12.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 205/25

KOMISJONI OTSUS,

4. veebruar 2014,

riigiabi meetmete nr SA.21817 (C 3/07) (endine NN 66/06) kohta, mida on rakendanud Hispaania

Hispaania elektritariifid: tarbijad

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 7741 all)

(Ainult hispaaniakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/456/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles teinud huvitatud isikutele ettepaneku esitada oma märkused eelnimetatud sätete kohaselt (1) ja võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)	27. aprilli 2006. aasta kirjas esitasid ettevõtjad Céntrica plc ja Céntrica Energía S.L.U. (edaspidi ühiselt „Céntrica”) komisjonile kaebuse seoses reguleeritud elektritariifidega, mida Hispaania rakendas aastal 2005.

(2)	27. juuli 2006. aasta kirjas küsis komisjon Hispaania ametiasutustelt eelnimetatud meetme kohta teavet. Komisjon sai kõnealuse teabe 22. augusti 2006. aasta kirjas.

(3)	12. oktoobril 2006 registreeriti juhtum teatamata abina (juhtum NN 66/06).

(4)	9. novembri 2006. aasta kirjas küsis komisjon Hispaania ametiasutustelt meetme kohta täiendavaid selgitusi. Hispaania ametiasutused vastasid 12. detsembri 2006. aasta kirjas.

(5)	24. jaanuari 2007. aasta kirjas teatas komisjon Hispaania ametiasutustele, et on otsustanud algatada meetme suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(6)	Komisjoni otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon tegi huvitatud isikutele ettepaneku esitada meetme kohta oma märkused.

(7)	Hispaania ametiasutused esitasid oma tähelepanekud 26. veebruari 2007. aasta kirjas.

(8)

Komisjon sai märkuseid järgmistelt huvitatud isikutelt: Galicia piirkonna valitsus (Xunta de Galicia) (23. märtsi 2007. aasta kiri), Céntrica (26. märtsi 2007. aasta ja 3. juuli 2007. aasta kirjad), ACIE — sõltumatute energiatarnijate ühendus (26. märtsi 2007. aasta kiri), Astuuria piirkonna valitsus (27. märtsi 2007. aasta kiri), AEGE — intensiivsete energiakasutajate ühendus (2. aprilli 2007. aasta kiri, mida täiendati 21. novembril 2011), Asturiana de Zinc — AZSA (3. aprilli 2007. aasta kiri), Ferroatlántica — metallitootja (3. aprilli 2007. aasta kiri), Alcoa (3. aprilli 2007. aasta kiri), UNESA — Hispaania elektritööstuse ühendus (25. aprilli 2007. aasta kiri), ENEL Viesgo (26. aprilli 2007. aasta kiri), Iberdrola (26. aprilli 2007. aasta kiri), Union Fenosa Distribución (27. aprilli 2007. aasta kiri), Hidrocantábrico Distribución Electrica (27. aprilli 2007. aasta kiri), Endesa Distribución Electrica (27. aprilli 2007. aasta kiri).

(9)	15. mai 2007. aasta ja 6. juuli 2007. aasta kirjadega edastas komisjon huvitatud isikute märkused Hispaania ametiasutustele, kellele anti võimalus reageerida; nende märkused saadi 2. augusti 2007. aasta kirjaga.

(10)	Lisateavet esitasid Céntrica 1. juuni 2007. aasta, 28. augusti 2007. aasta, 4. veebruari 2008. aasta ja 1. märtsi 2008. aasta kirjades, AEGE 21. novembri 2011. aasta kirjas ja Ferroatlántica 5. detsembri 2011. aasta kirjas.

(11)

30. juuli 2009. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. oktoobri 2011. aasta, 12. aprilli 2012. aasta, 31. augusti 2012. aasta, 4. veebruari 2013. aasta ja 17. juuli 2013. aasta kirjades küsis komisjon Hispaania ametiasutustelt eelnimetatud meetme kohta täiendavaid selgitusi. Ametiasutused vastasid 5. oktoobri 2009. aasta, 26. aprilli 2010. aasta, 7. detsembri 2011. aasta, 12. juuni 2012. aasta, 18. oktoobri 2012. aasta, 11. veebruari 2013. aasta ja 4. oktoobri 2013. aasta kirjadega.

(12)

19. aprillil 2013. aastal jagati toimik kahte ossa: käesolev juhtum, nimelt juhtum SA.21817 (C3/07, endine NN 66/06), mis käsitleb abi elektri lõppkasutajatele, ning juhtum SA.36559 (C3a/07, endine NN 66/06), mis käsitleb abi elektri jaotajatele. Käesolevas otsuses käsitletakse ainult võimalikku abi elektri lõppkasutajatele, kes on menetlusega hõlmatud, see tähendab, välja arvatud kodumajapidamised ja väikeettevõtjad.

2. MEETME ÜKSKASJALIK KIRJELDUS

HISPAANIA ELEKTRISÜSTEEM 2005. AASTAL

(13)	27. novembri 1997. aasta seadusega 54/1997 (Ley del Sector Eléctrico, edaspidi „LSE”) kehtestatud õigusraamistikus, mida 2005. aastal kohaldati, oli reguleeritud tariifidega elektri tarnimine lõppkasutajatele liigitatud reguleeritud tegevusena. See ülesanne anti seadusega jaotajatele.

(14)

2005. aastal said kõik elektri lõppkasutajad Hispaania turul valida, kas rääkida tarnelepingute üle läbi sõltumatute tarnijatega või saada riigi poolt määratud reguleeritud tariifidega tarneid. Reguleeritud turul oli igal lõppkasutajal, kes seda taotles, õigus saada oma kohalikult jaotajalt tarneid integreeritud reguleeritud tariifiga (kõikehõlmav hind), mille puhul võetakse arvesse tema tarbimisprofiili ja tarbimismahtu. Vabaturul maksid kliendid võrgule juurdepääsu tasu, mis oli samuti reguleeritud, lisaks millele pidid nad katma elektritarnete kulud. Alates elektrisektori reformi lõpuleviimisest 2009. aastal ei tarni jaotajad enam elektrit integreeritud reguleeritud tariifidega.

(15)

Integreeritud reguleeritud tariife ja reguleeritud võrgule juurdepääsu tasusid otsustati terveks aastaks eelhinnata, tavaliselt enne aasta N – 1 lõppu, kuid neid võis ka aasta jooksul kohandada (3). Iga-aastaste tariifi tõstmiste suhtes kohaldati siiski ülempiiri (4). Põhimõtteliselt määrati tariifid ja tasud prognooside alusel eesmärgiga tagada, et nende rakendamisest tulenevad reguleeritud tulud oleksid piisavad, et katta kõik elektrisüsteemi reguleeritud kulud. Kõnealused süsteemi reguleeritud kulud hõlmasid 2005. aastal integreeritud tariifidega elektritarne kulusid, elektri ostmise kulusid erikavadest (taastuvad energiaallikad, koostootmine jmt), transpordi- ja jaotamiskulusid, nõudluse haldamise meetmeid, täiendavaid elektritootmise kulusid Hispaania saartel, söetoetust, eelmiste aastate puudujääke jmt. Puudusid reeglid, millega oleks eraldatud mõni konkreetne tulude kategooria või selle osa mõnele konkreetsele kulude kategooriale või selle osale. Seega ei olnud näiteks võrgule juurdepääsu tasude tulud ei täielikult ega osaliselt eraldatud taastuvatest energiaallikatest saadud elektri või Hispaania saartel toodetud elektri toetustele.

(16)

2005. aastal kehtis lõppkasutajatele koguni 25 reguleeritud tariifi olenevalt tarbimise mahust, tarbimise profiilist ja ette nähtud tarbijast ning võrguühenduse pingest. Samal ajal rakendati veel üheksat reguleeritud võrgule juurdepääsu tasu vabaturu lõppkasutajatele — samuti ühenduse pinge ja teiste omaduste alusel.

(17)

30. detsembril 2004 kehtestasid Hispaania ametiasutused 2005. aastal kohaldatavad elektritariifid (5) seoses järgmiste kasutajate kategooriatega:

INTEGREERITUD TARIIFID

Madalpinge

1.0.

Võimsus kuni 770 kW

2.0.

Üldine, võimsus mitte üle 15 kW

3.0.

Üldine

4.0.

Üldine, pikaajaline kasutus

B.0

Avalik valgustus

R.0

Põllumajanduslik niisutamine

Kõrgepinge

Üldtariifid

Lühiajaline kasutus

1.1.

Üldine, kuni 36 kV

1.2.

Üldine, 36 kuni 72,5 kV

1.3.

Üldine, 72,5 kuni 145 kV

1.4.

Üldine, üle 145 kV

Keskmine kasutus

2.1.

Kuni 36 kV

2.2.

36 kuni 72,5 kV

2.3.

72,5 kuni 145 kV

2.4.

Üle 145 kV

Pikaajaline kasutus

3.1.

Kuni 36 kV

3.2.

36 kuni 72,5 kV

3.3.

72,5 kuni 145 kV

3.4.

Üle 145 kV

Elektertranspordi tariifid (Tarifas de tracción)

T.1

Kuni 36 kV

T.2

36 kuni 72,5 kV

T.3

72,5 kuni 145 kV

Põllumajanduslik niisutamine

R.1

Kuni 36 kV

R.2

36 kuni 72,5 kV

R.3

72,5 kuni 145 kV

G. Suurtarbijate tariif (G4)

Jaotajatele müümise tariif

D.1

Kuni 36 kV

D.2

36 kuni 72,5 kV

D.3

72,5 kuni 145 kV

D.4

Üle 145 kV

JUURDEPÄÄSU TARIIFID

Madalpinge

2,0 A

Tavapärane madalpinge juurdepääsu tariif

2,0 NA

Madalpinge juurdepääsu lihttariifid päeva/öö eristamisega

3,0 A

Üldine madalpinge juurdepääsu tariif

Kõrgepinge

3.1.A

Juurdepääsu tariif kuni 36 kV pinge puhul (võimsus kuni 450 kW)

6.1

Juurdepääsu tariif kuni 36 kV pinge puhul (võimsus üle 450 kW)

6.2

Juurdepääsu tariif üle 36 kV ja kuni 72,5 kV pinge puhul (võimsus üle 450 kW)

6.3

Juurdepääsu tariif üle 72,5 kV ja kuni 145 kV pinge puhul (võimsus üle 450 kW)

6.4

Juurdepääsu tariif üle 145 kV pinge puhul (võimsus üle 450 kW)

6.5

Rahvusvaheliste ülekannete juurdepääsu tariif

(18)

Integreeritud reguleeritud tariifid olid jagatavad komponendiks, mis olid mõeldud katma transpordi, jaotamise ja üldiseid süsteemi kulusid (võrgule juurdepääsu tasu), ning komponendiks, mis kajastas elektri hankimise kulu hulgiturult (energia komponent). Lisaks rakendati nõudluse haldamise teenuste puhul integreeritud tariifidest allahindluste tegemise süsteemi (näiteks lubatavad ette teatatud katkestused voolutarnetes või väikese tarbimisega perioodile koondunud tarbimine). Alates 2005. aastast tegi Hispaania reguleeritud tariifide süsteemis muudatusi. Neist viimane tehti 2013. aastal, kui Hispaania võttis vastu uue elektrisektori õigusraamistiku (seadus 24/13), mis sisaldas muu hulgas jaeturuhindade reguleerimise reformi. Hispaania kuulutas välja, et vastav uus seadus ja selle rakendussätted koostatakse 2014. aastal. Järgnevalt on esitatud mõned integreeritud baastariifid eespool osutatud kategooriatest kõige madalamal tariifide tasemel (s.o kuni 145 kV), mida rakendati alates 1. jaanuarist 2005:

Tabel 1

Integreeritud reguleeritud tariifide baassummad 2005

A/Võimsuse komponent

B/Energia komponent

Integreeritud tariif (A+B)

EUR/kW kuus

EUR/kWh

EUR/MWh

MADALPINGE

1.0	Võimsus < 770 W

0,277110

0,062287

62,67

3.0

Üldine

1,430269

0,083728

85,71

4.0	Üldine, pikaajaline kasutus

2,284634

0,076513

79,69

KÕRGEPINGE

1.4	Lühiajaline kasutus, üldine > 145 kV

1,759358

0,058412

60,86

2.4	Keskmine kasutus, üldine > 145 kV

3,632629

0,053224

58,27

3.4	Pikaajaline kasutus, üldine > 145 kV

9,511921

0,042908

56,12

G.	Suurtarbijad G4

10,208070

0,011265

25,44

Allikas: kuningliku dekreedi 2392/2004 I lisa, komisjoni arvutused.

(19)

Hispaania riiklik energiakomitee (Comisión Nacional de Energía — CNE) — Hispaania regulaator — on väitnud, et keskmiselt ei kajastanud integreeritud tariifid 2005. aastal kõiki tarnekulusid, eriti energia hulgiturult ostmise kulu. Nimelt olid, nagu alljärgneval graafikul näidatud, ainult viiel kuul 2005. aasta jaanuarist veebruarini ja seejärel taas 2005. aasta aprillist juunini keskmistesse integreeritud reguleeritud tariifidesse arvestatud hinnad elektri hulgituru keskmistest hindadest allpool. Oktoobrist 2006 kuni detsembrini 2007 oli olukord vastupidine: selle 14-kuulise perioodi vältel langesid keskmised hulgimüügi hinnad järsult allapoole keskmistesse integreeritud reguleeritud tariifidesse arvestatud energiahindu, oluliselt rohkem võrreldes 2005. aasta seitsme kuuga, kui hulgimüügi hinnad olid integreeritud tariifidesse arvestatud hindadest kõrgemad.

Graafik 1

Kaalutud keskmine hulgimüügi hind võrrelduna integreeritud tariifi arvestatud energiahinnaga

Allikas: CNE — aruanne konkurentsi arengust gaasi- ja elektriturgudel. Periood 2005/2007, lk 84.

2005. AASTA TARIIFI PUUDUJÄÄK

(20)

Elektrisüsteemi arvepidamine lähtuvalt tegelikest reguleeritud tuludest ja kuludest arveldati kord aastas. 2005. aastal ei loonud kehtestatud reguleeritud tariifide ja võrgule juurdepääsu tasude tase piisavalt tulusid, et võimaldada süsteemil nõuda sisse kõik tagantjärele terve aasta kohta dokumenteeritud reguleeritud kulud. 2005. aasta lõplikul arveldamisel, mida CNE viib läbi aasta lõpus, tuvastati 3 811 miljoni euro suurune puudujääk. See ei olnud esimene kord, kui arveldamine näitas puudujääki, kuigi 2005. aasta puudujäägi suurus oli pretsedenditu. 2000., 2001. ja 2002. aastal registreeriti väiksemad puudujäägid.

(21)

Eelkõige alahindas valitsus elektri hankimise tegelikke kulusid. Kui 2005. aastal arenes lõppkasutajate elektritarbimine nii reguleeritud kui ka vabaturul üldjoontes nii, nagu detsembris 2004 ennustati, viisid rida ettenägematuid hinnatõuse aasta jooksul hulgimüügi hinnad 2005. aastal tasemele 62,4 eurot/MWh 2004. aasta 35,61 eurot/MWh-ga võrreldes, mille tulemusena 2005. aasta keskmine hulgimüügi hind oli 59,47 eurot/MWh. Kõnealuse hinnatõusu põhjuste seas on ebatavaliselt kuiv aasta, mis vähendas veejõul elektrienergia tootmist 55 %, naftahindade tõus, heitkogustega kauplemise süsteemist tasuta saadud CO2 heitkoguste turuhinna mõju, ning SKP kasvu ületav energianõudluse kasv.

(22)

Veel üks oluline tegur, mis süsteemi üldiseid kulusid suurendas, oli kõrge taastuvenergia tootmise toetuste tase. Nimelt võisid taastuvenergia tootjad valida otsese osaluse elektri hulgiturul ehk börsil (pool). 2005. aastal oli see võimalus eriti atraktiivne ning seetõttu osales börsil oodatust rohkem taastuvenergia tootjaid, mis suurendas süsteemi kulusid. Lisaks sellele olid erikavade raames (taastuvad energiaallikad, koostootmine) toodetud elektri energiakuludele antavad otsetoetused, mis kanti arvepidamisse reguleeritud kuludena, 2005. aastal 2 701 miljonit eurot. Võrdluseks — süsteemi transpordi ja jaotamise kulud moodustasid 2005. aastal 4 410 miljonit eurot.

Puudujäägi eelrahastamiseks vastu võetud mehhanism

(23)

Puudujäägi kujunemine ei jäänud märkamata. Juba 2005. aasta märtsis, kui sai selgeks, et tariifi puudujääk on tekkimas, sätestasid Hispaania ametiasutused kuningliku dekreetseaduse 5/2005 (6) artiklis 24, et elektrisüsteemi kulude ja tulude vahelise puudujäägi katmiseks vajalikud summad peavad kandma Hispaania viis suurimat „õigustatud elektrikommunaalettevõtjat”, see tähendab neid, kellel oli õigus saada luhtunud kulude kompensatsiooni, (7) järgmiste protsendimäärade alusel:

—	Iberdrola, S.A.: 35,01 %;

—	Unión Eléctrica Fenosa, S.A.: 12,84 %;

—	Hidroeléctrica del Cantábrico; S.A: 6,08 %;

—	Endesa, S.A.: 44,16 %;

—	Elcogas, S.A.: 1,91 %

(24)

Dekreetseaduses 5/2005 on sätestatud, et tulevane puudujääk kantakse viie äriühingu arvele negatiivse bilansina olemasoleval hoiukontol, mida CNE kasutas neile äriühingutele luhtunud kulude maksmiseks. Praktikas tähendas see, et kommunaalettevõtjatelt nõuti rahaliste vahendite tasumist ette. Negatiivne bilanss luhtunud kulude kontol annaks sissenõudmisõiguse, mis tähendaks kommunaalettevõtjate õigust nõuda tulevikus tulusid elektritarbijatelt. Kõnealuseid õiguseid said kommunaalettevõtjad väärtpaberistada ning turul müüa. Kõnealustele kommunaalettevõtjatele antud sissenõudmisõigustel oli minimaalne intressimäär (3 kuu Euribor arvutatuna eelmise aasta novembri keskmistest Euribori määradest, ilma hinnavaheta).

Puudujäägi lõppkasutajatelt sissenõudmiseks vastu võetud mehhanism

(25)

2006. aasta juunis tegid Hispaania ametiasutused otsuse 2005. aasta puudujäägi elektritarbijatelt sissenõudmise korra kohta reguleeritud tariifide abil. Kuningliku dekreediga 809/2006 (8) sätestasid Hispaania ametiasutused, et 2005. aasta puudujäägi (või täpsemalt — kommunaalettevõtjatele antud sissenõudmisõigused) maksavad kinni tarbijad neljateistkümne ja poole aasta jooksul nii integreeritud kui ka juurdepääsu tariifidele lisatud spetsiaalse lisamaksu kaudu. Kõnealune lisamaks, mida arvutatakse aastase summana, mida on vaja 2005. aasta puudujäägi nüüdispuhasväärtuse lineaarseks sissenõudmiseks 14,5 aasta jooksul, määrati 2006. aastaks tasemele 1,378 % integreeritud tariifist ning 3,975 % juurdepääsu tariifist. Rakendatavaks intressimääraks valiti 3 kuu Euribori intressimäär.

(26)

Kõnealust lisamaksu käsitati „eriotstarbeliselt eraldatud maksena” (cuota con destino específico). Hispaania ametiasutused kehtestasid, et 2005. aasta puudujäägi rahastamise maksest saadavad tulud kogutakse CNE poolt hallatavale hoiukontole. Seejärel kannaks CNE need vahendid üle sissenõudmisõiguste omanikele, s.o tootjatele, kes rahastasid puudujääki, või ettevõtjatele, kes olid ostnud neilt hiljem sissenõudmisõigused, vastavalt igaühe poolt rahastatud puudujäägi osale.

Tariifipuudujäägi mõju Hispaania turule

(27)

2005. aastal hangiti 37,49 % Hispaania elektrinõudlusest vabaturult. See kogus vastab suhteliselt väiksele tarbijate arvule; vaid 8,5 % tarbijatest ostis energiat vabaturult, samal ajal kui 91,5 % jäi reguleeritud tariifide juurde (vähem kui 2004. aasta 97 %). Peamine vabaturul tegutsev kategooria oli kõrgepinge kliendid (eelkõige tööstustarbijad); 38,9 % neist olid seda võimalust kasutanud ning nende ostud moodustasid 2005. aastal kogu Hispaania mandriosa elektritarbimisest 29 %. Valdav enamik kodumajapidamistest ja väikestest madalpinge tarbijatest, kes võisid alates 2003. aastast vabaturule minna, (9) kasutasid endiselt reguleeritud tariife; 2005. aastal aga valis ka oluline osa neist vabaturu. 31. detsembril 2005 oli vabaturul üle 2 miljoni tarbija (2004. aastal 1,3 miljonit).

(28)

2005. aasta reguleeritud tariifidega keskmiselt võimaldatud hinnaeelist tuleks siiski käsitada paralleelselt tarbijate naasmisega reguleeritud turule, kuigi mõningase ajalise nihkega. Nagu tabelis 2 allpool on näidatud, suurenes 2005. aastal vabaturu kaudu varustatavate tarbijate hulk, kuid see vähenes 2006. aastal, mis tõi nende protsendi (8,15 %) tasemele, mis saavutati 2005. aasta esimesel poolel. Sarnaselt jätkus 2005. aasta esimeses kvartalis 2004. aasta detsembris ilmnenud vabaturul ostvatele lõppkasutajatele tarnitava energia koguse langus. Kuigi see peatus oluliselt 2005. aasta juunist septembrini, jätkus see 2005. aasta detsembris ja kogu 2006. aasta vältel.

Tabel 2

Tarnekohtade ja energia osa vabaturul (protsendina koguturust) 2004–2006

Elekter	2004				2005				2006
	Märts	Juuni	Sept.	Dets.	Märts	Juuni	Sept.	Dets.	Märts	Juuni	Sept.	Dets.
Protsendina (%) tarnekohtadest	1,53	2,82	4,21	5,73	7,42	9,42	10,37	10,66	10,20	9,28	8,86	8,15
Protsendina (%) energiast	29,30	33,60	36,19	33,57	33,15	35,34	41,39	37,41	29,38	27,10	25,74	24,87
Allikas: CNE aruanne „Nota Informativa sobre los suministros de electricidad y gas natural en los mercados liberalizados, actualización 31 de diciembre de 2006”.

(29)

Kuigi tarnijate kantud kahjude mõju oli 2005. aasta keskpaigaks, kui hulgimüügi hinnad hakkasid märkimisväärselt tõusma, juba tunda, ei saanud tarnelepinguid kohe lõpetada. Seetõttu olid vabaturu tarnijad, eriti sellised, kellel ei olnud tootmisvõimsust ja kes pidid elektrit hulgiturult ostma, sunnitud tegema alla vabaturu tingimuste pakkumisi, mis vastaksid reguleeritud tariifidele, hoolimata kahjumi võimalusest, või küsima tegelikke hankekulusid kajastavat kõrgemat hinda, kaotades seeläbi turuosa.

3. OTSUS ALGATADA ELTLi ARTIKLI 108 LÕIKE 2 KOHANE MENETLUS

(30)

Komisjoni ametliku uurimise algatamise otsuses võrreldi erinevate kategooriate lõppkasutajate poolt makstud reguleeritud tariife hinnanguliste hindadega, mida nad oleksid pidanud maksma nende tariifide puudumisel vabaturul. Turuhinna hinnangud arvutati elektri hulgituru hinna, võrgule juurdepääsu tasude ning keskmise hinnangulise marginaali 10eurot/MWh põhjal, nagu selle esitas Céntrica.

Tabel 3

Hindade võrdlus tarbijate kategooriates

Tarbijate kategooria

Reguleeritud tariif

(eurot/MWh)

Hinnanguline turuhind (ainult hulgimüügi hind pluss juurdepääsu tariif)

(eurot/MWh)

Hinnanguline turuhind (+ 10 eurot turumarginaali)

1.	Suured kõrgepingevõrku ühendatud tööstustarbijad (G4 tariif)

23,9

61,17

71,17

2.	Suured katkestatava tarnega tööstustarbijad

27,0

73,87–76,47

83,87–86,47

3.	Kõrgepingevõrku ühendatud tarbijad

76,2

81,57

91,57

4.	Kodumajapidamised

101,2

107,75

117,75

5.	Madalpingevõrku ühendatud väikesed tööstustarbijad või teenindusettevõtted

103,9

101,07

111,07

Allikas: Céntrica.

(31)	See tabel näitab olulist eelist kahele esimesele kategooriale (suured tööstustarbijad). Teiste lõppkasutajate kategooriate kohta ei anna võrdlus nii selget järeldust, kuid väikest eelist võib siiski näha.

(32)

Otsuses leiti, et kõnealune eelis on antud valikuliselt, kuna kunstlikult madalad reguleeritud hinnad soosisid ettevõtjaid, kes kasutavad energiaallikana elektrit, mitte aga näiteks gaasi. Peale selle täheldati de facto ja de jure valikulisuse olemasolu selles, et eelis oli ebaproportsionaalselt suurem suurte tööstuslike lõppkasutajate jaoks, kes teatavatel juhtudel said kasutada kõikehõlmavaid hindu, mis moodustasid vähem kui poole hinnanguliste vabaturu hindade energiakomponendist.

