Käesoleva lepingu sätted ei takista Euroopa komisjoni rakendamast komisjoni teatist nr 2013/C-205/05.

Iisraeli ühepoolne avaldus (1)

Iisrael märgib, et viiteid komisjoni teatisele nr 2013/C-205/05 ei tuleks tõlgendada nii, nagu mõjutaksid need Iisraeli põhimõttelist vastuolekut kõnealusele teatisele.

---

(1)   ELT L 177, 17.6.2014, lk 1.

---

(1)   EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

---

(1)   EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

---

(1)   ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)   ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

---

(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1187/2009, 27. november 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakendamise üksikasjalikud erieeskirjad piima ja piimatoodete ekspordilitsentside ja -toetuste kohta (ELT L 318, 4.12.2009, lk 1).

---

(1)   EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)   EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

---

(1)   EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)   EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 39, 9.2.2013, lk 12).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1383/2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 99/2013 Euroopa statistikaprogrammi 2013–2017 kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 84).

---

(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.

(2)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 232/2014, 11. märts 2014, millega luuakse Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 27).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 231/2014, 11. märts 2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (ELT L 77, 15.3.2014, lk 11).

---

(1)   EÜT L 193, 20.7.2002, lk 60.

---

(1)   EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2)   ELT L 317, 30.11.2011, lk 37.

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumiskuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 uusimast versioonist, mis on kättesaadav internetis aadressil

http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

Jõustumiskuupäev: 9. juuli 2013

SISUKORD

EESKIRI

1.

Reguleerimisala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Tüübikinnituse andmine

5.

Spetsifikatsioonid

6.

Katsemenetlus

7.

Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

8.

Toodangu vastavus

9.

Karistused toodangu mittevastavuse korral

10.

Tootmise lõpetamine

11.

Tüübikatsetuste eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

1.

Teatis

2.

Tüübikinnitusmärgi kujundus

3.

Sõiduraja nähtava märgistuse identifitseerimine

1.   REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi suhtes M2, N2, M3 ja N3 kategooria sõidukite puhul (1).

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.    „sõiduki tüübikinnitus” — menetlus, millega kokkuleppeosaline tõendab, et sõidukitüüp vastab käesoleva eeskirja tehnilistele nõuetele;

2.2.    „sõidukitüüp seoses sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemiga” — selliste sõidukite kategooria, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

a)	tootja kaubanimi või kaubamärk;

b)	sõiduki omadused, mis oluliselt mõjutavad sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi toimimist;

c)	sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi tüüp ja konstruktsioon;

2.3.    „sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem” — süsteem juhi hoiatamiseks sõiduki ettekavatsematust sõidurajalt kõrvalekaldumisest;

2.4.    „sõidurada” — sõidutee pikiriba (nagu näidatud 3. lisas);

2.5.    „sõiduraja nähtav märgistus” — sõiduraja servale tahtlikult paigutatud piirdemärgised, mis on sõidukijuhile sõidu ajal vahetult nähtavad (st ei ole kaetud lumega jne);

2.6.    „kõrvalekaldumise kiirus” — sõiduki lähenemiskiirus täisnurga all sõiduraja nähtavale märgistusele hoiatuse andmise punktis;

2.7.    „ühisala” — ala, kus võidakse näidata kaht või rohkemat teabefunktsiooni (nt sümbolid), kuid mitte samaaegselt.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemiga peab esitama sõiduki tootja või tema volitatud esindaja.

3.2.   Sellele lisatakse allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:

3.2.1.

sõidukitüübi kirjeldus seoses punktis 5 nimetatud varustusega koos punktides 6.2.3.2 ja 6.2.3.3 osutatud mõõtjooniste ja dokumentidega. Tuleb esitada sõidukitüübi identifitseerimiseks vajalikud numbrid ja/või tähised.

3.3.   Tüübikatsetuste eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatavat tüüpi sõiduk.

4.   TÜÜBIKINNITUSE ANDMINE

4.1.   Kui käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab punkti 5 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2.   Igale tüübikinnituse saanud sõidukitüübile antakse tüübikinnitusnumber, mille kaks esimest kohta (eeskirja algse kuju puhul 00) näitavad muudatuste seeriat, mis hõlmab kinnituse väljaandmise ajaks eeskirja tehtud kõige uuemaid tehnilisi muudatusi. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit sõidurajalt kõrvalekaldumise teist tüüpi hoiatussüsteemiga varustatud samale sõidukitüübile või teisele sõidukitüübile.

