:
a) |
tema pinnasest või merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad; |
b) |
seal koristatud taimekasvatussaadused; |
c) |
seal sündinud ja kasvatatud elusloomad; |
d) |
seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted; |
e) |
sealt saadud jahi- ja kalasaak; |
f) |
merekalapüügisaadused ja muud väljaspool eksportiva lepinguosaliste territoriaalvett tema laevade poolt püütud saadused; |
g) |
tema kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis f osutatud saadustest valmistatud tooted; |
h) |
seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret, sealhulgas kasutatud rehvid, mis sobivad üksnes protekteerimiseks või jäätmeteks; |
i) |
sealse valmistamise jäätmed ja jäägid; |
j) |
väljaspool lepinguosalise territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, tingimusel, et lepinguosalisel on selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise ainuõigus; |
k) |
kõik kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–j nimetatud saadustest või toodetest. |
2. Lõike 1 punktides f ja g kasutatud mõisteid „tema laevad” ja „tema kalatöötlemislaevad” kohaldatakse üksnes selliste laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes:
a) |
mis on registreeritud või laevaregistrisse kantud mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis või Moldova Vabariigis; |
b) |
mis sõidavad Euroopa Liidu liikmesriigi või Moldova Vabariigi lipu all; |
c) |
millest vähemalt 50 % kuulub Euroopa Liidu liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanikele või äriühingule, mille peakontor asub Euroopa Liidu liikmesriigis või Moldova Vabariigis ja mille juht või juhtkond, juhatuse või nõukogu esimees ning enamik mõlema organi liikmeid on Euroopa Liidu liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanikud ja — juhul, kui on tegemist täis- või osaühinguga — mille kapitalist vähemalt pool kuulub Euroopa Liidu liikmesriikidele või Moldova Vabariigile või nende avalik-õiguslikele isikutele või kodanikele; |
d) |
mille kapten ja juhtkonna liikmed on Euroopa Liidu liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanikud ning |
e) |
mille laevaperest vähemalt 75 % on Euroopa Liidu liikmesriigi või Moldova Vabariigi kodanikud. |
Artikkel 5
Piisava töö või töötluse läbinud tooted
1. Artikli 2 kohaldamisel loetakse tooteid, mis ei ole täielikult saadud, piisava töö või töötluse läbinuks, kui käesoleva protokolli II lisa loetelus esitatud tingimused on täidetud.
Need tingimused puudutavad toodete valmistamisel kasutatavate päritolustaatuseta materjalidega tehtavaid töid või töötlemistoiminguid ja neid tingimusi kohaldatakse üksnes selliste materjalide suhtes. Järelikult kui toodet, mis on omandanud päritolustaatuse loetelus sätestatud tingimuste täitmise teel, kasutatakse mõne teise toote valmistamiseks, ei kohaldata esimese toote suhtes tingimusi, mida kohaldatakse sellest valmistatava toote suhtes, ega võeta arvesse päritolustaatuseta materjale, mida võidi selle valmistamiseks kasutada.
2. Lõikest 1 olenemata võib päritolustaatuseta materjale, mida käesoleva protokolli II lisas esitatud loetelus ettenähtud tingimuste kohaselt toote valmistamiseks ei tohi kasutada, siiski kasutada, kui:
a) |
nende koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast; |
b) |
käesoleva lõike alusel ei ületata ühtki protsendimäära, mis on loetelus seatud päritolustaatuseta materjalide suurimaks väärtuseks. |
Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.
3. Käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse, kui artikli 6 sätetest ei tulene teisiti.
Artikkel 6
Ebapiisav töö või töötlus
1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 5 tingimused on täidetud või mitte:
a) |
toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende transportimisel ja ladustamisel; |
b) |
pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine; |
c) |
pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muude katete eemaldamine; |
d) |
tekstiili triikimine või pressimine; |
e) |
lihtsad värvimis- ja poleerimistööd; |
f) |
teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine ja glaseerimine; |
g) |
suhkru toonimine või tükkipressimine; |
h) |
puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine; |
i) |
teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine; |
j) |
tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine); |
k) |
lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kogu muu lihtne pakendamine; |
l) |
märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele; |
m) |
ühte või mitut sorti toodete segamine; |
n) |
suhkru segamine mis tahes ainega; |
o) |
toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadeks lammutamine; |
p) |
kaks või rohkem punktides a–o loetletud toimingut üheskoos; |
q) |
loomade tapmine. |
2. Et määrata kindlaks, kas tootega tehtud töö või töötlus on lõike 1 tähenduses ebapiisav, vaadeldakse kõiki lepinguosalises selle tootega tehtud toiminguid koos.
Artikkel 7
Kvalifikatsiooniühik
1. Käesoleva protokolli sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel põhiüksuseks.
Sellest tulenevalt:
a) |
kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku; |
b) |
kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis klassifitseeritakse samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, kohaldatakse käesoleva protokolli sätteid iga toote suhtes eraldi. |
2. Kui harmoneeritud süsteemi 5. tõlgendamisreegli kohaselt loetakse klassifitseerimisel pakend toote juurde kuuluvaks, tuleb seda pidada toote juurde kuuluvaks ka päritolu määramisel.
Artikkel 8
Tarvikud, varuosad ja tööriistad
Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis sisalduvad tavavarustusena selle hinnas ning mille eest ei esitata eraldi arvet, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.
Artikkel 9
Komplektid
Harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreeglis määratletud komplektil on päritolustaatus, kui kõigil komplekti kuuluvatel toodetel on päritolustaatus. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.
Artikkel 10
Neutraalsed tegurid
Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste toote valmistamisel kasutatavate toodete päritolu:
a) |
energia ja kütus; |
b) |
sisseseade ja varustus; |
c) |
masinad ja tööriistad; |
d) |
kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu. |
III JAOTIS
TERRITORIAALSED NÕUDED
Artikkel 11
Territoriaalsuse põhimõte
1. Kui artiklis 3 ja käesoleva artikli lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, peavad II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimused olema lepinguosalises täidetud katkestusteta.
2. Kui artiklis 3 ei ole sätestatud teisiti, tuleb lepinguosalisest mõnda teise riiki eksporditavate päritolustaatusega kaupade tagasitoomisel käsitada neid päritolustaatuseta kaupadena, kui tolliasutustele ei saa nõuetekohaselt tõendada, et:
a) |
tagasitoodud kaubad on samad kaubad, mis eksporditi, ning |
b) |
need ei ole kõnealuses riigis või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud kaupade seisundi säilitamiseks. |
3. Lepinguosalisest eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool lepinguosalist toimunud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele, kui:
a) |
kõnealused materjalid on täielikult saadud lepinguosalises või nendega enne eksportimist tehtud tööd ja töötlemistoimingud on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikumad; ning |
b) |
tollile suudetakse nõuetekohaselt tõendada, et:
|
4. Lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II jaotises sätestatud päritolustaatuse saamise tingimusi väljaspool lepinguosalist toimuva töö või töötlemise suhtes. Kui aga lõpptoote päritolustaatuse kindlaksmääramiseks on käesoleva protokolli II lisa loetelus kehtestatud reegel, mis näeb ette kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse, ei või asjaomase lepinguosalise territooriumil kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus koos käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool lepinguosalist omandatud kogulisandväärtusega olla suurem ettenähtud protsendimäärast.
5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „kogulisandväärtus” kõiki väljaspool lepinguosalist tekkivaid kulusid, sealhulgas seal kasutatud materjalide väärtust.
6. Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta käesoleva protokolli II lisa loetelus sätestatud tingimustele või mida saab pidada piisava töö või töötluse läbinuks ainult siis, kui kohaldatakse artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldisi lubatud piirmäärasid.
7. Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.
8. Käesoleva artikliga hõlmatud töö või töötlus, mis toimub väljaspool lepinguosalist, peab toimuma välistöötlemise korra või muu sarnase korra kohaselt.
Artikkel 12
Otsevedu
1. Käesoleva lepinguga ette nähtud sooduskohtlemist kohaldatakse üksnes käesoleva protokolli nõuetele vastavate toodete suhtes, mida veetakse otse lepinguosaliste vahel. Tooteid, mis moodustavad üheainsa kaubasaadetise, võib siiski vedada muude territooriumide kaudu, vajaduse korral neid kõnealustel territooriumidel ümber laadides või ajutiselt ladustades, tingimusel, et need jäävad transiit- või ladustamisriigis tollijärelevalve alla ega läbi muid toiminguid peale maha- või pealelaadimise või muude kauba seisundi säilitamiseks vajalike toimingute.
Päritolustaatusega tooteid võib vedada torujuhtme kaudu ka läbi mõne muu territooriumi kui eksportijate või importijatena tegutsevate lepinguosaliste territoorium.
2. Tõenduseks, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitatakse importiva lepinguosalise tollile:
a) |
üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda eksportivast lepinguosalisest läbi transiidiriigi, või |
b) |
transiidiriigi tolli väljastatud tõend:
|
c) |
nende puudumisel muud tõendavad dokumendid. |
Artikkel 13
Näitused
1. Päritolustaatusega toodete suhtes, mis saadetakse näitusele riiki, mis pole lepinguosaline riik, ja mis pärast näitust müüakse impordiks lepinguosalisse, kohaldatakse importimisel käesoleva lepingu sätteid, juhul kui tollile nõuetekohaselt tõendatakse, et:
a) |
eksportija on toimetanud need tooted lepinguosalise territooriumilt riiki, kus näitus toimub, ja need seal näitusel välja pannud; |
b) |
kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud lepinguosalises asuvale isikule; |
c) |
tooted on näituse ajal või vahetult pärast näitust tagasi saadetud samal kujul, nagu need näitusele saadeti, ning |
d) |
alates näitusele saatmisest ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui sellel näitusel väljapanekuks. |
2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas V jaotise sätetega ja esitada importiva lepinguosalise tollile tavalisel viisil. Sellele märgitakse näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võidakse nõuda lisatõendeid näitusele väljapaneku tingimuste kohta.
3. Lõiget 1 kohaldatakse kõikide kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituste, -messide või muude samalaadsete avalike ürituste ja väljapanekute suhtes, mille jooksul kõnealused tooted jäävad tollikontrolli alla, välja arvatud kauplustes või äripindadel korraldatavad eraviisilised üritused, mille eesmärk on välismaiste toodete müük.
IV JAOTIS
TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE JA TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE
Artikkel 14
Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld
1. Päritolustaatuseta materjalide suhtes, mida on kasutatud selliste lepinguosalisest pärit toodete valmistamiseks, mille kohta on välja antud või koostatud päritolutõend vastavalt V jaotisele, ei kohaldata lepinguosalises mitte mingisugust tollimaksude tagastamist ega tollimaksudest vabastamist.
2. Lõikes 1 sätestatud keeldu kohaldatakse tollimaksude või samaväärse toimega maksude osalise või täieliku tagastamise, vähendamise või nendest vabastamise korra suhtes, mida kohaldatakse lepinguosalises toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes, kui selline tagasimaksmine, vähendamine või maksudest vabastamine kehtib sõnaselgelt või faktiliselt juhtudel, kui nendest materjalidest valmistatud tooted eksporditakse, kuid mitte juhtudel, kui need on ette nähtud kodumaiseks kasutamiseks.
3. Päritolutõendis märgitud toodete eksportija peab olema valmis igal ajal tolliasutuse nõudmisel esitama kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et asjaomaste toodete valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide eest ei ole tollimaksu tagasi makstud ning et kõik nende materjalide suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud on tegelikult makstud.
4. Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 sätteid kohaldatakse ka artikli 7 lõikes 2 nimetatud pakendi, artiklis 8 nimetatud tarvikute, varuosade ja tööriistade ning artiklis 9 nimetatud komplekti kuuluvate toodete suhtes, kui need on päritolustaatuseta.
5. Käesoleva artikli lõigete 1–4 sätteid kohaldatakse ainult selliste materjalide suhtes, mille suhtes kohaldatakse käesolevat protokolli.
V JAOTIS
PÄRITOLUTÕEND
Artikkel 15
Üldnõuded
1. Kui ühest lepinguosalisest pärit tooted imporditakse teise lepinguosalisse, kohaldatakse nende suhtes käesoleva lepingu sätteid, kui esitatakse üks järgmistest päritolutõenditest:
a) |
liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud käesoleva protokolli III lisas, |
b) |
käesoleva protokolli artikli 21 lõikes 1 osutatud deklaratsioon (edaspidi „päritoludeklaratsioon”), mille eksportija esitab kaubaarvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus asjaomaseid tooteid on kirjeldatud piisavalt täpselt, et neid oleks võimalik identifitseerida; päritoludeklaratsiooni tekst on esitatud käesoleva protokolli IV lisas. |
2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 kohaldatakse käesoleva protokolli tähenduses päritolustaatusega toodete suhtes artiklis 26 nimetatud juhtudel käesoleva lepingu sätteid, ilma et oleks vaja esitada käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud päritolutõendeid.
Artikkel 16
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord
1. Eksportiva lepinguosalise tolliasutus annab kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja eksportija või tema vastutusel tegutseva volitatud esindaja kirjaliku taotluse alusel.
2. Selleks täidab eksportija või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse vormi, mille näidised on esitatud III lisas. Need vormid täidetakse ühes keeltest, milles on koostatud käesolev leping, ning kooskõlas eksportiva riigi seadustega. Kui vormid täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes. Toodete kirjeldus tuleb kanda selleks ettenähtud lahtrisse tühje ridu jätmata. Kui lahtrisse jääb tühja ruumi, tuleb kirjelduse viimase rea alla tõmmata rõhtjoon ja tühi ruum läbi kriipsutada.
3. Eksportija, kes taotleb kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab olema valmis igal ajal esitama kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandnud eksportiva lepingusoalise tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja kinnitavad, et muud käesoleva protokolli nõuded on täidetud.
4. Kui asjaomaseid tooteid saab käsitada Euroopa Liidust või Moldova Vabariigist pärinevatena ja nad vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, väljastab Euroopa Liidu liikmesriigi või Moldova Vabariigi toll liikumissertifikaadi EUR.1, ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist.
5. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 välja andnud toll võtab vajalikud meetmed, et kontrollida toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks. Ta teeb ka kindlaks, et lõikes 2 osutatud vormid on nõuetekohaselt täidetud. Eelkõige vaatab ta, kas toodete kirjeldamiseks ettenähtud lahter on täidetud nii, et sinna ei ole võimalik pettuse eesmärgil midagi lisada.
6. Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.
7. Toll annab liikumissertifikaadi EUR.1 eksportijale välja niipea, kui tegelik eksport on toimunud või tagatud.
Artikkel 17
Tagasiulatuvalt välja antud liikumissertifikaadid EUR.1
1. Olenemata artikli 16 lõikest 7 võib liikumissertifikaadi EUR.1 erandkorras välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:
a) |
seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu või |
b) |
tollile on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel. |
2. Lõike 1 rakendamisel peab eksportija oma taotluses märkima kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1 hõlmatud kaupade ekspordikoha ja -kuupäeva ning taotluse põhjused.
