7.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 168/3

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast nähakse nelja-aastaseks ajavahemikuks ette kalandusalase partnerluslepingu artikli 5 alusel Euroopa Liidu laevadele eraldatud kalapüügivõimalused, et püüda pika rändega liike (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse 1982. aasta konventsiooni 1. lisas), välja arvatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) kaitstud või keelustatud liigid.

2. Kalapüügivõimalused on eraldatud:

a)	28 tuunipüügiseinerile,

b)	6 pinnaõngejadalaevale.

3. Lõiget 1 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 5, 6, 7 ja 8.

4. Vastavalt lepingu artiklile 6 võivad Euroopa Liidu liikmesriikide lipu all sõitvad laevad püüda kala São Tomé ja Príncipe vetes vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel väljastatud kalapüügiluba.

Artikkel 2

Rahaline toetus — makseviisid

1. Artiklis 1 osutatud ajavahemikul on kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus 2 805 000 eurot.

2. Rahaline toetus hõlmab:

a)	võrdlustonnaažile 7 000 tonni aastas vastavat 385 000 euro suurust aastast toetust esimesel kolmel aastal ja 350 000 euro suurust toetust neljandal aastal juurdepääsuks São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi majandusvööndile;

b)	325 000 euro suurust aastast eritoetust neljal aastal São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi kalanduspoliitika elluviimise toetamiseks.

3. Lõiget 1 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 3, 4, 5, 7 ja 8 ning kalandusalase partnerluslepingu artiklite 12 ja 13 kohaselt.

4. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse maksab Euroopa Liit esimesel kolmel aastal 710 000 euro kaupa aastas ning neljandal aastal on summa 675 000 eurot, mis vastab lõike 2 punktides a ja b osutatud aastasele kogusummale.

5. Kui Euroopa Liidu laevade aastane kogupüük São Tomé ja Príncipe vetes ületab lõikes 2 osutatud võrdlustonnaaži aastas, suurendatakse aastast toetust iga lisanduva väljapüütud tonni kohta 55 euro võrra esimesel kolmel aastal ja 50 euro võrra neljandal aastal. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud summa. Kui Euroopa Liidu laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

6. Toetus esimese aasta eest makstakse hiljemalt üheksakümmend (90) päeva protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ja järgmiste aastate eest hiljemalt protokolli aastapäeva saabumisel.

7. Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult São Tomé ja Príncipe ametiasutuste pädevusse.

8. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rahaline toetus kantakse üle São Tomé ja Príncipe riigikassa arvelduskontole ning käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud rahaline eritoetus valdkonna edendamiseks makstakse kalanduspoliitika eest vastutavale asutusele. São Tomé ja Príncipe ametiasutus edastab igal aastal Euroopa Komisjonile pangakonto andmed.

Artikkel 3

Säästva ja vastutustundliku kalapüügi edendamine São Tomé ja Príncipe vetes

1. Käesoleva protokolli jõustumisel ja hiljemalt kolm (3) kuud pärast jõustumiskuupäeva lepivad lepinguosalised kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakenduseeskirjades, eelkõige järgmises:

a)	ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse kasutamise kohta;

ühe ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, mille abil hakata seatud tähtajaks rakendama São Tomé ja Príncipe vetes säästvat ja vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes põhimõtetest, mis on väljendatud São Tomé ja Príncipe riiklikus kalanduspoliitikas või muudes poliitilistes suundades, mis on seotud säästva ja vastutustundliku kalapüügi rakendamisega või mis seda mõjutavad, eelkõige võetakse arvesse väikesemahulise kalapüügi toetamist, kalapüügi järelevalvet ja kontrolli ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust;

c)	kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

2. Mõlemad lepinguosalised peavad kõik mitmeaastase valdkondliku kava muudatusettepanekud ühiskomitees heaks kiitma.

3. Vajaduse korral otsustavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused eraldada igal aastal mitmeaastase kava elluviimiseks artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse. Euroopa Liitu teavitatakse kõnealusest eraldisest hiljemalt kaks (2) kuud enne käesoleva protokolli aastapäeva.

4. Lepinguosalised annavad igal aastal hinnangu mitmeaastase sektoripõhise programmi elluviimise tulemustele. Kui hinnangust selgub, et käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetusega otserahastatavate eesmärkide saavutamine ei ole rahuldav, jätab Euroopa Komisjon endale õiguse vaadata see rahalise toetuse maht läbi, et viia kava elluviimiseks suunatud vahendite maht tulemustega vastavusse.

Artikkel 4

Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama São Tomé ja Príncipe vetes vastutustundlikku kalapüüki neis vetes kala püüdvate erinevate riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttel.

2. Käesoleva protokolliga kaetud ajavahemikul jälgivad Euroopa Liit ning São Tomé ja Príncipe kalavarude seisukorda São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas.

3. Lepinguosalised kohustuvad edendama vastutustundliku kalapüügi alast koostööd Kesk-Aafrika piirkonna tasandil. Lepinguosalised järgivad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitusi ja resolutsioone.

4. Vastavalt kalandusalase partnerluslepingu artiklile 4, toetudes Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitustele ja resolutsioonidele ning lähtudes parimatest saadaolevatest teadusuuringute tulemustest, konsulteerivad lepinguosalised omavahel lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees, et võtta meetmeid, millega tagada käesoleva protokolliga hõlmatud kalavarude säästev majandamine ja mõjutada Euroopa Liidu laevade püügitegevust.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel läbi vaadata, kui Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni soovitused ja otsused toetavad seisukohta, mille kohaselt kõnealune läbivaatamine aitab tagada käesoleva protokolliga ettenähtud kalavarude säästvat majandamist. Sellisel juhul vaadatakse artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus läbi proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summat enam kui kaks korda.

2. Ühiskomitee võib vajaduse korral vaadata läbi ja kohandada vastastikusel kokkuleppel sätteid, milles käsitletakse kalapüügitingimusi ning käesoleva protokolli ja selle lisa kohaldamiseeskirju.

Artikkel 6

Uued kalapüügivõimalused

1. Käesoleva protokolliga hõlmamata kalapüügi puhul võivad São Tomé ja Príncipe ametiasutused teha Euroopa Liidule üleskutse kaaluda kõnealuse kalapüügi võimalikkust teadusliku püügireisi tulemuste põhjal ning võttes arvesse mõlema lepinguosalise teadlaste parimaid olemasolevaid teadusalaseid nõuandeid.

2. Nende tulemuste põhjal ning Euroopa Liidu huvi korral sellise kalapüügi vastu peavad lepinguosalised ühiskomitees nõu enne São Tomé ja Príncipe ametiasutuste poolt võimaliku vastava loa väljastamist. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ning teevad vajaduse korral protokolli ja selle lisasse muudatusi.

Artikkel 7

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1. Rahalist toetust, sellisena nagu seda on kirjeldatud artikli 2 lõike 2 punktides a ja b, võib muuta ja selle väljamaksmise võib peatada ühe või mitme järgmise tingimuse täheldamisel:

a)	kui São Tomé ja Príncipe majandusvööndis takistavad püügitegevust kalandusalase partnerluslepingu artikli 2 punktiga h kindlaks määratud erakorralised asjaolud;

b)	kui käesoleva protokolli sõlmimisel kehtinud kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises on toimunud märkimisväärsed muudatused ja kui üks lepinguosalistest taotleb protokolli sätete läbivaatamist nende võimaliku muutmise valguses;

c)	kui täheldatakse Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete oluliste üksikasjade ja väärtuste rikkumist ning on alustatud kõnealuse lepingu artiklite 8 ja 96 kohast menetlust.

2. Euroopa Liidul on õigus peatada osaliselt või täielikult käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse maksmine järgmistel juhtudel:

a)	kui ühiskomitee hinnangul ei küüni saavutatud tulemused seatud eesmärkideni;

b)	kui rahalist toetust ei ole välja makstud.

3. Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste konsultatsioone ja nende saavutatud kokkulepet kohe pärast lõikes 1 kirjeldatud olukorra taastamist ja/või juhul, kui lõikes 2 osutatud finantsalase teostuse tulemused annavad aluse väljamaksete tegemiseks. Artikli 2 lõike 2 punktiga b ette nähtud eritoetust ei saa siiski enam maksta pärast protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue (6) kuu pikkuse perioodi lõppu.

Artikkel 8

Protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli kohaldamine peatatakse ühe lepingosalise algatusel ühe või mitme järgmise tingimuse täheldamisel:

a)	kui São Tomé ja Príncipe majandusvööndis takistavad püügitegevust kalandusalase partnerluslepingu artikli 2 punktiga h kindlaks määratud erakorralised asjaolud;

b)	kui käesoleva protokolli sõlmimisel kehtinud kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises on toimunud märkimisväärsed muudatused ja kui üks lepinguosalistest taotleb protokolli sätete läbivaatamist nende võimaliku muutmise valguses;

c)	kui üks lepinguosalistest täheldab Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete oluliste elementide ja väärtuste rikkumist ning on alustatud kõnealuse lepingu artiklite 8 ja 96 kohast menetlust;

d)	kui esineb tõrge artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel Euroopa Liidu poolt käesolevas artiklis nimetamata põhjustel;

e)	kui lepinguosalistel tekib käesoleva protokolli tingimuste kohaldamisel või tõlgendamisel erimeelsusi.

2. Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui ühiskomitees toimuvate konsultatsioonide käigus ei õnnestu lahendada lepinguosaliste vahelist erimeelsust.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm (3) kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised neid lahutavale vaidlusele kokkuleppelise lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Kui lahendus on leitud, jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9

Kohaldatavad siseriiklikud õigusaktid

1. Euroopa Liidu laevad püüavad São Tomé ja Príncipe vetes kala kooskõlas São Tomé ja Príncipe siseriiklike õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui kalandusalases partnerluslepingus, käesolevas protokollis koos selle lisa ja liidetega nähakse ette teisiti.

2. São Tomé ja Príncipe ametiasutused teavitavad Euroopa Komisjoni kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest.

3. Komisjon teavitab São Tomé ja Príncipe ametisutusi kõikidest kalandussektorit hõlmavatest seadusemuudatustest ja uutest seadustest, mis mõjutavad Euroopa Liidu ookeanilaevastiku kalapüügitegevust.

Artikkel 10

Elektrooniline teabevahetus

1. São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liit kohustuvad võtma võimalikult kiiresti kasutusele teabesüsteemid, mis võimaldavad edastada käesoleva lepingu rakendamisega seotud kogu teavet ja kõiki sellekohaseid dokumente elektrooniliselt.

2. Dokumendi elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberkandjal oleva vormiga.

3. Kui süsteem ei toimi, teavitavad São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas automaatselt paberkandjal dokumentidega.

Artikkel 11

Andmete konfidentsiaalsus

1. São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liit tagavad, et mis tahes isikuandmeid seoses Euroopa laevadega ja lepingu raames toimuva kalandustegevusega käsitletakse alati täie rangusega ning kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

2. Vastavalt Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni asjaomastele sätetele seisavad lepinguosalised hea, et avalikkusele edastatakse São Tomé ja Príncipe vetes toimuva püügitegevuse kohta üksnes heakskiidetud andmeid. Konfidentsiaalseks peetavaid andmeid tohivad pädevad ametiasutused kasutada üksnes lepingu rakendamise ning kalanduse juhtimise, kontrolli ja järelevalve puhul.

Artikkel 12

Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle ajutisest kohaldamisest vastavalt artiklitele 14 ja 15, juhul kui ei teatata artikli 13 kohasest protokolli denonsseerimisest.

Artikkel 13

Protokolli denonsseerimine

1. Protokolli denonsseerimise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll denonsseerida vähemalt kuus (6) kuud enne asjaomase denonsseerimise jõustumist.

2. Eelmises lõikes osutatud teate saatmisega alustatakse konsulteerimist lepinguosaliste vahel.

Artikkel 14

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates allkirjastamise kuupäevast ning kõige varem alates 13. maist 2014.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamisest.

Euroopa Liidu nimel

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi nimel

Съставено в Брюксел на двадесет и трети май две хиляди и четиринадесета година.

Hecho en Bruselas, el veintitrés de mayo de dos mil catorce.

V Bruselu dne dvacátého třetího května dva tisíce čtrnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den treogtyvende maj to tusind og fjorten.

Geschehen zu Brüssel am dreiundzwanzigsten Mai zweitausendvierzehn.

Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta maikuu kahekümne kolmandal päeval Brüsselis.

'Εγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι τρεις Μαΐου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα.

Done at Brussels on the twenty-third day of May in the year two thousand and fourteen.

Fait à Bruxelles, le vingt-trois mai deux mille quatorze.

Sastavljeno u Bruxellesu dvadeset trećeg svibnja dvije tisuće četrnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì ventitré maggio duemilaquattordici.

Briselē, divi tūkstoši četrpadsmitā gada divdesmit trešajā maijā.

Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų gegužės dvidešimt trečią dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év május havának huszonharmadik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tlieta u għoxrin jum ta’ Mejju tas-sena elfejn u erbatax.

Gedaan te Brussel, de drieëntwintigste mei tweeduizend veertien.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego trzeciego maja roku dwa tysiące czternastego.

Feito em Bruxelas, em vinte e três de maio de dois mil e catorze.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci și trei mai două mii paisprezece.

V Bruseli dvadsiateho tretieho mája dvetisícštrnásť.

V Bruslju, dne triindvajsetega maja leta dva tisoč štirinajst.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenäkolmantena päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattaneljätoista.

Som skedde i Bryssel den tjugotredje maj tjugohundrafjorton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā —

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За правителството на Демократична република Cao Томе и Принсипи

Por el Gobierno de la República Democrática de Santo Tomé y Príncipe

Za vládu Demokratické republiky Svatý Tomáš a Princův ostrov

For regeringen for Den Demokratiske Republik São Tomé og Principe

Für die Regierung der Demokratischen Republik São Tomé und Príncipe

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsuse nimel

Για την κυβέρνηση της Λαϊκής Δημοκρατίας του Σάο Τομέ και Πρίνοτπε

For the Government of the Democratic Republic of São Tomé and Príncipe

Pour le gouvernement de la République démocratique de São Tomé e Principe

Za vladu Demokratske Republike Svetog Tome i Prinsipea

Per il governo della Repubblica democratica di São Tomé e Príncipe

Santomes un Prinsipi Demokrātiskās Republikas valdības vārdā —

San Tomė ir Prinsipės Demokratinės Respublikos Vyriausybės vardu

A São Tomé és Príncipe Demokratikus Köztársaság kormánya részéről

Għall-Gvern tar-Repubblika Demokratika ta' Sao Tome u Prinċipe

Voor de regering van de Democratische Republiek São Tomé en Príncipe

W imieniu Rządu Demokratycznej Republiki Wysp Świętego Tomasza i Książęcej

Pelo Governo da República Democrática de São Tomé e Príncipe

Pentru guvernul Republicii Democrate São Tomé și Príncipe

Za vládu Demokratickej republiky Svätého Tomáša a Princovho ostrova

Za vlado Demokratične republike São Tomé in Príncipe

São Tomé ja Príncipen demokraattisen tasavallan hallituksen puolesta

För Demokratiska republiken São Tomé och Principes regerings vägnar

LISA

Euroopa Liidu laevade kalapüügi tingimused São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas

I PEATÜKK

KALAPÜÜGILUBADE TAOTLEMINE JA VÄLJAANDMINE

1. JAGU

Kalapüügiload

Kalapüügilubade saamise eeltingimused

São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas antakse kalapüügiluba üksnes nõuetekohasele laevale.

Laev vastab nõuetele juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole rakendatud kalapüügikeeldu São Tomés ja Príncipes. Kõnealustel isikutel ei tohi olla vastuolusid São Tomé ja Príncipe seadustega, st nad peavad olema täitnud kõik São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liidu vahelistest kalanduslepingutest tulenevad varasemad kohustused. Muu hulgas peavad nad vastama määruse (EÜ) nr 1006/2008 (1) nõuetele püügilubade osas.

Iga Euroopa Liidu laeva, kes taotleb kalapüügiluba, peab esindama São Tomés ja Príncipes resideeriv agent. Agendi nimi ja aadress peavad olema märgitud loataotluses.

Kalapüügiloa taotlemine

Euroopa Liidu pädevad asutused esitavad São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile elektrooniliselt taotluse (koopia sellest Euroopa Liidu Gaboni delegatsioonile) iga laeva kohta, kes soovib kalandusalase partnerluslepingu raames kala püüda; seda tuleb teha vähemalt viisteist (15) tööpäeva enne püügiloa soovitud alguskuupäeva. Euroopa Liidu pädevad ametiasutused saadavad taotluse originaalid otse São Toméle ja Príncipele ning koopia Euroopa Liidu Gaboni delegatsioonile.

Taotlused esitatakse kalandusministeeriumile vormil, mille näidis on esitatud 1. liites.

Iga kalapüügiloa taotlusega koos esitatakse järgmised dokumendid:

—	tõend, et kalapüügiloa kehtivusaja eest on kindlaksmääratud ettemakse tasutud;

—	hiljutine värvifoto laevast külgvaates.

Loatasu makstakse artikli 2 lõikes 8 osutatud São Tomé ja Príncipe ametiasutuste arvelduskontole.

Loatasud sisaldavad kõiki siseriiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

Kalapüügiloa väljaandmine

Kõikide laevade püügiload väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Liidu Gaboni delegatsiooni vahendusel 15 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 6 osutatud dokumentide laekumisest São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile. Selleks et kalapüügiga saaks ettenähtud ajal alustada, saadetakse laevaomanikele püügiloa koopia elektrooniliselt. Kõnealust koopiat võib kasutada maksimaalselt 60 päeva pärast püügiloa väljaandmise kuupäeva. Selles ajavahemikus käsitatakse koopiat originaaliga samaväärsena.

10.

Kalapüügiluba antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

11.

Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Liidu taotlusel laeva püügiloa siiski asendada mõnele muule sama kategooria laevale antava uue püügiloaga ning viimase eest ei pea loatasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvutamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramiseks arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

12.

Asendatava laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud kalapüügiloa Euroopa Liidu Gaboni delegatsiooni vahendusel São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile.

13.

Uus kalapüügiluba jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud püügiloa São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile. Euroopa Liidu Gaboni delegatsiooni tuleb kalapüügiloa asendamisest teavitada.

14.

Ilma et see piiraks käesoleva jao 9. punkti, peab kalapüügiluba olema alati laeva pardal.

2. JAGU

Kalapüügilube reguleerivad tingimused — tasud ja ettemaksed

Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta.

Tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade puhul on loatasu (eurodes) São Tomé ja Príncipe vetes püütud tonni kohta järgmine:

55 eurot esimesel ja teisel kohaldamisaastal;

60 eurot kolmandal kohaldamisaastal;

70 eurot neljandal kohaldamisaastal.

Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui pädevatele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud tasud.

—

Tuunipüügiseinerid:

—	6 930 eurot laeva kohta vastavalt protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal 126 tonni eest aastas makstavale loatasule;

—	6 960 eurot laeva kohta vastavalt protokolli kolmandal kohaldamisaastal 116 tonni eest aastas makstavale loatasule;

—	7 000 eurot laeva kohta vastavalt protokolli neljandal kohaldamisaastal 100 tonni eest aastas makstavale loatasule.

—

Pinnaõngejadalaevad:

—	2 310 eurot laeva kohta vastavalt protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal 42 tonni eest aastas makstavale loatasule;

—	2 310 eurot laeva kohta vastavalt protokolli kolmandal kohaldamisaastal 38,5 tonni eest aastas makstavale loatasule;

—	2 310 eurot laeva kohta vastavalt protokolli neljandal kohaldamisaastal 33 tonni eest aastas makstavale loatasule.

Euroopa Komisjon koostab Euroopa Liidu Gaboni delegatsiooni vahendusel aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate tasude lõpliku arvestuse hiljemalt kuuskümmend (60) päeva pärast protokolli aastapäeva n+1 aastal; arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel, mille on kinnitanud teadusasutused, kellel on pädevus kontrollida püügiandmeid liikmesriikides, näiteks instituudid Institut de Recherche pour le Développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto Português do Mar e da Atmosfera (IPMA).

Nimetatud lõplik arvestus edastatakse samal ajal São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile ja laevaomanikele.

Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad täiendavad summad (käesoleva jao punktis 4 osutatud tonnaaže ületavate püütud koguste eest) São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele hiljemalt kolm (3) kuud pärast protokolli aastapäeva n+1 aastal, tehes ülekande arveldusarvele, millele on osutatud käesoleva peatüki 1. jao punktis 7 ning lähtudes käesoleva jao punktis 2 osutatud summast tonni kohta (55 eurot, 60 eurot või 70 eurot sõltuvalt aastast).

Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGI PIIRKONNAD

Käesoleva protokolli raames kala püüdvad Euroopa Liidu laevad võivad kala püüda São Tomé ja Príncipe vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili tuunipüügiseinerite ja pinnaõngejadalaevade jaoks kehtestatud lähtejoontest.

São Tomé ja Príncipe majandusvööndi koordinaadid on koordinaadid, mille São Tomé ja Príncipe esitas ÜRO-le 7. mail 1998 (2).

Kogu püügitegevus erandeid tegemata on keelatud São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühiseks kasutamiseks määratud püügipiirkonnas, mis on piiratud 3. liites esitatud koordinaatidega.

III PEATÜKK

SEIRE JA JÄRELEVALVE

1. JAGU

Väljapüütud koguste registreerimine

Kõikide käesoleva lepingu alusel São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvate laevade kaptenid peavad vastavalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 4 kehtestatud korrale edastama oma püügiaruanded São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile, et pädevate teadusinstituutide kinnitatud väljapüügikoguseid oleks võimalik kontrollida. Väljapüügist teatamise kord on järgmine.

1.1.

Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvad Euroopa Liidu laevad peavad täitma püügiaruande, mille näidis on esitatud 2. liites ning milles kajastuvad üksikasjalikult kõik püügipäeviku andmed. Püügiaruande koopia saadetakse eelistatult elektrooniliselt São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusele igal nädalal ning São Tomé ja Príncipe vetest lahkumise hetkel.

1.2.	Laevakaptenid saadavad püügipäeviku koopiad São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumile ja I peatüki 2. jao punktis 4 osutatud teadusinstituutidele hiljemalt 14 päeva pärast asjaomase püügireisi väljapüügi lossimise lõppu.

Kapten teeb püügiaruandesse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi. Lisaks kannab kapten iga päev püügiaruandesse iga merre tagasi lastud liigi koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna.

Püügiaruanded täidetakse loetavalt ning need allkirjastab laeva kapten.

Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, võib São Tomé ja Príncipe valitsus peatada kõnealuse laeva kalapüügiloa kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistuse. Sellest teavitatakse viivitamata Euroopa Komisjoni ja lipuriiki.

Lepinguosalised soovivad ühiselt tagada, et toimuks üleminek elektroonilisele püügiaruannete süsteemile, mis põhineb 5. liites kehtestatud tehnilistel nõuetel. Lepinguosalised kehtestavad ühiselt kõnealuse ülemineku üksikasjad, nii et süsteem oleks kasutamisvalmis 1. juuliks 2015.

2. JAGU

Väljapüügiandmete edastamine: São Tomé ja príncipe vetesse sisenemine ja neist lahkumine

Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvad Euroopa Liidu laevad teatavad vähemalt kuus (6) tundi enne püügitegevust São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele oma kavatsusest São Tomé ja Príncipe vetesse siseneda või neist lahkuda.

Teatades São Tomé ja Príncipe majandusvööndisse sisenemisest või sealt lahkumisest, peavad laevad ühtlasi teatama oma asukoha ning pardal oleva väljapüügi, mis on identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse järgi, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna, ilma et see piiraks 2. jao sätteid. Teavitada tuleb elektronposti või faksi teel aadressil, mille on edastanud São Tomé ja Príncipe ametiasutused.

Laeva, mis tegeleb püügiga, ilma et ta oleks sellest eelnevalt São Tomé ja Príncipe pädevaid ametiasutusi teavitanud, käsitatakse püügiloata laevana ning selle suhtes kohaldatakse São Tomé ja Príncipe siseriiklikke õigusakte.

Püügiloale lisatakse e-posti aadress, faksi- ja telefoninumber, samuti raadioside parameetrid.

3. JAGU

Ümberlaadimine ja lossimine

Käesoleva protokolli raames São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdvad Euroopa Liidu laevad, kes soovivad väljapüüki São Tomé ja Príncipe vetes ümber laadida, peavad seda tegema São Tomé ja Príncipe sadamate reidil.

Lossida või ümberlaadida sooviva ELi laeva kapten teatab vähemalt 24 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele järgmised andmed:

ümberlaadimist või lossimist teostama hakkava kalapüügilaeva nimi;

kaubavedaja nimi;

ümberlaaditavate või lossitavate kalaliikide tonnaaž;

ümberlaadimise või lossimise kuupäev;

ümberlaaditud või lossitud saagi sihtkoht.

Ümberlaadimine on lubatud üksnes järgmistes kalapüügi piirkondades: Fernão Dias, Neves, Ana Chaves.

Ümberlaadimist või lossimist käsitatakse laeva lahkumisena São Tomé ja Príncipe vetest. Seega peavad laevad edastama São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või São Tomé ja Príncipe vetest lahkuda.

São Tomé ja Príncipe vetes ümberlaadimine või lossimine muul viisil, kui eespool esitatud punktides käsitletud, on keelatud. Käesoleva sätte rikkumisele järgnevad São Tomé ja Príncipe õigusaktidega ettenähtud sanktsioonid.

4. JAGU

Laevaseire satelliitsüsteem (VMS)

1. Laevade asukohateated — VMS-süsteem

Kalapüügiluba omavad ELi laevad peavad olema São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas varustatud laevaseire satelliitsüsteemi ehk VMS-süsteemiga (Vessel Monitoring System — VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Iga asukohateade peab sisaldama:

a)	laeva tunnusandmeid;

b)	kalapüügilaeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 100 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)	asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega;

d)	laeva kiirust ja kurssi.

Iga teade peab olema esitatud käesoleva lisa 4. liites osutatud vormingus.

São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonda sisenemisel registreeritud esimene asukoht märgistatakse koodiga „ENT”. Kõik järgmised asukohad märgistatakse koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnast lahkumist, mis märgistatakse koodiga „EXI”.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

2. Teabe edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

Kapten peab tagama, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Satelliitseiresüsteemi rikke korral tuleb see parandada või vahetada välja kümne päeva jooksul. Pärast seda tähtaega ei lubata laeval enam São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas kala püüda.

Laevad, mis püüavad São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele e-posti, raadio või faksi teel vähemalt iga nelja tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

3. Asukohateadete turvaline edastamine São Toméle ja Príncipele

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ning São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ning São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskuse vahel elektrooniliselt vastavalt turvalisele sidesüsteemile.

São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ning Euroopa Liitu kõikidest katkestustest püügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud kalapüügi piirkonnast lahkumisest.

4. Sidesüsteemi tõrked

São Tomé ja Príncipe tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab Euroopa Liitu viivitamata kõikidest riketest sidesüsteemis ja asukohateate saamisel, et võimalikult kiiresti saaks leida tehnilise lahenduse.

