27.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 91/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 307/2014,

24. märts 2014,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 875/2013, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist Taist pärinevate toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1)

Pärast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 682/2007 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate, praegu CN-koodide ex 2001 90 30 ja ex 2005 80 00 alla kuuluvate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi suhtes. Need meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna määraga 3,1–12,9 %.

(2)	Nõukogu muutis määrusega (EÜ) nr 954/2008 (3) ühe eksportiva tootja suhtes kehtivaid meetmeid ja sellest tulenevalt „kõigi muude äriühingute” suhtes kohaldatavat määra, mis on pärast muudatust 3,1–14,3 %.

(3)	Pärast algmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist („aegumise läbivaatamine”) jättis nõukogu oma rakendusmäärusega (EL) nr 875/2013 (4) dumpinguvastase tollimaksu kehtima määraga 3,1–14,3 %.

2. Läbivaatamistaotlus

(4)	Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) on saanud algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase taotluse osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks. Nimetatud taotluse esitas Tai eksportiv tootja River Kwai International Food Industry Co. Ltd. (edaspidi „taotluse esitaja”).

(5)	Taotlus piirdus taotluse esitajaga seotud dumpingu uurimisega.

(6)	Taotluse esitaja esitas oma taotluses prima facie tõendeid selle kohta, et asjaolud, millega seoses kehtestati taotluse esitaja suhtes praegu kehtivad meetmed, on muutunud ning need muutused on püsiva iseloomuga.

(7)	Konkreetselt väitis taotluse esitaja, et muutunud asjaolud on seotud muutustega tema müüdavas tootevalikus, mis mõjutab otseselt tema tootmiskulusid. Omamaiste hindade võrdlusest liitu suunduva ekspordi hindadega ilmnes, et dumpingumarginaal oli madalam praegu kehtiva meetmega kehtestatud tasemest.

3. Osalise vahepealse läbivaatamise algatamine

(8)

Komisjon tegi pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks, et eksisteerisid piisavad tõendid õigustamaks osalise vahepealse, taotluse esitaja poolse dumpingu läbivaatamise algatamist. Selle alusel teatas komisjonEuroopa Liidu Teatajas14. veebruaril 2013 avaldatud teatega (5) (edaspidi „algatamisteade”) osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

4. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

(9)	Dumpingu uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2011 kuni 31. detsembrini 2012 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”).

5. Uurimisega seotud isikud

(10)	Komisjon teatas vahepealse läbivaatamise algatamisest ametlikult nii taotluse esitajale kui ka liidu tootjate assotsiatsioonile (Association Européenne des Transformateurs de Maïs Doux; edaspidi „AETMD”).

(11)	Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(12)	AETMD kirjalikke märkusi arutati ja võeti asjakohaselt arvesse.

(13)	Uurimiseks vajaliku teabe kogumiseks saatis komisjon taotlejale küsimustiku ning sai vastuse selleks ette nähtud tähtaja jooksul.

(14)	Komisjon kogus ja kontrollis kogu olemasolevat teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu kindlakstegemiseks. Komisjon tegi kontrollkülastuse taotluse esitaja ruumidesse Tais – Bangkokis ja Kanchanaburis.

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(15)

Vaatlusalune toode on sama, mis määratleti esialgse uurimise ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimise puhul, st Taist pärit, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud külmutamata suhkrumais (Zea mays var. saccharata) terade kujul, mis praegu kuulub CN-koodi ex 2001 90 30 alla, ja ilma äädika või äädikhappeta toiduks valmistatud või konserveeritud külmutamata suhkrumais (Zea mays var. saccharata) terade kujul (v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted), mis praegu kuulub CN-koodi ex 2005 80 00 alla.

2. Samasugune toode

(16)

Nagu esialgse uurimise käigus leiti ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimine kinnitas, on liidus toodetaval ja müüdaval suhkrumaisil ning Tais toodetaval ja müüdaval suhkrumaisil sisuliselt samasugused füüsikalised ja keemilised omadused ning Tais toodetud ja liitu eksportimiseks müüdaval suhkrumaisil samasugused peamised kasutusviisid. Seega käsitletakse neid tooteid algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasuguste toodetena.

3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

1. Normaalväärtuse määramine

(17)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 2 esimese lausega tegi komisjon esmalt kindlaks, kas taotluse esitaja kogu samasuguse toote omamaine müük oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui omamaise müügi kogumaht moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % vaatlusaluse toote ekspordi kogumahust liitu.

(18)	Samasuguse toote omamaise müügi kogumaht leiti olevat tüüpiline.

(19)	Seejärel määras komisjon kindlaks need omamaisel turul müüdavad tooteliigid, mis olid liitu eksportimiseks müüdavate liikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(20)

Komisjon tegi iga tooteliigi puhul kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 2 kindlaks, kas nende omamaine müük oli piisavalt tüüpiline. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline juhul, kui selle tooteliigi müügi maht sõltumatutele tarbijatele kodumaal moodustab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähemalt 5 % identse või võrreldava tooteliigi ekspordi kogumahust liitu.

(21)	Komisjon tegi kindlaks, et taotluse esitaja müüs kõiki liitu eksporditavaid tooteliike kodumaal tüüpilistes kogustes.

(22)	Järgmiseks määratles komisjon iga tooteliigi puhul, kui suur osa müüdi kasumlikult sõltumatutele tarbijatele koduturul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müügimahtu kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 4.

(23)

Normaalväärtus põhineb tooteliigi tegelikul omamaisel hinnal, sõltumata sellest, kas kõnealune müük on kasumlik või mitte, kui

—	nimetatud tootetüübi müügi kogumahust üle 80 % müüdi netomüügihinnaga, mis oli võrdne arvestusliku tootmiskuluga või sellest kõrgem, ning

—	selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind on võrdne või suurem kui ühiku tootmiskulu.

(24)	Komisjoni omamaise müügi analüüs näitas, et rohkem kui 90 % omamaisest müügist oli kasumlik, ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui ühiku tootmiskulu. Seega arvutati normaalväärtus kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi omamaise müügi hindade kaalutud keskmisena.

2. Ekspordihinna määramine

(25)	Taotluse esitaja kogu müük ekspordiks liitu toimus otse sõltumatutele tarbijatele liidus või Tais. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 määrati ekspordihind seepärast kindlaks tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal.

3. Võrdlus

(26)	Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(27)	Kui see oli õigustatud, kohandas komisjon normaalväärtust ja/või ekspordihinda vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10, et võtta arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(28)	Kohandusi transpordikuludes, kindlustuskuludes, käitlemis- ja laadimiskuludes, vahendustasudes ja pangakuludes võeti asjakohastel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel arvesse.

(29)

Taotluse esitaja kinnitas algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti d kohast kohandust, võtmaks arvesse kaubamärgi väärtuse erinevust oma kaubamärgi all kodumaal müümisel ja oma kaubamärgi all liidu turul müümisel. Väidetavalt on taotluse esitaja oma kaubamärgi väärtus Tai turul suurem kui liidu turul. Oma väite põhjendamiseks osutas taotluse esitaja esialgse uurimise ja aegumise läbivaatamise käigus tehtud kohandusele.

(30)

Ometi erineb taotluse esitaja olukord käesoleva vahepealse läbivaatamise raames muude eksportivate tootjate omast, mida arvestades tehti esialgse uurimise ja aegumise läbivaatamise käigus kohandus. Esialgse uurimise ja aegumise läbivaatamise käigus tehtud kohanduse puhul on sõnaselgelt osutatud neile eksportivatele tootjatele, kes müüvad oma kaupu koduturul omaenda kaubamärgi all, samal ajal, kui müük liidu turul toimub jaemüüja kaubamärgi all. Taotluse esitaja, keda käesolev vahepealne läbivaatamine käsitleb, müüb nii kodu- kui ka liidu turul omaenda kaubamärgi all. Peale selle kohandati esialgse uurimise ja aegumise läbivaatamise käigus normaalväärtuse arvutamisel algmääruse artikli 2 lõike 6 kohaselt kasumimarginaali. Kuid käesoleva vahepealse läbivaatamise raames põhineb normaalväärtus taotluse esitaja tegelikel omamaistel hindadel.

(31)

Seoses kaubamärgi väärtuse väidetava puudumisega müümisel liidu turul tuleb öelda, et vaatlusaluse, tootja kaubamärki kandva toote importija on spetsialiseerunud kaubamärki kandvate toiduainete impordile, eelkõige Aasiast. Taotluse esitaja ei selgitanud ega esitanud tõendeid, miks müük sellele konkreetsele importijale on väiksema väärtusega kui taotluse esitaja kaubamärgi väärtus koduturul. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et taotluse esitaja ei ole näidanud, et kaubamärgi väärtuse väidetav erinevus mõjutab hindu või nende võrreldavust.

(32)	Taotluse esitaja taotles ka sama kohanduse tegemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile k. Kuid kuna taotluse esitaja ei näidanud, et väidetav erinevus mõjutab hindu või nende võrreldavust, ei saanud kohandust ka nimetatud sätte alusel heaks kiita.

(33)	Seepärast lükati artikli 2 lõike 10 punktide d ja k kohaste kohanduste taotlus tagasi.

(34)	Osutades algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile b, soovis taotluse esitaja ka, et võetakse arvesse valitsuse makstavat ekspordimaksu vähendust. Valitsus maksab taotluse esitajale teatava summa, kui vaatlusalust toodet eksporditakse, sh liidu turule.

(35)

Taotluse esitaja suutis näidata, et eksportimisel liidu turule makstakse taotluse esitajale summa, mis vastab vähem kui 0,5 % arve väärtusest. Kuid kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga b tuleb nimetatud artiklis sätestatud tingimuste täitmise korral kohandada normaalväärtust ja mitte ekspordihinda, nagu taotluse esitaja taotleb. Peale selle ei suutnud uurimine tuvastada mingit otsest seost makse, mille taotluse esitaja sai vaatlusaluse toote eksportimisel liitu, ja selles füüsiliselt sisalduvate toorainete impordimaksude vahel.

(36)	Taotluse esitaja soovis ka sama kohanduse tegemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile k. Kuid kuna ta ei näidanud mingit seost ekspordimaksu vähenduse ja eksporditava vaatlusaluse toote hinna vahel, ei saadud taotlust heaks kiita.

(37)	Seepärast lükati artikli 2 lõike 10 punktide b ja k kohase ekspordimaksu vähenduse taotlus tagasi.

4. Dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(38)	Võrreldi iga liitu eksporditud vaatlusaluse tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse tooteliigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(39)	Sellest tulenevalt leiti, et kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist oli 3,6 %.

4. MUUTUNUD ASJAOLUDE PÜSIV LAAD

(40)	Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt uuris komisjon, kas asjaolud, mille põhjal määrati praegune dumpingumarginaal, on muutunud ja kas see muutus on püsiva iseloomuga.

(41)

Taotluse esitaja osutas oma läbivaatamise taotluses, et muutunud asjaolud on seotud muutustega tema müüdavas tootevalikus, mis mõjutaks otseselt tema tootmiskulusid. Uurimine kinnitas, et taotluse esitaja ei tooda ega müü ettevõtte ümberkorraldamise tõttu enam teatavaid muid tooteid võrreldes esialgse uurimise ajaga, ja et see on mõjutanud vaatlusaluse toote tootmiskulusid.

(42)	AETMD kommenteeris, et taotluse esitaja ümberkorraldused ei ole püsiva iseloomuga, sest neid võib lihtsalt tagasi pöörata.

(43)

On tõepoolest võimalik, et taotluse esitaja juhtkond saaks ümberkorraldused soovi korral tagasi pöörata. Siiski ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et taotluse esitaja otsus korraldada ümber ja ajakohastada kontserni toodete müük kontserni kuuluvate äriühingute vahel ei oleks püsiva iseloomuga. Peale selle toimus ümberkorraldus juba 2009. aastal, mis näitab, et äriühingu uus struktuur on püsiva iseloomuga.

(44)

AETMD kordas pärast avalikustamist oma väidet, et läbivaatamise algatamise aluse muutuse iseloomu ei saa lugeda püsivaks. Täpsemalt seadis ta küsimuse alla kontserni sisemiste ümberkorralduste mõju tootmiskuludele, väites, et kulud võidakse normaalväärtuse alandamiseks kontserni siseselt ümber paigutada. Seepärast ei saadud uute tootmiskulude iseloomu püsivaks lugeda. Samuti märkis AETMD, et värskete toodete tootmise ja müügi eest vastutava tütarettevõtja aadress on sama mis taotluse esitajal. AETMD väitis, et see kinnitab veel kord, et ümberkorraldus ei ole ei põhjalik ega püsiv.

(45)

Taotluse esitaja rõhutas vastuseks AETMD põhjenduses 44 esitatud väidetele, et ümberkorralduse käigus täiustati ka kuluarvestussüsteemi, mille abil tuvastati kitsaskohad ja kõrvaldati need, et optimeerida tootmist ja vähendada tootmiskulusid. Taotluse esitaja rõhutas ka, et 2009. aasta ümberkorralduse tagasipööramine oleks praegu väga keeruline, sest taotluse esitaja emaettevõtja Agripure Holding PLC on Tai börsinimekirjas.

(46)	Taotluse esitaja ümberkorralduste võimaliku tagasipööramise ohtu on käsitletud juba põhjenduses 43.

(47)

Käesoleva läbivaatamise algatamistaotluses esitatud väidete täpsuse kontrollimiseks võrdles komisjon esialgse uurimise ajal (s.o enne taotluse esitaja ümberkorraldamist 2009. aastal) ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu eksporditud tooteliikide tootmiskulusid. See võrdlus kinnitas tõepoolest, et ühiku tootmiskulud on märkimisväärselt muutunud. Ühiku tootmiskulude tuvastatud muutus ulatub kulude ümberpaigutamisest kaugemale ja on põhjustatud kaudsete tootmiskulude, nagu tootmise üldkulud ja tööjõukulud, reaalsest vähenemisest.

(48)

Taotluse esitaja juriidilise aadressi jagamine tema tütarettevõtjaga on aga levinud äritava. Peale selle leidis komisjon taotluse esitaja juurde tehtud kontrollkäigu põhjal, et tootmisliinid ja valmistoodangu laod kõnealustes ruumides olid mõeldud suhkrumaisi jaoks; seal ei olnud nähtavaid märke tütarettevõtja toodetavate värskete toiduainete tootmisest ega ladustamisest.

(49)	Võttes arvesse AETMD ja taotluse esitaja väiteid ja olles tuvastanud ühiku tootmiskulude de facto vähenemise esialgse uurimise ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel, tuli AETMD esitatud väide tagasi lükata.

(50)	AETMD on väitnud ka, et taotluse esitaja kavatses suurendada oma tootmisvõimsust 2013. aastal umbes 40 %. AETMD väitel võiks see asjaolu olla vastuolus taotluse esitaja väitega, et uued, läbivaadatud tootmiskulud (pärast ümberkorraldamist) on püsiva iseloomuga.

(51)	Uurimine kinnitas tõepoolest, et taotluse esitaja on suurendamas oma tootmisvõimsust. Tootmisvõimsuse suurenemise mõju on olnud üks teguritest, mille alusel aegumise läbivaatamises järeldati, et eksisteerib dumpingu jätkumise oht (6).

(52)

Pärast avalikustamist kordas AETMD taas väidet, et investeerimine uude tootmisvõimsusse mõjutaks kindlasti tootmiskulusid ja seepärast ei ole valitsevad tootmiskulud, millega käesoleva läbivaatamise käigus võrreldi omamaiseid hindu (põhjendus 24), püsiva iseloomuga. Eelkõige tegi AETMD arvutuse kättesaadavate allikate põhjal, mille alusel ta järeldas, et kogukulud suureneksid amortisatsiooni suurenemise tõttu võrreldes praeguste kuludega umbes 10 %.

(53)	Taotluse esitaja ei vaielnud vastu AETMD väitele amortisatsioonikulude suurenemise kohta kui sellisele, kuid rõhutas, et see amortisatsioonikulude suurenemine kompenseeritakse kogutulude suurenemisega (müügi suurenemisest) ja muude kulude vähenemisega tänu suurenevale automatiseerimisele.

(54)

Nagu öeldakse põhjenduses 51, on taotluse esitaja tõepoolest investeerimas uutesse tootmisseadmetesse. Investeerimine uutesse tootmisseadmetesse võib tuua kaasa amortisatsioonikulude suurenemise. Teisest küljest ja nagu taotluse esitaja vastuseks AETMD märkusele rõhutas, võivad uued tootmisseadmed tuua kaasa muudatusi (võrreldes praeguste tootmisliinidega), näiteks automatiseerimise tase. Need muutused peaksid otseselt vähendama tööjõu- ja energiakulusid ja võiksid kompenseerida amortisatsioonikulude suurenemist.

(55)	Teisest küljest järeldati, et kogumõju toodetud ühiku tootmiskuludele ei ole võimalik mõõta enne, kui uued seadmed on kasutusele võetud ja täiendavad kulud raamatupidamisarvestuses kajastatud.

(56)

Sellest hoolimata ja võttes arvesse investeeringu eesmärki (tõhususe ja konkurentsivõime suurendamine, ühiku tootmiskulu vähendamine), eeldatakse, et vähemalt keskpikas kuni pikas perspektiivis ühiku tootmiskulud märkimisväärselt ei muutu. Selliste asjaolude juures eeldatakse, et normaalväärtus põhineb ka tulevikus omamaistel hindadel, nagu käesolevas läbivaatamises. Seepärast tuleb AETMD argument tagasi lükata.

(57)

AETMD seadis pärast avalikustamist kahtluse alla ka uue dumpingumarginaali püsiva iseloomu. Ta väitis, et dumpingumarginaali arvutuses kasutatud ekspordihinnad ei olnud tüüpilised. Täpsemalt väitis ta, et

a)	läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul eksporditud tonnide arv oli liiga väike olemaks tüüpiline, ja

osutades põhjendusele 29, tuleks asjaolu tõttu, et oma kaubamärki kandvate toodete eksporditehingud moodustasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu poole kogu ekspordist, lugeda ekspordi hindu ebatüüpiliseks. AETMD arvas, et kui kavandatavate meetmete leevendamine peaks jõustuma, moodustaks suurema osa ekspordist liitu tõenäoliselt madalamate ekspordihindadega jaemüüjate kaubamärgid (7).