(33)	Menetluse algatamise otsuses märgiti, et julgustades lõppkasutajaid tagasi reguleeritud turule minema võis süsteem anda kasu ka jaotajatele, kes näisid saavat oma reguleeritud tegevustelt garanteeritud kasumimarginaali.

(34)

Otsuses leiti, et süsteem sisaldas riigi vahendite ülekandmist, kuna puudujäägi tagasimaksmiseks kasutatav lisamaks on maksulaadne lõiv, mille tulud liiguvad enne lõppsaajatele suunamist läbi Hispaania regulaatori CNE (riigiasutus). Otsuses järeldati, et arvestades Euroopa Kohtu praktikat selles küsimuses tuleks vaadelda kõnealuseid summasid riigi vahenditena.

(35)	Arvestades, et lõppkasutajad tegutsevad turgudel, mis on ELis tavaliselt konkurentsile ja kaubandusele avatud, järeldas komisjon menetluse algatamise otsuses, et kõik artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid olid täidetud ning et meede oli riigiabi lõppkasutajate kasuks.

(36)

Olles märkinud, et mitte ükski ELTLi artiklis 107 sätestatud eranditest ei olnud kohaldatav, hinnati menetluse algatamise otsuses, kas elektri pakkumist reguleeritud tariifidega võiks käsitada üldist majandushuvi esindava teenusena ning kas sellele võiks seetõttu kohalduda ELTLi artikli 106 lõikes 2 sätestatud erand. Otsuses öeldi, et elektrisektoris on liikmesriikide oma äranägemise järgi talitamise ruum avaliku teenuse kohustuste kehtestamisel piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/54/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ) („elektridirektiiv”) (10) sätetega. Kõnealuses direktiivis sätestati liikmesriikidele kohustus kehtestada universaalteenuse osutamise kohustus (sealhulgas konkreetselt õigus saada varustatud mõistlike hindadega) ainult kodumajapidamistele ja väikeettevõtjatele (11). Otsuses järeldati, et elektridirektiivi arvesse võttes ei saa elektri reguleeritud tariifidega pakkumist keskmise suurusega ja suurettevõtjatele käsitada üldist majandushuvi esindava teenusena selle ranges tähenduses.

(37)	Komisjon väljendas seega tõsist kahtlust selles osas, kas muudele ettevõtjatele peale väikeettevõtja rakendatud reguleeritud tariifide riigiabi elemente võiks pidada siseturuga kokkusobivaks.

(38)	Samuti leiti menetluse algatamise otsuses, et on võimalik, et elektri jaotajad said riigiabi. Seda juhtumi osa käsitletakse teises otsuses (juhtum C 3a/07).

4. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(39)

Komisjoni ettepanek esitada põhjaliku uurimise algatamise otsuse kohta märkuseid tõi palju vastuseid suurtelt tööstustarbijatelt, jaotajatelt, sõltumatutelt tarnijatelt ja Hispaania autonoomsete piirkondade valitsustelt. Käesolevaga antakse kokkuvõtlik ülevaade ainult elektri lõppkasutajate kasuks antud väidetava riigiabi seisukohast olulistest märkustest.

SÕLTUMATUTE TARNIJATE MÄRKUSED

(40)	Märkuseid saadi Céntricalt ja ACIE-lt, sõltumatute energiatarnijate ühenduselt. Väited ja järeldused on suures osas samad.

Céntrica ja ACIE märkused

(41)	Céntrica vastus keskendub peamiselt väidetavale eelisele elektri jaotajate kasuks. Äriühingu poolt esitatud arvud ja väited osutavad aga ka elektri lõppkasutajatele antud riigiabi olemasolule.

(42)

Céntrica kohaselt tähendas vaba ja reguleeritud turu kooseksisteerimine ning eriti lõppkasutajate võimalus nende kahe vahel vabalt ümber lülituda seda, et reguleeritud tariifid toimisid võrdlushinnana või de facto ülempiirina vabaturu hindade jaoks. Tarnijad ei saanud küsida reguleeritud tariifist kõrgemaid hindu, kuna sellisel juhul poleks nad suutnud meelitada uusi kliente ning oleksid kaotanud olemasolevaid.

(43)

Tavajuhul koosneb elektri lõppkasutajate poolt makstav hind vabaturul kahest komponendist: võrgule juurdepääsu tasu ning „tarne komponent”, mis tuleneb turumehhanismidest ja läheb jaetarnijale. Jaetarnete alal sõltub kasumlikkus sellest, kas klientide poolt makstav „tarne komponent” katab tarnija kulud (s.o energia hankimise kulud hulgiturul või vertikaalselt integreeritud äriühingu puhul enda tootmiskulud) ja „turustusmarginaal”, mis hõlmab muid tarnekulusid (turustuskulud, IT-süsteemid, arvete esitamine jmt), ning investeeritud kapitali tasu. Seega võiks vabaturu tarnija tegutseda konkreetses turusegmendis kasumlikult ainult juhul, kui seal on olemas „positiivne turustusmarginaal” ehk teiste sõnadega erinevus tarnijale tarbijate teenindamisel tekkivate üldkulude ja reguleeritud tariifi vahel.

(44)

Céntrica põhjendas vabaturu tarnijate halvema konkurentsipositsiooni olemasolu arvutustega, mis näitavad, et 2005. aastal ei olnud üheski tarbijate kategoorias turustusmarginaali (12) (või et kui aasta alguses marginaale oli, kadusid need aasta jooksul). See tähendas, et reguleeritud tariifid olid määratud liiga madalale selleks, et sõltumatud tarnijad saaksid kasumlikult konkureerida. Céntrica väitel ei olnud teatavate lõppkasutajate kategooriate korral (eriti tariifiga G4 intensiivsete energiakasutajate ning teiste suurte tööstuskasutajate korral) võimalik konkureerida isegi enne tariifipuudujäägi tekkimist, kuna integreeritud tariifid ei jätnud kunagi mingit konkureerimisruumi. Céntrica poolt väidetud halvem konkurentsiolukord esines eelkõige madalpingevõrku ühendatud teenindusettevõtteid ja väiketootjaid hõlmavas kasutajate kategoorias ning kodumajapidamiste segmendis.

(45)	Céntrica esitatud arvud, eriti võrdlus reguleeritud tariifide ja hinnanguliste turuhindade vahel, on komisjoni menetluse algatamise otsusesse üle võetud (vt põhjendus 30 ja tabel 3).

(46)

Céntrica arvates rikkus süsteem elektridirektiivi mitte ainult puudujäägiga seotud korra diskrimineeriva olemuse tõttu (millega hüvitati jaotajate, kuid mitte tarnijate kahjum), vaid ka seetõttu, et tarbijad jäeti ilma õigusest läbipaistvatele hindadele ja tariifidele (13). Kuna osa 2005. aasta eest makstavast elektrihinnast lükati edasi järgmistele aastatele, ei olnud rakendatavad lõpphinnad tarbijatele läbipaistvad.

(47)

Lisaks väitis Céntrica, et puudujäägi tagasimaksmise mehhanism ei olnud peamiselt kahel põhjusel tasakaalus: esiteks pidid puudujäägi tagasi maksma peamiselt madalpinge lõppkasutajad, kuigi selle tekkimise suurimad põhjustajad olid suured kõrgepinge lõppkasutajad. Teiseks pidid vabaturu lõppkasutajad maksma puudujäägi eest, mille tekkimises nad ei osalenud.

(48)	Céntrica toetas komisjoni esialgset seisukohta, et Hispaania puudujäägi käsitlemise kord hõlmas riigi vahendite ülekandmist. Samuti väitis Céntrica, et riigi vahendeid hõlmas ka Hispaania valitsuse otsus lubada tootjatel oma sissenõudmisõiguseid väärtpaberistada.

(49)

ACIE, sõltumatute energiatarnijate ühendus, hindab, et 2005. aastal reguleeritud tariifide aluseks võetud energia hankimise kulud olid 68 % väiksemad tarnijate poolt hulgiturul energiat ostes tegelikult kantud kuludest. ACIE toonitas tõsiseid tagasilööke, mida 2005. aasta tariifipuudujääk tõi kaasa sõltumatutele tarnijatele. ACIE sõnade kohaselt kehtisid vabaturu tarnijate jaoks jaotajatega sarnased hankekulud. Peale selle olid nad de facto kohustatud kohandama valitsuse poolt iga klientide kategooria jaoks kehtestatud integreeritud tariifi taset, kuna vastasel korral ei oleks nad suutnud meelitada uusi kliente või oleksid kaotanud olemasolevaid. Eriti juhib ACIE tähelepanu sellele, et 2005. aasta alguses sõlmisid tema liikmed lepinguid valitsuse hulgimüügi hindade prognooside alusel ning et hiljem pidid nad neist lepingutest kinni pidama, kuigi need ei osutunud kasumlikuks. Selle tulemusel kandsid sõltumatud tarnijad kahjumit. Céntrica hindab, et 2005. aastal kandis ta kahju 10 miljonit eurot. ACIE väitel olid mitu tarnijat, nende seas Saltea Comercial, Electranorte, CYD Energia ja RWE, sunnitud turult lahkuma.

INTENSIIVSETE ENERGIAKASUTAJATE MÄRKUSED

(50)

Intensiivsed energiakasutajad võtsid menetlusest osa oma ühenduse AEGE (Asociación de Empresas con Gran Consumo de Energia) kaudu. Mõned neist võtsid osa ka individuaalselt (Asturiana de Zinc, Ferroatlántica ja Alcoa). Alcoa on alumiiniumitootja, kes tegutseb kolmes Hispaania tootmisrajatises, mis asuvad San Cipriánis, A Coruñas and Avilésis, ning kes sai 2005. aastal kasutada integreeritud tariifi G4 (intensiivsetele energiakasutajatele reserveeritud katkestatav tariif). Ferroatlántica on alumiiniumi ja raua sulamite tootja, kes kasutas katkestatavat tariifi 3.4. Asturiana de Zinc on tsingitootja, kes kasutas oma San Juan de Nieva tehases tariifi G4.

(51)

Oma märkustes vaidlustavad intensiivsed energiakasutajad komisjoni järelduse, et tööstustariifid (G4 ja teised katkestatavad tariifid) kujutavad endast riigiabi, väites, et tariifid ei andnud majanduslikku eelist, ei hõlmanud riigi vahendeid ega mõjutanud konkurentsi ega liikmesriikide vahelist kaubandust.

Majandusliku eelise puudumine

(52)

Intensiivsete energiakasutajate arvates on menetluse algatamise otsuses eelise olemasolu kindlaksmääramiseks kasutatav võrdlusalus vale. Komisjon võrdles tööstustariife keskmise hulgituru hinnaga (börsihind), mida peeti esinduslikuks selle kulu seisukohast, mida asjaomased äriühingud oleksid pidanud turul tavatingimustes maksma. Kuna tööstustariifid leiti olevat börsihinnast madalamad, järeldati menetluse algatamise otsuses, et tariifid andsid nende kasutajatele majandusliku eelise.

(53)

Intensiivsed energiakasutajad väidavad, et börs on hetketurg, millel elektriga kaubeldakse igal tunnil järgmiseks päevaks. Intensiivsete energiakasutajate väitel on börsil teatavaid puuduseid, mis mõjutavad selle tõhusust ja konkurentsivõimelisust. Sellest tulenevalt ei kajasta börsihinnad täpselt tootmise piirkulusid ega kajasta seetõttu täiusliku konkurentsi olukorda. Suured lõppkasutajad, kes tarbivad elektrit suurtes kogustes ja kellel on ühetaolised tarbimisprofiilid, ei osta mitte börsilt, vaid üldjuhul sõlmivad kahepoolsed lepingud elektritarnijatega. Seda kinnitab OMELi 2005. aasta aruanne, mis näitab, et otse börsilt ostis elektrit ainult seitse kõlblikku kasutajat, kes moodustavad 5 % kaubeldavast elektrist.

(54)

Kuid isegi kui eeldada, et börsil registreeritud hindu saaks käsitleda usaldusväärse võrdlusalusena, ei oleks ikkagi õige kasutada 2005. aasta keskmist hulgimüügi hinda, nagu tegi komisjon, kuna see keskmine hind kajastab selliste tarnijate elektrinõudlust, kes teenindasid mitmekülgset lõppkasutajate portfelli, kaasa arvatud kodumajapidamisi ja väikeettevõtjaid. AEGE, Ferroatlántica ja Asturiana de Zinci ja väitel oleks asjakohaseks võrdlusaluseks 2005. aastal börsil registreeritud minimaalne hind, s.o 18,36 eurot/MWh, kuna see hind kajastaks kõige konkurentsipõhisemaid turutingimusi börsil (kus tootjad pakuvad elektrit oma piirkuludega võrdse hinnaga). Suured tööstustarbijad ei ole teiste lõppkasutajatega, eriti kodumajapidamistega võrreldavas olukorras. Seetõttu ei saaks keskmine börsihind olla asjakohane võrdlusalus. Alcoa väitel peaks komisjon võrdlema vaidlustatud tariife selle asemel suurte lõppkasutajatega kahepoolselt kokku lepitud hindadega.

(55)

Alcoa tõi ühe näite kahepoolsest turuhinnast ning märkis, et tema kolm alumiiniumtehast olid kasutanud alati G4 tariifi. Alcoale kuulub aga ka alumiiniumoksiiditehas (Alúmina Española), mille jaoks sõlmiti 2004. aasta lõpus ühe tarnijaga kahepoolne leping. Kolmel alumiiniumitehasel on samasugune ühetaoline tarbimisprofiil kui alumiiniumoksiiditehasel. Viimane tarbib aga oluliselt väiksemas mahus elektrit (0,35 TWh võrreldes 1,3 TWh-ga Avilési ja A Coruña tehastes ning 3,4 TWh-ga San Cipriáni tehases). Kõnealuse lepingu alusel kokku lepitud keskmine hind oli 34,45 eurot/MWh (sisaldades tuumamoratooriumi kulu, võrgule juurdepääsu kulusid ja teisi kaasnevaid kulusid.) Kõnealune hind saadi konkureeriva pakkumiskutse tulemusel ning tarnijate pakkumised erinesid üksteisest kuni 5 euro võrra.

(56)

Alcoa väitel saab kõnealust erinevust kahepoolse hinna (34,45eurot/MWh) ja tariifi G4 (23,9 eurot/MWh) vahel selgitada objektiivsete teguritega. Nimelt kohaldatakse tariifi G4 kasutajate suhtes regulatiivseid piiranguid, mis ei kehti kahepoolsetele lepingutele, näiteks kohustus kasutada kogu tariifi G4 alusel ostetud võimsust (kohaldatakse karistusi), nõudmine omada pingekontrolli seadmeid ning nõudmine maksta 20 päeva jooksul (kui kahepoolsetel lepingutel võivad maksetingimused olla paremad).

(57)

Seetõttu järeldab Alcoa, et tema kolmele alumiiniumitehasele rakendatav hüpoteetiline turuhind oleks nende tehaste suurema tarbimise tõttu oluliselt alla 34,45 euro/MWh. Pealegi, kui arvestada keskmist turumarginaali 10 eurot/MWh, oleks alumiiniumoksiiditehase tarne netokulu 24,25 eurot/MWh, mis on väga lähedal integreeritud tariifile G4.

(58)

Ferroatlántica juhtis tähelepanu, et menetluse algatamise otsuses võeti 2005. aastal kasutatud integreeritud tariifi 3.4 valesti arvesse, arvestades ekslikult baastariifi sisse hinnaalandused ning võrreldes seda kümme korda suuremate juurdepääsu tasudega kui need, mida rakendati (ning seda väga suurte tarbijate puhul). Samuti esitas Ferroatlántica tõendeid selle kohta, et kuigi 2004. aasta kuu keskmine turuhind 2005. aasta elektritarnete forvardlepingute puhul oli 31,68 eurot/MWh, oli see 2004. aasta detsembris 31,05 eurot/MWh. Sellest võiks järeldada, et reguleeritud tariifide kehtestamise ajal oleks ettevõte võinud saada oma elektri baastarne 2005. aastaks selle hinnaga. Pärast „lisateenuste” (3,92 eurot/MWh) ja asjakohase juurdepääsu tariifi (1,70 eurot/MWh) lisamist oleks tööstuskasutaja saanud turuhinna 36,67 eurot/MWh, mis on väiksem kui intensiivsetele energiakasutajatele rakendatud tariif 3.4 –56,11 eurot/MWh.

(59)

Tegelikult hüvitasid teised tariifi allahindlused võimekuse pakkuda nõudluse haldamise teenust ning nende teenustega nõustumise süsteemi heaks. Sellega seoses lisab Ferroatlántica, et tariifi allahindlus kajastas mitmesuguseid osutatud teenuseid, nimelt kellaajalist eristamist (öise ja nädalavahetuse tarbimise puhul), katkestatavust (tarnega nõustumist võrguoperaatori taotlusel), hooajalisust (tarnete koondumisega väikese nõudlusega kuudele) ning reaktiivenergia haldust. Ainult sellised allahindlused, mis olid muutuvad ja kehtestati regulatsiooniga alates 1995. aastast, mitte aga reguleeritud tariifi tase, selgitavad ja Ferroatlántica arvates õigustavad 2005. aastal makstud madalamat elektrihinda.

(60)

Intensiivsed energiakasutajad vaidlustavad menetluse algatamise otsuse väite, et eelis ei olnud tarbitud mahtudega proportsionaalne ning kaldus suurtarbijate puhul suurenema. Näiteks väidavad intensiivsed energiakasutajad selles küsimuses, et CNE ise kinnitas, et tariifi G4 tase oleks pidanud olema veelgi madalam. Intensiivsed energiakasutajad märgivad, et tariifi G4 või 3.4 kasutavad suurtarbijad tarbisid mitu tuhat korda rohkem elektrit kui keskmised kõrgepinge kasutajad, makstes neist kolm korda vähem.

(61)

Peale selle oleks suurtarbijate puhul normaalne saada suuremat ühikuhinna alandust. Eelnevast lähtuvalt väidavad intensiivsed energiakasutajad, et järeldus, nagu sisaldanuks tööstustariifid eelist, on vaieldav. Nad juhivad tähelepanu, et igal juhul on komisjon see, kes peab sellise eelise olemasolu kohta lõplikud tõendid esitama.

(62)	Alcoa märkis ka seda, et tema poolt Hispaanias makstud hind oli peaaegu identne ELis alumiiniumitehaste poolt makstud kaalutud keskmise hinnaga ning isegi kõrgem kui EMPs makstud kaalutud keskmine hind.

Riigi vahendite puudumine

(63)	Intensiivsed energiakasutajad väidavad, et nemad maksid tööstustariife otse jaotajatele, ilma et need vahendid oleks olnud riigi kontrolli all, ning seega, kooskõlas otsusega kohtuasjas PreussenElektra, ei hõlmanud selline kord riigi vahendeid.

(64)

Intensiivsed energiakasutajad väidavad, et oli ajaline vahe tariifide kehtestamise — mis toimus 2004. aasta lõpus — ning puudujäägi tarbijatelt sissenõudmise mehhanismi vastuvõtmise vahel — mis toimus alles juunis 2006. Menetluse algatamise otsuses väitis komisjon, et riigi vahendid olid asjaga seotud kasutajate arvetele lisatud lisamaksu kehtestamise tõttu, mis kvalifitseeriti maksulaadse lõivuna. Intensiivsed energiakasutajad väidavad, et kui seda hüpoteesi aktsepteerida, siis meede, mis ei olnud riigiabi 2005. aastal, muutuks (tagantjärele) riigiabiks 2006. aastal. See oleks vastuolus ELi õiguse aluspõhimõtetega nagu õiguskindlus ja õigustatud ootused. Intensiivsed energiakasutajad juhivad tähelepanu, et meetme klassifitseerimine riigiabina sõltub selle vastuvõtmise ajal kehtinud asjaoludest ega tohi sõltuda tulevastest sündmustest, eriti juhul, kui viimased ei ole mõistlikult ennustatavad. Nad tsiteerivad kohtujurist Jacobsit Van Calsteri kohtuasjas: (14)„olukorda tuleks hinnata tasude algse kehtestamise kuupäeval ning seda ei saa tagasiulatuvalt muuta”.

(65)

Intensiivsed energiakasutajad väidavad, et 2005. aastal reguleeritud tariifid ei olnud 2005. aastal riigiabi. Kõnealused äriühingud juhivad tähelepanu asjaolule, et sellises olukorras on rahastamismehhanismi analüüs asjatu, kuna see kehtestati alles 2006. aastal. Rahastamisviisi hindamine oleks asjakohane ainult juhul, kui meede olnuks algusest peale riigiabi. Kuna tariifid ei hõlma riigiabi, on intensiivsed energiakasutajad seisukohal, et komisjon ei saa tugineda vastupidisele järeldusele jõudmisel lisamaksule.

(66)

Veel nimetavad intensiivsed energiakasutajad, et maksulaadsete lõivude puhul on meetme rahastamise viis riigiabi hindamise seisukohast oluline ainult juhul, kui maks on selle abi jaoks määratud, st juhul, kui on olemas otsene ja vahetu seos meetme ja selle rahastamise vahel (15). Intensiivsed energiakasutajad eitavad sellise seose olemasolu, kuna lisamaks oli mõeldud katma puudujääki, mis tulenes reguleeritud tegevuste arveldamisest, mis oli seotud mitte ainult elektri pakkumisega reguleeritud tariifidega, vaid ka süsteemi teiste kuludega. Seetõttu ei olnud lisamaks eraldatud spetsiifiliselt reguleeritud tariifidega tarnimisest tulenevate kahjude katmiseks. Teiseks ei olnud otsest ega kaudset seost tariifide taseme ja rakendatud lisamaksu vahel, kuna 2004. aastal kehtestatud tariif oli tingimusteta (sellele ei kohaldatud edasisi kohandusi hilisematel aastatel).

(67)

Intensiivsed energiakasutajad väidavad veel, et lisamaks ei olnud maksulaadne tasu ega lõiv, kuna see ei olnud Hispaania õigusaktide kohaselt maksualase iseloomuga. Maksumeetmeid kasutatakse avaliku sektori kulude rahastamiseks, kuid kõnealusel juhul oli lisamaksu eesmärk nõuda sisse puudujääk, mida kandsid eraettevõtjad (jaotajad), kes tegelesid reguleeritud tegevustega elektrisüsteemis. Hispaania põhiseaduse kohaselt saab uue maksumeetme kehtestada ainult seadusega (ja mitte kuningliku dekreediga). Peale selle ei kuulu lisamaksu tulud riigile ega ole tal otsustusõigust selle kasutamise üle; kõnealused vahendid kantakse CNE hallatavale hoiukontole ning riik ei saa neid omistada. Arveldusprotsess on täielikult automaatne ning CNE-l ei ole otsustusõigust, autonoomiat ega kontrolli erinevate poolte suhtes arveldatavate vahendite otstarbe ega summa üle.

(68)	Intensiivsete energiakasutajate väitel tunnustas komisjon seda oma otsuses Hispaania luhtunud kulude kohta, (16) milles öeldi, et summade ülekandmine CNE kaudu on sisuliselt raamatupidamisliku otstarbega, ega järeldatud, et meede hõlmaks riigi vahendeid.

(69)	Intensiivsed energiakasutajad väidavad, et olukord on identne „luhtunud kulude” stsenaariumiga, kuna mõlemal juhul kehtestas valitsus lisamaksu eesmärgiga hüvitada süsteemi alalist kulu. Sama joont näis kinnitavat ka Ühendkuningriigiga seotud juhtum (17).

Mõju puudumine konkurentsile ja kaubandusele

(70)

Asturiana de Zinc ja Alcoa väidavad, et tulenevalt alumiiniumi- ja tsingiturgude eripäradest ei saa nende metallide tootmisel kasutatava elektri hinda käsitlev meede mõjutada ELi kaubandust, kuna metallid on põhitarbeained ning nende hindu määratakse maailma tasandil Londoni Metallibörsil. Sellises olukorras ei too kohalike tootmiskulude erinevused kaasa maailma tasandi hindade erinevusi.

(71)	Kaks äriühingut väidavad, et ELis on kasvav alumiiniumi ja tsingi tootmispuudujääk, samal ajal kui nõudlust rahuldatakse järjest enam ekspordiga ELi-välistest riikidest.

(72)

Kui alumiiniumi ja tsingi tööstused Hispaanias kaoksid, ei tuleks nende asemele uusi ELi tulijaid, kuna ELi (alumiiniumi)tehased töötavad juba niigi täisvõimsusel ning ühelgi uuel tulijal ega olemasoleval tootjal ei oleks stiimulit võimsuse suurendamiseks, arvestades, et pikaajalised taskukohase hinnaga energia tulevase kättesaadavuse väljavaated on ebakindlad. Seetõttu tuleks katta puudujääk ainult impordiga.

(73)	Peale selle väidab Alcoa, et teiste Euroopa tootjate huve tariifid ei ohusta, kuna nad pakuvad elektrit hinnaga, mis on võrdne teiste ELi 25 liikmesriigi alumiiniumitootjate poolt keskmiselt makstava hinnaga.

Isegi kui tööstuste sekkumistariifid oleks riigiabi, oleks see „olemasolev abi”

(74)	Intensiivsed energiakasutajad väidavad, et vaidlustatud tariifid olid olemas enne Hispaania liitumist ELiga.

