4.3.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/1

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 197/2014,

28. veebruar 2014,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolme kuu vältel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

---

---

4.3.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/4

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 198/2014,

28. veebruar 2014,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolme kuu vältel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

---

---

4.3.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/6

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 199/2014,

28. veebruar 2014,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolme kuu vältel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

---

---

4.3.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/8

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 200/2014,

3. märts 2014,

millega muudetakse määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) lisa toimeaine triptoreliinatsetaadi osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004, (1) eriti selle artiklit 14 koostoimes artikliga 17,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on sõnastanud veterinaarravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidus toiduloomade veterinaarravimites või loomakasvatuses kasutatavates biotsiidides kasutamiseks ettenähtud farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormid tuleb kehtestada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 470/2009.

(2)	Farmakoloogilised toimeained ja nende liigitus loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 37/2010 (2) lisas.

(3)	Euroopa Ravimiametile on esitatud taotlus kehtestada triptoreliinatsetaadi jääkide piirnormid sigade puhul.

(4)	Veterinaarravimite komitee leidis, et sigade puhul ei ole vaja kehtestada triptoreliinatsetaadi jääkide piirnormi.

(5)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 470/2009 artikliga 5 peab Euroopa Ravimiamet kaaluma võimalust kasutada teatavas toiduaines leiduva farmakoloogilise toimeaine suhtes kehtestatud jääkide piirnormi teise samalt loomaliigilt pärit toiduaine puhul või ühe või mitme liigi suhtes kehtestatud farmakoloogilise toimeaine jääkide piirnormi muude liikide puhul.

(6)	Veterinaarravimite komitee soovitas, et hindamise tulemused triptoreliinatsetaadi kasutamise kohta sigadel tuleks üle kanda kõigile toiduloomadele.

(7)	Seega tuleks muuta määrust (EL) nr 37/2010, et lisada sinna kõikide toiduloomaliikide jaoks toimeaine triptoreliinatsetaat ja sätestada, et jääkide piirnormi ei ole vaja kehtestada.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 152, 16.6.2009, lk 11.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 37/2010, 22. detsember 2009, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi (ELT L 15, 20.1.2010, lk 1).

---

---

4.3.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/10

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 201/2014,

3. märts 2014,

millega muudetakse määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) lisa toimeaine tildipirosiini osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004, (1) eriti selle artiklit 14 koostoimes artikliga 17,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on sõnastanud veterinaarravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidus toiduloomade veterinaarravimites või loomakasvatuses kasutatavates biotsiidides kasutamiseks ette nähtud farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormid tuleb kehtestada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 470/2009.

(2)	Farmakoloogilised toimeained ja nende liigitus loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi on sätestatud komisjoni määruse (EL) nr 37/2010 (2) lisas.

(3)

Määruse (EL) nr 759/2010 (3) lisa tabelis 1 on tildipirosiini ajutiselt (kuni 1. jaanuarini 2012) loetletud kui lubatud aine veiste, kitsede ja sigade lihaskoe, rasvkoe (sigade puhul naha ja rasvkoe), maksa ja neerude puhul juhul, kui tegemist ei ole loomadega, kellelt saadakse inimtoiduks ettenähtud piima. Kõnealuse lisa kohaselt ei kehti lihaskoe puhul jääkide piirnorm süstimiskohal, kus jääkide piirnorm võib olla kõrgem.

(4)

Esitati ja hinnati täiendavaid andmeid, mille alusel soovitas veterinaarravimite komitee, et tuleks kehtestada toimeaine tildipirosiini lõplikud jääkide piirnormid veiste, kitsede ja sigade lihaskoe, rasvkoe (sigade puhul loomulikes proportsioonides naha ja rasvkoe), maksa ja neerude puhul juhul, kui tegemist ei ole loomadega, kellelt saadakse inimtoiduks ettenähtud piima. Veterinaarravimite komitee läbivaadatud arvamuses, milles võeti arvesse, et nii komisjon kui ka jääke kontrollivad asutused leiavad, et jääkide kontrollimise teostatavuse tagamise huvides tuleks lihaskoe jaoks kehtestada ühtne jääkide piirnorm, ei soovitanud lihaskoe puhul erinevat jääkide piirnormi süstimiskohal (nagu ta oli seda teinud varasemates arvamustes).

