(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2603/2000 (2) Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes tasakaalustavad meetmed. Kõnealused meetmed jäeti aegumise läbivaatamise järel viimati kehtima nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 461/2013 (3).

(2)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 2604/2000 (4) Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes dumpinguvastased meetmed. Kõnealused meetmed jäeti aegumise läbivaatamise järel viimati kehtima nõukogu määrusega (EÜ) nr 192/2007 (5). Komisjon algatas 24. veebruaril 2012 uue aegumise läbivaatamise. Nõukogu lükkas rakendusotsusega 2013/226/EL (6) tagasi komisjoni ettepaneku nõukogu rakendusmääruse kohta, mis käsitles muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete kehtima jätmist ning dumpinguvastased meetmed seega aegusid.

(3)

Komisjon kiitis 2000. aastal otsusega 2000/745/EÜ (7) heaks hinnakohustused, mida pakkusid nii dumpingu- kui ka subsiidiumivastaste menetlustega seoses muu hulgas India äriühingud Pearl Engineering Polymers Limited (edaspidi „Pearl”) ja Reliance Industries Limited (edaspidi „Reliance”). Komisjon kiitis 2005. aastal otsusega 2005/697/EÜ (8) heaks kohustuse India äriühingult South ASEAN Petrochem Limited, kes ühinemise tulemusena võttis nimeks Dhunseri Petrochem & Tea Limited (edaspidi „Dhunseri”) (9).

(4)

Komisjon tühistas rakendusotsusega 2014/109/EL (10) heakskiidu kolme India äriühingu Dhunseri, Reliance ja Pearl pakutud kohustustele. Seetõttu tuleks rakendusmääruse (EL) nr 461/2013 artikli 1 lõige 4 ja artikkel 2 koos kõnealuse määruse lisaga kehtetuks tunnistada. Sellest tulenevalt tuleks rakendusmääruse (EL) nr 461/2013 artikli 1 lõikega 2 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu kohaldada äriühingute Dhunseri, Reliance ja Pearl toodetud polüetüleentereftalaadi impordi suhtes (Dhunseri TARICi lisakood A585, Reliance'i TARICi lisakood A181 ja Pearli TARICi lisakood A182),

(1)

Nõukogu kehtestas pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „esialgne uurimine”) nõukogu määrusega (EÜ) nr 221/2008 (2) 17,1 %-lise lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Lõuna-Aafrika Vabariigist (edaspidi „Lõuna-Aafrika”) pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide (st elektrolüütilisel teel toodetud mangaandioksiidide) impordi suhtes, mida ei ole pärast elektrolüüsi termotöödeldud ning mis kuuluvad CN-koodi ex 2820 10 00 alla (edaspidi „kehtivad dumpinguvastased meetmed”).

(2)

Pärast kehtivate dumpinguvastaste meetmete eelseisvat aegumist käsitleva teate (3) avaldamist laekus komisjonile 11. detsembril 2012 taotlus kõnealuste meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Taotluse esitasid liidu kaks ainsat elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjat: äriühingud Cegasa Internacional SA ja Tosoh Hellas A.I.C. (edaspidi „taotluse esitajad”).

(3)

Taotlus põhines väitel, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa liidu tootmisharule kahju tekitava dumpingu kordumise.

(4)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, andis komisjon 12. märtsil 2013Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) (edaspidi „algatamisteade”) teada, et algatatakse aegumise läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(5)

Dumpingu kordumise tõenäosuse uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2009 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(6)

Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, Lõuna-Aafrika eksportivale tootjale, importijatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ja nende ühendustele ning asjaomase eksportiva riigi esindajatele.

(7)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul. Kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, kuulati ära.

(8)

Arvestades, et endast teatanud huvitatud isikuid oli vähe, ei olnud vaja teha huvitatud isikute väljavõttelist uuringut.

(9)

Küsimustiku vastused saadi Lõuna-Aafrika eksportivalt tootjalt, kahelt liidu tootjalt ja kahelt kasutajalt, kes kuulusid samasse seotud äriühingute rühmitusse.

(10)

Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja sellest tuleneva kahju kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks vajalikuks pidas. Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

(11)

29. oktoobril 2013 avaldas komisjon kõigile huvitatud isikutele olulised tõsiasjad ja argumendid, mille põhjal ta kavatses teha ettepaneku säilitada kehtivad dumpinguvastased meetmed. Isikutele anti veel kord võimalus esitada oma kommentaarid ning soovijad said osaleda ärakuulamisel ärakuulamise eest vastutava ametniku juureolekul. Komisjon kaalus huvitatud isikute kommentaare ning allpool on esitatud vastused neile.

(12)

Käesolevas läbivaatamises on vaatlusalune toode sama kui määruses (EÜ) nr 221/2008 määratletud toode, st Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit elektrolüütilised mangaandioksiidid (st elektrolüütilisel teel toodetud mangaandioksiidid), mida ei ole pärast elektrolüüsi termotöödeldud ja mis kuuluvad CN-koodi ex 2820 10 00 alla (edaspidi „läbivaatamisele kuuluv toode”). Läbivaatamisele kuuluvat toodet on kahte liiki: süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütilised mangaandioksiidid ja leeliselised elektrolüütilised mangaandioksiidid.

(13)

Läbivaatamisega seotud uurimine, nagu ka esialgne uurimine, kinnitas, et liidu turule imporditud läbivaatamisele kuuluv toode ning eksportiva tootja toodetud ja omamaistel turgudel müüdud tooted ning liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdud tooted (edaspidi „samasugune toode”) on samasuguste füüsikaliste ja keemiliste põhiomaduste ning kasutusvaldkondadega. Seepärast käsitatakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(14)

Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 kontrollis komisjon, kas kehtivate meetmete aegumine võiks tõenäoliselt põhjustada dumpingu jätkumist.

(15)

Pärast meetmete kehtestamist kahanes import Lõuna-Aafrikast liitu peaaegu olematuks ning aastatel 2010–2011 ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid eksporditud kogused väga väikesed. Et hinnata, kas ainus teadaolev eksportiv tootja Delta EMD (Pty) Ltd. (edaspidi „Delta”) eksportis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu dumpinguhindadega, saatis komisjon nimetatud äriühingule küsimustiku. Komisjon sai vastuse, mis sisaldas andmeid omamaise müügi, liitu suunatud ekspordi ja muudesse sihtkohtadesse suunatud ekspordi kohta. Esitatud vastust kontrolliti allpool kirjeldatud viisil.

(16)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 uuriti Delta omamaist müüki, et näha, kas samasuguse toote kogumüük sõltumatutele klientidele on tüüpiline, võrreldes tema liitu suunatud ekspordi kogumahuga, st kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % kogu läbivaatamisele kuuluva toote eksportmüügist liitu.

(17)

Läbivaatamisele kuuluva toote omamaine müük oli küll tüüpiline, kuid tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimunud, sest Delta omamaine elektrolüütiliste mangaandioksiidide müük ei olnud kasumlik. Seepärast arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(18)

Aluseks võeti elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmise tegelik kulu, millele lisati mõistlikud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumisummad vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6.

(19)

Müügi-, üld- ja halduskulud arvutati algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt, sest Delta tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimunud ning kõnealuse määruse artikli 2 lõike 6 punkt a ja punkt b ei olnud kohaldatavad, kuna uurimine ei hõlmanud teisi eksportijaid ega tootjaid, ning Delta ei tegele sama üldkategooria teiste toodete müügiga. Seepärast peeti mõistlikuks meetodiks esialgse uurimise müügi-, üld- ja halduskulude kasutamist, mille tulemusena saadud osakaal oli peaaegu sama kui tegelikel müügi-, üld- ja halduskuludel.

(20)

Pärast andmete avaldamist palus Delta, et komisjon väljendaks arvestusliku normaalväärtuse arvutamisel eespool kirjeldatud moel arvutatud müügi-, üld- ja halduskulusid osana tootmiskuludest, mitte käibest. Arvestades, et kogu omamaine müük ei olnud kasumlik, tähendaks käibe kasutamine müügi-, üld- ja halduskulude paisutamist. Komisjon aktsepteeris Delta väidet ning lisas normaalväärtuse arvutamisel müügi-, üld- ja halduskulud protsendimäärana ühe kilo tootmiskuludest käesoleva läbivaatamisega seotud uurimisperioodi alusel.

(21)

Kasumi arvutamiseks kasutati sama metoodikat kui esialgses uurimises, st lähtuti Lõuna-Aafrikas läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel kohaldatud pikaajalise laenuvõimaluse turuintressimäärast vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c. Delta ei müü omamaisel turul muid tooteid ning teadaolevalt ei ole Lõuna-Aafrikas teisi elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjaid ega muid sama üldkategooria toodete tootjaid, kelle kasumi andmeid oleks saanud kasutada.

