„ELi liikmesriigid, kes kohaldavad ELi nõukogu otsust, mis käsitleb Korea osalusega ELi kriisiohjamisoperatsiooni, loobuvad võimalusel, niivõrd kui seda lubavad nende siseriiklikud õigussüsteemid, nõuetest Korea vastu oma isikkooseisu liikmete vigastuste ja surma korral või nendele kuuluvale ja ELi kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varustusele tekitatud kahju või sellise varustuse hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

—	oli põhjustatud Korea poolt ELi kriisiohjamisoperatsioonile lähetatud Korea isikkoosseisu liikme poolt ELi kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või

—

tulenes Koreale kuuluva varustuse kasutamisest, eeldusel et asjaomast varustust kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud varustust kasutava Korea poolt ELi kriisiohjamisoperatsioonile lähetatud Korea isikkoosseisu liikme raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.”

„Korea, kes on kiitnud heaks osalemise ELi kriisiohjamisoperatsioonis, loobub võimalusel, niivõrd kui seda lubab tema siseriiklik õigussüsteem, mis tahes nõuetest ELi kriisiohjamisoperatsioonis osaleva mis tahes riigi vastu oma isikkoosseisu liikme vigastuste või surma korral või talle kuuluvale ja ELi kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varale tekitatud kahju või sellise vara hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

—	oli põhjustatud isikkoosseisu poolt ELi kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või

—

tulenes ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalevatele riikidele kuuluva vara kasutamisest, eeldusel et asjaomast vara kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud vara kasutava ELi kriisiohjamisoperatsiooni isikkoosseisu liikme raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.”

LISA

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse järgmiselt.

1)	A osa muudetakse järgmiselt: tabelis 1 asendatakse punkti 1 kanne järgmisega: „1 Töötlemata toidud, nagu määratletud määruse (EÜ) nr 1333/2008 artiklis 3, välja arvatud määruses (EÜ) nr 853/2004 määratletud lihavalmistised”

2)

D osas asendatakse kanded toidugrupis 08. „Liha” järgmistega: „08. Liha 08.1 Värske liha, välja arvatud määruses (EÜ) nr 853/2004 määratletud lihavalmistised 08.2 Lihavalmistised, nagu määratletud määruses (EÜ) nr 853/2004 08.3 Lihatooted 08.3.1 Kuumtöötlemata lihatooted 08.3.2 Kuumtöödeldud lihatooted 08.3.3 Söödavad vorstikestad, lihakatted ja kaunistused 08.3.4 Traditsioonilised soolatud lihatooted, mille puhul kehtivad nitritite ja nitraatide osas lisasätted 08.3.4.1 Traditsioonilised märgsoolatud lihatooted, mida töödeldakse nitriteid ja/või nitraate, keedusoola ning muid koostisaineid sisaldavas lahuses soolamisega 08.3.4.2 Traditsioonilised kuivsoolatud lihatooted. (Tooted soolatakse liha pinnale kantud nitriteid ja/või nitraate, soola ning muid koostisaineid sisaldava kuivsoolamisseguga, millele järgneb stabiliseerumine või laagerdumine) 08.3.4.3 Muud traditsiooniliselt soolatud lihatooted. (Märg- ja kuivsoolamisprotsesse kasutatakse kas kombineeritult või sisaldab liittoode nitriteid ja/või nitraate või tootesse on enne kuumtöötlemist pritsitud soolalahust)”

3)

E osa muudetakse järgmiselt: a) kanne toidugrupi 08.1 kohta kustutatakse, b) toidugrupi 08.1.1 pealkiri asendatakse järgmisega: „08.1 Värske liha, välja arvatud määruses (EÜ) nr 853/2004 määratletud lihavalmistised” c) gruppi 8.1.2 muudetakse järgmiselt: i) pealkiri asendatakse järgmisega: „08.2 Lihavalmistised, nagu määratletud määruses (EÜ) nr 853/2004” ii) kanded E 120, E 150a–d, E 262, E 300, E 301, E 302, E 325, E 326, E 330, E 331, E 332, E 333 ja E 338–452 asendatakse järgmisega:   „E 120 Košenill, karmiinhape, karmiinid 100   Ainult hakklihatooted breakfast sausages teraviljasisaldusega vähemalt 6 % ja burger meat, milles lihaga on segatud vähemalt 4 % köögivilju ja/või teraviljasaadusi; liha nendes toodetes on hakitud nii, et lihas- ja rasvkude moodustavad ühtlase massi ja kiudained moodustavad rasvaga emulsiooni, andes toodetele iseloomuliku väljanägemise, merguez-tüüpi tooted, salsicha fresca, mici, butifarra fresca, longaniza fresca, chorizo fresco, cevapcici ja pljeskavice   E 150a–d Karamellid quantum satis   Ainult hakklihatooted breakfast sausages teraviljasisaldusega vähemalt 6 % ja burger meat, milles lihaga on segatud vähemalt 4 % köögivilju ja/või teraviljasaadusi; liha nendes toodetes on hakitud nii, et lihas- ja rasvkude moodustavad ühtlase massi ja kiudained moodustavad rasvaga emulsiooni, andes toodetele iseloomuliku väljanägemise, merguez-tüüpi tooted, salsicha fresca, mici, butifarra fresca, longaniza frescaja chorizo fresco   E 261 Kaaliumatsetaat quantum satis   Ainult müügipakendis värske hakkliha valmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola   E 262 Naatriumatsetaadid quantum satis   Ainult müügipakendis värske hakkliha valmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola   E 300 Askorbiinhape quantum satis   Ainult müügipakendis värskest hakklihast gehaktvalmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola   E 301 Naatriumaskorbaat quantum satis   Ainult müügipakendis värske hakkliha gehaktvalmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola   E 302 Kaltsiumaskorbaat quantum satis   Ainult müügipakendis värske hakkliha gehaktvalmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola   E 325 Naatriumlaktaat quantum satis   Ainult müügipakendis värske hakkliha valmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola   E 326 Kaaliumlaktaat quantum satis   Ainult müügipakendis värske hakkliha valmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola   E 330 Sidrunhape quantum satis   Ainult müügipakendis värske hakkliha gehaktvalmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola   E 331 Naatriumtsitraadid quantum satis   Ainult müügipakendis värske hakkliha gehaktvalmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola   E 332 Kaaliumtsitraadid quantum satis   Ainult müügipakendis värske hakkliha gehaktvalmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola   E 333 Kaltsiumtsitraadid quantum satis   Ainult müügipakendis värske hakkliha gehaktvalmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola   E 338–452 Fosforhape, fosfaadid, di -, tri- ja polüfosfaadid 5 000 (1) (4) Ainult hakklihavorstid breakfast sausages; liha on hakitud nii, et lihas- ja rasvkude moodustavad ühtlase massi ja kiudained moodustavad rasvaga emulsiooni, andes tootele iseloomuliku väljanägemise; Soome hall soolatud jõulusink, burger meat, milles lihaga on segatud vähemalt 4 % köögivilju ja/või teraviljasaadusi, Kasseler, Bräte, Surfleisch, toorvorst, šašlõkkja ahjupraad” iii) lisatakse järgmised kirjed numbrite järjekorras:   „E 100 Kurkumiin 20   Ainult merguez-tüüpi tooted, salsicha fresca,,butifarra fresca, longaniza frescaja chorizo fresco.   E 160c Paprikaekstrakt 10   Ainult merguez-tüüpi tooted, salsicha fresca,,butifarra fresca, longaniza fresca, chorizo fresco, bifteki, soutzoukakija kebap.   E 162 Peedipunane quantum satis   Ainult merguez-tüüpi tooted, salsicha fresca,,butifarra fresca, longaniza frescaja chorizo fresco.   E 249–250 Nitritid 150 (7) (7') Ainult lomo de cerdo adobado, pincho moruno, careta de cerdo adobada, costilla de cerdo adobada, Kasseler, Bräte, Surfleisch, toorvorst, šašlõkk, ahjupraad, kiełbasa surowa biała, kiełbasa surowa metka ja tatar wołowy (danie tatarskie)   E 260 Äädikhape quantum satis   Ainult müügipakendis värske hakkliha valmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola   E 263 Kaltsiumatsetaat quantum satis   Ainult müügipakendis värske hakkliha valmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola   E 270 Piimhape quantum satis   Ainult müügipakendis värske hakkliha valmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola   E 327 Kaltsiumlaktaat quantum satis   Ainult müügipakendis värske hakkliha valmistised ja lihavalmistised, millele on lisatud muid koostisosi kui toidu lisaaineid või soola   E 401 Naatriumalginaat quantum satis   Üksnes valmistised, millesse koostisosad on süstitud; lihavalmistised, mis koosnevad erinevalt käideldud osadest: hakitud, viilutatud või töödeldud ning mis on omavahel ühendatud. Välja arvatud bifteki, soutzoukaki, kebap, gyros ja souvlaki   E 402 Kaaliumalginaat quantum satis   Üksnes valmistised, millesse koostisosad on süstitud; lihavalmistised, mis koosnevad erinevalt käideldud osadest: hakitud, viilutatud või töödeldud ning mis on omavahel ühendatud. Välja arvatud bifteki, soutzoukaki, kebap, gyros ja souvlaki   E 403 Ammooniumalginaat quantum satis   Üksnes valmistised, millesse koostisosad on süstitud; lihavalmistised, mis koosnevad erinevalt käideldud osadest: hakitud, viilutatud või töödeldud ning mis on omavahel ühendatud. Välja arvatud bifteki, soutzoukaki, kebap, gyros ja souvlaki   E 404 Kaltsiumalginaat quantum satis   Üksnes valmistised, millesse koostisosad on süstitud; lihavalmistised, mis koosnevad erinevalt käideldud osadest: hakitud, viilutatud või töödeldud ning mis on omavahel ühendatud. Välja arvatud bifteki, soutzoukaki, kebap, gyros ja souvlaki   E 407 Karrageen quantum satis   Üksnes valmistised, millesse koostisosad on süstitud; lihavalmistised, mis koosnevad erinevalt käideldud osadest: hakitud, viilutatud või töödeldud ning mis on omavahel ühendatud. Välja arvatud bifteki, soutzoukaki, kebap, gyros ja souvlaki   E 407a Töödeldud Eucheuma merevetikad quantum satis   Üksnes valmistised, millesse koostisosad on süstitud; lihavalmistised, mis koosnevad erinevalt käideldud osadest: hakitud, viilutatud või töödeldud ning mis on omavahel ühendatud. Välja arvatud bifteki, soutzoukaki, kebap, gyros ja souvlaki   E 410 Jaanileivapuujahu quantum satis   Üksnes valmistised, millesse koostisosad on süstitud; lihavalmistised, mis koosnevad erinevalt käideldud osadest: hakitud, viilutatud või töödeldud ning mis on omavahel ühendatud. Välja arvatud bifteki, soutzoukaki, kebap, gyros ja souvlaki   E 412 Guarkummi quantum satis   Üksnes valmistised, millesse koostisosad on süstitud; lihavalmistised, mis koosnevad erinevalt käideldud osadest: hakitud, viilutatud või töödeldud ning mis on omavahel ühendatud. Välja arvatud bifteki, soutzoukaki, kebap, gyros ja souvlaki   E 413 Tragakant quantum satis   Üksnes valmistised, millesse koostisosad on süstitud; lihavalmistised, mis koosnevad erinevalt käideldud osadest: hakitud, viilutatud või töödeldud ning mis on omavahel ühendatud. Välja arvatud bifteki, soutzoukaki, kebap, gyros ja souvlaki   E 415 Ksantaankummi quantum satis   Üksnes valmistised, millesse koostisosad on süstitud; lihavalmistised, mis koosnevad erinevalt käideldud osadest: hakitud, viilutatud või töödeldud ning mis on omavahel ühendatud. Välja arvatud bifteki, soutzoukaki, kebap, gyros ja souvlaki   E 500 Naatriumkarbonaadid quantum satis   Ainult kodulinnulihavalmistised, mici, bifteki, soutzoukaki, kebap, seftalia, ćevapčićija pljeskavice   E 1414 Atsetüülitud ditärklisfosfaat quantum satis   Üksnes valmistised, millesse koostisosad on süstitud; lihavalmistised, mis koosnevad erinevalt käideldud osadest: hakitud, viilutatud või töödeldud ning mis on omavahel ühendatud gyros, souvlaki, bifteki, soutzoukaki, kebapja seftalia   E 1442 Hüdroksüpropüülditärklisfosfaat quantum satis   Üksnes valmistised, millesse koostisosad on süstitud; lihavalmistised, mis koosnevad erinevalt käideldud osadest: hakitud, viilutatud või töödeldud ning mis on omavahel ühendatud, gyros, souvlaki, bifteki, soutzoukaki, kebapja seftalia     (7): Maksimaalne kogus, mida võib töötlemisel lisada     (7'): Maksimaalne summa on väljendatud naatriumnitritina” d) toidugrupi 08.2 pealkiri asendatakse järgmisega: „08.3 Lihatooted” e) toidugrupi 08.2.1 pealkiri asendatakse järgmisega: „08.3.1 Kuumtöötlemata lihatooted” f) toidugrupi 08.2.2 pealkiri asendatakse järgmisega: „08.3.2 Kuumtöödeldud lihatooted” g) toidugrupi 08.2.3 pealkiri asendatakse järgmisega: „08.3.3 Söödavad vorstikestad, lihakatted ja kaunistused” h) toidugrupi 08.2.4 pealkiri asendatakse järgmisega: „08.3.4 Traditsioonilised soolatud lihatooted, mille puhul kehtivad nitritite ja nitraatide osas lisasätted” i) toidugrupi 08.2.4.1 pealkiri asendatakse järgmisega: „08.3.4.1 Traditsioonilised märgsoolatud lihatooted, mida töödeldakse nitriteid ja/või nitraate, keedusoola ning muid koostisaineid sisaldavas lahuses soolamisega” j) toidugrupi 08.2.4.2 pealkiri asendatakse järgmisega: „08.3.4.2 Traditsioonilised kuivsoolatud lihatooted (tooted soolatakse liha pinnale kantud nitriteid ja/või nitraate, soola ning muid koostisaineid sisaldava kuivsoolamisseguga, millele järgneb stabiliseerumine/laagerdumine)” k) toidugrupi 08.2.4.3 pealkiri asendatakse järgmisega: „08.3.4.3 Muud traditsiooniliselt soolatud tooted (märg- ja kuivsoolamisprotsesse kasutatakse kas kombineeritult või sisaldab liittoode nitriteid ja/või nitraate või tootesse on enne kuumtöötlemist pritsitud soolalahust)”

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	46,1
	MK	77,0
	TR	76,3
	ZZ	66,5
0707 00 05	MK	28,8
	TR	106,0
	ZZ	67,4
0709 93 10	TR	110,5
	ZZ	110,5
0805 50 10	AR	120,1
	ZA	116,4
	ZZ	118,3
0808 10 80	AR	101,9
	BR	87,5
	CL	97,8
	CN	97,8
	NZ	144,5
	US	161,9
	UY	70,3
	ZA	91,4
	ZZ	106,6
0809 10 00	TR	190,9
	ZZ	190,9
0809 29 00	TR	395,0
	ZZ	395,0

---

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

LISA

Ettepanek	Viitedokument	Teema	Märkused	ELi seisukoht
1	OTIF/RID/CE/GTP/2012-A I lisa	Alalises töörühmas kokku lepitud muudatused	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas	Nõustuda muudatustega
2	OTIF/RID/CE/GTP/2012-A I lisa	Muudatused jäetud täiendavaks läbivaatamiseks alalisele töörühmale	Need sätted on viitedokumendis nurksulgudes	Nõustuda muudatustega
3	OTIF/RID/CE/GTP/2013/1	Üleminekusäte teatavate tähiste jaoks	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas	Nõustuda muudatusega
4	OTIF/RID/CE/GTP/2013/2	Erisätte TE 25 kohaldamine	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas	Nõustuda muudatusega
5	OTIF/RID/CE/GTP/2013/5	Teatavate märgiste kontrollimine	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas	Nõustuda muudatusega
6	OTIF/RID/CE/GTP/2013/6	Esitada teave taristuettevõtjale	Alaline töörühm tegi valiku viitedokumendis esitatud teise valiku kasuks.	Nõustuda muudatusega
7	OTIF/RID/CE/GTP/2013/11	Tehnilise sõnavara kasutamine	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas	Nõustuda muudatusega
8	OTIF/RID/CE/GTP/2013/12	UIC-teabelehe 573 kustutamise tagajärjed	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas	Nõustuda muudatustega
9	OTIF/RID/CE/GTP/2013/13 ja OTIF/RID/CE/GTP/2013/15	Erisätte TE 22 kohaldamine	Ettepanek ei ole otsuse tegemiseks piisavalt küps	Lükata otsustamine edasi
10	OTIF/RID/CE/GTP/2013/14 ja OTIF/RID/CE/GTP/2013/INF.14	Redaktsioonilised täpsustused ELi raudteealaste sätete viidetele	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas	Nõustuda muudatustega
11	OTIF/RID/CE/GTP/2013/16	Ohtlike kaupade vedu reisirongides	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas	Nõustuda alalises töörühmas läbi vaadatud muudatustega
12	OTIF/RID/CE/GTP/2013/17	Mitmesugused alalises töörühmas kokku lepitud konsolideeritud muudatused	Tehniline konsensus OTIFi alalises töörühmas	Nõustuda muudatustega
	OTIF/RID/CE/GTP/2013/17	Alalisele töörühmale täiendavaks läbivaatamiseks jäetud muudatused	—	—
13	Sama	UNECE-OTIFi ühiskoosoleku ühisseisukohta nõudvad	Tuleb hõlbustada tõhusaid ühendvedusid	Nõustuda ühiskoosoleku soovitatud muudatustega
14	Sama ja OTIF/RID/CE/GTP/2013/INF.3	Teatavate vagunite korral rööbastelt mahajooksu detektorite kohustuslikku kasutamist käsitlevad sätted	EL vaatab oma seisukoha läbi enne eeskirjade järgmist läbivaatamist.	Lükata otsustamine edasi
15	OTIF/RID/CE/GTP/2013/3 OTIF/RID/CE/GTP/2013/9 ja OTIF/RID/CE/GTP/2013/18	Eeskirjade ühtlustamine OSJD SGMSi 2. lisa eeskirjadega	Tuleks hõlbustada tõhusat ohtlike kaupade vedu ELi kuuluvate ja mittekuuluvate OSJD riikide vahel	Nõustuda muudatustega
16	OTIF/RID/CE/GTP/2013/INF.4	Söevedu	Alalises töörühmas ei saavutatud konsensust tehnilistes üksikasjades	Kujundada ELi seisukoht kohapeal
17	OTIF/RID/CE/GTP/2013/INF.8	RIDi peatüki 7.7 läbivaatamine	Selle viitedokumendi ettepanekut arutatakse peatüki 7.7 läbivaatamist käsitleval üldisemal arutelul	Kujundada ELi seisukoht kohapeal
18	OTIF/RID/CE/GTP/2013/INF.12	Ühtlustamine maanteevedudel kohaldatavate eeskirjadega	Need ettepanekud muudavad viitedokumendis OTIF/RID/CE/GTP/–2013/17 esitatud ettepanekuid	Nõustuda muudatustega

