16.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 145/5

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 499/2014,

11. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013, muutes komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, mis käsitleb puu- ja köögiviljasektorit ning töödeldud puu- ja köögivilja sektorit

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 37 punkti c alapunkti iv ja punkti d alapunkti xiii, artikli 173 lõike 1 punkte b, c ja f, artikli 181 lõiget 2 ja artikli 231 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (2) eriti selle artikli 64 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 543/2011 (3) võeti vastu nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (4) alusel, mis tunnistati kehtetuks ja asendati määrusega (EL) nr 1308/2013.

(2)

Määrus (EL) nr 1308/2013 hõlmab mõningaid uusi puu- ja köögiviljasektorit ning töödeldud puu- ja köögivilja sektorit käsitlevaid sätteid. Neid sätteid tuleb täiendada küsimustes, mis on seotud puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni (edaspidi „tootjaorganisatsioon”) liikmete rahalise panusega, kogu toodangu turustamisega tootjaorganisatsiooni kaudu, tegevuse allhangetega, demokraatliku vastutusega, kriisiennetamise ja -ohjamise kulude ülemmäärade kehtestamisega, viljapuuaedade taasistutamise kui kriisiennetamise ja -ohjamise meetme tingimustega, tunnustamiskriteeriumide eiramise korral kohaldatava menetluse teatavate aspektidega ning piiril kehtiva hinna süsteemi kohaldamise ja tagatise esitamise tingimustega.

(3)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 160 on ette nähtud, et puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni põhikirjas peab olema nõue, et tootjaliikmed turustaksid kogu oma vastava toodangu tootjaorganisatsiooni kaudu. Puu- ja köögiviljasektori paindlikkuse tagamiseks on asjakohane lubada tootjatel teatavatel tingimustel turustada oma toodangut väljaspool tootjaorganisatsiooni.

(4)

Vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artiklile 26 peab tootjaorganisatsiooni põhitegevus olema seotud tarnete kontsentreerimise ja oma liikmete toodetud selliste toodete turuleviimisega, mille suhtes teda on tunnustatud. Tuleks selgitada, kuidas seda tehakse, eriti allhanke korral. Lisaks peaksid tootjaorganisatsioonid liikmesriikide vajaliku kontrolli võimaldamiseks säilitama dokumente, mille alusel liikmesriigid saaksid kontrollida, kas tootjaorganisatsioon on täitnud oma ülesanded.

(5)	Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artiklis 27 on sätestatud, et tootjaorganisatsioonid peavad jääma vastutavaks allhanke korras korraldatud tegevuse eest. On asjakohane täpsustada, kuidas tuleks tagada allhanke korraldanud tootjaorganisatsiooni kontroll allhanke korras korraldatud tegevuse üle.

(6)

Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artiklis 31 on sätestatud, et liikmesriigid peavad võtma enda arvates vajalikuks peetavaid meetmeid, et vältida tootjaorganisatsiooni ühe või mitme liikme poolset võimu või mõju kuritarvitamist. Tootjaorganisatsioonid peaksid esitama liikmesriikidele tõendid oma tootjaliikmete demokraatlikust vastutusest. Selleks tuleks piirata füüsiliste või juriidiliste isikute hääleõiguse ja osakute suurimat protsendimäära tootjaorganisatsioonis.

(7)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 153 lõike 2 punktiga b on ette nähtud, et tootjaorganisatsiooni põhikirjas peab olema sätestatud liikmete kohustus maksta tootjaorganisatsiooni rahastamiseks vajalikku rahalist panust. Selleks et tagada, et tootjaorganisatsiooni liikmed maksavad määruse artiklis 32 sätestatud rakendusfondi loomiseks ja selle vahendite täiendamiseks vajalikku rahalist panust, tuleb ette näha, et tootjaorganisatsiooni põhikirjas oleks kehtestatud vastav kohustus.

(8)

Selleks et vältida olukordi, kus kriisiennetamise ja -ohjamise meetmete tõttu on rahastamine tootjaorganisatsioonide liidus ebaühtlane, tuleks iga liikmeks oleva tootjaorganisatsiooni kohta arvutada välja tootjaorganisatsioonide liidu rakenduskavade kriisiennetamise ja -ohjamise kulude ülemmäär. Lisaks tuleks kehtestada viljapuuaedade taasistutamise kui kriisiennetamise ja -ohjamise meetme tingimused. Rakenduskavade ebaühtlase rahastamise vältimiseks tuleks määrata kindlaks viljapuuaedade taasistutamise kulude suurim protsendimäär.

(9)

Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 114 on kehtestatud karistused tunnustamiskriteeriumide eiramise eest. Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 154 lõikele 4 peavad liikmesriigid kontrollima korrapäraste ajavahemike järel tootjaorganisatsioonide vastavust tunnustamiskriteeriumidele, nõuetele mittevastavuse või eeskirjade eiramise korral määrama neile organisatsioonidele karistuse ning vajaduse korral otsustama, kas tunnustamine tuleks lõpetada. Selline kord, kus rängemad tunnustamiskriteeriumide eiramised oleksid eristatud kergematest, oleks tõhusam ja välistaks liikmesriikide lahknevad tõlgendused. Seega on asjakohane kehtestada lihtsustatud menetlus ja progressiivne karistamine, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 64, et mitte võimaldada tunnustamiskriteeriumidele enam mitte vastavatel tootjaorganisatsioonidel saada põhjendamatult osa liidu toetusest.

(10)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 181 on ette nähtud tolliseadustiku kohaldamine piiril kehtiva hinna süsteemi alla kuuluva kauba tollivormistusel. Kuna asjaomane kaup on kergesti riknev ning selle väärtus tollivormistuse hetkel võib jääda määramata, tuleb komisjonil võimaldada võtta vastu eeskirjad, mille kohaselt saaks kontrollida kaubasaadetise piiril deklareeritud hinna õigsust kindla impordiväärtuse alusel, mis kiirendaks tollivormistust. Lisaks on piiril kehtiva hinna süsteemi kohaldamisel saadud kogemused näidanud, et tagatise esitamine on asjakohane juhtudel, kui nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (5) artiklis 29 osutatud tehinguväärtuse kohaselt määratud tolliväärtus on komisjoni arvutatud kindlast impordiväärtusest enam kui 8 % suurem.

(11)	Seega tuleks rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 vastavalt muuta.

(12)	Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 1234/2007 alusel kinnitatud rakenduskavade sujuv kohandamine määruse (EL) nr 1308/2013 alusel kehtestatud uute eeskirjadega, tuleks ette näha üleminekusätted.

(13)

Kriisiennetamise ja -ohjamise sätteid tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2014, st kuupäevast, mil kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 vastavaid uusi sätteid. Et võimaldada tootjaorganisatsioonidel kohaneda tegevuse allhanke ja demokraatliku vastutuse uute eeskirjadega, tuleks asjakohaseid sätteid hakata kohaldama alates alles 1. jaanuarist 2015. Kuna määruse (EL) nr 1308/2013 artiklit 181 tuleb hakata kohaldama alates 1. oktoobrist 2014, tuleks samal kuupäeval hakata kohaldama ka kõnealuse määruse neid uusi sätteid, mis käsitlevad kaubasaadetise piiril deklareeritud hinna õigsuse kontrollimist ja tagatise esitamise tingimusi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 muudetakse järgmiselt.

Artikli 26 lõikele 1 lisatakse teine ja kolmas lõik:

„Tooted viiakse turule tootjaorganisatsiooni poolt või artiklis 27 sätestatud allhangete korral tootjaorganisatsiooni kontrolli all. Turuleviimine hõlmab müüdava toote üle otsustamist, turustusahela valimist ja kokkuleppimist toote koguses ja hinnas, kui müük ei toimu enampakkumise korras.

Tootjaorganisatsioonid säilitavad vähemalt viis aastat dokumente, sealhulgas raamatupidamisdokumente, mis tõendavad, et tootjaorganisatsioon koondas pakkumist ja viis turule oma liikmete neid tooteid, mille osas tootjaorganisatsiooni on tunnustatud.”

Lisatakse järgmine artikkel 26a:

„Artikkel 26a

Toodangu turustamine väljaspool tootjaorganisatsiooni

Kui tootjaorganisatsioon seda lubab ja kui see on kooskõlas tootjaorganisatsiooni sätestatud tingimustega, võivad tootjaliikmed:

1)	müüa vaid kindlaksmääratud osa oma toodangust otse või väljaspool oma põllumajanduslikku majapidamist tarbijatele nende isiklike vajaduste rahuldamiseks; nimetatud osa suuruse määrab kindlaks liikmesriik ja see ei või olla väiksem kui 10 %;

2)	turustada ise või oma organisatsiooni määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid kogustes, mis on nende organisatsioonis turustatava toodangu mahuga võrreldes tähtsusetud;

3)	turustada ise või oma organisatsiooni määratud teise tootjaorganisatsiooni kaudu tooteid, mis nende omaduste tõttu ei kuulu tavaliselt asjaomase tootjaorganisatsiooni äritegevuse alla.”

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Allhanked

1. Tegevus, mida liikmesriik võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (*1) artikli 155 kohaselt lubada korraldada allhanke korras, peab olema seotud kõnealuse määruse artikli 152 lõike 1 punktis c sätestatud tootjaorganisatsioonide eesmärkidega ning võib muu hulgas hõlmata tootjaorganisatsiooni liikmete toodangu kogumist, ladustamist, pakkimist ja turustamist.

2. Tegevust allhanke korras korraldav tootjaorganisatsioon sõlmib asjaomase tegevuse läbiviimiseks kaubanduskokkuleppe kirjaliku lepingu vormis teise majandusüksusega, sh ühe või mitme oma liikme või tütarettevõttega. Tootjaorganisatsioon jääb vastutavaks allhanke korras korraldatud tegevuse tagamise ning selleks sõlmitud kaubanduskokkuleppe täieliku halduskontrolli ja järelevalve eest.

3. Lõikes 2 osutatud täielik halduskontroll ja järelevalve peavad olema tõhusad ja seadma allhankelepingule järgmised tingimused:

a)	allhankeleping võimaldab tootjaorganisatsioonil jagada siduvaid juhtnööre ja sisaldab sätteid, mis võimaldavad tootjaorganisatsioonil lepingu lõpetada, kui teenusepakkuja ei täida allhankelepingu tingimusi;

b)	allhankelepingus on kehtestatud üksikasjalikud tingimused, sealhulgas aruandluskohustused ja tähtajad, mis võimaldavad tootjaorganisatsioonil hinnata ja reaalselt kontrollida allhanke korras korraldatud tegevust.

Tootjaorganisatsioon hoiab allhankelepinguid ja punktis b osutatud aruandeid alles vähemalt viis aastat järelkontrolli jaoks ning teeb need kõigile liikmetele soovi korral kättesaadavaks.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).” "

Artikkel 31 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 31

Tootjaorganisatsioonide demokraatlik vastutus

1. Liikmesriigid kehtestavad suurima protsendimäära hääleõigusele ja osakutele, mida füüsilised või juriidilised isikud võivad tootjaorganisatsioonis omada. Hääleõiguse suurim protsendimäär peab jääma alla 50 % koguhääleõigusest ning osakute suurim protsendimäär alla 50 % osakutest. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid kehtestada juriidilisele isikule kuuluvatele tootjaorganisatsiooni osakutele kõrgema suurima protsendimäära, tingimusel et asjakohase juriidilise isiku võimu kuritarvitamine on igal juhul välistatud.

Erandina esimesest lõigust, juhul kui tootjaorganisatsioonid rakendavad rakenduskava 17. mail 2014, kohaldatakse esimese lõigu kohaldamiseks liikmesriigi kehtestatud osakute suurimat protsendimäära alles pärast rakenduskava lõppemist.

