ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 126 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
57. köide |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
||
|
* |
||
|
* |
||
|
|
||
|
|
OTSUSED |
|
|
* |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
29.4.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 126/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 432/2014,
22. aprill 2014,
millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 seoses teatavate kalapüügivõimalustega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Määrusega (EL) nr 43/2014 (1) määras nõukogu 2014. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu. |
(2) |
Liidu laevade kalapüügivõimalused Norra ja Fääri saarte vetes ning Norra ja Fääri saarte laevade kalapüügivõimalused liidu vetes ning üksteise vetes asuvatele ressurssidele juurdepääsu tingimused kehtestatakse igal aastal pärast kalapüügiõigusi käsitlevaid konsultatsioone, mida peetakse vastavalt Norra (2) ja Fääri saartega (3) kalanduskokkulepetes või -protokollides sätestatud korrale. Kuni ajani, mil lõpetatakse 2014. aasta kalapüügivõimaluste üle peetavad konsultatsioonid, kehtestati määrusega (EL) nr 43/2014 asjaomaste kalavarudega seoses ajutised püügivõimalused. Konsultatsioonid Norra ja Fääri saartega lõpetati vastavalt 12. ja 13. märtsil 2014. Lisaks lõpetati 28. märtsil 2014 konsultatsioonid rannikuriikidega põhjaputassuu suhtes ning liidu, Islandi, Norra ja Venemaa Föderatsiooni vahel Atlandi-Skandinaavia heeringa suhtes. See võimaldas liidul ja Norral arutada üksteise vetes ressurssidele juurdepääsu vastastikust korda. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 43/2014 vastavalt muuta. |
(3) |
Vastavalt liidu ja Norra vaheliste konsultatsioonide tulemusele võib liit lubada liidu laevadel püüda liidu kasutada olevast kvoodist 10 % rohkem, tingimusel et liidu kasutada olevast kvoodist rohkem kasutatud kogus arvatakse maha liidu 2015. aasta kvoodist. Samuti võib liit 2015. aastal kasutada kasutamata koguseid, mis moodustavad kuni 10 % 2014. aastal liidu kasutada olevast kvoodist. Liidu laevadele võrdsete võimaluste tagamiseks on asjakohane lubada nimetatud püügivõimaluste kehtestamisel sellist paindlikkust, andes asjaomastele liikmesriikidele kvoodi paindliku kasutamise võimaluse. Kui liikmesriik ei vali mõne kalavaru puhul kvoodi paindliku kasutamise võimalust, siis on asjakohane jätkata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklite 3 ja 4 kohaldamist kooskõlas määruse (EL) nr 40/2013 artikli 10 lõikega 2. |
(4) |
Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon (SPRFMO) kehtestas teisel aastakoosolekul 2014. aastal kalapüügivõimalused, mis hõlmasid tšiili stauriidi lubatud kogupüüki (TAC). Lisaks määratles SPRFMO uuesti konkreetse ala, kus kehtivad püügi ja püügikoormuse ülemmäärad põhjalähedasel püügil alates 4. maist 2014. Kõnealused sätted tuleks üle võtta liidu õigusesse. |
(5) |
On vaja selgitada teatavate kalavarudega seotud sätteid, La Manche'i lääneosa merikeelevarude püügikoormuse haldamise korda ja Ameerika Troopikatuunide Komisjoniga seotud konkreetset aruandekohustust. |
(6) |
Määruses (EL) nr 43/2014 sätestatud püügi piirnormid ja püügikoormuse piirangud kehtivad vastavalt alates 1. jaanuarist ja 1. veebruarist 2014. Käesoleva määruse sätted, milles käsitletakse püügi piirnorme ja püügikoormuse piiranguid, peaksid seepärast samuti kehtima alates nimetatud kuupäevadest. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomased püügivõimalused ei ole veel ammendatud. SPRFMO määratletud alal tuleks aga püügi piirnorme ja püügikoormuse piiranguid põhjalähedase püügi puhul kohaldada alates 4. maist 2014. Käesolev määrus peaks jõustuma vahetult pärast selle avaldamist, kuna püügi piirnormide ja püügikoormuse reguleerimise korra muutmine mõjutab majandustegevust ja liidu kalalaevade kalapüügihooaja kavandamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 43/2014 muudatused
Määrust (EL) nr 43/2014 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 1 lõige 3 jäetakse välja. |
2) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 18a Paindlikkus teatavate kalavarude püügivõimaluste kehtestamisel 1. Käesolevat artiklit kohaldatakse järgmiste kalavarude suhtes:
2. Iga lõikes 1 määratletud kalavaru suhtes võib liikmesriik otsustada suurendada oma I lisas sätestatud esialgset kvooti kuni 10 % võrra. Asjaomane liikmesriik teatab oma otsusest komisjonile kirjalikult. Sellise teatamise korral loetakse suurendatud kvooti asjaomasele liikmesriigile 2014. aastaks eraldatud kvoodiks. 3. Kogused, mida on kasutatud 2014. aastal sellise suurendatud kvoodi kohaselt ja mis on suuremad esialgsest kvoodist, arvatakse tonni kaupa asjaomase liikmesriigi asjaomase varu 2015. aasta kvoodist maha. 4. Kogused, mida ei ole kasutatud esialgse kvoodi kohaselt kuni 10 % ulatuses nimetatud kvoodist, lisatakse asjaomase liikmesriigi asjaomase varu 2015. aasta kvoodile. 5. Käesoleva artikli lõigete 3 ja 4 kohaselt kasutatud ja kasutamata koguste kindlaksmääramisel võetakse arvesse koguseid, mis on antud üle teistele liikmesriikidele vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikele 8, ning koguseid, mis arvatakse maha vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 37, 105 ja 107. 6. Kui liikmesriik on kasutanud mõne kalavaru suhtes käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud võimalust, ei kohaldata sellise kalavaru suhtes kõnealuse liikmesriigi puhul määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4.” |
3) |
Artikkel 31 asendatakse järgmisega: „Artikkel 31 Põhjalähedane kalapüük Liikmesriigid, kellel oli tõendatult põhjalähedase kalapüügi koormus või kes püüdsid põhjalähedasi liike SPRFMO konventsiooni alas ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, piiravad oma laevade püüki või püügikoormust konventsioonialas, piirdudes konventsiooniala nende osadega, kus põhjalähedane kalapüük nimetatud ajavahemikul toimus, ning hoiavad püügi tasemel, mis ei ületa saagi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006.” |
4) |
Artikli 32 lõike 6 punkt b asendatakse järgmisega:
|
5) |
IA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale. |
6) |
IB lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale. |
7) |
IJ lisa asendatakse käesoleva määruse III lisas esitatud tekstiga. |
8) |
IIC lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale. |
9) |
III lisa asendatakse käesoleva määruse V lisas esitatud tekstiga. |
10) |
VIII lisa asendatakse käesoleva määruse VI lisas esitatud tekstiga. |
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.
