ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 139

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
14. mai 2014


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 492/2014, 7. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 528/2012 seoses vastastikusele tunnustamisele kuuluvate biotsiidilubade uuendamise eeskirjadega ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 493/2014, 13. mai 2014, millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 102/2012, millega kehtestatakse muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Korea Vabariigist pärit impordina või mitte

7

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 494/2014, 13. mai 2014, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 136/2004 V lisa seoses imporditingimuste ja kõnealuse määruse artiklis 9 osutatud riikide loendiga ( 1 )

11

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 495/2014, 13. mai 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

14

 

 

OTSUSED

 

 

2014/275/EL

 

*

Nõukogu otsus, 6. mai 2014, millega muudetakse otsust 1999/70/EÜ riikide keskpankade välisaudiitorite kohta Banque centrale du Luxembourgi välisaudiitorite osas

16

 

 

2014/276/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 2. mai 2014, otsuse 2008/411/EÜ (sagedusala 3400 – 3800 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilise side teenuseid) muutmise kohta (teatavaks tehtud numbri C(2014) 2798 all)  ( 1 )

18

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

14.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 492/2014,

7. märts 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 528/2012 seoses vastastikusele tunnustamisele kuuluvate biotsiidilubade uuendamise eeskirjadega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 40 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

On asjakohane kehtestada täiendavad eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (2) artikli 4 või määruse (EL) nr 528/2012 artiklite 33 ja 34 kohaselt vastastikusele tunnustamisele kuuluvate riiklike lubade uuendamiseks nii nendes liikmesriikides, kus anti välja esmakordne luba, kui ka liikmesriikides, kus luba anti välja kõnealuse esmakordse loa vastastikuse tunnustamise kaudu.

(2)

Töö tarbetu kordamise vältimiseks ja järjepidevuse tagamiseks peaks vastastikusele tunnustamisele kuuluvate lubade uuendamist haldama üheainsa referentliikmesriigi pädev asutus. Et tagada paindlikkus taotlejate ja pädevate asutuste jaoks, peaks taotlejal olema võimalik valida referentliikmesriik tingimusel, et kõnealune liikmesriik on sellega nõus.

(3)

Selleks et lihtsustada korra tõrgeteta kohaldamist ja pädeva asutuse täidetavaid ülesandeid, peaks käesoleva määruse reguleerimisala piirduma selliste lubadega, mille tingimused on loa uuendamise taotluse esitamise ajal kõigis liikmesriikides peale üksikute erandite samad. Muu riikliku loa uuendamise taotlus tuleks esitada asjaomasele liikmesriigile vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artiklile 31.

(4)

Riikliku loa uuendamise taotluse sisu on kindlaks määratud määruse (EL) nr 528/2012 artiklis 31. Vastastikuse tunnustamise alusel antud riiklike lubade uuendamise taotluste sisu tuleks aga veelgi täpsustada, eelkõige selleks, et hõlbustada kõnealuste lubade uuendamisega seotud liikmesriikide tööd.

(5)

Et võtta arvesse hindamisega seotud töökoormust, peaks taotluse menetlemiseks antav aeg sõltuma sellest, kas tuleb teha täielik hindamine või mitte.

(6)

Selleks et tagada loa uuendamisel samasugune kaitsetase kui loa esmakordsel väljaandmisel, ei tohiks uuendatud loa kehtivusaeg olla pikem kui esialgse loa kehtivusaeg. Lisaks tuleks selliste lubade puhul, mille kohta ei ole uuendamise taotlust esitatud või on selline taotlus tagasi lükatud, kehtestada sätted liikmesriikide turul olevate toodete järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks.

(7)

On asjakohane suunata iga lahkarvamus, mis on tekkinud uuendamistaotluste hindamisel, määruse (EL) nr 528/2012 alusel loodud koordineerimisrühmale, et see vaataks läbi tootele loa andmisega seotud erimeelsused ning lubaks teha vastastikusest tunnustamisest erandeid kõnealuse määruse artiklis 37 sätestatud üldistel põhjustel.

(8)

Prognoositavuse suurendamiseks peaks kemikaaliamet välja töötama lubade uuendamise üksikasju käsitlevad suunised ning neid korrapäraselt ajakohastama vastavalt saadud kogemustele ning teaduse ja tehnika arengule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1.   Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse biotsiidi või biotsiidipere sellise riikliku loa uuendamisel, mida on vastastikku tunnustatud direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 või määruse (EL) nr 528/2012 artiklite 33 ja 34 kohaselt või mis on välja antud sellise vastastikuse tunnustamise alusel (edaspidi „luba”).

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse lubade suhtes, mille tingimused on loa uuendamise taotluse esitamise ajal samad kõigis liikmesriikides, kus uuendamist taotletakse.

3.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka lubadele, mille tingimused on erinevad seoses ühe või mitme järgmise aspektiga:

a)

erinevused on seotud üksnes sellise teabega, millesse võidakse teha halduslikke muudatusi vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 354/2013 (3);

b)

erinevused tulenevad esialgses loas direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõike 1 teise ja kolmanda lõigu alusel tehtud muudatustest;

c)

erinevused on kehtestatud komisjoni otsusega, mis on vastu võetud vastavalt direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 lõikele 4 või määruse (EL) nr 528/2012 artikli 37 lõike 2 punktile b;

d)

erinevused tulenevad määruse (EL) nr 528/2012 artikli 37 lõike 2 esimese lõigu kohaselt taotlejaga sõlmitud kokkuleppest või samaväärsetest kokkulepetest, milleni on jõutud direktiivi 98/8/EÜ artikli 4 sätete rakendamisel.

Artikkel 2

Taotluse sisu

1.   Loa uuendamise taotlus esitatakse biotsiidiregistris kättesaadaval taotlusvormil ning see sisaldab järgmist:

a)

selle liikmesriigi nimi, kes hindas esmast loataotlust, või vajaduse korral liikmesriik, kelle taotleja on valinud, koos kirjaliku kinnitusega, et kõnealune liikmesriik on nõus vastutama loa uuendamise taotluse hindamise eest (edaspidi „referentliikmesriik”);

b)

loetelu kõikidest muudest liikmesriikidest, kus loa uuendamist taotletakse (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”), milles on esitatud ka referentliikmesriigi ja asjaomaste liikmesriikide poolt antud lubade numbrid;

c)

taotleja kinnitus selle kohta, et kõnealused load kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, nagu on ette nähtud artikli 1 lõigetega 2 ja 3;

d)

kõik määruse (EL) nr 528/2012 artikli 31 lõike 3 punktis a nõutud asjaomased andmed, mille taotleja on loonud pärast esmase loa saamist või vajaduse korral pärast loa eelmist uuendamist, välja arvatud juhul, kui need andmed on nõutavas vormis juba kemikaaliametile edastatud;

e)

biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavand, mis sisaldab määruse (EL) nr 528/2012 artikli 22 lõikes 2 nõutud teavet referentliikmesriigi ja asjaomaste liikmesriikide ametlikes keeltes; kõnealune teave võib teatavas osas liikmesriigiti erineda vastavalt käesoleva määruse artikli 1 lõikele 3;

f)

taotleja hinnang selle kohta, kas biotsiidi või biotsiidipere esmase või eelmise hindamise tulemused jäävad kehtima, sealhulgas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 47 kohaselt esitatud kogu teabe kriitiline analüüs, sealhulgas kõik kõnealust hindamist täiendavad andmed, kui need ei ole juba biotsiidiregistris kättesaadavad.

2.   Lõike 1 punkti d kohaldamisel sisaldab loa uuendamise taotlus vajaduse korral ka

a)

loetelu meetmetest, mille peab võtma loaomanik vastavalt loa kehtivuse tingimustele igas liikmesriigis, ja kinnitus selle kohta, et kõnealused meetmed on rakendatud;

b)

igas liikmesriigis enne 1. septembrit 2013 kokku lepitud muudatuste kohta tehtud otsuste loetelu;

c)

igas liikmesriigis vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 354/2013 kokku lepitud muudatuste kohta tehtud otsuste loetelu,

d)

loetelu muudatusi käsitlevatest teadetest või taotlustest, mille on esitanud iga liikmesriik vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 354/2013 ning mille menetlemine on loa uuendamise taotluse esitamise aja pooleli.

