12.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 71/3

NÕUKOGU OTSUS 2014/129/ÜVJP,

10. märts 2014,

millega edendatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustikku massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise toetamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2 ja artikli 31 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia (edaspidi „massihävitusrelvade leviku vastane ELi strateegia”), mille III peatükis on esitatud loetelu meetmetest, mida on vaja võtta nii liidus kui ka kolmandates riikides massihävitusrelvade leviku vastu võitlemiseks.

(2)	Liit rakendab massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat aktiivselt ja viib ellu selle III peatükis loetletud meetmeid, näiteks arendades vajalikke struktuure liidus.

(3)

Nõukogu võttis 8. detsembril 2008. aastal vastu järeldused ja dokumendi pealkirjaga „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses” (edaspidi „uued tegevussuunad”), milles sätestatakse, et massihävitusrelvade levik on jätkuvalt üks suuremaid julgeolekuprobleeme ning massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) oluline osa.

(4)	Uutes tegevussuundades kutsub nõukogu pädevaid nõukogu koosseise ja organeid, komisjoni, teisi institutsioone ja liikmesriike üles võtma nimetatud dokumendi kohaseid konkreetseid järelmeetmeid.

(5)

Uutes tegevussuundades rõhutab nõukogu, et massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks võetavate liidu meetmete jaoks võiks olla kasulik toetus, mida annab massihävitusrelvade leviku tõkestamise alal tegutsev valitsusväline võrgustik, kuhu kuuluvad liidu strateegilistele valdkondadele spetsialiseerunud välispoliitika instituudid ja uurimiskeskused, kes kasutavad ära juba olemas olevaid kasulikke võrgustikke. Sellist võrgustikku saaks laiendada, et see hõlmaks institutsioone kolmandates riikides, kellega liit peab konkreetseid massihävitusrelvade leviku tõkestamise alaseid dialooge.

(6)

Euroopa Ülemkogu võttis 15. ja 16. detsembril 2005 vastu ELi strateegia väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks (edaspidi „väike- ja kergrelvade alane ELi strateegia”), milles on sätestatud suunised liidu tegevuseks väike- ja kergrelvade valdkonnas. Väike- ja kergrelvade alases ELi strateegias esitatakse seisukoht, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik hankimine ja salakaubavedu kujutab tõsist ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule.

(7)

Väike- ja kergrelvade alases ELi strateegias on muude eesmärkide hulgas märgitud, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona pakkumise ja destabiliseeriva leviku vastaste rahvusvaheliste, piirkondlike või liidu ja selle liikmesriikide siseste mehhanismide arendamisel on vaja edendada tegelikku mitmepoolsust.

(8)

Nõukogu võttis 26. juulil 2010 vastu otsuse 2010/430/ÜVJP, (1) millega loodi massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade võrgustik ja nähti ette, et selle otsuse tehnilist rakendamist teostab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium (edaspidi „konsortsium”).

(9)

Konsortsiumi valimine ainsaks toetusesaajaks on käesoleval juhul põhjendatud, kuna liit, keda toetavad liikmesriigid, soovib jätkata viljakat koostööd Euroopa mõttekodade võrgustikuga, mis aitab luua Euroopa ühtse arusaama massihävitusrelvade leviku tõkestamisest ja desarmeerimisest, samuti aitab liidul välja töötada ja kujundada nimetatud valdkondade poliitikat ning suurendada liidu nähtavust. Konsortsiumi olemusest tulenevalt, st kuna konsortsiumi asutas liit ja ta sõltub täielikult liidu toetusest, on käesoleval juhul vajalik näha ette 100 %-line rahastamine. Konsortsiumil ei ole rahalisi omavahendeid ega seaduslikku õigust hankida muid rahalisi vahendeid. Peale selle on konsortsium moodustanud lisaks neljale juhtivale mõttekojale võrgustiku, kuhu kuulub rohkem kui 60 mõttekoda ja uurimiskeskust, ühendades peaaegu kogu valitsusvälise ekspertteabe liidus.

(10)

Praeguseks on konsortsium korraldanud kaks liidu ekspertide seminari 2011. aasta mais ja 2013. aasta juunis Brüsselis ning kaks olulist rahvusvahelist konverentsi massihävitusrelvade leviku tõkestamise teemal 2012. aasta veebruaris ning 2013. aasta septembris ja oktoobris Brüsselis ning lisaks on tema veebisaidil on avaldatud 31 kõnealust teemat käsitlevat poliitikadokumenti. Veebisait avati 2011. aasta kevadel ja seda on seejärel regulaarselt ajakohastatud, sealhulgas avaldades kaks korda kuus elektroonilist infolehte: nonproliferation.eu. Konsortsiumi võrgustiku tegevuse algusest alates on sellega ühinenud rohkem kui 60 Euroopa sõltumatut mõttekoda.

(11)

Nõukogu otsustega 2010/799/ÜVJP (2) ja 2012/422/ÜVJP (3) tehti konsortsiumile samuti ülesandeks korraldada kaks seminari, mille eesmärk oli edendada usalduse suurendamist ja toetada protsessi, mille eesmärk on luua Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid, ning mis toimusid 2011. aasta juulis ja 2012. aasta novembris Brüsselis. Veelgi enam, nõukogu otsusega 2013/43/ÜVJP (4) tehti konsortsiumile ülesandeks korraldada kaks kinnist seminari, mille eesmärk oli hõlbustada relvakaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste edukat lõpuleviimist ja mis toimusid 2013. aasta märtsis ÜRO konverentsi raames,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Tõhusa mitmepoolsuse, ennetamise ja kolmandate riikidega tehtava koostöö põhimõtetel rajaneva massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia tõhusama rakendamise toetamiseks pikendatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustiku tegevuse edendamist ja toetamist kolme aasta võrra, et täita järgmisi eesmärke:

a)	soodustada poliitilist ja julgeolekualast dialoogi ning pikaajalist arutelu massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses võetavate meetmete üle kodanikuühiskonnas ning eelkõige ekspertide, teadlaste ja akadeemikute vahel;

b)	anda nõukogu asjaomastes ettevalmistavates organites osalejatele võimalus konsulteerida võrgustikuga massihävitusrelvade leviku tõkestamisega seotud küsimustes ja võimaldada liikmesriikide esindajatel osaleda võrgustiku koosolekutel;

c)	olla kasulikuks lähteplatvormiks massihävitusrelvade leviku tõkestamise alastele liidu ja rahvusvahelise kogukonna meetmetele, eelkõige esitades aruandeid ja/või soovitusi liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esindajatele;

aidata suurendada kolmandate riikide teadlikkust massihävitusrelvade leviku alastest probleemidest ja vajadusest teha koostööd liiduga ja mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige ÜROs, et hoida ära kogu maailmas muret tekitavate massihävitusrelvade leviku alaste programmide loomine, nende elluviimist tõkestada ning need peatada ja võimaluse korral kaotada;

e)	aidata koguda massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid ekspertteadmisi ja arendada sellealast institutsioonilist suutlikkust liidu ja kolmandate riikide mõttekodades ja valitsustes.

2. Võttes arvesse väike- ja kergrelvade alast ELi strateegiat, ei piirdu massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute Euroopa mõttekodade võrgustiku tegevus üksnes massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levikust põhjustatud ohtudega seotud küsimuste käsitlemisega, vaid see hõlmab ka tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimusi. Tavarelvadega seotud küsimuste lisamine võrgustiku tegevusvaldkonda annab suurepärase aluse pidada dialooge ja esitada soovitusi seoses selles valdkonnas võetavate liidu meetmetega, mida viiakse läbi väike- ja kergrelvade alase ELi strateegia rakendamise ning tavarelvade alase liidu poliitika raames.