Siiski kohaldatakse:
a) |
artikli 1 punkti 3 alates 4. maist 2014 ja |
b) |
artikli 1 punkti 8 alates 1. veebruarist 2014. |
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. aprill 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
D. KOURKOULAS
(1) Nõukogu 20. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 43/2014, millega määratakse 2014. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2014, lk 1).
(2) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).
(3) Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).
I LISA
Määruse (EL) nr 43/2014 IA lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Kanne merilutsu kohta V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes asendatakse järgmisega:
|
2) |
Kanne merilutsu kohta IV püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:
|
3) |
Kanne hirvkala kohta VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes asendatakse järgmisega:
|
4) |
Kanne heeringa kohta IIIa püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:
|
5) |
Kanne heeringa kohta IV püügipiirkonna liidu ja Norra vetes põhja pool 53° 30′ N asendatakse järgmisega:
|
6) |
Kanne heeringa kohta Norra vetes lõuna pool 62° N asendatakse järgmisega:
|
7) |
Kanne heeringa kohta IIIa püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:
|
8) |
Kanne heeringa kohta IV ja VIId püügipiirkonnas ning IIa püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
9) |
Kanne heeringa kohta IVc ja VIId püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:
|
10) |
Kanne heeringa kohta VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:
|
11) |
Kanne tursa kohta Skagerraki püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:
|
12) |
Kanne tursa kohta IV püügipiirkonnas, IIa püügipiirkonna liidu vetes, IIIa püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, asendatakse järgmisega:
|
13) |
Kanne tursa kohta Norra vetes lõuna pool 62° N asendatakse järgmisega:
|
14) |
Kanne tursa kohta VIId püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:
|
15) |
Kanne merikuratlaste kohta IV püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:
|
16) |
Kanne merikuratlaste kohta VIIIc, IX ja X püügipiirkonnas ning CECAF 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
17) |
Kanne kilttursa kohta IIIa püügipiirkonnas ja alarajoonide 22–32 liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
18) |
Kanne kilttursa kohta IV püügipiirkonnas ja IIa püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
19) |
Kanne kilttursa kohta Norra vetes lõuna pool 62° N asendatakse järgmisega:
|
20) |
Kanne merlangi kohta IIIa püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:
|
21) |
Kanne merlangi kohta IV püügipiirkonnas ja IIa püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
22) |
Kanne merlangi kohta VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:
|
23) |
Kanne merlangi ja pollaki kohta Norra vetes lõuna pool 62° N asendatakse järgmisega:
|
24) |
Kanne põhjaputassuu kohta I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes asendatakse järgmisega:
|
25) |
Kanne põhjaputassuu kohta II, IVa, V ja VI püügipiirkonna liidu vetes põhja pool 56° 30′ N ning VII püügipiirkonnas lääne pool 12° W asendatakse järgmisega:
|
26) |
Kanne sinise molva kohta Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes asendatakse järgmisega:
|
27) |
Kanne hariliku molva kohta IV püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
28) |
Kanne hariliku molva kohta VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes asendatakse järgmisega:
|
29) |
Kanne hariliku molva kohta IV püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:
|
30) |
Kanne norra salehomaari kohta IV püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:
|
31) |
Kanne hariliku süvameregarneeli kohta IIIa püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:
|
32) |
Kanne hariliku süvameregarneeli kohta Norra vetes lõuna pool 62° N asendatakse järgmisega:
|
33) |
Kanne atlandi merilesta kohta Skagerrakis asendatakse järgmisega:
|
34) |
Kanne atlandi merilesta kohta IV püügipiirkonnas; IIa püügipiirkonna liidu vetes; IIIa püügipiirkonna selles osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat, asendatakse järgmisega:
|
35) |
Kanne atlandi merilesta kohta VIId ja VIIe püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:
|
36) |
Kanne põhjaatlandi süsika kohta IIIa ja IV püügipiirkonnas, IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
37) |
Kanne põhjaatlandi süsika kohta VI püügipiirkonnas, Vb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes asendatakse järgmisega:
|
38) |
Kanne põhjaatlandi süsika kohta Norra vetes lõuna pool 62° N asendatakse järgmisega:
|
39) |
Kanne süvalesta kohta IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes ning Vb ja VI püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes asendatakse järgmisega:
|
40) |
Kanne makrelli kohta IIIa ja IV püügipiirkonnas, IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
41) |
Kanne makrelli kohta VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes asendatakse järgmisega:
|
42) |
Kanne makrelli kohta VIIIc, IX ja X püügipiirkonnas ning CECAF 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
43) |
Kanne makrelli kohta IIa ja IVa püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:
|
44) |
Kanne hariliku merikeele kohta IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
45) |
Kanne merikeelte kohta VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X püügipiirkonnas ning CECAF 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
46) |
Kanne kilu ja sellega seotud kaaspüügi kohta IIIa püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:
|
47) |
Kanne kilu ja seotud kaaspüügi kohta IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
48) |
Kanne stauriidi ja sellega seotud kaaspüügi kohta IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
49) |
Kanne stauriidi ja seotud kaaspüügi kohta IIa, IVa püügipiirkonna liidu vetes; VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes asendatakse järgmisega:
|
50) |
Kanne norra tursiku ja sellega seotud kaaspüügi kohta IIIa püügipiirkonnas ning IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
51) |
Kanne norra tursiku ja sellega seotud kaaspüügi kohta IV püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:
|
52) |
Kanne tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala kohta IV püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:
|
53) |
Kanne muude liikide kohta Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes asendatakse järgmisega:
|
54) |
Kanne muude liikide kohta IV püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:
|
55) |
Kanne muude liikide kohta IIa, IV ja VIa püügipiirkonna liidu vetes põhja pool 56° 30′ N asendatakse järgmisega:
|
(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi all lubatud.
