ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 186 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
57. köide |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
26.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 186/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 703/2014,
19. juuni 2014,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja V lisa seoses atsibensolaar-S-metüüli, etoksükviini, flusilasooli, isoksaflutooli, molinaadi, propoksükarbasooni, püraflufeenetüüli, kvinoklamiini ja varfariini jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a, artikli 18 lõike 1 punkti b ja artikli 49 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Atsibensolaar-S-metüüli, isoksaflutooli, molinaadi, propoksükarbasooni ja püraflufeenetüüli jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas ja III lisa B osas. Etoksükviini [varasem nimekuju: etoksükin] ja flusilasooli jääkide piirnormid on sätestatud kõnealuse määruse III lisa A osas. Määruses (EÜ) nr 396/2005 ei ole sätestatud kvinoklamiini ja varfariini jääkide piirnorme ning kuna neid toimeaineid ei ole lisatud kõnealuse määruse IV lisasse, kohaldatakse nendes suhtes vaikimisi väärtust 0,01 mg/kg, mis on sätestatud kõnealuse määruse artikli 18 lõike 1 punktis b. |
(2) |
Atsibensolaar-S-metüüli puhul esitas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 2 koostoimes kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 1 (2). Toiduohutusamet tegi ettepaneku muuta jäägi määratlust. Toiduohutusamet soovitas banaanide ja tomatite puhul jääkide piirnormi vähendada. Muude toodete puhul soovitas toiduohutusamet jätkata kehtivate piirnormide kohaldamist. Toiduohutusamet tegi järelduse, et õunte, pirnide ja mangode puhul ei olnud jääkide piirnormide kindlaksmääramiseks vajalik teave täies ulatuses kättesaadav ja riskijuhtijatel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul jääkide piirnormid sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas praegusel tasemel või toiduohutusameti poolt kindlaks määratud tasemel. Kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi; läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet. |
(3) |
Etoksükviini kandmata jätmine nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse sätestati komisjoni otsuses 2011/143/EL (4). Kõik senised etoksükviini sisaldavate taimekaitsevahendite load on kehtetuks tunnistatud. Vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 17 koostoimes artikli 14 lõike 1 punktiga a tuleks seega III lisast kõnealuse toimeaine jaoks sätestatud jääkide piirnormid välja jätta. Seda ei kohaldata jääkide piirnormide suhtes, mis vastavad kolmandates riikides kasutusel olevatele CXLidele, eeldusel et asjaomased CXLid piirnormid on tarbija ohutuse seisukohalt vastuvõetavad. Ka ei tuleks seda kohaldata siis, kui jääkide piirnorme kasutatakse impordi jaoks lubatud piirnormidena. |
(4) |
Etoksükviini puhul esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 1 (5). Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et pirnide puhul ei olnud CXLi kindlaksmääramiseks vajalik teave täies ulatuses kättesaadav ja riskijuhtijatel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Pirnide puhul tuvastati oht tarbijatele. Seega on asjakohane kehtestada jäägi piirnormiks asjaomane määramispiir. Toiduohutusamet tegi kindlaks teatava ebamäärasuse seoses etoksükviini toksikoloogiliste kontrollväärtustega. Kuna praegusest jäägi piirnormist madalama väärtuse juures ei ole oht tarbijale välistatud, tuleks pirnide puhul jäägi piirnormiks määrata 0,05 mg/kg alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. |
(5) |
Komisjoni direktiiviga 2006/133/EÜ (6) sätestatud flusilasooli kuulumine direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse lõppes 30. juunil 2008. Kuna flusilasool ei ole enam tunnustatud toimeaine ja kõik kõnealust toimeainet sisaldavad senised taimekaitsevahendite load on tühistatud, tuleks määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 17 kohaselt koostoimes nimetatud määruse artikli 14 lõike 1 punktiga a kõnealuse toimeaine jääkide piirnormid III lisast välja jätta. |
(6) |
Flusilasooli puhul esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 2 koostoimes kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 1 (7). Selles tehti seoses CXLidega kindlaks, et õunte, pirnide, lauaviinamarjade, virsikute, veisemaksa, -neerude, -liha ja -rasvkoe, lambaliha ja -rasvkoe ning sealiha ja -rasvkoe puhul esineb oht tarbijatele. Virsikute puhul tehti kindlaks oht tarbijatele allpool kehtivat jääkide piirnormi. Seetõttu tuleks virsikute puhul kohaldada väärtust 0,01 mg/kg alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. |
(7) |
Isoksaflutooli puhul esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 2 koostoimes kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 1 (8). Toiduohutusamet tegi ettepaneku muuta jäägi määratlust. Toiduohutusamet soovitas vähendada jääkide piirnorme suhkrumaisi, maisiterade ja suhkruroo puhul. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et mooniseemnete puhul ei olnud jäägi piirnormi kindlaksmääramiseks vajalik teave kättesaadav ja riskijuhtijatel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Mooniseemnete puhul tuleks jäägi piirnormiks kehtestada konkreetne määramispiir või vaikimisi väärtus kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punktiga b. |
(8) |
Molinaadi puhul esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 2 koostoimes kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 1 (9). Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et riisi puhul ei olnud jäägi piirnormi kindlaksmääramiseks vajalik teave täies ulatuses kättesaadav ja riskijuhtijatel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kuna molinaadi puhul tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks jäägi piirnorm sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas praegusel tasemel või toiduohutusameti kindlaks määratud tasemel. See piirnorm vaadatakse läbi; läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet. |
(9) |
Propoksükarbasooni puhul esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 2 koostoimes kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 1 (10). Toiduohutusamet tegi ettepaneku muuta jäägi määratlust. Toiduohutusamet soovitas teatavate toodete puhul jätkata kehtivate piirnormide kohaldamist. |
(10) |
Püraflufeenetüüli puhul esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 2 koostoimes kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 1 (11). Toiduohutusamet tegi ettepaneku muuta jäägi määratlust. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et tsitrusviljade, pähklipuu viljade, õunviljade, luuviljade, laua- ja veiniviinamarjade, sõstarde (punased, mustad ja valged), karusmarjade, musta leedri marjade, lauaoliivide, kartulite, rapsiseemnete, õli tootmiseks ettenähtud oliivide, odra, kaera, rukki, nisu ja humala puhul ei olnud jääkide piirnormide kindlaksmääramiseks vajalik teave täies ulatuses kättesaadav ja riskijuhtijatel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul jääkide piirnormid sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas praegusel tasemel või toiduohutusameti kindlaks määratud tasemel. Kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi; läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et puuvillaseemnete puhul ei olnud jäägi piirnormi kindlaksmääramiseks vajalik teave kättesaadav ja riskijuhtijatel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Puuvillaseemnete puhul tuleks jäägi piirnormiks kehtestada konkreetne määramispiir või vaikimisi väärtus kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punktiga b. |
(11) |
Kvinoklamiini puhul esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 1 (12). Kõik kvinoklamiini sisaldavate taimekaitsevahendite olemasolevad load peavad olema piiratud kasutamisega mittesöödavate põllukultuuride puhul. Seega on asjakohane kehtestada jääkide piirnormiks asjaomane määramispiir. |
(12) |
Varfariini puhul esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 12 lõikega 2 koostoimes kõnealuse määruse artikli 12 lõikega 1 (13). Kõigi varfariini sisaldavate taimekaitsevahendite lubatud kasutusviis peab olema piiratud kasutamisega rodentitsiidina ja need ei ole ette nähtud otse kasutamiseks söödavatel põllukultuuridel. Seega on asjakohane kehtestada jääkide piirnormiks vaikimisi määramispiir. |
(13) |
Taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille kohta ei ole liidu tasandil teada antud asjakohastest lubadest või impordile kehtestatud jääkide piirnormidest ja mille kohta ei olnud jääkide piirnorme kindlaks määratud ka Codex Alimentarius'es, leidis toiduohutusamet, et riskijuhtijatel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Võttes arvesse teaduse ja tehnika praegusele tasemele vastavat teadmiste taset, tuleks kõnealuste toodete puhul jääkide piirnormiks kehtestada asjaomane määramispiir või vaikimisi väärtus kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punktiga b. |
(14) |
Komisjon pidas teatavate määramispiiride kohandamise küsimuses nõu Euroopa Liidu pestitsiidide jääkide referentlaboritega. Laborid tegid mitmete toimeainete suhtes järelduse, et teatud kaupade puhul on tehnika arengu tulemusena vaja kehtestada konkreetsed määramispiirid. |
(15) |
Kuna jääkide piirnormide asjakohased muudatused toetuvad toiduohutusameti põhjendatud arvamustele ja nende puhul on arvesse võetud uurimisaluse küsimusega seotud tegureid, on need muudatused kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõikega 2. |
(16) |
Määrust (EÜ) nr 396/2005 tuleks seepärast vastavalt muuta. |
(17) |
Et võimaldada toodete tavapärast turustamist, töötlemist ja tarbimist, tuleks käesoleva määrusega ette näha üleminekukord toodete suhtes, mida on enne piirnormide muutmist seaduslikult toodetud ning mille kohta on teada, et tarbijate kaitse kõrge tase on tagatud. |
(18) |
Jääkide muudetud piirnormide jõustumisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid, kolmandad riigid ja toidukäitlejad saaksid nende piirnormide muutmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks valmistuda. |
(19) |
Uute piirnormide suhtes on konsulteeritud Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel liidu kaubanduspartneritega ja nende märkuseid kõnealuste normide kohta on arvesse võetud. |
(20) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu kõnealuses määruses oli sätestatud enne selle muutmist käesoleva määrusega, jätkatakse järgmiste toodete puhul, mis on toodetud seaduslikult enne 16. jaanuari 2015:
1) |
seoses toimeainetega atsibensolaar-S-metüül, isoksaflutool, molinaat, propoksükarbasoon, püraflufeenetüül, kvinoklamiin ja varfariin kõigis toodetes või nende pinnal, |
2) |
seoses toimeainega etoksükviin kõigis toodetes või nende pinnal, välja arvatud pirnid, |
3) |
seoses toimeainega flusilasool kõigis toodetes või nende pinnal, välja arvatud virsikud. |
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 16. jaanuarist 2015.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. juuni 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(2) EFSA: Review of the existing maximum residue levels (MRLs) for acibenzolar-S-methyl according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005. EFSA Journal 2013;11(2):3122. [41 lk].
(3) Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).
(4) Komisjoni otsus 2011/143/EL, 3. märts 2011, milles käsitletakse etoksükini kandmata jätmist nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse ja komisjoni otsuse 2008/941/EÜ muutmist (ELT L 59, 4.3.2011, lk 71).
(5) EFSA: Review of the existing maximum residue levels (MRLs) for ethoxyquin according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005. EFSA Journal 2013;11(5):3231. [25 lk].
(6) Komisjoni direktiiv 2006/133/EÜ, 11. detsember 2006, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ, et lisada toimeainete hulka flusilasool (ELT L 349, 12.12.2006, lk 27).
(7) EFSA: Review of the existing maximum residue levels (MRLs) for flusilazole according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005. EFSA Journal 2013;11(4):3186. [62 lk].
(8) EFSA: Review of the existing maximum residue levels (MRLs) for isoxaflutole according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005. EFSA Journal 2013;11(2):3123. [30 lk].
(9) EFSA: Review of the existing maximum residue levels (MRLs) for molinate according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005. EFSA Journal 2013;11(3):3140. [27 lk].
(10) EFSA: Review of the existing maximum residue levels (MRLs) for propoxycarbazone according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005. EFSA Journal 2013;11(4):3164. [30 lk].
(11) EFSA: Review of the existing maximum residue levels (MRLs) for pyraflufen-ethyl according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005. EFSA Journal 2013;11(3):3142. [37 lk].
(12) EFSA: Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels (MRLs) for quinoclamine, according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005. EFSA Journal 2013;11(3):3141. [11 lk].
(13) EFSA: Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels (MRLs) for warfarin, according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005. EFSA Journal 2013;11(2):3124. [8 lk].
LISA
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja V lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
II lisas asendatakse veerud atsibensolaar-S-metüüli, isoksaflutooli, molinaadi, propoksükarbasooni ja püraflufeenetüüli kohta järgmistega: „Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)
|
2) |
III lisast jäetakse välja veerud atsibensolaari, etoksükviini, flusilasooli, isoksaflutooli, molinaadi, propoksükarbasooni ja püraflufeenetüüli kohta. |
3) |
V lisa muudetakse järgmiselt:
|
(1) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(**) |
Pestitsiidi koodnumbri kombinatsioon, mille puhul kohaldatakse III lisa B osas kehtestatud jääkide piirnormi. |
Atsibensolaar-S-metüül (atsibensolaar-S-metüüli ja (vaba või konjugeeritud) atsibensolaarhappe summa), väljendatud atsibensolaar-S-metüülina)
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet tegi kindlaks, et osa teabest jäägikatsete kohta ei ole kättesaadav. Jäägi piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 26. juuniks 2016, või kui kõnealune teave ei ole ettenähtud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.
|
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
|
Isoksaflutool (isoksaflutooli ja selle diketonitriilmetaboliidi summa, väljendatud isoksaflutoolina)
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
|
Molinaat
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet tegi kindlaks, et osa teabest analüüsimeetodite kohta ei ole kättesaadav. Jäägi piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 26. juuniks 2016, või kui kõnealune teave ei ole ettenähtud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.
|
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
|
Propoksükarbasoon (A) (propoksükarbasoon, selle soolad ja 2-hüdroksüpropoksükarbasoon, väljendatud propoksükarbasoonina)
(A)= ELi referentlabor tegi kindlaks, et 2-hüdroksü-propoksükarbasooni võrdlusstandard ei ole kaubanduslikult kättesaadav. Jäägi piirnormi läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud võrdlusstandardi kaubanduslikku kättesaadavust 26. juuniks 2015, või kui kõnealune võrdlusstandard ei ole nimetatud kuupäevaks kaubanduslikult kättesaadav, siis selle puudumist.
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
|
Püraflufeenetüül (A) (püraflufeenetüüli ja püraflufeeni summa, väljendatud püraflufeenetüülina)
(A)= ELi referentlabor tegi kindlaks, et püraflufeeni võrdlusstandard ei ole kaubanduslikult kättesaadav. Jäägi piirnormi läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud võrdlusstandardi kaubanduslikku kättesaadavust 26. juuniks 2015, või kui kõnealune võrdlusstandard ei ole nimetatud kuupäevaks kaubanduslikult kättesaadav, siis selle puudumist.
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet tegi kindlaks, et osa teabest analüüsimeetodite kohta ei ole kättesaadav. Jäägi piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 26. juuniks 2016, või kui kõnealune teave ei ole ettenähtud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet tegi kindlaks, et osa teabest püsivuse kohta ladustamisel ja analüüsimeetodite kohta ei ole kättesaadav. Jäägi piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 26. juuniks 2016, või kui kõnealune teave ei ole ettenähtud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet tegi kindlaks, et osa teabest analüüsimeetodite kohta ei ole kättesaadav. Jäägi piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 26. juuniks 2016, või kui kõnealune teave ei ole ettenähtud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.
|
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
|
(2) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.
Atsibensolaar-S-metüül (atsibensolaar-S-metüüli ja (vaba või konjugeeritud) atsibensolaarhappe summa), väljendatud atsibensolaar-S-metüülina)
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet tegi kindlaks, et osa teabest jäägikatsete kohta ei ole kättesaadav. Jäägi piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 26. juuniks 2016, või kui kõnealune teave ei ole ettenähtud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.
|
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
|
Isoksaflutool (isoksaflutooli ja selle diketonitriilmetaboliidi summa, väljendatud isoksaflutoolina)
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
|
Molinaat
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet tegi kindlaks, et osa teabest analüüsimeetodite kohta ei ole kättesaadav. Jäägi piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 26. juuniks 2016, või kui kõnealune teave ei ole ettenähtud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.
|
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
|
Propoksükarbasoon (A) (propoksükarbasoon, selle soolad ja 2-hüdroksüpropoksükarbasoon, väljendatud propoksükarbasoonina)
(A)= ELi referentlabor tegi kindlaks, et 2-hüdroksü-propoksükarbasooni võrdlusstandard ei ole kaubanduslikult kättesaadav. Jäägi piirnormi läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud võrdlusstandardi kaubanduslikku kättesaadavust 26. juuniks 2015, või kui kõnealune võrdlusstandard ei ole nimetatud kuupäevaks kaubanduslikult kättesaadav, siis selle puudumist.
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
|
Püraflufeenetüül (A) (püraflufeenetüüli ja püraflufeeni summa, väljendatud püraflufeenetüülina)
(A)= ELi referentlabor tegi kindlaks, et püraflufeeni võrdlusstandard ei ole kaubanduslikult kättesaadav. Jäägi piirnormi läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud võrdlusstandardi kaubanduslikku kättesaadavust 26. juuniks 2015, või kui kõnealune võrdlusstandard ei ole nimetatud kuupäevaks kaubanduslikult kättesaadav, siis selle puudumist.
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet tegi kindlaks, et osa teabest analüüsimeetodite kohta ei ole kättesaadav. Jäägi piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 26. juuniks 2016, või kui kõnealune teave ei ole ettenähtud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet tegi kindlaks, et osa teabest püsivuse kohta ladustamisel ja analüüsimeetodite kohta ei ole kättesaadav. Jäägi piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 26. juuniks 2016, või kui kõnealune teave ei ole ettenähtud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.
|
(+) |
Euroopa Toiduohutusamet tegi kindlaks, et osa teabest analüüsimeetodite kohta ei ole kättesaadav. Jäägi piirnormi uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 26. juuniks 2016, või kui kõnealune teave ei ole ettenähtud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.
|
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
|
(3) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(4) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.
Kvinoklamiin
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
0840040 Mädarõigas |
Varfariin
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
0840040 Mädarõigas” |
(5) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(6) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.
