12.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 41/1

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 130/2014,

10. veebruar 2014,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Selles-sur-Cher (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Prantsusmaa taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1107/96 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Selles-sur-Cher” spetsifikaadi muudatusele.

(2)	Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(3)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud spetsifikaadi muudatus seoses käesoleva määruse lisas esitatud nimetusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1.

(3)  ELT C 179, 25.6.2013, lk 33.

---

---

12.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 41/3

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 131/2014,

11. veebruar 2014,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 601/2013, milles käsitletakse koobalt(II)atsetaattetrahüdraadi, koobalt(II)karbonaadi, koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraadi, koobalt(II)sulfaatheptahüdraadi ja kaetud granuleeritud koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraadi lubamist söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 601/2013 (2) lubati kasutada koobalt(II)atsetaattetrahüdraati, koobalt(II)karbonaati, koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraati, koobalt(II)sulfaatheptahüdraati ja kaetud granuleeritud koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraati söödalisandina, mis kuulub kategooriasse „toitainelised lisandid” ja funktsionaalrühma „mikroelementide ühendid”.

(2)	Et lihtsustada lisandi koobalt(II)karbonaat kindlakstegemist, tuleks kemikaal koobalthüdroksiid toimeainete hulgast välja jätta.

(3)	Selguse huvides ja et vältida segadust söödalisandina lubatud seleeniumiühendite identifitseerimisnumbritega, on asjakohane muuta tehniliselt koobaltiühendite identifitseerimisnumbreid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet”) leidis oma 12. juuni 2012. aasta (3)  (4) ja 22. mai 2012. aasta (5) arvamustes, et tuleks ette näha konkreetsed meetmed kasutajate kaitseks. Vastavat nõuet, mille kohaselt suure tolmu tekkimise võimalusega ühendid tuleb turustada granuleeritud kujul, võidakse laiendada muudele mitte pulbri kujul ühenditele, ilma et see suurendaks ohtu kasutajatele.

(5)

Kaetud granuleeritud koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraadi kohta taotluse tegija esitas andmed, põhjendamaks, et kaetud aine on koobalt(II)karbonaat, mitte koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraat. Pärast ameti eespool osutatud arvamuse (6) aluseks oleva taotlustoimiku kontrollimist näib vajalik muuta vastavalt kõnealuse toote lubade tingimusi.

(6)	Kuna rakendusmäärusega (EL) nr 601/2013 antakse uued load, on komisjoni määruses (EÜ) nr 1334/2003 (7) sisalduvad sätted, mis hõlmavad koobaltatsetaattetrahüdraati, aluselist koobaltkarbonaatmonohüdraati ja koobaltsulfaatheptahüdraati, aegunud ja tuleks välja jätta.

(7)

Kõnealuste muudatuste tulemusena tuleks rakendusmääruses (EL) nr 601/2013 sätestatud üleminekuperioodi pikendada, et võimaldada huvitatud isikutel valmistuda täitma muudatustest tulenevaid nõudeid. Turul on väga palju erinevaid lemmikloomatoite, mis kannavad erimärgistust. Seepärast on asjakohane pikendada kõnealust üleminekuperioodi, et võimaldada asjaomastele söödakäitlejatele sujuv üleminek.

(8)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 601/2013 vastavalt muuta.

(9)	Lisaks tuleks kehtestada üleminekuperiood sellistele söödakäitlejatele, kes kohaldasid rakendusmääruse (EL) nr 601/2013 sätteid.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 601/2013 muutmine

Rakendusmäärust (EL) nr 601/2013 muudetakse järgmiselt.

1)	Lisatakse artikkel 1a: „Artikkel 1a Komisjoni määruse (EÜ) nr 1334/2003 (8) muudatus Määruse (EÜ) nr 1334/2003 lisast jäetakse elementi E3 koobalt (Co) käsitlevast kandest välja kanded koobaltatsetaattetrahüdraadi, aluselise koobaltkarbonaatmonohüdraadi ja koobaltsulfaatheptahüdraadi kohta.

