ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 123 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
57. köide |
Sisukord |
|
II Muud kui seadusandlikud aktid |
Lehekülg |
|
|
MÄÄRUSED |
|
|
* |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
24.4.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 123/1 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 379/2014,
7. aprill 2014,
millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (1), eriti selle artikli 8 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Teatava õhusõiduki käitajad ja selle käitamisega seotud töötajad peavad vastama määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisas esitatud asjakohastele olulistele nõuetele. |
(2) |
Komisjon peaks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 216/2008 vastu võtma vajalikud rakenduseeskirjad, millega kehtestatakse õhusõidukite ohutu käitamise tingimused. Kõnealustes eeskirjades tuleks ennekõike arvesse võtta õhusõidukite ja organisatsioonide keerukust ning õhusõiduki käitamise keerukust, samuti lennutegevuse eri liikidega seotud ohte. |
(3) |
Komisjoni määruses (EL) nr 965/2012 (2) on kehtestatud üksikasjalikud eeskirjad lennukite ja kopterite käitamise kohta ärilises lennutranspordis. Määruse (EÜ) nr 216/2008 põhimõtete ja kohaldatavusega seotud nõuete järgimiseks tuleks kehtestada eeskirjad õhupallide ja purilennukite käitamise kohta ärilises lennutranspordis. Lisaks tuleks kooskõlas lennutegevuse mahu ja ulatuse ning sellega seotud ohtudega nõuetekohaselt käsitleda lennukite ja kopterite käitamise üksikasju teatavate äriliste lendude puhul, mis algavad ja lõpevad ühel ja samal lennuväljal või käitamiskohas. |
(4) |
Komisjoni määrusega (EL) nr 800/2013 (3) muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 nii, et see hõlmaks mitteärilist lennutegevust vastavalt asjaomaste õhusõidukite keerukusele. Lisaks on vaja muuta määrust (EL) nr 965/2012, et kajastada kõige uuemaid arengusuundi ning tagada, et muude kui keerukate õhusõidukitega tehtavate teatavate selgelt kindlaksmääratud toimingute ja nendega seotud organisatsioonide suhtes võetakse proportsionaalseid meetmeid. |
(5) |
Lisada tuleks ka lennukite, kopterite, õhupallide ja purilennukite erilendusid käsitlevad eeskirjad, võttes arvesse kõnealuste lendude konkreetseid aspekte ning nendega seotud riske. Proportsionaalsuse huvides ei oleks asjakohane kohaldada sertifitseerimist kõikide ärilise lennutegevusega tegelevate käitajate, eelkõige äriliste erilendudega tegelevate käitajate suhtes. Ehkki nende tegevus on ärilist laadi, tuleks kõnealuste käitajate suhtes kohaldada sertifitseerimise asemel ettevõtja suutlikkuse tõendamist. Vaatamata sellele tuleks ohutuse huvides kindlaks määrata tingimused selliste teatavate kõrge riskitasemega äriliste erilendude kohta, mis ohustavad maapinnal asuvaid kolmandaid isikuid, ning seetõttu tuleks nende lendude teostamiseks taotleda luba. |
(6) |
Seepärast tuleb määrust (EL) nr 965/2012 vastavalt muuta. |
(7) |
Sujuva ülemineku ja tsiviillennundusohutuse kõrge taseme tagamiseks liidus peaksid rakendusmeetmed kajastama kõige uuemaid arengusuundi, sealhulgas parimaid tavasid ning teaduse ja tehnika arengut õhusõidukite käitamise valdkonnas. Sellest tulenevalt tuleks arvesse võtta Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni ja Euroopa Ühinenud Lennuametite egiidi all 30. juunini 2009 heakskiidetud nõudeid ja haldusmenetlusi ning konkreetse liikmesriigi olukorrale vastavaid kehtivaid õigusakte. |
(8) |
Lennundussektorile ja liikmesriikide haldusasutustele tuleb anda piisavalt aega uue õigusraamistikuga kohandumiseks. |
(9) |
Euroopa Lennundusohutusamet on ette valmistanud rakenduseeskirjade eelnõu ja esitanud selle arvamusena komisjonile kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 19 lõikega 1. |
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 965/2012 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Reguleerimisese ja -ala 1. Käesolevas määruses kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad lennukite, kopterite, õhupallide ja purilennukite käitamise kohta; muu hulgas hõlmavad need eeskirjad mõne teise riigi ohutusjärelevalve alla kuuluvate käitajate selliste õhusõidukite seisuplatsil kontrollimist, mis on maandunud sellise teise riigi lennuväljal, mille territooriumil kohaldatakse aluslepingu sätteid. 2. Peale selle kehtestatakse käesolevas määruses üksikasjalikud eeskirjad sertifikaatide väljaandmise kohta määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktides b ja c osutatud ning ärilises lennutranspordis kasutatavate õhusõidukite käitajatele, samuti kõnealuste sertifikaatide pikendamise, muutmise, peatamise, kehtetuks tunnistamise või neile piirangute kehtestamise kohta, ning sertifikaadi omanike õigused ja kohustused ning tingimused, mille korral tuleb lennutegevus ohutuse huvides keelata, seda piirata või seada sellele teatavad tingimused. 3. Lisaks kehtestatakse käesolevas määruses üksikasjalikud eeskirjad ja protseduurid, mis on seotud keerukate mootorõhusõidukite äriliste erilendude ja mitteäriliste lendude käitajate, sealhulgas keerukate mootorõhusõidukite mitteäriliste erilendude käitajate deklaratsioonide esitamisega ning nende käitajate üle järelevalve teostamisega. 4. Käesolevas määruses kehtestatakse ka üksikasjalikud eeskirjad tingimuste kohta, mille korral tuleb teatavatele suure riskiga ärilistele erilendudele anda ohutuse huvides välja luba, ning kõnealuste lubade väljaandmise, pikendamise, muutmise, peatamise, tühistamise või neile piirangute kehtestamise kohta. 5. Käesolevat määrust ei kohaldata määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 1 lõike 2 punkti a reguleerimisalasse kuuluva lennutegevuse suhtes. 6. Käesolevat määrust ei kohaldata ankurdatud õhupallide ja õhulaevadega toimuvate lendude ega ankurdatud õhupallide lendude suhtes.” |
2) |
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
|
3) |
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
|
4) |
Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
|
5) |
Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:
|
6) |
Artikli 10 lõiget 3 muudetakse järgmiselt.
|
7) |
Artiklile 10 lisatakse lõiked 4, 5, 6 ja 7; „4. Erandina lõike 1 teisest lõigust võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada II, III, VII ja VIII lisa sätteid erilendude suhtes kuni 21. aprillini 2017. 5. Erandina lõike 1 teisest lõigust võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada II, III ja IV lisa sätteid järgmiste lendude suhtes:
6. Kui liikmesriik kasutab lõike 5 punktis a sätestatud erandit, kohaldatakse järgmisi eeskirju:
7. Kui liikmesriik kohaldab lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud erandit, teatab ta sellest komisjonile ja ametile. Teates tuleb esitada erandi põhjused ja kestus ning kavandatavate meetmete rakendamise programm ja ajakava.” |
8) |
I–VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale. |
9) |
Lisatakse VIII lisa (SPO-osa), mille tekst on esitatud käesoleva määruse II lisas. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 7. aprill 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(2) Komisjoni määrus (EL) nr 965/2012, 5. oktoober 2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).
(3) Komisjoni määrus (EL) nr 800/2013, 14. august 2013, millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 227, 24.8.2013, lk 1).
I LISA
1) |
Määruse (EL) nr 965/2012 I lisa muudetakse järgmiselt.
|
2) |
Määruse (EL) nr 965/2012 II lisa muudetakse järgmiselt:
|
3) |
Määruse (EL) nr 965/2012 III lisa muudetakse järgmiselt:
|
4) |
Määruse (EL) nr 965/2012 IV lisa muudetakse järgmiselt.
|
5) |
Määruse (EL) nr 965/2012 V lisa muudetakse järgmiselt.
|
6) |
Määruse (EL) nr 965/2012 VI lisa punkti NCC.POL.125 alapunkt b asendatakse järgmisega:
|
7) |
Määruse (EL) nr 965/2012 VII lisa muudetakse järgmiselt:
|
(1) Komisjoni määrus (EL) nr 748/2012, 3. august 2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).
II LISA
„VIII LISA
ERILENNUD
[SPO-OSA]
SPO.GEN.005 Reguleerimisala
a) |
Käesolevat lisa kohaldatakse kõikidel juhtudel, kus õhusõidukit kasutatakse erilennuks näiteks põllumajanduse, ehituse, fotograafia, seire, vaatluse ja patrullimise ning lennureklaami valdkonnas. |
b) |
Olenemata alapunktist a peavad mittekeerukate mootorõhusõidukite mitteärilised erilennud vastama VII lisa (NCO-osa) nõuetele. |
c) |
Olenemata alapunktist a võib järgmisi mittekeerukate mootorõhusõidukite lende käitada vastavakt VII lisa (NCO-osa) nõuetele:
|
A ALAJAGU
ÜLDNÕUDED
SPO.GEN.100 Pädev asutus
Pädev asutus on selle liikmesriigi määratud asutus, kus asub käitaja peamine tegevuskoht või elukoht.
SPO.GEN.101 Nõuete täitmise meetodid
Määruse (EÜ) nr 216/2008ja selle rakenduseeskirjade täitmiseks võib käitaja kasutada lisaks ameti vastuvõetud nõuete täitmise meetoditele ka alternatiivseid nõuete täitmise meetodeid.
SPO.GEN.102 Fikseeritud jõuallikaga motopurilennukid, motopurilennukid ja segaõhupallid
a) |
Fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite käitamisel tuleb järgida:
|
b) |
Fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite varustus peab olema kooskõlas lennukite suhtes kohaldatavate nõuetega, kui D alajaos ei ole sätestatud teisiti. |
c) |
Muude motopurilennukite kui fikseeritud jõuallikaga motopurilennukite varustuse osas ja käitamisel tuleb järgida purilennukite suhtes kohaldatavaid nõudeid. |
d) |
Segaõhupallide käitamisel tuleb järgida kuumaõhu-õhupallide suhtes kohaldatavaid nõudeid. |
SPO.GEN.105 Meeskonna kohustused
a) |
Meeskonnaliige on kohustatud nõuetekohaselt täitma oma tööülesandeid. Meeskonnaliikmete ülesanded on sätestatud standardsetes käitamisprotseduurides (SOP) ja vajaduse korral lennutegevuskäsiraamatus. |
b) |
Välja arvatud õhupallide puhul, on meeskonnaliige kriitilistel lennuetappidel ja muul ajal, kui kapten seda ohutuse huvides vajalikuks peab, kohustatud istuma turvavahendiga kinnitatult talle määratud kohal, kui standardsetes käitamisprotseduurides (SOP) ei ole sätestatud teisiti. |
c) |
Lennu ajal peab oma istekohal asuval lennumeeskonna liikmel olema turvavöö kinnitatud. |
d) |
Lennu ajal peab vähemalt üks kvalifitseeritud lennumeeskonna liige olema alati õhusõiduki juhikohal. |
e) |
Meeskonnaliige ei tohi õhusõidukis tööülesandeid täita järgmistel juhtudel:
|
f) |
Meekonnaliige, kes töötab rohkem kui ühe käitaja juures, peab tegema järgmist:
|
g) |
Meeskonnaliige peab teavitama õhusõiduki kaptenit järgmisest:
|
SPO.GEN.106 Eritööde spetsialistide kohustused
a) |
Eritööde spetsialist on kohustatud nõuetekohaselt täitma oma tööülesandeid. Eritööde spetsialisti tööülesanded on sätestatud standardsetes käitamisprotseduurides (SOP). |
b) |
Välja arvatud õhupallide puhul, on eritööde spetsialist kriitilistel lennuetappidel ja muul ajal, kui kapten seda ohutuse huvides vajalikuks peab, kohustatud istuma turvavahendiga kinnitatult talle määratud kohal, kui standardsetes käitamisprotseduurides (SOP) ei ole sätestatud teisiti. |
c) |
Eritööde spetsialist peab tagama, et ta on avatud või eemaldatud välisustega eritööde ajal nõuetekohaselt kinnitatud. |
d) |
Eritööde spetsialist peab teavitama õhusõiduki kaptenit järgmisest:
|
SPO.GEN.107 Õhusõiduki kapteni kohustused ja volitused
a) |
Õhusõiduki kapten vastutab järgmise eest:
|
b) |
Õhusõiduki kaptenil on õigus keelduda pardale võtmast või eemaldada pardalt kõiki isikuid või ükskõik millise osa lastist, kes/mis võivad potentsiaalselt ohustada õhusõidukit või selles viibijaid. |
c) |
Õhusõiduki kapten peab võimalikult kiiresti teatama asjaomasele lennuliiklusteenindusüksusele (ATS-üksusele) ohtlikest ilma- või lennutingimustest, mis võivad ohustada teisi õhusõidukeid. |
d) |
Olenemata alapunkti a alapunktist 6 võib õhusõiduki kapten mitme piloodiga meeskonnaga lendamise korral jätkata lendu lähimast sobivate ilmastikutingimustega lennuväljast kaugemale, kui kasutatakse piisavaid riskileevendusmeetmeid. |
e) |
Õhusõiduki kapten peab kiiret otsustamist ja tegutsemist nõudvas hädaohuolukorras tegutsema nii, nagu ta peab antud olukorras vajalikuks vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktile 7.d. Sel juhul võib ta ohutuse huvides eeskirjadest, käitamisprotseduuridest ja -meetoditest kõrvale kalduda. |
f) |
Õhusõiduki kapten peab ebaseadusliku sekkumise korral esitama juhtumi kohta viivitamata ettekande pädevale asutusele ning kindlaksmääratud kohalikule asutusele. |
g) |
Õhusõiduki kapten peab lähimat lennuametit võimalikult kiiresti teavitama kõikidest õhusõidukiga toimunud õnnetustest, millega kaasnesid rasked kehavigastused või surm või oluline kahju õhusõidukile või varale. |
SPO.GEN.108 Õhusõiduki kapteni kohustused ja volitused – õhupallid
Õhupalli kapten vastutab lisaks punktis SPO.GEN.107 sätestatule ka järgmise eest:
a) |
kesta täitmises ja tühjendamises osalevate isikute lennueelne teavitamine; |
b) |
suitsetamiskeelu kehtestamine pardal või õhupalli vahetus läheduses ning |
c) |
tagab, et kesta täitmises ja tühjendamises osalevatel isikutel on nõuetekohane kaitserõivastus. |
SPO.GEN.110 Õigusaktide, eeskirjade ja protseduuride järgimine
Õhusõiduki kapten, meeskonnaliikmed ja eritööde spetsialistid peavad täitma nende riikide õigusakte, eeskirju ja protseduure, kus lennutegevus toimub.
