11.2.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 40/1

NÕUKOGU OTSUS 2014/71/ÜVJP,

18. november 2013,

Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahelise lepingu (millega kehtestatakse raamistik Tšiili Vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides) allkirjastamise ja sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 5 ja 6,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Kolmandate riikide Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides osalemise tingimused tuleks sätestada lepingus, mis kehtestab raamistiku sellise võimaliku tulevase osalemise kohta, mitte määratleda neid iga operatsiooni puhul eraldi.

(2)

Pärast läbirääkimiste alustamist võimaldava nõukogu otsuse vastuvõtmist 26. aprillil 2010 pidas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahel sõlmitava lepingu üle, millega kehtestatakse raamistik Tšiili Vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides (edaspidi „leping”).

(3)	Leping tuleks heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vaheline leping, millega kehtestatakse raamistik Tšiili Vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides, kiidetakse liidu nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see liidu suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel lepingu artikli 16 lõikes 1 sätestatud teate (1).

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 18. november 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

11.2.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 40/2

TÕLGE

Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vaheline

LEPING,

millega kehtestatakse raamistik Tšiili Vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides

EUROOPA LIIT („liit”) või (EL)

ühelt poolt ja

TŠIILI VABARIIK

teiselt poolt, edaspidi „lepinguosalised”,

NING ARVESTADES JÄRGMIST:

TUNNISTADES, et ülemaailmne rahu on kõikide riikide arengu jaoks tähtis ning et kõikidel rahvastel on kohustus teha selle saavutamiseks ja säilitamiseks koostööd;

TULETADES MEELDE ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Tšiili Vabariigi vahelises 18. novembril 2002 alla kirjutatud assotsiatsioonilepingus esitatud eesmärke ja kavatsusi;

ARVESTADES, et liit tunneb erilist huvi rahu säilitamise vastu oma mõjupiirkonnas, eelkõige kriisiohjamisoperatsioonide korraldamise ja toetamisega;

PIDADES MEELES, et liidul on täielik vabadus teha otsuseid kriisiohjamisoperatsioonide korraldamise kohta ning kutsuda ELi mittekuuluvaid riike nendes osalema või leppida lõpuks kokku, et üks sellistest riikidest osaleb kriisiohjamisoperatsioonides või panustab nendesse;

TUNNISTADES, et sellise raamlepingu olemasolu, mis käsitleb Tšiili Vabariigi võimalikku osalemist ühes või mitmes liidu otsustatud ja juhitud kriisiohjamisoperatsioonis, hõlbustaks tema osalemist ja panustamist, olenemata sellest, et igal juhtumil tuleb eraldi kokku leppida konkreetsetes tingimustes;

PIDADES MEELES, et käesoleva lepingu sõlmimine ei piira liidu sõltumatust otsuste tegemisel ja Tšiili Vabariigi soovi või suutlikkust teha üksikjuhtumipõhiselt otsus selle kohta, kas ta soovib ELi kriisiohjamisoperatsioonis osaleda, ning

PIDADES MEELES, et käesoleva raamlepingu sõlmimisel on mõju tulevikus ning see ei mõjuta Tšiili Vabariigi mis tahes osalemist juba käimasolevates ELi kriisiohjamisoperatsioonides,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Osalemist käsitlevad otsused

1. Pärast liidu otsust kutsuda Tšiili Vabariik osalema ELi kriisiohjamisoperatsioonis ning kui Tšiili Vabariik on otsustanud selles osaleda, teavitab Tšiili Vabariik liitu enda pakutavast panusest.

2. Liit hindab Tšiili Vabariigi pakutavat panust Tšiili Vabariigiga konsulteerides.

3. Liit annab Tšiili Vabariigile osalemiskutse esitamise ajal niipea kui võimalik eelnevalt märku tema tõenäolisest rahalisest panusest operatsiooni ühistesse kuludesse ja missiooni/vägede staatuse lepingust (kui see on olemas), et abistada Tšiili Vabariiki tema pakkumise koostamisel.

4. Liit edastab hindamise tulemuse kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu Tšiili Vabariigile, et tagada Tšiili Vabariigi osalemine kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 2

Õiguslik raamistik

1. Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi muude nõutavate rakendussätetega ühineb Tšiili Vabariik nõukogu otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab, et liit viib läbi kriisiohjamisoperatsiooni, ning mis tahes muu otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab ELi kriisiohjamisoperatsiooni pikendada.

2. Tšiili Vabariigi panus ELi kriisiohjamisoperatsiooni ei piira liidu sõltumatust otsuste tegemisel.

3. Lõige 1 ei mõjuta Tšiili Vabariigi õigust lõpetada osalemine ELi kriisiohjamisoperatsioonis, kui ta ei ole nõus nimetatud lõikes osutatud otsusega.

Artikkel 3

Isikkoosseisu ja vägede staatus

1. ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile Tšiili Vabariigi poolt lähetatud isikkoosseisu ja/või kriisiohjamise sõjalisele operatsioonile saadetud vägede staatust reguleeritakse vägede/missiooni staatuse lepinguga (kui see on olemas), mis on sõlmitud liidu ja riigi/riikide vahel, kus operatsioon toimub.

2. Riigist/riikidest, kus ELi kriisiohjamisoperatsioon toimub, väljaspool paiknevatesse peakorteritesse või juhtimisüksustesse lähetatud isikkoosseisu staatust reguleeritakse asjaomaste peakorterite ja juhtimisüksuste ning Tšiili Vabariigi vaheliste kokkulepetega.

3. Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud vägede/missiooni staatuse lepingu kohaldamist, teostab Tšiili Vabariik jurisdiktsiooni oma ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalevate isikkoosseisu liikmete üle. Kui Tšiili Vabariigi väed asuvad ELi liikmesriigi laeva või õhusõiduki pardal, teostab kõnealune liikmesriik oma jurisdiktsiooni vastavalt kehtivate kahe- või mitmepoolsetele lepingutele kooskõlas oma õigusnormidega.

4. Tšiili Vabariik vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses Tšiili Vabariigi ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalemisega, kui nõude on esitanud tema isikkoosseisu kuuluvad tsiviilisikud või sõjaväelased või see käib nende kohta. Tšiili Vabariik vastutab oma isikkoosseisu liikme vastu võetavate meetmete, eelkõige õiguslike ja distsiplinaarmeetmete eest, kooskõlas oma õigusnormide ja menetlustega.

5. Lepinguosalised lepivad kokku, et loobuvad oma siseriiklike õigusaktidega lubatud ulatuses kõikidest, välja arvatud lepingulistest nõuetest kummalegi lepinguosalisele kuuluva või nende kasutuses oleva vara kahjustamise, kaotsimineku või hävimise korral või kummagi lepinguosalise isikkoosseisu liikme vigastuse või surma korral, mis tulenes nende käesoleva lepinguga seotud ametlike kohustuste täitmisest, välja arvatud juhul, kui tegemist oli raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.

6. Tšiili Vabariik kohustub käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama deklaratsiooni mis tahes Tšiili Vabariigi osalusega ELi kriisiohjamisoperatsioonis osaleva mis tahes riigi vastu nõuetest loobumise kohta.

7. Liit kohustub tagama, et tema liikmesriigid esitavad käesoleva lepingu allkirjastamisel deklaratsiooni selle kohta, et Tšiili Vabariigi ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalemise korral loobuvad nad Tšiili Vabariigi vastu nõuete esitamisest.

Artikkel 4

Salastatud teave

1. Tšiili Vabariik võtab vajalikud meetmed, et tagada ELi salastatud teabe kaitse vastavalt nõukogu otsuses 2011/292/EL (1) ja edaspidistes nõukogu otsustes (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjadele ning pädevate asutuste, sealhulgas ELi operatsiooni ülema antud täiendavatele juhistele ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni kohta või missiooni juhi antud juhistele ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni kohta.

2. Liit võtab vajalikud meetmed, et tagada Tšiili salastatud teabe kaitsmine vastavalt lõikes 1 osutatud julgeolekueeskirjadele.

3. Kui lepinguosalised on sõlminud salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra alase lepingu, kohaldatakse sellist lepingut ELi kriisiohjamisoperatsiooni kontekstis.

II JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE TSIVIILOPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 5

ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis

1) Tšiili Vabariik:

tagab, et tema ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseis täidab oma ülesandeid kooskõlas:

i)	artikli 2 lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse ja selle hilisemate muudatustega;

ii)	operatsiooni plaaniga;

iii)	rakendusmeetmetega;

b)	teavitab missiooni juhti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat („kõrge esindaja”) õigeaegselt igast muudatusest oma panuses ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

2) ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkoosseisu liikmed läbivad arstliku läbivaatuse, nad vaktsineeritakse ja tunnistatakse Tšiili Vabariigi pädeva asutuse tõendiga tervise poolest teenistuseks sobivaks. ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsioonile lähetatud isikkooseisu liikmed esitavad selle tõendi koopia.

Artikkel 6

Käsuliin

1. Tšiili Vabariigi lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni huve silmas pidades.

2. Kogu isikkoosseis jääb oma riigi ametiasutuste täielikku alluvusse.

3. Riigi ametiasutused annavad operatiivjuhtimise üle liidule.

4. Missiooni juht vastutab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni eest ning juhib ja kontrollib kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni kohapeal.

5. Missiooni juht juhib ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni ja hoolitseb selle igapäevase haldamise eest.

6. Artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt on Tšiili Vabariigil operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel liidu liikmesriikidel.

7. Missiooni juht vastutab ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni isikkoosseisu liikmete distsiplinaarkontrolli eest. Vajaduse korral võtab distsiplinaarmeetmeid asjaomane riigi ametiasutus.

8. Tšiili Vabariik määrab riikliku kontaktisiku, kes esindab operatsioonis oma riigi väekontingenti. Riiklik kontaktisik annab missiooni juhile aru riigisisestest küsimustest ning vastutab väekontingendi igapäevase distsipliini eest.

9. Liit teeb operatsiooni lõpetamist käsitleva otsuse pärast konsulteerimist Tšiili Vabariigiga, kui operatsiooni lõpetamise päeval panustab Tšiili Vabariik jätkuvalt ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni.

Artikkel 7

Finantsaspektid

1. Ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist, kannab Tšiili Vabariik kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud jooksvad kulud, nagu on sätestatud operatsiooni tegevuseelarves.

2. Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surm, vigastus, vara hävimine või rikkumine, reguleeritakse Tšiili Vabariigi võimaliku vastutuse ja temapoolse kahjude hüvitamisega seonduvaid küsimusi vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohaldatava missiooni staatuse lepingu või mis tahes kohaldatavate alternatiivsete sätete alusel.

Artikkel 8

Tegevuseelarve rahastamises osalemine

1. Tšiili Vabariik osaleb ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni eelarve rahastamises.

2. Tšiili Vabariigi poolt tegevuseelarvesse eraldatav rahaline panus arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi põhjal, võttes aluseks valemi, mis annab tulemuseks väiksema summa:

a)	lähtesumma see osa, mis on võrdeline Tšiili Vabariigi kogurahvatulu ja kõigi operatsiooni tegevuseelarvet rahastavate riikide kogurahvatulude summa suhtarvuga, või;

b)	tegevuseelarve lähtesumma see osa, mis on võrdeline operatsioonis osaleva Tšiili Vabariigi isikkoosseisu liikmete ja kõigi operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu liikmete suhtarvuga.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 ei osale Tšiili Vabariik ELi liikmesriikide isikkoosseisu liikmetele makstavate päevarahade rahastamises.

4. Olenemata lõikest 1 vabastab liit üldjuhul Tšiili Vabariigi teatava ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni rahastamises osalemisest, kui:

a)	liit otsustab, et Tšiili Vabariigi panus on märkimisväärne ja operatsiooni jaoks olulise tähtsusega või

b)	Tšiili Vabariigi kogurahvatulu inimese kohta ei ületa ELi ühegi liikmesriigi vastavat näitajat.

5. Missiooni juht ja Tšiili Vabariigi asjaomased haldusteenistused sõlmivad omavahel Tšiili Vabariigi poolt ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni tegevuseelarvesse eraldatavate summade maksmist käsitleva lepingu. Nimetatud leping hõlmab muu hulgas järgmisi sätteid:

a)	asjaomase rahalise panuse summa;

b)	rahalise panuse maksmise kord;

c)	kontrollimenetlus.

III JAGU

SÄTTED KRIISIOHJAMISE SÕJALISTES OPERATSIOONIDES OSALEMISE KOHTA

Artikkel 9

ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalemine

1. Tšiili Vabariik tagab, et tema ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja isikkoosseis täidavad oma ülesandeid kooskõlas:

a)	artikli 2 lõikes 1 osutatud nõukogu otsuse ja selle hilisemate muudatustega;

b)	operatsiooni plaaniga;

c)	rakendusmeetmetega.

2. Tšiili Vabariigi lähetatud isikkoosseis täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult ELi kriisiohjamise tsiviiloperatsiooni huve silmas pidades.

3. Tšiili Vabariik teatab ELi operatsiooni ülemale õigeaegselt igast muudatusest oma operatsioonis osalemises.

Artikkel 10

Käsuliin

1. Kõik ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja kogu isikkoosseis jäävad oma riigi ametiasutuste täielikku alluvusse.

2. Riigi ametiasutused annavad ELi operatsiooni ülemale, kellel on õigus oma volitusi delegeerida, üle operatiiv- ja/või taktikalise kontrolli oma vägede ja isikkoosseisu üle.

3. Tšiili Vabariigil on operatsiooni igapäevase juhtimise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

4. ELi operatsiooni ülem võib igal ajal pärast Tšiili Vabariigiga konsulteerimist taotleda Tšiili Vabariigi panuse lõpetamist.

5. Tšiili Vabariik määrab kõrge sõjalise esindaja esindama oma riigi väekontingenti ELi kriisiohjamise sõjalises operatsioonis. Kõrge sõjaline esindaja konsulteerib kõigis operatsiooniga seotud küsimustes ELi vägede ülemaga ja vastutab Tšiili Vabariigi väekontingendi igapäevase distsipliini eest.

Artikkel 11

Finantsaspektid

1. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 12 kohaldamist, kannab Tšiili Vabariik kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui kulud kuuluvad ühiste kulude alla käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud õigusaktide kohaselt, samuti nõukogu otsuse 2011/871/ÜVJP (2) kohaselt.

2. Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surm, vigastus, vara hävimine või rikkumine, reguleeritakse Tšiili Vabariigi võimaliku vastutuse ja temapoolse kahjude hüvitamisega seonduvaid küsimusi vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud artikli 3 lõikes 1 osutatud kohaldatava vägede staatuse lepingu või mis tahes kohaldatavate alternatiivsete sätete alusel.

Artikkel 12

Ühiste kulude rahastamises osalemine

1. Tšiili Vabariik osaleb ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises.

2. Tšiili Vabariigi poolt poolt ühiste kulude katmiseks eraldatav rahaline panus arvutatakse ühe järgnevalt esitatud valemi põhjal, võttes aluseks valemi, mis annab tulemuseks väiksema summa:

a)	ühiste kulude katmiseks eraldatav summa, mis on võrdeline Tšiili Vabariigi kogurahvatulu ja kõigi operatsiooni ühiste kulude katmises osalevate riikide kogurahvatulude summa suhtarvuga või

b)	ühiste kulude katmiseks eraldatav summa, mis on võrdeline operatsioonis osaleva Tšiili Vabariigi isikkoosseisu ja kõigi operatsioonis osalevate riikide isikkoosseisu suhtarvuga.

Kui kasutatakse lõike 2 punktis b osutatud valemit ning Tšiili Vabariigi isikkoosseis osaleb ainult operatsiooni või vägede peakorteri töös, võetakse suhtarvu arvutamisel aluseks Tšiili Vabariigi isikkoosseisu ja vastava peakorteri isikkoosseisu liikmete koguarv. Muudel juhtudel arvutatakse suhtarv Tšiili Vabariigi poolt lähetatud isikkoosseisu ja operatsioonis osaleva isikkoosseisu koguarvu alusel.

3. Olenemata lõikest 1 vabastab liit üldjuhul kolmandad riigid teatava ELi kriisiohjamise sõjalise operatsiooni ühiste kulude rahastamises osalemisest, kui:

a)	liit otsustab, et operatsioonis osaleva kolmanda riigi panus nimetatud operatsiooni jaoks olulise tähtsusega varustusse ja/või võimetesse on märkimisväärne või

b)	operatsioonis osaleva kolmanda riigi kogurahvatulu inimese kohta ei ületa ELi ühegi liikmesriigi vastavat näitajat.

4. Otsuses 2011/871/ÜVJP sätestatud halduri ja Tšiili Vabariigi pädevate haldusasutuste vahel sõlmitakse leping. Nimetatud leping sisaldab muu hulgas järgmisi sätteid:

a)	asjaomase rahalise panuse summa;

b)	rahalise panuse maksmise kord;

c)	kontrollimenetlus.

IV JAGU

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Lepingu rakendamise kord

Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 5 ja artikli 12 lõike 4 kohaldamist, sõlmitakse liidu ja Tšiili Vabariigi pädevate asutuste vahel kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja halduskokkulepped.

Artikkel 14

Kohustuste täitmata jätmine

Kui üks lepinguosalistest jätab käesolevast lepingust tulenevad kohustused täitmata, on teisel lepinguosalisel õigus käesolev leping kuuekuulise kirjaliku etteteatamisega lõpetada.

Artikkel 15

Vaidluste lahendamine

Lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepinguosaliste vahel diplomaatilisel teel.

Artikkel 16

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult teatanud selleks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2. Lepinguosalised võivad käesoleva lepingu rakendamise hindamiseks korraldada aeg-ajalt kohtumisi.

3. Käesolevat lepingut võib muuta lepinguosaliste vahelisel vastastikusel kirjalikul kokkuleppel. Need muudatused jõustuvad lõikes 1 sätestatud tingimustel.

4. Käesoleva lepingu võib denonsseerida, kui üks lepinguosalistest teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult lepingu denonsseerimisest. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast seda, kui teine lepinguosaline on diplomaatiliste kanalite kaudu teatanud sellekohase teate kättesaamisest.

Käesolev leping on koostatud inglise ja hispaania keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

Sõlmitud kahe tuhande neljateistkümnenda aasta jaanuarikuu kolmekümnendal päeval Brüsselis.

Euroopa Liidu nimel

Tšiili Vabariigi nimel

(1) Nõukogu otsus 2011/292/EL, 31. märts 2011, ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 141, 27.5.2011, lk 17).

(2) Nõukogu 19. detsembri 2011 otsus 2011/871/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (ATHENA) (ELT L 343, 23.12.2011, lk 35).

ELi liikmesriikide deklaratsioon

„ELi liikmesriigid, kes kohaldavad ELi nõukogu otsust, mis käsitleb Tšiili Vabariigi osalusega ELi kriisiohjamisoperatsiooni, loobuvad võimalusel, niivõrd kui seda lubavad nende siseriiklikud õigussüsteemid, nõuetest Tšiili Vabariigi vastu oma isikkoosseisu liikmete vigastuste ja surma korral või nendele kuuluvale ja ELi kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varale tekitatud kahju või sellise vara hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

—	oli põhjustatud Tšiili Vabariigi isikkoosseisu liikme poolt ELi kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või

—	tulenes Tšiili Vabariigile kuuluva vara kasutamisest, eeldusel et asjaomast vara kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud vara kasutava Tšiili Vabariigist ELi kriisiohjamisoperatsioonile lähetatud isikkoosseisu raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.”