(F)= Rasvlahustuv
Etoksükviin (F)
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
|
Flusilasool (F) (R)
(R)= järgmiste pestitsiidi koodnumbri kombinatsioonide puhul on pestitsiidijäägi määratlus teistsugune:
Flusilasool — kood 1000000, välja arvatud 1040000: flusilasooli ja selle metaboliidi IN-F7321 ([bis-(4-fluorofenüül)metüül]silanool) summa, väljendatud flusilasoolina
(+) |
Maitseainete rühmas kohaldatakse mädarõika (Armoracia rusticana) (kood 0840040) suhtes sama jääkide piirnormi, mida kohaldatakse köögiviljade kategooria juur- ja mugulköögiviljade rühmas mädarõikale (Armoracia rusticana) (kood 0213040), võttes määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 20 lõike 1 kohaselt arvesse töötlemisest (kuivatamine) tulenevaid taseme muutusi.
|
26.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 186/49 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 704/2014,
25. juuni 2014,
millega muudetakse määrust (EL) nr 211/2013, milles käsitletakse idandite ja idandite kasvatamiseks ette nähtud seemnete liitu importimiseks kehtestatud sertifitseerimisnõudeid
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 48 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määruses (EL) nr 211/2013 (2) on sätestatud idandite ja idandite kasvatamiseks ette nähtud seemnete sertifitseerimisnõuded. |
(2) |
Komisjoni kontrollitalituste (Toidu- ja Veterinaaramet) korraldatud viimaste auditite jooksul kolmandates riikides täheldati mõningaid puudusi. Kõnealused puudused on seotud pädevate asutuste suutlikkusega tõendada, et idandite kasvatamiseks ette nähtud seemned on toodetud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 852/2004, (3) eelkõige kooskõlas kõnealuse määruse I lisa A osas esmatootmise ja sellega seotud toimingute suhtes sätestatud üldiste hügieeninõuetega. |
(3) |
Selleks et säilitada tarbijakaitse kõrgeim tase sel ajal, kui kolmandad riigid võtavad vajalikke parandusmeetmeid tugeva sertifitseerimissüsteemi loomiseks, on asjakohane lubada päritoluriigis alternatiivina asendada esmatootmise suhtes kehtestatud üldiseid hügieeninõudeid käsitlev sertifitseerimisnõue idandite kasvatamiseks ette nähtud seemnete mikrobioloogilise testiga enne seemnete liitu eksportimist. Sel põhjusel tuleb ka muuta määruse (EL) nr 211/2013 lisas esitatud näidissertifikaati. |
(4) |
Kõnealune meede peaks kehtima seni, kuni kolmandad riigid on esitanud vajalikud tagatised selle kohta, et puudused on kõrvaldatud. |
(5) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ole vastuväiteid esitanud, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 211/2013 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 Sertifitseerimisnõue 1. Liitu imporditud idandite ja idandite kasvatamiseks ette nähtud seemnete saadetistel, mis pärinevad või on saadetud kolmandast riigist, peab olema kaasas käesolevas lisas esitatud näidisele vastav sertifikaat, mis tõendab, et idandid ja seemned toodeti tingimustes, mis vastavad esmatootmiseks ja määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osas sätestatud seonduvateks tegevusteks ette nähtud üldistele hügieeninõuetele, ning et idandid toodeti tingimustes, mis vastavad rakendusmääruses (EL) nr 208/2013 (4) sätestatud jälgitavusnõuetele, need on toodetud asutustes, mis on heaks kiidetud komisjoni määruse (EL) nr 210/2013 (5) artiklis 2 sätestatud nõuete kohaselt ja vastavad määruse (EÜ) nr 2073/2005 I lisas sätestatud mikrobioloogilistele kriteeriumidele. Sertifikaat ning vajaduse korral käesoleva artikli lõike 4 kohase enterobakterite suhtes tehtud mikrobioloogilise testi tulemused peavad olema koostatud kolmanda lähetava riigi keeles või keeltes ning selle liikmesriigi keeles, kus kaup ELi imporditakse, või sellel peab kaasas olema kinnitatud tõlge nimetatud keelde või keeltesse. Kui sihtliikmesriik seda nõuab, peab sertifikaatidega kaasas olema ka kinnitatud tõlge kõnealuse liikmesriigi keelde või keeltesse. Liikmesriik võib siiski nõustuda ka liidu mõne muu ametliku keele kasutamisega kui tema oma keel. 2. Sertifikaadi originaal peab olema saadetisega kaasas sertifikaadil osutatud sihtkohani jõudmiseni. 3. Juhul kui saadetis jagatakse mitmeks osaks, peab sertifikaadi koopia olema kaasas saadetise iga osaga. 4. Erandina lõikes 1 sätestatud nõudest ametlikult kinnitada, et seemned on toodetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 sätetega, ning kuni 1. juulini 2015 võivad liitu eksporditavad idandamiseks ette nähtud seemnesaadetised läbida mikrobioloogilise testi enterobakterite suhtes, et kontrollida tootmise hügieeninõudeid enne eksportimist. Kõnealuste mikrobioloogiliste testide tulemused ei tohi ületada 1 000 cfu/g. 5. Pädevate asutuste nõudmisel peavad idandite kasvatamiseks imporditud seemneid kasutavad toidukäitlejad esitama sertifikaadi ja vajaduse korral selliste testide tulemused. (4) Komisjoni määrus (EL) nr 208/2013, 11. märts 2013, idandite ja idandite tootmiseks ettenähtud seemnete jälgitavuse nõuete kohta (ELT L 68, 12.3.2013, lk 16)." (5) Komisjoni määrus (EL) nr 210/2013, 11. märts 2013, idusid tootvate ettevõtete tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 852/2004 (ELT L 68, 12.3.2013, lk 24).”" |
2) |
Artikkel 4 jäetakse välja. |
3) |
Lisas esitatud näidissertifikaat idandite või idandite kasvatamiseks ette nähtud seemnete importimiseks asendatakse käesoleva määruse lisaga. |
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuni 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.
(2) Komisjoni määrus (EL) nr 211/2013, 11. märts 2013, milles käsitletakse idandite ja idandite kasvatamiseks ette nähtud seemnete liitu importimiseks kehtestatud sertifitseerimisnõudeid (ELT L 68, 12.3.2013, lk 26).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).
LISA
„NÄIDISSERTIFIKAAT IDANDITE VÕI IDANDITE KASVATAMISEKS ETTE NÄHTUD SEEMNETE IMPORTIMISEKS
26.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 186/53 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 705/2014,
25. juuni 2014,
millega määratakse kindlaks purustatud riisi suhtes kohaldatav imporditollimaks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 punkti a,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Liidu ja Tai vahelise riisi käsitleva lepinguga, (2) mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2005/953/EÜ, (3) on ette nähtud, et liit peab purustatud riisi suhtes kohaldama imporditollimaksu 65 eurot tonni kohta. |
(2) |
Euroopa Liidu ja Tai vahel sõlmitud lepingu rakendamiseks sätestati nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (4) artiklis 140 purustatud riisi imporditollimaks 65 eurot tonni kohta. |
(3) |
Määrus (EL) nr 1308/2013, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrus (EÜ) nr 1234/2007, ei sisalda sätet, mis vastaks määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 140. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 183 volitatakse komisjoni seoses imporditollimaksudega vastu võtma rakendusakte, millega määratakse kindlaks kohaldatava imporditollimaksu määr kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud muu hulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistes kokkulepetes. |
(4) |
Euroopa Liidu ja Tai vahel sõlmitud lepingu järgmiseks tuleks kindlaks määrata purustatud riisi imporditollimaksu määr, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Olenemata ühises tollitariifistikus kindlaksmääratud purustatud riisi imporditollimaksu määrast on CN-koodi 1006 40 00 alla kuuluva purustatud riisi imporditollimaksu määr 65 eurot tonni kohta.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuni 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Euroopa Ühenduse ja Tai vaheline vastavalt GATT 1994 artiklile XXVIII GATT 1994-le lisatud EÜ loendis CXL riisi suhtes kohaldatavate soodustuste muutmist käsitlev kirjavahetuse vormis leping (ELT L 346, 29.12.2005, lk 26).
(3) Nõukogu otsus 2005/953/EÜ, 20. detsember 2005, Euroopa Ühenduse ja Tai vahelise vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artiklile XXVIII GATT 1994-le lisatud EÜ loendis CXL riisi suhtes kohaldatavate soodustuste muutmist käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta (ELT L 346, 29.12.2005, lk 24).
(4) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).
26.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 186/54 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 706/2014,
25. juuni 2014,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 972/2006 seoses basmati riisi suhtes kohaldatava imporditollimaksuga
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 183 punkti a,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt Euroopa Liidu ja India vahelisele riisi käsitlevale kokkuleppele, (2) mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2004/617/EÜ, (3) on India päritolu kooritud basmati riisi sortide suhtes kohaldatav imporditollimaksu määr null. |
(2) |
Vastavalt Euroopa Liidu ja India vahelisele riisi käsitlevale kokkuleppele, (4) mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2004/618/EÜ, (5) on Pakistani päritolu kooritud basmati riisi sortide suhtes kohaldatav imporditollimaksu määr null. |
(3) |
Kõnealuste kokkulepete rakendamiseks on nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (6) artikliga 138 ette nähtud, et kõnealuste kokkulepetega hõlmatud kooritud basmati riisi sortide suhtes kohaldatakse komisjoni poolt kindlaksmääratud tingimustel nullmääraga imporditollimaksu. Kõnealused tingimused on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 972/2006 (7). |
(4) |
Määrus (EL) nr 1308/2013, millega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrus (EÜ) nr 1234/2007, ei sisalda sätet, mis vastaks määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 138. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 183 volitatakse komisjoni seoses imporditollimaksudega vastu võtma rakendusakte, millega määratakse kindlaks kohaldatava imporditollimaksu määr kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud muu hulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistes kokkulepetes. |
(5) |
Euroopa Liidu ja India vahel sõlmitud kokkuleppe ning Euroopa Liidu ja Pakistani vahel sõlmitud kokkuleppe järgimiseks tuleks määruses (EÜ) nr 972/2006 sätestada, et eespool nimetatud kokkulepetega hõlmatud kooritud basmati riisi sortide suhtes kohaldatakse kõnealuses määruses kindlaksmääratud tingimustel nullmääraga imporditollimaksu. |
(6) |
Määrust (EÜ) nr 972/2006 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 972/2006 artikkel 1 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 1
Käesolevat määrust kohaldatakse CN-koodide 1006 20 17 ja 1006 20 98 alla kuuluvate kooritud basmati riisi järgmiste sortide suhtes:
— |
Basmati 217 |
— |
Basmati 370 |
— |
Basmati 386 |
— |
Kernel (Basmati) |
— |
Pusa Basmati |
— |
Ranbir Basmati |
— |
Super Basmati |
— |
Taraori Basmati (HBC-19) |
— |
Type-3 (Dehradun) |
Olenemata ühises tollitariifistikus kindlaksmääratud imporditollimaksu määradest kohaldatakse esimeses lõigus osutatud kooritud basmati riisi sortide suhtes käesolevas määruses kindlaksmääratud tingimustel nullmääraga imporditollimaksu.”
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuni 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) Kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe Euroopa Ühenduse ja India vahel lähtuvalt GATT 1994 artiklist XXVIII GATT 1994 lisades toodud CXL loendi riisi puudutavate soodustuste muutmiseks (ELT L 279, 28.8.2004, lk 19).
(3) Nõukogu otsus 2004/617/EÜ, 11. august 2004, kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel Euroopa Ühenduse ja India vahel lähtuvalt GATT 1994 artiklist XXVIII GATT 1994 lisades toodud CXL loendi riisi puudutavate soodustuste muutmiseks (ELT L 279, 28.8.2004, lk 17).
(4) Kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe Euroopa Ühenduse ja Pakistani vahel lähtuvalt GATT 1994 artiklist XXVIII GATT 1994 lisades toodud CXL loendi riisi puudutavate soodustuste muutmiseks (ELT L 279, 28.8.2004, lk 25).
(5) Nõukogu otsus 2004/618/EÜ, 11. august 2004, kokkuleppe sõlmimise kohta kirjavahetuse teel Euroopa Ühenduse ja Pakistani vahel lähtuvalt GATT 1994 artiklist XXVIII GATT 1994 lisades toodud CXL loendi riisi puudutavate soodustuste muutmiseks (ELT L 279, 28.8.2004, lk 23).
(6) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).
(7) Komisjoni määrus (EÜ) nr 972/2006, 29. juuni 2006, millega sätestatakse basmati riisi impordi ning riisi päritolu kindlaksmääramise ajutise kontrollisüsteemi suhtes kohaldatavad erieeskirjad (ELT L 176, 30.6.2006, lk 53).
26.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 186/56 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 707/2014,
25. juuni 2014,
millega muudetakse määrust (EÜ) nr 690/2008, millega tunnistatakse kaitstavaid alasid, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõike 1 punkti h,
võttes arvesse Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Portugali ja Ühendkuningriigi taotlusi
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 690/2008 (2) tunnistati teatavad liikmesriigid või liikmesriikide teatavad piirkonnad teatavate kahjulike organismide suhtes kaitstavateks aladeks. Mõnel juhul tunnistati piirkonnad kaitstavateks aladeks piiratud ajavahemikuks, et asjaomane liikmesriik saaks esitada kogu vajaliku teabe näitamaks, et selles liikmesriigis või asjaomases piirkonnas kahjulikke organisme ei esine, või et liikmesriik saaks viia lõpule kõnealuse organismi hävitamise. |
(2) |
Portugali territooriumi teatavad osad tunnistati organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid) suhtes kaitstavaks alaks. Portugali esitatud teabe kohaselt esineb organism Bemisia tabaci nüüd Madeiral. 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Madeirat enam tunnistada organismi Bemisia tabaci suhtes Portugali kaitstavaks alaks. |
(3) |
Kreeka esitatud teabest selgub, et Kreeka territoorium on jätkuvalt vaba organismist Dendroctonus micans Kugelan. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks organismi Dendroctonus micans suhtes Kreeka kaitstava ala tunnistamise aega pikendada kuni 30. aprillini 2016. |
(4) |
Iirimaa taotles oma territooriumi tunnistamist organismi Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu suhtes kaitstavaks alaks. Ajavahemikul 2006–2013 tehtud vaatluste põhjal esitas Iirimaa tõendid, et tema territooriumil seda kahjulikku organismi ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Iirimaa tunnistada organismi Dryocosmus kuriphilus suhtes kaitstavaks alaks ainult kuni 30. aprillini 2016. |
(5) |
Portugal taotles oma territooriumi tunnistamist organismi Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu suhtes kaitstavaks alaks. Ajavahemikul 2010–2013 tehtud vaatluste põhjal esitas Portugal tõendid, et tema territooriumil seda kahjulikku organismi ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Portugal tunnistada organismi Dryocosmus kuriphilus suhtes kaitstavaks alaks ainult kuni 30. aprillini 2016. |
(6) |
Ühendkuningriik taotles oma territooriumi tunnistamist organismi Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu suhtes kaitstavaks alaks. Ajavahemikul 2006–2013 tehtud vaatluste põhjal esitas Ühendkuningriik tõendid, et tema territooriumil seda kahjulikku organismi ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Ühendkuningriik tunnistada organismi Dryocosmus kuriphilus suhtes kaitstavaks alaks ainult kuni 30. aprillini 2016. |
(7) |
Kreeka esitatud teabest selgub, et Kreeka territoorium on jätkuvalt vaba organismist Gilpinia hercyniae (Hartig). Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks organismi Gilpinia hercyniae suhtes Kreeka kaitstava ala tunnistamise aega pikendada kuni 30. aprillini 2016. |
(8) |
Kreeka esitatud teabest selgub, et Kreeka territoorium on jätkuvalt vaba organismist Gonipterus scutellatus Gyll. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks organismi Gonipterus scutellatus suhtes Kreeka kaitstava ala tunnistamise aega pikendada kuni 30. aprillini 2016. |
(9) |
Korsika territoorium (Prantsusmaa) tunnistati organismi Ips amitinus Eichhof suhtes kaitstavaks alaks. Prantsusmaa taotles oma kaitstava ala kehtetuks tunnistamist organismi Ips amitinus suhtes, kuna Korsikal puuduvad kõnealuse organismi peamised peremeesliigid. Seepärast ei tuleks Korsika territooriumit (Prantsusmaa) enam tunnistada organismi Ips amitinus Eichhof suhtes kaitstavaks alaks. |
(10) |
Kreeka esitatud teabest selgub, et Kreeka territoorium on jätkuvalt vaba organismist Ips amitinus Eichhof. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks organismi Ips amitinus suhtes Kreeka kaitstava ala tunnistamise aega pikendada kuni 30. aprillini 2016. |
(11) |
Kreeka esitatud teabest selgub, et organismi Ips cembrae Heer ei esine enam tema territooriumil. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks organismi Ips cembrae suhtes Kreeka kaitstava ala tunnistamise aega pikendada kuni 30. aprillini 2016. |
(12) |
Kreeka esitatud teabest selgub, et Kreeka territoorium on jätkuvalt vaba organismist Ips duplicatus Sahlberg. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks organismi Ips duplicatus suhtes Kreeka kaitstava ala tunnistamise aega pikendada kuni 30. aprillini 2016. |
(13) |
Iirimaa taotles oma territooriumi tunnistamist organismi Thaumetopoea processionea L. suhtes kaitstavaks alaks. Ajavahemikul 2011–2013 tehtud vaatluste põhjal esitas Iirimaa tõendid, et tema territooriumil seda kahjulikku organismi ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Iirimaa tunnistada organismi Thaumetopoea processionea suhtes kaitstavaks alaks ainult kuni 30. aprillini 2016. |
(14) |
Ühendkuningriik taotles oma territooriumi tunnistamist organismi Thaumetopoea processionea L. suhtes kaitstavaks alaks, välja arvatud järgmiste kohalike omavalitsuste alad: Barnett, Brent, Bromley, Camden, Londoni linn, Westminsteri linn, Croydon, Ealing, Elmbridge'i halduspiirkond, Epsomi ja Ewelli halduspiirkond, Hackney, Hammersmith & Fulham, Haringey, Harrow, Hillingdon, Hounslow, Islington, Kensington & Chelsea, Kingston upon Thames, Lambeth, Lewisham, Merton, Reading, Richmond upon Thames, Runnymede'i halduspiirkond, Slough, South Oxfordshire'i, Southwark, Spelthorne'i halduspiirkond, Sutton, Tower Hamlets, Wandsworth ja West Berkshire. Ajavahemikul 2007–2013 tehtud vaatluste põhjal esitas Ühendkuningriik tõendid, et tema territooriumil (välja arvatud eespool nimetatud kohalike omavalitsuste alad) seda kahjulikku organismi ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Ühendkuningriik tunnistada organismi Thaumetopoea processionea suhtes kaitstavaks alaks (välja arvatud eespool nimetatud kohalike omavalitsuste alad) ainult kuni 30. aprillini 2016. |
(15) |