3. Seda arvestades sisaldavad liidu toetatavad projektid järgmisi konkreetseid tegevusi:

vahendite tagamine selleks, et korraldada ekspertidele ja praktikutele kolm iga-aastast nõupidamist ja kuni seitse sihtotstarbelist seminari kõikides massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimustes, mis hõlmavad nii mittetavarelvi kui ka tavarelvi, eesmärgiga esitada kõrge esindaja esindajatele aruandeid ja/või soovitusi;

b)	kasutajatoe loomine konsortsiumis, et pakkuda üksikjuhtumipõhist ekspertteavet küsimuste kohta, mis on seotud kõikide massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimustega, mis hõlmavad nii mittetavarelvi kui ka tavarelvi, et anda vastuseid kahe nädala jooksul;

vahendite tagamine kolmandate riikide ja kodanikuühiskonnaga kolme olulise iga-aastase konverentsi korraldamiseks massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise teemal, et edendada rahvusvahelisel tasandil massihävitusrelvade leviku vastast ELi strateegiat ning väike- ja kergrelvade alast ELi strateegiat ning samuti liidu institutsioonide ja liidus tegutsevate mõttekodade rolli kõnealuses valdkonnas, eesmärgiga suurendada liidu sellealase poliitika nähtavust ning esitada kõrge esindaja esindajatele aruandeid ja/või soovitusi;

vahendite tagamine internetipõhise platvormi haldamiseks ja arendamiseks, et soodustada kontaktide loomist ja edendada massihävitusrelvade ja tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade leviku tõkestamisega seotud teemasid analüüsivate mõttekodade võrgustikus uurimistööalast dialoogi, ning samuti uue ekspertide põlvkonna koolitamiseks massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alal;

e)	vahendite tagamine teadlikkuse suurendamiseks ning ekspertteadmiste kogumiseks ja institutsioonilise suutlikkuse arendamiseks massihävitusrelvade leviku tõkestamise alastes liidu ja kolmandate riikide mõttekodades ja valitsustes;

f)	liikmesriikide ja Euroopa välisteenistuse esitatud teemade käsitlemine konsortsiumi üldises uurimistegevuses.

Projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab kõrge esindaja.

2. Artikli 1 lõikes 3 osutatud tegevusi hõlmavate projektide tehnilist rakendamist teostab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium, mis on moodustatud strateegiliste uuringute sihtasutuse (Fondation pour la Recherche Stratégique (FRS)), Frankfurti rahu-uuringute instituudi (Peace Research Institute Frankfurt (HSFK/PRIF)), rahvusvahelise strateegiliste uuringute instituudi (International Institute for Strategic Studies (IISS)) ja Stockholmi rahvusvahelise rahu-uuringute instituudi (Stockholm International Peace Research Institute (SIPRI)) põhjal. Konsortsium täidab oma ülesandeid kõrge esindaja vastutusel. Sel eesmärgil sõlmib kõrge esindaja konsortsiumiga vajalikud kokkulepped.

3. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus esitavad konsortsiumi uurimisprogrammides hindamiseks erilist huvi pakkuvad prioriteedid ja teemad, mida tuleks käsitleda töödokumentides ja seminaridel kooskõlas liidu poliitikaga.

Artikkel 3

1. Lähtesumma artikli 1 lõikes 3 osutatud projektide rakendamiseks on 3 600 000 eurot.

2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Järelevalvet lõikes 1 nimetatud kulude nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon konsortsiumiga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et konsortsium tagab liidu abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu nimetatud protsessis esilekerkinud raskustest ja lepingu sõlmimise kuupäevast.

Artikkel 4

1. Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes konsortsiumi poolt koostatud regulaarsetest aruannetest. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.

2. Komisjon annab aru artikli 1 lõikes 3 nimetatud projektide finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

2. Käesolev otsus kaotab kehtivuse 36 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu sõlmimisest.

Otsus kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel selle jõustumisest, kui selle aja jooksul ei ole sõlmitud nimetatud rahastamislepingut.

Brüssel, 10. märts 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. VROUTSIS

(1) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/430/ÜVJP, millega luuakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustik massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise toetamiseks (ELT L 202, 4.8.2010, lk 5).

(2) Nõukogu 13. detsembri 2010. aasta otsus 2010/799/ÜVJP, millega toetatakse usalduse suurendamise protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tsoon, kus ei ole massihävitusrelvi ega nende kandevahendeid, et toetada massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamist (ELT L 341, 23.12.2010, lk 27).

(3) Nõukogu 23. juuli 2012. aasta otsus 2012/422/ÜVJP, millega toetatakse protsessi, mille tulemusel luuakse Lähis-Idas tuumarelvadest ja kõikidest muudest massihävitusrelvadest vaba tsoon (ELT L 196, 24.7.2012, lk 67).

(4) Nõukogu 22. jaanuari 2013. aasta otsus 2013/43/ÜVJP liidu jätkuva tegevuse kohta relvakaubanduslepingu läbirääkimiste toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames (ELT L 20, 23.1.2013, lk 53).

LISA

MASSIHÄVITUSRELVADE LEVIKU TÕKESTAMISE VALDKONNAGA TEGELEVATE SÕLTUMATUTE MÕTTEKODADE EUROOPA VÕRGUSTIK MASSIHÄVITUSRELVADE LEVIKU VASTASE ELi STRATEEGIA RAKENDAMISE TOETAMISEKS

1. Eesmärgid

Käesoleva otsuse eesmärk on kinnitada nõukogu 8. detsembri 2008. aasta dokumendis pealkirjaga „Euroopa Liidu uued tegevussuunad massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses” sätestatud poliitikasoovitused ja jätkata nende rakendamist. Selles dokumendis on märgitud, et massihävitusrelvade leviku vastaseks võitluseks võetavate liidu meetmete jaoks võiks olla kasulik toetus, mida annab massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelev valitsusväline võrgustik, kuhu kuuluvad välispoliitika instituudid ja uurimiskeskused, kes on spetsialiseerunud liidu strateegilistele valdkondadele, kasutades ära juba olemas olevaid kasulikke võrgustikke. Sellist võrgustikku saaks laiendada, et see hõlmaks institutsioone kolmandates riikides, kellega liit peab konkreetseid massihävitusrelvade leviku tõkestamise alaseid dialooge.

See massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade võrgustik jätkab poliitilise ja julgeolekualase dialoogi ning pikaajalise diskussiooni soodustamist massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastases võitluses võetavate meetmete ja omavahel seotud desarmeerimisküsimuste üle kodanikuühiskonnas ning eelkõige ekspertide, teadlaste ja akadeemikute vahel.

Võrgustiku tööd laiendatakse selliselt, et see hõlmaks tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimusi, sealhulgas meetmeid, millega tagatakse väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastast võitlust käsitleva ELi strateegia pidev rakendamine. Võrgustik aitab arendada uusi tahke liidu tegevuses, et hõlmata tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimisega seotud julgeolekuküsimuste nii ennetus- kui ka vastutegevuse alased aspektid, nagu on sätestatud asjakohases ELi strateegias. Samuti on relvakaubanduslepingu alases protsessis tunnistatud liidu prioriteediks tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvadega ebaseadusliku ja reguleerimata kauplemise tõkestamine.

Võrgustik saaks kaasa aidata kolmandate riikide teadlikkuse suurendamisele massihävitusrelvade levikuga ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimisega seotud probleemidest ning vajadusest teha koostööd liiduga ja mitmepoolsetel foorumitel, eelkõige ÜROs, et hoida ära kogu maailmas muret tekitavate massihävitusrelvade leviku alaste programmide loomine, nende elluviimist tõkestada ning need peatada ja võimaluse korral kaotada.

Liit soovib seda võrgustikku toetada järgmiselt:

—

korraldades diplomaatidele ja teadusekspertidele regulaarseid liidu seminare ja vajaduse korral sihtotstarbelisi koosolekuid massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist käsitlevate oluliste sündmuste ja küsimuste arutamiseks, eesmärgiga esitada aruandeid ja/või soovitusi liidu kõrge esindaja esindajatele;

—	korraldades olulisi iga-aastaseid konverentse ja vajaduse korral ettevalmistavaid koosolekuid, eesmärgiga esitada aruandeid ja/või soovitusi kõrge esindaja esindajatele;

—	säilitades, hallates ja arendades edasi internetipõhist platvormi ja seonduvaid suhtlusvõrgustikke, et soodustada kontaktide loomist ja edendada uurimistööalast dialoogi massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate mõttekodade võrgustikus;

—	soodustades massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise poliitika alase pädevuse suurendamist ja sellealase oskusteabe edastamist liidus ja kolmandatele riikidele.

2. Võrgustiku töökorraldus

Võrgustik on avatud kõigile asjaomastele liidu ja assotsieerunud riikide mõttekodadele ja uurimisinstituutidele ning austab täielikult erinevaid arvamusi liidus.

Võrgustik soodustab jätkuvalt kontaktide loomist valitsusväliste ekspertide, liikmesriikide esindajate ja liidu institutsioonide vahel. Võrgustikul on valmidus kaasata kolmandate riikide valitsusväliseid osalejaid vastavalt massihävitusrelvade leviku vastasele ELi strateegiale ning väike- ja kergrelvade alasele ELi strateegiale, milles lähtutakse mitmepoolsuse põhimõttest ja rahvusvahelisest koostööst. Võrgustiku ülesanne on käsitleda massihävitusrelvade leviku tõkestamist, massihävitusrelvade kandesüsteeme, desarmeerimist ning tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimusi.