Referentliikmesriigi pädev asutus võib taotluse hindamiseks nõuda punktides b ja c osutatud otsuste koopia esitamist.

Artikkel 3

Taotluse esitamine ja kinnitamine

1.   Taotleja, kes soovib taotleda loa uuendamist loaomaniku poolt või tema nimel (edaspidi „taotluse esitaja”), esitab taotluse referentliikmesriigi pädevale asutusele vähemalt 550 päeva enne loa kehtivusaja lõppu.

2.   Samal ajal, kui taotleja esitab taotluse referentliikmesriigile, esitab ta asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele taotluse kõnealustes liikmesriikides välja antud lubade uuendamiseks.

3.   Referentliikmesriigi ja asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused teavitavad taotlejat määruse (EL) nr 528/2012 artikli 80 kohaselt makstavatest tasudest ning lükkavad taotluse tagasi, kui taotleja ei maksa tasusid 30 päeva jooksul. Nad teavitavad sellest taotlejat ja teisi pädevaid asutusi.

4.   Kõnealuste tasude laekumise järel võtavad referentliikmesriigi ja asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused taotluse vastu ja teavitavad sellest taotlejat, märkides ära taotluse vastuvõtmise kuupäeva.

5.   Kui taotlus sisaldab artiklis 2 osutatud kogu asjakohast teavet, kinnitab referentliikmesriik selle 30 päeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist kõnealuses liikmesriigis. Referentliikmesriik teavitab sellest taotlejat ja asjaomaseid liikmesriike.

Taotluse kinnitamise käigus ei hinda referentliikmesriik andmete või esitatud põhjenduste kvaliteeti ega nõuetele vastavust.

6.   30 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest asjaomases liikmesriigis kontrollib kõnealune liikmesriik, kas luba kuulub käesoleva määruse reguleerimisalasse, nagu on ette nähtud artikli 1 lõigetega 2 ja 3.

Kui luba ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse, käsitleb asjaomase liikmesriigi pädev asutus taotlust määruse (EL) nr 528/2012 artikli 31 lõike 1 kohaselt esitatud taotlusena ning teavitab sellest taotlejat ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

7.   Kui referentliikmesriigi pädev asutus leiab, et taotlus on puudulik, nõuab ta taotlejalt lisateavet taotluse kinnitamiseks ning kehtestab kõnealuse teabe esitamiseks mõistliku tähtaja. Nimetatud tähtaeg ei ole tavaliselt pikem kui 90 päeva.

Kui lisateave on piisav selleks, et taotlus vastaks artiklis 2 sätestatud nõuetele, kinnitab referentliikmesriigi pädev asutus taotluse 30 päeva jooksul pärast kõnealuse lisateabe kättesaamist.

Kui taotleja ei esita nõutud teavet kehtestatud tähtaja jooksul, lükkab referentliikmesriigi pädev asutus taotluse tagasi ning teavitab sellest taotlejat ja asjaomaseid liikmesriike.

Artikkel 4

Taotluse hindamine

1.   Referentliikmesriigi pädev asutus otsustab kättesaadava teabe hindamise ja olemasolevate teadusandmete põhjal 90 päeva jooksul alates taotluse kinnitamisest, kas uuendamistaotlust on vaja täielikult hinnata.

2.   Kui täielik hindamine on vajalik, koostab referentliikmesriigi pädev asutus hindamisaruande, järgides määruse (EL) nr 528/2012 artiklis 30 sätestatud korda ja tähtaegasid. Hindamisaruandes esitatakse järeldused selle kohta, kas kõnealuse määruse artiklis 19 sätestatud loa andmise tingimused on endiselt täidetud, ning võetakse vajaduse korral arvesse sama määruse artikli 23 kohaselt tehtud võrdleva hindamise tulemusi.

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 528/2012 artikli 30 lõike 2 esimese lõigu kohaldamist, saadetakse hindamisaruanne ja biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavand asjaomastele liikmesriikidele ja taotlejale 365 päeva jooksul pärast taotluse kinnitamist.

3.   Kui täielik hindamine ei ole vajalik, koostab referentliikmesriik hindamisaruande, järgides määruse (EL) nr 528/2012 artikli 30 lõike 3 punktides a, b ja c sätestatud korda. Aruandes esitatakse järeldused selle kohta, kas kõnealuse määruse artiklis 19 sätestatud loa andmise tingimused on täidetud, ning võetakse vajaduse korral arvesse sama määruse artikli 23 kohaselt tehtud võrdleva hindamise tulemusi.

Hindamisaruanne ja biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavand saadetakse asjaomastele liikmesriikidele ja taotlejale 180 päeva jooksul pärast taotluse kinnitamist.

Artikkel 5

Uuendamisotsus

1.   Asjaomased liikmesriigid kiidavad biotsiidi omaduste kokkuvõtte heaks 90 päeva jooksul alates hindamisaruande ja biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavandi kättesaamisest ja kooskõlas artiklis 6 sätestatuga, välja arvatud vajaduse korral artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud erinevuste puhul, ning kannavad oma nõusoleku biotsiidiregistrisse.

Referentliikmesriik kannab biotsiidi omaduste heakskiidetud kokkuvõtte ja lõpliku hindamisaruande biotsiidiregistrisse koos kõigi heakskiidetud tingimustega, mis on biotsiidi või biotsiidipere turul kättesaadavaks tegemise ja kasutamise suhtes kehtestatud.

2.   Referentliikmesriik ja iga asjaomane liikmesriik uuendab 30 päeva jooksul pärast kokkuleppele jõudmist luba kooskõlas biotsiidi omaduste heakskiidetud kokkuvõttega.

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 528/2012 artikli 23 lõike 6 kohaldamist, uuendatakse luba kuni kümneks aastaks.

3.   Kui kokkulepet ei saavutata 90 päeva jooksul ning ilma, et see piiraks artikli 7 kohaldamist, võib iga liikmesriik, kes nõustub lõikes 1 osutatud biotsiidi omaduste kokkuvõttega, luba vastavalt uuendada.

4.   Kui loa uuendamise otsus jääb tegemata enne loa kehtivusaja lõppu loaomanikust sõltumatutel põhjustel, otsustab vastav pädev asutus uuendada luba ajavahemikuks, mis on vajalik hindamise lõpuleviimiseks.

Artikkel 6

Ajapikendus

Määruse (EL) nr 528/2012 artiklit 52 kohaldatakse biotsiidide olemasolevatele varudele, mis on tehtud kättesaadavaks järgmistel turgudel:

a)

selle liikmesriigi turul, kellele ei ole loa uuendamise taotlust esitatud või kes on taotluse käesoleva määruse artikli 3 lõike 3 kohaselt tagasi lükanud;

b)

referentliikmesriigi ja asjaomaste liikmesriikide turul, kui referentliikmesriik lükkab uuendamistaotluse vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 3 või artikli 3 lõike 7 kolmandale lõigule tagasi.

Artikkel 7

Koordineerimisrühm, vahekohtumenetlus ja vastastikuse tunnustamise suhtes kehtivad erandid

1.   Määruse (EL) nr 528/2012 artikli 37 kohaselt võib asjaomane liikmesriik teha ettepaneku loa uuendamisest keeldumiseks või loa tingimuste kohandamiseks.

2.   Kui asjaomased liikmesriigid ei jõua muudes kui lõikes 1 osutatud küsimustes kokkuleppele hindamisaruande tulemuste või vajaduse korral referentliikmesriigi poolt artikli 5 lõike 1 kohaselt esitatud biotsiidi omaduste kokkuvõtte suhtes, suunab referentliikmesriik küsimuse määruse (EL) nr 528/2012 artikli 35 kohaselt loodud koordineerimisrühmale.