(2) Püütakse IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu vetes (USK/*24X7C).
(3) Eritingimus: Selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib siiski suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*5B67-):
3 000.
(4) Kaasa arvatud harilik molva. Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks Vb, VI ja VII püügipiirkonnas.
Molva (LIN/*5B67-) |
5 500 |
Meriluts (USK/*5B67-) |
2 923 |
(5) |
Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmiste kogusteni (tonnides): 2 000.” |
(5) Lossitud kogused, heeringas on püütud püügivahenditega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.
(6) Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda IV püügipiirkonna liidu vetes (HER/*04-C.).
(7) Võib püüda üksnes Skagerrakis (HER/*03AN.).”
(8) Lossitud kogused, heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/04A.) ja IVb (HER/04B.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.
(9) Selle kvoodi alusel püütud saak tuleb maha arvestada TACi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi IVa ja IVb püügipiirkonna (HER/*4AB-C) liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud:
50 000.
Eritingimus:
eespool osutatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud:
|
Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-) () |
|
Liit |
50 000 |
|
() Lossitud kogused, heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.” |
(10) Lossitud kogused, heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.”
(11) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.”
(12) Üksnes kaaspüügina püütud heeringa lossitud kogused, püütud võrkudega, mille silmasuurus on alla 32 mm.”
(13) Üksnes kaaspüügina püütud heeringa lossitud kogused, püütud võrkudega, mille silmasuurus on alla 32 mm.”
(14) Üksnes sellise heeringa lossitud kogused, mis on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.
(15) Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas, mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51° 56′ N, 1° 19,1′ E) laiuskraadini 51° 33′ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.
(16) Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda IVb püügipiirkonnas (HER/*04B.).”
(17) Käesolevat püügipiirkonda on suurendatud järgmiste piirideni:
— |
põhjas laiuskraad 52° 30′ N, |
— |
lõunas laiuskraad 52° 00′ N, |
— |
läänes Iirimaa rannik, |
— |
idas Ühendkuningriigi rannik.” |
(18) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.”
(19) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.
(20) Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi alusel püütud saak tuleb maha arvestada TACi Norra osast.
Eritingimus:
eespool osutatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud:
|
IV püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-) |
Liit |
20 054” |
(21) Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.”
(22) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.”
(23) Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.”
(24) Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi alusel püütud saak tuleb maha arvestada TACi Norra osast.
Eritingimus:
eespool osutatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud:
|
IV püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-) |
Liit |
10 320” |
(25) Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.”
(26) Eritingimus: sellest kuni järgmise protsendimäära võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM1):
61,4 %
(27) Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda ning CECAF 34.1.1. liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga komisjonile eelnevalt teatada.
(28) Eritingimus: sellest võib järgmise koguse püüda Fääri saarte vetes (WHB/*05-F.):
25 000”
(29) Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormide hulka.
(30) Eritingimus: IV püügipiirkonna (WHB/*04A-C) saak ei tohi ületada järgmist kogust::
44 496
See IV püügipiirkonna püügipiirnorm on kuni järgmine protsendimäär Norra juurdepääsukvoodist:
25 %
(31) Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormide hulka.
(32) Eritingimus: võib püüda ka VIb püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). IVa püügipiirkonna (WHB/*04A-C) saak ei tohi ületada järgmist kogust:
6 250”
(33) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi all lubatud.
(34) Püütakse IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna (BLI/*24X7C) liidu vetes
(35) Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesoleva kvoodi hulka. Püütakse VIa püügipiirkonna liidu vetes põhja pool 56° 30′ N ja VIb püügipiirkonnas.”
(36) Eritingimus: selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib siiski ületada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6X14.):
2 000.
(37) Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ja need on järgmised:
Molva (LIN/*5B67-) |
5 500 |
Meriluts (USK/*5B67-) |
2 923 |
(38) Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise koguse ulatuses (tonnides):
3 000.
(39) Kaasa arvatud meriluts. Püütakse VIb ja VIa püügipiirkonnas põhja pool 56° 30′ N (LIN/*6BAN.).
(40) Eritingimus: selle alusel on lubatud VIa ja VIb püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib siiski ületada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VIa ja VIb püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.):
75”
(41) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.”
(42) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.”
(43) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.”
(44) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes ja IIIa püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.”
(45) Püütakse põhja pool 56° 30′ N (POK/*5614N).”
(46) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.”
(47) Püütakse IIa ja VI püügipiirkonna liidu vetes. VI püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C).”
(48) Eritingimus: kaasa arvatud järgmine kogus tonnides, mis püütakse Norra vetes lõuna pool 62° N (MAC/*04N-).
247.