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 Üleminekumeetmed Lisas nimetatud aineid, mida on lubatud kasutada direktiivi 70/524/EMÜ kohaselt, ja kõnealuseid aineid sisaldavat sööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 4. septembrit 2014 kooskõlas enne 15. juulit 2013 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule viia ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni. Lemmikloomatoitude osas lõpeb esimeses lauses osutatud tootmis- ja märgistamisperiood 4. märtsil 2016.”

3.	Lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

Lisas nimetatud aineid, mida on lubatud kasutada rakendusmääruse (EL) nr 601/2013 kohaselt, ja kõnealuseid aineid sisaldavat sööta, mis on toodetud ja märgistatud enne 4. septembrit 2014 kooskõlas enne 4. märtsi 2014 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule viia ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni. Lemmikloomatoitude puhul lõpeb esimeses lauses osutatud tootmis- ja märgistamisperiood 4. märtsil 2016.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 601/2013, 24. juuni 2013, milles käsitletakse koobalt(II)atsetaattetrahüdraadi, koobalt(II)karbonaadi, koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraadi, koobalt(II)sulfaatheptahüdraadi ja kaetud granuleeritud koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2:3) monohüdraadi lubamist söödalisandina (ELT L 172, 25.6.2013, lk 14).

(3)  EFSA Journal (2012); 10(7):2791.

(4)  EFSA Journal (2012); 10(7):2782.

(5)  EFSA Journal (2012); 10(6):2727.

(6)  EFSA Journal (2012); 10(7):2782.

(7)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1334/2003, 25. juuli 2003, millega muudetakse mitmete mikroelementide gruppi kuuluvate söödalisandite lubamistingimusi (ELT L 187, 26.7.2003, lk 11).

(8)  ELT L 187, 26.7.2003, lk 11.”

---

---

12.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 41/11

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 132/2014,

11. veebruar 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

---

---

12.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 41/13

---

NÕUKOGU OTSUS 2014/75/ÜVJP,

10. veebruar 2014,

Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 20. juulil 2001 vastu ühismeetme 2001/554/ÜVJP (1).

(2)

Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut („instituut”) peaks aitama Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel rakendada nõukogu poliitilise järelevalve all ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) tegevusjuhiste kohaselt ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP), sealhulgas ühiste julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP) ning samuti muid liidu välistegevusi.

(3)	Instituudil peaks olema juriidilise isiku staatus ja ta peaks toimima intellektuaalselt täiesti sõltumatult, ilma et see mõjutaks nõukogu ja kõrge esindaja kohustusi.

(4)	Kõrge esindaja esitas 20. septembril 2011 nõukogule ühismeetme 2001/554/ÜVJP artikli 19 kohaselt aruande instituudi toimimise läbivaatamise kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis selle aruande teadmiseks ja soovitas 1. veebruaril 2012, et nõukogu muudaks ühismeedet 2001/554/ÜVJP.

(5)	Õigusselguse huvides on asjakohane konsolideerida varasemad muudatused ja täiendavad kavandatavad muudatused ühte uude otsusesse ning tunnistada ühismeede 2001/554/ÜVJP kehtetuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Järjepidevus ja asukoht

1.   Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituut, mis on loodud ühismeetmega 2001/554/ÜVJP („instituut”), jätkab tegevust kooskõlas käesoleva otsusega.

2.   Muutmata jäävad kõik õigused ja kohustused, mis on tekkinud ühismeetme 2001/554/ÜVJP raames, ning kõik eeskirjad, mis on vastu võetud ühismeetme 2001/555/ÜVJP raames. Eelkõige jäävad kehtima kõik töölepingud ning kõik nendest tulenevad õigused.

3.   Instituudi peakontor asub Pariisis. Brüsselis toimuva tegevuse korraldamise hõlbustamiseks on instituudil Brüsselis kontaktasutus. Instituudi korraldus on paindlik ning erilist tähelepanu pööratakse kvaliteedile ja tõhususele, sealhulgas seoses personali suurusega.

