31.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/1

31.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/1

31.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/1

31.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/2

31.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/3

(1)

Nõukogu määruses (EÜ) nr 974/98 (1) on sätestatud, et euroga asendatakse nende liikmesriikide vääringud, kes täidavad euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused ajal, kui ühendus jõuab majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi.

(2)

Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artiklile 4 on Leedu liikmesriik, kelle suhtes on kehtestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 139 lõikes 1 määratletud erand.

(3)

Vastavalt nõukogu 23. juuli 2014. aasta otsusele 2014/509/EL euro kasutuselevõtu kohta Leedus 1. jaanuaril 2015 (2) vastab Leedu euro kasutuselevõtuks vajalikele tingimustele ning Leedu suhtes kehtestatud erand tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.

(4)

Euro kasutuselevõtmine Leedus eeldab, et Leedule laiendataks määruse (EÜ) nr 974/98 kohaseid euro kasutuselevõtmist käsitlevaid kehtivaid sätteid.

(5)

Leedu riiklikus eurole ülemineku kavas täpsustatakse, et euro pangatähed ja mündid peaksid saama Leedus seaduslikuks maksevahendiks päeval, kui euro võetakse Leedus kasutusele omavääringuna. Seepärast peaks euro kasutuselevõtmise ja sularahavahetuse päev olema 1. jaanuar 2015. Omavääringu järkjärgulise käibelt kõrvaldamise aega ei tuleks kohaldada.

(6)

Määrust (EÜ) nr 974/98 tuleks seepärast vastavalt muuta,

31.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/5

(1)

Tsöliaakiaga inimesed kannatavad püsiva gluteenitalumatuse all. Nisu (st kõik Triticum'i liigid nagu kõva nisu, speltanisu ja turaani nisu), rukis ja oder on teraviljad, mille gluteenisisaldus on teaduslikult tõendatud. Nendes teraviljades sisalduv gluteen võib kahjustada gluteenitalumatusega inimeste tervist ja seepärast peaksid nad nende tarbimist vältima.

(2)

Teave gluteeni puudumise või vähendatud sisalduse kohta toidus peaks aitama gluteenitalumatusega inimestel tagada endale nii kodus kui ka väljaspool kodu einestades mitmekülgne toiduvalik.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 41/2009 (2) on kehtestatud ühtlustatud eeskirjad tarbijaile esitatava teabe kohta, mis käsitleb gluteeni puudumist („gluteenivaba”) või vähendatud sisaldust („väga madala gluteenisisaldusega”) toidus. Selle määruse eeskirjad põhinevad teaduslikel andmetel ja nendega tagatakse, et tarbijaid ei eksitata ega aeta segadusse erineval alusel esitatud teabega gluteeni puudumise või vähendatud sisalduse kohta toidus.

(4)

Seoses eritoiduks ette nähtud toitu käsitlevate õigusaktide läbivaatamisega tunnistatakse määrus (EÜ) nr 41/2009 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 609/2013 (3) alates 20. juulist 2016 kehtetuks. Vastavalt määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 36 lõikes 2 sätestatud nõuetele tuleks tagada, et teabe esitamine pärast seda kuupäeva gluteeni puudumise või vähendatud sisalduse kohta toidus põhineb jätkuvalt asjakohastel teaduslikel andmetel ega toimu erineval alusel, et tarbijaid mitte eksitada ega segadusse ajada. Seepärast on vaja tagada liidu ulatuses ühtsed tingimused selliste nõuete kohaldamiseks, mis käsitlevad toidukäitlejate esitatavat toidualast teavet gluteeni puudumise või vähendatud sisalduse kohta toidus, ning need tingimused peaksid põhinema määrusel (EÜ) nr 41/2009.

(5)

Teatavad toidud on spetsiaalselt toodetud, valmistatud ja/või töödeldud, et vähendada ühe või mitme gluteeni sisaldava koostisosa gluteenisisaldust või asendada gluteeni sisaldavad koostisosad looduslikult gluteenivabade koostisosadega. Mõni toit on valmistatud üksnes looduslikult gluteenivabadest koostisosadest.

(6)

Gluteeni eemaldamine gluteeni sisaldavast teraviljast on tehnilistel ja majanduslikel põhjustel väga keeruline, mistõttu on raske toota täiesti gluteenivaba toitu. Seepärast võivad paljud turulolevad toidud, mida on ühe või mitme gluteeni sisaldava koostisosa gluteenisisalduse vähendamiseks spetsiaalselt töödeldud, sisaldada vähesel määral gluteenijääke.

(7)

Enamik gluteenitalumatusega inimestest võib oma tervist kahjustamata lisada oma toiduvalikusse kaera. Selles valdkonnas toimub pidev teadustöö ja uurimine. Suur probleem on see, et vilja koristamise, transpordi, ladustamise või töötlemise käigus võib kaera hulka sattuda nisu, rukist või otra. Seepärast tuleks asjakohase teabe puhul, mida toidukäitlejad esitavad kaera sisaldavate toodete kohta, võtta arvesse gluteeni võimalikku esinemist nendes toodetes.

(8)

Erinevad gluteenitalumatusega inimesed võivad teatavates piirides taluda erinevaid väikseid gluteenikoguseid. Et võimaldada inimestel leida turult erinevaid toite, mis vastaksid nende vajadustele ja gluteenitundlikkusele, peaks olema võimalik nendes piirides valida erineva väikese gluteenisisaldusega tooteid. On siiski oluline, et kõnealused erinevad tooted oleksid korralikult märgistatud, et gluteenitalumatusega inimesed saaksid neid õigesti kasutada; selle juures on neile abiks liikmesriikides korraldatavad teavituskampaaniad.

