17.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 177/1

Euroopa Liidu ja Iisraeli Riigi vaheline

LEPING,

milles käsitletakse Iisraeli osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammis „Horisont 2020”

EUROOPA KOMISJON (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu nimel

ühelt poolt ning

IISRAELI RIIGI VALITSUS (edaspidi „Iisrael”)

teiselt poolt, edaspidi „lepinguosalised”,

arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel sõlmitud Euroopa — Vahemere piirkonna lepingu (1) protokolliga, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Iisraeli Riigi vahelist raamlepingut Iisraeli Riigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (edaspidi „protokoll”), (2) kehtestatakse Iisraeli liidu programmides osalemise üldpõhimõtted ning jäetakse komisjonile ja Iisraeli pädevatele ametiasutustele õigus määrata iga programmi puhul eraldi kindlaks selles osalemise konkreetsed tingimused, sealhulgas osamaksu käsitlevad tingimused.

(2)	Raamprogramm „Horisont 2020” loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (3).

(3)	Raamprogramm „Horisont 2020” peaks aitama kaasa Euroopa teadusruumi loomisele.

(4)

Määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 7 on sätestatud, et konkreetsed tingimused assotsieerunud riikide osalemiseks programmis Horisont 2020 (k.a nende rahaline panus, mille aluseks on nende sisemajanduse koguprodukt) määratletakse liidu ja assotsieerunud riigi vahel sõlmitavas rahvusvahelises lepingus,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Iisrael osaleb teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammis „Horisont 2020” (edaspidi „programm”) vastavalt protokollis sätestatud tingimustele ning käesolevas lepingus sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Programmis osalemise tingimused

1. Iisrael osaleb programmis vastavalt eesmärkidele, kriteeriumidele ja korrale, mis on kindlaks määratud määrusega (EL) nr 1291/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013, (4) sealhulgas delegeeritud õigusaktidega ja mis tahes muude hilisemate eeskirjadega, nõukogu otsusega 2013/743/EL (5) ning muude programmi rakendamist käsitlevate eeskirjadega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 294/2008, (6) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1292/2013, (7) kohaldatakse Iisraeli õigussubjektide osalemise suhtes teadmis- ja innovaatikakogukondades.

Juhul kui liit näeb ette Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 185 ja 187 rakendamise, võib Iisrael osaleda kõnealuste sätete alusel loodavates õiguslikes struktuurides kooskõlas otsuste ja määrustega, mis on vastu võetud või võetakse vastu eespool nimetatud õiguslike struktuuride moodustamiseks.

2. Osalemiskõlblikud Iisraeli õigussubjektid osalevad Teadusuuringute Ühiskeskuse otsestes meetmetes ja programmi kaudsetes meetmetes samadel tingimustel, mida kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide õigussubjektide suhtes.

3. Osalemiskõlblike Iisraeli õigussubjektide taotluste hindamise, toetuslepingute sõlmimise ning toetuse määramise otsustest teatamise suhtes kohaldatakse samu tingimusi, mis kehtivad liidu teadusüksuste toetuslepingute ja toetuse määramise otsuste puhul.

4. Taotluste, toetuslepingute ja aruannetega seotud menetluste ning muudes programmiga seotud õigus- ja haldusküsimustes kasutatakse ühte Euroopa Liidu ametlikest keeltest, käesoleval juhul inglise keelt.

5. Iisraeli esindajad võivad osaleda vaatlejatena komiteedes, mis teostavad järelevalvet nende programmi meetmete üle, mida Iisrael rahaliselt toetab, ning seoses päevakorrapunktidega, mis käsitlevad Iisraeli osalusega meetmeid.

Hääletamiseks tulevad need komiteed kokku ilma Iisraeli esindajateta. Iisraelile teatatakse tulemusest.

Käesolevas lõikes nimetatud osalemine, sealhulgas teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

6. Iisraeli esindajad osalevad vaatlejatena Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus. Käesolevas lõikes nimetatud osalemine, sealhulgas teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi nagu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

7. Reisikulud ja elamiskulud, mis kaasnevad Iisraeli esindajate ja ekspertide osalemisega vaatlejatena otsuse 2013/743/EL (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm) artikli 10 lõikes 1 määratletud komitee töös või muudel programmi rakendamisega seotud koosolekutel, hüvitab komisjon samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate puhul.

Artikkel 3

Osamaks

Programmis osalemiseks tasub Iisrael kooskõlas käesoleva lepingu I lisaga igal aastal Euroopa Liidu üldeelarvesse osamaksu.

Iisraeli osamaks programmis osalemise ja selle rakendamise eest lisatakse summale, mis on igal aastal Euroopa Liidu üldeelarves ette nähtud kulukohustuste assigneeringutena rahaliste kohustuste täitmiseks, mis tulenevad mitmesugustest programmi rakendamiseks, haldamiseks ja toimimiseks vajalikest meetmetest.

Artikkel 4

Aruandlus ja hindamine

Eeskirjad, mis käsitlevad aruandlust ja hindamisi seoses Iisraeli osalusega programmis, on sätestatud käesoleva lepingu II lisas.

Artikkel 5

ELi ja Iisraeli ühiskomitee

1. Käesolevaga asutatakse Euroopa Komisjoni ja Iisraeli esindajatest koosnev ELi ja Iisraeli ühiskomitee.

2. Komitee ülesanded on muu hulgas:

a)	käesoleva lepingu rakendamise tagamine, hindamine ja läbivaatamine;

b)	raamprogrammi „Horisont 2020” meetmete rakendamist käsitleva teabe õigeaegse ja järjepideva pakkumise tagamine ja hõlbustamine.

3. Komitee töö täiendab ELi–Iisraeli assotsiatsiooninõukogu asutatud asjaomaste kahepoolse dialoogi ja koostööga tegelevate asutuste tööd ning on sellega kooskõlas.

4. Komitee tuleb kokku, kui üks lepinguosaline seda taotleb. Komitee töötab pidevalt dokumentide ja e-kirjade vahetamise ning muude sidevahendite kaudu. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 6

Lõppsätted

1. Vastavalt ELi poliitikale ei kohaldata käesolevat lepingut geograafiliste piirkondade suhtes, mis on saanud Iisraeli Riigi valitsusala osaks alates 5. juunist 1967. Seda seisukohta ei tuleks käsitada Iisraeli kõnealust küsimust käsitlevat põhimõttelist seisukohta piiravana. Sellest tulenevalt lepivad pooled kokku, et käesoleva lepingu kohaldamine ei mõjuta kõnealuste alade staatust.

2. Käesolev leping jõustub päeval, mil mõlemad lepinguosalised teatavad teineteisele selleks vajalike sisemenetluste lõpuleviimisest. Lepingut hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2014. Iisraeli osalemine liidu järgmises mitmeaastases teadusprogrammis, kui Iisrael osalemissoovi avaldab, võib põhineda uuel lepingul, mille lepinguosalised omavahel sõlmivad.

3. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu programmi kestuse jooksul igal ajal lõpetada, esitades kirjaliku teate oma kavatsuse kohta programmis osalemine lõpetada.

Olenemata eelmisest lausest lõppeb käesoleva lepingu kehtivus samal päeval (ilma et selleks oleks vaja esitada mis tahes eelnevat kirjalikku teadet), kui enam ei kohaldata Euroopa — Vahemere piirkonna lepingu (millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Iisraeli Riigi vahel) protokolli, milles käsitletakse Euroopa Ühenduse ja Iisraeli Riigi vahelist raamlepingut Iisraeli Riigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtete kohta.

4. Kooskõlas alljärgnevate sätetega jõustub lepingu lõpetamine kolme kalendrikuu möödumisel kuupäevast, mil kõnealune kirjalik teade on jõudnud adressaadini.

Käesoleva lepingu kehtivuse lõppemine ja/või lõpetamine ja/või kohaldamise lõpetamine ei mõjuta:

a)	käimasolevaid projekte ega meetmeid;

b)	mis tahes lepingulisi kokkuleppeid, mida kohaldatakse eespool lõike 4 punktis a osutatud projektide ja meetmete suhtes.

5. Kui käesolev leping lõpetatakse või seda enam ei kohaldata, siis täidetakse järgmised tingimused:

aasta eest, mille jooksul lepingu kohaldamine lõpetatakse, tasub Iisrael osamaksu, mis vastab proportsioonilt kuude arvule, mille vältel ta kõnealusel aastal programmis osaleb. Kõnealuse osamakse arvutamisel arvestatakse terve kuuna seda kuud, mille jooksul saadakse kätte lõike 3 esimese lause kohane teade või lõpetatakse lepingu kohaldamine vastavalt lõike 3 teisele lausele.

b)	EL hüvitab Iisraelile Euroopa Liidu üldeelarvesse tehtud osamakse selle osa, mida ei kasutata käesoleva lepingu lõpetamise ja/või kohaldamise lõpetamise tõttu.

6. Lisad moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

7. Käesolevat lepingut võib muuta ainult kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Mis tahes eespool nimetatud muudatused jõustuvad käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud korra kohaselt.

Koostatud Jeruusalemmas kahe tuhande neljateistkümnenda aasta juunikuu kaheksandal päeval, mis Heebrea kalendris vastab viie tuhande seitsmesaja seitsmekümne neljanda aasta sivani kümnendale päevale, kahes originaaleksemplaris inglise ja heebrea keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Iisraeli valitsuse nimel

Yaakov PERRY

Komisjoni nimel

Euroopa Liidu nimel

Lars FAABORG-ANDERSEN

(1) ELT L 129, 17.5.2008;lk 40.

(2) EÜT L 147, 21.6.2000, lk 3.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1291/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1290/2013, 11. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(5) Nõukogu otsus 2013/743/EL, 3. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 294/2008, 11. märts 2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT L 97, 9.4.2008, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1292/2013, 11. detsember 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT L 347, 20.12.2013, lk 174).

I LISA

EESKIRJAD, MIS KÄSITLEVAD IISRAELI OSAMAKSU TEADUSUURINGUTE JA INNOVATSIOONI 2014.–2020. AASTA RAAMPROGRAMMI „HORISONT 2020”

I. Iisraeli osamaksu arvutamine

1.	Programmi Iisraeli osamaks kinnitatakse igal aastal võrdeliselt summaga ja lisaks summale, mis igal aastal määratakse Euroopa Liidu üldeelarves programmi rakendamise, haldamise ja toimimise jaoks vajalikeks kulukohustuste assigneeringuteks.

Iisraeli osamaksu suurust määrava suhtarvu saamiseks leitakse turuhindades arvutatud Iisraeli sisemajanduse kogutoodangu suhe turuhindades arvutatud Euroopa Liidu liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangu summasse. See suhtarv arvutatakse Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga viimaste statistiliste andmete põhjal, mis on Euroopa Liidu eelarveprojekti avaldamise ajal kättesaadavad.

Komisjon esitab Iisraelile niipea kui võimalik, kuid hiljemalt igale majandusaastale eelneva aasta 1. septembril järgmise teabe koos asjakohase taustamaterjaliga:

—	Euroopa Liidu eelarveprojekti kulude eelarvestuses programmile määratud kulukohustuste assigneeringute summad;

—	eelarveprojekti kohase osamaksu arvestusliku suuruse, mis vastab Iisraeli osalusele programmis kooskõlas punktidega 1, 2 ja 3.

Niipea kui üldeelarve on lõplikult vastu võetud, teatab komisjon Iisraelile kulude eelarvestuses sisalduvad esimeses lõigus osutatud lõplikud summad, mis vastavad Iisraeli osalusele.

4.	Neljandal aastal pärast käesoleva lepingu kohaldamise algust vaatavad lepinguosalised läbi Iisraeli osamaksu suurust määrava suhtarvu, lähtudes andmetest, mis käsitlevad Iisraeli õigussubjektide osalust programmi kaudsetes ja otsestes meetmetes aastatel 2014–2016.

II. Iisraeli osamaksu tasumine

Hiljemalt iga eelarveaasta jaanuaris ja juunis esitab komisjon Iisraelile rahastamisnõude, mis vastab käesoleva lepingu kohasele Iisraeli osamaksule. Nendes rahastamisnõuetes nähakse vastavalt ette, et kuus kaheteistkümnendikku Iisraeli osamaksust tuleb tasuda hiljemalt 90 päeva pärast rahastamisnõude saamist. Need kuus kaheteistkümnendikku, mis tuleb tasuda hiljemalt 90 päeva pärast jaanuaris väljastatud rahastamisnõude saamist, arvutatakse aga eelarveprojekti tulude eelarvestuses sätestatud summa alusel: sel viisil tasutud summa täpsustatakse hiljemalt juunis väljastatava ja 90-päevalise tähtaja jooksul tasumisele kuuluva rahastamisnõude kuue kaheteistkümnendiku tasumise käigus.

Käesoleva lepingu esimesel rakendusaastal esitab komisjon esimese rahastamisnõude 30 päeva jooksul alates lepingu jõustumisest. Kui see rahastamisnõue esitatakse pärast 15. juunit, nähakse sellega ette kaheteistkümne kaheteistkümnendiku tasumine Iisraeli osamaksust 90 päeva jooksul, kusjuures selle osamaksu suurus on arvutatud eelarve tulude eelarvestuses esitatud summa põhjal.

Iisraeli osamaks väljendatakse ja makstakse eurodes. Iisraeli maksed kantakse liidu programmidesse eelarvetuluna, mis märgitakse Euroopa Liidu üldeelarve tulude eelarvestuse asjakohastesse rubriikidesse. Assigneeringute haldamisel kohaldatakse Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kehtivat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 966/2012 (1) (edaspidi „finantsmäärus”).

Iisrael tasub oma käesolevast kokkuleppest tuleneva osamaksu lõikes 1 esitatud ajakava kohaselt. Osamaksu tasumisega viivitamise korral peab Iisrael maksma viivist laekumata summalt maksetähtpäevast alates. Intressimäär on sama suur kui maksetähtpäeval Euroopa Keskpanga eurodes tehtavate põhiliste refinantseerimistehingute puhul kehtiv intressimäär pluss 1,5 protsendipunkti.

Kui osamaksu tasumisega viivitamine võib märkimisväärselt kahjustada programmi rakendamist ja juhtimist, peatab komisjon selleks majandusaastaks Iisraeli osalemise programmis, kui maksu ei ole tasutud kahekümne tööpäeva jooksul pärast ametliku meeldetuletuskirja saatmist Iisraelile, piiramata liidu kohustusi seoses juba sõlmitud toetuslepingutega ja/või lepingutega, mis on seotud väljavalitud kaudsete meetmete rakendamisega.

4.	Hiljemalt igale majandusaastale järgneva aasta 30. juunil koostatakse ja esitatakse Iisraelile teadmiseks programmi assigneeringute aruanne selle majandusaasta kohta komisjoni tulude ja kulude aruande vormis.

Iga majandusaasta kontode sulgemise ajal täpsustab komisjon tulude ja kulude aruande koostamise raames Iisraeli osalusega seotud kontosid. Täpsustamisel võetakse arvesse muudatusi, mis on majandusaasta jooksul toimunud ülekannete, maksete tühistamise, üleviimise, kohustustest vabastamise või lisa- ja paranduseelarvete tagajärjel. Selliseid täpsustusi tehakse järgmise majandusaasta teise makse tegemise ajal ja viimasel majandusaastal juulis 2021. Edasisi täpsustusi tehakse igal aastal 2023. aasta juulini.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

II LISA

KÄESOLEVA LEPINGU KOHASELT PROGRAMMIDES OSALEVATE IISRAELI ÕIGUSSUBJEKTIDE FINANTSKONTROLL

I. Otsene teabevahetus

Komisjon suhtleb otse programmis osalevate Iisraeli õigussubjektide ja nende alltöövõtjatega. Nad võivad esitada kogu käesolevas lepingus osutatud vahendite ja nende rakendamiseks sõlmitud toetuslepingute ja/või lepingute alusel nõutava asjakohase teabe ja dokumentatsiooni otse komisjonile.

II. Auditid

Vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (edaspidi „finantsmäärus”) ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012, (1) (edaspidi „rakenduseeskirjad”) ning muudele käesolevas lepingus osutatud eeskirjadele võib Iisraelis asuvate programmis osalejatega sõlmitavates toetuslepingutes ja/või lepingutes ette näha teaduslikke, finants-, tehnoloogilisi või muid auditeid, mida komisjoni esindajad või muud komisjoni volitatud isikud võivad teostada osalejate või nende alltöövõtjate tegutsemiskohas igal ajal.

