17.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 115/3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 390/2014,

14. aprill 2014,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm „Kodanike Euroopa”

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 352,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklitega 10 ja 11 on igal kodanikul õigus osaleda liidu demokraatias ja liidu institutsioonid peaksid andma kodanikele ja esindusühendustele võimaluse teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades ning pidama esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.

(2)	Komisjoni 3. märtsi 2010 aasta teatisega „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” püüavad liit ja liikmesriigid tagada järgmisel aastakümnel majanduskasvu, tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse.

(3)

Kuigi liidu kodakondsuse ja sellest tulenevate õigustega kaasneb objektiivselt lisaväärtus, jätab liit mitmesuguste majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamise ja liidu poliitika vahelise seose sageli selgelt ja tõhusalt esile toomata. Sellest tulenevalt ei ole muljetavaldavad saavutused Euroopas valitseva rahu ja stabiilsuse, pikaajalise jätkusuutliku arengu, stabiilsete hindade, tulemusliku tarbija- ja keskkonnakaitse ning põhiõiguste edendamise vallas tekitanud kodanikes alati tugevat ühtekuuluvustunnet liiduga.

(4)

Selleks et Euroopa kodanikele lähemale tuua ja võimaldada neil täiel määral osaleda veelgi tugevama liidu loomises, on vaja mitmesuguseid meetmeid ja kooskõlastatud jõupingutusi nii riikidevahelisel kui ka liidu tasandil. Euroopa kodanikualgatus on ainulaadne võimalus, tänu millele saavad kodanikud otseselt mõjutada liidu õigusnormide kujundamist (3).

(5)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1904/2006/EÜ (4) on sätestatud tegevuskava, mis on kinnitanud vajadust toetada jätkuvat dialoogi kodanikuühiskonna organisatsioonide ja haldusüksustega ning kodanike aktiivset kaasamist.

(6)

Programmi „Kodanike Euroopa” 2007–2013 vahehindamise aruanne, koos avaliku internetikonsultatsiooni ja kahe järjestikuse konsultatsiooniga sidusrühmadega kinnitasid, et nii kodanikuühiskonna organisatsioonid kui ka osalenud üksikisikud peavad uut programmi „Kodanike Euroopa” oluliseks. Samuti peeti programmi kehtestamist vajalikuks seetõttu, et mõju avalduks nii organisatsioonide suutlikkuses kui ka üksikisikute suuremas huvis liidu asjade suhtes. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega kehtestada programm „Kodanike Euroopa” („programm”) ajavahemikuks 2014–2020.

(7)

Projektide teemad, nende seosed kohaliku ja piirkondliku eluga ning sidusrühmade koosseis peaksid tagama märkimisväärse sünergia teiste liidu programmidega eelkõige hariduse, kutseõppe ja noorsooküsimuste, spordi, kultuuri ja audiovisuaalsektori, põhiõiguste ja -vabaduste, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise, teadusuuringute ja innovatsiooni, infoühiskonna, laienemise ning liidu välistegevuse vallas.

(8)

Avaliku elu kõigi aspektide elavdamise nimel peaks programm hõlmama paljusid erinevaid tegevusi, sealhulgas kodanike kohtumisi, kontakte ja arutelusid kodakondsusküsimustes, liidu tasandi sündmusi, algatusi Euroopa ajaloo jaoks määrava tähtsusega hetkede teadvustamiseks ja nende üle arutelude edendamiseks, algatusi, mis suurendaksid kodanike, eelkõige noorte teadlikkust liidu ajaloost ning liidu institutsioonide toimimisest, ning arutelusid Euroopa poliitiliste küsimuste üle.

(9)

Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta resolutsioonis Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta ning nõukogu 9.–10. juuni 2011 aasta järeldustes totalitaarsete režiimide poolt Euroopas toime pandud kuritegude kohta rõhutatakse, et on tähtis hoida minevikumälestusi elus, et minevikust edasi liikuda ja ehitada tulevikku, ning tõstetakse esile liidu rolli nende kuritegude kollektiivse mälestuse säilitamises, jagamises ja tutvustamises. Seetõttu tuleks arvestada ka ajalooliste, kultuuriliste ja kultuuridevaheliste aspektide asjakohasust, samuti olemasolevaid seoseid ajaloolise mälu ja Euroopa identiteedi vahel.

(10)	Suurema mõju ja pikaajalise püsivuse huvides peaks programmi horisontaalmõõde tagama tulemuste väärtustamise ja ülekantavuse. Selle saavutamiseks peaksid ettevõetavad tegevused olema seotud liidu poliitilise programmiga ning neist tuleks asjakohaselt teada anda.

(11)	Erilist tähelepanu tuleks pöörata kõigi liikmesriikide kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide tasakaalustatud integreerimisele riikidevahelistesse projektidesse ja tegevustesse ja osalemist nendes, võttes sealjuures arvesse keelte paljusust liidus ning vajadust kaasata alaesindatud rühmi.

(12)

Nii ühinevad riigid, kandidaatriigid ja võimalikud kandidaatriigid, kes saavad kasu ühinemiseelsest strateegiast, kui ka Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised EFTA riigid võivad osaleda liidu programmides vastavalt nendega sõlmitud lepingutele. Peale selle vastavad nõukogu otsuse 2001/822/EÜ (5) kohaselt programmis osalemise kriteeriumidele ülemeremaad ja -territooriumid.

(13)

Tõelise ja kestva demokraatia loomise ning elujõulise kodanikuühiskonna arendamise eesmärgid peaksid olema ühised nii programmi kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 232/2014 (6) jaoks. Liit pakub Euroopa naabrusinstrumendiga hõlmatud riikidele privilegeeritud suhet, mis rajaneb mõlema poole pühendumisel ühistele väärtustele ja põhimõtetele.

(14)	Käesoleva määruse alusel teavitustegevuseks eraldatud vahendid võiksid kaasa aidata ka liidu poliitiliste prioriteetide institutsioonilisele tutvustamisele, kuivõrd need on seotud käesoleva määruse üldiste eesmärkidega.

(15)	Programmi üle tuleks koostöös komisjoni ja liikmesriikidega korrapäraselt järelevalvet teostada ja seda sõltumatult hinnata, et võimaldada meetmete nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikku kohandamist.