Laeva VMS-süsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

5. Asukohateate sageduse läbivaatamine

Kui rikkumist õnnestub tõestada dokumentaalsete tõenditega, võib São Tomé ja Príncipe taotleda, saates taotluse koopia Euroopa Liidule, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. São Tomé ja Príncipe peab edastama tõendavad andmed viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ning Euroopa Liidule. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab São Toméle ja Príncipele viivitamata asukohateate kasutades uut sagedust.

Kui kindlaksmääratud uurimisperioodi ajavahemik on lõppenud, teavitab São Tomé ja Príncipe sellest kohe lipuriigi kalapüügiseirekeskust, teavitades ühtlasi kõnealuse uurimise tõenäolisest edaspidisest jätkamisest.

IV PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade omanikud võtavad AKV riikidest pärit isikuid tööle järgmistel tingimustel ja hulgal:

—	tuunipüügiseineritel peab vähemalt 20 % meremeestest, kes võetakse tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiikonnas tööle, olema São Tomé ja Príncipe või AKV riikide päritolu;

—	pinnaõngejadalaevadel peab vähemalt 20 % meremeestest, kes võetakse püügihooaja jooksul kolmanda riigi kalapüügipiikonnas tööle, olema São Tomé ja Príncipe või AKV riikide päritolu.

Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt São Tomé ja Príncipe päritolu meremehi.

Laevaomanikud valivad oma laevale võetavad meremehed vajalike oskuste ja kvalifikatsiooniga meremeeste nimekirjast, mis on kättesaadav São Tomé ja Príncipe ametiasutuste ning laevaomanike esindajate juures.

Laevaomanik või tema esindaja edastab São Tomé ja Príncipe pädevale ametiasutusele oma laevale tööle võetud meremeeste nimed, märkides ära nende tööülesanded meeskonnas.

Euroopa Liidu laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

São Tomé ja Príncipe ning AKV riikide meremeeste töölepingud, mille koopia antakse lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega tagatakse meremeestele nende suhtes kohaldatava seaduse alusel kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

Meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajatega ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

Kõik Euroopa Liidu laevadele tööle võetavad meremehed peavad töölevõtmisele eelneval päeval esitlema end vastava laeva kaptenile. Kui meremees oma töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

V PEATÜKK

VAATLEJAD

Käesoleva protokolli raames kala püüdvad Euroopa Liidu laevad võtavad alljärgnevalt esitatud korra kohaselt pardale São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumi määratud vaatlejaid.

1.1.	São Tomé ja Príncipe pädeva ametiasutuse taotlusel võtavad Euroopa Liidu laevad pardale selle asutuse määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida São Tomé ja Príncipe vetes välja püütud koguseid.

1.2.

São Tomé ja Príncipe pädevad ametiasutused koostavad nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, kes laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edasiseks ajakohastamiseks edastatakse need iga kolme (3) kuu tagant.

1.3.	Kalapüügiloa väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastavad São Tomé ja Príncipe pädevad ametiasutused Euroopa Liidu delegatsioonile Gabonis ja asjaomastele laevaomanikele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest võib pädevate São Tomé ja Príncipe ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse, kui talle edastatakse asjaomasele laevale määratud vaatleja nimi.

Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine toimub laevaomaniku valitud sadamas. Vaatleja võetakse pardale esimese São Tomé ja Príncipe vetes toimuva püügireisi alguses vastavalt määratud laevade nimekirja teatavakstegemisele.

Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna sadamates vaatleja pardale võetakse ja pardalt lahkub.

Kui vaatleja võetakse pardale väljaspool São Toméd ja Príncipet asuvas riigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks São Tomésse ja Príncipesse laevaomaniku kulul.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva São Tomé ja Príncipe vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1.	jälgib laevade püügitegevust;

8.2.	kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3.	märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.4.	kontrollib São Tomé ja Príncipe vetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.5.	kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

8.6.	edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

Laeva kapten teeb oma ametiseisundist tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

11.

Pardal olles peab vaatleja:

11.1.

võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

11.2.

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12.

Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures viimane võib sellesse lisada või lasta lisada mis tahes talle vajalikuna tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Kui vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

13.

Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

14.

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab São Tomé ja Príncipe.

VI PEATÜKK

KONTROLL JA INSPEKTSIOON

Euroopa Liidu kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni määrustest ja soovitustest.

Inspekteerimise kord

Püügiluba omavate Euroopa Liidu laevade inspekteerimist merel São Tomé ja Príncipe kalapüügipiirkonnas teostavad São Tomé ja Príncipe laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrollialased ülesanded on selgelt kindlakstehtavad.

Enne pardaleminekut teavitavad São Tomé ja Príncipe inspektorid Euroopa Liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kuni kaks inspektorit, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõendama.

São Tomé ja Príncipe inspektorid jäävad Euroopa Liidu laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

São Tomé ja Príncipe võib lubada Euroopa Liidul osaleda merel teostatavatel inspekteerimistel vaatlejana.

Euroopa Liidu laeva kapten aitab São Tomé ja Príncipe inspektoreid pardale tulekul ja inspekteerimisel.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad São Tomé ja Príncipe inspektorid inspekteerimisaruande. Euroopa Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma märkused. Inspekteerimisaruande allkirjastavad selle koostanud inspektor ja Euroopa Liidu laeva kapten.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise puhul. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirja andmisest keeldunud”. São Tomé ja Príncipe inspektorid annavad enne laevalt lahkumist Euroopa Liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. São Tomé ja Príncipe edastab inspekteerimisaruande koopia Euroopa Liidule seitsme (7) päeva jooksul pärast inspekteerimist.

VII PEATÜKK

RIKKUMISED

Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa sätete mis tahes rikkumine kalapüügiluba omava Euroopa Liidu laeva poolt peab olema märgitud inspekteerimisaruandes. Aruanne edastatakse 24 tunni jooksul Euroopa Liidule ja lipuriigile. Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise puhul. Laeva kapten näitab inspekteerimise toimumise jooksul üles koostöövalmidust.

Laeva peatamine — Teavitamiskoosolek

Kui see on São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega rikkumise korral ette nähtud, võib rikkumise puhul sundida mis tahes Euroopa Liidu laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma tagasi São Tomé ja Príncipe sadamasse.

São Tomé ja Príncipe teatab 24 tunni jooksul Euroopa Liidule kalapüügiluba omava Euroopa Liidu laeva peatamisest mis tahes põhjustel. Teatisele lisatakse väidetavat rikkumist tõendavad üksikasjad.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on toimunud nõupidamine, mille São Tomé ja Príncipe korraldab Euroopa Liidu taotlusel ühe tööpäeva jooksul pärast laeva peatamise teate saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva peatamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja.

Rikkumissanktsioonid — Kokkuleppemenetlus

Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad sanktsioonid kehtestab São Tomé ja Príncipe kehtivate siseriiklike õigusaktide sätete kohaselt.

Kui rikkumist käsitlevate õigusaktidega on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle alustamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, algatada São Tomé ja Príncipe ning Euroopa Liidu vahel kokkuleppemenetlus, et määrata kindlaks karistuse tingimused ja määr. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võivad osaleda laeva lipuriigi ja Euroopa Liidu esindajad. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt kolm (3) päeva pärast laeva peatamisest teatamist.

Kohtumenetlus — Pangatagatis

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtuinstantsile, annab rikkumisega seotud laeva omanik São Tomé ja Príncipe osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks São Tomé ja Príncipe, nii et see kataks laeva peatamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei saa tagasi võtta enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

a)	täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud;

b)	summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

São Tomé ja Príncipe teavitab Euroopa Liitu kohtumenetluse tulemustest seitsme (7) päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

(1) ELT L 286, 29.10.2008, lk 33.

(2) http://www.un.org/Depts/los/LEGISLATIONANDTREATIES/losic/losic9ef.pdf

Liited

1 —	Kalapüügiloa taotluse vorm

2 —	Püügiaruande vorm

3 —	Püügikeelu all oleva piirkonna geograafilised koordinaadid

4 —	Asukohateate vorming VMS-süsteemis

5 —	Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

1. liide

SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE NING EUROOPA LIIDU VAHELINE LEPING KALAPÜÜGILOA TAOTLUSE VORM

2. liide

PÜÜGIARUANDE VORM

3. liide

PÜÜGIKEELU ALL OLEVA PIIRKONNA GEOGRAAFILISED KOORDINAADID

Laiuskraad				Pikkuskraad
Kraadid	Minutid	Sekundid		Kraadid	Minutid	Sekundid
03	02	22	N	07	07	31	E
02	50	00	N	07	25	52	E
02	42	38	N	07	36	25	E
02	20	59	N	06	52	45	E
01	40	12	N	05	57	54	E
01	09	17	N	04	51	38	E
01	13	15	N	04	41	27	E
01	21	29	N	04	24	14	E
01	31	39	N	04	06	55	E
01	42	50	N	03	50	23	E
01	55	18	N	03	34	33	E
01	58	53	N	03	53	40	E
02	02	59	N	04	15	11	E
02	05	10	N	04	24	56	E
02	10	44	N	04	47	58	E
02	15	53	N	05	06	03	E
02	19	30	N	05	17	11	E
02	22	49	N	05	26	57	E
02	26	21	N	05	36	20	E
02	30	08	N	05	45	22	E
02	33	37	N	05	52	58	E
02	36	38	N	05	59	00	E
02	45	18	N	06	15	57	E
02	50	18	N	06	26	41	E
02	51	29	N	06	29	27	E
02	52	23	N	06	31	46	E
02	54	46	N	06	38	07	E
03	00	24	N	06	56	58	E
03	01	19	N	07	01	07	E
03	01	27	N	07	01	46	E
03	01	44	N	07	03	07	E
03	02	22	N	07	07	31	E

4. liide

ASUKOHATEATE VORMING VMS-SÜSTEEMIS

Andmeelemendid	Kood	Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V)	Sisu
Registreerimise algus	SR	K	Süsteemiga seotud andmed, mis märgivad registreerimise algust
Saaja	AD	K	Sõnumiga seotud andmed — saaja — riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Saatja	FR	K	Sõnumiga seotud andmed — saatja — riigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Lipuriik	FS	K	Sõnumiga seotud andmed — lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166)
Sõnumi liik	TM	K	Sõnumi üksikasjad — Sõnumi liik (ENT, POS, EXI)
Raadiokutsung (IRCS)	RC	K	Laevaga seotud andmed — laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	V	Laevaga seotud andmed — lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi kolmetäheline ISO-kood (ISO-3166), millele järgneb number)
Pardatähis	XR	K	Laevaga seotud andmed — laeva küljele kantud number (ISO 8859.1)
Laiuskraad	LT	K	Laeva asukohaga seotud andmed — asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Pikkuskraad	LG	K	Laeva asukohaga seotud andmed — asukoht kraadides ja kümnendkraadides N/S DD.ddd (WGS84)
Kurss	CO	K	Laeva sõidusuund 360o skaalal
Kiirus	SP	K	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	K	Laeva asukohaga seotud andmed — asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAA.KK.PP)
Kellaaeg	TI	K	Laeva asukohaga seotud andmed — asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TT.MM)
Registreerimise lõpp	ER	K	Süsteemi osa, mis märgib registreerimise lõppu

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

Kasutatavad tähemärgid peavad vastama standardile ISO 8859.1.

Topeltkaldjoon (//) ja kood „SR” märgivad sõnumi algust.

Iga andmeelement on identifitseeritav koodi järgi ja eraldatud topeltkaldjoonega (//) muudest andmeelementidest.

Kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Kood „ER”, millele järgneb topeltkaldjoon (//) tähistab sõnumi lõppu.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada sõnumi alguse ja lõpu vahel.

5. liide

KALAPÜÜGITEGEVUSE ELEKTROONILISE ARUANDLUSSÜSTEEMI (ERS) KEHTESTAMISE JA RAKENDAMISE SUUNISED

Üldsätted

Iga ELi kalalaev peab olema varustatud elektroonilise aruandlussüsteemiga (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS”), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib São Tomé ja Príncipe vetes.

Kui ELi laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval õigus püügitegevuseks São Tomé ja Príncipe vetesse siseneda.

ERSi andmed edastatakse vastavalt laeva lipuriigi protseduurile, st kõigepealt edastatakse need lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (edaspidi „kalapüügiseirekeskus”), kes annab need automaatselt São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskuse käsutusse.

Lipuliikmesriik ning São Tomé ja Príncipe tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja tarkvaradega, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidil [http://ec.europa.eu/cfp/control/codes/index_en.htm], ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme (3) aasta jooksul.

Vormingu mis tahes muutmine või ajakohastamine peab olema identifitseeritud ja dateeritud ning seda peab saama kasutada rakendamisest kuue (6) kuu möödumisel.

ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida ELi nimel haldab Euroopa Komisjon ja mis on identifitseeritavad kui kiiredastuskanalid (DEH — Data Exchange Highway).

Lipuriik ning São Tomé ja Príncipe määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisik.

a)	ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks (6) kuuks.

b)	Enne kui tarnija ERSi esmakordselt käiku laseb, teatavad lipuriigi ning São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskused teineteisele oma ERSi korrespondendi andmed (nimi, aadress, telefon, teleks, e-post).

c)	ERSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teatada.

ERSi andmete koostamine ja edastamine

ELi kalalaev peab:

a)	edastama iga päev iga São Tomé ja Príncipe vetes viibitud päeva ERSi andmed;

b)	registreerima iga püügioperatsiooni käigus püütud ja pardal olevad kogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka vette tagasi lastud kogused;

c)	registreerima iga São Tomé ja Príncipe väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ka nullpüügi;

d)	iga liik peab olema identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

e)	esitama kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

f)	registreerima ERSi andmetesse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused liikide kaupa;

g)	registreerima iga São Tomé ja Príncipe vetesse sisenemise (sõnum „COE”) ja vetest lahkumise (sõnum „COX”) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga São Tomé ja Príncipe väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi kogus pardal vetesse sisenemise või vetest lahkumise hetkel;

h)	edastama iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed lõikes 3 osutatud vormingus.

Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

10)

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed automaatselt ja viivitamata São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusele.

11)

São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus kinnitab ERSi andmete kättesaamist sõnumiga vastates ja käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalselt.

Rike laeva pardal olevas ERSis ja/või ERSi andmete edastamises laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel

12)

Lipuriik teavitab kaptenit ja/või nende lipu all sõitva laeva omanikku või tema esindajat viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi mis tahes tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi.

13)

Lipuriik teavitab São Toméd ja Príncipet avastatud rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest.

14)

Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul. Kui laev peatub selle kümne päeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust São Tomé ja Príncipe vetes alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle täielikult korras, välja arvatud São Tomé ja Príncipe väljastatud eriloa puhul.

15)

Pärast ERSi riket võib kalalaev sadamast lahkuda üksnes pärast seda,

a)	kui tema ERS on lipuriigi ning São Tomé ja Príncipe vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

b)	kui ta saab liikmesriigilt vastava loa. Viimati osutatud juhul teavitab lipuriik São Toméd ja Príncipet oma otsusest enne laeva lahkumist.

16)

Iga rikkis ERSiga São Tomé ja Príncipe vetes kala püüdev ELi laev edastab iga päev enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele kõik ERSi andmed mingi muu toimiva elektroonilise sidekanali abil, millele São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusel on juurdepääs.

17)

ERSi andmed, mida ei ole võimalik edastada São Toméle ja Príncipele ERSi abil süsteemi rikke tõttu, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse esmatähtsaks, kuna tavapäraselt kohaldatavaid edastamistähtaegu ei ole võimalik järgida.

18)

Kui São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus ei ole saanud ERSi andmeid kolme (3) üksteisele järgneva päeva jooksul, võib São Tomé ja Príncipe anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata São Tomé ja Príncipe määratud sadamasse.

Kalapüügiseirekeskuse rike — São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte

19)

Kui kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte, teavitab tema ERSi korrespondent sellest viivitamata teise kalapüügiseirekeskuse ERSi korrespondenti, tehes vajaduse korral koostööd, et probleemile lahendus leida.

20)

Enne ERSi kasutuselevõttu lepivad lipuriigi kalapüügiseirekeskus ning São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul ERSi andmete edastamiseks kasutada, sidevahenditega seotud mis tahes muudatustest teavitavad mõlemad kalapüügiseirekeskused teineteist viivitamata.

21)

Kui São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskust ning ELi võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

22)

Kui probleemi lahendamine kestab üle 24 tunni, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata puuduolevad ERSi andmed São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 17 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

23)

São Tomé ja Príncipe teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi (MCS), et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid São Tomé ja Príncipe kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid et tegemist on rikkega ühes kontrollikeskuses.

Kalapüügiseirekeskuse hooldus

24)

Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava) ja sellest, mis võib mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, osutades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

25)

Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

26)

Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 17 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

27)

7.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 168/29

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) nr 608/2014,

26. mai 2014,

millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 311 neljandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse nõukogu 26. mai 2014. aasta otsust 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta, (1) eriti selle artiklit 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu omavahendite süsteemi läbipaistvus tuleks tagada eelarvepädevatele institutsioonidele piisava teabe edastamisega. Seepärast peaksid liikmesriigid hoidma komisjonile kättesaadavana ning vajaduse korral edastama talle dokumendid ja teabe, mida komisjon vajab, et teostada talle seoses liidu omavahenditega antud volitusi.

(2)	Kord, mille kohaselt omavahendite sissenõudmise eest vastutavad liikmesriigid annavad komisjonile aru, peaks võimaldama komisjonil kontrollida nende tegevust omavahendite sissenõudmisel, eelkõige pettusjuhtumite ja eeskirjade eiramise korral.

(3)	Tasakaalus eelarve tagamiseks tuleks liidu eelarveaasta tegelikke kulusid ületav tulude summa kanda üle järgmisesse eelarveaastasse. Seepärast tuleks kindlaks määrata ülekantav jääk.

(4)	Liikmesriigid peaksid tegema kontrolle ja järelepärimisi seoses liidu omavahendite kindlaksmääramise ja kättesaadavaks tegemisega. Omavahenditega seotud finantseeskirjade kohaldamise hõlbustamiseks on vaja tagada koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel.

(5)

Järjepidevuse ja selguse huvides tuleks kehtestada sätted, millega reguleeritakse komisjoni volitatud esindajate õigusi ja kohustusi liidu omavahenditega seotud kontrollide tegemisel, võttes arvesse iga omavahendite liigi konkreetset olemust. Tuleks sätestada tingimused, mille alusel volitatud esindajad täidavad oma ülesandeid, ning eelkõige kehtestada eeskirjad, mida peavad täitma kõik liidu ametnikud, muud teenistujad ning ka riikide lähetatud eksperdid seoses ametialase konfidentsiaalsuse ja isikuandmete kaitsega. Vaja on kindlaks määrata riikide lähetatud ekspertide staatus ning anda asjaomasele liikmesriigile võimalus esitada vastuväiteid teisest liikmesriigist pärit ametniku osalemisele kontrollimisel.

(6)

Ühtsuse eesmärgil tuleks käesolevasse määrusesse lisada nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (2) teatavad sätted. Kõnealused sätted käsitlevad omavahendite jäägi arvutamist ja eelarvestamist, kontrolli ja järelevalvet omavahendite üle ning asjakohaseidaruandlusnõudeid ning omavahendite nõuandekomiteed.

(7)	Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (3).

(8)

Selleks et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad traditsiooniliste omavahendite nõuetega seotud pettust ja eeskirjade eiramist käsitleva aruandluse ning liikmesriikide kontrolle käsitlevate iga-aastaste aruannete kohta, tuleks rakendusaktid aruandluse eesmärgist tulenevat tehnilist iseloomu arvestades vastu võtta nõuandemenetluse teel.

(9)	Aluslepingutes sätestatud asjakohane parlamentaarne järelevalve on vajalik selliste üldiste sätete puhul, mis on kohaldatavad kõigi omavahendite suhtes ning hõlmavad tulude kontrolli ja järelevalvet, sealhulgas asjakohaseid aruandlusnõudeid.

(10)	Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1026/1999 (4) tuleks tunnistada kehtetuks.

(11)	Kontrollikoja ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega on konsulteeritud ning nad on vastu võtnud arvamused (5).

(12)	Järjepidevuse tagamiseks ning otsuse 2014/335/EL, Euratom artiklit 11 arvesse võttes peaks käesolev määrus jõustuma kõnealuse otsusega samal päeval ning seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

OMAVAHENDITE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 1

Jäägi arvutamine ja eelarvestamine

1. Otsuse 2014/335/EL artikli 7 kohaldamisel moodustub asjaomase eelarveaasta jääk kogu kõnealuse eelarveaastaga seoses laekunud tulu ja kõnealuse eelarveaasta assigneeringute arvelt tehtud maksete vahest, millele on liidetud samasse eelarveaastasse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (6) („finantsmäärus”) artikli 13 alusel üle kantud assigneeringute summa.

Seda vahet suurendatakse või vähendatakse eelmistest eelarveaastatest üle kantud tühistatud assigneeringute netosumma võrra. Erandina finantsmääruse artikli 8 lõikest 1 vähendatakse või suurendatakse seda vahet järgmise võrra:

a)	eelmisest eelarveaastast finantsmääruse artikli 13 lõigete 1 ja 4 alusel üle kantud liigendamata assigneeringuid ületavate maksete võrra, mis tulenevad euro vahetuskursi muutustest;

b)	saldo võrra, mis tuleneb eelarveaasta jooksul toimunud vahetuskursi muutuste kasumist ja kahjumist.

2. Enne iga eelarveaasta oktoobri lõppu annab komisjon tema käsutuses olevate andmete põhjal hinnangu aasta jooksul sisse nõutud omavahendite kohta. Kui esineb mis tahes märkimisväärne erinevus võrreldes esialgse hinnanguga, võib koostada järgmise eelarveaasta eelarveprojekti kirjaliku muutmisettepaneku või jooksva eelarveaasta paranduseelarve.

II PEATÜKK

KONTROLLI JA JÄRELEVALVET, SEALHULGAS ASJAKOHASEID ARUANDLUSNÕUDEID KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 2

Kontrolli- ja järelevalvemeetmed

1. Otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõikes 1 osutatud omavahendeid kontrollitakse käesolevas määruses sätestatu kohaselt, ilma et see piiraks nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 (7) ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (8) kohaldamist.

2. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõikes 1 osutatud omavahendite kättesaadavaks tegemine komisjonile.

3. Kui kontrolli- ja järelevalvemeetmed käsitlevad otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud traditsioonilisi omavahendeid, siis:

a)	liikmesriigid kontrollivad ja teevad järelepärimisi seoses nende omavahendite kindlaksmääramise ja kättesaadavaks tegemisega;

b)	liikmesriigid võtavad komisjoni taotluse alusel täiendavaid kontrollimeetmeid. Taotluses põhjendab komisjon lisakontrolli vajadust. Komisjon võib lisaks taotleda, et talle edastataks teatavad dokumendid;

komisjoni nõudmise korral kaasavad liikmesriigid komisjoni oma kontrollimistesse. Kui komisjon on kontrollimisse kaasatud, on tal käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikus ulatuses juurdepääs tõendavatele dokumentidele, mis käsitlevad omavahendite kindlaksmääramist ja kättesaadavaks tegemist, ning nende dokumentidega seotud muudele asjakohastele dokumentidele;

d)	komisjon võib ise teostada kohapealseid kontrolle. Komisjonilt selliseks kontrolliks volituse saanud esindajatel on samasugune juurdepääs dokumentidele kui punktis c osutatud kontrollide puhul. Liikmesriigid aitavad korraldada selliseid kontrolle;

punktides a–d osutatud kontrollid ei piira järgmist:

i)	liikmesriikide poolt kooskõlas oma siseriiklike õigus- ja haldusnormidega teostatavad kontrollid;

ii)	Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artiklites 287 ja 319 sätestatud meetmed;

iii)	ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 punkti b kohased kontrollimised.

4. Kui kontrolli- ja järelevalvemeetmed käsitlevad otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud käibemaksupõhiseid omavahendeid, siis teostatakse neid kooskõlas määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikliga 11.

5. Kui kontrolli- ja järelevalvemeetmed käsitlevad otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud kogurahvatulul põhinevaid omavahendeid, siis:

kontrollib komisjon igal aastal koos asjaomase liikmesriigiga kogusummasid, et avastada koostamisvead, eriti määrusega (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 loodud kogurahvatulu komitee poolt teatatud juhtudel. Selle tegevuse käigus võib komisjon üksikjuhtudel kontrollida ka arvutusi ja statistilisi aluseid, välja arvatud teave üksikute ettevõtete või isikute kohta, kui teistsuguste vahendite abil ei ole võimalik tõepärast hinnangut anda;

b)	on komisjonil juurdepääs määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artiklis 3 osutatud statistiliste menetluste ja põhistatistikaga seotud dokumentidele.

6. Käesoleva artikli lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud kontrolli- ja järelevalvemeetmete võtmise eesmärgil võib komisjon nõuda, et liikmesriik edastaks talle asjakohased dokumendid või aruanded, mis seonduvad omavahendite sissenõudmiseks kasutatavate süsteemidega, või teeks need komisjonile kättesaadavaks.

Artikkel 3

Komisjoni volitatud esindajate õigused ja kohustused

1. Komisjon määrab spetsiaalselt artiklis 2 osutatud kontrolle teostama oma teatavad ametnikud või muud teenistujad („volitatud esindajad”).

Komisjon annab iga kontrolli puhul volitatud esindajatele kirjaliku volituse, mis kinnitab nende isikut ja ametivolitusi.

Liikmesriikide poolt riiklike ekspertidena komisjoni käsutusse lähetatud isikud võivad osaleda kontrollimistes.

Eelneva selgesõnalise kokkuleppe alusel asjaomase liikmesriigiga võib komisjon paluda teiste liikmesriikide ametnike abi vaatlejatena. Komisjon tagab, et need ametnikud järgivad käesoleva artikli lõikes 3 esitatud nõudeid.

2. Volitatud esindajad tegutsevad artikli 2 lõigetes 3 ja 4 osutatud traditsiooniliste omavahendite ja käibemaksupõhiste omavahendite kontrollimise ajal kooskõlas asjaomase liikmesriigi ametnike suhtes kohaldatavate eeskirjadega. Nad kohustuvad hoidma ametisaladust käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustel.

Artikli 2 lõikes 5 osutatud kogurahvatulul põhinevate omavahendite kontrollimisel järgib komisjon statistiliste andmete konfidentsiaalsust käsitlevaid siseriiklikke eeskirju.

Volitatud esindaja võib vajaduse korral võtta ühendust võlgnikuga, kuid seda ainult traditsiooniliste omavahendite kontrollimise puhul, ning üksnes nende pädevate asutuste kaudu, kelle omavahendite sissenõudmise menetluse suhtes kohaldatakse kontrolli.

3. Käesoleva määruse alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitatakse ametisaladusena ning seda kaitstakse nagu muud samalaadset teavet selle liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt, kus teave on kogutud, ja vastavate liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate sätetega.

Kõnealust teavet võib edastada ainult isikutele, kes liidu või liikmesriikide institutsioonides täidetavate ülesannete tõttu on kohustatud seda teadma, ning seda ei või kasutada ilma selle liikmesriigi eelneva nõusolekuta, kust see teave saadi, muul kui käesolevas määrustes sätestatud eesmärgil.