SPO.GEN.115 Ühine suhtlemiskeel
Käitaja peab tagama, et kõik meeskonnaliikmed ja eritööde spetsialistid suudavad üksteisega suhelda ühises suhtlemiskeeles.
SPO.GEN.120 Lennukite ruleerimine
Käitaja peab tagama, et lennukit ruleeritakse lennuvälja liiklusalal üksnes juhul, kui juhikohal tegutsev isik vastab järgmistele nõuetele:
a) |
ta on sobiva kvalifikatsiooniga piloot või |
b) |
ta on käitaja poolt määratud ning:
|
SPO.GEN.125 Rootori sisselülitamine
Kopteri rootor lülitatakse sisse üksnes siis, kui juhikohal on lendamiseks sobiva kvalifikatsiooniga piloot.
SPO.GEN.130 Kaasaskantavad elektroonikaseadmed
Käitaja ei luba ühelgi õhusõiduki pardal viibival isikul kasutada kaasaskantavaid elektroonikaseadmeid (PED), mis võivad õhusõiduki süsteemide ja seadmete tööd ebasoodsalt mõjutada.
SPO.GEN.135 Teave pardal oleva avarii- ja päästevarustuse kohta
Käitaja peab tagama, et tal on alati pardal oleva avarii- ja päästevarustuse nimekirjad, mille saab viivitamata edastada päästekoordinatsioonikeskustele (RCC).
SPO.GEN.140 Pardal nõutavad dokumendid, käsiraamatud ja teave
a) |
Igal lennul peavad pardal olema järgmised dokumendid, käsiraamatud ja teave originaalis või koopiatena, kui ei ole ette nähtud teisiti:
|
b) |
Olenemata alapunktist a võib alapunkti a alapunktides 2–11 ning 14, 17, 18 ja 19 nimetatud dokumente ja teavet hoida lennuväljal või käitamiskohas järgmiste lendude puhul:
|
c) |
Olenemata punktist a võib õhupallide või purilennukite (välja arvatud fikseeritud jõuallikaga motopurilennukid) lendudel hoida punkti a alapunktides 1–10 ja 13–19 nimetatud dokumente ja teavet saatesõidukis. |
d) |
Punkti a alapunktides 2–8 loetletud dokumentide kaotamise või varguse korral võib lendu jätkata kuni sihtkohani või kohani, kus saab dokumendid asendada. |
e) |
Käitaja peab pädeva asutuse taotluse korral esitama mõistliku aja jooksul nõutavad dokumendid kohustuslike pardadokumentide hulgast. |
SPO.GEN.145 Pardaregistraatori salvestiste säilitamine, esitamine ja kasutamine – lennud keerukate mootorõhusõidukitega
a) |
Pärast teatamiskohustuse alla kuuluvat õnnetust või intsidenti peab õhusõiduki käitaja säilitama andmete originaalsalvestisi 60 päeva, kui uurimisorgan ei ole teisiti ette näinud. |
b) |
Käitaja peab teostama pardaregistraatorite (FDR) salvestiste, kabiini helisalvestusseadmete (CVR) salvestiste ja andmeside salvestiste operatiivkontrolli ja hindamist, et tagada salvestusseadmete pidev töökorras olek. |
c) |
Käitaja peab säilitama kõik käitamisaja jooksul pardaregistraatoriga salvestatud andmed vastavalt punktide SPO.IDE.A.145 või SPO.IDE.H.145 nõuetele, välja arvatud pardaregistraatorite katsetamise või hooldamise korral, millal võib kustutada katsetamise aja kõige vanemat salvestatud materjali kuni ühe tunni ulatuses. |
d) |
Käitaja peab säilitama ja ajakohastama dokumente, mis sisaldavad teavet pardaregistraatori (FDR) algandmete töödeldavateks ühikuteks konverteerimise kohta. |
e) |
Käitaja peab tegema pädeva asutuse nõudmisel kättesaadavaks kõik säilitatavad pardaregistraatorisalvestised. |
f) |
Kabiini helisalvestusseadmete (CVR) salvestisi võib muudel eesmärkidel kui teatamiskohustuse alla kuuluva õnnetuse või intsidendi uurimise eesmärgil kasutada üksnes kõigi asjaomaste meeskonnaliikmete ja hooldustöötajate nõusolekul. |
g) |
Pardaregistraatori (FDR) või andmeside salvestisi võib kasutada muudel eesmärkidel kui teatamiskohustuse alla kuuluva õnnetuse või intsidendi uurimiseks üksnes juhul, kui:
|
SPO.GEN.150 Ohtlike kaupade vedu
a) |
Ohtlike kaupade lennutransport peab toimuma kooskõlas Chicago konventsiooni (nagu seda on viimati muudetud ja täiendatud dokumendiga „Ohtlike ainete lennutranspordiga ohutu veo tehniline juhend (ICAO dokument 9284-AN/905) 18. lisaga, sh selle lisanduste ja võimalike täienduste või parandustega. |
b) |
Ohtlikke kaupu võib vedada üksnes käitaja, kellel on määruse (EL) nr 965/2012 V lisa (SPA-osa) G alajao kohane luba, välja arvatud järgmistel juhtudel:
|
c) |
Käitaja peab kehtestama protseduurid selle tagamiseks, et võetakse kõik põhjendatud meetmed ohtlike kaupade tahtmatu pardaleviimise vältimiseks. |
d) |
Käitaja peab andma töötajatele vajalikku teavet, et võimaldada neil täita oma kohustusi vastavalt tehnilise juhendi nõuetele. |
e) |
Käitaja peab teavitama vastavalt tehnilisele juhendile viivitamata pädevat asutust ja toimumisriiki järgmisest:
|
f) |
Käitaja peab tagama eritööde spetsialistide teavitamise ohtlikest kaupadest. |
g) |
Käitaja peab tagama, et lasti vastuvõtmise kohtades esitatakse tehnilise juhendiga ette nähtud teave ohtlike kaupade veo nõuete kohta. |
SPO.GEN.155 Ohtlike kaupade väljutamine
Käitaja ei või käitada ohtlikke kaupu väljutavat õhusõidukit tihedalt asustatud linna- või asulapiirkonna või inimeste vabaõhukogunemise kohal.
SPO.GEN.160 Relvade vedu ja kasutamine
a) |
Käitaja peab tagama, et kui lennu ajal on pardal eriülesannete täitmiseks relvi, oleksid need kasutusvälisel ajal ohutus olekus. |
b) |
Relva kasutav eritööde spetsialist peab võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida ohtu õhusõidukis või maapinnal viibivatele isikutele. |
SPO.GEN.165 Kabiini lubamine
Õhusõiduki kaptenil on kabiini lubamise suhtes lõplik otsustusõigus ja ta peab tagama järgmise:
a) |
isiku lubamine kabiini ei too kaasa lennu juhtimise häirimist ega sellesse sekkumist ning |
b) |
kõigile kabiinis viibijatele on tutvustatud asjakohaseid ohutusprotseduure. |
B ALAJAGU
KÄITAMISPROTSEDUURID
SPO.OP.100 Lennuväljade ja käitamiskohtade kasutamine
Käitaja võib kasutada üksnes selliseid lennuvälju ja käitamiskohti, mis vastavad asjaomasele õhusõidukitüübile ja lennutegevuse iseloomule.
SPO.OP.105 Eraldatud lennuväljade määramine – lennukid
Varulennuväljade valimisel ja kütusekoguse arvestamisel peab käitaja lennuvälja käsitama eraldatud lennuväljana, kui lennuaeg lähima sobiva sihtlennuvälja varulennuväljani on järgmine:
a) |
kolbmootoriga lennukite puhul 60 minutit või |
b) |
turbiinmootoriga lennukite puhul 90 minuti. |
SPO.OP.110 Lennuvälja käitamismiinimumid – lennukid ja kopterid
a) |
Instrumentaallennureeglite (IFR) kohaselt toimuval lennul peab käitaja või õhusõiduki kapten kehtestama iga kasutada kavatsetava lähte-, siht- või varulennuvälja käitamise miinimumnõuded. Need miinimumnõuded:
|
b) |
Lennuvälja käitamise miinimumnõuete kehtestamisel peab käitaja või õhusõiduki kapten võtma arvesse järgmist:
|
c) |
Konkreetse lähenemis- ja maandumisprotseduuri miinimumnõudeid kasutatakse üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
|
SPO.OP.111 Lennuvälja käitamise miinimumnõuded – NPA, APV, CAT I lennud
a) |
Otsusekõrgus (DH) pideva laskumisega lõpplähenemisega (CDFA) mittetäppislähenemise (NPA), vertikaalinformatsiooniga lähenemisprotseduuri (APV) ja I kategooria (CAT I) lähenemise puhul ei tohi olla madalam kui kõrgeim järgmistest:
|
b) |
Minimaalne laskumiskõrgus (MDH) ei tohi ilma pideva laskumisega lõpplähenemiseta (CDFA) mittetäppislähenemisega (NPA) lennu korral olla madalam kui kõrgeim järgmistest:
Tabel 1 Süsteemile esitatavad miinimumnõuded
|
SPO.OP.112 Lennuvälja käitamise miinimumnõuded – lennukite ringlähenemine
a) |
Minimaalne laskumiskõrgus (MDH) lennukite ringlähenemisel ei tohi olla madalam kui kõrgeim järgmistest:
|
b) |
Minimaalne nähtavus lennukite ringlähenemisel peab olema suurim järgmistest:
Tabel 1 Minimaalne laskumiskõrgus (MDH) ja nähtavus ringlähenemisel vastavalt lennuki kategooriale
|
SPO.OP.113 Lennuvälja käitamise miinimumnõuded – kopterite ringlähenemine maismaal
Minimaalne laskumiskõrgus (MDH) kopterite ringlähenemisel maismaal peab olema vähemalt 250 jalga ning meteoroloogiline nähtavus vähemalt 800 m.
SPO.OP.115 Väljumis- ja lähenemisprotseduurid – lennukid ja kopterid
a) |
Õhusõiduki kapten peab kasutama lennuvälja asukohariigi kehtestatud väljumis- ja lähenemisprotseduure, kui need on kasutatava lennuvälja või lähenemis- ja stardisirge ala (FATO) kohta avaldatud. |
b) |
Õhusõiduki kapten võib avaldatud väljumis-marsruudist, saabumismarsruudist või lähenemisprotseduurist kõrvale kalduda juhul, kui:
|
c) |
Keerukad mootorõhusõidukid peavad lendama lõpplähenemissegmendi visuaalselt või vastavalt kehtivale lähenemisprotseduurile. |
SPO.OP.120 Müravähendusprotseduurid
Õhusõiduki kapten peab arvesse võtma õhusõidukimüra vähendamise avaldatud protseduure ja tagama, et ohutusele pannakse rohkem rõhku kui müra vähendamisele.
SPO.OP.121 Müravähendusprotseduurid – õhupallid
Õhusõiduki kapten peab järgima põletimüra vähendamise protseduure, kui need on kehtestatud, ja tagama, et ohutusele pannakse rohkem rõhku kui müra vähendamisele.