(16)

Liidu finantshuvid peaksid olema kaitstud kogu kulutsükli jooksul proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ja vajaduse korral haldus- või rahalisi karistusi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (7) („finantsmäärus”) ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012 (8).

(17)

Toetuste andmisel tuleks eelistada suure mõjujõuga projekte olenemata nende suurusest, eriti projekte, mis on otseselt seotud liidu poliitikaga ja mille kaudu osaletakse liidu poliitilise tegevuskava kujundamises. Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt tuleks programmi rakendamist veelgi lihtsustada, kasutades ühekordseid makseid, kindlasummalist rahastamist ja ühikukulu määrade kohaldamist.

(18)	Selleks et tagada programmiga hõlmatud rahalise toetuse järjepidevus, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist.

(19)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt aidata kaasa kodanike arusaamisele liidust, selle ajaloost ja mitmekesisusest ning edendada Euroopa kodakondsust ja paranda kodaniku- ja demokraatliku osaluse tingimusi, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning neid on programmi tegevuse ja meetmete riikidevahelise ja mitmepoolse laadi tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(20)

Käesolevas määruses on esitatud programmi lähtesumma eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (9) punkti 18 tähenduses kogu programmi kestuseks, ilma et see mõjutaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu eelarvepädevust, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.

(21)	Nende meetmete järelevalveks, mis algasid otsuse nr 1904/2006/EÜ alusel enne 31. detsembrit 2013, tuleks käesoleva määrusega näha ette üleminekumeetmed.

(22)	Et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks programmi reguleerimisala ja eesmärkide piires anda komisjonile rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (10),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse programm „Kodanike Euroopa” („programm”) ajavahemikuks 1. jaanuar 2014– 31. detsember 2020.

2. Euroopa kodanikele lähemale toomise üldise eesmärgi raames on programmi üldeesmärgid järgmised:

a)	aidata kaasa kodanike arusaamisele liidust, selle ajaloost ja mitmekesisusest;

b)	edendada Euroopa kodakondsust ja parandada kodaniku- ja demokraatliku osalemise tingimusi liidu tasandil.

Artikkel 2

Programmi erieesmärgid

Programmil on järgmised erieesmärgid, mida viiakse ellu kas riikidevahelise tasandi või Euroopa mõõtmega tegevustega:

a)	teadvustada ajaloolise mälu, ühise ajaloo ja liidu väärtuste ning liidu eesmärgi tähtsust; nimelt edendada rahu, liidu väärtusi ja selle rahvaste heaolu, ergutades mõttevahetust, arutelusid ja võrgustike arendamist;

b)	julgustada liidu tasandil demokraatlikku kodanikuosalust, suurendades kodanike arusaamist liidu poliitiliste otsuste tegemise protsessidest ning toetades ühiskondliku aktiivsuse, kultuuridevahelise dialoogi ja vabatahtliku tegevuse võimalusi liidu tasandil.

Artikkel 3

Programmi ülesehitus ja toetatavad tegevused

1. Lisaks Euroopa kodakondsuse edendamisele vastavalt artikli 1 lõikes 2 sätestatud üldeesmärkidele jaotatakse programm kaheks järgmiseks tegevussuunaks:

a)	„Euroopa ajalooline mälu”;

b)	„Demokraatlik kaasatus ja kodanikuosalus”.

Neid kaht tegevussuunda täiendavad projektitulemuste analüüsimise, levitamise ja kasutamisega seotud horisontaalsed meetmed (nn väärtustamine).

2. Programmi eesmärkide saavutamiseks rahastatakse selle raames muu hulgas järgmist liiki tegevust, mida viiakse ellu riikidevahelisel tasandil või millel on olemas Euroopa mõõde:

vastastikune õppimine ja koostöö, näiteks:

—	kodanike kohtumised, sõpruslinnade liikumine, sõpruslinnade võrgustikud;

—	riikidevaheliste partnerluste, sealhulgas artiklis 6 loetletud eri tüüpi sidusrühmade poolt rakendatud projektid;

—	ajaloolise mälu projektid, millel on olemas Euroopa mõõde;

—	kontaktid muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite ja/või sotsiaalmeedia kasutamise baasil;

struktuuriabi organisatsioonidele, näiteks:

—	liidu üldistes huvides tegutsevad asutused, mis on määratletud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 177;

—	„Kodanike Euroopa” kontaktpunktid;

liidu tasandi analüütiline tegevus, näiteks:

—	uuringud, mis keskenduvad programmi eesmärkidega seotud teemadele;

teadlikkuse tõstmine ja teabe levitamine, et kasutada ära ja täiendavalt väärtustada toetatud algatuste tulemusi ning tõsta esile häid tavasid, näiteks:

—	liidu tasandi sündmused, sealhulgas konverentsid, mälestamised ja auhinnatseremooniad;

—	vastastikused eksperdihinnangud, ekspertide kohtumised ja seminarid.

3. Lõikes 2 loetletud tegevustega seotud algatusi kirjeldatakse käesoleva määruse lisas.

Artikkel 4

Liidu meetmed

1. Liidu meetmeteks võivad olla toetused või avaliku hanke lepingud.

2. Liidu toetusi võib anda tegevus- või meetmetoetustena.

3. Avaliku hanke lepingud hõlmavad teenuste ostmist, nt ürituste korraldamise, uuringute ja teadustöö, teavitamis- ja teabelevitamisvahendite, järelevalve ja hindamise jaoks.

Artikkel 5

Programmis osalemine

Programm on avatud osalemiseks järgmistele riikidele:

a)	liikmesriigid;

b)	ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid, kooskõlas üldpõhimõtete ja -tingimuste ning menetlustega nende riikide osalemiseks liidu programmides, mis on kehtestatud vastavate raamlepingute, assotsiatsiooninõukogu otsuste või sarnaste lepingutega;

c)	EFTA riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised kooskõlas nimetatud lepinguga.

Artikkel 6

Juurdepääs programmile

Programmis võivad osaleda kõik Euroopa kodakondsust ja integratsiooni edendavad sidusrühmad, eelkõige kohalikud ja piirkondlikud asutused ja organisatsioonid, mestimiskomiteed, Euroopa poliitika uurimisega tegelevad organisatsioonid (eksperdirühmad), kodanikuühiskonna organisatsioonid (sh ohvrite ühendused) ning kultuuri-, noorte-, haridus- ja teadusorganisatsioonid.

