22.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/1

(1)

Hooajaliselt kõrge virsikute ja nektariinide pakkumine ning tarbimise vähenemine, mis oli tingitud halbadest ilmastikutingimustest saagikoristuse tippajal, on tekitanud raske turuolukorra ja kõnealuste puuviljade märkimisväärse hinnalanguse. Nende kergesti riknevate puuviljade piiratud säilitusvõimalus ei võimalda tekkinud olukorda kiiresti parandada. Lisaks võib Venemaa keeld importida puu- ja köögivilju Euroopa Liidust olukorda virsiku- ja nektariiniturul veelgi halvendada. Seega on turul tekkinud olukord, kus määruse (EL) nr 1308/2013 kohased normaalsed meetmed näivad olevat ebapiisavad.

(2)

Selleks et vältida olemasoleva turuolukorra muutumist veel tõsisemaks või pikaajaliseks turuhäireks, on vaja kiiret tegutsemist, et tagada erakorralised toetusmeetmed virsiku- ja nektariinitootjatele saagikoristuse praeguses etapis.

(3)

Turult kõrvaldamine on tõhus kriisiohjemeede puu- ja köögiviljade ülejäägi puhul, mis on tingitud ajutistest ja ettenägematutest asjaoludest.

(4)

Tänavuse suve hindade järsu languse mõju leevendamiseks tuleks ajutiselt suurendada liidu finantsabi turult kõrvaldamise jaoks, et jagada puuvilju tasuta teatavatele organisatsioonidele, näiteks heategevusorganisatsioonidele ja koolidele. Seepärast tuleks liidu finantsabi anda kuni 10 % iga tootjaorganisatsiooni turustatud toodangu kohta.

(5)

Pidades silmas erakorralisi turuhäireid ja tagamaks, et kõik virsiku- ja nektariinitootjad saaksid liidult finantsabi, tuleks abi laiendada virsiku- ja nektariinitootjatele, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liikmed.

(6)

Tootjad, kes ei ole tootjaorganisatsiooni liikmed, peaksid saama 50 % summadest, mis on ette nähtud kehtivate liidu finantsabi sätete raames. Siiski peaksid nad täitma samu või sarnaseid tingimusi nagu tootjaorganisatsioonid. Seetõttu peaks nii nende kui ka tunnustatud tootjaorganisatsioonide suhtes kohaldama määruse (EL) nr 1308/2013 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 (2) asjaomaseid sätteid.

(7)

Virsikute ja nektariinide suurenenud tarbimine peaks aitama kiiremini stabiliseerida olukorda turul. Tarbimise soodustamiseks tuleks kasutada müügiedenduskampaaniaid. Seetõttu tuleks tootjaorganisatsioonidele anda täiendavat liidu toetust seoses müügiedenduskampaaniatega.

(8)

Kõnealune edendustegevuseks ettenähtud toetus tuleks jaotada liikmesriikide vahel, võttes aluseks nende virsikute ja nektariinide tootmise 2012. aastal. Suurem osa tootmisest on koondunud nelja liikmesriiki. 24 liikmesriiki kokku moodustavad ainult 3,7 % liidu virsikute ja nektariinide tootmisest. Selleks et tagada eelarve tõhus kasutamine, ei tuleks toetust anda liikmesriikidele, kelle osa liidu toodangust on alla 1 %.

(9)

Asjaomased liikmesriigid peaksid saama otsustada, kuidas nad eraldavad käesoleva määrusega ette nähtud täiendavat toetust vastavalt määrusele (EL) nr 1308/2013 ja rakendusmäärusele (EL) nr 543/2011, välja arvatud juhul, kui käesoleva määrusega on sätestatud nende määruste erandid.

(10)

Selleks et evida vahetut mõju turule ja aidata kaasa hindade stabiliseerimisele, tuleks käesoleva määrusega sätestatud ajutisi erakorralisi toetusmeetmeid kohaldada alates kõnealustest meetmetest teatamisest komisjoni poolt 11. augustil 2014,

a)

turult kõrvaldamine, mis toimub 11. augustist kuni 30. septembrini 2014 ja mille viivad läbi liidu puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid, kes on tunnustatud vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 154, ja samuti tootjad, kes ei ole selliste organisatsioonide liikmed; ning

b)

müügiedenduskampaaniad, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõike 3 punktis c, mille viivad 11. augustist kuni 31. detsembrini 2014 läbi puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonid, kes on tunnustatud vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 154.

a)

10 % tootja kogutoodangust 2012. aastal, tõendusliku väärtusega kirjalike dokumentide põhjal, mille esitab tootja; ning

b)

tootjaorganisatsiooni ja selle liikmete virsikute ja nektariinide toodangu keskmine saagikus hektari kohta 2012. aastal, korrutatuna 10 % alast, mida tootja kasutab virsikute ja nektariinide tootmiseks 2014. aastal, tõendusliku väärtusega kirjalike dokumentide põhjal, mille esitab tootja.

a)

kui heakskiidetud taotlused ületavad maksimaalset summat, mis on liikmesriigile eraldatud vastavalt lisale, peab liikmesriik määrama jaotuskoefitsiendi saadud taotluste alusel;

b)

kui heakskiidetud taotlused ei ületa maksimaalset toetussummat, kehtestatakse koefitsiendiks 100 %.

a)

31. oktoobriks 2014 liidu finantsabi saamiseks kõrvaldamistoiminguteks, millele on osutatud artikli 1 lõike 2 punktis a; ning

b)

30. jaanuariks 2015 täiendava toetuse saamiseks müügiedendustegevuseks, millele on osutatud artikli 1 lõike 2 punktis b;

a)

28. novembriks 2014 teabe kogu turult kõrvaldatud koguse kohta ja kõigi kõrvaldamistoimingute jaoks liidu finantsabi taotlused ning

b)

27. veebruariks 2015 teabe müügiedendustegevuse kohta ja kõnealuse edendustegevuse jaoks täiendava toetuse taotlused.

22.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/7

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

15. augustil 2014 kiitis ÜRO Julgeolekunõukogu kuue füüsilise isiku lisamise Al-Qaida sanktsioonide komitee nende isikute, rühmituste ja üksuste loetellu, kelle suhtes tuleks kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist. Lisaks otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee 4. augustil 2014 muuta loetelus kahte kirjet.

(3)

Seega tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt ajakohastada.

