21.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 85/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 285/2014,

13. veebruar 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad lepingute otsest, märkimisväärset ja prognoositavat mõju liidus, ning selleks et ära hoida normidest ja kohustustest kõrvalekaldumist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 4 ja artikli 11 lõike 14 punkti e,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kuna börsiväliseid tuletislepinguid on palju ja erinevaid, siis selleks et kindlaks teha, millistel tingimustel loetakse, et börsivälisel tuletislepingul on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus, ja millised on olukorrad, kus on vajalik või asjakohane vältida kõrvalekaldumist määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud normidest või kohustustest, tuleks kohaldada kriteeriumidel põhinevat lähenemisviisi.

(2)

Arvestades, et määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 3 kohaselt loetakse nimetatud määruses sätestatud kohustused täidetuks, kui vähemalt üks vastaspooltest on asutatud riigis, mille kohta komisjon on vastu võtnud samaväärsust kinnitava rakendusakti vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõikele 2, tuleks käesolevaid regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldada selliste lepingute suhtes, mille puhul mõlemad vastaspooled on asutatud kolmandas riigis, mille kohta ei ole veel kinnitatud, et selle õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted oleksid määruses sätestatud nõuetega samaväärsed.

(3)

Teatavad andmed kolmandate riikide isikute poolt sõlmitud lepingute kohta oleksid endiselt kättesaadavad ainult kolmandate riikide pädevatele asutustele. Seepärast peaksid liidu pädevad asutused kolmandate riikide asutustega tihedat koostööd tegema tagamaks, et asjaomaseid sätteid kohaldatakse ja nende nõudeid täidetakse.

(4)	Võttes arvesse, et asjaomaste tehniliste standardite täielikuks mõistmiseks on vajalik erialatermin, peaks see termin olema määratletud.

(5)

Kolmandas riigis asutatud üksustega sõlmitud börsiväline tuletisleping, millele on andnud garantii liidus asutatud üksus, loob finantsriski liidus asutatud garantii andja jaoks. Arvestades, et see risk sõltub finantssektori vastaspoolte poolt börsivälisele tuletislepingule antud garantii suurusest, ning võttes arvesse finantssektori vastaspoolte omavahelisi seoseid võrreldes finantssektoriväliste vastaspooltega, tuleks lugeda, et ainult kolmandas riigis asutatud üksuste poolt sõlmitud sellistel börsivälistel tuletislepingutel, mille kohta liidus asutatud finantssektori vastaspool on välja andnud garantii, mis ületab teatava kvantitatiivse künnise, on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus.

(6)

Kolmandas riigis asutatud finantssektori vastaspooled saavad sõlmida börsiväliseid tuletislepinguid oma filiaalide kaudu liidus. Võttes arvesse filiaalide tegevuse mõju liidu turul, tuleks lugeda, et liidu filiaalide vahel sõlmitud börsivälistel tuletislepingutel on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus.

(7)

Kui konkreetsed vastaspooled sõlmivad börsivälise tuletislepingu, mille peamine eesmärk on vältida kliirimiskohustuse kohaldamist või selliste riski maandamise tehnikate kasutamist, mida kohaldatakse üksuste suhtes, kes oleksid olnud sellise lepingu loomulikeks vastaspoolteks, tuleks seda lugeda kõrvalekaldumiseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud normidest või kohustustest, kuna see takistab määruse eesmärgi saavutamist, milleks on vastaspoolte krediidiriski vähendamine.

(8)

Kui börsiväline tuletisleping on osa kokkuleppest, mida ei toeta ärilised kaalutlused või millel puudub majanduslik sisu ja mille peamine eesmärk on vältida määruse (EL) nr 648/2012, sh erandi tegemise tingimusi sätestavate sätete kohaldamist, tuleks seda lugeda kõrvalekaldumiseks nimetatud määruses sätestatud normidest või kohustustest.

(9)

Fiktiivse kokkuleppe või fiktiivse kokkulepete seeria tunnusteks tuleks lugeda olukordi, kus kokkuleppe eri osad ei ole kooskõlas kokkuleppe kui terviku õigusliku sisuga, kus kokkulepe sõlmitakse viisil, mida tavapäraselt ei kasutataks mõistliku äritava korral, kus kokkulepe või kokkulepete seeria hõlmab elemente, mis sisuliselt neutraliseerivad või tühistavad vastastikku üksteise majandusliku mõju, või kus tehingud on oma loomult ringlevad.

(10)

Soovitav on sätestada tehnilised standardid lepingute kohta, millel on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus, ning tehnilised standardid määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud normidest või kohustustest kõrvalekaldumise kohta ühes õigusaktis, kuna mõlemat liiki tehnilised standardid on seotud kliirimiskohustuse ja riski maandamise tehnikatega. Lisaks on mõlemat liiki standarditel ühiseid jooni, näiteks kohaldatakse neid lepingute suhtes, mille vastaspooltel ei oleks kliirimiskohustust või mille vastaspoolte suhtes ei kohaldataks riski maandamise tehnikaid, kui määruse (EL) nr 648/2012 artikli 4 lõike 1 punkti a alapunkti v ja artikli 11 lõike 14 punkti e tingimused, mida täpsustatakse käesolevas määruses, ei ole täidetud.

(11)

Võttes arvesse, et kolmandate riikide üksused, kelle suhtes käesolevaid regulatiivseid tehnilisi standardeid kohaldatakse, vajavad aega, et korraldada määruse (EL) nr 648/2012 nõuete täitmine, kui loetakse, et nende börsivälistel tuletislepingutel on vastavalt käesolevate tehniliste standardite nõuetele otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus, on asjakohane neid nõudeid sisaldavate sätete kohaldamine kuus kuud edasi lükata.

(12)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille esitas komisjonile Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(13)

ESMA on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (2) artiklile 10 viinud läbi avaliku konsultatsiooni regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud arvamust kõnealuse määruse artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist mõistet:

„garantii”– garantii andja selgesõnaliselt dokumenteeritud õiguslik kohustus maksta soodustatud isikule summad, mis on sissenõutavad või võivad muutuda sissenõutavateks vastavalt garantii saanud üksuse börsivälistele tuletislepingutele, mille kohta garantii on antud, juhul kui tegemist on garantiis määratletud makseviivitusega või kui garantii saanud üksus ei ole makset teinud.

Artikkel 2

Lepingud, millel on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus

1. Loetakse, et börsivälisel tuletislepingul on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus, kui vähemalt üks kolmanda riigi üksus on saanud liidus asutatud finantssektori vastaspoolelt garantii, mis katab kõik või osa selle üksuse börsivälisest tuletislepingust tulenevatest kohustustest sellises ulatuses, et garantii vastab mõlemale järgmistest tingimustest:

garantii hõlmab kolmanda riigi üksuse kõiki kohustusi, mis tulenevad ühest või mitmest börsivälisest tuletislepingust, tingliku koguväärtusega vähemalt 8 miljardit eurot või samaväärne summa asjakohases välisvaluutas, või garantii hõlmab osa kolmanda riigi üksuse kohustustest, mis tulenevad ühest või mitmest börsivälisest tuletislepingust, tingliku koguväärtusega vähemalt 8 miljardit eurot või samaväärne summa asjakohases välisvaluutas, mis on jagatud hõlmatud kohustuste osa protsentuaalse osaga;

b)	garantii võrdub vähemalt 5 %-ga praeguste riskipositsioonide summast, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) artikli 272 punktis 17 ja mis tulenevad garantii andnud liidus asutatud finantssektori vastaspoole börsivälistest tuletislepingutest.