Hispaania territooriumi teatavad osad tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. suhtes kaitstavaks alaks. Hispaania esitas teabe, mille kohaselt Erwinia amylovora esineb nüüd Aragóni, Castilla la Manchase, Murciase, Navarra ja La Rioja autonoomses piirkonnas, Guipuzcoa provintsis (Baskimaa), Alicante provintsis asuvas Comarca de l'Alt Vinalopós ja El Vinalopó Mitjàs ning Valencia provintsis (Comunidad Valenciana) asuvas Alborache ja Turíse omavalitsusüksuses. 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Aragóni, Castilla la Manchase, Murciase, Navarra ja La Rioja autonoomset piirkonda, Guipuzcoa provintsi (Baskimaa), Alicante provintsis asuvat Comarca de l'Alt Vinalopót ja El Vinalopó Mitjàt ning Valencia provintsis (Comunidad Valenciana) asuvat Alborache ja Turíse omavalitsusüksust enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Hispaania kaitstava ala osaks. |
(16) |
Itaalia territooriumi teatavad osad tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. suhtes kaitstavaks alaks. Itaalia esitas teabe, mille kohaselt organism Erwinia amylovora esineb nüüd Friuli-Venezia Giulias ja Sondrio provintsis (Lombardia). 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Friuli-Venezia Giuliat ja Sondrio provintsi (Lombardia) enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Itaalia kaitstava ala osaks. |
(17) |
Kogu Iirimaa territoorium tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. suhtes kaitstavaks alaks. Iirimaa esitatud teabe kohaselt esineb Erwinia amylovora nüüd Galway linnas. Ajavahemikul 2005–2013 võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Galway linna enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Iirimaa kaitstava ala osaks. |
(18) |
Kogu Leedu territoorium tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. suhtes kaitstavaks alaks. Leedu esitatud teabest selgub, et organism Erwinia amylovora esineb nüüd Babtai ja Kėdainiai omavalitsusüksuses (Kaunase piirkond). Kahel järjestikusel, 2012. ja 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Babtai ja Kėdainiai omavalitsusüksust (Kaunase piirkond) enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Leedu kaitstavaks alaks. |
(19) |
Sloveenia territooriumi teatavad osad tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. suhtes kaitstavaks alaks. Sloveenia esitatud teabest selgub, et kahjulik organism Erwinia amylovora esineb nüüd Renče-Vogrsko (kiirteest H4 lõuna pool) ja Lendava kommuunis. Kahel järjestikusel, 2012. ja 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Renče-Vogrsko (kiirteest H4 lõuna pool) ja Lendava kommuuni enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Sloveenia kaitstavaks alaks. |
(20) |
Slovakkia territooriumi teatavad osad tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. suhtes kaitstavaks alaks. Sloveenia esitatud teabest selgub, et kahjulik organism Erwinia amylovora esineb nüüd Čenkovce, Topoľníky ja Trhová Hradská kommuunis (Dunajská Streda maakond). Kahel järjestikusel, 2012. ja 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Čenkovce, Topoľníky ja Trhová Hradská kommuuni (Dunajská Streda maakond) enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Slovakkia kaitstavaks alaks. |
(21) |
Ühendkuningriik taotles oma territooriumi tunnistamist organismi Ceratocystis platani (J.M. Walter) Engelbr. & T.C.Harr. suhtes kaitstavaks alaks. Ajavahemikul 2010–2013 tehtud vaatluste põhjal esitas Ühendkuningriik tõendid, et tema territooriumil neid kahjulikke organisme ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Ühendkuningriik tunnistada organismi Ceratocystis platani suhtes kaitstavaks alaks ainult kuni 30. aprillini 2016. |
(22) |
Ühendkuningriik taotles, et kogu tema territoorium, kaasa arvatud Mani saar, tuleb tunnistada kahjuliku organismi Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr. suhtes kaitstavaks alaks. Ajavahemikul 2006–2013 tehtud vaatluste põhjal esitas Ühendkuningriik tõendid, et asjaomast kahjulikku organismi Mani saarel ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Ühendkuningriik koos Mani saarega tunnistada organismi Cryphonectria parasitica suhtes kaitstavaks alaks ainult kuni 30. aprillini 2016. |
(23) |
Kreeka territooriumi teatavad osad tunnistati tsitruseliste tristeetsa viiruse suhtes kaitstavaks alaks. Kreeka esitatud teabest selgub, et tsitruseliste tristeetsa viirust esineb nüüd Chania haldusüksuses. 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Chania haldusüksust enam tunnistada tsitruseliste tristeetsa viiruse suhtes Kreeka kaitstava ala osaks. |
(24) |
Korsika territoorium (Prantsusmaa) tunnistati tsitruseliste tristeetsa viiruse (Euroopa tüved) suhtes kaitstavaks alaks. Prantsusmaa esitatud teabest selgub, et tsitruseliste tristeetsa viirus (Euroopa tüved) esineb nüüd Korsikal ja seda ei ole võimalik likvideerida. Seepärast ei tuleks Korsika territooriumit (Prantsusmaa) enam tunnistada tsitruseliste tristeetsa viiruse (Euroopa tüved) suhtes kaitstavaks alaks. |
(25) |
Prantsusmaa taotles Cahmpagne'i viinamarjakasvatuspiirkonna teatavate osade, nimelt Picardie (Aisne'i departemang) ja Île-de-France'i (Citry, Nanteuil-sur-Marne'i ja Saâcy-sur-Marne'i kommuun) tunnistamist kahjuliku organismi Grapevine flavescence dorée MLO suhtes Prantsusmaa kaitstava ala osaks. Prantsusmaa kõnealused osad, mis olid hõlmatud viinamarjakasvatuspiirkonnas organismi Grapevine flavescence dorée MLO suhtes tehtud uuringutega, ei olnud kaitstava ala osade loetelus, kuna need ei kuulu kitsamas tähenduses Champagne'i halduspiirkonda. Seepärast tuleks organismi Grapevine flavescence dorée MLO suhtes tunnistada Prantsusmaa kaitstavaks alaks ka Picardie (Aisne'i departemang) ja Île-de-France (Citry, Nanteuil-sur-Marne'i ja Saâcy-sur-Marne'i kommuun). |
(26) |
Itaalia taotles, et Apuulia tuleks tunnistada kahjuliku organismi Grapevine flavescence dorée MLO suhtes Itaalia kaitstava ala osaks. 2013. aastal tehtud vaatluste põhjal esitas Itaalia tõendid, et Apuulia piirkonnas asjaomast kahjulikku organismi ei esine, hoolimata sellest et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Apuulia tunnistada kahjuliku organismi Grapevine flavescence dorée MLO suhtes Itaalia kaitstava ala osaks ainult kuni 30. aprillini 2016. |
(27) |
Itaalia esitatud teabest selgub, et Sardiinia territoorium on jätkuvalt vaba organismist Grapevine flavescence dorée MLO. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Sardiinia territooriumi tunnistamist kahjuliku organismi Grapevine flavescence dorée MLO suhtes Itaalia kaitstava ala osana pikendada kuni 30. aprillini 2016. |
(28) |
Määrust (EÜ) nr 690/2008 tuleks seepärast vastavalt muuta. |
(29) |
Selleks et tagada kuni 31. märtsini 2014 tunnistatud kaitstavate alade järjepidevus, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. aprillist 2014. |
(30) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas taimetervise alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 690/2008 I lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Rubriiki a muudetakse järgmiselt.
|
2) |
Rubriigi b punkt 2 asendatakse järgmisega:
|
3) |
Rubriigi c punkt 01 asendatakse järgmisega:
|
4) |
Rubriigis d asendatakse punktid 3 ja 4 järgmistega:
|
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuni 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.
(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008, 4. juuli 2008, millega tunnistatakse kaitstavaid alasid, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad (ELT L 193, 22.7.2008, lk 1).
26.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 186/62 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 708/2014,
25. juuni 2014,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuni 2014
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MK |
67,9 |
TR |
91,6 |
|
ZZ |
79,8 |
|
0707 00 05 |
MK |
27,7 |
TR |
74,4 |
|
ZZ |
51,1 |
|
0709 93 10 |
TR |
107,4 |
ZZ |
107,4 |
|
0805 50 10 |
AR |
103,5 |
BO |
130,6 |
|
TR |
118,4 |
|
ZA |
125,0 |
|
ZZ |
119,4 |
|
0808 10 80 |
AR |
125,9 |
BR |
84,9 |
|
CL |
100,6 |
|
NZ |
134,6 |
|
US |
147,8 |
|
ZA |
125,6 |
|
ZZ |
119,9 |
|
0809 10 00 |
TR |
228,9 |
ZZ |
228,9 |
|
0809 29 00 |
TR |
298,4 |
ZZ |
298,4 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
DIREKTIIVID
26.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 186/64 |
KOMISJONI RAKENDUSDIREKTIIV 2014/83/EL,
25. juuni 2014,
millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) I, II, III, IV ja V lisa
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 14 teise lõigu punkte c ja d,
olles konsulteerinud asjaomaste liikmesriikidega
ning arvestades järgmist:
(1) |
Portugali territooriumi teatavad osad tunnistati organismi Bemisia tabaci Genn. (Euroopa populatsioonid) suhtes kaitstavaks alaks. Portugali esitatud teabe kohaselt esineb organism Bemisia tabaci nüüd Madeiral. 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Madeirat enam tunnistada organismi Bemisia tabaci suhtes Portugali kaitstava ala osaks. Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ I ja IV lisa B osa vastavalt muuta. |
(2) |
Hispaania territooriumi teatavad osad tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. (Euroopa populatsioonid) suhtes kaitstavaks alaks. Hispaania esitatud teabe kohaselt esineb Erwinia amylovora nüüd Aragóni autonoomses piirkonnas, Alicante provintsis asuvas Comarcas de l'Alt Vinalopós ja El Vinalopó Mitjàs ning Valencia provintsis (Comunidad Valenciana) asuvas Alborache ja Turíse omavalitsusüksuses. 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Aragóni autonoomset piirkonda, Alicante provintsis asuvat Comarcas de l'Alt Vinalopót ja El Vinalopó Mitjàt ning Valencia provintsis (Comunidad Valenciana) asuvat Alborache ja Turíse omavalitsusüksust enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Hispaania kaitstava ala osaks. Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ II, III ja IV lisa B osa vastavalt muuta. |
(3) |
Iirimaa kogu territoorium tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. (Euroopa populatsioonid) suhtes kaitstavaks alaks. Iirimaa esitatud teabe kohaselt esineb Erwinia amylovora nüüd Galway linnas. Ajavahemikul 2005–2013 võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Galway linna enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Iirimaa kaitstava ala osaks. Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ II, III ja IV lisa B osa vastavalt muuta. |
(4) |
Leedu kogu territoorium tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. suhtes kaitstavaks alaks. Leedu esitatud teabest selgub, et organism Erwinia amylovora esineb nüüd Kėdainiai ja Babtai omavalitsusüksuses (Kaunase piirkond). 2012. ja 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Kėdainiai ja Babtai omavalitsusüksust (Kaunase piirkond) enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Leedu kaitstavaks alaks. Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ II, III ja IV lisa B osa vastavalt muuta. |
(5) |
Sloveenia territooriumi teatavad osad tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. (Euroopa populatsioonid) suhtes kaitstavaks alaks. Sloveenia esitatud teabest selgub, et organism Erwinia amylovora esineb nüüd Renče-Vogrsko (kiirteest H4 lõuna pool) ja Lendava kommuunis. 2012. ja 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Renče-Vogrsko (kiirteest H4 lõuna pool) ja Lendava kommuuni enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Sloveenia kaitstavaks alaks. Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ II, III ja IV lisa B osa vastavalt muuta. |
(6) |
Slovakkia territooriumi teatavad osad tunnistati organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. suhtes kaitstavaks alaks. Slovakkia esitatud teabest selgub, et organism Erwinia amylovora esineb nüüd Čenkovce kommuunis (Dunajská Streda maakond). 2012. ja 2013. aastal võetud meetmed selle kahjuliku organismi likvideerimiseks osutusid ebatõhusaks. Seepärast ei tuleks Čenkovce kommuuni (Dunajská Streda maakond) enam tunnistada organismi Erwinia amylovora suhtes Slovakkia kaitstava ala osaks. Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ II, III ja IV lisa B osa vastavalt muuta. |
(7) |
Kahjuliku organismi Ceratocystis fimbriata f. spp. platani Walter teaduslikku nime tuleks muuta vastavalt organismi täpsustatud teaduslikule nimele ning sellele tuleks viidata kui Ceratocystis platani (J. M. Walter) Engelbr. & T. C. Harr. Direktiivi 2000/29/EÜ II ja IV lisa tuleks ühtlustada. |
(8) |
Organismi Ceratocystis platani (J. M. Walter) Engelbr. & T. C. Harr. teatakse nüüd esinevat Šveitsis. Direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jagu ja V lisa B osa I punkti tuleks vastavalt muuta. |
(9) |
Teaduse arengut silmas pidades tuleb meeles pidada, et lehtpuuliigi Platanus L. puidu koorimisega ei hoita ära kahjurite ohtu, mis on seotud organismiga Ceratocystis Platani (J. M. Walter) Engelbr. & T. C. Harr. Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jagu vastavalt muuta. |
(10) |
Pidades silmas organismist Ceratocystis platani (J. M. Walter) Engelbr. & T. C. Harr. tulenevat ohtu, on tehniliselt põhjendatud kõnealuse kahjuliku organismi lisamine direktiivi 2000/29/EÜ II lisa B osasse, et kaitsta taimede ja taimsete saaduste tootmist ja nendega kauplemist teatavates ohustatud piirkondades. |
(11) |
Ühendkuningriik taotles oma territooriumi tunnistamist organismi Ceratocystis platani (J.M. Walter) Engelbr. & T.C. Harr. suhtes kaitstavaks alaks. Ajavahemikul 2010–2013 tehtud vaatluste põhjal esitas Ühendkuningriik tõendid, et tema territooriumil asjaomast kahjulikku organismi ei esine, hoolimata sellest, et kõnealuses piirkonnas on selle organismi levikuks soodsad tingimused. Siiski on vaja ka edaspidi vaatlusi korraldada. Komisjoni alluvuses tegutsevad eksperdid peaksid neid vaatlusi jälgima. Seepärast tuleks Ühendkuningriik tunnistada organismi Ceratocystis platani suhtes kaitstavaks alaks ainult kuni 30. aprillini 2016. Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ II ja IV lisa B osa vastavalt muuta. Samamoodi tuleks muuta direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa B osa ja V lisa A osa II punkti, et kehtestada nõuded, milles käsitletakse taimede, taimsete saaduste ja muude toodete vedamist kaitstavatele aladele. |
(12) |
Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ I, II, III, IV ja V lisa vastavalt muuta. |
(13) |
Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2000/29/EÜ I, II, III, IV ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.
Artikkel 2
Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 30. septembriks 2014. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Nad kohaldavad neid norme alates 1. oktoobrist 2014.
Kui liikmesriigid need õigusnormid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 25. juuni 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.
LISA
1) |
I lisa B osa punkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:
|
2) |
II lisa muudetakse järgmiselt.
|
3) |
III lisa muudetakse järgmiselt.
|
4) |
IV lisa muudetakse järgmiselt.
|
5) |
V lisa muudetakse järgmiselt.
|
OTSUSED
26.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 186/72 |
NÕUKOGU OTSUS,
20. juuni 2014,
millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/283/EL ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Belgias
(2014/393/EÜ)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 12,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1) |
Järgides komisjoni soovitust, otsustas nõukogu 2. detsembril 2009 otsusega 2010/283/EL, (1) et Belgial on ülemäärane eelarvepuudujääk. Nõukogu märkis, et 2009. aastaks kavandatud valitsemissektori eelarvepuudujääk oli 5,9 % SKPst ehk suurem kui aluslepingus sätestatud kontrollväärtus 3 % SKPst ning et 2009. aasta valitsemissektori koguvõlaks prognoositi 97,6 % SKPst, mis seega ületas asutamislepingus sätestatud kontrollväärtust 60 % SKPst. 2009. aasta valitsemissektori eelarvepuudujääki ja võlga korrigeeriti hiljem vastavalt 5,6 protsendile ja 95,7 protsendile SKPst. |
(2) |
Aluslepingu artikli 126 lõike 7 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (2) artikli 3 lõike 4 kohaselt esitas nõukogu komisjoni soovituse põhjal 2. detsembril 2009 Belgiale soovituse, et kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks. Kõnealune soovitus avalikustati. |
(3) |
21. juunil 2013 otsustas nõukogu komisjoni soovituse põhjal aluslepingu artikli 126 lõike 8 kohaselt, et Belgia ei olnud võtnud nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovituse alusel tõhusaid meetmeid kõrvaldamaks ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks, ja otsustas aluslepingu artikli 126 lõike 9 alusel nõuda, et Belgia kõrvaldaks ülemäärase eelarvepuudujäägi 2013. aastaks. Belgia pidi kooskõlas määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 5 lõikega 1a andma 15. septembriks aru kõnealuse otsuse täitmiseks võetud meetmete kohta. 15. novembril 2013 järeldas komisjon, et Belgia oli võtnud tõhusaid meetmeid ja et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames ei olnud sel ajal vaja täiendavaid meetmeid võtta. |
(4) |
Vastavalt aluslepingutele lisatud protokolli (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohta) artiklile 4 esitab komisjon andmed kõnealuse menetluse rakendamiseks. Nimetatud protokolli kohaldamisel peavad liikmesriigid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2009 (3) artiklile 3 esitama kaks korda aastas (enne 1. aprilli ja 1. oktoobrit) andmed valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võla kohta ning muud seotud muutujad. |
(5) |
Kaaludes, kas otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta tuleks kehtetuks tunnistada, peab nõukogu otsuse tegemisel lähtuma esitatud andmetest. Lisaks tuleks otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks tunnistada üksnes siis, kui komisjoni prognooside kohaselt ei ületa puudujääk prognoosiperioodil aluslepingus sätestatud 3 % SKPst (4). |
(6) |
Nende andmete põhjal, mis komisjon (Eurostat) esitas vastavalt määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklile 14 pärast Belgia poolt enne 1. aprilli 2014 esitatud teatist, ning 2014. aasta stabiilsusprogrammi ja komisjoni talituste 2014. aasta kevadprognoosi alusel on põhjendatud järgmised järeldused.
|
(7) |
Alates 2014. aastast ehk ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisele järgnenud aastast kohaldatakse Belgia suhtes stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa ja et Belgia peaks liikuma asjakohasel kiirusel keskpika perioodi eelarve-eesmärgi suunas, muu hulgas järgides kulueesmärki, ja tegema piisavaid edusamme võlakriteeriumi täitmiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 2 lõikele 1a. |
(8) |
Aluslepingu artikli 126 lõike 12 kohaselt tuleb nõukogu otsus ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks tunnistada, kui ülemäärane eelarvepuudujääk on nõukogu arvates asjaomases liikmesriigis kõrvaldatud. |
(9) |
Nõukogu arvates on ülemäärane eelarvepuudujääk Belgias kõrvaldatud ja seega tuleks otsus 2010/283/EL kehtetuks tunnistada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Üldhinnangust järeldub, et ülemäärane eelarvepuudujääk Belgias on kõrvaldatud.