(58)

Asjaolu tõttu, et liitu eksporditavad kogused ei olnud märkimisväärsed, tegi komisjon ise kindlaks, et taotluse esitaja liitu suunatud ekspordi tegelikult makstud või makstavad hinnad olid tüüpilised, võrreldes neid taotluse esitaja muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi tegelikult makstud või makstavate hindadega. Selle alusel järeldati, et liidu tarbijatelt küsitavad ekspordi hinnad olid kooskõlas muudelt eksporditurgudelt küsitavate hindadega.

(59)

Erinevate turusegmentide, oma kaubamärgi ja jaemüüjate kaubamärkide olemasolu võeti varasemate uurimiste käigus arvesse (8). See on erinevate tootetüüpide määratluse üks oluline osa vaatlusaluse toote raames. Selle alusel on oma kaubamärki kandvate toodete eksporti võrreldud oma kaubamärki kandvate toodete müügiga kodumaal ning jaemüüjate kaubamärki kandvate toodete eksporti jaemüüjate kaubamärki kandvate toodete omamaise müügiga.

(60)

AETMD väide, et tulevikus moodustavad põhilise osa ekspordist jaemüüjate kaubamärgid, on spekulatiivne, seda ei kinnita tõendid ja sellisena on see ebapiisav seadmaks kahtluse alla oma kaubamärki kandvate toodete ekspordi tüüpilisuse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seetõttu lükatakse AETMD väide tagasi.

(61)	Peale selle väitis AETMD, et tollimaksu vähendamine võiks tuua kaasa meetmetest kõrvalehoidmise ohu.

(62)

Tuletatakse meelde, et kohaldatavad tollimaksud on juba praegu Tai eksportivate tootjate vahel diferentseeritud. Seega on kõrvalehoidmise (s.o madalama tollimaksuga täiendava TARIC koodi kasutamise) oht olnud olemas alates esialgse meetme kasutuselevõtmisest. Ühe eksportiva tootja suhtes kohaldatav madalam tollimaks iseenesest ei suurenda kõrvalehoidmise ohtu Tai jaoks tervikuna.

(63)	Peale selle, kui me peaksime saama teavet tollimaksudest kõrvalehoidmise kohta, saab vajaduse korral algatada uurimise, kui on täidetud algmääruse artiklis 13 sätestatud tingimused.

(64)	AETMD väitis ka, et taotluse esitaja on võinud ekspordi hindu liitu kunstlikult suurendada, kompenseerides neid muude toodete paralleelse müügiga kunstlikult alandatud hindadega.

(65)	Nagu põhjenduses 58 märgiti, olid vaatlusaluse toote ekspordi hinnad liitu kooskõlas müügihindadega kolmandatele riikidele. Seega ei ole tõendeid, et ekspordihindu liitu oleks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kunstlikult suurendatud. Seepärast lükati väide tagasi.

5. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(66)	Võttes arvesse uurimise tulemusi, loeb komisjon asjakohaseks muuta vaatlusaluse toote impordi suhtes ettevõtjalt River Kwai International Food Industry Co. Ltd kohaldatavat dumpinguvastase tollimaksu määra.

(67)	Peale selle muudetakse taotluse esitaja soovil ka tema aadressi Tais.

6. AVALIKUSTAMINE

(68)	Huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada muuta rakendusmäärust (EL) nr 875/2013.

(69)

Pärast avalikustamist väitis Tai valitsus, et koostööd teinud ja valimisse mittekuuluvate eksportijate suhtes kohaldatav keskmine tollimaksu määr tuleks üle vaadata, et võtta arvesse käesoleva osalise vahepealse läbivaatamise tulemusi. Tuleks märkida, et see nõudmine väljub käesoleva läbivaatamise piiridest, mille eesmärk on üksnes kohandada taotluse esitaja suhtes kohaldatavat dumpinguvastase tollimaksu määra. Kõik taotlused dumpinguvastaste tollimaksude määra muutmiseks olukorra väidetava muutumise tõttu tuleb esitada vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Seega tuleb see taotlus tagasi lükata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ettevõtjat River Kwai International Food Industry Co., Ltd käsitlev kirje rakendusmääruse (EL) nr 875/2013 artikli 1 lõikes 2 esitatud tabelis asendatakse järgmisega:

Äriühing

Dumpingu-vastane tollimaks (%)

TARIC lisakood

„River Kwai International Food Industry Co., Ltd,

99 Moo 1 Thanamtuen Khaupoon Road

Kaengsian, Muang, Kanchanaburi 71000

Tai

3,6

A791”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. märts 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

A. TSAFTARIS

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) Nõukogu 18. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 682/2007, millega kehtestatakse teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 159, 20.6.2007, lk 14).

(3) Nõukogu 25. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 954/2008, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 682/2007, millega kehtestatakse teatavate Taist pärit toiduks valmistatud või konserveeritud suhkrumaisi terade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 260, 30.9.2008, lk 1).

(4) Nõukogu 2. septembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 875/2013, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Taist pärinevate toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 244, 13.9.2013, lk 1).

(5) ELT C 42, 14.2.2013, lk 7.

(6) Vt aegumise läbivaatamise põhjendused 49–75.

(7) Vt aegumise läbivaatamise põhjendus 86.

(8) Vt aegumise läbivaatamise põhjendus 85.

27.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 91/15

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 312/2014,

26. märts 2014,

millega kehtestatakse ülekandesüsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Täielikult toimiva ja ühendatud energia siseturu rajamise kiireloomuline lõpuleviimine, millega aidatakse kaasa Euroopa Liidu majandusele taskukohase hinnaga ja säästva energiavarustuse tagamisele, on ülioluline konkurentsivõime suurendamise ning kõigile tarbijatele parimate hindadega energia ostmise võimaldamise eesmärgi saavutamiseks.

(2)

Turgude ulatuslikuma integreerimise suunas liikumiseks on tähtis, et ülekandesüsteemides gaasivoo tasakaalustamist käsitlevad eeskirjad edendaksid gaasiga kauplemist bilansipiirkondade üleselt ja aitaksid seega kaasa turu likviidsuse arengule. Seepärast sätestatakse käesolevas määruses liiduülesed ühtlustatud tasakaalustamiseeskirjad, mille eesmärk on anda võrgu kasutajatele kindlustunne, et nad saavad hallata oma tasakaalupositsioone eri bilansipiirkondades kogu liidus majanduslikult tõhusal ja mittediskrimineerival viisil.

(3)

Käesoleva määrusega toetatakse gaasi konkurentsivõimelise lühiajalise hulgituru arendamist Euroopa Liidus, mis võimaldab paindlikku gaasiga varustamist mis tahes allikast, et pakkuda seda ostuks ja müügiks turumehhanismide kaudu, võimaldades võrgu kasutajatel tõhusalt oma bilansiportfelle tasakaalustada või ülekandesüsteemi halduril tasakaalustada gaasivaru ülekandesüsteemis.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 715/2009 sätestatakse mittediskrimineerivad eeskirjad maagaasi ülekandesüsteemidele juurdepääsu tingimuste kohta, et tagada gaasi siseturu nõuetekohane toimimine. Turupõhised tasakaalustamiseeskirjad annavad võrgu kasutajatele rahalise stiimuli oma bilansiportfellide tasakaalustamiseks kulupõhiste ebabilansi tasude abil.

(5)

Võrgu kasutajad peavad kandma vastutust oma sisse- ja väljavoolu tasakaalustamise eest nende tasakaalustamiseeskirjade alusel, mis on kavandatud sellise gaasi lühiajalise hulgituru edendamiseks, millel on võrgu kasutajate ja ülekandesüsteemi halduri vahelise gaasikaubanduse paremaks edendamiseks loodud kauplemisplatvormid. Ülekandesüsteemi haldurid tegelevad ülekandesüsteemide vajaliku jääktasakaalustamisega. Seda tehes peaksid ülekandesüsteemi haldurid järgima tasakaalutoimingute eelisjärjekorda. Tasakaalutoimingute eelisjärjekord on koostatud nii, et ülekandesüsteemi haldurid hangiksid gaasi, võttes arvesse nii majanduslikke kui ka tegevuslikke kaalutlusi, kasutades tooteid, mida on võimalik hankida kõige laiemast valikust allikatest, sh veeldatud maagaasist ja gaasihoidlatest saadud tooted. Ülekandesüsteemi haldurite eesmärk peaks olema lühiajaliste standardiseeritud toodetena gaasi lühiajalisel hulgiturul oma gaasivaru tasakaalustamiseks ostetud ja müüdud gaasi koguste maksimeerimine.

(6)

Võrgu kasutajate jaoks sätestatakse käesolevas määruses nende bilansiportfellide tasakaalustamise võimaldamiseks samuti teabe esitamise miinimumnõuded turupõhise tasakaalustamiskorra rakendamiseks. Käesoleva määrusega ettenähtud teabevoogude eesmärk on seega toetada igapäevast tasakaalustamiskorda ja olla teabekogum, mis toetab võrgu kasutajat oma riskide ja võimaluste juhtimisel kulutasuval viisil.

(7)

Lisaks tundliku äriteabe kaitsele peaksid ülekandesüsteemi haldurid käesoleva määruse alusel tagama neile käesoleva määruse rakendamiseks esitatud teabe ja andmete konfidentsiaalsuse ning ei tohiks mis tahes kõnealust teavet ega kõnealuseid andmeid ega nende osa kolmandatele pooltele avaldada, välja arvatud õigusaktides sätestatud ulatuses ja juhul, kui neil on selleks õigusaktides sätestatud õigus.

(8)

Käesolev määrus on võetud vastu määruse (EÜ) nr 715/2009 alusel, mida sellega täiendatakse ja mille lahutamatu osa see on. Viiteid määrusele (EÜ) nr 715/2009 teistes õigusaktides mõistetakse samuti viidetena käesolevale määrusele. Käesolevat määrust kohaldatakse erandiga hõlmamata võimsustele olulistes uutes taristutes, millele on tehtud erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (2) artikli 32 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/55/EÜ (3) endise artikli 18 kohaldamisest, kui käesoleva määruse kohaldamine ei takista kõnealuse erandi tegemist. Käesoleva määruse kohaldamisel võetakse arvesse liikmesriikide ülekandesüsteemidevaheliste ühenduste eripära.

(9)	Käesolev määrus kehtestati kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 6 sätestatud menetlusega. Sellega ühtlustatakse samuti määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 21 sätestatud tasakaalustamiseeskirjad eesmärgiga edendada gaasiga kauplemist.

(10)	Käesolev määrus sisaldab sätteid, mida kohaldatakse jaotussüsteemi halduritele ja mille eesmärk on ühtlustada nende rolle üksnes siis, kui see on vajalik kõnealuste sätete nõuetekohaseks rakendamiseks, ning selleks vajalikus ulatuses.

(11)

Riigi reguleerivad asutused ja ülekandesüsteemi haldurid peaksid järgima parimaid tavasid ja püüdma tagada protsesside ühtlustamise käesoleva määruse rakendamiseks. Tegutsedes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 713/2009 (4) artikliga 7, peaksid amet ja riigi reguleerivad asutused tagama selle, et tasakaalustamiseeskirjad rakendatakse kogu Euroopa Liidus kõige tõhusamal viisil.

(12)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2009/73/EÜ artikli 51 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse võrgueeskirjad, milles sätestatakse gaasivaru tasakaalustamise eeskirjad, sh võrguga seotud eeskirjad märkimise menetluste, ebabilansi tasude, päeva ebabilansi tasuga seotud arveldamiste ja ülekandesüsteemi haldurite võrkude vahel toimuva operatiivtasakaalustamise kohta.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse bilansipiirkondadele Euroopa Liidu piires.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata selliste liikmesriikide bilansipiirkondadele, kellele kehtib erand direktiivi 2009/73/EÜ artikli 49 alusel.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata tasaarveldustes, mille vajadus võib tuleneda jaotatud koguste ja lõpptarbija arvesti näitude põhjal tuletatud tegeliku tarbimise vahest.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata hädaolukordades, kui ülekandesüsteemi haldur rakendab vastavalt vajadusele erimeetmeid, mis on sätestatud kohaldatavates riiklikes eeskirjades ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrusega (EL) nr 994/2010, milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid (5).

5. Käesolevast määrusest tulenevaid võrgu kasutajatega seotud õiguseid ja kohustusi kohaldatakse üksnes nende võrgu kasutajate suhtes, kes on sõlminud õiguslikult siduva lepingu, st kas transpordilepingu või mõne muu lepingu, mis võimaldab neil esitada tehinguteatisi vastavalt artiklile 5.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 715/2009 artiklis 2, komisjoni 14. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 984/2013 artiklis 3, millega kehtestatakse gaasi ülekandesüsteemides võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskiri ja millega täiendatakse määrust (EÜ) nr 715/2009, (6) ning samuti direktiivi 2009/73/EÜ artiklis 2. Lisaks sellele kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „bilansipiirkond”– sisend-väljund-süsteem, millele kohaldatakse konkreetset tasakaalustamiskorda ja mis võib hõlmata jaotussüsteeme või nende osi;

2) „tasakaalustamistoiming”– tegevus, mille ülekandesüsteemi haldur viib ellu ülekandesüsteemi sisenevate või sealt väljuvate gaasivoogude muutmiseks, v.a toimingud, mis on seotud gaasiga, mida ei ole võrgust väljavooluna registreeritud, ja gaasiga, mida ülekandesüsteemi haldur kasutab võrgu juhtimiseks;

3) „tasakaalustamise hüvitis”– tasu, mis tuleb maksta asjakohastele võrgu kasutajatele või neilt sisse nõuda ning mille suurus määratakse kui laekunud või laekumisel tulu ning makstud või maksmisel kulu summade erinevus;

4) „kauplemisplatvorm”– elektrooniline platvorm, mille on taganud kauplemisplatvormi haldur ja mida ta käitab ning mille abil kauplejad saavad esitada ja kinnitada (sh õigus neid muuta ja tagasi võtta) gaasinõudluse või -pakkumise lühiajaliste kõikumiste kompenseerimiseks vajalikke gaasi ostu- ja müügipakkumisi kooskõlas kohaldatavate kauplemisplatvormi tingimustega ning tingimustega, mille alusel ülekandesüsteemi haldur kaupleb tasakaalustamistoimingute elluviimiseks;

5) „kauplemises osaleja”– võrgu kasutaja või ülekandesüsteemi haldur, kellel on leping kauplemisplatvormi halduriga ning kes vastab kauplemisplatvormil tegutsemise tingimustele;

6) „tasakaalustamisplatvorm”– kauplemisplatvorm, kus ülekandesüsteemi haldur osaleb kõigis tehingutes;

7) „tasakaalustamisteenus”– ülekandesüsteemi haldurile lepingu alusel osutatud teenus seoses sellise gaasiga, mis on vajalik gaasinõudluse või -pakkumise lühiajaliste kõikumiste tasakaalustamiseks; see ei ole lühiajaline standardtoode;

8) „kinnitatud kogus”– gaasi kogus, mille ülekandesüsteemi haldur on kinnitanud gaasipäeval D graafiku kohaselt või graafiku muudatuse alusel voolama;

9) „päeva ebabilansi tasu”– rahasumma, mille võrgu kasutaja maksab või saab päeva ebabilansi koguse alusel;

10) „kord päevas mõõdetud kogus”– gaasi hulka mõõdetakse ja seda kogutakse kord gaasipäeva vältel;

11) „päevasisene mõõdetud kogus”– gaasi hulka mõõdetakse ja kogutakse vähemalt kaks korda gaasipäeva jooksul;

12) „üle mitme päeva mõõdetud kogus”– gaasi kogust mõõdetakse ja kogutakse harvem kui kord gaasipäeva vältel;

13) „bilansiportfell”– võrgu kasutaja sisse- ja väljavoolude komplekt;

14) „teatatud kogus”– gaasi kogus, mis kantakse üle vastavalt ülekandesüsteemi halduri ja võrgu kasutaja või võrgu kasutajate või bilansiportfellide vahel;

15) „jaotamine”– võrgu kasutajaga seotud sisse- või väljavoolanud ning kWh väljendatud gaasi koguse määramine päeva ebabilansi koguse arvutamise eesmärgil;

16) „ümbermärkimise tsükkel”– ülekandesüsteemi halduri poolt ellu viidav protsess, et tagada võrgu kasutaja teade kinnitatud koguste kohta pärast ümbermärkimise teate laekumist;

17) „päevasisene tasu”– tasu, mille ülekandesüsteemi haldur nõuab võrgu kasutajalt sisse või mille ta tasub võrgu kasutajale päevasisese kohustuse alusel;

18) „päevasisene kohustus”– võrgu kasutajate sisse- ja väljavoolu gaasipäeva piires käsitlevad eeskirjad, mille ülekandesüsteemi haldur kehtestab oma võrgu kasutajatele.

19) „baasjuhtum”– teabe esitamise mudel, mille kohaselt teave üle mitme päeva mõõdetud väljavoolu kohta koosneb päev-ette ja päevasisestest prognoosidest;

20) „variant 1”– teabe esitamise mudel, mille kohaselt teave üle mitme päeva mõõdetud ja kord päevas mõõdetud väljavoolu kohta põhineb gaasipäeva jooksul mõõdetud voogude jaotamisel;

21) „variant 2”– teabe esitamise mudel, mille kohaselt teave üle mitme päeva mõõdetud väljavoolu kohta esitatakse päev-ette prognoosidena.

II PEATÜKK

TASAKAALUSTAMISSÜSTEEM

Artikkel 4

Üldsätted

1. Võrgu kasutajad vastutavad oma bilansiportfellide tasakaalustamise eest, et minimeerida ülekandesüsteemi haldurite vajadust teha käesolevas määruses sätestatud tasakaalustamistoiminguid.

