ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2014.039.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 39

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. köide
8. veebruar 2014


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 118/2014, 30. jaanuar 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1560/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 119/2014, 7. veebruar 2014, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1925/2006 seoses kroomiga rikastatud pärmiga, mida kasutatakse toidulisandite valmistamisel, ja toidule lisatava kroom(III)laktaat-trihüdraadiga ( 1 )

44

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 120/2014, 7. veebruar 2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1981/2006 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 rakendamise üksikasjalike eeskirjade kohta seoses geneetiliselt muundatud organismide ühenduse referentlaboratooriumiga ( 1 )

46

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 121/2014, 7. veebruar 2014, milles käsitletakse L-selenometioniini kasutamise lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina ( 1 )

53

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 122/2014, 7. veebruar 2014, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

56

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 123/2014, 7. veebruar 2014, millega kehtestatakse ajavahemikul 3. kuni 4. veebruarini 2014 Tuneesia tariifikvoodi raames oliiviõli kohta esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient ja peatatakse 2014. aasta veebruari impordilitsentside väljaandmine

58

 

 

OTSUSED

 

 

2014/68/EL

 

*

Nõukogu otsus, 28. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust 1999/70/EÜ riikide keskpankade välisaudiitorite kohta Latvijas Banka välisaudiitorite osas

59

 

 

2014/69/EL

 

*

Komisjoni otsus, 6. veebruar 2014, millega Rootsil ja Ühendkuningriigil lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõikele 6 teha erandeid teatavatest ühistest lennundusohutuseeskirjadest (teatavaks tehtud numbri C(2014) 559 all)  ( 1 )

60

 

 

SOOVITUSED

 

 

2014/70/EL

 

*

Komisjoni soovitus, 22. jaanuar 2014, milles esitatakse miinimumpõhimõtted süsivesinike (näiteks kildagaas) uurimiseks ja tootmiseks suuremahulise hüdrofrakkimise teel

72

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 39/1


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 118/2014,

30. jaanuar 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1560/2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3, artikli 6 lõiget 5, artikli 8 lõiget 6, artikli 16 lõiget 4, artikli 21 lõiget 3, artikli 22 lõiget 3, artikli 23 lõiget 4, artikli 24 lõiget 5, artikli 29 lõikeid 1 ja 4, artikli 31 lõiget 4, artikli 32 lõikeid 1 ja 5 ning artikli 35 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1560/2003 (2) võeti vastu mitu nõukogu määruse (EÜ) nr 343/2003 (3) rakendamiseks vajalikku üksikasjalikku eeskirja.

(2)

2013. aasta juunis võeti vastu määrus (EL) nr 604/2013, millega sõnastatakse uuesti määrus (EÜ) nr 343/2003. Määruse (EL) nr 604/2013 tõhusaks rakendamiseks tuleks vastu võtta mitu täiendavat üksikasjalikku eeskirja.

(3)

Selleks et suurendada süsteemi tõhusust ja parandada siseriiklike ametiasutuste vahelist koostööd, on vaja muuta eeskirju, mis käsitlevad vastuvõtmis- ja tagasivõtmispalvete edastamist ja menetlemist, teabesaamispalveid, koostööd perekonnaliikmete ja teiste sugulaste taasühendamisel saatjata alaealiste ja ülalpeetavate puhul ning üleandmiste teostamist.

(4)

