19.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 214/12

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 788/2014,

18. juuli 2014,

millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise ning laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide tunnustuse tühistamise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009 artiklitega 6 ja 7

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 391/2009 artiklitega 6 ja 7 antakse komisjonile volitused määrata trahve ja perioodilisi karistusmakseid nimetatud määruse artiklis 2 osutatud tunnustatud organisatsioonidele või nende tunnustamine tühistada, et tagada nimetatud määrusel alusel kehtestatud nõuete ja kohustuste täitmine konkreetse eesmärgiga kõrvaldada võimalikud meresõiduohutust ja keskkonda ohustavad tegurid.

(2)

Läbipaistvuse huvides on oluline, et komisjon kehtestaks vastavalt määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 14 lõikele 2 otsustamise üksikasjalikud eeskirjad ning trahvide ja perioodiliste karistusmaksete arvutamise metoodika nii, et need oleksid asjaomastele organisatsioonidele ette teada, sh konkreetsed nõuded, mille alusel komisjon hindab juhtumi tõsidust ning meresõiduohutuse või keskkonnakaitsega seotud rikkumise ulatust.

(3)	Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kehtestamine peaks andma komisjonile täiendava vahendi, et reageerida tunnustatud organisatsiooni poolsele määruse (EÜ) nr 391/2009 eeskirjade rikkumisele üksikasjalikumalt, paindlikumalt ja liigendatumalt, kui tema tunnustuse tühistamine.

(4)

Perioodilised karistusmaksed peaks tõhusalt tagama, et määruses (EÜ) nr 391/2009 sätestatud kohustuste ja nõuete mis tahes rikkumine heastatakse viivitamata ja nõuetekohaselt. Kui tunnustatud organisatsioon ei ole võtnud komisjoni poolt nõutavaid ennetus- ja parandusmeetmeid, volitatakse komisjoni määrusega (EÜ) nr 391/2009 kohaldama perioodilisi karistusmakseid kuni selle ajani, mil asjaomane tunnustatud organisatsioon on võtnud nõutavaid meetmeid. Kui see on juhtumi asjaolusid arvestades vajalik, võib perioodiliste karistusmaksete päevast summat nõutavate meetmete kiireloomulisuse rõhutamiseks järk-järgult suurendada.

(5)

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete arvutamine organisatsiooni käibe murdosana, pidades silmas kooskõlas määrusega (EÜ) nr 391/2009 kehtestatud maksimaalset ülemmäära, on lihtne meetod, mis teeb trahvid ja perioodilised karistusmaksed hoiatavaks, jättes need samas proportsionaalseks nii juhtumi tõsiduse kui ka asjaomase tunnustatud organisatsiooni tegeliku võimsuse suhtes, võttes arvesse tunnustatud organisatsioonide erinevat suurust.

(6)

Läbipaistvuse ja õiguskindluse huvides tuleb trahvide ja perioodiliste karistusmaksete maksimaalse kogusumma ülemmäära kohaldamine selgelt sätestada, võttes arvesse eri asjaolusid nende kohaldamisel. Samadel põhjustel tuleks samuti kehtestada viis, kuidas arvutatakse iga tunnustatud organisatsiooni viimase kolme majandusaasta keskmine kogukäive seoses määruse (EÜ) nr 391/2009 kohaldamisalasse kuuluva tegevusega.

(7)

On asjakohane, et otsuses, millega määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 7 lõikes 1 kehtestatud tingimuste alusel tühistatakse organisatsiooni tunnustamine, tuleks võtta arvesse kõiki tegureid, mis on seotud tunnustatud organisatsioonide tegevuse kontrollimise ja üldise tegevuse laiema eesmärgiga, sh kõnealuse määruse korduva ja olulise rikkumise eest juba määratud trahvide ja perioodiliste karistusmaksete mõjuvust.

(8)

Tuleks kehtestada konkreetne kord, mis võimaldaks komisjonil kas omal algatusel või liikmesriigi taotlusel tühistada organisatsiooni tunnustus määruse (EÜ) nr 391/2009 alusel, vastavalt komisjoni volitustele hinnata tunnustatud organisatsioone ning määrata trahve ja perioodilisi karistusmakseid koos kõnealuses määruses sätestatud kaasnevate menetlustega.

(9)	On oluline, et käesoleva määruse kohane trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise või tunnustuse tühistamise otsus põhineks eranditult nendel alustel, mida asjaomane organisatsioon on saanud kommenteerida.

(10)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga kinnitatud põhimõtteid, eriti õigust kaitsele ning konfidentsiaalsuse ja ne bis in idem põhimõtteid kooskõlas üldiste õiguspõhimõtete ja Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikaga.

(11)	Kõnealuse määruse kohased trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise otsused peaks olema täitmisele pööratavad kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 299 ja Euroopa Liidu Kohtus võib need läbi vaadata.

(12)

Menetluse läbiviimise õigluse ja õiguskindluse tagamiseks on vaja kehtestada üksikasjalikud eeskirjad komisjoni poolt menetluse käigus määratud tähtaegade ja aegumistähtaegade arvutamiseks, mida kohaldatakse komisjoni suhtes trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramisel ja täitmisele pööramisel, võttes arvesse ka määruse (EÜ) nr 391/2009 jõustumise kuupäeva.

(13)

Käesoleva määruse rakendamine nõuab asjaomaste liikmesriikide, komisjoni ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tõhusat koostööd. Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 391/2009 artiklite 6 ja 7 kohane tõhus uurimine, otsustamine ja järelmeetmed, tuleb täpsustada iga nimetatud poole õigusi ja kohustusi käesoleva määrusega kehtestatud menetlustes.

(14)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas arvamusega, mille esitas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2099/2002 (2),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad, mille alusel komisjon rakendab määruse (EÜ) nr 391/2009 artikleid 6 ja 7.

Sellega sätestatakse nõuded, mille alusel määratakse kindlaks trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summa ning kehtestatakse otsustusmenetlus trahvi ja perioodilise karistusmakse määramiseks või tunnustatud organisatsiooni tunnustuse tühistamiseks kas komisjoni enda algatusel või liikmesriigi taotlusel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr 391/2009 artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Peale nende kasutatakse järgmist mõistet:

„asjaomane liikmesriik” on iga liikmesriik, kes on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiviga 2009/15/EÜ laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta (3) usaldanud tunnustatud organisatsioonile tema lipu all sõitvate laevade kontrollimise, ülevaatuse ja sertifitseerimise, et need vastaks rahvusvahelistele konventsioonidele, sealhulgas liikmesriik, kes on esitanud komisjonile kõnealuse organisatsiooni kohta tunnustamistaotluse vastavalt määruse (EÜ) nr 391/2009 artiklile 3.

II PEATÜKK

TRAHVID JA PERIOODILISED KARISTUSMAKSED

Artikkel 3

Rikkumiste väljaselgitamine

1. Komisjon selgitab määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 6 lõike 1 kohase rikkumise välja juhul, kui:

a)	määruse (EÜ) nr 391/2009 I lisas sätestatud miinimumkriteeriumi või artikli 8 lõikest 4, artiklitest 9, 10 ja 11 tulenevate kohustuste korduv või tõsine mittetäitmine tunnustatud organisatsiooni poolt paljastab tõsised puudused tema struktuuris, süsteemides, menetlustes või sisekontrollis;

b)	tunnustatud organisatsooni halvenenud tegevus, võttes arvesse komisjoni otsust 2009/491/EÜ, (4) näitab tõsiseid puudusi selle organisatsiooni struktuuris, süsteemides, menetlustes või sisekontrollimeetmetes;

c)	tunnustatud organisatsioon on hindamise käigus esitanud komisjonile tahtlikult ebaõigeid, mittetäielikke või eksitavaid andmeid või on muul viisil hindamist takistanud.

2. Käesoleva määruse alusel toimuva rikkumismenetluse puhul lasub rikkumise tõendamise kohustus komisjonil.

Artikkel 4

Trahvide arvutamine

1. Iga määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 6 lõike 1 alusel välja selgitatud rikkumise korral määratakse esialgu põhitrahv 0,6 % tunnustatud organisatsiooni keskmisest kogukäibest, mis on määratud kindlaks kooskõlas artikliga 9.

2. Üksiku trahvi arvutamiseks iga rikkumise eest suurendatakse või vähendatakse lõikes 1 viidatud põhitrahvi rikkumise tõsiduse ja tagajärgede alusel kooskõlas artiklitega 5 ja 6 vastavalt, eriti seoses meresõiduohutuse või keskkonnakaitsega seotud rikkumise ulatusega.

3. Üksiku trahvi maksimumsumma ei ületa 1,8 % tunnustatud organisatsiooni keskmisest kogukäibest.

4. Kui tunnustatud organisatsiooni üks tegevus või tegevusetus on kahe või enama määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 6 lõike 1 punkti a kohase rikkumise, mis on tuvastatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti a alusel, ainus alus, on sellega kaasnev üksik trahv suurim selle aluseks olevate rikkumiste eest arvutatud üksikutest trahvidest.

5. Tunnustatud organisatsioonile ühe otsusega määratud kogutrahv on kõikide üksikute trahvide summa, mis tuleneb käesoleva artikli lõigete 1–4 kohaldamisest, ilma et see mõjutaks maksimaalset ülemmäära, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 6 lõike 3 alusel, nagu on täpsustatud käesoleva määruse artiklis 8.

Artikkel 5

Rikkumise tõsiduse hindamine

Iga rikkumise tõsidust hinnates võtab komisjon arvesse kõiki raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, eriti järgmist:

a)	kas organisatsiooni tegevus oli põhjustatud hooletusest või oli see tahtlik;

b)	tunnustatud organisatsiooni rikkumise põhjustanud tegevuste või tegevusetuste arv;

c)	kas rikkumine on seotud eraldiseisvate filiaalide, geograafiliste piirkondade või kogu organisatsiooniga;

d)	tunnustatud organisatsiooni rikkumise põhjustanud tegevuste või tegevusetuste kordumine;

e)	rikkumise kestus;

f)	tunnustatud organisatsiooni väljastatud tunnistustes ja vastavusdokumentides esitatud laevade tegeliku olukorra vääresitamine või neis ebaõige või eksitava teabe esitamine;

g)	samale tunnustatud organisatsioonile määratud varasemad karistused, sh trahvid;

h)	kas rikkumine on põhjustatud tunnustatud organisatsioonide vahelisest kokkuleppest või ühisest tavast, mille eesmärk või tagajärg on määruses (EÜ) nr 391/2009 sätestatud nõuete ja kohustuste rikkumine;

i)	tunnustatud organisatsiooni hoolsuse ja koostöö määr asjaomase tegevuse või tegevusetuse avastamisel ning rikkumiste määratlemisel komisjoni poolt.

Artikkel 6

Rikkumise tagajärgede hindamine

Iga rikkumise, eriti meresõiduohutuse või keskkonnakaitsega seotud rikkumise ulatust hinnates võtab komisjon arvesse kõiki raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, eriti järgmist:

organisatsiooni sertifitseeritud laevu tegelikult mõjutavate või potentsiaalselt mõjutavate puuduste laad ja ulatus, mida nimetatud organisatsioon rikkumise tõttu ei avastanud või ei suuda avastada või mille õigeaegset kõrvaldamist ta ei ole nõudnud või mida ta ei saa nõuda, arvestades eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ, (5) mis käsitleb sadamariigi kontrolli, X lisas sätestatud laeva kinnipidamise kriteeriume;

b)	selliste organisatsiooni sertifitseeritud laevade osakaal, mida puudused tegelikult mõjutasid või võisid mõjutada;

c)	muud asjaolud, mis tekitavad konkreetseid tuvastavaid riske, nagu selliste laevade tüüp, mida puudused tegelikult mõjutasid või võisid mõjutada.

Artikkel 7

Perioodilised karistusmaksed

1. Tunnustatud organisatsioonile antud hinnangus nõutud ennetus- ja heastamismeetmete võtmise tagamiseks võib komisjon määrata asjaomasele organisatsioonile määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 6 lõikes 2 viidatud perioodilisi karistusmakseid ilma, et see piiraks trahve, mis määratakse artikli 3 alusel.

2. Artikli 3 kohases trahvi määramise otsuses võib komisjon samuti määrata kindlaks perioodilised trahvimaksed, mis määratakse tunnustatud organisatsioonile siis ja selleks ajaks, kui ta ei võta heastamismeetmeid või viivitab põhjendamatult rikkumise kõrvaldamisega.

3. Perioodiliste trahvimaksete määramise otsuses kehtestatakse tähtaeg, mille jooksul tunnustatud organisatsioon peab ettenähtud meetmed ellu viima.

4. Perioodilisi trahvimakseid kohaldatakse alates kuupäevast, mis järgneb lõike 3 alusel kehtestatud tähtaja möödumisele kuni selle kuupäevani, mil organisatsioon on võtnud asjakohased heastamismeetmed tingimusel, et komisjon peab neid piisavaks.

5. Perioodilise karistusmakse summa päevas iga rikkumise eest on 0,0033 % tunnustatud organisatsiooni keskmisest kogukäibest, mis on arvutatud kooskõlas artikliga 9. Iga rikkumise eest perioodilise karistusmakse summa arvutamisel suurendatakse või vähendatakse põhitrahvi rikkumise tõsiduse ning meresõiduohutuse või keskkonnakaitsega seotud rikkumise ulatuse alusel vastavalt käesoleva määruse artiklitele 5 ja 6.

6. Juhtumi asjaolusid ja eriti heastamismeetmete pakilisust arvestades, mis asjaomane organisatsioon peab võtma, võib komisjon teha otsuse suurendada perioodiliste karistusmaksete summat päevas kuni järgmiste ülemmääradeni:

a)	kui tunnustatud organisatsioon ületab lõike 3 alusel määratud tähtaega rohkem kui 120 päeva, on päevane ülemmäär alates tähtaja möödumise saja kahekümne esimesest päevast kuni kolmesajanda päevani 0,005 % organisatsiooni keskmisest kogukäibest, mis on arvutatud kooskõlas artikliga 9;

b)	kui tunnustatud organisatsioon ületab lõike 3 alusel määratud tähtaega rohkem kui 300 päeva, on päevane ülemmäär alates tähtaja möödumise kolmesaja esimesest päevast 0,01 % organisatsiooni keskmisest kogukäibest, mis on arvutatud kooskõlas artikliga 9.

7. Käesoleva artikli alusel kas eraldi või lisaks trahvidele määratud perioodiliste karistusmaksete kogusumma ei tohi ületada maksimaalset ülemmäära, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 6 lõike 3 alusel, nagu on täpsustatud käesoleva määruse artiklis 8.

Artikkel 8

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete maksimaalse kogusumma kindlaksmääramine

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete maksimaalne kogusumma, mis määratakse tunnustatud organisatsioonile määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 6 lõike 3 alusel, määratakse kindlaks järgmiselt:

tunnustatud organisatsioonile kooskõlas artikliga 4 ühe majandusaasta jooksul määratud trahvide kogusumma, võttes arvesse trahvide määramise otsuse kuupäeva ja juhul, kui sellele organisatsioonile trahvi määramise otsuseid on rohkem kui üks, siis esimese trahvi määramise otsuse kuupäeva, ei tohi ületada 5 % selle organisatsiooni keskmisest kogukäibest, mis on arvutatud kooskõlas artikliga 9;

tunnustatud organisatsioonile kooskõlas artikliga 4 ühe majandusaasta jooksul määratud trahvide kogusumma, mis on määratud kindlaks kooskõlas lõikega 1, ja samades otsustes kooskõlas artikli 7 lõikega 2 määratud perioodilised karistusmaksed, mis kumuleeruvad niikaua, kui organisatsioon ei ole võtnud nõuetekohaseid heastamismeetmeid, ei tohi ületada 5 % selle organisatsiooni keskmisest kogukäibest, mis on arvutatud kooskõlas artikliga 9. Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, ei tohi komisjoni sissenõutavad perioodilised karistusmaksed ületada 5 % ülemmäära;

tunnustatud organisatsioonile kooskõlas artikli 7 lõikega 1 määratud perioodiliste karistusmaksete kogusumma, mis kumuleerub niikaua, kui organisatsioon ei ole võtnud nõuetekohaseid heastamismeetmeid, ei tohi ületada 5 % selle organisatsiooni keskmisest kogukäibest, mis on arvutatud kooskõlas artikliga 9. Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, ei tohi komisjoni sissenõutavad perioodilised karistusmaksed ületada 5 % ülemmäära.

Artikkel 9

Käibe arvutamine

1. Käesoleva määruse tähenduses on asjaomase tunnustatud organisatsiooni keskmine kogukäive üks kolmandik summast, mis on saadud, liites kokku tunnustuse saanud emaettevõtte kogukäibe komisjoni otsusele eelnenud kolmel majandusaastal ja kõikide selliste juriidiliste isikute käibed, mida kõnealune tunnustus hõlmab iga aasta lõpus.

2. Auditeeritud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega kontserni puhul on lõikes 1 viidatud käive emaettevõtte ja kõigi kontserni kuuluvate juriidiliste üksuste konsolideeritud tulu, keda tunnustus iga majandusaasta lõpus hõlmab.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel võetakse arvesse ainult määruse (EÜ) nr 391/2009 reguleerimisalasse kuuluvaid tegevusvaldkondi.

III PEATÜKK

TUNNUSTUSE TÜHISTAMINE

Artikkel 10

Tunnustuse tühistamine

1. Komisjon võib omal algatusel või liikmesriigi taotluse korral võtta vastu otsuse organisatsiooni tunnustuse tühistamise kohta määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 7 lõike 1 punkides a–e viidatud juhtumite korral.

2. Selleks, et teha kindlaks, kas korduv või tõsine rikkumine võib määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 7 lõike 1 punktide a ja b kohaselt lubamatult ohustada meresõiduohutust või keskkonda, võetakse arvesse järgmisi elemente:

a)	määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 7 lõikes 2 viidatud teavet ja asjaolusid, võttes eriti arvesse käesoleva määruse artiklites 5 ja 6 viidatud asjaolusid;

b)	komisjoni otsuses 2009/491/EÜ kindlaksmääratud kriteeriume ja künniseid vastavalt juhtumile.