Kui asjaomane liikmesriik on referentliikmesriigiga lahkarvamusel, esitab ta kõigile asjaomastele liikmesriikidele ja taotlejale oma seisukoha kohta üksikasjalikud põhjendused.

3.   Lõikes 2 osutatud lahkarvamuste korral kohaldatakse määruse (EL) nr 528/2012 artikleid 35 ja 36.

Artikkel 8

Suunised lubade uuendamise kohta vastastikuse tunnustamise korra alusel

1.   Kemikaaliamet koostab pärast liikmesriikide, komisjoni ja huvitatud isikutega konsulteerimist suunised käesoleva määruse kohase lubade uuendamisega seotud üksikasjade kohta.

2.   Kõnealuseid suuniseid ajakohastatakse korrapäraselt, võttes arvesse liikmesriikide ja sidusrühmade tagasisidet määruse rakendamise kohta ning teaduse ja tehnika arengut.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/8/EÜ, 16. veebruar 1998, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1).

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 354/2013, 18. aprill 2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 kohaselt loa saanud biotsiidide muudatuste kohta (ELT L 109, 19.4.2013, lk 4).


14.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/7


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 493/2014,

13. mai 2014,

millega muudetakse nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 102/2012, millega kehtestatakse muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Korea Vabariigist pärit impordina või mitte

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 3 ning artikli 13 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

A.   KEHTIVAD MEETMED

(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1796/1999 (2) on kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes. Kõnealused meetmed jäeti jõusse nõukogu määrustega (EÜ) nr 1601/2001 (3) ja (EÜ) nr 1858/2005 (4).

(2)

Pärast algmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevat uurimist laiendas nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 400/2010 (5) muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Korea Vabariigist lähetatud samade toodete impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Korea Vabariigist pärit impordina või mitte. Sama määrusega vabastati kõnealustest laiendatud meetmetest teatavad Korea eksportivad tootjad.

(3)

Praegu kohaldatav meede on dumpinguvastane tollimaks, mis kehtestati nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 102/2012 (6) (mida on viimati muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 489/2014) (7) pärast algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes ning mida laiendati muu hulgas Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse nimetatud riigist pärineva impordina või mitte (edaspidi „kehtivad meetmed”).

B.   MENETLUS

1.   Algatamine

(4)

Komisjon sai algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase taotluse osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks. Taotluse esitas Korea Vabariigi tootja Goodwire MFG. Co. Ltd („Goodwire”) ja see piirdub tootja algmääruse artikli 13 lõike 4 kohase kehtivatest meetmetest vabastamise võimaluse uurimisega.

(5)

Olles läbi vaadanud äriühingu Goodwire esitatud tõendid ja pärast konsulteerimist liikmesriikidega ning pärast seda, kui liidu tootmisharule anti võimalus esitada märkusi, algatas komisjon 27. augustil 2013 uurimise menetluse algatamise teate (8) avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas.

2.   Vaatlusalune toode

(6)

Läbivaatamise käigus uuritav toode on Hiina Rahvavabariigist pärit või Korea Vabariigist lähetatud terastrossid ja -kaablid, sh mittehargnevad trossid (v.a roostevabast terasest trossid ja kaablid), mille maksimaalne ristlõige on üle 3 mm, olenemata sellest, kas need deklareeritakse Korea Vabariigist pärinevana või mitte, ja mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7312 10 81, ex 7312 10 83, ex 7312 10 85, ex 7312 10 89 ja ex 7312 10 98 alla (TARICi koodid 7312108113, 7312108313, 7312108513, 7312108913 and 7312109813) (edaspidi „vaatlusalune toode”).

3.   Aruandlusperiood

(7)

Aruandlusperiood hõlmas ajavahemikku 1. juuli 2012 kuni 30. juuni 2013. Andmeid koguti 2008. aastast kuni aruandlusperioodi lõpuni, et uurida kõiki kaubandusstruktuuri muutusi.

4.   Uurimine

(8)

Komisjon teatas ametlikult äriühingule Goodwire ning Korea Vabariigi esindajatele läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Komisjonile ei esitatud ühtegi ärakuulamise taotlust.

(9)

Komisjon saatis äriühingule Goodwire küsimustiku ja sai vastuse ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon hankis kõik andmed, mida ta läbivaatamiseks vajalikuks pidas, ja kontrollis neid andmeid. Äriühingu Goodwire valdustesse tehti kontrollkäik.

C.   JÄRELDUSED

(10)

Uurimine kinnitas, et Goodwire tõepoolest toodab vaatlusalust toodet ja et ta ei ole seotud ühegi Hiina eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid kohaldatakse. Uurimine kinnitas ka, et Goodwire ei olnud vaatlusalust toodet ELi eksportinud meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise ajal, mille alusel laiendatud meetmed kehtestati, st 1. juulist 2008 kuni 30. juunini 2009.

(11)

Äriühingu Goodwire tegevust saab käsitada kokkupanemise ja/või valmistamisena algmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses. Goodwire ostab kodumaist terasest valtstraati, kuid impordib ka Hiina Rahvavabariigist terasest valtstraati, mida seejärel tõmmatakse, punutakse ja millest valmistatakse toode äriühingu Korea Vabariigis asuvas tehases. Valmistoodet müüakse kodumaisel turul ning eksporditakse Ameerika Ühendriikidesse ja ELi.

(12)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et Hiina päritolu toormaterjalide osakaal oli oluliselt allpool 60 % lävendit. Seega ei olnud vaja teha kindlaks, kas jõuti lisandväärtuse 25 % künniseni algmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses. Nii leiti, et äriühingu Goodwire tootmistegevusega ei kaasne meetmetest kõrvalehoidmist algmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses.

(13)

Uurimine kinnitas, et Goodwire ei ostnud vaatlusalust valmistoodet Hiina Rahvavabariigist selleks, et seda ELi edasi müüa või lähetada ning et äriühing suudab põhjendada kogu oma aruandlusperioodiaegset eksporti.

(14)

Võttes arvesse põhjendustes 10–13 esitatud asjaolusid, järeldab komisjon, et Goodwire ei riku kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid, mida kohaldatakse muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes ning mida on laiendatud muu hulgas Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Korea Vabariigist pärit impordina või mitte.

(15)

Eespool esitatud järeldused tehti teatavaks äriühingule Goodwire ja liidu tootmisharule ning neile anti võimalus esitada märkusi. Esitatud märkusi võeti arvesse, kui need olid asjakohased.

D.   KEHTIVATEST MEETMETEST VABASTATUD ÄRIÜHINGUTE NIMEKIRJA MUUTMINE

(16)

Vastavalt eespool esitatud järeldustele tuleks äriühing Goodwire lisada nende äriühingute nimekirja, kes on vabastatud rakendusmäärusega (EL) nr 102/2012 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust.

(17)

Rakendusmääruse (EL) nr 400/2010 artikli 1 lõike 2 kohaselt kohaldatakse vabastust tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse kõnealuse määruse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu.

(18)

Lisaks jääb äriühingu Goodwire toodetud terastrosside ja -kaablite impordi vabastamine laiendatud meetmetest algmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt kehtima juhul, kui lõplikult kinnitatud faktid õigustavad vabastamist. Kui uued esmapilgul piisavad tõendid peaksid kinnitama vastupidist, võib komisjon algatada uurimise selgitamaks, kas vabastus tuleks tühistada.

(19)

Käesoleva läbivaatamise järelduste põhjal tehakse äriühingu Goodwire toodetud terastrosside ja -kaablite impordile erand laiendatud meetmetest. Kõnealune erand tehakse seega ainult Korea Vabariigist lähetatud ning eespool nimetatud konkreetse juriidilise isiku toodetud terastrosside ja -kaablite impordile. Kõnealune vabastus ei kehti imporditavate terastrosside ja -kaablite suhtes, mille tootjaks on mis tahes äriühing, mida ei ole rakendusmääruse (EL) nr 102/2012 artikli 1 lõikes 4 eraldi nimetatud, sealhulgas ka nimetatud äriühingutega seotud üksused, ning selle impordi pealt tuleb maksta kõnealuse määrusega kehtestatud jääktollimaksu.