2. Kooskõlas käesoleva määrusega kehtestatud tasakaalustamiseeskirjad kajastavad süsteemi tegelikke vajadusi, võttes arvesse ülekandesüsteemi haldurite jaoks saada olevaid ressursse, ja annavad võrgu kasutajatele stiimulid oma bilansiportfelle tõhusalt tasakaalustada.

3. Võrgu kasutajatel on võimalus sõlmida õiguslikult siduv leping ülekandesüsteemi halduriga, mis võimaldab neil esitada tehinguteatisi olenemata sellest, kas neil on lepinguline transpordivõimsus.

4. Bilansipiirkonnas, kus tegutseb rohkem kui üks ülekandesüsteemi haldur, kohaldatakse käesolevat määrust kõigile kõnealuse bilansipiirkonna ülekandesüsteemi halduritele. Kui nendes ülekandesüsteemides tasakaalutoimingute rakendamise kohustus antakse üle üksusele, siis kohaldatakse käesolevat määrust kõnealusele üksusele kohaldatavates riiklikes eeskirjades sätestatud ulatuses.

Artikkel 5

Tehinguteatised ja jaotamised

1. Gaasi ülekanne ühe bilansipiirkonna kahe bilansiportfelli vahel toimub ülekandesüsteemi haldurile gaasipäeva kohta müügi- ja ostuteatiste ehk tehinguteatiste esitamise teel.

2. Tehinguteatiste esitamise, tagasivõtmise ja muutmise ajastuse määrab ülekandesüsteemi haldur kindlaks transpordilepingus või muus õiguslikult siduvas kokkuleppes võrgu kasutajatega, võttes arvesse tehinguteatiste töötlemiseks kuluvat aega (kui see on vajalik). Ülekandesüsteemi haldur võimaldab võrgu kasutajatel esitada tehinguteatise selle jõustumisele lähedasel ajal.

3. Ülekandesüsteemi haldur hoiab tehinguteatiste töötlemiseks vajaliku aja minimaalsena. Töötlemisaeg ei ole pikem kui 30 minutit, välja arvatud juhul, kui tehinguteatise jõustumise aeg võimaldab pikendada töötlemisaega kuni kahe tunnini.

4. Tehinguteatistes tuleb esitada vähemalt järgmine teave:

a)	gaasipäev, millal gaas üle kantakse;

b)	asjaomaste bilansiportfellide tunnusandmed;

c)	kas tegemist on müügi- või ostuteatisega;

d)	ülekandesüsteemi halduri nõude kohaselt teatatud kogus kas ühikutes kWh/päev teatatud päevakoguse puhul või kWh/h teatatud tunnikoguse puhul.

5. Kui ülekandesüsteemi haldur saab vastavad müügi- või ostuteatised ning teatatud kogused on võrdsed, jaotab ülekandesüsteemi haldur teatatud koguse asjakohastesse bilansiportfellidesse:

a)	müügiteatise esitanud võrgu kasutaja bilansiportfelli väljavooluna ja

b)	ostuteatise esitanud võrgu kasutaja bilansiportfelli sissevooluna.

6. Kui lõikes 5 viidatud teatatud kogused ei ole võrdsed, siis ülekandesüsteemi haldur kas jaotab väiksema teatatud koguse, mis on sätestatud asjakohases tehinguteatises, või lükkab mõlemad tehinguteatised tagasi. Ülekandesüsteemi haldur määrab kohaldatava eeskirja kindlaks kohaldatavas transpordilepingus või muus õiguslikult siduvas kokkuleppes.

7. Teenuse osutajat ei tohi takistada tegutsemast võrgu kasutaja nimel lõike 5 eesmärgil, kui ülekandesüsteemi haldur on andnud varem heakskiidu.

8. Võrgu kasutaja võib esitada tehinguteatise gaasipäeval, olenemata sellest, kas kõnealune võrgu kasutaja on kõnealusel gaasipäeval märkimise teinud või mitte.

9. Lõikeid 1–8 koos vajalike muudatustega kohaldatakse ülekandesüsteemi halduri kauplemisele kooskõlas artikli 6 lõike 3 punktiga a.

III PEATÜKK

OPERATIIVTASAKAALUSTAMINE

Artikkel 6

Üldsätted

1. Ülekandesüsteemi haldur viib ellu tasakaalustamistoimingud, et

a)	hoida ülekandesüsteemi selle kasutuspiirides;

b)	saavutada kooskõlas ülekandesüsteemi ökonoomse ja tõhusa käitamisega selline võrgus akumuleerunud gaasi päeva lõpu kogus, mis erineb kõnealuse gaasipäeva jaoks eeldatavate sisse- ja väljavoolude alusel prognoositust.

2. Tasakaalustamistoimingute elluviimise ajal võtab ülekandesüsteemi haldur bilansipiirkonna kohta arvesse vähemalt järgmist:

a)	ülekandesüsteemi halduri enda prognoosid gaasinõudluse kohta selle gaasipäeva jooksul ja siseselt, mille jaoks tasakaalustamistoimingut/-toiminguid kaalutakse;

b)	märkimist ja jaotamist käsitlev teave ning mõõdetud gaasivood;

c)	gaasirõhk ülekandesüsteemis/-süsteemides.

3. Ülekandesüsteemi haldur viib ellu tasakaalustamistoimingud järgmiselt:

a)	kauplemisplatvormil lühiajaliste standardtoodete ost ja müük ja/või

b)	tasakaalustamisteenuste kasutamine.

4. Tasakaalustamistoimingute elluviimise ajal võtab ülekandesüsteemi haldur arvesse järgmisi põhimõtteid:

a)	tasakaalustamistoiminguid viiakse ellu mittediskrimineerival viisil;

b)	tasakaalustamistoimingute puhul võetakse arvesse ülekandesüsteemi haldurite mis tahes kohustusi käitada ülekandesüsteemi ökonoomselt ja tõhusalt.

Artikkel 7

Lühiajalised standardtooted

1. Lühiajaliste standardtoodetega kaubeldakse päevasiseselt või päev-ette seitsmel päeval nädalas kooskõlas kohaldatavate kauplemiseplatvormi eeskirjadega, mille määravad kauplemisplatvormi haldur ja ülekandesüsteemi haldur.

2. Esitav tehingupool on tehingus osaleja, kes esitab ostu- või müügipakkumise kauplemisplatvormil kauplemiseks, vastuvõttev tehingupool on selle vastu võtnud tehingus osaleja.

3. Kui kaubeldakse peamise tootega:

a)	üks tehingus osaleja esitab ostuteatise ja teine esitab müügiteatise;

b)	mõlemas tehinguteatises on täpsustatud gaasikogus, mis kantakse müügiteatise esitanud tehingupoolelt üle ostuteatise esitanud tehingupoolele;

c)	kui kasutatakse koguse igatunnist teatamist, siis kohaldatakse teatatud koguse väärtust kõigile gaasipäeva ülejäänud tundidele alates teates määratud algusajast ning kogus loetakse nulliks kõigi kõnealusele ajale eelnevate tundide puhul.

4. Kui kaubeldakse asukohapõhise tootega,

a)	määrab ülekandesüsteemi haldur kasutatavad sisse- ja väljavoolupunktid või nende rühmad;

b)	peavad olema täidetud kõik lõike 3 tingimused;

peab esitav kauplemises osaleja muutma ülekandesüsteemi tarnitavat või ülekandesüsteemist tarbitavat gaasi kogust konkreetse(te)s sisse- või väljavoolupunkti(de)s sellise koguse võrra, mis on võrdne teatatud kogusega, ja esitama ülekandesüsteemi haldurile tõendusmaterjali koguse vastava muutmise kohta.

5. Kui kaubeldakse ajapõhise tootega,

a)	peavad olema täidetud lõike 3 punktide a ja b tingimused;

b)	kohaldatakse gaasipäeva igale tunnile teatatud kogust alates teatises määratud algusajast kuni samas määratud lõppajani ja loetakse võrdseks nulliga kõigi algusajale eelnevate ja lõppajale järgnevate tundide puhul.

6. Kui kaubeldakse ajapõhise asukohapõhise tootega, tuleb täita lõike 4 punktides a ja c ning lõikes 5 sätestatud tingimused.

7. Lühiajaliste standardtoodete kehtestamise korral teevad külgnevate bilansipiirkondade ülekandesüsteemi haldurid koostööd asjakohaste toodete kindlaksmääramiseks. Iga ülekandesüsteemi haldur teatab asjaomastele kauplemisplatvormi halduritele sellise koostöö tulemustest ilma põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 8

Tasakaalustamisteenused

1. Ülekandesüsteemi halduril on õigus hankida tasakaalustamisteenuseid nende olukordade jaoks, kus lühiajalised standardtooted ei taga või ei taga tõenäoliselt ülekandesüsteemi kasutuspiirides hoidmiseks vajalikku mõjumisvõimet või puudub lühiajaliste standardtoodetega kauplemise likviidsus.

2. Tasakaalustamistoimingute elluviimiseks tasakaalustamisteenuste kasutamise kaudu võtab ülekandesüsteemi haldur kõnealuste tasakaalustamisteenuste hankimisel arvesse vähemalt järgmist:

a)	kuidas hoiavad tasakaalustamisteenused ülekandesüsteemi selle kasutuspiirides;

b)	tasakaalustamisteenuste mõjumise (toime)aeg võrrelduna mis tahes saada olevate lühiajaliste standardtoodete mõjumise (toime)aegadega;

c)	tasakaalustamisteenuste hankimise ja kasutamise prognoositud kulud võrrelduna mis tahes saada olevate lühiajaliste standardtoodete kasutamise prognoositud kuludega;

d)	ala, kust gaas tuleb tarnida;

e)	ülekandesüsteemi halduri nõuded gaasi kvaliteedile;

f)	millises ulatuses võib tasakaalustamisteenuste hankimine ja kasutamine mõjutada gaasi lühiajalise hulgituru likviidsust.

3. Tasakaalustamisteenused hangitakse turupõhiselt läbipaistva ja mittediskrimineeriva avaliku pakkumismenetluse teel kooskõlas kehtivate siseriiklike eeskirjadega, mis seisneb eelkõige järgmises:

a)	enne mis tahes tasakaalustamisteenusega seotud lepinguliste kohustuste võtmist peab ülekandesüsteemi haldur avaldama piiravate tingimusteta pakkumiskutse, kus on pakkujate jaoks märgitud eesmärk, kohaldamisala ja asjakohased juhised, et võimaldada neil pakkumismenetluses osaleda;

b)	tulemused avaldatakse, piiramata tundlike äriandmete kaitset ning individuaalsed tulemused avaldatakse igale pakkujale.

4. Erandjuhtudel võib riigi reguleeriv asutus kinnitada läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetluse, mis ei ole avalik pakkumismenetlus.

5. Kui riigi reguleeriva asutuse otsusega ei ole võimaldatud tasakaalustamisteenuse pikemat kestust, siis ei ületa tasakaalustamisteenuse kestus ühte aastat ning alguskuupäev jääb 12 kuu piiresse lepinguosaliste poolt asjakohase siduva kohustuse võtmisest.

6. Ülekandesüsteemi haldur vaatab oma tasakaalustamisteenuste kasutamise üle igal aastal, et hinnata, kas saada olevad lühiajalised standardtooted oleksid paremad ülekandesüsteemi halduri tegevusnõuete täitmiseks ja kas järgmiseks aastaks oleks võimalik tasakaalustamisteenuste kasutamist vähendada.

7. Ülekandesüsteemi haldur avaldab igal aastal teabe hangitud tasakaalustamisteenuste ja nendega seoses tekkinud kulude kohta.

Artikkel 9

Tasakaalutoimingute eelisjärjekord

1. Artikli 6 lõikes 4 sätestatud põhimõtete alusel käitub ülekandesüsteemi haldur asjakohaste tasakaalustamistoimingute üle otsuse langetamisel järgmiselt:

a)	seab vajaduse korral ja asjakohases ulatuses prioriteediks üldtoodete kasutamise mis tahes muude saada olevate lühiajaliste standardtoodetega võrreldes;

kasutab muid lühiajalisi standardtooteid, kui on täidetud järgmised tingimused:

1)	kasutab asukohapõhiseid tooteid, kui ülekandesüsteemi kasutuspiirides hoidmiseks on vaja konkreetsetes sisse- ja/või väljavoolupunktides gaasivoogu muuta ja/või alustada gaasipäeval konkreetsest ajavahemikust;

kasutab ajapõhiseid tooteid, kui ülekandesüsteemi kasutuspiirides hoidmiseks on vajalikud gaasivoo muutused gaasipäeva konkreetsel ajavahemikul. Ülekandesüsteemi haldur kasutab ajapõhist toodet ainult siis, kui see on ökonoomsem ja tõhusam kui peamiste toodete või asukohapõhiste toodete kombinatsiooni ostmine ja müümine;

kasutab ajapõhiseid asukohapõhiseid tooteid, kui ülekandesüsteemi kasutuspiirides hoidmiseks on vaja konkreetsetes sisse- ja/või väljavoolupunktides ja gaasipäeva konkreetsel ajavahemikul gaasivoogu muuta. Ülekandesüsteemi haldur kasutab ajapõhist asukohapõhist toodet ainult siis, kui see on ökonoomsem ja tõhusam kui asukohapõhiste toodete kombinatsiooni ostmine ja müümine;

c)	kasutab tasakaalustamisteenuseid ainult juhul, kui lühiajalised standardtooted ei taga või tõenäoliselt ei taga asjaomase ülekandesüsteemi halduri hinnangul ülekandesüsteemi kasutuspiirides hoidmiseks vajalikku mõju.

Ülekandesüsteemi haldur võtab arvesse punktides a–c osutatud tasakaalutoimingute eelisjärjekorra moodustavate elementide kulutõhusust.

2. Lühiajaliste standardtoodetega kaubeldes seab ülekandesüsteemi haldur prioriteediks eelistada vajalikus ulatuses päevasiseste toodete kasutamist päev-ette toodete kasutamisele, kui see on asjakohane.

3. Ülekandesüsteemi haldur võib küsida oma riigi reguleerivalt asutuselt heakskiitu kauplemisele külgnevas bilansipiirkonnas ning sealt ja sinna gaasi transportimisele alternatiivina peamiste toodete ja/või asukohapõhiste toodetega kauplemisele oma bilansipiirkondades. Heakskiitva otsuse langetamisel võib riigi reguleeriv asutus kaaluda alternatiivseid lahendusi koduturu toimimise parandamiseks. Ülekandesüsteemi haldur ja riigi reguleeriv asutus kaaluvad kohaldatavaid tingimusi igal aastal. Kõnealuse tasakaalustamistoimingu kasutamine ei piira võrgu kasutajate juurdepääsu võimsusele asjaomases ühendumispunktis ega selle võimsuse kasutamist.

4. Ülekandesüsteemi haldur avaldab igal aastal teabe selliste tasakaalustamistoimingute kulude, sageduse ja koguse kohta, mis on ellu viidud kooskõlas iga lõikes 1 sätestatud nõudega ja lõikega 3.

Artikkel 10

Kauplemisplatvorm

1. Lühiajaliste standardtoodete hankimiseks kaupleb ülekandesüsteemi haldur kauplemisplatvormil, mis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

a)	tagab asjakohaste lühiajaliste standardtoodetega kauplemise kaudu kogu gaasipäeva jooksul piisava toe nii võrgu kasutajatele kauplemiseks kui ka ülekandesüsteemi halduritele asjakohaste tasakaalustamistoimingute elluviimiseks;

b)	tagab läbipaistva ja mittediskrimineeriva juurdepääsu;

c)	tagab teenused võrdse kohtlemise alusel;

d)	tagab anonüümse kauplemise vähemalt kuni tehingu lõpetamiseni;

e)	esitab üksikasjaliku ülevaate menetluses olevatest ostu- ja müügipakkumistest kõigile kauplemises osalejatele;

f)	tagab, et ülekandesüsteemi haldurile teatatakse nõuetekohaselt igast tehingust.

2. Ülekandesüsteemi haldur püüab tagada, et lõikes 1 sätestatud kriteeriumid on täidetud vähemalt ühel kauplemisplatvormil. Kui ülekandesüsteemi halduril ei ole olnud võimalik tagada, et need kriteeriumid on täidetud vähemalt ühel kauplemisplatvormil, võtab ta vajalikud meetmed, et luua tasakaalustamisplatvorm või ühine tasakaalustamisplatvorm, nagu on sätestatud artiklis 47.

3. Pärast iga kauplemise lõpuleviimist teeb kauplemisplatvormi haldur kauplemises osalejatele kättesaadavaks piisavad andmed kauplemise kinnitamiseks.

4. Kauplemises osaleja vastutab ülekandesüsteemi haldurile tehinguteatise esitamise eest vastavalt artiklile 5, välja arvatud juhul, kui vastutus määratakse kauplemisplatvormi haldurile või kolmandale poolele kooskõlas kohaldatavate kauplemisplatvormi eeskirjadega.

5. Kauplemisplatvormi haldur:

a)	avaldab pärast iga kauplemist viivitamata ostu piirhinna ja müügi piirhinna muutumise või

b)	esitab ülekandesüsteemi haldurile teabe, kui ülekandesüsteemi haldur otsustab ise ostu piirhinna ja müügi piirhinna muutumise avaldada. Ülekandesüsteemi haldur avaldab kõnealuse teabe viivitamata.

Kui samas bilansipiirkonnas on rohkem kui üks kauplemisplatvormi haldur, kohaldatakse punkti b.

6. Kauplemisplatvormi haldur lubab võrgu kasutajatel kaubelda kõnealusel kauplemisplatvormil ainult juhul, kui neil on õigus esitada tehinguteatisi.