3. Kui tunnustatud organisatsioonile määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed ulatuvad maksimaalse ülemmäärani, mis on kehtestatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 6 lõikega 3, ja tunnustatud organisatsioon ei ole võtnud nõuetekohaseid parandusmeetmeid, võib komisjon järeldada, et need meetmed ei ole täitnud oma eesmärki kõrvaldada võimalik oht meresõiduohutusele või keskkonnale.

Artikkel 11

Tunnustuse tühistamise menetlus liikmesriigi taotlusel

1. Kui liikmesriik taotleb komisjonilt organisatsiooni tunnustuse tühistamist kooskõlas määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 7 lõikega 3, esitab ta sellise taotluse komisjonile kirjalikult.

2. Taotlev liikmesriik selgitab üksikasjalikult oma taotluse põhjuseid, viidates vajaduse korral määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 7 lõikes 1 loetletud nõuetele ja artikli 7 lõikes 2 loetletud asjaoludele ning samuti käesoleva määruse artikli 10 lõigetes 2 ja 3 loetletud asjaoludele.

3. Oma taotluse toetamiseks esitab taotlev liikmesriik komisjonile kõik vajalikud dokumenteeritud tõendid, mis on nõuetekohaselt liigitatud ja nummerdatud.

4. Komisjon teatab liikmesriigile tema taotluse kättesaamisest kirjalikult.

5. Kui komisjon leiab, et otsuse tegemiseks on vaja lisateavet, täpsustusi või tõendeid, teatab ta sellest taotlevale liikmesriigile ja palub tal oma taotlust vastavalt täiendada kindlaksmääratud tähtajaks, mis ei ole lühem kui neli nädalat. Liikmesriigi taotlust ei loeta täielikuks enne, kui esitatud on kogu vajalik teave.

6. Kui komisjon jõuab järeldusele, et liikmesriigi taotlus on põhjendatud, esitab ta ühe aasta jooksul alates täieliku taotluse saamisest asjaomasele organisatsioonile vastuväited kooskõlas artikliga 12, et tühistada tema tunnustamine vastavalt käesolevale määrusele. Sellisel juhul antakse taotlevale liikmesriigile asjaomase liikmesriigi õigused käesoleva määruse IV peatüki alusel.

Kui komisjon jõuab sama tähtaja jooksul järeldusele, et liikmesriigi taotlus ei ole põhjendatud, teatab ta sellest taotlevale liikmesriigile, esitades asjakohased põhjendused ja paludes tal esitada oma märkused kindlaksmääratud tähtajaks, mis ei ole lühem kui kolm kuud. Kuue kuu jooksul alates selliste märkuste kättesaamisest peab komisjon kas kinnitama, et taotlus ei ole põhjendatud või esitama vastuväited kooskõlas esimese lõiguga.

7. Kui komisjon jõuab järeldusele, et liikmesriigi taotlus ei ole põhjendatud või see on pärast lõikes 5 viidatud tähtaja möödumist mittetäielik, võib komisjon lisada kõnealuse taotluse või selle osa ning sellega kaasnevad tõendid tunnustatud organisatsiooni hindamisse, mis viiakse läbi kooskõlas määruse (EÜ) nr 391/2009 artikliga 8.

8. Komisjon esitab kord aastas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komiteele aruande liikmesriikide esitatud tühistamistaotlustest ja komisjoni algatatud pooleliolevatest tühistamismenetlustest.

IV PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 12

Vastuväited

1. Kui komisjon jõuab järeldusele, et tunnustatud organisatsioonile trahvi ja perioodiliste karistusmaksete määramine on põhjendatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 391/2009 artikliga 6 või organisatsiooni tunnustuse tühistamine on põhjendatud kooskõlas eelnimetatud määruse artikliga 7, esitab ta organisatsioonile vastuväited ja teavitab asjaomased liikmesriike.

2. Vastuväiteid peavad hõlmama järgmist:

a)	üksikasjalik kokkuvõte tunnustatud organisatsiooni tegevusest ja tegevusetusest, sh asjakohaste faktide kirjeldus ja viitamine määruse (EÜ) nr 391/2009 sätetele, mida tunnustatud organisatsioon komisjoni arvates rikkus;

b)	tõendite esitamine, millel asjaomased järeldused põhinevad, sh viited kontrollimisaruannetele, hindamisaruannetele või muudele asjakohastele dokumentidele, millest komisjon või komisjoni nimel tegutsev Euroopa Meresõiduohutuse Amet on asjaomast organisatsiooni varem teavitanud;

c)	teatis selle kohta, et komisjon võib määrata trahve või perioodilisi karistusmakseid või tunnustuse tühistada kooskõlas määruse (EÜ) nr 391/2009 artiklitega 6 või 7.

3. Vastuväiteid esitades palub komisjon tunnustatud organisatsioonil ja asjaomastel liikmesriikidel esitada märkused kindlaksmääratud tähtajaks, mis ei ole ühelgi juhul lühem kui kuus nädalat alates vastuväidete kättesaamise kuupäevast. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 24 lõike 4 kohaldamist, ei ole komisjon kohustatud võtma arvesse esildisi, mis ta on saanud pärast selle tähtaja möödumist.

4. Vastuväidete teatavakstegemine ei lükka edasi asjaomase organisatsiooni hindamist. Komisjon võib igal ajal enne trahvi või perioodilise karistusmakse määramise või tunnustuse tühistamise otsuse vastuvõtmist kooskõlas käesoleva määrusega otsustada teha organisatsiooni tööruumides täiendavat kontrolli, külastada organisatsiooni sertifitseeritud laevu või nõuda tunnustatud organisatsioonilt kirjalikult täiendava teabe esitamist määrusega (EÜ) nr 391/2009 kehtestatud nõuetele vastamise ja kohustuste täitmise kohta.

5. Komisjon võib igal ajal enne trahvi või perioodilise karistusmakse määramise või tunnustuse tühistamise otsuse vastuvõtmist kooskõlas käesoleva määrusega muuta oma hinnangut asjakohase tunnustatud organisatsiooni suhtes. Kui uus hinnang erineb vastuväidete aluseks olnud hinnangust, kuna on avastatud uusi fakte või välja selgitatud uusi rikkumisi või uusi asjaolusid, mis on seotud rikkumise tõsidusega või selle tagajärgedega meresõiduohutusele ja keskkonnale, esitab komisjon uued vastuväited.

Artikkel 13

Teabepäringud

Asjaolude selgitamiseks artikli 12 tähenduses võib komisjon kirjalikult nõuda tunnustatud organisatsioonilt kirjalike või suuliste selgituste, üksikasjade või dokumentide esitamist kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis ei ole ühelgi juhul lühem kui neli nädalat. Sellisel juhul teavitab komisjon tunnustatud organisatsiooni perioodilistest karistusmaksetest ja trahvidest, mis võidakse määrata juhul, kui nõuet ei täideta või teabe esitamisega viivitatakse põhjendamatult või kui komisjonile esitatakse tahtlikult ebaõigeid, mittetäielikke või eksitavaid andmeid.

Artikkel 14

Suuline ärakuulamine

1. Kui tunnustatud organisatsioon, kellele vastuväited on esitatud, seda taotleb, annab komisjon sellele organisatsioonile võimaluse esitada oma argumendid suulisel ärakuulamisel.

2. Komisjon kutsub suulisel ärakuulamisel osalema asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused ning võib omal algatusel või asjaomaste liikmesriikide taotlusel kutsuda suulisel ärakuulamisel osalema kõik teised isikud, kellel on õigustatud huvi rikkumiste suhtes. Komisjon võib paluda abi Euroopa Meresõiduohutuse Ametilt.

3. Osalema kutsutud füüsilised või eraõiguslikud juriidilised isikud tulevad kohale kas isiklikult või neid esindavad seadusjärgsed või volitatud esindajad. Liikmesriike esindavad liikmesriikide ametnikud.

4. Suuline ärakuulamine ei ole avalik. Igat osalema kutsutud isikut võidakse kuulata ära eraldi või teiste osalema kutsutud isikute juuresolekul, võttes arvesse tunnustatud organisatsiooni või teiste poolte õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi ja muud konfidentsiaalset teavet.

5. Iga isiku antud ütlused salvestatakse. Ärakuulamisel osalenud isikute või asjaomaste liikmesriikide taotlusel tehakse ärakuulamise salvestus neile kättesaadavaks.

Artikkel 15

Perioodilised karistusmaksed koostöö mittetegemise eest

1. Kui komisjon kavatseb võtta vastu otsuse määrata artikli 7 lõike 1 alusel perioodilised karistusmaksed tunnustatud organisatsioonile, kes ei ole võtnud komisjoni nõutud ennetus- ja heastamismeetmeid või on nende võtmisega põhjendamatult viivitanud, teavitab komisjon tunnustatud organisatsiooni sellest kõigepealt kirjalikult.

2. Lõike 1 kohases komisjoni teatises viidatakse konkreetsetele ennetus- ja heastamismeetmetele, mida tunnustatud organisatsioon ei ole võtnud ja seda kinnitavatele tõenditele, ning teatatakse tunnustatud organisatsioonile perioodilistest karistusmaksetest, mida komisjon sellega seoses kaalub.

3. Komisjon määrab tähtaja, mille jooksul tunnustatud organisatsioon võib esitada komisjonile kirjalikud märkused. Komisjon ei ole kohustatud arvesse võtma selle tähtaja möödumisel saabunud kirjalikke märkusi.

Artikkel 16

Juurdepääs toimikule

1. Kui tunnustatud organisatsioon, kellele vastuväited on esitatud, seda taotleb, lubab komisjon tal tutvuda toimikuga, mis sisaldab komisjoni koostatud dokumente ja muid tõendeid väidetava rikkumise kohta.

2. Komisjon määrab kuupäeva ja teeb praktilisi korraldusi, et tunnustatud organisatsioonil oleks juurdepääs toimikule, millega saab tutvuda ainult elektroonilisel kujul.

3. Asjaomase tunnustatud organisatsiooni taotlusel teeb komisjon talle kättesaadavaks kõigi toimikus sisalduvate dokumentide loetelu.

4. Asjaomasel tunnustatud organisatsioonil on õigus tutvuda kõikide toimikus sisalduvate dokumentide ja andmetega. Sellise juurdepääsu võimaldamisel peab komisjon võtma nõuetekohaselt arvesse ärisaladusi, konfidentsiaalset teavet või komisjoni või Euroopa Meresõiduohutuse Ameti koostatud dokumentide asutusesisest iseloomu.

5. Lõike 4 tähenduses võivad komisjoni ja Euroopa Meresõiduohutuse Ameti asutusesisesed dokumendid olla järgmised:

a)	dokumendid või dokumentide osad, milles käsitletakse komisjoni ja tema talituste ning Euroopa Meresõiduohutuse Ameti asutusesiseseid arutelusid, sh Euroopa Meresõiduohutuse Ameti poolt komisjonile esitatud arvamusi ja soovitusi;

b)	dokumendid või dokumentide osad, mis on osa komisjoni ja Euroopa Meresõiduohutuse või komisjoni ja liikmesriikide kirjavahetusest.

Artikkel 17

Seaduslik esindamine

Tunnustatud organisatsioonil on õigus seadusjärgsele esindatusele kõikides käesolevas määruse kohastes menetlusetappides.

Artikkel 18

Konfidentsiaalsus, ametisaladus ja vaikimisõigus

1. Käesoleva määruse kohaseid menetlusi viiakse läbi konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse hoidmise põhimõtete alusel.

2. Komisjon, Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja asjaomaste liikmesriikide ametiasutused ning nende ametnikud, teenistujad ja teised nende järelevalve all töötavad isikud ei avalda nende poolt vastavalt käesolevale määrusele saadud või vahetatud või muud sellesarnast teavet, mille kohta kehtib ametisaladuse ja konfidentsiaalsuse kohustus.

3. Iga tunnustatud organisatsioon või muu isik, kes esitab teavet või märkusi käesoleva määruse alusel, peab selgesti tähistama konfidentsiaalseks peetava materjali koos põhjendustega ning esitama komisjoni määratud kuupäevaks eraldi mittekonfidentsiaalse versiooni.

4. Samuti võib komisjon nõuda tunnustatud organisatsioonidelt ja teistelt huvitatud isikutelt komisjoni aruande, vastuväidete või otsuse sellise osa eristamist, mis nende arvates sisaldab ärisaladusi.

5. Lõigetes 3 ja 4 viidatud tähistuse puudumisel võib komisjon eeldada, et asjaomased dokumendid või märkused ei sisalda konfidentsiaalset teavet.

6. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 9 kohaldamist, on tunnustatud organisatsioonidel õigus vaikida olukorras, kus nad oleksid sunnitud andma vastuseid, mis võivad hõlmata nendepoolset rikkumise tunnistamist.

Artikkel 19

Otsus

1. Käesoleva määruse kohane trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise või tunnustuse tühistamise otsus peab eranditult põhinema nendel alustel, mille kohta asjaomane organisatsioon on saanud esitada oma märkused.

2. Trahvi või perioodilise karistusmakse määramise otsuses ja asjakohase summa kindlaksmääramisel tuleb võtta arvesse mõjususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse põhimõtteid.

3. Meetmete võtmisel kooskõlas käesoleva määrusega ja asjaomaste meetmete või tegevusetuse tõsiduse ning meresõiduohutusele ja keskkonnale avalduva mõju üle otsustamisel võtab komisjon arvesse riiklikke meetmeid, mis on asjaomase tunnustatud organisatsiooni suhtes juba võetud samade asjaoludel alusel, eriti juhul, kui sellise organisatsiooni suhtes on juba algatatud kohtu- või täitemenetlus.

4. Tunnustatud organisatsiooni tegevuse või tegevusetus suhtes, mille alusel on võetud meetmeid kooskõlas käesoleva määrusega, ei kohaldata täiendavaid meetmeid. Sellist tegevust või tegevusetust võib siiski võtta arvesse järgnevates otsustes, mis võetakse vastu kooskõlas käesoleva määrusega, et hinnata kordumise võimalust.

5. Komisjon võtab perioodiliste karistusmaksete määramise otsuse või trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise otsuse vastu kooskõlas menetlusega, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 12 lõike 2 alusel.

6. Komisjon võtab tunnustatud organisatsiooni tunnustuse tühistamise otsuse vastu kooskõlas menetlusega, mida kohaldatakse määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 12 lõike 3 alusel.

Artikkel 20

Õiguskaitsevahendid, teavitamine ja avalikustamine

1. Komisjon teavitab asjaomast tunnustatud organisatsiooni talle kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest.

2. Komisjon teavitab oma otsusest Euroopa Meresõiduohutuse Ametit ja liikmesriike.

3. Kui see on õigustatud, eriti meresõiduohutuse või keskkonnakaitsega seotud põhjustel, võib komisjon oma otsuse avalikustada. Oma otsuse üksikasju avaldades või liikmesriikidele teatades võtab komisjon arvesse asjaomase tunnustatud organisatsiooni ja teiste huvitatud isikute õigustatud huvisid.

Artikkel 21

Trahvide ja karistusmaksete sissenõudmine

Komisjon nõuab trahvid ja karistusmaksed sisse, koostades sissenõudekorralduse ja esitades ajaomasele tunnustatud organisatsioonile võlateate kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 (6) artiklitega 78–80 ja 83 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (7) artiklitega 80–92.

Artikkel 22

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise aegumistähtajad

1. Komisjoni õigus määrata tunnustatud organisatsioonile trahve ja/või perioodilisi karistusmakseid kooskõlas käesoleva määrusega aegub viis aastat pärast seda kuupäeva, mil tunnustatud organisatsiooni tegevuse või tegevusetuse tõttu pandi toime käesoleva määruse artikli 3 kohaselt välja selgitatud rikkumine. Kuid rikkumise põhjustanud jätkuva või korduva tegevuse ja tegevusetuse korral arvestatakse seda tähtaega alates kuupäevast, millal tegevus või tegevusetus lõppeb.

Komisjoni õigus määrata tunnustatud organisatsioonile perioodilisi karistusmakseid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 15 aegub kolm aastat pärast seda kuupäeva, millal toimus tunnustatud organisatsiooni tegevus või tegevusetus, mille suhtes komisjon nõudis asjakohaste ennetus- ja heastamismeetmete võtmist.

2. Komisjoni või Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevus hindamise või rikkumismenetluse eesmärgil seoses tunnustatud organisatsiooni tegevuse või tegevusetusega katkestab lõike 1 alusel kehtestatud asjaomase aegumistähtaja. Aegumistähtaeg katkeb alates sellest kuupäevast, millal tunnustatud organisatsiooni teavitatakse komisjoni või ameti tegevusest.

3. Iga katkestamise korral hakatakse tähtaega uuesti arvestama. Aegumistäheaeg ei tohi siiski ületada ajavahemikku, mis võrdub kahe esialgse aegumistähtajaga, v.a juhul, kui aegumine lükkub edasi lõike 4 alusel.

4. Perioodiliste karistusmaksete määramise aegumistähtaega lükatakse edasi nii kaua, kui kestab komisjoni otsuse menetlemine Euroopa Liidu Kohtus.

Artikkel 23

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete sissenõudmise aegumistähtajad

1. Trahvide ja/või perioodiliste karistusmaksete sissenõudmismenetluse algatamise õigus aegub üks aasta pärast seda, kui artikli 19 alusel tehtud otsus on lõplik.

2. Lõikes 1 viidatud aegumistähtaeg katkeb komisjoni või komisjoni taotlusel tegutseva liikmesriigi mis tahes tegevuse tõttu, mille eesmärk on pöörata trahvide ja/või perioodiliste karistusmaksete maksmine täitmisele.

3. Iga katkestamise korral hakatakse tähtaega uuesti arvestama.

4. Lõigetes 1 ja 2 viidatud aegumistähtajad lükatakse edasi nii kauaks kui:

a)	on lubatud maksetähtaja alusel;

b)	peatatakse makse sissenõudmine vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele.

Artikkel 24

Tähtaegade kohaldamine

1. Käesolevas määruses sätestatud tähtaeg algab komisjoni poolt saadetud teate saamisele või selle käsipostiga kättetoimetamisele järgnevast päevast.

2. Komisjonile saadetud teate korral on asjaomastest tähtaegadest peetud kinni juhul, kui teatis on saadetud tähitud postiga enne asjaomase tähtaja möödumist.