Määrusega (EÜ) nr 1560/2003 ei ole ette nähtud ühist Dublini/Eurodaci teabelehte, eraldi teabelehte saatjata alaealiste jaoks, tüüpvormi asjakohase info vahetamiseks saatjata alaealiste kohta, ühetaolisi tingimusi alaealisi ja ülalpeetavaid isikuid käsitleva teabega tutvumiseks ning selle vahetamiseks, enne üleandmist toimuva teabevahetuse standardvormi, ühist tervisetõendit, ühetaolisi tingimusi ega praktilist korda isikute terviseandmete vahetamiseks enne üleandmist. Sellest tulenevalt tuleks lisada uued sätted.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 603/2013 (4) asendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000 (5) ning sellega tehakse muudatused Eurodac-süsteemis. Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1560/2003 kohandada, et kajastada korrektselt määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud menetluste ja määruse (EL) nr 603/2013 kohaldamise vastastikust mõju.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 767/2008 (6) on ette nähtud eeskirjad määruse (EL) nr 604/2013 kohaldamise hõlbustamise kohta. Sellest tulenevalt tuleks muuta ühetaolisi tingimusi taotlejate vastuvõtmise palvete koostamiseks ja esitamiseks, et lisada eeskirjad viisainfosüsteemi andmete kasutamise kohta.

(7)

Tehnilised kohandused on vajalikud, et reageerida kohaldatavate standardite ja määrusega (EÜ) nr 1560/2003 määruse (EL) nr 604/2013 rakendamise hõlbustamiseks loodud elektroonilise andmeedastusvõrgu kasutamise praktilise korra arengule.

(8)

Kõnealuse määruse kohaselt teostatava läbivaatamise suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (7).

(9)

Määrust (EL) nr 604/2013 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes. Määruse (EL) nr 604/2013 täieliku kohaldamise võimaldamiseks peaks käesolev määrus jõustuma niipea kui võimalik.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 604/2013 artikli 44 lõike 2 alusel loodud komitee arvamusega.

(11)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1560/2003 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1560/2003 muutmine

Määrust (EÜ) nr 1560/2003 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Kui palve põhineb kokkulangevusel, millest viisainfosüsteem (VIS) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 767/2008 (8) artikli 21 kohaselt teatanud pärast seda, kui rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgi on võrreldud varem võetud ja VISile nimetatud määruse artikli 9 kohaselt saadetud ning nimetatud määruse artikli 21 kohaselt kontrollitud sõrmejälgedega, sisaldab palve ka VISi poolt edastatud teavet.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).”"

2)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Tagasivõtmispalvete koostamine

Tagasivõtmispalve koostatakse tüüpvormil vastavalt III lisas esitatud näidisele ja selles märgitakse palve laad ja põhjused ning palve aluseks olevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (9) sätted.

Palve sisaldab vajaduse korral ka:

a)

koopiat kõigist otsestest ja kaudsetest tõenditest, mis näitavad, et palve saajaks olev liikmesriik vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, ja sellele vajaduse korral lisatud märkusi, mis käsitlevad tõendite saamise asjaolusid ja tõendusjõudu, mille palve esitajaks olev liikmesriik on neile omistanud määruse (EL) nr 604/2013 artikli 22 lõikes 3 osutatud otseste ja kaudsete tõendite loendite põhjal, mis on esitatud käesoleva määruse II lisas;

b)

kokkulangevust, millest Eurodac-süsteemi kesküksus on määruse (EÜ) nr 2725/2000 artikli 4 lõike 5 kohaselt teatanud pärast seda, kui taotleja sõrmejälgi on võrreldud varem võetud ja kesküksusele nimetatud määruse artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohaselt saadetud ning nimetatud määruse artikli 4 lõike 6 kohaselt kontrollitud sõrmejälgedega.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 604/2013, 26. juuni 2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).”"

3)

Artiklile 8 lisatakse uus lõige:

„3.   VI lisas esitatud tüüpvormi kasutatakse vastutavale liikmesriigile selliste andmete saatmiseks, mis on olulised üleantava isiku õiguste ja esmavajaduste tagamise seisukohast. Seda tüüpvormi käsitatakse teatena lõike 2 tähenduses.”

4)

Artiklile 9 lisatakse uus lõige:

„1a.   Kui üleandmine on edasi lükatud üleandva liikmesriigi taotlusel, peavad üleandev ja vastutav liikmesriik jätkama suhtlemist, et uus üleandmine kooskõlas artikliga 8 korraldataks niipea kui võimalik ja hiljemalt kahe nädala jooksul alates hetkest, mil asutused said teada viivituse või edasilükkamise tinginud asjaolude äralangemisest. Sellisel juhul saadetakse üleandmise eel VI lisas esitatud ajakohastatud tüüpvorm andmete edastamiseks enne üleandmist.”

