ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 156
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
57. aastakäik
24. mai 2014
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 156 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
57. aastakäik |
|
Sisukord |
|
I Seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
|
OTSUSED |
|
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
I Seadusandlikud aktid
OTSUSED
|
24.5.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/1 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 562/2014/EL,
15. mai 2014,
Euroopa Liidu osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt nõukogu otsusele 94/375/EÜ (3) loodi 1994. aastal Euroopa Investeerimisfond (edaspidi „fond”), et „aidata kaasa jätkusuutlikule ja tasakaalustatud kasvule ühenduses”. |
|
(2) |
Pärast fondi märgitud kapitali suurendamist 2007. aastal on fondi kinnitatud kapital 3 miljardit eurot, mis on jagatud 3 000 osakuks nimiväärtusega 1 miljon eurot ja millest 20 % on sisse makstud kapital. Liit, keda esindas komisjon, osales fondi märgitud kapitali eelmises suurendamises vastavalt nõukogu otsusele 2007/247/EÜ (4). |
|
(3) |
Sellest tulenevalt on komisjonil liidu nimel praegu märgitud kokku 900 fondi osakut nimiväärtusega kokku 900 miljonit eurot, millest 180 miljonit eurot on sisse makstud. |
|
(4) |
Euroopa Ülemkogu kiitis 28.–29. juunil 2012 toimunud kohtumisel heaks majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, et soodustada arukat, jätkusuutlikku, kaasavat, ressursitõhusat ja töökohti loovat majanduskasvu. Sellega seoses rõhutas Euroopa Ülemkogu oma järeldustes lisaks sellele, et liidu tasandil on vaja võtta täiendavaid kiireloomulisi meetmeid, et edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist, suurendada majanduse rahastamist ning muuta Euroopa tootmis- ja investeerimiskohana konkurentsivõimelisemaks ka seda, et tuleks arendada fondi tegevust, eelkõige mis puudutab selle riskikapitalialast tegevust, koostöös selliste olemasolevate riiklike struktuuridega nagu riiklikud tugipangad ja asutused. |
|
(5) |
Selleks et veelgi soodustada investeerimist ja juurdepääsu krediidile, käivitas Euroopa Ülemkogu oma 27.–28. juunil 2013 toimunud kohtumisel algatuse „Uus investeerimiskava ELi jaoks”, et toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ning suurendada majanduse rahastamist. Selle raames palus Euroopa Ülemkogu oma järeldustes komisjonil ja Euroopa Investeerimispangal suurendada esmajärjekorras fondi krediidikvaliteedi parandamise suutlikkust. |
|
(6) |
Tuletades meelde, et jätkuvalt on prioriteediks taastada tavapärane laenu andmine majandusele, eelkõige VKEdele, kutsus Euroopa Ülemkogu 19.–20. detsembril 2013 üles komisjoni ja EIPd veelgi parandama fondi suutlikkust, suurendades selleks fondi kapitali, ja jõudma lõplikule kokkuleppele 2014. aasta maiks. |
|
(7) |
Fondi omavahendite praegune maht ei võimalda fondi tegevust vastavalt Euroopa Ülemkogu soovile märkimisväärselt suurendada, sest garantiide ja riskikapitaliga seotud fondi tehingud ei tohi ületada fondi põhikirjaga ja fondi üldkoosolekuga kinnitatud fondi üldkohustuste ülemmäärasid. Lisaks on fondi krediidikvaliteedi parandamise suutlikkus piiratud ka tema kasutada olevate omavahendite mahuga. |
|
(8) |
Seepärast kiitis fondi direktorite nõukogu 26. novembril 2013 heaks põhjendused suurendada fondi märgitud kapitali kuni 1,5 miljardi euro võrra, mis võimaldab suurendada omavahendeid. Kapitali suurendamise tehnilised üksikasjad ja üksikasjalik menetlus esitatakse direktorite nõukogule peagi, et taotleda luba esitada ettepanek 2014. aastal fondi üldkoosolekule heakskiitmiseks. |
|
(9) |