(22)

Pärast andmete avaldamist esitas liidu tootmisharu taotluse, et komisjon lähtuks normaalväärtuse arvutamisel müügist USAsse, sest selle funktsioon on sama kui omamaisel turul toimuval müügil, vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(23)

See taotlus lükati tagasi, sest normaalväärtus arvutati vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3, kasutades sama metoodikat kui esialgses uurimises, ning seega toimus see kooskõlas kõnealuse määruse artikli 11 lõikega 9.

(24)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksporditi elektrolüütilisi mangaandioksiide liitu väga väikestes kogustes ning need kogused müüdi otse liidus asuvale sõltumatule importijale. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 võeti ekspordihinnaks hind, mille importija maksis Deltale.

(25)

Ekspordihinna ja arvestusliku normaalväärtuse võrdlemisel võeti arvesse väidetavaid ja kinnitatud korrigeerimisi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10, st veokulusid, kindlustust, krediidikulusid ja käitluskulusid ekspordipoolel. Normaalväärtus arvutati tehasest hankimise tasandil ning selleks jäeti kõrvale veokulud ja krediidikulud. Pakendamise ja tehnilise abi kulusid kõrvale ei jäetud, sest need olid juba tootmiskuludesse sisse arvestatud ning seega sisaldasid neid nii ekspordihind kui ka arvestuslik normaalväärtus.

(26)

Leiti, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei müünud Delta elektrolüütilisi mangaandioksiide liitu dumpinguhinnaga. Samas olid asjaomased kogused äärmiselt väikesed ja seega ei saa ainult selle tõdemuse põhjal otsustada dumpingu kordumise tõenäosuse üle juhul, kui meetmed aeguvad.

(27)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu suunatud müügi põhjal ei saanud teha mingeid järeldusi ja seepärast uuris komisjon, kas oli tõendeid selle kohta, et meetmete aegumise korral dumping tõenäoliselt korduks. Selle tegevuse käigus analüüsiti järgmisi elemente: ekspordihind Lõuna-Aafrikast teistesse sihtkohtadesse, tootmisvõimsus ja kasutamata tootmisvõimsus Lõuna-Aafrikas ning liidu turu ja muude kolmandate riikide turgude atraktiivsus.

(28)

Delta toodab nii leeliselisi elektrolüütilisi mangaandioksiide kui ka süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütilisi mangaandioksiide. Arvestades, et liidus on nõudlust leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide ja (vähemal määral) ka süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütiliste mangaandioksiidide järele, uuris komisjon mõlema liigi hindu ekspordil kolmandatesse riikidesse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kõnealust müüki võrreldi eespool kirjeldatud moel arvutatud arvestusliku normaalväärtusega, võttes arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindade võrreldavust.

(29)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal moodustas ligikaudu kaks kolmandikku kogu Delta ekspordist leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide müük USAsse, mis on Delta olulisim eksporditurg, ning see müük ei toimunud dumpinguhinnaga. Samas leiti, et muudesse sihtkohtadesse (nt Tai, Korea, Hiina, Brasiilia) müüdi leeliselisi elektrolüütilisi mangaandioksiide väiksemates kogustes ning see eksport toimus dumpinguhindadega, kusjuures dumpingumarginaal jäi vahemikku 2–21 %. Lisaks leiti, et muudesse sihtkohtadesse eksporditud süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütiliste mangaandioksiidide müük toimus valdavalt madalate hindadega ja väikestes kogustes ning dumpingumarginaalid olid kõrgemad, jäädes vahemikku 13–66 %.

(30)

Pärast andmete avaldamist väitis liidu tootmisharu, et komisjon ei tohiks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil USAsse toimunud müüki arvesse võtta, sest sellele turule suunatud hinnad ei olnud sobiv alus selle kohta, milliseks võiksid kujuneda müügihinnad liidu turule pärast meetmete aegumist.

(31)

Delta aga palus komisjonil pärast andmete avaldamist pöörata erilist tähelepanu USAsse suunatud müügile, mis moodustab suurema osa nende leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide ekspordist ja on liidu turuga kõige paremini võrreldav.

(32)

Komisjon analüüsis kogueksporti kõigisse sihtkohtadesse, arvutas Delta kõigisse muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi kaalutud keskmise ekspordihinna ning uuris põhjalikult ka üksikute kolmandate riikide ekspordihindade üksikasju. Uurides dumpingu kordumise tõenäosust leiti, et arvesse tuleb võtta kogu eksportmüüki kõigisse sihtkohtadesse, eriti arvestades seda, kui suured olid hinnaerinevused eri eksporditurgude lõikes.

(33)

USA turu iseärasused võimaldavad Deltal nõuda seal oluliselt kõrgemaid hindu kui mujal. USAs on nõudlus väga palju suurem omamaisest pakkumisest. Samuti kehtivad paljude potentsiaalsete konkurentide suhtes ranged turulepääsutõkked, sest Hiinast ja Austraaliast pärit impordi suhtes on kehtestatud kõrged dumpinguvastased tollimaksud.

(34)

Kirjeldatud asjaolusid arvestades ei ole mingit põhjust, miks komisjon peaks oma uurimise aluseks võtma üksnes keskmise ekspordihinna või uurima vaid ühte riiki suunatud eksportmüüki selle asemel, et analüüsida kogueksporti kõigisse sihtkohtadesse.

(35)

Delta hinnakujundus teistel eksporditurgudel peale liidu näitab, et kuigi eksport olulisimale turule (USAsse) ei toimunud dumpinguhindadega, siis müük mujale toimus dumpinguhindadega. Selleks, et hinnata dumpingu kordumise tõenäosust meetmete aegumise korral, on seega vaja täiendavaid näitajaid, mida on kirjeldatud allpool.

(36)

Deltal on elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmiseks kasutamata tootmisvõimsust, mis võimaldaks tal uuesti alustada suurte koguste eksportimist liitu, kui meetmed peaksid aeguma. Delta hinnangul on kõnealuse kasutamata tootmisvõimsuse maht 4 000 – 6 000 tonni aastas ning komisjon kinnitas neid andmeid. Neis arvutustes on arvesse võetud Lõuna-Aafrikas esinevaid sagedasi probleeme elektrivarustusega ja jäätmekoguseid. Arvestades, et käsitsijuhitavas tootmisettevõttes on kvaliteeditaseme hoidmine keeruline, oleks komisjoni tagasihoidlike hinnangute kohaselt toodangust 2 000 – 3 000 tonni aastas leeliselisi elektrolüütilisi mangaandioksiide ja ülejäänu oleks süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütilised mangaandioksiidid. Liidu turule sobiksid aga mõlemad liigid. Kui osa süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütilisi mangaandioksiide võiksid jõuda ka muude kolmandate riikide turgudele, siis ei ole mingeid märke, et muude kolmandate riikide turud või omamaine turg suudaksid vastu võtta suure koguse kasutamata tootmismahu arvelt saadavatest leeliselistest elektrolüütilistest mangaandioksiididest.

(37)

Kontrollimise ajal kinnitas Delta, et nad on pikka aega olnud USA turgude klientide jaoks nn puudujäävate koguste tarnija: nemad täidavad tühimiku, mis tekib, kui omamaised tootjad ei suuda toota piisavaid koguseid. Delta eksport USAsse on viimase nelja aasta jooksul olnud stabiilne ning sellest võib järeldada, et Deltal ei olnud võimalik kasvatada müüki USAsse. Kui USAsse oleks olnud võimalik eksportida rohkem, oleks Delta seda teinud, et saada kasu nii USA turu kõrgematest hindadest kui ka suuremate koguste tootmisega kaasnevast mastaabisäästust.

(38)

Aasia turule müüs Delta peamiselt süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütilisi mangaandioksiide. Delta müüdavatest süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütilistest mangaandioksiididest 50 % moodustab müük Aasiasse. Hiinas on omamaised elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad ning uurimisperioodil piirdus Delta eksport Hiinasse väga väikese koguse leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiididega. Jaapanisse eksporditavate elektrolüütiliste mangaandioksiidide suhtes kohaldatakse praegu dumpinguvastaseid meetmeid. Samuti on Jaapanis olemas omamaised elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad. Seega on ebatõenäoline, et Jaapani turg suudaks ära kasutada Delta kasutamata tootmisvõimsuse. Seega ei ole tõenäoline, et Aasia turg suudaks ära kasutada Delta kasutamata tootmisvõimsuse arvelt saadavad leeliselised elektrolüütilised mangaandioksiidid.