3. Toll võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda tagasiulatuvalt alles siis, kui on veendunud, et eksportija taotluses esitatud teave on kooskõlas vastavate dokumentide andmetega.
4. Tagasiulatuvalt väljaantud liikumissertifikaadile EUR.1 tuleb teha järgmine ingliskeelne märge:
„ISSUED RETROSPECTIVELY”
5. Lõikes 4 osutatud kanne tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7.
Artikkel 18
Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine
1. Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda sertifikaadi väljaandnud tollilt duplikaati tema valduses olevate ekspordidokumentide põhjal.
2. Sel viisil väljaantud duplikaadil peab olema järgmine ingliskeelne märge:
„DUPLICATE”
3. Lõikes 2 osutatud kanne tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi lahtrisse 7.
4. Duplikaat, millele peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljaandmise kuupäev, hakkab kehtima alates nimetatud kuupäevast.
Artikkel 19
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmine varem välja antud või koostatud päritolutõendi alusel
Kui päritolustaatusega tooted suunatakse lepinguosalises tolliasutuse kontrolli alla, võib originaalpäritolutõendi asendada ühe või mitme kaupade liikumissertifikaadiga EUR.1, et saata kõik tooted või osa neist mujale kõnealuse lepinguosalise piires. Liikumissertifikaadi EUR.1 asendussertifikaadi(d) annab välja tolliasutus, kelle järelevalve alla tooted paigutatakse.
Artikkel 20
Arvestuslik eraldamine
1. Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide eraldi varudest tekivad märkimisväärsed kulutused või materiaalsed raskused, võivad tolliasutused asjaomaste isikute kirjalikul taotlusel kiita heaks niinimetatud arvestusliku eraldamise meetodi (edaspidi „meetod”), mida kasutatakse varude korraldamiseks.
2. See meetod peab tagama, et nende saadud toodete arv, mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena, peab võrdlusperioodi jooksul vastama arvule, mis oleks saadud, kui kaubavarud olnuksid füüsiliselt eraldatud.
3. Tolliasutused võivad lõikes 1 osutatud loa andmiseks esitada tingimusi, mida nad peavad vajalikuks.
4. Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse selles riigis kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel, kus toode on valmistatud.
5. Isik, kellele võimaldatakse sellise meetodi kasutamist, võib olenevalt asjaoludest koostada või taotleda päritolutõendit toodete kogusele, mida võib käsitada päritolustaatusega toodetena. Tolli taotlusel deklareerib kõnealune isik, kuidas neid koguseid on hallatud.
6. Toll kontrollib loa kasutamist ja võib selle ära võtta, kui isik kasutab luba vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas protokollis sätestatud tingimust.
Artikkel 21
Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused
1. Artikli 15 lõike 1 punktis b nimetatud päritoludeklaratsiooni võib koostada:
a) |
artiklis 22 määratletud heakskiidetud eksportija või |
b) |
iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot. |
2. Päritoludeklaratsiooni võib koostada, kui asjaomaseid tooteid võib pidada Euroopa Liidust või Moldova Vabariigist pärit toodeteks ja kui need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist.
3. Eksportija, kes koostab päritoludeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal esitama eksportiva lepinguosalise tolli taotlusel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja muude käesoleva protokolli nõuete täitmist.
4. Eksportija koostab päritoludeklaratsiooni, trükkides trükimasinal, tembeldades või printides arvele, saatelehele või mõnele muule äridokumendile deklaratsiooni, mille tekst on esitatud käesoleva protokolli IV lisas, kasutades üht nimetatud lisas esitatud keeleversiooni kooskõlas eksportiva riigi siseriikliku õigusega. Kui deklaratsioon täidetakse käsitsi, tuleb kirjutada tindiga ja trükitähtedes.
5. Päritoludeklaratsioonile kirjutab eksportija omakäelise originaalallkirja. Heakskiidetud eksportijalt artikli 22 tähenduses ei nõuta siiski sellistele deklaratsioonidele allakirjutamist, tingimusel et ta kinnitab eksportiva lepinguosalise tollile kirjalikult, et võtab endale täieliku vastutuse iga päritoludeklaratsiooni eest, mille alusel saab teda identifitseerida, nagu ta oleks sellele käsitsi alla kirjutanud.
6. Eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni siis, kui sellega hõlmatud tooted eksporditakse, või pärast eksportimist, tingimusel, et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega hõlmatud toodete importimist.
Artikkel 22
Heakskiidetud eksportija
1. Eksportiva lepinguosalise toll võib anda igale eksportijale (edaspidi „heakskiidetud eksportija”), kes veab sageli käesoleva protokolli alusel kaupu, loa täita ise päritoludeklaratsioone, olenemata kõnealuste toodete väärtusest. Eksportija, kes taotleb sellist luba, peab tollile esitama kõik tagatised, mis on vajalikud toodete päritolustaatuse ja muude käesolevas protokollis ettenähtud nõuete täitmise kontrollimiseks.
2. Toll võib anda heakskiidetud eksportija staatuse ükskõik millistel tingimustel, mida ta peab asjakohaseks.
3. Toll annab heakskiidetud eksportijale tolliloa numbri, mis märgitakse päritoludeklaratsioonile.
4. Toll kontrollib, kuidas heakskiidetud eksportija kõnealust luba kasutab.
5. Toll võib loa igal ajal tühistada. Ta peab tegema seda siis, kui heakskiidetud eksportija ei esita enam lõikes 1 nimetatud tagatisi, ei täida lõikes 2 nimetatud tingimusi või kasutab luba muul viisil vääriti.
Artikkel 23
Päritolutõendi kehtivus
1. Päritolutõend kehtib neli kuud alates selle väljaandmisest eksportivas lepinguosalises ning see tuleb nimetatud aja jooksul esitada importiva lepinguosalise pädevatele asutustele.
2. Päritolutõendeid, mis esitatakse importiva lepinguosalise tollile pärast lõikes 1 sätestatud esitamistähtaja möödumist, võib sooduskohtlemise kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu.
3. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib importiva lepinguosalise toll päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne kõnealuse lõpptähtaja möödumist.
Artikkel 24
Päritolutõendi esitamine
Päritolutõend esitatakse importiva lepinguosalise tollile selles riigis kohaldatavas korras. Nimetatud tolliasutus võib nõuda päritolutõendi tõlget ja samuti võib ta nõuda, et koos impordideklaratsiooniga esitatakse ka importija kinnitus selle kohta, et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks ettenähtud tingimustele.
Artikkel 25
Importimine osasaadetistena
Kui importija taotlusel ja importiva lepinguosalise tolli poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid, harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid eraldi saadetistena, esitatakse tollile selle toote kohta üksainus päritolutõend esimese kaubasaadetise importimisel.
Artikkel 26
Päritolutõendist vabastamine
1. Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena ning päritolutõendit ei ole vaja esitada, kui nimetatud toodete import ei ole kaubanduslikku laadi ning on deklareeritud käesoleva protokolli nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses. Kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud paberilehel.
2. Juhuimporti, mis koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende pereliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel.
3. Lisaks sellele ei tohi väikepakendite puhul selliste toodete koguväärtus ületada 500 eurot ja reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul 1 200 eurot.
Artikkel 27
Tõendavad dokumendid
Artikli 16 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 osutatud dokumendid, millega tõendatakse, et liikumissertifikaadiga EUR.1 või päritoludeklaratsiooniga hõlmatud tooteid võib pidada lepinguosalisest pärit toodeteks ning et need vastavad muudele käesoleva protokolli tingimustele, võivad olla muu hulgas järgmised:
a) |
otsesed tõendid toimingute kohta, mida eksportija või tarnija on teinud kõnealuste kaupade saamiseks ja mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisaruannetes või asutusesiseses raamatupidamises; |
b) |
dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud vastavas lepinguosalises, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt; |
c) |
dokumendid, mis tõendavad, et materjalid on asjaomases lepinguosalises läbinud töö või töötluse, ja mis on välja antud või koostatud asjaomases lepinguosalises, kus neid dokumente kasutatakse siseriikliku õiguse kohaselt; |
d) |
liikumissertifikaadid EUR.1 või päritoludeklaratsioonid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud asjaomases lepinguosalises vastavalt käesolevale protokollile; |
e) |
piisavad tõendid artikli 11 kohaselt väljaspool asjaomast lepinguosalist toimunud töö või töötluse kohta, mis tõendavad, et kõnealuse artikli nõuded on täidetud; |
Artikkel 28
Päritolutõendite ja tõendavate dokumentide säilitamine
1. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist taotlev eksportija säilitab artikli 16 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.
2. Päritoludeklaratsiooni koostanud eksportija säilitab selle päritoludeklaratsiooni koopiat ja artikli 21 lõikes 3 kirjeldatud dokumente vähemalt kolm aastat.
3. Eksportiva lepinguosalise toll, kes annab välja liikumissertifikaadi EUR.1, säilitab artikli 16 lõikes 2 osutatud taotlust vähemalt kolm aastat.
4. Importiva lepinguosalise toll säilitab talle esitatud liikumissertifikaate EUR.1 ja päritoludeklaratsioone vähemalt kolm aastat.
Artikkel 29
Lahknevused ja vormistusvead
1. Kui päritolutõendil ja dokumendis, mis esitatakse tollile toodete impordiga seotud formaalsuste täitmiseks, avastatakse väikesi erinevusi andmetes, ei muuda see asjaolu päritolutõendit iseenesest tühiseks, kui nõuetekohaselt tõendatakse, et see dokument vastab esitatud toodetele.
2. Päritolutõendit ei lükata tagasi ilmsete vormistusvigade, näiteks trükivigade tõttu, kui need vead ei sea kahtluse alla selles dokumendis esitatud andmete õigsust.
Artikkel 30
Eurodes väljendatud summad
1. Juhuks kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, kinnitavad asjaomased lepinguosalised artikli 21 lõike 1 punkti b ja artikli 26 lõike 3 sätete kohaldamiseks igal aastal eurodes väljendatud summadega samaväärsed summad asjaomaste riikide omavääringus.
2. Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 21 lõike 1 punkti b või artikli 26 lõike 3 sätteid selle vääringu põhjal, milles arve on koostatud, vastavalt asjaomase riigi poolt fikseeritud summadele.
3. Omavääringus kasutatavad summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Summad teatatakse Euroopa Komisjonile 15. oktoobriks ja neid hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab vastavad summad kõikidele asjaomastele riikidele.
4. Riik võib eurodes väljendatud summa omavääringusse konverteerimise tulemusena saadud summa ümardada suuremaks või väiksemaks. Ümardatud summa ei tohi konverteerimise tulemusena saadud summast erineda rohkem kui 5 % võrra. Riik võib eurodes väljendatud summa väärtuse omavääringus muutmata jätta, kui lõikes 3 sätestatud iga-aastase korrigeerimise ajal saadakse selle summa konverteerimise tulemusena enne ümardamist summa, mis on omavääringus väljendatud summast vähem kui 15 % suurem. Omavääringus väljendatud summa võib jätta muutmata, kui see summa konverteerimise tulemusena väheneks.
5. Tolli allkomitee vaatab lepinguosalise taotlusel eurodes väljendatud summad üle. Kõnealusel ülevaatamisel kaalub tolli allkomitee, kas asjaomaseid piiranguid on soovitav reaalväärtuses säilitada. Selleks võib ta otsustada muuta eurodes väljendatud summasid.
VI JAOTIS
HALDUSKOOSTÖÖ KORD
Artikkel 31
Halduskoostöö
1. Lepinguosaliste tolliasutused annavad üksteisele Euroopa Komisjoni kaudu templijäljendid, mida kasutatakse nende tollis kaupade liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmiseks, ja nende tolliasutuste aadressid, kes vastutavad kõnealuste sertifikaatide ja päritoludeklaratsioonide kontrollimise eest.
2. Selleks et tagada käesoleva protokolli nõuetekohane kohaldamine, abistavad lepinguosalised üksteist oma pädevate tolliasutuste kaudu liikumissertifikaatide EUR.1 ja päritoludeklaratsioonide ehtsuse ning nendes dokumentides esitatud teabe õigsuse kontrollimisel.
Artikkel 32
Päritolutõendi õigsuse kontroll
1. Järelkontrolli päritolutõendite üle tehakse pisteliselt või siis, kui importiva lepinguosalise tollil tekib põhjendatud kahtlus nende dokumentide ehtsuses, asjaomaste toodete päritolustaatuses või muude käesoleva protokolli nõuete täitmises.
2. Lõike 1 rakendamisel tagastab importiva lepinguosalise toll eksportiva lepinguosalise tollile liikumissertifikaadi EUR.1, arve, kui see on esitatud, ja päritoludeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad ning esitab vajaduse korral kontrollitaotluse põhjused. Kõik saadud dokumendid ja teave, mille põhjal võib oletada, et päritolutõendis esitatud andmed on ebaõiged, saadetakse kontrollitaotluse tõendamiseks.
3. Kontrolli teostab eksportiva lepinguosalise toll. Selleks on tal õigus nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida eksportija raamatupidamisdokumente ning teha muid kontrollimisi, mida ta peab asjakohaseks.
4. Kui importiva lepinguosalise toll otsustab kuni kontrollitulemuste saamiseni asjaomaste toodete sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud kõik vajalikud ettevaatusmeetmed.
5. Kontrolli tulemustest teatatakse kontrolli taotlenud tolliasutusele võimalikult kiiresti. Tulemustest peab selgesti ilmnema, kas dokumendid on ehtsad ning kas asjaomaseid tooteid võib pidada lepinguosalisest pärinevateks toodeteks ja kas need vastavad muudele käesoleva protokolli nõuetele.
6. Kui põhjendatud kahtluse korral ei saada vastust kümne kuu jooksul kontrollitaotluse esitamise kuupäevast arvates või kui vastus ei sisalda piisavalt teavet, et otsustada, kas kõnealune dokument on ehtne, või määrata kindlaks toodete tegelikku päritolu, keeldub kontrolli taotlenud tolliasutus soodustuste andmisest, välja arvatud erandlikel asjaoludel.
Artikkel 33
Vaidluste lahendamine
1. Kui seoses käesoleva protokolli artiklis 32 sätestatud kontrollimenetlusega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrolli tegemise eest vastutav tolliasutus ei suuda omavahel lahendada, esitatakse need lahendamiseks käesoleva lepingu artikli 438 lõike 4 kohaselt kaubanduskoosseisus kokkutulnud assotsieerimiskomiteele. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükki „Vaidluste lahendamine” ei kohaldata.
2. Kui käesoleva protokolli tõlgendamisel tekib vaidlusi, mis ei ole seotud käesoleva protokolli artiklis 32 sätestatud kontrollimenetlusega, esitatakse need lahendamiseks tolli allkomiteele. Käesoleva lepingu V jaotise „Kaubandus ja kaubandusküsimused” 14. peatükis „Vaidluste lahendamine” sätestatud vaidluste lahendamise menetluse võib algatada üksnes juhul, kui tolli allkomitee ei ole suutnud vaidlust lahendada kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil vaidlus talle lahendamiseks esitati.
3. Importija ja importiva lepinguosalise tolli vahelised vaidlused lahendatakse alati selle lepinguosalise õigusaktide kohaselt.