LISA

Suunise EKP/2011/14 I lisa muudetakse järgmiselt:

1.	punkti „Lühendid” lisatakse järgmine mõiste: „TPA kolmepoolne agent”;

2.	punktis 1.5 asendatakse viimane lause järgmisega: „Kõiki kõlblikke varasid võib kasutada piiriüleselt keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku (CCBM) vahendusel ja turukõlblike varade puhul EMP väärtpaberiarveldussüsteemide (SSS) vaheliste kõlblike ühenduste kaudu.”;

3.

punktis 6.2.1.1.2 asendatakse eelviimane lause järgmisega: „Selleks, et varaga tagatud väärtpaber oleks kõlblik, peab see olema tagatud rahavooge tekitavate varadega, mida eurosüsteem peab ühetaoliseks, st varaga tagatud väärtpaberit tagavad rahavooge tekitavad varad kuuluvad vaid ühte alltoodud varaklassi: a) eluaseme hüpoteeklaenud; b) ärikinnisvara hüpoteeklaenud; c) väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laenud; d) autolaenud; e) tarbimislaenud; f) liisingnõuded või g) krediitkaardinõuded. Varaga tagatud väärtpaberid ei ole eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks kõlblikud, kui nende alusvara kogum koosneb erinevatest varadest.”;

4.

punktis 6.2.1.3 asendatakse esimene lause järgmisega: „Võlainstrument peab olema emiteeritud sellises EMP keskpangas või väärtpaberite keskdepositooriumis (CSD), mis on saanud eurosüsteemilt positiivse hinnangu kooskõlas standarditega ja hindamisprotseduuridega, mida on kirjeldatud hindamisraamistikus väärtpaberite arveldussüsteemide ja ühenduste kõlblikkuse määramiseks nende kasutamisel eurosüsteemi laenuoperatsioonides (edaspidi „eurosüsteemi kasutaja hindamise raamistik”) (*1)  (*2). (*1)  Eurosüsteemi kasutaja hindamise raamistik on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu/paym/coll/coll/ssslinks/html/index.en.html." (*2)   1. jaanuaril 2007 või pärast seda rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide Euroclear Bank'i (Belgia) ja Clearstream Banking Luxembourg'i poolt emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad üleilmse esitaja vormis on kõlblikud, kui nad on emiteeritud uue üleilmse võlakirja kujul ning hoiustatud ühises hoiuasutuses, mis on kas rahvusvaheline väärtpaberite keskdepositoorium (ICSD) või keskdepositoorium (CSD), mis on saanud eurosüsteemilt positiivse hinnangu kooskõlas kasutaja hindamise raamistikus kirjeldatud standardite ja hindamisprotseduuridega. Üleilmse esitaja vormis enne 1. jaanuari 2007 emiteeritud rahvusvahelised võlaväärtpaberid, mis on emiteeritud tavaliste üleilmsete võlakirjadena, ja vahetatavad võlakirjad sama ISIN koodi all, on kõlblikud kuni nende tähtaja lõpuni. Pärast 30. septembrit 2010 rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide Euroclear Bank'i (Belgia) ja Clearstream Banking Luxembourg'i poolt registreeritud üleilmsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad on kõlblikud, kui nad on emiteeritud rahvusvaheliste võlaväärtpaberite uue turvastruktuuri raames. Sellel kuupäeval või enne seda registreeritud üleilmsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad jäävad kõlblikuks kuni oma tähtaja lõpuni. Individuaalsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad kaotavad kõlblikkuse, kui need on emiteeritud pärast 30. septembrit 2010. Sellel kuupäeval või enne seda individuaalsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad jäävad kõlblikuks kuni oma tähtaja lõpuni.”;"

5.

punkt 6.2.1.4 asendatakse järgmisega: „Võlainstrument peab olema elektrooniliselt ülekantav. Seda tuleb hoida ja sellega arveldada euroalal eurosüsteemi konto kaudu või kooskõlas kasutaja hindamise raamistikus kirjeldatud standardite ja hindamisprotseduuridega hinnatud väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu selliselt, et tagatise realiseerimise suhtes kehtib liikmesriigi õigus. Kui väärtpaberite keskdepositoorium, kus vara on emiteeritud, ja väärtpaberite keskdepositoorium, kus seda hoitakse, ei lange kokku, peab nende kahe vahel olema ühendus, mis on eurosüsteemilt positiivse hinnangu kooskõlas standarditega ja hindamisprotseduuridega, mida on kirjeldatud eurosüsteemi kasutaja hindamise raamistikus (*3). (*3)  Kõlblike ühenduste nimekiri on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu/paym/coll/coll/ssslinks/html/index.en.html.”;"

6.

punkt 6.2.1.5 asendatakse järgmisega: „Võlainstrumendid peavad olema kauplemisse lubatud reguleeritud turul, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ, (*4) või olema kaubeldavad teatavatel EKP määratletud reguleerimata turgudel (*5). Reguleerimata turgude hindamisel kasutab eurosüsteem kolme põhimõtet — ohutus, läbipaistvus ja juurdepääsetavus (*6). (*4)   ELT L 145, 30.4.2004, lk 1." (*5)  Vastuvõetavate reguleerimata turgude loetelu on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu ning seda ajakohastatakse vähemalt kord aastas." (*6)  Ohutus, läbipaistvus ja juurdepääsetavus on mõisted, mille eurosüsteem on määratlenud üksnes oma tagatiste haldamise ülesande raames. Turgude valimise eesmärk ei ole hinnata mitmesuguste turgude omapära. Põhimõtted on järgmised. Ohutus tähendab tehingukindlust, eriti aga kindlust tehingute kehtivuse ja täitmisele pööratavuse suhtes. Läbipaistvus tähendab vaba juurdepääsu teabele turu toimimise ja korra eeskirjade, varade finantsomaduste, hinnakujundusmehhanismi, asjaomaste hindade ja koguste (noteeringud, intressimäärad, kauplemismahud, jäägid jms) kohta. Juurdepääsetavus viitab eurosüsteemi võimele pääseda turule ja sellel osaleda. Turg on tagatiste haldamise eesmärgil juurdepääsetav, kui selle toimimise ja korra eeskirjad võimaldavad eurosüsteemil samal eesmärgil vajaduse korral hankida teavet ja teha tehinguid.”;"

7.

punktis 6.2.3.2 asendatakse tabel 4 järgmisega: „Kõlblikkuskriteeriumid Turukõlblikud varad (1) Turukõlbmatud varad (2) Vara liik EKP võlasertifikaadid Muud turukõlblikud võlainstrumendid (3) Krediidinõuded RMBDd Krediidistandardid Vara peab vastama rangetele krediidistandarditele. Rangeid krediidistandardeid hinnatakse ECAFi turukõlblikke varasid käsitlevate eeskirjade kohaselt (3). Krediidisaaja/garant peab vastama rangetele krediidistandarditele. Krediidivõimet hinnatakse ECAFi krediidinõudeid käsitlevate eeskirjade kohaselt. Vara peab vastama rangetele krediidistandarditele. Rangeid krediidistandardeid hinnatakse ECAFi RMBDsid käsitlevate eeskirjade kohaselt. Emissioonikoht EMP (3) Ei ole kohaldatav Ei ole kohaldatav Arveldamise/töötlemise kord Arvelduskoht: euroala Instrumendid peavad olema tsentraalselt ja elektrooniliselt hoiustatud RKPs või väärtpaberiarveldussüsteemis, mida eurosüsteem on positiivselt hinnanud kooskõlas kasutaja hindamise raamistikus kirjeldatud standardite ja hindamisprotseduuridega. Eurosüsteemis kehtiv kord Eurosüsteemis kehtiv kord Emitendi/krediidisaaja/garandi liik RKPd Avalik sektor Erasektor Rahvusvahelised ja riigiülesed asutused Avalik sektor Mittefinantsettevõtted Rahvusvahelised ja riigiülesed asutused Krediidiasutused Emitendi, krediidisaaja ja garandi asutamise koht Emitent (3): EMP või EMP-välised G10 riigid Krediidisaaja: EMP Garant (3): EMP Euroala Euroala Vastuvõetavad turud Reguleeritud turud EKP-le vastuvõetavad reguleerimata turud Ei ole kohaldatav Ei ole kohaldatav Vääring Euro Euro Euro Minimaalne suurus Ei ole kohaldatav Krediidinõude esitamise ajal kehtiv madalaim lävi: — riigisisese kasutuse korral: riigi keskpanga valikul; — piiriülese kasutuse korral: ühine lävi 500 000  eurot. Ei ole kohaldatav Reguleeriv õigus Varaga tagatud väärtpaberite korral reguleerib alusvara omandamist liidu liikmesriigi õigus. Selliseid krediidinõudeid peab reguleerima EMPsse kuuluva riigi õigus. Krediidinõude lepingut ja krediidinõude mobiliseerimise lepingut reguleeriv õigus: liikmesriigi õigus. Erinevaid õigusi, mida kohaldatakse a) osapoole, b) krediidiandja, c) krediidisaaja, d) garandi (kui asjakohane), e) krediidinõude lepingu ja f) krediidinõude mobiliseerimise lepingu suhtes,ei tohi olla rohkem kui kaks. Ei ole kohaldatav Piiriülene kasutus Jah Jah Jah

8.

punktis 6.3.1 asendatakse allmärkused 67 ja 69 järgmisega: „(*) Eurosüsteemi ühtlustatud hindamisskaala on avaldatud EKP veebilehel (www.ecb.europa.eu). Krediidikvaliteedi aste 3 — minimaalne pikaajaline reiting „BBB–” Fitch'i või Standard & Poor'si puhul, „Baa3” Moody'se puhul või „BBBL” DBRSi puhul.” „(**) „Kolm A-d” — minimaalne pikaajaline reiting „AAA” Fitch'i, Standard & Poor'si ja DBRSi puhul või „Aaa” Moody'se puhul.”;

9.

punktis 6.4.2 asendatakse alapunkt k järgmisega: „Varasid hinnatakse iga päev. RKPd (*7) arvutavad iga päev alusvara nõutava väärtuse, võttes arvesse tagasimaksmata krediidi mahumuutusi, punktis 6.5 kirjeldatud hindamispõhimõtteid ning nõutavaid turuväärtuse allahindlusi. (*7)  Kolmepoolsete teenuste kasutamisel delegeeritakse hindamisprotsess kolmepoolsetele agentidele (TPA) asjaomase RKP poolt TPA-le saadetud teabe alusel.”;"

10.

punktis 6.6 asendatakse teine lõik järgmisega: „RKPd (ja EKP) on loonud mehhanismi tagamaks, et kõiki kõlblikke varasid saab kasutada piiriüleselt. Tegemist on keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikuga (CCBM), mille kohaselt RKPd tegutsevad oma kohalikus depositooriumis, TPAs või arveldussüsteemis aktsepteeritud varade puhul üksteise (ja EKP) kontohalduritena (nn korrespondentidena). Turukõlbmatute varade, st krediidinõuete ja RMBDde puhul, mida väärtpaberiarveldussüsteemide (*8) vahel üle kanda ei saa, võib kasutada erilahendusi. Keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistikku võib kasutada eurosüsteemi kõikide krediidioperatsioonide tagamiseks. Peale piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku võivad osapooled turustatavate varade piiriüleseks ülekandmiseks kohalikust väärtpaberiarveldussüsteemist (*9) kasutada väärtpaberiarveldussüsteemide-vahelisi kõlblikke ühendusi; osapooled võivad kasutada neid kõlblikke ühendusi väärtpaberiarveldussüsteemidega koos piiriüleste tagatise haldamise raamistikuga (ühendustega piiriüleste tagatiste haldamise raamistik — vt punkti 6.6.3). Lisaks kasutatakse piiriüleste tagatiste haldamise raamistikku (ühendustega piiriüleste tagatiste haldamise raamistik) kolmepoolsete tagatiste haldusteenuste piiriülese kasutamise alusena. (*8)  Täpsemalt väljaandes „Correspondent central banking model (CCBM) procedure for Eurosystem counterparties”, mis on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu." (*9)  Kõlblikke varasid võib kasutada keskpanga konto kaudu sellises väärtpaberiarveldussüsteemis, mis asub väljaspool selle keskpanga riiki, kui eurosüsteem on andnud loa sellise konto kasutamiseks. De Nederlandsche Bank on alates 1999. aastast pädev kasutama oma kontot rahvusvahelises väärtpaberite keskdepositooriumis Euroclear Bank (Belgia) tagatistehingute arveldamiseks selle ICSD juures emiteeritud eurovõlakirjades. Central Bank of Ireland võib alates 2000. aasta augustist avada sellise konto Euroclearis. Seda kontot võib kasutada kõigi Euroclearis hoitavate kõlblike varade jaoks, kaasa arvatud kõlblike varade jaoks, mis on Eurocleari üle kantud kõlblike ühenduste kaudu.”;"

11.

punktis 6.6.1 asendatakse viimane lõik järgmisega: „Keskpankadevaheline piiriüleste tagatiste haldamise raamistik on osapooltele kasutamiseks avatud (nii turukõlblike kui ka turukõlbmatute varade puhul) TARGET2 tööpäevadel kella 9.00 kuni 16.00 Kesk-Euroopa aja järgi. Raamistikku kasutada sooviv osapool peab sellest teatama liikmesriigi keskpangale, kellelt ta soovib krediiti saada (st oma kodukeskpangale), enne kella 16.00 Kesk-Euroopa aja järgi. Peale selle peab osapool tagama, et rahapoliitika operatsiooniks vajalik tagatis jõuab korrespondentkeskpanga kontole hiljemalt kell 16.45 Kesk-Euroopa aja järgi. Sellest hilisemaid korraldusi ja ülekandeid käsitletakse võimaluste piires ja neid võidakse arvestada ainult krediidi puhul, mida antakse järgmisel TARGET2 tööpäeval. Kui osapool teab, et tal on vaja kasutada raamistikku antud päeval hilisel ajal, peaks ta võimaluse korral kandma varad üle varem (st need ette hoiustama). Erandkorras või rahapoliitika vajadustega seoses võib EKP pikendada keskpankadevahelise piiriüleste tagatiste haldamise raamistiku lahtiolekuaega kuni TARGET2 tööpäeva lõpuni koostöös väärtpaberite keskdepositooriumitega seoses nende võimega pikendada turukõlblike varade määratud ajahetki.”;

12.

punkt 6.6.2 asendatakse järgmisega: „Peale CCBMi võib turustatavate varade piiriüleseks ülekandmiseks kasutada EMP väärtpaberiarveldussüsteemide vahelisi kõlblikke ühendusi. Otse- või releeühendus kahe väärtpaberiarveldussüsteemi vahel võimaldab ühe väärtpaberiarveldussüsteemi osalisel hoida mõne teise väärtpaberiarveldussüsteemi emiteeritud väärtpabereid, olemata osaline selles teises väärtpaberiarveldussüsteemis (*10). Enne nende ühenduste kasutamist eurosüsteemi laenuoperatsioonide tagatiste ülekandmiseks tuleb neid eurosüsteemi kasutaja hindamise raamistikus kirjeldatud standardite ja protseduuride kohaselt hinnata ja need heaks kiita (*11). Eurosüsteemi seisukohast täidavad CCBM ja EMP väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised ühendused sama ülesannet, võimaldades osapooltel kasutada tagatisi piiriüleselt, st mõlemad võimaldavad osapooltel kasutada tagatisi krediidi saamiseks oma kodukeskpangalt isegi siis, kui tagatise on väljastanud teise riigi väärtpaberiarveldussüsteem. CCBM ja väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised ühendused täidavad seda ülesannet erinevalt. CCBMi puhul on piiriülene suhe RKPde vahel. Need RKPd tegutsevad üksteise kontohalduritena. Ühenduste puhul on piiriülene suhe väärtpaberiarveldussüsteemide vahel. Nad avavad üksteise juures nn omnibus-kontosid. Korrespondentkeskpanka hoiustatud varasid võib kasutada ainult eurosüsteemi krediidioperatsioonide tagatistena. Väärtpaberiarveldussüsteemide-vahelise ühenduse kaudu hoitavaid varasid võib kasutada eurosüsteemi krediidioperatsioonides või osapoole äranägemisel muul otstarbel. Väärtpaberiarveldussüsteemide-vaheliste ühenduste korral hoiavad osapooled varasid oma koduväärtpaberiarveldussüsteemi kontol ega vaja kontohaldureid. (*10)  Ühendus kahe väärtpaberiarveldussüsteemi vahel seisneb menetlustes ja korras, millega reguleeritakse väärtpaberite elektroonilist piiriülest ülekandmist. See avaldub omnibus-kontona, mille üks väärtpaberiarveldussüsteem (investor) avab teises süsteemis (emitent). Otseühendus tähendab, et kahe süsteemi vahel ei ole vahendajat. Väärtpaberite piiriüleseks ülekandmiseks eurosüsteemile võib aga kasutada ka releeühendusi. Sellisel juhul on tegemist lepingulise ja tehnilise korraga, mille kohaselt kaks väärtpaberiarveldussüsteemi, mis ei ole teineteisega otseühenduses, saavad teha väärtpaberiarveldustehinguid või -ülekandeid kolmanda väärtpaberiarveldussüsteemi (vahendaja) kaudu." (*11)  Kõlblike ühenduste nimekiri on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu/paym/coll/coll/ssslinks/html/index.en.html.”;"

13.

punkti 6.6 lisatakse punkt 6.6.3: „6.6.3.   Ühendustega CCBM Osapooltel on võimalus kasutada punktis 6.6.2 sätestatud otse- ja releeühendusi koos CCBMiga, et piirüleselt mobiliseerida kõlblikud turukõlblikud varad. Väärtpaberiarveldussüsteemide-vaheliste ühenduste kasutamisel koos CCBMiga hoiavad osapooled emitendi väärtpaberiarveldussüsteemis emiteeritud varasid investori väärtpaberiarveldussüsteemis asuval kontol otse või kontohalduri kaudu. Releeühenduste puhul võib kolmas väärtpaberiarveldussüsteem tegutseda vahendajana. Need varad saab emiteerida euroalavälise EMP väärtpaberite keskdepositoorium tingimusel, et emitendi väärtpaberiarveldussüsteemi ja investori väärtpaberiarveldussüsteemi vaheline ühendus on saanud eurosüsteemilt positiivse hinnangu kooskõlas eurosüsteemi kasutaja hindamise raamistikus kirjeldatud standardite ja hindamisprotseduuridega. Kui kõlblikud varad kantakse üle ühendustega CCBMi kaudu, tagavad osapooled väärtpaberite kandmise asjaomase investori väärtpaberiarveldussüsteemi kontole arvelduskuupäeval kella 16-ks Kesk-Euroopa aja järgi, et tagada operatsiooni arveldamine sama väärtuspäevaga. Mobiliseerimistaotlust, mille kodukeskpank saab oma osapooltelt pärast kella 16 või taotlust kõlblike varade kandmiseks asjaomase investori väärtpaberite keskdepositooriumi kontole pärast kella 16 Kesk-Euroopa aja järgi, käsitletakse võimaluste piires vastavalt asjaomase väärtpaberite keskdepositooriumi määratud ajahetkele.”;

14.

punkti 6.6 lisatakse punkt 6.6.4: „6.6.4.   CCBM kolmepoolsete tagatiste haldusteenustega CCBMi (sh ühendustega CCBMi) kasutatakse ka kolmepoolsete tagatiste haldamise teenuste piiriülese kasutamise alusena, mille puhul liikmesriigi keskpank, kus kolmepoolseid tagatiste haldamise teenuseid eurosüsteemi piiriüleseks kasutamiseks pakutakse, tegutseb liikmesriikide keskpankade korrespondentkeskpangana teistes liikmesriikides, kelle osapooled on taotlenud vastavate kolmepoolsete tagatiste haldamise süsteemide piiriülest kasutamist. Asjaomane kolmepoolne agent peab saama eurosüsteemilt positiivse hinnangu. Piiriülesed kolmepoolsed tagatiste haldamise teenused võimaldavad osapooltel suurendada või vähendada kodukeskpangale pakutavat tagatissummat (edaspidi „üleilmne summa”). Märkus: osapoole A ja liikmesriigi keskpanga A vaheline nool „Teave tagatise kohta” ei pruugi olla asjakohane teatud kolmepoolsete agentide puhul (sõltuvalt valitud lepingulisest mudelist) ja sellisel juhul ei anna osapool liikmesriigi keskpangale A juhist ega saa liikmesriigi keskpangalt A kinnitust.”;

15.

liitesse 8 lisatakse eelviimase lõiguna järgmine lõik: „Varaga tagatud väärtpaberite korral, mille puhul rahavooge tekitavateks varadeks on krediitkaardinõuded, kohaldatakse individuaalsete laenude põhiseid teabenõudeid alates 1. aprillist 2014 ning üheksakuuline üleminekuperiood lõpeb 31. detsembril 2014.”;

16.

liites 8 asendatakse teine allmärkus järgmisega: „(*) St 30. september 2013 hüpoteegiga tagatud turukõlbmatute väärtpaberite ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, 30. november 2013 CMBSi puhul, 30. september 2014 autolaenude, tarbimislaenude ja liisingnõuete puhul ning 31. detsember 2014 krediitkaardinõuete puhul.”

