24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 689/2014,

23. juuni 2014,

millega rakendatakse määruse (EL) nr 204/2011 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas) artikli 16 lõiget 2

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2011. aasta määrust (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas, (1) eriti selle artikli 16 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 2. märtsil 2011 vastu määruse (EL) nr 204/2011.

(2)	Nõukogu vaatas läbi III lisas sisalduva loetelu kooskõlas määruse (EL) nr 204/2011 artikli 16 lõikega 6.

(3)	Tuvastamisandmeid seoses määruse (EL) nr 204/2011 III lisas esitatud loetelus sisalduva ühe üksusega tuleks ajakohastada.

(4)	Enam ei ole alust hoida kahte üksust määruse (EL) nr 204/2011 III lisas esitatud loetelus.

(5)	Määruse (EL) nr 204/2011 III lisa tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 204/2011 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 23. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 58, 3.3.2011, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 204/2011 III lisa muudetakse järgmiselt.

Üksust „Capitana Seas Limited” käsitlev kanne asendatakse järgmise kandega:

	„Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus	Loetellu kandmise kuupäev
36.	Capitana Seas Limited		Saadi Qadhafile kuuluv Briti Neitsisaartel asutatud ettevõte	12.4.2011”

Järgmisi üksusi käsitlevad kanded jäetakse välja:

—	Libyan Holding Company for Development and Investment;

—	Dalia Advisory Limited (LIA sub).

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 690/2014,

23. juuni 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2011. aasta otsust 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) nr 204/2011 (2) jõustatakse meetmed, mis on sätestatud otsuses 2011/137/ÜVJP.

(2)

ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 19. märtsil 2014 vastu resolutsiooni 2146 (2014), millega ta keelas sanktsioonide komitee määratud liikmesriigi lipu all sõitvatel laevadel („määratud laevad”) laadida, transportida või lossida Liibüast ebaseaduslikult eksporditud toornaftat ilma Liibüa valitsuse koordinatsioonikeskuse korralduseta.

(3)	Kui sanktsioonide komitee on nii määranud, siis nõutakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2146 (2014) ka meetmete võtmist, et takistada määratud laevadel sisenemast sadamatesse ning keelata neile punkerdamis-, varustamis- või muude teenuste osutamine.

(4)

Kui sanktsioonide komitee on nii määranud, siis lisaks sellele keelatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2146 (2014) tehingud seoses määratud laevade pardal oleva Liibüast ebaseaduslikult eksporditud toornaftaga. Kuna ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 2146 (2014) siiski lubab teatud juhtudel määratud laevadel sadamatesse siseneda, võidakse nendel juhtudel lubada sadamatasusid, sealhulgas toornaftaga seotud sadamatasusid, vastu võtta.

(5)

Küsimuse kiireloomulisuse tõttu tuleks komisjonile anda volitused muuta ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2146 (2014) punktide 11 ja 12 kohaselt tehtud sanktsioonide komitee otsuste alusel määratud laevade nimekirja, mille suhtes kõnealuseid meetmeid vastavalt otsuse 2011/137/ÜVJP V lisa muudatustele kohaldatakse.

(6)	23. juunil 2014 muudeti nõukogu otsusega 2014/380/ÜVJP (3) otsust 2011/137/ÜVJP, et need meetmed jõustada.

(7)	Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 204/2011 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 204/2011 muudetakse järgmiselt.

Artiklisse 1 lisatakse järgmised punktid h ja i:

„h) „määratud laevad”— sanktsioonide komitee määratud laevad, nagu on osutatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2146 (2014) punktis 11 ja mis on loetletud käesoleva määruse V lisas;

i) „Liibüa valitsuse koordinatsioonikeskus”— Liibüa valitsuse määratud koordinatsioonikeskus, millest on teavitatud sanktsioonide komiteed kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2146 (2014) punktiga 3.”

Lisatakse artikkel 10b:

„Artikkel 10b

1. Liikmesriigi lipu all sõitvatel määratud laevadel on keelatud laadida, transportida või lossida Liibüast pärit toornaftat, välja arvatud juhul, kui asjaomase liikmesriigi pädev asutus on andnud selleks loa pärast konsulteerimist Liibüa valitsuse koordinatsioonikeskusega.

2. Kui sanktsioonide komitee on nii määranud, on keelatud lubada määratud laevadel siseneda liidu territooriumil asuvatesse sadamatesse või võimaldada neile sinna juurdepääs.

3. Lõikes 2 sätestatud meedet ei kohaldata, kui liidu territooriumil asuvasse sadamasse sisenemise tingib vajadus laeva kontrollida, hädaolukord või kui laev on naasmas Liibüasse.

4. Kui sanktsioonide komitee on nii määranud, on liikmesriikide kodanikel või liikmesriigi territooriumilt keelatud osutada määratud laevadele punkerdamis- või varustamisteenuseid, sealhulgas kütuse või varustuse tarnimine, või muid laevadele suunatud teenuseid.

5. IV lisas määratletud liikmesriikide pädevad asutused võivad lõikes 4 kehtestatud meetmest teha erandeid, kui see on vajalik humanitaar- või ohutuse eesmärkidel või kui laev on naasmas Liibüasse. Kõikidest sellistest eranditest tuleb sanktsioonide komiteed ja komisjoni teavitada kirjalikult.

6. Kui sanktsioonide komitee on nii määranud, on keelatud määratud laevade pardal oleva toornaftaga seotud finantstehingud, sealhulgas toornafta müük või toornafta kasutamine krediidivahendina, samuti kindlustuslepingu sõlmimine seoses toornafta transpordiga. Sellist keeldu ei kohaldata sadamatasude vastuvõtmise suhtes lõikes 3 osutatud juhtudel.”

Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Komisjonil on õigus:

a)	muuta IV lisa liikmesriikide esitatud teabe põhjal;

b)	muuta V lisa vastavalt otsuse 2011/137/ÜVJP V lisa muudatustele ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2146 (2014) punktide 11 ja 12 kohaselt tehtud sanktsioonide komitee otsuste alusel.”

4)	Lisatakse V lisa, nii nagu on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 23. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 58, 3.3.2011, lk 53.

(2) Nõukogu 2. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas (ELT L 58, 3.3.2011, lk 1).

(3) Nõukogu 23. juuni 2014. aasta otsus 2014/380/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 52).

LISA

„V LISA

ARTIKLI 1 PUNKTIS h JA ARTIKLIS 10b OSUTATUD LAEVADE NIMEKIRI NING SANKTSIOONIDE KOMITEE MÄÄRATUD KOHALDATAVAD MEETMED”

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/6

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 691/2014,

23. juuni 2014,

millega rakendatakse määruse (EL) nr 224/2014 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis) artikli 17 lõiget 1

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 10. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 224/2014 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 10. märtsil 2014 vastu määruse (EL) nr 224/2014.

(2)	9. mail 2014 lisas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2127 (2013) moodustatud sanktsioonide komitee kolm isikut nende isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2134 (2014) punktidega 30 ja 32 sätestatud meetmeid.

(3)	Seetõttu tuleks määruse (EL) nr 224/2014 I lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas loetletud isikud lisatakse määruse (EL) nr 224/2014 I lisas esitatud loetellu.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 23. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 70, 11.3.2014, lk 1.

LISA

Artiklis 1 osutatud isikud

1. FRANÇOIS YANGOUVONDA BOZIZÉ

PEREKONNANIMI: BOZIZÉ

EESNIMI: François Yangouvonda

VARJUNIMI: Bozize Yangouvonda

SÜNNIAEG JA –KOHT: 14. oktoober 1946/Mouila, Gabon

PASS/TUVASTAMISANDMED: Martine Kofio poeg

MÄÄRAMINE/PÕHJENDUS: Osalemine tegevuses või sellise tegevuse toetamine, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut: alates 24. märtsi 2013. aasta riigipöördest on Bozizé andnud rahalist ja materiaalset toetust võitlejatele, kes püüavad destabiliseerida käimasolevat üleminekut ja aidata teda tagasi võimule. François Bozizé koos oma toetajatega õhutas 5. detsembril 2013 toimunud rünnakut Bangui vastu. Olukord Kesk-Aafrika Vabariigis halvenes kiiresti pärast 5. detsembril 2013. aastal toimunud anti-balaka jõudude rünnakut Banguis, milles hukkus 700 inimest. Sellest ajast alates on ta jätkuvalt püüdnud korraldada destabiliseerivaid operatsioone ja koondada anti-balaka võitlejaid, et säilitada pingeid Kesk-Aafrika Vabariigi pealinnas. Bozizé püüdis reorganiseerida mitmeid Kesk-Aafrika relvajõudude üksusi, kes pärast riigipööret maal killustusid. Bozizéle lojaalsed jõud on olnud segatud Kesk-Aafrika Vabariigi moslemitest elanikkonna vastu suunatud kättemaksurünnakutesse. Bozizé on kutsunud oma võitlejaid üles jätkama hirmutegusid praeguse režiimi ja islamistide vastu.

2. NOURREDINE ADAM

PEREKONNANIMI: ADAM

EESNIMI: Nourredine

VARJUNIMI: Nourredine Adam; Nureldine Adam; Nourreldine Adam; Nourreddine Adam

SÜNNIAEG JA –KOHT: 1970/Ndele, Kesk-Aafrika Vabariik

Alternatiivsed sünniajad: 1969, 1971

PASS/TUVASTAMISANDMED:

MÄÄRAMINE/PÕHJENDUS: Osalemine tegevuses või sellise tegevuse toetamine, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut: Noureddine on üks Séléka algsetest liidritest. On kindlaks tehtud, et ta oli Séléka relvastatud mässuliste ühe rühmituse Central PJCC kindral ja president, seda rühmitust tuntakse ametlikult nime Convention des patriotes pour la justice et la paix (õiguse ja rahu patriootide konvent) all, lühendatult CPJP. Õiguse ja rahu patriootide konvendist eraldunud fundamentaalse rühmituse (CPJP/F) endise juhina oli ta Ex-Séléka rühmituse sõjaline koordinaator Kesk-Aafrika Vabariigis 2012. aasta detsembri algusest kuni 2013. aasta märtsini toimunud eelmise mässu rünnakute ajal. Ilma Noureddine'i sekkumiseta ei oleks Séléka arvatavasti olnud suuteline võtma võimu Kesk-Aafrika Vabariigi endiselt presidendilt François Bozizélt. Pärast üleminekupresidendi Catherine Samba-Panza ametisse nimetamist 20. jaanuaril 2014 oli ta Ex-Séléka taktikalise väljaviimise üks korraldajaid Sibutis eesmärgiga rakendada ellu oma plaan moslemi kantsi loomisest riigi põhjaosas. Ta oli andnud oma jõududele selge soovituse mitte täita üleminekuvalitsuse ja Aafrika juhtimisel toimuva rahvusvahelise Kesk-Aafrika Vabariigi toetusmissiooni (MISCA) sõjaliste juhtide ettekirjutusi. Noureddine juhib aktiivselt Ex-Sélékat, endisi Séléka jõude, mis Djotodia 2013. aasta septembris laiali saatis, ja juhib operatsioone kristlike naaberalade vastu ning toetab jätkuvalt märkimisväärselt Kesk-Aafrika Vabariigis tegutsevat Ex-Sélékat ja aitab seda juhtida.

Tegelemine selliste tegevuste kavandamise, juhtimise või toimepanemisega, millega rikutakse kas rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte või rahvusvahelist humanitaarõigust: pärast seda kui Séléka 24. märtsil 2013 Bangui oma kontrolli alla võttis, nimetati Nourredine Adam kaitseministriks, seejärel nüüdseks tegevuse lõpetanud Kesk-Aafrika Vabariigi julgeolekuteenistuse „demokraatlike saavutuste kaitse erakorralise komitee” (Comité extraordinaire de défense des acquis démocratiques — CEDAD) peadirektoriks. Nourredine Adam kasutas CEDADi oma isikliku poliitilise politseina, mis pani toime palju meelevaldseid vahistamisi, piinamisi ja kohtuväliseid hukkamisi. Lisaks oli Nourredine Adam Boy Rabe'i verise operatsiooni korraldamise üks võtmeisikuid. 2013. aasta augustis vallutasid Séléka jõud tormijooksuga Boy Rabe'i, Kesk-Aafrika Vabariigi naaberala, mida peeti François Bozizé toetajate ja tema etnilise rühma kantsiks. Relvaladude otsimise ettekäändel tapsid Séléka väed teadaolevalt arvukalt tsiviilisikuid ja sooritasid märatsevaid rüüsteretki. Kui need rüüsteretked ulatusid muudele aladele, vallutasid tuhanded elanikud rahvusvahelise lennujaama, mida Prantsuse vägede kohaloleku tõttu peeti ohutuks kohaks, ning hõivasid lennuraja.

Relvastatud rühmitiste või kuritegelike võrgustike toetamine loodusvarade ebaseadusliku kasutamise teel: 2013. aasta alguses mängis Nourredine Adam tähtsat rolli Ex-Séléka rahastamise võrgustikes. Ta reisis Saudi Araabiasse, Katari ja Araabia Ühendemiraatidesse, et koguda endiste mässajate jaoks raha. Ta aitas kaasa ka Kesk-Aafrika Vabariigi ja Tšaadi vahelise ebaseadusliku teemandikaubanduse võrgustiku tegevusele.

3. LEVY YAKETE

PEREKONNANIMI: YAKETE

EESNIMI: Levy

VARJUNIMI: Levi Yakite; Levy Yakite

SÜNNIAEG JA –KOHT: 14. august 1964/Bangui, Kesk-Aafrika Vabariik

Alternatiivne sünniaeg: 1965

PASS/TUVASTAMISANDMED: Pierre Yakété ja Joséphine Yamazoni poeg

MÄÄRAMINE/PÕHJENDUS: Osalemine tegevuses või sellise tegevuse toetamine, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut:17. detsembril 2013 sai Yaketest anti-balaka mässuliste rühmituse, äsja Kesk-Aafrika Vabariigi reformimiseks moodustatud rahva vastupanuliikumise poliitiline koordinaator. Ta on otseselt seotud mässuliste rühmituse otsustega, mis on seotud tegevusega, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut, eelkõige 5. detsembril 2013 ja pärast seda. Lisaks on kõnealust rühmitust seoses sellise tegevusega eraldi märgitud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 2127, 2134 ja 2149. Yaketed on süüdistatud Sélékaga seotud inimeste vahistamise korraldamises, rünnakute õhutamises president Bozizéd mitte toetavate inimeste vastu ja noorte võitlejate värbamises režiimi vastaste ründamiseks matšeetedega. Jäänud pärast 2013. aasta märtsi François Bozizé lähikonda, ühines ta Kesk-Aafrika Vabariigis põhiseadusliku korra taastamise rindega (Front pour le Retour à l'Ordre Constitutionnel en CentrAfrique — FROCCA), mille eesmärk oli tuua kukutatud president vahendeid valimata tagasi võimule. 2013. aasta hilissuvel reisis ta Kameruni ja Benini, kus püüdis värvata inimesi Séléka vastu võitlema. 2013. aasta septembris püüdis ta saavutada uuesti kontrolli Bozizéd pooldavate võitlejate juhitud operatsioonide üle Bossangoa-lähedastes linnades ja külades. Yaketed on kahtlustatud ka noortele töötutele kristlastele matšeetede jagamise toetamises, et soodustada nende rünnakuid moslemite vastu.

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/9

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 692/2014,

23. juuni 2014,

mis käsitleb Krimmist või Sevastopolist pärit kaupade liitu importimisele kohaldatavaid piiranguid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu otsust 2014/386/ÜVJP, (1) mis käsitleb Krimmist või Sevastopolist pärit kaupadele kohaldatavaid piiranguid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu mõistis 20.–21. märtsil 2014 toimunud kohtumisel rangelt hukka Krimmi Autonoomse Vabariigi („Krimm”) ja Sevastopoli linna („Sevastopol”) annekteerimise Vene Föderatsiooni poolt ning rõhutas, et ei tunnusta annekteerimist. Euroopa Ülemkogu palus komisjonil hinnata nimetatud annekteerimise õiguslikke tagajärgi ning esitada ettepanekud Krimmiga seotud majandus-, kaubandus- ja finantspiirangute kohta, mis tuleks kiiresti rakendada.

(2)

ÜRO Peaassamblee kinnitas oma 27. märtsi 2014. aasta resolutsioonis toetust Ukraina suveräänsusele, poliitilisele sõltumatusele, ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, rõhutades Krimmis 16. märtsil toimunud rahvahääletuse tühisust, ning kutsus kõiki riike üles mitte tunnustama mis tahes muutusi Krimmi ja Sevastopoli staatuses.

(3)

Nõukogu võttis 23. juunil 2014 vastu otsuse 2014/386/ÜVJP, mis käsitleb Krimmist või Sevastopolist pärit kaupadele kohaldatavaid piiranguid ning selliste kaupade impordiga seotud otsese või kaudse rahastamise või rahalise abi ning kindlustuse ja edasikindlustuse pakkumise piiranguid. Selleks et vähendada selliste piiravate meetmete mõju ettevõtjatele, tuleks ette näha erandid ja üleminekuperioodid selliste kaupade ja seotud teenustega kauplemise osas, millega seotud tehingud teostatakse kaubanduslepingu või lisalepingu alusel, kohaldades teatamise korda.

(4)	Nimetatud meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõik liikmesriigid kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(5)	Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „nõue”— enne või pärast 25. juunit 2014 kas kohtu kaudu või muul viisil esitatud nõue, mis tuleneb lepingust või tehingust või on sellega seotud, ning eelkõige:

i)	nõue, millega taotletakse lepingust või tehingust tuleneva või sellega seotud kohustuse täitmist;

ii)	nõue, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, finantstagatise või hüvitise pikendamine või väljamaksmine;

iii)	lepingu või tehinguga seotud hüvitisnõue;

iv)	vastunõue;

v)	nõue, mille eesmärk on kohtuotsuse, vahekohtu otsuse või sellega samaväärse otsuse tunnustamine või täitmine, sealhulgas välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu, olenemata kohast, kus otsus on tehtud;

b) „leping või tehing”— mis tahes vormis ning mis tahes õiguse alusel tehtav tehing, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; mõiste „leping” hõlmab võlakirju, tagatisi või hüvitisi, eriti finantstagatisi või -hüvitisi, ning krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning iga kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;

c) „Krimmist või Sevastopolist pärit kaubad”— kaubad, mis on täielikult saadud või toodetud Krimmis või Sevastopolis või läbinud seal viimase olulise töötlemise kooskõlas 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artiklitega 23 ja 24 mutatis mutandis;

d) „liidu territoorium”— liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut selles kindlaks määratud tingimuste alusel;

e) „pädevad asutused”— liikmesriikide pädevad asutused, mis on kindlaks määratud lisas loetletud veebisaitidel.

Artikkel 2

Keelatakse:

a)	Krimmist või Sevastopolist pärit kaupade import Euroopa Liitu;

b)	pakkuda otseselt või kaudselt rahastamist või rahalist abi ning kindlustust ja edasikindlustust seoses punktis a osutatud kaupade impordiga.

Artikkel 3

Artiklis 2 sätestatud keeldu ei kohaldata:

kuni 26. septembrini 2014 enne 25. juunit 2014 sõlmitud kaubanduslepingute või selliste lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmise suhtes, tingimusel et füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes soovivad asjaomast lepingut täita, on teatanud kavandatavast tegevusest või tehingust vähemalt 10 tööpäeva ette oma asukohajärgse liikmesriigi pädevale asutusele;

Krimmist või Sevastopolist pärit kaupade suhtes, mis on esitatud Ukraina ametiasutustele kontrollimiseks, mille vastavust sooduspäritolu andvatele tingimustele on kontrollitud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 978/2012 ja määrusega (EL) nr 374/2014 (3) või kooskõlas ELi-Ukraina assotsieerimislepinguga.

Artikkel 4

Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidumine artiklis 2 sätestatud keeldudest.

Artikkel 5

Füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ei tulene mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust arvata, et nende tegevus võiks rikkuda käesolevas määruses sätestatud meetmeid.

Artikkel 6

1. Lepingu ja tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eriti finantstagatise ja -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on:

a)	nõukogu määruse (EL) nr 269/2014 I lisas loetletud määratud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

b)	füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel;

c)	füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes on vahekohtu või kohtu otsusega või haldusotsusega tunnistatud süüdi käesolevas määruses sätestatud keeldude rikkumises;

d)	füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kui nõue on seotud kaubaga mille importimine on artikli 2 kohaselt keelatud.

2. Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kohustuseks tõendada, et nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud.

3. Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.

Artikkel 7

1. Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja jagavad omavahel muud nende käsutuses olevat käesoleva määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige teavet rikkumise ja jõustamisega seotud probleemide ning siseriiklike kohtute tehtud otsuste kohta.

2. Liikmesriigid edastavad viivitamata üksteisele ja komisjonile muu nende käsutuses oleva asjakohase teabe, mis võib mõjutada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

Artikkel 8

1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud eeskirjad komisjonile teatavaks viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ning teatavad komisjonile eeskirjade edaspidistest muudatustest.

Artikkel 9

1. Liikmesriigid määravad kindlaks käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja esitavad need lisas loetletud veebisaitidel. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast lisas loetletud veebisaidi aadressi muudatusest.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused, sealhulgas nende pädevate asutuste kontaktandmed, viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.

3. Kui käesolevas määruses on nõue komisjoni teavitada või temaga suhelda, tuleb selleks kasutada lisas esitatud aadressi ja muid kontaktandmeid.

Artikkel 10

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)	liidu territooriumil, sealhulgas õhuruumis;

b)	liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)	liikmesriikide kodanike suhtes liidu territooriumil või väljaspool seda;

d)	liidu territooriumil või väljaspool seda asuvate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel;

e)	kõikide juriidiliste isikute, üksuste või asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub liidu territooriumil.

Artikkel 11

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 23. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) Nõukogu 23. juuni 2014. aasta otsus 2014/386/ÜVJP, mis käsitleb Krimmist või Sevastopolist pärit kaupadele kohaldatavaid piiranguid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 70).

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(3) ELT L 118, 22.4.2014, lk 1.

LISA

Veebisaidid, mis sisaldavad teavet pädevate asutuste kohta, ning aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile

BELGIA

http://www.diplomatie.be/eusanctions

BULGAARIA

http://www.mfa.bg/en/pages/135/index.html

TŠEHHI VABARIIK

http://www.mfcr.cz/mezinarodnisankce

TAANI

http://um.dk/da/politik-og-diplomati/retsorden/sanktioner/

SAKSAMAA

http://www.bmwi.de/DE/Themen/Aussenwirtschaft/aussenwirtschaftsrecht,did=404888.html

EESTI

http://www.vm.ee/est/kat_622/

IIRIMAA

http://www.dfa.ie/home/index.aspx?id=28519

KREEKA

http://www.mfa.gr/en/foreign-policy/global-issues/international-sanctions.html

HISPAANIA

http://www.exteriores.gob.es/Portal/es/PoliticaExteriorCooperacion/GlobalizacionOportunidadesRiesgos/Documents/ORGANISMOS%20COMPETENTES%20SANCIONES%20INTERNACIONALES.pdf

PRANTSUSMAA

http://www.diplomatie.gouv.fr/autorites-sanctions/

HORVAATIA

http://www.mvep.hr/sankcije

ITAALIA

http://www.esteri.it/MAE/IT/Politica_Europea/Deroghe.htm

KÜPROS

http://www.mfa.gov.cy/sanctions

LÄTI

http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539

LEEDU

http://www.urm.lt/sanctions

LUKSEMBURG

http://www.mae.lu/sanctions

UNGARI

http://www.kulugyminiszterium.hu/kum/hu/bal/Kulpolitikank/nemzetkozi_szankciok/

MALTA

http://www.doi.gov.mt/EN/bodies/boards/sanctions_monitoring.asp

MADALMAAD

www.rijksoverheid.nl/onderwerpen/internationale-vrede-en-veiligheid/sancties

AUSTRIA

http://www.bmeia.gv.at/view.php3?f_id=12750&LNG=en&version=

POOLA

http://www.msz.gov.pl

PORTUGAL

http://www.portugal.gov.pt/pt/os-ministerios/ministerio-dos-negocios-estrangeiros/quero-saber-mais/sobre-o-ministerio/medidas-restritivas/medidas-restritivas.aspx

RUMEENIA

http://www.mae.ro/node/1548

SLOVEENIA

http://www.mzz.gov.si/si/zunanja_politika_in_mednarodno_pravo/zunanja_politika/mednarodna_varnost/omejevalni_ukrepi/

SLOVAKKIA

http://www.mzv.sk/sk/europske_zalezitosti/europske_politiky-sankcie_eu

SOOME

http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet

ROOTSI

http://www.ud.se/sanktioner

ÜHENDKUNINGRIIK

https://www.gov.uk/sanctions-embargoes-and-restrictions

Aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile:

European Commission

Service for Foreign Policy Instruments (FPI)

EEAS 02/309

B-1049 Brussels

Belgium

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/15

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 693/2014,

23. juuni 2014,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrust (EL) nr 36/2012 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Süürias (1) ning eelkõige selle artikli 32 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2012 vastu määruse (EL) nr 36/2012.

(2)	Määruse (EL) nr 36/2012 II lisas esitatud loetelus tuleks ajakohastada ühe isikuga seotud teavet.

(3)	Võttes arvesse olukorra tõsidust, tuleks määruse (EL) nr 36/2012 II lisas esitatud loetelusse füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, lisada kaksteist isikut.

(4)	Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 23. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.

LISA

Allpool nimetatud isikut käsitlev kanne, nii nagu see on esitatud määruse (EL) nr 36/2012 II lisa A osas, asendatakse järgmise kandega.

Nimi

Tuvastamisandmed

Põhjendus

Loetelusse kandmise kuupäev

„152.

Dr Qadri (

) (teise nimega Kadri) Jamil (

) (teise nimega Jameel)

Endine peaministri asetäitja majandusalal, endine sisekaubanduse ja tarbijakaitse minister. Endise valitsuse ministrina jagab režiimi vastutust tsiviilelanike vastu suunatud vägivalla eest.

16.10.2012”

Allpool loetletud isikud lisatakse määruse (EL) nr 36/2012 II lisa A osas esitatud loetellu füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest.

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjused	Loetelusse kandmise kuupäev
180.	Ahmad al-Qadri	Sünnikuupäev: 1956	Põllumajandus- ja põllumajanduse reformi minister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
181.	Suleiman Al Abbas		Nafta ja maavarade minister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
182.	Kamal Eddin Tu'ma	Sünnikuupäev: 1959	Tööstusminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
183.	Kinda al-Shammat (teise nimega Shmat)	Sünnikuupäev: 1973	Sotsiaalminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
184.	Hassan Hijazi	Sünnikuupäev: 1964	Tööminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
185.	Ismael Ismael (teise nimega Ismail Ismail, või Isma'Il Isma'il)	Sünnikuupäev: 1955	Rahandusminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
186.	Dr Khodr Orfali (teise nimega Khud, teise nimega Khudr Urfali, teise nimega Orphaly)	Sünnikuupäev: 1956	Majandus- ja väliskaubandusminister Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
187.	Samir Izzat Qadi Amin	Sünnikuupäev: 1966	Sisekaubanduse ja tarbijakaitseminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
188.	Bishr Riyad Yazigi	Sünnikuupäev: 1972	Turismiminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
189.	Dr Malek Ali (teise nimega Malik)	Sünnikuupäev: 1956	Kõrgharidusminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
190.	Hussein Arnous (teise nimega Arnus)	Sünnikuupäev: 1953	Avalike tööde minister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
191.	Dr Hassib Elias Shammas (teise nimega Hasib)	Sünnikuupäev: 1957	Riigiminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/18

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 694/2014,

17. detsember 2013,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate liigid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiivi 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	On tähtis, et regulatiivsed tehnilised standardid, millega määratakse kindlaks alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate liigid, täiendaksid direktiivi 2011/61/EL sätteid, et direktiivi teatavaid nõudeid kohaldatakse alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate suhtes ühetaoliselt.

(2)

Selleks et alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate suhtes nõuetekohaselt kohaldada direktiivis 2011/61/EL sätestatud likviidsuse juhtimise ja hindamismenetluse eeskirju, on soovitatav eristada alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid, kes valitsevad avatud või kinnisi alternatiivseid investeerimisfonde või mõlemat liiki fonde.

(3)

Määrates kindlaks, kas alternatiivse investeerimisfondi valitseja valitseb avatud või kinnisi alternatiivseid investeerimisfonde, tuleks lähtuda sellest, et avatud alternatiivne investeerimisfond ostab tagasi või võtab tagasi oma investoritelt aktsiaid või osakuid iga aktsionäri või osakuomaniku taotlusel enne likvideerimisetapi või tegevuse lõpetamise algust ning teeb seda vastavalt fonditingimustes või põhikirjas, prospektis või pakkumisdokumentides sätestatud korrale ja sageduspõhimõtetele. Alternatiivse investeerimisfondi kapitali vähenemist seoses väljamaksetega vastavalt alternatiivse investeerimisfondi fonditingimustele või põhikirjale, prospektile või pakkumisdokumentidele, sealhulgas vähenemist aktsionäri või osakuomaniku resolutsiooni alusel, mis on esitatud alternatiivse investeerimisfondi fonditingimuste või põhikirja, prospekti või pakkumisdokumentide kohaselt, ei tohiks arvestada, kui määratakse kindlaks, kas alternatiivne investeerimisfond on avatud.

(4)

Tagasivõtmine või tagasiostmine, mille alusel määratakse kindlaks, kas alternatiivse investeerimisfondi valitseja valitseb avatud või kinnisi alternatiivseid investeerimisfonde, peaks olema selline, mille puhul on kasutatud fondi vara. Seepärast ei tohiks alternatiivse investeerimisfondi liigi kindlaksmääramisel arvestada, kas fondi aktsiate või osakutega saab kaubelda järelturul või kas fond ostab või võtab neid tagasi.

(5)	Alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes valitseb ühte või mitut avatud alternatiivset investeerimisfondi või ühte või mitut kinnist alternatiivset investeerimisfondi samal ajal, peaks iga alternatiivse investeerimisfondi suhtes kohaldama asjaomase fondi liigi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

(6)

Alternatiivse investeerimisfondi valitseja peaks lõpetama alternatiivse investeerimisfondi vana tagasivõtmispoliitika eeskirjade kohaldamise ja kohaldama kõnealuse fondi uue tagasivõtmispoliitika eeskirju, kui toimuvad alternatiivse investeerimisfondi tagasivõtmise poliitika muudatused, mis tähendavad, et fondi ei saa enam pidada avatud alternatiivseks investeerimisfondiks või kinniseks alternatiivseks investeerimisfondiks.

