ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 179 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
57. köide |
|
|
III Muud aktid |
|
|
|
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND |
|
|
* |
||
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
19.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 179/1 |
NÕUKOGU OTSUS,
13. mai 2014,
Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
(2014/369/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja artikli 218 lõikega 7,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
5. oktoobril 2006 kiitis nõukogu määrusega (EÜ) nr 1563/2006 (1) heaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi „partnerlusleping”). |
(2) |
Euroopa Liit pidas Komoori Liiduga läbirääkimisi kõnealuse partnerluslepingu uue protokolli üle, millega nähakse ette Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Komooride vetes. |
(3) |
Kõnealune uus protokoll allkirjastati vastavalt nõukogu otsusele 2013/786/EL (2) ja seda kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2014. |
(4) |
Euroopa Liidu huvides on kohaldada partnerluslepingut protokolli abil, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja vastav rahaline toetus ning kehtestatakse vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamise tingimused Komooride vetes. |
(5) |
Partnerluslepinguga asutati ühiskomitee, kelle ülesanne on kontrollida lepingu kohaldamist. Lisaks võib ühiskomitee kooskõlas protokolliga heaks kiita teatavad protokolli muudatused. Kõnealuste muudatuste heakskiitmise hõlbustamiseks tuleks anda komisjonile volitus need teatavatel tingimustel lihtsustatud korras heaks kiita. |
(6) |
Uus protokoll tuleks heaks kiita, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vaheline protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (edaspidi „protokoll”) kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks (3).
Artikkel 2
Nõukogu eesistuja esitab Euroopa Liidu nimel protokolli artiklis 14 ettenähtud teate.
Artikkel 3
Võttes arvesse lisas esitatud sätteid ja tingimusi, on komisjon volitatud kiitma ühiskomitees Euroopa Liidu nimel heaks protokolli tehtavad muudatused.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 13. mai 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
E. VENIZELOS
(1) Nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1563/2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist (ELT L 290, 20.10.2006, lk 6).
(2) Nõukogu otsus, 16. detsember 2013, Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 249, 21.12.2013, lk 4).
(3) Protokoll koos selle allkirjastamise otsusega on avaldatud väljaandes ELTs L 349, 21.12.2013, lk 5.
LISA
Volituse ulatus ja menetlus ühiskomitees võetava Euroopa Liidu seisukoha kindlaksmääramiseks
1) |
Komisjonil on volitus pidada Komoori Liiduga läbirääkimisi ning vajaduse korral ja kooskõlas käesoleva lisa punktiga 3 kiita heaks protokolli muudatused seoses järgmiste küsimustega:
|
2) |
Partnerluslepingu alusel asutatud ühiskomitees Euroopa Liit:
|
3) |
Kui ühiskomitee koosolekul on kavas vastu võtta otsus punktis 1 osutatud protokolli muudatuste kohta, võetakse vajalikud meetmed selleks, et Euroopa Liidu nimel väljendatavas seisukohas oleks arvesse võetud uusimaid statistilisi, bioloogilisi ja muid asjakohaseid komisjonile edastatud andmeid. Sel eesmärgil ja nimetatud andmetele tuginedes edastavad komisjoni talitused piisava ajavaruga enne asjaomast ühiskomitee koosolekut nõukogule või nõukogu ettevalmistavatele organitele analüüsimiseks ja heakskiitmiseks dokumendi, milles on esitatud kavandatava Euroopa Liidu seisukoha üksikasjad. Punkti 1 alapunktis a osutatud küsimustes on kavandatava Euroopa Liidu seisukoha heakskiitmiseks nõukogus vajalik kvalifitseeritud häälteenamus. Muudel juhtudel loetakse ettevalmistavas dokumendis kavandatav Euroopa Liidu seisukoht heaks kiidetuks, kui blokeeriva vähemusega võrdne arv liikmesriike ei avalda selle suhtes vastuseisu nõukogu ettevalmistava organi koosolekul või 20 päeva jooksul ettevalmistava dokumendi kättesaamisest, olenevalt sellest, kumb sündmus leiab aset varem. Sellise vastuseisu korral edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule. Kui edasiste koosolekute käigus, sealhulgas kohapeal, ei suudeta kokkulepet saavutada, et võtta Euroopa Liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele. Komisjonil palutakse võtta õigel ajal ühiskomitee otsuse suhtes vajalikud järelmeetmed, kaasa arvatud vajaduse korral asjaomase otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ning kõnealuse otsuse rakendamiseks vajalike ettepanekute esitamine. |
MÄÄRUSED
19.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 179/4 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 663/2014,
5. juuni 2014,
millega asendatakse määruse (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) A, B ja C lisa
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 29. mai 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta, (1) eriti selle artiklit 45,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1346/2000 A, B ja C lisas on loetletud liikmesriikide õigusaktides sätestatud menetlused ja likvideerijad, mille/kelle suhtes määrust kohaldatakse. A lisa sisaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis a osutatud maksejõuetusmenetluste loetelu. B lisa sisaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis c osutatud likvideerimismenetluste loetelu ning C lisa sisaldab nimetatud määruse artikli 2 punktis b osutatud likvideerijate loetelu. |
(2) |
Leedu teatas 5. veebruaril 2013 määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 45 kohaselt komisjonile kõnealuse määruse A ja C lisas sätestatud loetelude muudatustest. |
(3) |
Iirimaa teatas 11. märtsil 2013 määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 45 kohaselt komisjonile kõnealuse määruse A ja C lisas sätestatud loetelude muudatustest. |
(4) |
Kreeka teatas 25. märtsil 2013 määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 45 kohaselt komisjonile kõnealuse määruse A, B ja C lisas sätestatud loetelude muudatustest. |
(5) |
Luksemburg teatas 25. märtsil 2013 määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 45 kohaselt komisjonile kõnealuse määruse A, B ja C lisas sätestatud loetelude muudatustest. |
(6) |
Poola teatas 26. aprillil 2013 määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 45 kohaselt komisjonile kõnealuse määruse A ja B lisas sätestatud loetelude muudatustest. |
(7) |
Portugal teatas 22. mail 2013 määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 45 kohaselt komisjonile kõnealuse määruse A, B ja C lisas sätestatud loetelude muudatustest. |
(8) |
Itaalia teatas 5. veebruaril 2014 määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 45 kohaselt nõukogule kõnealuse määruse A, B ja C lisas sätestatud loetelude muudatustest. Kõnealust teadet muudeti uuesti 10. aprillil 2014. |
(9) |
Küpros teatas 12. veebruaril 2014 määruse (EÜ) nr 1346/2000 artikli 45 kohaselt nõukogule kõnealuse määruse A, B ja C lisas sätestatud loeteluds muudatustest. Kõnealust teadet muudeti uuesti 10. aprillil 2014. |
(10) |
Määrus (EÜ) nr 1346/2000 on Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes siduv ning seetõttu osalevad nad kõnealuse määruse artikli 45 kohaselt käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
(11) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. |
(12) |
Määruse (EÜ) nr 1346/2000 A, B ja C lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1346/2000 A, B ja C lisa asendatakse vastavalt käesoleva määruse I, II ja III lisas sätestatud tekstidega.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
Luxembourg, 5. juuni 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
N. DENDIAS
(1) EÜT L 160, 30.6.2000, lk 1.
I LISA
„A LISA
Artikli 2 punktis a osutatud maksejõuetusmenetlused
BELGIQUE/BELGIË
— |
Het faillissement/La faillite, |
— |
De gerechtelijke reorganisatie door een collectief akkoord/La réorganisation judiciaire par accord collectif, |
— |
De gerechtelijke reorganisatie door overdracht onder gerechtelijk gezag/La réorganisation judiciaire par transfert sous autorité de justice, |
— |
De collectieve schuldenregeling/Le règlement collectif de dettes, |
— |
De vrijwillige vereffening/La liquidation volontaire, |
— |
De gerechtelijke vereffening/La liquidation judiciaire, |
— |
De voorlopige ontneming van beheer, bepaald in artikel 8 van de faillissementswet/Le dessaisissement provisoire, visé à l'article 8 de la loi sur les faillites, |
БЪЛГАРИЯ
— |
Производство по несъстоятелност, |
ČESKÁ REPUBLIKA
— |
Konkurs, |
— |
Reorganizace, |
— |
Oddlužení, |
DEUTSCHLAND
— |
Das Konkursverfahren, |
— |
Das gerichtliche Vergleichsverfahren, |
— |
Das Gesamtvollstreckungsverfahren, |
— |
Das Insolvenzverfahren, |
EESTI
— |
Pankrotimenetlus, |
ÉIRE/IRELAND
— |
Compulsory winding-up by the court, |
— |
Bankruptcy, |
— |
The administration in bankruptcy of the estate of persons dying insolvent, |
— |
Winding-up in bankruptcy of partnerships, |
— |
Creditors' voluntary winding-up (with confirmation of a court), |
— |
Arrangements under the control of the court which involve the vesting of all or part of the property of the debtor in the Official Assignee for realisation and distribution, |
— |
Company examinership, |
— |
Debt Relief Notice, |
— |
Debt Settlement Arrangement, |
— |
Personal Insolvency Arrangement, |
ΕΛΛΑΔΑ
— |
Η πτώχευση, |
— |
Η ειδική εκκαθάριση εν λειτουργία, |
— |
Σχέδιο αναδιοργάνωσης, |
— |
Απλοποιημένη διαδικασία επί πτωχεύσεων μικρού αντικειμένου, |
ESPAÑA
— |
Concurso, |
FRANCE
— |
Sauvegarde, |
— |
Redressement judiciaire, |
— |
Liquidation judiciaire, |
HRVATSKA
— |
Stečajni postupak, |
ITALIA
— |
Fallimento, |
— |
Concordato preventivo, |
— |
Liquidazione coatta amministrativa, |
— |
Amministrazione straordinaria, |
ΚΥΠΡΟΣ
— |
Υποχρεωτική εκκαθάριση από το Δικαστήριο, |
— |
Εκούσια εκκαθάριση από μέλη, |
— |
Εκούσια εκκαθάριση από πιστωτές |
— |
Εκκαθάριση με την εποπτεία του Δικαστηρίου, |
— |
Διάταγμα Παραλαβής και πτώχευσης κατόπιν Δικαστικού Διατάγματος, |
— |
Διαχείριση της περιουσίας προσώπων που απεβίωσαν αφερέγγυα, |
LATVIJA
— |
Tiesiskās aizsardzības process, |
— |
Juridiskās personas maksātnespējas process, |
— |
Fiziskās personas maksātnespējas process, |
LIETUVA
— |
Įmonės restruktūrizavimo byla, |
— |
Įmonės bankroto byla, |
— |
Įmonės bankroto procesas ne teismo tvarka, |
— |
Fizinio asmens bankroto byla, |
LUXEMBOURG
— |
Faillite, |
— |
Gestion contrôlée, |
— |
Concordat préventif de faillite (par abandon d'actif), |
— |
Régime spécial de liquidation du notariat, |
— |
Procédure de règlement collectif des dettes dans le cadre du surendettement, |
MAGYARORSZÁG
— |
Csődeljárás, |
— |
Felszámolási eljárás, |
MALTA
— |
Xoljiment, |
— |
Amministrazzjoni, |
— |
Stralċ volontarju mill-membri jew mill-kredituri, |
— |
Stralċ mill-Qorti, |
— |
Falliment f'każ ta' negozjant, |
NEDERLAND
— |
Het faillissement, |
— |
De surséance van betaling, |
— |
De schuldsaneringsregeling natuurlijke personen, |
ÖSTERREICH
— |
Das Konkursverfahren (Insolvenzverfahren), |
— |
Das Sanierungsverfahren ohne Eigenverwaltung (Insolvenzverfahren), |
— |
Das Sanierungsverfahren mit Eigenverwaltung (Insolvenzverfahren), |
— |
Das Schuldenregulierungsverfahren, |
— |
Das Abschöpfungsverfahren, |
— |
Das Ausgleichsverfahren, |
POLSKA
— |
Postępowanie naprawcze, |
— |
Upadłość obejmująca likwidację, |
— |
Upadłość z możliwością zawarcia układu, |
PORTUGAL
— |
Processo de insolvência, |
— |
Processo especial de revitalização, |
ROMÂNIA
— |
Procedura insolvenței, |
— |
Reorganizarea judiciară, |
— |
Procedura falimentului, |
SLOVENIJA
— |
Stečajni postopek, |
— |
Skrajšani stečajni postopek, |
— |
Postopek prisilne poravnave, |
— |
Prisilna poravnava v stečaju, |
SLOVENSKO
— |
Konkurzné konanie, |
— |
Reštrukturalizačné konanie, |
SUOMI/FINLAND
— |
Konkurssi/konkurs, |
— |
Yrityssaneeraus/företagssanering, |
SVERIGE
— |
Konkurs, |
— |
Företagsrekonstruktion, |
UNITED KINGDOM
— |
Winding-up by or subject to the supervision of the court, |
— |
Creditors' voluntary winding-up (with confirmation by the court), |
— |
Administration, including appointments made by filing prescribed documents with the court, |
— |
Voluntary arrangements under insolvency legislation, |
— |
Bankruptcy or sequestration.” |
II LISA
„B LISA
Artikli 2 punktis c osutatud likvideerimismenetlused
BELGIQUE/BELGIË
— |
Het faillissement/La faillite, |
— |
De vrijwillige vereffening/La liquidation volontaire, |
— |
De gerechtelijke vereffening/La liquidation judiciaire, |
— |
De gerechtelijke reorganisatie door overdracht onder gerechtelijk gezag/La réorganisation judiciaire par transfert sous autorité de justice, |
БЪЛГАРИЯ
— |
Производство по несъстоятелност, |
ČESKÁ REPUBLIKA
— |
Konkurs, |
DEUTSCHLAND
— |
Das Konkursverfahren, |
— |
Das Gesamtvollstreckungsverfahren, |
— |
Das Insolvenzverfahren, |
EESTI
— |
Pankrotimenetlus, |
ÉIRE/IRELAND
— |
Compulsory winding-up, |
— |
Bankruptcy, |
— |
The administration in bankruptcy of the estate of persons dying insolvent, |
— |
Winding-up in bankruptcy of partnerships, |
— |
Creditors' voluntary winding-up (with confirmation of a court), |
— |
Arrangements under the control of the court which involve the vesting of all or part of the property of the debtor in the Official Assignee for realisation and distribution, |
ΕΛΛΑΔΑ
— |
Η πτώχευση |
— |
Η ειδική εκκαθάριση |
— |
Απλοποιημένη διαδικασία επί πτωχεύσεων μικρού αντικειμένου |
ESPAÑA
— |
Concurso, |
FRANCE
— |
Liquidation judiciaire, |
HRVATSKA
— |
Stečajni postupak, |
ITALIA
— |
Fallimento, |
— |
Concordato preventivo, |
— |
Liquidazione coatta amministrativa, |
— |
Amministrazione straordinaria, |
ΚΥΠΡΟΣ
— |
Υποχρεωτική εκκαθάριση από το Δικαστήριο, |
— |
Εκκαθάριση με την εποπτεία του Δικαστηρίου, |
— |
Εκούσια εκκαθάριση από πιστωτές, με επιβεβαίωση του Δικαστηρίου, |
— |
Πτώχευση, |
— |
Διαχείριση της περιουσίας προσώπων που απεβίωσαν αφερέγγυα, |
LATVIJA
— |
Juridiskās personas maksātnespējas process, |
— |
Fiziskās personas maksātnespējas process, |
LIETUVA
— |
Įmonės bankroto byla |
— |
Įmonės bankroto procesas ne teismo tvarka, |
LUXEMBOURG
— |
Faillite, |
— |
Régime spécial de liquidation du notariat, |
— |
Liquidation judiciaire dans le cadre du surendettement, |
MAGYARORSZÁG
— |
Felszámolási eljárás, |
MALTA
— |
Stralċ volontarju, |
— |
Stralċ mill-Qorti, |
— |
Falliment inkluż il-ħruġ ta' mandat ta' qbid mill-Kuratur f'każ ta' negozjant fallut, |
NEDERLAND
— |
Het faillissement, |
— |
De schuldsaneringsregeling natuurlijke personen, |
ÖSTERREICH
— |
Das Konkursverfahren (Insolvenzverfahren), |
POLSKA
— |
Upadłość obejmująca likwidację, |
PORTUGAL
— |
Processo de insolvência, |
ROMÂNIA
— |
Procedura falimentului, |
SLOVENIJA
— |
Stečajni postopek, |
— |
Skrajšani stečajni postopek, |
SLOVENSKO
— |
Konkurzné konanie, |
SUOMI/FINLAND
— |
Konkurssi/konkurs, |
SVERIGE
— |
Konkurs, |
UNITED KINGDOM
— |
Winding-up by or subject to the supervision of the court, |
— |
Winding-up through administration, including appointments made by filing prescribed documents with the court, |
— |
Creditors' voluntary winding-up (with confirmation by the court), |
— |
Bankruptcy or sequestration.” |
III LISA
„C LISA
Artikli 2 punktis b osutatud likvideerijad
BELGIQUE/BELGIË
— |
De curator/Le curateur, |
— |
De gedelegeerd rechter/Le juge-délégué, |
— |
De gerechtsmandataris/Le mandataire de justice, |
— |
De schuldbemiddelaar/Le médiateur de dettes, |
— |
De vereffenaar/Le liquidateur, |
— |
De voorlopige bewindvoerder/L'administrateur provisoire, |
БЪЛГАРИЯ
— |
Назначен предварително временен синдик, |
— |
Временен синдик, |
— |
(Постоянен) синдик, |
— |
Служебен синдик, |
ČESKÁ REPUBLIKA
— |
Insolvenční správce, |
— |
Předběžný insolvenční správce, |
— |
Oddělený insolvenční správce, |
— |
Zvláštní insolvenční správce, |
— |
Zástupce insolvenčního správce, |
DEUTSCHLAND
— |
Konkursverwalter, |
— |
Vergleichsverwalter, |
— |
Sachwalter (nach der Vergleichsordnung), |
— |
Verwalter, |
— |
Insolvenzverwalter, |
— |
Sachwalter (nach der Insolvenzordnung), |
— |
Treuhänder, |
— |
Vorläufiger Insolvenzverwalter, |
EESTI
— |
Pankrotihaldur, |
— |
Ajutine pankrotihaldur, |
— |
Usaldusisik, |
ÉIRE/IRELAND
— |
Liquidator, |
— |
Official Assignee, |
— |
Trustee in bankruptcy, |
— |
Provisional Liquidator, |
— |
Examiner, |
— |
Personal Insolvency Practitioner, |
— |
Insolvency Service, |
ΕΛΛΑΔΑ
— |
Ο σύνδικος, |
— |
Ο εισηγητής, |
— |
Η επιτροπή των πιστωτών, |
— |
Ο ειδικός εκκαθαριστής, |
ESPAÑA
— |
Administradores concursales, |
FRANCE
— |
Mandataire judiciaire, |
— |
Liquidateur, |
— |
Administrateur judiciaire, |
— |
Commissaire à l'exécution du plan, |
HRVATSKA
— |
Stečajni upravitelj, |
— |
Privremeni stečajni upravitelj, |
— |
Stečajni povjerenik, |
— |
Povjerenik, |
ITALIA
— |
Curatore, |
— |
Commissario giudiziale, |
— |
Commissario straordinario, |
— |
Commissario liquidatore, |
— |
Liquidatore giudiziale, |
ΚΥΠΡΟΣ
— |
Εκκαθαριστής και Προσωρινός Εκκαθαριστής, |