5)

Artikli 9 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Liikmesriik, kes ei saa teostada üleandmist ühel määruse (EL) nr 604/2013 artikli 29 lõikes 2 sätestatud põhjustest tavapärase kuuekuulise tähtaja jooksul asjaomase isiku vastuvõtmise või tagasivõtmise palve rahuldamisest või kaebuse või uuesti läbivaatamise suhtes tehtud lõplikust otsusest, kui sellel on peatav toime, teatab sellest vastutavale liikmesriigile enne selle tähtaja lõppu. Vastasel juhul jääb vastutus rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise ja muude määruse (EL) nr 604/2013 kohaste kohustuste täitmise eest palve esitajaks olevale liikmesriigile kooskõlas kõnealuse määruse artikli 29 lõikega 2.”

6)

Artiklile 11 lisatakse uus lõige:

„6.   Kui taotleja viibib teise liikmesriigi territooriumil kui see riik, kus viibib määruse (EL) nr 604/2013 artikli 16 lõikes 1 osutatud laps, vend või õde või vanem, konsulteerivad kaks liikmesriiki teineteisega ja vahetavad teavet, et teha kindlaks:

a)

tõendatud perekondlikud sidemed taotleja ja lapse, venna või õe või vanema vahel;

b)

sõltuvussuhe taotleja ja lapse, venna või õe või vanema vahel;

c)

asjaomase isiku võime hoolitseda ülalpeetava isiku eest;

d)

vajaduse korral elemendid, mida võtta arvesse, et hinnata suutmatust pikema aja jooksul reisida.

Selleks et vahetada esimeses lõigus osutatud teavet, kasutatakse käesoleva määruse VII lisas esitatud tüüpvormi.

Palve saajaks olev liikmesriik püüab vastata nelja nädala jooksul pärast palve saamist. Kui veenvad tõendid osutavad sellele, et täiendav uurimine annaks asjakohasemat teavet, teatab palve saajaks olev liikmesriik palve esitajaks olevale liikmesriigile, et vaja on kaht lisanädalat.

Käesolevas artiklis sätestatud teabesaamispalve tuleb täita, järgides täielikult määruse (EL) nr 604/2013 artikli 21 lõikes 1, artikli 22 lõikes 1, artikli 23 lõikes 2, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 25 lõikes 1 sätestatud tähtaegu. Kõnealune kohustus kehtib, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 604/2013 artikli 34 lõike 5 kohaldamist.”

7)

Artiklile 12 lisatakse järgmised lõiked:

„3.   Selleks et hõlbustada saatjata alaealise perekonnaliikmete, vendade või õdede või sugulaste kindlakstegemiseks vajalikku tegevust, otsib ja/või võtab liikmesriik, kellele saatjata alaealine on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, pärast isikliku vestluse pidamist määruse (EL) nr 604/2013 artikli 5 kohaselt kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 2 osutatud esindaja juuresolekul arvesse alaealise esitatud teavet või teavet, mis pärineb mis tahes muult usaldusväärselt allikalt, kes tunneb isiklikku olukorda või alaealise või tema perekonnaliikme, venna või õe või sugulase läbitud teekonda.

Asutused, kes osalevad saatjata alaealise esitatud taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlakstegemise protsessis, kaasavad sellesse võimalikult suures ulatuses määruse (EL) nr 604/2013 artikli 6 lõikes 2 osutatud esindaja.