---

(*1)  Eurosüsteemi kasutaja hindamise raamistik on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu/paym/coll/coll/ssslinks/html/index.en.html.

(*2)   1. jaanuaril 2007 või pärast seda rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide Euroclear Bank'i (Belgia) ja Clearstream Banking Luxembourg'i poolt emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad üleilmse esitaja vormis on kõlblikud, kui nad on emiteeritud uue üleilmse võlakirja kujul ning hoiustatud ühises hoiuasutuses, mis on kas rahvusvaheline väärtpaberite keskdepositoorium (ICSD) või keskdepositoorium (CSD), mis on saanud eurosüsteemilt positiivse hinnangu kooskõlas kasutaja hindamise raamistikus kirjeldatud standardite ja hindamisprotseduuridega. Üleilmse esitaja vormis enne 1. jaanuari 2007 emiteeritud rahvusvahelised võlaväärtpaberid, mis on emiteeritud tavaliste üleilmsete võlakirjadena, ja vahetatavad võlakirjad sama ISIN koodi all, on kõlblikud kuni nende tähtaja lõpuni. Pärast 30. septembrit 2010 rahvusvaheliste väärtpaberite keskdepositooriumide Euroclear Bank'i (Belgia) ja Clearstream Banking Luxembourg'i poolt registreeritud üleilmsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad on kõlblikud, kui nad on emiteeritud rahvusvaheliste võlaväärtpaberite uue turvastruktuuri raames. Sellel kuupäeval või enne seda registreeritud üleilmsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad jäävad kõlblikuks kuni oma tähtaja lõpuni. Individuaalsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad kaotavad kõlblikkuse, kui need on emiteeritud pärast 30. septembrit 2010. Sellel kuupäeval või enne seda individuaalsete võlakirjadena emiteeritud rahvusvahelised võlakirjad jäävad kõlblikuks kuni oma tähtaja lõpuni.”;

(*3)  Kõlblike ühenduste nimekiri on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu/paym/coll/coll/ssslinks/html/index.en.html.”;

(*4)   ELT L 145, 30.4.2004, lk 1.

(*5)  Vastuvõetavate reguleerimata turgude loetelu on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu ning seda ajakohastatakse vähemalt kord aastas.

(*6)  Ohutus, läbipaistvus ja juurdepääsetavus on mõisted, mille eurosüsteem on määratlenud üksnes oma tagatiste haldamise ülesande raames. Turgude valimise eesmärk ei ole hinnata mitmesuguste turgude omapära. Põhimõtted on järgmised. Ohutus tähendab tehingukindlust, eriti aga kindlust tehingute kehtivuse ja täitmisele pööratavuse suhtes. Läbipaistvus tähendab vaba juurdepääsu teabele turu toimimise ja korra eeskirjade, varade finantsomaduste, hinnakujundusmehhanismi, asjaomaste hindade ja koguste (noteeringud, intressimäärad, kauplemismahud, jäägid jms) kohta. Juurdepääsetavus viitab eurosüsteemi võimele pääseda turule ja sellel osaleda. Turg on tagatiste haldamise eesmärgil juurdepääsetav, kui selle toimimise ja korra eeskirjad võimaldavad eurosüsteemil samal eesmärgil vajaduse korral hankida teavet ja teha tehinguid.”;

(*7)  Kolmepoolsete teenuste kasutamisel delegeeritakse hindamisprotsess kolmepoolsetele agentidele (TPA) asjaomase RKP poolt TPA-le saadetud teabe alusel.”;

(*8)  Täpsemalt väljaandes „Correspondent central banking model (CCBM) procedure for Eurosystem counterparties”, mis on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.

(*9)  Kõlblikke varasid võib kasutada keskpanga konto kaudu sellises väärtpaberiarveldussüsteemis, mis asub väljaspool selle keskpanga riiki, kui eurosüsteem on andnud loa sellise konto kasutamiseks. De Nederlandsche Bank on alates 1999. aastast pädev kasutama oma kontot rahvusvahelises väärtpaberite keskdepositooriumis Euroclear Bank (Belgia) tagatistehingute arveldamiseks selle ICSD juures emiteeritud eurovõlakirjades. Central Bank of Ireland võib alates 2000. aasta augustist avada sellise konto Euroclearis. Seda kontot võib kasutada kõigi Euroclearis hoitavate kõlblike varade jaoks, kaasa arvatud kõlblike varade jaoks, mis on Eurocleari üle kantud kõlblike ühenduste kaudu.”;

(*10)  Ühendus kahe väärtpaberiarveldussüsteemi vahel seisneb menetlustes ja korras, millega reguleeritakse väärtpaberite elektroonilist piiriülest ülekandmist. See avaldub omnibus-kontona, mille üks väärtpaberiarveldussüsteem (investor) avab teises süsteemis (emitent). Otseühendus tähendab, et kahe süsteemi vahel ei ole vahendajat. Väärtpaberite piiriüleseks ülekandmiseks eurosüsteemile võib aga kasutada ka releeühendusi. Sellisel juhul on tegemist lepingulise ja tehnilise korraga, mille kohaselt kaks väärtpaberiarveldussüsteemi, mis ei ole teineteisega otseühenduses, saavad teha väärtpaberiarveldustehinguid või -ülekandeid kolmanda väärtpaberiarveldussüsteemi (vahendaja) kaudu.

(*11)  Kõlblike ühenduste nimekiri on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu/paym/coll/coll/ssslinks/html/index.en.html.”;”

---

(1)  Täpsem teave punktis 6.2.1.

(2)  Täpsem teave punktis 6.2.2.

(3)  Kui reitinguta turukõlbliku võlainstrumendi emitent või garant on mittefinantsettevõte, määratakse selle krediidistandard sellise krediidihindamise allika põhjal, kelle asjaomane osapool on valinud kooskõlas ECAFi krediidinõudeid käsitlevate eeskirjadega (vt punkt 6.3.3). Selliste turukõlblike võlainstrumentide puhul on muudetud järgmisi kõlblikkuskriteeriume: emitendi/garandi asutamise koht: euroala; emissiooni koht: euroala.”;

(1)

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c alusel võib EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) pidada siseturuga kokkusobivaks riigiabi, mille eesmärk on edendada majandusarengut EMP teatavates ebasoodsas olukorras olevates piirkondades (1). Sellist liiki riigiabi nimetatakse regionaalabiks.

(2)

Käesolevates suunistes sätestab järelevalveamet tingimused, mille alusel võib regionaalabi pidada siseturuga kokkusobivaks, ning kehtestab kriteeriumid EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktides a ja c esitatud tingimustele vastavate piirkondade kindlakstegemiseks (2).

(3)

Regionaalabi valdkonnas on riigiabi kontrolli peamine eesmärk anda abi regionaalarenguks ja samal ajal tagada EMP riikidele võrdsed tingimused, et eelkõige vältida liigset toetuste andmist ettevõtjate meelitamiseks ebasoodsas olukorras olevatesse EMP piirkondadesse või nende hoidmiseks sellistes piirkondades, ning vähendada regionaalabi mõju kaubandusele ja konkurentsile nii palju kui võimalik.

(4)

Geograafilise arengu eesmärk eristab regionaalabi muud liiki abist, nagu abi teadus- ja arendustegevusele, innovatsioonile, tööhõivele, koolitusele, energeetikasektorile või keskkonnakaitsele, millel on kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõikega 3 muud ühist huvi pakkuvad eesmärgid. Mõnes olukorras lubatakse kõnealuse muud liiki abi puhul juhul, kui seda antakse ebasoodsas olukorras olevas piirkonnas asutatud ettevõtjatele, kohaldada suuremat abi osakaalu, et võtta arvesse nende eriprobleeme sellistes piirkondades (3).

(5)

Regionaalabi saab mängida olulist rolli ainult siis, kui seda kasutatakse säästlikult ja proportsionaalselt ning kui see koondatakse EMP kõige ebasoodsamas olukorras olevatesse piirkondadesse (4). Lubatud abi piirmäärad peaksid kajastama eelkõige asjaomaste piirkondade arengut mõjutavate probleemide suhtelist tõsidust. Vähem soodsas olukorras oleva piirkonna arendamiseks antava abi eelised peavad kaaluma üles konkurentsimoonutused, mida see kaasa toob (5). Abi positiivsele mõjule omistatav tähtsus tõenäoliselt varieerub olenevalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 alusel kohaldatavast erandist, mis võimaldab artikli 61 lõike 3 punktiga a hõlmatud kõige ebasoodsamas olukorras olevate piirkondade puhul aktsepteerida suuremat konkurentsimoonutust kui artikli 61 lõike 3 punktis c käsitletud juhtudel (6).

(6)

Regionaalabi võib tõhusalt edendada ebasoodsas olukorras olevate piirkondade majandusarengut üksnes juhul, kui seda antakse selleks, et soodustada lisainvesteeringuid või majandustegevust nendes piirkondades. Teatavatel väga piiratud täpselt määratletud juhtudel võivad teatava piirkonna probleemid, mis takistavad majandustegevuse ligimeelitamist või säilitamist, olla nii tõsised või püsivad, et ainult investeeringuteks ette nähtud abist piirkonna arendamiseks ei piisa. Üksnes sellistel juhtudel võib investeeringuteks ette nähtud regionaalabile lisada investeeringuga mitteseotud regionaalse tegevusabi.

(7)

8. mai 2012. aasta teatises riigiabi ajakohastamise kohta (7) tõi Euroopa Komisjon välja riigiabi kontrolli ajakohastamise kolm eesmärki: a) edendada jätkusuutlikku, arukat ja kaasavat majanduskasvu konkurentsivõimelisel siseturul; b) keskendada komisjoni eelkontroll nendele juhtumitele, millel on suurim mõju siseturule, tugevdades samal ajal koostööd ELi liikmesriikidega riigiabi eeskirjade järgimise tagamisel; c) ühtlustada eeskirju ja võimaldada kiiremat otsustamist.

(8)

Eelkõige sooviti teatisega luua ühine lähenemisviis eri suuniste ja raamistike läbivaatamisele eesmärgiga tugevdada siseturgu ning tõhustada avaliku sektori kulutusi tänu riigiabi suuremale panusele ühist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisel, uurida põhjalikumalt ergutavat mõju, piirata abi miinimumini ning vältida abi võimalikku negatiivset mõju konkurentsile ja kaubandusele. Järelevalveamet on samal seisukohal. Käesolevates suunistes esitatud kokkusobivustingimused põhinevad ühistel hindamispõhimõtetel ning neid kohaldatakse teatatud abikavade ja üksikabi suhtes.

1.   REGULEERIMISALA JA MÕISTED

1.1.   REGIONAALABI REGULEERIMISALA

(9)

Regionaalabi terase- (8) ja sünteetiliste kiudude (9) sektoritele ei peeta siseturuga kokkusobivaks.

(10)

Järelevalveamet kohaldab käesolevates suunistes kehtestatud põhimõtteid regionaalabi suhtes kõikides EMP lepingu (10) reguleerimisalasse kuuluvates majandustegevuse valdkondades, välja arvatud transport, (11) mida reguleeritakse konkreetsetes õigusaktides sätestatud erieeskirjadega, mis võivad osaliselt või täielikult erineda käesolevatest suunistest. Järelevalveamet kohaldab käesolevaid suuniseid põllumajandustoodete töötlemise suhtes mittepõllumajanduslikeks toodeteks ning selliste toodete turustamise suhtes.

(11)

Suuniseid ei kohaldata lennujaamadele (12) või energeetikasektorile (13) antava riigiabi suhtes.

(12)

Investeerimiseks ette nähtud regionaalabi lairibavõrkudele võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui see vastab lisaks käesolevates suunistes sätestatud üldtingimustele ka järgmistele eritingimustele: i) abi antakse ainult piirkondadele, kus puudub sama kategooria võrk (tavaline lairibavõrk või järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrk) ja kus seda lähitulevikus tõenäoliselt välja ei arendata; ii) abi saav võrguoperaator pakub aktiivset ja passiivset hulgijuurdepääsu õiglastel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, andes võimaluse ka tõhusaks ja täielikuks teenuste eraldamiseks; iii) abi antakse konkurentsipõhise valikuprotsessi alusel kooskõlas järelevalveameti lairibasuuniste punkti 74 alapunktidega c ja d (14).

(13)

Investeeringuteks ette nähtud regionaalabi teadustöö infrastruktuurile (15) võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui see lisaks käesolevates suunistes sätestatud üldtingimustele sõltub kõnealusele infrastruktuurile läbipaistva ja mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamisest.

(14)

Piirkondlikud raskused investeerimisel või majandustegevuse säilitamisel vähem arenenud piirkonnas mõjutavad suurettevõtjaid tavaliselt vähem kui väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd). Esiteks saavad suurettevõtjad hõlpsamini kapitali ja krediiti ülemaailmsetel turgudel ning finantsteenuste piiratum pakkumine ebasoodsas olukorras olevas konkreetses piirkonnas takistab neid vähem. Teiseks saavad suurettevõtjate investeeringud tekitada mastaabisäästu, mis vähendab kohaspetsiifilisi algseid kulusid ning ei ole paljuski seotud piirkonnaga, milles investeering tehakse. Kolmandaks on investeeringuid tegevatel suurettevõtjatel tavaliselt läbirääkimistel ametiasutustega oluline mõjuvõim, mis võib põhjustada abi andmist ilma vajaduse või piisava põhjenduseta. Lõpetuseks on suurettevõtjad suurema tõenäosusega olulised osalised asjaomasel turul ning sellest tulenevalt võivad investeeringud, milleks abi antakse, moonutada konkurentsi ja kaubandust siseturul.

(15)

Kuna suurettevõtjate investeeringutele antaval regionaalabil tõenäoliselt puudub ergutav mõju, ei saa seda pidada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt siseturuga kokkusobivaks, välja arvatud juhul, kui seda antakse alginvesteeringuteks, mille abil käivitatakse asjaomases piirkonnas uusi majandustegevusi, (16) või juba tegutsevate ettevõtete laienemiseks uutele tooteturgudele või protsessiuuendusteks.

(16)

Regionaalabi ettevõtja jooksvate kulude vähendamiseks on tegevusabi ning seda ei peeta siseturuga kokkusobivaks, välja arvatud juhul, kui seda antakse ebasoodsas olukorras olevates piirkondades asuvate ettevõtjate eriprobleemide lahendamiseks või püsivalt ebasoodsate tingimuste leevendamiseks. Tegevusabi saab pidada siseturuga kokkusobivaks, kui selle eesmärk on vähendada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a alla kuuluvates eriti ebasoodsas olukorras olevates piirkondades asuvate VKEde ees seisvaid eriprobleeme või takistada või piirata elanike arvu vähenemist väga hõredalt asustatud aladel.

(17)

Tegevusabi ettevõtjatele, kelle põhitegevusala kuulub NACE (17) Rev. 2 majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (18) jao K (finants- ja kindlustustegevus) alla, või ettevõtjatele, kes teostavad kontsernisisest tegevust ja kelle põhitegevus kuulub NACE Rev. 2 klasside 70.10 (peakontorite tegevus) või 70.22 (äri- ja muu juhtimisalane nõustamine) alla, ei peeta siseturuga kokkusobivaks.

(18)

Regionaalabi ei tohi anda raskustes olevatele äriühingutele, mis on käesolevate suuniste tähenduses määratletud järelevalveameti suunistes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta, (19) nende muudatustes või neid asendavates dokumentides.

(19)

Hinnates regionaalabi ettevõtjale, kellele järelevalveameti eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks, võtab järelevalveamet arvesse tagasimaksmata abisummat (20).