Tšiili Vabariigi deklaratsioon

„Tšiili Vabariik, kes kohaldab ELi kriisiohjamisoperatsiooni käsitlevat ELi nõukogu otsust, loobub võimalusel, niivõrd kui seda lubab tema siseriiklik õigussüsteem, nõuetest ELi kriisiohjamisoperatsioonis osaleva mis tahes riigi vastu oma isikkoosseisu liikme vigastuste ja surma korral või talle kuuluvale ja ELi kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varale tekitatud kahju või sellise vara hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

—	oli põhjustatud isikkoosseisu poolt ELi kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või

—

tulenes ELi kriisiohjamisoperatsioonis osalevatele ELi liikmesriikidele kuuluva vara kasutamisest, eeldusel et asjaomast vara kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud vara kasutava ELi kriisiohjamisoperatsiooni isikkoosseisu liikme raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.”

11.2.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 40/8

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 124/2014,

10. veebruar 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 31. mai 2013. aasta otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EL) nr 36/2012 (2) jõustatakse enamik otsuses 2013/255/ÜVJP sätestatud meetmetest.

(2)	10. veebruaril 2014 võttis nõukogu vastu otsuse 2014/74/ÜVJP, (3) millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP.

(3)

Määruses (EL) nr 36/2012 tuleks sätestada täiendav erand varade külmutamisest, et võimaldada vabastada Süüria riigi omandis olevate üksuste või Süüria Keskpanga rahalised vahendid või majandusressursid eesmärgiga teha Süüria Araabia Vabariigi nimel makseid Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile (OPCW) tegevuste eest, mis on seotud OPCW kontrollimissiooniga ja Süüria keemiarelvade hävitamisega.

(4)	Kõnealune meede kuulub aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on selle rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meedet ühetaoliselt.

(5)	Määrust (EL) nr 36/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 36/2012 artikli 16 esimesse lõiku lisatakse järgmine punkt:

„i)

mõeldud eranditult lisades II ja IIa loetletud Süüria riigi omandis olevatele üksustele või Süüria Keskpangale maksete tegemiseks Süüria Araabia Vabariigi nimel OPCW-le tegevuste eest, mis on seotud OPCW kontrollimissiooniga ja Süüria keemiarelvade hävitamisega, sealhulgas eelkõige maksete tegemiseks OPCW spetsiaalsele sihtfondile tegevuste eest, mis on seotud Süüria keemiarelvade täieliku hävitamisega väljaspool Süüria Araabia Vabariigi territooriumi.”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. veebruar 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 147, 1.6.2013, lk 14.

(2) Nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrus (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 442/2011 (ELT L 16, 19.1.2012, lk 1).

(3) Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 63.

11.2.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 40/9

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 125/2014,

10. veebruar 2014,

millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 714/2013

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määrust (EÜ) nr 2580/2001 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 25. juulil 2013 vastu rakendusmääruse (EL) nr 714/2013, (2) millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõiget 3 ning millega ajakohastatakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 2580/2001 („loetelu”).

(2)	Kui see oli praktiliselt võimalik, esitas nõukogu esitas kõigile isikutele, rühmitustele ja üksustele põhjendused nende loetellu kandmise põhjuse kohta.

(3)

Nõukogu teavitas Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatisega loetelusse kantud isikuid, rühmitusi ja üksusi, et ta on otsustanud nad sinna alles jätta. Nõukogu teatas samuti asjaomastele isikutele, rühmitustele ja üksustele, et on võimalik taotleda nõukogu põhjendusi nende loetellu lisamise kohta, kui põhjendusi ei ole neile juba edastatud.

(4)	Nõukogu vaatas loetelu määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõike 3 nõuete kohaselt läbi. Seda tehes võttis nõukogu arvesse asjaomaste isikute, rühmituste ja üksuste poolt nõukogule esitatud märkusi.

(5)	Nõukogu on jõudnud järeldusele, et enam ei ole alust teatud rühmitust loetelus hoida.

(6)

Nõukogu on samuti jõudnud järeldusele, et loetelusse kantud isikud, rühmitused ja üksused on osalenud terroriaktides nõukogu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (3) artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses, et pädev asutus on teinud nende suhtes otsuse kõnealuse ühise seisukoha artikli 1 lõike 4 tähenduses ning et nende suhtes tuleks jätkata määruses (EÜ) nr 2580/2001 sätestatud eripiirangute kohaldamist.

(7)	Loetelu tuleks vastavalt ajakohastada ning rakendusmäärus (EL) nr 714/2013 tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõike 3 kohane loetelu on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Rakendusmäärus (EL) nr 714/2013 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. veebruar 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) EÜT L 344, 28.12.2001, lk 70.

(2) Nõukogu 25. juuli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 714/2013, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 1169/2012 (ELT L 201, 26.7.2013, lk 10).

(3) Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93).

LISA

Artiklis 1 osutatud loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest

1. ISIKUD

ABDOLLAHI Hamed (teise nimega Mustafa Abdullahi), sündinud 11.8.1960 Iraanis. Passi nr: D9004878.

AL-NASSER, Abdelkarim Hussein Mohamed, sündinud Al Ihsas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

AL YACOUB, Ibrahim Salih Mohammed, sündinud 16.10.1966 Tarutis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

ARBABSIAR Manssor (teise nimega Mansour Arbabsiar), sündinud 6. või 15.3.1955 Iraanis. Iraani ja USA kodanik. Passi nr: C2002515 (Iraan); Passi nr: 477845448 (USA). Isikutunnistuse nr: 07442833, aegumistähtaeg 15. märts 2016 (USA juhiluba).

BOUYERI, Mohammed (teise nimega Abu ZUBAIR, teise nimega SOBIAR, teise nimega Abu ZOUBAIR), sündinud 8.3.1978 Amsterdamis (Madalmaad) – Hofstadgroep’i liige.

FAHAS, Sofiane Yacine, sündinud 10.9.1971 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige.

IZZ-AL-DIN, Hasan (teise nimega GARBAYA, Ahmed, teise nimega SA-ID, teise nimega SALWWAN, Samir), Liibanon, sündinud 1963 Liibanonis, Liibanoni kodanik.

MOHAMMED, Khalid Shaikh (teise nimega ALI, Salem, teise nimega BIN KHALID, Fahd Bin Abdallah, teise nimega HENIN, Ashraf Refaat Nabith, teise nimega WADOOD, Khalid Adbul), sündinud 14.4.1965 või 1.3.1964 Pakistanis, passi nr: 488555.

SHAHLAI Abdul Reza (teise nimega Abdol Reza Shala’i, teise nimega Abd-al Reza Shalai, teise nimega Abdorreza Shahlai, teise nimega Abdolreza Shahla’i, teise nimega Abdul-Reza Shahlaee, teise nimega Hajj Yusef, teise nimega Haji Yusif, teise nimega Hajji Yasir, teise nimega Hajji Yusif, teise nimega Yusuf Abu-al-Karkh), sündinud u. 1957 Iraanis. Aadressid: 1) Kermanshah, Iraan, 2) Mehrani sõjaväebaas, Ilami provints, Iraan.

10.

SHAKURI Ali Gholam, sündinud u 1965 Teheranis, Iraanis.

11.

SOLEIMANI Qasem (teise nimega Ghasem Soleymani, teise nimega Qasmi Sulayman, teise nimega Qasem Soleymani, teise nimega Qasem Solaimani, teise nimega Qasem Salimani, teise nimega Qasem Solemani, teise nimega Qasem Sulaimani, teise nimega Qasem Sulemani), sündinud 11.3.1957 Iraanis. Iraani kodanik. Passi nr: 008827 (Iraani diplomaatiline pass), välja antud 1999. Ametinimetus: kindralmajor.

2. RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

Abu Nidal Organisation – ANO (teise nimega Fatah Revolutionary Council / Fatah’ Revolutsiooniline Nõukogu, teise nimega Arab Revolutionary Brigades / Araabia Revolutsiooniline Brigaad, teise nimega Black September / Must September, teise nimega Revolutionary Organisation of Socialist Muslims / Sotsialistlike Moslemite Revolutsiooniline Organisatsioon).

Al-Aqsa Martyr’s Brigade/Al-Aqsa Märtrite Brigaad.

Al-Aqsa e.V.

Al-Takfir ja Al-Hijra.

Babbar Khalsa.

Filipiinide Kommunistlik Partei, sealhulgas New People’s Army – NPA/Uus Rahvaarmee, Filipiinid.

Gama’a al-Islamiyya (teise nimega Al-Gama’a al-Islamiyya) (Islamic Group/islami rühmitus – IG).

İslami Büyük Doğu Akıncılar Cephesi – IBDA-C (Great Islamic Eastern Warriors Front/Suur Islami Idavõitlejate Rinne).

Hamas (sealhulgas Hamas-Izz al-Din al-Quassem).

10.

Hizballah sõjaline tiib (teise nimega Hezbollah sõjaline tiib, teise nimega Hizbullah sõjaline tiib, teise nimega Hizbollah sõjaline tiib, teise nimega Hezballah sõjaline tiib, teise nimega Hisbollah sõjaline tiib, teise nimega Hizbu’llah sõjaline tiib, teise nimega Hizb Allah sõjaline tiib, teise nimega Džihaadi nõukogu (ja kõik sellele alluvad üksused, sealhulgas välisjulgeolekuorganisatsioon)).

11.

Hizbul Mujahideen – HM.

12.

Hofstadgroep.

13.

Holy Land Foundation for Relief and Development / Püha Maa toetuse ja arengu sihtasutus.

14.

International Sikh Youth Federation – ISYF/Rahvusvaheline sikhi noorteliit.

15.

Khalistan Zindabad Force – KZF.

16.

Kurdistan Workers’ Party – PKK / Kurdistani Töölispartei, (teise nimega KADEK, teise nimega KONGRA-GEL).

17.

Liberation Tigers of Tamil Eelam – LTTE / Tamili Eelami Vabastustiigrid.

18.

Ejército de Liberación Nacional (National Liberation Army / Rahvuslik Vabastusarmee).

19.

Palestinian Islamic Jihad – PIJ / Palestiina Islami Džihaad.

20.

Popular Front for the Liberation of Palestine – PFLP/Palestiina Vabastamise Rahvarinne.

21.

Popular Front for the Liberation of Palestine-General Command (teise nimega PFLP-General Command).

22.

Fuerzas armadas revolucionarias de Colombia – FARC (Revolutionary Armed Forces of Colombia / Kolumbia Revolutsioonilised Relvajõud).

23.

Devrimci Halk Kurtuluș Partisi-Cephesi – DHKP/C (teise nimega Devrimci Sol (Revolutionary Left / Revolutsioonilised Vasakpoolsed), teise nimega Dev Sol) (Revolutionary People’s Liberation Army / Front / Party / Revolutsiooniline Rahva Vabastusarmee/Rinne/Partei).

24.

Sendero Luminoso – SL (Shining Path / Särav Tee).

25.

Teyrbazen Azadiya Kurdistan – TAK (teise nimega Kurdistan Freedom Falcons, teise nimega Kurdistan Freedom Hawks / Kurdistani Vabastuspistrikud).

11.2.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 40/12

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 126/2014,

5. veebruar 2014,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Paprika Žitava / Žitavská paprika (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Slovakkia taotlus registreerida nimetus „Paprika Žitava” / „Žitavská paprika” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Paprika Žitava” / „Žitavská paprika” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. veebruar 2014

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 247, 28.8.2013, lk 7.

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.8. Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

SLOVAKKIA

Paprika Žitava/Žitavská paprika (KPN)

11.2.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 40/14

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 127/2014,

5. veebruar 2014,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Jamón de Teruel/Paleta de Teruel (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Hispaania taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1107/96 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Jamón de Teruel”/„Paleta de Teruel” spetsifikaadi muudatusele.

(2)	Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud spetsifikaadi muudatus seoses käesoleva määruse lisas esitatud nimetusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. veebruar 2014

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) EÜT L 148, 21.6.1996, lk 1.

(3) ELT C 242, 23.8.2013, lk 17.

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.2. Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

HISPAANIA

Jamón de Teruel / Paleta de Teruel (KPN)

11.2.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 40/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 128/2014,

5. veebruar 2014,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Gofio Canario (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Hispaania taotlus registreerida nimetus „Gofio Canario” (2).

(2)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Gofio Canario” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. veebruar 2014

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) ELT C 251, 31.8.2013, lk 13.

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.6. Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

HISPAANIA

Gofio Canario (KGT)

11.2.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 40/18

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 129/2014,

10. veebruar 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. veebruar 2014

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	107,2
	MA	53,3
	TN	78,4
	TR	82,5
	ZZ	80,4
0707 00 05	MA	163,4
	TR	149,1
	ZZ	156,3
0709 91 00	EG	91,5
0709 91 00	ZZ	91,5
0709 93 10	MA	40,3
	TR	113,5
	ZZ	76,9
0805 10 20	EG	48,0
	IL	67,9
	MA	58,1
	TN	52,2
	TR	68,8
	ZZ	59,0
0805 20 10	IL	120,0
	MA	75,7
	ZZ	97,9
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	60,3
	IL	130,5
	JM	113,2
	KR	142,9
	MA	146,8
	PK	55,3
	TR	89,9
	ZZ	105,6
0805 50 10	AL	43,6
	TR	73,5
	ZZ	58,6
0808 10 80	CN	89,0
	MK	28,7
	US	171,5
	ZZ	96,4
0808 30 90	CL	189,6
	CN	46,0
	TR	131,9
	US	195,3
	ZA	99,7
	ZZ	132,5

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

11.2.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 40/20

KOMISJONI DIREKTIIV 2014/18/EL,

29. jaanuar 2014,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ seoses kaitseotstarbeliste toodete nimekirjaga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 13,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi 2009/43/EÜ kohaldatakse kõigi kaitseotstarbeliste toodete suhtes, mis vastavad Euroopa Liidu ühisele sõjaliste kaupade nimekirjale, mille nõukogu võttis vastu 19. märtsil 2007.

(2)	11. märtsil 2013 võttis nõukogu vastu Euroopa Liidu ajakohastatud ühise sõjaliste kaupade nimekirja (2).

(3)	Seepärast tuleks direktiivi 2009/43/EÜ vastavalt muuta.

(4)	Käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed on kooskõlas kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/43/EÜ lisa tekst asendatakse käesoleva direktiivi lisa tekstiga.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 12. mail 2014. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 17. maist 2014.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 29. jaanuar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 146, 10.6.2009, lk 1.

(2) ELT C 90, 27.3.2013, lk 1.

LISA

„LISA

KAITSEOTSTARBELISTE TOODETE NIMEKIRI

Märkus 1.

Jutumärkides („…”) esitatud mõisted on määratletud mõisted. Vt käesolevale nimekirjale lisatud „käesolevas nimekirjas kasutatud mõisted”.

Märkus 2.

Mõnel juhul on kemikaalid järjestatud nimetuse ja CASi numbri järgi. Nimekirja kohaldatakse sama struktuurivalemiga kemikaalide (kaasa arvatud hüdraadid) suhtes, sõltumata nende nimetusest või CASi numbrist. CASi numbrid on lisatud aitamaks kindlaks määrata vastavat kemikaali või segu, sõltumata nomenklatuurist. CASi numbreid ei saa kasutada unikaalsete märgistustena, kuna loetletud kemikaalide mõnel vormil on erinevad CASi numbrid ning loetletud kemikaale sisaldavatel segudel võivad samuti olla erinevad CASi numbrid.

ML1
Sileraudsed tulirelvad kaliibriga alla 20 mm ja teised käsirelvad ning automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli) või alla selle, ning lisavarustus ja spetsiaalselt neile loodud komponendid

Märkus.

Kategooria ML1 ei hõlma järgmist:

a.	tulirelvad, mis on spetsiaalselt loodud paukpadrunite kasutamiseks ning ei ole võimelised lendkehasid tulistama;

b.	tulirelvad, mis on spetsiaalselt loodud välja saatma trossiga varustatud lendkehasid, millel ei ole lõhkelaengut või sideliini, mitte kaugemale kui 500 m;

c.	tulirelvad, mille puhul kasutatakse ääretulepadruneid ja mis ei ole täisautomaatsed.

Vintpüssid ja kombineeritud relvad, käsirelvad, kuulipildujad, automaattulirelvad ja mitmeraudsed püssid.

Märkus.

Punkt ML1.a ei hõlma järgmist:

a.	vintpüssid ja kombineeritud relvad, mis on valmistatud enne 1938. aastat;

b.	vintpüsside ja kombineeritud relvade reproduktsioonid, mille originaalid on valmistatud enne 1890. aastat;

c.	käsirelvad, mitmeraudsed püssid ja kuulipildujad, mis on valmistatud enne 1890. aastat, ja nende reproduktsioonid;

sileraudsed tulirelvad:

1.	sileraudsed tulirelvad, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks;

muud sileraudsed tulirelvad:

a.	täisautomaatsed tulirelvad;

b.	poolautomaatsed tulirelvad või pumppüssid.

Märkus.

Punkt ML1.b ei hõlma järgmist:

a.	sileraudsed tulirelvad, mis on valmistatud enne 1938. aastat;

b.	sileraudsete tulirelvade reproduktsioonid, mille originaalid on valmistatud enne 1890. aastat;

c.	sileraudsed jahi- ja sportrelvad. Need relvad ei tohi olla loodud spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks ega olla täisautomaatsed;

sileraudsed tulirelvad, mis on spetsiaalselt loodud:

1.	koduloomade tapmiseks;

2.	loomade uinutamiseks;

3.	seismiliste katsete läbiviimiseks;

4.	tööstuslike lendkehade tulistamiseks; või

isetehtud lõhkekehade kahjutukstegemiseks.

NB .	Isetehtud lõhkekehade kahjutukstegemiseks spetsiaalselt loodud sileraudsete tulirelvade osas vt kategooriat ML4 ja punkti 1A006 ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas;

c.	relvad, milles kasutatakse kestata laskemoona;

Punktides ML1.a, ML1.b või ML1.c osutatud relvade eemaldatavad padrunisalved, helisummutid, spetsiaalsed relvaalused, optilised sihikud ja püssirohuvälgatuse summutid.

Märkus.

Punkt ML1.d ei hõlma relvade optilisi sihikuid, millel puudub elektrooniline pilditöötluse funktsioon ning millel on kuni üheksakordne suurendusvõime, eeldusel, et need ei ole spetsiaalselt projekteeritud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks ega sisalda sõjaliseks kasutuseks spetsiaalselt projekteeritud võrgustikke.

ML2
Sileraudsed relvad kaliibriga 20 mm või üle selle, teised relvad ja muu relvastus kaliibriga üle 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli), nende lendkehad ja lisaseadmed ning spetsiaalselt neile loodud komponendid

Tulirelvad, haubitsad, suurtükid, mortiirid, tankitõrjevahendid, mürsuheitjad, sõjalised leegiheitjad, vintpüssid, tagasilöögita relvasüsteemid, sileraudsed relvad ja nende varjestamise seadmed.

Märkus 1.

Punkt ML2.a hõlmab pihusteid, mõõteseadmeid, mahuteid ja teisi spetsiaalseid komponente, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks vedela paiskelaenguga ja mida kasutatakse punktis ML2.a loetletud varustusega.

Märkus 2.

Punkt ML2.a ei hõlma järgmisi relvi:

a.	vintpüssid, sileraudsed relvad ja kombineeritud relvad, mis on valmistatud enne 1938. aastat;

b.	vintpüsside, sileraudsete relvade ja kombineeritud relvade reproduktsioonid, mille originaalid on valmistatud enne 1890. aastat;

c.	tulirelvad, haubitsad, suurtükid ja mortiirid, mis on valmistatud enne 1890. aastat;

d.	sileraudsed jahi- ja sportrelvad. Need relvad ei tohi olla loodud spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks ega olla täisautomaatsed;

sileraudsed tulirelvad, mis on spetsiaalselt loodud:

1.	koduloomade tapmiseks;

2.	loomade uinutamiseks;

3.	seismiliste katsete läbiviimiseks;

4.	tööstuslike lendkehade tulistamiseks või

isetehtud lõhkekehade kahjutukstegemiseks.

