11.7.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 203/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 747/2014,

10. juuli 2014,

mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Sudaanis ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 131/2004 ja (EÜ) nr 1184/2005

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 10. juuli 2014. aasta otsust 2014/450/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Sudaanis ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/423/ÜVJP, (1)

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	10. jaanuaril 2004 võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2004/31/ÜVJP, (2) millega säilitati Sudaani suhtes relvaembargo, mis kehtestati nõukogu otsusega 94/165/ÜVJP (3). 26. jaanuaril 2004 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 131/2004, (4) millega jõustati ühine seisukoht 2004/31/ÜVJP.

(2)

30. juulil 2004 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1556 (2004), millega kehtestati Sudaani suhtes relvaembargo. 29. märtsil 2005 võttis ÜRO Julgeolekunõukogu vastu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1591 (2005), millega kehtestatakse teatavad piirangud isikute suhtes, kes takistavad rahuprotsessi, kujutavad endast ohtu stabiilsusele Darfuris ja kõnealuses piirkonnas, rikuvad rahvusvahelist humanitaarõigust või inimõiguste alast õigust, panevad toime muid hirmutegusid, rikuvad relvaembargot või vastutavad ründelendude eest Darfuri piirkonda ja üle selle.

(3)	30. mail 2005 võttis nõukogu vastu ühise seisukoha 2005/411/ÜVJP, (5) millega koondati ühise seisukohaga 2004/31/ÜVJP kehtestatud meetmed ja vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1591 (2005) kehtestatavad meetmed ühte õigusakti.

(4)	18. juulil 2005 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1184/2005, (6) millega jõustati ühine seisukoht 2005/411/ÜVJP ning millega kehtestati Sudaani Darfuri piirkonna konfliktis teatavate rahuprotsessi takistavate ja rahvusvahelist õigust rikkuvate isikute vastu suunatud eripiirangud.

(5)	18. juulil 2011 võttis nõukogu vastu otsuse 2011/423/CFSP, (7) millega laiendati relvaembargot ka Lõuna-Sudaanile.

(6)	10. juulil 2014 võttis nõukogu vastu otsuse 2014/450/ÜVJP, millega eraldatakse Sudaani käsitlevad meetmed ja koondatakse need ühte õigusakti.

(7)

Selguse huvides tuleks Sudaani käsitlevad meetmed eraldada Lõuna-Sudaani käsitlevatest meetmetest. Määrused (EÜ) nr 131/2004 ja (EÜ) nr 1184/2005 tuleks seega tunnistada kehtetuks ning asendada käesoleva määrusega Sudaani käsitlevas osas. Määrus (EÜ) nr 131/2004 tuleks samuti asendada nõukogu määrusega (EL) nr 748/2014 (8) Lõuna-Sudaani käsitlevas osas.

(8)	Pidades silmas konkreetset ohtu, mida olukord Sudaanis kujutab rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule piirkonnas ning et tagada kooskõla otsuse 2014/450/ÜVJP lisa muutmise ja läbivaatamise protsessiga, peaks nõukogul olema õigus muuta käesoleva määruse I lisas toodud loetelu.

(9)

Käesoleva määruse rakendamiseks ja liidus maksimaalse õiguskindluse saavutamiseks tuleks avalikustada nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste nimed ning muud asjakohased andmed, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid tuleks käesoleva määruse kohaselt külmutada. Käesoleva määruse kohasel isikuandmete töötlemisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (10).

(10)	Käesolevas määruses sätestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„vahendusteenused” i) selliste tehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine, mille eesmärk on kaupade ja tehnoloogia või finants- ja tehniliste teenuste ost, müük või tarnimine kolmandast riigist mõnda teise kolmandasse riiki, või ii) kolmandates riikides asuvate kaupade ja tehnoloogia või finants- ja tehniliste teenuste müümine või ostmine eesmärgiga toimetada need edasi mõnda teise kolmandasse riiki;

b)

„nõue” — enne või pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva kas kohtu kaudu või muul viisil esitatud nõue, mis tuleneb lepingust või tehingust või on sellega seotud, ning eelkõige: i) nõue, millega taotletakse lepingust või tehingust tuleneva või sellega seotud kohustuse täitmist; ii) nõue, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, finantstagatise või hüvitise pikendamine või väljamaksmine; iii) lepingu või tehinguga seotud hüvitisnõue; iv) vastunõue; v) nõue, mille eesmärk on kohtuotsuse, vahekohtu otsuse või sellega samaväärse otsuse tunnustamine või täitmine, sealhulgas välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu, olenemata kohast, kus otsus on tehtud;

c)

„leping või tehing” — mis tahes vormis ning mis tahes õiguse alusel tehtav tehing, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; mõiste „leping” hõlmab võlakirju, tagatisi või hüvitisi, eriti finantstagatisi või -hüvitisi, ning krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning iga kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;

d)	„pädevad asutused” — liikmesriikide pädevad asutused, mis on kindlaks määratud II lisas loetletud veebisaitidel;

e)	„majandusressursid” — igasugune vara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;

f)	„majandusressursside külmutamine” — toimingud, millega tõkestatakse majandusressursside kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades;

g)

„rahaliste vahendite külmutamine” — toimingud, millega tõkestatakse rahaliste vahendite liigutamine, ülekandmine, muutmine, kasutamine, juurdepääs neile või tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, väärtuses, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, laadis, otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata;

h)

„rahalised vahendid” — igasugune finantsvara ja tulu, sealhulgas: i) sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud makseviisid; ii) hoiused finantsasutustes või muudes üksustes, kontode saldod, võlad ja võlakohustused; iii) avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, ostutähed, võlaväärtpaberid ja tuletislepingud; iv) intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neist kogunenud tulu; v) krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud finantskohustused; vi) akreditiivid, veokirjad, ostukirjad ning vii) fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid;

i)	„sanktsioonide komitee” — ÜRO Julgeolekunõukogu komitee, mis on loodud vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1591 (2005) punktile 3;

j)

„tehniline abi” — igasugune tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, hoolduse ja muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe ja tööoskuste edastamise või konsultatsiooniteenuste kaudu, sealhulgas suulises vormis abi;

k)	„liidu territoorium” — liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut selles kindlaksmääratud tingimuste alusel.

Artikkel 2

Keelatud on:

a)

osutada otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Sudaanis või kasutamiseks Sudaanis sellist tehnilist abi või vahendusteenuseid, mis on seotud sõjalise tegevusega ning relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -varustuse, poolsõjalise varustuse ja neile mõeldud varuosade tarnimise, tootmise, hoolduse ja kasutamisega;

b)

anda otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Sudaanis või kasutamiseks Sudaanis sõjalise tegevuse rahastamiseks vahendeid või rahalist abi, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust, samuti kindlustust ja edasikindlustust relvade ja nendega seotud materjalide müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud tehnilise abi osutamiseks.

Artikkel 3

Erandina artiklist 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa rahastamiseks, finants- ja tehnilise abi ning vahendusteenuste osutamiseks, mis on seotud:

a)	mittesurmava sõjalise varustusega, mis on ette nähtud üksnes humanitaartarbeks, inimõiguste jälgimiseks või kaitseotstarbeliseks kasutamiseks või ÜRO, Aafrika Liidu (AL) ja Euroopa Liidu institutsioonide ülesehitamise programmide jaoks;

b)	Euroopa Liidu, ÜRO ja ALi kriisiohjamisoperatsioonide jaoks mõeldud varustusega;

c)	demineerimistööde varustuse ja demineerimistöödel kasutatava materjaliga.

Artikkel 4

Artiklit 2 ei kohaldata kaitseriietuse, sealhulgas kuulivestide ja sõdurikiivrite suhtes, mida ajutiselt eksporditakse Sudaani üksnes ÜRO, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide töötajate, meedia esindajate, humanitaar- ja arenguabitöötajate ning nendega seotud töötajate poolt nende isiklikuks kasutamiseks.

Artikkel 5

1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või mida nad otseselt või kaudselt kontrollivad.

2.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks.

3.   I lisa hõlmab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksusi või asutusi, kes takistavad rahuprotsessi, kujutavad ohtu stabiilsusele Darfuris ja kõnealuses piirkonnas, rikuvad rahvusvahelist humanitaarõigust või inimõiguste alast õigust või panevad toime muid hirmutegusid, rikuvad relvaembargot ja/või vastutavad sõjaliste ründelendude eest Darfuri piirkonnas ja selle kohal ning on sanktsioonide komitee poolt loetellu kantud.

Artikkel 6

1.   Erandina artiklist 5 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused:

a)

asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomased rahalised vahendid või majandusressursid on: i) vajalikud I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste või selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks; ii) ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistlike töötasude maksmiseks või nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks või iii) ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest ning

b)	asjaomane liikmesriik on teavitanud sanktsioonide komiteed punktis a osutatud kindlakstegemisest ja oma kavatsusest anda luba ning sanktsioonide komitee ei ole esitanud selle kohta vastuväiteid kahe tööpäeva jooksul alates teavitamisest.

2.   Erandina artiklist 5 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks, olles eelnevalt teinud kindlaks, et kõnealused rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, ning tingimusel, et liikmesriik on selle kavatsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud ja komitee on selle heaks kiitnud.

Artikkel 7

Erandina artiklist 5 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	kohus, haldusorgan või vahekohus on rahaliste vahendite või majandusressursside suhtes kasutanud kinnipidamisõigust enne kuupäeva, mil artiklis 5 osutatud isik, üksus või asutus kanti I lisasse, või teinud nende kohta enne nimetatud kuupäeva otsuse;

b)	rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise kinnipidamisõigusega tagatud või sellise otsusega kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)	kõnealusest kinnipidamisõigusest või otsusest ei saa kasu I lisas loetletud isikud, üksused või asutused;

d)	kinnipidamisõiguse või otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga ning

e)	liikmesriik on teavitanud kinnipidamisõigusest või otsusest sanktsioonide komiteed.