4.3.   Käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele edastatakse teade tüübikinnituse andmise või laiendamise või selle andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat vormi ning kinnituse taotleja esitatud fotosid ja/või skeeme formaadis, mis ei ole suurem kui A4 (210 × 297 mm) või mis on kokku voldituna selles formaadis, ja sobivas mõõtkavas.

4.4.   Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile vastavale sõidukile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaks määratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta 2. lisas kirjeldatud näidisele vastav rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest elementidest:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2);

4.4.2.

käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja punktis 4.4.1 ettenähtud ringist paremale jääv tüübikinnitusnumber.

4.5.   Kui sõiduk vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud riigis sõidukitüübile, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt ühele või mitmele kokkuleppele lisatud muule eeskirjale, ei pea punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolit kordama; sel juhul paigutatakse eeskirja ja tüübikinnituse numbrid ning täiendavad sümbolid vertikaalsete tulpadena punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale.

4.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.   Tüübikinnitusmärk tuleb kinnitada sõiduki andmesildi lähedale või selle peale.

5.   SPETSIFIKATSIOONID

5.1.   Üldsätted

5.1.1.   Sõidukid, millele on paigaldatud sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem, mis vastab punkti 2.3. määratlusele, peavad vastama käesoleva eeskirja punktides 5.1–5.5 esitatud nõuetele.

5.1.2.   Magnet- või elektriväljad ei tohi sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi tõhusust häirida. Seda tõendatakse vastavusega eeskirja nr 10 03-seeria muudatustele.

5.2.   Toimimisnõuded

5.2.1.   Kui sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem on vastavalt punktis 5.2.3 sätestatule aktiivne, hoiatab see juhti, kui sõidurajal liikuv sõiduk ületab oma sõiduraja nähtava märgistuse teel, mille suund varieerub sirgest sellise kõverani, mille puhul sõiduraja sisemise märgistuse raadius on vähemalt 250 m, juhul kui märgistust ei ületata ettekavatsetult. Eriti peetakse silmas järgmist:

5.2.1.1.   süsteem annab juhile punktis 5.4.1 sätestatud hoiatusmärguande, kui süsteemi katsetatakse punkti 6.5 (kõrvalekaldumise hoiatusmärguande katse) sätete kohaselt ning punktis 6.2.3 sätestatud sõiduraja märgistuse olemasolu korral;

5.2.1.2.   punktis 5.2.1 nimetatud hoiatusmärguanne võidakse summutada, kui juhi tegevus viitab kavatsusele sõidurajalt lahkuda.

5.2.2.   Süsteem annab juhile ka punktis 5.4.2 sätestatud hoiatusmärguande, kui süsteemi katsetatakse punkti 6.6 (rikke avastamise katse) sätete kohaselt. Signaal on pidev.

5.2.3.   Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem peab olema aktiivne vähemalt siis, kui sõiduki kiirus on üle 60 km/h, välja arvatud juhul, kui see on punkti 5.3 kohaselt käsitsi inaktiveeritud.

5.3.   Kui sõidukil on sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi inaktiveerimise võimalus, kohaldatakse järgmisi tingimusi:

5.3.1.

sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem lülitub uuesti sisse automaatselt iga uue süütetsükli (käitustsükli) alguses;

5.3.2.

pidev optiline hoiatussignaal teavitab juhti sellest, et sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem on inaktiveeritud. Selleks võib kasutada punktis 5.4.2 kirjeldatud kollast hoiatussignaali.

5.4.   Hoiatussignaal

5.4.1.   Punktis 5.2.1 osutatud sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguanne on juhile märgatav ja antakse ühel järgmistest viisidest:

a)	vähemalt kaht tüüpi hoiatussignaalina, millest kumbki võib olla optiline, akustiline või haptiline; või

b)	üht tüüpi hoiatussignaalina, mis võib olla haptiline või akustiline ning annab ruumilist teavet sõiduki ettekavatsematu kõrvalekaldumise suuna kohta.

5.4.1.1.   Kui sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguandena kasutatakse optilist signaali, võib kasutada punktis 5.4.2 sätestatud rikke hoiatussignaali vilkuvas režiimis.

5.4.2.   Punktis 5.2.2 osutatud rikke hoiatusmärguandena kasutatakse kollast optilist hoiatussignaali.

5.4.3.   Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi optilised hoiatussignaalid aktiveeritakse, kui süütelüliti on pööratud sisselülitatud asendisse või on sisselülitatud asendi ja käivitusasendi vahel paiknevas asendis, mille tootja on määranud kontrollasendiks (süsteemi algkontroll). Seda nõuet ei kohaldata ühisalal kuvatavate hoiatussignaalide suhtes.