Artikkel 2
Otsus 2010/283/EL tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile.
Luxembourg, 20. juuni 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
G. A. HARDOUVELIS
(1) Nõukogu 2. detsembri 2009. aasta otsus 2010/283/EL ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta Belgias (ELT L 125, 21.5.2010, lk 34).
(2) Nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrus (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta (EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6).
(3) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 1).
(4) Kooskõlas dokumendiga „Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta”, 3. september 2012. Vt http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/pdf/coc/code_of_conduct_en.pdf
(5) Nõukogu 21. juuni 2013. aasta otsus 2013/370/EL, millega teatatakse Belgiale, et ta peab võtma ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisel vajalikuks peetavaid puudujääki vähendavaid meetmeid (ELT L 190, 11.7.2013, lk 87).
26.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 186/75 |
NÕUKOGU OTSUS,
23. juuni 2014,
seisukoha kohta, mille Euroopa Liit võtab assotsiatsiooninõukogus, mis on moodustatud lepinguga, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel, seoses otsustega, mis võetakse assotsiatsiooninõukogus vastu järgmistes küsimustes: assotsiatsiooninõukogu ja assotsiatsioonikomitee kodukord, kodukord, mis reguleerib vaidluste lahendamist vastavalt X jaotisele, vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend, vahekohtunike nimekiri ning kaubanduse ja säästva arengu ekspertide loetelu
(2014/394/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
23. aprillil 2007 volitas nõukogu komisjoni pidama Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel Kesk-Ameerikaga läbirääkimisi assotsiatsioonilepingu üle. Läbirääkimisjuhiseid muudeti 10. märtsil 2010, et kaasata läbirääkimistesse Panama. |
(2) |
Läbirääkimised jõudsid lõpule Eli ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide tippkohtumisel Madridis 2010. aasta mais. |
(3) |
Leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel (1) (edaspidi „leping”) parafeeriti 22. märtsil 2011 ja kirjutati alla 29. juunil 2012. |
(4) |
Lepingu artikli 353 lõike 4 kohaselt on lepingut ajutiselt kohaldatud alates 1. augustist 2013 suhetes Nicaragua, Hondurase ja Panamaga, alates 1. oktoobrist 2013 suhetes El Salvadori ja Costa Ricaga ning alates 1. detsembrist 2013 suhetes Guatemalaga. |
(5) |
Lepingu artikliga 4 loodi assotsiatsiooninõukogu, mis teostab järelevalvet lepingu eesmärkide täitmise üle ja jälgib selle rakendamist. |
(6) |
Lepingu artiklis 6 on sätestatud, et assotsiatsiooninõukogu on pädev tegema lepingus sätestatud juhtudel lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikke otsuseid. |
(7) |
Lepingu artikli 5 lõikes 2 on sätestatud, et assotsiatsiooninõukogu kehtestab oma kodukorra. |
(8) |
Lepingu artikli 7 lõikes 3 on sätestatud, et assotsiatsiooninõukogu kehtestab assotsiatsioonikomitee kodukorra. |
(9) |
Lepingu artikli 8 lõikes 6 on sätestatud, et assotsiatsiooninõukogu võtab vastu allkomiteede kodukorra. |
(10) |
Artikli 297 lõikes 2 on sätestatud, et assotsiatsiooninõukogu kiidab heaks nimekirja seitsmeteistkümne isiku kohta, kes on asjatundjad keskkonnaõiguse, rahvusvahelise kaubanduse või rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate vaidluste lahendamise alal, ja seitsmeteistkümne isiku kohta, kes on asjatundjad tööõiguse, rahvusvahelise kaubanduse või rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate vaidluste lahendamise alal. |
(11) |
Artikli 325 lõikes 1 on sätestatud, et assotsiatsiooninõukogu koostab nimekirja kolmekümne kuuest isikust, kes soovivad ja saavad tegutseda vahekohtunikena vaidluste lahendamisel lepingu X jaotise tähenduses. |
(12) |
Artikli 328 lõikes 1 on sätestatud, et assotsiatsiooninõukogu võtab vastu kodukorra ja tegevusjuhendi, mis reguleerivad vaidluste lahendamist vastavalt lepingu X jaotisele. |
(13) |
Liit peaks kindlaks määrama seisukoha, mis võtta seoses järgmiste dokumentide vastuvõtmisega: assotsiatsiooninõukogu ja assotsiatsioonikomitee kodukord, kodukord, mis reguleerib vaidluste lahendamist vastavalt lepingu X jaotisele, vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend, vahekohtunike nimekiri ning kaubanduse ja säästva arengu ekspertide loetelu, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Seisukoht, mille Euroopa Liit võtab assotsiatsiooninõukogus, mis on moodustatud lepinguga, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel, seoses otsustega, mis võetakse vastu järgmistes küsimustes: assotsiatsiooninõukogu ja assotsiatsioonikomitee kodukord, kodukord, mis reguleerib vaidluste lahendamist vastavalt X jaotisele, vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend, vahekohtunike nimekiri ning kaubanduse ja säästva arengu ekspertide loetelu, põhineb assotsiatsiooninõukogu otsuste eelnõudel, mis on lisatud käesolevale otsusele.
Väiksemaid tehnilisi parandusi assotsiatsiooninõukogu otsuste eelnõudes võivad liidu esindajad assotsiatsiooninõukogus teha ilma nõukogu täiendava otsuseta.
Artikkel 2
Assotsiatsiooninõukogu otsused avaldatakse pärast vastuvõtmist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
Luxembourg, 23. juuni 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
C. ASHTON
(1) ELT L 346, 15.12.2012, lk 3.
EELNÕU
EUROOPA LIIDU JA KESK-AMEERIKA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 1/2014,
… 2014,
millega võetakse vastu assotsiatsiooninõukogu ja assotsiatsioonikomitee kodukord
EUROOPA LIIDU JA KESK-AMEERIKA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,
võttes arvesse lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel (edaspidi „leping”), eriti selle artiklit 4, artikli 5 lõiget 2, artikli 7 lõiget 3 ja artikli 8 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt lepingu artikli 353 lõikele 4 on lepingu IV osa, mis käsitleb kaubandust, kohaldatud alates 1. augustist 2013 suhetes Nicaragua, Hondurase ja Panamaga, alates 1. oktoobrist 2013 suhetes El Salvadori ja Costa Ricaga ning alates 1. detsembrist 2013 suhetes Guatemalaga. |
(2) |
Lepingu tulemuslikule rakendamisele kaasaaitamiseks tuleks võimalikult kiiresti kehtestada selle institutsiooniline raamistik. |
(3) |
Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, valvab lepingu rakendamise üle assotsiatsiooninõukogu, kes kehtestab enda,. assotsiatsioonikomitee ja allkomiteede kodukorra, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Ainus artikkel
Käesolevaga võetakse vastu assotsiatsiooninõukogu, assotsiatsioonikomitee ja allkomiteede kodukord, nagu sätestatud vastavalt A ja B lisades.
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
… 2014,
Assotsiatsiooninõukogu nimel
Kesk-Ameerika poole vabariikide nimel
ELi poole nimel
A LISA
Assotsiatsiooninõukogu kodukord
Artikkel 1
Üldsätted
1. Assotsiatsiooninõukogu, mis on moodustatud kooskõlas lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ja teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel, (edaspidi „leping”) artikli 4 lõikega 1, täidab oma ülesandeid lepingu artikli 4 lõikes 2 sätestatud korras ning vastutab lepingu üldise rakendamise eest ning ka mis tahes muude kahepoolsete, mitmepoolsete või rahvusvaheliste vastastikust huvi pakkuvate küsimuste eest.
2. Nagu lepingu artiklites 5 ja 345 sätestatud, moodustatakse assotsiatsiooninõukogu ELi poole esindajatest ning Kesk-Ameerika poole kõigi vabariikide esindajatest, vajaduse korral ministrite tasandil ning võttes arvesse konkreetseid küsimusi, mida asjaomasel istungil käsitletakse. Kui see on asjakohane ja kui mõlemad pooled selles kokku lepivad, tuleb assotsiatsiooninõukogu kokku riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil.
3. Kui assotsiatsiooninõukogu täidab eranditult või peamiselt talle lepingu IV osa alusel määratud ülesandeid, koosneb see lepingu artikli 345 kohaselt ELi poole esindajatest ja kõigi Kesk-Ameerika poole vabariikide ministritest, kes vastutavad kaubandusega seotud valdkondade eest.
4. Nagu on sätestatud lepingu artikli 352 lõikes 3, tegutsevad Kesk-Ameerika poole vabariigid lepingu institutsioonilise raamistiku piires otsuseid tehes ühiselt; otsuste ja soovituste vastuvõtmine nõuab nende konsensust.
5. Käesolevas kodukorras osutatakse pooltele vastavalt lepingu artiklis 352 esitatud määratlusele.
Artikkel 2
Eesistumine
Assotsiatsiooninõukogu eesistujaks on 12 kuu pikkuste ajavahemike kaupa vaheldumisi liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Kesk-Ameerika poole ministri tasandil esindaja. Esimene ajavahemik algab assotsiatsiooninõukogu esimese koosoleku päeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.
Artikkel 3
Koosolekud
1. Assotsiatsiooninõukogu kohtub korrapäraselt vähemalt iga kahe aasta tagant. Poolte kokkuleppel võidakse pidada assotsiatsiooninõukogu eriistungeid, kui üks pool seda taotleb.
2. Assotsiatsiooninõukogu kõik istungid peetakse sobivas kohas ja poolte vahel kokkulepitud kuupäeval.
3. Assotsiatsiooninõukogu koosolekuid kutsuvad ühiselt kokku assotsiatsiooninõukogu sekretärid kokkuleppel assotsiatsiooninõukogu eesistujaga.
4. Erandjuhul ja kui pooled nii kokku lepivad, võib assotsiatsiooninõukogu koosolekuid pidada tehnoloogiliste vahendite abil, näiteks videokonverentsina.
Artikkel 4
Esindamine
1. Kui assotsiatsiooninõukogu liikmed ei saa ise koosolekul osaleda, võivad nad kasutada esindajat. Kui liige soovib, et teda esindataks, esitab ta eesistujale enne koosolekut, millel teda esindatakse, kirjalikult oma esindaja nime.
2. Assotsiatsiooninõukogu liikme esindajal on kõik asjaomase liikme õigused.
Artikkel 5
Delegatsioonid
1. Assotsiatsiooninõukogu liikmetel võib kaasas olla ametnikke. Enne iga koosolekut teatakse eesistujale sekretariaadi vahendusel iga poole delegatsiooni kavandatav koosseis.
2. Assotsiatsiooninõukogu võib poolte kokkuleppel kutsuda mitteliikmeid osalema oma koosolekutel vaatlejatena, et pakkuda teatud teemadel teavet.
Artikkel 6
Sekretariaat
Üks Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi ametnik ja üks Kesk-Ameerika poole ametnik tegutsevad ühiselt assotsiatsiooninõukogu sekretäridena.
Artikkel 7
Kirjavahetus
1. Assotsiatsiooninõukogule adresseeritud kirjavahetus suunatakse kas ELi poole sekretärile või Kesk-Ameerika poole vabariikide sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.
2. Sekretariaat tagab, et kirjavahetus edastatakse eesistujale ja vajaduse korral ka teistele assotsiatsiooninõukogu liikmetele.
3. Sekretariaat saadab kirjavahetuse Euroopa Komisjoni peasekretariaati, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide alalistele esindustele ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati ja ka Kesk-Ameerika poole vabariikide Belgias Brüsselis asuvatele saatkondadele, koos koopiaga vastavalt kas välisministeeriumidele või kaubandusküsimuste eest vastutavatele ministeeriumidele.
4. Sekretärid saadavad assotsiatsiooninõukogu eesistuja teatised adressaatidele ning vajaduse korral edastatakse need assotsiatsiooninõukogu teistele liikmetele lõikes 3 osutatud aadressidel.
Artikkel 8
Konfidentsiaalsus
1. Kui ei otsustata teisiti, ei ole assotsiatsiooninõukogu koosolekud avalikud.
2. Kui pool esitab assotsiatsiooninõukogule konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitleb teine pool seda teavet kooskõlas lepingu artikli 336 lõikes 2 osutatud menetlusega.
3. Iga pool võib otsustada, kas avaldada assotsiatsiooninõukogu otsuseid ja soovitusi oma vastavas ametlikus väljaandes.
Artikkel 9
Koosolekute päevakorrad
1. Eesistuja koostab iga koosoleku kohta esialgse päevakorra. Assotsiatsiooninõukogu sekretärid saadavad selle artiklis 7 osutatud adressaatidele vähemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust.
Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille kohta eesistuja on vähemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku algust saanud taotluse see päevakorda võtta. Samas ei panda esialgsesse päevakorda kirja selliseid punkte, mille kohta ei ole sekretariaadile hiljemalt päevakorra väljasaatmise kuupäevaks edastatud tõendavaid dokumente.
2. Assotsiatsiooninõukogu võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Poolte kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mida esialgses päevakorras ei ole esitatud.
3. Pooltega konsulteerides võib eesistuja lõikes 1 esitatud tähtaegu lühendada, et võtta arvesse konkreetse juhtumi nõudeid.
Artikkel 10
Protokoll
1. Kaks sekretäri koostavad ühiselt iga koosoleku esialgse protokolli.
2. Üldreeglina osutatakse protokollis iga päevakorrapunkti kohta järgmist:
a) |
assotsiatsiooninõukogule esitatud dokumendid; |
b) |
avaldused, mille assotsiatsiooninõukogu liige on palunud kirja panna, ja |
c) |
poolte kokkulepitud küsimused, näiteks vastuvõetud otsused, kokkulepitud seisukohad ja mis tahes järeldused. |
3. Esialgne protokoll esitatakse assotsiatsiooninõukogule kinnitamiseks. See kinnitatakse 45 päeva jooksul pärast assotsiatsiooninõukogu iga koosolekut. Kinnitatud protokolli allkirjastavad eesistuja ja kaks sekretäri. Tõestatud koopia edastatakse kõigile artiklis 7 osutatud adressaatidele.
Artikkel 11
Otsused ja soovitused
1. Assotsiatsiooninõukogu teeb otsuseid ja annab soovitusi poolte vastastikusel kokkuleppel ning need allkirjastatakse Kesk-Ameerika poole vabariikide ja ELi poole poolt.
2. Poolte kokkuleppel võib assotsiatsiooninõukogu võtta vastu otsuseid ja anda soovitusi ka kirjaliku menetluse teel. Sel eesmärgil edastab assotsiatsiooninõukogu eesistuja ettepaneku teksti artikli 7 kohaselt liikmetele ning neile antakse tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva, mille jooksul nad peavad tegema teatavaks mis tahes reservatsioonid või muudatusettepanekud, mida nad soovivad teha. Kui teksti osas on kokku lepitud, allkirjastavad ELi poole ja kõigi Kesk-Ameerika poole vabariikide esindajad iseseisvalt ja järgemööda otsuse või soovituse.
3. Assotsiatsiooninõukogu aktidele pannakse pealkirjaks kas „otsus” või „soovitus” lepingu artikli 6 tähenduses. Assotsiatsiooninõukogu sekretariaat annab igale otsusele või soovitusele seerianumbri ning lisab vastuvõtmise kuupäeva ja nende teema kirjelduse. Iga otsuse puhul nähakse ette selle jõustumise kuupäev ning Kesk-Ameerika poole vabariigid ja ELi pool allkirjastavad otsuse.
4. Assotsiatsiooninõukogu otsused ja soovitused kinnitavad kaks sekretäri.
5. Otsused ja soovitused edastatakse kõigile käesoleva kodukorra artiklis 7 osutatud adressaatidele.
6. Iga pool võib otsustada, kas teha korraldus avaldada assotsiatsiooninõukogu otsused ja soovitused oma vastavas ametlikus väljaandes.
