(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 439/2010 (1) on ette nähtud, et Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits võivad osaleda vaatlejatena Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti töös. Veelgi enam, nimetatud määruse kohaselt sõlmitakse kõnealuste riikidega lepingud, millega määratakse kindlaks eelkõige nende riikide Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti töös osalemise laad, ulatus ja viis.

(2)

Komisjon sai nõukogult 27. jaanuaril 2012 volituse alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu üle, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju („leping”). Läbirääkimised viidi 28. juunil 2013 lepingu parafeerimisega edukalt lõpule.

(3)

Lepingule tuleks alla kirjutada.

(4)

Nagu on täpsustatud määruse (EL) nr 439/2010 põhjenduses 21, osalevad Ühendkuningriik ja Iirimaa kõnealuses määruses ning see on nende suhtes siduv. Seepärast peaksid nad määruse (EL) nr 439/2010 artikli 49 lõike 1 jõustamiseks osalema käesolevas otsuses. Seepärast osalevad Ühendkuningriik ja Iirimaa käesolevas otsuses.

(5)

Nagu on täpsustatud määruse (EL) nr 439/2010 põhjenduses 22, ei osale Taani kõnealuses määruses ning see ei ole tema suhtes siduv. Seepärast ei osale Taani käesolevas otsuses,

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 439/2010 (1) on ette nähtud, et Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits võivad osaleda vaatlejatena Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti töös. Veelgi enam, nimetatud määruse kohaselt sõlmitakse kõnealuste riikidega lepingud, millega määratakse kindlaks eelkõige nende riikide Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti töös osalemise laad, ulatus ja viis.

(2)

Komisjon sai nõukogult 27. jaanuaril 2012 volituse alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise lepingu üle, mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametis osalemise üksikasju („leping”). Läbirääkimised viidi 28. juunil 2013 lepingu parafeerimisega edukalt lõpule.

(3)

Lepingule tuleks alla kirjutada.

(4)

Nagu on täpsustatud määruse (EL) nr 439/2010 põhjenduses 21, osalevad Ühendkuningriik ja Iirimaa kõnealuses määruses ning see on nende suhtes siduv. Seepärast peaksid nad määruse (EL) nr 439/2010 artikli 49 lõike 1 jõustamiseks osalema käesolevas otsuses. Seepärast osalevad Ühendkuningriik ja Iirimaa käesolevas otsuses.

(5)

Nagu on täpsustatud määruse (EL) nr 439/2010 põhjenduses 22, ei osale Taani kõnealuses määruses ning see ei ole tema suhtes siduv. Seepärast ei osale Taani käesolevas otsuses,

(1)

Nõukogu 20. jaanuari 2014. aasta määrusega (EL) nr 43/2014, millega määratakse 2014. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu, (2) on kehtestatud kvoodid 2014. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2014. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

(1)

Nõukogu 20. jaanuari 2014. aasta määrusega (EL) nr 43/2014, millega määratakse 2014. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes teatavates väljaspool ELi asuvates vetes, (2) on kehtestatud kvoodid 2014. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük Euroopa Liidu lipu all sõitvate või Euroopa Liidus registreeritud laevade puhul ammendanud vahekvoodi, mis on eraldatud perioodiks enne 1. juulit 2014.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük 30. juunini 2014,

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 606/2009 (2) on sätestatud veini suurim lubatud vääveldioksiidi kogusisaldus. Kõnealuse määruse I lisa B osa punkti A alapunkti 4 kohaselt võib komisjon otsustada, et asjaomane liikmesriik võib lubada tõsta vääveldioksiidi piirmäära, kui see jääb alla 300 milligrammi liitri kohta, kuni 50 milligrammi võrra liitri kohta, kui see on ilmastikutingimuste tõttu vajalik.