Artikkel 2

Tegevus ja ülesanded

1.   Instituut annab tihedas koostöös liikmesriikidega panuse ELi strateegilise mõtlemise arengusse liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (ÜJKP) alal, sealhulgas konfliktide ennetamisel ja rahu kindlustamisel, ning muu liidu välistegevuse alal, et tugevdada ELi analüüsi-, prognoosi- ja võrgustike loomise suutlikkust välismeetmete võtmisel.

2.   Instituudi tegevuses keskendutakse poliitikale suunatud analüüsi, teavitamise, levitamise ja arutelude läbiviimisele; kontaktide loomise ürituste ja seminaride korraldamisele ning asjakohaste dokumentide kogumisele liidu ja liikmesriikide ametnike ja ekspertide jaoks.

3.   Instituut edendab ka kontakte teadusringkondade, eksperdirühmade ja asjakohaste kodanikuühiskonna liikmetega kogu Euroopa mandril, Atlandi ookeani ümbruses ja laiema rahvusvahelise üldsuse hulgas, toimides vahendajana liidu institutsioonide ja välisekspertide maailma, sealhulgas turvalisuse eest vastutajate vahel.

Artikkel 3

Poliitiline järelevalve ja tegevusjuhised

1.   Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu vastutusel poliitilist järelevalvet instituudi tegevuse üle. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) annab instituudile tegevusjuhised vastavalt oma kohustustele ÜVJP ja eelkõige ÜJKP valdkonnas.

2.   Nimetatud poliitilist järelevalvet teostatakse ja tegevusjuhiseid antakse mõjutamata instituudi intellektuaalset sõltumatust ja tegevusautonoomiat oma tegevuse ja ülesannete elluviimisel.

Artikkel 4

Juriidilise isiku staatus

Instituudil on juriidilise isiku staatus, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Instituut võib eelkõige sõlmida lepinguid, omandada või võõrandada vallas- ja kinnisasju ning osaleda kohtumenetlustes. Instituut on mittetulunduslik asutus. Liikmesriigid võtavad meetmeid selleks, et anda instituudile oma siseriikliku õiguse kohaselt juriidilistele isikutele omistatav vajalik õigus- ja teovõime.

Artikkel 5

Juhatus

1.   Instituudil on juhatus, kes kinnitab selle iga-aastase ja pikaajalise tööprogrammi ning asjakohase eelarve. Juhatus arutab instituudi ülesannete, tegevuse, toimimise ja töötajatega seotud küsimusi.

2.   Juhatuse eesistuja on kõrge esindaja või kõrge esindaja esindaja. Euroopa välisteenistus täidab juhatuse sekretariaadi funktsiooni.

3.   Iga liikmesriik nimetab juhatusse ühe esindaja. Iga juhatuse liiget võib esindada või temaga koos juhatuse töös osaleda asendusliige. Komisjon osaleb juhatuse töös ja nimetab samuti esindaja.

4.   Instituudi direktor või direktori esindaja osaleb üldjuhul juhatuse koosolekutel. Sõjaväelise personali peadirektor ja sõjaväelise komitee esimees või nende esindajad võivad samuti juhatuse koosolekutel osaleda.

5.   Juhatuse otsused võetakse vastu liikmesriikide esindajate kvalifitseeritud häälteenamusega, hääli kaalutakse kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 16 lõigetega 4 ja 5, ilma et see piiraks käesoleva otsuse artikli 11 lõigete 2 ja 3 kohaldamist. Juhatus võtab vastu oma töökorra.

6.   Juhatus võib otsustada moodustada ajutisi töörühmi või alalisi komiteesid, mis tegelevad juhatuse vastutusalasse kuuluvate konkreetsete teemade või probleemidega ja tegutsevad juhatuse järelevalve all. Sellise töörühma või komitee moodustamise otsuses sätestatakse selle volitused, koosseis ja kestus.

