ISSN 1977-0650
doi:10.3000/19770650.L_2014.093.est
Euroopa Liidu
Teataja
L 93
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
57. aastakäik
28. märts 2014
|
ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2014.093.est |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 93 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
57. aastakäik |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
|
28.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 93/1 |
NÕUKOGU OTSUS,
22. oktoober 2013,
ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta
(2014/172/EL)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 217 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja artikli 218 lõike 8 teise lõiguga,
võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti, eriti selle artikli 6 lõiget 2,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
24. septembril 2012 volitas nõukogu komisjoni alustama liidu ja selle liikmesriikide ning Horvaatia Vabariigi nimel läbirääkimisi Montenegroga, et sõlmida ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokoll, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga („protokoll”). |
|
(2) |
Kõnealused läbirääkimised on edukalt lõpule viidud ning protokoll parafeeriti 16. mail 2013. |
|
(3) |
Protokoll tuleks liidu ja selle liikmesriikide nimel alla kirjutada, eeldusel et see hiljem sõlmitakse. |
|
(4) |
Protokolli sõlmimine toimub eraldi menetluse korras seoses Euroopa Aatomienergiaühenduse pädevusse kuuluvate küsimustega. |
|
(5) |
Arvestades Horvaatia ühinemist liiduga 1. juulil 2013, tuleks protokolli alates nimetatud kuupäevast ajutiselt kohaldada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu ja selle liikmesriikide nimel kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli, et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, allakirjutamine, eeldusel et kõnealune protokoll sõlmitakse.
Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isiku(d), kellel on õigus liidu ja selle liikmesriikide nimel protokollile alla kirjutada.
Artikkel 3
Protokolli kohaldatakse vastavalt selle artiklile 12 ajutiselt alates 1. juulist 2013 kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.
Artikkel 4
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Luxembourg, 22. oktoober 2013
Nõukogu nimel
eesistuja
L. LINKEVIČIUS
|
28.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 93/2 |
Ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vahelise stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu
PROTOKOLL,
et võtta arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga
BELGIA KUNINGRIIK,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
IIRIMAA,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
HORVAATIA VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI,
MALTA,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA,
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,
kes on Euroopa Liidu lepingu, Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu osalised,
edaspidi „liikmesriigid”, ning
EUROOPA LIIT ja EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,
edaspidi „Euroopa Liit”,
ühelt poolt ning
MONTENEGRO
teiselt poolt,
võttes arvesse Horvaatia Vabariigi (edaspidi „Horvaatia”) ühinemist Euroopa Liiduga 1. juulil 2013
NING ARVESTADES JÄRGMIST:
|
(1) |
Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Montenegro Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (edaspidi „stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping”) kirjutati alla 15. oktoobril 2007 Luxembourgis ja see jõustus 1. mail 2010. |
|
(2) |
Horvaatia Euroopa Liiduga ühinemise lepingule (edaspidi „ühinemisleping”) kirjutati alla Brüsselis 9. detsembril 2011. |
|
(3) |
Horvaatia ühines Euroopa Liiduga 1. juulil 2013. |
|
(4) |
Horvaatia ühinemisakti artikli 6 lõike 2 kohaselt lepitakse Horvaatia ühinemine stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga kokku sellele lepingule lisatava protokolli sõlmimise teel. |
|
(5) |
Vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artikli 39 lõikele 3 on toimunud konsultatsioonid, et tagada kõnealuses lepingus deklareeritud Euroopa Liidu ja Montenegro vastastikuste huvidega arvestamine, |
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
I JAGU
LEPINGUOSALISED
Artikkel 1
Horvaatia ühineb stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguga ning võtab vastu stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu teksti, samuti lõppaktile lisatud ja samal kuupäeval alla kirjutatud ühisdeklaratsioonide ja ühepoolsete deklaratsioonide tekstid, ja võtab kõnealuseid tekste arvesse sarnaselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
STABILISEERIMIS- JA ASSOTSIEERIMISLEPINGU, SEALHULGAS SELLE LISADE JA PROTOKOLLIDE TEKSTI KOHANDUSED
II JAGU
PÕLLUMAJANDUSTOOTED
Artikkel 2
Montenegro soodustused põllumajandustoodetele
1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklisse 27 lisatakse uus lõige 3:
„3. Alates käesoleva lepingu protokolli, millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, jõustumisest kohaldab Montenegro teatavate Euroopa Liidust pärit põllumajandustoodete impordi suhtes tollimakse, mis on loetletud III lisa punktis d, seal märgitud koguste piires.”
2. Käesoleva protokolli I lisas esitatud tekstid lisatakse lisatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule III lisa punktina d.
Artikkel 3
Kalandustooted
1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklisse 30 lisatakse uus lõige 3:
„3. Alates käesoleva lepingu protokolli, millega võetakse arvesse Horvaatia Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, jõustumisest kaotab Montenegro kõik ühendusest pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud Va lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed. V lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.”
2. Käesoleva protokolli II lisas esitatud tekstid lisatakse lisatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule Va lisana.
Artikkel 4
Montenegro soodustused töödeldud põllumajandustoodetele
Käesoleva protokolli III lisas esitatud tekstid lisatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokollile nr 1 selle IIa lisana.
III JAGU
PÄRITOLUREEGLID
Artikkel 5
Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 3 IV lisa asendatakse käesoleva protokolli IV lisas esitatud tekstiga.
ÜLEMINEKUSÄTTED
IV JAGU
Artikkel 6
WTO
Montenegro võtab endale kohustuse, et ta ei esita nõudeid, taotlusi ega esildisi, ega muuda ega tühista kontsessioone vastavalt GATT 1994 XXIV artikli lõikele 6 ja XXVIII artiklile seoses Euroopa Liidu käesoleva laienemisega.
Artikkel 7
Kauba päritolu tõendamine ja halduskoostöö
1. Montenegro ja Horvaatia aktsepteerivad omavaheliste sooduslepingute või ühepoolse korra raames teineteise poolt nõuetekohaselt välja antud päritolutõendeid järgmistel tingimustel:
|
a) |
selline päritolu annab tariifse sooduskohtlemise vastavalt stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingus sisalduvatele tariifsetele soodusmeetmetele; |
|
b) |
päritolutõend ja veodokumendid on välja antud hiljemalt ühinemisele eelnenud päeval; |
|
c) |
päritolutõend esitatakse tolliasutusele nelja kuu jooksul alates ühinemiskuupäevast. |
Kui kaup on impordiks deklareeritud kas Montenegros või Horvaatias enne ühinemiskuupäeva vastavalt Montenegro ja Horvaatia vahel kõnealusel ajal kohaldatud sooduslepingutele või ühepoolsele korrale, võib aktsepteerida ka nende lepingute või sellise korra raames tagantjärele välja antud päritolutõendit tingimusel, et see esitatakse tolliasutustele nelja kuu jooksul alates ühinemiskuupäevast.
2. Montenegrol ja Horvaatial on õigus jätta kehtivaks load, millega on nende vahel kohaldatud sooduslepingute või ühepoolse korra alusel antud „heakskiidetud eksportija” staatus, tingimusel et:
|
a) |
samasugune säte sisaldub ka Montenegro ja Euroopa Liidu vahel enne Horvaatia ühinemise kuupäeva sõlmitud lepingus ning |
|
b) |
heakskiidetud eksportijad kohaldavad kõnealuse lepingu alusel kehtivaid päritolureegleid. |
Need load asendatakse hiljemalt aasta pärast Horvaatia ühinemise kuupäeva uute lubadega, mis on välja antud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu tingimuste alusel.
3. Montenegro või Horvaatia pädevad tolliasutused võtavad vastu edaspidised lõigetes 1 ja 2 osutatud sooduslepingute või ühepoolse korra alusel välja antud päritolutõendite järelkontrolli taotlused kolme aasta jooksul pärast asjaomase päritolutõendi väljaandmist ja kõnealused asutused võivad selliseid taotlusi esitada kolme aasta jooksul pärast seda, kui nad on koos impordideklaratsiooniga esitatud päritolutõendi heaks kiitnud.
Artikkel 8
Transiitkaup
1. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sätteid võib kohaldada kas Montenegrost või Horvaatiast eksporditava kauba suhtes, mis vastab stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu protokolli nr 3 sätetele ning mis Horvaatia ühinemise kuupäeval on kas teel või ajutiselt ladustatud Montenegros või Horvaatias asuvasse tollilattu või vabatsooni.
2. Sellistel juhtudel võib lubada sooduskohtlemist tingimusel, et importiva riigi tolliasutusele esitatakse nelja kuu jooksul alates Horvaatia ühinemise kuupäevast päritolutõend, mille eksportiva riigi tolliasutus on tagantjärele väljastanud.
Artikkel 9
2013. aasta kvoodid
Aastaks 2013 arvutatakse uute tariifikvootide maht ja olemasolevate tariifikvootide mahu suurenemine algmahtude põhjal pro rata, võttes arvesse enne 1. juulit 2013 möödunud ajavahemikku.
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
V JAGU
Artikkel 10
Käesolev protokoll ja selle lisad moodustavad stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu lahutamatu osa.
Artikkel 11
1. Käesoleva protokolli kiidavad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid ning Montenegro heaks oma menetluste kohaselt.
2. Lepinguosalised teatavad üksteisele lõikes 1 osutatud menetluste lõpuleviimisest. Heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaati.
Artikkel 12
1. Käesolev protokoll jõustub viimase heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevale järgneva kuu esimesel päeval.
2. Kui kõik käesoleva protokolli heakskiitmiskirjad ei ole hoiule antud enne 1. juulit 2013, kohaldatakse käesolevat protokolli ajutiselt alates 1. juulist 2013.
Artikkel 13
Käesolev protokoll on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveenia, soome, taani, tšehhi, ungari keeles ning Montenegros kasutatavas ametlikus keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.
Artikkel 14
Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu tekst, lepingu lisad ja protokollid, mis moodustavad lepingu lahutamatu osa, ning lõppakt koos sellele lisatud deklaratsioonidega koostatakse horvaadi keeles ning nende tekst on originaaltekstiga võrdselt autentne. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kiidab kõnealused tekstid heaks.
Съставено в Брюксел на осемнадесети декември две хиляди и тринадесета година.
Hecho en Bruselas, el dieciocho de diciembre de dos mil trece.
V Bruselu dne osmnáctého prosince dva tisíce třináct.
Udfærdiget i Bruxelles den attende december to tusind og tretten.
Geschehen zu Brüssel am achtzehnten Dezember zweitausenddreizehn.
Kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta detsembrikuu kaheksateistkümnendal päeval Brüsselis.
Έγινε στις Βρυξέλλες, στις δέκα οκτώ Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες δεκατρία.
Done at Brussels on the eighteenth day of December in the year two thousand and thirteen.
Fait à Bruxelles, le dix-huit décembre deux mille treize.
Sastavljeno u Bruxellesu osamnaestog prosinca dvije tisuće trinaeste.
Fatto a Bruxelles, addì diciotto dicembre duemilatredici.
Briselē, divi tūkstoši trīspadsmitā gada astoņpadsmitajā decembrī.
Priimta du tūkstančiai tryliktų metų gruodžio aštuonioliktą dieną Briuselyje.
Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizenharmadik év december havának tizennyolcadik napján.
Magħmul fi Brussell, fit-tmintax-il jum ta’ Diċembru tas-sena elfejn u tlettax.
Gedaan te Brussel, de achttiende december tweeduizend dertien.
Sporządzono w Brukseli dnia osiemnastego grudnia roku dwa tysiące trzynastego.
Feito em Bruxelas, em dezoito de dezembro de dois mil e treze.
Întocmit la Bruxelles la optsprezece decembrie două mii treisprezece.
V Bruseli osemnásteho decembra dvetisíctrinásť.
V Bruslju, dne osemnajstega decembra leta dva tisoč trinajst.
Tehty Brysselissä kahdeksantenatoista päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattakolmetoista.
Som skedde i Bryssel den artonde december tjugohundratretton.
Sačinjeno u Briselu osamnaestog decembra dvije hiljade trinaeste.
За държавите-членки
Por los Estados miembros
Za členské státy
For medlemsstaterne
Für die Mitgliedstaaten
Liikmesriikide nimel
Για τα κράτη μέλη
For the Member States
Pour les États membres
Za države članice
Per gli Stati membri
Dalībvalstu vārdā –
Valstybių narių vardu
A tagállamok részéről
Għall-Istati Membri
Voor de lidstaten
W imieniu Państw Członkowskich
Pelos Estados-Membros
Pentru statele membre
Za členské štáty
Za države članice
Jäsenvaltioiden puolesta
För medlemsstaterna
Za države članice
За Европейския съюз
Por la Unión Europea
Za Evropskou unii
For Den Europæiske Union
Für die Europäische Union
Euroopa Liidu nimel
Για την Ευρωπαϊκή Ένωση
For the European Union
Pour l'Union européenne
Za Europsku uniju
Per l'Unione europea
Eiropas Savienības vārdā –
Europos Sajungos vardu
Az Európai Unió részéről
Għall-Unjoni Ewropea
Voor de Europese Unie
W imieniu Unii Europejskiej
Pela União Europeia
Pentru Uniunea Europeană
Za Európsku úniu
Za Evropsko unijo
Euroopan unionin puolesta
För Europeiska unionen
Za Evropsku uniju
За Черна гора
Por Montenegro
Za Černou Horu
For Montenegro
Für Montenegro
Montenegro nimel
Για το Μαυροβουνίου
For Montenegro
Pour le Monténégro
Za Crnu Goru
Per il Montenegro
Melnkalnes vārdā –
Juodkalnijos vardu
Montenegró részéről
Għall-Montenegro
Voor Montenegro
W imieniu Czarnogóry
Pelo Montenegro
Pentru Muntenegru
Za Čiernu Horu
Za Črno goro
Montenegron puolesta
För Montenegro
Za Crnu Goru
I LISA
„III LISA PUNKT d
Montenegro tariifisoodustused Euroopa Liidust pärit põllumajanduslikele esmatoodetele
(osutatud artikli 27 lõikes 3)
(Tabelis märgitud tollimakse (väärtuselisi ja/või koguselisi) kohaldatakse käesolevas lisas loetletud toodete suhtes iga toote juures märgitud koguste piires alates käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast)
|
CN-kood 2013 |
Kauba kirjeldus |
Aastane kogus (tonnides) |
Tollimaksumäär kvoodi piires (% enamsoodustusrežiimi tollitariifist) |
|
0207 11 90 0207 12 90 0207 13 10 0207 13 30 0207 13 60 0207 13 99 0207 14 10 0207 14 30 0207 14 50 0207 14 60 0207 14 99 |
Kodulinnuliha |
500 |
20 % |
|
0406 10 20 0406 10 80 0406 30 31 0406 40 50 0406 90 78 0406 90 88 0406 90 99 |
Juust |
65 |
30 % |
|
1602 20 90 1602 32 11 1602 32 19 1602 32 30 1602 32 90 1602 41 10 1602 49 15 1602 49 30 1602 50 31 1602 50 95 |
Lihavalmistised |
130 |
30 %” |
II LISA
„Va LISA
Montenegro soodustused käesoleva lepingu artikli 30 lõikes 3 osutatud Euroopa Liidu kalandustoodetele
Järgmiste Montenegrosse imporditavate ühendusest pärinevate toodete suhtes kohaldatakse allpool sätestatud kvoote:
|
CN-kood 2013 |
Kauba kirjeldus |
Aastane kogus (tonnides) |
Tollimaksumäär kvoodi piires |
|
1604 13 11 1604 13 19 1604 13 90 |
Töödeldud või konserveeritud sardiinid |
200 |
0 % (tollimaksuvaba) |
|
1604 14 11 1604 14 16 1604 14 18 |
Töödeldud ja konserveeritud tuun ja vööttuun; tuuni nn seljafileed |
75 |
0 % (tollimaksuvaba) |
|
1604 15 11 1604 15 19 |
Töödeldud või konserveeritud makrell |
30 |
0 % (tollimaksuvaba)” |
III LISA
(Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu artiklis 25 osutatud tooted)
„PROTOKOLLI nr 1 IIa LISA
Euroopa Liidust pärit kaupade Montenegrosse importimisel kohaldatavad tariifikvoodid
|
CN-kood 2013 |
Kauba kirjeldus |
Aastane kogus (liitrites) |
Tollimaksumäär kvoodi piires |
|
2201 |
Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, ilma suhkru- või muu magusainelisandita ja maitse- ja lõhnaaineteta; |
|
0 % |
|
2201 10 |
mineraalvesi, gaseeritud vesi |
240 000 |
|
|
Ex 2201 90 |
muud |
|
|
|
2201 90 00 10 |
harilik pakendatud looduslik vesi |
430 000 |
|
|
2202 |
Vesi, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitse- ja lõhnaainetega, ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad |
810 000 |
0 %” |
IV LISA
„IV LISA
ARVEDEKLARATSIOONI TEKST
Arvedeklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.
Bulgaariakeelne sõnastus
Износителят на продуктите, обхванати от този документ (митническо разрешение № … (1)) декларира, че освен където ясно е отбелязано друго, тези продукти са с …. преференциален произход (2).
Hispaaniakeelne sõnastus
El exportador de los productos incluidos en el presente documento (autorización aduanera no … (1)) declara que, salvo indicación en sentido contrario, estos productos gozan de un origen preferencial … (2).
Tšehhikeelne sõnastus
Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (číslo povolení … (1)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených mají tyto výrobky preferenční původ v … (2).
Taanikeelne sõnastus
Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (toldmyndighedernes tilladelse nr. … (1)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (2).
Saksakeelne sõnastus
Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. … (1)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anderes angegeben, präferenzbegünstigte … (2) Ursprungswaren sind.
Eestikeelne sõnastus
Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolli kinnitus nr. … (1)) deklareerib, et need tooted on … (2) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.
Kreekakeelne sõnastus
Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (άδεια τελωνείου υπ’αριθ. … (1)) δηλώνει ότι, εκτός εάν δηλώνεται σαφώς άλλως, τα προϊόντα αυτά είναι προτιμησιακής καταγωγής … (2).
Ingliskeelne sõnastus
The exporter of the products covered by this document (customs authorization No … (1)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … (2) preferential origin.
Prantsuskeelne sõnastus
L’exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no … (1)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l’origine préférentielle … (2).
Horvaadikeelne sõnastus
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (carinsko ovlaštenje br. … (1)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi … (2) preferencijalnog podrijetla.
Itaaliakeelne sõnastus
L’esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. … (1)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (2).
Lätikeelne sõnastus
To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (muitas atļauja Nr. … (1)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir preferenciāla izcelsme … (2).
Leedukeelne sõnastus
Šiame dokumente išvardytų produktų eksportuotojas (muitinės liudijimo Nr. … (1)) deklaruoja, kad, jeigu kitaip nenurodyta, tai yra … (2) preferencinės kilmės produktai.
Ungarikeelne sõnastus
A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (vámfelhatalmazási szám: … (1)) kijelentem, hogy eltérő egyértelmű jelzés hiányában az áruk preferenciális … (2) származásúak.
Maltakeelne sõnastus
L-esportatur tal-prodotti koperti b’dan id-dokument (awtorizzazzjoni tad-dwana nru. … (1)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b’mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta’ oriġini preferenzjali … (2).
Hollandikeelne sõnastus
De exporteur van de goederen waarop dit document van toepassing is (douanevergunning nr. … (1)), verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze goederen van preferentiële … oorsprong zijn (2).
Poolakeelne sõnastus
Eksporter produktów objętych tym dokumentem (upoważnienie władz celnych nr … (1)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają … (2) preferencyjne pochodzenie.
Portugalikeelne sõnastus
O abaixo-assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento (autorização aduaneira n.o … (1)), declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de origem preferencial … (2).
Rumeeniakeelne sõnastus
Exportatorul produselor ce fac obiectul acestui document (autorizația vamală nr. … (1)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (2).
Slovakikeelne sõnastus
Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (číslo povolenia … (1)) vyhlasuje, že okrem zreteľne označených, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (2).