(2)

Saksamaa pädevad asutused saatsid 15. jaanuaril 2014 ametliku taotluse tõsta veini puhul lubatud vääveldioksiidi kogusisalduse piirmäära, mis jääb alla 300 milligrammi liitri kohta, kuni 50 milligrammi võrra liitri kohta veini puhul, mis on valmistatud kaitstud päritolunimetuse „Mosel” ning kaitstud geograafiliste tähiste „Landwein der Mosel”, „Landwein der Ruwer”, „Landwein der Saar” ja „Saarländischer Landwein” piiritletud alade viinamarjakasvatuspiirkondadest 2013. aastal saadud viinamarjasaagist.

(3)

Saksa pädevate asutuste esitatud tehnilises märkuses on selgitatud, et ilmastikutingimused mõjutasid 2013. aastal kõnealustes piirkondades korjatud viinamarjade sanitaarkvaliteeti. Eelkõige olid paljud viinamarjad hilise saagikoristuse tõttu riknenud ning kääritamise ajal tekkis suuremas koguses püruvaati, atseetaldehüüdi ja alfa-ketoglutaarhapet. Need ained seovad vääveldioksiidi ja vähendavad selle säilitavat toimet. Seetõttu on kõnealustest viinamarjadest toodetud veini puhul vaja suuremat kogust vääveldioksiidi, et tagada veini nõuetekohane valmimine ja säilimine. Seega on määruse (EÜ) nr 606/2009 I lisa B osa punkti A alapunktis 4 osutatud ajutine luba ainus võimalus, lubamaks kasutada ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kannatada saanud viinamarju turuleviimiseks sobiva veini tootmiseks.

(4)

Määrust (EÜ) nr 606/2009 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

(1)

Komisjoni otsuses 2009/821/EÜ (4) on sätestatud loetelu piirikontrollipunktidest, mis on heaks kiidetud kooskõlas direktiividega 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ. See loetelu on esitatud otsuse 2009/821/EÜ I lisas.

(2)

Hispaanialt ja Portugalilt saadud teadete kohaselt tuleks muuta kandeid Hispaanias Madridi ja Tenerife Sur'i lennujaamas asuvate piirikontrollipunktide ning Portugalis Porto lennujaamas ning Ponta Delgada sadamas ja lennujaamas asuvate piirikontrollipunktide kohta loetelus, mis on sätestatud otsuse 2009/821/EÜ I lisas.

(3)

Nõukogu otsuses 2011/408/EL (5) on sätestatud sanitaarkontrolli lihtsustatud eeskirjad ja menetlused kalandustoodete, kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude, nende kõrvalsaaduste ning kõnealustest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes, mis on pärit Gröönimaalt või mis on esmalt viidud kolmandatest riikidest Gröönimaale ja seejärel imporditud Gröönimaalt liitu. Kõnealuse otsuse artiklis 5 on esitatud üksikasjalikud nõuded kõnealuste toodete veterinaarkontrolli tegemiseks piirikontrollipunktides ning sätestatud, et Gröönimaa heakskiidetud piirikontrollipunktide loetelu tuleb lisada liikmesriikide selliste piirikontrollipunktide loetelusse, mis on heaks kiidetud kooskõlas direktiividega 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ.

(4)

Komisjoni siseauditi talitusena (mida varem nimetati komisjoni järelevalvetalituseks) tegutsev Toidu- ja Veterinaaramet korraldas auditi Gröönimaa esitatud kahes piirikontrollipunktis ja andis seejärel Gröönimaale mõne soovituse. Gröönimaa reageeris neile soovitustele nõuetekohaselt, esitades vastava tegevuskava, ning kõnealused kaks piirikontrollipunkti tuleks lisada otsuse 2009/821/EÜ I lisas esitatud loetellu.

(5)

Kuna impordikontrolli lihtsustatud eeskirjad ja menetlused kehtivad üksnes teatavate toodete puhul, tuleks otsuse 2009/821/EÜ I lisas esitatud erimärkuste juurde lisada joonealune märkus kalandustoodete, kahepoolmeliste molluskite, okasnahksete, mantelloomade ja meritigude, nende kõrvalsaaduste ning kõnealustest kõrvalsaadustest saadud toodete kohta.