(5)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 470/2009 artikliga 5 peab Euroopa Ravimiamet kaaluma võimalust kasutada teatavas toiduaines leiduva farmakoloogilise toimeaine suhtes kehtestatud jääkide piirnormi teise samalt loomaliigilt pärit toiduaine puhul või ühe või mitme liigi suhtes kehtestatud farmakoloogilise toimeaine jääkide piirnormi muude liikide puhul.

(6)	Veterinaarravimite komitee soovitas veiste puhul kehtiva tildipirosiini jääkide piirnormi ülekandmist kitsedele. Samuti leidis komitee, et selle toimeaine puhul ei saa toetada jääkide piirnormi ülekandmist muudele toiduloomadele.

(7)

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 1 tuleks seega muuta kannet tildipirosiini kohta, et kanda sinna farmakoloogilise toimeaine tildipirosiini lõplikud jääkide piirnormid veiste, kitsede ja sigade lihaskoe, rasvkoe (sigade puhul loomulikes proportsioonides naha ja rasvkoe), maksa ja neerude puhul. Tuleks välja jätta sätted, milles käsitletakse jääkide piirnormi lihaskoes süstimiskohal ja ajutisi jääkide piirnorme.

(8)	On asjakohane ette näha mõistlik ajavahemik, et asjaomased sidusrühmad saaksid võtta vajalikke meetmeid uute jääkide piirnormide järgimiseks.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 3. maist 2014.

---

(1)  ELT L 152, 16.6.2009, lk 11.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 37/2010, 22. detsember 2009, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi (ELT L 15, 20.1.2010, lk 1).

(3)  Komisjoni määrus (EL) nr 759/2010, 24. august 2010, millega muudetakse määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) lisa toimeaine tildipirosiini osas (ELT L 223, 25.8.2010, lk 39).

---

---

4.3.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/13

---

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 202/2014,

3. märts 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjalide ja -esemete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 1, artikli 11 lõiget 3 ja artikli 12 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruse (EL) nr 10/2011 (2) I lisas on kehtestatud liidu loetelu ainetest, mida võib kasutada plastikmaterjalide ja -esemete tootmiseks (edaspidi „ELi lubatud ainete loetelu”)

(2)

24. juulil 2012 andis Euroopa Toiduohutusamet välja heakskiitvad teaduslikud hinnangud kahe täiendava aine kohta: 2-fenüül-3,3-bis(4-hüdroksüfenüül)ftalimidiin (3) ja 1,3-bis(isotsüanatometüül)benseen (4). Need ained tuleks nüüd lisada ELi lubatud ainete loetellu toiduga kokku puutuvate ainetena numbrite all 872 ja 988.

(3)

Toiduga kokku puutuva aine nr 988 teadusliku hinnangu järgi tuleks kontrollida kõnealuse aine hüdrolüüsi saaduse 1,3-benseendimetaanamiini migratsiooni. 1,3-benseendimetaanamiin on juba lubatud toiduga kokku puutuva ainena numbri 421 all. Kuna toiduga kokku puutuvate ainete nr 421 ja 988 migratsiooni kontrollitakse toiduga kokku puutuva aine nr 421 alusel, tuleks kehtestada mõlemat ainet hõlmav rühmapiirang. Seepärast tuleks muuta toiduga kokku puutuva aine nr 421 luba ja kehtestada rühmapiirang määruse (EL) nr 10/2011 I lisa tabelis 2.

(4)

Toiduga kokku puutuvat ainet nr 340 (ditsüanodiamiid) on määruse (EL) nr 10/2011 I lisa tabelis 1 lubatud kasutada lisaainena plastiku puhul ilma migratsiooni konkreetse piirnormita. Toidu teaduskomitee 33. seerias avaldatud arvamuses (5) kehtestati lubatav päevadoos 1 mg kehamassi kg kohta, mis tuleneb migratsiooni konkreetsest piirnormist, mis on 60 mg toidu kg kohta. See piirnorm langeb kokku määruse (EL) nr 10/2011 artikli 11 lõikes 2 kehtestatud migratsiooni üldpiirnormiga. Kuna aga kõnealune migratsiooni konkreetne piirnorm on tuletatud sellisest toksikoloogilisest lävendväärtusest nagu lubatav päevadoos, tuleks migratsiooni konkreetset piirnormi määruse (EL) nr 10/2011 I lisas eraldi nimetada.