Esimest ja teist lõiku kohaldatakse liidu ametnike ja muude teenistujate ning riikide lähetatud ekspertide suhtes.

4. Komisjon tagab, et volitatud esindajad ja muud tema volitusel tegutsevad isikud järgivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ, (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (10) ning isikuandmete kaitset reguleerivaid muid liidu ja siseriiklikke eeskirju.

Artikkel 4

Kontrolli ettevalmistamine ja juhtimine

1. Komisjon teatab aegsasti kontrollimisest liikmesriigile, kus kontrollimine teostatakse, ning põhjendab kontrollimist. Asjaomase liikmesriigi esindajad võivad kontrollimisest osa võtta.

2. Traditsiooniliste omavahendite kontrollimise puhul, millesse komisjon on kaasatud artikli 2 lõike 3 kohaselt, ning käibemaksupõhiste omavahendite kontrollimise puhul, millesse komisjon on kaasatud artikli 2 lõike 4 kohaselt, tagab liikmesriigi määratud talitus töökorralduse ja suhted kontrollimises osalevate talitustega.

3. Artikli 2 lõike 3 punktis d osutatud traditsiooniliste omavahendite kohapealset kontrolli teostavad volitatud esindajad. Töö korraldamiseks ning talituste ja vajaduse korral kontrollimisega seotud võlgnikega suhtlemiseks seavad kõnealused esindajad enne mis tahes kohapealset kontrolli sisse vajalikud kontaktid asjaomase liikmesriigi määratud ametnikega. Seda liiki kontrollide puhul lisatakse kirjalikule volitusele dokument, milles esitatakse kontrolli eesmärk ja põhjus.

4. Artikli 2 lõikes 5 osutatud kogurahvatulu põhiseid omavahendeid käsitlevat kontrolli teostavad volitatud esindajad. Töö korraldamiseks loovad kõnealused esindajad vajalikud kontaktid liikmesriigi pädevate asutustega.

5. Liikmesriigid tagavad, et omavahendite kindlaksmääramise, sissenõudmise ja kättesaadavaks tegemise eest vastutavad talitused või asutused ning asutused, kellele nad on andnud ülesande teostada kontrolli, osutavad volitatud esindajatele nende ülesannete täitmisel vajalikku abi.

Artikli 2 lõike 3 punktis d osutatud traditsiooniliste omavahendite kohapealse kontrollimise puhul teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni aegsasti nendest isikutest ja nende ametivolitustest, kelle ta on määranud osalema kõnealuses kontrollimises ning osutama volitatud esindajatele nende ülesannete täitmisel vajalikku abi.

6. Artiklis 2 osutatud kontrolli, välja arvatud artikli 2 lõike 3 punktides a ja b osutatud liikmesriikide poolt teostatud kontrolli tulemused tehakse asjaomasele liikmesriigile teatavaks asjakohasel viisil kolme kuu jooksul. Liikmesriik esitab oma seisukoha kolme kuu jooksul alates aruande saamisest. Nõuetekohase põhjenduse korral võib komisjon konkreetsetes küsimustes siiski paluda asjaomasel liikmesriigil esitada oma seisukoht aruande saamisele järgneva kuu jooksul. Asjaomane liikmesriik võib keelduda vastamast teatega, milles ta põhjendab komisjoni taotlusele vastamisest keeldumist.

Seejärel tehakse kõigile liikmesriikidele teatavaks esimeses lõigus osutatud tulemused ja seisukohad, millele lisatakse käibemaksupõhiste omavahendite kontrollimisega seotud kokkuvõttev aruanne.

Kui traditsiooniliste omavahendite kohapealse kontrolli või komisjoni osalusel teostatud kontrolli tulemusena tehakse kindlaks vajadus muuta või parandada andmeid komisjonile saadetud aruannetes või deklaratsioonides, milles käsitletakse omavahendeid, ning vastavad parandused tuleb teha olemasolevasse aruandesse või deklaratsiooni, tuleb need muudatused esitada asjakohaste märkustena selles aruandes või deklaratsioonis.

Artikkel 5

Aruandlus traditsiooniliste omavahendite nõuetega seotud pettusjuhtumite ja eeskirjade eiramise kohta

1. Liikmesriik saadab kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu komisjonile kirjelduse nende avastatud pettusjuhtumite ja eeskirjade eiramiste kohta, millega seotud nõuete suurus on üle 10 000 euro otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud traditsioonilisteomavahendite puhul.

Esimeses lõigus osutatud ajavahemiku jooksul esitab iga liikmesriik üksikasjalikud andmed nende pettusjuhtumite ja eeskirjade eiramiste olukorra kohta, millest on komisjonile juba teatatud, kuid millega seoses ei ole varem sissenõudmisest, tühistamisest või sissenõudmisest loobumisest teatatud.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kirjelduste üksikasjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 7lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

3. Kokkuvõte käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatistest esitatakse ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikes 5 osutatud komisjoni aruandes.

Artikkel 6

Liikmesriikide aruandlus traditsiooniliste omavahendite kontrollimise kohta

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile üksikasjalikud aastaaruanded, milles käsitletakse traditsiooniliste omavahendite nõuetekohase sissenõudmisega seotud kontrolli teostamist ja tulemusi, üldandmeid ja otsuse 2014/335/EL, Euratom asjakohaste rakendusmääruste kohaldamisest tulenevaid kõige olulisemate probleemidega seotud põhimõttelist laadi küsimusi, eelkõige vaidlustatud nõudeid. Aruanded saadetakse komisjonile asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Nende aruannete alusel koostab komisjon kokkuvõtva aruande, mis tehakse teatavaks kõikidele liikmesriikidele.

2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud liikmesriikide aastaaruannete vorm. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 7lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

3. Komisjon esitab iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 2 lõikes 3 osutatud traditsiooniliste omavahendite kontrollikorra toimimise kohta.

III PEATÜKK

KOMITEE JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 7

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab omavahendite nõuandekomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 8

Lõppsätted

Määrus (EÜ, Euratom) nr 1026/1999 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele ning nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 609/2014 (11). kehtetuks tunnistatud määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 sätetele, millele on osutatud käesoleva määruse lisas esitatud vastavustabelis, käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt kõnealusele vastavustabelile.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub otsuse 2014/335/EL, Euratom jõustumise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. mai 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

Ch. VASILAKOS

(1) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 105.

(2) Nõukogu 22. mai 2000. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(4) Nõukogu 10. mai 1999. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1026/1999, millega määratakse kindlaks komisjoni volitatud esindajate õigused ja kohustused seoses ühenduste omavahendite kontrollimisega (EÜT L 126, 20.5.1999, lk 1).

(5) Kontrollikoja 20. märtsi 2012. aasta arvamus nr 2/2012 (ELT C 112, 18.4.2012, lk 1) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. märtsi 2012. aasta arvamus (ELT C 181, 21.6.2012, lk 45).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(7) Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta (EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9).

(8) Nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (rahvamajanduse kogutulu määrus) (ELT L 181, 19.7.2003, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(11) Nõukogu 26. mai 2014. aasta määrus (EL, Euratom) nr 609/2014 meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teatajalk 39).

LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ, Euratom) nr 1026/1999	Määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000	Käesolev määrus
	Artikkel 1 kuni artikli 6 lõige 4	—
	Artikli 6 lõige 5	Artikli 5 lõige 1
	Artiklid 7–12	—
	Artikkel 15	Artikli 1 lõige 1
	Artikli 16 esimene ja teine lõik	Artikli 1 lõige 2
	Artikli 16 kolmas lõik	—
	Artikli 17 lõiked 1–4	—
—	—	Artikli 2 lõige 1
—	—	Artikli 2 lõige 2
	Artikli 17 lõike 5 esimene, teine ja neljas lause	Artikli 6 lõige 1
	Artikli 17 lõike 5 kolmas lause	Artikli 5 lõige 3
	Artikli 18 lõige 1	Artikli 2 lõike 3 punkt a
	Artikli 18 lõike 2 esimese lõigu punkt a	Artikli 2 lõike 3 punkti b esimene ja teine lause
	Artikli 18 lõike 2 esimese lõigu punkt b	Artikli 2 lõike 3 punkti c esimene lause
	Artikli 18 lõike 2 teise lõigu esimene lause	Artikli 2 lõike 3 punkti d kolmas lause
	Artikli 18 lõike 2 teise lõigu teine lause	Artikli 2 lõike 3 punkti c teine lause
	Artikli 18 lõike 2 kolmanda lõigu punkt a	Artikli 2 lõike 3 punkti b kolmas lause
	Artikli 18 lõike 2 kolmanda lõigu punkt b	Artikli 4 lõike 6 kolmas lõik
	Artikli 18 lõike 3 esimene lause	Artikli 2 lõike 3 punkti d esimene lause
	Artikli 18 lõike 3 teine lause	Artikli 2 lõike 3 punkti d teine lause
	Artikli 18 lõike 3 kolmas ja neljas lause	Artikli 4 lõige 1
—	—	Artikli 2 lõike 3 punkti d teine lause
	Artikli 18 lõige 4	Artikli 2 lõike 3 punkt e
	Artikli 18 lõige 5	Artikli 6 lõige 3
—	—	Artikli 2 lõige 4
	Artikli 19 esimene ja teine lause	Artikli 2 lõike 5 punkt a
—	—	Artikli 2 lõike 5 punkt b
—	—	Artikli 2 lõige 6
Artikli 1 esimene lõik		Artikli 3 lõike 1 esimene lõik
Artikli 1 teine lõik		Artikli 3 lõike 1 kolmas lõik
Artikli 1 kolmas lõik		Artikli 3 lõike 1 neljas lõik
Artikli 2 lõiked 1–2		—
Artikli 2 lõike 3 esimene lause		Artikli 3 lõike 1 teine lõik
Artikli 2 lõike 3 teine lause		Artikli 4 lõike 3 kolmas lause
Artikli 3 lõike 1 punktid a ja b		Artikli 3 lõike 2 esimene lõik
	Artikli 19 kolmas lause	Artikli 3 lõike 2 teine lõik
Artikli 3 lõike 1 punkt c		Artikli 3 lõike 2 kolmas lõik
Artikli 3 lõike 2 punkt a		Artikli 4 lõige 2
Artikli 3 lõike 2 punkt b		Artikli 4 lõike 3 esimene ja teine lause
Artikli 3 lõike 2 punkt c		Artikli 4 lõige 4
Artikkel 4		Artikli 4 lõige 5
Artikli 5 lõiked 1–2		Artikli 3 lõige 3
Artikli 5 lõige 3		Artikli 3 lõige 4
Artikkel 6		Artikli 4 lõike 6 esimene ja teine lõik
Artikkel 7		—
Artikkel 8		—
	Artiklid 20–23	—
—	—	Artikli 5 lõige 2
—	—	Artikli 6 lõige 2
	—	Artikkel 7
—	—	Artikkel 8
—	—	Artikkel 9

7.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 168/39

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) nr 609/2014,

26. mai 2014,

meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta

(uuesti sõnastatud)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 322 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 (2) on mitmel korral oluliselt muudetud. Kõnealune määrus tuleks täiendavate muudatuste tõttu selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 teatavad sätted on lisatud nõukogu määrusesse (EL, Euratom) nr 608/2014 (3) ning ei kuulu käesolevasse määrusesse. Kõnealused sätted käsitlevad omavahendite saldo arvutamist ja eelarvestamist, kontrolli ja järelevalvet omavahendite üle ning asjakohaseid aruandlusnõudeid ning omavahendite nõuandekomiteed.

(3)

Nõukogu otsuse 2014/335/EL, Euratom (4) artiklis 2 osutatud omavahendid peavad olema liidule kättesaadavad võimalikult headel tingimustel ning seda silmas pidades tuleks kehtestada eeskirjad, mille alusel liikmesriigid annavad kõnealused omavahendid komisjoni käsutusse. Käesolevasse määrusesse on üle võetud otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud traditsiooniliste omavahendite, kõnealuse otsuse artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud käibemaksupõhiste omavahendite („käibemaksupõhised omavahendid”) ja kõnealuse otsuse artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud kogurahvatulul põhinevate omavahendite („kogurahvatulul põhinevad omavahendid”) kättesaadavaks tegemist käsitlevad eeskirjad, mis olid varem esitatud määruses (EÜ, Euratom) nr 1150/2000.

(4)	Seoses omavahenditega tuleks määratleda omavahendite kindlaksmääramise mõiste ning otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud traditsiooniliste omavahendite kindlaksmääramise kohustuse täitmiseks tuleks ette näha üksikasjalikud eeskirjad.

(5)	Suhkrumaksudest tulenevate omavahendite puhul, mis on vaja sisse nõuda sellel turustamisaastale vastaval eelarveaastal, millesse kulu arvatakse, tuleks ette näha, et liikmesriigid teeksid sellised maksud komisjonile kättesaadavaks sellel eelarveaastal, millal need kindlaks määrati.

(6)	Liikmesriigid peaksid hoidma komisjonile kättesaadavana ning vajaduse korral edastama talle dokumendid ja teabe, mis on komisjonile vajalik, et teostada talle seoses liidu omavahenditega antud volitusi.

(7)	Omavahendite sissenõudmise eest vastutavad liikmesriikide asutused peaksid pidevalt hoidma komisjoni jaoks kättesaadavana omavahendite sissenõudmist käsitlevad tõendavad dokumendid.

(8)	Sissenõudmata nõuete kohta tuleks pidada eraldi raamatupidamisarvestust. See raamatupidamisarvestus ja selle kvartaliaruanne võimaldaksid komisjonil paremini jälgida liikmesriikide tegevust omavahendite sissenõudmisel, eriti juhtudel, mida ohustavad pettus ja eeskirjade eiramine.

(9)	Liikmesriikide ja komisjoni vahelise teabevahetusega seoses oleks tarvis sisse seada aegumistähtaeg arvestades, et liikmesriikide poolt kindlaks määratud varasemate aastatega seotud uusi nõudeid käsitatakse käesoleva aasta kindlaksmääratud nõuetena.

(10)

Selleks et tagada liidu eelarve rahastamine igas olukorras, tuleks sätestada menetlus, mis käsitleb kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (5) loodud käibemaksupõhiseid ja kogurahvatulul põhinevaid omavahendeid ja mille kohaselt liikmesriigid peavad tegema eelarvesse kantud omavahendid liidule kättesaadavaks regulaarsete püsivate igakuiste kaheteistkümnendikosadena ning korrigeerima kättesaadavaks tehtud summasid hiljem vastavalt käibemaksupõhiste omavahendite tegelikule baasile ja asjaomastele muutustele kogurahvatulus niipea, kui need täielikult teatavaks saavad.

(11)	Tuleks selgitada, milline mõju on iga eelarveaasta lõpus kogurahvatulu käsitlevatesse andmetesse tehtud muudatustel brutomaksete vähendamise rahastamisele.

(12)

Omavahendid tuleb kättesaadavaks teha tasumisele kuuluvate summade kandmise teel kontole, mis on selleks otstarbeks komisjoni nimel avatud iga liikmesriigi riigikassas või liikmesriigi poolt selleks määratud asutuses. Selleks et hoida rahaliste vahendite liikumine eelarve täitmise jaoks vajalikes piirides, võib liit kõnealuseid kontosid kasutada üksnes komisjoni sularahavajaduste rahuldamiseks.

(13)	Komisjonil peab olema piisav sularahavaru, et täita aasta alguskuudel tehtavate maksetega seotud regulatiivseid nõudeid, eelkõige seoses erivajadustega, mis on seotud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kulude maksmisega vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 73/2009 (6).

(14)	Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega tuleks kanda hoolt selle eest, et hilinenult kättesaadavaks tehtud omavahenditelt tasumisele kuuluva viivise sissenõudmiskulu ei ületaks tasumisele kuuluva viivise summat.

(15)	Tuleks ühtlustada selliste kindlaksmääratud nõuete mahakandmisest teatamist, mille suhtes on otsustatud, et neid ei ole võimalik sisse nõuda, või mida käsitletakse sellisena.

(16)	Tihe koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel hõlbustab omavahendeid käsitlevate finantseeskirjade nõuetekohast rakendamist.

(17)	Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (7).

(18)

Selleks et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad traditsiooniliste omavahendite nõudeid käsitlevate raamatupidamisarvestuse kuuaruannete ja eraldi raamatupidamisarvestuse kvartaliaruannete kohta, samuti juhtumite kohta, mis hõlmavad 50 000 eurot ületavaid summasid, mida ei ole võimalik sisse nõuda, tuleks rakendusaktid aruandluse eesmärgist tulenevat tehnilist iseloomu arvestades vastu võtta nõuandemenetluse teel.

(19)	Määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 tuleks tunnistada kehtetuks.

(20)	Järjepidevuse tagamiseks ning võttes arvesse otsuse 2014/335/EL, Euratom artiklit 11, peaks käesolev määrus jõustuma kõnealuse otsusega samal päeval ning seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud liidu omavahendite komisjonile kättesaadavaks tegemise kohta.

Artikkel 2

Traditsiooniliste omavahendite kindlaksmääramise kuupäev

1. Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud liidu traditsiooniliste omavahendite nõue kindlaksmääratuks niipea, kui tollieeskirjades ette nähtud tingimused seoses nõude arvestuskande tegemise ja võlgniku teavitamisega on täidetud.

2. Lõikes 1 osutatud kindlaksmääramise kuupäev on tollieeskirjades ette nähtud arvestusregistrisse kandmise kuupäev.

Suhkruturu ühise korraldusega seotud impordi- ja muude maksude puhul loetakse lõikes 1 osutatud kindlaksmääramise kuupäevaks suhkruvaldkonna õigusaktides ette nähtud teatamise kuupäev.

Kui kõnealust teatamist ei ole selgesti ette nähtud, loetakse kindlaksmääramise kuupäevaks liikmesriikide poolt võlgnike ettemaksete või lõppmaksete teel maksta olevate summade kindlaksmääramise kuupäev.

3. Vaidlusalustel juhtudel eeldatakse, et pädevatel haldusasutustel on võimalik lõikes 1 osutatud kindlaksmääramise eesmärgil nõude summa välja arvutada hiljemalt ajaks, mil tehakse esimene haldusotsus võlgnikule võlast teatamise kohta, või hiljemalt kohtusse pöördumise ajaks, kui see toimub varem.

Lõikes 1 osutatud kindlaksmääramise kuupäevaks loetakse haldusotsuse kuupäev või kohtumenetluse algatamise järel tehtava väljaarvutamise kuupäev.

4. Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui teadet on vaja parandada.

Artikkel 3

Tõendavate dokumentide säilitamine

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et tagada omavahendite kindlaksmääramise ja kättesaadavaks tegemisega seotud tõendavate dokumentide säilitamine vähemalt kolme kalendriaasta jooksul selle aasta lõpust arvates, mille kohta kõnealused tõendavad dokumendid on koostatud.

Liikmesriigid säilitavad määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artiklis 3 osutatud statistiliste menetluste ja alustega seotud tõendavaid dokumente asjaomasele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. septembrini. Käibemaksupõhiste omavahendite baasiga seotud tõendavaid dokumente säilitatakse sama kaua.

Kui esimeses ja teises lõigus märgitud tõendavate dokumentide kontrollimisel vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 608/2014 artikli 2 lõikele 3 või nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 (8) artiklile 11 ilmneb vajadus neid parandada, siis säilitatakse neid dokumente esimeses lõigus osutatud ajast kauem ja nii kaua, et neid saaks parandada ja tulemust kontrollida.

Juhul kui liikmesriigi ja komisjoni vaheline vaidlus, mis käsitleb omavahendite teatava summa kättesaadavaks tegemise kohustust, lahendatakse vastastikuse kokkuleppe või Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, peab liikmesriik esitama komisjonile finantsjärelevalveks vajalikud tõendavad dokumendid kahe kuu jooksul pärast vaidluse lahendamist.

Artikkel 4

Halduskoostöö

1. Iga liikmesriik teatab komisjonile järgnevast:

a)	omavahendite kindlaksmääramise, sissenõudmise, kättesaadavaks tegemise ja kontrollimise eest vastutavate talituste ja asutuste nimed ning nende talituste ja asutuste rolli ning tegevust reguleerivad põhisätted;

b)	õigus- ja haldusnormidega kehtestatud üldsätted ja raamatupidamiseeskirjad, mis käsitlevad omavahendite kindlaksmääramist, sissenõudmist, kättesaadavaks tegemist ja kontrollimist komisjoni poolt;

c)	kõigi nende haldus- ja raamatupidamisdokumentide täpsed nimetused, kuhu on kantud artiklis 2 nimetatud kindlaksmääratud nõuded, eelkõige dokumendid, mida kasutatakse artiklis 6 ette nähtud raamatupidamisarvestuse koostamisel.

Komisjonile teatatakse viivitamata kõigist kõnealustes nimetustes või sätetes tehtud muudatustest.

2. Liikmesriigi taotluse korral edastab komisjon lõikes 1 osutatud teabe kõikidele liikmesriikidele.

Artikkel 5

Kohaldatavad määrad

Otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud ühtne määr määratakse kindlaks eelarvemenetluse käigus ning arvutatakse protsendina liikmesriikide prognoositava kogurahvatulu summast nii, et see katab täielikult selle osa eelarvest, mida ei rahastata otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud tuludest, täiendavate teadusuuringute ja tehnoloogia arenduskavade rahalistest toetustest ega muudest tuludest.

Kõnealust määra väljendatakse eelarves arvuna, mis on ümardatud nii suure arvu kümnendkohtadeni, kui on vajalik kogurahvatulul põhinevate omavahendite täielikuks jaotamiseks liikmesriikide vahel.

II PEATÜKK

OMAVAHENDITE RAAMATUPIDAMISARVESTUS

Artikkel 6

Raamatupidamisarvestusse kandmine ja teavitamine

1. Omavahendite raamatupidamisarvestust peab iga liikmesriigi riigikassa või iga liikmesriigi määratud asutus ning see jaguneb vastavalt vahendite liigile.

2. Omavahendite arvestamise eesmärgil ei lõpe kuu varem kui omavahendite kindlaksmääramise kuu viimasel tööpäeval kell 13.00.

3. Vastavalt artiklile 2 kindlaks määratud nõuded tuleb käesoleva lõike teise lõigu alusel kanda raamatupidamisarvestusse hiljemalt esimesel tööpäeval pärast nõude kindlaksmääramise kuule järgneva teise kuu üheksateistkümnendat kuupäeva.

Kindlaksmääratud nõuded, mis ei ole esimeses lõigus osutatud raamatupidamisarvestusse kantud, sest need on veel sisse nõudmata, ning millele ei ole antud tagatist, kantakse esimeses lõigus ette nähtud aja jooksul eraldi raamatupidamisarvestusse. Liikmesriigid võivad kasutada seda korda juhul, kui kindlaksmääratud nõuded, millele on antud tagatis, vaidlustatakse ning need võivad vaidluste lahendamise tulemusena muutuda.

Võttes arvesse mõju, mida käibemaksupõhistele ja kogurahvatulul põhinevatele omavahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine, kantakse nimetatud vahendid esimeses lõigus nimetatud raamatupidamisarvestusse järgmiselt:

—	artikli 10 lõikes 3 osutatud kaheteistkümnendikosa kantakse arvestusse iga kuu esimesel tööpäeval;

—

artikli 10 lõigetes 4 ja 6 osutatud saldod ning artikli 10 lõigetes 5 ja 7 osutatud korrigeerimised kantakse arvestusse kord aastas, välja arvatud artikli 10 lõike 5 esimeses taandes osutatud erikorrigeerimised, mis kantakse raamatupidamisarvestusse asjaomase liikmesriigi ja komisjoni vahelise kokkuleppe sõlmimisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.

Suhkruturu ühise korraldusega seotud impordi- ja muude maksudega seotud kindlaksmääratud nõuded kantakse esimeses lõigus osutatud arvestusse. Kui nimetatud nõudeid ei ole ettenähtud aja jooksul sisse nõutud, võivad liikmesriigid kannet parandada ja kanda need nõuded erandkorras eraldi arvestusse.

4. Iga liikmesriik saadab komisjonile lõikes 3 nimetatud tähtajaks järgneva:

a)	raamatupidamisarvestuse kuuaruande lõike 3 esimeses lõigus osutatud nõuete kohta;

b)	kvartaliaruande lõike 3 teises lõigus osutatud eraldi raamatupidamisarvestuse kohta.

Koos nimetatud kuuaruannetega esitavad asjaomased liikmesriigid üksikasjalikud andmed või aruanded omavahenditest tehtud mahaarvamiste kohta, mis põhinevad eristaatusega territooriume käsitlevatel sätetel.

Liikmesriigid edastavad koos iga aasta viimase kvartaliaruandega hinnangu kõnealuse aasta 31. detsembril eraldi raamatupidamisarvestuses olevate selliste nõuete kogusumma kohta, mille sissenõudmine on muutunud ebatõenäoliseks.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad kuu- ja kvartaliaruandeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

Artikkel 7

Raamatupidamisarvestuse parandamine

Pärast asjaomasele eelarveaastale järgneva kolmanda aasta 31. detsembrit ei saa artikli 6 lõike 4 esimese lõigu alusel liikmesriikide poolt edastatud kõnealuse aasta kuuaruannete summat enam parandada, välja arvatud seoses punktidega, millest komisjon või asjaomane liikmesriik on enne nimetatud kuupäeva teatanud.

Artikkel 8

Kindlaksmääratud summade parandamine

Artikli 2 lõike 4 alusel tehtud parandused liidetakse kindlaksmääratud nõuete kogusummale või lahutatakse sellest. Need kantakse artikli 6 lõike 3 esimeses ja teises lõigus osutatud raamatupidamisarvestusse ning artikli 6 lõikes 4 osutatud aruannetesse vastavalt nimetatud paranduste kuupäevale.

III PEATÜKK

OMAVAHENDITE KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE

Artikkel 9

Riigikassa ja raamatupidamisarvestuse kord

1. Iga liikmesriik kannab omavahendid artiklis 10 sätestatud korras kontole, mis avatakse komisjoni nimel liikmesriigi riigikassas või liikmesriigi määratud asutuses.

See konto on tasuta ja omavääringus.

2. Liikmesriigid või nende määratud asutused saadavad komisjonile elektroonilisel kujul järgmise:

a)	tööpäeval, mil nad kannavad omavahendid komisjoni kontole, konto väljavõtte või krediteerimise teatise, millel on näidatud omavahendite kanne kontole;

b)	ilma et see piiraks punkti a kohaldamist, hiljemalt teisel tööpäeval pärast konto krediteerimist konto väljavõtte, millel on näidatud omavahendite kanne kontole.

3. Krediteeritud summad arvestatakse eurodes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012) (9) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 (10).

Artikkel 10

Summade kindlaksmääramine, kättesaadavaks tegemise ajastamine ja korrigeerimised

1. Pärast sissenõudmiskulude mahaarvamist vastavalt otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõikele 3 ja artikli 10 lõikele 3 tehakse kanne kõnealuse otsuse artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud traditsiooniliste omavahendite kohta hiljemalt sellele kuule järgneva teise kuu üheksateistkümnendale kuupäevale järgneval esimesel tööpäeval, mil nõue käesoleva määruse artiklis 2 ette nähtud korras kindlaks määrati.

Käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 teise lõigu alusel eraldi raamatupidamisarvestusse kantavate nõuete puhul tuleb kanne teha siiski hiljemalt nõude sissenõudmise kuule järgneva teise kuu üheksateistkümnendale kuupäevale järgneval esimesel tööpäeval.

2. Vajaduse korral võib komisjon paluda liikmesriikidel teha omavahendite, välja arvatud käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite kanne ettemaksena ühe kuu võrra varem teabe alusel, mis on nende käsutuses sama kuu viieteistkümnendal kuupäeval.

Iga ettemaksena tehtavat kannet korrigeeritakse järgmisel kuul lõikes 1 nimetatud kande tegemise ajal. Selles korrigeerimises sisaldub ettemaksena tehtava kande summaga võrduva negatiivse kande summa.

3. Võttes arvesse mõju, mida käibemaksupõhistele ja kogurahvatulul põhinevatele omavahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine, kantakse nimetatud vahendid kontole iga kuu esimesel tööpäeval kaheteistkümnendikosadena asjaomastest eelarve kogusummadest konverteerituna omavääringusse eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel.

Erivajadusteks, mis on seotud EAGFi kulude maksmisega vastavalt määrusele (EÜ) nr 73/2009, ning olenevalt liidu sularahapositsioonist võib komisjon paluda liikmesriikidel kanda eelarveaasta esimeses kvartalis ettemaksena ühe või kahe kuu võrra varem kontole käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite eelarvelistest summadest üks kaheteistkümnendik või osa sellest kaheteistkümnendikust, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine.

Pärast esimest kvartalit ei tohi ühe kuu taotletav kanne olla suurem kui üks kaheteistkümnendik käibemaksupõhistest ja kogurahvatulul põhinevatest omavahenditest ning peab jääma eelarvesse selleks otstarbeks kavandatud summade piiresse.

Komisjon teatab sellest liikmesriikidele hiljemalt kaks nädalat enne taotletava kande tegemist.

Kaheksandat lõiku, mis käsitleb iga aasta jaanuaris kontole kandmiseks ette nähtud summat, ning üheksandat lõiku, mida kohaldatakse juhul, kui eelarvet ei ole enne eelarveaasta algust lõplikult vastu võetud, kohaldatakse kõnealuste ettemaksena tehtavate kannete suhtes.

Muudatuste tegemine käibemaksupõhiste omavahendite ühtses määras, kogurahvatulul põhinevate omavahendite määras, otsuse 2014/335/EL, Euratom artiklites 4 ja 5 osutatud Ühendkuningriigile võimaldatava eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimises ja selle rahastamises ning Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamises eeldab paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist ning kõnealuste muudatuste alusel taaskorrigeeritakse pärast eelarveaasta algust kontole kantud kaheteistkümnendikosad.

Kõnealused taaskorrigeerimised tehakse esimese kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist, kui see võetakse vastu enne kuu kuueteistkümnendat päeva. Vastasel juhul tehakse taaskorrigeerimised teise kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist. Erandina finantsmääruse artiklist 11 kantakse need taaskorrigeerimised asjaomase paranduseelarve eelarveaasta raamatupidamisarvestusse.

Iga eelarveaasta jaanuarikuu kaheteistkümnendikosad arvutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 314 lõikes 2 osutatud eelarveprojektis ette nähtud summade põhjal, konverteerituna omavääringusse vahetuskursi alusel, mis kehtib eelarveaastale eelneva kalendriaasta 15. detsembrile järgneval esimesel ametliku noteeringu päeval; korrigeerimise kohta tehakse kanne järgmisesse kuusse.

Kui eelarvet ei ole vähemalt kaks nädalat enne järgmise eelarveaasta jaanuarikuu kannet lõplikult vastu võetud, teevad liikmesriigid siiski iga kuu, kaasa arvatud jaanuari, esimesel tööpäeval kande ühe kaheteistkümnendikosa kohta viimati lõplikult vastu võetud eelarvesse kantud käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite summast, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Ühendkuningriigile võimaldatav eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimine ning Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine; tehtud kanded korrigeeritakse eelarve lõplikule vastuvõtmisele järgneval esimesel maksetähtpäeval, kui eelarve võetakse vastu enne asjaomase kuu kuueteistkümnendat päeva. Vastasel juhul toimub korrigeerimine teisel maksetähtpäeval, mis järgneb eelarve lõplikule vastuvõtmisele.

4. Iga liikmesriigi puhul kantakse käibemaksupõhiste omavahendite baasi aastaaruande põhjal, mis on tehtud määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 7 lõike 1 kohaselt, deebetisse kõnealuses aruandes sisalduva info alusel summa, mille arvutamisel kohaldatakse eelmisel eelarveaastal vastu võetud ühtset määra, ning kantakse kreeditisse kõnealuse eelarveaasta jooksul tehtud 12 makset. Liikmesriigi käibemaksupõhiste omavahendite baas, mille suhtes kohaldatakse kõnealust määra, ei või siiski ületada otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b kindlaks määratud protsendimäära kogurahvatulust, mis on osutatud kõnealuse otsuse artikli 2 lõike 7 esimeses lõigus. Komisjon arvutab saldo ja teatab sellest liikmesriikidele piisavalt aegsasti, et nad saaksid kanda nimetatud saldo käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval.

5. Pärast iga käibemaksupõhiste omavahendite baasi parandust vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 9 lõikele 1 korrigeeritakse iga asjaomase liikmesriigi puhul, kelle kõnealuseid parandusi võimaldav baas ei ületa otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 10 lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid, käesoleva artikli lõikes 4 osutatud saldot järgmiselt:

—

31. juuliks määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu alusel tehtud parandused põhjustavad üldise korrigeerimise, mis tuleb kanda käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval. Erikorrigeerimise võib siiski kontole kanda enne kõnealust kuupäeva asjaomase liikmesriigi ja komisjoni vahelisel kokkuleppel;

—

kui komisjoni meetmed baasi parandamiseks määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 9 lõike 1 teise lõigu alusel põhjustavad käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole tehtavate kannete korrigeerimise, siis tehakse kõnealune korrigeerimine kuupäeval, mille komisjon vastavalt kõnealustele meetmetele kindlaks määrab.

Käesoleva artikli lõikes 7 osutatud muudatused kogurahvatulus põhjustavad nende liikmesriikide saldo korrigeerimise, kelle käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud parandusi võimaldava baasi muutuva määra ülempiir on selline, nagu on sätestatud otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 10 lõikes 2.

Komisjon teatab kõnealustest korrigeerimistest liikmesriikidele piisavalt aegsasti, et need saaksid kanda korrigeerimised käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval.

Erikorrigeerimise võib siiski kontole kanda mis tahes ajal asjaomase liikmesriigi ja komisjoni vahelisel kokkuleppel.

6. Liikmesriikide poolt määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõike 2 kohaselt esitatud eelmise eelarveaasta kogurahvatulu kogusummat turuhindades ja selle komponente väljendavate arvandmete põhjal kantakse iga liikmesriigi puhul deebetisse summa, mille arvutamisel kohaldatakse kogurahvatulu suhtes eelmise eelarveaasta jaoks vastu võetud määra, ning kreeditisse kantakse kõnealuse eelneva eelarveaasta jooksul tehtud maksed. Komisjon määrab kindlaks saldo ja teatab sellest liikmesriikidele piisavalt aegsasti, et nad saaksid kanda nimetatud saldo käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval.

7. Kõik muudatused, mis tehakse eelmiste eelarveaastate kogurahvatulus vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõikele 2, kui nimetatud määruse artiklist 5 ei tulene teisiti, põhjustavad iga asjaomase liikmesriigi vastavalt käesoleva artikli lõikele 6 kindlaks määratud saldo korrigeerimise. Nimetatud korrigeerimine määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 5 esimeses lõigus sätestatud korras. Komisjon teatab liikmesriikidele kõnealustest korrigeerimistest piisavalt aegsasti, et liikmesriigid saaksid korrigeerimised kanda käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole sama aasta detsembrikuu esimesel tööpäeval. Pärast asjaomasele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. septembrit ei võeta arvesse ühtegi kogurahvatulus tehtavat muudatust, välja arvatud muudatused seoses punktidega, millest komisjon või liikmesriik on teatanud enne kõnealust kuupäeva.

8. Lõigetes 4–7 osutatud toimingud kujutavad endast muudatusi selle eelarveaasta tuludes, mille kestel toimingud tehakse.

Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 608/2014 artikli 1 lõikele 2 võib jooksva eelarveaasta eelarvesse kavandatud tulude summat suurendada või vähendada paranduseelarve abil kõnealusest toimingust tuleneva summa võrra.

9. Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamises ei tehta hilisemaid muudatusi, kui määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõikest 2 tulenevad kogurahvatulu andmed muutuvad.

Artikkel 11

Mitteosalemisest tulenev korrigeerimine

1. Kui vastavalt ELi toimimise lepingule ja selle protokollidele nr 21 ja 22 liikmesriik ei osale konkreetse liidu meetme või poliitika rahastamises, on tal õigus korrigeerimisele, mis arvutatakse käesoleva artikli lõike 2 alusel omavahendite summa põhjal, mille ta on maksnud nende aastate eest, mil ta ei ole osalenud asjaomase meetme või poliitika rahastamises.

2. Komisjon arvutab korrigeerimise välja asjaomasele eelarveaastale järgneval aastal samaaegselt käesoleva määruse artiklis 10 ette nähtud kogurahvatulu saldode kindlaksmääramisega.

Arvutus tehakse asjaomase eelarveaasta arvandmete põhjal:

a)	kogurahvatulu kogusumma turuhindades ja selle komponendid,

b)	kõnealusele meetmele või poliitikale vastavate tegevuskulude eelarve täitumine.

Korrigeerimine arvutatakse, korrutades kõnealuste kulude kogusumma, välja arvatud kõnealuses meetmes või poliitikas osalevate kolmandate riikide poolt rahastatud kulud, protsendiga, mis väljendab korrigeerimisele õigust omava liikmesriigi kogurahvatulu osa kõikide liikmesriikide kogurahvatulust. Korrigeerimine rahastatakse meetmes või poliitikas osalevate liikmesriikide poolt vastavalt skaalale, mis määratakse kindlaks, jagades nende kogurahvatulu kõikide osalevate liikmesriikide kogurahvatuluga. Korrigeerimise arvutamiseks konverteeritakse summad omavääringust eurodesse või vastupidi asjaomasele eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva vahetuskursi alusel.

Kõnealune iga asjaomast aastat käsitlev korrigeerimine on ühekordne ja see on lõplik isegi juhul, kui kogurahvatulu suurust hiljem muudetakse.

3. Komisjon teatab liikmesriikidele õigeaegselt korrigeerimise summa suuruse, et liikmesriigid saaksid detsembri esimesel tööpäeval kanda selle käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole.

Artikkel 12

Viivis hilinenult kättesaadavaks tehtud summadelt

1. Mis tahes hilinemise eest summade kandmisel artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole peab asjaomane liikmesriik maksma viivist.

Alla 500 euro suuruste viivisesummade sissenõudmisest siiski loobutakse.

2. Majandus- ja rahaliitu kuuluvate liikmesriikide puhul võrdub viivise intressimäär Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud maksetähtpäeva kuu esimese kalendripäeva määraga, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra.

Intressimäärale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Suurendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

3. Majandus- ja rahaliitu mittekuuluvate liikmesriikide puhul võrdub viivise intressimäär määraga, mida liikmesriikide keskpangad kohaldasid oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra, või liikmesriikide puhul, kelle keskpanga intressimäär ei ole teada, keskpanga intressimäärale kõige paremini vastava intressimääraga, mida kohaldatakse liikmesriigi rahaturul kõnealuse kuu esimesel kuupäeval ning mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra.

Intressimäärale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Suurendatud määra kohaldatakse kogu viivitusaja suhtes.

4. Lõikes 1 osutatud viivise maksmise suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2 ja 3 mutatis mutandis.

Artikkel 13

Summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada artikli 2 kohaselt kindlaks määratud nõuetele vastavate summade komisjonile kättesaadavaks tegemine käesolevas määruses ette nähtud korras.

2. Liikmesriigid on järgmistel tingimustel vabastatud artikli 2 kohaselt kindlaks määratud nõuetele vastavate summade komisjoni käsutusse andmise kohustusest, kui neid ei ole võimalik sisse nõuda:

a)	vääramatu jõu tõttu;

b)	muudel liikmesriikidest mittesõltuvatel põhjustel.

Pädev haldusasutus kuulutab kindlaksmääratud nõuetele vastavad summad oma otsusega sissenõudmisele mittekuuluvateks, kui ta leiab, et neid ei ole võimalik sisse nõuda.

Kindlaksmääratud nõuetele vastavad summad kuulutatakse sissenõudmisele mittekuuluvateks hiljemalt viis aastat pärast kuupäeva, mil summa kooskõlas artikliga 2 kindlaks määrati, ning halduskaebuse või kohtumenetluse korral pärast lõpliku otsuse tegemise, avaldamise või sellest teatamise kuupäeva.

Osalise makse või osaliste maksete laekumisel algab maksimaalselt viieaastane ajavahemik viimase makse tegemise kuupäevast, kui sellega võlg ei kustunud.

Summad, mis on loetud või kuulutatud sissenõudmisele mittekuuluvateks, kustutatakse lõplikult artikli 6 lõike 3 teises lõigus osutatud eraldi raamatupidamisarvestusest. Kõnealuseid summasid kajastatakse artikli 6 lõike 4 esimeses lõigus osutatud kvartaliaruande lisas ja vajadusel määruse (EL, Euratom) nr 608/2014 artiklis 5 osutatud kvartali kirjeldustes.

3. Kui asjaomaste kindlaksmääratud nõuete suurus ületab 50 000 eurot, edastavad liikmesriigid kolme kuu jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud haldusotsuse tegemist või kooskõlas nimetatud lõikes osutatud tähtaegadega komisjonile aruande nende juhtumite kohta, mille suhtes on kohaldatud käesoleva artikli lõiget 2.

Kõnealune aruanne sisaldab kõiki asjaolusid, mille alusel on võimalik põhjalikult läbi vaadata käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja b osutatud põhjused, mis takistasid asjaomasel liikmesriigil kõnealuseid summasid komisjonile kättesaadavaks teha, ning liikmesriigi poolt summade sissenõudmiseks võetud meetmeid.

Aruanne esitatakse komisjoni kehtestatud vormis. Komisjon võtab selleks vastu rakendusaktid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

4. Komisjon edastab oma märkused asjaomasele liikmesriigile kuue kuu jooksul pärast lõikes 3 ette nähtud aruande kättesaamist.

Kui komisjon peab vajalikuks taotleda lisateavet, arvestatakse kuuekuulist tähtaega taotletud lisateabe kättesaamise kuupäevast.

IV PEATÜKK

SULARAHAVARUDE HALDAMINE

Artikkel 14

Sularahavarude haldamise nõuded

1. Komisjon kasutab artikli 9 lõikes 1 osutatud kontodele kantud summasid ulatuses, mis on vajalik eelarve rakendamisest tulenevate komisjoni sularahavajaduste rahuldamiseks.

2. Kui sularahavajadused ületavad kontodel olevad varad, võib komisjon välja võtta kõnealustel kontodel olevate varade kogusummast suurema summa vastavalt eelarveliste assigneeringute kättesaadavusele ning eelarvesse kavandatud omavahendite piires. Sellisel juhul teavitab komisjon liikmesriike eelnevalt kõikidest prognoositavatest ülemäärastest vajadustest.

3. Ainult juhul, kui nõukogu määruste ja otsuste kohaselt sõlmitud lepingu järgse või kohaselt garanteeritud laenu maksmisel tekib makseviivitus ning tekib olukord, mille tõttu komisjon ei saa õigel ajal võtta selliste laenude suhtes finantseeskirjades ette nähtud muid meetmeid, et tagada liidu seadusjärgsete kohustuste täitmine laenuandjate ees, võib liidu võlgade maksmiseks ajutiselt kohaldada lõikeid 2 ja 4, olenemata lõikes 2 ette nähtud tingimustest.

4. Vahe koguvarade ja sularahavajaduste vahel jagatakse liikmesriikide vahel võimaluse korral osadeks, mille suurus on proportsionaalne iga asjaomase liikmesriigi prognoositud eelarvelise tuluga.

Artikkel 15

Maksekorralduste täitmine

1. Liikmesriigid või nende määratud asutused täidavad komisjoni maksekorraldused komisjoni juhiste kohaselt ja mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast korralduse saamist. Sularahatehingute puhul täidavad liikmesriigid korraldusi siiski komisjoni määratud aja jooksul.

2. Liikmesriigid või nende määratud asutused saadavad komisjonile elektroonilisel kujul ja mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul pärast iga tehingu sooritamist konto väljavõtte, millel on näha asjaomased tehingud.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EL, Euratom) nr 608/2014 artiklis 7 osutatud omavahendite nõuandekomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 17

Intressimäära käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 enne nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2028/2004 (11) artiklis 11 ette nähtud intressimäära kohaldatakse jätkuvalt hilinenud maksete eest viivise arvutamisel, kui maksetähtpäev oli enne 1. detsembrit 2004.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub otsuse 2014/335/EL, Euratom jõustumise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. mai 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

Ch. VASILAKOS

(1) Kontrollikoja 20. märtsi 2012. aasta arvamus nr 2/2012 (ELT C 112, 18.4.2012, lk 1).

(2) Nõukogu 22. mai 2000. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

(3) Nõukogu 26. mai 2014. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 608/2014, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 29).

(4) Nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 105).

(5) Nõukogu 15. juuli 2003. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 rahvamajanduse kogutulu ühtlustamise kohta turuhindades (rahvamajanduse kogutulu määrus) (ELT L 181, 19.7.2003, lk 1).

(6) Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(8) Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta (EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(10) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(11) Nõukogu 16. novembri 2004. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2028/2004, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom (ELT L 352, 27.11.2004, lk 1).

I LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS MUUDATUSTE LOETELUGA

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000	(EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).
Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2028/2004	(ELT L 352, 27.11.2004, lk 1).
Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 105/2009	(ELT L 36, 5.2.2009, lk 1).

II LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000	Käesolev määrus
Artikkel 1	—
—	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikli 3 esimene, teine ja kolmas lõik	Artikli 3 esimene, teine ja kolmas lõik
—	Artikli 3 neljas lõik
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikkel 5	Artikkel 5
Artikli 6 lõiked 1 ja 2	Artikli 6 lõiked 1 ja 2
Artikli 6 lõike 3 punkt a	Artikli 6 lõike 3 esimene lõik
Artikli 6 lõike 3 punkt b	Artikli 6 lõike 3 teine lõik
Artikli 6 lõike 3 punkt c	Artikli 6 lõike 3 kolmas lõik
Artikli 6 lõike 3 punkt d	Artikli 6 lõike 3 neljas lõik
Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu punkti a esimene lause	Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu punkt a
Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu punkti a teine lause	Artikli 6 lõike 4 teine lõik
Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu punkti b esimene lause	Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu punkt b
Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu punkti b teine lause	Artikli 6 lõike 4 kolmas lõik
Artikli 6 lõike 4 teine lõik	Artikli 6 lõike 4 neljas lõik
Artikli 6 lõige 5	—
Artikkel 7	Artikkel 7
Artikli 8 esimene lõik	Artikkel 8
Artikli 8 teine lõik	—
Artikli 9 lõige 1	Artikli 9 lõige 1
Artikli 9 lõige 1a	Artikli 9 lõige 2
Artikli 9 lõige 2	Artikli 9 lõige 3
Artikli 10 lõiked 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7	Artikli 10 lõiked 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7
Artikli 10 lõige 8	Artikli 10 lõike 8 esimene lõik
Artikli 10 lõige 9	Artikli 10 lõige 9
Artikli 10 lõige 10	—
Artikkel 10a	Artikkel 11
Artikli 11 lõige 1	Artikli 12 lõike 1 esimene lõik
—	Artikli 12 lõike 1 teine lõik
Artikli 11 lõiked 2, 3 ja 4	Artikli 12 lõiked 2, 3 ja 4
Artikli 12 lõiked 1, 2, 3 ja 4	Artikkel 14
Artikli 12 lõike 5 esimene lõik	Artikli 15 lõige 1
Artikli 12 lõike 5 teine lõik	Artikli 15 lõige 2
Artikkel 15	—
Artikli 16 esimene ja teine lõik	—
Artikli 16 kolmas lõik	Artikli 10 lõike 8 teine lõik
Artikli 17 lõiked 1 ja 2	Artikli 13 lõiked 1 ja 2
Artikli 17 lõike 3 esimene lõik	Artikli 13 lõike 3 esimene lõik
Artikli 17 lõike 3 teine lõik	—
Artikli 17 lõike 3 kolmas lõik	Artikli 13 lõike 3 teine lõik
—	Artikli 13 lõike 3 kolmas lõik
Artikli 17 lõige 4	Artikli 13 lõige 4
Artikli 17 lõige 5	—
Artikkel 18	—
Artikkel 19	—
Artikkel 20	—
Artikkel 21	—
—	Artikkel 16
Artikkel 21a	Artikkel 17
Artikkel 22	—
Artikkel 23	—
—	Artikkel 18
—	Artikkel 19
Lisa
	I lisa
—	II lisa

7.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 168/55

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 611/2014,

11. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 oliiviõli ja lauaoliivide sektorit toetavate programmide osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, (1) millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, ning eriti selle artiklit 30,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 29 on sätestatud oliiviõli ja lauaoliivide sektorit toetavaid programme käsitlevad eeskirjad. Kõnealuseid reegleid tuleb täiendada, et tagada ELi abi tõhus ja tulemuslik kasutamine. Uute eeskirjadega asendatakse komisjoni määruses (EÜ) nr 867/2008 (2) sätestatud eeskirjad, mis tunnistatakse sellest lähtuvalt kehtetuks.

(2)

Tööprogrammide tõhusa rakendamise võimaldamiseks tuleks tagada, et ELi toetust eraldatakse proportsionaalselt programmide kestusega, tagades samas, et heakskiidetud tööprogrammide elluviimiseks mõeldud iga-aastased kulutused ei ületaks määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 29 lõikes 2 sätestatud summat.

(3)

Tunnustatud tootjaorganisatsioonide, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liitude ja tunnustatud tootmisharudevaheliste organisatsioonide (edaspidi „toetust saavad organisatsioonid”) tegevuse üldise järjepidevuse tagamiseks tuleks täpsustada ELi rahastamise tingimustele vastavad ning mittevastavad meetmetüübid. Samuti tuleks täpsustada tööprogrammide esitamise kord ja nende programmide valiku kriteeriumid. Asjaomastel liikmesriikidel peaks olema võimalik ette näha täiendavad nõuetele vastavuse tingimused, et meetmed oleksid paremini kooskõlas oliivisektori olukorraga riigis.

(4)

Võttes arvesse saadud kogemusi, tuleks kindlaks määrata ELi rahastamise künnised vähemalt valdkondades, mis hõlmavad oliivikasvatuse keskkonnamõju parandamist, oliivikasvatuse konkurentsivõime parandamist ajakohastamise kaudu ning oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteedi jälgitavuse, sertifitseerimise ja kaitse kaudu, seda eelkõige lõpptarbijale müüdava oliiviõli kvaliteedi kontrollimise abil, et kindlustada vähemalt teatava arvu meetmete rakendamine tundlikes ja samas prioriteetsetes valdkondades.

(5)	Selleks et tagada tööprogrammide rakendamine vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 29 ning toetust saavate organisatsioonide süsteemi tõhus haldamine, tuleks kindlaks määrata tööprogrammide heakskiitmise taotluste esitamise ning tööprogrammide valiku ja heakskiitmise kord.

(6)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 231 on sätestatud, et enne 1. jaanuari 2014 vastu võetud mitmeaastaste programmide puhul rakendatakse jätkuvalt kuni nende lõppemiseni nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (3) asjaomaseid sätteid. Seega tuleb ette näha, et käesoleva määruse jõustumise kuupäeval käimas olevate programmide puhul rakendataks endiselt määrust (EÜ) nr 867/2008,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse määrust (EL) nr 1308/2013 täiendavad eeskirjad selles osas, mis puudutab ELi rahastamise tingimustele vastavaid meetmeid, liikmesriikide ELi toetuse minimaalset kasutamist konkreetsete valdkondade jaoks ning oliiviõli ja lauaoliivide sektori tööprogrammide heakskiitmise kriteeriume ja tingimusi.

Artikkel 2

ELi rahastamine

Liikmesriigid jälgivad, et määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 29 sätestatud ELi toetust eraldatakse proportsionaalselt tööprogrammide kestusega, mis on sätestatud nimetatud artiklis, tagades samas, et heakskiidetud tööprogrammide elluviimiseks mõeldud iga-aastased kulutused ei ületaks nimetatud artikli lõikes 2 sätestatud summat.