Nõukogu asjaomastes ettevalmistavates organites (CODUN/CONOP/COARM jne) osalejad saavad võrgustikuga konsulteerida massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimustes, ning nende esindajad võivad osaleda võrgustiku koosolekutel. Võrgustiku koosolekud võib korraldada paralleelselt töörühma koosolekutega, kui see on teostatav.

Võrgustiku tegevuse juhtimist jätkab massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi konsortsium, mille on moodustanud FRS, HSFK/PRIF, IISS ja SIPRI ning millele tehakse ülesandeks hallata projekti tihedas koostöös kõrge esindaja esindajatega.

Konsortsium kutsub kõrge esindaja esindajatega ja liikmesriikidega konsulteerides ekspertide seminaridele ja olulistele iga-aastastele konverentsidele osalejaid, kellel on ekspertteadmised massihävitusrelvade ja tavarelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alal, ning palub neil avaldada oma väljaandeid ja jagada teavet oma tegevuse kohta kõnealusele teemale pühendatud veebisaidil.

3. Projektide kirjeldus

3.1. Projekt 1: Kolme iga-aastase nõupidamise ja kuni seitsme eriseminari korraldamine diplomaatidele ja teadusekspertidele ning aruande ja/või soovituste koostamine

3.1.1. Projekti eesmärk

Iga-aastaste nõupidamiste ja eriseminaride eesmärk on edendada liidu ekspertide, ametnike ja teadlaste vahel julgeolekualase dialoogi pidamist massihävitusrelvade, nende kandesüsteemide ja tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonnas päevakorral olevate probleemide üle. Seminarid peaksid lisaks edendama koostööd massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustikus osalevate mõttekodade vahel, mis asuvad liidu liikmesriikides.

3.1.2. Projekti tulemused

—	Massihävitusrelvade leviku päevakohaseid suundumusi käsitleva teabe ja analüüside vahetamine liikmesriikide poliitikute ja teadusekspertide, samuti Euroopa välisteenistuse ja muude liidu institutsioonide spetsialistide vahel.

—	Arutelu teemal, millised on parimad viisid ja vahendid massihävitusrelvade leviku vastast võitlust käsitleva liidu poliitika rakendamiseks.

—	Massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustiku edendamine.

—	Sõltumatute liidu mõttekodade poolt konstruktiivse tagasiside pakkumine liidule massihävitusrelvade ning väike- ja kergrelvade leviku vastase võitluse strateegiate kohta ning praktikute soovitused mõttekodadele kõige asjakohasemate edasist uurimist vajavate poliitikateemade kohta.

—	Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonna asjakohaste küsimuste kindlakstegemine poliitikast lähtuvate aruannete koostamiseks.

—	Poliitikast lähtuvate aruannete koostamine ja tegevussoovituste esitamine kõrge esindaja esindajatele. Neid aruandeid levitatakse asjaomastes liidu institutsioonides ja liikmesriikides.

3.1.3. Projekti kirjeldus

Projekti raames korraldatakse kolm iga-aastast nõupidamist ja kuni seitse ekspertide eriseminari ning koostatakse seonduvad aruanded ja/või soovitused.

Nende ürituste kava valmistatakse ette tihedas koostöös nõukogu ÜVJP töörühmadega, kes käsitlevad massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist (CODUN / CONOP / CODUN Space), väike- ja kergrelvi ning tavarelvastuse üleandmist (COARM ja COARM ATT). Seminaridel tuleks käsitleda liidu lühi- ja pikaajalisi probleeme massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonnas järgmiste relvakategooriate puhul: massihävitusrelvad ja nende kandevahendid, tavarelvad, sealhulgas väike- ja kergrelvad ja kandesüsteemid. Eelkõige peaksid nad andma liidu otsustajatele võimaluse keskenduda pikaajalistele probleemidele ja suundumustele selliste relvade osas ning muudele küsimustele, mis jäävad nende igapäevasest tegevusest välja.

Iga-aastased nõupidamised kestavad 1,5 päeva ja nendel osaleb kuni 100 inimest liidu mõttekodadest, liikmesriikidest ja liidu institutsioonidest, kes on spetsialiseerunud massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade küsimustele. Nendel seminaridel peaks eelkõige olema massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute liidu mõttekodade, liidu ja selle liikmesriikide vahelise nõupidamise eesmärk.

Eriseminarid kestavad kuni kaks päeva ja nendel osaleb kuni 45 inimest; osalejate arv määratakse kindlaks iga seminari puhul eraldi. Nendel seminaridel peaks eelkõige olema massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute liidu mõttekodade, liidu ja selle liikmesriikide vahelise nõupidamise eesmärk, et käsitleda olulisi sündmusi ja liidupoliitikavalikuid ning pakkuda liidu mõttekodadele, liikmesriikidele ja liiduinstitutsioonidele võimalus teavitada sihtrühmi liidus ja väljaspool liitu.

Iga-aastaseid nõupidamisi tuleks korraldada Brüsselis, samal ajal kui kuni kolm ekspertide eriseminari tuleks korraldada väljaspool liitu.

3.2. Projekt 2: Iga-aastase suurkonverentsi korraldamine ning aruande ja/või soovituste koostamine

3.2.1. Projekti eesmärk

Iga-aastastel massihävitusrelvade tõkestamist ja desarmeerimist käsitlevatel suurkonverentsidel, kus osalevad liidu, assotsieerunud riikide ja kolmandate riikide valitsuste eksperdid ja sõltumatud mõttekojad ning muud teadusringkondade spetsialistid, arutatakse ja määratakse kindlaks edasisi meetmeid massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastu võitlemiseks ning tavarelvadega seotud probleemide käsitlemiseks, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimise tõkestamiseks. Projekti tippüritusena suurendab iga-aastane konverents rahvusvahelise tähelepanu pööramist massihävitusrelvade leviku vastasele ELi strateegiale ja püüdlustele, mida liidu institutsioonid selle rakendamiseks teevad, ning sõltumatute mõttekodade ja liikmesriikide teadusringkondade ekspertide sellekohasele tööle.

Iga-aastased konverentsid edendavad samuti selliste Euroopa mõttekodade rolli ja ühtekuuluvust, kes on spetsialiseerunud massihävitusrelvade leviku tõkestamisega seotud valdkondadele, ning aitavad edendada nende mõttekodade ja muude institutsioonide suutlikkust, sealhulgas maailma piirkondades, kus ei ole põhjalikke ekspertteadmisi massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta.

Iga-aastastel konverentsidel ja mis tahes ettevalmistavatel kohtumistel käsitletakse Euroopa välisteenistuse töö jaoks olulisi massihävitusrelvade leviku tõkestamisega seotud küsimusi. Nende arutelude ja konsortsiumi järelvalve all tehtava muu töö põhjal koostatakse kõrge esindaja esindajate jaoks poliitikast lähtuvad aruanded ja tegevussoovitused. Seda aruannet levitatakse asjaomastes liidu institutsioonides ja liikmesriikides ning see tehakse kättesaadavaks internetis.

3.2.2. Projekti tulemused

—

Euroopa juhtimisel korraldatakse oluline massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alane suurkonverents, millest saab peamine platvorm strateegiliste arutelude edendamiseks massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastu võitlemiseks võetavate meetmete ja omavahel seotud desarmeerimiseesmärkide üle, et käsitleda tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveo ja ülemäärase hankimise tõkestamisega seotud probleeme.

—	Kolmandate riikide valitsusametnike, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna hulgas suurendatakse massihävitusrelvade ning kerg- ja väikerelvade leviku tõkestamist ning keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtusid käsitleva liidu poliitika nähtavust ning sellealast teadlikkust.

—

Edendatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustiku rolli ja ühtekuuluvust ning liidu rolli selles valdkonnas ning samuti suurendatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise alaseid teadmisi riikides, kus need on ebapiisavad, sealhulgas kolmandates riikides.

—

Esitatakse poliitikast lähtuvad aruanded ja/või tegevussoovitused, millega parandatakse massihävitusrelvade alase ELi strateegia ning väike- ja kergrelvade alase ELi strateegia rakendamist ning rajatakse kasulik lähteplatvorm liidu ja rahvusvahelise kogukonna tegevusele seoses massihävitusrelvade leviku vastase võitluse ja tavarelvadega.

—	Suurendatakse liidu institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja kolmandate riikide teadlikkust ja teadmisi massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemidega seotud ohtudest, võimaldades neid paremini ennetada.

3.2.3. Projekti kirjeldus

Projekti raames korraldatakse olulisi iga-aastaseid suurkonverentse ja vajaduse korral ettevalmistavaid koosolekuid ning koostatakse seonduvad aruanded ja/või soovitused.