Artikkel 12
Keeled
1. Assotsiatsiooninõukogu ametlikud töökeeled on hispaania keel ning üks lepingu teistest autentsetest keeltest, mille osas pooled on kokku leppinud.
2. Kui ei otsustata teisiti, tugineb assotsiatsiooninõukogu oma aruteludes nendes keeltes koostatud dokumentidele.
Artikkel 13
Kulud
1. Iga pool kannab ise kulud, mis tekivad assotsiatsiooninõukogu koosolekutel osalemise tõttu seoses personali-, reisi- ja elamiskuludega ning seoses posti- ja telekommunikatsioonikuludega.
2. Koosolekute korraldamisest ja dokumentide paljundamisest tulenevad kulud kannab koosolekut võõrustav pool.
3. Kulud, mis on seotud koosolekute suulise ning dokumentide kirjaliku tõlkega hispaania keelde või keelest või assotsiatsiooninõukogu teise ametlikku keelde või sellest keelest, nagu osutatud käesoleva kodukorra artikli 12 lõikes 1, kannab koosolekut võõrustav pool. Suulise ja kirjaliku tõlke kulud muudesse keeltesse või muudest keeltest kannab otseselt seda nõudev pool.
Artikkel 14
Assotsiatsioonikomitee
1. Kooskõlas lepingu artikliga 7 on assotsiatsiooninõukogule tema ülesannete täitmisel abiks assotsiatsioonikomitee. Komitee koosneb ühelt poolt ELi poole esindajatest ning teiselt poolt Kesk-Ameerika poole esindajatest lepinguga kindlaksmääratud tasandil.
2. Assotsiatsioonikomitee valmistab ette assotsiatsiooninõukogu (1) koosolekuid ja arutelusid, vajaduse korral rakendab assotsiatsiooninõukogu otsuseid ning tagab üldiselt assotsiatsioonisuhte raames toimuva koostöö järjepidevuse ja lepingu nõuetekohase toimimise. Komitee tegeleb kõigi assotsiatsiooninõukogult talle suunatud küsimuste ja mis tahes muude küsimustega, mis võivad lepingu igapäevase rakendamise käigus esile kerkida. Komitee esitab ettepanekud või otsuste või soovituste eelnõud assotsiatsiooninõukogule kinnitamiseks. Vastavalt lepingu artikli 7 lõikele 4 võib assotsiatsiooninõukogu volitada assotsiatsioonikomiteed tema nimel otsuseid tegema.
3. Kui lepingus osutatakse konsulteerimise kohustusele või võimalusele või kui pooled otsustavad vastastikusel kokkuleppel üksteisega konsulteerida, võivad asjaomased konsultatsioonid toimuda assotsiatsioonikomitees, välja arvatud juhul, kui lepingus on määratud teisiti. Konsultatsioonid võivad poolte kokkuleppel jätkuda assotsiatsiooninõukogus.
Artikkel 15
Kodukorra muutmine
Käesolevat kodukorda saab muuta vastavalt artikli 11 sätetele.
(1) Lepingu IV osaga seoses täidab seda ülesannet assotsiatsioonikomitee tihedas koostöös vastavalt lepingu artiklile 347 määratud koordinaatoritega.
B LISA
Assotsiatsioonikomitee ja allkomiteede kodukord
Artikkel 1
Üldsätted
1. Assotsiatsioonikomitee, mis on moodustatud kooskõlas lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel, (edaspidi „leping”) artikliga 7, täidab oma ülesandeid lepingus sätestatud korras ja vastutab lepingu üldise rakendamise eest.
2. Nagu on sätestatud lepingu artikli 7 lõikes 1 ja artiklis 346, moodustatakse assotsiatsioonikomitee ELi poole esindajatest ning Kesk-Ameerika poole kõigi vabariikide esindajatest kõrgemate ametnike tasandil, kellel on pädevus konkreetsetes valdkondades, mida asjaomasel istungil käsitletakse.
3. Kui assotsiatsioonikomitee täidab talle lepingu IV osa alusel määratud ülesandeid, koosneb see lepingu artikli 346 kohaselt Euroopa Komisjoni ja iga Kesk-Ameerika poole vabariigi kõrgematest ametnikest, kes vastutavad kaubandusega seotud valdkondade eest. Assotsiatsioonikomiteed juhatava poole esindaja tegutseb eesistujana.
4. Nagu on sätestatud lepingu artikli 352 lõikes 3, tegutsevad Kesk-Ameerika poole vabariigid lepingu institutsioonilise raamistiku piires otsuseid tehes ühiselt; otsuste ja soovituste vastuvõtmine nõuab nende konsensust.
5. Käesolevas kodukorras osutatakse pooltele vastavalt lepingu artiklis 352 esitatud määratlusele.
Artikkel 2
Eesistumine
ELi pool ja Kesk-Ameerika pool nimetavad vaheldumisi assotsiatsioonikomitee eesistuja ning tema ametiaeg on 12 kuud. Eesistuja on assotsiatsioonikomitee liige. Esimene ajavahemik algab assotsiatsioonikomitee esimese koosoleku päeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.
Artikkel 3
Koosolekud
1. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, tuleb assotsiatsioonikomitee kokku korrapäraselt, vähemalt kord aastas. Poolte kokkuleppel võidakse kokku kutsuda assotsiatsioonikomitee eriistungeid, kui üks pool seda taotleb.
2. Assotsiatsioonikomitee kõik koosolekud kutsub kokku eesistuja poolte kokkulepitud kuupäeval ja kohas. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, saadab assotsiatsioonikomitee sekretariaat komitee liikmetele koosoleku kutse hiljemalt 28 kalendripäeva enne koosoleku algust.
3. Võimaluse korral kutsutakse assotsiatsioonikomitee korraline koosolek kokku aegsasti enne assotsiatsiooninõukogu korralist koosolekut.
4. Erandjuhul ja kui pooled nii kokku leppivad, võib assotsiatsioonikomitee koosolekuid pidada mis tahes kokkulepitud tehnoloogiliste vahendite abil.
Artikkel 4
Esindamine
1. Iga pool esitab teistele pooltele nimekirja oma esindajate kohta assotsiatsioonikomitees (edaspidi „liikmed”) erinevate käsitletavate küsimuste puhul. Nimekirja haldab assotsiatsioonikomitee sekretariaat.
2. Kui liige soovib, et teda esindaks konkreetsel koosolekul asendusesindaja, teatab ta enne selle koosoleku toimumist kirjalikult assotsiatsioonikomitee teistele pooltele oma asendusesindaja nime. Liikme asendusesindajal on kõik asjaomase liikme õigused.
Artikkel 5
Delegatsioonid
Assotsiatsiooninõukogu liikmetel võib kaasas olla ametnikke. Enne iga koosolekut teavitatakse pooli sekretariaadi vahendusel koosolekul osalevate delegatsioonide kavandatavast koosseisust.
Artikkel 6
Sekretariaat
Assotsiatsioonikomitee sekretäridena tegutsevad ühiselt ELi poole ametnik ja Kesk-Ameerika poole vabariigi ametnik, kes vahetuvad rotatsiooni korras vastavalt juhendile, mille Kesk-Ameerika poole vabariigid on selle kohta kehtestanud.
Artikkel 7
Kirjavahetus
1. Assotsiatsioonikomiteele adresseeritud kirjavahetus suunatakse kas ELi poole sekretärile või Kesk-Ameerika poole vabariigi sekretärile, kes omakorda teavitab teist sekretäri.
2. Sekretariaat tagab, et assotsiatsioonikomiteele adresseeritud kirjavahetus edastatakse komitee eesistujale ja vajaduse korral saadetakse edasi nagu käesoleva kodukorra artiklis 8 osutatud dokumendid.
3. Assotsiatsioonikomitee eesistuja saadetud kirjad edastab sekretariaat teistele pooltele ja vajaduse korral saadetakse see edasi nagu käesoleva kodukorra artiklis 8 osutatud dokumendid.
Artikkel 8
Dokumendid
1. Kui assotsiatsioonikomitee arutelud toimuvad kirjalike tõendavate dokumentide põhjal, nummerdab sekretariaat kõnealused dokumendid ning saadab need edasi liikmetele.
2. Kumbki sekretär vastutab dokumentide edasisaatmise eest oma poole asjaomastele liikmetele assotsiatsioonikomitees ning saadetavate dokumentide koopiate süstemaatilise saatmise eest teisele sekretärile.
Artikkel 9
Konfidentsiaalsus
1. Kui ei otsustata teisiti, ei ole assotsiatsioonikomitee koosolekud avalikud.
2. Kui pool esitab assotsiatsioonikomiteele, allkomiteedele, töörühmadele või mis tahes muudele organitele konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitleb teine pool seda teavet kooskõlas lepingu artikli 336 lõikes 2 osutatud menetlusega.
3. Iga pool võib otsustada, kas avaldada assotsiatsioonikomitee otsuseid ja soovitusi oma vastavas ametlikus väljaandes.
Artikkel 10
Koosolekute päevakorrad
1. Assotsiatsioonikomitee sekretariaat koostab poolte tehtud ettepanekute põhjal iga koosoleku jaoks esialgse päevakorra. See edastatakse koos asjaomaste dokumentidega assotsiatsioonikomitee eesistujale ja liikmetele vähemalt 15 kalendripäeva enne koosoleku algust käesoleva kodukorra artiklis 8 osutatud dokumentidena.
2. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille kohta assotsiatsioonikomitee sekretariaat on vähemalt 21 kalendripäeva enne koosoleku algust saanud koos asjaomaste dokumentidega taotluse see päevakorda võtta.
3. Assotsiatsioonikomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Poolte kokkuleppel võib päevakorda lisada punkte, mida esialgses päevakorras ei ole esitatud.
4. Assotsiatsioonikomitee istungi juhataja võib kokkuleppe alusel kutsuda iga koosoleku puhul vastavalt vajadusele osalema vaatlejaid või eksperte, kes annaksid teavet konkreetsete teemade kohta.
5. Pooltega konsulteerides võib assotsiatsioonikomitee istungi juhataja lühendada lõikes 1 ja lõikes 2 esitatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumi nõudeid.
Artikkel 11
Protokoll
1. Kaks sekretäri koostavad ühiselt iga koosoleku esialgse protokolli, tavajuhul 21 kalendripäeva jooksul pärast koosoleku lõppu.
2. Üldreeglina osutatakse protokollis iga päevakorrapunkti kohta järgmist:
a) |
assotsiatsioonikomiteele esitatud dokumendid; |
b) |
avaldused, mille assotsiatsioonikomitee liige on palunud lisada, ja |
c) |
muu hulgas poolte kokkulepitud küsimused, nagu näiteks vastuvõetud otsused, antud soovitused, seisukohad ja konkreetsetes küsimustes tehtud järeldused. |
3. Samuti sisaldab protokoll koosolekul osalenud liikmete või nende esindajate nimekirja, nendega kaasas olnud delegatsioonide liikmete nimekirja ja koosolekul osalenud vaatlejate või ekspertide nimekirja.
4. Kõik pooled kinnitavad protokolli kirjalikult 28 kalendripäeva jooksul pärast koosoleku toimumise kuupäeva. Kinnitatud protokolli allkirjastavad assotsiatsioonikomitee eesistuja ja kaks sekretäri. Tõestatud koopia edastatakse kõigile pooltele.
5. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, võtab assotsiatsioonikomitee vastu tegevuskava, milles kajastatakse koosolekul kokkulepitud meetmeid, ning selle rakendamine vaadatakse läbi järgmisel koosolekul.
Artikkel 12
Otsused ja soovitused
1. Konkreetsetel juhtudel, kui lepinguga antakse assotsiatsioonikomiteele volitused võtta vastu otsuseid või kui sellised volitused on talle andnud assotsiatsiooninõukogu, teeb assotsiatsioonikomitee vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele otsuseid ja annab soovitusi, mille allkirjastavad assotsiatsioonikomitee koosolekutel Kesk-Ameerika poole vabariigid ja ELi pool.
2. Poolte kokkuleppel võib assotsiatsioonikomitee teha otsuseid ja anda soovitusi kirjaliku menetluse teel. Sel eesmärgil edastab assotsiatsioonikomitee eesistuja ettepaneku teksti artikli 8 kohaselt liikmetele ning neile antakse tähtajaks vähemalt 21 kalendripäeva, mille jooksul nad peavad tegema teatavaks mis tahes reservatsioonid või muudatusettepanekud, mida nad soovivad teha. Kui teksti osas on kokku lepitud, allkirjastavad ELi poole ja kõigi Kesk-Ameerika poole vabariikide esindajad iseseisvalt ja järgemööda otsuse või soovituse.
3. Assotsiatsioonikomitee aktidele pannakse pealkirjaks kas „otsus” või „soovitus”. Assotsiatsioonikomitee sekretariaat annab igale otsusele või soovitusele seerianumbri ning lisab vastuvõtmise kuupäeva ja nende teema kirjelduse. Iga otsuse puhul nähakse ette selle jõustumise kuupäev ning Kesk-Ameerika poole vabariigid ja ELi pool allkirjastavad otsuse.
Artikkel 13
Aruanded
Assotsiatsioonikomitee annab igal assotsiatsiooninõukogu korralisel koosolekul assotsiatsiooninõukogule aru enda ja oma allkomiteede, töörühmade ja muude organite tegevusest.
Artikkel 14
Keeled
1. Assotsiatsioonikomitee ametlikud töökeeled on hispaania keel ning üks lepingu teistest autentsetest keeltest, mille osas pooled on kokku leppinud.
2. Kui ei otsustata teisiti, tugineb assotsiatsioonikomitee oma aruteludes nendes keeltes koostatud dokumentidele.
Artikkel 15
Kulud
1. Iga pool kannab ise kulud, mis tekivad assotsiatsioonikomitee koosolekutel osalemise tõttu seoses personali-, reisi- ja elamiskuludega ning seoses posti- ja telekommunikatsioonikuludega.
2. Koosolekute korraldamisest ja dokumentide paljundamisest tulenevad kulud kannab koosolekut võõrustav pool.
3. Kulud, mis on seotud koosolekute suulise ning dokumentide kirjaliku tõlkega hispaania keelde või keelest või assotsiatsioonikomitee teise ametlikku keelde või sellest keelest, nagu osutatud käesoleva kodukorra artikli 14 lõikes 1, kannab koosolekut võõrustav pool. Suulise ja kirjaliku tõlke kulud muudesse keeltesse või muudest keeltest kannab otseselt seda nõudev pool.
Artikkel 16
Kodukorra muutmine
Käesolevat kodukorda saab muuta vastavalt artikli 12 sätetele.
Artikkel 17
Allkomiteed ja spetsiaalsed töörühmad
1. Vastavalt lepingu artikli 8 lõikele 2 võib assotsiatsioonikomitee otsustada luua lepingus ettenähtust erinevaid allkomiteesid või spetsiaalseid töörühmi, mis aitaksid tal täita tema ülesandeid. Assotsiatsioonikomitee võib otsustada saata sellise allkomitee või töörühma laiali või määratleda nende pädevuse või seda muuta. Kui ei otsustata teisiti, töötavad kõnealused allkomiteed assotsiatsioonikomitee alluvuses ning annavad viimasele aru pärast iga oma koosolekut.
2. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või assotsiatsiooninõukogus ei ole kokku lepitud teisiti, kohaldatakse käesolevat kodukorda mutatis mutandis mis tahes allkomitee või spetsiaalse töörühma suhtes järgmiste kohandustega:
a) |
iga pool esitab teistele pooltele kirjaliku nimekirja oma osalejate kohta nendes organites ning teavitab osalejate vastavatest tööülesannetest. Neid nimekirju haldab assotsiatsioonikomitee sekretariaat; |
b) |
igasugune kontaktpunktide vaheline asjaomane kirjavahetus, dokumendid ja teatised edastatakse samal ajal ka assotsiatsioonikomitee sekretariaadile; |
c) |
kui lepingus ei ole sätestatud teisiti või poolte vahel ei ole kokku lepitud teisiti, on allkomiteedel või töörühmadel volitused anda üksnes soovitusi. |
EELNÕU
EUROOPA LIIDU JA KESK-AMEERIKA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 2/2014,
… 2014,
millega võetakse vastu X jaotise kohast vaidluste lahendamist reguleeriv kodukord ning vahekohtute liikmete ja vahendajate tegevusjuhend
EUROOPA LIIDU JA KESK-AMEERIKA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,
võttes arvesse lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel (edaspidi „leping”), eriti selle artikli 6 lõiget 1, artiklit 319, artiklit 325 ja artiklit 328,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt artikli 6 lõikele 1 on assotsiatsiooninõukogu pädev tegema otsuseid lepingus sätestatud juhtudel. |
(2) |
Vastavalt artikli 328 lõikele 1 võtab assotsiatsiooninõukogu oma esimesel koosolekul vastu kodukorra ja tegevusjuhendi, millega reguleeritakse vaidluste lahendamist lepingu X jaotise kohaselt, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Ainus artikkel
Käesolevaga võetakse vastu lepingu X jaotise kohast vaidluste lahendamist reguleeriv kodukord ning vahekohtute ja vahendajate tegevusjuhend, nagu on sätestatud vastavalt A ja B lisas.