(4)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

22.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/10

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

22.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 248/12

(1)

17. jaanuaril 2012. aastal esitas Kreeka keskkonna-, energeetika- ja kliimamuutuste ministeerium (edaspidi „YPEKA”) Euroopa Komisjonile taotluse (edaspidi „taotlus”) vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artikli 44 lõikele 1 erandi tegemiseks direktiivi 2009/72/EÜ III ja VIII peatükist teatud Kreeka saarte puhul, mis ei ole vastastikku ühendatud Kreeka maismaaosa elektrivõrguga (teiste võrkudega ühendamata saared või „ühendamata saared”).

(2)

12. septembril 2012. aastal palus Euroopa Komisjon Kreeka energeetikat reguleerival asutusel (edaspidi „ERA”) kõnealust taotlust kommenteerida. ERA vastas sellele nõudmisele 16. novembril 2012. aastal (edaspidi „ERA arvamus”).

(3)

ERA esitas veel märkusi oma taotluse põhjendamiseks 17. detsembril 2013, 23. detsembril 2013, 4. veebruaril 2014, 28. veebruaril 2014 ja 17. märtsil 2014.

(4)

14. märtsil 2014. aastal (ja 20. märtsil 2014. aastal saadetud lisandis) teavitas komisjon liikmesriike kõnealusest taotlusest vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artikli 44 lõikele 1 ning kutsus üles esitama vajaduse korral märkusi hiljemalt 25. märtsiks 2014. aastal. Märkusi ei esitatud.

(5)

Kõnealuse taotlusega uuendas YPEKA taotlust, mille oli 5. detsembril 2003. aastal esitanud arendusministeerium (edaspidi „esialgne taotlus”) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/54/EÜ (2) artikli 26 lõike 1 kohaselt erandi saamiseks direktiivi 2003/54/EÜ teatavatest sätetest. Ehkki esialgse taotluse uurimiseks tehti ettevalmistusi, ei antud vastavalt direktiivi 2003/54/EÜ artikli 26 lõikele 1 taotletud erandit, samas ei antud ka eitavat vastust.

(6)

Taotluses soovitakse erandi tegemist direktiivi 2009/72/EÜ III ja VIII peatükist.

(7)

Direktiivi 2009/72/EÜ III peatükis käsitletakse loaprotseduuri ja pakkumismenetlust uute võimsuste saamiseks. VIII peatükis käsitletakse kolmandate isikute juurdepääsu, turu avanemist ja otseliine.

(8)

Kreeka energiaturgude suhtes kehtib eeskätt Kreeka seadus 4001/2011, millega võetakse siseriiklikku õiguskorda üle direktiiv 2009/72/EÜ. Seadus 4001/2011 jõustus 22. augustil 2011.

(9)

DEDDIE SA (edaspidi „DEDDIE”) on Kreeka jaotusvõrguettevõtja, mille omanik on 100 % ulatuses Public Power Corporation (edaspidi „PPC”), Kreeka turgu valitsev elektrienergiatootja ja -tarnija, kuid mis on sellest õiguslikult ja funktsionaalselt eraldatud. Võrguvarad, mida DEDDIE haldab, kuuluvad PPC-le.

(10)

Vastavalt seaduse 4001/2011 artiklile 127 vastutab DEDDIE Kreeka elektrijaotusvõrgu, sealhulgas teiste võrkudega ühendamata saarte elektrijaotusvõrgu arendamise, haldamise ja hooldamise eest.

(11)

Lisaks vastutab DEDDIE teiste võrkudega ühendamata saarte elektrivõrkude töö eest. Ülesannete hulka kuuluvad i) tootmisarenduskava ettevalmistamine üliväikestele eraldatud võrkudele, sealhulgas kava nende vastastikuseks ühendamiseks muude saartega, mis on teiste võrkudega ühendamata, ii) vajalike tootmiskohtade olemasolu tagamine uute tootmisvõimsuste rajamiseks, olemasolevate võimsus- ja tarnekomponentide laiendamiseks ning Kreeka elektrijaotusvõrgu laiendamiseks teiste võrkudega ühendamata saartele ja üliväikestele eraldatud võrkudele, iii) lepingute sõlmimine tegevusloa omanikega, kes juhivad elektri edastamist ühest võrgust teise, abiteenuste osutamist teiste võrkudega ühendamata saarte jaotusvõrkudele, tasude maksmist elektritootjatele, tarbijate ja tarnijate makseid neile edastatava elektri eest ning muude erikontodel olevate nõuete ja kohustustega seotud makseid, nt avalike teenuste osutamise kohustuse eest.

(12)

Seaduse 4001/2011 artikli 137 lõikes 1 sätestatakse, et kõik elektritarbijad tuleb liigitada vabatarbijateks, v.a üliväikestesse eraldatud võrkudesse kuuluvad tarbijad vastavalt sama seaduse artiklile 139.

(13)

Seaduse 4001/2011 artikli 133 lõikes 3 sätestatakse järgmist:

„Välja arvatud juhtudel, kui elektrit toodetakse taastuvenergia allikatest või suure tõhususega koostootmis- või hübriidelektrijaamades, ning oma tarbeks tootjate puhul, siis juhul, kui on tehtud erand vastavalt artikli 139 sätetele, antakse luba tootmiseks ainult PPC SA-le kooskõlas teatavate lubade andmist käsitlevate määrustega. PPC SA vastutab üliväikeste eraldatud võrkude tõrgeteta elektriga varustamise eest, milleks ta taotleb tegevusluba, ja kõnealuste saarte elektrivõrkude pikaajalise finantstegevuse tagamise eest.”

(14)

Seaduse 4001/2011 artiklis 134 sätestatakse järgmist:

„Ilma et see piiraks käesoleva seaduse artikli 139 sätteid, antakse üliväikestele eraldatud võrkudele elektri tarnimise luba ainult PPC SA-le vastavalt tegevuslubade andmist käsitlevatele määrustele. PPC SA peab väiketarbijate taotlusel tarnima neile elektrit.”

(15)

Vastavalt seaduse 4001/2011 artiklile 139 tehakse seaduse 4001/2011 sätetest erandeid vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artikli 44 sätetele.