Artikkel 7

Koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega

Programm võib toetada ka selle programmi valdkonda kuuluvaid ühistegevusi asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Euroopa Nõukogu ja UNESCO ühiste panuste alusel ja kooskõlas finantsmäärusega.

Artikkel 8

Programmi rakendamine

1. Komisjon rakendab programmi kooskõlas finantsmäärusega.

2. Programmi rakendamiseks võtab komisjon iga-aastased tööprogrammid vastu rakendusaktidega kooskõlas artikli 9 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Iga-aastastes tööprogrammides määratakse kindlaks taotletavad eesmärgid, eeldatavad tulemused, rakendusmeetod ja rahastamiskava kogusumma. Samuti esitatakse neis rahastatavate meetmete kirjeldus, igale meetmele eraldatav ligikaudne summa ja rakendamise ligikaudne ajakava. Toetuste puhul sisaldavad iga-aastased tööprogrammid prioriteete, olulisi hindamiskriteeriume ja kaasrahastamise maksimummäära.

Artikkel 9

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 10

Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjon peab korrapärast dialoogi programmi toetusesaajate ning asjaomaste partnerite ja ekspertidega.

Artikkel 11

Kooskõla muude liidu vahenditega

Komisjon tagab kooskõla ja vastastikuse täiendavuse käesoleva programmi ja liidu teiste tegevusvaldkondade, eriti hariduse, kutseõppe ja noorte, spordi, kultuuri ja audiovisuaalsektori, põhiõiguste ja -vabaduste, sotsiaalse kaasamise, soolise võrdõiguslikkuse, diskrimineerimisvastase võitluse, teadustegevuse ja innovatsiooni, infoühiskonna, laienemise ning liidu välistegevuse vahendite vahel.

Artikkel 12

Eelarve

1. Programmi rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 1. jaanuar 2014–31. detsember 2020 on 185 468 000 eurot.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud mitmeaastase finantsraamistiku piires.

3. Käesoleva määruse alusel teavitustegevuseks eraldatud vahendid võivad proportsionaalselt aidata katta ka liidu poliitiliste prioriteetide institutsioonilist tutvustamist, niivõrd kui need on seotud käesoleva määruse üldiste eesmärkidega.

Artikkel 13

Liidu finantshuvide kaitse

1. Komisjon tagab, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamise korral on liidu finantshuvid kaitstud, kohaldades selleks ennetavaid meetmeid pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, teostades tõhusaid kontrolle, ning nõudes juhul, kui avastatakse rikkumisi, sisse alusetult makstud summad ning seades vajaduse korral sisse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad haldus- ja rahalised karistused.

2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus teostada nii dokumentidel põhinevat kui ka kohapealset kontrolli kõikide toetusesaajate, töövõtjate ja alltöövõtjate suhtes, kes on saanud programmi raames liidu rahalisi vahendeid.

3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib sellise rahastamisega otseselt või kaudselt seotud ettevõtjate juures viia läbi uurimisi ja ülevaatusi, kaasa arvatud kohapealseid kontrolle, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (11) ja nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (12) ning nendes sätestatud korrale, et teha kindlaks kus esineb pettusi, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust seoses mõne toetuslepinguga, toetuse andmise otsusega või programmi alusel rahastatava lepinguga.

4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, peavad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevad lepingud sisaldama sätteid, millega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile antakse selgesõnaliselt õigus viia vastavalt nende pädevusele läbi selliseid auditeerimisi ja uurimisi.

Artikkel 14

Teavitamine

Komisjon annab liikmesriikidele teavet liidu rahalist toetust saanud projektide kohta, edastades neile valikuotsused kahe nädala jooksul alates otsuste vastuvõtmisest.

Artikkel 15

Järelevalve ja hindamine

1. Komisjon tagab programmi eesmärkide täitmise korrapärase järelevalve tulemusnäitajate põhjal. Järelevalve ja hindamiste tulemusi kasutatakse programmi rakendamisel. Järelevalve hõlmab eelkõige lõike 4 punktides a ja c osutatud aruannete koostamist.

Vajaduse korral liigitatakse näitajad soo ja vanuse põhjal.

2. Artiklis 2 osutatud erieesmärkide suhtes tehtud edusamme mõõdetakse käesoleva määruse lisas sätestatud näitajate alusel.

3. Komisjon tagab programmi korrapärase ja sõltumatu välishindamise ning annab Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru.

4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele:

a)	hiljemalt 31. detsembriks 2017 hindamise vahearuande programmi rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamisega seotud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

b)	hiljemalt 31. detsembriks 2018 teatise programmi jätkumise kohta;

c)	hiljemalt 1. juuliks 2023 järelhindamise aruande.

Artikkel 16

Üleminekusätted

Otsus nr 1904/2006/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Otsuse nr 1904/2006/EÜ alusel võetud meetmeid, mille rakendamist alustati enne 31. detsembrit 2013, reguleeritakse kuni nende lõpetamiseni endiselt kõnealuse otsusega.

Vastavalt finantsmääruse artiklis 21 sätestatule võib teha programmile kättesaadavaks assigneeringud, mis vastavad otsuse nr 1904/2006/EÜ alusel alusetult makstud summade tagasimaksmisest tulenevale sihtotstarbelisele tulule.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

A. TSAFTARIS

(1) ELT C 299, 4.10.2012, lk 122.

(2) ELT C 277, 13.9.2012, lk 43.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta otsus nr 1904/2006/EÜ, millega luuakse ajavahemikuks 2007–2013 programm „Kodanike Euroopa”, et edendada Euroopa kodanikuaktiivsust (ELT L 378, 27.12.2006, lk 32).