(39)

Pärast andmete avaldamist kommenteeris liidu tootmisharu, et Delta kasutamata tootmisvõimsus on eespool nimetatust palju suurem, ning juhtis tähelepanu mitmele seda väidet tõendavale asjaolule. Samuti väitsid nad, et Delta kasutamata tootmisvõimsust saaks kasutada kvaliteetsete leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmiseks, mida müüdaks liidu turul dumpinguhinnaga.

(40)

Liidu tootmisharu väitis veel, et tõenäoliselt väheneb Delta eksport USAsse lähitulevikus, sest üks USA tootja on juba teatanud, et kavatseb suurendada oma tootmisvõimsust. Samuti on tõenäoline, et pärast seda, kui teatati elektrolüütiliste mangaandioksiidide kasutajate turult lahkumisest, väheneb USAs nõudlus elektrolüütiliste mangaandioksiidide järele. Lisaks väitis liidu tootmisharu, et Lõuna-Aafrika müük USAsse hakkas vähenema juba pärast uurimisperioodi lõppu. See tähendaks, et Delta käsutuses võivad olla täiendavad kogused leeliselisi elektrolüütilisi mangaandioksiide, mis suunataks tõenäoliselt liidu turule, kui meetmed peaksid aeguma.

(41)

Komisjon kontrollis uurimise käigus Delta tootmisettevõtet, mahte ja tootmisvõimsust. Nagu eespool öeldud, lähtus komisjon konservatiivsetest arvutustest, eelkõige konservatiivsest hinnangust sellele, kuidas jaguneks kasutamata tootmisvõimsus leeliseliste ja süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütiliste mangaandioksiidide vahel. Isegi konservatiivse hinnangu kohaselt on vaatlusaluse toote puhul olemas liidu tarbimise seisukohast oluline kasutamata tootmisvõimsus, mida võib kasutada leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmiseks.

(42)

Mis puudutab väidet selle kohta, kuidas võiks tõenäoliselt areneda Delta eksport USAsse, siis võib komisjonile esitatud tõenditest järeldada, et kui USAs peaks jätkuma elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmisvõimsuse kasv ja nõudluse kahanemine, siis võib kõnealune eksport sattuda surve alla.

(43)

Pärast andmete avaldamist väitis üks kasutaja, et Delta kasutamata tootmisvõimsus on väike, arvestades, et tema turuosa enne meetmete kehtestamist oli 60–70 %. Samas, isegi kui olla Delta kasutamata tootmisvõimsuse hindamisel konservatiivne, on Deltal juhul, kui seda kasutamata tootmisvõimsust kasutatakse eksportimiseks liitu, lihtne oma turuosa märkimisväärselt suurendada isegi arvestamata võimalusega, et muudesse sihtkohtadesse mõeldud eksport võidakse suunata ümber liitu. Selline asjade käik tähendaks, et Delta võimalik turuosa kasvab veelgi.

(44)

Deltal on kauaaegne ja kasumlik müügikanal USAsse ning ei ole leitud mingeid tõendeid, millest võiks järeldada, nagu oleks selle müügi tahtlik ümbersuunamine liitu äriühingu huvides. Uurimise käigus kindlaks tehtud kasutamata tootmisvõimsus või vähemalt oluline osa sellest võidaks tõenäoliselt liitu ümber suunata siiski vaid eespool olevates põhjendustes kirjeldatud asjaolude tõttu. Eelkõige on see nii seepärast, et liidu turg on maailmas üks suuremaid. Lisaks oli liidu turg enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist Delta jaoks väga atraktiivne: tema turuosa jäi 60 ja 70 % vahele.

(45)

Kui Delta hinnad peaksid konkureerima liidu tootjate omadega, oleks ta sunnitud oma ekspordihindu alla laskma ja seega müüma dumpinguhindadega, et pakkuda samalaadseid hindu, mida küsis üks liidu tootja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Ühtlasi saaks Delta suunata leeliselised elektrolüütilised mangaandioksiidid, mida praegu eksporditakse müügiks muudesse kolmandatesse riikidesse kui USA, dumpinguhinnaga liitu, sest liidu turg on oma suurusest ja üldiselt kõrgematest hindadest johtuvalt atraktiivsem kui teised väljaspool USAd asuvad turud. Kui Delta peaks edaspidi olema sunnitud vähendama USAsse eksporditavate elektrolüütiliste mangaandioksiidide koguseid, oleks liidu turg selliste täiendavalt kättesaadavate koguste jaoks üsna tõenäoline sihtkoht.

(46)

Pärast andmete avaldamist kommenteeris Delta, et nende hinnapoliitika on selline, et liidu turule müüakse vaid siis, kui seda on võimalik teha kasumliku hinnaga.

(47)

Olenemata sellest, kas see nii on, võib ka dumpinguhinnaga müük olla kasumlik, kui ekspordihind on normaalväärtusest madalam. Igal juhul ei suudetud sellise väite toetuseks esitada tõendeid, sest Delta ei eksportinud viimase viie aasta jooksul liitu märkimisväärseid koguseid. Lisaks väitis liidu tootmisharu, et uurimisperioodi jooksul müüs Delta väikeses koguses elektrolüütilisi mangaandioksiide liidu turule selleks, et säilitada sertifitseerimine liidu klientide juures.

(48)

Delta kommenteeris veel, et 2012. aastal oli elektrolüütiliste mangaandioksiidide keskmine hind liitu importimisel 1 809 eurot tonni eest, mis oli kõrgem kui nende normaalväärtus. Delta arvates peaks see näitama, et nad suudavad teiste importijatega konkureerida ka ilma dumpinguta.

(49)

Selle keskmise näitaja arvutamisel on arvesse võetud nii äärmiselt kallist importi USAst kui ka palju odavamat importi Hiinast. USAst pärit importi ei ole käesolevas võrdluses arvesse võetud, sest äärmiselt kõrge hinnatase, mis oli liidu turu tavahindadest kolm kuni neli korda kõrgem, seadis kahtluse alla nende hindade ja/või imporditud toote usaldusväärsuse. Kui Delta peaks konkureerima Hiinast pärit impordi hindadega, mis on ligikaudu 1 200 eurot tonni eest, siis müüks Delta liidu turul dumpinguhinnaga.

(50)

Eelöeldut arvestades on tõenäoline, et meetmete aegumise korral dumping korduks. Leeliselised elektrolüütilised mangaandioksiidid on just seda liiki Delta toodang, mida kõige suurema tõenäosusega hakataks pärast meetmete aegumist liitu müüma, sest seda liiki tooteid eksportis Delta ka varem. Samuti on liidus praegu nõudlus peamiselt leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide järele. Uurimine näitas, et sellistesse sihtkohtadesse nagu Lõuna-Korea, Hiina ja Brasiilia eksporditi leeliselisi elektrolüütilisi mangaandioksiide müügiks dumpinguhindadega, kusjuures dumpingumarginaal jäi vahemikku 2–21 %.

(51)

Samuti on Delta kasutamata tootmisvõimsus märkimisväärne võrreldes liidu tarbimisega läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal. Kui seda tootmisvõimsust kasutataks liitu eksportimiseks ja konkureerimiseks liidu tootjate hindadega või kolmandate riikide peamiste importijate hindadega, siis on väga tõenäoline, et selline eksport toimuks dumpinguhinnaga.

(52)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidus kaks vaatlusaluse toote tootjat: THA ja Cegasa, kes tegid uurimise käigus igakülgset koostööd. Cegasa ei tootnud esialgse uurimise ajal avatud turu jaoks, vaid sisekasutuseks, ega olnud kaebuse esitajate seas. Seega ei teinud ta uurimisel koostööd, kuid ta polnud ka uurimise vastu.

(53)

Pärast andmete avaldamist tõstatas üks huvitatud pool küsimuse selle kohta, kas Cegasa võib kuuluda aegumise läbivaatamise taotluse esitajate hulka, kui ta ei olnud esialgse uurimise ajal kaebuse esitaja, ei tootnud avatud turu jaoks ega kandnud toona kahju. See väide lükati tagasi, sest aegumise läbivaatamise taotluse peavad esitama liidu tootjad või tuleb see esitada nende nimel, kuid seda ei pea tegema (ainult) algse kaebuse esitaja(d).

(54)

Nende kahe liidu tootja arvele läheb kogu liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide toodang ja seega moodustavad nad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(55)

Kuna kogu liidu tootmisharu tegi koostööd, on kõik kahjunäitajad tehtud kahju analüüsimisel kindlaks mikromajanduslikul tasemel. Konfidentsiaalsuse kaitsmiseks on kõik andmed esitatud indekseeritud kujul või vahemikena.

(56)

Liidu tarbimine tehti kindlaks järgmiste näitajate põhjal: i) liidu tööstuse kontrollitud müügimaht liidu turul, ii) ainsa Lõuna-Aafrika tootja kontrollitud impordimaht ja iii) muudest riikidest pärit import, võttes aluseks Eurostati andmed.