Kui garantii on antud maksimumsummale, mis on väiksem kui esimese lõigu punktis a sätestatud künnis, ei ole garantiiga kaetud lepingutel liidus otsest, märkimisväärset ja prognoositavat mõju, välja arvatud juhul, kui garantii summat suurendatakse, millisel juhul peab garantii andja garantii suurendamise päeval uuesti hindama, kas lepingutel on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus vastavalt esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimustele.

Kui ühest või mitmest börsivälisest tuletislepingust tuleneva kohustuse väärtus on väiksem esimese lõigu punktis a sätestatud künnisest, loetakse, et sellistel lepingutel ei ole liidus otsest, märkimisväärset ja prognoositavat mõju isegi juhul, kui kohustust hõlmava garantii maksimumsumma võrdub esimese lõigu punktis a sätestatud künnisega või ületab seda ja isegi juhul, kui esimese lõigu punktis b sätestatud tingimus on täidetud.

Juhul kui börsivälistest tuletislepingutest tulenevaid kohustusi suurendatakse või praegusi riskipositsioone vähendatakse, hindab garantii andja uuesti, kas esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimused on täidetud. Esimese lõigu punktis a sätestatud tingimuse osas peab hindamine toimuma kohustuse suurenemise päeval ja esimese lõigu punktis b sätestatud tingimuse osas igakuiselt.

Loetakse, et sellistel börsivälistel tuletislepingutel tingliku koguväärtusega vähemalt 8 miljardit eurot või samaväärne summa asjakohases välisvaluutas, mis on sõlmitud enne garantii andmist või suurendamist ja mis hiljem on hõlmatud garantiiga, mis vastab esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimustele, on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus.

2. Loetakse, et börsivälisel tuletislepingul on otsene, märkimisväärne ja prognoositav mõju liidus, juhul kui kaks kolmandas riigis asutatud üksust sõlmivad börsivälise tuletislepingu oma liidus asuvate filiaalide kaudu ja kui nad oleksid asutatud liidus, loetaks neid finantssektori vastaspoolteks.

Artikkel 3

Olukorrad, kus on vajalik või asjakohane vältida kõrvalekaldumist määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud normidest või kohustustest

1. Loetakse, et börsivälise tuletislepingu eesmärk on hoida kõrvale määruse (EL) nr 648/2012 mis tahes sätte kohaldamisest, kui leping on sõlmitud sellisel viisil, et tervikuna vaadates ja kõiki asjaolusid arvesse võttes saab selle peamiseks eesmärgiks pidada nimetatud määruse sätete kohaldamise vältimist.

2. Lõike 1 tähenduses loetakse, et lepingu peamiseks eesmärgiks on määruse (EL) nr 648/2012 mis tahes sätte kohaldamise vältimine, kui börsivälise tuletislepinguga seotud kokkuleppe või kokkulepete seeria peamine eesmärk on nurjata määruse (EL) nr 648/2012 mis tahes sellise sätte sisu, tähendus ja eesmärk, mida muidu kokkuleppe suhtes kohaldataks, kaasa arvatud juhul, kui see on osa fiktiivsest kokkuleppest või fiktiivsete kokkulepete seeriast.

Kokkulepe, mis sisuliselt ei põhine ärilistel kaalutlustel või millel puudub majanduslik sisu või millel ei ole majanduslikke põhjendusi ja mis koosneb mis tahes lepingust, tehingust, skeemist, toimingust, operatsioonist, leppest, toetusest, sobingust, lubadusest, kohustusest või sündmusest, loetakse fiktiivseks kokkuleppeks. Kokkulepe võib koosneda rohkem kui ühest etapist või osast.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 2 kohaldatakse alates 10. oktoobrist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. veebruar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1095/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, 26. juuni 2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

21.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 85/10

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. märts 2014,

millega antakse luba (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola turule laskmiseks toidu uuendkoostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 1683 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(2014/154/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta, (1) eriti selle artiklit 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Äriühing GNOSIS S.p.A esitas 28. juulil 2011 Iirimaa pädevale asutusele taotluse (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola turule laskmiseks ja kasutamiseks toidu uuendkoostisosana toidulisandites.

(2)	Iirimaa pädev toiduhindamisasutus esitas 26. oktoobril 2011 esmase hindamisaruande. Kõnealuses aruandes jõuti järeldusele, et (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhape, glükoosamiinsool vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele.

(3)	Komisjon edastas esmase hindamisaruande teistele liikmesriikidele 28. veebruaril 2012.

(4)	Määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 6 lõike 4 esimeses lõigus ette nähtud 60 päeva jooksul esitati põhjendatud vastuväiteid.

(5)	14. septembril 2012 ja 5. märtsil 2013 konsulteeris komisjon Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet”) ja palus toiduohutusametil määruse (EÜ) nr 258/97 kohaselt täiendavalt hinnata (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola kasutamist toidu koostisosana.

(6)

11. septembril 2013 võttis toiduohutusamet vastu teadusliku arvamuse (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola kui folaadiallika kohta, mida lisatakse toitainelistel eesmärkidel toidulisanditesse. Kõnealuses arvamuses jõuti järeldusele, (2) et (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola kasutamine folaadiallikana on ohutu.

(7)	Teaduslikus arvamuses on esitatud piisavalt põhjendusi kinnitamaks, et (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola kasutamine folaadiallikana vastab määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 3 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitele.

(8)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ (3) on vitamiinide ja mineraalainete toidulisandites kasutamine üksikasjalikult sätestatud. (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola kasutamist tuleks lubada viisil, mis ei piira kõnealuse õigusakti sätete kohaldamist.

(9)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ilma et see piiraks direktiivi 2002/46/EÜ sätete kohaldamist, võib lisas määratletud (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola lasta folaadiallikana liidu turule ja kasutada toidu uuendkoostisosana toidulisandites.

Artikkel 2

Käesoleva otsusega lubatud (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola nimetus seda sisaldava toidu märgistusel peab olema „(6S)-5-metüültetrahüdrofoolhape, glükoosamiinsool” või „5MTHF-glükoosamiin”.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud äriühingule GNOSIS S.p.A., Via Lavoratori Autobianchi 1, 20832 Desio (MB), Itaalia.