5.4.4.   Optilised hoiatussignaalid peavad olema nähtavad ka päevavalgel; juht peab saama juhiistmelt signaalide rahuldavas nähtavuses hõlpsalt veenduda.

5.4.5.   Kui juhti teavitatakse optilise hoiatussignaaliga, et sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem ajutiselt ei tööta, näiteks karmide ilmastikutingimuste tõttu, on signaal pidev. Selleks võib kasutada punktis 5.4.2 sätestatud rikke hoiatussignaali.

5.5.   Korralist tehnoülevaatust käsitlevad sätted

5.5.1.   Korralisel tehnoülevaatusel saab sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi töökorras olekut kontrollida rikke hoiatussignaali staatuse visuaalse jälgimise teel pärast süütelüliti sisselülitamist (väljas — süsteem töökorras; sees — süsteemi rike).

Juhul kui rikke hoiatussignaal kuvatakse ühisalal, siis veendutakse enne rikke hoiatussignaali kontrollimist, et ühisala on töökorras.

5.5.2.   Tüübikinnituse ajal esitatakse konfidentsiaalne lühiülevaade tootja valitud kaitsevahenditest, millega takistatakse rikke hoiatussignaali töö lihtsat lubamatut muutmist.

Kõnealune kaitsenõue on täidetud ka juhul, kui on olemas täiendav võimalus sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi töökorras oleku kontrollimiseks.

6.   KATSEMENETLUS

6.1.   Tootja esitab kokkuvõtliku dokumendipaketi, milles kirjeldatakse süsteemi põhikonstruktsiooni ja vajaduse korral ka seda, kuidas see on ühendatud sõiduki muude süsteemidega. Dokumentatsioonis selgitatakse süsteemi talitlust ning kirjeldatakse, kuidas kontrollitakse süsteemi töökorras olekut, kas süsteem mõjutab sõiduki muid süsteeme ja millis(t)e meetodi(te) abil luuakse olukorrad, mille tõttu antakse rikke hoiatussignaal.

6.2.   Katsetingimused

6.2.1.   Katse tehakse tasasel kuival asfalt- või betoonpinnal.

6.2.2.   Ümbritseva õhu temperatuur peab olema 0 °C ja 45 °C vahel.

6.2.3.   Sõiduraja nähtavad märgised

6.2.3.1.   Sõiduraja nähtavad märgised, mida kasutatakse punktis 6.5 kirjeldatud sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande katsetes, valitakse kokkuleppeosaliste märgistusvõimaluste hulgast, mis on määratletud käesoleva eeskirja 3. lisas, ning need peavad olema heas korras ja materjalist, mis vastab asjaomase kokkuleppeosalise kohaldatavale sõiduraja nähtavaid märgiseid käsitlevale standardile. Katsetes kasutatav sõiduraja nähtava märgistuse paigutus pannakse kirja.

6.2.3.2.   Sõiduki tootja tõendab dokumentide alusel vastavust kõikidele muudele eeskirja 3. lisas määratletud sõiduraja märgistustele. Kõik sellekohased dokumendid lisatakse katsearuandele.

6.2.3.3.   Kui sõidukile saab paigaldada sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi erinevaid piirkondlikult kohandatud variante, tõendab tootja dokumentide alusel, et käesoleva eeskirja nõuded on täidetud kõikide variantide puhul.

6.2.4.   Katse tehakse nähtavusel, mis võimaldab ohutut juhtimist nõutaval katsekiirusel.

6.3.   Sõiduki katsetamistingimused

6.3.1.   Katsekaal

Sõidukit võib katsetada igal koormusel, kusjuures massi jaotumine telgede vahel peab vastama sõiduki tootja määratule ning ühegi telje suurimat lubatud massi ei ületata. Katse ajal muudatusi ei tehta. Sõiduki tootja tõendab dokumentide alusel, et süsteem töötab kõikidel koormustel.

6.3.2.   Sõidukit katsetatakse sõiduki tootja soovitataval rehvirõhul.

6.3.3.   Kui sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemil on kasutaja seadistatav hoiatuskünnis, tehakse punktis 6.5 sätestatud katse suurimal sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatuskünnisel. Katse ajal muudatusi ei tehta.