Komisjoni esindajatele, Euroopa Kontrollikojale ja muudele komisjoni volitatud isikutele tagatakse vajalik juurdepääs tegevuskohtadele, töödele ja dokumentidele (nii elektroonilistele kui ka paberversioonidele) ning kogu sellisteks kohapealseteks audititeks nõutavale teabele, kui kõnealust juurdepääsuõigust kinnitatakse sõnaselgelt toetuslepingutes ja/või lepingutes, mis on sõlmitud Iisraeli õigussubjektidega käesolevas lepingus viidatud vahendite rakendamiseks. Kõnealuste õiguste andmisest keeldumist käsitataks kulude tõendamata jätmisena ning sellest tulenevalt ka toetuslepingute võimaliku rikkumisena.

3.	Auditeid võib kõnealustes toetuslepingutes ja/või lepingutes sätestatud tingimustel teha ka pärast programmi või käesoleva lepingu kohaldamisaja lõppemist. Pärast programmi või käesoleva lepingu kohaldamisaja lõppemist tehtavad auditid peavad vastama II lisas esitatud tingimustele.

III. OLAFi kohapealsed kontrollid

1.	Käesoleva lepingu raames on komisjonil (OLAF) õigus teha Iisraeli poolt osalevate õigussubjektide ja nende alltöövõtjate valdustes kohapealset kontrolli ja inspekteerimist vastavalt nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (2) sätestatud tingimustele.

Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab ette ja teostab komisjon tihedas koostöös Iisraeli valitsuse poolt määratud Iisraeli pädeva asutusega.

II lisa käesoleva punkti kohaldamisel käsitatakse Iisraeli määratud asutusena tsiviil- või haldusküsimustes majandusministeeriumi juhtivteaduri bürood. Kriminaalasja või -juurdlusega seotud uurimistoimingud, inspekteerimised ja dokumentide hankimine toimuvad aga vastavalt rahvusvahelise õigusabi seaduse nr 5758-1998 sätetele. Selliste taotlustega seotud küsimustes käsitatakse Iisraeli määratud asutusena Iisraeli justiitsministeeriumi riigiprokuröri büroo rahvusvaheliste suhete osakonda. Määratud asutust teavitatakse aegsasti kontrolli ja inspekteerimise olemusest, eesmärgist ja õiguslikust alusest, et asutusel oleks võimalik abi osutada. Selleks võivad kohapealsel kontrollimisel ja inspekteerimisel osaleda ka Iisraeli pädevate asutuste ametnikud.

3.	Asjaomaste Iisraeli asutuste soovi korral võivad kohapealset kontrolli ja inspekteerimist viia läbi komisjon ja need asutused ühiselt.

Kui programmis osalejad on kohapealse kontrolli ja inspekteerimise vastu, osutavad Iisraeli ametivõimud kooskõlas siseriiklike eeskirjadega komisjoni inspektoritele mõistlikul määral ja vastavalt vajadusele abi, et neil oleks võimalik täita oma kohust kohapealse kontrolli või inspekteerimise teostamisel.

Komisjon teatab esimesel võimalusel Iisraeli pädevale asutusele kõigist neile teatavaks saanud kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus ilmnenud rikkumise asjaoludest või kahtlustest. Komisjon on igal juhul kohustatud teatama eespool nimetatud asutusele selliste kontrollide ja inspekteerimiste tulemused.

IV. Teavitamine ja konsulteerimine

1.	Käesoleva lisa nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Iisraeli ja liidu pädevad asutused korrapäraselt teavet, kui seda ei keela siseriiklikud eeskirjad, ning korraldavad ühe lepinguosalise taotlusel konsultatsioone.

2.	Iisraeli pädevad asutused teatavad komisjonile mõistliku aja jooksul kõigist neile teatavaks saanud asjaoludest või kahtlustest seoses käesolevas lepingus osutatud vahendite rakendamiseks sõlmitud toetuslepingute ja/või lepingute sõlmimise või rakendamisega seotud rikkumisega.

V. Konfidentsiaalsus

Käesoleva lisa kohaselt edastatud või omandatud teave kuulub ametisaladuste hulka ning seda kaitstakse Iisraeli õiguse ja liidu institutsioonide suhtes kehtivate vastavate sätete alusel samamoodi nagu muud sarnast teavet. Sellist teavet tohib edastada liidu institutsioonides ja liikmesriikides või Iisraelis ainult sellistele isikutele, kelle seadusjärgsed ülesanded nõuavad selle teabe kasutamist, ning seda võib kasutada üksnes lepinguosaliste finantshuvide tõhusa kaitse tagamiseks (3).

VI. Haldusmeetmed ja -karistused

Ilma et see piiraks Iisraeli kriminaalõiguse kohaldamist, võib komisjon rakendada haldusmeetmeid ja -karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, rakendusmäärusega (EL) nr 1268/2012 ning nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (4).

VII. Sissenõudmine ja täitmine

Komisjoni poolt käesolevas lepingus käsitletavate programmide raames vastuvõetud otsused, mis sisaldavad rahalisi kohustusi teistele isikutele peale riikide, saab pöörata täitmisele Iisraelis. Komisjonilt asjaomase taotluse saamisel alustab Iisraeli Riigi valitsuse määratud asutus komisjoni nimel menetlust otsuse täitmiseks. Sellisel juhul esitab Iisraeli Riigi valitsuse poolt selleks määratud asutus komisjoni otsuse Iisraeli kohtule akti autentsuse tõendamise järel muu täiendava kontrollimiseta ning teavitab sellest komisjoni. Otsuste täitmise tagamine toimub kooskõlas Iisraeli õiguse ja protseduurireeglitega. Asjaomased täitmist tagavad sätted lisatakse Iisraeli õigussubjektidega sõlmitavatesse toetuslepingutesse ja/või lepingutesse. Komisjoni otsuse seaduslikkuse läbivaatamine ja selle täitmise peatamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Lisaks kuuluvad Iisraeli kohtute pädevusse otsuse ebaõiget täitmist käsitlevad kaebused.

(1) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(2) Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11. november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(3) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

(4) Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95, 18. detsember 1995, Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

17.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 177/9

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 642/2014,

16. juuni 2014,

millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Strateegias „Euroopa 2020” (aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia) rõhutatakse vajadust arendada soodsaid tingimusi teadmistesse ja innovatsiooni (sh ökoinnovatsiooni) investeerimiseks, et saavutada liidus arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu.

(2)

28. märtsi 2011. aasta Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava käsitlevas komisjoni valges raamatus („valge raamat”) on rõhutatud vajadust luua ühtne Euroopa raudteepiirkond konkurentsivõimelisema ja ressursitõhusama transpordisüsteemi rajamiseks ning tegeleda selliste tähtsate ühiskonnaprobleemidega nagu nõudluse suurenemine transporditeenuste järele, liiklusummikud, energiavarustuse kindlus ja kliimamuutused. Valges raamatus lisatakse, et innovatsioon on selle strateegia jaoks väga tähtis ning liidu teadusuuringud peavad hõlmama kogu tsüklit, st teadusuuringuid, innovatsiooni ja kasutuselevõtmist ning seda tuleb teha integreeritult, keskendudes kõige paljutõotavamatele tehnoloogialahendustele ja kaasates töösse kõik osalised.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi aastateks 2014–2020 (3) („raamprogramm „Horisont 2020””) eesmärk on saavutada teadusuuringute ja innovatsiooni suuremat mõju, viies ELi ja erasektori rahalised vahendid kokku selliseid valdkondi hõlmavas avaliku ja erasektori partnerluses, milles teadusuuringud ja innovatsioon saavad aidata saavutada liidu üldisemaid konkurentsivõimega seotud eesmärke, suurendada erainvesteeringuid ning lahendada ühiskonnaprobleeme. Need partnerlused peaksid põhinema pikaajalistel kohustustel, mis hõlmavad kõikide partnerite tasakaalustatud osamakseid, nad peaksid vastutama oma eesmärkide saavutamise eest ja olema kooskõlas liidu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiliste eesmärkidega. Nende partnerluste juhtimine ja toimimine peaks olema avatud, läbipaistev, tulemuslik ja tõhus ning andma suurele hulgale oma konkreetsetes valdkondades aktiivsetele sidusrühmadele võimaluse osaleda. Liit võib osaleda sellises partnerluses rahaliste toetuste või Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 187 alusel asutatud ühisettevõtete kaudu.

(4)	Kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013 ja nõukogu otsusega nr 2013/743/EL (4) võib toetust raamprogrammi „Horisont 2020” kohaselt asutatud ühisettevõtetele anda kõnealuses otsuses sätestatud tingimustel.

(5)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Avaliku ja erasektori partnerlus programmi Horisont 2020 raames kui võimas vahend innovatsiooni ja majanduskasvu saavutamiseks Euroopas” on määratud kindlaks konkreetsed toetatavad avaliku ja erasektori partnerlused, sh ühise tehnoloogiaalgatuse alla kuuluvad viis ühisettevõtet ja ühisettevõte SESAR (Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem). Lisaks on selles kutsutud üles looma raudteesektori ühisettevõtte, arvestades liidu raudteetehnoloogiaalase juhtpositsiooni saavutamiseks vajaliku teadus- ja innovatsioonitöö ulatust ja poliitilist vajadust viia lõpule ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomine.

(6)

Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Neljas raudteepakett — Euroopa ühtse raudteepiirkonna lõpuleviimine Euroopa konkurentsivõime ja majanduskasvu suurendamiseks” on märgitud, et raudteesektori ühisettevõte aitaks kaasa raudtee kui transpordivahendi arendamisele, edendades täiesti uuenduslikke lahendusi reisijateveoveeremi, kaubaveo, liikluskorraldussüsteemi ja raudteetaristu jaoks. Dokumendis on rõhutatud, kui tähtis on ühtse turu loomisest tulenevalt avaliku sektori nappe vahendeid raudteesektoris otstarbekamalt kasutada ning esitatud üleskutse järgida Euroopa-kesksemat raudteestrateegiat, et lihtsustada üleminekut maantee- ja õhutranspordilt raudteetranspordile.

(7)

Ühisettevõte Shift2Rail („ühisettevõte S2R”) peaks olema avaliku ja erasektori partnerlus, mille eesmärk on soodustada ja paremini kooskõlastada liidu teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid raudteesektoris, et kiirendada ja hõlbustada liidus lõimituma, tõhusama, säästvama ja atraktiivsema raudteeturu loomist kooskõlas raudteesektori ärivajadustega ja üldeesmärgiga luua ühtne Euroopa raudteepiirkond. Eelkõige peaks ühisettevõte S2R aitama saavutada valges raamatus ja neljandas raudteepaketis kindlaks määratud erieesmärke, sh raudteesektori tõhustamine riigikassa huvides, raudteevõrgu läbilaskevõime märkimisväärne suurendamine või ajakohastamine nii, et raudtee suudaks pakkuda tõhusat konkurentsi ning haaraks endale märgatavalt suurema osa reisijate- ja kaubavedudest, raudteeteenuste kvaliteedi parandamine vastavalt rongireisijate ja ekspediitorite vajadustele, sektori koostalitlusvõimet piiravate tehniliste takistuste kõrvaldamine ning raudteetranspordiga seotud negatiivsete välistegurite vähendamine. Ühisettevõtte S2R edusamme nende eesmärkide saavutamisel tuleks hinnata tulemuslikkuse põhinäitajate alusel.

(8)	Ühisettevõtte S2R töökorralduse ja tegevuse põhimõtted tuleks sätestada ühisettevõtte S2R põhikirjas, mis on käesoleva määruse osa.

(9)

Ühisettevõtte S2R asutajaliikmed peaksid olema liit, keda esindab komisjon, ja muud asutajaliikmed kui liit, kes on loetletud käesoleva määruse II lisas, tingimusel et nad kiidavad heaks ühisettevõtte S2R põhikirja. Need muud asutajaliikmed kui liit on rahaliselt usaldusväärsed iseseisvad juriidilised isikud, kelle finantssuutlikkus võimaldab anda suure rahalise panuse teadusuuringute tegemiseks ühisettevõtte S2R valdkonnas avaliku ja erasektori partnerluse laadile hästi kohandatud struktuuris ning kes on sidusrühmadega peetud intensiivsete konsultatsioonide tulemusel kirjalikult väljendanud oma nõusolekut kõnealuse rahalise panuse andmiseks.

(10)

Algatuse Shift2R („S2R-algatus”) oluliseks elemendiks on tööstusharu märkimisväärne osalus. Seepärast on väga tähtis, et tööstusharu panus oleks vähemalt sama suur kui avaliku sektori eelarves S2R-algatuse jaoks ette nähtud summa. Seega võivad liikmeks saada muud avaliku või erasektori üksused, kes on nõus panustama ühisettevõttega S2R kaetud valdkonnas teadus- ja innovatsioonitegevuse elluviimiseks vajalikke vahendeid.

(11)

Ühisettevõtte S2R eesmärgiks peaks olema juhtida S2R-algatuse teadus-, arendus- ja valideerimistegevust, kombineerides liikmete panustatud avaliku ja erasektori vahendeid ning kasutades ära sisemisi ja väliseid tehnilisi vahendeid. Ühisettevõttes tuleks luua uusi konkurentsieeskirjadele vastavaid koostöövorme raudteesektori kogu väärtusahela sidusrühmade ja traditsionaalse raudteesektori väliste sidusrühmade vahel, ning kasutada ära Euroopa Raudteeagentuuri kogemusi ja eksperditeadmisi koostalitlusvõime ja ohutusega seotud küsimustes.

(12)	Oma eesmärkide saavutamiseks peaks ühisettevõte S2R pakkuma rahalist tuge, eelkõige liikmete rahalise toetamise ja kõige asjakohasemate meetmete, nagu riigihanke või projektikonkursside põhjal toetuse määramise kaudu.

(13)

Ühisettevõte S2R peaks tegutsema avatult ja läbipaistvalt ning õigeaegselt edastama kogu asjakohase saadaoleva teabe oma asjakohastele organitele ning edendama sellele vastavalt oma tegevust sealhulgas avalikkusele suunatud teavitamis- ja levitamistegevuse kaudu. Ühisettevõtte organite kodukord tuleks avalikustada.

(14)	Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärki, milleks on lihtsustamine ja suurem sidusus, tuleks kõigi ühisettevõtte S2R projektikonkursside läbiviimisel põhimõtteliselt võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust.

(15)

Ühisettevõtte S2R põhitegevuseks on teadusuuringute ja innovatsioonialased tööd. Seepärast tuleks liidu rahalist toetust maksta raamprogrammist „Horisont 2020”. Suurima mõju saavutamiseks peaks ühisettevõte S2R arendama tihedat koostoimet liidu muude programmide ja rahastamisvahenditega ning eelkõige Euroopa ühendamise rahastuga või riskijagamise rahastamise vahendiga, et toetada meetmeid, mis võimaldavad rakendada ühisettevõtte S2R innovatiivseid tulemusi. Lisaks tuleks raamprogrammiga „Horisont 2020” toetada teadus- ja innovatsioonilõhe kaotamist liidus, edendades koostoimet Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega. Seepärast peaks ühisettevõte S2R arendama tihedaid sidemeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega, mille abil saab eelkõige aidata suurendada kohalikku, piirkondlikku ja riiklikku teadustöö- ja innovatsioonisuutlikkust ühisettevõtte S2R tegevusvaldkonnas ning toetada jõupingutusi aruka spetsialiseerumise valdkonnas.

(16)

Muude liikmete kui liidu toetused tuleks määratleda ühisettevõttega S2R sõlmitavas liikmelepingus. Need toetused ei tohiks piirduda ainult ühisettevõtte S2R halduskuludega ning ühisettevõtte S2R poolt toetatava teadus- ja innovatsioonitegevuse elluviimiseks nõutava kaasrahastamisega. Kõnealused toetused peaksid olema seotud ka liikmete lisategevusega, et tagada suur võimendav mõju. Seda lisategevust tuleks käsitleda kui panust laiemasse S2R-algatusse.

(17)

Ühisettevõtte S2R rahastatud kaudsetes meetmetes osalemine peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (5). Lisaks peaks ühisettevõte S2R tagama käesolevas määruses sätestatud eeskirjade ühtse kohaldamise, tuginedes komisjoni poolt vastu võetud asjakohastele meetmetele.

(18)

Ühisettevõte S2R peaks avatuse ja läbipaistvuse tagamise ning osalemise lihtsustamise eesmärgil kasutama elektroonilisi vahendeid, mida haldab komisjon. Seetõttu tuleks ühisettevõtte S2R projektikonkursid samuti avaldada ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” teiste elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon. Lisaks peaks ühisettevõte S2R avalikustama asjakohased andmed taotluste, taotlejate, toetuste ja osalejate kohta ning need tuleks lisada raamprogrammi „Horisont 2020” aruandluse ja levitamise elektroonilistesse süsteemidesse, mida haldab komisjon, tehes seda asjakohases formaadis ja järgides ajakava, mis on kooskõlas komisjoni aruandluskohustustega.