(75)

Kuigi nimetus „tariif G4” võeti ametlikult kasutusele ministri 6. märtsi 1986. aasta korraldusega, oli see de facto olemas juba enne 1. jaanuari 1986, mil Hispaania ELiga liitus, kuna see vastab varasemale „pikaajalise kasutuse tööstustariifile I”, mis kehtestati ministri 14. oktoobri 1983. aasta korraldusega, s.o enne Hispaania liitumist. Kõik tööstustariifi I kasutavad elektri lõppkasutajad viidi automaatselt üle tariifile G4, mis oli de facto sama tariif uue nimega.

(76)	Ka teised katkestatavad tariifid on ministri 1983. aasta korralduses sõnaselgelt sätestatud.

(77)

Peale selle oleks meede intensiivsete energiakasutajate hinnangul olemasolev abi ka nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks) (18) artikli 15 kohaselt tulenevalt kümneaastase piiranguperioodi aegumisest.

Sissenõudmine oleks õigustatud ootustega välistatud

(78)

Intensiivsed energiakasutajad väidavad, et isegi eelduse korral, et tariife ei saaks lugeda olemasolevaks abiks, välistaks sissenõudmise õigustatud ootuse põhimõte. Kogu 2005. aasta vältel olid tariifid eraettevõtjate vahelised otsemaksed. Kasutajad ei oleks saanud ette näha, et 2004. aasta detsembris kehtestatud tariifid osutuvad riigiabiks 2006. aasta juunis vastu võetud valitsuse meetmest tulenevalt. Ükski ettevõtja, kui tahes ettenägelik, ei oleks sellist muutust oma õiguslikus olukorras saanud ette näha. Seetõttu oli kasutajatel õiguslik ootus, et nende tariifid ei kujuta endast riigiabi.

GALICIA JA ASTUURIA PIIRKONDADE VALITSUSTE MÄRKUSED

(79)	Seoses võimaliku riigiabiga intensiivsetele energiakasutajatele väidab Galicia piirkonna valitsus, et komisjon eksis, kui kasutas turuhinna asendajana börsihinda, kuna intensiivsed energiakasutajad sõlmivad üldjuhul pikaajalisi lepinguid oluliselt paremate tingimustega.

(80)

Arvestades, et Hispaania turu liberaliseerimine ei ole veel lõpule viidud, ning eriti arvestades kahepoolsete lepingute puudumist tootjate ja suurtarbijate vahel, leiab Galicia piirkonna valitsus, et võrdlusalusena oleks mõistlik kasutada tegelikke kulusid, mida tootjad kannavad selliste klientide tarnimisel. Teine võimalus oleks tuletada võrdlushind tehnilise kirjanduse alusel (Wilson, 1993 (19) ja Castro-Rodriguez, (20) 1999), lähtudes kas kõige tõhusamast intensiivsete energiakasutajate spetsiifilistele vajadustele vastavast tehnoloogiast või elektri keskmisest hinnast erinevatel kellaaegadel. Selliselt saadud võrdlushinna ja 2005. aastal makstud reguleeritud tariifi vahe oleks palju väiksem. Galicia piirkonna valitsus väidab veel, et igal juhul maksavad kõik Hispaania kasutajad, kaasa arvatud intensiivsed energiakasutajad, aja jooksul 2005. aastal rakendatud madalamate tariifidega põhjustatud puudujäägi kinni.

(81)

Peale selle ei olnud Galicia piirkonna valitsuse väitel tariifide süsteem sellisena, nagu see kehtis 2005. aastal, õiguslikult valikuline, kuna riigil ei olnud kavatsust anda lõppkasutajatele eelist, vaid riik tegi lihtsalt 2004. aastal tariife määrates vigu oma turuarengute ja -hindade prognoosides. Samuti vaidlustab Galicia piirkonna valitsus järelduse, et süsteemil oli mõju ELi-sisesele kaubandusele.

(82)	Astuuria piirkonna valitsuse märkused olid sarnased Hispaania valitsuse esitatutele, millele neis osutati.

HISPAANIA TÄHELEPANEKUD

(83)	Hispaania jääb seisukohale, et 2005. aasta reguleeritud tariifide süsteem ei sisaldanud riigiabi ei lõppkasutajatele ega ka jaotajatele.

Põhjusliku seose puudumine riigi tegevuse ja puudujäägi vahel, puudujäägi riigile mitteomistatavus

(84)	Hispaania väidab, et puudujääk ei ole omistatav riigile, kuna selle põhjustasid ennustamatud välised asjaolud, mitte aga riigi tahtlik kavatsus toetada teatavaid tegevusi.

(85)

Hispaania väidab, et riigi poolt määratud reguleeritud tariifidega tarned ei olnud 2005. aastal ELi õigusega välistatud. Seetõttu oli riigi regulatiivne sekkumine õiguslikult kehtiv, kuna see oli riikliku suveräänsuse väljendus. Üks sellistest suveräänsetest eesõigustest hõlmab tariifide määramist nii, et oodatavad kulud vastaksid oodatavale nõudlusele.

(86)	Hispaania väidab, et 2005. aasta puudujäägi põhjustas lahknevus valitsuse elektri hulgimüügi hindade prognooside ning tegelike börsil registreeritud hindade vahel. 2005. aasta erakordselt kõrgeid hindu põhjustasid ennustamatud põhjused, mis moodustasid kokku vääramatu jõu.

(87)

Kuna väidetava riigiabi tekitanud sündmus oli prognoositust suurem hulgimüügi hindade kasv, ei saa väidetavat eelist omistada ühelegi õigusaktile. Isegi kui eeldada, et see eelis oli olemas (mida ei olnud), oleks selle põhjustanud riigi kavatsustega mitteseotud asjaolud. Vääramatu jõu esinemine murrab Hispaania hinnangul põhjusliku seose tariifide taseme määranud haldusotsuse ja riigiabi põhjustanud konkurentsieelise vahel. Isegi kui eeldada (mis oleks vale), et põhjusliku seose objektiivne tingimus oli täidetud, puuduks ikkagi riigipoolse kavatsuse (omistatavuse) subjektiivne tingimus.

Riigi vahendite puudumine

(88)

Hispaania väidab, et tariifid ei hõlmanud riigi vahendeid. Esiteks väidab Hispaania sellega seoses, et lisamaks ei ole „maks” Euroopa Kohtu maksulaadseid lõive käsitleva kohtupraktika tähenduses, kuna seda ei kogu riik ning see ei vasta ühelegi lõivule. Hispaania hinnangul on lisamaks tariifi lahutamatu osa ning oma olemuselt tariifilaadne. Seega on tariif erahind.

(89)

Teiseks ei kogu vahendeid riik ning neid ei maksta riigi poolt määratud fondi. Tariife koguvad jaotajad, mitte riik, ning seega on need erahinnad, mis tagavad osaliste võrdse hüvitamise (nagu nähakse ette LSEs). Need ei ole ei maksud ega riiklikud hinnad. Riik ei hüvita midagi, kuna tegemist on süsteemiga, mis näeb ette reguleerimata tegevustele turujõududest tuleneva hüvitamise ning reguleeritud tegevuste puhul riigi poolt määratud juurdepääsu tariifidest tuleneva hüvitamise. Kuna sellises süsteemis puudub koormus riigi jaoks, ei saaks, lähtuvalt kohtuotsusest kohtuasjas Sloman Neptune, (21) riigi vahendid hõlmatud olla, Samuti ei liigu kõnealused vahendid kunagi riigikassasse, neid ei nimetata eelarveõigusaktides, nende suhtes ei kohaldata Euroopa Kontrollikoja kontrolli ning neid ei saa võlgnikelt sissenõudmise haldusmenetluse korras sisse nõuda. Elektrisüsteemile võlgnetavate summade suhtes ei kohaldata riigile võlgnetavatele summadele kohaldatavat intressimäära.

(90)

Hispaania rõhutab, et neid vahendeid haldab Hispaania regulaator CNE, kes toimib pelgalt raamatupidamisliku vahendajana. Hispaania juhib tähelepanu asjaolule, et komisjon oli oma 2011. aasta otsuses Hispaania luhtunud kulude kohta (SA NN 49/99) juba tuvastanud, et vahendite liikumine CNE kaudu on sisuliselt raamatupidamisliku iseloomuga. CNE nimel olevale kontole kantavad vahendid ei olnud kordagi nimetatud asutuse omandis ning maksti kohe saajatele välja eelnevalt kindlaksmääratud summade kohaselt, mida CNE ei saanud kuidagi muuta. Selle kaalutluse alusel jõudis komisjon järeldusele, et „ei olnud võimalust määrata, kas luhtunud kulude kava raames kehtestatud lõivu tulud olid riigi vahendid”.

Eelise puudumine

(91)	Hispaania ei jaga komisjoni seisukohta, et reguleeritud tariifid annavad lõppkasutajatele (või jaotajatele) majandusliku eelise.

(92)

Lõppkasutajate korral väidab Hispaania — tuletades veelkord meelde, et puudujäägi põhjustas vääramatu jõud — et puudujääk ei toonud suurtarbijatele kasu, kuna see kanti järgmiste aastate tariifidele koos intressiga edasi. Seetõttu ilmneb väidetav madalamast elektrihinnast tulenev majanduslik eelis ainult sellepärast, et erinevuse vabaturu hindadega maksavad koos intressiga kinni tarbijad.

Reguleeritud tariifidega tarnimine on üldist majandushuvi esindav teenus

(93)	Hispaania väidab, et 2005. aastal ei olnud reguleeritud tariifide olemasolu ELi õigusega vastuolus, kuna turu kõigile tarbijatele, kaasa arvatud kodumajapidamistele avamise tähtaeg oli 1. juuli 2007.

(94)	Eelkõige on elektri tarnimine Hispaania ametiasutuste kohaselt üldhuvi teenus ning riik peab sekkuma, et vältida ühtse võrgu olemasolust (loomulik monopol) tulenevate valitsevate seisundite kuritarvitamist.

(95)	Tariifide määramise parameetrid kehtestati objektiivselt ja läbipaistvalt. Tariifide määramise keerukas regulatiivne raamistik ja arveldamismenetlus näitavad Hispaania arvates, et tariifide süsteem tugines süsteemi kulude ja tulude ning elektri nõudluse põhjalikule analüüsile.

Hispaania võetud kohustus

(96)

Nagu põhjendustes 25 ja 26 näidatud, makstakse 2005. aastal tekkinud puudujääki tagasi iga-aastaste maksetena, mis kannavad intressi, mis on määratud Euribori tasemele ilma hinnavaheta. Hoolimata oma kommentaaridest on Hispaania võtnud tagasiulatuvalt kohustuse tõsta üle 1 kV ühendustega ärikasutajatele arvestatavat intressimäära. Selle tõus määratakse kindlaks proportsionaalselt käesoleva menetlusega hõlmatud ja integreeritud reguleeritud tariifidega tarneid saanud ärikasutajate panusega 2005. aasta puudujääki. Selle tuletamisel rakendatakse hinnavahet 65 baaspunkti üle Euribori võrdlusmäära, mis viib selle üldjoontes kooskõlla eelmistel aastatel puudujäägile rakendatud määraga.

(97)

Asjaomast summat rakendatakse ettevõtjate suhtes järgmiselt: juba tagasi makstud 2005. aasta puudujäägi osa iga-aastaste maksete suhtes rakendatakse ühekordset juurdepääsu tariifide suurendamist; veel hüvitamata summade osas rakendatakse kõrgemat intressimäära vahetult igale iga-aastasele summale taas kõrgemate juurdepääsu tariifide vormis.

5. MEETME HINDAMINE

RIIGIABI OLEMASOLU ELTLI ARTIKLI 107 LÕIKE 1 TÄHENDUSES

(98)

Meede kujutab endast riigiabi ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses, kui täidetud on järgmised tingimused: meede a) annab abisaajale majandusliku eelise; b) seda annab riik või seda antakse riigi vahenditest; c) meede on valikuline; d) meetmel on mõju ühendusesisesele kaubandusele ja meede võib kahjustada konkurentsi ELis. Kuna kõik nimetatud tingimused peavad täidetud olema, keskendub komisjon hindamisel abisaajatele antud majandusliku eelise olemasolule.

Majandusliku eelise olemasolu

(99)

ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses soositakse ettevõtjat, kui ta saab majandusliku eelise, mida ta muul viisil turutingimustes ei võiks saada. Käesoleval juhul peab hindamine, võttes arvesse ka 2005. aasta elektrisüsteemi puudujäägi tagasimaksmist, selgitama välja, kas 2005. aasta reguleeritud tariifide ja turuhindade vahel oli positiivne erinevus, mida võimalikud abisaajad oleksid pidanud ostetava elektri ning nende tariifirežiimi raames osutatud teenuste eest maksma. Võimalik eelis turuhindade suhtes tuleb välja selgitada tegelike turuhindadega võrreldes. Alljärgnevalt uuritakse järjekorras mõlemat küsimust, s.o nii positiivsete erinevuste olemasolu või puudumist elektribörsi hindade, turuhindade ja reguleeritud tariifide vahel kui ka puudujäägi tagasimaksmist.

Võrdlus elektribörsi keskmiste hindadega

(100)

Elektribörsi keskmised hinnad annavad pildi hulgituru üldistest hinnatasemetest. 2005. aasta keskmine võrdlushind kogu aasta suhtes oli 59,47/MWh. Nagu eespool põhjenduses 19 (graafik 1) näidati, olid 2005. aastal seitsmel mitte-järjestikusel kuul keskmised hulgimüügi hinnad kõrgemad kui kõigi lõppkasutajate suhtes rakendatud integreeritud reguleeritud tariifidesse arvestatud elektrihinnad. Seetõttu näib dekreediga 2392/2004 määratud keskmine tariifide tase olevat põhjustanud positiivse erinevuse kõigi lõppkasutajate kasuks, kes valisid reguleeritud tariifide kasutamise — vähemalt enamiku 2005. aasta kuude puhul.

(101)

Vähem kui aasta pikkustel perioodidel aga ei tekkinud kõnealust erinevust 2005. aasta viiel kuul jaanuarist maini. Seega ei olnud eelist kogu reguleeritud tariifide süsteemi jaoks. Kui võrrelda aastast pikemaid perioode, näiteks kuni 30. detsembrini 2007, saab võimalik 2005. aasta juunist kogunenud eelis enam kui tühistatud keskmiste börsihindade langusega, mis kukkusid märtsis 2007 järsult tasemele 37 eurot/MWh, samal ajal kui integreeritud reguleeritud tariifidesse arvestatud hinnad olid umbes 68 eurot/MWh. Tegelikult olid alates 2006. aasta oktoobrist integreeritud tariifidesse arvestatud elektrihinnad hulgimüügi tarnete hindadest palju kõrgemad (graafik 1). Sellest tulenevalt võivad reguleeritud tariifidega tarneid saavate tarbijate kasu ja majanduslikud eelised ajast, kui börsihinnad on reguleeritud tariifidesse arvestatud elektri maksumusest kõrgemal, kaduda ajal, kui börsihinnad on arvestuslikust elektri maksumusest madalamad.

(102)

Eelnevast järeldub, et nii aastast lühematel kuudes arvestatud perioodidel aastal 2005 kui ka osa aastast 2005 hõlmavatel kaheaastastel perioodidel ei ilmne, et 2005. aastal rakendatud reguleeritud tariifidesse arvestatud energiahinnad oleksid andnud reguleeritud tariifide alusel varustatud tarbijate rühmale eelise võrreldes elektribörsi hulgimüügi hindadega. Sellegipoolest on tõsiasi, et kogu elektrisüsteemi ulatuses makstud juurdepääsu tasudest ja reguleeritud tariifidest saadud tulu ei olnud 2005. aastal piisav, et katta süsteemi reguleeritud kulusid. Seetõttu tuleb kaaluda, kas kehtiv mehhanism on puudujäägi tagasimaksmise tagamiseks piisav.

Elektrisüsteemi 2005. aasta puudujäägi tagasimaksmine

(103)

Nagu põhjendustes 15 ja 20–22 kirjeldati, hõlmas elektrisüsteemi arvepidamine 2005. aastal kõiki süsteemi reguleeritud kulusid ja reguleeritud tulusid, omistamata konkreetseid tulusid konkreetsetele kuludele. Näiteks transpordi ja jaotamise kulud (4 410 miljonit eurot) või koostootmise ja taastuvenergia toetamise kulud notr(2 701 miljonit eurot) ei olnud jagatud vastavalt integreeritud tariifidest reguleeritud turult saadud reguleeritud tulu ja/või vabaturult saadud reguleeritud juurdepääsu tasude vahel ning nende rahastamisel ei tehtud nimetatud kahe tulutüübi vahel vahet. Tegelikult saavad kõik süsteemi kasutajad kasumit ning neilt võib eeldada tõhusate koostootmise ja taastuvenergia vormide või transpordi ja jaotamise teenuste toetamist. Selles iga tariifi mittekumuleeruvate kulude süsteemis ei ole võimalik jagada tagantjärele objektiivselt kulusid vabaturu kasutajatele ja reguleeritud tariifidega kasutajatele ning viimases kategoorias 25 erinevale 2005. aastal rakendatud astmelisele tariifile. Järeldub, et asjakohane on uurida 2005. aasta puudujäägi võimalikke eeliseid või nende puudumist elektrisüsteemile tervikuna.

(104)

Selles suhtes on Hispaania kehtestanud mehhanismi kogu 2005. aasta puudujäägi sissenõudmiseks. See on kooskõlas asjaomasel perioodil rakendatud süsteemi arvepidamise universaalsusega. Elektrisüsteemi reguleeritud tulude suutmatus katta süsteemi kulusid lahendati vahendite sissemaksega, mida koguti „spetsiifiliselt eraldatud makse” kaudu, mis nähti ette kuningliku dekreediga 809/2006. 2006. aasta keskpaigas algas sissenõudmine lisamaksu rakendamise abil väärtuses 1,378 % integreeritud reguleeritud tariifidest ning 3,975 % juurdepääsu tasudest ning seejärel pidid lisamaksud tagama, et 14,5-aastase ajavahemiku jooksul, mis lõpeb 2020. aastal, oleks 3,8 miljardit eurot koos intressiga sisse nõutud (vt põhjendused 25 ja 26 eespool).

(105)

Siit tuleneb, et 2005. aasta puudujäägi rahastamiseks eraldatud spetsiaalne makse võimaldab süsteemi kasutajatel maksta elektriarveid koos 2005. aasta süsteemi arvestuse tasakaalustamiseks vajaliku kasvuga tagantjärele olulise ajalise nihkega.

(106)

Neil asjaoludel oleks ainuke vaieldav aspekt 2006. aastal 2005. aasta elektrisüsteemi puudujäägi tagasimaksmiseks ja kontode tasakaalustamiseks valitud meetodi juures algselt iga-aastastele tagasimaksetele rakendatud madal intressimäär, nimelt Euribori viitemäär ilma hinnavaheta. Nagu põhjendustes 96 ja 97 üksikasjalikumalt kirjeldati, on Hispaania võtnud kohustuse suurendada käesoleva menetlusega hõlmatud ärikasutajatele rakendatavat intressimäära. Hispaania võtab kohustuse rakendada 65 baaspunkti suurust hinnavahet üle viiteintressimäära.

(107)

2005. aasta puudujäägi tagasimaksmiseks algselt rakendatud meetme selline muudatus, mis ei hõlma kodumajapidamisi ega väikeettevõtjaid, kes on maksnud parandusmehhanismi raames kõrgeimaid reguleeritud tariife, tühistab mis tahes hüpoteetilise eelise, mida äriühingud võisid saada maksete edasilükkamisest aastal 2006. Lisaks tähendab tariifile lisatud lisamaksu rakendamine, et kogu sissenõutav summa on iga äriühingu puhul otseselt proportsioonis tema elektritarbimisega. Mida rohkem elektrit tarbida, seda suurem on lisamaks.

Võrdlus elektri turuhindadega

(108)

Teiseks ei ole elektribörsil registreeritud hinnad — nagu mõned huvitatud isikud märkisid — sobiv alus suurtarbijate poolt reguleeritud tariifide alusel makstavate hindade võrdlemiseks turuhindadega. Elektrituru operaatori OMEL 2005. aasta aruande andmete põhjal ostis tõesti ainult seitse lõppkasutajat, kes moodustasid 5 % nõudlusest, elektrit otse börsilt — võrrelduna sadade tööstuskasutajate ja suurettevõtjatest kasutajatega. Tööstustarbijad ja teised suurtarbijad, eriti intensiivsed energiatarbijad, kelle jaoks energia moodustab olulise osa tootmiskuludest (alumiiniumitootmises üldjuhul 30–40 %), vajavad ja saavad ennustatavaid hinna- ja tarnetingimusi. Sellised tingimused kehtestatakse pikemaajalistes lepingutes kui järgmiseks päevaks. Tunni kaupa või järgmise päeva jaoks noteeritavad hinnad nagu elektribörsil iseloomustavad keskmisi turuhindasid tarnijate puhul, kes teenindavad eripalgelist klientide portfelli, sealhulgas kodumajapidamisi. Need ei saa aga olla sobivad võrdlusalused selleks, et määrata kindlaks hindu, mida intensiivsed energiakasutajad peaksid maksma vabaturul järgmisest päevast kaugemale ulatuvate lepingute alusel. Vastupidiselt menetluse algatamise otsuses toodud arvamusele on uurimine näidanud, et keskmistest börsihindadest madalamad reguleeritud tariifid ei tähenda tingimata tööstuskasutajate jaoks eelist võrreldes turutingimustega, kuna börsihinnad ei ole turuhinnad neist kasutajatest enamiku jaoks. See hajutab selles küsimuses tõstatatud kahtluse.

(109)

Peale selle ei olnud Hispaanias võimalus lülituda vabaturule 2005. aastal pöördumatu. Tarbijatel oli alati võimalus valida reguleeritud turu ja vabaturu atraktiivseimate pakkumiste seast, mis tekitas mõningase hindade lähenemise. Tarnevalikute tagasipööratavus kaldub tingimata suruma jaeturu hindu alla sellistes hulgimüügi hindade hinnahüpete olukordades, nagu valitses Hispaanias alates 2005. aasta aprillist, samas kui vastupidises olukorras ilmneb vastupidine stiimul suurendada vabaturu hindu, et tuua need lähemale kõrgeimatele reguleeritud tariifidele.

(110)

Nagu sõltumatute tarnijate ühendus kinnitas (põhjendused 42–49), pidid vabaturu tarnijad 2005. aastal pidama oma lepingutest kinni või lõpetama need ühepoolselt, kui see oli võimalik, või rääkima oma hindade suhtes uuesti läbi ja kohandama neid ülespoole, riskides sellega, et nende kliendid võivad liikuda reguleeritud turule. Tegevuskahjud, mida vabaturu tarnijad väidavad olevat kandnud, näitavad, et 2005. aasta vabaturu hinnad, eriti üheaastaste lepingute puhul, millest kinni peeti, jäid vastavate reguleeritud tariifide lähedusse ning et seega ei andnud reguleeritud tariifid tegelike vabaturu hindadega võrreldes de facto majanduslikku eelist.

(111)

Sellest tuleneb, et kaks hüpoteetilist võistlevat tööstuskasutajat, kellest üks tegutseb vabaturu põhise üheaastase elektritarne lepingu alusel 2005. aasta jaanuarist detsembrini ning teine saab oma tarned samal perioodil reguleeritud tariifidega, maksavad muude tingimuste võrdsuse korral sarnaseid elektrikulusid. Tegelikult oli ainus mõju, mida reguleeritud tariifide tase vabaturu hindadele 2005. aastal avaldas, see, et kandis vabaturu kasutajatele üle kaudse kasu hinnatõusude piiramisest, isegi kui eeldada, et sellised hinnatõusud olid lepinguliselt aasta jooksul või pikemaks ajaks kogu 2005. aastaks võimalikud. Vabaturult ja reguleeritud turgudelt elektrit ostvate tööstuskasutajate tegelik või potentsiaalne konkurents ei saanud reguleeritud tariife moonutada.

(112)

Kolmandaks osutas komisjon menetluse algatamise otsuses konkreetselt 2005. aastal suurtele tööstustarbijatele (tariif G4) ja katkestatava tarnega suurtele tööstustarbijatele (nt tariif 3.4) rakendatud madalatele reguleeritud tariifitasemetele vastavalt 23,9 eurot/MWh ja 27,0 eurot/MWh, nagu on näidatud põhjenduse 30 tabelis 3 eespool. Nagu mõned kolmandad isikud osutasid, ei olnud menetluse algatamise otsuses vaidlustatud reguleeritud tariifide tasemed mitte tariifid, vaid keskmised hinnad pärast hinnaalandusi. Ilma hinnaalandusteta olid tabelis 1 näidatud dekreedis 2392/2004 kehtestatud tariifide baastasemed vastavalt 56,12 eurot/MWh (tariif 3.4) ja 25,44 eurot/MWh (tariif G4).

(113)

Selles küsimuses saadi ametliku uurimise käigus tõendeid, et menetluse algatamise otsuses nimetatud tööstuskasutajatele rakendatavad reguleeritud tariifid olid kogu 2005. aasta jaanuarist detsembrini kestva perioodi eest rakendatavate turuhindade tasemel, nagu järgnevalt kirjeldatakse.