Artikkel 3

ELi rahastamiskõlblikud meetmed

1. Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 29 lõikele 1 on ELi rahastamiskõlblikud meetmed järgmised:

oliiviõli ja lauaoliivide sektori turu järelevalve ja haldamise valdkonnas:

i)	andmete kogumine kõnealuse sektori ja selle turu kohta kooskõlas liikmesriigi pädeva asutuse kindlaks määratud meetodi, geograafilise esindatuse ja täpsusega;

ii)	uuringute tegemine teemadel, mis on seotud asjaomaste toetust saavate organisatsioonide tööprogrammis ette nähtud muude meetmetega;

oliivikasvatuse keskkonnamõju parandamise valdkonnas:

ühismeetmed selliste suure keskkonnaväärtusega oliivisalude säilitamiseks, mille puhul on suur tootmisest loobumise oht, mille kohaldamisel järgitakse riigi pädeva asutuse kindlaks määratud objektiivseid tingimusi, mis hõlmavad eelkõige toetuse tingimustele vastavaid piirkondi ning kõnealuste meetmete tõhususe tagamiseks vajalikku pindala ja oliiviõlitootjate miinimumarvu;

ii)	kohalike oludega kohandatud keskkonnaalastel kriteeriumidel põhineva hea põllumajandustava väljatöötamine oliivikasvatuses, samuti selle levitamine oliivikasvatajate seas ja selle praktilise rakendamise järelevalve;

iii)	meetmed, millega demonstreeritakse oliivikärbse tõrjeks keemiatoodete asemel kasutatavat alternatiivset tehnoloogiat, ning selle arengu hooajalise jälgimise meetmed;

iv)	oliivikasvatuse tehnoloogia demonstreerimise meetmed, mille eesmärk on keskkonnakaitse ning maastiku hooldus, sealhulgas mahepõllundus, vähese sisendiga põllumajandus, mullakaitse erosiooni piiramise kaudu ja integreeritud põllumajandus;

v)	maalähedaste ja ohustatud sortide kaitse meetmed;

oliivikasvatuse konkurentsivõime parandamise valdkonnas ajakohastamise kaudu:

i)	niisutussüsteemide ja viljelustehnikate parandamine;

ii)	vähetootlike oliivipuude asendamine uute oliivipuudega;

iii)	tootjate koolitamine uute viljelustehnikate valdkonnas;

iv)	koolitus- ja teabevahetusmeetmed;

oliiviõli ja lauaoliivide tootmise kvaliteedi parandamise valdkonnas:

i)	oliivide kasvatamise tingimuste parandamine, samuti oliivide töötlemisele eelneva koristamise, tarnimise ja ladustamise tingimuste parandamine kooskõlas riigi pädeva asutuse kehtestatud tehniliste nõuetega;

ii)	sordiparandus üksikettevõtete oliivisaludes, tingimusel et ettevõtted annavad oma panuse tööprogrammide eesmärkide saavutamiseks;

iii)	oliiviõli ja lauaoliivide ladustamise tingimuste, oliiviõli ja lauaoliivide tootmisjääkide kasutamise tingimuste ning oliiviõli pakendamise tingimuste parandamine;

iv)	tehnilise abi andmine tootmisele, oliiviõli töötlevale tööstusele, lauaoliive tootvatele ettevõtetele, vabrikutele ja pakendamisele nendes küsimustes, mis on seotud tootekvaliteediga;

v)	neitsioliiviõli analüüsi laborite loomine ja arendamine;

vi)	degustaatorite žürii moodustamine neitsioliiviõli ja lauaoliivide organoleptiliseks kontrolliks;

oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteedi jälgitavuse, sertifitseerimise ja kaitse valdkonnas lõpptarbijale müüdava oliiviõli kvaliteedi kontrollimise abil:

i)	kooskõlas riigi pädeva asutuse kehtestatud nõuetega selliste süsteemide loomine ja haldamine, mis võimaldavad toodete jälgitavust alates oliivitootjast kuni pakkimise ja märgistamiseni;

ii)	selliste riskianalüüsil ja kriitiliste punktide kontrollil põhinevate kvaliteedi sertifitseerimise süsteemide loomine ja haldamine, mis on kooskõlas riigi pädeva asutuse vastu võetud tehniliste kriteeriumidega;

iii)	turule toodud oliiviõli ja lauaoliivide autentsuse normidest ning kvaliteedi- ja turustusnormidest kinnipidamise järelevalve süsteemide loomine ja haldamine kooskõlas riigi pädeva asutuse kehtestatud tehniliste nõuetega;

toetust saavate organisatsioonide tööd käsitleva teabe levitamise valdkonnas eesmärgiga parandada oliiviõli ja lauaoliivide kvaliteeti:

i)	toetust saavate organisatsioonide poolt punktides a–e osutatud valdkondades ellu viidud meetmeid käsitleva teabe levitamine;

ii)	toetust saavate organisatsioonide poolt punktides a–e osutatud valdkondades ellu viidud meetmeid käsitleva veebilehe loomine ja haldamine.

2. Lõike 1 punkti c alapunktis ii ja punkti d alapunktis ii sätestatud meetme puhul tagavad liikmesriigid, et kehtestatakse asjakohased sätted investeeringu või selle jääkväärtuse tagasinõudmiseks, kui asjaomane liige lahkub tootjaorganisatsioonist.

3. Liikmesriigid võivad kehtestada lisatingimusi, millega täpsustatakse rahastamiskõlblikke meetmeid, tingimusel et selle tulemusel ei muutu võimatuks kõnealuste meetmete kavandamine või rakendamine.

4. Kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 155 võib tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit anda lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud meetmete puhul oma ülesanded allhankijale järgmistel tingimustel:

tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit ja muu asutus sõlmivad kirjaliku lepingu asjaomase meetme elluviimiseks. Tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit vastutab endiselt selle meetme elluviimise ning nimetatud kirjaliku lepingu korralduse üldise kontrolli ja järelevalve eest;

korralduse tõhusa kontrolli ja järelevalve tagamiseks peab punktis a nimetatud leping:

i)	võimaldama tootjaorganisatsioonil või tootjaorganisatsioonide liidul anda siduvaid juhiseid ja sisaldama sätteid, mis võimaldavad organsatsioonil või liidul leping lõpetada, kui teenuseosutaja ei pea kinni lepingutingimustest;

ii)	kehtestama üksikasjalikud tingimused, sealhulgas aruandluskohustus ja tähtajad, mis võimaldavad tootjaorganisatsioonil või tootjaorganisatsioonide liidul reaalselt hinnata ja kontrollida allhankesse antud ülesannete täitmist.

Artikkel 4

ELi rahastamise tingimustele mittevastavad meetmed ja kulud

1. Järgmised meetmed ei vasta ELi rahastamise tingimustele vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 29:

a)	meetmed, mille puhul saadakse liidult muud kui määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 29 ette nähtud rahalist abi;

b)	meetmed, mille eesmärk on tootmis-, ladustamis- või töötlemismahu otsene suurendamine;

c)	meetmed, mis on seotud oliiviõli ja/või lauaoliivide ostu või ladustamisega või mis mõjutavad nende hindu;

d)	oliiviõli või lauaoliivide müügi edendamisega seotud meetmed;

e)	teadusuuringutega seotud meetmed, välja arvatud teadusuuringute tulemuste levitamine oliivisektori ettevõtetele;

f)	meetmed, mis võivad kahjustada konkurentsi toetust saavate organisatsioonide muudes tegevusvaldkondades;

g)	meetmed, mis on seotud võitlusega oliivikärbse vastu, välja arvatud artikli 3 lõike 1 punkti b alapunktis iii sätestatud meetmed.

2. Selleks et tagada lõike 1 punkti a järgimine, kohustuvad toetust saavad organisatsioonid meetmete puhul, mida tegelikult rahastatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 29 alusel, kirjalikult loobuma enda ja oma liikmete nimel rahalisest abist ELi muude toetuskavade raames.

3. Artiklis 3 osutatud meetmete rakendamisel ei vasta ELi rahastamise tingimustele kulud, mis on seotud

a)	selliste laenude tagasimaksmisega, eelkõige aastamaksetena, mis on võetud enne tööprogrammi algust täielikult või osaliselt rakendatud meetme rahastamiseks;

b)	maksetega koosolekutel ja koolitusprogrammides osalevatele toetust saavatele organisatsioonidele saamata jäänud tulu hüvitamiseks;

c)	haldus- ja personalikuludega, mida on kandnud liikmesriigid ja EAGFi toetuse saajad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1306/2013 (4);

d)	hoonestamata maa ostmisega;

e)	kasutatud seadmete ostmisega;

f)	liisingulepingutega seotud kulutustega, sealhulgas maksud, intressid ja kindlustuskulud;

g)	rentimisega, kui seda eelistatakse ostmisele, ja renditud varade tegevuskulude katmisega.

4. Liikmesriigid võivad kehtestada lisatingimusi, millega täpsustatakse lõigetes 1 ja 3 osutatud tingimustele mittevastavaid meetmeid ja kulusid.

Artikkel 5

ELi rahalise toetuse jagunemine

1. Iga liikmesriigi puhul suunatakse vähemalt 20 % määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 29 kohaselt saada olevast ELi toetuse summast artikli 3 lõike 1 punktis b osutatud tegevusvaldkonda, vähemalt 15 % ELi toetuse summast suunatakse artikli 3 lõike 1 punktis c osutatud tegevusvaldkonda ja vähemalt 10 % ELi toetuse summast artikli 3 lõike 1 punktis e osutatud tegevusvaldkonda.

2. Kui lõikes 1 osutatud vähimat protsendimäära ei ole lõikes 1 osutatud tegevusvaldkondades võimalik täielikult kasutada, ei või kasutamata jäänud summat suunata muudesse tegevusvaldkondadesse, vaid see tuleb liidu eelarvesse tagasi maksta.

Artikkel 6

Tööprogrammide valiku ja tingimustele vastamise kriteeriumid

1. Liikmesriik valib määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 29 lõikes 1 nimetatud tööprogrammid järgmiste kriteeriumide alusel:

a)	programmi üldine kvaliteet ning kokkusobivus asjaomase piirkonna oliivikasvatuse eesmärkide ja prioriteetidega, mille on kehtestanud liikmesriik;

b)	toetust saavate organisatsioonide usaldusväärsus ja piisavad rahalised vahendid kavandatud meetmete rakendamiseks;

c)	tööprogrammiga hõlmatud piirkonna ulatus;

d)	asjaomase piirkonna majandusolude mitmekesisus, mida tööprogrammis arvesse võetakse;

e)	eri tegevusvaldkondade olemasolu ja toetust saavate organisatsioonide rahalise panuse osatähtsus;

f)	liikmesriigi kehtestatud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tõhususnäitajad, mis võimaldavad programmi hinnata rakendamise ajal ning järelhinnata pärast selle rakendamist;

g)	hinnang programmidele, mida ettevõtjate organisatsioonid võivad olla varem ellu viinud käesoleva määruse või komisjoni määruste (EÜ) nr 1334/2002, (5) (EÜ) nr 2080/2005 (6) või (EÜ) nr 867/2008 alusel.

Liikmesriik võtab arvesse taotluste jaotumist eri tüüpi toetust saavate organisatsioonide vahel igas piirkonnas.

2. Liikmesriik lükkab tagasi tööprogrammid, mis ei ole täielikud, sisaldavad ebatäpset teavet või hõlmavad artiklis 4 sätestatud tingimustele mittevastavaid meetmeid.

Artikkel 7

Tööprogrammide algus ja heakskiitmine

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 29 lõikes 1 sätestatud esimene kolmeaastane tööprogrammide periood algab 1. aprillil 2015. Järgmised perioodid algavad 1. aprillil iga kolme aasta tagant.

2. Määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt tunnustatud toetust saav organisatsioon võib liikmesriigi kindlaks määratavaks tähtpäevaks, kuid hiljemalt iga aasta 15. veebruariks esitada heakskiidutaotluse ainult ühe tööprogrammi kohta.

3. Heakskiidutaotlus sisaldab järgmisi elemente:

a)	asjaomase toetust saava organisatsiooni andmed;

b)	teave artikli 6 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide kohta;

c)	iga kavandatud meetme kirjeldus, põhjendus ja rakendamise ajakava;

d)	kavandatavad kulutused artikli 3 lõikes 1 osutatud meetmete ja tegevusvaldkondade kaupa koos üksikasjadega 12-kuuliste ajavahemike kohta alates tööprogrammi heakskiitmise kuupäevast, kusjuures eristatakse üldkulusid, mis ei tohi ületada 5 % kõigist kulutustest, ning muid põhilisi kulutüüpe;

artikli 3 lõikes 1 osutatud tegevusvaldkondade kaupa esitatud rahastamise kava koos üksikasjadega kuni 12-kuuliste ajavahemike kohta alates tööprogrammi heakskiitmise kuupäevast, kusjuures täpsustatakse taotletav ELi rahastamine ning vajaduse korral toetust saavate organisatsioonide ja liikmesriigi rahaline panus;

f)	kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tõhususnäitajad, mis võimaldavad programmi hinnata rakendamise ajal ning järelhinnata pärast selle rakendamist liikmesriigi kehtestatud üldpõhimõtete alusel;

g)	tõend selle kohta, et kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 282/2012 (7) on esitatud tagatis;

h)	ettemaksetaotlus;

i)	artikli 4 lõikes 2 sätestatud deklaratsioon;

j)	toetust saavate organisatsioonide puhul tööprogrammide allhanketööde tegeliku läbiviimise eest vastutavate toetust saavate organisatsioonide andmed;

k)	tõend selle kohta, et toetust saavate organisatsioonide tööprogrammides kavandatud meetmete rakendamiseks ei ole käesoleva määruse kohaselt esitatud muid ELi rahastamise taotlusi.

4. Tööprogrammi lõpliku heakskiidu tingimuseks võib seada selliste muudatuste tegemise, mida liikmesriik peab vajalikuks. Sel juhul edastab asjaomane toetust saav organisatsioon oma nõusoleku 15 päeva jooksul pärast muudatustest teavitamist.

Liikmesriigid tagavad, et ELi toetussumma jaotamisel toetust saavate organisatsioonide iga kategooria siseselt võetakse arvesse toetust saavate organisatsioonide liikmete toodetud või turustatud oliiviõli väärtust.

Hiljemalt iga aasta 15. märtsil teavitab liikmesriik toetust saavaid organisatsioone heakskiidetud tööprogrammidest ja vajaduse korral tööprogrammidest, millele antakse riigi vastavat toetust.

Kui kavandatud tööprogrammi vastu ei võeta, vabastab liikmesriik viivitamata lõike 3 punktis g osutatud tagatise.

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 867/2008 tunnistatakse kehtetuks. Seda kohaldatakse siiski jätkuvalt käesoleva määruse jõustumise päeval käimas olevate tööprogrammide suhtes.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 867/2008, 3. september 2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses oliivisektori ettevõtjate organisatsioonide, nende tööprogrammide ja kõnealuste programmide rahastamisega (ELT L 237, 4.9.2008, lk 5).

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1334/2002, 23. juuli 2002, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1638/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses oliivisektori ettevõtjate organisatsioonide tööprogrammidega 2002/03. ja 2003/04. turustusaastaks (EÜT L 195, 24.7.2002, lk 16).

(6) Komisjoni määrus (EÜ) nr 2080/2005, 19. detsember 2005, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 865/2004 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses oliivisektori ettevõtjate organisatsioonide, nende tööprogrammide ja kõnealuste programmide rahastamisega (ELT L 333, 20.12.2005, lk 8).

(7) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 282/2012, 28. märts 2012, millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 92, 30.3.2012, lk 4).

7.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 168/62

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 612/2014,

11. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013, muutes komisjoni määrust (EÜ) nr 555/2008 seoses veinisektori riiklike toetusprogrammide raames võetavate uute meetmetega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 53 punkte b, c, e, f ja h,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 1308/2013, millega on tunnistatud kehtetuks ja asendatud nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, (2) on II osa I jaotise II peatüki 4. jaos sätestatud veinisektori riiklike toetusprogrammide eeskirjad. Kuigi enamiku kõnealuses jaos sätestatud eeskirjadega tagatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 alusel veinisektori riiklike toetusprogrammide eeskirjade kohaldamise jätkumine, sätestatakse siiski teatavad uued eeskirjad. Kõnealustes uutes eeskirjades kehtestatakse kolm uut elementi: veini müügiedendus liikmesriikides, mis on olemasoleva, kolmandate riikide turgudel veini müügiedendamismeetme paralleelne osameede, veinisektori innovatsioonimeede ning viinamarjaistanduste ümberkorraldus- ja muutmismeetme pikendamine selleks, et hõlmata viinamarjaistanduste taasistutamist pärast viinapuude tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel kohustuslikku väljajuurimist. Tuleb kehtestada eeskirjad, mis hõlmavad kõnealuseid uusi elemente.

(2)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 555/2008 (3) on kehtestatud eeskirjad seoses määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud veinisektori riiklike toetusprogrammidega. Selleks et täiendada määruses (EL) nr 1308/2013 sätestatud uusi eeskirju, tuleks määrusesse (EÜ) nr 555/2008 lisada asjakohased sätted.

(3)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis a on sätestatud konkreetse toetuse andmine veini müügiedenduseks liikmesriikides. Eespool nimetatud uue osameetme kohased abikõlblikkuse kriteeriumid on vaja kehtestada nii, et need saaks lisada riiklikesse toetusprogrammidesse. Sellised kriteeriumid peaksid olema kooskõlas sarnaste meetmetega muudes toetuskavades, eelkõige nõukogu määruses (EÜ) nr 3/2008 (4) sätestatud põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmetega siseturul.

(4)	Selleks et tagada vajaliku struktuuri ja teadmistega veinisektori kaasatus, on vaja täpsustada, et avalik-õiguslik asutus ei saa olla ainus abisaaja sellise osameetme puhul, mis on ette nähtud veini müügiedendamiseks liikmesriikides.

(5)	Liikmesriikides veini müügiedendamise puhul tuleb järgida liidu konkurentsieeskirju. Seepärast tuleks täpsustada, et osameetme kaudu veini müügiedenduseks edastatud teave ei tohi põhineda kaubamärkidel ega õhutada mis tahes konkreetsete veinide tarbimist.

(6)

Tarbijate teavitamise ja kaitsmise eesmärgil tuleks täpsustada, et tarbijatele suunatud mis tahes teave, milles käsitletakse liikmesriikides edendatava toote mõju tervisele, peab tuginema tunnustatud teaduslikule alusele ja seda peavad olema tunnustanud rahvatervise eest vastutavad pädevad asutused liikmesriigis, kus teavitustegevused toimuvad.

(7)	Samuti tuleks sätestada liikmesriikides läbiviidavate tegevuste kestus, mis peaks olema kooskõlas määruse (EÜ) nr 3/2008 kohaselt rahastatavate teavitamis- ja müügiedendusprogrammide kestusega.

(8)

Võttes arvesse veini müügiedendusmeetme eripära liikmesriikides ning kogemusi, mis on saadud kolmandates riikides riiklike toetusprogrammide ning siseturul põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedenduskavade raames veini müügiedendamismeetme rakendamise käigus, tuleks kehtestada abikõlblikkuseeskirjad personalikulude ja abisaaja selliste üldkulude kohta, mis on tekkinud selliste meetmete rakendamisel.

(9)

Selleks et hõlbustada liikmesriikides veini müügiedenduse osameetme raames toetatavate tegevuste läbiviimist ja võtta arvesse kõnealuste tegevuste kestust, peaks olema võimalik enne tegevuse täielikku või osalist läbiviimist maksta tasu ettemaksena, tingimusel et esitatakse tagatis, millega garanteeritakse, et tegevus on lõpule viidud.

(10)

Selleks et vältida määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 ning määruse (EÜ) nr 3/2008 artikli 2 lõigete 1 ja 2 kohaste abikõlblike tegevuste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (5) artikli 16 alusel rahastatavate müügiedendusmeetmete topeltrahastamist, peaksid liikmesriigid riiklikesse toetusprogrammidesse lisama selged piiritlemiskriteeriumid.

(11)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 punktiga c on ette nähtud selliste toetusmeetmete pikendamine, mis on seotud viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmisega, et taasistutada viinamarjaistandusi pärast viinapuude tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel kohustuslikku väljajuurimist. Seepärast on vaja kehtestada eeskirjad, mille kohaselt oleks võimalik selline tegevus lisada riiklikesse toetusprogrammidesse ja määrata kindlaks kulude ülemmäär. Selleks et tagada kooskõla liidu fütosanitaarõigusaktidega, peaks toetus olema võimalik üksnes siis, kui sellised meetmed on kooskõlas nõukogu direktiiviga 2000/29/EÜ (6). Viinamarjaistanduste taasistutamise kulud peaksid igas liikmesriigis piirduma 15 %-ga aastasest kogukulust tagamaks, et enamikku viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmismeetme jaoks kulutatud rahalistest vahenditest kasutatakse veinitootjate konkurentsivõime suurendamiseks.

(12)

Selleks et vältida viinapuude tervise tõttu või fütosanitaarsetel põhjustel taasistutamisega seotud selliste tegevuste topeltrahastamist, mis on abikõlblikud vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 punktile c, direktiivi 2000/29/EÜ artiklite 22, 23 ja 24 alusel toetavate tegevuste raames ning vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 18 lõikele 1, peaksid liikmesriigid riiklikesse toetusprogrammidesse lisama selged piiritlemiskriteeriumid.

(13)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 51 on ette nähtud eritoetusmeede, mis on seotud innovatsiooniga veinisektoris, et soodustada kõnealuse määruse VII lisa II osas osutatud uute toodete, protsesside ja tehnoloogiate väljatöötamist ning suurendada liidu viinamarjasaaduste turustatavust ja konkurentsivõimet. Kõnealuse uue meetme kohaseid abikõlblikke tegevusi käsitlevad eeskirjad on vaja kehtestada nii, et need saaks lisada riiklikesse toetusprogrammidesse.

(14)	Selleks et tagada esitatud projektide kvaliteet ja teadmussiire teadusuuringutelt veinisektorisse, peaksid teadus- ja arendustegevuskeskused osalema projektis, mida toetavad innovatsioonimeetmest abisaajad.

(15)

Samuti tuleks määrata kindlaks investeeringute liigid, mis on innovatsioonimeetme raames abikõlblikud. Eelkõige tuleks täpsustada, et lihtsad asendusinvesteeringud ei ole abikõlblik kulu, sest tuleb tagada, et meetme eesmärk, st uute toodete, protsesside ja tehnoloogia väljatöötamine, on kõnealuste toetuste raames täidetud.

(16)

Selleks et vältida määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 51, määruse (EL) nr 1305/2013 artiklite 36, 61, 62 ja 63 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1291/2013 (7) kohaste abikõlblike tegevuste topeltrahastamist, peaksid liikmesriigid riiklikesse toetusprogrammidesse lisama selged piiritlemiskriteeriumid.

(17)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 555/2008 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 555/2008 muudetakse järgmiselt.

II jaotise II peatükki muudetakse järgmiselt.

1. osa muudetakse järgmiselt:

i)	osa pealkiri asendatakse järgmisega: „1. osa Müügiedendus”;

ii)	artikli 4 ette lisatakse järgmine pealkiri: „1. alaosa Müügiedendus kolmandates riikides”;

iii)	artikkel 5a jäetakse välja;

iv)

lisatakse järgmised alaosad 2 ja 3:

„2. alaosa

Müügiedendus liikmesriikides

Artikkel 5b

Abikõlblikud tegevused

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis a osutatud liidu veinide müügiedenduse allmeede hõlmab järgmist teavet tarbijatele:

a)	vastutustundlik alkoholitarbimine ning alkoholitarbimisega seotud risk;

b)	liidu kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste kava, eelkõige tingimused ja mõjud seoses erilise kvaliteedi, maine või muude omadustega, mis tulenevad veini geograafilise piirkonna või päritolu eripäradest.

2. Lõikes 1 osutatud teavitustegevused võivad olla teabekampaaniad ning riikliku või liidu tähtsusega üritustel, messidel ja näitustel osalemine.

3. Müügiedendusmeetme raames on tegevused abikõlblikud tingimusel, et:

a)	need on selgelt määratletud, hõlmates teavitustegevuse kirjeldust ning hinnangulisi kulusid;

b)	need on kooskõlas õigusaktidega, mis kehtivad liikmesriigis, kus neid läbi viiakse;

c)	abisaajal on rahalised vahendid meetme tõhusa rakendamise tagamiseks.

4. Abisaajad on kutseorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonid, tootjaorganisatsioonide liidud, tootmisharudevahelised organisatsioonid või riigiasutused. Riigiasutus ei tohi siiski olla ainus abisaaja müügiedendusmeetme raames.

Artikkel 5c

Teabe omadused

1. Artikli 5b lõikes 1 osutatud teave peab põhinema veini olulistel omadustel või iseloomulikel tunnustel ning ei tohi põhineda kaubamärkidel ega õhutada veini tarbimist selle erilise päritolu tõttu. Kui teavet levitatakse artikli 5b lõike 1 punkti b kohaldamise eesmärgil, võib veini päritolu olla märgitud osana teavitustegevusest.

2. Kogu teave, mis on seotud veinitarbimise mõjuga tervisele ja käitumisele, peab põhinema üldtunnustatud teaduslikel andmetel ja seda peavad olema tunnustanud rahvatervise eest vastutavad pädevad asutused liikmesriigis, kus teavitustegevused toimuvad.

Artikkel 5d

Toetuse kestus

Müügiedendustegevusi ei toetata kauem kui kolm aastat.

Artikkel 5e

Ettemaksed

Liikmesriigid võivad anda toetust ettemaksena enne tegevuse lõpuleviimist, tingimusel et abisaaja on esitanud tagatise.

Artikkel 5f

Piiritlemine maaelu arengu ning põllumajandussaaduste ja -toodete müügiedendusmeetmetega

Liikmesriigid kehtestavad oma riiklikes toetusprogrammides selged piiritlemiskriteeriumid, millega tagatakse, et mitte ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punkti a kohast toetust ei anta tegevuste puhul, mida rahastatakse liidu muudest vahenditest.

3. alaosa

Ühiseeskirjad

Artikkel 5g

Abikõlblikud kulud

1. Artiklites 4 ja 5b osutatud abisaaja personalikulusid käsitatakse abikõlblikena, kui need on tekkinud seoses konkreetselt toetatud müügiedendusprojekti ettevalmistamise, rakendamise või kõnealuse projekti järelmeetme (sh hindamine) käigus. Kõnealused kulud hõlmavad konkreetse müügiedendusprojekti teostamiseks abisaajaga lepingu sõlminud personali kulusid ning kulusid, mis vastavad selliste töötundide osale, mis on abisaaja koosseisulistel töötajatel kulunud müügiedendusprojekti elluviimiseks.

Liikmesriigid tunnistavad personalikulud abikõlblikuks üksnes juhul, kui abisaajad esitavad lisadokumendid, milles kajastuvad konkreetselt toetatud müügiedendusprojekti teostamiseks tegelikult tehtud töö üksikasjad.

2. Abisaaja üldkulusid käsitatakse abikõlblikena üksnes juhul, kui:

a)	need on seotud müügiedendusprojekti ettevalmistamise, rakendamise või kõnealuse projekti järelmeetmega ning

b)	need ei ületa 4 % projektide rakendamisega seotud tegelikest kuludest.

Liikmesriigid võivad otsustada, kas kõnealused üldkulud on abikõlblikud kindla määra või tõendavate dokumentide esitamise alusel. Viimasel juhul arvutatakse kõnealused kulud selles riigis, kus abisaaja on registrisse kantud, kasutatavate raamatupidamisarvestuse põhimõtete, korra ja meetodite alusel.”

Lisatakse artikkel 6a:

„Artikkel 6a

Taasistutamine viinapuude tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 punktis c osutatud liikmesriigi pädeva asutuse korraldusel toimuvat viinamarjaistanduste taasistutamist pärast viinapuude tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel kohustuslikku väljajuurimist käsitatakse abikõlblikuna tingimusel, et liikmesriik:

a)	näeb selle võimaluse ette oma riiklikus toetusprogrammis;

b)	teatab komisjonile riikliku toetusprogrammi esitamise või selle muutmise raames kõnealuse meetmega hõlmatud kahjulike organismide loetelu ja asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kehtestatud sellise strateegilise kava kokkuvõtte, mis on seotud kõnealuse loeteluga;

c)	järgib nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (8).

2. Viinamarjaistanduste tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel taasistutamise kulud ei tohi ületada 15 % viinamarjaistanduste ümberkorraldamis- ja muutmismeetme aastasest kogukulust asjaomases liikmesriigis.

3. Liikmesriigid lisavad oma riiklikesse toetusprogrammidesse selged piiritlemiskriteeriumid, millega tagatakse, et mitte ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 punkti c kohast toetust ei anta tegevuste puhul, mida rahastatakse liidu muudest vahenditest.

(8) Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).”"

Lisatakse 6a osa:

„6a osa

Innovatsioon

Artikkel 20a

Abikõlblikud tegevused

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 51 osutatud innovatsioon veinisektoris tähendab seda, et töötatakse välja:

a)	veinisektori või veinitootmise kõrvalsaadustega seotud uusi tooteid,

b)	viinamarjaveinist toodete väljatöötamiseks vajalikke uusi protsesse ja tehnoloogiat.

2. Abikõlblikud kulud hõlmavad materiaalseid ja immateriaalseid investeeringuid teadmussiirdesse, ettevalmistustegevustesse ja katseuuringutesse.