Brüssel, 19. märts 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

(2) EFSA Journal (2013); 11(10):3358.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/46/EÜ, 10. juuni 2002, toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

LISA

(6S)-5-METÜÜLTETRAHÜDROFOOLHAPPE, GLÜKOOSAMIINSOOLA SPETSIFIKATSIOON

Määratlus

Keemiline nimetus	N-[4-[[[(6S)-2-amino-1,4,5,6,7,8-heksahüdro-5-metüül-4-okso-6-pteridinüül]metüül]amino]bensoüül]-L-glutaamhape, glükoosamiinsool
Keemiline valem	C32H51N9O16
Molekulmass	817,80 g/mol (veevaba)

Kirjeldus: pulber, mille värvus võib ulatuda kreemjast kuni helepruunini

Identifitseerimistunnused

CASi number

1181972-37-1

Puhtus

Diastereoisomeeriline puhtus	Vähemalt 99 % (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhapet
Glükoosamiini analüüsiväärtus	34–36 % kuivas olekus
5-metüültetrahüdrofoolhappe analüüsiväärtus	54–59 % kuivas olekus
Veesisaldus	Mitte üle 8,0 %
Plii	Mitte üle 2,0 ppm
Kaadmium	Mitte üle 1,0 ppm
Elavhõbe	Mitte üle 0,1 ppm
Arseen	Mitte üle 2,0 ppm
Boor	Mitte üle 10 ppm

Mikrobioloogilised kriteeriumid

Aeroobsete mikroobide koguarv	Mitte üle 100 cfu/g
Pärmi- ja hallitusseeni kokku	Mitte üle 100 cfu/g
Escherichia coli	Puudub 10 grammis

21.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 85/15

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. märts 2014,

millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres, mõõkkala püügiga Vahemeres ning sardiini- ja anšoovisepüügiga Aadria mere põhjaosas

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 1717 all)

(2014/156/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artiklit 95,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrust (EÜ) nr 1224/2009 kohaldatakse kõigi ühise kalanduspoliitika valdkonda kuuluvate tegevuste suhtes, mis viiakse läbi liikmesriikide territooriumil või liidu vetes või mille viivad läbi liidu kalalaevad või, lipuriigi esmavastutust piiramata, liikmesriikide kodanikud, ning selles on eelkõige sätestatud, et liikmesriigid tagavad, et kontroll, inspektsioon ja jõustamine toimub riskijuhtimise põhjal ning sektoreid, laevu või isikuid diskrimineerimata.

(2)	Nõukogu määruses (EÜ) nr 302/2009 (2) on sätestatud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovitatud hariliku tuuni (Thunnus thynnus) varude taastamise mitmeaastase kava liidus kohaldamise üldeeskirjad.

(3)	Nõukogu määruses (EÜ) nr 1967/2006 (3) on vee-elusressursside säilitamise, majandamise ja kasutamise eesmärgil sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse pika rändega siirdekalade kaitseks võetavaid tehnilisi meetmeid, majandamiskavasid ja erimeetmeid.

(4)

Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) kiitis 37. aastakoosolekul 2013. aasta mais heaks soovituse GFCM 37/2013/1, (4) milles käsitletakse väikeste pelaagiliste kalavarude mitmeaastasi majandamiskavasid seoses nende püügiga GFCM geograafilises allpiirkonnas 17 (Aadria mere põhjaosa) ja üleminekuaja kaitsemeetmeid seoses väikeste pelaagiliste kalavarude püügiga geograafilises allpiirkonnas 18 (Aadria mere lõunaosa).

(5)

ICCAT võttis 2011. aasta koosolekul vastu soovituse [11-03] (5) Vahemere mõõkkalavarude majandamise meetmete kohta. Piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide heaks kiidetud soovitused on liikmesriikidele siduvad ning seetõttu olulised käesoleva otsuse jaoks, milles keskendutakse sellele, kuidas liikmesriigid kavandavad, koostavad ajakava ja viivad ellu kontrolli ja inspekteerimist ühise kalanduspoliitika reguleerimisalas.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 95 on komisjonile ette nähtud võimalus määrata asjaomaste liikmesriikidega kooskõlastatult kindlaks, milliste püügipiirkondade suhtes kohaldatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi. Kõnealuses kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammis tuleb sätestada inspektsioonitegevuse eesmärgid, prioriteedid ja kord ning kriteeriumid. Need kehtestatakse riskijuhtimise põhjal ja vaadatakse korrapäraselt läbi pärast saavutatud tulemuste analüüsi. Asjaomased liikmesriigid on kohustatud võtma vajalikke meetmeid, et tagada kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamine, eelkõige seoses nõutavate inimressursside ja materiaalsete vahenditega ning perioodide ja piirkondadega, kus need kasutusele võetakse.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 95 lõikes 2 on sätestatud, et kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammis sätestatakse kriteeriumid, mis kehtestatakse riskijuhtimise põhjal. Asjakohase kontrolli- ja inspekteerimisteabe õigeaegse riskianalüüsi ja üldise hindamise võimaldamiseks on seega asjakohane sätestada läbivaatamiste, inspekteerimiste ja kontrollimiste tegemiseks ühised riskihindamise ja -juhtimise kriteeriumid. Ühiste kriteeriumidega püütakse tagada ühtlustatud lähenemine inspekteerimisele ja kontrollimisele kõigis liikmesriikides ning luua kõigi ettevõtjate jaoks võrdsed võimalused.

(8)	Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm tuleks kehtestada ajavahemikuks 16. märtsist 2014 kuni 15. märtsini 2018 ning selle peaksid rakendama Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal, Prantsusmaa ja Sloveenia.

(9)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 (6) artikli 98 lõigetes 1 ja 3 on sätestatud, et ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade sätete kohaldamist, võtavad liikmesriikide pädevad asutused inspekteerimiseesmärkide valimiseks kasutusele riskipõhise lähenemisviisi, kasutades kogu kättesaadavat teavet, ning teostavad vastavalt riskipõhisele kontrolli- ja jõustamisstrateegiale vajalikke inspekteerimistegevusi objektiivselt, et vältida ühise kalanduspoliitika eeskirjadele mittevastava tegevusega saadud kalandustoodete pardalejätmist, ümberlaadimist, lossimist, töötlemist, transporti, ladustamist, turustamist ja vesiviljelusrajatisse asustamist.

(10)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 768/2005 (7) asutatud Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EFCA) koordineerib kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamist ühiskasutuskava kaudu, millega jõustatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammis sätestatud inspektsioonitegevuse eesmärgid, prioriteedid, kord ja kriteeriumid ning milles määratletakse kontrolli- ja inspekteerimisvahendid, mida asjaomased liikmesriigid võivad ühiselt kasutada. Seetõttu tuleks selgitada kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammis ning ühiskasutuskavas määratletud korra vahelisi seoseid.

(11)

Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude, Vahemere mõõkkala- ning Aadria mere põhjaosa sardiini- ja anšoovisevarude püügi kontrollimise ja inspekteerimise korra ühtlustamiseks ning kõnealuste kalavarude püügi ja majandamise mitmeaastaste kavade edukuse tagamiseks on asjakohane koostada eeskirjad, milles käsitletakse asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste teostatavat kontrolli ja inspekteerimist, sealhulgas vastastikust juurdepääsu asjaomastele andmetele. Sel eesmärgil tuleks sihtkriteeriumide ja eesmärkidega määrata kindlaks kontrolli ja inspekteerimise sagedus ja prioriteedid.