(114)

Esiteks on esitatud tõendeid selle kohta, et olid olemas kahepoolsed turuhinnad 34,45 eurot/MWh, mida rakendati 2005. aastal vabaturul intensiivsete energiakasutajate suhtes (põhjendused 55–57). Turumarginaaliga alla keskmise 10 euro suuruse marginaali, mis lisati ametlikku uurimist algatavas otsuses, näitab see turuhind tarnekulu, mis on lähedane 25,44 eurot/MWh-le madalaimast (G4) reguleeritud tariifist (23,9 eurot/MWh keskmisest ex-post hinnast). Kui võtta arvesse objektiivseid erinevusi seoses reguleeritud tariifi alusel tarnimisega, näiteks 9,7 korda suuremat tarnemahtu, investeeringuid kontrolliseadmetesse ning maksetähtaja piiranguid, siis asjaolu, et reguleeritud tariif oli madalam, ei näi olevat andnud abisaajatele mingit põhjendamata majanduslikku eelist.

(115)

Teiseks näitavad kättesaadavad tõendid, et 2004. aasta detsembris võis sõlmida tarneteks 2005. aasta jaanuarist detsembrini üheaastaseid baaskoormuse lepinguid lähtuvalt forvardturu hindadest 31,05 eurot/MWh. Suure koormuse modulatsiooniga katkestatavatele tööstuskasutajatele oli kättesaadav lõplik turuhind (lisateenuste ja juurdepääsu tariifiga) 36,67 eurot/MWh, mis on palju madalam kui asjaomase baastariifi tase (tariif 3.4) (vt põhjendused 16, 18 ja 58 eespool).

(116)

Nõudluse haldamise eest (nt koormuse modulatsioon, katkestatavus) reguleeritud tariifide raames kättesaadavad lisahinnaalandused võimaldasid reguleeritud turul neid teenuseid pakkuvatele kasutajatele madalamaid keskmisi hindu (22). Kõnealused hinnaalandused, mida menetluse algatamise otsuses eraldi ei käsitletud, hüvitasid võrgu jaoks väärtuslikke nõudluspoolseid teenuseid, mis vajasid kohandusi, investeeringuid või kommerts- või tööstusprotsessidele kehtestatavaid piiranguid. Koormuse modulatsioon nõuab energiaintensiivsete tööstus- või kommertsprotsesside elluviimist vähese nõudlusega, mitte tipp-perioodidel, et vähendada elektrivõrgus tarbimist ja pinget. Sarnasel moel on võrgule pakutavad katkestatavuse teenused majanduslikult kasulikud, kuna need hõlmavad asjaomase tööstuskasutaja jaoks seda, et süsteemi operaatoril võimaldatakse katkestada tarnimine lühiajalise etteteatamisega (alates mõnest sekundist kahe tunnini) ja pikaks ajaks (alates ühest tunnist kaheteistkümneni), nagu see vastavate reguleeritud tariifide puhul Hispaanias oli.

(117)

Selliste teenuste kasulikkust elektritarnete pidevuse tagamisel on tunnustatud ELi õigusaktides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiiv 2005/89/EÜ elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta (23) nõuab liikmesriikidelt, et nad võtaksid arvesse nõudluse haldamise tehnoloogiaid ja võtaksid meetmeid, et kõrvaldada tõkked, mis takistavad katkestatavate lepingute kasutamist, et säilitada tarnimise ja nõudluse tasakaalu. Kõnealused teenused täiendavad ja võivad koguni asendada muud regulatsiooni, mida võrguoperaator kasutab selleks, et tagada kooskõla võrgust nõutava elektri ja pakkumise vahel, vältides seeläbi häireid ja üldkatkestusi, mis on sotsiaalselt ja majanduslikult kulukad ja võivad tuua kaasa sanktsioone või vastutust.

(118)

Konkreetselt Hispaania puhul on need teenused eriti väärtuslikud tulenevalt märkimisväärse vastastikuse ühendamise võimekuse puudumisest teiste liikmesriikidega ning taastuvatest energiaallikatest saadava katkendliku elektritarne olulisest levikust 2005. aastal. Nende teenuste majanduslikku väärtust ning elektrisüsteemis välditavaid kulusid võib näitlikustada Hispaania võrguoperaatori Red Eléctrica de España kuludega tasakaalustamisteenuste ostmisel. 2005. aastal maksis Red Eléctrica de España teisese regulatsiooni lisaenergia teenuste eest (millega lisatakse võrgu tasakaalustamiseks liini energiat 15 sekundiks kuni 15 minutiks) keskmiselt 65 eurot/MWh; kolmandase regulatsiooni lisaenergia (millega lisatakse liini energiat 15 minutiks kuni 2 tunniks, et taastada teisese regulatsiooni energiareservi) keskmine hind 2005. aastal oli 78 eurot/MWh, tõustes kuni 600 euroni/MWh eest (24). Tasandades nõudlust ja kõrvaldades seda tipp-perioodidelt (koormuse modulatsioon) või pakkudes võimalust selle vähendamiseks kriitilistes olukordades (katkestatavad teenused), näivad asjaomaste reguleeritud tariifide hinnaalandused (nt umbes 32 eurot/MWh tariifi 3.4 puhul) olevat majanduslikult põhjendatud.

(119)

Selliste nõudluse haldamise meetmete jaoks tehtavate hinnaalanduste puudumisel olid kõrgepingevõrku ühendatud kasutajate reguleeritud tariifid (tariifid 1.4 ja 2.4) tunduvalt suuremad –58 eurot kuni 61 eurot/MWh eest põhitariif ja keskmine tegelik hind 76,2 eurot/MWh. Kui võrrelda neid perioodiks 2005. aasta jaanuarist detsembrini saadaolevate forvardturu hindadega 31,05 eurot/MWh, ei saa öelda, et turuhinnad oleksid kõrgemad kui enamiku suure tarbimisega tööstus- ja kommertskasutajate suhtes rakendatavad reguleeritud tariifid.

(120)

Sellest järeldub, et kuigi elektribörsil registreeritud hinnad ei ole sobiv alus suurte tööstus- ja kommertskasutajate poolt makstud elektrihindadega võrdlemiseks, olid elektri reguleeritud tariifide alusel varustatud lõppkasutajate elektritarnete suhtes rakendatavad tegelikud turuhinnad 2005. aastal kooskõlas vastavate reguleeritud tariifide tasemetega.

6. JÄRELDUSED MEETME KOHTA

(121)

Eelkirjeldatud kaalutluste valguses leiab komisjon, et on tõestatud esiteks, et äriühingud, kes said elektrit integreeritud reguleeritud tariifidega, ei saanud nende tariifide tasemest eelist, ning teiseks, et kui arvestada Hispaania kohustust meedet muuta, arvestatakse teatavate äriühingute puhul nende 2005. aasta elektriarvete osalisel maksmisel viivituse eest sobiva määraga intressi.

(122)

Seetõttu ei too vaadeldav meede ärikasutajate jaoks kaasa majanduslikku eelist. Kuna ELTLi artikli 107 lõike 1 kriteeriumid on kumulatiivsed, puudub vajadus teiste kriteeriumide kontrolliks.

(123)

Seega järeldab komisjon, et võttes arvesse Hispaania poolt kehtestatud korda lõppkasutajate võla sissenõudmiseks elektrisüsteemi ees, ei tekitanud 2005. aastal rakendatud reguleeritud tariifide süsteem riigiabi ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses. Käesolev järeldus seondub kaebuse esitaja poolt hõlmatud olukorra ja ajaperioodiga, piiramata hinnangut, mille komisjon võib anda Hispaania poolt pärast 2005. aastat võetud meetmetele.

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Hispaania Kuningriigi poolt 2005. aastal rakendatud reguleeritud tariifide süsteem ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel, 4. veebruar 2014

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT C 43, 27.2.2007, lk 9.

(2) Vt joonealune märkus 1.

(3) LSE artikli 12 lõikega 2 nähti ette, et elektritariife pidi põhimõtteliselt kehtestatama üks kord aastas, kuid võis aasta jooksul kohandada.

(4) Kuningliku dekreedi 1432/2002 artikli 8 kohaselt ei tohtinud keskmine tariif suureneda rohkem kui 1,4 % võrra (aastate võrdluses), samas kui üksiktariifid tohtisid suureneda ainult keskmise tariifi tõusuga samaväärse protsendimäära + 0,60 % võrra (kokku 2 %).

(5) 30. detsembri 2004. aasta kuninglik dekreet 2392/2004, millega kehtestatakse 2005. aasta elektritariifid, Hispaania ametlik väljaanne nr 315, lk 42766.

(6) 11. märtsi 2005. aasta kuninglik dekreetseadus 5/2005 kiireloomuliste reformide kohta, et edendada tootlikkust ja parandada riigihankeid. Hispaania ametlik väljaanne, 14.3.2005, lk 8832.

(7) Luhtunud kulud on kahju, mida turgu valitsevad elektripakkujad kannavad lootusetute investeeringute tõttu, mis on tehtud enne liberaliseerimist. Komisjon andis nõusoleku selliste kulude katmiseks kompenseeriva riigiabi andmisele lähtuvalt luhtunud kulude metoodikas visandatud kriteeriumidest (komisjoni teatis luhtunud kuludega seotud riigiabi analüüsimise metoodika kohta) 6. augusti 2001. aasta kirjas SG(2001) D/290869. 25. juulil 2001 juhtumis NN 49/99 tehtud otsusega andis komisjon Hispaaniale nõusoleku anda kuni 2008. aastani luhtunud kulude kompensatsiooni äriühingutele, kellel paluti eelrahastada 2005. aasta puudujääki.

(8) 30. juuni 2006. aasta kuningliku dekreedi 809/2006 (millega muudetakse elektritariifi alates 1. juulist 2006) esimene lisasäte, Hispaania ametlik väljaanne 156, 1.7.2006.

(9) Hispaania liberaliseeris elektri jaeturu varem, kui nõuti 1996. ja 2003. aasta elektridirektiividega, millega kehtestati liberaliseerimise ajakava vahemikus 1999 kuni 2004 ärisektori lõppkasutajatele (alates suurimast) ning millega muudeti kodumajapidamiste segmendi liberaliseerimine kohustuslikuks alles 1. juulist 2007.

(10) ELT L 176, 15.7.2003, lk 37.

(11) Elektridirektiivi artikli 3 lõikes 3 on sätestatud: „Liikmesriigid tagavad, et kõikidele kodutarbijatele ja, kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, väikestele ettevõtetele (st ettevõtted, millel on kuni 50 töötajat ja mille aastakäive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot) osutataks universaalteenust, mis tähendab, et neil on õigus saada oma territooriumil kindlaksmääratud mahus elektritarneid mõistliku, hõlpsasti ja selgelt võrreldava ning läbipaistva hinnaga. Universaalteenuse osutamise tagamiseks võivad liikmesriigid kindlaks määrata viimasena vastutava tarnija.”

(12) Céntrica ise jaotas tarbijad viide rühma. See jaotus ei vasta igaaastaste tariifide dekreedis avaldatud reguleeritud tariifide struktuurile, nagu märgitakse põhjenduses 17.

(13) Vt elektridirektiivi A lisa punkte b ja c.

(14) Kohtujuristi arvamus ühendatud kohtuasjades C-261/01 ja C-262/01 Van Calster, punkt 41.

(15) Euroopa Kohtu otsus ühendatud kohtuasjades C-261/01 Van Calster, ibid, punktid 49 ja 50.

(16) Komisjoni 25. juuli 2001. aasta otsus, riigiabi N 49/99 — Hispaania. Elektrituru üleminekurežiim.

(17) Komisjoni 27. veebruari 2002. aasta kiri Ühendkuningriigile (riigiabi N 661/99).

(18) EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(19) Wilson, R. (1993), Nonlinear Pricing (Mittelineaarne hinnakujundus), Oxford University Press.

(20) Castro Rodriguez, F. (1999), Wright tariffs in the Spanish electricity industry, The case of residential consumption, Utilities Policy (Wrighti tariifid Hispaania elektritööstuses, elumajade tarbimise juhtum, kommunaalpoliitika), lk 17–31.

(21) Euroopa Kohtu 17. märtsi 1993. aasta otsus ühendatud kohtuasjades C-72/91 ja C-73/91, punkt 21: „Vaadeldav süsteem ei püüa oma eesmärgi ega üldstruktuuri kaudu luua eelist, mis looks riigi jaoks täiendava koormuse”.

(22) Peamine allikas, millest menetluse algatamise otsuse arvud tuletati, on CNE aruanne: „El Consumo Eléctrico en el Mercado Peninsular en el Año 2005”, 25.7.2006, jaotis 2. Suurte tööstustarbijate kohta (katkestatav ja THP) näitab aruanne, et suur koormuse modulatsioon tarnimisega väikese nõudlusega perioodidel, mis nõuab tootmisprotsesside kohandamist, võimaldab saada põhitariifist olulist hinnaalandust.

(23) ELT L 33, 4.2.2006, lk 22; vt artikli 3 lõike 3 punkt c ja artikli 5 lõike 2 punkt b.

(24) El Sistema Eléctrico Español 2005, lk 54 ja 55, Red Eléctrica de España.

12.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 205/45

KOMISJONI OTSUS,

4. veebruar 2014,

Hispaania elektritariifide kohta: jaotusettevõtted, SA.36559 (C 3/07) (endine NN 66/06), mida on rakendanud Hispaania

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 7743 all)

(Ainult hispaaniakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/457/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles teinud huvitatud isikutele ettepaneku esitada oma märkused eelnimetatud sätete kohaselt (1) ja võttes neid märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

MENETLUS

(1)	27. aprilli 2006. aasta kirjas esitasid ettevõtjad Céntrica plc ja Céntrica Energía S.L.U. (edaspidi ühiselt „Céntrica”) komisjonile kaebuse seoses reguleeritud elektritariifidega, mida Hispaania rakendas aastal 2005.

(2)	27. juuli 2006. aasta kirjas küsis komisjon Hispaania ametiasutustelt eelnimetatud meetme kohta teavet. Komisjon sai kõnealuse teabe 22. augusti 2006. aasta kirjas.

(3)	12. oktoobril 2006 registreeriti juhtum teatamata abina (juhtum NN 66/2006).

(4)	9. novembri 2006. aasta kirjas küsis komisjon Hispaania ametiasutustelt meetme kohta täiendavaid selgitusi. Hispaania ametiasutused vastasid 12. detsembri 2006. aasta kirjas.

(5)	24. jaanuari 2007. aasta kirjas teatas komisjon Hispaania ametiasutustele, et on otsustanud algatada meetme suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(6)	Komisjoni otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon tegi huvitatud isikutele ettepaneku esitada meetme kohta oma märkused.

(7)	Hispaania esitas oma tähelepanekud 26. veebruari 2007. aasta kirjas.

(8)

Komisjon sai märkuseid järgmistelt huvitatud isikutelt: Galicia piirkonna valitsus (23. märtsi 2007. aasta kiri), Céntrica (26. märtsi 2007. aasta ja 3. juuli 2007. aasta kirjad), ACIE — sõltumatute energiatarnijate ühendus (26. märtsi 2007. aasta kiri), Astuuria piirkonna valitsus (27. märtsi 2007. aasta kiri), AEGE — intensiivsete energiakasutajate ühendus (2. aprilli 2007. aasta kiri), Asturiana de Zinc — AZSA (3. aprilli 2007. aasta kiri), Ferroatlántica — metallitootja (3. aprilli 2007. aasta kiri), Alcoa (3. aprilli 2007. aasta kiri), UNESA — Hispaania elektritööstuse ühendus (25. aprilli 2007. aasta kiri), ENEL Viesgo (26. aprilli 2007. aasta kiri), Iberdrola (26. aprilli 2007. aasta kiri), Union Fenosa Distribución (27. aprilli 2007. aasta kiri), Hidrocantábrico Distribución Electrica (27. aprilli 2007. aasta kiri), Endesa Distribución Electrica (27. aprilli 2007. aasta kiri).

(9)	15. mai 2007. aasta ja 6. juuli 2007. aasta kirjadega edastas komisjon huvitatud isikute märkused Hispaania ametiasutustele, kellele anti võimalus reageerida; nende märkused saadi 2. augusti 2007. aasta kirjaga.

(10)	Céntrica esitas lisateavet 1. juuni 2007. aasta, 28. augusti 2007. aasta, 4. veebruari 2008. aasta ja 1. märtsi 2008. aasta kirjades.

(11)

(12)	19. aprillil 2013 jagati juhtum kahte ossa: juhtum SA.21817 (C3/07, endine NN 66/06), mis käsitleb abi elektri lõppkasutajatele, ning juhtum SA.36559 (C3/07, endine NN 66/06), mis käsitleb abi elektri jaotusettevõtetele. Käesolevas otsuses käsitletakse ainult abi elektri jaotusettevõtetele.

MEETME ÜKSKASJALIK KIRJELDUS

HISPAANIA ELEKTRISÜSTEEM 2005. AASTAL

Vahetegemine reguleeritud ja reguleerimata tegevuste vahel

(13)	27. novembri 1997. aasta seadusega 54/1997 (Ley del Sector Eléctrico — „LSE”) kehtestatud õigusraamistikus, mis on Hispaania elektrisüsteemi alustala, tehakse põhimõtteliselt vahet reguleeritud ja liberaliseeritud tegevuste vahel.

(14)	Elektri tootmine, import, eksport ja jaetarnimine on liberaliseeritud tegevused, s.o tegevused, millega ettevõtjad võivad vabalt turutingimustel tegeleda ning mille üle riik ei rakenda ranget regulatiivset kontrolli näiteks hindu või tarnetingimusi kontrollides.

(15)

Sellele vastandina on jaotamine, transport ning turuoperaatori (3) ja süsteemioperaatori (4) tegevused täielikul riiklikult reguleeritud. Need tegevused on tavaliselt igas elektrisüsteemis riiklikult reguleeritud, kuna operaatoritel, kes neid teostavad, on de facto ja de jure monopol ning ilma regulatsioonita puuduksid operaatoritel igasugused piirangud konkurentsieeskirjade rikkumisel ja nad saaksid küsida tavalisest turuhinnast kõrgemaid monopolistlikke hindu.

Ainult jaotamine ja tarnimine reguleeritud tariifidega

(16)

2005. aastal hõlmas jaotamine Hispaania elektrisüsteemis kolme liiki reguleeritud tegevust. Esimene neist oli ainult jaotamine. Ainult jaotamine hõlmab elektri edastamist jaotusvõrkude kaudu tarbimiskohtadesse ning on alternatiivsete võrkude puudumisel monopol. Teine tegevus hõlmab teatavaid jaotamisega tihedalt seotud kommertslikke haldustegevusi, näiteks arvestite lugemist, lepingute sõlmimist, arvete esitamist, klienditeeninduse pakkumist jmt. Kolmas reguleeritud tegevus 2005. aastal oli reguleeritud tariifiga tarnimine ning see oli antud seaduse alusel jaotusettevõtetele lisaks nende peamisele ettenähtud tegevusele (elektri jaotusvõrkude haldamine ja neile juurdepääsu pakkumine) (5). Pärast 2009. aastal lõpuleviidud reformi ei tegele jaotusettevõtted enam reguleeritud tariifidega elektri tarnimisega.

(17)

Jaotusettevõtetelt nõuti seadusega, et nad ostaksid reguleeritud klientide varustamiseks vajaliku elektri organiseeritud hulgiturul („börsil”) päevahinnaga (marginaalne süsteemi hind või „börsihind”) või otse taastuvenergia tootjatelt (6) ning müüksid seejärel elektrit kehtiva reguleeritud tariifiga lõpptarbijatele.

Jaotusettevõtete roll süsteemi finantsvahendajatena

(18)

2005. aastal kehtis lõppkasutajatele koguni 25 erinevat reguleeritud tariifi olenevalt tarbimise mahust, tarbimise profiilist ja/või tarbimise otstarbest ning võrguühenduse pingest. Samal ajal rakendati veel üheksat reguleeritud võrgule juurdepääsu tasu vabaturu lõppkasutajatele — samuti ühenduse pinge ja teiste omaduste alusel (7). Vabaturul maksid lõppkasutajad võrgule juurdepääsu tasusid tarnijatele, kes kandsid need edasi jaotusettevõtetele. Reguleeritud turul olid võrgule juurdepääsu tasud hõlmatud kõikehõlmava reguleeritud tariifiga, mida lõppkasutajad maksid jaotusettevõtetele (need olid sisse arvestatud). Alates 2005. aastast on Hispaania teinud reguleeritud tariifide süsteemis muudatusi. Viimane muudatus tehti 2013. aastal, kui Hispaania võttis vastu uue elektrisektori õigusraamistiku (seadus 24/13), mis sisaldab muu hulgas jaeturuhindade reguleerimise reformi. Hispaania kuulutas välja, et kõnealust uut seadust ja selle rakendussätteid hakatakse kohaldama 2014. aastal.

(19)

Integreeritud reguleeritud tariifide ja võrgule juurdepääsu tasude tasemeid otsustati korraga terveks aastaks ette, tavaliselt enne aasta N-1 lõppu, kuid neid võis ka aasta jooksul kohandada (8). Iga-aastaste tariifi tõstmiste suhtes kohaldati siiski ülempiiri (9). Põhimõtteliselt määrati kõikide tariifide ja tasude tasemed prognooside alusel eesmärgiga tagada sel viisil, et nende rakendamisest tulenevad reguleeritud tulud oleksid piisavad, et katta kõik elektrisüsteemi reguleeritud kulud. Kõnealused süsteemi reguleeritud kulud hõlmasid 2005. aastal integreeritud tariifidega elektritarne kulusid, elektri ostmise kulusid eritoetuskavadest (taastuvad energiaallikad, koostootmine jmt), transpordi- ja jaotamiskulusid, nõudluse haldamise meetmeid, täiendavaid elektritootmise kulusid Hispaania saartel, söetoetust, eelmiste aastate puudujääke jmt.

(20)

Hispaania regulatsiooni ülesehituses olid jaotusettevõtted (ja on siiani) süsteemi peamised finantsvahendajad. Jaotusettevõtted tegelesid kogu reguleeritud tariifisüsteemi tuluga, s.o võrgule juurdepääsu tasude ning integreeritud tariifide tuluga. Seda tulu, millele osutatakse ühiselt kui „makstav tulu” (ingresos liquidables), kasutati kõigi süsteemi reguleeritud kulude katmiseks. Puudusid reeglid, millega oleks eraldatud mõni konkreetne tulude kategooria või selle osa mõnele konkreetsele kulude kategooriale või selle osale. Seega ei olnud näiteks võrgule juurdepääsu tasude tulud ei täielikult ega osaliselt eraldatud taastuvatest energiaallikatest saadud elektri või Hispaania saartel elektri tootmise suuremate kulude toetamisele.

(21)

Kontode kontrollimine ja heakskiitmine leidis aset Hispaania regulaatori Comisión Nacional de Energía (edaspidi „CNE”) otsese kontrolli all tehtava arveldusprotsessi raames. Ka jaotusettevõtete hüvitamine (ainult jaotamisega seotud tegevuste eest) tuletati makstavast tulust pärast kõigi teiste kulude mahaarvestamist.

Jaotusettevõtted vs tarnijad ja vastavad hinnad

(22)

Seega tegutses Hispaania elektri jaeturul 2005. aastal kaht eristatavat tüüpi ettevõtteid: jaotusettevõtted, kes olid kohustatud reguleeritud tariifidega müüma, ning tarnijad, kes müüsid vabalt läbiräägitavatel tingimustel. Ajaloolistel põhjustel on Hispaania jaotusettevõtted osa vertikaalselt integreeritud kontsernidest (turgu valitsevad operaatorid), mis on traditsiooniliselt käitanud jaotusvõrke konkreetsetes geograafilistes piirkondades ning on vahetunud ainult tulenevalt varasematest ühinemistest ja konsolideerimistest. Reguleeritud turul müüsid jaotusettevõtted integreeritud tariifidega, milles ei tehtud vahet energia hanke ja võrgule juurdepääsu kuludel.

(23)

Tarnijad võivad kuuluda kas vertikaalselt integreeritud kontsernidesse (millel on tüüpiliselt eraldiseisvad tootmis-, jaotus- ja tarneüksused) või olla uued turulesisenejad. Uued turulesisenejad ei oma sageli enda tootmisvõimsust ning tegutsevad ainult jaeturul. Üks selline uus tulija on Céntrica. Vabaturul müüsid tarnijad hindadega, mis pidid katma võrgule juurdepääsu tasu (mida makstakse jaotusettevõtetele), energia hankimise kulud (energia hankimise kulud hulgiturul või vertikaalselt integreeritud äriühingu puhul enda tootmiskulud) ja „turustusmarginaali”, mis hõlmab muid kulusid (turustuskulud, IT-süsteemid, arvete esitamine jmt), ning investeeritud kapitali tasu.

(24)

2005. aastal tähendas vaba ja reguleeritud turu kooseksisteerimine ning eriti lõppkasutajate võimalus nende kahe vahel vabalt ümber lülituda seda, et reguleeritud tariifid toimisid võrdlushinnana (või de facto ülempiirina) vabaturu hindade jaoks. Seega võiks tarnija tegutseda konkreetses turusegmendis kasumlikult ainult juhul, kui seal on olemas „positiivne turustusmarginaal” ehk teiste sõnadega teatav ruum jaehinna — käesoleval juhul reguleeritud tariifi, millele tarbijal õigus on — ning tarbijate teenindamisel tekkivate üldkulude vahel.