6.4.   Optilise hoiatussignaali kontrollimise katse

Veenduge, et seisva sõiduki optiline/optilised hoiatussignaal(id) on vastavuses punkti 5.4.3 nõuetega.

6.5.   Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande katse

6.5.1.   Juhtige sõidukit katseraja keskel kiirusel 65 km/h +/– 3 km/h sujuvalt, nii et sõiduki asend on stabiilne.

Säilitades ettenähtud kiirust, liikuge sõidukiga sujuvalt vasakule või paremale kõrvalekaldumise kiirusega 0,1–0,8 m/s, nii et sõiduk ületab sõiduraja märgistuse. Korrake katset erineval kõrvalekaldumise kiirusel vahemikus 0,1–0,8 m/s.

Korrake eespool kirjeldatud katseid, liikudes vastassuunas.

6.5.2.   Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem peab andma punktis 5.4.1 nimetatud sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande hiljemalt siis, kui sõiduki sõiduraja märgistusele lähima esiratta rehvi väliskülg ületab joone, mis on sõiduraja selle nähtava märgistuse välisservast 0,3 m väljaspool, mille suunas sõidukit juhitakse.

6.6.   Rikke avastamise katse

6.6.1.   Simuleeritakse sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi rike, näiteks katkestades süsteemi mis tahes komponendi elektritoite või süsteemi komponentide vahelise elektriühenduse. Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi rikke simuleerimisel ei katkestata punkti 5.4.2 kohase rikke hoiatusmärguande ja punkti 5.3 kohase sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi inaktiveerimise seadme elektriühendusi.

6.6.2.   Punktis 5.4.2 nimetatud rikke hoiatusmärguanne aktiveeritakse ja see jääb sõidu vältel aktiveerituks ning aktiveeritakse taas pärast järgmist süüte välja- ja sisselülitamise tsüklit, kuni simuleeritud rike kõrvaldatakse.

6.7.   Inaktiveerimiskatse

6.7.1.   Kui sõidukil on sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi inaktiveerimise seade, pööratakse süütelüliti sisselülitatud asendisse ja inaktiveeritakse sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem. Punktis 5.3.2 nimetatud hoiatussignaal aktiveerub. Süütelüliti pööratakse väljalülitatud asendisse. Süütelüliti pööratakse uuesti sisselülitatud asendisse ning veendutakse, et eelnevalt aktiveerunud hoiatussignaal ei aktiveeru enam, näidates, et sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem on punkti 5.3.1 kohaselt uuesti sisse lülitatud. Kui süütesüsteem aktiveeritakse võtme abil, peab eespool kirjeldatud nõue olema täidetud võtit eemaldamata.

7.   SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1.   Igast käesoleva eeskirja punktis 2.2 määratletud sõidukitüübi muudatusest teatatakse sõidukile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Seejärel võib asutus kas

7.1.1.

leida, et tehtud muudatused ei mõjuta negatiivselt tüübikinnituse andmise tingimusi, ja tüübikinnitust laiendada;

7.1.2.

leida, et tehtud muudatused mõjutavad tüübikinnituse andmise tingimusi, ja nõuda enne tüübikinnituse laiendamist täiendavaid katseid või lisakontrolli.

7.2.   Tüübikinnituse andmisest või sellest keeldumisest teatatakse koos muudatuste täpsustustega kõikidele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 täpsustatud korras.

7.3.   Tüübikinnitusasutus teatab laiendamisest teistele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud teatisevormi. Ta määrab igale laiendusele seerianumbri, mida nimetatakse laienduse numbriks.

8.   TOODANGU VASTAVUS

8.1.   Toodangu nõuetele vastavuse järelevalvemenetlused peavad olema kooskõlas kokkuleppe artiklis 2 ja 2. liites määratletud üldiste sätetega (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) ja vastama järgmistele nõuetele:

8.2.   Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks kinnitatud tüübile, täites punktis 5 sätestatud nõudeid.

8.3.   Tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavate kontrollimeetodite nõuetekohasust. Kõnealust kontrollimist tehakse tavapäraselt kord iga kahe aasta järel.

9.   KARISTUSED TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 8 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

9.2.   Kui kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisvormi kohase teatise.

10.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja alusel kinnitatud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele, kes omakorda teavitab viivitamata teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

11.   TÜÜBIKATSETUSTE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ning kellele tuleb saata vormikohased teatised tüübikinnituse andmise, andmisest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta.

---

(1)  Nagu määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) (dokument TRANS/WP.29/78/Rev.2, punkt 2) 2. jaos — http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas, dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.2/Amend.3 — http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html