Artikkel 34
Karistused
Karistus määratakse igale isikule, kes toodete sooduskohtlemise saamiseks koostab või laseb koostada valeandmeid sisaldava dokumendi.
Artikkel 35
Vabatsoonid
1. Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et päritolutõendi alusel kaubastatavaid tooteid, mida transportimise ajal hoitakse nende territooriumil asuvas vabatsoonis, ei vahetata muude kaupade vastu ega tehta nendega muid toiminguid kui need, mis on ette nähtud toodete riknemise vältimiseks.
2. Kui lepinguosalisest pärit tooteid imporditakse vabatsooni päritolutõendi alusel ja need läbivad seal töö või töötluse, annavad asjaomased asutused erandina lõike 1 sätetest eksportija taotlusel välja uue liikumissertifikaadi EUR.1, kui läbitud töö või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolliga.
VII JAOTIS
CEUTA JA MELILLA
Artikkel 36
Käesoleva protokolli kohaldamine
1. Mõiste „Euroopa Liit” ei hõlma Ceutat ja Melillat.
2. Ceutasse ja Melillasse imporditavate Moldova Vabariigist pärit toodete suhtes kohaldatakse sama tolliprotseduuri, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Moldova Vabariik kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate käesoleva lepinguga hõlmatud toodete importimisel sama tolliprotseduuri kui toodete suhtes, mida imporditakse Euroopa Liidust ja mis pärinevad sealt.
3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaldamisel Ceutast ja Melillast pärit toodete suhtes kohaldatakse käesolevat protokolli mutatis mutandis vastavalt artiklis 37 sätestatud eritingimustele.
Artikkel 37
Eritingimused
1. Kui järgmisi tooteid on veetud otseveona artikli 12 sätete kohaselt, loetakse:
(1) |
Ceutast ja Melillast pärit toodeteks:
|
(2) |
Moldova Vabariigist pärit toodeteks:
|
2. Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.
3. Eksportija või tema volitatud esindaja kirjutab „Moldova Vabariik” ning „Ceuta ja Melilla” kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 2 või päritoludeklaratsioonile. Ceutast ja Melillast pärinevate toodete puhul märgitakse lisaks sellele kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 4 või päritoludeklaratsioonile nende päritolustaatus.
4. Hispaania toll vastutab käesoleva protokolli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.
VIII JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 38
Käesoleva protokolli muudatused
Tolli allkomitee võib otsustada muuta käesoleva protokolli sätteid.
Artikkel 39
Üleminekusätted transiit- ja ladustatud kauba kohta
Käesolevat lepingut võib kohaldada kaupade suhtes, mis vastavad käesolevale protokollile ja on lepingu jõustumise kuupäeval kas transiitveol või ajutiselt ladustatud lepinguosalise tollilaos või vabatsoonis, kui importiva lepinguosalise tollile esitatakse nelja kuu jooksul pärast kõnealust kuupäeva tagantjärele koostatud päritolutõend koos dokumentidega, millest nähtub, et kaupu on veetud otse vastavalt artiklile 12.
II PROTOKOLLI I LISA
SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED II PROTOKOLLI II LISAS ESITATUD LOETELU KOHTA
Märkus 1:
Loetelus on sätestatud tingimused, millele kõik tooted peavad vastama, et neid saaks käsitada piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses.
Märkus 2:
2.1. |
Loetelu kahes esimeses veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus kõnealuse süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Kahe esimese veeru iga kande kohta on kolmandas või neljandas veerus reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees „ex”, tähendab see seda, et kolmandas või neljandas veerus olev reegel kehtib üksnes rubriigi või grupi selle osa suhtes, mida teises veerus on kirjeldatud. |
2.2. |
Kui esimesse veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ning seetõttu on teises veerus kaupa kirjeldatud üldiselt, kohaldatakse kolmanda või neljanda veeru vastavat reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud ükskõik millisesse kõnealuse grupi rubriiki või ükskõik millisesse esimeses veerus ühte koondatud rubriikidest. |
2.3. |
Kui loetelus on ühe rubriigi eri toodete suhtes kehtestatud erinevad reeglid, sisaldab iga taane kõnealuse rubriigi selle osa kirjeldust, mida hõlmab kolmanda või neljanda veeru vastav reegel. |
2.4. |
Kui kahe esimese veeru kandele vastab nii kolmanda kui ka neljanda veeru reegel, võib eksportija valida, kas ta kohaldab kolmandas või neljandas veerus sätestatud reeglit. Kui neljandas veerus päritolureeglit ei ole, tuleb kohaldada kolmandas veerus sätestatud reeglit. |
Märkus 3:
3.1. |
Käesoleva protokolli artikli 5 sätteid toodete kohta, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete valmistamisel, kohaldatakse olenemata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus lepinguosalise tehases. Näide: Rubriiki 8407 kuuluv mootor, mille puhul reegel näeb ette, et selles sisalduda võivate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei või ületada 40 % tehasehinnast, on valmistatud rubriiki ex ex 7224 kuuluvast „muust sepistamise teel eelvormitud legeerterasest”. Kui see eelvormitud teras on Euroopa Liidus sepistatud päritolustaatuseta valuplokist, on see teras juba omandanud päritolustaatuse loetelu rubriiki ex ex 7224 käsitleva reegli alusel. Mootori väärtuse arvutamisel võib eelvormitud terast käsitleda päritolustaatusega tootena, hoolimata sellest, kas see on toodetud samas tehases või mõnes muus Euroopa Liidu tehases. Kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtuse arvutamisel ei võeta seega päritolustaatuseta valandi väärtust arvesse. |
3.2. |
Loetelu reegliga nähakse ette päritolustaatuse saamiseks vajalik minimaalne töö või töötlus, millest ulatuslikum töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlemine päritolustaatust ei anna. Kui reegliga nähakse ette, et teatavas valmistamisetapis võib päritolustaatuseta materjali kasutada, on kõnealuse materjali kasutamine lubatud ka varasemas valmistamisetapis, kuid hilisemas etapis enam mitte. |
3.3. |
Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest”, tähendab see, et kasutada võib kõigi rubriikide materjale (ka tootega sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis sisalduvatest eripiirangutest ei tulene teisiti. Väljend „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki ... kuuluvatest materjalidest” või „valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest tootega samasse rubriiki kuuluvatest materjalidest” tähendab aga, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse klassifitseeritud materjale, välja arvatud neid, mille kirjeldus on sama, mis loetelu teises veerus esitatud tootekirjeldus. |
3.4. |
Kui loetelus esitatud reegel näeb ette, et toodet võib valmistada rohkem kui ühest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea. Näide: Rubriikidesse 5208–5212 kuuluvaid tekstiile käsitlev reegel näeb ette, et kasutada võib looduslikke kiude ja muu hulgas ka keemilisi materjale. See ei tähenda, et kasutama peab mõlemat; kasutada võib üht neist või mõlemat. |
3.5. |
Kui loetelu reegel näeb ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta. (Vt ka märkust 6.2 tekstiilide kohta.) Näide: Rubriigi 1904 toiduaineid käsitlev reegel, mis sõnaselgelt keelab kasutada teravilja ja teraviljasaadusi, ei takista kasutamast mineraalsoolasid, kemikaale ja muid lisaaineid, mis ei ole valmistatud teraviljast. Seda reeglit ei kohaldata siiski toodete suhtes, mida võib toota sama laadi materjalist varasemas tootmisetapis, kuigi neid ei või valmistada teatavatest loetelus määratletud materjalidest. Näide: Kui ex gruppi 62 kuuluva lausriidest valmistatud rõivaeseme puhul on lubatud kasutada üksnes päritolustaatuseta lõnga, ei tohi valmistamist alustada lausriidest, isegi kui lausriiet ei saa tavaliselt valmistada lõngast. Sellisel juhul oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga valmistamisele eelnevas järgus, see tähendab kiu kujul. |
3.6. |
Kui loetelu reegel näeb kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtusena ette kaks protsendimäära, ei tohi nimetatud protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurim väärtus ületada kõrgemat kehtestatud protsendimäära. Peale selle ei tohi ühegi materjali väärtus ületada selle suhtes kohaldatavat protsendimäära. |
Märkus 4:
4.1. |
Loetelus kasutatud mõiste „looduslikud kiud” osutab muudele kiududele kui tehis- ja sünteeskiud. Mõiste hõlmab vaid ketruseelses etapis olevaid kiude, sealhulgas jäätmeid, ning kui ei ole määratud teisiti, hõlmab mõiste ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude. |
4.2. |
Termin „looduslikud kiud” hõlmab rubriiki 0511 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101–5105 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201–5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301–5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid. |
4.3. |
Loetelus kasutatud terminitega „tekstiilimass”, „keemilised materjalid” ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid” kirjeldatakse materjale, mis ei kuulu gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade valmistamiseks. |
4.4. |
Loetelus kasutatud termin „keemilised staapelkiud” tähendab rubriikidesse 5501–5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid. |
Märkus 5:
5.1. |
Kui loetelus on mõne toote puhul viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi nende valmistamiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 10 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist. (Vt ka märkused 5.3 ja 5.4.) |
5.2. |
Märkuses 5.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski üksnes segatoodete suhtes, mis on valmistatud kahest või enamast põhitekstiilmaterjalist. Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:
Näide: Rubriiki 5203 kuuluvast puuvillakiust ja rubriiki 5506 kuuluvast sünteesstaapelkiust valmistatud lõng, mis kuulub rubriiki 5205, on segalõng. Seetõttu võib päritolustaatuseta sünteesstaapelkiudu, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 10 % lõnga massist. Näide: Rubriiki 5112 kuuluv villane riie, mis on valmistatud rubriiki 5107 kuuluvast villasest lõngast ja rubriiki 5509 kuuluvast sünteesstaapellõngast, on segariie. Seetõttu võib sünteeslõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud keemilisest materjalist või tekstiilimassist), või villast lõnga, mis ei vasta päritolureeglitele (milles nähakse ette, et see peab olema valmistatud kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata looduslikust kiust), või nende segu kasutada tingimusel, et nende kogumass ei ületa 10 % riide massist. Näide: Rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5210 kuuluvast puuvillasest riidest valmistatud taftingriie, mis kuulub rubriiki 5802, on segatoode ainult juhul, kui puuvillane riie ise on kahte eri rubriiki klassifitseeritud lõngast valmistatud segariie või kui puuvillane lõng ise on segatoode. Näide: Kui kõnealune taftingriie on valmistatud rubriiki 5205 kuuluvast puuvillasest lõngast ja rubriiki 5407 kuuluvast sünteesriidest, kujutavad kasutatud lõngad endast kahte eri põhitekstiilmaterjali ning kõnealune taftingriie on seega segatoode. |
5.3. |
Toodetes, mis sisaldavad „mähitud või mähkimata polüuretaanlõnga, mis sisaldab elastseid polüeetrilõike”, on sellise lõnga piirmäär 20 %. |
5.4. |
Toodete puhul, mis sisaldavad „kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiuseid ribasid, mis koosnevad alumiiniumipulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust”, on piirmäär sellise riba kohta 30 %. |
Märkus 6:
6.1. |
Kui loetelus on viidatud käesolevale märkusele, võib kasutada tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomaste valmistoodete puhul loetelu kolmanda veeru reeglitele, tingimusel, et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast. |
6.2. |
Ilma et see piiraks märkuse 6.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete valmistamiseks vabalt kasutada materjale, mida ei klassifitseerita gruppidesse 50–63, olenemata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte. Näide: Kui loetelus esitatud reegel näeb ette, et teatava tekstiileseme, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallesemete, näiteks nööpide kasutamist, kuna nööpe ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samal põhjusel ei takista see tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili. |
6.3. |
Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata materjalide väärtus võtta arvesse kaubas sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel. |
Märkus 7:
7.1. |
Rubriikides ex ex 2707, 2713–2715, ex ex 2901, ex ex 2902 ja ex ex 3403 nimetatud „eritöötlused” on järgmised:
|
7.2. |
Rubriikides 2710, 2711 ja 2712 nimetatud „eritöötlused” on järgmised:
|
7.3. |
Rubriikide ex ex 2707, 2713–2715, ex ex 2901, ex ex 2902 ja ex ex 3403 puhul lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega toodete segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust. |
II PROTOKOLLI II LISA
LOETELU PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVAST TÖÖDEST JA TÖÖTLEMISTOIMINGUTEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE
Käesolev leping ei pruugi hõlmata kõiki loetelus nimetatud tooteid. Seetõttu on vaja vaadata käesoleva lepingu muid osi.