SPO.OP.125 Minimaalne lubatud kõrgus takistuste kohal – IFR-lennud
a) |
Käitaja peab täpsustama minimaalsete lennukõrguste määramise meetodi ning määrama instrumentaallennureeglite kohaselt lennatavates kõikides marsruudisegmentides nõutava kõrguse maapinnast. |
b) |
Õhusõiduki kapten peab selle meetodi alusel määrama igaks lennuks minimaalsed lennukõrgused. Minimaalsed lennukõrgused ei tohi olla ülelennuriigi avaldatud kõrgustest väiksemad. |
SPO.OP.130 Kütuse- ja õlivaru – lennukid
a) |
Õhusõiduki kapten võib alustada lendu üksnes juhul, kui lennukis on piisavalt kütust ja õli, et:
|
b) |
Vajaliku kütusekoguse, sealhulgas ettenägematuteks juhtudeks vajaliku kütusekoguse arvutamisel peab arvesse võtma järgmist:
|
c) |
Lennuplaani võib lennu ajal muuta, et lennata teise sihtkohta, kui lennu ümberkavandamise punktist alates on võimalik järgida kõiki asjaomaseid nõudeid. |
SPO.OP.131 Kütuse- ja õlivaru – kopterid
a) |
Õhusõiduki kapten võib alustada lendu üksnes juhul, kui kopteris on piisavalt kütust ja õli, et:
|
b) |
Vajaliku kütusekoguse, sealhulgas ettenägematuteks juhtudeks vajaliku kütusekoguse arvutamisel tuleb arvesse võtta järgmist:
|
c) |
Lennuplaani võib lennu ajal muuta, et lennata teise sihtkohta, kui lennu ümberkavandamise punktist alates on võimalik järgida kõiki asjaomaseid nõudeid. |
SPO.OP.132 Kütuse- ja ballasti varu ja planeerimine – õhupallid
a) |
Õhusõiduki kapten võib alustada lendu üksnes juhul, kui kütuse-, gaasi- või ballastivaru on piisav 30-minutiliseks lennuks. |
b) |
Kütuse-, gaasi- või ballastivaru arvutused peavad põhinema vähemalt järgmistel konkreetse lennu käitamistingimustel:
|
SPO.OP.135 Ohutusalane teavitamine
a) |
Käitaja peab tagama, et enne starti teavitatakse eritööde spetsialiste:
|
b) |
Punkti a alapunktis 2 nimetatud teavitamise võib asendada alg- ja jätkuõppe programmiga. Sel juhul peab käitaja kehtestama ka hiljutise lennukogemuse nõuded. |
SPO.OP.140 Lennu ettevalmistamine
a) |
Enne lennu alustamist peab õhusõiduki kapten kontrollima kõiki mõistlikke vahendeid kasutades, kas õhusõiduki ohutuks käitamiseks vajalikud maa- ja/või veepealsed vahendid, sealhulgas asjaomase lennu käitamiseks otseselt vajalikud ning olemasolevad side- ja navigatsioonivahendid, sobivad kavandatava lennuliigi jaoks. |
b) |
Enne lennu alustamist peab õhusõiduki kapten olema tutvunud kogu kavandatavaks lennuks vajaliku olemasoleva meteoroloogiateabega. Lähtekohast kaugemale suunduva lennu ning instrumentaallennureeglite (IFR) kohaste lendude ettevalmistamine peab hõlmama järgmist:
|
SPO.OP.145 Stardilennuvälja varulennuväljad – keerukad mootorlennukid
a) |
Instrumentaallennureeglite (IFR) kohastel lendudel peab õhusõiduki kapten määrama lennuplaanis stardilennuvälja jaoks vähemalt ühe sobivate ilmastikutingimustega varulennuvälja, kui lähtelennuvälja ilmastikutingimused on lennuvälja käitamise miinimumnõuetele vastavad või nendest halvemad või kui lähtelennuväljale tagasipöördumine ei ole muul põhjusel võimalik. |
b) |
Stardilennuvälja varulennuväli peab lähtelennuvälja suhtes asuma järgmisel kaugusel:
|
c) |
Stardilennuvälja varulennuväljaks valimiseks peavad lennuvälja kohta esitatud andmed näitama, et asjaomase lennuvälja arvestuslikul kasutamisajal on seal valitsevad tingimused konkreetse lennu käitamise miinimumnõuetele vastavad või nendest paremad. |
SPO.OP.150 Sihtlennuvälja varulennuväljad – lennukid
Instrumentaallennureeglite (IFR) kohastel lendudel peab õhusõiduki kapten määrama lennuplaanis sihtlennuvälja jaoks vähemalt ühe sobivate ilmastikutingimustega varulennuvälja, välja arvatud juhul, kui:
a) |
hetkel kehtiv meteoroloogiateave näitab, et ajavahemikul üks tund enne kuni üks tund pärast arvestuslikku saabumisaega või tegelikust väljumisajast kuni üks tund pärast arvestuslikku saabumisaega, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem, on võimalik visuaallennuilma tingimuses (VMC) läheneda ja maanduda või |
b) |
kavandatav maandumiskoht on eraldatud ja:
|
SPO.OP.151 Sihtlennuvälja varulennuväljad – kopterid
Instrumentaallennureeglite (IFR) kohastel lendudel peab õhusõiduki kapten määrama lennuplaanis sihtlennuvälja jaoks vähemalt ühe sobivate ilmastikutingimustega varulennuvälja, välja arvatud juhul, kui:
a) |
lennuväljal, kus kavatsetakse maanduda, tuleb kasutada instrumentaallähenemise protseduuri ning hetkel kehtiv meteoroloogiateave näitab, et ajavahemikul kaks tundi enne kuni kaks tundi pärast arvestuslikku saabumisaega või tegelikust väljumisajast kuni kaks tundi pärast arvestuslikku saabumisaega, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on lühem, valitsevad järgmised ilmastikutingimused:
|
b) |
kavandatav maandumiskoht on eraldatud ja:
|
SPO.OP.155 Tankimine isikute sisenemise, pardalviibimise või väljumise ajal
a) |
Õhusõidukit ei tohi tankida lennukibensiini (AVGAS), reaktiivkütuse ega nende kütuseliikide seguga ajal, mil reisijad sisenevad õhusõidukisse, viibivad selle pardal või väljuvad õhusõidukist. |
b) |
Kõikide muude kütuseliikide kasutamise korral tuleb rakendada vajalikke ettevaatusabinõusid ning õhusõidukis peab viibima kvalifitseeritud personal õhusõidukist evakueerimise algatamiseks ja läbiviimiseks kõige praktilisemal ning kiiremal viisil. |
SPO.OP.160 Kõrvaklappide kasutamine
Kõik kabiini tööle määratud lennumeeskonna liikmed peavad kandma kõrvaklappe koos suumikrofoni või samaväärse seadmega ning kasutama seda peamise vahendina lennuliiklusteenindusüksuse (ATS-üksuse), teiste meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistidega suhtlemisel, välja arvatud õhupallides.
SPO.OP.165 Suitsetamine
Õhusõiduki kapten peab keelama õhusõiduki pardal ning tankimise või paakide tühjendamise ajal suitsetamise.
SPO.OP.170 Ilmastikutingimused
a) |
Õhusõiduki kapten võib alustada või jätkata visuaallennureeglite (VFR) kohast lendu üksnes juhul, kui kõige värskem olemasolev meteoroloogiateave näitab, et ilmastikutingimused marsruudil ja kavandatavas sihtkohas vastavad arvestuslikul kasutamisajal kohaldatavate visuaallennureeglite (VFR) kohaste lendude käitamise miinimumnõuetele või on nendest paremad. |
b) |
Õhusõiduki kapten võib alustada või jätkata instrumentaallennureeglite (IFR) kohast lendu kavandatud sihtlennuvälja suunas üksnes juhul, kui kõige värskem olemasolev meteoroloogiateave näitab, et kavandatud arvestuslikul saabumisajal vastavad ilmastikutingimused sihtlennuväljal või vähemalt ühel sihtlennuvälja varulennuväljal kohaldatavatele käitamise miinimumnõuetele või on nendest paremad. |
c) |
Kui lend koosneb visuaal- ja instrumentaalsegmentidest, tuleb lähtud vastavalt olukorrale alapunktides a ja b osutatud meteoroloogiateabest. |
SPO.OP.175 Jää ja muu saaste – maapealsed protseduurid
a) |
Õhusõiduki kapten võib alustada starti üksnes juhul, kui õhusõiduki välispind on puhas igasugusest saastest, mis võib kahjustada õhusõiduki lennutehnilisi omadusi või juhitavust, välja arvatud lennukäsiraamatus (AFM) lubatud juhtudel. |
b) |
Käitaja peab kehtestama keerukate mootorõhusõidukite ohutu käitamise protseduurid, mida tuleb järgida, kui on vaja teha maapealset jäätõrjet ja jäätumisvastast töötlust ning õhusõidukite sellekohast ülevaatust. |
SPO.OP.176 Jää ja muu saaste – protseduurid lennu ajal
a) |
Õhusõiduki kapten võib alustada lendu või lennata eeldatavatesse või tegelikesse jäätumistingimustesse tahtlikult üksnes juhul, kui õhusõiduk on sertifitseeritud ja varustatud sellistes tingimustes toimetulekuks vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa punktis 2.a.5 osutatule. |
b) |
Kui jäätumine ületab õhusõiduki sertifitseeritud jäätumistaseme või kui jäätumistingimustes lendamiseks sertifitseerimata õhusõiduk satub jäätumistingimustesse, peab õhusõiduki kapten õhusõiduki viivitamata jäätumistingimustest välja viima lennukõrguse või marsruudi muutmise abil, saates vajaduse korral lennujuhtimisüksusele (ATC-üksusele) hädaolukorra teate. |
c) |
Keerukate mootorõhusõidukite puhul peab käitaja kehtestama protseduurid lendudeks eeldatavates või tegelikes jäätumistingimustes. |
SPO.OP.180 Starditingimused – lennukid ja kopterid
Enne stardi alustamist peab õhusõiduki kapten olema veendunud, et:
a) |
temale teadaoleva teabe põhjal ei takista ilm lennuväljal või käitamiskohas ning kasutamiseks ettenähtud raja või lähenemis- ja stardisirge ala (FATO) olukord ohutut starti ega väljumist ning |
b) |
lennuvälja käitamise miinimumnõuded on täidetud. |
SPO.OP.181 Starditingimused – õhupallid
Enne stardi alustamist peab õhusõiduki kapten olema veendunud, et temale teadaoleva teabe põhjal ei takista ilm käitamiskohas või lennuväljal ohutut starti ega väljumist.
SPO.OP.185 Ebatavaliste olukordade jäljendamine lennu ajal
Kui eritööde spetsialist ei ole õhusõiduki pardal koolituseks, on õhusõiduki kaptenil eritööde spetsialistide pardaoleku ajal keelatud jäljendada järgmist:
a) |
ebatavalised või hädaolukorrad, mis nõuavad ebatavalise või hädaolukorra protseduuride kohaldamist, või |
b) |
lend instrumentaallennuilma (IMC) tingimustes. |
SPO.OP.190 Kütusekulu jälgimine lennu ajal
a) |
Keeruka mootorõhusõiduki käitaja peab tagama kütusekoguse kontrollimise ja kütusekulu jälgimise lennu ajal. |
b) |
Õhusõiduki kapten peab korrapäraselt kontrollima, et kütusejääk ei oleks lennu ajal väiksem kui kütusekogus, mis on vajalik sobivate ilmastikutingimustega lennuväljale või käitamiskohta jõudmiseks, kusjuures pärast maandumist peab olema alles punktides SPO.OP.130 ja SPO.OP.131 sätestatud lõplik kütusevaru. |
SPO.OP.195 Lisahapniku kasutamine
a) |
Käitaja peab tagama, et eritööde spetsialistid ja meeskonnaliikmed kasutavad pidevalt lisahapnikku, kui salongi rõhkkõrgus on rohkem kui 30 minuti jooksul üle 10 000 jala ning alati, kui salongi rõhkkõrgus on üle 13 000 jala, kui pädeva asutuse antud loas ja standardsetes käitamisprotseduurides (SOP) ei ole sätestatud teisiti. |
b) |
Olenemata punktist a ning välja arvatud langevarjulennud, võib mittekeerukate lennukite ja kopteritega kindlaksmääratud ajavahemikul lühiajaliselt viibida üle 13 000 jala kõrgusel lisahapnikku kasutamata, kui selleks on pädeva asutuse eelnev luba, mille väljaandmisel on arvestatud järgmist:
|
SPO.OP.200 Maapinna läheduse tuvastamine
a) |
Kui mõni meeskonnaliige teeb kindlaks või hoiatussüsteem registreerib maapinna ohtliku läheduse, peab piloteeriv piloot viivitamata võtma parandusmeetmed ohutute lennutingimuste taastamiseks. |
b) |
Maapinna läheduse hoiatussüsteemi võib välja lülitada selliste eritööde ajaks, mille olemus tingib õhusõiduki käitamise maapinnale lähemal kui maapinna läheduse hoiatussüsteemi käivitumislävi. |
SPO.OP.205 Õhus kokkupõrke vältimise süsteem (ACAS)
a) |
Käitaja peab kehtestama pärast ACASi paigaldamist ja töökorda seadmist asjakohased käitamisprotseduurid ja koolitusprogrammid. ACAS II kasutamise korral peavad kõnealused käitamisprotseduurid ja koolitusprogrammid olema kooskõlas määrusega (EL) nr 1332/2011. |
b) |
ACAS II võib välja lülitada selliste eritööde ajaks, mille olemus tingib õhusõidukite käitamise üksteisele lähemal kui ACAS-i käivitumislävi. |
SPO.OP.210 Lähenemis- ja maandumistingimused – lennukid ja kopterid
Enne maandumiseks lähenemise alustamist peab õhusõiduki kapten olema veendunud, et ilm lennuväljal või käitamiskohas ning tingimused, mis valitsevad sellel rajal või lähenemis- ja stardisirge alal (FATO), mida kavatsetakse kasutada, ei takista temale teadaolevatel andmetel ohutut lähenemist, maandumist ega katkestatud lähenemist.