— |
Επίσημος Παραλήπτης, |
— |
Διαχειριστής της Πτώχευσης, |
LATVIJA
— |
Maksātnespējas procesa administrators, |
LIETUVA
— |
Bankroto administratorius, |
— |
Restruktūrizavimo administratorius, |
LUXEMBOURG
— |
Le curateur, |
— |
Le commissaire, |
— |
Le liquidateur, |
— |
Le conseil de gérance de la section d'assainissement du notariat, |
— |
Le liquidateur dans le cadre du surendettement, |
MAGYARORSZÁG
— |
Vagyonfelügyelő, |
— |
Felszámoló, |
MALTA
— |
Amministratur Proviżorju, |
— |
Riċevitur Uffiċjali, |
— |
Stralċjarju, |
— |
Manager Speċjali, |
— |
Kuraturi f'każ ta' proċeduri ta' falliment, |
NEDERLAND
— |
De curator in het faillissement, |
— |
De bewindvoerder in de surséance van betaling, |
— |
De bewindvoerder in de schuldsaneringsregeling natuurlijke personen, |
ÖSTERREICH
— |
Masseverwalter, |
— |
Sanierungsverwalter, |
— |
Ausgleichsverwalter, |
— |
Besonderer Verwalter, |
— |
Einstweiliger Verwalter, |
— |
Sachwalter, |
— |
Treuhänder, |
— |
Insolvenzgericht, |
— |
Konkursgericht, |
POLSKA
— |
Syndyk, |
— |
Nadzorca sądowy, |
— |
Zarządca, |
PORTUGAL
— |
Administrador de insolvência, |
— |
Administrador judicial provisório, |
ROMÂNIA
— |
Practician în insolvență, |
— |
Administrator judiciar, |
— |
Lichidator, |
SLOVENIJA
— |
Upravitelj prisilne poravnave, |
— |
Stečajni upravitelj, |
— |
Sodišče, pristojno za postopek prisilne poravnave, |
— |
Sodišče, pristojno za stečajni postopek, |
SLOVENSKO
— |
Predbežný správca, |
— |
Správca, |
SUOMI/FINLAND
— |
Pesänhoitaja/boförvaltare, |
— |
Selvittäjä/utredare, |
SVERIGE
— |
Förvaltare, |
— |
Rekonstruktör, |
UNITED KINGDOM
— |
Liquidator, |
— |
Supervisor of a voluntary arrangement, |
— |
Administrator, |
— |
Official Receiver, |
— |
Trustee, |
— |
Provisional Liquidator, |
— |
Judicial factor.” |
19.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 179/17 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 664/2014,
18. detsember 2013,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 seoses kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete liidu sümbolite kehtestamisega ning seoses teatavate päritolueeskirjade, teatavate menetluseeskirjade ning teatavate täiendavate üleminekueeskirjadega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (1) ning eelkõige selle artikli 5 lõike 4 esimest ja teist lõiku, artikli 12 lõike 7 esimest lõiku, artikli 16 lõiget 2, artikli 19 lõike 2 esimest lõiku, artikli 23 lõike 4 esimest lõiku, artikli 25 lõiget 3, artikli 49 lõike 7 esimest lõiku, artikli 51 lõike 6 esimest lõiku, artikli 53 lõike 3 esimest lõiku ning artikli 54 lõike 2 esimest lõiku
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) nr 1151/2012 on kehtetuks tunnistatud ja asendatud nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrused (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta (2) ja (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (3). Määrusega (EL) nr 1151/2012 volitatakse komisjoni võtma vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Selleks et tagada põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade sujuv toimimine uues õigusraamistikus, tuleb selliste õigusaktidega vastu võtta teatavad eeskirjad. Selliste uute eeskirjadega tuleb asendada määruste (EÜ) nr 509/2006 ja (EÜ) nr 510/2006 rakendussätted, mis nähti ette komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1898/2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (4) ning komisjoni 18. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1216/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (5). |
(2) |
Selleks et võtta arvesse kaitstud päritolunimetusena registreeritud nimetusega loomsete toodete tootmise eripära ning eelkõige füüsilisi ja materiaalseid piiranguid, tuleks selliste toodete spetsifikaadi puhul lubada erandeid sööda päritolu suhtes. Kõnealused erandid ei tohiks mingil viisil mõjutada seoseid geograafilise keskkonna ning toote kvaliteedi või omaduste vahel, mis tulenevad peamiselt või eranditult teatavast geograafilisest keskkonnast |
(3) |
Selleks et võtta arvesse teatavate toodete eripära, tuleks selliste toodete spetsifikaadil lubada kaitstud geograafiliste tähiste puhul toormaterjali päritolu piiranguid. Sellised piirangud peaksid olema õigustatud objektiivsete kriteeriumidega, mis on kooskõlas kaitstud geograafiliste tähiste kava üldpõhimõtetega ning mis suurendavad veelgi selliste toodete vastavust kava eesmärkidele. |
(4) |
Et tagada asjakohase teabe edastamine tarbijale, tuleks kehtestada liidu sümbolid üldsuse teavitamiseks kaitstud päritolunimetustest, kaitstud geograafilistest tähistest ja garanteeritud traditsioonilistest toodetest teavitamiseks. |
(5) |
Et garanteeritud traditsiooniliste toodete spetsifikaadid annaksid ainult asjakohast ja lühidat teavet ning hoiaksid ära liiga mahukad registreerimistaotlused või garanteeritud traditsioonilise toote spetsifikaadi muudatuse heakskiitmise taotlused, tuleks ette näha tootespetsifikaatide maksimumpikkus. |
(6) |
Taotlusprotsessi hõlbustamiseks tuleks ette näha täiendavad riigisisese vastuväidete esitamise menetluse eeskirjad mitme riigi territooriumiga seotud ühiste taotluste puhul. Kuna vastuväidete esitamise õigus peab olema tagatud kogu liidu territooriumil, tuleks ette näha kohustus viia läbi riigisisesed vastuväidete esitamise menetlused kõigis ühiste taotlustega seotud liikmesriikides. |
(7) |
Et vastuväidete menetluse etapid oleksid selged, on vajalik määrata kindlaks taotleja menetluslikud kohustused juhuks, kui pärast põhjendatud vastuväite esitamist toimunud asjakohaste konsultatsioonide tulemusena jõutakse kokkuleppele. |
(8) |
Et hõlbustada tootespetsifikaadi muutmise taotluste menetlemist, tuleks ette näha täiendavad eeskirjad muutmistaotluste läbivaatamise ning väikeste muudatuste esitamise ja hindamise kohta. Ajutised muudatused tuleks nende erakorralisuse tõttu standardkorra kohaldamisest vabastada ning komisjon ei pea neid ametlikult heaks kiitma. Siiski tuleks komisjoni täielikult teavitada selliste muudatuste sisust ja põhjendustest. |
(9) |
Selleks et kõigil osapooltel oleks võimalus kaitsta oma õigusi ja õiguspäraseid huve, tuleks ette näha täiendavad tühistamise korra eeskirjad. Tühistamise kord peaks olema kooskõlas registreerimise standardkorraga, mis on sätestatud määruse (El) nr 1151/2012 artiklites 49–52. Samuti tuleks kindlaks määrata, et juriidiliseks isikuks, kellel võib olla õiguspärane huvi kõnealuse määruse artikli 54 lõike 1 esimese lõigu kohase tühistamistaotluse esitamiseks, võivad olla ka liikmesriigid. |
(10) |
Selleks et kaitsta asjaomaste tootjate või sidusrühmade õiguspäraseid huve, peaks olema endiselt võimalik asjaomase liikmesriigi taotlusel avaldada koonddokumente enne 31. märtsi 2006 registreeritud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kohta, mille kohta ei ole koonddokumenti avaldatud. |
(11) |
Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 12 lõikega 3 ja artikli 23 lõike 3 esimese lõiguga nähakse ette, et kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise toote märke all turustatavate liidust pärit toodete märgistusel peavad olema neile vastavad liidu sümbolid ning et märgistusel võivad esineda asjaomased tähised või lühendid. Artikli 23 lõike 3 teises lõigus on sätestatud, et sümboli kasutamine väljaspool liitu toodetud toodete märgistamisel garanteeritud traditsioonilise tootena on vabatahtlik. Kõnealuseid sätteid kohaldatakse alles alates 4. jaanuarist 2016. Määrusega (EL) nr 1151/2012 kehtetuks tunnistatud määrustes (EÜ) nr 509/2006 ja (EÜ) nr 510/2006 oli siiski sätestatud kohustus, et liidust pärit toodete märgistus peab sisaldama kas sümbolit või täielikku tähist ning et tähise „garanteeritud traditsiooniline toode” kasutamine on vabatahtlik väljaspool liitu toodetud garanteeritud traditsiooniliste toodete puhul. Kahe kehtetuks tunnistatud määruse ning määruse (EL) nr 1151/2012 vahelise järjepidevuse tagamiseks tuleb kohustust kasutada liidust pärit toodete märgistusel kas liidu sümboleid või vastavat tähist ning võimalust kasutada väljaspool liitu toodetud garanteeritud traditsiooniliste toodete puhul tähist „garanteeritud traditsiooniline toode” pidada määruses (EL) nr 1151/2012 kaudselt sätestatuks ning juba kohaldatavaks. Õigluskindluse tagamiseks ning asjaomaste tootjate ja sidusrühmade õiguste ja õiguspäraste huvide kaitsmiseks tuleks märgistusel sümbolite ja tähiste kasutamise tingimusi, mis on sätestatud määrustes (EÜ) nr 509/2006 ja (EÜ) nr 510/2006, jätkuvalt kohaldada kuni 3. jaanuarini 2016. |
(12) |
Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks määrused (EÜ) nr 1898/2006 ja (EÜ) nr 1216/2007 tunnistada kehtetuks, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Sööda ja tooraine päritolu erieeskirjad
1. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 kohaldamisel peab kaitstud päritolunimetusena registreeritud nimetusega loomsete toodete puhul kogu sööt pärinema määratletud geograafilisest piirkonnast.
Kui kogu sööda pärinemine määratletud geograafilisest piirkonnast ei ole tehniliselt võimalik, võib lisada väljastpoolt sellist piirkonda pärit sööta tingimusel, et see ei mõjuta toote peamiselt teatavast geograafilisest keskkonnast tulenevat kvaliteeti või omadusi. Väljastpoolt määratletud geograafilist piirkonda pärit sööda osakaal ei ületa mingil juhul aasta lõikes 50 % kuivainest.
2. Mis tahes piirangud toormaterjali päritolu suhtes, mis on sätestatud kaitstud geograafilise tähisena registreeritud nimetusega toote spetsifikaadis, peavad olema õigustatud, pidades silmas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punkti f alapunktis ii osutatud seost.
Artikkel 2
Liidu sümbolid
Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 12 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 2 osutatud liidu sümbolid kehtestatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 3
Garanteeritud traditsiooniliste toodete spetsifikaatide piirangud
Määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 19 osutatud tootespetsifikaat on kokkuvõtlik ning ei ole pikem kui 5 000 sõna, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
Artikkel 4
Riigisisene vastuväidete esitamise menetlus ühiste taotluste puhul
Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 49 lõikes 1 osutatud ühiste taotluste puhul viiakse nendega seotud riigisisene vastuväidete esitamise menetlus läbi kõigis asjaomastes liikmesriikides.
Artikkel 5
Teatamiskohustus vastuväidete esitamise menetluses saavutatud kokkulepete korral
Kui huvitatud isikud saavutavad pärast määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõikes 3 osutatud konsultatsioone kokkuleppe, teavitavad sellise liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutused, millest vastuväide esitati, komisjoni kõigist teguritest, mis võimaldasid kokkuleppe saavutada, sealhulgas taotleja ning liikmesriigi või kolmanda riigi ametiasutuste või vastuväite esitanud muu füüsilise või juriidilise isiku arvamused.
Artikkel 6
Tootespetsifikaadi muudatused
1. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõikes 1 osutatud tootespetsifikaadi muutmise taotlus sisaldab iga olulise muudatuse põhjalikku kirjeldust ja konkreetseid põhjusi. Kirjelduses võrreldakse iga muudatuse puhul üksikasjalikult algset tootespetsifikaati ning vajaduse korral algset koonddokumenti kavandatava muudetud versiooniga.
Taotlus peab olema iseseisev tervik. See peab sisaldama kõiki tootespetsifikaadi ning vajaduse korral koonddokumendi muudatusi, mille heakskiitmist taotletakse.
Oluliste muudatuste taotlusi, mis ei vasta esimeses ja teises lõigus sätestatud tingimustele, ei võeta vastu. Komisjon teavitab taotlejat, kui taotlust peetakse vastuvõetamatuks.
Komisjoni heakskiit tootespetsifikaadi olulise muudatuse taotlusele hõlmab ainult taotluses endas kirjeldatud muudatusi.
2. Taotlused tootespetsifikaadi väikesteks muudatusteks, mis on seotud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega, esitatakse selle liikmesriigi ametiasutustele, millega nimetuse või tähise geograafiline piirkond on seotud. Garanteeritud traditsioonilise toote spetsifikaadi väikese muudatuse taotlused esitatakse selle liikmesriigi ametiasutustele, kus rühm on asutatud. Kui tootespetsifikaadi väikese muudatuse taotlust ei ole esitanud rühm, kes esitas tootespetsifikaadiga seotud nimetuse või nimetuste registreerimise taotluse, annab liikmesriik kõnealusele rühmale, kui see veel eksisteerib, võimaluse taotlust kommenteerida. Kui liikmesriik leiab, et määruse (EL) nr 1151/2012 ning selle kohaselt vastu võetud sätete nõudeid on täidetud, võib ta esitada komisjonile väikese muudatuse taotlustoimiku. Kolmandatest riikidest pärit toodete spetsifikaatide väikeste muudatuste taotlused võib õiguspärast huvi omav rühm esitada kas otse komisjonile või kõnealuse kolmanda riigi ametiasutuste kaudu.
Väikese muudatuse taotlus hõlmab ainult väikesi muudatusi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses. Selles kirjeldatakse asjaomaseid väikesi muudatusi, esitatakse kokkuvõtlikult põhjus, miks sellist muudatust vaja on, ning näidatakse, et kavandatavad muudatused on väikesed määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses. Kirjelduses võrreldakse iga muudatuse puhul algset tootespetsifikaati ning vajaduse korral algset koonddokumenti kavandatava muudetud versiooniga. Taotlus peab olema iseseisev tervik ning sisaldama kõiki tootespetsifikaadi ning vajaduse korral koonddokumendi muudatusi, mille heakskiitmist taotletakse.
Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teises lõigus osutatud väikesi muudatusi peetakse heakskiidetuks, kui komisjon ei ole taotlejale kolme kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest teatanud, et taotlust ei ole heaks kiidetud.
Väikese muudatuse taotlust, mis ei vasta käesoleva lõike teisele lõigule, ei võeta vastu. Selliste taotluste suhtes ei kohaldata käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud vaikivat heakskiitu. Komisjon teavitab taotlejat kolme kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest, kui taotlust ei peeta vastuvõetavaks.
Komisjon teavitab avalikkust tootespetsifikaadi heakskiidetud väikesest muudatusest, mis ei hõlma määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõikes 2 osutatud osade muutmist.
3. Määruse (EL) nr 1151/2012 artiklites 49—52 sätestatud menetlust ei kohaldata tootespetsifikaadi ajutiste muudatuste suhtes, mis tulenevad kohustuslike sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisest ametiasutuste poolt või mis on seotud pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetuste või ebasoodsate ilmastikutingimustega.
Kõnealustest muudatustest ja nende põhjustest teavitatakse komisjoni hiljemalt kahe nädala jooksul pärast nende heakskiitmist. Kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega tootespetsifikaadi ajutistest muudatustest teavitavad komisjoni selle liikmesriigi ametiasutused, mille geograafilise alaga on päritolunimetus või tähis seotud. Garanteeritud traditsioonilise toote spetsifikaadi ajutisest muudatusest teavitavad komisjoni selle liikmesriigi ametiasutused, kus rühm asub. Kolmandatest riikidest pärit toodetega seotud ajutistest muudatustest teavitavad komisjoni kas õiguspärast huvi omav rühm või vastava kolmanda riigi ametiasutused. Liikmesriigid avaldavad tootespetsifikaadi ajutised muudatused. Kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote spetsifikaadi ajutise muudatuse teatistes esitavad liikmesriigid ainult avaldamise viite. Teatised garanteeritud traditsioonilise toote spetsifikaadi ajutise muudatuse kohta peavad sisaldama tootespetsifikaadi ajutist muudatust avaldatud kujul. Kolmandast riigist pärit tooteid käsitlevate teatiste puhul saadetakse tootespetsifikaadi heakskiidetud ajutised muudatused komisjonile. Nii liikmesriigid kui ka kolmandad riigid esitavad kõigis ajutisi muudatusi käsitlevates teatistes komisjonile tõendid sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta ja loodusõnnetusi või ebasoodsaid ilmastikutingimusi kinnitava dokumendi koopia. Komisjon teavitab sellistest muudatustest avalikkust.
Artikkel 7
Tühistamine
1. Määruse (EL) nr 1151/2012 artiklites 49—52 sätestatud menetlust kohaldatakse muttais mutandis kõnealuse määruse artikli 54 lõike 1 esimeses ja teises lõigus osutatud registreerimise suhtes.
2. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 54 lõike 1 esimese lõigu kohaselt lubatakse liikmesriikidel esitada omal algatusel tühistamistaotlus.
3. Tühistamistaotlus avaldatakse määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 1 teise lõigu kohaselt.
4. Tühistamisega seotud põhjendatud vastuväited on vastuvõetavad üksnes juhul, kui need tõendavad, et huvitatud isik on kaubanduslikult endiselt sõltuv registreeritud nimest.
Artikkel 8
Üleminekueeskirjad
1. Liikmesriigi taotlusel avaldab komisjon enne 31. märtsi 2006 registreeritud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kohta liikmesriigi esitatud koonddokumendi Euroopa Liidu Teatajas. Avaldamisel esitatakse viide tootespetsifikaadi avaldamise kohta.