(5)	Käitlejate halduskoormuse vähendamiseks tuleks kooskõlas määruse (EL) nr 10/2011 nõuetega seaduslikult turule viidud plastikmaterjale ja -esemeid, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, lubada turule viia kuni 24. märtsini 2015. Need võiksid turul olla kuni varude lõppemiseni.

(6)	Seepärast tuleb määrust (EL) nr 10/2011 vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 10/2011 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Plastikmaterjale ja -esemeid, mis on seaduslikult turule viidud enne 24. märtsi 2014 ning mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võib turule viia kuni 24. märtsini 2015. Sellised plastikmaterjalid ja -esemed võivad jääda turule pärast kõnealust kuupäeva, kuni varud on lõppenud.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 338, 13.11.2004, lk 4.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 10/2011, 14. jaanuar 2011, toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastikmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 12, 15.1.2011, lk 1).

(3)  EFSA Journal 2012;10(7):2825.

(4)  EFSA Journal 2012; 10(7):2824.

(5)  Toidu teaduskomitee aruanded, seeria 33, lk 31, Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, Luxembourg 1995, ISBN 92–826-9275-2.

---

---

4.3.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/16

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 203/2014,

3. märts 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

---

---

4.3.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/18

---

KOMISJONI OTSUS,

3. märts 2014,

millega asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee ning tunnistatakse kehtetuks otsus 95/320/EÜ

(2014/113/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut

ning arvestades järgmist:

(1)

Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (edaspidi „komitee”) asutati komisjoni otsusega 95/320/EÜ (1) eesmärgiga uurida töökeskkonna keemiliste tegurite mõju töötajate tervisele. Komitee toetab oma tööga otseselt liidu seadusandlikku tegevust töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas. Komitee töötab välja kõrgetasemelisi võrdlevaid analüütilisi teadmisi ning tagab, et töötajate tervise ja ohutuse kaitset käsitlevad komisjoni ettepanekud, otsused ja poliitikameetmed põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel tõenditel.

(2)

Komitee abistab komisjoni eelkõige seoses uute teaduslike andmete hindamisega ja töökeskkonna ohtlike ainete piirnormide (occupational exposure limit, OEL) kavandamisega, et kaitsta töötajaid keemilistest mõjuritest tulenevate ohtude eest; OELid määratakse nõukogu direktiivi 98/24/EÜ (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ (3) kohaselt kindlaks liidu tasandil.

(3)

Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee liikmed on objektiivsete kriteeriumide alusel valitud kõrgelt kvalifitseeritud, spetsialiseerunud ja sõltumatud eksperdid. Nad nimetatakse ametisse isiklikult ning nad esitavad komisjonile soovitusi ja arvamusi, mis on vajalikud töötajate kaitset käsitleva ELi poliitika arendamiseks. Kõnealuse panuse laad on selline, et ilma selleta ei saaks komisjon saavutada töötajate tervise ja ohutuse kaitset käsitlevaid sotsiaalpoliitika eesmärke. Seega tuleks eelnimetatud sõltumatutele ekspertidele lisaks kulude hüvitamisele maksta töötasu, mis vastab neile antud konkreetsetele ülesannetele.

(4)

Komitee annab oma tööga tõhusa panuse töökeskkonna parandamisse töötajate tervise ja ohutuse kaitsmiseks, esitades komisjonile teaduslikke tõendeid töökeskkonna keemiliste tegurite mõju kohta töötajate tervisele, mis on hädavajalikud selleks, et komisjonil oleks võimalik saavutada asjakohased liidu sotsiaalpoliitika eesmärgid. Seepärast kasutatakse komitee tegevuse rahastamiseks asjakohast eelarverida, mis on nähtud ette sotsiaalpoliitika ning töötingimuste valdkonna algatuste toetamiseks.