SPO.OP.215 Lähenemise alustamine ja jätkamine – lennukid ja kopterid
a) |
Õhusõiduki kapten võib alustada instrumentaallähenemist, olenemata teatatud nähtavusest rajal/nähtavusest (RVR/VIS). |
b) |
Kui teatatud RVR/VIS on alla kohaldatava miinimumnähtavuse, ei tohi jätkata lähenemist:
|
c) |
Kui nähtavus rajal (RVR) ei ole teada, võib selle tuletada teatatud nähtavusest. |
d) |
Kui pärast laskumist madalamale kui 1 000 jalga lennuväljast on teatatud RVR/VIS väiksem kui kehtestatud miinimumnähtavus, võib lähenemist jätkata kopteri otsusekõrguseni (DA/H) või minimaalse laskumiskõrguseni (MDA/H). |
e) |
Otsusekõrgusest (DA/H) või minimaalsest laskumiskõrgusest (MDA/H) madalamale laskuda ja maanduda võib juhul, kui asjaomase lähenemisliigi ja kavandatava raja korral nõutavad visuaalsed orientiirid on alates otsusekõrgusest või minimaalsest laskumiskõrgusest püsivalt nähtavad. |
f) |
Puuteala nähtavus rajal on alati määrav. |
SPO.OP.225 Käitamispiirangud – kuumaõhu-õhupallid
a) |
Kuumaõhu-õhupallid võivad öisel ajal maanduda ainult hädaolukorras. |
b) |
Kuumaõhu-õhupalliga võib startida öisel ajal, kui pardal on piisavalt kütust, et maanduda päeval. |
SPO.OP.230 Standardsed käitamisprotseduurid
a) |
Enne erilennu alustamist peab õhusõiduki kapten tegema riskianalüüsi, hinnates tegevuse keerukust, et määrata kindlaks lennutegevusega kaasnevad ohud ja sellega seotud riskid ning võtta kasutusele leevendavad meetmed. |
b) |
Käitaja peab riskianalüüsi põhjal kehtestama standardsed käitamisprotseduurid (SOP), mis on vastavuses asjaomase erilennu ja selleks kasutatava õhusõidukiga, võttes arvesse E alajaos sätestatud nõudeid. Käitamisprotseduurid peavad olema lisatud lennutegevuskäsiraamatusse või esitatakse eraldi dokumendina. Standardsed käitamisprotseduurid (SOP) tuleb regulaarselt läbi vaadata ja neid tuleb ajakohastada vastavalt vajadusele. |
c) |
Käitaja peab tagama, et erilennu tegemisel järgitakse standardseid käitamisprotseduure (SOP). |
C ALAJAGU
ÕHUSÕIDUKITE SUUTLIKKUS JA KÄITAMISPIIRANGUD
SPO.POL.100 Käitamispiirangud – kõik õhusõidukid
a) |
Õhusõiduki last, mass ja, välja arvatud õhupallid, raskuskese (CG) peavad kõikidel lennuetappidel vastama asjakohases käsiraamatus sätestatud piirangutele. |
b) |
Õhusõiduk tuleb varustada lennukäsiraamatus (AFM) ette nähtud käitamispiiranguid visuaalselt kujutavate siltide, loetelude ja mõõteriistade märgistuse või nende kombinatsiooniga. |
SPO.POL.105 Mass ja balansseering
a) |
Käitaja peab tagama, et enne õhusõiduki esmast kasutuselevõttu on kaalumise teel kindlaks tehtud õhusõiduki mass ja, välja arvatud õhupallid, raskuskese (CG). Arvestada tuleb mõju, mida avaldavad massile ja balansseeringule modifikatsioonid ja remondid, ning need tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida. See teave tuleb teha õhusõiduki kaptenile kättesaadavaks. Lisaks tuleb õhusõiduk uuesti üle kaaluda, kui modifikatsioonide mõju massile ja balansseeringule ei ole täpselt teada. |
b) |
Kaaluma peab:
|
SPO.POL.110 Massi ja balansseeringu süsteem – äriline lennutegevus lennukite ja kopteritega ning mitteäriline lennutegevus keerukate mootorõhusõidukitega
a) |
Käitaja peab määrama.iga lennu või lendude seeria kohta massi ja balansseeringu süsteemi, mis sisaldab järgmist teavet:
|
b) |
Lennumeeskonnal peab olema vahend, millega saab massi ja balansseeringu arvutusi elektrooniliselt korrata ja kontrollida. |
c) |
Käitaja peab kehtestama protseduurid, millega õhusõiduki kapten saab kindlaks määrata kütuselasti massi tegeliku tiheduse alusel või kui see ei ole teada, siis lennutegevuskäsiraamatus (OM) sätestatud meetodi kohaselt arvutatud tiheduse alusel. |
d) |
Õhusõiduki kapten peab tagama, et:
|
e) |
Käitaja peab määrama lennutegevuskäsiraamatus (OM) kindlaks lastimise ning massi ja balansseeringusüsteemi põhimõtted ja meetodid, mis vastavad punktide a–d nõuetele. Süsteem peab hõlmama kõiki kavandatavate lendude liike. |
SPO.POL.115 Massi ja balansseeringu andmed ja dokumendid – äriline lennutegevus lennukite ja kopteritega ning mitteäriline lennutegevus keerukate mootorõhusõidukitega
a) |
Käitaja peab enne iga lendu või lendude seeriat määrama massi ja balansseeringu andmed ning täitma massi ja balansseeringu dokumendid, kus on märgitud andmed lasti ja selle paigutuse kohta nii, et ei ületataks õhusõiduki massi ja balansseeringu piirnorme. Massi- ja balansseeringu dokumendid peavad sisaldama järgmist teavet:
|
b) |
Kui massi ja balansseeringu andmed ja dokumendid koostatakse arvuti abil+, peab käitaja kontrollima väljastatavate andmete õigsust. |
SPO.POL.116 Massi ja balansseeringu andmed ja dokumendid – leebemad nõuded
Olenemata SPO.POL.115 alapunkti a alapunktist 5 ei pea raskuskeskme asukohta massi- ja balansseeringudokumentides märkima, kui lasti jaotus vastab näiteks eelnevalt väljaarvutatud balansseeringutabelile või kui on võimalik tõendada, et kavandatavas lennutegevuses on võimalik tagada õige balansseering tegelikust lastist olenemata.
SPO.POL.120 Suutlikkus – üldist
Õhusõiduki kapten võib õhusõidukit käitada üksnes juhul, kui see on nõuetekohaselt suuteline täitma kohaldatavaid lennureegleid ning järgima lennu, õhuruumi või kasutatavate lennuväljade või käitamiskohtadega seotud muid piiranguid, võttes arvesse kasutatavate plaanide ja kaartide täpsust.
SPO.POL.125 Stardimassipiirangud – keerukad mootorlennukid
Käitaja peab tagama, et
a) |
lennuki mass stardi hoovõtu alustamisel ei ületa stardimassipiiranguid:
lubades mööndusi seoses massi eeldatava vähenemisega lennu jooksul ning kütuse väljalaskmisega; |
b) |
mass stardi hoovõtu alguses ei ületa ühelgi juhul lennukäsiraamatus (AFM) kindlaks määratud maksimaalset maandumismassi lennuväljale või käitamiskohale vastaval rõhkkõrgusel ning muudes kohalikes atmosfääritingimustes, kui neid kasutatakse maksimaalse stardimassi määramiseks, ning |
c) |
arvestuslik mass kavandataval lennuväljal või käitamiskohas ja sihtlennuvälja varulennuväljal maandumise ajal ei ületa ühelgi juhul lennukäsiraamatus (AFM) kindlaks määratud maksimaalset maandumismassi asjaomastele lennuväljadele või käitamiskohtadele vastaval rõhkkõrgusel ning muudes kohalikes atmosfääritingimustes, kui neid kasutatakse maksimaalse maandumismassi määramiseks. |
SPO.POL.130 Start – keerukad mootorlennukid
a) |
Maksimaalse stardimassi kindlaksmääramisel peab õhusõiduki kapten võtma arvesse järgmist:
|
b) |
Õhusõiduki kapten (v.a turbopropellermootoriga lennukid, mille maksimaalne stardimass on kuni 5 700 kg) kapten peab stardil tekkinud mootoririkke korral tagama järgmise:
|
SPO.POL.135 Lend marsruudil ühe mittetöötava mootoriga – keerukad mootorlennukid
Õhusõiduki kapten peab tagama, et ühe mootori seiskumise korral marsruudi mis tahes punktis suudab mitmemootoriline lennuk jätkata lendu kuni sobiva lennuvälja või käitamiskohani, ilma et kordagi laskutaks allapoole minimaalset lubatud kõrgust takistuste kohal.
SPO.POL.140 Maandumine – keerukad mootorlennukid
Õhusõiduki kapten peab tagama, et lähenemisel pärast kõikidest takistustest ohutut ülelendamist on lennuk suuteline mis tahes lennuväljal või käitamiskohas olemasoleva maandumisdistantsi piires ohutult maanduma ja peatuma või vesilennuk on suuteline kiirust piisavalt vähendama. Lubatud on teha lähenemis- ja maandumisvõtete eeldatavatest muudatustest tulenevaid mööndusi, kui suutlikkusandmete kindlaksmääramisel ei ole selliseid mööndusi tehtud.
SPO.POL.145 Suutlikkus- ja käitamiskriteeriumid – lennukid
Kui lennukit käitatakse tihedalt asustamata ala kohal kõrgusel alla 150 m (500 jala), peab käitaja selliste lennukite jaoks, mis ei suuda kriitilise mootori rikke korral püsida horisontaalselt õhus:
a) |
kehtestama käitamisprotseduurid mootoririkke tagajärgede minimeerimiseks; |
b) |
kehtestama meeskonnaliikmete koolitusprogrammi ning |
c) |
tagama kõigi pardal viibivate meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide teavitamise hädamaandumisprotseduuridest. |
SPO.POL.146 Suutlikkus- ja käitamiskriteeriumid – kopterid
a) |
Õhusõiduki kapten võib käitada õhusõidukit tihedalt asustatud alade kohal tingimusel, et:
|
b) |
Käitaja peab:
|
c) |
Käitaja peab tagama, et stardi-, maandumis- ja ripplennumass ei ületa maksimaalset massi, mis on ette nähtud:
|
D ALAJAGU
MÕÕTERIISTAD, ANDMED JA SEADMED
1. JAOTIS
Lennukid
SPO.IDE.A.100 Mõõteriistad ja seadmed – üldist
a) |
Käesoleva alajaoga ettenähtud mõõteriistad ja seadmed peavad olema kohaldatavate lennukõlblikkusnõuete kohaselt sertifitseeritud, kui:
|
b) |
Järgmised seadmed, kui need on ette nähtud käesoleva alajaoga, ei pea olema sertifitseeritud:
|
c) |
Mõõteriistad ja seadmed, mis ei ole käesoleva alajaoga ette nähtud, ning muu varustus, mis ei ole kohaldatavate lisadega ette nähtud, ent mis on lennu ajal õhusõidukis, peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
d) |
Mõõteriistad ja seadmed peavad neid kasutava lennumeeskonna liikme istekohalt hõlpsasti käsitsetavad või kättesaadavad. |
e) |
Lennumeeskonna liikme kasutatavate mõõteriistade paigutus peab võimaldama lennumeeskonna liikmel hõlpsasti lugeda kõnealuste mõõteriistade näitusid oma istekohalt nii, et ta peaks võimalikult vähe muutma asendit ja vaatesuunda, mis tal tavaliselt lennusuunas vaadates on. |
f) |
Kogu vajalik avariivarustus peab olema koheseks kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav. |
SPO.IDE.A.105 Lennu minimaalvarustus
Lendu ei tohi alustata, kui mõni kavandatavaks lennuks vajalik lennuki mõõteriist, varustuse osa või funktsioon ei tööta või puudub, välja arvatud juhul, kui:
a) |
lennukit käitatakse vastavalt minimaalvarustuse loetelule (MEL), kui see on kehtestatud; |
b) |
keerukate mootorlennukite ja ärilises lennutegevuses kasutatavate mis tahes lennukite käitajal on pädeva asutuse luba käitada lennukit minimaalvarustuse üldloetelu (MMEL) piires või |
c) |
lennukile on kohaldatavate lennukõlblikkusnõuete kohaselt välja antud lennuluba. |
SPO.IDE.A.110 Elektrisüsteemi varukaitsmed
Lennukid peavad olema varustatud kogu elektrisüsteemi vajadusele vastava võimsusega varukaitsmetega, et lennu ajal oleks võimalik vahetada kaitsmeid, mille vahetamine lennu ajal on lubatud.
SPO.IDE.A.115 Lennuvalgustus
Öisel ajal käitatavates lennukites peavad olema:
a) |
kokkupõrke vältimise signaaltulede süsteem; |
b) |
navigatsiooni-/asukohatuled; |
c) |
maandumistuli; |
d) |
ohutu käitamise seisukohalt oluliste mõõteriistade ja seadmete valgustus, mis saab toidet lennuki elektrisüsteemist; |
e) |
kõikide salongide valgustus, mis saab toidet lennuki elektrisüsteemist; |
f) |
kaasaskantav lamp iga meeskonnaliikme istekohal ning |
g) |
vesilennukina käitatavatel lennukitel rahvusvahelistele nõuetele vastavad tuled kokkupõrgete vältimiseks veekogudel. |
SPO.IDE.A.120 Visuaallennureeglite (VFR) kohased lennud – lennu- ja navigeerimismõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed
a) |
Päeva ajal visuaallennureeglite (VFR) kohaselt käitatavates lennukites peavad olema vahendid järgmiste näitajate mõõtmiseks ja kuvamiseks:
|
b) |
Lennukites, mida käitatakse öisel ajal visuaallennuilma tingimustes (VMS) peavad lisaks punktis a nimetatule olema järgmised vahendid::
|
c) |
Keerukatel mootorlennukitel, mida käitatakse visuaallennuilma (VMC) tingimustes veekogu kohal väljaspool kalda nägemisulatust peab lisaks alapunktides a ja b nimetatule olema vahend kondenseerumisest või jäätumisest tingitud häirete vältimiseks õhkkiiruse mõõtmise süsteemis. |
d) |
Lennukites, mida käitatakse tingimustes, kus soovitud lennutrajektoori ei ole võimalik hoida ühe või mitme lisamõõteriista abita, peab lisaks alapunktides a ja b nimetatutele olema vahend kondenseerumisest või jäätumisest tingitud häirete vältimiseks alapunkti a alapunktiga 4 ette nähtud õhkkiiruse mõõtmise süsteemis. |
e) |
Kui lennule on ette nähtud kaks pilooti, siis peab lennukis teise piloodi jaoks olema eraldi lisavahend, millega kuvatakse järgmist:
|
SPO.IDE.A.125 Instrumentaallennureeglite (IFR) kohased lennud – lennu- ja navigeerimismõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed
Instrumentaallennureeglite (IFR) kohaselt käitatavates lennukites peavad olema:
a) |
vahendid järgmiste näitajate mõõtmiseks ja kuvamiseks:
|
b) |
vahend, mis näitab, kui güromõõteriistad ei saa piisavat toidet; |
c) |
kui lennule on ette nähtud kaks pilooti, siis peab teise piloodi jaoks olema eraldi lisavahend, millega kuvatakse järgmist:
|
d) |
vahend kondenseerumisest või jäätumisest tingitud häirete vältimiseks alapunkti a alapunktiga 4 ja alapunkti c alapunktiga 2 ette nähtud õhkkiiruse mõõtmise süsteemis; ning |
e) |
keerukates mootorlennukites, mida käitatakse instrumentaallennureeglite (IFR) kohaselt, peab lisaks alapunktides a, b, c ja d sätestatud varustusele olema:
|
SPO.IDE.A.126 Lisaseadmed instrumentaallennureeglite (IFR) kohaselt käitatavateks ühe piloodiga lendudeks
Instrumentaallennureeglite (IFR) kohaselt käitatavates ühe piloodiga lennukites peab olema vähemalt kõrguse- ja kursihoidmise režiimiga autopiloot.