NB.	Isetehtud lõhkekehade kahjutukstegemiseks spetsiaalselt loodud sileraudsete tulirelvade osas vt kategooriat ML4 ja punkti 1A006 ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirjas;

f.	käeskantavad heiteseadmed, mis on spetsiaalselt loodud välja saatma seotud lendkehasid, millel ei ole lõhkelaengut või sideliini, mitte kaugemale kui 500 m;

sõjaliseks kasutuseks spetsiaalselt loodud või kohandatud suitsu-, gaasi- ja pürotehniliste toodete heitjad või generaatorid.

Märkus.

Punkt ML2.b ei hõlma signaalraketipüstoleid;

relvade sihikud ja relvade sihikute kinnitusalused, millel on kõik järgmised omadused:

1.	nad on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks ja

2.	nad on loodud spetsiaalselt punktis ML2.a nimetatud relvadele;

d.	relvaalused ja eemaldatavad padrunisalved, mis on loodud spetsiaalselt punktis ML2.a nimetatud relvadele.

ML3
Laskemoon ja sütikuseadevahendid ning spetsiaalselt nende jaoks loodud komponendid

a.	Kategooriasse ML1, ML2 või ML12 kuuluvate relvade laskemoon;

spetsiaalselt punktis ML3.a nimetatud laskemoona jaoks loodud sütikuseadevahendid.

Märkus 1.

Kategooriasse ML3 kuuluvad spetsiaalselt loodud komponendid hõlmavad:

a.	metallist või plastist tooted nagu sütikualasid, sütiku kapslid, padrunilindi lülid (cartridge link), kuuli, mürsu või miini juhtvööd (rotating band) ja laskemoona metallist osad;

b.	laengute aktiveerimise ja deaktiveerimise seadmed, sütikud, sensorid ja initsieerivad seadised;

c.	energiaallikad, mis võimaldavad väljastada ühekordse võimsa energialaengu;

d.	ärapõlevad laengukestad;

e.	kassettpommide, -miinide ja soojusjuhitavate lendkehade osislõhkekehad.

Märkus 2.

Punkti ML3.a ei kohaldata ilma lendkehata tähekujuliselt suletud kestasuudmega (blank star) laskemoona ja läbipuuritud kestaga õppelaskemoona (dummy ammunition) suhtes.

Märkus 3.

Punkt ML3.a ei hõlma padruneid, mis on spetsiaalselt loodud:

a.	signaliseerimiseks;

b.	lindude hirmutamiseks või

c.	naftapuurkaevude gaasieraldiste läitmiseks.

ML4
Pommid, torpeedod, reaktiivmürsud, raketid, muud lõhkekehad ja lõhkelaengud ning nendega seotud seadmed ja lisavarustus ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid

NB 1.

Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooriat ML11.

NB 2.

Lennukite raketitõrjesüsteemide (AMPS) kohta vt punkti ML4.c.

Pommid, torpeedod, granaadid, suitsukanistrid, reaktiivmürsud, miinid, raketid, süvaveepommid, lõhkelaengud, lõhkeseadmed ja lõhkepaketid, „pürotehnilised” tooted, lahingumoon ja matkeseadmed (s.o varustus, mis matkib loetletud varustuse omadusi), mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks.

Märkus.

Punkt ML4.a hõlmab järgmist:

a.	suitsugranaadid, süütepommid ja lõhkeseadmed;

b.	raketidüüsid ja kosmiku naasiku otsakud;

seadmed, millel on kõik järgmised omadused:

1.	nad on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks ja

nad on spetsiaalselt loodud „tegevuseks”, mis on seotud mis tahes järgmiste kaupadega:

a.	punktis ML4.a nimetatud kaubad või

b.	isetehtud lõhkekehad.

Tehniline märkus

Punktis ML4.b.2 nimetatud „tegevus” hõlmab käsitsemist, õhkulennutamist, asetamist, juhtimist, üleskorjamist, lõhkamist, aktiveerimist, ühekordse võimsa energialaengu andmist, peibutamist, segamist, otsimist, avastamist, häirimist ja kõrvaldamist.

Märkus 1.

Punkt ML4.b hõlmab järgmist:

a.	mobiilne gaasiveeldamisvarustus, mis võimaldab toota 1 000 kg või enam veeldatud gaasi päevas;

b.	elektriliselt pingestatud ujuvkaabel, mis võimaldab leida magnetmiine;

lennukite raketitõrjesüsteemid (AMPS).

Märkus.

Punkti ML4.c ei kohaldata AMPSide suhtes, millel on kõik järgmised omadused:

üks järgmistest raketitõrjeanduritest:

1.	passiivsed andurid, mis töötavad lainepikkustel vahemikus 100–400 nm; või

2.	aktiivsed doppler-tüüpi impulssandurid raketitõrjeks;

b.	vastumeetmete vallandamise süsteemid;

c.	peibutusraketid, mis annavad nii nähtava kui infrapunasignaali pind-õhk-tüüpi rakettide peibutamiseks; ja

„tsiviilõhusõidukitele” paigaldatud süsteemid, millel on kõik järgmised omadused:

AMPS on üksnes toimiv selles konkreetses „tsiviilõhusõidukis”, millesse see konkreetne AMPS on paigaldatud ja mille kohta on antud välja:

a.	tsiviilõhusõiduki tüübisertifikaat või

b.	samaväärne dokument, mida tunnustab Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO);

2.	AMPS on kaitstud, et hoida ära lubamatu juurdepääs „tarkvarale”; ja

3.	AMPS sisaldab aktiivset mehhanismi, mis muudab süsteemi mittetoimivaks, kui see eemaldatakse „tsiviilõhusõidukilt”, millele see paigaldati.

ML5
Tulejuhtimisvarustus, sellega seotud häire- ja hoiatusvarustus, ning juurdekuuluvad süsteemid, testimis-, seadistamis- ja vastumeetmete varustus, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks, ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid ja lisaseadmed

a.	Relvade sihikud, tulejuhtimis- ja positsioneerimisseadmed (gun laying equipment) ning relvakontrollisüsteemid;

b.	sihtmärgi tuvastamise, määramise, sihitamise ja seire- või jälgimissüsteemid; avastamise, andmeühildamise ning äratundmise või identifitseerimise varustus; ning andurite ühildamise varustus;

vastumeetmete rakendamise seadmed punktis ML5.a või ML5.b nimetatud varustuse jaoks.

Märkus.

Punktis ML5.c hõlmavad vastumeetmete rakendamise seadmed avastamise seadmeid;

d.	välitingimustes testimise ja varustuse seadistamise seadmed, mis on spetsiaalselt loodud punktis ML5.a, ML5.b või ML5.c nimetatud varustuse jaoks.

ML6
Maismaasõidukid ja nende komponendid

NB.	Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooriat ML11.

a.	Maismaasõidukid ja nende komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks. Punktis ML6.a hõlmab maismaasõiduki mõiste ka treilereid;

muud maismaasõidukid ja nende komponendid:

sõidukid, millel on kõik järgmised omadused:

mis on valmistatud vastavatest materjalidest või komponentidest või millele on paigaldatud vastavad materjalid või komponendid, et tagada III kaitseastmele (NIJ 0108.01, september 1985, või võrreldava tasemega siseriiklik standard) vastav või sellest parem kaitse ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest;

b.	mis on esi- ja tagasillaveoga, sealhulgas sõidukid, millel on täiendavad rattad kandevõime suurendamiseks sõitmise või seismise ajal;

c.	mille täismass on suurem kui 4 500 kg ja

d.	mis on loodud või kohandatud maastikusõiduks;

komponendid, millel on kõik järgmised omadused:

a.	mis on loodud spetsiaalselt punktis ML6.b.1 nimetatud sõidukitele ja

b.	mille kaitse ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest vastab III kaitseastmele (NIJ 0108.01, september 1985, või võrreldava tasemega siseriiklik standard) või on sellest parem.

NB.	Vt samuti punkti ML13.a.

Märkus 1.

Punkt ML6.a hõlmab järgmist:

a.	tankid ja muud sõjaväe relvastatud sõidukid ning sõjaväe sõidukid, millele on paigaldatud relvaalused või varustus miinide mahapanekuks või kategooriasse ML4 kuuluva lahingumoona õhkulennutamiseks;

b.	soomusmasinad;

c.	amfiibsed sõidukid ja sõidukid, mis on võimelised forsseerima sügavat veetõket;

d.	pioneerveokid (recovery vehicles) ning laskemoona ja relvasüsteemide transpordisõidukid ja seonduvad veose käitlemise seadmed.

Märkus 2.

Punktis ML6.a nimetatud sõjalise maismaatranspordivahendi modifikatsioon hõlmab transpordivahendi struktuuriliste, elektriliste või mehaaniliste omaduste muutust, millega kaasneb ühe või enama spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendi lisamine. Sellised komponendid hõlmavad järgmist:

a.	pneumaatiliste rehvide seadised, mis on spetsiaalselt loodud rehvide kaitseks kuulide eest;

b.	sõiduki oluliste osade (näiteks kütusepaagid või kabiin) soomustamine;

c.	spetsiaalsed tugevdused või alused relvade kinnitamiseks sõidukile;

d.	voolukatkestuse korral kasutatav valgustussüsteem.

Märkus 3.

Kategooria ML6 ei hõlma selliseid tsiviilsõidukeid, mis on loodud raha ja väärtesemete transpordiks.

Märkus 4.

Kategooria ML6 ei hõlma sõidukeid, millel on kõik järgmised omadused:

a.	sõidukid on valmistatud enne 1946. aastat;

b.	sõidukitel ei ole sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud kaupu, mis on toodetud pärast 1945. aastat, välja arvatud sõiduki originaalkomponentide või - seadmete reproduktsioonid; ja

c.	sõidukitel ei ole kategooriates ML1, ML2 või ML4 nimetatud relvi, välja arvatud kui nad on kasutuskõlbmatud ning ei ole võimelised lendkehasid tulistama.

ML7
Keemilised või bioloogilised toksilised toimeained, „massirahutuste ohjamiseks mõeldud keemilised ühendid”, radioaktiivsed materjalid, nendega seotud varustus, komponendid ja materjalid

a.	Biotoimeained ja radioaktiivsed materjalid, mida on „kohandatud sõjas kasutamiseks” inim- või loomkaotuste põhjustamise ja seadmete, põllukultuuride või keskkonna kahjustamise eesmärgil;

kemoründemürgid, sealhulgas:

närvimürgid:

O-alküül- (kuni C10, sealhulgas tsükloalküül-)alküül (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfonofluoridaadid, näiteks:

sariin (GB): O-isopropüülmetüülfosfonofluoridaat (CAS 107–44-8) ja

somaan (GD): O-pinakolüülmetüülfosfonofluoridaat (CAS 96–64-0);

b.	O-alküül- (kuni C10, sealhulgas tsükloalküül-) -N,N-dialküül (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosforamidotsüanidaadid, näiteks: tabuun (GA): O-etüül-N,N-dimetüülfosforamidotsüanidaat (CAS 77–81-6);

O-alküül- (H või alküülid kuni C10, sealhulgas tsükloalküül-) S-2-dialküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) aminoetüülalküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfonotiolaadid ja vastavad alküleeritud ja protoneeritud soolad, näiteks:

VX: O-etüül-S-(2-diisopropüülaminoetüül)metüülfosfonotiolaat (CAS 50782-69–9);

sööbemürgid:

väävel-sinepigaasid, näiteks:

1.	2-kloroetüülklorometüülsulfiid (CAS 2625-76–5);

2.	bis(2-kloroetüül)sulfiid (CAS 505–60-2);

3.	bis(2-kloroetüültio)metaan (CAS 63869-13–6);

4.	1,2-bis(2-kloroetüültio)etaan (CAS 3563-36–8);

5.	1,3-bis(2-kloroetüültio)-n-propaan (CAS 63905-10–2);

6.	1,4-bis(2-kloroetüültio)-n-butaan (CAS 142868-93–7);

7.	1,5-bis(2-kloroetüültio)-n-pentaan (CAS 142868-94–8);

8.	bis(2-kloroetüültiometüül)eeter (CAS 63918-90–1);

9.	bis(2-kloroetüültioetüül)eeter (CAS 63918-89–8);

ljuisiidid, näiteks:

1.	2-klorovinüüldikloroarsiin (CAS 541–25-3);

2.	tris(2-klorovinüül)arsiin (CAS 40334-70–1);

3.	bis(2-klorovinüül)kloroarsiin (CAS 40334-69–8);

lämmastik-sinepigaasid, näiteks:

1.	HN1: bis(2-kloroetüül)etüülamiin (CAS 538–07-8);

2.	HN2: bis(2-kloroetüül)metüülamiin (CAS 51–75-2);

3.	HN3: tris(2-kloroetüül)amiin (CAS 555–77-1);

halvavad toimeained, näiteks:

a.	3-kinuklindinüülbensülaat (BZ) (CAS 6581-06–2);

defoliandid, näiteks:

a.	butüül-2-kloro-4-fluorofenoksüatsetaat (LNF);

b.	2,4,5-triklorofenoksüäädikhape (CAS 93–76-5) segus 2,4-diklorofenoksüäädikhappega (CAS 94–75-7) (Agent Orange (CAS 39277-47–9));

keemiarelva binaarsed ja põhilised lähteained:

1.	alküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfonüüldifluoriidid, näiteks: DF: metüülfosfonüüldifluoriid (CAS 676–99-3);

O-alküül- (H või alküülid kuni C10, sealhulgas tsükloalküül-) O-2-dialküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) aminoetüülalküül- (metüül-, etüül-, n-propüül- või isopropüül-) fosfoniidid ja vastavad alküleeritud ja protoneeritud soolad, näiteks:

QL: O-etüül-2-diisopropüülaminoetüülmetüülfosfoniit (CAS 57856-11–8);

3.	klorosariin: O-isopropüülmetüülfosfonokloridaat (CAS 1445-76–7);

4.	klorosomaan: O-pinakolüülmetüülfosfonokloridaat (CAS 7040-57–5);

„massirahutuste ohjamiseks mõeldud keemilised ühendid”, toimeainete koostisse kuuluvad aktiivsed kemikaalid ja nende kombinatsioonid, sealhulgas:

1.	α-bromobenseenatsetonitriil (bromobensüültsüaniid) (CA) (CAS 5798-79–8);

2.	[(2-klorofenüül)metüleen] propaandinitriil, (o-klorobensülideenmalononitriil (CS) (CAS 2698-41–1);

3.	2-kloro-1-fenüületanoon, fenüülatsüülkloriid (ω-kloroatsetofenoon) (CN) (CAS 532–27-4);

4.	dibens-(b,f)-1,4-oksasefiin (CR) (CAS 257–07-8);

5.	10-kloro-5,10-dihüdrofenarsasiin, (fenarsasiinkloriid), (adamsiit), (DM) (CAS 578–94-9);

N-nonanoüülmorfoliin, (MPA) (CAS 5299-64–9).

Märkus 1.

Punkti ML7.d ei kohaldata enesekaitseks ettenähtud ja eraldi pakendatud „massirahutuste ohjamiseks mõeldud keemiliste ühendite” suhtes.

Märkus 2.

Punkti ML7.d ei kohaldata toimeainete koostisse kuuluvate selliste aktiivsete kemikaalide ja nende kombinatsioonide suhtes, mis on määratud ja pakendatud toiduainetööstuses või meditsiinilisel eesmärgil kasutamiseks;

spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud varustus, mis on loodud või kohandatud mis tahes järgnevalt loetletud materjalide, ainete või seadmete ja spetsiaalselt neile loodud komponentide levitamiseks:

1.	punktis ML7.a, ML7.b või ML7.d nimetatud materjalid või toimeained või

2.	punktis ML7.c nimetatud lähteainetest valmistatud kemoründemürgid;

spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud kaitsevarustus ja saaste eemaldamise varustus, komponendid ning keemilised segud:

1.	varustus, mis on loodud või kohandatud kaitseks punktides ML7.a, ML7.bvõi ML7.d nimetatud materjalide eest, ja spetsiaalselt selle jaoks loodud komponendid;

2.	varustus, mis on loodud või kohandatud saaste eemaldamiseks punktides ML7.a või ML7.b nimetatud materjalidega saastatud esemetelt, ja spetsiaalselt selle jaoks loodud komponendid;

3.	keemilised segud, mis on välja töötatud või koostatud spetsiaalselt punktis ML7.a või ML7.b nimetatud materjalidega saastunud esemetelt saaste eemaldamiseks.

Märkus .

Punkt ML7.f.1 hõlmab järgmist:

a.	õhu konditsioneerimise seadmed, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud tuuma-, bioloogilise või keemilise saaste filtreerimiseks;

b.	kaitseriietus.

NB.	Tsiviilotstarbeliste gaasimaskide ja kaitsevarustuse ja saaste eemaldamiseks kasutatava varustuse kohta vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1A004;

spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud varustus, mis on loodud või kohandatud punktis ML7.a, ML7.b või ML7.d nimetatud materjalide avastamiseks ja kindlaksmääramiseks, ja spetsiaalselt selle jaoks loodud komponendid.

Märkus .

Punkti ML7.g ei kohaldata personaalsete kiirgusseire dosimeetrite suhtes.

NB.	Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1A004;

h.	„biopolümeerid”, mis on spetsiaalselt loodud või mida on töödeldud punktis ML7.b nimetatud kemoründemürkide avastamiseks või kindlaksmääramiseks, ning spetsiaalsed rakukultuurid, mida kasutatakse nende valmistamiseks;

„biokatalüsaatorid” saaste eemaldamiseks või kemoründemürkide mõju vähendamiseks, ja selleks vajalikud biosüsteemid:

1.	laboratoorse selektsiooni või biosüsteemide geneetilise manipulatsiooni tulemusel saadud „biokatalüsaatorid”, mis on loodud spetsiaalselt punktis ML7.b nimetatud kemoründemürkide mõju vähendamiseks või nendest põhjustatud saaste eemaldamiseks;

järgmised bioloogilised süsteemid, mis sisaldavad punktis ML7.i.1 nimetatud „biokatalüsaatorite” valmistamiseks vajalikku geneetilist eriteavet:

a.	„ekspressioonivektorid”;

viirused;

c.	rakukultuurid.

Märkus 1.

Punkte ML7.b ja ML7.d ei kohaldata järgmise suhtes:

a.	tsüanogeenkloriid (CAS 506–77-4). Vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C450.a.5;

b.	vesiniktsüaniidhape (CAS 74–90-8);

c.	kloor (CAS 7782-50–5);

d.	karbonüülkloriid (fosgeen) (CAS 75–44-5). Vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C450.a.4;

e.	difosgeen (triklorometüülkloroformaat) (CAS 503–38-8);

f.	ei kasutata alates 2004. aastast;

g.	ksülüülbromiid, orto-: (CAS 89–92-9), meta-: (CAS 620–13-3), para-: (CAS 104–81-4);

h.	bensüülbromiid (CAS 100–39-0);

i.	bensüüljodiid (CAS 620–05-3);

j.	bromoatsetoon (CAS 598–31-2);

k.	tsüanogeenbromiid (CAS 506–68-3);

l.	bromometüületüülketoon (CAS 816–40-0);

m.	kloroatsetoon (CAS 78–95-5);

n.	etüüljodoatsetaat (CAS 623–48-3);

o.	jodoatsetoon (CAS 3019-04–3);

p.	kloropikriin (CAS 76–06-2). Vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C450.a.7.

Märkus 2.