7.   Eesistuja kutsub juhatuse kokku vähemalt kaks korda aastas. See kutsutakse kokku ka vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

Artikkel 6

Direktor

1.   Juhatus nimetab liikmesriikide kodanike seast kõrge esindaja soovitusel ametisse instituudi direktori. Direktor nimetatakse ametisse kolmeaastaseks ajavahemikuks ning seda ajavahemikku võib ühe kaheaastase ametiaja võrra pikendada.

2.   Direktorikandidaadid peaksid olema isikud, kellel on tunnustatud pikaajalised kogemused ja erialateadmised välissuhetes, julgeolekupoliitikas ja diplomaatias ning nendega seotud teadustöös. Liikmesriigid esitavad direktori kandidaadid kõrgele esindajale, kes teavitab sellest juhatust. Eelvalikumenetlus korraldatakse kõrge esindaja vastutusel. Eelvalikukomisjon koosneb kolmest Euroopa välisteenistuse esindajast ja kolmest eesistujariikide kolmiku hulgast valitud liikmesriikide esindajast ning seda juhib kõrge esindaja või kõrge esindaja esindaja. Eelvaliku tulemuste põhjal esitab kõrge esindaja juhatusele soovituse koos vähemalt kolmest kandidaadist koosneva nimekirjaga, mis on koostatud eelvalikukomisjoni eelistatud järjekorras.

3.   Direktor on instituudi seaduslik esindaja.

4.   Direktor vastutab kõigi muude instituudi töötajate töölevõtmise eest. Juhatuse liikmetele teatatakse ette analüütikute töölevõtmisest.

5.   Pärast juhatuse heakskiitu ning instituudi aastaeelarve vastuvõtmisest tulenevat rahalist mõju arvesse võttes võib direktor nimetada ametisse asedirektori. Asedirektor nimetatakse ametisse kõige rohkem kolmeks aastaks ja tema ametiaega võib pikendada ühe kaheaastase ametiaja võrra.

6.   Direktor tagab artiklis 2 sätestatud instituudi ülesannete täitmise. Direktor toetab instituudi asjatundlikkuse ja professionaalsuse kõrget taset ning tagab tõhususe ja tulemuslikkuse instituudi tegevuse läbiviimisel.

Direktor vastutab lisaks järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)	instituudi iga-aastase tööprogrammi ning instituudi tegevuse aastaaruande koostamine;

b)	juhatuse töö ettevalmistamine;

c)	instituudi igapäevane juhtimine;

d)	kõik personaliküsimused;

e)	tulude ja kulude kalkulatsiooni koostamine ning instituudi eelarve täitmine;

f)	poliitika- ja julgeolekukomitee teavitamine iga-aastasest tööprogrammist;

g)	kontaktide ja tiheda koostöö tagamine ühenduse, riiklike ja rahvusvaheliste asjaomase valdkonna institutsioonidega.

Direktor peaks pärast juhatusega konsulteerimist samuti otsima võimalusi saada lisamakseid instituudi eelarve suurendamiseks.

7.   Instituudi kokkulepitud tööprogrammi ja eelarve piires on direktoril õigus sõlmida lepinguid, võtta tööle eelarves kinnitatud töötajaid ja teha mis tahes kulutusi, mis on instituudi toimimiseks vajalikud.

8.   Direktor koostab instituudi tegevuse aastaaruande järgmise aasta 31. märtsiks. Aruanne edastatakse juhatusele ja kõrge esindaja kaudu nõukogule, kes edastab selle Euroopa Parlamendile, komisjonile ja liikmesriikidele.

9.   Direktor annab oma tegevusest aru juhatusele.

Artikkel 7

Töötajad

1.   Instituudi töötajatel, kelleks on analüütikud ja haldustöötajad, on lepingulise töötaja staatus ja nad võetakse teenistusse liikmesriikide kodanike hulgast. Instituudi analüütikud võetakse tööle intellektuaalse võimekuse ning artiklis 2 sätestatud instituudi tegevuse ja ülesannetega haakuvate kogemuste ja erialateadmiste alusel ning õiglaste ja läbipaistvate konkursimenetluste kaudu.