(57)

Elektrolüütiliste mangaandioksiidide tarbimine oli liidus 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal stabiilne. 2010. ja 2011. aastal tarbimine kasvas, kuid 2012. aastal langes see tagasi 2009. aasta tasemele.

Tabel 1

(58)

Pärast meetmete kehtestamist importimine Lõuna-Aafrikast peaaegu lõppes.

Tabel 2

(59)

Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide väikesed kogused, mis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liitu müüdi, ei löönud liidu tootmisharu hindu alla. Arvestades sellise müügi väga väikest mahtu, ei saa nende andmete põhjal siiski teha mingeid mõistlikke järeldusi.

(60)

Seepärast võrreldi ka liidu tootmisharu toodetud ja müüdud elektrolüütiliste mangaandioksiidide hindu ning Lõuna-Aafrikas toodetud ja mujal maailmas müüdud elektrolüütiliste mangaandioksiidide hindu kahe stsenaariumi korral: ühe puhul võeti arvesse müüki USAsse, teise puhul jäeti see kõrvale. Delta USAsse suunatud ekspordi hind jäeti ühe analüüsi puhul kõrvale USA turuolukorra iseärasuse tõttu, millest tulenesid väga kõrged hinnad võrreldes Delta muudesse riikidesse suunatud ekspordi hindadega (vt põhjendusi eespool).

(61)

Võrdlus näitas, et kui arvestati ka müüki USAsse, siis ei esinenud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Lõuna-Aafrikast mujale maailma toimunud müügi puhul liidu tootmisharu hindade allalöömist, kui aga USAsse suunatud müük jäeti kõrvale, siis oli tegemist liidu tootmisharu hindade allalöömisega. Kui müük USAsse jäeti kõrvale, siis eksportis Delta liidu tootmisharu hindadest madalama hinnaga.

(62)

Pärast andmete avaldamist jäi liidu tootmisharu seisukohale, et Delta hinnad USA turul ei anna aimu sellest, millised oleksid tema tulevased hinnad liidu turul, ning liidu ja USA turu struktuurierinevuste tõttu ei tohiks selliseid hindu arvesse võtta. Teisalt kordas Delta, et USA turu näol on tegemist küpse elektrolüütiliste mangaandioksiidide turuga, kus omamaised tootjad ja importijad konkureerivad vabalt ning kus on palju kasutajaid, kellest mõned tegutsevad ka liidus. Seega ei tohiks Delta müüki USA turule kõrvale jätta. Lisaks leidis Delta, et turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamisel ei oleks komisjon pidanud kasutama sihtkasumit, mille liidu tootmisharu saavutas esialgse uurimise ajal dumpinguhinnaga impordi puudumise tingimustes.

(63)

Arvestades, et import vaatlusalusest riigist peaaegu lakkas pärast esialgsete meetmete kehtestamist, peab uuriv ametiasutus tegema tulevikku suunatud analüüsi, võttes aluseks hulga mõistlikke eeldusi, muu hulgas selle kohta, millise hinnaga hakkab Delta tõenäoliselt oma elektrolüütilisi mangaandioksiide liidu turul müüma, kui kehtivatel dumpinguvastastel meetmetel peaks lastama aeguda.

(64)

On ümberlükkamatu tõsiasi, et kõik elektrolüütiliste mangaandioksiidide turud (USA, EL ja Aasia) on erinevad ning elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad kujundavad oma hinnad erinevalt, võttes arvesse mitte ainult oma tootmiskulusid, vaid ka tootmisvõimsust sihtkohariigis, turuosa (tagasi)võitmise vajadust ja kohalikke konkurentsitingimusi. Sama ümberlükkamatu on ka see, et Delta müüb elektrolüütilisi mangaandioksiide USA turule oluliselt kõrgema hinnaga kui muudele turgudele. Seepärast võib eeldada, et Delta tulevased hinnad liidus ei kujune mitte nende praeguste USA hindade põhjal, vaid lähtuvad liidu turul valitsevatest tingimustest ja asjaoludest.

(65)

Avaldatud dokumendis esitatud dumpinguarvutustes oli võrreldud vaid Delta leeliseliste elektrolüütiliste mangaandioksiidide müügihindu eri turgudel ja arvestuslikku normaalväärtust, kuid hinna allalöömise arvutamisel võeti arvesse ka Delta müüdud süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütilisi mangaandioksiide. Pärast andmete avaldamist kommenteeris liidu tootmisharu, et dumpingu ja kahju arvutamisel tuleks arvesse võtta kogu Delta leeliseliste ja süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütiliste mangaandioksiidide müüki. Vastukaaluks väitis Delta, et kuna suure osa liidu tarbimisest ja Delta ekspordist liitu moodustavad vaid leeliselised elektrolüütilised mangaandioksiidid, ei tohiks süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütiliste mangaandioksiidide müüki üldse arvesse võtta.

(66)

Komisjon jõudis järeldusele, et dumpingu ja kahju arvutamisel tuleb arvesse võtta nii leeliseliste kui ka süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütiliste mangaandioksiidide kõiki liike peamiselt järgmistel põhjustel. Esiteks, nagu eespool öeldud, on liidus olemas süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütiliste mangaandioksiidide turg ja järelikult ka nõudlus nende järele ning kuigi see on väiksem kui leeliselistel elektrolüütilistel mangaandioksiididel, võib ka see turg olla Delta jaoks ekspordi seisukohast huvipakkuv. Teiseks valmistatakse leeliselisi ja süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütilisi mangaandioksiide samas tootmisettevõttes ja samal tootmisliinil, kasutades sama toorainet ja samu tootmisprotsesse. Elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjad saavad otsustada, kas toota leeliselisi või süsinik-tsink-tüüpi elektrolüütilisi mangaandioksiide, muutes elektrolüüsiprotsessi näitajaid (voolutihedus, temperatuur, elektrolüüdi kontsentratsioon jne). Seepärast on hinna allalöömise arvutamiseks otstarbekam võrrelda Delta elektrolüütiliste mangaandioksiidide (nii leeliseliste kui ka süsinik-tsink-tüüpi) keskmist ekspordihinda liidu tootjate elektrolüütiliste mangaandioksiidide (samuti mõlemat liiki) keskmise müügihinnaga.

(67)

Turuhinnast madalama hinnaga müügi analüüsimisel kasutas komisjon võrdlusalusena sihtkasumit, mille liidu tootmisharu saavutas esialgse uurimise ajal dumpinguhinnaga impordi puudumise tingimustes ja mis vastab kasumile, mida võib tavapäraste konkurentsitingimuste korral eeldada kapitalimahuka tootmisharu puhul, mida elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmine on. Selle konkreetse aegumise läbivaatamise puhul ei puutu asjakohaseima sihtkasumi küsimus siiski asjasse. Komisjon tunnistab, et dumping ei jätkunud ja seega ei jätkunud ka hinna allalöömisest tulenev kahju. Seepärast on analüüs suunatud tulevikku ning prognoosida püütakse pigem kahju kordumise tõenäosust juhul, kui dumping tõenäoliselt kordub.

(68)

Delta väitis, nagu oleks impordijärgseid kulusid alahinnatud, sest nende puhul ei võetud arvesse klientidele tarnitud toodete Antwerpeni sadamast transportimise kulusid.

(69)

Komisjon võrdles aga liidu tootmisharu tehasehindu eksportijate hindadega liidu piiril ning seega puudutasid impordijärgsed kulud ainult käitlemist ja katsetamist, mitte aga transpordikulusid. Seepärast lükati see väide tagasi.

(70)

Järgmises tabelis on esitatud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahu ja turuosa ning keskmise hinna muutumine vaatlusalusel perioodil.

Tabel 3

(71)

Muudest kolmandatest riikidest liitu imporditud elektrolüütiliste mangaandioksiidide maht vaatlusalusel perioodil üldiselt kasvas. Sellise impordi hind on üldiselt kõrgem kui liidu tootmisharu keskmine hind ja Delta hinnad muudele turgudele peale USA läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Nagu eespool öeldud, on 1 809 eurot tonni kohta väga erinevate impordihindade keskmine, mis hõlmab nii odava hinnaga importi Hiinast kui ka väga kallist importi USAst. Konkreetselt USAst pärit impordi dokumenteeritud hinnatase oli äärmiselt kõrge, võrreldes nii liidu tootmisharu, Delta kui ka muude eksportijate hinnavahemikega ning analüüsimisel ei ole mõistlik sellele toetuda. Seepärast ei saa seda keskmist sellisel kujul võtta Lõuna-Aafrika tulevase impordi võrdlushinnaks. Delta hinnad ei konkureeriks mitte USA impordiga, vaid liidu tootmisharu hindadega.