Sloveenikeelne sõnastus
Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (pooblastilo carinskih organov štr. … (1)) izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … (2) poreklo.
Soomekeelne sõnastus
Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (tullin lupa n:o … (1)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (2).
Rootsikeelne sõnastus
Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (tullmyndighetens tillstånd nr. … (1)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, har förmånsberättigande … ursprung (2).
Montenegro sõnastus
Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovim dokumentom (carinsko odoborenje br. (1)) izjavljuje da, osim u slučaju kada je drugačije naznačeno, ovi proizvodi su … (2) preferencijalnog porijekla.
… (3)
(Koht ja kuupäev)
… (4)
(Eksportija allkiri; lisaks sellele tuleb selgelt märkida ka deklaratsioonile allakirjutaja nimi)
(1) Kui arvedeklaratsiooni koostab heakskiidetud eksportija, tuleb sellesse lünka kirjutada heakskiidetud eksportija loa number. Kui arvedeklaratsiooni ei koosta heakskiidetud eksportija, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või lünk tühjaks.
(2) Märkida toodete päritolu. Kui kaubaarve deklaratsioon on täielikult või osaliselt seotud toodetega, mis pärinevad Ceutast või Melillast, peab eksportija koostatavasse deklaratsiooni selgelt märkima nende kohta tähise „CM”.
(3) Kui samad andmed sisalduvad dokumendis endas, võib need tähised märkimata jätta.
(4) Juhtudel, kui eksportija ei ole kohustatud alla kirjutama, kehtib allkirja väljajätmine ka dokumendile allakirjutanud isiku nime väljajätmise kohta.”
MÄÄRUSED
|
28.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 93/12 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 315/2014,
24. märts 2014,
millega muudetakse määrust (EL) nr 43/2014 seoses teatavate püügi piirnormidega
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu määruse (EL) nr 43/2014 (1) IA lisas oli tobiapüügi piirnorm ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes kehtestatud nulltasemel seniks, kuni saadakse nõuanded Rahvusvaheliselt Mereuurimise Nõukogult (ICES). |
|
(2) |
ICESi nõuanne kõnealuse kalavaru kohta avaldati 21. veebruaril 2014 ning nüüd on võimalik kehtestada tobia lubatud kogupüük (TAC) kõnealuses piirkonnas, mis on jagatud seitsmeks majanduspiirkonnaks, et ära hoida kohalikku varude kahjustamist. |
|
(3) |
Liidu laevade kalapüügivõimalused Norra ja Fääri saarte vetes ning Norra ja Fääri saarte laevade kalapüügivõimalused liidu vetes ja üksteise vetes kalavarudele juurdepääsu tingimused kehtestatakse igal aastal, võttes arvesse vastavalt Norra (2) ja Fääri saartega (3) sõlmitud kahepoolsete lepingute alusel toimuvaid konsultatsioone kalapüügiõiguste üle. Kuni 2014. aastat puudutavate läbirääkimiste lõpetamiseni kehtestati määrusega (EL) nr 43/2014 põhjaputassuude teatavate varude suhtes ajutised püügivõimalused. Konsultatsioonid Norra ja Fääri saartega, sealhulgas põhjaputassuude üle, lõppesid 12. märtsil 2014. |
|
(4) |
Seetõttu tuleks määruse (EL) nr 43/2014 IA lisa vastavalt muuta. |
|
(5) |
Määruses (EL) nr 43/2014 sätestatud püügi piirnormid kehtivad alates 1. jaanuarist 2014. Käesoleva määruse sätted püügi piirnormide kohta peaksid seepärast samuti kehtima alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna määruses (EL) nr 43/2014 sätestati asjaomased püügivõimalused nulltasemel. Kuna kõnealuse püügi piirnormi muutmine avaldab mõju majandustegevusele ja liidu kalalaevade kalapüügihooaja kavandamisele, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 43/2014 muudatused
Määruse (EL) nr 43/2014 IA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisas esitatud tekstile.
Artikkel 2
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 24. märts 2014
Nõukogu nimel
eesistuja
A.. TSAFTARIS
(1) Nõukogu 20. jaanuari 2014. aasta määrus (EL) nr 43/2014, millega määratakse 2014. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 24, 28.1.2014, lk 1).
(2) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).
(3) Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri Saarte kohaliku valitsuse vaheline kalastuskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).
LISA
Määruse (EL) nr 43/2014 IA lisa muudetakse järgmiselt:
|
a) |
ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vete tobiavarusid käsitlev kanne asendatakse järgmisega:
Eritingimus: eespool osutatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IID lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
b) |
II ja IV püügipiirkonna Norra vete põhjaputassuu varusid käsitlev kanne asendatakse järgmisega:
|
||||||||||||||||||
|
c) |
I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelist vete põhjaputassuu varusid käsitlev kanne asendatakse järgmisega:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
d) |
VIIIc, IX ja X püügipiirkond, CECAFi 34.1.1 liidu vete põhjaputassuu varusid käsitlev kanne asendatakse järgmisega:
|
||||||||||||||||||
|
e) |
II, IVa, V ja VI püügipiirkonna liidu vete põhja pool 56°30′ N ja VII püügipiirkonna lääne pool 12° W (WHB/24A567) põhjaputassuu varusid käsitlev kanne asendatakse järgmisega:
|
||||||||||||||||
(1) Välja arvatud kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula lähedal asuvates vetes.
(2) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes kõnealuse kvoodiga peab olema tobiasaak. Hariliku soomuslesta, makrelli ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4).
(3) Eritingimus: millest järgmist protsenti võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayenit ümbritsevas kalanduspiirkonnas (WHB/*NZJM1): 0 %.
(4) Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.
(5) Eritingimus: millest järgmist kogust võib püüda Fääri saarte vetes (WHB/*05-F.): 25 000.”
(6) Eritingimus: millest järgmist protsenti võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayenit ümbritsevas kalanduspiirkonnas (WHB/*NZJM1): 0 %.”
(7) Arvestatakse maha rannikuäärsete riikide kokkuleppe alusel kehtestatud Norra püügi piirnormidest.
(8) Eritingimus: IV püügipiirkonna (WHB/*04 A-C) püük ei või olla suurem kui järgmine kogus: 0.
IV püügipiirkonna püügi piirnorm ulatub järgmise protsendini Norra juurdepääsukvoodist: 0 %.
(9) Arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormidest.
(10) Eritingimus: võidakse püüda ka VIb püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). IVa püügipiirkonna (WHB/*04 A-C) püük ei või olla suurem kui 6 250 tonni.”
|
28.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 93/17 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 316/2014,
21. märts 2014,
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki tehnosiirde kokkulepete suhtes
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 1965. aasta määrust nr 19/65/EMÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkulepete ning kooskõlastatud tegevuse suhtes, (1) eriti selle artiklit 1,
olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu,
olles konsulteerinud konkurentsi piiravat tegevust ja turgu valitsevat seisundit käsitleva nõuandekomiteega
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrus nr 19/65/EMÜ annab komisjonile õiguse kohaldada asutamislepingu artikli 101 lõiget 3 teatavat liiki tehnosiirde kokkulepete ja vastava kooskõlastatud tegevuse suhtes, milles osaleb ainult kaks ettevõtjat ja mis kuulub asutamislepingu artikli 101 lõike 1 alla. |
|
(2) |
Komisjon võttis määruse nr 19/65/EMÜ kohaselt vastu määruse (EÜ) nr 772/2004 (2). Määruses (EÜ) nr 772/2004 on määratletud tehnosiirde kokkulepete liigid, mida komisjon üldiselt peab asutamislepingu artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavaks. Pidades silmas üldiselt häid kogemusi nimetatud määruse kohaldamisel, mille kehtivusaeg lõpeb 30. aprillil 2014, ning arvestades kõnealuse määruse vastuvõtmisest alates omandatud täiendavaid kogemusi, on asjakohane võtta vastu uus grupierandi määrus. |
|
(3) |
Käesolev määrus peaks vastama kahele nõudele, nimelt tagama konkurentsi tõhusa kaitse ja andma ettevõtjatele piisava õiguskindluse. Nende eesmärkide poole püüdlemisel tuleks arvesse võtta vajadust võimalikult suures ulatuses lihtsustada haldusjärelevalvet ja õigusraamistikku. |
|
(4) |
Tehnosiirde kokkulepetes käsitletakse tehnoloogiaõiguste litsentsimist. Sellised kokkulepped suurendavad tavaliselt majanduslikku tasuvust ning toetavad konkurentsi, kuna vähendavad kattuvat uurimis- ja arendustegevust, stimuleerivad esialgset uurimis- ja arendustegevust, hoogustavad uuendusi, hõlbustavad uurimis- ja arendustegevuse tulemuste levikut ning tekitavad konkurentsi tooteturul. |
|
(5) |
Tõenäosus, et sellised tõhususele kaasaaitavad ja konkurentsi edendavad mõjud kaaluvad üles tehnosiirde kokkulepetes sisalduvatest piirangutest tulenevad võimalikud konkurentsi kahjustavad mõjud, sõltub asjaomaste ettevõtjate turuvõimust ja seega sellest, kui suures ulatuses peavad kõnealused ettevõtjad konkureerima muude ettevõtjatega, kelle käsutuses on asendustehnoloogiad või kes toodavad asendustooteid. |
|
(6) |
Käesolev määrus peaks hõlmama ainult litsentsiandja ja litsentsisaaja vahelisi tehnosiirde kokkuleppeid. See peaks hõlmama kõnealuseid kokkuleppeid isegi juhul, kui neis on ette nähtud tingimused mitme kaubandustasandi jaoks, millega näiteks nõutakse litsentsisaajalt teatava turustussüsteemi sisseseadmist ja määratakse kindlaks, milliseid kohustusi litsentsi alusel toodetud toodete edasimüüjatele peab esitama või võib esitada. Kõnealused tingimused ja kohustused peavad siiski vastama tarne- ja turustuskokkulepete suhtes kohaldatavatele konkurentsieeskirjadele, mis on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 330/2010 (3). Käesoleva määrusega ei tohiks kehtestada erandeid litsentsisaaja ja temalt lepinguliste toodete ostjate vaheliste tarne- ja turustuskokkulepete suhtes. |
|
(7) |
Käesolevat määrust tuleks kohaldada üksnes kokkulepete suhtes, mille kohaselt litsentsiandja lubab litsentsisaajal ja/või vähemalt ühel tema alltöövõtjal kasutada litsentsitud tehnoloogiaõigusi kaupade või teenuste tootmiseks, vajaduse korral pärast seda, kui litsentsisaaja ja/või tema alltöövõtja(d) on seda teadus- ja arendustegevuse kaudu täiendanud. Määrust ei tuleks kohaldada teadus- ja arenduskokkulepete kontekstis litsentsimise suhtes, mida käsitletakse komisjoni määruses (EL) nr 1217/2010, (4) ega spetsialiseerumiskokkulepete kontekstis litsentsimise suhtes, mida käsitletakse määruses (EL) nr 1218/2010 (5). Samuti ei tuleks seda kohaldada kokkulepete suhtes, mille eesmärk on vaid autoriõigusega kaitstud tarkvaratoodete reprodutseerimine ja levitamine, kuna sellised kokkulepped sarnanevad üldjuhul rohkem turustuslepingutega kui tootmistehnoloogia litsentsimisega. Samuti ei tuleks määrust kohaldada selliste lepingute suhtes, mille eesmärk on tehnoloogiapuulide loomine, see tähendab kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud tehnoloogiate ühendamiseks eesmärgiga anda kolmandatele isikutele litsents nende kasutamiseks, ega ka kokkulepete suhtes, millega puuli koondatud tehnoloogia litsentsitakse kõnealustele kolmandatele isikutele. |
|
(8) |
Aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamiseks vastuvõetavas määruses ei ole vaja määratleda neid tehnosiirde kokkuleppeid, mis võivad kuuluda aluslepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse. Artikli 101 lõike 1 kohase kokkulepete eraldi hindamise käigus tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid, eelkõige kõnealuse toote- ja tehnoloogiaturu struktuuri ja dünaamikat. |
|
(9) |
Käesoleva määrusega kehtestatud grupierand peaks andma eelised üksnes sellistele kokkulepetele, mille puhul on võimalik piisava kindlusega eeldada, et need vastavad aluslepingu artikli 101 lõike 3 tingimustele. Tehnosiirde eeliste ja eesmärkide saavutamiseks peaksid käesolevast määrusest tulenevad eelised laienema mitte üksnes tehnosiirdele kui sellisele, vaid ka tehnosiirde kokkulepetes sisalduvatele muudele sätetele, siis ja sel määral, mil need sätted on otseselt seotud lepinguliste toodete tootmise või müügiga. |
|
(10) |
Konkurentidevaheliste tehnosiirde kokkulepete puhul võib oletada, et kui kokkuleppeosaliste ühine turuosa asjaomasel turul ei ole suurem kui 20 % ja kui need ei sisalda teatavaid rangeid konkurentsivastaseid piiranguid, siis peaksid need kokkulepped üldiselt parandama tootmist või turustamist ning võimaldama tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa. |
|
(11) |
Mittekonkurentide vaheliste tehnosiirde kokkulepete puhul võib oletada, et kui iga kokkuleppeosalise turuosa asjaomasel turul ei ole suurem kui 30 % ja kui need ei sisalda teatavaid rangeid konkurentsivastaseid piiranguid, siis peaksid need kokkulepped üldiselt parandama tootmist või turustamist ning võimaldama tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa. |
|
(12) |
Kui ühel või mitmel toote- või tehnoloogiaturul ületatakse kohaldatavat turuosa künnist, ei tohiks sellel (nendel) asjaomas(t)el tur(g)u(de)l kokkuleppe suhtes grupierandit kohaldada. |
|
(13) |
Kui nimetatud turuosa künnised ületatakse, ei saa eeldada, et tehnosiirde kokkulepped kuuluvad aluslepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse. Näiteks mittekonkureerivate ettevõtjate vaheline ainulitsentsileping jääb sageli aluslepingu artikli 101 lõike 1 alt välja. Kui nimetatud turuosa künnised ületatakse, ei saa samuti eeldada, et aluslepingu artikli 101 lõike 1 alla kuuluvad tehnosiirde kokkulepped ei vasta erandi tegemise tingimustele. Samas ei saa ka eeldada, et kõnealustest tehnosiirde kokkulepetest tulenevad objektiivsed eelised on sellist laadi ja sellise ulatusega, et need kompenseerivad negatiivse mõju, mis nad on konkurentsile tekitanud. |
|
(14) |
Käesolev määrus ei peaks tegema erandeid tehnosiirde kokkulepete suhtes, mis sisaldavad piiranguid, mis ei ole tootmise või turustamise parandamiseks hädavajalikud. Olenemata asjaomaste ettevõtjate turuosast, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud grupierandist eelkõige välja jätta need tehnosiirde kokkulepped, mis sisaldavad teatavaid rangeid konkurentsivastaseid piiranguid, nagu näiteks hindade fikseerimine kolmandate isikute jaoks. Selliste raskekujuliste piirangute puhul tuleks terve kokkulepe grupierandist välja jätta. |
|
(15) |
Uuendustele suunatud algatuste ja intellektuaalomandi õiguste nõuetekohase kohaldamise kaitseks tuleks teatavad piirangud grupierandist välja jätta. Eelkõige tuleks välja jätta teatavad tagasiloovutamise kohustused ja mittevaidlustamisklauslid. Kui litsentsilepingus on selline piirang, tuleks grupierandist välja jätta üksnes see piirang. |
|
(16) |
Turuosa künnised ning käesolevas määruses sätestatud rangeid konkurentsivastaseid piiranguid ja välja jäetud piiranguid sisaldavate tehnosiirde kokkulepete suhtes erandite kohaldamata jätmine tagavad tavaliselt selle, et kokkulepped, mille suhtes kohaldatakse grupierandit, ei võimalda osalevatel ettevõtjatel kõnealuste toodete olulise osa suhtes konkurentsi kõrvaldada. |
|
(17) |
Komisjon võib nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (6) artikli 29 lõike 1 alusel tühistada käesoleva määrusega kehtestatud erandi, kui ta leiab, et teataval konkreetsel juhul toob kokkulepe, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erandit, siiski kaasa aluslepingu artikli 101 lõike 3 nõuetega kokkusobimatuid tagajärgi. See võib toimuda eelkõige siis, kui vähendatakse uuendusi soodustavaid tegureid või takistatakse turulepääsu. |
|
(18) |
Liikmesriigi pädev konkurentsiasutus võib määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõike 2 alusel tühistada käesoleva määrusega kehtestatud erandi oma territooriumil või osal sellest, kui ta leiab, et teataval konkreetsel juhul toob kokkulepe, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud erandit, siiski kaasa aluslepingu artikli 101 lõike 3 nõuetega kokkusobimatuid tagajärgi tema territooriumil või osal sellest, kui tegemist on selgepiirilise geograafilise turuga. |
|
(19) |
Järelevalve tugevdamiseks samasuguse piirava mõjuga tehnosiirde kokkulepete paralleelsete võrgustike üle, mis katavad üle 50 % teatavast turust, võib komisjon määrusega ette näha, et käesolevat määrust ei kohaldata tehnosiirde kokkulepete suhtes, mis sisaldavad asjaomase turuga seotud konkreetseid piiranguid, ja seega ennistada selliste kokkulepete suhtes aluslepingu artikli 101 täieulatusliku kohaldamise, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „kokkulepe”– kokkulepe, ettevõtjate ühenduse otsus või kooskõlastatud tegevus;
b) „tehnoloogiaõigused”– oskusteave ning järgmised õigused või nende kombinatsioon, sealhulgas nende õiguste andmise või registreerimise taotlused:
|
i) |
patendid; |
|
ii) |
kasulikud mudelid; |
|
iii) |
õigused disainilahendustele; |
|
iv) |
pooljuhttoodete topoloogiad; |
|
v) |
täiendava kaitse tunnistused ravimitele või muudele toodetele, mille kohta selliseid täiendava kaitse tunnistusi välja antakse; |
|
vi) |
sordiaretajate tunnistused ja |
|
vii) |
tarkvara autoriõigused; |
c) „tehnosiirde kokkulepe”–
|
i) |
kahe ettevõtja vaheline tehnoloogiaõiguste litsentsimise kokkulepe, mille eesmärk on lepinguliste toodete tootmine; |
|
ii) |
tehnoloogiaõiguste loovutamine, kusjuures osa tehnoloogia kasutamisega seotud riskist jääb loovutaja kanda; |
d) „vastastikune kokkulepe”– tehnosiirde kokkulepe, milles kaks ettevõtjat annavad teineteisele ühe lepingu või eraldi lepingute alusel tehnoloogiaõiguste litsentsi, kui need litsentsid käsitlevad konkureerivaid tehnoloogiaid või kui neid saab kasutada konkureerivate toodete valmistamisel;
e) „mittevastastikune kokkulepe”– tehnosiirde kokkulepe, milles üks ettevõtja annab teisele tehnoloogiaõiguste litsentsi või milles kaks ettevõtjat annavad teineteisele sellise litsentsi, kuid need litsentsid ei käsitle konkureerivaid tehnoloogiaid ning neid ei saa kasutada konkureerivate toodete valmistamisel;
f) „toode”– kaup või teenus, sealhulgas nii vahetoode või -teenus kui ka lõpptoode või -teenus;
g) „lepinguline toode”– litsentsitud tehnoloogiaõiguste alusel otse või kaudselt valmistatud toode;
h) „intellektuaalomandi õigused”– hõlmavad tööstusomandi õigust, eelkõige patente ja kaubamärke, autoriõigust ja sellega kaasnevaid õigusi;
i) „oskusteave”– praktilise teabe kogum, mis tuleneb kogemustest ja katsetustest ning mis on:
|
i) |
salajane, st ei ole üldteada ega hõlpsasti kättesaadav; |
|
ii) |
oluline, st lepinguliste toodete valmistamise seisukohast tähtis ja vajalik ning |
|
iii) |
määratletud, st kirjeldatud piisavalt ulatuslikult, et oleks võimalik kontrollida, kas see vastab salajasuse ja olulisuse kriteeriumidele; |
j) „asjaomane tooteturg”– lepinguliste toodete ja nende asendajate turg, st hõlmab kõiki selliseid tooteid, mis ostja seisukohast on oma iseloomulike tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad või asendatavad;
k) „asjaomane tehnoloogiaturg”– litsentsitud tehnoloogiaõiguste ja nende asendajate turg, st kõik sellised tehnoloogiaõigused, mis on litsentsisaaja seisukohast tehnoloogiaõiguste iseloomulike tunnuste, nende õiguste eest makstavate litsentsitasude ja otstarbekohase kasutuse põhjal omavahel vahetatavad või asendatavad;
l) „asjaomane geograafiline turg”– ala, kus asjaomased ettevõtjad osalevad toodete nõudluses ja pakkumises või tegelevad tehnoloogiaõiguste litsentsimisega ja kus konkurentsitingimused on piisavalt sarnased, ning mida saab naaberaladest eristada märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu;
m) „asjaomane turg”– asjaomase toote- või tehnoloogiaturu kombinatsioon asjaomase geograafilise turuga;
n) „konkureerivad ettevõtjad”– ettevõtjad, kes konkureerivad asjaomasel turul, st:
|
i) |
asjaomasel litsentsitud tehnoloogiaõiguste turul konkureerivad ettevõtjad ehk ettevõtjad, kes annavad litsentse konkureerivatele tehnoloogiaõigustele (tegelikud konkurendid asjaomasel turul); |
|
ii) |
asjaomasel lepinguliste toodete müügi turul konkureerivad ettevõtjad, kes tehnosiirde kokkuleppe puudumise korral tegutsevad nii asjaomas(t)el tur(g)u(de)l, kus lepingulisi tooteid müüakse, (tegelikud konkurendid asjaomasel turul), või kel on tehnosiirde kokkuleppe puudumise korral realistlikud eeldused, mitte üksnes teoreetiline võimalus, teha suhteliste hindade väikese ja püsiva tõusu korral lühikese aja jooksul vajalikud lisainvesteeringud või muud vajalikud ümberlülitumiskulutused, et jõuda teineteise intellektuaalomandi õigusi rikkumata asjaomas(t)ele tur(g)u(de)le (potentsiaalsed konkurendid asjaomasel turul); |
o) „valikuline turustussüsteem”– turustussüsteem, kus litsentsiandja kohustub otseselt või kaudselt andma litsentsi lepinguliste toodete tootmiseks üksnes sellistele litsentsisaajatele, kes on valitud kindlaksmääratud kriteeriumide alusel ja kes kohustuvad litsentsiandja poolt kõnealuse süsteemi jaoks reserveeritud territooriumil müüma lepingulisi tooteid ainult volitatud turustajatele;
p) „ainuõiguslik litsents”– litsents, mille kohaselt litsentsisaaja ei tohi ise litsentsitud tehnoloogiaõiguste alusel toota ega litsentsida litsentsitud tehnoloogiaõigusi kolmandatele isikutele üldiselt või konkreetseks kasutusalaks või konkreetsel territooriumil;
q) „ainuõiguslik territoorium”– teatav territoorium, millel ainult üks ettevõtja võib valmistada lepingulisi tooteid, aga millel on võimalus anda teisele litsentsisaajale õigus valmistada lepingulisi tooteid ainult ühele konkreetsele kliendile, kui teine litsents anti eesmärgiga luua kõnealusele kliendile alternatiivne tarneallikas;
r) „ainuõiguslik kliendirühm”– kliendirühm, kellele ainult ühel tehnoloogiasiirde kokkuleppe osalisel on õigus aktiivselt müüa lepingulisi tooteid, mis on toodetud litsentsitud tehnoloogiat kasutades.
2. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad mõisted „ettevõtja”, „litsentsiandja” ja „litsentsisaaja” ka nendega seotud ettevõtjaid.
„Seotud ettevõtjad” –
|
a) |
ettevõtjad, kelle puhul ühel tehnosiirde kokkuleppe osalisel on otseselt või kaudselt:
|
|
b) |
ettevõtjad, kellel on tehnosiirde kokkuleppe osalise suhtes otseselt või kaudselt punktis a loetletud õigused või volitused; |
|
c) |
ettevõtjad, kelle suhtes punktis b osutatud ettevõtjal on otseselt või kaudselt punktis a loetletud õigused või volitused; |
|
d) |
ettevõtjad, kelle suhtes tehnosiirde kokkuleppe osalisel koos ühe või mitme punktis a, b või c osutatud ettevõtjaga või kahel või enamal kõnealustes punktides osutatud ettevõtjal ühiselt on punktis a loetletud õigused; |
|
e) |
ettevõtjad, kelle puhul punktis a loetletud õigused kuuluvad ühiselt:
|
Artikkel 2
Erandid
1. Aluslepingu artikli 101 lõike 3 kohaselt ning vastavalt käesoleva määruse sätetele ei kohaldata aluslepingu artikli 101 lõiget 1 tehnosiirde kokkulepete suhtes.
2. Lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse niivõrd, kuivõrd sellised tehnosiirde kokkulepped sisaldavad aluslepingu artikli 101 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluvaid konkurentsipiiranguid. Seda erandit kohaldatakse niikaua, kuni litsentsitud tehnoloogiaõigused ei ole lõppenud, aegunud või kehtetuks tunnistatud, või oskusteabe puhul niikaua, kuni asjaomane oskusteave püsib salajasena. Kui aga oskusteave saab üldteatavaks litsentsisaaja tegevuse tagajärjel, kehtib erand kokkuleppe kehtivuse ajal.
3. Lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse ka nende tehnosiirde kokkulepete suhtes, mis on seotud toodete ostmisega litsentsisaaja poolt või mis on seotud muude intellektuaalomandi õiguste või oskusteabe litsentsimise või loovutamisega litsentsisaajale siis ja sel määral, mil need sätted on otseselt seotud lepinguliste toodete tootmise või müügiga.
Artikkel 3
Turuosa künnis
1. Kui kokkuleppes osalevad ettevõtjad omavahel konkureerivad, kohaldatakse artiklis 2 sätestatud erandit tingimusel, et osalevate ettevõtjate ühine turuosa ei ületa 20 % asjaomas(t)est tur(g)u(de)st.
2. Kui kokkuleppes osalevad ettevõtjad ei konkureeri omavahel, kohaldatakse artiklis 2 sätestatud erandit tingimusel, et ühegi osaleva ettevõtja turuosa ei ületa 30 % asjaomas(t)est tur(g)u(de)st.
Artikkel 4
Raskekujulised piirangud
1. Kui kokkuleppes osalevad ettevõtjad on konkureerivad ettevõtjad, siis artiklis 2 sätestatud erandit ei kohaldata kokkulepete suhtes, mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt, üksikult või kokkuleppeosaliste kontrolli all olevate muude teguritega kombineeritult mõni järgmiste hulgast:
|
a) |
piirata osaleva ettevõtja võimalusi määrata hindu toodete müümisel kolmandatele isikutele; |
|
b) |
piirata tootmismahtu, välja arvatud lepinguliste toodete tootmismahtu, mis on litsentsisaajale kehtestatud mittevastastikuse kokkuleppega või mis on kehtestatud ainult ühele litsentsisaajale vastastikuse kokkuleppega; |
|
c) |
jagada turge või kliente, välja arvatud
|
|
d) |
piirata litsentsisaaja võimalust kasutada oma tehnoloogiaõigusi või mis tahes kokkuleppeosalise võimalust tegelda uurimis- ja arendustegevusega, välja arvatud juhul, kui kõnealune piirang on hädavajalik selleks, et hoida ära litsentsitava oskusteabe avalikustamine kolmandatele osapooltele. |
2. Kui kokkuleppes osalevad ettevõtjad ei ole konkureerivad ettevõtjad, siis ei kohaldata artiklis 2 sätestatud erandit kokkulepete suhtes, mille eesmärgiks on otseselt või kaudselt, üksikult või kokkuleppeosaliste kontrolli all olevate muude teguritega kombineeritult mõni järgmiste hulgast:
|
a) |
piirata kokkuleppeosalise võimet määrata hindu toodete müümisel kolmandatele isikutele, ilma et see piiraks tarnija võimalust kehtestada maksimaalne müügihind või soovituslik müügihind tingimusel, et kokkuleppeosaliste survel või nende pakutud stiimulite põhjal ei ulatu need fikseeritud või minimaalse müügihinnani; |
|
b) |
seada piiranguid territooriumide või klientide suhtes, kellele litsentsisaaja võib lepingulisi kaupu passiivselt müüa, välja arvatud:
|
|
c) |
piirata jaemüügitasandil tegutsevate valikulise turustussüsteemi liikmeks olevate litsentsisaajate aktiivset või passiivset müüki lõppkasutajatele, ilma et see piiraks võimalust keelata süsteemi liikmetel tegutseda asukohas, mille suhtes puudub luba. |
3. Kui kokkuleppes osalevad ettevõtjad ei ole konkureerivad ettevõtjad kokkuleppe sõlmimise ajal, kuid muutuvad konkurentideks hiljem, siis kohaldatakse kokkuleppe kogu kehtivuse aja suhtes lõiget 2, mitte lõiget 1, välja arvatud juhul, kui kokkulepet on hiljem oluliselt muudetud. Oluline muudatus hõlmab uue tehnosiirde kokkuleppe sõlmimist osapoolte vahel konkureerivate tehnoloogiaõiguste kohta.
Artikkel 5
Välja jäetud piirangud
1. Artiklis 2 sätestatud erandit ei kohaldata tehnosiirde kokkulepetes sisalduvate järgmiste kohustuste suhtes:
|
a) |
litsentsisaaja mis tahes otsene või kaudne kohustus loovutada litsentsiandjale või litsentsiandja määratud kolmandale isikule ainuõiguslik litsents tervikuna või osalised õigused, mis on seotud litsentsitud tehnoloogia täiendustega või uute kasutusaladega; |
|
b) |
kokkuleppeosalise mis tahes otsene või kaudne kohustus mitte vaidlustada teisele kokkuleppeosalisele liidus kuuluvate intellektuaalomandiõiguste kehtivust, sealhulgas ainuõigusliku litsentsi puhul õigus lõpetada tehnosiirde kokkulepe juhul, kui teine kokkuleppeosaline vaidlustab sellele kokkuleppeosalisele kuuluvate litsentsitud tehnoloogiõiguste kehtivuse. |
2. Kui kokkuleppes osalevad ettevõtjad ei ole konkureerivad ettevõtjad, ei kohaldata artiklis 2 sätestatud erandit selliste otseste või kaudsete kohustuste suhtes, mis piiravad litsentsisaaja võimalust kasutada oma tehnoloogiaõigusi või piiravad mis tahes kokkuleppeosalise võimalust tegelda uurimis- ja arendustegevusega, välja arvatud juhul, kui viimati nimetatud piirang on hädavajalik selleks, et hoida ära litsentsitud oskusteabe avalikustamine kolmandatele isikutele.
Artikkel 6
Tühistamine üksikjuhtudel
1. Komisjon võib tühistada käesoleva määruse kohaselt antud soodustused määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõike 1 alusel, kui ta leiab, et mõnel konkreetsel juhul toovad tehnosiirde kokkulepped, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud erandit, siiski kaasa asutamislepingu artikli 101 lõike 3 nõuetega kokkusobimatuid tagajärgi, eelkõige:
|
a) |
kui kolmandate isikute turulepääs on piiratud näiteks samalaadsete piiravate kokkulepete, millega keelatakse litsentsisaajatel kasutada kolmandate isikute tehnoloogiaid, paralleelsete võrgustike kumulatiivse mõju tõttu; |
|
b) |
kui kolmandate isikute turulepääs on piiratud näiteks samalaadsete, litsentsisaajatel kolmandate isikute tehnoloogiaid kasutada keelavate kokkulepete paralleelsete võrgustike kumulatiivse mõju tõttu või kui ainus tehnoloogiaomanik, kes loovutab asjaomased tehnoloogiaõigused, annab ainuõigusliku litsentsi sellisele litsentsisaajale, kes juba tegutseb asjaomasel tooteturul asendatavate tehnoloogiaõiguste alusel. |
2. Kui mõnel konkreetsel juhul on tehnosiirde kokkuleppel, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud erandit, artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimustega vastuolus olev mõju liikmesriigi territooriumil või osal sellest, ja kui sellise territooriumi näol on tegemist selgepiirilise geograafilise turuga, võib asjaomase liikmesriigi konkurentsiasutus määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõike 2 alusel tühistada käesoleva määruse kohaldamisest saadavad soodustused kõnealuse territooriumi osas käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustel.
Artikkel 7
Määruse kohaldamata jätmine
1. Määruse nr 19/65/EMÜ artikli 1a kohaselt võib komisjon määrusega teatada, et kui samalaadsete tehnosiirete kokkulepete paralleelsed võrgustikud hõlmavad üle 50 % asjaomasest turust, ei kohaldata käesolevat määrust tehnosiirete kokkulepete suhtes, mis sisaldavad kõnealust turgu puudutavaid konkreetseid piiranguid.
2. Lõikele 1 vastavat määrust hakatakse kohaldama kõige varem kuus kuud pärast selle vastuvõtmist.
Artikkel 8
Turuosa künniste kohaldamine
Artiklis 3 sätestatud turuosa künnise kohaldamisel järgitakse järgmisi eeskirju:
|
a) |
turuosa arvutamise aluseks võetakse müügiväärtus turul; kui andmed müügiväärtuse kohta turul ei ole kättesaadavad, võib asjaomase ettevõtja turuosa kindlaksmääramiseks kasutada muudel usaldusväärsetel turgu käsitlevatel andmetel, sealhulgas turu müügimahul põhinevaid hinnanguid; |
|
b) |
turuosa arvutatakse eelmist kalendriaastat käsitlevate andmete põhjal; |
|
c) |
artikli 1 lõike 2 teise lõigu punktis e osutatud ettevõtjatele kuuluv turuosa jagatakse võrdselt kõigi ettevõtjate vahel, kellel on artikli 1 lõike 2 teise lõigu punktis a loetletud õigused; |
|
d) |
litsentsiandja turuosa litsentsitud tehnoloogia asjaomasel turul arvutatakse nii geograafilise kui ka tooteturu puhul selle alusel, kui palju kasutatakse litsentsitud tehnoloogiaõigusi asjaomas(t)el tur(g)u(de)l, kus lepingulisi tooteid müüakse, st litsentsiandja ja tema litsentsisaajate poolt toodetud lepinguliste toodete müügiandmete alusel; |
|
e) |
kui artikli 3 lõikes 1 või 2 osutatud turuosa esialgu ei ületa vastavalt kas 20 % või 30 %, kuid tõuseb hiljem nimetatud künnisest kõrgemale, jätkatakse artiklis 2 sätestatud erandi kohaldamist kahe järjestikuse kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil turuosa 20 % või 30 % künnis esimest korda ületati. |
Artikkel 9
Suhe muude grupierandi määrustega
Käesolevat määrust ei kohaldata määruse (EL) nr 1217/2010 reguleerimisalasse kuuluvates teadus- ja arenduskokkulepetes sisalduvate litsentse käsitlevate sätete suhtes ega määruse (EL) nr 1218/2010 reguleerimisalasse kuuluvates spetsialiseerumiskokkulepetes sisalduvate litsentse käsitlevate sätete suhtes.
Artikkel 10
Üleminekuaeg
Aluslepingu artikli 101 lõikes 1 sätestatud keeldu ei kohaldata 1. maist 2014 kuni 30. aprillini 2015 nende kokkulepete suhtes, mis on 30. aprillil 2014 juba jõustunud ja mis ei vasta käesolevas määruses sätestatud erandi tingimustele, kuid vastasid 30. aprillil 2014 määruses (EÜ) nr 772/2004 sätestatud erandi tingimustele.
Artikkel 11
Kehtivusaeg
Määrus jõustub 1. mail 2014.
See kehtib kuni 30. aprillini 2026.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 21. märts 2014
Komisjoni nimel president eest
asepresident
Joaquín ALMUNIA
(1) EÜT 36, 6.3.1965, lk 533/65.
(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 772/2004, 7. aprill 2004, asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamise kohta tehnosiirde kokkulepete liikide suhtes (ELT L 123, 27.4.2004, lk 11).
(3) Komisjoni määrus (EL) nr 330/2010, 20. aprill 2010, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes (ELT L 102, 23.4.2010, lk 1).
(4) Komisjoni määrus (EL) nr 1217/2010, 14. detsember 2010, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatud teadus- ja arenduskokkuleppe liikide suhtes (ELT L 335, 18.12.2010, lk 36).
(5) Komisjoni määrus (EL) nr 1218/2010, 14. detsember 2010, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatud spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes (ELT L 335, 18.12.2010, lk 43).
(6) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1/2003, 16. detsember 2002, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, 4.1.2003, lk 1).
|
28.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 93/24 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 317/2014,
27. märts 2014,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XVII lisa (kantserogeensed, mutageensed ja reproduktiivtoksilised ained)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ, (1) eriti selle artikli 68 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa kannetes 28–30 on sätestatud keeld müüa elanikkonnale aineid, mis on klassifitseeritud 1A- või 1B-kategooria kantserogeenseteks, mutageenseteks või reproduktiivtoksilisteks aineteks, samuti segusid, milles osutatud ainete sisaldus on suurem kindlaksmääratud kontsentratsiooni piirväärtusest. Asjaomased ained on loetletud XVII lisa 1.–6. liites. |
|
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008 (2) on muudetud komisjoni määrustega (EL) nr 618/2012 (3) ja (EL) nr 944/2013 (4) tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil, et lisada teatavad ained, mis on hiljuti klassifitseeritud kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivtoksiliseks. |
|
(3) |
Määrusega (EL) nr 618/2012 kehtestatakse uus ühtlustatud klassifikatsioon järgmiste ainete jaoks: indiumfosfiid on klassifitseeritud 1B-kategooria kantserogeense ainena, triksülüülfosfaat ja 4-tert-butüülbensoehape on klassifitseeritud 1B-kategooria reproduktiivtoksilise ainena. |
|
(4) |
Määrusega (EL) nr 944/2013 kehtestatakse uus ühtlustatud klassifikatsioon järgmiste ainete jaoks: [pigi, kivisöetõrv, kõrgtemperatuurne] on klassifitseeritud 1A-kategooria kantserogeense ainena; galliumarseniid on klassifitseeritud 1B-kategooria kantserogeense ainena; [pigi, kivisöetõrv, kõrgtemperatuurne] on klassifitseeritud 1B-kategooria mutageense ainena; [pigi, kivisöetõrv, kõrgtemperatuurne], epoksükonasool (ISO), nitrobenseen, diheksüülftalaat, N-etüül-2-pürrolidoon, ammooniumpentadekafluorooktanaat perfluorooktaanhape ja 2-etüülheksüül-10-etüül-4,4-dioktüül-7-okso-8-oksa-3,5-ditia-4-stannatetradekanaat on klassifitseeritud 1B-kategooria reproduktiivtoksiliste ainetena. |
|
(5) |
Kuna ettevõtjad võivad määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas sätestatud ühtlustatud klassifikatsiooni kohaldada varem, peaks neil olema võimalik vabatahtlikkuse alusel kohaldada käesoleva määruse sätteid varem. |
|
(6) |
Seepärast tuleks vastavalt muuta määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa 1.–6. liidet. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 133 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I, II ja III lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesoleva määruse I lisa kohaldatakse alates 1. aprillist 2014.
Käesoleva määruse II lisa kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.
Käesoleva määruse III lisa kohaldatakse alates 1. aprillist 2016.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. märts 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 396, 30.12.2006, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).
(3) Komisjoni määrus (EL) nr 618/2012, 10. juuli 2012, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 179, 11.7.2012, lk 3).
(4) Komisjoni määrus (EL) nr 944/2013, 2. oktoober 2013, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 261, 3.10.2013, lk 5).