Nõukogu võtab direktori soovituse põhjal vastu instituudi personalieeskirja.

2.   Teadlasi ja praktikante võib tööle võtta ajutiselt ja lühiajaliselt.

Teadlasi võib direktori nõusolekul ja pärast juhatuse teavitamist lähetada instituuti kindlaks perioodiks kas instituudi struktuuris asuvatele ametikohtadele või konkreetsete ülesannete ja projektide raames, mis haakuvad artiklis 2 sätestatud instituudi tegevuse ja ülesannetega.

Töötajaid võib instituudi huvides lähetada kindlaksmääratud perioodiks väljaspool instituuti asuvatele ametikohtadele kooskõlas instituudi personalieeskirjaga.

Juhatus võtab direktori ettepanekul vastu lähetamist käsitlevad sätted.

Artikkel 8

Sõltumatus ja autonoomsus

Direktor ja analüütikud on instituudi tegevuse läbiviimisel intellektuaalselt sõltumatud ja toimivad autonoomselt.

Artikkel 9

Tööprogramm

1.   Direktor koostab iga aasta 31. oktoobriks järgmise aasta tööprogrammi kavandi koos soovituslike pikaajaliste perspektiividega järgnevateks aastateks ja esitab selle juhatusele heakskiitmiseks.

2.   Juhatus kinnitab aasta tööprogrammi iga aasta 30. novembriks.

Artikkel 10

Eelarve

1.   Kõik instituudi tulu- ja kuluartiklid peavad kajastuma igaks eelarveaastaks, mis vastab kalendriaastale, koostatavates kalkulatsioonides ja need tuleb esitada instituudi eelarves, kuhu kuulub ka töötajate loetelu.

2.   Instituudi eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.   Instituudi tulud koosnevad liikmesriikide osamaksudest, mis arvutatakse kogurahvatulu astmiku järgi. Direktori ettepanekul ning pärast juhatuse nõusoleku saamist võib artiklis 2 sätestatud instituudi tegevuse ja ülesannetega haakuvate konkreetsete projektide jaoks vastu võtta lisamakseid muudest allikatest, eelkõige üksikutelt liikmesriikidelt või liidu institutsioonidelt.

Artikkel 11

Eelarvemenetlus

1.   Direktor esitab juhatusele iga aasta 31. oktoobriks instituudi aastaeelarve projekti, mis sisaldab halduskulusid, tegevuskulusid ja prognoositavaid tulusid, sealhulgas konkreetsetele projektidele suunatud artikli 10 lõikes 3 osutatud lisamakseid.

2.   Juhatus kiidab instituudi aastaeelarve heaks liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega iga aasta 30. novembriks.

3.   Vältimatute, erakorraliste või ettenägematute asjaolude korral võib direktor esitada juhatusele paranduseelarve projekti. Juhatus kiidab olukorra kiireloomulisust asjakohaselt arvesse võttes paranduseelarve heaks liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega.

4.   Iga aasta 31. märtsiks esitab direktor nõukogule ja juhatusele üksikasjaliku aruande instituudi eelmise eelarveaasta kõikide tulude ja kulude kohta, sealhulgas instituudi tegevusaruande.

5.   Juhatus annab kinnituse direktori tegevusele instituudi eelarve täitmisel.

Artikkel 12

Finantseeskirjad

Juhatus koostab nõukogu nõusolekul ja direktori ettepaneku põhjal üksikasjalikud finantseeskirjad, milles määratakse kindlaks eelkõige instituudi eelarve koostamise, täitmise ja kontrollimise kord.