(20)

Osaline vahepealne läbivaatamine tuleks lõpetada ning muudetud rakendusmäärust (EL) nr 102/2012 tuleks muuta, et lisada selle artikli 1 lõikes 4 esitatud tabelisse äriühing Goodwire.

(21)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas algmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 102/2012 (mida on viimati muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 489/2014) artikli 1 lõikes 4 esitatud tabel asendatakse järgmise tabeliga:

„Riik

Äriühing

TARICi lisakood

Korea Vabariik

Bosung Wire Rope Co., Ltd, 568,Yongdeok-ri, Hallim-myeon, Gimae-si, Gyeongsangnam-do, 621-872

A969

 

Chung Woo Rope Co., Ltd, 1682-4, Songjung-Dong, Gangseo-Gu, Busan

A969

 

CS Co., Ltd, 287-6 Soju-Dong Yangsan-City, Kyoungnam

A969

 

Cosmo Wire Ltd, 4-10, Koyeon-Ri, Woong Chon-Myon Ulju-Kun, Ulsan

A969

 

Dae Heung Industrial Co., Ltd, 185 Pyunglim — Ri, Daesan-Myun, Haman — Gun, Gyungnam

A969

 

DSR Wire Corp., 291, Seonpyong-Ri, Seo-Myon, Suncheon-City, Jeonnam

A969

 

Goodwire MFG. Co. Ltd, 984-23, Maegok-Dong, Yangsan-City, Kyungnam

B955

 

Kiswire Ltd, 20th Fl. Jangkyo Bldg, 1, Jangkyo-Dong, Chung-Ku, Seoul

A969

 

Manho Rope & Wire Ltd, Dongho Bldg, 85-2 4 Street Joongang-Dong, Jong-gu, Busan

A969

 

Line Metal Co. Ltd, 1259 Boncho-ri, Daeji-Myeon, Changnyeong-gun, Gyeongnam

B926

 

Seil Wire and Cable, 47-4, Soju-Dong, Yangsan-Si, Kyungsangnamdo

A994

 

Shin Han Rope Co., Ltd, 715-8, Gojan-Dong, Namdong-gu, Incheon

A969

 

Ssang YONG Cable Mfg. Co., Ltd, 1559-4 Song-Jeong Dong, Gang-Seo Gu, Busan

A969

 

Young Heung Iron & Steel Co., Ltd, 71-1 Sin-Chon Dong, Changwon City, Gyungnam

A969”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. mai 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1796/1999, 12. august 1999, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist, Ungarist, Indiast, Mehhikost, Poolast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning lõpetatakse Korea Vabariigist pärit importi käsitlev dumpinguvastane menetlus (EÜT L 217, 17.8.1999, lk 1).

(3)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1601/2001, 2. august 2001, millega kehtestatakse teatavate Taist, Tšehhi Vabariigist, Türgist ja Venemaalt pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse nende suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (EÜT L 211, 4.8.2001, lk 1).

(4)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1858/2005, 8. november 2005, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist, Indiast, Lõuna-Aafrikast ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes (ELT L 299, 16.11.2005, lk 1).

(5)  Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 400/2010, 26. aprill 2010, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 1858/2005 teatavate, muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse Korea Vabariigist pärineva impordina või mitte, ning lõpetatakse uurimine Malaisiast lähetatud ekspordi suhtes (ELT L 117, 11.5.2010, lk 1).

(6)  Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 102/2012, 27. jaanuar 2012, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida laiendatakse Marokost, Moldovast ja Korea Vabariigist lähetatud terastrosside ja -kaablite impordile, olenemata sellest, kas seda deklareeritakse nimetatud riikidest pärit impordina või mitte, ning lõpetatakse määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamine Lõuna-Aafrikast pärit terastrosside ja -kaablite impordi suhtes (ELT L 36, 9.2.2012, lk 1).

(7)  ELT L 138, 13.5.2014, lk 80.

(8)  ELT C 246, 27.8.2013, lk 5.


14.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/11


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 494/2014,

13. mai 2014,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 136/2004 V lisa seoses imporditingimuste ja kõnealuse määruse artiklis 9 osutatud riikide loendiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/78/EÜ, milles sätestatakse kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 97/78/EÜ on sätestatud kolmandatest riikidest ühendusse toodavate toodete veterinaarkontrolli põhimõtted.

(2)

Kõnealuse direktiivi artikli 19 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon peab koostama selliste taimsete saaduste loendi, mis peavad läbima piiril veterinaarkontrolli, ning selliste kolmandate riikide loendi, kellel on lubatud liitu eksportida kõnealuseid taimseid saadusi.

(3)

Eespool öeldust lähtudes on komisjoni määruse (EÜ) nr 136/2004 (2) IV lisas loetletud heina ja õlgi taimsete saadustena, mis läbivad piiril veterinaarkontrolli, ning kõnealuse määruse V lisa I osas on loetletud riigid, millest liikmesriikidel on lubatud importida heina ja õlgi.

(4)

Ukraina taotles hiljuti luba eksportida liitu granuleeritud õlgi ning palus lisada Ukraina määruse (EÜ) nr 136/2004 V lisa riikide loendisse.

(5)

Valgevene on juba loetletud määruse (EÜ) nr 136/2004 V lisas ning tal on lubatud eksportida liitu igat liiki heina ja õlgi. Mõned liikmesriigid on siiski väljendanud muret seoses muutunud loomatervishoiu olukorraga Valgevenes, osutades sigade Aafrika katku puhangutele. Kõnealused liikmesriigid kardavad, et töötlemata heina ja õlgede eksport nimetatud kolmandast riigist võib osutuda suureks ohuks loomade tervisele liidus. Seega taotleti võtta vastu tõkestavad meetmed, millega kehtestatakse Valgevenest heina ja õlgede importimise rangemad tingimused.

(6)

Analüüsidest nähtub, et loomatervishoiu olukord Valgevenes ja Ukrainas ei tekita loomade nakkushaiguste liitu levimise riski, kui importida lubatakse üksnes põletamiseks ette nähtud granuleeritud õlgi, tingimusel et need tarnitakse liitu sisenemise heakskiidetud piirikontrollipunktist otse sihtettevõttesse, kus need põletatakse. Selle tagamiseks, et ettenähtud sihtkohast hälbinud saadetised ei kujuta endast ohtu loomade tervisele, tuleb kõnealuseid saadetisi vedada vastavalt nõukogu määruses (EMÜ) nr 2913/92 (3) sätestatud tollitransiidiprotseduurile ning jälgida neid ühtse veterinaariaalase elektroonilise süsteemi (TRACES) kaudu vastavalt piirikontrollipunktist kuni sihtettevõtteni.

(7)

Määrust (EÜ) nr 136/2004 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise toiduahela ja loomatervishoiu komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 136/2004 V lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. mai 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 24, 30.1.1998, lk 9.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 136/2004, 22. jaanuar 2004, milles sätestatakse kolmandatest riikidest imporditud kaupade veterinaarkontrolli kord ühenduse piiripunktides (ELT L 21, 28.1.2004, lk 11).

(3)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).


LISA

„V LISA

ARTIKLIS 9 OSUTATUD RIIKIDE LOEND

ISO-kood

Riik

AU

Austraalia

BY

Valgevene (1)

CA

Kanada

CH

Šveits

CL

Tšiili

GL

Gröönimaa

IS

Island

NZ

Uus-Meremaa

RS

Serbia (2)

UA

Ukraina (1)

US

Ameerika Ühendriigid

ZA

Lõuna-Aafrika Vabariik (välja arvatud see osa Põhja- ja Ida-Transvaali veterinaarpiirkonnas asuvast suu- ja sõrataudi tõrje alast, mis asub Natali veterinaarpiirkonnas, Ingwavuma halduspiirkonnas ja Botswana piirialal idapool 28° pikkuskraadi)


(1)  Üksnes põletamiseks ette nähtud granuleeritud õled, mis on määruse (EMÜ) nr 2913/92 (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1) artikli 4 lõike 16 punktis b sätestatud tollitransiidiprotseduuri kohaselt ja TRACESe kaudu jälgituna liitu sisenemise heakskiidetud piirikontrollipunktist otse tarnitud sihtettevõttesse liidus, kus need põletatakse.