(16)

Kreeka seaduse 3426/2005 artikli 28 alusel vastu võetud ministri otsuses nr PD5/EL/B/F IB/12924 sätestatakse, et mis tahes elektritootja teostatav elektri tarnimine teiste võrkudega ühendamata saarte tarbijatele kujutab endast avaliku teenindamise kohustust, mis pakub üldist majandushuvi. Sotsiaalse ühtekuuluvuse tõttu peavad teiste võrkudega ühendamata saarte elektritarnijad tarnima elektrit hinnaga, mis võrdub Kreeka vastastikku ühendatud võrgu hindadega vastavalt tarbijakategooriale.

(17)

Kreeka seaduse 4001/2011 artiklis 52 on sätestatud, et teiste võrkudega ühendamata saarte tarbijatel on õigus eriteenustele nii hinna, kvaliteedi kui ka energiavarustuse kindluse osas ning läbipaistvate lepingutingimuste õigus. Ühendamata saartele avaliku teenuse osutajad saavad avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest rahalist hüvitist, mida arvutatakse ERA otsuses 24/2014 sätestatud meetodil (3). Meetodi aluseks on erinevus teiste võrkudega ühendamata saarte täielike tootmiskulude (muutuv- ja püsikulud) ja ning täieliku turuhinna vahel, millega tarbijad vastastikku ühendatud võrgus silmitsi seisavad (võrgu piirkulud, millele on lisatud kõik muud Kreeka vastastikku ühendatud võrgu mehhanismid). Ühendamata saarte avaliku teenindamise hüvitis arvutatakse iga kuu autonoomse saaresüsteemi kaupa ning seda kontrollib ERA. Ühendamata saarte avaliku teenindamise hüvitist rahastatakse kõigi, sealhulgas teiste võrkudega ühendamata saartel elavate tarbijate maksustamisega (4). Ühendamata saarte avaliku teenindamise kohustuse mehhanismi haldab LAGIE, Kreeka riigile kuuluv turuosaline. Ministri 2011. aasta detsembri otsuses D5-EL/B/F1/oik.27547, (5) mille aluseks oli seaduse 4001/2011 artikli 55 lõige 3, on sätestatud, et ühendamata saartele peavad kõnealust avalikku teenust pakkuma kõik tarnijad, seega on kõik tarnijad kõlblikud saama ühendamata saarte avaliku teenindamise hüvitist.

(18)

Teisestes õigusaktides reguleeritakse üksikasjalikumalt elektri tarnimist ja tootmist teiste võrkudega ühendamata saartel. 28. jaanuari 2014. aasta otsusega nr 39/2014 võttis ERA vastu teiste võrkudega ühendamata saarte elektrienergiavõrkude juhtimiseeskirjad (edaspidi „ühendamata saarte eeskirjad”), millega reguleeritakse paljusid küsimusi seoses ühendamata saarte eraldatud võrkude haldamisega, sealhulgas turu avanemine, turuarveldus ja elektritootmine. Ühendamata saarte eeskirjad jõustusid avaldamispäeval, 17. veebruaril 2014.

(19)

Taotluses tõstetakse esile järgmisi probleeme Kreeka eraldatud elektrivõrkude haldamisel:

(20)

Taotluses tõstetakse esile järgmisi probleeme seoses traditsioonilise elektritootmise arendamisega Kreeka väikestes eraldatud elektrivõrkudes:

(21)

Selle tulemusena on regulaarselt kasutatud selliseid hädaabilahendusi nagu mobiilsed diiselkütusel töötavad elektrigeneraatorid ja gaasiturbiinid. Vajadus erakorraline elektritootmine üksikjuhtumi kaupa heaks kiita on ebasoovitav, kuna sellega kaasneb seadmete ostmise asemel nende rentimine, mis on ebaökonoomne. Taotluses tuuakse mitmeid näiteid selle kohta, kuidas ennenägematute sündmuste tõttu on tulnud mobiilseid elektrigeneraatoreid kasutada pikema aja jooksul.

(22)

Taotluses tõstetakse esile järgmisi probleeme seoses ühendamata saarte eraldatud elektrivõrkude turu avanemisega:

(23)

Selle tulemusel on YPEKA seisukohal, et elektrituru haldamiseks ja seireks vajaliku taristu väljaarendamine seoses ühendamata saarte eraldatud võrkude turu avanemisega toob kaasa kulud, mis kaaluvad üles turu avanemisest saadava võimaliku kasu tarbijatele.

(24)

Taotluses ei ole nimetatud taotletud erandi aegumiskuupäeva.

(25)

ERA on arvamusel, et erand III peatükist vastavalt artikli 44 lõikele 1 ei peaks puudutama eraldatud võrgus väljaarendatava uue tootmisvõimsuse rajamist, vaid ainult olemasoleva võimsuse ümberkorraldamist, suurendamist ja laiendamist. Olemasoleva tootmisvõimsuse moodustavad ühendamata saarte elektrijaamad, mis juba töötavad või on ehitamisel. Iga neile saartele rajatavat uut elektrijaama peetakse uueks tootmisvõimsuseks.

(26)

ERA märgib, et sõltumatud elektritootjad (st muud kui PPC) on viimasel kahekümnel aastal näidanud üles suurt huvi taastuvenergia- ja koostootmisjaamade arendamiseks kõigis üliväikestes eraldatud võrkudes. Seega ei tohiks taastuvenergia allikate ning soojus- ja elektrienergia koostootmise arendamisega seoses piirata kolmandate osapoolte ligipääsu ühelegi ühendamata saarte elektrivõrgule.

(27)

ERA väidab, et see ei ole vastuolus erandi tegemisega uute tavapäraste elektrijaamade käivitamiseks, juhul kui teatud tingimused on täidetud. Direktiivi 2009/72/EÜ artikli 44 lõikes 1 ei sätestata siiski võimalust teha erandit uue tootmisvõimsuse kasutuselevõtuks.

(28)

ERA leiab, et olemasolevate traditsiooniliste elektrijaamade võimsuse laiendamine puudutab peamiselt lühiajalist puudulikku võimsust ühendamata saartel, mis tuleneb olemasoleva võimsuse ootamatust kahjustusest või viivitustest uue tootmisvõimsuse rajamisel, eeskätt suure nõudlusega ajavahemikul (nt suvisel kõrghooajal). Kõnealustele laiendustele kehtib vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artiklile 8 avatud pakkumismenetlus. Selline menetlus on aeganõudev ega ole kiireloomuliste eriolukordade puhul sobilik.

(29)

ERA nõustub, et PPC peaks lahendama kõik sellised eriolukorrad. Arvestades, et PPC on suuteline viima mobiilseid traditsioonilisi generaatoreid saartelt, kus on tootmisvõimsuse ülejääk, neile saartele, mille tootmisvõimsus on puudulik, võib kõnealune lahendus olla ka kõige ökonoomsem.