(6)

Toidu- ja Veterinaaramet korraldas 2011. aasta novembris auditi Itaalia piirikontrollipunktides ja esitas seejärel kõnealusele liikmesriigile mitu soovitust. Itaalia reageeris neile soovitustele nõuetekohaselt, esitades vastava tegevuskava ning muutes Livorno-Pisa, Trieste ja Venezia sadama piirikontrollipunktide heakskiidukategooriaid; seega tuleks kandeid kõnealuse liikmesriigi kohta otsuse 2009/821/EÜ I lisas esitatud loetelus vastavalt muuta.

(7)

Madalmaad on teatanud, et Rotterdami sadama piirikontrollipunktis on avatud uus kontrollikeskus. Otsuse 2009/821/EÜ I lisas sätestatud loetelus esitatud kandeid kõnealuse liikmesriigi kohta tuleks vastavalt muuta.

(8)

Otsuse 2009/821/EÜ II lisas on sätestatud keskasutuste, piirkondlike ja kohalike asutuste loetelu ühtses veterinaariaalases elektroonilises süsteemis (TRACES).

(9)

Euroopa Ülemkogu otsuse 2012/419/EL (6) kohaselt ei ole Mayotte alates 1. jaanuarist 2014 enam ülemeremaa või -territoorium, vaid liidu äärepoolseim piirkond ELi toimimise lepingu artikli 349 tähenduses. Seega tuleks Prantsusmaa kohalikke asutusi käsitlevaid kandeid otsuse 2009/821/EÜ II lisas vastavalt muuta.

(10)

Seepärast tuleks otsust 2009/821/EÜ vastavalt muuta.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

(1)

Standardimisel on vastavalt komisjoni teatises „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (2) sätestatule täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel oluline roll. Mitmes strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatuses rõhutatakse toote- ja teenusteturgude vabatahtliku standardimise olulisust, et tagada toodete ja teenuste vaheline kokkusobivus ja koostalitlusvõime ning edendada tehnoloogilist arengut ning toetada innovatsiooni.

(2)

Standardimisdokumendid muutuvad digitaalühiskonnas seadmete, rakenduste, andmehoidlate, teenuste ja võrkude koostalitlusvõime tagamisel hädavajalikuks. Komisjoni teatises „Euroopa standardeid käsitlev strateegiline visioon: Euroopa majanduse jätkusuutliku kasvu edendamine ja kiirendamine 2020. aastaks” (3) tunnistatakse IKT standardimise spetsiifilisust, mille raames IKT-lahendused, -rakendused ja -teenused töötatakse sageli välja juhtivate IKT standardiorganisatsioonidena esile kerkinud üleilmsete foorumite ja konsortsiumide poolt.

(3)

Määruse (EL) nr 1025/2012 eesmärk on moderniseerida ja parandada Euroopa standardimisraamistikku. Määrusega luuakse süsteem, mille kohaselt võib komisjon valida välja kõige asjaomasemad ja laialdasemalt heakskiidetud IKT tehnilised spetsifikatsioonid, mille on väljastanud organisatsioonid, mis ei kuulu Euroopa, rahvusvaheliste või riiklike standardimisorganisatsioonide hulka. Võimalus kasutada riistvara, tarkvara ja infotehnoloogia hangetel IKT tehnilisi spetsifikatsioone nende kogu ulatuses võimaldab tagada koostalitlusvõime, mis aitab ametiasutuste puhul vältida seotust ainult ühe tarnijaga ning julgustab konkurentsi koostalitlevate IKT-lahenduste tarnimisel.