(19)

Liidu rahalist panust ühisettevõttesse S2R tuleks hallata kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ja eelarve kaudse täitmise asjakohaste eeskirjadega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (7).

(20)	Käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajate auditid tuleks teha vähendatud halduskoormusega kooskõlas määrusega (EL) nr 1291/2013.

(21)

Liidu ja ühisettevõtte S2R teiste liikmete finantshuve tuleks kaitsta kogu kulutuste tegemise tsükli vältel proportsionaalsete meetmete abil, mille hulgas on rikkumiste ennetamine, avastamine ja uurimine, kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral haldus- ja rahalised karistused kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012.

(22)	Komisjoni siseaudiitoril peaks ühisettevõtte S2R suhtes olema samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

(23)

Pidades silmas ühisettevõtete eripära ja praegust staatust ning vajadust tagada järjepidevus seitsmenda raamprogrammiga, tuleks ühisettevõtete S2R suhtes jätkuvalt kohaldada eraldiseisvat eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 peaks heakskiidu ühisettevõtte S2R eelarve täitmisele andma Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal. Seetõttu ei tuleks määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 sätestatud aruandlusnõudeid kohaldada liidu poolt ühisettevõttele S2R antava rahalise toetuse suhtes, vaid need tuleks võimalikult suurel määral ühtlustada aruandlusnõuetega, mis on ette nähtud seoses määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 sätestatud asutustega. Raamatupidamisarvestust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust peaks auditeerima kontrollikoda.

(24)	Ühisettevõtte S2R asutamise hõlbustamiseks peaks komisjon vastutama selle asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni ühisettevõte S2R on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.

(25)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt S2R-algatuse kaudu ühisettevõtte S2R abil tööstuse valdkonna teadusuuringute ja innovatsiooni tugevdamist kogu liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid dubleerimise vältimiseks, kriitilise massi säilitamiseks ning avalike vahendite optimaalse kasutamise tagamiseks paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Asutamine

1. Et kooskõlastada ja hallata liidu teadus- ja innovatsiooniinvesteeringuid Euroopa raudteesektoris, asutatakse ühisettevõte ELi toimimise lepingu artikli 187 tähenduses („ühisettevõte S2R”) ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2024. Et võtta arvesse raamprogrammi „Horisont 2020” kestust, algatatakse ühisettevõtte S2R projektikonkursid hiljemalt 31. detsembriks 2020. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib projektikonkursse algatada kuni 31. detsembrini 2021.

2. Ühisettevõte S2R on asutus, kelle ülesanne on rakendada määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlust. Ühisettevõtet S2R esindab tema tegevdirektor.

3. Ühisettevõte S2R on juriidiline isik. Ühisettevõttel S2R on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis juriidilistele isikutele vastavalt selle riigi õigusele antakse. Ühisettevõte S2R võib omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks.

4. Ühisettevõtte S2R asukoht on Belgias Brüsselis.

5. Ühisettevõtte S2R põhikiri („põhikiri”) on esitatud I lisas.

Artikkel 2

Eesmärgid

1. Ühisettevõtte S2R eesmärgid on järgmised:

a)	aidata rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1291/2013 ning eelkõige täita otsuse nr 2013/743/EL ühiskondlike väljakutsete osa raames aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordivaldkonna ülesandeid;

aidata luua ühtne Euroopa raudteepiirkond, minna kiiremini ja odavamalt üle atraktiivsemale, kasutajasõbralikule (sealhulgas ka liikumispuudega inimeste jaoks), konkurentsivõimelisemale, tõhusamale ja säästvamale raudteesüsteemile Euroopas ning arendada välja tugev ja ülemaailmselt konkurentsivõimeline Euroopa raudteetööstus. See saavutatakse kasutades terviklikku ja kooskõlastatud lähenemisviisi, milles käsitletakse raudteesüsteemi ja selle kasutajate teadustöö- ja innovatsioonivajadusi, misläbi lihtsustatakse muu hulgas ka üleminekut maantee- ja õhutranspordilt raudteetranspordile. Kõnealuse lähenemisviisi raames käsitletakse kaubaveo ning pikamaa, piirkondliku, kohaliku ja linnaliinidel toimuva reisijateveo veeremi, taristu ja liikluskorralduse, samuti raudteetranspordi ja muude transpordiliikide vaheliste ühenduste valdkondi, et pakkuda kasutajatele nende raudteereisi ja -transpordivajadustele vastavat integreeritud terviklahendust alates tehinguabist kuni reisiabini;

c)	koostada strateegiline üldkava (edaspidi „S2Ri üldkava”) ja arendada seda vastavalt põhikirja artikli 1 lõikele 4 ning tagada selle tulemuslik ja tõhus rakendamine;

etendada keskset rolli raudteevaldkonna teadusuuringutes ja innovatsioonis, tagada projektide kooskõlastamine ning anda kõikidele sidusrühmadele asjakohast ja kättesaadavat teavet kogu Euroopas rahastatud projektide kohta. Samuti haldab ühisettevõte S2R kõiki raudteevaldkonna teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mille kaasrahastajaks on liit;

edendada aktiivselt kõigi asjakohaste raudteesektori kogu väärtusahelasse kuuluvate ja traditsionaalse raudteesektori väliste sidusrühmade, eelkõige raudteeseadmete (raudteeliikluse juhtimise süsteemide ja veeremi) tootjate ja nende tarneahela, taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate (reisijate- ja kaubaveod), metroo-, trammi- ja linnasiseste raudteesüsteemide ettevõtjate, raudteesõiduvahendite liisimisega tegelevate äriühingute, määratud teavitatud vastavushindamisasutuste, kutseühingute (sealhulgas töötajate esindajad), kasutajaühingute (reisijate- ja kaubaveod) ning asjakohaste teadusasutuste või -ringkondade osalemist ja tihedat kaasamist. Eelkõige tagatakse komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (8) määratletud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) osalemine;

f)	arendada näidisprojekte huvitatud liikmesriikides, sealhulgas sellistes liikmesriikides, kelle territooriumil raudteesüsteemi praegu ei ole.

2. Täpsemalt on ühisettevõtte S2R eesmärk arendada, lõimida, tutvustada ja valideerida innovatiivseid tehnoloogiaid ja lahendusi, mis vastavad rangetele ohutusstandarditele ning mille väärtust on võimalik hinnata muu hulgas järgmiste tulemuslikkuse põhinäitajate alusel:

a)	raudteetranspordisüsteemi kogu olelusringi kulude vähendamine 50 % võrra tänu taristu ja veeremi arendamise, hooldamise, käitamise ja uuendamise kulude vähendamisele ning suuremale energiatõhususele;

b)	raudteetranspordisüsteemi läbilaskevõime 100 %-line suurendamine, et rahuldada suurenenud nõudlust reisijate- ja kaubaveoteenuste järele raudteel;

c)	raudteeteenuste usaldusväärsuse suurendamine ja täpsuse parandamine 50 % võrra (mõõdetuna ebausaldusväärsuse ja hilinemiste vähenemisena 50 % võrra);

raudteesektori koostalitlusvõimet ja tõhusust piiravate tehniliste takistuste kõrvaldamine, eelkõige püüdes lahendada küsimusi, mis on tehnilistes koostalitlusnõuetes tehnoloogialahenduste puudumise tõttu veel lahtised, ning tagades kõigi ühisettevõtte S2R arendatud asjakohaste süsteemide ja lahenduste täieliku koostalitlusvõime;

e)	raudteetranspordiga seotud negatiivsete välistegurite, eeskätt müra, vibratsiooni, heite ja muu keskkonnamõju vähendamine.

Artikkel 3

Liidu rahaline toetus

1. Maksimaalne liidu rahaline toetus algatusele Shift2Rail on 450 000 000 eurot, mis hõlmab ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide panust, ning see makstakse liidu üldeelarvest otsusega nr 2013/743/EL loodud raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogrammi jaoks eraldatud assigneeringutest kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkti iv ning artiklite 60 ja 61 asjakohaste sätetega kõnealuse määruse artiklis 209 viidatud asutuste kohta. Maksimaalne liidu rahaline toetus hõlmab järgmist:

a)	maksimaalne toetus ühisettevõttele S2R summas 398 000 000 eurot haldus- ja tegevuskulude katmiseks. Maksimaalne liidu toetus halduskuludeks on 13 500 000 eurot;

b)	maksimaalne lisasumma kuni 52 000 000 eurot, mis on eraldatud raamprogrammi „Horisont 2020” transpordialase 2014.–2015. aasta töökava raames. Selle lisatoetuse haldamise võib ühisettevõte S2R üle võtta, kui ta on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse.

2. Lõikes 1 osutatud toetust võib täiendada lisasummadega muudest liidu vahenditest, et toetada meetmeid, mis võimaldavad rakendada ühisettevõtte S2R innovatiivseid lahendusi.

3. Liidu rahalise toetuse eraldamise kord kehtestatakse delegeerimislepinguga ja iga-aastaste vahendite ülekandmise lepingutega, mis sõlmitakse liidu nimel tegutseva komisjoni ja ühisettevõtte S2R vahel.

4. Lõikes 3 osutatud delegeerimislepingus käsitletakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõikes 3, artiklites 60 ja 61 ning delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 40 käsitletud aspekte ning muu hulgas järgmist:

a)	ühisettevõtte S2R toetusele esitatavad nõuded seoses otsuse 2013/743/EL II lisas osutatud asjakohaste tulemuslikkuse näitajatega;

b)	ühisettevõtte S2R toetusele esitatavad nõuded, mis on seotud otsuse 2013/743/EL III lisas osutatud kontrolliga;

c)	ühisettevõtte S2R toimimisega seotud konkreetsed tulemuslikkuse näitajad;

nende andmete esitamise kord, mida on vaja, et võimaldada komisjonil töötada välja oma teadus- ja innovatsioonipoliitika ning täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi, sealhulgas andmete esitamise kord ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

e)	sätted, mis käsitlevad ühisettevõtte S2R projektikonkursside avaldamist eelkõige ühtses osalejate portaalis ning muude raamprogrammi „Horisont 2020” elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

f)	inimressursside kasutamine ja muudatused, eelkõige tegevusüksuse, palgaastme ja kategooria järgi värbamine, ümberklassifitseerimine ja töötajate arvu muutmine.

Artikkel 4

Muude liikmete kui liidu toetused

1. Kõik ühisettevõtte S2R muud liikmed kui liit annavad või lasevad endaga seotud üksustel anda oma toetust. Kõigi muude liikmete kui liidu kogutoetus artiklis 1 kindlaks määratud ajavahemiku jooksul on vähemalt 470 000 000 eurot.

2. Lõikes 1 osutatud toetus koosneb järgmisest:

põhikirja punkti 16 lõike 2 ja lõike 3 alapunkti b kohased toetused ühisettevõttele S2R summas vähemalt 350 000 000 eurot, sh vähemalt 200 000 000 eurot muudelt asutajaliikmetelt kui liit ja nendega seotud üksustelt ning vähemalt 150 000 000 eurot assotsieerunud liikmetelt ja nendega seotud üksustelt;

vähemalt 120 000 000 euro ulatuses mitterahalisi toetusi, millest vähemalt 70 000 000 eurot panustavad muud asutajaliikmed kui liit ja nendega seotud üksused ja vähemalt 50 000 000 eurot panustavad assotsieerunud liikmed ja nendega seotud üksused, ning mis vastavad kuludele, mis neil on tekkinud väljaspool ühisettevõtte S2R töökava seoses sellise tegevusega, mis täiendab seda töökava ja aitab kaasa S2Ri üldkava eesmärkide saavutamisele. Neid kulusid võib toetada muudest liidu rahastamisprogrammidest kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega. Sellisel juhul ei asenda liidu rahastamine muude liikmete kui liidu või nendega seotud üksuste mitterahalisi toetusi.

Esimese lõigu punktis b osutatud kulude jaoks ei anta ühisettevõtte S2R poolset rahalist toetust. Vastav tegevus määratakse kindlaks I põhikirja artikli 3 lõike 2 kohases liikmelepingus, milles märgitakse kõnealuste toetuste hinnanguline väärtus.

3. Ühisettevõtte S2R muud liikmed kui liit annavad iga aasta 31. jaanuariks ühisettevõtte S2R juhatusele aru igal eelneval eelarveaastal lõike 2 kohaselt antud toetuse väärtusest. Samuti teavitatakse õigeaegselt riikide esindajate rühma.

4. Lõike 2 punktis b ning põhikirja artikli 16 lõike 3 alapunktis b osutatud mitterahalise toetuse väärtuse hindamiseks määratakse kindlaks kulud, järgides asjaomaste üksuste tavapäraseid kuluarvestustavasid, üksuse asukohariigis kohaldatavaid raamatupidamisstandardeid ning kohaldatavaid rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid/rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid. Kulud kinnitab asjaomase üksuse määratud sõltumatu välisaudiitor. Ühisettevõte S2R võib kontrollida toetuse väärtuse hindamist, kui kinnitamise tulemusel peaks esinema ebamäärasust. Ühisettevõte S2R ega ükski liidu asutus ei auditeeri käesoleva määruse kohaldamisel lisategevuste käigus tekkinud kulusid.

5. Ühisettevõtte S2R iga muu liige kui liit, kes ei ole täitnud oma kohustusi seoses käesoleva artikli lõike 2 kohaste toetustega kuue kuu jooksul pärast tema liikmelepingus (mis on määratletud põhikirja artikli 3 lõikes 2) sätestatud tähtaega, kaotab juhatuses hääleõiguse kuni oma kohustuste täitmiseni. Kui liige ei ole täiendava kuuekuulise ajavahemiku möödudes neid kohustusi täitnud, lõpetatakse tema liikmesus.

6. Lisaks käesoleva artikli lõikes 5 sätestatule võib komisjon lõpetada või peatada liidu rahalise toetuse ühisettevõttele S2R, seda toetust proportsionaalselt vähendada või algatada põhikirja artikli 24 lõike 2 kohase likvideerimismenetluse, kui kõnealused liikmed või nendega seotud üksused ei anna käesoleva artikli lõike 2 kohast toetust või annavad seda ainult osaliselt või liiga hilja. Komisjoni otsus ei takista liikmete poolt otsuse ühisettevõttele S2R teatavaks tegemise ajal juba kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamist.

Artikkel 5

Finantseeskirjad

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 12 kohaldamist, võtab ühisettevõte S2R vastu oma eriotstarbelised finantseeskirjad kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 209 ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 110/2014 (9).

Artikkel 6

Töötajad

1. Ühisettevõtte S2R töötajate suhtes kohaldatakse nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (10) kehtestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi ning kõnealuste personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud eeskirju.

2. Juhatus kasutab ühisettevõtte S2R töötajate suhtes volitusi, mis on antud personalieeskirjades ametisse nimetavale asutusele ning muude teenistujate teenistustingimustes teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele („ametisse nimetava asutuse volitused”).

Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse tegevdirektorile asjakohase ametisse nimetava asutuse volitused ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel saab kõnealust volituste delegeerimist peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealuseid volitusi edasi delegeerida.

Erandlike asjaolude korral võib juhatus teha otsuse ajutiselt peatada ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja viimase poolt edasi delegeeritud volitused ning täita neid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mõnele ühisettevõtte S2R töötajale, v.a tegevdirektor.

3. Juhatus võtab kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110 vastu asjakohased personalieeskirjade ning muude teenistujate teenistustingimuste rakendamise eeskirjad.

4. Töötajate koosseis määratakse kooskõlas ühisettevõtte aastaeelarvega kindlaks ühisettevõtte S2R ametikohtade loetelus, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning lepinguliste töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides.

5. Ühisettevõtte S2R personal koosneb ajutistest töötajatest ja lepingulistest töötajatest.

6. Kõik personalikulud kannab ühisettevõte S2R.

Artikkel 7

Riikide lähetatud eksperdid ja praktikandid

1. Ühisettevõte S2R võib kasutada riikide lähetatud eksperte ja praktikante, kelle tööandja ei ole ühisettevõte. Riikide lähetatud ekspertide arv täistööaja ekvivalentides väljendatuna lisatakse artikli 6 lõike 4 kohasele teabele töötajate kohta kooskõlas aastaeelarvega.

2. Juhatus võtab vastu otsuse, millega kehtestatakse riikide ekspertide ühisettevõttesse S2R lähetamise ja praktikantide kasutamise eeskirjad.