(2)  Nagu on osutatud ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu (ELT L 278, 18.10.2013, lk 16) artiklis 135.”


14.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/14


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 495/2014,

13. mai 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. mai 2014

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

48,3

MK

62,8

TN

49,2

TR

67,4

ZZ

56,9

0707 00 05

AL

32,3

MK

38,7

TR

125,0

ZZ

65,3

0709 93 10

TR

112,7

ZZ

112,7

0805 10 20

EG

54,2

IL

74,0

MA

47,6

TN

68,6

TR

41,5

ZZ

57,2

0805 50 10

TR

93,7

ZZ

93,7

0808 10 80

AR

98,2

BR

88,4

CL

102,9

CN

98,7

MK

33,9

NZ

134,6

US

191,6

ZA

108,2

ZZ

107,1


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


OTSUSED

14.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/16


NÕUKOGU OTSUS,

6. mai 2014,

millega muudetakse otsust 1999/70/EÜ riikide keskpankade välisaudiitorite kohta Banque centrale du Luxembourgi välisaudiitorite osas

(2014/275/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 4 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta, eriti selle artiklit 27.1,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 17. detsembri 2013. aasta soovitust EKP/2013/51 Euroopa Liidu Nõukogule Banque centrale du Luxembourg'i välisaudiitorite kohta (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga (EKP) ja eurosüsteemi riikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad EKP nõukogu poolt soovitatud sõltumatud välisaudiitorid, kelle kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)

Senise Banque centrale du Luxembourgi välisaudiitori volitused lõppesid pärast majandusaasta 2013 auditeerimist. Seetõttu tuleb välisaudiitor ametisse määrata majandusaastateks2014–2018.

(3)

Banque centrale du Luxembourg on majandusaastateks 2014–2018 valinud oma välisaudiitoriks DELOITTE AUDIT SARLi.

(4)

On asjakohane järgida EKP nõukogu soovitust ning muuta nõukogu otsust 1999/70/EÜ (2) sellele vastavalt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 1999/70/EÜ artikli 1 lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   DELOITTE AUDIT SARL kinnitatakse Banque centrale du Luxembourgi välisaudiitoriks majandusaastateks 2014–2018.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise kuupäeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Euroopa Keskpangale.

Brüssel, 6. mai 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. STOURNARAS


(1)  ELT C 378, 24.12.2013, lk 15.

(2)  Nõukogu 25. jaanuari 1999. aasta otsus 1999/70/EÜ riikide keskpankade välisaudiitorite kohta (EÜT L 22, 29.1.1999, lk 69).


14.5.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 139/18


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

2. mai 2014,

otsuse 2008/411/EÜ (sagedusala 3 400 – 3 800 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilise side teenuseid) muutmise kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 2798 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/276/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus), (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni otsusega 2008/411/EÜ (2) ühtlustatakse tehnilisi tingimusi sagedusala 3 400 – 3 800 MHz elektroonilise side teenuste maapealsete süsteemide kasutamiseks kogu Euroopa Liidus, pidades eelkõige silmas traadita lairibateenuseid lõppkasutajatele.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 243/2012/EL (3) luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm ning sätestatakse eesmärk edendada traadita lairibateenuste ulatuslikumat kättesaadavust liidu kodanike ja tarbijate huvides. Nimetatud programm kohustab liikmesriike aitama kaasa elektroonilise side teenuste osutajate sidevõrkude käimasolevale nüüdisajastamisele, et need vastaksid kõige uuemale ja tõhusamale tehnoloogiale ning teenuseosutajad saaksid sellest ka ise kasu kooskõlas tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtetega.

(3)

Otsuse 243/2012/EL artikli 6 lõikes 2 nõutakse liikmesriikidelt 3 400 – 3 800 MHz sagedusala kättesaadavaks tegemist otsuse 2008/411/EÜ tingimustel, ning sõltuvalt turunõudlusest asjaomase sagedusala kasutamiseks lubade andmist hiljemalt 31. detsembriks 2012, ilma et see piiraks olemasolevate teenuste kasutuselevõttu, ja tingimustel, mis võimaldavad tarbijatele lihtsat juurdepääsu traadita lairibateenustele.

(4)

3 400 – 3 800 MHz sagedusala pakub märkimisväärseid võimalusi tiheda ja kiire traadita lairibateenuse võrgustiku kasutamiseks, pakkumaks lõppkasutajatele uuenduslikke elektroonilise side teenuseid. Selle sagedusala kasutamine traadita lairibateenuse pakkumiseks peaks aitama saavutada digitaalarengu tegevuskava majandus- ja sotsiaalpoliitilisi eesmärke.

(5)

Otsuse 676/2002/EÜ artikli 4 lõike 2 kohaselt andis komisjon 23. märtsil 2012 Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile (European Conference of Postal and Telecommunications Administrations; edaspidi „CEPT”) ülesande töötada välja spektrikasutuse tehnilised tingimused 3 400 – 3 800 MHz sagedusalas, mis võimaldaksid arvestada traadita lairibasidele juurdepääsu võimaldava tehnoloogia arenguga, eeskätt suure ribalaiusega kanalitega, tagades sealjuures tõhusa spektrikasutuse.

(6)

Ülesandest lähtudes esitas CEPT 8. novembril 2013 aruande (CEPTi aruanne nr 49) spektri ühtlustamise tehniliste tingimuste kohta sagedusalas 3 400 – 3 800 MHz maapealsete süsteemide puhul. See sisaldab uuringutulemusi kõige vähem piiravate tehniliste tingimuste (nagu sagedusploki ääremaskid) ja sagedusjaotuste kohta ning traadita lairiba ja praeguse spektrikasutuse koostoimimise ja kooskõla põhimõtete kohta. CEPTi aruandes nr 49 esitatud tulemused sagedusploki ääremaskide ja kooskõlastamispõhimõtete kohta töötati välja Elektroonilise Side Komitee aruande nr 203 alusel.

(7)

CEPTile antud komisjoni mandaadi tulemusi tuleks liidus kohaldada ja liikmesriigid peaksid need viivitamatult rakendama, võttes arvesse järjest kasvavat turunõudlust traadita kiirete lairibateenuste järele ning sagedusala 3 400 – 3 800 MHz praegust vähest kasutamist traadita lairibateenuse osutamiseks.

(8)

Traadita lairibateenust pakkuvate spektrikasutajate suhtes kehtiksid terve sagedusala lõikes ühtsed tehnilised tingimused, mis tagaksid seadmestiku kättesaadavuse ja ühtse koordineerimise eri teenusepakkujate võrkude vahel. Selleks tuleks kehtestada CEPTi aruande nr 49 tulemustele põhinedes sagedusala 3 400 – 3 600 MHz jaoks sobivaim kanalijaotus, järgides tehnoloogia- ja teenuseneutraalsuse põhimõtet.

(9)

Otsusega 2008/411/EÜ kehtestatud õigusraamistik sagedusala 3 400 – 3 800 MHz kasutamiseks peaks jääma muutmata ning seega tagama sagedusala muude teenuste jätkuva kaitsmise. Eeskätt tuleb jätkuvalt kaitsta paikse kosmoseside süsteeme, sealhulgas maajaamu, kasutades selleks selliste süsteemide ning traadita lairibaühenduse võrgustike ja teenuste asjakohast juhtumipõhist kooskõlastamist, millega tegelevad liikmesriikide pädevad asutused.