1.2.   MÕISTED

(20)

Käesolevates suunistes kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „punkti a alad” — EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohaselt regionaalabi kaardil tähistatud alad; „punkti c alad” — EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt regionaalabi kaardil tähistatud alad; b) „sihtotstarbeline üksikabi” — abi, mida ei anta kava alusel; c) „kohandatud abisumma” — suurtele investeerimisprojektidele lubatud maksimaalne abisumma, mis arvutatakse järgmise valemi alusel: suurim abisumma = R × (50 + 0,50 × B + 0,34 × C), kus: R on asjaomases piirkonnas lubatud abi ülemmäär (välja arvatud VKEde suurem abi osakaal). B on abikõlblike kulude osa vahemikus 50 miljonit kuni 100 miljonit eurot. C on abikõlblike kulude osa üle 100 miljoni euro; d) „abi andmise kuupäev” — kuupäev, mil EFTA riik võttis õiguslikult siduva kohustuse anda abi ning millele saab toetuda riiklikus kohtus; e) „abikõlblikud kulud” — investeeringuteks ette nähtud abi korral alginvesteeringuga seotud materiaalne ja immateriaalne vara või palgakulud; f) „brutotoetusekvivalent” — abi diskonteeritud väärtus protsendina abikõlblike kulude diskonteeritud väärtusest, mis arvutatakse abi andmise ajal sellel kuupäeval kohaldatava võrdlusmäära alusel; g) „üksikabi” — abi, mida antakse kas kava alusel või sihtotstarbelise abina; h) „alginvesteering” — i. materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeering, mis on seotud: — uue äriühingu loomisega; — olemasoleva ettevõtte tootmisvõimsuse suurendamisega; — ettevõtte toodangu mitmekesistamisega, kui laienetakse tooteturgudele, kus ettevõte enne ei tegutsenud; — olemasoleva ettevõtte tootmisprotsessi põhjaliku muutmisega või ii. investeering, mis on seotud sellise vara omandamisega, mis on otseselt seotud ettevõttega, eeldusel et ettevõte on suletud või suletaks, kui sellist vara ei oleks ostetud, ning selle ostab müüjast sõltumatu investor. Üksnes ettevõtja aktsiate omandamine ei kvalifitseeru alginvesteeringuks, i) „uut majandustegevust soodustav alginvesteering” — i. materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeering, mis on seotud: — uue ettevõtte rajamisega; — ettevõtte tegevuse mitmekesistamisega tingimusel, et uus tegevusala ei ole sama mis ettevõtte varasem tegevusala ega sellega sarnane tegevusala, või ii. sellise vara omandamisega, mis kuulub ettevõttele, mis on suletud või oleks suletud, kui sellist vara ei oleks ostetud, ning selle ostab müüjast sõltumatu investor, tingimusel et uus tegevusala, mida omandatud vara abil teostatakse, ei ole sama mis ettevõtte tegevusala enne omandamist ega sellega sarnane tegevusala, j) „immateriaalne vara” — vara, mis saadakse tehnosiirde käigus, nagu patendiõigused, litsentsid, oskusteave või patentimata tehnilised teadmised; k) „töökohtade loomine” — töötajate arvu suurenemine asjaomases ettevõttes võrreldes eelnenud 12 kuu keskmisega, pärast loodud töökohtade arvust selle perioodi jooksul kaotatud töökohtade mahaarvamist; l) „suur investeerimisprojekt” — alginvesteering, mille abikõlblikud kulud ületavad 50 miljonit eurot, arvutatuna abi andmise kuupäeva hindade ja vahetuskursside alusel; m) „abi ülemmäär” — abi osakaal suurettevõtjate brutotoetusekvivalendina, mis on ette nähtud käesolevate suuniste alajaoga 5.4 ning mida kajastab asjaomane regionaalabi kaart; n) „teatamiskünnis” — abisumma, mis ületab järgmises tabelis esitatud künniseid: Abi osakaal Teatamiskünnis 10 % 7,5 miljonit eurot 15 % 11,25 miljonit eurot 25 % 18,75 miljonit eurot 35 % 26,25 miljonit eurot 50 % 37,5 miljonit eurot o) „töötajate arv” — aasta tööühikute arv, täpsemalt aastas täiskohaga töötanud inimeste arv, kusjuures osaajatöö või hooajaline töö moodustab osa aasta tööühikust; p) „tegevusabi” — abi ettevõtja jooksvate kulude vähendamiseks, mis ei ole seotud alginvesteeringuga. See hõlmab selliseid kulukategooriaid nagu personalikulud, materjalid, tellitud teenused, teabevahetus, energia, hooldus, rent, haldus jms, kuid ei hõlma amortiseerumistasusid ja finantseerimiskulusid, kui need on investeeringuteks ette nähtud regionaalabi andmisel lisatud abikõlblike kulude alla; q) „regionaalabi kaart” — EFTA riigi määratud piirkondade loetelu, mis on kooskõlas käesolevates suunistes sätestatud tingimustega ning mille on heaks kiitnud järelevalveamet; r) „sama või sarnane tegevusala” — Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE Rev. 2) samasse klassi (neljakohaline arvkood) kuuluv tegevusala; s) „üks investeerimisprojekt” — alginvesteering, mida alustab sama abisaaja (kontserni tasandil) kolme aasta jooksul alates mõne teise abi saanud investeeringu töödega alustamisest samas 3. tasandi statistilises piirkonnas (21); t) „VKEd” — äriühingud, mis vastavad järelevalveameti 19. aprilli 2006. aasta suunistes (mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele antava abi kohta) sätestatud tingimustele (22); u) „tööde alustamine” — kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene kindel kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, kumb on varajasem. Maa ostmist ja ettevalmistustöid, nagu lubade saamist ja esialgseid teostatavusuuringuid, ei peeta tööde alustamiseks. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde algus” omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke; v) „hõredalt asustatud alad” — piirkonnad, mis asjaomased EFTA riigid on käesolevate suuniste punkti 149 esimese ja teise lause kohaselt määranud; w) „materiaalne vara” — maa, hooned ning tehased, masinad ja seadmed; x) „väga hõredalt asustatud alad” — 2. tasandi statistilised piirkonnad Norras ja 3. tasandi statistilised piirkonnad Islandil rahvastikutihedusega alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta (Eurostati 2010. aasta rahvastikutiheduse andmete alusel) või selliste statistiliste piirkondade osad, mille asjaomane EFTA riik on käesolevate suuniste punkti 149 kolmanda lause kohaselt määranud; y) „palgakulud” — kogusumma, mida abisaaja teatava ajavahemiku jooksul seoses asjaomaste töökohtadega tegelikult maksab ja mis hõlmab maksustamiseelset brutopalka ning kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid ning lapse- ja vanemahoolduskulusid kindla ajavahemiku jooksul.

2.   TEATAMISELE KUULUV REGIONAALABI

(21)

Põhimõtteliselt peavad EFTA riigid vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 teatama regionaalabi meetmetest, välja arvatud meetmed, mis vastavad EMP lepingusse XV lisa näol inkorporeeritud grupierandi määruses sätestatud tingimustele.

(22)

Järelevalveamet kohaldab käesolevaid suuniseid teatatud regionaalabi kavade ja üksikabi suhtes.

(23)

Teatatud kava alusel antud üksikabi suhtes kehtib järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohane teatamiskohustus, kui kõigist allikatest antud abi ületab teatamiskünnist (23) või kui seda antakse abisaajale, kes on lõpetanud EMPs sama või sarnase tegevuse kaks aastat enne abi taotlemise kuupäeva või kellel on abi taotlemise ajal kavatsus selline tegevus lõpetada kahe aasta jooksul pärast taotletava investeeringu lõpuleviimist.

(24)

Investeeringuteks ette nähtud abi suhtes, mida antakse suurettevõtjatele punkti c alal asuva olemasoleva ettevõtte tegevuse laiendamiseks uutele tooteturgudele, kehtib järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohane teatamiskohustus.

3.   REGIONAALABI KOKKUSOBIVUSE HINDAMINE

3.1.   ÜHISED HINDAMISPÕHIMÕTTED

(25)

Hinnates seda, kas teatatud abimeedet saab pidada siseturuga kokkusobivaks, analüüsib järelevalveamet üldiselt, kas meetme ülesehitus tagab selle, et abimeetme positiivne mõju ühist huvi teeniva eesmärgi saavutamisele kaalub üles võimaliku negatiivse mõju kaubandusele ja konkurentsile.

(26)

Käesolevate suuniste sissejuhatavas osas viidatud komisjoni 8. mai 2012. aasta teatises riigiabi ajakohastamise kohta rõhutati vajadust kindlaks teha ja määratleda ühised põhimõtted, mida komisjon kohaldab kõigi abimeetmete kokkusobivuse hindamisel. Järelevalveameti teostataval kokkusobivuse hindamisel kohaldatakse samu üldisi põhimõtteid. Seetõttu peab järelevalveamet abimeedet EMP lepinguga kokkusobivaks üksnes juhul, kui see vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele: a) sellega aidatakse kaasa täpselt määratletud ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele: riigiabimeede peab teenima mõnd ühist huvi pakkuvat eesmärki kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõikega 3 (jagu 3.2); b) vajadus riigi sekkumiseks: riigiabimeede peab olema suunatud olukorrale, mida abiga saab oluliselt parandada määral, mida turg ise ei suuda: näiteks kui abi võimaldab kõrvaldada turutõrget või lahendada võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuse puudumisega seotud probleemi (jagu 3.3); c) abimeetme asjakohasus: kavandatav abimeede peab olema sobiv poliitikavahend ühist huvi pakkuva eesmärgi täitmiseks (jagu 3.4); d) ergutav mõju: abi peab muutma asjaomase ettevõtte käitumist nii, et see hakkab tegelema lisategevusalaga, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või muul viisil või muus kohas (jagu 3.5); e) abi proportsionaalsus (piirdumine minimaalselt vajaliku abiga): abi tuleb piirata miinimumini, mis on vajalik lisainvesteeringute tekitamiseks või tegevuse ergutamiseks asjaomases piirkonnas (jagu 3.6); f) EMP riikide vahelisele konkurentsile ja kaubandusele põhjendamatu negatiivse mõju vältimine: abi negatiivne mõju peab olema piisavalt väike selleks, et meetme üldine mõju oleks positiivne (jagu 3.7); g) abi läbipaistvus: EMP riikidel, järelevalveametil, ettevõtjatel ja avalikkusel peab olema hea juurdepääs kõigile asjaomastele õigusaktidele ja nende alusel antavat abi käsitlevale teabele (jagu 3.8).

(27)

Nagu on kirjeldatud käesolevate suuniste 4. jaos, võib teatavat liiki kavade üldise mõju uurimiseks täiendavalt kehtestada järelhindamise nõude. Sellistel juhtudel võib järelevalveamet piirata kavade kestust (harilikult kuni nelja aastani), võimalusega hiljem teatada nende pikendamisest.

(28)

Kui riigiabimeede või selle tingimused (sh selle rahastamisviis, kui see on meetme lahutamatu osa) kujutavad endast EMP õiguse mitteeristatavat rikkumist, ei saa nimetatud abi pidada siseturuga kokkusobivaks (24).

(29)

Hinnates mis tahes üksikabi kokkusobivust siseturuga, võtab järelevalveamet arvesse EMP lepingu artiklite 53 või 54 rikkumist käsitlevaid menetlusi, mis võivad olla seotud abisaajaga ning mis võivad olla EMP lepingu artikli 61 lõike 3 kohase hindamise jaoks olulised (25).

3.2.   PANUS ÜHISE EESMÄRGI SAAVUTAMISSE

(30)

Regionaalabi esmane eesmärk on vähendada lõhesid EMP eri piirkondade arengu vahel. Selle võrdsete võimaluste ja ühtekuuluvuse eesmärgi kaudu võib regionaalabi aidata kaasa strateegia „Euroopa 2020” elluviimisele, tagades kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu.

3.2.1.   Investeeringuteks ette nähtud abi kavad

(31)

Regionaalabi kavad peaksid moodustama lahutamatu osa regionaalarengu strateegiast koos selgelt määratletud eesmärkidega ning need peaksid olema nende eesmärkidega vastavuses ja toetama nende saavutamist.

(32)

Punkti c aladel võib kavadega toetada VKEde alginvesteeringuid ning suurettevõtjate alginvesteeringuid uue tegevuse alustamiseks.

(33)

Kui kava alusel antakse abi individuaalsetele investeerimisprojektidele, peab abi andev ametiasutus kinnitama, et valitud projekt toetab kava eesmärke ning seega asjaomase ala arengustrateegiat. Selleks võib EFTA riik toetuda teabele, mis abitaotleja on esitanud käesolevatele suunistele lisatud vormil, kus tuleb kirjeldada investeeringu positiivset mõju asjaomasele alale (26).

(34)

Selle tagamiseks, et investeering aitab reaalselt ja püsivalt kaasa asjaomase ala arengule, peab investeeringut asjaomasel alal säilitama vähemalt viis või VKEde puhul kolm aastat pärast investeeringu lõpetamist (27).

(35)

Kui abi arvutatakse palgakulude alusel, peavad ametikohad olema täidetud kolme aasta jooksul pärast tööde lõpetamist. Iga investeeringuga loodud töökohta tuleb asjaomasel alal säilitada viis aastat pärast ametikoha esmakordset täitmist. Kõikide VKEde tehtud investeeringute korral võivad EFTA riigid lühendada investeeringu või töökohtade säilitamise viieaastast perioodi minimaalselt kolme aastani.

(36)

Investeeringu elujõulisuse tagamiseks peab EFTA riik tagama, et abisaaja omavahenditest või välise rahastamise teel saadud rahaline panus on vähemalt 25 % abikõlblikest kuludest ning see peab olema vormis, mille puhul on välistatud igasugune avaliku sektori antud finantsabi (28).

(37)

Selleks et riigiabimeetmetega ei kaasneks keskkonnakahju, peavad EFTA riigid tagama EMP keskkonnaalaste õigusaktide järgimise, mis hõlmab eelkõige vajadust hinnata keskkonnamõju, kui nii on õigusaktidega ette nähtud, ning tagama kõigi asjaomaste lubade olemasolu.

3.2.2.   Investeeringutele antav üksikabi, millest tuleb teatada

(38)

Selleks et näidata järelevalveametile teatatava investeeringutele antava üksikabi panust piirkondlikusse arengusse, võivad EFTA riigid kasutada mitmesuguseid näitajaid, nagu allpool loetletud näitajad, mis võivad olla nii otsesed (nt otseselt loodud töökohad) kui ka kaudsed (nt piirkondlik innovatsioon): a) investeeringuga otseselt loodud töökohtade arv on oluline regionaalarengusse tehtud panuse indikaator. Kaaluda tuleks ka loodud töökohtade kvaliteeti ning nõutud oskustaset; b) veelgi rohkem töökohti võidakse luua kohalikus (all)tarnija võrgustikus, aidates paremini integreerida investeeringut asjaomases piirkonnas ning tagades ulatuslikuma ülekanduva mõju. Seetõttu võetakse arvesse ka loodud kaudsete töökohtade arvu; c) abisaaja võetud kohustust korraldada laiaulatuslikku koolitustegevust oma töötajate (üldiste ja spetsiifiliste) oskuste parandamiseks nähakse tegurina, mis aitab kaasa regionaalarengule. Rõhku pannakse ka eelkõige noortele koolituste ja praktikavõimaluste pakkumisele ja koolitustele, mis parandavad töötajate teadmisi ja tööalast konkurentsivõimet väljaspool ettevõtet. Üldisi või erikoolitusi, mille jaoks on heaks kiidetud koolitusabi, ei loeta topeltarvestamise vältimiseks regionaalabi positiivseks mõjuks; d) läheduse tulemusena võib regionaalarengu vaatenurgast tekkida väline mastaabisääst või muu kasu (klastriefekt). Samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjate klastrite tekkimine võimaldab üksikutel tehastel kitsamalt spetsialiseeruda, mis suurendab tõhusust. Selle näitaja olulisus regionaalarengu panuse kindlaksmääramisel sõltub siiski klastri arengutasemest; e) investeeringud hõlmavad tehnilisi teadmisi ning need võivad olla märkimisväärse tehnosiirde (teadmiste levik) allikas. Tehnoloogiamahukatesse tööstusharudesse tehtavad investeeringud toovad suurema tõenäosusega kaasa tehnosiirde investeerimispiirkonda. Teadmiste levitamise tase ja spetsiifika on selles suhtes samuti olulised; f) projektide panust piirkonna suutlikkusse luua uut tehnoloogiat kohaliku innovatsiooni kaudu võib samuti arvesse võtta. Sellele aitab kaasa uue tootmisüksuse koostöö kohalike kõrgkoolidega; g) investeeringu kestus ja võimalikud tulevased järelinvesteeringud on märk äriühingu kestvast seotusest piirkonnaga.

(39)

EFTA riigid võivad viidata ka abisaaja äriplaanile, mis võib anda teavet loodavate töökohtade arvu, makstavate palkade (leibkondade jõukuse suurenemine ülekanduva mõjuna), kohalikelt tootjatelt hankimise mahu, investeeringuga loodava käibe ning piirkonnale täiendava maksutulu kaudu võimaliku kasu toomise kohta.

(40)

Sihtotstarbelise üksikabi (29) puhul peab EFTA riik lisaks punktides 33–37 sätestatud nõuetele näitama, et projekt on kooskõlas asjaomase ala arengustrateegiaga ning aitab sellele kaasa.

3.2.3.   Tegevusabi kavad

(41)

Tegevusabi kavadega edendatakse ebasoodsas olukorras olevate piirkondade arengut ainult juhul, kui selliste piirkondade probleemid on enne selgelt määratletud. Majandustegevuse ligimeelitamist või säilitamist takistavad probleemid võivad olla nii tõsised või püsivad, et investeeringuteks ette nähtud abist üksi selliste piirkondade arendamiseks ei piisa.

(42)

Punkti a alade VKEde konkreetsete probleemide lahendamiseks ette nähtud abi puhul peavad asjaomased EFTA riigid tõendama kõnealuste konkreetsete probleemide olemasolu ja olulisust ning tegevusabi kava vajalikkust, kuna kõnealuseid konkreetseid probleeme ei ole võimalik lahendada investeeringuteks ette nähtud abiga.

(43)

Väga hõredalt asustatud alade rahvastikukao takistamiseks või elanikkonna vähenemise piiramiseks ette nähtud tegevusabi puhul peab asjaomane EFTA riik tõendama rahvastikukao ohtu asjaomasel alal juhul, kui tegevusabi ei anta.

3.3.   VAJADUS RIIGI SEKKUMISEKS

(44)

Selleks et hinnata riigiabi vajalikkust ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisel, peab kõigepealt tegema kindlaks lahendust vajava probleemi olemuse. Riigiabi peab olema suunatud olukordadele, kus abi toel saab saavutada suuremat edu, kui turg ise seda suudaks pakkuda. See kehtib eelkõige juhtudel, kui napib riiklikke vahendeid.

(45)

Riigiabimeede võib tõesti aidata teatavatel tingimustel korrigeerida turutõrkeid, parandades seega turgude tõhusat toimimist ning aidates kaasa konkurentsivõime tugevdamisele. Lisaks võib juhul, kui turg on toimiv, kuid saavutatud tulemused ei ole võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuse seisukohast rahuldavad, kasutada riigiabi soovitumate, tasakaalustatumate tulemuste saavutamiseks.