(4)

IKT tehnilised spetsifikatsioonid, millele saaks riigihangetel viidata, peavad olema kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas sätestatud tingimustega. Kooskõla kõnealuste tingimustega on ametiasutuste jaoks tagatiseks, et IKT tehnilised spetsifikatsioonid on kehtestatud kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO”) poolt standardimise valdkonnas tunnustatud avatuse, õigluse, objektiivsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtetega.

(5)

Otsus IKT spetsifikatsioonid kindlaks määrata võetakse vastu pärast komisjoni otsusega 2011/C 349/04 (4) loodud IKT standardimist käsitleva Euroopa sidusrühmade platvormiga konsulteerimist, millele lisaks peetakse täiendavaid konsultatsioone valdkonna ekspertidega.

(6)

IKT standardimist käsitlev Euroopa sidusrühmade platvorm hindas 17. oktoobril 2013 esimest kuut IKT tehnilist spetsifikatsiooni: Interneti protokolli versioon 6 („IPv6”), lihtsustatud kataloogisirvimise protokolli versioon 3 („LDAPv3”), doomeninimede süsteemi turvalisuse suurendamise vahendid („DNSSEC”), DKIM-signatuur („DKIM”), ECMAScript-402 internatsionaliseerimise spetsifikatsioon („ECMA-402”) ja laiendatava märgistuskeele versioon 1.0 („W3C XML”). Platvormi raames anti kõnealuste spetsifikatsioonide kindlaksmääramise kohta positiivseid nõuandeid. Nimetatud kuus tehnilist spetsifikatsiooni esitati seejärel laiapõhjaliseks avalikuks konsulteerimiseks, mille käigus nõustuti platvormi raames esitatud nõuannetega.

(7)

Interneti-ehituse töökonna (IETF) poolt loodud spetsifikatsioon IPv6 koosneb tehnilistest spetsifikatsioonidest, mida kohaldatakse erinevate kommentaarinõuete kaudu mitmete seadmete ja teenuste suhtes. Sõltuvalt kontekstist ja rakendusest peavad riigihanke korraldajad valima sellised kommentaarinõuded, mis on vajalikud iga toote või teenuse jaoks, piiramata seejuures koostalitlusvõimet. IPv6ga suurendatakse olemasolevate IP-aadresside arvu, võimaldades nii suuremal arvul operatsioonisüsteemidel, veebiserveritel, otsingumootoritel ja multimeediasaitidel edukalt omavahel suhelda. IPv6 aluseks on kõrgetasemeline tehnoloogiline arendustegevus ning sellega toetatakse Interneti jätkuvat kasvu, mis võimaldab kasutada selliseid uusi Interneti-stsenaariume nagu asjade Internet.

(8)

LDAPv3 on Interneti-ehituse töökonna (IETF) poolt loodud Interneti-protokoll, millega antakse juurdepääs kataloogiteenustele, mis toimivad kooskõlas X.500 andmete ja teenusemudelitega. LDAPv3 nimetatakse mitmetes Interneti-ehituse töökonna standardsetes kommentaarinõuetes, mis on sätestatud üksikasjalikult kommentaarinõuetes 4510–4519, ning LDAP serverite replikatsiooni abil suudetakse tagada laialdane kättesaadavus. Enamik turu jaoks olulisi kataloogiteenuseid toetab rakendust LDAPv3. Tegemist on stabiilse tehnoloogiaga, millel on potentsiaali tõhustada koostalitlusvõimet ning mis kujutab endast IKT-süsteemide autentimise, autoriseerimise ja kasutaja-/aadressikataloogide de facto-standardit, mis võib pakkuda paremat juurdepääsu ametiasutuste osutatavatele avalikele teenustele ja suurendada nende teenuste järjepidevust.