HSi rubriik |
Toote kirjeldus |
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlemistoimingud, mis annavad päritolustaatuse |
|||||||||||||||
(1) |
(2) |
(3) või (4) |
|||||||||||||||
Grupp 1 |
Elusloomad |
Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud |
|
||||||||||||||
Grupp 2 |
Liha ja söödav rups |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
||||||||||||||
Grupp 3 |
Kalad ja koorikloomad, limused ja muud veeselgrootud |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
||||||||||||||
ex grupp 4 |
Piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; välja arvatud: |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
||||||||||||||
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru või muu magusainelisandiga või ilma, lõhna- ja maitseainetega või ilma, puuvilja-, marja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma) |
Valmistamine, mille puhul:
|
|
||||||||||||||
ex grupp 5 |
Mujal nimetamata loomsed tooted; välja arvatud: |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 5 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
||||||||||||||
ex ex 0502 |
Kodu- ja metssea harjased ning karvad |
Harjaste ja karvade puhastamine, desinfitseerimine, sortimine ja sirgendamine |
|
||||||||||||||
Grupp 6 |
Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal |
Valmistamine, mille puhul:
|
|
||||||||||||||
Grupp 7 |
Köögivili ning söödavad juured ja mugulad |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
||||||||||||||
Grupp 8 |
Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor |
Valmistamine, mille puhul:
|
|
||||||||||||||
ex grupp 9 |
Kohv, tee, mate ja vürtsid; välja arvatud: |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 9 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
||||||||||||||
0901 |
kohv (röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma); kohviubade kestad ja koored; mis tahes vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest |
|
||||||||||||||
0902 |
Tee, sh lõhna- või maitseainetega või ilma |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest |
|
||||||||||||||
ex ex 0910 |
Vürtsisegud |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest |
|
||||||||||||||
Grupp 10 |
Teraviljad |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
||||||||||||||
ex grupp 11 |
Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; välja arvatud: |
Valmistamine, mille puhul kõik rubriiki 0714 kuuluvad teravili, köögivili, söödavad juured ja mugulad või puuviljad ja marjad on täielikud saadud |
|
||||||||||||||
ex ex 1106 |
Rubriigi 0713 kuivatatud kaunviljadest peen- ja jämejahu ning pulber |
Rubriiki 0708 kuuluvate kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine |
|
||||||||||||||
Grupp 12 |
Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 12 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
||||||||||||||
1301 |
Šellak; vaigud, looduslikud kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 1301 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
1302 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar jm taimeliimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata: |
|
|
||||||||||||||
|
Valmistamine modifitseerimata liimidest ja paksendajatest |
||||||||||||||||
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||
Grupp 14 |
Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
||||||||||||||
ex grupp 15 |
Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed või taimsed vahad; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
1501 |
Searasv ja -rasvkude (sh seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, välja arvatud rubriiki 0209 või 1503 kuuluv: |
|
|
||||||||||||||
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 0203, 0206 ja 0207 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid |
||||||||||||||||
|
Valmistamine rubriiki 0203 või 0206 kuuluvast sealihast või söödavast searupsist või rubriiki 0207 kuuluvast linnulihast või söödavast linnurupsist |
||||||||||||||||
1502 |
Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, välja arvatud rubriiki 1503 kuuluv |
|
|
||||||||||||||
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 0201, 0202, 0204 ja 0206 kuuluv materjal või rubriiki 0506 kuuluvad kondid |
||||||||||||||||
|
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||||||||||
1504 |
Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
|
|
||||||||||||||
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 1504 kuuluvatest materjalidest |
||||||||||||||||
|
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||||||||||
ex ex 1505 |
Rafineeritud lanoliin |
Valmistamine rubriiki 1505 kuuluvast töötlemata villarasvast |
|
||||||||||||||
1506 |
Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: |
|
|
||||||||||||||
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 1506 kuuluvatest materjalidest |
||||||||||||||||
|
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
||||||||||||||||
1507–1515 |
Taimeõlid ja nende fraktsioonid: |
|
|
||||||||||||||
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||||||||||
|
Valmistamine muudest rubriikidesse 1507–1515 kuuluvatest materjalidest |
||||||||||||||||
|
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud |
||||||||||||||||
1516 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata |
Valmistamine, mille puhul:
|
|
||||||||||||||
1517 |
Margariin; söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ja nende fraktsioonidest |
Valmistamine, mille puhul:
|
|
||||||||||||||
Grupp 16 |
Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
ex grupp 17 |
Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 1701 |
roo- ja peedisuhkur ning keemiliselt puhas sahharoos tahkel kujul, maitse- või värvainelisanditega |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |
|
|
||||||||||||||
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 1702 kuuluvatest materjalidest |
||||||||||||||||
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||||
|
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on päritolustaatusega |
||||||||||||||||
ex ex 1703 |
Melass, mis on saadud suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel, maitse-, lõhna- või värvainelisandiga |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
Grupp 18 |
Kakao ja kakaotooted |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
1901 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401–0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt: |
|
|
||||||||||||||
|
Valmistamine grupi 10 teraviljast |
||||||||||||||||
|
Valmistamine:
|
||||||||||||||||
1902 |
Makarontooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, cannelloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte: |
|
|
||||||||||||||
|
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõva nisu ja selle saadused) on täielikult saadud |
||||||||||||||||
|
Valmistamine, mille puhul:
|
||||||||||||||||
1903 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigi 1108 kartulitärklisest |
|
||||||||||||||
1904 |
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (näiteks maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a jäme- ja peenjahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
1905 |
Leiva-, saia- ja valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a grupi 11 materjalid. |
|
||||||||||||||
ex grupp 20 |
Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; välja arvatud: |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad puuviljad, marjad, pähklid või köögiviljad on täielikult saadud |
|
||||||||||||||
ex ex 2001 |
Jamss, bataat jms toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad vähemalt 5 % massist tärklist ja mida on töödeldud või konserveeritud äädika või äädikhappega |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 2004 ja ex ex 2005 |
Kartul jahu, pulbri või helvestena, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
2006 |
Köögi- ja puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad suhkrus säilitatuna (kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 17 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
2007 |
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja -pastad, saadud kuumutamisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
ex ex 2008 |
|
Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 0801, 0802 ja 1202–1207 kuuluvate päritolustaatusega pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
||||||||||||||||
|
Valmistamine:
|
||||||||||||||||
2009 |
Kääritamata, piirituselisandita marjamahlad, puu- ja köögiviljamahlad (k.a viinamarjavirre), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
ex grupp 21 |
Mitmesugused toiduained; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
2101 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
2103 |
Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep: |
|
|
||||||||||||||
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada. |
||||||||||||||||
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest |
||||||||||||||||
ex ex 2104 |
Supid ja puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 2002–2005 kuuluvatest töödeldud või konserveeritud köögiviljadest |
|
||||||||||||||
2106 |
Mujal nimetamata toiduvalmistised |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
ex grupp 22 |
Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud: |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
2202 |
Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad marjamahlad ning puu- ja köögiviljamahlad |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
2207 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid jm alkohoolsed joogid |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
ex grupp 23 |
Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 2301 |
Vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu jahu, pulber ja graanulid kalast, koorikloomadest, molluskitest vm veeselgrootutest |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
||||||||||||||
ex ex 2303 |
Maisitärklise tootmisjäägid (v.a kontsentreeritud leotusvedelikud), kuivaine valgusisaldusega, mis ületab 40 % massist |
Valmistamine, mille puhul kogu kasutatav mais on täielikult saadud |
|
||||||||||||||
ex ex 2306 |
Õlikoogid jm oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad oliiviõli üle 3 % massist |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad oliivid on täielikult saadud |
|
||||||||||||||
2309 |
Loomasöödana kasutatavad tooted |
Valmistamine, mille puhul:
|
|
||||||||||||||
ex grupp 24 |
Tubakas ja tööstuslikud tubaka aseained; välja arvatud: |
Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 24 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
||||||||||||||
2402 |
Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid, tubakast või tubaka aseainetest |
Valmistamine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega |
|
||||||||||||||
ex ex 2403 |
Suitsetamistubakas |
Valmistamine, mille puhul kasutatavast rubriiki 2401 kuuluvast töötlemata tubakast või tubakajäätmetest vähemalt 70 % massist on päritolustaatusega |
|
||||||||||||||
ex grupp 25 |
Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjal, lubi ja tsement; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 2504 |
Süsinikuga rikastatud puhastatud ja jahvatatud looduslik kristalliline grafiit |
Kristallilise toorgrafiidi rikastamine süsinikuga, puhastamine ja jahvatamine |
|
||||||||||||||
ex ex 2515 |
Saetud vm viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud marmor paksusega kuni 25 cm |
Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) marmori lõikamine saagimise teel vm viisil |
|
||||||||||||||
ex ex 2516 |
Saetud vm viisil ristkülikukujulisteks (sh ruudukujulisteks) plokkideks või tahvliteks lõigatud graniit, porfüür, basalt, liivakivi jm raid- ja ehituskivi paksusega kuni 25 cm |
Üle 25 cm paksuse (sh eelnevalt saetud) kivi lõikamine saagimise teel vm viisil |
|
||||||||||||||
ex ex 2518 |
Kaltsineeritud dolomiit |
Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine |
|
||||||||||||||
ex ex 2519 |
Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesia |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada |
|
||||||||||||||
ex ex 2520 |
Stomatoloogiline kips |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 2524 |
Looduslikud asbestikiud |
Valmistamine asbesti kontsentraadist |
|
||||||||||||||
ex ex 2525 |
Vilgupulber |
Vilgu või vilgujäätmete jahvatamine |
|
||||||||||||||
ex ex 2530 |
Kaltsineeritud või pulbrilised värvimullad |
Värvimuldade kaltsineerimine või jahvatamine |
|
||||||||||||||
Grupp 26 |
Maagid, räbu ja tuhk |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex grupp 27 |
Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 2707 |
Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 2709 |
Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid |
Bituumenainete kuivutmine |
|
||||||||||||||
2710 |
Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70 % massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
2711 |
Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
2712 |
Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (2) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
2713 |
Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
2714 |
Looduslik bituumen ja asfalt; bituumenkilt, põlevkivi ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
2715 |
Bituumenisegud loodusliku asfaldi või bituumeni, naftabituumeni, mineraaltõrva või sellest saadud pigi baasil (nt bituumenmastiks, vedeldatud bituumen) |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 28 |
Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 2805 |
„Mischmetall” |
Valmistamine elektrolüüsi või termilise töötlemise abil, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 2811 |
Vääveltrioksiid |
Valmistamine vääveldioksiidist |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 2833 |
Alumiiniumsulfaat |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 2840 |
Naatriumperboraat |
Valmistamine dinaatriumtetraboraatpentahüdraadist |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 2852 |
Sise-eetrite elavhõbedaühendid ja nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapete elavhõbedaühendid ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriikidesse 2852, 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|||||||||||||||
ex grupp 29 |
Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 2901 |
Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 2902 |
Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 2905 |
Käesolevasse rubriiki kuuluva alkoholi ja etanooli metallalkoholaadid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
2915 |
Küllastunud atsüklilised monokarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid ja peroksiidid ning vastavad peroksühapped; nende halogeen-, sulfo-, nitro- ja nitrosoderivaadid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2915 ja 2916 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 2932 |
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2909 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|||||||||||||||
2933 |
Heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale lämmastiku aatomi(te) |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriiki 2932 ja 2933 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
2934 |
Kindla või muutuva keemilise koostisega nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest. Kasutatavate rubriikidesse 2932, 2933 ja 2934 kuuluvate materjalide koguväärtus ei tohi siiski ületada 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 2939 |
Unimaguna põhu kontsentraadid, mis sisaldavad alkaloide vähemalt 50 % massist |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 30 |
Farmaatsiatooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3002 |
Inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid jm verefraktsioonid ning modifitseeritud immunoloogilised tooted, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste protsesside abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3002 kuuluvatest materjalidest. Tootega sama kaubakirjelduse alla kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3003 ja 3004 |
Ravimid (v.a rubriikidesse 3002, 3005 ja 3006 kuuluvad tooted): |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriikidesse 3003 ja 3004 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
ex ex 3006 |
|
Säilitatakse toote päritolustaatus esialgses klassifikatsioonis |
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 31 |
Väetised; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 3105 |
Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme järgmistest toimeainetest: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg, v.a:
|
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex grupp 32 |
Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvaineid ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 3201 |
Tanniinid ja nende soolad, eetrid, estrid jm derivaadid |
Valmistamine taimse päritoluga parkaineekstraktidest |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
3205 |
Lakkpigmendid; nendel põhinevad käesoleva grupi märkuses 3 nimetatud valmistised (3) |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3203, 3204 ja 3205 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3205 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex grupp 33 |
Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
3301 |
Eeterlikud õlid, mis sisaldavad või ei sisalda terpeene, k.a tahked või absoluteeritud valmistised; resinoidid; õlivaiguekstraktid; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades vms keskkonnas (saadud anflöraaži või leotamise teel); terpeenid, mis saadakse kõrvalsaadusena eeterlike õlide vabastamisel terpeenidest; eeterlike õlide veeaurudestillaadid ja vesilahused |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh käesoleva rubriigi mõnda muusse „rühma” (4) kuuluvatest materjalidest. Tootega samasse rühma kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex grupp 34 |
Seep, pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvaha, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted, voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 3403 |
Määrdeained, mis sisaldavad alla 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, milles kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3404 |
Tehisvaha ja vahavalmistised: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, välja arvatud:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
Neid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 35 |
Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
3505 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (näiteks eelgeelistatud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3505 kuuluvatest materjalidest |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriiki 1108 kuuluv materjal |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 3507 |
Mujal nimetamata ensüümvalmistised |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
Grupp 36 |
Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex grupp 37 |
Foto- ja kinokaubad; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
3701 |
Valgustamata valgustundlikud fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustamata valgustundlik kiirfotolamefilm pakendatud või pakendamata: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriiki 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid. Rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
3702 |
Valgustamata valgustundlikud fotofilmid rullides, mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiil; valgustamata valgustundlikud kiirfotofilmid rullides |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 3701 ja 3702 kuuluvad materjalid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
3704 |
Valgustatud, kuid ilmutamata fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 3701–3704 materjalidest |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex grupp 38 |
Mitmesugused keemiatooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 3801 |
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3403 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 3803 |
Rafineeritud tallõli |
Toortallõli rafineerimine |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 3805 |
Puhastatud sulfaattärpentin |
Toorsulfaattärpentini puhastamine destilleerimise või rafineerimise teel |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 3806 |
Estervaigud |
Valmistamine vaikhapetest |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 3807 |
Puidupigi (puidutõrvapigi) |
Puutõrva destilleerimine |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
3808 |
Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügivormis või -pakendis valmististe või esemetena esitatavad tooted (nt väävlipael, -tahid ja -küünlad, kärbsepaber) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3809 |