2. Liikmesriikide ametiasutused kontrollivad nende füüsiliste ja juriidiliste hääleõigust ja osalust, sealhulgas nende isikusamasust, kellel on osakud tootjaorganisatsiooni juriidilisest isikust liikmetes.

3. Kui tootjaorganisatsioon on mõne juriidilise isiku selgelt määratletud osa, võtavad liikmesriigid vastu meetmed, millega piiratakse või keelatakse kõnealusel juriidilisel isikul muuta, heaks kiita või tagasi lükata tootjaorganisatsiooni otsuseid.”

5)	Artiklile 53 lisatakse järgmine lõige 3: „3. Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsiooni põhikirjas nõutakse tootjaliikmetelt põhikirjas sätestatud rahalise panuse maksmist määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 32 sätestatud rakendusfondi loomiseks ja selle vahendite täiendamiseks.”

6)	Artiklile 62 lisatakse järgmine lõige 5: „5. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 33 lõike 3 neljandas lõigus osutatud kriisiohje- ja -ennetuskulude ülemmäär tootjaorganisatsioonide liitude rakenduskavades arvutatakse välja iga liikmeks oleva tootjaorganisatsiooni kohta.”

Lisatakse järgmine artikkel 89a:

„Artikkel 89a

Viljapuuaedade taasistutamine pärast kohustuslikku väljajuurimist

Kui liikmesriikide strateegia hõlmab ka viljapuuaedade taasistutamist pärast tervisega seotud või fütosanitaarsetel põhjustel kriisimeetmena rakendatud kohustuslikku väljajuurimist, määravad liikmesriigid, millised liigid ja vajaduse korral sordid sobivad selle meetme alla ning mis tingimustel meedet kohaldatakse. Kui puud on välja juuritud fütosanitaarsetel põhjustel, peavad liikmesriikides viljapuuaedade taasistutamise kohta kehtivad meetmed olema kooskõlas nõukogu direktiiviga 2000/29/EÜ (*2).

Viljapuuaedade taasistutamine ei tohi hõlmata rohkem kui 20 % rakenduskavade kogukulust. Liikmesriigid võivad kehtestada ka madalama protsendimäära.

(*2) Nõukogu direktiiv 2000/29/EÜ, 8. mai 2000, taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).” "

Artikkel 114 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 114

Tunnustamiskriteeriumide eiramine

1. Kui liikmesriik on tuvastanud, et tootjaorganisatsioon eirab mõnda artiklite 21, 23, artikli 26 lõigete 1 ja 2 ning artikli 31 nõuetega seotud tunnustamiskriteeriumit, saadab ta hiljemalt kaks kuud pärast eiramise avastamist asjakohasele tootjaorganisatsioonile tähitud hoiatuskirja, milles märgitakse avastatud eiramine, parandusmeetmed ja parandusmeetmete võtmise ajavahemik, mis ei tohi ületada nelja kuud. Liikmesriigid peatavad toetusmaksed alates eiramise avastamise hetkest kuni ammendavate parandusmeetmete võtmiseni.

2. Kui tootjaorganisatsioon ei järgi lõikes 1 osutatud tunnustamiskriteeriume liikmesriigi kehtestatud ajavahemikus, peatatakse tootjaorganisatsiooni tunnustus. Liikmesriik teatab tootjaorganisatsioonile peatamisaja kestuse, mis ei tohi ületada 12 kuud alates hoiatuskirja jõudmisest tootjaorganisatsioonini. See ei piira liikmesriigi selliste horisontaalsete õigusaktide kohaldamist, millega võidakse ette näha peatamine, kui on algatatud kõnealuse küsimusega seotud kohtumenetlus.

Tunnustuse peatamise ajal võib tootjaorganisatsioon jätkata oma tegevust, kuid toetust ei maksta kuni tunnustuse peatamise lõppemiseni. Aastast toetussummat vähendatakse 2 % iga alanud kalendrikuu kohta, mil tunnustus on peatunud.

Tunnustuse peatamine lõpeb päeval, mil kontrollimine näitab, et asjaomased kriteeriumid on täidetud.

3. Kui liikmesriigi pädeva asutuse poolt tunnustuse peatamiseks kehtestatud ajavahemiku lõpuks ei ole kriteeriumid täidetud, tühistab liikmesriik tunnustuse alates kuupäevast, mil tunnustamistingimused ei olnud enam täidetud, või kui seda kuupäeva ei ole võimalik välja selgitada, alates eiramise avastamise kuupäevast. See ei piira liikmesriigi selliste horisontaalsete õigusaktide kohaldamist, millega võidakse ette näha peatamine, kui on algatatud kõnealuse küsimusega seotud kohtumenetlus. Toetuse jääki välja ei maksta ja alusetult makstud toetus nõutakse tagasi.

4. Kui liikmesriik on teinud kindlaks, et tootjaorganisatsioon eirab mis tahes muid määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 154 kehtestatud toetuskriteeriume, mida ei ole nimetatud lõikes 1, saadab ta hiljemalt kaks kuud pärast eiramise avastamist asjakohasele tootjaorganisatsioonile tähitud hoiatuskirja, milles märgitakse avastatud eiramine, parandusmeetmed ja parandusmeetmete võtmise ajavahemik, mis ei tohi ületada nelja kuud.

5. Kui tootjaorganisatsioon ei võta lõikes 4 osutatud parandusmeetmeid liikmesriigi kehtestatud ajavahemiku jooksul, peatatakse maksed ja vähendatakse aastast toetussummat 1 % iga alanud kalendrikuu kohta, mis ületab kehtestatud ajavahemikku. See ei piira liikmesriigi selliste horisontaalsete õigusaktide kohaldamist, millega võidakse ette näha peatamine, kui on algatatud kõnealuse küsimusega seotud kohtumenetlus.

6. Kui aga tootjaorganisatsioon esitab liikmesriigile tõendusmaterjali selle kohta, et hoolimata vajalike ohuennetusmeetmete võtmisest ei suuda ta loodusõnnetuste, halbade ilmastikutingimuste, haiguste või kahjurite leviku tõttu järgida määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 154 lõike 1 punktis b liikmesriikide kehtestatud turustatava toodangu miinimumkoguse või -väärtuse kohta kehtestatud tunnustamiskriteeriume, võib liikmesriik teha asjakohase aasta kohta sellele tootjaorganisatsioonile turustatava toodangu miinimumkoguse või -väärtuse erandi.

7. Kui kohaldatakse lõikeid 1, 2, 4 ja 5, võivad liikmesriigid teha makseid pärast artiklis 70 sätestatud tähtaega, kui see on käesoleva artikli kohaldamiseks vajalik. Kõnealuseid makseid ei tohi siiski teha hiljem kui rakenduskava rakendamisele järgneva teise aasta 15. oktoobril.”

Artikkel 137 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 137

Piiril kehtiva hinna alus

1. XVI lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 181 lõiget 1.

2. Kui XVI lisa A osas loetletud toodete tolliväärtus määratakse määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 29 sätestatud tehinguväärtuse kohaselt ja kui kõnealune tolliväärtus ületab rohkem kui 8 % võrra komisjoni poolt kindla määrana arvutatud kindlat impordiväärtust, mida kohaldatakse kõnealuse toote vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni koostamise ajal, esitab importija määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 248 lõikes 1 osutatud tagatise. Sel eesmärgil võrdub imporditollimaksu summa, mida XVI lisa A osas loetletud toodete eest võidakse lõpuks maksta, tollimaksu summaga, mida oleks tulnud maksta, kui kõnealust toodet oleks liigitatud asjaomase kindla impordiväärtuse põhjal.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui kindel impordiväärtus on suurem kui nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (*3) I lisa III osa I jao lisas 2 loetletud hinnad piiril ja kui deklarant taotleb, et tagatise esitamise asemel tehakse tollimaksu arvestuskanne viivitamata selle tollimaksu summa kohta, mis võib hiljem tasumisele kuuluda.

3. Kui XVI lisa A osas loetletud toodete tolliväärtus arvutatakse määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 30 lõike 2 punkti c kohaselt, arvestatakse tollimaks kõnealuse määruse artikli 136 lõike 1 kohaselt maha. Sel juhul esitab importija määruse (EMÜ) nr 2454/93 artikli 248 lõikes 1 osutatud tagatise, mis on võrdne tollimaksusummaga, mille ta oleks maksnud juhul, kui tooted oleks klassifitseeritud kohaldatava kindla impordiväärtuse alusel.

4. Komisjonimüügiks imporditava kauba tolliväärtus määratakse vahetult määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 30 lõike 2 punkti c kohaselt ja kehtivatel perioodidel kohaldatakse artikli 136 kohaselt arvutatud kindlat impordiväärtust.

5. Importijal on alates kõnealuste toodete müügist üks kuu, kuid mitte rohkem kui neli kuud alates vabasse ringlusesse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmiskuupäevast, aega tõendada, et partii on müüdud tingimustel, mis kinnitavad määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 29 osutatud hindade korrektsust, või määrata kindlaks kõnealuse määruse artikli 30 lõike 2 punktis c osutatud tolliväärtus. Kui ühest kõnealusest tähtajast kinni ei peeta, võetakse esitatud tagatis ära, ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist.

Esitatud tagatis tagastatakse ulatuses, mille kohta esitatakse tolli rahuldavad tõendid realiseerimistingimuste täitmise kohta. Vastasel korral jäetakse tagatis imporditollimaksude katteks.

Selle tõendamiseks, et partii on müüdud esimeses lõigus sätestatud tingimustel, teeb importija lisaks arvele kättesaadavaks kõik asjakohaste tollikontrollide tarbeks vajalikud asjaomase partii iga toote müügi ja realiseerimisega seotud dokumendid, sealhulgas dokumendid, mis käsitlevad partii vedu, kindlustust, käitlemist ja ladustamist.

Kui artiklis 3 osutatud turustamisstandardite kohaselt tuleb pakendil näidata puu- ja köögiviljade sort või kaubanduslik tüüp, näidatakse veo, arvete ja tarnekorraldusega seotud dokumentidel partiisse kuuluvate puu- ja köögiviljade sort või kaubanduslik tüüp.

6. Liikmesriigi pädev asutus võib importija nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral pikendada lõike 5 esimeses lõigus osutatud neljakuulist tähtaega kuni kolme kuu võrra.

Kui pädevad asutused leiavad kontrolli käigus, et käesoleva artikli nõuded ei ole täidetud, nõuavad nad tasumisele kuuluva tollimaksu tagasi vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklile 220. Tagasinõutava või tagasinõudmisele kuuluva tollimaksu määr sisaldab intressi alates kauba vabasse ringlusse lubamise kuupäevast kuni tagasimakse laekumiseni. Kohaldatakse liikmesriikide õigusaktidega tagasinõudmistoimingute suhtes kehtestatud intressimäära.

(*3) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87, 23. juuli 1987, tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).” "

Artikkel 2

Üleminekueeskirjad

Kui liikmesriik kinnitas rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 64 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt rakenduskava enne 20. jaanuari 2014, loetakse kõnealune rakenduskava kinnitatuks määruse (EÜ) nr 1234/2007 alusel.

Ilma et see piiraks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artiklite 65 ja 66 kohaldamist, võib määruse (EÜ) nr 1234/2007 alusel kinnitatud rakenduskava tootjaorganisatsiooni palvel

a)	rakendada kuni selle lõppemiseni;

b)	muuta määruse (EL) nr 1308/2013 nõuetele vastavaks või

c)	asendada uue, määruse (EL) nr 1308/2013 alusel kinnitatava rakenduskavaga.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 lõikeid 6 ja 7 ning artiklit 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikli 1 lõiget 9 kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2014.