3. Innovatsioonitoetuse saajad on määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas osutatud toodete tootjad ja veinitootjate organisatsioonid.

Teadus- ja arendustegevuskeskused osalevad abisaajate poolt toetatavas projektis. Projekti võib kaasata ka tootmisharudevahelised organisatsioonid.

4. Innovatsioonitoetuse saajad võivad taotleda makseasutustelt ettemakset, kui selline võimalus on riikliku toetusprogrammiga ette nähtud. Ettemakse väljamaksmise tingimuseks on nõue esitada tagatis.

5. Tavalised asendusinvesteeringud ei ole abikõlblikud kulud.

Artikkel 20b

Piiritlemine maaelu arengu meetmetega ning muud õiguslikud režiimid ja finantsinstrumendid

Liikmesriigid lisavad oma riiklikesse toetusprogrammidesse selged piiritlemiskriteeriumid, millega tagatakse, et mitte ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 51 kohast toetust ei anta tegevuste puhul, mida rahastatakse liidu muudest vahenditest.”

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 555/2008, 27. juuni 2008, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega (ELT L 170, 30.6.2008, lk 1).

(4) Nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008, 17. detsember 2007, põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides (ELT L 3, 5.1.2008, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(6) Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1291/2013, 11. detsember 2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

7.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 168/73

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 614/2014,

6. juuni 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 555/2008 veinisektori teatavate toetusmeetmete kohaldamise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 1308/2013 on tunnistatud kehtetuks ja asendatud nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, (2) ning selle II osa I jaotise II peatüki 4. jaos on sätestatud veinisektori riiklike toetusprogrammide eeskirjad. Enamiku kõnealuses jaos sätestatud eeskirjadega on tagatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaselt veinisektori riiklike toetusprogrammide suhtes kohaldatavate eeskirjade jätkumine, kuid lisatud on ka mõned uued eeskirjad. Need sisaldavad uusi üksikasju, nimelt müügiedenduse allmeedet, mis hõlmab veinide müügiedendust liikmesriikides, innovatsioonimeedet veinisektoris ning viinamarjaistanduste ümberkujundamise ja muutmise meetme laiendamist, et katta taasistutamiskulud pärast viinamarjaistanduste kohustuslikku väljajuurimist tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel. Sätestada tuleks kõnealuste üksikasjade rakenduseeskirjad.

(2)	Komisjoni määrusega (EÜ) nr 555/2008 (3) on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 kohaselt veinisektori riiklike toetusprogrammide suhtes kohaldatavad eeskirjad. Selleks et määrusega (EL) nr 1308/2013 kehtestatud uusi eeskirju rakendada, tuleks lisada määrusesse (EÜ) nr 555/2008 asjakohased sätted.

(3)

Määruse (EÜ) nr 555/2008 artikli 3 lõike 2 kohaselt peaksid liikmesriigid saama muuta oma rakenduskavasid ja viia need vastavusse määrusesse (EL) nr 1308/2013 lisatud uute üksikasjadega. Sel eesmärgil tuleks liikmesriikidel lubada muuta oma rakenduskavasid täiendava aja jooksul pärast 30. juunit 2014, võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 612/2014 (4) ja käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäevi.

(4)

Tuleks kehtestada eeskirjad teavitusprojektide valiku kohta ja selle kohta, millistest eelistest lähtuda projektide väljavalimisel siseturul. Veinide müügiedendusmeetmete valiku kord liikmesriikides peaks olema kooskõlas veinide müügiedendusmeetmete valiku korraga kolmandate riikide turgudel, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 555/2008 artiklis 5, kuid selles tuleks samuti arvesse võtta allmeetme konkreetseid eesmärke ja geograafilist kohaldamisala.

(5)

Määruse (EÜ) nr 555/2008 artikliga 19 on ette nähtud investeerimismeetme finantsjuhtimine. Kõnealuseid eeskirju tuleks kohaldada ka innovatsioonimeetmele veinisektoris. Selleks et vahendeid paremini ära kasutada, peaks eelkõige olema võimalik maksta toetust juba pärast seda, kui ainult teatavad asjaomases taotluses ette nähtud toimingud on ellu viidud, tagades samas, et kõik ülejäänud tegevused viiakse samuti lõpule. Lisaks on asjakohane kehtestada sarnaselt investeeringute puhul kehtestatud ülemmääraga ka ettemaksete ülemmäär.

(6)	Määruse (EÜ) nr 555/2008 artikli 37b kohaselt peavad toetusesaajad esitama teabe, mis on seotud kõnealuse määruse teatavate sätete alusel antava toetuse alla kuuluvate ettemaksetega. Seda kohustust tuleks kohaldada ka määrusega (EL) nr 1308/2013 lisatud innovatsioonimeetme suhtes.

(7)

Liikmesriigid täidavad määruse (EÜ) nr 555/2008 I–VIII, VIIIa ja VIIIc lisas esitatud vormid riiklike toetusprogrammide kohta, eelkõige seoses toetusprogrammide esitamise, nende läbivaatamise ja vastava rahastamiskavaga, samuti aruannete ja hindamiste esitamise korral. Nimetatud lisasid tuleks muuta, nii et need kajastaksid määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jaosse lisatud uusi sätteid sisu, hindamise, kulude ja kontrolli kohta.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 555/2008 vastavalt muuta.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee seisukohaga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 555/2008 muutmine

Määrust (EÜ) nr 555/2008 muudetakse järgmiselt.

Artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Toetusprogrammide muudatusi ei esitata rohkem kui kaks korda eelarveaasta jooksul, 1. märtsiks ja 30. juuniks, välja arvatud loodusõnnetuste tõttu võetavad erakorralised meetmed.

Komisjonile esitatakse muudetud programm, milles on vajaduse korral

a)	toetusprogrammi ajakohastatud versioon I lisas sätestatud kujul ja rahastamistabeli ajakohastatud versioon IV lisas sätestatud vormis;

b)	kavandatud muudatuste põhjused.

Erandina esimesest lõigust ei kohaldata kõnealuses lõigus sätestatud tähtaegu 2014. aastal, kui programmi muudatuste puhul on järgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 (5) kehtestatud uusi eeskirju.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete turgude ühine korraldus (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).”"

II jaotise II peatüki 1. osa 2. alaosasse lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5fa

Valikumenetlus

1. Liikmesriik kehtestab taotluste esitamise korra, milles on eelkõige nähtud ette eeskirjad

a)	artikli 5b ja 5c nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse kontrolli kohta;

b)	taotluse esitamise ja iga kavandatud meetme sobivuse kontrollimise tähtaegade kohta;

c)	lepingute sõlmimise, sealhulgas võimalike tüüplepingute, tagatiste ja ettemaksete korra kohta;

d)	iga toetatava meetme hindamise, sealhulgas asjakohaste näitajate kohta.

2. Taotluse läbivaatamisel lähtuvad liikmesriigid eelkõige järgmistest kriteeriumidest:

a)	kavandatavate strateegiate ja püstitatud eesmärkide omavaheline kooskõla;

b)	kavandatavate meetmete kvaliteet;

c)	nende tõenäoline mõju ja edu tarbijate teadlikkuse parandamisel liidu kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste süsteemist või veini vastutustundlikust tarbimisest ning alkoholitarbimisega seotud riskidest;

d)	tagatised selle kohta, et ettevõtja on tulemuslik ja et tal on olemas vajalikud tehnilised võimalused ning et sellise meetme maksumus, mida ta kavatseb ise rakendada, ei ületa tavapärast turuhinda.

3. Pärast taotluste läbivaatamist valivad liikmesriigid välja parima hinna ja kvaliteedi suhtega taotlused.

Eelistatakse toiminguid,

a)	mis hõlmavad mitut liikmesriiki;

b)	mis hõlmavad mitut haldus- või veinipiirkonda;

c)	mis hõlmavad mitut kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist.

4. Kaks või enam liikmesriiki võivad otsustada rakendada ühist müügiedendusmeedet. Nad kohustuvad osalema selle rahastamises ja lepivad kokku halduskoostöö korras, et hõlbustada ühise edendusmeetme jälgimist, rakendamist ja kontrollimist.

5. Kui liikmesriik annab müügiedenduseks riigiabi, teatab ta sellest käesoleva määruse I, V, VII ja VIII ja VIIIc lisas sätestatud vormi asjaomases osas.”

6a osasse lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 20c

Finantsjuhtimine

1. Toetus makstakse välja pärast seda, kui on kindlaks tehtud, et toetuse taotluses nimetatud ühekordne meede või kõik nimetatud meetmed (vastavalt liikmesriigi poolt meetme juhtimiseks tehtud valikule) on ellu viidud ja seda on kohapeal kontrollitud.

Tavaliselt makstakse toetus välja pärast kõigi meetmete rakendamist, erandina esimesest lõigust makstakse toetust siiski üksikute rakendatud meetmete puhul ka juhul, kui ülejäänud meetmeid ei saadud vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu rakendada, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (6) artiklis 2.

Kui kontrollimisel selgub, et kõiki toetusetaotluses nimetatud meetmeid ei ole täielikult ellu viidud muudel põhjustel kui vääramatu jõu või erakordsete asjaolude tõttu, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 2, ja kui toetust on makstud pärast üksikute selliste meetmete rakendamist, mis on osa toetuse taotluses nimetatud meetmetest, nõuavad liikmesriigid toetuse tagasi.

2. Innovatsiooniks ette nähtud toetuse saajad võivad taotleda pädevalt makseasutuselt ettemakset, kui selline võimalus on riikliku toetusprogrammiga ette nähtud.

Ettemakse ei tohi ületada 20 % innovatsiooniga seotud investeeringuks antavast riigiabist ning seda makstakse tingimusel, et on olemas pangagarantii või samaväärne garantii, mis vastab 110 %-le ettemakse summast. Innovatsiooniga seotud investeeringute puhul, mille kohta on toetuse andmist käsitlev otsus tehtud eelarveaastal 2014 või 2015, võib ettemakset suurendada siiski kuni 50 % asjaomase investeeringuga seotud riigiabist. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 282/2012 (7) kohaldamisel kohustutakse kogu ettemaksena antud summat kasutama asjaomase tegevuse rakendamiseks kahe aasta jooksul alates summa laekumisest.

Garantii vabastatakse, kui pädev makseasutus teeb kindlaks, et innovatsiooniks antava riigiabiga seoses tehtud tegelikud kulutused on ettemaksest suuremad.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta (horisontaalmäärus) (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549)."

(7) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 282/2012, 28. märts 2012, millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 92, 30.3.2012, lk 4)”."

Artiklit 37b muudetakse järgmiselt.

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kui ettemakse tehakse vastavalt artikli 5 lõikele 7, artiklile 5e, artikli 9 lõikele 2, artikli 19 lõikele 2, artikli 20a lõikele 4 või artikli 24 lõikele 3, peavad toetusesaajad esitama makseasutusele igal aastal iga projekti kohta järgmise teabe:

a)	ettemaksete kasutamist tõendavad kuludokumendid meetme kaupa kuni 15. oktoobrini ja

b)	kinnitus 15. oktoobri seisuga kasutamata ettemaksete jäägi kohta meetme kaupa.

Liikmesriigid määravad riiklikes eeskirjades kindlaks kõnealuse teabe edastamise kuupäeva, et lisada see määruse (EÜ) nr 885/2006 artikli 7 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul kõnealuse määruse artiklis 6 osutatud makseasutuse jooksva aasta aruandesse.”

Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Rakendusmääruse (EL) nr 282/2012 artikli 18 lõike 2 kohaldamisel tuleb viimase ettemaksesumma tõendamiseks esitada lõikes 1 osutatud viimane kuludokument ja ettemaksete jäägi kinnitus.

Seoses käesoleva määruse artikli 9 lõike 2, artikli 19 lõike 2 ja artikli 20a lõike 4 kohaste ettemaksetega tuleb lõigetes 1 ja 2 osutatud viimane kuludokument ja ettemaksete jäägi kinnitus esitada teise eelarveaasta lõpuks pärast kõnealuste ettemaksete tegemist.”

Artikli 77 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Komisjoni määruse (EÜ) nr 65/2011 (8) artikli 24 lõikeid 1, 2, 3 ja 6 ning artikli 26 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 50 ja 51 ette nähtud meetmete suhtes mutatis mutandis.

(8) Komisjoni määrus (EL) nr 65/2011, 27. jaanuar 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas (ELT L 25, 28.1.2011, lk 8).”"

6)	I–VIIIa ja VIIIc lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(4) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 612/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013, muutes komisjoni määrust (EÜ) nr 555/2008 seoses veinisektori riiklike toetusprogrammide raames võetavate uute meetmetega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 62).

LISA

Määruse (EÜ) nr 555/2008 I lisa B osa asendatakse järgmisega:

„B. EELARVEAASTAD 2014–2018

Liikmesriik (1):

Ajavahemik (2) Esitamise kuupäev: Versiooni number:

Muutmist taotleb komisjon/muutmist taotleb liikmesriik (3)

Kavandatud meetmete kirjeldus ja nende arvudes väljendatud eesmärgid

a)	Toetus ühtse otsemaksete kava alusel vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103o Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI:

i)	Müügi edendamine kolmandate riikide turgudel vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103p Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis: Kavandatud meetmete kirjeldus: Arvudes väljendatud eesmärgid: Riigiabi:

ii)	Edendamine liikmesriikides vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktile a: Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis: Kavandatud meetmete kirjeldus: Arvudes väljendatud eesmärgid: Riigiabi:

i)	Viinamarjaistanduse ümberkorraldamine ja muutmine vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103q: Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis: Kavandatud meetmete kirjeldus: Arvudes väljendatud eesmärgid:

ii)	Viinamarjaistanduse taasistutamine tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 punktile c. Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis: Kavandatud meetmete kirjeldus: Arvudes väljendatud eesmärgid:

d)	Roheline korje vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103r: Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis: Kavandatud meetmete kirjeldus: Arvudes väljendatud eesmärgid:

e)	Investeerimisfondid vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103s: Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis: Kavandatud meetmete kirjeldus: Arvudes väljendatud eesmärgid:

f)	Saagikindlustus vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103t: Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis: Kavandatud meetmete kirjeldus: Arvudes väljendatud eesmärgid: Riigiabi:

g)	Investeeringud ettevõtjatele vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103u: Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis: Kavandatud meetmete kirjeldus: Arvudes väljendatud eesmärgid: Riigiabi:

h)	Suunised võetakse vastu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 51 sätestatud korras. Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis: Kavandatud meetmete kirjeldus: Arvudes väljendatud eesmärgid:

i)	Kõrvalsaaduste destilleerimine vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103v: Kasutatakse toetusprogrammis: JAH/EI, kui JAH, siis: Kavandatud meetmete kirjeldus (sh toetuse määr): Arvudes väljendatud eesmärgid:

B.	Kõrvalsaaduste destilleerimine

C.	Hindamine, mis näitab eeldatavat tehnilist, majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju (4)

D.	Meetmete rakendamise ajakava

E.	Üldine rahastamistabel II lisas esitatud vormingus (märkida versiooni number)

F.	Järelevalve ja hindamise kriteeriumid ja kvantitatiivsed näitajad Meetmed, millega tagatakse programmide tõhus ja nõuetekohane rakendamine

G.	Programmi rakendamise eest vastutavate pädevate asutuste ja organite nimed

(1) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi."

(2) Veiniaastad."

(3) Mittevajalik läbi kriipsutada."

(4) Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 103o lõikes 4 osutatud liikmesriigid ei pea punkte C ja F täitma.”"

II lisa B osa asendatakse järgmisega:

„B. EELARVEAASTAD 2014–2018 (5)

(tuhandetes eurodes)

Liikmesriik (6):

Teatise kuupäev:

Majandusaasta

Meetmed

Määrus (EÜ) nr 1234/2007

2014

2015

2016

2017

2018

Kokku

1.	Ühtne otsemaksete kava

Artikkel 103o

3.	Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine

Artikkel 103q

4.	Roheline korje

Artikkel 103r

5.	Investeerimisfondid

Artikkel 103s

6.	Saagikindlustus

Artikkel 103t

7.	Investeeringud ettevõtjatesse

Artikkel 103u

9.	Kõrvalsaaduste destilleerimine

Artikkel 103v

Vahesumma

Meetmed ja osameetmed

Määrus (EL) nr 1308/2013

2.	Edendamine

Artikkel 45

3a	Viinamarjaistanduste taasistutamine tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel

Artikli 46 lõike 3 punkt c

8.	Innovatsioon

Artikkel 51

Vahesumma

Kokku

III lisa B osa asendatakse järgmisega:

„B. EELARVEAASTAD 2014–2018 (7)

(tuhandetes eurodes)

Liikmesriik (8):

Piirkond:

Teatise kuupäev:

Majandusaasta

Meetmed

Määrus (EÜ) nr 1234/2007

2014

2015

2016

2017

2018

Kokku

1.	Ühtne otsemaksete kava

Artikkel 103o

3.	Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine

Artikkel 103q

4.	Roheline korje

Artikkel 103r

5.	Investeerimisfondid

Artikkel 103s

6.	Saagikindlustus

Artikkel 103t

7.	Investeeringud ettevõtjatesse

Artikkel 103u

9.	Kõrvalsaaduste destilleerimine

Artikkel 103v

Vahesumma

Meetmed ja osameetmed

Määrus (EL) nr 1308/2013

2.	Edendamine

Artikkel 45

3a	Viinamarjaistanduste taasistutamine tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel

Artikli 46 lõike 3 punkt c

8.	Innovatsioon

Artikkel 51

Vahesumma

Kokku

IV lisa B osa asendatakse järgmisega:

„B. Eelarveaastad 2014–2018

(tuhandetes eurodes)

Liikmesriik (9):

Teatise kuupäev (10):

Eelmise teatise kuupäev:

Muudetud tabeli number:

Põhjus: muutmist taotleb komisjon/muutmist taotleb liikmesriik (11)

Majandusaasta

Meetmed

Määrus (EÜ) nr 1234/2007

2014

2015

2016

2017

2018

Kokku

1.	Ühtne otsemaksete kava

Artikkel 103o

3.	Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine

Artikkel 103q

Varem esitatud summa

Muudetud summa

4.	Roheline korje

Artikkel 103r

Varem esitatud summa

Muudetud summa

5.	Investeerimisfondid

Artikkel 103s

Varem esitatud summa

Muudetud summa

6.	Saagikindlustus

Artikkel 103t

Varem esitatud summa

Muudetud summa

7.	Investeeringud ettevõtjatesse

Artikkel 103u

Varem esitatud summa

Muudetud summa

9.	Kõrvalsaaduste destilleerimine

Artikkel 103v

Varem esitatud summa

Muudetud summa

Vahesumma

Varem esitatud summa

Muudetud summa

Meetmed ja osameetmed

Määrus (EL) nr 1308/2013

2.	Edendamine

Artikkel 45

Varem esitatud summa

Muudetud summa

3a	Viinamarjaistanduste taasistutamine tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel

Artikli 46 lõike 3 punkt c

Varem esitatud summa

Muudetud summa

8.	Innovatsioon

Artikkel 51

Varem esitatud summa

Muudetud summa

Vahesumma

Varem esitatud summa

Muudetud summa

Kokku

Varem esitatud summa

Muudetud summa

V lisa B osa asendatakse järgmisega:

„B. EELARVEAASTAD 2014–2018

Liikmesriik (12):

Ajavahemik: Esitamise kuupäev: Versiooni number:

A.	Üldhinnang:

Kavandatud meetmete rakendamise tingimused ja tulemused (13)

a)	Toetus ühtse otsemaksete kava alusel vastavalt artiklile 103o

1.	Edendamine kolmandate riikide turgudel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikliga 103p Rakendamise tingimused: Tulemused (14) Riigiabi:

2.	Edendamine liikmesriikides vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktile a: Rakendamise tingimused: Tulemused (14) Riigiabi:

1.	Viinamarjaistanduse ümberkorraldamine ja muutmine vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103q. Rakendamise tingimused: Tulemused:

2.	Viinamarjaistanduse taasistutamine tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 punktile c. Rakendamise tingimused: Tulemused:

d)	Roheline korje vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103r Rakendamise tingimused: Tulemused:

e)	Investeerimisfondid vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103s: Rakendamise tingimused: Tulemused:

f)	Saagikindlustus vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103s: Rakendamise tingimused: Tulemused: Riigiabi:

g)	Investeerimine ettevõtjatesse vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103u: Rakendamise tingimused: Tulemused: Riigiabi:

h)	Innovatsioon vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 51: Rakendamise tingimused: Tulemused:

i)	Kõrvalsaaduste destilleerimine vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103v: Rakendamise tingimused (sh toetuse määr): Tulemused:

C.	Järeldused (ja vajaduse korral kavandatud muudatused)

(12) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi."

(13) Täita ainult punktid, milles käsitletakse toetusprogrammi raames võetud meetmeid."

(14) Tehnilise, majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse mõju hindamine, mis põhineb esitatud programmi järelevalveks ja hindamiseks määratletud kriteeriumidel ja arvnäitajatel.”"

IV lisa B osa asendatakse järgmisega:

„B. EELARVEAASTAD 2014–2018

Liikmesriik (15):

Teatise kuupäev (16):

Muudetud tabel: JAH/EI (17)

Kui JAH, siis number:

Majandusaasta

Meetmed

Määrus (EÜ) nr 1234/2007

2014

2015

2016

2017

2018

Kokku

Prognoos/rakendamine (3)

1.	Ühtne otsemaksete kava

[…]

3.	Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine

Artikkel 103q

4.	Roheline korje

Artikkel 103r

5.	Investeerimisfondid

Artikkel 103s

6.	Saagikindlustus

Artikkel 103t

7.	Investeeringud ettevõtjatesse

Artikkel 103u

9.	Kõrvalsaaduste destilleerimine

Artikkel 103v

Vahesumma

Meetmed ja osameetmed

Määrus (EL) nr 1308/2013

2.	Edendamine

Artikkel 45

3a	Viinamarjaistanduste taasistutamine tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel

Artikli 46 lõike 3 punkt c

8.	Innovatsioon

Artikkel 51

Vahesumma

Kokku

VII lisa B osa asendatakse järgmisega:

„B. EELARVEAASTAD 2014–2018

(summa tuhandetes eurodes)

Liikmesriik (18):

Teatise kuupäev (19):

Eelmise teatise kuupäev:

Muudetud tabeli number:

Majandusaasta

2014

2015

2016

2017

2018

Kokku

Meetmed

Määrus (EÜ) nr 1234/2007

Prognoos

Rakendamine

Prognoos

Rakendamine

Prognoos

Rakendamine

Prognoos

Rakendamine

Prognoos

Rakendamine

1.	Ühtne otsemaksete kava

[…]

2.	Müügiedendus kolmandate riikide turgudel

Artikkel 103p

Projektide arv

(Kumulatiivne)

Keskmine ühenduse toetus (20)

Riigiabi

(Kumulatiivne)

3.	Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine

Artikkel 103q

Pindala (ha)

(Kumulatiivne)

Keskmine summa (eurot/ha) (21)

4.	Roheline korje

Artikkel 103r

Pindala (ha)

Keskmine summa (eurot/ha) (21)

5.	Investeerimisfondid

Artikkel 103s

Uute fondide arv

(Kumulatiivne)

Keskmine ühenduse toetus (22)

6.	Saagikindlustus

Artikkel 103t

Tootjate arv

(Kumulatiivne)

Keskmine ühenduse toetus (23)

Riigiabi

(Kumulatiivne)

7.	Investeeringud ettevõtetesse

Artikkel 103u

Toetusesaajate arv

(Kumulatiivne)

Keskmine ühenduse toetus (24)

Riigiabi

(Kumulatiivne)

7.1.	Investeeringud ettevõtjatesse lähenemise piirkondadeks liigitatud piirkondade puhul

Artikli 103u lõike 4 punkt a

Toetuskõlblikud kulud

(Kumulatiivne)

7.2.	Investeeringud ettevõtjatesse nende piirkondade puhul, mis ei ole lähenemise piirkonnad

Artikli 103u lõike 4 punkt b

Rahastamiskõlblikud kulud

(Kumulatiivne)

7.3.	Investeeringud ettevõtjatesse äärepoolseimate piirkondade puhul

Artikli 103u lõike 4 punkt c

Toetuskõlblikud kulud

(Kumulatiivne)

7.4.	Investeeringud ettevõtjatesse väiksemate Egeuse saarte puhul

Artikli 103u lõike 4 punkt d

Rahastamiskõlblikud kulud

(Kumulatiivne)

7.5.	Investeeringud ettevõtjatesse lähenemise piirkondadeks liigitatud piirkondade puhul

Artikli 103u lõike 4 punkt a

Ühenduse toetus

(Kumulatiivne)

7.6.	Investeeringud ettevõtjatesse nende piirkondade puhul, mis ei ole lähenemise piirkonnad

Artikli 103u lõike 4 punkt b

Ühenduse toetus

(Kumulatiivne)

7.7.	Investeeringud ettevõtjatesse äärepoolseimate piirkondade puhul

Artikli 103u lõike 4 punkt c

Ühenduse toetus

(Kumulatiivne)

7.8.	Investeeringud ettevõtjatesse väiksemate Egeuse saarte puhul

Artikli 103u lõike 4 punkt d

Ühenduse toetus

(Kumulatiivne)

9.	Kõrvalsaaduste destilleerimine

Artikkel 103v

Maksimaalse toetuse ulatus (eurot/%vol/hl) (25)

Miljonit hl

Keskmine ühenduse toetus (26)

Meetmed ja osameetmed

Määrus (EL) nr 1308/2013

2a	Edendamine liikmesriikides

Artikli 45 lõike 1 punkt a

Projektide arv

(Kumulatiivne)

Keskmine ühenduse toetus (20)

Riigiabi

(Kumulatiivne)

3a	Viinamarjaistanduste taasistutamine tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel

Artikli 46 lõike 3 punkt c

Pindala (ha)

(Kumulatiivne)

Keskmine summa (eurot/ha) (21)

8.	Innovatsioon

Artikkel 51

Toetusesaajate arv

(Kumulatiivne)

Keskmine ühenduse toetus (24)

VIII lisa B osa asendatakse järgmisega:

„B. EELARVEAASTAD 2014–2018

1. Edendamine liikmesriikides

Liikmesriik:
Prognoos/rakendamine(*)
Teatise kuupäev:(**):			Eelmise teatise kuupäev:
Muudetud tabeli number:
Toetusesaajad	Rahastamiskõlblik meede (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punkt a)	Kirjeldus(***)	Sihtturg	Ajavahemik	Rahastamiskõlblikud kulutused (eurodes)	Sellest ühenduse toetus (eurodes)	sellest liikmesriigi toetus (olemasolul) (eurodes)
1	2	3	4	5	6	7	8
…

2. Edendamine kolmandates riikides

Liikmesriik:
Prognoos/rakendamine (27)
Teatise kuupäev (28):			Eelmise teatise kuupäev:
Muudetud tabeli number:
Toetusesaajad	Toetuskõlblik meede (määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punkt b)	Kirjeldus (29)	Pindala	Ajavahemik	Rahastamiskõlblikud kulutused (eurodes)	Sellest ühenduse toetus (eurodes)	Sellest liikmesriigi toetus (olemasolul) (eurodes)
1	2	3	4	5	6	7	8
…

VIIIa lisa B osa asendatakse järgmisega:

„B. EELARVEAASTAD 2014–2018

1. Viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklile 103q

Liikmesriik (*):

Eelarveaasta:

Teatise kuupäev (**):

Piirkond

Tervikuna heakskiidetud ümberkujundamis- ja muutmismeetmed

Varasema väljajuurimisega seotud ümberkujundamismeetmed (***)

Väljajuurimiseelne kontroll (****)

Kontroll pärast ümberkujundamist/muutmist

Pärast kontrolli heakskiidetud pindala (ha)

Pärast kontrolli heaks kiitmata pindala (ha)

Taotletud tasu, mille maksmisest keelduti (eurodes)

Karistused (****)

halduslik

kohapealne

Taotluste arv

Pindala (ha)

Arv

Varem väljajuuritud ala (ha)

Kontrollitud tootjate arv

Kontrollitud ala (ha)

Kontrollitud tootjate arv

Kontrollitud ala (ha)

Kontrollitud tootjate arv

Kontrollitud ala (ha)

15.