Viimistlusained, värvikandjad ja värvikinnistid, mida kasutatakse värvimise või värvi kinnitumise kiirendamiseks, ning muud tekstiili-, paberi-, naha jms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3810 |
Metallpindade dekapeerimissegud; jooteräbustid jm pehme- ja kõvajoodisjootmise ning keevitamise abiained; pehme- ja kõvajoodisjootmisel ning keevitamisel kasutatavad metalli- jm pulbrid; keevituselektroodide ja -varraste täidis- ja kattesegud |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3811 |
Antidetonaatorid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaigutekkeinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud mineraalõlide (k.a bensiin) ning mineraalõlidega samal eesmärgil kasutatavate vedelike valmislisandid: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 3811 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3812 |
Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; plasti- ja kummikompaundi mujal nimetamata plastifikaatorid; antioksüdandid ja muud plasti- ja kummikompaundi stabilisaatorid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3813 |
Valmistised ja laengud tulekustutite jaoks; laetud tulekustutusgranaadid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3814 |
Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldusvahendid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3818 |
Elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised elemendid ketaste, vahvlite vms kujul; elektroonikas kasutatavad legeeritud keemilised ühendid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3819 |
Pidurivedelikud jm hüdraulilise jõuülekande vedelikud, mis ei sisalda naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või sisaldavad neid alla 70 % massist |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3820 |
Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 3821 |
Valmis söötmed mikroorganismide (sh viirused jms) või taime-, inim- või loomarakkude kasvatamiseks või hooldamiseks |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3822 |
Diagnostilised ja laboratoorsed reaktiivid kandjal; diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted; sertifitseeritud etalonained |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3823 |
Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 3823 kuuluvatest materjalidest |
|
||||||||||||||
3824 |
Valuvormi- ja kärnisegutugevdid; keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tooted ja valmistised (sh need, mis kujutavad endast looduslike saaduste segusid): |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3901–3915 |
Plastid algkujul, plastijäätmed, -lõikmed ja -jäägid; välja arvatud rubriikidesse ex ex 3907 ja 3912 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 3907 |
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (5) |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, milles kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja/või valmistamine tetrabroom(bisfenool A)polükarbonaadist |
|
||||||||||||||
3912 |
Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid algkujul |
Valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
3916–3921 |
Plastist pool- ja valmistooted; välja arvatud rubriikidesse ex ex 3916, ex ex 3917, ex ex 3920 ja ex ex 3921 kuuluvad tooted, mida käsitlevad reeglid on sätestatud allpool: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate gruppi 39 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast (5) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 3916 ja ex ex 3917 |
Profiilvormid ja -torud |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 3920 |
|
Valmistamine termoplastsest osasoolast, mis kujutab endast metalliioonidega (peamiselt tsingi- ja naatriumiioonidega) osaliselt neutraliseeritud etüleeni ja metakrüülhappe kopolümeeri |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 3921 |
Metalliseeritud plastkiled |
Valmistamine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega alla 23 mikroni (6) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
3922–3926 |
Plasttooted |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 40 |
Kautšuk ja kummitooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 4001 |
Lamineeritud kreppkummitahvlid kingade valmistamiseks |
Loodusliku kautšuki lehtede lamineerimine |
|
||||||||||||||
4005 |
Vulkaniseerimata täidisega kautšuk (toorkummi) algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena |
Valmistamine, mille puhul kõigi kasutatavate materjalide, v.a loodusliku kautšuki väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
4012 |
Kummist protekteeritud või kasutatud õhkrehvid; kummist täis- või padjandrehvid, vahetatavad kummist protektorid ja pöiavööd: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Kasutatud rehvide protekteerimine |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4011 ja 4012 kuuluvad materjalid |
|
||||||||||||||
ex ex 4017 |
Kõvakummist tooted |
Valmistamine kõvakummist |
|
||||||||||||||
ex grupp 41 |
Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 4102 |
Lamba ja talle villata toornahad |
Villa eemaldamine villaga kaetud lamba- või tallenahalt |
|
||||||||||||||
4104–4106 |
Pargitud või enne kuivatamist järelpargitud nahad, villata või karvata, laustetud või lauskmata, kuid edasi töötlemata |
Pargitud naha järelparkimine või valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
4107, 4112 ja 4113 |
Pärast parkimist või kuivatamiseelset järelparkimist ja muul viisil töödeldud nahad, sh pärgamenditud nahk, villa või karvata, laustetud või laustmata, v.a rubriiki 4114 kuuluv nahk |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4104–4113 kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 4114 |
Lakknahk ja lamineeritud lakknahk; metallitatud nahk |
Valmistamine rubriikidesse 4104–4106, 4107, 4112 või 4113 kuuluvatest materjalidest, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
Grupp 42 |
Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist) |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex grupp 43 |
Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 4302 |
Pargitud või töödeldud ühendatud karusnahad: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Ühendamata pargitud või töödeldud karusnaha pleegitamine või värvimine lisaks lõikamisele ja ühendamisele |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahast |
|
||||||||||||||
4303 |
Karusnahast rõivad, rõivamanused jm karusnahatooted |
Valmistamine rubriiki 4302 kuuluvast pargitud või töödeldud ühendamata karusnahast |
|
||||||||||||||
ex grupp 44 |
Puit ja puittooted; puusüsi; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 4403 |
Jämedalt kanditud puit |
Valmistamine töötlemata kooritud või koorimata või laasitud puidust |
|
||||||||||||||
ex ex 4407 |
Pikikiudu saetud või lõhestatud ja spooni hööveldatud või kooritud puit paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud |
Hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine |
|
||||||||||||||
ex ex 4408 |
Kuni 6 mm paksusega jätkatud spoon vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal) ja vineeri valmistamiseks ja muu pikikiudu saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit paksusega kuni 6 mm, mida on hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud |
Servjätkamine, hööveldamine, lihvimine või pikijätkamine |
|
||||||||||||||
ex ex 4409 |
Puit pidevprofiiliga ühel või mitmel küljel või serval, hööveldatud või lihvitud või pikijätkatud või mitte: |
|
|
||||||||||||||
|
|
lihvimine või pikijätkamine |
|
||||||||||||||
|
|
Profileerimine |
|
||||||||||||||
ex ex 4410 — ex ex 4413 |
Profileeritud liistud, sh profileeritud põrandaliistud jm profileeritud lauad |
Profileerimine |
|
||||||||||||||
ex ex 4415 |
Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid |
Valmistamine mõõtu lõikamata laudadest |
|
||||||||||||||
ex ex 4416 |
Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad |
Valmistamine lõhestatud tünnilaudadest, mida ei ole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda |
|
||||||||||||||
ex ex 4418 |
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Puidust kärgpaneele, katusesindleid ja -laaste võib siiski kasutada |
|
||||||||||||||
|
|
Profileerimine |
|
||||||||||||||
ex ex 4421 |
Tuletikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tihvtid |
Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast puidust, v.a rubriiki 4409 kuuluvast pidevprofiiliga puidust |
|
||||||||||||||
ex grupp 45 |
Kork ja korgist tooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
4503 |
Looduslikust korgist tooted |
Valmistamine rubriiki 4501 kuuluvast korgist |
|
||||||||||||||
Grupp 46 |
Õlgedest, espartost jm punumismaterjalist tooted; korv- ja vitspunutised |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
Grupp 47 |
Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex grupp 48 |
Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 4811 |
Paber ja papp, ainult jooneline või ruuduline |
Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
||||||||||||||
4816 |
Söepaber, isekopeeruv paber jm kopeerpaber või paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigis 4809 nimetatud), paberist paljundusšabloonid ja ofsetivormid, karpides või lahtiselt |
Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
||||||||||||||
4817 |
Paberist või papist ümbrikud, kaartkirjad, lihtpostkaardid ja korrespondentskaardid; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberikaupu |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
ex ex 4818 |
Tualettpaber |
Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
||||||||||||||
ex ex 4819 |
Karbid, kastid, kotid jm pakendid paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiudkangast |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
ex ex 4820 |
Kirjaplokid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 4823 |
Muu mõõtu või vormi lõigatud paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiudkangas |
Valmistamine gruppi 47 kuuluvatest paberi valmistamiseks kasutatavatest materjalidest |
|
||||||||||||||
ex grupp 49 |
Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
4909 |
Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või illustreerimata, ümbriku või kaunistustega või ilma |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid |
|
||||||||||||||
4910 |
Mitmesugused trükikalendrid, sh rebitavate lehtedega: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 4909 ja 4911 kuuluvad materjalid |
|
||||||||||||||
ex grupp 50 |
Siid; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 5003 |
Kraasitud või kammitud siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |
Siidijääkide kraasimine või kammimine |
|
||||||||||||||
5004–ex ex 5006 |
Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng |
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
5007 |
Siidriie või siidijääkidest riie: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine ühekordsest lõngast (7) |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7): |
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 51 |
Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
5106–5110 |
Lambavillast ja muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist lõng |
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
5111–5113 |
Lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist riie: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine ühekordsest lõngast (7) |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7): |
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 52 |
Puuvill; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
5204–5207 |
Puuvillane lõng ja niit |
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
5208–5212 |
Puuvillane riie: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine ühekordsest lõngast (7) |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7): |
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 53 |
Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
5306–5308 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng; paberlõng |
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
5309–5311 |
Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine ühekordsest lõngast (7) |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
|
|
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
5401–5406 |
Keemilistest filamentkiududest lõng, monofilament ja niit |
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
5407 ja 5408 |
Keemilisest filamentlõngast riie: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine ühekordsest lõngast (7) |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7): |
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
5501–5507 |
Keemilised staapelkiud |
Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist |
|
||||||||||||||
5508–5511 |
Keemilistest staapelkiududest lõng ja õmblusniit |
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
5512–5516 |
Keemilistest staapelkiududest riie: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine ühekordsest lõngast (7) |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
|
|
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 56 |
Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest; välja arvatud: |
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
5602 |
Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
5604 |
Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ning rubriigi 5404 või 5405 ribad jms, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastiga: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
5605 |
Metalliseeritud lõng, mähitud või mähkimata, mis koosneb metallniidi, -riba või -pulbriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõngast või rubriiki 5404 või 5405 kuuluvast ribast vms |
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
5606 |
Mähitud lõng, rubriigi 5404 või 5405 mähitud ribad jms (v.a rubriiki 5605 kuuluv lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng |
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
Grupp 57 |
Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
|
|
Aluskihina võib kasutada džuutriiet |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
ex grupp 58 |
Eririie; taftingriie; pits; gobeläänid; posamendid; tikandid; välja arvatud: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine ühekordsest lõngast (7) |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7): |
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
5805 |
Gobeläänid, Flandria, Aubussoni, Beauvais' jms tüüpi käsitelgedel valmistatud seinavaibad ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistoodetena või mitte |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
5810 |
Tikandid meetrikaubana, ribade või motiividena |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
5901 |
Kummi või tärklisainetega pealistatud tekstiilriie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks; pausriie; ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie jms jäik kübara-alusriie |
Valmistamine lõngast |
|
||||||||||||||
5902 |
Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester- või viskooslõngast: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine lõngast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist |
|
||||||||||||||
5903 |
Plastiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie (v.a rubriiki 5902 kuuluv) |
Valmistamine lõngast või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
5904 |
Linoleum, mõõtu lõigatud või lõikamata; põrandakatted tekstiilalusel, mõõtu lõigatud või lõikamata |
Valmistamine lõngast (7) |
|
||||||||||||||
5905 |
Tekstiilseinakatted: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine lõngast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7): |
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
5906 |
Kummeeritud tekstiilriie, v.a rubriiki 5902 kuuluv: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine keemilistest materjalidest |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine lõngast |
|
||||||||||||||
5907 |
Tekstiilriie, mujal nimetamata viisil impregneeritud, pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms |
Valmistamine lõngast või trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
5908 |
Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja ringkootud hõõgsukakangas selleks otstarbeks, impregneeritud või impregneerimata: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine ringkootud hõõgsukakangast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
5909–5911 |
Tehnilise otstarbega tekstiiltooted: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine lõngast või rubriiki 6310 kuuluvatest kangajäätmetest või kaltsudest |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
Grupp 60 |
Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad) |
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
Grupp 61 |
Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted): |
|
|
||||||||||||||
|
|
|
|||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
ex grupp 62 |
Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud; välja arvatud: |
|
|||||||||||||||
ex ex 6202, ex ex 6204, ex ex 6206, ex ex 6209 ja ex ex 6211 |
Tikitud naiste-, tüdrukute- ja imikurõivad ning imikute rõivamanused |
Valmistamine lõngast (9) või valmistamine tikkimata kangast, kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) |
|
||||||||||||||
ex ex 6210 ja ex ex 6216 |
Tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast |
Valmistamine lõngast (9) või valmistamine pealistamata kangast, kui pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) |
|
||||||||||||||
6213 ja 6214 |
Taskurätikud, suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (7) (9) või valmistamine tikkimata kangast, kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (7) (9) või |
|
||||||||||||||
|
|
valmistamine, millele järgneb trükkimine ja vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kui kasutatava rubriikidesse 6213 ja 6214 kuuluva trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
6217 |
Muud valmis rõivamanused; rõivaste ja rõivamanuste osad, v.a rubriigis 6212 nimetatud toodete osad: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine lõngast (9) või valmistamine tikkimata kangast, kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine lõngast (9) või valmistamine pealistamata kangast, kui pealistamata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast (9) |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine lõngast (9) |
|
||||||||||||||
ex grupp 63 |
Muud valmis rõivamanused; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
6301–6304 |
Tekid, reisivaibad, voodipesu jms; kardinad jms; muud sisustustarbed: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine ühekordsest pleegitamata lõngast (9) (10) või valmistamine tikkimata kangast (v.a silmkoeline ja heegeldatud kangas), kui tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
|
|||||||||||||||
6305 |
Kotid kaupade pakendamiseks |
Valmistamine (7):
|
|
||||||||||||||
6306 |
Presentkatted, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed: |
|
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
|
|||||||||||||||
6307 |
Muud valmistekstiiltooted, sh jäigast tekstiilist rõivalõiked (šabloonid) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
6308 |
Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 64 |
Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriigi 6406 kokkupandud pealsetest |
|
||||||||||||||
6406 |
Jalatsite osad (k.a pealsed, ka muude tallaosade kui välistalla külge kinnitatud); eemaldatavad sisetallad, kannapehmendused jms; kedrid, säärised jms tooted, nende osad |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex grupp 65 |
Peakatted ja nende osad; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
6505 |
Kübarad jm peakatted, silmkoelised või heegeldatud või valmistatud pitsi, vildi vm riide ühest või mitmest tükist (kuid mitte ribadest), voodri või kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodri või kaunistustega või ilma |
Valmistamine lõngast või tekstiilkiududest (9) |
|
||||||||||||||
ex grupp 66 |
Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
6601 |
Vihma- ja päevavarjud (sh jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud jms varjud) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
Grupp 67 |
Töödeldud suled ja udusuled ja tooted nendest; kunstlilled; tooted juustest |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex grupp 68 |
Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 6803 |
Looduslikust või aglomeeritud kiltkivist tooted |
Valmistamine töödeldud kiltkivist |
|
||||||||||||||
ex ex 6812 |
Asbesttooted; asbestil põhinevatest või asbestil ja magneesiumkarbonaadil põhinevatest segudest tooted |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest |
|
||||||||||||||
ex ex 6814 |
Vilgust, sh aglomeeritud või regenereeritud vilgust tooted, paberist, papist vm materjalist alusel |
Valmistamine töödeldud vilgust (sh aglomeeritud või regenereeritud vilk) |
|
||||||||||||||
Grupp 69 |
Keraamikatooted |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex grupp 70 |
Klaas ja klaastooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 7003, ex ex 7004 ja ex ex 7005 |
Mittepeegeldava kihiga klaas |
Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
||||||||||||||
7006 |
Rubriikide 7003, 7004 ja 7005 klaas, töödeldud servadega, painutatud, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ning muudest materjalidest detailideta |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine rubriiki 7006 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
||||||||||||||
7007 |
Karastatud või lamineeritud turvaklaas |
Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
||||||||||||||
7008 |
Mitmekihilised klaasisolaatorid |
Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
||||||||||||||
7009 |
Klaaspeeglid, raamitud või raamimata, sh tahavaatepeeglid |
Valmistamine rubriiki 7001 kuuluvatest materjalidest |
|
||||||||||||||
7010 |
Korvpudelid, pudelid, kolvid, purgid, kannud, rohupudelid, ampullid jm klaasanumad kaupade transpordiks või pakendamiseks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgurid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
7013 |
Klaasist laua- ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses vms otstarbel kasutatavad klaasesemed (v.a rubriikide 7010 ja 7018 tooted) |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või klaasesemete lihvimine, kui lihvimata klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast, või käsitsi puhutud klaasesemete käsitsi kaunistamine (v.a siiditrükk), kui käsitsi puhutud klaasesemete koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 7019 |
Klaaskiust tooted, v.a lõng |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
ex grupp 71 |
Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 7101 |
Sorteeritud ja veo hõlbustamiseks ajutiselt niidile lükitud looduslikud ja kultiveeritud pärlid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 7102, ex ex 7103 ja ex ex 7104 |
Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) |
Valmistamine töötlemata vääris- või poolvääriskividest |
|
||||||||||||||
7106, 7108 ja 7110 |
Väärismetallid: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 7106, 7108 ja 7110 kuuluvad materjalid, või rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline või termiline või keemiline eraldamine või rubriiki 7106, 7108 või 7110 kuuluvate väärismetallide legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine survetöötlemata väärismetallidest |
|
||||||||||||||
ex ex 7107, ex ex 7109 ja ex ex 7111 |
Väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltoodetena |
Valmistamine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist |
|
||||||||||||||
7116 |
Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikud, tehislikud või taastatud) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
7117 |
Juveeltoodete imitatsioonid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või |
|
||||||||||||||
|
|
valmistamine väärismetalliga pindamata või katmata mitteväärismetallosadest, kui kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 72 |
Raud ja teras; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
7207 |
Pooltooted rauast või legeerimata terasest |
Valmistamine rubriiki 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 kuuluvatest materjalidest |
|
||||||||||||||
7208–7216 |
Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, varbmaterjal ja kujuprofiilid |
Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
||||||||||||||
7217 |
Rauast või legeerimata terasest traat |
Valmistamine rubriiki 7207 kuuluvatest pooltoodetest |
|
||||||||||||||
ex ex 7218, 7219–7222 |
Roostevabast terasest pooltooted, lehtvaltstooted, varbmaterjal, kujuprofiilid |
Valmistamine rubriiki 7218 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
||||||||||||||
7223 |
Roostevabast terasest traat |
Valmistamine rubriiki 7218 kuuluvatest pooltoodetest |
|
||||||||||||||
ex ex 7224, 7225–7228 |
Pooltooted, lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult kokku keritud; muust legeerterasest kujuprofiilid; legeeritud või legeerimata terasest õõnsad puurvardad |
Valmistamine rubriiki 7206, 7218 või 7224 kuuluvatest valuplokkidest vm esmasvormidest |
|
||||||||||||||
7229 |
Muust legeerterasest traat |
Valmistamine rubriiki 7224 kuuluvatest pooltoodetest |
|
||||||||||||||
ex grupp 73 |
Raud- või terastooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 7301 |
Sulundkonstruktsioonid |
Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest |
|
||||||||||||||
7302 |
Raudteede ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja kontrarööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks |
Valmistamine rubriiki 7206 kuuluvatest materjalidest |
|
||||||||||||||
7304, 7305 ja 7306 |
Rauast (v.a malmist) või terasest torud ja õõnesprofiilid |
Valmistamine rubriigi 7206, 7207, 7218 või 7224 materjalidest |
|
||||||||||||||
ex ex 7307 |
Roostevabast terasest mitmeosalised toruliitmikud (ISO nr X5CrNiMo 1712) |
Sepistatud toorikute treimine, puurimine, hõõritsemine, väliskeermestamine, kraatide eemaldamine ja liivjugameetodil puhastamine, kui kasutatavate toorikute koguväärtus ei ületa 35 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
7308 |
Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigi 9406 kokkupandavad ehitised) ja nende osad (näiteks sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katuseferrnid, uksed, aknad, nende raamid, lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, kujuprofiilid, torud jms tarindites kasutatavad raud- või terastooted |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7301 kuuluvaid keevitatud nurk- ja profiilraudu ei tohi siiski kasutada |
|
||||||||||||||
ex ex 7315 |
Rehviketid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 7315 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 74 |
Vask ja vasktooted; välja arvatud: |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
7401 |
Vasekivi; tsemenditud vask (sadestatud vask) |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
7402 |
Rafineerimata vask; vaskanoodid elektrolüüsi teel rafineerimiseks |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
7403 |
Rafineeritud vask ja vasesulamid, survetöötlemata: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine töötlemata rafineeritud vasest või vasejäätmetest ja -jääkidest |
|
||||||||||||||
7404 |
Vasejäätmed ja -jäägid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
7405 |
Vaseligatuurid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex grupp 75 |
Nikkel ja nikkeltooted; välja arvatud: |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
7501–7503 |
Niklikivi, nikkeloksiidi sulamid jm niklitootmise vahesaadused; survetöötlemata nikkel; niklijäätmed ja -jäägid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex grupp 76 |
Alumiinium ja alumiiniumtooted; välja arvatud: |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
7601 |
Survetöötlemata alumiinium |
Valmistamine:
valmistamine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise teel |
|
||||||||||||||
7602 |
Alumiiniumijäätmed ja -jäägid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 7616 |
Alumiiniumtooted, v.a alumiiniumtraadist võrk, riie, võred, piirded, tugevduskangas jms materjalid (sh lõputu lint) ja laialivenitatud alumiiniumvõrk |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
Grupp 77 |
Reserveeritud võimalikuks tulevaseks kasutamiseks kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemis |
|
|
||||||||||||||
ex grupp 78 |
Plii ja pliitooted; välja arvatud: |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
7801 |
Survetöötlemata plii: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine pliikangidest või toorpliist |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7802 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
||||||||||||||
7802 |
Pliijäätmed ja -jäägid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex grupp 79 |
Tsink ja tsinktooted; välja arvatud: |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
7901 |
Survetöötlemata tsink |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 7902 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
||||||||||||||
7902 |
Tsingijäätmed ja -jäägid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex grupp 80 |
Tina ja tinatooted; välja arvatud: |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
8001 |
Survetöötlemata tina |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8002 kuuluvaid jäätmeid ja jääke ei tohi siiski kasutada |
|
||||||||||||||
8002 ja 8007 |
Tinajäätmed ja -jäägid; muud tinatooted |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
Grupp 81 |
Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kõikide kasutatavate tootega samasse rubriiki kuuluvate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex grupp 82 |
Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
8206 |
Jaemüügiks pakendatud komplektid kahest või enamast rubriikidesse 8202–8205 kuuluvast tööriistast |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide 8202–8205 materjalidest. Komplektis võib siiski olla rubriikide 8202–8205 tööriistu, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8207 |
Vahetatavad tööinstrumendid mehaaniliste või mittemehaaniliste käsi-tööriistade ja tööpinkide jaoks (näiteks pressimiseks, lehtstantsimiseks, sise- ja väliskeermestamiseks, puurimiseks, kammlõikamiseks, freesimiseks, treimiseks või kruvide keeramiseks) sh tõmbesilmad, ekstrudeerimismatriitsid ning tööriistad kivi- ja pinnasepuuride jaoks |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
8208 |
Noad ja lõiketerad masinate ja mehaaniliste seadmete jaoks |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
ex ex 8211 |
Lõiketeradega noad, hammastatud või mitte (sh aianoad), v.a rubriiki 8208 kuuluvad noad |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist noateri ja noapäid võib siiski kasutada |
|
||||||||||||||
8214 |
Muud lõikeriistad (näiteks juukselõikusmasinad, lihuniku- ja köögikirved, raiumis- ja hakkimisnoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküürikomplektid ja -tarbed (sh küüneviilid) |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada |
|
||||||||||||||
8215 |
Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kala- ja võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Mitteväärismetallist käepidemeid võib siiski kasutada |
|
||||||||||||||
ex grupp 83 |
Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 8302 |
Muud kinnitusdetailid, furnituurid jms tooted ehitiste jaoks ning uste automaatsulgurid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8302 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 8306 |
Mitteväärismetallist kujukesed jm kaunistused |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8306 kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 84 |
Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; välja arvatud: |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 8401 |
Tuumareaktorite kütteelemendid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal (12) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8402 |
Vee või muu vedeliku auru tootvad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis võivad toota ka madalrõhuauru); ülekuumendatud vee katlad |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8403 ja ex ex 8404 |
Keskküttekatlad (v.a rubriiki 8402 kuuluvad katlad) ja keskküttekatelde abiseadmed |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikidesse 8403 ja 8404 kuuluvad materjalid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8406 |
Auruturbiinid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8407 |
Sädesüütega sisepõlemis-kolbmootorid ja rootormootorid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8408 |
Survesüütega sisepõlemis-kolbmootorid (diisel- või pooldiiselmootorid) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8409 |
Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikide 8407 ja 8408 mootorites |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8411 |
Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ning muud gaasiturbiinid |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8412 |
Muud mootorid ja jõuseadmed |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 8413 |
Rootorpumbad |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 8414 |
Tööstusventilaatorid, -puhurid jms tooted |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8415 |
Kliimaseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja õhuniiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda õhuniiskust eraldi reguleerida |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8418 |
Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed (elektrilised või mitte); soojuspumbad, v.a rubriiki 8415 kuuluvad kliimaseadmed |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 8419 |
Masinad puidu-, pabermassi-, paberi- ja papitööstuse jaoks |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8420 |
Kalandrid jm rullimisseadmed (valtsimisseadmed), v.a seadmed metallide ning klaasi valtsimiseks, nende rullid (valtsid) |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8423 |
Kaalud (v.a kaalud tundlikkusega 5 cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8425–8428 |
Tõste-, teisaldus-, laadimis- või mahalaadimisseadmed |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8429 |
Iseliikuvad buldooserid, planeerimisbuldooserid; teehöövlid, planeerijad, skreeperid, mehaanilised kopad, ekskavaatorid, kopplaadurid, tampimismasinad ja teerullid: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8430 |
Muud teisaldus-, hööveldus-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ning lõikemehhanismid mullatööde tegemiseks ning maakide ja mineraalide kaevandamiseks; vaiarammid ja -tõmburid; lumesahad ja -puhurid |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 8431 |
Üksnes või peamiselt teerullidele sobivad osad |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8439 |
Paberi- või tsellulooskiumassi valmistamiseks või paberi ja papi tootmiseks ning viimistlemiseks kasutatavad seadmed |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8441 |
Muud seadmed paberimassi-, paberi- ja papitoodete valmistamiseks, k.a seadmed paberi ja papi lõikamiseks |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 8443 |
Büroomasinate (nt automaatsete andmetöötlusmasinate, tekstitöötlusmasinate jne) printerid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8444–8447 |
Nimetatud rubriikidesse kuuluvad masinad, mida kasutatakse tekstiilitööstuses |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 8448 |
Rubriikide 8444 ja 8445 masinate abiseadmed |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8452 |
Õmblusmasinad (v.a rubriigi 8440 niitõmblusmasinad raamatute õmblemiseks); spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8456–8466 |
Rubriikidesse 8456–8466 kuuluvad tööpingid ja masinad ning nende osad ja manused |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8469–8472 |
Kontorimasinad (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8480 |
Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vormid), metallikarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi või plasti valamiseks |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8482 |
Veerelaagrid |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8484 |
Mitmekihilised seibid jms tihendid (kihid vähemalt kahest metallist või kombineeritud muude materjalidega); pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ja tihendeid; mehaanilised tihendid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 8486 |
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8487 |
Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, poole, kontakte, juhtmeid jms |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 85 |
Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja -taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8501 |
Elektrimootorid ja -generaatorid (v.a generaatorseadmed) |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8502 |
Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 8504 |
Arvutite toiteallikad |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 8517 |
Muud kõne, kujutiste või muude andmete edastamise/vastuvõtu aparaadid, sh seadmed suhtlemiseks traadita võrgus (näit kohtvõrgus või laivõrgus), v.a rubriikide 8443, 8525, 8527 või 8528 edastamise/vastuvõtu aparaadid |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 8518 |
Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või monteerimata; elektrilised helisagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8519 |
Helisalvestus- ja -taasesitusseadmed |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8521 |
Videosignaalide salvestus- või taasesitusaparatuur, sisaldab või ei sisalda videotuunerit |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8522 |
Üksnes või peamiselt rubriikidesse 8519–8521 kuuluvatele seadmetele sobivad osad ja tarvikud |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8523 |
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
difusioonitoiming, mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel, ka juhul, kui kokkupanek ja/või katsetamine toimub muudes kui artiklites 3 ja 4 nimetatud riikides |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8525 |
Ringhäälingu ja televisiooni saateaparaadid koos vastuvõtuseadme, helisalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma; telekaamerad, digitaalkaamerad ja salvestavad videokaamerad |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8526 |
Radarseadmed (raadiolokatsiooniseadmed), raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8527 |
Ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, samasse korpusesse paigaldatud helisalvestus- või -taasesitusseadmete või kellaga või ilma |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8528 |
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8529 |
Osad, mida kasutatakse üksnes või peamiselt rubriikidesse 8525–8528 kuuluvates aparaatides: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8535 |
Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrikatkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele, pingele üle 1 000 V |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8536 |
|
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
8537 |
Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriiki 8535 või 8536 kuuluvat voolulülitus- või jaotusseadet, kaasa arvatud komplektid, milles on gruppi 90 kuuluvaid aparaate ja instrumente, ning arvjuhtimisseadmed, v.a rubriiki kuuluvad 8517 kommutatsiooniseadmed |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 8541 |
Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised, v.a kiipideks lõikamata vahvlid |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 8542 |
Elektroonilised integraallülitused: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
difusioonitoiming, mille puhul integraallülitusi toodetakse pooljuhtmaterjalist alusel vastava dopandi valikulise lisamise teel, ka juhul, kui kokkupanek ja/või katsetamine toimub muudes kui artiklites 3 ja 4 nimetatud riikides |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8544 |
Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anooditud traat), kaablid (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhtmed, pistikutega või pistikuteta; individuaalvarjestusega kiududest koosnevad kiudoptilised kaablid, komplektis elektrijuhtmete või pistikutega või ilma nendeta |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8545 |
Süsielektroodid, süsiharjad, kaarlambi- ja primaarelemendisöed jms elektrotehnikatooted grafiidist vm süsiniku erimist, metallosadega või metallosadeta |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8546 |
Elektriisolaatorid, mis tahes materjalist |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8547 |
Elektrimasinate, -aparaatide ja -seadmete isolatsioonivahendid, valmistatud täielikult isoleermaterjalist peale mõne väiksema metallosa (näiteks keermestatud kruvipesa), mis on sisse pandud vormimise käigus üksnes montaaži otstarbel, v.a rubriiki 8546 kuuluvad isolaatorid; mitteväärismetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ning nende ühendusdetailid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8548 |
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 86 |
Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed; välja arvatud: |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8608 |