(5)	Samuti on vaja parandada komitee ülesehitust ja töökorda.

(6)	Komitee liikmed tuleks valida osalemiskutse kaudu. Nii tagatakse menetluse kooskõla võrdsete võimaluste ja läbipaistvuse põhimõttega.

(7)	Komitee töö järjepidevuse ja tõhususe tagamiseks peaksid komisjoni otsusega 2009/985/EL (4) nimetatud liikmed jääma ametisse kuni uute komiteeliikmete määramiseni.

(8)

Teaduslik nõustamine töötajate tervise ja ohutuse küsimustes peab tuginema pädevuse, sõltumatuse, erapooletuse ja läbipaistvuse eetilistele põhimõtetele, mis on esitatud komisjoni teatises „Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine komisjoni poolt: põhimõtted ja juhised, alusteadmiste parandamine parema poliitika jaoks”, (5) ning seda tuleb korraldada kooskõlas riskihindamise parimate tavadega.

(9)	Kuna otsuse 95/320/EÜ puhul tuleb teha olulisi muudatusi, tuleks kõnealune otsus selguse huvides kehtetuks tunnistada ja asendada uue otsusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee

Asutatakse töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (edaspidi „komitee”), et hinnata töökeskkonna keemiliste tegurite mõju töötajate tervisele.

Artikkel 2

Eesmärk

1.   Komitee ülesanne on esitada komisjonile viimase taotluse korral soovitusi või arvamusi kõikide küsimuste kohta, mis on seotud kemikaalide toksilisuse hindamisega seoses nende mõjuga töötajate tervisele.

2.   Komitee võtab pärast artikli 5 lõikes 3 ette nähtud sekretariaadiga nõupidamist vastu metoodika, mille alusel töötatakse välja ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas (OELid), ja vaatab seda pidevalt läbi, et võtta arvesse kõiki teaduslikke tegureid, mis on seotud OELide kehtestamisega. Komitee tagab, et metoodikas võetakse arvesse praegust riskihindamise praktikat.

3.   Komitee esitab eelkõige teaduslikel andmetel põhinevad OELid, nagu on määratletud direktiivis 98/24/EÜ ning direktiivis 2004/37/EÜ; piirnormid peavad hõlmama muu hulgas järgmist:

—	ajaga (kaheksa tundi) kaalutud keskmine (time-weighted average, TWA);

—	lühiajalise kokkupuute piirnormid (short-term limits / excursion limits, STEL);

—	bioloogilised piirväärtused / bioloogilised soovituslikud väärtused (biological limit values / biological guidance values, BLV/BGV).

OELe täiendatakse vajaduse korral lisamärkustega:

—	tõenäoline on absorbeerumine naha kaudu;

—	võib tekitada ülitundlikkust;

—	kantserogeensete omadustega.

Komitee metoodikat käsitleva dokumendi muudatustega võib kasutusele võtta lisamärkusi.

4.   Igale OELi soovitusele lisatakse kinnituseks ja üksikasjalikuks selgituseks põhiandmed, kriitilise mõju kirjeldus, kasutatud ekstrapoleerimisvõtted ning andmed inimese tervisele avalduda võivate ohtude kohta. Lisaks märgitakse, kas iga kavandatava OELi puhul on kokkupuudet võimalik kontrollida.

5.   Komisjon võib paluda, et komitee võtaks muid meetmeid seoses keemiliste mõjurite mürgisuse hindamisega.

6.   Komitee teeb kindlaks keemiliste ohtude hindamiseks vajaliku teadusliku teabe puudumise ning teavitab sellest komisjoni.

7.   Komitee määrab kindlaks aktuaalsed tähtsamad küsimused seoses kemikaalide mõjuga tervisele ning teavitab neist komisjoni.

8.   Komisjoni taotluse korral korraldab komitee temaatilisi seminare, kus vaadatakse läbi keemiliste mõjuritega seotud teaduslik teave ja andmed ning metoodikaga seotud küsimused. Selliseid seminare korraldatakse komitee sekretariaadi toetusel.