Fondi osanikud peaksid uued osakud märkima omal äranägemisel nelja aasta pikkuse perioodi jooksul, mis algab 2014. aastal ja lõpeb 2017. aastal. Uute osakute hind tuleks määrata igal aastal vastavalt fondi osanike vahel kokku lepitud osaku puhasväärtuse valemile. |
|
(10) |
Fondi kapitali suurendamiseks saavutatud liidu osaluse rahastamise kokkulepe ei tohiks mõjutada dividendide võimalikku käsitlemist. |
|
(11) |
On asjakohane, et liit osaleb fondi kapitali suurendamises, et saavutada liidu eesmärgid toetada sellise keskkonna tekkimist, mis soodustab algatusi ja ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengut kogu liidus, ning edendada innovatsiooni, teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise liidu poliitika tööstusliku potentsiaali paremat ärakasutamist; nagu seda on selgesti väljendatud Euroopa Ülemkogu 2012. aasta 28.–29. juuni, 2013. aasta 27.–28. juuni ja 2013. aasta 19.–20. detsembri järeldustes ning üksikasjalikumalt kirjeldatud majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppes ning uues Euroopa investeerimiskavas. |
|
(12) |
Seoses erieesmärkidega, mis on seatud liidu osalemisele fondi kapitali suurendamises, eelkõige mis puudutavad fondi toetust meetmetele, mis täiendavad liikmesriikide poolt ettevõtete, eelkõige VKEde kasuks võetavaid meetmeid, nähakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 173 lõikes 3 ette vajalikud volitused käesoleva otsuse vastuvõtmiseks. |
|
(13) |
Selleks et liidu esindaja saaks fondi üldkoosolekul hääletada kapitali suurendamise küsimust võimalikult ruttu, peaks käesolev otsus jõustuma selle avaldamisele järgneval päeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsuse eesmärk on suurendada Euroopa Investeerimisfondi (edaspidi „fond”) toetust meetmetele, mis täiendavad liikmesriikide poolt ettevõtete, eelkõige VKEde kasuks võetavaid meetmeid.
Artikkel 2
Liit märgib lisaks oma praegusele osalusele fondis kuni 450 osakut nimiväärtusega 1 miljon eurot. Osakute märkimine ja aastamaksed sooritatakse vastavalt fondi üldkoosolekul kinnitatud tingimustele.
Artikkel 3
Liit ostab fondi uusi osakuid nelja aasta jooksul alates 2014. aastast. Aastatel 2014–2017 tehakse liidu üldeelarvest kättesaadavaks kokku kuni 178 miljonit eurot, et katta märkimise kulud, kasutades assigneeringuid, mis on juba planeeritud mitmeaastase finantsraamistikuga ajavahemikuks 2014–2020 rubriigis 1a, et jätta muutmata eraldatud kulude kogusumma. Eelarvelised kulukohustused võib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (5) artikli 85 lõikele 4 jaotada nelja aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks.
Artikkel 4
Komisjon jälgib, kuidas käesoleva otsuse abil saavutatakse artiklis 1 sätestatud eesmärk, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta vahearuande 31. detsembriks 2016 ning lõpparuande hiljemalt 31. detsembriks 2018.
Artikkel 5
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 15. mai 2014
Euroopa Parlamendi nimel
president
M. SCHULZ
Nõukogu nimel
eesistuja
D. KOURKOULAS
(1) 25. märtsi 2014. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 6. mai 2014. aasta otsus.
(3) Nõukogu 6. juuni 1994. aasta otsus 94/375/EÜ ühenduse liikmesuse kohta Euroopa Investeerimisfondis (EÜT L 173, 7.7.1994, lk 12).
(4) Nõukogu 19. aprilli 2007. aasta otsus 2007/247/EÜ ühenduse osalemise kohta Euroopa Investeerimisfondi kapitali suurendamises (ELT L 107, 25.4.2007, lk 5).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu avaldus
Euroopa Parlament ja nõukogu lepivad kokku, et tegelevad fondi dividendide käsitlemise küsimusega liidu üldeelarvet käsitlevate finantseeskirjade järgmise revideerimise käigus või hiljemalt artiklis 4 ette nähtud tulemuste vahearuande raames.