2005. aasta tariifi puudujääk

(25)

2005. aastal ei loonud kehtestatud reguleeritud tariifide ja võrgule juurdepääsu tasude tase piisavalt tulusid, et võimaldada süsteemil nõuda sisse kõik tagantjärele terve aasta kohta dokumenteeritud kulud. 2005. aasta lõplikul arveldamisel, mida CNE viib läbi aasta lõpus, tuvastati 3 811 miljoni euro suurune puudujääk. See ei olnud esimene kord, kui arveldamine näitas puudujääki, kuigi 2005. aasta puudujäägi suurus oli pretsedenditu. Väiksemaid puudujääke oli registreeritud 2000., 2001. ja 2002. aastal.

(26)

Muu hulgas alahindas valitsus elektri tegelikke hankekulusid. Kui üldjoontes arenes lõppkasutajate elektritarbimine nii reguleeritud kui ka vabaturul 2005. aastal nii, nagu detsembris 2004 ennustati, viisid rida ettenägematuid hinnatõuse aasta jooksul hulgimüügi hinnad 2005. aastal tasemele EUR 62,4/MWh, võrreldes 2004. aasta EUR 35,61/MWh-ga, mille tulemusel 2005. aasta keskmine hulgimüügi hind oli EUR 59,47/MWh. Kõnealuse hinnatõusu põhjuste seas on ebatavaliselt kuiv aasta, mis vähendas hüdroelektri tootmist 55 %, naftahindade tõus, heitkogustega kauplemise süsteemist tasuta saadud CO2 heitkoguste turuhinna mõju edasikandumine, ning SKP kasvu ületav energianõudluse kasv.

(27)

Hispaania regulaator CNE juhtis tähelepanu, et keskmiselt ei kajastanud integreeritud tariifid 2005. aastal kõiki tarnekulusid, eriti energia hulgiturult ostmise kulu. Nimelt olid, nagu alljärgneval graafikul näidatud, ainult viiel kuul 2005. aasta jaanuarist veebruarini ja seejärel taas 2005. aasta aprillist juunini keskmistesse integreeritud reguleeritud tariifidesse arvestatud energiahinnad alla elektri hulgituru keskmiste hindade. Oktoobrist 2006 kuni detsembrini 2007 oli aga olukord vastupidine: selle 14-kuulise perioodi vältel langesid keskmised hulgimüügi hinnad järsult allapoole keskmistesse integreeritud reguleeritud tariifidesse arvestatud energiahindu, oluliselt rohkem võrreldes 2005. aasta seitsme kuuga, kui hulgimüügi hinnad olid integreeritud tariifidesse arvestatud hindadest kõrgemad.

Graafik 1

Kaalutud keskmine hulgimüügi hind võrrelduna integreeritud tariifi arvestatud energiahinnaga

Allikas: CNE — Informe sobre la evolución de la competencia en los mercados de gas y electricidad. Periodo 2005/2007, lk 84.

(28)

Veel üks oluline tegur, mis süsteemi üldiseid kulusid suurendas, oli kõrge taastuvenergia tootmise toetuste tase. Nimelt võisid taastuvenergia tootjad valida otsese osaluse elektri börsil (pool). 2005. aastal oli see võimalus eriti atraktiivne ning seetõttu osales börsil oodatust rohkem taastuvenergia tootjaid, mis suurendas süsteemi kulusid. Lisaks sellele olid energiakulude otsetoetused erikavade raames (taastuvad energiaallikad, koostootmine) toodetud elektrile, mida ei müüdud börsil, ning mis kanti arvepidamisse reguleeritud kuludena, 2005. aastal 2 701 miljonit eurot, mis oli 2004. aastaga võrreldes 5,75 % rohkem. Võrdluseks — süsteemi transpordi- ja jaotuskulud moodustasid 2004. aastal 4 142 miljonit eurot, 2005. aastal 4 410 miljonit eurot ja 2006. aastal 4 567 miljonit eurot.

Puudujäägi eelrahastamiseks vastu võetud mehhanism

(29)

Puudujäägi kujunemine ei jäänud märkamata. Juba 2005. aasta märtsis, kui sai selgeks, et tariifi puudujääk on tekkimas, nägid Hispaania ametiasutused kuningliku dekreetseaduse 5/2005 (10) artikliga 24 ette, et elektrisüsteemi kulude ja tulude vahelise puudujäägi katmiseks vajalikud summad peavad kandma Hispaania viis suurimat „õigustatud elektrikommunaalettevõtjat”, mis tähendab neid, kellel oli õigus saada luhtunud kulude kompensatsiooni (11) järgmiste protsendimäärade alusel:

—	Iberdrola, S.A.: 35,01 %;

—	Unión Eléctrica Fenosa, S.A.: 12,84 %;

—	Hidroeléctrica del Cantábrico; S.A.: 6,08 %;

—	Endesa, S.A.: 44,16 %;

—	Elcogás, S.A.: 1,91 %

(30)

Negatiivne bilanss luhtunud kulude kontol annaks sissenõudmisõiguse, mis tähendaks äriühingute õigust nõuda tulevikus tulusid elektritarbijatelt. Äriühingutel oli võimalus neid õiguseid väärtpaberistada ja turul müüa. Kõnealused äriühingud, välja arvatud Elcogás S.A., on vertikaalselt integreeritud kontsernide emaettevõtjad, mis tavaliselt tegutsevad elektri tootmissektoris, ning jaotusüksuste kaudu jaotussektoris. Kuningliku dekreetseaduse 5/2005 artiklis 24 sätestatu kohaselt näivad kõnealuse viie äriühingu — ja mitte teiste Hispaania elektriturul tegutsevate äriühingute — 2005. aasta tariifi puudujäägi eelrahastamiseks määramise aluseks olnud motiivid ja kriteeriumid olevat nende õigus saada luhtunud kulude hüvitust, mitte aga näiteks nende tegevus jaotussektoris. Elcogás S.A. oli ja on jätkuvalt ainult elektri tootmisega tegelev äriühing (12). Sarnaselt on Hispaania hilisemate aastate elektrisüsteemi puudujäägi eelrahastamiseks määranud kas kontserni emaettevõtja (nt Endesa S.A., Iberdrola S.A.) või selle tootmisüksuse (Endesa Generación S.A., Iberdrola Generación S.A. kuningliku dekreetseadusega 6/2009), kuid mitte kunagi jaotusüksuse (s.o Endesa Distribución Eléctrica, S.L., mis on 2005. aasta reguleeritud tariifide süsteemi raames elektri jaotamise eest vastutanud täielikult teise ettevõtja omanduses olnud tütarettevõtja).

(31)

2006. aasta juunis tegid Hispaania ametiasutused otsuse 2005. aasta puudujäägi elektritarbijatelt sissenõudmise korra kohta reguleeritud tariifide abil. Kuningliku dekreediga 809/2006 (13) sätestasid Hispaania ametiasutused, et 2005. aasta puudujäägi (või täpsemalt viiele valitud kommunaalettevõtjale antud sissenõudmisõigused) maksavad kinni tarbijad 14,5 aasta jooksul nii integreeritud kui ka juurdepääsu tariifidele lisatud spetsiaalse lisamaksu kaudu. Kõnealune lisamaks, mida arvutatakse aastase summana, mida on vaja 2005. aasta puudujäägi nüüdispuhasväärtuse lineaarseks sissenõudmiseks 14,5 aasta jooksul, määrati 2006. aastaks tasemele 1,378 % integreeritud tariifist ning 3,975 % juurdepääsu tariifist. Rakendatavaks intressimääraks valiti 3 kuu Euribori intressimäär.

(32)

Kõnealust lisamaksu käsitati „eriotstarbeliselt eraldatud maksena” (cuota con destino espécifico). Hispaania ametiasutused nägid ette, et 2005. aasta puudujäägi rahastamise maksest saadavad tulud kogutakse CNE poolt hallatavale hoiukontole. Seejärel kannaks CNE need vahendid üle sissenõudmisõiguste omanikele, s.o kommunaalettevõtjatele, kes rahastasid puudujääki, või ettevõtjatele, kes olid ostnud neilt hiljem sissenõudmisõigused, vastavalt igaühe poolt rahastatud puudujäägi osale.

Tariifipuudujäägi mõju Hispaania turule

(33)

2005. aastal hangiti 37,49 % Hispaania elektrinõudlusest vabaturult. See kogus vastab suhteliselt väiksele tarbijate arvule; vaid 8,5 % tarbijatest ostis vabaturult, samal ajal kui 91,5 % jäi reguleeritud tariifide juurde (vähem kui 2004. aasta 97 %). Peamine vabaturul tegutsev kategooria oli kõrgepinge kliendid (eelkõige tööstustarbijad); 38,9 % neist olid seda võimalust kasutanud ning nende ostud moodustasid 2005. aastal kogu Hispaania mandriosa elektritarbimisest 29 %. Valdav enamik kodumajapidamistest ja väikestest madalpinge tarbijatest, kes võisid alates 2003. aastast vabaturule minna, (14) kasutasid endiselt reguleeritud tariife; 2005. aastal aga valis ka oluline osa neist vabaturu. 31. detsembril 2005 oli vabaturul üle 2 miljoni tarbija (2004. aastal 1,3 miljonit).

(34)

2005. aasta reguleeritud tariifidega keskmiselt võimaldatud hinnaeelist tuleks siiski käsitada paralleelselt tarbijate naasmisega reguleeritud turule, kuigi mõningase ajalise nihkega. Nagu tabelis 2 allpool on näidatud, suurenes 2005. aastal vabaturu kaudu varustatavate tarbijate hulk, kuid see vähenes 2006. aastal, mis tõi nende protsendi (8,15 %) tasemele, mis saavutati 2005. aasta esimesel poolel. Sarnaselt jätkus 2005. aasta esimeses pooles 2004. aasta detsembris ilmnenud vabaturul ostvatele lõppkasutajatele tarnitava energia koguse langus. Kuigi see peatus oluliselt 2005. aasta juunist septembrini, jätkus see 2005. aasta detsembris ja kogu 2006. aasta vältel.

Tabel 2

Tarnekohtade ja energia osa vabaturul (protsendina koguturust) 2004–2006

Elekter	2004				2005				2006
	Märts	Juuni	Sept.	Dets.	Märts	Juuni	Sept.	Dets.	Märts	Juuni	Sept.	Dets.
Protsendina (%9 tarnekohtadest	1,53	2,82	4,21	5,73	7,42	9,42	10,37	10,66	10,20	9,28	8,86	8,15
Protsendina (%) energiast	29,30	33,60	36,19	33,57	33,15	35,34	41,39	37,41	29,38	27,10	25,74	24,87
Allikas: CNE aruanne „Nota Informativa sobre los suministros de electricidad y gas natural en los mercados liberalizados, actualización 31 de diciembre de 2006”.

(35)

Kuigi tarnijate kantud kahjude mõju oli 2005. aasta keskpaigaks, kui hulgimüügi hinnad hakkasid märkimisväärselt tõusma, juba tunda, ei saanud tarnelepinguid kohe lõpetada. Seetõttu olid vabaturu tarnijad, eriti sellised, kellel ei olnud tootmisvõimsust ja kes pidid elektrit hulgiturult ostma, sunnitud valima, kas teha alla vabaturu tingimuste pakkumisi, mis vastaksid reguleeritud tariifidele, hoolimata kahjumi võimalusest, või küsida tegelikke hankekulusid kajastavat kõrgemat hinda, kaotades seeläbi turuosa.

OTSUS ALGATADA ELi TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 108 LÕIKE 2 KOHANE MENETLUS

(36)	Komisjoni otsus algatada ametlik uurimismenetlus tugines järgmistele alustele.

(37)

Otsuses võrreldi erinevate kategooriate lõppkasutajate poolt makstud reguleeritud tariife hinnanguliste hindadega, mida nad oleksid pidanud maksma nende tariifide puudumisel vabaturul, ning leiti, et enamiku kasutajate kategooriate kasuks näis eelis olemas olevat. Väidetavat riigiabi lõppkasutajate kasuks käsitletakse eraldiseisvas otsuses juhtumis SA.21817 — reguleeritud elektritariifid: tarbijad.

(38)

Jaotusettevõtete kohta märgiti menetluse algatamise otsuses, et julgustades lõppkasutajaid tagasi reguleeritud turule minema võis süsteem anda kasu ka jaotusettevõtetele, kes näisid saavat oma reguleeritud tegevustelt garanteeritud kasumimarginaali. Näis, et see eelis on antud valikuliselt jaotusettevõtetele, kuna nemad olid ainsad turuosalised, kellel võimaldati elektrit reguleeritud tariifidega müüa.

(39)

Otsuses leiti samuti, et süsteem sisaldas riigi vahendite ülekandmist, kuna puudujäägi tagasimaksmiseks kasutatav lisamaks on maksutaoline lõiv, mille tulud liiguvad enne lõppsaajatele suunamist läbi Hispaania regulaatori CNE (riigiasutus). Otsuses järeldati, et arvestades Euroopa Kohtu praktikat selles küsimuses tuleks vaadelda kõnealuseid summasid riigi vahenditena.

(40)

Arvestades, et nii suured lõppkasutajad kui ka jaotusettevõtted tegutsevad turgudel, mis on ELis tavaliselt konkurentsile ja kaubandusele avatud, järeldas komisjon menetluse algatamise otsuses, et kõik ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid olid täidetud ning et meede oli riigiabi lõppkasutajate ja jaotusettevõtete kasuks.

(41)

Olles märkinud, et mitte ükski ELi toimimise lepingu artiklis 107 sätestatud eranditest ei olnud kohaldatav, hinnati menetluse algatamise otsuses, kas elektri pakkumist reguleeritud tariifidega võiks käsitada üldist majandushuvi esindava teenusena ning kas sellele võiks seetõttu kohalduda ELi toimimise lepingu artikli 106 lõikes 2 sätestatud erand. Menetluse algatamise otsuses öeldi, et elektrisektoris on liikmesriikide oma äranägemise järgi talitamise ruum avaliku teenuse kohustuste kehtestamisel piiratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/54/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 96/92/EÜ) („elektridirektiiv”) (15) sätetega. Elektridirektiiv nõuab, et liikmesriigid kehtestaksid universaalteenuse kohustuse (sealhulgas konkreetselt õigus saada varustatud mõistlike hindadega) ainult kodumajapidamistele ja väikeettevõtjatele (16). Otsuses järeldati, et eespool osutatud direktiivi arvesse võttes ei saa elektri reguleeritud tariifidega pakkumist keskmise suurusega ja suurettevõtjatele — vastandina kodumajapidamiste ja väikeettevõtjate varustamisele — käsitada üldist majandushuvi esindava teenusena selle ranges tähenduses.

(42)	Komisjon väljendas seega tõsist kahtlust selles osas, kas muudele ettevõtjatele peale väikeettevõtjate ning jaotusettevõtete rakendatud reguleeritud tariifide riigiabi elemente võiks pidada siseturuga kokkusobivaks.

HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(43)

Komisjoni ettepanek esitada põhjaliku uurimise algatamise otsuse kohta märkuseid tõi palju vastuseid suurtelt tööstustarbijatelt, jaotusettevõtetelt, sõltumatutelt tarnijatelt ja Hispaania autonoomsete piirkondade valitsustelt. Käesolevas uuritakse ainult jaotusettevõtete positsiooni seisukohast olulisi märkuseid.

SÕLTUMATUTE TARNIJATE MÄRKUSED

(44)	Märkuseid saadi Céntricalt ja ACIE-lt, sõltumatute energiatarnijate ühenduselt. Nende väited ja järeldused on suures osas samad ja neid käsitletakse koos.

(45)

Céntrica vastus keskendub peamiselt väidetavale elektri jaotusettevõtetele antud riigiabile. Céntrica juhib tähelepanu, et 2005. aastal oli keskmine hulgiturult elektri ostmise maksumus peaaegu 70 % suurem kui prognoositud keskmine hankekulu, mis oli arvestatud valitsuse poolt kuningliku dekreediga 2329/2004 määratud integreeritud tariifidesse.

(46)

Tulenevalt sellest lahknevusest prognoositud ja tegelike kulude vahel ei olnud süsteemist saadud tulu kulude katmiseks piisav — peamiselt seetõttu, et jaotusettevõtete poolt elektri ostmiseks makstud hind oli kõrgem kui reguleeritud tariif, millega nad seda müüma pidid. Seega kandsid jaotusettevõtted oma arvepidamisse puudujäägi. Hispaania ametiasutuste poolt tulupuudujäägi katmiseks vastu võetud mehhanismi tulemusel (mis seisnes selles, et kõlblikelt tootjatelt nõuti puudujäägi eelrahastamist hilisema hüvitamise nõude vastu) jäid jaotusettevõtete kontod tasakaalu ning riik de facto tasakaalustas nende kahjumid.

(47)

Vabaturu tarnijatele nähti ette teistsugune kohtlemine — kuigi ka nemad kandsid sarnaseid kahjumeid. Céntrica ja ACIE sõnade kohaselt kehtisid vabaturu tarnijate jaoks jaotusettevõtetega sarnased hankekulud (17). Peale selle olid nad de facto seotud valitsuse poolt iga klientide kategooria jaoks kehtestatud integreeritud tariifi tasemega, kuna vastasel korral ei oleks nad tõenäoliselt suutnud meelitada uusi kliente või säilitada olemasolevaid. Eriti juhib ACIE tähelepanu sellele, et 2005. aasta alguses sõlmisid tema liikmed lepinguid valitsuse hulgimüügi hindade prognooside alusel ning et hiljem pidid nad neist lepingutest kinni pidama, kuigi need ei osutunud kasumlikuks. Selle tulemusel kandsid sõltumatud tarnijad kahjumit. Erinevalt jaotusettevõtetest ei tasakaalustanud aga riik sõltumatute tarnijate kahjumeid. Céntrica hindab, et 2005. aastal kandis ta kahju 10 miljonit eurot. ACIE väitel olid mitu tarnijat, nende seas Saltea Comercial, Electranorte, CYD Energia ja RWE, sunnitud turult lahkuma.

(48)

ACIE ja Céntrica väitel kahjustas jaotusettevõtete kahjumi hüvitamine konkurentsi, tekitas diskrimineerimist sõltumatute tarnijate suhtes ning seda oleks tulnud käsitada riigiabina. Lisaks arvamusele, et kahjumi hüvitamine on iseenesest eelis, esitas Céntrica väite, et valitsevad turuosalised (vertikaalselt integreeritud ettevõtjad) võiksid säilitada oma turuosa ja vältida kahjumit, ärgitades kliente lülituma oma kahjumit tootvatelt tarneüksustelt jaotusüksustele, mis saaksid asjakohasel juhul hüvitist.

(49)

ACIE ja Céntrica hinnangul oli turgu valitsevatele ettevõtjatele antud eelis „spetsiifiline”, s.o valikuline, kuna rahastamis- ja hüvitamismehhanism tõi kasu konkreetselt jaotusettevõtetele, andes neile vabaturu tarnijatega võrreldes rahalise ja konkurentsieelise. Céntrica väitis, et jaotusettevõtete ja vabaturu tarnijate vaheline vahetegemine oli puhtalt formaalne, kuna mõlemad kategooriad võistlesid samal turul (elektri jaemüüjad), mõlemaid mõjutasid integreeritud tariifid (kas seeläbi, et need olid seadusega kehtestatud või seeläbi, et need toimisid de facto turuhindade ülempiirina) ning mõlemad hankisid elektrit sama hinnaga ja kandsid samu kahjusid.

(50)

Céntrica arvates ei olnud jaotusettevõtete eeliskohtlemine õigustatud ühegi elektrisüsteemi loogika ja ülesehitusega seonduva põhjusega ning seda ei saaks lugeda ka üldist majandushuvi esindava teenuse hüvitamiseks. Céntrica arvates rikkus süsteem elektridirektiivi mitte ainult puudujäägiga seotud korra diskrimineeriva olemuse tõttu, vaid ka seetõttu, et tarbijad jäeti ilma õigusest läbipaistvatele hindadele ja tariifidele (18). Kuna osa 2005. aasta eest makstavast elektrihinnast lükati edasi järgmistele aastatele, ei olnud rakendatavad lõpphinnad tarbijatele läbipaistvad.

(51)

Céntrica on seisukohal, et puudujäägi korraga võimaldatud valikuline eelis tõi kasu mitte ainult jaotusettevõtetele, vaid ka vertikaalselt integreeritud ettevõtjatele, millesse need kuulusid. Céntrica hinnangul tuleks vaadelda vertikaalselt integreeritud kontserni riigiabi eeskirjade kohaldamisel ühe ettevõtjana. Céntrica väidab, et Hispaania süsteem võimaldas tootvatel äriühingutel tõsta hulgiturul hindu ja saada jätkuvalt kasumit. Sellises olukorras oli kontsernidel ühishuvi säilitada turuosa, millega nende jaotusüksused arvestasid. Seetõttu tuleks vaadelda riigiabi saajatena ka vertikaalselt integreeritud kontserne.

JAOTUSETTEVÕTETE MÄRKUSED

(52)	Märkuseid saatsid UNESA (jaotusettevõtteid esindav ühendus), Iberdrola Distribución, Union Fenosa Distribución, Enel Viesgo Distribución ning Endesa Distribución. Nende märkused on suures osas kattuvad ja neid käsitletakse koos.

(53)	Jaotusettevõtted (keda esindab UNESA) teevad vahet ainult jaotamise/kommertslike haldustegevuste vahel, mida nad näevad üldist majandushuvi esindava teenusena, ning tarnivad reguleeritud tariifidega, mis ei hõlmanud nende hinnangul mingit riigiabi, kuna see ei andnud rahalist eelist.

(54)

Jaotusettevõtted tuletavad meelde, et õiguslik kontekst, milles tarnijad ja jaotusettevõtted oma tegevusi ellu viisid, oli väga erinev; jaotusettevõtted olid kohustatud ostma reguleeritud tariifidega tarnimiseks elektrit konkreetsel viisil (kas börsilt või „erikavade” tootjatelt), samal ajal kui tarnijatel oli vabadus oma hindade üle läbi rääkida. Jaotusettevõtted ei saanud keelduda reguleeritud klientide varustamisest ega saanud meelitada muid kliente peale nende, kes valisid reguleeritud tariifid. Jaotusettevõtted ei saanud pakkuda ka kaasnevaid teenuseid, samal ajal kui tarnijad olid oma tarnetingimuste kehtestamisel vabad.

(55)

Alljärgnev tabel võtab kokku vabaturu tarnijate ja jaotusettevõtete erinevused elektri jaemüügil (19):

	Kohustus tarnida	Potentsiaalne turg	Energia ostmine
Tarnijad	Ei	Kõik Hispaania kasutajad	Mis tahes mehhanism
Jaotusettevõtted	Jah	Ainult nende võrkudesse ühendatud kasutajad	Börsi kaudu või erikavade tootjatelt
	Hulgiostu hind	Müügihind	Kasumimarginaal
Tarnijad	Vaba	Vaba	Müügimarginaal
Jaotusettevõtted	Börsihind või reguleeritud „erikava” hind	Reguleeritud tariifid	Kasumimarginaal puudub

(56)	Jaotusettevõtted järeldavad seega, et erinevat õiguslikku ja faktilist konteksti arvestades ei võistelnud vabaturu tarnijad mitte jaotusettevõtetega, vaid pigem reguleeritud tariifidega, mis toimisid turul võrdlushinnana.

(57)

Jaotusettevõtted väidavad, et elektri tarnimine tariifi alusel ei toonud neile kasumit ega mingit laadi eeliseid. Kui ainult jaotamise ja kommertsliku halduse eest saadav jaotusettevõtete tasu sisaldas kasumimarginaali, et hüvitada investeeritud kapitali, siis reguleeritud tariifidega tarnimise eest said jaotusettevõtted ainult hüvituse oma kulude eest ilma mingi kasumimarginaalita. Eelkõige tuginesid jaotusettevõtte „tunnustatud” kulud võrdlusperioodil elektri eest makstud kaalutud keskmisele hinnale. Teatavatel asjaoludel võisid need tunnustatud kulud olla madalamad kui jaotusettevõttele tegelikult tekkivad kulud. Kui reguleeritud müügitegevus andis ülejääki, ei jäänud vastavad summad jaotusettevõtetele, vaid eraldati arveldusprotsessi käigus süsteemi teiste üldkulude rahastamiseks. Riigi poolt tunnustatud summa võrdus elektrihangete kaalutud keskmise hinnaga, korrutatuna iga jaotusettevõtte poolt transporditud energia kogusega, pärast korrigeerimist standardsete kahjumite arvestamiseks.

(58)

Veel väidavad jaotusettevõtted, et nad ei saanud mingit otsest ega kaudset rahalist kasu sellest, kui vabaturu kliendid tagasi reguleeritud tariifidele lülitusid, kuna nende tasustamine ainult jaotamise ja kommertsliku haldamise eest oli reguleeritud tariife kasutavate klientide arvust või tariifi alusel müüdava elektri kogusest täiesti sõltumatu.

—	Esiteks, nagu eespool selgitati, oli reguleeritud tariifiga tarnimise eest ette nähtud ainult kulude hüvitamine.

—

Teiseks oli ainult jaotamise eest hüvitamine sõltumatu ka reguleeritud tariife kasutavate klientide arvust, kuna see tugines „transporditud energia” mahule, mis hõlmas kogu jaotusettevõtte poolt võrgus transporditud elektrit olenemata sellest, kas energiat müüdi reguleeritud tariifidega või vabaturu hindadega.