Artikli 1 lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 543/2011, 7. juuni 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 157, 15.6.2011, lk 1).

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(5) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

16.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 145/12

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 500/2014,

11. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013, muutes komisjoni määrust (EÜ) nr 288/2009 seoses koolidele puu- ja köögivilja jagamise kava raames võetavate kaasnevate meetmete rahastamisega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 24 lõike 1 punkti c ja lõike 2 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrus (EÜ) nr 1234/2007 (2) on tunnistatud alates 1. jaanuarist 2014 kehtetuks ja asendatud määrusega (EL) nr 1308/2013.

(2)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõike 1 punktis b on sätestatud, et puu- ja köögivilja kava raames võib liidu abi anda ka kaasnevatele meetmetele, mis aitavad kava tõhusust suurendada. Seetõttu oleks vaja määrata nende meetmete eesmärgid ja nendega seotud kulud ning teha kindlaks, millised neist kuludest võivad olla abikõlblikud.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 288/2009 (3) on kehtestatud koolidele puu- ja köögivilja jagamise kava rakenduseeskirjad ning eelkõige liikmesriikide kohustus kirjeldada oma strateegias kaasnevaid meetmeid, mida nad kavatsevad võtta, et tagada kava edukas rakendamine. Samuti on sellega ette nähtud eeskirjad liidu toetuse andmiseks abikõlblike kulude korral. Seetõttu on asjakohane määrust (EÜ) nr 288/2009 muuta, et lisada eeskirjad, milles käsitletakse kaasnevaid meetmeid, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõike 1 punktis b.

(4)

Määruse (EÜ) nr 288/2009 artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et koolidele puu- ja köögivilja jagamise kava kehtestavad liikmesriigid võivad taotleda liidu toetust üheks või mitmeks ajavahemikuks 1. augustist 31. juulini. Selleks, et võtta arvesse kooliaasta perioodilisust, tuleks kaasnevaid meetmeid käsitlevaid uusi eeskirju kohaldada alates 1. augustist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 288/2009 muutmine

Määrust (EÜ) nr 288/2009 muudetakse järgmiselt.

Artikli 3 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid näevad oma strateegias ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (*1) artikli 23 lõike 1 punktis b osutatud kaasnevad meetmed. Kaasnevate meetmetega toetatakse puu- ja köögiviljatoodete jagamist ning need on otseselt seotud koolidele puu- ja köögivilja jagamise kava eesmärkidega: suurendada lühi- ja pikaajaliselt puu- ja köögivilja tarbimist ning aidata kujundada tervislikke toitumisharjumusi. Kõnealused meetmed võivad hõlmata ka lapsevanemaid ja õpetajaid.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/01 ja (EÜ) nr 1234/2007. (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).” "

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt.

Lõiget 1 muudetakse järgmiselt.

Esimese lõigu punkti b lisatakse alapunkt iv:

„iv)

määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 23 lõike 1 punktis b osutatud kaasnevate meetmete kulud ning eelkõige:

—	kulud, mis on seotud degusteerimisklasside korraldamisega, aiandusürituste kavandamise ja teostamisega, põllumajandusettevõtete külastusega ja muu samalaadse tegevusega, mille eesmärk on viia lapsed põllumajandusele lähemale;

—	selliste kaasnevate meetmete kulud, mille käigus õpetatakse lapsi teemadel, mis on seotud põllumajandusega, tervislike toitumisharjumustega ning puu- ja köögiviljatoodete turustamise ja tarbimisega seotud keskkonnaküsimustega;

—	selliste kaasnevate meetmete kulud, millega toetatakse osutatud toodete jagamist ja mis vastavad koolidele puu- ja köögivilja jagamise kava eesmärkidega.”

ii)	neljas lõik asendatakse järgmisega: „teabevahetuskulusid ja kaasnevaid meetmeid, millele on osutatud vastavalt esimese lõigu punkti b alapunktides iii ja iv, ei tohi rahastada liidu muude toetuskavade alusel.”

b)	Lõikele 2 lisatakse järgmine lõik: „Liidu vahenditest ette nähtud kogusumma lõike 1 esimese lõigu punkti b alapunkti iv kohaste kulude katmiseks ei tohi pärast artikli 4 lõikes 4 osutatud lõplikku eraldamist ületada 15 % asjaomasele liikmesriigile eraldatud liidu aastasest toetussummast.”

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. augustist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 288/2009, 7. aprill 2009, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses ühenduse abiga, mis antakse koolidele puuvilja jagamise kava raames puu- ja köögivilja, töödeldud puu- ja köögivilja- ning banaanitoodete jagamiseks haridusasutuste lastele (ELT L 94, 8.4.2009, lk 38).

16.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 145/14

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 501/2014,

11. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013, muutes komisjoni määrust (EÜ) nr 826/2008 eraladustamistoetust saavate põllumajandustoodetega seotud teatavate nõuete osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 826/2008 (2) on kehtestatud ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi [Termin on muutunud. Uus termin on „eraladustamistoetus”] andmiseks. Eraladustamiseks toetuskõlblikud tooted on loetletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (3) artiklites 28 ja 31.

(2)	Määrusega (EL) nr 1308/2013 on määrus (EÜ) nr 1234/2007 alates 1. jaanuarist 2014 kehtetuks tunnistatud ja asendatud. Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise I peatüki 3. jagu sisaldab eraladustamistoetust käsitlevaid sätteid.

(3)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 17 on loetletud eraladustamiseks toetuskõlblikud tooted. Võrreldes määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 28 ja 31 loetletud toodetega, on määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 17 nimetatud lisaks kolm toodet, milleks on linakiud, kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähisega (KGT) juust ning lehmapiimast valmistatud lõssipulber.

(4)	Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 17 võib eraladustamistoetust anda juhul, kui asjaomased tooted vastavad nimetatud määruse II osa I jaotise I peatüki 3. jaos sätestatud tingimustele ning komisjoni vastu võetud täiendavatele nõuetele, mis on seotud kvaliteedi ja tooteomadustega.

(5)	Võile määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 17 punktis e sätestatud toetuskõlblikkuse tingimused on võrreldes määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud tingimustega muutunud.

(6)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklite 28 ja 31 kohaselt eraladustamiseks toetuskõlblike toodete puhul on kvaliteeti ja tooteomadusi käsitlevad sätted ning toetuskõlblikkuse kriteeriumid määruses (EÜ) nr 826/2008 juba olemas.

(7)	On asjakohane võtta vastu kvaliteedinõuded ja toetuskõlblikkuse kriteeriumid linakiu, lõssipulbri ning kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu koguste kohta, kohandada neid nõudeid ja kriteeriume või puhul ning lisada need määrusesse (EÜ) nr 826/2008.

(8)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 18 on sätestatud kriteeriumid, mida komisjon peaks eraladustamistoetuse andmise otsuses arvesse võtma. Need kriteeriumid hõlmavad asjaomaste toodete registreeritud keskmisi liidu turuhindu ning võrdluskünniseid ja tootmiskulusid, samuti vajadust reageerida õigel ajal eriti keerulisele turuolukorrale või sektori majandusarengule, mis avaldab märkimisväärset negatiivset mõju kasumimarginaalidele.

(9)

Määruse (EÜ) nr 826/2008 artiklites 3 ja 5 on sätestatud, et otsuse anda eraladustamistoetust valge suhkru ning samamoodi veiseliha jaoks võib teha liidu registreeritud keskmiste hindade alusel. Kõnealustes artiklites on lähtutud määrusest (EÜ) nr 1234/2007, mis on nüüdseks määrusega (EL) nr 1308/2013 kehtetuks tunnistatud ja asendatud. Seepärast on asjakohane määruse (EÜ) nr 826/2008 artiklid 3 ja 5 välja jätta.

(10)

Lepingulise ladustusaja jooksul ladustatav kogus peaks olema võrdne lepingus ette nähtud kogusega. Määruse (EÜ) nr 826/2008 artiklite 15, 18 ja 34 kohaldamisel on teatavate eraladustamiseks toetuskõlblike toodete puhul siiski lubatud ladustatava koguse teatav kõikumine. Toodete omadusi arvesse võttes tuleks sellise kõikuvuse määr kindlaks määrata ka suurtes kottides ladustatava lõssipulbri suhtes ja pika linakiu puhul.

(11)	Mis puudutab linakiu suhtes kehtestatavaid kvaliteediomadusi, siis pikka linakiudu peetakse kvaliteettooteks, mis peaks olema eraladustamiseks toetuskõlblik.

(12)

Kuna või tootmine ei pea enam toimuma tunnustatud ettevõttes, ei ole enam kohaldatavad määruse (EÜ) nr 826/2008 II lisas sätestatud nõuded sertifikaadi kohta, mis tõendab vastavust konkreetsetele päritolunõuetele juhul, kui võid ladustatakse muus kui tootjaliikmesriigis. Tuleks sätestada uued lihtsustatud eeskirjad tõendite kohta, mis kinnitavad, et ladustatud või vastab määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 9 ja artikli 17 punkti e nõuetele. Samu eeskirju tuleks kohaldada ka lõssipulbri suhtes.

(13)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 826/2008 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 826/2008 muudetakse järgmiselt.

1)	Artikli 2 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Või ja lõssipulber peavad vastama täiendavatele nõuetele, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas.”

2)	Artiklid 3 ja 5 jäetakse välja.

Artikli 7 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Eraladustamistoetuse pakkumised ja taotlused või, lõssipulbri ning juustu kohta kehtivad toodete suhtes, mis on täielikult ladustatud, kui pakkumismenetluse avamist käsitlevas määruses või toetussumma eelnevalt kindlaks määramist käsitlevas määruses ei ole sätestatud teisiti.”

Artikli 15 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

paigutada lattu ja hoida lepinguosalise omal vastutusel käesoleva määruse artikli 19 tähenduses ja käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 punktis a osutatud tingimustel lepingulisel ladustusajal laos vähemalt 99 %, lihatoodete puhul vastavalt 90 %, oliiviõli puhul 98 %, juustu puhul 95 %, suurtes kottides ladustatava lõssipulbri puhul 97 % ja linakiu puhul 97 % lepingulisest kogusest;”.

Artikli 18 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Artikli 34 lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud:

„Suurtes kottides ladustatava lõssipulbri puhul makstakse toetust tegelikult ladustatava koguse eest, kui see moodustab vähemalt 97 % lepingulisest kogusest.

Linakiu puhul makstakse toetust tegelikult ladustatava koguse eest, kui see moodustab vähemalt 97 % lepingulisest kogusest.”

7)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

8)	II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 826/2008, 20. august 2008, millega kehtestatakse ühiseeskirjad teatavatele põllumajandustoodetele eraladustusabi andmiseks (ELT L 223, 21.8.2008, lk 3).

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

I LISA

Määruse (EÜ) nr 826/2008 I lisa muudetakse järgmiselt.

II ja III osa asendatakse järgmisega:

„II. Kaitstud päritolunimetusega/kaitstud geograafilise tähisega juust

Eraladustamistoetust antakse ainult sellise kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähisega (KGT) juustu puhul, mille miinimumvanus ladustuslepingu alguspäeval vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (*1) artiklis 7 osutatud ja seda juustu hõlmavas tootespetsifikaadis sätestatud laagerdumisajale, kuna kõnealust juustu turustatakse pärast lepingujärgset ladustamist, nii et selle miinimumvanus suureneb tootespetsifikaadis ette nähtud laagerdumisaega ületava laagerdumisaja võrra, mis omakorda aitab juustu väärtust suurendada.