Artikkel 13

Privileegid ja immuniteedid

1.   Direktori ja instituudi töötajate privileegid ja immuniteedid on sätestatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 15. oktoobri 2001. aasta otsuses Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudile ja Euroopa Liidu Satelliidikeskusele antud privileegide ja immuniteetide kohta. Kuni nimetatud otsuse jõustumiseni võib vastuvõttev liikmesriik tagada direktorile ja instituudi töötajatele selles tagatud privileegid ja immuniteedid.

2.   Instituudi privileegid ja immuniteedid on sätestatud ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollis nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta).

Artikkel 14

Õiguslik vastutus

1.   Instituudi lepingulist vastutust reguleerib vastava lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Euroopa Liidu Kohtul on pädevus vastavalt instituudi sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.   Töötajate isiklikku vastutust instituudi ees reguleerivad instituudi töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 15

Juurdepääs dokumentidele

Direktori ettepaneku alusel võtab juhatus vastu eeskirjad üldsuse juurdepääsu kohta instituudi dokumentidele, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/2001 (2) sätestatud põhimõtteid ja piiranguid.

Artikkel 16

ELi salastatud teabe kaitse

Instituut kohaldab nõukogu otsust 2013/488/EL (3).

Artikkel 17

Koostöö liikmesriikidega ja liidu institutsioonide, organite ja asutustega

Artiklis 2 sätestatud tegevuse ja ülesannete täitmiseks teeb instituut tihedat koostööd liikmesriikide ja Euroopa välisteenistusega. Instituut seab vajalikul määral sisse töösuhted liidu institutsioonide, samuti asjakohaste liidu organite ja asutustega, sealhulgas Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžiga (ESDC), et vahetada ühist huvi pakkuvates valdkondades erialateadmisi ja nõuandeid. Instituut võib korraldada koos liidu institutsioonide organite ja asutustega ka ühisprojekte.

Artikkel 18

Andmekaitse

Juhatus võtab direktori ettepanekul vastu rakenduseeskirjad seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (4).

Artikkel 19

Aruannete esitamine

Kõrge esindaja esitab hiljemalt 31. juuliks 2016 nõukogule käesoleva otsuse rakendamist käsitleva aruande, millele vajaduse korral on lisatud asjakohased soovitused.

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Ühismeede 2001/554/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

---

(1)  Nõukogu 20. juuli 2001. aasta ühismeede 2001/554/ÜVJP Euroopa Liidu Julgeoleku-uuringute Instituudi loomise kohta (EÜT L 200, 25.7.2001, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(3)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

---

12.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 41/18

---

NÕUKOGU OTSUS,

11. veebruar 2014,

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 ettenähtud komitee liikmete nimetamise kohta

(2014/76/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 255 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Kohtu presidendi 25. novembri 2013. aasta algatust

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 255 esimesele lõigule luuakse komitee (edaspidi „komitee”), mille ülesandeks on esitada arvamus kandidaatide sobivuse kohta Euroopa Kohtu ja üldkohtu kohtuniku ja kohtujuristi ametikohale, enne kui liikmesriikide valitsused nad ametisse nimetavad.

(2)	Komitee koosneb seitsmest liikmest, kes valitakse Euroopa Kohtu ja üldkohtu endiste liikmete, riikide kõrgeimate kohtute liikmete ning tunnustatud ja pädevate juristide hulgast, kusjuures ühe liikme kandidatuuri esitab Euroopa Parlament.

(3)	Asjakohane on võtta arvesse komitee koosseisu tasakaalustatust, eelkõige geograafilisest aspektist ja liikmesriikide õigussüsteemide esindatuse seisukohast.

(4)	Seetõttu tuleks nimetada ametisse komitee liikmed ja esimees,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 255 ettenähtud komitee liikmeteks nimetatakse alates 1. märtsist 2014 neljaks aastaks:

Jean-Marc SAUVÉ (esimees)

Luigi BERLINGUER

Pauliine KOSKELO

Lord MANCE

Péter PACZOLAY

Christiaan TIMMERMANS

Andreas VOSSKUHLE

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub 1. märtsil 2014.