Punktides ML7.h ja ML7.i.2 esitatud rakukultuuride ja biosüsteemide loetelu on ammendav ja neid alapunkte ei kohaldata tsiviilotstarbel, näiteks põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonnakaitses, jäätmekäitluses ja toiduainetööstuses kasutatavate rakkude või biosüsteemide suhtes.

ML8
„Kõrge siseenergiaga materjalid” ja nendega seotud ained

NB 1.

Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C011.

NB 2.

Laengute ja seadmete kohta vt kategooriat ML4 ja ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1A008.

Tehnilised märkused

1.	Kategoorias ML8 nimetatakse seguks kompositsiooni kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on loetletud kategooria ML8 alapunktides.

2.	Nimekiri hõlmab kõiki kategooria ML8 alapunktides loetletud aineid, isegi kui neid kasutatakse muul kui näidatud otstarbel. (Nt kasutatakse triaminoguanidiinnitraati (TAGN) peamiselt lõhkeainena, kuid seda võidakse kasutada ka kütuse või oksüdeerijana.)

„Lõhkeained” ja nende segud:

1.	ADN.B.F (aminodinitrobensofuroksaan või 7-amino-4,6-dinitrobensofurasaan-1-oksiid) (CAS 97096-78–1);

2.	BNCP (cis-bis(5-nitrotetrasolato)tetraammiinkoobalt(III)perkloraat) (CAS 117412-28–9);

3.	CL-14 (diaminodinitrobensofuroksaan või 5,7-diamino-4,6-dinitrobensofurasaan-1-oksiid) (CAS 117907-74–1);

4.	CL-20 (HNIW või heksanitroheksaasaisovürtsitaan) (CAS 135285-90–4); CL-20 klatraadid (vt ka vastavaid „lähteaineid” punktides ML8.g.3 ja ML8.g.4);

5.	CP (2-(5-tsüanotetrasolato)pentaammiinkoobalt(III)perkloraat) (CAS 70247-32–4);

6.	DADE (1,1-diamino-2,2-dinitroetüleen, FOX7) (CAS 145250-81–3);

7.	DATB (diaminotrinitrobenseen) (CAS 1630-08–6);

8.	DDFP (1,4-dinitrodifurasanopiperasiin);

9.	DDPO (2,6-diamino-3,5-dinitropürasiin-1-oksiid, PZO) (CAS 194486-77–6);

10.	DIPAM (3,3′-diamino-2,2′,4,4″,6,6′-heksanitrobifenüül või dipikramiid) (CAS 17215-44–0);

11.	DNGU (DINGU või dinitroglükooluriil) (CAS 55510-04–8);

12.

järgmised furasaanid:

a.	DAAOF (diaminoasoksüfurasaan);

b.	DAAzF (diaminoasofurasaan) (CAS 78644-90–3);

13.

HMX ja selle derivaadid (vt ka vastavaid „lähteaineid” punktis ML8.g.5):

a.	HMX (tsüklotetrametüleentetranitramiin, oktahüdro-1,3,5,7-tetranitro-1,3,5,7-tetrasiin, 1,3,5,7-tetranitro-1,3,5,7-tetraasatsüklooktaan, oktogeen) (CAS 2691-41–0);

b.	HMXi difluoroamiinitud analoogid;

c.	K-55 (2,4,6,8-tetranitro-2,4,6,8-tetraasabitsüklo[3,3,0]oktaanoon-3, tetranitrosemiglükouriil või ketobitsüklo-HMX) (CAS 130256-72–3);

14.	HNAD (heksanitroadamantaan) (CAS 143850-71–9);

15.	HNS (heksanitrostilbeen) (CAS 20062-22–0);

16.

järgmised imidasoolid:

a.	BNNII (oktahüdro-2,5-bis(nitroimino)imidaso[4,5-d]imidasool);

b.	DNI (2,4-dinitroimidasool) (CAS 5213-49–0);

c.	FDIA (1-fluoro-2,4-dinitroimidasool);

d.	NTDNIA (N-(2-nitrotriasolo)-2,4-dinitroimidasool);

e.	PTIA (1-pikrüül-2,4,5-trinitroimidasool);

17.	NTNMH (1-(2-nitrotriasolo)-2-dinitrometüleenhüdrasiin);

18.	NTO (ONTA või 3-nitro-1,2,4-triasool-5-oon) (CAS 932–64-9);

19.	polünitrokubaanid enam kui nelja nitrorühmaga;

20.	PYX (2,6-bis(pikrüülamino)-3,5-dinitropüridiin) (CAS 38082-89–2);

21.

RDX ja selle järgmised derivaadid:

a.	RDX (tsüklotrimetüleentrinitramiin, tsükloniit, T4, heksahüdro-1,3,5-trinitro-1,3,5-triasiin, 1,3,5-trinitro-1,3,5-triasa-tsükloheksaan, heksogeen) (CAS 121–82-4);

b.	Keto-RDX (K-6 või 2,4,6-trinitro-2,4,6-triasatsükloheksanoon) (CAS 115029-35–1);

22.	TAGN (triaminoguanidiinnitraat) (CAS 4000-16–2);

23.	TATB (triaminotrinitrobenseen) (CAS 3058-38–6) (vt ka vastavaid „lähteained” punktis ML8.g.7);

24.	TEDDZ (3,3,7,7-tetrabis(difluoroamiin)oktahüdro-1,5-dinitro-1,5-diasotsiin);

25.

järgmised tetrasoolid:

a.	NTAT (nitrotriasoolaminotetrasool);

b.	NTNT (1-N-(2-nitrotriasolo)-4-nitrotetrasool);

26.	tetrüül (trinitrofenüülmetüülnitramiin) (CAS 479–45-8);

27.	TNAD (1,4,5,8-tetranitro-1,4,5,8-tetraasadekaliin) (CAS 135877-16–6) (vt ka vastavaid „lähteained” punktis ML8.g.6);

28.	TNAZ (1,3,3-trinitroasetidiin) (CAS 97645-24–4) (vt ka vastavaid „lähteained” punktis ML8.g.2);

29.	TNGU (SORGUYL või tetranitroglükooluriil) (CAS 55510-03–7);

30.	TNP (1,4,5,8-tetranitro-püridasino[4,5-d]püridasiin) (CAS 229176-04–9);

31.

järgmised triasiinid:

a.	DNAM (2-oksü-4,6-dinitroamino-s-triasiin) (CAS 19899-80–0);

b.	NNHT (2-nitroimino-5-nitro-heksahüdro-1,3,5-triasiin) (CAS 130400-13–4);

32.

järgmised triasoolid:

a.	5-asido-2-nitrotriasool;

b.	ADHTDN (4-amino-3,5-dihüdrasino-1,2,4-triasooldinitramiid) (CAS 1614-08–0);

c.	ADNT (1-amino-3,5-dinitro-1,2,4-triasool);

d.	BDNTA (bis(dinitrotriasool)amiin);

e.	DBT (3,3′-dinitro-5,5-bi-1,2,4-triasool) (CAS 30003-46–4);

f.	DN.B.T (dinitrobistriasool) (CAS 70890-46–9);

g.	ei kasutata alates 2010. aastast;

h.	NTDNT (1-N-(2-nitrotriasolo)-3,5-dinitrotriasool);

i.	PDNT (1-pikrüül-3,5-dinitrotriasool);

j.	TACOT (tetranitrobensotriasolobensotriasool) (CAS 25243-36–1);

33.

punktis ML8.a loetlemata lõhkeained, mis sisaldavad ükskõik mida järgnevast:

a.	detonatsioonikiirus kõrgeimal tihedusel on suurem kui 8 700 m/s või

b.	detonatsioonisurve on suurem kui 34 GPa (340 kbar);

34.

punktis ML8.a loetlemata orgaanilised lõhkeained, millel on kõik järgmised omadused:

a.	detonatsioonisurve 25 GPa (250 kbar) või enam, ja

b.	säilitavad temperatuuril 523 K (250 °C) või enam stabiilsuse vähemalt 5 minuti jooksul;

järgmised „raketikütused”:

1.	mis tahes ÜRO klassile 1.1 vastav tahke „raketikütus” teoreetilise eriimpulsiga (standardtingimustel) üle 250 s mittemetallilise või üle 270 s või enam alumiinse koostise korral;

2.	mis tahes ÜRO klassile 1.3 vastav tahke „raketikütus” teoreetilise eriimpulsiga (standardtingimustel) üle 230 s mittehalogeense, 250 s mittemetallilise ja 266 s metallilise koostise korral;

3.	„raketikütused” jõukonstandiga üle 1 200 kJ/kg;

4.	„raketikütused” püsiva lineaarse põlemiskiirusega üle 38 mm/s, mõõdetuna ühe inhibeeritud ribaga, standardtingimustel – rõhk 6,89 MPa (68,9 bar) ja temperatuur 294 K (21 °C);

5.	elastomeer-kohandatud valatud kahealuselised „raketikütused” (EMCDB) venivusega rohkem kui 5 % temperatuuril 233 K (-40 °C) maksimaalse pinge korral;

6.	mis tahes „raketikütus”, mis sisaldab punktis ML8.a nimetatud aineid;

7.	sõjaliseks kasutuseks spetsiaalselt loodud „raketikütused”, mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas;

„pürotehnika”, kütused ja nendega seotud ained ning nende segud:

spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks koostatud lennukikütused.

Märkus.

Punktis ML8.c.1 nimetatud lennukikütuste alla kuuluvad ainult lõpptooted, mitte nende koostisosad;

2.	alane (alumiiniumhüdriid) (CAS 7784-21–6);

3.	karboraanid; dekaboraan (CAS 17702-41–9); pentaboraanid (CAS 19624-22–7 ja 18433-84–6) ja nende derivaadid;

hüdrasiin ja selle järgmised derivaadid (vt ka hüdrasiini oksüdeerivaid derivaate punktides ML8.d.8 ja ML8.d.9):

a.	hüdrasiin (CAS 302–01-2) kontsentratsioonis 70 % või üle selle;

b.	monometüülhüdrasiin (CAS 60–34-4);

c.	sümmeetriline dimetüülhüdrasiin (CAS 540–73-8);

asümmeetriline dimetüülhüdrasiin (CAS 57–14-7).

Märkus.

Punkt ML8.c.4.a ei hõlma spetsiaalselt korrosioonitõrjeks koostatud hüdrasiini’segusid’;

kerakujulistest, pihustatud, kerajatest, helbelistest või peenestatud osakestest koosnevad metallilised kütused, mis on valmistatud materjalist, mis sisaldab 99 % või enam ükskõik mida järgnevast:

järgmised metallid ja nende segud:

1.	berüllium (CAS 7440-41–7), osakeste suurusega alla 60 μm;

2.	rauapulber (CAS 7439-89–6), osakeste suurusega 3 μm või alla selle, mis on saadud raudoksiidi redutseerimisel vesinikuga;

segud, mis sisaldavad ükskõik mida järgnevast:

1.	tsirkoonium (CAS 7440-67–7), magneesium (CAS 7439-95–4) ja nende sulamid osakeste suurusega alla 60 μm või

2.	boorist (CAS 7440-42–8) või boorkarbiidist (CAS 12069-32–8) kütused puhtusega 85 % või rohkem ja osakeste suurusega alla 60 μm.

Märkus 1.

Punkti ML8.c.5 kohaldatakse lõhkeainete ja kütuse suhtes, sõltumata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumis, magneesiumis, tsirkooniumis või berülliumis või mitte.

Märkus 2.

Punkti ML8.c.5.b kohaldatakse ainult selliste osakestest koosnevate metalliliste kütuste suhtes, mis on segatud muude ainetega, et moodustada sõjaliseks otstarbeks koostatud segu, näiteks vedelad suspensioonilaadsed raketikütused, tahked raketikütused või pürotehnilised segud.

Märkus 3 .

Punkti ML8.c.5.b.2 ei kohaldata boori ja boorkarbiidi suhtes, mida on rikastatud boor-10-ga (boor-10 sisaldus 20 % või rohkem);

6.	sõjalised materjalid, mis sisaldavad spetsiaalselt leegiheitjates või süütelaskemoonas kasutamiseks koostatud süsivesinikpõletusaine paksendeid, nagu metallstearaate või -palmitaate (näiteks oktopalmitaate (CAS 637–12-7)) või M1, M2 või M3 paksendeid;

7.	perkloraadid, kloraadid ja kromaadid segus pulbriliste metallidega või teiste kõrge energiasisaldusega kütusekomponentidega;

8.	kerakujulistest osakestest alumiiniumipulber (CAS 7429-90–5), osakeste suurusega 60 μm või alla selle, mis on valmistatud materjalist alumiiniumisisaldusega 99 % või rohkem;

9.	titaani alahüdriid (TiHn) stöhhiomeetriaga n = 0,65–1,68;

järgmised oksüdeerijad ja nende segud:

1.	ADN (ammooniumdinitramiid või SR 12) (CAS 140456-78–6);

2.	AP (ammooniumperkloraat) (CAS 7790-98–9);

ühendid, mis sisaldavad fluori ja mis tahes järgmist:

a.	muud halogeenid;

b.	hapnik või

c.	lämmastik.

Märkus 1.

Punkt ML8.d.3 ei hõlma kloortrifluoriidi (CAS 7790-91–2).

Märkus 2.

Punkti ML8.d.3 ei kohaldata gaasilises olekus lämmastiktrifluoriidi (CAS 7783-54–2) suhtes.

4.	DNAD (1,3-dinitro-1,3-diasetidiin) (CAS 78246-06–7);

5.	HAN (hüdroksüülammooniumnitraat) (CAS 13465-08–2);

6.	HAP (hüdroksüülammooniumperkloraat) (CAS 15588-62–2);

7.	HFN (hüdrasiiniumnitroformiaat) (CAS 20773-28–8);

8.	hüdrasiinnitraat (CAS 37836-27–4);

9.	hüdrasiinperkloraat (CAS 27978-54–7);

10.

vedelad oksüdeerijad, mis koosnevad inhibiitoriga punasest suitsevast lämmastikhappest (IRFNA) (CAS 8007-58–7) või sisaldavad seda.

Märkus .

Punkti ML8.d.10 ei kohaldata inhibiitorita suitseva lämmastikhappe suhtes;

järgmised sideained, plastifikaatorid, monomeerid ja polümeerid:

1.	AMMO (asidometüülmetüüloksetaan ja selle polümeerid) (CAS 90683-29–7) (vt ka vastavaid „lähteaineid” punktis ML8.g.1);

2.	BAMO (bisasidometüüloksetaan ja selle polümeerid) (CAS 17607-20–4) (vt ka vastavaid „lähteaineid” punktis ML8.g.1);

3.	BDNPA (bis(2,2-dinitropropüül)atsetaal) (CAS 5108-69–0);

4.	BDNPF (bis(2,2-dinitropropüül)formaal) (CAS 5917-61–3);

5.	BTTN (butaantriooltrinitraat) (CAS 6659-60–5) (vt ka vastavaid „lähteaineid” punktis ML8.g.8);

kõrge siseenergiaga spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks koostatud monomeerid, plastifikaatorid või polümeerid, mis sisaldavad ükskõik mida järgnevast:

a.	nitrorühmad;

b.	asidorühmad;

c.	nitraatrühmad;

d.	nitrasatrühmad või

e.	difluoroaminorühmad;

7.	FAMAO (3-difluoroaminometüül-3-asidometüüloksetaan) ja selle polümeerid;

8.	FEFO (bis(2-fluoro-2,2-dinitroetüül)formaal) (CAS 17003-79–1);

9.	FPF-1 (polü-2,2,3,3,4,4-heksafluoropentaan-1,5-dioolformaal) (CAS 376–90-9);

10.	FPF-3 (polü-2,4,4,5,5,6,6-heptafluoro-2-trifluorometüül-3-oksaheptaan-1,7-dioolformaal);

11.	GAP (glütsidülasiid-polümeer) (CAS 143178-24–9) ja selle derivaadid;

12.	HTPB (hüdroksüül-termineeritud polübutadieen), mille hüdroksüülfunktsionaalsus jääb vahemikku 2,2–2,4, hüdroksüülarv on väiksem kui 0,77 meq/g ja viskoossus 30 °C juures väiksem kui 47 puaasi (CAS 69102-90–5);

13.

alkohol-funktsionaalne polüepikloorhüdriin, mille molekulmass on alla 10 000:

a.	polüepikloorhüdriindiool;

b.	polüepikloorhüdriintriool;

14.	NENA-d (nitratoetüülnitramiinühendid) (CAS 17096-47–8, 85068-73–1, 82486-83–7, 82486-82–6 ja 85954-06–9);

15.	PGN (polü-GLYN, polüglütsidüülnitraat või polü(nitratometüüloksiraan)) (CAS 27814-48–8);

16.	polü-NIMMO (polünitratometüülmetüüloksüetaan) või polü-NMMO (polü[3-nitratometüül-3-metüül-oksüetaan]) (CAS 84051-81–0);

17.	polünitroortokarbonaadid;

18.	TVOPA (1,2,3-tris[1,2-bis(difluoroamino)etoksü]propaan või tris-vinoksüpropaanadukt) (CAS 53159-39–0);

järgmised „lisaained”:

1.	aluseline vasksalitsülaat (CAS 62320-94–9);

2.	BHEGA (bis(2-hüdroksüetüül)glükoolamiid) (CAS 17409-41–5);

3.	BNO (butadieennitriiloksiid);

järgmised ferrotseeni derivaadid:

a.	butatseen (CAS 125856-62–4);

b.	katotseen (2,2-bis-etüülferrotsenüülpropaan) (CAS 37206-42–1);

ferrotseenkarboksüülhapped, sealhulgas:

ferrotseenkarboksüülhape (CAS 1271-42–7),

1,1′-ferrotseendikarboksüülhape (CAS 1293-87–4);

d.	n-butüülferrotseen (CAS 31904-29–7);

e.	muud polümeerse ferrotseeni adukt-derivaadid;

5.	plii-ß-resortsülaat (CAS 20936-32–7);

6.	pliitsitraat (CAS 14450-60–3);

7.	ß-resortsilaadi või salitsülaatide plii-vaskkelaadid (CAS 68411-07–4);

8.	pliimaleaat (CAS 19136-34–6);

9.	pliisalitsülaat (CAS 15748-73–9);

10.	pliistannaat (CAS 12036-31–6);

11.	MAPO (tris-1-(2-metüül)asiridinüülfosfiinoksiid) (CAS 57–39-6); BOBBA 8 (bis(2-metüülasiridinüül)-2-(2-hüdroksüpropaanoksü)propüülaminofosfiinoksiid); ja teised MAPO derivaadid;

12.	metüül-BAPO (bis(2-metüülasiridinüül)metüülaminofosfiinoksiid) (CAS 85068-72–0);

13.	n-metüül-p-nitroaniliin (CAS 100–15-2);

14.	3-nitrasa-1,5-pentaandiisotsüanaat (CAS 7406-61–9);

15.

järgmised metallorgaanilised sidusreaktiivid:

a.	neopentüül(diallüül)oksütris(dioktüül)fosfatotitanaat (CAS 103850-22–2), samuti tuntud kui titaan IV, 2,2[bis(2-propenolatometüül)butanolatotris(dioktüül)fosfaat] (CAS 110438-25–0) või LICA 12 (CAS 103850-22–2);

b.	titaan IV, [(2-propeen-1-olato)metüülpropanolatometüül]butaan-1-olatotris(dioktüül)pürofosfaat ehk KR 3538;

c.	titaan IV, [(2-propeen-1-olato)metüülpropanolatometüül]butaan-1-olatotris(dioktüül)pürofosfaat;

16.	polütsüanodifluoroaminoetüleenoksiid;

17.	polüfunktsionaalsed asiridiinamiidid isoftaal-, trimesüül- (BITA- või butüleenimiintrimesamiid-), isotsüanuur- või trimetüüladipiinskelettidega ja 2-metüül- või 2-etüül-asendajatega asiridiintsüklis;

18.	polüpropüleenimiin (2-metüülasiridiin) (CAS 75–55-8);

19.	ülipeen raudoksiid (Fe2O3) (CAS 1317-60–8) eripinnaga üle 250 m2/g ja keskmise osakeste suurusega 3,0 nm või vähem;

20.	TEPAN (tetraetüleenpentaamiinakrüülnitriil) (CAS 68412-45–3); tsüanoetüleeritud polüamiinid ja nende soolad;

21.	TEPANOL (tetraetüleenpentaamiinakrüülnitriilglütsidool) (CAS 68412-46–4); tsüanoetüleeritud polüamiinide aduktid glütsidooliga ja nende soolad;

22.	TPB (trifenüülvismut) (CAS 603–33-8);

järgmised „lähteained”:

NB.	Punktis ML8.g viidatakse nimetatud „kõrge siseenergiaga materjalidele”, mida neist ainetest valmistatakse.