Artikkel 8

Privileegid ja immuniteedid

Ühisettevõtte S2R ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 9

Ühisettevõtte S2R vastutus

1. Ühisettevõtte S2R lepingulist vastutust reguleeritakse asjakohaste lepingusätetega ning asjaomaste kokkulepete, otsuste ja lepingute suhtes kohaldatavate õigusaktidega.

2. Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte S2R kõik oma töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.

3. Kõiki ühisettevõtte S2R makseid seoses lõigetes 1 ja 2 osutatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse ühisettevõtte S2R kuludena ning need kaetakse ühisettevõtte vahenditest.

4. Ühisettevõte S2R kannab ainuvastutust kõikide oma kohustuste täitmise eest.

Artikkel 10

Euroopa Liidu Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus

1. Euroopa Liidu Kohtul on pädevus:

a)	käesoleva määruse reguleerimisesemega seotud vaidluste lahendamine liikmete vahel;

b)	tulenevalt ühisettevõtte S2R kokkulepetes, otsustes ja lepingutes sisalduvatest vahekohtuklauslitest;

c)	ühisettevõtte S2R töötajate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju heastamisega seotud vaidluste lahendamine;

d)	mis tahes vaidlustes ühisettevõtte S2R ja tema töötajate vahel, lähtudes personalieeskirjades sätestatud tingimustest.

2. Käesoleva määruse või muude liidu õigusaktidega reguleerimata küsimustes kohaldatakse ühisettevõtte S2R asukohariigi õigust.

Artikkel 11

Hindamine

1. Komisjon viib 30. juuniks 2017 sõltumatute ekspertide abiga läbi ühisettevõtte S2R vahehindamise. Komisjon koostab selle hindamise kohta aruande, milles on ära toodud komisjoni hindamise järeldused ja tähelepanekud. Komisjon saadab nimetatud aruande 31. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ühisettevõtte S2R vahehindamise tulemusi võetakse arvesse määruse (EL) nr 1291/2013 artiklis 32 osutatud põhjaliku hindamise ja vahehindamise läbiviimisel.

2. Lõikes 1 osutatud vahehindamise järelduste alusel võib komisjon toimida artikli 4 lõike 6 kohaselt või võtta muid asjakohaseid meetmeid.

3. Komisjon teeb kuue kuu jooksul pärast ühisettevõtte S2R likvideerimist, ent igal juhul mitte hiljem kui kaks aastat pärast põhikirja artiklis 24 osutatud likvideerimismenetluse algatamist ühisettevõtte S2R lõpphindamise. Lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 12

Eelarve täitmise heakskiitmine

Erandina määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikest 7 ja artiklist 209 kiidab ühisettevõtte S2R eelarve täitmise heaks Euroopa Parlament, kes teeb seda nõukogu soovituse põhjal ning järgides ühisettevõtte S2R finantseeskirjades sätestatud menetlust.

Artikkel 13

Järelauditid

1. Kaudsete meetmetega seotud kulutuste järelauditeid teeb ühisettevõte S2R kooskõlas määruse (EL) nr 1291/2013 artikliga 29 osana raamprogrammi „Horisont 2020” kaudsetest meetmetest.

2. Komisjon võib otsustada teha lõikes 1 osutatud auditeid. Ta teeb seda kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega, eelkõige määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, määrusega (EL) nr 1290/2013 ja määrusega (EL) nr 1291/2013.

Artikkel 14

Liikmete finantshuvide kaitse

1. Ühisettevõte S2R annab komisjoni töötajatele ning ühisettevõtte S2R või komisjoni poolt volitatud teistele isikutele, samuti kontrollikojale auditite tegemiseks vajaliku juurdepääsu oma tegevuskohtadele ja objektidele ning kogu teabele, sealhulgas elektroonilisele teabele.

2. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha uurimisi, sh kohapealseid kontrolle ja ülevaatusi kooskõlas sätete ja menetlustega, mis on esitatud nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (11) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013, (12) et teha kindlaks, kas seoses käesoleva määruse alusel rahastatavate kokkulepete, otsuste või lepingutega on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

3. Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, peavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad lepingud, kokkulepped ja otsused sisaldama sätteid, mis annavad komisjonile, ühisettevõttele S2R, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselge volituse nende vastavate pädevuste kohaselt selliseid auditeid ja uurimisi teha.

4. Ühisettevõte S2R tagab oma liikmete finantshuvide piisava kaitse, tehes asjakohast sise- ja väliskontrolli või tellides selle tegemise.

5. Ühisettevõte S2R ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega OLAFi sisejuurdluste kohta (13). Ühisettevõte S2R võtab vastu OLAFi tehtavate sisejuurdluste hõlbustamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 15

Konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, tagab ühisettevõte S2R sellise tundliku teabe kaitse, mille avalikustamine võiks kahjustada ühisettevõtte S2R liikmete või selle tegevuses osalejate huve.

Artikkel 16

Läbipaistvus

1. Ühisettevõtte S2R valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (14).

2. Ühisettevõte S2R võtab vastu määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktilise korra.

3. Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, võib ELi toimimise lepingu artiklis 228 sätestatud tingimustel esitada ühisettevõtte S2R poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud otsuste kohta ombudsmanile kaebuse.

4. Juhatus võib võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1367/2006 (15) rakendamise korra.

Artikkel 17

Osalemis- ja levitamiseeskirjad

Ühisettevõtte S2R rahastatavate meetmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr 1290/2013. Nimetatud määruse kohaselt käsitatakse ühisettevõtet S2R rahastava asutusena ning asutusena, kes toetab rahaliselt kaudseid meetmeid kooskõlas põhikirja artikliga 2.

Artikkel 18

Asukohariigi toetus

Ühisettevõte S2R ja tema asukoha liikmesriik võivad sõlmida halduslepingu, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse liikmesriigi poolt ühisettevõttele S2R antavat muud toetust.

Artikkel 19

Esialgsed meetmed

1. Komisjon vastutab ühisettevõtte S2R asutamise ja esialgse toimimise eest, kuni ühisettevõte S2R on saavutanud oma eelarve täitmiseks operatiivse suutlikkuse. Komisjon teeb kooskõlas liidu õigusega kõik vajalikud toimingud, tehes koostööd teiste liikmetega ning kaasates ühisettevõtte S2R pädevaid organeid.

2. Lõike 1 kohaldamisel

a)	võib komisjon kuni ajani, mil tegevdirektor asub täitma oma ülesandeid pärast seda, kui juhatus on ta põhikirja artikli 9 kohaselt ametisse nimetanud, määrata ajutise tegevdirektori, kes täidab tegevdirektorile seatud ülesandeid ja keda võib abistada piiratud arv komisjoni ametnikke;

b)	teostab ametisse nimetava asutuse volitusi erandina käesoleva määruse artikli 6 lõikest 2 ajutine direktor;

c)	võib komisjon ajutiselt ametisse nimetada piiratud arvu oma ametnikke.

3. Ajutine tegevdirektor võib lubada kõikide ühisettevõtte S2R aastaeelarves ette nähtud assigneeringutega kaetud maksete tegemist, kui juhatus on need heaks kiitnud, ning võib sõlmida kokkuleppeid ja lepinguid (sh töölepinguid) ja teha otsuseid pärast ühisettevõtte S2R ametikohtade loetelu vastuvõtmist.

4. Ajutine tegevdirektor määrab ühisel kokkuleppel ühisettevõtte S2R tegevdirektoriga ning juhatuse heakskiidul kuupäeva, millest alates ühisettevõte S2R on suutlik oma eelarvet täitma. Alates sellest kuupäevast ei võta komisjon ühisettevõtte S2R tegevusega seotud kohustusi ega tee sellega seotud makseid.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. KARASMANIS

(1) 25. märtsi 2014. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) 15. aprilli 2014. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(4) Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus nr 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ EMPs kohaldatav tekst ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014 — 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 EMPs kohaldatav tekst (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(8) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(9) Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 110/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 osutatud avaliku ja erasektori partnerlusel põhinevate asutuste näidisfinantsmääruse kohta (ELT L 38, 7.2.2014, lk 2).

(10) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

(11) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(13) EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

I LISA

ÜHISETTEVÕTTE PÕHIKIRI

Artikkel 1

Mõisted

1. „Assotsieerunud liige” — liikmesriigis või raamprogrammiga „Horisont 2020” liitunud riigis asutatud juriidiline isik või juriidiliste isikute rühm või konsortsium, mis on välja valitud artikli 4 lõigetes 2–4 sätestatud korra kohaselt, mis vastab artikli 4 lõikes 6 sätestatud tingimustele ning mis on kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud;

2. „muud asutajaliikmed kui liit” — iseseisvad juriidilised isikud, kes on võtnud individuaalse kohustuse anda ühisettevõtte S2R tegutsemisaja jooksul ühisettevõttesse vähemalt 30 000 000 euro suurune panus, mille aluseks on ühine tulevikunägemus, ning on kinnituskirjale alla kirjutades käesoleva põhikirjaga nõustunud. Muud asutajaliikmed kui liit on loetletud II lisas;

3. „innovatsiooniprogrammid” — teemavaldkonnad, millele tuginedes on üles ehitatud lõikes 4 osutatud S2Ri üldkava. Innovatsiooniprogrammide väljavalimisel lähtutakse sellest, kas neil on potentsiaali suurendada ühe või enama töökeskkonna tulemuslikkust ning kas nad vastavad raudteesüsteemis kohaldatavale ja kliendile suunatud lähenemisviisile. Olenemata juhatuse otsusest kõnealust ülesehitust muuta, peaks S2Ri üldkavaga olema ette nähtud vähemalt viie innovatsiooniprogrammi loomine:

a)	kulutõhusad ja usaldusväärsed rongid, sealhulgas suure mahutavusega rongid ja kiirrongid;

b)	täiustatud liiklusjuhtimis- ja liikluskorraldussüsteemid;

c)	kulutõhus ja usaldusväärne suure läbilaskevõimega taristu;

d)	atraktiivsete raudteeteenuste IT-lahendused;

e)	tehnoloogiad, mille abil tagatakse Euroopa kaubaveo jätkusuutlikkus ja atraktiivsus;

4. „S2Ri üldkava” — ühine, tulevikku suunatud strateegiline tegevuskava, mille töötab välja ja mida arendab ühisettevõte S2R konsulteerides Euroopa Raudteeagentuuriga ja Euroopa raudteeuuringute nõuandekogu (ERRAC) tehnoloogiaplatvormiga, et edendada pikas perspektiivis innovatsiooni raudteesektoris. Üldkavas määratakse kindlaks peamised prioriteedid ning vajalikud tegevuslikud ja tehnoloogilised uuendused, mida nõutakse kõikidelt sidusrühmadelt, et saavutada ühisettevõtte S2R eesmärgid, mida on kirjeldatud käesoleva määruse artiklis 2. Üldkava peab olema suunatud tulemuslikkusele ning põhinema piiratud arvul olulistel teemavaldkondadel ehk innovatsiooniprogrammidel. Kui juhatus on üldkava heaks kiitnud, peab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kinnitama üldkava ja selle järgnevad muudatused ning need Euroopa Parlamendile teatavaks tegema. Pärast kõnealust protsessi võtab juhatus üldkava ja selle järgnevad muudatused vastu.

Artikkel 2

Ülesanded

Ühisettevõte S2R ülesanded on järgmised:

määratleda S2Ri üldkava, esmatähtis teadus- ja innovatsioonitegevus, sealhulgas ulatuslik tutvustamistegevus, millega kiirendatakse ühtse Euroopa raudteepiirkonna toetamiseks ja raudteesüsteemi kõrge töökvaliteedi saavutamiseks vajalike lõimitud, koostalitlusvõimeliste ning standarditega kooskõlla viidud innovatiivsete tehnoloogialahenduste levikut, suurendatakse samas läbilaskevõimet ja töökindlust ning vähendatakse raudteetranspordiga seotud kulusid;

b)	mobiliseerida avaliku ja erasektori vahendid iga S2Ri üldkavas kindlaks määratud innovatsiooniprogrammi toimingute rahastamiseks;

c)	koostada S2Ri üldkava põhjal üksikasjalikud ja tulemustele suunatud iga-aastased töökavad koos üksikasjalike investeerimiskavadega, mis tagavad järjepidevuse, sünkroonsuse ja pikaajalised investeeringud ning töökavade tulemusliku ja tõhusa rakendamise;

d)	tagada S2Ri üldkavas nõuetekohaselt määratletud ühiste toodete arendusega seotud tegevuse järelevalve;

e)	toetada rahaliselt kaudseid teadus- ja innovatsioonimeetmeid eelkõige liikmetele ja osalejatele kõige asjakohasemate meetmete, näiteks riigihanke või projektikonkursside põhjal toetuse määramise kaudu, et saavutada programmi eesmärgid kooskõlas määrusega (EL) nr 1290/2013;

f)	korraldada tehnilist teadus- ja arendustegevust, hindamist ja uuringuid, mida saab viia ellu ühisettevõtte raames, vältides eelnimetatud tegevuse killustatust;

g)	tagada raudteealase teadus- ja innovatsioonitöö tulemuslikkus ja tõhusus ning jälgida ühisettevõtte S2R eesmärkide saavutamisel tehtavaid edusamme nõuetekohaste järelevalve- ja hindamisprotsesside kaudu;

h)	ühendada kasutajate vajadused ja teha ettepanekuid koostalitlusvõime standardite kohta, et juhtida teadus- ja innovatsioonitöö investeeringud toimivate ja turustatavate lahendusteni;

arendada tihedat koostööd ja tagada koordineerimine raudteesektoris Euroopa tasandil, riigisiseselt ja riikidevaheliselt tehtava teadus- ja innovatsioonikoostöö raames, eelkõige eelnevate raamprogrammide ning raamprogrammi „Horisont 2020” raames toimuva koostöö puhul, võimaldades ühisettevõttel S2R etendada raudteevaldkonnaga seotud rahastatavas teadus- ja innovatsioonitöös olulist rolli. Samuti haldab ühisettevõte S2R kõiki raudteevaldkonna teadus- ja innovatsioonimeetmeid, mille kaasrahastajaks on liit;

panna alus ja luua arenguvõimalused tihedale ja pikaajalisele koostööle, mis hõlmab liitu, raudteeseadmete tootjaid, raudteeveo-ettevõtjaid ning muid raudteesektori avaliku ja erasektori sidusrühmi, kelle osalus on vajalik, et soodustada innovatsiooniläbimurdeid ning tagada uuenduslike lahenduste jõuline turuleviimine, sealhulgas kasutajaid esindavaid asutusi (reisijate- ja kaubaveod) ning osalejaid väljastpoolt raudteesektori tavapäraseid piire;

teha koostööd paljude sidusrühmadega, sealhulgas teadusasutuste ja ülikoolidega ning luua seosed siseriikliku ja rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonitööga raudteetehnika valdkonnas, eelkõige ERRAC tehnoloogiaplatvormi kaudu, ning muudes valdkondades, tehes koostööd Euroopa maanteeveouuringute nõuandekoguga (ERTRAC), Euroopa lennundusuuringute ja -innovatsiooni nõuandekoguga (ACARE), Euroopa veetranspordi tehnoloogiaplatvormiga, Euroopa ehitustehnoloogia platvormiga (ECTP), tuleviku tootmistehnoloogia platvormiga (Manufuture), logistikainnovatsiooni liiduga (ALICE), edasiarenenud ehitusmaterjalide ja tehnoloogia platvormiga (EuMaT) ning muude partneritega;

l)	edendada VKEde kaasamist ühisettevõtte tegevusse kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärkidega;

m)	püüda ühisettevõtte tegevuses tagada liikmete ja partnerite geograafiliselt tasakaalustatud kaasamine;

tegeleda teavitamis-, suhtlus- ja levitamistoimingutega, kohaldades mutatis mutandis määruse (EL) nr 1291/2013 artikli 22 sätteid, mis sisaldab muu hulgas projektikonkursside tulemusi puudutava üksikasjaliku teabe kättesaadavaks ja juurdepääsetavaks tegemist ühtses osalejate portaalis ning raamprogrammi „Horisont 2020” muude elektrooniliste teavitusvahendite kaudu, mida haldab komisjon;

o)	täita mis tahes muid käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke ülesandeid.

Artikkel 3

Liikmed

1. Ühisettevõtte S2R liikmeteks on:

a)	Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon;

b)	pärast käesoleva põhikirja vastuvõtmist kinnituskirja alusel ühisettevõtte S2R muud asutajaliikmed kui liit, kes on loetletud käesoleva määruse II lisas, ning artikli 4 kohaselt valitud assotsieerunud liikmed. Kõnealuste liikmete kohta kasutatakse ühisnimetust „muud liikmed kui liit”.