(30)

ERA rõhutab, et mis tahes erandit tehes tuleb täpselt määratleda asjakohane tegevusloa andmise menetlus eriolukordadeks ning eeskätt see, milliseid direktiivi 2009/72/EÜ artiklis 7 nimetatud kriteeriume peavad pädevad tegevuslube väljastavad asutused arvesse võtma.

(31)

ERA leiab, et erand peab olema piiratud kehtivusega, nt maksimaalselt 10 aastat.

(32)

ERA sõnul on elektri tarnimine ühendamata saartele põhimõtteliselt seotud ühendamata saarte avaliku teenindamise ja ühendamata saarte avaliku teenindamise hüvitisega, kuna i) elektritootmine ühendamata saartel on märkimisväärselt kulukam kui maismaal ja ii) Kreeka riik nõuab ühtset, kliendikategooria alusel hinnastamist kogu oma territooriumil.

(33)

Ühendamata saarte eeskirjades nähakse ette teatud igatunniste mõõtmis- ja salvestamisseadmete paigaldamine ühendamata saartele, energiajuhtimis- ja seirekeskuste loomine ning seire- ja asjaomaste IT-süsteemide paigaldamine. ERA väitel on see taristu hädavajalik selleks, et

(34)

ERA väidab seega, et olenemata sellest, kas luba üliväikeses eraldatud võrgus tegutseda on ühel või enamal tarnijal, tuleb kõnealune taristu lülitada ühendamata saarte eraldatud võrkudesse.

(35)

Kõnealuse taristu rajamise hinnangulised kulud kõikide ühendamata saarte, sealhulgas Kreeta ja Rhodose saare puhul ei ületa eelduste kohaselt 20–30 miljonit eurot. ERA leiab, et see summa on mõistlik, eelkõige arvestades oodatavat kasu, st ühendamata saarte avaliku teenindamise kohustuse täitmise läbipaistvust ja kontrollitavust ning eraldatud elektrivõrkude usaldusväärset ja kontrollitud toimimist.

(36)

Vastupidiselt YPEKA-le leiab ERA, et tegevusloa andmine rohkem kui ühele ühendamata saarte konkreetses eraldatud võrgus tegutsevale tarnijale ei too kaasa märkimisväärseid lisakulusid seoses nõutud taristuga, kuna sama taristu on igal juhul vajalik juba ühendamata saartel asuvate elektritootmisüksuste töö igapäevaseks kavandamiseks, turuarvelduseks ja ühendamata saarte avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks.

(37)

Lisaks leiab ERA, et ühendamata saarte tarbijatele tooks märkimisväärset lisakasu, kui tegevusluba oleks rohkem kui ühel tarnijal.

(38)

Seetõttu on ERA arvamusel, et alternatiivsete tarnijate püsiv kõrvalejätmine teiste võrkudega ühendamata saarte turgudelt ei ole põhjendatud. Vajaliku taristu rajamine, nagu eelpool kirjeldatud, lõpetatakse eelduste kohaselt kolme kuni viie aasta jooksul. ERA ei ole vastu võimaliku erandi tegemisele rangelt selleks ajavahemikuks, ilma pikendamisvõimaluseta.

(39)

ERA märgib veel, et juhul, kui ühendamata saarel asuva mis tahes eraldatud võrgu staatus muutub nii, et see ei kuulu enam väikeste ega üliväikeste eraldatud võrkude hulka, lõpeb erandi kehtivus selle võrgu suhtes automaatselt. Selline olukord võib tekkida juhul, kui ühendamata saarte eraldatud võrgud ühendatakse vastastikku Kreeka maismaaosa vastastikku ühendatud võrguga.

(40)

Direktiivi 2009/72/EÜ artikli 44 lõikes 1 sätestatakse võimalus teha erandeid direktiivi teatud sätetest, kui erand kehtib väikestele ja üliväikestele eraldatud võrkudele.

(41)

Direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 lõike 26 kohaselt on väike eraldatud võrk iga võrk, kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 3 000 GWh ja milles vähem kui 5 % iga-aastasest tarbimisest kaetakse ühenduste kaudu teiste võrkudega.

(42)

Direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 lõike 27 kohaselt on üliväike eraldatud võrk iga võrk, kus tarbimine oli 1996. aastal väiksem kui 500 GWh ja millel puuduvad ühendused teiste võrkudega.

(43)

Taotluses nimetatud eraldatud võrgud koosnevad ühest ja harva mitmest ühendamata saarest (vt tabeli I ja II lahtrit). Isegi kui eraldatud võrk koosneb mitmest ühendamata saarest, mis on omavahel vastastikku ühendatud, on nende vastastikku ühendatud saarte elektrivõrk eraldatud selles mõttes, et see ei ole ühendatud ühegi teise elektrivõrguga.

(44)

Taotluses nimetatakse, et 32st eraldatud võrgust 31 on üliväikesed eraldatud võrgud, millest suurim on Rhodose saar. Üliväikesed eraldatud võrgud, mille kohta taotlus on esitatud, andsid 2010. aastal Kreeka elektri kogumüügist 5,24 %. Kreeta eraldatud võrku peetakse väikeseks eraldatud võrguks. Kreeta elektrinõudlus oli 2010. aastal 3,01 % Kreeka elektrinõudlusest.

Eraldatud võrkude aastane nõudlus

(45)

Tabelis on esitatud eraldatud võrgud, nagu neid on nimetatud kõnealuses taotluses, ning teatavad andmed igaühe kohta. Sellest teabest saab järeldada, et kõigis eraldatud võrkudes, v.a Kreetal, oli 1996. aastal selline elektrinõudlus, mille tõttu nad kvalifitseeruvad üliväikesteks eraldatud võrkudeks direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 lõike 27 tähenduses. Seoses Kreetaga tuleb lisaks märkida, et kuna Kreeta oli ja on siiani teiste elektrivõrkudega vastastikku ühendamata, oli vastastikuste ühenduste kaudu rahuldatud nõudluse protsentuaalne osakaal null, st alla 5 %, ja on seda siiani. Kreeta on seega väike eraldatud võrk direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 lõike 26 tähenduses.

(46)

ERA ei kommenteerinud oma arvamuses taotluses nimetatud eraldatud võrke.