9.   Oma ülesannete täitmisel püüab komitee vastavalt artikli 5 lõikele 5 tagada koostöö muude asjaomaste ELi õiguse alusel asutatud asutustega, kaasa arvatud liidu ametid, kellel on samalaadsed ülesanded ühiseid huve käsitlevates küsimustes.

Artikkel 3

Komitee liikmete nimetamine

1.   Komiteesse kuulub kuni 21 üksikisikust eksperti, kes on valitud sobivate kandidaatide loetelust, mis on koostatud pärast osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni veebisaidil. Samuti avaldatakse komisjoni eksperdirühmade ja samalaadsete üksuste registris (edaspidi „register”) link veebisaidile, kus on avaldatud osalemiskutse.

Liikmed nimetab komisjon ametisse isikuliselt.

Liikmed valitakse nende tõendatud teadusalase pädevuse ja kogemuste põhjal, võttes arvesse vajadust tagada, et

—	oleks hõlmatud ülesande täitmiseks vajalik laialdane teaduslik pädevus, sealhulgas eelkõige keemia, toksikoloogia, epidemioloogia, kutsehaiguste ja tööhügieeni ning üldine pädevus OELide sätestamise alal;

—	komitees oleks tagatud ühtlane geograafiline esindatus.

2.   Liikmete nimed avaldatakse teavitamise eesmärgil nii registris kui ka Euroopa Liidu Teatajas.

Isikuandmete kogumisel, töötlemisel ja avaldamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 45/2001 (6).

3.   Liikmed, kes on otsuse 95/320/EÜ kohaselt nimetatud komisjoni otsusega 2009/985/EL, jäävad käesoleva otsuse alusel ametisse, kuni vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud korrale nimetatakse liikmed uueks ametiajaks.

Artikkel 4

Ametiaeg

1.   Komitee liikmete ametiaeg on kolm aastat. Pärast kolmeaastase ametiaja möödumist jäävad komitee liikmed ametisse, kuni nad asendatakse või tagasi nimetatakse.

2.   Kui komisjoni liige enne kolmeaastase perioodi lõppemist tagasi astub või kui komitee liige on puudunud rohkem kui kolmandikult koosolekutest või kui komitee liige ei ole muul põhjusel võimeline komitee töös tõhusalt osalema, võib komitee liikme ülejäänud ametiaja ulatuses asendada teisega. Sellisel juhul nimetab komisjon uue liikme eelmisest kandidaatide loetelust artikliga 3 ette nähtud korra kohaselt.

Artikkel 5

Komitee juhatus ja sekretariaat

1.   Iga ametiaja alguses valib komitee oma liikmete seast lihthäälteenamusega eesistuja ja kaks asetäitjat. Need kolm liiget moodustavad komitee juhatuse (edaspidi „juhatus”).

2.   Juhatus vastutab komiteesiseste töökorralduslike küsimuste eest ja juhatab koosolekuid, et võtta teadlaste konsensusega vastu soovitusi või arvamusi.

3.   Komisjon tagab komiteele ja töörühmadele sekretariaaditeenused ning komitee tõhusaks tegevuseks vajaliku haldustoetuse.

4.   Sekretariaat tagab komitee tõhusa koostöö muude teaduskomiteede ja liidu asutustega.

5.   Sekretariaat hoolitseb selle eest, et selgitada varakult välja võimalikud konfliktiallikad komitee soovituste ja arvamuste ning muude ELi õiguse alusel asutatud asutuste arvamuste vahel, kaasa arvatud liidu ametid, kellel on samalaadsed ülesanded ühiseid huve käsitlevates küsimustes.

Artikkel 6

Töörühmad

1.   Juhatuse taotlusel ja kokkuleppel komisjoni talitustega võib komitee moodustada oma liikmetest töörühmi.

2.   Töörühmad on kohustatud arutama komitee tööga seotud konkreetseid küsimusi, lähtudes komitee antud ülesandest, ja esitama aruandeid arutelude tulemuste kohta. Sellised töörühmad saadetakse laiali kohe, kui nende ülesanne on täidetud.