(5) Nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsus 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (Ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus) (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 232/2014, millega luuakse Euroopa naabrusinstrument (ELT L 77, 15.3.2014, lk 27).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(8) Komisjoni 29. oktoobril 2012. aastal delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(9) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

(12) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

LISA

I. ALGATUSTE KIRJELDUS

Täiendav teave programmile juurdepääsu kohta

1. TEGEVUSSUUND: Euroopa ajalooline mälu

Käesoleva tegevussuuna raames toetatakse tegevusi, mis julgustavad arutlema Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja ühiste väärtuste üle nende kõige üldisemas tähenduses ning soolist võrdõiguslikkust arvestades. Vahendeid võib eraldada algatustele, mille raames arutletakse Euroopa lähiajaloo totalitaarsete režiimide (eelkõige, aga mitte ainult natsismi, mis viis holokaustini, fašismi, stalinismi ja totalitaarsete kommunistlike režiimide) põhjuste üle ja mälestatakse nende kuritegude ohvreid. Tegevussuund hõlmab ka tegevusi, mis puudutavad määrava tähtsusega hetki ja muid märgilise tähtsusega sündmusi Euroopa lähiajaloos. Eelistatakse iseäranis selliseid tegevusi, mis edendavad sallivust, vastastikust mõistmist, kultuuridevahelist dialoogi ja lepitamist, et jätta minevik selja taha ja ehitada tulevikku, eelkõige on see suunatud nooremale põlvkonnale.

Soovituslikult kulutatakse käesolevale tegevussuunale ligikaudu 20 % programmi kogueelarvest.

2. TEGEVUSSUUND: demokraatlik kaasatus ja kodanikuosalus

Käesolev tegevussuund sisaldab tegevusi, mis hõlmavad kodanikuosalust selle sõna kõige üldisemas tähenduses, keskendudes eelkõige struktureerimismeetoditele, et tagada rahastatud tegevuste kestev mõju.

Eelistatakse algatusi ja projekte, mis on seotud liidu poliitilise programmiga.

Tegevussuund võib hõlmata ka projekte ja algatusi, millega luuakse võimalusi suurendada vastastikust mõistmist, kultuuridevahelist dialoogi, solidaarsust, ühiskondlikku aktiivsust ja vabatahtlikku tegevust liidu tasandil.

Palju tuleb veel ära teha selleks, et demokraatlikku osalemisse oleks kaasatud rohkem noori ning et poliitiliste ja majanduslike otsuste langetamisse oleks kaasatud rohkem naisi. Nende hääl peaks olema selgemalt kuulda ning inimeste elu mõjutavate poliitiliste otsuste tegijad peaksid seda ka rohkem arvesse võtma.

Soovituslikult eraldatakse käesolevale tegevussuunale ligikaudu 60 % programmi kogueelarvest.

HORISONTAALSED MEETMED: väärtustamine

Käesolevad meetmed määratakse programmi jaoks kindlaks ning neid kohaldatakse nii 1. kui ka 2. tegevussuuna puhul.

Horisontaalsed meetmed toetavad algatusi, mis aitavad kaasa tulemuste ülekantavusele ning võimaldavad suurendada investeeringutasuvust ja kogemustest õppimist. Selliste meetmete mõte on käivitatud algatuste tulemuste täiendav väärtustamine ja kasutamine nende kestva mõju tagamise huvides.

See hõlmab suutlikkuse suurendamist — toetusmeetmete väljatöötamist, et vahetada parimaid tavasid, liita kohaliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmade (sh riigiasutuste) kogemused ning arendada näiteks koolituse kaudu uusi oskusi. Viimatinimetatu võib hõlmata partneritevahelisi kogemustevahetusi, koolitajate koolitamist, aga ka programmi raames rahastatud organisatsioonide või projektide kohta teavet pakkuvate IKT vahendite väljatöötamist.

Soovituslikult eraldatakse käesolevale meetmele ligikaudu 10 % programmi kogueelarvest.

II. PROGRAMMI JUHTIMINE

Programmis arendatakse kokkulepitud eesmärkidel põhineva mitmeaastase partnerluse põhimõtet, tuginedes saavutatud tulemuste analüüsile, et tagada vastastikune kasu nii kodanikuühiskonnale kui ka liidule.

Toetuste andmisel eelistatakse üldiselt suure mõjujõuga projekte olenemata nende suurusest, eriti projekte, mis on otseselt seotud liidu poliitikaga ja mille kaudu julgustatakse liidu poliitilise tegevuskava kujundamises osalemist. Võimaluste piires võetakse arvesse geograafilist tasakaalu.

Programmi ja enamiku tegevuste keskse haldamisega võib tegeleda rakendusamet.

Kõiki tegevusi viiakse ellu riikidevaheliselt või neil peaks olema Euroopa mõõde. Tegevused ergutavad kodanike liikuvust ja ideedevahetust liidus.

Võrgustiku loomise aspektid ja mitmekordistavale mõjule keskendumine, sealhulgas tipptasemel IKT ja sotsiaalmeedia kasutamine eelkõige selleks, et jõuda noorema põlvkonnani, on olulised ning kajastuvad nii tegevuste laadis kui ka kaasatud organisatsioonide mitmekesisuses. Jõuliselt soodustatakse programmi kaasatud eri huvirühmade vahelist vastastikust mõju ja koostoimet.

Programmi eelarvest võib katta ka kulutusi, mis on seotud programmi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks otseselt vajalike ettevalmistus-, kontrolli-, järelevalve-, auditeerimise ja hindamistegevustega, eelkõige uuringute, kohtumiste, teavitamise ja teabe avaldamisega seotud tegevusega ja teabevahetuseks kasutatavate infotehnoloogiavõrkudega seotud kulutusi ning muid haldus- või tehnilise toega seonduvaid kulutusi, mida komisjon võib otsustada teha programmi haldamiseks.

Programmi üldised halduskulud on proportsionaalsed programmis ette nähtud ülesannetega.

Komisjon võib vastavalt vajadusele läbi viia teavitamise, teabe avaldamise ja levitamisega seotud tegevusi, millega tagatakse programmiga toetatavate meetmete laialdane tuntus ja suur mõju.

Ettenähtud eelarvest võib katta ka liidu poliitiliste prioriteetide institutsioonilise tutvustamise.

Programmi juhtimiseks eraldatakse ligikaudu 10 % programmi kogueelarvest.

III. JÄRELEVALVE

Artiklis 2 esitatud erieesmärgid kirjeldavad tulemusi, mida soovitakse programmiga saavutada. Edusammude mõõtmiseks kasutatakse näiteks järgmisi tulemusnäitajaid.