2. Kuni 3. jaanuarini 2016 kohaldatakse järgmisi eeskirju:
a) |
kui liidust pärit toote märgistusel on kasutatud registreeritud nimetust, lisatakse sellele kas asjaomane liidu sümbol või tähis, millele on osutatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 12 lõikes 3 või artikli 23 lõikes 3; |
b) |
väljaspool liitu toodetud toodete puhul võib garanteeritud traditsioonilise toote märgistusel soovi korral kasutada määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 23 lõikes 3 osutatud tähist. |
Artikkel 9
Kehtetuks tunnistamine
Määrused (EÜ) nr 1898/2006 ja (EÜ) nr 1216/2007 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 10
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artiklit 5 kohaldatakse üksnes selliste vastuväidete esitamise menetluste suhtes, mille puhul määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõike 1 esimeses lõigus kehtestatud kolmekuuline ajavahemik ei ole käesoleva määruse jõustumise kuupäeval möödunud.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. detsember 2013
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.
(3) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
(4) ELT L 369, 23.12.2006, lk 1.
(5) ELT L 275, 19.10.2007, lk 3.
LISA
Kaitstud päritolunimetust tähistav liidu sümbol
Kaitstud geograafilist tähist tähistav liidu sümbol
Garanteeritud traditsioonilist toodet tähistav liidu sümbol
19.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 179/23 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 665/2014,
11. märts 2014,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 seoses vabatahtliku kvaliteedimõiste „mägitoode” kasutamise tingimustega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõikeid 3 ja 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) nr 1151/2012 on kehtestatud vabatahtlike kvaliteedimõistete kava, et aidata lisaväärtusega põllumajandustoodete tootjail tutvustada siseturul paremini oma toodete selliseid omadusi ja tunnuseid, mis suurendavad nende väärtust. Määrusega on kehtestatud vabatahtliku kvaliteedimõiste „mägitoode” kasutamise tingimused ja on antud komisjonile volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse erandid kõnealustest kasutustingimustest nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, et võtta arvesse looduslikke piiranguid, mis mõjutavad põllumajandustootmist mägipiirkondades. Määrusega on komisjonile antud ka volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad tootmismeetodit ja muid kõnealuse mõiste kasutamisega seotud asjakohaseid kriteeriume. |
(2) |
Et vältida tarbijate eksitamist, tuleks täpsustada mõiste „mägitoode” kasutamist loomsete saaduste puhul. Loomadelt saadavate loomakasvatussaaduste, nt piima ja munade tootmine peab toimuma mägipiirkonnas. Selliste loomadest valmistatud toodete puhul nagu liha peab loom olema kasvanud mägipiirkonnas. Kuna põllumajandusettevõtjad ostavad sageli noorloomi, siis peavad kõnealused loomad viibima vähemalt viimased kaks kolmandikku elueast mägipiirkonnas. |
(3) |
Mitmes liidu piirkonnas tegeletakse rändkarjatamisega, sealhulgas karjamaadel, mis asuvad mägipiirkonnas ja väljaspool seda, et kasutada hooajalisi karjatamisvõimalusi. See tagab selliste mägikarjamaade, kus loomi ei saa karjatada aasta läbi, ja traditsiooniliste kultuurmaastike säilimise mägipiirkondades. Rändkarjatamisest on keskkonnale ka otseselt kasu, sest sellega aidatakse vähendada näiteks erosiooni- ja laviiniohtu. Selleks et toetada rändkarjatamise jätkamist, peaks lubama kasutada mõistet „mägitoode” ka nende toodete puhul, mis on saadud rändkariloomadest, kes veedavad vähemalt veerandi elueast mägipiirkonna karjamaadel. |
(4) |
Tagamaks, et põllumajandusloomade sööt oleks peamiselt pärit mägipiirkonnast, tuleks täpsustada, et põhimõtteliselt peaks vähemalt pool aastasest söödaratsioonist, väljendatud kuivaine protsendimäärana, olema pärit mägipiirkonnast. |
(5) |
Kuna mäletsejaliste jaoks on mägipiirkonnas sööta saadaval rohkem kui pool nende aastasest söödaratsioonist, peaks see osatähtsus olema nende puhul protsentuaalselt suurem. |
(6) |
Looduslike piirangute tõttu ja võttes arvesse asjaolu, et mägipiirkonnas toodetud sööta antakse peamiselt mäletsejalistele, hangitakse sigade söödast praegu vaid väike osa mägipiirkonnast. Et saavutada mõiste „mägitoode” kasutamisel vajalik tasakaal kahe eesmärgi vahel, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1151/2012 põhjenduses 45, ning selleks, et tagada seakasvatuse jätkumine mägipiirkondades ja säilitada maaelu struktuur, peaks mägipiirkonnast pärit sööt moodustama sigade aastasest söödaratsioonist vähem kui poole. |
(7) |
Söödaga seotud kitsendusi tuleks rändkariloomade suhtes kohaldada vaid nende viibimisel mägipiirkonnas. |
(8) |
Kuna ka mesilasi transporditakse korjekohtade vahel, tuleks täpsustada mõiste „mägitoode” kasutamist mesindustoodete puhul. Kuna suhkur, mida mesilastele söödetakse, ei ole üldjuhul pärit mägipiirkonnast, ei peaks mesilaste suhtes kohaldama söödaga seotud piiranguid. |
(9) |
Et vältida tarbijate eksitamist, tuleks taimsete saaduste puhul kasutada mõistet „mägitoode” üksnes siis, kui taimed on kasvatatud mägipiirkonnas. |
(10) |
Töödeldud toodete puhul peaks olema lubatud, et koostisained sisaldavad selliseid tooraineid nagu suhkrut, soola või maitsetaimi, mida ei ole võimalik toota mägipiirkonnas, tingimusel et need ei moodusta üle 50 % koostisainete kogukaalust. |
(11) |
ELi teatavates mägipiirkondades puuduvad piisavad vahendid piima ja piimatoodete tootmiseks toorpiimast, loomade tapmiseks ja tükeldamiseks ning rümpade konditustamiseks ning oliiviõli pressimiseks. Looduslikud piirangud mõjutavad sobivate töötlemisrajatiste olemasolu mägipiirkondades ning muudavad töötlemise keeruliseks ja majanduslikult võimatuks. Töötlemine mägipiirkonna läheduses ei mõjuta sellise töötlemise läbinud toote mägipiirkonna päritolu. Seepärast tuleks lubada kasutada mõistet „mägitoode” ka nende toodete puhul, mida on töödeldud väljaspool mägipiirkonda. Võttes arvesse töötlemisrajatiste asukohta teatavates liikmesriikides ja vajadust rahuldada tarbija ootusi, peaks töötlemine toimuma 30 km raadiuses ümber asjakohase mägipiirkonna. |
(12) |
Lisaks, et võimaldada olemasolevatel piima ja piimatoodete tootmise rajatistel oma tegevust jätkata, tuleks lubada kasutada mõistet „mägitoode” ainult neil rajatistel, mis olid olemas enne määruse (EL) nr 1151/2012 jõustumise kuupäeva. Selliseid rajatisi on mägipiirkondades erineval määral ning liikmesriikidel peaks olema lubatud kehtestada rangemaid vahemaanõudeid või kõrvaldada kõnealune võimalus, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Loomsed saadused
1. Mõistet „mägitoode” võib kasutada määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 31 lõike 2 kohaselt mägipiirkonnana määratletud piirkonnas loomadelt saadud ja sellises piirkonnas töödeldud loomakasvatussaaduste puhul.
2. Mõistet „mägitoode” võib kasutada loomadest valmistatud toodete puhul, kui loomi on vähemalt viimased kaks kolmandikku nende elueast kasvatud kõnealuses mägipiirkonnas ning kui toodet on töödeldud selles piirkonnas.
3. Erandina lõikest 2 võib mõistet „mägitoode” kasutada nende toodete puhul, mis on valmistatud rändkariloomadest, keda on nende elueast vähemalt ühe neljandiku jooksul karjatatud mägipiirkonna rändkarjatamiskarjamaadel.
Artikkel 2
Sööt
1. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 31 lõike 1 punkti a kohaselt loetakse põllumajandusloomade sööt pärinevaks peamiselt mägipiirkonnast, kui aastases söödaratsioonis ei ületa sellise sööda osakaal, mida ei ole võimalik toota mägipiirkonnas (väljendatuna protsendina kuivainemassist), 50 % ja mäletsejaliste puhul 40 %.
2. Erandina lõikest 1 ei tohi sigade aastases söödaratsioonis sellise sööda osakaal, mida ei ole võimalik toota mägipiirkonnas (väljendatuna protsendina kuivainemassist), ületada 75 %.
3. Lõiget 1 ei kohaldata artikli 1 lõikes 3 osutatud rändkariloomade sööda suhtes, kui neid kasvatatakse väljaspool mägipiirkonda.
Artikkel 3
Mesindustooted
1. Mõistet „mägitoode” võib kasutada mesindustoodete puhul, kui mesilased on kogunud nektarit ja õietolmu vaid mägipiirkonnas.
2. Erandina määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 31 lõike 1 punktist a ei nõuta, et mesilastele söödetav suhkur oleks pärit mägipiirkonnast.
Artikkel 4
Taimsed saadused
Erandina määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 31 lõike 1 punktist a võib mõistet „mägitoode” kasutada taimsete saaduste puhul üksnes juhul, kui taimed on kasvatatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 31 lõike 2 kohaselt määratletud mägipiirkonnas.
Artikkel 5
Koostisained
Artiklites 1 ja 4 osutatud toodetes võivad järgmised koostisained olla pärit väljastpoolt mägipiirkonda, tingimusel et need ei moodusta koostisainetest üle 50 %:
a) |
aluslepingu I lisas loetlemata kaubad ning |
b) |
ürdid, vürtsid ja suhkur. |
Artikkel 6
Töötlemistoimingud väljaspool mägipiirkonda
1. Erandina määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 31 lõike 1 punktist b ja käesoleva määruse artikli 1 lõigetest 1 ja 2 võivad järgmised töötlemistoimingud toimuda väljaspool mägipiirkonda, tingimusel et kaugus mägipiirkonnast ei ületa 30 km:
a) |
piima ja piimatoodete töötlemise toimingud töötlemisrajatistes, mis on rajatud enne 3. jaanuari 2013; |
b) |
loomade tapmine ja tükeldamine ning rümpade konditustamine; |
c) |
oliiviõli pressimine. |
2. Liikmesriigid võivad nende territooriumil töödeldavate toodete puhul otsustada, et lõike 1 punktis a sätestatud erandit ei kohaldata või et töötlemisrajatised peavad asuma mägipiirkonnast vähem kui 30 km kaugusel, täpsustades kauguse.
Artikkel 7
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. märts 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
19.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 179/26 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 666/2014,
12. märts 2014,
liidu inventuurisüsteemi käsitlevate sisuliste nõuete kehtestamise ning globaalse soojendamise potentsiaali ja rahvusvaheliselt kokku lepitud inventuurisuuniste muudatuste arvessevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 525/2013
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 6 lõiget 2 ja artikli 7 lõike 6 punkti b,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse mehhanism on vajalik selleks, et hinnata ELi ja liikmesriikide tegelikku edu kõigi kasvuhoonegaaside piiramise ja vähendamisega seotud kohustuste täitmisel vastavalt nõukogu otsusega 94/69/EÜ (2) heaks kiidetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile, nõukogu otsusega 2002/358/EÜ (3) heaks kiidetud Kyoto protokollile ning 2009. aastal vastu võetud liidu õigusaktidele, millele ühiselt osutatakse kui „kliima- ja energiapaketile”. |
(2) |
Kyoto protokolli osaliste koosolekuna peetava ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsuses 19/CMP.1 on sätestatud riiklikke süsteeme käsitlevad suunised, mida osalised peaksid kohaldama. Seepärast tuleks liidu inventuurisüsteemi käsitlevaid eeskirju täpsustada, et täita kõnealuse otsuse kohaseid kohustusi, ning tagada õigeaegne, läbipaistev, täpne, kooskõlaline, võrreldav ja täielik kasvuhoonegaase käsitlev aruandlus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. |
(3) |
Liidu inventuurisüsteemi kvaliteedi tagamiseks on vaja kehtestada täiendavad eeskirjad liidu kasvuhoonegaaside inventuuri kvaliteedi tagamise ja -kontrolli programmi kohta. |
(4) |
Liidu inventuuri täielikkuse tagamiseks kooskõlas kasvuhoonegaaside riiklike inventuuriandmete koostamist käsitlevate suunistega on vaja näha ette meetodid ja andmed, mida komisjon peab kasutama, kui ta koostab asjaomase liikmesriigiga konsulteerides ja tihedat koostööd tehes määruse (EL) nr 525/2013 artikli 9 lõike 2 kohaseid hinnanguid liikmesriikide inventuuriandmetest puuduvate andmete kohta. |
(5) |
Selleks et tagada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli kohaste liidu kohustuste õigeaegne ja tõhus täitmine, on vaja kehtestada liikmesriikide ja liidu vahelise koostöö ja koordineerimise ajakava iga-aastase aruandlusprotsessi ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohase inventuuriandmete läbivaatamise jaoks. |
(6) |
Arvesse tuleks võtta globaalse soojendamise potentsiaali väärtuste muutusi ning rahvusvaheliselt kokkulepitud suuniseid, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside inimtekkelist heidet allikate kaupa ja selle sidumist neeldajates kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli asjaomaste organite vastuvõetud otsustega. |
(7) |
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Kyoto protokolli kohaste seire- ja aruandlusnõuete järjepideva rakendamise tagamiseks tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2015, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Liidu kasvuhoonegaaside inventuuri aluseks on liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmed, mis määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 kohaselt esitatakse täielike aegridadena inventuuriaastate kohta; liidu inventuuriandmed kujutavad endast liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite ja neeldajates seotud heite summat kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 52 määratletud Euroopa Liidu territooriumi kohta.
2. Käesolevas määruses sätestatakse ELi inventuurisüsteemi nõudeid käsitlevad eeskirjad, täpsustatakse liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmete koostamise ja haldamise eeskirju, sealhulgas neid, mis puudutavad koostööd liikmesriikidega iga-aastase aruandlusprotsessi ajal ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohasel inventuuriandmete läbivaatamisel.
3. Samuti sätestatakse käesolevas määruses eeskirjad seoses globaalse soojendamise potentsiaali väärtustega ja rahvusvaheliselt kokkulepitud inventuurisuunistega, mida liikmesriigid ja komisjon peavad kasutama kasvuhoonegaaside inventuuriandmete koostamisel ja esitamisel.
Artikkel 2
Liidu kasvuhoonegaaside inventuur
1. Liidu kasvuhoonegaaside inventuuri ettevalmistamisel ja läbiviimisel püüab komisjon tagada, et:
a) |
liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmed on täielikud, kohaldades määruse (EL) nr 525/2013 artikli 9 lõikes 2 sätestatud korda; |
b) |
liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes esitatakse läbipaistvalt liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite ja neeldajates seotud heitkoguste summa ning kajastatakse läbipaistval viisil liikmesriikide heite ja neeldajates seotud heitkoguste osakaalu liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes; |
c) |
liidu kasvuhoonegaaside heide ja neeldajates seotud heitkogused aruandlusaasta kohta kokku on võrdsed liikmesriikide poolt kõnealuse aasta kohta määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõigete 1–5 kohaselt esitatud kasvuhoonegaaside heite ja neeldajates seotud heitkoguste summaga; |
d) |
liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmed sisaldavad järjepidevaid aegridasid heite ja neeldajates seotud heitkoguste kohta kõigi aruandlusaastate jaoks. |
2. Komisjon ja liikmesriigid püüavad parandada liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete võrreldavust.
Artikkel 3
Liidu kasvuhoonegaaside inventuuri kvaliteedi tagamise ja kontrolli programm
1. Määruse (EL) nr 525/2013 artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud liidu kvaliteedi tagamise ja kontrolli programmiga täiendatakse liikmesriikides rakendatud kvaliteedi tagamise ja kontrolli programme.
2. Liikmesriigid tagavad tegevusandmete, heitekoefitsientide ja muude kasvuhoonegaaside inventuuriandmete koostamisel kasutatud näitajate kvaliteedi, kohaldades muu hulgas artikleid 6 ja 7.
3. Kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohasel liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmete läbivaatamisel seda nõutakse, esitavad liikmesriigid komisjonile ja Euroopa Keskkonnaametile kogu asjaomase teabe oma arhiividest, mis on loodud ja mida hallatakse kooskõlas Kyoto protokolli osaliste koosolekuna peetava ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsuse 19/CMP.1 lisa lõike 16 punktiga a.
Artikkel 4
Andmelünkade täitmine
1. Määruse (EL) nr 525/2013 artikli 9 lõike 2 kohased komisjoni hinnangud liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmetest puuduvate andmete kohta põhinevad järgmistel meetoditel ja andmetel:
a) |
kui liikmesriik on eelmisel aruandeaastal esitanud asjaomast allikakategooriat käsitlevate hinnangute järjepidevad aegread, mida ei ole kohandatud vastavalt Kyoto protokolli artikli 5 lõikele 2, ning kui ilmneb, et:
|
b) |
kui asjaomast allikakategooriat käsitlevat hinnangut on eelmistel aastatel kohandatud vastavalt Kyoto protokolli artikli 5 lõikele 2 ning asjaomane liikmesriik ei ole esitanud läbivaadatud hinnangut, võetakse aluseks ekspertidest koosnevas läbivaatusrühmas kasutatud peamine kohandamismeetod, nagu on sätestatud Kyoto protokolli artikli 5 lõike 2 kohases kohandamismeetodeid käsitlevas tehnilises juhendis, kusjuures nimetatud juhistes määratletud konservatiivsustegurit ei kohaldata; |
c) |
kui asjaomast allikakategooriat käsitlevasse hinnangusse on eelmistel aastatel tehtud tehnilisi parandusi vastavalt määruse (EL) nr 525/2013 artikli 19 lõike 3 punktile c ning asjaomane liikmesriik ei ole esitanud läbivaadatud hinnangut, võetakse aluseks meetod, mida kasutati ekspertidest koosnevas läbivaatusrühmas tehnilise paranduse arvutamiseks; |
d) |
kui asjaomase allikakategooria kohta ei ole esitatud järjepidevaid hinnangute aegridu ja kui allikakategooriat käsitlevat hinnangut ei ole Kyoto protokolli artikli 5 lõike 2 alusel kohandatud, võetakse aluseks kohandamist käsitlev tehniline juhend, kusjuures nimetatud juhendis määratletud konservatiivsustegurit ei kohaldata. |
2. Komisjon koostab asjaomase liikmesriigiga konsulteerides lõikes 1 osutatud hinnangud aruandeaasta 31. märtsiks.
3. Kui asjaomane liikmesriik esitab 15. aprillil oma riiki käsitleva teabe ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile, kasutab ta lõikes 1 osutatud hinnanguid, et tagada kooskõla liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmete ja liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete vahel.