4.   Kui määruse (EL) nr 604/2013 artiklist 8 tulenevate kohustuste kohaldamisel on saatjata alaealise esitatud taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kindlakstegemise protsessis osaleval liikmesriigil teavet, mis võimaldab hakata kindlaks tegema perekonnaliiget, venda või õde või sugulast ja/või tema asukohta, konsulteerib kõnealune liikmesriik vajaduse korral teiste liikmesriikidega ja vahetab teavet, et:

a)

teha kindlaks saatjata alaealise perekonnaliikmed, vennad või õed või sugulased, kes viibivad liikmesriikide territooriumil;

b)

tuvastada tõendatud perekondlike sidemete olemasolu;

c)

hinnata, kas saatjata alaealise sugulane on võimeline tema eest hoolitsema, sealhulgas juhul, kui saatjata alaealise perekonnaliikmed, vennad või õed või sugulased viibivad rohkem kui ühes liikmesriigis.

5.   Kui lõikes 4 osutatud teabe vahetamine viitab sellele, et teises liikmesriigis või teistes riikides viibib veel perekonnaliikmeid, vendi või õdesid või sugulasi, teeb liikmesriik, kus saatjata alaealine viibib, koostööd asjaomase liikmesriigi või asjaomaste riikidega, et määrata kindlaks kõige sobivam isik, kellele alaealine usaldatakse, ja eelkõige teha kindlaks:

a)

alaealise ja liikmesriikide territooriumil tuvastatud eri isikute vaheliste perekondlike sidemete tugevus;

b)

asjaomaste isikute võime ja valmisolek hoolitseda alaealise eest;

c)

alaealise parimad huvid iga juhtumi puhul.

6.   Selleks et vahetada lõikes 4 osutatud teavet, kasutatakse käesoleva määruse VIII lisas esitatud tüüpvormi.

Palve saajaks olev liikmesriik püüab vastata nelja nädala jooksul pärast palve saamist. Kui veenvad tõendid osutavad sellele, et täiendav uurimine annaks asjakohasemat teavet, teatab palve saajaks olev liikmesriik palve esitajaks olevale liikmesriigile, et vaja on kaht lisanädalat.

Käesolevas artiklis sätestatud teabesaamispalve tuleb täita, järgides täielikult määruse (EL) nr 604/2013 artikli 21 lõikes 1, artikli 22 lõikes 1, artikli 23 lõikes 2, artikli 24 lõikes 2 ja artikli 25 lõikes 1 sätestatud tähtaegu. Kõnealune kohustus kehtib, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 604/2013 artikli 34 lõike 5 kohaldamist.”

8)

Artikli 15 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Palved, vastused ja kõik liikmesriikidevahelised kirjad, mis on seotud määruse (EL) nr 604/2013 kohaldamisega, saadetakse elektroonilise sidevõrgu „DubliNet” kaudu, mis on loodud käesoleva määruse II jaotise alusel.”

9)

Lisatakse uus artikkel 15a:

„Artikkel 15a

Ühetaolised tingimused ja praktiline kord terviseandmete vahetamiseks enne üleandmist

Terviseandmete vahetamine enne üleandmist ja eelkõige IX lisas sätestatud tervisetõendi edastamine toimub üksnes asutuste vahel, kellest on komisjoni teavitatud kooskõlas määruse (EL) nr 604/2013 artikliga 35, kasutades süsteemi „DubliNet”.

Taotlejat üleandev liikmesriik ja vastutav liikmesriik püüavad enne tervisetõendi edastamist kokku leppida keele, mida kasutatakse kõnealuse tõendi täitmiseks, võttes arvesse juhtumi asjaolusid, eelkõige kiire tegutsemise vajadust saabumisel.”

10)

Lisatakse uus artikkel 16a:

„Artikkel 16a

Teabelehed rahvusvahelise kaitse taotlejate jaoks

1.   X lisas on esitatud ühine teabeleht, milles teavitatakse kõiki rahvusvahelise kaitse taotlejaid määruse (EL) nr 604/2013 sätetest ja määruse (EL) nr 603/2013 kohaldamisest.

2.   XI lisas on esitatud eraldi teabeleht saatjata laste jaoks, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset.

3.   XII lisas on esitatud teave kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele, kes on kinni peetud seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega.

4.   XIII lisas on esitatud teave liikmesriigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele.”

11)

Artikli 18 lõige 2 jäetakse välja.