(9)

Toidu puhul, mis on spetsiaalselt toodetud, valmistatud ja/või töödeldud, et vähendada ühe või mitme gluteeni sisaldava koostisosa gluteenisisaldust või asendada gluteeni sisaldavad koostisosad looduslikult gluteenivabade koostisosadega, peaks olema võimalik kasutada väljendeid, mis tähistavad käesoleva määruse sätete kohaselt gluteeni puudumist („gluteenivaba”) või vähendatud sisaldust („väga väikese gluteenisisaldusega”). Kõnealuse toidu tähistamisel peaks samuti olema võimalik kasutada väljendit, millega tarbijaid teavitatakse sellest, et toit on spetsiaalselt valmistatud gluteenitalumatusega inimestele.

(10)

Samuti peaks olema võimalik kasutada looduslikult gluteenivabu koostisosi sisaldava toidu puhul väljendeid, mis tähistavad käesoleva määruse sätete kohaselt gluteeni puudumist, kui järgitakse määruses (EL) nr 1169/2011 sätestatud õiglase teavitamise üldtingimusi. Eelkõige ei tohiks toidualane teave olla eksitav ega omistada toidule eriomadusi, mis esinevad kõikidel sarnastel toitudel.

(11)

Komisjoni direktiiviga 2006/141/EÜ (4) on keelatud gluteeni sisaldavate koostisosade kasutamine imiku piimasegude ja jätkupiimasegude valmistamisel. Seepärast peaks olema keelatud kasutada kõnealuste toodete kohta teabe esitamisel väljendeid „väga väikese gluteenisisaldusega” või „gluteenivaba”, sest käesoleva määruse kohaselt kasutatakse neid väljendeid sellise gluteenisisalduse tähistamiseks, mis ei ole suurem kui vastavalt 100 mg/kg või 20 mg/kg.

(12)

Käesolevas määruses tuleks asjakohaselt arvesse võtta Codex Alimentarius'e gluteenitalumatusega inimeste eritoidu standardit (5).

(13)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

a)

vähendada ühe või mitme gluteeni sisaldava koostisosa gluteenisisaldust või

b)

asendada gluteeni sisaldavad koostisosad looduslikult gluteenivabade koostisosadega.

31.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/9

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1235/2008 (2) III lisas on sätestatud loetelu kolmandatest riikidest, kelle tootmissüsteemid ja mahepõllumajandusliku tootmise kontrollimeetmed on tunnistatud samaväärseks määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud meetmetega.

(2)

Šveitsi tunnustamist vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõikele 2 kohaldatakse praegu toiduna kasutatavate töödeldud põllumajandustoodete, välja arvatud pärmi suhtes. Šveits on esitanud komisjonile taotluse samaväärsuse tunnustamiseks ka mahepõllumajandusliku pärmi puhul. Nimetatud taotlusega esitatud teabe ja Šveitsi järgnevate selgituste läbivaatamisel jõuti järeldusele, et Šveitsi eeskirjad, millega reguleeritakse mahepõllumajandusliku pärmi tootmist ja kontrollimist, on samaväärsed määruses (EÜ) nr 834/2007 ja komisjoni määruses (EÜ) nr 889/2008 (3) sätestatud eeskirjadega. Järelikult tuleks Šveitsi tootmissüsteemide ja kontrollimeetmete samaväärsuse tunnustamist toiduna kasutatavate töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldada ka mahepõllumajandusliku pärmi suhtes.

(3)

Uus-Meremaa tunnustamist vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõikele 2 kohaldatakse praegu toiduna kasutatavate töödeldud põllumajandustoodete, välja arvatud veini ja pärmi suhtes. Uus-Meremaa ametiasutused on esitanud komisjonile taotluse samaväärsuse tunnustamiseks ka mahepõllumajandusliku veini puhul. Nimetatud taotlusega esitatud teabe ja Uus-Meremaa järgnevate selgituste läbivaatamisel jõuti järeldusele, et Uus-Meremaa eeskirjad, millega reguleeritakse mahepõllumajandusliku veini tootmist ja kontrollimist, on samaväärsed määruses (EÜ) nr 834/2007 ja määruses (EÜ) nr 889/2008 sätestatud eeskirjadega. Järelikult tuleks Uus-Meremaa tootmissüsteemide ja kontrollimeetmete samaväärsuse tunnustamist toiduna kasutatavate töödeldud põllumajandustoodete suhtes kohaldada ka mahepõllumajandusliku veini suhtes.

(4)

Uus-Meremaa esitatud teabe kohaselt on pädev asutus, üks kontrollorgan ja sertifikaate väljastav asutus muutunud. Kõnealune muudatus tuleks kanda määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisasse.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas on sätestatud kolmandates riikides samaväärsuse kontrollijatena ja sertifikaatide väljaandjatena tunnustatud kontrollorganite ja kontrolliasutuste loetelu.

(6)

Komisjon on läbi vaadanud 31. oktoobriks 2013 esitatud taotlused kande tegemiseks määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas sätestatud loetellu. Pärast kogu esitatud teabe läbivaatamist tuleks loetelusse lisada kontrollorganid ja kontrolliasutused, mille puhul on leitud, et need vastavad asjakohastele nõuetele.

(7)

„LibanCert” on loetletud määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas. Ta ei esitanud aga komisjonile asjakohast teavet seoses määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõike 3 kolmandas ja neljandas lõigus osutatud akrediteerimisasutuse ja mis tahes muudatustega oma tehnilises toimikus vastavalt määruse (EÜ) nr 1235/2008 artikli 12 lõike 2 punktile b. „LibanCerti” 2013. aastal esitatud aastaaruande kohaselt ei vasta ta nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas. Komisjon kutsus „LibanCerti” üles kõnealuseid küsimusi selgitama, kuid ta ei vastanud määratud tähtaja jooksul. Komisjonile kättesaadava teabe kohaselt on „LibanCert” tegevuse lõpetanud. Seetõttu tuleks ta IV lisas esitatud loetelust välja jätta.