1.	BCMO (bis-klorometüüloksetaan) (CAS 142173-26–0) (vt samuti punkte ML8.e.1 ja ML8.e.2);

2.	dinitroasetidiin-t-butüülsool (CAS 125735-38–8) (vt samuti punkti ML8.a.28);

3.	HBIW (heksabensüülheksaasaisovürtsitaan) (CAS 124782-15–6) (vt samuti punkti ML8.a.4);

4.	TAIW (tetraatsetüüldibensüülheksaasaisovürtsitaan) (vt samuti punkti ML8.a.4); (CAS 182763-60–6);

5.	1,3,5,7-tetraatsetüül-1,3,5,7-tetraasatsüklooktaan (TAT) (CAS 41378-98–7) (vt samuti punkti ML8.a.13);

6.	1,4,5,8-tetraasadekaliin (CAS 5409-42–7) (vt samuti punkti ML8.a.27);

7.	1,3,5-triklorobenseen (CAS 108–70-3) (vt samuti punkti ML8.a.23);

8.	1,2,4-trihüdroksübutaan (butaan-1,2,4-triool) (CAS 3068-00–6) (vt samuti punkti ML8.e.5).

Märkus 1 .

Kategooriat ML8 ei kohaldata järgmiste ainete suhtes, välja arvatud juhul, kui need ained esinevad ühendites punktis ML8.a nimetatud „kõrge siseenergiaga materjalide” või punktis ML8.c nimetatud pulbriliste metallidega, või on nendega segatud:

a.	ammooniumpikraat (CAS 131–74-8);

b.	must püssirohi;

c.	heksanitrodifenüülamiin (CAS 131–73-7);

d.	difluoroamiin (CAS 10405-27–3);

e.	nitrotärklis (CAS9056-38–6);

f.	kaaliumnitraat (CAS 7757-79–1);

g.	tetranitronaftaleen;

h.	trinitroanisool;

i.	trinitronaftaleen;

j.	trinitroksüleen;

k.	n-pürrolidinoon; 1-metüül-2-pürrolidinoon (CAS 872–50-4);

l.	dioktüülmaleaat (CAS 142–16-5);

m.	etüülheksüülakrülaat (CAS 103–11-7);

n.	trietüülalumiinium (TEA) (CAS 97–93-8), trimetüülalumiinium (TMA) (CAS 75–24-1) ja muud pürofoorsed liitiumi-, naatriumi-, magneesiumi-, tsingi- või booripõhised heteroalküülid ja -arüülid;

o.	nitrotselluloos (CAS 9004-70–0);

p.	nitroglütseriin (ehk glütserooltrinitraat, trinitroglütseriin, NG) (CAS 55–63-0);

q.	2,4,6- trinitrotolueen (TNT) (CAS 118–96-7);

r.	etüleendiamiindinitraat (EDDN) (CAS 20829-66–7);

s.	pentaerütritooltetranitraat (PETN) (CAS 78–11-5);

t.	pliiasiid (CAS 13424-46–9), neutraalne pliistüfnaat (CAS 15245-44–0) ja aluseline pliistüfnaat (CAS 12403-82–6), ja asiide või asiidkomplekse sisaldavad initsieerivad lõhkeained ja löökpadrunisegud;

u.	trietüleenglükooldinitraat (TEGDN)(CAS 111–22-8);

v.	2,4,6- trinitroresortsinool (stüfniinhape) (CAS 82–71-3);

w.	dietüüldifenüüluurea (CAS 85–98-3); dimetüüldifenüüluurea (CAS 611–92-7); metüületüüldifenüüluurea [tsentraliidid];

x.	N,N-difenüüluurea (asümmeetriline difenüüluurea) (CAS 603–54-3);

y.	metüül-N,N-difenüüluurea (asümmeetriline metüüldifenüüluurea) (CAS 13114-72–2);

z.	etüül-N,N-difenüüluurea (asümmeetriline etüüldifenüüluurea) (CAS 64544-71–4);

aa.	2-nitrodifenüülamiin (2-NDPA)(CAS 119–75-5);

bb.	4-nitrodifenüülamiin (4-NDPA)(CAS 836–30-6);

cc.	2,2-dinitropropanool (CAS 918–52-5);

dd.	nitroguanidiin (CAS 556–88-7) (vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C011.d).

Märkus 2.

Kategooriat ML8 ei kohaldata ammooniumperkloraadi (ML8.d.2) ja NTO (ML8.a.18) suhtes, mis on spetsiaalselt koostatud tsiviilotstarbeliste gaasi tootmisseadmete jaoks ning millel on kõik järgmised omadused:

a.	need ained esinevad ühendites mitteaktiivsete temperatuurikindlate sideainete või plastifikaatoritega või on nendega segatud;

b.	ammooniumperkloraat (ML8.d.2) moodustab maksimaalselt 80 % nende aktiivsest massist;

c.	NTO (ML8.a.18) sisaldus on kuni 4 g ja

d.	individuaalne mass on alla 250 g.

ML9
Sõjalaevad (pealvee- või allveelaevad), spetsiaalne merenduslik varustus, lisaseadmed, komponendid ja muud pealveelaevad

NB.	Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooriat ML11.

Järgmised laevad ja komponendid:

spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud laevad (pealvee- või allveelaevad), olenemata nende tehnilisest seisundist ning sellest, kas nad kannavad relvasüsteeme, soomustust või mitte, samuti selliste laevade kered ja kerede osad, ning nende spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendid;

punktis ML9.a.1 nimetamata pealveelaevad, millele on kinnitatud või millega on integreeritud mis tahes järgmine:

a.	kategoorias ML1 nimetatud automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm või rohkem või kategooriates ML2, ML4, ML12 või ML19 nimetatud relvad või selliste relvade „relvaalused” või kinnituskohad. Tehniline märkus „Relvaalused” on relvade paigaldamiseks ette nähtud alused või struktuuri tugevdused;

b.	kategoorias ML5 nimetatud tulejuhtimissüsteemid;

millel on kõik järgmised omadused:

1.	„kaitse keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumarünnakute vastu (CBRN-kaitse)”ja

2.	„eelmärgamise või uhtmise süsteem” saaste eemaldamiseks või

Tehnilised märkused

1.	„CBRN-kaitse” on autonoomne siseruum, mis võimaldab näiteks ruumi ülesurvestamist, ventilatsioonisüsteemide isoleerimist ning millel on piiratud arv CBRN-filtritega ventilatsiooniavasid ja piiratud arv õhukindlaid juurdepääsupunkte.

2.	„Eelmärgamise või uhtmise süsteem” on merevee piserdamise süsteem, mis võimaldab samaaegselt kasta märjaks nii laeva tekid kui laevakere pealmise konstruktsiooni;

punktides ML4.b, ML5.c või ML11.a nimetatud aktiivsed vastumeetmete rakendamise süsteemid, millel on mis tahes järgmine omadus:

1.	„CBRN-kaitse”;

2.	kere ja tekiehitised, mis on spetsiaalselt loodud radariristlõike (RCS) vähendamiseks;

3.	soojusvarjestuse seadmed (nt heitgaasi jahutamise süsteem), välja arvatud seadmed, mis on spetsiaalselt loodud elektrijaamade üldise tõhususe suurendamiseks või keskkonnamõju vähendamiseks; või

4.	demagneetimise süsteem, mis on loodud laeva magnetvälja mõju vähendamiseks;

järgmised spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud mootorid ja tõukejõusüsteemid ja nende spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendid:

diiselmootorid, mis on spetsiaalselt loodud allveelaevadele ja millel on kõik järgmised omadused:

a.	väljundvõimsus 1,12 MW (1 500 hj) või rohkem ja

b.	pöörete arv 700 p/min või enam;

elektrimootorid, mis on spetsiaalselt loodud allveelaevadele ja millel on kõik järgmised omadused:

a.	väljundvõimsus enam kui 0,75 MW (1 000 hj);

b.	kiire tagasikäik;

c.	vedelikjahutus ja

d.	täielikult kinnine masin;

mittemagnetiseeruvad diiselmootorid, millel on kõik järgmised omadused:

a.	väljundvõimsus 37,3 kW (50 hj) või rohkem ja

b.	mittemagnetiseeruv osa ületab 75 % kogumassist;

spetsiaalselt allveelaevade jaoks kavandatud „välisõhu juurdelisamisest sõltumatud tõukejõusüsteemid”.

Tehniline märkus

„Välisõhu juurdelisamisest sõltumatu tõukejõusüsteem” võimaldab veeliinist allpool oleval allveelaeval, millel ei ole juurdepääsu atmosfäärihapnikule, kasutada oma tõukejõusüsteemi kauem, kui see akude abil võimalik oleks. Punkti ML9.b.4 kohaldamisel ei hõlma sellised tõukejõusüsteemid tuumaenergiat;

c.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud veealused avastamisseadmed, nende kontrollseadmed ja nende spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendid;

d.	allveelaeva- ja torpeedovastased võrgud, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks;

e.	ei kasutata alates 2003. aastast;

spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud laevakere läbindused ja läbivad ühendused, mis võimaldavad koostoimimist laevavälise varustusega, ja nende spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud komponendid.

Märkus.

Punkt ML9.f hõlmab ühe- ja mitmejuhtmelisi, koaksiaal- ning lainejuhtühendusi ja laevakere läbindusi, mis on võimelised säilitama lekkekindluse ning ettenähtud omadused sügavustel üle 100 m; ja kiudoptilisi konnektoreid ja optilisi laevakere läbindusi, mis on spetsiaalselt loodud „laser” kiire ülekandeks, sügavusest sõltumata. Punkti ML9.f ei kohaldata harilike võlli ja roolivarda läbinduste suhtes;

mis tahes järgmiste omadustega müratud laagrid, nende komponendid ning selliseid laagreid sisaldavad seadmed, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks:

1.	gaas- või magnethõljukhõõre;

2.	juhtseadmed tunnusmüra aktiivsummutamiseks või

3.	juhtseadmed vibratsiooni summutamiseks.

ML10
„Õhusõidukid”, „õhust kergemad õhusõidukid”, mehitamata õhusõidukid, „õhusõidukite” mootorid ja varustus, nendega seotud varustus ja komponendid, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks

NB.	Juhtimis- ja navigatsiooniseadmete kohta vt kategooriat ML11.

a.	Mehitatud „õhusõidukid” ja „õhust kergemad õhusõidukid” ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid;

b.	ei kasutata alates 2011. aastast;

mehitamata õhusõidukid ja nendega seotud varustus ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:

1.	mehitamata õhusõidukid, kaugjuhtimisega õhusõidukid, autonoomse programmjuhtimisega õhusõidukid ja mehitamata „õhust kergemad õhusõidukid”;

2.	stardiseadmed, pioneerseadmed (recovery equipment) ja maapealse hooldamise seadmed;

3.	juhtimis- või kontrolliseadmed;

d.	õhusõidukite mootorite tõukejõusüsteemid ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid;

õhus kütuse tankimise varustus, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud mis tahes järgmisele õhusõidukile, ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:

1.	punktis ML10.a nimetatud „õhusõidukid”või

2.	punktis ML10.c nimetatud mehitamata õhusõidukid;

„maapealsed seadmed”, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks punktis ML10.a nimetatud õhusõidukitega või punktis ML10.d nimetatud õhusõidukite mootoritega.

Tehniline märkus

„Maapealsed seadmed” hõlmavad survetankimise varustust ja seadmeid, mis on spetsiaalselt loodud piiratud tingimustes töötamiseks;

õhusõiduki meeskonna elutoetusseadmed, ohutusvarustus ja muu varustus hädaolukorras evakueerimiseks, mida ei ole nimetatud punktis ML10.a ning mis on loodud kasutamiseks punktis ML10.a nimetatud õhusõidukitega.

Märkus .

Punkt ML10.g ei hõlma õhusõiduki meeskonna kiivreid, mis ei sisalda ühises ELi nimekirjas nimetatud sõjalisi kaupu ega oma paigaldus- ja kinnitusdetaile nende paigaldamiseks või kinnitamiseks.

NB.	Kiivrite osas vt ka punkt ML13.c;

langevarjud, paraglaiderid ja nendega seotud varustus ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid:

1.	langevarjud, mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas;

2.	paraglaiderid;

3.	varustus, mis on spetsiaalselt loodud ülikõrgetel kõrgustel langevarjuhüppeks (näiteks ülikonnad, spetsiaalsed kiivrid, hingamissüsteemid ja navigeerimisvarustus);

i.	juhitav langevarju avamisvarustus või langevarju automaatpiloteerimise süsteemid lastidele.

Märkus 1.

Punkti ML10.a ei kohaldata spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud „õhusõidukite” ja „õhust kergemate õhusõidukite” või nende „õhusõidukite” variantide suhtes, millel on kõik järgmised omadused:

a.	nad ei ole lahingotstarbelised õhusõidukid;

b.	nad ei ole konfigureeritud sõjaliseks kasutuseks ja ei ole varustatud seadmete või varustusega, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks; ja

c.	ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennundusamet on nad tunnistanud tsiviilotstarbelisteks.

Märkus 2.

Punkt ML10.d ei hõlma järgmist:

a.	sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud õhusõidukite mootorid, mis on ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi tsiviillennundusameti poolt tunnistatud „tsiviilõhusõidukil” kasutatavateks, või spetsiaalselt nendele loodud komponendid;

b.	kolbmootorid või spetsiaalselt nendele loodud komponendid, välja arvatud spetsiaalselt mehitamata õhusõidukite jaoks loodud kolbmootorid.

Märkus 3.

Punktide ML10.a ja ML10.d kohaldamisel käsitatakse mittesõjalistele „õhusõidukitele” või õhusõidukite mootoritele, mis on kohandatud sõjaliseks kasutuseks, spetsiaalselt loodud komponentide ja varustusena ainult selliseid sõjalise otstarbega komponente ja seotud varustust, mis on vajalikud sõjaliseks kasutuseks kohandamiseks.

Märkus 4.

Punkti ML10.a kohaldamisel käsitatakse sõjalise kasutusena: lahingtegevust, sõjalist luuret, rünnet, sõjalist treeningut, logistilist tuge ning vägede või sõjaliste kaupade transporti ja lennupildumist.

Märkus 5.

Punkti ML10.a ei kohaldata „õhusõidukite” suhtes, millel on kõik järgmised omadused:

a.	esmaselt toodetud enne 1946. aastat;

b.	ei sisalda sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud esemeid, välja arvatud kui need on vajalikud, et täita ELi liikmesriigi või Wassenaari kokkuleppe osalisriigi turvalisus- või lennukõlblikkusstandardeid; ja

c.	ei sisalda sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud relvi, välja arvatud kui need on kasutuskõlbmatud ja nende kasutuskõlblikkust ei ole võimalik taastada.

ML11
Elektrooniline varustus, „kosmosesõidukid” ja komponendid, mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas

Spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud elektrooniline varustus ja spetsiaalselt sellele loodud komponendid.

Märkus .

Punkt ML11.a hõlmab järgmist:

elektrooniliste vastumeetmete seadmed ja nende vastased seadmed (näiteks varustus, mis on loodud radarisüsteemide või raadiovastuvõtjate eksitamiseks kõrvaliste või valesignaalidega või muul viisil vastase elektrooniliste vastuvõtuseadmete või vastumeetmete seadmete vastuvõtu, toimimise või nende efektiivsuse takistamiseks), kaasa arvatud summutusseadmed ja summutamise vastased seadmed;

b.	sageduse kiirhäälestusega lambid;

c.	elektroonilised süsteemid või varustus, mis on loodud kas elektromagnetilise spektri järelevalveks ja seireks sõjalise luure või julgeoleku tagamise eesmärkidel või sellise järelevalve ja seire vastumeetmeteks;

d.	veealused vastumeetmed, mis hõlmavad akustilist ja magnetilist summutamist ja peibutamist; varustus, mis on loodud sonarite eksitamiseks kõrvaliste ja valesignaalidega;

e.	andmetöötluse turvaseadmed, andmete turvamise seadmed ning andmeedastus- ja signaliseerimisliinide turvaseadmed, mis kasutavad krüpteerimist;

f.	identifitseerimise, autentimise ja võtmesisestuse varustus ning võtmehalduse, -tootmise ja levitamise varustus;

g.	juhtimis- ja navigatsiooniseadmed;

h.	troposfäärihajumise põhise digitaalse raadioside edastusseadmed;

i.	spetsiaalselt teabesignaalide jaoks kavandatud digitaalsed demodulaatorid;

j.	„automaatsed juhtimis- ja kontrollisüsteemid”.

NB.	Sõjalise tarkvaral põhineva raadioga (SDR) seotud tarkvara kohta vt punkti ML21;

b.	globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide (GNSS) segamise seadmed ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid;

c.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud või kohandatud „kosmosesõidukid” ja spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud „kosmosesõidukite” komponendid.

ML12
Kineetilise energia relvasüsteemid ja nendega seotud varustus ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid

a.	Kineetilise energia relvasüsteemid, mis on spetsiaalselt määratud sihtmärgi hävitamiseks või eesmärgist kõrvalejuhtimiseks;

b.	spetsiaalselt loodud testimise ja hindamise seadmed ja katsemudelid, kaasa arvatud diagnostikaseadmed ja sihtmärgid kineetilise energia lendkehade ja relvasüsteemide dünaamiliseks katsetamiseks.

NB.	Allakaliibrilaskemoona kasutavate ja ainult keemilisel tõukejõul põhinevate relvasüsteemide ning nende laskemoona kohta vt kategooriaid ML1–ML4.

Märkus 1.

Kategooria ML12 hõlmab järgmist, kui see on spetsiaalselt loodud kineetilise energia relvasüsteemidele:

a.	tõukejõusüsteemid, mis võimaldavad üksik- või kiirtulena kiirendada 0,1 grammist suuremaid masse kiirustele, mis ületavad 1,6 km/s;

b.	primaarenergia tootmise, elektrilise kaitsekilbi, energia salvestamise, termoregulatsiooni-, kliima-, lülitus- ja kütusekäsitlusseadmed ning elektrilised liidesed toiteallika, relva ja muude relvatorni toiteallikafunktsioonide vahel;

c.	sihtmärgi leidmise, jälgimise, tulejuhtimise või kahjustuste hindamise süsteemid;

d.	lendkehade isesihituse, juhtimise või külgkiirenduse jõusüsteemid.

Märkus 2.

Kategooriat ML12 kohaldatakse relvasüsteemide suhtes, mis kasutavad mõnda järgmistest tõukejõududest:

a.	elektromagnetiline;

b.	elektrotermiline;

plasma;

d.	kergegaas või

e.	keemiline (kui seda kasutatakse koos mõnega ülalnimetatutest).