(47)

Komisjon järeldab seega, et eraldatud võrgud, nagu need on esitatud eelpool toodud tabeli 1. lahtris, on kõik üliväikesed eraldatud võrgud direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 lõike 27 tähenduses, välja arvatud Kreeta, mis on väike eraldatud võrk direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 lõike 26 tähenduses.

(48)

Komisjoni arvates esineb tavapäraste elektrijaamade haldamisel üliväikestes eraldatud võrkudes ulatuslikke probleeme. See tuleneb eelkõige järgmistest asjaoludest.

(49)

Komisjon leiab seega, et traditsiooniliste elektrijaamade haldamisel üliväikestes eraldatud võrkudes esineb ulatuslikke probleeme, nagu eespool toodud tabelis näha.

(50)

Direktiivi 2009/72/EÜ artikli 44 lõike 1 kohaselt saab III peatüki sätetest teha erandit ainult seoses olemasoleva võimsuse ümberkorraldamise, suurendamise ja laiendamisega.

(51)

Seega ei saa direktiivi 2009/72/EÜ III peatüki sätetest teha erandit uute võimsuste osas.

(52)

Selle asemel — eeldusel et teiste võrkudega ühendamata saarte eraldatud võrgud on jaotusvõrgud — võivad Kreeka ametiasutused kaaluda direktiivi 2009/72/EÜ artikli 7 punkti 3 sätete kohaldamist ka uutele väikestele traditsioonilistele võimsustele, juhul kui uue võimsuse arendamise loaprotseduuri tulemusel ei anta luba uue võimsuse rajamiseks teiste võrkudega ühendamata saarte eraldatud võrkudesse. Selline uus väike traditsiooniline võimsus võib näiteks tähendada ajutist tootmisvõimsust, mis tehakse pikaajaliselt kättesaadavaks, ilma et sellele määrataks konkreetset asukohta.

(53)

Nagu eelpool nimetatud, on kõik teiste võrkudega ühendamata saared üliväikesed eraldatud võrgud, v.a Kreeta, mis on väike eraldatud võrk.

(54)

Seega ei saa direktiivi 2009/72/EÜ III peatüki sätetest Kreetale erandit teha.

(55)

Taotluses ei mainita selgelt, et erandit taotletakse vaid tavapärastele elektrijaamadele.

(56)

Seaduse 4001/2011 artikli 133 lõikes 3 jäetakse aga selle tootmisloa kohaldamisalast, mis võidakse anda ainsana PPC-le, selgesõnaliselt välja elekter, mis on toodetud taastuvatest energiaallikatest, tõhusa koostootmise abil või hübriidelektrijaamades, ning mis on oma tarbeks toodetud. Sama järeldub ka ühendamata saarte eeskirjade artiklist 225.

(57)

Lisaks käsitletakse esitatud põhjenduses ainult tavapäraste elektrijaamade haldamisega seotud olulisi probleeme. Põhjenduses leitakse õigupoolest, et kõnealused elektrijaamad seisavad silmitsi ulatuslike probleemidega muu hulgas just taastuvate energiaallikate laialdasema kasutamise tõttu.

(58)

Seetõttu ei saa erandit teha, isegi kui taotluses palutaks teha erandit direktiivi 2009/72/EÜ III peatüki sätetest muudele kui traditsioonilistele elektrijaamadele, kuna selle kohta ei esitatud põhjendusi.

(59)

Arvestades eeltoodud ulatuslikke probleeme tavapäraste elektrijaamade haldamisel väikestes eraldatud võrkudes, saab teha erandit olemasoleva traditsioonilise võimsuse lubamiseks ulatuses, mis hõlmab olemasoleva traditsioonilise võimsuse ümberkorraldamist, uuendamist ja laiendamist. Sellise loa saab anda otse PPC-le.

(60)

Kõnealuse erandi tähenduses

(61)

Siiski ei ole alust teha erandit direktiivi 2009/72/EÜ artikli 7 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest ja nõuetest, mille kohaselt antakse PPC-le luba.

(62)

Lisaks sellele, juhul kui erand tehakse otse PPC-le, on tähtis, et tingimustes sätestatakse aeg, mille jooksul peab loa saanud tavapärane elektrijaam olema täielikult kasutusvalmis, ning lisatakse ka sätted, millega tagatakse selliste kohustuste täielik ja tulemuslik täitmine. Otsese loa aegumisel on ainuüksi ERA-l õigus seda pikendada, kuid ainult juhul, kui see on aegunud põhjustel, mis on PPC kontrolli alt täielikult väljas. Aegumise korral peab ERA korraldama loaprotseduuri, mis vastab täielikult direktiivi 2009/72/EÜ artikli 7 lõikele 1, millega kaasatakse kolmandad isikud.

(63)

Pakkumismenetlus direktiivi 2009/72/EÜ artikli 8 tähenduses puudutab võimsust, mida tuleb veel ehitada ja milleks luba saada ning mis seetõttu kujutab endast uut võimsust.

(64)

Juba eelnevalt sätestatud põhjustel ei saa direktiivi 2009/72/EÜ artikli 44 lõike 1 kohaselt teha erandit uuele võimsusele.

(65)

Taotlus puudutab erandit direktiivi 2009/72/EÜ VIII peatükist ja seega võib arvata, et see sisaldab ka erandi taotlemist kolmandate isikute juurdepääsu käsitleva artikli 32 sätetest.

(66)

Taotluses ei täpsustata, kas taotletud erand hõlmab ka direktiivi 2009/72/EÜ artiklit 32, samuti ei esitata ühtegi põhjendust sellise erandi tegemiseks. Selle asemel kohustatakse seadusega 4001/2011 ja ühendamata saarte eeskirjadega DEDDIEt tagama kolmandate isikute mittediskrimineeriva juurdepääsu jaotusvõrgule, mida haldab DEDDIE (nt seaduse 4001/2011 artikkel 127). Seega ei saa sellist erandit teha.

(67)

Taotluses väidetakse sisuliselt, et PPC peaks jääma ainsaks tarnijaks, kellel on tegevusluba teiste võrkudega ühendamata saarte tarbijatele elektrienergiat tarnida, kuna üliväikeste eraldatud võrkude elektrituru haldamiseks ja seireks ning kolmandatele isikutele turu avanemiseks vajaliku taristu väljaarendamisega kaasnevad ühendamata saarte turuosalisele tegevuskulud, mis kaaluvad üles turu avanemisest saadava tulu tarbijatele.