(7)

Direktiivi 2011/61/EL artikli 61 lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tuleks arvestada õiguslike struktuuridega, mille kohaselt loodi kinnised alternatiivsed investeerimisfondid enne 22. juulit 2013. Kui direktiiv vastu võeti, puudus liidus kinnise alternatiivse investeerimisfondi õigusliku struktuuri ühtne määratlus ja see oli liikmesriigiti erinev. See kajastub direktiivi tekstis, kus kinnise alternatiivse investeerimisfondina määratletakse teatav olemasolev õiguslik struktuur, kellel ei ole viie aasta jooksul pärast algse investeeringu tegemist tagasivõtmise õigust. Direktiivi 2011/61/EL artikli 61 lõigetes 3 ja 4 nähakse ette üleminekuperioodid, mille jooksul alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes valitseb kinnist alternatiivset investeerimisfondi, mille investoritele määratud märkimisperiood on lõppemas, kuna seda kinnitab lõppkuupäev või täiendavate investeeringute tegemise keeld pärast 22. juulit 2013, võib jätkata kõnealuse fondi valitsemist ilma tegevusloata või ilma et ta peaks järgima olulist osa kõnealuse direktiivi sätetest. Et mitte kõrvale kalduda seda eesmärki ja eespool kirjeldatud asjaolusid arvestavast kõnealuste sätete reguleerimisalast, peaks direktiivi 2011/61/EL artikli 61 lõigete 3 ja 4 kohaldamiseks käsitlema kinnise alternatiivse investeerimisfondi valitsejana iga alternatiivse investeerimisfondi valitsejat, kes valitseb alternatiivset investeerimisfondi, mille aktsiaid või osakuid ostetakse tagasi või võetakse tagasi pärast seda, kui algse investeeringu tegemisest on möödunud vähemalt viieaastane periood, mille jooksul puudub tagasivõtmise õigus.

(8)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) esitas komisjonile.

(9)

ESMA on läbi viinud avaliku konsultatsiooni käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate liigid

1. Alternatiivse investeerimisfondi valitseja võib olla kas üks järgmistest või mõlemad:

—	avatud alternatiivse(te) investeerimisfondi(de) valitseja;

—	kinnis(t)e alternatiivse(te) investeerimisfondi(de) valitseja.

2. Avatud alternatiivse investeerimisfondi valitseja on alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes valitseb alternatiivset investeerimisfondi, mille aktsiad või osakud ostetakse tagasi või võetakse tagasi aktsionäri või osakuomaniku taotlusel enne likvideerimisetapi või tegevuse lõpetamise algust kas otse või kaudselt, kasutades fondi vara ning vastavalt fonditingimustes või põhikirjas, prospektis või pakkumisdokumentides sätestatud korrale ja sageduspõhimõtetele.

Alternatiivse investeerimisfondi kapitali vähenemist seoses väljamaksetega vastavalt alternatiivse investeerimisfondi fonditingimustele või põhikirjale, prospektile või pakkumisdokumentidele, sealhulgas vähenemist aktsionäri või osakuomaniku resolutsiooni alusel, mis on esitatud fonditingimuste või põhikirja, prospekti või pakkumisdokumentide kohaselt, ei arvestata, kui määratakse kindlaks, kas alternatiivne investeerimisfond on avatud.

Alternatiivse investeerimisfondi liigi kindlaksmääramisel ei arvestata, kas fondi aktsiate või osakutega saab kaubelda järelturul või kas fond ostab või võtab neid tagasi.

3. Kinnise alternatiivse investeerimisfondi valitseja on alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes valitseb muud liiki alternatiivset investeerimisfondi kui see, mida kirjeldatakse lõikes 2.

4. Kui alternatiivse investeerimisfondi tagasivõtmise poliitika muudatuste tõttu muutub alternatiivse investeerimisfondi valitseja valitsetava alternatiivse investeerimisfondi liik, kohaldab investeerimisfondi valitseja fondi suhtes uue fondi liigi suhtes kohaldatavaid eeskirju.

5. Direktiivi 2011/61/EL artikli 61 lõigete 3 ja 4 kohaldamisel käsitatakse kinnise alternatiivse investeerimisfondi valitsejana alternatiivse investeerimisfondi valitsejat, kes valitseb alternatiivset investeerimisfondi, mille aktsiaid või osakuid ostetakse tagasi või võetakse tagasi iga aktsionäri või osakuomaniku taotlusel enne fondi likvideerimisetapi või lõpetamise algust fondi varadest kas otse või kaudselt, kui algse investeeringu tegemisest on möödunud vähemalt viieaastane periood, mille jooksul puudub tagasivõtmise õigus.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 174, 1.7.2011, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84),

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/21

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 695/2014,

23. juuni 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. juuni 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	75,1
	TR	61,5
	ZZ	68,3
0707 00 05	MK	50,7
	TR	85,3
	ZZ	68,0
0709 93 10	TR	109,5
0709 93 10	ZZ	109,5
0805 50 10	AR	109,3
	BO	119,0
	TR	141,7
	ZA	123,1
	ZZ	123,3
0808 10 80	AR	103,0
	BR	76,7
	CL	99,2
	CN	130,3
	NZ	130,7
	US	223,4
	ZA	120,8
	ZZ	126,3
0809 10 00	TR	249,2
0809 10 00	ZZ	249,2
0809 29 00	TR	310,3
0809 29 00	ZZ	310,3
0809 30	MK	87,8
0809 30	ZZ	87,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/23

KOMISJONI RAKENDUSDIREKTIIV 2014/78/EL,

17. juuni 2014,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) I, II, III, IV ja V lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 14 teise lõigu punkte c ja d,

olles konsulteerinud asjaomaste liikmesriikidega

ning arvestades järgmist:

(1)

Selleks et kaitsta taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid kasvava rahvusvahelise kaubanduse tingimustes, on taimekahjustajatest tulenevat ohtu arvesse võttes tehniliselt põhjendatud lisada kahjulikud organismid Agrilus anxius Gory ja Anthonomus eugenii Cano direktiivi 2000/29/EÜ I lisa A osa I jakku.

(2)

Selleks et kaitsta taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootmist ja kaubandust, on taimekahjustajatest tulenevat ohtu arvesse võttes tehniliselt põhjendatud jätta kahjulikud organismid Agrilus planipennis Fairmaire, Citrus greening bacterium ja Diaphorina citri Kuway välja direktiivi 2000/29/EÜ II lisa A osa I jaost ja lisada need kõnealuse direktiivi I lisa A osa I jakku.

(3)

Kahjulikud organismid Bursaphelenchus xylophilus (Steiner ja Bührer) Nickle et al. ja Trioza erytreae Del Guercio kujutavad endast taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootmisele ja kaubandusele vastuvõetamatut ohtu. Seega on taimekahjustajatest tulenevat ohtu arvesse võttes tehniliselt põhjendatud viia kõnealused kahjulikud organismid direktiivi 2000/29/EÜ II lisast üle I lisasse. Portugali esitatud teave näitab, et kõnealused kahjulikud organismid esinevad nüüd liidus. Seepärast tuleks need lisada direktiivi 2000/29/EÜ I lisa A osa II jakku.

(4)

Taimekahjustajatest tulenevat ohtu arvesse võttes on tehniliselt põhjendatud jätta kahjulik organism Monilinia fructicola (Winter) Honey välja direktiivi 2000/29/EÜ I lisa A osa I jaost ja Ciborinia camelliae Kohn II lisa A osa I jaost, kuna need kahjulikud organismid on suures osas Euroopa Liidust levinud ja sinna püsima jäänud ning nende likvideerimine või edasise leviku tõkestamine ei ole võimalik.

(5)	Taimekahjustajatest tulenevat ohtu arvesse võttes on tehniliselt põhjendatud jätta organism Citrus vein enation woody gall välja direktiivi 2000/29/EÜ II lisa A osa II jaost, kuna on leitud, et selle organismi mõju on väike.

(6)

Teatavad taimed, taimsed saadused või muud tooted võivad olla peremeestaimeks järgmistele kahjulikele organismidele: Agrilus anxius Gory, Agrilus planipennis Fairmaire, Amauromyza maculosa (Malloch), Anthonomus eugenii Cano, Bemisia tabaci Genn. (mujalt kui Euroopast pärit populatsioonid), Bursaphelenchus xylophilus (Steiner ja Bührer) Nickle et al., Citrus greening bacterium, Diaphorina citri Kuway, Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev, Helicoverpa armigera (Hübner), Liriomyza huidobrensis (Blanchard), Liriomyza sativae (Blanchard), Liriomyza trifolii (Burgess), Spodoptera eridaina (Cramer), Spodoptera frugiperda Smith, Spodoptera litura (Fabricius), Spodoptera littoralis (Boisd.) ja Trioza erytreae Del Guercio, mis on loetletud või mis on kavas lisada direktiivi 2000/29/EÜ I või II lisa A osas. Teaduse ja tehnika areng näitab, et direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osas sätestatud erinõuded ei ole piisavad, et vähendada vastuvõetava tasemeni fütosanitaarriski, mis tuleneb kõnealuste taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liitu sissetoomisest ja nende liikumisest liidus. Seega on vaja kõnealuseid erinõudeid muuta ja lisada täiendavad erinõuded. Direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jaos kahjuliku organismi Bursaphelenchus xylophilus (Steiner ja Bührer) Nickle et al. suhtes sätestatud erinõuded tuleks samuti muuta selleks, et viia need kooskõlla selle kahjuliku organismi liidusisese liikumise takistamiseks kehtestatud liidu eeskirjadega.

(7)

Teatavate direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osas loetlemata taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul on teaduse ja tehnika areng näidanud, et nende sissetoomine liitu või nende liikumine liidus võib endast kujutada vastuvõetamatut fütosanitaarriski, kuna nad võivad olla peremeestaimeks põhjenduses 6 nimetatud kahjulikele organismidele. Seega on vaja need taimed, taimsed saadused ja muud tooted lisada IV lisa A osasse.

(8)	Peale selle peaksid põhjenduses 6 osutatud taimed, taimsed saadused ja muud tooted läbima enne nende liitu sissetoomist või nende liidus liikumist fütosanitaarkontrolli. Seega tuleks kõnealused taimed, taimsed saadused ja muud tooted lisada direktiivi 2000/29/EÜ V lisa A ja B osasse.

(9)

Liikide Manihot esculenta Crantz, Limnophila L., Eryngium L., ja Capsicum L. impordi sage kinnipidamine on näidanud, et liigi Manihot esculenta Crantz lehed, liikide Limnophila L. ja Eryngium L. lehtköögiviljad ning liigi Capsicum L. viljad võivad olla direktiivi 2000/29/EÜ I ja II lisas loetletud kahjulike organismide peremeestaim. Seega peaksid need taimed enne nende liitu sissetoomist läbima fütosanitaarkontrolli ja neid tohiks liitu sisse tuua ainult juhul kui nendega on kaasas fütosanitaarsertifikaat. Seepärast tuleks kõnealused taimed lisada V lisa B osa I jakku.

(10)

Võttes arvesse FAO rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete läbivaadatud standardit nr 15 „Regulation of wood packaging material in international trade”, on jõutud järeldusele, et praegusest direktiivi 2000/29/EÜ lähenemisviisist sätestada eri nõuded sõltuvalt sellest kas puidust pakkematerjali tegelikult kasutatakse või mitte, tuleks loobuda, kuna see ei ole enam tehniliselt põhjendatud. Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jagu vastavalt muuta.

(11)

Mis tahes lasti eraldavat või toestavat puitu tuleks samuti pidada puidust pakkematerjaliks kooskõlas rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete läbivaadatud standardis nr 15 sätestatud määratlustega, kuna selle käsitlemine eraldi muud liiki puidust pakkematerjalist ei ole enam õigustatud. Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jagu vastavalt muuta.

(12)

On jõutud järeldusele, et puidu ja eraldatud koore kuumtöötluse alusel kehtestatud fütosanitaarnõuete sõnastust tuleb muuta, et teha selgeks, et nõutavat kuumutamisaega mõõdetakse järjestikustes minutites ja et nõutavad temperatuurid tuleb saavutada kogu puidu või eraldatud koore läbilõike ulatuses, et puitu saastavad kahjulikud organismid täielikult hävitada. Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa A osa I jagu vastavalt muuta.

(13)

Direktiivi 2000/29/EÜ V lisa B osas esitatud okaspuupuidu CN-koode tuleb ajakohastada, et hõlmata okaspuupuit, mille läbimõõt jääb alla 6 mm, mis hiljutise taimekahjustajatest tuleneva riski analüüsi kohaselt kujutab endast samuti ohtu tuua liitu sisse organism Bursaphelenchus xylophilus (Steiner ja Bührer) Nickle et al..

(14)

Nimetusi Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith, Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw. ja citrus greening bacterium tuleks muuta, kuna nende teaduslikud nimetused on hiljuti läbi vaadatud. Organismile Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith tuleks osutada nimetusega Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al.. Organismile Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw. tuleks osutada nimetusega Solanum lycopersicum L. Organismile citrus greening bacterium tuleks osutada nimetusega Candidatus Liberibacter spp., kes põhjustab tsitruste Huanglongbingi haigust ehk tsitruste rohetõbe.

(15)

Nõukogu direktiivis 2007/33/EÜ (2) on kehtestatud kartuli-kiduussi liikide Globodera pallida (Stone) Behrens ja Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens (Euroopast pärit populatsioonid) vastased kaitsemeetmed, et teha kindlaks nende jaotumisstruktuur, tõkestada nende levikut ja teha nende tõrjet. Direktiivi 2000/29/EÜ praeguseid sätteid, mis käsitlevad kartuli-kiduussi liike (Globodera pallida (Stone) Behrens ja Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens (Euroopast pärit populatsioonid), tuleks kohandada, et viia need vastavusse direktiivi 2007/33/EÜ nõuetega. Direktiivi 2000/29/EÜ IV ja V lisa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(16)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 690/2008 (3) kohaselt tunnustatakse teatavaid tsoone teatavate kahjulike organismide eest kaitstavate aladena. Määrust (EÜ) nr 690/2008 on muudetud, et võtta arvesse seoses liidu kaitstavate aladega ja järgmiste kahjulike organismidega toimunud hiljutist arengut: Citrus tristeza virus (Euroopast pärit tüved), Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. ja Grapevine flavescence dorée MLO. Direktiivi 2000/29/EÜ I–V lisa tuleks seepärast vastavalt muuta, et tagada asjaomaste kahjulike organismide eest kaitstavate alade suhtes kehtestatavate nõuete järjepidevus.

(17)

Peale selle ei vasta mitu liidu ala, mida on tunnustatud teatava kahjuliku organismi eest kaitstava alana, enam nõuetele, sest kahjulikud organismid on nüüd sinna püsivalt levinud. Kõnealused alad on järgmised: Hispaanias autonoomsed piirkonnad Castilla la Mancha, Murcia, Navarra ja La Rioja autonoomne halduspiirkond ning Calatayudi (Aragón) Comarca halduspiirkond ja Guipúzcoa provints (Baskimaal), Itaalias: Friuli-Venezia Giulia ja Sondrio provints Lombardias, Slovakkias: maakonnad Ohrady, Topoľníky ja Trhová Hradská seoses organismi Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al. levikuga; Kreekas maakonnad Argolída ja Chaniá, Prantsusmaal Korsika ja Portugalis Algarve seoses organismi Citrus tristeza virus (Euroopast pärit tüved) levikuga. Direktiivi 2000/29/EÜ II lisa B osa, III lisa B osa ja IV lisa B osa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(18)	Selleks et kaitsta taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid, on taimekahjustajatest tulenevat ohtu arvesse võttes tehniliselt põhjendatud lisada kahjulikud organismid Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu ja Thaumatopoea processionea L. direktiivi 2000/29/EÜ I lisa B osasse.

(19)

Iirimaa, Portugali ja Ühendkuningriigi esitatud teabe põhjal tundub, et nende riikide territooriumid on vabad kahjulikust organismist Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu ja et need vastavad direktiivi 2000/29/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis h sätestatud tingimustele, mille alusel kehtestada kõnealuse kahjuliku organismi eest kaitstav ala. Direktiivi 2000/29/EÜ I lisa B osa ja IV lisa B osa tuleks seepärast vastavalt muuta. Samuti tuleks muuta direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa B osa ja V lisa A osa, et kehtestada nõuded, mis käsitlevad teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumist kaitstavatele aladele.

(20)

Iirimaa ja Ühendkuningriigi esitatud teabe põhjal tundub, et Iirimaa territoorium ja osa Ühendkuningriigi territooriumist on vaba kahjulikust organismist Thaumatopoea processionea L. ja et need alad vastavad direktiivi 2000/29/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis h sätestatud tingimustele, mille alusel kehtestada kõnealuse kahjuliku organismi eest kaitstav ala. Direktiivi 2000/29/EÜ I lisa B osa ja IV lisa B osa tuleks seepärast vastavalt muuta. Samuti tuleks muuta direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa B osa ja V lisa A osa, et kehtestada nõuded, mis käsitlevad teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumist kaitstavatele aladele.

(21)

Prantsusmaa poolt hiljuti tehtud taimekahjustajatest tuleneva riski analüüs näitab, et organism Ips amitinus Eichhof ei kujuta endast Korsikal (Prantsusmaa) vastuvõetamatut fütosanitaarriski. Seepärast tuleks Korsika jätta välja kõnealuse kahjuliku organismi suhtes kaitstavate alade loetelust. Direktiivi 2000/29/EÜ II lisa B osa ja IV lisa B osa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(22)

Ühendkuningriigi esitatud teave näitab, et kahjulik organism Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr ei esine Mani saarel ja et Mani saar vastab direktiivi 2000/29/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis h sätestatud tingimustele, mille alusel kehtestada kõnealuse kahjuliku organismi eest kaitstav ala. Direktiivi 2000/29/EÜ II lisa B osa ja IV lisa B osa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(23)

Hiljuti tehtud taimekahjustajatest tuleneva riski analüüs näitas, et kehtivad nõuded, mis käsitlevad kahjuliku organismi Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr sissetoomist teatavatele taimede, taimsete saaduste ja muude toodete puhul kaitstavatele aladele ja seal liikumist, ei ole selle organismiga kaasneva fütosanitaarriski vähendamiseks vastuvõetavale tasemele piisavad. Kõnealuseid nõudeid tuleks muuta. Direktiivi 2000/29/EÜ II lisa B osa, IV lisa B osa, V lisa A osa II jagu ja V lisa B osa II jagu tuleks seepärast vastavalt muuta.

(24)

Prantsusmaa ja Itaalia esitatud teave näitab, et Picardie (Aisne'i departemang), ) ja Île-de-France (Citry, Nanteuil-sur-Marne ja Saâcy-sur-Marne maakonnad) ja Apuulia on vabad kahjulikust organismist Grapevine flavescence dorée MLO ja et need vastavad direktiivi 2000/29/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis h sätestatud tingimustele, mille alusel kehtestada kõnealuse kahjuliku organismi eest kaitstav ala. Direktiivi 2000/29/EÜ II lisa B osa ja IV lisa B osa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(25)

Šveitsi esitatud teave näitab, et Šveits (v.a Ticino kanton ja Val Mesolcina) on vaba kahjulikust organismist Grapevine flavescence dorée MLO. Seega on asjakohane lisada Šveits (v.a Ticino kanton ja Val Mesolcina) kui ala, kust on lubatud kõnealuse organismi eest kaitstavatele aladele sisse tuua Vitis L. liigi taimi. Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ IV lisa B osa vastavalt muuta.

(26)	Seepärast tuleks direktiivi 2000/29/EÜ vastavalt muuta.

(27)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taimetervise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2000/29/EÜ I, II, III, IV ja V lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 30. septembriks 2014. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 1. oktoobrist 2014.

Kui liikmesriigid need õigusnormid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2) Nõukogu direktiiv 2007/33/EÜ, 11. juuni 2007, mis käsitleb kartuli-kiduussi tõrjet ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 69/464/EMÜ (ELT L 156, 16.6.2007, lk 12).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008, 4. juuli 2008, millega tunnistatakse kaitstavaid alasid, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad (ELT L 193, 22.7.2008, lk 1).

LISA

Direktiivi 2000/29/EÜ I, II, III, IV ja V lisa muudetakse järgmiselt.

I lisa muudetakse järgmiselt:

A osa muudetakse järgmiselt:

I jagu muudetakse järgmiselt:

—

punkti a lisatakse punkti 1 järele punkt 1.1:

„1.1.

Agrilus anxius Gory”;

—

punkti a lisatakse punkti 1.1 järele punkt 1.2:

„1.2.

Agrilus planipennis Fairmaire”;

—

punkti a lisatakse punkti 1.2 järele punkt 1.3:

„1.3.

Anthonomus eugenii Cano”;

—

punkti a lisatakse punkti 10.4 järele punkt 10.5:

„10.5.

Diaphorina citri Kuway”;

—

punkti b lisatakse punkti 1 järele punkt 0.1:

„0.1.

Candidatus Liberibacter spp., tsitruste Huanglongbingi haiguse ehk tsitruste rohetõve põhjustaja”;

—	punktist c jäetakse välja punkt 9;

ii)

II jagu muudetakse järgmiselt:

—

punkti a lisatakse punkti 0.1 järele punkt 0.01:

„0.01.

Bursaphelenchus xylophilus (Steiner ja Bührer) Nickle et al.”;

—

punkti a lisatakse punkti 9 järele punkt 10:

„10.	Trioza erytreae Del Guercio”;

—	punkti b punktis 2 asendatakse tekst „Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith” sõnadega „Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al.”;

B osa punkti a muudetakse järgmiselt:

punkti 1.1 järele lisatakse punkt 1.2:

„1.2.

Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu

IRL, P, UK”

ii)

punkti 4 järele lisatakse punkt 5:

„5.	Thaumatopoea processionea L.

IRL, UK (välja arvatud järgmised kohaliku omavalitsuse piirkonnad: Barnet, Brent, Bromley, Camden, Londoni City, Westminsteri linnaosa, Croydon, Ealing, Elmbridge'i halduspiirkond, Epsomi ja Ewelli halduspiirkond, Hackney, Hammersmith ja Fulham, Haringey, Harrow, Hillingdon, Hounslow, Islington, Kensington ja Chelsea, Kingston Thamesi ääres, Lambeth, Lewisham, Merton, Reading, Richmond Thamesi ääres, Runnymede'i halduspiirkond, Slough, Lõuna-Oxfordshire, Southwark, Spelthorne'i halduspiirkond, Sutton, Tower Hamlets, Wandsworth ja Lääne-Berkshire)”

II lisa muudetakse järgmiselt:

A osa muudetakse järgmiselt:

I jagu muudetakse järgmiselt:

—

punkti a muudetakse järgmiselt:

—	punkt 1.1 jäetakse välja,

—	punkt 8 jäetakse välja,

—	punkt 10 jäetakse välja,

—	punkt 31 jäetakse välja;

—	punktist b jäetakse välja punkt 1;

—	punktist c jäetakse välja punkt 7;

—	punkti d punktis 5.1 asendatakse tekst parempoolses veerus „Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw.” tekstiga „Solanum lycopersicum L.”;

ii)

II jagu muudetakse järgmiselt:

—

punkti b muudetakse järgmiselt:

—	punktis 2 asendatakse tekst parempoolses veerus „Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw.” tekstiga „Solanum lycopersicum L.”;

—	punktis 9 asendatakse tekst parempoolses veerus „Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw.” tekstiga „Solanum lycopersicum L.”;

—

punkti d muudetakse järgmiselt:

—	punkt 5 jäetakse välja;

—	punktis 15 asendatakse tekst parempoolses veerus „Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw.” tekstiga „Solanum lycopersicum L.”;

—	punktis 16 asendatakse tekst parempoolses veerus „Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw.” tekstiga „Solanum lycopersicum L.”;

B osa muudetakse järgmiselt:

i)	punkti a punkti 6 alapunktis a asendatakse kolmanda veeru tekst kaitstava(te) ala(de) kohta järgmisega: „EL, IRL, UK”;

ii)

punkti b punktis 2 asendatakse kolmanda veeru tekst kaitstava(te) ala(de) kohta järgmisega:

„E (v.a Castilla la Mancha, Castilla y Leóni, Extremadura, Murcia, Navarra ja La Rioja autonoomne halduspiirkond ning Calatayudi (Aragón) Comarca halduspiirkond ja Guipuzcoa provints (Baskimaa)), EE, F (Korsika), IRL, I (Abruzzo, Apuulia, Basilicata, Calabria, Campania, Emilia-Romagna (Parma ja Piacenza provints), Lazio, Liguuria, Lombardia (v.a Mantova ja Sondrio), Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toscana, Umbria, Valle d'Aosta, Veneto (v.a Rovigo ja Venezia provints, Castelbaldo, Barbona, Boara Pisani, Masi, Piacenza d'Adige, S. Urbano ja Vescovana omavalitsusüksus Padova provintsis ning riigi maanteest A4 lõuna pool asuv Verona provintsi ala)), LV, LT, P, SI (v.a Gorenjska, Koroška, Maribori ja Notranjska piirkond), SK (v.a Blahová, Horné Mýto, Ohrady, Okoči, Topoľníky ja Trhová Hradská (Dunajská Streda maakond), Hronovce ja Hronské Kľačany (Levice maakond), Dvory nad Žitavou (Nové Zámky maakond), Málineci (Poltári maakond), Hrhovi (Rožňava maakond), Veľké Ripňany (Topoľčany maakond), Kazimíri, Luhyňa, Malý Horeši, Svätuše ja Zatíni (Trebišovi maakond) omavalitsusüksus), FI, UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Kanalisaared)”;

iii)

punkti c punkt 0.1 asendatakse järgmisega:

„0.1.

Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr.

Castanea Mill. puit, v.a kooreta puit, eraldatud koor ja istutamiseks ettenähtud taimed

CZ, IRL, S, UK”

iv)

punkti d muudetakse järgmiselt:

—	punktis 1 asendatakse kolmanda veeru tekst kaitstava(te) ala(de) kohta järgmisega: „EL (välja arvatud piirkondlikud üksused Argolida ja Chaniá), M, P (välja arvatud Algarve ja Madeira)”;

—	punktis 2 asendatakse kolmanda veeru tekst kaitstava(te) ala(de) kohta järgmisega: „CZ, FR (Alsace, Champagne-Ardenne, Picardie (Aisne'i departemang), Île-de-France (Citry, Nanteuil-sur-Marne'i ja Saâcy-sur-Marne'i maakonnad) ja Lorraine), I (Apuulia, Basilicata ja Sardiinia)”

III lisa B osa muudetakse järgmiselt:

punktis 1 asendatakse teise veeru tekst kaitstava(te) ala(de) kohta järgmisega:

punktis 2 asendatakse teise veeru tekst kaitstava(te) ala(de) kohta järgmisega:

IV lisa muudetakse järgmiselt:

A osa muudetakse järgmiselt:

I jagu muudetakse järgmiselt:

—

punkt 1.1 asendatakse järgmisega:

„1.1.

Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, okaspuude (Coniferales), välja arvatud Thuja L. ja Taxus L. puit muul kujul kui:

—	tervenisti või osaliselt kõnealustest okaspuudest saadud pilpad, tükikesed, saepuru, laastud, puidujäätmed või -jäägid,

—

puidust pakkematerjal pakkekarpide, -kastide, latt- või korvpakendite, pakketrumlite ja muude samalaadsete pakenditena; puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, pakkimispuit, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse mitmesuguste kaupade veol, välja arvatud puidusaadetiste koostamiseks kasutatud puitpakend, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit,

—	puit liigilt Libocedrus decurrens Torr., kui on tõendatud, et puitu on töödeldud või sellest on toodetud pliiatsid, kasutades kuumtöötlust miinimumtemperatuuril 82 °C 7–8 päeva jooksul,

sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda ja mis on pärit Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Korea Vabariigist, Mehhikost, Taiwanilt ja USAst, kus teadaolevalt esineb Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Bührer) Nickle et al.

Ametlik kinnitus selle kohta, et puit on läbinud asjakohase:

a)	kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses. Selle tõenduseks peab puidul või vastavalt antud kasutusele pakendil ning artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatidel olema märge „HT” või

b)	fumigatsiooni vastavalt spetsifikatsioonile, mis on kinnitatud artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadil olema näidatud toimeaine, minimaalne puidu temperatuur, kasutusmäär (g/m3) ja mõjuaeg (h), või

c)	surve all immutamise keemiatootega, mis on heaks kiidetud artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadil olema näidatud toimeaine, surve (psi või kPa) ja kontsentratsioon (%),

ning

ametlik kinnitus selle kohta, et pärast sellist töötlemist veeti puitu kuni sellise tõendi väljaandnud riigist väljumiseni väljaspool edasikandja Monochamus'e lennuhooaega, kusjuures lisatakse ohutusvaruna neli täiendavat nädalat enne eeldatava lennuhooaja algust ja pärast hooaja lõppu, või — v.a täiesti koorevaba puit — et puit oli kaetud kaitsekattega, mis hoidis ära nakatumise kahjustajaga Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Bührer) Nickle et al. või kokkupuute selle edasikandjaga.”

—

punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.2.

Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, okaspuude (Coniferales) puit järgmisel kujul:

—	tervenisti või osaliselt kõnealustest okaspuudest saadud pilpad, tükikesed, saepuru, laastud, puidujäätmed või -jäägid,

mis on pärit Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Korea Vabariigist, Mehhikost, Taiwanilt ja USAst, kus teadaolevalt esineb Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Bührer) Nickle et al.

Ametlik kinnitus selle kohta, et puit on läbinud asjakohase:

a)	kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses, mis tuleb näidata artikli 13 lõike 1 punkti ii kohases sertifikaadis, või

b)	fumigatsiooni vastavalt spetsifikatsioonile, mis on kinnitatud artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadis olema näidatud toimeaine, minimaalne puidu temperatuur, kasutusmäär (g/m3) ja mõjuaeg (h),

ning

—

punkt 1.3 asendatakse järgmisega:

„1.3.

Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, Thuja L. ja Taxus L. puit muul kujul kui:

—	tervenisti või osaliselt kõnealustest okaspuudest saadud pilpad, tükikesed, saepuru, laastud, puidujäätmed või -jäägid,

—

kuid sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda ja mis on pärit Kanadast, Hiinast, Jaapanist, Korea Vabariigist, Mehhikost, Taiwanilt ja USAst, kus teadaolevalt esineb Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Bührer) Nickle et al.

Ametlik kinnitus selle kohta, et puit:

a)	on koorevaba või

on ahjus kuivatatud kuni niiskusesisalduseni 20 %, mis on väljendatud protsendina kuivaine massist ja saavutatud sobiva aja ja temperatuuri režiimi järgimisega. See tõendatakse märgise „kiln-dried” või „K.D.” lisamisega või muu rahvusvaheliselt tunnustatud märkega, mis on kantud puidule või kattematerjalile vastavalt kasutatavale tavale,

või

on läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses. Selle tõenduseks peab puidul või vastavalt kasutatavale tavale pakendil ning artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatidel olema märge „HT”

või

d)	on läbinud vajaliku fumigatsiooni vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt kinnitatud spetsifikatsioonile. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadis olema näidatud toimeaine, minimaalne puidu temperatuur, kasutusmäär (g/m3) ja mõjuaeg (h), või

e)	on läbinud surve all immutamise keemiatootega, mis on heaks kiidetud artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadil olema näidatud toimeaine, surve (psi või kPa) ja kontsentratsioon (%).”

—	punkt 1.4 jäetakse välja,

—

punkt 1.5 asendatakse järgmisega:

„1.5.

Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, okaspuude (Coniferales) puit muul kujul kui:

—	tervenisti või osaliselt kõnealustest okaspuudest saadud pilpad, tükikesed, saepuru, laastud, puidujäätmed või -jäägid,

—

puidust pakkematerjal pakkekarpide, -kastide, latt- või korvpakendite, pakketrumlite ja muude samalaadsete pakenditena; puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, pakkimispuit, olenemata sellest, kas see on mitmesuguste kaupade veol tegelikult kasutuses, välja arvatud puidusaadetiste koostamiseks kasutatud puitpakend, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit,

sealhulgas Venemaalt, Kasahstanist ja Türgist pärit puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda.

Ametlik kinnitus selle kohta, et puit:

on pärit piirkondadest, mis on vabad järgmistest kahjustajatest:

—	Monochamus spp. (muu kui Euroopa)

—	Pissodes spp. (muu kui Euroopa)

—	Scolytidae spp. (muu kui Euroopa)

Piirkond peab olema nimetatud artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadi rubriigis „päritolukoht”,

või

b)	on kooritud ja vaba perekonna Monochamus spp. (muu kui Euroopa) tekitatud tõuguaukudest, mis on sel eesmärgil määratletud kui üle 3 mm läbimõõduga tõuguaugud, või

või

on läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses. Selle tõenduseks peab puidul või vastavalt antud kasutusele pakendil ning artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatidel olema märge „HT”

või

e)	on läbinud vajaliku fumigatsiooni vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt kinnitatud spetsifikatsioonile. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadis olema näidatud toimeaine, minimaalne puidu temperatuur, kasutusmäär (g/m3) ja mõjuaeg (h), või

f)	on läbinud surve all immutamise keemiatootega, mis on heaks kiidetud artikli 18 lõikes 2 sätestatud korras. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadil olema näidatud toimeaine, surve (psi või kPa) ja kontsentratsioon (%).”

—

punkt 1.6 asendatakse järgmisega:

„1.6.

Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, okaspuude (Coniferales) puit muul kujul kui:

—	tervenisti või osaliselt kõnealustest okaspuudest saadud pilpad, tükikesed, saepuru, laastud, puidujäätmed või -jäägid,

—

puidust pakkematerjal pakkekarpide, -kastide, latt- või korvpakendite, pakketrumlite ja muude samalaadsete pakenditena; puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, pakkimispuit, olenemata sellest, kas see on mitmesuguste kaupade veol tegelikult kasutuses, välja arvatud puidusaadetiste koostamiseks kasutatud puitpakend, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit,

kuid sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, mis on pärit muudest kolmandatest riikidest kui:

—	Venemaa, Kasahstan ja Türgi,

—	Euroopa riigid,

—	Kanada, Hiina, Jaapan, Korea Vabariik, Mehhiko, Taiwan ja USA, kus teadaolevalt esineb Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Bührer) Nickle et al.

Ametlik kinnitus selle kohta, et puit:

a)	on kooritud ja vaba perekonna Monochamus spp. (muu kui Euroopa) tekitatud tõuguaukudest, mis on sel eesmärgil määratletud kui üle 3 mm läbimõõduga tõuguaugud, või

b)	on ahjus kuivatatud kuni niiskusesisalduseni 20 %, mis on väljendatud protsendina kuivaine massist ja saavutatud sobiva aja ja temperatuuri režiimi järgimisega. Selle tõenduseks pannakse puidule või asjakohasele pakendile märge „Kiln-dried”, „KD” või muu rahvusvaheliselt tuntud märge, või

c)	on läbinud vajaliku fumigatsiooni vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt kinnitatud spetsifikatsioonile. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadis olema näidatud toimeaine, minimaalne puidu temperatuur, kasutusmäär (g/m3) ja mõjuaeg (h), või

d)	on läbinud keemilise immutamise surve all vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt kinnitatud tootega. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadil olema näidatud toimeaine, surve (psi või kPa) ja kontsentratsioon (%), või

on läbinud vajaliku kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses. Selle tõenduseks peab puidul või vastavalt antud kasutusele pakendil ning artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatidel olema märge „HT””;

—

punkti 1.7 parempoolses veerus asendatakse punkt e alljärgnevaga:

„e)	on läbinud asjakohase kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses, mis tuleb näidata artikli 13 lõike 1 punkti ii kohases sertifikaadis.”

—

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

Puidust pakkematerjal pakkekarpide, -kastide, latt- või korvpakendite, pakketrumlite ja muude samalaadsete pakenditena; puitalused, äärtega puitalused ja muud kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, pakkimispuit, olenemata sellest, kas seda tegelikult kasutatakse mitmesuguste kaupade veol, välja arvatud toorpuit paksusega kuni 6 mm, töödeldud puit, mis on toodetud liimimise, kuumutamise ja pressimisega, ning puidusaadetiste koostamiseks kasutatud puitpakend, mis on valmistatud sama liiki ja sama kvaliteediga puidust, kui on saadetises, ja vastab samadele liidu fütosanitaarnõuetele kui saadetises olev puit, mis saabub kolmandatest riikidest, v.a Šveits.

Puidust pakkematerjal peab olema:

—	kooskõlas heakskiidetud töötlusviisidega vastavalt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardi nr 15 Suunis„ed puidu pakkematerjali kohta rahvusvahelises kaubanduses” I lisale ja

—	varustatud märkega, nagu on ette nähtud kõnealuse rahvusvahelise standardi II lisas, mis näitab, et puidu pakkematerjal on läbinud tunnustatud fütosanitaarse töötluse kooskõlas käesoleva standardiga.”;

—

punkti 2.1 vasakpoolse veeru tekst asendatakse järgmisega:

„Liiki Acer saccharum Marsh. kuuluva puu puit, kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, v.a järgmisel kujul:

—	vineertahvlite tootmiseks ettenähtud puit,

—	pilpad, tükikesed, saepuru, laastud ja puidujäätmed,

—

mis pärineb USAst või Kanadast.”;

—

punkt 2.3 asendatakse järgmisega:

„2.3.

Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc. puit muul kujul kui:

—	tervenisti või osaliselt kõnealustest puudest saadud pilpad, tükikesed, saepuru, laastud, puidujäätmed või -jäägid,

—

kuid sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, ja mööbel ja muud töötlemata puidust valmistatud tooted,

mis on pärit Kanadast, Hiinast, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst

Ametlik kinnitus selle kohta, et:

a)	puit on pärit piirkonnast, mis on artikli 18 lõikes 2 osutatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Agrilus planipennis Fairmaire. Piirkonna nimetus peab olema märgitud artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud fütosanitaarsertifikaadile, või

b)	koor ja vähemalt 2,5 cm välimisest maltspuidust on eemaldatud üksuses, mille on volitanud ja mille üle teostab järelevalvet riigi taimekaitseorganisatsioon, või

c)	puit on läbinud kiiritamise ioniseeriva kiirgusega ja saanud minimaalse neeldumisdoosi 1 kGy kogu puidu ulatuses.”;

—

punkt 2.4 asendatakse järgmisega:

„2.4.

Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, puit pilbaste, tükikeste, saepuru, laastude ja puidujäätmetena, mis on tervikuna või osaliselt saadud järgmistelt puudelt: Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc.,

mis on pärit Kanadast, Hiinast, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst

Ametlik kinnitus selle kohta, et puit on pärit piirkonnast, mis on artikli 18 lõikes 2 osutatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Agrilus planipennis Fairmaire. Piirkonna nimetus peab olema märgitud artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud fütosanitaarsertifikaadile.”;

—

punkt 2.5 asendatakse järgmisega:

„2.5.

Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, puudelt Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc. eraldatud koor ja sellisest koorest valmistatud esemed, mis on pärit Kanadast, Hiinast, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst

Ametlik kinnitus selle kohta, et koor on pärit piirkonnast, mis on artikli 18 lõikes 2 osutatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Agrilus planipennis Fairmaire. Piirkonna nimetus peab olema märgitud artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud fütosanitaarsertifikaadile.”;

—

punkti 3 vasakpoolse veeru tekst asendatakse järgmisega:

„Perekonda Quercus L. kuuluva puu puit, muul kujul kui:

—	pilpad, tükikesed, saepuru, laastud ja puidujäätmed,

—	vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad, sh tünnilauad, kui on dokumentaalsed tõendid selle kohta, et puidu tootmisel või valmistamisel on kasutatud kuumtöötlust, et saavutada 20 minutiks temperatuur vähemalt 176 °C,

—

kuid sealhulgas USAst pärinev puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda.”;

—

punkti 3 järele lisatakse punktid 4.1, 4.2 ja 4.3:

„4.1.

Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, Betula L. puit muul kujul kui:

—	tervenisti või osaliselt kõnealustest puudest saadud pilpad, tükikesed, saepuru, laastud, puidujäätmed või -jäägid,

—

kuid sealhulgas puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, ning mööbel ja muud esemed, mis on valmistatud töötlemata puidust, mis pärineb Kanadast ja USAst, kus esineb kahjustajat Agrilus anxius Gory.

Ametlik kinnitus selle kohta, et:

a)	koor ja vähemalt 2,5 cm välimisest maltspuidust on eemaldatud üksuses, mille on volitanud ja mille üle teostab järelevalvet riigi taimekaitseorganisatsioon, või

b)	puit on läbinud kiiritamise ioniseeriva kiirgusega ja saanud minimaalse neeldumisdoosi 1 kGy kogu puidu ulatuses.

4.2.	Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, puit pilbaste, tükikeste, saepuru, laastude ja puidujäätmetena, mis on saadud tervikuna või osaliselt puult Betula L.

Ametlik kinnitus selle kohta, et puit on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Agrilus anxius Gory.

4.3.	Olenemata sellest, kas see on loetletud V lisa B osa CN-koodide hulgas või mitte, kase Betula L. koor ja koorest valmistatud esemed, mis pärinevad Kanadast ja USAst, kus esineb kahjustajat Agrilus anxius Gory.

Ametlik kinnitus selle kohta, et koor on vaba puidust.”;

—

punkti 5 vasakpoolse veeru tekst asendatakse järgmisega:

„Perekonda Platanus L. kuuluva puu puit, muul kujul kui:

—	pilpad, tükikesed, saepuru, laastud ja puidujäätmed,

—

kuid sealhulgas USAst või Armeeniast pärit puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda.”;

—

punkti 6 vasakpoolse veeru tekst asendatakse järgmisega:

„Perekonda Populus L. kuuluva puu puit, muul kujul kui:

—	pilpad, tükikesed, saepuru, laastud ja puidujäätmed,

—

kuid sealhulgas Ameerika mandri riikidest pärit puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda.”;

—

punkti 7.1 parempoolses veerus asendatakse punkt d alljärgnevaga:

„d)	on läbinud asjakohase kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses, mis tuleb näidata artikli 13 lõike 1 punkti ii kohases sertifikaadis.”

—

punkti 7.2 parempoolses veerus asendatakse punkt c alljärgnevaga:

„c)	on läbinud asjakohase kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses, mis tuleb näidata artikli 13 lõike 1 punkti ii kohases sertifikaadis.”;

—

punkti 7.3 parempoolse veeru tekst asendatakse järgmisega:

„Ametlik kinnitus selle kohta, et eraldatud koor:

a)	on läbinud vajaliku fumigatsiooni sobiva fumigandiga, mis on heaks kiidetud vastavalt artikli 18 lõikes 2 sätestatud korrale. Selle tõenduseks peab artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaadis olema näidatud toimeaine, minimaalne koore temperatuur, kasutusmäär (g/m3) ja mõjuaeg (h), või

b)	on läbinud asjakohase kuumtöötluse ja saavutanud miinimumtemperatuuri 56 °C vähemalt 30 järjestikuse minuti jooksul kogu koore läbilõike (sh selle keskosa) ulatuses, mis tuleb näidata artikli 13 lõike 1 punkti ii kohases sertifikaadis,

ning

ametlik kinnitus selle kohta, et pärast sellist töötlemist veeti koort kuni sellise tõendi väljaandnud riigist väljumiseni väljaspool edasikandja Monochamus'e lennuhooaega, kusjuures lisatakse ohutusvaruna neli täiendavat nädalat enne eeldatava lennuhooaja algust ja pärast hooaja lõppu, või et see oli kaetud kaitsekattega, mis hoidis ära nakatumise kahjustajaga Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Bührer) Nickle et al. või kokkupuute selle edasikandjaga.”;

—	punkt 8 jäetakse välja,

—

punkt 11.4 asendatakse järgmisega:

„11.4.

Puuliikide Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc. taimed, välja arvatud viljad ja seemned, kuid kaasa arvatud lõigatud oksad lehtedega või ilma, mis pärinevad Kanadast, Hiinast, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst

Ametlik kinnitus selle kohta, et taimed on pärit piirkonnast, mis on artikli 18 lõikes 2 osutatud korras tunnistatud vabaks kahjustajast Agrilus planipennis Fairmaire. Piirkonna nimetus peab olema märgitud artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud fütosanitaarsertifikaadile.”;

—

punkti 11.4 järele lisatakse punkt 11.5:

„11.5.

Betula L. taimed, välja arvatud viljad ja seemned, kuid kaasa arvatud Betula L. lõigatud oksad lehtedega või ilma

Ametlik kinnitus selle kohta, et taimed on pärit piirkonnast, mis on vaba kahjustajast Agrilus anxius Gory.”;

—	punktid 15 ja 16 jäetakse välja;

—

punkti 18 järele lisatakse punktid 18.1, 18.2 ja 18.3:

„18.1.

Liikide Aegle Corrêa, Aeglopsis Swingle, Afraegle Engl, Atalantia Corrêa, Balsamocitrus Stapf, Burkillanthus Swingle, Calodendrum Thunb., Choisya Kunth, Clausena Burm. f., Limonia L., Microcitrus Swingle., Murraya J. Koenig ex L., Pamburus Swingle, Severinia Ten., Swinglea Merr., Triphasia Lour. ja Vepris Comm. taimed, välja arvatud viljad (kuid kaasa arvatud seemned); ja Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide seemned, mis on pärit kolmandatest riikidest.

Ilma et see piiraks taimede suhtes kohaldatavaid IV lisa A osa I jao punktide 18.2 ja 18.3 sätteid, ametlik kinnitus selle kohta, et taimed on pärit riigist, mis on tunnistatud vabaks kahjustajast Candidatus Liberibacter spp., kes põhjustab tsitruste Huanglongbingi haigust ehk tsitruste rohetõbe, vastavalt artikli 18 lõik 2 osutatud korrale.

18.2.

Casimiroa La Llave, Clausena Burm. f., Vepris Comm, Zanthoxylum L. sellised taimed, kuid mitte viljad ega seemned, mis pärinevad kolmandatest riikidest

Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 18.1 ja 18.3 nimetatud taimede suhtes kohaldatavaid sätteid, ametlik kinnitus selle kohta, et:

a)	taimed pärinevad riigist, milles teadaolevalt ei ole kahjustajat Trioza erytreae Del Guercio, või

taimed pärinevad piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajast Trioza erytreae Del Guercio, ning see on näidatud sertifikaatides, millele on osutatud käesoleva direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon”.

18.3.

Aegle Corrêa, Aeglopsis Swingle, Afraegle Engl., Amyris P. Browne, Atalantia Corrêa, Balsamocitrus Stapf, Choisya Kunth, Citropsis Swingle & Kellerman, Clausena Burm. f., Eremocitrus Swingle, Esenbeckia Kunth., Glycosmis Corrêa, Limonia L., Merrillia Swingle, Microcitrus Swingle, Murraya J. Koenig ex L., Naringi Adans., Pamburus Swingle, Severinia Ten., Swinglea Merr., Tetradium Lour., Toddalia Juss., Triphasia Lour., Vepris Comm., Zanthoxylum L. sellised taimed, kuid mitte viljad ega seemned, mis pärinevad kolmandatest riikidest

Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktides 18.1 ja 18.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavaid sätteid, ametlik kinnitus selle kohta, et:

a)	taimed pärinevad riigist, milles teadaolevalt ei ole kahjustajat Diaphorina citri Kuway, või

taimed pärinevad piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajast Diaphorina citri Kuway, ning see on näidatud sertifikaatides, millele on osutatud käesoleva direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon”.”

—	punkti 25.4 punktides aa ja bb asendatakse tekst „Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith” sõnadega „Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al.”

—	punkti 25.4.1 parempoolses veerus asendatakse tekst „Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith” sõnadega „Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al.”

—	punkti 25.6 vasakpoolses veerus asendatakse sõnad „Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw.” sõnadega „Solanum lycopersicum L.”

—

punkt 25.7 asendatakse järgmisega:

„25.7.

Liikidesse Capsicum annuum L., Solanum lycopersicum L., Musa L., Nicotiana L. ja Solanum melongena L. kuuluvad taimed (kuid mitte seemned), mis on ette nähtud istutamiseks ja pärinevad riikidest, milles kahjustajat Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al teadaolevalt esineb

Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktides 11 ja 13 ning IV lisa A osa I jao punktides 25.5 ja 25.6 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus selle kohta, et:

a)	taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al., või

b)	taimedel ei ole nende kasvukohas alates viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. sümptomeid.”;

—

punkt 27.1 asendatakse järgmisega:

„27.1.

Perekondadesse Dendranthema (DC.) Des Moul., Dianthus L. ja Pelargonium l'Hérit. ex Ait. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.

Ametlik kinnitus selle kohta, et:

aa)	taimed pärinevad piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajatest Helicoverpa armigera (Hübner) ja Spodoptera littoralis (Boisd.), või

a)	taimedel ei ole nende kasvatuskohas täheldatud kahjustajate Helicoverpa armigera (Hübner) ega Spodoptera littoralis (Boisd.) sümptomeid alates viimase täieliku vegetatsioonitsükli algusest, või

b)	taimed on läbinud asjakohase töötluse, mis kaitseb neid nimetatud organismide eest.”;

—

punkt 27.2 asendatakse järgmisega:

„27.2.

Perekondadesse Dendranthema (DC.) Des Moul., Dianthus L. ja Pelargonium l'Hérit. ex Ait. kuuluvad taimed, kuid mitte seemned

Ilma, et see piiraks IV lisa A osa I jao punktis 27.1 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, ametlik kinnitus selle kohta, et:

aa)	taimed pärinevad piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajatest Spodoptera eridania (Cramer), Spodoptera frugiperda Smith ja Spodoptera litura (Fabricius), või

a)	taimede kasvukohas ei ole alates viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest olnud märke kahjustajate Spodoptera eridania (Cramer), Spodoptera frugiperda Smith ega Spodoptera litura (Fabricius) esinemise kohta, või

b)	taimed on läbinud asjakohase töötluse, mis kaitseb neid nimetatud organismide eest.”;

—	punkti 28.1 vasakpoolses veerus asendatakse sõnad „Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw.” sõnadega „Solanum lycopersicum L.”;

—

punkti 32.1 parempoolses veerus lisatakse punkti c järele järgmine punkt d:

„või

pärinevad taimematerjalist (eksplantaat), mis on vaba kahjustajatest Liriomyza sativae (Blanchard) ja Amauromyza maculosa (Malloch); on kasvatatud in vitro steriilses keskkonnas ja steriilsetes tingimustes, milles on välistatud nakatumine kahjustajatega Liriomyza sativae (Blanchard) või Amauromyza maculosa (Malloch); ja mida transporditakse läbipaistvates mahutites steriilsetes tingimustes.”;

—

punkti 32.3 parempoolses veerus lisatakse punkti c järele järgmine punkt d:

„või

taimed pärinevad taimematerjalist (eksplantaat), mis on vaba kahjustajatest Liriomyza huidobrensis (Blanchard) and Liriomyza trifolii (Burgess); on kasvatatud in vitro steriilses keskkonnas ja steriilsetes tingimustes, milles on välistatud nakatumine kahjustajatega Liriomyza huidobrensis (Blanchard) või Liriomyza trifolii (Burgess); ja mida transporditakse läbipaistvates mahutites steriilsetes tingimustes.”;

—

punkt 33 asendatakse järgmisega:

„33.	Avamaal kasvanud, istutatud või istutamiseks ettenähtud, juurtega taimed.

Ametlik kinnitus selle kohta, et:

a)	kasvatamiskoht on teadaolevalt tunnistatud vabaks kahjustajatest Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann ja Kotthoff) Davis et al. ning Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival, ning

b)	taimed on pärit põllult, mis on vaba kahjustajatest Globodera pallida (Stone) Behrens ja Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens.”;

—

punkti 36.1 parempoolses veerus lisatakse punkti c järele järgmine punkt d:

„või

pärinevad taimematerjalist (eksplantaat), mis on vaba kahjustajast Thrips palmi Karny; on kasvatatud in vitro steriilses keskkonnas ja steriilsetes tingimustes, milles on välistatud nakatumine kahjustajaga Thrips palmi Karny; ja mida transporditakse läbipaistvates mahutites steriilsetes tingimustes.”;

—

punkti 36.2 järele lisatakse punkt 36.3:

„36.3.

Perekonna Capsicum L. taimede viljad, mis pärinevad Belize'ist, Costa Ricast, Dominikaani Vabariigist, El Salvadorist, Guatemalast, Hondurasest, Jamaicalt, Mehhikost, Nicaraguast, Panamast, Puerto Ricost, USAst ja Prantsuse Polüneesiast, kus teadaolevalt esineb kahjustajat Anthonomus eugenii Cano

Ametlik kinnitus selle kohta, et viljad:

pärinevad piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajast Anthonomus eugenii Cano, ning see on näidatud sertifikaatides, millele on osutatud käesoleva direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon”,

või

on pärit ekspordiriigi kasvukohast, mis on fütosanitaarmeetmete rahvusvaheliste standardite kohaselt tunnistatud ekspordiriigi taimekaitseorganisatsiooni poolt vabaks kahjustajast Anthonomus eugenii Cano ning mida on nimetatud käesoleva direktiivi artikli 13 lõike 1 punktis ii osutatud sertifikaatide lahtris „Lisadeklaratsioon” ning mis on koos vahetus läheduses asuvate piirkondadega ekspordile eelnenud kahe viimase kuu jooksul vähemalt kord kuus läbiviidud ametlikel kohapealsetel kontrollidel deklareeritud vabaks kahjustajast Anthonomus eugenii Cano.”;

—	punkt 38.1 jäetakse välja;

—

punkti 45.1 parempoolses veerus lisatakse punkti c järele järgmine punkt d:

„või

pärinevad taimematerjalist (eksplantaat), mis on vaba kahjustajast Bemisia tabaci Genn. (muud kui Euroopa populatsioonid), on kasvatatud in vitro steriilses keskkonnas ja steriilsetes tingimustes, milles on välistatud nakatumine kahjustajaga Bemisia tabaci Genn. (muud kui Euroopa populatsioonid), ja mida transporditakse läbipaistvates mahutites steriilsetes tingimustes.”;

—	punkti 45.3 vasakpoolses veerus asendatakse sõnad „Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw.” sõnadega „Solanum lycopersicum L.”;

—

punkti 46 parempoolses veerus lisatakse punkti c järele järgmine punkt d:

„või

taimed pärinevad taimematerjalist (eksplantaat), mis on vaba kahjustajast Bemisia tabaci Genn. (muud kui Euroopa populatsioonid) ning millel ei ole ilmnenud asjaomaste kahjustajate põhjustatud sümptomeid; on kasvatatud in vitro steriilses keskkonnas ja steriilsetes tingimustes, milles on välistatud nakatumine kahjustajaga Bemisia tabaci Genn. (muud kui Euroopa populatsioonid), ja mida transporditakse läbipaistvates mahutites steriilsetes tingimustes.”;

—	punkti 48 vasakpoolses veerus asendatakse sõnad „Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw.” sõnadega „Solanum lycopersicum L.”;

—

punkti 49.1 parempoolses veerus lisatakse punkti c järele järgmine punkt d:

„või

c)	seemned on läbinud kahjustaja Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev vastase asjakohase füüsikalise töötluse ja on vabad sellest kahjulikust organismist, nagu leiti representatiivse valimi kontrollimisega laboratooriumis.”;

ii)

II jagu muudetakse järgmiselt:

—

punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10.	Perekondade/liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide taimed, v.a viljad ja seemned

Ametlik kinnitus selle kohta, et:

a)	taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajatest Spiroplasma citri Saglio et al., Phoma tracheiphila (Petri), Kanchaveli ja Gikashvili ning Citrus tristeza viirusest (Euroopa tüved), või

taimed peavad vastama sertifitseerimissüsteemile, mille kohaselt nad on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku individuaalse kontrolli vähemalt kahjustaja Citrus tristeza viiruse (Euroopa tüved) suhtes, milleks on kasutatud asjakohaseid rahvusvahelistele standarditele vastavaid teste või meetodeid, ning taimed on kasvatatud putukakindlas kasvuhoones või isoleeritud puuris ning neil ei ole täheldatud kahjustajate Spiroplasma citri Saglio et al., Phoma tracheiphila (Petri) Kanchaveli et Gikashvili ning Citrus tristeza viiruse (Euroopa tüved) sümptomeid,

või

taimed:

—

peavad vastama sertifitseerimissüsteemile, mille kohaselt nad on otseliinis pärit materjalist, mida on säilitatud asjakohastes tingimustes ning mis on läbinud ametliku individuaalse kontrolli vähemalt kahjustaja Citrus tristeza viiruse (Euroopa tüved) suhtes, milleks on kasutatud asjakohaseid rahvusvahelistele standarditele vastavaid teste või meetodeid, ning leitud nende testide põhjal olevat vabad Citrus tristeza viirusest (Euroopa tüved), ning on sertifitseeritud ametlike individuaalsete testide põhjal, mis on läbi viidud käesolevas taandes nimetatud meetoditega, et nad on vabad vähemalt Citrus tristeza viirusest (Euroopa tüved),

ning

—	on kontrollitud ning neil ei ole viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest saadik täheldatud kahjustajate Spiroplasma citri Saglio et al., Phoma tracheiphila (Petri) Kanchaveli et Gikashvili, ega Citrus tristeza viiruse (Euroopa tüved) sümptomeid.”;

—

punkti 10 järele lisatakse punkt 10.1:

„10.1.

Perekondadesse/liikidesse Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf., ja nende hübriidid ning Casimiroa La Llave, Clausena Burm f., Vepris Comm., Zanthoxylum L. kuuluvad taimed, kuid mitte viljad ega seemned.

Ametlik kinnitus selle kohta, et taimed pärinevad piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajast Trioza erytreae Del Guercio.”;

—

punkt 18.1 asendatakse järgmisega:

„18.1.

Liigi Solanum tuberosum L. mahapanekuks ettenähtud mugulad

Ametlik kinnitus selle kohta, et:

a)	liidu sätted võitluseks kahjustaja Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival vastu on täidetud ning

b)	mugulad on pärit kas piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al., või on liidu sätted võitluseks kahjustaja Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al. vastu täidetud, ning

aa)	mugulad on pärit piirkondadest, kus teadaolevalt ei esine kahjustajat Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. või

bb)

piirkondades, kus kahjustajat Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. esineb, on mugulad pärit kasvukohtadest, mis on vabad kahjustajast Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. või mida käsitatakse vabana pärast asjakohase, kahjustaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. hävitamiseks ettenähtud protseduuri läbiviimist,

ning

mugulad on pärit kas piirkondadest, kus kahjustajaid Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ega Meloidogyne fallax Karssen ei esine, või kui mugulad on pärit piirkondadest, kus kahjustajaid Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) või Meloidogyne fallax Karssen esineb, siis:

—

kas mugulate kasvukoht on peremeeskultuuri aastavaatluse põhjal või peremeestaimede asjakohasel ajal teostatud visuaalse välise kontrolli teel ning kasvukohal saagikoristuse järel lõigatud mugulate uurimisel leitud olevat vaba kahjustajatest Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ja Meloidogyne fallax Karssen, või

—

saagikoristuse järel on mugulatest võetud juhuproove ja kontrollitud sümptomite tekkimist kas asjakohase sümptomeid tekitava meetodi või laboritestidega, ning ühtlasi ka välise visuaalse kontrolli ja mugulate lõikamisega asjakohastel aegadel, kuid kindlasti kõikidel juhtudel pakendite või mahutite sulgemise ajal enne müügile saatmist vastavalt nõukogu direktiivi 66/403/EMÜ sätetele sulgemise kohta, ning kahjustajate Meloidogyne chitwoodi Golden et al. (kõik populatsioonid) ega Meloidogyne fallax Karssen sümptomeid ei ole leitud.”;

—

punkti 18.1 järele lisatakse järgmine punkt 18.1.1:

„18.1.1.

Liigi Solanum tuberosum L. mahapanekuks ettenähtud mugulad, v.a sellised, mis pannakse maha vastavalt nõukogu direktiivi 2007/33/EÜ artikli 4 lõike 4 punktile b.

Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 18.1 nimetatud mahapandavaid mugulaid käsitlevate nõuete kohaldamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus selle kohta, et liidu sätted, millega võideldakse kahjustajate Globodera pallida (Stone) Behrens ja Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens vastu, on täidetud.”;

—	punkti 18.3 parempoolses veerus asendatakse tekst „Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith” sõnadega „Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al.”;

—

punkt 18.5 asendatakse järgmisega:

„18.5.

Liigi Solanum tuberosum L. mugulad, v.a IV lisa A osa II jao punktides 18.1, 18.1.1, 18.2, 18.3 või 18.4 nimetatud mugulad

Pakendile või, juhul kui kartuleid veetakse lahtiselt, kartuleid transportivale veokile märgitakse registreerimisnumber, millega tõendatakse, et kartulid on kasvatanud ametlikult registreeritud tootja või need on pärit ametlikult registreeritud ühisest ladustamis- või lähetuskeskusest, mis asub tootmispiirkonnas, ning mugulad on vabad kahjustajast Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. ning on järgitud:

a)	liidu sätteid võitluseks kahjustajaga Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival ning

b)	vajaduse korral ka liidu sätteid võitluseks kahjustajaga Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al. ning

c)	liidu sätteid võitluseks kahjustajatega Globodera pallida (Stone) Behrens ja Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens.”;

—

punkti 18.6 järele lisatakse järgmine punkt 18.6.1:

„18.6.1.

Perekondade/liikide Capsicum spp., Solanum lycopersicum L. ja Solanum melongena L. istutamiseks ettenähtud juurtega taimed, v.a taimed, mis istutatakse vastavalt nõukogu direktiivi 2007/33/EÜ artikli 4 lõike 4 punktile a

Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 18.6 nimetatud taimi käsitlevate nõuete kohaldamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus selle kohta, et liidu sätted, millega võideldakse kahjustajate Globodera pallida (Stone) Behrens ja Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens vastu, on täidetud.”;

—

punkt 18.7 asendatakse järgmisega:

„18.7.

Perekondade/liikide Capsicum annuum L., Solanum lycopersicum L., Musa L., Nicotiana L., ja Solanum melongena L. istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 18.6 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate nõuete rakendamist, on nendega vajaduse korral kaasas ametlik kinnitus selle kohta, et:

a)	taimed on pärit piirkondadest, mis on vabad kahjustajast Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al., või

b)	taimedel ei ole nende kasvukohas alates viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud kahjustaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. sümptomeid.”;

—

punkt 20 asendatakse järgmisega:

„20.	Perekondadesse Dendranthema (DC.) Des Moul., Dianthus L. ja Pelargonium l'Hérit. ex Ait. kuuluvad istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned.

Ametlik kinnitus selle kohta, et:

aa)	taimed pärinevad piirkonnast, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajatest Helicoverpa armigera (Hübner) ja Spodoptera littoralis (Boisd.), või

a)	taimedel ei ole nende kasvatuskohas täheldatud kahjustajate Helicoverpa armigera (Hübner) ega Spodoptera littoralis (Boisd.) sümptomeid alates viimase täieliku vegetatsioonitsükli algusest, või

b)	taimed on läbinud asjakohase töötluse, mis kaitseb neid nimetatud organismide eest.”;

—

punkti 23 parempoolses veerus lisatakse punkti c järele järgmine punkt d:

„või

taimed pärinevad taimematerjalist (eksplantaat), mis on vaba kahjustajatest Liriomyza huidobrensis (Blanchard) ja Liriomyza trifolii (Burgess); on kasvatatud in vitro steriilses keskkonnas ja steriilsetes tingimustes, milles on välistatud nakatumine kahjustajatega Liriomyza huidobrensis (Blanchard) või Liriomyza trifolii (Burgess); ja mida transporditakse läbipaistvates mahutites steriilsetes tingimustes.”;

—

punkt 24 asendatakse järgmisega:

„24.	Avamaal kasvanud, istutatud või istutamiseks ettenähtud, juurtega taimed.

Esitatakse tõendid, et kasvatamiskoht on teadaolevalt tunnistatud vabaks kahjustajatest Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieckermann et Kotthoff) Davis et al. ning Synchytrium endobioticum (Schilbersky) Percival.”;

—

punkti 24 järele lisatakse punkt 24.1:

„24.1.

Perekondadesse/liikidesse Allium porrum L., Asparagus officinalis L., Beta vulgaris L., Brassica spp. ja Fragaria L. kuuluvad avamaal kasvanud, istutamiseks ettenähtud, juurtega taimed

ning

perekondadesse/liikidesse Allium ascalonicum L., Allium cepa L., Dahlia spp., Gladiolus Tourn. ex L., Hyacinthus spp., Iris spp., Lilium spp., Narcissus L. ja Tulipa L. kuuluvate avamaal kasvanud taimede sibulad, mugulad ja risoomid, v.a need taimed, sibulad, mugulad ja risoomid, mis on vastavalt nõukogu direktiivi 2007/33/EÜ artikli 4 lõike 4 punktile a või c ette nähtud istutamiseks või mahapanemiseks

Ilma, et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 24 nimetatud taimi käsitlevate nõuete kohaldamist, on nendega kaasas tõendid selle kohta, et liidu sätted, millega võideldakse kahjustajate Globodera pallida (Stone) Behrens ja Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens vastu, on täidetud.”;

—	punkti 26.1 vasakpoolses veerus asendatakse sõnad „Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw.” sõnadega „Solanum lycopersicum L.”;

—	punkti 27 vasakpoolses veerus asendatakse sõnad „Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw.” sõnadega „Solanum lycopersicum L.”;

—

punkti 28.1 parempoolses veerus lisatakse punkti c järele järgmine punkt d:

„või

c)	seemned on läbinud kahjustaja Ditylenchus dipsaci (Kühn) Filipjev vastase asjakohase füüsikalise töötluse ja on vabad sellest kahjulikust organismist, nagu leiti representatiivse valimi kontrollimisega laboratooriumis.”;

B osa muudetakse järgmiselt:

—	punktides 4, 10 ja 14.2 asendatakse kolmanda veeru tekst kaitstava(te) ala(de) kohta järgmisega: „EL, IRL, UK”;

—	punktides 6.3 ja 14.9 asendatakse kolmanda veeru tekst kaitstava(te) ala(de) kohta järgmisega: „CZ, IRL, S, UK”;

—

punkti 19 järele lisatakse punkt 19.1:

„19.1.

Liigi Castanea Mill. istutamiseks ettenähtud taimed

Ilma, et see piiraks III lisa A osa punktis 2 ning IV lisa A osa I jao punktides 11.1 ja 11.2 nimetatud taimede suhtes kohaldatavate sätete rakendamist, on nendega kaasas ametlik kinnitus selle kohta, et:

a)	taimi on tootmiskohas kogu kasvuaja vältel kasvatatud riikides, kus kahjustajat Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr. teadaolevalt ei esine, või

b)	taimed on kogu oma eluaja kasvanud piirkonnas, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajast Cryphonectria parasitica (Murrill) Barr, või

c)	taimed on kogu oma eluaja jooksul kasvanud kaitstud aladel, mis on loetletud parempoolses veerus.

CZ, IRL, S, UK”

—

punkt 20.3 asendatakse järgmisega:

„20.3.

Avamaal kasvanud, istutatud või istutamiseks ettenähtud, juurtega taimed

Tuleb esitada tõend selle kohta, et taimed on pärit põllult, mis on vaba kahjustajast Globodera pallida (Stone) Behrens.

FI, LV, SI, SK”

—

punktis 21 asendatakse kolmanda veeru tekst kaitstava(te) ala(de) kohta järgmisega:

—

punktis 21.3 asendatakse kolmanda veeru tekst kaitstava(te) ala(de) kohta järgmisega:

—

punkt 31 asendatakse järgmisega:

„31.	Perekondade/liikide Citrus L., Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidide viljad, mille tootmiskoht on BG, HR, SI, EL (Argolida ja Chaniá piirkondlikud üksused), P (Algarve ja Madeira), E, F, CY ja I

Ilma et see piiraks IV lisa A osa II jao punktis 30.1 sätestatud nõuet, et pakend peab kandma päritolumärki:

a)	on viljad ilma viljavarte ja lehtedeta või

juhul kui viljad on koos viljavarte ja lehtedega, on nendega kaasas ametlik kinnitus selle kohta, et viljad on pakitud konteineritesse, mis on ametlikult pitseeritud ning on jäänud pitseerituks ajal, kui neid transporditi läbi kõnealuste viljade suhtes määratletud kaitstavate alade, ning millele on kantud passis ettenähtud eraldusmärk.

„EL (välja arvatud Argolida ja Chaniá piirkondlikud üksused ), M, P (välja arvatud Algarve ja Madeira)””

—

punkt 32 asendatakse järgmisega:

„32.	Perekonna Vitis L. taimed, v.a vili ja seemned

Ilma et see piiraks III lisa A osa punktis 15, IV lisa A osa II jao punktis 17 ja IV lisa B osa punktis 21.1 loetletud taimede puhul kohaldatavate sätete kohaldamist, ametlik kinnitus selle kohta, et

a)	taimed pärinevad ja on kasvanud sellise riigi tootmiskohas, kus organismi Grapevine flavescence dorée MLO ei teata esinevat, või

b)	taimed pärinevad ja on kasvatatud sellisel alal asuvas tootmiskohas, mille riigi taimekaitseorganisatsioon on tunnistanud asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt organismi Grapevine flavescence dorée MLO suhtes vabaks, või

c)	taimed pärinevad kas Tšehhi Vabariigist, Prantsusmaalt (Alsace, Champagne-Ardenne, Picardie (Aisne'i departemang), Île-de-France (Citry, Nanteuil-sur-Marne'i ja Saâcy-sur-Marne'i omavalitsusüksused) ja Lorraine) või Itaaliast (Apuulia, Basilicata ja Sardiinia) ja on seal kasvatatud, või

cc)	taimed pärinevad Šveitsist (välja arvatud Ticino ja Misoxi org) ja on seal kasvatatud, või

taimed pärinevad sellisest tootmiskohast ja on seal kasvatatud, kus:

aa)	emataimedel ei ole nende kasvukohas kahe viimase täieliku vegetatsiooniperioodi algusest täheldatud organismi Grapevine flavescence dorée MLO sümptomeid, ning

bb)

kas

i)	taimedel ei ole nende tootmiskohas täheldatud organismi Grapevine flavescence dorée MLO sümptomeid või

ii)	taimi on töödeldud 50 °C kuuma veega vähemalt 45 minutit, et kõrvaldada Grapevine flavescence dorée MLO esinemine.

CZ, FR (Alsace, Champagne-Ardenne, Picardie (Aisne'i departemang), Île-de-France (Citry, Nanteuil-sur-Marne'i ja Saâcy-sur-Marne'i maakonnad) ja Lorraine), I (Apuulia, Basilicata ja Sardiinia)”

—

punkti 32 järele lisatakse punkt 33:

„33.	Castanea Mill. taimed, v.a koekultuurist saadud taimed, viljad ja seemned

a)	taimi on tootmiskohas kogu kasvuaja vältel kasvatatud riikides, kus kahjustajat Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu teadaolevalt ei esine, või

b)	taimed on kogu oma eluaja kasvanud piirkonnas, mille riigi taimekaitseorganisatsioon vastavalt fütosanitaarmeetmete asjakohastele rahvusvahelistele standarditele on tunnistanud vabaks kahjustajast Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu, või

c)	taimed on kogu oma eluaja kasvanud kaitstud aladel, mis on loetletud parempoolses veerus.

IRL, P, UK”

V lisa muudetakse järgmiselt:

A osa muudetakse järgmiselt:

I jagu muudetakse järgmiselt:

—

punkt 1.4 asendatakse järgmisega:

„1.4.

Perekondadesse/liikidesse Fortunella Swingle, Poncirus Raf. ja nende hübriidid ning Casimiroa La Llave, Clausena Burm f., Vepris Comm., Zanthoxylum L. ja Vitis L. kuuluvad taimed, v.a viljad ja seemned.”

—

punkt 2.1 asendatakse järgmisega:

„2.1.

Perekondadesse/liikidesse Abies Mill., Apium graveolens L., Argyranthemum spp., Asparagus officinalis L., Aster spp., Brassica spp., Castanea Mill., Cucumis spp., Dendranthema (DC.) Des Moul., Dianthus L. ja hübriidid, Exacum spp., Fragaria L., Gerbera Cass., Gypsophila L., Impatiens L. Uus-Guinea hübriidide kõik varieteedid, Lactuca spp., Larix Mill., Leucanthemum L., Lupinus L., Pelargonium l'Hérit. ex Ait., Picea A. Dietr., Pinus L., Platanus L., Populus L., Prunus laurocerasus L., Prunus lusitanica L., Pseudotsuga Carr., Quercus L., Rubus L., Spinacia L., Tanacetum L., Tsuga Carr. Verbena L. kuuluvate ja muude istutamiseks ettenähtud rohttaimede taimed, v.a seemned, ning välja arvatud istutamiseks ettenähtud sugukonda Gramineae kuuluvad taimed, samuti v.a sibulad, juuremugulad, risoomid, seemned ja mugulad.”

—	punkti 2.4 kolmandas taandes asendatakse sõnad „Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw.” sõnadega „Solanum lycopersicum L.”;

—

punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3.

Mahapanekuks ettenähtud sibulad, mugulsibulad, mugulad ja risoomid, mille on tootnud tootja, kellele tootmiseks ja toodete müümiseks on antud luba kui kutselisele taimekasvatajale, v.a asjaomased taimed, taimetooted ja muud tooted, mis on valmistatud ja valmis müümiseks lõpptarbijale ning mille puhul liikmesriigi pädev asutus tagab, et nende tootmine on selgelt eraldatud järgmiste perekondade/liikide muudest toodetest: Camassia Lindl., Chionodoxa Boiss., Crocus flavus Weston ’Golden Yellow’, Dahlia spp., Galanthus L., Galtonia candicans (Baker) Decne., perekonna Gladiolus Tourn. ex L. miniatuursed kultivarid ja nende hübriidid nagu Gladiolus callianthus Marais, Gladiolus colvillei Sweet, Gladiolus nanus hort., Gladiolus ramosus hort. ja Gladiolus tubergenii hort., Hyacinthus L., Iris L., Ismene Herbert, Lilium spp., Muscari Miller, Narcissus L., Ornithogalum L., Puschkinia Adams, Scilla L., Tigridia Juss. ja Tulipa L.”;

ii)

II jagu muudetakse järgmiselt:

—

punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.2.

Järgmiste perekondade/liikide Populus L. Beta vulgaris L., Quercus spp., v.a Quercus suber, istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned”;

—	punkti 1.3 lisatakse pärast sõnu „Amelanchier Med.” sõnad „, Castanea Mill.”;

—	punkti 1.8 lisatakse pärast sõnu „Beta vulgaris L.” sõnad „, Castanea Mill.”;

B osa muudetakse järgmiselt:

I jagu muudetakse järgmiselt:

—

punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.

Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned (kuid kaasa arvatud Cruciferae, Gramineae, Trifolium spp. seemned), mis pärinevad Argentinast, Austraaliast, Boliiviast, Tšiilist, Uus-Meremaalt ja Uruguayst, järgmiste perekondade taimed: Triticum, Secale ja X Triticosecale Afganistanist, Indiast, Iraanist, Iraagist, Mehhikost, Nepalist, Pakistanist, Lõuna-Aafrikast ja USAst, Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. ning nende hübriidid, Capsicum spp., Helianthus annuus L., Solanum lycopersicum L., Medicago sativa L:, Prunus L., Rubus L., Oryza spp., Zea mais L., Allium ascalonicum L., Allium cepa L., Allium porrum L., Allium schoenoprasum L. ja Phaseolus L.

Järgmiste taimede osad, v.a viljad ja seemned:

—	Castanea Mill., Dendranthema (DC.) Des. Moul., Dianthus L., Gypsophila L., Pelargonium l'Herit. ex Ait, Phoenix spp., Populus L., Quercus L., Solidago L. ja Orchidaceae lõikeõied,

—	okaspuud (Coniferales),

—	USAst ja Kanadast pärinev Acer saccharum Marsh.,

—	mujalt kui Euroopa riikidest pärit Prunus L.,

—	mujalt kui Euroopa riikidest pärit perekondade Aster spp., Eryngium L., Hypericum L., Lisianthus L., Rosa L. ja Trachelium L. lõikelilled,

—	perekondade/liikide Apium graveolens L., Ocimum L., Limnophila L. ja Eryngium L. lehtköögiviljad,

—	Manihot esculenta Crantz lehed,

—	Betula L. lõigatud oksad, lehtedega või ilma,

—

puuliikide Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc. lõigatud oksad, lehtedega või ilma, mis pärinevad Kanadast, Hiinast, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst,

—	Amiris P. Browne, Casimiroa La Llave, Citropsis Swingle & Kellerman, Eremocitrus Swingle, Esenbeckia Kunth., Glycosmis Corrêa, Merrillia Swingle, Naringi Adans., Tetradium Lour., Toddalia Juss. ja Zanthoxylum L.”;

—

punkti 2 järele lisatakse punkt 2.1:

„2.1.

Aegle Corrêa, Aeglopsis Swingle, Afraegle Engl., Atalantia Corrêa, Balsamocitrus Stapf, Burkillanthus Swingle, Calodendrum Thunb., Choisya Kunth, Clausena Burm. f., Limonia L., Microcitrus Swingle, Murraya J. Koenig ex L., Pamburus Swingle, Severinia Ten., Swinglea Merr., Triphasia Lour. Vepris Comm. taimede osad, v.a viljad, kuid kaasa arvatud seemned.”;

—

punkti 3 lisatakse järgmine taane:

„–	Capsicum L.”;

—

punktid 5 ja 6 asendatakse järgmisega:

„5.

Eraldatud koor:

—	mujalt kui Euroopa riikidest pärit okaspuud (Coniferales);

—	Acer saccharum Marsh., Populus L. ja Quercus L. (v.a Quercus suber L.),

—	Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc., mis pärinevad Kanadast, Hiinast, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst,

—	Betula L., mis on pärit Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest.

Puit artikli 2 lõike 2 esimeses lõigus määratletud tähenduses, kui see:

on tervenisti või osaliselt saadud ühest alljärgnevalt nimetatud sugukonnast, perekonnast või liigist, v.a IV lisa A osa I jao punktis 2 määratletud puidu pakkematerjal:

—

USAst pärit Quercus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, v.a puit, mis vastab CN-koodi 4416 00 00 punktis b osutatud kirjeldusele, ja juhul kui on dokumentaalsed tõendid selle kohta, et puidu tootmisel või valmistamisel on kasutatud kuumtöötlust, et saavutada temperatuur vähemalt 176 °C 20 minutiks;

—	USAst või Armeeniast pärit Platanus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda,

—	Ameerika mandri riikidest pärit Populus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda;

—	USAst ja Kanadast pärit Acer saccharum Marsh., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda,

—	mujalt kui Euroopa riikidest või Kasahstanist, Venemaalt ja Türgist pärit okaspuud (Coniferales), kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda;

—

Fraxinus L., Juglans ailantifolia Carr., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda, mis pärinevad Kanadast, Hiinast, Korea Rahvademokraatlikust Vabariigist, Jaapanist, Mongooliast, Korea Vabariigist, Venemaalt, Taiwanilt ja USAst,

—	Betula L., sealhulgas Kanadast ja USAst pärinev puit, millel ei ole säilinud looduslikku kumerat pinda; ning

vastab ühele nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:

CN-kood	Kauba kirjeldus
4401 10 00	Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vm kujul
4401 21 00	Okaspuupuit, puitlaastude või pilbastena
4401 22 00	Lehtpuupuit, puitlaastude või pilbastena
ex 4401 30 40	Saepuru, mis on pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms aglomeerimata
ex 4401 30 80	Puidujäätmed ja -jäägid, mis on pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms aglomeerimata
4403 10 00	Toorpuit, töödeldud värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega, koorimata, kantimata
4403 20	Okaspuupuit toorpuiduna, kooritud või koorimata, jämedalt kanditud või kantimata; värvi, peitsi, kreosoodi või muude säilitusainetega immutamata või katmata
4403 91	Tammepuit (Quercus spp.) toorpuiduna, kooritud või koorimata, jämedalt kanditud või kantimata; värvi, peitsi, kreosoodi või muude säilitusainetega immutamata või katmata
ex 4403 99	Lehtpuupuit (v.a troopiline puit, mis on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1, või muu troopiline puit, tamme (Quercus spp.), pöögi (Fagus spp.)) või kase (Betula L.) puit toorpuiduna; kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud; värvi, peitsi, kreosoodi või muude säilitusainetega immutamata või katmata
4403 99 51	Kase (Betula L.) saepalgid toorpuiduna; kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud
4403 99 59	Kase (Betula L.) puit toorpuiduna; kooritud või koorimata, kantimata või jämedalt kanditud, v.a saepalgid
ex 4404	Lõhestatud teibad: puidust vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega, kuid pikikiudu saagimata
4406	Raudteede ja trammiteede puitliiprid
4407 10	Okaspuupuit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, kas hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
4407 91	Tammepuit (Quercus spp.); pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, kas hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
ex 4407 93	Suhkruvahtra Acer saccharum Marsh puit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, kas hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
4407 95	Saare (Fraxinus spp.) puit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, kas hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
ex 4407 99	Lehtpuupuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1 või muu troopiline puit, tamme (Quercus spp.), pöögi (Fagus spp.), vahtra (Acer spp.), kirsi (Prunus spp.) või saare (Fraxinus spp.) puit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, kas hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm
4408 10	Okaspuuspooni lehed vineerimiseks (k.a spoonihööveldatud kihtpuitmaterjal), vineeri ja samalaadse kihtpuitmaterjali valmistamiseks ning muu pikuti saetud, spoonihööveldatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud, servjätkatud või pikijätkatud, paksusega kuni 6 mm
4416 00 00	Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad, sh tünnilauad
9406 00 20	Kokkupandavad puitehitised”

ii)	II jao punktis 5 lisatakse sõnad „Castanea Mill.,” sõnade „Dolichos Jacq.” ette.

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/49

KOMISJONI DIREKTIIV 2014/81/EL,

23. juuni 2014,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ (mänguasjade ohutuse kohta) II lisa C liidet seoses ainega bisfenool A

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta, (1) eriti selle artikli 46 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2009/48/EÜ kehtestatakse üldnõuded ainete kohta, mis on klassifitseeritud kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (2). Selliseid aineid ei tohi kasutada mänguasjades, nende koostisosades ega mikrostruktuuriliselt eristatavates osades, välja arvatud juhul, kui ained sisalduvad osades, millega laps füüsilist kontakti ei saa ja see on komisjoni otsusega lubatud või kui need ained või segud sisalduvad kontsentratsioonis, mis on võrdne kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või väiksem kindlaksmääratud kontsentratsioonist, mille põhjal need klassifitseeritakse kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks. Selleks et täiendavalt kaitsta laste tervist, võib kehtestada sellistele ainetele vajaduse korral konkreetsed piirnormid, kui mänguasjad on mõeldud kasutamiseks alla kolme aasta vanustele lastele või muude mänguasjade puhul, mis on mõeldud suhu panemiseks.

(2)

Aine bisfenool A on suurtes kogustes toodetav kemikaal, mida kasutatakse laialdaselt mitmesuguste tarbekaupade tootmisel. Bisfenool A on monomeerina kasutusel polükarbonaadist plastmaterjalide valmistamisel. Polükarbonaadist plastmaterjale kasutatakse muu hulgas mänguasjade tootmisel. Lisaks on ainet bisfenool A leitud teatavates mänguasjades.

(3)

Nõukogu 3. mai 1988. aasta direktiiviga 88/378/EMÜ (mänguasjade ohutust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) olid sätestatud peamised ohutusnõuded mänguasjade keemiliste omaduste suhtes kuni 19. juulini 2013. Euroopa standardiga EN 71-9:2005+A1:2007 nähakse bisfenool A puhul ette migratsiooni piirnorm 0,1 mg/l. Euroopa standarditega EN 71-10:2005 ja EN 71-11:2005 nähakse ette asjaomased katsemeetodid. Standarditega EN 71-9:2005+A1:2007, EN 71-10:2005 ja EN 71-11:2005 ette nähtud piirnorme ja meetodeid kasutatakse mänguasjatööstuses võrdlusalusena, et tagada mänguasjades ohutu kokkupuute tase ainega bisfenool A. Need standardid ei kujuta endast siiski harmoneeritud standardeid.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 1272/2008 on bisfenool A klassifitseeritud kui 2. kategooria reproduktiivtoksiline aine. Ilma konkreetsete nõueteta võib bisfenool A sisalduda mänguasjades kontsentratsioonis, mis on võrdne kindlaksmääratud kontsentratsiooniga või väiksem kindlaksmääratud kontsentratsioonist, mille põhjal klassifitseeritakse ained kantserogeenideks, mutageenideks või reproduktiivtoksilisteks aineteks, nimelt 5 % 20. juulist 2013 ja 3 % 1. juunist 2015. Ei saa välistada, et nimetatud kontsentratsioon mõjutab väikelapsi rohkem kui bisfenool A suhtes Euroopa standarditega EN 71-9:2005+A1:2007, EN 71-10:2005 ja EN 71-11:2005 kehtestatud migratsiooni piirnorm 0,1 mg/l.

(5)

Ainet bisfenool A hinnati põhjalikult 2003. ja 2008. aastal nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 793/93 (olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta) (4) raames. Lõplikus riskihindamise aruandes pealkirjaga „Euroopa Liidu riskihindamise aruanne, 4,4′-isopropülideendifenool (bisfenool A)” leiti muu hulgas, et ainel bisfenool A on mitme in vitro ja in vivo skriininganalüüsi tulemusena tuvastatud sisesekretsioonisüsteemi kahjustav toime ning järeldati, et bisfenool A võimalikku kahjulikku mõju arengule on tarvis täiendavate uuringute käigus selgitada. Siiski on laste kaitsmiseks mänguasjades sisalduvatest keemilistest ainetest tulenevate ohtude eest ja arvestades laste erivajadusi tundliku tarbijarühmana, vaja bisfenool A migratsiooni piirnorm 0,1 mg/l inkorporeerida direktiivi 2009/48/EÜ.

(6)	Bisfenool A mõju hindavad teadusringkonnad, sealhulgas Euroopa Toiduohutusamet. Käesoleva direktiiviga sätestatud migratsiooni piirnorm tuleks tulevikus uue teadusliku teabe saamisel üle vaadata.

(7)	Seepärast tuleks direktiivi 2009/48/EÜ vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas mänguasjaohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liide asendatakse järgmiselt:

„C liide

Alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjade ja muude suhu panemiseks mõeldud mänguasjade puhul kasutatavate kemikaalide piirnormid, mis on vastu võetud vastavalt artikli 46 punktile 2

Aine	CASi nr	Piirnorm
Tris(2-kloroetüül)fosfaat (TCEP)	115-96-8	5 mg/kg (sisalduse piirnorm)
Tris(2-kloro-1-metüületüül)fosfaat (TCPP)	13674-84-5	5 mg/kg (sisalduse piirnorm)
Tris[2-kloro-1-(klorometüül)etüül]fosfaat (TDCP)	13674-87-8	5 mg/kg (sisalduse piirnorm)
Bisfenool A	80-05-7	0,1 mg/l (migratsiooni piirnorm) kooskõlas meetoditega, mis on sätestatud standardites EN 71-10:2005 ja EN 71-11:2005”

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 21. detsembril 2015. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad sätteid alates 21. detsembrist 2015.

Kui liikmesriigid võtavad kõnealused normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 23. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 170, 30.6.2009, lk 1.

(2) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(3) EÜT L 187, 16.7.1988, lk 1.

(4) EÜT L 84, 5.4.1993, lk 1.

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/52

NÕUKOGU OTSUS 2014/380/ÜVJP,

23. juuni 2014,

millega muudetakse otsust 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 28. veebruaril 2011. aastal vastu otsuse 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas (1).

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 19. märtsil 2014. aastal vastu resolutsiooni 2146 (2014), millega anti ÜRO liikmesriikidele luba kontrollida avamerel asuvaid laevu, mille on loetellu kandnud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1970 (2011) punkti 24 kohaselt loodud komitee (edaspidi „komitee”).

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2146 (2014) sätestati samuti, et kui komitee koostatud loetelus on nii märgitud, võtavad loetellu kantud laevade lipuriigid kõik vajalikud meetmed, et kõnealused laevad ei lastiks, veaks või lossiks Liibüast ebaseaduslikult eksporditud toornaftat, kui Liibüa valitsuse kontaktasutus ei ole selleks luba andnud.

(4)

Lisaks sätestatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2146 (2014), et kui komitee koostatud loetelus on nii märgitud, võtavad ÜRO liikmesriigid vajalikud meetmed, et keelata loetellu kantud laevadel siseneda nende sadamatesse, välja arvatud kui sisenemine on vajalik kontrolliks, kui on tegemist hädaolukorraga või kui naastakse Liibüasse.

(5)

Lisaks sätestatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2146 (2014), et kui komitee koostatud loetelus on nii märgitud, ei tohi loetellu kantud laevadele osutada punkerdamisteenuseid, nagu kütuse ja varustuse tarnimine või muude teenuste osutamine, välja arvatud juhul, kui selliste teenuste osutamine on vajalik humanitaareesmärkidel või juhul, kui naastakse Liibüasse.

(6)	Lisaks sätestatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2146 (2014), et kui komitee koostatud loetelus on nii märgitud, ei tohi loetellu kantud laevade pardal oleva Liibüa toornaftaga seoses teha finantstehinguid.

(7)	Kooskõlas otsusega 2011/137/ÜVJP on nõukogu vaadanud täielikult läbi kõnealuse otsuse II ja IV lisas esitatud isikute ja üksuste nimekirja.

(8)	Lisaks tuleks ajakohastada tuvastamisandmeid seoses ühe üksusega, kes on kantud otsuse 2011/137/ÜVJP IV lisas esitatud isikute ja üksuste loetellu.

(9)	Enam ei ole olemas põhjust ühe isiku jätmiseks otsuse 2011/137/ÜVJP IV lisas esitatud isikute ja üksuste nimekirja.