3. Tähtaegade kehtestamisel võtab komisjon arvesse nii nõuetekohase menetlemise õigusi kui ka käesoleva määruse kohase iga otsustamismenetluse konkreetseid asjaolusid.

4. Tähtaegu võib pikendada, kui see on ajakohane ja enne algse tähtaja möödumist esitatakse põhjendatud taotlus.

Artikkel 25

Koostöö riiklike pädevate asutustega

Teavet, mille riiklikud pädevad asutused esitavad vastuseks komisjoni päringule, kasutab komisjon ainult järgmistel eesmärkidel:

a)	talle määrusega (EÜ) nr 391/2009 antud ülesannete täitmiseks seoses tunnustatud organisatsioonide tunnustamise ja nende üle teostatava järelevalvega;

b)	tõenditena otsuste tegemise eesmärgil käesoleva määruse alusel, ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 16 ja 18 kohaldamist.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Kohaldamine

Sündmuste suhtes, mis toimusid enne määruse (EÜ) nr 391/2009 jõustumiskuupäeva, ei kohaldata meetmeid kooskõlas käesoleva määrusega.

Artikkel 27

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuli 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 131, 28.5.2009, lk 11.

(2) EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

(3) ELT L 131, 28.5.2009, lk 47.

(4) ELT L 162, 25.6.2009, lk 6.

(5) ELT L 131, 28.5.2009, lk 57.

(6) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(7) ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

LISA

Tabeli esimeses veerus viidatakse määruse (EÜ) nr 391/2009 ja selle I lisa asjaomastele sätetele, mis käesoleva määruse tähenduses moodustavad nõuete ja kohustuste rühmad, millest iga rühm on aluseks ühele rikkumisele. Määruse (EÜ) nr 391/2009 põhitekstis sätestatud kohuste korral viitab esimene veerg asjaomasele artiklile ja lõikele. Nimetatud määruse I lisas loetletud nõuete korral viitab esimene veerg asjaomasele osale, nõudele, alamnõudele ja punktile.

Teises veerus on iga rühma üldine kirjeldus, mille ainus eesmärk on viitamise lihtsustamine.

Määruse (EÜ) nr 391/2009 sätted	Vastavate rühmade sisu
Artikli 8 lõige 4	Kvaliteedijuhtimise süsteemi läbivaatuse tulemuste avalikustamine
Artikli 9 lõige 1 ja nõue B.4	Juurdepääs teabele ja laevatoimikutele
Artikli 9 lõige 2	Pääs laevadele
Artikli 10 lõige 1, esimene osa	Konsulteerimine eeskirjade ja menetluste samaväärsuse ja ühtlustamise ning rahvusvaheliste konventsioonide ühtse tõlgendamise eesmärgil
Artikli 10 lõige 1, teine osa	Vastastikune tunnustamine
Artikli 10 lõige 3	Koostöö sadamariigi kontrolliasutustega
Artikli 10 lõige 4	Teabe esitamine komisjonile, liikmesriikidele ja teistele asjaomastele isikutele muu hulgas klassifitseeritud laevade, ühest klassist teise üleminekute, klassi muutumise ja klassist väljaarvamise kohta
Artikli 10 lõige 5	Lipuriigile antud võimalus esitada oma arvamus täieliku kontrollimise vajalikkusest seoses klassist välja arvatud või muudetud klassiga laevale enne, kui organisatsioon on väljastatud seadusjärgse tunnistuse
Artikli 10 lõige 6	Ühest klassist teise üleminekuga seotud nõuded
Artikli 11 lõiked 1, 2, 3 ja 5	Kõikide vajalike meetmete võtmine tõhusa koostöö loomiseks, säilitamiseks ja tagamiseks sõltumatu kvaliteedihindamise ja sertifitseerimisüksuse vahel kooskõlas määruse nõuetega
Nõue A.1	Juriidiline isik ja auditinõuded
Nõue A.2	Tõendatud piisavad kogemused kaubalaevade projekteerimise ja ehitamise hindamisel
Nõuded A.3, B.1 ja B.7 g	Piisav arv nõuetele vastavaid töötajaid, teenuste pakkumine üle maailma, põhikohaga inspektorid
Nõuded A.4, B.7 a	Üksikasjalik ülevaatuse eeskirjade ja menetluste kehtestamine ja järgimine
Nõue A.5	Laevaregister
Nõue A.6	Sõltumatus, erapooletus ja huvide konflikt
Nõuded A.7, B.7 c esimene osa ja B.7 k	Seadusjärgsed nõuded töökorraldusele, v.a rahvusvahelise meresõiduohutuse korralduse (ISM) koodeks
Nõue B.2	Eetikakoodeks
Nõue B.3	Ametiasutuse nõutava teabe konfidentsiaalsus
Nõue B.5	Laevatöökodade, varustuse tarnijate ja laevaomanike intellektuaalomandi õigused
Nõuded B.6, B.7 b teine osa, B.7 c teine osa, B.7 i ja B.8	Kvaliteedijuhtimissüsteem koos dokumentidega
Nõude B.7 b esimene osa	Klassiga seotud eeskirjade ja menetluste rakendamine
Nõue B.7 d	Töötajate vastutus, pädevus ja omavaheliste suhted
Nõue B.7 e	Töö toimumine kontrollitud tingimustes
Nõue B.7 f	Järelevalve inspektorite ja teiste töötajate töö üle
Nõue B.7 h	Inspektorite koolitamise ja erialase ettevalmistamise süsteem
Nõue B.7 j	Terviklik siseauditite süsteem kõikides tegevuskohtades
Nõue B.7 l	Vastutus ja kontroll piirkondlike filiaalide ja inspektorite üle
Nõue B.9	Vahetud kogemused ja otsused
Nõue B.10	Rahvusvahelise meresõiduohutuse korralduse (ISM) koodeks
Nõue B.11	Asjaomaste isikute osalemine eeskirjade ja menetluste koostamisel

19.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 214/29

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

17. juuli 2014,

millega kinnitatakse Rootsis kasutatavad searümpade liigitamise meetodid ja tunnistatakse kehtetuks otsus 97/370/EÜ

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 4946 all)

(Ainult rootsikeelne tekst on autentne)

(2014/476/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 20 punkti p,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa B osa IV punkti alapunktis 1 on sätestatud, et searümpade klassifitseerimiseks hinnatakse tailihasisaldust vastavalt komisjoni kinnitatud liigitusmeetoditele; kinnitada võib üksnes statistiliselt tõestatud hindamismeetodeid, mis põhinevad searümba ühe või mitme anatoomilise osa füüsilisel mõõtmisel. Liigitusmeetodite kinnitamisel tuleks lähtuda hinnangu vastavusest statistilise vea piirnormile. Kõnealune statistiline viga on määratletud komisjoni määruse (EÜ) nr 1249/2008 (2) artikli 23 lõikes 3.

(2)	Komisjoni otsusega 97/370/EÜ (3) lubati Rootsis kasutada searümpade liigitamiseks kolme meetodit.

(3)

Kuna kinnitatud liigitusmeetodid vajavad tehnilist kohandamist, on Rootsi taotlenud komisjonilt luba asendada searümpade liigitamise meetodites „Intra-scope (Optical Probe)”, „Hennessy Grading Probe (HGP II)” ja „AutoFom” kasutatavad valemid ning kinnitada kaks uut searümpade liigitamise meetodit „Fat-O-Meat'er II (FOM II)” ja „Hennessy Grading Probe 7 (HGP 7)” oma territooriumil. Rootsi on esitanud proovidissekteerimise üksikasjaliku kirjelduse, märkides põhimõtted, millel see meetod põhineb, selle proovidissekteerimise tulemused ning tailihasisalduse mõõtmiseks kasutatava võrrandi määruse (EÜ) nr 1249/2008 artikli 23 lõikega 4 ettenähtud protokollis.

(4)	Kõnealuse taotluse läbivaatamisel selgus, et asjaomaste uute valemite ja meetodite kinnitamise tingimused on täidetud. Seepärast tuleks lubada Rootsis kõnealuseid valemeid ja meetodeid kasutada.

(5)	Seadmete või liigitusmeetodite muutmine tohiks olla lubatud üksnes juhul, kui see on sõnaselgelt lubatud komisjoni rakendusotsusega.

(6)	Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks vastu võtta uus otsus. Seetõttu tuleks otsus 97/370/EÜ kehtetuks tunnistada.

(7)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rootsis lubatakse searümpade liigitamiseks vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 IV lisa B osa IV punkti alapunktile 1 kasutada järgmisi meetodeid:

a)	seade „Intra-scope (Optical Probe)” ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa I osas;

b)	seade „Hennessy Grading Probe 2 (HGP 2)” ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa II osas;

c)	seade „AutoFom III” ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa III osas;

d)	seade „Fat-O-Meat'er II (FOM II)” ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa IV osas;

e)	seade „Hennessy Grading Probe 7 (HGP 7)” ja sellega seotud hindamismeetodid, mille üksikasjad on esitatud lisa V osas.

Artikkel 2

Lubatud seadme või liigitusmeetodite muutmine on lubatud üksnes juhul, kui muudatus on sõnaselgelt lubatud komisjoni rakendusotsusega.

Artikkel 3

Otsus 97/370/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. juulist 2014.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Rootsi Kuningriigile.

Brüssel, 17. juuli 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1249/2008, 10. detsember 2008, milles sätestatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 337, 16.12.2008, lk 3).

(3) EÜT L 157, 14.6.1997, lk 19.

LISA

SEARÜMPADE LIIGITAMISE MEETODID ROOTSIS

I OSA

Intrascope (Optical Probe)

Käesoleva osaga ette nähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet Intrascope (Optical Probe).

Seade Intrascope peab olema varustatud kuusnurkse sondiga, mille suurim laius on 12 mm (ja 19 mm sondi tipus oleval labal) ning mis sisaldab vaateakent, valgusallikat ja liugsilindrit.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

kus:

SP_F1

seljapeki (sealhulgas kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 8 cm rümba keskjoonest vahetult viimase roide tagant.

Valem kehtib 50–120 kilogrammi kaaluvate rümpade puhul.

II OSA

Hennessy Grading Probe 2 (HGP 2)

Käesoleva osaga ette nähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet Hennessy Grading Probe 2 (HGP 2).

Hennessy-sondiga tehtava peegeldusspektroskoopia puhul mõõdetakse sondi sisestamisel kihtide eralduspinnalt peegeldunud valgust ja vastavat sondi sisestamise sügavust millimeetri murdosades.

Selleks, et saada optimaalseid andmeid analüüsitava loomaliigi kudede ja kudede eralduspindade kohta, valitakse teatavad optiliste signaalide vahemikud.

Seadmel Hennessy Grading Probe on sond läbimõõduga 5,95 millimeetrit ja selle kõrval 6,3 mm tera fotodioodiga (Siemens LED, tüüp LYU 260-EO, ja fotodetektor, tüüp 58 MR); seadme tööulatus on 0–120 mm.

Mõõtmistulemused teisendatakse hinnanguliseks tailihasisalduseks seadmega HGP 2 või sellega ühendatud arvutiga.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

kus:

GP2_F1	:	seljapeki (sealhulgas kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 8 cm rümba keskjoonest vahetult viimase roide tagant;
GP2_F2	:	seljapeki (sealhulgas kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 6 cm rümba keskjoonest, 12 cm pea poole võrreldes F1-ga;
GP2_M	:	lihase paksus millimeetrites mõõdetuna samal ajal ja samas kohas kui F2.

Valem kehtib 50–120 kilogrammi kaaluvate rümpade puhul.

III OSA

AutoFom III

Käesoleva osaga ette nähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet AutoFom III.

Ultrahelitehnoloogial põhinev seade AutoFom III võimaldab saada rümba digiteeritud 3-D skanningu. Ultrahelikujutise tekitavad 16 muundurit, mis on paigaldatud roostevabast terasest mõõturisse.

Kooskõlas liidu võrdlusmeetodiga prognoositakse searümba tailihasisaldust valemi abil, mis sidusmuutujate alusel on saadud ultrahelikujutisest. Kujutise analüüsist saadakse rohkem kui 50 sidusmuutujat. Statistilise analüüsiga arvutatakse kaks koordinaati, millest kumbki on sama kuue sidusmuutuja lineaarne kombinatsioon. Lõplik valem esitatakse sidusmuutujatega järgmisel kujul:

kus:

R2P4	:	p2_selected_fat_mm. Rasvakihi mõõde P2 (millimeetrites) valitud kohas;
R2P11	:	minpair_value. Ristlõike vektori jaoks kasutatakse filtermaski, mis valib kaks eraldi, teineteisest 14 cm kaugusel asuvat piirkonda. See on filtri tulemusvektori miinimum;
R2P12	:	P2_skew. Valitud P2 ja valimata P2 suhe. Tegelikult kasutatav punkt on keskosale pisut lähemal, et suurendada väärtuse sobivust väga längus rümpade puhul. Väärtus on suurem kui 1,0 või sellega võrdne;
R2P15	:	minpair_value v2. Minpair-väärtuse teine versioon.

Liha/roide eralduspind

R3P5

max_meat_mm. Liha suurim mõõt. Roide suurim kaugus miinus peki vähim kaugus, mis on teisendatud millimeetriteks.

Fat 1 rasvakihtide eralduspind

Rasvakihti fat1 mõõdetakse sea tagaosa reietükil 5.–6. roide juures. Neid nimetatakse B-punktideks.

R4P3

fat1_p2_selected. Rasvakihi fat1 mõõdud valitud punktis P2.

Valem kehtib 50–120 kilogrammi kaaluvate rümpade puhul.

IV OSA

Fat-O-Meat'er II (FOM II)

Käesoleva osaga ette nähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet Fat-O-Meat'er II (FOM I).

Seade on mõõtesüsteemi Fat-O-Meat'er uus versioon. Seadmes FOM II on optiline noaga sond, sügavuse mõõtmise seadis (mõõteulatus 0–125 mm) ning andmete kogumise ja analüüsimise paneel — 15-tollise puutetundliku ekraaniga arvuti Carometec (Ingress Protection IP69K). Mõõtmistulemused teisendatakse hinnanguliseks tailihasisalduseks seadme FOM II abil.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

kus:

FOM_F1	:	seljapeki paksus millimeetrites, mõõdetuna 8 cm rümba keskjoonest tagant kolmanda ja neljanda nimmelüli vahelt;
FOM_F2	:	seljapeki paksus millimeetrites, mõõdetuna 6 cm rümba keskjoonest tagant kolmanda ja neljanda nimmelüli vahelt;
FOM_M	:	lihase paksus millimeetrites, mõõdetuna samal ajal ja samas kohas kui F2.

Valem kehtib 50–120 kilogrammi kaaluvate rümpade puhul.

V OSA

Hennessy Grading Probe 7 (HGP 7)

Käesoleva osaga ette nähtud eeskirju kohaldatakse siis, kui searümpade liigitamiseks kasutatakse seadet Hennessy Grading Probe 7 (HGP 7).

Hennessy-sondiga tehtava peegeldusspektroskoopia puhul registreeritakse mõõtmisprofiile, mis on saadud millimeeter-murdosades mõõdetavate sisestusvahemaade hajuvalgussignaalide registreerimisel.

Selleks, et saada optimaalsed andmed, mis on kättesaadavad objektiivselt analüüsitava loomaliigi eri kudede vahel ja sees, valitakse konkreetsed optilise riba laiused.

Mõõtmistulemused teisendatakse hinnanguliseks tailihasisalduseks HGP 7 seadme või sellega ühendatud arvuti abil.

Mõõtekurvi hindamisel on HGP 2 ja HGP 7 vahel vaid vähene erinevus.

Rümba tailihasisaldus arvutatakse järgmise valemiga:

kus:

GP7_F1	:	seljapeki (sealhulgas kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 8 cm rümba keskjoonest vahetult viimase roide tagant
GP7_F2	:	seljapeki (sealhulgas kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna 6 cm rümba keskjoonest, 12 cm pea poole võrreldes F1-ga.
GP7_M	:	lihase paksus millimeetrites mõõdetuna samal ajal ja samas kohas kui F2.

Valem kehtib 50–120 kilogrammi kaaluvate rümpade puhul.

19.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 214/34

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

2. juuli 2014,

komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 alusel järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt riiklikele pädevatele asutustele esitatud andmete edastamise kohta Euroopa Keskpangale

(EKP/2014/29)

(2014/477/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 6 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (EKP/2014/17), (2) eelkõige selle artiklit 21 ja artikli 140 lõiget 4,

võttes arvesse järelevalvenõukogu ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Krediidiasutuste suhtes kehtivad nõuded esitada korrapäraselt aruandeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (3) ja komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 680/2014 (4).

(2)

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 raamistikus on Euroopa Keskpangal (EKP) ainupädevus täita usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eesmärgil nimetatud määruse artiklis 4 sätestatud ülesandeid. EKP tagab nende ülesannete täitmisel vastavuse liidu õigusaktidega, mis kehtestavad krediidiasutuste usaldatavusnõuded seoses aruandlusega.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõikele 2 ja ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artiklile 21 kehtib nii EKP-le kui ka riiklikele pädevatele asutustele kohustus vahetada teavet. Ilma et see piiraks EKP õigust saada krediidiasutuste poolt esitatud teavet otse või omada sellele teabele jooksvat juurdepääsu, edastavad riiklikud pädevad asutused EKP-le eraldi kogu teabe, mis on vajalik EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesannete täitmiseks.

(4)

Vastavalt ühtse järelevalvemehhanismi määruse artikli 140 lõikele 3 on järelevalve alla kuuluvad üksused kohustatud esitama oma asjaomasele riiklikule pädevale asutusele asjakohase liidu õigusega kooskõlas korrapäraselt esitatava teabe. Kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, esitatakse kogu järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt esitatav teave riiklikele pädevatele asutustele. Need asutused teostavad andmete esmase kontrolli ja teevad asjaomase teabe kättesaadavaks EKP-le.

(5)

Et EKP saaks täita oma ülesandeid seoses järelevalveks nõutava aruandlusega, on vaja täpsustada seda, kuidas riiklikud pädevad asutused edastavad EKP-le teavet, mida nad saavad järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt. Eelkõige tuleb täpsustada sellise teabeedastuse vormi, sagedust ja tähtaegu ning samuti selle kvaliteedikontrolli üksikasju, mille riiklikud pädevad asutused peavad tegema enne EKP-le teabe edastamist.