—

Brüsselis korraldatakse iga-aastane 1,5 päeva kestev konverents, kus osaleb liidu ja assotsieerunud riikide ja kolmandate riikide mõttekodade ja teadusringkondade ja valitsuste kuni 300 eksperti, kes on spetsialiseerunud massihävitusrelvade leviku tõkestamise, desarmeerimise, relvastuskontrolli ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimustele.

—

Tähelepanu pööratakse spetsialistide järgmise põlvkonna väljaõpetamisele, sealhulgas Euroopast ja Põhja-Ameerikast väljaspool asuvate riikide spetsialistidele, kellel palutakse osaleda lisaks veel üks päev enne või pärast konverentsi korraldataval erikoolitusel ning kellele tutvustatakse asjaomaseid liidu institutsioone.

—	Poliitikast lähtuvad aruanded ja/või tegevussoovitused, mis ergutavad massihävitusrelvade alase ELi strateegia ning väike- ja kergrelvade alase ELi strateegia rakendamist.

3.3. Projekt 3: Kasutajatoe loomine ja haldamine

3.3.1. Projekti eesmärk

Kasutajatoe loomine ja haldamine konsortsiumis, et pakkuda eriteadmisi kõikide massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimisega seotud küsimuste kohta, hõlmates nii mittetavarelvi kui ka tavarelvi, annab teavet ja soodustab Euroopa välisteenistuse poliitilise tegevuse kujundamist konkreetsete ja kiireloomuliste teemade osas.

3.3.2. Projekti tulemused

—	Käsitletakse Euroopa välisteenistuse esitatud konkreetsete teemade uurimise taotlusi, millele vastatakse kahe nädala jooksul.

—	Edendatakse teemakohast dialoogi konsortsiumi mõttekodade ja Euroopa välisteenistuse vahel.

—	Võimaldatakse Euroopa välisteenistusel tugineda lühiajaliste ja vahetevahel esitatavate taotluste puhul konsortsiumi ekspertide eriteadmistele ja uurimistöövahenditele.

3.3.3. Projekti kirjeldus

Projektide raames koostatakse kahe nädala jooksul kuni kakskümmend viie- kuni kümneleheküljelist ekspertdokumenti, milles käsitletakse olemasoleva teaduskirjanduse ülevaate põhjal (mitte iseseisev uurimistöö) selliseid massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimusi, mille kohta Euroopa välisteenistus on esitanud teabetaotluse.

3.4. Projekt 4: Internetipõhise platvormi haldamine ja arendamine

3.4.1. Projekti eesmärk

Hallatakse ja arendatakse veebisaiti, mis soodustab võrgustiku kohtumiste vahelisel perioodil kontaktide loomist ja hõlbustab uurimistöödega seotud dialoogi pidamist massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate mõttekodade vahel. Liidu institutsioonid ja liikmesriigid võiksid samuti kasu saada kõnealusele teemale pühendatud veebisaidist, kus võrgustikus osalejad võivad vabalt vahetada teavet ja mõtteid ning avaldada oma uurimistöid massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku tõkestamise ning tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud teemadel. Selle veebisaidiga käib jätkuvalt kaasas elektrooniline infoleht. Projektiga tagatakse võimalus tutvuda sündmustega tagantjärele ning luuakse aken Euroopas tehtava uurimistööga tutvumiseks. See aitab tõhusalt levitada uurimistulemusi mõttekodade hulgas ja valitsusringkondades. See võimaldab paremini ennetada massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide levikust ning tavarelvadest, sealhulgas väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona salakaubaveost ja ülemäärasest hankimisest tulenevaid ohte ning suurendab teadmisi nendest ohtudest.

3.4.2. Projekti tulemused

—	Hallatakse platvormi, kus massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevad mõttekojad saavad jätkuvalt vahetada sõltumatuid arvamusi ja analüüse massihävitusrelvade leviku ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimuste kohta.

—	Laiendatakse, hallatakse ja ajakohastatakse sõltumatute mõttekodade olemasolevat võrgustikku.

—	Parandatakse kodanikuühiskonnas arusaamist massihävitusrelvade leviku vastasest ELi strateegiast ning väike- ja kergrelvade leviku vastasest ELi strateegiast ning luuakse koht, kus liit ja mõttekodade võrgustik saavad luua kontakti.

—	Võimaldatakse pidevalt laadida tasuta alla võrgustiku koosolekute tulemusel koostatud dokumente ja nende sõltumatute mõttekodade dokumente, kes soovivad jagada oma uurimistulemusi rahalise hüvitiseta.

—	Suurendatakse liidu institutsioonide, liikmesriikide, kodanikuühiskonna ja kolmandate riikide teadlikkust ja teadmisi tavarelvade ning massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemidega seotud ohtudest, võimaldades neid paremini ennetada.

3.4.3. Projekti kirjeldus

—	Võiks võtta kasutusele suhtlusvõrkude teenuse laadse tehnoloogia, kui see on teostatav ja asjakohane, et võimaldada tuttavas keskkonnas toimuvat aktiivset internetipõhist suhtlust ja teabevahetust võrgustikus osalejate vahel.

—	Projekti läbi viiv konsortsium vastutab veebihostingu ning veebisaidi kujunduse ja tehnilise haldamise eest.

—	Massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tavarelvade, sealhulgas väike- ja kergrelvade alaste küsimustega seotud liidu poliitikat jälgitakse ja toetatakse, koostades regulaarselt asjakohaseid dokumente.

—	Tutvustatakse konsortsiumi väljaandeid ja täiendatakse neid varasemate eriandmetega.

—	Konsortsiumi korraldatud konverentse tutvustatakse ja kajastatakse veebisaidil (taustadokumendid, päevakord, ettekanded, vajaduse korral avatud koosoleku videosalvestus).

—	Kaks korda kuus avaldatakse elektrooniline infoleht, et kajastada massihävitusrelvade leviku tõkestamise institutsioonilisi uudiseid liidus ja jälgida võrgustiku uurimiskeskuste teadustööd.

—	Iga kuu avaldatakse eriaruanded massihävitusrelvade leviku ja tavarelvadega, sealhulgas kerg- ja väikerelvadega seotud küsimuste teemal.

3.5. Projekt 5: Publikatsioonid

3.5.1. Projekti eesmärk

—	Koostada kuni kakskümmend poliitikadokumenti massihävitusrelvade, nende kandesüsteemide, kerg- ja tavarelvade ning desarmeerimisega seotud teemadel.

—	Pakkuda eelkõige ekspertidelt, teadlastelt ja akadeemikutelt saadud teavet ja analüüse, mis võivad olla aluseks poliitilisele ja julgeolekuga seotud dialoogile, kus käsitletakse massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastase võitluse meetmeid.

—	Pakkuda vahendeid, millele nõukogu asjaomastes ettevalmistavates organites osalejad saavad toetuda massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi poliitikat ja tavasid käsitlevas arutelus.

—	Pakkuda mõtteid, teavet ja analüüse, mis võivad aidata töötada välja massihävitusrelvade leviku tõkestamise alal liidu tasandil võetavaid meetmeid.

3.5.2. Projekti tulemused

—	Edendatakse eelkõige ekspertide, teadlaste ja akadeemikute poliitilist ja julgeolekuga seotud dialoogi, kus käsitletakse massihävitusrelvade ja nende kandesüsteemide leviku vastase võitluse meetmeid.

—	Suurendatakse kodanikuühiskonna ja valitsuste teadlikkust, teadmisi ja arusaamist küsimustest, mis on seotud massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja desarmeerimist käsitleva ELi poliitikaga.

—	Pakutakse poliitilisi ja/või tegevuspoliitilisi valikuid kõrgele esindajale, liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele.

—	Pakutakse mõtteid, teavet ja analüüse, mis võivad aidata töötada välja massihävitusrelvade leviku tõkestamise alal liidu tasandil võetavaid meetmeid.

3.5.3. Projekti kirjeldus

Projekti raames koostatakse ja avaldatakse kuni 20 poliitikadokumenti. Poliitikadokumendid koostab või tellib konsortsium ja nendes ei esitata tingimata liidu institutsioonide või liikmesriikide seisukohti.

Poliitikadokumendid kajastavad konsortsiumi ülesannete hulka kuuluvaid teemasid. Iga dokument raamistab poliitilisi ja/või tegevuspoliitilisi valikuid.

Poliitikadokumentide formaat ja stiil on selline, mis muudab nad sihtrühmadele kättesaadavaks ja arusaadavaks.

Kõik poliitikadokumendid avaldatakse konsortsiumi veebisaidil.

3.6. Projekt 6: Koolitus

3.6.1. Projekti eesmärk

—	Suurendada järgmise põlvkonna teadlaste ja praktikute massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika ja kavandamise alast suutlikkust.