(72)

Komisjon uuris kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 kõiki asjakohaseid majanduslikke tegureid ja näitajaid, mis mõjutasid vaatlusaluse perioodi vältel liidu tootmisharu olukorda.

(73)

2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes liidu tootmine 6 %. Konkreetsemalt vaadates kasvas see 7 protsendipunkti aastatel 2009–2011 ja kahanes siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1 protsendipunkti võrra.

Tabel 4

(74)

Liidu tootjate tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil 9 % peamiselt tänu väikestele parandustele tootmisprotsessis (st ei tehtud suuri investeeringuid uutesse tootmisrajatistesse või seadmetesse).

(75)

Tootmisvõimsuse kasv oli suurem kui tootmise kasv ja see tähendab, et tootmisvõimsuse rakendamise aste langes 3 protsendipunkti.

Tabel 5

(76)

Varud püsisid vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Varud küll vähenesid 2011. aastal, kuid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõudsid need tagasi 2009. aasta tasemele.

Tabel 6

(77)

Liidu tootjate müügimaht sõltumatutele klientidele liidu turul kasvas 2009. aasta ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 10 %. 2011. aastal kasvas see 2009. aastaga võrreldes 20 %, kuid langes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järsult 10 protsendipunkti.

Tabel 7

(78)

2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal kasvatasid liidu tootjad oma turuosa 10 protsendipunkti võrra. Sellise turuosa suurenemise põhjuseks võib pidada liitu saabuva impordi turuosa vähenemist.

Tabel 8

(79)

Tarbimine liidus oli 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal stabiilne, nagu näha eespool olevast tabelist 1. Teised näitajad ei anna märku erilisest kasvust vaatlusaluse toote liidu turul.

(80)

2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel langes liidu tootmisharu tööhõive tase 9 protsendipunkti.

Tabel 9

(81)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta aastas, suurenes vaatlusalusel perioodil 18 % võrra. See on vastavuses asjaoluga, et toodang kasvas 6 % ja tööhõive vähenes 9 %. Eriti selgelt oli seda näha 2011. aastal, mil tootmine suurenes, samal ajal kui tööhõive tase langes jätkuvalt ja tootlikkus oli 20 protsendipunkti võrra suurem kui 2009. aastal.

Tabel 10

(82)

Liidu tootmisharu aasta keskmine müügihind sõltumatutele tarbijatele liidu turul vähenes 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 11 %.

Tabel 11

(83)

Kuna pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist peaaegu lõpetati importimine Lõuna-Aafrikast, ei ole võimalik dumpingumarginaali suurust hinnata. Arvestades käesolevas dokumendis kirjeldatud peamisi majandusnäitajaid, leiti, et liidu tootmisharu olukord on endiselt ebakindel ja haavatav.

(84)

Kuigi summaarsed tööjõukulud vähenesid, kasvasid vaatlusalusel perioodil keskmised tööjõukulud üldise tööjõu vähendamise tõttu.

Tabel 12

(85)

Vaatlusalusel perioodil kahanes liidu turul sõltumatutele klientidele toimunud liidu tootmisharu samasuguse toote müügi kasumlikkus (väljendatud protsendina netomüügist) poole võrra 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal. Kasumlikkus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliselt väiksem kui esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud sihtkasum, milleks kehtestati kasumlikkuse tase, mille liidu tootmisharu saavutas kahjuliku dumpingu puudumise tingimustes.

(86)

Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kasumlikkuse suundumust.

Tabel 13

(87)

Äritegevuse netorahakäive vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, kuid oli siiski positiivne, välja arvatud 2010. aastal.

Tabel 14

(88)

Miski ei viita sellele, et liidu tootmisharul oleks olnud raskusi kapitali kaasamisega, kui ta oleks proovinud seda teha, kuid vaatlusalusel perioodil ei tehtud olulisi investeeringuid ja seega ei pandud liidu tootmisharu selles mõttes proovile.

(89)

Liidu tootmisharu aastainvesteeringud samasuguse toote tootmisse vähenesid 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel peaaegu poole võrra. Täpsemalt kahanesid investeeringud 2010. aastal, kasvasid 2011. aastal ja kahanesid siis uuesti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Sellist järsku investeeringute vähenemist 2011. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel võib osaliselt seletada asjaoluga, et liidu tootmisharu oli vaatlusalusel perioodil juba saavutanud vajalikud kavandatud peamised investeeringud.

Tabel 15

(90)

Majanduslike näitajate analüüsist ilmneb, et liidu tootmisharu tootmine ja müük kasvasid vaatlusalusel perioodil. Koguste täheldatud kasv ei olnud eriti suur ning seda tuleks siiski vaadelda suurema tootmisvõimsuse ja madalamate müügihindade kontekstis, mille tõttu liidu tootjate tootmisvõimsuse rakendamise aste ja ühiku müügihind langesid vastavalt 3 ja 11 protsendipunkti.

(91)

Samal ajal halvenes liidu tootmisharu majanduslik olukord kasumlikkuse, investeeringutasuvuse, tööhõive ja rahavoogude mõttes. Eelkõige kasumlikkus, mis on liidu tootmisharu olukorra oluline näitaja, on endiselt märksa väiksem kui esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud sihtkasum. Liidu tootmisharu ei ole varasemast dumpingust veel täielikult toibunud ja on endiselt ebakindlas seisus ning seega dumpingu võimaliku kordumise korral äärmiselt haavatav. Keskmised müügihinnad on aastate jooksul langenud ja kui dumpinguhinnaga import Lõuna-Aafrikast peaks korduma, langeksid need tõenäoliselt veelgi ning muudaksid liidu tootmisharu niigi ebakindla olukorra veel hullemaks.

(92)

Pärast andmete avaldamist väitsid teatavad huvitatud isikud, et liidu tootmisharu praeguse ebakindla ja haavatava olukorra põhjuseks polnud ei Lõuna-Aafrikast pärit dumpinguhinnaga import ega varasema dumpingu mõju.

(93)

Nad märkisid, et eelkirjeldatud peamiste majandusnäitajate suundumused iseloomustasid ajavahemikku (2009. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni), mil: i) esialgsed dumpinguvastased meetmed olid kehtinud juba mõnda aega; ii) importimine Lõuna-Aafrikast oli peaaegu lõpetatud ning iii) liidu avatud turule sisenes uus ettevõtja (Cegasa). Mõlema kahe liidu tootja majandusnäitajate koondamise asemel uurisid huvitatud isikud neid eraldi ja jõudsid järeldusele, et liidu tootmisharu olukord oli keeruline, sest hiljuti oli kahe ainsa turul tegutseva liidu tootja vahel tekkinud sisekonkurents.

(94)

Eelkõige väitsid huvitatud isikud, et komisjon polnud teadvustanud liidu tootmisharus pärast 2009. aastat toimunud põhjapanevaid muutusi. Nad märkisid, et pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist paranesid esialgse kaebuse ainuesitaja (THA) majandusnäitajad järsult ning varasema dumpingu kogu negatiivne mõju kadus. Pärast seda aga viis varem vaid sisekasutuseks elektrolüütilisi mangaandioksiide tootnud teine liidu tootja Cegasa oma patareide ja akude tootmise rajatise liidust välja. Selle tagajärjel jäi neil avatud turu jaoks vabaks oluline kogus elektrolüütilisi mangaandioksiide, mida nad hakkasid müüma madala hinnaga, konkureerides sealjuures ainsa teise liidu tootjaga ja avaldades jõuliselt survet hindade, tootmisvõimsuse rakendamise ja kasumlikkuse vähendamise suunas.

(95)

Komisjon oli avaldatud dokumendis juba tunnistanud, et liidu tootmisharu ülesehitus oli esialgse uurimisega võrreldes muutunud. Tegemist on positiivse arenguga, mis annab märku turu avatusest ja tihenenud konkurentsist eri asjaosaliste vahel, kelle hulka kuuluvad ka importijad.

(96)

Komisjon on nõus, et sellistel asjaoludel ja eelkõige Lõuna-Aafrikast pärit impordi puudumise tingimustes ei saa liidu tootmisharu praeguse olukorra põhjustajaks olla Lõuna-Aafrika dumping ning seega ei saa öelda, et kahju jätkub.