(6)

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 27 kohaselt kohaldatakse järelevalvenõukogu liikmete ning järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate ja osalevate liikmesriikide lähetatud töötajate suhtes Euroopa Keskpankade Süsteemi ja EKP põhikirja artiklis 37 ja asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid. Sealhulgas kohaldatakse EKP ja riiklike pädevate asutuste suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL (5) sätestatud teabevahetuse ja ametisaladuse hoidmise sätteid,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolev otsus kehtestab vastavalt ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse artiklile 21 korra, mis käsitleb järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt riiklikele pädevatele asutustele esitatud andmete edastamist EKP-le rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 alusel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse ühtse järelevalvemehhanismi raammääruse mõisteid.

Artikkel 3

Andmete edastamise kuupäevad

Riiklikud pädevad asutused edastavad EKP-le artiklis 1 nimetatud ning neile aruannetes järelevalve alla kuuluvate gruppide ja üksuse poolt esitatud andmed järgmistel andmete edastamise kuupäevadel:

rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 osutatud aruannete esitamise kuupäevadele järgneval kümnendal tööpäeval hiljemalt kell 12.00 Kesk-Euroopa (6) aja järgi 6 järgmiste üksuste kohta:

a)	olulised järelevalve alla kuuluvad grupid kõrgeimal konsolideerimise tasandil liikmesriigis;

b)	olulised järelevalve alla kuuluvad üksused, mis ei kuulu järelevalve alla kuuluvasse gruppi;

c)	järelevalve alla kuuluvad grupid allkonsolideeritud tasandil ja järelevalve alla kuuluvasse gruppi kuuluvad järelevalve alla kuuluvad üksused, kui nad liigitatakse oma liikmesriigis oluliseks vastavalt kolme kõige olulisema krediidiasutuse kriteeriumile;

d)	muud järelevalve alla kuuluvad grupid ja järelevalve alla kuuluvad üksused, mis on kantud Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse EBA/DC/090 (7) artikli 3 alusel nende asutuste nimekirja, kes esitavad aruandeid Euroopa Pangandusjärelevalvele;

rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 osutatud aruannete esitamise kuupäevale järgneva 25. tööpäeva tööaja lõpuks järgmiste üksuste kohta:

a)	olulised järelevalve alla kuuluvad grupid allkonsolideeritud tasandil, kui need andmed ei ole veel esitatud vastavalt lõikele 1;

b)	järelevalve alla kuuluvasse gruppi kuuluvad olulised järelevalve alla kuuluvad üksused, kui need andmed ei ole veel esitatud vastavalt lõikele 1;

rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 osutatud aruannete esitamise kuupäevale järgneva 25. tööpäeva tööaja lõpuks järgmiste üksuste kohta:

a)	vähem olulised järelevalve alla kuuluvad grupid kõrgeimal konsolideerimise tasandil liikmesriigis, kui need andmed ei ole veel esitatud vastavalt lõikele 1;

b)	vähem olulised järelevalve alla kuuluvad üksused, mis ei kuulu järelevalve alla kuuluvasse gruppi, kui need andmed ei ole veel esitatud vastavalt lõikele 1;

rakendusmääruses (EL) nr 680/2014 osutatud aruannete esitamise kuupäevale järgneva 35. tööpäeva tööaja lõpuks järgmiste üksuste kohta:

a)	vähem olulised järelevalve alla kuuluvad grupid allkonsolideeritud tasandil, kui need andmed ei ole veel esitatud vastavalt lõikele 1;

b)	vähem olulised järelevalve alla kuuluvad üksused, mis kuuluvad järelevalve alla kuuluvasse gruppi, kui need andmed ei ole veel esitatud vastavalt lõikele 1.

Artikkel 4

Andmete kvaliteedi kontroll

1. Riiklikud pädevad asutused jälgivad ja tagavad, et EKP-le kättesaadavaks tehtud andmed on kvaliteetsed ja usaldusväärsed. Riiklikud pädevad asutused kohaldavad rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 XV lisas sätestatud EBA poolt välja töötatud ja ajakohastatavaid valideerimiseeskirju ning EKP poolt koostöös riiklike pädevate asutustega välja töötatud täiendavaid andmete kvaliteedi kontrolli meetmeid.

2. Lisaks valideerimiseeskirjade ja kvaliteedi kontrollimise meetmete järgimisele esitatakse andmed vastavalt järgmistele täiendavatele täpsuse miinimumnõuetele:

a)	riiklikud pädevad asutused esitavad kohalduvatel juhtudel teabe esitatud andmetest ilmnevate arengutendentside kohta ning

b)	teave peab olema täielik: võimalikest lünkadest tuleb teatada, neid EKP-le selgitada ja need täita põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 5

Kvalitatiivne teave

1. Riiklikud pädevad asutused esitavad EKP-le põhjendamatu viivituseta vastavad selgitused, kui andmete kvaliteeti vastavas taksonoomia tabelis ei ole võimalik tagada.

2. Lisaks teatavad riiklikud pädevad asutused EKP-le esitatud andmetes tehtavate oluliste täpsustuste põhjused.

Artikkel 6

Edastamisformaadi spetsifikatsioon

1. Riiklikud pädevad asutused edastavad käesolevas otsuses määratletud andmed vastavalt eXtensible Business Reporting Language'i taksonoomiale, et tagada andmevahetuse ühtne tehniline formaat, võttes arvesse rakendusmäärust (EL) nr 680/2014.

2. Järelevalve alla kuuluvad üksused identifitseeritakse andmete edastamisel, kasutades juriidilise isiku (eel)tunnust.

Artikkel 7

Aruandluse alguse kuupäevad

1. Artikli 3 lõikes 1 nimetatud aruandluse esimesteks aruandekuupäevadeks on otsuse EBA/DC/090 artiklis 8.8.1 määratud kuupäevad.

2. Artikli 3 lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud aruandluse esimeseks aruandekuupäevaks on 31. detsember 2014.

Artikkel 8

Üleminekusätted

1. 2014. aasta aruandekuupäeva osas on riiklike pädevate asutuste poolt artikli 3 lõikes 1 nimetatud andmete esitamise kuupäevadeks otsuse EBA/DC/090 artiklis 8.8.2 määratud kuupäevad.

2. Perioodi 31. detsembrist 2014 ja kuni 31. detsembrini 2015 aruandekuupäevade osas on riiklike pädevate asutuste poolt artikli 3 lõikes 3 nimetatud andmete esitamise kuupäevadeks järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt riiklikele pädevatele asutustele aruannete esitamise kuupäevale järgneva 30. tööpäeva tööaja lõpp.

3. Enne 4. novembrit 2014 edastavad riiklikud pädevad asutused EKP-le artiklis 1 nimetatud teabe järgmiste üksuste kohta:

a)	järelevalve alla kuuluvad grupid ja järelevalve alla kuuluvad üksused, mis kuuluvad põhjalikule hindamisele vastavalt otsusele EKP/2014/3 (8);

b)	muud osalevas liikmesriigis asuvad järelevalve alla kuuluvad grupid ja järelevalve alla kuuluvad üksused, kui nad on kantud otsuse EBA/DC/090 artikli 3 alusel nende asutuste nimekirja, kes esitavad aruandeid Euroopa Pangandusjärelevalvele.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud osalevate liikmesriikide riiklikele pädevatele asutustele.

Frankfurt Maini ääres, 2. juuli 2014

EKP president

Mario DRAGHI

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) ELT L 141, 14.5.2014, lk 1.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(4) Komisjoni 16. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(6) Kesk-Euroopa aeg võtab arvesse üleminekut Kesk-Euroopa suveajale.

(7) Euroopa Pangandusjärelevalve 24. jaanuari 2014. aasta otsus EBA/DC/090 pädevate asutuste poolt Euroopa Pangandusjärelevalvele aruannete esitamise kohta. Saadaval Euroopa Pangandusjärelevalve veebilehel www.eba.europa.eu.

(8) Euroopa Keskpanga 4. veebruari 2014. aasta otsus EKP/2014/3, millega määratakse kindlaks põhjalikule hindamisele kuuluvad krediidiasutused (ELT L 69, 8.3.2014, lk 107).

19.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 214/38

KOMISJONI SOOVITUS,

14. juuli 2014,

mis käsitleb põhimõtteid, mille abil kaitsta interneti hasartmänguteenuste tarbijaid ja mängijaid ning hoida alaealisi interneti hasartmängudest eemal

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/478/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon korraldas 2011. aastal avaliku konsultatsiooni rohelise raamatu kohta, mis käsitleb interneti hasartmänge siseturul (1). Kõnealuses rohelises raamatus määratleti liikmesriikide ühised eesmärgid seoses interneti hasartmänguteenuste reguleerimisega ning sellega aidati määrata kindlaks prioriteetsed valdkonnad liidu tegevuseks.

(2)

Komisjon pakkus 23. oktoobril 2012 vastu võetud teatises „Interneti hasartmängusid käsitleva tervikliku Euroopa raamistiku suunas” (2) välja mitmeid meetmeid, millega soovitakse reageerida interneti hasartmängudega kaasnevatele regulatiivsetele, ühiskondlikele ja tehnilistele probleemidele. Eeskätt teatas komisjon plaanist esitada soovitusi tarbijate, sealhulgas alaealiste, kaitseks interneti hasartmänguteenuste valdkonnas ja hasartmänguteenustega seotud vastutustundlike äriliste teadaannete kohta. Käesoleva soovitusega tahetakse ühendada mõlemad nimetatud teemad ja parandada tarbijate ja mängijate kaitset ja hoida alaealised interneti hasartmängudest eemal. Käesoleva soovituse eesmärk on tagada, et hasartmängud jääksid meelelahutuseks, tarbijatele oleks tagatud ohutu hasartmängukeskkond ning oleksid olemas meetmed, millega tõrjuda rahalise ja sotsiaalse kahju ohtu, samuti esitada vajalikud meetmed, mis on vajalikud alaealiste eemalhoidmiseks interneti hasartmängudest.

(3)

Euroopa Parlament kutsus oma 10. septembri 2013. aasta resolutsioonis interneti hasartmängude kohta siseturul (3) komisjoni üles uurima võimalusi koostalitlusvõime loomiseks riiklike enesevälistuse registrite vahel, suurendama teadlikkust hasartmängusõltuvusega seotud ohtudest ning kaaluma kohustusliku kolmandate osaliste isikutuvastuskontrolli kohaldamist. Euroopa Parlament kutsus interneti hasartmängudega tegelevaid ettevõtjaid üles võtma kohustuse esitada hasartmängude veebisaitidel teavet reguleerimisasutuste kohta, alaealistele suunatud hoiatusi ning soovitusi enesekontrolli kasutamiseks. Lisaks sellele kutsus Euroopa Parlament üles kehtestama vastutustundlikke ärilisi teadaandeid käsitlevad ühised põhimõtted. Euroopa Parlament soovitas, et ärilised teadaanded peaksid sisaldama selgeid hoiatusi haiglasliku mängusõltuvuse ja hasartmängusõltuvuse tagajärgede kohta. Ärilised teadaanded ei tohiks olla liialdavad ning need ei tohiks olla spetsiaalselt alaealistele suunatud ega kohtades, kus tõenäosus alaealisteni jõudmiseks on suurem.

(4)	Ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on kutsunud komisjoni üles sekkuma, et parandada tarbijakaitset seoses interneti hasartmängudega ning kaitsma alaealisi (4).

(5)

Liidu tasandil ühtlustamise puudumisel on liikmesriikidel põhimõtteliselt vabad käed seada õnnemänge käsitlevaid poliitikaeesmärke ning määratleda kaitse taseme, mida soovitakse tarbijate tervise kaitseks tagada. Euroopa Liidu Kohus on andnud üldiseid juhiseid selle kohta, kuidas tõlgendada siseturu põhiõiguseid (interneti) hasartmängude valdkonnas, võttes arvesse hasartmängude spetsiifikat. Kuigi liikmesriigid võivad piirata interneti hasartmänguteenuste piiriülest osutamist ülekaaluka avaliku huvi kaalutlustel, peavad nad siiski tõendama kõnealuse meetme sobivust ja vajalikkust. Liikmesriikide kohustus on tõendada, et avaliku huvi eesmärke täidetakse järjepidevalt ja süstemaatiliselt (5).

(6)

Euroopa Liidu Kohus on kehtestanud ka hasartmänguteenuseid ning eelkõige monopoli tingimustes osutatavaid teenuseid käsitlevate äriliste teadaannete põhireeglid. Avalik-õigusliku monopoli omaniku poolne mängude reklaamimine peab olema mõõdukas ja rangelt piiratud sellega, mis on vajalik, et suunata tarbijad kontrollitud hasartmängude võrgustikesse. Selline reklaam ei tohi suurendada tarbija loomulikku kalduvust mängida, innustades neid mängudes aktiivselt osalema, muutes mängimise igapäevaseks või muutes mängud atraktiivsemaks haarava reklaami kaudu, milles heiastuvad suured võidud. Eelkõige tuleb eristada monopoli omaniku strateegiad, mille ainus eesmärk on teavitada võimalikke kliente toodete olemasolust ning tagada pidev juurdepääs hasartmängudele, suunates mängijad kontrollitud kanalitesse, strateegiatest, mis kutsuvad ja innustavad aktiivselt sellistes mängudes osalema (6).

(7)	Tarbija- ja tervisekaitse on liikmesriikide peamised avaliku huvi kaalutlused riigisisestes hasartmänguraamistikes, milles käsitletakse probleemse hasartmängimise ja alaealiste kaitse probleemi.

(8)

Avaliku huvi eesmärkide saavutamiseks liikmesriikides kehtestatud eeskirjad ja poliitika on väga erinevad. Liidu tasandi meetmed julgustavad liikmesriike andma kõrgetasemelist kaitset kogu liidu ulatuses, arvestades eelkõige hasartmängudega seotud ohte, sealhulgas hasartmängusõltuvuse väljakujunemine või muud negatiivsed isiklikud või sotsiaalsed tagajärjed.

(9)

Käesoleva soovituse eesmärk on kaitsta tarbijate tervist ja seega minimeerida ka majanduslikku kahju, mis võib tuleneda haiglaslikust mängusõltuvusest või liigsest hasartmängimisest. Selleks soovitatakse põhimõtteid, et tagada tarbijate, mängijate ja alaealiste kaitse kõrge tase interneti hasartmänguteenuste valdkonnas. Käesolevat soovitust koostades toetus komisjon liikmesriikides järgitavatele headele tavadele.

(10)

Interneti hasartmänguteenuste osutamine ja kasutamine on laialt levinud. Interneti hasartmängimine on teenus, mille pealt teeniti ELis 2012. aastal tulu 10,54 miljardit eurot. Tehnoloogiaareng, internetile juurdepääsu lihtsustumine ja mobiilirakenduste mugavus suurendab interneti hasartmängude kättesaadavust ja kasvu. Piisavalt selge ja läbipaistva teabe puudumisel võidakse aga teha valesid otsuseid. Lisaks otsivad internetis mängijad alternatiivseid hasartmänguvõimalusi kohe, kui neile tundub, et pakkumised ei ole piisavalt ahvatlevad.

(11)

Hasartmängimist puudutavaid ärilisi teadaandeid levitatakse eri meediakanaleid pidi, nagu näiteks trükimeedia, otsepostitus, audiovisuaalmeedia ja välireklaamid, samuti sponsorlus. Selle tagajärjel võivad muutuda hasartmängud köitvaks selliste haavatavate rühmade jaoks nagu alaealised. Samal ajal võivad interneti hasartmänguteenuseid käsitlevad ärilised teadaanded mängida olulist rolli tarbijate suunamisel pakkumiste juurde, mis on lubatud ja mille üle teostatakse järelevalvet, esitades näiteks hasartmängukorraldaja nime ning sisaldades korrektset teavet hasartmängude, sealhulgas probleemse hasartmängimise ohtude kohta, ning asjakohaseid hoiatussõnumeid.

(12)

Mõned hasartmängude mängijad võivad tekitada oma käitumisega sellises ulatuses kahju, et see mõjutab teda ennast või tema perekonda, teistele jälle tekitab tõsiseid probleeme patoloogiline mängurlus. Hinnanguliselt kannatab 0,1–0,8 % üldisest täiskasvanud elanikkonnast hasartmängusõltuvuse all ning lisaks esineb 0,1–2,2 % puhul potentsiaalselt problemaatilise hasartmängusõltuvuse tundemärke (7). Seetõttu on vajalik ennetav lähenemisviis, et interneti hasartmänguteenuseid osutataks ja edendataks sotsiaalselt vastutustundlikult, tagamaks, et hasartmängimine jääks eelkõige meelelahutuslikuks ja vabaajategevuseks.

(13)

Alaealised puutuvad internetti ja mobiilirakendusi ning hasartmänge reklaamivat meediat kasutades hasartmängudega sageli kokku. Samuti on oma roll hasartmänge reklaamivatel välireklaamidel. Alaealised vaatavad ja külastavad spordivõistlusi, mille sponsoriks on hasartmängude korraldajad, või mille raames reklaamitakse hasartmänge. Seetõttu püütakse käesoleva soovitusega hoida ära, et hasartmängimine mõjutaks negatiivselt alaealisi või et neid selle kaudu ära kasutataks.

(14)

Üha levinum on see, et liidus asutatud interneti hasartmängude korraldajal on tegevusluba mitmes liikmesriigis, kes on otsustanud hasartmängude valdkonna reguleerida lubade süsteemiga. Neile võiks liidu tasandi ühtsemast lähenemisviisist kasu olla. Lisaks sellele võib nõuete rohkus tuua kaasa infrastruktuuri ja kulude tarbetu dubleerimise, mis aga tekitab reguleerimisasutustele tarbetut halduskoormust.

(15)

On asjakohane kutsuda liikmesriike üles esitama eeskirju, mille alusel esitatakse tarbijatele teavet interneti hasartmängude kohta. Sellised eeskirjad peaksid ka vältima hasartmängusõltuvuse kujunemist ja hoidma alaealisi eemal hasartmänguvõimalustest ning hoidma tarbijaid tagasi valimast pakkumisi, mis ei ole lubatud ja mis võivad kahju tekitada.