Kui laagerdumisaega ei ole määruse (EL) nr 1151/2012 artiklis 7 osutatud tootespetsifikaadis sätestatud, peaks juustul ladustuslepingu alguspäeval olema miinimumvanus, mis vastab juustu väärtust suurendavale laagerdumisajale.

Lisaks peab juust vastama järgmistele nõuetele:

a)	iga juustupartii mass on vähemalt üks tonn;

b)	juustud kannavad tootjaettevõtte kustumatut märgist (mis võib olla kodeeritud) ja valmistamiskuupäeva;

c)	juustudele on kantud lattu saabumise kuupäev;

d)	juuste ladustatakse tervetena liikmesriigis, kus need on toodetud ja kus need vastavad määruse (EL) nr 1151/2012 kohase kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise kandmise tingimustele, ning

e)	juustud ei ole hõlmatud varasemate ladustuslepingutega.

Liikmesriigid võivad sätestada, et kui lao juhataja kohustub pidama registrit, millesse lattu saabumise päeval kantakse teises lõigus punktis b osutatud andmed, ei tule lattu saabumise kuupäeva juustule märkida.

III. Või

Eraladustamistoetust antakse ainult sellise või puhul,

a)	mis on valmistatud otse ja üksnes lehmapiimast saadud koorest ning mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80 % massist, rasvata piimakuivaine sisaldus kõige rohkem 2 % massist ja veesisaldus kõige rohkem 16 % massist;

b)	mis on valmistatud taotlusele või pakkumise esitamisele eelnenud 60 päeva jooksul ning

c)	mille puhul toetustaotluse või pakkumise esitamiseks vajalik miinimumkogus on 10 tonni.

Või pakendil peab olema vähemalt järgmine teave, mis võib vajaduse korral olla kodeeritud:

a)	number tootjaettevõtte ja -liikmesriigi kindlakstegemiseks;

b)	valmistamiskuupäev;

c)	lattu saabumise kuupäev;

d)	tootepartii number;

netomass.

Liikmesriigid võivad sätestada, et kui lao juhataja kohustub pidama registrit, millesse lattu saabumise päeval kantakse teises lõigus osutatud andmed, ei tule lattu saabumise kuupäeva pakendile märkida.

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).” "

Lisatakse V ja VI osa:

„V. Lõssipulber

Eraladustamistoetust antakse ainult sellise lehmapiimast valmistatud lõssipulbri puhul,

a)	mis sisaldab kuni 1,5 % rasva ja 5 % vett ning mille rasvata kuivaine proteiinisisaldus on vähemalt 34 %;

b)	mis on valmistatud taotlusele või pakkumise esitamisele eelnenud 60 päeva jooksul;

mida ladustatakse 25-kilose netokaaluga kottides või suurtes kuni 1 500-kilostes kottides, millel on vähemalt järgmine teave, mis võib vajaduse korral olla kodeeritud:

i)	number tootjaettevõtte ja -liikmesriigi kindlakstegemiseks;

ii)	valmistamiskuupäev;

iii)	lattu saabumise kuupäev;

iv)	tootepartii number;

v)	netomass, ning

d)	mille puhul toetustaotluse või pakkumise esitamiseks vajalik miinimumkogus on 10 tonni.

Liikmesriigid võivad sätestada, et kui lao juhataja kohustub pidama registrit, millesse lattu saabumise päeval kantakse esimeses lõigus osutatud andmed, ei tule lattu saabumise kuupäeva pakendile märkida.

VI. Pikk linakiud

Eraladustamistoetust antakse ainult pika linakiu puhul, mis on saadud kiu ja varre puitunud osade täieliku eraldamise tulemusel ja on pärast ropsimist keskmiselt vähemalt 50 cm pikk ning on seatud paralleelsete ribadena kimpudesse, kihtidesse või lintidesse ja mille puhul toetustaotluse või pakkumise esitamiseks vajalik miinimumkogus on 2 000 kg.

Pikka linakiudu ladustatakse rullidena, millele võib vajaduse korral olla kodeerituna märgitud

a)	number tootjaettevõtte ja -liikmesriigi kindlakstegemiseks;

b)	lattu saabumise kuupäev;

c)	netomass.”

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).” ”

II LISA

„II LISA

Või peab olema valmistatud otse ja üksnes liidus toodetud lehmapiimast saadud koorest. Lõssipulber peab olema valmistatud liidus toodetud lehmapiimast.

Vastavust esimesele lõigule võib kinnitada kas tõendiga, et või või lõssipulber on toodetud komisjoni määruse (EL) nr 1272/2009 (1) IV lisa III osa punkti 1 alapunktide a, b ja c kohaselt heaks kiidetud ettevõttes, mille puhul kontrollitakse esimeses lõigus osutatud nõuete täitmist, või muu asjakohase tõendiga.”

(1) Komisjoni määrus (EL) nr 1272/2009, 11. detsember 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 ühised üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustoodete kokkuostu ja müügiga riikliku sekkumise puhul (ELT L 349, 29.12.2009, lk 1).

16.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 145/20

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 502/2014,

11. märts 2014,

millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013 selliste vähendamiste arvutamise aluse osas, mida liikmesriigid kohaldavad põllumajandustootjate suhtes tulenevalt 2014. aasta maksete lineaarsest vähendamisest ja 2014. kalendriaasta finantsdistsipliinist

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003, (1) eriti selle artiklit 140a,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009, (2) eriti selle artikli 8 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 (mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1310/2013 (3) artikli 6 punktiga 2) artikli 40 lõikega 3 on ette nähtud otsetoetuste lineaarne vähendamine 2014. aasta suhtes. Määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 8 on ette nähtud kohandada otsetoetusi finantsdistsipliinist tulenevatel põhjustel. Tuleks ette näha sätted, millega tagatakse kõnealuste vähenduste optimaalne kohaldamine 2014. aastal.

(2)

Läbipaistvuse ja prognoositavuse huvides on asjakohane, et põllumajandustootjatele 2014. aastal makstavate summade arvutamisel arvutatakse mõlemad vähendamised sama meetodiga, millega arvutatakse ka otsetoetuste lineaarne vähendamine tulenevalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 8 lõike 1 kohaldamisest ning kõnealuse määruse artikli 11 kohasest finantsdistsipliinist tulenev vähendamine, nagu on ette nähtud komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 (4) artikli 79 lõikega 1 ja vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 635/2013 (5).

(3)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 (mida on muudetud määruse (EL) nr 1310/2013 artikli 6 punktiga 1) artikli 29 lõikega 5 on liikmesriikidele ette nähtud võimalus teha alates 16. oktoobrist 2014 põllumajandustootjatele ettemakseid seoses 2014. aastal esitatud taotlustega. Selleks et tagada vastavus komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 946/2013 (6) kohaselt 2013. aastal kohaldatud eeskirjadele, on tingimusel, et ettemaksete tegemisel ei tarvitse võtta arvesse määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 11 kohasest finantsdistsipliinist tulenevat kohandamist, asjakohane ette näha, et ka 2014. aastal ei pruugi ettemaksete tegemisel arvesse võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (7) artikliga 26 ja määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 8 ette nähtud finantsdistsipliinist tulenevat vähendamist. Alates 1. detsembrist 2014 makstavas lõppsummas tuleks arvesse võtta sel ajal kohaldatava finantsdistsipliini puhul kehtivat kohandamismäära.

(4)	Kuna käesolevat määrust kohaldatakse 2014. aasta kohta esitatavate toetustaotluste suhtes, peaks see jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Otsetoetuste lineaarset vähendamist 2014. aastal, mis tuleneb määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 40 lõikest 3, ja määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 8 kalendriaastaks 2014 ette nähtud finantsdistsipliinist tulenevat vähendamist kohaldatakse määruse (EÜ) nr 73/2009 I lisas loetletud eri toetuskavade kohaste selliste toetussummade suhtes, millele põllumajandustootjal on õigus pärast määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 78 kohaldamist.

Need vähendamised tehakse enne määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 79 lõike 2 kohast vähendamist.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 29 lõikes 5 osutatud ettemaksete tegemisel ei tarvitse määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 26 ja määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 8 ette nähtud finantsdistsipliinist tulenevat vähendamist arvesse võtta. Toetusesaajatele alates 1. detsembrist 2014 makstava lõppsumma puhul võetakse arvesse finantsdistsipliini kohandamismäära, mida sel ajal 2014. kalendriaasta otsetoetuste kogusumma suhtes kohaldatakse.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 2014. aasta kohta esitatud toetustaotluste kohta.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 30, 31.1.2009, lk 16.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1310/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antava maaelu arengu toetuse kohta ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1305/2013 vahendite ja nende jaotamise osas 2014. aastal ning nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1307/2013, (EL) nr 1306/2013 ja (EL) nr 1308/2013 seoses nende kohaldamisega 2014. aastal (ELT L 347, 20.12.2013, lk 865).

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1122/2009, 30. november 2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (ELT L 316, 2.12.2009, lk 65).

(5) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 635/2013, 25. aprill 2013, millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 seoses selliste vähendamiste arvutamise alusega, mida kohaldavad liikmesriigid põllumajandustootjate suhtes tulenevalt toetuste kohandustest 2013. aastal ja finantsdistsipliinist 2013. kalendriaastal (ELT L 183, 2.7.2013, lk 1).

(6) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 946/2013, 2. oktoober 2013, alates 16. oktoobrist 2013 nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) I lisas loetletud otsetoetuste raames tehtavate ettemaksete kohta (ELT L 261, 3.10.2013, lk 25).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

16.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 145/22

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 503/2014,

8. mai 2014,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Muscat du Ventoux (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 53 lõike 2 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Prantsusmaa taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/1999 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Muscat du Ventoux” spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Taotluse eesmärk on spetsifikaati muuta, et täpsustada toote kirjeldust, geograafilist piirkonda, päritolutõendit, tootmismeetodit, märgistust, riiklikke nõudeid ja toote päritolunimetuse kontrolliga tegelevate asutuste andmeid, samuti täpsustada, et tühistatud on kohustus pakendada toodet tootmispiirkonnas.

(3)	Komisjon on kõnealuse muudatuse läbi vaadanud ja leidnud, et see on põhjendatud. Kuna muudatus on väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu tähenduses, võib komisjon selle heaks kiita ilma kõnealuse määruse artiklites 50–52 sätestatud menetlust kohaldamata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kaitstud päritolunimetuse „Muscat du Ventoux” spetsifikaati muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Konsolideeritud koonddokument, millega on ette nähtud spetsifikaadi peamised üksikasjad, on esitatud käesoleva määruse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. mai 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) EÜT L 46, 20.2.1999, lk 13.

I LISA

Kiidetakse heaks päritolunimetuse „Muscat du Ventoux” spetsifikaadi järgmine muudatus.

1. Osa „Toote kirjeldus”

Toote kirjeldust on täiendatud riiklikes tekstides päritolunimetuse „Muscat du Ventoux” määratlust täpsustavate sätetega, eelkõige üksikasjadega nimetuse analüütiliste eripärade (murdumisnäitaja, suhkru ja happesuse suhe) ning viinamarjade omaduste (kuju, miinimumkaal) kohta. Kõnealused üksikasjad olid varem kirjas liidu tasandil registreeritud spetsifikaadis osa „Tootmismeetod” all.

2. Osa „Geograafiline piirkond”

Tootmismeetodi sätete kohaldamisest tulenevalt on korratud nende tootmisetappide loetelu, mis peavad kindlasti toimuma geograafilises piirkonnas.

Spetsifikaati on lisatud geograafilisse piirkonda kuuluvate kommuunide loetelu, mis põhineb päritolunimetust määratleval 22. augusti 1997. aasta õigusaktis esitatud loetelul. Seoses kommuunide spetsifikaadist välja arvamisel tehtud veaga on geograafilise piirkonna kommuunide arvu parandatud.