SPO.IDE.A.130 Reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteem (TAWS)
Turbiinmootoriga lennukites, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 5 700 kg või mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle üheksa, peab olema reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteem (TAWS), mis vastab järgmistele nõuetele:
a) |
aktsepteeritavas standardis A-klassi seadmete kohta sätestatud nõuded, kui tegemist on lennukiga, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud pärast 1. jaanuari 2011 või |
b) |
aktsepteeritavas standardis B-klassi seadmete kohta sätestatud nõuded, kui tegemist on lennukiga, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2011 või enne seda. |
SPO.IDE.A.131 Õhus kokkupõrke vältimise süsteem (ACAS II)
Kui määruses (EL) nr 1332/2011 ei ole sätestatud teisiti, peavad turbiinmootoriga lennukid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 5 700 kg, olema varustatud ACAS II-ga.
SPO.IDE.A.132 Pardailmaradar – keerukad mootorlennukid
Pardailmaradar peab olema järgmistel lennukitel, kui neid käitatakse öistel lendudel või instrumentaallennuilma (IMC) tingimustes piirkonnas, kus marsruudil võib esineda äikest või teisi potentsiaalselt ohtlikke ilmastikutingimusi, mida on võimalik pardailmaradari abil kindlaks teha:
a) |
survestatud lennukid; |
b) |
hermetiseerimata lennukid maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga (MCTOM) üle 5 700 kg. |
SPO.IDE.A.133 Lisavarustus öisteks lendudeks jäätumistingimustes – keerukad mootorlennukid
a) |
Lennukites, mida käitatakse öisel ajal eeldatavates või tegelikes jäätumistingimustes, peavad olema seadmed jäätumise valgustamiseks või jäätumise tekke kontrollimiseks. |
b) |
Valgustus jäätumise tekke kontrollimiseks ei tohi põhjustada peegeldust ega pimestada meeskonnaliikmeid nende tööülesannete täitmisel. |
SPO.IDE.A.135 Lennumeeskonna sisetelefonisüsteem
Rohkem kui ühe meeskonnaliikmega käitatavates lennukites peab olema lennumeeskonna sisetelefonisüsteem, sealhulgas kõrvaklapid ja mikrofonid kõikide lennumeeskonna liikmete jaoks.
SPO.IDE.A.140 Kabiini helisalvestusseade
a) |
Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab olema järgmistes lennukites:
|
b) |
Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab võimaldama säilitada vähemalt eelnenud kahe tunni jooksul salvestatud andmeid. |
c) |
Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab ajalises järjestuses salvestama järgmise:
|
d) |
Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab automaatselt salvestama hakkama enne, kui lennuk hakkab liikuma oma mootori jõul, ja salvestama kuni lennu lõpuni, kui lennuk enam oma mootori jõul edasi ei liigu. |
e) |
Lisaks alapunktile d peab kabiini helisalvestusseade (CVR) elektritoite olemasolu korral käivituma esimesel võimalusel piloodikabiini kontrolli ajal enne mootorite käivitamist lennu alustamisel ja töötama kuni vahetult pärast lennu lõppu ja mootorite väljalülitamist toimuva piloodikabiini kontrollini. |
f) |
Kabiini helisalvestusseadmel (CVR) peab olema vahend, mis aitab kindlaks teha seadme asukoha vees. |
SPO.IDE.A.145 Pardaregistraator
a) |
Lennukites maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga (MCTOM) üle 5 700 kg, mille esmane lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda, peab olema pardaregistraator (FDR), mis salvestab ja säilitab andmeid digitaalselt ning millel on vahendid salvestatud andmete hõlpsaks kättesaamiseks andmekandjalt. |
b) |
Pardaregistraator (FDR) peab salvestama parameetrid, mille järgi saab täpselt kindlaks teha lennuki trajektoori, kiiruse, asendi, mootori(te) võimsuse ja toimimise ning see peab suutma säilitada vähemalt eelnenud 25 tunni jooksul salvestatud andmeid. |
c) |
Andmed peavad põhinema lennukis asuvatel allikatel, mis võimaldavad täpset korrelatsiooni lennumeeskonnale kuvatud teabega. |
d) |
Pardaregistraator (FDR) peab alustama andmete automaatset salvestamist enne, kui lennuk hakkab liikuma oma mootori jõul, ning lõpetama automaatselt salvestamise pärast seda, kui lennuk enam oma mootori jõul edasi ei liigu. |
e) |
Pardaregistraatoril (FDR) peab olema vahend, mis aitab kindlaks teha registraatori asukoha vees. |
SPO.IDE.A.150 Andmeside salvestamine
a) |
Lennukites, mille individuaalne lennukõlblikkussertifikaat on välja antud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda ning mis on suutelised kasutama andmesideühendust ja peavad vastavalt nõuetele olema varustatud kabiini helisalvestusseadmega (CVR), peab asjaomane seade vajaduse korral salvestama järgmise:
|
b) |
Andmete ja teabe salvestamiseks ja säilitamiseks salvestusseadmes ning selle hilisemaks hõlpsaks kättesaamiseks salvestusseadmest tuleb kasutada digitaalmeetodit. Salvestusmeetod peab võimaldama sünkroniseerida salvestusseadme andmeid maapinnal salvestatud andmetega. |
c) |
Salvestusseade peab suutma säilitada andmeid, mis on salvestatud vähemalt kabiini helisalvestusseadet (CVR) käsitlevas punktis SPO.IDE.A.140 sätestatud aja jooksul. |
d) |
Salvestusseadmel peab olema seade, mis aitab kindlaks teha seadme asukoha vees. |
e) |
Salvestusseadme käivitumis- ja peatumisskeemi suhtes kohaldatavad nõuded on samad, mis on kabiini helisalvestusseadme (CVR) käivitumis- ja peatumisskeemi jaoks sätestatud punkti SPO.IDE.A.140 alapunktides d ja e. |
SPO.IDE.A.155 Kombineeritud salvestusseade, mis täidab nii pardaregistraatori kui ka kabiini helisalvestusseadme ülesandeid
Kabiini helisalvestusseadme (CVR) ja pardaregistraatori (FDR) suhtes kohaldatavaid nõuded võib täita järgmiselt:
a) |
selliste lennukite puhul, millel vastavalt nõuetele peab olema kabiini helisalvestusseade (CVR) või pardaregistraator (FDR), võib kasutada üht kombineeritud salvestusseadet, mis täidab nii pardaregistraatori kui ka kabiini helisalvestusseadme ülesandeid, või |
b) |
selliste lennukite puhul, millel vastavalt nõuetele peab olema kabiini helisalvestusseade (CVR) ja pardaregistraator (FDR), võib kasutada kaht kombineeritud salvestusseadet, mis täidavad nii pardaregistraatori kui ka kabiini helisalvestusseadme ülesandeid. |
SPO.IDE.A.160 Istmed, istmete turvavööd ja turvasüsteemid
Lennukites peavad olema:
a) |
istmed või istekohad kõikidele pardal viibivatele meeskonnaliikmetele või eritööde spetsialistidele; |
b) |
turvavöö igal istmel, ning igal istekohal turvasüsteem; |
c) |
mittekeerukates mootorlennukites igal lennumeeskonna liikme istmel õlarihmaga turvavöö, millel on üks avamispunkt; |
d) |
keerukates mootorlennukites õlarihmaga turvavöö, millel on üks avamispunkt ja milles sisalduv seade hoiab istuja keha järsu pidurdamise korral automaatselt paigal:
|
SPO.IDE.A.165 Esmaabikomplekt
a) |
Lennukites peab olema esmaabikomplekt. |
b) |
Esmaabikomplekt peab olema:
|
SPO.IDE.A.170 Lisahapnik – survestatud lennukid
a) |
Survestatud lennukites, mida käitatakse kõrgustel, kus alapunkti b kohaselt on nõutav hapnikuvarustus, peab olema nõutava hapnikvaru säilitamist ja väljastamist võimaldav hapniku säilitamise ja väljastamise aparatuur. |
b) |
Survestatud lennukitel, mida käitatakse lennukõrgustel, kus salongide rõhkkõrgus on üle 10 000 jala, peab olema piisavalt hingamishapnikku, et varustada kõiki meeskonnaliikmeid ja eritööde spetsialiste vähemalt:
|
c) |
Survestatud lennukites, mida käitatakse kõrgemal kui 25 000 jalga, peab olema:
|
SPO.IDE.A.175 Lisahapnik – hermetiseerimata lennukid
a) |
Hermetiseerimata lennukites, mida käitatakse kõrgustel, kus alapunkti b kohaselt on nõutav hapnikuvarustus, peab olema nõutava hapnikvaru säilitamist ja väljastamist võimaldav hapniku säilitamise ja väljastamise aparatuur. |
b) |
Hermetiseerimata lennukites, mida käitatakse lennukõrgustel, kus salongide rõhkkõrgus on üle 10 000 jala, peab olema piisavalt hingamishapnikku, et varustada:
|
c) |
Olenemata alapunktist b on lubatud kindlaksmääratud kestusega viibimine kõrgusel 13 000–16 000 jalga ilma hapnikuvarustuseta vastavalt punkti SPO.OP.195 alapunktile b. |
SPO.IDE.A.180 Käsitulekustutid
a) |
Lennukites, välja arvatud fikseeritud jõuallikaga motopurilennukid (TMG) ja ELA1 õhusõidukid, peab olema vähemalt üks käsitulekustuti:
|
b) |
Nõuetekohastes kustutusvahendites kasutatava kustutusaine liik ja kogus peavad olema kooskõlas tulekahjuliikidega, mis võivad tekkida ruumis, kus on ette nähtud tulekustutit kasutada, ning põhjustama võimalikult väikese toksiliste gaaside kontsentratsiooni ohu ruumides, kus viibivad inimesed. |
SPO.IDE.A.181 Päästekirves ja sõrgkang
Lennukites maksimaalse sertifitseeritud stardimassiga (MCTOM) üle 5 700 kg peab olema vähemalt üks päästekirves või sõrgkang, mis asub lennumeeskonna kabiinis.
SPO.IDE.A.185 Sissemurdmispunktide märgistus
Alad, mis sobivad päästjatele hädaolukorras sissemurdmiseks, märgistatakse lennukikerel vastavalt joonisele 1.
Joonis 1
Sissemurdmispunktide märgistus
SPO.IDE.A.190 Avariimajakas (ELT)
a) |
Lennuki varustusse peab kuuluma järgmine:
|
b) |
Mis tahes liiki avariimajakas ja personaalne raadiomajakas (PLB) peavad suutma edastada samaaegselt signaali sagedustel 121,5 MHz ja 406 MHz. |
SPO.IDE.A.195 Lendamine veekogu kohal
a) |
Järgmistes lennukites peab olema iga pardal oleva isiku jaoks päästevest, mis peab olema seljas või paiknema kohas, kus see on istmelt või istekohalt hõlpsasti kättesaadav isikule, kellele see on kasutamiseks ette nähtud:
|
b) |
Igal päästevestil peab olema isiku asukoha kindlakstegemist hõlbustav elektrivalgusti. |
c) |
Veekogu kohal käitatavates vesilennukites peab olema:
|
d) |
Sellise lennuki kapten, mida käitatakse reisilennu tavakiirusel rohkem kui 30 minuti või 50 meremiili kaugusel hädamaandumiseks sobivast kohast maismaal, sõltuvalt sellest, kumb vahemaa on lühem, määrab kindlaks lennukis viibijate ellujäämisriskid vette hädamaandumise korral ning otsustab sellest lähtudes, kas võtta pardale:
|
SPO.IDE.A.200 Päästevarustus
a) |
Lennukites, mida käitatakse eriti raskete otsingu- ja päästetingimustega alade kohal, peavad olema:
|
b) |
Alapunkti a alapunktis 3 nimetatud täiendavat päästevarustust ei pea olema, kui lennuk:
|
SPO.IDE.A.205 Isikukaitsevahendid
Iga pardal viibiv isik peab kandma isikukaitsevahendeid, mis on kooskõlas tehtava töö liigiga.
SPO.IDE.A.210 Kõrvaklapid
a) |
Lennuki kabiinis peavad määratud istekohal asuva iga lennumeeskonna liikme jaoks olema kõrvaklapid koos suumikrofoni või samaväärse mikrofoniga. |
b) |
Lennukites, mida käitatakse instrumentaallennureeglite (IFR) kohaselt või öisel ajal, peab olema manuaalsel tangaaži- ja kallakujuhisel saatenupp iga ettenähtud lennumeeskonna liikme jaoks. |
SPO.IDE.A.215 Raadiosideseadmed
a) |
Lennukites, mida käitatakse instrumentaallennureeglite (IFR) kohaselt või öisel ajal või kui see on ette nähtud õhuruumi suhtes kohaldatavate nõuetega, peavad olema raadiosideseadmed, mis on normaalse raadiolevi tingimustes suutelised tegema järgmist:
|
b) |
Kui nõutavaid sideseadmeid on mitu, peavad need olema üksteisest sõltumatud, et ühe seadme rikkega ei kaasneks mõne teise seadme riket. |
SPO.IDE.A.220 Navigatsiooniseadmed
a) |
Lennukites peavad olema navigatsiooniseadmed, mis võimaldavad lennata kooskõlas järgmisega:
|
b) |
Lennukites peavad olema piisavad navigatsiooniseadmed selle tagamiseks, et ühe seadme rikke korral lennu mis tahes etapil võimaldavad ülejäänud seadmed ohutult navigeerida vastavalt alapunktile a või erakorralisele olukorrale vastav toiming ohutult teostada. |
c) |
Sellistes lennukites, mida käitatakse lendudel, kus on kavas maanduda instrumentaallennuilma (IMC) tingimustes, peavad olema seadmed, mis võimaldavad juhendamist kuni punktini, kust on võimalik maanduda visuaalsete märkide järgi. Seadmed peavad eespool nimetatud juhendamist võimaldama kõikidel lennuväljadel, kus instrumentaallennuilmaga maandumist kavandatakse, ja vajaduse korral määratud varulennuväljadel. |
SPO.IDE.A.225 Transponder
Lennukites peab olema asjaomasel marsruudil nõutavate tehniliste võimalustega sekundaarradari (SSR) transponder, kui see on asjaomases õhuruumis nõutav.