(68)

Nagu ERA arvamusest ilmneb, on teiste võrkudega ühendamata saartele rajatud taristu eesmärk tagada, et ühendamata saarte avaliku teenindamise kohustuse täitmist juhitakse vastavalt olemasolevatele õigusaktidele läbipaistval, kontrollitaval ja mittediskrimineerival viisil. Lisaks on taristu nõutav ühendamata saarte eraldatud võrkude tehniliseks ja majanduslikuks haldamiseks. Seega, kuna taristu on igal juhul vajalik nende nõuete täitmiseks, olenemata teiste võrkudega ühendamata saartel tegutsemiseks loa saanud tarnijate arvust, ei suurenda turu avanemine taristu maksumust.

(69)

Isegi kui sarnane taristu on nõutav, ei ole turu avanemine loomupäraselt seotud ühendamata saarte eraldatud võrkude tehnilise haldamisega ega ühendamata saarte avaliku teenindamise kohustuse täitmisega, kuna puudub põhjuslik seos ühelt poolt kõnealuste eraldatud võrkude tehnilise ja majandusliku haldamise ning ühendamata saarte avaliku teenindamise kohustuse täitmise vahel vastavalt asjaomastele õigusnõuetele ning teiselt poolt küsimuse vahel, kas ühel või mitmel tarnijal on tegevusluba teiste võrkudega ühendamata saarte tarbijatele elektrit tarnida.

(70)

On selge, et ühendamata saarte tootmiskulud, mis on vastastikku ühendatud võrgu tootmiskuludest suuremad, tuleb katta ühendamata saartel tegutsevatel tarnijatel, selleks tuleb avaliku teenindamise hüvitise vastav osa jagada ümber vastavalt nende tarbijatele toimuvale elektrimüügile. Igal juhul on vaja kindlaks määrata ühendamata saarte tootmiskulud, et määratleda ühendamata saarte avaliku teenindamise rahaline hüvitis, sõltumata sellest, kui palju tarnijaid ühendamata saartel tegutseb.

(71)

Turu avamise ainus lisanõue on tarbijatele osutatud elektrimüügi raames avaliku teenindamise hüvitise ümberjagamine vastavalt iga tarnija müüdava elektri osale. Ka seonduvad tarbijaandmed, eeskätt mõõtmisandmed, on vajalikud, sõltumata sellest, kas ühel või enamal tarnijal on tegevusluba tarnida elektrit teiste võrkudega ühendamata saarte tarbijatele.

(72)

Seega on ühendamata saarte avaliku teenindamise hüvitise andmiseks tarnijatele tarvis üksnes suutlikkust viia tarbijate mõõtmisandmed kokku konkreetse tegevusluba omava tarnijaga; see on eeskätt haldusprotsess, mis põhineb teabel, mida kogutakse täies ulatuses või väga suures ulatuses olenemata sellest, kas teiste võrkudega ühendamata saarte turg on avatud või ei ole. Teiseks on see suutlikkus eelduseks mis tahes elektrienergia turu nõuetekohasele haldamisele. Selliseid kulusid ei saa seega pidada vastuvõetavaks põhjenduseks, miks tuleks turu avanemisel erand teha, kuna need ei puuduta ainult teiste võrkudega ühendamata saarte eraldatud võrkude haldamist ega ole seotud ulatuslike probleemidega nende haldamisel.

(73)

Oluline on märkida, et registrite koostamine mõõtmisandmete kokkuviimiseks tarnijatega on osa rajatavast taristust. Kui kavandatud taristu rajamine täies ulatuses hõlbustab eraldatud elektrivõrkude optimaalset haldamist, siis sellega seotud investeeringute täielik lõpuleviimine ei ole turu avanemiseks hädavajalik tingimus.

(74)

Asjaolu, et aastakeskmise muutuva tootmismaksumuse väärtus võib ühendamata saarte lõikes olla väga erinev, on ebaoluline. Isegi siis, kui seda tõendatakse, puudutab selline varieeruvus elektritootmise hinda ühendamata saarte eraldatud võrkudes. Selle summa kindlaksmääramine on nõutav juba ühendamata saarte avaliku teenindamise kohustuse täitmise juhtimiseks vastavalt õigusnõuetele ning lisaks ei mõjuta seda mingil viisil ühendamata saartel asuvatele tarbijatele elektri tarnimiseks loa saanud tarnijate arv. Lisaks sellele, arvestades et ühendamata saarte avaliku teenindamise kohustuse täitmise juhtimise aluseks on juba iga eraldatud võrku eraldi käsitlev igakuine süsteem, on keeruline kujutleda, et suur aastane varieeruvus teiste võrkudega ühendamata saarel võib põhjustada tõsiseid probleeme.

(75)

Eelnevast järeldub, et ühendamata saartel asuvatele klientidele elektri tarnimiseks tegevusluba omavate tarnijate arv ei ole loomupäraselt seotud eraldatud võrkude tehnilise ja majandusliku haldamisega ega ühendamata saarte avaliku teenindamise kohustuse täitmisega vastavalt asjaomastele õigusnõuetele.

(76)

Lisaks tuleb märkida, et turu avanemisega kaasneb kasu, mis kaalub üles turu avanemise võimalikud kulud. Nagu ERA märgib, võivad ühendamata saarte alternatiivsed tarnijad tuua ühendamata saartel asuvatele klientidele täiendavat märgatavat kasu, täiendades elektri tarnimisega teiste teenuste osutamist.

(77)

Seetõttu ei saa rahuldada taotlust püsiva erandi tegemiseks artiklist 33.

(78)

Eelnevat arvestades tuleb tunnistada, et turu avanemine nõuab praktilist korraldamist, et ühendamata saarte eraldatud võrke saaks hallata täielikus vastavuses ühendamata saarte eeskirjadega. Turu avanemisega seotud praktilised probleemid võivad olla nt mõõtmiste ja mõõtmisandmete tarnijatega kokkuviimiseks nõutavate registrite puudumine või asjaolu, et optimaalne taristu ei ole veel paigas. Seda aluseks võttes võib vaadelda ajaliselt piiratud erandi tegemist direktiivi 2009/72/EÜ artiklist 33.