I LISA
Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
2. liites lisatakse tabelisse järgmine kanne vastavalt tabelis esitatud kannete järjekorrale:
|
|
2) |
6. liites lisatakse tabelisse järgmine kanne vastavalt tabelis esitatud kannete järjekorrale:
|
II LISA
Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
2. liites lisatakse tabelisse järgmine kanne vastavalt tabelis esitatud kannete järjekorrale:
|
|
2) |
6. liites lisatakse järgmine kanne tabelisse vastavalt tabelis esitatud kannete järjekorrale:
|
III LISA
Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
1. liites lisatakse tabelisse järgmine kanne vastavalt tabelis esitatud kannete järjekorrale:
|
|
2) |
2. liitest jäetakse välja järgmine kanne:
|
|
3) |
4. liites lisatakse tabelisse järgmine kanne vastavalt tabelis esitatud kannete järjekorrale:
|
|
4) |
6. liites lisatakse tabelisse järgmine kanne vastavalt tabelis esitatud kannete järjekorrale:
|
|
28.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 93/28 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 318/2014,
27. märts 2014,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses fenarimooli, metaflumisooni ja teflubensurooni jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 49 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Fenarimooli jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas ja III lisa B osas. Metaflumisooni ja teflubensurooni jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa A osas. |
|
(2) |
Selleks et anda kasutusluba toimeainet metaflumisooni sisaldava taimekaitsevahendi kasutamiseks söödava koorega kõrvitsaliste, melonite, arbuuside, spargelkapsa, lillkapsa, hiina kapsa, aedsalati ja muude salatitaimede, maitsetaimede, kaunadega ubade, kaunadega herneste, artišoki ja puuvillaseemnete puhul, on esitatud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 6 lõike 1 alusel taotlus muuta kehtivaid jääkide piirnorme. |
|
(3) |
Teflubensurooni kohta on selline taotlus esitatud kasutamiseks Solanaceae sugukonda kuuluvate põllukultuuride ja söödava koorega kõrvitsaliste puhul. |
|
(4) |
Määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 6 lõigete 2 ja 4 alusel on esitatud taotlus fenarimooli kasutamiseks õunade, kirsside, virsikute, viinamarjade, maasikate, banaanide, tomatite, kurkide, melonite, kõrvitsate ja arbuuside puhul. Taotluse esitaja väidab, et mitmes kolmandas riigis on nimetatud toodete puhul lubatud fenarimooli kasutada ja see põhjustab määruses (EÜ) nr 396/2005 sätestatud jääkide piirnormidest suuremaid jääke, mistõttu tuleks kehtestada kõrgemad jääkide piirnormid, et hoida ära kaubandustõkete tekkimine nimetatud toodete importimise korral. |
|
(5) |
Asjaomased liikmesriigid hindasid määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 8 kohaselt kõnealuseid taotlusi ja edastasid hindamisaruanded komisjonile. |
|
(6) |
Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) hindas taotlusi ja hindamisaruandeid, uurides eelkõige tarbijatele ja vajaduse korral ka loomadele avalduvat ohtu ning esitas põhjendatud arvamused kavandatud jääkide piirnormide kohta (2). Toiduohutusamet edastas arvamused komisjonile ja liikmesriikidele ning tegi need üldsusele kättesaadavaks. |
|
(7) |
Toiduohutusamet tegi oma põhjendatud arvamustes järelduse, et andmed, mis on esitatud fenarimooli kasutamise kohta virsikute, viinamarjade, maasikate, banaanide, tomatite ja arbuuside puhul, metaflumisooni kasutamise kohta melonite, arbuuside, maitsetaimede ja salatitaimede (v.a aedsalat) puhul, ei ole uute jääkide piirnormide kehtestamiseks piisavad. Seoses metaflumisooni kasutamisega eskariooli puhul ei soovita toiduohutusamet kavandatud jääkide piirnormi kehtestada, sest riskid tarbijatele ei ole välistatud. Jääkide kehtivad piirnormid peaksid seepärast jääma samaks. |
|
(8) |
Seoses metaflumisooni kasutamisega spargelkapsa ja aedsalati puhul soovitab toiduohutusamet kehtestada taotleja poolt kavandatud jääkide piirnormidest madalamad piirnormid. |
|
(9) |
Seoses teflubensurooni kasutamisega Solanaceae sugukonda kuuluvate põllukultuuride ja söödava koorega kõrvitsaliste puhul tegi toiduohutusamet kindlaks kroonilisest tarbimisest tulenevad probleemid. Peamise osa summaarsest kokkupuutest põhjustab õuna tarbimine. Toiduohutusamet soovitab õunade puhul kehtestatud jääkide piirnormi vähendada ja eespool nimetatud põllukultuuride puhul jääkide piirnorme suurendada. Kuna kõnealune jääkide piirnorm kehtestati selleks, et rahuldada Brasiilias lubatud kasutusviiside alusel esitatud taotlus jääkide piirnormide kehtestamiseks impordi jaoks, on kaubandustõkete vältimiseks taotlejaga ühendust võetud. Taotleja tegi ettepaneku kehtestada varuvariandina jääkide piirnorm 0,5 mg/kg, mis on Brasiilias lubatud kasutusviiside jaoks piisav. Kuna tarbijate kõrgetasemeline kaitse säilib, on kaubandustõkete vältimiseks asjakohane kehtestada kõnealune piirnorm tasemel 0,5 mg/kg. |
|
(10) |
Kõigi teiste taotluste kohta tegi toiduohutusamet järelduse, et kõik nõuded andmete osas on täidetud ja et taotlejate soovitud muudatused jääkide piirnormides on tarbijaohutuse seisukohalt vastuvõetavad vastavalt tarbija kokkupuute hinnangule, mis on tehtud Euroopa 27 spetsiifilise tarbijarühma kohta. Toiduohutusamet võttis arvesse kõige uuemat teavet ainete toksikoloogiliste omaduste kohta. Ei tarbijate eluaegsel kokkupuutel kõnealuste ainetega kõigi selliseid aineid sisaldavate toiduainete tarbimisel ega ka lühiajalisel kokkupuutel asjaomaste põllukultuuride ja toodete suures koguses tarbimise korral ei ilmnenud ohtu ületada aktsepteeritavat päevadoosi või akuutset standarddoosi. |
|
(11) |
Tuginedes toiduohutusameti põhjendatud arvamusele ja võttes arvesse asjakohaseid tegureid, on jääkide piirnormide asjakohased muudatused kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõikega 2. |
|
(12) |
Uute piirnormide suhtes on konsulteeritud Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel liidu kaubanduspartneritega ja nende märkuseid kõnealuste normide kohta on arvesse võetud. |
|
(13) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta. |
|
(14) |
Et võimaldada toodete tavapärast turustamist, töötlemist ja tarbimist, tuleks käesoleva määrusega ette näha üleminekukord toodete suhtes, mida on enne piirnormide muutmist seaduslikult toodetud ning mille kohta on olemas teave, et tarbijakaitse kõrge tase on tagatud. |
|
(15) |
Jääkide muudetud piirnormide jõustumisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid, kolmandad riigid ja toidukäitlejad saaksid nende piirnormide muutmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks valmistuda. |
|
(16) |
Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu kõnealuses määruses oli sätestatud enne selle muutmist käesoleva määrusega, jätkatakse nende toodete puhul, mis on toodetud seaduslikult enne 17 oktoobril 2014.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 17 oktoobril 2014.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. märts 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(2) Euroopa Toiduohutusameti teaduslike aruannetega saab tutvuda järgmisel aadressil: http://www.efsa.europa.eu
Põhjendatud arvamus kehtivate fenarimooli jääkide piirnormide muutmise kohta erinevate põllukultuuride puhul. EFSA Journal 2011; 9(9):2350 [32 lk]. doi:10.2903/j.efsa.2011.2350.
Põhjendatud arvamus kehtivate metaflumisooni jääkide piirnormide muutmise kohta teatavate kaupade puhul. EFSA Journal 2013; 11(7):3316 [50 lk]. doi:10.2903/j.efsa.2013.3316.
Põhjendatud arvamus kehtivate teflubensurooni jääkide piirnormide muutmise kohta teatavate puu- ja köögiviljade puhul. EFSA Journal 2012; 10(3):2633 [27 lk]. doi:10.2903/j.efsa.2012.2633.
LISA
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
II lisas asendatakse fenarimooli käsitlev veerg järgmisega: „Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)
|
|
2) |
III lisa muudetakse järgmiselt:
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
(1) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.
(*1) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(*2) Pestitsiidi koodnumbri kombinatsioon, mille puhul kohaldatakse III lisa B osas kehtestatud jääkide piirnormi.”
(2) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.
(*3) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
(3) Selleks et nimekiri oleks täielik, tuleb taimset ja loomset päritolu toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, lisada viide I lisale.
(*4) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.
|
28.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 93/58 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 319/2014,
27. märts 2014,
milles käsitletakse Euroopa lennundusohutusametile makstavaid lõive ja tasusid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 593/2007
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 64 lõiget 1,
olles konsulteerinud Euroopa Lennundusohutusameti haldusnõukoguga
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi „amet”) tulud koosnevad liidu ja kõigi määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklis 66 osutatud kolmandate Euroopa riikide osamaksudest, ameti väljaantud, pikendatud või muudetud sertifikaatide ja heakskiitude taotlejate makstud lõivudest ning väljaannete avaldamise, kaebuste menetlemise, koolituste ja kõigi muude ameti osutatavate teenuste eest makstavatest tasudest. |
|
(2) |
Komisjoni määrusega (EÜ) nr 593/2007 (2) kehtestati ametile makstavad lõivud ja tasud. Kõnealuseid lõive ja tasusid aga on vaja kohandada, et tagada tasakaal ameti teostatavateks sertifitseerimistoiminguteks ja teenuste osutamiseks tehtud kulutuste ning nende kulutuste katmiseks vajalike tulude vahel. |
|
(3) |
Käesoleva määruse kohased lõivud ja tasud tuleks kehtestada läbipaistvalt, õiglaselt ja ühtselt. |
|
(4) |
Ametile makstavad lõivud ei tohiks vähendada asjaomaste Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet. Lisaks tuleks nende lõivude ja tasude kehtestamisel piisavalt arvestada väikeettevõtjate maksevõimet. |
|
(5) |
Kuigi tsiviillennundusohutus peaks olema kõige olulisem eesmärk, tuleks ametil oma ülesandeid täites siiski täielikult arvesse võtta ka kulutõhusust. |
|
(6) |
Ettevõtjaid ei tohiks diskrimineerida nende geograafilise asukoha alusel ühe või teise liikmesriigi territooriumil. Järelikult tuleks selliste ettevõtjate nimel tehtavate sertifitseerimistoimingutega seotud sõidukulud summeerida ja jagada taotlejate vahel. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega nähakse ette võimalus, et amet võib nõuda lõive selliste sertifitseerimistoimingute eest, mida käesoleva määruse lisas ei ole loetletud, kuid mis kuuluvad määruse (EÜ) nr 216/2008 reguleerimisalasse. |
|
(8) |
Taotlejal peaks olema võimalik nõuda finantsarvestust sertifitseerimistoimingu või osutatava teenuse eest maksmisele kuuluva hinnangulise summa kohta. Tasu kindlaksmääramise kriteeriumid peaksid olema selged, ühtsed ning avalikustatud. Kui kõnealust summat ei ole võimalik ette kindlaks määrata, peaks amet kehtestama läbipaistvad põhimõtted, kuidas hinnata maksmisele kuuluvat summat sertifitseerimistoimingu tegemise või teenuse osutamise ajal. |
|
(9) |
Kindlaks tuleks määrata käesoleva määruse kohaste lõivude ja tasude maksmise tähtajad. |
|
(10) |
Maksmata jätmise puhuks tuleks kehtestada asjakohased parandusmeetmed, näiteks katkestada taotluse menetlemine, tunnistada asjakohased heakskiidud kehtetuks, lõpetada sertifitseerimistoimingute tegemine ja teenuste osutamine asjaomasele taotlejale ning nõuda maksmata summa sisse olemasolevate vahendite kaudu. |
|
(11) |
Ettevõttel peaks olema võimalik teha finantsprognoose ning arvestada neilt võetavate lõivude ja tasudega. Samas on oluline säilitada tasakaal ameti poolt sertifitseerimistoimingute teostamiseks ja teenuste osutamiseks tehtud kogukulutuste ning saadud lõivude ja tasude kogusumma vahel. Vastavalt raamfinantsmääruse (3) sätetele tuleks kehtestada sellised lõivu- ja tasumäärad, millega välditakse puudujääki või märkimisväärse ülejäägi kogunemist. Seega tuleks pideva ja olulise puudu- või ülejäägi korral lõivu- ja tasumäärad ameti majandustulemustele ja finantsprognoosidele tuginedes üle vaadata. |
|
(12) |
Enne lõivude mis tahes muutmist tuleks konsulteerida huvitatud isikutega. Lisaks peaks amet regulaarselt teavitama huvitatud isikuid sellest, kuidas ja mille alusel lõive arvutatakse. Selline teave peaks andma huvitatud isikutele ülevaate ameti kuludest ja töö tulemuslikkusest. |
|
(13) |
Käesoleva määrusega kehtestatud lõivu- ja tasumäärad peaksid põhinema ameti prognoosidel oma töökoormuse ja sellega seotud kulude kohta. Nende lõivu- ja tasumäärade läbivaatamisel tuleks järgida menetlust, mis võimaldab teha muudatusi tarbetu viivituseta, lähtudes ameti kogemustest käesoleva määruse rakendamisel, ressursside, töömetoodika ja nendest tuleneva töö tõhususe suurenemise pidevast jälgimisest ning rahastamisvajaduste pidevast hindamisest. Seoses sellega tuleks märkida, et amet on kohustatud hiljemalt 2016. aasta jaanuariks katma lõivudest ja tasudest saadavast sissetulekust oma töötajate pensioniskeemidesse tehtavad maksed. Lõivude ja tasude suurust tuleb selle finantsnõude täitmiseks kohandada. |
|
(14) |
Ameti poolt lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste (ATM/ANS) valdkonnas osutatavate teenustega seotud kulutused peab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 391/2013 (4) artikli 6 kohaselt olema võimalik katta aeronavigatsiooniteenuste kasutajate makstavatest tasudest. |
|
(15) |
On asjakohane sätestada, et ameti otsuse edasikaebamiseks tuleb eelnevalt katta kõik asjaomase edasikaebamisega seotud kulud. |
|
(16) |
Tegelikku töökoormust kolmandate riikide toodete sertifitseerimisel tuleks hinnata määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 12 lõikes 1 osutatud lepingute alusel. Põhimõtteliselt esitatakse kõnealustes lepingutes protsess, mille kohaselt amet tunnustab sertifikaate, mille on välja andnud liiduga asjaomase lepingu sõlminud kolmas riik. Sellest tulenev töökoormus peaks erinema ameti teostatavaks sertifitseerimiseks vajaliku protsessiga seotud töökoormusest. |
|
(17) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega. |
|
(18) |
Seepärast tuleks määrus (EÜ) nr 593/2007 kehtetuks tunnistada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse toimingud, mille eest tuleb maksta lõive ja tasusid, lõivude ja tasude suurus ning nende maksmise viis.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „lõivud”– summad, mille amet kehtestab ja taotlejad maksavad sertifitseerimistoimingute eest;
b) „tasud”– summad, mis amet saab taotlejalt teenuste (v.a ameti tehtavad sertifitseerimistoimingud) osutamise eest, või edasikaebamise korral edasikaebuse esitanud füüsilise või juriidilise isiku makstud summad;
c) „sertifitseerimistoiming”– kõik määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade kohaste sertifikaatide väljaandmiseks, pikendamiseks või muutmiseks ameti poolt otse või kaudselt tehtavad toimingud;
d) „teenus”– kõik ameti tehtavad toimingud (v.a sertifitseerimistoimingud), sealhulgas kaupade tarnimine;
e) „taotleja”– füüsiline või juriidiline isik, kes taotleb ametilt sertifitseerimistoimingut või teenuse osutamist.
Artikkel 3
Lõivude ja tasude kindlaksmääramine
1. Lõive ja tasusid nõuab sisse ja need kehtestab amet üksnes vastavalt käesolevale määrusele.
2. Liikmesriigid ei võta sertifitseerimistoimingute eest lõivu isegi juhul, kui nad teevad neid ameti nimel. Amet hüvitab liikmesriikidele kulud ameti nimel tehtavate sertifitseerimistoimingute eest.
3. Kõik lõivud ja tasud kehtestatakse ja makstakse eurodes.
4. Lisa I ja II osas osutatud summad indekseeritakse igal aastal inflatsioonimääraga vastavalt käesoleva määruse lisa IV osas sätestatud metoodikale.
5. Erandina lisas osutatud lõivudest võib liidu ja kolmanda riigi vahel sõlmitud kahepoolsete lepingute raames tehtavate sertifitseerimistoimingute suhtes kohaldada asjaomase kahepoolse lepingu sellekohaseid sätteid.
Artikkel 4
Lõivude ja tasude maksmine
1. Amet kehtestab lõivude ja tasude maksmise korra ning määrab kindlaks, missugustel tingimustel sertifitseerimistoimingute ja -teenuste osutamise eest tuleb maksta. Amet avaldab lõivude ja tasude maksmise korra oma veebisaidil.
2. Taotleja tasub kogu nõutava summa, kaasa arvatud asjaomase maksega seotud võimalikud ülekandekulud, 30 kalendripäeva jooksul alates arvele märgitud kuupäevast.
3. Kui amet ei saa arvele märgitud summat lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul, võib ta nõuda intressi iga maksmisega viivitatud päeva eest.
4. Intressimäär vastab Euroopa Keskpanga põhiliste refinantseerimistoimingute suhtes kohaldatavale Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud intressimäärale, mis kehtib selle kuu esimesel kalendripäeval, kuhu tähtpäev langeb, ning sellele lisandub kaheksa protsenti.
5. Kui ametil on tõendeid selle kohta, et taotleja finantssuutlikkus on ohus, võib ta taotluse tagasi lükata, v.a juhul, kui taotleja esitab pangatagatise või avab tagatishoiuse.
6. Amet võib taotluse tagasi lükata ka juhul, kui taotleja ei ole täitnud oma maksekohustusi seoses ameti tehtavate sertifitseerimistoimingute või osutatavate sertifitseerimisteenustega, v.a juhul, kui taotleja maksab kõnealuste sertifitseerimistoimingute või -teenuste eest tasumata summad.
Artikkel 5
Reisikulud
1. Kui käesoleva määruse lisa I osas ja II osa punktis 1 osutatud sertifitseerimistoiming tehakse või sertifitseerimisteenus osutatakse kas osaliselt või täielikult väljaspool liikmesriikide territooriumi, peab taotleja tasuma reisikulud vastavalt järgmisele valemile:
2. II lisa punktis 2 osutatud teenuste eest peab taotleja teenuse osutamise geograafilisest asukohast olenemata tasuma reisikulud vastavalt järgmisele valemile:
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud valemites kasutatud sümbolid tähistavad järgmist:
|
d |
= |
tasumisele kuuluvad reisikulud; |
|
v |
= |
transpordikulud; |
|
a |
= |
komisjoni kehtestatud ametlik päevarahamäär, mis katab majutust, toitlustamist, kohalikku transporti lähetuse sihtkohas ja muid erinevaid kulusid (5); |
|
h1 |
= |
reisiaeg (ekspertide töötundide arvu ja asjakohaseks reisiks kulunud aja suhe), mis arvutatakse käesoleva määruse lisa II osa punktis 1 sätestatud tunnitasu alusel; |
|
h2 |
= |
reisiaeg (ekspertide töötundide arvu ja asjakohaseks reisiks kulunud aja suhe), mis arvutatakse käesoleva määruse lisa II osa punktis 2 sätestatud tunnitasu alusel; |
|
e |
= |
keskmine reisikulu liikmesriikide territooriumil (sealhulgas liikmesriikide territooriumil transpordivahendites veedetud keskmine aeg) korrutatuna käesoleva määruse lisa II osa punktis 1 sätestatud tunnitasuga. Reisikulud vaadatakse igal aastal läbi ja indekseeritakse. |
Artikkel 6
Finantsarvestus
1. Taotleja võib ametilt nõuda eelkalkulatsiooni tasumisele kuuluva summa kohta.
2. Kui taotleja nõuab ametilt eelkalkulatsiooni või muudetud eelkalkulatsiooni, tuleb asjaomased toimingud peatada seni, kuni amet on esitanud asjakohase kalkulatsiooni ja taotleja on sellega nõustunud.