—	Edendada liidus ja kolmandates riikides põhjalikke teadmisi ELi poliitikast massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alal.

—	Luua noorte praktikute ja teadlaste võrgustikud piirkondades, kus liit tunneb suurt huvi massihävitusrelvade leviku tõkestamise vastu.

—	Uuendada ja laiendada liidus ja partnerriikides ekspertteadmisi massihävitusrelvade ning kerg- ja väikerelvade küsimustes.

—	Pakkuda liidu institutsioonidele, liikmesriikidele ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi võrgustikule uusi mõtteid ja analüüse massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta.

3.6.2. Projekti tulemused

—	Pannakse alus internetipõhise koolitusvahendi loomisele, sealjuures tehakse kättesaadavaks massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimuste alane näidisõppekava. Koolitusvahend alustab tegevust 24 kuud pärast vastava lepingu sõlmimist.

—	Suurendatakse järgmise põlvkonna teadlaste ja praktikute massihävitusrelvade leviku tõkestamise poliitika ja kavandamise alast suutlikkust.

—	Parandatakse liidus ja kolmandates riikides põhjalikke teadmisi ELi poliitikast massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alal.

—	Luuakse noorte praktikute ja teadlaste võrgustikke ja soodustatakse praktilist koostööd.

—	Parandatakse massihävitusrelvade ning kerg- ja väikerelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise alaseid ekspertteadmisi liidus ja kolmandates riikides.

—	Esitatakse uued andmed liidu institutsioonidele, liikmesriikidele, partnerriikidele ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi võrgustikule massihävitusrelvade leviku tõkestamise kohta.

3.6.3. Projekti kirjeldus

Projekti korraldab konsortsium kuni 48 üliõpilasele või noorele diplomaadile igaühele kuni kolme kuu pikkuse praktika. Praktika hõlmab loenguid, arutelusid, struktureeritud lugemist ja projektiintegratsiooni vähemalt kahes konsortsiumi instituudis. Õppekava koosneb lühematest moodulitest, et olla vajalikul määral paindlik. Kõikidele üliõpilastele antakse kutse osaleda konsortsiumi korraldatud konverentsidel ja seminaridel.

Projekti lõppeesmärk on panna alus internetipõhise koolitusvahendi loomisele, sealjuures tehakse kättesaadavaks massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimuste alane näidisõppekava. Internetipõhine koolitusvahend hõlmab kõiki tavarelvade ning mittetavarelvade alaseid küsimusi ning on kohandatav erinevatele sihtrühmadele (noored diplomaadid, ajakirjanikud, üliõpilased ja magistriõppe üliõpilased Euroopast ja väljastpoolt Euroopat). Sõltuvalt teema tundlikkusest võib nõuda sobiva tasemega julgeolekukontrolli läbimist. Internetipõhist koolitust peaks samuti olema võimalik integreerida ülikoolide magistriõppeprogrammidesse ja selle üldkestus peaks olema 15 õppetundi. See vastab ülikoolis ühe semestri ainepunktidele ning hõlmab ka muude sihtrühmade vajadusi.

4. Kestus

Projektide läbiviimise eeldatav kogukestus on 36 kuud.

5. Kasusaajad

5.1. Otsesed kasusaajad

Euroopa julgeolekustrateegias ja massihävitusrelvade alases ELi strateegias on massihävitusrelvade levitamist nii riikide kui ka valitsusväliste osalejate poolt peetud potentsiaalselt suurimaks ohuks liidu julgeolekule. Sarnaselt tunnistatakse väike- ja kergrelvade leviku tõkestamise alases ELi strateegias, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ülemäärane hankimine kujutab tõsist ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule. Väljapakutud projektid on kooskõlas ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkidega ning nendega toetatakse Euroopa julgeolekustrateegias kehtestatud strateegiliste eesmärkide saavutamist.

5.2. Kaudsed kasusaajad

Projektidest saavad kaudselt kasu:

a)	liidus ja kolmandates riikides asuvad sõltumatud mõttekojad ja teadlased, kes on spetsialiseerunud massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja tavarelvadega, sealhulgas väike- ja kergrelvadega seotud küsimustele;

b)	liidu institutsioonid, sealhulgas haridusasutused, üliõpilased ja kõik teised internetipõhise õppe kasutajad;

c)	liikmesriigid;

d)	kolmandad riigid.

6. Kolmandatest isikutest osalised

Projekte rahastatakse täies ulatuses käesoleva otsuse alusel. Võrgustiku eksperte võib lugeda kolmandatest isikutest osalejateks. Nad teevad tööd vastavalt oma tavaeeskirjadele.

7. Menetlusaspektid, koordineerimine ja juhtkomitee

Selle projekti juhtkomitee moodustavad kõrge esindaja ja käesoleva lisa punktis 8 nimetatud rakendusüksuse esindaja. Juhtkomitee vaatab otsuse rakendamise regulaarselt vähemalt iga kuue kuu tagant läbi, kasutades muu hulgas elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid.

8. Rakendusüksus

Käesoleva otsuse rakendamine tehakse ülesandeks konsortsiumile, kes täidab seda ülesannet kõrge esindaja kontrolli all. Oma tegevuse läbiviimisel teeb konsortsium koostööd kõrge esindajaga, liikmesriikidega ning vastavalt vajadusele teiste osalisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

12.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 71/14

NÕUKOGU OTSUS 2014/130/ÜVJP,

10. märts 2014,

millega pikendatakse Sahelisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 31 lõiget 2 ja artiklit 33,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. märtsil 2013 vastu otsuse 2013/133/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Michel Dominique REVEYRAND – DE MENTHON Euroopa Liidu eriesindajaks Sahelis („ELi eriesindaja”). ELi eriesindaja volitused lõpevad 28. veebruaril 2014.

(2)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel 12 kuu võrra.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

1. Sahelisse nimetatud ELi eriesindaja Michel Dominique REVEYRAND – DE MENTHONI ametiaega pikendatakse 1. märtsist 2014 kuni 28. veebruarini 2015. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem, kui nõukogu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepanekul nii otsustab.

2. ELi eriesindaja volituste kohaldamisel määratletakse Saheli piirkond selliselt, et see hõlmab Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva ELi strateegia („strateegia”) põhisuundi, milleks on Mali, Mauritaania ja Niger. Laiema piirkondliku mõjuga küsimustes teeb ELi eriesindaja asjakohasel juhul koostööd teiste riikidega ning piirkondlike või rahvusvaheliste ühendustega väljaspool Sahelit.

3. Pidades silmas vajadust kasutada kõnealuse piirkonna omavahel seotud probleemide suhtes piirkondlikku lähenemisviisi, konsulteerib ELi eriesindaja Sahelis põhjalikult teiste asjaomaste ELi eriesindajatega, sealhulgas ELi eriesindajaga Vahemere lõunapiirkonnas, ELi inimõiguste eriesindajaga ning ELi eriesindajaga Aafrika Liidus.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1. ELi eriesindaja volitused põhinevad Sahelit puudutavatel liidu poliitilistel eesmärkidel, et aidata aktiivselt kaasa piirkondlikele ja rahvusvahelistele jõupingutustele saavutada kõnealuses piirkonnas püsiv rahu, turvalisus ja areng. ELi eriesindaja püüab lisaks parandada liidu mitmetahulise tegevuse kvaliteeti, intensiivsust ja mõju Sahelis.

2. ELi eriesindaja aitab arendada ja rakendada liidu lähenemisviisi, mis hõlmab liidu tegevuse kõiki aspekte, eelkõige poliitika, julgeoleku ja arengu valdkonnas, sealhulgas strateegiat, ning koordineerib liidu tegevuse kõiki asjakohaseid vahendeid.

3. Esialgu seatakse prioriteediks Mali ja selle pikaajaline stabiliseerimine ning sealse konflikti piirkondlik mõõde.

4. Mali puhul on liidu poliitiline eesmärk edendada kõikide oma vahendite kooskõlastatud ja tõhusa kasutamise abil Mali ja tema rahva tagasipöördumist rahu, leppimise, turvalisuse ja arengu teele. Kohast tähelepanu pööratakse ka Burkina Fasole ja Nigerile, eelkõige nimetatud riikides peatselt toimuvate valimistega seoses.