Artikkel 5
Iga-aastase aruandlusprotsessi ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kohase läbivaatamise ajal tehtava koostöö ja koordineerimise ajakava
1. Kui liikmesriik kavatseb oma inventuuriandmed esitada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile uuesti 27. maiks, saadab kõnealune liikmesriik samad inventuuriandmed hiljemalt 8. maiks eelnevalt komisjonile. Komisjonile esitatud teave ei tohi erineda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile esitatavast teabest.
2. Kui liikmesriik kavatseb pärast 27. maid esitada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile uuesti oma inventuuriandmed, mis sisaldavad komisjonile juba esitatud teabest erinevat teavet, saadab kõnealune liikmesriik sellise teabe komisjonile hiljemalt ühe nädala jooksul pärast kõnealuse teabe esitamist ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile.
3. Liikmesriik esitab komisjonile järgmise teabe:
a) |
ekspertidest koosneva läbivaatusrühma viited liikmesriigi kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes esinevatele võimalikele probleemidele, mis on seotud kohustuslike nõuete täitmisega ning mis võivad viia inventuuriandmete kohandamiseni või tekitada rakendamisküsimuse (nn Saturday paper), — ühe nädala jooksul alates teabe saamisest ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadilt; |
b) |
kasvuhoonegaaside heite hinnangute parandused, mis esitati vastusena punktis a osutatud märkustele ning mida on tehtud asjaomastesse kasvuhoonegaaside inventuuriandmetesse liikmesriigi ja ekspertidest koosneva läbivaatusrühma kokkuleppel läbivaatamisprotsessi ajal, — ühe nädala jooksul alates vastuse esitamisest UNFCCC sekretariaadile; |
c) |
liikmesriigi inventuuriandmete läbivaadatud aruande kavand, mis sisaldab kasvuhoonegaaside heite kohandatud hinnanguid või küsimust rakendamise kohta, kui liikmesriik ei ole lahendanud ekspertidest koosneva läbivaatusrühmas esile tõstetud probleemi, — ühe nädala jooksul pärast selle aruande saamist ÜRO sekretariaadilt; |
d) |
juhul, kui soovitatud kohandamist heaks ei kiideta, liikmesriigi vastus inventuuriandmete läbivaadatud aruande kavandile, millele on lisatud kokkuvõte, milles liikmesriik osutab, millised soovitatud kohandamised ta kiidab heaks ja millised lükkab tagasi, — ühe nädala jooksul vastuse esitamisest ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile; |
e) |
liikmesriigi inventuuriandmete lõplik läbivaatamise aruanne, ühe nädala jooksul alates selle kättesaamisest ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadilt; |
f) |
kõik rakendamisküsimused, mis on esitatud Kyoto protokolli täitmist kontrollivale komiteele, kõnealuse komitee teade rakendamisküsimuse menetlemise kohta ning komitee ja selle harude kõik esialgsed järeldused ja otsused asjaomase liikmesriigi kohta, ühe nädala jooksul alates nende kättesaamisest ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadilt. |
4. Komisjoni talitused esitavad lõikes 3 osutatud teabe kokkuvõtte kõikidele liikmesriikidele.
5. Komisjoni talitused edastavad liikmesriikidele lõikes 3 osutatud teabe, kohaldades kõnealust lõiget mutatis mutandis liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmete suhtes.
6. Kõik lõike 3 punktis b osutatud parandused seoses liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmetega tehakse koostöös asjaomase liikmesriigiga.
7. Kui liikmesriigi kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes tehakse kohandusi vastavalt Kyoto protokolli nõuete täitmise mehhanismile, kooskõlastab kõnealune liikmesriik komisjoniga oma vastuse määrusest (EL) nr 525/2013 tulenevate kohustustega seotud läbivaatusprotsessile järgmises ajaraamistikus:
a) |
Kyoto protokolli alusel kehtestatud ajakava raames, kui üht või mitut liikmesriiki puudutavad kohandatud hinnangud ühe aasta sees või järjestikused kohandused järgnevatel aastatel kohustusteperioodi jooksul tooksid endaga kaasa sellisel hulgal kohandusi liidu inventuuriandmetes, et selle tulemusena ei suudetaks täita Kyoto protokolli artikli 7 lõike 1 kohaseid metoodika- ja aruandlusnõudeid, mis on seotud Kyoto protokolli artikli 7 alusel vastu võetud juhendites sätestatud osalemiskõlblikkusnõuetega; |
b) |
kahe nädala jooksul enne järgmise teabe esitamist:
|
8. Sellel nädalal, kui ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vaadatakse läbi liidu inventuuriandmeid, esitavad liikmesriigid võimalikult kiiresti vastused kõnealust läbivaatust teostavate isikute küsimustele, mis on seotud käesoleva määruse artikli 4 lõigetele 2 ja 3 kohaselt liikmesriigi vastutusalasse kuuluvate probleemidega.
Artikkel 6
Kasvuhoonegaaside inventuuri käsitlevad suunised
Liikmesriigid ja komisjon koostavad määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõigetes 1–5 osutatud kasvuhoonegaaside inventuuriandmed kooskõlas järgmisega:
a) |
valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) 2006. aasta suunised kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta (2006 Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories); |
b) |
IPCC 2013. aasta läbivaadatud täiendavad meetodid ja hea tava juhendid, mis tulenevad Kyoto protokollist (IPCC 2013 Revised Supplementary Methods and Good Practice Guidance Arising from the Kyoto Protocol); |
c) |
märgalasid käsitlevad IPCC 2013. aasta täiendatud suunised kasvuhoonegaaside riiklike inventuuride kohta (2013 Supplement to the 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas inventories: Wetlands), milles käsitletakse määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõike 1 punktis d nimetatud sookuivendamist ja taassoostamist; |
d) |
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni suunised konventsiooni I lisasse kantud osalistele riigi kliimaaruannete koostamiseks, I osa: iga-aastaste inventuuriaruannete esitamist käsitlevad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni aruandlussuunised vastavalt kõnealuse konventsiooni osaliste konverentsi otsusele 24/CP.19 (UNFCCC guidelines for the preparation of national communications by Parties included in Annex I to the Convention, part I: UNFCCC reporting guidelines on annual inventories as set out in Decision 24/CP.19 of the Conference of the Parties to the UNFCCC); |
e) |
Kyoto protokolli osaliste koosolekuna peetava ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil vastu võetud suunised Kyoto protokolli artiklis 7 nõutud teabe ettevalmistamiseks (Guidelines for the preparation of the information required under Article 7 of the Kyoto Protocol as adopted by Conference of the Parties to the UNFCCC serving as the meeting of the Parties to the Kyoto Protocol). |
Artikkel 7
Globaalse soojendamise potentsiaal
Liikmesriigid ja komisjon kasutavad määruse (EL) nr 525/2013 artikli 7 lõigete 1–5 alusel liikmesriigi kasvuhoonegaaside inventuuriandmete ning liidu kasvuhoonegaaside inventuuriandmete koostamiseks ja esitamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi otsuse 24/CP.19 III lisas loetletud globaalse soojendamise potentsiaali väärtusi.
Artikkel 8
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. märts 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 165, 18.6.2013, lk 13.
(2) Nõukogu otsus 94/69/EÜ, 15. detsember 1993, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 33, 7.2.1994, lk 11).
(3) Nõukogu otsus 2002/358/EÜ, 25. aprill 2002, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist (EÜT L 130, 15.5.2002, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2008, 22. oktoober 2008, Euroopa statistika kohta (ELT L 304, 14.11.2008, lk 1).
19.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 179/31 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 667/2014,
13. märts 2014,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt kauplemisteabehoidlatele trahvide määramise menetluseeskirjadega, sealhulgas kaitseõigust käsitlevate normide ja ajaliste sätetega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 64 lõiget 7,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) nr 648/2012 on volitatud komisjoni vastu võtma menetluseeskirju seoses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) õigusega määrata trahve või perioodilisi karistusmakseid kauplemisteabehoidlatele või nendega seotud isikutele. Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1095/2010 (2) sätestatud ESMA töökorda, sealhulgas eriti määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 41 ette nähtud õigust delegeerida sisekomiteedele või töörühmadele teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid, pidades seejuures kinni uurimisaluste isikute kaitseõigusest, ja ESMA tegevust reguleerivast kollegiaalsuse põhimõttest. |
(2) |
Õigus olla ära kuulatud on tunnustatud põhiõiguste hartas. Selleks et tagada kauplemisteabehoidlatele ja teistele isikutele, kelle suhtes ESMA meetmeid võtab, kaitseõigus, ning tagada, et ESMA võtab täiteotsuse vastuvõtmisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, peaks ESMA kauplemisteabehoidla või muu asjaomase isiku ära kuulama. Uurimisalusel isikul peaks seetõttu olema õigus esitada kirjalik arvamus uurimise eest vastutava ametniku ja ESMA esitatud uurimistulemuste kokkuvõtte kohta, sealhulgas siis, kui esialgses kokkuvõttes on tehtud sisulisi muudatusi. |
(3) |
Kui kauplemisteabehoidla on esitanud uurimise eest vastutavale ametnikule kirjaliku arvamuse, tuleks kõiki nõutud andmeid sisaldav toimik koos kõnealuse arvamusega esitada ESMA-le. Siiski võib juhtuda, et mõni kauplemisteabehoidla poolt uurimise eest vastutavale ametnikule või ESMA-le esitatud kirjalikus arvamuses kajastatud seisukoht ei ole piisavalt selge või üksikasjalik ning et kauplemisteabehoidla peab seda täiendavalt selgitama. Kui uurimise eest vastutav ametnik või ESMA vajab täiendavat selgitust, võib uurimisalust kauplemisteabehoidlat või isikut kutsuda kõnealuste seisukohtade selgitamiseks osalema asja arutamisele istungil. |
(4) |
Igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve, on tunnustatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 64 lõikes 5 ja artiklis 67 on sätestatud, et tagamaks kaitseõigus isikule, kelle suhtes toimub ESMA menetlus, peab tal olema õigus tutvuda ESMA toimikuga, võttes arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi ja isikuandmeid. Toimikuga tutvumise õigus ei peaks laienema konfidentsiaalsele teabele. |
(5) |
Nõukogu määruses (EÜ) nr 1/2003 (3) on sätestatud üksikasjalikud normid aegumistähtaegade kohta juhtudeks, kui komisjon peab trahvi määrama ettevõtjale vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 101 või 102. Liikmesriikide kehtivate õigusaktidega on samuti kehtestatud aegumistähtaegu reguleerivad normid kas konkreetselt seoses väärtpaberitega või üldiselt halduse üldõigusaktides. Seetõttu on kohane lähtuda eeskirjades kõnealuste siseriiklike eeskirjade või liidu õigusaktide aegumistähtaegadest või ühistest põhimõtetest. |
(6) |
Määruses (EL) nr 648/2012 ja käesolevas määruses osutatakse ajavahemikele ja kuupäevadele. Nii on see näiteks siis, kui kehtestatakse karistuste määramise ja täitmise aegumistähtajad. Nende tähtaegade korrektseks arvutamiseks on asjakohane kohaldada eeskirju, mis on juba olemas liidu õigusaktides nõukogu ja komisjoni õigusaktide kohta, nagu on sätestatud määruses (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 nõukogu ja komisjoni õigusaktide kohta (4). |
(7) |
Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 68 lõikes 4 on sätestatud, et ESMA poolt vastavalt nimetatud määruse artiklitele 65 ja 66 määratud karistused kuuluvad täitmisele ning et täitmist peaksid reguleerima selles riigis kehtivad tsiviilmenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Vastavad summad lisatakse liidu üldeelarvesse. |
(8) |
Tõhusa järelevalve ja täitetegevuse kohese teostamise huvides peaks käesolev määrus jõustuma viivitamata, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse menetluseeskirjad seoses trahvide ja perioodiliste karistusmaksetega, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) määrab kauplemisteabehoidlatele või teistele isikutele, kelle suhtes kohaldatakse ESMA täitemenetlust, sealhulgas kaitseõigust ja aegumistähtaegu reguleerivad normid.
Artikkel 2
Õigus olla uurimise eest vastutava ametniku poolt ära kuulatud
1. Pärast uurimise lõpetamist ja enne toimiku esitamist ESMA-le vastavalt artikli 3 lõikele 1 teavitab uurimise eest vastutav ametnik uurimisalust isikut kirjalikult oma uurimistulemustest ja annab talle võimaluse esitada kirjalikult oma arvamus vastavalt lõikele 3. Kõnealuses uurimistulemuste kokkuvõttes esitatakse andmed, mis tõendavad ühte või mitut määruse (EL) nr 648/2012 I lisas loetletud rikkumist, sealhulgas kõik kõnealust rikkumist raskendavad või leevendavad asjaolud.
2. Uurimistulemuste kokkuvõttes määratakse mõistlik tähtaeg, mille jooksul võib uurimisalune isik esitada oma kirjaliku arvamuse. Pärast nimetatud tähtaja möödumist laekunud kirjalikku arvamust ei ole uurimise eest vastutav ametnik kohustatud arvesse võtma.
3. Uurimisalune isik võib kirjalikus arvamuses esitada kõik talle teadaolevad asjaolud, mis on tema kaitse seisukohast olulised. Ta lisab esitatud asjaolude tõendamiseks asjakohased dokumendid. Ta võib teha ettepaneku, et uurimise eest vastutav ametnik kuulaks ära teised isikud, kes võivad tõendada uurimisaluse isiku arvamuses esitatud asjaolusid.
4. Uurimise eest vastutav ametnik võib samuti kutsuda uurimisaluse isiku, kellele uurimistulemuste kokkuvõte on adresseeritud, asja arutamisele istungil. Uurimisalust isikut võivad abistada juristid või uurimise eest vastutava ametniku loal muud kvalifitseeritud isikud. Istung ei ole avalik.
Artikkel 3
Õigus olla ärakuulatud ESMA poolt seoses trahvide ja järelevalvemeetmetega
1. Kõiki nõutud andmeid sisaldav toimik, mille uurimise eest vastutav ametnik esitab ESMA-le, peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente:
— |
uurimistulemuste kokkuvõtte ärakiri, mis on adresseeritud uurimisalusele kauplemisteabehoidlale või isikule; |
— |
uurimisaluse kauplemisteabehoidla või isiku esitatud kirjalike arvamuste ärakiri; |
— |
toimunud istungi protokoll. |
2. Kui ESMA leiab, et uurimise eest vastutava ametniku esitatud toimik ei sisalda kõik nõutud andmeid, saadab ESMA selle tagasi uurimise eest vastutavale ametnikule koos põhjendatud taotlusega esitada täiendavaid dokumente.
3. Kui ESMA jõuab kõiki nõutud andmeid sisaldava toimiku alusel järeldusele, et uurimistulemuste kokkuvõttes kirjeldatud asjaolud ei kujuta endast võimalikku rikkumist määruse (EL) nr 648/2012 I lisa tähenduses, otsustab ta uurimise lõpetada ja teavitab sellest otsusest uurimisalust isikut.
4. Kui ESMA ei nõustu uurimise eest vastutava ametniku uurimistulemustega, esitab ta uue uurimistulemuste kokkuvõtte uurimisalusele isikule.
Uurimistulemuste kokkuvõttes määratakse mõistlik tähtaeg, mille jooksul võib uurimisalune isik esitada oma kirjaliku arvamuse. Pärast nimetatud tähtaja möödumist laekunud kirjalikku arvamust ei ole ESMA kohustatud arvesse võtma otsuse tegemisel rikkumise olemasolu ja järelevalvemeetmete kohta ning trahvi määramisel vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklitele 65 ja 73.
ESMA võib samuti kutsuda uurimisaluse isiku, kellele uurimistulemuste kokkuvõte on adresseeritud, asja arutamisele istungil. Uurimisalust isikut võivad abistada juristid või uurimise eest vastutava ametniku loal muud kvalifitseeritud isikud. Istung ei ole avalik.
5. Kui ESMA nõustub uurimise eest vastutava ametniku uurimistulemustega osaliselt või täielikult, teavitab ta sellest uurimisalust isikut. Kõnealuses teates määratakse mõistlik aeg, mille jooksul võib uurimisalune isik esitada kirjaliku arvamuse. Pärast nimetatud tähtaja möödumist laekunud kirjalikku arvamust ei ole ESMA kohustatud arvesse võtma otsuse tegemisel rikkumise olemasolu ja järelevalvemeetmete kohta ning trahvi määramisel vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklitele 65 ja 73.
ESMA võib samuti kutsuda uurimisaluse isiku, kellele uurimistulemuste kokkuvõte on adresseeritud, asja arutamisele istungil. Uurimisalust isikut võivad abistada juristid või uurimise eest vastutava ametniku loal muud kvalifitseeritud isikud. Istung ei ole avalik.
6. Kui ESMA on otsustanud, et uurimisalune isik on toime pannud määruse (EL) nr 648/2012 I lisas nimetatud rikkumise(d), ja on vastu võtnud otsuse trahvi määramise kohta vastavalt artiklile 65, teatab ta viivitamata sellest otsusest uurimisalusele isikule.
Artikkel 4
Õigus olla ärakuulatud ESMA poolt seoses perioodiliste karistusmaksetega
Enne otsuse tegemist perioodilise karistusmakse määramise kohta määruse (EL) nr 648/2012 artikli 66 kohaselt esitab ESMA menetlusalusele isikule uurimistulemuste kokkuvõtte, märkides selles ära karistusmakse määramise põhjused ning karistusmakse summa iga päeva kohta, mil nõudeid ei täideta. Uurimistulemuste kokkuvõttes määratakse tähtaeg, mille jooksul asjaomane isik võib esitada oma kirjaliku arvamuse. Pärast nimetatud tähtaja möödumist laekunud kirjalikku arvamust ei ole ESMA kohustatud perioodiliste karistusmaksete kohta otsuse tegemisel arvesse võtma.
Pärast seda, kui asjaomane kauplemisteabehoidla või isik on täitnud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 66 lõikes 1 nimetatud otsuse nõuded, ei saa talle perioodilist karistusmakset enam määrata.
Perioodilise karistusmakse määramise otsuses peab olema esitatud otsuse õiguslik alus ja põhjused, perioodilise karistusmakse summa ja maksmise alguskuupäev.
ESMA võib samuti kutsuda menetlusaluse isiku asja arutamisele istungil. Menetlusalust isikut võivad abistada juristid või ESMA loal muud kvalifitseeritud isikud. Istung ei ole avalik.