3. Kui ilmneb, et toiming on lihtsam ja selleks kulub algselt prognoositust vähem aega, või on vastupidiselt keerukam ja nõuab rohkem aega, kui amet suutis mõistlikult prognoosida, peab amet eelkalkulatsiooni muutma.
II PEATÜKK
LÕIVUD
Artikkel 7
Üldsätted lõivude tasumise kohta
1. Sertifitseerimistoimingu kogu lõivusumma tuleb enne asjaomase toimingu alustamist ära maksta, kui amet ei ole pärast finantsriskide nõuetekohast hindamist otsustanud teisiti. Pärast taotluse saamist või järelevalveperioodi või üheaastase perioodi algust võib amet nõuda lõivu tasumist ühe maksena.
2. Lõiv, mida taotleja maksab konkreetse sertifitseerimistoimingu eest, koosneb järgmisest:
|
a) |
käesoleva määruse lisa I osas kindlaks määratud lõiv või |
|
b) |
muutuv lõivusumma. |
3. Lõike 2 punktis b osutatud muutuva lõivusumma kindlaksmääramisel korrutatakse tegelik töötundide arv käesoleva määruse lisa II osa punktis 1 sätestatud tunnitasuga.
4. Amet võib uue määruse kohaldamise korral kehtestada määruse (EÜ) nr 216/2008 asjakohaste sätete alusel tehtavate sertifitseerimistoimingute suhtes kooskõlas käesoleva määruse lisa II osa punktiga 1 lõive muude kui käesoleva määruse lisas osutatud sertifitseerimistoimingute suhtes ja kohaldada neid seni, kuni asjaomaseid lõive käsitlevad konkreetsed sätted on võimalik inkorporeerida käesolevasse määrusesse.
Artikkel 8
Makseperioodid
1. Käesoleva määruse lisa I osa tabelites 1–4 osutatud lõive makstakse iga taotluse eest ja iga 12-kuulise perioodi eest. Üle 12-kuulise perioodi puhul on lõivu suurus 1/365 asjaomasest aastasest lõivust iga päeva kohta.
2. Käesoleva määruse lisa I osa tabelis 5 osutatud lõive makstakse iga taotluse eest.
3. Käesoleva määruse lisa I osa tabelis 6 osutatud lõive makstakse iga 12-kuulise perioodi eest.
4. Käesoleva lisa I osa tabelites 7–11 osutatud organisatsioonidega seotud lõive makstakse järgmiselt:
|
a) |
sertifikaadilõive makstakse iga taotluse eest ja |
|
b) |
järelevalvelõive iga 12-kuulise perioodi eest; |
|
c) |
kui organisatsioonis tehakse mingeid muudatusi, mis mõjutavad talle välja antud sertifikaati, arvestatakse tasumisele kuuluv järelevalvelõiv ümber alates järgmisest 12-kuulisest perioodist. |
Artikkel 9
Taotluse tagasilükkamine
1. Amet võib taotluse tagasi lükata, kui sertifitseerimistoimingu eest makstav lõiv ei ole artikli 4 lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul laekunud ja amet on pärase seda taotlejaga konsulteerinud.
2. Kui amet katkestab sertifitseerimistoimingu, tuleb järgmistel juhtudel viivitamata tasuda kogu lõivujääk, mis arvutatakse jooksva 12-kuulise perioodi töötundide põhjal, kuid mis ei ületa kindlaksmääratud lõivusummat, samuti reisikulud ja kõik muud maksmisele kuuluvad summad:
|
a) |
kui amet lükkab taotluse tagasi või |
|
b) |
amet katkestab sertifitseerimistoimingu
|
3. Kui taotleja nõudmise korral alustab amet uuesti katkestatud sertifitseerimistoimingut, kehtestab amet uue lõivusumma toimingu eest varem makstud lõive arvesse võtmata.
Artikkel 10
Sertifikaadi peatamine või tühistamine
1. Kui maksmisele kuuluvad lõivud ei ole artikli 4 lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul laekunud, võib amet asjaomase sertifikaadi pärast taotlejaga konsulteerimist peatada või tühistada.
2. Kui amet peatab sertifikaadi kehtivuse aasta- või järelevalvelõivu maksmata jätmise tõttu või seetõttu, et taotleja ei vasta kohaldatavatele nõuetele, jätkuvad asjakohased lõivu maksmise perioodid ja taotleja peab maksma lõivu ka sertifikaadi peatumise aja eest.
3. Kui amet tühistab sertifikaadi, tuleb tasuda kogu lõivujääk, mis arvutatakse jooksva 12-kuulise perioodi töötundide põhjal, kuid mis ei ületa kindlaksmääratud lõivusummat, ning kõik muud sel ajahetkel maksmisele kuuluvad summad.
Artikkel 11
Sertifikaadist loobumine või selle ülekandmine
Kui sertifikaadi omanik loobub sertifikaadist või kannab selle üle, tuleb sertifikaadist loobumise või selle ülekandmise ajaks tasuda kogu lõivujääk, mis arvutatakse jooksva 12-kuulise perioodi töötundide põhjal, kuid mis ei ületa kindlaksmääratud lõivusummat, samuti reisikulud ja kõik muud sel ajahetkel maksmisele kuuluvad summad.
Artikkel 12
Erinõuete kohased sertifitseerimistoimingud
Lõivusummat võib erandkorras suurendada, et hüvitada kõik kulud, mis ametil tekivad seoses sellega, et vastu tulla taotleja esitatud erinõudmisele, kui kõnealuse erinõudmise suhtes kohaldatakse erandkorras järgmist:
|
a) |
rakendatakse personalikategooriaid, keda amet oma tavapärast töökorda järgides tavaliselt ei rakendaks, või |
|
b) |
rakendatakse inimressursse mahus, mis võimaldab toimingut sooritada ameti tavapärasest töökorrast lühema ajaga. |
III PEATÜKK
TASUD
Artikkel 13
Tasud
1. Ametile käesoleva määruse lisa II osa punktis 1 loetletud teenuste eest makstavate tasude suurus peab olema võrdne teenuse tegeliku maksumusega. Selleks makstakse ametile teenuse osutamisele kulunud aja eest kõnealuses lisas osutatud tunnitasu alusel.
2. Ametile muude kui käesoleva määruse lisa II osa punktis 1 loetletud teenuste eest makstavate tasude suurus on võrdne teenuse tegeliku maksumusega. Seetõttu makstakse ametile teenuse osutamisele kulunud aja eest käesoleva määruse lisa II osa punktis 2 osutatud tunnitasu alusel.
3. Selliste konkreetse teenuse osutamise kulude arvestamiseks, mille suurust ei ole võimalik nõuetekohaselt kindlaks teha ega tunnitasu alusel välja arvutada, kohaldatakse sisemisi haldusmenetlusi.
Artikkel 14
Tasude kehtestamise aeg
Tasud tuleb sisse nõuda enne asjaomase teenuse pakkumist, kui amet ei ole pärast finantsriskide nõuetekohast hindamist otsustanud teisiti.
IV PEATÜKK
APELLATSIOONKAEBUSED
Artikkel 15
Kaebuste menetlemine
1. Määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 44 kohase apellatsioonkaebuse menetlemise eest võetakse tasu. Tasu suurus arvutatakse vastavalt käesoleva määruse lisa III osas sätestatud meetodile. Kaebus võetakse menetlusse ainul juhul, kui selle eest on lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul makstud menetlustasu.
2. Kaebuse esitanud juriidiline isik esitab ametile volitatud töötaja allkirjastatud tõendi kaebuse esitaja käibe kohta. Kõnealune tõend esitatakse koos apellatsioonkaebusega.
3. Apellatsioonitasu makstakse vastavalt ameti kehtestatud kohaldatavale menetlusele 60 kalendripäeva jooksul alates ametile kaebuse esitamisest.
4. Kui apellatsioonkaebus laheneb selle esitaja kasuks, hüvitab amet makstud apellatsioonitasu.
V PEATÜKK
AMETI MENETLUSED
Artikkel 16
Üldsätted
1. Amet eristab oma tulude ja kulude hulgas sertifitseerimistoimingute ja teenuste osutamisega seotud kulusid ja tulusid.
Selleks et eristada tulusid ja kulusid vastavalt esimese lõigus sätestatule:
|
a) |
kantakse ameti sertifitseerimistoimingute eest saadud lõivud ja tasud eraldi kontole ning nende kohta peetakse eraldi raamatupidamisarvestust; |
|
b) |
amet seab tulude ja kulude jaoks sisse analüütilise arvepidamise ja kasutab seda. |
2. Iga finantsaasta alguseks koostatakse lõivude ja tasude laekumise esialgne üldprognoos. See prognoos rajaneb ameti eelnevatel finantstulemustel, tema oodatavatel kuludel ja tuludel ning esialgsel tööplaanil.
3. Kui finantsaasta lõpus ületab makstud lõivudest, mida vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 64 lõikele 5 loetakse sihtotstarbelisteks tuludeks, saadud kogusissetulek sertifitseerimistoimingute kogumaksumuse, kasutatakse tulude ülejääki vastavalt ameti finantsmääruse artikli 19 lõike 1 punktile a sertifitseerimistoimingute rahastamiseks.
Artikkel 17
Hindamine ja läbivaatamine
1. Amet annab komisjonile, määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 33 lõike 4 kohaselt loodud haldusnõukogule ja huvitatud isikutest koosnevale nõuandeorganile igal aastal teavet lõivude koostisosade kohta, mis võetakse aluseks lõivumäärade kehtestamisel. See teave koosneb eelkõige eelmise ja järgnevate aastate kulude jaotusest.
2. Amet vaatab käesoleva määruse lisa korrapäraselt läbi selle tagamiseks, et ameti kehtestatud lõivu- ja tasusummad kajastaksid nõuetekohaselt olulist teavet ameti eeldatavate tulude ja kulude aluseks olevate eelduste kohta.
Vajaduse korral võib käesoleva määruse läbi vaadata hiljemalt viis aastat pärast selle jõustumist. Vajaduse korral tuleb määrust muuta, võttes eelkõige arvesse ameti tulusid ja tema tegevusega seotud kulusid.
3. Enne arvamuse avaldamist käesoleva määruse lisas osutatud summasid käsitlevate muutmisettepanekute kohta konsulteerib amet lõikes 1 osutatud huvitatud isikutest koosneva nõuandeorganiga. Konsulteerimise käigus selgitab amet kavandatava muudatuse põhjusi.
VI PEATÜKK
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 18
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (EÜ) nr 593/2007 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 19
Üleminekusätted
1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiselt:
|
a) |
lisa I ja II osas sätestatud lõive kohaldatakse kõikide pärast käesoleva määruse jõustumist esitatud taotluste suhtes; |
|
b) |
käesoleva määruse lisa I osa tabelites 1–4 ja 6–12 sätestatud iga-aastaseid ja järelevalvelõive hakatakse kohaldama pärast käesoleva määruse jõustumist mis tahes jooksvate sertifitseerimistoimingute eest maksmisele kuuluva järgmise iga-aastase osamakse suhtes; |
|
c) |
käesoleva määruse lisa II osas sätestatud tunnitasusid kohaldatakse käesoleva määruse jõustumisest alates kõikide tunnitasu alusel maksustavate toimingute suhtes; |
|
d) |
artikli 3 lõikes 4 osutatud indekseerimine tehakse iga aasta 1. jaanuaril pärast käesoleva määruse jõustumist alates 2015. aasta jaanuarist. |
2. Olenemata artikli 18 sätetest kohaldatakse komisjoni määruste (EÜ) nr 488/2005 (6) ja (EÜ) nr 593/2007 sätteid jätkuvalt selliste lõivude ja tasude suhtes, mis artikli 20 kohaselt ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse.
Artikkel 20
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamisele järgneva kuu esimesel päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. märts 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
(1) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 593/2007, 31. mai 2007, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive (ELT L 140, 1.6.2007, lk 3).
(3) Komisjoni delegeeritud määruse eelnõu raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) artiklis 208, peaks prognooside kohaselt jõustuma 1. jaanuaril 2014.
(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 391/2013, 3. mai 2013, milles sätestatakse ühine aeronavigatsioonitasude süsteem (ELT L 128, 9.5.2013, lk 31).
(5) Vt kehivad päevarahamäärad, mille komisjon on avaldanud EuropeAidi veebisaidil (http://ec.europa.eu/europeaid/work/procedures/implementation/per_diems/index_en.htm), viimati ajakohastatud 5. juulil 2013.
(6) Komisjoni määrus (EÜ) nr 488/2005, 21. märts 2005, mis käsitleb Euroopa Lennundusohutusametile makstavaid tasusid ja lõive (ELT L 81, 30.3.2005, lk 7).
LISA
SISU
|
I osa. |
Toimingud, mille eest makstakse kindlaksmääratud lõivu |
|
II osa. |
Toimingud, mille eest makstakse tunnitasu alusel |
|
III osa. |
Kaebuste menetlemise tasud |
|
IV osa. |
Aastane inflatsioonimäär |
|
V osa. |
Selgitav märkus |
I OSA
Toimingud, mille eest makstakse kindlaksmääratud lõivu
Tabel 1
Tüübisertifikaadid ja piiratud tüübisertifikaadid
(vt komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 (1) I lisa jao A alajagu B ja alajagu O)
|
|
Kindlaksmääratud lõiv (eurodes) |
|
Jäigatiivalised õhusõidukid |
|
|
Üle 150 000 kg |
1 785 000 |
|
Üle 50 000 kg kuni 150 000 kg |
1 530 000 |
|
Üle 22 000 kg kuni 50 000 kg |
510 000 |
|
Üle 5 700 kg kuni 22 000 kg (k.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
382 500 |
|
Üle 2 000 kg kuni 5 700 kg (v.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
263 800 |
|
Kuni 2 000 kg (v.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
13 940 |
|
Väga kerged lennukid, motopurilennukid, purilennukid |
6 970 |
|
Kerged sportlennukid |
5 230 |
|
Tiivikõhusõidukid |
|
|
Suured |
464 000 |
|
Keskmised |
185 600 |
|
Väikesed |
23 240 |
|
Väga kerged tiivikõhusõidukid |
23 240 |
|
Muud |
|
|
Õhupallid |
6 970 |
|
Suured õhulaevad |
38 630 |
|
Keskmised õhulaevad |
15 450 |
|
Väikesed õhulaevad |
7 730 |
|
Jõuseadmed |
|
|
Turbiinmootorid, mille stardijõud on üle 25 KN või stardivõimsus üle 2 000 kW |
395 000 |
|
Turbiinmootorid, mille stardijõud on kuni 25 KN või stardivõimsus kuni 2 000 kW |
263 300 |
|
Mitteturbiinmootorid |
34 860 |
|
CS-22.H, CS-VLR App. B-mootorid |
17 430 |
|
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaal (MTOW) üle 5 700 kg |
11 910 |
|
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) kuni 5 700 kg |
3 400 |
|
CS-22J klassi propeller |
1 700 |
|
Osad ja seadmed |
|
|
Väärtus üle 20 000 euro |
8 780 |
|
Väärtus 2 000 – 20 000 eurot |
5 020 |
|
Väärtus alla 2 000 euro |
2 910 |
|
Abijõuseadmed (APU) |
208 800 |
Tabel 2
Versioonid tüübisertifikaatide ja piiratud tüübisertifikaatide juurde
|
|
Kindlaksmääratud lõiv (2) (eurodes) |
|
Jäigatiivalised õhusõidukid |
|
|
Üle 150 000 kg |
614 100 |
|
Üle 50 000 kg kuni 150 000 kg |
368 500 |
|
Üle 22 000 kg kuni 50 000 kg |
245 600 |
|
Üle 5 700 kg kuni 22 000 kg (k.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
196 500 |
|
Üle 2 000 kg kuni 5 700 kg (v.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
93 000 |
|
Kuni 2 000 kg (v.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
3 250 |
|
Väga kerged lennukid, motopurilennukid, purilennukid |
2 790 |
|
Kerged sportlennukid |
2 090 |
|
Tiivikõhusõidukid |
|
|
Suured |
185 600 |
|
Keskmised |
116 000 |
|
Väikesed |
11 600 |
|
Väga kerged tiivikõhusõidukid |
6 970 |
|
Muud |
|
|
Õhupallid |
2 790 |
|
Suured õhulaevad |
23 200 |
|
Keskmised õhulaevad |
9 280 |
|
Väikesed õhulaevad |
4 640 |
|
Jõuseadmed |
|
|
Turbiinmootorid, mille stardijõud on üle 25 KN või stardivõimsus üle 2 000 kW |
80 800 |
|
Turbiinmootorid, mille stardijõud on kuni 25 KN või stardivõimsus kuni 2 000 kW |
69 600 |
|
Mitteturbiinmootorid |
11 620 |
|
CS-22.H, CS-VLR App. B mootorid |
5 810 |
|
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) üle 5 700 kg |
2 910 |
|
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) kuni 5 700 kg |
890 |
|
CS-22J klassi propeller |
450 |
|
Osad ja seadmed |
|
|
Väärtus üle 20 000 euro |
|
|
Väärtus 2 000 – 20 000 eurot |
|
|
Väärtus alla 2 000 euro |
|
|
Abijõuseadmed (APU) |
53 900 |
Tabel 3
Tüübisertifikaadi lisa
(vt määruse (EL) nr 748/2012 I lisa jao A alajagu E)
|
|
Kindlaksmääratud lõiv (3) (eurodes) |
||
|
|
Keerukas |
Standardne |
Lihtne |
|
Jäigatiivalised õhusõidukid |
|||
|
Üle 150 000 kg |
60 200 |
12 850 |
3 660 |
|
Üle 50 000 kg kuni 150 000 kg |
36 130 |
10 280 |
2 880 |
|
Üle 22 000 kg kuni 50 000 kg |
24 090 |
7 710 |
2 620 |
|
Üle 5 700 kg kuni 22 000 kg (k.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
14 450 |
5 140 |
2 620 |
|
Üle 2 000 kg kuni 5 700 kg (v.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
4 420 |
2 030 |
1 020 |
|
Kuni 2 000 kg (v.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
1 860 |
1 160 |
580 |
|
Väga kerged lennukid, motopurilennukid, purilennukid |
290 |
290 |
290 |
|
Kerged sportlennukid |
220 |
220 |
220 |
|
Tiivikõhusõidukid |
|||
|
Suured |
46 400 |
6 960 |
2 320 |
|
Keskmised |
23 200 |
4 640 |
1 860 |
|
Väikesed |
9 280 |
3 480 |
1 160 |
|
Väga kerged tiivikõhusõidukid |
1 050 |
460 |
290 |
|
Muud |
|||
|
Õhupallid |
990 |
460 |
290 |
|
Suured õhulaevad |
11 600 |
9 280 |
4 640 |
|
Keskmised õhulaevad |