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
24.5.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/5 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 563/2014,
23. mai 2014,
millega kiidetakse heaks põhiaine kitosaan-vesinikkloriid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 5 koostoimes artikli 13 lõikega 2 ja artikli 78 lõikega 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 23 lõike 3 kohaselt sai komisjon 19. detsembril 2011 CHIPRO-lt taotluse kitosaan-vesinikkloriidi heakskiitmiseks põhiainena. Taotlusele oli lisatud artikli 23 lõike 3 teises lõigus nõutav teave. |
|
(2) |
Komisjon palus Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „toiduohutusamet”) teaduslikku abi. Toiduohutusamet esitas komisjonile tehnilise aruande asjaomase aine kohta 24. mail 2013 (2). Komisjon esitas läbivaatamisaruande ja käesoleva määruse eelnõu kitosaan-vesinikkloriidi heakskiitmise kohta alalisele toiduahela ja loomatervishoiu komiteele 20. märtsil 2014. |
|
(3) |
Taotleja esitatud dokumendid ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1924/2006 (3) tehtud toiduohutusameti (4) uuringute tulemused näitavad, et kitosaan-vesinikkloriid rahuldab toidu kriteeriume, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (5) artiklis 2. Peale selle ei kasutata kitosaan-vesinikkloriidi valdavalt taimekaitsevahendina, kuid seda on sellegipoolest võimalik taimekaitses kasutada saadusena, mis koosneb nimetatud ainest ja veest. Seega tuleb seda käsitada kui põhiainet. |
|
(4) |
Uuringutest on ilmnenud, et kitosaan-vesinikkloriid võib eeldatavalt üldjoontes vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 23 sätestatud nõuetele, eelkõige seoses komisjoni läbivaatusaruandes uuritud ja üksikasjalikult kirjeldatud kasutusviisidega. Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 2 kohaselt koostoimes kõnealuse määruse artikliga 6 ning arvestades teaduse ja tehnika arengut on vaja lisada teatavad heakskiitmise tingimused, mida on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva määruse I lisas. |
|
(5) |
Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõike 4 kohaselt tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (6) lisa vastavalt muuta. |
|
(6) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Põhiaine heakskiitmine
I lisas kirjeldatud põhiaine kitosaan-vesinikkloriid kiidetakse heaks vastavalt I lisas esitatud tingimustele.
Artikkel 2
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine
Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.
Artikkel 3
Jõustumine ja kohaldamise kuupäev
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. mai 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.
(2) Outcome of the consultation with member States and EFSA on the basic substance application for Chitosan hydrochloride and the conclusions drawn by EFSA on the specific points raised. („Liikmesriikide ja Euroopa Toiduohutusametiga kitosaan-vesinikkloriidi kui põhiaine heakskiitmise taotluse üle peetud konsultatsiooni tulemused ning toiduohutusameti järeldused konkreetsete tõstatatud küsimuste kohta”). 2013: EN-426.23 pp.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006, 20. detsember 2006, toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta (ELT L 404, 30.12.2006, lk 9).
(4) EFSA Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies (NDA), EFSA Journal 2009; 7(9): 1289 doi: 10.2903/j.efsa.2009.1289.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).
(6) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).
I LISA
|
Üldnimetus, tunnuskoodid |
IUPACi nimetus |
Puhtus (1) |
Heakskiitmise kuupäev |
Erisätted |
|
Kitosaan-vesinikkloriid CASi nr: 9012-76-4 |
Ei kohaldata |
Euroopa Farmakopöa Raskemetallide suurim sisaldus: 40 ppm |
1. juuli 2014 |
Kitosaan-vesinikkloriid peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (2) ja komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 (3) nõuetele. Kitosaan-vesinikkloriidi võib kasutada vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on esitatud kitosaan-vesinikkloriidi läbivaatamisaruande (SANCO/12388/2013) järeldustes ning eriti selle I ja II liites, nagu need on formuleeritud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 20. märtsil 2014. |