(8)

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas (mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 355/2014) (4) on viga seoses kolmanda riigi koodnumbriga kontrollorgani „Abcert AG” kandes ja „IMOswiss AG” asemel viidatakse ekslikult „IMO Swiss AG-le”.

(9)

Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1235/2008 III ja IV lisa vastavalt muuta ja parandada.

(10)

Õiguskindluse huvides tuleks Abcert AG ja IMOswiss AG-ga seotud parandatud sätteid kohaldada alates rakendusmääruse (EL) nr 355/2014 jõustumisest.

(11)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise regulatiivkomitee arvamusega,

31.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/16

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1890/2005 (2) (edaspidi „esialgne määrus”) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „esialgsed meetmed”) Hiinast, Indoneesiast, Taiwanist, Taist ja Vietnamist pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1225/2009 (edaspidi „algmäärus”) artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise järel (edaspidi „aegumise läbivaatamine”), mis piirdus Hiinast ja Taiwanist pärineva impordi suhtes kehtestatud meetmete läbivaatamisega, pikendati esialgseid meetmeid (mis Hiina puhul ulatusid 11,4 %st kuni 27,4 %ni ja Taiwani punul 8,8 %st kuni 23,6 %ni) nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 2/2012 (3) (edaspidi „aegumise läbivaatamise määrus”).

(3)

Pärast algmääruse artikli 13 lõike 3 kohast dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevat uurimist (edaspidi „dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine”) laiendati nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 205/2013 (4) kõigile teistele Hiina äriühingutele kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Filipiinidelt lähetatud roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Filipiinidelt pärinevatena või mitte.

(4)

Taiwani eksportiv tootja Sheh Kai Precision Co., Ltd (edaspidi „taotluse esitaja”) esitas avalduse osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Taotluse esitaja nõudis teatavat liiki kinnitusdetailide, nimelt bimetallist kinnitusdetailide väljajätmist kehtivate meetmete kohaldamisalast, kuna nende füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused on väidetavalt erinevad.

(5)

Olles kindlaks teinud, et on olemas piisavalt tõendeid osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks, ja pärast nõuandekomiteega konsulteerimist teatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) 6. juunil 2013. aastal Euroopa Liidu Teatajas  (5) avaldatud teates (edaspidi „algatamisteade”) Hiinast ja Taiwanist pärit teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest (6).

(6)

Praegune läbivaatamine piirdub ainult tootevaliku uurimisega, et selgitada, kas teatavad roostevabast terasest kruvide tooteliigid, eriti bimetallist kinnitusdetailid, kuuluvad esialgsete, pikendatud ja täiendatud meetmete kohaldamisalasse.

(7)

Komisjon teavitas läbivaatamise algatamisest teadaolevaid liidu tootjaid ja nende ühendusi, importijaid ja kasutajaid, eksportivate riikide esindajaid ning kõiki teadaolevaid Hiina ja Taiwani tootjaid.

(8)

Komisjon nõudis teabe esitamist kõigilt eespool nimetatud isikutelt ning niisugustelt teistelt isikutelt, kes olid endast teatanud algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Komisjon andis huvitatud isikutele võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda ärakuulamist.

(9)

Küsimustikule vastas kolmteist Taiwani eksportivat tootjat, üks Hiina eksportiv tootja, üks liidu tootja, seitse importijat ja üks kasutaja.

(10)

Lisaks kinnitas liidu tootjaid esindav ühendus, kes oli kaebuse esitaja esialgses uurimises ja aegumise läbivaatamises, et ükski liidu ettevõtjatest ei tooda bimetallist kinnitusdetaile ja seetõttu puudub neil arvamus bimetallist kinnitusdetailide põhiomaduste kohta.

(11)

Ükski ülejäänud kuuest esialgses uurimises osalenud Euroopa tootjate ühendusest teavet ei esitanud.

(12)

Uurimise jooksul ei taotletud ärakuulamist.

(13)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta vajalikuks pidas. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

Liidu tootja

Liidu importija

Taiwani eksportivad tootjad

(14)

Asjaomane toode, nagu määratletud aegumise läbivaatamise määruse artikli 1 lõikes 1, on teatavad Hiinast ja Taiwanist pärinevad roostevabast terasest kinnitusdetailid ja nende osad, mis praegu kuuluvad CN-koodide 7318 12 10, 7318 14 10, 7318 15 30, 7318 15 51, 7318 15 61 ja 7318 15 70 alla.

(15)

Läbivaatamise avalduses taotles taotluse esitaja teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide väljajätmist kehtivate dumpinguvastaste meetmete kohaldamisalast. Taotluse esitaja määratles läbivaatamise avalduses meetmete kohaldamisalast välja jäetavat toodet kui „bimetallist isekeermestavaid ja isepuurivaid kruvisid, mille tüvi ja pea on roostevabast terasest ja teravik süsinikterasest, mis võimaldab kruvil teha augu ja keerata oma keermestiku kõvasse metalli või terasesse, mis praegu kuulub CN-koodi ex 7318 14 10 alla”.

(16)

Üks koostööd tegev importija väitis, et komisjon ei oleks pidanud eristama mitte bimetallist kinnitusdetaile ja roostevabast terasest kinnitusdetaile, vaid isepuurivaid ja isekeermestavaid kinnitusdetaile eesmärgiga jätta isepuurivad kinnitusdetailid dumpinguvastaste meetmete tootevalikust välja, olenemata sellest, kas tegemist on bimetallist kinnitusdetailide või roostevabast terasest kinnitusdetailidega.

(17)

Nagu märgitud taotluse esitaja avalduses ja eraldi välja toodud algatamisteate punkti 4 esimeses lõikes, on nimetatud läbivaatamise eesmärgiks uurida, kas bimetallist isekeermestavad ja isepuurivad kruvid tuleks välja jätta tootevalikust, mille suhtes praegu kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid. Seega tuli see väide tagasi lükata.