Artikkel 5
Juurdepääs toimikule ja dokumentide kasutamine
1. Taotluse korral annab ESMA toimikule juurdepääsu nendele isikutele, kellele uurimise eest vastutav ametnik või ESMA on saatnud uurimistulemuste kokkuvõtte. Juurdepääs antakse pärast uurimistulemuste kokkuvõttest teatamist.
2. Toimiku dokumente, millega on tutvutud vastavalt lõikele 1, kasutatakse ainult määruse (EL) nr 648/2012 kohaldamisega seotud kohtu- või haldusmenetluses.
Artikkel 6
Rikkumiste suhtes kohaldatavad aegumistähtajad
1. ESMA õiguse suhtes määrata kauplemisteabehoidlatele trahve ja perioodilisi karistusmakseid kohaldatakse viieaastast aegumistähtaega.
2. Lõikes 1 osutatud aegumistähtaeg hakkab kulgema rikkumise toimepanekule järgnevast päevast. Jätkuvate või korduvate rikkumiste puhul hakkab aegumistähtaeg kulgema rikkumise lõpetamise päevast.
3. Iga ESMA poolt uurimise või menetluse eesmärgil tehtud toiming seoses määruse (EL) nr 648/2012 rikkumisega katkestab trahvi ja perioodilise karistusmakse määramise aegumistähtaja. Aegumistähtaeg katkeb selle kuupäeva seisuga, mil toimingust teatatakse kauplemisteabehoidlale või isikule, kelle suhtes toimub menetlus või uurimine seoses määruse (EL) nr 648/2012 rikkumisega.
4. Iga katkemise järel hakkab aegumistähtaeg kulgema algusest. Aegumistähtaeg möödub hiljemalt päeval, mil kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik lõpeb, ilma et ESMA oleks määranud trahvi või perioodilist karistusmakset. Kõnealune ajavahemik pikeneb aja võrra, mille jooksul aegumine oli peatunud vastavalt lõikele 5.
5. Trahvi ja perioodilise karistusmakse määramise aegumine peatub seniks, kuni ESMA otsus läbib apellatsiooninõukogu menetluse vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 58 ja Euroopa Liidu Kohtu menetluse vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 69.
Artikkel 7
Otsuste täitmise suhtes kohaldatavad aegumistähtajad
1. ESMA-l on õigus määruse (EL) nr 648/2012 artiklite 65 ja 66 kohaselt tehtud otsuseid täita viie aasta jooksul.
2. Lõikes 1 osutatud viieaastane ajavahemik hakkab kulgema järgmisel päeval pärast otsuse jõustumist.
3. Karistuse täitmise aegumine katkeb:
a) |
ESMA teatega kauplemisteabehoidlale või muule asjaomasele isikule otsusest, millega muudetakse trahvi või perioodilise karistusmakse algset summat; |
b) |
ESMA poolt tehtava või ESMA taotlusel liikmesriigi tehtava toiminguga, mille eesmärk on tagada trahvi või perioodilise karistusmakse maksmine või maksetingimuste täitmine. |
4. Iga katkemise järel hakkab aegumistähtaeg kulgema algusest.
5. Karistuse täitmise aegumine peatub seniks, kuni:
a) |
on antud aega maksmiseks; |
b) |
maksekohustuse täitmine on peatatud aja jooksul, mil ESMA otsuse vaatab läbi apellatsiooninõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 58 kohaselt ning Euroopa Liidu Kohus määruse (EL) nr 648/2012 artikli 69 kohaselt. |
Artikkel 8
Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kogumine
ESMA kogutud trahvid ja perioodilised karistusmaksed kantakse intressi kandvale kontole, mille avab ESMA peaarvepidaja maksete tegemise lõpetamiseni. Kõnealuseid summasid ei kanta ESMA eelarvesse ega kirjendata eelarveliste summadena.
Kuni ESMA peaarvepidaja on teinud kindlaks, et trahvid või perioodilised karistusmaksed on tehtud pärast kõiki võimalikke õiguslikke vaidlustamisi, kannab ta kõnealused summad koos intressidega komisjonile üle. Kõnealused summad kantakse liidu eelarves üldtulu alla.
ESMA peaarvepidaja annab siseturu ja teenuste peadirektoraadi eelarvevahendite käsutajale korrapäraselt aru määratud trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summade ja nende staatuse kohta.
Artikkel 9
Ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade arvutamine
Käesoleva määruse ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatakse määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.
Artikkel 10
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. märts 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).
(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).
(4) Nõukogu määrus (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, 3. juuni 1971, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad (EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1).
19.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 179/36 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 668/2014,
13. juuni 2014,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta), (1) eriti selle artikli 7 lõike 2 teist lõiku, artikli 11 lõiget 3, artikli 12 lõike 7 teist lõiku, artikli 19 lõike 2 teist lõiku, artikli 22 lõiget 2, artikli 23 lõike 4 teist lõiku, artikli 44 lõiget 3, artikli 49 lõike 7 teist lõiku, artikli 51 lõike 6 teist lõiku, artikli 53 lõike 3 teist lõiku ja artikli 54 lõike 2 teist lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) (2) ja 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) (3) on kehtetuks tunnistatud ja asendatud määrusega (EL) nr 1151/2012. Määrusega (EL) nr 1151/2012 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade sujuva toimimise kindlustamiseks uues õigusraamistikus tuleb selliste õigusaktide abil vastu võtta teatavad eeskirjad. Uued eeskirjad peaksid asendama komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1898/2006 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (4) ja 18. oktoobri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 1216/2007 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 509/2006 (põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (5) kehtestatud rakenduseeskirju. Kõnealused määrused tunnistatakse kehtetuks komisjoni 18. detsembri 2013. aasta delegeeritud määrusega (EL) nr 664/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 seoses kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete liidu sümbolite kehtestamisega ning seoses teatavate päritolueeskirjade, teatavate menetluseeskirjade ning teatavate täiendavate üleminekueeskirjadega (6). |
(2) |
Tuleks kehtestada keelemärkide kasutamisega seotud erieeskirjad kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete kohta ning garanteeritud traditsioonilisele tootele lisatud väite tõlgete kohta, et kõikide liikmesriikide ettevõtjatel ja tarbijatel oleks võimalik selliseid nimetusi ja väiteid lugeda ja mõista. |
(3) |
Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste geograafiline piirkond tuleks tootespetsifikaadis üksikasjalikult ja täpselt kindlaks määrata, et vältida vääritimõistmist ja võimaldada tootjatel, pädevatel asutustel ja kontrolliorganitel tegutseda kindlatel ja usaldusväärsetel alustel. |
(4) |
Tuleks kehtestada kohustus esitada tootespetsifikaadis üksikasjalikud eeskirjad sööda päritolu ja kvaliteedi kohta kaitstud päritolunimetusega registreeritud loomse päritoluga toodete puhul, et tagada toote ühtlane kvaliteet ja ühtlustada kõnealuste eeskirjade koostamisviise. |
(5) |
Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähistega toodete spetsifikaat peaks hõlmama võetud meetmeid, millega tagatakse toote päritolu määratletud geograafilisest piirkonnast, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis d. Need meetmed peaksid olema selged ja üksikasjalikud, et võimaldada määratletud geograafilisest piirkonnast pärit toote, toorainete, sööda ja muu kauba jälgimist. |
(6) |
Seoses konkreetseid tooteid hõlmava nimetuse registreerimistaotluse või muutmistaotluse heakskiitmisega on vaja määratleda juhud, mil sama registreeritud nimetust kandvaid tooteid peetakse teineteisest erinevaks. Selleks et vältida määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste nõuetele mittevastavate toodete turustamist registreeritud nimetuse all, tuleks tõendada taotluses esitatud iga konkreetse toote vastavust registreerimisnõuetele. |
(7) |
Põllumajandustoote või toidu pakendamine ja tegevused, mis on seotud põllumajandustoote või toidu esitlemisega, nagu viilutamine või riivimine, mis peavad toimuma määratletud piirkonnas, kujutavad endast kaupade vaba liikumise ja teenuste osutamise vabaduse piirangut. Arvestades Euroopa Kohtu kohtupraktikat, võib selliseid piiranguid kehtestada ainult juhul, kui need on vajalikud, proportsionaalsed ja suudavad hoida geograafilise tähise või päritolunimetuse mainet. Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktile e esitatakse selliste piirangute kohta tootepõhised põhjendused. |
(8) |
Süsteemi sujuvaks toimimiseks tuleks määratleda taotluste ja vastuväidete esitamise, muudatuste tegemise ja tühistamiste kord. |
(9) |
Selleks et tagada ühtne ja tõhus kord, tuleks koostada taotlemise, vastuväidete, muudatuste ja tühistamistega seotud vormid ning vormid, mis on seotud koonddokumentide avaldamisega enne 31. märtsi 2006 registreeritud nimetuste kohta. |
(10) |
Õiguskindluse huvides tuleks selgelt määratleda kriteeriumid registreerimistaotluse ja muutmistaotluse esitamise kuupäeva tuvastamise kohta. |
(11) |
Sujuvama protsessi ja standardimise huvides tuleks kehtestada koonddokumendi pikkuse piirang. |
(12) |
Standardimise huvides tuleks võtta vastu erieeskirjad toote ja tootmismeetodi kirjelduse kohta. Selleks et tagada nimetuse registreerimistaotluse või muutmistaotluse lihtne ja kiire läbivaatamine, peaks toote ja tootmismeetodi kirjeldus sisaldama üksnes asjakohaseid ja võrreldavaid elemente. Vältida tuleks kordusi, kaudseid nõudeid ja ülearuseid osasid. |
(13) |
Õiguskindluse huvides tuleks kindlaks määrata vastuväidete esitamise tähtajad ja kehtestada kõnealuste tähtaegade alguskuupäeva määramise kriteeriumid. |
(14) |
Läbipaistvuse huvides peaksid vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõikele 2 avaldatavad muutmistaotluste ja tühistamistaotluste andmed olema täielikud. |
(15) |
Sujuvuse ja lihtsustamise eesmärgil peaks elektrooniline vorm olema ainus sidevahend, mis tunnistatakse sobivaks taotluste, andmete ja dokumentide edastamisel. |
(16) |
Kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähisega toodete või garanteeritud traditsiooniliste toodete turustamisel rakendatavate sümbolite ja tähiste kasutamise kohta tuleks kehtestada eeskirjad, sh kasutatavate asjaomaste keeleversioonide kohta. |
(17) |
Täpsustada tuleks eeskirju registreeritud nimetuste kohta seoses sümbolite, tähiste ja vastavate lühenditega, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 12 lõigetes 3 ja 6 ning artikli 23 lõikes 3. |
(18) |
Selleks et tagada tähiste, lühendite ja sümbolite ühtne kaitse ja tõsta avalikkuse teadlikkust liidu kvaliteedikavade kohta, tuleks kehtestada eeskirjad tähiste, lühendite ja sümbolite kasutamise kohta meedias või reklaammaterjalides, mis on seotud asjaomase kvaliteedikava nõuetele vastava tootega. |
(19) |
Tuleks vastu võtta eeskirjad kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete registri sisu ja vormi kohta, et tagada läbipaistvus ja õiguskindlus. |
(20) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Erieeskirjad nimetuse kohta
1. Kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafilise tähise või garanteeritud traditsioonilise toote nimetus registreeritakse algupärases kirjaviisis. Kui algupärane kirjaviis ei ole ladina tähestikus, registreeritakse koos algupärases kirjaviisis nimetusega ka nimetuse transkriptsioon ladina tähestikus.
2. Kui garanteeritud traditsioonilise toote nimetusega kaasneb määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 18 lõikes 3 osutatud väide ja see väide tuleb tõlkida teistesse ametlikesse keeltesse, lisatakse sellised tõlked tootespetsifikaati.
Artikkel 2
Geograafilise piirkonna määratlus
Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste geograafiline piirkond määratletakse täpselt, nii et selle suhtes ei tekiks vääritimõistmist, osutades määratluses võimaluse korral alati füüsilistele või halduspiiridele.
Artikkel 3
Erieeskirjad sööda kohta
Kaitstud päritolunimetusega registreeritud loomse päritoluga toote spetsifikaat peab sisaldama üksikasjalikke eeskirju sööda päritolu ja kvaliteedi kohta.
Artikkel 4
Päritolutõend
1. Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste tootespetsifikaadis määratakse kindlaks kord, mida ettevõtjad peavad järgima, kui nad esitavad päritolutõendeid toote, toormaterjali, sööda või muude kaupade kohta, mis vastavalt tootespetsifikaadile peavad olema pärit määratletud geograafilisest piirkonnast.
2. Ettevõtjad peavad suutma tõendada:
a) |
iga saadud tooraine ja/või toote partii tarnija, koguse ja päritolu; |
b) |
tarnitavate toodete vastuvõtja, koguse ja sihtkoha; |
c) |
seose iga punktis a nimetatud saadud partii ja punktis b nimetatud väljastatud partii vahel. |
Artikkel 5
Mitme eristatava toote kirjeldus
Juhul kui nimetuse registreerimistaotluses või muutmistaotluses kirjeldatakse mitut eristatavat toodet, mille suhtes on õigus kasutada sama nimetust, tõendatakse registreerimisnõuetele vastavust eraldi iga sellise toote kohta.
Käesolevas artiklis tähendavad „eristatavad tooted” tooteid, mida turule laskmisel vaatamata samale registreeritud nimetusele eristatakse või mida tarbijad peavad eri toodeteks.
Artikkel 6
Registreerimistaotluste menetlusnõuded
1. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist hõlmavas koonddokumendis esitatakse käesoleva määruse I lisas nõutud teave. See koostatakse vastavalt kõnealuses lisas esitatud vormile. See peab olema kokkuvõtlik ega tohi ületada 2 500 sõna, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
Koonddokumendis sisalduv viide tootespetsifikaadi avaldamise kohta peab osutama vastavale tootespetsifikaadi versioonile.
2. Määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 19 osutatud garanteeritud traditsioonilise toote tootespetsifikaat peab sisaldama käesoleva määruse II lisas nõutud teavet. See koostatakse vastavalt kõnealuses lisas esitatud vormile.
3. Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil komisjon saab taotluse elektroonilisel teel kätte. Komisjon saadab taotluse kättesaamise kohta teate.
Artikkel 7
Erieeskirjad tootekirjelduse ja tootmismeetodi kohta
1. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist hõlmavas registreerimistaotluse koonddokumendis määratletakse toode sellega üldiselt seostuvate mõistete ja standardite abil.
Kirjelduses keskendutakse registreeritavat nimetust kandva toote eripärale, kasutades mõõtühikuid ja ühiseid või tehnilisi võrdlusaluseid, ning jäetakse käsitlemata kõigile sellist tüüpi toodetele omased tehnilised omadused ning asjaomased kohustuslikud õiguslikud nõuded, mida kohaldatakse kõikide sellist tüüpi toodete suhtes.
2. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 19 lõike 1 punktis b osutatud garanteeritud traditsioonilise toote tootekirjelduses esitatakse üksnes toote ja selle eripära määratlemiseks vajalikud omadused. Selles ei korrata üldkohustusi ja eriti tehnilisi omadusi, mis on omased kõikidele sellist tüüpi toodetele, ja seotud kohustuslikke õigusnorme.
Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 19 lõike 1 punktis c osutatud tootmismeetodi kirjelduses tuleb käsitleda üksnes kehtivat tootmismeetodit. Ajaloolised tavad lisatakse üksnes siis, kui neid endiselt järgitakse. Kirjeldatakse üksnes konkreetse toote saamiseks vajalikku meetodit ja sellisel viisil, mis võimaldab toodet taastoota igal pool.
Toote traditsioonilise iseloomu väljendamise põhielementide hulka kuuluvad muutumatuna püsinud peamised elemendid koos täpsete ja kindlate võrdlusandmetega.
Artikkel 8
Ühistaotlused
Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 49 lõikes 1 osutatud ühistaotluse esitab komisjonile asjaomane liikmesriik või asjaomase kolmanda riigi taotlejate rühm vahetult või kõnealuse kolmanda riigi ametiasutuste kaudu. Sellele peab olema lisatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 8 lõike 2 punktis c või artikli 20 lõike 2 punktis b osutatud kinnitus kõigilt asjaomastelt liikmesriikidelt. Määruse (EL) nr 1151/2012 artiklites 8 ja 20 kehtestatud nõudeid tuleb täita kõikides asjaomastes liikmesriikides ja kolmandates riikides.
Artikkel 9
Vastuväidete menetluskord
1. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõike 2 kohaldamisel koostatakse põhjendatud vastuväide vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud vormile.
2. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõike 3 esimeses lõigus osutatud kolmekuuline periood algab kuupäevast, mil huvitatud isikuteni jõuab elektroonilisel teel ettepanek jõuda omavahelisele kokkuleppele.
3. Delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artiklis 5 osutatud teatis ja andmed, mis tuleb edastada komisjonile vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõike 3 teisele lõigule, esitatakse ühe kuu jooksul pärast konsultatsioonide lõppemist vastavalt käesoleva määruse IV lisas kehtestatud vormile.
Artikkel 10
Tootespetsifikaadi muutmise menetlusnõuded
1. Kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähiste tootespetsifikaadi muutmistaotlused koostatakse vastavalt V lisas kehtestatud vormile, kui tegemist ei ole väikese muudatusega. Taotlused peavad vastama määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 8 kehtestatud nõuetele. Muudetud koonddokument koostatakse vastavalt käesoleva määruse I lisas kehtestatud vormile. Muudetud koonddokumendis sisalduv tootespetsifikaadi avaldamise viide peab osutama vastava tootespetsifikaadi ajakohastatud versioonile.
Garanteeritud traditsioonilise toote tootespetsifikaadi muutmistaotlus koostatakse vastavalt käesoleva määruse VI lisas kehtestatud vormile, kui tegemist ei ole väikese muudatusega. Taotlused peavad vastama määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 20 kehtestatud nõuetele. Muudetud tootespetsifikaat koostatakse vastavalt käesoleva määruse II lisas kehtestatud vormile.
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõikele 2 avaldatav teave sisaldab nõuetekohaselt täidetud taotlust, nagu on osutatud käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus.
2. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teises lõigus osutatud väikeste muudatuste taotlused koostatakse vastavalt käesoleva määruse VII lisas kehtestatud vormile.
Kaitstud päritolunimetuste või kaitstud geograafiliste tähistega seotud väikeste muudatuste taotlusele lisatakse muutmise korral ajakohastatud koonddokument, mis koostatakse vastavalt I lisas kehtestatud vormile. Muudetud koonddokumendis sisalduv viide tootespetsifikaadi avaldamisele peab osutama asjaomase tootespetsifikaadi ajakohastatud versioonile.