—

Kolmandaks oli ka kommertslike haldustegevuste hüvitamine sõltumatu reguleeritud tariife kasutavate klientide arvust, kuna seadus nägi ette maksed tulenevalt sõlmitud lepingute arvust (nii juurdepääsu tariifide kui ka reguleeritud tariifide osas) ning seega ei seondunud see reguleeritud tariife kasutavate klientide arvuga. Jaotusettevõtted olid igal juhul kohustatud haldama kõigi klientide taotlusi, näiteks ühenduse liigi vahetamist, lepinguid, juurdepääsu tariifide eest arvete esitamist, elektrikoguse arvestamist jmt olenemata tarne tüübist.

(59)	Seetõttu järeldavad jaotusettevõtted, et „hüvitust”, mida nad said seoses reguleeritud tariifidega tarnimisega, oleks tulnud vaadelda pigem nende summade tagasimaksmisena, mida nad olid kohustatud seaduse kohaldamisel ette maksma, või hüvitusena kahjude eest.

(60)

Iberdrola väidab konkreetselt, et juriidiliselt ja majanduslikult oleks vale omistada puudujääki jaotusettevõtetele. Elektri reguleeritud turult hankimisel tekkinud kulud olid omistatavad elektrisüsteemile, mitte jaotusettevõtetele, kes ainult rakendasid õigusaktide sätteid. Reguleeritud hindadega müümise tulu ei saanud kunagi jaotusettevõtete omaks, vaid kuulus elektrisüsteemile tervikuna ning seetõttu tuleks vaadelda reguleeritud hindadega „müüjana” elektrisüsteemi. Sedavõrd reguleeritud süsteemis nagu Hispaania süsteem ei oleks Iberdrola arvates mõistlik omistada regulatiivse süsteemi või tulevaste energiakulude prognoosimisel tehtud vigade põhjustatud rahalist tasakaalustamatust jaotusettevõttele.

(61)	Samuti juhib Iberdrola tähelepanu, et jaotusettevõtted ei saanud endale lisamaksu tulu, mis „eriotstarbeliselt eraldatud maksena” kanti kohe üle CNE poolt avatud hoiukontole ja läks puudujääki eelrahastanud tootjatele.

ASTUURIA PIIRKONNA VALITSUSE MÄRKUSED

(62)	Astuuria piirkonna valitsuse märkused olid samad kui alljärgnevalt esitatud Hispaania valitsuse märkused, millele neis osutati.

HISPAANIA MÄRKUSED

(63)

Hispaania jääb seisukohale, et 2005. aasta reguleeritud tariifide süsteem ei sisaldanud riigiabi ei lõppkasutajatele ega ka jaotusettevõtetele. Nimelt on Hispaania seoses jaotusettevõtetega arvamusel, et hüvitus, mida nad said, on kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega Altmarki kohtuasjas ega kujuta seega endast riigiabi.

RIIGIABI OLEMASOLU

PÕHJUSLIKU SEOSE PUUDUMINE RIIGI TEGEVUSE JA PUUDUJÄÄGI VAHEL NING PUUDUJÄÄGI MITTEOMISTATAVUS RIIGILE

(64)	Hispaania väidab, et puudujääk ei ole omistatav riigile, kuna selle põhjustasid ennustamatud välised asjaolud, mitte aga riigi tahtlik kavatsus toetada teatavaid tegevusi.

(65)

(66)

Jaotusettevõtted kogusid raha integreeritud ja juurdepääsu tariifide vormis ning kandsid seejärel osa sellisest tulust spetsiaalsetele kontodele (iga-aastaste tariifide dekreedis sätestatud protsendimäärade kohaselt). Pärast arvestasid nad maha elektrihanked börsilt ja „erikava” tootjatelt. Kui integreeritud ja juurdepääsu tariifidest saadud tulu ei katnud reguleeritud tegevuste kulusid, tekkis tariifi puudujääk.

(67)	Hispaania väidab, et 2005. aasta puudujäägi põhjustas lahknevus valitsuse elektri hulgimüügi hindade prognooside ning tegelike börsil registreeritud hindade vahel. 2005. aasta erakordselt kõrgeid hindu põhjustasid ennustamatud põhjused, mis moodustasid kokku vääramatu jõu (vt põhjendus 26).

(68)

Kuna väidetava riigiabi tekitanud sündmus oli prognoositust suurem hulgimüügi hindade kasv, ei saa väidetavat eelist omistada ühelegi õigusaktile. Isegi kui eeldada, et see eelis oli olemas, oleks selle põhjustanud riigi kavatsustega mitteseotud asjaolud. Vääramatu jõu esinemine murrab Hispaania hinnangul põhjusliku seose tariifide taseme määranud haldusotsuse ja riigiabi põhjustanud konkurentsieelise vahel. Isegi kui eeldada, et põhjusliku seose objektiivne tingimus oli täidetud, puuduks ikkagi riigipoolse kavatsuse (omistatavuse) subjektiivne tingimus.

RIIGI VAHENDITE PUUDUMINE

(69)

Hispaania väidab, et tariifid ei hõlmanud riigi vahendeid. Esiteks väidab Hispaania sellega seoses, et lisamaks ei ole „maks” Euroopa Kohtu maksutaolisi lõive käsitleva kohtupraktika tähenduses, kuna seda ei kogu riik ning see ei vasta ühelegi lõivule. Hispaania hinnangul on lisamaks tariifi lahutamatu osa ning oma olemuselt tariifilaadne. Seega on tariif erahind.

(70)

Teiseks ei kogunud vahendeid riik ning neid ei makstud riigi poolt määratud fondi. Tariife kogusid jaotajad, mitte riik, ning seega olid need erahinnad, mis tagasid osaliste võrdse hüvitamise (nagu nähakse ette LSEs). Need ei olnud ei maksud ega riiklikud hinnad. Riik ei hüvitanud midagi, kuna tegemist oli süsteemiga, mis nägi ette reguleerimata tegevustele turujõududest tuleneva hüvitamise ning reguleeritud tegevuste korral riigi poolt määratud juurdepääsu tariifidest tuleneva hüvitamise. Kuna sellises süsteemis puudub koormus riigi jaoks, ei saaks, lähtuvalt kohtuotsusest kohtuasjas Sloman Neptune, (20) riigi vahendid hõlmatud olla. Samuti ei liikunud kõnealused vahendid kunagi riigikassasse, neid ei nimetatud eelarveõigusaktides, nende suhtes ei kohaldatud Euroopa Kontrollikoja kontrolli ning neid ei saanud võlgnikelt sissenõudmise haldusmenetluse korras sisse nõuda. Elektrisüsteemile võlgnetavate summade suhtes ei kohaldatud riigile võlgnetavate summadele kohaldatavat intressimäära.

(71)

Hispaania rõhutab, et neid vahendeid haldas Hispaania regulaator CNE, kes toimis pelgalt raamatupidamisliku vahendajana. Hispaania ametiasutused juhivad tähelepanu, et komisjon oli oma 2001. aasta otsuses Hispaania luhtunud kulude kohta (SA NN 49/99) juba tuvastanud, et „vahendite liikumine CNE kaudu on sisuliselt raamatupidamisliku iseloomuga. CNE nimel olevale kontole kantavad vahendid ei olnud kordagi nimetatud asutuse omandis ning maksti kohe saajatele välja eelnevalt kindlaksmääratud summade kohaselt, mida CNE ei saanud kuidagi muuta”. Selle kaalutluse alusel jõudis komisjon järeldusele, et „ei olnud võimalust määrata, kas luhtunud kulude kava raames kehtestatud lõivu tulud olid riigi vahendid”.

(72)

Kolmandaks vaidlustab Hispaania komisjoni järelduse, nagu oleks jaotusettevõtete poolset reguleeritud müüki rahastatud „erimaksu” kaudu, mida pidid maksma kõik Hispaania elektri lõppkasutajad. Hispaania hinnangul ei saanud jaotusettevõtted mitte „riigipoolset rahastamist”, vaid põhjendatud ja õiglase tasu seadusest tuleneva ülesande eest, mida nad olid kohustatud täitma.

(73)

Peale selle olid jaotusettevõtted, müües elektrit reguleeritud tariifidega ja ostes seda „börsil” tootjatelt, need, kes tekitasid puudujäägi (mis kaeti kuninglikus dekreetseaduses 5/2005 sätestatud eelrahastamise mehhanismiga), kuid tootjad — mitte jaotusettevõtted — saavad tulu tariifile lisatud lisamaksust.

EELISE PUUDUMINE

(74)	Hispaania ei nõustu komisjoni esialgse järeldusega, et reguleeritud tariifid andsid jaotusettevõtetele majandusliku eelise.

(75)

Jaotusettevõtete korral vaidlustab Hispaania komisjoni järelduse, et tariifisüsteemid tagasid jaotusettevõtetele minimaalse kasumimarginaali. Hispaania väidab, et reguleeritud tariifidega tarnimine jaotusettevõtete poolt oli põhjendatud vajadusega tagada üldhuvi teenus ning et reguleeritud tegevuste tasustamine oli mõeldud katma ainult nende tegevustega seotud kohustuste täitmise kulusid.

MÕJU PUUDUMINE LIIKMESRIIKIDE VAHELISELE KONKURENTSILE JA KAUBANDUSELE

(76)	Hispaania ametiasutuste hinnangul ei piiranud reguleeritud tariifidega tarnimiseks kohaldatavad regulatiivsed sätted elektritarnijate asutamisvabadust ning puudus Hispaania tarnijate eeliskohtlemine võrreldes teiste liikmesriikide tarnijatega.

(77)

2005. aastal oli Pürenee poolsaare vastastikuse ühendamise võimsus nii väike, et tõeline energia siseturg puudus. Hispaania ametiasutused on seisukohal, et seda isolatsiooniolukorda arvestades oleks ebaproportsionaalne järeldada — nagu komisjon on teinud — et tariifil oli mõju liikmesriikide vahelisele konkurentsile ja kaubandusele.

(78)

Hispaania ametiasutused kinnitavad, et elektrit ei eksporditud Hispaaniast väljapoole ning et Hispaanias tegutsevad jaotusettevõtted ei müünud Hispaania energiat väljaspool riigi territooriumit. Teiselt poolt võis iga nõuetele vastav äriühing võtta osa jaotustegevusest võrdsetel alustel Hispaania ettevõtjatega ning saada sama juriidilise ja majandusliku kohtlemise osaliseks.

(79)

Hispaania on seisukohal, et tarnijad seevastu tegelesid vaba ja reguleerimata tegevusega. Neil olid sellest tulenevad riskid ja eelised. Kõnealuste riskide võtmine tähendas nõustumist sellega, et teatavates ennustamatutes tingimustes ei pruugi nende jaetegevus kasumlikuks osutuda. Kasumlikkus taastuks sellegipoolest kohe, kui tariifid seda võimaldavad või erakorralised asjaolud kaovad.

ANALÜÜS ALTMARKI KOHTUASJA ALUSEL

(80)	Hispaania väidab, et 2005. aastal ei olnud reguleeritud tariifide olemasolu ELi õigusega vastuolus, kuna turu kõigile tarbijatele, kaasa arvatud kodumajapidamistele avamise tähtaeg oli 1. juuli 2007.

(81)	Hispaania hinnangul oli jaotusettevõtetel reguleeritud tariifidega tarnimisel tekkinud kulude katmine kooskõlas nelja Altmarki kohtuotsuse kriteeriumiga ning seetõttu ei kuulu see sekkumine riigiabi määratluse alla.

(82)	Esiteks on elektri tarnimine üldhuvi esindav teenus ning riik peab sekkuma, et vältida ühtse võrgu olemasolust (loomulik monopol) tulenevate valitsevate seisundite kuritarvitamist. Seega täidavad reguleeritud tegevustega tegelevad äriühingud avaliku teenuse kohustusi.

(83)	Teiseks kehtestati tariifide määramise parameetrid objektiivselt ja läbipaistvalt. Reguleeritud tegevuste tasustamine oli objektiivne ja läbipaistev. Jaotusturule oli võimalik siseneda ka teistel ELi ettevõtjatel.

(84)	Kolmandaks katsid reguleeritud tegevuste eest tehtavad maksed ainult avaliku teenuse kohustuse täitmise kulusid. Jaotusettevõtted võisid saada tagasimakseid ainult reguleeritud tegevustega seotud kulude eest.

(85)	Neljandaks näitavad tariifide määramise keerukas regulatiivne raamistik ja arveldamismenetlus, et tariifide süsteem tugines süsteemi kulude ja tulude ning elektri nõudluse põhjalikule analüüsile.

(86)	Kirjeldatud põhjustel järeldab Hispaania, et tariifisüsteem ei kujutanud endast riigiabi, kuna see oli kooskõlas Altmarki kohtuotsusega.

MEETME HINDAMINE

(87)

Käesoleva otsuse käsitlusala piirdub elektri tarnimisega jaotusettevõtete poolt suurtele ja keskmise suurusega ettevõtjatele reguleeritud tariifidega ning see ei hõlma muid jaotusettevõtete tehtavaid ja ainult jaotamisega seotud tegevusi. Viimatinimetatud tegevused on nii juriidiliselt kui ka rahaliselt täiesti sõltumatud reguleeritud tariifidega müügi tegevusest ning neid ei hõlma niikuinii menetluse algatamise otsus, mis tõstatas kahtlusi ainult seoses sellega, kas siseturuga sobib kokku väidetav eelis, mille said jaotusettevõtted tulenevalt reguleeritud tariifide madalast tasemest ja 2005. aasta puudujäägi hüvitamiseks ja tagasimaksmiseks võetud meetmetest.

RIIGIABI OLEMASOLU ELI TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 107 LÕIKE 1 TÄHENDUSES

(88)

Meede kujutab endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: meede a) annab abisaajale majandusliku eelise; b) seda annab riik või seda antakse riigi vahenditest; c) meede on valikuline; d) meetmel on mõju ühendusesisesele kaubandusele ja meede võib kahjustada konkurentsi ELis. Kuna kõik nimetatud tingimused peavad kumulatiivselt täidetud olema, keskendub komisjon hindamisel abisaajatele antud majandusliku eelise olemasolule.

Majandusliku eelise olemasolu

(89)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses soositakse ettevõtjat, kui ta saab majandusliku eelise, mida ta muul viisil turutingimustes ei saaks. Seoses sellega on Euroopa Liidu Kohus konkreetsete juhtude asjus otsustanud, et liikmesriigi kehtestatud kohustuste täitmisel osutatavate teenuste eest makstavad tasud, mis ei ületa iga-aastaseid katmata kulusid ja mis on mõeldud tagama, et asjaomased ettevõtjad ei saaks kahjumit, ei kujuta endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, vaid on pigem hüvitus asjaomaste ettevõtjate poolt osutatud teenuste eest (21).

(90)

Täpsemalt elektrisektoris ei ole ka komisjon — oma ulatuslikus otsustuspraktikas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja lõike 3 punkti c kohaldamisel seoses jaotusettevõtetele pandud kohustustega osta elektrit teatavatest energiaallikatest turuhinnast kõrgema hinnaga — asunud seisukohale, et ostukulude ja turuhinna vahe hüvitamine sisaldaks jaotusettevõtete jaoks kasulikku majanduslikku eelist. Sellistel juhtudel tegutsesid asjaomased ettevõtjad õigusaktidest tulenevate kohustuste raames vaid elektrisüsteemi vahendajatena ning neile hüvitati nende kulud ilma, et sellist hüvitamist oleks nähtud majandusliku eelisena, kuigi võiks väita, et õigusaktid võinuks kehtestada ostukohustuse ka ilma kulude hüvitamiseta.

(91)

Sama kehtib — konkreetsemalt elektri reguleeritud tariifidega tarnimise valdkonnas — seoses hüvitamisega, mille eesmärk on rahastada erinevust tulude ja elektri hulgiostmise kulude vahel nõuetelevastavate tarbijate poolt taotletavate reguleeritud tariifide puhul (22). Sellest järeldub, et elektrisektoris ei tähenda jaotusettevõtetele elektri ostmise kulude hüvitamine tingimata majanduslikku eelist ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Väidetavat Hispaania jaotusettevõtetele reguleeritud tariifidega tarnimise kulude hüvitamist tuleb uurida nimetatud pretsedentide taustal.

(92)

Komisjoni ametlikku uurimist algatava otsuse esialgne järeldus oli, et majanduslik eelis võrreldes turutingimustega oli Hispaania jaotusettevõtete jaoks olemas tulenevalt kahest väitest. Esiteks said jaotusettevõtted väidetavalt reguleeritud tariifiga tarnimise tegevuselt garanteeritud kasumimarginaali. Teiseks suurendasid tariifid — ärgitades kasutajaid lülituma jaotusettevõtete poolt teenindatavale reguleeritud turule — väidetavalt jaotusettevõtete sissetulekut. Kõnealused väited võib võtta kokku ühe ettekujutusena, et jaotusettevõtete kasum suurenes 2005. aastal proportsionaalselt reguleeritud tariifidega elektri tarnimisega.

(93)

Kättesaadav kirjeldus Hispaania elektrisüsteemi kohta ning menetluse käigus antud teave, mis kajastub põhjendustes 16, 19, 20, 57 ja 58, ei toeta sellist arusaama. Kui ainult jaotamise eest saadav jaotusettevõtete tasu sisaldas 2005. aastal kasumimarginaali, siis reguleeritud tariifidega tarnimise eest said jaotusettevõtted ainult hüvituse oma kulude („tunnustamine”) eest ilma mingi kasumimarginaalita. Sarnaselt oli jaotusettevõtete tasustamine seoses nende ainult jaotamise tegevustega sõltumatu reguleeritud tariifidega klientide arvust või tariifidega müüdud elektri kogusest ning seega ei oleks nende sissetulek suurenenud, kui neil oleks olnud suurem hulk reguleeritud tariifidega kliente.

(94)	Sellest tuleneb, et menetluse käigus kogutud teave ei toeta hinnangut, et elektri müük reguleeritud tariifidega suurendas 2005. aastal Hispaania jaotusettevõtete kasumeid, kuna nad teenisid garanteeritud kasumimarginaali.

(95)

Seoses küsimusega sellest, kas tarnekulude tunnustamine ja hüvitamine andis jaotusettevõtetele majandusliku eelise, mida nad ei oleks muidu turutingimustes saanud, tuleb rõhutada, et tekkinud kulude tunnustamine sissenõudmisõiguste vormis, mis anti viiele ettevõtjale (Iberdrola, S.A., Unión Eléctrica Fenosa, S.A., Hidroeléctrica del Cantábrico S.A., Endesa, S.A. ja Elcogás, S.A.) kuningliku dekreetseaduse 5/2005 artikliga 24, ei olnud tasu nende jaotustegevuse eest. Nagu põhjendustes 29 ja 30 juba selgitati, määrati asjaomased ettevõtjad nende olemasoleva õiguse alusel saada luhtunud kulude hüvitamist, võttes võib-olla arvesse nende tootmistegevust, mitte aga jaotustegevust reguleeritud tariifidega, kuigi Elcogás S.A., millel ei olnud ühtki tütarettevõtjat, ei tegutsenud 2005. aastal (ega hilisematel aastatel) jaotussektoris.

(96)

Teiseks — isegi kui eeldada, et sissenõudmisõiguseid, mis kajastavad viie eespool nimetatud ettevõtja kohustust eelrahastada 2005. aasta elektrisüsteemi puudujääki, võiks tõlgendada jaotuskulude hüvitamisena neljale ettevõtjale, kes tegutsesid jaotussektoris reguleeritud tariifide alusel, tuleks võtta arvesse tegelikke tingimusi, milles jaotusettevõtted oli kohustatud oma täielikult reguleeritud tegevusega tegelema. Nagu juba põhjendustes 54–55 kirjeldati, ei saanud jaotusettevõtted ei kasumit ega kahjumit, neil ei olnud võimalik valida, kuidas elektrit hankida, ei olnud võimalik valida kliente, määrata müügihinda ega pakkuda mis tahes lisateenuseid, mis annaksid kasumimarginaali. Jaotusettevõtetel endil ega ka vertikaalselt integreeritud kontsernidel, millesse nad kuulusid, ei olnud ei otsest ega kaudset majandushuvi tegelemiseks elektri tarnimisega reguleeritud tariifide alusel. Vertikaalselt integreeritud kontsernil oleks pigem huvi teenindada lõppkasutajaid vabaturu tingimustel, kuna selliselt müügilt oleks tema tarneüksus saanud kasumit, mida aga ei saaks juhul, kui tema kasutajaid varustaks kontserni jaotusüksus reguleeritud tariifidega.

(97)

Eelnevast järeldub, et võrdlus vabaturu tingimustes tarnimisega ei võta arvesse erinevat juriidilist ja faktilist olukorda vabaturu tarnijate ja reguleeritud tariifidega jaotusettevõtete vahel. Kui riik võib põhimõtteliselt kehtestada elektrisüsteemi jaotusettevõtetele ostu- ja müügihinnad ja muud kauplemistingimused, ei tähenda see, et nende poolt kantavate kulude hüvitamine annaks neile majandusliku eelise, mida nad muidu turutingimustes ei saaks. Tegelikult ei jäta tariifide reguleerimine, millele lisandub tarnekohustus, vabadust otsustada tarne kõige põhilisemate tegurite nagu hindade ja koguse üle. Mitte ainult hüpoteetilistes turutingimustes, s.o regulatiivsete piirangute puudumisel seoses selliste põhiliste parameetritega, oleks jaotusettevõtetel võimalik küsida lõppkasutajatelt palju kõrgemat, kulusid katvat tariifi. Peale selle, mis veelgi tähtsam, on Hispaania 2005. aasta elektrisüsteemis, nagu igas elektrisüsteemis, jaotusettevõte — või intensiivsete energiakasutajate kõrgepinge võrgu operaator — lihtsalt vahendaja, kes ühendab kasutaja füüsiliselt võrku, mis on elektri tarneks vajalik tingimus. Kui arvestada, et hüpoteetiline alternatiivne jaotusvõrk Hispaanias 2005. aastal puudus, määrati asjaomased jaotusettevõtted, kes varustasid nii vabaturgu kui ka reguleeritud turgu. Jaotusettevõtted täidavad hädavajalikku ülesannet, kuna nad muudavad elektri tarnimise võimalikuks, olenemata spetsiifilisest regulatiivkorrast või poliitikast või sellest, kas tarnimist valitsevad konkurentsitingimused tuginevad turumehhanismidele või regulatsioonile.

(98)

Reguleeritud tariifide süsteemis — nagu Hispaania 2005. aasta süsteem — ning tavapärase tegevuse käigus tasakaalustataks ühe aasta süsteemi koguarvepidamise vahendite puudujääk tavaliselt järgmisel aastal kõrgemate lõppkasutajatelt küsitavate tariifide ja/või juurdepääsu tasudega, samas kui kulude vähenemine võib tuua kaasa ülejäägi, võimaldades edaspidi madalamaid tariife või tasusid. Kuna aga konkreetseid tulude kategooriaid kuludele eraldatud ei ole, ei pruugi tulude ja/või kulude suurenemine (vähenemine) tuua kaasa vastavat puudujääki või ülejääki, mis tooks jaotusettevõtetele kasu. Nagu põhjenduse 27 joonisel 1 kirjeldati: kuigi enamikul 2005. aasta kuudel olid reguleeritud tariifidesse arvestatud energiahinnad üldiselt hulgituru hindadest madalamad, oli näiteks ajavahemikul 2006. aasta novembrist 2007. aasta detsembrini olukord vastupidine, ilma et see kajastuks jaotusettevõtete reguleeritud tariifidega tarnimise tegevuse kasumi kasvus. See on kooskõlas süsteemi reguleeritud olemusega, mille järgi jaotusettevõtted ei peaks kandma ei täielikult ega osaliselt süsteemi kulude ja tulude vahelise puudujäägi kulusid, nii nagu nad ei saa sellest tegevusest kunagi ka kasumit, ning igasugune elektri reguleeritud tariifidega müümisest tulenev ülejääk kasutataks süsteemi kulude katmiseks.

(99)

Jaotusettevõtted toimisid elektrisüsteemi finantsvahendajatena selles mõttes, et nad koondasid kõiki finantsvooge — nii sissetulevaid (reguleeritud tulu tariifidest ja juurdepääsu tasudest) kui ka väljaminevaid (kõik süsteemi üldkulud). Elektrisüsteemi reguleeritud tulud ja kulud 2005. aastal, mida kirjeldatakse põhjendustes 19, 20 ja 28, hõlmavad väga mitmesuguseid turupõhiseid ja poliitikast tulenevaid reguleeritud kulusid, näiteks elektri hankimise kulusid muu hulgas taastuvatest allikatest, täiendavaid elektritootmise kulusid Hispaania saartel ning transpordi- ja jaotuskulusid jmt, ilma et konkreetsed tulud oleks eraldatud konkreetsetele kuludele. Reguleeritud tulud ei läinud kunagi jaotusettevõtete omandisse, välja arvatud ainult jaotuse eest saadava tasuga, mille nad said endale pärast kõigi teiste süsteemi kulude mahaarvestamist.