(79)

Sellise VIII peatükist tehtava erandi kestuse hindamisel tuleb arvesse võtta järgmist kaht kaalutlust:

(80)

Seega tuleks turu avanemise erand teha vähemalt kaheks aastaks pärast ühendamata saarte eeskirjade jõustumist, st kuni 17. veebruarini 2016, et võidaks luua registrid, mis on turu avanemiseks hädavajalik nõue. Kuna taristu peab olema täies ulatuses valminud hiljemalt viis aastat pärast ühendamata saarte eeskirjade jõustumist, tuleks erandi kehtivust igal juhul piirata viie aastani pärast ühendamata saarte eeskirjade jõustumist, st kuni 17. veebruarini 2019 iga teiste võrkudega ühendamata saare eraldatud võrgu puhul. Kuna erandit saab põhjendada ainult juhul, kui turu avanemisega on seosetud ulatuslikud ja tõsised probleemid, mis on otseselt tingitud teiste võrkudega ühendamata saarte taristusse investeerimise kava täitmatajätmisest, tuleks korrapäraselt kontrollida, kas sellised probleemid antud ühendamata saare eraldatud võrgus jätkuvalt esinevad. Sellise kontrolli puhul tuleks võrdlusalusena kasutada DEDDIE investeerimiskava ühendamata saartele nõutava taristu rajamiseks, mille on heaks kiitnud Kreeka ametiasutused. Kava koostamine tuleks seega lõpule viia ja kava heaks kiita 17. veebruariks 2015.

(81)

Et turu avanemisega asjatult ei viivitataks, peaks ERA heaks kiitma DEDDIE taristusse investeerimise kava ning selles tuleks esmatähtsaks pidada Kreeta ja Rhodose eraldatud võrke, kuna need on kõige suurema rahvaarvuga ühendamata saared.

(82)

Alates 17. veebruarist 2016 ja pärast seda igal aastal kuni 17. veebruarini 2019 peab DEDDIE koostama aruande, mille ERA peab heaks kiitma ja milles täpsustatakse põhjused, miks turu avanemine ei ole antud ühendamata saare eraldatud võrgus veel aset leidnud. Aruanne tuleks avaldada ja sellest Euroopa Komisjonile teatada.

(83)

Taotlus puudutab erandit direktiivi 2009/72/EÜ VIII peatükist ja seega võib järeldada, et see hõlmab ka erandi taotlemist artikli 34 sätetest otseliinide kohta direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 lõike 15 tähenduses.

(84)

Taotluses ei täpsustata, kas taotletud erand hõlmab ka direktiivi 2009/72/EÜ artiklit 34.

(85)

Seetõttu ei saa erandit teha, isegi kui taotluses soovitakse teha erandit direktiivi 2009/72/EÜ artiklist 34, kuna selle kohta ei ole esitatud põhjendusi.

(86)

Praegune erand puudutab üliväikesi eraldatud võrke, mida kirjeldab täpselt asjaolu, et nad ei ole või väikeste eraldatud võrkude puhul on ainult väga väheses ulatuses teiste elektrivõrkudega vastastikku ühendatud.

(87)

Sellest hoolimata

(88)

Vaja on selgesõnaliselt sätestada, et kõnealune erand konkreetsele eraldatud võrgule kaotab automaatselt kehtivuse niipea, kui vastastikune ühendus selle eraldatud võrgu ja Kreeka vastastikku ühendatud võrgu vahel on täielikult kasutusvalmis.

(89)

Ehkki DEDDIE on PPCst õiguslikult ja funktsionaalselt eraldatud, on selle omanik 100 % ulatuses PPC. Vastupidiselt jaotusvõrguettevõtjale direktiivi 2009/72/EÜ tähenduses, on DEDDIE-l ka ulatuslikud ülesanded seoses ühendamata saarte eraldatud võrkude haldamisega ning elektritootmisega ühendamata saartel, sealhulgas PPC omandis oleva tavapärase tootmisvõimsusega ja seega selle majandusliku tasustamisega. Nagu eelpool sätestatud, mõjutab vastastikune ühendus ühendamata saarte eraldatud võrkudesse praeguseks rajatud tavapäraste elektrijaamade majanduslikku elujõulisust.

(90)

Erandeid tuleks teha ainult siis, kui need on proportsionaalsed ning piirduvad rangelt hädavajalikuga. Seepärast on vajalik tagada selged stiimulid ja läbipaistvus seoses otsustega, kas ühendamata saarte eraldatud võrgud vastastikku ühendada.

(91)

Seaduse 4001/2011 artiklis 108 sätestatakse:

„ADMIE SA esitab ERA-le iga aasta 31. märtsiks Kreeka elektri põhivõrgu kümne aasta arengukava. [---] Kreeka elektri põhivõrgu kümne aasta arengukava peab eeskätt [---] c) sätestama oluliste elektrienergia edastamise tööde tehnilise ja rahalise kulutõhususe uuringu [---], eriti [---] saarte ja põhivõrgu vaheliste ühenduste kohta, sealhulgas kõigi investeerimisprojektide ajakava, hinnangulise rahavoo ja rahastamisnõuete kohta.”

(92)

Et tagada selged stiimulid ja läbipaistvus seoses otsustega, kas ühendamata saarte eraldatud võrgud vastastikku ühendada, peavad Kreeka ametiasutused tagama, et

(93)

Faktid, mis on käesoleva erandi aluseks, tuleb üle vaadata, eriti pärast seda, kui teatud eraldatud võrkude vastastikku ühendamise kavad peavad valmis olema ning taristu rajamise tähtpäevad vastavalt ühendamata saarte eeskirjade artiklile 237 on möödunud.

(94)

Seega kehtib iga erand 1. jaanuarini 2021.

(95)

Nagu eelpool nimetatud, uuendati 17. jaanuari 2012. aasta taotlusega esialgset taotlust, mis esitati 2003. aastal.

(96)

Direktiivi 2003/54/EÜ (mis tunnistati kehtetuks direktiiviga 2009/72/EÜ) artikli 26 lõikes 1 sätestati ka liikmesriikide võimalus taotleda erandit direktiivi teatud sätetest, juhul kui väikeste ja üliväikeste eraldatud võrkude toimimisel ilmnevad ulatuslikud probleemid. Vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artiklile 48 tõlgendatakse viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivi 2003/54/EÜ artikli 26 lõikele 1 viidetena direktiivi 2009/72/EÜ artikli 44 lõikele 1.

(97)

Direktiivi 2003/54/EÜ artikli 2 lõigetes 26 ja 27 kasutatud väikese eraldatud võrgu ja üliväikese eraldatud võrgu määratlused on samased direktiivi 2009/72/EÜ artikli 2 lõigetes 26 ja 27 kasutatud määratlustega.