2. JAOTIS
Kopterid
SPO.IDE.H.100 Mõõteriistad ja seadmed – üldist
a) |
Käesoleva alajaoga ettenähtud mõõteriistad ja seadmed peavad olema kohaldatavate lennukõlblikkusnõuete kohaselt sertifitseeritud, kui:
|
b) |
Järgmised seadmed, kui need on ette nähtud käesoleva alajaoga, ei pea olema sertifitseeritud:
|
c) |
Mõõteriistad ja seadmed, mida käesoleva alajaoga ei nõuta, ning muu varustus, mida teiste kohaldatavate lisadega ei nõuta, ent mis on lennu ajal õhusõidukis, peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
d) |
Mõõteriistad ja seadmed peavad olema neid kasutava lennumeeskonna liikme istekohalt hõlpsasti käsitsetavad või kättesaadavad. |
e) |
Lennumeeskonna liikme poolt kasutatavate mõõteriistade paigutus peab võimaldama lennumeeskonna liikmel hõlpsasti lugeda kõnealuste mõõteriistade näitusid oma istekohalt nii, et ta peaks võimalikult vähe muutma asendit ja vaatesuunda, mis tal tavaliselt lennusuunas vaadates on. |
f) |
Kogu vajalik avariivarustus peab olema koheseks kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav. |
SPO.IDE.H.105 Lennu minimaalvarustus
Lendu ei tohi alustada, kui mõni kavandatavaks lennuks vajalik kopteri mõõteriist, varustuse osa või funktsioon ei tööta või puudub, välja arvatud juhul, kui:
a) |
kopterit käitatakse vastavalt minimaalvarustuse loetelule (MEL), kui see on kehtestatud; |
b) |
keerukate mootorkopterite ja ärilises lennutegevuses kasutatavate mis tahes kopterite käitajal on pädeva asutuse luba käitada kopterit minimaalvarustuse üldloetelu (MMEL) piires või |
c) |
kopterile on kohaldatavate lennukõlblikkusnõuete kohaselt välja antud lennuluba. |
SPO.IDE.H.115 Lennuvalgustus
Öisel ajal käitatavates kopterites peavad olema:
a) |
kokkupõrke vältimise signaaltulede süsteem; |
b) |
navigatsiooni-/asukohatuled; |
c) |
maandumistuli; |
d) |
ohutu käitamise seisukohalt oluliste mõõteriistade ja seadmete valgustus, mis saab toidet kopteri elektrisüsteemist; |
e) |
kõikide salongide valgustus, mis saab toidet kopteri elektrisüsteemist; |
f) |
kaasaskantav lamp iga meeskonnaliikme istekohal ning |
g) |
amfiibkopterites rahvusvahelistele nõuetele vastavad tuled kokkupõrke vältimiseks merel. |
SPO.IDE.H.120 Visuaallennureeglite (VFR) kohased lennud – lennu- ja navigeerimismõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed
a) |
Päeva ajal visuaallennureeglite (VFR) kohaselt käitatavates kopterites peavad olema vahendid järgmiste näitajate mõõtmiseks ja kuvamiseks:
|
b) |
Kopterites, mida käitatakse visuaallennuilma (VMC) tingimustes veekogu kohal väljaspool kalda nägemisulatust või visuaallennuilma tingimustes öösel, peavad lisaks alapunktis a nimetatule olema järgmised vahendid:
|
c) |
Kopterites, mida käitatakse tingimustes, kus nähtavus on alla 1 500 m või kus soovitud lennutrajektoori ei ole võimalik hoida ilma ühe või mitme lisamõõteriista abita, peab lisaks alapunktides a ja b nimetatutele olema vahend kondenseerumisest või jäätumisest tingitud häirete vältimiseks alapunkti a alapunktiga 4 ette nähtud õhkkiiruse mõõtmise süsteemis. |
d) |
Kui lennule on ette nähtud kaks pilooti, siis peab kopteris teise piloodi jaoks olema eraldi lisavahend, millega kuvatakse järgmist:
|
SPO.IDE.H.125 Instrumentaallennureeglite (IFR) kohaselt käitatavad lennud – lennu- ja navigeerimismõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed
Instrumentaallennureeglite (IFR) kohaselt käitatavates kopterites peavad olema:
a) |
vahendid, millega mõõdetakse ja kuvatakse järgmist:
|
b) |
vahend, mis näitab, kui güromõõteriistad ei saa piisavat toidet, |
c) |
kui lennule on ette nähtud kaks pilooti, siis peab teise piloodi jaoks olema eraldi lisavahend, millega kuvatakse järgmist:
|
d) |
vahend kondenseerumisest või jäätumisest tingitud häirete vältimiseks alapunkti a alapunktiga 4 ja alapunkti c alapunktiga 2 ette nähtud õhkkiiruse mõõtmise süsteemis; |
e) |
varu-aviohorisont ning |
f) |
keerukates mootorkopterites:
|
SPO.IDE.H.126 Lisaseadmed instrumentaallennureeglite (IFR) kohaselt käitatavateks ühe piloodiga (IFR) lendudeks
Instrumentaallennureeglite (IFR) kohaselt käitatavates ühe piloodiga kopterites peab olema vähemalt kõrguse- ja kursihoidmise režiimiga autopiloot.
SPO.IDE.H.132 Pardailmaradar – keerukad mootorkopterid
Kopterites, mida käitatakse instrumentaallennureeglite kohaselt või öisel ajal, peab olema pardailmaradar, kui olemasolevad kehtivad ilmateated näitavad, et kavandatud marsruudil võib esineda äikest või teisi potentsiaalselt ohtlikke ilmastikutingimusi, mida on võimalik pardailmaradari abil kindlaks teha.
SPO.IDE.H.133 Lisavarustus öisteks lendudeks jäätumistingimustes – keerukad mootorkopterid
a) |
Kopterites, mida käitatakse öisel ajal eeldatavates või tegelikes jäätumistingimustes, peavad olema seadmed jäätumise valgustamiseks või jäätumise tekke kontrollimiseks. |
b) |
Valgustus jäätumise tekke kontrollimiseks ei tohi põhjustada peegeldust ega pimestada meeskonnaliikmeid nende tööülesannete täitmisel. |
SPO.IDE.H.135 Lennumeeskonna sisetelefonisüsteem
Rohkem kui ühe meeskonnaliikmega käitatavates kopterites peab olema lennumeeskonna sisetelefonisüsteem, sealhulgas kõrvaklapid ja mikrofonid kõikide lennumeeskonna liikmete jaoks.
SPO.IDE.H.140 Kabiini helisalvestusseade
a) |
Kopterites, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) üle 7 000 kg ja mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda, peab olema kabiini helisalvestusseade (CVR). |
b) |
Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab võimaldama säilitada vähemalt eelnenud kahe tunni jooksul salvestatud andmeid. |
c) |
Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab ajalises järjestuses salvestama järgmise:
|
d) |
Kabiini helisalvestusseade (CVR) peab automaatselt salvestama hakkama enne, kui kopter hakkab liikuma oma mootori jõul, ja salvestama kuni lennu lõpuni, kui kopter enam oma mootori jõul edasi ei liigu. |
e) |
Lisaks alapunktile d peab kabiini helisalvestusseade (CVR) elektritoite olemasolu korral käivituma esimesel võimalusel piloodikabiini kontrolli ajal enne mootorite käivitamist lennu alustamisel ja töötama kuni vahetult pärast lennu lõppu ja mootorite väljalülitamist toimuva piloodikabiini kontrollini. |
f) |
Kabiini helisalvestil (CVR) peab olema vahend, mis aitab kindlaks teha salvesti asukoha vees. |
SPO.IDE.H.145 Pardaregistraator
a) |
Kopterites, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on üle 3 175 kg ja mille esmane lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda, peab olema pardaregistraator (FDR), mis salvestab ja säilitab andmeid digitaalselt ning millel on vahendid salvestatud andmete hõlpsaks kättesaamiseks andmekandjalt. |
b) |
Pardaregistraator (FDR) peab salvestama parameetrid, mille järgi saab täpselt kindlaks teha kopteri trajektoori, kiiruse, asendi, mootorite võimsuse ja toimimise, ning see peab suutma säilitada vähemalt eelnenud kümne tunni jooksul salvestatud andmeid. |
c) |
Andmed peavad põhinema kopteris asuvatel allikatel, mis võimaldavad täpset korrelatsiooni lennumeeskonnale kuvatud teabega. |
d) |
Pardaregistraator (FDR) peab automaatselt alustama andmete salvestamist enne, kui kopter hakkab liikuma oma mootori jõul, ning lõpetama salvestamise automaatselt pärast seda, kui kopter enam oma mootori jõul edasi ei liigu. |
e) |
Kabiini helisalvestil (FDR) peab olema vahend, mis aitab kindlaks teha salvesti asukoha vees. |
SPO.IDE.H.150 Andmeside salvestamine
a) |
Selliste kopterite puhul, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 1. jaanuaril 2016 või pärast seda ning mis on suutelised kasutama andmesideühendust ja peavad vastavalt nõuetele olema varustatud kabiini helisalvestusseadmega (CVR), peab asjaomane seade vajaduse korral salvestama järgmise:
|
b) |
Andmete ja teabe salvestamiseks ja säilitamiseks salvestusseadmes ning selle hilisemaks hõlpsaks kättesaamiseks salvestusseadmest tuleb kasutada digitaalmeetodit. Salvestusmeetod peab võimaldama sünkroniseerida salvestusseadme andmeid maapinnal salvestatud andmetega. |
c) |
Salvestusseade peab suutma säilitada andmeid, mis on salvestatud vähemalt kabiini helisalvestusseadet (CVR) käsitlevas punktis SPO.IDE.H.140 sätestatud aja jooksul. |
d) |
Salvestusseadmel peab olema seade, mis aitab kindlaks teha seadme asukoha vees. |
e) |
Nõuded salvestusseadme käivitumis- ja peatumisskeemile on samad, mis on kabiini helisalvestusseadme (CVR) käivitumis- ja peatumisskeemi jaoks sätestatud punkti SPO.IDE.H.140 alapunktides d ja e. |
SPO.IDE.H.155 Kombineeritud salvestusseade, mis täidab nii pardaregistraatori kui ka kabiini helisalvestusseadme ülesandeid
Kabiini helisalvestusseadme (CVR) ja pardaregistraatori (FDR) suhtes kohaldatavate nõuete täitmiseks võib kasutada üht kombineeritud salvestusseadet, mis täidab nii pardaregistraatori kui ka kabiini helisalvestusseadme ülesandeid.
SPO.IDE.H.160 Istmed, istmete turvavööd ja turvasüsteemid
a) |
Kopteris peavad olema:
|
b) |
Õlarihmaga turvavööl peab olema üks avamispunkt. |
SPO.IDE.H.165 Esmaabikomplekt
a) |
Kopteris peab olema esmaabikomplekt. |
b) |
Esmaabikomplekt peab olema:
|
SPO.IDE.H.175 Lisahapnik – hermetiseerimata kopterid
a) |
Hermetiseerimata kopterites, mida käitatakse lennukõrgustel, kus alapunkti b kohaselt on nõutav hapnikuvarustus, peab olema nõutava hapnikvaru säilitamist ja väljastamist võimaldav hapniku säilitamise ja väljastamise aparaat. |
b) |
Hermetiseerimata kopteritel, mida käitatakse lennukõrgustel, kus rõhkkõrgus salongisektsioonides on üle 10 000 jala, peab olema piisavalt hingamishapnikku, et varustada:
|
c) |
Olenemata alapunktist b on lubatud kindlaksmääratud kestusega viibimine kõrgusel 13 000–16 000 jalga ilma hapnikuvarustuseta vastavalt SPO.OP.195 alapunktile b. |
SPO.IDE.H.180 Käsitulekustutid
a) |
Kopteris, välja arvatud ELA2 kopterid, peab olema vähemalt üks käsitulekustuti:
|
b) |
Nõuetekohastes kustutusvahendites kasutatava kustutusaine liik ja kogus peavad olema kooskõlas tulekahjuliikidega, mis võivad tekkida ruumis, kus on ette nähtud tulekustutit kasutada, ning põhjustama võimalikult väikese toksiliste gaaside kontsentratsiooni ohu ruumides, kus viibivad inimesed. |
SPO.IDE.H.185 Sissemurdmispunktide märgistus
Alad, mis sobivad päästjatele hädaolukorras sissemurdmiseks, märgistatakse kopteri kerel vastavalt joonisele 1.