4 640 |
3 710 |
1 860 |
|
Väikesed õhulaevad |
2 320 |
1 860 |
930 |
|
Jõuseadmed |
|||
|
Turbiinmootorid, mille stardijõud on üle 25 KN või stardivõimsus üle 2 000 kW |
11 600 |
6 960 |
4 640 |
|
Turbiinmootorid, mille stardijõud on kuni 25 KN või stardivõimsus kuni 2 000 kW |
6 960 |
5 460 |
3 640 |
|
Mitteturbiinmootorid |
3 250 |
1 450 |
730 |
|
CS-22.H, CS-VLR App. B mootorid |
1 630 |
730 |
350 |
|
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) üle 5 700 kg |
2 320 |
1 160 |
580 |
|
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) kuni 5 700 kg |
1 740 |
870 |
440 |
|
Klassi CS-22J propellerid |
870 |
440 |
220 |
|
Osad ja seadmed |
|||
|
Väärtus üle 20 000 euro |
|
|
|
|
Väärtus 2 000 – 20 000 eurot |
|
|
|
|
Väärtus alla 2 000 euro |
|
|
|
|
Abijõuseadmed (APU) |
6 960 |
4 640 |
2 320 |
Tabel 4
Olulised muudatused ja olulised remonditööd
(vt määruse (EL) nr 748/2012 I lisa jao A alajaod D ja M)
|
|
Kindlaksmääratud lõiv (4) (eurodes) |
||
|
|
Keerukas |
Standardne |
Lihtne |
|
Jäigatiivalised õhusõidukid |
|||
|
Üle 150 000 kg |
50 800 |
9 330 |
3 330 |
|
Üle 50 000 kg kuni 150 000 kg |
25 420 |
7 000 |
2 140 |
|
Üle 22 000 kg kuni 50 000 kg |
20 340 |
4 670 |
1 670 |
|
Üle 5 700 kg kuni 22 000 kg (sh kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
12 710 |
2 330 |
1 670 |
|
Üle 2 000 kg kuni 5 700 kg (v.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
3 490 |
1 630 |
810 |
|
Kuni 2 000 kg (v.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
1 280 |
580 |
290 |
|
Väga kerged lennukid, motopurilennukid, purilennukid |
290 |
290 |
290 |
|
Kerged sportlennukid |
220 |
220 |
220 |
|
Tiivikõhusõidukid |
|||
|
Suured |
34 800 |
6 960 |
2 320 |
|
Keskmised |
18 560 |
4 640 |
1 620 |
|
Väikesed |
7 430 |
3 480 |
930 |
|
Väga kerged tiivikõhusõidukid |
990 |
460 |
290 |
|
Muud |
|||
|
Õhupallid |
990 |
460 |
290 |
|
Suured õhulaevad |
9 280 |
6 960 |
4 640 |
|
Keskmised õhulaevad |
3 710 |
2 780 |
1 860 |
|
Väikesed õhulaevad |
1 860 |
1 390 |
930 |
|
Jõuseadmed |
|||
|
Turbiinmootorid, mille stardijõud on üle 25 KN või stardivõimsus üle 2 000 kW |
6 410 |
2 360 |
1 420 |
|
Turbiinmootorid, mille stardijõud on kuni 25 KN või stardivõimsus kuni 2 000 kW |
3 480 |
1 180 |
710 |
|
Mitteturbiinmootorid |
1 510 |
700 |
350 |
|
CS-22.H, CS-VLR App. B mootorid |
700 |
350 |
290 |
|
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) üle 5 700 kg |
1 250 |
290 |
290 |
|
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) kuni 5 700 kg |
940 |
290 |
290 |
|
Klassi CS-22J propellerid |
470 |
150 |
150 |
|
Osad ja seadmed |
|||
|
Väärtus üle 20 000 euro |
|
|
|
|
Väärtus 2 000 – 20 000 eurot |
|
|
|
|
Väärtus alla 2 000 euro |
|
|
|
|
Abijõuseadmed (APU) |
3 480 |
1 160 |
700 |
Tabel 5
Väheolulised muudatused ja väheolulised remonditööd
(vt määruse (EL) nr 748/2012 I lisa jao A alajaod D ja M)
|
|
Kindlaksmääratud lõiv (5) (eurodes) |
|
Jäigatiivalised õhusõidukid |
|
|
Üle 150 000 kg |
890 |
|
Üle 50 000 kg kuni 150 000 kg |
890 |
|
Üle 22 000 kg kuni 50 000 kg |
890 |
|
Üle 5 700 kg kuni 22 000 kg (sh kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
890 |
|
Üle 2 000 kg kuni 5 700 kg (v.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
290 |
|
Kuni 2 000 kg (v.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
290 |
|
Väga kerged lennukid, motopurilennukid, purilennukid |
290 |
|
Kerged sportlennukid |
220 |
|
Tiivikõhusõidukid |
|
|
Suured |
460 |
|
Keskmised |
460 |
|
Väikesed |
460 |
|
Väga kerged tiivikõhusõidukid |
290 |
|
Muud |
|
|
Õhupallid |
290 |
|
Suured õhulaevad |
810 |
|
Keskmised õhulaevad |
460 |
|
Väikesed õhulaevad |
460 |
|
Jõuseadmed |
|
|
Turbiinmootorid, mille stardijõud on üle 25 KN või stardivõimsus üle 2 000 kW |
600 |
|
Turbiinmootorid, mille stardijõud on kuni 25 KN või stardivõimsus kuni 2 000 kW |
600 |
|
Mitteturbiinmootorid |
290 |
|
CS-22.H, CS-VLR App. B mootorid |
290 |
|
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) üle 5 700 kg |
290 |
|
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) kuni 5 700 kg |
290 |
|
Klassi CS-22J propellerid |
150 |
|
Osad ja seadmed |
|
|
Väärtus üle 20 000 euro |
|
|
Väärtus 2 000 – 20 000 eurot |
|
|
Väärtus alla 2 000 euro |
|
|
Abijõuseadmed (APU) |
460 |
Tabel 6
Aastane lõiv EASA tüübisertifikaadi, piiratud tüübisertifikaadi või määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaselt tunnustatud muu sertifikaadi omanikele
(vt määruse (EL) nr 748/2012 I lisa jao A alajagu B ja alajagu O)
|
|
||
|
|
ELi projekt |
Kolmanda riigi projekt |
|
Jäigatiivalised õhusõidukid |
||
|
Üle 150 000 kg |
1 078 000 |
385 400 |
|
Üle 50 000 kg kuni 150 000 kg |
852 900 |
252 600 |
|
Üle 22 000 kg kuni 50 000 kg |
257 000 |
96 300 |
|
Üle 5 700 kg kuni 22 000 kg (k.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
42 010 |
14 270 |
|
Üle 2 000 kg kuni 5 700 kg (v.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
4 650 |
1 630 |
|
Kuni 2 000 kg (v.a kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid) |
2 320 |
780 |
|
Väga kerged lennukid, motopurilennukid, purilennukid |
1 050 |
350 |
|
Kerged sportlennukid |
780 |
260 |
|
Tiivikõhusõidukid |
||
|
Suured |
105 600 |
33 780 |
|
Keskmised |
52 800 |
18 610 |
|
Väikesed |
20 880 |
7 710 |
|
Väga kerged tiivikõhusõidukid |
3 490 |
1 160 |
|
Muud |
||
|
Õhupallid |
1 050 |
350 |
|
Suured õhulaevad |
3 480 |
1 160 |
|
Keskmised õhulaevad |
2 320 |
770 |
|
Väikesed õhulaevad |
1 860 |
620 |
|
Jõuseadmed |
||
|
Turbiinmootorid, mille stardijõud on üle 25 KN või stardivõimsus üle 2 000 kW |
107 100 |
31 870 |
|
Turbiinmootorid, mille stardijõud on kuni 25 KN või stardivõimsus kuni 2 000 kW |
53 550 |
26 650 |
|
Mitteturbiinmootorid |
1 160 |
410 |
|
CS-22.H, CS-VLR App. B mootorid |
580 |
290 |
|
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) üle 5 700 kg |
870 |
290 |
|
Propellerid kasutamiseks õhusõidukitel maksimaalse stardikaaluga (MTOW) kuni 5 700 kg |
440 |
150 |
|
Klassi CS-22J propellerid |
220 |
70 |
|
Osad ja seadmed |
||
|
Väärtus üle 20 000 euro |
4 500 |
1 500 |
|
Väärtus 2 000 – 20 000 eurot |
2 250 |
750 |
|
Väärtus alla 2 000 euro |
1 130 |
540 |
|
Abijõuseadmed (APU) |
85 000 |
26 000 |
Tabel 7A
Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaat (DOA)
(vt määruse (EL) nr 748/2012 I lisa jao A alajagu J)
|
(eurodes) |
|||||
|
Sertifikaadi lõiv |
|||||
|
|
DOA 1A |
DOA 1B DOA 2A |
DOA 1C DOA 2B DOA 3A |
DOA 2C DOA 3B |
DOA 3C |
|
Kaasatud töötajate arv alla 10 |
13 600 |
10 700 |
8 000 |
5 400 |
4 180 |
|
10–49 |
38 250 |
27 320 |
16 390 |
10 930 |
|
|
50–399 |
109 300 |
82 000 |
54 600 |
41 830 |
|
|
400–999 |
218 600 |
163 900 |
136 600 |
115 000 |
|
|
1 000 – 2 499 |
437 200 |
|
|
|
|
|
2 500 – 5 000 |
655 700 |
|
|
|
|
|
Üle 5 000 |
3 643 000 |
|
|
|
|
|
Järelevalvelõiv |
|||||
|
Kaasatud töötajate arv alla 10 |
6 800 |
5 350 |
4 000 |
2 700 |
2 090 |
|
10–49 |
19 130 |
13 660 |
8 200 |
5 460 |
|
|
50–399 |
54 600 |
40 980 |
27 320 |
21 860 |
|
|
400–999 |
109 300 |
82 000 |
68 300 |
60 100 |
|
|
1 000 – 2 499 |
218 600 |
|
|
|
|
|
2 500 – 5 000 |
327 900 |
|
|
|
|
|
Üle 5 000 |
1 822 000 |
|
|
|
|
Tabel 7B
Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi (DOA) alternatiivsed menetlused
(vt määruse (EL) nr 748/2012 I lisa A jao alajagu J)
|
(eurodes) |
||
|
Kategooria |
Kauba kirjeldus |
Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi alternatiivne menetlus |
|
1A |
Tüübisertifikaat |
7 500 |
|
1B |
Tüübisertifikaat – ainult jätkuv lennukõlblikkus |
3 000 |
|
2A |
Täiendavad tüübisertifikaadid ja/või olulised remonditööd |
6 000 |
|
2B |
Täiendavad tüübisertifikaadid ja/või olulised remonditööd – ainult jätkuv lennukõlblikkus |
2 500 |
|
3A |
ETSOA |
6 000 |
|
3B |
ETSOA – ainult jätkuv lennukõlblikkus |
3 000 |
Tabel 8
Tootjaorganisatsiooni sertifikaat
(vt määruse (EL) nr 748/2012 I lisa jao A alajagu G)
|
(eurodes) |
||
|
|
Sertifikaadi lõiv |
Järelevalvelõiv |
|
Käive (9) alla 1 miljoni euro |
10 460 |
7 550 |
|
1 000 000 – 4 999 999 |
58 000 |
36 790 |
|
5 000 000 – 9 999 999 |
206 400 |
49 050 |
|
10 000 000 – 49 999 999 |
309 600 |
73 600 |
|
50 000 000 – 99 999 999 |
358 000 |
174 000 |
|
100 000 000 – 499 999 999 |
417 600 |
232 000 |
|
500 000 000 – 999 999 999 |
732 100 |
464 000 |
|
Üle 999 999 999 |
2 784 000 |
2 207 000 |
Tabel 9
Hooldusorganisatsiooni sertifikaat
(vt komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 (10) I lisa alajagu F ja II lisa)
|
(eurodes) |
||
|
|
Sertifikaadi lõiv (11) |
Järelevalvelõiv (11) |
|
Kaasatud töötajate arv alla 5 |
3 490 |
2 670 |
|
5–9 |
5 810 |
4 650 |
|
10–49 |
15 000 |
12 000 |
|
50–99 |
24 000 |
24 000 |
|
100–499 |
32 080 |
32 080 |
|
500–999 |
44 300 |
44 300 |
|
Üle 999 |
62 200 |
62 200 |
|
Pädevused |
Kindlaksmääratud lõiv vastavalt pädevusele (12) |
Kindlaksmääratud lõiv vastavalt pädevusele (12) |
|
A 1 |
12 780 |
12 780 |
|
A 2 |
2 910 |
2 910 |
|
A 3 |
5 810 |
5 810 |
|
A 4 |
580 |
580 |
|
B 1 |
5 810 |
5 810 |
|
B 2 |
2 910 |
2 910 |
|
B 3 |
580 |
580 |
|
C |
580 |
580 |
Tabel 10
Lennundustehniliste töötajate koolitusorganisatsiooni sertifikaat
(vt määruse (EÜ) nr 2042/2003 IV lisa)
|
|
Sertifikaadi lõiv (eurodes) |
Järelevalvelõiv (eurodes) |
|
Kaasatud töötajate arv alla 5 |
3 490 |
2 670 |
|
5–9 |
9 880 |
7 670 |
|
10–49 |
21 260 |
19 660 |
|
50–99 |
41 310 |
32 730 |
|
Üle 99 |
54 400 |
50 000 |
|
|
||
|
Lõiv teise ja iga järgmise koolitusorganisatsiooni eest |
3 330 |
2 500 |
|
Lõiv teise ja iga järgmise täiendkoolituskursuse eest |
3 330 |
|
|
Lõiv koolituskursuse sertifitseerimise eest |
|
3 330 |
Tabel 11
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat
(vt määruse (EÜ) nr 2042/2003 I lisa osa M alajagu G)
|
|
Kindlaksmääratud lõiv (13) (eurodes) |
|
Sertifikaadi lõiv |
50 000 |
|
Järelevalvelõiv |
50 000 |
|
Pädevused |
Kindlaksmääratud lõiv vastavalt pädevusele (14) (eurodes) – esialgne heakskiitmine |
Kindlaksmääratud lõiv vastavalt pädevusele (14) (eurodes) – järelevalve |
|
A1 = lennukid üle 5,7 tonni |
12 500 |
12 500 |
|
A2 = lennukid alla 5,7 tonni |
6 250 |
6 250 |
|
A3 = kopterid |
6 250 |
6 250 |
|
A4: muud |
6 250 |
6 250 |
Tabel 12
„Osa 145” ja „Osa 147” sertifikaatidega võrdväärsete sertifikaatide tunnustamine vastavalt kehtivatele kahepoolsetele lepingutele
|
(eurodes) |
|
|
Uued sertifikaadid, üks taotlus, esimesed 12 kuud |
1 700 |
|
Kehtivate sertifikaatide pikendamine 12 kuuks |
850 |
II OSA
Sertifitseerimistoimingud, mille eest makstakse tunnitasu alusel
1. Tunnitasu
|
Kohaldatav tunnitasu (eurot/tund) |
233 (*1) |
|
Asjaomaste toimingute puhul arvestatavad töötunnid (15) |
|
|
Tootmine ilma tootjaorganisatsiooni sertifikaadita |
Tegelik tundide arv |
|
Lennukõlblikkusdirektiivide nõuete täitmise alternatiivsed viisid |
Tegelik tundide arv |
|
Abi välisriikide asutustele EASA sertifitseerimise tunnustamiseks |
Tegelik tundide arv |
|
Hoolduskontrolli nõukogu aruannete tunnustamine EASA poolt |
Tegelik tundide arv |
|
Sertifikaatide ülekandmine |
Tegelik tundide arv |
|
Sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni sertifikaat |
Tegelik tundide arv |
|
Lennundusmeditsiinikeskuse sertifikaat |
Tegelik tundide arv |
|
Lennuliiklust korraldava ja aeronavigatsiooniteenuseid osutava organisatsiooni sertifikaat |
Tegelik tundide arv |
|
Lennujuhte koolitava organisatsiooni sertifikaat |
Tegelik tundide arv |
|
Tüübisertifikaadi operatiivandmed, tüübisertifikaadi muudatused ja täiendav tüübisertifikaat |
Tegelik tundide arv |
|
Õhusõiduki hindamise nõukogu aruannete tunnustamine EASAs |
Tegelik tundide arv |
|
Lennutreeningseadmete kvalifikatsioonitõend |
Tegelik tundide arv |
|
Lennuloa lennutingimuste heakskiitmine |
Kolm tundi |
|
Dokumendi uuesti välja andmise haldustoiming |
Üks tund |
|
CS 25 õhusõidukite lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat (E-CoA) |
Kuus tundi |
|
Muude õhusõidukite lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat (E-CoA) |
Kaks tundi |
2. Punktis 1 loetlemata teenuste tunnitasu
|
Kohaldatav tunnitasu (eurot/tund) |
221 (*2) |
III OSA
Kaebuste menetlemise tasud
Kaebuste menetlemise tasud arvutatakse järgmiselt: kindlaksmääratud tasu korrutatakse vastava tasu kategooria koefitsiendiga olenevalt isikust või organisatsioonist.
|
Kindlaksmääratud tasu |
10 000 eurot |
|
Füüsiliste isikute tasukategooria |
Koefitsient |
|
|
0,1 |
|
Juriidiliste isikute tasukategooria olenevalt taotleja käibest (eurodes) |
Koefitsient |
|
Alla 100 001 |
0,25 |
|
100 001 kuni 1 200 000 |
0,5 |
|
1 200 001 kuni 2 500 000 |
0,75 |
|
2 500 001 kuni 5 000 000 |
1 |
|
5 000 001 kuni 50 000 000 |
2,5 |
|
50 000 001 kuni 500 000 000 |
5 |
|
500 000 001 kuni 1 000 000 000 |
7,5 |
|
Üle 1 000 000 000 |
10 |
IV OSA
Aastane inflatsioonimäär
|
Aastane inflatsioonimäär |
Eurostat HICP (kõik komponendid) – EL 27 (2005 = 100) Muutus protsentides / 12 kuu keskmine |
|
Arvesse võetava inflatsioonimäära väärtus |
Inflatsioonimäära väärtus indekseerimisele eelneval kolmel kuul |
V OSA
Selgitav märkus
|
(1) |
Käesolevas lisas nimetatud sertifitseerimistingimuste (Certification specifications – CS) all mõistetakse määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 19 lõike 2 kohaselt vastu võetud ja ameti ametlikus väljaandes (www.easa.europa.eu) vastavalt EASA 30. oktoobri 2003. aasta otsusele 2003/8 avaldatud sertifitseerimistingimusi. |
|
(2) |
„Suured tiivikõhusõidukid” tähendavad CS 29 ja CS 27 kategooria A tiivikõhusõidukeid; „väikesed tiivikõhusõidukid” tähendavad CS 27 tiivikõhusõidukeid maksimaalse stardikaaluga (MTOW) alla 3 175 kg ja kuni 4 istmega (ka piloot); „keskmised tiivikõhusõidukid” tähendavad teisi CS 27 tiivikõhusõidukeid. |
|
(3) |
I osa tabelites 1, 2 ja 6 on „osade ja seadmete” väärtuse all mõeldud tootja hinnakirjahinda. |
|
(4) |
Asjaomase õhusõiduki suhtes kohaldatav maksimaalse stardikaalu (MTOW) kategooria määratakse kindlaks algsete tüübisertifikaatide ja enamiku (üle 50 %) asjaomase tüübisertifikaadi alla kuuluvate järgmiste mudelite maksimaalse stardikaalu (MTOW) alusel. |
|
(5) |
Kõrgtehniliste lennuomadustega õhusõidukid kaalukategoorias kuni 5 700 kg (12 500 naela) on õhusõidukid, mille Mmo (maximum operating Mach number) on suurem kui 0,6 ja/või mille maksimaalne käitamiskõrgus on üle 25 000 jala. Selliste õhusõidukite suhtes kohaldatakse samasugust lõivumäära nagu kaalukategooriasse üle 5 700 kg kuni 22 000 kg kuuluvate õhusõidukite suhtes. |
|
(6) |
„Versioon” tähendab muudetud tüübisertifikaati, mille määrab kindlaks ja mida kohaldab tüübisertifikaadi omanik. |
|
(7) |
I osa tabelites 3 ja 4 tähendavad „lihtne”, „standardne” ja „keerukas” järgmist:
|
|
(8) |
I osa tabelis 7A on projekteerimisorganisatsioonid liigitatud järgmiselt:
|
|
(9) |
I osa tabelites 7, 9 ja 10 märgitud töötajate arv, mida arvesse võetakse, on sertifikaadi tingimuste kohase tegevusega seotud töötajate arv. |
|
(10) |
Toodete, nendega seotud muudatuste, remonditööde ja jätkuva lennukõlblikkuse sertifitseerimisel vastavalt konkreetsetele lennukõlblikkusnõuetele kohaldatakse tabelites 1–6 sätestatud lõive. |
|
(11) |
Üksikud õhusõiduki lennukäsiraamatu täiendused ja/või muudatused – makstakse nagu vastava toote muudatuste eest. |
|
(12) |
„Väikesed õhulaevad” on:
on gaasiga täidetud õhulaevad mahutavusega 2 000 – 15 000 m3; „suured õhulaevad” on gaasiga täidetud õhulaevad mahutavusega üle 15 000 m3. |
(1) Komisjoni määrus (EL) nr 748/2012, 3. august 2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).