(16)	Käesoleva soovituse põhimõtted ei peaks olema adresseeritud üksnes hasartmängukorraldajatele, vaid ka kolmandatele isikutele, sealhulgas niinimetatud sidusettevõtjatele, kellel on lubatud reklaamida interneti hasartmänguteenuseid nende korraldaja nimel.

(17)

On asjakohane teavitada tarbijaid ja mängijaid paremini sellistest interneti hasartmänguteenustest, mis liidu õigusest tulenevalt ei ole lubatud selle liikmesriigi seadusega, kus interneti hasartmänguteenuseid kasutatakse, ning samuti tegutseda selliste teenuste pakkumise vastu. Sellest lähtuvalt ei tohiks liikmesriigid, kes ei luba konkreetse interneti hasartmänguteenuse osutamist, lubada ka selle teenuse kohta äriliste teadaannete esitamist.

(18)

Mängijakonto avamiseks kasutatava registreerimisprotsessi eesmärk on tuvastada isikusamasus ning võimaldada jälgida mängija käitumist. On oluline, et selline registreerimine on korraldatud nii, et tarbijad ei jätaks registreerimisprotsessi pooleli ega pöörduks selliste hasartmängude veebisaitide poole, mis ei ole reguleeritud.

(19)	Kuigi registreerimisprotsess on erinevates liikmesriikides erinev, hõlmates kontrolliprotsessis mõnikord off-line või manuaalselt teostatavaid etappe, peaksid liikmesriigid tagama, et tuvastamisega seotud üksikasju oleks registreerimisprotsessi lõpuleviimiseks võimalik tõhusalt kontrollida.

(20)

On oluline, et mängijakonto muutuks alaliseks alles pärast seda, kui mängija esitatud isikuandmed on kinnitatud. Enne konto alaliseks kontoks muutumist oleks hea, kui mängijal oleks võimalik kasutada ajutisi kontosid. Nende laadi arvestades oleksid ajutised kontod kindlaks määratud nominaalväärtusega ning mängijatel ei tohiks olla võimalust kontole sissemakstud summat või võite välja võtta.

(21)

Selleks et kaitsta mängijaid ja nende raha ning ka tagada läbipaistvus, tuleks kehtestada menetlused selliste mängijakontode kontrollimiseks, mida ei ole kindlaks määratud perioodi vältel kasutatud, samuti mängijakontode sulgemiseks või peatamiseks. Kui avastatakse lisaks, et mängija on alaealine, tuleks tema konto tühistada.

(22)	Teabehoiatustega seoses peaks taimer olema mängijale vajaduse korral mängusessiooni ajal nähtav.

(23)	Mängija toetamiseks võiks lisaks deposiidilimiidi seadmisele mängijatele pakkuda täiendavaid kaitsemeetmeid, nagu võimalus seada panuse- või kaotuselimiit.

(24)

Hasartmängusõltuvuse tekkimise vältimiseks peaks hasartmängukorraldajal olema võimalik suunata mängija mõneks ajaks mängu peatama või ta üldse mängust välja arvata, kui tema mängukäitumises esineb murettekitavaid muutusi. Korraldaja peaks sellises olukorras teatama mängijale põhjuse ning suunama mängija abi saama või ravile.

(25)

Hasartmängukorraldajad on Euroopas olulised spordivõistkondade ja -sündmuste sponsorid. Interneti hasartmänguteenuste osutajate sponsorluse vastutuse suurendamiseks peaksid kehtima selged nõuded, mille kohaselt peab sponsorlus olema läbipaistev ja vastutustundlik. Selgeid nõudeid on vaja eelkõige selleks, et hasartmängukorraldajate sponsorlus ei mõjutaks negatiivselt alaealisi.

(26)	Samuti on vaja suurendada teadlikkust selliste veebisaitidega seotud riskidest (näiteks pettus), kes tegutsevad väljaspool igasugust liidu kontrolli.

(27)

Avaliku huvi eesmärkide asjakohaseks kaitsmiseks on vaja tõhusat järelevalvet. Liikmesriigid peaksid määrama sõltumatud pädevad ametiasutused, kehtestama ettevõtjatele selged suunised ning tagama, et tarbijatele, mängijatele ja haavatavatele rühmadele, sealhulgas alaealistele, oleks teave lihtsasti kättesaadav.

(28)	Käitumisjuhenditel võib olla oluline roll käesolevas soovituses esitatud ärilisi teadaandeid käsitlevate põhimõtete tõhusal rakendamisel ja järelevalvel.

(29)	Käesolev soovitus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/29/EÜ (8) ega nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ (9) kohaldamist.

(30)	Käesolevas soovituses esitatud põhimõtete kohaldamine eeldab isikuandmete töötlemist. Seetõttu kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ (11),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

I. EESMÄRK

Liikmesriikidel soovitatakse võtta vastu interneti hasartmänguteenuseid ja nendega seotud vastutustundlikke ärilisi teadaandeid käsitlevad põhimõtted, et saavutada tarbijate, mängijate ja alaealiste kaitse kõrge tase, et kaitsta nende tervist ning minimeerida ka majanduslikku kahju, mis võib tuleneda haiglaslikust mängusõltuvusest või liigsest hasartmängimisest.

Käesolev soovitus ei piira liikmesriikide õigust reguleerida hasartmänguteenuseid.

II. MÕISTED

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „interneti hasartmänguteenus”– teenus, mis hõlmab rahalise väärtusega panuse tegemist õnnemängudes, sealhulgas oskusi nõudvates õnnemängudes nagu loteriid, kasiinomängud, pokker ja kihlveotehingud, mida osutatakse kaugteenusena elektrooniliselt või muu teabevahetust hõlbustava tehnoloogia abil ning teenuse saaja isiklikul nõudel;

b) „tarbija”– füüsiline isik, kes tegutseb muul kui kaubandus-, majandus-, ametialase või kutsetegevusega seotud eesmärgil;

c) „mängija”– füüsiline isik, kellel on hasartmängukorraldaja juures mängijakonto ning kes kasutab interneti hasartmänguteenust;

d) „mängijakonto”– mängija poolt avatud konto, kus on registreeritud kõik hasartmängukorraldajaga tehtud tehingud;

e) „alaealine”– isik, kes on liikmesriigi õiguse kohaselt interneti hasartmänguteenuste kasutamiseks kehtestatud vanuse alampiirist noorem;

f) „hasartmängukorraldaja”– füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus osutada interneti hasartmänguteenust, ning igaüks, kes tegutseb sellise isiku nimel või huvides;

g) „äriline teadaanne”– teadaanne, mille eesmärk on otseselt või kaudselt edendada hasartmängukorraldaja kaupu, teenuseid või kuvandit;

h) „sponsorlus”– hasartmängukorraldaja ja sponsoreeritud osapoole vaheline lepinguline suhe, mille alusel hasartmängukorraldaja annab spordi- või kunstisündmusele, organisatsioonile, võistkonnale või üksikisikule rahalist või muud toetust, et luua seos hasartmängukorraldaja kuvandi, kaubamärkide või kaupade ja sponsoreeritava objekti vahel, saades vastu õiguse esitada ärilisi teadaandeid või saada muid soodustusi.

III. NÕUTAV TEAVE

Järgmine teave peaks olema nähtaval kohal hasartmängukorraldaja hasartmängusaidi esilehel ning olema juurdepääsetav veebisaidi igalt lehelt:

äriühingu üksikasjad või muud andmed, mis tagavad, et hasartmängukorraldajat on võimalik tuvastada ning temaga kontakteeruda, sealhulgas:

i)	äriühingu nimi,

ii)	registreerimiskoht,

iii)	e-posti aadress;

b)	märkus „alaealistele keelatud”, millele on märgitud vanuse alampiir, millest noorematele ei ole hasartmängimine lubatud;

„vastutustundliku hasartmängimise” teade, millest mitte rohkem kui ühe hiirekliki kaugusel esitatakse:

i)	teave, et kontrolli alt väljunud hasartmängimine võib olla kahjulik,

ii)	teave veebisaidil olemasolevate mängijat toetavate meetmete kohta,

iii)	mängijate enesehindamise testid, et mängijad saaksid kontrollida oma hasartmängukäitumist;

d)	link vähemalt ühe organisatsiooni veebisaidile, mis annab hasartmängusõltuvuse kohta teavet ja abi.

Hasartmängukorraldaja ja tarbija vahelise lepingulise suhte tingimused peaksid olema sätestatud ülevaatlikult ja loetavalt. Need peaksid:

a)	sisaldama vähemalt teavet mängijakontolt tehtavate ülekannete ajakava ja piirangute ning mängijakontol tehtud tehingutega kaasnevate tasude kohta, samuti linki iga mängu suhtes kohaldatavate väljamaksemäärade kohta;

b)	olema tarbija poolt V jaos osutatud registreerimisprotsessi käigus heaks kiidetud ja kinnitatud;

c)	olema elektrooniliselt kättesaadavad viisil, mis lubab tarbijal neid ning talle edastatud võimalikke muudatusi salvestada ja otsida.

Liikmesriigid peaksid tagama, et tarbijale oleks kättesaadav teave reeglite kohta, mis käsitlevad hasartmängukorraldaja veebisaidil pakutavaid mänge ja kihlvedusid.

Liikmesriigid peaksid tagama, et hasartmängukorraldaja hasartmängusaidil esitatakse hasartmängude reguleerimisasutuse üksikasjad, näitamaks, et hasartmängukorraldajal on tegevusluba.

IV. ALAEALISED

Alaealistel ei tohiks olla võimalik hasartmängusaitidel mängida ega endale mängijakontot teha.

Liikmesriigid peaksid tagama, et hasartmängukorraldajal on olemas menetlused, sealhulgas V jaos osutatud registreerumismenetluse käigus toimuv vanusekontroll, millega hoitakse alaealised hasartmängimisest eemal.

10.

Selleks et takistada alaealiste juurdepääsu hasartmängusaitidele, peaksid liikmesriigid edendama, et hasartmängusaitidel esitataks lingid vanemliku kontrolli programmidele.

11.

Liikmesriigid peaksid tagama, et interneti hasartmänguteenuseid käsitlevad ärilised teadaanded ei kahjustaks alaealisi või ahvatleks neid pidama hasartmänge vaba aja veetmise loomulikuks osaks.

12.

Ärilised teadaanded peaksid kandma selget sõnumit, et hasartmängud on alaealistele keelatud, märkides vanuse alampiiri, millest nooremana hasartmängimine ei ole lubatud.

13.

Liikmesriigid peaksid nõudma, et ärilisi teadaandeid ei edastataks, esitataks või vahendataks:

a)	meedias või programmides, mille puhul alaealised on eeldatavasti peamiseks vaatajas- või kuulajaskonnaks;

b)	alaealistele mõeldud veebisaitidel;

c)	selliste kohtade vahetus läheduses, kus tavaliselt veedavad aega alaealised ning kus nad on eeldatavasti põhiliseks sihtrühmaks, sealhulgas vähemalt koolid.

14.

Ärilised teadaanded ei tohiks:

a)	ära kasutada alaealiste kogenematust või teadmatust;

b)	kasutada kampaaniates alaealiste või noorte fotosid, mis alaealistele eriti meeldivad;

c)	olla alaealiste või noorte jaoks ligitõmbavad, peegeldades noortekultuuri või seostades hasartmängu sellega;

d)	jätta muljet, et hasartmängimine tähistab noorukist täiskasvanuks saamist.

V. MÄNGIJA REGISTREERIMINE JA KONTO

15.

Liikmesriigid peaksid tagama, et isikul lubatakse interneti hasartmänguteenust kasutada ainult juhul, kui ta on registreeritud mängija ja tal on hasartmängukorraldaja juures konto.

16.

Mängijakonto avamiseks tuleks registreerimisprotsessis nõuda järgmisi andmeid:

nimi,

aadress,

sünniaeg,

d)	elektronposti aadress või mobiiltelefoninumber.

17.

Esitatud elektronposti aadress või mobiiltelefoninumber tuleks mängija poolt kinnitada või hasartmängukorraldaja poolt kontrollida. Nende abil peaks olema hasartmängukorraldajal ja mängijal võimalik omavahel otse ja tulemuslikult ühendust võtta ja suhelda.

18.

Kontrollida tuleks mängija isikuga seotud üksikasju. Juhul kui otsene elektrooniline kontrollimine ei ole võimalik või selline võimalus puudub, kutsutakse liikmesriike üles lihtsustama juurdepääsu riiklikele registritele, andmebaasidele või muudele ametlikele dokumentidele, mille abil saaksid hasartmängukorraldajad isiku tuvastamisega seotud üksikasju kontrollida.

19.

Liikmesriigid peaksid tagama, et juhul kui isiku või vanuse kontrollimine ei õnnestu, tuleks tühistada mängijakonto avamiseks algatatud registreerimisprotsess, sealhulgas ajutine konto.

20.

Liikmesriike kutsutakse üles võtma registreerimisprotsessis kasutusele elektroonilise tuvastamise süsteeme.

21.

Liikmesriigid peaksid tagama, et

a)	registreerimisprotsess võimaldaks isikusamasust kontrollida mõistliku aja jooksul ning et see ei oleks tarbijate või hasartmängukorraldajate jaoks tarbetult koormav;

b)	registreerimissüsteemid võimaldavad isikusamasuse tuvastamiseks kasutada erinevaid vahendeid, seda eelkõige juhul, kui tarbijal puudub selle liikmesriigi riiklik isikukood, kus seda nõutakse, või juhul, kui andmebaaside kasutamine ei ole ajutiselt võimalik.

22.

Liikmesriigid peaksid tagama, et mängijatel on

a)	võimalus kasutada selle hasartmängukorraldaja pakutavat ajutist kontot, kelle juures ta konto avab, kuni on õnnestunud isik tuvastada;

b)	selle hasartmängukorraldaja antud unikaalne identifitseerimise kasutajanimi ning salasõna või muud juurdepääsu turvalisusega seotud tunnused, kelle juures konto on avatud.

23.

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad,

a)	millega tagatakse, et mängijate vahendid on kaitstud ning neid saab välja maksta ainult mängijale ning neid hoitakse eraldi hasartmängukorraldaja enda vahenditest;

b)	millega hoitakse ära mängijate kokkumäng, nendevahelised rahaülekanded, sealhulgas eeskirjad ülekannete tühistamiseks või vahendite tagasinõudmiseks mängijakontolt, kui avastatakse kokkumäng või pettus.

VI. MÄNGIJATE TEGEVUS JA TOETUS

24.

Liikmesriigid peaksid tagama, et hasartmängukorraldaja hasartmängusaidil registreerimisel saaks mängija määrata vaikimisi rahadeposiidilimiidid ning ajalised piirangud.

25.

Liikmesriigid peaksid tagama, et mängijal on hasartmängukorraldaja veebisaidil kogu aeg hõlbus juurdepääs

a)	mängijakonto saldole;

b)	mängijatele mõeldud toetusfunktsioonile, milles edendatakse vastutustundlikku hasartmängimist, tagades selle veebipõhiste vormide või isikliku kontakti kaudu, sh vähemalt reaalajas veebi- või telefonivestlus;

c)	punkti 4 alapunktis d osutatud teabe ja toetusorganisatsioonide abinumbritele.

26.

Liikmesriigid peaksid tagama, et hasartmängukorraldaja veebisaidil oleks mängijal võimalik saada mängu või panuste tegemise ajal vaikimisi korrapäraselt teabehoiatusi võitude ja kaotuste ning selle kohta, kui kaua mängija mänginud on. Mängija peaks teabehoiatuse kinnitama ning tal peab olema võimalus hasartmängu peatada või seda jätkata.

27.

Liikmesriigid peaksid tagama, et hasartmängukorraldaja veebisaidil ei ole mängijal võimalik

a)	teha deposiite suuremas ulatuses kui konkreetsele ajavahemikule kehtestatud limiit;

b)	hasartmängida juhul, kui mängijakontol puuduvad mänguks või panuseks vajalikud vahendid.

28.

Liikmesriigid ei tohiks lubada hasartmängukorraldajatel anda mängijatele krediiti.

29.

Liikmesriigid peaksid tagama, et hasartmängukorraldaja veebisaidil on mängijal võimalik

a)	koheselt vähendada deposiidilimiiti;

b)	suurendada deposiidilimiiti. Taotlus peaks jõustuma alles 24 tundi pärast mängija taotluse esitamist;

c)	mäng peatada või ennast välistada.

30.

Liikmesriigid peaksid tagama, et hasartmängukorraldaja rakendab meetmeid ja menetlusi, mis lihtsustavad mängijatega suhtlemist alati, kui nende hasartmängukäitumine viitab hasartmängusõltuvuse tekkimise ohule.

31.

Liikmesriigid peaksid tagama, et hasartmängukorraldaja peab kindlaksmääratud aja jooksul mängija deposiitide ja võitude kohta registrit. Kõnealune register tuleks mängija taotlusel talle kättesaadavaks teha.

VII. MÄNGU PEATAMINE JA ENESEVÄLISTUS

32.

Liikmesriigid peaksid tagama, et mängija saab igal ajal aktiveerida hasartmängukorraldaja veebisaidil mängu peatamise või enesevälistuse konkreetse või kõigi interneti hasartmänguteenuste suhtes.

33.

Liikmesriigid peaksid sätestama, et:

a)	mängu peatamise korral peatatakse hasartmängimise võimalus vähemalt 24 tunniks;

b)	enesevälistusperioodi hasartmängukorraldaja juures ei saa seada lühemaks ajaks kui kuueks kuuks.

34.

Liikmesriigid peaksid tagama, et ensevälistuse korral mängijakonto suletakse.

35.

Liikmesriigid peaksid tagama, et mängija uuesti registreerimine on võimalik ainult mängija kirjaliku või elektroonilises vormis avalduse alusel ning igal juhul ainult pärast seda, kui enesevälistusperiood on lõppenud.

36.

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad, mis käsitlevad huvitatud kolmandate osapoolte poolt hasartmängukorraldajatele esitatud taotlusi teatav mängija hasartmängusaidi kasutajate hulgast välja arvata.

37.

Liikmesriike kutsutakse üles looma enesevälistust kasutanud mängijate riiklikku registrit.

38.