2. Muude liikmete kui liidu roll ja toetused määratletakse ühisettevõttega S2R sõlmitavas liikmelepingus. Kõnealuse lepingu üle peetakse läbirääkimisi tegevdirektoriga ja see edastatakse heakskiitmiseks juhatusele. Lepingus esitatakse kvantitatiivne ja kvalitatiivne kirjeldus, mis käsitleb liikme panust ühisettevõttesse S2R, mis on määratletud käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 punktis a, ning käesoleva määruse artikli 4 lõike 2 punkti b kohane täiendava tegevuse kava; samuti on lepingus sätestatud liikme esindatus juhatuses.

Artikkel 4

Liikmestaatuse muutmine

1. Ühisettevõtte S2R assotsieerunud liikmeks saamist võib taotleda iga liikmesriigis või raamprogrammiga „Horisont 2020” liitunud riigis asutatud juriidiline isik või juriidiliste isikute rühm või konsortsium, tingimusel et ta kiidab heaks põhikirja ning panustab lõikes 6 osutatud vahenditesse käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

2. Ühisettevõtte S2R assotsieerunud liikmed valitakse avatud, mittediskrimineeriva ja konkurentsil põhineva konkursi alusel, mille käivitab komisjon ning mida juhatus hindab läbipaistval viisil. Kõnealusel hindamisel võetakse muu hulgas arvesse taotleja olulisust ja potentsiaalset lisaväärtust ühisettevõtte S2R eesmärkide saavutamise seisukohast, taotleja rahalist usaldusväärsust ning huvide konflikte seoses S2R-algatuse eesmärkidega.

3. Komisjon võtab arvesse hindamise tulemusi ja teeb lõpliku otsuse, et tagada geograafiline tasakaalustatus ning VKEde, teadlaskonna ja raudteesektori kogu väärtusahela osalejate, sealhulgas väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate osalejate tasakaalustatud osalemine.

4. Esimene assotsieerunud liikmete konkurss algab hiljemalt kolme kuu jooksul pärast ühisettevõtte S2R asutamist. Täiendavate konkursside korraldamine sõltub vajadusest tagada oluline suutlikkus ühisettevõtte S2Ri üldkava rakendamiseks. Kõik konkursikutsed avaldatakse S2Ri veebisaidil ja nendest antakse teada riikide esindajate rühma ja muude kanalite vahendusel, et tagada S2Ri üldkava eesmärkide saavutamise huvides võimalikult suur osavõtt konkursist.

5. Minimaalne omaosalus assotsieerunud liikmeks saamiseks on 2,5 % selle innovatsiooniprogrammi kogueelarvest, milles assotsieerunud liige osaleb. Iseseisva juriidilise isikuna tegutseva raudteeveo-ettevõtja minimaalne omaosalus assotsieerunud liikmeks saamiseks on vähemalt 12 000 000 eurot kõikide innovatsiooniprogrammide lõikes. Raudteeveo-ettevõtjatest ja/või taristuettevõtjatest koosnev konsortsium võib saada assotsieerunud liikmeks, kui tema omaosalus on vähemalt 15 000 000 eurot kõikide innovatsiooniprogrammide lõikes.

6. Iga liige võib lõpetada oma liikmesuse ühisettevõttes S2R. Lõpetamine jõustub ja muutub tagasipööramatuks kuue kuu möödumisel pärast teiste liikmete teavitamist. Sellest hetkest vabastatakse endine liige kõigist kohustustest peale nende, mille ühisettevõte S2R kiitis heaks või võttis enne liikmesuse lõpetamist.

7. Ühisettevõtte S2R liikmesust ei saa loovutada kolmandale isikule ilma juhatuse eelneva ja ühehäälse nõusolekuta.

8. Ühisettevõte S2R avaldab oma veebisaidil kohe pärast käesoleva artikli kohast liikmesuse muutust ühisettevõtte S2R liikmete ajakohastatud nimekirja koos vastava muutuse jõustumise kuupäevaga.

Artikkel 5

Ühisettevõtte korraldus

1. Ühisettevõtte S2R organid on:

juhatus;

b)	tegevdirektor;

c)	teaduskomitee;

d)	riikide esindajate rühm.

2. Teaduskomitee ja riikide esindajate rühm on ühisettevõtte S2R nõuandvad organid.

Artikkel 6

Juhatuse koosseis

1. Juhatusel on kuni 22 liiget, kelle hulka kuuluvad:

a)	kaks komisjoni esindajat;

b)	üks esindaja iga ühisettevõtte S2R muu asutajaliikme kui liidu kohta;

c)	üks esindaja artikli 1 lõikes 1 osutatud iga assotsieerunud liikme kohta, kes täidab iseseisva juriidilise isikuna ka kriteeriumid, mis on loetletud artikli 1 lõikes 2;

d)	kuni üheksa esindajat artikli 1 lõikes 1 osutatud assotsieerunud liikmete seast, kellest on vähemalt üks esindaja artikli 1 lõikes 3 osutatud iga innovatsiooniprogrammi kohta, kes valitakse artikli 11 lõike 4 alapunktis a sätestatud menetluse kohaselt.

2. Juhatuse lõpliku koosseisuga tagatakse võimalikult suurel määral VKEde, teadlaskonna ja raudteesektori kogu väärtusahela osalejate, sealhulgas väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate osalejate tasakaalustatud osalemine. Seetõttu on juhatuse liikmeteks vähemalt kolm raudteeveo-ettevõtjate esindajat.

Artikkel 7

Juhatuse töö

1. Juhatuse eesistuja on komisjon.

2. Juhatuse koosseisu kuuluva ühisettevõtte S2R liikme häälte arv on võrdeline tema poolt esindatavate liikmete osaga ühisettevõtte kapitalis. Komisjonil on 50 % hääleõigusest. Komisjoni hääled on jagamatud ning need esindavad juhatuses liidu seisukohti.

3. Esindajad teevad kõik endast oleneva konsensuse saavutamiseks. Kui konsensust ei saavutata ning olenemata lõikest 4, võetakse juhatuse otsus vastu, kui selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest, kaasa arvatud hääletusel mitteosalevate liikmete hääled, kui käesolevas põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

4. Otsuste puhul, mis käsitlevad assotsieerunud liikmete esindatust juhatuses, on komisjonil otsustav hääl, kui ei õnnestu saavutada kahe kolmandiku häälteenamust.

5. Juhatus võtab vastu oma kodukorra, millega tagatakse menetluste sujuv ja tõhus toimimine. Kõnealune kodukord hõlmab konkreetseid menetlusi huvide konflikti avastamiseks ja vältimiseks.

Juhatus tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas. Erakorraline koosolek kutsutakse kokku juhatuse ühe kolmandiku liikmete taotlusel, kes esindavad vähemalt 30 % häältest, või komisjoni või tegevdirektori taotlusel.

Koosolekud toimuvad üldjuhul ühisettevõtte S2R asukohas.

Tegevdirektoril on õigus aruteludes osaleda, kuid tal ei ole hääleõigust.

Euroopa Raudteeagentuuri esindajal ning riikide esindajate rühma eesistujal või ase-eesistujal on õigus osaleda juhatuse koosolekutel vaatlejatena ja õigus aruteludes osaleda, kuid neil ei ole hääleõigust.

Juhatus võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejatena muid isikuid. Eelkõige kutsutakse juhatuse koosolekutele teaduskomitee eesistuja, kes osaleb tema ülesannete hulka kuuluvaid küsimusi käsitlevates aruteludes vaatlejana ja osaleb aruteludes, kuid ei oma hääleõigust.

Artikkel 8

Juhatuse ülesanded

Juhatus vastutab üldiselt ühisettevõtte S2R strateegilise suunamise ja toimingute eest ning teeb järelevalvet selle tegevuse elluviimise üle. Eelkõige täidab juhatus järgmisi ülesandeid:

a)	võtab vastu S2Ri üldkava ja kiidab heaks ettepanekud selle muutmiseks;

b)	võtab vastu ühisettevõtte S2Ri iga-aastase töökava ja vastavad kuluprognoosid, mille kohta teeb ettepaneku tegevdirektor, olles konsulteerinud teaduskomiteega ja riikide esindajate rühmaga;

c)	määrab kindlaks üksikasjaliku kriteeriumite loendi, mida kasutatakse assotsieerunud liikmete valimisel kooskõlas artikliga 4, ning hindab, kiidab heaks või lükkab selle alusel tagasi liikmeks saamise taotlusi;

d)	määrab kindlaks juhatuse lõpliku koosseisu, valides eelkõige esindajad selliste assotsieerunud liikmete seast, kes ei vasta artikli 1 lõikes 2 sätestatud kriteeriumitele, võttes aluseks iga juhtkomitee esitatud ettepaneku;

e)	võtab vastu otsuse ühisettevõttes S2R oma kohuseid mittetäitva liikme liikmesuse lõpetamise kohta ning liikmesuse lõpetamise tingimuste kohta;

f)	kiidab heaks artikli 3 lõikes 2 osutatud liikmelepingud pärast vajaduse korral ajutise nõuanderühmaga konsulteerimist;

g)	võtab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 5 vastu ühisettevõtte finantseeskirjad;

h)	võtab tegevdirektori ettepaneku alusel vastu ühisettevõtte S2R aastaeelarve, kaasa arvatud ametikohtade loetelu, milles näidatakse ajutiste ametikohtade arv tegevusüksuse ja palgaastme kaupa ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

i)	määrab töötajaid ametisse vastavalt talle käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2 antud volitustele;

j)	määrab ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori, pikendab tema ametiaega ning annab talle suuniseid ja jälgib tema tegevuse tulemuslikkust;

k)	töötab välja juhtkomiteede kodukorra ühisnäidise;

l)	kiidab tegevdirektori soovituse alusel heaks organisatsiooni struktuuri;

m)	kiidab heaks aasta tegevusaruande, sealhulgas vastavad kulutused;

n)	korraldab vajaduse korral ühisettevõtte S2R siseauditialase suutlikkuse loomise;

o)	töötab välja menetlused avalike ja läbipaistvate konkursikutsete tagamiseks, kiidab heaks konkursikutsed ja vajaduse korral ka seonduvad eeskirjad osalemise, hindamise, valimise, toetuste määramise ja läbivaatamise menetluste kohta;

p)	kiidab heaks rahastamiseks valitud meetmete nimekirja;

q)	asutab vajaduse korral lisaks ühisettevõtte S2R organitele artiklis 14 osutatud töörühmad;

r)	kehtestab vajaduse korral käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohased rakenduseeskirjad ja eeskirjad riikide ekspertide lähetamise kohta ühisettevõttesse S2R ning praktikantide kasutamise kohta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 7;

s)	esitab vajaduse korral komisjonile kõik taotlused käesoleva määruse muutmiseks, mille kohta on teinud ettepaneku ühisettevõtte S2R mis tahes liige;

t)	teeb otsused komisjonile esitatavate ühisettevõtte tegevuse jätkamist või ühisettevõtte likvideerimist käsitlevate ettepanekute kohta;

u)	täidab kõiki ühisettevõtte S2R konkreetsele organile määramata ülesandeid, mida ta võib mõnele neist organitest määrata.

Artikkel 9

Tegevdirektori ametissenimetamine, ametist vabastamine või ametiaja pikendamine

1. Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus, valides sobiva kandidaadi komisjoni esitatud nimekirjast, järgides avalikku ja läbipaistvat valikumenetlust.

2. Tegevdirektor on ühisettevõtte töötaja ning ta võetakse tööle ühisettevõtte S2R ajutise teenistujana liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel.

3. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ühisettevõtet S2R juhatuse eesistuja.

4. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Kõnealuse perioodi lõpus hindab komisjon tegevdirektori tööd, võttes arvesse hinnangut tegevdirektori tegevusele ning ühisettevõtte S2R edasisi ülesandeid ja lahendamist vajavaid probleeme.

5. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut, võib juhatus pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord kuni viie aasta võrra.

6. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi edaspidi üldperioodi lõpul sama ametikoha valikumenetluses osaleda.

7. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille juhatus teeb komisjoni ettepaneku alusel.

Artikkel 10

Tegevdirektori ülesanded

1. Tegevdirektor on tegevjuht, kes vastutab ühisettevõtte S2R igapäevase juhtimise eest kooskõlas juhatuse otsustega.

2. Tegevdirektor on ühisettevõtte S2R seaduslik esindaja. Tegevdirektor annab aru juhatusele ja täidab oma ametikohustusi täiesti sõltumatult talle antud volituste piires.

3. Tegevdirektor vastutab ühisettevõtte S2R eelarve täitmise eest. Tegevdirektor esitab juhatusele kogu teabe, mida see oma ülesannete täitmiseks vajab.

4. Tegevdirektor täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

a)	koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks aastaeelarve projekti, kaasa arvatud ametikohtade loetelu, milles on näidatud ajutiste ametikohtade arv iga palgaastme ja tegevusüksuse puhul ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv väljendatuna täistööaja ekvivalentides;

b)	koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks ühisettevõtte aasta töökava ja asjaomaste kulude prognoosi;

c)	esitab juhatusele heakskiitmiseks raamatupidamise aastaaruande;

d)	koostab ja esitab juhatusele vastuvõtmiseks artikli 20 lõikes 2 osutatud aasta tegevusaruande ning kõik muud aruanded, mida juhatus nõuab;

e)	osaleb teise instantsina innovatsiooniprogrammide sisevaidluste lahendamises;

f)	osaleb esimese instantsina innovatsiooniprogrammidevaheliste vaidluste lahendamises;

g)	haldab projektikonkursse ning esitab juhatusele vastuvõtmiseks rahastamiseks valitud meetmete loetelu;

h)	allkirjastab üksikuid kokkuleppeid või otsuseid;

i)	allkirjastab hankelepinguid;

j)	tagab ühisettevõtte lepingute ja kokkulepetega võetud kohustuste täitmise;

k)	tagab innovatsiooniprogrammide koordineerimise ning võtab vajalikud meetmed, et hallata kokkupuutepunkte, vältida projektide põhjendamatut kattumist ning soodustada innovatsiooniprogrammide koostoimet;

l)	teeb juhatusele ettepanekuid tehnilise sisu ja eelarveassigneeringute kohandamise kohta innovatsiooniprogrammide vahel;

m)	tagab kavandatud eesmärkide ja ajakavade järgimise, koordineerib innovatsiooniprogrammidekohast tegevust ja võtab järelmeetmeid ning teeb ettepanekuid eesmärkide ja seonduva ajakava asjakohaseks muutmiseks;

n)	jälgib innovatsiooniprogrammide raames eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme;

o)	valmistab ette ja rakendab ühisettevõtte S2R suhtluspõhimõtteid;

p)	esitab juhatusele ettepanekuid organisatsiooni struktuuri kohta;

q)	korraldab ja suunab ühisettevõtte tegevust ja töötajaid ning teostab nende üle järelevalvet juhatusepoolse delegeerimise piires, nagu on sätestatud käesoleva määruse artikli 6 lõikes 2;

r)	tagab ühisettevõtte tegevuse sõltumatuse ja mis tahes huvide konflikti vältimise;

s)	kehtestab tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ning tagab selle toimimise ja annab selle olulisest muutmisest juhatusele teada;

t)	tagab riskihindamise ja -juhtimise teostamise;

u)	võtab kõik vajalikud meetmed ühisettevõtte S2R eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude hindamiseks;

edastab riikide esindajate rühmale, teaduskomiteele ja Euroopa Raudteeagentuurile korrapäraselt teavet, mis on nende nõuandva rolliga seoses asjakohane. Sellega seoses osaleb ühisettevõtte tegevdirektor ühisettevõtte kogu tegevusaja jooksul kord aastas raamprogrammi „Horisont 2020” programmikomitee (aruka, keskkonnahoidliku ja integreeritud transpordi koosseis) kutsel selle koosolekul, et anda ülevaade algatuse Shift2Rail saavutatud edusammudest;

w)	täidab muid ülesandeid, mille juhatus on tegevdirektorile usaldanud või delegeerinud.