Käesoleva eritingimuse kohase kalapüügi korral arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvootidest maha.
(49) Võib püüda ka IVa püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.).
(50) Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab järgmist Norra osa Põhjamere TACis:
74 500.
Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes IVa püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmine kogus tonnides, mida võib püüda IIIa püügipiirkonnas (MAC/*03A.):
3 000.
Eritingimus:
eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda järgnevalt esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes püügipiirkondades:
|
IIIa |
IIIa ja IVbc |
IVb |
IVc |
VI, IIa püügipiirkonna rahvusvahelised veed — 1. jaanuarist31. märtsini 2014 ja detsembris 2014 |
|
(MAC/*03A.) |
(MAC/*3A4BC) |
(MAC/*04 B.) |
(MAC/*04C.) |
(MAC/*2A6.) |
Taani |
0 |
4 130 |
0 |
0 |
15 918 |
Prantsusmaa |
0 |
490 |
0 |
0 |
0 |
Madalmaad |
0 |
490 |
0 |
0 |
0 |
Rootsi |
0 |
0 |
390 |
10 |
4 112 |
Ühendkuningriik |
0 |
490 |
0 |
0 |
0 |
Norra |
3 000 |
0 |
0 |
0 |
0” |
(51) Võib püüda IIa, VIa (põhja pool 56° 30′ N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).
(52) Norra võib täiendavalt püüda järgmise koguse juurdepääsukvoodist põhja pool 56° 30′ N ning see arvestatakse maha tema püügipiirnormist (MAC/*N5630):
51 387.
Eritingimus:
eespool osutatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades ega nendel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
IVa püügipiirkonna liidu ja Norra veed. Ajavahemikel 1. jaanuar — 15. veebruar 2014 ja 1. september — 31. detsember 2014. |
IIa püügipiirkonna Norra veed |
|
(MAC/*4A-EN) |
(MAC/*2AN-) |
Saksamaa |
19 005 |
2 557 |
Prantsusmaa |
12 671 |
1 703 |
Iirimaa |
63 351 |
8 524 |
Madalmaad |
27 715 |
3 727 |
Ühendkuningriik |
174 223 |
23 445 |
Liit |
296 965 |
39 956” |
(53) Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamiseks antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.
Eritingimus:
eespool osutatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud:
|
VIIIb (MAC/*08B.) |
Hispaania |
3 920 |
Prantsusmaa |
26 |
Portugal |
810” |
(54) IIa (MAC/*02A.) ja IVa (MAC/*4A.) püügipiirkonnas püütud saak tuleb eraldi teatada.”
(55) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C).”
(56) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle koodiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta, merlangi ja kilttursa kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 % kvoodist (OTH/*03A.).”
(57) Kaasa arvatud tobiad.
(58) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes selle koodiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 % kvoodist (OTH/*2AC4C).”
(59) Eritingimus: kuni 5 % VIId püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe püügipiirkonna liidu veed; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2A-14).
(60) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna, ent mitte VIId püügpiirkonna liidu vetes (JAX/*04-C.).
(61) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 % kvoodist (OTH/*4BC7D).”
(62) Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit 2014 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu vete suhtes kehtiva kvoodi (JAX/*4BC7D) kohaselt.
(63) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas (JAX/*07D.).
(64) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 % kvoodist (OTH/*2A-14).
(65) Üksnes IVa, VIa (põhja pool 56o 30' N), VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnad.”
(66) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema norra tursik. Kilttursa ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4).
(67) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes
(68) Kasutatakse sorteerimisvõre. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse käesoleva kvoodi hulka.”
(69) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.
(70) Eritingimus: sellest mitte üle 400 tonni stauriidi (JAX/*04-N).”
(71) Püütakse ainult õngejadaga.”
(72) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile muude liikide püügiks tavapärastes kogustes.
(73) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.”
(74) Üksnes IIa ja IV püügipiirkond (OTH/*2A4-C).
(75) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.
(76) Püütakse IV ja VIa püügipiirkonnas põhja pool 56° 30′ N (OTH/*46AN).”
II LISA
Määruse (EL) nr 43/2014 IB lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
Kanne heeringa kohta I ja II püügipiirkonna liidu, Norra ja rahvusvahelistes vetes asendatakse järgmisega:
|
2) |
Kanne tursa kohta I ja II püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:
|
3) |
Kanne tursa kohta NAFO 1. püügipiirkonna Gröönimaa vetes ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes asendatakse järgmisega:
|
4) |
Kanne tursa kohta I ja IIb püügipiirkonnas asendatakse järgmisega:
|
5) |
Kanne tursa ja kilttursa kohta Vb püügipiirkonna Fääri saarte vetes asendatakse järgmisega:
|
6) |
Kanne hariliku hiidlesta kohta V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes asendatakse järgmisega:
|
7) |
Kanne hariliku hiidlesta kohta NAFO 1. püügipiirkonna Gröönimaa vetes asendatakse järgmisega:
|
8) |
Kanne pikksabalaste kohta V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes asendatakse järgmisega:
|
9) |
Kanne pikksabalaste kohta NAFO 1. püügipiirkonna Gröönimaa vetes asendatakse järgmisega:
|
10) |
Kanne kilttursa kohta I ja II püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:
|
11) |
Kanne põhjaputassuu kohta Fääri saarte vetes asendatakse järgmisega:
|
12) |
Kanne hariliku molva ja sinise molva kohta Vb püügipiirkonna Fääri saarte vees asendatakse järgmisega:
|
13) |
Kanne hariliku süvameregarneeli kohta V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes asendatakse järgmisega:
|
14) |
Kanne põhjaatlandi süsika kohta I ja II püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:
|
15) |
Kanne põhjaatlandi süsika kohta Vb püügipiirkonna Fääri saarte vetes asendatakse järgmisega:
|
16) |
Kanne süvalesta kohta I ja II püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:
|
17) |
Kanne süvalesta kohta NAFO 1. püügipiirkonna Gröönimaa vetes asendatakse järgmisega:
|
18) |
Kanne süvalesta kohta V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes asendatakse järgmisega:
|
19) |
Kanne meriahvena kohta I ja II püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:
|
20) |
Kanne (pelaagilise) meriahvena kohta NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa vetes ning V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes asendatakse järgmisega:
|
21) |
Kanne meriahvenate kohta Vb püügipiirkonna Fääri saarte vetes asendatakse järgmisega:
|
22) |
Kanne muude liikide kohta I ja II püügipiirkonna Norra vetes asendatakse järgmisega:
|
23) |
Kanne muude liikide kohta Vb püügipiirkonna Fääri saarte vetes asendatakse järgmisega:
|
24) |
Kanne lestaliste kohta Vb püügipiirkonna Fääri saarte vetes asendatakse järgmisega:
|
(1) Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond, liidu veed, Fääri saarte veed, Norra veed, Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond, Svalbardi ümbruse kalapüügi kaitsevöönd.