1. erieesmärk: teadvustada ajaloolise mälu, ühise ajaloo ja liidu väärtuste ning liidu eesmärgi tähtsust; nimelt edendada rahu, liidu väärtusi ja selle rahvaste heaolu, ergutades mõttevahetust, arutelusid ja võrgustike arendamist;

Tulemusnäitajad:

—	otseste osalejate arv;

—	nende inimeste arv, kes puutuvad programmiga kokku kaudselt;

—	projektide arv;

—	projektide rakenduste kvaliteet ja see, millisel määral saab väljavalitud projektide tulemusi täiendavalt ära kasutada/üle kanda;

—	esmataotlejate osakaal.

2. erieesmärk: ergutada liidu tasandil demokraatlikku kodanikuosalust, suurendades kodanike arusaamist liidu poliitiliste otsuste tegemise protsessidest ja toetades ühiskondliku aktiivsuse, kultuuridevahelise dialoogi ja vabatahtliku tegevuse võimalusi liidu tasandil;

Tulemusnäitajad:

—	otseste osalejate arv;

—	nende inimeste arv, kes puutuvad programmiga kokku kaudselt;

—	osalevate organisatsioonide arv;

—	millisena tajuvad toetusesaajad liitu ja selle institutsioone;

—	projektide rakenduste kvaliteet;

—	esmataotlejate osakaal;

—	riikidevaheliste partnerluste, sealhulgas eri tüüpi sidusrühmade arv;

—	sõpruslinnade võrgustike arv;

—	programmi raames kohalikul või Euroopa tasandil toetust saanud tegevustest tulenevate poliitiliste algatuste arv ja kvaliteet;

—

tegevuste geograafiline ulatus:

i)	ühe liikmesriigi poolt juhtiva partnerina esitatud projektide osakaal võrrelduna tema elanikkonna osakaaluga kogu liidu elanikkonna hulgas;

ii)	ühe liikmesriigi kui juhtiva partneri kohta väljavalitud projektide osakaal võrrelduna tema elanikkonna osakaaluga kogu liidu elanikkonna hulgas;

iii)	ühe liikmesriigi poolt juhtiva partnerina või kaaspartnerina esitatud projektide osakaal võrrelduna tema elanikkonna osakaaluga kogu liidu elanikkonna hulgas;

iv)	ühe liikmesriigi kui juhtiva partneri või kaaspartneri kohta väljavalitud projektide osakaal võrrelduna tema elanikkonna osakaaluga kogu liidu elanikkonna hulgas.

IV. KONTROLL JA AUDITID

Käesoleva määruse kohaselt väljavalitud projektide jaoks kehtestatakse pistelise auditeerimise süsteem.

Toetusesaaja teeb komisjonile kättesaadavaks kõik kuludega seotud täiendavad dokumendid viie aasta jooksul pärast toetuse lõppmakse kuupäeva. Toetusesaaja tagab, et võimaluse korral antakse komisjoni kasutusse ka partnerite või liikmete valduses olevad tõendavad dokumendid.

17.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 115/14

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 391/2014,

14. aprill 2014,

millega lõpetatakse osaline vahepealne läbivaatamine seoses subsiidiumivastaste meetmetega, mis kehtivad Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes ja mida on laiendatud Kanadast lähetatud impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 11. juuni 2009. aasta määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) eriti selle artiklit 19 ja artikli 23 lõiget 6,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. KEHTIVAD MEETMED

(1)

Määrusega (EÜ) nr 598/2009 (2) kehtestas nõukogu lõpliku tasakaalustava tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärinevate, mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide suhtes (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud, mittefossiilse päritoluga rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli (edaspidi „vaatlusalune toode” või „biodiislikütus”), ning mis on praegu klassifitseeritud CN-koodide ex 1516 20 98, ex 1518 00 91, ex 1518 00 99, ex 2710 19 43, ex 2710 19 46, ex 2710 19 47, ex 2710 20 11, ex 2710 20 15, ex 2710 20 17, ex 3824 90 97, 3826 00 10 ja ex 3826 00 90 alla (edaspidi „kehtivad meetmed”).

(2)

Rakendusmäärusega (EL) nr 443/2011 (3) laiendas nõukogu meetmetest kõrvalehoidmist käsitlenud uurimise järel Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtivat lõplikku subsiidiumivastast tollimaksu ka Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte (edaspidi „laiendatud kehtivad meetmed”).

1.2. LÄBIVAATAMISTAOTLUS

(3)	Kanada eksportiv tootja Ocean Nutrition Canada („taotluse esitaja”) esitas määruse (EÜ) nr 597/2009 (edaspidi „algmäärus”) artikli 19 ja artikli 23 lõike 6 alusel osalise läbivaatamise taotluse (edaspidi „läbivaatamistaotlus”).

(4)	Läbivaatamistaotluse ulatus piirdus üksnes uurimisega, kas taotluse esitajat on võimalik laiendatud kehtivatest meetmetest vabastada.

(5)

Läbivaatamistaotluses väitis taotluse esitaja, et ta on biodiislikütuse tootja ja et ta suudab toota terve sellise koguse biodiislikütust, mille ta on lähetanud liitu alates selle uurimisperioodi algusest, mida kasutati meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevas uurimises, mille tulemusena kehtestati laiendatud kehtivad meetmed.

(6)	Meetmetest kõrvalehoidmise uurimisel kasutatud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 30. juunini 2010 (edaspidi „algne uurimisperiood”). Käesolevas uurimises kasutatud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2012 kuni 31. märtsini 2013 (edaspidi „uurimisperiood”).

(7)	Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et ta oli tegutsenud Kanadas biodiislikütuse tootjana juba ammu enne kehtivate meetmete kehtestamist. Peale selle väitis taotluse esitaja, et ta ei ole seotud ühegi Ameerika Ühendriikides asuva biodiislitootjaga.

1.3. OSALISE VAHEPEALSE LÄBIVAATAMISE ALGATAMINE

(8)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et läbivaatamistaotlus sisaldab piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, õigustamaks osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (4) („algatamisteade”) 30. aprillil 2013 algmääruse artikli 19 ja artikli 23 lõike 6 alusel osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdus uurimisega, kas taotluse esitajat on võimalik laiendatud kehtivatest meetmetest vabastada.