(12)

Liikmesriigid peaksid teostama ühiseid inspekteerimis- ja järelevalvetoiminguid, vajaduse korral kooskõlas EFCA kehtestatud ühiskasutuskavadega, et suurendada kontrolli, inspekteerimise ja järelevalve ühtsust ning arendada asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste kontrolli-, inspekteerimis- ja järelevalvetegevusega seonduvat koostööd.

(13)	Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldamise tulemusi tuleks hinnata iga-aastaste hindamisaruannetega, mille iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile ja EFCA-le.

(14)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kehtestatud kooskõlas asjaomaste liikmesriikidega. Seetõttu tuleks käesolev otsus adresseerida kõnealustele liikmesriikidele.

(15)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja mõisted

Käesoleva otsusega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm, mida kohaldatakse seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres, mõõkkalapüügiga Vahemeres ning sardiini- ja anšoovisepüügiga Aadria mere põhjaosas.

Atlandi ookeani idaosa, Vahemerd ja Aadria mere põhjaosa nimetatakse edaspidi „asjaomased piirkonnad”.

Käesolevas otsuses on kasutatud järgmisi mõisteid:

a)	„Aadria mere põhjaosa” – piirkond, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (8) I lisas;

b)	„Vahemeri” – Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) jaotuse allpiirkonnad 37.1, 37.2 ja 37.3;

c)	„Atlandi ookeani idaosa” – Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) VII, VIII, IX, X piirkond, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 (9) III lisas, ning FAO rajoon 34.1.2.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm hõlmab eelkõige järgmisi tegevusvaldkondi:

a)	püügitegevus asjaomastes piirkondades määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punkti 1 tähenduses;

b)	kalapüügiga seonduv tegevus, sealhulgas kalakasvatus, kalandustoodete kaalumine, töötlemine, turustamine, transport ja ladustamine;

c)	sportlik ja harrastuskalapüük;

d)	import nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (10) artikli 2 punkti 11 määratluse kohaselt;

e)	eksport nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 2 punkti 13 määratluse kohaselt.

2. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi kohaldatakse kuni 15. märtsini 2018.

3. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendavad Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal, Prantsusmaa ja Sloveenia (edaspidi „asjaomased liikmesriigid”).

II PEATÜKK

EESMÄRGID, PRIORITEEDID, KORD JA KRITEERIUMID

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm tagab artiklis 1 osutatud varude suhtes kohaldatavate kaitse- ja kontrollimeetmete ühtse ja tulemusliku rakendamise.

2. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi raames teostatavate kontrolli- ja inspekteerimistoimingute eesmärk on eelkõige tagada järgmiste sätete järgimine:

a)	kalapüügivõimaluste haldamine ja nendega seotud eritingimused, sealhulgas kvoodi täituvuse, püügikoormuse reguleerimise korra ja kohaldatud tehniliste meetmete järelevalve asjaomastes piirkondades;

b)	püügitegevuse suhtes kohaldatav aruandluskohustus, eelkõige seoses registreeritud ja edastatud teabe usaldusväärsusega;

c)	kogu saagi lossimise kohustus käesolevas otsuses käsitletavate kalavarude ja piirkondade puhul, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 (11);

d)	piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt heaks kiidetud erisätted käesolevas otsuses käsitletud kalavarude ja piirkondade kohta.

Artikkel 4

Prioriteedid

1. Asjaomased liikmesriigid kontrollivad ja inspekteerivad kalalaevade püügitegevust ja muude ettevõtjate kalapüügiga seonduvat tegevust riskijuhtimisstrateegia põhjal vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punktile 18 ja rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artiklile 98.

2. Iga kalalaeva, kalalaevade rühma, püügivahendi kategooriat, ettevõtjat või kalapüügiga seonduvat tegevust kontrollitakse ja inspekteeritakse iga artiklis 1 osutatud kalavaru puhul vastavalt lõike 3 kohaselt omistatud prioriteeditasemele.

3. Asjaomased liikmesriigid omistavad prioriteeditaseme artiklis 5 sätestatud korra kohaselt tehtud riskianalüüsi tulemuste põhjal.

Artikkel 5

Riskianalüüsi kord

1. Asjaomased liikmesriigid analüüsivad hõlmatud varude ja piirkonnaga (piirkondadega) seotud riske I lisas esitatud tabeli alusel.

2. Liikmesriikide riskianalüüsi puhul hinnatakse varasemate kogemuste ning kogu kättesaadava ja asjakohase teabe põhjal nõuetele mittevastavuse tõenäosust ning selle võimalikke tagajärgi. Nimetatud elemente kombineerides hindavad liikmesriigid riskitaset („väga madal”, „madal”, „keskmine”, „kõrge” või „väga kõrge”) iga artikli 4 lõikes 2 osutatud inspekteeritava kategooria puhul.

3. Kui artiklis 1 osutatud piirkonnas (piirkondades) tegutseb mõne muu liikmesriigi kui asjaomase liikmesriigi lipu all sõitev kalalaev või kolmanda riigi kalalaev, omistatakse sellele riskitase lõike 3 kohaselt. Kõnealust kalalaeva peetakse väga kõrge riskitasemega kalalaevaks, kui puudub teave ning kui selle lipuriigi ametiasutused ei esita artikli 9 kohaselt vastavalt artikli 4 lõikele 2 ja käesoleva artikli lõikele 3 tehtud riskianalüüsi tulemusi, mis viitaksid teistsugusele riskitasemele.

Artikkel 6

Riskijuhtimisstrateegia

1. Asjaomased liikmesriigid määravad oma riskianalüüsi põhjal kindlaks nõuetele vastavuse tagamisele suunatud riskijuhtimisstrateegia. Selline strateegia hõlmab asjakohaste kulutasuvate kontrolli- ja inspekteerimisvahendite määratlust, kirjeldust ja jaotust vastavalt iga riski iseloomule ja hinnangulisele tasemele ning sihtkriteeriumide täitmist.

2. Lõikes 1 osutatud riskijuhtimisstrateegiat koordineeritakse piirkondlikul tasandil määruse (EÜ) nr 768/2005 artikli 2 punktis c määratletud ühiskasutuskava kaudu.

Artikkel 7

Seos ühiskasutuskavade korraga

1. Asjaomased liikmesriigid esitavad ühiskasutuskava raames EFCA-le vajaduse korral artikli 5 lõike 3 kohaselt tehtud riskianalüüsi tulemused ja eelkõige loetelu hinnangulistest riskitasemetest ning vastavatest inspekteerimiseesmärkidest.

2. Lõikes 1 osutatud riskitasemete ja eesmärkide loetelusid ajakohastatakse vajaduse korral, kasutades ühiste inspekteerimis- ja järelevalvetoimingute käigus kogutud teavet. EFCAt teavitatakse viivitamata pärast iga ajakohastamise lõpuleviimist.