Artikkel 3

Volitused

1. Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Sahelis on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	strateegiale tuginedes panustada aktiivselt piirkondliku kriisi suhtes võetud liidu tervikliku lähenemisviisi rakendamisse, koordineerimisse ja edasiarendamisse, et saavutada üldine eesmärk tõhustada Saheli piirkonnas, eelkõige Malis, läbiviidava liidu tegevuse järjepidevust ja tõhusust;

b)	teha koostööd kõigi piirkonna asjakohaste sidusrühmade, valitsuste, piirkondlike ametivõimude, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja diasporaadega, et edendada liidu eesmärke ning aidata kaasa paremale arusaamisele liidu rollist Sahelis;

esindada liitu asjakohastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas Malis valitseva olukorra jälgimise rühmas, ning tagada, et liidu toetus kriisiohjamisele ja -ennetusele, sealhulgas Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidav Euroopa Liidu sõjaline missioon (EUTM Mali) ja Euroopa Liidu ÜJKP missioon Nigeris (EUCAP Sahel Niger), oleks nähtav;

säilitada tihe koostöö ÜROga, eelkõige Saheli piirkonda nimetatud ÜRO peasekretäri erisaadikuga, ja peasekretäri eriesindajaga Lääne-Aafrika küsimustes, Aafrika Liidu, eelkõige Aafrika Liidu Mali ja Saheli kõrge esindajaga, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) ning teiste juhtivate piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, sealhulgas teiste Sahelisse nimetatud erisaadikutega, ning samuti asjakohaste Magribi piirkonna asutustega;

jälgida pingsalt kriisi piirkondlikku ja piiriülest mõõdet, sealhulgas terrorismi, organiseeritud kuritegevust, relvade salakaubavedu, inimkaubandust, uimastikaubandust, pagulas- ja rändevooge ning asjaomaseid rahavooge; aidata tihedas koostöös ELi terrorismivastase võitluse koordinaatoriga kaasa ELi terrorismivastase võitluse strateegia edasisele rakendamisele;

säilitada korrapärane kõrgetasemeline poliitiline kontakt terrorismist ja rahvusvahelisest kuritegevusest mõjutatud riikidega piirkonnas, et tagada ühtne ja terviklik lähenemisviis ning liidu oluline roll rahvusvahelistes püüdlustes võidelda terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevusega. See hõlmab liidu aktiivset toetust piirkondliku julgeolekualase suutlikkuse arendamisele ning selle tagamist, et tegeletakse piisavalt terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse algpõhjustega Sahelis;

g)	jälgida pingsalt piirkonna humanitaarkriisi poliitilisi ja julgeolekutagajärgi;

Mali osas panustada piirkondlikesse ja rahvusvahelistesse jõupingutustesse eesmärgiga hõlbustada kriisi lahendamist Malis, eelkõige tavapärase põhiseadusliku korra ja valitsemise täielikku taastamist kogu territooriumil ning püsiva poliitilise kokkuleppeni viiva usaldusväärse kaasava riigisisese dialoogi tagamist;

i)	aidata kaasa institutsioonide ülesehitamisele, julgeolekusektori reformile ning pikaajalise rahu tagamisele ja leppimisele Malis;

aidata koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga kaasa liidu inimõigustepoliitika, sealhulgas inimõigusi käsitlevate ELi suuniste (eelkõige ELi suunised laste ja relvastatud konfliktide kohta, samuti naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalda ning nende diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevad ELi suunised ning liidu poliitika, mis käsitleb naisi, rahu ja julgeolekut) rakendamisele kõnealuses piirkonnas, jälgides sealhulgas arengusuundi ja koostades nende kohta aruandeid ning soovitusi; säilitada korrapärased kontaktid asjakohaste ametivõimudega Malil ja kõnealuses piirkonnas, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Prokuratuuri, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ning piirkonnas tegutsevate inimõiguste vaatlejatega;

k)	jälgida ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste resolutsioonide, eelkõige 2056 (2012), 2071 (2012), 2085 (2012) ja 2100 (2013) täitmist ja anda selle kohta aru.

2. Oma volituste täitmiseks ELi eriesindaja muu hulgas:

a)	annab nõu ja esitab asjakohasel juhul piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel liidu seisukohtade määratlemise kohta aruandeid, et proaktiivselt edendada ja tugevdada liidu terviklikku lähenemisviisi Sahelis valitseva kriisi suhtes;

b)	hoiab end kursis kõigi liidu tegevustega ning teeb tihedat koostööd asjaomaste liidu delegatsioonidega.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1. ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2. Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja kohustusi.

3. ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega, eelkõige Lääne-Aafrika direktoraadiga.

Artikkel 5

Rahastamine

1. ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märtsist 2014 kuni 28. veebruarini 2015 ette nähtud lähtesumma on 1 350 000 eurot.

2. Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1. ELi eriesindaja vastutab volituste ja vastavate eraldatud rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitika- ja julgeolekuküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2. Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. ELi eriesindaja lähetatud isikkoosseisu liikmete palga katab vastavalt kas liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3. Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4. ELi eriesindaja isikkoosseis paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende asjaomase tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse asjakohasel juhul kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1. Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2. Liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid osutavad asjakohasel juhul piirkonnas logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeoleku olukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomane julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda geograafilisse piirkonda ja geograafilises piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja milles nähakse ette erandolukorra- ja evakueerimisplaan;

b)	tagades geograafilises piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkooseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne geograafilisse piirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb missiooni piirkonnale omistatud riskiastmele;

d)	tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ning volituste täitmist käsitleva aruande raames.

Artikkel 11

Aruandlus

1. ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Kooskõlas aluslepingu artikliga 36 võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

2. ELi eriesindaja annab koordineeritult liidu delegatsioonidega piirkonnas aru parima viisi kohta, kuidas ellu viia liidu algatusi, näiteks liidu panus läbiviidavatesse reformidesse, sealhulgas seoses liidu asjaomaste arenguprojektide poliitiliste aspektidega.

Artikkel 12

Kooskõlastamine teiste liidu osalejatega

1. Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks aitab ELi eriesindaja strateegia raames kaasa liidu poliitilise ja diplomaatilise tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe tagamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt.

2. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse liidu delegatsioonide ja komisjoni ning piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid piirkonnas asuvatele liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

3. Kohapeal tehakse tihedat koostööd liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös asjakohaste liidu delegatsioonidega missiooni EUCAP SAHEL Niger juhile ja missiooni EUTM Mali ülemale kohaliku tasandi poliitilisi juhtnööre. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja, missiooni EUTM Mali ülem ja EUCAP Sahel Nigeri tsiviiloperatsioonide ülem omavahel.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla liidu muu panusega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2014 eduaruande ning 30. novembriks 2014 täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2014.

Brüssel, 10. märts 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. VROUTSIS

(1) Nõukogu 18. märtsi 2013. aasta otsus 2013/133/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Sahelis (ELT L 75, 19.3.2013, lk 29).

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

12.3.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 71/20

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

11. märts 2014,

milles määratakse kindlaks kogu Euroopa Liitu hõlmavad lennuliikluse juhtimisvõrgu tulemuseesmärgid ja häiretasemed teiseks võrdlusperioodiks (aastateks 2015-2019)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/132/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus), (1) eriti selle artikli 11 lõike 3 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EÜ) nr 549/2004 nõutakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku teenuste tulemuslikkuse kava kehtestamist. Eelkõige nõutakse selles, et komisjon võtaks põhilistes tulemusvaldkondades, nagu ohutus, keskkond, läbilaskevõime ja kulutõhusus, vastu kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid. Neid eesmärke käsitlevad täiendavad eeskirjad on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 390/2013 (2).

(2)	Nüüd tuleks kindlaks määrata kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid teiseks võrdlusperioodiks, mis hõlmab kalendriaastaid 2015 kuni 2019 (k.a).

(3)

29. juulil 2010 nimetas komisjon määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 2 ja komisjoni määruse (EL) nr 691/2010 (3) artikli 3 alusel ametisse tulemuslikkuse hindamise asutuse, et see abistaks komisjoni tulemuslikkuse kava rakendamisel, eelkõige kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide kindlaksmääramisel.

(4)

Selleks et aidata kaasa kogu Euroopa Liitu hõlmavate teise võrdlusperioodi tulemuseesmärkide vastuvõtmisele, konsulteeris tulemuslikkuse hindamise asutus koostöös komisjoniga kõigi määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 10 lõikes 3 loetletud sidusrühmadega, et leppida kokku kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide kindlaksmääramiseks kasutatav lähenemisviis, nende kindlaksmääramise menetlused ning soovituslikud vahemikud, millesse need peaksid jääma. Konsulteerimine sidusrühmadega toimus alates 25. jaanuarist 2013 kuni 3. juulini 2013. Töös osales komisjoni otsuse 98/500/EÜ (4) alusel moodustatud valdkonna dialoogikomitee ja kõigil Euroopa tsiviillennundussektori personali esindavatel asutustel oli võimalus esitada märkusi.