1.4. HUVITATUD ISIKUD

(9)

Komisjon andis taotluse esitajale ja Kanada esindajatele osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest ametlikult teada. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Oma seisukohad esitas üksnes taotluse esitaja. Ärakuulamist ei taotletud.

(10)	Komisjon sai taotluse esitajalt küsimustiku vastused ja kontrollis neid kohapeal Kanadas taotluse esitaja valdustes.

2. UURIMISE JÄRELDUSED JA LÄBIVAATAMISE LÕPETAMINE

(11)	Uurimisel tehti kindlaks, et taotluse esitaja on tegelik biodiislikütuse tootja ning et ta ei ole seotud ühegi Ameerika Ühendriikides asuva biodiislitootjaga.

(12)	Kontrollkäikudel taotluse esitaja valdustesse Kanadas paluti tal esitada lisateavet, mis tõendaks, et tema tootmisvõimsus on piisav, et toetada tema uurimisperioodil saavutatud müügimahtu.

(13)	Vaatamata tähtaja mitmekordsele pikendamisele ei esitanud taotluse esitaja komisjonile nõutud teavet.

(14)

Peale selle selgus uurimisel, et pärast laiendatud kehtivate meetmete jõustumist võis taotluse esitaja eksportida vaatlusalust toodet liitu sellise CN-koodi all, mille suhtes meetmed ei kehtinud. Komisjon palus taotluse esitajal sellise CN-koodi kasutamist põhjendada. Viimane aga ei esitanud mingit teavet ega muid tõendeid, mis näidanuksid, et kõnealune eksport peaks kuuluma sellise CN-koodi alla, mille suhtes laiendatud kehtivad meetmed ei kehti.

(15)

Eespool toodu põhjal ollakse seisukohal, et taotluse esitaja ei ole suutnud tõendada, et ta on olnud võimeline tootma terve sellise koguse biodiislikütust, mille ta on alates algse uurimisperioodi algusest liitu lähetanud. Vaatamata tõsiasjale, et taotluse esitaja ei esitanud komisjoni nõutud teavet, ei esitanud ta ka mingit muud teavet, mis näidanuks, et ta ei ole osalenud meetmetest kõrvalehoidmises. Seepärast tuleks läbivaatamisega seotud uurimine lõpetada ilma taotluse esitajat laiendatud kehtivatest meetmetest vabastamata.

(16)	Huvitatud isikutele teatati, et läbivaatamine kavatsetakse lõpetada, ja anti võimalus esitada märkusi. Märkusi, mis oleks muutnud otsust läbivaatamisega seotud uurimine lõpetada, ei saadud.

(17)

Seepärast tehti järeldus, et osaline vahepealne läbivaatamine seoses subsiidiumivastaste tollimaksudega, mis kehtivad Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes ja mida on laiendatud Kanadast lähetatud impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte, tuleks lõpetada ilma laiendatud kehtivaid meetmeid muutmata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nõukogu määruse (EÜ) nr 598/2009 artikli 19 ja artikli 23 lõike 6 alusel algatatud osaline vahepealne läbivaatamine, mis käsitleb Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavaid subsiidiumivastaseid meetmeid, mida on rakendusmäärusega (EL) nr 443/2011 laiendatud Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte, lõpetatakse ilma laiendatud kehtivaid meetmeid muutmata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

A. TSAFTARIS

(1) ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

(2) ELT L 179, 10.7.2009, lk 1.

(3) ELT L 122, 11.5.2011, lk 1.

(4) ELT C 124, 30.4.2013, lk 10.

17.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 115/17

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 392/2014,

14. aprill 2014,

millega lõpetatakse osaline vahepealne läbivaatamine seoses dumpinguvastaste meetmetega, mis kehtivad Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes ja mida on laiendatud Kanadast lähetatud impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, (1) eriti selle artikli 11 lõiget 3 ja artikli 13 lõiget 4,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. KEHTIVAD MEETMED

(1)

Määrusega (EÜ) nr 599/2009 (2) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärinevate, mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide suhtes (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud, mittefossiilse päritoluga rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli (edaspidi „vaatlusalune toode” või „biodiislikütus”), ning mis on praegu klassifitseeritud CN-koodide ex 1516 20 98, ex 1518 00 91, ex 1518 00 99, ex 2710 19 43, ex 2710 19 46, ex 2710 19 47, ex 2710 20 11, ex 2710 20 15, ex 2710 20 17, ex 3824 90 97, 3826 00 10 ja ex 3826 00 90 alla (edaspidi „kehtivad meetmed”).

(2)

Rakendusmäärusega (EL) nr 444/2011 (3) laiendas nõukogu meetmetest kõrvalehoidmist käsitlenud uurimise järel Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtivat lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ka Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte (edaspidi „laiendatud kehtivad meetmed”).

1.2. LÄBIVAATAMISTAOTLUS

(3)	Kanada eksportiv tootja Ocean Nutrition Canada („taotluse esitaja”) esitas määruse määruse (EÜ) nr 1225/2009 (edaspidi „algmäärus”) artikli 11 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 alusel osalise läbivaatamise taotluse (edaspidi „läbivaatamistaotlus”).

(4)	Läbivaatamistaotluse ulatus piirdus üksnes uurimisega, kas taotluse esitajat on võimalik laiendatud kehtivatest meetmetest vabastada.

(5)

(6)	Meetmetest kõrvalehoidmise uurimisel kasutatud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 30. juunini 2010 (edaspidi „algne uurimisperiood”). Käesolevas uurimises kasutatud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2012 kuni 31. märtsini 2013 (edaspidi „uurimisperiood”).

(7)	Taotluse esitaja esitas esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et ta oli tegutsenud Kanadas biodiislikütuse tootjana juba ammu enne kehtivate meetmete kehtestamist. Peale selle väitis taotluse esitaja, et ta ei ole seotud ühegi Ameerika Ühendriikides asuva biodiislitootjaga.