(10)

Traadita lairibateenuse ja muude sagedusala 3 400 – 3 800 MHz kasutavate teenuste, eeskätt paikse kosmoseside maajaamade spektrikasutus nõuab kooskõlastamist CEPTi aruandes nr 49 esitatud suuniste, parimate tavade ja kooskõlastamispõhimõtete alusel. Need põhimõtted hõlmavad kooskõlastamisprotsesse, teabevahetust, vastastikuste piirangute minimeerimist ning kahepoolsete lepingute sõlmimist piiriülese kiire kooskõlastamise tagamiseks, kui traadita lairibaside maapealsed tugijaamad ja kosmoseside maajaamad asuvad eri liikmesriikide territooriumidel.

(11)

Võttes arvesse sagedusala 3 400 – 3 800 MHz leviomadusi ning olemasolevaid ühtlustatud tehnilisi tingimusi, oleks praeguste kasutusalade kaitsmise jaoks kasu teatavatest traadita lairibavõrkude ja teenuste kasutamise eeliskonfiguratsioonidest. Nimetatud konfiguratsioonid hõlmavad (kuid mitte ainult) väikese raadiusega tugijaamu, traadita püsiühendust, traadita lairiba juurdepääsuvõrkude tagasiühenduslülisid või nende kombinatsioone.

(12)

Kuigi käesolev otsus ei tohiks piirata sagedusalade muude kasutusviiside kaitset ega jätkuvat toimimist, tuleks uusi ühtlustatud tehnilisi tingimusi kohaldada vajalikul määral ka sagedusala 3 400 – 3 800 MHz olemasolevate kasutusõiguste suhtes, et tagada lairiba olemasolevate ja uute kasutajate tehniline kokkusobivus, tõhus spektrikasutus ning kahjulike häirete vältimine, sealhulgas liikmesriikide vahel piiriüleselt.

(13)

Selleks et tagada käesolevas otsuses kehtestatud parameetrite rakendamine liikmesriikides, tuleb tõenäoliselt sõlmida piiriüleseid lepinguid, millega välditakse kahjulikke häireid ning tõhustatakse ja ühtlustatakse spektrikasutust.

(14)

CEPTi aruandes nr 49 esitatud tehnilised tingimused sagedusala 3 400 – 3 800 MHz ühtlustamiseks maapealsete traadita sidesüsteemide puhul ei taga selliste süsteemide kokkusobivust teatavate liidus kehtivate kasutusõigustega asjaomases sagedusalas. Seega tuleks anda praegustele spektri kasutajatele piisavalt aega CEPTi aruande nr 49 tehniliste tingimuste kohaldamiseks, piiramata juurdepääsu spektrile kõnealuses sagedusalas selliste kasutajate jaoks, kes vastavad CEPTi aruande nr 49 tehnilistele tingimustele, ning riigiasutustele tuleks võimaldada piisavat paindlikkust käesoleva otsuse tehniliste tingimuste rakendamise edasilükkamiseks sõltuvalt turunõudlusest.

(15)

Seepärast tuleks otsust 2008/411/EÜ vastavalt muuta.

(16)

Käesolevas otsuses ette nähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2008/411/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

1.   Liikmesriigid eraldavad sagedusala 3 400 – 3 800 MHz maapealsete elektroonilise side võrkude jaoks vastavalt lisas esitatud parameetritele ja muudavad selle mittevälistaval viisil kättesaadavaks, piiramata muu praeguse kasutuse kaitsmist ja jätkamist kõnealuses sagedusalas. Liikmesriigid ei ole kohustatud kohaldama lisas esitatud parameetreid käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeval sagedusalas 3 400 – 3 800 MHz juba kehtivate maapealsete elektroonilise side võrkude kasutusõiguste suhtes, kuivõrd selliste õiguste kasutamine ei takista sagedusala kasutamist vastavalt lisale.

2.   Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud võrkude puhul on tagatud külgnevaid sagedusalasid kasutavate süsteemide asjakohane kaitse.

3.   Liikmesriigid ei ole kohustatud täitma käesolevas otsuses sätestatud kohustusi geograafilistes piirkondades, kus kooskõlastamine kolmandate riikidega nõuab kõrvalekaldumist käesoleva otsuse lisas esitatud parameetritest.

Liikmesriigid teevad kõik mõistlikud jõupingutused selliste kõrvalekallete lahendamiseks; nad teatavad neist komisjonile, näidates ära asjaomased geograafilised piirkonnad, ja avaldavad sellekohase teabe vastavalt otsusele nr 676/2002/EÜ.”

2)

Artiklile 3 lisatakse järgmine lõik.

„Liikmesriigid hõlbustavad piiriüleste koordineerimislepingute sõlmimist selliste võrkude toimimiseks, võttes arvesse kehtivaid regulatiivmenetlusi ja õigusi.”

3)

Lisatakse järgmine artikkel 4a.

„Artikkel 4a

Liikmesriigid kohaldavad lisas esitatud tingimused hiljemalt 30. juuniks 2015.

Liikmesriigid esitavad aruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta hiljemalt 30. septembriks 2015.”

4)

Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. mai 2014

Komisjoni nimel

asepresident

Neelie KROES


(1)  EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(2)  Komisjoni otsus 2008/411/EÜ, 21. mai 2008, sagedusala 3 400 – 3 800 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik ühenduses pakkuda elektroonilisi sideteenuseid (ELT L 144, 4.6.2008, lk 77).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 243/2012/EL, 14. märts 2012, millega luuakse mitmeaastane raadiospektripoliitika programm (ELT L 81, 21.3.2012, lk 7).


LISA

„LISA

ARTIKLIS 2 OSUTATUD PARAMEETRID

A.   ÜLDPARAMEETRID

1.

Eelistatud dupleksrežiim sagedusvahemikus 3 400 – 3 600 MHz on aegtihendusdupleks (Time Division Duplex; edaspidi „TDD”).

2.

Liikmesriigid võivad sagedusvahemikus 3 400 – 3 600 MHz teise võimalusena kasutada ka sagedustihendusdupleksi (Frequency Division Duplex; edaspidi „FDD”) režiimi järgmistel eesmärkidel:

a)

tõhusama spektrikasutuse tagamine, näiteks siis, kui kooseksisteerimise ajal toimub ühiskasutus kehtivate kasutusõigustega või turupõhise spektrihalduse elluviimine;

b)

kehtivate kasutusviiside kaitsmine või häirete ärahoidmine;

c)

kooskõlastamine ELi mittekuuluvate riikidega.

FDD-režiimi kasutamise korral on dupleksivahe 100 MHz ning terminaljaama saatesagedus (FDD-üleslüli) asub sagedusala alumises osas (3 410 – 3 490 MHz) ja tugijaama saatesagedus (FDD-allalüli) asub sagedusala ülemises osas (3 510 – 3 590 MHz).

3.

Dupleksrežiim sagedusvahemikus 3 600 – 3 800 MHz on aegtihendusdupleks (TDD).

4.

Eraldatud sagedusplokkide suurus on 5 MHz kordne. Eraldatud sagedusploki madalam sageduspiir ühtlustatakse vastava sagedusvahemiku äärega või määratakse vahekauguseks 5 MHz kordne nimetatud äärest (1). Olenevalt dupleksrežiimist on sagedusvahemike ääred järgmised: TDD puhul 3 400 MHz ja 3 600 MHz; FDD puhul 3 410 MHz ja 3 510 MHz.

5.

Tugijaama ja terminaljaama saatesagedus sagedusalas 3 400 – 3 800 MHz peab olema kooskõlas käesolevas lisas sätestatud sagedusploki ääremaskiga.

B.   TUGIJAAMADE TEHNILISED TINGIMUSED – SAGEDUSPLOKI ÄÄREMASK

Tugijaamade järgmised, sagedusploki ääremaskideks (Block Edge Masks, BEM) nimetatavad tehnilised parameetrid moodustavad olulise osa tingimustest, millega tagatakse külgnevate võrkude operaatorite vaheliste kahe- või mitmepoolsete lepingute puudumise korral nende võrkude kooseksisteerimine. Võib kasutada ka vähem piiravaid tehnilisi parameetreid, kui selliste võrkude operaatorid on nende suhtes kokku leppinud.

Sagedusploki ääremask koosneb tabelis 1 esitatud eri komponentidest, mis kehtivad nii 3 400 – 3 600 MHz kui ka 3 600 – 3 800 MHz sagedusvahemike kohta. Baassagedusala võimsuse piirväärtused, millega kaitstakse teiste operaatorite sagedusala, samuti üleminekuvahemiku võimsuse piirväärtused, mis võimaldavad filtriga piiramist plokisiseselt kuni baassagedusala võimsuse piirväärtuseni, kujutavad endast plokiväliseid komponente. Kaitseribad kehtivad vaid FDD kasutamisel 3 400 – 3 600 MHz sagedusvahemikus. Sagedusploki ääremask on kohaldatav eri võimsustasemetega tugijaamade (mida tüüpiliselt nimetatakse makro-, mikro-, piko- või femtotugijaamadeks) (2) suhtes.

Tabelites 2–6 on esitatud sagedusploki ääremaski eri komponentide võimsuse piirväärtused. Plokisisest võimsuse piirväärtust kohaldatakse operaatorile eraldatud ploki suhtes. Võimsuse piirväärtused on ette nähtud ka kaitseribadele ning radarite töö kaitsmiseks alla 3 400 MHz sagedusalas.

Tabelites 1–6 esitatud sagedusvahemikud sõltuvad 3 400 – 3 600 MHz sagedusala jaoks valitud dupleksrežiimist (TDD või FDD). PMax tähistab kandja maksimumvõimsust vaadeldavas tugijaamas, mõõdetuna EIRPna (3). Sünkroontalitlus tähendab TDD toimimist kahes eri võrgus ilma üleslüli ja allalüli samaaegse edastuseta, nagu on määratletud kehtivates standardites.

Kindla ploki jaoks sagedusploki ääremaski saamiseks kombineeritakse tabelis 1 määratletud komponendid järgmiste etappide käigus:

1.

Operaatorile eraldatud ploki jaoks kasutatakse plokisisese võimsuse piirväärtust.

2.

Määratletakse üleminekuvahemikud ning kasutatakse vastavaid võimsuse piirväärtusi. Üleminekuvahemikud võivad kattuda kaitseribadega – sel juhul kasutatakse üleminekuvahemike võimsuse piirväärtusi.

3.

FDD või TDD jaoks eraldatud ülejäänud spektri suhtes kasutatakse baassagedusala võimsuse piirväärtusi.

4.

Kaitseriba ülejäänud spektri puhul kasutatakse kaitseriba võimsuse piirväärtusi.

5.

Alla 3 400 MHz jääva spektri puhul kasutatakse ühte täiendavatest baassagedusala võimsuse piirväärtustest.

Joonisel on esitatud näide sagedusploki ääremaski eri komponentide kombinatsioonist.

Sünkroniseerimata TDD-võrkude puhul on kahe operaatori külgnevate võrkude koostoime sagedusploki ääremaski nõuetega võimalik saavutada sagedusvahemiku kehtestamisega mõlema operaatori võrgu plokiäärte vahel (nt läbi riigi tasandi loamenetluse). Teise võimalusena võib üksteisega külgnevate operaatorite puhul kehtestada nn piirangutega plokid, mis kohustaksid operaatoreid piirama neile eraldatud sagedusplokkide ülemise või alumise sagedusala osa võimsust (4).

Tabel 1

Sagedusploki ääremaski komponentide määratlemine

BEMi komponent

Mõiste

Plokisisene

Osutatakse plokile, mille jaoks on sagedusploki ääremask eraldatud.

Baassagedusala

Sagedusala, mida kasutatakse TDD-, FDD-üleslülis või FDD-allalülis, välja arvatud operaatorile eraldatud plokk ja vastavad üleminekuvahemikud.

Üleminekuvahemik

FDD-allalüli plokkides on üleminekuvahemik operaatorile eraldatud plokist 0–10 MHz üles- ja 0–10 MHz allapoole jääv vahemik.

TDD-plokkides on üleminekuvahemik operaatorile eraldatud plokist 0–10 MHz üles- ja 0–10 MHz allapoole jääv vahemik. Üleminekuvahemik kehtib teistele operaatoritele eraldatud üksteisega külgnevates TDD-plokkides, kui tegemist on sünkroniseeritud võrkudega, või sagedusalas, mis jääb üksteisega piirnevate ja 5 või 10 MHz vahemikuga eraldatud TDD-plokkide vahele. Üleminekuvahemikud ei kehti teistele operaatoritele eraldatud üksteisega külgnevate plokkide suhtes, kui võrgud on sünkroniseerimata.

Üleminekuvahemik ei kehti sagedusalades alla 3 400 MHz ja üle 3 800 MHz.

Kaitseribad

FDD-võrgu puhul kehtivad järgmised kaitseribad:

3 400 – 3 410, 3 490 – 3 510 (dupleksivahe) ja 3 590 – 3 600 MHz.

Kui üleminekuvahemikud kattuvad kaitseribadega, kasutatakse üleminekuvahemiku võimsuse piirmäärasid.

Täiendav baassagedusala

Sagedusala alla 3 400 MHz.


Tabel 2

Plokisisene võimsuse piirväärtus

BEMi komponent

Sagedusvahemik

Võimsuse piirväärtus

Plokisisene

Operaatorile eraldatud plokk.

Ei ole tingimata tarvilik.

Kui mõni administratsioon soovib ülempiiri kehtestamist, tuleb kohaldada väärtust, mis ei ületa 68 dBm/5 MHz antenni kohta.

Selgitus tabeli 2 juurde

Femtotugijaamade puhul peaks kohaldama võimsusejuhtimist, et minimeerida häirete tekitamist kõrvalkanalitele. Femtotugijaamade võimsusjuhtimise nõue tuleneb vajadusest vähendada tarbijate paigaldatud seadmete tekitatavaid häireid, kuna sellised seadmed ei pruugi olla ümbritsevate võrkudega kooskõlastatud.

Tabel 3

Baassagedusala võimsuse piirväärtused

BEMi komponent

Sagedusvahemik

Võimsuse piirväärtus

Basssagedusala

FDD-allalüli (3 510 – 3 590 MHz).

Sünkroniseeritud TDD-plokid: 3 400 – 3 800 MHz või 3 600 – 3 800 MHz.

Min (PMax – 43,13) dBm/5 MHz EIRP antenni kohta.

Baassagedusala

FDD-üleslüli (3 410 – 3 490 MHz).

Sünkroniseerimata TDD-plokid: 3 400 – 3 800 MHz või 3 600 – 3 800 MHz.

– 34 dBm/5 MHz EIRP kärje kohta (5).

Selgitus tabeli 3 juurde

FDD-allalüli ja sünkroniseeritud TDD baassagedusala võimsuse piirväärtus on esitatud suhtelise sumbuvusena kandja maksimumvõimsuse ja kehtestatud ülempiiri suhtes. Kehtib neist kahest nõudest karmim. Kehtestatud piir sätestab tugijaamast lähtuvate häirete ülempiiri. Kahe sünkroniseeritud TDD-ploki puhul ei ole tugijamade vahel häireid. Sel juhul kasutatakse FDD-allalüli vahemikuga sama baassagedusala võimsuse põhiväärtust.

FDD-üleslüli ja sünkroniseerimata TDD baassagedusala võimsuse piirväärtus väljendatakse üksnes kindla piirväärtusena.

Tabel 4

Üleminekuvahemiku võimsuse piirväärtused

Sagedusploki ääremaski komponent

Sagedusvahemik

Võimsuse piirväärtus

Üleminekuvahemik

– 5 kuni 0 MHz nihe sagedusploki alumisest ääremaskist või

0–5 MHz nihe sagedusploki ülemisest ääremaskist

Min (PMax – 40,21) dBm/5 MHz EIRP antenni kohta

Üleminekuvahemik

– 10 kuni – 5 MHz nihe sagedusploki alumisest ääremaskist või

5–10 MHz nihe sagedusploki ülemisest ääremaskist

Min (PMax – 43,15) dBm/5 MHz EIRP antenni kohta

Selgitus tabeli 4 juurde

Üleminekuvahemiku piirväärtused kehtestatakse selleks, et vähendada võimsust plokisiseselt tasandilt baas- või kaitseribade tasandini. Nõudeid väljendatakse sumbuvusena kandja maksimaalse võimsuse suhtes kombinatsioonis kehtestatud ülempiiriga. Kehtib neist kahest nõudest karmim.

Tabel 5

Kaitseriba võimsuse piirväärtus FDD puhul

BEMi komponent

Sagedusvahemik

Võimsuse piirväärtus

Kaitseriba

3 400 – 3 410 MHz

– 34 dBm/5 MHz EIRP kärje kohta

Kaitseriba

3 490 – 3 500 MHz

– 23 dBm/5 MHz antennipordi kohta

Kaitseriba

3 500 – 3 510 MHz

Min (PMax – 43,13) dBm/5 MHz EIRP antenni kohta

Kaitseriba

3 590 – 3 600 MHz

Min (PMax – 43,13) dBm/5 MHz EIRP antenni kohta

Selgitus tabeli 5 juurde

Sagedusala 3 400 – 3 410 MHz kaitseriba puhul valitakse sama võimsuse piirväärtus, mis on piirneva FDD-üleslüli (3 410 – 3 490 MHz) baassagedusala võimsus. Sagedusala 3 500 – 3 510 MHz ja 3 590 – 3 600 MHz kaitseriba puhul valitakse sama võimsuse piirväärtus, mis on piirneva FDD-allalüli (3 510 – 3 590 MHz) baassagedusala võimsus. Sagedusala 3 490 – 3 500 MHz kaitseriba puhul põhineb võimsuse piirväärtus kõrvalkiirguse nõudel – 30 dBm/MHz antennipordi kohta, mis on 5 MHz laiuses sagedusribas.

Tabel 6

Tugijaama täiendavad baassagedusala võimsuse piirmäärad konkreetsete riikide puhul

Juhtum

BEMi komponent

Sagedusvahemik

Võimsuse piirväärtus

A

ELi liikmesriigid, kus kasutatakse militaarseid raadiolokatsioonisüsteeme alla 3 400 MHz

Täiendav baassagedusala

Nii TDD- kui ka FDD-režiimi puhul alla 3 400 MHz (6)

– 59 dBm/MHz EIRP (7)

B

ELi liikmesriigid, kus kasutatakse militaarseid raadiolokatsioonisüsteeme alla 3 400 MHz

Täiendav baassagedusala

Nii TDD- kui ka FDD-režiimi puhul alla 3 400 MHz (6)

– 50 dBm/MHz EIRP (7)

C

ELi liikmesriigid, kus puudub külgneva sagedusriba kasutus või puudub vajadus eraldi kaitse järele

Täiendav baassagedusala

Nii TDD- kui ka FDD-režiimi puhul alla 3 400 MHz

Ei kohaldata.

Selgitus tabeli 6 juurde

Täiendavad baassagedusala võimsuse piirväärtused kajastavad osas riikides vajadust kaitsta militaarset raadiolokatsiooni. Juhtumeid A, B ja C saab kohaldada piirkonniti või riigiti nii, et külgnevatel sagedusribadel võivad olla eri piirkondades või riikides eri kaitsetasemed olenevalt süsteemide kasutusest külgnevates sagedusribades. TDD-režiimi puhul võivad osutuda vajalikuks muud häirekaitsemeetmed, nagu geograafiline eraldamine, juhtumipõhine kooskõlastamine või täiendav kaitseriba. Tabelis 6 esitatud täiendavad baassagedusala võimsuse piirväärtused kehtivad üksnes välistingimustes töötavate kärgede puhul. Siseruumide kärgede puhul võib olenevalt konkreetsest juhtumist kohaldada leebemaid võimsuspiire. Terminaljaamade puhul võivad osutuda vajalikuks muud häirekaitsemeetmed, nagu geograafiline eraldamine või täiendav kaitseriba nii FDD- kui ka TDD-režiimi puhul

Joonis

Näide tugijaamade BEMi komponentide kombinatsioonist FDD-ploki puhul alates sagedusest 3 510 MHz (8)

Image

C.   TERMINALJAAMADE TEHNILISED TINGIMUSED

Tabel 7

Plokisisene nõue – terminaljaama sagedusploki ääremaski plokisisene võimsuse piirväärtus

Plokisisene maksimaalne võimsus (9)

25 dBm

Liikmesriigid võivad tabelis 7 esitatud piirväärtusi lõdvendada teatavate asjaolude, näiteks paiksete terminaljaamade puhul, tingimusel et sellega ei rikuta sagedusala 3 400 – 3 800 MHz muude olemasolevate kasutusviiside kaitset ega nende tegevuse jätkumist ja et piiriülesed kohustused on täidetud.”


(1)  Kui eraldatud sagedusplokke on vaja nihutada, võtmaks arvesse teisi olemasolevaid kasutajaid, tuleb kasutada rastrit 100 kHz. Teiste kasutajatega külgnevuse korral võib määratleda kitsamaid plokke, et võimaldada sagedusala tõhusat kasutamist.

(2)  Asjaomaseid mõisteid ei ole selgelt määratletud ning need viitavad eri võimsusastmetega kärgside tugijaamadele, mille võimsus on kahanevas järjekorras järgmine: makro, mikro, piko ja femto. Kõige väiksema võimsusega on femtokärgi kasutavad väikejaamad, mida kasutatakse tavaliselt siseruumides.

(3)  Ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus.

(4)  Soovituslik võimsuspiir on 4 dBm /5 MHz EIRP kärje kohta operaatorile eraldatud spektriploki ülemise või alumise 5 MHz kohta.

(5)  Vaadeldava baassagedusala suhtes võivad üksteisega külgnevad operaatorid leppida kokku erandis femtotugijaamadele, kui puudub häirete oht makrotugijaamadele. Sel juhul võib kasutada piirväärtust –25 dBm/5 MHz EIRP kärje kohta.

(6)  Administratsioonid võivad otsustada kaitseriba kehtestamise sagedusalas alla 3 400 MHz. Sel juhul võib võimsuspiiri kohaldada üksnes kaitseribast allpool.

(7)  Administratsioonid võivad valida juhtumi A või B võimsuse piirväärtuse olenevalt asjaomase piirkonna radaritele vajalikust kaitsetasemest.

(8)  Eriti tuleb tähele panna, et sagedusala eri vahemike suhtes määratakse kindlaks erinevad baassageduse võimsused ning et alumise üleminekuvahemiku võimsuse piirväärtust kasutatakse sagedusalaga 3 490 – 3 510 MHz kaitseriba ühes vahemikus. Joonisel 1 ei ole kujutatud alla 3 400 MHz raadiosagedusala, kuigi selle suhtes võidakse kehtestada sagedusploki ääremaski komponendi täiendav baassageduse võimsuse piirväärtus militaarse raadiolokatsiooni kaitseks.

(9)  Nimetatud võimsuse piirväärtus määratakse kindlaks EIRPna terminaljaamade puhul, mis on kavandatud paikseks kasutuseks või paigaldamiseks, ja TRPna terminaljaamade puhul, mis on kavandatud kantavateks või teisaldatavateks. Isotroopsete antennide puhul on EIRP ja TRP samaväärsed. Kõnealuse väärtuse juures on siiski lubatud kõrvalekalle kuni 2 dB, mis on määratud harmoneeritud standardites, et võtta arvesse raskusi töötamisel äärmuslikes keskkonnatingimustes ja toodete võimalikke erinevusi.