(100)

Igasugune kontode puudujääk, nagu näiteks see, mis tekkis 2005. aastal, ilmneks seega olenemata selle põhjustest jaotusettevõtete kontodele, ilma et neil oleks mingit võimalust otsustada reguleeritud tulude ja kulude taseme või konkreetsete kulude rahastamise üle konkreetsete tulude abil. Nagu põhjenduses 28 nimetatud arvudest nähtub, olid 2005. aastal elektrisüsteemi transpordi- ja jaotuskulud 4 410 miljonit eurot, mis on kooskõlas sama kategooria kuludega aastatel 2004 ja 2006. Seega ei ole jaotusettevõtete kulude suurusel seost 2005. aasta puudujäägi suurusega.

(101)

Seetõttu ei näi 2005. aasta puudujäägi klassifitseerimine „jaotusettevõtete kahjumina” õigustatud, kuna puudujääk ei ole omistatav jaotusettevõtete poolsele meetmele, vaid pigem regulatiivsetele sätetele, millega on kehtestatud lõppkasutajate õigus saada varustatud reguleeritud tariifide eest, ning teatavas ulatuses regulatiivsetele ja poliitilistele valikutele, mis on tehtud näiteks taastuvatest energiaallikatest ja koostootmisest saadava elektritootmise toetamiseks. Sellest järeldub, et elektrisüsteemi arvepidamise puudujäägi rahastamine põhjendustes 29 kuni 32 kirjeldatud mehhanismide kaudu ei ole mitte meetod jaotusettevõtete konkreetsete kahjumite, vaid süsteemi üldise kahju heastamiseks. Ilma 2005. aasta 3 811 miljoni euro suuruse puudujäägi tunnustamise ja selle eelrahastamiseta viie peamise elektrikommunaalettevõtja poolt oleks tegelikult olnud võimatu maksta süsteemi edastamis- ja jaotuskulusid, mida tehti kõigi kasutajate huvides olenemata reguleeritud või vabaturust.

(102)

Ametlikus uurimises ei tuvastata jaotusettevõtete kasuks eelist loovate muude elementide olemasolu. Jaotusettevõtted kandsid kogu madalate reguleeritud tariifide kasulikkuse üle lõppkasutajatele ega saanud mingit kasumit müügilt ega mingit kasu kasutajate naasmisest reguleeritud turule. Sellest järeldub, et rahalisest vaatepunktist oli Hispaania jaotusettevõtete positsioon täielikult võrreldav süsteemi vahendaja positsiooniga. Selles mõttes ei ole Hispaania elektrisüsteemi raames 2005. aastal reguleeritud elektritariifide alusel elektri tarnimise kulude tunnustamine põhimõtteliselt erinev elektri ostmise kulude hüvitamisest, mida komisjon ei klassifitseerinud riigiabina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses — nii seoses teatavatest allikatest ostetava elektriga (põhjendus 90) kui ka hulgimüügi elektriga reguleeritud tariifidega tarnimiseks (põhjendus 91).

(103)

Kuigi menetluse algatamise otsus ei ole suunatud vertikaalselt integreeritud ettevõtjatele, millesse jaotusettevõtted kuuluvad, ja mis on raamatupidamislikult ja juriidiliselt osaliselt lahutatud, hindas komisjon — et käsitleda Céntrica väiteid — ka seda, kas sellised üksused oleks võinud saada kaudset eelist, mis võib osutuda riigiabiks. Nimelt väitis Céntrica, et elektri jaemüügi alal (tarneüksuse kaudu) vabaturul tegutsevad integreeritud ettevõtjad said vältida kahjumit, ärgitades kasutajaid hakkama kasutama oma jaotusüksust. Samuti väitis Céntrica, et integreeritud ettevõtjasse kuuluval tootjal oli stiimul hoida hulgimüügi hinda kõrgel, kuna integreeritud ettevõtja jaotusüksus oleks (reguleeritud tariifiga müües) kahjumi vastu kaitstud.

(104)

Komisjon ei ole suutnud tuvastada majandusliku eelise olemasolu, mis tuleneks sellest, et elektrikasutajad valivad tarnijate asemel jaotusettevõtete teenuse. Majanduslikult ei loonud tarneüksuselt jaotusüksusele üleminek kasumit, vaid hoidis ainult nelja integreeritud kontserni (Iberdrola, S.A., Unión Eléctrica Fenosa, S.A., Hidroeléctrica del Cantábrico S.A. ja Endesa, S.A.) tarneüksuste puhul ära kahjumi; Elcogás tegutses ainult elektri tootmissektoris. See aga ei saa tähendada eelist ülejäänud nelja vaadeldava äriühingu puhul, kuna tarneüksused oleks saanud vältida kõnealuseid kahjumeid igal juhul lihtsalt tarnelepingute lõpetamise teel. Seetõttu ei loonud süsteem tarneüksuste jaoks mitte eelist, vaid karistuse: nad kaotasid kliente. Süsteem oli ka jaotusettevõtete jaoks rahaliselt neutraalne (vt eespool selgitatud põhjused). Tootjad omalt poolt oleksid müünud oma elektri niikuinii hulgiturul.

(105)

Seoses tootjate väidetava stiimuliga hoida hulgimüügi hindu kõrgel tuleks märkida, et kuigi Hispaania ametiasutuste loodud turukeskkond võis väidetavalt luua tootjatele stiimuli hindade tõstmiseks, ei toonud tariifid ise kaasa suuremaid hulgimüügi hindu. Hindade tõstmiseks oleks tegelikult tootjate poolt olnud vaja keerukaid strateegiaid ja konkurentsivastast käitumist. Tuvastatud ei ole ühtki otsest või tajutavat põhjuslikku seost tariifide ning võimaliku kunstliku hulgimüügi hindade tõstmise vahel; see jääb tõestamata teoreetiliseks hüpoteesiks.

(106)

Samuti kaalus komisjon võimalust, et süsteem, sundides vabaturu konkurente elektriturult välja, võis anda turgu valitsevatele kontsernidele eelise, suurendades ja „kujundades ümber” nende turuosa nii, et see kaldus nelja vertikaalselt integreeritud kontserni puhul langema laias laastus kokku iga kontserni jaotusvõrgu suurusega. Ka seda hüpoteetilist eelist ei suudetud järgmistel põhjustel tuvastada.

—

Esiteks ei olnud võimalik „kliente” sama kontserni piires „ümber paigutada”. Endesa tarneüksuse poolt teenindatav tarbija piirkonnas, kus kohalik jaotusettevõte on Iberdrola, ei saanud minna üle Endesa jaotusüksusele, vaid ainult Iberdrola omale. Pealegi tõi selline üleminek reguleeritud turule integreeritud ettevõtjate jaoks kaasa netokulu, kuna see suurendas puudujääki, mida nad pidid ebasoodsatel tingimustel rahastama.

—

Teiseks ei teeninud kontsernid jaotusettevõtete poolselt müügilt mingit kasumit. Seetõttu ei saanud võimalik kasu, mis tulenenuks suuremast turuosast, tuua kasumit 2005. aastal (uurimisega hõlmatav aasta), vaid alles hilisematel aastatel, kui vabaturg oli jälle elujõuline. Selle eelise realiseerumiseks oleks kontserni jaotusüksuse poolt teenindatavad kasutajad pidanud lülituma tagasi kontserni tarneüksusele. Selles etapis oleks aga tarnija vahetamist kaalunud klient olnud vaba valima kõigi Hispaania turul tegutsevate tarnijate vahel. Seetõttu ei tuvastanud komisjon konkreetse eelise olemasolu seoses pelga suurema turuosa hoidmisega kontsernide poolt uurimisega hõlmataval perioodil.

—

Vastupidi, integreeritud kontsernide jaoks tekkis objektiivne trahv: kohustus rahastada puudujääki tingimustel, mis ei olnud tasuvad, kuna sissenõudmisõigustega saadud intressimäär oli adekvaatsest turumäärast madalam ning seega teostati sissenõudmisõiguste väärtpaberistamine arvatavalt väiksema tasu eest kui oleks saadud turumäära rakendamisel.

(107)

Eespool kirjeldatud alusel tegi komisjon järelduse, et selles osas, mis käsitleb ärikasutajate varustamist, ei andnud Hispaanias 2005. aastal kehtestatud regulatsiooni süsteem otsest ega kaudset majanduslikku eelist ei jaotusettevõtetele ega integreeritud kontsernidele, millesse nad kuulusid.

(108)

Seoses Céntrica väitega, et süsteem tegi jaotusettevõtete ja vabaturu tarnijate vahel diskrimineerivalt vahet, juhib komisjon tähelepanu asjaolule, et diskrimineerimine saab esineda siis, kui isikuid, kes on samas faktilises või juriidilises olukorras, koheldakse erinevalt, või vastupidi, erinevas faktilises või juriidilises olukorras isikuid koheldakse samamoodi.

(109)

Esiteks on väide ilmselt alusetu Elcogás S.A. puhul, kellele anti sissenõudmisõigused hoolimata sellest, et ta ei tegutsenud jaotussektoris. Teiseks ei ole ülejäänud nelja määratud äriühingu — Iberdrola, S.A., Unión Eléctrica Fenosa, S.A., Hidroeléctrica del Cantábrico, S.A, ja Endesa, S.A. — puhul tõestatud, et neile oleks makstud hüvitist nende tegevuse eest elektrit reguleeritud tariifidega tarnivate jaotusettevõtetena, nagu selgitatakse ka põhjenduses 30. Kolmandaks ei olnud Hispaania elektrisüsteemis jaotusettevõtted ja vabaturu tarnijad niikuinii samas faktilises ja juriidilises positsioonis. Elektri reguleeritud tariifidega tarnimise kohustust täideti seadusandlike piirangute tingimustes, mis panid jaotusettevõtted toimima pelkade finants- ja tarnevahendajatena, kes rakendasid õigusaktide sätteid, samas kui vabaturu tingimustel tarnimine oli täielikult liberaliseeritud tegevus. Seetõttu ei saa Céntrica poolt vaidlustatud kohtlemise erinevus olla diskrimineerimine hoolimata asjaolust, et reguleeritud tariifide tase võis olla liberaliseerimisprotsessile kahjulik. See aga ei olnud jaotusettevõtetele ebaseadusliku riigiabi andmise tagajärg.

JÄRELDUS

(110)

Komisjoni menetluse algatamise otsuses väljendatud kahtlused lükati ametliku uurimise käigus ümber. Komisjon on veendunud, et elektri jaotusettevõtetele seoses nende keskmise suurusega ja suurtele ettevõtjatele reguleeritud tariifidega elektri tarnimise tegevusega tekkinud kulude tunnustamine Hispaania poolt ei andnud jaotusettevõtetele majanduslikku eelist ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(111)

Kuna ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumid on kumulatiivsed, puudub vajadus teiste kriteeriumide kontrolliks. Seetõttu järeldab komisjon, et meede ei ole riigiabi elektri jaotusettevõtete kasuks. Käesolev järeldus seondub kaebuse esitaja poolt hõlmatud olukorra ja ajaperioodiga, piiramata võimalust, et komisjon uurib Hispaania poolt pärast 2005. aastat võetud meetmeid.

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Elektri jaotusettevõtetele seoses nende keskmise suurusega ja suurtest ettevõtetest lõppkasutajatele reguleeritud tariifidega elektri tarnimise tegevusega 2005. aastal tekkinud kulude tunnustamine Hispaania Kuningriigi poolt sissenõudmisõiguste vormis, mis anti kuningliku dekreetseadusega 5/2005 äriühingutele Iberdrola, S.A., Unión Eléctrica Fenosa, S.A., Hidroeléctrica del Cantábrico, S.A., Endesa, S.A. ja Elcogás, S.A., ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel, 4. veebruar 2014

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT C 43, 27.2.2007, lk 9.

(2) Vt joonealune märkus 1.

(3) Turuoperaator (OMEL) tegeleb elektri ostu- ja müügitehingutega hulgiturul.

(4) Süsteemioperaator (Red Eléctrica de España) vastutab elektri tarnekindluse tagamise ning tootmis- ja transpordisüsteemi koordineerimise eest.

(5) Kuningliku dekreedi 281/1998 artiklis 11 määratletakse jaotamist kui „[tegevust], mille peamine eesmärk on elektrienergia piisavate kvaliteedinõuete põhine edastamine transpordivõrgust tarbimiskohtadesse ning elektrienergia reguleeritud hindadega müük kasutajatele või jaotusettevõtetele.”

(6) Niinimetatud „erikava” tootjad. „Erikava” on sisendtariifi süsteem: jaotusettevõtted (ja edastussüsteemi operaator) on kohustatud ostma enda vastutusalal asuvate kõlblike koostootmis- või taastuvenergiajaamade kogu toodangu riigi poolt kehtestatud kulupõhise hinna alusel.

(7) 30. detsembri kuninglik dekreet 2392/2004, millega kehtestatakse 2005. aasta elektritariifid, Hispaania ametlik väljaanne nr 315, lk 42766, I lisa.

(8) LSE artikli 12 lõikega 2 nähti ette, et elektritariife kehtestatakse põhimõtteliselt üks kord aastas, kuid neid võib aasta jooksul kohandada.

(9) Kuningliku dekreedi 1432/2002 artikli 8 kohaselt ei tohtinud keskmine tariif suureneda rohkem kui 1,40 % võrra (aastate võrdluses), samas kui üksiktariifid tohtisid suureneda ainult protsendimäära võrra, mis arvutati 0,60 %-na keskmise tariifi tõusust (kokku 2 %).

(10) 11. märtsi 2005. aasta kuninglik dekreetseadus 5/2005 kiireloomuliste reformide kohta, et edendada tootlikkust ja parandada riigihankeid. Hispaania ametlik väljaanne, 14.3.2005, lk 8832.

(11) Luhtunud kulud on kahju, mida turgu valitsevad elektripakkujad kannavad lootusetute investeeringute tõttu, mis on tehtud enne liberaliseerimist. Komisjon andis nõusoleku selliste kulude katmiseks kompenseeriva riigiabi andmisele lähtuvalt luhtunud kulude metoodikas visandatud kriteeriumidest (komisjoni teatis luhtunud kuludega seotud riigiabi analüüsimise metoodika kohta) 6. augusti 2001. aasta kirjas SG(2001) D/290869. 25. juulil 2001 juhtumis NN 49/99 tehtud otsusega andis komisjon Hispaaniale nõusoleku anda kuni 2008. aastani luhtunud kulude kompensatsiooni samadele äriühingutele, kellel paluti eelrahastada 2005. aasta puudujääki.

(12) Aastaaruanne 2005, Elcogás SA, kättesaadav aadressil http://www.elcogas.es/images/stories/3-principales-indicadores/1-datos-economico-financieros/esp2005.pdf

(13) 30. juuni 2006. aasta kuningliku dekreedi 809/2006 (millega muudetakse elektritariifi alates 1. juulist 2006) esimene lisasäte, Hispaania ametlik väljaanne 156, 1.7.2006.

(14) Hispaania liberaliseeris elektrituru varem kui seda nõudsid 1996. ja 2003. aasta elektridirektiivid, mis nägid ette liberaliseerimise ajakava alates 1999. kuni 2004. aastani ettevõtetest lõppkasutajate jaoks (alustades suurimatega) ning kohustasid liberaliseerima kodumajapidamiste segmendi alles alates 1. juulist 2007.

(15) ELT L 176, 15.7.2003, lk 37.

(16) 2003. aasta elektridirektiivi artikli 3 lõikes 3 on sätestatud: „Liikmesriigid tagavad, et kõikidele kodutarbijatele ja, kui liikmesriigid seda vajalikuks peavad, väikestele ettevõtetele (st. ettevõtted, millel on kuni 50 töötajat ja mille aastakäive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot) osutataks universaalteenust, mis tähendab, et neil on õigus saada oma territooriumil kindlaksmääratud mahus elektritarneid mõistliku, hõlpsasti ja selgelt võrreldava ning läbipaistva hinnaga. Universaalteenuse osutamise tagamiseks võivad liikmesriigid kindlaks määrata viimasena vastutava tarnija.”

(17) Tarnijad ostsid samuti elektrit hulgiturult („börsilt”) ning kuigi teoreetiliselt oleksid nad saanud sõlmida kahepoolseid lepinguid tootjatega, ei olnud tootjatel (peamiselt vertikaalselt integreeritud kontsernid) tegelikult stiimulit niimoodi toimimiseks.

(18) Vt direktiivi 2003/54/EÜ I lisa punkte b ja c.

(19) Allikas: Iberdrola märkused kuupäevaga 26. aprill 2007.

(20) Euroopa Kohtu otsus ühendatud kohtuasjades C-72/91 ja C-73/91, punkt 21: „Vaadeldav süsteem ei püüa oma eesmärgi ega üldstruktuuri kaudu luua eelist, mis looks riigi jaoks täiendava koormuse”.

(21) Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-240/83 Procureur de la République v Association de défense des brûleurs d'huiles usagées (ADBHU) [1985], EKL 531, eriti lk 543–544 ja punkt 18.

(22) Komisjoni 12. juuni 2012. aasta otsus riigiabi SA.21918 (C 17/07) (endine NN 17/07) kohta, mida rakendas Prantsusmaa: reguleeritud elektritariifid Prantsusmaal, ELT C 398, 22.12.2012, lk 10, eriti punktid 30–37 ja 134–137.

12.7.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 205/62

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

9. juuli 2014,

mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 4479 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, läti-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, saksa-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

(2014/458/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1258/1999 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, (2) eriti selle artiklit 31,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1258/1999 artikli 7 lõike 4 ja määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 kohaselt teeb komisjon vajalikud kontrollimised, teavitab liikmesriike nende kontrollimiste tulemustest, võtab teatavaks liikmesriikide esitatud märkused, kutsub kokku kahepoolsed läbirääkimised, et jõuda kokkuleppele asjaomaste liikmesriikidega, ning teeb neile ametlikult teatavaks oma seisukoha.

(2)	Liikmesriikidel on olnud võimalus taotleda lepitusmenetlust. Teatavatel juhtudel on seda võimalust kasutatud ning komisjon on vaadanud läbi menetluse tulemusena koostatud aruanded.

(3)	Määruse (EÜ) nr 1258/1999 ja määruse (EÜ) nr 1290/2005 kohaselt võib rahastada üksnes selliseid põllumajanduskulusid, mis on tehtud kooskõlas Euroopa Liidu eeskirjadega.

(4)	Pärast kontrollimisi on kahepoolsete läbirääkimiste tulemusena ja lepitusmenetluste käigus selgitatud välja, et osa liikmesriikide deklareeritud kulutustest ei vasta kõnealusele tingimusele, ning seega ei saa neid rahastada EAGGFi tagatisrahastust, EAGFist ega EAFRDst.

(5)	Tuleks märkida summad, mida ei kaeta EAGGFi tagatisrahastust, EAGFist ega EAFRDst. Need summad ei ole seotud kuludega, mis on tehtud 24 kuud enne komisjoni kirjalikku teatist liikmesriikidele kontrollimistulemuste kohta.

(6)	Käesolevas otsuses osutatud juhtumite kohta saatis komisjon liikmesriikidele kokkuvõtliku aruande nende summade hinnangu kohta, mida ei rahastata, kuna need ei vasta Euroopa Liidu eeskirjadele.

(7)	Käesolev otsus ei mõjuta finantsjäreldusi, mida komisjon võib teha seda teemat käsitlevate 15. märtsil 2014. aastal Euroopa Kohtus menetluses olevaid juhtumeid käsitlevatele otsustele tuginedes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu rahastamine ei kata lisas loetletud kulusid, mida liikmesriikide akrediteeritud makseasutused on deklareerinud EAGGFi tagatisrahastu, EAGFi või EAFRD raames, kuna kulud ei vasta Euroopa Liidu eeskirjadele.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Tšehhi Vabariigile, Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Läti Vabariigile, Ungarile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Sloveenia Vabariigile, Soome Vabariigile, Rootsi Kuningriigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 9. juuli 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 103.