5. Tegevdirektor loob haldusosakonna kõigi käesolevast määrusest tulenevate tugiülesannete täitmiseks tegevdirektori vastutusel. Haldusosakond koosneb ühisettevõtte S2R töötajatest ja täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

a)	pakub tuge sobiva raamatupidamissüsteemi loomisel ja haldamisel kooskõlas ühisettevõtte S2R finantseeskirjadega;

b)	haldab aasta töökavas ette nähtud konkursse ning haldab kokkuleppeid või otsuseid, kaasa arvatud nende kooskõlastamist;

c)	pakub ühisettevõtte S2R liikmetele ja teistele organitele kogu asjakohast teavet ja tuge, mida nad vajavad oma ülesannete täitmisel, ning vastab nende konkreetsetele nõudmistele;

d)	toimib ühisettevõtte S2R organite sekretariaadina ning toetab kõiki juhatuse loodud töörühmi.

Artikkel 11

Innovatsiooniprogrammide juhtkomiteed

1. Iga innovatsiooniprogrammi jaoks luuakse juhtkomitee.

2. Iga juhtkomitee koosseisu kuuluvad:

a)	üks esindaja igast asutajaliikmest, igast assotsieerunud liikmest, kes vastab artikli 1 lõikes 2 loetletud kriteeriumitele, ning igast raudteeveo-ettevõtjast, kes vastab artikli 4 lõikes 5 loetletud kriteeriumitele;

b)	üks esindaja igast assotsieerunud liikmest, kes osaleb innovatsiooniprogrammis;

c)	üks või mitu haldusosakonna esindajat, kelle nimetab tegevdirektor.

3. Iga juhtkomitee võtab vastu oma kodukorra, mis põhineb juhatuse heakskiidetud ühisnäidisel. Juhtkomitee valib oma liikmete hulgast endale eesistuja. Komisjoni ja Euroopa Raudteeagentuuri esindaja võivad juhtkomitee koosolekutel osaleda vaatlejatena. Osalema võib kutsuda teisi innovatsiooniprogrammi tulemuste vastu huvi tundvaid liikmeid.

4. Iga juhtkomitee vastutab muu hulgas järgmise eest:

esitab juhatusele esialgse nimekirja vähemalt kahe kandidaadiga, kelle seast valitakse innovatsiooniprogrammi esindaja juhatuses, ning kehtestab vajaduse korral rotatsiooni korra. Esialgne nimekiri peaks võimalikult suurel määral kajastama VKEde, teadlaskonna ja raudteesektori kogu väärtusahela osalejate, sealhulgas väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate osalejate tasakaalustatud esindatust;

b)	annab oma innovatsiooniprogrammile asjakohased tehnilised sisendid, mis on eelkõige vajalikud selleks, et töötada välja projektikonkursid, mille juhatus heaks kiidab;

c)	kehtestab innovatsiooniprogrammi üksikasjalikud iga-aastased rakenduskavad kooskõlas iga-aastaste töökavadega, mille juhatus võtab vastu vastavalt artikli 2 alapunktile c;

d)	esitab tegevdirektorile aruandeid, võttes aluseks käesoleva määruse artikli 2 lõikes 2 määratletud tulemuslikkuse põhinäitajad.

Artikkel 12

Euroopa Raudteeagentuur

Euroopa Raudteeagentuur aitab kaasa S2Ri üldkava kindlaksmääramisele ja rakendamisele ning täidab selleks eelkõige järgmisi nõustamisega seotud ülesandeid:

a)	teeb ettepanekuid S2Ri üldkava ja iga-aastase töökava võimalike muudatuste kohta, eelkõige selleks, et tagada ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks vajalike teadusuuringute toimumine;

b)	teeb käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punkti e kohase sidusrühmadega konsulteerimise järel ettepanekuid teadus- ja arendustegevuse suuniste kohta, mille tulemusel kehtestatakse tehnilised standardid, eesmärgiga tagada töö tulemuste koostalitlusvõime ja ohutus;

c)	kontrollib tulevase süsteemi ühist arendamist ning aitab kaasa regulatiivsete nõuete tulemuseesmärkide süsteemi kindlaksmääramisele;

d)	vaatab läbi projektidega seotud toiminguid ja nende tulemusi, et teha kindlaks nende kooskõla käesoleva määruse artikli 2 lõigus 2 sätestatud eesmärkidega ning tagada uurimistulemuste koostalitlusvõime ja ohutus.

Artikkel 13

Teaduskomitee

1. Teaduskomitee koosneb kuni 12 liikmest. Komitee valib oma liikmete hulgast endale eesistuja.

2. Teaduskomitee koosseis peab kajastama akadeemilistest ringkondadest, tööstussektorist, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatest, valitsusvälistest organisatsioonidest ja regulatiivorganitest pärinevate üleilmselt tunnustatud teadlaste ja inseneride tasakaalustatud esindatust. Teaduskomitee liikmetel peab olema kollektiivselt vajalik teaduslik pädevus ja teadmised, mis hõlmavad tehnilist valdkonda ja mida on vaja teaduspõhiste soovituste tegemiseks ühisettevõttele S2R.

3. Juhatus kehtestab konkreetsed kriteeriumid ja valimismenetluse teaduskomitee koosseisu valimiseks ja nimetab ametisse selle liikmed. Juhatus võtab arvesse riikide esindajate rühma, Euroopa ERRAC ja Euroopa Raudteeagentuuri pakutavaid võimalikke kandidaate.

4. Teaduskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	annab nõu iga-aastastes töökavades käsitletavate teaduslike ja tehnoloogiliste prioriteetide teemal;

b)	annab nõu iga-aastases tegevusaruandes kirjeldatud teaduslike ja tehnoloogiliste saavutuste teemal;

c)	teeb ettepanekuid võimalike kõrgetasemeliste teadusuuringute valdkondade kohta, mida võiks edasi arendada;

d)	teeb ettepanekuid võimaliku koostoime kohta raudteetehnika alal tehtava siseriikliku ja rahvusvahelise teadus- ja innovatsioonitöö vallas, Euroopa raudteeuuringute nõuandekogu (ERRAC) tehnoloogiaplatvormi kaudu, ning muudes valdkondades, mis on loetletud artikli 2 punktis k.

5. Teaduskomitee koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Koosolekuid kutsub kokku komitee eesistuja.

6. Teaduskomitee võib eesistuja nõusolekul kutsuda koosolekul osalema muid isikuid.

7. Teaduskomitee võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 14

Riikide esindajate rühm

1. Riikide esindajate rühmas osaleb üks esindaja igast liikmesriigist ja igast raamprogrammiga „Horisont 2020” liitunud riigist. Rühm valib oma liikmete hulgast endale eesistuja ja tema asetäitja.

2. Riikide esindajate rühma koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Koosolekuid kutsub kokku rühma eesistuja. Koosolekutel osalevad tegevdirektor ja juhatuse eesistuja või nende esindajad.

3. Riikide esindajate rühma koosolekutel võivad osaleda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (1) artikli 62 kohaselt loodud ühtse Euroopa raudteepiirkonna komitee liikmed või nende esindajad ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (2) artikli 29 kohaselt loodud raudtee koostalitluse ja ohutuse komitee liikmed.

4. Riikide esindajate rühm osaleb ning eelkõige vaatab läbi teabe ja avaldab arvamust järgmistes küsimustes:

a)	strateegilise suunitluse ja S2Ri üldkava ajakohastamine ning selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud;

b)	ühisettevõtte S2R iga-aastased töökavad;

c)	seosed raamprogrammiga „Horisont 2020” ning muude liidu ja liikmesriikide rahastamisvahenditega, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa struktuurifondidega;

d)	seosed liidu raudteetranspordi õigusaktidega ja ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomise eesmärgiga;

e)	VKEde ja väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate osalejate kaasamine.

5. Riikide esindajate rühm annab ühisettevõttele S2R teavet ja tegutseb ühisettevõtte kontaktina ka järgmistes küsimustes:

a)	asjakohaste riiklike või piirkondlike teadus- ja innovatsiooniprogrammide staatus ning võimalike koostöövaldkondade määratlemine, kaasa arvatud asjakohaste tehnoloogiate kasutuselevõtt, et võimaldada sünergiat ja vältida kattumisi;

b)	teabeleviüritustega seoses riiklikul või piirkondlikul tasandil võetavad meetmed tehniliste töörühmade korraldamiseks ja kommunikatsioonitegevuseks.

6. Riikide esindajate rühm võib esitada juhatusele omal algatusel soovitusi ja ettepanekuid tehnilistes, juhtimis- ja finantsküsimustes ning iga-aastaste töökavade suhtes, eelkõige juhul, kui need mõjutavad riiklikke või piirkondlikke huvisid. Juhatus võtab neid ettepanekuid arvesse ja teavitab riikide esindajate rühma põhjendamatu viivituseta järelmeetmetest, mis ta on võtnud vastuseks rühma soovitustele või ettepanekutele, ning lisab põhjendused, juhul kui järelmeetmeid ei võeta.

7. Riikide esindajate rühm saab korrapäraselt teavet, muu hulgas osalemise kohta ühisettevõtte S2R rahastatud meetmetes, iga konkursi ja projekti rakendamise tulemuste kohta, sünergiate kohta muude asjakohaste liidu programmidega ja ühisettevõtte S2R eelarve täitmise kohta.

8. Riikide esindajate rühm võtab vastu oma kodukorra.

Artikkel 15

Töörühmad

1. Artiklis 2 ette nähtud ülesannete täitmiseks võib ühisettevõtte S2R juhatus moodustada piiratud arvu töörühmi nendeks toiminguteks, mida juhatus neile delegeerib. Kõnealused töörühmad moodustatakse ekspertidest ning nende töö vastab läbipaistvuse põhimõttele.

2. Töörühmade töös osalevad eksperdid ei tohi kuuluda ühisettevõtte S2R töötajate hulka.

3. Et tagada eksperdiarvamuste võimalikult lai valik, edendab ja hõlbustab ühisettevõte S2R VKEde, teadusasutuste ja väljaspool traditsioonilist raudteesektorit tegutsevate osalejate osalemist töörühmades.

4. Töörühma juhataja on ühisettevõtte S2R esindaja. Komisjon ja Euroopa Raudteeagentuur osalevad töörühma koosolekutel vaatlejatena.

Artikkel 16

Rahastamisallikad

1. Ühisettevõtet S2R rahastavad ühiselt liit ja muud liikmed kui liit ning nendega seotud üksused osamaksetena makstavate rahaliste toetuste ja nende poolt kaudsete, ühisettevõtte S2R poolt mittehüvitatavate meetmete rakendamisel tehtud kulude vormis.

2. Ühisettevõtte S2R halduskulud ei tohi ületada 27 000 000 eurot ning tuleb katta rahaliste maksetega, mis jagatakse igal aastal võrdselt liidu ning ülejäänud liikmete (muud liikmed kui liit) vahel, välja arvatud teaduskeskused ja ülikoolid. Muude liikmete kui liidu panus määratakse kindlaks proportsionaalselt kõnealuste liikmete eelarveliste kulukohustustega. Kui osa halduskulude katteks tehtud sissemaksest jääb kasutamata, võib teha selle kättesaadavaks ühisettevõtte S2R tegevuskulude katmiseks.

3. Ühisettevõtte S2R tegevuskulud kaetakse järgmistest allikatest:

a)	liidu rahaline toetus;

b)	muude liikmete kui liidu ning nendega seotud üksuste mitterahalised toetused, mis koosnevad nende poolt kaudsete meetmete rakendamisel tehtud kulutustest, millest arvestatakse maha ühisettevõtte S2R poolne toetus ja muud liidu toetused nende kulude katmiseks.

4. Ühisettevõtte S2R eelarvesse kantavad vahendid koosnevad järgmisest:

a)	liikmete rahalised sissemaksed halduskulude katteks;

b)	liidu rahaline sissemakse tegevuskulude katteks;

c)	ühisettevõtte S2R teenitud tulu;

d)	muud rahalised sissemaksed, vahendid ja tulud.

5. Ühisettevõttele S2R tehtud sissemaksetelt saadud intresse käsitatakse ühisettevõtte tuluna.

6. Kõiki ühisettevõtte S2R vahendeid kasutatakse käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

7. Ühisettevõte S2R on kõigi varade omanik, mida ta on loonud ise või mis on talle käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks üle kantud.

8. Ilma et see piiraks artikli 24 lõike 4 kohaldamist, ei tehta ühisettevõtte S2R liikmetele väljamakseid kulusid ületavatest tuludest.

Artikkel 17

Liidu toetuse eraldamine

1. Ühisettevõtte S2R tegevuskulude katmiseks antav liidu rahaline toetus, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punktis a ning lisatoetus, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punktis b, jaotatakse järgmiselt:

a)	kuni 40 % eraldatakse muudele asutajaliikmetele kui liit ja nendega seotud üksustele;

b)	kuni 30 % eraldatakse assotsieerunud liikmetele ja nendega seotud üksustele;

c)	kuni 30 % eraldatakse projektikonkursside ja hankekonkursside kaudu.

2. Lõike 1 kohased rahalised vahendid eraldatakse pärast seda, kui sõltumatud eksperdid on ettepanekuid hinnanud.

3. Ühisettevõtte S2R finantskohustused ei ületa ühisettevõttele tema liikmete poolt kättesaadavaks tehtud või liikmete poolt ühisettevõtte eelarvesse eraldatud rahaliste vahendite summat.

Artikkel 18

Eelarveaasta

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 19

Tegevuse ja finantsplaanimine

1. Tegevdirektor koostab ja esitab juhatusele kinnitamiseks S2Ri üldkaval põhineva iga-aastase töökava kavandi, mis sisaldab järgmise aasta teadusuuringute ja arendustegevuse, haldustoimingute ja vastava kulueelarve üksikasjalikku kava. Töökava projekt sisaldab ka artikli 16 lõike 3 alapunkti b kohaselt tehtavate panuste eeldatavat väärtust.

2. Iga-aastane töökava tuleb vastu võtta eelneva aasta lõpuks. Iga-aastane töökava tehakse avalikkusele kättesaadavaks.

3. Tegevdirektor koostab igaks aastaks aastaeelarve projekti ning esitab selle juhatusele vastuvõtmiseks.

4. Iga konkreetse aasta eelarve võtab juhatus vastu eelmise aasta lõpuks.

5. Aastaeelarvet kohandatakse, et võtta arvesse liidu toetuse summat, mis on sätestatud liidu eelarves.

Artikkel 20

Tegevus- ja finantsaruandlus

1. Tegevdirektor annab igal aastal ühisettevõtte S2R juhatusele aru oma ülesannete täitmisest kooskõlas ühisettevõtte finantseeskirjadega.

2. Kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppu esitab tegevdirektor juhatusele heakskiitmiseks aasta tegevusaruande ühisettevõttes S2R eelmisel kalendriaastal eelkõige töökavaga seoses tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

a)	tehtud teadus- ja innovatsioonitöö ning muud toimingud ja vastavad kulutused;

b)	esitatud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa;

c)	rahastamiseks valitud meetmed, kaasa arvatud jaotumine osalejaliikide (sh VKEd) ja riikide kaupa, näidates ka ühisettevõtte S2R toetust üksikutele osalejatele ja meetmetele;

ühisettevõtte S2R eesmärkide (sätestatud käesoleva määruse artikli 2 lõikes 2) täitmiseks tehtud edusammud ja ettepanekud, mis käsitlevad kõnealuste eesmärkide täitmiseks vajalikku täiendavat tööd. Kui juhatus on aasta tegevusaruande heaks kiitnud, edastatakse see riikide esindajate rühmale ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.

3. Ühisettevõte S2R esitab igal aastal komisjonile määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kohase aruande.

4. Ühisettevõtte S2R peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.

Ühisettevõte S2R edastab järgmise eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

Pärast kontrollikojalt määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaste tähelepanekute saamist ühisettevõtte S2R esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab peaarvepidaja ühisettevõtte S2R lõpliku raamatupidamisaruande ning tegevdirektor esitab selle juhatusele arvamuse saamiseks.

Juhatus esitab arvamuse ühisettevõtte S2R lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

Tegevdirektor edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale hiljemalt lõppenud eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks.

Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse aastaaruandes tehtud märkuste kohta 30. septembriks. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka juhatusele.

Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

5. Ühisettevõtte S2R raamatupidamisaruannet kontrollib sõltumatu auditeerimisasutus, nagu on sätestatud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5.

Artikkel 21

Siseaudit

Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte S2R suhtes samasugused volitused nagu komisjoni suhtes.

Artikkel 22

Liikmete vastutus ja kindlustus

1. Liikmete rahaline vastutus ühisettevõtte S2R võlgade eest piirdub nende poolt juba halduskulude jaoks tehtud sissemaksega.

2. Ühisettevõte S2R sõlmib asjakohase kindlustuslepingu ja haldab seda.

Artikkel 23

Huvide konflikt

1. Ühisettevõte S2R, tema organid ja töötajad väldivad oma tegevuses mis tahes huvide konflikti.