Liidust pärit taotluste puhul lisavad liikmesriigid neile deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et taotlus vastab määruses (EL) nr 1151/2012 esitatud tingimustele ja selle alusel vastuvõetud sätetele, ning ajakohastatud tootespetsifikaadi avaldamise viite. Kolmandatest riikidest pärit taotluste puhul lisavad ajakohastatud tootespetsifikaadi asjaomane rühm või kolmanda riigi asutused. Väikeste muudatuste taotlused peavad sisaldama delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6 lõike 2 viiendas lõigus osutatud juhtudel ajakohastatud tootespetsifikaadi avaldamise viidet liikmesriikidest pärit taotluste korral ning ajakohastatud tootespetsifikaati kolmandatest riikidest pärit taotluste korral.
Garanteeritud traditsiooniliste toodetega seotud väikeste muudatuste taotlustele lisatakse ajakohastatud tootespetsifikaat, mis koostatakse vastavalt II lisas kehtestatud vormile. Liikmesriigid lisavad deklaratsiooni, milles nad kinnitavad, et taotlus vastab määruses (EL) nr 1151/2012 esitatud tingimustele ja selle alusel vastuvõetud sätetele.
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teisele lõigule avaldatav teave peab sisaldama nõuetekohaselt täidetud taotlust, nagu on osutatud käesoleva lõike esimeses lõigus.
3. Delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6 lõike 3 teises lõigus osutatud komisjonile edastatav ajutise muudatuse teatis koostatakse vastavalt käesoleva määruse VIII lisas kehtestatud vormile. Sellega peavad olema kaasas dokumendid, mis on ette nähtud delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6 lõike 3 teises lõigus.
4. Muutmistaotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäeva, mil komisjon saab taotluse elektroonilisel teel kätte. Komisjon saadab taotluse kättesaamise kohta teate.
Artikkel 11
Tühistamine
1. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 54 lõikes 1 osutatud registreerimise tühistamistaotlus koostatakse vastavalt käesoleva määruse IX lisas kehtestatud vormile.
Tühistamistaotlustele peab olema lisatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 8 lõike 2 punktis c või artikli 20 lõike 2 punktis b osutatud kinnitus.
2. Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõikele 2 avaldatav teave peab sisaldama nõuetekohaselt täidetud tühistamistaotlust, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus.
Artikkel 12
Esitamismeetod
Artiklite 6, 8, 9, 10, 11 ja 15 kohased taotlused, andmed ja dokumendid esitatakse komisjonile elektroonilisel kujul.
Artikkel 13
Sümbolite ja tähiste kasutamine
1. Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 12 lõikes 2 ja artikli 23 lõikes 2 osutatud ja delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artiklis 2 kehtestatud liidu sümbolid esitatakse vastavalt käesoleva määruse X lisas sätestatule.
2. Sümboli tähiseid „KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUS”, „KAITSTUD GEOGRAAFILINE TÄHIS” ja „GARANTEERITUD TRADITSIOONILINE TOODE” on lubatud kasutada kõikides käesoleva määruse X lisas kehtestatud liidu ametlikes keeltes.
3. Kui määruse (EL) nr 1151/2012 artiklites 12 ja 23 osutatud liidu sümbolid, tähised või vastavad lühendid esinevad toote märgistuses, lisatakse neile registreeritud nimetus.
4. Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 44 lõikele 1 võib tähiseid, lühendeid ja sümboleid kasutada meedias või reklaammaterjalides kvaliteedikava või registreeritud nime reklaamiga seotud teabe avaldamise eesmärgil.
5. Enne käesoleva määruse jõustumist turule viidud tooted, mis ei ole kooskõlas lõigetega 1 ja 2, võivad jääda turule kuni varude lõppemiseni.
Artikkel 14
Kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste register ning garanteeritud traditsiooniliste toodete register
1. Selle õigusakti jõustumisel, mille alusel kaitstud päritolunimetus või kaitstud geograafiline tähis registreeritakse, kannab komisjon registrisse määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 11 lõikes 1 osutatud kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kohta järgmised andmed:
a) |
toote registreeritud nimetus (või nimetused); |
b) |
käesoleva määruse XI lisas osutatud tooterühm; |
c) |
viide õigusaktile, mille alusel nimetus registreeritakse; |
d) |
teave selle kohta, kas nimetus on kaitstud geograafilise tähise või päritolunimetusena; |
e) |
päritoluriik või -riigid. |
2. Selle õigusakti jõustumisel, mille alusel garanteeritud traditsiooniline toode registreeritakse, kannab komisjon registrisse määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 22 lõikes 1 osutatud garanteeritud traditsioonilise toote kohta järgmised andmed:
a) |
toote registreeritud nimetus (või nimetused); |
b) |
käesoleva määruse XI lisas osutatud tooterühm; |
c) |
viide õigusaktile, mille alusel nimetus registreeritakse; |
d) |
taotluse esitanud taotlejate rühma või rühmade riik või riigid; |
e) |
teave selle kohta, kas registreerimisotsuse kohaselt lisatakse garanteeritud traditsiooniliste toodete nimetusele määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 18 lõikes 3 osutatud väide; |
f) |
enne määruse (EL) nr 1151/2012 jõustumist laekunud taotluste puhul teave selle kohta, kas registreerimine hõlmab nimetuse mittereserveerimist. |
3. Kui komisjon kiidab heaks tootespetsifikaadi muudatuse, millega kaasneb registrisse kantud andmete muutmine, kustutab ta algsed andmed ja salvestab uued andmed alates muudatuse heakskiitmise otsuse jõustumisest.
4. Tühistamise jõustumisel kustutab komisjon nimetuse asjaomasest registrist.
Artikkel 15
Üleminekueeskirjad
Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 8 lõikele 1 esitatud koonddokumendi avaldamise taotlus, mis on seotud enne 31. märtsi 2006 registreeritud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafiliste tähisega, koostatakse vastavalt käesoleva määruse I lisas kehtestatud vormile.
Artikkel 16
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 9 lõiget 1 kohaldatakse üksnes vastuväidete menetlemise suhtes, mille määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõike 1 esimeses lõigus kehtestatud kolmekuuline periood on alanud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
Artikli 9 lõiget 3 kohaldatakse üksnes vastuväidete menetlemise suhtes, mille määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõike 1 esimeses lõigus kehtestatud kolmekuuline periood ei ole lõppenud käesoleva määruse jõustumise kuupäeval.
X lisa punkti 2 esimest lauset kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016, ilma et see mõjutaks juba enne kõnealust kuupäeva turule viidud tooteid.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. juuni 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT L 93, 31.3.2006, lk 1.
(3) ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.
(4) ELT L 369, 23.12.2006, lk 1.
(5) ELT L 275, 19.10.2007, lk 3.
(6) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 17.
I LISA
KOONDDOKUMENT
[Sisestage allpool punktis 1 esitatud nimetus:] „…”
ELi nr: [üksnes ELis kasutamiseks]
[Valige üks, tähistades ristikesega „X”:] |
|
|
1. [KPN või KGT] nimetus(ed)
[Sisestage registreeritav nimetus või tootespetsifikaadi muutmise heakskiitmise taotluse või käesoleva määruse artikli 15 kohase avaldamistaotluse korral registreeritud nimetus]
2. Liikmesriik või kolmas riik
…
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1 Toote liik [loetletud XI lisas]
…
3.2 Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus
[Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud peamised punktid. Toote identifitseerimiseks kasutage mõisteid ja standardeid, mida tavaliselt kasutatakse kõnealuse toote puhul. Toote kirjeldamisel keskenduge selle eripärale, kasutades mõõtühikuid ja ühiseid või tehnilisi võrdlusaluseid, lisamata tehnilisi omadusi, mis iseloomustavad kõiki seda liiki tooteid ja nendega seotud selliste kohustuslike õigusaktide nõudeid, mida kohaldatakse kõikide seda liiki toodete suhtes (käesoleva määruse artikli 7 lõige 1).]
3.3 Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
[KPNi puhul: kinnitage, et sööt ja tooraine on pärit kõnealusest piirkonnast. Kui sööt või tooraine on pärit väljastpoolt kõnealust piirkonda, esitage nende erandite üksikasjalik kirjeldus ja põhjendused. Kõnealused erandid peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõike 4 kohaselt vastu võetud eeskirjadega.
KGT puhul: märkige kõik kvaliteedinõuded või piirangud tooraine päritolule. Esitage selliste piirangute põhjendused. Sellised piirangud peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõike 4 kohaselt vastu võetud eeskirjadega ja need peavad olema põhjendatud kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punktis f osutatud seosega.]
…
3.4 Täpsustage tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
[Põhjendage piiranguid või erandeid.]
…
3.5 Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
[Kui need puuduvad, jätke lahter tühjaks. Esitage piirangute tootepõhised põhjendused.]
…
3.6 Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
[Kui need puuduvad, jätke lahter tühjaks. Esitage piirangute põhjendused.]
…
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
[Vajaduse korral lisage piirkonna kaart.]
…
5. Seos geograafilise piirkonnaga
[KPNi puhul: põhjuslik seos toote kvaliteedi või omaduste ning geograafilise keskkonna vahel koos selle looduslike ja inimfaktoritega, sealhulgas vajaduse korral elemendid, mis tõendavad tootekirjelduse või valmistamismeetodi seost geograafilise piirkonnaga.
KGT puhul: toote teatava kvaliteedi ning vajaduse korral maine või muude omaduste ning geograafilise päritolu vaheline seos.
Märkige selgesõnaliselt, millistel antud teguritel (maine, teatav kvaliteet, muud toote omadused) põhjuslik seos põhineb, ning esitage teavet ainult asjaomaste tegurite kohta, sealhulgas vajaduse korral tootekirjelduse või valmistamismeetodi seost tõendavad elemendid.]
Viide tootespetsifikaadi avaldamisele
(Käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)
…
II LISA
GARANTEERITUD TRADITSIOONILISE TOOTE SPETSIFIKAAT
[Sisestage allpool punktis 1 esitatud nimetus:] „”
ELi nr: [üksnes ELis kasutamiseks]
Liikmesriik või kolmas riik „”
1. Registreeritav(ad) nimetus(ed)
…
2. Toote liik [XI lisa alusel]
…
3. Registreerimise alused
3.1 Kas toode:
☐ |
on toodetud või töödeldud sellele tootele või toidule eriomasel traditsioonilisel viisil |
☐ |
on toodetud traditsiooniliselt kasutatavatest toor- või koostisainetest. |
[Selgitage]
3.2 Kas nimetus:
☐ |
on traditsiooniliselt kasutusel asjaomase toote kohta |
☐ |
väljendab toote traditsioonilist iseloomu või eripära. |
[Selgitage]
4. Kirjeldus
4.1 Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab, sh selle peamised füüsikalised, keemilised, mikrobioloogilised ja organoleptilised omadused, mis näitavad toote eripära (käesoleva määruse artikli 7 lõige 2)
…
4.2 Punktis 1 esitatud nimetusega toote tootmismeetodi kirjeldus, mida tootjad peavad järgima, sealhulgas asjakohasel juhul tooraine või kasutatavate koostisainete laad ja omadused, ning toote valmistamisviisi kirjeldus (käesoleva määruse artikli 7 lõige 2)
…
4.3 Nende peamiste elementide kirjeldus, mis määravad kindlaks toote traditsioonilised omadused (käesoleva määruse artikli 7 lõige 2)
…
III LISA
PÕHJENDATUD VASTUVÄIDE
[Valige üks, tähistades ristikesega „X”:] |
|
|
|
1. Toote nimetus
[nagu avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT)]
…
2. Ametlik viide
[nagu avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT)]
Viitenumber: …
ELTs avaldamise kuupäev: …
3. Kontaktandmed
Kontaktisik: |
Tiitel (hr, pr…): … |
Nimi: … |
Rühm/organisatsioon/üksikisik: …
Või riiklik asutus:
Osakond: …
Aadress: …
Telefon + …
E-post: …
4. Vastuväite esitamise põhjus:
KPNi KGT puhul:
☐ |
Mittevastavus määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 5 ja artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustele |
☐ |
Nimetuse registreerimine oleks vastuolus määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 6 lõikega 2 (taimesordi või loomatõu nimetus) |
☐ |
Nimetuse registreerimine oleks vastuolus määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 6 lõikega 3 (täielikult või osaliselt homonüümne nimetus) |
☐ |
Nimetuse registreerimine oleks vastuolus määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 6 lõikega 4 (olemasolev kaubamärk) |
☐ |
Registreerimine kahjustaks samasugust nimetust, kaubamärki või tooteid, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 10 lõike 1 punktis c |
☐ |
Nimetus, mille registreerimist taotletakse, on üldmõiste; esitatakse üksikasjad, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 10 lõike 1 punktis d |
GTT puhul:
☐ |
Mittevastavus määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 18 sätestatud tingimustele |
☐ |
Nimetuse registreerimine oleks vastuolus määruse (EL) nr 1151/2012 tingimustega (määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 21 lõike 1 punkt a) |
☐ |
Nimetus, mille registreerimist taotletakse, on seaduslik, tuntud ja majanduslikult oluline sarnaste põllumajandustoodete või toidu puhul (määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 21 lõike 1 punkt b) |
5. Vastuväite üksikasjad
Esitage vastuväite nõuetekohaselt põhjendatud põhjused ja põhjendused.
Esitage ka avaldus, kus selgitatakse vastuväite esitaja õigustatud huvi, välja arvatud juhul, kui vastuväite esitab riiklik asutus, millisel puhul ei tule esitada avaldust õigustatud huvi kohta. Vastuväide tuleb allkirjastada ning märkida sellele kuupäev.
IV LISA
VASTUVÄITE ESITAMISE MENETLUSE KOHASELT TOIMUNUD KONSULTATSIOONIDE LÕPPEMISE TEATIS
[Valige üks, tähistades ristikesega „X”:] |
|
|
|
1. Toote nimetus
[Nagu avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT)]
2. Ametlik viide [nagu avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT)]
Viitenumber:
ELTs avaldamise kuupäev:
3. Konsultatsioonide tulemus
3.1 Kokkuleppele jõuti järgmis(t)e vastuväite esitaja(te)ga:
[Lisage kokkuleppele jõudmist tõendavate kirjade koopiad ja kõik tegurid, mis võimaldasid kokkulepet saavutada (delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikkel 5).]
3.2 Kokkuleppele ei jõutud järgmis(t)e vastuväite esitaja(te)ga:
[Lisage määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 lõike 3 teise lõigu viimases lauses osutatud teave]
4. Tootespetsifikaat ja koonddokument
4.1 Tootespetsifikaati on muudetud:
… Jah (1) |
… Ei |
4.2 Koonddokumenti on muudetud (üksnes KPNi ja KGT puhul):
... Jah (2) |
... Ei |
5. Kuupäev ja allkiri
[Nimi]
[Osakond/organisatsioon]
[Aadress]
[Telefon: +]
[E-post:]
(1) Kui jah, siis lisage muudatuste kirjeldus ja muudetud tootespetsifikaat
(2) Kui jah, siis lisage ajakohastatud dokumendi koopia
V LISA
Kaitstud päritolunimetuse/kaitstud geograafilise tähise tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotlus
Muudatuse heakskiitmise taotlemine kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.
[Registreeritud nimetus] „”
ELi nr: [üksnes ELis kasutamiseks]
[Valige üks, tähistades ristikesega „X”:] |
|
|
1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi
[Esitage muudatust taotleva rühma nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress (muudatusettepaneku esitanud kolmandate riikide taotluste puhul esitage ka vajaduse korral tootespetsifikaadile vastavust kontrollivate asutuste nimi ja aadress). Esitage ka muudatusettepaneku esitanud rühma õigustatud huvi selgitav avaldus.]
2. Liikmesriik või kolmas riik
…
3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:
☐ |
Toote nimetus |
☐ |
Toote kirjeldus |
☐ |
Geograafiline piirkond |
☐ |
Päritolutõend |
☐ |
Tootmismeetod |
☐ |
Seos piirkonnaga |
☐ |
Märgistus |
☐ |
Muu (täpsustada) |
4. Muudatus(t)e liik
☐ |
Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline |
☐ |
Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena |
5. Muudatus(ed)
[Esitage iga punktis 3 ristikesega tähistatud osa kohta ammendav kirjeldus ning iga muudatuse tegemise konkreetsed põhjendused. Iga muudatuse puhul võrreldakse üksikasjalikult algset tootespetsifikaati ning vajaduse korral algset koonddokumenti kavandatavate muudetud versioonidega. Muutmistaotlus peab olema eraldiseisev. Käesolevas punktis esitatav teave peab olema ammendav (delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6 lõike 1 esimene ja teine lõik).]
VI LISA
Garanteeritud traditsioonilise toote tüübikinnituse olulise muudatuse heakskiitmise taotlus
Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga.
[Registreeritud nimetus] „”
ELi nr: [üksnes ELis kasutamiseks]
1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi
Rühma nimi
Aadress
Telefon: +
E-post:
Esitage muudatusettepaneku teinud rühma õigustatud huvi selgitav avaldus.
2. Liikmesriik või kolmas riik
…
3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:
☐ |
Toote nimetus |
☐ |
Toote kirjeldus |
☐ |
Tootmismeetod |
☐ |
Muu (täpsustada) |
4. Muudatus(t)e liik
☐ |
Registreeritud GTT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt oluline. |
5. Muudatus(ed)
[Esitage iga punktis 3 ristikesega tähistatud osa kohta ammendav kirjeldus ning iga muudatuse tegemise konkreetsed põhjendused. Iga muudatuse puhul võrreldakse üksikasjalikult algset tootespetsifikaati kavandatava muudetud versiooniga. Muutmistaotlus peab olema eraldiseisev. Käesolevas punktis esitatav teave peab olema ammendav (delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6 lõike 1 esimene ja teine lõik).]
VII LISA
VÄIKESE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS
Väikese muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 teise lõiguga.
[Registreeritud nimetus] „”
ELi nr: [kasutamiseks üksnes ELis]
[Valige üks, tähistades ristikesega „X”:] |
|
|
|
1. Taotlejate rühm ja õigustatud huvi
[Esitage muudatust taotleva rühma nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress (muudatusettepaneku esitanud kolmandate riikide taotluste puhul esitage ka vajaduse korral tootespetsifikaadile vastavust kontrollivate asutuste nimi ja aadress). Esitage ka muudatusettepaneku esitanud rühma õigustatud huvi selgitav avaldus.]