3. EFCA kasutab asjaomastelt liikmesriikidelt saadud teavet riskijuhtimisstrateegia koordineerimiseks piirkondlikul tasandil artikli 6 lõike 2 kohaselt.

Artikkel 8

Sihtkriteeriumid

1. Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 I lisas ja määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 9 lõikes 1 määratletud sihtkriteeriumide kohaldamist, on sihtkriteeriumid riskitasemega „kõrge” ja „väga kõrge” kalalaevade, mõrdade või teiste ettevõtjate puhul määratletud II lisas.

2. Mõne käesolevas otsuses käsitletud liigi puhul on kõigi riskitasemete kontrolli eesmärgid sätestatud II lisas.

3. Riskitasemega „väga madal”, „madal” ja „keskmine” kalalaevade, mõrdade või muude ettevõtjate puhul määravad asjaomased liikmesriigid sihtkriteeriumid kindlaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 46 osutatud riiklike kontrollimeetmete programmide ja sama määruse artikli 95 lõikes 4 osutatud riiklike meetmete kaudu.

4. Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid kohaldada teistsuguseid sihtkriteeriume, mis on väljendatud parandatud nõuete täitmise tasemetena, tingimusel et

a)	parandatud nõuete täitmise tasemetena sihtkriteeriumide kehtestamise vajadus on põhjendatud püügitegevuse või kalapüügiga seonduva tegevuse üksikasjaliku analüüsi ja jõustamisega seotud küsimustega;

b)	parandatud nõuete täitmise tasemetena väljendatud kriteeriumidest teavitatakse komisjoni ning komisjon ei esita neile 90 päeva jooksul vastuväiteid, kriteeriumid ei ole diskrimineerivad ega mõjuta kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammiga määratletud eesmärke, prioriteete ega riskipõhist korda.

5. Kõiki sihtkriteeriume ja eesmärke hinnatakse igal aastal artikli 13 lõikes 1 osutatud hindamisaruannete põhjal ning vajaduse korral vaadatakse need üle artikli 13 lõikes 4 osutatud hindamise käigus.

6. Vajaduse korral jõustatakse käesolevas artiklis osutatud sihtkriteeriumid ühiskasutuskava kaudu.

III PEATÜKK

RAKENDAMINE

Artikkel 9

Liikmesriikidevaheline ja kolmandate riikidega tehtav koostöö

1. Asjaomased liikmesriigid teevad omavahel koostööd kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks.

2. Vajaduse korral teevad kõik muud liikmesriigid koostööd asjaomaste liikmesriikidega.

3. Liikmesriigid võivad kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks teha koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega.

Artikkel 10

Ühine inspekteerimine ja järelevalve

1. Riiklike kalanduskontrollisüsteemide tõhususe ja mõjususe suurendamiseks teostavad asjaomased liikmesriigid ühist inspekteerimist ja järelevalvet oma jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ja vajaduse korral oma territooriumil. Vajaduse korral tehakse kõnealused toimingud määruse (EÜ) nr 768/2005 artikli 9 lõikes 1 osutatud ühiskasutuskavade raames.

2. Ühise inspekteerimise ja järelevalve eesmärgil teevad asjaomased liikmesriigid järgmist:

a)	tagavad, et ühises inspekteerimises ja järelevalves kutsutakse osalema teiste asjaomaste liikmesriikide ametnikud;

b)	kehtestavad ühise tegevuskorra, mida kohaldatakse neile kuuluvate järelevalvet teostavate aluste suhtes;

c)	määravad vajaduse korral kindlaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 80 lõikes 5 osutatud kontaktasutused.

3. Ametnikud ja liidu inspektorid võivad osaleda ühises inspekteerimises ja järelevalves.

Artikkel 11

Andmevahetus

1. Kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi rakendamiseks tagavad asjaomased liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 111 ja rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XII lisas osutatud andmete vahetu ja elektroonilise vahetuse teiste asjaomaste liikmesriikide ja EFCAga.

2. Lõikes 1 osutatud andmed seonduvad kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammiga hõlmatud piirkonnas (piirkondades) toimuva püügitegevuse ja kalapüügiga seonduva tegevusega.

Artikkel 12

Teave

1. Kuni määruse (EÜ) nr 1224/2009 XII jaotise III peatüki täies mahus rakendamiseni edastavad asjaomased liikmesriigid vastavalt käesoleva otsuse III lisas sätestatud vormile komisjonile ja EFCA-le järgmise teabe:

a)	tehtud kontrollide või inspekteerimiste identifitseerimistunnus, kuupäev ja liik;

b)	iga kontrollitava või inspekteeritava kalalaeva (liidu laevastikuregistri number), mõrra, sõiduki või ettevõtja identifitseerimistunnus (nimi);

c)	vajaduse korral inspekteeritud püügivahendi liik ning

ühe või mitme rikkumise avastamisel:

i)	rikkumis(t)e liik;

ii)	rikkumis(t)e järelkontrolli hetkeolukord (eelkõige kui juhtum on uurimisel, menetluses, edasikaebamisel) ning

iii)	rikkumis(t)e järelkontrollina määratud sanktsioon(id): trahvide suurus, konfiskeeritud kala või püügivahendite väärtus, rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 126 lõike 1 kohaselt määratud karistuspunktid või muud sanktsioonid.

2. Lõikes 1 osutatud teave esitatakse iga kontrolli või inspekteerimise puhul ning kantakse igasse aruandesse ja seda ajakohastatakse kuni meetmete lõpetamiseni asjaomase liikmesriigi õigusnormide kohaselt. Kui pärast tõsise rikkumise avastamist ei ole meetmeid võetud, tuleb lisada selgitus.

3. Hariliku tuuni varude püügi kohta Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres ja mõõkkala püügi kohta Vahemeres edastatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud teave elektrooniliselt komisjonile ja EFCA-le 15. septembriks ja ajakohastatakse järgmise aasta 31. jaanuariks.

4. Sardiini- ja anšoovisevarude püügi kohta Aadria mere põhjaosas edastatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud teave elektrooniliselt komisjonile ja EFCA-le 15. aprilliks ja ajakohastatakse järgmise aasta 31. jaanuariks.

Artikkel 13

Hindamine

1. Asjaomased liikmesriigid saadavad komisjonile ja EFCA-le asjaomasele kalendriaastale järgneva aasta 31. märtsiks hindamisaruande kõnealuse kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi raames tehtud kontrolli- ja inspekteerimistoimingute tõhususe kohta.

2. Lõikes 1 osutatud hindamisaruanne hõlmab vähemalt IV lisas loetletud teavet. Asjaomased liikmesriigid võivad lisada oma hindamisaruandele ka muid meetmeid, nagu näiteks koolitus- või teabetunde, mille eesmärk on parandada eeskirjade järgimist kalalaevade, mõrdade ja muude ettevõtjate puhul.