(97)

Komisjon uuris mõlema liidu tootja arengusuundade koondnäitajaid alates aastast 2009 ja jõudis järeldusele, et peamised majandusnäitajad ei ole soodsad ning liidu tootmisharu olukord on ebakindel ja haavatav. On selge, et kui importi Lõuna-Aafrikast ei toimu, siis ei saa selle põhjuseks olla Delta dumpingutegevus. Kui aegumise läbivaatamise rõhuasetus on dumpingu ja kahju kordumise tõenäosusel juhul, kui meetmed peaksid aeguma, siis ei ole dumping, kahju ja põhjuslikud seosed läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiski analüüsimise seisukohast otsustavateks teguriteks.

(98)

Komisjoni järelduste kohaselt on liidu tootmisharu olukord endiselt ebakindel ja haavatav ning kasumlikkus pole kaugeltki see, mida võiks niivõrd kapitalimahuka tootmisharu puhul oodata. Võrdluse esialgse uurimisega saab teha ainult ühe liidu tootja kohta, sest teine ei tegelenud tol ajal müügiga avatud liidu turul. Selle liidu tootja kasum oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliselt väiksem kui see, mis tehti kindlaks esialgses uurimises dumpinguhinnaga impordi puudumise tingimustes.

(99)

Lõuna-Aafrika ainsal teadaoleval elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootjal (Delta) on kasutamata tootmisvõimsust ning tal oleks täiesti võimalik hakata uuesti eksportima liidu turule ja seda märkimisväärsetes kogustes. Esialgse uurimisperioodi ajal (2002–2005/6) kasvas Delta turuosa jõuliselt ja jõudis 30–40 %-lt 60–70 %-ni. Seega on Delta tõestanud, et suudab liitu eksporditavaid koguseid kiiresti suurendada.

(100)

Delta ekspordi CIF-hinnad teistele turgudele, sh USAsse, olid elektrolüütiliste mangaandioksiidide kõigi liikide ja tüüpide puhul madalamad kui liidu tootmisharu hinnad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja lõid need alla. Madalamad hinnad teistel turgudel võivad motiveerida Deltat suunama selle ekspordi meetmete aegumise korral liidu turule.

(101)

Arvestades uurimise käigus kindlaks tehtud kasutamata tootmisvõimsust, teiste eksporditurgude küllastatust ja liidu turu atraktiivsust, püüab Delta suure tõenäosusega saada tagasi oma märkimisväärse turuosa liidus, mille ta pärast meetmete kehtestamist kaotas. Nagu eespool järeldati, peaks Delta turuosa tagasivõitmiseks eksportima dumpinguhindadega. Seega juhul, kui Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi suhtes dumpinguvastast tollimaksu ei kohaldata, avaldaks dumpinguhinnaga impordi igasugune kordumine liidu tootmisharule veelgi tugevamat hinnasurvet ning põhjustaks tõenäoliselt olulist kahju.

(102)

Meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa Lõuna-Aafrikast pärit dumpinguhinnaga impordi kordumise, mis avaldaks survet liidu tootmisharu hindade alandamiseks ja halvendaks liidu tootmisharu majanduslikku olukorda. Lõuna-Aafrika suhtes kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamine põhjustaks seega tõenäoliselt kahju kordumise, sest liidu tootmisharu praegune niigi ebakindel ja haavatav olukord halveneks ilmselt veelgi.

(103)

Komisjon uuris algmääruse artikli 21 alusel, kas Lõuna-Aafrika suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvide hindamisest.

(104)

Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(105)

Esialgse uurimise käigus oldi seisukohal, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Käesolev uurimine on seotud läbivaatamisega, mis tähendab, et analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, ning see võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete mis tahes lubamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

(106)

Olenemata järeldustest kahjuliku dumpingu kordumise tõenäosuse kohta, uuris komisjon, kas oli olemas kaalukaid põhjusi, millest võiks järeldada, et Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide importimise suhtes kehtestatud meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(107)

Kuigi kehtivad dumpinguvastased meetmed takistasid dumpinguhinnaga impordi jõudmist liidu turule, on liidu tootmisharu olukord siiski ebakindel ja haavatav. Seda on kinnitanud mõnede peamiste kahjunäitajate negatiivsed suundumused.

(108)

Kui meetmetel peaks lubatama aeguda, on tõenäoline, et liidu tootmisharu olukord muutub üha halvemaks, sest tõenäoliselt hakkab Lõuna-Aafrikast saabuma suurtes kogustes dumpinguhinnaga importi. Muu hulgas põhjustaks selline impordi sissevool turuosa kaotuse, müügihindade alanemise, tootmisvõimsuse rakendamise languse ja liidu tootmisharu finantsolukorra üldise halvenemise.

(109)

Seega on selge, et Lõuna-Aafrika suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine ei ole liidu tootmisharu huvidega vastuolus.

(110)

Esialgse uurimise käigus leiti, et tõenäoliselt ei avalda meetmete kehtestamine rasket negatiivset mõju liidu importijate olukorrale. Turustajad/importijad käesolevas uurimises koostööd ei teinud. Võttes arvesse, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleksid kehtivad meetmed importijaid märkimisväärselt mõjutanud, võib järeldada, et meetmete jätkumine ei kahjusta liidu importijaid olulisel määral.

(111)

Ühendust võeti elektrolüütiliste mangaandioksiidide kõigi teadaolevate kasutajatega liidus (peamiselt kasutavad seda toorainena patareitootjad). Vastused laekusid kahelt samasse rahvusvahelisse kontserni kuuluvalt äriühingult. Esialgse uurimise käigus tegid koostööd veel kaks patareitootjat, kes olid meetmete kehtestamise vastu.

(112)

Koostööd teinud kasutaja selgitas liidu patareitootjate rasket majanduslikku olukorda, mis tuleneb peamiste klientide (jaemüüjate) survest alandada hindu, ja sellest tulenevat töökohtade kaotuse ohtu. Samas ei suutnud ta siiski selgitada ega põhjendada, miks ja kuidas võiks Lõuna-Aafrikast pärit elektrolüütiliste mangaandioksiidide suhtes kehtivate meetmete lõpetamine olukorda paremaks muuta.

(113)

Elektrolüütilised mangaandioksiidid moodustavad patareide tootmise kogukuludest vaid 10–15 %. Esialgse uurimisega võrreldes on see suhtarv vähenenud. Pärast meetmete kehtestamist elektrolüütiliste mangaandioksiidide keskmine müügihind liidus hoopis langes. Tegelikult ei esitatud mingeid tõendeid, et kehtivate meetmete säilitamine avaldaks patareitootjate tootmiskuludele märgatavat mõju.

(114)

Kuna sellised tõendid puuduvad, järeldab komisjon, et meetmete säilitamine ei tohiks elektrolüütiliste mangaandioksiidide kasutajaid lubamatult mõjutada.

(115)

Pärast andmete avaldamist ei nõustunud sama kasutaja hinnanguga, mille komisjon olukorrale andis, ning kommenteeris, et pärast meetmete kehtestamist kadus üks kvaliteetsete elektrolüütiliste mangaandioksiidide allikas, elektrolüütiliste mangaandioksiidide hinnad tõusid ning isegi, kui elektrolüütilised mangaandioksiidid moodustavad tootmiskuludest vaid 10–15 %, avaldab see liidu patareitootjate niigi vähesele kasumlikkusele märgatavat mõju.

(116)

Sellele väitele vaatamata näitavad toimikus olevad tõendid, et kasutaja otsus mitte kasutada Delta elektrolüütilisi mangaandioksiide ei olnud seotud dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega ning et kasutaja kasumlikkust ja töökohti ei ohusta mitte elektrolüütiliste mangaandioksiidide hinna tõus, vaid nende peamiste klientide (suure ostujõuga rahvusvaheliste jaemüüjate) ja Hiina patareitootjate surve alandada hindu.

(117)

Sama elektrolüütiliste mangaandioksiidide kasutaja arvates ei tohiks meetmeid säilitada, sest uurimise käigus ei tuvastatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidus dumpingut. Samuti väitis ta, et dumpingu kordumise riski ei ole, sest kui Delta suunaks kogu oma kasutamata tootmisvõimsuse liidu turule, jääks talle siiski üksnes väike turuosa.

(118)

See väide lükati tagasi, sest Delta kindlakstehtud võimalik turuosa oleks selgelt märkimisväärne ning sellega seotud eksport liitu toimuks tõenäoliselt dumpinguhindadega.

(119)

Kaebuse esitajad mainisid aegumise läbivaatamise taotluses, et kui edaspidi peaks liidus kasvama nõudlus elektriautode järele, suureneb eelneval turul nõudlus elektrolüütiliste mangaandioksiidide järele, mis on väidetavalt liitium-mangaanoksiidi tootmiseks kõige sagedamini kasutatav tooraine. Liitium-mangaanoksiidi omakorda kasutatakse paljude elektrisõidukite mudelite liitiumioonakude katoodide jaoks. Kaebuse esitajad väidavad, et kui Lõuna-Aafrikast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatav kahju kordub, ei pruugi liidu elektrolüütiliste mangaandioksiidide tootmise harul olla võimalik vastata sellele tõenäolisele tulevasele nõudlusele uute tehnoloogiate järele.