ML13
Soomus- või kaitsevarustus ja -konstruktsioonid ning nende komponendid

Soomusplaadid, millel on mis tahes järgmine omadus:

1.	valmistatud vastavalt sõjalistele standarditele või spetsifikatsioonidele või

sobivad sõjaliseks kasutuseks.

NB.	Soomusvestide kohta vt punkti ML13.d.2;

b.	metallilistest või mittemetallilistest materjalidest või nende kombinatsioonidest koosnevad konstruktsioonid, mis on loodud spetsiaalselt sõjaliste süsteemide ballistiliseks kaitseks, ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid;

c.	kiivrid, mis on valmistatud vastavalt sõjalistele standarditele või spetsifikatsioonidele või võrreldavatele siseriiklikele standarditele, ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid (nt kiivri kest, vooderdis ja mugavuspadjad);

soomusvestid või kaitseriietus ning nende komponendid, mis on loetletud järgnevalt:

pehmed soomusvestid või kaitseriietus, mis on valmistatud vastavalt sõjalistele standarditele või spetsifikatsioonidele (või nendega võrdväärsetele standarditele), ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid.

Märkus .

Punkti ML13.d.1 kohaldamisel hõlmavad sõjalised standardid või spetsifikatsioonid vähemalt killukindla varustuse spetsifikatsioone;

2.	soomusplaadiga soomusvestid, mis kaitsevad ballistilise lennutrajektooriga füüsiliste kehade eest, III kaitseaste (NIJ 0101.06, juuli 2008 või võrreldava tasemega siseriiklik standard) või parem.

Märkus 1.

Punkt ML13.b hõlmab materjale, mis on spetsiaalselt loodud aktiivsoomuse lõhkeainete valmistamiseks või sõjaliste varjendite ehitamiseks.

Märkus 2.

Punkti ML13.c ei kohaldata konventsionaalsete teraskiivrite suhtes, millele ei ole paigaldatud mis tahes tüüpi lisavarustust ning mis ei ole kohandatud või loodud mis tahes tüüpi lisavarustuse paigaldamiseks.

Märkus 3.

Punkte ML13.c ja ML13.d ei kohaldata kiivrite, soomusvestide ega kaitseriietuse suhtes, mida kasutaja kannab enda isiklikuks kaitseks.

Märkus 4.

Kategooria ML13 hõlmab üksnes selliseid spetsiaalselt pommide kahjutukstegemisega tegelevatele töötajatele loodud kiivreid, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks.

NB. 1.

Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1A005.

NB. 2.

Soomusvestide ja kiivrite valmistamisel kasutatud „kiud- või niitmaterjalide” kohta vt ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkti 1C010.

ML14
„Spetsiaalvarustus sõjalisteks treeninguteks” või sõjaliste stsenaariumite matkimiseks ja matkeseadmed, mis on spetsiaalselt loodud kategooriates ML1 või ML2 nimetatud relvadega treeningute läbiviimiseks, ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid ja lisaseadmed

Tehniline märkus

Mõiste „spetsiaalvarustus sõjalisteks treeninguteks” hõlmab sõjalisi ründe-, lahinglennu-, radari sihtmärgi treeningsüsteeme, radari sihtmärgi genereerijaid, suurtüki treeningseadmeid, allveelaevade vastase sõjapidamise treeningsüsteeme, lennumatkeseadmeid (kaasa arvatud pilootide ja astronautide tsentrifuugtreeningsüsteemid), radarite, instrumentaallennu, navigatsiooni, raketistardi, sihtmärgi varustuse, droon-„õhusõiduki”, relvastuse ja piloodita „õhusõiduki” treeningsüsteeme, mobiilseid treeningsüsteeme ja treeningvarustust maapealseteks sõjalisteks operatsioonideks.

Märkus 1.

Kategooria ML14 hõlmab matkeseadmete kujutiseprojektoreid ja interaktiivse keskkonna süsteeme, kui need on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliseks kasutuseks.

Märkus 2.

Kategooriat ML14 ei kohaldata spetsiaalselt jahi- ja sportrelvade kasutamise treenimiseks loodud varustuse suhtes.

ML15
Spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud pildistamise ja vastumeetmete seadmed ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid ja lisavarustus

a.	Salvestuse ja pilditöötluse seadmed;

b.	kaamerad, fotovarustus ja filmitöötlusseadmed;

c.	kujutise võimendusseadmed;

d.	infrapuna- või soojuskujutise varustus;

e.	kujutist edastavate radarite andurseadmed;

vastumeetmete seadmed või vastumeetmete vastased seadmed kasutamiseks punktides ML15.a–ML15.e nimetatud varustusega.

Märkus.

Punkt ML15.f hõlmab varustust, mis on loodud halvendama sõjaliste kujutise tekitamise seadmete toimimist või efektiivsust või vähendama selliseid halvendavaid mõjusid.

Märkus 1.

Kategoorias ML15 hõlmab spetsiaalselt loodud komponentide mõiste järgmist, kui need on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks:

a.	infrapunakujutise elektronoptilised muundurid;

b.	fotokordistid (v.a esimese põlvkonna omad);

c.	mikrokanalplaadid;

d.	kõrge valgustundlikkusega telekaamera saatetorud;

e.	detektormassiivid (sh elektrooniliselt ühendatud või vahetu väljundiga süsteemid);

f.	püroelektrilised telekaamera saatetorud;

g.	pildistamis- ja jälgimisseadmete jahutussüsteemid;

h.	elektrilise päästikuga fotokroomsed või elektrooptilised katikud kiirusega alla 100 μs, v.a katikud, mis on kiirkaamera põhikomponendiks;

i.	kiudoptilised kujutise inverterid;

j.	liitpooljuht-fotokatoodid.

Märkus 2.

Kategooriat ML15 ei kohaldata „esimese põlvkonna kujutisvõimendite” suhtes või seadmete suhtes, mis on spetsiaalselt loodud ühilduma „esimese põlvkonna kujutisvõimenditega”.

NB.	„Esimese põlvkonna kujutisvõimendeid” sisaldavate relvasihikute klassifikatsiooni kohta vt kategooriaid ML1 ja ML2 ning punkti ML5.a.

NB.	Vt samuti ELi kahesuguse kasutusega kaupade nimekirja punkte 6A002.a.2 ja 6A002.b.

ML16
Sepistused, valandid ja muud lõpetamata kaubad, mis on spetsiaalselt loodud kategooriates ML1–ML4, ML6, ML9, ML10, ML12 või ML19 nimetatud varustuse jaoks

Märkus .

Kategooriat ML16 kohaldatakse lõpetamata kaupade suhtes, kui need on kindlaks määratavad materjali koostise, geomeetria või funktsiooni järgi.

ML17
Mitmesugused seadmed, materjalid ja „andmekogud” ning spetsiaalselt neile loodud komponendid

Sõltumatud sukeldumisaparaadid ja veealuse ujumise aparaadid:

1.	suletud või poolsuletud ahelaga (hingamisõhu uuendamistsükliga) hingamisaparaadid, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks (st spetsiaalselt loodud mittemagnetiseeruvatena);

2.	komponendid, mis on spetsiaalselt loodud avatud ahelaga hingamisaparaatide muutmiseks sõjaliselt kasutatavaks;

3.	kaubad, mis on loodud eranditult sõjaliseks kasutamiseks koos sõltumatute sukeldumisaparaatidega ja veealuse ujumise aparaatidega;

b.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud ehitusseadmed;

c.	abidetailid, pindkatted või töötlus, mis võimaldab muuta objekti radaritele või muudele anduritele raskesti avastatavaks (signature suppression) ning mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutamiseks;

d.	pioneertehniline varustus, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks sõjategevuse piirkonnas;

„robotid” ja nende kontrollerid ning „robotite”„tööorganid”, millel on mõni järgmine omadus:

1.	nad on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks;

2.	nad sisaldavad vahendeid hüdrovoolikute kaitseks ballistiliste kildude väljastpoolt põhjustatud läbilöökide vastu (näiteks isetihenduvad voolikud) ning on mõeldud hüdrovedelike kasutamiseks, mille leekpunkt on kõrgem kui 839 K (566 °C); või

nad on spetsiaalselt loodud tööoperatsioonide täitmiseks elektromagnetilise impulsi (EMP) keskkonnas.

Tehniline märkus

Elektromagnetilise impulsi (EMP) all ei mõelda lähedalasuvatest seadmetest (nt masinad, seadmed või elektroonika) või äikesest tuleneva elektromagnetkiirguse poolt põhjustatud tahtmatuid häireid;

f.	„andmebaasid” (parameetrilised tehnilised andmebaasid), mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks koos sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas nimetatud varustusega;

g.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud tuumaenergia tootmisseadmed või tuumajõuseadmed, kaasa arvatud „tuumareaktorid” ja spetsiaalselt nendele sõjaliseks kasutamiseks loodud või „kohandatud” komponendid;

h.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud varustus ja materjalid, mille pindkate või töötlus võimaldab need muuta radaritele või muudele anduritele raskesti avastatavaks (siganture suppression) ja mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas;

i.	matkeseadmed, mis on spetsiaalselt loodud sõjalise otstarbega „tuumareaktoritele”;

j.	mobiilsed töökojad, mis on spetsiaalselt loodud või „kohandatud” sõjalise varustuse teenindamiseks;

k.	välitingimustes kasutatavad elektrigeneraatorid, mis on spetsiaalselt loodud või „kohandatud” sõjaliseks kasutuseks;

l.	konteinerid, mis on spetsiaalselt loodud või „kohandatud” sõjaliseks kasutuseks;

m.	parved, mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas, sillad ning pontoonid, mis on spetsiaalselt loodud sõjaliseks kasutuseks;

n.	kategooriates ML4, ML6, ML9 ja ML10 nimetatud toodete „arendamiseks” spetsiaalselt loodud katsemudelid;

o.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud laserkaitsevarustus (silma- ja sensorikaitse);

p.	„kütuseelemendid”, mida ei ole nimetatud mujal sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas ja mis on spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud või „kohandatud”.

Tehnilised märkused

1.	Kategoorias ML17 tähendab mõiste „andmebaas” (parameetriline tehniline andmebaas – parametric technical database) militaarse sisuga tehnilise teabe andmekogu, mille kasutamine võib tõhustada sõjalise varustuse või seadmete jõudlust.

2.	Kategoorias ML17 tähendab mõiste „kohandatud” mis tahes struktuurilist, elektrilist, mehaanilist või muud muudatust, mis annab mittesõjalise otstarbega objektile sõjalise võimekuse, mis on võrdväärne spetsiaalselt sõjaliseks kasutamiseks loodud objekti sõjalise võimekusega.

ML18
Tootmisvarustus ja selle komponendid

a.	„Tootmis” seadmed, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud kaupade „tootmiseks”, ja spetsiaalselt nendele loodud komponendid;

b.	spetsiaalselt loodud katsekeskkonna rajatised ja spetsiaalselt nendele loodud varustus sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud kaupade sertifitseerimiseks, kvaliteedi hindamiseks või katsetamiseks.

Kategoorias ML18 tähendab mõiste „tootmine” väljatöötamist, ülevaatust, valmistamist, katsetamist ja kontrolli.

Märkus.

Punktid ML18.a ja ML18.b hõlmavad järgmisi seadmeid:

a.	pideva töörežiimiga nitraatorid;

tsentrifugaalkatseaparatuur või -seadmed, millel on mis tahes järgmine omadus:

1.	ajami või ajamite summaarne nimivõimsus üle 298 kW (400 hj);

2.	võime taluda kasulikku koormust 113 kg või üle selle või

3.	võime anda tsentrifugaalkiirendus 8 g või üle selle kasuliku koormuse puhul 91 kg või üle selle;

c.	kuivatuspressid;

d.	spetsiaalselt sõjalise otstarbega lõhkeainete ekstrudeerimiseks loodud või kohandatud tiguekstruuderid;

e.	lõikeseadmed ekstrudeeritud paiskelõhkeainete mõõtu lõikamiseks;

f.	katmistrumlid (sweetie barrels) diameetriga 1,85 m või üle selle ja kasuliku koormusega üle 227 kg;

g.	pidevvoolusegajad tahkete paiskelõhkeainete jaoks;

h.	hüdromehaanilised veskid sõjalise otstarbega lõhkeainete peenestamiseks või jahvatamiseks;

i.	seadmed punktis ML8.c.8 loetletud metallipulbri osakeste kerakujulisuse ja ühtlase osakeste suurusjaotuse saavutamiseks;

j.	konvektsioonvoolukonverterid punktis ML8.c.3 loetletud materjalide konversiooniks.

ML19
Suunatud energia relvasüsteemid, nendega seotud varustus või nende vastumeetmete varustus ja katsemudelid ning spetsiaalselt nendele loodud komponendid

a.	„Laserit” kasutavad süsteemid, mis on spetsiaalselt loodud sihtmärgi hävitamiseks või selle tegevuse katkestamiseks;

b.	elementaarosakeste kiirtesüsteemid, mis on võimelised sihtmärgi hävitama või selle tegevuse katkestama;

c.	suure võimsusega raadiosagedussüsteemid (RF), mis on võimelised sihtmärgi hävitama või selle tegevuse katkestama;

d.	varustus, mis on spetsiaalselt loodud punktides ML19.a–ML19.c nimetatud varustuse avastamiseks, identifitseerimiseks ja sellise varustuse vastaseks kaitseks;

e.	kategoorias ML19 nimetatud süsteemide, varustuse ja nende komponentide füüsilised katsemudelid;

f.	„laseri” süsteemid, mis on spetsiaalselt loodud põhjustama püsivat nägemise kaotust, st kahjustama nägemist palja silmaga või nägemist korrigeerivate seadmetega vaatamisel.

Märkus 1.

Kategoorias ML19 nimetatud suunatud energia relvasüsteemide hulka kuuluvad süsteemid, mille võimekus tuleneb järgmiste seadmete kontrollitud kasutamisest:

a.	„laserid”, mis on piisava võimsusega tavalaskemoonaga võrreldava hävitusvõimsuse saavutamiseks;

b.	osakeste kiirendid, mis tekitavad laetud või neutraalsete osakeste hävitava toimega voo;

c.	kõrge impulsi või keskmise võimsusega raadiosagedusliku voo allikad, mille tekitatav väli on küllaldase tugevusega eemal asetseva sihtmärgi elektroonika töökõlbmatuks muutmiseks.

Märkus 2.

Kategooria ML19 hõlmab järgmisi seadmeid, kui need on spetsiaalselt loodud suunatud energia relvasüsteemidele:

a.	primaarenergia tootmise, energia salvestamise, lülitus-, toite regulatsiooni ja kütusekäsitlusseadmed;

b.	sihtmärgi otsimise ja jälgimise süsteemid;

c	süsteemid, mis on võimelised hindama sihtmärgi kahjustusi, hävitamist või tegevuse katkestamist;

d.	varustus kiirte käsitlemiseks, levitamiseks ja suunamiseks;

e.	kiire kiirejuhtimisvõimega varustus kiireks töötamiseks mitme sihtmärgiga;

f.	adaptiivoptika ja faasikonjugaatorid;

g.	negatiivsete vesinikioonide voo allikad;

h.	„kosmosekindlad” kiirendiosad;

i.	negatiivsete ioonivoogude kombineerimise seadmed;

j.	seadmed kõrge energiaga ioonivoo juhtimiseks ja suunamiseks;

k.	„kosmosekindlad” metallikiled vesiniku isotoopide negatiivsete ioonide voogude neutraliseerimiseks.

ML20
Krüogeenne ja „ülijuhtiv” varustus ning spetsiaalselt selle jaoks loodud komponendid ja lisaseadmed

Varustus, mis on spetsiaalselt loodud või konfigureeritud paigaldamiseks sõidukitele selle sõjaliseks rakendamiseks maal, merel, õhus või kosmoses ja mis on võimeline töötama sõiduki liikumise ajal ning tootma või säilitama temperatuuri alla 103 K (-170 °C).

Märkus .

Punkt ML20.a hõlmab mobiilseid süsteeme, mis sisaldavad või kasutavad mittemetallilisest või mitteelektrilisest juhtivatest materjalist valmistatud lisaseadmeid või komponente, nagu plastid või epoksüüdimmutusega materjalid;

„ülijuhtivad” elektriseadmed (pöördmehhanismid ja transformaatorid), mis on spetsiaalselt loodud või konfigureeritud paigaldamiseks sõidukitele nende sõjaliseks rakendamiseks maal, merel, õhus või kosmoses ja mis on võimelised töötama liikumise ajal.

Märkus .

Punkti ML20.b ei kohaldata hübriidsete unipolaarsete alalisvoolugeneraatorite suhtes, millel on tavalised ühe poolusega metallrootorid, mis pöörlevad ülijuhtiva mähise tekitatud magnetväljas, kui need mähised on generaatori ainus ülijuhtiv osa.

ML21
„Tarkvara”

a.	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud varustuse, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”;

punktis ML21.a nimetamata muu spetsiaalne „tarkvara”:

1.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud „tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud sõjaliste relvasüsteemide modelleerimiseks, matkimiseks või hindamiseks;

2.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud „tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud sõjaliste operatsioonide stsenaariumite modelleerimiseks või matkimiseks;

3.	„tarkvara”, mis võimaldab kindlaks määrata konventsionaalse, tuuma-, keemia- või bioloogilise relva kasutamisest tulenevaid mõjusid;

4.	spetsiaalselt sõjaliseks kasutuseks loodud „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud juhtimise, side, kontrolli ja luure (C3I) või juhtimise, side, kontrolli, infotehnoloogia ja luure (C4I) rakendustes kasutamiseks;

c.	punktis ML21.a või ML21.b nimetamata „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et võimaldada sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetlemata varustusel täita sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud varustuse sõjalisi funktsioone.

ML22
„Tehnoloogia”

a.	Punktis ML22.b nimetamata „tehnoloogia”, mis on „vajalik” sõjaliste kaupade ühises Euroopa Liidu nimekirjas loetletud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”;

„tehnoloogia”:

1.	„tehnoloogia”, mis on „vajalik” sõjaliste kaupade ühises Euroopa Liidu nimekirjas loetletud kaupade tootmisseadmete projekteerimiseks, kokkupanekuks, tööshoidmiseks, hooldamiseks ning parandamiseks, isegi kui selliste tootmisseadmete komponendid ei ole sõjaliste kaupade ühises nimekirjas loetletud;

2.	„tehnoloogia”, mis on „vajalik” väikerelvade „arendamiseks” ja „tootmiseks”, isegi kui seda kasutatakse antiiksete väikerelvade reproduktsioonide tootmiseks;

3.	„tehnoloogia”, mis on „vajalik” punktides ML7.a–ML7.g nimetatud toksiliste toimeainete, vastava varustuse või komponentide „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”;

4.	„tehnoloogia”, mis on „vajalik” punktis ML7.h nimetatud „biopolümeeride” või spetsiaalsete rakukultuuride „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”;

5.	„tehnoloogia”, mis on „vajalik” punktis ML7.i.1 nimetatud „biokatalüsaatorite” inkorporeerimiseks sõjalistesse kandeainetesse või sõjalisse materjali.

Märkus 1.

„Tehnoloogia”, mis on „vajalik” sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetletud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, kuulub sõjaliste kaupade ühise nimekirja reguleerimisalasse ka siis, kui seda kohaldatakse sõjaliste kaupade ühises ELi nimekirjas loetlemata kaupade suhtes.

Märkus 2.