(2) Versioonide puhul, mis hõlmavad määruse (EL) nr 748/2012 I lisa jao A alajaos B kirjeldatud tüübikonstruktsiooni olulist muudatust või olulisi muudatusi, kohaldatakse vastavalt kas tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi lõivu, mis on esitatud tabelis 1.
(3) Tüübisertifikaatide lisade suhtes, mis hõlmavad määruse (EL) nr 748/2012 I lisa jao A alajaos B kirjeldatud olulist muudatust või olulisi muudatusi, kohaldatakse vastavalt kas tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi lõivu, mis on esitatud tabelis 1.
(4) Oluliste muudatuste suhtes, mis hõlmavad määruse (EL) nr 748/2012 I lisa jao A alajaos B kirjeldatud olulist muudatust või olulisi muudatusi, kohaldatakse vastavalt kas tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi lõivu, mis on esitatud tabelis 1.
(5) Selles tabelis esitatud lõive ei kohaldata vastavalt määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) jao A alajao J punkti A.263 alapunkti c alapunkti 2 projekteerimisorganisatsiooni teostatud väheoluliste muudatuste ja remonditööde suhtes.
(6) Oma tüübisertifikaadiga õhusõidukite kaubaveoks ettenähtud versioonide suhtes kohaldatakse lõivu koefitsiendiga 0,85 sama õhusõiduki reisijateveoks ettenähtud versiooni lõivust.
(7) Mitme tüübisertifikaadi ja/või piiratud tüübisertifikaadi omanike suhtes kohaldatakse vähendatud aastast lõivumäära teise tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi ja kõikide järgmiste tüübisertifikaatide või piiratud tüübisertifikaatide suhtes, mis hõlmavad sama kategooria (mis on kindlaks määratud maksimaalse stardikaaluga (MTOW) või osade ja seadmete väärtusega) tooteid, vastavalt järgmisele tabelile:
|
Sama kategooria toode |
Kindlaksmääratud lõivu vähendamine |
|
Esimene |
0 % |
|
Teine |
10 % |
|
Kolmas |
20 % |
|
Neljas |
30 % |
|
Viies |
40 % |
|
Kuues |
50 % |
|
Seitsmes |
60 % |
|
Kaheksas |
70 % |
|
Üheksas |
80 % |
|
Kümnes |
90 % |
|
Üheteistkümnes ja järgmised |
100 % |
(8) Selliste õhusõidukite puhul, mida on kogu maailmas registreeritud alla 50, makstakse jätkuva lennukõlblikkusega seotud toimingute eest tunnitöö alusel I lisa II osa punktis 1 esitatud tunnimäärade alusel kuni asjaomase õhusõidukikategooria (mis on kindlaks määratud maksimaalse stardikaalu (MTOW) või osade ja seadmete väärtusega) suhtes kehtiva lõivumäärani. Õhusõidukite suhtes kohaldatakse kindlaksmääratud lõivu, v.a juhul, kui sertifikaadi omanik tõendab, et selliseid õhusõidukeid on kogu maailmas registreeritud vähem kui 50. Toodete, osade ja seadmete puhul, mis ei ole õhusõidukid, arvestatakse nende õhusõidukite arvu, kuhu kõnealune toode, osa või seade on paigaldatud.
(9) Käive, mida arvesse võetakse, on sertifikaadi tingimuste kohase tegevusega seotud käive.
(10) Komisjoni määrus (EÜ) nr 2042/2003, 20. november 2003, õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 28.11.2003, lk 1).
(11) Makstav lõiv koosneb kindlaksmääratud summadest, mis sõltuvad töötajate arvust ja organisatsiooni pädevus(t)est.
(12) Organisatsioonid, kellel on mitu A- ja/või B-pädevust, maksavad ainult kõige kõrgema lõivumäära järgi. Organisatsioonid, kellel on mitu C- ja/või D-pädevust, maksavad iga pädevuse eest „C-pädevuse” lõivu.
(13) Makstav lõiv koosneb kindlaksmääratud summadest, mis sõltuvad organisatsiooni pädevus(t)est.
(14) Organisatsioonid, kellel on mitu A-pädevust, maksavad ainult kõige kõrgema lõivumäära järgi.
(*1) Sealhulgas reisikulud liikmesriikides.
(15) Toimingute loetelu ei ole täielik. Selle osa toimingute loetelu vaadatakse korrapäraselt läbi. Kui mõni toiming ei sisaldu käesolevas osas, ei tähenda see veel automaatselt seda, et Euroopa Lennundusohutusamet ei või seda toimingut teostada.
(*2) V.a reisikulud.
(*3) „Oluline” on defineeritud määruse (EL) nr 748/2012 I lisa punkti 21 A.101 alapunktis b (ja samuti FAA 14CFR 21.101 alapunktis b).
(*4) Mõistete „põhiline”, „mittepõhiline”, „1. tase”, „2. tase”, „kriitiline komponent” ja „sertifitseerimisasutus” määratlusi vaata tunnustamise aluseks olevast kahepoolsest lepingust.
(*5) EASA automaatse heakskiidu kriteeriumid 2. taseme oluliste muudatuste aktsepteerimiseks on määratletud tunnustamise aluseks olevas kahepoolses lepingus.
|
28.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 93/81 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 320/2014,
27. märts 2014,
millega muudetakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad) VIII lisa
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003, (1) eriti selle artikli 57a lõiget 7,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 57a lõike 9 kohaselt on Horvaatia teatanud komisjonile 31. jaanuariks 2014 maa-alast, mis on demineeritud ja tagastatud 2013. aastal põllumajanduslikes tegevustes kasutamiseks. Teatis hõlmas ka vastavaid eelarvelisi vahendeid taotlusaastaks 2014 ja edaspidiseks. Võttes aluseks juurdekasvukava, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 121, tuleks nimetatud määruse VIII lisa vastavalt muuta. |
|
(2) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste korralduskomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 73/2009 VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. märts 2014
Komisjoni nimel
president
José Manuel BARROSO
LISA
Määruse (EÜ) nr 73/2009 VIII lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
Tabeli 2 2014. aasta tulbas asendatakse Horvaatiat käsitlev kanne järgmisega:
|
||||||
|
2) |
Tabeli 3 2014. aasta tulbas asendatakse Horvaatiat käsitlev kanne järgmisega:
|
||||||
|
28.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 93/83 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 321/2014,
27. märts 2014,
millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),
võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused. |
|
(2) |
Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. märts 2014
Komisjoni nimel presidendi eest
põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor
Jerzy PLEWA
LISA
Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril
|
(eurot 100 kg kohta) |
||
|
CN-kood |
Kolmanda riigi kood (1) |
Kindel impordiväärtus |
|
0702 00 00 |
IL |
219,4 |
|
MA |
57,7 |
|
|
TN |
74,1 |
|
|
TR |
94,4 |
|
|
ZZ |
111,4 |
|
|
0707 00 05 |
MA |
44,0 |
|
TR |
139,3 |
|
|
ZZ |
91,7 |
|
|
0709 93 10 |
MA |
32,5 |
|
TR |
78,9 |
|
|
ZZ |
55,7 |
|
|
0805 10 20 |
EG |
45,2 |
|
IL |
68,0 |
|
|
MA |
56,0 |
|
|
TN |
47,3 |
|
|
TR |
58,4 |
|
|
ZA |
60,4 |
|
|
ZZ |
55,9 |
|
|
0805 50 10 |
MA |
35,6 |
|
TR |
85,5 |
|
|
ZZ |
60,6 |
|
|
0808 10 80 |
AR |
89,5 |
|
BR |
114,7 |
|
|
CL |
95,3 |
|
|
CN |
117,4 |
|
|
MK |
23,6 |
|
|
US |
170,5 |
|
|
ZA |
68,9 |
|
|
ZZ |
97,1 |
|
|
0808 30 90 |
AR |
89,4 |
|
CL |
134,1 |
|
|
CN |
52,7 |
|
|
TR |
127,0 |
|
|
ZA |
82,1 |
|
|
ZZ |
97,1 |
|
(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ ZZ ” tähistab „muud päritolu”.
Parandused
|
28.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 93/85 |
Nõukogu 23. märtsi 2012. aasta määruse (EL) nr 267/2012 (milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 961/2010) parandus
Leheküljel 3 lisatakse järgmine põhjendus:
|
„(27a) |
Pidades silmas erilist ohtu, mida rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule kujutab Iraani tuumaprogramm, ning et tagada kooskõla otsuse 2010/413/ÜVJP I ja II lisa muutmise ja läbivaatamise protsessiga, peaks nõukogul olema õigus muuta käesoleva määruse VIII ja IX lisas esitatud loetelusid.” |
|
28.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 93/85 |
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskirja nr 72 (ühtsed sätted, milles käsitletakse mootorrataste asümmeetrilist lähituld ja kaugtuld kiirgavate ja halogeenlampidega (HS 1 lampidega) varustatud esilaternate tüübikinnitust) parandused
Leheküljel 8 punktis 8.1
asendatakse
„
järgmisega:
„
asendatakse
„
järgmisega:
„
|
28.3.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 93/86 |
Komisjoni 9. novembri 2012. aasta rakendusmääruse (EL) nr 1081/2012 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta) parandused
Rakendusmääruse (EL) nr 1081/2012 tekst asendatakse järgmisega:
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1081/2012,
9. november 2012,
millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta
(kodifitseeritud tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 116/2009 kultuuriväärtuste ekspordi kohta, (1) eriti selle artiklit 7,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni 30. märtsi 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 752/93, millega kehtestatakse kord, kuidas rakendada nõukogu määrust (EMÜ) nr 3911/92 kultuuriväärtuste ekspordi kohta, (2) on korduvalt oluliselt muudetud (3). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida. |
|
(2) |
On vaja sätestada, kuidas rakendada määrust (EÜ) nr 116/2009, mis muu hulgas näeb ette ekspordiloa väljastamise süsteemi kehtestamist teatavat liiki kultuuriväärtustele, mis on määratletud kõnealuse määruse I lisas. |
|
(3) |
Nimetatud määrusega ettenähtud ekspordilubade ühtsuse tagamiseks on vaja ette näha vormi koostamise, väljaandmise ja kasutamise eeskiri. Sel eesmärgil peaks olema kättesaadav näidisluba. |
|
(4) |
Tarbetu haldustöö vältimiseks on vajalik avatud ekspordilubade süsteem, mille alusel võib vastutav isik või organisatsioon ajutiselt eksportida kultuuriväärtusi nende kasutamiseks ja/või eksponeerimiseks kolmandates riikides. |
|
(5) |
Selliseid võimalusi kasutada soovivatel liikmesriikidel peaks olema see võimalik oma kultuuriväärtuste, isikute ja organisatsioonide suhtes. Täidetavad tingimused on liikmesriigiti erinevad. Liikmesriikidel peaks olema võimalus valida, kas kasutada avatud ekspordilubasid või mitte, ning kehtestada nende väljaandmise tingimused. |
|
(6) |
Ekspordiload tuleks koostada ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles. |
|
(7) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 116/2009 artiklis 8 nimetatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAGU
LOA VORM
Artikkel 1
1. Kultuuriväärtuste eksportimisel kasutatakse kolme tüüpi lube, mis antakse välja ja mida kasutatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 116/2009 ja käesoleva määrusega:
|
a) |
tavaline ekspordiluba; |
|
b) |
avatud eriekspordiluba; |
|
c) |
avatud üldekspordiluba. |
2. Ekspordiloa kasutamine ei mõjuta ekspordiformaalsuste või vastavate dokumentidega seotud kohustusi.
3. Ekspordiloa vormid saab taotluse alusel määruse (EÜ) nr 116/2009 artikli 2 lõikes 2 osutatud pädevalt ametiasutuselt.
Artikkel 2
1. Tavalist ekspordiluba kasutatakse tavaliselt kõikide määruse (EÜ) nr 116/2009 kohaselt toimuvate eksporditehingute suhtes.
Iga liikmesriik võib otsustada, kas ta soovib välja anda tavalise ekspordiloa asemel kasutatavaid eri- või üldekspordilube, kui on täidetud nende suhtes artiklitega 10 ja 13 kehtestatud eritingimused.
2. Avatud eriekspordiluba hõlmab vastavalt artiklile 10 üksikisiku või organisatsiooni sooritatud konkreetsete kultuuriväärtuste ajutisi korduveksporditehinguid.
3. Avatud üldekspordiluba hõlmab vastavalt artiklile 13 kõiki selliste kultuuriväärtustega sooritatud ajutisi eksporditehinguid, mis kuuluvad muuseumi või mõne muu asutuse alalisse kollektsiooni.
4. Liikmesriik võib avatud eri- või üldekspordiloa igal ajal tühistada, kui ei täideta selle väljaandmisel kehtestatud tingimusi. Ta teatab viivitamata komisjonile, kui väljaantud ekspordiluba ei ole tagastatud ja seda võidakse kuritarvitada. Komisjon teavitab viivitamata teisi liikmesriike.
5. Liikmesriigid võivad kehtestada mis tahes põhjendatud meetmeid, mida nad peavad vajalikuks, et jälgida oma riigi territooriumil nende endi avatud ekspordilubade kasutamist.
II JAGU
TAVALINE EKSPORDILUBA
Artikkel 3
1. Tavaline ekspordiluba antakse välja vormil, mille näidis on esitatud I lisas. Vorm trükitakse puidumassi jääkideta valgele kirjutuspaberile, mille kaal on vähemalt 55 g/m2.
2. Vormi mõõdud on 210 × 297 mm.
3. Vormid esitatakse trükitult või elektrooniliselt ja täidetakse Euroopa Liidu ühes ametlikus keeles, mille on määranud väljaandva liikmesriigi pädevad ametiasutused.
Pädev ametiasutus liikmesriigis, kus vorm esitatakse, võib nõuda selle tõlkimist kõnealuse liikmesriigi keelde või ühte riigikeelde. Sellisel juhul kannab tõlkimiskulud isik, kellele luba väljastatakse.
4. Liikmesriigid on kohustatud:
|
a) |
laskma trükkida vormid, mis kannavad trükkija nime ja aadressi või tunnust; |
|
b) |
rakendama kõiki meetmeid, et vältida vormide võltsimist. Sellel eesmärgil liikmesriikides vastuvõetud identifitseerimisviisid tehakse teatavaks komisjonile, et need edastataks teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele. |
5. Vormide täitmisel eelistatakse mehhaanilist või elektroonilist viisi. Taotluse võib siiski täita ka selgesti loetavas käekirjas, tindi ja trükitähtedega.
Ükskõik millist meetodit kasutatakse, ei tohi vormidel olla kustutamisi, ülekirjutatud sõnu või muid parandusi.
Artikkel 4
1. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, antakse iga kultuuriväärtuse saadetise puhul välja eraldi ekspordiluba.
2. Lõike 1 kohaldamisel tähendab saadetis kas üksikut kultuuriväärtust või mitut kultuuriväärtust.
3. Kui saadetis koosneb mitmest kultuuriväärtusest, peab pädev ametiasutus otsustama, kas kõnealuse saadetise jaoks on vaja välja anda üks või mitu ekspordiluba.
Artikkel 5
Vorm koosneb kolmest eksemplarist:
|
a) |
eksemplar, mis kannab numbrit 1, on taotlus; |
|
b) |
eksemplar, mis kannab numbrit 2, jääb isikule, kellele luba väljastatakse; |
|
c) |
eksemplar, mis kannab numbrit 3, tagastatakse selle väljastanud ametiasutusele. |
Artikkel 6
1. Loa taotleja täidab ära taotluse lahtrid 1, 3, 6–21, 24 ning vajaduse korral lahtri 25 ja teised eksemplarid, välja arvatud juhtudel, kus on lubatud lahter või lahtrid eelnevalt täita trükis.
Liikmesriik võib sätestada, et on vaja täita ainult taotlus.
2. Taotlusele lisatakse:
|
a) |
dokumendid, mis sisaldavad kogu asjakohase informatsiooni kultuuriväärtus(t)e ja selle (nende) õigusliku seisundi kohta taotluse esitamise ajal, ning vajaduse korral ka muud dokumendid (arved, eksperdihinnangud jne); |
|
b) |
nõuetekohaselt tõestatud foto või vajaduse korral ja pädevate ametiasutuste äranägemisel mustvalged või värvilised fotod kõnealusest kultuuriväärtusest (formaat vähemalt 8 cm × 12 cm). |
Selle nõude võib vajaduse korral ja pädeva ametiasutuse äranägemisel asendada kultuuriväärtuste üksikasjaliku nimekirjaga.
3. Pädev ametiasutus võib ekspordiloa väljaandmiseks nõuda eksporditavate kultuuriväärtuste füüsilist esitamist.
4. Kõik kulud, mis on seotud lõigete 2 ja 3 kohaldamisega, kannab ekspordiloa taotleja.
5. Ekspordiloa saamiseks esitatakse nõuetekohaselt täidetud vorm liikmesriigi määruse (EÜ) nr 116/2009 artikli 2 lõike 2 kohaselt määratud pädevale ametiasutusele. Kui ametiasutus on ekspordiloa välja andnud, jääb esimene eksemplar sellesse asutusse ja ülejäänud eksemplarid tagastatakse isikule, kellele ekspordiluba väljastati või tema volitatud esindajale.
Artikkel 7
Koos ekspordideklaratsiooniga esitatakse järgmised dokumendid:
|
a) |
eksemplar, mis on antud isikule, kellele luba väljastati; |
|
b) |
eksemplar, mis on antud tagastamiseks loa väljastanud ametiasutusele. |
Artikkel 8
1. Ekspordideklaratsioonide eest vastutav tolliasutus tagab, et ekspordideklaratsioonil või vajadusel ATA-märkmikus olevad kanded vastaksid ekspordiloal olevale, ja tagab, et loale viidataks ekspordideklaratsiooni lahtris 44 või ATA-märkmiku lõigendil.
Tolliasutus võtab identifitseerimiseks kohased meetmed. Selleks võib kasutada tolliasutuse pitsatit või templit. Loa väljastanud asutusele tagastatav ekspordiloa vormi eksemplar lisatakse ühtse haldusdokumendi 3. eksemplarile.
2. Pärast 2. ja 3. eksemplari lahtri 23 täitmist tagastab tolliasutus, kes on pädev ekspordideklaratsioone vastu võtma, deklarandile või tema volitatud esindajale eksemplari, mis on ette nähtud isikule, kellele luba väljastati.
3. Loa väljastanud asutusele tagastatav ekspordiloa vormi eksemplar peab olema saadetisega kaasas. Euroopa Liidu tolliterritooriumilt väljumise kohal asuva tolliasutuseni.
Tolliasutus lööb vormi 26. lahtrisse oma pitsati ning tagastab vormi väljastanud asutusele.
Artikkel 9
1. Ekspordiluba kehtib kuni kaksteist kuud alates väljaandmise kuupäevast.
2. Kui tegemist on ajutise ekspordi taotlemisega, võivad pädevad ametiasutused määrata tähtaja, mille jooksul tuleb kultuuriväärtused loa väljaandnud liikmesriiki taassissevedada.
3. Kui ekspordiluba kaotab kehtivuse, ilma et seda oleks kasutatud, tagastab isik, kellele luba väljastati, kohe tema valduses olevad eksemplarid loa väljastanud asutusele.