Spetsifikaadis on täpsustatud kaitstud nimetusega toote jaoks sobivate maatükkide kindlakstegemise korda.

3. Osa „Üksikasjad, mis tõendavad toote päritolu geograafilisest piirkonnast”

Võttes arvesse riiklikes õigusaktides ja eeskirjades tehtud muudatusi, konsolideeriti osa „Tõendid selle kohta, et toode pärineb määratletud geograafilisest piirkonnast” ning selles on esitatud eelkõige deklareerimise ja registrite pidamisega seotud kohustused, millega tagatakse toote jälgitavus ja tootmistingimuste järgimine.

Need muudatused on seotud päritolunimetuste kontrollimise süsteemi reformimisega, mis tehti 7. detsembri 2006. aasta määrusega nr 2006-1547 põllumajandussaaduste, metsandussaaduste või toiduainete ja meresaaduste väärindamise kohta (Ordonnance no 2006-1547 relative à la valorisation des produits agricoles, forestiers ou alimentaires et des produits de la mer).

Muu hulgas on toote ajaloolise küljega seotud üksikasjad tõstetud ümber osa „Seos geograafilise piirkonnaga” alla.

4. Osa „Tootmismeetod”

Osa „Tootmismeetod” on täiendatud üksikasjadega, mis olid varem esitatud kaitstud päritolunimetust „Muscat du Ventoux” tunnustavas esialgses õigusaktis, mis oli lisatud esialgsele päritolunimetuse tunnustamise taotlusele ja mis hõlmas eelkõige järgmist:

—	miinimumvanus, alates millest hakkab viinapuu vilja kandma;

—	istutustihedus;

—	puu tagasilõikamise viisid;

—	kobara lubatud kandvus ja taime kasvukõrgus;

—	saagikorje toimumise kord ja saagikusealased kohustused;

—	külmkambrites hoitavate pika säilivusega viinamarjade puhul kohaldatavad erisätted.

Spetsifikaadist on välja jäetud praeguseks kohatuks muutunud sätted, mille alusel kohaldada erakorraliste ilmastikuolude korral erandit murdumisnäitaja, korje alguse kuupäeva ja saagikuse suhtes.

5. Osa „Märgistusega seotud erisätted”

Täiendatud on toote märgistust käsitlevaid sätteid, et:

—	kehtestada Euroopa Liidu KPNi sümboli kasutamise kohustus;

—

viia kõnealused sätted vastavusse geograafilises piirkonnas pakendamise kohustuse väljajätmisega ja toode identifitseerimise korra muutmisega. Praegu saab toodet identifitseerida pakendile kinnitatud ja toote jälgitavust võimaldava sildi abil. Kuna on taotletud tühistada kohustus pakendada toodet geograafilises piirkonnas, kinnitatakse silt nüüdsest kastile, millesse viinamarjad korjatakse või milles nad pika säilitamise korral külmkambrist välja viiakse. Kui toodet hiljem lõpliku pakendamise jaoks täiendavalt käideldakse, jäetakse toote märgisele toote jälgitavuse tagamiseks alles üksnes sildil olev number.

6. Osa „Riiklikud nõuded”

Kooskõlas kontrollisüsteemi riikliku reformiga on spetsifikaati lisatud tabel, mis sisaldab peamisi kontrollitavaid käitlemisetappe ning nende hindamismeetodeid.

7. Muud

—	Välja on jäetud nõue pakendada toodet geograafilises piirkonnas, kuna see säte ei ole enam vajalik.

—	Osas „Kontrollistruktuuridega seotud viited” ja osas „Taotlejate ühendus” on ajakohastatud ametlike kontrollistruktuuride ja taotlejate ühenduse andmeid, et võtta arvesse kontrollikorras toimunud muutusi.

II LISA

KONSOLIDEERITUD KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (*1)

„MUSCAT DU VENTOUX”

EÜ nr: FR-PDO-0105-0996-24.4.2012

KGT () KPN (X)

1. Nimetus

„Muscat du Ventoux”

2. Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1. Toote liik

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

3.2. Selle toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab

Nimetusega „Muscat du Ventoux” tähistatakse muskaatviinamarja sorti ’Hambourg’ kuuluvat musta lauaviinamarja. Viinamarja iseloomulik kuju on pigem suurepoolne, viljad on ilma punaste seemneteta, üldjuhul tugeva värvusega, krõmpsuvad, tugeva kuid samas peene muskaadihõnguga. Vähemalt 250 g kaaluvad viinamarjakobarad on ühtlased, marjad on kobaral jaotunud korrapäraselt. Nimetusega hõlmatud sordile on iseloomulikud tugevalt sinaka värvusega marjad. Marja kattev kirme peab olema ühtlane. Viljavars ei tohi olla kuivanud.

Viinamarja murdumisnäitaja on üle 18 (vastab suhkrusisaldusele 169,3 g/l) ning kogusuhkru ja happesuse suhe on üle 25 (suhkrusisaldus: kogusuhkru kogus grammides liitri kohta, happesus: viinhappe kogus grammides liitri kohta).

3.3. Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

—

3.4. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul)

—

3.5. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Kõik viinamarjade tootmise etapid peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas.

3.6. Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta

Pikaks säilitamiseks mõeldud viinamarjad ladustatakse geograafilises piirkonnas, kuna seal on võimalik panna need väga kiiresti külmkambrisse, säilitades nii toote omadused ja hoides ära nende halvenemise. Mitu kuud kestva säilitamise jaoks on hädavajalik alandada kiiresti temperatuuri kogu viinamarja ulatuses. Selleks et tagada viinamarja omaduste säilimine, tehakse nende külmkambrist välja võtmisel korrapäraselt vajalikud vilja analüüsid ja kontrollitakse nende organoleptilisi omadusi.

3.7. Erieeskirjad märgistamise kohta

Kaitstud päritolunimetusega viinamarja „Muscat du Ventoux” märgisel on kaitstud päritolunimetus, Euroopa Liidu KPNi sümbol ja sildi number.

4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Viinamarja „Muscat du Ventoux” geograafiline piirkond asub kolme mäemassiivi vahel: põhjast piirab ala Ventoux' mägi, idast Vaucluse'i mäestik ja lõunast Luberoni massiiv. Ala asub Vaucluse'i departemangus, järgmiste kommuunide territooriumil:

Apt, Aubignan, Le Barroux, Le Beaucet, Beaumettes, Beaumont-du-Ventoux, Bédoin, Blauvac, Bonnieux, Cabrières-d'Avignon, Caromb, Carpentras, Caseneuve, Castellet, Crestet, Crillon-le-Brave, Entrechaux, Flassan, Fontaine-de-Vaucluse, Gargas, Gignac, Gordes, Goult, Joucas, Lacoste, Lagnes, Lioux, Loriol-du-Comtat, Malaucène, Malemort-du-Comtat, Maubec, Mazan, Ménerbes, Méthamis, Modène, Mormoiron, Murs, Oppède, Pernes-les-Fontaines, Robion, La Roque-sur-Pernes, Roussillon, Rustrel, Saignon, Saint-Didier, Saint-Hippolyte-le-Graveyron, Saint-Martin-de-Castillon, Saint-Pantaléon, Saint-Pierre-de-Vassols, Saint-Saturnin-lès-Apt, Saumane-de-Vaucluse, Vaison-la-Romaine, Venasque, Viens, Villars ja Villes-sur-Auzon.

5. Seos geograafilise piirkonnaga

5.1. Geograafilise piirkonna eripära

5.1.1. Loodustegurid

Ventoux' piirkonna eripäraks on selle iseloomulikud geoloogilised ja kliimatingimused.

Mullad on liiva-muda-savisegused. Pinnase kirjeldatud omaduste tõttu on kõnealune piirkond keskendunud veini- ja lauaviinamarjade tootmisele.

Piirkonnas valitseb vahemereline kliima, millele on iseloomulik palju päikesevalgust suvel ja vähe sademeid. Samas avaldab siiski mõju 1 900 m kõrguseni ulatuv Ventoux' mägi ning öised temperatuurid on jahedamad. Selline pinnamood pakub ühtlasi kaitset Rhône'i jõe orus valdava ja mõnikord väga tugeva tuule, mistraali eest.

Vähese aastase sademete hulga tõttu on õhu niiskusesisaldus väike, mis on viinamarjakasvatuse jaoks eriti soodne ja avaldab sellele profülaktilist mõju.

5.1.2. Inimtegur

Viinamarju „Muscat du Ventoux” hakati Vaucluse'i piirkonnas kasvatama XX sajandi alguses. Alates 1914. aastast hakati Vaucluse'i piirkonnas viljelema muskaatviinamarja sordist ’Hambourg’, mida kasutatakse ka viinamarja „Muscat du Ventoux” tootmiseks.

Kultuuri kasvatamisel on tootmispiirkonna viinamarjatootjatel kujunenud välja põhjalik oskusteave tervete ja tugevavärviliste viinamarjade saamisel. Lõigates talvel tagasi võrseid ja hoolitsedes lehestiku eest kasvuperioodil, kannab viinamarjakasvataja kogu aasta vältel hoolt taimede elujõu ja kobarate valmimise eest. Kuna kobaraid korjatakse üksnes viinamarjakääride abil käsitsi ja sorditakse viinamarjaistanduses kohapeal, põhineb oskusteave põlvest põlve edasi antud pikaajalisel kogemusel.

5.2. Toote eripära

„Muscat du Ventoux” on muskaatviinamarja sorti ’Hambourg’ kuuluv must lauaviinamari. Viinamarja iseloomulik kuju on pigem suuremapoolne, viljad on ilma punaste seemneteta, üldjuhul tugeva värvusega, krõmpsuvad, neil on sorti ’Hambourg’ kuuluvatele muskaatviinamarjadele iseloomulik lõhn ja maitse. Nimetusega hõlmatud sordile on iseloomulikud valmimise käigus tugeva sinaka värvuse omandavad marjad. Marja kattev kirme peab olema ühtlane. Viinamarjakobarad on ühtlased ja marjad on suure suhkrusisaldusega.

5.3. Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste vahel või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel

Tänu rohkele päikesevalgusele pakub piirkonnas valitsev vahemereline kliima marjadele parimaid valmimistingimusi. Sellele lisandub Ventoux' mäe mõju, st suur öiste ja päevaste temperatuuride vahe viinamarjade valmimise ajal, tänu millele on kõnealuses piirkonnas ideaalsed tingimused selleks, et muskaatviinamarja pigment muutuks iseloomulikult sinakaks ja marjas kontsentreeruksid aroomiühendid — just öine jahedus aitab eriti hästi kaasa aroomide säilimisele.

Viinapuu tagasilõikamisega piiratakse saagikust, nii et kõik kobarad võiksid parimal viisil valmida. Lisaks sellele pannakse erilist rõhku ka viinapuu lehestikule. Lehestiku eest hoolitsemisega saavutatakse võra sobivaim kuju, nii et see omakorda aitaks kaasa suhkrute, marja organoleptiliste koostisainete ja selle värvust mõjutavate antotsüaniinide fotosünteesile.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/CDCMuscatDuVentoux.pdf

(*1) Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

16.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 145/28

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 504/2014,

15. mai 2014,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 toimeaine taimeõlid/tsitronellaõli heakskiitmise tingimuste osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 2 punkti c ja artikli 78 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 2229/2004 (2) artiklis 24b ette nähtud korras on toimeaine taimeõlid/tsitronellaõli kantud komisjoni direktiiviga 2008/127/EÜ (3) nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (4) I lisasse. Alates direktiivi 91/414/EMÜ asendamisest määrusega (EÜ) nr 1107/2009 käsitatakse seda ainet kõnealuse määruse kohaselt heakskiidetuna ning see on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (5) lisa A osas.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2229/2004 artikli 25a kohaselt esitas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) 16. detsembril 2011 komisjonile toimeainet taimeõlid/tsitronellaõli käsitleva esialgse läbivaatamisaruande kohta oma arvamuse (6). Toiduohutusamet edastas oma arvamuse toimeaine taimeõlid/tsitronellaõli kohta teavitajale. Komisjon palus toimeainet taimeõlid/tsitronellaõli käsitleva esialgse läbivaatamisaruande kohta märkusi esitada. Liikmesriigid ja komisjon vaatasid esialgse läbivaatamisaruande ja toiduohutusameti järeldused läbi toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees ning 3. oktoobril 2013 vormistati komisjoni lõplik läbivaatamisaruanne toimeaine taimeõlid/tsitronellaõli kohta.