Punkti ML22 ei kohaldata järgmise suhtes:

a.	„tehnoloogia”, mis on minimaalselt vajalik sõjaliste kaupade ühises nimekirjas loetlemata kaupade või kaupade, mille eksport on lubatud, paigaldamiseks, käitamiseks, hooldamiseks (kontrollimiseks) ja parandamiseks;

b.	„tehnoloogia”, mis on „üldkasutatav”, „baasteadusuuring” või minimaalne vajalik teave patenditaotlusteks;

c.	„tehnoloogia”, mida kasutatakse tsiviiltranspordivahendite jõusüsteemide magnetilises induktsioonis.

KÄESOLEVAS NIMEKIRJAS KASUTATUD MÕISTED

Järgnevalt on esitatud käesolevas nimekirjas kasutatud mõisted tähestikulises järjekorras.

Märkus 1.

Mõisteid kasutatakse nimekirjas läbivalt. Viited on puhtalt soovituslikku laadi ning need ei mõjuta määratletud mõistete üldist kasutamist nimekirjas.

Märkus 2.

Mõistete loetelus sisalduvad sõnad ja mõisted omandavad esitatud tähenduse ainult siis, kui nad on esitatud jutumärkides („…”). Kaksisülakomadega („…”) märgitud terminite definitsioonid on antud tehnilises märkuses vastava kauba juures. Mujal omandavad sõnad ja mõisted nende üldiselt heakskiidetud (sõnaraamatujärgse) tähenduse.

ML21, 22 „Arendamine”

On seotud kõikide seeriatootmisele eelnevate etappidega, nagu näiteks järgmised: toote projektlahendus, projektlahenduse otsing, projektlahenduse analüüs, projektlahenduse põhimõtted, prototüüpide koostamine ja katsetamine, katsetootmiskavad, projektlahenduse andmed, projektlahenduse andmete tooteks muutmise protsess, osade suhtelise paigutuse kavand, terviku moodustamise kavand, skeemid.

ML11 „Automaatsed juhtimis- ja kontrollisüsteemid”

Elektroonilised süsteemid, mille kaudu sisestatakse, töödeldakse ja edastatakse teavet, mis on oluline juhitavate vägede, suurte formeeringute, taktikaliste formeeringute, väeüksuste, laevade, allüksuste või relvade tõhusaks toimimiseks. See saavutatakse arvuti ja muu spetsiaalriistvara abil, mis on ette nähtud toetama sõjalist juhtimis- ja kontrollifunktsiooni. Automaatse juhtimis- ja kontrollisüsteemi peamised funktsioonid on järgmised: teabe tõhus automaatne kogumine, säilitamine ja töötlemine; olukorrast ning lahinguoperatsiooni ettevalmistamist ja läbiviimist mõjutavatest asjaoludest ülevaate andmine; operatiivsete ja taktikaliste kalkulatsioonide tegemine ressursside eraldamiseks väegrupeeringute või operatiivse lahingukorra elementide või lahingupaigutuse vahel kooskõlas missiooniga või operatsiooni etapiga; andmete ettevalmistamine olukorra hindamiseks ja otsuste tegemiseks igal ajal operatsiooni või lahingu käigus; operatsioonide arvutisimulatsioonid.

ML22 „Baasteadusuuringud”

Eksperimentaalne või teoreetiline töö, mida teostatakse põhiliselt uute teadmiste saamiseks nähtuste või vaadeldavate faktide fundamentaalsetest põhimõtetest ning mis ei ole otseselt suunatud mingi praktilise rakenduse või eesmärgi saavutamiseks.

ML7, 22 „Biokatalüsaatorid”

Ensüümid spetsiaalseteks keemilisteks või biokeemilisteks reaktsioonideks või muud bioloogilised koostisosad, mis seovad end kemoründemürkidega ja kiirendavad nende degradatsiooni.

Tehniline märkus

„Ensüümid” – spetsiaalsete keemiliste või biokeemiliste reaktsioonide „biokatalüsaatorid”.

ML7, 22 „Biopolümeerid”

Bioloogilised makromolekulid:

a.	ensüümid spetsiaalseteks keemilisteks või biokeemilisteks reaktsioonideks;

b.	monoklonaalsed, polüklonaalsed või anti-idiotüüpsed antikehad;

c.	spetsiaalselt loodud või spetsiaalselt töödeldud retseptorid.

Tehnilised märkused

1.	„anti-idiotüüpsed antikehad” – antikehad, mis seovad end teiste antikehade konkreetsete antigeeni sidumiskohtadega;

2.	„monoklonaalsed antikehad” – valgud, mis seovad end ühe antigeeni sidumiskohaga ning mida toodab üksainus rakukloon;

3.	„polüklonaalsed antikehad” – valkude segu, mis seob end konkreetse antigeeniga ning mida toodab rohkem kui üks rakukloon;

4.	„retseptorid” – bioloogilised makromolekulaarsed struktuurid, mis on suutelised siduma ligandeid, mille sidumine mõjutab füsioloogilisi funktsioone.

ML7 „Ekspressioonivektorid”

Kandjad (nt plasmiid või viirus), mida kasutatakse geneetilise materjali viimiseks peremeesrakkudesse.

ML15 „Esimese põlvkonna kujutisvõimendid”

Elektrostaatiliselt fokuseeritud võimendustorud, milles kasutatakse kiudoptilisi või klaasplaadist sisendit ja väljundit, multileelisfotokatoode (S-20 või S-25), kuid ei kasutata mikrokanalplaatvõimendeid.

ML21, 22 „Kasutamine”

Toimimine, paigaldus (sh kohapealne paigaldus), hooldus (kontroll), remont, kapitaalremont ja renoveerimine.

ML13 „Kiud- või niitmaterjalid”

Hõlmavad järgmist:

a.	pidevad monokiud;

b.	pidev lõng ja heie;

c.	paelad, kudumid, reeglipäratud matid ja punutised;

d.	tükeldatud kiud, staapelkiud ja vanutatud viltvaibad;

e.	mis tahes pikkusega monokristallilised või polükristallilised niitkristallid;

f.	aromaatse polüamiidi pulp.

ML7 „Kohandatud sõjas kasutamiseks”

Iga muudatus või eesmärgipärane valik (nt puhtuse, säilivusaja, virulentsuse, levimisomaduste või ultraviolettkiirguskindluse muutmine), mille sihiks on inim- ja loomkaotuste tekitamise, seadmete kahjustamise või viljasaagi või keskkonna kahjustamise efektiivsuse tõstmine.

ML19 „Kosmosekindlad”

Esemed, mis on loodud, valmistatud või edukate katsete tulemusel töökindlaks tunnistatud, et kasutada neid maapinnast kõrgemal kui 100 km.

Märkus.

Kui konkreetne ese on katsete tulemusel tunnistatud „kosmosekindlaks”, ei tähenda see, et teised esemed, mis on valmistatud samas tootmisvahetuses või mis kuuluvad samasse mudeliseeriasse, on samuti „kosmosekindlad”, kui nende osas ei ole tehtud individuaalseid katseid.

ML 11 „Kosmosesõiduk”

Aktiiv- ja passiivsatelliidid ja kosmosesondid.

ML 8 „Kõrge siseenergiaga materjalid”

Ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada nende ettenähtud kasutamiseks nõutavat energiat. „Lõhkeained”, „pürotehnika” ja „raketikütus” on kõrge siseenergiaga materjalide alamklassid.

ML 17 „Kütuseelement”

Elektrokeemiline seade, mis muundab keemilise energia otse alalisvooluelektrienergiaks, tarbides kütust välisest toiteallikast.

ML9, 19 „Laser”

Komponentide koost, mis toodab nii ruumiliselt kui ka ajaliselt koherentset valgust, mida võimendab stimuleeritud kiirgusemissioon.

ML8 „Lisaained”

Ained, mida kasutatakse plahvatavates formulatsioonides nende omaduste parandamiseks.

ML8, 18 „Lõhkeained”

Tahked, vedelad või gaasilised ained või ainete segud, mida kasutatakse lõhkepeades, lõhkeseadmetes või mujal esmase, võimendava või peamise lõhkelaenguna ning mille eesmärk on plahvatada.

ML8 „Lähteained”

Lõhkeainete tootmises kasutatavad erikemikaalid.

ML7 „Massirahutuste ohjamiseks mõeldud keemilised ühendid”

Ained, mis massirahutuste ohjamiseks eeldatavatel kasutustingimustel tekitavad kiiresti inimestel sensoorset ärritust või avaldavad neile halvavat füüsilist mõju, mis kaob lühikese aja jooksul pärast kokkupuute lõppemist. (Pisargaasid on „massirahutuste ohjamiseks mõeldud keemiliste ühendite” alarühm.)

ML 10 „Mehitamata õhusõiduk”

Igasugune „õhusõiduk”, mis on võimeline lendu alustama ja sooritama kontrollitavat ja juhitavat lendu ning navigeerima ilma inimpiloodita pardal.

ML4, 8 „Pürotehnika”

Tahkete või vedelate kütuste ja oksüdeerijate segud, mille süttimisel toimub kontrollitud kiirusel energeetiline keemiline reaktsioon, et tekitada teatavaid ajalisi viivitusi või teatud koguses kuumust, müra, suitsu, nähtavat valgust või infrapunakiirgust. Pürofoorsed ained on pürotehnika alamklass, mis ei sisalda oksüdeerijaid, kuid mis süttivad õhuga kokku puutudes spontaanselt.

ML8 „Raketikütus”

Ained või segud, mis reageerivad keemiliselt, et eraldada kontrollitud kiirusel suurel hulgal mehhaanilise töö tegemiseks vajalikku kuuma gaasi.

ML17 „Robot”

Manipulatsioonimehhanism, mis võib olla nii pideval rajal kui ka punktist punkti kulgev, võib kasutada andureid ning millel on kõik järgmised omadused:

a.	multifunktsionaalsus;

b.	selle abil saab erinevate liikumiste kaudu kohale asetada või suunata materjali, osi, tööriistu või spetsiaalseid seadmeid kolmemõõtmelises ruumis;

c.	koosneb kolmest või enamast suletud või avatud ahelaga servoseadmest, mille hulka võivad kuuluda ka samm-mootorid; ja

d.	tal on „kasutaja juurdepääsetav programmeeritavus” kas õpetamine/kordamine-meetodit kasutades või elektronarvuti abil, mis võib olla programmeeritav loogiline kontroller, st ilma mehaanilise vahelesegamiseta.

Märkus.

Eespool esitatud definitsioon ei hõlma järgmisi seadmeid:

1.	manipulatsioonimehhanismid, mis on ainult käsi- või kaugjuhitavad;

fikseeritud järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ja radade ning nurkade valik ei ole varieeritav ega muudetav ei mehaaniliselt, elektrooniliselt ega elektriliselt;

mehaaniliselt juhitud muudetava järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on mehaaniliselt piiratud fikseeritud, kuid reguleeritavate peatustega, nagu tapid ja nukid. Liikumiste järjekord ning radade või nurkade valik on varieeritav etteantud programmi mallide siseselt. Ühe või mitme liikumistelje programmi mallide varieerimine või muutmine (st tappide muutmine või nukkide ümberasetamine) on teostatav vaid mehaaniliste operatsioonide abil;

muud kui servo-juhitud muutuva järjestusega manipulatsioonimehhanismid, mis on automaatselt liikuvad seadmed ning mis teostavad mehaaniliselt programmeeritud liikumisi. Programm on varieeritav, kuid järjestus toimub vaid mehaaniliselt kinnitatud elektriliste kahendseadmete või reguleeritavate peatustest saadavate kahendsignaalide põhjal;

5.	virnastamisseadmed, mis on defineeritud kui Descartes’i koordinaatidega manipulatsiooniseadmed ning mis on vertikaalselt asetatud laokastide virna integraalseks osaks ning on ette nähtud kastide sisu kättesaamiseks või taastamiseks.

ML21 „Tarkvara”

Ühest või mitmest „programmist” või „mikroprogrammist” koosnev kogum, mis on paigutatud mis tahes kättesaadavale väljundmeediale.

ML22 „Tehnoloogia”

Spetsiifiline teave, mis on vajalik toote „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”. See teave esineb tehniliste andmete või tehnilise abi kujul.

Tehnilised märkused

„Tehnilised andmed” võivad esineda tehniliste jooniste, plaanide, diagrammide, mudelite, valemite, tabelite, insener-tehniliste projektide ja spetsifikatsioonide, käsiraamatute ja juhiste kujul kas kirjalikult või salvestatuna muudele andmekandjatele või seadmetele nagu näiteks magnetkettad, helilindid, püsimälud.

2.	„Tehniline abi” võib esineda juhiste, oskuste, väljaõppe, tööalaste teadmiste ja konsultatsiooniteenuste vormis. „Tehniline abi” võib hõlmata „tehniliste andmete” üleandmist.

ML18, 21, 22 „Tootmine”

Kõik tootmisetapid, nagu näiteks toote insenerlahendus, valmistamine, integreerimine, kokkupanek (montaaž), järelevalve, katsetamine, kvaliteedi tagamine.

ML4, 10 „Tsiviilõhusõiduk”

Need „õhusõidukid”, mis on loetletud kasutusotstarbe järgi tsiviillennundusameti avaldatud lennukõlblikkuse sertifitseerimise nimekirjas lendamiseks sisemaistel ja välismaistel tsiviil-kaubanduslikel marsruutidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- ja ärilisel otstarbel.

ML17 „Tuumareaktor”

Reaktorianumas paiknevad või vahetult selle külge kinnitatud osad, seadmed, mis reguleerivad reaktori südamiku võimsustaset, ning komponendid, mis tavaliselt sisaldavad reaktori südamiku primaarset jahutusainet, puutuvad sellega vahetult kokku või kontrollivad seda.

ML17 „Tööorganid”

Haaratsid, aktiivsed tööriistühikud ja kõik muud töövahendid, mis on kinnitatud „roboti” manipulaatori otsa kinnitusplaadile.

Tehniline märkus

„Aktiivsed tööriistühikud” – seadmed, mille abil rakendatakse töödeldavale detailile liigutavat jõudu, töötlemisenergiat või sondeeritakse seda.

ML22 „Vajalik”

Kasutatuna koos sõnaga „tehnoloogia”, tähendab üksnes seda „tehnoloogia” osa, mis peab tagama reguleeritud toimimistaseme, näitajate või funktsioonide saavutamise või ületamise. Sellist „vajalikku”„tehnoloogiat” võivad jagada erinevad tooted.

ML10 „Õhust kergemad õhusõidukid”

Õhupallid ja õhulaevad, mille õhkutõstmiseks kasutatakse kuuma õhku või muid õhust kergemaid gaase, näiteks heeliumi või vesinikku.

ML8, 10, 14 „Õhusõidukid”

Jäigatiivaline, muudetava tiivakujuga, pöörleva tiivaga (helikopter), kaldrootoriga või kaldtiivaga lennuaparaat.

ML22 „Üldkasutatav”

„Tehnoloogia” või „tarkvara”, mis on tehtud kättesaadavaks, seadmata piiranguid selle edasise levitamise suhtes.

Märkus.

Autoriõigusega seatud piirangud ei takista „tehnoloogiat” või „tarkvara” olemast „üldkasutatav”.

ML 20 „Ülijuhtivad”

Kasutatakse seoses materjalidega (nt metallid, sulamid või ühendid), mis võivad kaotada täielikult oma elektritakistuse, st võivad omandada lõpmatult suure elektrijuhtivuse ning kanda üle väga suuri elektrivoole ilma Joule’i soojenemiseta.

„Kriitiline temperatuur” (vahel nimetatud ka üleminekutemperatuuriks) on temperatuur, mille juures konkreetne „ülijuhtiv” aine kaotab täielikult oma elektrilise takistuse alalisvoolule.

Tehniline märkus

Aine „ülijuhtivat” olekut iseloomustavad individuaalselt „kriitiline temperatuur”, kriitiline magnetväli, mis sõltub temperatuurist, ning kriitiline voolutihedus, mis sõltub nii temperatuurist kui ka magnetväljast.”

11.2.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 40/56

NÕUKOGU OTSUS 2014/72/ÜVJP,

10. veebruar 2014,

millega ajakohastatakse ja muudetakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4 ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/395/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 27. detsembril 2001 vastu ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (1).

(2)	Nõukogu võttis 25. juulil 2013 vastu otsuse 2013/395/ÜVJP, (2) millega ajakohastatakse ja muudetakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4.

(3)	Ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikli 1 lõike 6 kohaselt on vaja loendis sisalduvate isikute, rühmituste ja üksuste nimed korrapäraselt läbi vaadata tagamaks, et nende hoidmine loendis on põhjendatud.

(4)	Käesolevas otsuses sätestatakse tulemused läbivaatamise kohta, mis nõukogu tegi nende isikute, rühmituste ja üksuste osas, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4.

(5)	Nõukogu on kindlaks teinud, et enam ei ole alust hoida teatud rühmitust nende isikute, rühmituste ja üksuste nimekirjas, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4.

(6)

Nõukogu on jõudnud järeldusele, et isikud, rühmitused ja üksused, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4, on osalenud terroriaktides nimetatud ühise seisukoha artikli 1 lõigete 2 ja 3 tähenduses, et pädev asutus on teinud nende suhtes otsuse selle ühise seisukoha artikli 1 lõike 4 tähenduses ning et nende suhtes tuleks jätkata nimetatud ühises seisukohas sätestatud eripiirangute kohaldamist.

(7)	Loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4, tuleks vastavalt ajakohastada ning otsus 2013/395/ÜVJP tuleks kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas on esitatud loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP artikleid 2, 3 ja 4.

Artikkel 2

Otsus 2013/395/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käeolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval.

Brüssel, 10. veebruar 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) Nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühine seisukoht 2001/931/ÜVJP terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta (EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93).

(2) Nõukogu 25. juuli 2013. aasta otsus 2013/395/ÜVJP, millega ajakohastatakse ja muudetakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4 ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/765/ÜVJP (ELT L 201, 26.7.2013, lk 57).

LISA

Artiklis 1 osutatud loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest

1. ISIKUD

ABDOLLAHI Hamed (teise nimega Mustafa Abdullahi), sündinud 11.8.1960 Iraanis. Passi nr: D9004878.

AL-NASSER, Abdelkarim Hussein Mohamed, sündinud Al Ihsas (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

AL YACOUB, Ibrahim Salih Mohammed, sündinud 16.10.1966 Tarutis (Saudi Araabia), Saudi Araabia kodanik.

ARBABSIAR Manssor (teise nimega Mansour Arbabsiar), sündinud 6. või 15.3.1955 Iraanis. Iraani ja USA kodanik. Passi nr: C2002515 (Iraan); 477845448 (USA). Isikutunnistuse nr: 07442833, aegumistähtaeg 15. märts 2016 (USA juhiluba).

BOUYERI, Mohammed (teise nimega Abu ZUBAIR, teise nimega SOBIAR, teise nimega Abu ZOUBAIR), sündinud 8.3.1978 Amsterdamis (Madalmaad) – Hofstadgroepi liige.

FAHAS, Sofiane Yacine, sündinud 10.9.1971 Alžiiris (Alžeeria) – al-Takfiri ja al-Hijra liige.

IZZ-AL-DIN, Hasan (teise nimega GARBAYA, Ahmed, teise nimega SA-ID, teise nimega SALWWAN, Samir), Liibanon, sündinud 1963 Liibanonis, Liibanoni kodanik.

10.

SHAKURI Ali Gholam, sündinud u 1965 Teheranis Iraanis.

11.

2. RÜHMITUSED JA ÜKSUSED

Al-Aqsa Martyr’s Brigade / Al-Aqsa Märtrite Brigaad.

Al-Aqsa e.V.

Al-Takfir ja Al-Hijra.

Babbar Khalsa.

Filipiinide Kommunistlik Partei, sealhulgas New People’s Army – NPA / Uus Rahvaarmee, Filipiinid.