1.3. OSALISE VAHEPEALSE LÄBIVAATAMISE ALGATAMINE

(8)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et läbivaatamistaotlus sisaldab piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid, õigustamaks osalise vahepealse läbivaatamise algatamist, algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatega (4) („algatamisteade”) 30. aprillil 2013 algmääruse artikli 11 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 alusel osalise vahepealse läbivaatamise, mis piirdus uurimisega, kas taotluse esitajat on võimalik laiendatud kehtivatest meetmetest vabastada.

1.4. HUVITATUD ISIKUD

(9)

(10)	Komisjon sai taotluse esitajalt küsimustiku vastused ja kontrollis neid kohapeal Kanadas taotluse esitaja valdustes.

2. UURIMISE JÄRELDUSED JA LÄBIVAATAMISE LÕPETAMINE

(11)	Uurimisel tehti kindlaks, et taotluse esitaja on tegelik biodiislikütuse tootja ning et ta ei ole seotud ühegi Ameerika Ühendriikides asuva biodiislitootjaga.

(12)	Kontrollkäikudel taotluse esitaja valdustesse Kanadas paluti tal esitada täiendavat teavet, mis tõendaks, et tema tootmisvõimsus on piisav, et toetada tema uurimisperioodil saavutatud müügimahtu.

(13)	Vaatamata tähtaja mitmekordsele pikendamisele ei esitanud taotluse esitaja komisjonile nõutud teavet.

(14)

Peale selle selgus uurimisel, et pärast laiendatud kehtivate meetmete jõustumist võis taotluse esitaja eksportida vaatlusalust toodet liitu sellise CN-koodi all, mille suhtes need meetmed ei kehtinud. Komisjon palus taotluse esitajal sellise CN-koodi kasutamist põhjendada. Viimane aga ei esitanud mingit teavet ega muid tõendeid, mis näidanuksid, et kõnealune eksport peaks kuuluma sellise CN-koodi alla, mille suhtes laiendatud kehtivad meetmed ei kehti.

(15)

(16)	Huvitatud isikutele teatati, et läbivaatamine kavatsetakse lõpetada, ja anti võimalus esitada märkusi. Märkusi, mis oleks muutnud otsust läbivaatamisega seotud uurimine lõpetada, ei saadud.

(17)

Seepärast tehti järeldus, et osaline vahepealne läbivaatamine seoses dumpinguvastaste tollimaksudega, mis kehtivad Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes ja mida on laiendatud Kanadast lähetatud impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte, tuleks lõpetada ilma laiendatud kehtivaid meetmeid muutmata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 ja artikli 13 lõike 4 alusel algatatud osaline vahepealne läbivaatamine, mis käsitleb Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kohaldatavaid dumpinguvastaseid meetmeid, mida on määrusega (EL) nr 444/2011 laiendatud Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte, lõpetatakse ilma laiendatud kehtivaid meetmeid muutmata.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 14. aprill 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

A. TSAFTARIS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 599/2009, 7. juuli 2009, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 179, 10.7.2009, lk 26).

(3) Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 444/2011, 5. mai 2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 122, 11.5.2011, lk 12).

(4) ELT C 124, 30.4.2013, lk 7.

17.4.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 115/28

KOMISJONI RAKENDUSDIREKTIIV 2014/58/EL,

16. aprill 2014,

millega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/23/EÜ alusel kehtestatakse pürotehniliste toodete jälgitavuse süsteem

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta direktiivi 2007/23/EÜ pürotehniliste toodete turule laskmise kohta, (1) eriti selle artikli 18 lõike 2 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiiviga 2007/23/EÜ on kehtestatud pürotehniliste toodete ohutuseeskirjad liidu turul ning ette nähtud liidu tasandi jälgitavussüsteemi loomine.

(2)

Et tagada pürotehniliste toodete jälgitavus, tuleks need tooted märgistada registreerimisnumbriga, mille aluseks on ühtne numeratsioonisüsteem. Teavitatud asutused peaksid pidama registrit registreerimisnumbritest, mille nad vastavushindamise käigus annavad. Niisugune süsteem tagaks pürotehniliste toodete ja nende tootjate identifitseerimise tarneahela kõikides etappides. Tootjad ja importijad peaksid säilitama dokumente turul kättesaadavaks tehtud pürotehniliste toodete registreerimisnumbrite kohta ning tegema selle teabe asjaomastele asutustele taotluse korral kättesaadavaks.

(3)	Ühtne numeratsioonisüsteem põhineb elementidel, mida olemasolevate ühtlustatud standardite alusel juba kohaldatakse, ja seega põhjustab see ettevõtjatele vähe lisakoormust.

(4)	Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2007/23/EÜ alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Registreerimisnumber

1. Pürotehnilised tooted peavad olema varustatud sildiga, millel on registreerimisnumber, mis koosneb järgmisest:

selle teavitatud asutuse neljakohaline identifitseerimisnumber, kes on direktiivi 2007/23/EÜ artikli 9 punktis a osutatud vastavushindamismenetluse alusel (moodul B) välja andnud EÜ tüübihindamissertifikaadi või kes on välja andnud vastavussertifikaadi vastavalt direktiivi 2007/23/EÜ artikli 9 punktis b osutatud vastavushindamismenetlusele või kinnitanud tootekvaliteedi tagamise süsteemi vastavalt direktiivi 2007/23/EÜ artikli 9 punktis c osutatud vastavushindamismenetlusele (moodul H);

selle pürotehnilise toote kategooria, mille vastavust tõendatakse, lühendatud vormis ja suurtähtedega:

—	F1, F2, F3 ja F4 vastavalt 1., 2., 3. ja 4. kategooria ilutulestike puhul;

—	T1 või T2 vastavalt T1- ja T2-kategooriasse kuuluvate teatri pürotehniliste toodete puhul;

—	P1 või P2 vastavalt P1- ja P2-kategooriasse kuuluvate muude pürotehniliste toodete puhul;

c)	menetlemisnumber, mida teavitatud asutus on kõnealuse pürotehnilise toote puhul kasutanud.

2. Registreerimisnumbri struktuur on järgmine: „XXXX — YY — ZZZZ…”, kus XXXX tähistab lõike 1 punktis a osutatud numbrit, YY lõike 1 punktis b osutatud koodi ja ZZZZ… lõike 1 punktis c osutatud numbrit.