3. EFCA võtab määruse (EÜ) nr 768/2005 artiklis 14 osutatud ühiskasutuskavade tõhususe iga-aastase hindamise puhul arvesse lõikes 1 osutatud hindamisaruandeid.

4. Komisjon kutsub kord aastas kokku kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee koosoleku, et hinnata lõikes 1 osutatud hindamisaruannete põhjal kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi sobivust, asjakohasust ja tõhusust ning seda, kuidas see üldiselt mõjutab eeskirjade järgimist kalalaevade, mõrdade ja muude ettevõtjate puhul. II lisas sätestatud sihtkriteeriumid ja eesmärgid võidakse sellest lähtuvalt läbi vaadata.

Artikkel 14

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. märts 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Maria DAMANAKI

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009, 6. aprill 2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 1).

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1967/2006, 21. detsember 2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(4) Recommendation GFCM 37/2013/1 on a multiannual management plan for fisheries on small pelagic stocks in the GFCM-GSA 17 (Northern Adriatic Sea) and on transitional conservation measures for fisheries on small pelagic stocks in GSA 18 (Southern Adriatic Sea).

(5) ICCATi soovitus Vahemere mõõkkalavarude majandamise meetmete kohta ICCATi raames.

(6) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, 8. aprill 2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(7) Nõukogu määrus (EÜ) nr 768/2005, 26. aprill 2005, millega moodustatakse Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1343/2011, 13. detsember 2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218/2009, 11. märts 2009, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(10) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1005/2008, 29. september 2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

I LISA

RISKIANALÜÜSI KORD

Iga kalalaeva, kalalaevade rühma, püügivahendi kategooriat, ettevõtjat ja/või kalapüügiga seonduvat tegevust kontrollitakse ja inspekteeritakse artiklis 1 osutatud erinevate kalavarude ja piirkondade puhul vastavalt omistatud prioriteeditasemele. Prioriteeditaseme omistavad asjaomased liikmesriigid või mis tahes muu liikmesriik üksnes artikli 5 lõike 4 kohaldamiseks tehtud riskianalüüsi tulemuste põhjal järgmise korra kohaselt.

Riski kirjeldus

[sõltuvalt riskist/püügiviisist/püügipiirkonnast ja olemasolevatest andmetest]

Näitaja

[sõltuvalt riskist/püügiviisist/püügipiirkonnast ja olemasolevatest andmetest]

Püügi/turustusahela etapp (millal ja kus risk ilmneb)

Arvestatavad asjaolud

[sõltuvalt riskist/püügiviisist/püügipiirkonnast ja olemasolevatest andmetest]

Esinemissagedus püügipiirkonnas (1)

Võimalikud tagajärjed (1)

Riskitase (1)

[Märkus: liikmesriikide tuvastatud riskid peaksid olema kooskõlas artiklis 3 määratletud eesmärkidega.]

Püügi/lossitud saagi suurus kalalaevade, kalavarude ja püügivahendite kaupa.

Kvoodi kättesaadavus kalalaevadele kalalaevade, kalavarude ja püügivahendite kaupa.

Standardsete kastide kasutamine.

Lossitud kalandustoodete turuhinna tase ja kõikumine (esmamüük).

Varem tehtud inspekteerimiste arv ja tuvastatud rikkumiste arv asjaomase kalalaeva ja/või muu ettevõtja puhul.

Kohustus lossida alates 1. jaanuarist 2015 vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013.

Taustteave ja/või võimalik pettuseoht seoses sadama/koha/piirkonnaga ja asjaomase püügitegevusega.

Muu asjakohane teave või jälitusteave.

Sage /

keskmine /

harvad juhtumid / või

tähtsusetu

Tõsised /

olulised /

aktsepteeritavad / või marginaalsed

Väga madal / madal / kõrge / või väga kõrge

(1)

Märkus: seda hindavad liikmesriigid. Riskianalüüsi puhul hinnatakse varasemate kogemuste ning kogu kättesaadava teabe põhjal nõuetele mittevastavuse tõenäosust ning selle võimalikke tagajärgi.

II LISA

SIHTKRITEERIUMID

1. Merel tehtava inspekteerimise tase (sh vajaduse korral õhuseire)

Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni püügiga, Vahemeres mõõkkala- ning Aadria mere põhjaosas sardiini- ja anšoovisepüügiga tegelevate kalalaevade suhtes merel tehtavate inspekteerimiste puhul tuleb igal aastal täita järgmised sihtkriteeriumid ja eesmärgid, kui merel tehtav inspekteerimine on püügiahela vastava etapi puhul oluline ja on osa riskijuhtimisstrateegiast:

Kriteeriumid aasta kohta (1)	Kalalaevade hinnanguline riskitase vastavalt artikli 5 lõikele 2
	Kõrge	Väga kõrge
Kalavaru nr 1: harilik tuun	Inspekteerimine merel: vähemalt [2,5] % nende kõrge riskitasemega kalalaevade püügireisidest, mis tegelevad kõnealuse kalavaru sihtpüügiga.	Inspekteerimine merel: vähemalt [5] % nende väga kõrge riskitasemega kalalaevade püügireisidest, mis tegelevad kõnealuse kalavaru sihtpüügiga.
Eesmärgid	Kõik riskitasemed
Kalavaru nr 1: harilik tuun	Eespool osutatud kriteeriumidele vaatamata peab üleviimistoimingute inspekteerimisel olema eesmärk inspekteerida maksimaalselt.
Kalavaru nr 2: mõõkkala	Merel inspekteerimise puhul tuleb prioriteediks seada tehnilistest meetmetest ja püügikeeluaegadest kinnipidamine.
Kalavaru nr 3: sardiin ja anšoovis	Inspekteerimine merel: vähemalt 20 % nendest kalalaevadest, mis püüavad vastava püügihooaja jooksul kõnealust kalavaru sihtpüügina.

2. Kaldal tehtava inspekteerimise tase (sh dokumentide kontroll ja inspekteerimine sadamates või esmamüügil)

Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni, Vahemeres mõõkkala- ning Aadria mere põhjaosas sardiini- ja anšoovisepüügiga tegelevate kalalaevade ja muude ettevõtjate suhtes maal tehtavate inspekteerimiste (sh dokumentide kontroll ja inspekteerimine sadamates või esmamüügil) puhul tuleb igal aastal täita järgmised sihtkriteeriumid ja eesmärgid, kui maal tehtav inspekteerimine on püügi- või turustusahela etapi puhul oluline ja moodustab osa riskijuhtimisstrateegiast.