Selliste registrite loomisel peaksid liikmesriigid lihtsustama hasartmängukorraldajate juurdepääsu enesevälistust kasutanud mängijate riiklikele registritele ning tagama, et hasartmängukorraldajad kasutaksid kõnealuseid registreid korrapäraselt, et takistada ennast välistanud mängijail hasartmänge mängimast.

VIII. ÄRILINE TEADAANNE

39.

Liikmesriigid peaksid tagama, et hasartmängukorraldaja, kelle huvides äriline teadaanne tehakse, oleks selgelt eristatav.

40.

Kui see on asjakohane, peaksid liikmesriigid tagama, et interneti hasartmänguteenuste ärilised teadaanded oleks praktilised ja läbipaistvad ja kannaks vähemalt sõnumit probleemse mängurlusega kaasnevate terviseriskide kohta.

41.

Ärilised teadaanded ei tohiks:

a)	esitada põhjendamata teateid võiduvõimaluste või tootluse kohta, mida mängijad hasartmängust loota võivad;

b)	viidata, et oskused võivad mängu lõpptulemust mõjutada, kui see nii tegelikult ei ole;

c)	survestada inimesi hasartmängima või halvustada hasartmängudest loobumist ärilise teadaande ajastuse, koha valiku või laadi abil;

d)	kujutada hasartmängimist sotsiaalselt atraktiivse tegevusena või sisaldada tuntud isikute või kuulsuste kinnitusi, mis viitavad, et hasartmängimine aitab kaasa sotsiaalsele edule;

e)	sisendada, et hasartmängud võivad olla lahenduseks sotsiaalsetele, tööalastele või isiklikele probleemidele;

f)	vihjata, et hasartmängude mängimine võib asendada töötamist, olla lahenduseks rahamuredele või olla üks rahalise investeeringu vorm.

42.

Liikmesriigid peaksid tagama, et ärilistes teadaannetes kasutatavate tasuta mängude suhtes tuleb kohaldada samu eeskirju ja tehnilisi tingimusi kui samasuguste tasuliste mängude suhtes.

43.

Ärilised teadaanded ei tohiks olla suunatud haavatavatele mängijatele, kasutades eelkõige pealesunnitud ärilisi teadaandeid, mis on suunatud mängijatele, kes on end ise mängimisest välja arvanud või kes on interneti hasartmänguteenuste kasutamisest kõrvale jäetud hasartmängusõltuvuse tõttu.

44.

Liikmesriigid, kes võimaldavad pealesunnitud ärilisi teadaandeid elektronposti teel, peaksid tagama:

a)	et sellised ärilised teadaanded on selgelt ja üheselt eristatavad;

b)	et hasartmängukorraldaja austab loobujate registreid, kuhu võivad end registreerida inimesed, kes ei soovi selliseid ärilisi teadaandeid saada.

45.

Liikmesriigid peaksid tagama, et ärilistes teadaannetes võetakse arvesse reklaamitud interneti hasartmänguteenuse riskipotentsiaali.

IX. SPONSORLUS

46.

Liikmesriigid peaksid tagama, et hasartmängukorraldajate poolne sponsorlus oleks läbipaistev ning et hasartmängukorraldaja oleks sponsorina selgelt eristatav.

47.

Sponsorlus ei tohiks kahjustada alaealisi. Liikmesriike kutsutakse üles tagama, et

a)	oleks keelatud alaealistele mõeldud või peamiselt neile suunatud sündmuste sponsorlus;

b)	sponsoreeriva osapoole reklaammaterjali ei kasutata alaealistele mõeldud või peamiselt neile suunatud kaupades.

48.

Liikmesriigid peaksid julgustama sponsoreeritud osapooli kontrollima, kas sponsorlus on lubatud riigisisese õiguse kohaselt liikmesriigis, kus sponsorlus peaks aset leidma.

X. HARIMINE JA TEADLIKKUS

49.

Liikmesriike kutsutakse vajaduse korral koos tarbijakaitse organisatsioonide ja hasartmängukorraldajatega üles korraldama või toetama korrapäraseid harivaid teadlikkuse parandamise kampaaniaid, mis käsitlevad interneti hasartmängimist ja mis on suunatud tarbijatele ja haavatavatele rühmadele, sealhulgas alaealistele.

50.

Liikmesriigid peaksid tagama, et hasartmängukorraldajad ja hasartmängudega tegelevad reguleerimisasutused oleksid kohustatud teavitama interneti hasartmängudega seotud ohtudest oma töötajaid, kes on seotud hasartmängudega seotud tegevustega. Mängijatega otse suhtlevaid töötajaid tuleks koolitada vastavalt, et nad mõistaksid hasartmängusõltuvusega seotud probleeme ning et nad oskaksid neile reageerida.

XI. JÄRELEVALVE

51.

Liikmesriike kutsutakse üles käesolevas soovituses esitatud põhimõtete kohaldamisega seoses määrama sõltumatud hasartmängudega tegelevad reguleerimisasutused, et tagada käesolevas soovituses esitatud põhimõtete toetamiseks võetud riiklike meetmete tulemuslik täitmine ja teostada nende üle sõltumatult järelevalvet.

XI. ARUANDLUS

52.

Liikmesriike kutsutakse üles teavitama komisjoni käesolevast soovitusest tulenevalt võetud meetmetest 19. jaanuariks 2016, et komisjonil oleks võimalik hinnata käesoleva soovituse rakendamist.

53.

Liikmesriike kutsutakse üles statistika eesmärgil koguma kohaldatavate kaitsemeetmete kohta usaldusväärseid iga-aastaseid andmeid,

a)	mis hõlmaksid eelkõige mängijakontode (avatud ja suletud) arvu, enesevälistust kasutanud mängijate arvu, mängusõltuvuse all kannatavate mängijate arvu ning mängijate esitatud kaebuste arvu;

b)	ärilisi teadaandeid kategooriate kaupa ning põhimõtete rikkumise kaupa.

Liikmesriike kutsutakse üles edastama kõnealune teave komisjonile esimest korda hiljemalt 19. juulil 2016.

54.

Komisjon peaks esitama hinnangu soovituse rakendamise kohta 19. jaanuariks 2017.

Brüssel, 14. juuli 2014

Komisjoni nimel

asepresident

Michel BARNIER

(1) KOM(2011) 128 (lõplik).

(2) COM(2012) 596 (final).

(3) P7_TA(2013)0348.

(4) 2012/2322(INI).

(5) Kohtuasjad C-186/11 ja C-209/11: Stanleybet International, C-316/07: Stoss & Others ning viidatud kohtupraktika.

(6) Kohtuasi C-347/09: Dickinger ja Omer ning viidatud kohtupraktika.

(7) ALICE-RAPi poliitikaülevaade: „Hasartmängimine: ühe medali kaks külge — meelelahutuslik tegevus ja tervishoiuprobleem”. ALICE RAP on teadusprojekt, mida rahastatakse teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi alusel (www.alicerap.eu).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, 11. mai 2005, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22).

(9) Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ, 5. aprill 1993, ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, 12. juuli 2002, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

19.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 214/47

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav Internetis aadressil

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 131 — Mootorsõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemidega (AEBS)

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

01-seeria muudatuste 1. täiendus — jõustumiskuupäev: 13. veebruar 2014

SISUKORD

EESKIRI

Sissejuhatus (teadmiseks)

Reguleerimisala ja eesmärk

Mõisted

Tüübikinnituse taotlemine

Tüübikinnituse andmine

Spetsifikatsioonid

Katsemenetlus

Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

Toodangu vastavus

Karistused toodangu mittevastavuse korral

10.

Tootmise lõpetamine

11.

Tüübikatsetuste eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

12.

Üleminekusätted

LISAD

Teatis

Tüübikinnitusmärgi kujundus

Hoiatamise ja aktiveerimise katse nõuded — läbimise/mitteläbimise väärtused

Sõidukite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide ohutusaspektide suhtes kohaldatavad nõuded

Sissejuhatus (teadmiseks)

Käesoleva eeskirja eesmärk on kehtestada ühtsed sätted, mis käsitlevad kõrgetasemelisi hädapidurdussüsteeme, mis on paigaldatud M2-, M3-, N2- ja N3 (1)-kategooria mootorsõidukitele, mida kasutatakse eeskätt maanteeliikluses.

Kuigi üldiselt on nende sõidukite kategooriate puhul kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi paigaldamisest kasu, on olemas kategooriate alarühmi, mille puhul saadav kasu on pigem küsitav, sest neid kasutatakse eeskätt muudes tingimustes kui maanteeliikluses (nt bussid, kus reisijad seisavad, st I, II ja A klass (1)). Lisaks on teisi alarühmi, mille puhul kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi paigaldamine on tehniliselt raske (nt anduri paigutus G-kategooria sõidukitel ja eriotstarbelistel sõidukitel jne).

Pealegi vajavad süsteemid, mis on ette nähtud sõidukitele, mis ei ole varustatud tagatelje pneumaatilise vedrustussüsteemiga, kõrgetasemelise andurtehnoloogia integreerimist, et võtta arvesse sõiduki kaldenurga varieerumist. Kokkuleppeosalised, kes soovivad käesolevat eeskirja kõnealuste sõidukite suhtes kohaldada, peaksid selleks piisava aja ette nägema.

Süsteem peab võimaliku esikokkupõrke automaatselt kindlaks tegema, andma juhile hoiatuse ning käivitama sõiduki pidurdussüsteemi sõiduki kiiruse vähendamiseks, et vältida või leevendada kokkupõrke raskusastet juhul, kui juht ei reageeri hoiatusele.

Süsteem tohib töötada ainult olukorras, kui pidurdamine hoiab ära raske õnnetuse või leevendab õnnetuse raskust, ning ei aktiveeru tavapärases liiklusolukorras.

Süsteemi rike ei tohi ohustada sõiduki ohutut käitamist.

Süsteem peab andma vähemalt akustilise või haptilise hoiatuse, mis võib olla ka sõidukiiruse järsk aeglustumine, et juhtida tähelepanematu juhi tähelepanu kriitilisele olukorrale.

Süsteemi iga toimingu kestel (hoiatamise ja hädapidurdamise etapp) saab juht igal ajal teadliku tegevuse kaudu, nt rooli keeramine või gaasipedaali vajutamine, võtta kontrolli enda kätte ja süsteemi eirata.

Eeskirjas ei ole võimalik kõiki liiklusolukordi ja infrastruktuuri eripärasid tüübikinnitusmenetluses arvesse võtta. Tegelikud tingimused ja eripärad ei tohiks põhjustada valesid hoiatusi või vale pidurdust, mis ajendaksid juhti süsteemi välja lülitama.

1. REGULEERIMISALA JA EESMÄRK

Käesolevat eeskirja kohaldatakse M2-, N2-, M3- ja N3 (1)-kategooria sõidukite tüübikinnituste suhtes, et ära hoida või leevendada tagant otsasõite samal sõidurajal.

2. MÕISTED

2.1. „Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem” — süsteem, mis võimaldab tuvastada automaatselt võimaliku esikokkupõrke ning käivitada sõiduki pidurdussüsteemi, et vähendada sõiduki kiirust kokkupõrke vältimiseks või leevendamiseks;

2.2. „sõidukitüüp seoses kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga” — selliste sõidukite kategooria, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

a)	tootja kaubanimi või kaubamärk;

b)	sõiduki omadused, mis oluliselt mõjutavad kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi toimimist;

c)	kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi tüüp ja konstruktsioon;

2.3. „asjaomane sõiduk” — katsetatav sõiduk;

2.4. 3) „sihtmärk” — suuremahulise seeriatootmisega M1-kategooria sõiduautod keretüübiga AA (1) või pehme sihtmärgi puhul sellist sõidukit esindav ese seoses katsetamisel oleva kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi sensorisüsteemi suhtes kehtivate kokkupõrke vältimise omadustega;

2.5. „liikuv sihtmärk” — sihtmärk, mis liigub püsival kiirusel samas suunas ning sama sõiduraja keskel, kus liigub asjaomane sõiduk;

2.6. „pargitud sihtmärk” — sihtmärk, mis püsib paigal ja on suunatud samas suunas ning on sama katseraja keskel, kus asub asjaomane sõiduk;

2.7. „pehme sihtmärk” — sihtmärk, mis kannatab kokkupõrke korral miinimumkahju ja põhjustab asjaomasele sõidukile miinimumkahju;

2.8. „kokkupõrkehoiatuse etapp” — vahetult hädapidurdamise etapile eelnev etapp, mil kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem hoiatab juhti võimalikust esikokkupõrkest;

2.9. „hädapidurdamise etapp” — etapp, mis algab sellega, kui kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem annab sõiduki sõidupidurisüsteemile signaali aeglustada liikumist vähemalt 4 m/s2;

2.10. „ühisala” — ala, kus võidakse näidata kaht või rohkemat teabefunktsiooni (nt sümbolid), kuid mitte samaaegselt;

2.11. „autokontroll” — integreeritud funktsioon, mis kontrollib süsteemi riket osaliselt vähemalt siis, kui süsteem on aktiivne;

2.12. „aeg kokkupõrkeni” — ajaväärtus, mis saadakse asjaomase sõiduki ja sihtmärgi vahelise kauguse jagamisel asjaomase sõiduki ja sihtmärgi suhtelise kiirusega vastaval ajahetkel.

3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1. Tüübikinnitustaotluse seoses kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga esitab sõidukitootja või sõidukitootja volitatud esindaja.

3.2. Sellele tuleb lisada kolmes eksemplaris järgmised dokumendid:

3.2.1.

sõidukitüübi kirjeldus seoses punktis 2.2 nimetatud varustusega koos dokumentatsiooniga, mis võimaldab tutvuda kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi põhikonstruktsiooniga ja viisiga, kuidas see on seotud sõiduki muude süsteemidega või kuidas toimub väljundparameetrite otsene reguleerimine. Tuleb esitada sõidukitüübi identifitseerimiseks vajalikud numbrid ja/või tähised.

3.3. Tüübikatsetuste eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatavat tüüpi sõiduk.

4. TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

4.1. Kui käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab punkti 5 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2. Selle kaks esimest numbrit (praegu 01, mis vastab muudatuste seeriale 01) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja tehtud kõige uuemaid olulisi tehnilisi muudatusi. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teist tüüpi kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga varustatud samale sõidukitüübile või teisele sõidukitüübile.

4.3. Käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele edastatakse teade sõidukitüübi kinnitamise või tüübikinnituse tühistamise kohta, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat vormi ning kinnituse taotleja esitatud dokumente formaadis, mis ei ole suurem kui A4 (210 × 297 mm) või mis on kokku voldituna selles formaadis, ja vastavas mõõtkavas või elektroonilises vormis.

4.4. Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile vastavale sõidukile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta 2. lisas kirjeldatud näidisele vastav rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest elementidest:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2);

4.4.2.

käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja punktis 4.4.1 ettenähtud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber.

4.5. Kui sõiduk vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riigis sõidukitüübile, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt ühele või mitmele kokkuleppele lisatud muule eeskirjale, ei pea punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolit kordama; sel juhul paigutatakse eeskirja ja tüübikinnituse numbrid ning täiendavad sümbolid vertikaalsete tulpadena punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale.

4.6. Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7. Tüübikinnitusmärk tuleb kinnitada sõiduki andmesildi lähedale või selle peale.

5. SPETSIFIKATSIOONID

5.1. Üldsätted

5.1.1. Kõik sõidukid, millele on paigaldatud kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem ja mis vastavad punkti 2.1 määratlusele, peavad vastama käesoleva eeskirja punktides 5.1.–5.6.2 esitatud toimimisnõuetele ning olema varustatud mitteblokeeruva pidurisüsteemiga eeskirja nr 13 13. lisas esitatud toimimisnõuete kohaselt.

5.1.2. Magnet- või elektriväljad ei tohi kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi töö tõhusust häirida. Seda tõendatakse vastavusega eeskirja nr 10 03-seeria muudatustele.

5.1.3. Komplekssete elektrooniliste juhtimissüsteemide ohutusaspektidele vastavust tõendatakse 4. lisa nõuete täitmisega.

5.2. Toimimisnõuded

5.2.1. Süsteem annab juhile järgmise(d) asjakohase(d) hoiatuse(d):

5.2.1.1.

kokkupõrkehoiatus, kui kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem on teinud kindlaks võimaliku kokkupõrkamise eespool samal sõidurajal oleva M-, N- või O-kategooria sõidukiga, mis sõidab väiksema kiirusega, on aeglustunud peatumiseks või seisab paigal ega ole määratletud liikuvana. Hoiatus peab olema selline, nagu on täpsustatud punktis 5.5.1;

5.2.1.2.

rikkehoiatus, kui kõrgetasemelises hädapidurdussüsteemis esineb rike, mille tõttu ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõuded. Hoiatus peab olema selline, nagu on täpsustatud punktis 5.5.4.

5.2.1.2.1.

Kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi iga autokontrolli vahel ei tohi olla märgatavat ajavahemikku ning seetõttu ei tohi olla märgatavat viivitust hoiatussignaali sisselülitamisel elektriliselt kindlakstehtava rikke korral.

5.2.1.3.

Kui sõiduki kõrgetasemelist hädapidurdussüsteemi saab käsitsi välja lülitada, peab süsteemi inaktiveerimisele järgnema inaktiveerimise hoiatus. Hoiatus peab vastama punktis 5.4.2 täpsustatule.

5.2.2. Pärast punktis 5.2.1.1 nimetatud hoiatust (hoiatusi) ja vastavalt punktide 5.3.1–5.3.3 sätetele peab aset leidma hädapidurdamise etapp, mille eesmärk on asjaomase sõiduki kiirust oluliselt vähendada. Seda katsetatakse vastavalt käesoleva eeskirja punktidele 6.4 ja 6.5.

5.2.3. Süsteem peab olema aktiivne vähemalt sõiduki kiirusvahemikus 15 km/h kuni sõiduki suurima valmistajakiiruseni ning sõiduki igasuguse koormuse juures, välja arvatud juhul, kui see on käsitsi inaktiveeritud vastavalt punktile 5.4.

5.2.4. Süsteem peab olema projekteeritud nii, et kokkupõrkehoiatuse signaalide esilekutsumine oleks viidud miinimumini ja et oleks välditud iseseisev pidurdamine olukordades, kus juht ei tunne ära eelseisvat esikokkupõrget. Seda tõendatakse käesoleva eeskirja punkti 6.8 kohaselt.