(18)

Samal ajal võttis komisjon arvesse erinevust isepuurivate ja isekeermestavate kinnitusdetailide vahel. See kajastub taotluse esitaja antud määratluse (vt põhjendus 15) täiendamises, nagu on osutatud põhjenduses 19.

(19)

Käesoleva läbivaatamise raames tuleks bimetallist kinnitusdetaile määratleda kui bimetallist isepuurivaid kruvisid, mille tüvi ja pea on roostevabast terasest ning teravik ja keermed süsinikterasest, mis on keevisliitega ühendatud ja mis võimaldab kruvil teha augu ja keerata oma keermestiku kõvasse metalli või terasesse, ning bimetallist isekeermestavaid kruvisid, mille tüvi ja pea on roostevabast terasest ja keermed süsinikterasest, mis on keevisliitega ühendatud ja mis võimaldab kruvil keerata oma keermestiku kõvasse metalli või terasesse; mõlemad kinnitusdetailid kuuluvad praegu CN-koodi ex 7318 14 10 alla.

(20)

Bimetallist kinnitusdetailid on turul suhteliselt uus toode, mis loodi eesmärgiga koondada ühte kinnitusdetaili süsinikterasest ja roostevabast terasest kinnitusdetailide kõige olulisemad omadused, nimelt süsinikterase kõvadus ja roostevaba terase korrosioonikindlus. Bimetallist kinnitusdetaile tootes ühendatakse süsinikterasest osa keevisliitega roostevabast terasest osa külge ja saadakse selle tulemusena isepuuriv ja/või isekeermestav kinnitusdetail, mille teravik ja keermed (isekeermestavate kinnitusdetailide puhul ainult keermed, kuna teravik puudub) on süsinikterasest ning tüvi koos täiendavate keermetega ja pea on roostevabast terasest.

(21)

Sellised bimetallist kinnitusdetailid suudavad läbistada kuni 25 mm paksusi metallplaate ilma aukude ettepuurimise vajaduseta, samal ajal kui tavalised roostevabast terasest kinnitusdetailid suudavad läbistada maksimaalselt 3 mm paksuseid metallplaate. Samas säilitavad bimetallist kinnitusdetailid korrosioonikindluse ja sobivad seetõttu kasutamiseks välistingimustes (näiteks aknad ja uksed) ning keemilise mõjuga keskkonnas, nagu ujulates ja teatavates tehastes.

(22)

Nii esialgse uurimise kui ka aegumise läbivaatamise uurimise jooksul ei tehtud vahet bimetallist kinnitusdetailide ja roostevabast terasest kinnitusdetailide vahel. Teisisõnu koguti teavet ainult kinnitusdetailide toorainena kasutatava roostevaba terase eri liikide kohta, kuid mitte kinnitusdetailide kohta, mis sisaldavad toorainena nii roostevaba terast kui ka süsinikterast.

(23)

Pärast aegumise läbivaatamisele järgnenud lõplikku avalikustamist väitis üks huvitatud isik, et bimetallist kinnitusdetaile ei tohiks tootevalikusse lisada, kuna nad erinevad oluliselt roostevabast terasest kinnitusdetailidest ühiku müügihinna, tootmiskulu, tooraine füüsikaliste ja tehniliste põhiomaduste ning kasutusala poolest (7). Aegumise läbivaatamise määruse põhjenduses 21 selgitati siiski, et tootevalikut ei ole võimalik aegumise läbivaatamise käigus muuta.

(24)

Et hinnata, kas bimetallist kinnitusdetailid on esialgsete meetmetega hõlmatud, uuriti, kas bimetallist kinnitusdetailide ja roostevabast terasest kinnitusdetailide füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning lõppkasutus on samad. Selleks hinnati ka nende kahe kinnitusdetailide liigi vastastikust asendatavust ja konkureerivaid omadusi.

(25)

Peamine füüsikaline erinevus bimetallist kinnitusdetailide ja roostevabast terasest kinnitusdetailide vahel on asjaolu, et bimetallist kinnitusdetailid on valmistatud kaht eri liiki terasest, mis on omavahel keevisliitega ühendatud, samal ajal kui tavapärased roostevabast terasest kinnitusdetailid on lõigatud või töödeldud ühestainsast roostevabast terastraadist. Bimetallist kinnitusdetailide puhul on kolm kuni neli keeret ja teravik valmistatud süsinikterasest ning pea ja tüvi roostevabast terasest.

(26)

Kui ei ole kasutatud spetsiaalset pinnatöötlust, on bimetallist kinnitusdetailide roostevabast terasest ja süsinikterasest osi võimalik visuaalselt eristada. Tuleb märkida, et enamasti kinnitusdetailide pinnad töödeldakse nende korrosioonikindluse täiendava tõhustamise eesmärgil ja seetõttu ei pruugi olla võimalik roostevabast terasest kinnitusdetaile ja bimetallist kinnitusdetaile palja silmaga eristada.

(27)

Siiski on bimetallist kinnitusdetailide süsinikterasest osadel magnetilised omadused, mis on oluliseks abiks nende eristamisel roostevabast terasest kinnitusdetailidest.

(28)

Bimetallist kinnitusdetailide süsinikterasest koostisosa võimaldab neid puurida või keermestada kõvadesse ja paksudesse metallplaatidesse. Roostevabast terasest kinnitusdetailidel see omadus puudub.

(29)

Süsinikterase sisalduse tõttu erineb bimetallist kinnitusdetailide keemiline koostis roostevabast terasest kinnitusdetailide omast, kuna viimati nimetatud kinnitusdetailid koosnevad ainult roostevabast terasest.

(30)

Võttes arvesse eespool esitatut, järeldatakse, et ehkki bimetallist kinnitusdetailid võivad töödeldud pinna puhul väliselt sarnaneda roostevabast terasest kinnitusdetailidega, on neil roostevabast terasest kinnitusdetailidest erinevad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused.