Kriteeriumid aasta kohta (2)	Kalalaevade ja/või muude ettevõtjate (esmaostja) riskitase
Kriteeriumid aasta kohta (2)	Kõrge	Väga kõrge
Kalavaru nr 1: harilik tuun	Inspekteerimine sadamas: vähemalt [10] % kõrge riskitasemega kalalaevade lossitud üldkogustest	Inspekteerimine sadamas: vähemalt [15] % väga kõrge riskitasemega kalalaevade lossitud üldkogustest
Kalavaru nr 3: sardiin, anšoovis	Inspekteerimine sadamas: vähemalt [10] % kõrge riskitasemega kalalaevade lossitud üldkogustest	Inspekteerimine sadamas: vähemalt [15] % väga kõrge riskitasemega kalalaevade lossitud üldkogustest
Eesmärgid	Kõik riskitasemed
Kalavaru nr 2: mõõkkala	Kaldal inspekteerimise puhul tuleb prioriteediks seada tehnilistest meetmetest ja püügikeeluaegadest kinnipidamine

Inspekteerimist pärast lossimist või ümberlaadimist kasutatakse eelkõige täiendava ristkontrolli mehhanismina, et kontrollida saagi ja lossimise kohta registreeritud ja edastatud teabe usaldusväärsust.

3. Mõrdade ja kalakasvatusettevõtete inspekteerimise tase

Asjaomases piirkonnas hariliku tuuniga seotud mõrdade ja kalakasvanduste inspekteerimise puhul tuleb igal aastal täita järgmised sihtkriteeriumid, kui kaldal tehtav inspekteerimine on püügi- või turustusahela etapi oluline osa ja osa riskijuhtimisstrateegiast.

Kriteeriumid aasta kohta (3)	Riskitase mõrdade ja/või muude ettevõtjate (kalakasvatuse käitaja või esmaostja) puhul
Kriteeriumid aasta kohta (3)	Kõik riskitasemed
Kalavaru nr 1: harilik tuun	Inspekteeritakse 100 % sumpadesse paigutamise ja üleviimise toimingutest, sealhulgas kalade vabakslaskmine, mõrdade ja kalakasvatusettevõtete juures.

(1) Väljendatakse protsendina kõrge või väga kõrge riskitasemega kalalaevade püügireisidest aastas asjaomases piirkonnas.

(2) Väljendatakse protsendina kõrge või väga kõrge riskitasemega kalalaevade poolt aastas lossitud kogustest.

(3) Väljendatakse protsendina kõrge või väga kõrge riskitasemega mõrdade ja kalakasvatusettevõtetega seotud kogustest aastas, sealhulgas kalade üleviimine ja vabakslaskmine.

III LISA

PERIOODILINE TEAVE KONTROLLI JA INSPEKTEERIMISE ERIPROGRAMMI RAKENDAMISE KOHTA

Artikli 12 kohase teabe esitamise vorm, lisatakse igale inspekteerimisaruandele.

Andmeelemendi nimetus	Kood	Kirjeldus ja sisu
Inspekteerimise identifitseerimistunnus	II	ISO kahetäheline riigikood + 9 numbrit, nt DK201200000
Inspekteerimise kuupäev	DA	AAAA-KK-PP
Inspekteerimise või kontrolli liik	IT	Dokument merel, kaldal, transportimisel, üleviimisel, kontrollüleviimisel, sumpadesse paigutamisel, ladustamisel, vabakslaskmisel (märkida).
Iga kalalaeva, sõiduki või ettevõtja identifitseerimistunnus	ID	Kalalaeva ELi laevastikuregistri number ja ICCATi registrinumber (kui on) ja nimi, mõrra ja sõiduvahendi identifitseerimisnumber, ettevõtja nimi ja/või ärinimi, sealhulgas kalakasvatusettevõtte puhul.
Kalapüügivahendi liik	GE	Püügivahendi kood vastavalt FAO rahvusvahelisele kalapüügivahendite statistilisele klassifikatsioonile.
Rikkumine	SI	Y = jah, N = ei
Avastatud rikkumise liik	TS	Rikkumise kirjeldus koos asjaomase sättega. Kui on avastatud tõsine rikkumine, märkida rikkumise liik, osutades rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XXX lisas (vasak veerg) esitatud numbrile. Kontrollimääruse artikli 90 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud tõsised rikkumised tuleb lisaks vastavalt tähistada numbritega „13”, „14” ja „15”. Lisaks (vajaduse korral) tähistatakse määruse (EÜ) nr 302/2009 VI lisas osutatud tõsised rikkumised vastavalt tähtedega „a”, „b”, …, „p”.
Asjaomase kala kogus liikide kaupa	AF	Märkida asjaomased kogused iga pardal või sumbas (harilik tuun eluskalana) oleva kalaliigi kohta (tuuni puhul kaal ja arv).
Järelkontrolli hetkeolukord	FU	Märkida ära hetkeolukord: PENDING (= menetluses), APPEAL (= edasikaebamisel) või CLOSED (= lõpetatud).
Trahv	SF	Trahv eurodes, nt 500.
Konfiskeerimine	SC	SAAGI/PÜÜGIVAHENDI/MUU füüsiline konfiskeerimine. Konfiskeeritud summa vastavalt saagi/püügivahendi väärtusele eurodes, nt 10 000.
Muud	SO	Litsentsi/loa tühistamise puhul märkida ära LI (litsents) või AU (luba) + päevade arv, nt AU30.
Punktid	SP	Määratud punktide arv, nt 12.
Märkused	RM	Kui pärast rikkumise avastamist ei ole meetmeid võetud, lisada vabas vormis selgitus.

IV LISA

HINDAMISARUANDE SISU

Hindamisaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet.

I. Tehtud kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise üldanalüüs (iga asjaomase liikmesriigi kohta)

—	Asjaomase liikmesriigi tuvastatud riskide kirjeldus ja selle riskijuhtimisstrateegia üksikasjalik sisu, sealhulgas läbivaatamis- ja muutmiskorra kirjeldus.

—	Kasutatud kontrolli- ja inspekteerimisvahendite ning kasutusele võetud inspekteerimisvahendite arvu võrdlus kontrolli ja inspekteerimise eriprogrammi elluviimiseks ette nähtud vahendite arvuga, sealhulgas kasutamise kestus ja kasutuspiirkonnad.

—	Kasutatud kontrolli- ja inspekteerimisvahendite ning tehtud kontrollide ja inspekteerimiste arvu võrdlus (täita III lisa kohaselt esitatava teabe alusel) / avastatud rikkumiste arv ning võimaluse korral selliste rikkumiste motiivid.

—	Rikkumiste puhul kehtestatud sanktsioonid (täita III lisa kohaselt esitatava teabe alusel).

—

Muude selliste meetmete (kontrolli-, inspekteerimis- ja jõustamismeetmetest eristuvad meetmed, näiteks koolitus- või teabetunnid) analüüs, mille eesmärk on parandada eeskirjade järgimist kalalaevade ja/või muude ettevõtjate puhul [NÄITEKS: rakendatud selektiivsete püügivahendite paranduste arv, tursa/noorkalade proovide arv jne].

II. Tehtud kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise üksikasjalik analüüs (iga asjaomase liikmesriigi kohta)

Merel tehtud inspekteerimiste analüüs (sh vajaduse korral õhuseire), eelkõige:

—	ette nähtud / kasutusele võetud patrull-laevade võrdlus;

—	rikkumiste määr merel;

—	merel tehtud inspekteerimiste osakaal väga madala, madala või keskmise riskitasemega kalalaevade puhul, mille tulemusena avastati üks või mitu tõsist rikkumist;

—	merel tehtud inspekteerimiste osakaal kõrge või väga kõrge riskitasemega kalalaevade puhul, mille tulemusena avastati üks või mitu tõsist rikkumist;

—	sanktsioonide liik ja tase / tõkestava mõju hinnang.