7. Ülekandesüsteemi haldur teavitab viivitamata kauplemisplatvormi haldurit sellest, kui võrgu kasutaja kaotab kooskõlas kohaldatavate kehtivate lepinguliste kokkulepetega õiguse tehinguteatist esitada, mille tulemusena peatatakse võrgu kasutaja õigus kauplemisplatvormil kaubelda, piiramata muid õiguskaitsevahendeid, mis võivad sel juhul olla kauplemisplatvormi haldurile kohaldatavate kauplemisplatvormi eeskirjade alusel kättesaadavad.

Artikkel 11

Stiimulid

1. Gaasi lühiajalise hulgituru likviidsuse suurendamiseks võib riigi reguleeriv asutus stimuleerida ülekandesüsteemi haldurit viima tasakaalustamistoiminguid ellu tõhusalt või tegema võimalikult palju tasakaalustamistoiminguid lühiajaliste standardtoodetega kauplemise kaudu.

2. Ülekandesüsteemi haldur võib esitada riigi reguleerivale asutusele kinnitamiseks motiveerimismehhanismi, mis on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud üldiste põhimõtetega.

3. Enne lõikes 2 osutatud ettepaneku esitamist võib ülekandesüsteemi haldur konsulteerida sidusrühmadega ülekandesüsteemi halduri enda algatusel või riigi reguleeriva asutuse nõudel.

4. Motiveerimismehhanismi puhul kehtib järgmine:

see põhineb ülekandesüsteemi halduri tulemuslikkusel, mida mõõdetakse eelnevalt kindlaks määratud tulemuslikkuse eesmärkide põhjal, mis võivad muu hulgas hõlmata kulude eesmärke ning ülempiiriga makseid tehakse ülekandesüsteemi haldurile eesmärkide ületamise eest ja ülekandesüsteemi haldur teeb eesmärkide täitmata jätmise eest ülempiiriga makseid;

b)	see võtab arvesse ülekandesüsteemi haldurile tulemuslikkuse kontrollimiseks kättesaadavaid meetmeid;

c)	sellega tagatakse, et selle kohaldamine kajastab täpselt kaasatud poolte vahelist vastutusvaldkondade jaotust;

d)	seda kohandatakse asjaomase gaasituru, kus seda rakendatakse, arengutasemele;

e)	seda vaatab korrapäraselt üle riigi reguleeriv asutus tihedas koostöös ülekandesüsteemi halduriga, et hinnata, kas ja millises ulatuses on vaja seda muuta.

IV PEATÜKK

MÄRKIMISED

Artikkel 12

Üldsätted

1. Märkimisel ja ümbermärkimisel täpsustatav gaasi kogus esitatakse kas ühikutes kWh/päev igapäevaste märkimiste ja ümbermärkimiste puhul või kWh/h alusel igatunniste märkimiste ja ümbermärkimiste puhul.

2. Ülekandesüsteemi haldur võib kooskõlas oma erivajadus(t)ega nõuda võrgu kasutajatelt lisateabe esitamist märkimiste ja ümbermärkimiste kohta lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele, sh täpne, ajakohastatud ja piisavalt üksikasjalik prognoos eeldatavate sisse- ja väljavoolude kohta.

3. Eraldatud võimsusega seotud toodete märkimist ja ümbermärkimist käsitlevaid artikleid 13 kuni 16 kohaldatakse vajalike muudatustega võimsusega seotud ühendtoodete ühekordsetele märkimistele ja ümbermärkimistele. Ülekandesüsteemi haldurid teevad koostööd võimsusega seotud ühendtoodete märkimise ja ümbermärkimise eeskirjade ühendumispunktides rakendamiseks.

4. Artikli 15 lõike 3 ja artikli 17 lõike 1 kohaldamisel ei piirata katkestusest etteteatamise minimaalse aja reegli kohaldamist, millele on viidatud määruse (EL) nr 984/2013 artiklis 22.

Artikkel 13

Teave ühendumispunktides märkimiste ja ümbermärkimiste kohta

Võrgu kasutajate poolt ülekandesüsteemi halduritele esitatud märkimised ja ümbermärkimised seoses ühendumispunktidega sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

1.	ühendumispunkti tunnus;

2.	gaasivoo suund;

3.	võrgu kasutaja vastaspoole tunnusandmed või (kui see on kohaldatav) tema bilansiportfelli tunnusandmed;

4.	võrgu kasutaja vastaspoole tunnusandmed või (kui see on kohaldatav) tema bilansiportfelli tunnusandmed;

5.	selle gaasivoo alguse ja lõpu aeg, mille kohta märkimine või ümbermärkimine esitatakse;

6.	gaasipäev D;

7.	gaasikogus, mida kavatsetakse transportida.

Artikkel 14

Ühendumispunktides märkimise menetlus

1. Võrgu kasutajal on õigus esitada ülekandesüsteemi haldurile märkimine gaasipäeva D kohta hiljemalt gaasipäeva D-1 märkimise tähtajaks. Märkimise tähtaeg on 13.00 UTC (talveaja järgi) või 12.00 UTC (suveaja järgi) gaasipäeval D-1.

2. Ülekandesüsteemi haldur võtab arvesse võrgu kasutajalt talle enne märkimise tähtpäeva laekunud viimase märkimise.

3. Ülekandesüsteemi haldur saadab kinnitatud koguste kohta teate vastavatele võrgu kasutajatele hiljemalt gaasipäeva D-1 kinnitamise tähtajaks. Kinnitamise tähtaeg on 15.00 UTC (talveaja järgi) või 14.00 UTC (suveaja järgi) gaasipäeval D-1.

4. Ühendumispunktist ükskõik kummal poolel asuvad ülekandesüsteemi haldurid võivad nõustuda eelmärkimise tsükliga, mille puhul

a)	võrgu kasutajatel ei ole kohustust märkimisi esitada;

b)	võrgu kasutajad võivad esitada ülekandesüsteemi halduritele gaasipäeva D märkimised hiljemalt 12.00 UTC (talveaja järgi) või 11.00 UTC (suveaja järgi) gaasipäeval D-1;

c)	ülekandesüsteemi haldur saadab vastavatele võrgu kasutajatele teate töödeldud koguste kohta hiljemalt 12.30 UTC (talveaja järgi) või 11.30 UTC (suveaja järgi) gaasipäeval D-1.

5. Kui võrgu kasutaja ei ole enne märkimise tähtpäeva kehtivat märkimist saatnud, siis kohaldab asjakohane ülekandesüsteemi haldur märkimise vaikimisi reeglit, mis on kõnealuste ülekandesüsteemi haldurite vahel kokku lepitud. Ühendumispunktis kehtiv märkimise vaikimisi reegel tehakse ülekandesüsteemi halduri võrgu kasutajatele kättesaadavaks.

Artikkel 15

Ühendumispunktides ümbermärkimise menetlus

1. Võrgu kasutaja võib esitada ümbermärkimise ümbermärkimisperioodi jooksul, mis algab kohe pärast (märkimise) kinnitamise tähtpäeva ja lõpeb mitte varem kui kolm tundi enne gaasipäeva D lõppu. Ülekandesüsteemi haldur alustab ümbermärkimise tsüklit iga tunni alguses ümbermärkimiseperioodi jooksul.

2. Ülekandesüsteemi haldur võtab ümbermärkimise tsüklis arvesse võrgu kasutajalt ülekandesüsteemi haldurile enne ümbermärkimise tsükli algust laekunud viimase ümbermärkimise.

3. Ülekandesüsteemi haldur saadab asjakohastele võrgu kasutajale teate kinnitatud koguste kohta kahe tunni jooksul iga ümbermärkimise tsükli algusest. Ümbermärkimisest tulenev muutus tegelikus gaasivoos algab kaks tundi ümbermärkimise tsükli algusest, välja arvatud juhul, kui

a)	võrgu kasutaja taotleb hilisema aja määramist või

b)	ülekandesüsteemi haldur lubab varasema aja kasutamist.

4. Eeldatakse, et gaasivoo mis tahes muutused toimuvad iga tunni alguses.

Artikkel 16

Ühendumispunktide erisätted

1. Kui ühendumispunktis kehtivad samal ajal igapäevased ja igatunnised märkimised ning ümbermärkimised, võivad ülekandesüsteemi haldurid või riigi reguleerivad asutused (vastavalt olukorrale) konsulteerida sidusrühmadega, et määrata kindlaks, kas kõnealuse ühendumispunkti mõlemal poolel tuleks esitada ühtlustatud märkimised ja ümbermärkimised. Kõnealuse konsulteerimise käigus võetakse arvesse vähemalt järgmist:

a)	rahaline mõju ülekandesüsteemi halduritele ja võrgu kasutajatele;

b)	mõju piiriülesele kaubandusele;

c)	mõju igapäevasele tasakaalustamiskorrale ühendumispunkti(de)s.

2. Pärast kõnealust konsulteerimist kiidavad riigi reguleerivad asutused kavandatud muudatused (kui neid on) heaks. Kui kavandatud muudatused on heaks kiidetud, muudavad ülekandesüsteemi haldurid vastavaid kehtivaid kokkuleppeid ja transpordilepinguid või muid ülekandesüsteemide ühendumispunkte käsitlevaid õiguslikult siduvaid kokkuleppeid ja avaldavad kõnealused muudatused.

Artikkel 17

Märkimiste ja ümbermärkimiste tagasilükkamine või nõutud gaasikoguse muutmine ühendumispunktides

1. Ülekandesüsteemi haldur võib lükata tagasi

märkimise või ümbermärkimise hiljemalt kaks tundi pärast märkimise tähtpäeva või ümbermärkimise tsükli algust järgmistel juhtudel:

i)	märkimine või ümbermärkimine ei ole kooskõlas selle sisule esitatavate nõuetega;

ii)	märkimise või ümbermärkimise esitab üksus, kes ei ole võrgu kasutaja;

iii)	igapäevase märkimise või ümbermärkimise heakskiitmine tooks kaasa negatiivse tuletatud märgitud voolukiiruse;

iv)	see ületab võrgu kasutajale jagatud võimsust;

ümbermärkimise hiljemalt kaks tundi pärast ümbermärkimise tsükli algust järgmistel täiendavatel juhtudel:

i)	see ületab võrgu kasutajale allesolevate tundide jaoks jagatud võimsuse kasutusõigust, välja arvatud juhul, kui kõnealune ümbermärkimine esitatakse katkestatava võimsuse kasutusõiguse taotlemiseks, kui ülekandesüsteemi haldur seda pakub;

ii)	igatunnise ümbermärkimise heakskiitmine tooks kaasa eeldatava gaasivoo muutuse enne ümbermärkimise tsükli lõppu.

2. Ülekandesüsteemi haldur ei lükka võrgu kasutaja märkimist ja ümbermärkimist tagasi ainult sel põhjusel, et kõnealuse võrgu kasutaja kavandatud sissevoolud ei ole võrdsed tema kavandatavate väljavooludega.

3. Kui ümbermärkimine lükatakse tagasi, kasutab ülekandesüsteemi haldur võrgu kasutaja viimast kinnitatud kogust (kui see on olemas).

4. Piiramata katkestatavale võimsusele ja ülekoormusega juhtimise korraga hõlmatud võimsusele kohaldatavaid eritingimusi, võib ülekandesüsteemi haldur põhimõtteliselt muuta märkimise ja ümbermärkimise raames taotletud gaasi kogust ainult lubatavad erandjuhtudel ja hädaolukordades, kui on ilmne oht süsteemi turvalisusele ja stabiilsusele. Ülekandesüsteemi haldur teavitab riigi reguleerivat asutust sellistest võetud meetmetest.

Artikkel 18

Märkimise ja ümbermärkimise menetlus muudes punktides kui ühendumispunktides

1. Riigi reguleeriv asutus teeb pärast ülekandesüsteemi halduriga konsulteerimist kindlaks, millistes muudes punktides kui ühendumispunktides on märkimised ja ümbermärkimised vajalikud, kui seda ei ole juba kindlaks määratud.

2. Kui muudes punktides kui ühendumispunktides on märkimised ja ümbermärkimised vajalikud, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)	võrgu kasutajatel on õigus esitada ümbermärkimine gaasipäeva kohta;

b)	ülekandesüsteemi haldur kinnitab esitatud märkimised ja ümbermärkimised või lükkab need tagasi, võttes arvesse artiklis 17 viidatud tähtpäevi.

V PEATÜKK

PÄEVA EBABILANSI TASUD

Artikkel 19

Üldsätted

1. Võrgu kasutajatel on kohustus maksta või õigus saada (vastavalt olukorrale) päeva ebabilansi tasusid oma päeva ebabilansi koguse alusel igal gaasipäeval.

2. Päeva ebabilansi tasud märgitakse eraldi ülekandesüsteemi halduri poolt võrgu kasutajatele esitatavatele arvetele.

3. Päeva ebabilansi tasu põhineb kuludel ja selles võetakse arvesse ülekandesüsteemi halduri poolt tasakaalustamistoimingute (kui neid on) raames tehtavaid kulutusi ning artikli 22 lõike 6 kohast väikest lisatasu.

Artikkel 20

Päeva ebabilansi tasu arvutamise metoodika

1. Ülekandesüsteemi haldur esitab tema bilansipiirkonnas kasutatava päeva ebabilansi tasu arvutamise metoodika kinnitamiseks riigi reguleerivale pädevale asutusele.

2. Kui see on kinnitatud, siis avaldatakse päeva ebabilansi tasu arvutamise metoodika asjakohasel veebisaidil. Selle mis tahes ajakohastatud versioon avaldatakse õigeaegselt.

3. Päeva ebabilansi tasu arvutamise metoodikas määratakse kindlaks järgmine:

a)	artiklis 21 viidatud päeva ebabilansi koguse arvutamine;

b)	artiklis 22 viidatud kohaldatava hinna tuletamine ning

c)	mis tahes muu vajalik parameeter.

Artikkel 21

Päeva ebabilansi koguse arvutamine

1. Ülekandesüsteemi haldur arvutab päeva ebabilansi koguse iga võrgu kasutaja bilansiportfelli kohta igal gaasipäeval järgmise valemi alusel:

päeva ebabilansi kogus = sissevoolud – väljavoolud

2. Päeva ebabilansi koguse arvutust kohandatakse vastavalt, kui

a)	pakutakse mahuvaru muutmise teenust ja/või

järgitakse kokkulepet, mille kohaselt võrgu kasutajad tarnivad gaasi, sh gaasi kui hüve, et hõlmata

i)	gaasi, mida ei ole võrgust väljavooluna registreeritud, nt gaas, mis on läinud kaduma ja mis on seotud mõõtmisvigadega, ja/või

ii)	gaasi, mida ülekandesüsteemi haldur kasutab võrgu juhtimiseks, nt gaaskütus.

3. Kui võrgu kasutaja sissevoolude summa gaasipäeval on võrdne tema väljavoolude summaga kõnealusel gaasipäeval, on võrgu kasutaja kõnealusel gaasipäeval tasakaalus.

4. Kui võrgu kasutaja sissevoolude summa gaasipäeval ei ole võrdne tema väljavoolude summaga kõnealusel gaasipäeval, ei ole võrgu kasutaja kõnealusel gaasipäeval tasakaalus ning kooskõlas artikliga 23 kohaldatakse päeva ebabilansi tasusid.

5. Kooskõlas artikliga 37 esitavad ülekandesüsteemi haldurid võrgu kasutajale oma esialgse ja lõpliku päeva ebabilansi koguse.

6. Päeva ebabilansi tasu põhineb lõplikul päeva ebabilansi kogusel.

Artikkel 22

Kohaldatav hind

1. Artiklis 23 sätestatud päeva ebabilansi tasu arvutuses kohaldatav hind määratakse järgmiselt:

a)	müügi piirhind, kui päeva ebabilansi kogus on positiivne (st võrgu kasutaja sissevoolud gaasipäeval ületavad tema väljavoole kõnealusel gaasipäeval) või

b)	ostu piirhind, kui päeva ebabilansi kogus on negatiivne (st võrgu kasutaja väljavoolud gaasipäeval ületavad tema sissevoole kõnealusel gaasipäeval).

2. Müügi piirhind ja ostu piirhind arvutatakse iga gaasipäeva puhul järgmise põhjal:

müügi piirhind on vähim järgmistest:

i)	mis tahes sellise peamiste toodete müügitehingute madalaim hind, milles ülekandesüsteemi haldur gaasipäeva vältel osaleb, või

ii)	gaasi kaalutud keskmine hind gaasipäeval, millest on lahutatud väike lisatasu;

ostu piirhind on suurim järgmistest:

i)	mis tahes sellise peamiste toodete ostutehingute kõrgeim hind, milles ülekandesüsteemi haldur gaasipäeva vältel osaleb, või

ii)	gaasi kaalutud keskmine hind gaasipäeval, millele on lisatud väike lisatasu.

3. Müügi piirhinna, ostu piirhinna ja kaalutud keskmise hinna määramiseks tehakse ülekandesüsteemi halduri poolt varem kindlaksmääratud ja riigi reguleeriva asutuse kinnitatud kauplemisplatvormidel asjakohased tehingud. Kaalutud keskmine hind on energiakoguse alusel kaalutud keskmine hind peamiste toodetega kauplemisel, mis toimub gaasipäeva vältel kauplemisplatvormi virtuaalses kauplemispunktis.

4. Lõike 2 punktide a ja b korral määratakse vaikimisi reegel, mille kohaselt ei ole lubatud müügi piirhinna ja/või ostu piirhinna tuletamine.

5. Riigi reguleeriva asutuse heakskiidu saamiseks võidakse ülekandesüsteemi halduri ettepaneku korral võtta müügi piirhinna, ostu piirhinna ja kaalutud keskmise hinna määramiseks arvesse asukohapõhiste toodete hinda, võttes asjakohaselt arvesse ülekandesüsteemi halduri poolt asukohapõhiste toodete kasutamise ulatust.

6. Väike lisatasu

a)	annab võrgu kasutajatele stiimuli oma sisse- ja väljavoolud tasakaalustada;

on koostatud ja seda kohaldatakse mittediskrimineerivalt, et

i)	mitte takistada turule sisenemist;

ii)	mitte takistada konkurentsivõimeliste turgude arengut;

c)	mitte avaldada kahjulikku mõju piiriülesele kaubandusele;

d)	mitte põhjustada võrgu kasutajatele päeva ebabilansi tasudega seotud liigset rahalist koormust.