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
…,
Assotsiatsiooninõukogu nimel
Kesk-Ameerika poole vabariikide nimel
ELi poole nimel
A LISA
Lepingu X jaotise kohaseid vaidluste lahendamise menetlusi reguleeriv kodukord
ÜLDSÄTTED
1. |
Käesolevas kodukorras esinev mis tahes viide artiklile või jaotisele on viide kas lepingu asjakohasele artiklile või tervikuna lepingu X jaotisele, milles käsitletakse vaidluste lahendamist. |
2. |
Selle jaotise tähenduses ja käesoleva kodukorra kohaselt tähendavad alltoodud mõisted järgmist:
|
3. |
Pool, kelle vastu kaebus esitati, vastutab vaidluse lahendamise menetluste logistilise korralduse eest, eelkõige istungite korraldamise eest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Vaidluses osalevad pooled kannavad ühiselt korralduslike küsimustega seotud kulud, sealhulgas vahekohtu liikmete kulud ja ka seonduva tõlke kulud. |
DOKUMENTIDE, TEADETE JA MUUDE TEATISTE ESITAMINE
4. |
Vaidluses osalevad pooled ja vahekohus edastavad mis tahes taotluse, teate, kirjaliku esildise või muu dokumendi kättesaamistõendi vastu, tähtsaadetisena, kulleriga, faksi, teleksi või telegrammi teel, e-postiga, veebilingi kaudu või mis tahes muu telekommunikatsioonivahendiga, millega tagatakse kõnealuse saatmise registreerimine või kättesaamise tõendamine. Dokumenti esitava poole puhul on kättetoimetamise kuupäev lähetusdokumendis osutatud kuupäev. Dokumenti vastuvõtva poole puhul on kättetoimetamise kuupäev dokumendi kättesaamise tõendis osutatud kuupäev. Menetlusaja arvutamisel ei võeta arvesse aega, mis jääb dokumendi saatmise ja selle tegeliku kättesaamise vahele (2). |
5. |
Vaidluses osalev pool esitab samal ajal igast oma kirjalikust esildisest koopia teisele vaidluses osalevale poolele eeskirja 67 kohaselt määratud büroo kaudu ning kõigile vahekohtu liikmetele. Dokumendi koopia esitatakse ka elektroonilises vormingus. Samal viisil esitavad vaidluses osalevad pooled ja vahekohus esildiste koopia jaotises osutatud juhtudel assotsiatsioonikomiteele. |
6. |
Kõik vahekohtu esitatud teatised adresseeritakse menetluse poolte asjaomastele büroodele menetlemiseks. |
7. |
Taotluses, teates, kirjalikus esildises või muus vahekohtu menetlusega seotud dokumendis esinevaid kirjavigu võib parandada uue dokumendi esitamisega, tuues muudatused selgelt välja. |
8. |
Kui dokumendi kättetoimetamise tähtaja viimane päev langeb menetluse poole ametlikule pühale või kui asjaomane büroo on vääramatu jõu tõttu sel päeval suletud, võidakse dokument kohale toimetada selle poole järgmisel tööpäeval. |
VAHEKOHTU MENETLUSE ALUSTAMINE
9. |
Kui vahekohtu liige on määratud vastavalt artiklile 312, on kõnealusel liikmel kümme päeva aega määramisega nõustumiseks. Vahekohtu liikme nõustumisele tuleb lisada esialgne deklaratsioon, nagu tegevusjuhendis ette nähtud. |
10. |
Kui vaidluses osalevad pooled ei ole teisiti kokku leppinud, ei või isikud, kes on tegutsenud vahendajana või tegelenud muude vaidluse lahendamisega seotud ülesannetega, olla sama küsimusega seotud järgnevas vaidluses vahekohtu liikmed. |
11. |
Kui vaidluses osalevad pooled ei ole teisiti kokku leppinud, suhtlevad või kohtuvad nad vahekohtuga seitsme päeva jooksul alates selle moodustamisest vastavalt artikli 312 lõikele 6, et määrata kindlaks teemad, mida vaidluses osalevad pooled või vahekohus peavad asjakohaseks, sealhulgas, kuid mitte üksnes, tasu ja kulud, mis tuleb maksta vahekohtu liikmetele ja teistele isikutele vastavalt eeskirjades 63, 64 ja 65 kehtestatule. |
ESMASED ESILDISED
12. |
Kaebuse esitanud pool esitab oma esmase kirjaliku esildise hiljemalt 20 päeva pärast vahekohtu loomise kuupäeva. Pool, kelle vastu kaebus esitati, esitab oma esmase kirjaliku vastuse hiljemalt 20 päeva pärast esmase esildise esitamise kuupäeva. |
VAHEKOHTUTE TÖÖ
13. |
Vahekohus kehtestab oma töö ajagraafiku, millega nähakse vaidluses osalevatele pooltele ette piisav aeg kõigi menetlusetappide läbimiseks. Töö ajagraafikus kehtestatakse täpsed kuupäevad ja ajavahemikud kõigi asjaomaste teatiste, esildiste ja muude dokumentide esitamiseks ning ka vahekohtu mis tahes istungiteks. Vahekohus võib eeskirja 19 kohaselt muuta töö ajagraafikut omal algatusel või pärast konsulteerimist pooltega ning ta teavitab vaidluses osalevaid pooli igal juhul viivitamata töö ajagraafiku mis tahes muudatustest. |
14. |
Vahekohtu eesistuja juhatab kõiki selle koosolekuid. Vahekohus võib delegeerida eesistujale volitused teha haldus- ja menetlusotsuseid. |
15. |
Vahekohus võib teostada oma toiminguid mis tahes vahendite abil, sealhulgas telefonitsi või faksiga, tähtsaadetisena, kulleri, teleksi, telegrammi, e-posti, videokonverentsi või veebilinkide abil, välja arvatud juhul, kui lepingu IV osas või mujal on sätestatud teisiti. Kui vahekohus otsustab, milliseid vahendeid kasutada, tagab ta, et vahendid ei vähenda poole õigust menetlustes täielikult ja tegelikult osaleda. |
16. |
Vahekohtu aruteludest võivad osa võtta üksnes vahekohtu liikmed. Vahekohus võib aga lubada oma assistentidel, tõlkijatel või tõlkidel oma aruteludel viibida. |
17. |
Mis tahes menetlusotsuse, sealhulgas vaidlusaluses küsimuses vahekohtu tehtava otsuse vastuvõtmine on eranditult vahekohtu kohustus ja seda ei delegeerita. |
18. |
Kui tekib menetlusküsimus, mida jaotises või käesolevas kodukorras ei ole käsitletud, võib vahekohus võtta konkreetse vaidluse jaoks vastu mis tahes asjakohase menetluse, mis on kooskõlas nimetatud sätetega. |
19. |
Kui vahekohus on arvamusel, et tuleb muuta menetlustes kohaldatavaid mis tahes tähtaegu või teha mis tahes muu menetluslik või halduslik kohandus, teavitab ta vaidluses osalevaid pooli kirjalikult muudatuse või kohanduse põhjustest ning vajatavast ajavahemikust või kohandusest. Artikli 317 lõikes 3 osutatud ajavahemikke ei muudeta, välja arvatud erandlike olukordade ilmnemisel. |
ASENDAMINE
20. |
Kui vahekohtu liige ei saa menetluses osaleda, taandab end või kui ta tuleb asendada, valitakse asendaja vastavalt artiklile 312. |
21. |
Kui vaidluses osalev pool on arvamusel, et vahekohtu liige rikub tegevusjuhendit või ei täida artiklis 325 sätestatud tingimusi ja tuleks sel põhjusel asendada, võib see pool taotleda vahekohtu liikme eemaldamist, teatades sellest teisele vaidluses osalevale poolele kümne päeva jooksul alates ajast, kui ta sai teada asjaoludest, mille põhjal võib väita, et vahekohtu liige on tegevusjuhendit oluliselt rikkunud. |
22. |
Kui vaidluses osalev pool leiab, et vahekohtu liige, kes ei ole eesistuja, rikub tegevusjuhendit, konsulteerivad vaidluses osalevad pooled kümne päeva jooksul omavahel ning omavahelisel kokkuleppel asendavad vahekohtu liikme ja valivad asendaja vastavalt artiklile 312. Kui vaidluses osalevad pooled ei jõua kokkuleppele vahekohtu liikme asendamise vajalikkuses, võib mis tahes vaidluses osalev pool nõuda, et küsimust asuks käsitlema vahekohtu eesistuja, kelle otsus on lõplik. Kui eesistuja järeldab, et vahekohtu liige rikub tegevusjuhendit, valitakse vahekohtu liikmele asendaja. Asendaja valitakse kooskõlas artikli 312 asjakohase lõikega, mille alusel asendatav vahekohtu liige algselt valiti. Kui asendajat ei valita kooskõlas artikli 312 asjakohase lõikega kümne päeva jooksul alates eesistuja teatisest pooltele vahekohtu liikme poolse tegevusjuhendi rikkumise kohta, valib uue vahekohtu liikme eesistuja. See valimine toimub viie päeva jooksul ja sellest teatatakse viivitamata vaidluses osalevatele pooltele. |
23. |
Kui vaidluses osalev pool on arvamusel, et vahekohtu eesistuja rikub tegevusjuhendit, konsulteerivad pooled kümne päeva jooksul omavahel ning asendavad vastava kokkuleppe korral vahekohtu eesistuja ja valivad asendaja vastavalt artiklile 312. Kui vaidluses osalevad pooled ei jõua kokkuleppele vahekohtu eesistuja asendamise vajalikkuses, võib mis tahes vaidluses osalev pool nõuda, et küsimus suunataks lahendamiseks ühele isikutest, kes on vastavalt jaotise artikli 325 lõikele 1 valitud tegutsema vahekohtu eesistujana. Assotsiatsioonikomitee eesistuja või tema delegeeritud isik valib hiljemalt viie päeva jooksul alates nõudmise esitamisest ja poolte soovi korral nende juuresolekul loosi teel välja sellise isiku. Otsus eesistuja asendamise vajalikkuse kohta on lõplik. Kui kõnealune isik järeldab, et algne eesistuja on rikkunud tegevusjuhendit, valib ta uue eesistuja kõnealuse jaotise artikli 325 lõikes 1 osutatud ülejäänud isikute seast loosi teel. See valik tehakse vaidluses osalevate poolte soovi korral nende juuresolekul ja see toimub viie päeva jooksul alates eelmises lõigus osutatud loosimise kuupäevast. |
24. |
Mis tahes vahekohtu liige, keda kahtlustatakse tegevusjuhendi rikkumises, võib ka tagasi astuda, ilma et see tagasiastumine viitaks asendamistaotluse aluseks olevate põhjuste omaksvõtmisele. |
25. |
Asendaja määramisel otsustab vahekohus täielikult oma äranägemisel, kas korrata tuleks kõiki istungeid või osa nendest. |
26. |
Vahekohtu menetlused peatatakse ajavahemikuks, mis kulub eeskirjades 20, 21, 22, 23 ja 24 ettenähtud menetluste läbiviimiseks. |
ISTUNGID
27. |
Eesistuja määrab istungi kuupäeva, koha ja aja, konsulteerides (3) vaidluses osalevate pooltega ja vahekohtu teiste liikmetega, ning teavitab vaidluses osalevaid pooli sellest kirjalikult. Kui istung ei ole üldsusele suletud, teeb vaidluses osalev pool, kes vastutab menetluse logistilise haldamise eest, selle teabe ka avalikult kättesaadavaks. Kui vaidluses osalevad pooled seda ei vaidlusta, võib vahekohus otsustada istungit mitte korraldada. |
28. |
Kui vaidluses osalevad pooled ei lepi kokku teisiti, siis juhul, kui pool, kelle vastu kaebus esitati, on Euroopa Liit, toimuvad istungid Brüsselis, ja kui pool, kelle vastu kaebus esitati, on Kesk-Ameerika poole vabariik, siis asjaomase Kesk-Ameerika vabariigi pealinnas. |
29. |
Vaidluses osalevate poolte kokkuleppel võib vahekohus kokku kutsuda täiendavaid istungeid. |
30. |
Kõik vahekohtu liikmed viibivad kõigil istungitel kogu nende kestuse vältel, et tagada vaidluse tulemuslik lahendamine ning vahekohtu meetmete, otsuste ja ettekirjutuste kehtivus. |
31. |
Istungil võivad osaleda järgmised isikud, olenemata sellest, kas istung on üldsusele suletud või mitte:
Vahekohtu poole võivad pöörduda üksnes vaidluses osalevate poolte esindajad ja nõustajad. |
32. |
Hiljemalt 5 päeva enne istungi kuupäeva esitab kumbki vaidluses osalev pool vahekohtule nimekirja isikutest, kes esitavad istungil poole nimel suuliselt väiteid või selgitusi, ja muudest esindajatest või nõustajatest, kes osalevad istungil. Vaidluses osalevad pooled ei kaasa oma delegatsioonidesse isikuid, kellel on kõnealuses küsimuses otseseid või kaudseid finants- või isiklikke huve. Vaidluses osalevad pooled võivad esitada vastuväiteid eespool osutatud mis tahes isikute kohalviibimise kohta, esitades ka nimetatud vastuväidete põhjused. Vahekohus teeb vastuväidete kohta otsuse istungi alguses. |
33. |
Vahekohtu istungid on üldsusele avatud, välja arvatud juhul, kui vaidluses osalevad pooled otsustavad, et need on osaliselt või täielikult üldsusele suletud. Kui aga vaidluses osaleva poole esildis ja väited sisaldavad konfidentsiaalset teavet, sealhulgas, kuid mitte ainult, äriteavet, on vahekohtu istungid suletud. |
34. |
Vahekohus korraldab istungi järgmisel viisil, tagades, et kaebuse esitanud poolele ja poolele, kelle vastu kaebus esitati, võimaldatakse võrdselt aega: Väide
Vastuväide
|
35. |
Vahekohus võib esitada kummalegi vaidluses osalevale poolele küsimusi igal ajal istungi jooksul. |
36. |
Vahekohus korraldab iga istungi protokolli koostamise ning selle edastamise vaidluses osalevatele pooltele nii kiiresti kui võimalik. |
37. |
Iga vaidluses osalev pool võib kümne päeva jooksul pärast istungi lõppkuupäeva esitada istungil tekkinud küsimuste kohta täiendavaid kirjalikke esildisi. |
KIRJALIKUD KÜSIMUSED
38. |
Vahekohus võib menetluse käigus esitada ühele või mõlemale poolele igal ajal kirjalikke küsimusi. Kummalegi vaidluses osalevale poolele saadetakse koopia vahekohtu esitatud küsimustest. |
39. |
Vaidluses osalev pool saadab koopia oma kirjalikust vastusest vahekohtu küsimustele samal ajal ka teisele vaidluses osalevale poolele. Iga vaidluses osalev pool võib esitada kirjalikke märkusi teise vaidluses osaleva poole vastuse kohta viie päeva jooksul pärast selle kättetoimetamist. |
TÕENDID
40. |
Vaidluses osalevad pooled esitavad koos esmase kirjaliku esildisega ja kirjaliku vastusega võimalikult palju tõendeid nendes dokumentides esitatud väidete toetamiseks. Vaidluses osalevad pooled võivad esitada ka täiendavaid tõendeid oma vastuväites ja vasturepliigis vastuväitele esitatud väidete toetuseks. Erandkorras võivad vaidluses osalevad pooled esitada täiendavaid tõendeid, kui need said vaidluses osalevale poolele kättesaadavaks või teatavaks pärast kirjalike esildiste vahetamist või kui vahekohus peab selliseid tõendeid asjakohaseks ning annab teisele vaidluses osalevale poolele võimaluse selle kohta märkusi teha. |
KONFIDENTSIAALSUS
41. |
Kui vahekohtu istungid peetakse vastavalt eeskirjale 33 täielikult või osaliselt kinnise istungina, järgivad vaidluses osalevad pooled ja nende nõustajad vahekohtu istungite konfidentsiaalsuse nõuet. Mõlemad vaidluses osalevad pooled ja nende nõustajad käsitlevad konfidentsiaalsena teavet, mille teine vaidluses osalev pool on vahekohtule esitanud ja märkinud konfidentsiaalsena. Kui vaidluses osalev pool esitab vahekohtule oma kirjalike esildiste konfidentsiaalse versiooni, esitab ta teise vaidluses osaleva poole taotluse korral hiljemalt 15 päeva pärast taotluse või esildise saamise kuupäeva — sõltuvalt sellest, kumb on hilisem — oma esildistes sisalduva teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, mille võib üldsusele avaldada. Käesoleva kodukorraga ei keelata poolel avaldada üldsusele oma seisukohti tingimusel, et nendega ei avaldata teise poole konfidentsiaalsena märgitud teavet. |
ÜHEPOOLSED KONTAKTID
42. |
Vahekohus ei kohtu ega võta vaidluses osaleva poolega ühendust ilma teise poole juuresolekuta. |
43. |
Ükski vahekohtu liige ei või arutada menetluse käsitletava küsimuse mis tahes aspekti ühe vaidluses osaleva poolega või mõlema poolega teiste vahekohtu liikmete juuresolekuta. |
TEAVE JA TEHNILINE NÕUSTAMINE
44. |
Kui vahekohus taotleb teavet ja tehnilist nõustamist vastavalt artikli 320 lõikele 2, teeb ta seda esimesel võimalusel ja igal juhul hiljemalt 15 päeva pärast viimase istungi kuupäeva, välja arvatud juhul, kui vahekohus tõendab erandlike asjaolude ilmnemist. |
45. |