(2) Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast (juurdepääsukvoot). Kõnealuse kvoodi alusel võib kala püüda liidu vetes põhja pool 62° N.
Eritingimus:
eespool osutatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud:
|
Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN) |
|
24 519.” |
(3) Käesolevale kvoodile kehtivad järgmised tingimused, v.a kaaspüügile:
1) |
püük on keelatud 1. aprillist kuni 31. maini 2014; |
2) |
püüda võib ainult NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa vetes ja ICESi XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes vähemalt kahes järgmisest neljast piirkonnast:
|
(4) Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.
(5) Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasneva kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.
(6) Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.”
(7) Püütakse õngejadadega (HAL/*514GN).”
(8) Püütakse õngejadadega (HAL/*N1GRN).”
(9) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(10) Kokku eraldatakse Norrale järgmine kogus tonnides ning seda võib püüda kas NAFO 1 TAC-piirkonnas või Gröönimaa vetes (GRV/514N1G):
60
Eritingimus:
kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.”
(11) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(12) Kokku eraldatakse Norrale järgmine kogus tonnides ning seda võib püüda kas NAFO 1 TAC-piirkonnas või Gröönimaa vetes (GRV/514N1G):
60.
Eritingimus:
kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.”
(13) Liidu, Fääri saarte, Norra ja Islandi vahelise konsultatsioonide kohaselt kokkulepitud TAC.”
(14) Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse käesoleva kvoodi hulka kuni järgmise normi ulatuses (OTH/*05B-F):
500.”
(15) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi all lubatud.”
(16) Püütakse lõuna pool 68° N.”
(17) Püüda tohib korraga kuni kuus laeva.”
(18) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi all lubatud.”
(19) 10. maist kuni 31. detsembrini 2014 võib püüda ainult kui süvamere pelaagilist meriahvenat pelaagilise traalnoodaga.
(20) Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvena kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
1 |
64° 45′ N |
28° 30′ W |
2 |
62° 50′ N |
25° 45′ W |
3 |
61° 55′ N |
26° 45′ W |
4 |
61° 00′ N |
26° 30′ W |
5 |
59° 00′ N |
30° 00′W |
6 |
59° 00′ N |
34° 00′ W |
7 |
61° 30′ N |
34° 00′ W |
8 |
62° 50′ N |
36° 00′ W |
9 |
64° 45′ N |
28° 30′ W |
(21) Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda ka eespool osutatud meriahvena kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).
(22) Võib püüda üksnes V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes (RED/*514GN).”
(23) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle kvoodi all lubatud.”
(24) Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.”
III LISA
„IJ LISA
SPRFMO KONVENTSIOONI ALA
Liik: |
Tšiili stauriid Trachurus murphyi |
Püügipiirkond: |
SPRFMO konventsiooni ala (CJM/SPRFMO) |
|
Saksamaa |
6 552,08 |
|
|
|
Madalmaad |
7 101,78 |
|
|
|
Leedu |
4 559,1 |
|
|
|
Poola |
7 839,05 |
|
|
|
Liit |
26 052 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata” |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
IV LISA
Määruse (EL) nr 43/2014 IIC lisa punkt 7.1 asendatakse järgmisega:
„7.1. |
Kui ajavahemikul 1. veebruarist 2013 kuni 31. jaanuarini 2014 on toimunud kalapüügi lõpetamine alatiseks kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt, võib komisjon eraldada liikmesriigile täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest. Komisjon võib juhtumipõhiselt võtta arvesse kalapüügi lõpetamist alatiseks ka muudel asjaoludel, kui asjaomane liikmesriik esitab kirjaliku ja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.” |
V LISA
„III LISA
Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu laevadele antavate püügilubade maksimaalne arv
Püügipiirkond |
Püügiliik |
Kalapüügilubade arv |
Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel |
Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv |
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond |
Heeringas, põhja pool 62° 00′ N |
77 |
DK: 25 DE: 5 FR: 1 IE: 8 NL: 9 PL: 1 SV: 10 UK: 18 |
57 |
Põhjalähedased liigid, põhja pool 62° 00′ N |
80 |
DE: 16 IE: 1 ES: 20 FR: 18 PT: 9 UK: 14 Jaotamata: 2 |
50 |
|
Harilik makrell |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
70 (1) |
|
Tehniliseks otstarbeks ettenähtud liigid, lõuna pool 62° 00′ N |
480 |
DK: 450 UK: 30 |
150 |
|
Fääri veed |
Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel |
26 |
BE: 0 DE: 4 FR: 4 UK: 18 |
13 |
Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim silmasuurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62° 28′ N ja ida pool 6° 30′ W |
8 (2) |
Ei kohaldata |
4 |
|
Traalnoodapüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kalastada piirkondades, mis jäävad 61° 20′ N ja 62° 00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal. |
70 |
BE: 0 DE: 10 FR: 40 UK: 20 |
26 |
|
Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61° 30′ N ja lääne pool 9° 00′ W ning piirkonnas 7° 00′ W ja 9° 00′ W vahel, lõuna pool 60° 30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60° 30′ N, 7° 00′ W ning 60° 00′ N, 6° 00′ W vahel kulgevat joont. |
70 |
DE: 8 (3) FR: 12 (3) UK: 0 (3) |
20 (4) |
|
Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber ristpinesid. |
70 |
Ei kohaldata |
22 (4) |
|
Põhjaputassuu püük. Püügilubadega laevade arvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond”. |
34 |
DE: 3 DK: 19 FR: 2 NL: 5 UK: 5 |
20 |
|
Õngepüük |
10 |
UK: 10 |
6 |
|
Makrell |
12 |
DK: 12 |
12 |
|
Heeringas, põhja pool 61° N |
21 |
DK: 7 DE: 1 IE: 2 FR: 0 NL: 3 SV: 3 UK: 5 |
21” |
(1) Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.