2. Liikmesriik või kolmas riik
…
3. Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:
☐ |
Toote kirjeldus |
☐ |
Päritolutõend |
☐ |
Tootmismeetod |
☐ |
Seos piirkonnaga |
☐ |
Märgistus |
☐ |
Muu (täpsustada) |
4. Muudatus(t)e liik
☐ |
Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis ei ole oluline määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ja mis ei eelda avaldatud koonddokumendi muutmist |
☐ |
Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis ei ole oluline määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ja mis eeldab avaldatud koonddokumendi muutmist |
☐ |
Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis ei ole oluline määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt ja mille kohta ei ole avaldatud koonddokumenti (või sellega võrdväärset). |
☐ |
Registreeritud GTT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 neljanda lõigu kohaselt väike. |
5. Muudatus(ed)
[Esitage iga eespool esitatud punktis ristikesega tähistatud osa kohta ammendav kirjeldus ning iga muudatuse tegemise konkreetsed põhjendused. Iga muudatuse puhul võrreldakse algset tootespetsifikaati ning vajaduse korral algset koonddokumenti kavandatavate muudetud versioonidega. Esitage ka selge põhjendus, miks muudatust tuleb käsitada väikese muudatusena määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda ja/või neljanda lõigu kohaselt. Väikese muudatuse taotlus peab olema eraldiseisev (delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6 lõike 2 teine lõik).]
6. Ajakohastatud tootespetsifikaat (üksnes KPNi ja KGT puhul)
[Üksnes delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6 lõike 2 viiendas lõigus osutatud juhtudel:
a) |
liikmesriikide esitatud taotluste puhul lisage ajakohastatud spetsifikaadi avaldamisviide; |
b) |
kolmandate riikide esitatud taotluste puhul lisage ajakohastatud tootespetsifikaat.] |
VIII LISA
AJUTISEST MUUDATUSEST TEATAMINE
Väikest muudatust käsitlev teatis (delegeeritud määruse (EL) nr 664/2014 artikli 6 lõike 3 teine lõik).
[Registreeritud nimetus] „”
ELi nr: [üksnes ELis kasutamiseks]
[Valige üks, tähistades ristikesega „X”:] |
|
|
|
1. Liikmesriik või kolmas riik
…
2. Muudatus(ed)
[Märkige tootespetsifikaadi osa, mida ajutine muutmine hõlmab. Esitage iga heakskiidetud ajutise muudatuse üksikasjalik kirjeldus ja põhjendused, sh kirjeldage ja hinnake kõnealuse muudatuse mõju nõuetele ja kriteeriumidele, mille alusel toode vastab kvaliteedikavale (määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 5 lõiked 1 ja 2 vastavalt KPNi ja KGT puhul ning artikli 18 lõiked 1 ja 2 GTT puhul). Esitage ka üksikasjalik kirjeldus meetmetest, mis põhjendavad ajutisi muudatusi (sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, ametlikult kinnitatud loodusõnnetused või ebasoodsad ilmastikutingimused jne), ja nende meetmete võtmise põhjused. Kirjeldage ka kõnealuste meetmete ja heakskiidetud ajutise muudatuse seost.]
IX LISA
TÜHISTAMISTAOTLUS
Määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 54 lõike 1 kohane tühistamistaotlus.
[Registreeritud nimetus]: „…”
ELi nr: [üksnes ELis kasutamiseks]
[Valige üks, tähistades ristikesega „X”:] |
|
|
|
1. Tühistamiseks esitatud registreeritud nimetus
…
2. Liikmesriik või kolmas riik
…
3. Toote liik [XI lisa alusel]
…
4. Tühistamistaotluse esitanud isik või asutus
[Esitage tühistamist taotleva, määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 54 lõikes 1 osutatud füüsilise või juriidilise isiku või tootjate nimi, aadress, telefoninumber ja e-posti aadress (KPNi ja KGTd käsitlevate kolmandate riikide taotluste puhul esitage võimaluse korral ka ametiasutuste, tootespetsifikaadi sätete nõuetele vastavust kontrollivate asutuste nimi ja aadress). Esitage ka tühistamistaotluse esitanud füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huvi selgitav avaldus.]
…
5. Tühistamise liik ja seotud põhjused
☐ |
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 54 lõike 1 esimese lõigu |
☐ |
punktile a [esitage üksikasjalik põhjendus ja vajaduse korral nimetuse registreerimise tühistamise tõendid kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 54 lõike 1 esimese lõigu punktiga a] |
☐ |
punktile b [esitage üksikasjalik põhjendus ja vajaduse korral nimetuse registreerimise tühistamise tõendid kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 54 lõike 1 esimese lõigu punktiga b] |
☐ |
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 54 lõike 1 teisele lõigule [esitage üksikasjalik põhjendus ja vajaduse korral nimetuse registreerimise tühistamise tõendid kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 54 lõike 1 teise lõiguga] |
X LISA
LIIDU SÜMBOLITE JA KPN KGT GTT TÄHISTE REPRODUTSEERIMINE
1. Värvilised liidu sümbolid
Värviliste sümbolite puhul võib kasutada otsevärve (Pantone) või neljavärvitrükki. Etalonvärvid on esitatud allpool.
Liidu sümbolite otsevärvid:
Liidu sümbolid neljavärvitrükis:
Taustavärvidega kontrastne logo
Kui kasutatakse värvilist sümbolit värvilisel taustal, mistõttu on sümbolit raske eristada, tuleks sümboli ja taustavärvi kontrasti suurendamiseks ümbritseda sümbol piirjoonega:
2. Mustvalged liidu sümbolid
Mustvalgeid sümboleid on lubatud kasutada ainult siis, kui must ja valge on ainsad pakendil kasutatavad tindivärvid.
Mustvalgeid liidu sümboleid reprodutseeritakse järgmiselt:
Mustvalged liidu sümbolid negatiivis
Kui pakendi või märgistuse taustavärv on tume, võib sümboleid kasutada negatiivis järgmiselt:
3. Tüpograafia
Tekst peab olema kirjutatud Times Roman trükitähtedega.
4. Vähendamine
Liidu sümbolite väikseim läbimõõt on 15 mm, kuid see võib olla 10 mm väikeste pakendite või toodete puhul.
5. „Kaitstud päritolunimetus” ning selle lühend ELi keeltes
ELi keel | Termin | Lühend |
BG | защитено наименование за произход | ЗНП |
ES | denominación de origen protegida | DOP |
CS | chráněné označení původu | CHOP |
DA | beskyttet oprindelsesbetegnelse | BOB |
DE | geschützte Ursprungsbezeichnung | g.U. |
ET | kaitstud päritolunimetus | KPN |
EL | προστατευόμενη ονομασία προέλευσης | ΠΟΠ |
EN | protected designation of origin | PDO |
FR | appellation d'origine protégée | AOP |
GA | bunús ainmníochta cosanta | BAC |
HR | zaštićena oznaka izvornosti | ZOI |
IT | denominazione d'origine protetta | DOP |
LV | aizsargāts cilmes vietas nosaukums | ACVN |
LT | saugoma kilmės vietos nuoroda | SKVN |
HU | oltalom alatt álló eredetmegjelölés | OEM |
MT | denominazzjoni protetta ta' oriġini | DPO |
NL | beschermde oorsprongsbenaming | BOB |
PL | chroniona nazwa pochodzenia | CHNP |
PT | denominação de origem protegida | DOP |
RO | denumire de origine protejată | DOP |
SK | chránené označenie pôvodu | CHOP |
SL | zaščitena označba porekla | ZOP |
FI | suojattu alkuperänimitys | SAN |
SV | skyddad ursprungsbeteckning | SUB |
6. „Kaitstud geograafiline tähis” ja selle lühend ELi keeltes
ELi keel | Termin | Lühend |
BG | защитено географско указание | ЗГУ |
ES | indicación geográfica protegida | IGP |
CS | chráněné zeměpisné označení | CHZO |
DA | beskyttet geografisk betegnelse | BGB |
DE | geschützte geografische Angabe | g.g.A. |
ET | kaitstud geograafiline tähis | KGT |
EL | προστατευόμενη γεωγραφική ένδειξη | ΠΓΕ |
EN | protected geographical indication | PGI |
FR | indication géographique protégée | IGP |
GA | sonra geografach cosanta | SGC |
HR | zaštićena oznaka zemljopisnog podrijetla | ZOZP |
IT | indicazione geografica protetta | IGP |
LV | aizsargāta ģeogrāfiskās izcelsmes norāde | AĢIN |
LT | saugoma geografinė nuoroda | SGN |
HU | oltalom alatt álló földrajzi jelzés | OFJ |
MT | indikazzjoni ġeografika protetta | IĠP |
NL | beschermde geografische aanduiding | BGA |
PL | chronione oznaczenie geograficzne | CHOG |
PT | indicação geográfica protegida | IGP |
RO | indicație geografică protejată | IGP |
SK | chránené zemepisné označenie | CHZO |
SL | zaščitena geografska označba | ZGO |
FI | suojattu maantieteellinen merkintä | SMM |
SV | skyddad geografisk beteckning | SGB |
7. „Garanteeritud traditsiooniline toode” ja selle lühend ELi keeltes
ELi keel | Termin | Lühend |
BG | храна с традиционно специфичен характер | ХТСХ |
ES | especialidad tradicional garantizada | ETG |
CS | zaručená tradiční specialita | ZTS |
DA | garanteret traditionel specialitet | GTS |
DE | garantiert traditionelle Spezialität | g.t.S. |
ET | garanteeritud traditsiooniline toode | GTT |
EL | εγγυημένο παραδοσιακό ιδιότυπο προϊόν | Ε Π Ι Π |
EN | traditional speciality guaranteed | TSG |
FR | spécialité traditionnelle garantie | STG |
GA | speisialtacht thraidisiúnta ráthaithe | STR |
HR | zajamčeno tradicionalni specijalitet | ZTS |
IT | specialità tradizionale garantita | STG |
LV | garantēta tradicionālā īpatnība | GTI |
LT | garantuotas tradicinis gaminys | GTG |
HU | hagyományos különleges termék | HKT |
MT | speċjalità tradizzjonali garantita | STG |
NL | gegarandeerde traditionele specialiteit | GTS |
PL | gwarantowana tradycyjna specjalność | GTS |
PT | especialidade tradicional garantida | ETG |
RO | specialitate tradițională garantată | STG |
SK | zaručená tradičná špecialita | ZTŠ |
SL | zajamčena tradicionalna posebnost | ZTP |
FI | aito perinteinen tuote | APT |
SV | garanterad traditionell specialitet | GTS |
XI LISA
TOODETE LIIGITUS
1. Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted
— |
klass 1.1. värske liha (ja rups) |
— |
klass 1.2. lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne) |
— |
klass 1.3. juust |
— |
klass 1.4. muud loomse päritoluga tooted (munad, mesi, mitmesugused piimatooted (v.a või), jne) |
— |
klass 1.5. õlid ja rasvad (või, margariin, õli jne) |
— |
klass 1.6. puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul |
— |
klass 1.7. värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted |
— |
klass 1.8. aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne) |
2. Määruse (EL) nr 1151/2012 I lisas loetletud põllumajandustooted ja toit
I. Päritolunimetused ja geograafilised tähised
— |
klass 2.1. õlu |
— |
klass 2.2. šokolaad ja sellest valmistatud tooted |
— |
klass 2.3 leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
— |
klass 2.4. taimeekstraktist valmistatud joogid |
— |
klass 2.5. pastatooted |
— |
klass 2.6. sool |
— |
klass 2.7. looduslikud kummivaigud ja vaigud |
— |
klass 2.8. sinepipasta |
— |
klass 2.9. hein |
— |
klass 2.10. eeterlikud õlid |
— |
klass 2.11. kork |
— |
klass 2.12. košenill |
— |
klass 2.13. lilled ja dekoratiivtaimed |
— |
klass 2.14. puuvill |
— |
klass 2.15. lambavill |
— |
klass 2.16. pajuvitsad |
— |
klass 2.17. ropsitud lina |
— |
klass 2.18. nahk |
— |
klass 2.19. karusnahk |
— |
klass 2.20. suled |
II. Garanteeritud traditsioonilised tooted
— |
klass 2.21. valmistoit |
— |
klass 2.22. õlu |
— |
klass 2.23. šokolaad ja sellest valmistatud tooted |
— |
klass 2.24 leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted |
— |
klass 2.25. taimeekstraktist valmistatud joogid |
— |
klass 2.26. pastatooted |
— |
klass 2.27. sool |
19.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 179/62 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 669/2014,
18. juuni 2014,
milles käsitletakse loa andmist kaltsium-D-pantotenaadi ja kaltsium-D-pantenooli kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused. Kõnealuse määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite ümberhindamine. |
(2) |
Direktiiviga 70/524/EMÜ anti tähtajatu luba kaltsium-D-pantotenaadi ja -D-pantenooli kasutamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina rühmas „vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained”. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti need söödalisandid seejärel ühenduse söödalisandite registrisse kui olemasolevad tooted. |
(3) |
Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikega 2 ja koostoimes artikliga 7 on esitatud kaks taotlust kaltsium-D-pantotenaadi ja -D-pantenooli uuesti hindamiseks kõikide loomaliikide söödalisandina ning kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 7 loa tingimuste muutmiseks seoses nende kasutamisega joogivee kaudu. Taotlejad taotlesid kõnealuste söödalisandite liigitamist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid”. Taotlustele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid. |
(4) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) otsustas oma 11. oktoobri 2011. aasta arvamustes, (3) et kavandatud tingimuste juures ei mõju kaltsium-D-pantotenaat ja -D-pantenool kahjulikult loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Euroopa Toiduohutusamet leidis ka, et kaltsiumi D-pantotenaati ja -D-pantenooli peetakse tõhusateks pantoteenhappe allikateks ning et kasutajatel ei teki probleeme ohutusega, tingimusel et võetakse asjakohased kaitsemeetmed. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori esitatud aruande söödalisandi analüüsimeetodi kohta söödas. |
(5) |
Kaltsiumi D-pantotenaati ja -D-pantenool hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuste ainete kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil. |
(6) |
Kuna ohutusnõuded ei eelda loa tingimuste viivitamatut muutmist, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, mille jooksul võib ära kasutada olemasolevad lisaainete, eelsegude ja segasööda varud, mis sisaldavad kõnealuseid valmistisi, mille kasutamine on lubatud direktiiviga 70/524/EMÜ. |
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Lisas nimetatud aineid, mis kuuluvad söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid” ja funktsionaalrühma „vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse mõjuga keemiliselt täpselt määratletud ained”, lubatakse kasutada söödalisanditena loomasöötades vastavalt kõnealuses lisas esitatud tingimustele.
Artikkel 2
Lisas nimetatud aineid ja neid aineid sisaldavat sööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 9. jaanuari 2015 kooskõlas enne 9. juulit 2014 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule viia ja kasutada olemasolevate varude ammendumiseni.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. juuni 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.
(2) EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1.
(3) EFSA Journal (2011); 9(11):2409, ja EFSA Journal 2011; 9(11):2410.
LISA
Sööda-lisandi identifit-seerimis-number |
Loa omanik |
Söödalisand |
Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod |
Looma-liik või -kategooria |
Maksi-maalne vanus |
Miinimumsisaldus |
Maksimumsisaldus |
Muud sätted |
Loa kehtivusaja lõpp |
||||||||||||||
mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %, või mg/l vees |
|||||||||||||||||||||||
Kategooria: toitainelised lisandid. Funktsionaalrühm: vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained |
|||||||||||||||||||||||
3a841 |
— |
Kaltsium-D-pantotenaat |
Söödalisandi koostis Kaltsium-D-pantotenaat Toimeaine kirjeldus Kaltsium-D-pantotenaat Ca[C9H16NO5]2 CASi nr: 137-08-6 Kaltsium-D-pantotenaat tahkel kujul, toodetud keemilise sünteesi teel. Puhtuse kriteeriumid:
Analüüsimeetod (1)
|
Kõik loomaliigid. |
— |
— |
— |
|
19. juuni 2024 |
||||||||||||||
3a842 |
— |
D-pantenool |
Söödalisandi koostis D-pantenool Toimeaine kirjeldus D-pantenool C9H19NO4 CASi nr: 81-13-0 D-pantenool vedelal kujul, toodetud keemilise sünteesi teel. Puhtuse kriteeriumid:
Analüüsimeetod (1)
|
Kõik loomaliigid |
— |
— |
|
|
19. juuni 2024 |
(1) Analüüsimeetodite andmed on kättesaadavad referentlabori veebilehel aadressil http://irmm.jrc.ec.europa.eu/EURLs/EURL_feed_additives/Pages/index.aspx
19.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 179/66 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 670/2014,
18. juuni 2014,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. juuni 2014
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
MK |
70,1 |
TR |
88,1 |
|
ZZ |
79,1 |
|
0707 00 05 |
MK |
50,7 |
TR |
85,9 |
|
ZZ |
68,3 |
|
0709 93 10 |
TR |
108,5 |
ZZ |
108,5 |
|
0805 50 10 |
AR |
96,3 |
TR |
125,4 |
|
ZA |
114,6 |
|
ZZ |
112,1 |
|
0808 10 80 |
AR |
104,0 |
BR |
81,9 |
|
CA |
102,6 |
|
CL |
103,9 |
|
CN |
130,3 |
|
NZ |
139,0 |
|
US |
223,4 |
|
ZA |
130,2 |
|
ZZ |
126,9 |
|
0809 10 00 |
TR |
253,2 |
ZZ |
253,2 |
|
0809 29 00 |
TR |
314,0 |
ZZ |
314,0 |
|
0809 30 |
MA |
135,6 |
MK |
87,8 |
|
ZZ |
111,7 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
19.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 179/68 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 671/2014,
18. juuni 2014,
milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2014. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 533/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvootide raames
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 188,
võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni 14. mai 2007. aasta määrust (EÜ) nr 533/2007, millega sätestatakse tariifikvootide avamine ja haldamine kodulinnulihasektoris, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EÜ) nr 533/2007 on avatud tariifikvoodid kodulinnulihasektori toodete importimiseks. |
(2) |
2014. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul esitatud impordilitsentsid alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2014 hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seega tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 533/2007 alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2014 esitatud impordilitsentsitaotlustele kehtestatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsient.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. juuni 2014
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.
(3) ELT L 125, 15.5.2007, lk 9.
LISA
Rühma nr |
Jrk-nr |
Alaperioodiks 1.7.2014–30.9.2014 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient (%) |
P1 |
09.4067 |
1,988088 |
P3 |
09.4069 |
0,296969 |
19.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 179/70 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 672/2014,
18. juuni 2014,
milles käsitletakse selliste impordilitsentside väljaandmist, mille kohta on esitatud taotlused 2014. aasta juuni seitsmel esimesel päeval määruse (EÜ) nr 1385/2007 alusel avatud kodulinnuliha tariifikvoodi raames
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 188,
võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1385/2007, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 774/94 rakenduseeskirjad kodulinnulihasektoris teatavate ühenduse tariifikvootide avamise ja haldamise puhul, (3) eriti selle artikli 5 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
2014. aasta juuni seitsme esimese päeva jooksul alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2014 esitatud impordilitsentsitaotlused hõlmavad teatavate kvootide puhul saadaolevast kogusest suuremat kogust. Seetõttu tuleks kindlaks määrata, kui palju impordilitsentse võib välja anda, ja määrata taotletud kogustele jaotuskoefitsient,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1385/2007 alaperioodiks 1. juulist kuni 30. septembrini 2014 esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatakse käesoleva määruse lisas esitatud jaotuskoefitsiente.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 19. juunil 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 18. juuni 2014
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.