12)

Artikli 19 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Riiklikud juurdepääsupunktid saadavad üksteisele vorme, mille näidised on esitatud I ja III lisas, ning V, VI, VII, VIII ja IX lisas esitatud teabesaamispalve vorme komisjoni ettenähtud vormingus. Komisjon teatab liikmesriikidele kohaldatavatest tehnilistest normidest.”

13)

Artikli 20 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Igal teatel on viitenumber, mis võimaldab üheselt ära tunda juhtumi, millega see on seotud, ja palve esitajaks oleva liikmesriigi. Kõnealune number peab võimaldama ka kindlaks teha, kas teade on seotud vastuvõtmispalvega (1. liik), tagasivõtmispalvega (2. liik), teabesaamispalvega (3. liik), teabe vahetamisega taotleja lapse, venna või õe või vanema kohta, kui on tegemist ülalpeetavatega (4. liik), teabe vahetamisega saatjata alaealise perekonna, venna või õe või sugulase kohta (5. liik), teabe edastamisega enne üleandmist (6. liik) või ühise tervisetõendi edastamisega (7. liik).”

14)

Artikli 20 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui palve põhineb Eurodac-süsteemi andmetel, lisatakse palve saajaks oleva liikmesriigi Eurodac-süsteemi viitenumber.”

15)

Artikli 21 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Kui riiklikust juurdepääsupunktist on saadetud andmeid sellisele riiklikule juurdepääsupunktile, mille toimimises on esinenud katkestusi, tõendatakse saatmiskuupäeva ja -kellaaega saatmislogiga keskse sideinfrastruktuuri tasandil. Riikliku juurdepääsupunkti toimimise katkestuse ajal ei peatata määrusega (EL) nr 604/2013 palve või vastuse saatmiseks ettenähtud tähtaegade kulgemist.”

16)

Lisad asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. jaanuar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 180, 29.6.2013, lk 31.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003, 2. september 2003, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad määrusele (EÜ) nr 343/2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 222, 5.9.2003, lk 3).

(3)  Nõukogu määrus (EÜ) 343/2003, 18. veebruar 2003, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest (ELT L 50, 25.2.2003, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 603/2013, 26. juuni 2013, millega luuakse sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr 604/2013 (millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest) tõhusaks kohaldamiseks ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 180, 29.6.2013, lk 1).

(5)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 2725/2000, 11. detsember 2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).


LISA

I LISA

Image

Image

Image

Image

II LISA

(Viidatakse määruse (EL) nr 604/2013 artiklitele)

LOEND A

TÕENDUSVIISID

I.   Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise menetlus

1.   Taotleja on saatjata alaealine, kelle pereliige või sugulane (isa, ema, laps, õde-vend, tädi, onu, vanavanem, lapse eest vastutav täiskasvanu, eestkostja) viibib mõnes liikmesriigis (artikkel 8)

Otsesed tõendid

muu liikmesriigi kirjalik kinnitus teabe kohta;

registriväljavõtted;

pereliikmele antud elamisload;

tõendid isikute sugulussuhte kohta, kui need on kättesaadavad;

nende puudumisel vajaduse korral DNA- või vereproovide võrdluse tulemus.

2.   Taotleja pereliige, kes on saanud rahvusvahelise kaitse, elab seaduslikult mõnes liikmesriigis (artikkel 9)

Otsesed tõendid

muu liikmesriigi kirjalik kinnitus teabe kohta;

registriväljavõtted;

pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundiga isikule antud elamisload;

tõendid isikute sugulussuhte kohta, kui need on kättesaadavad;

asjaomaste isikute nõusolek.

3.   Taotleja pereliige, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes ei ole veel esimest sisulist otsust tehtud, viibib mõnes liikmesriigis (artikkel 10)

Otsesed tõendid

muu liikmesriigi kirjalik kinnitus teabe kohta;

registriväljavõtted;

isikule taotluse läbivaatamise ajaks antud ajutised elamisload;

tõendid isikute sugulussuhte kohta, kui need on kättesaadavad;

nende puudumisel vajaduse korral DNA- või vereproovide võrdluse tulemus;

asjaomaste isikute nõusolek.