Kaldal tehtud inspekteerimiste analüüs (sh dokumentide kontroll ja inspekteerimised sadamates või esmamüügil või ümberlaadimisel), eelkõige:

—	ettenähtud/rakendatud kaldal asuvate inspekteerimisüksuste võrdlus;

—	kaldal avastatud rikkumiste määr;

—	selliste kaldal tehtud inspekteerimiste osakaal väga madala, madala või keskmise riskitasemega kalalaevade ja/või ettevõtjate puhul, mille tulemusena avastati üks või mitu tõsist rikkumist;

—	selliste kaldal tehtud inspekteerimiste osakaal kõrge või väga kõrge riskitasemega kalalaevade ja/või ettevõtjate puhul, mille tulemusena avastati üks või mitu tõsist rikkumist;

—	sanktsioonide liik ja tase / tõkestava mõju hinnang.

Inspekteerimistoimingute analüüs (sealhulgas dokumentidel põhinev kontroll ja inspekteerimine), mis tehti mõrdade, nuumamis- ja kalakasvatusettevõtete suhtes, eelkõige:

—

sumpadesse paigutamise toimingute puhul:

—	ettenähtud/rakendatud inspekteerimiste võrdlus;

—	rikkumiste määr kalade üleviimise, sumpadesse paigutamise ja vabastamise toimingute ajal;

—	sanktsioonide liik ja tase / tõkestava mõju hinnang;

—

mõrraga seotud toimingute puhul:

—	ettenähtud inspekteerimiste võrdlus, arvestades, et kala väljapüüdmise ja üleviimise toiminguid kontrollitakse 100 %, sealhulgas üleviimisel kalakasvandusse ja transpordisumpadesse;

—	rikkumiste määr mõrraga seotud toimingute puhul;

—	sanktsioonide liik ja tase / tõkestava mõju hinnang.

Nõuete täitmise tasemena väljendatud sihtkriteeriumide analüüs (vajaduse korral), eelkõige:

—	ettenähtud/rakendatud inspekteerimisvahendite võrdlus;

—	rikkumiste määr ja suundumus (võrreldes kahe eelneva aastaga);

—	kalalaevade/ettevõtjate selliste inspekteerimiste osakaal, mille puhul on tuvastatud üks või mitu rikkumist;

—	sanktsioonide liik ja tase / tõkestava mõju hinnang.

Muude inspekteerimis- ja kontrollimeetmete analüüs: ümberlaadimine, õhuseire, import/eksport jne ning muud meetmed, nagu näiteks koolitus- või teabetunnid, mille eesmärk on parandada eeskirjade järgimist kalalaevade ja muud ettevõtjate puhul.

III. Tehtud kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise tõhustamise ettepanek(ud) (iga asjaomase liikmesriigi kohta)

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2014.085.est
Euroopa Liidu Teataja		L 85

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 21. märts 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 285/2014, 13. veebruar 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad lepingute otsest, märkimisväärset ja prognoositavat mõju liidus, ning selleks et ära hoida normidest ja kohustustest kõrvalekaldumist ( 1 )	1
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 286/2014, 20. märts 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	4
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 287/2014, 20. märts 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori tüüpiliste hindade suhtes	6
		OTSUSED
		2014/152/ÜVJP
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus Atalanta/1/2014, 18. märts 2014, Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (Atalanta) ELi relvajõudude juhataja nimetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus Atlanta/3/2013	8
	*	Nõukogu otsus 2014/153/ÜVJP, 20. märts 2014, millega muudetakse otsust 2011/172/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Egiptuses	9
		2014/154/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. märts 2014, millega antakse luba (6S)-5-metüültetrahüdrofoolhappe, glükoosamiinsoola turule laskmiseks toidu uuendkoostisosana vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 (teatavaks tehtud numbri C(2014) 1683 all)	10
		2014/155/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. märts 2014, millega antakse luba koriandriseemneõli turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 alusel (teatavaks tehtud numbri C(2014) 1689 all)	13
		2014/156/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 19. märts 2014, millega kehtestatakse kontrolli ja inspekteerimise eriprogramm seoses hariliku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres, mõõkkala püügiga Vahemeres ning sardiini- ja anšoovisepüügiga Aadria mere põhjaosas (teatavaks tehtud numbri C(2014) 1717 all)	15

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	145,0
	MA	62,4
	TN	80,7
	TR	95,4
	ZZ	95,9
0707 00 05	MA	182,1
	TR	144,2
	ZZ	163,2
0709 91 00	EG	45,1
0709 91 00	ZZ	45,1
0709 93 10	MA	36,8
	TR	87,4
	ZZ	62,1
0805 10 20	EG	49,3
	IL	67,2
	MA	58,4
	TN	50,6
	TR	58,1
	ZA	62,5
	ZZ	57,7
0805 50 10	TR	66,9
0805 50 10	ZZ	66,9
0808 10 80	AR	91,7
	CL	85,6
	CN	116,8
	MK	25,2
	US	179,8
	ZZ	99,8
0808 30 90	AR	98,0
	CL	126,3
	CN	74,5
	TR	158,2
	ZA	89,9
	ZZ	109,4

CN-kood	Toote kirjeldus	Tüüpiline hind (eurot / 100 kg)	Artikli 3 lõikes 3 osutatud tagatis (eurot / 100 kg)	Päritolu (1)
0207 12 10	Nn 70 % kanarümbad, külmutatud	121,7	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	128,1	0	AR
0207 12 90	Nn 65 % kanarümbad, külmutatud	149,3	0	BR
0207 14 10	Kana ja kuke (liigist Gallus domesticus) kondita tükid, külmutatud	292,2	2	AR
		243,7	17	BR
		317,3	0	CL
		261,0	12	TH
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	283,6	4	BR
0207 27 10	Kalkuni kondita jaotustükid, külmutatud	315,3	0	CL
0408 91 80	Munakollased	422,2	0	AR
1602 32 11	Kuumtöötlemata tooted kanast ja kukest (liigist Gallus domesticus)	261,6	8	BR

palmitiinhape (C16:0)	2–5 %
steariinhape (C18:0)	< 1,5 %
petroseliinhape (cis-C18:1(n-12))	60–75 %
oleiinhape (cis-C18:1 (n-9))	8–15 %
linoolhape (C18:2)	12–19 %
α-linoleenhape (C18:3)	< 1,0 %
transrasvhapped	mitte üle 1 %

murdumisnäitaja (20 °C)	1,466–1,474
happearv	mitte üle 0,6 mg KOH/g
peroksiidiarv	mitte üle 5 mekv/kg
joodiarv	88–102
seebistumisarv	186–198 mg KOH/g
seebistumatu aine	mitte üle 15 g/kg