(31)

Komisjon hindas, kas tuvastatud füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste omaduste erinevused väljendusid bimetallist kinnitusdetailide ja roostevabast terasest kinnitusdetailide erinevas lõppkasutuses ja selles, kuidas turg neid tajub.

(32)

Tehti kindlaks, et bimetallist kinnitusdetaile kasutatakse peamiselt välistingimustes metallkatuste, metalliga plakeerimise ja akende välisviimistluse tarbeks ning siseruumides kinnitusdetailidena keemilise mõjuga keskkonnas, nagu ujulates ja teatavates tehastes. Kõik need kasutusvaldkonnad hõlmavad tavaliselt erineva paksusega metallplaatide kinnitamist üksteise või muude materjalide, näiteks erinevate isolatsioonimaterjalide kihtide külge. Kõigis neis kasutusvaldkondades on kliendi seisukohast väga oluline kasutada korrosioonikindlaid kinnitusdetaile ja teatavatel juhtudel/mõnes riigis on see isegi õiguslik nõue.

(33)

Bimetallist kinnitusdetailid on välja arendatud eesmärgiga täita sellistes kasutusvaldkondades kinnitusdetailidele osutatavad nõudmised, võimaldades puurida läbi igat liiki pindade, kaasa arvatud paksud metallplaadid (mida võimaldavad süsinikterasest kinnitusdetailid) ja olles samal ajal korrosioonikindlad nagu roostevabast terasest kinnitusdetailid.

(34)

Ainus liidu koostööd tegev tootja väitis, et sama tulemus ehk eri pindade üksteise külge kinnitamine on võimalik saavutada nii bimetallist kinnitusdetaile kui ka roostevabast terasest kinnitusdetaile kasutades. Selle ettevõtja väitel on ainus erinevus kruvide sisestamise viisis, mis toimub kas aukude ettepuurimisega või ilma. Aukude ettepuurimine tähendab, et kruvide sisestamisele eelneb kruviaukude puurimine töödeldava pinna materjalist oleneva puuriga. Seejärel sisestatakse eraldi etapis kruvid. Aukude ettepuurimine on vajalik, kui metallplaatide läbistamiseks kasutatakse roostevabast terasest kinnitusdetaile. Seetõttu järeldab nimetatud ettevõtja, et valik roostevabast terasest või bimetallist kinnitusdetailide vahel on lihtsalt majanduslik valik kas suurema tööjõu- või materjalikulu vahel.

(35)

Uurimise käigus selgus siiski, et tegelikkuses on aukude ettepuurimise meetod kulukas nii ajaliselt kui ka tööjõu seisukohast ning teatavates kasutusvaldkondades (eriti akende välisviimistlus) ei ole see isegi teostatav. Põhjuseks on asjaolu, et see meetod eeldab kolme või isegi rohkema eri pinna ettepuurimist iga kord eri puuriga ning seejärel nende pindade täpset kohakuti asetamist roostevabast terasest kinnitusdetaili sisestamiseks. Seetõttu kasutatakse sellistel juhtudel bimetallist kinnitusdetailide asemel süsinikterasest kinnitusdetaile, mitte roostevabast terasest kinnitusdetaile. Süsinikterasest kinnitusdetailide puhul jääb täitmata korrosioonikindluse nõue.

(36)

Lisaks ei suuda ettepuuritud auku sisestatud roostevabast terasest kinnitusdetail paksema metallpinna puhul sisemisi keermeid vormida ning seetõttu on tõmbetugevus väiksem kui bimetallist (või süsinikterasest) kinnitusdetailide puhul.

(37)

Tuginedes eelöeldule, lükatakse põhjenduses 34 esitatud väide tagasi.

(38)

Järeldatakse, et füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omaduste kindlaks tehtud erinevused avaldavad mõju bimetallist kinnitusdetailide lõppkasutusele. Vastupidiselt roostevabast terasest kinnitusdetailidele on bimetallist kinnitusdetailid pigem eriotstarbelised ja nende kasutus on piiratud kindlate turusegmentidega, nagu näiteks välistingimustes asuvad metallkonstruktsioonid, akende välisviimistlus ja teatavad keemilise mõjuga sisekeskkonnas paiknevad kinnitusdetailid.

(39)

Uurimine näitas, et bimetallist kinnitusdetailide tootmise protsess erineb oluliselt roostevabast terasest kinnitusdetailide tootmisprotsessist, kuna esimese puhul lisandub mitu täiendavat tootmisetappi, eri masinad ja oskusteave. Eriti keevitust ja induktsioonkuumutamist võib pidada kulukateks, ainulaadseteks ja tehnoloogiliselt tundlikeks tootmisetappideks, mida kasutatakse ainult bimetallist kinnitusdetailide puhul.

(40)

Samuti kinnitati, et nende tootmisprotsessi erinevuste tulemuseks on bimetallist kinnitusdetailide oluliselt suuremad tootmiskulud ja hind. Samaliigiliste bimetallist ja roostevabast terasest kinnitusdetailide tootmiskulud võivad varieeruda 40 %st kuni 150 %ni sõltuvalt tootmismeetodist ja kinnitusdetaili liigist/pikkusest, samal ajal kui hinnavahe võib olla isegi üle 400 %.

(41)

Oluline hinna- ja kulukuse vahe bimetallist ja roostevabast terasest kinnitusdetailide vahel on põhjuseks, miks bimetallist kinnitusdetaile ei kasutata, kui roostevabast terasest kinnitusdetailide kasutamine annab sama tulemuse, eriti muude kui paksust metallist pindade puhul. See toetab põhjenduse 38 järeldust, et tarbijad on nende kahe kinnitusdetaili liigi erinevustest teadlikud ja peavad neid eri toodeteks.