(1) Täiendavad andmed põhiaine määratluse, spetsifikatsiooni ja kasutamise kohta on esitatud läbivaatamisaruandes.
II LISA
Rakendusmääruse (EÜ) nr 540/2011 lisa C osasse lisatakse järgmine kanne:
|
„2 |
Kitosaan-vesinikkloriid CASi nr: 9012-76-4 |
Ei kohaldata |
Euroopa Farmakopöa Raskemetallide suurim sisaldus: 40 ppm |
1. juuli 2014 |
Kitosaan-vesinikkloriid peab vastama määruse (EÜ) nr 1069/2009 ja määruse (EL) nr 142/2011 nõuetele. Kitosaan-vesinikkloriidi võib kasutada vastavalt konkreetsetele tingimustele, mis on esitatud kitosaan-vesinikkloriidi läbivaatamisaruande (SANCO/12388/2013) järeldustes ning eriti selle I ja II liites, nagu need on formuleeritud alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees 20. märtsil 2014.” |
|
24.5.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/8 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 564/2014,
23. mai 2014,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 23. mai 2014
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
AL |
59,1 |
|
MA |
33,4 |
|
|
MK |
58,8 |
|
|
TR |
50,7 |
|
|
ZZ |
50,5 |
|
|
0707 00 05 |
AL |
36,9 |
|
MK |
25,2 |
|
|
TR |
123,5 |
|
|
ZZ |
61,9 |
|
|
0709 93 10 |
MA |
29,9 |
|
TR |
114,9 |
|
|
ZZ |
72,4 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
40,2 |
|
IL |
74,1 |
|
|
MA |
39,4 |
|
|
TR |
49,7 |
|
|
ZA |
53,8 |
|
|
ZZ |
51,4 |
|
|
0805 50 10 |
TR |
121,3 |
|
ZA |
139,4 |
|
|
ZZ |
130,4 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
97,0 |
|
BR |
88,9 |
|
|
CL |
96,6 |
|
|
CN |
98,8 |
|
|
MK |
26,7 |
|
|
NZ |
158,0 |
|
|
US |
185,3 |
|
|
UY |
70,3 |
|
|
ZA |
102,8 |
|
|
ZZ |
102,7 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
|
24.5.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 156/10 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,
22. mai 2014,
teatavate Ungari postiteenuste väljajätmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ) kohaldamisalast
(teatavaks tehtud numbri C(2014) 3372 all)
(Ainult ungarikeelne tekst on autentne)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2014/299/EL)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, (1) eriti selle artiklit 34
ning arvestades järgmist:
I. ASJAOLUD
|
(1) |
Ettevõtja Magyar Posta Zrt. (edaspidi „Magyar Posta”) esitas 21. novembril 2013 komisjonile e-kirjaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EL (2) artikli 30 lõike 5 kohase taotluse. Vastavalt nimetatud direktiivi artikli 30 lõike 5 esimesele lõigule teatas komisjon sellest Ungari ametiasutustele 13. detsembri 2013. aasta e-kirjas. Komisjon nõudis Ungarilt täiendavat teavet 6. veebruari 2014. aasta e-kirjaga ning taotluse esitajalt 2014. aasta 28. jaanuari, 20. veebruari, 11. märtsi ja 13. märtsi ja 25. märtsi e-kirjaga. Ungari esitas täiendava teabe 26. veebruari 2014. aasta e-kirjaga ning taotluse esitaja vastavalt 2014. aasta 19. veebruari, 4. märtsi, 18. märtsi, 24. märtsi ja 27. märtsi e-kirjaga. |
|
(2) |
Taotlus käsitleb Magyar Posta poolt Ungari territooriumil osutatavaid teatavaid teenuseid. Taotluses kirjeldatakse järgmisi teenuseid:
|
II. ÕIGUSRAAMISTIK
|
(3) |
Direktiivi 2014/25/EL, millega tunnistati kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, artiklis 34 on sätestatud, et direktiivis 2014/25/EL käsitletava tegevuse võimaldamiseks sõlmitud lepingute suhtes ei kohaldata kõnealust direktiivi, kui liikmesriigis, kus tegevus toimub, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse objektiivsete kriteeriumide alusel, võttes arvesse kõnealuse sektori eripära. Juurdepääsu ei peeta piiratuks, kui liikmesriik on rakendanud asjakohased liidu õigusaktid, mis avavad konkurentsile asjaomase sektori või osa sellest, ning kohaldab neid. Nimetatud õigusaktid on loetletud direktiivi 2014/25/EL III lisas, mis postiteenuste puhul osutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 97/67/EÜ (3). |
|
(4) |
Ungari on rakendanud ja kohaldanud direktiivi 97/67/EÜ. Ükski praeguse taotlusega hõlmatud teenus ei olnud taotluse esitamise ajal reserveeritud. Kuna Ungari on saavutanud turu avatuse taseme, mis on ette nähtud direktiivi 2014/25/EL III lisas loetletud õigusaktidega, tuleks juurdepääsu turule lugeda mittepiiratuks vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 34 lõikele 3. |
|
(5) |
Otsest avatust konkurentsile konkreetsel turul hinnatakse eri kriteeriumide alusel, millest ükski ei ole iseenesest otsustav. Magyar Posta taotluses käsitletud turgude puhul tuleks ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa asjaomasel turul. Teine kriteerium on kõnealuste turgude kontsentratsioon. Kuna turutingimused on taotlusega hõlmatud eri tegevuste puhul erinevad, tuleks konkurentsiolukorra hindamisel võtta arvesse turgude eri olukordi. |
|
(6) |
Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira konkurentsieeskirjade kohaldamist. Kriteeriumid ja metoodika, mille alusel hinnatakse otsest avatust konkurentsile vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 35, ei pruugi olla samad, mida kasutatakse aluslepingu artikli 101 või 102 või nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (4) kohasel hindamisel. |
III. HINDAMINE
|
(7) |
Tuleks silmas pidada, et nimetatud hindamise eesmärk on teha kindlaks, kas taotluses käsitletavad teenused on avatud konkurentsile (turgudel, kuhu juurdepääs ei ole piiratud direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tähenduses) sel määral, et ka direktiivis 2014/25/EL sätestatud üksikasjalikke hankelepinguid käsitlevate eeskirjadega seotud korra kohaldamiseta on tagatud, et käesolevas otsuses käsitletud tegevuste puhul vajalikud riigihanked korraldatakse läbipaistval, mittediskrimineerival viisil, mis tugineb kriteeriumidele, mis võimaldavad teha kindlaks majanduslikult kõige soodsama pakkumise. |
|
(8) |
Sellega seoses tuleks meelde tuletada, et asjaomastel turgudel tegutseb tavaliselt mitu teenustepakkujat. Kättesaadava teabe põhjal on neist teenustepakkujatest hankijad direktiivi 2014/25/EL tähenduses siiski ainult Magyar Posta ja tema tütarettevõtja Posta Kézbesítő Kft (5) (edaspidi „POKÉZ”). Magyar Posta ja tema tütarettevõtja konkurentide hangete suhtes, mis on seotud käesoleva otsuse kohaste tegevustega, ei kohaldata direktiivi 2014/25/EL sätteid. Seepärast ei keskendu turuanalüüs käesoleva otsuse kohaldamisel ja ilma konkurentsiõigust piiramata üldisele konkurentsi tasemele asjaomasel turul, vaid selle raames hinnatakse, kas hankijate tegevus on avatud konkurentsisurvele turgudel, kuhu juurdepääs ei ole piiratud. |
|
(9) |
Varasematel juhtudel (6) on komisjon võtnud seisukoha, et posti kättetoimetamisteenuste turud ja nende mis tahes segmendid on riigisisese ulatusega. Selline piiritlus põhineb peamiselt asjaolul, et selliseid teenuseid pakutakse liikmesriigi tasandil. Taotluse esitaja seisukoht (7) on kooskõlas komisjoni tavadega. Ungari võttis samuti seisukoha, (8) et taotlusega hõlmatud tegevuse geograafiline turg on riigisisene. |
|
(10) |
Võttes arvesse, et puuduvad märgid turu suurema või väiksema geograafilise ulatuse kohta, käsitatakse direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel ja ilma konkurentsiõigust piiramata asjaomase geograafilise turuna Ungari territooriumi. |
Adresseerimata reklaamtrükiste jaotamisega seotud teenused, mida osutavad postiettevõtjad
|
(11) |
Varasemates otsustes oli komisjon seisukohal, et posti kättetoimetamisteenuste turgu saab jaotada adresseeritud posti ja adresseerimata posti segmentideks (9). |
|
(12) |
Adresseerimata reklaamposti iseloomustab konkreetse saaja aadressi puudumine, mistõttu ei ole kindlaks määratud ka üksikuid lõplikke adressaate. Tegemist on mittetellitud reklaampostiga, mis vastab teatud tingimustele, näiteks ühtse kaalu, formaadi, sisu ja kujundusega post, mis on mõeldud jaotamiseks saajate rühmale. |
|
(13) |
Magyar Posta adresseerimata reklaamtrükistega seotud teenuste liigid on järgmised: riigisisesed adresseerimata reklaamtrükistega seotud teenused (näiteks reklaam- ja teabelehed, jne); riigisisesed adresseerimata valimisreklaamid ja tasuta ajakirjanduse jaotamine. Magyar Posta hinnangul kuulub tasuta ajakirjanduse jaotamine adresseerimata reklaamtrükiste tooteturu alla, kuna tasuta ajakirjanduse jaotamise lepingud sõlmitakse ja jaotamine toimub samal viisil nagu muude adresseerimata reklaamtrükiste liikide puhul. |
|
(14) |
Taotluse esitaja määratleb asjaomast tooteturgu kui adresseerimata reklaamtrükiste teenuste turgu (st adresseerimata reklaamtrükised, mis toimetatakse postkastidesse). |
|
(15) |
Võttes asjakohaselt arvesse Ungaris kehtivat õiguslikku ja faktilist olukorda, paluti Ungaril (10) avaldada arvamust väljapakutud adresseerimata reklaami turu määratluse kohta. Ungari kinnitas (11) taotluse esitaja asjaomase tooteturu määratlust. |
|
(16) |
Põhjendustes 11–15 esitatud teabe põhjal võib asjaomast tooteturgu nimetatud taotluse hindamiseks ja ilma konkurentsiõigust piiramata määratleda adresseerimata reklaamtrükiste jaotamisega seotud teenustena, mida osutavad postiettevõtjad. |
|
(17) |
Olemasoleva teabe kohaselt (12) oli Magyar Posta turuosa adresseerimata reklaamtrükiste turul 2011. aastal ligikaudu [… %], (13) 2012. aastal [… %] ja 2013. aastal [… %]. Kahe peamise konkurendi liidetud turuosa oli 2011. aastal ligikaudu [… %], 2012. aastal [… %] ja 2013. aastal [… %]. Kõnealusel turul on neli suuremat ja mitu väiksemat turuosalist ning Magyar Posta ei ole turuliider. |
|
(18) |
Lisaks tuvastas Ungari, (14) et pakkumustel põhineva turu tõttu on hinnakonkurents suur ja turule sisenemise tõkked madalad. |
|
(19) |
Käesoleva otsuse kohaselt ja ilma konkurentsiõigust piiramata tuleks põhjendustes 12–18 loetletud tegureid pidada kõnealuse tegevusala konkurentsile avatuse märgiks Ungaris. See on kooskõlas Ungari arvamusega (15). Seetõttu tuleks kehtestada, et direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada kõnealust tegevust Ungaris, kuna direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. |
Adresseeritud ajalehtede jaotamisega seotud postiteenused
|
(20) |
Ajalehtede ja perioodiliste väljaannete jaotamine on teenus, mille eesmärgiks on trükise õigeaegne kättetoimetamine lõpptarbijale. Adresseeritud ajalehtede ja perioodiliste väljaannete jaotamine nõuab ulatuslikku võrgustikku ja vastavat personali, logistikaseadmeid ja transpordibaasi. |
|
(21) |
Magyar Posta poolt pakutav adresseeritud ajalehtede ja perioodiliste väljaannete jaotamise teenus hõlmab mitut tegevust, näiteks: […]. |
|
(22) |
Adresseeritud ajalehtede ja perioodiliste väljaannete kättetoimetamise puhul on päevalehtedel võrreldes muude adresseeritud trükistega (ajakirjad) teatavad iseärasused, kuna päevalehed tuleb kätte toimetada iga päeva varahommikul. Selle eelduseks on päevalehtede öine äratoomine trükikojast ja kiire transport kättetoimetamispunktidesse varastel hommikutundidel. |
|
(23) |
Päevalehtede üleriigilise jaotusega tegelevad praegu ettevõtjad MédiaLOG Logisztikai Zrt. (edaspidi „MédiaLOG”) ja Magyar Posta. Piirkondlikul ja maakonna tasandil tegutseb mitu jaotusega tegelevat ettevõtjat. Nende tegevus hõlmab eri piirkondi ja liidetuna katab kogu riigi, välja arvatud Budapesti ja Pesti maakonnad. |
|
(24) |
Ungari rõhutab, et riiklik jaotamine ja piirkondlik jaotamine ei asenda teineteist (16). Peamised põhjused: a) asjaolu, et piirkondlike võrgustike tähtajad on erinevad, nii et nende kasutamiseks peaksid üleriigilised päevalehed kehtestama varasemad trükkimineku tähtajad; b) asjaolu, et Budapesti ja Pesti maakonnas, kus elab üle veerandi Ungari elanikkonnast, puudub piirkondlik jaotusvõrk ja c) üksiklepingute sõlmimine mitme piirkondliku tasandi jaotusettevõtjaga kogu riigi territooriumi hõlmamise eesmärgil on seotud teatavate raskustega. Taotluse esitaja ei jaga Ungari seisukohta, kuid ta ei esitanud oma väite tõestamiseks olulisi tõendeid. Seetõttu võetakse järgnevas hindamises arvesse ainult konkurentsi üleriigiliselt tegutsevate jaotusettevõtjate vahel. |
|
(25) |
Komisjoni varasemates otsustes (17) eristatakse ajalehtede varajast kättetoimetamist ja ajalehtede tavakättetoimetamist. |
|
(26) |
Ungari kinnitas, (18) et selline eristamine on kohane ka Ungari turu puhul. Lisaks on turuosa jaotumisega seonduv konkurentsiolukord igal asjaomasel tooteturul erinev, (19) mis viitab samuti asjaolule, et on võimalik määratleda eraldiseisvad asjaomased tooteturud. |
|
(27) |
Põhjendustes 20–26 esitatud teabe põhjal võib asjaomaseid tooteturgusid käesoleva otsuse kohaselt ja ilma konkurentsiõigust piiramata määratleda järgmiselt: adresseeritud ajalehtede varajase kättetoimetamise turg ning adresseeritud ajalehtede ja trükiste tavakättetoimetamise turg. |
Adresseeritud ajalehtede varajane kättetoimetamine
|
(28) |
Magyar Posta sisenes ajalehtede varajase kättetoimetamise turule 2012. aastal ja omandas 2013. aastal olulise turuosa. Täpsemalt oli Magyar Posta turuosa ettevõtja enda hinnangul (20) 2012. aastal [… %] ja 2013. aastal [… %]. […]. |
|
(29) |
Magyar Posta peamine konkurent on ettevõtja MédiaLOG, kes on olnud viimase viie aasta jooksul turuliider (21). MédiaLOGi turuosa ajavahemikul 2009–2011 oli [… %], 2012. aastal [… %] ja 2013. aastal [… %]. MédiaLOG kuulub gruppi, mille tegevusalaks on ka ajalehtede ja perioodiliste väljaannete kirjastamine. MédiaLOG jaotab peamiselt grupi väljaandeid. |
|
(30) |
2012. aastani oli MédiaLOG ainus üleriigiline jaotusettevõtja, kes jaotas lisaks MédiaLOGi omanikele kuuluvate kirjastuste ajalehtedele ka üleriigilisi ajalehti, mille kirjastajatel puudus oma jaotusvõrk. Alates Magyar Posta turulesisenemisest on ilma oma jaotusvõrguta kirjastustel võimalus valida kahe üleriigilise jaotusettevõtja vahel. […]. |
|
(31) |
Olemasoleva teabe kohaselt (22) teostab MédiaLOG ajalehtede kättetoimetamist osaliselt oma vahenditega ja osaliselt alltöövõtjaid kasutades. […]. |
|
(32) |
Käesoleva otsuse kohaselt ja ilma konkurentsiõigust piiramata tuleks põhjendustes 28–31 loetletud tegureid pidada kõnealuse tegevusala konkurentsile avatuse märgiks Ungaris. Seetõttu tuleks kehtestada, et direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada kõnealust tegevust Ungaris, kuna direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. |
Adresseeritud ajalehtede ja trükiste tavakättetoimetamine
|
(33) |
Magyar Posta turuosa ettevõtja enda hinnangul (23) oli aastatel 2009–2011 ligikaudu [… %], aastal 2012 [… %] ja aastal 2013 [… %]. |
|
(34) |
Siinkohal oleks asjakohane meelde tuletada väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt on „väga suured turuosad tõendiks valitseva seisundi olemasolust, välja arvatud erandjuhtudel. Selline on olukord, kui turuosa ületab 50 %” (24). |
|
(35) |
Magyar Posta ainus konkurent on ettevõtja MédiaLOG, kelle turuosa taotluse esitaja hinnangul (25) oli ajavahemikul 2009–2011 [… %], 2012. aastal [… %] ja 2013. aastal [… %]. |
|
(36) |
Olemasoleva teabe kohaselt (26) teostab MédiaLOG ajalehtede ja perioodiliste väljaannete kättetoimetamist osaliselt oma vahenditega ja osaliselt alltöövõtjaid kasutades, […]. |
|
(37) |
Seoses turule sisenemisega märgib komisjon, et viimase viie aasta jooksul ei toimunud ühtegi sisenemist kõnealusele turule ja komisjonil ei ole andmeid ühegi võimaliku turulesisenemise kohta lähitulevikus. |
|
(38) |
Taotluse esitaja ei esitanud vaieldamatuid tõendeid oma tegevusele avalduva konkurentsisurve kohta, mis võiks mõjutada tema valitsevat seisundit kõnealusel turul. |
|
(39) |
Käesoleva otsuse kohaselt ja ilma konkurentsiõigust piiramata ning pidades silmas põhjendustes 33–38 loetletud tegureid ei saa järeldada, et asjaomased teenused on Ungaris otseselt avatud konkurentsile. Seetõttu tuleks kehtestada, et direktiivi 2014/25/EL kohaldatakse jätkuvalt lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada adresseeritud ajalehtede ja trükiste tavakättetoimetamist Ungaris, kuna direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud. |
IV. JÄRELDUSED
|
(40) |
Võttes arvesse põhjendustes 3–39 käsitletud tegureid, tuleks direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada Ungari puhul täidetuks järgmiste teenuste osas:
|
|
(41) |
Kuna turule piiramatu juurdepääsu tingimust peetakse täidetuks, ei tuleks direktiivi 2014/25/EL kohaldada hankijate sõlmitud lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada Ungaris põhjenduse 40 punktides a ja b loetletud teenuste osutamist, ega ideekonkursside korraldamise suhtes kõnealuseks tegevuseks kõnealuses riigis. |
|
(42) |
