(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 19 00 , 1001 11 00 , ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00 , 1002 90 00 , 1005 10 90 , 1005 90 00 , 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 19 00 , 1001 11 00 , ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00 , 1002 90 00 , 1005 10 90 , 1005 90 00 , 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikliga 5 ette nähtud korras.

(4)

Seepärast tuleks alates 1. märts 2014 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni.

(5)

Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

(1)

Harald NOACKi ametiaeg lõpeb 28. veebruaril 2014.

(2)

Seetõttu tuleks ametisse nimetada uus liige,

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja selle alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)

22. oktoobril 2007 võttis komisjon vastu otsuse 2007/697/EÜ, millega lubatakse Iirimaa taotletud erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (2) millega lubatakse põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaad, laotada teatud tingimustel aastas ühe hektari kohta kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat loomasõnnikut. Kõnealust otsust kohaldatakse seoses Iirimaa tegevuskavaga, mida rakendatakse vastavalt õigusaktile „European Communities (Good Agricultural Practice for Protection of Waters) Regulations 2006” (Statutory Instrument No 378 of 2006), mille kehtivusaeg lõppes 17. juulil 2010.

(3)

24. veebruaril 2011 võttis komisjon vastu otsuse 2011/127/EL, (3) millega muudeti otsust 2007/697/EÜ ja pikendati erandit 31. detsembrini 2013 seoses Iirimaa tegevuskavaga, mida rakendatakse vastavalt õigusaktile „European Communities (Good Agricultural Practice for Protection of Waters) Regulations 2010” (Statutory Instrument No 610 of 2010).

(4)

Otsusega 2007/697/EÜ (muudetud otsusega 2011/127/EL) lubatud erandi alla kuulus 2012. aastal 5 093 põllumajandusettevõtet, mis moodustas umbes 3,34 % rohusööjate kariloomadega tegelevate põllumajandusettevõtete koguarvust, 11,44 % loomühikute koguarvust ja 5,19 % põllumajandusmaa netopindalast.

(5)

Iirimaa esitas 4. oktoobril 2013 komisjonile taotluse erandi pikendamiseks direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu alusel.

(6)

Iirimaa kohaldab tegevuskava direktiivi 91/676/EMÜ artikli 3 lõike 5 kohaselt kogu oma territooriumil.

(7)

Liikmesriikide poolt ajavahemiku 2008–2011 kohta esitatud aruannete alusel koostatud komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ (veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest) rakendamise kohta näitab, et kõigis Iirimaa põhjavee seirejaamades on keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja 87 % seirejaamadest on keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l. Kõigis pinnavee seirejaamades on keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l ja üle 99 % seirejaamadest on keskmine nitraadisisaldus alla 25 mg/l.

(8)

Loomade arv ja keemiliste väetiste kasutamine on viimaste aastate jooksul vähenenud. Kariloomade, sigade ja lammaste arv langes perioodiks 2008–2011 võrreldes perioodiga 2004–2007 vastavalt 4 %, 11 % ja 22 %. Perioodil 2008–2011 oli loomasõnnikupõhise lämmastiku keskmine koormus 105 kg/ha, mis oli võrreldes perioodiga 2004–2007 8 % vähem. Perioodil 2008–2011 oli loomasõnnikupõhise fosfori keskmine koormus 15 kg/ha, mis oli võrreldes perioodiga 2004–2007 6 % vähem. Võrreldes perioodiga 2004–2007 langes perioodiks 2008–2011 keskmine lämmastikväetise kasutamine 6 %. Võrreldes perioodiga 2004–2007 langes perioodiks 2008–2011 keskmine fosforväetise kasutamine 31 %.

(9)

Iirimaal on 93 % põllumajandusmaast rohumaa. Rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes haritakse 47 % maast ekstensiivselt ja seetõttu on seal väike loomkoormus ja vähene väetisekasutus, 32 % haritakse põllumajanduse keskkonnaprogrammide alusel ja ainult 5,2 % haritakse intensiivselt. 7 % kasutatakse põllukultuuride jaoks. Keemiliste väetiste keskmine kasutus rohumaal on 81 kg lämmastikku ja 7 kg fosforit hektari kohta.

(10)

Iirimaa kliima, millele on iseloomulik ühtlane sademete hulk kogu aasta vältel ja suhteliselt väike temperatuuri kõikumine, soodustab pikka rohukasvuperioodi, mis ulatub 330 päevast aastas edelas 250 päevani aastas kirdes.

(11)

Komisjon on pärast Iirimaa taotluse läbivaatamist ning Iirimaa tegevuskava ja otsuses 2007/697/EÜ (muudetud otsusega 2011/127/EL) sätestatud erandi kohaldamisest saadud kogemuste arvesse võtmist arvamusel, et Iirimaa kavandatav loomasõnnikukogus, mis vastab 250 kg lämmastikule hektari kohta aastas, ei piira direktiivis 91/676/EMÜ kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist, eeldusel et järgitakse teatavaid rangeid tingimusi.

(12)

Iirimaa esitatud tõendavast teabest ilmneb, et kavandatav kogus 250 kg lämmastikku aastas hektari kohta põllumajandusettevõtetes, kus on vähemalt 80 % rohumaid, on põhjendatud selliste objektiivsete kriteeriumidega nagu sademete suur netohulk, pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega rohumaa suur saagikus.

(13)

Otsuse 2007/697/EÜ (muudetud otsusega 2011/127/EL) kehtivusaeg lõppes 31. detsembril 2013. Asjaomaste põllumajandustootjate suhtes erandi kohaldamise jätkamiseks tuleks käesolev otsus vastu võtta.

(14)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

a)

käesoleva otsuse artikli 7 lõikes 1 osutatud kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete, kariloomade ning üksikeranditega hõlmatud põllumajandusmaa protsent igas maakonnas, samuti kaardid maa kasutamise kohta kohalikul tasandil;

b)

artikli 7 lõikes 2 osutatud põhja- ja pinnavee nitraadisisalduse seire tulemused, sealhulgas teave vee kvaliteedi muutuste kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes, samuti andmed erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

c)

artikli 7 lõikes 2 osutatud mullaseire tulemused, mis näitavad lämmastiku- ja fosforisisaldust mullavees ning mineraallämmastiku sisaldust mullaprofiilis nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes;

d)

kokkuvõte artikli 7 lõikes 3 osutatud tugevdatud veekontrollil saadud andmetest ja vastav hinnang;

e)

artikli 7 lõikes 4 osutatud uuringute tulemused, milles käsitletakse maa kasutamist kohalikul tasandil, külvikordi ning põllumajandustavasid;

f)

artikli 7 lõikes 4 osutatud nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikao arvestuse tulemused üksikerandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes;

g)

hinnang artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud erandi tingimuste rakendamisele, võttes aluseks põllumajandusettevõtete kontrollimise tulemused ning halduskontrollidel ja kohapealsetel kontrollidel põhineva teabe tingimusi mittetäitvate põllumajandusettevõtete kohta;

h)

Iirimaal erandit kohaldavate ja tavapäraste põllumajandusettevõtete võrdlev analüüs. Teave hõlmab andmeid iga-aastaste kontrollide, halduskontrollide, nõuetele vastavuse korra raames tehtavate põllumajanduskontrollide ning rikkumiste statistika kohta.