(9)

DNSSEC loodi Interneti-ehituse töökonna poolt ning tegemist on doomeninimede süsteemi turvalisuse suurendamise vahendiga, mis autendib domeeninimede süsteemi jaoks andmepäritolu ning kaitseb andmete terviklikkust. DNSSEC identifitseerimine hõlmab dokumente, mis moodustavad domeeninimede süsteemi turvalisuse suurendamise vahendi, mida on vaja DNSSEC bloki riigihangete toetamiseks. DNSSECga varustatud domeeninimede süsteem sobib paremini domeeninimedega seotud turvateenuse parameetrite vahetamiseks. See suurendab domeeninimede süsteemi (keskse tähtsusega Interneti-teenus) usaldusväärsust tervikuna ning võimaldab seetõttu kasutada seda sertifikaatide salvestamiseks, levitamiseks ning rakenduste infrastruktuuri kontrollimiseks.

(10)

DKIM on Interneti-ehituse töökonna välja töötatud IKT tehniline spetsifikatsioon, mis võimaldab isikul, rollil või organisatsioonil, kellele kuulub signatuurdomeen, võtta sõnumite eest teatav vastutus, liites domeeni sõnumiga. DKIM eristab sõnumi signeerija identiteedi sõnumi väidetavast autorist. Vastutuse kinnitamine valideeritakse krüpteeritud signatuuri kaudu ning tehes päringu otse signeerija domeenis, et saada vajalik avalik võti. DKIMi rakendatakse mitmetes turusektorites, nt finants- ja pangandussektor, e-postiteenuse osutajad, sotsiaalvõrgustikud või e-kaubanduse teenuse osutajad. Kui DKIMi kasutataks ametiasutustes, looks see usaldusväärsuse side päritolu suhtes, nii et sõnumeid saatvate ja vastuvõtvate organisatsioonide koostalitlusvõime paraneks.

(11)

Ecma Internationali välja töötatud ECMA-402 puhul on tegemist üldise mitmeotstarbelise programmeerimiskeelega, mida on kirjeldatud mitmes spetsifikatsioonis, mis kohanduvad eri keelte ja riikide poolt kasutatud lingvistiliste ja kultuuriliste konventsioonidega. ECMAScripti kasutatakse veebis laialdaselt programmeerimiskeelena, seda ka Euroopas. Selle kasutusala on väga laiaulatuslik, hõlmates veebiklientidel põhinevaid rakendusi, nagu veebibrauserid, või serveripõhiseid rakendusi, nagu elektrooniline pangandus, e-posti serverid või isegi arvutimängud, ning see kujutab endast ka veebis kasutatavat olulist programmeerimiskeelt. ECMA-402ga kaasnev internatsionaliseerimine on mitmekeelsele Euroopa keskkonnale eriti oluline ECMAScripti edasiarendus. ECMAScripti spetsifikatsioonid ja standardid parandavad oluliselt koostalitlusvõimet ning need lisatakse väga sageli siseriiklikesse riigihankeid käsitlevatesse koostalitlusvõime standardite ja spetsifikatsioonide loeteludesse.

(12)

Veebikonsortsiumi (W3C) loodud W3C XML kujutab endast omavahel seotud andmete struktureerimise spetsifikatsioonide paketti, millega edendatakse laiendatavat teabe- ja arvutusressursside vahetust. XMLi versioon 1.0 on üks kõige enam kasutatavaid struktureeritud teabe vahetuse vorminguid ning mitmed teised andmevormingu spetsifikatsioonid luuakse XMLi laienduste alusel. XMLi versiooni 1.0 ulatuslik kasutamine nii inimeste- kui ka arvutitevahelises suhtlusvormingus toimuvas teabevahetuses on muutnud selle enamiku internetikasutajate jaoks väga oluliseks rakenduseks. Hangete korraldajad peavad valima sellised spetsifikatsioonid, mis on kooskõlas hanketingimustega. XMLi ulatuslik kasutuselevõtt maailma andmebaasides ja võrkudes näitab, et tulevikus on rakenduste, teenuste ja toodete puhul veel pikka aega tegemist üldise IKT koostalitlusvõime olulise vorminguga,