(2) Vastavalt 1999. aastal kokkulepitud protokollile kajastatakse tursa ja kilttursa sihtpüüki käsitlevaid arve nende arvude hulgas, mis käsitlevad „igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkondades, mis asuvad Fääri saarte lähtejoontest 12–21 miili kaugusel”.
(3) Need arvud viitavad korraga kohal viibivate laevade maksimaalsele arvule.
(4) Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüügis 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest”.
VI LISA
„VIII LISA
Liidu vetes kala püüdvatele kolmanda riigi laevadele antavate püügilubade maksimaalne arv
Lipuriik |
Püügiliik |
Kalapüügilubade arv |
Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv |
Norra |
Heeringas, põhja pool 62° 00′ N |
20 |
20 |
Fääri saared |
Makrell, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnad Stauriid, IV, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnad |
14 |
14 |
Heeringas, põhja pool 62° 00′ N |
21 |
21 |
|
Heeringas, IIIa püügipiirkond |
4 |
4 |
|
Tursiku töönduspüük, IV ja VIa (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonnad (sealhulgas vältimatu põhjaputassuu kaaspüük) |
15 |
15 |
|
Harilik molva ja meriluts |
20 |
10 |
|
Põhjaputassuu, II, VIa (põhja pool 56° 30′ N), VIb ja VII (põhja pool 12° 00′ W) püügipiirkonnad |
20 |
20 |
|
Sinine molva |
16 |
16 |
|
Venezuela (1) |
Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed) |
45 |
45” |
(1) Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes kõnealuses departemangus. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.
29.4.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 126/48 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 433/2014,
28. aprill 2014,
millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, (1) ning eelkõige selle artikli 14 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu määruse (EL) nr 269/2014. |
(2) |
Võttes arvesse olukorra tõsidust, on nõukogu seisukohal, et määruse (EL) nr 269/2014 I lisas esitatud loetelusse füüsilistest ja juriidilistest isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tuleks lisada veel isikuid. |
(3) |
Määruse (EL) nr 269/2014 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas nimetatud isikud kantakse määruse (EL) nr 269/2014 I lisas esitatud loetellu.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. aprill 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
D. KOURKOULAS
(1) ELT L 78, 17.3.2014, lk 6.
LISA
Artiklis 1 nimetatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu
|
Nimi |
Identifitseerimisandmed |
Loetellu kandmise põhjused |
Loetellu kandmise kuupäev |
1. |
Dmitry Nikolayevich KOZAK |
Sünnikuupäev ja -koht: 7.11.1958, Kirovohrad, Ukraina NSV |
Asepeaminister. Vastutav kontrolli eest seoses annekteeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi integreerimisega Venemaa Föderatsiooni koosseisu |
29.4.2014 |
2. |
Oleg Yevgenyvich BELAVENTSEV |
Sünnikuupäev ja -koht: 15.9.1949, Moskva |
Venemaa Föderatsiooni presidendi täievoliline esindaja nn Krimmi föderaalpiirkonnas, Venemaa julgeolekunõukogu mittealaline liige. Vastutav Venemaa riigipea põhiseaduslike õiguste jõustamise eest annekteeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumil. |
29.4.2014 |
3. |
Oleg Genrikhovich SAVELYEV |
Sünnikuupäev ja -koht: 27.10.1965, Leningrad |
Krimmi asjade minister. Vastutav annekteeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi integreerimise eest Venemaa Föderatsiooni koosseisu. |
29.4.2014 |
4. |
Sergei Ivanovich MENYAILO |
Sünnikuupäev ja -koht: 22.8.1960, Alagir, Põhja-Oseetia Autonoomne NSV, Vene NFSV |
Ukraina annekteeritud linna Sevastopoli kuberneri kohusetäitja. |
29.4.2014 |
5. |
Olga Fedorovna KOVATIDI |
Sünnikuupäev ja -koht: 7.5.1962, Simferopol, Ukraina NSV. |
Annekteeritud Krimmi Autonoomset Vabariiki esindav liige Venemaa föderatsiooninõukogus. |
29.4.2014 |
6. |
Ludmila Ivanovna SHVETSOVA |
Sünnikuupäev ja -koht: 24.9.1949, Alma-Ata, NSVL |
Riigiduuma asespiiker (Ühtne Venemaa). Vastutav selliste õigusaktide algatamise eest, mille alusel integreeritakse annekteeritud Krimmi Autonoomne Vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisu. |
29.4.2014 |
7. |
Sergei Ivanovich NEVEROV |
Sünnikuupäev ja -koht: 21.12.1961, Tashtagol, NSVL |
Riigiduuma asespiiker (Ühtne Venemaa). Vastutav selliste õigusaktide algatamise eest, mille alusel integreeritakse annekteeritud Krimmi Autonoomne Vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisu. |
29.4.2014 |
8. |
Igor Dmitrievich SERGUN |
Sünnikuupäev: 28.3.1957 |
GRU (luure peadirektoraat) juht, Venemaa Föderatsiooni relvajõudude peastaabi ülemjuhataja asetäitja, kindralleitnant. Vastutav GRU ohvitseride tegevuse eest Ida-Ukrainas. |
29.4.2014 |
9. |
Valery Vasilevich GERASIMOV |
Sünnikuupäev ja -koht: 8.9.1955, Kaasan |
Venemaa Föderatsiooni relvajõudude peastaabi ülemjuhataja, Venemaa Föderatsiooni kaitseministri esimene asetäitja, armeekindral. Vastutav Venemaa vägede massilise saatmise eest Ukraina piirile ja olukorra leevendamata jätmise eest. |
29.4.2014 |
10. |
German PROKOPIV |
|
Nn Luganski vahtkonna aktiivne juht. Võttis osa julgeolekuteenistuse Luganski piirkondliku büroo hoone hõivamisest, salvestas valdusse võetud hoonest president Putinile ja Venemaale suunatud videosõnumi. Tihedates sidemetes nn Kaguarmeega. |
29.4.2014 |
11. |
Valeriy BOLOTOV |
|
Julgeolekuteenistuse Luganski piirkondliku büroo hoone hõivanud separatistliku rühmituse „Kaguarmee” üks juhtidest. Eruohvitser. Enne hoone hõivamist olid tema ja ta kaasosaliste omanduses relvad, mis olid ilmselt saadud ebaseaduslikul teel Venemaalt ja kohalikelt kuritegelikelt rühmitustelt. |
29.4.2014 |
12. |
Andriy PURGIN |
|
Nn Donetski Vabariigi juht, osaleb aktiivselt separatistlikus tegevuses ja organiseerib seda, nn Vene turistide tegevuse koordineerija Donetskis. Üks isikutest, kes algatas nn Donbassi kodanikualgatuse Euraasia Liidu moodustamiseks. |
29.4.2014 |
13. |
Denys PUSHYLIN |
Sünnikoht: Makiivka |
Nn Donetski Rahvavabariigi üks juhtidest. Osales piirkondlike ametiasutuste hõivamises ja valdusse võtmises. Separatistide aktiivne kõneisik. |
29.4.2014 |
14. |
Tsyplakov Sergey GENNADEVICH |
|
Radikaalse ideoloogiaga organisatsiooni „Donbasi Omakaitse” üks juhtidest. Võttis aktiivselt osa Donetski piirkonna mitmete riigiasutuste hoonete hõivamisest. |
29.4.2014 |
15. |
Igor STRELKOV (Ihor Strielkov) |
|
Tuvastatud kui Venemaa Föderatsiooni relvajõudude peastaabi luure peadirektoraadi (GRU) üks töötajatest. Oli kaasatud Slovianski vahejuhtumitesse. Krimmi isehakanud peaministri Sergey Aksionovi abi julgeolekuküsimustes. |
29.4.2014 |
29.4.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 126/51 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 434/2014,
11. aprill 2014,
millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Noisette de Cervione — Nuciola di Cervioni (KGT)]
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Noisette de Cervione — Nuciola di Cervioni” (2). |
(2) |
Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Noisette de Cervione — Nuciola di Cervioni” registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 11. aprill 2014
Komisjoni nimel
presidendi eest
komisjoni liige
Dacian CIOLOȘ
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT C 363, 13.12.2013, lk 10.
LISA
Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted
Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad, töötlemata ja töödeldud kujul
PRANTSUSMAA
Noisette de Cervione — Nuciola di Cervioni (KGT)
29.4.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 126/53 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 435/2014,
28. aprill 2014,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 28. aprill 2014
Komisjoni nimel
presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.
(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
(eurot 100 kg kohta) |
||
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
0702 00 00 |
CL |
173,8 |
MA |
46,1 |
|
MK |
105,0 |
|
TN |
89,9 |
|
TR |
78,9 |
|
ZZ |
98,7 |
|
0707 00 05 |
AL |
41,5 |
MA |
39,8 |
|
MK |
59,4 |
|
TR |
132,1 |
|
ZZ |
68,2 |
|
0709 93 10 |
MA |
29,9 |
TR |
113,9 |
|
ZZ |
71,9 |
|
0805 10 20 |
EG |
40,8 |
IL |
69,8 |
|
MA |
47,7 |
|
TN |
61,8 |
|
TR |
46,2 |
|
ZZ |
53,3 |
|
0805 50 10 |
MA |
35,6 |
TR |
85,7 |
|
ZZ |
60,7 |
|
0808 10 80 |
AR |
111,0 |
BR |
81,9 |
|
CL |
104,8 |
|
CN |
96,9 |
|
MK |
26,2 |
|
NZ |
136,6 |
|
US |
170,5 |
|
ZA |
130,1 |
|
ZZ |
107,3 |
|
0808 30 90 |
AR |
89,7 |
CL |
159,8 |
|
ZA |
113,4 |
|
ZZ |
121,0 |
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.
OTSUSED
29.4.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 126/55 |
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS 2014/238/ÜVJP,
28. aprill 2014,
millega rakendatakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2,
võttes arvesse nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, (1) eriti selle artikli 3 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 17. märtsil 2014 vastu otsuse 2014/145/ÜVJP. |
(2) |
Võttes arvesse olukorra tõsidust, on nõukogu seisukohal, et otsuse 2014/145/ÜVJP lisas esitatud loetelusse isikutest, üksustest ja asutustest, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tuleks lisada veel isikuid. |
(3) |
Otsuse 2014/145/ÜVJP lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Käesoleva otsuse lisas nimetatud isikud kantakse otsuse 2014/145/ÜVJP lisas esitatud loetelusse.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.
Brüssel, 28. aprill 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
D. KOURKOULAS
(1) ELT L 78, 17.3.2014, lk 16.
LISA
Artiklis 1 nimetatud isikute, üksuste ja asutuste loetelu
|
Nimi |
Identifitseerimisandmed |
Loetellu kandmise põhjused |
Loetellu kandmise kuupäev |
1. |
Dmitry Nikolayevich KOZAK |
Sünnikuupäev ja -koht: 7.11.1958, Kirovohrad, Ukraina NSV |
Asepeaminister. Vastutav kontrolli eest seoses annekteeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi integreerimisega Venemaa Föderatsiooni koosseisu |
29.4.2014 |
2. |
Oleg Yevgenyvich BELAVENTSEV |
Sünnikuupäev ja -koht: 15.9.1949, Moskva |
Venemaa Föderatsiooni presidendi täievoliline esindaja nn Krimmi föderaalpiirkonnas, Venemaa julgeolekunõukogu mittealaline liige. Vastutav Venemaa riigipea põhiseaduslike õiguste jõustamise eest annekteeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi territooriumil. |
29.4.2014 |
3. |
Oleg Genrikhovich SAVELYEV |
Sünnikuupäev ja -koht: 27.10.1965, Leningrad |
Krimmi asjade minister. Vastutav annekteeritud Krimmi Autonoomse Vabariigi integreerimise eest Venemaa Föderatsiooni koosseisu. |
29.4.2014 |
4. |
Sergei Ivanovich MENYAILO |
Sünnikuupäev ja -koht: 22.8.1960, Alagir, Põhja-Oseetia Autonoomne NSV, Vene NFSV |
Ukraina annekteeritud linna Sevastopoli kuberneri kohusetäitja. |
29.4.2014 |
5. |
Olga Fedorovna KOVATIDI |
Sünnikuupäev ja -koht: 7.5.1962, Simferopol, Ukraina NSV. |
Annekteeritud Krimmi Autonoomset Vabariiki esindav liige Venemaa föderatsiooninõukogus. |
29.4.2014 |
6. |
Ludmila Ivanovna SHVETSOVA |
Sünnikuupäev ja -koht: 24.9.1949, Alma-Ata, NSVL |
Riigiduuma asespiiker (Ühtne Venemaa). Vastutav selliste õigusaktide algatamise eest, mille alusel integreeritakse annekteeritud Krimmi Autonoomne Vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisu. |
29.4.2014 |
7. |
Sergei Ivanovich NEVEROV |
Sünnikuupäev ja -koht: 21.12.1961, Tashtagol, NSVL |
Riigiduuma asespiiker (Ühtne Venemaa). Vastutav selliste õigusaktide algatamise eest, mille alusel integreeritakse annekteeritud Krimmi Autonoomne Vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisu. |
29.4.2014 |
8. |
Igor Dmitrievich SERGUN |
Sünnikuupäev: 28.3.1957 |
GRU (luure peadirektoraat) juht, Venemaa Föderatsiooni relvajõudude peastaabi ülemjuhataja asetäitja, kindralleitnant. Vastutav GRU ohvitseride tegevuse eest Ida-Ukrainas. |
29.4.2014 |
9. |
Valery Vasilevich GERASIMOV |
Sünnikuupäev ja -koht: 8.9.1955, Kaasan |
Venemaa Föderatsiooni relvajõudude peastaabi ülemjuhataja, Venemaa Föderatsiooni kaitseministri esimene asetäitja, armeekindral. Vastutav Venemaa vägede massilise saatmise eest Ukraina piirile ja olukorra leevendamata jätmise eest. |
29.4.2014 |
10. |
German PROKOPIV |
|
Nn Luganski vahtkonna aktiivne juht. Võttis osa julgeolekuteenistuse Luganski piirkondliku büroo hoone hõivamisest, salvestas valdusse võetud hoonest president Putinile ja Venemaale suunatud videosõnumi. Tihedates sidemetes nn Kaguarmeega. |
29.4.2014 |
11. |
Valeriy BOLOTOV |
|
Julgeolekuteenistuse Luganski piirkondliku büroo hoone hõivanud separatistliku rühmituse „Kaguarmee” üks juhtidest. Eruohvitser. Enne hoone hõivamist olid tema ja ta kaasosaliste omanduses relvad, mis olid ilmselt saadud ebaseaduslikul teel Venemaalt ja kohalikelt kuritegelikelt rühmitustelt. |
29.4.2014 |
12. |
Andriy PURGIN |
|
Nn Donetski Vabariigi juht, osaleb aktiivselt separatistlikus tegevuses ja organiseerib seda, nn Vene turistide tegevuse koordineerija Donetskis. Üks isikutest, kes algatas nn Donbassi kodanikualgatuse Euraasia Liidu moodustamiseks. |
29.4.2014 |
13. |
Denys PUSHYLIN |
Sünnikoht: Makiivka |
Nn Donetski Rahvavabariigi üks juhtidest. Osales piirkondlike ametiasutuste hõivamises ja valdusse võtmises. Separatistide aktiivne kõneisik. |
29.4.2014 |
14. |
Tsyplakov Sergey GENNADEVICH |
|
Radikaalse ideoloogiaga organisatsiooni „Donbasi Omakaitse” üks juhtidest. Võttis aktiivselt osa Donetski piirkonna mitmete riigiasutuste hoonete hõivamisest. |
29.4.2014 |
15. |
Igor STRELKOV (Ihor Strielkov) |
|
Tuvastatud kui Venemaa Föderatsiooni relvajõudude peastaabi luure peadirektoraadi (GRU) üks töötajatest. Oli kaasatud Slovianski vahejuhtumitesse. Krimmi isehakanud peaministri Sergey Aksionovi abi julgeolekuküsimustes. |
29.4.2014 |