(120)

Uurimine ei leidnud otsustavaid tõendeid, mis oleks toetanud väidet, nagu võiks elektriautode sektori edasine areng oluliselt mõjutada elektrolüütiliste mangaandioksiidide tööstust ja nõudlust nende järele, või selle väite ümber lükanud. Samas on tõsi, et liidu tootmisharu uurib, kas liitium-mangaanoksiidi tootmine elektrolüütiliste mangaandioksiidide abil on teostatav, samuti suudab omandada oskusteabe ja seadmed, et seda tulevikus teha, ning osaleb mitmes liidu rahastatud projektis, mille eesmärk on uurida ja arendada liitiumioonakusid.

(121)

Pärast andmete avaldamist kommenteerisid mõned huvitatud isikud seda küsimust lühidalt, kuid nad ei esitanud otsustavaid tõendeid selle kohta, milline võiks olla liidu ja/või teiste turgude elektriautode sektori edasise arengu mõju vaatlusalusele tootele.

(122)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes puuduvad veenvad põhjused, mis räägiksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

(123)

Seepärast tuleks Lõuna-Aafrikast pärit teatavate elektrolüütiliste mangaandioksiidide impordi suhtes kohaldatavaid dumpinguvastaseid meetmeid vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 säilitada veel viis aastat,

(1)

Indiast pärit polüetüleentereftalaadi importi tasakaalustavad meetmed on kehtinud alates 2000. aastast (2). Kõnealused meetmed jäeti aegumise läbivaatamise järel viimati kehtima nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 461/2013 (3).

(2)

Indiast pärit polüetüleentereftalaadi importi reguleerivad dumpinguvastased meetmed on kehtinud alates 2000. aastast (4). Kõnealused meetmed jäeti aegumise läbivaatamise järel viimati kehtima nõukogu määrusega (EÜ) nr 192/2007 (5). Komisjon käivitas 24. veebruaril 2012 järgmise aegumise läbivaatamise. Nõukogu lükkas rakendusotsusega 2013/226/EL (6) tagasi komisjoni ettepaneku võtta vastu nõukogu rakendusmäärus, millega säilitatakse dumpinguvastane tollimaks muu hulgas Indiast pärit polüetüleentereftalaadi impordi suhtes, ning seega dumpinguvastased meetmed aegusid.

(3)

Komisjon kiitis 2000. aastal otsusega 2000/745/EÜ (7) heaks hinnakohustused (edaspidi „kohustused”), mida dumpingu- ja subsiidiumivastase menetluse raames pakkusid muu hulgas India äriühingud Pearl Engineering Polymers Limited (edaspidi „Pearl”) ja Reliance Industries Limited (edaspidi „Reliance”). Komisjon kiitis 2005. aastal otsusega 2005/697/EÜ, (8) millega muudetakse otsust 2000/745/EÜ, heaks India äriühingu South ASEAN Petrochem Limited (mille nimi on ühinemise tulemusel Dhunseri Petrochem & Tea Limited (edaspidi „Dhunseri”)) (9) kohustuse.

(4)

Asjaolude muutuse tõttu kohustuste rakendamise ajal võib olla põhjendatud komisjoni otsus rakendada oma volitusi kohustuste heakskiidu tühistamiseks vastavalt subsiidiumivastase algmääruse artikli 13 lõikele 9.

(5)

Dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise ja tasakaalustavate tollimaksude säilitamise puhul on tegemist selliste asjaolude muutusega, mille alusel kohustused heaks kiideti. Kohustused kiideti heaks ajal, mis kehtisid nii dumpingu- kui ka subsiidiumivastased meetmed. Kohustuste põhielement – minimaalne impordihind – kajastab nii dumpingu- kui ka subsiidiumielementi. Praegu dumpinguelement puudub. Seepärast ei ole minimaalne impordihind asjakohasel tasemel.

(6)

Lisaks ei täitnud üks India äriühing (Pearl) komisjoni suhtes teatamiskohustust. Äriühing ei esitanud kvartali müügiaruannet. Seega ei saa komisjon tõhusalt kontrollida kohustuste täitmist.

(7)

Kohustuste tingimustes on sätestatud, et aruannete esitamata jätmine tähendab kohustuste rikkumist. Euroopa Kohtu hiljutises otsuses (10) kinnitati, et teatamiskohustust tuleb käsitada kohustuse nõuetekohase täitmise seisukohast peamise kohustusena.

(8)

Selle alusel tuleb tühistada ka äriühingu Pearl kohustuse heakskiitmine.

(9)

Kolmele äriühingule anti võimalus avaldada arvamust suuliselt või kirjalikult. Kaks India äriühingut ja liidu tootmisharu esindav Euroopa polüetüleentereftalaadi (PET) tootjate komitee (edaspidi „CPME”) esitasid arvamuse.

(10)

Üks äriühing väitis, et kohustuse heakskiitmise tühistamisel puudub õiguslik alus. Sama äriühing väitis, et subsiidiumivastase algmääruse artikli 13 lõikes 9 ei märgita sõnaselgelt „muutunud asjaolusid”, ja seostas igasuguse kohustuse heakskiidu tühistamise võimaluse rikkumisjuhtumitega. Kõnealune väide tuli tagasi lükata. Subsiidiumivastase algmääruse artikli 13 lõikes 9 tõepoolest ei märgita sõnaselgelt „muutunud asjaolusid”. Lõikes 9 ei ole juhtumid, mille korral komisjon võib kohustuse heakskiidu tühistada, siiski piiratud üksnes rikkumisjuhtumitega. Seal on sätestatud: „Kui kohustuse võtnud osapool kohustust rikub või sellest taganeb või komisjon tühistab kohustuse heakskiidu [rõhk lisatud], tühistatakse kohustusele antud heakskiit pärast konsulteerimist …” Lõikes tuuakse välja kohustuse heakskiidu tühistamine kui eraldiseisev alus tühistamiseks.

(11)

Tegelikult peaks komisjoni kaalutlusõigus pakutud kohustust heaks kiita või tagasi lükata kajastuma õiguses kohustuse heakskiitu tühistada, kui muutuvad asjaolud, mille alusel pakutud kohustused heaks kiideti. Kohtu pretsedendiõiguse kohaselt „peavad institutsioonid kaalutlusõigust kasutades määrama, kas kohustused võib heaks kiita” (11). Kaalutlusõigus on kaubanduse kaitsemeetmete puhul üldiselt laialdane, kuna liidu kohtud tunnustavad, et selles valdkonnas tuleb institutsioonidel analüüsida keerukaid majanduslikke, poliitilisi ja õiguslikke olukordi. Täpsemalt leidis kohus, et komisjonil „on talle [alusmäärusega] antud volituste rakendamisel väga laialdane kaalutlusõigus otsustamaks, millist meedet on ühenduse huvides vaja tekkinud olukorra lahendamiseks” (12). Seega on komisjonil kohustuse heakskiitmisel, tagasilükkamisel või tühistamisel kasutada piisavalt laialdane kaalutlusõigus, et rakendada liidu huvides kaubandusmeetmeid.

(12)

Komisjon lükkab seetõttu tagasi väite, et olukorra muutumist võrreldes kohustuse heakskiitmise ajal valitsenud olukorraga ei saa pidada heakskiidu tühistamise aluseks.

(13)

Üks äriühing väitis, et komisjoni otsusega 2013/223/EL (13) kinnitati uuesti tema kohustuse heakskiitmist. Sellega seotud väite kohaselt kujutas rakendusmääruse (EL) nr 461/2013 artikli 2 lõige 2, millega kehtestati lõplik tasakaalustav tollimaks, endast veel ühte kinnitust, et kohustus peaks jääma jõusse pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumist. Mõlemad väited on ekslikud. Otsusega 2013/223/EL tühistas komisjon kohustuste heakskiidu ühe Indoneesia ja ühe India äriühingu puhul, kes rikkusid teatamiskohustust. Ühe äriühingu kohustuse heakskiidu tühistamine ei välista mingil juhul komisjoni hilisemat otsust tühistada teiste kohustuste heakskiit, kui selline tegevus on õigustatud asjaomase juhtumi olukorda arvestades.

(14)

Seega kajastas rakendusmäärus (EL) nr 461/2013, mis avaldati 23. mail 2013, otsuse 2000/745/EÜ muudatust, mis toimus otsuse 2013/223/EL (ühe Indoneesia ja ühe India äriühingu pakutud kohustuste heakskiitmise tühistamine) vastuvõtmise tõttu. Rakendusmäärus (EL) nr 461/2013, millega kehtestati lõplik tasakaalustav tollimaks, avaldati samal päeval rakendusotsusega 2013/226/EL, millega nõukogu tühistas dumpinguvastase tollimaksu. Viimati mainitud otsuse tagajärgi sai komisjon hinnata alles pärast selle vastuvõtmist.