Joonis 1
Sissemurdmispunktide märgistus
SPO.IDE.H.190 Avariimajakas (ELT)
a) |
Kopterites, mille sertifitseeritud maksimaalne istekohtade arv on üle kuue, peavad olema:
|
b) |
Kopterites, mille sertifitseeritud maksimaalne reisijakohtade arv on kuni kuus, peab olema pääste-avariimajakas (ELT(S)) või meeskonnaliikme või eritööde spetsialisti käes olev personaalne raadiomajakas (PLB). |
c) |
Mis tahes liiki avariimajakas ja personaalne raadiomajakas (PLB) peavad suutma edastada samaaegselt signaali sagedustel 121,5 MHz ja 406 MHz. |
SPO.IDE.H.195 Lendamine veekogu kohal – mittekeerukad mootorkopterid
a) |
Kopteris peab järgmistel juhtudel olema iga pardal oleva isiku jaoks päästevest, mis peab olema seljas või paiknema kohas, kus see on istmelt või istekohalt kergesti kättesaadav isikule, kellele see on kasutamiseks ette nähtud:
|
b) |
Igal päästevestil peab olema isiku asukoha kindlakstegemist hõlbustav elektrivalgusti. |
c) |
Sellise kopteri kapten, mida käitatakse veekogu kohal reisilennu tavakiirusel rohkem kui 30 minuti või 50 meremiili kaugusel maismaast, sõltuvalt sellest, kumb vahemaa on lühem, määrab kindlaks kopteris viibijate ellujäämisriskid vette hädamaandumise korral ning otsustab sellest lähtudes, kas võtta pardale:
|
d) |
Kopteri kapten peab määrama kindlaks pardalviibijate ellujäämisriskid vette hädamaandumise korral ning otsustab sellest lähtudes, kas kõik pardalviibijad peavad kandma alapunkti a kohaselt nõutavaid päästeveste või mitte. |
SPO.IDE.H.197 Päästevestid – keerukad mootorkopterid
a) |
Kopteris peab olema iga pardal oleva isiku jaoks päästevest, mis peab olema seljas või paiknema kohas, kus see on istmelt või istekohalt hõlpsasti kättesaadav isikule, kellele see on kasutamiseks ette nähtud, järgmistel juhtudel:
|
b) |
Igal päästevestil peab olema isiku asukoha kindlakstegemist hõlbustav elektrivalgusti. |
SPO.IDE.H.198 Kaitseülikonnad – keerukad mootorkopterid
Kõik pardalviibijad peavad kandma kaitseülikonda, kui:
a) |
lennatakse veekogu kohal avameretööde tugiteenuste raames reisilennu tavakiirusel rohkem kui kümne minuti kaugusel maast, kui kriitilise mootori rikke korral on kopter suuteline horisontaalselt õhus püsima ja kui:
|
b) |
kui õhusõiduki kapten seda riskianalüüsist lähtudes otsustab, võttes arvestades järgmisi tingimusi:
|
SPO.IDE.H.199 Päästeparved, pääste-avariimajakad (ELT) ja päästevarustus kauglendudeks veekogu kohal – keerukad mootorkopterid
Kopterites, mida käitatakse:
a) |
lendudel veekogu kohal reisilennu tavakiirusel rohkem kui kümne minuti kaugusel maast, kui kriitilise mootori rikke korral on kopter suuteline horisontaalselt õhus püsima või |
b) |
lendudel veekogu kohal reisilennu tavakiirusel rohkem kui kolme minuti kaugusel maast, kui kopter ei ole kriitilise mootori rikke korral suuteline horisontaalselt õhus püsima ning kui õhusõiduki piloot seda riskianalüüsist lähtudes otsustab, peab olema:
|
SPO.IDE.H.200 Päästevarustus
Kopterites, mida käitatakse eriti raskete otsingu- ja päästetingimustega alade kohal, peavad olema:
a) |
hädasignaalide saatmise vahendid; |
b) |
vähemalt üks pääste-avariimajakas (ELT(S)) ning |
c) |
lennumarsruudile vastav täiendav päästevarustus sõltuvalt pardal olevate isikute arvust. |
SPO.IDE.H.201 Maandumiseks sobimatu mereala kohal avamerelende tegevate kopterite suhtes kehtivad lisanõuded – keerukad mootorkopterid
Avamerelendudel maandumiseks sobimatu mereala kohal reisilennu tavakiirusel rohkem kui kümne minuti kaugusel maast käitatavad kopterid peavad vastama järgmistele nõuetele:
a) |
kui õhusõiduki kaptenile kättesaadav ilmateade või prognoos näitab, et merevee temperatuur on lennu ajal alla +10 °C või et eeldatav päästeaeg ületab arvestusliku eluspüsimisaja või kui lend on kavandatud öisele ajale, peavad kõik pardal viibivad meeskonnaliikmed ja eritööde spetsialistid kandma kaitseülikondi. |
b) |
Kõik punktile SPO.IDE.H.199 vastavad pardal olevad päästeparved paigaldatakse nii, et need oleksid kasutatavad samades meretingimustes, kus hinnati kopteri vette hädamaandumise, ujuvuse ja püstuvuse näitajaid vette hädamaandumise nõuete täitmisel sertifitseerimise raames. |
c) |
Kopteris peab olema evakueerimist hõlbustav sõltumatu toitega avariivalgustussüsteem, mis hõlmab salongi üldvalgustust. |
d) |
Kõik avariiväljapääsud, sealhulgas meeskonna avariiväljapääsud ning nende avamise vahendid peavad olema selgelt arusaadaval viisil märgistatud, et juhendada väljapääse kasutavaid pardalviibijaid nii päevasel kui ka öisel ajal. Märgistus peab jääma nähtavaks ka siis, kui kopter on ümber vajunud ja salong on vee all. |
e) |
Vette hädamaandumise avariiväljapääsudeks määratud eemaldamatud uksed peavad olema avatud asendisse fikseeritavad, et need ei takistaks pardalolijate väljumist hädamaandumise ja ujuvuse hindamisel eeldatavates maksimaalselt rasketes mereilmatingimustes. |
f) |
Kõik salongi uksed, aknad ja muud avad, mis on ette nähtud kasutamiseks veealuse väljapääsuna, peavad olema varustatud hädaolukorras kasutamist võimaldavate vahenditega. |
g) |
Päästeveste tuleb kanda kogu aeg, välja arvatud juhul, kui eritööde spetsialist või meeskonnaliige kannab integreeritud kaitseülikonda, millel on nii kaitseülikonna kui ka päästevesti omadused. |
SPO.IDE.H.202 Veepinnal käitamiseks sertifitseeritud kopterid – mitmesugune varustus
Veepinnal käitamiseks sertifitseeritud kopteri varustusse peavad kuuluma järgmised vahendid:
a) |
mereankur ja muu kopteri suurusele, kaalule ja käitamisomadustele vastav varustus, mida on vaja vees randumiseks, ankurdamiseks või manööverdamiseks; ning |
b) |
vajaduse korral rahvusvaheliste eeskirjadega ette nähtud helisignaalide tekitamise vahendid kokkupõrgete vältimiseks merel. |
SPO.IDE.H.203 Kõik veekogu kohal käitatavad kopterid – hädamaandumine vette
Keerukad mootorkopterid, mida käitatakse maandumiseks sobimatul alal veekogu kohal reisilennu tavakiirusel rohkem kui kümne minuti kaugusel maast, ja mittekeerukad mootorkopterid, mida käitatakse maandumiseks sobimatul alal veekogu kohal rohkem kui 50 meremiili kaugusel maast, peavad olema:
a) |
asjakohaste lennukõlblikkuseeskirjade kohaselt vette maandumiseks projekteeritud; |
b) |
sertifitseeritud vette hädamaandumiseks vastavalt asjakohastele lennukõlblikkuseeskirjadele või |
c) |
varustatud hädaolukorra ujuvvahenditega. |
SPO.IDE.H.205 Isikukaitsevahendid
Iga pardal viibiv isik peab kandma isikukaitsevahendeid, mis on kooskõlas tehtava töö liigiga.
SPO.IDE.H.210 Kõrvaklapid
Kui on nõutav raadioside- ja/või raadionavigatsioonisüsteem, peavad kopteri igal piloodi, meeskonnaliikme ja/või eritööde spetsialisti jaoks ette nähtud istekohal olema suumikrofoniga kõrvaklapid või samaväärne seade ning juhiste juures saatenupp.
SPO.IDE.H.215 Raadiosideseadmed
a) |
Kopterites, mida käitatakse instrumentaallennureeglite (IFR) kohaselt või öisel ajal, või kui õhuruumi suhtes kohaldatavad nõuded seda ette näevad, peavad olema raadiosideseadmed, mis on normaalse raadiolevi tingimustes suutelised tegema järgmist:
|
b) |
Kui nõutavaid sideseadmeid on mitu, peavad need olema üksteisest sõltumatud, et ühe seadme rikkega ei kaasneks mõne teise seadme riket. |
c) |
Kui on nõutav raadiosidesüsteem, peab kopteri igal piloodi ja meeskonnaliikme jaoks ette nähtud istekohal lisaks punkti SPO.IDE.H.135 kohaselt nõutavale lennumeeskonna sisetelefonisüsteemile olema juhiste juures saatenupp. |
SPO.IDE.H.220 Navigatsiooniseadmed
a) |
Kopterites peavad olema navigatsiooniseadmed, mis võimaldavad lennata kooskõlas järgmisega:
|
b) |
Kopterites peavad olema piisavad navigatsiooniseadmeid selle tagamiseks, et ühe seadme rikke korral lennu mis tahes etapil võimaldavad ülejäänud seadmed ohutut navigeerida vastavalt alapunktile a või erakorralisele olukorrale vastav toiming ohutult teostada. |
c) |
Sellistes kopterites, mida käitatakse lendudel, kus on kavas maanduda instrumentaallennuilma (IMC) tingimustes, peavad olema navigatsiooniseadmed, mis võimaldavad juhendamist kuni punktini, kust on võimalik maanduda visuaalsete märkide järgi. Seadmed peavad eespool nimetatud juhendamist võimaldama kõikidel lennuväljadel, kus instrumentaallennuilmaga maandumist kavandatakse, ja vajaduse korral määratud varulennuväljadel. |
SPO.IDE.H.225 Transponder
Kopterites peab olema asjaomasel marsruudil nõutavate tehniliste võimalustega sekundaarradari (SSR) transponder, kui see on asjaomases õhuruumis nõutav.
3. JAOTIS
Purilennukid
SPO.IDE.S.100 Mõõteriistad ja seadmed – üldist
a) |
Käesoleva alajaoga ettenähtud mõõteriistad ja seadmed peavad olema kohaldatavate lennukõlblikkusnõuete kohaselt sertifitseeritud, kui:
|
b) |
Järgmised seadmed, kui need on ette nähtud käesoleva alajaoga, ei pea olema sertifitseeritud:
|
c) |
Mõõteriistad ja seadmed, mida käesoleva alajaoga ei ole ette nähtud, ning muu varustus, mida teiste kohaldatavate lisadega ei ole ette nähtud, ent mis on lennu ajal õhusõidukis, peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
d) |
Mõõteriistad ja seadmed peavad olema neid kasutava lennumeeskonnaliikme istekohalt hõlpsasti käsitsetavad või kättesaadavad. |
e) |
Kogu vajalik avariivarustus peab olema koheseks kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav. |
SPO.IDE.S.105 Lennu minimaalvarustus
Lendu ei tohi alustata, kui mõni kavandatavaks lennuks vajalik purilennuki mõõteriist, varustuse osa või funktsioon ei tööta või puudub, välja arvatud juhul, kui:
a) |
purilennukit käitatakse vastavalt minimaalvarustuse loetelule (MEL), kui see on olemas; või |
b) |
purilennukil on kohaldatavate lennukõlblikkusnõuete kohaselt välja antud lennuluba. |
SPO.IDE.S.115 Visuaallennureeglite (VFR) kohased lennud – lennu- ja navigeerimismõõteriistad
a) |
Päevasel ajal visuaallennureeglite (VFR) kohaselt käitatavates purilennukites peavad olema vahendid järgmiste näitajate mõõtmiseks ja kuvamiseks:
|
b) |
Purilennukites, mida käitatakse tingimustes, kus purilennuki soovitud lennutrajektoori ei ole võimalik hoida ühe või mitme lisamõõteriista abita, peavad lisaks alapunktis a nimetatule olema vahendid järgmiste näitajate mõõtmiseks ja kuvamiseks:
|
SPO.IDE.S.120 Pilvedes lendamine – lennu- ja navigeerimismõõteriistad
Purilennukites, mida käitatakse pilvedes, peavad olema vahendid järgmiste näitajate mõõtmiseks ja kuvamiseks:
a) |
magnetkurss; |
b) |
kellaaeg tundides, minutites ja sekundites; |
c) |
rõhkkõrgus merepinnast; |
d) |
indikaatorkiirus; |
e) |
vertikaalkiirus ning |
f) |
pöörang ja libisemine. |
SPO.IDE.S.125 Istmed ja turvasüsteemid
a) |
Purilennukites peavad olema:
|
b) |
Õlarihmaga turvavööl peab olema üks avamispunkt. |
SPO.IDE.S.130 Lisahapnik
Purilennukites, mida käitatakse rõhkkõrgustel üle 10 000 jala, peab olema hapniku säilitamise ja väljastamise aparatuur koos piisava koguse hingamishapnikuga, et varustada:
a) |
meeskonnaliikmeid, kui rõhkkõrgus on 10 000–13 000 jalga kauem kui 30 minutit ning |
b) |
kõiki meeskonnaliikmeid ja eritööde spetsialiste kogu aja, mil rõhkkõrgus on üle 13 000 jala. |
SPO.IDE.S.135 Lendamine veekogu kohal
Veekogu kohal käitatava purilennuki kapten määrab kindlaks purilennukis viibijate ellujäämisriskid vette hädamaandumise korral ja otsustab sellest lähtudes, kas võtta pardale:
a) |
iga pardal oleva isiku jaoks päästevest või samaväärne ujuvvahend, mida kantakse seljas või mis asub kohas, kus see on istmelt või istekohalt hõlpsasti kättesaadav isikule, kellele see on kasutamiseks ette nähtud; |
b) |
avariimajakas (ELT) või meeskonnaliikmel või eritööde spetsialistil käes olev personaalne raadiomajakas (PLB), mis suudab samaaegselt edastada signaali sagedustel 121,5 MHz ja 406 MHz ning |
c) |
hädasignaalide saatmise vahendid juhul, kui:
|
SPO.IDE.S.140 Päästevarustus
Purilennukis, mida käitatakse eriti raskete otsingu- ja päästetingimustega alade kohal, peavad olema ülelennualale vastavad signaalseadmed ning päästevarustus.
SPO.IDE.S.145 Raadiosideseadmed
a) |
Purilennukis peavad olema raadiosideseadmed, mis võimaldavad kahesuunalist sidet asjaomase õhuruumi lennuliiklussidejaamadega ja seal kehtivatele nõuetele vastavatel sagedustel, kui need seadmed on selles õhuruumis nõutavad. |
b) |
Kui alapunkti a kohaselt on nõutavad raadiosideseadmed, peavad need võimaldama sidet lennunduse avariisagedusel 121,5 MHz. |
SPO.IDE.S.150 Navigatsiooniseadmed
Purilennukites peavad olema navigatsiooniseadmed, mis võimaldavad lennata vastavalt järgmisele:
a) |
lennuliiklusteenindusüksusele (ATS-üksusele) esitatud lennuplaan, kui see on olemas ning |
b) |
õhuruumis kohaldatavad nõuded. |
SPO.IDE.S.155 Transponder
Purilennukil peab olema asjaomasel marsruudil nõutavate tehniliste võimalustega sekundaarradari (SSR) transponder, kui see on asjaomases õhuruumis nõutav.