(2) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

LISA

LR	Meede	Eelarveaasta	Põhjus	Liik	%	Vääring	Summa	Mahaarvamised	Finantsmõju
EELARVEPUNKT: 6701
BE	Muud otsetoetused — veised	2010	Abikõlbmatute loomade eest tehtud maksed ja sanktsioonide ebaõige kohaldamine	ÜHEKORDNE		EUR	– 133 335,00	0,00	– 133 335,00
BE	Muud otsetoetused — veised	2011	Abikõlbmatute loomade eest tehtud maksed ja sanktsioonide ebaõige kohaldamine	ÜHEKORDNE		EUR	– 62 275,00	0,00	– 62 275,00
BE	Muud otsetoetused — veised	2012	Abikõlbmatute loomade eest tehtud maksed ja sanktsioonide ebaõige kohaldamine	ÜHEKORDNE		EUR	– 110 550,00	0,00	– 110 550,00
BE KOKKU						EUR	– 306 160,00	0,00	– 306 160,00
CZ	Muud otsetoetused — määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2011	Alusetult tehtud maksed ja vähendamiste/väljajätmiste kohaldamata jätmine loomi käsitlevate eeskirjade eiramise tõttu	ÜHEKORDNE		EUR	– 4 195,16	0,00	– 4 195,16
CZ	Muud otsetoetused — määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklid 68–72	2012	Alusetult tehtud maksed ja vähendamiste/väljajätmiste kohaldamata jätmine loomi käsitlevate eeskirjade eiramise tõttu	ÜHEKORDNE		EUR	– 68,74	0,00	– 68,74
CZ KOKKU						EUR	– 4 263,90	0,00	– 4 263,90
DE	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2008	Ekstrapolatsiooni puudumine alla 3 % üledeklareerimise puhul	ÜHEKORDNE		EUR	– 106 694,14	0,00	– 106 694,14
DE	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2009	Ekstrapolatsiooni puudumine alla 3 % üledeklareerimise puhul	ÜHEKORDNE		EUR	– 104 776,14	0,00	– 104 776,14
DE	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2009	Puudused mõõtmishälbe kohaldamisel	ÜHEKORDNE		EUR	– 56 327,48	0,00	– 56 327,48
DE	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2010	Ekstrapolatsiooni puudumine alla 3 % üledeklareerimise puhul	ÜHEKORDNE		EUR	– 72 254,33	0,00	– 72 254,33
DE	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2010	Puudused mõõtmishälbe kohaldamisel	ÜHEKORDNE		EUR	– 56 781,05	0,00	– 56 781,05
DE KOKKU						EUR	– 396 833,14	0,00	– 396 833,14
DK	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	Kohapealsete kontrollide puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 1 529 693,10	0,00	– 1 529 693,10
DK	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	Tagasiulatuv sissenõudmine ja toetusõiguste ebaõige käsitlemine	ÜHEKORDNE		EUR	– 69 494,00	0,00	– 69 494,00
DK	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	Kohapealsete kontrollide puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 1 489 167,20	0,00	– 1 489 167,20
DK	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	Tagasiulatuv sissenõudmine ja toetusõiguste ebaõige käsitlemine	ÜHEKORDNE		EUR	– 3 654,00	0,00	– 3 654,00
DK KOKKU						EUR	– 3 092 008,30	0,00	– 3 092 008,30
ES	Kalandusmeetmed	2004	Halduskontrollid ei ole lõplikud, kohapealsete kontrollide ja välisauditi puudused	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 185 468,74	0,00	– 185 468,74
ES	Kalandusmeetmed	2005	Halduskontrollid ei ole lõplikud, kohapealsete kontrollide ja välisauditi puudused	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 253 547,34	0,00	– 253 547,34
ES	Kalandusmeetmed	2006	Halduskontrollid ei ole lõplikud, kohapealsete kontrollide ja välisauditi puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 117 708,85	0,00	– 117 708,85
ES	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2010	Halduskontrollide, kohapealsete kontrollide ja sissenõudmiste puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 53 541,40	0,00	– 53 541,40
ES	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	Halduskontrollide, kohapealsete kontrollide ja sissenõudmiste puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 368,20	0,00	– 368,20
ES	Nõuetele vastavus	2009	Sanktsioonide süsteemi leebus, nõudeaasta 2008	ÜHEKORDNE		EUR	– 191 873,53	– 383,75	– 191 489,78
ES	Nõuetele vastavus	2009	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 790 454,36	– 218,52	– 790 235,84
ES	Nõuetele vastavus	2009	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 24 049,41	0,00	– 24 049,41
ES	Nõuetele vastavus	2010	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 638,55	0,00	– 638,55
ES	Nõuetele vastavus	2010	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 781 951,76	– 1 002,96	– 780 948,80
ES	Nõuetele vastavus	2010	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 30,92	0,00	– 30,92
ES	Nõuetele vastavus	2011	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 117,27	0,00	– 117,27
ES	Nõuetele vastavus	2011	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 570,44	0,00	– 570,44
ES	Nõuetele vastavus	2011	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 824 194,02	0,00	– 824 194,02
ES KOKKU						EUR	– 3 224 514,79	– 1 605,23	– 3 222 909,56
FI	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2010	Põldude identifitseerimise süsteemi, kohapealsete kontrollide ja vähenduste arvutamise puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 289 992,10	0,00	– 289 992,10
FI	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	Põldude identifitseerimise süsteemi, kohapealsete kontrollide ja vähenduste arvutamise puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 961 208,71	0,00	– 961 208,71
FI	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	Põldude identifitseerimise süsteemi, kohapealsete kontrollide ja vähenduste arvutamise puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 384 610,18	0,00	– 1 384 610,18
FI KOKKU						EUR	– 2 635 810,99	0,00	– 2 635 810,99
FR	Piim — koolipiim	2009	Koolipiima kava hilinenud kohapealne kontroll (õppeaasta 2008–2009)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 290 282,58	0,00	– 290 282,58
FR	Piim — koolipiim	2010	Koolipiima kava hilinenud kohapealne kontroll (õppeaasta 2008–2009)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 351 047,94	0,00	– 351 047,94
FR	Piim — koolipiim	2011	Koolipiima kava hilinenud kohapealne kontroll (õppeaasta 2008–2009)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 1 610,58	0,00	– 1 610,58
FR	Piim — koolipiim	2012	Koolipiima kava hilinenud kohapealne kontroll (õppeaasta 2008–2009)	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 474,30	0,00	– 474,30
FR	Toetusõigused	2010	Eeskirjade vastaselt tehtud eraldised riiklikust reservist ning söödamaade konsolideerimine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 5 938 076,49	0,00	– 5 938 076,49
FR	Toetusõigused	2010	Eeskirjade vastaselt tehtud eraldised riiklikust reservist ning söödamaade konsolideerimine	ÜHEKORDNE		EUR	– 2 584 040,40	0,00	– 2 584 040,40
FR	Toetusõigused	2011	Eeskirjade vastaselt tehtud eraldised riiklikust reservist ning söödamaade konsolideerimine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 3 176 345,75	0,00	– 3 176 345,75
FR	Toetusõigused	2011	Eeskirjade vastaselt tehtud eraldised riiklikust reservist ning söödamaade konsolideerimine	ÜHEKORDNE		EUR	– 2 584 032,47	0,00	– 2 584 032,47
FR	Toetusõigused	2012	Eeskirjade vastaselt tehtud eraldised riiklikust reservist ning söödamaade konsolideerimine	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 3 176 345,75	0,00	– 3 176 345,75
FR	Toetusõigused	2012	Eeskirjade vastaselt tehtud eraldised riiklikust reservist ning söödamaade konsolideerimine	ÜHEKORDNE		EUR	– 2 584 031,62	0,00	– 2 584 031,62
FR KOKKU						EUR	– 20 686 287,88	0,00	– 20 686 287,88
GB	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	Põldude identifitseerimise süsteemi ja kohapealsete kontrollide puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 2 563 473,00	0,00	– 2 563 473,00
GB KOKKU						EUR	– 2 563 473,00	0,00	– 2 563 473,00
IT	Puu- ja köögiviljad — tomatite töötlemine	2008	Haldus- ja raamatupidamisarvestuse kontrollide puudused Tootjaorganisatsioonide ja töötlejate registreeritavate andmete ning siseriikliku õiguse kohaselt nõutava raamatupidamisarvestuse kooskõlastamata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 2 332 156,30	– 932 862,52	– 1 399 293,78
IT	Puu- ja köögiviljad — tomatite töötlemine	2010	Haldus- ja raamatupidamisarvestuse kontrollide puudused Tootjaorganisatsioonide ja töötlejate registreeritavate andmete ning siseriikliku õiguse kohaselt nõutava raamatupidamisarvestuse kooskõlastamata jätmine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	720,02	0,00	720,02
IT	Eeskirjade eiramised	2012	Teabe puudumine võetud taastavate meetmete kohta	ÜHEKORDNE		EUR	– 2 362 005,73	0,00	– 2 362 005,73
IT	Eeskirjade eiramised	2012	Hooletus sissenõudmismenetluses	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 283 164,95	0,00	– 1 283 164,95
IT	Eeskirjade eiramised	2012	Märkimata jätmine III lisas	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 460 976,88	0,00	– 1 460 976,88
IT KOKKU						EUR	– 7 437 583,84	– 932 862,52	– 6 504 721,32
LV	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	Puudused pärast ilmsete vigade avastamist ja kohapealseid kontrolle (vigu alla 3 %)	ÜHEKORDNE		EUR	– 15 324,30	0,00	– 15 324,30
LV	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	Puudused pärast ilmsete vigade avastamist ja kohapealseid kontrolle (vigu alla 3 %)	ÜHEKORDNE		EUR	– 3 399,21	0,00	– 3 399,21
LV	Nõuetele vastavus	2009	Neli maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet määratlemata, sanktsiooni ebaõige arvutamine, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 254 163,51	0,00	– 254 163,51
LV	Nõuetele vastavus	2010	Kaks maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet määratlemata, neljanda kohustusliku majandamisnõude puudulik kontrollimine ja seitsmenda kohustusliku majandamisnõude suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 181 777,79	0,00	– 181 777,79
LV	Nõuetele vastavus	2010	Neli maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet määratlemata, sanktsiooni ebaõige arvutamine, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 179,81	0,00	– 179,81
LV	Nõuetele vastavus	2011	Kaks maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet määratlemata, neljanda kohustusliku majandamisnõude puudulik kontrollimine ja seitsmenda kohustusliku majandamisnõude suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 100,05	0,00	– 100,05
LV	Nõuetele vastavus	2011	Neli maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet määratlemata, sanktsiooni ebaõige arvutamine, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	14,86	0,00	14,86
LV	Nõuetele vastavus	2011	Neljanda kohustusliku majandamisnõude puudulik kontrollimine ja seitsmenda kohustusliku majandamisnõude suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2010	ÜHEKORDNE		EUR	– 2 230,28	0,00	– 2 230,28
LV	Nõuetele vastavus	2012	Kaks maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet määratlemata, neljanda kohustusliku majandamisnõude puudulik kontrollimine ja seitsmenda kohustusliku majandamisnõude suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 0,19	0,00	– 0,19
LV KOKKU						EUR	– 457 160,28	0,00	– 457 160,28
SE	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2010	Põldude identifitseerimise süsteemi puudused, nõudeaasta 2009	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 117 986,60	0,00	– 1 117 986,60
SE	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	Põldude identifitseerimise süsteemi puudused, nõudeaasta 2010	ÜHEKORDNE		EUR	– 15 591,00	0,00	– 15 591,00
SE KOKKU						EUR	– 1 133 577,60	0,00	– 1 133 577,60
SI	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2010	Nõrk kontroll väikeste maatükkide vastavuse üle põllumajanduslike maatükkide määratlusele	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 85 780,08	– 2 203,29	– 83 576,79
SI	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2010	Kontrollitulemuste ekstrapoleerimata jätmine juhul, kui erinevus on alla 3 %	ÜHEKORDNE		EUR	– 1 771,90	– 10,97	– 1 760,93
SI	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	Nõrk kontroll väikeste maatükkide vastavuse üle põllumajanduslike maatükkide määratlusele	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 115 956,46	0,00	– 115 956,46
SI	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2011	Kontrollitulemuste ekstrapoleerimata jätmine juhul, kui erinevus on alla 3 %	ÜHEKORDNE		EUR	– 6 376,67	– 7,62	– 6 369,05
SI	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	Nõrk kontroll väikeste maatükkide vastavuse üle põllumajanduslike maatükkide määratlusele	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 131 269,23	0,00	– 131 269,23
SI	Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused	2012	Kontrollitulemuste ekstrapoleerimata jätmine juhul, kui erinevus on alla 3 %	ÜHEKORDNE		EUR	– 6 506,76	– 7,78	– 6 498,98
SI KOKKU						EUR	– 347 661,10	– 2 229,66	– 345 431,44
KOKKU 6701						EUR	– 42 285 334,82	– 936 697,41	– 41 348 637,41
EELARVEPUNKT: 6711
DK	Maaelu areng, EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2011	Kohapealsete kontrollide puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 138 216,28	0,00	– 138 216,28
DK	Maaelu areng, EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2012	Kohapealsete kontrollide puudused	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 114 814,02	0,00	– 114 814,02
DK KOKKU						EUR	– 253 030,30	0,00	– 253 030,30
ES	Nõuetele vastavus	2009	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 25 382,59	0,00	– 25 382,59
ES	Nõuetele vastavus	2009	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 1 341,72	0,00	– 1 341,72
ES	Nõuetele vastavus	2010	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	18,14	0,00	18,14
ES	Nõuetele vastavus	2010	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 34 511,04	0,00	– 34 511,04
ES	Nõuetele vastavus	2010	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 317,20	0,00	– 317,20
ES	Nõuetele vastavus	2011	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 36,65	0,00	– 36,65
ES	Nõuetele vastavus	2011	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 69,84	0,00	– 69,84
ES	Nõuetele vastavus	2011	Paljude kohustuslike majandamisnõuete osaline ja ebatõhus kontroll, nõudeaasta 2010	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 39 292,14	0,00	– 39 292,14
ES KOKKU						EUR	– 100 933,04	0,00	– 100 933,04
FI	Maaelu areng, EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Põldude identifitseerimise süsteemi, kohapealsete kontrollide ja vähenduste arvutamise puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 132 350,41	0,00	– 132 350,41
FI	Maaelu areng, EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2011	Põldude identifitseerimise süsteemi, kohapealsete kontrollide ja vähenduste arvutamise puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 449 325,95	0,00	– 449 325,95
FI	Maaelu areng, EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2012	Põldude identifitseerimise süsteemi, kohapealsete kontrollide ja vähenduste arvutamise puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 558 189,31	0,00	– 558 189,31
FI KOKKU						EUR	– 1 139 865,67	0,00	– 1 139 865,67
GB	Maaelu areng, EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2011	Põldude identifitseerimise süsteemi ja kohapealsete kontrollide puudused	ÜHEKORDNE		EUR	– 614 769,00	0,00	– 614 769,00
GB KOKKU						EUR	– 614 769,00	0,00	– 614 769,00
HU	Maaelu areng, EAFRD 1.+ 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2009	Ebapiisav põhikontroll — toetus makstud toetuskõlbmatutele toetusesaajatele (kohustuslikul koolitusel osalemata jätmine)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 131 333,83	0,00	– 131 333,83
HU	Maaelu areng, EAFRD 1.+ 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2010	Ebapiisav põhikontroll — toetus makstud toetuskõlbmatutele toetusesaajatele (kohustuslikul koolitusel osalemata jätmine)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 149 391,75	0,00	– 149 391,75
HU	Maaelu areng, EAFRD 1.+ 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2011	Ebapiisav põhikontroll — toetus makstud toetuskõlbmatutele toetusesaajatele (kohustuslikul koolitusel osalemata jätmine)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 42 101,65	0,00	– 42 101,65
HU	Maaelu areng, EAFRD 1.+ 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2012	Ebapiisav põhikontroll — toetus makstud toetuskõlbmatutele toetusesaajatele (kohustuslikul koolitusel osalemata jätmine)	KINDLAMÄÄRALINE	10,00 %	EUR	– 60 885,25	0,00	– 60 885,25
HU KOKKU						EUR	– 383 712,48	0,00	– 383 712,48
LV	Nõuetele vastavus	2009	Neli maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet määratlemata, sanktsiooni ebaõige arvutamine, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 212 566,45	0,00	– 212 566,45
LV	Nõuetele vastavus	2010	Kaks maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet määratlemata, neljanda kohustusliku majandamisnõude puudulik kontrollimine ja seitsmenda kohustusliku majandamisnõude suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 92 731,87	0,00	– 92 731,87
LV	Nõuetele vastavus	2010	Neli maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet määratlemata, sanktsiooni ebaõige arvutamine, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	1 146,35	0,00	1 146,35
LV	Nõuetele vastavus	2011	Kaks maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet määratlemata, neljanda kohustusliku majandamisnõude puudulik kontrollimine ja seitsmenda kohustusliku majandamisnõude suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	249,48	0,00	249,48
LV	Nõuetele vastavus	2011	Neli maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet määratlemata, sanktsiooni ebaõige arvutamine, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	425,78	0,00	425,78
LV	Nõuetele vastavus	2012	Neli maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet määratlemata, neljanda kohustusliku majandamisnõude puudulik kontrollimine ja seitsmenda kohustusliku majandamisnõude suhtes kohaldatud lubatud kõikumine, nõudeaasta 2009	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	106,22	0,00	106,22
LV	Nõuetele vastavus	2012	Neli maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet määratlemata, sanktsiooni ebaõige arvutamine, nõudeaasta 2008	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	183,03	0,00	183,03
LV KOKKU						EUR	– 303 187,46	0,00	– 303 187,46
PL	Maaelu areng, EAFRD 1.+ 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2009	Valikukriteeriumide puudumine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 16 237,92	0,00	– 16 237,92
PL	Maaelu areng, EAFRD 1.+ 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2010	Valikukriteeriumide puudumine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 2 189 601,12	0,00	– 2 189 601,12
PL	Maaelu areng, EAFRD 1.+ 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2011	Valikukriteeriumide puudumine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 2 290 180,19	0,00	– 2 290 180,19
PL	Maaelu areng, EAFRD 1.+ 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2012	Valikukriteeriumide puudumine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 1 175 231,69	0,00	– 1 175 231,69
PL	Maaelu areng, EAFRD 1.+ 3. telg — investeerimisega seotud meetmed (2007–2013)	2013	Valikukriteeriumide puudumine	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 172 311,40	0,00	– 172 311,40
PL KOKKU						EUR	– 5 843 562,32	0,00	– 5 843 562,32
PT	Maaelu areng, EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2008	Hilinenud kohapealsed kontrollid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 81 992,88	– 81 992,88	0,00
PT	Maaelu areng, EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	Hilinenud kohapealsed kontrollid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 3 374 908,49	– 2 911 944,67	– 462 963,82
PT	Maaelu areng, EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2009	Hilinenud kohapealsed kontrollid	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 353 974,42	0,00	– 353 974,42
PT	Maaelu areng, EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Hilinenud kohapealsed kontrollid	KINDLAMÄÄRALINE	2,00 %	EUR	– 213 427,37	0,00	– 213 427,37
PT	Maaelu areng, EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Hilinenud kohapealsed kontrollid	KINDLAMÄÄRALINE	5,00 %	EUR	– 1 682 133,84	– 1 446 076,06	– 236 057,78
PT KOKKU						EUR	– 5 706 437,00	– 4 440 013,61	– 1 266 423,39
SE	Maaelu areng, EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2010	Põldude identifitseerimise süsteemi puudused, nõudeaasta 2009	ÜHEKORDNE		EUR	– 190 380,00	0,00	– 190 380,00
SE	Maaelu areng, EAFRD 2. telg (2007–2013, pindalapõhised meetmed)	2011	Põldude identifitseerimise süsteemi puudused, nõudeaasta 2010	ÜHEKORDNE		EUR	– 143 719,00	0,00	– 143 719,00
SE KOKKU						EUR	– 334 099,00	0,00	– 334 099,00
KOKKU 6711						EUR	– 14 679 596,27	– 4 440 013,61	– 10 239 582,66

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 205

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 12. juuli 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Teave Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö lepingu pikendamise jõustumise kohta	1
		2014/451/EL
	*	Nõukogu otsus, 26. mai 2014, Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise osalemise lepingu (mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni osalemist Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioonis Liibüas (EUBAM Libya)) allkirjastamise ja sõlmimise kohta	2
		Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline osalemise Leping, mis käsitleb Šveitsi konföderatsiooni osalemist Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioonis Liibüas (EUBAM Libya)	3
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 753/2014, 11. juuli 2014, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega	7
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 754/2014, 11. juuli 2014, millega keeldutakse andmast luba Pediococcus pentosaceus NCIMB 30068 ja Pediococcus pentosaceus NCIMB 30044 kasutamiseks söödalisandina ( 1 )	10
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 755/2014, 11. juuli 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	12
	*	Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 756/2014, 8. juuli 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 1072/2013 (EKP/2013/34) rahaloomeasutuste kohaldatavate intressimäärade statistika kohta (EKP/2014/30)	14
		OTSUSED
		2014/452/EL
	*	Nõukogu otsus, 8. juuli 2014, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega	15
		2014/453/EL
	*	Nõukogu otsus, 8. juuli 2014, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu protokolli nr 31 (koostöö kohta teatavates valdkondades väljaspool nelja vabadust) muutmisega	18
		2014/454/EL
	*	Nõukogu otsus, 8. juuli 2014, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingu XX lisa (Keskkond) muutmisega	20
	*	Nõukogu otsus 2014/455/ÜVJP, 11. juuli 2014, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega	22
		2014/456/EL
	*	Komisjoni otsus, 4. veebruar 2014, riigiabi meetmete nr SA.21817 (C 3/07) (endine NN 66/06) kohta, mida on rakendanud Hispaania Hispaania elektritariifid: tarbijad (teatavaks tehtud numbri C(2014) 7741 all) ( 1 )	25
		2014/457/EL
	*	Komisjoni otsus, 4. veebruar 2014, Hispaania elektritariifide kohta: jaotusettevõtted, SA.36559 (C 3/07) (endine NN 66/06), mida on rakendanud Hispaania (teatavaks tehtud numbri C(2013) 7743 all) ( 1 )	45
		2014/458/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 9. juuli 2014, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2014) 4479 all)	62
		2014/459/EL
	*	Komisjoni otsus, 10. juuli 2014, milles käsitletakse vaske sisaldavate biotsiidide turulelaskmist olulise kasutuse eesmärgil (teatavaks tehtud numbri C(2014) 4611 all)	76

	Nimi	Identifiseerimisandmed	Loetellu kandmise põhjused	Loetellu kandmise kuupäev
1.	Aleksandr Yurevich BORODAI (Александр Юрьевич Бородай)	Sünnikuupäev ja -koht: 25. juuli 1972, Moskva	Nn Donetski Rahvavabariigi peaminister. Vastutav nn Donetski Rahvavabariigi valitsuse separatistliku tegevuse eest (nt teatas ta 8. juulil, et „meie sõjavägi viib läbi erioperatsiooni Ukraina” fašistide „vastu”). Nn Uus-Venemaa Liitu käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastaja	12.7.2014
2.	Alexander KHODAKOVSKY (Александр Сергеевич Ходаковский)		Nn Donetski Rahvavabariigi julgeolekuminister. Vastutav nn Donetski Rahvavabariigi valitsuse separatistlike julgeolekumeetmete eest	12.7.2014
3.	Alexandr Aleksandrovich KALYUSSKY, (Александр Александрович Калюсский)		Nn Donetski Rahvavabariigi de facto asepeaminister sotsiaalküsimuste vallas. Vastutav nn Donetski Rahvavabariigi valitsuse separatistliku tegevuse eest	12.7.2014
4.	Alexander KHRYAKOV		Nn Donetski Rahvavabariigi info- ja massikommunikatsiooniminister. Vastutav nn Donetski Rahvavabariigi valitsuse separatismimeelse propaganda eest	12.7.2014
5.	Marat BASHIROV		Nn Luganski Rahvavabariigi ministrite nõukogu peaminister, ametisse kinnitatud 8. juulil. Vastutav nn Luganski Rahvavabariigi valitsuse separatistliku tegevuse eest	12.7.2014
6.	Vasyl NIKITIN		Nn Luganski Rahvavabariigi ministrite nõukogu asepeaminister, (varem nn Luganski Rahvavabariigi ministrite nõukogu peaminister, endine nn Kaguarmee kõneisik). Vastutav nn Luganski Rahvavabariigi valitsuse separatistliku tegevuse eest. Vastutav Kaguarmee avalduse eest, mille kohaselt Ukraina presidendivalimised ei saa toimuda Luganski Rahvavabariigis selle piirkonna uue staatuse tõttu	12.7.2014
7.	Aleksey KARYAKIN (Алексей Карякин)	1979	Nn Luganski Rahvavabariigi ülemnõukogu esimees. Vastutav nn ülemnõukogu separatistliku valitsustegevuse eest, palus Venemaa Föderatsioonil tunnustada nn Luganski Rahvavabariigi iseseisvust. Nn Uus-Venemaa Liitu käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastaja	12.7.2014
8.	Yurij IVAKIN (Юрий Ивакин)		Nn Luganski Rahvavabariigi siseminister. Vastutav nn Luganski Rahvavabariigi valitsuse separatistliku tegevuse eest	12.7.2014
9.	Igor PLOTNITSKY		Nn Luganski Rahvavabariigi kaitseminister. Vastutav nn Luganski Rahvavabariigi valitsuse separatistliku tegevuse eest	12.7.2014
10.	Nikolay KOZITSYN	20. juuni, 1956, Donetski oblast	Kasakaüksuste juht. Vastutav Ukraina valitsusvägede vastu võitlevate Ida-Ukraina separatiste juhtimise eest	12.7.2014
11.	Oleksiy MOZGOVY (Олексій Мозговий)		Ida-Ukraina relvastatud üksuste üks juhte. Vastutav Ukraina valitsusvägede vastu võitlevate separatistide väljaõppe eest	12.7.2014

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	53,5
	MK	97,3
	TR	53,3
	XS	47,9
	ZZ	63,0
0707 00 05	AL	74,4
	MK	27,7
	TR	76,0
	ZZ	59,4
0709 93 10	TR	97,2
0709 93 10	ZZ	97,2
0805 50 10	AR	92,8
	TR	148,4
	UY	122,9
	ZA	112,0
	ZZ	119,0
0808 10 80	AR	106,9
	BR	111,7
	CL	103,6
	NZ	132,2
	ZA	120,0
	ZZ	114,9
0808 30 90	AR	76,3
	CL	99,3
	NZ	184,8
	ZA	98,2
	ZZ	114,7
0809 10 00	BA	82,8
	MK	85,8
	TR	242,4
	XS	59,5
	ZZ	117,6
0809 29 00	TR	236,1
0809 29 00	ZZ	236,1
0809 30	MK	60,6
	TR	138,6
	ZZ	99,6
0809 40 05	BA	70,3
0809 40 05	ZZ	70,3

	Nimi	Identifiseerimisandmed	Loetellu kandmise põhjused	Loetellu kandmise kuupäev
1.	Aleksandr Yurevich BORODAI (Александр Юрьевич Бородай)	Sünnikuupäev ja -koht: 25. juuli 1972, Moskva	Nn Donetski Rahvavabariigi peaminister. Vastutav nn Donetski Rahvavabariigi valitsuse separatistliku tegevuse eest (nt teatas ta 8. juulil, et „meie sõjavägi viib läbi erioperatsiooni Ukraina” fašistide „vastu”). Nn Uus-Venemaa Liitu käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastaja	12.7.2014
2.	Alexander KHODAKOVSKY (Александр Сергеевич Ходаковский)		Nn Donetski Rahvavabariigi julgeolekuminister. Vastutav nn Donetski Rahvavabariigi valitsuse separatistlike julgeolekumeetmete eest	12.7.2014
3.	Alexandr Aleksandrovich KALYUSSKY, (Александр Александрович Калюсский)		Nn Donetski Rahvavabariigi de facto asepeaminister sotsiaalküsimuste vallas. Vastutav nn Donetski Rahvavabariigi valitsuse separatistliku tegevuse eest	12.7.2014
4.	Alexander KHRYAKOV		Nn Donetski Rahvavabariigi info- ja massikommunikatsiooniminister. Vastutav nn Donetski Rahvavabariigi valitsuse separatismimeelse propaganda eest	12.7.2014
5.	Marat BASHIROV		Nn Luganski Rahvavabariigi ministrite nõukogu peaminister, ametisse kinnitatud 8. juulil. Vastutav nn Luganski Rahvavabariigi valitsuse separatistliku tegevuse eest	12.7.2014
6.	Vasyl NIKITIN		Nn Luganski Rahvavabariigi ministrite nõukogu asepeaminister, (varem nn Luganski Rahvavabariigi ministrite nõukogu peaminister, endine nn Kaguarmee kõneisik). Vastutav nn Luganski Rahvavabariigi valitsuse separatistliku tegevuse eest. Vastutav Kaguarmee avalduse eest, mille kohaselt Ukraina presidendivalimised ei saa toimuda Luganski Rahvavabariigis selle piirkonna uue staatuse tõttu	12.7.2014
7.	Aleksey KARYAKIN (Алексей Карякин)	1979	Nn Luganski Rahvavabariigi ülemnõukogu esimees. Vastutav nn ülemnõukogu separatistliku valitsustegevuse eest, palus Venemaa Föderatsioonil tunnustada nn Luganski Rahvavabariigi iseseisvust. Nn Uus-Venemaa Liitu käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastaja	12.7.2014
8.	Yurij IVAKIN (Юрий Ивакин)		Nn Luganski Rahvavabariigi siseminister. Vastutav nn Luganski Rahvavabariigi valitsuse separatistliku tegevuse eest	12.7.2014
9.	Igor PLOTNITSKY		Nn Luganski Rahvavabariigi kaitseminister. Vastutav nn Luganski Rahvavabariigi valitsuse separatistliku tegevuse eest	12.7.2014
10.	Nikolay KOZITSYN	20. juuni, 1956, Donetski oblast	Kasakaüksuste juht. Vastutav Ukraina valitsusvägede vastu võitlevate Ida-Ukraina separatiste juhtimise eest	12.7.2014
11.	Oleksiy MOZGOVY (Олексій Мозговий)		Ida-Ukraina relvastatud üksuste üks juhte. Vastutav Ukraina valitsusvägede vastu võitlevate separatistide väljaõppe eest	12.7.2014

Nr	Liikmesriik	Tooteliik 11
1	Horvaatia	Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis.
2	Hispaania	Ummistuse ärahoidmiseks avamere nafta- ja gaasiplatvormide ning muude mere- ja rannikurajatiste vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal nende torustikus ja veesüsteemis. Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis.
3	Iirimaa	Ummistuse ärahoidmiseks avamere nafta- ja gaasiplatvormide ning muude mere- ja rannikurajatiste vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal nende torustikus ja veesüsteemis. Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis.
4	Kreeka	Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis.