22.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 152/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 548/2014,

21. mai 2014,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ rakendamise kohta seoses väikeste, keskmiste ja suurte jõutrafodega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (1), eriti selle artikli 15 lõiget 1,

olles konsulteerinud ökodisaini nõuandefoorumiga

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon on teinud ettevalmistava uuringu, milles analüüsiti trafode keskkonnaalaseid ja majanduslikke aspekte. Uuring tehti koostöös liidu sidusrühmade ja huvitatud isikutega ning uuringu tulemused avaldati. Trafosid käsitletakse energiamõjuga toodetena direktiivi 2009/125/EÜ artikli 2 lõike 1 tähenduses.

(2)

Uuringust nähtus, et kõige märkimisväärsem keskkonnaaspekt, millele tootearenduse käigus tähelepanu pöörata, on energiatarve kasutamisfaasis. Trafode valmistamiseks kasutatakse suurel hulgal toormaterjali (nt vask, raud, vaikained ja alumiinium), kuid turumehhanismid näivad tagavat nõuetekohase lõppkäitluse, mistõttu pole tarvis kehtestada asjaomaseid ökodisaini nõudeid.

(3)	I lisas esitatud ökodisaini nõuded kehtivad turule lastud ja kasutusele võetud toodete suhtes paigalduskohast sõltumata. Seega ei saa nimetatud nõudeid panna sõltuma toote kasutusotstarbest.

(4)	Trafosid ostetakse harilikult raamlepingute alusel. Selles kontekstis tähendab ostmine lepingu sõlmimist tootjaga teatava hulga trafode tarnimiseks. Leping jõustub selle allkirjastamise kuupäeval.

(5)	Teatavad trafode kategooriad ei peaks kuuluma selle määruse reguleerimisalasse oma spetsiifilise funktsiooni tõttu. Selliste trafode energiatarbimine ja säästupotentsiaal on teiste trafodega võrreldes väheoluline.

(6)

Õiguslikud järeleandmised on lubatud kaalupiirangute tõttu trafode paigaldamisel elektripostidele. Selleks et vältida spetsiaalselt postidele paigaldamiseks valmistatud trafode väärkasutust, peaks neil olema nähtav märge „Paigaldamiseks ainult elektripostidele”, et lihtsustada riiklike turujärelevalveasutuste tööd.

(7)

Õiguslikud järeleandmised on lubatud trafode puhul, mis on varustatud pinge reguleerimist võimaldavate seadistega, et integreerida taastuvatest energiaallikatest pärineva energia hajustootmine jaotusvõrku. Selliste järeleandmiste kasutamisest tuleks järk-järgult loobuda, sest kujunemisjärgus tehnoloogia areneb ning kättesaadavaks muutuvad mõõtmisstandardid, mis võimaldavad eristada südamiktrafoga seotud kadusid lisafunktsioone sooritavate seadistega seotud kadudest.

(8)

Ökodisaini nõuete kehtestamisel keskmiste ja suurte jõutrafode energiatõhususele ja -tulemuslikkusele tuleb arvesse võtta nende seadmete ökodisaini nõuete ühtlustamist kogu liidus. Selliste nõuete täitmine aitaks ühtlasi kaasa siseturu tõhusale toimimisele ja liikmesriikide keskkonnatoime parandamisele.

(9)

Ökodisaini nõuete kehtestamine keskmistele ja suurtele jõutrafodele on vajalik ka selleks, et lihtsustada energiatõhusust või -tulemuslikkust parandavate tehniliste ja disainilahenduste turulejõudmist. ELi 27 liikmesriigi trafode energiakaod ulatusid 2008. aastal 93,4 TWh-ni aastas. 2025. aastaks on disaini täiustamise kaudu võimalik saavutada hinnanguliselt 16,2 TWh suurune aastane kulutõhus paranemispotentsiaal, mis vastab ligikaudu 3,7 Mt suurusele süsinikdioksiidi heitkogusele.

(10)

Ökodisaini nõuded peaksid jõustuma astmeliselt, et anda tootjatele oma toodete ümberkujundamiseks piisavalt aega. Nõuete rakendamise tähtaegade kehtestamisel tuleb arvesse võtta tootjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kulusid, tagades ühtlasi strateegiliste eesmärkide õigeaegse saavutamise.

(11)

Määruse tõhusaks rakendamiseks soovitatakse riiklikel reguleerivatel asutustel võtta kindlasti arvesse energiatõhususe miinimumnõuete mõju trafo alghinnale ning võimaldada määruses sätestatust veelgi tõhusamate trafode kasutuselevõttu, kui need on kogu olelusringi lõikes majanduslikult põhjendatud, kaasa arvatud kadude vähendamise adekvaatne hindamine.

(12)	Selleks et hõlbustada nõuetele vastavuse kontrollimist, tuleks tootjatelt nõuda teabe esitamist direktiivi 2009/125/EÜ IV ja V lisas osutatud tehnilises dokumentatsioonis.

(13)	Käesolevas määruses kavandatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/125/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja reguleerimisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ökodisaini nõuded 1 kVA suuruse minimaalse nimivõimsusega ning sagedusel 50 Hz toimivates elektrienergia põhi- ja jaotusvõrkudes või tööstuslikes rakendustes kasutatavate jõutrafode turule laskmisele ja kasutuselevõtule. Määrust kohaldatakse üksnes trafode suhtes, mis on ostetud pärast määruse jõustumist.

2. Määrus ei kehti trafodele, mis on spetsiaalselt välja töötatud ja mida kasutatakse järgmisel otstarbel:

—	mõõtetrafod mõõteriistade, mõõdikute, releede ja muude sarnaste seadmete varustamiseks;

—	madalpingemähisega trafod kasutamiseks koos alaldiga alalisvoolu andmiseks;

—	trafod otse tööstusahjuga ühendamiseks;

—	avamererajatiste või avamere ujuvrajatiste trafod;

—	teisaldatavate avariipaigaldiste trafod;

—	raudteede toitesüsteemide trafod ja autotrafod;

—	maandustrafod, st kolmefaasilised trafod, mis annavad süsteemi maandamiseks neutraalpunkti;

—	veeremile paigaldatud veotrafod, st vahelduv- või alalisvoolu kontaktliiniga otse või muunduri kaudu ühendatud trafod, mida kasutatakse raudteerajatiste fikseeritud paigaldistes;

—	käivitustrafod kolmefaasiliste asünkroonmootorite käivitamiseks, et vältida pingelange;

—	vooluahelas kasutatavad katsetrafod, mis võimaldavad tekitada elektriseadmete kontrollimiseks teatava pinge või voolutugevuse;

—	kaar- või takistuskeevitusseadmetes kasutatavad keevitustrafod;

—	plahvatuskindlate seadmete ja kaevandusseadmete trafod (2);

—	süvaveeseadmete trafod;

—	keskpinge-keskpinge (MV-MV) vahetrafod võimsusega kuni 5 MVA;

—	suured jõutrafod, juhul kui on tõestatud, et teatavale rakendusele puuduvad tehniliselt otstarbekad alternatiivid määrusega kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuetele vastamiseks;

—	suured jõutrafod, mis on identsed asendusseadmed samas füüsilises asukohas või paigaldises olemasolevatele suurtele jõutrafodele, kui asendamine ei ole võimalik ilma trafode transportimise või paigaldamisega seotud ebaproportsionaalsete kulutusteta;

välja arvatud see, mis on seotud I lisa punktides 3 ja 4 sätestatud tooteinfo nõuete ja tehniliste dokumentidega.

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse ja selle lisade kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid.

1)	„Jõutrafo” — kahe või enama mähisega staatiline seade, mis elektromagnetilise induktsiooni abil transformeerib vahelduvpinge- ja voolusüsteemi teise, tavaliselt erinevate väärtustega, kuid sama sagedusega pinge- ja voolusüsteemi elektrienergia edastuse eesmärgil.

2)	„Väike jõutrafo” — jõutrafo, mille maksimumpinge seadmesse ei ole suurem kui 1,1 kV.

3)	„Keskmine jõutrafo” — jõutrafo, mille maksimumpinge seadmesse on üle 1,1 kV, kuid alla 36 kV, ning nimivõimsus 5 kVA või üle selle, kuid alla 40 MVA.

4)	„Suur jõutrafo” — jõutrafo, mille maksimumpinge seadmesse on üle 36 kV ning nimivõimsus 5 MVA või üle selle või mille nimivõimsus on 40 MVA või üle selle sõltumata seadme maksimumpingest.

5)	„Vedeliktäitega trafo” — jõutrafo, mille magnetahel ja mähised paiknevad vee all.

6)	„Kuivtrafo” — jõutrafo, mille magnetahel ja mähised ei paikne isoleerivas vedelikus.

7)	„Elektripostile paigaldatav keskmine jõutrafo” — välitingimustesse sobiv jõutrafo nimivõimsusega kuni 315 KVA, mis paigaldatakse õhuliine hoidvate tugistruktuuride külge.

8)	„Pingeregulaatoriga jaotustrafo” — keskmine jõutrafo, mille trafopaagis või sellest väljaspool paiknevad lisakomponendid reguleerivad koormuse all automaatselt trafo sisend- ja väljundpinget.

9)	„Mähis” — keerdude kogum, mis moodustab trafo ühe nimipingega seotud elektriahela.

10)	„Mähise nimipinge” (Ur) — pinge, mida kasutatakse või mis tekitatakse koormusvabalt väljavõtteta mähise või väljavõttega mähise keskväljavõtte otste vahel.

11)	„Kõrgepingemähis” — kõrgeima nimipingega mähis.

12)	„Seadme maksimumpinge” (Um) — liinipinge suurim ruutkeskmine väärtus, mis kehtib trafo mähisele kolmefaasilises süsteemis, mille jaoks mähise isolatsioon on ette nähtud.

13)	„Nimivõimsus” (Sr) — mähise näivvõimsuse kokkuleppeline väärtus, mis määrab koos mähise nimipingega selle nimivoolu.

14)

„Koormuskadu” (Pk) — nimisagedusel ja referentstemperatuuril teatavalt mähisepaarilt neeldunud aktiivvõimsus, kui nimivool (väljavõttevool) liigub läbi ühe mähise otsa (otste) ja teiste mähiste otsad on lühises mis tahes mähisega, millel on keskväljavõte, samal ajal kui ülejäänud mähised on avatud ahelaga.

15)	„Tühijooksukadu” (Po) — nimisagedusel neeldunud aktiivvõimsus, kui trafo on energiaga varustatud ja sekundaarahel on avatud. Rakendatav pinge on nimipinge ja kui pingestatud mähis on varustatud väljavõttega, on see ühendatud keskväljavõttega.

16)	„Tipptõhususe indeks” — trafo edastatud näivvõimsuse ning trafo edastatud näivvõimsuse ja elektrienergia kadude vahe suhtarvu maksimumväärtus.

Artikkel 3

Ökodisaini nõuded

Väikesed, keskmised ja suured jõutrafod peavad vastama I lisas sätestatud ökodisaini nõuetele.

Artikkel 4

Vastavushindamine

Vastavushindamine tehakse vastavalt direktiivi 2009/125/EÜ IV lisas sätestatud kavandi sisemise kontrollimise menetlusele või sama direktiivi V lisas sätestatud juhtimissüsteemi menetlusele.

Artikkel 5

Turujärelevalve eesmärgil tehtav kontroll

Liikmesriikide ametiasutused kohaldavad direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve teostamisel käesoleva määruse III lisas sätestatud kontrollimenetlust.

Artikkel 6

Soovituslikud võrdlusandmed

Käesoleva määruse vastuvõtmise aja tehnoloogilisi võimalusi arvestades parimate trafode soovituslikud võrdlusandmed on esitatud IV lisas.

Artikkel 7

Läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse läbi hiljemalt kolm aastat pärast selle jõustumist, et võtta arvesse tehnika arengut, ja esitab läbivaatamise tulemused nõuandefoorumile. Konkreetselt hinnatakse ülevaatuse käigus vähemalt järgmisi aspekte:

—	võimalus kehtestada tipptõhususe indeksi miinimumväärtused kõigi keskmiste jõutrafode kohta, kaasa arvatud jõutrafod nimivõimsusega alla 3 150 kVA;

—	võimalus eristada südamiktrafo kadusid muude pinge reguleerimise funktsioonidega komponentide kadudest, sõltuvalt olukorrast;

—	ühefaasiliste jõutrafode ja väikeste jõutrafode tõhususe miinimumnõuete kehtestamise asjakohasus;

—	kas järeleandmised keskmiste jõutrafode mähisepingete erikombinatsioonide ja elektripostidele paigaldatavate trafode suhtes on endiselt asjakohased;

—	võimalus hõlmata kasutamisetapis muid keskkonnamõjusid peale energiakulu.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. mai 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 285 31.10.2009 lk 10

(2) Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 1994. aasta direktiivis 94/9/EÜ (EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1).

I LISA

Ökodisaininõuded

1. Energiatõhususe või -tulemuslikkuse miinimumnõuded keskmistele jõutrafodele

Keskmised jõutrafod peavad vastama tabelites I.1 kuni I.5 esitatud suurimatele lubatud koormuskadudele ja tühijooksukadudele või tipptõhususe indeksi väärtustele, välja arvatud elektripostile paigaldatavad keskmised jõutrafod, mis peavad vastama tabelis I.6 esitatud suurimatele lubatud koormuskadudele ja tühijooksukadudele.

1.1. Nõuded kolmefaasilistele keskmistele jõutrafodele nimivõimsusega ≤ 3 150 kVA

Tabel I.1. Suurimad lubatud koormuskaod ja tühijooksukaod (W) vedeliktäitega kolmefaasilistel keskmistel jõutrafodel, mille ühe mähise pinge on Um ≤ 24 kV ja teise mähise pinge Um ≤ 1,1 kV

	1. etapp (alates 1. juulist 2015)		2. etapp (alates 1. juulist 2021)
Nimivõimsus (kVA)	Maksimaalsed koormuskaod Pk (W) (*1)	Maksimaalsed tühijooksukaod Po (W) (*1)	Maksimaalsed koormuskaod Pk (W) (*1)	Maksimaalsed tühijooksukaod Po (W) (*1)
≤ 25	Ck (900)	Ao (70)	Ak (600)	Ao – 10 % (63)
50	Ck (1 100 )	Ao (90)	Ak (750)	Ao – 10 % (81)
100	Ck (1 750 )	Ao (145)	Ak (1 250 )	Ao – 10 % (130)
160	Ck (2 350 )	Ao (210)	Ak (1 750 )	Ao – 10 % (189)
250	Ck (3 250 )	Ao (300)	Ak (2 350 )	Ao – 10 % (270)
315	Ck (3 900 )	Ao (360)	Ak (2 800 )	Ao – 10 % (324)
400	Ck (4 600 )	Ao (430)	Ak (3 250 )	Ao – 10 % (387)
500	Ck (5 500 )	Ao (510)	Ak (3 900 )	Ao – 10 % (459)
630	Ck (6 500 )	Ao (600)	Ak (4 600 )	Ao – 10 % (540)
800	Ck (8 400 )	Ao (650)	Ak (6 000 )	Ao – 10 % (585)
1 000	Ck (10 500 )	Ao (770)	Ak (7 600 )	Ao – 10 % (693)
1 250	Bk (11 000 )	Ao (950)	Ak (9 500 )	Ao – 10 % (855)
1 600	Bk (14 000 )	Ao (1 200 )	Ak (12 000 )	Ao – 10 % (1080 )
2 000	Bk (18 000 )	Ao (1 450 )	Ak (15 000 )	Ao – 10 % (1 305 )
2 500	Bk (22 000 )	Ao (1 750 )	Ak (18 500 )	Ao – 10 % (1 575 )
3 150	Bk (27 500 )	Ao (2 200 )	Ak (23 000 )	Ao – 10 % (1 980 )

Tabel I.2. Suurimad lubatud koormuskaod ja tühijooksukaod (W) kuivadel kolmefaasilistel keskmistel jõutrafodel, mille ühe mähise pinge on Um ≤ 24 kV ja teise mähise pinge Um ≤ 1,1 kV

	1. etapp (1. juuli 2015)		2. etapp (1. juuli 2021)
Nimivõimsus (kVA)	Maksimaalsed koormuskaod Pk (W) (*2)	Maksimaalsed tühijooksukaod Po (W) (*2)	Maksimaalsed koormuskaod Pk (W) (*2)	Maksimaalsed tühijooksukaod Po (W) (*2)
≤ 50	Bk (1 700 )	Ao (200)	Ak (1 500 )	Ao – 10 % (180)
100	Bk (2 050 )	Ao (280)	Ak (1 800 )	Ao – 10 % (252)
160	Bk (2 900 )	Ao (400)	Ak (2 600 )	Ao – 10 % (360)
250	Bk (3 800 )	Ao (520)	Ak (3 400 )	Ao – 10 % (468)
400	Bk (5 500 )	Ao (750)	Ak (4 500 )	Ao – 10 % (675)
630	Bk (7 600 )	Ao (1 100 )	Ak (7 100 )	Ao – 10 % (990)
800	Ak (8 000 )	Ao (1 300 )	Ak (8 000 )	Ao – 10 % (1 170 )
1 000	Ak (9 000 )	Ao (1 550 )	Ak (9 000 )	Ao – 10 % (1 395 )
1 250	Ak (11 000 )	Ao (1 800 )	Ak (11 000 )	Ao – 10 % (1 620 )
1 600	Ak (13 000 )	Ao (2 200 )	Ak (13 000 )	Ao – 10 % (1 980 )
2 000	Ak (16 000 )	Ao (2 600 )	Ak (16 000 )	Ao – 10 % (2 340 )
2 500	Ak (19 000 )	Ao (3 100 )	Ak (19 000 )	Ao – 10 % (2 790 )
3 150	Ak (22 000 )	Ao (3 800 )	Ak (22 000 )	Ao – 10 % (3 420 )

Tabel I.3. Koormuskadude ja tühijooksukadude korrigeerimine muude mähisepinge kombinatsioonide või ühe või mitme mähise kaksikpinge korral (nimivõimsus ≤ 3 150 kVA)

Ühe mähise Um ≤ 24 kV ja teise mähise Um > 1,1 kV	Suurimaid lubatud kadusid tabelites I.1 ja I.2 suurendatakse 10 % võrra tühijooksukadude puhul ja 10 % võrra koormuskadude puhul
Ühe mähise Um = 36 kV ja teise mähise Um ≤ 1,1 kV	Suurimaid lubatud kadusid tabelites I.1 ja I.2 suurendatakse 15 % võrra tühijooksukadude puhul ja 10 % võrra koormuskadude puhul
Ühe mähise Um = 36 kV ja teise mähise Um > 1,1 kV	Suurimaid lubatud kadusid tabelites I.1 ja I.2 suurendatakse 20 % võrra tühijooksukadude puhul ja 15 % võrra koormuskadude puhul
Kaksikpinge ühes mähises	Ühe kõrgepingemähise ja kahe madalpingemähisest võetud pingega trafode puhul arvestatakse kaod kõrgema madalpinge alusel ning need peavad vastama suurimatele lubatud kadudele tabelites I.1 ja I.2. Madalama madalpingega mähise maksimaalne kasutatav võimsus on kõnealustel trafodel 85 % madalpingemähise nimivõimsusest selle kõrgema pinge juures.
	Kahe kõrgepingemähisest võetud pingega madalpingemähisega trafode puhul arvestatakse kaod kõrgema kõrgepinge alusel ning need peavad vastama suurimatele lubatud kadudele tabelites I.1 ja I.2. Kõrgepingemähise madalama pinge maksimaalne kasutatav võimsus on kõnealustel trafodel 85 % kõrgepingemähise nimivõimsusest selle kõrgema pinge juures.
	Kui kogu nimivõimsus on kasutatav pingekombinatsioonist sõltumata, võib tabelites I.1 ja I.2 esitatud kadude määrasid suurendada 15 % võrra tühijooksukadude puhul ja 10 % võrra koormuskadude puhul.
Kaksikpinge mõlemas mähises	Suurimaid lubatud kadusid tabelites I.1 ja I.2 võib suurendada 20 % võrra tühijooksukadude puhul ja 20 % võrra koormuskadude puhul, kui tegemist on trafoga, mille kummaski mähises on kaksikpinge. Kadude määr on esitatud suurima võimaliku nimivõimsuse kohta ja tingimusel, et nimivõimsus ei sõltu pingekombinatsioonidest.

1.2. Nõuded keskmistele jõutrafodele nimivõimsusega > 3 150 kVA

Tabel I.4. Tipptõhususe indeksi miinimumväärtused vedeliktäitega keskmistele jõutrafodele

Nimivõimsus (kVA)	1. etapp (1. juuli 2015)	2. etapp (1. juuli 2021)
Nimivõimsus (kVA)	Minimaalne tipptõhususe indeks (%)
3 150 < Sr ≤ 4 000	99,465	99,532
5 000	99,483	99,548
6 300	99,510	99,571
8 000	99,535	99,593
10 000	99,560	99,615
12 500	99,588	99,640
16 000	99,615	99,663
20 000	99,639	99,684
25 000	99,657	99,700
31 500	99,671	99,712
40 000	99,684	99,724

Minimaalsed energiatõhususe indeksi väärtused nimipingete (kVA) puhul, mis jäävad tabelis I.4 esitatud nimipingete vahele, arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel.

Tabel I.5. Tipptõhususe indeksi miinimumväärtused kuivadele keskmistele jõutrafodele

Nimivõimsus (kVA)	1. etapp (1. juuli 2015)	2. etapp (1. juuli 2021)
Nimivõimsus (kVA)	Minimaalne tipptõhususe indeks (%)
3 150 < Sr ≤ 4 000	99,348	99,382
5 000	99,354	99,387
6 300	99,356	99,389
8 000	99,357	99,390
≥ 10 000	99,357	99,390

Minimaalsed energiatõhususe indeksi väärtused nimipingete (kVA) puhul, mis jäävad tabelis I.5 esitatud nimipingete vahele, arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel.

1.3. Nõuded keskmistele jõutrafodele nimivõimsusega ≤ 3 150 kVA ja väljavõtetega, mida saab pingestatult või koormuse all kasutada pinge reguleerimiseks. Pingeregulaatoriga jaotustrafod kuuluvad sellesse kategooriasse.

Tabelites I.1 ja I.2 esitatud suurimaid lubatud kadude tasemeid suurendatakse 1. etapis 20 % võrra tühijooksukadude puhul ja 5 % võrra koormuskadude puhul ning 2. etapis 10 % võrra tühijooksukadude puhul.

1.4. Nõuded elektripostile paigaldatavatele keskmistele jõutrafodele

Tabelites I.1 ja I.2 esitatud koormuskadude ja tühijooksukadude määrad ei kehti elektripostile paigaldatavate vedeliktäitega trafode suhtes, mille võimsus on vahemikus 25–315 kVA. Suurimad lubatud kadude tasemed selliste elektripostile paigaldatavate keskmiste jõutrafode erimudelite puhul on esitatud tabelis I.6.

Tabel I.6. Elektripostile paigaldatavate vedeliktäitega keskmiste jõutrafode maksimaalsed koormuskaod ja tühijooksukaod (W)

	1. etapp (1. juuli 2015)		2. etapp (1. juuli 2021)
Nimivõimsus (kVA)	Maksimaalsed koormuskaod (W) (*3)	Maksimaalsed tühijooksukaod (W) (*3)	Maksimaalsed koormuskaod (W) (*3)	Maksimaalsed tühijooksukaod (W) (*3)
25	Ck (900)	Ao (70)	Bk (725)	Ao (70)
50	Ck (1 100 )	Ao (90)	Bk (875)	Ao (90)
100	Ck (1 750 )	Ao (145)	Bk (1 475 )	Ao (145)
160	Ck + 32 % (3 102 )	Co (300)	Ck + 32 % (3 102 )	Ao – 10 % (270)
200	Ck (2 750 )	Co (356)	Bk (2 333 )	Bo (310)
250	Ck (3 250 )	Co (425)	Bk (2 750 )	Bo (360)
315	Ck (3 900 )	Co (520)	Bk (3 250 )	Bo (440)

2. Energiatõhususe miinimumnõuded suurtele jõutrafodele

Suurte jõutrafode energiatõhususe miinimumnõuded on esitatud tabelites I.7 ja I.8.

Tabel I.7. Tipptõhususe indeksi miinimumnõuded vedeliktäitega suurtele jõutrafodele

Nimivõimsus (MVA)	1. etapp (1. juuli 2015)	2. etapp (1. juuli 2021)
Nimivõimsus (MVA)	Minimaalne tipptõhususe indeks (%)
≤ 4	99,465	99,532
5	99,483	99,548
6,3	99,510	99,571
8	99,535	99,593
10	99,560	99,615
12,5	99,588	99,640
16	99,615	99,663
20	99,639	99,684
25	99,657	99,700
31,5	99,671	99,712
40	99,684	99,724
50	99,696	99,734
63	99,709	99,745
80	99,723	99,758
≥ 100	99,737	99,770

Minimaalsed energiatõhususe indeksi väärtused nimipingete (MVA) puhul, mis jäävad tabelis I.7 esitatud nimipingete vahele, arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel.

Tabel I.8. Tipptõhususe indeksi miinimumnõuded kuivadele suurtele jõutrafodele

Nimivõimsus (MVA)	1. etapp (1. juuli 2015)	2. etapp (1. juuli 2021)
Nimivõimsus (MVA)	Minimaalne tipptõhususe indeks (%)
≤ 4	99,158	99,225
5	99,200	99,265
6,3	99,242	99,303
8	99,298	99,356
10	99,330	99,385
12,5	99,370	99,422
16	99,416	99,464
20	99,468	99,513
25	99,521	99,564
31,5	99,551	99,592
40	99,567	99,607
50	99,585	99,623
≥ 63	99,590	99,626

Minimaalsed energiatõhususe indeksi väärtused nimipingete (MVA) puhul, mis jäävad tabelis I.8 esitatud nimipingete vahele, arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel.

3. Tootekirjelduse nõuded

Alates 1. juulist 2015 peavad käesoleva määruse reguleerimisalasse (artikkel 1) kuuluvate trafode kõik tootedokumendid, kaasa arvatud tootjate vaba juurdepääsuga veebisaidid, sisaldama järgmisi tootekirjelduse nõudeid:

a)	teave mis tahes koormusvaba jahutussüsteemi nimivõimsuse, koormuskao ja tühijooksukao ning toite kohta;

b)	keskmiste (vastavalt vajadusele) ja suurte jõutrafode puhul tipptõhususe indeksi väärtus ja võimsus selle väärtuse juures;

c)	kaksikpingega trafode puhul maksimaalne nimivõimsus madalamal pingel vastavalt tabelile I.3;

d)	teave kõigi jõutrafo põhikomponentide (kaasa arvatud vähemalt elektrijuhi, selle liigi ja südamiku materjali) kaalu kohta;

e)	elektripostile paigaldatavate keskmiste jõutrafode puhul nähtav märge „Paigaldamiseks ainult elektripostidele”.

Punktides a, c ja d kirjeldatud teave peab olema kirjas ka jõutrafo andmesildil.

4. Tehnilised dokumendid

Jõutrafode tehnilised dokumendid peavad sisaldama järgmist teavet:

a)	tootja nimi ja aadress;

b)	mudeli tunnusnumber ehk tähtedest ja numbritest koosnev kood, mis võimaldab eristada üht mudelit teistest sama tootja mudelitest;

c)	punktis 3 nõutud teave.

Kui tehnilised dokumendid või nende osad põhinevad teise mudeli tehnilistel dokumentidel või nende osadel, tuleb esitada selle mudeli tunnusnumber ning tehnilistes dokumentides peavad olema kirjas üksikasjad selle kohta, kuidas vastav teave on tuletatud nimetatud mudeli tehnilistest dokumentidest, näiteks arvutused või ekstrapoleerimised, kaasa arvatud tootja katsed sooritatud arvutuste või ekstrapoleerimiste õigsuse kontrollimiseks.

(*1) Maksimaalsed kaod nimipingete (kVA) puhul, mis jäävad tabelis I.1 esitatud nimipingete vahele, arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel.

(*2) Maksimaalsed kaod nimipingete (kVA) puhul, mis jäävad tabelis I.2 esitatud nimipingete vahele, arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel.

(*3) Maksimaalsed lubatud kaod nimipingete (kVA) puhul, mis jäävad tabelis I.6 esitatud nimipingete vahele, arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel.

II LISA

Mõõtmis- ja arvutusmeetodid

Mõõtmismeetod

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks vajalike mõõtmiste jaoks kasutatakse usaldusväärset, täpset ja korratavat mõõtmismenetlust, mis võtab arvesse üldtunnustatult parimaid mõõtmismeetodeid, sh meetodeid, mis on sätestatud dokumentides, mille viitenumbrid on just selle jaoks avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.

Arvutusmeetodid

Tipptõhususe indeksi arvutusmeetod keskmiste ja suurte jõutrafode puhul põhineb trafo edastatud näivvõimsuse ning trafo edastatud näivvõimsuse ja elektrienergia kadude vahe suhtarvu maksimumväärtuste suhtarvul.

kus:

P0 on nimipinge ja nimisageduse juures kõnealusel väljavõttel mõõdetud tühijooksukadu;

Pc0 on jahutussüsteemi koormusvabaks toimimiseks vajalik elektritoide;

Pk on nimivoolu ja nimisageduse juures kõnealusel väljavõttel mõõdetud kadu, mida on korrigeeritud referentstemperatuuri järgi;

Sr on Pk aluseks oleva trafo või autotrafo nimivõimsus.

III LISA

Kontrollimenetlus

Direktiivi 2009/125/EÜ artikli 3 lõikes 2 osutatud turujärelevalve kontrollimisel kohaldavad liikmesriikide ametiasutused I lisas sätestatud nõuete suhtes järgmist kontrollimenetlust.

1)	Liikmesriikide asutused peavad kontrollima igast mudelist ühte seadet.

2)	Mudel loetakse käesoleva määruse I lisa asjakohastele nõuetele vastavaks, kui tehnilistes dokumentides esitatud väärtused vastavad I lisa nõuetele ja kui mõõdetud suurused vastavad I lisa nõuetele selle lisa tabelis 1 esitatud lubatud hälvete piires.

Kui punktis 2 osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks. Liikmesriikide asutused peavad esitama kogu asjakohase teabe, kaasa arvatud vajaduse korral katsetulemused, teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile ühe kuu jooksul pärast mudeli mittevastavuse kohta otsuse tegemist.

Liikmesriikide asutustel tuleb järgida II lisas sätestatud mõõtmis- ja katsemeetodeid.

Võttes arvesse keskmiste ja suurte jõutrafode kaalust ja mõõtmetest tulenevaid piiranguid transportimisel, võivad liikmesriikide ametiasutused otsustada sooritada kontrollimenetluse tootja ruumides ning enne trafode kasutuselevõttu nende lõppasukohas.

Käesolevas lisas määratletud lubatavad hälbed kehtivad üksnes siis, kui mõõdetavaid näitajaid kontrollivad liikmesriikide asutused; tootja ega importija ei tohi neid kasutada tehnilistes dokumentides esitatud väärtuste saavutamiseks.

Tabel

Mõõdetav suurus	Kontrollimisel lubatud hälbed
Koormuskaod	Mõõdetud väärtus ei tohi olla deklareeritud väärtusest üle 5 % suurem.
Tühijooksukaod	Mõõdetud väärtus ei tohi olla deklareeritud väärtusest üle 5 % suurem.
Jahutussüsteemi koormusvabaks toimimiseks vajalik elektritoide	Mõõdetud väärtus ei tohi olla deklareeritud väärtusest üle 5 % suurem.

IV LISA

Soovituslikud võrdlusandmed

Käesoleva määruse vastuvõtmise ajal turul olnud parim teadaolev tehnoloogia keskmistele jõutrafodele on järgmine.

a)	Vedeliktäitega keskmised jõutrafod: Ao – 20 %, Ak – 20 %

b)	Kuivad keskmised jõutrafod: Ao – 20 %, Ak – 20 %

c)	Amorfse terassüdamikuga keskmised jõutrafod: Ao – 50 %, Ak – 50 %

Amorfse terassüdamikuga trafode valmistamiseks vajaliku materjali kättesaadavus vajab parandamist, enne kui kaaluda nimetatud kadude miinimumnõueteks muutmist tulevikus.

22.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 152/18

KOMISJONI OTSUS,

22. veebruar 2012,

riigiabi nr SA.29608 (C37/10) kohta, mida Ungari andis ettevõtja FHB Jelzálogbank Nyrt rekapitaliseerimiseks

(teatavaks tehtud numbri C(2012) 1021 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/296/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool nimetatud sätetele (1) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I MENETLUS

(1)

Ungari andis 25. märtsil 2009 ettevõtjale FHB Jelzálogbank Nyrt (edaspidi „FHB” või „pank”) keskmise pikkusega riigilaenu summas 120 miljardit Ungari forintit (HUF) (umbes 410 (2) miljonit eurot) vastavalt Ungari pankadele suunatud likviidsuskavale, mille komisjon kiitis heaks 14. jaanuaril 2010 (3). 31. märtsil 2009 rekapitaliseerisid Ungari ametiasutused FHB 30 miljardi Ungari forinti ulatuses (umbes 100 miljonit eurot) äsja emiteeritud spetsiaalsete dividendide saamise eelisaktsiate ja ühe hääleõigusega aktsia kaudu, mis anti 31. märtsil 2009 komisjoni heaks kiidetud tagatis- ja rekapitaliseerimiskava alusel (4).

(2)	Komisjon küsis 3. aprilli, 13. mai, 14. juuli ja 11. septembri 2009. aasta kirjadega Ungari ametiasutustelt teavet rekapitaliseerimise tingimuste kohta. Ungari ametiasutused vastasid 24. aprilli, 2. juuni, 12. augusti ja 9. oktoobri 2009. aasta kirjadega.

(3)

Kuna komisjonil oli kahtlusi seoses panga usaldusväärsusega rekapitaliseerimise ajal, nõudis ta Ungarilt 19. oktoobril 2009, et viimane esitaks FHB ümberkorraldamiskava kooskõlas komisjoni teatisega finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta (5) (edaspidi „ümberkorraldamisteatis”). Ungari esitas täiendavat teavet 12. ja 19. novembril 2009 ja ümberkorralduskava projekti 26. jaanuaril 2010.

(4)	FHB maksis 19. veebruaril 2010 kogu rekapitaliseerimise summa riigile tagasi.

(5)	Ungari esitas 24. ja 25. märtsi 2010. aasta kirjadega komisjonile täiendavat teavet. FHB korraldas 21. aprillil 2010 aktsionäride üldkoosoleku, kus ta otsustas maksta riigile hüvitist rekapitaliseerimise eest, mille järel komisjon küsis 22. aprilli 2010. aasta kirjaga teavet.

(6)	Komisjon küsis täiendavat teavet 2. juuni ja 1. oktoobri 2010. aasta kirjades. Ungari ametiasutused esitasid lisateavet 11. juuni 2010. aasta kirjas.

(7)	Ungari esitas 15. juunil 2010 ajakohastatud ümberkorraldamiskava, millele lisaks esitas ta 30. septembril 2010 täiendavad olulised andmed.

(8)	Ungari ametiasutused esitasid täiendavat teavet 18. juuni, 28. juuli ja 5. oktoobri 2010. aasta kirjadega ning teatasid 29. oktoobri 2010. aasta kirjaga komisjonile, et FHB oli rekapitaliseerimise eest hüvitist maksnud.

(9)

Komisjon otsustas 16. detsembril 2010 algatada Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse seoses FHB kasuks võetud abimeetmetega. Seejärel palusid Ungari ametiasutused komisjonil seda otsust muuta, sest mõni selle osa oli vigane ja ajakohastamata. Sellest tulenevalt asendati otsus uue, 24. jaanuari 2011. aasta otsusega (6) (edaspidi „menetluse algatamise otsus”). 24. jaanuari 2011. aasta kirjaga teatas komisjon Ungari ametiasutustele, et ta on otsustanud algatada abimeetme suhtes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 ette nähtud menetluse. Komisjoni menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas18. juunil 2011. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama meetme kohta oma märkused.

(10)	Ungari ametiasutused esitasid 2. märtsi 2011. aasta kirjaga oma märkused komisjoni 24. jaanuari 2011. aasta menetluse algatamise otsuse kohta, millega algatati ametlik uurimismenetlus FHB kasuks võetud meetme suhtes. Nendele märkustele lisaks saatis 11. juuli 2011. aasta kirjaga oma märkused FHB.

(11)	Kolmas isik (Magyar Jelzálogbank Egyesület — Ungari hüpoteegipankade ühendus) esitas 18. juuli 2011. aasta kirjaga komisjonile oma märkused menetluse algatamise otsuse kohta.

(12)	Ungari ametiasutused esitasid 3. oktoobri 2011. aasta kirjaga täiendavalt ajakohastatud ümberkorraldamiskava ja lisateavet Ungari riigile rekapitaliseerimise summa tagasimaksmise kohta.

(13)	15. detsembril 2011 kirjutasid FHB ja Ungari riik alla uuele lepingule, mille kohaselt pank võttis endale kohustuse maksta riigile hüvitist, mis oli algselt kokku lepitud rekapitaliseerimislepingus.

II. ABISAAJA KIRJELDUS

1.1. ABISAAJA

(14)	Riik asutas FHB 1997. aastal. Järk-järgult müüs riik oma osalust FHBs. 2003. aastal kanti FHB Budapesti börsinimekirja ja 2007. aasta augustis vähendas riik oma enamusosalust pangas veidi üle 4 %-ni.

(15)

FHB loodi algselt hüpoteegipangana eesmärgiga edendada hüpoteegiga tagatud võlakirjade kasutamist. Tema suhtes kehtisid ranged eeskirjad, mis käsitlesid piiratud tegevust, tagatist ja erijärelevalvet, et tagada hüpoteekvõlakirjade võimalikult suurt kindlust. FHB-l lubati algselt anda üksnes pikaajalisi hüpoteeklaene ja hüpoteeklaenudega seotud tagatisi ning sõlmida mõningat liiki tuletistehinguid, et kindlustada oma positsiooni, mis tulenes tema hüpoteeklaenutegevusest. Hüpoteegiga tagatud võlakirjad olid tema laenuandmistegevuse põhiline rahastamisallikas. Samuti refinantseeris pank teiste pankade antud hüpoteeklaene.

(16)

FHB alustas 2006. aastal „Uue strateegilise kava” rakendamist oma pangandustegevuse ja harukontorite võrgustiku laiendamiseks eesmärgiga suurendada oma rahastamis- ja tegevusbaasi FHB Commercial Banki kaudu jaeturule sisenemisega. Aja jooksul hakkas FHB müüma erinevaid jae- ja äriklientide laenutooteid ning pakkuma kontohalduse, hoiuste kaasamise ja kaarditeenuseid, laiendades sel moel oma tootevalikut kohustuste poolel.

(17)

FHB on kontsern, mis koosneb emaettevõtjast FHB Mortgage Bank Co. Plc ja täielikult temale kuuluvatest tütarettevõtjatest FHB Commercial Bank Ltd, FHB Service Ltd, FHB Real Estate Ltd ja FHB Life Annuity Real Estate Investment Ltd. Ta tegutseb peamiselt hüpoteegiga tagatud võlakirjade turul. Sel turul on FHB turuosa 23 % (2009) ning ta on Ungari turul suuruselt teine osaleja (OTP Banki järel, kelle turuosa on 74 %). FHB osa jaehüpoteeklaenude turul on 4,6 % ja jaehoiustes 0,6 %.

(18)

Kui pank 2009. aasta märtsis rekapitaliseeriti, oli selle bilansimaht kokku 746,2 miljardit Ungari forintit. Samal ajal oli panga kapitali adekvaatsuse määr 10,5 %. Riigi tehtud kapitalisüst suurendas FHB kapitali adekvaatsuse määra 2009. aasta lõpus 16,1 %-ni (arvestatud Ungari raamatupidamiseeskirjade alusel).

1.2. TAUST

(19)

Ungari on üks nendest Euroopa Liidu liikmetest, keda finantskriis mõjutas kõige raskemalt. Aastaid kestnud liigsed riigi kulutused ja krediidi najal toimunud ehitus- ja tarbimisbuumi tulemusena tekkis majanduses tõsine tasakaalustamatus isegi juba enne kriisi. Valdavalt eurodes ja Šveitsi frankides nomineeritud kodumajapidamistele antud laenud ja jätkuv tuginemine välisrahastamisele muutis riigi ja selle pangandussektori eriti haavatavaks kriisi käigus oluliselt nõrgenenud Ungari forinti väärtuse kõikumiste suhtes.

(20)	Finantskriis tabas Ungarit sedavõrd raskelt, et Rahvusvaheline Valuutafond (edaspidi „IMF”), Euroopa Liit (edaspidi „EL”) ja Maailmapank pidid novembris 2008 andma Ungarile hädaabilaene, et maandada pingeid riigi finantsturgudel.

(21)	Vastuseks kriisi tekitatud tõsisele häirele Ungari majanduses kehtestas Ungari valitsus mitu meedet finantssektori toetamiseks, mida rahastati ühiselt IMFi/ELi/Maailmapanga paketist. Meetmete hulka kuulusid likviidsuse toetamise kava ning tagatis- ja rekapitaliseerimiskava.

(22)

Likviidsuse toetamise kava (edaspidi „likviidsuskava”), mis kehtestati Ungari riigi rahandusseadusega, näeb ette likviidsuse parandamist finantsasutustele laenude andmise kujul. Komisjon kiitis selle heaks 14. jaanuaril 2009 (7) ja seda pikendati pärast mitu korda, viimati kuni 31. detsembrini 2011 (8).

(23)

Komisjon kiitis 12. veebruari 2009. aasta otsusega (9) heaks Ungari tagatis- ja rekapitaliseerimiskava. Selle kava kohaselt sai Ungari märkida eelisaktsiaid, mida peetakse esimese taseme omavahenditeks pankades. Kava rekapitaliseerimise osa on mitu korda pikendatud, viimati kuni 31. detsembrini 2011.

(24)

Tagatis- ja rekapitaliseerimiskava alusel tuleb Ungari ametiasutustel juhul, kui rekapitaliseerimine ületab 2 % panga riskiga kaalutud varadest, sellest kõigepealt komisjonile teatada ja esitada üksikasjalik hinnang selle kohta, miks nad arvavad, et seda panka tuleks endiselt pidada põhimõtteliselt usaldusväärseks asutuseks. Kui komisjon ei nõustu panga pidamisega põhimõtteliselt usaldusväärseks, võib rekapitaliseerimine siiski toimuda, kuid hüvitist tuleb suurendada, et võtta arvesse suuremat riski, ja kuue kuu jooksul alates rekapitaliseerimisest tuleb komisjonile esitada ümberkorraldamiskava.

FHB raskuste põhjused

(25)	Ungarit mõjutas raskelt finantskriis, mis koos muude pangandussektori siseprobleemidega raskendas Ungari pankade olukorda.

(26)

FHB palus riigilt toetust, sest erinevalt paljudest teistest Ungari pankadest ei olnud tal emaettevõtjat euroalas ning seega ei olnud tal võimalik saada Euroopa Keskpangalt odavat rahastamist. Euroopa Keskpanga vahendid, sealhulgas erinevad repovõimalused, olid euroalal saadaval 2008. aasta sügisest alates. Ungari Riigipank lõi rahastu 2010. aasta alguses, kuid see suurendas rahastamisvõimalusi vaid Ungari forintites, aga mitte eurodes, mis FHB väitel oli kriisi raskeimatel aegadel esmatähtis (10).

(27)	Ungari ametiasutuste väitel tuli FHB rekapitaliseerida, et tagada panga maksevõime ja reageerida likviidsusprobleemidele, millega seisis silmitsi kogu Ungari pangandussektor.

III. ABIMEETMETE KIRJELDUS

(28)

Komisjoni 24. jaanuari 2011. aasta menetluse algatamise otsuses kirjeldatud abimeetmed, mida Ungari kohaldas FHB suhtes, koosnevad:

—	likviidsuskava alusel keskmise pikkusega riigilaenust suuruses 120 miljardit Ungari forintit (umbes 410 miljonit eurot), mis anti 25. märtsil 2009 lõpptähtajaga 11. november 2012;

—	rekapitaliseerimisest summas 30 miljardit Ungari forintit (umbes 100 miljonit eurot) äsja emiteeritud spetsiaalsete dividendide saamise eelisaktsiate ja ühe hääleõigusega aktsia kaudu, mis anti 31. märtsil 2009 tagatis- ja rekapitaliseerimiskava alusel.

(29)

Ungari ja FHB vahel sõlmitud rekapitaliseerimisleping kehtestas riigile aktsiate eest hüvitise arvutamise määraks 10,49 %, mis on kooskõlas põhimõtteliselt usaldusväärsete pankade hüvitisemääraga, mis on kindlaks määratud tagatis- ja rekapitaliseerimiskavas ja mis tuli maksta dividendide kujul. Rekapitaliseerimine moodustas 9 % FHB riskiga kaalutud varadest, mis on suurem kui tagatis- ja rekapitaliseerimiskavas määratletud 2 % suurune piirmäär, kuni milleni saab abi saanud asutusi lugeda põhimõtteliselt usaldusväärseteks. Kuna komisjonile ei teatatud meetmest enne selle rakendamist, ei olnud tal võimalust kontrollida, kas panka oleks tagatis- ja rekapitaliseerimiskava alusel saanud pidada põhimõtteliselt usaldusväärseks. Kui abisaaja osutub tagatis- ja rekapitaliseerimiskava alusel mitteusaldusväärseks, tuleb teha ümberkorralduskava ning hüvitise määr peab arvesse võtma seda, et pank ei ole põhimõtteliselt usaldusväärne, ja olema suurem kui põhimõtteliselt usaldusväärse panga puhul.

(30)

Raskustele vaatamata suutis pank sel perioodil hästi toime tulla: tal oli tugev kapitalipositsioon (2009. aasta märtsis oli kapitali adekvaatsuse määr 10,5 %) ning Moody's Investors Service'i (edaspidi „Moody's”) reiting Baa3, mis on endiselt investeerimisjärgu krediidireitingu kategoorias. 2010. aasta veebruaris, vähem kui üheksa kuud pärast rekapitaliseerimist, ostis pank riigi omanduses olnud spetsiaalsed dividendide saamise eelisaktsiad tagasi.

(31)

Pank otsustas rekapitaliseerimise summa tagasi maksta läbivaadatud konsolideeritud praeguse ja oodatava kapitali adekvaatsuse määra põhjal, arvestades makromajanduslikku prognoosi, mida kasutati tema 2010. aasta plaanides, ja oodatavaid mahte, saldosid ja riskiteavet panga 2010. aasta finantseerimiskavas. Läbivaatamisel järeldati, et vaatamata ülemaailmsele finantskriisile oli panga olukord aasta lõpus märkimisväärselt parem, kui eeldati Ungari riigiga panga rekapitaliseerimise lepingu sõlmimise ajal 2009. aasta alguses.

(32)

FHB maksis rekapitaliseerimise summa riigile tagasi ega maksnud riigile hüvitist, mille tulemusena rikuti rekapitaliseerimislepingut (11). Pank aga leidis, et riigi omanduses olevate spetsiaalsete dividendide saamise eelisaktsiate eest ei olnud automaatselt kohustust maksta dividende ning nende eelisõigus tähendas üksnes seda, et pank pidi maksma kindlaksmääratud dividendid riigile välja enne lihtaktsiatelt dividendide maksmist. Kuna sel ajavahemikul, mil spetsiaalsed dividendide saamise eelisaktsiad olid riigi omanduses, ei saanud lihtaktsionärid dividende, leiab pank, et tal ei olnud kohustust eelisaktsiatelt dividende maksta. Lisaks väitis FHB, et igal juhul ei kuulunud spetsiaalsed dividendide saamise eelisaktsiad riigile siis, kui kuulutati välja dividendid 2009. aasta eest, kuna aktsiate tagasiost oli toimunud enne seda.

(33)

FHB teatas komisjonile, et ta oli osalenud 2010. aastal kogu ELi hõlmavas stressitestis, mida koordineeris Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee koostöös Euroopa Keskpanga ja Ungari finantsjärelevalveametiga. Stressitest keskendus kapitali adekvaatsusele, samas ei kontrollitud stressitestis otseselt likviidsusriske. Testi tulemused, mis põhinesid 2009. aasta lõpu konsolideeritud näitajatel, soovitasid FHB puhul [üle 50] (*1) miljoni euro suurust esimese taseme omavahendite puhvrit 6 % suuruse esimese taseme adekvaatsuse määra suhtes.

(34)

2010. aasta seadusega CX (edaspidi „2010. aasta seadus CX”), mis käsitleb teatud majanduse ja rahandusega seonduvate seaduste muutmist ja mis jõustus 21. augustil 2010, muutis Ungari 2008. aasta seadust CIV finantsvahendajate süsteemi stabiilsuse kohta (edaspidi „stabiliseerimisseadus”). 2010. aasta seadusega CX loodi tagasiulatuvalt Ungari riigile õiguslik alus nõuda FHB-lt hüvitist rekapitaliseerimise eest, kuigi Ungari riik ei olnud enam aktsionär ajal, mil toimus FHB aktsionäride koosolek, kus otsustati maksta dividende.

(35)	Ungari riik ja FHB kirjutasid 28. oktoobril 2010 alla lepingule, mille kohaselt FHB pidi Ungari riigile maksma 890 miljoni Ungari forinti suurust hüvitist rekapitaliseerimise eest koos 11 726 786 Ungari forinti suuruse viivisega.

(36)

Hüvitise suurus määrati väidetavalt kindlaks likviidsuskava tingimuste põhjal. Ungari ametiasutused väitsid, et rekapitaliseerimine toimus samast rahastamisallikast kui laenu kujul antud likviidsustoetus ning et seetõttu peab tasu rekapitaliseerimise ja likviidsustoetuse eest olema sama. Kapital tehti FHB-le kättesaadavaks 6. mail 2009 ja see maksti tagasi 19. veebruaril 2010. Lõpuks kohaldatud intressimäär oli sama kui umbes 400 miljoni euro suuruse laenu eest tasutud intressimäär. Ungari esitatud teabe kohaselt oli keskmine kuuintressi määr vahemikus 3,79 % ja 4,08 %; tegelik summa arvutati nädala kaupa. Ungari ametiasutuste esitatud teabe kohaselt maksti kogu 890 miljoni Ungari forinti suurune hüvitise summa 2010. aasta lõpus.

(37)

Viivist võeti kooskõlas Ungari viiteintressimääraga 5,97 %, mille komisjon on avaldanud (12) ja mida suurendati 100 baaspunkti võrra. Viivist arvutati ajavahemiku eest, mis algas 21. augustil 2010, mil jõustus muudetud stabiliseerimisseadus, ja lõppes 28. oktoobril 2010, mil lepingule alla kirjutati.

(38)

Ungari riik ja FHB sõlmisid 15. detsembril 2011 uue kokkuleppe, millega pank nõustus maksma riigile kogusumma, mis moodustas 10,49 % kogu rekapitaliseerimissummast (st maksmisele kuuluv summa oli kokku 2 491 742 552 Ungari forintit). Selle uue kokkuleppe alusel kohustus FHB seega maksma riigile 31. detsembriks 20111 601 742 552 Ungari forinti suuruse lisasumma, mille arvutamiseks lahutati eespool põhjenduses 36 nimetatud 890 miljoni Ungari forinti suurusest hüvitise kogusummast 28. oktoobril 2010 juba makstud hüvitise summa.

IV. ÜMBERKORRALDAMISKAVA

(39)

Ungari esitas 30. septembril 2010 komisjonile FHB ajakohastatud ümberkorraldamiskava. 3. oktoobri 2011. aasta kirjaga esitati komisjonile lisateavet ümberkorraldamiskava kohta. Ümberkorraldamiskava põhijooni on juba kirjeldatud komisjoni menetluse algatamise otsuses. 3. oktoobril 2011 esitati täiendavaid andmeid ja neid on kirjeldatud jagudes 4.1.-4.3.

4.1. ELUJÕULISUS

(40)

Aastal 2010 oli rahvusvaheline ja siseriiklik majanduskeskkond üpriski raske, kuigi esines paranemismärke. 2010. aastal jäi Ungari pangandussektori kasumlikkus eelmise aasta omast oluliselt väiksemaks. 13. augustil 2010 jõustunud 2010. aasta seadusega XC kehtestas Ungari valitsus finantsorganisatsioonidele erimaksu, mille summa ulatus kumulatiivselt 187 miljardi Ungari forintini ning mida maksid põhiliselt krediidiasutused.

(41)

Jaeklientide laenutaotlused vähenesid 2010. aasta jooksul oluliselt, samal ajal nõrgenes pakkumise pool ebasoodsate muutuste tõttu õigusraamistikus ja turutingimustes. Ka äriklientide laenutehingud olid sektoris üldiselt raskustes, kuigi mõni pank — sealhulgas FHB — laiendas äriklientidealast tegevust.

(42)

Kõige olulisem sündmus nii FHB tehingute kui ka finantstulemuste jaoks oli Allianz Commercial Bank Ltd (edaspidi „Allianz Bank”) ostmine ja pikaajaline strateegiline koostööleping Allianz Hungaria Insurance Co. Ltd. (edaspidi „Allianz Hungaria Insurance”) ja FHB vahel. Ostutehing viidi lõpule 30. septembriks 2010. Samal ajal alustati FHBs integreerimisprojekti, et ühendada Allianz Bank ja FHB Commercial Bank ning ratsionaliseerida ja optimeerida kogu kontserni tegevust (harukontorite võrgustik, turustuskanalid, tooteportfell, infotehnoloogiaalane tegevus, organisatsiooni ülesehitus, inimressursid jne).

(43)

Ostmine mõjutas positiivselt FHB kontserni 2010. aasta puhaskasumit; ostuga seotud ühekordsed kirjed tasakaalustasid pangandusele kehtestatud erimaksu negatiivset mõju, laenuportfellilt saadud kahjumit ja rahastamiskulude kasvu. FHB kogukasum 2010. aastal oli 11,2 miljardit Ungari forintit, mis kujutas endast 58,9 % suurust tõusu võrreldes 2009. aastaga.

(44)

Allianz Banki ostmise tulemusena kasvas jae- ja äriklientide pangakontode arv FHBs oluliselt: kui 2009. aasta detsembris oli neid […], siis 2010. aasta detsembris oli neid […] (+[…] %). Seevastu suure hulga mitteaktiivsete kontode tõttu ei kasvanud hoiuste summa proportsionaalselt, vaid kasvas […] miljardilt Ungari forintilt 2009. aasta detsembris […] miljardi Ungari forintini 2010. aasta detsembris (+[…] %). FHB turuosa jae- ja äriklientide hoiuste turul kasvas vastavalt […] %-lt […] %-ni ja […] %-lt […] %-ni. Seega suurendab Allianz Banki ostmine hoiuste osa FHB rahastamise jaotuses ja vähendab hüpoteegiga tagatud võlakirjade hulka […] miljardilt Ungari forintilt 2010. aastal […] miljardi Ungari forintini 2011. aastal.

(45)

FHB prognoosib, et 2011. aasta hinnangulise konsolideeritud bilansi ja tulude eelarvestuse põhjal peaks tema kapitali adekvaatsuse määr olema 2011. aasta detsembris ligikaudu […] %. See prognoos võtab arvesse lisamakset, mis tuleb teha Ungari riigile seoses 2009. aasta märtsis läbi viidud rekapitaliseerimisega, see lisamakse tehti kokkuleppel Ungari riigiga 15. detsembril 2011.

4.2. KULUDE JAGAMINE

(46)	FHB on 30 miljardi Ungari forinti rekapitaliseerimise eest maksnud 2010. aasta oktoobris hüvitist 890 miljonit Ungari forintit. Algselt kohaldati sama intressimäära, mida maksti 120 miljardi Ungari forinti suuruse laenu pealt, st kuu keskmine määr oli vahemikus 3,79 % ja 4,08 %.

(47)	FHB ja Ungari riigi vahel 15. detsembril 2011 alla kirjutatud uue lepingu kohaselt kohustus pank maksma riigile hüvitist kokku 2 491 742 552 Ungari forintit, mis moodustas 10,49 % rekapitaliseerimise summast, nagu panga ja riigi vahel oli algselt rekapitaliseerimislepingus kokku lepitud.

4.3. KONKURENTSIMOONUTUSTE PIIRAMISE MEETMED

(48)

2011. aasta oktoobris esitatud lisateabes konkurentsimoonutusi eraldi ei käsitletud, peale selle, et rõhutati asjaolu, et Allianz Banki ostmisele vaatamata on FHB turuosa jae- ja äriklientide hoiuste valdkonnas endiselt piiratud (31. detsembril 2010 vastavalt [0,7–1,3 %] ja [0,4–0,95 %] ning 30. juunil 2011 vastavalt [0,65–1,3 %] ja [1–1,35 %]).

V. AMETLIKU MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(49)

Komisjon algatas ametliku uurimismenetluse, sest ta leidis, et põhilised eeldused, millele tuginevad FHB ümberkorraldamiskava ja majandustegevuse prognoos, ei olnud piisavalt põhjendatud ja need ei võtnud arvesse seda, et FHB ostis hiljuti Allianz Banki. Lisaks väljendas komisjon kahtlusi FHB pikaajalise elujõulisuse suhtes, sest pank on tugevalt seotud hulgirahastamisega ja kinnisvaraturuga Ungaris.

(50)

Lisaks, arvestades rekapitaliseerimise summalt 2010. aasta oktoobris makstud hüvitise madalat määra (mis vastas keskmisele intressimäärale 3,79–4,08 %, nagu on ette nähtud likviidsuskavas), väljendas komisjon samuti kahtlusi selle kohta, kas panga omapanus ümberkorraldamisse oli piisav. Ka asjaolu, et FHB ostis Allianz Banki ja sõlmis lepingu ettevõtjaga Allianz Hungaria Insurance, tekitas kahtlusi selles, kas abi piirdus minimaalse vajaliku summaga.

(51)

Lõpuks leidis komisjon samuti, et Ungari ametiasutused ei olnud tõendanud seda, et FHB-le antud abiga kaasnevate konkurentsimoonutuste piiramiseks võeti piisavaid meetmeid, eriti arvestades laienemisstrateegiat, hiljutist Allianz Banki ostu ja riigipoolset rekapitaliseerimise eest makstud ebapiisavat hüvitist.

VI. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(52)

18. juulil 2011 esitas komisjonile oma märkused Ungari Hüpoteegipankade Ühendus (edaspidi „ühendus”). Oma märkustes tuletas ühing meelde Ungari majandust ja pangandussektorit aastatel 2008-2009 tabanud kriisi ulatust ja märkis, et FHB rekapitaliseerimine toimus kriisist tuleneva raske makromajandusliku keskkonna tõttu. Riigi sekkumine FHB toetuseks oli mõeldud selleks, et võidelda tõsiste kriisist tulenevate riskidega Ungari hüpoteeklaenude sektorile ja hüpoteegiga tagatud võlakirjade turule. Tulenevalt haavatavusest valuuta kõikumise suhtes, Šveitsi frangi tugevnemisest Ungari forinti suhtes, tarbijate sissetulekute vähenemisest ja tööpuuduse kasvust toimus tõepoolest kiire ja tõsine hüpoteeklaenude portfelli kvaliteedi halvenemine ja „halbade laenude” hulga suurenemine ning pankade rahastamisvõimaluste vähenemine. See pidas eriti paika FHB puhul, mida rahastatakse kapitalituru kaudu.

VII. LIIKMESRIIGI MÄRKUSED

(53)	Ungari ametiasutused esitasid komisjonile oma märkused 2. märtsil 2011, nendele lisaks saadeti 11. juuli 2011. aasta kirjaga FHB märkused.

7.1. ELUJÕULISUS

(54)

Vastuseks komisjoni kahtlustele selle kohta, kas eeldused, millele tugines panga ümberkorraldamiskava, olid täpsed, märgivad Ungari ametiasutused, et finantsprognoosid põhinevad välisekspertide eeldustel ja on kooskõlas nende tegemise ajal kättesaadava teabega. Usaldusväärsuse osas ei ole need erinevad mis tahes muudest FHB tehtud finantskavadest või prognoosidest.

(55)

Ungari ametiasutuste kohaselt on FHB pikaajaline elujõulisus tagatud, nagu seda tõendab FHB edukas rahastamisvahendite leidmine nii raha- kui ka kapitaliturul: 2009. aastal emiteeris FHB hüpoteegiga tagatud veksleid ja võlakirju üle 60 miljardi Ungari forinti eest ja ka erainvestorid laenasid pangale kokku […].

(56)

Lisaks märgivad Ungari ametiasutused, et arvestades jaehoiuste kontosid, nähtub andmetest, et FHB turuosa jaehoiuste segmendis kasvas […] %-lt […] %-ni 2009. aastal; 2010. aasta lõpu prognoos on […] %. Peale selle on jaeklientide kontode ja nende portfelli suurus oluliselt ja dünaamiliselt kasvanud, vaatamata turuprognoosile, mis nägi ette portfelli vähenemist. Seega ei pea pank ja Ungari ametiasutused jaehoiuseid ja jaeklientide kontosid käsitlevaid prognoose liiga optimistlikeks.

(57)

FHB likviidsuspositsiooni võib aga lugeda pidevalt stabiilseks tulenevalt muu hulgas asjaolust, et see peab vastama reitinguagentuuride kehtestatud likviidsusnõuetele. Panga likviidsus oli stabiilne isegi kriisi kõige raskematel aegadel, mida kinnitab Ungari keskpanga juhi 19. märtsi 2009. aasta kiri rahandusministrile.

(58)

Panga varade kvaliteedi nõrgenemine kriisi ajal tulenes peamiselt pigem Ungari makromajanduslikust olukorrast, kodumajapidamiste sissetulekute vähenemisest, tööhõive määra vähenemisest ja tööpuuduse määra kasvust, mitte Šveitsi frangi kasvutrendist Ungari forinti suhtes. Kuigi FHB algatas mitu kava, mille eesmärk oli tegeleda raskustes olevate võlgnike probleemidega, paraneb laenuportfelli kvaliteet kestvalt eeskätt tänu majanduslikule elavnemisele ja paranenud majandusnäitajatele. Ungari keskpanga ja Ungari valitsuse majandusprognoosid 2011. aastaks näevad ette sisemajanduse koguprodukti (edaspidi „SKP”) kasvu, tööhõive järkjärgulist paranemist ja madalamat tööpuuduse määra, millel on tõenäoliselt oluline mõju FHB laenuportfellile.

7.2. KULUDE JAGAMINE

(59)

Ungari ametiasutused märgivad, et FHB sõlmis lepingud Allianz Banki ja Allianz Hungaria Insurance'iga pärast seda, kui FHB oli 19. veebruaril 2010 maksnud riigile täielikult tagasi kogu aktsiate emiteerimise aegse väärtuse ja võtnud tagasi rekapitaliseerimise käigus emiteeritud aktsiad. FHB lepingud Allianziga sõlmiti 2010. aasta juunis ja juulis ning ostmine toimus 2010. aasta septembris. Sel ajal ei olnud FHB käsutuses riigilt saadud vahendeid. Seega ei saanud FHB kõnealust ostu rahastada veebruaris 2010 tagasi makstud rekapitaliseerimise summast. Ettevalmistavad analüüsid ja läbirääkimised FHB ja Allianzi vahel algasid alles pärast seda, kui riigi antud laen oli tagasi makstud. Lisaks oli ostuhind, mida FHB maksis Allianz Banki eest (arvestades ka omaaktsiate väärtust), umbes 3,3 miljardit Ungari forintit, samas kui Allianz Banki omakapital oli 30. septembri 2010. aasta seisuga ligi 14 miljardit Ungari forintit. Seega ei olnud FHB-l Allianz Banki ostmiseks kapitali vaja ja tehing ei vähendanud FHB omakapitali.

(60)	Lisaks näitab asjaolu, et abi piirdus minimaalse vajaliku summaga, see, et FHB kapitali adekvaatsuse määr, mis oli 2008. aastal 11,3 %, jõudis 12 % suuruse kapitali adekvaatsuse piirmäärani, mille komisjon oli tagatis- ja kapitaliseerimiskavas heaks kiitnud, alles pärast rekapitaliseerimist.

(61)

Ungari ametiasutused märgivad samuti, et FHB ei ole mitu aastat järjest dividende maksnud ning on tagasi ostnud omakapitali koguväärtusega võrreldes ainult väikese osa oma aktsiatest. Järelikult, kuna omanikele ja aktsionäridele tagasi makstud vahendite summa on viimastel aastatel olnud väike, on asjakohane kulude jagamine tagatud.

7.3. KONKURENTSIMOONUTUSTE PIIRAMISE MEETMED

(62)

Lisaks nendele konkurentsimoonutuste piiramise meetmetele, mida komisjon nimetas oma otsuses, märgivad Ungari ametiasutused ära lisameetmed, mis on seotud tagatis- ja rekapitaliseerimiskavaga ning FHB ja Ungari riigi vahelise rekapitaliseerimislepinguga:

—	riigil on eriline vetoõigus dividendimaksete ja ostude suhtes (13) ja

—	pank peab rakendama mõningaid piiranguid seoses oma juhtivtöötajate palga, tasustamise ja hüvitistega kuni Ungari riigi huvi lõppemiseni (14).

(63)	Ungari ametiasutused märgivad, et nemad tõlgendavad riigiabi eeskirju nii, et need tegevust reguleerivad meetmed ja muud konkurentsi moonutamist piiravad meetmed on või olid FHB-le kohustuslikud niikaua, kuni riik oli panga aktsionär.

(64)

Peale eespool nimetatud meetmete võttis FHB endale täiendavaid kohustusi rekapitaliseerimislepingu punktis 3.8, milles on ette nähtud, et rekapitaliseerimist tuleb kasutada järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

—	FHB peab suurendama kapitali FHB Commercial Bankis;

—	rekapitaliseerimine peab aitama kaasa Ungari hüpoteegiga tagatud vekslite ja laenude turu stabiliseerimisele ning rahastama jaeklientidele ja VKEdele antavate laenude arengut;

—	rekapitaliseerimine peab parandama FHB stabiilsust ja tugevdama selle aktiivset kohalolu kapitaliturul, aidates nõnda kaasa investorite usalduse taastamisele;

—	FHB peab osalema eespool nimetatud turusegmentide konsolideerimises;

—	FHB peab optimeerima oma rahastamisstruktuuri (kohustuste struktuuri);

—	FHB peab laiendama oma tegevusvahendeid, mida on vaja selleks, et tõrjuda makrotasandi (vahetuskursist tulenevate) riskide äärmuslikku mõju kapitali poolel.

(65)

Vastupidiselt komisjoni väljendatud kahtlustele, ei püütud FHB rekapitaliseerimisega moonutada konkurentsi FHB Commercial Banki tegevuse laiendamise teel. Kapitalisuurendus viimati nimetatud ettevõtjas kujutas endast rekapitaliseerimislepingus võetud kohustust. FHB Commercial Banki põhitegevus, mida on samuti toetatud riigipoolse rekapitaliseerimise kaudu rahastatud 25 miljardi Ungari forinti suuruse kapitalisuurendusega, on jäänud alles. Äriklientidele antavate laenude portfell on pidevalt kasvanud, kuid mitte rohkem selle varasemast kasvutrendist.

(66)

Ungari ametiasutused on seisukohal, et eespool esitatud kaalutlused näitavad, et komisjoni kokkuvõtlik hinnang konkurentsimoonutuste piiramise meetmete kohta ning tema väide, et „need meetmed on väga piiratud”, on alusetud. Seetõttu toonitavad nad, et rekapitaliseerimisleping vastas nii stabiliseerimisseaduses kui ka asjakohastes komisjoni teatistes kehtestatud kriteeriumidele.

VIII. ABI HINDAMINE

8.1. ABI OLEMASOLU

(67)

Komisjon oli juba 24. jaanuari 2011. aasta menetluse algatamise otsuses seisukohal, et nii rekapitaliseerimine kui ka FHB-le laenu kujul antud likviidsustoetus kujutavad endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (15). Ei Ungari riik ega FHB ei esitanud argumente selle järelduse kahtluse alla seadmiseks.

8.2. ABI ÕIGUSPÄRASUS

(68)

Komisjon on juba märkinud 24. jaanuari 2011. aasta menetluse algatamise otsuses, et FHB rekapitaliseerimine ei vastanud tagatis- ja rekapitaliseerimiskava tingimustele. See ei järginud eelkõige nõudeid, mida tuleb täita siis, kui kapitalisuurendus ületab 2 % abisaaja riskiga kaalutud varadest. Meetmest oleks seega tulnud komisjonile eraldi teatada kooskõlas tagatis- ja rekapitaliseerimiskava tingimustega ja ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikega 3.

(69)	Selle tulemusena andis Ungari FHB-le ebaseaduslikku abi rekapitaliseerimise kujul, rikkudes ELi toimimise lepingu artikli 108 lõiget 3.

8.3. ABI SUURUSE MÄÄRAMINE

(70)	FHB ümberkorraldamise raames tuleb arvesse võtta kõiki tema kasuks võetud meetmeid. Seega tuleb kokkusobivuse hindamisel arvesse võtta nii 30 miljardi Ungari forinti suurust rekapitaliseerimist kui ka 120 miljardi Ungari forinti suurust likviidsuslaenu.

8.4. ABI KOKKUSOBIVUS

8.4.1. Õiguslik alus

(71)

Nagu komisjoni 24. jaanuari 2011. aasta otsuses on juba märgitud, leiab komisjon finantsturgudel valitsevaid erilisi asjaolusid arvestades, et meetmeid võib uurida ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b alusel, mis sätestab, et „[s]iseturuga kokkusobivaks võib pidada: […] abi […] mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks”. Kuna käesoleva otsuse eesmärk on hinnata FHB-le antud abi ja tema ümberkorraldamiskava, peab komisjon kohaseks põhineda oma hinnangus teatistele, mis käsitlevad riigiabi eeskirjade kohaldamist finantssektoris kriisi ajal (16). Panga ümberkorraldamiskava hindamisel on aluseks võetud eeskätt ümberkorraldamisteatis (17).

8.4.2. Ümberkorraldamiskava kokkusobivus

8.4.2.1. Asutuse pikaajalise elujõulisuse taastamine

(72)

Menetluse algatamise otsuses (18) väljendas komisjon kahtlusi nende eelduste usaldusväärsuse kohta, mida FHB oma finantsprognoosides kasutas. Komisjon märkis, et ümberkorraldamiskavas, mille FHB 2010. aasta septembris esitas, ei ole seletatud, miks need eeldused peaksid olema õiged. Peale selle, kuna finantsprognoosides ei näi olevat arvesse võetud Allianz Banki ostmise ja Allianz Hungaria Insurance'iga sõlmitud lepingu tagajärgi, ei saanud komisjon esitatud prognoose endiselt kehtivaks pidada. Komisjon avaldas ka kahtlust panga eelduste kohta, mis tuginesid suurele hoiuste kasvule.

(73)

Lisaks avaldas komisjon muret ka panga pikaajalise elujõulisusega seoses, arvestades FHB ärimudelit, mis oli haavatav likviidsuskriisi suhtes, kuna pank on tugevalt seotud hulgirahastamisega ja hoiuste osa on väike. Komisjon leidis, et panga 2010. aasta septembris esitatud ümberkorraldamiskavas ei olnud piisavalt üksikasju panga pikaajalise jätkusuutliku rahastamise kohta, kuna selles keskenduti kapitali perspektiivile.

(74)

Panga ümberkorraldamiskava kohta 2011. aasta oktoobris esitatud lisateabe põhjal märgib komisjon, et 2010. aasta septembri ümberkorraldamiskava finantsprognoosid põhinevad kindlatel ja usaldusväärsetel eeldustel. Ajakohastatud teave, mis sisaldas Allianz Banki ostu, näitab panga jae- ja äriklientide hoiuste kasvu, mis tuleneb Allianz Bankilt omandatud kontodest. See ost toetab hoiuste kasvu kohta püstitatud eeldusi.

(75)

Komisjon märgib samuti heakskiitvalt, et hoiuste kasv aitab kaasa panga rahastamisallikate mitmekesistumisele, hüpoteegiga tagatud võlakirjade suhtelise osakaalu vähenemisele rahastamise jaotuses ja sellele, et pank sõltub vähem hulgirahastamisest. Esitatud teabe kohaselt on hulgirahastamise osa (st emiteeritud võlakirjade summa, pankade hoiused ja hüpoteegiga tagatud võlakirjade osa, mida ei kasutata laenude refinantseerimiseks) vähenenud: kui 31. detsembril 2009 moodustas see panga kohustuste kogusummast [35–30 %], siis 31. detsembril 2010 oli selle määr [30–25 %]. Tulenevalt sellest, et panga rahastamise jaotust tasakaalustati niiviisi hoiuste osakaalu tõusu kasuks, on panga keskmine rahastamiskulu (mida arvutatakse kohustuste kogusumma intressikuludena) paranenud: [7–6,5] baaspunktilt 31. detsembril 2009 on see langenud [6–5,5] baaspunktini 31. detsembril 2010. Ka varade tootlus on paranenud: kui 2009. aastal oli see [0,90–1 %], siis 2010. aastal oli see [1,05–1,10 %]. Seda positiivset suundumust kinnitab panga prognoos varade tootluse kohta, mis põhistsenaariumi puhul stabiliseerub 2014. aastal [1,05–1,2 %] juures ja on stressistsenaariumi puhul [0,9–1,05 %]. 2014. aastal on prognoositav omakapitali tootlus põhistsenaariumi puhul [11–13 %] ja stressistsenaariumi puhul [10–12 %].

(76)

Menetluse algatamise otsuses väljendas komisjon samuti muret selle üle, kas meetmed, mis Ungari ametiasutused nägid sel ajal ette selleks, et tegeleda FHB avatusega riskidele, mis olid seotud Ungari kinnisvaraturuga ja vääringu negatiivses suunas kõikumisega, olid piisavad. Teabe alusel, mis Ungari esitas 9. detsembril 2011, märgib komisjon aga heakskiitvalt, et FHB on astunud vajalikud sammud selleks, et oluliselt vähendada oma osalust hüpoteegiga tagatud võlakirjade turul (19). Samuti on pank märkimisväärselt suurendanud jaeklientidele antavate laenude osakaalu: kui 2009. aastal oli see [3–5 %], siis 2011. aastal oli see [9–11 %]. Komisjon märgib veel, et nendele positiivsetele suundumustele aitas oluliselt kaasa „Allianzi tehing” (20). Seoses panga avatusega vääringu negatiivses suunas kõikumisega seotud riskidele, siis FHB on võtnud endale kohustuse laiendada oma tegevusvahendeid, mida on vaja selleks, et tõrjuda valuutavahetuskursist tulenevate riskide äärmuslikku mõju kapitali poolel, ning seda kohustust võib pidada komisjoni kahtluste hajutamiseks sobivaks, (21) sest see annab pangale võimaluse kaotada või maandada valuutavahetuskursist tulenevaid riske, mida põhjustavad välisvaluutas tehtavad tehingud.

(77)	Seega leiab komisjon, et ajakohastatud ümberkorraldamiskava, milles on arvesse võetud Allianz Banki tehingut, esitab põhjendused konkreetsete FHB finantsprognooside sihttasemete kohta ja aitab kaasa panga pikaajalise elujõulisuse taastamisele.

8.4.2.2. Panga omapanus (kulude jagamine)

(78)

Komisjon märgib heakskiitvalt, et rekapitaliseerimise summa maksti juba 19. veebruaril 2010 riigile täielikult tagasi, nii et see toimus vähem kui aastase ajavahemiku jooksul, ning pank maksis abisumma tagasi omavahendeid kasutades. FHB kasutas omavahendeid ka keskmise pikkusega riigilaenu nelja osamakse maksmiseks, mis tuli tasuda 11. veebruaril 2011, 11. mail 2011, 11. augustil 2011 ja 11. novembril 2011.

8.4.2.3. Ümberkorraldamise kulude piiramine, hüvitis

(79)

Komisjon kiidab heaks rekapitaliseerimise summa kiire tagasimaksmise riigile. Lisaks parandab Allianz Banki omandamine FHB poolt panga likviidsusprofiili, tõstes jae- ja äriklientide hoiuste summat. Järelikult on see ost panga äriplaani oluline osa ja aitab kaasa selle pikaajalisele kasumlikkusele. Seega ei saa asuda seisukohale, et FHB-le antud abi kasutati tegevuse arendamiseks uutes tegevusvaldkondades, kuna Allianz Bank ja FHB tegutsevad mõlemad samadel jae- ja kommertsturgudel. Selle tulemusena leiab komisjon, et Allianz Bank Ltd ostmine FHB poolt on kohane meede panga pikaajalise elujõulisuse säilitamiseks.

(80)

Veel märgib komisjon, et Ungari ametiasutuste esitatud teave hajutab kahtlused, mida komisjon väljendas 24. jaanuari 2011. aasta menetluse algatamise otsuses seoses sellega, kas Allianz Banki ostmine toimus suures osas riigi kulul. Allianz Banki lõplik ost toimus 30. septembril 2010 pärast rekapitaliseerimise tagasimaksmist riigile19. veebruaril 2010. Tagasimaksmata laenusumma kohta märgib komisjon heakskiitvalt, et pank on alates veebruarist 2011 juba tagasi maksnud neli laenu osamakset (22). Komisjoni hinnangut ei muuda „puuduva” rekapitaliseerimishüvitise, st summa, mida FHB algselt ei maksnud, arvesse võtmine, kuna selle makse summa oli umbes 1,6 miljardit Ungari forintit (põhjendus 40) ja Allianz Banki eest makstud hind oli 3,3 miljardit Ungari forintit (põhjendus 60).

(81)

Abimeetmete eest makstava hüvitise kohta märgib komisjon heakskiitvalt, et FHB ja Ungari valitsus sõlmisid 15. detsembril 2011 lepingu, millega FHB nõustus maksma riigile lisahüvitist summas 1,6 miljardit Ungari forintit. Lisaks oktoobris 2010 tehtud 890 miljoni Ungari forinti suurusele maksele vastab kogusumma, mida FHB on Ungari riigile rekapitaliseerimise eest maksnud, 10,49 % suurusele hüvitisemäärale, mis on kooskõlas tagatis- ja rekapitaliseerimiskavaga.

(82)	Komisjon märgib heakskiitvalt, et pank maksis riigipoolse rekapitaliseerimise summa tagasi vähem kui aasta jooksul (st pank rekapitaliseeriti 23. märtsil 2009 ja riigile maksti tagasi 19. veebruaril 2010).

(83)

Keskmise pikkusega laenult, mida pank likviidsuskava alusel sai, võetakse intresse, mille määraks on kahest järgmisest väärtusest suurem: i) IMF-i arvestusühik (edaspidi „SDR”) + 345 baaspunkti ja ii) 12-kuuline pankadevaheline intressimäär (edaspidi „IBOR”) + 100 baaspunkti + 123,5 baaspunkti (vastates kuu keskmisele 3,79–4,08 %), kooskõlas likviidsuskavas ette nähtud tingimustega.

(84)

Keskmise pikkusega riigilaenu lepingus on ette nähtud selle tagasimaksmine […] alates 11. veebruarist 2011. Ungari ametiasutuste esitatud teabe kohaselt on FHB maksnud neli laenu osamakset, mis tuli maksta 11. veebruaril 2011, 11. mail 2011, 11. augustil 2011 ja 11. novembril 2011. Komisjon märgib heakskiitvalt, et FHB on seni viivitusteta täitnud oma keskmise pikkusega laenuga seotud maksekohustusi. Komisjonil ei ole põhjust kahelda, et laen makstakse lõpptähtajaks täielikult ja õigeaegselt tagasi.

(85)

Seda hinnangut kinnitavad FHB head tulemused vaatamata Ungari pangandussektoris valitsevatele raskustele ning panga suhteliselt kõrge esimese taseme põhiomavahendite määr (2008. aasta lõpus 12 %, see kasvas 16,9 %ni pärast rekapitaliseerimist 2009. aastal ja oli pärast riigi kapitali tagasimaksmist jätkuvalt kõrge, st 10,5 %). Sel ajal oli Ungari pankade suhtes kehtiv kapitalinõue 8 %. Vastupidi mõnele teisele temasarnasele asutusele, suutis pank säilitada oma tugeva kapitalipositsiooni (2009. aasta märtsis pärast rekapitaliseerimise tagasimaksmist riigile oli kapitali adekvaatsuse määr 10,5 %). Lisaks säilitas ta agentuuri Moody's reitingu Baa3, mis jääb veel investeerimisjärgu kategooriasse.

(86)	Neid asjaolusid arvestades usub komisjon, et FHBd tabasid raskused üksnes ajutiselt ja mitte põhjapanevalt. Seetõttu leiab ta, et panga makstud hüvitis on piisav, kuna see vastab põhimõtteliselt usaldusväärselt pangalt nõutavale hüvitisele.

(87)	Kuna Ungari jätkuvad raskused ei ohustanud panga elujõulisust, ei nõua komisjon, et riigile makstaks täiendavat hüvitist.

(88)	Lisaks oli intressitasu, mida FHB maksis riigile keskmise pikkusega laenu eest (vt põhjendus 84) kooskõlas likviidsuskavas ette nähtud tingimustega. Seega leiab komisjon, et mõlema abimeetme eest saadud tasu on kohane.

(89)	Komisjon märgib samuti heakskiitvalt, et pank ei maksnud aastate 2009 ja 2010 eest oma lihtaktsiatelt dividende. Samuti rakendas FHB kuni Ungari riigi huvi lõppemiseni mõningaid piiranguid oma juhtivtöötajate palga, tasustamise ja hüvitiste suhtes.

(90)	Seega leiab komisjon, et ümberkorraldamiskava tagab panga, aktsionäride ja juhatuse piisava omapanuse ümberkorraldamiskuludesse.

8.4.2.4. Konkurentsimoonutuste parandamise meetmed

(91)

Komisjon märgib, et panga ümberkorraldamiskavas sisalduvad konkurentsimoonutuste piiramise meetmed on piiratud. Esiteks ei võeta struktuurimeetmeid. Teiseks kohaldatakse ümberkorraldamiskavas sisalduvaid tegevust reguleerivaid meetmeid üksnes senikaua, kuni pank saab riigilt kapitalisüsti. Kolmandaks kommenteerib komisjon heakskiitvalt, et FHB on seni viivitusteta täitnud oma keskmise pikkusega laenuga seotud maksekohustusi. Komisjonil ei ole põhjust kahelda, et pank suudab laenu lõpptähtajaks täielikult ja õigeaegselt tagasi maksta. Neljandaks ei ole FHB turupositsioon Allianz Banki ostmisest saadik oluliselt muutunud (turuosad enne ostmist [3–3,3 %] ja pärast ostmist [3,4–3,6 %]), mis kinnitab komisjonile, et sellel ostul on konkurentsimoonutustele piiratud mõju.

(92)

Tegevust reguleerivad meetmed piirduvad järgmiste meetmetega:

—	pank ei järgi agressiivseid äristrateegiaid;

—	pank ei tohi investeerida uutesse tegevusvaldkondadesse, välja arvatud juhul, kui need investeeringud kiideti heaks enne rekapitaliseerimislepingule alla kirjutamist;

—	pank peab vältima riigiabi turustamist.

(93)	Komisjon ei leia, et teisi rekapitaliseerimisega seostatud tegevust reguleerivaid meetmeid, mida Ungari ametiasutused nimetasid vastuses 27. jaanuari 2011. aasta menetluse algatamise otsusele, saaks pidada abi põhjustatud konkurentsimoonutuste piiramise meetmeteks.

(94)

Siiski, arvestades seda, et FHB suurus Ungari jae- ja kommertsturgudel on piiratud (turuosa jae- ja äriklientide hoiuste turgudel vastavalt ([0,9–1,08 %] ja [0,5–0,9 %]), ning asjaolu, et pank maksis riigi tehtud kapitalisüsti tagasi vähem kui aastaga pärast selle tegemist, on komisjon arvamusel, et konkurentsimoonutused on piiratud ulatusega. Pealegi, arvestades, et FHB on likviidsuskava alusel juba tagasi maksnud keskpika riigilaenu neli osamakset, ei ole komisjonil põhjust kahelda, et pank tasub laenu täies ulatuses ja õigeaegselt.

(95)	Peale selle on riigile makstud hüvitis kooskõlas rekapitaliseerimis- ja tagatiskavaga ning on seega kohane, nagu on nõutud ümberkorraldamisteatise punktis 34.

KOKKUVÕTE

(96)

Komisjon leiab, et Ungari ametiasutuste esitatud teabe ja käesoleva otsuse IV jaos kirjeldatud FHB ajakohastatud ümberkorraldamiskava põhjal on likviidsuse toetamiseks antud laenu ja rekapitaliseerimise kujul rakendatud toetusmeetmed siseturuga kokkusobivad vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile b ning täidavad ümberkorraldamisteatise nõudmisi elujõulisuse, kulude jagamise ja konkurentsimoonutuste leevendamise valdkonnas.

(97)	Ungari on erandkorras nõustunud sellega, et käesolev otsus võetakse vastu inglise keeles, mis on otsuse ainus autentne keel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Meetmed, mida Ungari rakendas ettevõtja FHB Jelzálogbank Nyrt suhtes ja mis koosnesid 120 miljardi Ungari forinti (umbes 410 miljoni euro) suuruse keskmise pikkusega riigilaenu andmisest 25. märtsil 2009, lõpptähtajaga 11. november 2012, ning rekapitaliseerimisest 30 miljardi Ungari forinti (umbes 100 miljoni euro) ulatuses, milleks kasutati spetsiaalseid dividendide saamise eelisaktsiaid ja ühte hääleõigusega aktsiat, mis anti 31. märtsil 2009, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaselt siseturuga kokkusobivad.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Ungarile.

Brüssel, 22. veebruar 2012

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT C 178, 18.6.2011, lk 7.

(2) Aluseks on võetud 15. veebruari 2012. aasta eurot/HUF vahetuskurss (289,63).

(3) ELT C 47, 25.2.2010, lk 16.

(4) ELT C 147, 27.6.2009, lk 2.

(5) ELT C 195, 19.8.2009, lk 9.

(6) ELT C 178, 18.6.2011, lk 7.

(7) ELT C 47, 25.2.2010, lk 16.

(8) ELT C 236, 12.8.2011, lk 1.

(9) ELT C 147, 27.6.2009, lk 2.

(10) FHB raskuste täpsema kirjelduse saamiseks vt 24. jaanuari 2011. aasta menetluse algatamise otsuse põhjendus 39 jj.

(11) Vt eespool põhjenduse 28 teine taane.

(*1) Konfidentsiaalne informatsioon

(12) ELT C 14, 19.1.2008, lk 6, ja „Komisjoni 19. jaanuari 2008. aasta teatisega kooskõlas arvutatud baasmäärad (alates 1.7.2008 27 eurot)”, kättesaadav veebilehel http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/reference_rates.html

(13) Vt stabiliseerimisseaduse artikkel 13, komisjoni otsuse 664/2008/EÜ punktid 25 ja 26 ning rekapitaliseerimislepingu punkt 5.

(14) Vt stabliliseerimisseaduse artikli 8 lõike 3 punkt e, komisjoni otsuse 664/2008/EÜ punkti 27 alapunkt b ja rekapitaliseerimislepingu punkt 9.

(15) Vt 24. jaanuari 2011. aasta menetluse algatamise otsuse põhjendus 89 jj.

(16) Komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta alates 1. jaanuarist 2012 pankade kasuks finantskriisi kontekstis võetavate toetusmeetmete suhtes, ELT C 356, 6.12.2011, lk 7.

(17) Komisjoni teatis finantssektori elujõulisuse taastamise ja praeguse kriisi olukorras riigiabi eeskirjade kohaste ümberkorraldamismeetmete hindamise kohta, ELT C 195, 19.8.2009, lk 9.

(18) Vt põhjendus 108.

(19) 30. juuni 2011. aasta seisuga olid panga hüpoteegiga tagatud võlakirjadega seotud kohustused vähenenud [365–350 miljardi Ungari forintini] (2009. aasta lõpus olid need [435–445 miljardit Ungari forintit]) kogubilansi puhul, mis oli 2011. aasta juuni seisuga [835–845 miljardit Ungari forintit] (võrreldes [800–810 miljardi Ungari forintiga] 2009. aasta lõpus), samas kui samal ajavahemikul kasvas hoiuste summa ([60–65 miljardilt Ungari forintilt] 2009. aastal [124–130 miljardi Ungari forintini] 2011. aastal).

(20) „Allianzi tehing” tähistab Allianz Banki ostu ning Allianz Banki ja FHB ühinemist, samuti strateegilise koostöö lepingut Allianz Hungary Insurance Co. Ltd.-ga.

(21) Vt eespool põhjendus 64, kuues taane.

(22) Kooskõlas likviidsuskavaga, pank peab laenusumma tagasi maksma kaheksa võrdse osamaksena.

22.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 152/32

KOMISJONI OTSUS,

15. mai 2013,

riigiabi SA.33728(12/C) kohta, mida Taani kavatseb rakendada Kopenhaageni uue universaalhalli rahastamiseks

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 2740 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/297/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 108 lõike 2 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt eespool osutatud sätetele (1) ning võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

(1)

Pärast eelteavitamise etappi teatasid Taani riigiasutused 7. detsembril 2011. aastal Euroopa Komisjonile Kopenhaageni uue universaalhalli rahastamise meetmest. Komisjon on saanud kavandatud meetmega seoses kaks kaebust ning 21. detsembril 2011. aastal palus komisjon teabenõudega Taani riigiasutustel selgitada kaebustes tõstatatud küsimusi. Taani riigiasutused esitasid oma vastuse 6. veebruaril 2012. aastal.

(2)	Komisjon teatas 22. märtsi 2012. aasta kirjaga Taani riigiasutustele, et on otsustanud algatada abi suhtes aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse.

(3)	Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama oma märkusi.

(4)	Komisjonile esitasid märkused kuus huvitatud isikut. Komisjon edastas need märkused Taani riigiasutustele, kellele anti võimalus vastata. Taani riigiasutused esitasid oma märkused 26. juuli 2012. aasta ja 15. augusti 2012. aasta kirjadega.

(5)

Taani riigiasutused esitasid täiendavad selgitused 2012. aasta detsembris ja 2013. aasta jaanuaris. Ka valitud käitaja esitas 2013. aasta jaanuaris täiendavad selgitused. Peale selle selgitasid Taani riigiasutused pärast vastava nõude esitamist küsimusi, mis olid esile kerkinud seoses universaalhalli käsitleva Taani ajaleheartikliga.

(6)	Taani riigiasutused jätsid 6. märtsi 2013. aasta kirjaga teatisest välja toetuse Taani/Kopenhaageni pealinnaregioonilt (Hovedstaden) (3).

(7)	Taani riigiasutused on lubanud loobuda keelenõude täitmisest ning nõustuvad, et otsus võetakse vastu inglise keeles, nii et ainult ingliskeelne tekst on autentne.

2. MEETME KIRJELDUS

(8)	Kopenhaageni linn kavatseb ehitada rahvusvahelistele normidele vastava universaalhalli, kus on võimalik korraldada kõrgetasemelisi rahvusvahelisi muusika-, kultuuri- ja spordiüritusi. Hall peaks mahutama kuni 15 000 istekohta.

(9)

Kopenhaagenis on ka teisi halle, mis on mõeldud peamiselt jalgpalliüritusteks, kuid Taani riigiasutused väidavad, et need ei ole piisavalt paindlikud ja nende suurus ei ole muudetav, et meelitada Kopenhaagenisse rahvusvahelisi spordi-, muusika- ja meelelahutusüritusi. Eelkõige tuleks esile tõsta Kopenhaageni keskuses asuvat Parkeni halli (Kopenhaageni jalgpalliklubi koduväljak, mida kasutatakse ka kuni 45 000 pealtvaatajaga suurte etenduste/kontsertide puhul). Läheduses, näiteks Rootsis Malmös, on ka teisi halle.

(10)

Asjaomase projekti peamised osalised (edaspidi „osapooled”) on Kopenhaageni linn ja eraõiguslik sihtasutus Realdania (4). Projektis osaleb ka ettevõtja By & Havn (mis kuulub 55 % ulatuses Kopenhaageni linnale ja 45 % ulatuses Taani riigile), kes annab õiguse tasuta kasutada maad, millele universaalhall ehitatakse.

(11)	Taani riigiasutuste sõnul on varasematele pelgalt eraalgatusel halli ehitamise ebaõnnestunud katsetele tuginedes selge, et Kopenhaagenisse on võimalik universaalhalli ehitada vaid riikliku kaasrahastamise abil.

2.1. HALLI EHITAMISE RAHASTAMINE

(12)

Osapooled asutavad ühisomandisse kuuluva ettevõtja Arena Company, mille eesmärk on ehitada universaalhall ja seda omada ning hallata käitamislepingut (samas kui universaalhalli käitamisega tegeleb eraldiseisev ettevõtja, nagu on selgitatud allpool). Tegelike ehitustööde tegemiseks sõlmitakse lepingud avatud hankemenetluse tulemusel.

(13)

Universaalhalli projekteerimise ja ehitamise kogukulu on hinnanguliselt 1 100 miljonit Taani krooni (148 miljonit eurot) (5). Projekti rahastatakse osapoolte omakapitalist ja laenude kujul välisvahenditest. Kumbki osapool rahastab ettevõtja Arena Company kapitali (kokku 650 miljonit Taani krooni) 325 miljoni Taani krooniga (43,7 miljonit eurot) ning kummalegi osapoolele kuulub 50 % ettevõtjast. Välisrahastamine summas 345 miljonit Taani krooni (46,4 miljonit eurot) kaetakse turutingimustel saadud laenudega, mille tagasimakseperiood on 30 aastat. Ka Elitefacilitetsudvalget (6) annab universaalhalli ehitamise rahastamisse oma panuse 15 miljoni Taani krooni (2 miljonit eurot) näol.

(14)	Ettevõtja By & Havn annab esimeseks 40 aastaks tasuta õiguse kasutada maad, millele universaalhall ehitatakse. Pärast 40 aasta möödumist hakkab ettevõtja Arena Company maksma renti.

2.2. HALLI KÄITAMINE JA KASUTAMINE

(15)

Ettevõtja Arena Company haldab käitamislepingut, kuid universaalhalli tegeliku käitamisega tegeleb eraldiseisev ettevõtja, mis valitakse avatud ja läbipaistva hankemenetluse teel (7). Käitajal on kohustus tagada, et hall on avatud kõigile kasutajatele mittediskrimineerivatel tingimustel ja turuhinnaga.

(16)	Hankemenetluse tulemusel võitis halli käitamise õiguse 30 aastaks kontserni Live Nation Entertainment Taani filiaal. Nimetatud kontsern on maailma suurim elava muusika ja meelelahutuse valdkonnas tegutsev ettevõtja ning tema tegevus toimub igal territooriumil kohalike ettevõtjate kaudu.

(17)

Käitaja on kohustatud maksma ettevõtjale Arena Company halli käitamise eest iga-aastast kindlasummalist renti, milleks on (*1)[…] (8) (kindlasummaline makse olenemata korraldatud ürituste arvust), ning muutuvat renti summas […]. Lisaks peab käitaja maksma […], mis kuulub tasumisele rendilepingu alusel ning seega tasub käitaja tegelikult kõik halli muutuvkulud.

(18)

Peale selle saab ettevõtja Arena Company tulu parklast ning Taani riigiasutused on taganud, et kõik parkimist käsitlevad kokkulepped räägitakse läbi ja sõlmitakse ärilistest kaalutlustest lähtuvalt. Nähakse ette, et välisrahastamise ja käitaja makstud rendi vahel on seos, mille kohaselt saadud tulu eest on võimalik välisrahastamise summad tagasi maksta.

(19)

Esimesel kümnel käitamisaastal annab riiklik spordiliit DIF (9) samuti igal aastal tegevustoetust summas 5 miljonit Taani krooni (672 000 eurot). Vastutasuks on spordiliidul õigus kasutada universaalhalli rahvusvahelisteks meistrivõistlusteks ja muudeks spordiüritusteks. Taani riigiasutuste sõnul maksab DIF halli kasutamise korral käitajale turutingimustel renti.

2.3. MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(20)

Komisjon leidis ametliku uurimise algatamise otsuses, et mis tahes tasandil (ehitamine, käitamine ja kasutamine) ei olnud võimalik välistada valikulise majandusliku eelise olemasolu ning sellest tulenevalt hõlmaks projekt riigiabi andmist. Peale selle, universaalhalli riiklik kaasrahastamine tõenäoliselt moonutaks või vähemalt ähvardaks moonutada konkurentsi ning mõjutaks konkurentsi ja liikmesriikidevahelist kaubandust. Selles etapis oli komisjonil ka kahtlusi, kas kavandatud projekti saab pidada siseturuga kokkusobivaks aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses kõigil kolmel võimaliku abi tasandil (ehitamine, käitamine ja kasutamine).

3. HUVITATUD ISIKUTE MÄRKUSED

(21)

Nagu eespool öeldud, sai komisjon kavandatud meetmega seoses kaks kaebust, milles mõlemas väideti, et universaalhalli projekt moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi ürituste korraldamise sektoris, eelkõige keskmise suurusega või suurte kommertsmeelelahutusürituste korraldamise turul, ning mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, sest käitaja konkureerib hallide käitajatega teistes liikmesriikides.

(22)

Kopenhaageni pealinnapiirkonna sidusrühmad — i) Sport Event Denmark (mittetulundusühendus); ii) Team Danmark (riiklik isemajandav institutsioon, mis vastutab Taani tippspordi üldise arengu eest) ning iii) Horesta ja Wonderful Copenhagen (turismiorganisatsioonid) — esitasid universaalhalli toetavad märkused.

(23)

Üks kaebuse esitaja läheb projekti hindamisel veelgi kaugemale, väites, et projekti näol oleks tegemist riigiabiga, mis ei ole kokkusobiv siseturuga, sest see avaldab moonutavat mõju konkurentsile keskmise suurusega ja suurte meelelahutusürituste korraldamiseks ette nähtud äriliste rajatiste vahel, mille olukord halveneks vertikaalse turgude sulgemise ohu tõttu […]. Lisaks seab kaebuse esitaja kahtluse alla Taani riigiasutuste väite, mille kohaselt oleks kattuvus olemasolevate rajatistega piiratud ning universaalhall meelitaks Kopenhaagenisse peamiselt selliseid üritusi, mida praegu olemasolevates rajatistes korraldada ei saa.

(24)	Teine kaebuse esitaja tõstab esile kahjuliku mõju konkurentsile ürituste turul Sundi piirkonnas, eelkõige rahvusvaheliste artistide kontsertidega seoses, ning seab kahtluse alla ka halli käitamiseks korraldatud hankemenetluse.

(25)	Pärast seda, kui Taani ajalehes ilmus universaalhalli käsitlev artikkel, esitati komisjonile veel mõned täiendavad märkused.

4. TAANI RIIGIASUTUSTE MÄRKUSED

(26)

Taani riigiasutused jäävad seisukohale, et kavandatud meede ei hõlma riigiabi, viidates komisjoni varasemale praktikale, mille kohaselt teatavatel tingimustel ei pea infrastruktuurile antud abi tõlgendama riigiabina aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning et riigiabiküsimust tuleks hinnata eraldi iga erineva asjaomase tasandi (omanik, käitaja ja kasutajad) puhul.

(27)	Taani riigiasutused keskendavad oma väidetes tähelepanu majandusliku eelise puudumisele (riigiasutused on sellisel seisukohal) ning nad väidavad, et ükski projekti kaasatud osapool ei saa riikliku kaasrahastamise tõttu otsest ega kaudset rahalist eelist.

(28)

Kui peaks leitama, et universaalhalli projekt hõlmab riigiabi, siis sellisel juhul väidavad Taani riigiasutused, et seda riigiabi tuleks käsitada siseturuga kokkusobivana aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt. Nad väidavad, et eelkõige tuleks arvesse võtta järgmist:

—	tegemist on turutõrkega (projekti ei ole võimalik riikliku kaasrahastamiseta ellu viia);

—	riiklik kaasrahastamine piirdub rangelt projekti elluviimiseks vajalikuga;

—	rahastamist kasutatakse vaid rajatise loomiseks (ehitamiseks), sest järgnev tegevus toimub turutingimustel;

—	selliste rajatiste ehitamine kujutab endast tüüpilist riigi vastutusala üldsuse ees; ning

—	universaalhall hakkab vaid väga piiratud ulatuses konkureerima ürituste pärast, mis halli puudumisel toimuksid eeldatavasti mujal Kopenhaagenis, sest universaalhall pakub teistsuguseid võimalusi.

(29)

Lisaks on Taani riigiasutused esitanud sõltumatu majanduskonsultatsioonibüroo Copenhagen Economics koostatud aruande, mis käsitleb positiivset ja negatiivset mõju, mida universaalhall avaldaks konkurentsile, ning milles jõutakse kokkuvõtvalt järeldusele, et riikliku kaasrahastamisega kaasneb märkimisväärne kasu majandusliku heaolu näol ning konkurentsivastane mõju on tagasihoidlik või isegi vähetähtis.

(30)	Peale selle selgitasid Taani riigiasutused pärast vastava nõude esitamist küsimusi, mis olid esile kerkinud seoses universaalhalli käsitleva Taani ajaleheartikliga.

5. ABI HINDAMINE

5.1. ABI OLEMASOLU ALUSLEPINGU ARTIKLI 107 LÕIKE 1 TÄHENDUSES

(31)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt „on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust”.

(32)

Selleks et teavitatud projekti saaks käsitada riigiabina, peab kõnealune projekt vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: 1) meede peab olema võetud riigi vahendeid kasutades; 2) meetmega peab olema antud ettevõtjatele majanduslik eelis; 3) nimetatud eelis peab olema valikuline ja moonutama või ähvardama moonutada konkurentsi; ning 4) meede peab mõjutama ühendusesisest kaubandust.

(33)

Seoses nõudega, et meede peab olema võetud riigi vahendeid kasutades ja seostuma riigiga, tuleb märkida, et see kriteerium on antud juhtumi puhul ilmselgelt täidetud, sest nii Kopenhaageni linn kui ka teised riigiasutused (vt allpool) annavad oma panuse otsese toetuse näol ning võimaldavad kasutada maad, millele hall ehitatakse. Sellised riigiasutused ja riigi osalemine ning asutuste ja riigi ressursid seostuvad seega riigiga.

(34)

Universaalhalli ehitamise riigipoolne rahastamine võib kujutada endast abi, kui sellega antakse valikuline eelis konkreetseks majandustegevuseks. Sellega seoses kujutab kaubanduslikuks tegevuseks ette nähtud infrastruktuuri ehitamise rahastamine endast riigiabi vastavalt Euroopa Kohtu otsusele Leipzig/Halle lennujaama käsitlevas kohtuasjas, (10) kui täidetud on kõik artikli 107 lõike 1 nõuded. Kohtu hinnangu kohaselt määrab ehitise laadi infrastruktuuri hilisema kasutuse majanduslik iseloom. Antud juhul kasutatakse halli teenuste pakkumiseks turul, st majandustegevuseks. Sellest tulenevalt tuleb hinnata, kas projekti kaasatud erinevatele osapooltele on antud riigiabi.

Halli ehitamine

(35)	Taani riigiasutused tunnistavad, et universaalhalli projekti ei suuda turuosalised üksi ellu viia ning et riiklik kaasrahastamine on selle projekti elluviimiseks vajalik, nagu on näidanud universaalhalli ehitamise 2009. aasta katse, mis vajaliku rahastamise puudumise tõttu ebaõnnestus (11).

(36)

Seoses nõudega, et meede peab olema võimaldatud riigi ressurssidest ja seostuma riigiga, tuleb märkida, et see kriteerium on ilmselgelt täidetud Kopenhaageni linna rahastamise näol ja maa andmise näol ettevõtja By & Havn poolt (nimetatud ettevõtja kuulub Kopenhaageni linnale ja Taani riigile). Kopenhaageni linn ja Taani riik kujutavad endast selgelt riigiasutusi, mis kasutavad riigile kuuluvaid ja/või riigi kontrollitavaid ressursse.

(37)

Samuti kujutab endast riigi ressurssi toetus (universaalhalli ehitamiseks), mille andis Elitefacilitetsudvalget (komitee, mille eesmärk on muuta spordirajatised vastavaks rahvusvahelistele standarditele eesmärgiga võõrustada rahvusvahelisi spordisündmusi), mida eeldatavalt vähemalt osaliselt rahastab Taani riik. Komitee Elitefacilitetsudvalget tegevuskorra määrab kindlaks kultuuriministeerium, mis on sõlminud nimetatud komiteega tegevuslepingu rahastamisperioodiks. Seega pidades silmas rahastamist, mida komitee saab Taani riigilt ja mida ta omakorda kasutab/jagab oma ülesannete täitmise käigus, on kõnealuse komitee tegevus seostatav riigiga.

(38)

Riigi panus halli ehitamisse — sealhulgas maa andmine ja toetus komiteelt Elitefacilitetsudvalget — annab ettevõtjale Arena Company (universaalhalli omanik) majandusliku eelise, sest selline panus on vajalik halli ehitamiseks, mida ei oleks turutingimustel võimalik ehitada. Kuna kaasatud rahalised vahendid on ilmselgelt riigi ressursid ning toetuse andmise otsus on seostatav riigiga, on täidetud kõik riigiabi kriteeriumid (vt allpool konkurentsi moonutamist ja liikmesriikidevahelisele ühendusesisesele kaubandusele avalduvat mõju käsitlev osa). Sellest tulenevalt kujutab riigi panus seega riigiabi ettevõtjale Arena Company.

(39)

Kuid spordiliidu DIF toetustega seoses väidavad Taani riigiasutused, et need maksed ei kujuta endast riigi ressursse. Spordiliit DIF saab suure osa oma sissetulekust Taani riigilt iga-aastaste toetuste näol (Taani hasartmänguturult saadud tulust), kuid ka muudest (mitteriiklikest) allikatest. Spordiliidu DIF kodukorra kohaselt valitakse juhtorganid riigiasutuste mis tahes mõjutusteta ning riigiasutused ei mõjuta spordiliidu DIF juhtorganite vastu võetud konkreetseid otsuseid. Seega ei ole Taani riigil ega mis tahes muul avalik-õiguslikul organil mingit mõjuõigust spordiliidu DIF võetud otsuste üle. Peale selle, spordiliidu DIF makstav iga-aastane summa on makse õiguse eest reserveerida hall konkreetsel kasutusotstarbel, mis on spordiliidu enda huvides vastavalt spordiliidu enda otsusele sõlmida kokkulepe, et maksta halli reserveerimise õiguse eest. Sellest tulenevalt ei saa Taani riigiasutuste arvetes seostada spordiliidu tehtud makseid riigiga ning seega ei saa neid käsitada abina aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Halli käitamine

(40)

Halli käitamiseks korraldati Taani riigiasutuste sõnul hankemenetlus, mille käigus võeti täiel määral arvesse ELi riigihanke-eeskirju, ning käitaja valiti avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva hankemenetluse käigus, kus hinnale (finants- ja ärilistele tingimustele) määrati suhteliselt suur osakaal, st ligikaudu 75 %. Kõigil huvitatud isikutel oli võrdne võimalus esitada pakkumus käitamislepingu saamiseks ning leping sõlmiti parima pakkumuse teinud ettevõtjaga.

(41)	Hankemenetlus kuulutati välja 2011. aasta aprillis ning kuulutus avaldati esinevates allikates (12). Kõigi huvitatud isikute jaoks korraldati Kopenhaagenis projekti tutvustav teabepäev.

(42)

Kõigile huvitatud isikutele väljastati teabekiri ja küsimustik eelnevaks kvalifitseerumise kindlaksmääramiseks (13). Kõik küsimustiku esitanud isikud vastasid projektipartnerite nõudmistele ning seega kutsuti nad 2011. aasta juunis osalema hankemenetluse esimeses etapis. Nimetatud esimeses etapis esitati kolm pakkumust ning teise etappi valiti kaks pakkujat, kes hiljem esitasid oma pakkumuse. Nende kahe pakkumuse hindamise tulemusel sõlmiti leping ettevõtjaga Danish Venue Enterprise (ettevõtja Live Nation Entertainment osa) (14). Hindamise käigus võeti arvesse finantspakkumise tugevust, õiguslikke tingimusi, rajatistele esitatud nõudeid, teenuseid ning teostatavust ja riski. Mõlemad pakkumused olid tugevad, kuid valitud käitaja sai rohkem punkte enamikus kategooriates ning eelkõige pakkus valitud käitaja kindlasummalist renti, mis oli märkimisväärselt kõrgem teise pakkuju renditasust.

(43)

Valitud käitaja maksab renti, mis koosneb iga-aastasest kindlasummalisest rendist, milleks on […], ja muutuvat renti summas […]. Samuti peab käitaja maksma […], mis kuulub tasumisele rendilepingu alusel ning seega tasub käitaja tegelikult rendina kõik muutuvkulud, sealhulgas hoolduskulud. Rendileping sõlmitakse […] aastaks (kõik pakkumused pidid hõlmama vähemalt 25 aastat ning käitaja on selgitanud, et pikaajalised 20–30 aasta pikkused lepingud on antud valdkonnas tavapärased).

(44)

Kuigi need tingimused vähendavad valitud käitajale võimaldatud eelist miinimumini, mis on vajalik infrastruktuuri käitamise tagamiseks, ei saa välistada eelise olemasolu selle uue halli käitajale. Kuid arvestades asjaolu, et selline abi oleks kokkusobiv siseturuga vastavalt allpool tõendatule, ei ole vaja jõuda abi olemasolus lõplikule järeldusele.

Halli kasutamine

(45)

Rendilepingu kohaselt peab käitaja tegema universaalhalli kättesaadavaks erinevatele kasutajarühmadele ja erinevateks tegevusteks (pöörates erilist tähelepanu meelelahutus-, kultuuri- ja spordiüritustele) ning et kindlustada halli mitmekülgne kasutamine, ei tohi ta kohaldada sooduskohtlemist mis tahes konkreetset liiki tegevuse suhtes. Eesmärgiga tagada, et kasutajatelt võetakse tasu turutingimustel, on rendilepingus öeldud, et kasutamise eest võetavad tasud peavad alati vastama turuhinnale, mida on avatud turul konkreetse kasutuse eest võimalik mõistlikult saada (15). Samuti ei tohi halli kasutusaega võimaldada ülekaalukalt vaid teatavatele konkreetsetele kasutajatele. Seega on hall mitmeotstarbeline ja avatud kõigile, mitte ainult ühele valdavale kasutajale.

(46)

Peale selle on rendilepingus öeldud, et kasutamise eest võetavad tasud peavad vastama turuhinnale, mida on avatud turul konkreetse kasutuse eest võimalik mõistlikult saada. Lisaks on käitaja eraõiguslik ettevõtja, kes peab katma oma kulud ja tõepoolest teenima kasumit ning tal on õigus määrata hinnad lähtuvalt ärilistest kaalutlustest ja ta ei tohi kasutajate vahel diskrimineerival viisil vahet teha.

(47)

Halli rentimine võib kujutada endast abi kasutajatele, kui kasutajaid võib pidada ettevõtjateks aluslepingu artikli 107 tähenduses või kui nende makstav rent on väiksem kui võrreldava infrastruktuuri eest tavapärastel turutingimustel makstav rent. Tavakasutajad ei kvalifitseeru ettevõtjatena aluslepingu artikli 107 tähenduses. Kuid antud juhul ja arvestades asjaolu, et selline abi oleks kokkusobiv siseturuga vastavalt allpool tõendatule, ei ole vaja jõuda abi olemasolus lõplikule järeldusele.

Mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele

(48)

Hall on ette nähtud mitmeotstarbelise hallina eri liiki kõrgetasemeliste rahvusvaheliste ürituste (muusika-, kultuuri- ja spordiürituste) korraldamiseks. Kuna seda laadi rahvusvaheliste ürituste korraldamise turg on avatud konkurentsile rajatiste pakkujate ja ürituste korraldajate vahel, võib eeldada, et mõju konkurentsile ja liikmesriikidevahelisele kaubandusele on olemas, kui võtta arvesse kavandatud universaalhalli asukohta (väga lähedal Lõuna-Rootsile auto või rongiga minnes) ja asjaolu, et nii Kopenhaagenis kui ka lähilinnades (sealhulgas teistes liikmesriikides) on olemas ka teised hallid.

(49)

Peale selle on Üldkohus Madalmaade Ahoy kompleksi käsitlevas otsuses sedastanud, et puudub igasugune põhjus, miks peaks turg piirnema selle liikmesriigi territooriumiga (16). Seega leiab komisjon sarnaselt menetluse algatamise otsuses märgitule, et hallile antud abi moonutab konkurentsi ja mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust.

5.2. KOKKUSOBIVUS SISETURUGA

(50)

Taani riigiasutused väitsid, et kui leitakse, et meede kujutab endast riigiabi, tuleks see tunnistada kokkusobivaks siseturuga aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel. Selleks et kavandatud meedet võiks pidada kokkusobivaks siseturuga nimetatud erandi alusel, uurib komisjon, kas meetmega soovitakse saavutada ühist huvi pakkuvat poliitikaeesmärki ning kas meede on vajalik ja proportsionaalne ega moonuta alusetult konkurentsi.

(51)

Seoses ühist huvi pakkuva poliitikaeesmärgi saavutamisega märgitakse, et spordi- ja muude avalike ürituste korraldamiseks ette nähtud rajatiste ehitamist ning üldsusele kasu toova erineva tegevuse toetamist võib pidada riigi vastutusalaks, eelkõige pidades silmas Amsterdami lepingule spordi kohta lisatud deklaratsiooni ja aluslepingu artiklit 165, milles sätestatakse, et „liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni”.

(52)

Lisaks spordiüritustele kasutatakse halli ka kultuuriürituste (kontserdid, etendused) korraldamiseks ning sel moel aidatakse kaasa kultuurilise mitmekesisuse edendamisele, pidades silmas aluslepingu artikli 167 lõiget 4. Peale selle aitab hall suurendada üldist heaolu kultuurisündmuste suurenenud pakkumise kaudu ning mõningase positiivse mõju kaudu majanduskasvule ja tööhõivele.

(53)

Kuna halliga tagatakse üldsusele suurem juurdepääs spordile ja kultuurile ning nende tarbimisele — võttes eelkõige arvesse halli mitmeotstarbelist iseloomu ning spordi- ja kultuuriürituste korraldamiseks ette nähtud muude rajatiste mahutavust ja/või piisavust Kopenhaagenis –, täidab Kopenhaageni linn oma kohustust üldsuse ees, muutes halliprojekti elluviimise võimalikuks ning meelitades seega Kopenhaagenisse täiendavaid kultuuri-, muusika- ja spordiüritusi. Halli ehitamist tuleks seega vaadelda kui ühist huvi pakkuva poliitikaeesmärgi elluviimist.

(54)

Menetluse käigus on Taani riigiasutused jätnud teatisest välja toetuse pealinnapiirkonnalt. Seoses kavandatud meetme vajalikkuse ja proportsionaalsusega on Taani riigiasutused menetluse käigus ka tõendanud vajadust universaalhalli pakutava täiendava mahutavuse järele ning lisaks on nad tõendanud, et olemasolevate hallide mahutavus ei ole piisav ning et olemasolevad hallid ei ole teatavat liiki ürituste jaoks sobivad (näiteks muud Kopenhaagenis olemasolevad hallid ei ole kas piisavalt paindlikud või ei ole nende suurus muudetav, et meelitada Kopenhaagenisse rahvusvahelisi spordi-, muusika- ja meelelahutusüritusi). Sellest tulenevalt konkureeriks uus universaalhall vaid piiratud määral ürituste pärast, mis vastasel korral toimuksid eeldatavalt muudes Kopenhaageni rajatistes, sest universaalhalliga pakutakse teistsuguseid võimalusi ja seal korraldataks mitmesuguseid uusi üritusi, mida antud hetkel Kopenhaagenis korraldada ei saa, suurendades sellega ürituste arvu, nagu allpool on üksikasjalikult selgitatud.

(55)

Kuigi nii Kopenhaagenis kui ka naaberlinnades (sealhulgas teistes liikmesriikides) on teisi halle, leiab komisjon, et Taani riigiasutused on suutnud tõendada mahutavuse puudulikkust — vähemalt teatavat liiki üritustega seoses — ning kinnitanud, et uus hall pigem täiendaks, mitte ei asendaks olemasolevaid halle. Taani riigiasutused on ka selgitanud, et uue halliga kaasneb tõenäoliselt kultuuri-, muusika- ja spordiürituste üldine pakkumise kasv, mitte ei toimu lihtsalt ürituste toimumise koha vahetus.

(56)

Universaalhalli hakatakse kasutama suurte siseruumides toimuvate kultuuri-, muusika- ja spordisündmuste korraldamiseks. Selle paindlikud võimalused sobivad spordiüritusteks, meistrivõistlusteks, kontsertideks, etendusteks, kultuuriüritusteks, kongressideks, näitusteks jne, kusjuures spordiürituste puhul on halli mahutavus 12 500 kohta ja muusikaürituste puhul 15 000 kohta. Hallis ei ole võimalik korraldada jalgpallivõistlusi.

(57)

Muudeks Kopenhaagenis asuvateks olemasolevateks rajatisteks on eelkõige Parken — riiklik jalgpallistaadion Kopenhaageni keskuses (Kopenhaageni jalgpalliklubi koduväljak, mida kasutatakse ka suurte etenduste/kontsertide puhul ja mis mahutab umbes 45 000–50 000 pealtvaatajat) — ning Forum Copenhagen (siseruumides paiknev rajatis), mis asub Kopenhaagenis ning mida peamiselt kasutatakse messideks ja näitusteks.

(58)

Parken on eelkõige jalgpallistaadion ning seega ei konkureeri uue siseruumide kasutamist võimaldava universaalhalliga, kus jalgpallikohtumisi ei ole võimalik korraldada. Väiksemal määral korraldatakse Parkenis ka kontserte, kuid Parkeni mahutavust silmas pidades meelitab see peamiselt ligi suuri staadionituure, mida korraldatakse sageli 40 000 — 50 000 pealtvaatajale. Seda on võimalik muuta ka köetavaks sisehalliks, kuid sellest olenemata kasutatakse Parkenit peamiselt ikkagi jalgpallikohtumisteks. Varasema programmi kohaselt toimus ajavahemikul 2007–2011 Parkenis 19 kontserti, kusjuures hinnanguliselt oli igal sellisel kontserdil pealtvaatajaid umbes 34 000. Seega on mõistlik järeldada, et Parkenis toimuvatel kontsertidel on universaalhalli kavandatavast mahutavusest keskmiselt üle kahe korra suurem pealtvaatajate arv. Peale selle, ettevõtja Live Nation Denmark sõnul peaks Parkenis 2013. aastal toimuma […] tuurikontserti, millest […] on kindlasti väga suurele publikule — sageli 40 000 — 50 000 pealtvaatajat — mõeldud staadionituurid, mis ületavad tunduvalt universaalhalli mahutavuse. Staadionituurid ei kaasa tõenäoliselt halle oma tuurikavva, sest piletimüügi potentsiaal on väike ning mitu korda ühes hallis esinemine ei ole ka atraktiivne võrreldes ühekordse staadionikontserdiga.

(59)

Teine Kopenhaageni keskuses asuv rajatis on Forum, vanem siseruumides asuv kontserdi- ja näituserajatis. Forumis on võimalik korraldada 8 500 istekohaga või 10 000 seisukohaga kontserte ning paljud Forumisse sobivad üritused oleksid uues universaalhallis korraldades vähematraktiivsed, sest halli mahutavus oleks liiga alakasutatud. Erinevad on ka füüsilised tunnusjooned, sest Forum ehitati 1920ndatel aastatel, pöörates rõhku ulatuslikule põrandapinnale ning seetõttu sobib Forum hästi messideks ja näitusteks, kus külastajad peavad ringi liikuma, ning vähemal määral sobib see rajatis kontsertideks ja eelkõige spordiüritusteks.

(60)

Seega erinevad uus universaalhall, Forum ja Parken märkimisväärselt mahutavuse ja paindlikkuse osas ning sellest tulenevalt suudavad need kolm rajatist üksteist asendada vaid piiratud määral. Selliste erinevate tunnusjoonte tõttu on uue universaalhalli konkurentsimõju Kopenhaagenis olemasolevatele rajatistele ja neis rajatistes ürituste korraldamise atraktiivsusele tõenäoliselt piiratud.

(61)

Uue universaalhalliga sarnaste tunnusjoontega rajatised on pigem Rootsis asuv Malmö Arena ja Taanis Jüütimaal Herningis asuv Jyske Bank Boxen (mõnisada kilomeetrit Kopenhaagenist). Taani riigiasutuste sõnul näeb viimati nimetatud rajatise direktor uue universaalhalliga toimuva koostöö kaudu uusi võimalusi suurte ürituste meelitamiseks Taani.

(62)

Uue universaalhalli konkurentsimõju osas Malmö Arenale võeti arvesse järgmisi aspekte. Kuigi Malmö paikneb geograafiliselt lähedal, asub see teises riigis, mida eraldab Taanist vesi ning kuhu jõudmiseks tuleb ületada tasuline sild. Malmö Arena on universaalhall (kuigi see kavandati peamiselt spordihallina), kuhu mahub 13 000 pealtvaatajat spordiürituste puhul ja umbes 15 500 pealtvaatajat kontsertide puhul ning see on sarnane Kopenhaageni uuele universaalhallile.