(15)

Seega tuli äriühingu väited tagasi lükata.

(16)

Üks äriühing taotles, et komisjon arvestaks minimaalsest impordihinnast maha summa, mis vastab kindlasummalisele dumpinguvastasele tollimaksule, ning viiks sellega minimaalse impordihinna vastavusse aluseks oleva meetmega – tasakaalustava tollimaksuga. Sellist tehet ei saanud teha. Seda ennekõike seetõttu, et kohustuse tingimusi silmas pidades on selle ulatuse ja miinimumhindade läbivaatamine võimalik ainult vahepealse läbivaatamise käigus kooskõlas subsiidiumivastase algmääruse artikliga 19. Teiseks taotles äriühing vaid seda, et praegusest minimaalsest impordihinnast arvataks maha summad, mis vastavad kindlasummalisele dumpinguvastasele tollimaksule. Kõnealuses äriühingus põhineb minimaalne impordihind ja indekseerimismehhanism liidu turu jaoks kehtestatud mittekahjustaval hinnal (taotlushind) või normaalväärtusel (olenevalt kõnealusest äriühingust), nagu määrati kindlaks 1999. aastal. Viimasel juhul puudub minimaalse impordihinna alus, kuna dumpinguvastane tollimaks aegus. Kui äriühingut oleks hinnatud vaid seoses tasakaalustava tollimaksuga, oleks võinud ekspordihinda (mida on suurendatud kindlasummalise tasakaalustava tollimaksu võrra) kasutada minimaalse impordihinna võrdlusalusena. Nõuetekohase minimaalse impordihinna kehtestamiseks peaks komisjon kõigepealt määrama kindlaks ekspordihinna, mida kasutataks võrdlusalusena. Käesoleval juhul ei ole sellist võrdlusalust võimalik lihtsal viisil kindlaks määrata, kuid seda kõige vähem seetõttu, et meetmed on kehtinud pikka aega. Praegu kehtivat indekseerimismehhanismi, mis on seotud mittekahjustava hinnaga (taotlushind) või normaalväärtusega, ei saa niisama lihtsalt ekspordihinnale üle kanda. Lihtsa matemaatilise kohandamise puhul peavad kõik minimaalse impordihinna arvutamiseks vajalikud elemendid olema kerge vaevaga kindlaks määratavad ja vaieldamatud. Ainult siis saab komisjon tagada kohustuse vastavuse kehtiva meetmega. Antud juhul ei ole see tingimus täidetud. Taotleja soovitud lihtsat matemaatilist tehet on seega võimatu teha.

(17)

Komisjonil tuleb seoses kehtiva kohustusega tegutseda õigeaegselt, et järgida nõukogu otsust tühistada kehtivad dumpinguvastased tollimaksud. Seega tuleb vältida edasist viivitamist. Kohustuse heakskiitmise tühistamine ei piira ühtegi edasist otsust, kui äriühing peaks soovima hinnakohustust esitada.

(18)

Pärast seda, kui komisjon oli teist korda järeldused avalikustanud, kordas üks äriühing soovi, et minimaalset impordihinda tuleks vähendada lihtsa matemaatilise tehte alusel. Äriühing vaidlustas komisjoni põhjenduse, väites, et see on „ekslik ja ilma igasuguse aluseta”. Seda seisukohta siiski täiendavalt ei põhjendatud ning see tuli seega tagasi lükata. Igal juhul käsitletakse seda väidet eespool põhjenduses 16.

(19)

Sellest tulenevalt tuli minimaalse impordihinna matemaatilise kohandamise taotlus tagasi lükata.

(20)

Üks äriühing väitis, et kohustused peaksid jääma jõusse, kuni Üldkohus langetab otsuse kohtuasjas T-422/13, CPME jt vs. nõukogu. Äriühingu sõnade kohaselt oleks komisjonil kohustus hinnakohustus taastada, kui liidu tootmisharu peaks olema edukas nõukogu rakendusotsuse 2013/226/EL (millega tühistatakse dumpinguvastased tollimaksud) vaidlustamisel. See väide on ekslik. Komisjon peab hindama praegust olukorda ja tegutsema õigeaegselt, et järgida nõukogu otsust tühistada kehtivad dumpinguvastased tollimaksud. Selles osas ei saa komisjon oma tegevuses juhinduda kohtuasja võimalikust tulemusest. Seda arvestades tuleb kehtivaid kohustusi käsitlevad otsused teha õigel ajal.

(21)

Üks äriühing väitis, et ühe äriühingu teatamiskohustuse rikkumisel ei tohiks olla tagajärgi teiste äriühingute jaoks. Käesolevaga kinnitatakse, et vaid äriühing Pearl rikkus teatamiskohustust.

(22)

Kaks India äriühingut väitsid, et kohustused peaksid jääma jõusse minimaalse impordihinna võimaliku vahepealse läbivaatamise tulemuste saabumiseni. Komisjon märgib, et kuna dumpinguvastane tollimaks aegus, on impordihinna alus muutunud olematuks (vt põhjendus 16 eespool). Seda muutuse mõju käsitlev otsus tuleb võtta õigeaegselt. Samal ajal saab äriühing taotleda kehtestatud meetme läbivaatamist ning selles kontekstis pakkuda uut kohustust, mis on üksnes seotud kehtiva subsiidiumivastase meetmega.

(23)

Pärast seda, kui komisjon oli teist korda järeldused avalikustanud, kordas üks äriühing, et komisjon oleks pidanud algatama ex officio vahepealse läbivaatamise ning kohustus oleks pidanud jääma sellise läbivaatamise tulemuste saamiseni jõusse.

(24)

Komisjon märgib eelkõige, et subsiidiumivastase tollimaksu läbivaatamise uurimise algatamine kuulub tema kaalutlusõiguse alla. Antud juhul on läbivaatamise uurimine aga seotud eksportija sooviga pakkuda uus kohustus. Kooskõlas algmääruse artikliga 13 ei ole komisjonil seega põhjust läbivaatamist algatada ilma, et asjaomane äriühing oleks teinud uue kohustuse pakkumise.

(25)

Lisaks peab kohustus samaväärse meetmena vastama nõukogu kehtestatud aluseks oleva meetme tingimustele. Antud juhul see enam nii ei ole ja sellest tulenevalt pidi komisjon tegema ettepaneku tühistada kehtiv kohustus.

(26)

Äriühingud võivad tõepoolest taotleda subsiidiumivastase algmääruse alusel vahepealset läbivaatamist ja iga uut kohustuse pakkumist vaadeldaks mis tahes sellise läbivaatamise raames.

(27)

Pärast seda, kui komisjon oli teist korda järeldused avalikustanud, väitis üks äriühing, et kohustuse heakskiitmise tühistamine „selle asemel, et vähendada kaitse taset kooskõlas dumpinguvastaste meetmete aegumisega, muudab polüetüleentereftalaadi kasutajatel importimise võimatuks”. Komisjon märgib selle kohta, et kohustuse puudumisel ei kasutata impordi miinimumhinda enam eksportija suhtes võrdlusalusena. Äriühing ei põhjendanud, miks tasakaalustav tollimaks takistaks India eksportijatel importida. Igal juhul ei ole vajaduse korral meetmete kohaldamise ja kohustuse heakskiitmise eesmärk seotud kasutajate võimalusega importida. Eesmärk on kehtestada teatav kaitse, nagu äriühing märgib. Kasutajate huve on hinnatud koos kõikide asjaomaste äriühingute huvidega liidu huvi alusel kehtestada meetmed. Jõuti järeldusele, et meetmete kehtestamine ei ole vastuolus liidu huvidega. Kõnealune väide tuli seega tagasi lükata.

(28)

Ükski huvitatud isikute esitatud väide ei olnud selline, mille tõttu tuleks muuta komisjoni ettepanekut tühistada kohustuse heakskiitmine.

(29)

Eelnevat arvesse võttes tuleks kohustuste heakskiitmine tühistada ja otsus 2000/745/EÜ kehtetuks tunnistada. Ühtlasi tuleks äriühingute Dhunseri, Reliance ja Pearl toodetud polüetüleentereftalaadi (Dhunseri puhul TARICi lisakood A585, Reliance’i puhul A181 ja Pearl’i puhul A182) impordi suhtes kohaldada rakendusmääruse (EL) nr 461/2013 artikli 1 lõikega 2 kehtestatud lõplikke tasakaalustavaid tollimakse.