(3)	Kinnitatakse, et toimeaine taimeõlid/tsitronellaõli on määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetud.

(4)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 13 lõikele 2 koostoimes artikliga 6 ning teaduse ja tehnika arengut arvestades on vaja muuta heakskiitmise tingimusi. Eelkõige on asjakohane nõuda kinnitavat lisateavet.

(5)	Seetõttu tuleks rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa vastavalt muuta.

(6)	Liikmesriikidele tuleks anda aega toimeainet taimeõlid/tsitronellaõli sisaldavate taimekaitsevahendite lubade muutmiseks või tühistamiseks.

(7)	Kui liikmesriigid annavad toimeainet taimeõlid/tsitronellaõli sisaldavatele taimekaitsevahenditele ajapikendust kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikliga 46, peab kõnealune ajapikendus lõppema hiljemalt 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

Liikmesriigid muudavad või tühistavad vajaduse korral kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1107/2009 toimeainet taimeõli/tsitronellaõli sisaldavate taimekaitsevahendite load hiljemalt 5. detsembriks 2014.

Artikkel 3

Ajapikendus

Mis tahes ajapikendus, mille liikmesriigid annavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 46, peab olema võimalikult lühike ja lõppema hiljemalt 5. detsembril 2015.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. mai 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 2229/2004, 3. detsember 2004, milles sätestatakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ artikli 8 lõikes 2 osutatud tööprogrammi neljanda etapi täiendavad üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 379, 24.12.2004, lk 13.)

(3) Komisjoni direktiiv 2008/127/EÜ, 18. detsember 2008, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ mitme toimeaine lisamisega (ELT L 344, 20.12.2008, lk 89).

(4) Nõukogu direktiiv 91/414/EMÜ, 15. juuli 1991, mis käsitleb taimekaitsevahendite turuleviimist (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(5) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(6) Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance plant oils/citronella oil. EFSA Journal 2012; 10(2):2518. [42 lk]. doi:10.2903/j.efsa.2012.2518. Avaldatud veebisaidil www.efsa.europa.eu/efsajournal.

LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osa rida 240, milles käsitletakse toimeainet taimeõlid/tsitronellaõli, asendatakse järgmisega:

Number

Üldnimetus,

tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus

Heakskiitmise kuupäev

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

„240

Taimeõlid/tsitronellaõli

CASi nr 8000-29-1

CIPACi nr 905

Tsitronellaõli on keemiliste ainete segu.

Peamised koostisained on:

tsitronellaal (3,7-dimetüül-6-oktenaal);

geraniool ((E)-3,7-dimetüül-2,6-oktadieen-1-ool);

tsitronellool (3,7-dimetüül-6-oktaan-2-ool);

geranüülatsetaat (3,7-dimetüül-6-okteen-1-üül atsetaat).

Järgmiste lisandite kogusumma ei tohi ületada 0,1 % tehnilisest materjalist: metüüleugenool ja metüülisoeugenool.

1. september 2009

31. august 2019

A OSA

Lubatakse kasutada ainult herbitsiidina.

B OSA

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse alalises toiduahela ja loomatervishoiu komitees tsitronellaõli kohta koostatud hindamisaruande (SANCO/2621/2008) järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Vajaduse korral hõlmavad loa väljaandmise tingimused meetmeid riskide vähendamiseks.

Üldhindamisel peavad liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu:

—	käitajate, töötajate, kõrvaliste isikute ja elanike kaitsele ning tagama, et kasutustingimustega nähtaks vajaduse korral ette piisavad isikukaitsevahendid;

—	põhjavee kaitsele, kui toimeainet kasutatakse tundlike mullastikutingimustega piirkondades;

—	muudele kui sihtorganismidele põhjustatavale ohule.

Teavitaja esitab kinnitavaid andmed järgmise kohta:

a)	tehniline kirjeldus;

b)	võrdlusandmed taimeõlide/tsitronellaõli ning metüüleugenooli ja metüülisoeugenooli loodusliku fooniga kokkupuute ning nimetatud ainete taimekaitsevahenditena kasutamisest tuleneva kokkupuute kohta. Kõnealused andmed peavad hõlmama nii inimeste kui ka muude kui sihtorganismide kokkupuudet;

c)	põhjavee kokkupuute hindamine taimeõlide/tsitronellaõli, eelkõige metüüleugenooli ja metüülisoeugenooli võimalike metaboliitidega.

Teavitaja esitab kõnealuse teabe komisjonile, liikmesriikidele ja toiduohutusametile 30. aprilliks 2016.”

16.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 145/32

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 505/2014,

15. mai 2014,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa seoses karamelli tooni värvainete (E 150a–d) kasutamisega õlles ja linnasejookides

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainetest ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused.

(2)	Kõnealust loetelu võib komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1331/2008 (2) artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt.

(3)	Karamelli tooni värvained on toiduvärvid, mille kasutamine on heaks kiidetud ja mis on praegu loetletud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas. Kõnealuse heakskiitmise puhul on arvesse võetud toidu teaduskomitee poolt 1987., 1990., ja 1996. aastal kehtestatud aktsepteeritavaid päevadoose.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) esitas 3. veebruaril 2011 arvamuse, sest oli karamelli tooni värvainete toidu lisaainetena kasutamise ohutust uuesti hinnanud (3). Kõnealuses arvamuses kehtestas toiduohutusamet nende värvainete rühma aktsepteeritava päevadoosi, mis on 300 mg/kg kehamassi kohta päevas. Nimetatud rühma aktsepteeritava päevadoosi raames kehtestati ammooniumkaramelli (E 150c) jaoks individuaalne aktsepteeritav päevadoos 100 mg/kg kehamassi kohta päevas. Toiduohutusamet leidis, et laste ja täiskasvanute puhul võib toidust eeldatavasti saadav päevane kogus puhta karamelli (E 150a), ammooniumkaramelli (E 150c) ja ammooniumsulfitkaramelli (E 150d) osas olla aktsepteeritavast päevadoosist suurem.

(5)

3. detsembril 2012 võttis toiduohutusamet vastu seisukoha, (4) milles esitati täpsustatud hinnang karamelli tooni värvainetega E 150a, E 150c ja E 150d kokkupuute kohta, ning järeldas, et eeldatavasti omastatav päevane kogus on märgatavalt väiksem, kui eelmises arvamuses oletati. Toiduohutusamet arvas siiski, et väikelaste ja täiskasvanute puhul võib juhtuda, et ammooniumkaramelli (E 150c) aktsepteeritav päevadoos ületatakse. Tehti kindlaks, et ühes liikmesriigis ületas väikelaste puhul ammooniumkaramelli (E 150c) aktsepteeritav päevadoos veidi (6 %) lubatud taset, täiskasvanute puhul oli see päevadoos lubatust 5–51 % suurem viies liikmesriigis. Liikmesriigid esitasid üksikasjalikuma teabe ammooniumkaramelli (E 150c) tegeliku kasutuse kohta ning selle põhjal selgus, et asjaomastes liikmesriikides on värvaine tegelik tarbitav kogus oluliselt väiksem. Võttes aga arvesse, et täiskasvanute puhul on õlu peamine allikas, mille kaudu värvainet omastatakse, on asjakohane muuta värvaine kasutamise tingimusi ja kehtestada ammooniumkaramelli (E 150c) kasutamise piirnorm toidu alakategoorias 14.2.1 „Õlu ja linnasejoogid”, et tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.

(6)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1333/2008 artikli 11 lõikele 4 kohaldatakse toiduvärvide piirnorme toiduvärvi põhikomponendi koguste suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti. Samas on karamelli tooni värvainete keemilise koostise keerukuse ja vähese tundmise tõttu neid toidus väga raske kindlaks määrata. Seega võiks pädevad asutused ametlike kontrollide tegemise juures kaaluda võimalust kontrollida 2-atsetüül-4-tetrahüdroksü-butüülimidasooli (lisand, mida saab analüüsi teel kindlaks teha ja mida arvestati ammooniumkaramelli (E 150c) individuaalse aktsepteeritava päevadoosi kehtestamisel) sisaldust.

(7)	4. juunil 2013 esitati taotlus karamelli tooni värvainete (E 150a–d) kasutamise lubamiseks linnasejookide puhul ja see edastati kooskõlas määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikliga 4 liikmesriikidele.

(8)

Liidu õigusaktides ei ole õlu defineeritud ja riiklikud määratlused on liikmesriigiti erinevad. Selle tagajärjel võib ühes liikmesriigis õllena liigitatav toode olla teises liikmesriigis liigitatud linnasejoogina. Kuna linnasejookide puhul on karamelli tooni värvainete (E 150a–d) kasutamine tehnoloogiliselt vajalik ning kuna karamelli tooni värvainete kasutamine on lubatud üksnes õlle puhul, mõjutab praegune olukord siseturgu negatiivselt ja takistab kõnealuse kauba vaba liikumist. Seega tuleks olukorda parandada.

(9)

Linnasejookide ühine omadus on see, et lõpptootes puudub linnas kui selline ning et linnasejoogi valmistamise tehnoloogia ja toidu lisaainete vajadus on sarnane õllega. Karamelli tooni värvaineid on vaja selleks, et taastada värv, mis tootmisprotsessi käigus muutus, ja/või muuta heledast linnasest valmistatud linnasejoogid visuaalselt isuäratavamaks. Röstitud linnaseid ei saa tumeda värvuse saamiseks kasutada, sest neil on tugev maitse, mis ei sobi asjaomastele toodetele.

(10)

Linnasejoogid on tooted, mille kasutajate ring on väike, ja nad on alternatiivsed tooted toodetele, mille puhul on karamelli tooni värvainete kasutamine praegu lubatud (nt maitsestatud joogid ja õlled). Seega ei ole põhjust arvata, et karamelli tooni värvainete kasutamise lubamine linnasejookides mõjutaks oluliselt summaarset kokkupuudet kõnealuste värvainetega.

(11)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikele 2 peab selleks, et ajakohastada määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud Euroopa Liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta, küsima arvamust toiduohutusametilt, välja arvatud juhul, kui selline ajakohastamine tõenäoliselt ei mõjuta inimeste tervist. Kuna karamelli tooni värvainete (E 150a–d) kasutamise lubamise laiendamine linnasejookidele kujutab endast kõnealuse loetelu ajakohastamist, mis tõenäoliselt ei mõjuta inimeste tervist, puudub vajadus küsida toiduohutusameti arvamust.

(12)	Seega tuleks määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa vastavalt muuta.

(13)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. mai 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1331/2008, 16. detsember 2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus (ELT L 354, 31.12.2008, lk 1).

(3) EFSA Journal 2011; 9(3):2004.

(4) EFSA Journal 2012; 10(12):3030.