(63)

Kuid 2012. ja 2013. aasta programmi põhjal võib Malmö Arenal korraldatavate ürituste kohta öelda, et märkimisväärne osa toimunud või kavandatud üritustest on Rootsi või kohaliku suunitlusega. Esiteks, Malmö Arena on kohaliku jäähokivõistkonna koduhall ning aastas toimub siin umbes 25 mängu. Teiseks, varasemast programmist (2012. aasta sügis) nähtub, et enamik Malmö Arenal toimunud kontserte ja etendusi oli suunatud Rootsi publikule, mida kinnitab ka asjaolu, et kõnealuse halli veebisaidi taanikeelsel versioonil reklaamitakse vaid väga väikest osa üritustest (st nelja üritust 14st 2012. aasta samalaadsete näitajatega sügisprogrammi puhul). Samas kolm neist taanikeelsel veebisaidil reklaamitud neljast üritusest kuulusid kontserttuuri, mis korraldati samuti Taani rajatistes. See näitab ka, et korraldajad ei näe Kopenhaageni rajatisi ilmtingimata Malmö Arena asendusena, vaid vastupidi — võib täitsa juhtuda, et mängida soovitakse mõlemas linnas.

(64)

2013. aasta programmi tunnusjooned on sarnased — kavandatakse 48 üritust ning neist kuut etendust/kontserti reklaamitakse ka Malmö Arena taanikeelsel veebisaidil (neist kuuest üks üritus peaks toimuma ka Kopenhaagenis, kaks kontserti on juba Kopenhaagenis toimunud vastava tuuri alguses ning veel üks neist etendustest on Eurovisiooni lauluvõistlus, mis igal juhul toimub Rootsis, sest Rootsi võitis võistluse 2012. aastal). Lisaks ilmneb Malmö Arenal toimuvate ettevõtja Live Nation Entertainment ürituste piletimüügist, et taanlaste osalemine Malmös toimuvatel rahvusvahelistel tuurikontsertidel on väike.

(65)

Seega, pidades silmas asjaolu, et Malmö Arena paikneb teises riigis ja sellega kaasnevad teatavad takistused, sealhulgas tasuline sild, erinev keel ja valuuta, kultuurilised erinevused, Malmö Arena valdav kasutaja ning asjaolu, et paljud üritused on selgelt suunatud Rootsile, on väga ebatõenäoline, et paljud Malmö Arenal korraldatavad üritused toimuksid väljaspool Rootsit, mistõttu mõjutaks Kopenhaageni uue universaalhalliga kaasnev konkurents potentsiaalselt vaid väga väikest osa üritustest. Sellest tulenevalt tuleb pidada riski, et Malmö Arena jääb üritustest ilma või peab nende pärast konkureerima Kopenhaageni universaalhalliga, üsna väikeseks ning seega on uue universaalhalli konkurentsimõju ka Malmö Arenale tõenäoliselt piiratud.

(66)

Vastupidi — Taani riigiasutuste sõnul eeldatakse, et uue universaalhalliga kaasnevad üritused, mis vastasel juhul Kopenhaagenisse või piirkonda üldse ei jõuakski ning see võib kasu tuua ka Parkenile, Jyske Bank Boxenile ja Malmö Arenale. Suurte spordiürituste puhul — näiteks maailmameistrivõistlused ujumises, jäähokis ja käsipallis — on vaja mitut toimumiskohta ning uue universaalhalliga muutub Taani ja piirkond tõenäoliselt palju tugevamaks kandidaadiks selliste spordiürituste korraldamise seisukohast kaaskorraldajana või muude ürituste puhul, mis võivad ärilistel kaalutlustel või muudel põhjustel (näiteks erinevad teenindusega hõlmatud alad) olla tulusad vaid juhul, kui esinetakse kahes erinevas kohas.

(67)

Valitud käitaja, kelleks on ettevõtja Live Nation Denmark, on täiendavalt kinnitanud, et jätkab muude piirkonna rajatiste kasutamist oma ürituste korraldamisel, võttes arvesse nii kliendi vajadusi konkreetset liiki rajatise järele kui ka enda vajadusi eesmärgiga muuta etendused tulusaks ning seega ei saa ta soosida enda rajatisi. Näitena võib tuua, et kontsern Live Nation on üks peamisi sisupakkujaid Londoni O2 Arenale, kuigi seda rajatist käitab teine ettevõtja. Valitud käitaja loodab rajatise käitajana ka sellele, et tema rajatist kasutatakse aastas võimalikult paljudel päevadel eesmärgiga teha käivet ning seega on tal stiimul teha oma rajatis kättesaadavaks teistele ürituste korraldajatele. Käitamislepingu kohaselt ei tohi käitaja keelata ka teiste korraldajate juurdepääsu universaalhallile ning ta on kohustatud tegema halli kättesaadavaks erinevatele kasutajatele turuhinnaga, soosimata ühtegi konkreetset ettevõtjat.

(68)

Sellest tulenevalt leiab komisjon, et Taani riigiasutused on tõendanud vajadust täiendava mahutavuse järele Kopenhaagenis ning et uus universaalhall täiendab olemasolevaid halle, pakkudes täiendavat mahutavust, ning samas ka laiendab Kopenhaagenis toimuda võivate ürituste liike ning seeläbi parandab märkimisväärselt üldsuse juurdepääsu sellistele üritustele piirkonnas. Kattuvust piirkonnas olemasolevate rajatiste ja uue universaalhalli vahel tuleb pidada piiratuks ning seega on ebatõenäoline risk, et uus turule tulija tõrjub turult piirkonnas olemasoleva rajatise, sest uus universaalhall pigem täiendab kui asendab olemasolevaid halle. Samuti tundub äärmiselt ebatõenäoline vertikaalne turgude sulgemise oht ning ka stiimul moonutada konkurentsi konkurentsivastaselt madalate hindade kehtestamisega. Mis puudutab mis tahes võimalikku vertikaalset turgude sulgemist, siis nagu eespool öeldud, on universaalhalli käitaja lepingu kohaselt kohustatud tagama võrdsetel tingimustel juurdepääsu ning tal ei ole õigust keelata teistele korraldajatele juurdepääsu hallile ning sellise käitumisega seaks ta ühtlasi ohtu ka oma finantsilise elujõulisuse.

(69)

Riikliku kaasrahastamiseta ei oleks projekti võimalik ellu viia, sest riigi panuseta ei ole piisavalt rahalisi vahendeid universaalhalli projekti rahastamiseks, nagu on väitnud Taani riigiasutused ja mida kinnitavad ka Kopenhaageni linna varasemad halli ehitamise katsed. Plaani on peetud juba aastakümne jagu ja Kopenhaageni linnal oleks olnud hea meel mis tahes erainvestori üle, kes oleks otsustanud ehitada universaalhalli turutingimustel iseseisvalt, kuid nagu ilmnes näiteks 2009. aasta katsest, mida kirjeldati eespool, ei suutnud linn leida ühtegi sellist investorit.

(70)

Riigi panus piirdub puuduvate rahaliste vahenditega, st summaga, mida ei suudeta turult leida, ning selline panus summas 325 miljonit Taani krooni (43,7 miljonit eurot) moodustab umbes 30 % universaalhalli kavandamise ja ehitamisega seotud kogukuludest. Vastutasuks saab riik 50 % ettevõtjast Arena Company, mis on asutatud selleks, et ehitada universaalhall ja seda omada ning hallata käitamislepingut, kuid — nagu eespool selgitatud — tegeleb universaalhalli käitamisega eraldiseisev ettevõtja.

(71)

Seoses universaalhalli võimalike alternatiividega — näiteks väiksem hall või sama mahutavusega vähemkulukas hall — tuleb märkida, et need ei vastaks eesmärkidele, mida projektiga saavutada soovitakse. Väiksem hall ei rahuldaks vajadust rajatise järele, millel on universaalhallile omane kavandatud mahutavus ja paindlikkus. Seega täidetakse uue universaalhalliga turul tühimik, mis jääks alles, kui universaalhalli asemel ehitataks väiksema mahutavusega väiksem hall. Samuti on tõenäoline, et konkurentsimõju oleks väiksema halli puhul suurem, sest eristumine olemasolevatest rajatistest oleks väiksem.

(72)

Odavama ja vähem võimalusi pakkuva halliga seoses tuleks märkida, et sihtasutuse Realdania rahastamine sõltub halli kõrgest arhitektuurilisest väärtusest. Ka Kopenhaageni linn peab oluliseks kõrget arhitektuurilist ja esteetilist väärtust uute arenduste puhul piirkonnas, kuhu hall kavatsetakse ehitada. Peale selle paikneb halli ehituskoht elamupiirkonnas, mis seab teatavad kulukad nõudmised disainile ja helikindlusele.

(73)

Seega on tõendatud, et riigi panus projekti on äärmiselt oluline projekti elluviimiseks. Universaalhalli riiklik rahastamine on vajalik ka seetõttu, et riigi panuseta ei ole piisavalt rahalisi vahendeid universaalhalli projekti rahastamiseks. Eespool toodut silmas pidades on tagatud ka see, et riigi panus piirdub rangelt vajalikuga.

(74)	Igal juhul on nii käitaja valikumenetlusega kui ka rendilepinguga ning muudel eespool toodud põhjustel tagatud, et täidetakse vajalikkuse ja proportsionaalsusega seotud nõuded.

(75)	Universaalhalli kasutamisega seoses on tõendatud, et see saab toimuma mittediskrimineerivatel alustel, soosimata seejuures ühtegi konkreetset ettevõtjat. Seega on hall mitmeotstarbeline ja avatud kõigile, mitte ainult ühele valdavale kasutajale.

(76)	Sellest tulenevalt täiendab uus hall olemasolevaid halle lisamahutavusega ning ühtlasi laiendab ka Kopenhaagenis toimuvate ürituste liike. Seega tuleb abi pidada sihipäraseks ja põhjendatuks.

(77)	Eespool toodud põhjustel on tõendatud, et riigi osalemine universaalhalli projektis on nii vajalik kui ka proportsionaalne ning sellega ei kaasne konkurentsi põhjendamatut moonutamist ning et abiga käitajale ja kasutajatele kaasneda võiv potentsiaalne kasu on samuti kokkusobiv siseturuga.

6. JÄRELDUS

(78)

Riigi panus Kopenhaageni universaalhalli ehitamisse kujutab endast riigiabi ettevõtjale Arena Company ning potentsiaalselt ka universaalhalli käitajale ja kasutajatele. On tõendatud, et universaalhalli riiklik kaasrahastamine on nii vajalik kui ka proportsionaalne projekti elluviimiseks ning samuti piisavalt avatud kõigile mittediskrimineerivatel tingimusel, ilma et soositaks mis tahes konkreetset ettevõtjat. Seega on kaalumise tulemus positiivne.

(79)	Seetõttu leiab komisjon, et universaalhalli rahastamine on kokkusobiv siseturuga aluslepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt.

(80)	Komisjon märgib, et Taani on nõustunud sellega, et otsus võetakse vastu inglise keeles, nii et ainult ingliskeelne tekst on autentne,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Meetmed, mida Taani kavatseb rakendada Kopenhaageni universaalhalli kasuks ning mis hõlmavad 325 miljoni Taani krooni suurust osalust Kopenhaageni linnalt, 15 miljoni Taani krooni suurust toetust komiteelt Elitefacilitetsudvalget ning õigust tasuta kasutada 40 aasta jooksul maad, millele universaalhall ehitatakse, on kooskõlas siseturuga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt. Seega on nimetatud meetmete rakendamine lubatud.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Taani Kuningriigile.

Brüssel, 15. mai 2013

Komisjoni nimel

asepresident

Joaquín ALMUNIA

(1) ELT C 152, 30.5.2012, lk 12.

(2) Vt joonealune märkus nr 1.

(3) Vt menetluse algatamise otsuse punkt 13; ELT C 152, 30.5.2012, lk 12.

(4) Kuigi sihtasutus Realdania soovib teenida oma tegevusega kasu, ei ole sihtasutuse näol tegemist kasumit maksimeeriva ettevõtjaga, vaid filantroopilise sihtasutusega, mille missioon on parandada ehitatava keskkonna kaudu elukvaliteeti üldsuse hüvanguks. Vt www.realdania.dk.

(5) 1 100 miljoni Taani krooni suurune kogukulu hõlmab laenuintresse ning hindade ja töötasude indekseerimist kuni 2015. aastani.

(6) Elitefacilitetsudvalget on komitee, mille eesmärk on muuta spordirajatised vastavaks rahvusvahelistele standarditele eesmärgiga võõrustada rahvusvahelisi spordisündmusi. Komitee tegevust rahastab osaliselt Taani riik.

(7) Taani riigiasutused kinnitasid, et käitamislepingut käsitlev hankemenetlus põhineb läbipaistvatel, objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel tingimustel ja nõuetel ning igal erineval varem kindlaks määratud alamkriteeriumil on oma osakaal ning et hind on üldise hindamise käigus oluline kriteerium.

(*1) […]: nurksulgudes esitatud teave on hõlmatud ärisaladuse hoidmise kohustusega.

(8) Aastane rent on lepingu esimesel aastal […] või selline muu summa, mis on kindlaks määratud rendilepingus kehtestatud erivalemi alusel (vt punkt 1.1, iga-aastane rent lepingu esimesel aastal on […] aastas ning seejärel vaadatakse iga-aastane rent igal aastal vastavalt indeksile üle (vt rendilepingu 8. punkt)).

(9) DIF on 61 spordiföderatsiooni koondav organisatsioon, millel on kokku üle 1,6 miljoni liikme umbes 10 700 spordiliidus. Lisaks vastutamisele nii tipp- kui ka rahvaspordi eest tegutseb DIF Taani riikliku olümpiakomiteena ning vastutab seega Taani osalemise eest olümpiamängudel.

(10) 19. detsembri 2012. aasta otsus kohtuasjas C-288/11: Mitteldeutsche Flughafen AG ja Flughafen Leipzig-Halle GmbH vs. komisjon.

(11) 2009. aastal pakkus Kopenhaageni linn hankemenetluse käigus soodsatel tingimustel laenu eraõiguslikele isikutele, kes ehitaksid universaalhalli. Hankemenetluse võitnud ettevõtja ei suutnud tagada vajalikku lisarahastamist ning seega 2010. aasta märtsis hange tühistati.

(12) Menetlus algas kuulutuste avaldamisega juhtivates rahvusvahelistes ja Taani meediaväljaannetes: The New York Times, The Times, Børsen, Licitation, Byggeriets Dagblad, Berlingske Tidende ja Politiken.

(13) Osalema kutsuti kõik potentsiaalsed kohalikud käitajad — näiteks Tivoli, Bella Center, Malmö Arena ja Parken –, kuid nad kõik keeldusid konkursil osalemisest.

(14) Kontsern Live Nation Entertainment on maailma suurim elava muusika ja meelelahutuse valdkonnas tegutsev ettevõtja. Tema tegevus hõlmab peamiselt ürituste korraldamist, toimumiskoha haldamist ja käitamist ning piletimüügiteenuste osutamist. Kontserni Live Nation Entertainment äritegevus toimub kohalike käitamisettevõtjate kaudu iga konkreetse riigi territooriumil. Taanis toimub kontserni tegevus ettevõtja Live Nation Denmark ApS kaudu.

(15) Sellega seoses tuleb märkida, et kuigi mis tahes osalisele, kes on halli sage või korduv kasutaja, või mis tahes osalisele, kes on halli sponsor või kaubanduspartner, võidakse pakkuda võimalikke hüvesid, pakutakse selliseid hüvesid näiteks […] ning neid hüvesid tuleb pakkuda kõigile võrreldavatele halli kasutajatele läbipaistvatel, võrdsetel ja mittediskrimineerivatel tingimustel ning seega ei tähenda hüvede pakkumine seda, et mis tahes konkreetne kasutaja saab sooduskohtlemise osaliseks.

(16) Üldkohtu 26. jaanuari 2012. aasta otsus kohtuasjas T-90/09: Mojo Concerts BV ja Amsterdam Music Dome Exploitatie BV vs. komisjon; punkt 45.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 152

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. aastakäik 22. mai 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 548/2014, 21. mai 2014, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ rakendamise kohta seoses väikeste, keskmiste ja suurte jõutrafodega	1
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 549/2014, 21. mai 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	16
		OTSUSED
		2014/296/EL
	*	Komisjoni otsus, 22. veebruar 2012, riigiabi nr SA.29608 (C37/10) kohta, mida Ungari andis ettevõtja FHB Jelzálogbank Nyrt rekapitaliseerimiseks (teatavaks tehtud numbri C(2012) 1021 all) ( 1 )	18
		2014/297/EL
	*	Komisjoni otsus, 15. mai 2013, riigiabi SA.33728(12/C) kohta, mida Taani kavatseb rakendada Kopenhaageni uue universaalhalli rahastamiseks (teatavaks tehtud numbri C(2013) 2740 all) ( 1 )	32

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	59,1
	MA	39,6
	MK	58,8
	TR	50,7
	ZZ	52,1
0707 00 05	AL	41,5
	MK	36,1
	TR	124,7
	ZZ	67,4
0709 93 10	TR	115,8
0709 93 10	ZZ	115,8
0805 10 20	EG	44,3
	IL	74,1
	MA	45,2
	TR	49,7
	ZA	53,8
	ZZ	53,4
0805 50 10	TR	99,9
	ZA	141,8
	ZZ	120,9
0808 10 80	AR	82,8
	BR	84,5
	CL	97,0
	CN	98,8
	MK	25,2
	NZ	147,1
	US	204,6
	UY	70,3
	ZA	111,9
	ZZ	102,5