Artikkel 8

1.   Artikli 5 lõige 2 ei takista finants- või krediidiasutustel, kes saavad kolmandalt isikult loetellu kantud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kontole üle kantud rahalisi vahendeid, külmutatud kontode krediteerimist, tingimusel, et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finantseerimis- või krediidiasutused teatavad sellistest tehingutest viivitamata asjaomasele pädevale asutusele.

2.   Artikli 5 lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)	nende kontode intressid või muud tulud;

b)	maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil artiklis 5 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisasse, või

c)	maksed, mis tuleb teha kohtu, haldusorgani või vahekohtu seatud kinnipidamisõiguse või otsuse alusel, millele on osutatud artiklis 7,

tingimusel et kõik sellised intressid, muud tulud ja maksed külmutatakse kooskõlas artikli 5 lõikega 1.

Artikkel 9

1.   Ilma et see piiraks kehtivate aruandlust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate eeskirjade kohaldamist, peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning asutused:

a)	esitama viivitamata käesoleva määruse järgimist hõlbustava teabe, näiteks teave vastavalt artiklile 5 külmutatud kontode ja rahasummade kohta, pädevale asutusele, mis asub nende elu- või asukoha liikmesriigis, ja otse või nimetatud pädeva asutuse kaudu komisjonile, ning

b)	tegema koostööd II lisas loetletud pädevate asutustega kõnealuse teabe kontrollimisel.

2.   Lisateave, mille komisjon saab otse, tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele.

3.   Käesoleva artikli kohaselt esitatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi.

Artikkel 10

Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artiklites 2 ja 5 osutatud meetmetest.

Artikkel 11

1.   Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest või nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene käesolevat määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või selle juhtidele või töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

2.   Füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ei tulene mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust arvata, et nende tegevus võiks rikkuda käesolevas määruses sätestatud meetmeid.

Artikkel 12

1.   Lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eriti finantstagatise ja -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on:

a)	I lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

b)	füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

2.   Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kohustuseks tõendada, et kõnealuse nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.

3.   Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.

Artikkel 13

1.   Komisjon ja liikmesriigid edastavad üksteisele teabe käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta ja jagavad omavahel muud nende käsutuses olevat käesoleva määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige teavet:

a)	artikli 5 alusel külmutatud rahaliste vahendite ning artiklite 6, 7 ja 8 alusel antud lubade kohta;

b)	rikkumise ja rakendamisega seotud probleemide ning siseriiklike kohtute tehtud otsuste kohta.

2.   Liikmesriigid edastavad viivitamata üksteisele ja komisjonile muu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, mis võib mõjutada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

Artikkel 14

Komisjonil on õigus muuta II lisa liikmesriikide esitatud teabe alusel.

Artikkel 15

1.   Kui ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee kannab füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse loetellu ning esitab põhjendused loetellu kandmiseks, kannab nõukogu kõnealuse füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse I lisasse. Nõukogu edastab oma otsuse ja esitatud põhjendused asjaomasele füüsilise või juriidilise isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab kõnealusele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.

2.   Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

3.   Kui ÜRO otsustab mõne füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse loetelust välja arvata või muuta loetellu kantud füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust tuvastavaid andmeid, muudab nõukogu vastavalt I lisa.

Artikkel 16

I lisa sisaldab teavet (olemasolu korral), mille on esitanud ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee ning mis on vajalik asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi- ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada nime, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta. Samuti kantakse I lisasse ÜRO Julgeolekunõukogu või sanktsioonide komitee poolt loetellu kandmise kuupäev.

Artikkel 17

1.   Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teevad kõnealused eeskirjad komisjonile teatavaks kohe pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad komisjonile eeskirjade igast hilisemast muudatusest.

Artikkel 18

1.   Liikmesriigid määravad kindlaks käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja esitavad need II lisas loetletud veebisaitidel. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast II lisas loetletud veebisaidi aadressi muudatusest.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, sealhulgas nende kontaktandmed, viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.

3.   Kui käesolevas määruses on nõue komisjoni teavitada või temaga suhelda, tuleb selleks kasutada II lisas esitatud aadressi ja muid kontaktandmeid.

Artikkel 19

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)	liidu territooriumil, sealhulgas õhuruumis;

b)	liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)	liikmesriikide kodanike suhtes liidu territooriumil või väljaspool seda;

d)	liidu territooriumil või väljaspool seda asuvate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel;

e)	kõikide juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub liidu territooriumil.

Artikkel 20

Määrused (EÜ) nr 131/2004 ja (EÜ) nr 1184/2005 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja määrusele (EL) nr 748/2014.

Artikkel 21

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 106.

(2)  Nõukogu 9. jaanuari 2004. aasta ühine seisukoht 2004/31/ÜVJP relvade, laskemoona ja sõjavarustuse embargo kehtestamise kohta Sudaani suhtes (ELT L 6, 10.1.2004, lk 55).

(3)  Nõukogu 15. märtsi 1994. aasta otsus 94/165/ÜVJP ühise seisukoha kohta, mis on esitatud Euroopa Liidu lepingu artikli J.2 alusel ja käsitleb relvade, laskemoona ja sõjavarustuse embargo kehtestamist Sudaani suhtes (EÜT L 75, 17.3.1994, lk 1).

(4)  Nõukogu 26. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 131/2004, millega kehtestatakse teatavad piiravad meetmed Sudaani ja Lõuna-Sudaani suhtes (ELT L 21, 28.1.2004, lk 1).

(5)  Nõukogu 30. mai 2005. aasta ühine seisukoht 2005/411/ÜVJP, mis käsitleb Sudaani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2004/31/ÜVJP (ELT L 139, 2.6.2005, lk 25).

(6)  Nõukogu 18. juuli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1184/2005, millega kehtestatakse Sudaani Darfuri piirkonna konfliktis teatavate rahuprotsessi takistavate ja rahvusvahelist õigust rikkuvate isikute vastu suunatud eripiirangud (ELT L 193, 23.7.2005, lk 9).

(7)  Nõukogu 18. juuli 2011. aasta otsus 2011/423/ÜVJP, mis käsitleb Sudaani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2005/411/ÜVJP (ELT L 188, 19.7.2011, lk 20).

(8)  Nõukogu 10. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 748/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 13).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

---

---

---

11.7.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 203/13

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 748/2014,

10. juuli 2014,

mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 10. juuli 2014. aasta otsust 2014/449/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Lõuna-Sudaanis (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühist ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	18. juulil 2011 võttis nõukogu vastu otsuse 2011/423/ÜVJP, (2) millega laiendati Sudaanile kehtestatud relvaembargot ka Lõuna-Sudaanile.

(2)	24. novembril 2011 võttis nõukogu vastu määruse (EL) nr 1215/2011, (3) millega laiendati relvaembargot ka Lõuna-Sudaanile.

(3)

10. juulil 2014 võttis nõukogu vastu otsuse 2014/449/ÜVJP, millega eraldatakse ja koondatakse ühte õigusakti Lõuna-Sudaani käsitlevad meetmed ning nähakse ühtlasi ette riiki lubamise piirangud ning nende isikute rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, kes takistavad Lõuna-Sudaanis poliitilist protsessi, sealhulgas vägivallaaktide toimepanemise ja relvarahukokkulepete rikkumise teel, või vastutavad Lõuna-Sudaanis inimõiguste raskete rikkumise eest.

(4)	Nimetatud meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõik liikmesriigid kohaldaksid neid ühetaoliselt.

(5)

Selguse huvides tuleks Lõuna-Sudaani käsitlevad meetmed eraldada Sudaani käsitlevatest meetmetest. Nõukogu määrus (EÜ) nr 131/2004 (4) tuleks seega asendada käesoleva määrusega Lõuna-Sudaani käsitlevas osas. Määrus (EÜ) nr 131/2004 tuleks samuti asendada nõukogu määrusega (EL) nr 747/2014 (5) Sudaani käsitlevas osas.

(6)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ning eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning isikuandmete kaitsele. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õigustega.

(7)	Pidades silmas konkreetset ohtu, mida olukord Lõuna-Sudaanis kujutab rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule piirkonnas ning et tagada kooskõla otsuse 2014/449/ÜVJP lisa muutmise ja läbivaatamise protsessiga, peaks nõukogul olema õigus muuta käesoleva määruse I lisas toodud loetelu.

(8)

Käesoleva määruse rakendamiseks ja liidus maksimaalse õiguskindluse saavutamiseks tuleb avalikustada nende füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste nimed ning muud asjakohased andmed, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid tuleb käesoleva määruse kohaselt külmutada. Isikuandmete töötlemisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (7).