7. Väikse lisatasu suurus võib olla ostu piirhinna ja müügi piirhinna kindlaksmääramisel erinev. Väikse lisatasu suurus ei ületa 10 % kaalutud keskmisest hinnast, välja arvatud juhul, kui asjakohane ülekandesüsteemi haldur saab riigi reguleerivale asutusele vastupidist tõendada ja saab asjakohase kinnituse kooskõlas artikliga 20.

Artikkel 23

Päeva ebabilansi tasu

1. Päeva ebabilansi tasude arvutamiseks iga võrgu kasutaja jaoks korrutab ülekandesüsteemi haldur võrgu kasutaja päeva ebabilansi koguse artikli 22 alusel määratud kohaldatava hinnaga.

2. Päeva ebabilansi tasusid kohaldatakse järgmiselt:

a)	kui võrgu kasutaja päeva ebabilansi kogus gaasipäeval on positiivne, siis eeldatakse, et kõnealune võrgu kasutaja on müünud ülekandesüsteemi haldurile gaasikoguse, mis on võrdne päeva ebabilansi kogusega, ja seega on tal päeva ebabilansi tasu ulatuses nõudeõigus ülekandesüsteemi halduri suhtes ning

b)	kui võrgu kasutaja päeva ebabilansi kogus gaasipäeval on negatiivne, siis eeldatakse, et kõnealune võrgu kasutaja on ostnud ülekandesüsteemi haldurilt gaasikoguse, mis on võrdne päeva ebabilansi kogusega, ja seega on tal päeva ebabilansi tasu ulatuses maksekohustus ülekandesüsteemi halduri ees.

VI PEATÜKK

PÄEVASISESED KOHUSTUSED

Artikkel 24

Üldsätted

1. Ülekandesüsteemi halduril on õigus kohaldada päevasiseseid kohustusi üksnes selleks, et motiveerida võrgu kasutajaid haldama oma päevasisest positsiooni ülekandesüsteemi terviklikkuse tagamiseks ning et minimeerida tasakaalustamistoimingute elluviimise vajadust.

2. Kui ülekandesüsteemi haldur peab esitama võrgu kasutajatele teabe, mis võimaldab neil oma päevasiseste positsioonidega seotud riske juhtida, tuleb seda regulaarselt esitada. Kui see on kohaldatav, esitatakse kõnealust teavet võrgu kasutajale tema ühekordse taotluse alusel.

Artikkel 25

Päevasiseste kohustuste liigid

Päevasiseseid kohustusi on kolme liiki, millest igaüks annab võrgu kasutajale stiimuli käesolevas artiklis sätestatud konkreetse eesmärgi saavutamiseks.

Süsteemiülene päevasisene kohustus

See kohustus kavandatakse eesmärgiga anda võrgu kasutajale stiimul ülekandesüsteemi hoidmiseks selle kasutuspiirides, ja sellega nähakse ette järgmine:

a)	kasutuspiirid, mille piiresse peab ülekandesüsteem jääma;

b)	toimingud, mida võrgu kasutajad võivad ellu viia ülekandesüsteemi kasutuspiirides hoidmiseks;

c)	ülekandesüsteemi kasutuspiiride lähedale jõudmise või nende ületamise korral tulemuseks olevad ülekandesüsteemi halduri tasakaalustamistoimingud;

d)	kulude ja/või tulude omistamine võrgu kasutajatele ja/või tagajärjed kõnealuste võrgu kasutajate päevasisesele positsioonile, mille on põhjustanud ülekandesüsteemi halduri ellu viidud tasakaalustamistoimingud;

e)	asjakohane tasu, mis põhineb võrgu kasutaja individuaalsel päevasisesel positsioonil.

Bilansiportfelliga seotud päevasisene kohustus

See kohustus kavandatakse eesmärgiga anda võrgu kasutajale stiimul, et hoida võrgu kasutaja individuaalne positsioon gaasipäeval eelnevalt kindlaks määratud vahemikus, ja sellega nähakse ette järgmine:

a)	iga bilansiportfelli puhul vahemik, millesse bilansiportfell peab jääma;

b)	kuidas eespool nimetatud vahemik määratakse;

c)	tagajärjed, kui võrgu kasutajad ei jää eelnevalt määratud vahemikku, ja vajaduse korral andmed mis tahes asjakohase tasu tuletamise viisi kohta;

d)	asjakohane tasu, mis põhineb võrgu kasutaja individuaalsel päevasisesel positsioonil.

Sisse- ja väljavoolupunktiga seotud päevasisene kohustus

See kohustus kavandatakse eesmärgiga anda võrgu kasutajatele stiimul konkreetsetes sisse- ja väljavoolupunktides gaasivoo või gaasivoo muutumise piiramiseks eritingimustel, ning sellega nähakse ette järgmine:

a)	gaasivoo ja/või gaasivoo muutumise piirmäärad;

b)	sisse- ja/või väljavoolupunkt või sisse- ja/või väljavoolupunktide rühmad, mille suhtes kõnealuseid piirmäärasid kohaldatakse;

c)	tingimused, mille alusel kõnealuseid piirmäärasid kohaldatakse;

d)	tagajärjed kõnealuste piirmäärade mittejärgimise korral.

Kõnealune kohustus lisandub mis tahes muudele lõpptarbijatega sõlmitud kokkulepetele, mis sisaldavad muu hulgas asukohapõhiseid eripiiranguid ja kohustusi gaasi füüsilise voo kohta.

Artikkel 26

Päevasiseste kohustuste nõuded

1. Ülekandesüsteemi haldur võib teha riigi reguleerivale asutusele ettepaneku päevasisese kohustuse või selle muutmise kohta. See võib hõlmata artiklis 25 kirjeldatud eri liikide elemente, tingimusel et ettepanek vastab lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele. Ülekandesüsteemi halduri õigus ettepanekut teha ei piira riigi reguleeriva asutuse õigust teha otsus omal algatusel.

2. Mis tahes päevasisene kohustus peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

a)	päevasisene kohustus ja sellega seotud tasu (kui see on olemas) ei tohi põhjustada mis tahes sobimatuid tõkkeid piiriülesele kaubandusele ja uutele võrgu kasutajatele asjakohasele turule sisenemisel;

b)	päevasisest kohustust kohaldatakse ainult juhul, kui võrgu kasutajatele antakse enne võimaliku päevasisese tasu kohaldamist piisavalt teavet nende sisse- ja/või väljavoolude kohta ning neil on mõistlikud vahendid oma tasakaalupositsiooni muutmiseks;

c)	võrgu kasutajatele nende tasakaalustamiskohustuste korral tekkivad peamised kulud on seotud nende positsiooniga gaasipäeva lõpus;

d)	päevasisesed tasud kajastavad võimalikult suures ulatuses ülekandesüsteemi halduri kulusid seoses mis tahes seonduvate tasakaalustamistoimingute ellu viimisega;

e)	päevasisene kohustus ei põhjusta võrgu kasutajatele rahaliselt nullpositsiooni arveldamist gaasipäeva jooksul;

f)	päevasisese kohustuse kehtestamise kasu, mis on seotud ülekandesüsteemi ökonoomse ja tõhusa käitamisega, kaalub üles selle mis tahes võimaliku (sh virtuaalse kauplemispunkti likviidsusele avalduva) negatiivse mõju.

3. Ülekandesüsteemi haldur võib teha ettepaneku sisse- või väljavoolupunktide eri kategooriatele erinevate päevasiseste kohustuse kehtestamise kohta, et tagada võrgu kasutajate eri kategooriatele paremad stiimulid ja et vältida ristsubsiidiume. Ülekandesüsteemi halduri õigus ettepanekut teha ei piira riigi reguleeriva asutuse õigust teha otsus omal algatusel.

4. Ülekandesüsteemi haldur konsulteerib sidusrühmadega, sh riigi reguleerivate asutustega, mõjutatud jaotussüsteemi halduritega ja külgnevate bilansipiirkondade ülekandesüsteemi halduritega mis tahes nende päevasiseste kohustuste asjus, mille ta kavatseb kehtestada. Konsulteerimine hõlmab metoodikat ja eeldusi, mida kasutatakse lõikes 2 sätestatud kriteeriumide täitmise kindlakstegemiseks.

5. Pärast konsulteerimise protsessi koostab ülekandesüsteemi haldur soovitusdokumendi, mis sisaldab lõplikku ettepanekut ja analüüsi, mis käsitleb järgmist:

a)	päevasisese kohustuse vajalikkus, võttes arvesse ülekandesüsteemi omadusi ja paindlikkust, mis on ülekandesüsteemi haldurile saadaval tänu lühiajaliste standardiseeritud toodete ostule ja müügile või tasakaalustamisteenuste kasutamisele kooskõlas III peatükiga;

b)	teave, mis avaldatakse, et võimaldada võrgu kasutajatel õigel ajal oma päevasiseseid positsioone hallata;

c)	eeldatav rahaline mõju võrgu kasutajatele;

d)	mõju uutele võrgu kasutajatele, kes sisenevad asjakohasele turule, sh neile avalduv mis tahes soovimatu negatiivne mõju;

e)	mõju piiriülesele kaubandusele, sh võimalik mõju tasakaalustamisele külgnevates bilansipiirkondades;

f)	mõju lühiajalisele hulgimüügi gaasiturule, sh selle likviidsusele;

g)	päevasisese kohustuse mittediskrimineeriv laad.

6. Ülekandesüsteemi haldur esitab riigi reguleerivale asutusele soovitusdokumendi, et saada ettepanekule heakskiit kooskõlas artiklis 27 sätestatud menetlusega. Ülekandesüsteemi haldur avaldab ühtlasi kõnealuse soovitusdokumendi kooskõlas mis tahes konfidentsiaalsuskohustustega, mis tal võivad olla, ja saadab selle teabeks Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikule.

Artikkel 27

Riigi reguleeriva astutuse otsuste tegemine

1. Riigi reguleeriv asutus teeb põhjendatud otsuse ja avaldab selle kuue kuu vältel tervikliku soovitusdokumendi laekumisest. Tehes otsuse selle päevasisese kohustuse kinnitamise kohta, mille kohta ettepanek on tehtud, hindab riigi reguleeriv asutus, kas kõnealune päevasisene kohustus on kooskõlas artikli 26 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidega.

2. Enne põhjendatud otsuse tegemist konsulteerib riigi reguleeriv asutus külgnevate liikmesriikide reguleerivate asutustega ja võtab nende arvamusi arvesse. Külgneva(te) riigi/riikide reguleeriv(ad) asutus(ed) võib/võivad küsida lõikes 1 viidatud otsuse asjus ameti arvamust kooskõlas määruse (EÜ) nr 713/2009 artikli 7 lõikega 4.

Artikkel 28

Kehtivad päevasisesed kohustused

Kui ülekandesüsteemi halduril on käesoleva määruse jõustumise kuupäeval päevasisene/-sed kohustus(ed), järgib ülekandesüsteemi haldur kuue kuu jooksul kõnealusest kuupäevast artikli 26 lõigetes 5–7 sätestatud menetlust ning esitab päevasisese kohustuse/päevasisesed kohustused kinnitamiseks riigi reguleerivale asutusele kooskõlas artikliga 27, et jätkata selle/nende kasutamist.

VII PEATÜKK

NEUTRAALSUSKORD

Artikkel 29

Neutraalsuspõhimõtted

1. Ülekandesüsteemi haldur ei saa ega kaota päeva ebabilansi tasude, päevasiseste tasude, tasakaalustamistoimingute tasude ja muude oma tasakaalustamistoimingutega seotud tasude (mida loetakse ülekandesüsteemi halduri poolt käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks ellu viidud kõigiks tegevusteks) tasumise tõttu tulu ega jää kahjumisse.

2. Ülekandesüsteemi haldur kannab edasi võrgu kasutajatele

a)	mis tahes kulud ja tulud, mis on saadud päeva ebabilansi tasudest ja päevasisestest tasudest;

mis tahes kulud ja tulud, mis on saadud artikli 9 alusel ellu viidud tasakaalustamistoimingutest, v.a juhul, kui riigi reguleeriv asutus peab kõnealuseid kulusid ja tulusid kooskõlas kohaldatavate riiklike eeskirjadega ebatõhusalt tekkinuks. Kõnealune kaalutlus põhineb hindamisel

i)	millega tõendatakse, millises ulatuses oleks ülekandesüsteemi haldur saanud mõistlikult leevendada tasakaalustamistoimingu ellu viimisel tekkinud kulusid, ning

ii)	mis tehakse ülekandesüsteemi haldurile tasakaalustamistoimingu ellu viimise otsuse tegemise ajal saada oleva teabe, aja ning saada olevate vahendite alusel;

c)	mis tahes muud kulud ja tulud, mis on saadud ülekandesüsteemi halduri poolt ellu viidud tasakaalustamistoimingutest, v.a juhul, kui riigi reguleeriv asutus peab kõnealuseid kulusid ja tulusid kooskõlas kohaldatavate riiklike eeskirjadega ebatõhusalt tekkinuteks.

3. Kui rakendatakse tasakaalustamistoimingute tõhusa ellu viimise edendamise stiimulit, on summaarne rahaline kahju piiratud ülekandesüsteemi haldurile ebatõhusalt tekkinud kulude ja tuludega.

4. Ülekandesüsteemi haldur avaldab asjakohased andmed lõikes 1 viidatud summaarsete tasude kohta ning summaarse tasakaalustamise hüvitise kohta vähemalt sama sagedusega kui võrgu kasutajatele esitatakse arved vastavate tasude kohta, aga vähemalt korra kuus.

5. Piiramata lõigetes 1 ja 2 sätestatut võidakse ülekandesüsteemi haldurile tasakaalustava rolli täitmisel kohaldada artiklis 11 sätestatud stiimulite mehhanismi.

Artikkel 30

Tasakaalustamise neutraalsuse rahavood

1. Tasakaalustamise hüvitist maksab asjakohane võrgu kasutaja või makstakse asjakohasele võrgu kasutajale.

2. Riigi reguleeriv asutus kehtestab või kinnitab tasakaalustamise hüvitiste arvutamise ja võrgu kasutajate vahel jaotamise metoodika (sh krediidiriski juhtimise eeskirjad) ning avaldab selle.

3. Tasakaalustamise hüvitised on proportsionaalsed selle ulatusega, milles võrgu kasutaja kasutab asjakohast sisse- või väljavoolupunkti või ülekandesüsteemi.

4. Tasakaalustamise hüvitised eristatakse võrgu kasutajale saadetud arvel ning arvega on kaasas piisav alusteave, mis on sätestatud lõikes 2 viidatud metoodikas.

5. Kui kohaldatakse teabe esitamise mudeli varianti 2 ja tasakaalustamise hüvitis võib seega põhineda prognoositud kuludel ja tuludel, sätestatakse ülekandesüsteemi halduri tasakaalustamise hüvitiste metoodikaga eeskirjad eraldi tasakaalustamise hüvitise arvutamiseks üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude puhul.

6. Kui see on asjakohane, võidakse ülekandesüsteemi halduri tasakaalustamise hüvitise metoodikas sätestada eeskirjad tasakaalustamise hüvitise komponentide eristamiseks ning vastavate summade edasiseks võrgu kasutajate vahel jaotamiseks, et vähendada ristsubsiidiume.

Artikkel 31

Krediidiriski juhtimise kord

1. Ülekandesüsteemi halduril on õigus võtta vajalikud meetmed ja kehtestada asjakohased lepingulised nõuded (sh finantstagatis) võrgu kasutajatele, et leevendada nende makseviivitusi artiklites 29 ja 30 viidatud tasude mis tahes nõutavate maksete puhul.

2. Lepingulised nõuded põhinevad läbipaistval ja võrdsel kohtlemisel, mis on proportsionaalne eesmärgiga ja määratud kindlaks artikli 30 lõikes 2 viidatud metoodikas.

3. Kui võrgu kasutaja puhul esineb makseviivitus, ei vastuta ülekandesüsteemi haldur mis tahes tekkinud kulude eest, kui lõigetes 1 ja 2 viidatud meetmeid ja nõudeid rakendati kohasel viisil ja kui kõnealune kulu nõutakse sisse kooskõlas artikli 30 lõikes 2 viidatud metoodikaga.

VIII PEATÜKK

TEABE ESITAMINE

Artikkel 32

Ülekandesüsteemi haldurite poolt võrgu kasutajate teavitamise kohustus

Ülekandesüsteemi halduri poolt võrgu kasutajatele esitatavas teabes tuleb märkida

1)	ülekandesüsteemi üldine seisund kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa punkti 3.4 alapunktiga 5;

2)	ülekandesüsteemi halduri tasakaalustamistoimingud, millele on viidatud III peatükis;

3)	võrgu kasutaja sisse- ja väljavoolud gaasipäeval, millele on viidatud artiklites 33–42.

Artikkel 33

Üldsätted

1. Kui ülekandesüsteemi haldur ei ole kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 I lisa punktiga 3.1.2 juba teavet esitanud, esitab ta kogu artikli 32 kohase teabe nii et see oleks:

a)	ülekandesüsteemi halduri veebisaidil või teabe elektroonilises vormis esitamise muus süsteemis avaldatav teave;

b)	võrgu kasutajatele tasuta juurdepääsetav;

c)	esitatud kasutajasõbralikul viisil;

d)	selge, kvantifitseeritav ja kergesti juurdepääsetav;

e)	esitatud mittediskrimineerival viisil;

f)	esitatud järjepidevalt kas kWh või kWh/päev ja kWh/h ühikutes;

g)	esitatud ELi liikmesriigi/-riikide ametlikus/ametlikes keel(t)es ja inglise keeles.

2. Kui arvestist ei ole võimalik mõõdetud koguse väärtust lugeda, võidakse kasutada asendusväärtust. Kõnealust asendusväärtust kasutatakse alternatiivse viitena ilma täiendava garantiita ülekandesüsteemi haldurilt.