Raudteede ja trammiteede teeseadmed ja -tarvikud; raudteede, trammiteede, maanteede, siseveeteede, parklate, sadamate ja lennuväljade mehaanilised (kaasa arvatud elektromehaanilised) märguande-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed; nimetatud seadmete osad |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex grupp 87 |
Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
8709 |
Tõste- ja teisaldusseadmeta iseliikuvad veokärud, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates ja lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eelnimetatud sõidukite osad |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8710 |
Tankid jm soomusmasinad, ka relvadega varustatud, ning nende osad |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8711 |
Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid: |
|
|
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 8712 |
Kuullaagriteta jalgrattad |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriiki 8714 kuuluv materjal |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8715 |
Lapsevankrid ja nende osad |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8716 |
Haagised ja poolhaagised; muud mehaanilise jõuallikata sõidukid; nende osad |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex grupp 88 |
Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 8804 |
Rotovarjud |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 8804 kuuluvatest materjalidest |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
8805 |
Õhusõidukite stardiseadmed; seadmed õhusõidukite pidurdamiseks laevalael jms; maapealse lennutreeningu seadmed; eelnimetatud toodete osad |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
Grupp 89 |
Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Rubriiki 8906 kuuluvaid laevakeresid ei tohi siiski kasutada |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex grupp 90 |
Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
9001 |
Optilised kiud ja nende kimbud; kiudoptilised kaablid (v.a rubriiki 8544 kuuluvad); polariseerivast materjalist lehed ja plaadid; mis tahes materjalist läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted, kokku monteerimata (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9002 |
Mis tahes materjalist läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted instrumentide või seadmete osade või tarvikutena, kokku monteeritud (v.a samalaadsed tooted optiliselt töötlemata klaasist) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9004 |
Nägemist korrigeeriva, silmi kaitsva vm otstarbega prillid, kaitseprillid jms optikariistad |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 9005 |
Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid, v.a refraktorteleskoobid ja nende statiivid |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 9006 |
Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja plahvatusimpulsslambid, v.a elektrilised plahvatusimpulsslambid |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
9007 |
Kinokaamerad ja -projektorid, helisalvestus- või -taasesitusseadmega või ilma nendeta |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
9011 |
Optilised liitmikroskoobid, k.a mikrofotode ja mikrofilmide tegemiseks ning mikroprojektsiooniks kasutatavad mikroskoobid |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 9014 |
Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9015 |
Geodeetilised (k.a fotogramm-meetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja -seadmed, v.a kompassid; kaugusmõõturid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9016 |
Kaalud, mille tundlikkus on vähemalt 5 cg, vihtidega või ilma |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9017 |
Joonestus-, tähistus- või arvutusinstrumendid (näiteks joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, arvutuskettad); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt mõõdulatid ja -lindid, kruvikud, nihikud) |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9018 |
Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed, sh stsintigraafiaseadmed, muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, sh teistest rubriiki 9018 kuuluvatest materjalidest |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
9019 |
Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; seadmed patsientide psühholoogilise seisundi kontrollimiseks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolraviks; kunstliku hingamise aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
9020 |
Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid (v.a mehaaniliste osade ja vahetatavate filtriteta kaitsemaskid) |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 25 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
9024 |
Masinad ja seadmed materjalide (nt metall, puit, tekstiil, paber, plast) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm mehaaniliste omaduste määramiseks |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9025 |
Areomeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, salvestusseadmega või salvestusseadmeta, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9026 |
Instrumendid ja seadmed vedeliku või gaasi vooluhulga, taseme, rõhu jms parameetrite mõõtmiseks või kontrollimiseks (nt kulumõõturid, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõturid), v.a rubriigi 9014, 9015, 9028 ja 9032 instrumendid ja seadmed |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9027 |
Instrumendid ja seadmed füüsikaliseks või keemiliseks analüüsiks (nt polari-, refrakto- ja spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja seadmed viskoossuse, poorsuse, paisumise, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks ja kontrollimiseks; instrumendid ja seadmed soojus-, heli- või valgushulga mõõtmiseks ja kontrollimiseks (sh eksponomeetrid); mikrotoomid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9028 |
Seadmed gaasi, vedeliku või elektri kulu või tootmismahu mõõtmiseks, sh nende kalibreerimisseadmed: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
9029 |
Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, läbisõidumõõturid, sammuloendurid jms; kiirusmõõdikud ning tahhomeetrid (v.a rubriigi 9014 või 9015 mõõteriistad); stroboskoobid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9030 |
Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja seadmed elektriliste suuruste mõõtmiseks või kontrollimiseks (v.a rubriigi 9028 arvestid); instrumendid ja seadmed alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise vm ioniseeriva kiirguse mõõtmiseks või määramiseks |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9031 |
Mõõte- või kontrollinstrumendid ja -seadmed, mujal käesolevas grupis nimetamata; profiilprojektorid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9032 |
Automaatregulatsiooni- ja automaatkontroll-instrumendid ning -seadmed |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9033 |
Gruppi 90 kuuluvate seadmete, seadiste, instrumentide ja aparatuuri mujal nimetamata osad ja lisaseadmed |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 91 |
Kellad ja nende osad; välja arvatud: |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9105 |
Muud kellad |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
9109 |
Muud komplektsed ja kokkupandud kellamehhanismid |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
9110 |
Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud kellamehhanismid (kellamehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid |
Valmistamine, mille puhul:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
9111 |
Käe-, tasku- vms kellade korpused ja nende osad |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
9112 |
Kellakorpused jms käesolevasse gruppi kuuluvate toodete korpused ja nende osad |
Valmistamine:
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
9113 |
Kellarihmad, -võrud ja -ketid; nende osad: |
|
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
|
|
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
Grupp 92 |
Muusikariistad; nende osad ja tarvikud |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
Grupp 93 |
Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 94 |
Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
ex ex 9401 ja ex ex 9403 |
Mitteväärismetallist mööbel, milles on polsterdamata puuvillakangast massiga kuni 300 g/m2 |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, või valmistamine puuvillakangast, mis on valmistatud kasutamiseks koos rubriiki 9401 või 9403 kuuluvate materjalidega, kui: |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast |
||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||
9405 |
Mujal nimetamata lambid ja valgustid, sh prožektorid, ning nende osad; mujal nimetamata sisevalgustusega sildid, valgustablood jms, külgeühendatud valgusallikaga, ja nende detailid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9406 |
Kokkupandavad ehitised |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex grupp 95 |
Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 9503 |
Muud mänguasjad; vähendatud suurusega („mõõtkavas”) mudelid jms meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või liikumatud; igasugused mosaiikpildid |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
ex ex 9506 |
Golfikepid ja nende osad |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Golfikepipeade valmistamiseks ettenähtud toorikuid võib siiski kasutada |
|
||||||||||||||
ex grupp 96 |
Mitmesugused tööstustooted; välja arvatud: |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
||||||||||||||
ex ex 9601 ja ex ex 9602 |
Loomse, taimse või mineraalse päritoluga nikerdusmaterjalist esemed |
Valmistamine tootega samasse rubriiki kuuluvatest töödeldud nikerdusmaterjalidest |
|
||||||||||||||
ex ex 9603 |
Luuad, pintslid ja harjad (v.a vitsluuad jms tooted ning kärbi- või oravakarvadest harjad), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, maalrirullid ja -tampoonid, kummiäärega kuivatuskaabitsad ja mopid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9605 |
Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid |
Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti. Komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast |
|
||||||||||||||
9606 |
Nööbid, rõhknööbid, nööbivormid, nende osad; nööbitoorikud |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
9608 |
Pastapliiatsid; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stilograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepea-, pliiatsi- jms hoidikud; eelnimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki 9609 kuuluvad tooted |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid sulgi või suleotsikuid võib siiski kasutada |
|
||||||||||||||
9612 |
Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel või kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ümbriseta |
Valmistamine:
|
|
||||||||||||||
ex ex 9613 |
Piesosüüteseadmega välgumihklid |
Valmistamine, mille puhul kasutatavate rubriiki 9613 kuuluvate materjalide koguväärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
||||||||||||||
ex ex 9614 |
Piibud ja piibukahad |
Valmistamine toorikutest |
|
||||||||||||||
Grupp 97 |
Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed |
Valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
(1) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavates märkustes 7.1 ja 7.3.
(2) Eritöötluste eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 7.2
(3) Grupi 32 märkuses 3 täpsustatakse, et tegemist on valmististega, mida kasutatakse mis tahes materjalide värvimiseks või komponentidena muude värvainete valmistamiseks, tingimusel et viimased ei ole klassifitseeritud mõnda muusse grupi 32 rubriiki
(4) „Rühm” tähendab rubriigi osa, mis on eraldatud semikooloniga.
(5) Toodete puhul, mis koosnevad nii rubriikidesse 3901–3906 kui ka rubriikidesse 3907–3911 kuuluvatest materjalidest, kohaldatakse seda piirangut ainult selle materjalirühma suhtes, mis on tootes massilt ülekaalus
(6) Üliläbipaistvad kiled on kiled, mille valgustugevust vähendav toime meetodi ASTM-D 1003–16 kohaselt Gardneri läbitustegurimõõturiga mõõdetuna (s.o läbitustegur) on vähem kui 2 %.
(7) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimused on esitatud sissejuhatavas märkuses 5.
(8) Seda materjali võib kasutada üksnes paberimasinates kasutatava riide valmistamiseks.
(9) Vt sissejuhatav märkus 6.
(10) Silmkoeliste või heegeldatud detailide (valmis lõigatud või otse lõikekohaselt kootud) kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel saadud silmkoeliste või heegeldatud toodete puhul, v.a elastsed või kummeeritud, vt sissejuhatav märkus 6.
(11) SEMI (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated) — Pooljuhtide Tööstuse Seadmete ja Materjalide Instituut.
(12) Seda reeglit kohaldatakse kuni 31.12.2005.
II PROTOKOLLI III LISA
KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 JA KAUPADE LIIKUMISSERTIFIKAADI EUR.1 TAOTLUSE NÄIDISED
Trükkimisjuhised
1. |
Mõlema sertifikaadi mõõdud on 210 × 297 mm; pikkus võib varieeruda vahemikus –5 kuni +8 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjutuspaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m2. Sellele peab olema trükitud roheline giljoššmustriga taust, mis muudab silmaga nähtavaks kõik mehhaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud. |
2. |
Lepinguosaliste pädevad asutused võivad jätta omale õiguse trükkida vormid ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele volitusele. Igal vormil peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Vormile peab olema trükitud või muul viisil kantud seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida. |
II PROTOKOLLI IV LISA
PÄRITOLUDEKLARATSIOONI TEKST
Päritoludeklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.
Bulgaariakeelne tekst
Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … (1)) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с … преференциален произход (2).
Hispaaniakeelne tekst
El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera no … (1)) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (2).
Tšehhikeelne tekst
Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (2).
Taanikeelne tekst
Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2).
Saksakeelne tekst
Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren sind.
Eestikeelne tekst
Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.
Kreekakeelne tekst
Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ'αριθ. … (1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (2).
Prantsuskeelne tekst
L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no … (1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (2).
Horvaadikeelne tekst
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br… (1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi… (2) preferencijalnog podrijetla.
Itaaliakeelne tekst
L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. … (1)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (2).
Lätikeelne tekst
To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme … (2).
Leedukeelne tekst
Šiame dokumente išvardytų produktų eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinės kilmės produktai.
Ungarikeelne tekst
A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában az áruk preferenciális … (2) származásúak.
Maltakeelne tekst
L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (2).
Hollandikeelne tekst
De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (2).
Poolakeelne tekst
Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.
Portugalikeelne tekst
O abaixo-assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento (autorização aduaneira n.o … (1)), declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (2).
Rumeeniakeelne tekst
Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală nr. … (1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (2).
Sloveenikeelne tekst
Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov št … (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo.
Slovakikeelne tekst
Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2).
Soomekeelne tekst
Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (2).
Rootsikeelne tekst
Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (2).
Ingliskeelne tekst
The exporter of the products covered by this document (customs authorization No … (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (2) preferential origin.
Moldova Vabariigi tekst
Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală nr. … (1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (2).
(Koht ja kuupäev)
(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb kirjutada loetavalt allakirjutaja nimi)
(1) Kui päritoludeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb siia kanda heakskiidetud eksportija loa number. Kui päritoludeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
(2) Märkida toodete päritolu. Kui päritoludeklaratsioon käsitleb täielikult või osaliselt kaupu, mis pärinevad Ceutast või Melillast, peab eksportija need selgelt tähistama märkega „CM” dokumendis, mille alusel sertifikaat koostatakse.
(3) Kui samad andmed sisalduvad dokumendis endas, võib need tähised märkimata jätta.
(4) Kui eksportija allkirja ei nõuta, tähendab allkirjast vabastamine ka allakirjutaja nime kirjutamisest vabastamist.
ÜHISDEKLARATSIOON
ANDORRA VÜRSTIRIIGI KOHTA
1. |
Moldova Vabariik aktsepteerib Andorra Vürstiriigist pärinevaid tooteid, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97, Euroopa Liidust pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses. |
2. |
II protokolli „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 osutatud toodete päritolustaatuse määramiseks. |
ÜHISDEKLARATSIOON
SAN MARINO VABARIIGI KOHTA
1. |
Moldova Vabariik aktsepteerib San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses. |
2. |
II protokolli „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” kohaldatakse mutatis mutandis lõikes 1 osutatud toodete päritolustaatuse määramiseks. |
ÜHISDEKLARATSIOON
II PROTOKOLLIS „MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED” MÄÄRATLUS JA HALDUSKOOSTÖÖ VIISID” ESITATUD PÄRITOLUREEGLITE LÄBIVAATAMISE KOHTA
1. |
Lepinguosalised lepivad kokku, et vaatavad läbi II protokollis „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” sisalduvad päritolureeglid ja arutavad vajalikke muudatusi, kui emb-kumb lepinguosaline seda taotleb. Sellistes aruteludes võtavad pooled arvesse tehnika arengut, tootmisprotsesse, hinnakõikumisi ja kõiki muid asjaolusid, mis võivad õigustada reeglite muutmist. |
2. |
II protokolli „Mõiste „päritolustaatusega tooted” määratlus ja halduskoostöö viisid” II lisa kohandatakse vastavalt harmoneeritud süsteemi perioodilistele muudatustele. |
III PROTOKOLL
VASTASTIKUSE HALDUSABI KOHTA TOLLIKÜSIMUSTES
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „tollialased õigusaktid”– lepinguosaliste territooriumil kohaldatavad õigusnormid, millega reguleeritakse kaupade importi, eksporti ja transiiti ning nende suunamist muudele tolliprotseduuridele, sealhulgas keelustamis-, piiramis- ja kontrollimeetmed;
b) „taotluse esitanud asutus”– pädev haldusasutus, kes esitab käesoleva protokolli alusel abitaotluse ja kelle lepinguosaline on selleks otstarbeks määranud;
c) „taotluse saanud asutus”– pädev haldusasutus, kes saab käesoleva protokolli alusel abitaotluse ja kelle lepinguosaline on selleks otstarbeks määranud;
d) „isikuandmed”– igasugune teave, mis on seotud kindlakstehtud või kindlaks tehtava üksikisikuga;
e) „tollialaseid õigusakte rikkuv toiming”– igasugune tollialaste õigusaktide rikkumine või rikkumiskatse.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Lepinguosalised abistavad teineteist oma pädevuse piires ning käesoleva protokolliga ettenähtud viisil ja tingimustel, et tagada oma tollialaste õigusaktide õige rakendamine, eelkõige nimetatud õigusakte rikkuvate toimingute ärahoidmise, uurimise ja tõkestamise kaudu.
2. Käesolevas protokollis sätestatud abistamine tolliküsimustes hõlmab kõiki lepinguosaliste haldusasutusi, kes on pädevad kohaldama käesolevat protokolli. See ei piira nende eeskirjade kohaldamist, millega reguleeritakse vastastikust abi kriminaalasjades. Samuti ei hõlma see niisuguse teabe vahetamist, mis on saadud kohtuorganite taotlusel kasutatud volituste abil, välja arvatud juhul, kui nimetatud organid on andnud loa sellise teabe edastamiseks.
3. Käesolev protokoll ei hõlma tollimaksude, maksude ega rahatrahvide sissenõudmiseks antavat abi.
Artikkel 3
Abistamine taotluse korral
1. Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada tollialaste õigusaktide õige kohaldamise, sealhulgas teabe, mis käsitleb täheldatud või kavandatavaid toiminguid, millega rikutakse neid õigusakte või võidakse neid rikkuda.