(42)

Eespool kirjeldatud järeldustest ilmneb, et bimetallist kinnitusdetailidel on roostevabast terasest kinnitusdetailidega võrreldes erinevad füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning et need erinevused mõjutavad bimetallist kinnitusdetailide lõppkasutust ja seda, kuidas turg neid tajub.

(43)

Bimetallist kinnitusdetailide asendatavus roostevabast terasest kinnitusdetailidega on pigem piiratud, kuna enamasti ei anna roostevabast terasest kinnitusdetailide kasutamine sama tulemust kui bimetallist kinnitusdetailide kasutamine. Bimetallist kinnitusdetailide puudumisel eelistaksid tarbijad kasutada pigem süsinikterasest kinnitusdetaile. Lisaks takistab roostevabast terasest kinnitusdetailide asendamist bimetallist kinnitusdetailidega nende kahe toote oluline hinnavahe.

(44)

Nimetatud erinevusi silmas pidades järeldatakse, et bimetallist kinnitusdetailid ei kuulu esialgse uurimise tootevalikusse ja et esialgse uurimisega kehtestatud meetmeid ei oleks tulnud kohaldada bimetallist kinnitusdetailide impordi suhtes. Seetõttu tuleks meetmete rakendamise ulatust tagasiulatuvalt täpsustada, muutes määrust (EÜ) nr 1890/2005, rakendusmäärust (EL) nr 2/2012 ja rakendusmäärust (EL) nr 205/2013.

(45)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 tuleks aegumise läbivaatamise määrusega anda uutele eksportijatele võimalus taotleda läbivaatamist.

(46)

Kuna käesolevas uurimises piirduti tootevaliku täpsustamisega ja kuna esialgseid meetmeid ei oleks tulnud kohaldada bimetallist kinnitusdetailide suhtes, peetakse importijatele tekkivate võimalike takistuste vältimise eesmärgil asjakohaseks rakendada kõnealust järeldust tagasiulatuvalt alates esialgse määruse jõustumise kuupäevast, sealhulgas ka impordi suhtes, mille suhtes kohaldati ajutisi tollimakse ajavahemikus 22. maist 2005 kuni 19. novembrini 2005.

(47)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid sõnaselgelt esitama märkusi järelduste võimaliku tagasiulatuva mõju kohta. Kaks importijat avaldasid tagasiulatuvale rakendamisele toetust ja ükski huvitatud isik ei olnud läbivaatamise tulemuste tagasiulatuva rakendamise vastu.

(48)

Seetõttu tuleks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1890/2005 tagasi maksta või vähendada bimetallist kinnitusdetailide liitu importimisel makstud lõplikult sisse nõutud ajutised tollimaksud ja lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, samuti vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 2/2012 bimetallist kinnitusdetailide importimisel liitu makstud lõplikud dumpinguvastased tollimaksud, mida on laiendatud rakendusmäärusega (EL) nr 205/2013 Filipiinidelt saadetud teatavate roostevabast terasest kinnitusdetailide impordile, olenemata sellest, kas need on deklareeritud Filipiinidelt pärinevatena või mitte. Tagasimaksmist või vähendamist tuleb taotleda liikmesriikide tolliasutustelt kooskõlas kehtivate tollialaste õigusaktidega.

(49)

Käesolev läbivaatamine ei mõjuta määruse (EL) nr 2/2012 aegumiskuupäeva, mis on sätestatud algmääruse artikli 11 lõikes 2.

(50)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega.

(51)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning neile anti võimalus esitada märkusi. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast teatavakstegemist teatava aja jooksul oma märkused. Ettepanekuid ega kommentaare ei laekunud,

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärinevate roostevabast terasest kinnitusdetailide ja nende osade impordi suhtes, mis kuuluvad praegu CN-koodide 7318 12 10, ex 7318 14 10 (TARICi koodid alates komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 830/2014 (8) avaldamisele järgnevast päevast: 7318141051, 7318141059, 7318141081 ja 7318141089), 7318 15 30, 7318 15 51, 7318 15 61 ja 7318 15 70 alla.

Bimetallist kinnitusdetailid, mida määratletakse kui bimetallist isepuurivaid kruvisid, mille tüvi ja pea on roostevabast terasest ning teravik ja keermed süsinikterasest, mis on keevisliitega ühendatud ja mis võimaldab kruvil teha augu ja keerata oma keermestiku kõvasse metalli või terasesse, ja bimetallist isekeermestavad kruvid, mille tüvi ja pea on roostevabast terasest ja keermed süsinikterasest, mis on keevisliitega ühendatud ja mis võimaldab kruvil keerata oma keermestiku kõvasse metalli või terasesse, ning mis mõlemad kuuluvad praegu CN-koodi ex 7318 14 10 alla, ei kuulu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu alla.

(8)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 830/2014, 30. juuli 2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1890/2005, nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 2/2012 ja nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 205/2013 seoses tootevalikuga, mille suhtes praegu kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid (teatavad roostevabast terasest kinnitusdetailid ja nende osad) ja seoses uute eksportijatega seotud läbivaatamise avaldustega ning millega nähakse teatavatel juhtudel ette võimalus tollimaksude tagasimaksmiseks või vähendamiseks (ELT L 226, 31.7.2014, lk 16).”;"

b)

lisatakse järgmine lõige 4:

„4.   Kui mõni Taiwani eksportiv tootja esitab komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et:

lisa võib muuta, lisades uue eksportiva tootja nende koostööd tegevate valimisse kaasamata äriühingute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse kaalutud keskmist tollimaksumäära 15,8 %.”

31.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/24

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

31.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/27

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 416/2014 (2) on avatud imporditariifikvoodid teatavate Ukrainast pärit teraviljade jaoks.