III JAGU
Avatud eriekspordiload
Artikkel 10
1. Avatud eriekspordilube võib välja anda konkreetsete kultuuriväärtuste suhtes, mida tõenäoliselt eksporditakse Euroopa Liidust ajutiselt korduvalt, et neid kasutada ja/või eksponeerida kolmandas riigis. Kultuuriväärtused peavad kuuluma konkreetsele neid kasutavale või eksponeerivale isikule või organisatsioonile või olema seaduslikult nende valduses.
2. Ekspordiloa võib välja anda ainult sel juhul, kui ametiasutus on veendunud, et isik või organisatsioon suudab tagada, et kultuuriväärtus tuuakse tagasi Euroopa Liitu heas seisukorras ning et seda on võimalik selliselt kirjeldada või märgistada, et ajutise eksportimise ajal ei teki kahtlust, kas eksporditav kultuuriväärtus ja avatud eriekspordiloal kirjeldatud kultuuriväärtus on üks ja sama.
3. Ekspordiloa kehtivusaeg ei ületa viit aastat.
Artikkel 11
Ekspordiluba esitatakse koos kirjaliku ekspordideklaratsiooniga või nõudmise korral ka muul juhul koos kultuuriväärtusega.
Selle liikmesriigi pädev ametiasutus, kus ekspordiluba esitatakse, võib nõuda selle tõlkimist kõnealuse liikmesriigi keelde või ühte selle riigikeeltest. Sellisel juhul kannab tõlkimiskulud isik, kellele luba väljastati.
Artikkel 12
1. Ekspordideklaratsiooni vastu võtma volitatud tolliasutus tagab, et esitatakse ekspordiloal kirjeldatud kaubad ning kui nõutakse kirjalikku ekspordideklaratsiooni, viidatakse selle lahtris 44 kõnealusele loale.
2. Kui nõutakse kirjalikku deklaratsiooni, tuleb ekspordiluba lisada ühtse haldusdokumendi 3. eksemplarile ja see peab liikuma koos kaubaga kuni Euroopa Liidu tolliterritooriumilt väljumise kohal asuva tolliasutuseni. Kui ühtse haldusdokumendi 3. eksemplar antakse eksportija või tema esindaja kätte, antakse talle ka edaspidiseks kasutamiseks ettenähtud ekspordiluba.
IV JAGU
AVATUD ÜLDEKSPORDILOAD
Artikkel 13
1. Avatud üldekspordilube võib välja anda muuseumile või muule asutusele tema alalisse kollektsiooni kuuluvate esemete kohta, mida tõenäoliselt eksporditakse Euroopa Liidust ajutiselt korduvalt, et neid eksponeerida kolmandas riigis.
2. Ekspordiloa võib välja anda ainult sel juhul, kui pädev ametiasutus on veendunud, et asutus suudab tagada, et kultuuriväärtus tuuakse Euroopa Liitu tagasi heas seisukorras. Ekspordiluba võib ajutise ekspordi korral kasutada alalisse kollektsiooni kuuluvate esemete mis tahes kombinatsiooni suhtes. Seda võib kasutada mitme erineva eseme kombinatsiooni puhul kas järjekorras või samaaegselt.
3. Ekspordiloa kehtivusaeg ei ületa viit aastat.
Artikkel 14
Ekspordiluba esitatakse koos ekspordideklaratsiooniga.
Selle liikmesriigi pädev ametiasutus, kus ekspordiluba esitatakse, võib nõuda selle tõlkimist kõnealuse liikmesriigi keelde või ühte selle riigikeeltest. Sellisel juhul kannab tõlkimiskulud isik, kellele luba väljastati.
Artikkel 15
1. Ekspordideklaratsiooni vastu võtma volitatud tolliasutus tagab, et ekspordiluba esitatakse koos eksporditavate kultuuriväärtuste nimekirjaga, mis on vastavuses ekspordideklaratsioonis märgitud kirjeldusega. Nimekiri peab olema asutuse plangil ja selle igal lehel peab olema loale märgitud asutuse esindaja allkiri. Igal lehel peab olema ka loale asjaomasesse kohta löödud asutuse tempel. Ekspordideklaratsiooni lahtris 44 tuleb viidata ekspordiloale.
2. Ekspordiluba lisatakse ühtse haldusdokumendi 3. eksemplarile ja see peab liikuma koos saadetisega kuni ühenduse tolliterritooriumilt väljumise kohal asuva tolliasutuseni. Kui ühtse haldusdokumendi 3. eksemplar antakse eksportija või tema esindaja kätte, antakse talle ka edaspidiseks kasutamiseks ettenähtud ekspordiluba.
V JAGU
AVATUD EKSPORDILUBADE VORMID
Artikkel 16
1. Avatud eriekspordiluba antakse välja vormil, mille näidis on esitatud II lisas.
2. Avatud üldekspordiluba antakse välja vormil, mille näidis on esitatud III lisas.
3. Loa vormid esitatakse trükitult või elektrooniliselt Euroopa Liidu ühes või mitmes ametlikus keeles.
4. Ekspordiloa mõõdud on 210 × 297 mm. Pikkuse puhul on lubatud hälve vahemikus –5 kuni +8 mm.
Kasutatakse valget puidumassi jääkideta kirjapaberit, mis kaalub vähemalt 55 g/m2. Paberile trükitakse helesinist värvi giljoššmustriga taust, mis toob esile kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud.
5. Ekspordiloa teine eksemplar, millel puudub giljoššmustriga taust, on ette nähtud ainult eksportijale kasutamiseks või märkmete tegemiseks.
Liikmesriik määrab kindlaks, millist taotlusvormi kasutatakse.
6. Liikmesriigil on õigus trükkida ekspordiload ise või lasta need trükkida selleks volitatud trükikodades. Viimasel juhul peab igal loal olema viide volitusele.
Igal ekspordiloal peab olema trükikoja nimi ja aadress või tunnus, mille abil saab trükikoda identifitseerida. Sellele peab olema trükitud või templiga kantud järjekorranumber, mille järgi saab ekspordiloa identifitseerida.
7. Liikmesriigid vastutavad ekspordilubade võltsimise vältimiseks vajalike meetmete võtmise eest.
Sellel eesmärgil liikmesriikides vastuvõetud identifitseerimisviisid tehakse teatavaks komisjonile, kes edastab need teiste liikmesriikide pädevatele ametiasutustele.
8. Ekspordiload täidetakse mehhaaniliselt või elektrooniliselt. Erandjuhtudel võib neid täita trükitähtedes musta kuulsulepeaga.
Seal ei tohi olla kustutamisi, ülekirjutatud sõnu ega muid parandusi.
VI JAGU
LÕPPSÄTTED
Artikkel 17
Määrus (EMÜ) nr 752/93 tunnistatakse kehtetuks.
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas V lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 18
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 9. november 2012
Komisjoni nimel
komisjoni president
José Manuel BARROSO
„I LISA
Ekspordiloa standardvormi näidis
SELGITAVAD MÄRKUSED
1. Üldist
|
1.1. |
Vastavalt määrusele (EÜ) nr 116/2009 on liikmesriikide kultuuripärandi kaitsmiseks vaja kultuuriväärtuste ekspordiks ekspordiluba.
Rakendusmäärusega (EL) nr 1081/2012 nähakse ette ekspordilubade standardvorm. Selle eesmärgiks on tagada kultuuriväärtuste standardne kontroll Euroopa Liidu välispiiridel. Ette on nähtud ka kaks muutüübilist ekspordiluba:
|
|
1.2. |
Tavalise ekspordiloa vormi kolm eksemplari tuleb täita loetavalt ja kustutamatult, eelistavalt mehaaniliselt või elektrooniliselt. Kui vormid täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ning trükitähtedega. Vormidel ei tohi mingil juhul olla kustutusi, ülekirjutatud sõnu ega muid parandusi. |
|
1.3. |
Kasutamata lahtrid tuleb läbi kriipsutada, nii et sinna ei saaks enam midagi juurde lisada.
Eksemplare eristatakse numbrite ja otstarbe järgi, mis on näha lehe vasakpoolses servas. Eksemplarid tuleb panna järjekorda järgmiselt: — 1. eksemplar: taotlus, mis jääb väljastanud asutusele (iga liikmesriik määrab selle asutuse); täiendavate loetelude puhul tuleb kasutada nii mitut 1. eksemplari kui vaja; pädev väljaandev asutus otsustab, kas antakse välja üks või mitu ekspordiluba, — 2. eksemplar: esitatakse ekspordiriigi pädevale tolliasutusele koos ekspordideklaratsiooniga ning pärast seda, kui nimetatud tolliasutus on sellele oma pitsati pannud, jääb see isikule, kellele luba väljastati, — 3. eksemplar: esitatakse ekspordiriigi pädevale tolliasutusele ning saadetakse koos saadetisega ühenduse tolliasutusse, kus vormistatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt väljumine; väljumist vormistav tolliasutus lööb sellele eksemplarile oma pitsati ning tagastab väljastanud asutusele. |
2. Rubriigid
|
1. lahter: |
Taotleja: isiku või ettevõtte nimi ja täielik aadress või ettevõtte peakorteri aadress. |
||||||
|
2. lahter: |
Ekspordiluba: täidab pädev asutus. |
||||||
|
3. lahter: |
Kaubasaaja: kaubasaaja nimi ja täielik aadress ning kolmas riik, kuhu kaubad alaliselt või ajutiselt eksporditakse. |
||||||
|
4. lahter: |
Märkida, kas eksport on alaline või ajutine. |
||||||
|
5. lahter: |
Väljastanud asutus: pädeva asutuse nimi ja loa väljastanud liikmesriik. |
||||||
|
6. lahter: |
Taotleja esindaja: täita ainult juhul, kui taotlejat esindab volitatud esindaja. |
||||||
|
7. lahter: |
Eseme(te) omanik: nimi ja aadress. |
||||||
|
8. lahter: |
Kirjeldus vastavalt määruse (EÜ) nr 116/2009 I lisale. Kultuuriväärtuse (-väärtuste) liik (liigid): kaubad on klassifitseeritud liikidesse 1–14. Märkida ainult vastav number. |
||||||
|
9. lahter: |
Kultuuriväärtuse (-väärtuste) kirjeldus: märkida, mis kultuuriväärtuse (-väärtustega) on tegemist (näiteks maal, skulptuur, bareljeef, filmide negatiivmaatriks või positiivkoopia, mööbel või esemed, muusikainstrumendid), ning kirjeldada objektiivselt eseme(te) välimust.
Kui kõikide esemete kirjeldamiseks ei ole piisavalt ruumi, peab taotleja lisama vajaliku arvu lehti. |
||||||
|
10. lahter: |
CN-kood: viitena märkida koondnomenklatuuri kood. |
||||||
|
11. lahter: |
Arv/kogus: märkida esemete arv, eelkõige juhul, kus need moodustavad komplekti. Filmide puhul märkida filmirullide arv, formaat ja pikkus. |
||||||
|
12. lahter: |
Väärtus riigi valuutas: märkida eseme(te) väärtus riigi valuutas. |
||||||
|
13. lahter: |
Kultuuriväärtuse (-väärtuste) ekspordi eesmärk / loa taotlemise põhjus: märkida, kas eksporditavad esemed on müüdud või neid kavatsetakse müüa, eksponeerida, lasta hinnata, parandada või neid kasutatakse muul viisil ning kas need tagastatakse. |
||||||
|
14. lahter: |
Pealkiri või teema: kui teosel pole täpset nime, märkida selle teema, kirjeldades lühidalt, mida see kujutab või, filmide puhul, selle teema. Teaduslike instrumentide või muude esemete puhul, kus pole võimalik määratleda pealkirja ega teemat, piisab lahtri 9 täitmisest. |
||||||
|
15. lahter: |
Mõõdud: eseme(te) ja vajadusel nende aluste mõõdud (sentimeetrites). Keerulise ja ebatavalise kujuga esemete puhul märkida mõõdud sellises järgekorras: H × L × D (pikkus, laius, paksus). |
||||||
|
16. lahter: |
Dateering: kui täpne valmistamisaeg pole teada, märkida sajand ja täpsustada (esimene veerand, esimene pool) või aastatuhat (liikide 1 kuni 7 puhul). Antiikesemete puhul, mille vanust on vaja määratleda (üle 50 või 100 aasta vanad või 50–100 aastat vanad) ja mille puhul sajandi märkimisest ei piisa, märkida ligilähedane valmistamisaasta (nt umbes 1890, 1950ndatest). Kui filmide puhul pole valmimisaeg teada, märkida aastakümme. Kogude puhul (arhiivid ja raamatukogud) märkida kõige varasem kuupäev ja viimane kuupäev. |
||||||
|
17. lahter: |
Muud tunnused: märkida esemete kohta kõik muud andmed, mis hõlbustavad nende identifitseerimist, näiteks varasemad ajaloolised etapid, teostamise tingimused, eelmised omanikud, kuidas seda on säilitatud ja restaureeritud, bibliograafia, elektrooniline kood või märgistus. |
||||||
|
18. lahter: |
Esitatud dokumendid/eritunnused: teha vastavatesse ruutudesse ristid. |
||||||
|
19. lahter: |
Autor või kunstnik, ajajärk, töökoda ja/või stiil: märkida autori või kunstniku nimi, kui see on teada ja dokumenteeritud. Kui teos on ühistöö või koopia, märkida autorite või kunstnike nimed või kopeeritud kunstniku nimi, kui see on teada. Kui teose autoriks või kunstnikuks peetakse ühte inimest, märkida „Autoriks/kunstnikuks peetakse […]”. Kui autor või kunstnik pole teada, märkida töökoda, koolkond või stiil (nt Velazquezi töökoda, Veneetsia koolkond, Mingi periood, Louis XV stiil või Victoria-ajastu). Trükitud teose puhul märkida kirjastaja nimi, väljaandmise koht ja aasta. |
||||||
|
20. lahter: |
Materjal või tehnika: selles lahtris antud teave peab olema võimalikult täpne. Märkida kasutatud materjal ja tehnika (nt õlimaal, puulõige, söe- või pliiatsijoonis, väljasulatatava mudeliga täppisvalu, nitraatfilm jne). |
||||||
|
21. lahter |
(1. eksemplar): Loataotlus: täidab taotleja või tema esindaja, kes peab tõendama taotluses ja alusdokumentides toodud teabe õigsust. |
||||||
|
22. lahter: |
Allkiri ja väljastanud asutuse pitsat: täidab pädev asutus, märkides koha ja kuupäeva loa kolmel eksemplaril. |
||||||
|
23. lahter |
(2. ja 3. eksemplar): Täidab ekspordiriigi tolliasutus: täidab tolliasutus, kus viiakse läbi eksporditehing ning antakse ekspordiluba. Ekspordiriigi tolliasutus on tolliasutus, kus esitatakse ekspordideklaratsioon ja viiakse läbi ekspordiformaalsused. |
||||||
|
24. lahter: |
Kultuuriväärtuse (-väärtuste) foto(d): värvilised fotod (mõõtmetega vähemalt 9 × 12 cm) tuleb kleepida. Kolmemõõtmeliste esemete identifitseerimise hõlbustamiseks võidakse nõuda mitmest küljest tehtud fotosid. Pädev asutus peab kinnitama foto allkirja ja väljastanud asutuse pitsatiga. Pädevad asutused võivad nõuda täiendavaid fotosid. |
||||||
|
25. lahter: |
Lisalehed: lisalehtede olemasolul märkida nende arv. |
||||||
|
26. lahter |
(2. ja 3. eksemplar): Väljumise vormistanud tolliasutus: täidab väljumise vormistanud tolliasutus. Väljumise vormistanud tolliasutus on viimane tolliasutus enne esemete lahkumist Euroopa Liidu territooriumilt. |
„IV LISA
Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega
|
Komisjoni määrus (EMÜ) nr 752/93 |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1526/98 |
|
|
Komisjoni määrus (EÜ) nr 656/2004 |
„V LISA
Vastavustabel
|
Määrus (EMÜ) nr 752/93 |
Käesolev määrus |
|
Artikli 1 lõike 1 sissejuhatus |
Artikli 1 lõike 1 sissejuhatus |
|
Artikli 1 lõike 1 esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 1 lõike 1 punktid a, b ja c |
|
Artikli 1 lõiked 2 ja 3 |
Artikli 1 lõiked 2 ja 3 |
|
Artikli 2 lõike 1 esimene lause |
Artikli 2 lõike 1 esimene lõik |
|
Artikli 2 lõike 1 teine lause |
Artikli 2 lõike 1 teine lõik |
|
Artikli 2 lõiked 2–5 |
Artikli 2 lõiked 2–5 |
|
Artikli 3 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 3 lõiked 1 ja 2 |
|
Artikli 3 lõike 3 esimene lause |
Artikli 3 lõike 3 esimene lõik |
|
Artikli 3 lõike 3 teine ja kolmas lause |
Artikli 3 lõike 3 teine lõik |
|
Artikli 3 lõike 4 sissejuhatus |
Artikli 3 lõike 4 sissejuhatus |
|
Artikli 3 lõike 4 esimene ja teine taane |
Artikli 3 lõike 4 punktid a ja b |
|
Artikli 3 lõike 5 esimene ja teine lause |
Artikli 3 lõike 5 esimene lõik |
|
Artikli 3 lõike 5 kolmas lause |
Artikli 3 lõike 5 teine lõik |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
|
Artikli 5 sissejuhatus |
Artikli 5 sissejuhatus |
|
Artikli 5 esimene teine ja kolmas taane |
Artikli 5 sissejuhatus punktid a, b ja c |
|
Artikli 6 lõike 1 esimene lause |
Artikli 6 lõike 1 esimene lõik |
|
Artikli 6 lõike 1 teine lause |
Artikli 6 lõike 1 teine lõik |
|
Artikli 6 lõike 2 sissejuhatus |
Artikli 6 lõike 2 sissejuhatus |
|
Artikli 6 lõike 2 esimene ja teine taane |
Artikli 6 lõike 2 punktid a ja b |
|
Artikli 6 lõiked 3, 4 ja 5 |
Artikli 6 lõiked 3, 4 ja 5 |
|
Artikli 7 sissejuhatus |
Artikli 7 sissejuhatus |
|
Artikli 7 esimene ja teine taane |
Artikli 7 punktid a ja b |
|
Artikli 8 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 8 lõiked 1 ja 2 |
|
Artikli 8 lõike 3 esimene lause |
Artikli 8 lõike 3 esimene lõik |
|
Artikli 8 lõike 3 teine lause |
Artikli 8 lõike 3 teine lõik |
|
Artikkel 9 |
Artikkel 9 |
|
Artiklid 10–15 |
Artiklid 10–15 |
|
Artikli 16 lõiked 1, 2 ja 3 |
Artikli 16 lõiked 1, 2 ja 3 |
|
Artikli 16 lõike 4 esimene ja teine lause |
Artikli 16 lõike 4 esimene lõik |
|
Artikli 16 lõike 4 kolmas ja neljas lause |
Artikli 16 lõike 4 teine lõik |
|
Artikli 16 lõige 5 |
Artikli 16 lõige 5 |
|
Artikli 16 lõike 6 esimene ja teine lause |
Artikli 16 lõike 6 esimene lõik |
|
Artikli 16 lõike 6 kolmas ja neljas lause |
Artikli 16 lõike 6 teine lõik |
|
Artikli 16 lõike 7 esimene lause |
Artikli 16 lõike 7 esimene lõik |
|
Artikli 16 lõike 7 teine lause |
Artikli 16 lõike 7 teine lõik |
|
Artikli 16 lõike 8 esimene ja teine lause |
Artikli 16 lõike 8 esimene lõik |
|
Artikli 16 lõike 8 kolmas lause |
Artikli 16 lõike 8 teine lõik |
|
— |
Artikkel 17 |
|
Artikkel 17 |
Artikkel 18 |
|
I, II ja III lisa |
I, II ja III lisa |
|
— |
IV lisa |
|
— |
V lisa |
(1) ELT L 39, 10.2.2009, lk 1.
(2) EÜT L 77, 31.3.1993, lk 24.
(3) Vt IV lisa.