2. Taotluse esitanud asutuse taotluse korral teatab taotluse saanud asutus talle:
a) |
kas ühe lepinguosalise territooriumilt eksporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumile imporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri; |
b) |
kas ühe lepinguosalise territooriumile imporditud kaubad on teise lepinguosalise territooriumilt eksporditud nõuetekohaselt, täpsustades vajaduse korral kaupade suhtes kohaldatud tolliprotseduuri. |
3. Taotluse esitanud asutuse taotluse korral võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kehtivate õigusnormide raames vajalikke meetmeid, et tagada erijärelevalve:
a) |
füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul on põhjust arvata, et nad on või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega; |
b) |
paikade suhtes, kuhu on kogutud või võidakse koguda kaupu viisil, mille puhul on põhjust arvata, et nimetatud kaupu kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes; |
c) |
kaupade suhtes, mida transporditakse või võidakse transportida viisil, mille puhul on põhjust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes; |
d) |
transpordivahendite suhtes, mida kasutatakse või võidakse kasutada viisil, mis annab alust arvata, et neid kavatsetakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvates toimingutes. |
Artikkel 4
Abistamine omal algatusel
Lepinguosalised abistavad teineteist omal algatusel ning kooskõlas oma õigusnormidega, kui nad peavad seda vajalikuks tollialaste õigusaktide õige kohaldamise huvides, esitades eelkõige teavet:
a) |
toimingute kohta, mis rikuvad või tunduvad rikkuvat tollialaseid õigusakte ja võivad teisele lepinguosalisele huvi pakkuda; |
b) |
tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingute teostamise uute viiside või meetodite kohta; |
c) |
kaupade kohta, mis on teadaolevalt tollialaste õigusaktide rikkumise objektid; |
d) |
füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kelle puhul on alust arvata, et nad on või on olnud seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate toimingutega; |
e) |
transpordivahendite kohta, mille puhul on alust arvata, et neid on kasutatud, kasutatakse või võidakse kasutada tollialaseid õigusakte rikkuvateks toiminguteks. |
Artikkel 5
Edastamine ja teavitamine
1. Taotluse esitanud asutuse palvel võtab taotluse saanud asutus tema suhtes kohaldatavate õigusnormide kohaselt kõik vajalikud meetmed, et edastada taotluse saanud asutuse territooriumil tegutsevale või seal asuvale adressaadile kõik dokumendid ja teatada talle kõikidest otsustest, mis pärinevad taotluse esitanud asutuselt ja kuuluvad käesoleva protokolli reguleerimisalasse.
2. Taotlused dokumentide ja teadete edastamiseks või otsuste teatavakstegemiseks koostatakse kirjalikult taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles.
Artikkel 6
Abitaotluste vorm ja sisu
1. Käesoleva protokolli kohased taotlused koostatakse kirjalikult. Taotlusele lisatakse selle täitmiseks vajalikud dokumendid. Kui tegemist on pakilise olukorraga, võib vastu võtta ka suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.
2. Lõike 1 kohased taotlused sisaldavad järgmisi andmeid:
a) |
taotluse esitanud asutus; |
b) |
taotletav meede; |
c) |
taotluse eesmärk ja põhjus; |
d) |
asjakohased õigusnormid ja muud õiguslikud asjaolud; |
e) |
võimalikult täpsed ja terviklikud andmed uuritavate füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta; |
f) |
asjassepuutuvate faktide ja juba teostatud uurimiste kokkuvõte. |
3. Taotlused esitatakse taotluse saanud asutuse asjaajamiskeeles või sellele asutusele vastuvõetavas keeles. Seda nõuet ei kohaldata lõike 1 alusel esitatud taotlusele lisatud dokumentide suhtes.
4. Kui taotlus ei vasta käesolevas artiklis loetletud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; seni võib võtta tarvitusele ettevaatusabinõusid.
Artikkel 7
Taotluste täitmine
1. Abitaotluse täitmiseks toimib taotluse saanud asutus oma pädevuse ja võimaluste piires nii, nagu ta toimiks enda nimel või sellesama lepinguosalise muude ametiasutuste taotlusel, esitades teavet, mis on juba taotluse saanud asutuse käsutuses, tehes vajalikke järelepärimisi või korraldades nende tegemist. Käesolevat sätet kohaldatakse ka kõigi muude asutuste suhtes, kellele taotluse saanud asutus on taotluse adresseerinud juhul, kui ta ei saa ise tegutseda.
2. Abitaotlusi täidetakse viivitamata ning taotluse saanud lepinguosalise õigusnormide kohaselt.
3. Lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise asjaomase lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida vastavalt lõikele 1 taotluse saanud asutuse või muu asjaomase asutuse ruumides, et hankida teavet, mis on seotud tollialaseid õigusakte rikkuvate või rikkuda võivate toimingutega ja mida taotluse esitanud asutus vajab käesoleva protokolli kohaldamiseks.
4. Ühe lepinguosalise nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad teise lepinguosalise nõusolekul ja viimase kehtestatud tingimustel viibida viimase territooriumil tehtavate uurimiste juures.
Artikkel 8
Teabeedastuse vorm
1. Taotluse saanud asutus teeb uurimiste tulemused taotluse esitanud asutusele teatavaks kirjalikult ning lisab asjakohased dokumendid, tõestatud koopiad või muud materjalid.
2. Nimetatud teave võib olla elektroonilises vormis.
3. Originaaldokumendid esitatakse üksnes taotluse korral juhul, kui tõestatud koopiatest ei piisa. Nimetatud originaaldokumendid tagastatakse esimesel võimalusel.
Artikkel 9
Erandid abistamiskohustusest
1. Abi andmisest võib keelduda või selle andmise võib siduda teatud tingimuste ja nõuetega juhul, kui lepinguosaline leiab, et käesoleva protokolli kohane abi:
a) |
võib kahjustada Moldova Vabariigi või käesoleva protokolli kohase abitaotluse saanud liikmesriigi suveräänsust; |
b) |
võib ohustada avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve, eelkõige käesoleva protokolli artikli 10 lõikes 2 nimetatud juhtudel, või |
c) |
rikub tööstus-, äri- või ametisaladust. |
2. Taotluse saanud asutus võib abi osutamise edasi lükata põhjendusel, et see takistab käimasolevat uurimist, kohtueelset menetlust või kohtumenetlust. Sel juhul konsulteerib taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusega, et teha kindlaks, kas abi on võimalik anda selliste tingimuste ja nõuete alusel, mida taotluse saanud asutus vajalikuks peab.
3. Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks taotluse korral anda, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.
4. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel tuleb taotluse saanud asutuse otsus ja selle põhjendused taotluse esitanud asutusele teatavaks teha põhjendamatute viivitusteta.
Artikkel 10
Teabevahetus ja konfidentsiaalsus
1. Igasugune käesoleva protokolli kohaselt mis tahes kujul edastatud teave on salajane või piiratud kasutusega, olenevalt kummagi lepinguosalise kehtivatest eeskirjadest. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele kooskõlas selle teabe saanud lepinguosalise asjakohaste õigusaktide ja liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate vastavate õigusnormidega.
2. Isikuandmeid võib vahetada üksnes siis, kui vastuvõttev lepinguosaline kohustub neid andmeid kaitsma viisil, mida edastav lepinguosaline peab piisavaks.
3. Kui käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse tollialaste õigusaktide rikkumise kohta algatatud haldus- või kohtumenetlustes, peetakse seda käesoleva protokolli kohaseks. Seepärast võivad lepinguosalised käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtusse esitatud asjades ja süüdistustes. Teabe esitanud või nimetatud dokumendid kättesaadavaks teinud pädevale asutusele teatatakse sellisest teabe ja dokumentide kasutamisest.
4. Käesoleva protokolli alusel saadud teavet kasutatakse üksnes käesoleva protokolli eesmärkide kohaselt. Kui üks lepinguosaline soovib seda teavet muul otstarbel kasutada, peab tal selleks olema teabe andnud asutuse eelnev kirjalik nõusolek. Teabe sellisel kasutamisel tuleb võtta arvesse kõnealuse asutuse ettenähtud piiranguid.
Artikkel 11
Eksperdid ja tunnistajad
Taotluse saanud asutuse ametnikul võib talle antud volituste piires lubada esineda eksperdi või tunnistajana haldus- või kohtumenetluses, mis käsitleb käesoleva protokolliga hõlmatud küsimusi, ja esitada menetluses vajalikke esemeid, dokumente või nende tõestatud koopiaid. Sellise palve peab ametnikule esitama taotluse esitanud asutus ja selles tuleb täpselt nimetada, millises haldus- või kohtuasutuses ametnik peab esinema ning millistes küsimustes ja millise ametikoha või kvalifikatsiooni tõttu teda küsitletakse.
Artikkel 12
Abistamiskulud
Lepinguosalised loobuvad kõikidest nõuetest teineteisele, mis on seotud käesolevast protokollist tulenevate kulutuste hüvitamisega, välja arvatud asjaoludest sõltuvalt kulutused ekspertidele ja tunnistajatele ning sellistele tõlkidele ja tõlkijatele, kes ei ole avalikud teenistujad.
Artikkel 13
Rakendamine
1. Käesoleva protokolli rakendamise eest vastutavad ühelt poolt Moldova Vabariigi tolliasutused ja teiselt poolt Euroopa Komisjoni pädevad talitused ning vajaduse korral asjaomaste liikmesriikide tolliasutused. Nemad otsustavad kõigi käesoleva protokolli kohaldamiseks vajalike praktiliste meetmete ja korralduste üle, võttes arvesse eelkõige andmekaitse valdkonnas kehtivaid norme.
2. Lepinguosalised peavad teineteisega nõu ja teatavad seejärel teineteisele üksikasjalikest rakenduseeskirjadest, mille nad on käesoleva protokolli sätete kohaselt vastu võtnud.
Artikkel 14
Muud lepingud
1. Võttes vastavalt arvesse liidu ja liikmesriikide pädevust:
a) |
ei mõjuta käesoleva protokolli sätted lepinguosaliste kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest lepingutest või konventsioonidest, |
b) |
on käesoleva protokolli sätete eesmärk täiendada vastastikuse abi lepinguid, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida mõne liikmesriigi ja Moldova Vabariigi vahel, ning |
c) |
ei mõjuta käesoleva protokolli sätted Euroopa Komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust käsitlevate liidu õigusnormide kohaldamist mis tahes teabe osas, mis on saadud käesoleva protokolli alusel ning võib liidule huvi pakkuda. |
2. Olenemata lõike 1 sätetest on käesoleva protokolli sätted ülimuslikud mis tahes kahepoolsete vastastikuse abi lepingute suhtes, mis on sõlmitud või võidakse sõlmida ELi mõne liikmesriigi ja Moldova Vabariigi vahel, juhul kui selliste kahepoolsete lepingute sätted ei ole kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.
Artikkel 15
Konsulteerimine
Käesoleva protokolli kohaldamisega seotud küsimused lahendatakse lepinguosaliste omavaheliste konsultatsioonide käigus käesoleva lepingu artikli 200 alusel loodud tolli allkomitees.
IV PROTOKOLL
MÕISTED
Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „Eeskirjade eiramine”– ELi õiguse, käesoleva lepingu või järgnevate kokkulepete ja lepingute mis tahes sätte rikkumine ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ELi üldeelarvet või tema juhitavaid eelarveid kas otse ELi nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu.
2. „Pettus”–
a) |
kulude puhul tahtlik tegevus või tegevusetus, mis on seotud:
|
b) |
tulude puhul tahtlik tegevus või tegevusetus, mis on seotud:
|
3. „Aktiivne korruptsioon”– tahtlik tegevus, millega lubatakse või antakse otseselt või vahendaja kaudu ametnikule tema enda või kolmanda isiku jaoks suvalist liiki soodustus vastutasuks selle eest, et ta tegutseks või hoiduks tegutsemast oma kohustuste või ametiülesannete täitmisel oma teenistuskohustusi rikkudes viisil, mis kahjustab või võib kahjustada ELi finantshuve.
4. „Passiivne korruptsioon”– tahtlik tegevus, millega ametnik otseselt või vahendaja kaudu taotleb või saab suvalist liiki soodustusi endale või kolmandale isikule või võtab vastu lubaduse sellise soodustuse kohta, et vastutasuks tegutseda või hoiduda tegutsemast oma kohustuste või ametiülesannete täitmisel oma teenistuskohustusi rikkudes viisil, mis kahjustab või võib kahjustada ELi finantshuve.
5. „Huvide konflikt”– olukord, mis võib tekitada kahtlust või mille tõttu võivad kolmandad isikud põhjendatult kahelda teenistuja võimes täita oma ülesandeid erapooletult ja objektiivselt perekonna-, tunde-, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjustel või mis tahes muul põhjusel, mis tulenevad kõnealuse isiku ning pakkuja, taotleja või abisaaja ühistest huvidest.
6. „Alusetult makstud”– makstud ELi vahendeid käsitlevaid eeskirju rikkudes.
7. „Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)”– Euroopa Komisjoni pettustevastasele võitlusele spetsialiseerunud üksus. OLAF on oma tegevuses sõltumatu ning vastutab haldusjuurdluste korraldamise eest, mille eesmärk on võidelda pettuste, korruptsiooni ja muu ühenduse finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu, nagu on sätestatud komisjoni 28. aprilli 1999. aastaotsuses 1999/352/EÜ, ESTÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Pettustevastane Amet, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ning nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest.
30.8.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 260/739 |
NÕUKOGU OTSUS,
16. juuni 2014,
millega kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel
(2014/493/Euratom)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1) |
15. juunil 2009 volitas nõukogu komisjoni alustama Moldova Vabariigiga läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks liidu ja Moldova Vabariigi vahel, et asendada partnerlus- ja koostööleping (1). |
(2) |
Võttes arvesse lepinguosaliste tihedaid ajaloolisi sidemeid ja üha süvenevaid suhteid ning nende soovi oma suhteid tulemusrikkal ja innovatiivsel viisil veelgi tugevdada ja laiendada, viidi ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu (edaspidi „leping”) üle peetavad läbirääkimised edukalt lõpule lepingu parafeerimisega 2013. aasta 29. novembril. |
(3) |
Komisjon tegi 10. märtsil 2014 nõukogule ettepaneku, et lepingule tuleks liidu nimel alla kirjutada ja osa sellest tuleks ajutiselt kohaldada kooskõlas selle artikliga 464, eeldusel et leping hiljem sõlmitakse. |
(4) |
Leping hõlmab Euroopa Aatomienergiaühenduse pädevusse kuuluvaid küsimusi, mis on sätestatud lepingu artikli 77 punktis i. |
(5) |
Seepärast tuleks leping seoses Euratomi asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvate küsimustega sõlmida ka Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel. |
(6) |
Lepingu allakirjutamine ja sõlmimine seoses Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse kuuluvate küsimustega toimub eraldi menetluse korras. |
(7) |
Vastavalt Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklile 102 ei või leping Euroopa Aatomienergiaühenduse jaoks jõustuda enne, kui liikmesriigid on komisjonile teatanud, et see on kooskõlas nende vastavate siseriiklike õigusaktidega kehtima hakanud. |
(8) |
Lepingu sõlmimine komisjoni poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel tuleks seetõttu heaks kiita, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel (2).
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneval kuupäeval.
Luxembourg, 16. juuni 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
G. KARASMANIS
(1) Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Moldova Vabariigi vaheline partnerlus- ja koostööleping (EÜT L 181, 24.6.1998, lk 3).
(2) Lepingu tekst on lisatud ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelisele assotsieerimislepingule Euroopa Liidu nimel allakirjutamist ja selle ajutist kohaldamist käsitlevale nõukogu otsusele (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).