(9)	Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„vahendusteenused” i) selliste tehingute üle läbirääkimiste pidamine või selliste tehingute korraldamine, mille eesmärk on kaupade ja tehnoloogia või finants- ja tehniliste teenuste ost, müük või tarnimine kolmandast riigist mõnda teise kolmandasse riiki, või ii) kolmandates riikides asuvate kaupade ja tehnoloogia või finants- ja tehniliste teenuste müümine või ostmine eesmärgiga toimetada need edasi mõnda teise kolmandasse riiki;

b)

„nõue” — enne või pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva kas kohtu kaudu või muul viisil esitatud nõue, mis tuleneb lepingust või tehingust või on sellega seotud, ning eelkõige: i) nõue, millega taotletakse lepingust või tehingust tuleneva või sellega seotud kohustuse täitmist; ii) nõue, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, finantstagatise või hüvitise pikendamine või väljamaksmine; iii) lepingu või tehinguga seotud hüvitisnõue; iv) vastunõue; v) nõue, mille eesmärk on kohtuotsuse, vahekohtu otsuse või sellega samaväärse otsuse tunnustamine või täitmine, sealhulgas välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu, olenemata kohast, kus otsus on tehtud;

c)

„leping või tehing” — mis tahes vormis ning mis tahes õiguse alusel tehtav tehing, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; mõiste „leping” hõlmab võlakirju, tagatisi või hüvitisi, eriti finantstagatisi või -hüvitisi, ning krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning iga kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;

d)	„pädevad asutused” — liikmesriikide pädevad asutused, mis on kindlaks määratud II lisas loetletud veebisaitidel;

e)	„majandusressursid” — igasugune vara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;

f)	„majandusressursside külmutamine” — toimingud, millega tõkestatakse majandusressursside kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades;

g)

„rahaliste vahendite külmutamine” — toimingud, millega tõkestatakse rahaliste vahendite liigutamine, ülekandmine, muutmine, kasutamine, juurdepääs neile või tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, väärtuses, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, laadis, otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata;

h)

„rahalised vahendid” — igasugune finantsvara ja tulu, sealhulgas: i) sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud makseviisid; ii) hoiused finantsasutustes või muudes üksustes, kontode saldod, võlad ja võlakohustused; iii) avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, ostutähed, võlaväärtpaberid ja tuletislepingud; iv) intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neist kogunenud tulu; v) krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud finantskohustused; vi) akreditiivid, veokirjad, ostukirjad ning vii) fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid;

i)

„tehniline abi” — igasugune tehniline abi, mis on seotud parandamise, arendamise, tootmise, komplekteerimise, katsetamise, hoolduse ja muude tehniliste teenustega ning mida võib osutada juhendamise, nõustamise, koolituse, oskusteabe ja tööoskuste edastamise või konsultatsiooniteenuste kaudu, sealhulgas suulises vormis abi;

j)	„liidu territoorium” liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut selles kindlaksmääratud tingimuste alusel.

Artikkel 2

Keelatud on:

a)

osutada otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Lõuna-Sudaanis või kasutamiseks Lõuna-Sudaanis sellist tehnilist abi või vahendusteenuseid, mis on seotud sõjalise tegevusega ning relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -varustuse, poolsõjalise varustuse ja neile mõeldud varuosade tarnimise, tootmise, hoolduse ja kasutamisega;

b)

anda otse või kaudselt ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Lõuna-Sudaanis või kasutamiseks Lõuna-Sudaanis sõjalise tegevuse rahastamiseks vahendeid või rahalist abi, sealhulgas eelkõige toetusi, laene ja ekspordikrediidikindlustust, samuti kindlustust ja edasikindlustust relvade ja nendega seotud materjalide müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või nendega seotud tehnilise abi osutamiseks.

Artikkel 3

Erandina artiklist 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa rahastamiseks, finants- ja tehnilise abi ning vahendusteenuste osutamiseks, mis on seotud:

a)

mittesurmava sõjalise varustusega, mis on ette nähtud üksnes humanitaartarbeks, inimõiguste jälgimiseks või kaitseotstarbeliseks kasutamiseks või ÜRO, Aafrika Liidu (AL), Euroopa Liidu institutsioonide või Ida-Aafrika Arenguühenduse (Intergovernmental Authority on Development — IGAD) institutsioonide ülesehitamise programmide jaoks;

b)	Euroopa Liidu, ÜRO ja ALi kriisiohjamisoperatsioonide jaoks mõeldud varustusega;

c)	demineerimistööde varustuse ja demineerimistöödel kasutatava materjaliga;

d)	julgeolekusektori reformi toetamisega Lõuna-Sudaanis.

Artikkel 4

Artiklit 2 ei kohaldata kaitseriietuse, sealhulgas kuulivestide ja sõdurikiivrite suhtes, mida ajutiselt eksporditakse Lõuna-Sudaani üksnes Euroopa Liidu või selle liikmesriikide, ÜRO või IGADi töötajate, meedia esindajate, humanitaar- ja arenguabitöötajate ning nendega seotud töötajate poolt nende isiklikuks kasutamiseks.

Artikkel 5

1.   Külmutatakse kõik I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid.

2.   Rahalisi vahendeid ega majandusressursse ei anta otseselt ega kaudselt I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste käsutusse ega nende toetuseks.

3.   I lisa hõlmab füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi, kes takistavad Lõuna-Sudaanis poliitilist protsessi, sealhulgas vägivallaaktide toimepanemise ja relvarahukokkulepete rikkumise teel, ning isikuid, kes vastutavad Lõuna-Sudaanis inimõiguste raskete rikkumiste eest, ning nendega seotud füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi.

4.   I lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetellu kandmise põhjuseid.

5.   I lisa sisaldab asjaomaste asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks vajalikku teavet (selle olemasolul). Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada nime, sealhulgas varjunime, sünniaega ja -kohta, kodakondsust, passi- ja isikutunnistuse numbrit, sugu, aadressi, kui see on teada, ning positsiooni või ametit. Juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste puhul võib selline teave sisaldada nime, registrisse kandmise kohta ja kuupäeva, registrinumbrit ja tegevuskohta.

Artikkel 6

1.   Erandina artiklist 5 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad asjakohaseks peavad, ning pärast seda, kui nad on teinud kindlaks, et need rahalised vahendid või majandusressursid on:

a)

vajalikud I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste või selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toiduainete, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)	ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistlike töötasude maksmiseks või nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

c)	ette nähtud üksnes tasude või teenustasude maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest;

d)	vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

Artikkel 7

1.   Erandina artiklist 5 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil artiklis 5 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisas esitatud loetellu, või nende kohta on tehtud ELi liikmesriigi kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva;

b)	rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või sellise otsusega kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)	otsus ei ole tehtud I lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)	otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

Artikkel 8

1.   Erandina artiklist 5 ning tingimusel, et I lisas loetletud füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel tuleb teha makse vastavalt lepingule või kokkuleppele, mille ta on sõlminud, või kohustusele, mis tekkis asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele enne kuupäeva, mil kõnealune füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisasse, võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, eeldusel et asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et:

a)	rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutab I lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus makseteks, ning

b)	makse ei ole vastuolus artikli 5 lõikega 2.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest.

Artikkel 9

1.   Artikli 5 lõige 2 ei takista finants- või krediidiasutustel, kes saavad kolmandalt isikult loetellu kantud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kontole üle kantud rahalisi vahendeid, külmutatud kontode krediteerimist, tingimusel, et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finantseerimis- või krediidiasutus teatab sellistest tehingutest viivitamata asjaomasele pädevale asutusele.

2.   Artikli 5 lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)	nende kontode intressid või muud tulud;

b)	maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil artiklis 5 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisasse, või

c)	maksed, mis kuuluvad tasumisele mõnes liikmesriigis tehtud või asjaomases ELi liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel,

tingimusel et kõik sellised intressid, muud tulud ja maksed külmutatakse kooskõlas artikli 5 lõikega 1.

Artikkel 10

1.   Ilma et see piiraks kehtivate aruandlust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate eeskirjade kohaldamist, peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning asutused:

a)	esitama viivitamata käesoleva määruse järgimist hõlbustava teabe, näiteks teave vastavalt artiklile 5 külmutatud kontode ja rahasummade kohta, pädevale asutusele, mis asub nende elu- või asukoha liikmesriigis, ja otse või nimetatud liikmesriigi kaudu komisjonile, ning

b)	tegema koostööd kõnealuse pädeva asutusega nimetatud teabe kontrollimisel.

2.   Lisateave, mille komisjon saab otse, tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele.

3.   Käesoleva artikli kohaselt esitatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi.

Artikkel 11

Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artiklites 2 ja 5 osutatud meetmetest.

Artikkel 12

1.   Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest või nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, ei tulene käesolevat määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele või selle juhtidele või töötajatele mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

2.   Füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ei tulene mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust arvata, et nende tegevus võiks rikkuda käesolevas määruses sätestatud meetmeid.

Artikkel 13

1.   Lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eriti finantstagatise ja -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on:

a)	I lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

b)	füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

2.   Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kohustuseks tõendada, et kõnealuse nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.

3.   Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.

Artikkel 14

1.   Komisjon ja liikmesriigid edastavad üksteisele teabe käesoleva määruse alusel võetud meetmete kohta ja jagavad omavahel muud nende käsutuses olevat käesoleva määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige teavet:

a)	artikli 5 alusel külmutatud rahaliste vahendite ning artiklite 6, 7 ja 8 alusel antud lubade kohta;

b)	rikkumise ja rakendamisega seotud probleemide ning siseriiklike kohtute tehtud otsuste kohta.

2.   Liikmesriigid edastavad viivitamata üksteisele ja komisjonile muu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, mis võib mõjutada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

Artikkel 15

Komisjonil on õigus muuta II lisa liikmesriikide esitatud teabe alusel.

Artikkel 16

1.   Kui nõukogu otsustab kohaldada füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes artiklis 5 osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt I lisa.

2.   Nõukogu edastab oma otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused lõikes 1 osutatud füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, ning annab asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.

3.   Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu oma otsuse läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

4.   I lisas esitatud loetelu vaadatakse korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu tagant läbi.

Artikkel 17

1.   Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teevad need eeskirjad komisjonile teatavaks kohe pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad komisjonile eeskirjade igast hilisemast muudatusest.

Artikkel 18

1.   Liikmesriigid määravad kindlaks käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja esitavad need II lisas loetletud veebisaitidel. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast II lisas loetletud veebisaidi aadressi muudatusest.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, sealhulgas nende kontaktandmed, viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.

3.   Kui käesolevas määruses on nõue komisjoni teavitada või temaga suhelda, tuleb selleks kasutada II lisas esitatud aadressi ja muid kontaktandmeid.

Artikkel 19

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)	liidu territooriumil, sealhulgas õhuruumis;

b)	liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)	liikmesriikide kodanike suhtes liidu territooriumil või väljaspool seda;

d)	liidu territooriumil või väljaspool seda asuvate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel;

e)	juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub liidu territooriumil.