5.3. Juhi sekkumine

5.3.1. Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem võib võimaldada juhil katkestada kokkupõrkehoiatuse etapp. Kui sõiduki pidurisüsteemi kasutatakse haptilise hoiatuse andmiseks, peab süsteem võimaldama juhil hoiatuspidurdamise etapi katkestada.

5.3.2. Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem peab võimaldama juhil hädapidurdamise etapi katkestada.

5.3.3. Mõlemal eespool nimetatud juhul võib katkestamist alustada igasuguse positiivse tegevusega (nt gaasipedaali vajutamine, suunatulelaterna sisselülitamine), mis näitab, et juht on hädaolukorrast teadlik. Sõiduki tootja esitab tüübikinnituse andmisel tehnilisele teenistusele nende positiivsete tegevuste loetelu ja see lisatakse katsearuandele.

5.4. Juhul kui sõidukil on võimalik kõrgetasemelist hädapidurdussüsteemi inaktiveerida, kehtivad järgmised asjakohased tingimused:

5.4.1.

kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem lülitub iga uue süütetsükli alguses automaatselt sisse;

5.4.2.

pidev optiline hoiatussignaal teavitab juhti kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi inaktiveerimisest. Selleks võib kasutada punktis 5.5.4 nimetatud kollast hoiatussignaali.

5.5. Hoiatussignaal

5.5.1. Punktis 5.2.1.1 kirjeldatud kokkupõrkehoiatus antakse vähemalt kahel kujul, valides akustilise, haptilise või optilise hoiatuse vahel.

Hoiatussignaali ajastus on selline, et see võimaldab juhil kokkupõrkeohule reageerida ja olukorda kontrolli alla saada, kuid ei häiri juhti liiga varajaste või sagedaste hoiatustega. Seda katsetatakse vastavalt käesoleva eeskirja punktidele 6.4.2 ja 6.5.2.

5.5.2. Sõiduki tootja esitab tüübikinnituse andmisel hoiatussignaali kirjelduse ja juhile kokkupõrkehoiatuse signaalide andmise järjekorra ning need kantakse katseprotokolli.

5.5.3. Kui kokkupõrkehoiatuse osana kasutatakse optilisi vahendeid, siis võib optiliseks signaaliks olla punktis 5.5.4 kirjeldatud rikke hoiatussignaalide vilkumine.

5.5.4. Punktis 5.2.1.2 viidatud rikkehoiatuseks on kollane pidev optiline hoiatussignaal.

5.5.5. Kõik kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi optilised hoiatussignaalid peavad süttima, kui süütelüliti on sisse lülitatud või on sisselülitatud asendi ja käivitusasendi vahepealses asendis, mille tootja on määranud kontrollasendiks (süsteemi käivitamine (sisselülitatud)). Seda nõuet ei kohaldata ühisalal kuvatavate hoiatussignaalide suhtes.

5.5.6. Optilised hoiatussignaalid peavad olema nähtavad ka päevavalges; juht peab saama hoiatussignaali nõuetekohast seisundit juhiistmelt kergesti kontrollida.

5.5.7. Kui kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem ei tööta ajutiselt, nt halbade ilmastikutingimuste tõttu, siis põleb juhile sellest märku andev pidev kollane tuli. Selleks võib kasutada punktis 5.5.4 nimetatud rikke hoiatussignaali.

5.6. Korralist tehnoülevaatust käsitlevad sätted

5.6.1. Korralistel tehnoülevaatustel on võimalik kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi töökorras olekut kontrollida rikke hoiatussignaali staatuse visuaalse jälgimise teel pärast süütelüliti sisselülitamist ja pirni kontrollimisel.

Juhul kui hoiatussignaal kuvatakse ühisalal, siis veendutakse enne hoiatussignaali kontrollimist, et ühisala on töökorras.

5.6.2. Tüübikinnituse ajal esitatakse konfidentsiaalne lühiülevaade tootja valitud kaitsevahenditest, millega takistatakse rikke hoiatussignaali töö lihtsat lubamatut muutmist.

Kõnealune kaitsenõue on täidetud ka juhul, kui on olemas täiendav võimalus kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi töökorras oleku kontrollimiseks.

6. KATSEMENETLUS

6.1. Katsetingimused

6.1.1. Katse tehakse tasasel kuival betoonil või asfaldil, mis võimaldab head haardumist.

6.1.2. Ümbritseva õhu temperatuur peab olema vahemikus 0°C–45°C.

6.1.3. Horisontaalne nähtavus peab võimaldama sihtmärki kogu katse jooksul jälgida.

6.1.4. Katsetamine ei tohi toimuda tuulega, mis võib mõjutada katsetulemusi.

6.2. Sõidukile esitatavad tingimused

6.2.1. Katsekaal

Sõidukit katsetatakse tootja ja tehnilise teenistuse vahel kokkulepitud koormustingimustes. Katse ajal muudatusi teha ei tohi.

6.3. Katse sihtmärgid

6.3.1. Katsetamisel kasutatavad sihtmärgid on tavapäraselt suuremahulise seeriatootmisega M1-kategooria sõiduautod keretüübiga AA sedaan või teise võimalusena „pehme sihtmärk”, mis esindab asjaomast sõidukit seoses katsetamisel oleva kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi sensorisüsteemi suhtes kehtivate kokkupõrke vältimise omadustega (3).

6.3.2. Sihtmärki (sihtmärke) konkreetselt kindlaks teha ja reprodutseerida võimaldavad andmed tuleb kanda sõiduki tüübikinnitusdokumentidesse.

6.4. Hoiatuse ja aktiveerimise katse pargitud sihtmärgiga

6.4.1. Asjaomane sõiduk läheneb pargitud sihtmärgile sirgjooneliselt vähemalt kaks sekundit enne asjaomase sõidukiga tehtava katse funktsionaalosa, kusjuures asjaomase sõiduki kõrvalekalle sihtmärgi keskjoonest ei tohi olla üle 0,5 meetri.

Katse funktsionaalosa algab, kui asjaomane sõiduk liigub kiirusel 80 ± 2 km/h ning on sihtmärgist vähemalt 120 meetri kaugusel.

Funktsionaalosa algusest kuni kokkupõrke punktini ei reguleeri juht asjaomase sõiduki juhitavust muul viisil kui rooliratta kerge reguleerimine kõrvalkaldumise takistamiseks.

6.4.2. Punktis 5.5.1 viidatud kokkupõrkehoiatuse ajastus peab vastama järgmistele tingimustele:

6.4.2.1.

vähemalt üks hoiatus antakse hiljemalt 3. lisa I tabeli tulbas B täpsustatud ajal.

3. lisa I tabeli 1. reas osutatud sõidukite puhul peab hoiatus olema kas haptiline või akustiline.

3. lisa I tabeli 2. reas osutatud sõidukite puhul peab hoiatus olema kas haptiline, akustiline või optiline.

6.4.2.2.

vähemalt kaks hoiatust antakse hiljemalt 3. lisa I tabeli tulbas C täpsustatud ajal;

6.4.2.3.

kiiruse vähendamine hoiatusetapis ei ületa 15 km/h või 30 % asjaomase sõiduki kiiruse vähendamisest kokku, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem.

6.4.3. Kokkupõrkehoiatuse etapile järgneb hädapidurdamise etapp.

6.4.4. Asjaomase sõiduki kiirus ei vähene pargitud sihtmärgiga kokkupõrke hetkel alla 3. lisa I tabeli tulbas D täpsustatud väärtust.

6.4.5. Hädapidurdamise etapp ei alga enne, kui aeg kokkupõrkeni on kuni 3 sekundit.

Nõuetele vastavust kontrollitakse kas katse ajal väärtuse tegeliku mõõtmise teel või kasutades sõiduki tootja esitatud dokumente, vastavalt tootja ja tehnilise teenistuse vahel kokkulepitule.

6.5. Hoiatuse ja aktiveerimise katse liikuva sihtmärgiga

6.5.1. Asjaomane sõiduk läheneb liikuvale sihtmärgile sirgjooneliselt samas suunas vähemalt kaks sekundit enne asjaomase sõidukiga tehtava katse funktsionaalosa, kusjuures sõiduki kõrvalekalle sihtmärgi keskjoonest ei tohi olla üle 0,5 meetri.

Katse funktsionaalosa algab, kui asjaomane sõiduk liigub kiirusel 80 ± 2 km/h, liikuv sihtmärk kiirusega 3. lisa I tabeli tulbas H täpsustatud väärtusel ning nendevaheline kaugus on vähemalt 120 meetrit.

Funktsionaalosa algusest kuni hetkeni, mil asjaomase sõiduki kiirus on võrdne sihtmärgi omaga, ei reguleeri juht sõiduki juhitavust muul viisil kui rooliratta kerge reguleerimine kõrvalekaldumise takistamiseks.

6.5.2. Punktis 5.5.1 viidatud kokkupõrkehoiatuse ajastus peab vastama järgmistele tingimustele:

6.5.2.1.

vähemalt üks haptiline või akustiline hoiatus antakse hiljemalt 3. lisa I tabeli tulbas E täpsustatud ajal;

6.5.2.2.

vähemalt kaks hoiatust antakse hiljemalt 3. lisa I tabeli tulbas F täpsustatud ajal;

6.5.2.3.

kiiruse vähendamine hoiatusetapis ei ületa 15 km/h või 30 % asjaomase sõiduki kiiruse vähendamisest kokku, olenevalt sellest, kumb väärtus on suurem.

6.5.3. Hädapidurdamise etapi tulemusena ei põrka asjaomane sõiduk kokku liikuva sihtmärgiga.

6.5.4. Hädapidurdamise etapp ei alga enne kui aeg kokkupõrkeni on kuni 3 sekundit.

Nõuetele vastavust kontrollitakse kas katse ajal väärtuse tegeliku mõõtmise teel või kasutades sõiduki tootja esitatud dokumente, vastavalt tootja ja tehnilise teenistuse vahel kokkulepitule.

6.6. Rikke avastamise katse

6.6.1. Elektririkke simuleerimine, näiteks katkestades kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi mis tahes komponendi elektritoite või süsteemi komponentide vahelise elektriühenduse. Kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi rikke simuleerimisel ei katkestata elektriühendust punktis 5.5.4 kirjeldatud hoiatussignaaliga ega inaktiveerita punktis 5.4 viidatud vabatahtliku kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi manuaalse välja lülitamise võimalust.

6.6.2. Punktis 5.5.4 kirjeldatud pidurisüsteem aktiveeritakse ja see jääb aktiivseks kuni 10 sekundiks sõiduki liikumisel kiirusega üle 15 km/h, ning see aktiveeritakse uuesti kohe pärast järgmist paigalseisva sõiduki süüte välja- ja sisselülitamise tsüklit, kuni simuleeritud rike kõrvaldatakse.

6.7. Inaktiveerimiskatse

6.7.1. Sõidukite puhul, mille kõrgetasemelist hädapidurdussüsteemi saab välja lülitada, tuleb süütelüliti keerata sisselülitatud asendisse ja inaktiveerida kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem. Punktis 5.4.2 nimetatud hoiatussignaal tuleb aktiveerida. Süütelüliti keeratakse väljalülitatud asendisse. Süütelüliti tuleb uuesti keerata sisselülitatud asendisse ja kontrollida, et eelnevalt aktiveeritud hoiatussignaal ei aktiveeruks uuesti, mis annab märku sellest, et kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi funktsionaalsus on punkti 5.4.1 kohaselt taastatud. Kui süütesüsteem aktiveeritakse võtme abil, peab eespool kirjeldatud nõue olema täidetud võtit eemaldamata.

6.8. Väära reaktsiooni katse

6.8.1. Kaks M1-kategooria sõidukit keretüübiga AA sedaan pargitakse

a)	asjaomase sõiduki liikumissuunaga samas suunas,

b)	üksteisest 4,5 meetri kaugusele (4),

c)	nii, et mõlema sõiduki tagaosad on ühel joonel.

6.8.2. Asjaomane sõiduk liigub vähemalt 60 meetrit konstantsel kiirusel 50 ± 2 km/h, et sõita kahe pargitud sõiduki vahelt läbi.

Katse ajal ei reguleerita asjaomase sõiduki juhitavust muul viisil kui rooliratta kerge reguleerimine kõrvalkaldumise takistamiseks.

6.8.3. Kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem ei tohi anda kokkupõrkehoiatust ega kutsuda esile hädapidurdamise etappi.

7. SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1. Igast punktis 2.2 määratletud sõidukitüübi muudatusest teatatakse sõidukile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Seejärel võib asutus kas

7.1.1. leida, et tehtud muudatused ei mõjuta negatiivselt tüübikinnituse andmise tingimusi, ja tüübikinnitust laiendada;

7.1.2. leida, et tehtud muudatused mõjutavad tüübikinnituse andmise tingimusi, ja nõuda enne tüübikinnituse laiendamist täiendavaid katseid või lisakontrolli.

7.2. Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või selle andmisest keeldumise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 täpsustatud korras.

7.3. Tüübikinnitusasutus teatab laiendamisest teistele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud teatisevormi. Ta määrab igale laiendusele seerianumbri, mida nimetatakse laienduse numbriks.

8. TOODANGU VASTAVUS

8.1. Toodangu tüübile vastavuse järelevalvemenetlused peavad olema kooskõlas kokkuleppe 2. liites esitatud üldiste sätetega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ja vastama järgmistele nõuetele:

8.2. Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites punktis 5 sätestatud nõudeid.

8.3. Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal igas tootmisüksuses kontrollida rakendatavate kontrollimeetodite nõuetekohasust. Kõnealust kontrollimist tehakse tavapäraselt kord iga kahe aasta järel.

9. KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1. Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 8 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

9.2. Kui kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisvormi kohase teatise.

10. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja alusel kinnitatud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele, kes omakorda teavitab viivitamata teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

11. TÜÜBIKATSETUSTE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes andsid tüübikinnituse ning kellele tuleb saata vormikohased teatised tüübikinnituse andmise, andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta.

12. ÜLEMINEKUSÄTTED

12.1. 01-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast alates ei tohi ükski käesoleva eeskirja 01-seeria muudatusi kohaldav kokkuleppeosaline keelduda käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste kohaste tüübikinnituste andmisest.

12.2. Käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast alates võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised jätkuvalt anda käesoleva eeskirja 00-seeria kohaseid tüübikinnitusi ja tüübikinnituste laiendusi.

1958. aasta kokkuleppe artikli 12 kohaselt võib 00-seeria muudatusi kasutada 01-seeria alternatiivina. Kokkuleppeosalised peavad teatama peasekretariaadile, kumba alternatiivi nad kohaldavad. Kui kokkuleppeosalistelt ei ole ÜRO peasekretariaadile teadet laekunud, siis lähtutakse sellest, et nad kohaldavad 01-seeria muudatusi.

12.3. Käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste jõustumiskuupäevast alates ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile riikliku või piirkondliku tüübikinnituse andmisest.

12.4. Kuni 1. novembrini 2016 ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda andmast käesoleva eeskirja 00-seeria muudatuste kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile riiklikku või piirkondlikku tüübikinnitust.

12.5. Alates 1. novembrist 2016 ei ole käesoleva eeskirja 01-seeria muudatusi kohaldavad kokkuleppeosalised kohustatud andma riiklikku või piirkondlikku tüübikinnitust käesoleva eeskirja 00-seeria muudatuste kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.3, punkt 2.)

(2) 1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2/Amend.3 — www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html) 3. lisas.

(3) Pehme sihtmärgi kokkupõrke vältimise omadused peavad olema sõiduki tootja ja tehnilise teenistuse vahel kokku lepitud kui samaväärsed selliste M1-kategooria sõidukite näitajatega, mille keretüüp on AA sedaan.

(4) Iga pargitud sõiduki võrdluspunkt, mille abil fikseeritakse kaugus kahe pargitud sõiduki vahel, määratakse kindlaks vastavalt standardile ISO 612:1978.

1. LISA

Tekst pildi

2. LISA

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDUS

(vt käesoleva eeskirja punkte 4.4–4.4.2)

a = 8 mm min

Sõidukile paigutatud ülaltoodud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemiga (AEBS) seoses saanud tüübikinnituse Belgias (E6) vastavalt eeskirjale nr 131. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et tüübikinnitus on antud vastavalt eeskirja nr 131 01-seeria muudatustele.

3. LISA

HOIATUSSÜSTEEMI JA AKTIVEERIMISE KATSE NÕUDED — LÄBIMISE/MITTELÄBIMISE VÄÄRTUSED

A	B	C	D	E	F	G	H	Rida
	Pargitud sihtmärk			Liikuv sihtmärk
	Hoiatuste ajastus		Kiiruse vähendamine (viide punktile 6.4.4)	Hoiatuste ajastus		Kiiruse vähendamine (viide punktile 6.5.3)	Sihtkiirus (viide punktile 6.5.1)
	Vähemalt üks haptiline või akustiline hoiatus (viide punktile 6.4.2.1)	Vähemalt kaks hoiatust (viide punktile 6.4.2.2)	Kiiruse vähendamine (viide punktile 6.4.4)	Vähemalt üks haptiline või akustiline hoiatus (viide punktile 6.5.2.1)	Vähemalt kaks hoiatust (viide punktile 6.5.2.2)	Kiiruse vähendamine (viide punktile 6.5.3)	Sihtkiirus (viide punktile 6.5.1)
M3 (1), N2 > 8 t ja N3	Hiljemalt 1,4 sekundit enne hädapidurdamise etapi algust	Hiljemalt 0,8 sekundit enne hädapidurdamise etapi algust	Vähemalt 20 km/h	Hiljemalt 1,4 sekundit enne hädapidurdamise etapi algust	Hiljemalt 0,8 sekundit enne hädapidurdamise etapi algust	Puudub	12 ± 2 km/h	1
N2 ≤ 8 t (2) (4) ja M2 (2) (4)	Hiljemalt 0,8 sekundit enne hädapidurdamise etapi algust	Enne hädapidurdamise etapi algust (3)	Vähemalt 10 km/h	Hiljemalt 0,8 sekundit enne hädapidurdamise etapi algust	Enne hädapidurdamise etapi algust (3)	Puudub	67 ± 2 km/h (5)	2

(1) Hüdropidurisüsteemiga M3-kategooria sõidukite suhtes kehtivad 2. reas esitatud nõuded.