4.   Kehtivad elamisload (artikli 12 lõiked 1 ja 3) või elamisload, mille kehtivusaeg on lõppenud vähem kui kaks aastat tagasi [ja nende jõustumiskuupäevad] (artikli 12 lõige 4)

Otsesed tõendid

elamisluba;

väljavõtted välismaalaste registrist või sarnastest registritest;

elamisloa väljastanud liikmesriigi kinnitus/selgitused teabe kohta.

5.   Kehtivad viisad (artikli 12 lõiked 2 ja 3) või viisad, mille kehtivusaeg on lõppenud vähem kui kuus kuud tagasi [ja nende jõustumiskuupäevad] (artikli 12 lõige 4)

Otsesed tõendid

väljastatud viisa (kehtiv või aegunud, vastavalt olukorrale);

väljavõtted välismaalaste registrist või sarnastest registritest;

VISi kaudu edastatud andmete kokkulangevus kooskõlas määruse (EÜ) nr 767/2008 artikliga 21;

viisa väljastanud liikmesriigi kinnitus/selgitused andmete kohta.

6.   Seaduslik sisenemine territooriumile välispiiri kaudu (artikkel 14)

Otsesed tõendid

passis olev sissesõidutempel;

liikmesriigiga piirneva riigi väljasõidutempel, pidades silmas rahvusvahelise kaitse taotleja teekonda ja piiriületuse kuupäeva;

piletid, mis võimaldavad vormiliselt kindlaks teha sisenemise välispiiri kaudu;

passis olev sissesõidutempel või sarnane märge.

7.   Ebaseaduslik sisenemine välispiiri kaudu (artikli 13 lõige 1)

Otsesed tõendid

kokkulangevus, mis on Eurodaci süsteemi abil kindlaks tehtud taotleja sõrmejälgede võrdlemisel Eurodaci süsteemi käsitleva määruse artikli 14 kohaselt võetud sõrmejälgedega;

võltsitud passis olev sissesõidutempel;

liikmesriigiga piirneva riigi väljasõidutempel, pidades silmas rahvusvahelise kaitse taotleja teekonda ja piiriületuse kuupäeva;

piletid, mis võimaldavad vormiliselt kindlaks teha sisenemise välispiiri kaudu;

passis olev sissesõidutempel või sarnane märge.

8.   Vähemalt viie kuu pikkune viibimine mõnes liikmesriigis (artikli 13 lõige 2)

Otsesed tõendid

elamisloataotluse läbivaatamise ajaks antud elamisload;

vähemalt viiekuulise vahega väljastatud ja täitmisele pööramata jäetud väljasõidu- või väljasaatmiskorraldused;

väljavõtted haiglate, vanglate, kinnipidamiskeskuste registritest.

9.   Lahkumine liikmesriikide territooriumilt (artikli 19 lõige 2)

Otsesed tõendid

väljasõidutempel;

väljavõtted kolmandate riikide registritest (tõendid viibimise kohta);

piletid, mis võimaldavad vormiliselt kindlaks teha väljumise või sisenemise välispiiri kaudu;

selle liikmesriigi selgitused/kinnitus, kust lahkudes väljus rahvusvahelise kaitse taotleja liikmesriikide territooriumilt;

liikmesriigiga piirneva kolmanda riigi tempel, pidades silmas rahvusvahelise kaitse taotleja teekonda ja piiriületuse kuupäeva.

II.   Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kohustus lubada taotlejal naasta või ta tagasi võtta

1.   Vastutava liikmesriigi määramise menetlus on käimas liikmesriigis, kus esitati rahvusvahelise kaitse taotlus (artikli 20 lõige 5)

Otsesed tõendid

kokkulangevus, mis on Eurodaci süsteemi abil kindlaks tehtud taotleja sõrmejälgede võrdlemisel Eurodaci süsteemi käsitleva määruse artikli 9 kohaselt võetud sõrmejälgedega;

taotleja esitatud vorm;

ametiasutuste koostatud protokoll;

taotlusega seoses võetud sõrmejäljed;

väljavõtted asjakohastest registritest ja toimikutest;

ametiasutuste kirjalik protokoll, mis tõendab, et taotlus on esitatud.