Artikkel 20

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 100.

(2)  Nõukogu 18. juuli 2011. aasta otsus 2011/423/ÜVJP, mis käsitleb Sudaani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2005/411/ÜVJP (ELT L 188, 19.7.2011, lk 20).

(3)  Nõukogu määrus (EL) nr 1215/2011, 24. november 2011, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 131/2004, mis käsitleb teatavaid piiranguid Sudaani suhtes (ELT L 310, 25/11/2011, lk 1).

(4)  Nõukogu 26. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 131/2004, mis käsitleb teatavaid piiranguid Sudaani suhtes (ELT L 21, 28.1.2004, lk 1).

(5)  Nõukogu 10. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 747/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Sudaanis ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 131/2004 ja (EÜ) nr 1184/2005 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

---

---

---

11.7.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 203/23

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 749/2014,

30. juuni 2014,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt liikmesriikide esitatava teabe struktuuri, vormi, esitamise ja ülevaatamise kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 7 lõikeid 7 ja 8, artikli 8 lõiget 2, artikli 12 lõiget 3, artikli 17 lõiget 4 ja artikli 19 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjonile määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatav teave on vajalik selleks, et võimaldada hinnata ELi ja liikmesriikide tegelikku edasiliikumist kõigi kasvuhoonegaaside heite piiramise ja vähendamisega seotud kohustuste täitmisel vastavalt nõukogu otsusega 94/69/EÜ (2) heakskiidetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile (UNFCCC), nõukogu otsusega 2002/358/EÜ (3) heaks kiidetud Kyoto protokollile ning 2009. aastal vastu võetud liidu õigusaktidele, millele ühiselt osutatakse kui „Kliima- ja energiapaketile”. See võimaldab liidul ka ette valmistada iga-aastaseid aruandeid vastavalt UNFCCC ja Kyoto protokolliga võetud kohustustele.

(2)

Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva UNFCCC osaliste konverentsi otsuses 19/CMP.1 on sätestatud kasvuhoonegaaside riiklikke inventuurisüsteeme käsitlevad suunised, mida konventsiooniosalised peaksid kohaldama. UNFCCC konverentsi otsuses 24/CP.19, milles käsitletakse UNFCCC I lisa kohastele osalistele iga-aastaste inventuuride jaoks väljatöötatud UNFCCC aruandlussuuniste läbivaatamist, leppis kõnealuse konventsiooni osaliste konverents kokku, et osalised kasutavad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suuniseid kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta, IPPC-s välja töötatud uusi globaalse soojendamise potentsiaali väärtusi ning kõnealuse otsuse lisas esitatud ühtse aruandlusvormi läbivaadatud tabeleid.

(3)

Pärast otsuse nr 280/2004/EÜ (4) asendamist määrusega (EL) nr 525/2013 on komisjoni otsust 2005/166/EÜ, (5) milles sätestatakse otsuse nr 280/2004/EÜ rakenduseeskirjad, vaja ajakohastada, et võtta arvesse muutusi rahvusvaheliselt kokkulepitud suunistes ja tagada ühetaolised tingimused nende sätete rakendamiseks, mis on määruses (EL) nr 525/2013 uued võrreldes otsusega nr 280/2004/EÜ. Sellised ühetaolised rakendussätted peaksid hõlmama kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevat aruandlust, kasvuhoonegaaside ligikaudseid inventuuriandmeid, teavet poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside süsteemi kohta, enampakkumistulude ja projektidest saadud ühikute kasutamist ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 529/2013/EL (6) kohast aruandlust. Kuna otsusesse 2005/166/EÜ tuleb teha palju muudatusi, on asjakohane tunnistada see otsus kehtetuks ja asendada uuega.

(4)

Selleks et vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 406/2009/EÜ (7) hinnataks usaldusväärselt, järjepidevalt, läbipaistvalt ja õigeaegselt, on määruses (EL) nr 525/2013 sätestatud liikmesriikide esitatavate kasvuhoonegaaside inventuuriandmete ülevaatamise protsess liidu tasandil. Ülevaatusprotsessi õigeaegse ja tõhusa rakendamise tagamiseks on vaja kindlaks määrata liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjaliku ja iga-aastase ülevaatuse ajakava ja meetmed.

(5)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr C(2014) 1539 (8) on kehtestatud ELi inventuurisüsteemi käsitlevad sisulised nõuded, et täita Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva UNFCCC osaliste konverentsi otsuses 19/CMP.1 sätestatud kohustusi. Kohustuste õigeaegse ja tõhusa rakendamise tagamiseks on vaja kehtestada komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö ja koordineerimise ajakava liidu kasvuhoonegaaside inventuuriaruande ettevalmistamisel.

(6)	Õiguskindluse tagamiseks seoses Euroopa Liidu ja liikmesriikide aruandekohustusega Kyoto protokolliga võetud kohustuste täitmiseks antud täiendava tähtaja lõppemisel tuleks otsuse 2005/166/EÜ artiklite 18, 19 ja 24 mõju säilitada.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kliimamuutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EL) nr 525/2013 rakenduseeskirjad seoses järgmisega:

a)

liikmesriikide aruandlus, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside inventuure, kasvuhoonegaaside ligikaudseid inventuuriandmeid, teavet poliitikasuundade, meetmete ja prognooside, enampakkumistulude ja projektidest saadavate ühikute kasutamise kohta vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklitele 7, 8, 12, 13, 14 ja 17;

b)	liikmesriikide aruandlus otsuse nr 529/2013/EL kohaldamisel;

c)	liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete iga-aastase põhjaliku ülevaatuse ajakava ja meetmed vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artiklile 19;

d)	komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö ja koordineerimise ajakava liidu kasvuhoonegaaside inventuuriaruande koostamisel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)

„ühtse aruandlusvormi tabel” — ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi otsuse 24/CP.19 II lisas ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva UNFCCC osaliste konverentsi otsuse 6/CMP.9 lisas osutatud tabel, milles esitatakse inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkogused allikate kaupa ja kõnealuste gaaside seotud kogused neeldajate kaupa;

(2)	„standardlähenemisviis” — valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) standardne lähenemisviis, nagu see on esitatud kasvuhoonegaaside riiklikke inventuure käsitlevates 2006. aasta IPCC suunistes, mida kohaldatakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr C(2014) 1539 artiklile 6;

(3)	„lähenemisviis 1” — 2006. aasta IPCC suunistes või 2003. aasta IPCC hea tava suunistes esitatud põhimeetod;

(4)

„võtmekategooria” — kategooria, millel on märkimisväärne mõju liikmesriigi või liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste summaarsetele inventuuriandmetele seoses heitkoguste ja neeldajates seotud koguste absoluuttasemega, heite ja neeldajates seotud heite suundumustega või heite ja neeldajates seotud heite määramatusega;

(5)	„sektoripõhine lähenemisviis” — IPCC sektoripõhine lähenemisviis, mis on esitatud IPCC 2006. aasta suunistes.

II PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE ARUANDED

Artikkel 3

Kasvuhoonegaaside inventuuriandmete esitamist käsitlevad üldeeskirjad

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõigetes 1–5 osutatud teabe ja koopia sellest Euroopa Keskkonnaametile, täites kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr C(2014) 1539 artikliga 6 ja käesolevas määruses sätestatud eeskirjadega:

a)	ühtse aruandlusvormi tabelid, esitades sõltuvalt asjakohase tarkvara kättesaadavusest kas täielikud tabelarvutusprogrammi tabelid või XML-failid (Extensible Markup Language), hõlmates kogu asjaomase liikmesriigi geograafilise ulatuse vastavalt määrusele (EL) nr 525/2013;

b)	standardse elektroonilise aruandlusvormi, mille on Kyoto protokolli ühikutest ettekandmiseks koos sellega seotud aruandlusjuhistega vastu võtnud Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiv UNFCCC osaliste konverents;

c)	käesoleva määruse I–VIII ja X–XV lisa.

2.   Määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõikes 3 osutatud täielik riiklik inventuuriaruanne tuleb koostada vastavalt UNFCCC iga-aastaste inventuuriaruannete esitamise juhendite liites sätestatud struktuurile, mis on esitatud otsuse 24/CP.19 I lisas, ning järgides käesolevas määruses sätestatud eeskirju.

Artikkel 4

Teabe esitamine riiklikus inventuuriaruandes ja riikliku inventuuriaruande lisas

1.   Liikmesriigid esitavad vastavalt I lisas sätestatule artiklitega 6, 7, 9–16 nõutud teabe ja tabelid riiklikus inventuuriaruandes või selle eraldi lisas.

2.   Kui liikmesriik saab valida, kas esitada teave ja tabelid riiklikus inventuuriaruandes või selle eraldi lisas, peavad nad I lisa täites selgelt osutama, kus teave on esitatud.

Artikkel 5

Teabe esitamise kord

Liikmesriigid kasutavad määruse (EL) nr 525/2013 artiklite 4, 5, 7, 8, 12–17 kohase teabe esitamiseks Euroopa Keskkonnaameti poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 401/2009 (9) alusel ette nähtud ReportNet'i süsteemi.

Artikkel 6

Riiklikke inventuurisüsteeme käsitleva teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad teabe määruse (EL) nr 525/2013 artikli 5 lõikes 1 osutatud riikliku inventuurisüsteemi kohta teksti vormis, täpsustades järgmist:

a)	liikmesriigi inventuuri eest üldvastutava riikliku üksuse nimi ja kontaktandmed;

b)	mitmesuguste ametite ja üksuste roll ja vastutus seoses inventuuri kavandamise, ettevalmistamise ja juhtimisega, samuti inventuuri ettevalmistamiseks tehtud institutsioonilised, õiguslikud ja menetluslikud korraldused;

c)	tegevusandmete kogumise, heitekoefitsientide ja meetodite valimise ning heiteprognooside koostamise protsessi kirjeldus;

d)	kasutatud lähenemisviiside kirjeldus ja võtmekategooriate kindlaksmääramise tulemused;

e)	nende protsesside kirjeldus, millega määratakse kindlaks, kas eelnevalt esitatud inventuuriandmed arvutatakse ümber;

f)

kvaliteedi tagamise ja -kontrolli kava, selle rakendamise ning püstitatud kvaliteedieesmärkide kirjeldus, samuti teave sisemiste ja välimiste hindamis- ja ülevaatamisprotsesside kohta ja nende tulemused vastavalt riiklikke süsteeme käsitlevatele suunistele, mis on sätestatud Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva UNFCCC osaliste konverentsi otsuse 19/CMP.1 lisas;

g)	inventuuri ametliku hindamise ja heakskiitmisega seotud korra kirjeldus.