Artikkel 7

Komitee täiskogu istungid ja töörühmade koosolekud

1.   Komitee võtab komisjoni eksperdirühmade standardtöökorra alusel vastu oma töökorra.

2.   Komitee täiskogu istungid toimuvad üldjuhul neli korda aastas.

3.   Komisjoni talitused kutsuvad kokku komitee täiskogu istungid ja võtavad neist osa ning komisjoni talitused kutsuvad kokku töörühmade koosolekud.

4.   Komitee ja selle töörühmade koosolekud ja istungid toimuvad tavaliselt komisjoni asukohas. Erijuhtudel võib koosolekuid pidada mujal.

Artikkel 8

Menetlused ja metoodika

1.   Komitee arutelude aluseks on komisjoni taotlus, et komitee esitaks konkreetse aine või ainerühma kohta OELi käsitleva soovituse või muu teadusliku arvamuse (edaspidi „arvamus”).

2.   Komisjon võib kehtestada komiteele lõikes 1 nimetatud soovituse või arvamuse koostamiseks tähtaja.

3.   Komitee ja eelkõige juhatus püüavad igati jõuda selleni, et komitee soovitused põhineksid konsensusel. Komitee aruteludele ei järgne hääletust. Kui üksmeelt ei saavutata, kannab komitee aruteludes väljendatud lahkarvamused aruandesse ja esitab komisjonile.

4.   Sekretariaadi toetusel tagab komitee, et ta kasutab metoodikat, mis on kooskõlas uusimate teaduslike saavutustega.

5.   Komisjon avaldab ajakohastatud metoodika koos komitee vastu võetud soovituste ja arvamustega komiteed käsitleval komisjoni veebilehel, piiramata sellega artikli 9 lõike 3 konfidentsiaalsussätete kohaldamist.

Artikkel 9

Eetikapõhimõtted

Komitee liikmed kohustuvad tegutsema välistest mõjutustest sõltumatult. Nad ei delegeeri oma ülesandeid muudele isikutele.

Nad esitavad avalduse, millega kohustuvad tegutsema üldistes huvides, ja teatavad, kas neil on või ei ole otseseid või kaudseid huvisid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks.

Komisoni talitused võtavad avaldatud andmed huvide kohta teadmiseks ja otsustavad, kui asjakohane on iga huvi.

Komitee tagab, et tema esitatud soovitustes ja arvamustes on selgelt esitatud põhjendused, mille alusel otsused on tehtud, nagu on osutatud komitee metoodikas.

Piiramata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 339 ega käesoleva otsuse artikli 12 kohaldamist, ei tohi komitee liikmed avalikustada neile komitee tegevuse käigus, temaatilistel seminaridel, töörühmades või muudel käesoleva otsusega seoses toimunud üritustel teatavaks saanud teavet.

Komitee liikmed peavad iga ametiaja alguses alla kirjutama konfidentsiaalsusavaldusele.

Artikkel 10

Vaatlejad ja väliseksperdid

1.   Komisjoni talitused kutsuvad EMP/EFTA riike üles tegema ettepanekuid teadlaste kohta, kes võiksid koosolekutel osaleda vaatlejatena.

2.   Kui see on asjakohane, võivad komisjoni talitused kutsuda komitee või töörühma töös vastavalt vajadusele osalema teaduseksperte, kes ei kuulu komiteesse, kuid kes on pädevad konkreetses päevakorraküsimuses.

Artikkel 11

Erihüvitised

1.   Komitee liikmetel ja komisjoni algatusel töös osalema kutsutud välisekspertidel on õigus saada erihüvitist iga täistööpäeva eest makstava päevaühiku alusel, mille ülempiir on 450 eurot. Hüvitise kogusumma arvutatakse ja ümardatakse ülespoole kuni lähima poolele tööpäevale vastava summani. Maksed tehakse eurodes.

2.   Komisjon hüvitab kohaldatavate sätete (7) kohaselt sõidu- ja elamiskulud, mis tuleb kanda komitee tegevuses osalemiseks. Nimetatud kulud hüvitatakse nende summade piires, mis on iga-aastase vahendite eraldamise korra kohaselt selleks otstarbeks eraldatud.