(10)	Otsust 2011/137/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/137/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 4b

1. Liikmesriigid võivad vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2146 (2014) punktidele 5–9 kontrollida avamerel asuvaid loetellu kantud laevu, kasutades kõiki konkreetsele olukorrale vastavaid meetmeid ja järgides täiel määral rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte, ning teostada selliseid kontrolle ja anda laevadele korraldusi võtta asjakohaseid meetmeid, et vedada toornafta tagasi Liibüasse, tehes seda Liibüa valitsuse nõusolekul ja temaga kõnealuse tegevuse kooskõlastades.

2. Liikmesriigid peaksid enne lõikes 1 osutatud kontrollimist taotlema laeva lipuriigi nõusolekut.

3. Liikmesriigid, kes teostavad lõikes 1 osutatud kontrollimist, esitavad kontrollimise kohta koheselt komiteele aruande, mis sisaldab asjakohaseid üksikasju, sealhulgas andmeid jõupingutuste kohta, mida tehti laeva lipuriigi nõusoleku saamiseks.

4. Liikmesriigid, kes teostavad lõikes 1 osutatud kontrollimist, tagavad, et sellist kontrollimist viiakse läbi sõjalaevadega ning riigile kuuluvate või riigi käitatavate laevadega, mida kasutatakse ainult riiklikel mittekaubanduslikel eesmärkidel.

5. Lõige 1 ei mõjuta rahvusvahelisest õigusest tulenevaid liikmesriikide õigusi, kohustusi või ülesandeid, sealhulgas ÜRO mereõiguste konventsioonist tulenevaid õigusi või kohustusi, sealhulgas üldpõhimõtet, mille kohaselt kuuluvad avamerel olevad laevad lipuriigi ainupädevusse, seoses laevadega, mida komitee ei ole loetellu kandnud ja muudes kui lõikes 1 osutatud olukordades.

6. V lisas on esitatud lõikes 1 osutatud laevad, mille on loetellu kandnud komitee vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2146 (2014) punktile 11.

Artikkel 4c

1. Kui komitee koostatud loetelus on nii märgitud, annab loetellu kantud laeva lipuriigiks olev liikmesriik laevale korralduse, et kõnealune laev ei lastiks, veaks või lossiks Liibüast ebaseaduslikult eksporditud toornaftat, kui ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2146 (2014) punktis 3 osutatud Liibüa valitsuse kontaktasutus ei ole selleks luba andnud.

2. Kui komitee koostatud loetelus on nii märgitud, ei luba liikmesriigid loetellu kantud laevadel siseneda oma sadamatesse, välja arvatud juhul, kui selline sisenemine on vajalik kontrolliks või kui on tegemist hädaolukorraga või kui naastakse Liibüasse.

3. Kui komitee koostatud loetelus on nii märgitud, ei tohi liikmesriikide kodanikud ega liikmesriikide territooriumil osutada loetellu kantud laevadele punkerdamisteenuseid, nagu kütuse ja varustuse tarnimine või muude teenuste osutamine.

4. Lõiget 3 ei kohaldata, kui asjakohase liikmesriigi pädev asutus otsustab, et selliste teenuste osutamine on vajalik humanitaareesmärkidel või laeva naasmiseks Liibüasse. Asjaomane liikmesriik teavitab komiteed kõigi selliste lubade andmisest.

5. Kui komitee koostatud loetelus on nii märgitud, ei tohi liikmesriikide kodanikud või liikmesriikide jurisdiktsioonile alluvad üksused ega liikmesriikide territooriumil teha finantstehinguid loetellu kantud laevade pardal oleva ja Liibüast ebaseaduslikult eksporditud toornaftaga seoses.

6. V lisas on esitatud lõigetes 1, 2, 3 ja 5 osutatud laevad, mille on loetellu kandnud komitee vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2146 (2014) punktile 11.”

2)	Artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Nõukogu rakendab I, III ja V lisa muudatusi komitee otsuste alusel.”

3)	Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 9b Kui komitee kannab artikli 4b lõikes 1 ja artikli 4c lõigetes 1, 2, 3 ja 5 osutatud laeva loetellu, lisab nõukogu kõnealuse laeva V lisasse.”

Artikkel 2

Käesoleva otsuse I lisa lisatakse otsusele 2011/137/ÜVJP V lisana.

Artikkel 3

Otsuse 2011/137/ÜVJP IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisas sätestatule.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Luxembourg, 23. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 58, 3.3.2011, lk 53.

I LISA

„V LISA

ARTIKLI 4b LÕIKES 1 JA ARTIKLI 4c LÕIGETES 1, 2, 3 JA 5 OSUTATUD LAEVADE NIMEKIRI

…”

II LISA

Otsuse 2011/137/ÜVJP IV lisa muudetakse järgmiselt:

üksust „Capitana Seas Limited” käsitlev kanne asendatakse järgmise kandega:

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus	Nimekirja kandmise kuupäev
„36.	Capitana Seas Limited		Saadi Qadhafile kuuluv Briti Neitsisaartel asutatud ettevõte	12.4.2011”

järgmised kirjed jäetakse välja:

—	Libyan Holding Company for Development and Investment;

—	Dalia Advisory Limited (LIA sub).

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/56

NÕUKOGU OTSUS 2014/381/ÜVJP,

23. juuni 2014,

millega muudetakse otsust 2010/573/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 27. septembril 2010 vastu otsuse 2010/573/ÜVJP (1).

(2)	Nõukogu võttis 27. septembril 2013 vastu otsuse 2013/477/ÜVJP, (2) millega pikendati otsuse 2010/573/ÜVJP läbivaatamise põhjal Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kehtivust 30. septembrini 2014.

(3)	Piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 31. oktoobrini 2014.

(4)	Otsust 2010/573/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2010/573/ÜVJP artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Käesolevat otsust kohaldatakse 31. oktoobrini 2014. Seda tuleb pidevalt uuesti läbi vaadata. Vajaduse korral võib selle kehtivust pikendada või seda muuta, kui nõukogu leiab, et selle eesmärgid ei ole täidetud.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Luxembourg, 23. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) Nõukogu 27. septembri 2010. aasta otsus 2010/573/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 253, 28.9.2010, lk 54).

(2) Nõukogu 27. septembri 2013. aasta otsus 2013/477/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/573/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 257, 28/09/2013, lk 18 (ELT L 257, 28.9.2013, lk 18).

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/57

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2014/382/ÜVJP,

23. juuni 2014,

millega rakendatakse otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 23. detsembri 2013. aasta otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta, (1) eriti selle artiklit 2c,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 23. detsembril 2013 vastu otsuse 2013/798/ÜVJP.

(2)	9. mail 2014 lisas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2127 (2013) moodustatud sanktsioonide komitee kolm isikut loetellu isikutest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2134 (2014) punktidega 30 ja 32 sätestatud meetmeid.

(3)	Otsuse 2013/798/ÜVJP lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas loetletud isikud lisatakse otsuse 2013/798/ÜVJP lisas esitatud nimekirja.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Luxembourg, 23. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 352, 24.12.2013, lk 51.

LISA

Artiklis 1 osutatud isikud

1. FRANÇOIS YANGOUVONDA BOZIZÉ

PEREKONNANIMI: BOZIZÉ

EESNIMI: François Yangouvonda

VARJUNIMI: Bozize Yangouvonda

SÜNNIAEG JA –KOHT: 14. oktoober 1946/Mouila, Gabon

PASS/TUVASTAMISANDMED: Martine Kofio poeg

MÄÄRAMINE/PÕHJENDUS: Osalemine tegevuses või sellise tegevuse toetamine, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut: alates 24. märtsi 2013. aasta riigipöördest on Bozizé andnud rahalist ja materiaalset toetust võitlejatele, kes püüavad destabiliseerida käimasolevat üleminekut ja aidata teda tagasi võimule. François Bozizé koos oma toetajatega õhutas 5. detsembril 2013 toimunud rünnakut Bangui vastu. Olukord Kesk-Aafrika Vabariigis halvenes kiiresti pärast 5. detsembril 2013. aastal toimunud anti-balaka jõudude rünnakut Banguis, milles hukkus enam kui 700 inimest. Sellest ajast alates on ta jätkuvalt püüdnud korraldada destabiliseerivaid operatsioone ja koondada anti-balaka võitlejaid, et säilitada pingeid Kesk-Aafrika Vabariigi pealinnas. Bozizé püüdis reorganiseerida mitmeid Kesk-Aafrika relvajõudude üksusi, kes pärast riigipööret maal killustusid. Bozizéle lojaalsed jõud on olnud segatud Kesk-Aafrika Vabariigi moslemitest elanikkonna vastu suunatud kättemaksurünnakutesse. Bozizé on kutsunud oma võitlejaid üles jätkama hirmutegusid praeguse režiimi ja islamistide vastu.

2. NOURREDINE ADAM

PEREKONNANIMI: ADAM

EESNIMI: Nourredine

VARJUNIMI: Nourredine Adam; Nureldine Adam; Nourreldine Adam; Nourreddine Adam

SÜNNIAEG JA –KOHT: 1970/Ndele, Kesk-Aafrika Vabariik

Alternatiivsed sünniajad: 1969, 1971

PASS/TUVASTAMISANDMED:

MÄÄRAMINE/PÕHJENDUS: Osalemine tegevuses või sellise tegevuse toetamine, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut: Noureddine on üks Séléka algsetest liidritest. On kindlaks tehtud, et ta oli Séléka relvastatud mässuliste ühe rühmituse Central PJCC kindral ja president; seda rühmitust tuntakse ametlikult Convention des patriotes pour la justice et la paix (õiguse ja rahu patriootide konvent) nime all, lühendatult CPJP. Õiguse ja rahu patriootide konvendist eraldunud fundamentaalse rühmituse (CPJP/F) endise juhina oli ta Ex-Séléka rühmituse sõjaline koordinaator Kesk-Aafrika Vabariigis 2012. aasta detsembri algusest kuni 2013. aasta märtsini toimunud eelmise mässu rünnakute ajal. Ilma Noureddine'i sekkumiseta ei oleks Séléka arvatavasti olnud suuteline võtma võimu Kesk-Aafrika Vabariigi endiselt presidendilt François Bozizélt. Pärast üleminekupresidendi Catherine Samba-Panza ametisse nimetamist 20. jaanuaril 2014 oli ta Ex-Séléka taktikalise väljaviimise üks korraldajaid Sibutis, eesmärgiga rakendada ellu oma plaan moslemi kantsi loomisest riigi põhjaosas. Ta oli andnud oma jõududele selge soovituse mitte täita üleminekuvalitsuse ja Aafrika juhtimisel toimuva rahvusvahelise Kesk-Aafrika Vabariigi toetusmissiooni (MISCA) sõjaliste juhtide ettekirjutusi. Noureddine juhib aktiivselt Ex-Sélékat, endisi Séléka jõude, mille Djotodia 2013. aasta septembris laiali saatis, ja juhib operatsioone kristlike naaberalade vastu ning toetab jätkuvalt märkimisväärselt Kesk-Aafrika Vabariigis tegutsevat Ex-Sélékat ja aitab seda juhtida.

Tegelemine selliste tegevuste kavandamise, juhtimise või toimepanemisega, millega rikutakse kas rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte või rahvusvahelist humanitaarõigust: pärast seda kui Séléka 24. märtsil 2013 Bangui oma kontrolli alla võttis, nimetati Nourredine Adam kaitseministriks, seejärel nüüdseks tegevuse lõpetanud Kesk-Aafrika Vabariigi julgeolekuteenistuse „demokraatlike saavutuste kaitse erakorralise komitee” (Comité extraordinaire de défense des acquis démocratiques — CEDAD) peadirektoriks. Nourredine Adam kasutas CEDADi oma isikliku poliitilise politseina, mis pani toime palju meelevaldseid vahistamisi, piinamisi ja kohtuväliseid hukkamisi. Lisaks oli Nourredine Adam Boy Rabe'i verise operatsiooni korraldamise üks võtmeisikuid. 2013. aasta augustis vallutasid Séléka jõud tormijooksuga Boy Rabe'i, Kesk-Aafrika Vabariigi piirkonna, mida peeti François Bozizé toetajate ja tema etnilise rühma kantsiks. Relvaladude otsimise ettekäändel tapsid Séléka väed teadaolevalt arvukalt tsiviilisikuid ja sooritasid märatsevaid rüüsteretki. Kui need rüüsteretked ulatusid muudele aladele, vallutasid tuhanded elanikud rahvusvahelise lennujaama, mida Prantsuse vägede kohaloleku tõttu peeti ohutuks kohaks, ning hõivasid lennuraja.

3. LEVY YAKETE

PEREKONNANIMI: YAKETE

EESNIMI: Levy

VARJUNIMI: Levi Yakite; Levy Yakite

SÜNNIAEG JA –KOHT: 14. august 1964/Bangui, Kesk-Aafrika Vabariik

Alternatiivne sünniaeg: 1965

PASS/TUVASTAMISANDMED: Pierre Yakété ja Joséphine Yamazoni poeg

MÄÄRAMINE/PÕHJENDUS: Osalemine tegevuses või sellise tegevuse toetamine, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut:17. detsembril 2013 sai Yaketest anti-balaka mässuliste rühmituse, äsja Kesk-Aafrika Vabariigi reformimiseks moodustatud rahva vastupanuliikumise poliitiline koordinaator. Ta on olnud otseselt seotud mässuliste rühmituse otsustega, mis on seotud tegevusega, millega ohustatakse Kesk-Aafrika Vabariigis rahu, stabiilsust või julgeolekut, eelkõige 5. detsembril 2013 ja pärast seda. Lisaks on kõnealust rühmitust seoses sellise tegevusega eraldi märgitud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides 2127, 2134 ja 2149. Yaketed on süüdistatud Sélékaga seotud inimeste vahistamise korraldamises, rünnakute õhutamises president Bozizéd mitte toetavate inimeste vastu ja noorte võitlejate värbamises režiimi vastaste ründamiseks matšeetedega. Jäänud pärast 2013. aasta märtsi François Bozizé lähikonda, ühines ta Kesk-Aafrika Vabariigis põhiseadusliku korra taastamise rindega (Front pour le Retour à l'Ordre Constitutionnel en CentrAfrique — FROCCA), mille eesmärk oli tuua kukutatud president vahendeid valimata tagasi võimule. 2013. aasta hilissuvel reisis ta Kameruni ja Benini, kus ta püüdis värvata inimesi Séléka vastu võitlema. 2013. aasta septembris püüdis ta saavutada uuesti kontrolli Bozizéd pooldavate võitlejate juhitud operatsioonide üle Bossangoa lähedastes linnades ja külades. Yaketed on kahtlustatud ka noortele töötutele kristlastele matšeetede jagamise toetamises, et soodustada nende rünnakuid moslemite vastu.

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/60

NÕUKOGU OTSUS 2014/383/ÜVJP,

23. juuni 2014,

millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2 ning artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 22. juulil 2013 vastu otsuse 2010/393/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Franz-Michael SKJOLD MELLBIN Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Afganistanis. ELi eriesindaja volitused lõppevad 30. juunil 2014.

(2)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 8 kuu võrra.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Franz-Michael SKJOLD MELLBINI volitusi ELi eriesindajana Afganistanis pikendatakse kuni 28. veebruarini 2015. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja esindab Euroopa Liitu ja edendab liidu poliitilisi eesmärke Afganistanis, tehes tihedat koostööd liikmesriikide esindajatega Afganistanis. Konkreetsemalt on eriesindaja ülesanded järgmised:

a)	toetada ELi-Afganistani ühisdeklaratsiooni ning uue ELi Afganistani strateegia (2014–2016) ning vajadusel ELi-Afganistani partnerlus- ja arengualase koostöölepingu rakendamist;

b)	toetada liidu ja Afganistani poliitilist dialoogi;

c)	toetada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) poolt Afganistanis täidetavat keskset rolli, pöörates erilist tähelepanu sellele, et rahvusvaheline abi oleks paremini kooskõlastatud, edendades seega Bonni, Chicago ja Tokyo konverentside kommünikeede ning asjaomaste ÜRO resolutsioonide rakendamist.

Artikkel 3

Volitused

Oma volituste täitmiseks teeb ELi eriesindaja tihedas koostöös liikmesriikide esindajatega Afganistanis järgmist:

a)	edendab liidu seisukohti Afganistani poliitilise protsessi ja arengute suhtes;

b)	peab tihedat kontakti asjaomaste Afganistani institutsioonide, eelkõige valitsuse, parlamendi ja kohalike asutustega, ning toetab nende arendamist. Kontakti tuleks pidada ka muude Afganistani poliitiliste rühmituste ja muude asjaomaste pooltega Afganistanis, eelkõige kodanikuühiskonna osalejatega;

c)	hoiab tihedat kontakti asjaomaste rahvusvaheliste ja piirkondlike sidusrühmadega Afganistanis, nimelt ÜRO peasekretäri eriesindaja, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kõrgema tsiviilesindaja ning muude oluliste partnerite ja organisatsioonidega;

annab teavet ELi-Afganistani ühisdeklaratsioonis, ELi Afganistani strateegias (2014–2016), vajadusel ELi-Afganistani partnerlus- ja arengualases koostöölepingus ning Bonni, Chicago ja Tokyo konverentside kommünikeedes kokku lepitud eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude kohta, eelkõige järgmistes valdkondades:

—	tsiviilvõime arendamine, eelkõige piirkondlikul tasandil;

—	hea valitsemistava ja õigusriigi toimimiseks vajalike institutsioonide, eelkõige sõltumatu kohtusüsteemi loomine;

—	valimisreformid;

—	julgeolekusektori reformid, sh kohtuasutuste, riigi sõjaväe ja politseiteenistuse tugevdamine, ning eelkõige tsiviilpolitseiteenistuse väljaarendamine;

—	majanduskasvu edendamine, eelkõige põllumajanduse ja maapiirkondade arendamise kaudu;

—	Afganistani rahvusvaheliste inimõiguste alaste kohustuste täitmine, sh vähemuste hulka kuuluvate inimeste ning laste ja naiste õiguste austamine;

—	demokraatlike ja õigusriigi põhimõtete austamine;

—	naiste avalikus halduses ja kodanikuühiskonnas ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 kohaselt rahuprotsessis osalemise edendamine;

—	Afganistani rahvusvaheliste kohustuste, sh terrorismi, ebaseadusliku uimastikaubanduse ja inimkaubanduse ning relvade, massihävitusrelvade ja seotud materjalide leviku vastasele võitlusele pühendatud rahvusvahelise koostöö austamine;

—	humanitaarabi andmise hõlbustamine ning pagulaste ja riigisiseste põgenike nõuetekohane tagasisaatmine ning

—	liidu kohaloleku ja tegevuste tugevdamine ja tõhustamine Afganistanis ning nõukogu taotlusel regulaarsete aruannete koostamine ELi Afganistani strateegia (2014–2016) kohta;

e)	osaleb aktiivselt kohalikel kooskõlastusfoorumitel, nagu ühine koordineerimis- ja järelevalveorgan, teavitades mitteosalevaid liikmesriike täielikult nendel tasanditel tehtud otsustest;

f)	annab nõu liidu osalemise kohta rahvusvahelistel konverentsidel ja nendel võetavate seisukohtade osas seoses Afganistaniga;

g)	tegutseb aktiivselt, et edendada piirkondlikku koostööd asjaomaste algatuste kaudu, sh Istanbuli protsessi ja Afganistani käsitleva piirkondliku majanduskonverentsi (RECCA) kaudu;

h)	aitab kaasa inimõigusi käsitleva liidu poliitika ja inimõigusi käsitlevate ELi suuniste rakendamisele, eriti seoses konfliktidest mõjutatud piirkondades asuvate naiste ja lastega, sealhulgas jälgides ja käsitledes sellekohaseid arengusuundi;

i)	vajaduse korral toetab Afganistani juhtimisel toimuvat kaasavat rahuprotsessi, mille tulemuseks on Bonni konverentsil kokkulepitud tingimustele vastava poliitilise lahenduse saavutamine.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juuli 2014 kuni 28. veebruar 2015 ette nähtud lähtesumma on 3 760 000 eurot.

2. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. Oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata ja korrapäraselt meeskonna koosseisust.

2. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata tööle ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, lähetanud liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmete ülesannete läbiviimiseks ja töö sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtva riigiga. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid osutavad vajaduse korral piirkonnas logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale ELi eriesindaja geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda missiooni piirkonda ja piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja milles nähakse ette ka erandolukorra plaan ja missiooni evakueerimisplaan;

b)	tagades piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne piirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb missiooni piirkonnale omistatud riskiastmele;

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Aluslepingu artikli 36 kohaselt võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 12

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja panustab liidu meetme ühtsusesse, järjepidevusse ja tõhususse ning aitab tagada, et kõiki liidu instrumente ning liikmesriikide meetmeid rakendatakse järjepidevalt liidu poliitiliste eesmärkide täitmiseks. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse komisjoni ning Pakistanis asuva liidu delegatsiooni tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2. Kohapeal toimub tihe koostöö liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab Afganistanis läbiviidava ELi politseimissiooni (EUPOL AFGHANISTAN) juhile kohalikul tasandil poliitilisi suuniseid. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja ja tsiviiloperatsioonide ülem teineteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseis aitavad esitada teavet varasemate Afganistani nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning osutavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle sidusus teiste liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile enne 2014. aasta novembri lõppu täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2014.

Luxembourg, 23. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 198, 23.7.2013, lk 47.

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/65

NÕUKOGU OTSUS 2014/384/ÜVJP,

23. juuni 2014,

millega muudetakse otsust 2011/426/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. juulil 2011 vastu otsuse 2011/426/ÜVJP, (1) millega nimetati Peter SØRENSEN Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja”) Bosnias ja Hertsegoviinas. ELi eriesindaja volitused lõpevad 30. juunil 2015.

(2)	Otsusega 2011/426/ÜVJP, mida on viimati muudetud otsusega 2013/351/ÜVJP, (2) nähti ELi eriesindajale ette lähtesumma ajavahemikuks 1. septembrist 2011 kuni 30. juunini 2014. Ajavahemikuks 1. juulist 2014 kuni 30. juunini 2015 tuleks kehtestada uus lähtesumma.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist.

(4)	Otsust 2011/426/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/426/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 5 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik: „ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juulist 2014 kuni 30. juunini 2015 ettenähtud lähtesumma on 5 250 000 eurot.”

2)	Artiklile 13 lisatakse järgmine lõik: „Volituste täitmist käsitlev põhjalik lõpparuanne esitatakse enne 2015. aasta märtsi.”

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2014.

Luxembourg, 23. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 188, 19.7.2011, lk 30.

(2) ELT L 185, 4.7.2013, lk 7.

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/66

NÕUKOGU OTSUS 2014/385/ÜVJP,

23. juuni 2014,

millega pikendatakse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	25. juunil 2012 võttis nõukogu vastu inimõigusi ja demokraatiat käsitleva ELi strateegilise raamistiku ning inimõigusi ja demokraatiat käsitleva ELi tegevuskava.

(2)	25. juulil 2012 võttis nõukogu vastu otsuse 2012/440/ÜVJP, (1) millega nimetati Stavros LAMBRINIDIS Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajaks (”ELi eriesindaja”). ELi eriesindaja volitused lõppevad 30. juunil 2014.

(3)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 8 kuu võrra.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Stavros LAMBRINIDISe volitusi ELi inimõiguste eriesindajana pikendatakse kuni 28. veebruarini 2015. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad inimõigusi käsitlevatel liidu poliitilistel eesmärkidel, nagu need on sätestatud aluslepingus, Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ning inimõigusi ja demokraatiat käsitlevas ELi strateegilises raamistikus ning inimõigusi ja demokraatiat käsitlevas ELi tegevuskavas:

suurendada liidu mõjusust, kohalolu ja nähtavust inimõiguste kaitsmisel ja edendamisel maailmas, eelkõige süvendades liidu koostööd ja poliitilist dialoogi kolmandate riikide, asjaomaste partnerite, ettevõtjate, kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste ning piirkondlike organisatsioonidega, samuti tegevuse kaudu asjaomastes rahvusvahelistes foorumites;

b)	suurendada liidu panust demokraatia ja institutsioonide arendamise, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava, inimõiguste ja põhivabaduste austamise tugevdamisse kogu maailmas;

c)	suurendada liidu inimõigustealase tegevuse sidusust ja inimõiguste integreerimist kõigisse liidu välistegevuse valdkondadesse.

Artikkel 3

Volitused

Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	toetada liidu inimõigustealase poliitika (eelkõige inimõigusi ja demokraatiat käsitleva ELi strateegilise raamistiku ning inimõigusi ja demokraatiat käsitleva ELi tegevuskava) rakendamist, sealhulgas koostades selle kohta soovitusi;

b)	panustada inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust käsitlevate liidu suuniste, vahendite ja tegevuskavade rakendamisesse;

c)	edendada inimõigusi käsitlevat dialoogi kolmandate riikide valitsustega ja rahvusvaheliste ning piirkondlike organisatsioonidega, samuti kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste osalejatega, et tagada liidu inimõigustealase poliitika mõjusus ja nähtavus;

d)	toetada liidu poliitika ja meetmete suuremat sidusust ja järjepidevust inimõiguste kaitse ja edendamise valdkonnas, eelkõige aidates kaasa liidu asjakohase poliitika kujundamisele.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

3. ELi eriesindaja kooskõlastab oma töö täielikult Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega, et tagada nende poolt inimõiguste valdkonnas tehtava vastava töö sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juuli 2014 kuni 28. veebruar 2015 ette nähtud lähtesumma on 550 000 eurot.

2. ELi inimõiguste eriesindajale järgnevaks ajavahemikuks määratava lähtesumma kohta teeb otsuse nõukogu.

3. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

4. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

2. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete palga katab vastavalt kas liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

Artikkel 7

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 8

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs mis tahes asjakohasele teabele.

2. Liidu delegatsioonid ja liikmesriikide diplomaatilised esindused osutavad ELi eriesindajale vastavalt vajadusele logistilist tuge.

Artikkel 9

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeoleku olukorra alusel asjaomases riigis, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

b)	tagades piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne piirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb missiooni piirkonnale omistatud riskiastmele;

Artikkel 10

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele, eelkõige inimõiguste töörühmale. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Kooskõlas aluslepingu artikliga 36 võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

Artikkel 11

Koordineerimine

1. ELi eriesindaja toetab liidu meetmete ühtsust, järjekindlust ja tõhusust ning aitab tagada, et liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjepidevalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. ELi eriesindaja koordineerib oma tööd liikmesriikide ja komisjoniga ning vastavalt vajadusele teiste ELi eriesindajatega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraseid teabekoosolekuid liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

2. Kohapeal toimub tihe koostöö liidu delegatsioonide juhtidega, liikmesriikide esinduste juhtidega, samuti ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonide ja operatsioonide juhtidega/ülematega ning vastavalt vajadusele muude Euroopa Liidu eriesindajatega, kes teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel.

3. ELi eriesindaja teeb koostööd ja püüab saavutada vastastikust täiendavust ja sünergiat ka teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega peakorteri tasandil ja kohapeal. ELi eriesindaja püüab korrapäraselt kohtuda kodanikuühiskonna organisatsioonidega nii peakorteris kui ka kohapeal.

Artikkel 12

Läbivaatamine

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2014.

Luxembourg, 23. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 200, 27.7.2012, lk 21.

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/70

NÕUKOGU OTSUS 2014/386/ÜVJP,

23. juuni 2014,

mis käsitleb Krimmist või Sevastopolist pärit kaupadele kohaldatavaid piiranguid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Liidu liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid mõistsid 6. märtsil 2014. aastal karmilt hukka Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse provotseerimata rikkumise Venemaa Föderatsiooni poolt.

(2)	Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu otsuse 2014/145/ÜVJP, (1) mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega.

(3)

20.–21. märtsil 2014 toimunud kohtumisel mõistis Euroopa Ülemkogu tugevalt hukka Krimmi Autonoomse Vabariigi („Krimm”) ja Sevastopoli linna („Sevastopol”) ebaseadusliku annekteerimise Venemaa Föderatsiooni poolt ja rõhutas, et ei tunnusta seda. Euroopa Ülemkogu oli seisukohal, et esitada tuleb ettepanekud teatavate Krimmiga seotud majandus-, kaubandus- ja finantspiirangute kohta, mis tuleks kiiresti rakendada.

(4)

ÜRO Peaassamblee võttis 27. märtsil 2014 vastu resolutsiooni 68/262 Ukraina territoriaalse terviklikkuse kohta, milles kinnitas oma pühendumust Ukraina suveräänsusele, poliitilisele sõltumatusele, ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, rõhutades 16. märtsil Krimmis toimunud rahvahääletuse tühisust ja kutsudes kõiki riike üles mitte tunnustama mis tahes muutusi Krimmi ja Sevastopoli staatuses.

(5)	Seda arvesse võttes on nõukogu seisukohal, et tuleks keelata Krimmist ja Sevastopolist pärit kaupade import Euroopa Liitu, välja arvatud selliste Krimmist ja Sevastopolist pärit kaupade import, millele Ukraina valitsus on väljastanud päritolusertifikaadi.

(6)	Käesoleva otsusega kehtestatud meetmete tõhususe tagamiseks peaks käesolev otsus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist.

(7)	Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Krimmist või Sevastopolist pärit kaupade import liitu on keelatud.

2. Keelatud on pakkuda otseselt või kaudselt rahastamist või rahalist abi ning kindlustust ja edasikindlustust seoses Krimmist või Sevastopolist pärit kaupade impordiga.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud keeldu ei kohaldata Krimmist või Sevastopolist pärit kaupadele, mis on esitatud kontrollimiseks Ukraina ametivõimudele ja mida Ukraina ametivõimud on kontrollinud ning millele Ukraina valitsus on väljastanud päritolusertifikaadi.

Artikkel 3

Artiklis 1 sätestatud keelud ei piira enne 25. juunit 2014 sõlmitud lepingute täitmist kuni 26. septembrini 2014 või nende lepingute täitmiseks vajalike lisalepingute täitmist, mis tuleb sõlmida ning mida tuleb täita hiljemalt 26. septembril 2014.

Artikkel 4

Keelatud on osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille otsene või kaudne eesmärk on artiklis 1 sätestatud keeldudest kõrvalehoidumine.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat otsust kohaldatakse 23. juunini 2015.

Käesolevat otsust vaadatakse pidevalt uuesti läbi. Vajaduse korral pikendatakse selle kehtivust või muudetakse seda, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud.

Luxembourg, 23. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 78, 17.3.2014, lk 16.