---

12.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 41/19

---

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

11. veebruar 2014,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga

(2014/77/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 291 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 26 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. oktoobril 2013 vastu määruse (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga.

(2)	EKP-le antud ülesandeid peaks kavandama ja täitma täielikult siseüksus, mis koosneb esimehest ja aseesimehest, neljast EKP esindajast ja iga osaleva liikmesriigi riikliku pädeva asutuse ühest esindajast (edaspidi „järelevalvenõukogu”).

(3)

Järelevalvenõukogu peaks olema peamine organ EKP järelevalveülesannete täitmisel, mis on seni olnud alati riiklike pädevate asutuste ülesanne. Seetõttu võttis nõukogu 16. detsembril 2013 vastu rakendusotsuse, millega nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu esimees (2). Samadel alustel tuleks anda nõukogule õigus võtta vastu rakendusotsus, millega nimetatakse ametisse järelevalvenõukogu aseesimees.

(4)

Kooskõlas eespool nimetatud määruse artikli 26 lõikega 3 ning pärast järelevalvenõukogu ärakuulamist esitas EKP 22. jaanuaril 2014 järelevalvenõukogu aseesimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku Euroopa Parlamendile heakskiidu saamiseks. Euroopa Parlament kiitis ettepaneku heaks 5. veebruaril 2014.

(5)	Pärast seda esitas EKP 5. veebruaril 2014 järelevalvenõukogu aseesimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku nõukogule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Sabine LAUTENSCHLÄGER nimetatakse Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu aseesimehe ametikohale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2)  Nõukogu rakendusotsus 2013/797/EL, 16. detsember 2013, millega rakendatakse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 352, 24.12.2013, lk 50).

---

12.2.2014

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 41/20

---

KOMISJONI OTSUS,

10. veebruar 2014,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/42/EÜ artikli 11 alusel Taani riigi poolt võetud meetme kohta, millega keelustati teatavat liiki mitmeotstarbelised pinnaseteisaldusmasinad

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 633 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/78/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiivi 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ, (1) eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1)

Taani ametiasutused teatasid direktiivi 2006/42/EÜ artikli 11 lõikes 2 sätestatud korra kohaselt komisjonile ja teistele liikmesriikidele meetmest, mis käsitleb seeria Avant 600 masinaid, mille tootja on äriühing Avant Tecno Oy, Ylötie 1, FIN-33470 Ylöjärvi, Soome. Masin kandis CE-märgist ja sellega oli kaasas EÜ vastavusdeklaratsioon vastavalt direktiivile 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/108/EÜ (2) elektromagnetilise ühilduvuse kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/14/EÜ (3) välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta.

(2)	Seeria Avant 600 masinad on mitmeotstarbelised pinnaseteisaldusmasinad, millele saab paigaldada mitmesuguseid lisaseadmeid erinevate metsandus-, põllumajandus-, maastikukujundus-, pinnasehooldus-, kinnisvarahaldus-, materjalide töötlemise, kaevamis- ja ehitustoimingute jaoks.

(3)

Taanit ajendas sellist meedet kehtestama asjaolu, et masin ei vastanud direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktis 3.4.4 sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, milles on öeldud, et kui iseliikuva masina operaatori töötamiskoht on masinas ja ohtu võivad tekitada kukkuvad esemed või materjal, tuleb seda masina projekteerimisel ja valmistamisel arvestada ning masin tuleb varustada asjakohase kaitsva konstruktsiooniga, kui suurus seda võimaldab.

(4)

Taani ametiasutused märkisid, et kuigi masina mitme kavandatud kasutusviisi puhul ohustasid masinas töötavat operaatorit kukkuvad esemed või materjal, oli masin turule lastud ilma kukkuvate esemete eest kaitsva konstruktsioonita. Taani ametiasutused palusid tootjal võtta olukorra parandamiseks meetmeid. Kuna seda ei tehtud, keelasid Taani ametiasutused ilma kukkuvate esemete eest kaitsva konstruktsioonita seeria Avant 600 masinate turule laskmise ja andsid tootjale korralduse võtta parandusmeetmeid juba turule lastud masinate suhtes.