LISA

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa E osas asendatakse toidu alakategoorias 14.2.1 „Õlu ja linnasejoogid” kanne E 150a–d kohta järgmise kandega:

„E 150a, b, d	Puhas karamell, leeliseline sulfitkaramell ja ammoniumsulfitkaramell	quantum satis
E 150c	Ammooniumkaramell	6 000
E 150c	Ammooniumkaramell	9 500	Ainult lauaõlu (Bière de table/Tafelbier/Table beer) (algse virdesisaldusega alla 6 %); brown ale, porter, stout ja old ale”

16.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 145/35

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 506/2014,

15. mai 2014,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa ning komisjoni määruse (EL) nr 231/2012 lisa seoses etüüllauroüülarginaadi kasutamisega konservandina teatavates kuumtöödeldud lihatoodetes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 3, artiklit 14 ning artikli 30 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1331/2008, millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas on sätestatud liidu loetelu toidus kasutada lubatud lisaainete kohta ja kõnealuste lisaainete kasutamise tingimused.

(2)	Komisjoni määruses (EL) nr 231/2012 (3) on sätestatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid.

(3)	Liidu loetelusid ja spetsifikatsioone võib komisjoni algatusel või pärast taotluse esitamist ajakohastada määruse (EÜ) nr 1331/2008 artikli 3 lõikes 1 osutatud ühtse menetluse kohaselt.

(4)	5. mail 2006 esitati taotlus lubada kasutada etüüllauroüülarginaati konservandina teatavates toidugruppides. Taotlus tehti vastavalt määruse (EÜ) nr 1331/2008 artiklile 4 liikmesriikidele kättesaadavaks.

(5)

Seejärel hindas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „EFSA”) aprillis 2007, kas etüüllauroüülarginaadi kasutamine konservandina on ohutu ja määras lubatud päevadoosiks 0,5 mg kehamassi kg kohta (4). Konservatiivsete hinnangute kohaselt ületatakse kavandatava piirnormi juures tõenäoliselt nii laste kui ka täiskasvanute puhul kõnealuse aine päevadoos mitme toidugrupi puhul.

(6)

Pärast kõnealuseid järeldusi vaatas taotleja kasutusalad ja -tasemed läbi ning taotles kõnealuse aine lubamist kuumtöödeldud lihtoodetes. EFSA avaldas 2013. aasta juulis seisukoha, milles käsitletakse etüüllauroüülarginaadiga kokkupuute täpsemat hindamist, mille puhul võetakse aluseks täpsustatud kavandatud kasutusalad toidu lisaainena, (5) ja järeldas, et kõigi elanikkonnarühmade kokkupuude on alla lubatud päevadoosi 0,5 mg kehamassi kg kohta päevas.

(7)

Etüüllauroüülarginaati on kuumtöödeldud lihatoodetes vaja kasutada tehnoloogilistel põhjustel, et parandada kõnealuste toodete mikrobioloogilist kvaliteeti, sealhulgas takistada selliste kahjulike mikroorganismide nagu Listeria monocytogenes kasvamist. Kuna etüüllauroüülarginaadi kasutamine aitab säilitada kuumtöödeldud lihatoodetes nende kvaliteeti ja ohutust, on asjakohane lubada selle kasutamist kõnealustes toodetes ja määrata sellele toidu lisaainele number E 243.

(8)	Etüüllauroüülarginaadi (E 243) spetsifikatsioonid tuleks lisada määrusesse (EL) nr 231/2012, kui see lisatakse esimest korda määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisas sätestatud liidu toidu lisaainete loetellu.

(9)	Määrusi (EÜ) nr 1333/2008 ja (EL) nr 231/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 231/2012 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. mai 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 354, 31.12.2008, lk 16.

(2) ELT L 354, 31.12.2008, lk 1.

(3) Komisjoni määrus (EL) nr 231/2012, 9. märts 2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid (ELT L 83, 22.3.2012, lk 1).

(4) The EFSA Journal (2007) 511, lk 1.

(5) EFSA Journal 2013; 11(6):3294.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa muudetakse järgmiselt.

B osa punkti 3 „Toidu lisaained, välja arvatud toiduvärvid ja magusained” lisatakse toidu lisaaine dimetüüldikarbonaadi E 242 kande järele järgmine uus kanne:

„E 243

Etüüllauroüülarginaat”

E osa toidugruppi 08.2.2 „Kuumtöödeldud töödeldud liha” lisatakse järgmine uus kanne:

„E 243

Etüüllauroüülarginaat

160

Välja arvatud emulgeeritud vorstid, suitsutatud vorstid ja maksapasteedid”

II LISA

Määruse (EL) nr 231/2012 lisas lisatakse toidu lisaaine E 242 spetsifikatsiooni järele järgmine uus kanne:

„E 243 ETÜÜLLAUROÜÜLARGINAAT

Sünonüümid	Lauriinarginaatetüülester; lauramiidarginiinetüülester; etüül-Να-lauroüül-L-arginaat·HCl; LAE
Määratlus	Etüüllauroüülarginaadi sünteesimiseks esterdatakse arginiin etanooliga ning seejärel lastakse estril reageerida lauroüülkloriidiga. Tekkinud etüüllauroüülarginaat saadakse vesinikkloriidsoolana, mis filtritakse ja kuivatatakse.
ELINCS	434–630-6
Keemiline nimetus	Etüül-Να-dodekanoüül-L-arginaat·HCl
Keemiline valem	C20H41N4O3Cl
Molekulmass	421,02
Analüüs	Vähemalt 85 % ja mitte üle 95 %
Kirjeldus	Valge pulber
Määramine
Lahustuvus	Lahustub hästi vees, etanoolis, propüleenglükoolis ja glütseroolis.
Puhtus
Να-lauroüül-L-arginiin	Mitte üle 3 %
Lauriinhape	Mitte üle 5 %
Etüüllauraat	Mitte üle 3 %
L-arginiin·HCl	Mitte üle 1 %
Etüülarginaat·2HCl	Mitte üle 1 %
Plii	Mitte üle 1 mg/kg
Arseen	Mitte üle 3 mg/kg
Kaadmium	Mitte üle 1 mg/kg
Elavhõbe	Mitte üle 1 mg/kg”

16.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 145/38

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 507/2014,

15. mai 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. mai 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	43,7
	MK	84,5
	TR	69,9
	ZZ	66,0
0707 00 05	AL	41,5
	MK	40,5
	TR	124,2
	ZZ	68,7
0709 93 10	TR	112,6
0709 93 10	ZZ	112,6
0805 10 20	EG	42,7
	IL	74,1
	MA	55,6
	TN	68,6
	TR	41,5
	ZZ	56,5
0805 50 10	TR	105,6
0805 50 10	ZZ	105,6
0808 10 80	AR	98,0
	BR	68,0
	CL	100,0
	CN	98,7
	MK	32,3
	NZ	135,1
	US	183,2
	UY	78,1
	ZA	96,5
	ZZ	98,9

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

16.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 145/40

NÕUKOGU OTSUS,

8. mai 2014,

millega määratakse kindlaks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee 93. istungjärgul Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses SOLASe konventsiooni reeglite II-1/29, II-2/3, 2/9.7, 2/13.4, 2/18, III/20, päästevahendite koodeksi ja 2011. aasta laiendatud kontrolli programmi koodeksi muudatuste vastuvõtmisega

(2014/280/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 ja artikli 218 lõiget 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu tegevuse eesmärk meretranspordi sektoris peaks olema suurendada meresõiduohutust. Ohutusnõuete peamine võrdlusraamistik peaks olema 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (1974. aasta SOLASe konventsioon), nagu seda on muudetud, mis hõlmab rahvusvaheliselt kokkulepitud nõudeid rahvusvahelisi merereise tegevate reisilaevade ja kiirreisilaevade jaoks.

(2)

IMO meresõiduohutuse komitee kiitis oma 92. istungjärgul muu hulgas heaks SOLASe konventsiooni reeglite II-1/29, II-2/3, 2/9.7, 2/13.4, 2/18, III/20, päästevahendite koodeksi ja 2011. aasta laiendatud kontrolli programmi koodeksi muudatused. Eeldatavasti peaks meresõiduohutuse komitee kõnealused muudatused vastu võtma oma 2014. aasta mais toimuval 93. istungjärgul.

(3)

SOLASe konventsiooni reeglite II-2/3 ja II-2/9.7 muudatustega uute laevade ventilatsioonikanalite tulekindluse kohta kehtestatakse uued nõuded laevade, sealhulgas rohkem kui 36 reisijat vedavate reisilaevade ventilatsioonisüsteemidele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ (1) I lisa II-2 peatüki A osa 12. reegli ja B osa 9. reegli sätetes ventilatsioonikanalite läbiviikude ja rohkem kui 36 reisijat vedavate laevade ventilatsioonisüsteemide kohta käsitletakse neid küsimusi ja need pärinevad nendest SOLASe sätetest, mida nüüd eeldatavasti muudetakse.

(4)

SOLASe konventsiooni reegli II-2/13.4 muudatustega kehtestatakse uute reisi- ja kaubalaevade masinaruumide täiendavad evakuatsiooniteed. Direktiivi 2009/45/EÜ I lisa II-2 peatüki B osa 6. reegli (Evakuatsiooniteed) sätetes käsitletakse neid küsimusi ja need pärinevad nendest SOLASe sätetest, mida nüüd eeldatavasti muudetakse.

(5)

SOLASe konventsiooni reegli II-2/18 muudatused seoses uute ro-ro-reisilaevade helikopteri maandumispiirkondadega hõlmavad nõuet, et vahugeneraatoriga tuletõrjesüsteemid peavad olema kooskõlas IMO 31. mai 2012. aasta ringkirjaga MSC.1/Circ.1431 (Helikopterirajatiste vahtkustutusseadmete heakskiitmise suunised). Direktiivi 2009/45/EÜ I lisa II-2 peatüki B osa 18. reeglis on sätestatud, et helikopteritekkidega varustatud laevad peavad vastama SOLASe konventsiooni (1. jaanuari 2003. aasta seisuga muudetud kujul) nõuetele, mida nüüd eeldatavasti muudetakse.

(6)

SOLASe konventsiooni III peatüki reegli 20 ja seonduvate nõuete, milles käsitletakse kõigi laevade pääste- ja valvepaatide korrapärast hooldust ja korrashoidu, muutmise eesmärk on teha need üksikasjalikud nõuded kohustuslikuks. Direktiivi 2009/45/EC I lisa III peatükis on sätestatud, et päästevahendeid hooldatakse ja kontrollitakse vastavalt nendele SOLASe konventsiooni reegli III/20 nõuetele, mida nüüd eeldatavasti muudetakse.

(7)

Päästevahendite koodeksi muudatustega päästevestide kontrollimise standardseadmete kohta kehtestatakse nimetatud seadmetele uued nõuded. Direktiivi 2009/45/EÜ III peatüki 2. reegli alapunktis 2 on sätestatud, et kõik isiklikud päästevahendid peavad vastama päästevahendite koodeksile. Lisaks on nõukogu direktiivi 96/98/EÜ (2) artikli 5 lõikes 1 sätestatud, et direktiivi A.1 lisas loetletud varustus, mis paigutatakse ühenduse laeva pardale, vastab kõnealuses lisas osutatud rahvusvahelise õiguse aktidele kohaldatavatele nõuetele. A.1 lisas esitatud tabeli punktis A.1/1.4 on päästevestide puhul kohaldatavaks standardiks märgitud IMO resolutsioon MSC.48(66)–LSA koodeks, mida nüüd eeldatavasti muudetakse.