2.   Rahvusvahelise kaitse taotlus on läbivaatamisel või on varem läbi vaadatud (artikli 18 lõike 1 punktid b, c ja d)

Otsesed tõendid

kokkulangevus, mis on Eurodaci süsteemi abil kindlaks tehtud taotleja sõrmejälgede võrdlemisel Eurodaci süsteemi käsitleva määruse artikli 9 kohaselt võetud sõrmejälgedega;

taotleja esitatud vorm;

ametiasutuste koostatud protokoll;

taotlusega seoses võetud sõrmejäljed;

väljavõtted asjakohastest registritest ja toimikutest;

ametiasutuste kirjalik protokoll, mis tõendab, et taotlus on esitatud.

3.   Lahkumine liikmesriikide territooriumilt (artikli 20 lõige 5; artikli 19 lõige 2)

Otsesed tõendid

väljasõidutempel;

väljavõtted kolmandate riikide registritest (tõendid viibimise kohta);

liikmesriigiga piirneva kolmanda riigi väljasõidutempel, pidades silmas rahvusvahelise kaitse taotleja teekonda ja piiriületuse kuupäeva;

asutuste kirjalik tõend selle kohta, et välismaalane on tegelikult välja saadetud.

4.   Väljasaatmine liikmesriikide territooriumilt (artikli 19 lõige 3)

Otsesed tõendid

asutuste kirjalik tõend selle kohta, et välismaalane on tegelikult välja saadetud;

väljasõidutempel;

kolmanda riigi kinnitus väljasaatmist käsitleva teabe kohta.

LOEND B

KAUDSED TÕENDID

I.   Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise menetlus

1.   Saatjata alaealisest taotleja pereliikme (ema, isa, eestkostja) viibimine mõnes liikmesriigis (artikkel 8)

Kaudsed tõendid  (1)

taotleja esitatud kontrollitav teave;

asjaomaste pereliikmete avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta.

2.   Taotleja pereliige, kes on pagulane või rahvusvahelise kaitse saaja, elab seaduslikult mõnes liikmesriigis (artikkel 9)

Kaudsed tõendid

taotleja esitatud kontrollitav teave;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta.

3.   Taotleja pereliige, kelle rahvusvahelise kaitse taotluse suhtes ei ole veel esimest sisulist otsust tehtud, viibib mõnes liikmesriigis (artikkel 10)

Kaudsed tõendid

taotleja esitatud kontrollitav teave;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta.

4.   Kehtivad elamisload (artikli 12 lõiked 1 ja 3) või elamisload, mille kehtivusaeg on lõppenud vähem kui kaks aastat tagasi [ja nende jõustumiskuupäevad] (artikli 12 lõige 4)

Kaudsed tõendid

taotleja üksikasjalikud ja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

selle liikmesriigi kinnitus/selgitused teabe kohta, kes ei väljastanud elamisluba;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

5.   Kehtivad viisad (artikli 12 lõiked 2 ja 3) või viisad, mille kehtivusaeg on lõppenud vähem kui kuus kuud tagasi [ja nende jõustumiskuupäevad] (artikli 12 lõige 4)

Kaudsed tõendid

taotleja üksikasjalikud ja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

selle liikmesriigi kinnitus/selgitused teabe kohta, kes ei väljastanud elamisluba;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

6.   Seaduslik sisenemine territooriumile välispiiri kaudu (artikkel 14)

Kaudsed tõendid

taotleja üksikasjalikud ja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

mõne muu liikmesriigi või kolmanda riigi kinnitus/selgitused andmete kohta;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

sõrmejäljed, välja arvatud juhul, kui asutused on võtnud välismaalase sõrmejäljed välispiiri ületamisel.