(2) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.
(3) ELT L 309, 27.11.2007, lk 47.
LISA
Rühma nr |
Jrk-nr |
Alaperioodiks 1.7.2014–30.9.2014 esitatud impordilitsentsitaotluste jaotuskoefitsient (%) |
1 |
09.4410 |
0,231268 |
2 |
09.4411 |
0,233646 |
3 |
09.4412 |
0,245581 |
4 |
09.4420 |
0,269544 |
6 |
09.4422 |
0,270493 |
19.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 179/72 |
EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 673/2014,
2. juuni 2014,
lepituskomisjoni asutamise ja kodukorra kohta
(EKP/2014/26)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 25 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 25 lõike 5 kohaselt lahendab lepituskomisjon erimeelsusi asjaomaste osalevate liikmesriikide pädevate asutuste väljendatud seisukohtades seoses EKP nõukogu esitatud vastuväidetega EKP järelevalvenõukogu tehtud otsuse eelnõu suhtes. |
(2) |
Määruse (EL) nr 1024/2013 põhjenduse 73 kohaselt peaksid lepituskomisjoni moodustamine ja eelkõige selle koosseis tagama, et see lahendab erimeelsused tasakaalustatult liidu kui terviku huvides. |
(3) |
Lepituskomisjoni kodukord ei piira menetlust, mille alusel euroalaväline osalev liikmesriik teavitab EKPd oma põhjendatud erimeelsusest seoses EKP nõukogu vastuväitega EKP järelevalvenõukogu otsuse eelnõule kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõikega 7. |
(4) |
Kuna EKP järelevalvenõukogu aseesimees on ühtlasi EKP nõukogu ja EKP järelevalvenõukogu liige, on ta parim valik lepituskomisjoni eesistuja kohale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
SISSEJUHATAV PEATÜKK
Artikkel 1
Täiendav olemus
Käesolev määrus täiendab Euroopa Keskpanga kodukorda (2). Mõisted käesolevas määruses on samas tähenduses kui Euroopa Keskpanga kodukorras.
I PEATÜKK
LEPITUSKOMISJON
Artikkel 2
Asutamine
Kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 25 lõikega 5 asutatakse käesolevaga lepituskomisjon.
Artikkel 3
Koosseis
1. Lepituskomisjoni kulub üks liige igast liikmesriigist.
2. EKP järelevalvenõukogu aseesimees, kes ei ole lepituskomisjoni liige, tegutseb lepituskomisjoni esimehena.
Artikkel 4
Liikmete ametisse nimetamine
1. Iga osalev liikmesriik nimetab EKP nõukogu ja EKP järelevalvenõukogu liikmete hulgast ametisse ühe lepituskomisjoni liikme. Esimees aitab saavutada tasakaalu EKP nõukogu ja EKP järelevalvenõukogu liikmete vahel.
2. Lepituskomisjoni liikmete volitused lõppevad, kui nad ei ole enam selle organi liikmed, kust neid ametisse nimetati.
3. Lepituskomisjoni liikmena tegutsevad kõik liikmed liidu kui terviku huvides.
Artikkel 5
Lepituskomisjoni koosolekutel osalemine
1. Lepituskomisjoni koosolekutel võivad osaleda ainult selle liikmed, esimees ja sekretär, v.a lõikes 2 toodud juhul.
2. Lepituskomisjoni kutsel võivad lepituskomisjoni konkreetsel koosolekul osaleda eksperdid, kui nõutav on nende oskusteave.
Artikkel 6
Lepituskomisjoni koosolekud
1. Lepituskomisjoni koosoleku võib esimees kokku kutsuda mis tahes tema poolt vajalikuks peetaval juhul.
2. Lepituskomisjoni koosolekud toimuvad tavaliselt EKP ruumides.
3. Esimehe taotlusel võivad lepituskomisjoni koosolekud toimuda telekonverentsi kaudu, v.a arvatud juhul, kui selle vastu on vähemalt kolm liiget
4. Lepituskomisjoni arutelude kokkuvõtted esitatakse liikmetele heakskiitmiseks järgmisel koosolekul või kirjalikus menetluses enne seda, pärast heakskiitmist allkirjastab need esimees. Need tehakse kättesaadavaks EKP nõukogule ja EKP järelevalvenõukogule.
5. EKP järelevalvenõukogu sekretär tegutseb lepituskomisjoni sekretärina. Viimati nimetatud funktsioonis abistab ta lepituskomisjoni esimeest lepituskomisjoni ja juhtumikomisjoni koosolekute ettevalmistamisel ja vastutab nende koosolekuprotokollide koostamise eest. Samuti abistab ta EKP nõukogu sekretäri EKP nõukogu koosolekute ettevalmistamisel seoses küsimustega, mida lepituskomisjon on arutanud, ning vastutab koosoleku protokolli vastava osa koostamise eest.
Artikkel 7
Hääletamine
1. Lepituskomisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on kahest kolmandikust liikmetest koosnev kvoorum. Kui kvoorumit ei ole, võib esimees kokku kutsuda erakorralise istungi, kus liikmed võivad otsuseid vastu võtta olenemata kvoorumist.
2. Igal liikmel on üks hääl. Lepituskomisjon teeb otsuseid oma liikmete lihthääleenamuse alusel. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav hääl esiteks lepituskomisjoni pikima ametiajaga liikmel; kui kaks või enam liiget on võrdse ametiajaga, siis on otsustav hääl lepituskomisjoni vanimal liikmel.
3. Lepituskomisjon hääletab esimehe taotlusel. Esimees algatab hääletusmenetluse kolme lepituskomisjoni liikme taotlusel.
4. Esimehe taotlusel võib otsuseid teha ka kirjalikus menetluses.
II PEATÜKK
LEPITUS
Artikkel 8
Lepitustaotlus
1. Kui asjaomastel osalevate liikmesriikide pädevatel asutustel on erimeelsusi seoses EKP nõukogu vastuväitega EKP järelevalvenõukogu otsuse eelnõule, võivad nad taotleda EKP järelevalvenõukogult viie päeva jooksul alates vastuväite (sh vastuväite põhjenduste) saamisest lepitust, et lahendada erimeelsused rahapoliitika ja järelevalveülesannete lahususe tagamise eesmärke arvestaval viisil. Asjaomane pädev asutus peab selleks esitama EKP järelevalvenõukogule lepitustaotluse, osutades EKP nõukogu vastuväitele ja lisades lepitustaotluse põhjendused. Sekretariaat teatab lepitustaotlusest EKP järelevalvenõukogu liikmetele.
2. Osaleva liikmesriigi muu asjaomane pädev asutus, keda sama vastuväide puudutab ja kellel on teistsugune arvamus, võib esitada teise lepitustaotluse või ühineda esimesega viie päeva jooksul alates esimese lepitustaotluse kohta teate saamisest ning selgitada oma seisukoha erinevust.
3. EKP nõukogu vastuväite osas EKP järelevalvenõukogu otsusele toimub ainult üks lepitus.
4. Osalevate euroalaväliste liikmesriikide pädevatel asutustel, kes on teatanud EKP-le oma põhjendatud erimeelsusest seoses EKP nõukogu vastuväitega EKP järelevalvenõukogu otsuse eelnõule kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõikega 7 ja Euroopa Keskpanga kodukorra artikliga 13g.4, ei ole õigust taotleda lõikes 1 osutatud lepitust seoses EKP nõukogu sama vastuväitega.
5. Kui osaleva liikmesriigi pädev asutus taotleb EKP järelevalvenõukogult lepitustaotluse tegemist viie päeva jooksul pärast vastuväite saamist, esitab EKP järelevalvenõukogu teate lepitustaotluse kohta EKP nõukogu sekretariaadile kümne päeva jooksul alates EKP nõukogu vastuväite saamisest. Lepitustaotluse teatele lisatakse EKP järelevalvenõukogu vastav otsuse eelnõu ja EKP nõukogu asjaomane vastuväide. Lepitustaotluse teatest teatatakse EKP nõukogu ja EKP järelevalvenõukogu liikmetele.
6. Kui osaleva euroalavälise liikmesriigi pädev asutus, kes on taotlenud lepitust seoses EKP nõukogu vastuväitega EKP järelevalvenõukogu otsuse eelnõule kooskõlas lõikega 1, teatab EKP-le oma põhjendatud erimeelsusest sama EKP nõukogu vastuväitega määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõike 7 alusel, loetakse lepitustaotlus tagasivõetuks.
Artikkel 9
Juhtumikomisjon
1. Pärast artikli 8 lõike 5 kohase teate registreerimist lepitustaotluse kohta edastab lepituskomisjoni esimees selle viivitamata lepituskomisjoni liikmetele.
2. Iga lepitustaotluse kohta kooskõlas artikli 8 lõikega 5 esitatud teate osas moodustab lepituskomisjon viie tööpäeva jooksul pärast lepitustaotluse kohta esitatud teate registreerimist juhtumikomisjoni ja teavitab lepituskomisjoni liikmeid selle koosseisust.
3. Juhtumikomisjon koosneb lepituskomisjoni esimehest, kes on juhtumikomisjoni esimees, ja neljast liikmest, kelle lepituskomisjon määrab oma liikmete hulgast. Lepituskomisjon püüab saavutada tasakaalu EKP nõukogu ja EKP järelevalvenõukogu liikmete vahel. Juhtumikomisjoni ei või kuuluda liige, kes on ametisse nimetatud osalevast liikmesriigist, mille pädev asutus on väljendanud erimeelsusi artikli 8 lõike 1 kohaselt, ega liige, kes on ametisse nimetatud osalevast liikmesriigist, mille pädev asutus on ühinenud lepitustaotlusega artikli 8 lõike 2 kohaselt.
4. 15 päeva jooksul pärast lepitustaotluse kohta esitatud teate saamist esitab juhtumikomisjon lepituskomisjoni esimehele arvamuse eelnõu, millele lisatakse analüüs lepitustaotluse vastuvõetavuse ja õigusliku põhjendatuse kohta. Kiireloomulistel juhtudel esitab juhtumikomisjon arvamuse eelnõu lühema aja jooksul, mille määrab esimees.
5. Esimees esitab arvamuse eelnõu viivitamata lepituskomisjonile ja kutsub kokku koosoleku.
III PEATÜKK
OTSUSTUSMENETLUS
Artikkel 10
Lepitus
1. Lepituskomisjon arutab juhtumikomisjoni esitatud arvamuse eelnõud ning esitab arvamuse EKP järelevalvenõukogule ja EKP nõukogule 20 päeva jooksul alates lepitustaotluse kohta teate saamisest. Kiireloomulistel juhtudel esitab lepituskomisjon arvamuse eelnõu lühema aja jooksul, mille määrab esimees.
2. Arvamus peab olema kirjalik ja põhistatud.
3. Lepituskomisjoni arvamus ei ole EKP järelevalvenõukogule ja EKP nõukogule siduv.
Artikkel 11
Uue otsuse eelnõu koostamine
1. Pärast seda, kui lepituskomisjon on arvamuse esitanud, võib EKP järelevalvenõukogu, olles arvamust kaalunud, esitada EKP nõukogule uue otsuse eelnõu kümne tööpäeva jooksul alates lepituskomisjoni arvamuse esitamisest.
2. Kiireloomulistel juhtudel võib EKP järelevalvenõukogu esitada uue otsuse eelnõu lühema aja jooksul, mille määrab EKP järelevalvenõukogu esimees.
3. Lepitustaotlust ei saa esitada EKP nõukogu vastuväitele seoses uue otsuse eelnõuga, mis on esitatud kooskõlas lõikega 2.
IV PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 12
Konfidentsiaalsus ja ametisaladus
1. Lepituskomisjoni arutelud on konfidentsiaalsed. EKP nõukogu võib anda EKP presidendile volituse avaldada nende arutelude järeldused.
2. Lepituskomisjoni koostatud dokumendid on EKP dokumendid ning seega salastatakse ja töödeldakse neid kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikliga 23.3.
Artikkel 13
Lõppsätted
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas aluslepingutega.
Frankfurt Maini ääres, 2. juuni 2014
EKP nõukogu nimel
EKP president
Mario DRAGHI
(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.
(2) Euroopa Keskpanga 19. veebruari 2004. aasta otsus 2004/257/EÜ, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2004/2) (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33).
III Muud aktid
EUROOPA MAJANDUSPIIRKOND
19.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 179/77 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS
nr 20/14/COL,
29. jaanuar 2014,
millega üheksakümne teist korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju
EFTA JÄRELEVALVEAMET,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61–63 ning protokolli nr 26,
VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingut, (2) eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti b ja artiklit 24,
NING ARVESTADES JÄRGMIST:
EFTA järelevalveameti suuniste laevaehitusele antavat riigiabi käsitlev peatükk (3) kaotas kehtivuse 31. detsembril 2013 (4).
Kõnealune peatükk on kooskõlas laevaehitusele antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistikuga, (5) mis kaotas samuti kehtivuse 31. detsembril 2013 (6).
Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) avaldas 6. detsembril 2013. aastal teatise laevaehitusele antavat riigiabi käsitleva raamistiku kohaldamise pikendamise kohta 30. juunini 2014 (7).
Vastavalt ühenduse raamistiku punktile 10 kavatseb komisjon lisada laevaehitusele antavat innovatsiooniabi reguleerivad sätted teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi ühenduse raamistikku ning lisada laevaehitusele antav regionaalabi regionaalabi suunistesse.
Komisjon võttis 19. juunil 2013 vastu regionaalabi suunised aastateks 2014–2020. EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) võttis samuti vastu regionaalabi suunised aastateks 2014–2020. Mõlemaid suuniseid hakatakse kohaldama aga alles alates 1. juulist 2014.
Komisjon vaatab praegu läbi ka teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikku. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi uue raamistiku vastuvõtmise kuupäev ei ole veel teada, aga komisjon kavatseb selle protsessi lõpule viia 30. juuniks 2014.
Võttes arvesse, et järelevalveamet kavatseb vastavalt oma suuniste punktile 10, mis käsitleb laevaehitust, kohaldada laevaehituse suhtes ka üldisi horisontaalsätteid, ja riigiabi suuniste ühetaolise kohaldamise tagamiseks kogu Euroopa Majanduspiirkonnas tuleb järelevalveameti suuniste laevaehitusele antavat riigiabi käsitleva peatüki kehtivust pikendada.
Olles konsulteerinud komisjoni ja EFTA riikidega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
EFTA järelevalveameti suuniste laevaehitusele antavat riigiabi käsitleva peatüki punkti 35 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„(35) |
Järelevalveamet kohaldab käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid kuni 30. juunini 2014.” |
Artikkel 2
Ainult ingliskeelne tekst on autentne.
Brüssel, 29. jaanuar 2014
EFTA järelevalveameti nimel
eesistuja
Oda Helen SLETNES
kolleegiumi liige
Frank BÜCHEL
(1) „EMP leping”.
(2) „Järelevalve- ja kohtuleping”.
(3) ELT L 31, 31.1.2013, lk 77, EMP kaasanne nr 7, 31.1.2013, lk 1.
(4) Vt EFTA Järelevalveameti laevaehitusele antava riigiabi suuniste punkt 35.
(5) ELT C 364, 14.12.2011, lk 9.
(6) Vt laevaehitusele riigiabi andmist käsitleva ühenduse raamistiku punkt 35.
(7) ELT C 357, 6.12.2013, lk 1.
19.6.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 179/79 |
EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS
nr 21/14/COL,
29. jaanuar 2014,
millega üheksakümne kolmandat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju
EFTA JÄRELEVALVEAMET,
VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (1) eriti selle artikleid 61–63 ning protokolli nr 26,
VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingut, (2) eriti selle artikli 5 lõike 2 punkti b ja artiklit 24,
Ning arvestades järgmist:
EFTA Järelevalveameti suuniste teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitlev peatükk (3) kaotas kehtivuse 31. detsembril 2013 (4).
Kõnealune peatükk on kooskõlas teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistikuga, (5) mis kaotab samuti kehtivuse 31. detsembril 2013 (6).
Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjonf”) avaldas 10. detsembril 2013. aastal teatise teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku kohaldamise pikendamise kohta 30. juunini 2014 (7).
Seoses komisjoni käesoleva ettepanekuga muuta teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitlevaid suuniseid (8) ja riigiabi eeskirjade (9) üldise ajakohastamise protsessi raames kiitis komisjon heaks peatüki kehtivuse pikendamise, mis on ennekõike tihedalt seotud paralleelselt tehtud ettepanekuga muuta ELi grupierandi määrust (10).
Selleks et tagada ühtset lähenemisviisi kõikidele riigiabi vahenditele ning võttes arvesse vajadust tagada teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile riigiabi andmisel järjepidevus ja õiguskindlus ning riigiabi eeskirjade ühetaoline kohaldamine kogu Euroopa Majanduspiirkonnas, tuleks järelevalveameti teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitleva peatüki kehtivust pikendada.
Olles konsulteerinud komisjoni ja EFTA riikidega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
EFTA järelevalveameti suuniste teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitleva peatüki punkti 178 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„(178) |
Käesolevat peatükki kohaldatakse kuni 30. juunini 2014”. |
Artikkel 2
Ainult ingliskeelne tekst on autentne.
Brüssel, 29. jaanuar 2014
EFTA järelevalveameti nimel
eesistuja
Oda Helen SLETNES
kolleegiumi liige
Frank BÜCHEL
(1) „EMP leping”.
(2) „Järelevalve- ja kohtuleping”.
(3) ELT L 305, 19.11.2009, lk 1, EMP kaasanne nr 60, 19.11.2009, lk 1.
(4) Vt EFTA Järelevalveameti teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitlevate suuniste punkt 178.
(5) ELT C 323, 30.12.2006, lk 1.
(6) Vt teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitleva ühenduse raamistiku punkti 10.3 teine lõik.
(7) ELT C 360, 10.12.2013, lk 1.
(8) Arutelu teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitleva ELi raamistiku eelnõu üle algatati 20.12.2013. Eelnõu on kättesaadav veebilehel: http://ec.europa.eu/competition/consultations/2013_state_aid_rdi/index_en.html
(9) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: ELi riigiabi ajakohastamine (COM(2012) 209 final).
(10) Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks. ELT L 214, 9.8.2008, lk 3. Arutelu ELi üldise grupierandi määruse eelnõu üle algatati 18.12.2013. Eelnõu on kättesaadav veebilehel: http://ec.europa.eu/competition/consultations/2013_consolidated_gber/index_en.html