2. Juhatus võtab vastu liikmete, organite, töötajate ja lähetatud töötajate suhtes kohaldatavad eeskirjad huvide konfliktide vältimiseks ja haldamiseks. Kõnealustes eeskirjades sätestatakse huvide konfliktide vältimine juhatuses tegutsevate liikmete esindajate puhul.

Artikkel 24

Likvideerimine

1. Ühisettevõte S2R likvideeritakse käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud ajavahemiku lõpus.

2. Likvideerimismenetlus algab automaatselt, kui komisjon või kõik muud liikmed kui liit lõpetavad oma liikmestaatuse ühisettevõttes S2R.

3. Ühisettevõtte likvideerimismenetluseks määrab juhatus ühe või mitu likvideerijat, kes järgivad juhatuse otsuseid.

4. Kui ühisettevõte likvideeritakse, kasutatakse kõiki selle varasid selle kohustuste ning likvideerimisega seotud kulude katmiseks. Mis tahes ülejääk jagatakse proportsionaalselt likvideerimise ajal veel alles olevate liikmete vahel vastavalt nende poolt ühisettevõttesse S2R antud rahalise panuse osatähtsusele. Mis tahes selline liidule jagatud ülejääk kantakse tagasi liidu eelarvesse.

5. Kõigi ühisettevõtte S2R poolt sõlmitud kokkulepete või vastu võetud otsuste, samuti ühisettevõtte S2R kestusest kauem kestvate hankelepingute sobiva haldamise tagamiseks kehtestatakse erikord.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuestisõnastamine) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

II LISA

ÜHISETTEVÕTTE S2R MUUD ASUTAJALIIKMED KUI LIIT

1.	ALSTOM TRANSPORT

2.	ANSALDO STS

3.	BOMBARDIER TRANSPORTATION

4.	CONSTRUCCIONES Y AUXILIAR DE FERROCARRILES

5.	NETWORK RAIL

6.	SIEMENS AKTIENGESELLSCHAFT

THALES

8.	TRAFIKVERKET

17.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 177/34

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 643/2014,

16. juuni 2014,

millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/41/EÜ kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses teatamisega riiklikest sätetest, mis käsitlevad tööandjapensioni skeemide valdkonna usaldatavusnõudeid

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõike 11 neljandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2003/41/EÜ kohaselt tuleb liikmesriikidel teatada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele („EIOPA”) tööandjapensioni skeemide valdkonna usaldatavusnõudeid (varem „usaldatavusnormatiivid”) käsitlevad riiklikud sätted (edaspidi „usaldatavusnõudeid käsitlevad riiklikud sätted”), mida ei hõlma selle direktiivi artikli 20 lõike 1 viide siseriiklikele sotsiaal- ja tööõigusaktidele. Käesolevas määruses sätestatud nõuded ei mõjuta direktiiviga 2003/41/EÜ ette nähtud liikmesriikide pädevust seoses tööandjapensioni kogumisasutuste suhtes kohaldatavate siseriiklike sotsiaal- ja tööõigusaktidega.

(2)	Selleks et tekiks liidu tasandil keskne teabeallikas usaldatavusnõudeid käsitlevate riiklike sätete kohta, on asjakohane, et EIOPA teeb käesoleva määruse alusel esitatud teabe kättesaadavaks oma veebisaidil.

(3)

On teada, et liikmesriikidel võib olla tööandjapensioni skeemide suhtes kohaldatavaid sätteid sellistes valdkondades nagu äriühinguõigus, investeerimisfondide õigus ja maksejõuetusõigus, mille kohaldamisala on usaldatavusnõudeid käsitlevatest riiklikest sätetest laiem. Käesoleva määruse kohase aruandluskohustuse eesmärk ei ole koostada ammendavat loetelu kõigist õigusnormidest, mille alusel tööandjapensioni skeemid tegutsevad.

(4)

Direktiivi 2003/41/EÜ artikli 4 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada kohaldada kõnealuse direktiivi artikleid 9–16 ning artikleid 18, 19 ja 20 selliste kindlustusandjate tööandjapensionide kogumisega seotud tegevuse suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/83/EÜ (2) reguleerimisalasse. Liikmesriigid, kes otsustasid selle võimaluse kasuks, kohaldavad kindlustusandjate suhtes mitmeid usaldatavusnõudeid käsitlevaid riiklikke sätteid, mis erinevad nendest, mida kohaldatakse tööandjapensioni skeemide suhtes. Selle võimaluse valinud liikmesriikide puhul peaks aruandluskohustus hõlmama ka teavet direktiivi 2003/41/EÜ artikli 7 teises lõigus osutatud varade ja kohustuste kohta.

(5)

Selleks et tagada aruandluse ühtsus, tuleks pädevate asutuste jaoks koostada vorm EIOPA-le nõutud teabe edastamiseks. Et edastatud teavet oleks kerge kätte saada ja võrrelda, peaks vormis esitatud loetelu vastama direktiivi 2003/41/EÜ asjakohastele sätetele. Vorm peaks samuti lihtsustama teatamist sellistest usaldatavusnõudeid käsitlevatest riiklikest sätetest, mida vormi loetelu ei hõlma, kuid mis oma olemuselt on usaldatavusnõuded, ning mis ei ole otse seotud direktiivi 2003/41/EÜ ülevõtmisega.

(6)

Kuna liidu õigusega ei ühtlustata tööandjapensioni kogumisasutuste struktuuri, on pensionide kogumine korraldatud liikmesriikides väga erinevate struktuuride alusel. Pädevad asutused peaksid teatama kõnealuste asutuste nimed ja esitama vajaduse korral usaldatavusnõudeid käsitlevad riiklikud sätted, mida kohaldatakse eri struktuuritüüpide suhtes.

(7)	Pädevate asutuste aruandluskohustus seoses direktiivi 2003/41/EÜ artiklites 17a–17d sätestatud solventsusmarginaali ja tagatisfondiga põhineb aruandevormis nimetatud direktiivi artikli 17 lõikel 2.

(8)

Mõnes liikmesriigis ei kehti usaldatavusnõudeid käsitlevad riiklikud sätted liikmesriigi kogu territooriumil. Seepärast peaksid pädevad asutused vormis märkima, kas nende usaldatavusnõudeid käsitlevad riiklikud sätted kehtivad nende liikmesriigis eri territooriumidel ja lisama teabe aruandes esitatud sätete territoriaalse kohaldamise kohta.

(9)

Teavet usaldatavusnõudeid käsitlevate riiklike sätete kohta tuleb ajakohastada, panemata seejuures pädevatele asutustele liigset halduskoormust. Seepärast peaks aruannete esitamine piirduma ühe korraga aastas. Selleks et ühtlustada teabe avaldamist, tuleks kindlaks määrata kuupäev, millele aruanne osutab, ja teabe EIOPA-le edastamise tähtpäev. Pädevad asutused peaksid teavet saama vabatahtlikult ajakohastada tähtpäevade vahel.

(10)	Tagamaks, et teave usaldatavusnõudeid käsitlevate riiklike sätete kohta on kättesaadav peatselt peale käesoleva määruse jõustumist, tuleks see esimest korda esitada kuue kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest.

(11)	Nagu täpsustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/78/EL (3) 32. põhjenduses, ei tohiks EIOPA koostatud tehnilised standardid piirata liikmesriikide pädevust seoses selliste asutuste usaldatavusnõuetega, nagu kehtestatud direktiiviga 2003/41/EÜ.

(12)	Käesolev määrus põhineb rakenduslike tehniliste standardite eelnõul, mille EIOPA esitas komisjonile.

(13)

EIOPA on viinud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta läbi avatud avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikke seotud kulusid ja kasu ning küsinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (4) artikli 37 kohaselt moodustatud tööandjapensionide sidusrühmade kogu arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Aruandluskord

1. Pädevad asutused edastavad EIOPA-le teabe usaldatavusnõudeid käsitlevate riiklike sätete kohta esimest korda kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja selle perioodi lõppemise aastale järgnevast aastast alates igal aastal 30. juuniks.

2. Esimene kord edastatakse teave usaldatavusnõudeid käsitlevate nende riiklike sätete kohta, mis kehtivad käesoleva määruse jõustumise kuupäeval. Kord aastas edastatav teave on seotud usaldatavusnõudeid käsitlevate nende riiklike sätetega, mis kehtivad asjaomase kalendriaasta 1 märtsil.

3. Pädevad asutused võivad EIOPA-le vabatahtlikult esitada ajakohastatud teavet usaldatavusnõudeid käsitlevate riiklike sätete kohta igal ajal.

Artikkel 2

Aruande vorm ja mallid

1. Kui pädevad asutused esitavad aruande usaldatavusnõudeid käsitlevate riiklike sätete kohta või ajakohastavad seda, kasutavad nad lisaga kehtestatud vormi, märkides järgmise:

a)	pädev asutus, liikmesriik ja teabe EIOPA-le edastamise kuupäev;

b)	kas tegemist on teabe esmase, vabatahtliku või iga-aastase edastamisega;

c)	kas edastatud teave on seotud direktiivi 2003/41/EÜ artiklis 4 osutatud kindlustusandjaga ja kõnealuse kindlustusandja liik;

d)	kas liikmesriigis on rohkem kui ühte liiki struktuuriga tööandjapensioni kogumisasutusi ja sellisel juhul struktuuriliikide nimed ja nende suhtes kohaldatavad usaldatavusnõudeid käsitlevad riiklikud sätted;

e)	kas esitatud sätted kehtivad liikmesriigis eri territooriumidel ning sellisel juhul sätete territoriaalne kohaldamine;

f)	olemasolu korral viited õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikele pealkirjadele ja numbritele ning nende vastavate jaotiste ja artiklite pealkirjadele ja numbritele;

g)	olemasolu korral veebisaidi hüperlink õigusaktide ja muude õigusinstrumentide terviktekstidele.

2. Kui liikmesriigis kehtivad usaldatavusnõudeid käsitlevad riiklikud sätted, mida lisaga kehtestatud vormi loetelu ei hõlma, esitab asjaomane pädev asutus kõnealused sätted vormis kategooria „Muu” all.

3. Pädevad asutused edastavad täidetud vormid EIOPA-le elektrooniliselt.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 235, 23.9.2003, lk 10.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/83/EÜ, 5. november 2002, elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/78/EL, 24. november 2010, millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Pangandusjärelevalve), Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionidejärelevalve) ning Euroopa Järelevalveasutusele (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) antud volitustega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1094/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

LISA

Tööandjapensioni skeemide valdkonna usaldatavusnõudeid käsitlevatest riiklikest sätetest teatamise vorm

Pädev asutus

Liikmesriik

Aruande EIOPA-le edastamise kuupäev

Aruandes käsitletakse kindlustusandjate poolset tööandjapensioni kogumisega seotud tegevust, nagu osutatud artikli 2 lõike 1 punktis c

(märkida x)

Jah

Meie jurisdiktsioonis on rohkem kui ühte liiki struktuuriga tööandjapensionide kogumisasutusi, nagu osutatud artikli 2 lõike 1 punktis d

(märkida x)

Jah

Kui jah, palun märkida kindlustusandja liik, nagu osutatud siseriiklikus õiguses:

Kui jah, palume need märkida ja selgitada, kas eri struktuuriga tööandjapensioni kogumisasutuste suhtes kohaldatakse erinevaid usaldatavusnõudeid käsitlevaid riiklikke sätteid.

Aruande liik

(märkida x)

a)	esmane edastamine — artikli 1 lõiked 1 ja 2

Aruandes esitatud sätete erinev territoriaalne kohaldamine, nagu osutatud artikli 2 lõike 1 punktis e

(märkida x)

Jah

b)	vabatahtlik edastamine — artikli 1 lõige 3

c)	iga-aastane edastamine — artikli 1 lõige 1

Kui jah, palun märkida iga esitatud sätte territoriaalne kohaldamine.

Kood	Punkt	Direktiivi 2003/41/EÜ vastavad sätted
10	Tööandjapensionide kogumisasutuse tegevus	Artikkel 7
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
20	Sponsorettevõtja ja tööandjapensioni kogumisasutuse õiguslik eraldatus	Artikkel 8
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
30	Tegevusele esitatavad tingimused	Artikkel 9
31		Artikli 9 lõige 1
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
32		Artikli 9 lõige 2
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
33		Artikli 9 lõige 3
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
34		Artikli 9 lõige 4
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
35		Artikli 9 lõige 5
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
40	Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne	Artikkel 10
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
50	Investeerimispõhimõtete ülevaade	Artikkel 12
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
60	Pädevatele asutustele esitada tulev teave	Artikkel 13
61		Artikli 13 lõige 1
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
62		Artikli 13 lõige 2
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
70	Pädevate asutuste sekkumisvolitused ja ülesanded	Artikkel 14
71		Artikli 14 lõige 1
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
72		Artikli 14 lõige 2
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
73		Artikli 14 lõige 3
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
74		Artikli 14 lõige 4
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
75		Artikli 14 lõige 5
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
80	Tehnilised sätted	Artikkel 15
81		Artikli 15 lõige 1
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
82		Artikli 15 lõige 2
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
83		Artikli 15 lõige 3
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
84		Artikli 15 lõige 4
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
85		Artikli 15 lõige 5
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
86		Artikli 15 lõige 6
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
90	Kindlustustehniliste eraldiste rahastamine	Artikkel 16
91		Artikli 16 lõige 1
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
92		Artikli 16 lõige 2
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
93		Artikli 16 lõige 3
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
100	Õigusaktides ettenähtud omavahendid	Artikkel 17
101		Artikli 17 lõige 1
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
102		Artikli 17 lõige 2
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
103		Artikli 17 lõige 3
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
110	Investeerimiseeskirjad	Artikkel 18
111		Artikli 18 lõige 1
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
112		Artikli 18 lõige 2
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
113		Artikli 18 lõige 3
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
114		Artikli 18 lõige 4
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
115		Artikli 18 lõige 5
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
116		Artikli 18 lõige 6
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
117		Artikli 18 lõige 7
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:
120	Juhtimine ja haldamine	Artikkel 19
	Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid: Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:

Muud nagu on osutatud artikli 2 lõikes 2

Usaldatavusnõudeid käsitlevad riiklikud sätted, mida eespool esitatud punktid ei hõlma

Olemasolu korral õigusaktide ja muude asjakohaste õigusinstrumentide ametlikud pealkirjad ja numbrid ning nende vastavad jaotiste ja artiklite pealkirjad ja numbrid:

Hüperlink/-lingid riikliku õigusakti terviktekstile:

17.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 177/42

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 644/2014,

16. juuni 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrust (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 (1) kehtetuks tunnistamise kohta, eriti selle artikli 33 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 38 punkti d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1235/2008 (2) III lisas on sätestatud loetelu kolmandatest riikidest, kelle tootmissüsteem ja mahepõllumajandusliku tootmise kontrollimeetmed on tunnistatud samaväärseks määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud meetmetega. Nimetatud määruse IV lisas on sätestatud kolmandates riikides samaväärsuse kontrollijatena ja sertifikaatide väljaandjatena tunnustatud kontrollorganite ja kontrolliasutuste loetelu. Arvestades komisjonile antud uut teavet, tuleks kõnealustes lisades esitatud loeteludes teha teatavad muudatused.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisas sätestatud tähtaeg seoses Kanada loetelus olekuga lõpeb 30. juunil 2014. Võttes arvesse asjaolu, et Kanada täidab jätkuvalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 33 lõikes 2 sätestatud tingimusi, tuleks loetelusse kuulumise tähtaega pikendada määramata ajaks.

(3)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 586/2013 (3) eemaldati kontrollorgan NOCA Pvt Ltd, Pune määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisa Indiat käsitlevast kandest, kui Indiast oli teada antud, et nimetatud kontrollorgan on peatatud. India pädev asutus teavitas komisjoni kontrollorgani peatamise lõpetamisest ja uue kontrollorgani M/S. Faircert Certification Services Pvt Ltd, Khargone tunnustamisest. Kõnealused kontrollorganid tuleks seega lisada määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisa Indiat käsitlevasse kandesse.

(4)	Komisjonile antud teabe põhjal, mille kohaselt kontrollorgan SGS India Pvt Ltd ei järgi India tunnustamise ulatust seoses toodetega, mida võib importida, tuleks nimetatud kontrollorgan eemaldada määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisa Indiat käsitlevast kandest.