3.   Artikli 11 lõige 1 jõustub alles kuupäeval, mil artiklis 3 sätestatud menetluse kohaselt nimetatakse komitee liikmed järgmiseks ametiajaks.

Artikkel 12

Läbipaistvus

1.   Komisjon avaldab kõik asjakohased dokumendid (nt päevakorrad, protokollid ja osalejate kaastöö) kas registris või teemakohasel veebisaidil, millele suunav link avaldatakse registris.

2.   Avaldamisel võib teha iga üksikjuhtumi eraldi hindamisest lähtudes erandeid, kui dokumendi avalikustamine kahjustaks avalikku või erahuvi, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (8) artiklis 4.

Artikkel 13

Kehtetuks tunnistamine

1.   Otsus 95/320/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tõlgendatakse viidetena käesolevale otsusele.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  Komisjoni otsus 95/320/EÜ, 12. juuli 1995, millega asutatakse teaduskomitee, mis käsitleb keemiliste mõjurite piirnorme töökeskkonnas (EÜT L 188, 9.8.1995, lk 14).

(2)  Nõukogu direktiiv 98/24/EÜ, 7. aprill 1998, töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50).

(4)  Komisjoni otsus 2009/985/EL, 18. detsember 2009, töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee liikmete uueks ametiajaks ametisse nimetamise kohta (ELT L 338, 19.12.2009, lk 98).

(5)  KOM(2002) 713 (lõplik), 11. detsember 2002.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(7)  Komisjoni otsus K(2007) 5858. Komisjoni eeskiri väljastpoolt komisjoni koosolekutel osalema kutsutud ekspertide kulude hüvitamise kohta.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1049/2001, 30. mai 2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). Kõnealused erandid on ette nähtud avaliku julgeoleku, sõjaliste küsimuste, rahvusvaheliste suhete, finants-, raha- või majanduspoliitika, isikute eraelu puutumatuse ja isikupuutumatuse, kaubandushuvide, kohtumenetluse ja õigusnõustamise, kontrollimiste/uurimiste/auditite ja institutsioonide otsustamisprotsessi kaitseks.

---

4.3.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 62/23

---

EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

28. november 2013,

millega muudetakse suunist EKP/2008/5 Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi haldamise kohta riikide keskpankade poolt ja selle varaga seotud tehingute õigusdokumentide kohta

(EKP/2013/45)

(2014/114/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 127 lõike 2 kolmandat taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 3.1 kolmandat taanet ning artikleid 12.1 ja 30.6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artikli 30.1 kohaselt kannavad keskpangad (RKPd) liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala RKPd”), välisvaluutareservi Euroopa Keskpangale (EKP), kellel on täielik õigus hoida ja hallata talle üle kantud välisvaluutareservi.

(2)	EKPSi artiklite 9.2 ja 12.1 kohaselt võib EKP oma tegevust korraldada läbi euroala RKPde ja ta võib oma teatavates tegevustes kasutada nende abi. Seetõttu leiab EKP, et euroala RKPd peaksid talle üle kantud välisvaluutareservi haldamisel tegutsema EKP agendina.

(3)

20. juuni 2008. aasta suunis EKP/2008/5 Euroopa Keskpanga välisvaluutareservi haldamise kohta riikide keskpankade poolt ja selle varaga seotud tehingute õigusdokumentide kohta (1) sätestab, et iga euroala RKP võib a) osaleda EKP-le üle kantud välisvaluutareservi haldamise tegevuses või b) halduses mitte osaleda või ühendada halduse ühe või mitme euroala RKPga. Samas ei sätesta suunis EKP/2008/5 selgelt, et euroala RKP võib taotleda, et teatavaid haldusega seotud ülesandeid täidaks tema eest EKP või üks või enam euroala RKPd.

(4)	Seetõttu tuleb suunist EKP/2008/5 muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Muudatus

Suunise EKP/2008/5 artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev suunis jõustub sellest euroala RKPdele teatamise päeval.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev suunis on adresseeritud euroala RKPdele.

---

(1)  ELT L 192, 19.7.2008, lk 63.

---