4. JAOTIS
Õhupallid
SPO.IDE.B.100 Mõõteriistad ja seadmed – üldist
a) |
Käesoleva alajaoga ettenähtud mõõteriistad ja seadmed peavad olema kohaldatavate lennukõlblikkusnõuete kohaselt sertifitseeritud, kui:
|
b) |
Järgmised seadmed, kui need on ette nähtud käesoleva alajaoga, ei pea olema sertifitseeritud:
|
c) |
Mõõteriistad ja seadmed, mis käesoleva alajaoga ei ole ette nähtud, ning muu varustus, mis teiste kohaldatavate lisadega ei ole ette nähtud, ent mis on lennu ajal õhusõidukis, peavad vastama järgmistele nõuetele:
|
d) |
Mõõteriistad ja seadmed peavad olema neid kasutava lennumeeskonna liikme istekohalt hõlpsasi käsitsetavad või kättesaadavad. |
e) |
Kogu vajalik avariivarustus peab olema koheseks kasutamiseks hõlpsasti kättesaadav. |
SPO.IDE.B.105 Lennu minimaalvarustus
Lendu ei või alustada, kui mõni kavandatud lennuks vajalik õhupalli mõõteriist, varustuse osa või funktsioon ei tööta, välja arvatud juhul, kui:
a) |
õhupalli käitatakse vastavalt minimaalvarustuse loetelule (MEL), kui see on olemas või |
b) |
õhupallil on kohaldatavate lennukõlblikkusnõuete kohaselt välja antud lennuluba. |
SPO.IDE.B.110 Lennuvalgustus
Öisel ajal käitatavates õhupallides peavad olema:
a) |
kokkupõrke vältimise signaaltuled; |
b) |
õhupalli ohutu käitamise seisukohalt oluliste mõõteriistade ja seadmete valgustus; |
c) |
kaasaskantav valgusti. |
SPO.IDE.B.115 Visuaallennureeglite (VFR) kohased lennud – lennu- ja navigeerimismõõteriistad ning nende juurde kuuluvad seadmed
Päeva ajal visuaallennureeglite (VFR) kohaselt käitatavates õhupallides peavad olema:
a) |
vahend triivsuuna kuvamiseks ning |
b) |
vahendid, millega mõõdetakse ja kuvatakse järgmist:
|
SPO.IDE.B.120 Esmaabikomplekt
a) |
Õhupallides peab olema esmaabikomplekt. |
b) |
Esmaabikomplekt peab olema:
|
SPO.IDE.B.121 Lisahapnik
Õhupallides, mida käitatakse rõhkkõrgustel üle 10 000 jala, peab olema hapniku säilitamise ja väljastamise aparatuur koos piisava koguse hingamishapnikuga, et varustada:
a) |
meeskonnaliikmeid, kui rõhkkõrgus on 10 000–13 000 jalga kauem kui 30 minutit, ning |
b) |
kõiki meeskonnaliikmeid ja eritööde spetsialiste kogu aeg, mil rõhkkõrgus on üle 13 000 jala. |
SPO.IDE.B.125 Käsitulekustutid
Kuumaõhu-õhupallis peab olema vähemalt üks käsitulekustuti, kui see on ette nähtud asjakohaste sertifitseerimisnõuetega.
SPO.IDE.B.130 Lendamine veekogu kohal
Veekogu kohal käitatava õhupalli kapten määrab kindlaks pardalviibijate ellujäämisriskid vette hädamaandumise korral ning otsustab sellest lähtudes, kas võtta pardale:
a) |
iga pardal olevale isiku jaoks päästevest, mis peab olema seljas või asuma kohas, kus see istmelt või istekohalt hõlpsasti kättesaadav isikule, kellele see on kasutamiseks ette nähtud; |
b) |
avariimajakas (ELT) või meeskonnaliikme või eritööde spetsialisti käes olev personaalne raadiomajakas (PLB), mis suudab edastada samaaegselt signaali sagedustel 121,5 MHz ja 406 MHz ning |
c) |
hädasignaalide saatmise vahendid. |
SPO.IDE.B.135 Päästevarustus
Õhupallides, mida käitatakse eriti raskete otsingu- ja päästetingimustega alade kohal, peavad olema ülelennualale vastavad signaalseadmed ja päästevarustus.
SPO.IDE.B.140 Muu varustus
Kõikidel õhupallimeeskonna liikmetel peavad olema kaitsekindad.
a) |
Kuumaõhu- ja segaõhupallides peab olema:
|
b) |
Gaasiõhupallis peab olema:
|
SPO.IDE.B.145 Raadiosideseadmed
a) |
Õhupallides peavad olema raadiosideseadmed, mis võimaldavad kahesuunalist sidet asjaomase õhuruumi lennuliiklussidejaamadega ja seal kehtivatele nõuetele vastavatel sagedustel, kui need seadmed on selles õhuruumis nõutavad. |
b) |
Kui alapunkti a kohaselt on nõutavad raadiosideseadmed, peavad need võimaldama sidet lennunduse avariisagedusel 121,5 MHz. |
SPO.IDE.B.150 Transponder
Õhupallides peab olema asjaomasel marsruudil nõutavate tehniliste võimalustega sekundaarradari (SSR) transponder, kui see on asjaomases õhuruumis nõutav.
E ALAJAGU
ERINÕUDED
1. JAOTIS
Kopterite lennud rippvälislastiga (HESLO)
SPO.SPEC.HESLO.100 Standardsed käitamisprotseduurid
Kopterite rippvälislastiga lendude (HESLO) standardsetes käitamisprotseduurides tuleb kindlaks määrata järgmine:
a) |
pardal olevad seadmed, sealhulgas nende käitamispiirangud ning vajaduse korral vastavad kanded minimaalvarustuse loetelus (MEL); |
b) |
meeskonna koosseis ning meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide töökogemuse nõuded; |
c) |
meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide tööülesannete täitmiseks vajalik koolitus ning nõuded, mida kohaldatakse meeskonnaliikmetele ja eritööde spetsialistidele asjaomast koolitust korraldavate isikute kvalifikatsiooni ja nimetamise suhtes; |
d) |
meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide kohustused ja tööülesanded; |
e) |
rippvälislastiga lendude (HESLO) sooritamiseks vajalikud suutlikkuskriteeriumid; |
f) |
tavalise, ebatavalise ja hädaolukorra protseduurid. |
SPO.SPEC.HESLO.105 Kopterite rippvälislastiga lendude (HESLO) erivarustus
Kopteris peab olema vähemalt::
a) |
üks lastiohutuspeegel või alternatiivne vahend konksu(de)/lasti vaatlemiseks ning |
b) |
üks lastimõõtur, välja arvatud juhul, kui lasti massi määramiseks kasutatakse muud meetodit. |
SPO.SPEC.HESLO.110 Ohtlike kaupade vedu
Käitaja, kes veab ohtlikke kaupu mehitamata kohtadesse/kohtadest või kaugetesse asukohtadesse/asukohtadest, peab pädevalt asutuselt taotlema loa kalduda kõrvale tehnilise juhendi sätetest, kui nimetatud juhendi nõuded on kavas täitmata jätta.
2. JAOTIS
Inimvälislastiga lennud (HEC)
SPO.SPEC.HEC.100 Standardsed käitamisprotseduurid
Kopterite inimvälislastiga lendude (HEC) standardsetes käitamisprotseduurides tuleb kindlaks määrata järgmine:
a) |
pardal olevad seadmed, sealhulgas nende käitamispiirangud ning vajaduse korral vastavad kanded minimaalvarustuse loetelus (MEL); |
b) |
meeskonna koosseis ning meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide töökogemuse nõuded; |
c) |
meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide tööülesannete täitmiseks vajalik koolitus ning nõuded, mida kohaldatakse meeskonnaliikmetele ja eritööde spetsialistidele asjaomast koolitust korraldavate isikute kvalifikatsiooni ja nimetamise suhtes; |
d) |
meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide kohustused ja tööülesanded; |
e) |
inimvälislastiga lendude (HEC) sooritamiseks vajalikud suutlikkuskriteeriumid; |
f) |
tavalise, ebatavalise ja hädaolukorra protseduurid. |
SPO.SPEC.HEC.105 Inimvälislastiga lendude (HEC) erivarustus
a) |
Kopteri varustusse peavad kuuluma järgmised vahendid:
|
b) |
Kõigil ripplasti- ja lastikonksuseadmetel ning nende hilisematel modifikatsioonidel peab olema kavandatavaks kasutusotstarbeks sobiv lennukõlblikkussertifikaat. |
3. JAOTIS
Langevarjulennud (PAR)
SPO.SPEC.PAR.100 Standardsed käitamisprotseduurid
Langevarjulendude (PAR) standardsetes käitamisprotseduurides tuleb kindlaks määrata järgmine:
a) |
pardal olevad seadmed, sealhulgas nende käitamispiirangud, ning vajaduse korral vastavad kanded minimaalvarustuse loetelus (MEL); |
b) |
meeskonna koosseis ning meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide töökogemuse nõuded; |
c) |
meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide tööülesannete täitmiseks vajalik koolitus ning nõuded, mida kohaldatakse meeskonnaliikmetele ja eritööde spetsialistidele asjaomast koolitust korraldavate isikute kvalifikatsiooni ja nimetamise suhtes; |
d) |
meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide kohustused ja tööülesanded; |
e) |
langevarjulendude sooritamiseks vajalikud suutlikkuskriteeriumid; |
f) |
tavalise, ebatavalise ja hädaolukorra protseduurid. |
SPO.SPEC.PAR.105 Meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide vedu
Punkti SPO.GEN.106 alapunktis c sätestatud nõuet ei kohaldata selliste eritööde spetsialistide suhtes, kes sooritavad langevarjuhüppeid.
SPO.SPEC.PAR.110 Istmed
Olenemata punkti SPO.IDE.A.160 alapunktist a ja punkti SPO.IDE.H.160 alapunkti a alapunktist 1 võib istmena kasutada põrandat, kui eritööde spetsialisti jaoks on olemas vahendid, millest kinni hoida või millega end kinnitada.
SPO.SPEC.PAR.115 Lisahapnik
Olenemata punkti SPO.OP.195 alapunktist a ei kohaldata lisahapniku kasutamise nõuet muude meeskonnaliikmete kui õhusõiduki kapteni suhtes ja selliste eritööde spetsialistide suhtes, kes täidavad eritööga seoses vajalikke ülesandeid, kui salongi rõhkkõrgus on:
a) |
üle 13 000 jala kuni kuus minutit; |
b) |
üle 15 000 jala kuni kolm minutit. |
SPO.SPEC.PAR.120 Lendamine veekogu kohal
Kui õhupalli, mille pardal on rohkem kui kuus isikut, käitatakse veekogu kohal, määrab õhupalli kapten kindlaks pardalviibijate ellujäämisriskid vette hädamaandumise korral ning otsustab sellest lähtudes, kas võtta pardale avariimajakas (ELT), mis suudab edastada samaaegselt signaali sagedustel 121,5 MHz ja 406 MHz.
SPO.SPEC.PAR.125 Ohtlike kaupade väljutamine
Olenemata punktist SPO.GEN.155 võivad langevarjurid loa olemasolu korral teha tihedalt asustatud ala kohal õhusõidukist näidishüppeid ja kanda seejuures suitsujäljeseadmeid, tingimusel et need on toodetud spetsiaalselt selleks otstarbeks.
4. JAOTIS
Vigurlennud (ABF)
SPO.SPEC.ABF.100 Standardsed käitamisprotseduurid
Vigurlendude (ABF) standardsetes käitamisprotseduurides tuleb kindlaks määrata järgmine:
a) |
pardal olevad seadmed, sealhulgas nende käitamispiirangud ning vajaduse korral vastavad kanded minimaalvarustuse loetelus (MEL); |
b) |
meeskonna koosseis ning meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide töökogemuse nõuded; |
c) |
meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide tööülesannete täitmiseks vajalik koolitus ning nõuded, mida kohaldatakse meeskonnaliikmetele ja eritööde spetsialistidele asjaomast koolitust korraldavate isikute kvalifikatsiooni ja nimetamise suhtes; |
d) |
meeskonnaliikmete ja eritööde spetsialistide kohustused ja tööülesanded; |
e) |
vigurlendude sooritamiseks vajalikud suutlikkuskriteeriumid; |
f) |
tavalise, ebatavalise ja hädaolukorra protseduurid. |
SPO.SPEC.ABF.105 Pardal nõutavad dokumendid, käsiraamatud ja teave
Vigurlendudel ei pea pardal olema järgmisi punkti SPO.GEN.140 alapunktis a loetletud dokumente:
a) |
andmed lennuliiklusteenindusüksusele (ATS-üksusele) esitatud lennuplaani kohta, kui see on olemas; |
b) |
ajakohased ja sobivad lennukaardid kavandatava lennu marsruudi kohta ning kõikide selliste marsruutide kohta, kuhu lennu ümbersuunamist võib põhjendatult eeldada; |
c) |
teave tunnistava ja tunnistatava õhusõiduki protseduuride ja visuaalsignaalide kohta ning |
d) |
teave kavandatava lennupiirkonna otsingu- ja päästeteenistuste kohta. |
SPO.SPEC.ABF.115 Varustus
Vigurlendude suhtes ei pea kohaldama järgmisi varustusnõudeid:
a) |
punktide SPO.IDE.A.165 ja SPO.IDE.H.165 kohased esmaabikomplektid; |
b) |
punktide SPO.IDE.A.180 ja SPO.IDE.H.180 kohased käsitulekustutid ning |
c) |
punktide SPO.IDE.A.190 ja SPO.IDE.H.190 kohased avariimajakad või personaalsed raadiomajakad.” |