(5)	Jaapani pädev asutus teavitas komisjoni muudatustest seoses kahe tunnustatud kontrollorganiga ja viiest äsja tunnustatud kontrollorganist, mis tuleks lisada määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisa Jaapanit käsitlevasse kandesse.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisas sätestatud tähtaeg seoses Tuneesia loetelus olekuga lõpeb 30. juunil 2014. Komisjoni järelevalve raames tehtud järelduste kohaselt tuleb parandada Tuneesia pädeva asutuse kontrollisüsteemi järelevalvet. Tuneesia on võtnud parandusmeetmeid ja teinud edusamme. Loetelusse kuulumise tähtaega tuleks pikendada 30. juunini 2015, et kontrollida mõne teatavaks tehtud meetme jõustamist.

(7)

Komisjon on läbi vaadanud 31. oktoobriks 2013 esitatud taotlused kande tegemiseks määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisas sätestatud loetellu. Kõnealusesse loetellu tuleks lisada kontrollorganid ja kontrolliasutused, kelle puhul võis kogu esitatud teabe läbivaatamise põhjal järeldada, et nad vastavad asjaomastele nõuetele.

(8)	Määruse (EÜ) nr 1235/2008 III ja IV lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise regulatiivkomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 189, 20.7.2007, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1235/2008, 8. detsember 2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta (ELT L 334, 12.12.2008, lk 25).

(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 586/2013, 20. juuni 2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta, ja kehtestatakse erand määrusest (EÜ) nr 1235/2008 seoses aastaaruande esitamise kuupäevaga (ELT L 169, 21.6.2013, lk 51).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 III lisa muudetakse järgmiselt.

Kanadat käsitlevas kandes asendatakse punkt 7 järgmisega:

„7.	Loetelus oleku tähtaeg: määratlemata.”

Indiat käsitleva kande punkti 5 muudetakse järgmiselt.

a)	Rida IN-ORG-013 jäetakse välja.

Rea IN-ORG-010 järele lisatakse järgmine rida:

„IN-ORG-011

Natural Organic Certification Agro Pvt Ltd

www.nocaagro.com”

Lisatakse järgmine rida:

„IN-ORG-023

Faircert Certification Services Pvt Ltd

www.faircert.com”

Jaapanit käsitleva kande punkti 5 muudetakse järgmiselt.

Rida JP-BIO-006 asendatakse järgmisega:

„JP-BIO-006

Ecocert Japan Limited.

www.ecocert.co.jp”

Rida JP-BIO-023 asendatakse järgmisega:

„JP-BIO-023

Rice Research Organic Food Institute

www.inasaku.or.tv”

Rea JP-BIO-030 järele lisatakse järgmised read:

„JP-BIO-031	Wakayama Organic Certified Association	www.vaw.ne.jp/aso/woca
JP-BIO-032	Shimane Organic Agriculture Association	www.shimane-yuki.or.jp/index.html
JP-BIO-033	The Mushroom Research Institute of Japan	www.kinoko.or.jp
JP-BIO-034	International Nature Farming Researech Center	www.infrc.or.jp
JP-BIO-035	Organic Certification Center	www.organic-cert.or.jp”

Tuneesiat käsitlevat kannet muudetakse järgmiselt.

Punkti 5 rida TN-BIO-006 asendatakse järgmisega:

„TN-BIO-006

Institut National de la Normalisation et de la Propriété Industrielle (INNORPI)

www.innorpi.tn”

Punkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.	Loetelus oleku tähtaeg:30. juuni 2015.”

II LISA

Määruse (EÜ) nr 1235/2008 IV lisa muudetakse järgmiselt.

Kandes „Afrisco Certified Organic, CC” asendatakse punkt 4 järgmisega:

„4.	Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted.”

Kandes „ARGENCERT SA” asendatakse punktid 3 ja 4 järgmistega:

„3.

Asjaomased kolmandad riigid, koodid ja tootekategooriad:

Kolmas riik	Koodnumber	Tootekategooria
		A	B	C	D	E	F
Argentina	AR-BIO-138	—	—	—	x	—	—
Tšiili	CL-BIO-138	x	—	—	x	—	—
Paraguay	PY-BIO-138	x	—	—	x	—	—
Uruguay	UY-BIO-138	x	—	—	x	—	—

4.	Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted, III lisaga hõlmatud tooted.”

Kannet „Caucacert Ltd” muudetakse järgmiselt.

Punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.	Aadress: 2, Marshal Gelovani Street, 5th floor, Suite 410, Tbilisi 0159, Georgia.”

Punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.	Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted.”

Kandes „Ceres Certification of Environment standards GmbH” asendatakse punkt 4 järgmisega:

„4.	Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted.”

Kandes „Control Union Certifications” asendatakse punktid 3 ja 4 järgmistega:

„3.

Asjaomased kolmandad riigid, koodid ja tootekategooriad:

Kolmas riik	Koodnumber	Tootekategooria
		A	B	C	D	E	F
Afganistan	AF-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Albaania	AL-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Bermuda	BM-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Bhutan	BT-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Brasiilia	BR-BIO-149	x	—	—	x	—	—
Burkina Faso	BF-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Birma/Myanmar	MM-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Kambodža	KH-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Kanada	CA-BIO-149	—	—	x	—	—	—
Hiina	CN-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Kolumbia	CO-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Costa Rica	CR-BIO-149	—	x	x	—	—	—
Côte d'Ivoire	CI-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Dominikaani Vabariik	DO-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Ecuador	EC-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Egiptus	EG-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Etioopia	ET-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Ghana	GH-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Guinea	GN-BIO-149	x	—	—	x	—	—
Honduras	HN-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Hongkong	HK-BIO-149	x	x	x	x	—	—
India	IN-BIO-149	—	x	x	x	—	—
Indoneesia	ID-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Iraan	IR-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Iisrael	IL-BIO-149	—	x	x	—	—	—
Jaapan	JP-BIO-149	—	x	x	—	—	—
Lõuna-Korea	KR-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Kõrgõzstan	KG-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Laos	LA-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik	MK-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Malaisia	MY-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Mali	ML-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Mauritius	MU-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Mehhiko	MX-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Moldova	MD-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Mosambiik	MZ-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Nepal	NP-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Nigeeria	NG-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Pakistan	PK-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Palestiina okupeeritud alad	PS-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Panama	PA-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Paraguay	PY-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Peruu	PE-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Filipiinid	PH-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Rwanda	RW-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Serbia	RS-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Sierra Leone	SL-BIO-149	—	x	x	—	—	—
Singapur	SG-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Lõuna-Aafrika Vabariik	ZA-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Sri Lanka	LK-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Šveits	CH-BIO-149	—	—	x	—	—	—
Süüria	SY-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Tansaania	TZ-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Tai	TH-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Ida-Timor	TL-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Türgi	TR-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Uganda	UG-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Ukraina	UA-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Araabia Ühendemiraadid	AE-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Ameerika Ühendriigid	US-BIO-149	—	—	x	—	—	—
Uruguay	UY-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Usbekistan	UZ-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Vietnam	VN-BIO-149	x	x	x	x	—	—
Sambia	ZN-BIO-149	x	x	x	x	—	—

4.	Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted, III lisaga hõlmatud tooted.”

Kandes „Ecoglobe” asendatakse punkt 1 järgmisega:

„1.	Aadress: 1, Aram Khachatryan Street, apt. 66, 0033 Yerevan, Armenia.”

Kandes „Ekolojik Tarim Kontrol Organizasyonu” asendatakse punkt 3 järgmisega:

„3.

Asjaomased kolmandad riigid, koodid ja tootekategooriad:

Kolmas riik	Koodnumber	Tootekategooria
		A	B	C	D	E	F
Aserbaidžaan	AZ-BIO-109	x	—	—	x	—	—
Côte d'Ivoire	CI-BIO-109	x	—	—	x	—	—
Etioopia	ET-BIO-109	x	—	—	x	—	—
Gruusia	GE-BIO-109	x	—	—	x	—	—
Kasahstan	KZ-BIO-109	x	—	—	x	x	—
Kõrgõzstan	KG-BIO-109	x	—	—	x	—	—
Venemaa	RU-BIO-109	x	—	—	x	x	—
Serbia	RS-BIO-109	x	x	—	x	x	—
Tadžikistan	TJ-BIO-109	x	—	—	x	—	—
Türgi	TR-BIO-109	x	x	—	x	x	—
Ukraina	UA-BIO-109	x	x	—	x	x	—
Usbekistan	UZ-BIO-109	x	—	—	x	—	—”

Kandes „Florida Certified Organic Growers and Consumers, Inc. (FOG), DBA as Quality Certification Services (QCS)” asendatakse punkt 3 järgmisega:

„3.

Asjaomased kolmandad riigid, koodid ja tootekategooriad:

Kolmas riik	Koodnumber	Tootekategooria
		A	B	C	D	E	F
Bahama	BS-BIO-144	x	—	—	x	—	x
Hiina	CN-BIO-144	x	—	x	x	—	x
Dominikaani Vabariik	DO-BIO-144	x	—	x	x	—	x
Ecuador	EC-BIO-144	x	—	x	—	x	x
Guatemala	GT-BIO-144	x	—	—	x	—	—
Honduras	HN-BIO-144	x	—	x	x	x	—
Malaisia	MY-BIO-144	x	—	—	x	—	x
Mehhiko	MX-BIO-144	x	—	—	x	—	x
Nicaragua	NI-BIO-144	x	—	x	x	—	x
Peruu	PE-BIO-144	x	—	—	x	—	x
Filipiinid	PH-BIO-144	x	—	x	x	—	x
El Salvador	SV-BIO-144	x	—	x	x	—	x
Lõuna-Aafrika Vabariik	ZA-BIO-144	x	—	—	x	—	x
Taiwan	TW-BIO-144	x	—	x	x	—	x
Türgi	TR-BIO-144	x	—	—	x	—	x”

Kandes „IMO-Control Sertifikasyon Tic. Ltd. Ști” asendatakse punkt 3 järgmisega:

„3.

Asjaomased kolmandad riigid, koodid ja tootekategooriad:

Kolmas riik	Koodnumber	Tootekategooria
		A	B	C	D	E	F
Afganistan	AF-BIO-158	x	—	—	x	—	—
Aserbaidžaan	AZ-BIO-158	x	—	—	x	—	—
Gruusia	GE-BIO-158	x	—	—	—	—	-
Kasahstan	KZ-BIO-158	x	—	—	—	x	—
Kirgiisi Vabariik	KG-BIO-158	x	—	—	x	—	—
Venemaa	RU-BIO-158	x	—	—	—	x	—
Tadžikistan	TJ-BIO-158	x	—	—	x	—	—
Türgi	TR-BIO-158	x	—	—	x	—	—
Türkmenistan	TM-BIO-158	x	—	—	x	—	—
Ukraina	UA-BIO-158	x	—	—	x	x	—
Usbekistan	UZ-BIO-158	x	—	—	x	—	—
Araabia Ühendemiraadid	AE-BIO-158	—	—	—	—	x	—”

10)

Kandes „Indocert” asendatakse punktid 3 ja 4 järgmistega:

„3.

Asjaomased kolmandad riigid, koodid ja tootekategooriad:

Kolmas riik	Koodnumber	Tootekategooria
		A	B	C	D	E	F
India	IN-BIO-148	—	—	x	x	x	—
Sri Lanka	LK-BIO-148	x	—	—	—	—	—
Kambodža	KH-BIO-148	x	—	—	—	—	—

4.	Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted, III lisaga hõlmatud tooted.”

11)

Kandes „NASAA Certified Organic Pty Ltd” asendatakse punktid 3 ja 4 järgmistega:

„3.

Asjaomased kolmandad riigid, koodid ja tootekategooriad:

Kolmas riik	Koodnumber	Tootekategooria
		A	B	C	D	E	F
Austraalia	AU-BIO-119	—	—	—	x	—	—
Indoneesia	ID-BIO-119	x	—	—	x	—	—
Malaisia	MY-BIO-119	x	—	—	x	—	—
Nepal	NP-BIO-119	x	—	—	x	—	—
Paapua Uus-Guinea	PG-BIO-119	x	—	—	x	—	—
Samoa	WS-BIO-119	x	—	—	x	—	—
Singapur	SG-BIO-119	x	—	—	x	—	—
Saalomoni Saared	SB-BIO-119	x	—	—	x	—	—
Sri Lanka	LK-BIO-119	x	—	—	x	—	—
Ida-Timor	TL-BIO-119	x	—	—	x	—	—
Tonga	TO-BIO-119	x	—	—	x	—	—

4.	Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted ja III lisaga hõlmatud tooted.”

12)

Kandes „SGS Austria Controll-Co. GmbH” asendatakse punkt 4 järgmisega:

„4.	Erandid: mahepõllumajandusele ülemineku järgus olevad tooted.”

13)

Kandes „Organic crop improvement association” asendatakse punkt 3 järgmisega:

„3.

Asjaomased kolmandad riigid, koodid ja tootekategooriad:

Kolmas riik	Koodnumber	Tootekategooria
		A	B	C	D	E	F
Kanada	CA-BIO-120	x	—	—	x	—	—
Guatemala	GT-BIO-120	x	x	—	x	—	—
Jaapan	JP-BIO-120	x	x	—	x	—	—
Mehhiko	MX-BIO-120	x	x	—	x	—	—
Nicaragua	NI-BIO-120	x	x	—	x	—	—
Peruu	PE-BIO-120	x	x	—	x	—	—
El Salvador	SV-BIO-120	x	x	—	x	—	—”

14)

Kandes „Soil Association Certification Limited” asendatakse punkt 3 järgmisega:

„3.

Asjaomased kolmandad riigid, koodid ja tootekategooriad:

Kolmas riik	Koodnumber	Tootekategooria
		A	B	C	D	E	F
Belize	BZ-BIO-142	x	—	—	x	—	—
Kamerun	CM-BIO-142	—	x	—	x	—	—
Kolumbia	CO-BIO-142	—	—	—	x	—	—
Egiptus	EG-BIO-142	x	—	—	x	—	—
Ghana	GH-BIO-142	x	—	—	x	—	—
Iraan	IR-BIO-142	x	—	—	x	—	—
Kenya	KE-BIO-142	x	—	—	x	—	—
Lõuna-Aafrika Vabariik	ZA-BIO-142	x	x	—	x	—	—
Tai	TH-BIO-142	x	—	—	x	—	—
Uganda	UG-BIO-142	x	—	—	x	—	—
Venetsueela	VE-BIO-142	x	—	—	—	—	—”

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Euroopa Liidu ja Iisraeli Riigi vaheline leping, milles käsitletakse Iisraeli osalust liidu teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammis Horisont 2020	1
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 642/2014, 16. juuni 2014, millega luuakse ühisettevõte Shift2Rail	9
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 643/2014, 16. juuni 2014, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/41/EÜ kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses teatamisega riiklikest sätetest, mis käsitlevad tööandjapensioni skeemide valdkonna usaldatavusnõudeid ( 1 )	34
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 644/2014, 16. juuni 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta	42
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 645/2014, 16. juuni 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	52
		OTSUSED
		2014/361/EL
	*	Nõukogu otsus, 5. juuni 2014, AKV-ELi ministrite nõukogus Euroopa Liidu poolt võetava seisukoha kohta seoses AKV-EÜ partnerluslepingu IV lisa läbivaatamisega	54
		2014/362/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 13. juuni 2014, millega muudetakse otsust 2009/109/EÜ ajutise katse korraldamise kohta, mille raames kehtestatakse teatavad piirangud nõukogu direktiivi 66/401/EMÜ alusel söödakultuuridena kasutamiseks ettenähtud seemnesegude turustamise suhtes (teatavaks tehtud numbri C(2014) 3788 all) ( 1 )	58
		2014/363/EL
	*	Komisjoni otsus, 13. juuni 2014, millega muudetakse otsust 2007/742/EÜ elektriga või gaasiga töötavate soojuspumpade või gaasiga töötavate absorbtsioon-soojuspumpade kohta (teatavaks tehtud numbri (2014) 3838 all) ( 1 )	60

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MK	76,2
	TR	55,3
	ZZ	65,8
0707 00 05	MK	39,0
	TR	97,7
	ZZ	68,4
0709 93 10	TR	110,3
	ZA	27,3
	ZZ	68,8
0805 50 10	AR	122,2
	TR	71,0
	ZA	111,6
	ZZ	101,6
0808 10 80	AR	101,4
	BR	83,1
	CA	102,6
	CL	99,4
	CN	98,4
	NZ	135,2
	US	183,9
	UY	168,2
	ZA	126,2
	ZZ	122,0
0809 10 00	TR	257,3
0809 10 00	ZZ	257,3
0809 29 00	TR	345,8
0809 29 00	ZZ	345,8
0809 30	MA	135,6
0809 30	ZZ	135,6

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 177

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 17. juuni 2014