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/72

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2014/387/ÜVJP,

23. juuni 2014,

millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõike 2,

võttes arvesse nõukogu 31. mai 2013. aasta otsust 2013/255/ÜVJP (1) Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kohta, eriti selle artikli 30 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 31. mail 2013 vastu otsuse 2013/255/ÜVJP.

(2)	Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisas esitatud loetelus tuleks ajakohastada ühe isikuga seotud teavet.

(3)	Võttes arvesse olukorra tõsidust, tuleks otsuse 2013/255/ÜVJP I lisas esitatud loetelusse füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, lisada kaksteist isikut.

(4)	Otsust 2013/255/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Luxembourg, 23. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 147, 1.6.2013, lk 14.

LISA

Allpool nimetatud isikut käsitlev kanne, nii nagu see on esitatud otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa A osas, asendatakse järgmise kandega.

Nimi

Tuvastamisandmed

Põhjendus

Loetellu kandmise kuupäev

152.

Dr Qadri (

) (teise nimega Kadri) Jamil (

) (teise nimega Jameel)

Endine peaministri asetäitja majandusalal, endine sisekaubanduse ja tarbijakaitse minister. Endise valitsuse ministrina jagab režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.

16.10.2012

Allpool loetletud isikud lisatakse otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa A osas esitatud loetellu füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest.

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjused	Loetelusse kandmise kuupäev
180.	Ahmad al-Qadri	Sünnikuupäev: 1956	Põllumajandus- ja põllumajanduse reformi minister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
181.	Suleiman Al Abbas		Nafta ja maavarade minister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
182.	Kamal Eddin Tu'ma	Sünnikuupäev: 1959	Tööstusminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
183.	Kinda al-Shammat (teise nimega Shmat)	Sünnikuupäev: 1973	Sotsiaalminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
184.	Hassan Hijazi	Sünnikuupäev: 1964	Tööminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
185.	Ismael Ismael (teise nimega Ismail Ismail, või Isma'Il Isma'il)	Sünnikuupäev: 1955	Rahandusminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
186.	Dr Khodr Orfali (teise nimega Khud, teise nimega Khudr Urfali, teise nimega Orphaly)	Sünnikuupäev: 1956	Majandus- ja väliskaubandusminister Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
187.	Samir Izzat Qadi Amin	Sünnikuupäev: 1966	Sisekaubanduse ja tarbijakaitseminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
188.	Bishr Riyad Yazigi	Sünnikuupäev: 1972	Turismiminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
189.	Dr Malek Ali (teise nimega Malik)	Sünnikuupäev: 1956	Kõrgharidusminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
190.	Hussein Arnous (teise nimega Arnus)	Sünnikuupäev: 1953	Avalike tööde minister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014
191.	Dr Hassib Elias Shammas (teise nimega Hasib)	Sünnikuupäev: 1957	Riigiminister. Valitsuse ministrina jagab vastutust tsiviilelanike suhtes toime pandud režiimi vägivaldsete repressioonide eest.	24.6.2014

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/75

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

16. juuni 2014,

millega koostatakse nende piirkondade ja alade loend, mis on kõlblikud rahastamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi piiriüleste ja riikidevaheliste komponentide raames ajavahemikus 2014–2020

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 3898 all)

(2014/388/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil, (1) eriti selle artikli 3 lõike 1 teist lõiku ja artikli 3 lõike 3 esimest lõiku,

olles konsulteerinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006) (2) artikli 150 lõike 1 kohaselt loodud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide koordineerimiskomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) toetab Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki teatavates piirkondades, mis vastavad ühise statistiliste territoriaaljaotuste liigituse 3. tasandile (edaspidi „NUTS 3. tasand”), piiriülese koostöö raames; kõikides piirkondades, mis vastavad ühise statistiliste territoriaaljaotuste liigituse 2. tasandile (edaspidi „NUTS 2. tasand”), riikidevahelise koostöö raames. Ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1059/2003, (3) mida on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 31/2011 (4). Seepärast on vaja sätestada toetuskõlblike piirkondade loendid.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 3 lõike 1 kolmandale lõigule täpsustatakse piiriülese koostöö raames toetuskõlblike alade loendis ka need liidu NUTS 3. tasandi alad, mida võetakse arvesse ERFi toetuste andmisel piiriüleseks koostööks kõikidel sisepiiridel ja välispiiridel, mis on hõlmatud selliste liidu välisrahastamisvahendite alla kuuluvate programmidega nagu Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ENI) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (5) reguleerimisalas ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 231/2014 (6) reguleerimisalas.

(3)

Vastavalt määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 3 lõike 1 viiendale lõigule võib kõnealusesse loendisse asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide taotluse korral lisada ka äärepoolseimate piirkondade merepiiride äärsed NUTS 3. tasandi alad, mille omavaheline kaugus on rohkem kui 150 kilomeetrit.

(4)	Vastavalt määruse (EL) nr 1299/2013 artikli 3 lõikele 6 tuleb komisjoni otsuses, milles sätestatakse piiriüleste ja riikidevaheliste alade loend, teavitamise eesmärgil loetleda ka kõnealuse määruse artikli 3 lõigetes 2 ja 4 osutatud kolmandate riikide või territooriumide piirkonnad.

(5)	Seepärast on vaja kehtestada koostööprogrammide kaupa loendid nendest piiriülestest ja riikidevahelistest aladest, mis on kõlblikud ERFist rahastamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nende piirkondade ja alade loend, mis on kõlblikud rahastamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi piiriülese komponendi raames, on esitatud I lisas.

Artikkel 2

Nende liidu NUTS 3. tasandi alade loend, mida on võetud arvesse ERFi toetuste andmisel piiriülese koostöö eesmärgil, kuid mis ei ole ühegi I lisas loetletud piiriülese ala osa, ning mis on hõlmatud selliste liidu välisrahastamisvahendite alla kuuluvate programmidega nagu Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ENI) määruse (EL) nr 232/2014 reguleerimisalas ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II) määruse (EL) nr 231/2014 reguleerimisalas, on esitatud II lisas.

Artikkel 3

Nende piirkondade ja alade loend, mis on kõlblikud ERFist rahastamiseks Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi riikidevahelise koostöö komponendi raames, on esitatud III lisas.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. juuni 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Johannes HAHN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1).

(4) Komisjoni määrus (EL) nr 31/2011, 17. jaanuar 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 13, 18.1.2011, lk 3).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 232/2014, 11. märts 2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 27).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 231/2014, 11. märts 2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 11).

I LISA

Toetuskõlblike alade loend piiriülese koostöö programmide kaupa

2014TC16RFCB001	BE-DE-NL	(Interreg V-A) Belgia–Saksamaa–Madalmaad (Euregio Meuse-Rhin/Euregio Maas-Rijn/Euregio Maas-Rhein)

	BE221	Arr. Hasselt	(1)
	BE222	Arr. Maaseik	(1)
	BE223	Arr. Tongeren	(1)
	BE332	Arr. Liège	(1)
	BE335	Arr. Verviers — communes francophones	(1)
	BE336	Bezirk Verviers — Deutschsprachige Gemeinschaft	(1)
	DEA26	Düren	(1)
	DEA28	Euskirchen	(1)
	DEA29	Heinsberg	(1)
	DEA2D	Städteregion Aachen	(1)
	DEB23	Eifelkreis Bitburg-Prüm	(1)
	DEB24	Vulkaneifel	(1)
	NL422	Midden-Limburg	(1)
	NL423	Zuid-Limburg	(1)

2014TC16RFCB002	AT-CZ	(Interreg V-A) Austria — Tšehhi Vabariik

	AT121	Mostviertel-Eisenwurzen
	AT123	Sankt Pölten
	AT124	Waldviertel	(1)
	AT125	Weinviertel	(1)
	AT126	Wiener Umland/Nordteil	(1)
	AT130	Wien	(1)
	AT311	Innviertel	(1)
	AT312	Linz-Wels
	AT313	Mühlviertel	(1)
	AT314	Steyr-Kirchdorf
	CZ031	Jihočeský kraj	(1)
	CZ063	Kraj Vysočina	(1)
	CZ064	Jihomoravský kraj	(1)

2014TC16RFCB003	SK-AT	(Interreg V-A) Slovakkia–Austria

	AT111	Mittelburgenland	(1)
	AT112	Nordburgenland	(1)
	AT121	Mostviertel-Eisenwurzen
	AT122	Niederösterreich-Süd
	AT123	Sankt Pölten
	AT124	Waldviertel	(1)
	AT125	Weinviertel	(1)
	AT126	Wiener Umland/Nordteil	(1)
	AT127	Wiener Umland/Südteil	(1)
	AT130	Wien	(1)
	SK010	Bratislavský kraj	(1)
	SK021	Trnavský kraj	(1)

2014TC16RFCB004	AT-DE	(Interreg V-A) Austria–Saksamaa/Baieri (Bayern–Österreich)

	AT311	Innviertel	(1)
	AT312	Linz-Wels
	AT313	Mühlviertel	(1)
	AT314	Steyr-Kirchdorf
	AT315	Traunviertel
	AT321	Lungau
	AT322	Pinzgau-Pongau	(1)
	AT323	Salzburg und Umgebung	(1)
	AT331	Außerfern	(1)
	AT332	Innsbruck	(1)
	AT333	Osttirol	(1)
	AT334	Tiroler Oberland	(1)
	AT335	Tiroler Unterland	(1)
	AT341	Bludenz-Bregenzer Wald	(1)
	AT342	Rheintal-Bodenseegebiet	(1)
	DE213	Rosenheim, Kreisfreie Stadt	(1)
	DE214	Altötting	(1)
	DE215	Berchtesgadener Land	(1)
	DE216	Bad Tölz-Wolfratshausen	(1)
	DE21D	Garmisch-Partenkirchen	(1)
	DE21F	Miesbach	(1)
	DE21G	Mühldorf a. Inn
	DE21K	Rosenheim, Landkreis	(1)
	DE21M	Traunstein	(1)
	DE21N	Weilheim-Schongau
	DE221	Landshut, Kreisfreie Stadt
	DE222	Passau, Kreisfreie Stadt	(1)
	DE224	Deggendorf
	DE225	Freyung-Grafenau	(1)
	DE227	Landshut, Landkreis
	DE228	Passau, Landkreis	(1)
	DE229	Regen	(1)
	DE22 A	Rottal-Inn	(1)
	DE22C	Dingolfing-Landau
	DE272	Kaufbeuren, Kreisfreie Stadt	(1)
	DE273	Kempten (Allgäu), Kreisfreie Stadt	(1)
	DE274	Memmingen, Kreisfreie Stadt
	DE27 A	Lindau (Bodensee)	(1)
	DE27B	Ostallgäu	(1)
	DE27C	Unterallgäu
	DE27E	Oberallgäu	(1)

2014TC16RFCB005	ES-PT	(Interreg V-A) Hispaania–Portugal (POCTEP)

	ES111	A Coruña
	ES112	Lugo
	ES113	Ourense	(1)
	ES114	Pontevedra	(1)
	ES411	Ávila
	ES413	León
	ES415	Salamanca	(1)
	ES418	Valladolid
	ES419	Zamora	(1)
	ES431	Badajoz	(1)
	ES432	Cáceres	(1)
	ES612	Cádiz	(1)
	ES613	Córdoba
	ES615	Huelva	(1)
	ES618	Sevilla
	PT111	Minho-Lima	(1)
	PT112	Cávado	(1)
	PT113	Ave
	PT114	Grande Porto
	PT115	Tâmega
	PT117	Douro	(1)
	PT118	Alto Trás-os-Montes	(1)
	PT150	Algarve	(1)
	PT165	Dão-Lafões
	PT166	Pinhal Interior Sul
	PT167	Serra da Estrela
	PT168	Beira Interior Norte	(1)
	PT169	Beira Interior Sul	(1)
	PT16 A	Cova da Beira
	PT181	Alentejo Litoral
	PT182	Alto Alentejo	(1)
	PT183	Alentejo Central	(1)
	PT184	Baixo Alentejo	(1)

2014TC16RFCB006	ES-FR-AD	(Interreg V-A) Hispaania–Prantsusmaa–Andorra (POCTEFA)

	ES211	Álava
	ES212	Guipúzcoa	(1)
	ES213	Vizcaya
	ES220	Navarra	(1)
	ES230	La Rioja
	ES241	Huesca	(1)
	ES243	Zaragoza
	ES511	Barcelona
	ES512	Girona	(1)
	ES513	Lleida	(1)
	ES514	Tarragona
	FR615	Pyrénées-Atlantiques	(1)
	FR621	Ariège	(1)
	FR623	Haute-Garonne	(1)
	FR626	Hautes-Pyrénées	(1)
	FR815	Pyrénées orientales	(1)
	AD000	Andorra	(2)

2014TC16RFCB007	ES-PT	(Interreg V-A) Hispaania–Portugal (Madeira-Açores-Canarias (MAC))

	ES703	El Hierro
	ES704	Fuerteventura	(1)
	ES705	Gran Canaria	(1)
	ES706	La Gomera
	ES707	La Palma
	ES708	Lanzarote	(1)
	ES709	Tenerife
	PT200	Região Autónoma dos Açores
	PT300	Região Autónoma de Madeira
	CP	Cape Verde	(2)
	MR	Mauritania	(2)
	SN	Senegal	(2)

2014TC16RFCB008	HU-HR	(Interreg V-A) Ungari–Horvaatia

	HR044	Varaždinska županija	(1)
	HR045	Koprivničko-križevačka županija	(1)
	HR046	Međimurska županija	(1)
	HR047	Bjelovarsko-bilogorska županija
	HR048	Virovitičko-podravska županija	(1)
	HR049	Požeško-slavonska županija
	HR04B	Osječko-baranjska županija	(1)
	HR04C	Vukovarsko-srijemska županija	(1)
	HU223	Zala	(1)
	HU231	Baranya	(1)
	HU232	Somogy	(1)

2014TC16RFCB009	DE-CZ	(Interreg V-A) Saksamaa/Baieri — Tšehhi Vabariik

	CZ031	Jihočeský kraj	(1)
	CZ032	Plzeňský kraj	(1)
	CZ041	Karlovarský kraj	(1)
	DE222	Passau, Kreisfreie Stadt	(1)
	DE223	Straubing, Kreisfreie Stadt
	DE224	Deggendorf
	DE225	Freyung-Grafenau	(1)
	DE228	Passau, Landkreis	(1)
	DE229	Regen	(1)
	DE22B	Straubing-Bogen
	DE231	Amberg, Kreisfreie Stadt
	DE232	Regensburg, Kreisfreie Stadt
	DE233	Weiden i. d. Opf, Kreisfreie Stadt	(1)
	DE234	Amberg-Sulzbach
	DE235	Cham	(1)
	DE237	Neustadt a. d. Waldnaab	(1)
	DE238	Regensburg, Landkreis
	DE239	Schwandorf	(1)
	DE23 A	Tirschenreuth	(1)
	DE242	Bayreuth, Kreisfreie Stadt
	DE244	Hof, Kreisfreie Stadt	(1)
	DE246	Bayreuth, Landkreis
	DE249	Hof, Landkreis	(1)
	DE24 A	Kronach
	DE24B	Kulmbach
	DE24D	Wunsiedel i. Fichtelgebirge	(1)

2014TC16RFCB010	AT-HU	(Interreg V-A) Austria–Ungari

	AT111	Mittelburgenland	(1)
	AT112	Nordburgenland	(1)
	AT113	Südburgenland	(1)
	AT122	Niederösterreich-Süd
	AT127	Wiener Umland/Südteil	(1)
	AT130	Wien	(1)
	AT221	Graz
	AT224	Oststeiermark	(1)
	HU221	Győr-Moson-Sopron	(1)
	HU222	Vas	(1)
	HU223	Zala	(1)

2014TC16RFCB011	DE-PL	(Interreg V-A) Saksamaa/Brandenburg–Poola

	DE402	Cottbus, Kreisfreie Stadt	(1)
	DE403	Frankfurt (Oder), Kreisfreie Stadt	(1)
	DE409	Märkisch-Oderland	(1)
	DE40C	Oder-Spree	(1)
	DE40G	Spree-Neiße	(1)
	PL431	Gorzowski	(1)
	PL432	Zielonogórski	(1)

2014TC16RFCB012	PL-SK	(Interreg V-A) Poola–Slovakkia

	PL214	Krakowski
	PL215	Nowosądecki	(1)
	PL216	Oświęcimski	(1)
	PL225	Bielski	(1)
	PL22C	Tyski
	PL323	Krośnieński	(1)
	PL324	Przemyski	(1)
	PL325	Rzeszowski
	SK031	Žilinský kraj	(1)
	SK041	Prešovský kraj	(1)
	SK042	Košický kraj	(1)

2014TC16RFCB013	PL-DK-DE-LT-SE	(Interreg V-A) Poola–Taani–Saksamaa–Leedu–Rootsi (SOUTH BALTIC)

	DE801	Greifswald, Kreisfreie Stadt	(1)
	DE803	Rostock, Kreisfreie Stadt	(1)
	DE805	Stralsund, Kreisfreie Stadt	(1)
	DE806	Wismar, Kreisfreie Stadt	(1)
	DE807	Bad Doberan	(1)
	DE80D	Nordvorpommern	(1)
	DE80E	Nordwestmecklenburg	(1)
	DE80F	Ostvorpommern	(1)
	DE80H	Rügen	(1)
	DE80I	Uecker-Randow	(1)
	DE809	Güstrow
	DE808	Demmin
	DK014	Bornholm	(1)
	DK021	Østsjælland	(1)
	DK022	Vest- og Sydsjælland	(1)
	LT003	Klaipėdos apskritis	(1)
	LT007	Tauragės apskritis	(1)
	LT008	Telšių apskritis	(1)
	PL422	Koszaliński	(1)
	PL423	Stargardzki	(1)
	PL424	Miasto Szczecin	(1)
	PL425	Szczeciński	(1)
	PL621	Elbląski	(1)
	PL631	Słupski	(1)
	PL633	Trójmiejski	(1)
	PL634	Gdański	(1)
	PL635	Starogardzki
	SE212	Kronobergs län
	SE213	Kalmar län	(1)
	SE221	Blekinge län	(1)
	SE224	Skåne län	(1)

2014TC16RFCB014	FI-EE-LV-SE	(Interreg V-A) Soome–Eesti–Läti–Rootsi (Central Baltic)

	EE001	Põhja-Eesti	(1)
	EE004	Lääne-Eesti	(1)
	EE006	Kesk-Eesti	(1)
	EE007	Kirde-Eesti	(1)
	EE008	Lõuna-Eesti	(1)
	FI1B1	Helsinki-Uusimaa	(1)
	FI1C1	Varsinais-Suomi	(1)
	FI1C2	Kanta-Häme
	FI1C3	Päijät-Häme
	FI1C4	Kymenlaakso	(1)
	FI1C5	Etelä-Karjala	(1)
	FI196	Satakunta	(1)
	FI197	Pirkanmaa
	FI200	Åland	(1)
	LV003	Kurzeme	(1)
	LV006	Rīga	(1)
	LV007	Pierīga	(1)
	LV008	Vidzeme	(1)
	LV009	Zemgale	(1)
	SE110	Stockholms län	(1)
	SE121	Uppsala län	(1)
	SE122	Södermanlands län	(1)
	SE123	Östergötlands län	(1)
	SE124	Örebro län
	SE125	Västmanlands län
	SE214	Gotlands län	(1)
	SE313	Gävleborgs län	(1)

2014TC16RFCB015	SK-HU	(Interreg V-A) Slovakkia–Ungari

	HU101	Budapest	(1)
	HU102	Pest	(1)
	HU212	Komárom-Esztergom	(1)
	HU221	Győr-Moson-Sopron	(1)
	HU311	Borsod-Abaúj-Zemplén	(1)
	HU312	Heves	(1)
	HU313	Nógrád	(1)
	HU323	Szabolcs-Szatmár-Bereg	(1)
	SK010	Bratislavský kraj	(1)
	SK021	Trnavský kraj	(1)
	SK023	Nitriansky kraj	(1)
	SK032	Banskobystrický kraj	(1)
	SK042	Košický kraj	(1)

2014TC16RFCB016	SE-NO	(Interreg V-A) Rootsi–Norra

	SE311	Värmlands län	(1)
	SE312	Dalarnas län	(1)
	SE321	Västernorrlands län	(1)
	SE322	Jämtlands län	(1)
	SE232	Västra Götaland	(1)
	NO012	Akershus	(2)
	NO021	Hedmark	(2)
	NO031	Østfold	(2)
	NO061	Sør-Trøndelag	(2)
	NO062	Nord-Trøndelag	(2)

2014TC16RFCB017	DE-CZ	(Interreg V-A) Saksamaa/Saksimaa — Tšehhi Vabariik

	CZ041	Karlovarský kraj	(1)
	CZ042	Ústecký kraj	(1)
	CZ051	Liberecký kraj	(1)
	DED21	Dresden, Kreisfreie Stadt
	DED2C	Bautzen	(1)
	DED2D	Görlitz	(1)
	DED2F	Sächsische Schweiz-Osterzgebirge	(1)
	DED41	Chemnitz, Kreisfreie Stadt
	DED42	Erzgebirgskreis	(1)
	DED43	Mittelsachsen	(1)
	DED44	Vogtlandkreis	(1)
	DED45	Zwickau
	DEG0K	Saale-Orla-Kreis
	DEG0L	Greiz

2014TC16RFCB018	PL-DE	(Interreg V-A) Poola–Saksamaa/Saksimaa

	DED2C	Bautzen	(1)
	DED2D	Görlitz	(1)
	PL432	Zielonogórski	(1)
	PL515	Jeleniogórski	(1)

2014TC16RFCB019	DE-PL	(Interreg V-A) Saksamaa/Mecklenburg-Vorpommern/Brandenburg–Poola

	DE405	Barnim	(1)
	DE409	Märkisch-Oderland	(1)
	DE40I	Uckermark	(1)
	DE801	Greifswald, Kreisfreie Stadt	(1)
	DE802	Neubrandenburg, Kreisfreie Stadt
	DE805	Stralsund, Kreisfreie Stadt	(1)
	DE808	Demmin
	DE80B	Mecklenburg-Strelitz
	DE80C	Müritz
	DE80D	Nordvorpommern	(1)
	DE80F	Ostvorpommern	(1)
	DE80H	Rügen	(1)
	DE80I	Uecker-Randow	(1)
	PL422	Koszaliński	(1)
	PL423	Stargardzki	(1)
	PL424	Miasto Szczecin	(1)
	PL425	Szczeciński	(1)

2014TC16RFCB020	EL-IT	(Interreg V-A) Kreeka–Itaalia

	EL211	Άρτα (Arta)
	EL212	Θεσπρωτία (Thesprotia)	(1)
	EL213	Ιωάννινα (Ioannina)	(1)
	EL214	Πρέβεζα (Preveza)	(1)
	EL221	Ζάκυνθος (Zakynthos)	(1)
	EL222	Κέρκυρα (Kerkyra)	(1)
	EL223	Κεφαλληνία (Kefallinia)	(1)
	EL224	Λευκάδα (Lefkada)	(1)
	EL231	Αιτωλοακαρνανία (Aitoloakarnania)	(1)
	EL232	Αχαΐα (Achaia)	(1)
	EL233	Ηλεία (Ileia)
	ITF43	Taranto
	ITF44	Brindisi	(1)
	ITF45	Lecce	(1)
	ITF46	Foggia	(1)
	ITF47	Bari	(1)
	ITF48	Barletta-Andria-Trani	(1)

2014TC16RFCB021	RO-BG	(Interreg V-A) Rumeenia–Bulgaaria

	BG311	Видин (Vidin)	(1)
	BG312	Монтана (Montana)	(1)
	BG313	Враца (Vratsa)	(1)
	BG314	Плевен (Pleven)	(1)
	BG321	Велико Търново (Veliko Tarnovo)	(1)
	BG323	Русе (Ruse)	(1)
	BG325	Силистра (Silistra)	(1)
	BG332	Добрич (Dobrich)	(1)
	RO223	Constanţa	(1)
	RO312	Călăraşi	(1)
	RO314	Giurgiu	(1)
	RO317	Teleorman	(1)
	RO411	Dolj	(1)
	RO413	Mehedinţi	(1)
	RO414	Olt	(1)

2014TC16RFCB022	EL-BG	(Interreg V-A) Kreeka–Bulgaaria

	BG413	Благоевград (Blagoevgrad)	(1)
	BG422	Хасково (Haskovo)	(1)
	BG424	Смолян (Smolyan)	(1)
	BG425	Кърджали (Kardzhali)	(1)
	EL111	Έβρος (Evros)	(1)
	EL112	Ξάνθη (Xanthi)	(1)
	EL113	Ροδόπη (Rodopi)	(1)
	EL114	Δράμα (Drama)	(1)
	EL115	Καβάλα (Kavala)	(1)
	EL122	Θεσσαλονίκη (Thessaloniki)	(1)
	EL126	Σέρρες (Serres)	(1)

2014TC16RFCB023	DE-NL	(Interreg V-A) Saksamaa–Madalmaad

	DE941	Stadt Delmenhorst
	DE942	Emden, Kreisfreie Stadt	(1)
	DE943	Stadt Oldenburg
	DE944	Osnabrück, Kreisfreie Stadt
	DE945	Stadt Wilhelmshaven
	DE946	Ammerland
	DE947	Aurich	(1)
	DE948	Cloppenburg
	DE949	Emsland	(1)
	DE94 A	Friesland (D)
	DE94B	Grafschaft Bentheim	(1)
	DE94C	Leer	(1)
	DE94D	Landkreis Oldenburg
	DE94E	Osnabrück, Landkreis
	DE94F	Landkreis Vechta
	DE94G	Landkreis Wesermarsch
	DE94H	Wittmund
	DEA11	Stadt Düsseldorf
	DEA12	Duisburg, Kreisfreie Stadt
	DEA14	Krefeld, Kreisfreie Stadt	(1)
	DEA15	Mönchengladbach, Kreisfreie Stadt	(1)
	DEA1B	Kleve	(1)
	DEA1D	Rhein-Kreis Neuss
	DEA1E	Viersen	(1)
	DEA1F	Wesel	(1)
	DEA33	Münster, Kreisfreie Stadt
	DEA34	Borken	(1)
	DEA35	Coesfeld
	DEA37	Steinfurt	(1)
	DEA38	Warendorf
	NL111	Oost-Groningen	(1)
	NL112	Delfzijl en omgeving	(1)
	NL113	Overig Groningen	(1)
	NL121	Noord-Friesland	(1)
	NL122	Zuidwest-Friesland
	NL123	Zuidoost-Friesland
	NL131	Noord-Drenthe
	NL132	Zuidoost-Drenthe	(1)
	NL133	Zuidwest-Drenthe
	NL211	Noord-Overijssel	(1)
	NL212	Zuidwest-Overijssel
	NL213	Twente	(1)
	NL221	Veluwe
	NL224	Zuidwest-Gelderland
	NL225	Achterhoek	(1)
	NL226	Arnhem/Nijmegen	(1)
	NL230	Flevoland
	NL413	Noordoost-Noord-Brabant	(1)
	NL414	Zuidoost Noord-Brabant	(1)
	NL421	Noord-Limburg	(1)
	NL422	Midden-Limburg	(1)

2014TC16RFCB024	DE-AT-CH-LI	(Interreg V-A) Saksamaa–Austria–Šveits–Liechtenstein (Alpenrhein-Bodensee-Hochrhein)

	AT341	Bludenz-Bregenzer Wald	(1)
	AT342	Rheintal-Bodenseegebiet	(1)
	DE136	Schwarzwald-Baar-Kreis	(1)
	DE137	Tuttlingen
	DE138	Konstanz	(1)
	DE139	Lörrach	(1)
	DE13 A	Waldshut	(1)
	DE147	Bodenseekreis	(1)
	DE148	Ravensburg
	DE149	Sigmaringen
	DE272	Kaufbeuren, Kreisfreie Stadt	(1)
	DE273	Kempten (Allgäu), Kreisfreie Stadt	(1)
	DE274	Memmingen, Kreisfreie Stadt
	DE27 A	Lindau (Bodensee)	(1)
	DE27B	Landkreis Ostallgäu	(1)
	DE27C	Unterallgäu
	DE27E	Oberallgäu	(1)
	CH033	Aargau	(2)
	CH040	Zürich	(2)
	CH051	Glarus	(2)
	CH052	Schaffhausen	(2)
	CH053	Appenzell Ausserrhoden	(2)
	CH054	Appenzell Innerrhoden	(2)
	CH055	St. Gallen	(2)
	CH056	Graubünden	(2)
	CH057	Thurgau	(2)
	LI000	Liechtenstein	(2)

2014TC16RFCB025	CZ-PL	(Interreg V-A) Tšehhi Vabariik — Poola

	CZ051	Liberecký kraj	(1)
	CZ052	Královéhradecký kraj	(1)
	CZ053	Pardubický kraj	(1)
	CZ071	Olomoucký kraj	(1)
	CZ080	Moravskoslezský kraj	(1)
	PL225	Bielski	(1)
	PL227	Rybnicki	(1)
	PL515	Jeleniogórski	(1)
	PL517	Wałbrzyski	(1)
	PL521	Nyski	(1)
	PL522	Opolski	(1)
	PL22C	Tyski
	PL518	Wrocławski

2014TC16RFCB026	SE-DK-NO	(Interreg V-A) Rootsi–Taani–Norra (Öresund-Kattegat-Skagerrak)

	DK011	Byen København	(1)
	DK012	Københavns omegn	(1)
	DK013	Nordsjælland	(1)
	DK014	Bornholm	(1)
	DK021	Østsjælland	(1)
	DK022	Vest- og Sydsjælland	(1)
	DK041	Vestjylland	(1)
	DK042	Østjylland	(1)
	DK050	Nordjylland	(1)
	SE224	Skåne län	(1)
	SE231	Hallands län	(1)
	SE232	Västra Götalands län	(1)
	NO011	Oslo	(2)
	NO012	Akershus	(2)
	NO031	Østfold	(2)
	NO032	Buskerud	(2)
	NO034	Telemark	(2)
	NO033	Vestfold	(2)
	NO041	Aust-Agder	(2)
	NO042	Vest-Agder	(2)