…

Liikmesriigis kokku

2. Viinamarjaistanduste taasistutamine tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 punktile c

Eelarveaastad 2014–2018

Liikmesriik (30):
Eelarveaasta:
Teatise kuupäev (31):
Piirkond	Tervikuna heakskiidetud taasistutamismeetmed		Halduskontroll enne taasistutamist		Kontroll pärast taasistutamist		Pärast kontrolli heakskiidetud pindala (ha)	Pärast kontrolli heaks kiitmata pindala (ha)	Taotletud tasu, mille maksmisest keelduti (eurodes)	Karistused (32)
Piirkond	Taotluste arv	Pindala (ha)	Kontrollitud tootjate arv	Kontrollitud ala (ha)	Kontrollitud tootjate arv	Kontrollitud ala (ha)	Pärast kontrolli heakskiidetud pindala (ha)	Pärast kontrolli heaks kiitmata pindala (ha)	Taotletud tasu, mille maksmisest keelduti (eurodes)	Karistused (32)
1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11
1
2
…
Liikmesriigis kokku

10)	VIIIc lisa punktid 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

(5) Need summad hõlmavad ka esimese viieaastase programmi (2009–2013) raames käivitatud meetmete kulusid, mille maksed tehakse teise viieaastase programmi (2014–2018) raames.

(6) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.”

(7) Need summad hõlmavad ka esimese viieaastase programmi (2009–2013) raames käivitatud meetmete kulusid, mille maksed tehakse teise viieaastase programmi (2014–2018) raames.

(8) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.”

(9) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.

(10) Teatise esitamise tähtpäev: 1. märts ja 30. juuni.

(11) Mittevajalik läbi kriipsutada.”

(15) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.

(16) Teatise esitamise tähtpäev: 1. märts

(17) Mittevajalik läbi kriipsutada.”

(18) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.

(19) Teatise esitamise tähtpäev: prognooside puhul iga aasta 1. märts ja 30. juuni; rakendamise puhul 1. märts (esimest korda 2015. aastal).

(20) Arvutatakse, jagades kulutatud summa(d) käesolevas lisas märgitud projektide arvuga.

(21) Arvutatakse, jagades II lisas esitatud summa(d) (prognoosid) ja VI lisas esitatud summa (rakendamine) käesolevas lisas märgitud pindala suurusega.

(22) Arvutatakse, jagades II lisas esitatud summa(d) (prognoosid) ja VI lisas esitatud summa (rakendamine) käesolevas lisas märgitud fondide arvuga.

(23) Arvutatakse, jagades II lisas esitatud summa(d) (prognoosid) ja VI lisas esitatud summa (rakendamine) käesolevas lisas märgitud tootjate arvuga.

(24) Arvutatakse, jagades II lisas esitatud summa(d) (prognoosid) ja VI lisas esitatud summa (rakendamine) käesolevas lisas märgitud toetusesaajate arvuga.

(25) Üksikasjad esitatakse I ja V lisas.

(26) Arvutatakse, jagades II lisas esitatud summa(d) (prognoosid) ja VI lisas esitatud summa (rakendamine) käesolevas lisas märgitud hektoliitrite arvuga.”

(27) Mittevajalik läbi kriipsutada.

(28) Teatise esitamise tähtpäev: prognooside puhul iga aasta 1. märts ja 30. juuni; rakendamise puhul 1. märts (esimest korda 2015. aastal).

(29) Sh kas müügiedendust korraldatakse koostöös ühe või mitme liikmesriigiga.”

(30) Kasutada Euroopa Liidu Väljaannete Talituses kasutatavat akronüümi.

(31) Teatise esitamise tähtpäev: iga aasta 1. detsember ja esimest korda 1. detsember 2014.

(***)

Sisaldub osaliselt 2. ja 3. veerus.

(32) Kui see on asjakohane.”

7.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 168/95

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 615/2014,

6. juuni 2014,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakendussätted seoses oliiviõli ja lauaoliivide sektorit toetavate tööprogrammidega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 57 lõiget 2, artikli 58 lõiget 4, artikli 62 lõiget 2, artikli 63 lõiget 5, artikli 64 lõiget 7 ja artikli 66 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 1308/2013 on sätestatud eeskirjad oliiviõli ja lauaoliivide sektorit toetavate programmide kohta. Kõnealuse määrusega kehtestatud uue õigusliku raamistiku tõrgeteta toimimise tagamiseks ja ühetaoliseks kohaldamiseks on komisjonile antud õigus võtta vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vajalikud meetmed osutatud määruse rakendamiseks seoses asjaomaste tööprogrammidega. Kõnealused rakendusaktid asendavad määrusega (EÜ) nr 867/2008 ette nähtud eeskirju, mis on kehtetuks tunnistatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 611/2014 (3).

(2)

Selleks et tootjaliikmesriigid saaksid hakata oliiviõli ja lauaoliivide sektori toetamise kava rakendama, tuleks kehtestada menetlused, milles käsitletakse tööprogramme ja nende muudatusi, liidu toetuste väljamaksmist, sealhulgas ettemakseid, antavaid tagatisi, kontrollimisi, kontrolliaruandeid, parandusi ja sanktsioone, kui tööprogrammide kohaldamise eeskirju eiratakse või kui selles esineb hooletusi.

(3)

Selleks et võimaldada liikmesriikidele eraldatavat toetust õigesti kasutada, tuleks sätestada järgnevaks aastaks heakskiidetud tööprogrammide muutmise iga-aastane kord, et võtta arvesse nõuetekohaselt põhjendatud muudatusi võrreldes esialgsete tingimustega. Lisaks peaks liikmesriikidel olema võimalik kindlaks määrata vajalikud tingimused tööprogrammide sisu või nende rakendamise eelarve muutmiseks, ilma et ületataks iga-aastasi kogusummasid, mille tootjaliikmesriigid on kinni pidanud vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 29 lõikele 2. Kui tööprogrammi selle kohaldamise paindlikkuse huvides muudetakse, tuleks kindlaks määrata taotluste esitamise tähtaeg.

(4)

Selleks et toetust saavad oliivisektori organisatsioonid saaksid hakata tööprogramme õigel ajal rakendama, tuleks ette näha, et kõnealused organisatsioonid võiksid saada määruse (EL) nr 1306/2013 sätestatud tingimuste kohaselt seatud tagatise esitamisel maksimaalse ettemaksena 90 % liidu toetusest, mis on heakskiidetud tööprogrammiga igaks asjaomaseks aastaks ette nähtud. Tuleks kehtestada kõnealuse ettemakse maksmise kord.

(5)

Tuleks sätestada, et rahastamistaotluse peavad kindlaksmääratud ajakava kohaselt esitama liikmesriigi makseasutusele tunnustatud tootjaorganisatsioonid, tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidud ja tunnustatud tootmisharudevahelised organisatsioonid (edaspidi „organisatsioonid”). Samuti tuleks sätestada, et pädeva asutuse esitatav taotlus peab olema koostatud vastavalt näidisele ja sellele peavad olema lisatud tõendavad dokumendid tööprogrammide rakendamise ja kantud kulutuste kohta. Määrata tuleks kindlaks, et liikmesriigi makseasutus maksab toetuse ja vabastab tagatise pärast kogu tööprogrammi lõpuleviimist ning tõendavate dokumentide kontrollimist ja kontrollide tegemist.

(6)

Tööprogrammide tõhusaks rakendamiseks peaksid asjaomased liikmesriigid kehtestama kohapealse kontrolli kava, mis hõlmab toetusesaaja-organisatsioonide valimit, mis on tehtud riskianalüüsi põhjal, samuti peaksid liikmesriigid kontrollima, et liidu toetuse andmise tingimused oleks täidetud. Tuleks ette näha, et iga kohapealse kontrolli kohta tuleb koostada üksikasjalik kontrolliaruanne. Lisaks tuleks ette näha, et liikmesriigid peavad kehtestama asjakohase heastamise ja karistuste korra, mille alusel nõuda tagasi kõik alusetult makstud summad, vajaduse korral koos intressidega.

(7)	Selleks et tagada tööprogrammide rakendamise järelevalve ja nende arengu jälgimine kogu rakendusperioodil, peaksid toetusesaaja-organisatsioonid koostama tegevusaruande ning edastama selle asjaomase liikmesriigi asutusele. Samuti tuleks sätestada kõnealuste aruannete edastamine komisjonile.

(8)	Selleks et suurendada oliiviõli ja lauaoliivide sektori turu järelevalve ja haldamise valdkonnas rakendatud tööprogrammide üldmõju, tuleks sätestada, et toetusesaaja-organisatsioonid ja liikmesriigid peavad avaldama oma veebisaitidel kõnealuses valdkonnas võetud meetmete tulemused.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EL) nr 1308/2013 rakendussätted, mis hõlmavad oliiviõli ja lauaoliivide sektori tööprogrammide rakendamist ja muutmist, toetuse väljamaksmist, sealhulgas ettemakseid, järgitavat korda ning tagatissummat, mis seatakse tööprogrammi kinnitamise taotluse esitamisel ja juhul, kui osa toetusest makstakse ettemaksena.

Artikkel 2

Tööprogrammide muutmine

1. Toetusesaaja-organisatsioon võib liikmesriigi kindlaks määratud korra kohaselt taotleda juba heaks kiidetud tööprogrammi sisu ja eelarve muutmist, juhul kui muudatustega ei kaasne määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 29 lõikega 2 ette nähtud summa ületamist.

2. Koos tööprogrammi muutmise muudatuste taotlusega, kaasa arvatud eri tööprogrammide ühendamine, tuleb esitada tõendavad dokumendid, milles selgitatakse soovitud muudatuste põhjust, laadi ja mõju. Toetusesaaja-organisatsioon esitab taotluse liikmesriigi pädevale asutusele hiljemalt tööprogrammi rakendamise aastale eelnenud aasta 31. detsembriks.

3. Kui toetusesaaja-organisatsioonid, kellel olid varem eraldi tööprogrammid, on ühinenud, rakendavad nad programme paralleelselt ja eraldi kuni ühinemisele järgneva aasta 1. jaanuarini.

Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid anda toetusesaaja-organisatsioonidele, kes on esitanud nõuetekohaselt põhjendatud taotluse, loa rakendada oma tööprogramme paralleelselt ilma neid ühendamata.

4. Tööprogrammi muudatus hakkab kehtima kaks kuud pärast seda, kui muudatuste tegemiseks pädev asutus on taotluse kätte saanud, välja arvatud juhul, kui pädev asutus leiab, et esitatud muudatusettepanekud ei vasta kohaldatavatele tingimustele. Sel juhul teavitab pädev asutus toetusesaaja-organisatsiooni, kes esitab vajaduse korral tööprogrammi läbivaadatud versiooni.

5. Kui toetusesaaja-organisatsioonile eraldatud liidu toetus on heakskiidetud tööprogrammiga ette nähtud summast väiksem, võib toetusesaaja oma programmi kohandada, nii et see vastaks saadud toetuse suurusele. Toetusesaaja palub pädeval asutusel kõnealune muudatus tööprogrammis heaks kiita.

6. Erandina lõigetest 2 ja 4 võib pädev asutus nõustuda tööprogrammi rakendamise käigus tööprogrammi teatavas ulatus muutma, tingimusel et

a)	toetusesaaja-organisatsioon teatab meetme muutmise pädevale asutusele kaks kuud enne asjaomase meetme rakendamise algust;

b)	teatele on lisatud tõendavad dokumendid, milles selgitatakse soovitud muudatuste põhjust, laadi ja mõju ning näidatakse, et kõnealuse muudatusega ei muudeta asjaomase programmi esialgset eesmärki;

c)	meetme jaoks ette nähtud eelarvet ei muudeta;

d)	eraldiste jaotus asjaomase meetme valdkonna alla kuuluvate muude meetmete lõikes ei ületa 40 000 eurot.

7. Kui pädev asutus ei ole ühe kuu jooksul alates meetme muutmise teatamisest esitanud vastuväiteid seoses lõikes 6 loetletud tingimuste mittetäitmisega, loetakse muudatus vastuvõetuks.

Artikkel 3

Ettemaksed

1. Toetusesaaja-organisatsioon, kes on esitanud taotluse vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 611/2014 artikli 7 lõike 3 punktile h, saab käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tingimuste kohaselt maksimaalse ettemaksena 90 % heakskiidetud tööprogrammiga hõlmatud igaks aastaks ette nähtud liidu toetusest.

2. Enne selle kuu lõppu, mis järgneb kuule, mil alustatakse heakskiidetud tööprogrammi rakendamist igal aastal, maksab liikmesriik asjaomasele toetusesaaja-organisatsioonile esimese osamaksena poole lõikes 1 osutatud summast. Teine osamakse, mis võrdub ülejäänud poolega eespool osutatud summast, tehakse pärast lõikes 3 osutatud kontrollimist.

3. Enne ettemakse teise osamakse tegemist kontrollib liikmesriik, kas esimene osamakse on nõuetekohaselt kulutatud ja sellega seonduvad meetmed ellu viidud. Liikmesriik teeb kõnealust kontrollimist artiklis 9 osutatud aastaaruande või artiklis 7 osutatud kontrolliaruande alusel.

Artikkel 4

Tagatise esitamine

1. Artiklis 3 osutatud ettemaksete tegemise tingimus on, et asjaomane toetusesaaja-organisatsioon esitab määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 66 lõike 1 kohaselt tagatise, mille summa võrdub 110 %ga taotletud ettemakse summast.

2. Liikmesriigi kindlaks määratud kuupäevaks, kuid hiljemalt 31. märtsiks võivad asjaomased toetusesaaja-organisatsioonid esitada asjaomasele liikmesriigile taotluse lõikes 1 osutatud tagatise vabastamiseks summas, mis võrdub esimese osamakse tegelike kogukulutustega, mida liikmesriik on kontrollinud. Liikmesriik sätestab kõnealusele taotlusele lisatavad tõendavad dokumendid, kontrollib neid ning vabastab seejärel asjaomastele kulutustele vastavad tagatised hiljemalt taotluse esitamise kuule järgneva teise kuu jooksul.

Artikkel 5

Liidu toetuse maksmine

1. Liidu toetuse saamiseks vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 29 lõikele 2 esitab toetusesaaja-organisatsioon enne liikmesriigi määratavat kuupäeva, kuid hiljemalt iga tööprogrammi rakendamisaastale järgneva aasta 30. juuniks liikmesriigi makseasutusele rahastamistaotluse.

Liikmesriigi makseasutus võib maksta toetusesaaja-organisatsioonile tööprogrammi rakendamise igale aastale vastava liidu toetuse jääksumma pärast seda, kui ta on artiklis 9 osutatud aruande või artiklis 7 osutatud kontrolliaruande põhjal veendunud, et artikli 3 lõikes 3 osutatud ettemakse kahele osamaksele vastavad meetmed on tegelikult ellu viidud.

Pärast 30. juunit esitatud liidu toetuse taotlusi vastu ei võeta ning tööprogrammi rahastamise raames võimaliku ettemaksena makstud summad makstakse tagasi vastavalt artiklis 8 sätestatud menetlusele.

2. Taotlus liidu toetuse saamiseks koostatakse vastavalt näidisele, mille väljastab liikmesriigi pädev asutus. Selleks et taotlus vastu võetaks, peavad sellega kaasas olema:

aruanne, mis koosneb järgmistest elementidest:

i)	tööprogrammi rakendatud etappide täpne kirjeldus, mis on liigendatud delegeeritud määruse (EL) nr 611/2014 artiklis 3 osutatud tegevusvaldkondade ja meetmete kaupa;

ii)	vajaduse korral liikmesriigi heaks kiidetud tööprogrammide etappide ja kõnealuste tööprogrammide tegelikult rakendatud etappide lahknevuste põhjendus ja rahaline mõju;

iii)	rakendatud tööprogrammi hindamine delegeeritud määruse (EL) nr 611/2014 artikliga 6 ette nähtud näitajate alusel;

b)	arved ja pangadokumendid, mis tõendavad tööprogrammi rakendamise ajal kantud kulusid;

c)	vajaduse korral dokumendid, millega tõendatakse toetusesaaja-organisatsiooni ja asjaomase liikmesriigi tegelikku rahalist toetust.

3. Rahastamistaotlused, mille puhul ei järgita lõigetes 1 ja 2 kehtestatud tingimusi, lükatakse tagasi. Toetusesaaja-organisatsioon võib lisada põhjendusi ja puuduvaid üksikasju ning esitada liikmesriigi kindlaks määratava ajavahemiku jooksul uue taotluse toetuse saamiseks.

4. Taotlused, mis hõlmavad enam kui kaks kuud pärast tööprogrammi rakendamisperioodi lõppu meetmete rakendamiseks kantud kulutusi, lükatakse tagasi.

5. Hiljemalt kolm kuud pärast rahastamistaotluse ja lõikes 2 osutatud täiendavate dokumentide esitamise kuupäeva ning pärast kõnealuste dokumentide läbivaatamist ja artiklis 6 osutatud kontrolli maksab liikmesriik välja nõuetekohase liidu toetuse ning vabastab vajaduse korral artiklis 4 osutatud tagatise. Delegeeritud määruse (EL) nr 611/2014 artikli 7 lõike 3 punktis g osutatud tagatis vabastatakse kogu tööprogrammi lõpuleviimise, täiendavate dokumentide läbivaatamise ja artiklis 6 osutatud kontrolli tegemise järel.

Artikkel 6

Kohapealne kontroll

1. Liikmesriigid kontrollivad, et liidupoolse rahastamise tingimustest peetakse kinni, seda eriti järgmistes aspektides:

a)	määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 152, 154, 156, 157 ja 158 osutatud toetusesaaja tunnustamise tingimustest kinnipidamine;

b)	heakskiidetud tööprogrammide rakendamine, eriti investeerimist ja teenuseid käsitlevate meetmete osas;

c)	tegelikud kulutused võrreldes taotletud toetusega ning oliivisektori asjaomaste ettevõtjate rahaline panus.

2. Liikmesriigi pädev asutus kehtestab kohapealse kontrollimise kava, mis hõlmab toetusesaaja-organisatsioonide valimit, mis on tehtud riskianalüüsi põhjal ja hõlmab igal aastal vähemalt 30 % ulatuses toetusesaaja-organisatsioone, kes saavad liidu rahalist toetust vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 29. Valik tehakse nii, et

a)	kõiki tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide ühendusi kontrollitakse heakskiidetud tööprogrammi rakendamise jooksul vähemalt üks kord kohapeal pärast ettemakse tegemist ning enne viimase liidupoolse makse tegemist;

b)	valdkondadevahelisi organisatsioone kontrollitakse heakskiidetud tööprogrammi rakendusperioodi igal aastal. Kui neile on asjaomase aasta jooksul tehtud ettemakse, toimub kontrollimine pärast kõnealuse ettemakse tegemise kuupäeva.

Kui kontrolli käigus tuleb ilmsiks eeskirjade eiramine, teeb pädev asutus kõnealuse aasta jooksul täiendavaid kontrolle ning suurendab järgneval aastal kontrollitavate toetusesaaja-organisatsioonide arvu.

3. Pädev asutus määrab kontrollitavad toetusesaaja-organisatsioonid kindlaks riskianalüüsi alusel, mis põhineb järgmistel kriteeriumidel:

a)	heakskiidetud tööprogrammi rahastamise summa;

b)	tööprogrammi raames rahastatavate meetmete laad;

c)	tööprogrammi rakendamise staadium;

d)	eelnenud kohapealsete kontrollide tulemused või määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 154 lõikes 4 ja artikli 158 lõikes 5 osutatud tunnustamise käigus tehtud kontrollimine;

e)	muud liikmesriikide määratletavad riskikriteeriumid.

4. Kohapealsed kontrollid peavad olema ootamatud. Siiski võib kontrolli praktilise tegemise lihtsustamiseks hoiatada kontrollitavaid toetusesaaja-organisatsioone kuni 48 tundi ette.

5. Iga kohapealse kontrolli kestus peab vastama heakskiidetud tööprogrammi rakendamise staadiumile ning investeeringutesse ja teenustesse tehtud kulutustele.

Artikkel 7

Kontrolliaruanded

Iga artiklis 6 osutatud kohapealse kontrolli kohta tuleb koostada üksikasjalik kontrolliaruanne, mis sisaldab eelkõige:

a)	kontrolli kuupäeva ja kestust;

b)	kohalviibinud isikute nimekirja;

c)	kontrollitud arvete nimekirja;

d)	müügi- või osturegistrist ning käibemaksuregistrist, kus valitud arved on registreeritud, valitud arvete viitenumbreid;

e)	pangadokumente, mis tõendavad valitud summade maksmist;

f)	viidet juba rakendatud meetmetele, mida on kohapeal eraldi analüüsitud;

g)	kontrolli tulemusi.

Artikkel 8

Alusetult tehtud maksed ja karistused

1. Juhul kui määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 154 ja 158 osutatud tunnustamine lõpetatakse seetõttu, et toetusesaaja-organisatsioon ei ole tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel täitnud oma kohustusi, jäetakse toetusesaaja-organisatsioon kogu tööprogrammi osas rahastamisest ilma.

2. Kui mõnda meedet ei ole rakendatud kooskõlas tööprogrammiga, jäetakse toetusesaaja-organisatsioon asjaomase meetme osas rahastamisest ilma.

3. Kui kooskõlas heakskiidetud tööprogrammiga on rakendatud tingimustele mittevastavaks osutunud meedet, võib liikmesriik otsustada nõuetekohase toetuse välja maksta või mitte nõuda juba makstud summade tagasimaksmist, kui selline otsus on riigi eelarvest rahastatud samaväärsetel juhtudel lubatud ning kui toetusesaaja-organisatsioon ei ole tegutsenud hoolimatult ega tahtlikult.

4. Raske hooletuse tagajärjel või valeandmete esitamisel jäetakse toetusesaaja-organisatsioon ilma

a)	riigi toetusest kogu tööprogrammi ulatuses ja

b)	liidu toetusest vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 29 eeskirjade eiramise tuvastamisele järgneva kolme aasta vältel.

5. Kui toetuse saamine on lõike 1, 2 või 4 kohaselt välistatud, nõuab pädev asutus toetusesaaja-organisatsioonile juba välja makstud riigipoolse toetuse tagasi.

6. Lõike 5 alusel tagasi nõutavatele liidupoolse toetuse summadele arvatakse vajaduse korral juurde intress, mis arvutatakse, võttes aluseks:

a)	toetusesaajale väljamaksmise ja temapoolse tagasimaksmise vahele jääva ajavahemiku;

b)	Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute puhul kohaldatava intressimäära, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias ja kehtib alusetult makstud summade tagasimaksmise kuupäeval ning mida suurendatakse kolme protsendipunkti võrra.

7. Liidupoolse toetuse summad, mis nõutakse käesoleva artikli kohaselt tagasi, makstakse makseasutusele ning arvatakse maha Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastatavatest kulutustest.

Artikkel 9

Toetusesaaja-organisatsioonide aruanne

1. Hiljemalt iga aasta 1. maiks edastavad toetusesaaja-organisatsioonid pädevatele riiklikele asutustele iga-aastase aruande tööprogrammi rakendamise kohta eelnenud aastal. Aruanne kajastab järgmist:

a)	tööprogrammi rakendatud või rakendatavad etapid;

b)	peamised muudatused tööprogrammis;

c)	juba saavutatud tulemuste hindamine delegeeritud määruse (EL) nr 611/2014 artikli 7 lõike 3 punktis f esitatud näitajate alusel.

Tööprogrammi rakendamise viimasel aastal asendatakse esimeses lõigus osutatud aruanne lõpparuandega.

2. Lõpparuandes hinnatakse tööprogrammi ning see sisaldab vähemalt järgmist:

a)	delegeeritud määruse (EL) nr 611/2014 artikli 7 lõike 3 punktis f sätestatud näitajatel ning muudel asjakohastel kriteeriumidel põhinev selgitus selle kohta, mil määral programmi eesmärgid on saavutatud;

b)	selgitus tööprogrammis tehtud muudatuste kohta;

c)	vajaduse korral viide üksikasjadele, mida järgmise tööprogrammi koostamisel arvesse võtta.

3. Delegeeritud määruse (EL) nr 611/2014 artikli 3 lõike 1 punkti a kohaste meetmete elluviimisel kogutud andmed ja väljatöötatud uuringud avaldatakse pärast asjakohase meetme lõpuleviimist toetusesaaja-organisatsiooni veebisaidil.

Artikkel 10

Liikmesriikide edastatav teave

1. Enne uue kolmeaastase tööprogrammi algust ja hiljemalt eelmise programmi lõpule järgneva aasta 31. jaanuariks teatavad pädevad asutused komisjonile käesoleva määruse rakendamist käsitlevad riiklikud meetmed, eelkõige meetmed, mis hõlmavad:

a)	toetusesaaja-organisatsiooni tunnustamise tingimusi, millele on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 152, 156 ja 157;

b)	delegeeritud määruse (EL) nr 611/2014 artikli 3 lõike 3 kohaselt vastu võetud täiendavaid tingimusi, millega täpsustatakse rahastamiskõlblikke meetmeid;

c)	oliivisektori eesmärke ja prioriteete vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 611/2014 artikli 6 lõike 1 punktile a ning kõnealuse määruse artikli 7 lõike 1 punktis f osutatud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid tõhususnäitajaid;

d)	artikli 2 lõikes 3 osutatud tähtaega;

e)	artiklis 3 osutatud ettemaksete süsteemi korda ja vajaduse korral riigipoolse toetuste maksmise korda;

f)	artikliga 6 ette nähtud kontrollide ning artikliga 8 ette nähtud karistuste ja paranduste kohaldamist.

2. Hiljemalt iga heakskiidetud tööprogrammide rakendamise aasta 1. maiks edastavad pädevad asutused komisjonile andmed, mis käsitlevad:

a)	tööprogramme ja nende üksikasju, mis on liigitatud toetusesaaja-organisatsiooni liigi, tegevusvaldkonna, meetme ja piirkonna kaupa;

b)	igale tööprogrammile eraldatud toetuse kogusummat;

c)	liidupoolse rahastamise ajakava eelarveaastate kaupa kogu tööprogrammi kestel.