(46)

Abi puhul, mida antakse kooskõlas käesolevate suuniste 5. jaos sätestatud eeskirjadega regionaalabi kaardile kantud alade arendamiseks, leiab järelevalveamet, et ilma riigi sekkumiseta ei toimi kõnealune turg EMP lepingus sätestatud ühtekuuluvuse eesmärkide kohaselt. Seepärast tuleks sellistele aladele antud abi pidada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c kohaselt siseturuga kokkusobivaks.

3.4.   REGIONAALABI ASJAKOHASUS

(47)

Teatatav abimeede peab olema sobiv poliitikavahend asjaomase poliitikaeesmärgi täitmiseks. Abimeedet ei peeta siseturuga kokkusobivaks, kui muud, vähem moonutavad poliitika- või abivahendid võimaldavad saavutada sama positiivset panust regionaalarengusse.

3.4.1.   Asjakohasus alternatiivsete poliitikavahenditega võrreldes

3.4.1.1.   Investeeringuteks ette nähtud abi kavad

(48)

Investeeringuteks ette nähtud regionaalabi ei ole ainus poliitikavahend, mida EFTA riigid saavad kasutada ebasoodsas olukorras olevates piirkondades investeeringute toetamiseks ja töökohtade loomiseks. EFTA riigid saavad võtta muid meetmeid, nagu infrastruktuuri arendamine, hariduse ja koolituse kvaliteedi või ärikeskkonna parandamine.

(49)

Väljaspool rakenduskava esitatud abikava puhul, mida rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, peavad EFTA riigid näitama, miks on regionaalabi asjakohane vahend ühise võrdsete võimaluste või ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamiseks.

(50)

Eelkõige võtab järelevalveamet arvesse kavandatud abikava mõjuhindamisi, mille EFTA riik võib kättesaadavaks teha. Samuti võib kavandatud abikava asjakohasuse hindamisel arvesse võtta 4. jaos kirjeldatud järelhindamiste tulemusi.

3.4.1.2.   Investeeringuteks ette nähtud üksikabi

(51)

Sihtotstarbelise üksikabi korral peab EFTA riik tõendama, kuidas tagab selline abi asjaomase ala arengu paremini kui kava alusel antav abi või muud liiki meetmed.

3.4.1.3.   Tegevusabi kavad

(52)

EFTA riik peab tõendama, et abi on asjakohane kava eesmärgi saavutamiseks, arvestades probleeme, mida abiga kavatsetakse lahendada. Abi asjakohasuse tõendamiseks võib EFTA riik arvutada abisumma eelnevalt kindla summana, mis katab eeldatavad lisakulud konkreetsel perioodil, et motiveerida ettevõtjaid hoidma kulusid kontrolli all ning oma äritegevust tõhustama (30).

3.4.2.   Asjakohasus teiste abivahenditega võrreldes

(53)

Regionaalabi võib anda mitmesuguses vormis. EFTA riik peaks siiski tagama, et abi antakse vormis, mis kaubandust ja konkurentsi tõenäoliselt kõige vähem moonutab. Seega, kui abi antakse vormis, mis annab otsese varalise kasu (nt otsetoetused, vabastused või soodustused seoses maksude, sotsiaalkindlustusmaksete või muude kohustuslike tasudega või maa, kauba või teenuste saamine soodsate hindadega jms), peab EFTA riik tõendama, miks ei ole asjakohased muud, potentsiaalselt vähem moonutavad abivormid, nagu tagasimakstavad ettemaksed, või abivormid, mis põhinevad võlal või omakapitaliinstrumentidel (nt madala intressiga laenud või intressisoodustused, riigi tagatised, aktsiate ostmine või alternatiivne kapitali andmine soodsatel tingimustel).

(54)

Rakenduskavade eesmärke ja prioriteete rakendavate abikavade puhul peetakse asjakohaseks vahendiks konkreetses rakenduskavas valitud rahastamisvahendit.

(55)

Samuti võib kavandatud abivahendi asjakohasuse hindamisel arvesse võtta 4. jaos kirjeldatud järelhindamiste tulemusi.

3.5.   ERGUTAV MÕJU

(56)

Regionaalabi saab lugeda siseturuga kokkusobivaks üksnes juhul, kui sellel on ergutav mõju. Ergutav mõju esineb siis, kui abi muudab ettevõtja käitumist nii, et ta hakkab tegelema piirkonna arengut toetava lisategevusega, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või muul viisil või muus kohas. Abiga ei tohi subsideerida sellise tegevuse kulusid, mida ettevõtja teeks niisamagi, ning sellega ei tohi hüvitada majandustegevuse tavalist äririski.

(57)

Ergutava mõju esinemist saab tõendada kahe võimaliku stsenaariumi korral: a) abi stimuleerib vastu võtma investeerimisotsust, sest investeering, mis muidu ei ole abisaaja jaoks piisavalt kasumlik, võib aset leida asjaomasel alal (31) (1. stsenaarium, investeerimisotsus), või b) abi stimuleerib tegema kavandatava investeeringu just asjaomasel alal, sest sellega hüvitatakse asjaomase ala paiknemisega seotud netopuudujäägid ja -kulud (2. stsenaarium, asukoha valik).

(58)

Kui abi ei muuda abisaaja käitumist, stimuleerides (lisa)investeeringuid asjaomasel alal, võib võtta seisukoha, et sama investeering tehtaks piirkonnas ka ilma abita. Sellisel abil puudub ergutav mõju regionaalarengu eesmärgi saavutamisele ning seda ei saa kiita heaks kui siseturuga kokkusobivat.

(59)

EMP õigusaktides kehtestatud standardite täitmiseks vajalikeks investeeringuteks punkti a aladel ühtekuuluvuspoliitika vahendite kaudu antava regionaalabi puhul võidakse siiski järeldada, et abil on ergutav mõju, kui abi puudumise korral ei oleks abisaajal võimalik teha piisavalt tulusat investeeringut asjaomasel alal, mis viiks omakorda äriühingu sulgemiseni kõnealusel alal.

3.5.1.   Investeeringuteks ette nähtud abi kavad

(60)

Töid, mida konkreetne investeering võimaldab teha, võib alustada alles pärast abitaotluse esitamist.

(61)

Kui töödega alustatakse enne abitaotluse esitamist, ei peeta selle investeeringuga seotud mis tahes abi siseturuga kokkusobivaks.

(62)

EFTA riigid peavad kasutusele võtma käesolevatele suunistele lisatud standardse abitaotluse vormi (32). Taotluse vormil peavad VKEd ja suurettevõtjad selgitama, mis oleks juhtunud siis, kui nad ei oleks abi saanud, viidates, milline punktis 57 kirjeldatud stsenaarium on kohaldatav.

(63)

Lisaks peavad suurettevõtjad esitama dokumentaalsed tõendid taotlusvormil kirjeldatud vastupidise stsenaariumi toetamiseks. VKEde suhtes sellist kohustust ei kohaldata.

(64)

Abi andev ametiasutus peab kontrollima vastupidise stsenaariumi usaldusväärsust ning kinnitama, et regionaalabil on ühele punktis 57 kirjeldatud stsenaariumile vajalik ergutav mõju. Vastupidine stsenaarium on usaldusväärne, kui see on ehtne ja seotud otsuse tegemise tingimustega ajal, mil abisaaja teeb investeeringu kohta otsuse.

3.5.2.   Investeeringutele antav üksikabi, millest tuleb teatada

(65)

Lisaks punktidega 60–64 ette nähtud nõuetele peab EFTA riik teatatava üksikabi (33) puhul esitama selged tõendid selle kohta, et abi mõjutab reaalselt investeeringu või asukoha valikut (34). Tuleb täpsustada, millist punktis 57 kirjeldatud stsenaariumi kohaldatakse. Põhjaliku hindamise võimaldamiseks peab EFTA riik esitama lisaks teabele abistatava projekti kohta ka põhjaliku kirjelduse vastupidise stsenaariumi kohta, mis põhineb eeldusel, et abisaaja ei saa abi üheltki EMP avaliku sektori asutuselt.

(66)

1. stsenaariumi korral võib EFTA riik tõendada abi ergutava mõju olemasolu, esitades äriühingu dokumendid, mis näitavad, et ilma abita ei oleks investeering piisavalt kasumlik.

(67)

2. stsenaariumi korral võib EFTA riik tõendada abi ergutava mõju olemasolu, esitades äriühingu dokumendid, millest nähtub, et võrreldud on asjaomasel alal ja muus asukohas tehtava investeeringu kulusid ja kasusid. Järelevalveamet kontrollib, kas sellised võrdlused on realistlikud.

(68)

EFTA riike kutsutakse eelkõige üles tuginema ametlikele juhatuse dokumentidele, riskihindamistele (sealhulgas kohaspetsiifiliste riskide hindamistele), finantsaruannetele, asutusesisestele äriplaanidele, eksperdiarvamustele ja muudele hinnatava investeerimisprojektiga seotud uuringutele. Ergutavat mõju võivad EFTA riikidel aidata tõendada dokumendid, mis sisaldavad teavet nõudluse, kulude ja finantsprognooside kohta, ning dokumendid, mis esitatakse investeerimiskomisjonile ja milles täpsustatakse eri investeerimisstsenaariume, või dokumendid, mis esitatakse finantsasutustele.

(69)

Seejuures ning eelkõige 1. stsenaariumi korral saab kasumlikkuse taset hinnata selliste meetodite abil, mida asjaomases tööstusharus üldiselt kasutatakse ning mis võivad hõlmata meetodeid projekti nüüdispuhasväärtuse (NPV), (35) sisemise tulumäära (IRR) (36) või rakendatud kapitalilt saadud keskmise kasumi (ROCE) hindamiseks. Projekti kasumlikkust võrreldakse tavapärase tulumääraga, mida äriühing kohaldab teiste sarnaste investeerimisprojektide suhtes. Kui sellised määrad ei ole teada, võrreldakse projekti kasumlikkust äriühingu kapitalikuludega tervikuna või asjaomases majandusharus tavapäraselt täheldatud tulumääradega.

(70)

Kui abi ei muuda abisaaja käitumist, stimuleerides (lisa)investeeringut asjaomasel alal, ei ole sellel piirkonnale positiivset mõju. Sellest tulenevalt ei peeta abi siseturuga kokkusobivaks juhtudel, kus tundub, et sama investeering tehtaks piirkonnas ka ilma abita.

3.5.3.   Tegevusabi kavad

(71)

Tegevusabi kavade puhul esineb abi ergutav mõju juhul, kui on tõenäoline, et abi puudumise korral oleks majandustegevuse tase tulenevalt probleemidest, mida abiga kavatsetakse lahendada, asjaomasel alal või asjaomases piirkonnas oluliselt madalam.

(72)

Seetõttu leiab järelevalveamet, et abi ergutab täiendavat majandustegevust asjaomasel alal või asjaomastes piirkondades juhul, kui EFTA riik on tõendanud selliste probleemide esinemist ja olulisust asjaomasel alal (vt punktid 42 ja 43).

3.6.   ABISUMMA PROPORTSIONAALSUS (ABI PIIRAMINE MIINIMUMINI)

(73)

Põhimõtteliselt tuleb regionaalabi piirata miinimumini, mis on vajalik lisainvesteeringute tekitamiseks või tegevuse ergutamiseks asjaomasel alal.

(74)

Üldreeglina peetakse teatatavat üksikabi miinimumini piiratuks, kui abisumma vastab asjaomasel alal investeeringu rakendamise täiendavatele netokuludele, võrreldes vastupidise olukorraga, kus abi ei anta. Ka teatatavate kavade alusel suurettevõtjatele antava investeeringuteks ette nähtud abi korral peavad EFTA riigid täiendavate netokulude meetodiga tagama, et abisumma piirdub miinimumiga.

(75)

1. stsenaariumi (investeerimisotsused) korral ei tohiks abisumma seega ületada projektile piisavalt kasumlikkust tagavat miinimumi, näiteks taset, mis on vajalik selleks, et projekti sisemine tulumäär ületaks tavapärast tulumäära, mida asjaomane ettevõtja kohaldab teiste sarnaste investeerimisprojektide suhtes, või et sisemine tulumäär ületaks äriühingu kapitalikulusid tervikuna või asjaomases majandusharus tavapäraselt täheldatud tulumäärasid.

(76)

2. stsenaariumi korral (asukoha valik) ei tohiks abisumma ületada sihtalal tehtud investeeringu nüüdispuhasväärtuse ja muus asukohas tehtud investeeringu nüüdispuhasväärtuse vahet. Arvesse tuleb võtta kõiki asjakohaseid kulusid ja kasusid, sealhulgas näiteks haldus-, transpordi- ja koolituskulusid, mida ei kaeta koolitusabiga, ning ka palgaerinevusi. Kui aga alternatiivne asukoht paikneb EMPs, siis ei võeta arvesse selles teises kohas antud toetusi.

(77)

Prognoositavuse ja võrdsete tingimuste tagamiseks kohaldab järelevalveamet investeeringuteks ette nähtud abi puhul ülemmäärasid (37). Abi ülemmääral on kaks eesmärki.

(78)

Esiteks tagavad abi ülemmäärad teatamisele kuuluvate kavade puhul VKEdele turvatunde — kuni abi osakaal jääb ülemmäärast allapoole, loetakse miinimumiga piirduva abi kriteerium täidetuks.

(79)

Teiseks kasutatakse abi ülemmäärasid kõigil juhtudel punktides 75 ja 76 kirjeldatud täiendavate netokulude meetodi puhul ülempiirina.

(80)

Abi ülemmäärad saadakse kolme kriteeriumi alusel: a) asjaomase ala sotsiaal-majanduslik olukord, mis näitab arenguvajaduse ulatust ning võib näidata ka seda, mil määral ebasoodsad tingimused raskendavad majandustegevuse ligimeelitamist ja säilitamist; b) abisaaja suurus, mis näitab konkreetseid raskusi seoses projekti rahastamise või rakendamisega asjaomasel alal, ning c) investeerimisprojekti suurus kui konkurentsi ja kaubanduse moonutamise eeldatud taseme näitaja.

(81)

Sellest tulenevalt on lubatud seda suurem abi osakaal (millest võib tuleneda suurem kaubanduse ja konkurentsi moonutamine), mida vähem arenenud on sihtala, ning kui abisaaja on VKE.

(82)

Pidades silmas konkurentsi ja kaubanduse eeldatavalt suuremat moonutamist, tuleb suurte investeerimisprojektide abi ülemmäära punkti 20 alapunktis c kirjeldatud mehhanismi abil vähendada.

3.6.1.   Investeeringuteks ette nähtud abi kavad

(83)

VKEdele antava abi puhul võib kasutada jaos 5.4 kirjeldatud suuremaid abi ülemmäärasid. VKEd ei või siiski kõnealuseid suuremaid ülemmäärasid kohaldada juhul, kui investeering on seotud suure investeerimisprojektiga.

(84)

Suurettevõtjatele antava abi korral peab EFTA riik tagama, et abisumma vastab investeeringu rakendamise täiendavatele netokuludele asjaomasel alal, võrreldes olukorraga, kui abi ei antaks. Punktides 75 ja 76 selgitatud meetodi kasutamine on piiratud abi ülemmääradega.

(85)

Suurtele investeerimisprojektidele antava abi korral tuleb tagada, et abi ei ületaks vähendatud osakaalu. Kui abi antakse abisaajale investeeringuks, mida peetakse ühe investeerimisprojekti osaks, tuleb abi vähendada 50 miljonit eurot ületavate abikõlblike kulude suhtes (38).

(86)

Abi ülemmäära ning abisumma projekti kohta peab arvutama abi andev ametiasutus abi andmise ajal. Abi osakaal tuleb arvutada brutotoetusekvivalendi alusel kas seoses investeeringu abikõlblike kogukuludega või abi taotlemise ajal abisaaja deklareeritud abikõlblike palgakuludega.

(87)

Kui investeerimiskulude alusel arvutatud investeerimisabi ühendatakse palgakulude alusel arvutatud investeeringuteks ette nähtud regionaalabiga, ei tohi abi kogusumma ületada suurimat abisummat, mis saadakse ükskõik kumma arvutuse tulemusel, tuginedes abi lubatud ülemmäärale asjaomasel alal.

(88)

Investeeringuteks ette nähtud abi võib anda samal ajal mitme regionaalabi kava alusel või koos sihtotstarbelise üksikabiga eeldusel, et abi kogusumma ei ületa abi ülemmäära projekti kohta; nimetatud ülemmäära peab eelnevalt arvutama esimene abi andev ametiasutus.

(89)

Alginvesteeringute puhul Euroopa territoriaalse koostöö projektidesse, mis vastavad kriteeriumidele, mis on sätestatud määruses erisätete kohta, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist seoses eesmärgiga „Euroopa territoriaalne koostöö”, (39) kohaldatakse kõikide projektis osalevate abisaajate suhtes abi sellist osakaalu, mida kohaldatakse alginvesteeringu alal. Kui alginvesteering tehti kahes või enamas abi saavas piirkonnas, siis on alginvesteeringu abi ülemmäär see, mida kohaldatakse abi saavas piirkonnas, kus kantakse kõige suurem osa abikõlblikest kuludest. Alginvesteeringuid, mida teevad suurettevõtjad punkti c aladel, võib Euroopa territoriaalse koostöö projektide raames regionaalabiga toetada ainult juhul, kui tegemist on uutele tegevustele või toodetele suunatud alginvesteeringutega.

3.6.1.1.   Investeerimiskulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

(90)

Soetatav vara peaks olema uus, välja arvatud VKEde puhul ja ettevõtete omandamise korral (40).

(91)

VKEde puhul on abikõlblikud ka investeeringuga seotud ettevalmistavate uuringute ja nõustamise kulud kuni 50 % ulatuses.

(92)

Tootmisprotsessi põhjalikuks muutmiseks antud abi korral peavad abikõlblikud kulud ületama ajakohastatava tegevusega seotud vara kulumit eelneva kolme majandusaasta jooksul.

(93)

Olemasoleva ettevõtte tegevuse mitmekesistamiseks antud abi puhul peavad abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 % võrra uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal.

(94)

Renditud materiaalse vara omandamisega seotud kulusid võib arvesse võtta üksnes järgmistel tingimustel: a) maa ja hoonete rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast investeeringu lõpetamise eeldatud kuupäeva; b) seadmete või masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ning rendileping peab sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.

(95)

Ettevõtte omandamise korral tuleks arvesse võtta üksnes ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt ostetud vara soetamise kulusid. Tehing peab toimuma turutingimustel. Kui abi varade soetamiseks on enne nende ostmist juba antud, tuleb sellise vara maksumus ettevõtte omandamisega seotud abikõlblikest kuludest maha arvata. Kui ettevõtte omandamisega kaasneb täiendav abikõlblik investeering, tuleb sellise investeeringuga seotud abikõlblikud kulud liita ettevõtte varade ostukuludele.

(96)

Suurettevõtjate puhul on immateriaalse vara kulud abikõlblikud ainult kuni 50 % ulatuses projekti kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest. VKEde puhul võib arvesse võtta kõiki immateriaalse varaga seotud kulusid.