3. Juurdepääsu andmist teabele ei peeta mis tahes muu konkreetse garantii andmiseks kui kõnealuse teabe kättesaadavaks tegemine kindlaks määratud vormingus ja kindlaks määratud vahendite nagu veebisaidi või veebiaadressi kaudu ning võrgu kasutajatele kõnealusele teabele tavapärastes kasutustingimustes juurdepääsu andmine. Ülekandesüsteemi haldur ei vastuta ühelgi tingimusel mis tahes täiendava garantii andmise eest eelkõige võrgu kasutajate IT-süsteemi puhul.

4. Riigi reguleeriv asutus määrab ühe teabe esitamise mudeli bilansipiirkonna kohta. Päevas korduvalt mõõdetud sisse- ja väljavoolude kohta teabe esitamisel kohaldatakse kõigile mudelitele samu eeskirju.

5. Bilansipiirkondade puhul, kus on kavas kohaldada teabe esitamise mudeli varianti 2 pärast käesoleva määruse jõustumist, viib ülekandesüsteemi haldur või riigi reguleeriv asutus (nagu on kohane) ellu eelneva turu konsulteerimise.

Artikkel 34

Päevas korduvalt mõõdetud sisse- ja väljavoolud

1. Bilansipiirkonna päevas korduvalt mõõdetud sisse- ja väljavoolude puhul, kui võrgu kasutajale jaotatud kogus on võrdne selle kinnitatud kogusega, ei ole ülekandesüsteemi halduril kohustust esitada muud teavet kui kinnitatud kogus.

2. Bilansipiirkonna päevas korduvalt mõõdetud sisse- ja väljavoolude puhul, kui võrgu kasutajale jaotatud kogus ei ole võrdne selle kinnitatud kogusega gaasipäeval D, esitab ülekandesüsteemi haldur võrgu kasutajale selle mõõdetud voolude kohta vähemalt kaks uuendatud väärtust, mis peavad olema vähemalt summad päevas korduvalt mõõdetud sisese- ja väljavoolude kogustest ülekandesüsteemi halduri poolt kahest järgmisest variandist valitud ühe variandi kohaselt:

a)	iga uuendus hõlmab gaasivoogu kõnealuse gaasipäeva D algusest alates või

b)	iga uuendus hõlmab gaasi lisavoogu pärast varasema uuendamise raames teatatut.

3. Esimesed uuendused hõlmavad vähemalt nelja tundi gaasivoogu gaasipäeval D. Need uuendused tagatakse põhjendamatu viivituseta ja nelja tunni jooksul pärast gaasivoogu ja hiljemalt 17:00 UTC (talveaja järgi) või 16:00 UTC (suveaja järgi).

4. Teise uuenduse esitamise aeg määratakse kindlaks, kui riigi reguleeriv asutus on selle heaks kiitnud ja ülekandesüsteemi haldur on selle avaldanud.

5. Ülekandesüsteemi haldur võib nõuda võrgu kasutajatelt selle lõikes 2 loetletud teabe nimetamist, millele võrgu kasutajatel juba on juurdepääs. Laekunud vastuse alusel esitab kõnealune ülekandesüsteemi haldur võrgu kasutajale lõigetes 2 ja 4 nimetatud teabest selle osa, millele võrgu kasutajal juurdepääsu ei ole.

6. Kui ülekandesüsteemi haldur jaotamise protsessi käigus ei vastuta gaasi koguste jaotamise eest võrgu kasutajate vahel, esitab ta lõike 2 erandina vähemalt teabe summaarsete sisse- ja väljavoolude kohta vähemalt kaks korda gaasipäeva D kohta gaasipäeva D vältel.

Artikkel 35

Kord päevas mõõdetud väljavoolud

1. Kui kohaldatakse teabe esitamise mudeli varianti 1, esitab ülekandesüsteemi haldur gaasipäeval D võrgu kasutajatele kord päevas mõõdetud väljavoolude kohta vähemalt kaks vähemalt summeeritud uuendust nende mõõdetud voolude jaotamise kohta kahest järgmisest variandist ülekandesüsteemi halduri valitud ühe variandi kohaselt:

a)	iga uuendus hõlmab gaasivoogu kõnealuse gaasipäeva D algusest alates või

b)	iga uuendus hõlmab gaasi lisavoogu pärast varasema uuendamise raames teatatut.

2. Iga uuendus esitatakse kahe tunni piires gaasivoogude toimumise viimase tunni lõpust.

Artikkel 36

Üle mitme päeva mõõdetud väljavoolud

1. Kui kohaldatakse teabe esitamise mudeli baasjuhtumit,

a)	esitab ülekandesüsteemi haldur gaasipäeval D-1 hiljemalt 12:00 UTC (talveaja järgi) või 11:00 UTC (suveaja järgi) võrgu kasutajatele nende üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude koguse prognoosi gaasipäeval D;

b)	esitab ülekandesüsteemi haldur gaasipäeval D võrgu kasutajatele vähemalt kaks uuendatud prognoosi nende üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude koguste kohta.

2. Esimene uuendus esitatakse hiljemalt 13:00 UTC (talveaja järgi) või 12:00 UTC (suveaja järgi).

3. Teise uuenduse esitamise aeg määratakse kindlaks, kui riigi reguleeriv asutus on selle heaks kiitnud ja ülekandesüsteemi haldur on selle avaldanud. Selles võetakse arvesse järgmist:

a)	juurdepääs lühiajalistele standardiseeritud toodetele kauplemisplatvormil;

b)	võrgu kasutajate üle mitme päeva väljavoolude koguste prognoosi täpsus võrrelduna selle esitamise ajaga;

c)	artikli 15 lõikes 1 sätestatud ümbermärkimise ajavahemiku lõpu aeg;

d)	võrgu kasutaja üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude koguste prognoosi esimese uuenduse aeg.

4. Kui kohaldatakse varianti 1, esitab ülekandesüsteemi haldur gaasipäeval D võrgu kasutajatele üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude kohta vähemalt kaks vähemalt summaarset uuendust nende mõõdetud voolude jaotamise kohta, nagu on osutatud artiklis 35.

5. Kui gaasipäeval D-1 kohaldatakse teabe esitamise mudeli varianti 2, esitab ülekandesüsteemi haldur võrgu kasutajatele prognoosi nende üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude kohta gaasipäeval D, nagu on osutatud lõike 1 punktis a.

Artikkel 37

Sisse- ja väljavoolud pärast gaasipäeva

1. Ülekandesüsteemi haldur esitab hiljemalt gaasipäev D+1 lõpuks igale võrgu kasutajale esialgse jaotamise selle (tema) sisse- ja väljavoolude kohta päeval D ning esialgse päeva ebabilansi koguse.

a)	Teabe esitamise mudeli baasjuhtumi ja variandi 1 puhul jaotatakse kogu gaas, mis on jaotusvõrku tarnitud;

b)	teabe esitamise mudeli variandi 2 puhul on esialgses jaotamises esitatud üle mitme päeva mõõdetud väljavoolud võrdsed võrgu kasutaja üle mitme päeva mõõdetud väljavooludega, mis esitati päev ette;

c)	teabe esitamise mudeli variandi 1 puhul loetakse esialgne koguste jaotus ja esialgne päeva ebabilansi kogus lõplikuks koguste jaotuseks ja lõplikuks ebabilansi koguseks.

2. Artiklites 47 kuni 51 viidatud üleminekumeetme kohaldamisel, kui tehniliselt või tegevuslikult ei oleks otstarbekas lõike 1 nõudeid järgida, võidakse esitada esialgne koguste jaotus ja esialgne päeva ebabilansi kogus kolme gaasipäeva vältel pärast gaasipäeva D.

3. Ülekandesüsteemi haldur esitab igale võrgu kasutajale lõpliku sisse- ja väljavoolude jaotuse ning lõpliku päeva ebabilansi koguse kohaldatavates riiklikes eeskirjades kindlaks määratud ajavahemiku vältel.

Artikkel 38

Kulude ja tulude analüüs

1. Kahe aasta piires alates käesoleva määruse jõustumisest hindab ülekandesüsteemi haldur järgmisi kulusid ja tulusid:

a)	võrgu kasutajatele teabe esitamise sageduse suurendamine;

b)	seonduvate teabe esitamise ajakavade lühendamine;

c)	esitatud teabe täpsuse parandamine.

Kulude ja tulude analüüsis täpsustatakse kulude ja tulude jaotus asjakohaste mõjutatud osapoolte kategooriate lõikes.

2. Ülekandesüsteemi haldur konsulteerib kõnealuse hindamise asjus sidusrühmadega koostöös jaotussüsteemi halduritega, kui nad on mõjutatud.

3. Konsulteerimise tulemuste alusel langetab riigi reguleeriv asutus otsuse teabe esitamise mis tahes asjakohaste muudatuste kohta.

Artikkel 39

Jaotussüsteemi halduri(te) ja prognoosiva(te) pool(t)e teavitamiskohustus ülekandesüsteemi halduri ees

1. Iga bilansipiirkonnaga seotud jaotussüsteemi haldur ja iga prognoosiv pool tagab asjakohases bilansipiirkonnas tegutsevale ülekandesüsteemi haldurile teabe, mis on vajalik käesoleva määruse alusel võrgu kasutajale teabe esitamiseks. See hõlmab jaotussüsteemi sisse- ja väljavoole olenemata sellest, kas süsteem on bilansipiirkonna osa või mitte.

2. Teave, selle vorming ja selle esitamise menetlus määratakse kindlaks koostöös ülekandesüsteemi halduri, jaotussüsteemi halduri ja prognoosiva poole vahel, nagu on asjakohane, et tagada ülekandesüsteemi halduri poolt võrgu kasutajatele teabe kohane esitamine käesoleva peatüki ja eelkõige artikli 33 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide alusel.

3. Kõnealune teave esitatakse ülekandesüsteemi haldurile samas vormingus, kui on sätestatud kohaldatavates riiklikes eeskirjades ja see on kooskõlas vorminguga, mida ülekandesüsteemi haldur kasutab võrgu kasutajatele teabe esitamiseks.

4. Riigi reguleeriv asutus võib nõuda, et ülekandesüsteemi haldur, jaotussüsteemi haldur ja prognoosiv pool esitaksid ettepaneku artikli 11 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele vastava võrgu kasutaja üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude prognooside täpsuse motiveerimismehhanismi kohta.

5. Riigi reguleeriv asutus määrab bilansipiirkonnas prognoosiva poole pärast asjaomaste ülekandesüsteemi haldurite ja jaotussüsteemi halduritega konsulteerimist. Prognoosiv pool vastutab võrgu kasutaja üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude prognoosimise ja vajaduse korral nende edasise jaotamise eest. Tegemist võib olla ülekandesüsteemi halduri, jaotussüsteemi halduri või kolmanda osapoolega.

Artikkel 40

Jaotussüsteemi halduri(te) teavitamiskohustused ülekandesüsteemi halduri ees

Jaotussüsteemi haldur esitab ülekandesüsteemi haldurile teabe päevas korduvalt ja kord päevas mõõdetud sisse- ja väljavoolude kohta jaotussüsteemis, mis on kooskõlas artikli 34 lõigetes 2 kuni 6, artiklites 35 ja 37 sätestatud teabenõuetega. Kõnealune teave esitatakse ülekandesüsteemi haldurile sellise aja jooksul, mis on ülekandesüsteemi haldurile piisav võrgu kasutajatele teabe esitamiseks.

Artikkel 41

Jaotussüsteemi halduri(te) teavitamiskohustused prognoosiva poole ees

1. Jaotussüsteemi haldurid vastutavad prognoosivale poolele piisava ja uuendatud teabe esitamise eest, et võimaldada võrgu kasutaja üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude prognoosimise metoodika rakendamist, nagu on sätestatud artikli 42 lõikes 2. Kõnealune teave esitatakse õigel ajal kooskõlas prognoosiva poole kindlaks määratud ajakavadega, et olla tema vajadustega kooskõlas.

2. Lõiget 1 koos vajalike muudatustega kohaldatakse ka variandile 1.

Artikkel 42

Prognoosiva poole teavitamiskohustused ülekandesüsteemi halduri ees

1. Prognoosiv pool esitab ülekandesüsteemi haldurile prognoosi võrgu kasutaja üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude kohta ja edasiste jaotamiste kohta kooskõlas artiklites 36 ja 37 sätestatud teabenõuetega. Kõnealune teave esitatakse ülekandesüsteemi haldurile aja jooksul, mis on piisav ülekandesüsteemi halduri jaoks võrgu kasutajatele teabe esitamiseks ning võrgu kasutaja üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude päev-ette ja päevapäevasises(t)e prognoosi(de) jaoks hiljemalt tund aega enne artikli 36 lõike 1 punktides a ja b osutatud tähtpäevi, kui ülekandesüsteemi haldur ja prognoosiv pool ei lepi kokku hilisemas ajas, mis on ülekandesüsteemi halduri jaoks piisav võrgu kasutajatele kõnealuse teabe esitamiseks.

2. Võrgu kasutaja üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude prognoosimise metoodika põhineb statistilise nõudluse mudelil ning iga üle mitme päeva mõõdetud väljavool on määratud koormusprofiiliga, mis koosneb gaasinõudluse muutumise valemist selliste muutujate nagu temperatuur, nädalapäev, kliendi tüüp ja riiklikud pühad alusel. Metoodika asjus konsulteeritakse enne selle vastuvõtmist.

3. Prognoosiv pool avaldab võrgu kasutaja üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude prognoosi täpsuse aruande vähemalt korra iga kahe aasta tagant.

4. Kui see on asjakohane, esitavad ülekandesüsteemi haldurid asjakohased andmed gaasivoogude kohta aja jooksul, mis on prognoosiva poole jaoks piisav käesoleva artikli alusel oma kohustuste täitmiseks.

5. Lõikeid 2–4 koos vajalike muudatustega kohaldatakse variandile 1.

IX PEATÜKK

MAHUVARU MUUTMISE TEENUS

Artikkel 43

Üldsätted

1. Ülekandesüsteemi haldur võib pakkuda võrgu kasutajatele mahuvaru muutmise teenust, kui riigi reguleeriv asutus on asjakohased tingimused heaks kiitnud.

2. Mahuvaru muutmise teenusele kohaldatavad tingimused on kooskõlas võrgu kasutaja vastutusega tasakaalustada oma sisse- ja väljavoolud gaasipäeva vältel.

3. Mahuvaru muutmise teenus on piiratud osaga ülekandesüsteemi täitmiseks kasutatud gaasi (piirkogust ületavast) kogusest, mida ülekandesüsteem asjakohasel gaasipäeval sisaldab ja mida ei peeta asjakohase ülekandesüsteemi halduri hinnangu alusel vajalikuks ülekandefunktsiooni täitmiseks.

4. Kõnealuste võrgu kasutajate poolt kõnealuse teenuse alusel ülekandesüsteemi sisestatud ja sealt välja võetud gaas võetakse arvesse nende päeva ebabilansi koguse arvutamisel.

5. VII peatükis sätestatud neutraalsuse mehhanismi ei kohaldata mahuvaru muutmise teenusele, v.a juhul, kui riigi reguleeriv asutus ei ole vastupidist otsustanud.

6. Võrgu kasutajad teavitavad asjaomast ülekandesüsteemi haldurit mahuvaru muutmise teenuse kasutamisest, esitades märkimised ja ümbermärkimised.

7. Ülekandesüsteemi haldur ei pruugi nõuda võrgu kasutajatelt lõike 6 kohast märkimiste ja ümbermärkimiste esitamist, kui neist teatamata jätmine ei piira lühiajalise hulgimüügi gaasituru arengut ning ülekandesüsteemi halduril on piisav teave järgmisel gaasipäeval mahuvaru muutmise teenuse kasutamise täpse jaotuse esitamiseks.

Artikkel 44

Mahuvaru muutmise teenuse osutamise tingimused

1. Mahuvaru muutmise teenust on võimalik osutada ainult juhul, kui kõik järgmised kriteeriumid on täidetud:

a)	ülekandesüsteemi haldur ei pea mahuvaru muutmise teenuse osutamiseks sõlmima lepinguid ühegi muu taristu tagajaga (nt hoidlahalduri või maagaasi veeldusjaamade halduriga);

b)	ülekandesüsteemi haldurile mahuvaru muutmise teenuse osutamisest tekkinud tulud on vähemalt võrdsed kõnealuse teenuse osutamisel tekkinud või tekkivate kuludega;

c)	mahuvaru muutmise teenust pakutakse läbipaistval ja mittediskrimineerival alusel ning seda on võimalik pakkuda konkurentsivõimeliste mehhanismide abil;

d)	ülekandesüsteemi haldur ei nõua otseselt ega kaudselt võrgu kasutajalt mis tahes kulusid, mis on tekkinud mahuvaru muutmise teenuse osutamise tõttu, kui kõnealune võrgu kasutaja ei sõlmi asjakohast lepingut;

e)	mahuvaru muutmise teenus ei oma kahjulikku mõju piiriülesele kaubandusele.

2. Ülekandesüsteemi haldur seab mahuvaru muutmise teenuse osutamise ees prioriteediks päevasiseste kohustuste vähendamise.

X PEATÜKK

ÜLEMINEKUMEETMED

Artikkel 45

Üleminekumeetmed: üldsätted

1. Lühiajalise hulgimüügi gaasituru piisava likviidsuse puudumise korral rakendavad ülekandesüsteemi haldurid artiklites 47 kuni 50 viidatud kohaseid üleminekumeetmeid. Ülekandesüsteemi halduri poolt üleminekumeetmete puhul rakendatavad tasakaalustamistoimingud edendavad võimaluste piires lühiajalise hulgimüügi gaasi turu likviidsust.

2. Üleminekumeetmete rakendamise puhul ei piirata mis tahes muu(de) üleminekumeetme(te) alternatiivina või täiendavat rakendamist, kui kõnealuste meetmete eesmärk on edendada lühiajalisel hulgimüügi gaasiturul konkurentsi ja selle likviidsust ning need on kooskõlas kõnealuses määruses sätestatud üldiste põhimõtetega.