(98)

Mõlemad määratlused viitavad eraldatud võrkude elektrinõudlusele 1996. aastal, mis ei muutunud. Lisaks ei olnud Kreeta ühendatud Kreeka vastastikku ühendatud võrguga ei 2003. aastal, 2012. aastal ega ole seda ka hetkel, mil käesolev erand jõustub.

(99)

Kõik üliväikesed ja väikesed elektrivõrgud, mis kvalifitseeruvad käesolevas taotluses üliväikesteks ja väikesteks eraldatud võrkudeks, kvalifitseerusid seega selleks ka esialgse taotluse tegemise ajal ja kvalifitseeruvad ka ajal, kui käesolev otsus erandi tegemise kohta jõustub.

(100)

Seega ei ole seoses väikeste ja üliväikeste eraldatud võrkudega toimunud ühtegi õiguslikku ega faktilist muutust, mis võiks kvalifitseeruda erandiks direktiivi 2003/54/EÜ ja direktiivi 2009/72/EÜ raames.

(101)

Direktiivi 2003/54/EÜ artikli 26 lõikes 1 lubati teha erandit III peatükist, mille sätetes, nagu ka direktiivi 2009/72/EÜ III peatükis, käsitletakse uute võimsuste arendamise loaprotseduuri ja pakkumismenetlust uute võimsuste leidmiseks.

(102)

Direktiivi 2003/54/EÜ artikli 26 lõikes 1 lubati teha erandit VII peatükist, mille sätetes nagu ka direktiivi 2009/72/EÜ VIII peatükis käsitletakse kolmandate isikute juurdepääsu, turu avanemist ja otseliine.

(103)

Kui komisjon oleks vastusena esialgsele taotlusele teinud erandi, oleks ta seda teinud samadel tingimustel nagu praeguse erandi puhul direktiivi 2009/72/EÜ alusel.

(104)

Lisaks ei ole 2003. aastast saadik toimunud muutusi tegelikes asjaoludes. Teiste võrkudega ühendamata saarte geograafiline olukord, ühendamata saarte eraldatud võrkudes asuvate elektrivõrkude haldamist mõjutavad majanduslikud tegurid ning ühendamata saarte eraldatud võrkudes asuvate traditsiooniliste elektrijaamade haldamise tagajärjel tekkivate ulatuslike probleemide iseloom ei ole 2003. aastast saadik sisuliselt muutunud.

(105)

Esialgne taotlus on 2003. aastast saadik otsustamisel. Komisjoni tegevusetus ei tohiks Kreeka Vabariiki kahjustada. Kreeka Vabariik on täitnud oma kohustusi vastavalt direktiivi 2003/54/EÜ artikli 26 lõikele 1 ja direktiivi 2009/72/EÜ artikli 44 lõikele 1 ning esitanud nende artiklite raames igati põhjendatud eranditaotluse seoses teiste võrkudega ühendamata saarte eraldatud võrkudega.

(106)

Seepärast on kohane, et käesolev otsus erandi tegemise kohta jõustub alates esialgse taotluse teatavaks tegemisest, st 5. detsembrist 2003,

a)

hõlmab olemasolev traditsiooniline tootmisvõimsus projekte selliste traditsiooniliste tootmisvõimsuste ümberkorraldamiseks, suurendamiseks ja laiendamiseks, milleks ERA on käesoleva otsuse teatavaks tegemise kuupäevaks juba kehtiva tegevusloa väljastanud;

b)

ei käsitleta olemasoleva tootmiskoha peamise tootmisvõimsuse täielikku lammutamist ja asendamist uue elektritootmisrajatisega mitte olemasoleva võimsusena, vaid uue võimsuse ehitamisena;

c)

käsitletakse ajutise traditsioonilise tootmisvõimsuse rajamist olemasoleva võimsuse piirkonda olemasoleva võimsuse laiendamisena.

a)

peavad kaaluma ühendamata saare konkreetse eraldatud võrgu jaoks uue tootmisvõimsuse jaoks loa andmisel või pakkumismenetluse korraldamisel kavakindlalt alternatiivi ühendada eraldatud võrk, mille osa konkreetne ühendamata saar on. Uuele tootmisvõimsusele loa andmisest keeldutakse, kui võrkudevahelise ühenduse ehitamine on kulutõhusam. Kulud hõlmavad kõiki kulusid seoses eraldatud võrgus elektri tarnimisega lõpptarbijale, sealhulgas ühendamata saarte avaliku teenindamise hüvitist;

b)

peavad tagama, et ADMIE oluliste elektrienergia edastamise tööde kulutõhususuuringus, nagu sätestatud seaduse 4001/2011 artiklis 108, võetakse arvesse ainult kavandatud võrguühendusse investeerimise ja selle tõhusa haldamise kulusid. Uuringus ei võeta arvesse ühendamata saartele juba rajatud traditsiooniliste elektrijaamade kaotatud tulu või väärtuse langust;

c)

peavad avaldama seoses ADMIE kümne aasta investeerimiskavaga, nagu sätestatud seaduse 4001/2011 artiklis 108, iga ühendamata saarel asuva eraldatud võrgu üldkulud seoses elektri tarnimisega tarbijatele, sealhulgas ühendamata saarte avaliku teenindamise hüvitise. Kui võrkudevahelise ühenduse ehitamine ei kuulu ERA heakskiidetud seaduse 4001/2011 artiklis 108 sätestatud ADMIE kümne aasta investeerimiskavasse, peavad Kreeka ametiasutused vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ artikli 22 lõike 7 punkti b sätetele kas omaalgatuslikult või kolmanda osapoole lihttaotluse alusel korraldama pakkumismenetluse üht või mitut ühendamata saare eraldatud võrku ühendava võrguühenduse ehitamiseks. Võrguühendus tuleb ehitada, kui sellega alandatakse üldkulusid, mis on seotud ühendamata saartel asuvatele tarbijatele elektri tarnimisega, sealhulgas ühendamata saarte avaliku teenindamise hüvitist;

d)

peavad määrama kindla tähtpäeva võrkudevahelise ühenduse valmimiseks. Kui võrkudevahelist ühendust ei ehitata või seda ei ehitata valmis määratud ajavahemikul, peavad Kreeka ametiasutused nõudma teostamata kulude vähendamise eest hüvitist.