2.   Liikmesriigid esitavad kirjelduse korraldustest, mis on tehtud selleks, et tagada pädevate inventuuriasutuste juurdepääs määruse (EL) nr 525/2013 artikli 5 lõikes 2 osutatud teabele, sealhulgas teabele andmeid esitavate organisatsioonide, juurdepääsu üldise ajakava ning kättesaadavaks tehtava teabe üksikasjalikkuse astme ja terviklikkuse kohta.

Artikkel 7

Õhusaasteainete kohta esitatud andmete kooskõla käsitleva teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad teksti vormis teabe määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punkti m alapunktis i osutatud kontrollide tulemuste ja sama lõike punkti b kohaselt esitatud andmete kooskõla kohta, sealhulgas:

a)

lühike hinnang selle kohta, kas süsinikmonooksiidi (CO), vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx) ja lenduvate orgaaniliste ühendite heite hinnangud, mille liikmesriik on esitanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/81/EÜ (10) ning ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni kohastes inventuuriandmetes, on kooskõlas vastavate heitehinnangutega määruse (EL) nr 525/2013 kohastes kasvuhoonegaaside riiklikes inventuuriandmetes;

b)	nende direktiivi 2001/81/EÜ ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni kohaste aruannete esitamise kuupäevad, millega võrreldi määruse (EL) nr 525/2013 alusel esitatud inventuuriandmeid.

2.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kontrollide tulemusel selgub, et määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt esitatud andmed konkreetse õhusaasteaine koguheite (v.a maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus ehk LULUCF) kohta aastal X-2 erinevad direktiivi 2001/81/EÜ või ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni kohaselt esitatud andmetest rohkem kui ±5 %, täidab asjaomane liikmesriik kõnealuse õhusaasteaine kohta käesoleva määruse II lisas esitatud tabeli ja esitab selle lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tekstiteabele.

3.   Liikmesriigid võivad esitada üksnes teksti vormis teabe, kui lõikes 2 osutatud erinevus, mis on suurem kui ±5 %, tuleneb andmevigade parandamisest või erinevustest vastavate õigusaktide geograafilises katvuses või kohaldamisalas.

Artikkel 8

Ümberarvutusi käsitleva teabe esitamine

Liikmesriigid esitavad vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punktile e käesoleva määruse III lisas sätestatud tabeli põhjal baasaasta või -perioodi ja aasta X-3 kohta tehtud ümberarvutuste põhjuse.

Artikkel 9

Soovituste ja kohanduste rakendamist käsitleva teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad käesoleva määruse IV lisas sätestatud tabeli põhjal vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punktile j teabe iga sellise kohanduse ja soovituse rakendamise seisu kohta, mis on loetletud kõige viimasena avaldatud aruandes UNFCCC kohase ülevaatamise kohta, sealhulgas soovituse rakendamata jätmise põhjused.

2.   Liikmesriigid esitavad IV lisas sätestatud tabeli põhjal teabe artikli 35 lõike 2 kohases kõige viimasena avaldatud ülevaatusaruandes loetletud iga soovituse rakendamise seisu kohta.

Artikkel 10

Esitatud heiteandmete ja heitkogustega kauplemise süsteemi andmete vahelist kooskõla käsitleva teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punktis k osutatud teabe käesoleva määruse V lisas sätestatud tabeli põhjal.

2.   Liikmesriigid esitavad tekstina teabe määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punkti l kohaselt tehtud kontrollide tulemuste kohta.

Artikkel 11

Fluoritud kasvuhoonegaaside kohta esitatud andmete kooskõla käsitleva teabe esitamine

Liikmesriigid esitavad tekstina teabe määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punkti m alapunkti ii kohaselt tehtud kontrollide tulemuste kohta, sealhulgas:

a)	liikmesriigi kontrollide kirjelduse, milles käsitletakse kontrolli üksikasjalikkust ning võrdlemisel kasutatud andmekogusid ja esitatud teavet;

b)	peamiste kontrollitulemuste kirjelduse ja peamiste vastuolude selgitused;

c)	teabe selle kohta, kas määruse (EÜ) nr 842/2006 (11) artikli 3 lõike 6 kohaselt käitajate kogutud andmeid on kasutatud ja kuidas;

d)	kui kontrolle ei ole tehtud, selgituse selle kohta, miks kontrolle ei peetud asjakohaseks.

Artikkel 12

Energiaalaste andmetega kooskõla käsitleva teabe esitamine

1.   Määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punkti m alapunkti iii kohaselt esitavad liikmesriigid teksti vormis andmed kasvuhoonegaaside inventuuriandmete põhjal arvutatud standardlähenemisviisi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1099/2008 (12) artikli 4 ja kõnealuse määruse B lisa kohaselt esitatud andmete põhjal arvutatud standardlähenemisviisi võrdluse kohta.

2.   Liikmesriigid esitavad VI lisas sätestatud tabeli põhjal kvantitatiivse teabe ja selgitused erinevuste kohta, mis on riigis aastal X-2 fossiilkütuse nähtavas kogutarbimises kõigi fossiilkütuse kategooriate lõikes kokku suuremad kui ±2 %.

Artikkel 13

Riiklike inventuurisüsteemide või registrite kirjelduste muutmist käsitleva teabe esitamine

Liikmesriigid peavad riikliku inventuuriaruande asjakohastes peatükkides selgelt märkima, et määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punktide n ja o kohast riiklikku inventuurisüsteemi või riiklikke registreid ei ole pärast eelmise riikliku inventuuriaruande esitamist muudetud.

Artikkel 14

Määramatust ja terviklikkust käsitleva teabe esitamine

1.   Kui liikmesriigid esitavad määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punkti p kohaselt teabe määramatuse kohta, esitavad nad lähenemisviisiga 1 seotud määramatuse hinnangud seoses järgmisega:

a)	heitetasemed ja suundumused ning

b)	asjakohase kategooria tasemel kasutatud tegevusandmed ja heitekoefitsiendid või muud hindamisparameetrid, kasutades selleks käesoleva määruse VII lisas sätestatud tabelit.

2.   Määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punkti p kohane terviklikkuse üldhinnang hõlmab järgmist:

a)

ülevaade kategooriatest, mille kohta on teatatud, et neid „ei ole hinnatud” (not estimated, NE), nagu on määratletud otsuse 24/CP.19 I lisas esitatud UNFCCC suunistes iga-aastaste kasvuhoonegaaside inventuuride kohta, ja kõnealuse märkuse kasutamise üksikasjalik selgitus, eelkõige juhul, kui IPCC 2006. aasta suunistes kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta on ette nähtud meetodid kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamiseks;

b)	kasvuhoonegaaside inventuuri geograafiline katvus.

3.   Kui liikmesriik esitab inventuuriaruandmed, mille geograafiline katvus on UNFCCC ja Kyoto protokolli ning määruse (EL) nr 525/2013 kohasest erinev, esitab kõnealune liikmesriik lühikirjelduse põhimõtetest ja meetoditest, mida kohaldati vastava liikmesriigi liidu territooriumi osa kohta inventuuriandmete koostamisel, et eristada liidu territooriumi kohta esitatud heite- ja neeldajates seotud heite andmed kolmandate riikide territooriumide kohta esitatud heite- ja neeldajates seotud heite andmetest.

Artikkel 15

Muid liidu kasvuhoonegaaside inventuuriaruande koostamiseks vajalikke elemente käsitleva teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punkti p kohaselt ELi kasvuhoonegaaside inventuuriaruande koostamiseks vajaliku teabe asjakohastes XML-failides ja ühtse aruandlusvormi tabelites liidu võtmekategooriatena kindlaksmääratud kategooriate puhul kasutatud meetodite ja heitekoefitsientide kohta.

2.   Lõike 1 kohaldamisel esitab komisjon liidu võtmekategooriate kõige värskema loetelu inventuuriandmete esitamisele eelneva aasta 31. oktoobriks.

3.   Liikmesriigid selgitavad ja tõlgendavad iga sektori puhul heite varasemaid suundumusi ning aastatevahelisi kõikumisi koondtasemel, märkides sealhulgas ära peamised tegurid, mille puhul on kindlaks tehtud märkimisväärne mõju heite suundumustele. Eelkõige tuleb selgitada muutusi viimasel inventuuriaastal võrreldes 1990. aastaga ning märkimisväärseid kõikumisi viimaste aruandlusaastate vahel, eelkõige aastast X – 3 aastani X – 2.

Artikkel 16

Metoodikakirjelduste olulisi muudatusi käsitleva teabe esitamine

Liikmesriigid teatavad iga aasta 15. märtsiks VIII lisas sätestatud tabeli põhjal metoodikakirjelduste olulistest muudatustest riiklikus inventuuriaruandes alates selle esitamisest eelmise aasta 15. aprillil.