Käesolev otsus lähtub 2013. aasta novembrist 2014. aasta märtsini kehtinud õiguslikust ja tegelikust olukorrast, nagu seda on kirjeldatud Magyar Posta ja Ungari ametiasutuste esitatud teabes. Otsuse võib läbi vaadata, kui õigusliku või tegeliku olukorra olulise muutuse tõttu ei ole direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohaldamise tingimused enam täidetud. |
|
(43) |
Sellest hoolimata ei tuleks direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohast konkurentsile otsese avatuse tingimust pidada täidetuks Ungari territooriumil osutatavate adresseeritud ajalehtede ja trükiste tavakättetoimetamisega seotud postiteenuste puhul. |
|
(44) |
Kuna mõnede kõnealuses taotluses esitatud teenuste suhtes kohaldatakse jätkuvalt direktiivi 2014/25/EL, tuletatakse meelde, et mitut tegevust hõlmavaid hankelepinguid tuleks käsitleda vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 5. See tähendab, et kui hankija osaleb nn segahankes, see tähendab hankemenetluses, mis hõlmab nii tegevusi, mis on direktiivi 2014/25/EL kohaldamisest vabastatud, kui ka tegevusi, mis ei ole sellest vabastatud, tuleb arvesse võtta seda, millise tegevuse jaoks leping on peamiselt mõeldud. Sellise segahanke puhul, mille peamiseks eesmärgiks on toetada direktiivi kohaldamisest vabastamata teenuseid, kohaldatakse direktiivi 2014/25/EL sätteid. Kui seda, millise tegevuse jaoks leping on peamiselt ette nähtud, on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, sõlmitakse leping kooskõlas direktiivi 2014/25/EL artikli 5 lõikega 5. |
|
(45) |
Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas riigihangete nõuandekomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata hankijate sõlmitavate lepingute suhtes, mis on mõeldud võimaldamaks järgmiste teenuste osutamist Ungaris:
|
a) |
adresseerimata reklaamtrükiste jaotamisega seotud teenused, mida osutavad postiettevõtjad; |
|
b) |
adresseeritud ajalehtede varajase kättetoimetamisega seotud postiteenused. |
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile.
Brüssel, 22. mai 2014
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Michel BARNIER
(1) ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, 31. märts 2014, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste hankemenetlused (ELT L 134, 30.3.2014, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/67/EÜ, 15. detsember 1997, ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EÜT L 15, 21.1.1998, lk 14).
(4) Nõukogu määrus (EÜ) nr 139/2004, 20. jaanuar 2004, kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1).
(5) POKÉZ osutab ainult adresseerimata reklaami, tellitud ajalehtede ja perioodiliste väljaannete jaotamise teenust Magyar Postale. Nende kahe tegevusala müügitulu moodustas Magyar Posta müügitulemustest ajavahemikul 2009–2013 […] kuni […]. Käesolevas otsuses on Magyar Posta turuosa arvestamisel võetud arvesse ka POKEZi müügitulemusi.
(6) Juhtum COMP/M.6503 — La Poste/Swiss Post/JV.
(7) Taotlus, lk 9.
(8) Ungari Konkurentsiameti 26. veebruari 2014. aasta e-kiri, viitenumber AE/204–2/2014.
(9) Juhtum COMP/M.5152 Posten AB/Post Danmark A/S.
(10) Komisjoni 6. veebruari 2014. aasta kiri Ungari alalisele esindusele, Arese viide (2014)287916.
(11) Vt joonealune märkus 8.
(12) Magyar Posta e-kiri, 19. veebruar 2014.
(13) […] konfidentsiaalne teave.
(14) Vt joonealune märkus 8.
(15) Vt joonealune märkus 8.
(16) Vt joonealune märkus 8.
(17) Komisjoni 6. augusti 2007. aasta otsus 2007/564/EÜ, teatavate Soome (välja arvatud Ahvenamaa) postiteenuste väljajätmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ (millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused) kohaldamisalast (ELT L 215, 18.8.2007, lk 21).
(18) Vt joonealune märkus 8.
(19) Magyar Posta e-kiri, 18. märts 2014.
(20) Vt joonealune märkus 19.
(21) Vt joonealune märkus 8.
(22) Vt joonealune märkus 19.
(23) Vt joonealune märkus 19.
(24) Vt Esimese Astme Kohtu otsus (kolmas koda), 28. veebruar 2002, punkt 328. Atlantic Container Line AB ja teised vs. Euroopa Ühenduste Komisjon. Kohtuasi T-395/94. Euroopa Kohtu lahendid, 2002, lk II-00875.
(25) Vt joonealune märkus 19.
(26) Vt joonealune märkus 8.