2014TC16RFCB027	LV-LT	(Interreg V-A) Läti–Leedu

	LT002	Kauno apskritis
	LT003	Klaipėdos apskritis	(1)
	LT005	Panevėžio apskritis	(1)
	LT006	Šiaulių apskritis	(1)
	LT008	Telšių apskritis	(1)
	LT009	Utenos apskritis	(1)
	LV003	Kurzeme	(1)
	LV005	Latgale	(1)
	LV009	Zemgale	(1)

2014TC16RFCB028	SE-FI-NO	(Interreg V-A) Rootsi–Soome–Norra (Botnia-Atlantica)

	FI195	Pohjanmaa	(1)
	FI1D5	Keski-Pohjanmaa	(1)
	FI194	Etelä-Pohjanmaa
	SE313	Gävleborgs län	(1)
	SE321	Västernorrlands län	(1)
	SE331	Västerbottens län	(1)
	NO071	Nordland	(2)

2014TC16RFCB029	SI-HR	(Interreg V-A) Sloveenia–Horvaatia

	HR031	Primorsko-goranska županija	(1)
	HR036	Istarska županija	(1)
	HR041	Grad Zagreb
	HR042	Zagrebačka županija	(1)
	HR043	Krapinsko-zagorska županija	(1)
	HR044	Varaždinska županija	(1)
	HR046	Međimurska županija	(1)
	HR04D	Karlovačka županija	(1)
	SI011	Pomurska	(1)
	SI012	Podravska	(1)
	SI014	Savinjska	(1)
	SI015	Zasavska
	SI016	Spodnjeposavska	(1)
	SI017	Jugovzhodna Slovenija	(1)
	SI018	Notranjsko-kraška	(1)
	SI021	Osrednjeslovenska
	SI024	Obalno-kraška	(1)

2014TC16RFCB030	SK-CZ	(Interreg V-A) Slovakkia — Tšehhi Vabariik

	CZ064	Jihomoravský kraj	(1)
	CZ072	Zlínský kraj	(1)
	CZ080	Moravskoslezský kraj	(1)
	SK021	Trnavský kraj	(1)
	SK022	Trenčiansky kraj	(1)
	SK031	Žilinský kraj	(1)

2014TC16RFCB031	LT-PL	(Interreg V-A) Leedu–Poola

	LT001	Alytaus apskritis	(1)
	LT002	Kauno apskritis
	LT004	Marijampolės apskritis	(1)
	LT007	Tauragės apskritis	(1)
	LT00 A	Vilniaus apskritis	(1)
	PL343	Białostocki	(1)
	PL345	Suwalski	(1)
	PL623	Ełcki	(1)

2014TC16RFCB032	SE-FI-NO	(Interreg V-A) Rootsi–Soome–Norra (Nord)

	FI1D5	Keski-Pohjanmaa	(1)
	FI1D6	Pohjois-Pohjanmaa	(1)
	FI1D7	Lappi	(1)
	SE312	Dalarnas län	(1)
	SE321	Västernorrlands län	(1)
	SE322	Jämtlands län	(1)
	SE331	Västerbottens län	(1)
	SE332	Norrbottens län	(1)
	NO021	Hedmark	(2)
	NO061	Sør-Trøndelag	(2)
	NO062	Nord-Trøndelag	(2)
	NO071	Nordland	(2)
	NO072	Troms	(2)
	NO073	Finnmark	(2)

2014TC16RFCB033	IT-FR	(Interreg V-A) Itaalia–Prantsusmaa (Maritime)

	FR823	Alpes-Maritimes	(1)
	FR825	Var
	FR831	Corse-du-Sud	(1)
	FR832	Haute-Corse	(1)
	ITC31	Imperia	(1)
	ITC32	Savona	(1)
	ITC33	Genova	(1)
	ITC34	La Spezia	(1)
	ITG25	Sassari	(1)
	ITG26	Nuoro	(1)
	ITG27	Cagliari	(1)
	ITG28	Oristano	(1)
	ITG29	Olbia-Tempio	(1)
	ITG2 A	Ogliastra	(1)
	ITG2B	Medio Campidano	(1)
	ITG2C	Carbonia-Iglesias	(1)
	ITI11	Massa-Carrara	(1)
	ITI12	Lucca	(1)
	ITI16	Livorno	(1)
	ITI17	Pisa	(1)
	ITI1 A	Grosseto	(1)

2014TC16RFCB034	FR-IT	(Interreg V-A) Prantsusmaa–Itaalia (ALCOTRA)

	FR717	Savoie	(1)
	FR718	Haute-Savoie	(1)
	FR821	Alpes-de-Haute-Provence	(1)
	FR822	Hautes-Alpes	(1)
	FR823	Alpes-Maritimes	(1)
	ITC11	Torino	(1)
	ITC16	Cuneo	(1)
	ITC20	Valle d'Aosta/Vallée d'Aoste	(1)
	ITC31	Imperia	(1)

2014TC16RFCB035	IT-CH	(Interreg V-A) Itaalia–Šveits

	ITC12	Vercelli	(1)
	ITC13	Biella	(1)
	ITC14	Verbano-Cusio-Ossola	(1)
	ITC15	Novara	(1)
	ITC20	Valle d'Aosta/Vallée d'Aoste	(1)
	ITC41	Varese	(1)
	ITC42	Como	(1)
	ITC43	Lecco	(1)
	ITC44	Sondrio	(1)
	ITH10	Bolzano-Bozen	(1)
	CH012	Valais	(2)
	CH056	Graubünden	(2)
	CH070	Ticino	(2)

2014TC16RFCB036	IT-SI	(Interreg V-A) Itaalia–Sloveenia

	ITH35	Venezia	(1)
	ITH41	Pordenone
	ITH42	Udine	(1)
	ITH43	Gorizia	(1)
	ITH44	Trieste	(1)
	SI018	Notranjsko-kraška	(1)
	SI021	Osrednjeslovenska
	SI022	Gorenjska	(1)
	SI023	Goriška	(1)
	SI024	Obalno-kraška	(1)

2014TC16RFCB037	IT-MT	(Interreg V-A) Itaalia–Malta

	ITG11	Trapani	(1)
	ITG12	Palermo
	ITG13	Messina
	ITG14	Agrigento	(1)
	ITG15	Caltanissetta	(1)
	ITG16	Enna
	ITG17	Catania
	ITG18	Ragusa	(1)
	ITG19	Siracusa	(1)
	MT001	Malta	(1)
	MT002	Gozo and Comino/Għawdex u Kemmuna	(1)

2014TC16RFCB038	FR-BE-NL-UK	(Interreg V-A) Prantsusmaa–Belgia–Madalmaad–Ühendkuningriik (Les Deux Mers/Two seas/Twee Zeeën)

	BE211	Arr. Antwerpen	(1)
	BE212	Arr. Mechelen
	BE213	Arr. Turnhout	(1)
	BE231	Arr. Aalst
	BE232	Arr. Dendermonde
	BE233	Arr. Eeklo	(1)
	BE234	Arr. Gent	(1)
	BE235	Arr. Oudenaarde
	BE236	Arr. Sint-Niklaas	(1)
	BE251	Arr. Brugge	(1)
	BE252	Arr. Diksmuide
	BE253	Arr. Ieper	(1)
	BE254	Arr. Kortrijk	(1)
	BE255	Arr. Oostende	(1)
	BE256	Arr. Roeselare
	BE257	Arr. Tielt
	BE258	Arr. Veurne	(1)
	FR221	Aisne	(1)
	FR223	Somme	(1)
	FR301	Nord	(1)
	FR302	Pas-de-Calais	(1)
	NL321	Kop van Noord-Holland
	NL322	Alkmaar en omgeving
	NL323	IJmond
	NL324	Agglomeratie Haarlem
	NL332	Agglomeratie's-Gravenhage
	NL333	Delft en Westland	(1)
	NL337	Agglomeratie Leiden en Bollenstreek
	NL339	Groot-Rijnmond	(1)
	NL33 A	Zuidoost-Zuid-Holland
	NL341	Zeeuwsch-Vlaanderen	(1)
	NL342	Overig Zeeland	(1)
	NL411	West-Noord-Brabant	(1)
	UKH11	Peterborough
	UKH12	Cambridgeshire CC
	UKH13	Norfolk	(1)
	UKH14	Suffolk	(1)
	UKH31	Southend-on-Sea	(1)
	UKH32	Thurrock	(1)
	UKH33	Essex CC	(1)
	UKJ21	Brighton and Hove	(1)
	UKJ22	East Sussex CC	(1)
	UKJ23	Surrey
	UKJ24	West Sussex	(1)
	UKJ31	Portsmouth	(1)
	UKJ32	Southampton	(1)
	UKJ33	Hampshire CC	(1)
	UKJ34	Isle of Wight	(1)
	UKJ41	Medway	(1)
	UKJ42	Kent CC	(1)
	UKK14	Swindon
	UKK15	Wiltshire CC
	UKK21	Bournemouth and Poole	(1)
	UKK22	Dorset CC	(1)
	UKK23	Somerset
	UKK30	Cornwall and Isles of Scilly	(1)
	UKK41	Plymouth	(1)
	UKK42	Torbay	(1)
	UKK43	Devon CC	(1)

2014TC16RFCB039	FR-DE-CH	(Interreg V-A) Prantsusmaa–Saksamaa–Šveits (Rhin supérieur-Oberrhein)

	DEB3K	Südwestpfalz	(1)
	DE121	Baden-Baden, Stadtkreis	(1)
	DE122	Karlsruhe, Stadtkreis	(1)
	DE123	Karlsruhe, Landkreis	(1)
	DE124	Rastatt	(1)
	DE131	Freiburg im Breisgau, Stadtkreis	(1)
	DE132	Breisgau-Hochschwarzwald	(1)
	DE133	Emmendingen	(1)
	DE134	Ortenaukreis	(1)
	DE139	Lörrach	(1)
	DE13 A	Waldshut	(1)
	DEB33	Landau in der Pfalz, Kreisfreie Stadt	(1)
	DEB3E	Germersheim	(1)
	DEB3H	Südliche Weinstraße	(1)
	FR421	Bas-Rhin	(1)
	FR422	Haut-Rhin	(1)
	CH023	Solothurn	(2)
	CH025	Jura	(2)
	CH031	Basel-Stadt	(2)
	CH032	Basel-Landschaft	(2)
	CH033	Aargau	(2)

2014TC16RFCB040	FR-UK	(Interreg V-A) Prantsusmaa–Ühendkuningriik (Manche-Channel)

	FR222	Oise
	FR223	Somme	(1)
	FR231	Eure
	FR232	Seine-Maritime	(1)
	FR251	Calvados	(1)
	FR252	Manche	(1)
	FR253	Orne
	FR302	Pas-de-Calais	(1)
	FR521	Côtes-d'Armor	(1)
	FR522	Finistère	(1)
	FR523	Ille-et-Vilaine	(1)
	FR524	Morbihan
	UKH11	Peterborough
	UKH12	Cambridgeshire CC
	UKH13	Norfolk	(1)
	UKH14	Suffolk	(1)
	UKH31	Southend-on-Sea	(1)
	UKH32	Thurrock	(1)
	UKH33	Essex CC	(1)
	UKJ21	Brighton and Hove	(1)
	UKJ22	East Sussex CC	(1)
	UKJ23	Surrey
	UKJ24	West Sussex	(1)
	UKJ31	Portsmouth	(1)
	UKJ32	Southampton	(1)
	UKJ33	Hampshire CC	(1)
	UKJ34	Isle of Wight	(1)
	UKJ41	Medway	(1)
	UKJ42	Kent CC	(1)
	UKK14	Swindon
	UKK15	Wiltshire CC
	UKK21	Bournemouth and Poole	(1)
	UKK22	Dorset CC	(1)
	UKK23	Somerset
	UKK30	Cornwall and Isles of Scilly	(1)
	UKK41	Plymouth	(1)
	UKK42	Torbay	(1)
	UKK43	Devon CC	(1)

2014TC16RFCB041	FR-CH	(Interreg V-A) Prantsusmaa–Šveits

	FR431	Doubs	(1)
	FR432	Jura	(1)
	FR434	Territoire de Belfort	(1)
	FR711	Ain	(1)
	FR718	Haute-Savoie	(1)
	CH011	Vaud	(2)
	CH012	Valais	(2)
	CH013	Genève	(2)
	CH021	Bern	(2)
	CH024	Neuchâtel	(2)
	CH025	Jura	(2)
	CH022	Freiburg	(2)

2014TC16RFCB042	IT-HR	(Interreg V-A) Itaalia–Horvaatia

	HR031	Primorsko-goranska županija	(1)
	HR032	Ličko-senjska županija	(1)
	HR033	Zadarska županija	(1)
	HR034	Šibensko-kninska županija	(1)
	HR035	Splitsko-dalmatinska županija	(1)
	HR036	Istarska županija	(1)
	HR037	Dubrovačko-neretvanska županija	(1)
	HR04D	Karlovačka županija	(1)
	ITF12	Teramo	(1)
	ITF13	Pescara	(1)
	ITF14	Chieti	(1)
	ITF22	Campobasso	(1)
	ITF44	Brindisi	(1)
	ITF45	Lecce	(1)
	ITF46	Foggia	(1)
	ITF47	Bari	(1)
	ITF48	Barletta-Andria-Trani	(1)
	ITH35	Venezia	(1)
	ITH36	Padova	(1)
	ITH37	Rovigo	(1)
	ITH41	Pordenone
	ITH42	Udine	(1)
	ITH43	Gorizia	(1)
	ITH44	Trieste	(1)
	ITH56	Ferrara	(1)
	ITH57	Ravenna	(1)
	ITH58	Forlì-Cesena	(1)
	ITH59	Rimini	(1)
	ITI31	Pesaro e Urbino	(1)
	ITI32	Ancona	(1)
	ITI33	Macerata	(1)
	ITI34	Ascoli Piceno	(1)
	ITI35	Fermo	(1)

2014TC16RFCB043	FR	(Interreg V-A) Prantsusmaa (Saint Martin-Sint Maarten)

	FR910 (part)	Saint Martin	(1)
	SX	Sint Maarten	(2)

2014TC16RFCB044	BE-FR	(Interreg V-A) Belgia–Prantsusmaa (France-Wallonie-Vlaanderen)

	BE234	Arr. Gent	(1)
	BE235	Arr. Oudenaarde
	BE251	Arr. Brugge	(1)
	BE252	Arr. Diksmuide
	BE253	Arr. Ieper	(1)
	BE254	Arr. Kortrijk	(1)
	BE255	Arr. Oostende	(1)
	BE256	Arr. Roeselare
	BE257	Arr. Tielt
	BE258	Arr. Veurne	(1)
	BE321	Arr. Ath	(1)
	BE322	Arr. Charleroi
	BE323	Arr. Mons	(1)
	BE324	Arr. Mouscron	(1)
	BE325	Arr. Soignies
	BE326	Arr. Thuin	(1)
	BE327	Arr. Tournai	(1)
	BE341	Arr. Arlon	(1)
	BE342	Arr. Bastogne	(1)
	BE343	Arr. Marche-en-Famenne
	BE344	Arr. Neufchâteau	(1)
	BE345	Arr. Virton	(1)
	BE351	Arr. Dinant	(1)
	BE352	Arr. Namur
	BE353	Arr. Philippeville	(1)
	FR211	Ardennes	(1)
	FR213	Marne
	FR221	Aisne	(1)
	FR222	Oise
	FR223	Somme	(1)
	FR301	Nord	(1)
	FR302	Pas-de-Calais	(1)

2014TC16RFCB045	FR-BE-DE-LUX	(Interreg V-A) Prantsusmaa–Belgia–Saksamaa–Luksemburg (Grande Région/Großregion)

	BE331	Arr. Huy
	BE332	Arr. Liège	(1)
	BE334	Arr. Waremme
	BE335	Arr. Verviers — communes francophones	(1)
	BE336	Bezirk Verviers — Deutschsprachige Gemeinschaft	(1)
	BE341	Arr. Arlon	(1)
	BE342	Arr. Bastogne	(1)
	BE343	Arr. Marche-en-Famenne
	BE344	Arr. Neufchâteau	(1)
	BE345	Arr. Virton	(1)
	DEB21	Trier, Kreisfreie Stadt	(1)
	DEB23	Eifelkreis Bitburg-Prüm	(1)
	DEB25	Trier-Saarburg	(1)
	DEB37	Pirmasens, Kreisfreie Stadt	(1)
	DEB3 A	Zweibrücken, Kreisfreie Stadt	(1)
	DEB3K	Südwestpfalz	(1)
	DEC01	Regionalverband Saarbrücken	(1)
	DEC02	Merzig-Wadern	(1)
	DEC04	Saarlouis	(1)
	DEC05	Saarpfalz-Kreis	(1)
	DEB15	Birkenfeld
	DEB22	Bernkastel-Wittlich
	DEB24	Vulkaneifel	(1)
	DEB31	Frankenthal (Pfalz), Kreisfreie Stadt
	DEB32	Kaiserslautern, Kreisfreie Stadt
	DEB33	Landau in der Pfalz, Kreisfreie Stadt	(1)
	DEB34	Ludwigshafen am Rhein, Kreisfreie Stadt
	DEB35	Mainz, Kreisfreie Stadt
	DEB36	Neustadt an der Weinstraße, Kreisfreie Stadt
	DEB38	Speyer, Kreisfreie Stadt
	DEB39	Worms, Kreisfreie Stadt
	DEB3B	Alzey-Worms
	DEB3C	Bad Dürkheim
	DEB3D	Donnersbergkreis
	DEB3E	Germersheim	(1)
	DEB3F	Kaiserslautern, Landkreis
	DEB3G	Kusel
	DEB3H	Südliche Weinstraße	(1)
	DEB3I	Rhein-Pfalz-Kreis
	DEB3J	Mainz-Bingen
	DEC03	Neunkirchen
	DEC06	St. Wendel
	FR411	Meurthe-et-Moselle	(1)
	FR412	Meuse	(1)
	FR413	Moselle	(1)
	FR414	Vosges
	LU000	Luxembourg	(1)

2014TC16RFCB046	BE-NL	(Interreg V-A) Belgia–Madalmaad (Vlaanderen-Nederland)

	BE211	Arr. Antwerpen	(1)
	BE212	Arr. Mechelen
	BE213	Arr. Turnhout	(1)
	BE221	Arr. Hasselt	(1)
	BE222	Arr. Maaseik	(1)
	BE223	Arr. Tongeren	(1)
	BE231	Arr. Aalst
	BE232	Arr. Dendermonde
	BE233	Arr. Eeklo	(1)
	BE234	Arr. Gent	(1)
	BE235	Arr. Oudenaarde
	BE236	Arr. Sint-Niklaas	(1)
	BE242	Arr. Leuven
	BE251	Arr. Brugge	(1)
	BE252	Arr. Diksmuide
	BE254	Arr. Kortrijk	(1)
	BE255	Arr. Oostende	(1)
	BE256	Arr. Roeselare
	BE257	Arr. Tielt
	NL341	Zeeuwsch-Vlaanderen	(1)
	NL342	Overig Zeeland	(1)
	NL411	West-Noord-Brabant	(1)
	NL412	Midden-Noord-Brabant	(1)
	NL413	Noordoost-Noord-Brabant	(1)
	NL414	Zuidoost-Noord-Brabant	(1)
	NL421	Noord-Limburg	(1)
	NL422	Midden-Limburg	(1)
	NL423	Zuid-Limburg	(1)

2014TC16RFCB047	UK-IE	(Interreg V-A) Ühendkuningriik–Iirimaa (Ireland-Northern Ireland-Scotland)

	IE011	Border	(1)
	UKM32	Dumfries & Galloway	(1)
	UKM33	East Ayrshire and North Ayrshire mainland	(1)
	UKM37	South Ayrshire	(1)
	UKM63	Lochaber, Skye & Lochalsh, Arran & Cumbrae and Argyll & Bute	(1)
	UKN03	East of Northern Ireland	(1)
	UKN04	North of Northern Ireland	(1)
	UKN05	West and South of Northern Ireland	(1)
	UKM64	Eilean Siar (Western Isles)
	UKN01	Belfast
	UKN02	Outer Belfast

2014TC16RFCB048	UK-IE	(Interreg V-A) Ühendkuningriik–Iirimaa (Ireland-Wales)

	IE021	Dublin	(1)
	IE022	Mid-East	(1)
	IE024	South-East (IE)	(1)
	IE025	South-West (IE)
	UKL11	Isle of Anglesey	(1)
	UKL12	Gwynedd	(1)
	UKL13	Conwy and Denbighshire	(1)
	UKL14	South West Wales	(1)
	UKL18	Swansea
	UKL23	Flintshire and Wrexham

2014TC16RFCB049	HU-RO	(Interreg V-A) Ungari–Rumeenia

	HU321	Hajdú-Bihar	(1)
	HU323	Szabolcs-Szatmár-Bereg	(1)
	HU332	Békés	(1)
	HU333	Csongrád	(1)
	RO111	Bihor	(1)
	RO115	Satu Mare	(1)
	RO421	Arad	(1)
	RO424	Timiş	(1)

2014TC16RFCB050	EE-LV	(Interreg V-A) Eesti–Läti

	EE004	Lääne-Eesti	(1)
	EE008	Lõuna-Eesti	(1)
	LV003	Kurzeme	(1)
	LV006	Rīga	(1)
	LV007	Pierīga	(1)
	LV008	Vidzeme	(1)

2014TC16RFCB051	FR	(Interreg V-A) Prantsusmaa (Mayotte/Comores/Madagascar)

	YT	Mayotte
	KM	Comoros	(2)
	MG	Madagascar	(2)

2014TC16RFCB052	IT-AT	(Interreg V-A) Itaalia–Austria

	AT211	Klagenfurt-Villach	(1)
	AT212	Oberkärnten	(1)
	AT213	Unterkärnten	(1)
	AT321	Lungau
	AT322	Pinzgau-Pongau	(1)
	AT323	Salzburg und Umgebung	(1)
	AT331	Außerfern	(1)
	AT332	Innsbruck	(1)
	AT333	Osttirol	(1)
	AT334	Tiroler Oberland	(1)
	AT335	Tiroler Unterland	(1)
	ITH10	Bolzano-Bozen	(1)
	ITH32	Vicenza
	ITH33	Belluno	(1)
	ITH34	Treviso
	ITH41	Pordenone
	ITH42	Udine	(1)
	ITH43	Gorizia	(1)
	ITH44	Trieste	(1)

2014TC16RFCB053	SI-HU	(Interreg V-A) Sloveenia–Ungari

	HU222	Vas	(1)
	HU223	Zala	(1)
	SI011	Pomurska	(1)
	SI012	Podravska	(1)

2014TC16RFCB054	SI-AT	(Interreg V-A) Sloveenia–Austria

	AT111	Mittelburgenland	(1)
	AT113	Südburgenland	(1)
	AT211	Klagenfurt-Villach	(1)
	AT212	Oberkärnten	(1)
	AT213	Unterkärnten	(1)
	AT221	Graz
	AT223	Östliche Obersteiermark
	AT224	Oststeiermark	(1)
	AT225	West- und Südsteiermark	(1)
	AT226	Westliche Obersteiermark
	SI011	Pomurska	(1)
	SI012	Podravska	(1)
	SI013	Koroška	(1)
	SI014	Savinjska	(1)
	SI015	Zasavska
	SI021	Osrednjeslovenska
	SI022	Gorenjska	(1)
	SI023	Goriška	(1)

2014TC16RFCB055	EL-CY	(Interreg V-A) Kreeka–Küpros

	CY000	Κύπρος (Kýpros)	(1)
	EL411	Λέσβος (Lesvos)	(1)
	EL412	Σάμος (Samos)	(1)
	EL413	Χίος (Chios)	(1)
	EL421	Δωδεκάνησος (Dodekanisos)	(1)
	EL422	Κυκλάδες (Kyklades)	(1)
	EL431	Ηράκλειο (Irakleio)	(1)
	EL432	Λασίθι (Lasithi)	(1)
	EL433	Ρεθύμνη (Rethymni)	(1)
	EL434	Χανιά (Chania)	(1)

2014TC16RFCB056	DE-DK	(Interreg V-A) Saksamaa–Taani

	DEF01	Flensburg, Kreisfreie Stadt	(1)
	DEF02	Kiel, Kreisfreie Stadt	(1)
	DEF03	Lübeck, Kreisfreie Stadt	(1)
	DEF04	Neumünster, Kreisfreie Stadt
	DEF07	Nordfriesland	(1)
	DEF08	Ostholstein	(1)
	DEF0 A	Plön	(1)
	DEF0B	Rendsburg-Eckernförde	(1)
	DEF0C	Schleswig-Flensburg	(1)
	DK021	Østsjælland	(1)
	DK022	Vest- og Sydsjælland	(1)
	DK031	Fyn	(1)
	DK032	Sydjylland	(1)

2014TC16RFPC001	IE/UK	Iirimaa–Ühendkuningriik (PEACE)

	IE011	Border	(1)
	UKN03	East of Northern Ireland	(1)
	UKN04	North of Northern Ireland	(1)
	UKN05	West and South of Northern Ireland	(1)
	UKN01	Belfast
	UKN02	Outer Belfast

Kariibi mere piirkonna riikidevahelise programmi siseselt	FR	(Interreg V-A) Prantsusmaa (Guadeloupe-Martinique-Organisation des Etats de la Caraïbe orientale)

	FR910	Guadeloupe	(1)
	FR920	Martinique	(1)
	AG	Antigua and Barbuda	(2)
	AI	Anguilla (Overseas country and territory)	(2)
	DM	Dominica	(2)
	GD	Grenada	(2)
	MS	Montserrat (Overseas country and territory)	(2)
	KN	Saint Kitts and Nevis	(2)
	LC	Saint Lucia	(2)
	VC	Saint Vincent and the Grenadines	(2)
	VG	British Virgin Islands (Overseas country and territory)	(2)

India ookeani piirkonna riikidevahelise programmi siseselt	FR	(Interreg V-A) Prantsusmaa (Réunion-Pays de la Commission de l'Océan Indien)

	FR940	Réunion
	MU	Maurice	(2)
	MG	Madagascar	(2)
	KM	Comoros	(2)
	SC	Seychelles	(2)

Amazonase piirkonna riikidevahelise programmi siseselt	FR	(Interreg V-A) Prantsusmaa/Guajaana–Brasiilia–Suriname (Amazonie)

	FR930	Guyane	(1)
	BR	State of Amapa	(2)
	SR	Suriname	(2)

(1) Piirkonnad, mis on lisatud ERFist toetust saavate alade loendisse.

(2) Kolmandate riikide või ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) piirkonnad.