(97)

Abikõlblike investeerimiskulude arvutamisel arvesse võetav immateriaalne vara peab jääma seotuks asjaomase abi saava piirkonnaga ning seda ei tohi üle viia teistesse piirkondadesse. Selleks peab immateriaalne vara vastama järgmistele tingimustele: a) seda tuleb kasutada üksnes abi saavas ettevõttes; b) see peab olema amortiseeritav; c) see peab olema ostetud turutingimustel ostjaga mitteseotud kolmandatelt isikutelt.

(98)

Immateriaalne vara peab olema arvatud abi saava ettevõtja varade hulka ja see peab jääma vähemalt viieks aastaks (VKEde puhul kolmeks aastaks) seotuks projektiga, mille jaoks abi antakse.

3.6.1.2.   Palgakulude alusel arvutatud abikõlblikud kulud

(99)

Regionaalabi arvutamise aluseks võib võtta ka eeldatud palgakulud, mis tulenevad alginvesteeringu tulemusena loodud töökohtadest. Abiga saab hüvitada üksnes töötaja kaheaastase perioodi kohta arvutatud palgakulusid ning tulenev abi osakaal ei tohi olla suurem asjaomase ala suhtes kohaldatavast abi osakaalust.

3.6.2.   Investeeringutele antav üksikabi, millest tuleb teatada

(100)

1. stsenaariumi puhul (investeerimisotsus) teeb järelevalveamet punktis 75 esitatud meetodit kasutades kindlaks, kas abisumma ületab projekti piisava kasumlikkuse tagamiseks vajalikku miinimumi.

(101)

2. stsenaariumi korral (asukoha valik) võrdleb järelevalveamet punktis 76 kirjeldatud meetodit kasutades investeeringu nüüdispuhasväärtust sihtalal investeeringu nüüdispuhasväärtusega muus asukohas.

(102)

Ergutava mõju analüüsimiseks kasutatud arvutusi võib kasutada ka abi proportsionaalsuse hindamiseks. EFTA riik peab tõendama proportsionaalsust dokumentatsiooni, nt punktis 68 viidatud dokumentide alusel.

(103)

Abi osakaal ei tohi ületada abi lubatud kohandatud osakaalu.

3.6.3.   Tegevusabi kavad

(104)

EFTA riik peab tõendama, et abi tase on proportsionaalne probleemidega, mida sellega soovitakse lahendada.

(105)

Eelkõige peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) abi tuleb määrata seoses eelnevalt kindlaks määratud abikõlblike kuludega, mille puhul EFTA riik tõendab, et need tulenevad täielikult probleemidest, mida abiga kavatsetakse lahendada; b) abi peab olema piiratud teatava osakaaluga sellistest kindlaks määratud abikõlblikest kuludest ning ei tohi olla nendest kuludest suurem; c) abisumma abisaaja kohta peab olema proportsionaalne probleemide tasemega, millega iga abisaaja tegelikult kokku puutub.

3.7.   KONKURENTSI JA KAUBANDUSE PÕHJENDAMATU KAHJUSTAMISE VÄLTIMINE

(106)

Selleks et abi oleks siseturuga kokkusobiv, peab abimeetme negatiivne mõju konkurentsile ja EFTA riikide vahelisele kaubandusele olema piiratud ning väiksem kui positiivne mõju ühist huvi pakkuva eesmärgi saavutamisele. Teatavates olukordades, kui negatiivne mõju on selgelt positiivsest mõjust suurem, ei saa abi pidada siseturuga kokkusobivaks.

3.7.1.   Üldised kaalutlused

(107)

Regionaalabi võib konkurentsi ja kaubandust moonutada peamiselt kahel viisil: tooteturgude moonutamine ja mõju asukohale. Mõlemat liiki moonutused võivad põhjustada ressursside ebatõhusat jaotumist (mis kahjustab siseturu majanduslikku toimimist) ning probleeme seoses majandustegevuse piirkondadevahelise jaotumisega.

(108)

Riigiabi üks võimalik kahjulik mõju on see, et see takistab saavutamast tõhusaid tulemusi turumehhanismil, millega tasustatakse kõige tõhusamaid tootjaid ning avaldatakse kõige ebatõhusamatele survet olukorra parandamiseks, restruktureerimiseks või turult väljumiseks. Riigiabi tekitatud oluline tootmisvõimsuse suurenemine ebatõhusal turul võib eelkõige ebaõiglaselt moonutada konkurentsi, sest liigse tootmisvõimsuse loomine või jätkumine võib viia kasumimarginaalide pingestumiseni, konkurentide investeeringute vähenemiseni või isegi nende turult lahkumiseni. See võib tekitada olukorra, kus konkurendid, kes oleksid muidu suutelised turule jääma, sunnitakse sealt lahkuma. See võib ka takistada ettevõtete turulepääsu ja vähendada konkurentide soovi tegeleda innovatsiooniga. Selle tulemus on ebatõhusad turustruktuurid, mis on pikas perspektiivis kahjulikud ka tarbijatele. Abi kättesaadavus võib ka vähendada potentsiaalsete abisaajate valvsust ning soodustada nendepoolset põhjendamatute riskide võtmist. Pikaajaline mõju valdkonna üldisele tulemuslikkusele on tõenäoliselt negatiivne.

(109)

Abil võib olla ka moonutav mõju, kuna see suurendab või säilitab abisaaja olulist turuvõimu. Ka siis, kui abi ei suurenda olulist turuvõimu otseselt, võib ta teha seda kaudselt, takistades olemasolevate konkurentide laienemist, ajendades neid turult lahkuma või muutes uute konkurentide turule tulemise ebasoodsaks.

(110)

Peale tooteturgude moonutamise mõjutab regionaalabi oma olemuse tõttu ka majandustegevuse asukohta. Kui üks ala meelitab investeeringu ligi tänu abile, jääb teine sellest võimalusest ilma. Negatiivne mõju abist mõjutatud aladel avaldub majandustegevuse vähenemises ja töökohtade kaotuses, sealhulgas allhankijate tasandil. See võib avalduda ka positiivse välismõju (nt klastriefekt, teadmiste ülekandumine, haridus ja koolitus jne) kadumises.

(111)

Regionaalabi geograafiline piiritletus eristab seda muudest horisontaalse abi vormidest. Regionaalabi eriomadus on see, et sellega soovitakse mõjutada investorite otsust investeerimisprojektide asukoha valimisel. Kui regionaalabiga hüvitatakse lisakulud, mis tulenevad piirkonna ebasoodsatest teguritest, ning toetatakse lisainvesteeringuid abi saavates piirkondades, meelitamata investeeringuid ära muudest abi saavatest piirkondadest, aitab see lisaks piirkonna arengule kaasa ka ühtekuuluvusele ja on lõppkokkuvõttes kasulik kogu EMP-le. Regionaalabi võimalikku negatiivset mõju asukoha valikule on juba teataval määral piiratud regionaalabi kaartidega, millel määratakse ammendavalt kindlaks alad, millel on õigus saada regionaalabi, võttes arvesse võrdsete võimaluste ja ühtekuuluvuse poliitika eesmärke ning abi lubatud ülemmäära. Ühtekuuluvuse eesmärgi raames antava abi tegeliku mõju hindamisel on siiski oluline aru saada, mis oleks juhtunud siis, kui abi ei oleks antud.

3.7.2.   Selge negatiivne mõju

(112)

Järelevalveamet teeb kindlaks olukorrad, kus abi negatiivne mõju on positiivsest selgelt suurem, nii et abi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks.

(113)

Järelevalveamet kehtestab abi ülemmäärad. Need on kokkusobivuse määramisel põhinõue ning nende eesmärk on takistada riigiabi kasutamist projektides, mille puhul abisumma suhet abikõlblikesse kuludesse peetakse väga suureks ning tõenäoliselt moonutavaks. Üldiselt on abi ülemmäär seda suurem, mida suurem on abisaava projekti positiivne mõju ja vajadus abi järele.

(114)

1. stsenaariumi projektidel (investeerimisotsused), millega luuakse tootmisvõimsus struktuurselt absoluutses languses oleval turul, on järelevalveameti arvates negatiivne mõju, mida tõenäoliselt ei kaalu üles ükski positiivne mõju.

(115)

2. stsenaariumi korral (asukoha valik), kui ilma abita oleks investeering toimunud teises piirkonnas, kus regionaalabi osakaal on suurem või sama kui sihtpiirkonnas, on tegu negatiivse mõjuga, mida tõenäoliselt ei kaalu üles võimalik positiivne mõju, sest see on vastuolus regionaalabi aluspõhimõtetega.

(116)

Kui abisaaja lõpetab sama või sarnase tegevuse EMP muul alal ja viib tegevuse üle sihtalale ning kui abi ja tegevuse üleviimise vahel on põhjuslik seos, on tegu negatiivse mõjuga, mida tõenäoliselt ei kaalu üles positiivsed elemendid.

(117)

Teatatud meetmete hindamisel nõuab järelevalveamet kogu teavet, mis on vajalik selle analüüsimiseks, kas riigiabi tekitab olulist töökohtade kaotust senistes asukohtades EMPs.

3.7.3.   Investeeringuteks ette nähtud abi kavad

(118)

Investeeringuteks ette nähtud abi kavad ei tohi tekitada olulisi konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi. Isegi juhul, kui individuaalsel tasandil võib moonutusi pidada piiratuks (eeldusel, et kõik investeeringuteks ette nähtud abi tingimused on täidetud), võivad kavad kumulatiivselt tekitada olulisi moonutusi. Sellised moonutused võivad olla seotud väljunditurgudega, luues või süvendades olukordi, kus esineb liigne tootmisvõimsus, või luues, suurendades või säilitades teatavate saajate olulist turuvõimu viisil, mis mõjutab negatiivselt dünaamilisi stiimuleid. Kavade alusel antav abi võib põhjustada ka majandustegevuse olulist vähenemist EMP teistel aladel. Juhul kui kavas keskendutakse teatavatele valdkondadele, on selliste moonutuste risk veelgi suurem.

(119)

Seetõttu peab EFTA riik tõendama, et sellist negatiivset mõju piiratakse miinimumini, võttes arvesse näiteks asjakohaste projektide suurust, individuaalseid ja kumulatiivseid abisummasid, eeldatavaid abisaajaid ning sihtvaldkondade omadusi. Selleks et võimaldada järelevalveametil hinnata tõenäolist negatiivset mõju, võib EFTA riik esitada temale kättesaadava mõjuhindamise ning sarnaste varasemate kavade järelhindamised.

(120)

Üksikutele projektidele kava alusel abi andes peab abi andev asutus kontrollima ja kinnitama, et abil puudub punktis 115 kirjeldatud selge negatiivne mõju. Kõnealune kontroll võib põhineda teabel, mille abisaaja esitab abi taotlemise ajal ning abitaotluse standardvormil esitatud deklaratsioonil, kus tuleb ära näidata alternatiivne asukoht juhul, kui abi ei anta.

3.7.4.   Investeeringutele antav üksikabi, millest tuleb teatada

(121)

Teatamisele kuuluva abi negatiivse mõju hindamisel eristab komisjon kaht vastupidist stsenaariumit, mida on kirjeldatud punktides 100 ja 101.

3.7.4.1.   1. stsenaarium (investeerimisotsused)

(122)

1. stsenaariumi korral paneb järelevalveamet erilist rõhku negatiivsele mõjule, mis on seotud hääbuvate tööstusharude liigse tootmisvõimsuse tekkimise, nende turult lahkumise ennetamise ja olulise turuvõimuga. Kõnealust negatiivset mõju kirjeldatakse punktides 123–132 ning neid peab tasakaalustama abi positiivne mõju. Kui aga tehakse kindlaks, et abil oleks punktis 114 kirjeldatud selge negatiivne mõju, ei saa abi pidada siseturuga kokkusobivaks, sest tõenäoliselt ei kaaluks seda üles ükski positiivne element.

(123)

Selleks et teha kindlaks ja hinnata võimalikke konkurentsi- ja kaubandusmoonutusi, peaksid EFTA riigid esitama tõendid, mis võimaldavad järelevalveametil teha kindlaks asjakohased tooteturud (st tooted, mida abisaaja käitumise muutumine mõjutab) ning tuvastada mõjutatud konkurendid ja kliendid/tarbijad.

(124)

Järelevalveamet kasutab selliste võimalike moonutuste hindamiseks mitmesuguseid kriteeriume, nagu asjaomase toote turu struktuur, turu tõhusus (kahanev või kasvav turg), abisaaja valimisprotsess, takistused turule sisenemisel ja turult lahkumisel ning toodete diferentseeritus.

(125)

Kui ettevõtja toetub süsteemselt riigiabile, võib see näidata, et ettevõtja ei suuda ise konkurentsis püsida või et ta saab konkurentide ees ebaõiglaseid eeliseid.

(126)

Järelevalveamet eristab tooteturgude puhul kaht peamist võimaliku negatiivse mõju allikat: a) oluline tootmisvõimsuse suurenemine, mis toob kaasa liigse tootmisvõimsuse või suurendab juba tekkinud liigset tootmisvõimsust veelgi, eriti kahaneval turul, ning b) olukord, kus abisaajal on oluline turuvõim.

(127)

Selleks et hinnata, kas abi võib luua või säilitada ebatõhusaid turustruktuure, võtab järelevalveamet arvesse projektiga loodud täiendavat tootmisvõimsust ning seda, kas turg on ebatõhus.

(128)

Kui kõnealune turg on kasvav, on tavaliselt vähem põhjust muretseda, et abi mõjutab negatiivselt dünaamikastiimuleid või takistab ebaõiglaselt turult lahkumist või turule sisenemist.

(129)

Suurem mure on õigustatud juhul, kui turud on languses. Sellega seoses eristab järelevalveamet juhtumeid, kus kõnealune turg on pikas perspektiivis struktuurses languses (st sel on negatiivne kasvumäär), ning juhtumeid, kus kõnealune turg on suhtelises languses (st selle kasvumäär on positiivne, kuid ei ületa võrdlusaluseks olevat kasvumäära).

(130)

Turu ebatõhusust mõõdetakse tavaliselt võrdluses EMP SKPga viimasel kolmel aastal enne projekti algust (võrdlusmäär); selle saab määrata ka järgmise kolme kuni viie aasta prognoositud kasvumäärade alusel. Näitajad võivad olla asjaomase turu ennustatav kasv ja oodatav tootmisvõimsuse rakendamise aste, samuti tootmisvõimsuse kasvu tõenäoline mõju konkurentidele hindade ja kasumimarginaali kaudu.

(131)

Teatavatel juhtudel ei ole abi mõju täielikuks hindamiseks asjakohane tooteturu kasvu hindamine EMPs, eriti juhul, kui geograafiline turg on ülemaailmne. Sellistel juhtudel kaalub järelevalveamet abi mõju asjaomastele turustruktuuridele, eelkõige selle potentsiaali tõrjuda välja EMP tootjad.

(132)

Olulise turuvõimu hindamiseks võtab järelevalveamet arvesse abisaaja seisundit teataval perioodil enne abi saamist ja tema prognoositavat turuseisundit pärast investeeringu tegemist. Järelevalveamet võtab arvesse abisaaja turuosa ja samuti abisaaja konkurentide turuosa ning vajaduse korral teisi asjaolusid, sealhulgas turu struktuuri, uurides turu koondumist, võimalikke turulepääsu takistusi, (41) ostujõudu (42) ning turu laienemise ja sealt väljumise võimalikke takistusi.

3.7.4.2.   2. stsenaarium (asukoha valik)

(133)

Kui vastupidise olukorra analüüs näitab, et ilma abita oleks investeering tehtud mõnes muus piirkonnas (2. stsenaarium), mis asjaomast toodet arvestades kuulub samale geograafilisele turule, ning kui abi on proportsionaalne, oleksid võimalikud tagajärjed seoses liigse tootmisvõimsuse või olulise turuvõimuga põhimõtteliselt samad abist hoolimata. Sellistel juhtudel kaalub abi positiivne mõju tõenäoliselt üles piiratud negatiivse mõju konkurentsile. Kui aga alternatiivne asukoht on EMPs, on järelevalveamet eriti mures alternatiivse asukohaga seotud negatiivse mõju pärast ning seetõttu ei peeta abi juhul, kui sel on punktides 115 ja 116 kirjeldatud selge negatiivne mõju, siseturuga kokkusobivaks, kuna seda ei kompenseeriks tõenäoliselt ükski positiivne element.

3.7.5.   Tegevusabi kavad

(134)

Kui abi on vajalik ja proportsionaalne alajaos 3.2.3 kirjeldatud ühise eesmärgi saavutamiseks, kaalub positiivne mõju tõenäoliselt üles abi negatiivse mõju. Siiski võib abi mõnel juhul põhjustada turustruktuuri, valdkonna või tööstusharu muutusi, mis võib oluliselt moonutada konkurentsi turule sisenemisele või sealt lahkumisele takistuste tekitamise, asendamise mõju või kaubandusvoogude ümberpaigutamise kaudu. Sellistel juhtudel ei kaalu võimalik positiivne mõju tõenäoliselt üles kindlaks tehtud negatiivset mõju.

3.8.   LÄBIPAISTVUS

(135)

EFTA riigid peavad avaldama kesksel veebisaidil või mitme veebisaidi andmeid koondaval ühel veebisaidil (näiteks piirkondlikud veebisaidid) teatamisele kuuluvate riigiabimeetmete kohta vähemalt järgmise teabe: teatatud abikava tekst ja selle rakendussätted, abi andev asutus, konkreetsed abisaajad, abisumma abisaaja kohta ning abi osakaal. Kõnealused nõuded kehtivad nii teatatud kavade alusel antud üksikabi kui ka sihtotstarbelise üksikabi kohta. Selline teave tuleb avaldada pärast abi andmise otsuse tegemist, seda tuleb säilitada vähemalt kümme aastat ja see peab olema üldsusele piiranguteta kättesaadav (43).

4.   HINDAMINE

(136)

Suurte konkurentsi- ja kaubandusmoonutuste vältimiseks võib järelevalveamet nõuda, et teatavate kavade suhtes kohaldatakse ajapiirangut (tavaliselt kuni neli aastat) ning punktis 27 viidatud hindamist.

(137)

Hinnatakse kavasid, millega võivad kaasneda eriti suured moonutused, st mis võivad konkurentsi märkimisväärselt piirata, kui nende rakendamist õigel ajal läbi ei vaadata.

(138)

Võttes arvesse hindamise eesmärke ja vältimaks EFTA riikide ülemäärast koormamist seoses väiksemate abisummadega, kohaldatakse seda kohustust üksnes suure eelarvega abikavade suhtes, millel on uudseid omadusi või kui on ette näha märkimisväärseid muutusi turul, tehnoloogias või õiguslikus raamistikus. Hindamise peab teostama riigiabi andvast asutusest sõltumatu ekspert ühise metoodika (44) alusel ja selle tulemused tuleb avalikustada. Hindamise tulemused tuleb esitada järelevalveametile aegsasti, et oleks võimalik hinnata abikava võimalikku pikendamist, ja igal juhul abikava lõppedes. Hindamise täpne ulatus ja metoodika määratakse kindlaks abikava heaks kiitva otsusega. Kõikide järgnevate samalaadse eesmärgiga abikavade puhul tuleb arvesse võtta kõnealuse hindamise tulemusi.