Artikkel 17

Kasvuhoonegaaside ligikaudseid inventuuriandmeid käsitleva teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) nr 525/2013 artikli 8 lõikes 1 osutatud kasvuhoonegaaside ligikaudsed inventuuriandmed vastavalt ühtsele aruandlusvormi tabelile „Kokkuvõtlik tabel 2” järgmiselt:

a)	allikakategooriaid käsitlevate olemasolevate algnäitajate tasemel, võttes arvesse tegevusandmeid ja meetodeid, mis on kättesaadavad hinnangute koostamiseks aasta X – 1 kohta;

b)	välja jäetakse LULUCFist tulenev CO2-ekvivalentide ligikaudne koguheide ja sidumine;

c)	lisatakse kaks veergu, et tuua eraldi välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (13) loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ELi HKS) hõlmatud heitkogused ja otsusega 406/2009/EÜ hõlmatud heitkogused allikakategooriate kaupa, kui see on võimalik.

2.   Liikmesriigid esitavad selgitusi ka kokkuvõtlikus tabelis 2 esitatud heiteandmete suundumusi mõjutavate peamiste tegurite kohta, võrreldes juba esitatud inventuuriandmetega. Selline selgitus kajastab üksnes teavet, mis on kättesaadav hinnangute koostamiseks aasta X – 1 kohta.

Artikkel 18

Liidu kasvuhoonegaaside inventuuriaruande koostamisel tehtava koostöö ja koordineerimise ajakava

Liikmesriigid ja komisjon teevad liidu kasvuhoonegaaside inventuuri läbiviimisel ja liidu inventuuriaruande koostamisel koostööd ja koordineerivad seda ning peavad kinni IX lisas sätestatud tähtaegadest.

Artikkel 19

Lubatud koguse määramist käsitleva teabe esitamine

Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande koos teabega, mis on vajalik, et hõlbustada Kyoto protokolli artikli 3 lõigete 7a, 8 ja 8a kohase ühise lubatud koguse ja liidu teiseks kohustusperioodiks lubatud koguse arvutamist kooskõlas kõnealuse aruandega seotud otsuse 2/CMP.8 I lisaga; nad esitavad selle aruande komisjonile kolm kuud enne selle UNFCCC sekretariaadile esitamise tähtaega.

Artikkel 20

Poliitikasuundi, meetmeid ja prognoose käsitleva riikliku süsteemiga seotud teabe esitamine

Liikmesriigid esitavad määruse (EL) nr 525/2013 artikli 13 lõike 1 punkti a kohase poliitikasuundi, meetmeid ja prognoose käsitleva teabe riikliku süsteemi kohta, sealhulgas:

a)	teabe asjakohaste institutsiooniliste, õiguslike ja menetluslike korralduste kohta, sealhulgas asjaomased määratud riiklikud üksused, kellel on üldvastutus asjaomase liikmesriigi poliitika hindamise ja inimtekkelise kasvuhoonegaaside heite prognooside eest;

b)	nende asjakohaste institutsiooniliste, õiguslike ja menetluslike korralduste kirjelduse, mis on liikmesriigis kehtestatud poliitika hindamiseks ning inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates seotava heite prognoosimiseks;

c)	nende asjakohaste menetluslike korralduste kirjelduse ja ajakava, mis on vajalikud poliitikasuundade ja meetmete ning prognooside kohta esitatava teabe õigeaegsuse, läbipaistvuse, täpsuse, kooskõlalisuse, võrreldavuse ja terviklikkuse tagamiseks;

d)

andmete kogumise ja kasutamise üldise protsessi kirjelduse koos hinnanguga, kas nimetatud protsess on kooskõlas poliitikasuundade ja meetmete hindamisel ning prognooside tegemisel kasutatava protsessiga ning kas samasuguseid kooskõlalisi protsesse kasutatakse kõigi sektorite puhul, mille kohta prognoose tehakse;

e)	selle protsessi kirjeldus, mis on ette nähtud eelduste, meetodite ja poliitika hindamise mudelite valimiseks ning kasvuhoonegaaside inimtekkelise heite prognooside tegemiseks;

f)	kvaliteedi tagamise ja kontrolli meetmete ning tehtud prognooside tundlikkuse analüüsi kirjeldus.

Artikkel 21

Liikmesriigi vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegiate ajakohastamist käsitleva teabe esitamine

Liikmesriigid esitavad teabe määruse (EL) nr 525/2013 artikli 13 lõike 1 punktis b osutatud vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegiate muudatuste kohta, sealhulgas järgmise teabe:

a)	tehtud muudatuse eesmärk ja lühikirjeldus;

b)	vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegia ja selle muudatuse õiguslik seisund;

c)	muutused ja oodatav mõju, mille vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegia muudatuse rakendamine kaasa toob;

d)	vähem CO2-heidet tekitava arengu strateegia ja selle muudatuse rakendamise ajakava ja kirjeldus, võimaluse korral ka muudatusega seotud prognoositavate kulude ja kasu hinnang;

e)	viis, kuidas teave tehakse üldsusele kättesaadavaks vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artikli 4 lõikele 3.

Artikkel 22

Poliitikasuundi ja meetmeid käsitleva teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) nr 525/2013 artikli 13 lõike 1 punktides c, d ja e osutatud teabe poliitikasuundade ja meetmete kohta käesoleva määruse XI lisas sätestatud tabeli põhjal, kasutades selleks ette nähtud aruandlusvormi ja järgides komisjoni kehtestatud teabe esitamise korda.

2.   Lisaks lõikes 1 osutatud tabelile esitavad liikmesriigid teksti vormis kvalitatiivse teabe lõike 1 kohaselt teatatud poliitikasuundade ja meetmete vaheliste seoste kohta ja kirjeldavad, kuidas need poliitikasuunad ja meetmed toetavad erinevaid prognoosistsenaariume, sealhulgas hinnangu selle kohta, kuidas need aitavad saavutada vähese CO2-heitega arengu strateegia eesmärke.

Artikkel 23

Prognoose käsitleva teabe esitamine

1.   Liikmesriigid esitavad määruse (EL) nr 525/2013 artiklis 14 osutatud prognoosid inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja neeldajates sidumise kohta käesoleva määruse XII lisas sätestatud tabeli põhjal, kasutades selleks ette nähtud aruandlusvormi ja järgides komisjoni kehtestatud teabe esitamise korda.

2.   Liikmesriigid esitavad järgmise täiendava teabe teksti vormis:

a)	kasvuhoonegaaside teatatud koguheidet käsitleva tundlikkusanalüüsi tulemused ning lühike selgitus selle kohta, milliseid parameetreid muudeti ja kuidas;

b)	tundlikkusanalüüsi tulemused järgmiste alajaotuste kaupa: otsusega 406/2009/EÜ hõlmatud koguheide, direktiiviga 2003/87/EÜ loodud ELi HKSiga hõlmatud koguheide ning LULUCF-sektorist pärit koguheide, kui selline teave on kättesaadav;

c)	inventuuriandmete aasta (baasaasta) ja inventuuriaruande aasta, mida kasutati prognooside lähtepunktina;

d)	prognooside tegemisel kasutatud meetodid, sealhulgas mudelite lühikirjeldus ja nende valdkondlik, geograafiline ja ajaline katvus, viited mudeleid käsitlevale lisateabele ja teave peamiste väliste eelduste ja kasutatud parameetrite kohta.

3.   Liidu ligikaudsete prognooside kooskõla tagamiseks esitab komisjon üheksa kuud enne määruse (EL) nr 525/2013 artikli 14 lõikes 1 sätestatud aruande esitamise tähtaega ja pärast konsulteerimist liikmesriikidega soovituse, milles käsitletakse peamiste riigiüleselt kindlaksmääratud parameetrite ühtlustatud väärtusi, sealhulgas heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud CO2 hinda ning nafta ja kivisöe rahvusvahelisi impordihindu.

Artikkel 24

Enampakkumistulude kasutamist käsitleva teabe esitamine

Liikmesriigid esitavad enampakkumistulude kasutamise kohta määruse (EL) nr 525/2013 artikli 17 lõike 1 punktides b ja c ning artikli 17 lõikes 2 osutatud teabe käesoleva määruse XIII lisas sätestatud tabeli põhjal.

Artikkel 25

Projektidest saadud ning otsuse nr 406/2009/EÜ nõuete täitmiseks kasutatud ühikuid käsitleva teabe esitamine

Liikmesriigid esitavad projektidest saadud ning otsuse nr 406/2009/EÜ nõuete täitmiseks kasutatud ühikute kohta määruse (EL) nr 525/2013 artikli 17 lõike 1 punktides a ja d osutatud teabe käesoleva määruse XIV lisas sätestatud tabeli põhjal.

Artikkel 26

Kokkuvõtliku teabe esitamine LHÜde ülekandmise kohta

1.   Liikmesriigid esitavad kokkuvõtliku teabe otsuse 406/2009/EÜ artikli 3 lõigete 4 ja 5 kohaselt tehtud ülekannete kohta käesoleva määruse XV lisas sätestatud tabeli põhjal.

2.   Komisjoni talitused koostavad ja teevad elektrooniliselt kättesaadavaks aruande, milles esitatakse aastakokkuvõte liikmesriikide esitatud teabest. Selles aruandes esitatakse üksnes koondandmed ja ei avaldata üksikult liikmesriigilt saadud teavet aastaks eraldatud heitkoguse ühiku hinna kohta.

III PEATÜKK

KASVUHOONEGAASIDE HEITEANDMEID KÄSITLEV LIIDU EKSPERTÜLEVAATUS

Artikkel 27

Ülevaatuse korraldus

1.   Määruse (EL) nr 525/2013 artikli 19 lõigetes 1 ja 2 osutatud ülevaatuste teostamisel abistab komisjoni ja Euroopa Keskkonnaametit tehniliste ekspertide rühm.

2.   Euroopa Keskkonnaamet tegutseb ülevaatuste sekretariaadina.

3.   Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet valivad ülevaatuste tegemiseks välja piisava arvu asjaomaste inventuuriga hõlmatud sektorite eksperte, et tagada kasvuhoonegaaside asjaomaste inventuuriandmete nõuetekohane ülevaatamine selleks ette nähtud aja jooksul.