Artikkel 2

Teavitatud asutuste kohustused

1. Teavitatud asutused, kes teevad direktiivi 2007/23/EÜ artikli 9 alusel vastavushindamist, peavad registrit pürotehniliste toodete kohta, millele nad on andnud EÜ tüübihindamissertifikaadi vastavalt direktiivi 2007/23/EÜ artikli 9 punktis a osutatud vastavushindamismenetlusele (moodul B) või millele nad on andnud vastavussertifikaadi vastavalt direktiivi 2007/23/EÜ artikli 9 punktis b osutatud vastavushindamismenetlusele (moodul G) või mille kvaliteeditagamissüsteemi nad on direktiivi 2007/23/EÜ artikli 9 punktis c osutatud vastavushindamismenetluse kohaselt (moodul H) kinnitanud; selleks kasutatakse käesoleva direktiivi lisas sätestatud vormingut.

Pürotehniliste toodete register peab sisaldama vähemalt lisas sätestatud teavet. Seda teavet säilitatakse vähemalt kümme aastat alates kuupäevast, mil teavitatud asutus on välja andnud esimeses lõigus osutatud sertifikaadi või kinnituse.

Teavitatud asutused ajakohastavad registrit korrapäraselt ja teevad selle internetis avalikult kättesaadavaks.

2. Kui vastavushindamisasutuse teavitamine on tühistatud, annab see asutus registri üle teisele teavitatud asutusele või asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

Artikkel 3

Tootjate ja importijate kohustused

Pürotehniliste toodete tootjad ja importijad

a)	peavad arvestust kõikide enda toodetud või imporditud pürotehniliste toodete registreerimisnumbrite kohta koos nende toodete kaubandusliku nimetuse, üldise tüübi ja vajaduse korral alatüübi ning tootmiskoha kohta vähemalt kümne aasta jooksul pärast toote turulelaskmist;

b)	annavad tootja või importija tegevuse lõpetamise korral selle registri üle pädevatele asutustele;

c)	esitavad kõikide liikmesriikide pädevatele asutustele ja turujärelevalveasutustele nende põhjendatud taotluse korral punktis a osutatud teabe.

Artikkel 4

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. aprilliks 2015. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 17. oktoobrist 2016.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. aprill 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 154, 14.6.2007, lk 1.

LISA

Artikli 2 lõikes 1 osutatud registri vorming

Registreerimisnumber	EÜ tüübihindamissertifikaadi (moodul B), vastavussertifikaadi (moodul G) või kvaliteedisüsteemi kinnituse väljaandmise kuupäev ja vajaduse korral kehtivuse lõppkuupäev	Tootja	Toote tüüp (üldine) ja vajaduse korral alatüüp	Tootmisetapi vastavuse moodul (1)	Tootmisetapi vastavushindamisega tegelev teavitatud asutus (1)	Lisateave

(1) Tuleb alati täita, kui selle eest vastutab direktiivi 2007/23/EÜ artikli 9 punktis a osutatud vastavushindamismenetlust (moodul B) tegev teavitatud asutus. Artikli 9 punktides b ja c osutatud vastavushindamismenetluste puhul (moodulid G ja H) pole see nõutav. Esitatakse teave (kui on teada) selle kohta, kas osaleb ka mõni teine teavitatud asutus.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 115

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 17. aprill 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2014/221/EL
	*	Nõukogu otsus, 14. aprill 2014, mis käsitleb Marrakechi lepingu (avaldatud teostele juurdepääsu lihtsustamise kohta nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikutele) Euroopa Liidu nimel allkirjastamist	1
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 390/2014, 14. aprill 2014, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 programm Kodanike Euroopa	3
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 391/2014, 14. aprill 2014, millega lõpetatakse osaline vahepealne läbivaatamine seoses subsiidiumivastaste meetmetega, mis kehtivad Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes ja mida on laiendatud Kanadast lähetatud impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte	14
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 392/2014, 14. aprill 2014, millega lõpetatakse osaline vahepealne läbivaatamine seoses dumpinguvastaste meetmetega, mis kehtivad Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes ja mida on laiendatud Kanadast lähetatud impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte	17
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 393/2014, 11. aprill 2014, millega Madalmaade lipu all sõitvatel laevadel keelatakse railiste püük VIId püügipiirkonna liidu vetes	20
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 394/2014, 16. aprill 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	22
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 395/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori tüüpiliste hindade suhtes	24
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 396/2014, 16. aprill 2014, küüslaugu impordilitsentside väljaandmise kohta alaperioodil 1. juunist 2014 kuni 31. augustini 2014	26
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni rakendusdirektiiv 2014/58/EL, 16. aprill 2014, millega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/23/EÜ alusel kehtestatakse pürotehniliste toodete jälgitavuse süsteem ( 1 )	28

Nr	05/TQ43
Liikmesriik	Madalmaad
Kalavaru	SRX/07D.
Liik	Railised (Rajiformes)
Piirkond	VIId püügipiirkonna liidu veed
Kuupäev	27.3.2014

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	210,1
	MA	63,8
	TN	100,9
	TR	99,8
	ZZ	118,7
0707 00 05	AL	71,7
	MA	39,8
	MK	58,5
	TR	121,4
	ZZ	72,9
0709 93 10	MA	35,6
	TR	89,6
	ZZ	62,6
0805 10 20	EG	47,3
	IL	68,2
	MA	51,1
	TN	47,1
	TR	50,1
	ZZ	52,8
0805 50 10	MA	35,6
	TR	82,2
	ZZ	58,9
0808 10 80	AR	91,3
	BR	95,9
	CL	95,0
	CN	111,0
	MK	21,6
	NZ	139,8
	US	177,3
	ZA	130,1
	ZZ	107,8
0808 30 90	AR	96,4
	CL	120,0
	CN	82,0
	ZA	99,8
	ZZ	99,6

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot/100 kg)	Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis (eurot/100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	119,3	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	124,7	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	150,0	0	BR
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	286,6	4	AR
		222,4	23	BR
		324,3	0	CL
		254,9	14	TH
0207 14 60	Kanakoivad, külmutatud	141,2	1	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	265,3	9	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	315,1	0	CL
0408 91 80	Munakollased	422,2	0	AR
16023211	Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)	267,4	6	BR


	(1) EMPs kohaldatav tekst