5.   REGIONAALABI KAARDID

(139)

Käesolevas jaos sätestab järelevalveamet kriteeriumid EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktide a ja c tingimustele vastavate piirkondade kindlakstegemiseks. Eespool nimetatud tingimustele vastavad alad, mille EFTA riik soovib määrata punkti a või c aladeks, tuleb ära näidata regionaalabi kaardil, millest tuleb järelevalveametile teatada ning mille järelevalveamet peab heaks kiitma, enne kui kõnealustel aladel asuvatele ettevõtjatele saab anda regionaalabi. Kaartidel peavad olema täpsustatud ka nende alade suhtes kohaldatavad abi ülemmäärad.

5.1.   REGIONAALABIKÕLBLIKE PIIRKONDADE HÕLMATUD ELANIKKOND

(140)

Arvestades, et regionaalabi andmine on erand üldisest riigiabi keelust, mis on sätestatud EMP lepingu artikli 61 lõikes 1, leiab EFTA järelevalveamet, et EFTA riikide abi saavate piirkondade hõlmatud elanikkonna piirmäär peab kokku olema väiksem kui abikõlbmatutel aladel.

(141)

Järelevalveameti regionaalabi suunistes aastateks 2007–2013 (45) on riigi hõlmatud elanikkonna piirmäär sätestatud vastavalt hõredalt asustatud piirkondadele kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c. Elanikkonna piirmääraks sätestati Norra puhul 29,08 % ja Islandi puhul 31,6 %.

(142)

EFTA riikidel on järgmised eripärad, mida tuleb abikõlblike piirkondade hõlmatud elanikkonna kindlaksmääramisel arvesse võtta: a) tänu sellele, et EFTA riikide SKP elaniku kohta on suhteliselt suur, ei vasta ükski piirkond EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohase erandi kohaldamise tingimustele (46); b) palju EFTA riikide piirkondi on hõredalt asustatud. Nimetatud eripärade tõttu sätestab järelevalveamet riigi hõlmatud elanikkonna vastavalt hõredalt asustatud piirkondadele kooskõlas regionaalabi suunistega aastateks 2007–2013 (47). Norras on kaheksa hõredalt asustatud 3. tasandi statistilist piirkonda, mille elanikkond moodustab 25,51 % Norra elanikkonnast. Sellest tulenevalt on Norra hõlmatud elanikkond 2014.–2020. aastal 25,51 %. Islandil on kokku kaks 3. tasandi statistilist piirkonda, millest üks on hõredalt asustatud, ning seega moodustab nende piirkondade elanikkond 36,5 % Islandi elanikkonnast. Sellest tulenevalt on Islandi hõlmatud elanikkond 2014.–2020. aastal 36,5 %. Liechtensteinil hõredalt asustatud piirkondi ei ole ning seega puuduvad piirkonnad, mis oleksid selle alusel abikõlblikud.

5.2.   EMP LEPINGU ARTIKLI 61 LÕIKE 3 PUNKTIS a SÄTESTATUD ERAND

(143)

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis a on sätestatud, et „abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus”, võib pidada siseturuga kokkusobivaks. Euroopa Kohus on leidnud, et „sõnade „erakordselt” ja „tõsine” kasutamine [Euroopa Liidu toimimise lepingu] artikli [107] lõike 3 punktis a näitab, et selle erandi puhul peetakse silmas ainult neid piirkondi, kus majanduslik olukord on võrreldes [liiduga] tervikuna äärmiselt ebasoodne” (48).

(144)

Järelevalveamet leiab, et EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis a sätestatud tingimused on täidetud, kui 2. tasandi statistilise piirkonna SKP elaniku kohta mõõdetuna ostujõu standardina on alla 75 % EMP keskmisest. Analüüsis kasutatav iga piirkonna ja EMP keskmine SKP elaniku kohta (49) määratakse kindlaks asjakohase ametliku statistika alusel. Praegu pole siiski EFTA riikides ühtki 2. tasandi statistilist piirkonda, mis vastab kõnealusele tingimusele (50). Seega ei vasta ükski EFTA riikide piirkond EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohase erandi kohaldamise tingimustele.

5.3.   EMP LEPINGU ARTIKLI 61 LÕIKE 3 PUNKTIS c SÄTESTATUD ERAND

(145)

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c on ette nähtud, et siseturuga kokkusobivaks võib pidada „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”. Euroopa Kohtu seisukoht on järgmine: „artikli [107] lõike 3 punktis c […] sätestatud erandi mõju on suurema ulatusega, kuivõrd see võimaldab arendada teatavaid piirkondi ilma artikli [107] lõike 3 punktis a nimetatud majanduslikest tingimustest tulenevate piiranguteta, kui selline abi „ei mõjuta kaubandustingimusi ebasoodsalt sellisel määral, mis on vastuolus ühiste huvidega”. See säte annab komisjonile volituse ka sellise abi heakskiitmiseks, mis on ette nähtud majandusliku arengu soodustamiseks ELi liikmesriigi piirkondades, mis on ebasoodsamas olukorras võrreldes selle riigi keskmise olukorraga” (51). Järelevalveamet on seisukohal, et sama kehtib EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel.

(146)

Euroopa Komisjon on liikmesriikide abikõlblike piirkondade hõlmatud elanikkonna kindlaksmääramiseks kasutatava metoodika määratlenud oma asjakohastes suunistes. See meetod koosneb järgmistest etappidest.

(147)

Komisjoni suuniste kohaselt on kaht liiki punkti c alasid: a) alad, mis vastavad teatavatele eelnevalt kehtestatud tingimustele ning mille ELi liikmesriik võib seetõttu määrata punkti c alaks, ilma et ta peaks seda täpsemalt põhjendama (edaspidi „eelnevalt kindlaks määratud punkti c alad”); b) alad, mille ELi liikmesriik võib oma äranägemise järgi määrata punkti c alaks eeldusel, et ELi liikmesriik tõendab, et selline ala vastab teatavatele sotsiaal-majanduslikele kriteeriumidele (edaspidi „eelnevalt kindaks määramata punkti c alad”).

(148)

Komisjoni suuniste kohaselt on eelnevalt kindlaks määratud punkti c alade hõlmatuse erimäärad fikseeritud konkreetse hõlmatuse määramise meetodi kohaselt, nagu on kirjeldatud kõnealuste suuniste jaos 5.3.1. Meetodi kohaselt määratakse punkti c aladeks endised punkti a alad (aastatel 2011–2013) koos hõredalt asustatud aladega. Kuna EFTA riikides kõnealusel perioodil ühtki punkti a ala ei olnud, kuuluvad sellesse kategooriasse vaid hõredalt asustatud alad.

5.3.1.   Eelnevalt kindlaks määratud punkti c alad

(149)

Hõredalt asustatud aladeks peaks EFTA riik põhimõtteliselt määrama 2. tasandi statistilised piirkonnad, kus on alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta, või 3. tasandi statistilised piirkonnad, kus on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta. Siiski võib EFTA riik määrata sellisteks aladeks ka 3. tasandi statistiliste piirkondade osasid, kus on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta, või muid naaberalasid, mis asuvad nende 3. tasandi statistiliste piirkondadega kõrvuti, eeldusel, et määratud aladel on alla 12,5 elaniku ruutkilomeetri kohta ning et nende määramine ei ületa punktis 142 viidatud punkti c alade hõlmatuse erimäära. Väga hõredalt asustatud aladel võib EFTA riik määrata sellisteks aladeks Norra puhul 2. tasandi statistiliste piirkondade osasid ja Islandi puhul 3. tasandi statistiliste piirkondade osasid, kus on alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta, või muid väiksemaid naaberalasid, mis asuvad nende statistiliste piirkondadega kõrvuti, eeldusel et määratud aladel on alla kaheksa elaniku ruutkilomeetri kohta ning et nende määramine ei ületa punktis 142 viidatud punkti c alade hõlmatuse erimäära.

5.3.2.   Eelnevalt kindlaks määramata punkti c alad

(150)

Järelevalveamet leiab, et kriteeriumid, mida EFTA riigid kasutavad punkti c alade määramiseks, peaksid kajastama selliste olukordade mitmekesisust, milles võib olla põhjendatud regionaalabi andmine. Seetõttu peaksid kriteeriumid käsitlema teatavaid sotsiaal-majanduslikke, geograafilisi või struktuurseid probleeme, millega punkti c aladel võib tõenäoliselt kokku puutuda, ning nendega tuleks ette näha piisavad tagatised, et regionaalabi andmine ei mõjutaks negatiivselt kaubandustingimusi ulatuses, mis oleks vastuolus ühise huviga.

(151)

Sellest tulenevalt võib EFTA riik määrata punkti c aladeks eelnevalt kindlaks määramata punkti c alad, mis on kindlaks määratud järgmiste kriteeriumide alusel. a) 1. kriteerium: vähemalt 100 000 elanikuga naaberalad, (52) mis asuvad 2. või 3. tasandi statistilistes piirkondades, kus — SKP elaniku kohta on EL 27 keskmisest väiksem või sellega võrdne või; — töötuse määr on üle 115 % riigi keskmisest või sellega võrdne (53). b) 2. kriteerium: 3. tasandi statistilised piirkonnad, kus on alla 100 000 elaniku ning kus — SKP elaniku kohta on EL 27 keskmisest väiksem või sellega võrdne või; — töötuse määr on üle 115 % riigi keskmisest või sellega võrdne. c) 3. kriteerium: saared ja naaberalad, mida iseloomustab sarnane geograafiline eraldatus (nt poolsaared või mägipiirkonnad), kus — SKP elaniku kohta on EL 27 keskmisest väiksem või sellega võrdne (54) või; — töötuse määr on üle 115 % riigi keskmisest või sellega võrdne (55) või — on alla 5 000 elaniku. d) 4. kriteerium: 3. tasandi statistilised piirkonnad või 3. tasandi statistiliste piirkondade osad, mis moodustavad naaberalad, mis asuvad punkti a ala kõrval või millel on ühine maismaapiir mõne Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) välise või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) välise riigiga. e) 5. kriteerium: vähemalt 50 000 elanikuga naaberalad, (56) kus toimuvad suured struktuursed muudatused või mis on tõsises suhtelises languses, eeldusel et sellised alad ei asu 3. tasandi statistilistes piirkondades või naaberaladel, mis vastavad tingimustele, mis võimaldavad määrata alad eelnevalt kindlaks määratud aladeks, või 1.–4. kriteeriumile (57).

(152)

Punktis 151 viidatud kriteeriumide kohaldamisel mõistetakse „naaberalade” all kõiki kohalike haldusüksuste (LAU 2) (58) alasid või terviklike LAU 2 alade rühma (59). LAU 2 alade rühma peetakse naaberalaks, kui igal rühma kuuluval alal on ühine halduspiir rühma teise alaga (60).

(153)

Määratakse kindlaks vastavus iga EFTA riigi puhul lubatud hõlmatud elanikkonnale, võttes aluseks riikliku statistikaameti avaldatud kõige värskemad andmed asjakohaste alade koguelanikkonna kohta.

5.4.   INVESTEERINGUTEKS ETTE NÄHTUD REGIONAALABI SUHTES KOHALDATAVAD ABI ÜLEMMÄÄRAD

(154)

Abi osakaal punkti c aladel ei tohi olla suurem kui järgmised väärtused: a) 15 % brutotoetusekvivalendist hõredalt asustatud aladel ning aladel (3. tasandi statistilised piirkonnad või nende osad), millel on maismaapiir EMP- või EFTA-välise riigiga; b) 10 % brutotoetusekvivalendist eelnevalt kindlaks määramata punkti c aladel.

5.4.1.   VKEde suuremad abi ülemmäärad

(155)

Punktis 154 sätestatud abi ülemmäärasid võib suurendada kuni 20 protsendipunkti väikeste ettevõtjate ning kuni 10 protsendipunkti keskmise suurusega ettevõtjate puhul (61).

5.5.   TEATAMINE JA KOKKUSOBIVAKS KUULUTAMINE

(156)

Pärast käesolevate suuniste vastuvõtmist peab iga EFTA riik teavitama järelevalveametit 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 kohaldatavast regionaalabi kaardist. Iga teavitus peab sisaldama III lisas sätestatud vormil nõutud teavet.

(157)

Järelevalveamet uurib iga regionaalabi kaarti, millest teda on teavitatud, lähtudes käesolevatest suunistest, ning võtab asjaomase EFTA riigi suhtes vastu regionaalabi kaarti heakskiitva otsuse. Kõik regionaalabi kaardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja selle EMP kaasandes ning need moodustavad käesolevate suuniste lahutamatu osa.

5.6.   MUUDATUSED

5.6.1.   ELANIKKONNA RESERV

(158)

EFTA riik võib omal algatusel otsustada kehtestada riigi hõlmatud elanikkonna reservi, mis koosneb erinevusest asjakohase EFTA riigi hõlmatud elanikkonna piirmäära (mille on määranud järelevalveamet) (62) ning selle riigi regionaalabi kaardil määratud punkti c aladel kasutatud hõlmatud elanikkonna vahel.

(159)

Kui EFTA riik on otsustanud sellise reservi luua, võib ta igal ajal kasutada reservi uute punkti c alade lisamiseks kaardile, kuni saavutatakse riigi hõlmatud elanikkonna piirmäär. Selleks võib EFTA riik toetuda kõige uuematele kättesaadavatele sotsiaal-majanduslikele andmetele, mis saadakse Eurostatilt, riiklikult statistikaametilt või muust tunnustatud allikast. Asjakohaste punkti c alade elanikkond arvutatakse esialgse kaardi koostamisel kasutatud rahvastikuandmete alusel.

(160)

EFTA riik peab teatama järelevalveametile elanikkonna reservi igast kavatsetavast kasutamisest uute punkti c alade lisamiseks enne selliste muudatuste rakendamist.

5.6.2.   Vahekokkuvõte

(161)

Vajaduse korral teostab järelevalveamet Euroopa Komisjoniga samal ajal 2016. aasta juunis vahekokkuvõtte, et selgitada välja alad, mis võivad saada EMP lepingu artikli 61 lõike 1 punkti a alusel regionaalabikõlblikeks, ning määrab abi osakaalu taseme, mis vastab nende SKP-le elaniku kohta.

6.   REGIONAALABI EESKIRJADE KOHALDATAVUS

(162)

Järelevalveamet pikendab regionaalabi suuniseid aastateks 2007–2013 (63) ja ulatuslikele investeerimisprojektidele antava regionaalabi süvahindamise kriteeriume (64) kuni 30. juunini 2014.

(163)

Regionaalabi kaardid, mis kiideti heaks 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste alusel, aeguvad 31. detsembril 2013. Seetõttu ei kohaldata üldise grupierandi määruse (65) alusel rakendatavate regionaalabi kavade suhtes kõnealuse määruse artikli 44 lõikes 3 sätestatud kuuekuulist üleminekuperioodi. Regionaalabi andmiseks pärast 31. detsembrit 2013 olemasolevate grupierandiga hõlmatud kavade alusel palutakse EFTA riikidel teatada regionaalabi kaartide pikendamisest õigeks ajaks, nii et järelevalveametil oleks aega kiita kõnealuste kaartide pikendamine heaks enne 31. detsembrit 2013. Üldiselt aeguvad 2007.–2013. aasta regionaalabi suuniste alusel heaks kiidetud kavad 2013. aasta lõpus, nagu on kindlaks määratud järelevalveameti otsusega. Selliste kavade mis tahes pikendamisest tuleb järelevalveametile õigeks ajaks teatada.

(164)

Järelevalveamet kohaldab käesolevates suunistes sätestatud põhimõtteid pärast 30. juunit 2014 antava regionaalabi kokkusobivuse hindamisel. Ebaseaduslikult antud regionaalabi või regionaalabi, mida kavatsetakse anda pärast 31. detsembrit 2013 ning enne 1. juulit 2014, hinnatakse kooskõlas 2007.–2013. aasta regionaalabi suunistega.

(165)

Kuna teatamine peavad olema vastavuses regionaalabi kaardiga, ei saa teatamist regionaalabi kavadest või abist, mida kavatsetakse anda pärast 30. juunit 2014, pidada täielikuks enne, kui järelevalveamet on alajaos 5.5 kirjeldatud korra alusel vastu võtnud otsuse asjaomase EFTA riigi regionaalabi kaardi heakskiitmise kohta. Sellest tulenevalt ei uuri järelevalveamet põhimõtteliselt teateid regionaalabi kavade kohta, mida kavatsetakse kohaldada pärast 30. juunit 2014, või teateid üksikabi kohta, mida kavatsetakse anda pärast seda kuupäeva, enne kui on vastu võetud asjaomase EFTA riigi regionaalabi kaart.

(166)

Järelevalveamet leiab, et käesolevate suuniste rakendamine toob kaasa olulisi muudatusi EMPs regionaalabi suhtes kohaldatavates eeskirjades. Peale selle tundub, et EMP muutunud majandus- ja sotsiaalset olukorda arvestades on vaja vaadata üle kõikide regionaalabi kavade, sealhulgas nii investeeringuteks ette nähtud abi kui ka tegevusabi kavade jätkuv õigustatus ja tõhusus.

(167)

Sel eesmärgil teeb järelevalveamet vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 1 EFTA riikidele ettepaneku järgmisteks asjakohasteks meetmeteks: a) EFTA riigid peavad piirama kõikide selliste olemasolevate regionaalabi kavade kohaldamist, mis ei ole hõlmatud grupierandimäärusega, ning kõikide regionaalabi kaartide kohaldamist abiga, mida kavatsetakse anda kuni 30. juunini 2014; b) EFTA riigid peavad muutma muid olemasolevaid horisontaalse abi kavasid, milles sätestatakse erikohtlemine sellise abi puhul, mida antakse projektidele abi saavates piirkondades, tagamaks, et abi, mis antakse pärast 30. juunit 2014, on kooskõlas abi andmise kuupäeval kehtiva regionaalabi kaardiga; c) EFTA riigid kinnitavad eespool esitatud ettepanekute vastuvõtmist 31. detsembriks 2013.

7.   ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE

(168)

Kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikliga 21 koostoimes otsuse nr 195/04/COL artiklitega 5 ja 6 peavad EFTA riigid esitama järelevalveametile aastaaruandeid.

(169)

EFTA riigid edastavad IV lisaga ette nähtud vormis järelevalveametile teavet kavade alusel antava mis tahes üksikabi kohta, mis ületab kolm miljonit eurot, 20 tööpäeva jooksul alates abi andmise päevast.