3. Hiljemalt iga heakskiidetud tööprogrammide rakendamise aasta 20. oktoobril edastavad pädevad asutused komisjonile käesoleva määruse rakendamist käsitleva aruande, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	rahastatud tööprogrammide arv, toetusesaajad, oliiviistanduste pindala, veskid, töötlemisrajatised ning oliiviõli ja lauaoliivide tootmise mahud;

b)	igas tegevusvaldkonnas võetud meetmete üksikasjad;

c)	lahknevused kavandatud ja tegelikult rakendatud meetmete vahel ning nende lahknevuste mõju kulude tasandil;

d)	tööprogrammide hindamine, arvestades muu hulgas artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktis iii osutatud hindamist;

e)	vastavalt artiklitele 6 ja 7 tehtud kontrollide statistika ja aruanded ning vastavalt artiklile 8 kohaldatud karistuste või paranduste statistika;

f)	kulutused tööprogrammide, tegevusvaldkondade ja meetmete kaupa ning liidu, liikmesriikide ja toetusesaaja-organisatsioonide rahaline panus.

4. Käesolevas artiklis osutatud teated koostatakse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (4).

5. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused avaldavad oma veebisaitidel pärast delegeeritud määruse (EL) nr 611/2014 artikli 3 lõike 1 punkti a kohaste meetmete lõpuleviimist kõik kõnealuste meetmete elluviimisel kogutud andmed ja väljatöötatud uuringud.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. juuni 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(3) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 611/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 oliiviõli ja lauaoliivide sektorit toetavate programmide osas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 55).

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 792/2009, 31. august 2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).

7.6.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 168/105

NÕUKOGU OTSUS,

26. mai 2014,

Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta

(2014/335/EL, Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 311 kolmandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu omavahendite süsteem peab tagama liidu poliitikasuundade korrapäraseks arenguks vajalikud vahendid, võttes arvesse vajadust range eelarvedistsipliini järele. Omavahendite süsteemi arendamise kaudu saab ja tuleks toetada liikmesriikide üldisi jõupingutusi eelarve konsolideerimiseks ning see võimaldab tagada võimalikult aktiivse osalemise liidu poliitika kujundamisel.

(2)	Käesolev otsus peaks jõustuma üksnes siis, kui selle on heaks kiitnud kõik liikmesriigid kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega; seega austatakse täielikult riikide suveräänsust.

(3)

Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari 2013. aasta kohtumisel otsustati muu hulgas, et omavahendite süsteem peaks põhinema üldistel lihtsuse, läbipaistvuse ja võrdsuse põhimõtetel. Kooskõlas 1984. aasta Fontainebleau's toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise asjakohaste järeldustega peaks see süsteem seega tagama, et ühegi liikmesriigi eelarvelised kohustused ei oleks liiga suured võrreldes tema suhtelise jõukusega. Seepärast on asjakohane kehtestada sätted konkreetsete liikmesriikide jaoks.

(4)

Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari 2013. aasta kohtumisel otsustati, et üksnes ajavahemikul 2014–2020 kohaldatakse Saksamaa, Madalmaade ja Rootsi puhul nende käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmise määra vähendamist. Samuti otsustati, et üksnes ajavahemikul 2014–2020 kohaldatakse Taani, Madalmaade ja Rootsi puhul nende kogurahvatulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete vähendamist ning et Austria puhul kohaldatakse üksnes ajavahemikul 2014–2016 tema kogurahvatulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete vähendamist. Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari 2013. aasta kohtumisel otsustati, et jätkatakse Ühendkuningriigi puhul kasutatava korrigeerimismehhanismi kohaldamist.

(5)	Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari 2013. aasta kohtumisel otsustati, et traditsiooniliste omavahendite sissenõudmise süsteem jääb samaks. Alates 1. jaanuarist 2014 jätavad liikmesriigid endale siiski sissenõudmiskuludena 20 % enda poolt sisse nõutud summadest.

(6)

Selleks et tagada range eelarvedistsipliin ja võttes arvesse komisjoni 16. aprilli 2010. aasta teatist omavahendite ja kulukohustuste assigneeringute ülemmäärade kohandamise kohta vastavalt otsusele võtta kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM) arvesse omavahendite kindlaksmääramise eesmärgil, peaks omavahendite piirmäär maksete assigneeringute puhul olema 1,23 % liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust turuhindades ning kulukohustuste assigneeringute puhul 1,29 % liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust. Kõnealused piirmäärad põhinevad ESA 95-l, sealhulgas kaudselt mõõdetavatel finantsvahendusteenustel (FISIM), kuna käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal ei olnud kättesaadavad andmed, mis põhinevad Euroopa arvepidamise muudetud süsteemil, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 549/2013 (1) („ESA 2010”). Liidu käsutusse antud rahaliste vahendite summa muutumatuna hoidmiseks on otstarbekas kohandada neid piirmäärasid, mis on väljendatud protsendina kogurahvatulust. Kõnealuseid piirmäärasid tuleks kohandada niipea, kui kõik liikmesriigid on oma andmed edastanud ESA 2010 alusel. Juhul kui ESA 2010 muutmisega kaasneb kogurahvatulu taseme oluline muutus, tuleks omavahendite ja kulukohustuste assigneeringute piirmäärasid taas kohandada.

(7)

Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari 2013. aasta kohtumisel kutsuti nõukogu üles jätkama tööd komisjoni ettepanekuga uute käibemaksupõhiste omavahendite kohta, et teha see võimalikult lihtsaks ja läbipaistvaks, tugevdada seost ELi käibemaksupoliitikaga ja tegelikult sissenõutud käibemaksuga ning tagada maksumaksjate võrdne kohtlemine kõigis liikmesriikides. Euroopa Ülemkogu otsustas, et uued käibemaksupõhised omavahendid võiksid asendada kehtivaid käibemaksupõhiseid omavahendeid. Samuti märkis Euroopa Ülemkogu, et 22. jaanuaril 2013 võttis nõukogu vastu nõukogu otsuse, millega antakse luba teha tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas (2). Euroopa Ülemkogu palus osalevatel liikmesriikidel analüüsida, kas sellest võiks saada ELi eelarve uus omavahendite baas. Euroopa Ülemkogu otsustas, et see ei mõjutaks koostöös mitteosalevaid liikmesriike ega Ühendkuningriigi puhul tehtava korrigeerimise arvutamist.

(8)

Euroopa Ülemkogu 7.-8. veebruari 2013. aasta kohtumisel otsustati, et vastu tuleb võtta nõukogu määrus, millega kehtestatakse liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artikli 311 neljandas lõigus. Seepärast peaksid kõnealuses määruses sisalduma üldist laadi sätted, milleks on eelkõige aastaeelarve jäägi arvutamise ja eelarves kajastamise kord ning tulude kontrolli ja järelevalve aspektid, mida rakendatakse kõigi omavahendite suhtes ja mille puhul on nõutav aluslepingutes sätestatud asjakohane parlamentaarne järelevalve.

(9)	Ühtsuse, järjepidevuse ja õiguskindluse tagamiseks tuleks kehtestada sätted, mis reguleerivad üleminekut nõukogu otsuse 2007/436/EÜ, Euratom (3) kohaselt süsteemilt käesolevast otsusest tulenevale süsteemile.

(10)	Otsus 2007/436/EÜ, Euratom tuleks tunnistada kehtetuks.

(11)	Käesoleva otsuse kohaldamisel tuleks kõik summad esitada eurodes.

(12)	Kontrollikoja ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega on konsulteeritud ning nad on vastu võtnud arvamused (4).

(13)	Selleks et tagada üleminek muudetud omavahendite süsteemile ja selle kokkulangevus eelarveaastaga, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad liidu omavahendite eraldamise kohta, et Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artikli 311 kohaselt tagada liidu aastaeelarve rahastamine.

Artikkel 2

Omavahendite kategooriad ja nende arvutamise erimeetodid

1. Liidu eelarvesse kavandatud omavahenditena käsitatakse tulu, mille allikaks on:

traditsioonilised omavahendid, mis koosnevad järgmisest: impordimaksud, lisatasud, täiendavad summad või hüvitissummad, lisasummad või lisaelemendid, ühise tollitariifistiku tollimaksud ja muud tollimaksud, mille liidu institutsioonid on kehtestanud või kehtestavad kolmandate riikidega kauplemise suhtes, endise Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud ning suhkruturu ühise korralduse raames sätestatud osamaksud ja muud tollimaksud;

ilma et see piiraks lõike 4 teise lõigu kohaldamist, ühtse määra kohaldamine kõigi liikmesriikide ühtlustatud käibemaksu arvestusbaaside suhtes, mis määratakse kindlaks kooskõlas liidu eeskirjadega. Sel eesmärgil arvessevõetav arvestusbaas ei ületa ühegi liikmesriigi puhul 50 % kogurahvatulust vastavalt lõikele 7;

c)	ilma et see piiraks lõike 5 teise lõigu kohaldamist, kõigi liikmesriikide summaarse kogurahvatulu suhtes ühtse määra kohaldamine, mis määratakse kindlaks eelarvemenetluse kohaselt kõiki muid tulusid arvesse võttes.

2. Liidu eelarvesse kavandatud omavahenditena käsitatakse ka tulusid, mis on saadud võimalikest uutest maksudest, mis on kehtestatud ühise poliitika raames vastavalt ELi toimimise lepingule, tingimusel et on järgitud ELi toimimise lepingu artiklis 311 sätestatud korda.

3. Liikmesriigid jätavad sissenõudmiskuluna endale 20 % lõike 1 punktis a osutatud summadest.

4. Lõike 1 punktis b osutatud ühtseks määraks kehtestatakse 0,30 %.

Üksnes ajavahemikuks 2014–2020 kehtestatakse Saksamaale, Madalmaadele ja Rootsile käibemaksupõhiste omavahendite sissenõudmismääraks 0,15 %.

5. Lõike 1 punktis c osutatud ühtset määra kohaldatakse iga liikmesriigi kogurahvatulu suhtes.

Üksnes ajavahemikul 2014–2020 kohaldatakse Taani, Madalmaade ja Rootsi puhul nende kogurahvatulul põhinevate iga-aastaste brutomaksete vähendamist vastavalt 130 miljonit eurot, 695 miljonit eurot ja 185 miljonit eurot. Austria puhul vähendatakse tema kogurahvatulul põhinevaid iga-aastasi brutomakseid vastavalt 30 miljonit eurot 2014. aastal, 20 miljonit eurot 2015. aastal ja 10 miljonit eurot 2016. aastal. Kõik kõnealused summad on 2011. aasta hindades, mida kohandatakse jooksevhindadega, kohaldades viimast kättesaadavat, eurodes väljendatud ELi SKP deflaatorit, mille komisjon on kindlaks määranud ja mis on kättesaadav eelarveprojekti koostamise ajal. Kõnealune brutomaksete vähendamine tehakse pärast käesoleva otsuse artiklites 4 ja 5 osutatud Ühendkuningriigi puhul kasutatavat korrigeerimist ja selle rahastamise arvutamist ning need ei avalda sellele mingit mõju. Kõnealust brutomaksete vähendamist rahastavad kõik liikmesriigid.

6. Kui eelarveaasta alguseks ei ole eelarvet vastu võetud, kohaldatakse kuni uute määrade jõustumiseni kehtivaid käibemaksu ja kogurahvatulu sissenõudmismäärasid.

7. Lõike 1 punktis c osutatud kogurahvatulu tähendab aastast kogurahvatulu turuhindades, nagu komisjon on selle arvutanud määruse (EL) nr 549/2013 („ESA 2010”) kohaldamisel.

Kui ESA 2010 muutmisega peaks kaasnema lõike 1 punktis c osutatud kogurahvatulu taseme märkimisväärne muutumine, otsustab nõukogu ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga, kas neid muudatusi kohaldatakse käesoleva otsuse rakendamisel.

Artikkel 3

Omavahendite piirmäärad

1. Omavahendite kogusumma, mis eraldatakse liidule selleks, et katta iga-aastased maksete assigneeringud, ei või ületada 1,23 % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust.

2. Liidu eelarvesse kantud iga-aastased kulukohustuste assigneeringud ei või ületada 1,29 % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust.

Kulukohustuste assigneeringuteks ja maksete assigneeringuteks mõeldud assigneeringute vahel säilitatakse korrapärane suhe, et tagada nende omavaheline kokkusobivus ning võimaldada lõikes 1 nimetatud piirmäära järgida järgnevatel aastatel.

3. Käesoleva otsuse kohaldamise eesmärgil arvutab komisjon, niipea kui kõik liikmesriigid on oma andmed edastanud ESA 2010 alusel, lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärad ümber vastavalt järgmisele valemile:

Formula

Selles valemis on „t” viimane täisaasta, mille kohta on kättesaadavad andmed kogurahvatulu arvutamiseks.

4. Kui ESA 2010 muutmisega kaasneb kogurahvatulu taseme oluline muutus, arvutab komisjon lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärad, mis on ümber arvutatud lõike 3 kohaselt, ümber vastavalt järgmisele valemile:

Formula

Selles valemis on „t” viimane täisaasta, mille kohta on kättesaadavad andmed kogurahvatulu arvutamiseks.

Selles valemis on „x” ja „y” piirmäärad, mis on lõike 3 kohaselt ümber arvutatud.

Artikkel 4

Ühendkuningriigi puhul kohaldatav korrigeerimismehhanism

Ühendkuningriigil võimaldatakse korrigeerida eelarvelist tasakaalustamatust.

Korrigeerimine arvutatakse järgmiselt:

arvutatakse välja erinevus järgmiste eelnenud eelarveaasta näitajate vahel:

—	Ühendkuningriigi protsentuaalne osa piiristamata käibemaksu arvestusbaaside summast ja

—	Ühendkuningriigi protsentuaalne osa eraldatud kogukulust;

b)	niiviisi saadud erinevus korrutatakse eraldatud kogukuluga;

c)	punkti b tulemus korrutatakse 0,66ga;

punkti c tulemusest lahutatakse see, kuidas üleminek piiristatud käibemaksule ja artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud maksetele mõjutab Ühendkuningriiki, ehk erinevus järgmiste elementide vahel:

—	summa, mida Ühendkuningriik oleks pidanud maksma artikli 2 lõike 1 punktides b ja c osutatud vahenditest rahastatud summade puhul, kui piiristamata käibemaksubaaside suhtes oleks kohaldatud ühtset määra, ja

—	summad, mida Ühendkuningriik maksab vastavalt artikli 2 lõike 1 punktidele b ja c;

e)	punkti d tulemusest lahutatakse netotulu, mida Ühendkuningriik saab johtuvalt sellest, et suureneb artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud vahendite protsendimäär, mille liikmesriigid jätavad endale, et katta omavahendite sissenõudmise ja sellega seotud kulud;

f)	arvutust kohandatakse, vähendades eraldatud kogukulu nendele liikmesriikidele eraldatud kogukulu võrra, kes on liiduga ühinenud pärast 30. aprilli 2004, välja arvatud põllumajanduse otsetoetused ja turuga seotud kulud ning EAGGFi tagatisrahastust tulenevad maaelu arendamise kulud.

Artikkel 5

Ühendkuningriigi puhul kohaldatava korrigeerimismehhanismi rahastamine

1. Artiklis 4 sätestatud korrigeerimise kulud kannavad liikmesriigid, välja arvatud Ühendkuningriigid, järgmise korra kohaselt:

a)	kulude jaotumine arvutatakse esmalt lähtuvalt iga liikmesriigi osast artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud maksetes, arvestamata Ühendkuningriigi osa ja võtmata arvesse artikli 2 lõikes 5 osutatud Taani, Madalmaade, Austria ja Rootsi kogurahvatulul põhinevate brutomaksete vähendamist;

b)	seejärel kohandatakse seda nii, et Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi osa käesoleva arvutuse tulemusel saadavast summast piirduks ühe neljandikuga nende tavapärasest osast.

2. Võimaldamaks Ühendkuningriigile korrigeerimist, vähendatakse makseid, mida ta peab tasuma tulenevalt artikli 2 lõike 1 punkti c kohaldamisest. Teiste liikmesriikide kantud kulud lisatakse maksetele, mida nad peavad tasuma tulenevalt artikli 2 lõike 1 punkti c kohaldamisest iga liikmesriigi suhtes.

3. Komisjon teeb artikli 2 lõike 5, artikli 4 ja käesoleva artikli kohaldamiseks vajalikud arvutused.

4. Kui eelarveaasta alguseks ei ole eelarvet vastu võetud, kohaldatakse Ühendkuningriigile võimaldatavat korrigeerimist ja teiste liikmesriikide kantavaid kulusid nii, nagu on kavandatud viimases lõplikult vastu võetud eelarves.

Artikkel 6

Kõikehõlmavuse põhimõte

Artiklis 2 osutatud tulusid kasutatakse vahet tegemata kõigi liidu aastaeelarvesse kavandatud kulude rahastamiseks.

Artikkel 7

Ülejäägi ülekandmine

Liidu eelarveaasta kulusid ületav tulude summa kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse.

Artikkel 8

Omavahendite sissenõudmine ja nende kättesaadavaks tegemine komisjonile

1. Liikmesriigid nõuavad artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud liidu omavahendid sisse vastavalt siseriiklikele õigusnormidele, mida kohandatakse vajaduse korral nii, et need vastaksid liidu eeskirjade nõuetele.

Komisjon kontrollib siseriiklikke õigusnorme, mis liikmesriigid on talle saatnud, edastab liikmesriikidele kohandused, mida ta peab liidu eeskirjade täitmiseks vajalikuks, ja esitab vajaduse korral aruande eelarvepädevatele institutsioonidele.

2. Liikmesriigid teevad artikli 2 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud vahendid komisjonile kättesaadavaks ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 2 alusel vastu võetud määruste kohaselt.

Artikkel 9

Rakendusmeetmed

Nõukogu sätestab kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 311 neljandas lõigus sätestatud korraga rakendusmeetmed omavahendite süsteemi järgmiste elementide suhtes:

a)	aastaeelarve jäägi arvutamise ja eelarves kajastamise kord vastavalt artiklile 7;

b)	sätted ja kord, mis on vajalikud artiklis 2 osutatud tulu kontrollimiseks ja järelevalveks, sealhulgas asjakohased aruandlusnõuded.

Artikkel 10

Lõpp- ja üleminekusätted

1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, tunnistatakse otsus 2007/436/EÜ, Euratom kehtetuks. Kõiki viiteid nõukogu otsusele 70/243/ESTÜ, EMÜ, Euratom, (5) nõukogu otsusele 85/257/EMÜ, Euratom, (6) nõukogu otsusele 88/376/EMÜ, Euratom, (7) nõukogu otsusele 94/728/EÜ, Euratom, (8) nõukogu otsusele 2000/597/EÜ, Euratom (9) või otsusele 2007/436/EÜ, Euratom käsitatakse viidetena käesolevale otsusele ning neid loetakse vastavalt käesoleva otsuse lisas esitatud vastavustabelile.

2. Otsuste 94/728/EÜ, Euratom, 2000/597/EÜ, Euratom ja 2007/436/EÜ, Euratom artikleid 2, 4 ja 5 kohaldatakse jätkuvalt selliste tulude arvutamise ja kohandamise suhtes, mis on saadud kõigi liikmesriikide puhul kehtiva ühtse määra kohaldamisel ühtselt määratletud käibemaksubaasi suhtes, mis on olenevalt aastast piiratud 50–55 %-ga iga liikmesriigi rahvuslikust koguproduktist või kogurahvatulust, ning Ühendkuningriigile võimaldatud eelarvelise tasakaalustamatuse korrigeerimise arvutamise suhtes 1995. aastast kuni 2013. aastani.

3. Liikmesriigid jätavad sissenõudmiskulude katteks jätkuvalt endale 10 % artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud summadest, mille nad oleksid kohaldatavate liidu eeskirjade kohaselt pidanud kättesaadavaks tegema enne 28. veebruari 2001.

Liikmesriigid jätavad sissenõudmiskulude katteks jätkuvalt endale 25 % artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud summadest, mille nad oleksid kohaldatavate liidu eeskirjade kohaselt pidanud kättesaadavaks tegema ajavahemikus 1. märtsist 2001 kuni 28. veebruarini 2014.

4. Käesoleva otsuse kohaldamisel esitatakse kõik summad eurodes.

Artikkel 11

Jõustumine

Nõukogu peasekretär teatab liikmesriikidele käesolevast otsusest.

Liikmesriigid teatavad nõukogu peasekretärile viivitamata oma põhiseadusest tulenevatest nõuetest lähtuvalt käesoleva otsuse vastuvõtmiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Käesolev otsus jõustub viimase teises lõigus osutatud teate kättesaamisele järgneva kuu esimesel päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 12

Avaldamine

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 26. mai 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

Ch. VASILAKOS

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.6.2013, lk 1).

(2) ELT L 22, 25.1.2013, lk 11.

(3) Nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsus 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (ELT L 163, 23.6.2007, lk 17).

(4) Kontrollikoja 20. märtsi 2012. aasta arvamus nr 2/2012 (ELT C 112, 18.4.2012, lk 1) ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 29. märtsi 2012. aasta arvamus (ELT C 181, 21.6.2012, lk 45).

(5) Nõukogu 21. aprilli 1970. aasta otsus 70/243/ESTÜ, EMÜ, Euratom liikmesriikide rahaliste osamaksete asendamise kohta ühenduste omavahenditega (EÜT L 94, 28.4.1970, lk 19).

(6) Nõukogu 7. mai 1985. aasta otsus 85/257/EMÜ, Euratom ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 128, 14.5.1985, lk 15).

(7) Nõukogu 24. juuni 1988. aasta otsus 88/376/EMÜ, Euratom ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 185, 15.7.1988, lk 24).

(8) Nõukogu 31. oktoobri 1994. aasta otsus 94/728/EÜ, Euratom ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 293, 12.11.1994, lk 9).

(9) Nõukogu 29. septembri 2000. aasta otsus 2000/597/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (EÜT L 253, 7.10.2000, lk 42).

LISA

VASTAVUSTABEL

Otsus 2007/436/EÜ, Euratom	Käesolev otsus
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikli 3 lõige 1	Artikli 3 lõige 1
Artikli 3 lõige 2	Artikli 3 lõige 2
—	Artikli 3 lõige 3
Artikli 3 lõige 3	Artikli 3 lõige 4
Artikli 4 lõike 1 esimene lõik	Artikli 4 esimene lõik
Artikli 4 lõike 1 teise lõigu punktid a–e	Artikli 4 teise lõigu punktid a–e
Artikli 4 lõike 1 teise lõigu punkt f	—
Artikli 4 lõike 1 teise lõigu punkt g	Artikli 4 teise lõigu punkt f
Artikli 4 lõige 2	—
Artikkel 5	Artikkel 5
Artikkel 6	Artikkel 6
Artikkel 7	Artikkel 7
Artikli 8 lõike 1 esimene ja teine lõik	Artikli 8 lõige 1
Artikli 8 lõike 1 kolmas lõik	Artikli 8 lõige 2
Artikli 8 lõige 2	—
—	Artikkel 9
Artikkel 9	—
Artikkel 10	—
—	Artikkel 10
Artikkel 11	—
—	Artikkel 11
Artikkel 12	Artikkel 12

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 168

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 7. juuni 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2014/334/EL
	*	Nõukogu otsus, 19. mai 2014, protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta	1
		Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus	3
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 607/2014, 19. mai 2014, kalapüügivõimaluste jaotamise kohta vastavalt protokollile, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise kalandusalase partnerlusepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus	27
	*	Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 608/2014, 26. mai 2014, millega kehtestatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed	29
	*	Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 609/2014, 26. mai 2014, meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta (uuesti sõnastatud)	39
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 610/2014, 14. veebruar 2014, ühisettevõtte ECSEL suhtes erandi kehtestamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ( 1 )	53
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 611/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 oliiviõli ja lauaoliivide sektorit toetavate programmide osas	55
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 612/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013, muutes komisjoni määrust (EÜ) nr 555/2008 seoses veinisektori riiklike toetusprogrammide raames võetavate uute meetmetega	62
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 613/2014, 3. juuni 2014, millega kiidetakse heaks väike muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Pagnotta del Dittaino (KPN)]	68
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 614/2014, 6. juuni 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 555/2008 veinisektori teatavate toetusmeetmete kohaldamise osas	73
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 615/2014, 6. juuni 2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakendussätted seoses oliiviõli ja lauaoliivide sektorit toetavate tööprogrammidega	95
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 616/2014, 6. juuni 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	103
		OTSUSED
		2014/335/EL, Euratom
	*	Nõukogu otsus, 26. mai 2014, Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta	105
		2014/336/EL
	*	Komisjoni otsus, 5. juuni 2014, millega muudetakse otsuseid 2006/799/EÜ, 2007/64/EÜ, 2009/300/EÜ, 2009/894/EÜ, 2011/330/EL, 2011/331/EL ja 2011/337/EL, et pikendada teatavatele toodetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumide kehtivust (teatavaks tehtud numbri C(2014) 3674 all) ( 1 )	112
		2014/337/EL
	*	Euroopa Keskpanga otsus, 5. juuni 2014, hoiuste, jääkide ja ülemääraste reservide tasustamise kohta (EKP/2014/23)	115
		2014/338/EL
	*	Euroopa Keskpanga otsus, 5. juuni 2014, millega muudetakse otsust EKP/2010/23 eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide keskpankade emissioonitulu jaotuse kohta (EKP/2014/24)	117
		SUUNISED
		2014/339/EL
	*	Euroopa Keskpanga suunis, 5. juuni 2014, millega muudetakse suunist EKP/2014/9 varade ja kohustustega seotud riigi tehingute juhtimise kohta riikide keskpankade poolt (EKP/2014/22)	118
		2014/340/EL
	*	Euroopa Keskpanga suunis, 5. juuni 2014, millega muudetakse suunist EKP/2012/27 üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) kohta (EKP/2014/25)	120

	Parandused
*	Komisjoni 8. jaanuari 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 12/2014 (millega registreeritakse garanteeritud traditsiooniliste toodete registris nimetus [Salinātā rudzu rupjmaize (GTT)]) parandus ( ELT L 4, 9.1.2014 )	122
*	Parandused Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta rakendusotsuse 2013/784/EL (millega muudetakse tapmiseks, nuumamiseks ja aretamiseks ette nähtud lammaste ja kitsede liidusisese kaubanduse veterinaarsertifikaatide I, II ja III näidist, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 91/68/EMÜ E lisas) parandus ( ELT L 346, 20.12.2013 )	123

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	46,1
	MK	38,5
	TR	74,3
	ZZ	53,0
0707 00 05	MK	30,7
	TR	106,0
	ZZ	68,4
0709 93 10	MA	68,1
	TR	114,2
	ZZ	91,2
0805 50 10	AR	120,1
	TR	118,2
	ZA	130,7
	ZZ	123,0
0808 10 80	AR	106,1
	BR	84,0
	CL	107,1
	CN	98,5
	NZ	142,1
	US	169,1
	UY	164,7
	ZA	96,8
	ZZ	121,1
0809 10 00	TR	248,1
0809 10 00	ZZ	248,1
0809 29 00	TR	372,3
0809 29 00	ZZ	372,3


	(1) EMPs kohaldatav tekst