(2)

Rakendusmääruse (EL) nr 416/2014 artikli 4 lõike 1 kohaselt esitatud teadetest selgub, et impordilitsentsitaotlused, mis kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 teise lõigu kohaselt on pädevatele asutustele esitatud alates 18. juuli 2014 kella 13.00 Brüsseli aja järgi kuni 25. juuli 2014 kella 13.00 Brüsseli aja järgi järjekorranumbriga 09.4308 tähistatud kvoodi kohta, hõlmavad olemasolevast suuremaid koguseid. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata kindlaks asjaomase kvoodi raames taotletud koguse suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient.

(3)

Järjekorranumbri 09.4308 all esitatud tariifikvoodi kohta ei tohiks rohkem impordilitsentse välja anda.

(4)

Impordilitsentside väljaandmise usaldusväärse haldamise tagamiseks peab käesolev määrus jõustuma vahetult pärast selle avaldamist,

31.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/29

(1)

Majandus- ja rahaliidu kolmas etapp algas 1. jaanuaril 1999. Nõukogu otsustas oma 3. mail 1998 Brüsselis toimunud kohtumisel, millest võtsid osa riigipead ja valitsusjuhid, et Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal ja Soome on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 1999 (1).

(2)

Otsusega 2000/427/EÜ (2) otsustas nõukogu, et Kreeka on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2001. Otsusega 2006/495/EÜ (3) otsustas nõukogu, et Sloveenia on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2007. Otsustega 2007/503/EÜ (4) ja 2007/504/EÜ (5) otsustas nõukogu, et Küpros ja Malta on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks 1. jaanuaril 2008. Otsusega 2008/608/EÜ (6) otsustas nõukogu, et Slovakkia on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks. Otsusega 2010/416/EL (7) otsustas nõukogu, et Eesti on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks. Otsusega 2013/387/EL (8) otsustas nõukogu, et Läti on täitnud vajalikud tingimused euro kasutuselevõtuks.

(3)

Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule (edaspidi „EÜ asutamisleping”) lisatud protokolli (teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta) lõikele 1 teatas Ühendkuningriik nõukogule, et ta ei kavatse 1. jaanuaril 1999. aastal üle minna majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi. Kõnealust teadet ei ole muudetud. Vastavalt EÜ asutamislepingule lisatud protokolli (teatavate Taanit käsitlevate sätete kohta) lõikele 1 ning Edinburghis 1992. aasta detsembris riigipeade ja valitsusjuhtide poolt vastu võetud otsusele teatas Taani nõukogule, et ta ei osale majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis. Taani ei ole taotlenud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 140 lõikes 2 osutatud menetluse algatamist.

(4)

Otsusega 98/317/EÜ kehtestati Rootsi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud erand. Vastavalt 2003. aasta ühinemisakti (9) artiklile 4 on Tšehhi Vabariigi, Leedu, Ungari ja Poola suhtes kehtestatud ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud erand. Vastavalt 2005. aasta ühinemisakti (10) artiklile 5 on Bulgaaria ja Rumeenia suhtes kehtestatud ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud erand. Vastavalt 2012. aasta ühinemisakti (11) artiklile 5 on Horvaatia suhtes kehtestatud ELi toimimise lepingu artikli 139 lõikes 1 määratletud erand.

(5)

Euroopa Keskpank (EKP) asutati 1. juulil 1998. aastal. Euroopa rahasüsteem asendati vahetuskursimehhanismiga, mille käivitamises lepiti kokku Euroopa Ülemkogu 16. juuni 1997. aasta resolutsiooniga vahetuskursimehhanismi loomise kohta majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (12). Vahetuskursimehhanismi menetlus majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (ERM II) kehtestati 16. märtsi 2006. aasta lepinguga Euroopa Keskpanga ja euroalaväliste liikmesriikide keskpankade vahel, millega kehtestatakse vahetuskursimehhanismi töökord majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (13).

(6)

ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 on sätestatud asjaomaste liikmesriikide suhtes kehtiva erandi kehtetuks tunnistamise menetlus. Vähemalt kord iga kahe aasta jooksul või selle liikmesriigi taotlusel, kelle suhtes on kehtestatud erand, annavad komisjon ja EKP nõukogule aru vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 140 lõikes 1 sätestatud menetlusele.

(7)

Liikmesriikide õigusaktidesse, sealhulgas keskpanga põhikirja, tehakse vajalikud muudatused, et tagada nende kooskõla ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirjaga (edaspidi „EKPSi ja EKP põhikiri”). Komisjoni ja EKP aruannetes antakse üksikasjalik hinnang Leedu õigusaktide kooskõlale ELi toimimise lepingu artiklitega 130 ja 131 ning EKPSi ja EKP põhikirjaga.

(8)

Vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 140 osutatud protokolli nr 13 (lähenemiskriteeriumide kohta) artiklile 1 tähendab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 esimeses taandes ette nähtud hindade stabiilsuse kriteerium, et liikmesriigil on püsiva stabiilsustasemega hinnanäitajad ning keskmine inflatsioonimäär vaadelduna ühe aasta kestel enne kontrollimist ei ületa rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmist mõõdetakse nõukogu määruses (EÜ) nr 2494/95 (14) määratletud tarbijahindade harmoneeritud indeksi põhjal. Hindade stabiilsuse kriteeriumi täitmise hindamisel mõõdetakse liikmesriikide inflatsiooni muutust protsentides, võrreldes viimase 12 kuu näitajate aritmeetilist keskmist eelnenud 12 kuu näitajate aritmeetilise keskmisega. Komisjoni ja EKP aruannetes võeti arvesse kontrollväärtust, mille arvutamiseks liideti kolme hindade stabiilsuse osas parimaid tulemusi saavutanud liikmesriigi inflatsioonimäärade kaalumata aritmeetilisele keskmisele 1,5 protsendipunkti. 2014. aasta aprillis lõppenud üheaastase ajavahemiku kontrollväärtus oli 1,7 protsenti, kusjuures Läti, Portugal ja Iirimaa olid hindade stabiilsuse seisukohast kolm kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriiki ning nende riikide inflatsioonimäärad olid vastavalt 0,1 protsenti, 0,3 protsenti ja 0,3 protsenti. Põhjendatud on jätta parimaid tulemusi saavutanud liikmesriikide hulgast välja riigid, kelle inflatsioonimäära ei saa teiste liikmesriikide puhul käsitada põhjendatud võrdlusalusena. Sellised kõrvalekaldega riigid on varem kindlaks määratud 2004., 2010. ja 2013. aasta lähenemisaruannetes. Praegu on põhjendatud jätta Kreeka, Bulgaaria ja Küpros parimate tulemustega riikide hulgast välja (15). Kontrollväärtuse arvutamiseks asendatakse need Läti, Portugali ja Iirimaaga, kelle keskmine inflatsioonimäär on madaluselt järgmine.