(2) Õhkpidurisüsteemiga sõidukite suhtes kehtivad 1. reas esitatud nõuded.

(3) Sõiduki tootja peab tüübikinnituse andmise ajal väärtused täpsustama (1. lisa punkt 15).

(4) 2. rea alla kuuluvate sõidukite tootjad võivad valida sõiduki tüübikinnituse saamise 1. reas esitatud väärtuste alusel; sel juhul tuleb tõendada vastavust kõikidele 1. reas esitatud väärtustele.

(5) Lahtris H2 esitatud sihtkiiruse väärtused tuleb vaadata läbi enne 1. novembrit 2021.

4. LISA

SÕIDUKITE KOMPLEKSSETE ELEKTROONILISTE JUHTSÜSTEEMIDE OHUTUSASPEKTIDE SUHTES KOHALDATAVAD NÕUDED

1. ÜLDSÄTTED

Käesolevas lisas määratakse kindlaks dokumentide, rikkestrateegia ja vastavuskontrolli suhtes kohaldatavad nõuded seoses sõidukite komplekssete elektrooniliste juhtsüsteemide (määratlus punktis 2.3) ohutusaspektidega käesoleva eeskirja rakendamisel.

Käesolevat lisa võib tänu käesoleva eeskirja eripunktidele kohaldada ka elektroonilis(t)e süsteemi(de) poolt juhitavate ohutusega seotud funktsioonide suhtes.

Käesolevas lisas ei määrata kindlaks süsteemi toimivuskriteeriume, kuid see hõlmab projekteerimisel rakendatavaid meetodeid ja tüübikinnituse saamiseks tehnilisele teenistusele edastatavat teavet.

Kõnealuse teabega näidatakse, et süsteemi puhul järgitakse tavapärases ja rikkeolukorras kõiki asjakohaseid mujal käesolevas eeskirjas kindlaksmääratud toimivuskriteeriume.

2. MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.

„ohutuskontseptsioon” — süsteemi (näiteks elektroonilistesse seadmetesse kavandatud abinõude) kirjeldus, millega tagatakse süsteemi terviklikkus ja ohutu toimimine ka elektririkke korral.

Ohutuskontseptsiooni osa võib olla ka sõiduki hädavajalike funktsioonide tagamise võimalus osalise või koguni täieliku varusüsteemi abil;

2.2.

„elektrooniline juhtsüsteem” — nimetatud sõiduki juhtimisfunktsiooni tootmisel elektroonilise andmetöötluse abil koostoimimiseks ette nähtud seadmete kombinatsioon.

Kõnealused, sageli tarkvaraga juhitavad süsteemid koostatakse eraldi funktsionaalsetest osadest, nagu andurid, elektroonilised juhtseadmed ja ajamid, ning need ühendatakse ülekandelülide abil. Need võivad sisaldada mehaanilisi, elektropneumaatilisi või elektrohüdraulilisi elemente;

„süsteem” — käesoleva lisa tähenduses süsteem, millele taotletakse tüübikinnitust;

2.3.	„sõidukite komplekssed elektroonilised juhtsüsteemid” — juhtimishierarhiasse kuuluvad elektroonilised juhtsüsteemid, kusjuures hierarhia kõrgema taseme elektrooniline juhtsüsteem/-funktsioon võib juhitava funktsiooni välja lülitada. Eiratud funktsioon muutub kompleksse süsteemi osaks;

2.4.

„kõrgema taseme juhtsüsteem” — süsteemid/funktsioonid, mis kasutavad sõiduki käitumise muutmiseks lisatöötlusseadmeid ja/või lisaandureid, varieerides käskluste abil sõiduki juhtsüsteemi tavapäraseid funktsioone.

See võimaldab komplekssetel süsteemidel muuta automaatselt oma eesmärke vastavalt nende tajutud olukordadest sõltuvale prioriteedile;

2.5.	„seadmed” — käesolevas lisas käsitletavad väikseimad süsteemikomponentide osad, kuna kõnealuseid komponentide kombinatsioone vaadeldakse identimise, analüüsimise või asendamise seisukohast ühe üksusena;

2.6.	„ülekandelülid” — eraldi asuvate seadmete omavaheliseks ühendamiseks kasutatavad vahendid, mille kaudu edastatakse signaale, andmeid või energiat. Need on enamasti elektrilised, kuid võivad osaliselt olla ka mehaanilised, pneumaatilised, hüdraulilised või optilised;

2.7.	„reguleerimispiirkond” — viitab väljundparameetrile ning sellega määratakse kindlaks, millist ulatust süsteem tõenäoliselt kontrollib;

2.8.	„funktsionaalse toimimise piirid” — välised füüsilised piirid, mille ulatuses suudab süsteem kontrolli säilitada.

3. DOKUMENTATSIOON

3.1. Nõuded

Tootja esitab dokumentatsiooni, mis võimaldab tutvuda süsteemi põhikonstruktsiooniga ja viisiga, kuidas see on seotud sõiduki muude süsteemidega või kuidas toimub väljundparameetrite otsene reguleerimine.

Selgitada tuleb tootja poolt ette nähtud süsteemi ja ohutuskontseptsiooni funktsioone.

Andmed võib esitada lühidalt, aga need peavad sisaldama tõendeid selle kohta, et projekteerimis- ja arendustegevuses on osalenud kõigi hõlmatud süsteemivaldkondade asjatundjad.

Korraliste tehnoülevaatustega seoses tuleb dokumentides kirjeldada, kuidas saab kontrollida süsteemi käitusoleku hetkeolukorda.

3.1.1. Dokumentatsioon koosneb kahest osast:

tüübikinnituse saamiseks esitatav käesoleva lisa punktis 3 loetletud materjale (välja arvatud punktis 3.4.4 loetletud materjalid) hõlmav ametlik dokumentatsioon, mis antakse tehnilisele teenistusele tüübikinnitusetaotluse esitamisel. Seda kasutatakse käesoleva lisa punktis 4 sätestatud vastavustõendamisel võrdlusalusena;

b)	punktis 3.4.4 loetletud lisamaterjalid ja analüüsiandmed, mis jäävad tootja valdusesse, kuid mis tuleb tüübikinnituse andmisel teha kontrollimise tarvis kättesaadavaks.

3.2. Süsteemi funktsioonide kirjeldus.

Esitada tuleb kirjeldus, milles selgitatakse lihtsalt ja arusaadavalt kõiki süsteemi juhtfunktsioone ja eesmärkide saavutamiseks kasutatavaid meetodeid, sealhulgas ka juhttoiminguid teostava(te) mehhanismi(de) selgitust.

3.2.1. Esitatakse kõikide sisend- ja tajutud parameetrite loend ning määratletakse nende tööpiirkond.

3.2.2. Esitada tuleb ka kõigi süsteemi poolt reguleeritavate väljundparameetrite loend ja iga juhu kohta ka selgitus, kas reguleerimine toimub otses või sõiduki mõne muu süsteemi kaudu. Kindlaks tuleb määrata iga kõnealuse parameetri reguleerimispiirkond (vt käesoleva lisa punkt 2.7).

3.2.3. Funktsionaalse toimimise piirid (vt käesoleva lisa punkt 2.8) tuleb esitada juhul, kui see on süsteemi toimimise seisukohast oluline.

3.3. Süsteemi skeemid

3.3.1. Komponentide loetelu

Esitada tuleb kõiki süsteemi seadmeid hõlmav loend, milles nimetatakse ka muid kõnealuse juhtfunktsiooni toimimiseks vajalikke sõiduki süsteeme.

Kõnealuste seadmete kombinatsiooni kujutav ülevaatlik skeem esitatakse koos seadmestiku jaotumise ning ka seadmete omavaheliste ühenduste selgitusega.

3.3.2. Seadmete funktsioonid

Süsteemi iga seadme funktsiooni selgitatakse ülevaatlikult ja näidatakse, millised signaalid ühendavad seadet teiste seadmetega või sõiduki muude süsteemidega. Selle võib esitada kas märgistatud plokkdiagrammina või muu skeemina või diagrammiga illustreeritud kirjeldusena.

3.3.3. Siseühendused

Süsteemi siseühendusi näidatakse elektriliste ülekandeühenduste puhul lülitusskeemidega, optiliste ühenduste puhul optiliste kiudkaablite skeemidega, pneumaatiliste või hüdrauliliste ühenduste puhul torustiku skeemiga ning mehaaniliste ühenduste puhul lihtsustatud diagrammskeemiga.

3.3.4. Signaalivoog ja prioriteedid

Kõnealused ühenduskanalid ja seadmete vahel edastatavad signaalid peavad üksteisele selgelt vastama.

Multipleksitud andmeteede signaalide prioriteedid tuleb esitada juhul, kui prioriteet võib mõjutada toimimist või ohutust käesoleva eeskirjaga seoses.

3.3.5. Seadmete identimine

Iga seade on selgelt ja üheselt idenditav (nt riistvara märgistamise abil ja tarkvara sisu märgistamise või väljundi abil), et vastavat riistvara ja dokumente oleks võimalik omavahel seostada.

Kui funktsioone kombineeritakse ühe seadme või ka ühe arvuti piires, aga plokkskeemil on need arusaadavama ja ülevaatlikuma selgituse huvides esitatud mitme plokina, kasutatakse vaid ühte riistvara identimismärgistust.

Kõnealuse identimismärgistuse kasutamisega kinnitab tootja, et paigaldatud seadmestik vastab seonduvatele dokumentidele.

3.3.5.1. Identimismärgistusega määratletakse riist- ja tarkvara versioon ning kui versiooni muutmisel muutuvad käesoleva eeskirjaga seoses ka seadme funktsioonid, muudetakse ka identimismärgistust.

3.4. Tootja ohutuskontseptsioon

3.4.1. Tootja esitab deklaratsiooni, millega kinnitab, et riketeta olukorras ei piira süsteemi eesmärkide saavutamiseks valitud strateegia käesoleva eeskirja ettekirjutuste alla kuuluvate süsteemide ohutut toimimist.

3.4.2. Seoses süsteemis kasutatava tarkvaraga tuleb ülevaatlikult selgitada selle arhitektuuri ning märkida ära kasutatud projekteerimismeetodid ja -vahendid. Tootja peab vajaduse korral olema valmis esitama tõendeid vahendite kohta, mille abil määrati projekteerimis- ja arendustegevuse käigus kindlaks süsteemiloogika toimimine.

3.4.3. Tootja esitab tehnilisele teenistusele selgituse nende lahutamatult süsteemi kuuluvate projekteerimistingimuste kohta, millega tagatakse ohutu toimimine ka rikkeolukorras. Võimalikud projekteerimistingimused süsteemi rikkeolukorra puhul on näiteks järgmised:

a)	toimimise tagamine osalise süsteemi abil,

b)	ümberlülitumine eraldiseisvale varusüsteemile,

c)	kõrgema taseme funktsioonide väljalülitamine.

Rikke korral hoiatatakse juhti näiteks hoiatussignaaliga või kuvatava teatega. Kui juht ei ole süsteemi deaktiveerinud, pöörates näiteks süütelüliti väljalülitatud asendisse või lülitades välja konkreetse funktsiooni, kui selleks on ette nähtud spetsiaalne lüliti, kestab hoiatus senikaua, kuni rikkeolukord püsib.

3.4.3.1. Kui valitud tingimusel aktiveeritakse teatavate rikkeolukordade puhul osalise toimimise režiim, loetletakse need rikkeolukorrad ning määratletakse nendest tulenevad tõhususepiirangud.

3.4.3.2. Kui projekteeritud on varusüsteem sõiduki juhtsüsteemi eesmärkide saavutamiseks, selgitatakse ümberlülitumismehhanismi põhimõtteid, dubleerituse loogikat ja taset ning kõiki sisseehitatud varukontrollisüsteeme ning määratletakse nendest tulenevad tõhususpiirangud.

3.4.3.3. Kui valitud tingimusel eemaldatakse kõrgema taseme funktsioon, katkestatakse kõik selle funktsiooniga seotud vastavad väljund-juhtsignaalid, välistades samal ajal üleminekuhäiringute tekkimise.

3.4.4. Dokumentatsiooni toetatakse analüüsiga, milles näidatakse üldjoontes ära süsteemi toimimine mis tahes nimetatud rikkeolukorra puhul, mis avaldab mõju sõiduki juhitavusele või ohutusele.

See võib põhineda rikete liigi ja mõju analüüsil (Failure Mode and Effect Analysis, FMEA), vigade puu analüüsil (Fault Tree Analysis, FTA) või muul sarnasel süsteemi ohutuse aspektist asjakohasel menetlusel.

Valitud analüütilise(d) lähenemisviisi(d) kehtestab ja kohaldab tootja ning tüübikinnituse andmisel tehakse need kontrollimise tarvis kättesaadavaks.

3.4.4.1. Kõnealustes dokumentides tuleb loetleda jälgitavad parameetrid ning näha punktis 3.4.4 määratletud iga rikkeolukorra tüübi korral ette juhile ja/või hooldustöötajatele/tehnoülevaatuse töötajatele antav hoiatussignaal.

4. KONTROLLIMINE JA KATSETAMINE

4.1. Punktis 3 nõutavates dokumentides sätestatud süsteemi funktsionaalset toimimist katsetatakse järgmisel viisil.

4.1.1. Süsteemi funktsioneerimise kontrollimine

Tavapärase töö väljaselgitamiseks tuleb sõiduki süsteemi toimimist kontrollida riketeta olukorras tootja spetsifikatsiooni võrdlusaluseks võttes, välja arvatud juhul, kui käesoleva või muu eeskirja tüübikinnitusmenetluse osana on ette nähtud eraldi toimivuskatse.

4.1.2. Punkti 3.4 ohutuskontseptsiooni kontrollimine

Süsteemi reageeringut tuleb tüübikinnitusasutuse otsuse kohaselt kontrollida igas konkreetses seadmes tekkinud rikke tingimustes, andes seadme sisemise rikke tagajärgede simuleerimiseks elektriseadmetele või mehaanilistele elementidele vastava väljundsignaali.

Kontrolli tulemused peavad vastama veaanalüüsi dokumenteeritud kokkuvõttele sellisel üldmõju tasemel, et ohutuskontseptsiooni ja selle täitmist saab pidada piisavaks.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 214

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. aastakäik 19. juuli 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teatis rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli jõustumise kohta	1
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 783/2014, 18. juuli 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega	2
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 784/2014, 15. juuli 2014, millega Iirimaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse kilttursa püük VIb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes	4
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 785/2014, 15. juuli 2014, millega Madalmaade lipu all sõitvatel laevadel keelatakse tursapüük Skagerraki vetes	6
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 786/2014, 15. juuli 2014, millega Iirimaa lipu all sõitvatel laevadel keelatakse põhjaatlandi hõbekala püük V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes	8
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 787/2014, 16. juuli 2014, millega Belgia lipu all sõitvatel laevadel keelatakse stauriidipüük ja sellega seotud kaaspüük IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu vetes	10
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 788/2014, 18. juuli 2014, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise ning laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide tunnustuse tühistamise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 391/2009 artiklitega 6 ja 7 ( 1 )	12
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 789/2014, 18. juuli 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	25
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2014/475/ÜVJP, 18. juuli 2014, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega	28
		2014/476/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 17. juuli 2014, millega kinnitatakse Rootsis kasutatavad searümpade liigitamise meetodid ja tunnistatakse kehtetuks otsus 97/370/EÜ (teatavaks tehtud numbri C(2014) 4946 all)	29
		2014/477/EL
	*	Euroopa Keskpanga otsus, 2. juuli 2014, komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 alusel järelevalve alla kuuluvate üksuste poolt riiklikele pädevatele asutustele esitatud andmete edastamise kohta Euroopa Keskpangale (EKP/2014/29)	34
		SOOVITUSED
		2014/478/EL
	*	Komisjoni soovitus, 14. juuli 2014, mis käsitleb põhimõtteid, mille abil kaitsta interneti hasartmänguteenuste tarbijaid ja mängijaid ning hoida alaealisi interneti hasartmängudest eemal ( 1 )	38
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
	*	ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 131 — Mootorsõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses kõrgetasemeliste hädapidurdussüsteemidega (AEBS)	47

Nr	12/TQ43
Liikmesriik	Iirimaa
Kalavaru	HAD/6B1214
Liik	Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)
Piirkond	VIb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	25.6.2014

Nr	13/TQ43
Liikmesriik	Madalmaad
Kalavaru	COD/03AN.
Liik	Tursk (Gadus morhua)
Piirkond	Skagerraki veed
Kuupäev	26.6.2014

Nr	11/TQ43
Liikmesriik	Iirimaa
Kalavaru	ARU/567.
Liik	Põhjaatlandi hõbekala (Argentina silus)
Piirkond	V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed
Kuupäev	25.6.2014

Nr	14/TQ43
Liikmesriik	Belgia
Kalavaru	JAX/4BC7D
Liik	Stauriid ja sellega seotud kaaspüük (Trachurus spp.)
Piirkond	IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu veed
Kuupäev	28.6.2014

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	59,9
	TR	65,0
	ZZ	62,5
0707 00 05	AL	74,4
	MK	27,7
	TR	76,0
	ZZ	59,4
0709 93 10	TR	90,3
0709 93 10	ZZ	90,3
0805 50 10	AR	128,4
	BO	100,6
	CL	123,3
	EG	75,0
	NZ	145,2
	TR	148,4
	UY	123,0
	ZA	126,8
	ZZ	121,3
0808 10 80	AR	202,7
	BR	109,0
	CL	104,0
	NZ	128,5
	PE	57,3
	US	145,1
	ZA	131,9
	ZZ	125,5
0808 30 90	AR	161,6
	CL	81,9
	NZ	97,5
	ZA	112,3
	ZZ	113,3
0809 10 00	BA	82,8
	TR	231,6
	XS	80,5
	ZZ	131,6
0809 29 00	TR	375,8
0809 29 00	ZZ	375,8
0809 30	MK	70,6
	TR	147,8
	XS	50,2
	ZZ	89,5
0809 40 05	BA	71,2
	MK	53,5
	ZZ	62,4