II LISA

Piirkonnad, mida võetakse arvesse piiriüleseks koostööks toetuse andmisel, kuid mis ei ole ühegi I lisas loetletud piiriülese koostööprogrammi osa

BG341	Бургас (Burgas)
BG343	Ямбол (Yambol)
BG412	София (Sofia)
BG414	Перник (Pernik)
BG415	Кюстендил (Kyustendil)
EL123	Κιλκίς (Kilkis)
EL124	Πέλλα (Pella)
EL127	Χαλκιδική (Chalkidiki)
EL132	Καστοριά (Kastoria)
EL134	Φλώρινα (Florina)
EL143	Μαγνησία (Magnisia)
EL242	Εύβοια (Evvoia)
ES611	Almería
ES614	Granada
ES617	Málaga
ES630	Ceuta
ES640	Melilla
HR04 A	Brodsko-posavska županija
HR04E	Sisačko-moslavačka županija
HU331	Bács-Kiskun
PL122	Ostrołęcko-siedlecki
PL311	Bialski
PL312	Chełmsko-zamojski
PL344	Łomżyński
PL622	Olsztyński
RO114	Maramureş
RO212	Botoşani
RO213	Iaşi
RO215	Suceava
RO216	Vaslui
RO221	Brăila
RO224	Galaţi
RO225	Tulcea
RO422	Caraş-Severin
FI1D1	Etelä-Savo
FI1D3	Pohjois-Karjala
FI1D4	Kainuu

III LISA

Toetuskõlblike alade loend riikidevahelise koostöö programmide kaupa

(Interreg V-B) AADRIA JA JOONIA MERE PIIRKOND

EL11	Ανατολική Μακεδονία, Θράκη (Anatoliki Makedonia, Thraki)
EL12	Κεντρική Μακεδονία (Kentriki Makedonia)
EL13	Δυτική Μακεδονία (Dytiki Makedonia)
EL14	Θεσσαλία (Thessalia)
EL21	Ήπειρος (Ipeiros)
EL22	Ιόνια Νησιά (Ionia Nisia)
EL23	Δυτική Ελλάδα (Dytiki Ellada)
EL24	Στερεά Ελλάδα (Sterea Ellada)
EL25	Πελοπόννησος (Peloponnisos)
EL30	Αττική (Attiki)
EL41	Βόρειο Αιγαίο (Voreio Aigaio)
EL42	Νότιο Αιγαίο (Notio Aigaio)
EL43	Κρήτη (Kriti)
HR03	Jadranska Hrvatska
HR04	Kontinentalna Hrvatska
ITC4	Lombardia
ITF1	Abruzzo
ITF2	Molise
ITF4	Puglia
ITF5	Basilicata
ITF6	Calabria
ITG1	Sicilia
ITH1	Provincia Autonoma di Bolzano/Bozen
ITH2	Provincia Autonoma di Trento
ITH3	Veneto
ITH4	Friuli-Venezia Giulia
ITH5	Emilia-Romagna
ITI2	Umbria
ITI3	Marche
SI01	Vzhodna Slovenija
SI02	Zahodna Slovenija

Järgmised kolmandad riigid on loetletud üksnes teavitamise eesmärgil:

AL	Albaania
BA	Bosnia ja Hertsegoviina
ME	Montenegro
RS	Serbia

(Interreg V-B) ALPIDE PIIRKOND

DE13	Freiburg
DE14	Tübingen
DE21	Oberbayern
DE27	Schwaben
FR42	Alsace
FR43	Franche-Comté
FR71	Rhône-Alpes
FR82	Provence-Alpes-Côte d'Azur
ITC1	Piemonte
ITC2	Valle d'Aosta/Vallée d'Aoste
ITC3	Liguria
ITC4	Lombardia
ITH1	Provincia autonoma di Bolzano/Bozen
ITH2	Provincia autonoma di Trento
ITH3	Veneto
ITH4	Friuli Venezia Giulia
AT11	Burgenland
AT12	Niederösterreich
AT13	Wien
AT21	Kärnten
AT22	Steiermark
AT31	Oberösterreich
AT32	Salzburg
AT33	Tirol
AT34	Vorarlberg
SI01	Vzhodna Slovenija
SI02	Zahodna Slovenija

Järgmised kolmandad riigid on loetletud üksnes teavitamise eesmärgil:

CH	Šveits
LI	Liechtenstein

(Interreg V-B) ATLANDI OOKEANI PIIRKOND

ES11	Galicia
ES12	Principado de Asturias
ES13	Cantabria
ES21	País Vasco
ES22	Comunidad Foral de Navarra
ES612	Cádiz
ES615	Huelva
ES618	Sevilla
ES70	Canarias
FR23	Haute-Normandie
FR25	Basse-Normandie
FR51	Pays de la Loire
FR52	Bretagne
FR53	Poitou-Charentes
FR61	Aquitaine
IE01	Border, Midland and Western
IE02	Southern and Eastern
PT11	Norte
PT15	Algarve
PT16	Centro (PT)
PT17	Lisboa
PT18	Alentejo
PT20	Região Autónoma dos Açores
PT30	Região Autónoma da Madeira
UKD1	Cumbria
UKD3	Greater Manchester
UKD4	Lancashire
UKD6	Cheshire
UKD7	Merseyside
UKK1	Gloucestershire, Wiltshire and Bristol/Bath area
UKK2	Dorset and Somerset
UKK3	Cornwall and Isles of Scilly
UKK4	Devon
UKL1	West Wales and The Valleys
UKL2	East Wales
UKM3	South Western Scotland
UKM6	Highlands and Islands
UKN0	Northern Ireland

(Interreg V-B) LÄÄNEMERE PIIRKOND

DK01	Hovedstaden
DK02	Sjælland
DK03	Syddanmark
DK04	Midtjylland
DK05	Nordjylland
DE30	Berlin
DE40	Brandenburg
DE50	Bremen
DE60	Hamburg
DE80	Mecklenburg-Vorpommern
DE93	Lüneburg
DEF0	Schleswig-Holstein
EE00	Eesti
LV00	Latvija
LT00	Lietuva
PL11	Łódzkie
PL12	Mazowieckie
PL21	Małopolskie
PL22	Śląskie
PL31	Lubelskie
PL32	Podkarpackie
PL33	Świętokrzyskie
PL34	Podlaskie
PL41	Wielkopolskie
PL42	Zachodniopomorskie
PL43	Lubuskie
PL51	Dolnośląskie
PL52	Opolskie
PL61	Kujawsko-Pomorskie
PL62	Warmińsko-Mazurskie
PL63	Pomorskie
FI19	Länsi-Suomi
FI1B	Helsinki-Uusimaa
FI1C	Etelä-Suomi
FI1D	Pohjois- ja Itä-Suomi
FI20	Åland
SE11	Stockholm
SE12	Östra Mellansverige
SE21	Småland med öarna
SE22	Sydsverige
SE23	Västsverige
SE31	Norra Mellansverige
SE32	Mellersta Norrland
SE33	Övre Norrland

Järgmised kolmandad riigid või nende osad on loetletud üksnes teavitamise eesmärgil:

BY	Valgevene
NO	Norra
RU	Arhangelski oblast
RU	Kaliningradi oblast
RU	Karjala Vabariik
RU	Komi Vabariik
RU	Leningradi oblast
RU	Murmanski oblast
RU	Neenetsi ringkond
RU	Novgorodi oblast
RU	Pihkva oblast
RU	Sankt-Peterburg
RU	Vologda oblast

(Interreg V-B) KARIIBI MERE PIIRKOND

FR91	Guadeloupe/Saint Martin
FR92	Martinique
FR93	Guyane

Järgmised ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT) või nende osad on loetletud üksnes teavitamise eesmärgil:

AG	Antigua ja Barbuda
AI	Anguilla (ÜMT)
BQ	Bonaire (ÜMT)
BQ	Sint Eustatius (ÜMT)
BQ	Saba (ÜMT)
CW	Curaçao (ÜMT)
SX	Sint Maarten (ÜMT)
AW	Aruba (ÜMT)
BB	Barbados
BM	Bermuda (ÜMT)
BS	Bahama saared
BZ	Belize
CO	Colombia
CR	Costa Rica
CU	Kuuba
DM	Dominica
DO	Dominikaani Vabariik
GD	Grenada
GT	Guatemala
GY	Guyana
HN	Honduras
HT	Haiti
JM	Jamaica
KN	Saint Kitts ja Nevis
KY	Kaimanisaared (ÜMT)
LC	Saint Lucia
MS	Montserrat (ÜMT)
MX	Mehhiko
NI	Nicaragua
PA	Panama
PR	Puerto Rico
SR	Suriname
SV	El Salvador
TC	Turks ja Caicos (ÜMT)
TT	Trinidad ja Tobago
VC	Saint Vincent ja Grenadiinid
VE	Venezuela
VG	Briti Neitsisaared (ÜMT)
BR	Brasiilia (üksnes Amapa, Para, Amazonase ja Roraima osariik)

(Interreg V-B) KESK-EUROOPA

CZ01	Praha
CZ02	Střední Čechy
CZ03	Jihozápad
CZ04	Severozápad
CZ05	Severovýchod
CZ06	Jihovýchod
CZ07	Střední Morava
CZ08	Moravskoslezsko
DE11	Stuttgart
DE12	Karlsruhe
DE13	Freiburg
DE14	Tübingen
DE21	Oberbayern
DE22	Niederbayern
DE23	Oberpfalz
DE24	Oberfranken
DE25	Mittelfranken
DE26	Unterfranken
DE27	Schwaben
DE30	Berlin
DE40	Brandenburg
DE80	Mecklenburg-Vorpommern
DED2	Dresden
DED4	Chemnitz
DED5	Leipzig
DEE0	Sachsen-Anhalt
DEG0	Thüringen
ITC1	Piemonte
ITC2	Valle d'Aosta/Vallée d'Aoste
ITC3	Liguria
ITC4	Lombardia
ITH1	Provincia Autonoma di Bolzano/Bozen
ITH2	Provincia Autonoma di Trento
ITH3	Veneto
ITH4	Friuli-Venezia Giulia
ITH5	Emilia-Romagna
HR03	Jadranska Hrvatska
HR04	Kontinentalna Hrvatska
HU10	Közép-Magyarország
HU21	Közép-Dunántúl
HU22	Nyugat-Dunántúl
HU23	Dél-Dunántúl
HU31	Észak-Magyarország
HU32	Észak-Alföld
HU33	Dél-Alföld
AT11	Burgenland (AT)
AT12	Niederösterreich
AT13	Wien
AT21	Kärnten
AT22	Steiermark
AT31	Oberösterreich
AT32	Salzburg
AT33	Tirol
AT34	Vorarlberg
PL11	Łódzkie
PL12	Mazowieckie
PL21	Małopolskie
PL22	Śląskie
PL31	Lubelskie
PL32	Podkarpackie
PL33	Świętokrzyskie
PL34	Podlaskie
PL41	Wielkopolskie
PL42	Zachodniopomorskie
PL43	Lubuskie
PL51	Dolnośląskie
PL52	Opolskie
PL61	Kujawsko-Pomorskie
PL62	Warmińsko-Mazurskie
PL63	Pomorskie
SI01	Vzhodna Slovenija
SI02	Zahodna Slovenija
SK01	Bratislavský kraj
SK02	Západné Slovensko
SK03	Stredné Slovensko
SK04	Východné Slovensko

(Interreg V-B) DOONAU PIIRKOND

AT11	Burgenland (AT)
AT12	Niederösterreich
AT13	Wien
AT21	Kärnten
AT22	Steiermark
AT31	Oberösterreich
AT32	Salzburg
AT33	Tirol
AT34	Vorarlberg
BG31	Северозападен (Severozapaden)
BG32	Северен централен (Severen tsentralen)
BG33	Североизточен (Severoiztochen)
BG34	Югоизточен (Yugoiztochen)
BG41	Югозападен (Yugozapaden)
BG42	Южен централен (Yuzhen tsentralen)
CZ01	Praha
CZ02	Střední Čechy
CZ03	Jihozápad
CZ04	Severozápad
CZ05	Severovýchod
CZ06	Jihovýchod
CZ07	Střední Morava
CZ08	Moravskoslezsko
DE11	Stuttgart
DE12	Karlsruhe
DE13	Freiburg
DE14	Tübingen
DE21	Oberbayern
DE22	Niederbayern
DE23	Oberpfalz
DE24	Oberfranken
DE25	Mittelfranken
DE26	Unterfranken
DE27	Schwaben
HR03	Jadranska Hrvatska
HR04	Kontinentalna Hrvatska
HU10	Közép-Magyarország
HU21	Közép-Dunántúl
HU22	Nyugat-Dunántúl
HU23	Dél-Dunántúl
HU31	Észak-Magyarország
HU32	Észak-Alföld
HU33	Dél-Alföld
RO11	Nord-Vest
RO12	Centru
RO21	Nord-Est
RO22	Sud-Est
RO31	Sud-Muntenia
RO32	Bucureşti-Ilfov
RO41	Sud-Vest Oltenia
RO42	Vest
SI01	Vzhodna Slovenija
SI02	Zahodna Slovenija
SK01	Bratislavský kraj
SK02	Západné Slovensko
SK03	Stredné Slovensko
SK04	Východné Slovensko

Järgmised kolmandad riigid või nende osad on loetletud üksnes teavitamise eesmärgil:

BA	Bosnia ja Hertsegoviina
ME	Montenegro
RS	Serbia
MD	Moldova
UA	Chernivetska oblast
UA	Ivano-Frankiviska oblast
UA	Zakarpatska oblast
UA	Odessa oblast

(Interreg V-B) INDIA OOKEANI PIIRKOND

FR94	Réunion
YT	Mayotte

Järgmised ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT) ning kolmandad riigid on loetletud üksnes teavitamise eesmärgil:

KM	Komoorid
MG	Madagaskar
MU	Mauritius
SC	Seišellid
ZA	Lõuna-Aafrika
TZ	Tansaania
MZ	Mosambiik
KE	Kenya
IN	India
LK	Sri Lanka
MV	Maldiivid
TF	Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad (ÜMT)
AU	Austraalia

(Piiriülese programmi 2014TC16RFCB007 siseselt) MAC (Madeira — Assoorid — Kanaari saared)

ES70	Canarias
PT20	Região Autónoma dos Açores
PT30	Região Autónoma de Madeira

Järgmised kolmandad riigid on loetletud üksnes teavitamise eesmärgil:

CV	Cabo Verde
MR	Mauritaania
SN	Senegal

(Interreg V-B) VAHEMERE PIIRKOND (1)

EL 11	Ανατολική Μακεδονία, Θράκη (Anatoliki Makedonia, Thraki)
EL12	Κεντρική Μακεδονία (Kentriki Makedonia)
EL13	Δυτική Μακεδονία (Dytiki Makedonia)
EL14	Θεσσαλία (Thessalia)
EL21	Ήπειρος (Ipeiros)
EL22	Ιόνια Νησιά (Ionia Nisia)
EL23	Δυτική Ελλάδα (Dytiki Ellada)
EL24	Στερεά Ελλάδα (Sterea Ellada)
EL25	Πελοπόννησος (Peloponnisos)
EL30	Αττική (Attiki)
EL41	Βόρειο Αιγαίο (Voreio Aigaio)
EL42	Νότιο Αιγαίο (Notio Aigaio)
EL43	Κρήτη (Kriti)
ES24	Aragón
ES51	Cataluña
ES52	Comunidad Valenciana
ES53	Illes Balears
ES61	Andalucía
ES62	Región de Murcia
ES63	Ciudad Autónoma de Ceuta
ES64	Ciudad Autónoma de Melilla
FR62	Midi-Pyrénées
FR71	Rhône-Alpes
FR81	Languedoc-Roussillon
FR82	Provence-Alpes-Côte d'Azur
FR83	Corse
HR03	Jadranska Hrvatska
HR04	Kontinentalna Hrvatska
ITC1	Piemonte
ITC2	Valle d'Aosta/Vallée d'Aoste
ITC3	Liguria
ITC4	Lombardia
ITF1	Abruzzo
ITF2	Molise
ITF3	Campania
ITF4	Puglia
ITF5	Basilicata
ITF6	Calabria
ITG1	Sicilia
ITG2	Sardegna
ITH3	Veneto
ITH4	Friuli-Venezia Giulia
ITH5	Emilia-Romagna
ITI1	Toscana
ITI2	Umbria
ITI3	Marche
ITI4	Lazio
CY00	Κύπρος (Kypros)
MT00	Malta
PT15	Algarve
PT17	Lisboa
PT18	Alentejo
SI01	Vzhodna Slovenija
SI02	Zahodna Slovenija

Järgmised kolmandad riigid on loetletud üksnes teavitamise eesmärgil:

AL	Albaania
BA	Bosnia ja Hertsegoviina
ME	Montenegro

(Interreg V-B) PÕHJAPOOLNE PERIFEERIA JA ARKTIKA

IE01	Border, Midland and Western
IE02	Southern and Eastern
FI19	Länsi-Suomi
FI1D	Pohjois- ja Itä-Suomi
SE32	Mellersta Norrland
SE33	Övre Norrland
UKM3	South Western Scotland
UKM6	Highlands and Islands
UKN0	Northern Ireland

Järgmised ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT), kolmandad riigid ja muud alad on loetletud üksnes teavitamise eesmärgil:

FO	Fääri saared
GL	Gröönimaa (ÜMT)
IS	Island
NO05	Vestlandet
NO06	Trondelag
NO07	Nord-Norge
NO043	Rogaland
SJ	Svalbard ja Jan Mayen

(Interreg V-B) PÕHJAMERE PIIRKOND

BE21	Prov. Antwerpen
BE23	Prov. Oost-Vlaanderen
BE25	Prov. West-Vlaanderen
DK01	Hovedstaden
DK02	Sjælland
DK03	Syddanmark
DK04	Midtjylland
DK05	Nordjylland
DE50	Bremen
DE60	Hamburg
DE91	Braunschweig
DE92	Hannover
DE93	Lüneburg
DE94	Weser-Ems
DEF0	Schleswig-Holstein
NL11	Groningen
NL12	Friesland
NL13	Drenthe
NL21	Overijssel
NL23	Flevoland
NL32	Noord-Holland
NL33	Zuid-Holland
NL34	Zeeland
SE22	Sydsverige (Skåne län)
SE31	Norra Mellansverige (Värmlands län)
SE21	Småland med öarna (Kronobergs län)
SE23	Västsverige
UKC1	Tees Valley and Durham
UKC2	Northumberland and Tyne and Wear
UKE1	East Yorkshire and Northern Lincolnshire
UKE2	North Yorkshire
UKE3	South Yorkshire
UKE4	West Yorkshire
UKF1	Derbyshire and Nottinghamshire
UKF2	Leicestershire, Rutland and Northamptonshire
UKF3	Lincolnshire
UKH1	East Anglia
UKH3	Essex
UKJ4	Kent
UKM5	North Eastern Scotland
UKM2	Eastern Scotland
UK M6	Highlands and Islands

Järgmine kolmas riik on loetletud üksnes teavitamise eesmärgil:

Norra

(Interreg V-B) LOODE-EUROOPA PIIRKOND

BE10	Région de Bruxelles-Capitale/Brussels Hoofdstedelijk Gewest
BE21	Prov. Antwerpen
BE22	Prov. Limburg (BE)
BE23	Prov. Oost-Vlaanderen
BE24	Prov. Vlaams-Brabant
BE25	Prov. West-Vlaanderen
BE31	Prov. Brabant Wallon
BE32	Prov. Hainaut
BE33	Prov. Liège
BE34	Prov. Luxembourg (BE)
BE35	Prov. Namur
DE11	Stuttgart
DE12	Karlsruhe
DE13	Freiburg
DE14	Tübingen
DE24	Oberfranken
DE25	Mittelfranken
DE26	Unterfranken
DE27	Schwaben
DE71	Darmstadt
DE72	Gießen
DE73	Kassel
DEA1	Düsseldorf
DEA2	Köln
DEA3	Münster
DEA4	Detmold
DEA5	Arnsberg
DEB1	Koblenz
DEB2	Trier
DEB3	Rheinhessen-Pfalz
DEC0	Saarland
FR10	Île de France
FR21	Champagne-Ardenne
FR22	Picardie
FR23	Haute-Normandie
FR24	Centre
FR25	Basse-Normandie
FR26	Bourgogne
FR30	Nord-Pas-de-Calais
FR41	Lorraine
FR42	Alsace
FR43	Franche-Comté
FR51	Pays de la Loire
FR52	Bretagne
IE01	Border, Midland and Western
IE02	Southern and Eastern
LU00	Luxembourg
NL21	Overijssel
NL22	Gelderland
NL23	Flevoland
NL31	Utrecht
NL32	Noord-Holland
NL33	Zuid-Holland
NL34	Zeeland
NL41	Noord-Brabant
NL42	Limburg (NL)
UKC1	Tees Valley and Durham
UKC2	Northumberland and Tyne and Wear
UKD1	Cumbria
UKD6	Cheshire
UKD3	Greater Manchester
UKD4	Lancashire
UKD7	Merseyside
UKE1	East Yorkshire and Northern Lincolnshire
UKE2	North Yorkshire
UKE3	South Yorkshire
UKE4	West Yorkshire
UKF1	Derbyshire and Nottinghamshire
UKF2	Leicestershire, Rutland and Northamptonshire
UKF3	Lincolnshire
UKG1	Herefordshire, Worcestershire and Warwickshire
UKG2	Shropshire and Staffordshire
UKG3	West Midlands
UKH1	East Anglia
UKH2	Bedfordshire and Hertfordshire
UKH3	Essex
UKI1	Inner London
UKI2	Outer London
UKJ1	Berkshire, Buckinghamshire and Oxfordshire
UKJ2	Surrey, East and West Sussex
UKJ3	Hampshire and Isle of Wight
UKJ4	Kent
UKK1	Gloucestershire, Wiltshire and Bristol/Bath area
UKK2	Dorset and Somerset
UKK3	Cornwall and Isles of Scilly
UKK4	Devon
UKL1	West Wales and The Valleys
UKL2	East Wales
UKM5	North Eastern Scotland
UKM2	Eastern Scotland
UKM3	South Western Scotland
UKM6	Highlands and Islands
UKN0	Northern Ireland

Järgmine kolmas riik on loetletud üksnes teavitamise eesmärgil:

Šveits

(Interreg V-B) AMAZONIA

FR93

Guyane

Järgmised kolmandad riigid või nende osad on loetletud üksnes teavitamise eesmärgil:

BR	Brasiilia (üksnes Amapa, Para ja Amazonase osariik)
SR	Suriname
GY	Guyana

(Interreg V-B) EDELA-EUROOPA (2)

ES11	Galicia
ES12	Principado de Asturias
ES13	Cantabria
ES21	País Vasco
ES22	Comunidad Foral de Navarra
ES23	La Rioja
ES24	Aragón
ES30	Comunidad de Madrid
ES41	Castilla y León
ES42	Castilla-La Mancha
ES43	Extremadura
ES51	Cataluña
ES52	Comunidad Valenciana
ES53	Illes Balears
ES61	Andalucía
ES62	Región de Murcia
ES63	Ciudad Autónoma de Ceuta
ES64	Ciudad Autónoma de Melilla
FR53	Poitou-Charentes
FR61	Aquitaine
FR62	Midi-Pyrénées
FR63	Limousin
FR72	Auvergne
FR81	Languedoc-Roussillon
PT11	Norte
PT15	Algarve
PT16	Centro (PT)
PT17	Lisboa
PT18	Alentejo

Järgmine kolmas riik on loetletud üksnes teavitamise eesmärgil:

Andorra

(Interreg V-B) BALKANI-VAHEMERE PIIRKOND

BG31	Северозападен (Severozapaden)
BG32	Северен централен (Severen tsentralen)
BG33	Североизточен (Severoiztochen)
BG34	Югоизточен (Yugoiztochen)
BG41	Югозападен (Yugozapaden)
BG42	Южен централен (Yuzhen tsentralen)
EL11	Ανατολική Μακεδονία, Θράκη (Anatoliki Makedonia, Thraki)
EL12	Κεντρική Μακεδονία (Kentriki Makedonia)
EL13	Δυτική Μακεδονία (Dytiki Makedonia)
EL14	Θεσσαλία (Thessalia)
EL21	Ήπειρος (Ipeiros)
EL22	Ιόνια Νησιά (Ionia Nisia)
EL23	Δυτική Ελλάδα (Dytiki Ellada)
EL24	Στερεά Ελλάδα (Sterea Ellada)
EL25	Πελοπόννησος (Peloponnisos)
EL30	Αττική (Attiki)
EL41	Βόρειο Αιγαίο (Voreio Aigaio)
EL42	Νότιο Αιγαίο (Notio Aigaio)
EL43	Κρήτη (Kriti)
CY00	Κύπρος (Kýpros)

Järgmised kolmandad riigid on loetletud üksnes teavitamise eesmärgil:

MK	endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik
AL	Albaania

(1) Piirkonda kuulub ka Gibraltar.

(2) Piirkonda kuulub ka Gibraltar.

24.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 183/135

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

23. juuni 2014,

milles käsitletakse täiendavaid varasemaid lennunduse heitkoguseid ja täiendavaid lennunduse saastekvoote, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/389/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti, (1) eriti selle V lisa jaotise 10 punkti I alapunkti 1 alapunkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Horvaatia ühinemisakti V lisa jaotise 10 punkti I alapunkti 1 alapunkti a alapunktis i, milles käsitletakse Horvaatia territooriumil asuva kahe lennuvälja vahel ning Horvaatia territooriumil asuva lennuvälja ja väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) asuva riigi lennuvälja vahel käitatavate kõikide lendude (edaspidi „täiendav lennutegevus”) lisamist saastekvootidega kauplemise süsteemi, on sätestatud, et erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (2) artikli 3c lõikest 2 algab kõnealuse direktiivi artikli 13 lõikes 1 osutatud ajavahemik algusega 1. jaanuar 2013 täiendava lennutegevuse puhul 1. jaanuaril 2014.

(2)

Horvaatia ühinemisakti V lisa jaotise 10 punkti I alapunkti 1 alapunkti a alapunktis ii on sätestatud, et erandina direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3c lõikest 4 teeb komisjon samas sättes osutatud menetluse kohaselt otsuse täiendava lennutegevuse varasemate lennunduse heitkoguste kohta kuue kuu jooksul pärast ühinemiskuupäeva.

(3)

Õhusõiduki käitajatele eraldatavate saastekvootide üldkogus määratakse varasemate lennunduse heitkoguste osakaaluna protsentides. Direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punktis s on varasemad lennunduse heitkogused määratud kui 2004., 2005. ja 2006. kalendriaastal kõnealuse direktiivi I lisas nimetatud lennutegevuses osalenud õhusõidukite tekitatud heitkoguste aasta keskmine. Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3c lõikele 2 tuleks õhusõiduki käitajatele eraldatavate lennunduse saastekvootide üldkogus arvutada kõnealuste varasemate heitkoguste keskmise põhjal.

(4)

Eurocontrol on toetanud komisjoni vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 18b täiendava lennutegevusega seotud varasemate lennunduse heitkoguste arvutamisel. Leiti, et parimad kättesaadavad andmed varasemate lennunduse heitkoguste arvutamiseks on lennuliiklust käsitlevad terviklikud andmed, mis on Eurocontroli andmebaasides ning saadud marsruudi navigatsioonitasude keskasutusest (Central Route Charges Office) ja lennuliikluse voogude juhtimise kesksest üksusest (Central Flow Management Unit). Kõnealused andmed sisaldavad iga konkreetse lennu tegeliku marsruudi pikkust. Heitkogused arvutati välja iga lennu kohta eraldi, kasutades lennunduse tekitatud saaste vähendamisel põhinevat 3. meetodit (Abatement of Nuisances Caused by Air Transport 3 methodology) ja selektiivsel ekvivalentsil põhinevat heitkoguste arvutamise meetodit (Calculation of Emissions by Selective Equivalence methodology). Kõnealust varasemate lennunduse heitkoguste arvutamiseks kasutatud lähenemisviisi tõhustati veelgi, kasutades tegelikku kütusetarbimist käsitlevaid andmeid, mille õhusõidukite käitajatest koosnev vabatahtlik valikrühm esitas tulemuste valideerimiseks.

(5)

2004. kalendriaastal oli direktiivi 2003/87/EÜ I lisas nimetatud lennutegevuses osalenud õhusõidukite aastane heitkogus täiendava lennutegevuse puhul arvutuste kohaselt 114 024 tonni CO2. Selliste õhusõidukite heitkogus 2005. kalendriaastal oli arvutuste kohaselt 126 827 tonni CO2 ja 2006. kalendriaastal 127 120 tonni CO2. Varasemad lennunduse heitkogused on 122 657 tonni CO2.

(6)

Horvaatia ühinemisakti V lisa jaotise 10 punkti I alapunkti 1 alapunkti a alapunktis viii on sätestatud, et erandina direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõikest 3 arvutatakse täiendava lennutegevuse puhul tasuta eraldatavate saastekvootide arv kõnealuse direktiivi artikli 3e lõike 3 punktis e täpsustatud võrdlusaluse korrutamisega Horvaatia ühinemisakti V lisa jaotise 10 punkti I alapunkti 1 alapunkti a alapunkti vi kohaselt komisjonile tehtud taotlustes esitatud tonnkilomeetrite andmete summaga.

(7)

Komisjon on analüüsinud Horvaatia poolt Horvaatia ühinemisakti V lisa jaotise 10 punkti I alapunkti 1 alapunkti a alapunkti vi kohaselt täiendava lennutegevuse kohta esitatud taotlusi ja EUROCONTROLi poolt täiendava lennutegevuse varasemate lennunduse heitkoguste määramiseks tehtud arvutusi ning jõudnud seisukohale, et direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3 punktis e määratletud võrdlusaluse suhtes ei ole vaja kohaldada Horvaatia ühinemisakti V lisa jaotise 10 punkti I alapunkti 1 alapunkti a alapunktis viii sätestatud ühtset parandustegurit.

(8)

Vastavalt Horvaatia ühinemisakti V lisa jaotise 10 punkti I alapunkti 1 alapunkti a alapunktile iii ja erandina direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3d lõikest 2 moodustab alates 1. jaanuarist 2014 enampakkumisele pandavate täiendavate lennutegevuste saastekvootide protsendimäär proportsionaalse osa nendest saastekvootidest, mis jäävad alles pärast tasuta eraldatavate saastekvootide arvu arvutamist vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 3e lõike 3 punktile d ja erireservi pandavate saastekvootide arvutamist vastavalt kõnealuse direktiivi artiklile 3f.

(9)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmeid on arutatud kliimamuutuste komitees,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Täiendava lennutegevuse täiendavad varasemad lennunduse heitkogused on 122 657 tonni CO2.

Artikkel 2

Kogu ELis täiendava lennutegevuse jaoks igal aastal eraldatavate saastekvootide üldkogus ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020 on 116 524.

Artikkel 3

Täiendava lennutegevuse jaoks eraldatavate saastekvootide koguse arvutamisel direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3e lõike 3 punktis e osutatud võrdlusaluse põhjal ümardatakse kõnealused kogused allapoole lähima terve saastekvoodini.

Artikkel 4

Kogu ELis täiendava lennutegevuse jaoks igal aastal tasuta eraldatavate saastekvootide üldkogus ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020 on 41 584.

Artikkel 5

Kogu ELis erireservi arvatavate täiendavate saastekvootide üldkogus on 3 495.

Artikkel 6

Kogu ELis enampakkumisel müüdavate täiendavate lennunduse saastekvootide iga-aastane kogus ajavahemikul 1. jaanuar 2014 kuni 31. detsember 2020 on 71 445.

Artikkel 7

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 23. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 112, 24.4.2012, lk 6.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 183

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 24. juuni 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 689/2014, 23. juuni 2014, millega rakendatakse määruse (EL) nr 204/2011 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas) artikli 16 lõiget 2	1
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 690/2014, 23. juuni 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas	3
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 691/2014, 23. juuni 2014, millega rakendatakse määruse (EL) nr 224/2014 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis) artikli 17 lõiget 1	6
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 692/2014, 23. juuni 2014, mis käsitleb Krimmist või Sevastopolist pärit kaupade liitu importimisele kohaldatavaid piiranguid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele	9
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 693/2014, 23. juuni 2014, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias	15
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 694/2014, 17. detsember 2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate liigid ( 1 )	18
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 695/2014, 23. juuni 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	21
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni rakendusdirektiiv 2014/78/EL, 17. juuni 2014, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) I, II, III, IV ja V lisa	23
	*	Komisjoni direktiiv 2014/81/EL, 23. juuni 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ (mänguasjade ohutuse kohta) II lisa C liidet seoses ainega bisfenool A ( 1 )	49
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2014/380/ÜVJP, 23. juuni 2014, millega muudetakse otsust 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas	52
	*	Nõukogu otsus 2014/381/ÜVJP, 23. juuni 2014, millega muudetakse otsust 2010/573/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta	56
	*	Nõukogu rakendusotsus 2014/382/ÜVJP, 23. juuni 2014, millega rakendatakse otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta	57
	*	Nõukogu otsus 2014/383/ÜVJP, 23. juuni 2014, millega pikendatakse Afganistani nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	60
	*	Nõukogu otsus 2014/384/ÜVJP, 23. juuni 2014, millega muudetakse otsust 2011/426/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas	65
	*	Nõukogu otsus 2014/385/ÜVJP, 23. juuni 2014, millega pikendatakse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja volitusi	66
	*	Nõukogu otsus 2014/386/ÜVJP, 23. juuni 2014, mis käsitleb Krimmist või Sevastopolist pärit kaupadele kohaldatavaid piiranguid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele	70
	*	Nõukogu rakendusotsus 2014/387/ÜVJP, 23. juuni 2014, millega rakendatakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid	72
		2014/388/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 16. juuni 2014, millega koostatakse nende piirkondade ja alade loend, mis on kõlblikud rahastamiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi piiriüleste ja riikidevaheliste komponentide raames ajavahemikus 2014–2020 (teatavaks tehtud numbri C(2014) 3898 all)	75
		2014/389/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 23. juuni 2014, milles käsitletakse täiendavaid varasemaid lennunduse heitkoguseid ja täiendavaid lennunduse saastekvoote, et võtta arvesse Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga ( 1 )	135