3. Iga ülekandesüsteemi haldur töötab välja ja rakendab lõigetes 1 ja 2 osutatud üleminekumeetmed vastavalt artikli 46 lõikes 1 osutatud aruandele, mille riigi reguleeriv asutus kiidab heaks vastavalt artiklis 46 sätestatud korrale.

4. Aruandes nähakse ette üleminekumeetmete lõpetamine hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 46

Üleminekumeetmed: aastaaruanne

1. Kui ülekandesüsteemi haldur näeb ette üleminekumeetmete rakendamise või nende rakendamise jätkamise, koostab ta aruande, kus sätestatakse

kirjeldus lühiajalise hulgimüügi gaasituru arengu seisundist ja likviidsusest aruande koostamise ajal; kirjeldus hõlmab muu hulgas järgmist (kui see teave on ülekandesüsteemi haldurile kättesaadav):

i)	virtuaalses kauplemispunktis ellu viidud tehingute arv ja tehingute üldarv;

ii)	ostu- ja müügipakkumiste jaotus ning ostu- ja müügipakkumiste mahud;

iii)	nende osalejate arv, kellel on juurdepääs lühiajalisele hulgimüügi gaasiturule;

iv)	nende osalejate arv, kes on lühiajalisel hulgimüügi gaasiturul kindla ajavahemiku vältel tegutsenud;

b)	kohaldatavad üleminekumeetmed;

üleminekumeetmete rakendamise põhjused:

i)	selgitus, miks need on punktis b viidatud lühiajalise hulgimüügi gaasituru arenguastme tõttu vajalikud;

ii)	selle hindamine, kuidas need suurendavad lühiajalise hulgimüügi gaasituru likviidsust.

d)	üleminekumeetme lõpetamiseks võetavad meetmed, sh nende meetmete ellu viimise kriteeriumid ning seotud ajastuse hindamine.

2. Ülekandesüsteemi haldur konsulteerib välja pakutud aruannet sidusrühmadega.

3. Pärast konsulteerimist esitab ülekandesüsteemi haldur riigi reguleerivale asutusele aruande kinnitamiseks. Esimene aruanne esitatakse kuue kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest ja seda ajakohastavad edasised aruanded esitatakse vajaduse korral igal aastal.

4. Riigi reguleeriv asutus teeb põhjendatud otsuse ja avaldab selle kuue kuu vältel tervikliku aruande laekumisest. Sellisest otsusest teatatakse viivitamatult ametile ja komisjonile. Aruande kinnitamise kohta otsuse tegemisel hindab riigi reguleeriv asutus selle mõju tasakaalustamiskordade ühtlustamisele, turgude integreerimise edendamisele ning mittediskrimineerimise, tõhusa konkurentsi ja gaasituru tõhusa toimimise tagamisele.

5. Kohaldatakse artikli 27 lõikes 2 sätestatud korda.

Artikkel 47

Tasakaalustamisplatvorm

1. Kui lühiajalisel hulgimüügi gaasiturul ei ole piisavalt likviidsust või kui seda eeldatavasti ei ole või kui ajalisi tooteid ja asukohapõhiseid tooteid, mida ülekandesüsteemi haldur vajab, ei saa kõnealusel turul mõistlikult hankida, luuakse ülekandesüsteemi halduri tasakaalustamistoimingute otstarbel tasakaalustamisplatvorm.

2. Ülekandesüsteemi haldurid kaaluvad, kas ühist tasakaalustamisplatvormi saab rakendada külgnevatele bilansipiirkondadele ülekandesüsteemi haldurite vahelise koostöö raames või kui ühenduste võimsus on piisav ja kõnealuse ühise tasakaalustamisplatvormi rakendamist peetakse tõhusaks. Kui luuakse ühine tasakaalustamisplatvorm, käitavad seda asjaomased ülekandesüsteemi haldurid.

3. Kui lõikes 1 kirjeldatud olukord ei ole viie aasta jooksul oluliselt muutunud, võib riigi reguleeriv asutus, ilma et see piiraks artikli 45 lõike 4 kohaldamist ja olles esitanud aruande asjakohase muudatuse, otsustada tasakaalustamisplatvormi käitamist jätkata kõige rohkem veel viie aasta võrra.

Artikkel 48

Tasakaalustamisplatvormi alternatiiv

Kui ülekandesüsteemi haldur saab tõendada, et bilansipiirkondadevahelise ühendumispunkti ebapiisava võimsuse tulemusena ei saa tasakaalustamisplatvorm lühiajalise hulgimüügi gaasituru likviidsust suurendada ja ei saa võimaldada ülekandesüsteemi haldurile tõhusate tasakaalustamistoimingute ellu viimist, võib ta kasutada sellist alternatiivi nagu tasakaalustamisteenused, tingimusel et riigi reguleeriv asutus kiidab selle heaks. Kui kasutatakse sellist alternatiivi, määratakse kindlaks lepinguliste kokkulepete tingimused ning samuti kohaldatavad hinnad ja kestused.

Artikkel 49

Ülemineku ebabilansi tasu

1. Kui artiklis 45 osutatud üleminekumeetmed on vajalikud, võidakse tuletatud hind arvutada kooskõlas aruandega, millele on osutatud artiklis 46 ja mis asendab päevase ebabilansi tasu arvutamise metoodikat.

2. Sel juhul võib hinna tuletamine põhineda jäigal hinnal, turuhinna asendushinnal või tasakaalustamise platvormil kauplemisest tuletatud hinnal.

3. Turuhinna asendushinna puhul tuleb täita artikli 22 lõikes 6 sätestatud tingimused. Kõnealuse asendushinna kavandamisel võetakse arvesse võimalikku turuga manipuleerimise riski.

Artikkel 50

Tolerants

1. Tolerantse võidakse kohaldada ainult juhul, kui võrgu kasutajatel puudub juurdepääs

a)	lühiajalisele hulgimüügi gaasiturule, millel on piisav likviidsus;

b)	gaasile, mis on vajalik gaasinõudluse või -pakkumise lühiajalise kõikumise kompenseerimiseks, või

c)	piisavale teabele nende sisse- ja väljavoolude kohta.

2. Tolerantse kohaldatakse

a)	võrgu kasutajate päeva ebabilansi kogustele;

b)	läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil;

c)	ainult vajalikus ulatuses ja minimaalse nõutava kestusega.

3. Tolerantside kohaldamine võib vähendada võrgu kasutaja finantsriski müügi või ostu piirhinnaga, mis on seotud võrgu kasutaja päeva ebabilansi koguse osaga või tervikuga gaasipäeval.

4. Tolerantsi tase on maksimaalne gaasi kogus, mida iga võrgu kasutaja kaalutud keskmise hinnaga ostab või müüb. Kui jääb üle gaasi kogus, mis on iga võrgu kasutaja tolerantsi taset ületav päeva ebabilansi kogus, müüakse või ostetakse see vastavalt ostu piirhinnaga või müügi piirhinnaga.

5. Tolerantsi taseme kavandamisel

a)	võetakse arvesse ülekandesüsteemi paindlikkust ja võrgu kasutaja vajadusi;

b)	kajastatakse võrgu kasutajale oma sisse- ja väljavoolude tasakaalustamise haldamisel tekkivat riski taset;

c)	ei takistata lühiajalise hulgimüügi gaasituru arengut;

d)	ei põhjustata ülekandesüsteemi halduri tasakaalustamistoimingute kulude põhjendamatult suurt kasvu.

6. Tolerantsi tase arvutatakse iga võrgu kasutaja sisse- ja väljavoolude alusel, v.a kauplemine virtuaalses kauplemispunktis igal gaasipäeval. Alamkategooriad määratakse kindlaks kohaldatavate riiklike eeskirjade alusel.

7. Kohaldatavates riiklikes eeskirjades sätestatud üle mitme päeva mõõdetud väljavoolule kohaldatav tolerantsi tase põhineb võrgu kasutaja üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude asjakohase prognoosi ja üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude jaotamise vahelisel erinevusel.

8. Tolerantsi tase võib hõlmata komponenti, mis arvutatakse võrgu kasutaja üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude prognoosi kõrvalekalde kohaldamist arvesse võttes, mis on kogus, mille võrra asjakohane prognoos

a)	ületab jaotusega määratud üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude kogust, kui päeva ebabilansi kogus on positiivne;

b)	jääb alla jaotusega määratud üle mitme päeva mõõdetud väljavoolude koguse, kui päeva ebabilansi kogus on negatiivne.

XI PEATÜKK

LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 51

Ülekandesüsteemi halduri avatud tarne vabastamine

1. Kui käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kehtivad pikaajalised avatud tarne lepingud, mis annavad ülekandesüsteemi haldurile õiguse sisestada või välja võtta kindlaks määratud gaasi koguseid, siis peab ülekandesüsteemi haldur tegutsema selle nimel, et kõnealuseid koguseid vähendada.

2. Kehtiva pikaajalise lepingu alusel saada oleva sisse- või väljavoolu avatud tarne kasutuseta koguse kindlaks määramise ajal võtab ülekandesüsteemi haldur arvesse lühiajaliste standardiseeritud toodete kasutamist.

3. Kasutuseta olev avatud tarne maht võidakse vabastada kas

a)	kooskõlas kehtiva lepingu tingimustega, kui see sisaldab sätteid, mis võimaldavad vähendada seda gaasi kogust, mille kohta kohustused on võetud, ja/või kehtiv leping lõpetada või

kõnealuste lepinguliste õiguste puudumise korral järgmiselt:

i)	leping jääb kuni selle lõpetamiseni kohaldatavate tingimuste alusel kehtima;

ii)	lepinguosalised kaaluvad täiendavaid korraldusi, et vabastada tagasi turule mis tahes kasutuseta gaas, mida ei ole tasakaalustamise otstarbel vaja, et võimaldada muudele võrgu kasutajatele suuremat kauplemisruumi.

4. Kui jõustunud lepingus on sätestatud avatud tarne vähendamine nende koguste võrra, mis on kooskõlas kasutuseta pakkumisega, vähendab ülekandesüsteemi haldur kõnealust avatud tarnet niipea, kuis see on käesoleva määruse jõustumisest alates mõistlikult võimalik või niipea, kui kõnealuse kasutuseta pakkumise olemasolu on võimalik kindlaks määrata.

5. Ülekandesüsteemi haldur konsulteerib sidusrühmadega kehtiva pikaajalise lepingu alusel mis tahes kasutuseta avatud tarne vabastamise üleminekumeetmetena rakendatavate konkreetsete ettepanekute asjus.

6. Ülekandesüsteemi haldur avaldab teabe oma tasakaalustamistoimingute kohta, mis on ellu viidud kehtiva pikaajalise lepingu alusel.

7. Riigi reguleeriv asutus võib määrata sihtmärgid osakaalule, mille võrra pikaajalisi lepinguid tuleks lühiajalise hulgimüügi gaasituru likviidsuse suurendamiseks vähendada.

Artikkel 52

Üleminekusätted

1. Riigi reguleeriv asutus võib lubada ülekandesüsteemi halduril tema põhjendatud taotluse alusel täita käesoleva määruse sätted 24 kuu jooksul alates 1. oktoobrist 2014, kui kõnealune ülekandesüsteemi haldur ei rakenda X peatükis viidatud üleminekumeetmeid. Juhul kui riigi reguleeriv asutus kasutab seda võimalust, ei kohaldata käesolevat määrust kõnealuse ülekandesüsteemi halduri bilansipiirkonnas vastavalt riigi reguleeriva asutuse otsuses tehtud pikenduse ulatusele ja kestusele.

2. Riigi reguleeriv asutus teeb põhjendatud otsuse ja avaldab selle kooskõlas lõikega 1 kolme kuu vältel taotluse laekumisest. Sellisest otsusest teatatakse viivitamatult ametile ja komisjonile.

Artikkel 53

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Piiramata artiklit 28, artikli 33 lõiget 5, artikli 38 lõiget 1, artikli 45 lõiget 4, artikli 46 lõiget 3 ning artikleid 51 ja 52, kohaldatakse käesolevat määrust alates 1. oktoobrist 2015.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 211, 14.8.2009, lk 36.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/73/EÜ, 13. juuli 2009, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/55/EÜ, 26. juuni 2003, maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 98/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 176, 15.7.2003, lk 57).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 713/2009, 13. juuli 2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.8.2009, lk 1).

(5) ELT L 295, 12.11.2010, lk 1.

(6) ELT L 273, 15.10.2013, lk 5.

27.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 91/43

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

24. märts 2014,

millega kehtestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekiri vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks

(2014/170/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999, (1) eriti selle artikli 33 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

1. SISSEJUHATUS

(1)	Määrusega (EÜ) nr 1005/2008 (ETR-kalapüügi määrus) on kehtestatud liidu süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(2)

ETR-kalapüügi määruse VI peatükis on sätestatud koostööd mittetegevate kolmandate riikide kindlaksmääramise, sellise riigina kindlaks määratud kolmandatele riikidele suunatud demaršide, selliste riikide nimekirja koostamise ja avalikustamise, selliste riikide nimekirjast kustutamise ning erakorraliste meetmete menetlus.

(3)	Kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 32 teavitas komisjon 15. novembri 2012. aasta otsusega (2) („15. novembri 2012. aasta otsus”) kaheksat riiki sellest, et nad võidakse liigitada kolmandaks riigiks, keda komisjon käsitab koostööd mittetegeva kolmanda riigina.

(4)	Komisjon esitas 15. novembri 2012. aasta otsuses sellise kindlaksmääramise aluseks olevad olulised faktid ja kaalutlused.

(5)	Samuti teatas komisjon 15. novembril 2012 neile kaheksale riigile eraldi kirjades, et ta peab võimalikuks nende riikide kindlaksmääramist koostööd mittetegeva kolmanda riigina.

(6)

Kõnealustes kirjades märkis komisjon, et selleks, et neid riike ei määrataks kindlaks koostööd mittetegeva kolmanda riigina ja neid ei soovitataks kanda selliste riikide nimekirja vastavalt ETR-kalapüügi määruse artiklitele 31 ja 33, kutsutakse neid üles koostama tihedas koostöös komisjoniga tegevuskava 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud puudujääkide kõrvaldamiseks.

(7)

Komisjon kutsus kaheksat asjaomast riiki üles i) võtma kõik vajalikud meetmed komisjoni soovitatud tegevuskavas sisalduvate meetmete rakendamiseks; ii) hindama komisjoni soovitatud tegevuskavas sisalduvate meetmete rakendamist ning iii) saatma komisjonile iga kuue kuu järel üksikasjalikud aruanded, milles on hinnatud kõigi meetmete rakendamist muu hulgas selle poolest, kui tõhusalt nad aitavad igaüks eraldi ja/või kõik koos tagada kõigile nõuetele vastava kalanduskontrollisüsteemi.

(8)

Asjaomasele kaheksale riigile anti võimalus reageerida kirjalikult seoses 15. novembri 2012. aasta otsuses sõnaselgelt väljendatud probleemide ja muu asjakohase teabega ning esitada tõendid, et lükata ümber kõnealuses otsuses esitatud faktid või neid täiendada või võtta vajaduse korral vastu tegevuskava olukorra heastamiseks ja vastavad meetmed. Nimetatud kaheksale riigile tagati õigus küsida ja esitada lisateavet.

(9)	Komisjoni alustas 15. novembril 2012 asjaomase kaheksa riigiga dialoogi ja märkis, et tema arvates piisab põhimõtteliselt kuuekuusest ajavahemikust kõnealuses küsimuses kokkuleppele jõudmiseks.

(10)	Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. 15. novembri 2012. aasta otsuse tulemusel kõnealuselt kaheksalt riigilt saadud suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti arvesse. Nimetatud kaheksat riiki hoiti komisjoni kaalutlustega suuliselt või kirjalikult kursis.

(11)

Komisjoni 26. novembri 2013. aasta rakendusotsusega (3) („26. novembri 2013. aasta rakendusotsus”) määrati Belize, Kambodža Kuningriik ja Guinea Vabariik kindlaks ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikidena. Komisjon esitas kooskõlas ETR-kalapüügi määrusega põhjused, mille tõttu ta leidis, et nimetatud kolm riiki ei täida lipu-, sadama-, turu- või rannikuäärsete riikidena neile rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(12)

Nõukogu rakendusotsus, millega kantakse Belize, Kambodža Kuningriik ja Guinea Vabariik ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja, tuleks seega teha ETR-kalapüügi määruse rakendamise raames lähtuvalt uurimisest ja dialoogist, mis on toimunud kooskõlas nimetatud määruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. Käesolev otsus põhineb nimetatud uurimisel ja dialoogil, sh toimunud kirjavahetusel ja kohtumistel, samuti 15. novembri 2012. aasta otsusel ja 26. novembri 2013. aasta rakendusotsusel ning samadel põhjendustel. Käesolev otsus, millega kantakse Belize, Kambodža Kuningriik ja Guinea Vabariik ETR-kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirja, peaks kaasa tooma ETR-kalapüügi määruse artiklis 38 sätestatud tagajärjed.

(13)

ETR-kalapüügi määruse artikli 34 lõike 1 kohaselt teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse kustutada kolmas riik koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast, kui asjaomane kolmas riik tõendab, et tema nimekirja kandmise tinginud olukord on lahendatud. Nimekirjast kustutamise otsuse tegemisel võetakse arvesse ka seda, kas asjaomased kindlaksmääratud kolmandad riigid on võtnud konkreetseid meetmeid, millega suudetakse saavutada olukorra püsiv paranemine.