(5)

Komisjon saatis tootjale kirja ja palus tootjal edastada oma tähelepanekud Taani meetme kohta. Oma vastuses teatas tootja, et seeria Avant 600 masinad on varustatud kabiiniga, mida on testinud teavitatud asutus MTT-Vakola nr 0504. Kabiin paigaldatakse alati ümbermineku puhul kaitsva turvakabiiniga, millele on võimalik lisada kukkuvate esemete eest kaitsev konstruktsioon. Kui masinad müüdi kasutamiseks põllumajanduses, kinnisvarahalduses, maastikukujunduses või näiteks tallides, puudus kukkuvate esemete oht ning seetõttu kukkuvate esemete eest kaitsvat konstruktsiooni ei paigaldatud. Kui aga masinad müüdi toiminguteks, millega kaasnes kukkuvate esemete oht, nagu näiteks kasutamise korral kaevandustes, paigaldati alati ka kukkuvate esemete eest kaitsev konstruktsioon. Tootja märkis samuti, et tal oli kavas teha toodet tutvustavasse juhendisse ja trükistesse täpsustusi, et selgitada, millistes olukordades tuleb kasutada kukkuvate esemete eest kaitsva konstruktsiooniga kabiini.

(6)

Direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punkti 1.1.2 alapunkti a kohaselt peab masin olema projekteeritud ja valmistatud nii, et see sobib oma funktsiooni täitmiseks ning et seda saab kasutada, seadistada ja hooldada ilma inimesi ohustamata, kui nimetatud toiminguid sooritatakse ettenähtud tingimuste kohaselt, arvestades ka selle iga põhjendatult ettenähtava väärkasutamise võimalust. Võetavate meetmete eesmärk peab olema õnnetusohu kõrvaldamine masina kogu ettenähtud kasutusaja jooksul, sealhulgas transpordi-, monteerimis-, demonteerimis-, blokeerimis- ja lammutamisetapil. Meetmed tuleb võtta vastavalt I lisa punkti 1.1.2 alapunktis b sätestatud ohutuse tagamise põhimõtetele, mille kohaselt eelistatakse integreeritud kaitsemeetmeid kasutajate teavitamisele.

(7)

Seeria Avant 600 taolise mitmeotstarbelise pinnaseteisaldusmasina puhul, isegi kui masin tarnitakse esmalt tegevuseks või kasutamiseks keskkonnas, millega ei kaasne kukkuvate esemete või materjali ohtu, on võimalik, et eeldatava kasutusaja jooksul kasutatakse seda ka muudeks tegevusteks või muus keskkonnas, mis seavad operaatori sellisesse ohtu. Seega tuleb masina projekteerimisel ja valmistamisel arvestada kukkuvate esemete või kukkuva materjali ohuga.

(8)

Taani ametiasutuste esitatud tõendite ja tootja tähelepanekute läbivaatamine kinnitab, et ilma kukkuvate esemete eest kaitsva konstruktsioonita seeria Avant 600 masinad ei vasta direktiivi 2006/42/EÜ I lisa punktis 3.4.4 sätestatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning sellisest mittevastavusest tuleneb masinas töötava operaatori jaoks oht saada kukkuvate esemete või kukkuva materjali tõttu raskelt viga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Taani ametiasutuste meede, millega keelustati ilma kukkuvate esemete eest kaitsva konstruktsioonita seeria Avant 600 masinate turule laskmine ja kohustati tootjat võtma parandusmeetmeid juba turule lastud masinate suhtes, on põhjendatud.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT L 157, 9.6.2006, lk 24.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/108/EÜ, 15. detsember 2004, mis käsitleb elektromagnetilise ühilduvuse alaste liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 89/336/EMÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 24).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/14/EÜ, 8. mai 2000, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1).

---