4.   Lõike 3 kohaselt väljavalitud ekspertidel peab olema kasvuhoonegaaside inventuuriandmete koostamise kogemus ning soovitatavalt peavad nad aktiivselt osalema kasvuhoonegaaside ülevaatamise protsessides.

5.   Tehniliste ekspertide rühma liige, kes on osalenud üksiku liikmesriigi kasvuhoonegaaside inventuuriandmete koostamisel, või kes on selle liikmesriigi kodanik, mille inventuuriandmeid ülevaatus puudutab, ei osale kõnealuste inventuuriandmete ülevaatamisel.

6.   Komisjon ja Euroopa Keskkonnaamet püüavad tagada, et kasvuhoonegaaside inventuuriandmete ülevaatus tehakse kõikides asjaomastes liikmesriikides ühtsel ja objektiivsel viisil, et tagada sellest tulenevate tehniliste hindamiste kõrge kvaliteet.

7.   Ülevaatus teostatakse dokumentide põhjal või tsentraliseeritult.

8.   Sekretariaat võib otsustada korraldada:

a)	dokumendipõhise ja tsentraliseeritud ülevaatuse samal aastal;

b)	lisaks dokumendipõhistele või tsentraliseeritud ülevaatustele kontrollkäigu liikmesriiki tehniliste ekspertide rühma soovituse põhjal ja asjaomase liikmesriigiga konsulteerides.

Artikkel 28

Sekretariaadi ülesanded

Artikli 27 lõikes 2 osutatud sekretariaadi ülesanded hõlmavad järgmist:

a)	ülevaatuste tööplaani ettevalmistamine;

b)	tehniliste ekspertide rühma tööks vajaliku teabe koostamine ja esitamine;

c)	käesolevas määruses sätestatud ülevaatustegevuste koordineerimine, sealhulgas tehniliste ekspertide rühma ja ülevaatuse objektiks oleva liikmesriigi määratud kontaktisiku(te) vaheline teabevahetus, samuti muud praktilised korraldused;

d)	komisjoniga konsulteerides selliste juhtumite kinnitamine, kus liikmesriigi kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes on olulisi probleeme artikli 31 tähenduses;

e)	lõpliku ülevaatusaruande ja vahearuannete koostamine ja toimetamine ning nende edastamine asjaomasele liikmesriigile ja komisjonile.

Artikkel 29

Iga-aastase ülevaatuse esimene etapp

Esitatud teabe läbipaistvuse, täpsuse, kooskõlalisuse, võrreldavuse ja terviklikkuse kontrollid, millele on osutatud määruse (EL) nr 525/2013 artikli 19 lõike 3 punktis a, võivad hõlmata järgmist:

a)	selle hindamine, kas teave kõikide määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt nõutavate heiteallikakategooriate ja gaaside kohta on esitatud;

b)	heiteandmete aegridade kooskõlalisuse hindamine;

c)	selle hindamine, kas liikmesriikides kohaldatud heitetegurid on võrreldavad, võttes riikide erinevate olude puhul arvesse IPCC vaikeväärtusi;

d)	märkuse „ei ole hinnatud” kasutamise hindamine, kui on olemas IPCC esimese taseme metoodika ning kui selle märkuse kasutamine ei ole õigustatud vastavalt otsuse 24/CP.19 I lisas esitatud UNFCCC iga-aastaste inventuuriaruannete esitamise suuniste lõikele 37;

e)	inventuuriandmetes tehtud ümberarvutuste analüüs, eelkõige juhul, kui ümberarvutused põhinevad metoodikamuudatustel;

f)

ELi heitkogustega kauplemise süsteemis teatatud tõendatud heiteandmete võrdlus määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 kohaselt teatatud kasvuhoonegaaside heite andmetega, et teha kindlaks need valdkonnad, kus ülevaatuse objektiks oleva liikmesriigi esitatud heiteandmed ja -suundumused erinevad märkimisväärselt muude liikmesriikide esitatud andmetest;

g)	Eurostati standardlähenemisviisiga ja liikmesriigi standardlähenemisviisiga saadud tulemuste võrdlus;

h)	Eurostati sektoripõhise lähenemisviisiga ja liikmesriigi sektoripõhise lähenemisviisiga saadud tulemuste võrdlus;

i)	selle hindamine, kas liidu või UNFCCC kohaselt varem tehtud ülevaatuste tulemusena antud soovitused, mida liikmesriik ei ole rakendanud, võivad viia tehniliste parandusteni;

j)	selle hindamine, kas võtmekategooriate puhul võib liikmesriigi inventuuriandmetes esineda üle- või alahindamist.

Artikkel 30

Iga-aastase ülevaatuse teise etapi käivitamine

Kui artikli 29 kohaselt teostatud kontrollide raames tehakse kindlaks olulised probleemid artikli 31 tähenduses, viiakse liikmesriigi taotluse korral läbi artiklis 32 sätestatud kontrollid, kui inventuuriandmete hilinenud esitamine takistab esimese etapi kontrollide teostamist XVI lisas sätestatud ajakava raames või juhul, kui ülevaatuse esimese etapi tulemusena ei ole meetmeid võetud.

Artikkel 31

Olulisuse künnis

1.   Liidu või UNFCCC kohaselt varem tehtud ülevaatuste tulemusena antud soovituste rakendamata jätmine on määruse nr (EL) 525/2013 artikli 19 lõike 4 punkti a kohane oluline probleem, kui soovitus või küsimus puudutab kasvuhoonegaaside inventuuriandmete üle- või alahindamist, mis võib viia tehnilise paranduseni, ning kui kõnealune liikmesriik ei ole kõnealuse soovituse rakendamata jätmist piisavalt selgitanud.

2.   Inventuuriandmete ala- või ülehindamine, mis on alla 0,05 protsendi liikmesriigi kasvuhoonegaaside koguheitest (v.a LULUCF) vaatlusalusel inventuuriaastal või mis ei ületa 500 CO2-ekvivalentkilotonni, olenevalt sellest, kumb on väiksem, ei loeta määruse (EL) nr 525/2013 artikli 19 lõike 4 punkti b kohaseks oluliseks probleemiks.

Artikkel 32

Iga-aastase ülevaatuse teine etapp

1.   Kontrollid selliste juhtumite kindlakstegemiseks, kus inventuuriandmed on koostatud viisil, mis ei vasta UNFCCC suunisdokumentidele või liidu eeskirjadele, nagu osutatud määruse (EL) nr 525/2013 artikli 19 lõike 3 punktis b, võivad hõlmata järgmist:

a)	inventuuriandmetes esitatud hinnangute, sealhulgas liikmesriigis inventuuriandmete koostamisel kasutatud meetodite põhjalik läbivaatamine;

b)

üksikasjalik analüüs selle kohta, kuidas liikmesriik on rakendanud soovitusi, mis on seotud kõige viimases liikmesriigile enne ülevaadatavate andmete esitamist kättesaadavaks tehtud UNFCCC iga-aastases ülevaatusaruandes või käesoleva määruse artikli 35 lõike 2 kohases lõplikus ülevaatusaruandes loetletud inventuurihinnangute parandamisega; kui soovitusi ei ole rakendatud, rakendamata jätmise kohta liikmesriigi esitatud põhjenduste üksikasjalik analüüs;

c)	kasvuhoonegaaside heite hinnanguid käsitlevate aegridade kooskõlalisuse üksikasjalik hindamine;

d)	üksikasjalik hindamine, kas liikmesriigi poolt vastavates inventuuriandmetes tehtud ümberarvutused on eelmiste andmetega võrreldes esitatud läbipaistval viisil ja tehtud vastavalt kasvuhoonegaaside riiklikke inventuure käsitlevatele IPCC 2006. aasta suunistele;

e)	käesoleva määruse artiklis 29 osutatud kontrollide tulemuste ning vaatlusaluse liikmesriigi poolt tehniliste ekspertide rühma küsimustele vastuseks esitatud muu täiendava teabe ja muude asjakohaste kontrollide järelkontroll.

2.   Liikmesriik, kes soovib taotleda lõikes 1 osutatud kontrollide läbiviimist, teavitab sellest komisjoni asjakohase ülevaatuse toimumisele eelneva aasta 31. oktoobriks.

Artikkel 33

Põhjalik ülevaatus

1.   Määruse (EL) nr 525/2013 artikli 19 lõikes 1 osutatud põhjalik ülevaatus hõlmab käesoleva määruse artiklite 29 ja 32 kohaseid kontrolle kogu inventuuri puhul.

2.   Põhjalik ülevaatus võib hõlmata kontrollimist, kas UNFCCC kohaste või liidu ülevaatuste käigus ühes liikmesriigis tuvastatud probleemid võivad osutuda probleemiks ka muude liikmesriikide puhul.

Artikkel 34

Tehnilised parandused

1.   Tehniline parandus määruse (EL) nr 525/2013 artikli 19 lõike 3 punkti c tähenduses loetakse vajalikuks, kui ala- või ülehindamine ületab käesoleva määruse artikli 31 kohase olulisuse künnise. Käesoleva määruse artikli 35 lõike 2 kohasesse lõplikku ülevaatusaruandesse lisatakse üksnes need tehnilised parandused, mida peetakse vajalikuks, ning neile lisatakse tõendusmaterjalil põhinev põhjendus.

2.   Kui tehniline parandus peaks ületama olulisuse künnise vähemalt ühe vaatlusaluse inventuuriaasta puhul, kuid mitte aegridade kõigi aastate puhul, arvutatakse tehniline parandus ka kõigi teiste vaatlusaluste aastate kohta, et tagada aegridade kooskõlalisus.

Artikkel 35

Ülevaatusaruanded

1.   Iga vaatlusaluse aasta 20. aprilliks teavitab sekretariaat ülevaatuse vahearuande kaudu asjaomast liikmesriiki kõigist artikli 30 ja 31 kohastest olulistest probleemidest. Selles aruandes käsitletakse küsimusi, mis on tõstatatud mitte hiljem kui 31. märtsil.