Enne teabe või tehnilise nõustamise taotlemist kehtestab vahekohus menetluse, mida ta teabe saamiseks järgib, ja teavitab sellest vaidluses osalevaid pooli. Need menetlused hõlmavad järgmist:
|
46. |
Vahekohus ei või valida tehniliseks nõustajaks isikut, kellel on menetluses käsitletava küsimuse puhul finants- või isiklikud huvid või kelle tööandjal, partneril, osanikul või sugulasel on sellised huvid. Igal juhul kohaldatakse ekspertide, organite või muude allikate valimisel artikli 325 lõikes 2 kehtestatud nõudeid. |
47. |
Kui teabe või tehnilise nõustamise taotlus esitatakse vastavalt artikli 320 lõikele 2, kaalub vahekohus, kas peatada ajavahemikud kuni kõnealuse teabe saamiseni. |
AMICUS CURIAE KOKKUVÕTTED
48. |
Kui vaidluses osalevad pooled ei lepi kokku teisiti, võib vahekohus võtta vastu amicus curiae kokkuvõtteid huvitatud füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt, kes asuvad vaidluses osalevate poolte territooriumil, kui need esitatakse kümne päeva jooksul alates vahekohtu moodustamisest. |
49. |
Kokkuvõtted peavad olema:
|
50. |
Kokkuvõtetega koos esitatakse kirjalik deklaratsioon, milles on selgelt ära toodud:
|
51. |
Kokkuvõtted adresseeritakse vahekohtu eesistujale eeskirjas 49 sätestatud keeltes. |
52. |
Vahekohus ei võta arvesse amicus curiae kokkuvõtteid, mis ei vasta ülaltoodud eeskirjadele. |
53. |
Vahekohus loetleb menetluses käsitletava küsimuse kohta tehtud otsuses kõik amicus curiae kokkuvõtted, mille ta on saanud ja mis vastavad ülaltoodud eeskirjadele. Vahekohus ei ole kohustatud oma otsuses menetluses käsitletava küsimuse kohta käsitlema sellistes esildistes esitatud faktilisi või õiguslikke väiteid. Mis tahes esildised, mille vahekohus on käesoleva kodukorra kohaselt vastu võtnud, edastatakse vaidluses osalevatele pooltele märkuste tegemiseks. |
KIIRELOOMULISED JUHTUMID
54. |
Artikli 313 lõikes 3 osutatud kiireloomulistel juhtudel kohandab vahekohus vajaduse korral käesolevates eeskirjades osutatud ajavahemikke. |
MENETLUSE KEEL NING KIRJALIK JA SUULINE TÕLGE
55. |
Artiklis 310 osutatud konsulteerimiste ajal ja hiljemalt eeskirjas 11 osutatud kohtumisel üritavad vaidluses osalevad pooled leppida kokku vahekohtu menetluse töökeeles või -keeltes, mis on kas inglise või hispaania keel või mõlemad. |
56. |
Vahekohtu otsused, sealhulgas vahekohtu otsus menetluses käsitletava küsimuse kohta koostatakse ja sellest teatatakse vaidluses osalevate poolte valitud keeles või keeltes. Kõnealuste vahekohtu otsuste tõlkimise kulud kannavad vaidluses osalevad pooled võrdselt. |
57. |
Kumbki vaidluses osalev pool kannab täiendava tõlke kulud, kui ta peab täiendavat tõlget vajalikuks. |
MENETLUSE TÄHTAEGADE ARVUTAMINE
58. |
Kui vastavalt jaotisele, käesolevale kodukorrale või vahekohtu otsusele peab võtma meetme või läbima menetlusetapi või korraldama istungi enne määratud kuupäeva või sündmust, sellel kuupäeval või pärast seda kuupäeva, ei kaasata määratud kuupäeva või sündmuse kuupäeva jaotises või käesolevas kodukorras sätestatud või vahekohtu kehtestatud tähtaegade arvutamisse. |
59. |
Kõik jaotises ja käesolevas kodukorras kehtestatud tähtajad arvutatakse alates päevast, mis järgneb taotluse, teatise, kirjaliku esildise või muude dokumentide edastamisele dokumenti vastuvõtvale poolele. |
60. |
Menetluse tähtaegade arvutamisel ei arvestata aega, mis jääb dokumendi saatmise ja selle tegeliku kättesaamise vahele vastavalt eeskirjale 4. |
61. |
Kui pool saab dokumendi kätte kuupäeval, mis erineb kuupäevast, millal sama dokumendi saab kätte teine pool, arvutatakse selle dokumendi kättesaamiskuupäeva alusel arvutatav tähtaeg alates hilisemast kuupäevast, millal kõnealune dokument kätte saadi. |
62. |
Kui tähtaeg lõpeb ühe või mõlema vaidluses osaleva poole ametlikul puhkepäeval, pikendatakse seda tähtaega järgmise tööpäevani. |
KULUD
63. |
Kui vahekohus ei ole kindlaks määranud, et kehtivad erandlikud asjaolud, (4) kannavad vaidluses osalevad pooled vahekohtu liikmete, assistentide, ekspertide, organite või muude vastavalt artiklile 320 määratud allikate tasud ning nende transpordi-, majutus- ja muud kaetavad kulud ning vahekohtu menetluste üldised halduskulud võrdsetes osades, vastavalt vahekohtu esitatud kulunõudele. |
64. |
Tasustamise ja kulude tasumise eesmärgil säilitavad vahekohtu liikmed asjakohaste tekkinud kuludega seotud täielikud ja üksikasjalikud dokumendid ning esitavad kulunõude koos alusdokumentidega poolte vastavalt eeskirjale 67 määratud büroole. Sama kehtib vastavalt artiklile 320 määratud assistentide ja isikute kohta, niivõrd kui see seondub nende konkreetse, vahekohtu liikme assistendi rolliga või ekspertide, organite või muude allikate rolliga, kes pakuvad teavet ja tehnilist nõustamist. |
65. |
Assotsiatsiooninõukogu määrab eeskirjas 63 osutatud isikute puhul kindlaks kõik kaetavad kulud ning makstavad tasud ja toetused, mis on kooskõlas WTO standarditega. |
66. |
Ülaltoodud eeskirjad kehtivad samaväärselt kõigi vahendusmehhanismi vahendajate kohta. |
VAIDLUSTE LAHENDAMISE MENETLUSTE JA VAHENDUSMEHHANISMIGA SEOSES MÄÄRATUD BÜROO
67. |
Iga pool:
|
68. |
Igas vaidluste lahendamist käsitlevas jaotises, kodukorras ja vahendusmehhanismi käsitlevas jaotises osutatud teatiste ja dokumentide kättetoimetamine toimub selle büroo kaudu. |
MUUD MENETLUSED
69. |
Käesolevat kodukorda kohaldatakse ka artikli 315 lõike 3, artikli 316 lõike 2, artikli 317 lõike 3 ja artikli 318 lõike 2 kohaselt alustatud menetluste suhtes. Käesolevas kodukorras kehtestatud tähtaegu kohandatakse siiski vastavalt eritähtaegadele, mis on ette nähtud vahekohtule otsuse vastuvõtmiseks nendes teistes menetlustes. |
VASTAVUS JAOTISELE JA KODUKORRALE
70. |
Pooled ja vahekohus tagavad, et nende esindajad, nõustajad, assistendid ja muud isikud, kes osalevad jaotise ja käesoleva kodukorra kohase menetluse mis tahes osas, täidavad asjaomaseid sätteid ja mis tahes täiendavaid eeskirju, milles pooled on kokku leppinud või mille vahekohus on vastu võtnud. |
(1) See hõlmab alalisi puhkepäevi, sealhulgas, kuid mitte üksnes, usulisi ja ajaloolisi pühi ning kõiki muid ajutiselt kehtestatud puhkepäevi.
(2) Läbirääkijate märkus: Kesk-Ameerika mõtleb veel selle üle, kas vaja on varulahendust olukordade puhul, kui ei ole olemas dokumente vastuvõtmise ega lähetamise kohta.
(3) Käesolevas eeskirjas osutatud konsultatsioonide tulemus ei ole vahekohtule siduv.
(4) Läbirääkijate märkus: läbirääkijad nõustuvad, et mõlemad vaidluses osalevad pooled peaksid kõik vahekohtu ja vahekohtu tööga seonduvad kulud katma võrdselt. Vaidluses osalevad pooled omakorda nõustuvad, et kui üks pool on teadlikult püüdnud vaidluse lahendamise menetlusi takistada või muul viisil segada, võib vahekohus otsustada, et see pool peaks katma suurema osa kuludest.
B LISA
Vahekohtu liikmete ja vahendajate tegevusjuhend
MÕISTED
1. |
Käesolevas tegevusjuhendis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
MENETLUSEGA SEOTUD KOHUSTUSED
2. |
Kõik kandidaadid ja liikmed väldivad sobimatut ja sobimatuna näivat käitumist, on sõltumatud ja erapooletud, väldivad otseseid ja kaudseid huvide konflikte ning järgivad kõrgeimaid käitumisnorme, et tagada vaidluste lahendamise menetluse ja vaidluste lahendamise mehhanismi usaldusväärsus ja erapooletus. Endised liikmed peavad täitma kohustusi, mis on sätestatud käesoleva tegevusjuhendi endiste liikmete kohustusi ja konfidentsiaalsust käsitlevates punktides. |
AVALIKUSTAMISKOHUSTUS
3. |
Enne kui kinnitada oma nõusolekut olla valitud vahekohtu liikmeks, kaalub kandidaat kõiki huve, suhteid või muid asjaolusid, mis võivad mõjutada tema sõltumatust või erapooletust või põhjendatult tekitada seoses menetlusega ebasobiva käitumise või erapoolikkuse mulje, ja vajaduse korral avalikustab need. Sel eesmärgil teeb kandidaat mõistlikes piirides kõik endast sõltuva, et selgitada välja kõik sellised huvid, suhted ja küsimused. |
4. |
Ilma et see piiraks eelneva üldist kohaldatavust, avalikustavad kandidaadid heas usus järgmise:
|
5. |
Punktide 3 ja 4 nõuete täitmiseks peavad kõik vahekohtu liikmeks valitud ja valimisega nõustumisest teatanud kandidaadid täitma avalikustamise kohta esialgse deklaratsiooni. Deklaratsioon tuleb edastada pooltele kaalumiseks koos nõustumisega vahekohtu liikmeks määramisega. |
6. |
Kui liige on ametisse määratud, jätkab ta kõigi mõistlike pingutuste tegemist, et selgitada välja käesoleva tegevusjuhendi lõigetes 3 ja 4 osutatud mis tahes huvid, suhted ja küsimused ning avalikustab need. Avalikustamiskohustus on pidev ülesanne ning nõuab liikmelt kõikide selliste huvide, suhete või küsimuste avalikustamist, mis võivad tekkida menetluse mis tahes etapis. Liige avalikustab sellised huvid, suhted ja küsimused, teavitades pooli neist kirjalikult, et pooled saaksid neid kaaluda, ning esitab koopia assotsiatsioonikomiteele. |
7. |
Liige teavitab assotsiatsioonikomiteed üksnes käesoleva tegevusjuhendi tegelike või võimalike rikkumistega seotud küsimustest, et pooled saaksid neid kaaluda. |
LIIKMETE KOHUSTUSED
8. |
Liige, kes on teatanud nõustumisest enda määramisega, täidab oma ülesandeid kogu menetluse jooksul põhjalikult ja kiiresti ning õiglaselt ja hoolikalt. |
9. |
Liige käsitleb üksnes neid küsimusi ja võtab vastu otsuseid vaid nende küsimuste osas, mis menetluses tõstatatakse ja mis on otsuse tegemisel vajalikud, ega delegeeri seda ülesannet mitte ühelegi teisele isikule. |
10. |
Liige võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema assistent ja töötajad on teadlikud käesoleva tegevusjuhendi punktidest, mis käsitlevad menetlustega seotud kohustusi, avalikustamiskohustust, liikmete erapooletust, sõltumatust ja õigusi, endiste liikmete kohustusi ja konfidentsiaalsust, ning täidavad neid. |
11. |
Liige ei astu menetlusega seoses ühepoolsetesse kontaktidesse. |
LIIKMETE SÕLTUMATUS, ERAPOOLETUS JA ÕIGUSED
12. |
Liige peab olema sõltumatu ja erapooletu, vältima ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje teket ega tohi lasta ennast mõjutada isiklikest ega teiste huvidest, välisest survest, poliitilistest kaalutlustest, avalikust kuulsusest, lojaalsusest poole suhtes ega kriitikakartusest. |
13. |
Liige ei võta kaudselt ega otseselt ühtegi kohustust ega võta vastu ühtegi hüve, mis võiks takistada või tunduda takistavat liikme ülesannete nõuetekohast täitmist. |
14. |
Liige ei kasuta oma ametiseisundit vahekohtus oma isiklike või erahuvide edendamiseks ning väldib tegevust, mis võib jätta mulje, et teised on liikme suhtes eriseisundis, mis võimaldab teda mõjutada. |
15. |
Liige ei tohi lasta rahalistel, ärilistel, erialastel, perekondlikel ega sotsiaalsetel suhetel või kohustustel mõjutada oma käitumist ega otsuseid. |
16. |
Liige väldib selliste suhete tekkimist või rahaliste või muude isiklike huvide omandamist, mis võivad mõjutada liikme erapooletust või mis võivad põhjendatult luua ebasobiva käitumise või erapoolikuse mulje. |
17. |
Ükski liige ei piira teiste liikmete õigust ja kohustust täielikult osaleda menetluse kõigis asjaomastes aspektides ega jäta neid sellest ilma. |
ENDISTE LIIKMETE KOHUSTUSED
18. |
Kõik endised liikmed peavad vältima tegevust, mis võib tekitada mulje, et nad olid oma ülesannete täitmisel erapoolikud või said kasu vahekohtu otsusest. |
KONFIDENTSIAALSUS
19. |
Liige või endine liige ei avalda ega kasuta menetlusega seotud või menetluse käigus saadud mitteavalikku teavet, välja arvatud menetluse huvides, ning ta ei avalda ega kasuta mitte mingil juhul seda teavet isikliku kasu saamiseks või kasu saamiseks teistele või teiste huvide kahjustamiseks. |
20. |
Liige ei avalikusta vahekohtu otsust kõnealuse küsimuse kohta ega selle osa enne selle otsuse jaotise kohast avalikustamist. |
21. |
Liige või endine liige ei avalda kunagi teavet vahekohtu nõupidamiste ega ühegi liikme seisukohtade kohta ega menetluse ühegi muu mitteavaliku aspekti kohta. |
VAHENDAJAD
22. |
Käesolevas tegevusjuhendis kirjeldatud norme, mida kohaldatakse liikmete ja endiste liikmete suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis vahendajate suhtes. |
EELNÕU
EUROOPA LIIDU JA KESK-AMEERIKA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 3/2014,
… 2014,
millega võetakse vastu vahekohtu liikmete nimekiri
EUROOPA LIIDU JA KESK-AMEERIKA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,
võttes arvesse lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel (edaspidi „leping”), eriti selle artikleid 6 ja 325,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt artikli 6 lõikele 1 on assotsiatsiooninõukogu pädev tegema otsuseid lepingus sätestatud juhtudel. |
(2) |
Vastavalt artikli 325 lõikele 1 koostab assotsiatsiooninõukogu nimekirja kolmekümne kuuest isikust, kes soovivad ja saavad töötada vahekohtu liikmetena vastavalt lepingu vaidluste lahendamist käsitlevale X jaotisele, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Ainus artikkel
Käesolevaga võetakse vastu vahekohtu liikmete nimekiri, mis on sätestatud lisas.
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
…,
Assotsiatsiooninõukogu nimel
Kesk-Ameerika poole vabariikide nimel
ELi poole nimel
LISA
Vahekohtu liikmete nimekiri
|
Costa Rica esitatud vahekohtu liikmed
|
|
El Salvadori esitatud vahekohtu liikmed
|
|
Guatemala esitatud vahekohtu liikmed
|
|
Hondurase esitatud vahekohtu liikmed
|
|
Nicaragua esitatud vahekohtu liikmed
|
|
Panama esitatud vahekohtu liikmed
|
|
ELi esitatud vahekohtu liikmed
|
|
Eesistujad
|
EELNÕU
EUROOPA LIIDU JA KESK-AMEERIKA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS nr 4/2014,
…,
millega võetakse vastu kaubanduse ja säästva arengu ekspertide nimekiri
EUROOPA LIIDU JA KESK-AMEERIKA ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,
võttes arvesse lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kesk-Ameerika vahel (edaspidi „leping”), eriti selle artikleid 6 ja 297,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt artikli 6 lõikele 1 on assotsiatsiooninõukogu pädev tegema otsuseid lepingus sätestatud juhtudel. |
(2) |
Vastavalt artikli 297 lõikele 2 kiidab assotsiatsiooninõukogu heaks nimekirja seitsmeteistkümne eksperdi kohta, kes on asjatundjad keskkonnaõiguse, rahvusvahelise kaubanduse või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonnas, ning seitsmeteistkümne eksperdi kohta, kellel on eksperditeadmised tööõiguse, rahvusvahelise kaubanduse või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonnas, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Ainus artikkel
Käesolevaga võetakse vastu kaubanduse ja säästva arengu ekspertide nimekiri, mis on sätestatud lisas.
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.