(5)

Võttes arvesse sidusrühmadega konsulteerimise tulemusi, esitas tulemuslikkuse hindamise asutus 27. septembril 2013 komisjonile edastatud aruandes kogu Euroopa Liitu hõlmavaid tulemuseesmärke käsitleva ettepaneku. Aruandes esitati kavandatud eesmärkide aluseks olevad eeldused ja loogika ning sarnase tegevus- ja majanduskeskkonnaga aeronavigatsiooniteenuste osutajate rühmade ja funktsionaalsete õhuruumiosade koosseis.

(6)

Käesolevas otsuses esitatud kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 549/2004 ja rakendusmäärusega (EL) nr 390/2013. Need koostati tulemuslikkuse hindamise asutuse abiga. Arvesse võeti sidusrühmadega peetud konsultatsioone ning panust, mis saadi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 551/2004 (5) artikli 6 ning komisjoni määruse (EL) nr 677/2011 (6) artikli 3 kohaselt võrgustiku haldusasutuselt, Euroopa Lennundusohutusametilt (EASA) ja liikmesriikide järelevalveasutustelt. Eesmärgid põhinevad teabel, mis oli komisjoni ja tulemuslikkuse hindamise asutuse valduses 17. detsembril 2013.

(7)	Kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid põhinevad liikmesriike, Norrat ja Šveitsi käsitlevatel andmetel.

(8)

Käesolevas otsuses sätestatud kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid ohutuse valdkonnas on koostatud koostöös EASAga. Rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 kohaste nõuete täitmise aktsepteeritud meetodite ja juhismaterjalide vastuvõtmisel peab EASA veelgi täpsustama riskianalüüsi vahendi kategooriate määratlusi, et tagada kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkide ühetaoline kohaldamine ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas, eelkõige seoses kategooria C (suutlikkus osutada lennuliikluse korraldamise valdkonnas ohutuid, kuid piiratud teenuseid) määratlusega. EASAga konsulteeriti ka kogu Euroopa Liitu hõlmavate teiste põhiliste tulemusvaldkondade tulemuseesmärkide üle, et tagada nende kooskõla esmatähtsate ohutuseesmärkidega.

(9)

Keskkonnaga seotud põhilise tulemusvaldkonna kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid kehtestatakse 2012. aastal saavutatud tulemustasandite alusel, mille arvutab välja tulemuslikkuse hindamise asutus. Nendeks on 3,17 % marsruutlennu horisontaalse osa tegeliku trajektoori keskmise tõhususe näitaja puhul ja 5,15 % marsruutlennu horisontaalse osa keskmise tõhususe näitaja (võrreldes viimases esitatud lennuplaanis märgitud trajektooriga) puhul.

(10)

Võrdlusperioodi iga aasta puhul peaks läbilaskevõimega seotud põhilise tulemusvaldkonna kogu Euroopa Liitu hõlmav tulemuseesmärk, mida mõõdetakse aeronavigatsiooniteenuste osutamisest tingitud marsruutlennu ATFM-hilinemiste (ATFM-lennuliiklusvoo juhtimise) keskmise pikkusena, vastama 2014. aasta kogu Euroopa Liitu hõlmavale tulemuseesmärgile, võttes arvesse teise võrdlusperioodi lennuliiklusprognoosi.

(11)	Võrdlusperioodi iga-aastased kogu Euroopa Liitu hõlmavad kulutõhususega seotud põhilise tulemusvaldkonna tulemuseesmärgid tuleks esitada reaalväärtuses, kasutades 2009. aasta väärtusi (EUR2009), et seda oleks võimalik võrrelda muu hulgas eelmisel võrdlusperioodil saavutatud tulemustasemega.

(12)

Teise võrdlusperioodi kulutõhususe oodatavat paranemist tuleks võrrelda 2014. aasta kindlaksmääratud kuludega (6,242 miljardit eurot (7) väljendatuna EUR2009 väärtustes). 2014. aasta värskeimate liiklusprognooside (8) põhjal peaks kindlaksmääratud ühikuhinna alammäär olema 58,09 (EUR2009). Seega tuleks kulutõhususe eesmärgiga näha teisel võrdlusperioodil ette kindlaksmääratud ühikuhindade vähenemine 3,3 % aastas. 58,09 euro suurune (EUR2009) alammäär on kõrgem kui kogu Euroopa Liitu hõlmav 2014. aasta tulemuseesmärk 53,92 eurot (EUR2009), kuna 2014. aastaks prognoositud liiklusmaht on väiksem kui komisjoni otsuses 2011/121/EL (9) algselt ettenähtu.

(13)

Teise võrdlusperioodi liiklusprognoos pärineb STATFORi 30. septembril 2013 avaldatud värskeima prognoosi väikesest stsenaariumist, millest ilmneb liikluse keskmiseks aastaseks kasvuks 1,2 %. Prognoositava perioodi pikkus (2019. aasta lõpuni) tekitab aga teatavat ebakindlust. Seega peaks komisjon tema poolt ühtse taeva komiteele esitatava aruande (millele osutatakse rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 artikli 18 lõikes 4) kontekstis kõnealused liiklusprognoosid STATFORi poolt avaldatud värskeima prognoosi alusel 2016. aastaks läbi vaatama. Kõnealuse läbivaatamise põhjal võib komisjon teha vajaduse korral kõnealuse määruse artikli 17 lõike 1 punktiga a kooskõlas oleva otsuse vaadata läbi kogu ELi hõlmavad 2017.–2019. kalendriaasta tulemuseesmärgid.

(14)	Teise võrdlusperioodi kindlaksmääratud kulude vähenemiseks prognoositakse keskmiselt 2,1 % aastas.

(15)	Lisaks kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidele tuleks häiretasemeid suurendada selliselt, et need ületaksid taset, mille puhul võib aktiveerida rakendusmääruses (EL) nr 390/2013 osutatud häiremehhanismid.

(16)

Rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 kohaselt ei pea kohalikud eesmärgid olema kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega tingimata võrdsed. Need peaksid olema kõnealuste kogu Euroopa Liitu hõlmavate tulemuseesmärkidega kooskõlas ja piisavalt kaasa aitama nende saavutamisele. Tulemuslikkuse kavas, mis tuleb rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 kohaselt koostada funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil, tuleks arvesse võtta kohalike eesmärkide kooskõla ja nende piisavat panust.

(17)	Selleks et kaasa aidata rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 II peatüki kohaste tulemuslikkuse kavade koostamisele, peaks käesolev otsus jõustuma selle avaldamise päeval.

(18)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas ühtse taeva komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid ohutuse valdkonnas

1. Teise võrdlusperioodi kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid ohutuse valdkonnas on esitatud käesoleva otsuse lõigetes 2 ja 3.

2. Rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 I lisa 1. jao punkti 1.1 alapunktis a osutatud kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid ohutusjuhtimise tulemuslikkuse valdkonnas on järgmised:

a)	hiljemalt 31. detsembriks 2019 peavad liikmesriikide järelevalveasutused kõigi juhtimiseesmärkide („ohutuspoliitika ja -eesmärgid”, „ohutusalane riskijuhtimine”, „ohutuse tagamine”, „ohutuse edendamine” ja „ohutu tegutsemine”) puhul saavutama vähemalt taseme C (10);

b)	hiljemalt 31. detsembriks 2019 peavad aeronavigatsiooniteenuste osutajad juhtimiseesmärkide „ohutuspoliitika ja -eesmärgid”, „ohutusalane riskijuhtimine”, „ohutuse tagamine” ning „ohutuse edendamine” puhul saavutama vähemalt taseme D ja juhtimiseesmärgi „ohutu tegutsemine” puhul vähemalt taseme C.

3. Rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 I lisa 1. jao punkti 1.1 alapunktis b osutatud kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid raskusastmete kohaldamise valdkonnas on järgmised:

31. detsembriks 2017 ja igal järgneval aastal kuni teise võrdlusperioodi lõpuni tagavad liikmesriigid riskianalüüsi vahendi metoodikaga väljaselgitatud ja raskusastmele „ATM Overall” vastavate lennuliikluse korraldamisega seotud vahejuhtumite kohta teabe kogumise oma järelevalveasutuste poolt ja selle edastamise EASA-le, et klassifitseerida vähemalt 80 % aasta jooksul fikseeritud hajutusmiinimumi rikkumise ja lennuraja loata hõivamisega seotud vahejuhtumitest kategooriatesse A (rasked vahejuhtumid), B (märkimisväärsed vahejuhtumid) ja C (olulised vahejuhtumid) (11);

liikmesriigid tagavad, et nende järelvalveasutuste poolt raskusastmele „ATM Overall” vastavate lennuliikluse korraldamisega seotud vahejuhtumite kohta kogutud ning EASA-le esitatud andmetest on hiljemalt 31. detsembriks 2017 vähemalt 80 % ja hiljemalt 31. detsembriks 2019 vähemalt 100 % liigitatud riskianalüüsi vahendi metoodikal põhinevatesse raskusastmetesse, mis hõlmavad kategooriat AA (täielik suutmatus osutada ohutuid lennuliikluse korraldamisega seotud teenuseid), A (raske suutmatus osutada ohutuid lennuliikluse korraldamisega seotud teenuseid), B (osaline suutmatus osutada ohutuid lennuliikluse korraldamisega seotud teenuseid) ja C (suutlikkus osutada lennuliikluse korraldamise valdkonnas ohutuid, kuid piiratud teenuseid);

hiljemalt 31. detsembriks 2017 ja 2019 esitavad aeronavigatsiooniteenuste osutajad liikmesriikide järelevalveasutustele aruanded riskianalüüsi vahendi metoodikaga väljaselgitatud ning lennuliikluse korraldamisega seotud ja maapinnal toimunud vahejuhtumite kohta, et klassifitseerida vastavalt vähemalt 80 % ja 100 % aasta jooksul fikseeritud lennuliikluse korraldamisega seotud vahejuhtumitest kategooriatesse AA (täielik suutmatus osutada ohutuid lennuliikluse korraldamisega seotud teenuseid), A (raske suutmatus osutada ohutuid lennuliikluse korraldamisega seotud teenuseid), B (osaline suutmatus osutada ohutuid lennuliikluse korraldamisega seotud teenuseid) ja C (suutlikkus osutada lennuliikluse korraldamise valdkonnas ohutuid, kuid piiratud teenuseid).

Artikkel 2

Kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid keskkonna valdkonnas

Teise võrdlusperioodi kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid keskkonna valdkonnas on järgmised:

1)	rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 I lisa 1. jao punkti 2.1 alapunktis a osutatud marsruutlennu horisontaalse osa tegeliku trajektoori keskmise tõhususe näitaja võrreldes tegeliku trajektooriga on 2019. aastal vähemalt 2,6 %;

2)	rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 I lisa 1. jao punkti 2.1 alapunktis b osutatud marsruutlennu horisontaalse osa keskmise tõhususe näitaja võrreldes viimases esitatud lennuplaanis märgitud trajektooriga on 2019. aastal vähemalt 4,1 %.

Artikkel 3

Kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid läbilaskevõime valdkonnas

Teise võrdlusperioodi kogu Euroopa Liitu hõlmav tulemuseesmärk läbilaskevõime valdkonnas on igas kalendriaastas rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 I lisa 1. jao punktis 3.1 osutatud aeronavigatsiooniteenuste osutamisest tingitud marsruutlennu ATFM-hilinemiste (ATFM-lennuliiklusvoo juhtimine) keskmine pikkus minutites ühe lennu kohta, mis ei tohi ületada 0,5 minutit.

Artikkel 4

Kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid kulutõhususe valdkonnas

Teise võrdlusperioodi kogu Euroopa Liitu hõlmav tulemuseesmärk kulutõhususe valdkonnas on rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 I lisa 1. jao punkti 4.1 alapunktis a osutatud kogu ELi hõlmav marsruudi aeronavigatsiooniteenuste keskmine kindlaksmääratud ühikuhind eurodes ja 2009. aasta reaalväärtuses: 2015. aastal 56,64 eurot, 2016. aastal 54,95 eurot, 2017. aastal 52,98 eurot, 2018. aastal 51,00 eurot ja 2019. aastal 49,10 eurot.

Artikkel 5

Eeldused

Käesolev otsus põhineb lisas esitatud eeldustel.

Artikkel 6

Häiretase

1. Kui tulemuslikkuse hindamise asutuse registreeritud tegelik lennuliikluse maht erineb lisas esitatud liiklusprognoosist konkreetse kalendriaasta jooksul vähemalt 10 %, võib aktiveerida rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 artikli 19 lõikes 1 osutatud kogu ELi hõlmava häiremehhanismi.

2. Kui tulemuslikkuse hindamise asutuse registreeritud tegelik lennuliikluse maht erineb rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 III peatükis esitatud vastavast tulemuslikkuse kavast konkreetse kalendriaasta jooksul vähemalt 10 %, võib aktiveerida rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 artikli 19 lõikes 2 osutatud kohaliku häiremehhanismi.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 11. märts 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 96, 31.3.2004, lk 1.

(2) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 390/2013, 3. mai 2013, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse kava (ELT L 128, 9.5.2013, lk 1).

(3) Komisjoni määrus (EL) nr 691/2010, 29. juuli 2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku funktsioonide tulemuslikkuse kava (ELT L 201, 3.8.2010, lk 1).

(4) Komisjoni otsus 98/500/EÜ, 20.5.1998, mis käsitleb sektoritevaheliste dialoogikomiteede asutamist sotsiaalpartnerite vahelise dialoogi hõlbustamiseks Euroopa tasandil (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 551/2004, 10. märts 2004, õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (ELT L 96, 31.3.2004, lk 20).

(6) Komisjoni määrus (EL) nr 677/2011, 7. juuli 2011, millega kehtestatakse lennuliikluse korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 185, 15.7.2011, lk 1).

(7) Sealhulgas esimesel võrdlusperioodil tulemuskavas mitteosalenud Horvaatia kulu ning kõigi liikmesriikide kohandused, et võtta arvesse tasudest vabastatud VFR-lendude kulude oodatavat mahaarvamist.

(8) 107 439 000 marsruudil osutatava teenuse ühikut (allikas: STATFOR, madalprognoos, september 2013).

(9) Komisjoni otsus 2011/121/EL, 21. veebruar 2011, milles määratakse kindlaks kogu Euroopa Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid ja häiretasemed aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks aastatel 2012–2014 (ELT L 48, 23.2.2011, lk 16).

(10) Tasemed C ja D on määratletud EASA nõuete täitmise aktsepteeritud meetodites ja juhismaterjalides põhiliste ohutusalaste tulemusnäitajate rakendamiseks ja mõõtmiseks, millele osutatakse rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 artiklis 7.

(11) Tasemed AA, A, B, C, D ja E on määratletud EASA nõuete täitmise aktsepteeritud meetodites ja juhismaterjalides põhiliste ohutusalaste tulemusnäitajate rakendamiseks ja mõõtmiseks, millele osutatakse rakendusmääruse (EL) nr 390/2013 artiklis 7.

LISA

Kogu ELi hõlmava tasandi liiklusprognoosid marsruudil osutatavate teenuste ühikutes

Marsruudil osutatavate teenuste ühikud
2015	2016	2017	2018	2019
108 541 000	110 196 000	111 436 000	112 884 000	114 305 000

Kogu ELi hõlmaval tasandil prognoositud marsruudi aeronavigatsiooniteenuste kindlaksmääratud võrdlushind

Kindlaksmääratud hind eurodes ja 2009. aasta reaalväärtuses
2015	2016	2017	2018	2019
6 147 905 000	6 055 686 000	5 904 294 000	5 756 687 000	5 612 769 000

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2014.071.est
Euroopa Liidu Teataja		L 71

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. aastakäik 12. märts 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 238/2014, 11. märts 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2014/129/ÜVJP, 10. märts 2014, millega edendatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustikku massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise toetamiseks	3
	*	Nõukogu otsus 2014/130/ÜVJP, 10. märts 2014, millega pikendatakse Sahelisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi	14
		2014/131/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 10. märts 2014, liidu rahalise toetuse kohta seoses Saksamaal 2007. aastal lammaste katarraalse palaviku vastu võitlemiseks võetud erakorraliste meetmetega (teatavaks tehtud numbri C(2014) 1444 all)	18
		2014/132/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 11. märts 2014, milles määratakse kindlaks kogu Euroopa Liitu hõlmavad lennuliikluse juhtimisvõrgu tulemuseesmärgid ja häiretasemed teiseks võrdlusperioodiks (aastateks 2015-2019) ( 1 )	20

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	78,5
	TN	86,3
	TR	92,8
	ZZ	85,9
0707 00 05	MA	182,1
	TR	157,2
	ZZ	169,7
0709 91 00	EG	45,1
0709 91 00	ZZ	45,1
0709 93 10	MA	39,1
	TR	100,0
	ZZ	69,6
0805 10 20	EG	46,8
	IL	67,4
	MA	50,0
	TN	53,6
	TR	61,4
	ZZ	55,8
0805 50 10	TR	68,0
0805 50 10	ZZ	68,0
0808 10 80	CL	134,9
	CN	111,8
	MK	30,8
	US	207,8
	ZZ	121,3
0808 30 90	AR	105,1
	CL	188,7
	CN	68,3
	TR	158,2
	US	132,7
	ZA	99,5
	ZZ	125,4


	(1) EMPs kohaldatav tekst