2. BELIZE’I SUHTES KOHALDATAV MENETLUS

(14)

Komisjon teatas ETR-kalapüügi määruse artikli 32 kohaselt Belize’ile 15. novembri 2012. aasta otsusega, et ta peab võimalikuks Belize’i kindlaksmääramist koostööd mittetegeva kolmanda riigina, ning kutsus Belize’i üles kehtestama tihedas koostöös komisjoni talitustega tegevuskava 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud puudujääkide kõrvaldamiseks. Belize esitas 2012. aasta detsembrist 2013. aasta augustini oma seisukohad kirjalikult ja kohtus komisjoniga kõnealuse küsimuse arutamiseks. Komisjon esitas Belize’ile kirjalikult asjakohase teabe. Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. 15. novembri 2012. aasta otsuse tulemusel Belize’ilt saadud suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti arvesse ning Belize’i hoiti komisjoni kaalutlustega suuliselt või kirjalikult kursis. Komisjon leidis, et Belize ei ole 15. novembri 2012. aasta otsuses kirjeldatud probleeme ja puudujääke piisavalt kõrvaldanud. Lisaks järeldas komisjon, et Belize’i esitatud tegevuskavas soovitatud meetmeid ei ole täielikult rakendatud.

3. BELIZE’I KINDLAKSMÄÄRAMINE KOOSTÖÖD MITTETEGEVA KOLMANDA RIIGINA

(15)

Komisjon analüüsis 15. novembri 2012. aasta otsuses Belize’i ülesandeid ja hindas, kuidas Belize täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi. Kõnealusel läbivaatamisel võttis komisjon arvesse ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7 loetletud parameetreid. Komisjon hindas Belize’i poolt kohustuste täitmist, võttes arvesse 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud järeldusi ning Belize’ilt saadud asjakohast teavet, ette pandud tegevuskava ning olukorra heastamiseks võetud meetmeid.

(16)

Peamised puudujäägid, mille komisjon väljapakutud tegevuskavas kindlaks oli määranud, olid seotud mitme puudusega rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmisel, eelkõige suutmatusega võtta vastu piisav õigusraamistik ning piisava ja tõhusa seire- ja kontrollisüsteemi ning heidutava karistussüsteemi puudumisega ja püügisertifitseerimissüsteemi nõuetele mittevastava rakendamisega. Muud kindlakstehtud puudused on üldisemalt seotud rahvusvaheliste kohustuste, sh piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide soovituste ja resolutsioonide ning rahvusvahelise õiguse kohaste laeva registreerimise tingimuste täitmisega. Samuti leiti, et ei järgita asjakohaste organite, nagu ÜRO ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava soovitusi ja resolutsioone. Mittesiduvate soovituste ja resolutsioonide järgimata jätmist on siiski arvesse võetud vaid toetavate tõenditena ja see ei ole koostööd mittetegeva riigina kindlaksmääramise alus.

(17)	Komisjon määras 26. novembri 2013. aasta rakendusotsusega Belize’i kindlaks koostööd mittetegeva kolmanda riigina vastavalt ETR-kalapüügi määrusele.

(18)	Belize’is kui arenguriigis esineda võivate piirangute kohta on märgitud, et Belize’i üldine arengutase ei piira Belize’i kalanduse arengut ega üldist tulemuslikkust.

(19)

15. novembri 2012. aasta otsust ja 26. novembri 2013. aasta rakendusotsust ning Belize’i ja komisjoni dialoogi ja selle tulemusi arvesse võttes võib järeldada, et Belize’i poolt lipuriigi kohustuste täitmiseks võetud meetmed ei ole piisavad ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 91, 94, 117 ja 118, ÜRO 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe artiklite 18, 19 ja 20 ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni meetmete järgimise kokkuleppe II artikli lõike 8 sätete täitmiseks.

(20)	Seega ei ole Belize lipuriigina täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning ta tuleks seetõttu kanda liidu nimekirja koostööd mittetegevatest kolmandatest riikidest.

4. KAMBODŽA KUNINGRIIGIGA SEOTUD MENETLUS

(21)

Komisjon teatas 15. novembril 2012 ETR-kalapüügi määruse artikli 32 kohaselt Kambodža Kuningriigile („Kambodža”), et ta peab võimalikuks Kambodža kindlaksmääramist koostööd mittetegeva kolmanda riigina, ning kutsus Kambodžat üles kehtestama tihedas koostöös komisjoni talitustega tegevuskava 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud puudujääkide kõrvaldamiseks. Kambodža esitas 2012. aasta detsembrist 2013. aasta juunini oma seisukohad kirjalikult ja kohtus komisjoniga kõnealuse küsimuse arutamiseks. Komisjon esitas Kambodžale kirjalikult asjakohase teabe. Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. 15. novembri 2012. aasta otsuse tulemusel Kambodžalt saadud suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti arvesse ning Kambodžat hoiti komisjoni kaalutlustega suuliselt või kirjalikult kursis. Komisjon leidis, et Kambodža ei ole 15. novembri 2012. aasta otsuses kirjeldatud probleeme ja puudujääke piisavalt kõrvaldanud. Lisaks järeldas komisjon, et Kambodža esitatud tegevuskavas soovitatud meetmeid ei ole täielikult rakendatud.

5. KAMBODŽA KINDLAKSMÄÄRAMINE KOOSTÖÖD MITTETEGEVA KOLMANDA RIIGINA

(22)

Komisjon analüüsis 15. novembri 2012. aasta otsuses Kambodža ülesandeid ja hindas, kuidas Kambodža täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi. Kõnealusel läbivaatamisel võttis komisjon arvesse ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7 loetletud parameetreid. Komisjon hindas Kambodža poolt kohustuste täitmist, võttes arvesse 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud järeldusi ja ette pandud tegevuskava, mida on täiendatud Kambodžalt saadud asjakohase teabega.

(23)

Peamised puudujäägid, mille komisjon väljapakutud tegevuskavas kindlaks oli määranud, olid seotud mitme puudusega rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmisel, eelkõige suutmatusega võtta vastu piisav õigusraamistik ning piisava ja tõhusa seire- ja kontrollisüsteemi ning heidutava karistussüsteemi puudumisega. Muud kindlakstehtud puudused on üldisemalt seotud rahvusvaheliste kohustuste ja rahvusvahelise õiguse kohaste laeva registreerimise tingimuste täitmisega. Samuti leiti, et ei järgita asjakohaste organite, nagu ÜRO ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava soovitusi ja resolutsioone. Mittesiduvate soovituste ja resolutsioonide järgimata jätmist on siiski arvesse võetud vaid toetavate tõenditena ja see ei ole koostööd mittetegeva riigina kindlaksmääramise alus.

(24)	Komisjon määras 26. novembri 2013. aasta rakendusotsusega Kambodža kindlaks koostööd mittetegeva kolmanda riigina vastavalt ETR-kalapüügi määrusele.

(25)	Kambodžas kui arenguriigis esineda võivate piirangute kohta on märgitud, et Kambodža üldine arengutase ei piira Kambodža kalanduse arengut ega üldist tulemuslikkust.

(26)

Kambodža poolt lipuriigi kohustuste täitmiseks võetud meetmed ei ole piisavad ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 91 ja 94 täitmiseks. Tuletatakse meelde, et ei ole tähtis, kas Kambodža on ÜRO mereõiguse konventsiooni ratifitseerinud, sest kõnealuse konventsiooni sätted avamerel navigeerimise kohta (ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklid 86–115) on tunnustatud rahvusvahelise tavaõigusena. Pealegi on kõnealustes sätetes kodifitseeritud rahvusvahelise tavaõiguse olemasolevad eeskirjad ning neis on peaaegu sõna-sõnalt üle võetud avamere konventsiooni ning territoriaalmere ja külgvööndi konventsiooni sõnastus – Kambodža on liitunud mõlema nimetatud konventsiooniga ja ta on need ratifitseerinud.

(27)

15. novembri 2012. aasta otsust ja 26. novembri 2013. aasta rakendusotsust ning Kambodža ja komisjoni dialoogi ja selle tulemusi arvesse võttes võib järeldada, et Kambodža poolt lipuriigi kohustuste täitmiseks võetud meetmed ei ole piisavad ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 91 ja 94 täitmiseks.

(28)	Seega ei ole Kambodža lipuriigina täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning ta tuleks seetõttu kanda liidu nimekirja koostööd mittetegevatest kolmandatest riikidest.

6. GUINEA VABARIIGIGA SEOTUD MENETLUS

(29)

Komisjon teatas ETR-kalapüügi määruse artikli 32 kohaselt Guinea Vabariigile („Guinea”) 15. novembri 2012. aasta otsusega, et ta peab võimalikuks Guinea kindlaksmääramist koostööd mittetegeva kolmanda riigina, ning kutsus Guinead üles kehtestama tihedas koostöös komisjoni talitustega tegevuskava 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud puudujääkide kõrvaldamiseks. Guinea esitas 2012. aasta detsembrist 2013. aasta juulini oma seisukohad kirjalikult ja kohtus komisjoniga kõnealuse küsimuse arutamiseks. Komisjon esitas Guineale kirjalikult asjakohase teabe. Komisjon jätkas kogu tema arvates vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. 15. novembri 2012. aasta otsuse tulemusel Guinealt saadud suulisi ja kirjalikke märkusi kaaluti ja võeti arvesse ning Guinead hoiti komisjoni kaalutlustega suuliselt või kirjalikult kursis. Komisjon leidis, et Guinea ei ole 15. novembri 2012. aasta otsuses kirjeldatud probleeme ja puudujääke piisavalt kõrvaldanud. Lisaks järeldas komisjon, et Guinea esitatud tegevuskavas soovitatud meetmeid ei ole täielikult rakendatud.

7. GUINEA KINDLAKSMÄÄRAMINE KOOSTÖÖD MITTETEGEVA KOLMANDA RIIGINA

(30)

Komisjon analüüsis 15. novembri 2012. aasta otsuses Guinea ülesandeid ja hindas, kuidas Guinea täidab rahvusvahelisi lipu-, sadama-, rannikuäärse või tururiigi kohustusi. Kõnealusel läbivaatamisel võttis komisjon arvesse ETR-kalapüügi määruse artikli 31 lõigetes 4–7 loetletud parameetreid. Komisjon hindas Guinea poolt kohustuste täitmist, võttes arvesse 15. novembri 2012. aasta otsuses esitatud järeldusi, ette pandud tegevuskava, mida on täiendatud Guinealt saadud asjakohase teabega.

(31)

Peamised puudujäägid, mille komisjon väljapakutud tegevuskavas kindlaks oli määranud, olid seotud veel tegemata reformidega, et tagada riigi kalalaevastiku piisav ja tõhus järelevalve, riigi kalandusalaste õigus- ja haldusnormide tulemuslik rakendamine, eeskirjade täitmise tagamine avastatud ETR-kalapüügitegevuse eest vastutusele võtmise ja karistamise kaudu, kontrolli- ja järelevalvemeetodite tõhustamine, heidutav karistussüsteem ning kalanduspoliitika, mis on kooskõlas kontrolli- ja järelevalvega seotud haldussuutlikkusega. Muud kindlakstehtud puudused on üldisemalt seotud rahvusvaheliste kohustuste, sh piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide soovituste ja resolutsioonide ning rahvusvahelise õiguse kohaste laeva registreerimise tingimuste täitmisega. Samuti leiti, et ei järgita asjakohaste organite, nagu ÜRO ETR-kalapüügi vastase rahvusvahelise tegevuskava soovitusi ja resolutsioone. Mittesiduvate soovituste ja resolutsioonide järgimata jätmist on siiski arvesse võetud vaid toetavate tõenditena ja see ei ole koostööd mittetegeva riigina kindlaksmääramise alus.

(32)	Komisjon määras 26. novembri 2013. aasta rakendusotsusega kindlaks Guinea koostööd mittetegeva kolmanda riigina vastavalt ETR-kalapüügi määrusele.

(33)

Guineas kui arenguriigis esineda võivate piirangute kohta on märgitud, et Guinea arengutase võib piirata Guinea kalanduse arengut. Guineas välja selgitatud puudujääkide laadi, liidu ja liikmesriikide antud abi ja olukorra heastamiseks võetud meetmeid arvesse võttes ei põhjenda kõnealuse riigi arengutase siiski Guinea üldist tulemuslikkust lipuriigina või rannikuäärse riigina kalanduse valdkonnas ning tema tegevuse ebapiisavust ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.

(34)

15. novembri 2012. aasta otsust ja 26. novembri 2013. aasta rakendusotsust ning Guinea ja komisjoni dialoogi ja selle tulemusi arvesse võttes võib järeldada, et Guinea poolt rannikuäärse ja lipuriigi kohustuste täitmiseks võetud meetmed ei ole piisavad ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklite 61, 62, 94, 117 ja 118 ning ÜRO 1982. aasta 10. detsembri mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja pika rändega kalavarude kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakenduskokkuleppe artiklite 18, 19 ja 20 täitmiseks.

(35)	Seega ei ole Guinea rannikuäärse ja lipuriigina täitnud rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi võtta meetmeid ETR-kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning ta tuleks seetõttu kanda liidu nimekirja koostööd mittetegevatest kolmandatest riikidest.

8. KOOSTÖÖD MITTETEGEVATE KOLMANDATE RIIKIDE NIMEKIRJA KEHTESTAMINE

(36)	Eespool Belize’i, Kambodža ja Guinea kohta tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks kõnealused riigid kanda koostööd mittetegevate kolmandate riikide loetellu, mis kehtestatakse kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikliga 33.

(37)

Meetmed, mida tuleks võtta Belize’i, Kambodža ja Guinea suhtes, on loetletud ETR-kalapüügi määruse artiklis 38. Impordikeeld hõlmab kõiki artikli 2 lõikes 8 määratletud kalavarusid ja -liike, sest koostööd mittetegeva kolmanda riigina kindlaksmääramise põhjus ei ole see, et puuduvad teatavat varu või liiki mõjutava ETR-kalapüügiga seotud asjakohased meetmed. ETR-kalapüügi määruse artikli 2 lõikes 11 sätestatud määratluse kohaselt tähendab import kalandustoodete toomist liidu territooriumile, sealhulgas ümberlaadimiseks liidu territooriumil olevates sadamates.

(38)

Märgitakse, et muu hulgas kahandab ETR-kalapüük kalavarusid, hävitab mereelupaiku, õõnestab mereressursside kaitset ja säästvat kasutamist, moondab konkurentsi, ohustab toiduga kindlustatust, asetab ausad kalurid ebaõiglasesse olukorda ja nõrgendab rannikuasumeid. ETR-kalapüügiga seotud probleemide ulatust arvestades peab liit vajalikuks võtta kiiresti meetmeid Belize’i, Kambodža ja Guinea kui koostööd mittetegevate kolmandate riikide suhtes. Eelnevat arvestades peaks käesolev otsus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(39)

Kui Belize, Kambodža või Guinea tõendab, et tema nimekirja kandmise tinginud olukord on lahendatud, teeb nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse kustutada kõnealune kolmas riik koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekirjast kooskõlas ETR-kalapüügi määruse artikli 34 lõikega 1. Nimekirjast kustutamise otsuse tegemisel võetakse arvesse ka seda, kas Belize, Kambodža või Guinea on võtnud konkreetseid meetmeid, millega suudetakse saavutada olukorra püsiv paranemine,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas on esitatud liidu nimekiri koostööd mittetegevatest kolmandatest riikidest vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 33.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. märts 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

A. TSAFTARIS

(1) ELT L 286, 29.10.2008, lk 1.

(2) Komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsus, millega teatatakse kolmandatest riikidest, kelle puhul komisjon leiab, et vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks, võidakse see riik liigitada koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks (ELT C 354, 17.11.2012, lk 1).

(3) Komisjoni 26. novembri 2013. aasta rakendusotsus, millega määratakse kindlaks kolmandad riigid, keda komisjon loeb koostööd mittetegevaks kolmandaks riigiks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks (ELT C 346, 27.11.2013, lk 2).

LISA

Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata (ETR) kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekiri

Belize

Kambodža Kuningriik

Guinea Vabariik

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2014.091.est
Euroopa Liidu Teataja		L 91

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 27. märts 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 307/2014, 24. märts 2014, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 875/2013, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist Taist pärinevate toiduks valmistatud või konservitud suhkrumaisi terade impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 308/2014, 20. märts 2014, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Almendra de Mallorca / Almendra Mallorquina / Ametlla de Mallorca / Ametlla Mallorquina (KGT)]	7
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 309/2014, 20. märts 2014, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Aceite de la Comunitat Valenciana (KPN)]	9
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 310/2014, 25. märts 2014, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	10
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 311/2014, 25. märts 2014, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	12
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 312/2014, 26. märts 2014, millega kehtestatakse ülekandesüsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri ( 1 )	15
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 313/2014, 26. märts 2014, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Pecorino Sardo (KPN)]	36
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 314/2014, 26. märts 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	38
		OTSUSED
		2014/169/EL
	*	Nõukogu rakendusotsus, 24. märts 2014, millega muudetakse rakendusotsust 2013/463/EL, millega kiidetakse heaks Küprose makromajanduslik kohandamisprogramm	40
		2014/170/EL
	*	Nõukogu rakendusotsus, 24. märts 2014, millega kehtestatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses koostööd mittetegevate kolmandate riikide nimekiri vastavalt määrusele (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks	43
		2014/171/EL
	*	Nõukogu otsus, 24. märts 2014, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Taani liikme ametisse nimetamise kohta	48

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	219,4
	MA	57,9
	TN	88,6
	TR	95,6
	ZZ	115,4
0707 00 05	MA	44,0
	TR	139,3
	ZZ	91,7
0709 93 10	MA	36,6
	TR	85,5
	ZZ	61,1
0805 10 20	EG	38,0
	IL	67,0
	MA	51,7
	TN	55,9
	TR	58,4
	ZZ	54,2
0805 50 10	MA	35,6
	TR	67,7
	ZZ	51,7
0808 10 80	AR	89,5
	BR	107,3
	CL	127,1
	CN	94,6
	MK	30,8
	US	164,6
	ZA	68,9
	ZZ	97,5
0808 30 90	AR	97,0
	CL	117,7
	CN	52,7
	TR	127,0
	ZA	92,6
	ZZ	97,4


	(1) EMPs kohaldatav tekst