…,
Assotsiatsiooninõukogu nimel
Kesk-Ameerika poole vabariikide nimel
ELi poole nimel
LISA
Kaubanduse ja säästva arengu ekspertide nimekiri
Keskkonnaõiguse, rahvusvahelise kaubanduse või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonna eksperdid
|
Riiklike ekspertide nimekiri
|
|
Eesistujad (ei ole poolte kodanikud)
|
Tööõiguse, rahvusvahelise kaubanduse või rahvusvahelistest lepingutest tulenevate vaidluste lahendamise valdkonna eksperdid
|
Riiklike ekspertide nimekiri
|
|
Eesistujad (ei ole poolte kodanikud)
|
26.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 186/103 |
KOMISJONI OTSUS,
24. juuni 2014,
milles käsitletakse vaske sisaldavate biotsiidide turulelaskmist olulise kasutuse eesmärgil
(teatavaks tehtud numbri C(2014) 4062 all)
(Ainult eesti-, hollandi-, inglise-, itaalia-, läti-, malta-, poola-, prantsus-, rootsi-, saksa-, soome- ja taanikeelne tekst on autentsed)
(2014/395/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1451/2007 Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiidide turuleviimist käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud kümneaastase tööprogrammi teise etapi kohta, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt komisjoni 7. septembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1896/2000 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu biotsiide käsitleva direktiivi 98/8/EÜ artikli 16 lõikes 2 osutatud programmi esimese etapi kohta) (2) artiklile 4 teatati vase kasutamisest muu hulgas tooteliikide 2, 5 ja 11 puhul, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) (3) V lisas. |
(2) |
Täielikku toimikut vase lisamiseks direktiivi 98/8/EÜ I, IA või IB lisasse ei esitatud ühekski asjakohaseks tähtajaks. Vastavalt komisjoni 9. veebruari 2012. aasta otsusele 2012/78/EL, milles käsitletakse teatavate ainete kandmata jätmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (mis käsitleb biotsiidide turuleviimist) I, IA ja IB lisasse (4) ja mida tõlgendatakse koos määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 4 lõikega 2, ei lasta alates 1. veebruarist 2013 vaske tooteliikides 2, 5 ja 11 kasutamiseks enam turule. |
(3) |
Iirimaa, Eesti, Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Belgia, Ühendkuningriik, Saksamaa, Läti, Soome, Luksemburg, Rootsi, Taani ja Malta on vastavalt määruse (EÜ) nr 1451/2007 artiklile 5 esitanud komisjonile eraldi taotlused, et saada luba vaske sisaldavate biotsiidide turulelaskmiseks mitme kasutusotstarbe jaoks. |
(4) |
Komisjon tegi taotlused elektroonilisel teel üldsusele kättesaadavaks. |
(5) |
Taotlustest selgub, et bakteri Legionella levikut seostatakse eelkõige vee (näiteks joogivesi, pesuvesi, dušivesi ja tornjahutite vesi) kasutamisega. Lisaks selgub, et Legionella võib olla surmav, eelkõige tundlike rühmade, näiteks haiglapatsientide jaoks. Taotluste kohaselt on Legionella tõrjeks sobiva süsteemi valimine keeruline ja sõltub paljudest teguritest, näiteks süsteemi ehitusest, vanusest, keerukusest ja vee keemilisest koostisest. |
(6) |
Mõnest taotlusest nähtub ka, et vaske sisaldavaid biotsiide kasutatakse ujumisbasseinide vees selliste organismide kasvu takistamiseks, mis võivad põhjustada nakkusi. |
(7) |
Lisaks nähtub mõnest taotlusest, et vaske sisaldavaid biotsiide on vaja kasutada organismide kasvu takistamiseks nii avamere nafta- ja gaasiplatvormide kui ka muude mere- ja rannikurajatiste peamises vee sisselaskekohas, et vältida selle ummistumist, sest seda läbivat vett kasutatakse muu hulgas töötlemiseks, joogi- ja pesuvee saamiseks ja tuletõrjeveena ning sellise sisselaskekoha ummistumine võib ohustada rajatise töötajate elu ja tervist. |
(8) |
Samuti selgub mõnest taotlusest, et vaske sisaldavaid biotsiide on vaja kasutada organismide kasvu takistamiseks laevade peamises vee sisselaskekohas, et vältida selle ummistumist, sest seda läbivat vett kasutatakse kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis. See kasutusviis hõlmab ka kogu torustiku sisemust, sealhulgas tuletõrjesüsteemi, mis on laeva ohutuks tööks hädavajalik. |
(9) |
Avaliku arutelu käigus ei laekunud kõnealuste taotluste kohta ühtki märkust. Taotluse esitanud liikmesriigid väidavad, et nende territooriumil on vaja piisavat hulka tehniliselt ja majanduslikult teostatavaid alternatiive Legionella ja muude kahjulike organismide tõrjeks ning et vajaduse korral peab olema võimalik vähendada avamereplatvormide, mere- ja rannikurajatiste ning laevade peamise vee sisselaskekoha ummistumise ohtu. |
(10) |
Seepärast on tõenäoline, et kui nendes liikmesriikides ei lubataks kasutada vaske sisaldavaid biotsiide Legionella ja muude kahjulike organismide tõrjeks ning vajaduse korral avamere nafta- ja gaasiplatvormide, muude mere- ja rannikurajatiste ning laevade vee sisselaskekohtades organismide kasvu takistamiseks, kujutaks see praegu tõsist ohtu inimeste tervisele. Lisaks võib olemasolevate vasel põhinevate süsteemide asendamine või sulgemine laevadel olla paljudel juhtudel liiga kallis ning logistiliselt ja praktiliselt raskesti teostatav. Teostatavuse korral võib asendamine olla aegavõttev. Seepärast on olulise kasutuse eesmärgil taotletud erandid praegu vajalikud. |
(11) |
Vaske sisaldavate biotsiidide kasutajad peaksid siiski rakendama Legionella tõrjeks või organismide kasvu takistamiseks alternatiivseid meetodeid, kui nõuetekohast taotlust vase kasutamise lubamiseks asjaomaste tooteliikide puhul ei esitata põhjendamata viivituseta. Seepärast on asjakohane nõuda, et sellisel juhul teavitataks kasutajaid asjaomastes liikmesriikides aktiivselt ja õigel ajal, et võimaldada neil veenduda kõnealuste alternatiivsete meetodite tõhususes enne, kui vaske sisaldavad biotsiidid tuleb turult kõrvaldada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1. Iirimaa, Eesti, Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Belgia, Ühendkuningriik, Saksamaa, Läti, Soome, Luksemburg, Rootsi, Taani ja Malta võivad määruse (EÜ) nr 1451/2007 artikli 5 lõikes 3 sätestatud tingimustel lubada käesoleva otsuse lisas nimetatud kasutusotstarbe puhul vaske (EÜ nr: 231-159-6; CASi nr: 7440-50-8) sisaldavate biotsiidide turulelaskmist.
2. Kui toimikud seoses kõnealusel otstarbel vase kasutamise lubamisega asjakohaste tooteliikide puhul on esitatud ja hindav liikmesriik on need nõuetekohaseks tunnistanud hiljemalt 31. detsembriks 2014, võivad Iirimaa, Eesti, Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Belgia, Ühendkuningriik, Saksamaa, Läti, Soome, Luksemburg, Rootsi, Taani ja Malta jätkuvalt lubada asjaomaste toodete turulelaskmist kuni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist) (5) artiklis 89 sätestatud tähtaegadeni neil juhtudel, kui aine on kas heaks kiidetud või selle heakskiitmisest on keeldutud.
3. Muudel kui lõikes 2 sätestatud juhtudel võivad Iirimaa, Eesti, Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Belgia, Ühendkuningriik, Saksamaa, Läti, Soome, Luksemburg, Rootsi, Taani ja Malta jätkuvalt lubada asjaomaste toodete turulelaskmist kuni 31. detsembrini 2017, kui kõnealused liikmesriigid tagavad, et kasutajaid teavitatakse alates 1. jaanuarist 2015 aktiivselt kohesest vajadusest rakendada tõhusalt alternatiivseid meetodeid asjaomaste eesmärkide saavutamiseks.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Iirimaale, Prantsuse Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Läti Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Malta Vabariigile, Poola Vabariigile, Soome Vabariigile, Rootsi Kuningriigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.
Brüssel, 24. juuni 2014
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Janez POTOČNIK
(1) ELT L 325, 11.12.2007, lk 3.
(2) EÜT L 228, 8.9.2000, lk 6.
(3) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.
(4) ELT L 38, 11.2.2012, lk 48.
(5) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.
LISA
KASUTUSOTSTARBED, MIDA ALLPOOL NIMETATUD LIIKMESRIIGID VÕIVAD LUBADA ARTIKLIS 1 SÄTESTATUD TINGIMUSTE TÄITMISE KORRAL
|
|
A |
B |
C |
Nr |
Liikmesriik |
Tooteliik 2 |
Tooteliik 5 |
Tooteliik 11 |
1 |
Iirimaa |
Legionella tõrjeks inimtarbeks ette nähtud vees, näiteks pesu- ja dušivees |
Legionella tõrjeks joogivees |
— |
2 |
Eesti |
— |
— |
Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis |
3 |
Itaalia |
Legionella tõrjeks inimtarbeks ette nähtud vees, näiteks pesu- ja dušivees |
Legionella tõrjeks joogivees |
Legionella tõrjeks tornjahutite vees Ummistuse ärahoidmiseks avamere nafta- ja gaasiplatvormide ning muude mere- ja rannikurajatiste vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal nende torustikus ja veesüsteemis Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis |
4 |
Poola |
— |
— |
Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis |
5 |
Prantsusmaa |
Legionella ja muude kahjulike organismide tõrjeks erabasseinide vees |
— |
Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis |
6 |
Belgia |
Legionella tõrjeks inimtarbeks ette nähtud vees, näiteks pesu- ja dušivees |
Legionella tõrjeks joogivees |
Legionella tõrjeks tornjahutite vees Ummistuse ärahoidmiseks avamere nafta- ja gaasiplatvormide ning muude mere- ja rannikurajatiste vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal nende torustikus ja veesüsteemis Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis |
7 |
Ühendkuningriik |
Legionella ja muude kahjulike organismide tõrjeks erabasseinide ja loomabasseinide vees |
— |
Ummistuse ärahoidmiseks avamere nafta- ja gaasiplatvormide ning muude mere- ja rannikurajatiste vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal nende torustikus ja veesüsteemis Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis |
8 |
Saksamaa |
— |
— |
Ummistuse ärahoidmiseks avamere nafta- ja gaasiplatvormide ning muude mere- ja rannikurajatiste vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal nende torustikus ja veesüsteemis Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis |
9 |
Läti |
— |
— |
Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis |
10 |
Soome |
— |
— |
Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis |
11 |
Luksemburg |
— |
— |
Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis |
12 |
Rootsi |
— |
— |
Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis |
13 |
Taani |
— |
— |
Ummistuse ärahoidmiseks avamere nafta- ja gaasiplatvormide ning muude mere- ja rannikurajatiste vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal nende torustikus ja veesüsteemis Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis |
14 |
Malta |
Legionella tõrjeks inimtarbeks ette nähtud vees, näiteks pesu- ja dušivees |
— |
Ummistuse ärahoidmiseks avamere nafta- ja gaasiplatvormide ning muude mere- ja rannikurajatiste vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal nende torustikus ja veesüsteemis Ummistuse ärahoidmiseks laeva vee sisselaskekohas/pumpades ning kõikjal laeva torustikus ja veesüsteemis |
26.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 186/108 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
24. juuni 2014,
millega lubatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel lasta toidu uuendkoostisosana turule UV-töödeldud pagaripärm (Saccharomyces cerevisiae)
(teatavaks tehtud numbri C(2014) 4114 all)
(Ainult prantsuskeelne tekst on autentne)
(2014/396/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Äriühing Lallemand SAS esitas 4. mail 2012 Ühendkuningriigi pädevatele asutustele taotluse UV-töödeldud pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae) turule laskmiseks toidu uuendkoostisosana. UV-töödeldud pagaripärm on ette nähtud kasutamiseks pärmiga kergitatud leiva, saia ja valikpagaritoodete valmistamisel ning toidulisandites. |
(2) |
Ühendkuningriigi pädev toiduhindamisasutus esitas 31. augustil 2012 esialgse hindamisaruande. Kõnealuses aruandes tegi toiduhindamisasutus järelduse, et UV-töödeldud pagaripärm vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud uuendtoidu kriteeriumidele. |
(3) |
Komisjon edastas esmase hindamisaruande teistele liikmesriikidele 11. septembril 2012. |
(4) |
Määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõike 4 esimeses lõigus ette nähtud 60 päeva jooksul esitati põhjendatud vastuväiteid. |
(5) |
14. aprillil 2013 küsis komisjon Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet”) arvamust ja palus toiduohutusametil määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt täiendavalt hinnata UV-töödeldud pagaripärmi kasutamist toidu uuendkoostisosana. |
(6) |
Toiduohutusameti 12. detsembri 2013. aasta teaduslikus arvamuses, (2) milles käsitleti UV-kiirgusega töötlemise teel D-vitamiiniga rikastatud pagaripärmi ohutust, jõuti järeldusele, et UV-kiirgusega töödeldud pagaripärm, mille vitamiini D2 sisaldust on suurendatud, on kavandatud kasutusviiside korral ohutu. |
(7) |
Teaduslikus arvamuses on esitatud piisavalt tõendeid, et UV-töödeldud pagaripärm (kui toidu uuendkoostisosa) vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele. |
(8) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1925/2006 (4) on sätestatud erisätted vitamiinide ja mineraaltoitainete kasutamise kohta, kui neid lisatakse toidule või toidulisanditesse. UV-töödeldud pagaripärmi kasutamist tuleks lubada ilma, et see piiraks kõnealuste erisätete kohaldamist. |
(9) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
UV-töödeldud pagaripärmi, mille täpsemad andmed on esitatud I lisas, võib lasta Euroopa Liidu turule ja kasutada toidu uuendkoostisosana II lisas sätestatud otstarbel ja maksimumkogustes, piiramata sellega direktiivi 2002/46/EÜ ja määruse (EÜ) nr 1925/2006 kohaldamist.
Artikkel 2
Nimetus, mis kantakse käesoleva otsusega lubatud, UV-töödeldud pagaripärmi sisaldava toidu märgistusele, on „D-vitamiini sisaldav pärm” või „D2-vitamiini sisaldav pärm”.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule Lallemand SAS (19 Rue des Briquetiers BP59, 31702 Blagnac Cedex, Prantsusmaa).
Brüssel, 24. juuni 2014
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Tonio BORG
(1) EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.
(2) EFSA Journal 2014; 12(1):3520.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/46/EÜ, 10. juuni 2002, toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1925/2006, 20. detsember 2006, vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 26).
I LISA
UV-TÖÖDELDUD PAGARIPÄRMI SPETSIFIKATSIOON
Määratlus : Pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae) on töödeldud ultraviolettvalgusega, et saavutada ergosterooli muundumine vitamiiniks D2 (ergokaltsiferooliks). Vitamiini D2 sisaldus pärmikontsentraadis jääb vahemikku 1 800 000 — 3 500 000 RÜ vitamiini D 100 g kohta (450–875 μg/g).
Kirjeldus : helepruuni värvusega, vabad graanulid
Vitamiin D2 :
Keemiline nimetus |
(5Z,7E,22E)-3S-9,10-sekoergosta-5,7,10(19),22-tetraeen-3-ool |
Sünonüüm |
Ergokaltsiferool |
CASi nr |
50-14-6 |
Molekulmass |
396,65 g/mol |
Pärmikontsentraadi mikrobioloogilised kriteeriumid :
Kolibaktereid |
kuni 1 000/g |
Escherichia coli |
kuni 10/g |
Salmonella spp. |
puudub 25 grammis |
II LISA
UV-TÖÖDELDUD PAGARIPÄRMI LUBATUD KASUTUSVIISID
Toidu kategooria |
Maksimumkogus |
Pärmiga kergitatud leiva- ja saiatooted |
5 μg vitamiini D2 100 g lõpptootes |
Pärmiga kergitatud valikpagaritooted |
5 μg vitamiini D2 100 g lõpptootes |
Toidulisandid |
5 μg vitamiini D2 päevas |
26.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 186/111 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
25. juuni 2014,
millega pikendatakse tooteliiki 14 kuuluvates biotsiidides difetialooni ja difenaakumi kasutamise heakskiitmise otsuse kehtivusaega
(EMPs kohaldatav tekst)
(2014/397/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Toimeained difetialoon ja difenaakum on lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (2) I lisasse kasutamiseks tooteliiki 14 kuuluvates biotsiidides ning kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikliga 86 käsitatakse neid heakskiidetuna sama määruse alusel kooskõlas nimetatud direktiivi I lisas kehtestatud spetsifikatsioonide ja tingimustega. |
(2) |
Nende heakskiidu kehtivusaeg lõppeb vastavalt 31. oktoobril 2014 ja 31. märtsil 2015. Kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 13 lõikega 1 on kõnealuste toimeainete heakskiitmise otsuse uuendamiseks esitatud taotlused. |
(3) |
Arvestades seoses difetialooni ja difenaakumi kindlakstehtud riske ja nende omadusi, mille tõttu kõnealused toimeained võivad olla püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad, tuleks nende heakskiitmise otsuse uuendamisele seada tingimus teha alternatiivse toimeaine või alternatiivsete toimeainete hindamine. Peale selle võib kõnealuste omaduste tõttu kõnealuste toimeainete heakskiitmise otsust uuendada ainult juhul, kui tõendatakse, et vähemalt üks määruse (EL) nr 528/2012 artikli 5 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tingimustes on täidetud. |
(4) |
Komisjon on algatanud uuringu riskivähendamismeetmete kohta, mida saab kohaldada antikoagulandina toimivate rodentitsiidide suhtes, eesmärgiga soovitada kõige sobivamaid meetmeid kõnealuste toimeainete omadustega seotud riskide vähendamiseks. |
(5) |
Uuring ei ole veel lõpule viidud ja kõnealuste toimeainete heakskiitmise otsuse uuendamiseks tuleks taotlejatele anda võimalus võtta oma taotluses arvesse uuringu tulemusi. Peale selle tuleks kõnealuse uuringu tulemusi arvesse võtta kõikide antikoagulandina toimivate rodentitsiidide heakskiitmise otsuse uuendamist käsitleva otsuse tegemisel. |
(6) |
Et hõlbustada kõikide antikoagulandina toimivate rodentitsiidide ja nende suhtes kohaldatavate riskivähendamismeetmete läbivaatamist ning nendega seotud riskide ja kasu võrdlemist, tuleks difetialooni ja difenaakumi hindamine edasi lükata, kuni on esitatud viimase antikoagulandina toimiva rodentitsiidi viimane heakskiitmise otsuse uuendamise taotlus. Viimaste antikoagulandina toimivate rodentitsiidide, nimelt brodifaakumi, varfariini ja naatriumvarfariini heakskiitmise otsuse uuendamise taotlused esitatakse eeldatavasti 31. juulil 2015. |
(7) |
Seepärast lõppeb taotlejate kontrolli alt väljas olevatel põhjustel difetialooni ja difenaakumi heakskiitmise otsuse kehtivusaeg tõenäoliselt enne selle uuendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist. Seega on asjakohane pikendada kõnealuste toimeainete heakskiitmise otsuse kehtivusaega taotluste läbivaatamiseks piisava ajavahemiku võrra. |
(8) |
Välja arvatud heakskiitmise otsuse kehtivusaeg, jäävad kõnealused ained heakskiidetuks kooskõlas direktiivi 98/8/EÜ I lisas sätestatud spetsifikatsioonide ja tingimustega. |
(9) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Tooteliiki 14 kuuluvates biotsiidides difetialooni ja difenaakumi kasutamise heakskiitmise otsuse kehtivusaega pikendatakse kuni 30. juunini 2018.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 25. juuni 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/8/EÜ, 16. veebruar 1998, biotsiidide turuleviimise kohta (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1).