Gama’a al-Islamiyya (teise nimega Al-Gama’a al-Islamiyya) (Islamic Group / Islamirühmitus – IG).

İslami Büyük Doğu Akıncılar Cephesi – IBDA-C (Great Islamic Eastern Warriors Front / Suur Islami Idavõitlejate Rinne).

Hamas (sealhulgas Hamas-Izz al-Din al-Quassem).

10.

Hizballah’ sõjaline tiib (teise nimega Hezbollah’ sõjaline tiib, teise nimega Hizbullah’ sõjaline tiib, teise nimega Hizbollah’ sõjaline tiib, teise nimega Hezballah’ sõjaline tiib, teise nimega Hisbollah’ sõjaline tiib, teise nimega Hizbu’llah’ sõjaline tiib, teise nimega Hizb Allahi sõjaline tiib, teise nimega Džihaadi Nõukogu (ja kõik sellele alluvad üksused, sealhulgas välisjulgeolekuorganisatsioon)).

11.

Hizbul Mujahideen – HM.

12.

Hofstadgroep.

13.

Holy Land Foundation for Relief and Development / Püha Maa Toetuse ja Arengu Sihtasutus.

14.

International Sikh Youth Federation – ISYF / Rahvusvaheline Sikhi Noorteliit.

15.

Khalistan Zindabad Force – KZF.

16.

Kurdistan Workers’ Party – PKK/Kurdistani Töölispartei, (teise nimega KADEK, teise nimega KONGRA-GEL).

17.

Liberation Tigers of Tamil Eelam – LTTE / Tamili Eelami Vabastustiigrid.

18.

Ejército de Liberación Nacional (National Liberation Army / Rahvuslik Vabastusarmee).

19.

Palestinian Islamic Jihad – PIJ / Palestiina Islamidžihaad.

20.

Popular Front for the Liberation of Palestine – PFLP / Palestiina Vabastamise Rahvarinne.

21.

Popular Front for the Liberation of Palestine-General Command (teise nimega PFLP-General Command).

22.

Fuerzas armadas revolucionarias de Colombia – FARC (Revolutionary Armed Forces of Colombia / Kolumbia Revolutsioonilised Relvajõud).

23.

Devrimci Halk Kurtuluș Partisi-Cephesi – DHKP/C (teise nimega Devrimci Sol (Revolutionary Left / Revolutsioonilised Vasakpoolsed), teise nimega Dev Sol) (Revolutionary People’s Liberation Army/Front/Party / Revolutsiooniline Rahva Vabastusarmee/Rinne/Partei).

24.

Sendero Luminoso – SL (Shining Path / Särav Tee).

25.

Teyrbazen Azadiya Kurdistan – TAK (teise nimega Kurdistan Freedom Falcons, teise nimega Kurdistan Freedom Hawks / Kurdistani Vabastuspistrikud).

11.2.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 40/59

NÕUKOGU OTSUS 2014/73/ÜVJP,

10. veebruar 2014,

Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Kesk-Aafrika Vabariigis (EUFOR RCA)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

ÜRO Julgeolekunõukogu väljendas Kesk-Aafrika Vabariigi olukorra kohta 5. detsembril 2013 vastu võetud resolutsioonis 2127 (2013) sügavat muret julgeolekuolukorra jätkuva halvenemise ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste korduva ja sageneva rikkumise pärast Kesk-Aafrika Vabariigis. Lisaks andis ÜRO Julgeolekunõukogu loa käivitada Aafrika riikide juhtimisel toimuv rahvusvaheline Kesk-Aafrika Vabariigi toetusmissioon (AFISM-CAR), mille kestuseks on kaksteist kuud, ning andis loa ajutiselt lähetada Kesk-Aafrika Vabariiki Prantsusmaa relvajõud, et võtta kõik vajalikud meetmed, millega toetatakse missiooni AFISM-CAR tema mandaadi täitmisel.

(2)

Pärast nõukogu 21. oktoobri 2013. aasta ja 16. detsembri 2013. aasta järeldusi väljendas Euroopa Ülemkogu oma 20. detsembri 2013. aasta järeldustes muret jätkuvalt süveneva kriisi pärast Kesk-Aafrika Vabariigis ning selle ränkade humanitaar- ja inimõigusalaste tagajärgede pärast. Euroopa Ülemkogu tervitas Prantsusmaa relvajõudude sekkumist Aafrika relvajõudude toetuseks, et aidata taastada julgeolekut, ning tervitas Aafrika partnerite järjepidevat pühendumist olukorra stabiliseerimisele. Ühtse lähenemisviisi raames kinnitas Euroopa Ülemkogu liidu valmisolekut vaadata läbi asjakohaste vahendite kasutamine, et toetada riigi stabiliseerimiseks tehtavaid jõupingutusi, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames, nii selle sõjalises kui ka tsiviilmõõtmes. Euroopa Ülemkogu kutsus liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat (edaspidi „kõrge esindaja”) esitama asjakohase ettepaneku nõukogu otsuse vastuvõtmiseks 2014. aasta jaanuaris.

(3)

Nõukogu kiitis 20. jaanuaril 2014 heaks Kesk-Aafrika Vabariigis läbiviidava ning ÜJKP sõjalise üleminekuoperatsiooni (edaspidi „EUFOR RCA”) kriisiohjamise kontseptsiooni, tingimusel et ÜRO Julgeolekunõukogu võtab ÜRO põhikirja VII peatüki alusel vastu resolutsiooni. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on tihe koostöö partneritega, eelkõige ÜRO, Aafrika Liidu, Kesk-Aafrika Vabariigi ametivõimude ja Prantsusmaa operatsiooniga Sangaris.

(4)	ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 28. jaanuaril 2014 vastu resolutsiooni 2134 (2014), millega antakse volitus ELi operatsiooni EUFOR RCA moodustamiseks.

(5)	Kesk-Aafrika Riikide Majandusühenduse peasekretariaat väljendas 23. jaanuaril 2014 heameelt Kesk-Aafrika Vabariigis läbiviidava ELi operatsiooni üle.

(6)	Kesk-Aafrika Vabariigi ajutine president väljendas kõrgele esindajale 24. jaanuaril 2014 saadetud kirjas heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2134 (2014) volitatud ELi operatsiooni üle.

(7)	Olukorra stabiliseerumisele kaasaaitamiseks peaks EUFOR RCA saavutama võimalikult kiiresti täieliku operatsioonivõime. EUFOR RCA peaks täitma oma ülesandeid, et anda operatsioon üle AFISM-CAR-ile nelja kuni kuue kuu jooksul pärast täieliku operatsioonivõime saavutamist.

(8)	Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 38 kohaselt teostab poliitika- ja julgeolekukomitee nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel poliitilist kontrolli kriisiohjamisoperatsiooni üle, annab selle jaoks strateegilisi suuniseid ning teeb asjakohaseid otsuseid.

(9)	On vaja pidada läbirääkimisi liidu üksuste ja isikkoosseisu staatust ning kolmandate riikide osalemist liidu operatsioonidel käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepete üle ja need sõlmida.

(10)

ELi lepingu artikli 41 lõike 2 kohaselt ja kooskõlas nõukogu otsusega 2011/871/ÜVJP, (1) katavad liikmesriigid käesolevast otsusest tulenevad sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega tegevuskulud vastavalt ELi lepingu artikli 41 lõikele 2 ja kooskõlas nõukogu 19. detsembri 2011. aasta otsusega 2011/871/ÜVJP (edaspidi „ATHENA”).

(11)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Sellest tulenevalt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, ning seetõttu ei osale ta käesoleva operatsiooni rahastamises,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Missioon

1. Kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2134 (2014) esitatud mandaadiga ja keskendudes Bangui piirkonnale viib liit läbi sõjalise üleminekuoperatsiooni Kesk-Aafrika Vabariigis (edaspidi „EUFOR RCA”), et aidata kaasa turvalise ja ohutu keskkonna loomisele ning annab oma operatsiooni üle Kesk-Aafrika Vabariigi toetusmissioonile (AFISM-CAR) nelja kuni kuue kuu jooksul pärast täieliku operatsioonivõime saavutamist.

2. EUFOR RCA tegutseb kooskõlas poliitiliste, strateegiliste ja poliitilis-sõjaliste eesmärkidega, mis on esitatud nõukogu poolt 20. jaanuaril 2014 heaks kiidetud kriisiohjamise kontseptsioonis.

Artikkel 2

ELi operatsiooni ülema nimetamine

EUFOR RCA ELi operatsiooni ülemaks nimetatakse kindralmajor Philippe Pontiès.

Artikkel 3

ELi operatsiooni peakorteri määramine

EUFOR RCA peakorteri asukohaks on Larissa, Kreeka.

Artikkel 4

Operatsiooni planeerimine ja käivitamine

1. Nõukogu kiidab võimalikult kiiresti pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist heaks jõukasutusreeglid, mida on vaja EUFOR RCA ettevalmistavas etapis.

2. Otsuse EUFOR RCA käivitamise kohta võtab vastu nõukogu, kes teeb seda pärast operatsiooni plaani ja mandaadi täitmiseks vajalike jõukasutusreeglite heakskiitmist.

Artikkel 5

Poliitiline kontroll ja strateegiline juhtimine

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee teostab nõukogu ja kõrge esindaja vastutusel EUFOR RCA poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist. Nõukogu volitab käesolevaga poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema kooskõlas ELi lepingu artikliga 38 asjakohaseid otsuseid. Kõnealune volitus hõlmab õigust teha muudatusi planeerimisdokumentidesse, sealhulgas operatsiooni plaani, käsuliini ja jõukasutusreeglitesse. Volituse hulka kuulub ka õigus teha ELi operatsiooni ülema ja ELi vägede juhataja nimetamist käsitlevaid otsuseid. ELi sõjalise operatsiooni eemärkide ja lõpetamise osas jääb otsustusõigus nõukogule.

2. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab nõukogule korrapäraselt aru.

3. ELi sõjalise komitee esimees annab poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aru EUFOR RCA läbiviimise kohta. Poliitika- ja julgeolekukomitee võib asjakohasel juhul kutsuda ELi operatsiooni ülema või ELi vägede juhataja oma koosolekutele.

4. Poliitika- ja julgeolekukomitee hindab kirjaliku aruande põhjal EUFOR RCA edusamme kolm kuud pärast operatsiooni käivitamist.

Artikkel 6

Sõjaline juhtimine

1. ELi sõjaline komitee jälgib ELi operatsiooni ülema juhitava EUFOR RCA nõuetekohast läbiviimist.

2. ELi operatsiooni ülem annab ELi sõjalisele komiteele korrapäraselt aru. ELi sõjaline komitee võib asjakohasel juhul kutsuda ELi operatsiooni ülema või ELi vägede juhataja oma koosolekutele.

3. ELi sõjalise komitee esimees on peamiseks kontaktisikuks ELi operatsiooni ülemale.

Artikkel 7

Liidu tegevuse sidusus ja koordineerimine

1. Kõrge esindaja tagab käesoleva otsuse rakendamise ja selle kooskõla kogu liidu välistegevusega, sealhulgas liidu arenguprogrammide ja liidu antava humanitaarabiga.

2. Ilma et see piiraks käsuliini kohaldamist, saab ELi operatsiooni ülem Banguis asuva ELi delegatsiooni juhilt kohapealset olukorda käsitlevaid poliitilisi juhiseid.

3. Kõrge esindaja, keda abistab Euroopa välisteenistus, on peamiseks kontaktisikuks ÜRO-le, Kesk-Aafrika Vabariigi ja naaberriikide ametiasutustele, Aafrika Liidule, Kesk-Aafrika Riikide Majandusühendusele ning teistele asjakohastele rahvusvahelistele ja kahepoolsetele osalejatele.

4. ELi operatsiooni ülema, liidu osalejate ja operatsiooni läbiviimiseks asjakohaste peamiste kohalike strateegiliste partnerite vahelise koostöö kord määratakse kindlaks tegevusplaanis.

Artikkel 8

Kolmandate riikide osalemine

1. Ilma et see piiraks liidu sõltumatust otsuste tegemisel või ühtset institutsioonilist raamistikku ning kooskõlas Euroopa Ülemkogu asjakohaste suunistega, võib kolmandaid riike kutsuda operatsioonil osalema.

2. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed kutsuma kolmandaid riike osalema ning tegema ELi operatsiooni ülema ja ELi sõjalise komitee soovitusel asjakohaseid otsuseid pakutava osaluse vastuvõtmise kohta.

3. Kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse lepingutega, mis sõlmitakse lähtuvalt ELi lepingu artiklist 37 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 218 sätestatud korras. Kui liit ja kolmas riik on sõlminud lepingu, millega kehtestatakse raamistik kõnealuse kolmanda riigi osalemise kohta liidu kriisiohjamismissioonidel, kehtivad sellise lepingu sätted EUFOR RCA kontekstis.

4. Kolmandatel riikidel, kes annavad operatsioonile EUFOR RCA märkimisväärse sõjalise panuse, on operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel liikmesriikidel.

5. Nõukogu volitab poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid panustajate komitee loomiseks, juhul kui kolmandad riigid peaksid andma märkimisväärse sõjalise panuse.

Artikkel 9

Liidu juhitava isikkoosseisu staatus

Liidu juhitavate üksuste ja isikkoosseisu staatust, sealhulgas privileege, immuniteete ja täiendavaid tagatisi, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks ja tegevuse sujuvaks läbiviimiseks, käsitletakse lepingutes, mis sõlmitakse lähtuvalt ELi lepingu artiklist 37 ja ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud korras.

Artikkel 10

Rahastamiskord

1. ELi sõjalise operatsiooni ühiseid kulusid hallatakse otsuse 2011/871/ÜVJP alusel.

2. EUFOR RCA ühiste kulude lähtesumma on 25,9 miljonit eurot. Otsuse 2011/871/ÜVJP artikli 25 lõikes 1 osutatud lähtesumma protsent on 50 %.

Artikkel 11

Teabe avaldamine

1. Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas nõukogu otsusega 2013/488/EL (2) käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele asjakohastel juhtudel ja vastavalt EUFOR RCA vajadustele selle läbiviimisel koostatud ELi salastatud teavet järgmiselt:

a)	kuni tasemeni, mis on sätestatud liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel sõlmitud kohaldatavas salastatud teabe kaitse lepingus; või

b)	muudel juhtudel kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE / EU CONFIDENTIAL”.

2. Kõrgel esindajal on samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL ÜRO-le ning Aafrika Liidule vastavalt EUFOR RCA vajadustele selle läbiviimisel koostatud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE / EU RESTRICTED”. Selle jaoks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ning ÜRO pädevate asutuste ja Aafrika Liidu vahel.

3. Spetsiifilise ja vahetu operatiivvajaduse puhul on kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2013/488/EL vastuvõtjariigile operatsiooni läbiviimisel koostatud ELi salastatud teavet kuni tasemeni „RESTREINT UE / EU RESTRICTED”. Selle jaoks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ning vastuvõtjariigi pädevate asutuste vahel.

4. Kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele ELi salastamata dokumente, mis on seotud operatsiooni käsitlevate nõukogu aruteludega, mille suhtes kehtib vastavalt nõukogu kodukorra (3) artikli 6 lõikele 1 ametisaladuse hoidmise kohustus.

5. Kõrge esindaja võib delegeerida sellised volitused ja õiguse sõlmida käesolevas artiklis osutatud kokkuleppeid Euroopa välisteenistuse töötajatele, ELi operatsiooni ülemale või ELi vägede juhatajale, tehes seda kooskõlas otsuse 2013/488/EL lisa VI jaoga VII.

Artikkel 12

Jõustumine ja lõpetamine

1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

2. EUFOR RCA kaotab kehtivuse hiljemalt kuus kuud pärast täieliku operatsioonivõime saavutamist.

3. Käesolev otsus tunnistatakse kehtetuks alates ELi operatsiooni peakorteri sulgemise kuupäevast kooskõlas EUFOR RCA lõpetamiseks heakskiidetud kavadega ning mõjutamata otsuses 2011/871/ÜVJP kehtestatud EUFOR RCA raamatupidamisaruannete auditeerimist ja esitamist käsitlevaid menetlusi.

Brüssel, 10. veebruar 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) Nõukogu 19. detsembri 2011. aasta otsus 2011/871/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (Athena) (ELT L 343, 23.12.2011, lk 35).

(2) Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

(3) Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).

11.2.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 40/63

NÕUKOGU OTSUS 2014/74/ÜVJP,

10. veebruar 2014,

millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse nõukogu 31. mai 2013. aasta otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (1),

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 31. mail 2013 vastu otsuse 2013/255/ÜVJP.

(2)

Otsusesse 2013/255/ÜVJP on vaja lisada erand vahendite külmutamisest lubamaks Süüria Keskpanga ja Süüria riigiosalusega üksuste rahaliste vahendite ja majandusressursside vabastamist, et teha Süüria Araabia Vabariigi nimel makseid Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni kontrollimisiooni ja Süüria keemiarelvade hävitamisega seotud tegevuse jaoks ning eelkõige spetsiaalsesse Süüria sihtfondi väljaspool Süüria Araabia Vabariiki asuvate keemiarelvade täieliku hävitamisega seotud tegevuse jaoks.

(3)	Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid.

(4)	Otsust 2013/255/ÜVJP tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2013/255/ÜVJP artikli 28 lõikele 3 lisatakse järgmine punkt:

„h)

ette nähtud I ja II lisas loetletud Süüria Keskpangale ja Süüria riigiosalusega üksustele, et teha Süüria Araabia Vabariigi nimel makseid Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni kontrollimisiooni ja Süüria keemiarelvade hävitamisega seotud tegevuse jaoks ning eelkõige spetsiaalsesse Süüria sihtfondi väljaspool Süüria Araabia Vabariiki asuvate keemiarelvade täieliku hävitamisega seotud tegevuse jaoks.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 10. veebruar 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) ELT L 147, 1.6.2013, lk 14.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2014.040.est
Euroopa Liidu Teataja		L 40

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 11. veebruar 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus 2014/71/ÜVJP, 18. november 2013, Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vahelise lepingu (millega kehtestatakse raamistik Tšiili Vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides) allkirjastamise ja sõlmimise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Tšiili Vabariigi vaheline leping, millega kehtestatakse raamistik Tšiili Vabariigi osalemiseks Euroopa Liidu kriisiohjamisoperatsioonides	2
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) nr 124/2014, 10. veebruar 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias	8
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 125/2014, 10. veebruar 2014, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 2580/2001 (teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks) artikli 2 lõiget 3 ning tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 714/2013	9
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 126/2014, 5. veebruar 2014, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Paprika Žitava / Žitavská paprika (KPN)]	12
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 127/2014, 5. veebruar 2014, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Jamón de Teruel/Paleta de Teruel (KPN)]	14
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 128/2014, 5. veebruar 2014, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Gofio Canario (KGT)]	16
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 129/2014, 10. veebruar 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	18
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni direktiiv 2014/18/EL, 29. jaanuar 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ seoses kaitseotstarbeliste toodete nimekirjaga ( 1 )	20
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus 2014/72/ÜVJP, 10. veebruar 2014, millega ajakohastatakse ja muudetakse loetelu isikutest, rühmitustest ja üksustest, kelle suhtes kohaldatakse ühise seisukoha 2001/931/ÜVJP (terrorismivastaste erimeetmete rakendamise kohta) artikleid 2, 3 ja 4 ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/395/ÜVJP	56
	*	Nõukogu otsus 2014/73/ÜVJP, 10. veebruar 2014, Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Kesk-Aafrika Vabariigis (EUFOR RCA)	59
	*	Nõukogu otsus 2014/74/ÜVJP, 10. veebruar 2014, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid	63