(170)

EFTA riigid peavad säilitama üksikasjalikud andmed kõikide abimeetmete kohta. Sellised andmed peavad sisaldama kogu teavet, mis on vajalik selleks, et näidata abikõlblike kulude ja abi ülemmäära suhtes kehtestatud tingimuste täitmist. Kõnealuseid andmeid tuleb säilitada abi andmise kuupäevast alates kümne aasta jooksul ning need tuleb nõudmise korral järelevalveametile esitada.

8.   MUUTMINE

(171)

Järelevalveamet võib otsustada käesolevaid suuniseid muuta igal ajal, kui see osutub vajalikuks konkurentsipoliitikaga seotud põhjustel või selleks, et võtta arvesse EMP muid poliitilisi strateegiaid ja rahvusvahelisi kohustusi või mis tahes muul põhjendatud juhul.

---

(1)  EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohaselt regionaalabi tingimustele vastavad piirkonnad, mida nimetatakse tavaliselt punkti a aladeks, on sageli majandusliku arengu seisukohalt ebasoodsamas olukorras olevad alad EMPs. EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt riigiabi tingimustele vastavad piirkonnad, mida nimetatakse punkti c aladeks, on samuti ebasoodsamas olukorras olevad, aga vähemal määral. Kuna EFTA riikide SKP elaniku kohta on suhteliselt suur, ei vasta praegu ükski piirkond EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti a kohase erandi kohaldamise tingimustele.

(2)  Käesolevad suunised vastavad komisjoni teatisele „Regionaalabi suunised aastateks 2014–2020” (edaspidi „komisjoni suunised”), vastu võetud 28. juunil 2013 (ELT C 209, 23.7.2013, lk 1).

(3)  Selliseks otstarbeks teatavatele piirkondadele antavat lisatoetust ei käsitleta seetõttu regionaalabina.

(4)  Iga EFTA riik võib sellised piirkonnad 5. jaotises sätestatud tingimuste alusel regionaalabi kaardil kindlaks määrata.

(5)  Seoses sellega vt Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 730/79: Philip Morris (EKL 1980, lk 2671, punkt 17) ja kohtuasjas C-169/95: Hispaania vs. komisjon (EKL 1997, lk I-148, punkt 20).

(6)  Seoses sellega vt otsus kohtuasjas T-380/94: AIUFFASS ja AKT vs. komisjon (EKL 1996, lk II-2169, punkt 54).

(7)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: ELi riigiabi ajakohastamine, COM(2012) 0209 (final).

(8)  Nagu on määratletud II lisas.

(9)  Nagu on määratletud IIa lisas.

(10)  Pärast laevaehitusele antavat riigiabi käsitlevate järelevalveameti suuniste (ELT L 31, 31.1.2013, lk 77, ja EMP kaasanne nr 7, 31.1.2013, lk 1) aegumist 31. detsembril 2013 hõlmavad käesolevad suunised ka regionaalabi laevaehitusele. Kõik järelevalveameti suunised leiate järgmiselt veebilehelt: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/.

(11)  Transpordi all mõistetakse reisijate vedu õhusõidukiga, meritsi, maanteed, raudteed ja siseveeteed pidi või kaubaveoteenuseid rendi või tasu eest.

(12)  Vt järelevalveameti suunised lennundussektorile riigiabi andmise kohta (EÜT L 124, 23.5.1996, lk 41–52), milles viidatakse ühenduse suunistele, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 92 ja 93 ja EMP lepingu artikli 61 kohaldamist lennundussektorile antava riigiabi korral (EÜT C 350, 10.12.1994, lk 5), ning järelevalveameti suunised lennujaamade rahastamise ja piirkondlikest lennujaamadest opereerivate lennuettevõtjate riikliku stardiabi kohta (ELT L 62, 6.3.2008, lk 30, ja EMP kaasanne nr 12, 6.3.2008, lk 3), nende muudatused või neid asendavad dokumendid.

(13)  Järelevalveamet hindab energeetikasektori riigiabi kokkusobivust siseturuga, lähtudes tulevastest energeetika- ja keskkonnaabi suunistest, millega muudetakse praeguseid keskkonnakaitse riigiabi suuniseid ning võetakse arvesse abi saavate piirkondade eriprobleeme.

(14)  ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga, veel avaldamata. Kõik järelevalveameti suunised leiate järgmiselt veebilehelt: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/.

(15)  Määratletud nõukogu 25. juuni 2009. aasta määruses (EÜ) nr 723/2009 Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumi (ERIC) käsitleva ühenduse õigusliku raamistiku kohta (ELT L 206, 8.8.2009, lk 1); kohaldatakse EMPs EMP lepingu protokolli nr 31 kohaselt kooskõlas järelevalveameti suunistega teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta (ELT L 305, 19.11.2009, lk 1, ning EMP kaasanne nr 60, 19.11.2009, lk 1).

(16)  Vt punkti 20 alapunkt i.

(17)  NACE on akronüüm, mis on tuletatud prantsuskeelsest nimetusest „Nomenclature générale des Activités économiques dans les Communautés Européennes” (Euroopa ühenduste majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator), seda kasutatakse ELi majanduse tegevusalade eri statistilise klassifikaatorite tähistamiseks.

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1893/2006, 20. detsember 2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(19)   ELT L 107, 28.4.2005, lk 28, mida on pikendatud ELTs L 48, 25.2.2010, lk 27, ja järelevalveameti otsusega nr 438/12/COL, 28. november 2012, millega kaheksakümne kuuendat korda muudetakse riigiabi käsitlevaid menetlus- ja sisulisi eeskirju (ELT L 190, 11.7.2013, lk 91, ja EMP kaasanne nr 40, 11.7.2013, lk 15). Nagu on selgitatud kõnealuste suuniste punktis 19: kui raskustes oleva äriühingu eksistents on sattunud ohtu, ei saa seda kasutada muude poliitiliste eesmärkide saavutamise vahendina, enne kui tema elujõulisus on tagatud.

(20)  Vt otsus liidetud kohtuasjades T-244/93 ja T-486/93: TWD Textilwerke Deggendorf GmbH vs. Euroopa Ühenduste Komisjon (EKL 1995, lk II-02265).

(21)  Nendes suunistes kasutatakse komisjoni suunistes kasutatud akronüümi „NUTS” asemel terminit „statistiline piirkond”. NUTS on tuletatud nimetusest „Nomenclature of Territorial Units for Statistics” (ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1059/2003, 26. mai 2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 154, 21.6.2003, lk 1). Kõnealust määrust pole veel EMP lepingusse inkorporeeritud. Eesmärgiga ühtlustada mõisteid seoses pidevalt suureneva nõudlusega piirkondliku tasandi statistilise teabe järele on aga Eurostat, kandidaatriikide riiklikud asutused ja EFTA kokku leppinud, et statistilised piirkonnad moodustatakse sarnaselt NUTS liigitusega.

(22)  Kättesaadav aadressil: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/.

(23)  Vt punkti 20 alapunkt n.

(24)  Vt näiteks otsused kohtuasjas C-156/98: Saksamaa Liitvabariik vs. komisjon (EKL 2000, lk I-6857, punkt 78) ja kohtuasjas C-333/07: Régie Networks vs. Rhone Alpes Bourgogne (EKL 2008, lk I-10807, punktid 94–116).

(25)  Vt otsus kohtuasjas C-225/91: Matra vs. komisjon (EKL 1993, lk I-3203, punkt 42).

(26)  Vt käesolevate suuniste V lisa.

(27)  Kohustus säilitada investeeringut asjaomases piirkonnas vähemalt viis aastat (VKEde puhul kolm aastat) ei tohiks takistada selle perioodi jooksul vananenud või purunenud seadmete väljavahetamist tingimusel, et asjaomases piirkonnas säilib kõnealuse miinimumperioodi vältel asjaomane majandustegevus. Seadmete väljavahetamiseks ei tohi regionaalabi siiski anda.

(28)  See ei kehti näiteks subsideeritud laenude, avaliku sektori omakapitali laenude või avaliku sektori osaluste korral, mis ei vasta turutingimustes tegutseva investori põhimõttele, abi elemente sisaldavate riigigarantiide või vähese tähtsusega abi raames antud avaliku sektori toetuse korral.

(29)  Sihtotstarbelise üksikabi suhtes kohaldatakse samu nõudeid mis kava alusel antud üksikabi suhtes, kui ei ole viidatud teisiti.

(30)  Kui aga tulevased kulude ja tulude arengusuunad on väga ebakindlad ja teave on väga asümmeetriline, võib riiklik ametiasutus soovida kasutada selliseid hüvitusmudeleid, mis ei ole täielikult eelnevalt kindlaks määratud, vaid pigem eelnevalt kindlaks määratud ja tagantjärele hüvitamise kombinatsioon (näiteks kasutades tagastamisi, et võimaldada ootamatute tulude tasakaalustatud jagamist).

(31)  Sellised investeeringud võivad luua tingimused edasisteks investeeringuteks, mis on elujõulised lisaabita.

(32)  Vt III lisa.

(33)  Ka sihtotstarbelise üksikabi puhul tuleb lisaks käesolevate suuniste jaos 3.5.2 sätestatud nõuetele lähtuda punktidega 60–64 ette nähtud nõuetest.

(34)  Vastupidiseid stsenaariume kirjeldatakse punktis 57.

(35)  Projekti nüüdispuhasväärtuse all mõistetakse diskonteeritud (harilikult kapitalikulu alusel) positiivsete ja negatiivsete rahavoogude vahet investeeringu eluea jooksul.

(36)  Sisemine tulumäär ei põhine antud aasta raamatupidamislikul tulul, vaid võtab arvesse tulevasi rahavooge, mida investor loodab saada kogu investeeringu eluea jooksul. See määratletakse diskontomäärana, mille puhul rahavoogude jada nüüdispuhasväärtus võrdub nulliga.

(37)  Abi ülemmäärade kohta vt alajagu 5.4.

(38)  Abi vähendatud osakaal tuleneb punkti 20 alapunktis c kindlaks määratud mehhanismist.

(39)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus erisätete kohta, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist seoses eesmärgiga „Euroopa territoriaalne koostöö”. Komisjoni ettepanek KOM(2011) 611 (ERF/ETK määrus).

(40)  Määratletud punkti 20 alapunktides h ja i.

(41)  Sellised takistused sisenemisele võivad hõlmata õiguslikke takistusi (eelkõige intellektuaalomandi õigused), mastaabisäästu ja ulatust, takistusi võrkudele ja taristule juurdepääsul. Kui abi on seotud turuga, kus abisaaja on turul valitseval positsioonil, võivad võimalikud takistused sisenemisele süvendada abisaaja võimalikku turuvõimu ning seeläbi olulise turuvõimu võimalikku negatiivset mõju.

(42)  Kui turul on tugevad ostjad, on vähem tõenäoline, et abisaaja saab tõsta tugevatelt ostjatelt nõutavaid hindu.

(43)  Seda teavet tuleks korrapäraselt uuendada (näiteks iga kuue kuu järel) ja see peaks olema kättesaadav mittekonfidentsiaalsel kujul.

(44)  Sellise ühise meetodi võib välja pakkuda järelevalveamet.

(45)   ELT L 54, 28.2.2008, lk 1, ja EMP kaasanne nr 11, 28.2.2008, lk 1.

(46)  See tähendab, et ükski EFTA riikide piirkond ei vasta nõudele, et SKP elaniku kohta peab olema 75 %, nagu on kirjeldatud punktis 144.

(47)  Põhineb Eurostati 2010. aasta andmetel.

(48)  Otsused kohtuasjas 248/84: Saksamaa vs. komisjon (EKL 1987, lk 4036, punkt 19); kohtuasjas C-169/95: Hispaania vs. komisjon (EKL 1997, lk I-148, punkt 15); kohtuasjas C-310/99: Itaalia vs. komisjon (EKL 2002, lk I-2289, punkt 77).

(49)  Siin ja käesolevates suunistes esinevate järgnevate viidete puhul SKT-le elaniku kohta väljendatakse SKTd ostujõu standardina.

(50)  Kui olukord muutub, võtab järelevalveamet selliste muutuste arvessevõtmiseks vastu uued suunised.

(51)  Otsus kohtuasjas 248/84: Saksamaa vs. komisjon (EKL 1987, lk 4036, punkt 19).

(52)  Elanikkonna künnist langetatakse 50 000 elanikuni EFTA riikides, mille eelnevalt kindlaks määramata punkti c alade hõlmatus on alla 1 miljoni elaniku, või 10 000 elanikuni EFTA riikides, mille koguelanikkond on alla 1 miljoni.

(53)  Töötuse korral peaksid arvutused põhinema riikliku statistikaameti avaldatud piirkondlikel andmetel, kasutades viimase kolme aasta keskmist, mille kohta on sellised andmed olemas (regionaalabi kaardist teatamise ajal). Välja arvatud juhtudel, kui käesolevates suunistes on viidatud teisiti, arvutatakse sellisel alusel töötuse määr riikliku keskmise suhtes.

(54)  Selle kindlaksmääramiseks, kas sellistel saartel ja naaberaladel on SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest väiksem või sellega võrdne, võib EFTA riik viidata riikliku statistikaameti või muu tunnustatud allika esitatud andmetele.

(55)  Selle kindlaksmääramiseks, kas sellistel saartel ja naaberaladel on töötuse määr üle 115 % riigi keskmisest või sellega võrdne, võib EFTA riik viidata riikliku statistikaameti või muu tunnustatud allika esitatud andmetele.

(56)  Elanikkonna künnist langetatakse 25 000 elanikuni EFTA riikides, mille eelnevalt kindlaks määramata punkti c alade hõlmatus on alla ühe miljoni elaniku, või 10 000 elanikuni EFTA riikides, mille koguelanikkond on alla ühe miljoni, või 5 000 elanikuni saartel või naaberaladel, mida iseloomustab sarnane geograafiline isoleeritus.

(57)  5. kriteeriumi kohaldamiseks peab EFTA riik tõendama tingimustele vastavust, võrreldes asjaomaseid alasid muude aladega samas EFTA riigis või muudes EFTA riikides ettevõtluse struktuurstatistikat, tööturge, kodumajapidamiste kontosid, haridust vms käsitlevate sotsiaal-majanduslike näitajate alusel. Selleks võib EFTA riik toetuda riiklikult statistikaametilt või muust tunnustatud allikast saadud andmetele.

(58)  EFTA riigid võivad lähtuda LAU 2 alade asemel LAU 1 aladest, kui LAU 1 alade elanikkond on väiksem kui LAU 2 aladel, mille osad nad on.

(59)  EFTA riigid võivad siiski määrata LAU 2 ala (või LAU 1 ala) osasid tingimusel, et asjaomase LAU ala elanikkond ületab 1. või 5. kriteeriumiga naaberalade puhul nõutavat miinimumelanikkonda (sh kõnealuste kriteeriumide kohaselt vähendatud elanikkonnakünniseid) ning et kõnealuse LAU ala osade elanikkond on vähemalt 50 % kohaldatava kriteeriumiga nõutud miinimumelanikkonnast.

(60)  Saarte puhul hõlmavad halduspiirid merepiire teiste asjaomase EFTA riigi haldusüksustega.

(61)  VKEde suuremaid abi ülemmäärasid ei kohaldata suurtele investeerimisprojektidele antud abi suhtes.

(62)  Vt punkt 142.

(63)   ELT L 54, 28.2.2008, lk 1, ja EMP kaasanne nr 11, 28.2.2008, lk 1. Kättesaadav aadressil: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/.

(64)   ELT L 206, 2.8.2012, lk 13, ja EMP kaasanne nr 42, 2.8.2012, lk 1. Kättesaadav aadressil: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/.

(65)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3), mis on inkorporeeritud EMP lepingu XV lisasse (punkti 1 alapunkt j) otsusega nr 120/2008 (ELT L 339, 18.12.2008, lk 111, ja EMP kaasanne nr 79, 18.12.2008, lk 20); otsus jõustus 8. novembril 2008.

I LISA

REGIONAALABI KAARTIDE KOHTA TEABE ESITAMISE VORM

II LISA

TERASESEKTORI MÄÄRATLUS

Käesolevates suunistes tähendab „terasesektor” kõiki tegevusi, mis on seotud ühe või enama järgmises loetelus esitatud toote tootmisega:

a)	malm ja ferrosulamid: terase tootmiseks ja rauasulatuseks ette nähtud malm ja muu toormalm, peegelmalm ja süsinikrikastatud ferromangaan, välja arvatud muud ferrosulamid;

b)

rauast ja tavalisest või eriterasest toor- ja pooltooted: vedel terasevalu pidevvaluna või muul moel, sealhulgas pooltoodete valmistamiseks — valuplokid, kangid, plaadid; lai kuumvaltsitud rullteras, välja arvatud valandite valmistamiseks kasutatava vedelterasevalu tootmine väikestes ja keskmise suurusega valukodades;

c)

kuumtöödeldud tooted rauast ja tavalisest või eriterasest: rööpad, liiprid, alusplaadid ja lukuliiprid, talad, massiivsed kujundprofiilid pikkusega vähemalt 80 mm, sulundkonstruktsioonid, vardad ja kujundprofiilid pikkusega alla 80 mm, plaadid laiusega alla 150 mm, valtstraat, ümartoru- ja nelikanttoru-profiilteras, kuumvaltsitud teraslatid ja -ribad (sealhulgas terasribad rullidena), kuumvaltsitud lehtteras (kaetud ja katmata), plaat- ja lehtteras paksusega vähemalt 3 mm, universaalplaadid laiusega vähemalt 150 mm, välja arvatud traat ja traaditooted, külmtõmmatud terasvardad ja malmvalu;

d)	külmvaltsterasest tooted: valgeplekk, plii-tinasulamiga pinnatud plekk, mustplekk, tsingitud lehtteras, muu materjaliga kaetud lehtteras, külmvaltsitud lehtteras, tinatamiseks ette nähtud elektrotehniline lehtteras ja teraseribad, külmvaltslehed rullide ja ribadena;

e)	torud: kõik õmblusteta terastorud ja needitud terasest keevistorud läbimõõduga üle 406,4 mm.

IIa LISA

SÜNTEESKIUSEKTORI MÄÄRATLUS

Käesolevate suuniste kontekstis hõlmab sünteeskiusektor järgmist:

a)	polüestril, polüamiidil, akrüülil või polüpropüleenil põhinevate igat liiki kiudude ja lõngade valmistamine ekstrusiooni/tekstureerimise teel, olenemata nende lõppkasutusest, või

b)	polümerisatsioon (sh polükondensatsioon), kui see on kasutatavate seadmete seisukohalt üks osa ekstrusioonist, või

c)	kõik kõrvalprotsessid, mis on seotud võimaliku abisaaja või mõne teise samasse kontserni kuuluva äriühingu olemasoleva ekstrusiooni-/tekstureerimisvõimsusega ning mis on kõnealuse majandustegevuse puhul kasutatavate seadmete kaudu selle tootmisvõimsusega integreeritud.

III LISA

INVESTEERINGUTEKS ETTE NÄHTUD REGIONAALABI TAOTLEMISE VORM