(8)

SOLASe konventsiooni reegli II-1/29 muudatustega, milles käsitletakse rooliseadmete katsetamise nõudeid, kehtestatakse täiendavad nõuded, mis käsitlevad vastavuse tõendamist merel tehtava proovisõidu käigus. Direktiivi 2009/45/EÜ I lisa II-1 peatüki C osa 6. ja 7. reegel pärinevad samadest SOLASe sätetest ja kordavad samu SOLASe sätteid pea- ja abirooliseadmetele esitatavate nõuete kohta (II-1 peatüki C osa 29. reegel), mida nüüd eeldatavasti muudetakse.

(9)

Eespool nimetatud SOLASe konventsiooni reeglite II-1/29, II-2/3, 2/9.7, 2/13.4, 2/18, III/20 ja päästevahendite koodeksi muudatusi kohaldatakse kohalikke rannasõite tegevate reisilaevade ja kiirreisilaevade suhtes kooskõlas direktiivi 2009/45/EÜ artiklitega 1 ja 3. Seetõttu kuuluvad need muudatused, niivõrd kui need mõjutavad kohalikke rannasõite tegevaid reisilaevu ja kiirreisilaevu, liidu ainupädevusse.

(10)

2011. aasta laiendatud kontrolli programmi koodeksi muudatustega viiakse see vastavusse klassifikatsiooniühingute tavadega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 530/2012 (3) artiklitega 5 ja 6 muudetakse kohustuslikuks IMO seisukorra hindamise kava kohaldamine üle 15 aasta vanustele ühekordse põhja ja parrastega naftatankeritele. Puistlastilaevade ja naftatankerite ülevaatuste käigus tehtavate kontrollide tõhustatud programmis ehk laiendatud kontrolli programmis sätestatakse selle üksikasjalikuma kontrollimise viis. Kuna seisukorra hindamise kava puhul kasutatakse selle eesmärgi saavutamiseks laiendatud kontrolli programmi, kohaldatakse laiendatud kontrolli programmi kontrollide kõiki muudatusi automaatselt määruse (EL) nr 530/2012 kaudu.

(11)

Euroopa Liit ei ole IMO liige ega asjaomaste konventsioonide või koodeksite osaline. Seepärast on vajalik, et nõukogu volitaks liikmesriike väljendama Euroopa Liidu seisukohta ja kinnitama oma nõusolekut, et kõnealused muudatused on nende suhtes siduvad, sel määral, mil need kuuluvad liidu ainupädevusse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Euroopa Liidu seisukoht IMO meresõiduohutuse komitee 93. istungjärgul on olla nõus selliste muudatuste vastuvõtmisega, millega muudetakse SOLASe konventsiooni reegleid II-2/3, 2/9.7, 2/13.4 ja 2/18 vastavalt IMO dokumendi MSC 92/26.Add.1 13. lisale ning SOLASe konventsiooni reegleid II-1/29 ja III/20, päästevahendite koodeksit ja 2011. aasta laiendatud kontrolli programmi koodeksit vastavalt IMO dokumendi MSC 92/26/Add.2 31., 32., 33., 34., 35. ja 36. lisale.

2. Lõikes 1 sätestatud Euroopa Liidu seisukohta väljendavad IMOsse kuuluvad liikmesriigid, tegutsedes ühiselt Euroopa Liidu huvides.

3. Käesoleva seisukoha vormilistes ja väikestes muudatustes võidakse kokku leppida ilma kõnealuse seisukoha muutmiseta.

Artikkel 2

Liikmesriike volitatakse andma liidu huvides oma nõusolek, et artikli 1 lõikes 1 osutatud muudatused on nende suhtes siduvad, sel määral, mil need kuuluvad liidu ainupädevusse.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. mai 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

P. MITARACHI

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta (ELT L 163, 25.6.2009, lk 1).

(2) Nõukogu 20. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/98/EÜ laevavarustuse kohta (EÜT L 46, 17.2.1997, lk 25).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 530/2012 topeltpõhja ja -parraste või samaväärsete konstruktsiooninõuete kiirendatud järkjärgulise kasutuselevõtu kohta ühekordse põhja ja parrastega naftatankerite puhul (ELT L 172, 30.6.2012, lk 3).

16.5.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 145/43

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

14. mai 2014,

millega antakse ELi tunnustus Horvaatia laevandusregistrile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 3014 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/281/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 1,

võttes arvesse Horvaatia ametiasutuste 23. juuli 2010. aasta ja 25. veebruari 2014. aasta kirja, milles taotleti komisjonilt ELi tunnustust Horvaatia laevandusregistrile (edaspidi „CRS”),

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 3 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid, kes soovivad anda volitused seni tunnustamata organisatsioonile, esitama komisjonile tunnustamistaotluse.

(2)

23. juulil 2010 esitas Horvaatia Vabariik organisatsiooni CRS käsitleva teabe ja tõendid kõnealuse organisatsiooni vastavuse kohta määruse (EÜ) nr 391/2009 nõuetele. Võttes arvesse asjaolu, et pärast taotluse esitamist võib tunnustamisprotsess kesta pikemat aega ning et alates ühinemisest kuni protsessi lõpetamiseni ei ole Horvaatia valitsusel õigust delegeerida CRSile seadusest tulenevate ülesannete täitmist, alustas komisjon CRSi hindamise ettevalmistusetappe enne seda, kui Horvaatia sai Euroopa Liidu liikmesriigiks.

(3)	25. veebruaril 2014 kordas Horvaatia komisjonile oma taotlust anda CRSile ELi tunnustus pärast Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga.

(4)	Komisjon, keda abistas Euroopa Meresõiduohutuse Amet, kinnitas, et CRS vastab miinimumnõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 391/2009 I lisas.

(5)

Hinnang põhines Horvaatia ametiasutuste esitatud dokumentatsiooni uurimisel, samuti Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ekspertide 2011. aasta oktoobris ja 2013. aasta oktoobris tehtud CRSi büroode selliste kontrollimiste tulemustel, millega kontrolliti CRSi võetud parandusmeetmeid reageerimaks komisjoni poolt hindamise käigus avastatud puudustele.

(6)	Puuduste avastamisel võttis CRS kõikidel juhtudel sobivaid ja piisavaid parandusmeetmeid. Hindamismenetluse käigus tegi CRS tõhusalt koostööd ja näitas oma suutlikkust ennetavalt parandada oma töökorraldust ja menetlusi.

(7)	Mitme parandusmeetme võtmine ei ole seni veel lõppenud ning seda protsessi jälgitakse, eelkõige seoses harukontori avamisega Shanghais (Hiina). Sellega ei seata aga kahtluse alla organisatsiooni süsteemide ja kontrollimehhanismide üldist kvaliteeti.

(8)	Komisjon kontrollis ka seda, kas CRS on võtnud meetmeid, et järgida määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 8 lõiget 4 ning artikleid 9, 10 ja 11.

(9)

Kuigi CRSi näitajad turvalisuse tagamisel ja reostuse vältimisel on teiste ELi tunnustatud organisatsioonide keskmisest veidi halvemad, on need siiski rahuldavad. Eelkõige näitab see positiivset suundumust sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi raames — võrreldes kinnipidamiste näitajaga 0,89 % (ajavahemik 2009–2011) ja 1,44 % (ajavahemik 2008–2010) oli aastatel 2010–2012 kinnipidamiste keskmine määr 0,51 %. Samuti ei registreerinud CRS 2010., 2011. ja 2012. aastal sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi raames ühtegi tunnustatud organisatsiooniga seotud kinnipidamist.

(10)

Selle tagamiseks, et organisatsioon säilitaks igal ajal oma suutlikkuse tegutseda kooskõlas määruse (EÜ) nr 391/2009 nõuetega, ning võttes arvesse CRSi poolt sertifitseeritud laevade suhtelist väikest arvu, arvab komisjon, et organisatsiooni tegevuse olulise laienemisega peaks vastavalt suurenema ka tehniline ja juhtimisalane suutlikkus, sealhulgas vajaduse korral büroovõrgustiku laiendamise kaudu.

(11)

Juriidiline isik CRS on avalik-õigusliku asutusena asutatud Splitis (Horvaatia) vastavalt 20. septembri 1996. aasta Horvaatia laevandusregistri seadusele (ametlik väljaanne nr 81/96) ja 1. juuni 1997. aasta „Horvaatia laevandusregistri hartale”. Organisatsiooni nimetus on „Horvaatia laevandusregister” („Hrvatski registar brodova”).

(12)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2099/2002 (2) loodud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

„Horvaatia laevandusregister” on tunnustatud vastavalt määruse (EÜ) nr 391/2009 artikli 4 lõikele 1.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 14. mai 2014

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS

(1) ELT L 131, 28.5.2009, lk 11.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2099/2002, 5. november 2002, millega asutatakse laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) ning muudetakse määrusi, mis käsitlevad laevade põhjustatud merereostuse vältimist ja meresõiduohutust (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 145

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. aastakäik 16. mai 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2014/278/EL
	*	Nõukogu otsus, 12. mai 2014, ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu sõlmimise kohta kõikides küsimustes peale tagasivõtmise	1
		2014/279/EL
	*	Nõukogu otsus, 12. mai 2014, ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu sõlmimise kohta tagasivõtmisega seotud küsimustes	3
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 499/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013, muutes komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, mis käsitleb puu- ja köögiviljasektorit ning töödeldud puu- ja köögivilja sektorit	5
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 500/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013, muutes komisjoni määrust (EÜ) nr 288/2009 seoses koolidele puu- ja köögivilja jagamise kava raames võetavate kaasnevate meetmete rahastamisega	12
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 501/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013, muutes komisjoni määrust (EÜ) nr 826/2008 eraladustamistoetust saavate põllumajandustoodetega seotud teatavate nõuete osas	14
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 502/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 73/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013 selliste vähendamiste arvutamise aluse osas, mida liikmesriigid kohaldavad põllumajandustootjate suhtes tulenevalt 2014. aasta maksete lineaarsest vähendamisest ja 2014. kalendriaasta finantsdistsipliinist	20
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 503/2014, 8. mai 2014, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Muscat du Ventoux (KPN)]	22
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 504/2014, 15. mai 2014, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 toimeaine taimeõlid/tsitronellaõli heakskiitmise tingimuste osas ( 1 )	28
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 505/2014, 15. mai 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa seoses karamelli tooni värvainete (E 150a–d) kasutamisega õlles ja linnasejookides ( 1 )	32
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 506/2014, 15. mai 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II lisa ning komisjoni määruse (EL) nr 231/2012 lisa seoses etüüllauroüülarginaadi kasutamisega konservandina teatavates kuumtöödeldud lihatoodetes ( 1 )	35
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 507/2014, 15. mai 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	38
		OTSUSED
		2014/280/EL
	*	Nõukogu otsus, 8. mai 2014, millega määratakse kindlaks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni meresõiduohutuse komitee 93. istungjärgul Euroopa Liidu nimel võetav seisukoht seoses SOLASe konventsiooni reeglite II-1/29, II-2/3, 2/9.7, 2/13.4, 2/18, III/20, päästevahendite koodeksi ja 2011. aasta laiendatud kontrolli programmi koodeksi muudatuste vastuvõtmisega	40
		2014/281/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 14. mai 2014, millega antakse ELi tunnustus Horvaatia laevandusregistrile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 391/2009 laevade kontrollimise ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ühiste eeskirjade ja standardite kohta (teatavaks tehtud numbri C(2014) 3014 all) ( 1 )	43
		2014/282/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 14. mai 2014, millega muudetakse rakendusotsust 2012/44/EL kolmandatest riikidest Prantsusmaa ülemeredepartemangudesse saabuvate elusloomade ja loomset päritolu toodete veterinaarkontrolli suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta (teatavaks tehtud numbri C(2014) 3053 all) ( 1 )	45


	(1) EMPs kohaldatav tekst