2.   Sekretariaat teavitab asjaomast liikmesriiki ülevaatuse lõppemisest lõpliku ülevaatusaruande kaudu järgmiselt:

a)	20. aprilliks juhul, kui lõike 1 kohast vahearuannet ei ole saadetud;

b)	30. juuniks iga-aastase ülevaatuse teise etapi lõppedes;

c)	30. augustiks põhjaliku ülevaatuse lõppedes.

Artikkel 36

Koostöö liikmesriikidega

1.   Liikmesriigid:

a)	osalevad kõigis ülevaatuse etappides vastavalt XVI lisas sätestatud ajakavale;

b)	nimetavad liidu ülevaatuse jaoks riikliku kontaktpunkti;

c)	osalevad liikmesriiki vajaduse korral tehtava kontrollkäigu korraldamisel ja hõlbustavad selle tegemist tihedas koostöös sekretariaadiga;

d)	esitavad vastuseid ning täiendavat teavet ja märkusi ülevaatusaruannete kohta, kui see on asjakohane.

2.   Liikmesriikide taotluse korral lisatakse ülevaatuse tulemusi käsitlevad märkused lõplikku ülevaatusaruandesse.

3.   Komisjon teatab liikmesriikidele tehniliste ekspertide rühma koosseisu.

Artikkel 37

Ülevaatuste ajakava

Põhjalikud ja iga-aastased ülevaatused teostatakse vastavalt XVI lisas sätestatud ajakavale.

IV PEATÜKK

OTSUSE 529/2013/EL KOHANE ARUANDLUS

Artikkel 38

Topeltaruandluse vältimine

Sel määral, kuivõrd liikmesriik lisab oma riiklikku inventuuriaruandesse ja kooskõlas käesoleva määruse artikliga 3 teabe, mida nõutakse ka vastavalt otsusele 529/2013/EL, peetakse kõnealuse liikmesriigi puhul nimetatud otsuse kohased vastavad aruandekohustused täidetuks.

Artikkel 39

Põllu- ja karjamaa majandamise süsteeme käsitlevad aruandlusnõuded

1.   Sel määral, kuivõrd liikmesriik ei ole lisanud teavet oma riiklikku inventuuriaruandesse, nagu on sätestatud käesoleva määruse artiklis 38, peab ta esitama teksti vormis teabe süsteemide kohta, mis on kehtestatud ja mida arendatakse selleks, et hinnata põllu- ja karjamaa majandamisest tulenevat heidet ja sidumist, millele on osutatud otsuse 529/2013/EL artikli 3 lõike 2 teise lõigu punktis a; kõnealune teave hõlmab järgmist:

a)

selliste institutsiooniliste, õiguslike ja menetluslike korralduste kirjeldus, mis on tehtud kooskõlas Kyoto protokolli kohaste ning otsuse 19/CMP.1 lisas sätestatud riiklikele süsteemidele kehtestatud nõuetega ning siseriiklikku korda käsitlevate nõuetega, mis on ette nähtud otsuse 24/CP.19. I lisas esitatud riiklikke kasvuhoonegaaside inventuure käsitlevate UNFCCC aruandlussuunistega;

b)

kirjeldus, mil viisil on rakendatud süsteemid kooskõlas metoodiliste nõuetega, mis on esitatud IPCC aruandes Kyoto protokollist tulenevate 2013. aasta läbivaadatud täiendavate meetodite ja hea tava juhendite kohta (IPCC 2013 Revised Supplementary Methods and Good Practice Guidance Arising from the Kyoto Protocol), IPPC 2006. aasta suunistes riiklike kasvuhoonegaaside inventuuride kohta (2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories) ning vajaduse korral 2006. aasta IPCC suuniste 2013. aasta lisas märgalade kohta (2013 Supplement to 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories: Wetlands).

2.   Liikmesriigid esitavad lõikes 1 sätestatud teabe komisjonile eraldi aruandena vastavalt järgmisele ajakavale:

a)	esimene aruanne 2016. aastal 2014. aruandeaasta kohta, sealhulgas kõik muutused alates 1. jaanuarist 2013;

b)	teine aruanne 2017. aastal 2015. aruandeaasta kohta ning

c)	kolmas aruanne 2018. aastal 2016. aruandeaasta kohta.

3.   Liikmesriigid tõstavad esimesele aruandele järgnevas aruandes esile kõik muudatused ja muutused, mis on nende süsteemides tehtud ja toimunud, võrreldes eelmises aruandes esitatud teabega.

Artikkel 40

Põllu- ja karjamaa majandamisest tuleneva heite ja sidumise iga-aastaseid hinnangulisi andmeid käsitlevad aruandlusnõuded

1.   Liikmesriigid, kes ei ole Kyoto protokolli kohaselt valinud põllu- või karjamaa majandamist, esitavad otsuse 529/2013/EL artikli 3 lõike 2 teise lõigu punkti b kohaselt esialgsed ja mittesiduvad aastased hinnangulised andmed põllu- või karjamaa majandamisest tuleneva heite ja sidumise kohta, lisades teabe otsuse 529/2013/EL VI lisas sätestatud asjakohase baasaasta või -perioodi kohta.

2.   Esimene aastaaruanne esitatakse 2015. aastal 2013. aruandeaasta kohta.

3.   Liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 1, esitavad vastavalt otsuse 529/2013/EL artikli 3 lõike 2 teise lõigu punktile c põllu- või karjamaa majandamisest tulenevat heidet ja sidumist käsitlevad lõplikud aastased hinnangulised andmed kõigi aruandeaastate kohta ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2020, lisades lõpliku teabe otsuse 529/2013/EL VI lisas sätestatud asjakohase baasaasta või -perioodi kohta.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud teabe esitamisel peavad liikmesriigid tegema järgmist:

a)	täitma kõik otsuse 6/CMP.9 lisas esitatud asjakohased ühtse aruandlusvormi tabelid Kyoto protokolli vastava tegevusala kohta teisel kohustusperioodil, sealhulgas tegevusalade hõlmatust käsitleva tabeli, maakasutuse muutmist käsitleva maatriksi ja arvepidamist käsitleva tabeli ning

b)	lisama riikliku inventuuriaruande puhul nõutud selgitava teabe kasutatud metoodika ja andmete kohta Kyoto protokollil põhineva otsuse 2/CMP.8 ja selle II lisa kohaselt.

Artikkel 41

Aruandluse erinõuded

1.   Erandina käesoleva määruse artiklist 38 peab liikmesriik juhul, kui ta esitab Kyoto protokolli arvepidamiskohustuse täitmiseks metsaistandusi käsitleva teabe vastavalt otsuse 2/CMP.7 lisa punktidele 37–39, esitama otsusega nr 529/2013/EL võetud kohustuste täitmiseks metsamajandamisega seotud tegevusalade ja metsa raadamise kohta eraldi ühtse aruandlusvormi tabelid, mis on täidetud otsuse 2/CMP.7 lisa punktide 37–39 sätteid kohaldamata.

2.   Erandina käesoleva määruse artiklist 38 peab liikmesriik juhul, kui ta ei valinud Kyoto protokolli kohaselt põllu- või karjamaa majandamist ning kui ta esitab kõnealuse protokolli kohase arvepidamiskohustuse täitmiseks teabe sookuivendamise ja taassoostamise kohta ja kohaldab otsuse nr 529/2013/EL artikli 3 lõiget 3, esitama nende tegevusalade kohta eraldi ühtse aruandlusvormi tabelid, mis on täidetud kooskõlas kõnealuse otsusega.

Artikkel 42

Teabe esitamine

1.   Käesoleva määruse artiklites 39, 40 ja 41 sätestatud aruandlusnõuetele vastav teave esitatakse komisjonile määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõikes 3 osutatud riikliku inventuuriaruande eraldi lisana.

2.   Sel määral, kuivõrd käesoleva määruse artiklit 38 ei kohaldata, esitavad liikmesriigid otsuse 529/2013/EL artikli 3 lõigete 2 ja 3 kohaste aruandluskohustuste täitmiseks teabe kooskõlas käesoleva määruse artikliga 3 ning lisavad vastava teabe määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõikes 3 osutatud riikliku inventuuriaruande lisasse.

Artikkel 43

Teabe esitamine aruandeperioodi lõpus

Liikmesriigid esitavad määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 2 kohaldamisel teabe vastavalt käesoleva määruse artiklile 3 ja käesoleva peatüki sätetele.

V PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 44

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

Otsus nr 2005/166/EÜ tunnistatakse kehtetuks. Artiklite 18, 19 ja 24 mõju tuleb säilitada.

Artikkel 45

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 165, 18.6.2013, lk 13.

(2)  Nõukogu otsus 94/69/EÜ, 15. detsember 1993, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 33, 7.2.1994, lk 11).

(3)  Nõukogu otsus 2002/358/EÜ, 25. aprill 2002, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist (EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 280/2004/EÜ, 11. veebruar 2004, ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta (ELT L 49, 19.2.2004, lk 1).

(5)  Komisjoni otsus 2005/166/EÜ, 10. veebruar 2005, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 280/2004/EÜ (ühenduse kasvuhoonegaaside heitmete järelevalve ja Kyoto protokolli rakendamise süsteemi kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 55, 1.3.2005, lk 57).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 529/2013/EL, 21. mai 2013, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 80).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

(8)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr C(2014) 1539 liidu inventuurisüsteemi käsitlevate sisuliste nõuete kehtestamise ning globaalse soojendamise potentsiaali ja rahvusvaheliselt kokkulepitud inventuurisuuniste muudatuste arvessevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 525/2013.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 401/2009, 23. aprill 2009, Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (ELT L 126, 21.5.2009, lk 13).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/81/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate õhusaasteainete heitmete siseriiklike piirkoguste kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 842/2006, 17. mai 2006, teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta (ELT L 161, 14.6.2006, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, energiastatistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---