(9)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 2 nõuab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 teise taande kohane riigi rahanduse stabiilsuse kriteerium seda, et kontrollimise ajal ei kehtiks liikmesriigi suhtes ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohane nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta.

(10)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 3 nõuab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 kolmanda taande kohane Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise kriteerium seda, et liikmesriik oleks järginud Euroopa rahasüsteemi vahetuskursimehhanismiga ette nähtud normaalseid kõikumispiire ilma tõsiste pingeteta vähemalt kahe aasta jooksul enne kontrollimist. Eelkõige ei tohi liikmesriik olla sama aja jooksul omal algatusel devalveerinud oma vääringu kahepoolset keskmist vahetuskurssi euro suhtes. Alates 1. jaanuarist 1999 on ERM II vahetuskursi kriteeriumi täitmise hindamise raamistik. Selle kriteeriumi täitmise hindamisel analüüsisid komisjon ja EKP oma aruannetes 15. mail 2014 lõppenud kaheaastast ajavahemikku.

(11)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 4 nõuab ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 1 neljanda taande kohane intressimäärade lähenemise kriteerium seda, et ühe aasta jooksul enne kontrollimist ei ületaks keskmine nominaalne pikaajaline intressimäär liikmesriigis rohkem kui kahe protsendipunkti võrra kolme hindade stabiilsuse osas kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi määra. Intressimäärade lähenemise kriteeriumi puhul kasutati kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade võrreldavaid intressimäärasid. Intressimäära kriteeriumi täitmise hindamisel võtsid komisjon ja EKP oma aruannetes arvesse kontrollväärtust, mille arvutamiseks liidetakse kolme hindade stabiilsuses parimaid tulemusi saavutanud liikmesriigi nominaalsete pikaajaliste intressimäärade aritmeetilisele keskmisele kaks protsendipunkti. Võttes aluseks pikaajalised intressimäärad Lätis (3,3 protsenti), Iirimaal (3,5 protsenti) ja Portugalis (5,9 protsenti), oli 2014. aasta aprillis lõppenud üheaastasel ajavahemikul kontrollväärtus 6,2 protsenti.

(12)

Vastavalt protokolli nr 13 artiklile 5 esitab lähenemiskriteeriumide täitmise hindamisel kasutatavad andmed komisjon. Komisjon esitas nimetatud andmed. Komisjon esitas eelarvet käsitlevad andmed pärast seda, kui liikmesriigid olid 1. aprilliks 2014 andnud aru vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2009 (16).

(13)

Komisjoni ja EKP koostatud aruannete põhjal, milles hinnatakse, kuidas Leedu on täitnud majandus- ja rahaliidu saavutamisega seotud kohustusi, tehakse järgmised järeldused:

31.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 228/33

(1)

Komisjoni rakendusotsus 2014/88/EL (2) võeti vastu pärast seda, kui toidu- ja söödaalasele kiirhoiatussüsteemile (RASFF) esitati arvukalt teateid salmonella tüvede, sealhulgas salmonella serotüübi Salmonella typhimurium leidumise kohta toiduainetes. Teadete arv selle serotüübiga inimeste nakatumise kohta on suuruselt teisel kohal ning nakkuse kõrge levimus on avastatud Bangladeshist pärit beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavates või nendest koosnevates toiduainetes. Ühendkuningriik on alates 2011. aastast teatanud mitmest beetlipiprast tingitud salmonelloosipuhangust. Samuti on tõenäoline, et paljudest juhtumitest liidus on jäetud teatamata.

(2)

Sellest tulenevalt on komisjoni rakendusotsusega 2014/88/EL keelatud Bangladeshist pärinevate beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavate või neist koosnevate toiduainete import liitu kuni 31. juulini 2014.

(3)

2014. aasta veebruaris esitas Bangladesh ajakohastatud versiooni oma tegevuskava rakendamiseks, et tegelda puudustega, mis avastati Euroopa Komisjoni Toidu- ja Veterinaarameti 2013. aasta auditi käigus. Bangladesh märkis, et rakendamine veel jätkub ning see ei ole lõpetatud.

(4)

Seega on vaja tegelda veel mitme lahendamata küsimusega. Eelkõige ei ole rakendatud tööstusharu pakutud beetlilehtede ekspordiprogrammi. Bangladeshis 2013. aasta mais kehtestatud beetlilehtede ekspordikeeld on endiselt jõus. Kõnealune keeld ei ole siiski osutunud täiel määral tõhusaks. Alates keelu vastuvõtmisest on toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu teatatud üheksast juhtumist, mil püüti beetlilehti liitu importida. Seetõttu ei saa järeldada, et Bangladeshi pakutavad tagatised on piisavad inimeste tervisele avalduva tõsise ohuga tegelemiseks. Seepärast peaksid kehtima jääma rakendusotsusega 2014/88/EL kehtestatud erakorralised meetmed.

(5)

Rakendusotsuse 2014/88/EL kohaldamisperioodi tuleks seepärast pikendada kuni 30. juuni 2015.

(6)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,