Sel juhul on need loendis A märgitud otsesed tõendid;

sõidupiletid;

hotelliarved;

liikmesriikide avalike või eraasutuste sissepääsuload;

arsti, hambaarsti jne vastuvõtukaardid;

teave, millest nähtub, et taotleja on kasutanud reisibüroo teenuseid;

muud samalaadsed kaudsed tõendid.

7.   Ebaseaduslik sisenemine territooriumile välispiiri kaudu (artikli 13 lõige 1)

Kaudsed tõendid

taotleja üksikasjalikud ja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

mõne muu liikmesriigi või kolmanda riigi kinnitus/selgitused andmete kohta;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

sõrmejäljed, välja arvatud juhul, kui asutused on võtnud välismaalase sõrmejäljed välispiiri ületamisel.

Sel juhul on need loendis A märgitud otsesed tõendid;

sõidupiletid;

hotelliarved;

liikmesriikide avalike või eraasutuste sissepääsuload;

arsti, hambaarsti jne vastuvõtukaardid;

teave, millest nähtub, et taotleja on kasutanud kulleri- või reisibüroo teenuseid;

muud samalaadsed kaudsed tõendid.

8.   Vähemalt viie kuu pikkune viibimine mõnes liikmesriigis (artikli 13 lõige 2)

Kaudsed tõendid

taotleja üksikasjalikud ja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

valitsusvälise organisatsiooni, näiteks abivajajatele majutust pakkuva organisatsiooni kinnitus/selgitused teabe kohta;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

sõrmejäljed;

sõidupiletid;

hotelliarved;

liikmesriikide avalike või eraasutuste sissepääsuload;

arsti, hambaarsti jne vastuvõtukaardid;

teave, millest nähtub, et taotleja on kasutanud kulleri- või reisibüroo teenuseid;

muud samalaadsed kaudsed tõendid.

9.   Lahkumine liikmesriikide territooriumilt (artikli 19 lõige 2)

Kaudsed tõendid

taotleja üksikasjalikud ja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

mõne muu liikmesriigi kinnitus/selgitused andmete kohta;

artikli 19 lõike 2 kohta: väljasõidutempel, kui asjaomane taotleja on lahkunud liikmesriikide territooriumilt vähemalt kolmeks kuuks;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

sõrmejäljed, välja arvatud juhul, kui asutused on võtnud välismaalase sõrmejäljed välispiiri ületamisel.

Sel juhul on need loendis A märgitud otsesed tõendid;

sõidupiletid;

hotelliarved;

arsti, hambaarsti jne vastuvõtukaardid kolmandas riigis;

teave, millest nähtub, et taotleja on kasutanud kulleri- või reisibüroo teenuseid;

muud samalaadsed kaudsed tõendid.

II.   Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi kohustus lubada taotlejal uuesti riiki siseneda või ta tagasi võtta

1.   Vastutava liikmesriigi määramise menetlus on käimas liikmesriigis, kus esitati rahvusvahelise kaitse taotlus (artikli 20 lõige 5)

Kaudsed tõendid

taotleja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

mõne muu liikmesriigi kinnitus/selgitused andmete kohta.

2.   Rahvusvahelise kaitse taotlus on läbivaatamisel või on varem läbi vaadatud (artikli 18 lõike 1 punktid b, c ja d)

Kaudsed tõendid

taotleja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

mõne muu liikmesriigi kinnitus/selgitused andmete kohta.

3.   Lahkumine liikmesriikide territooriumilt (artikli 20 lõige 5; artikli 19 lõige 2)

Kaudsed tõendid

taotleja üksikasjalikud ja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

mõne muu liikmesriigi kinnitus/selgitused andmete kohta;

väljasõidutempel, kui asjaomane taotleja on lahkunud liikmesriikide territooriumilt vähemalt kolmeks kuuks;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

sõrmejäljed, välja arvatud juhul, kui asutused on võtnud välismaalase sõrmejäljed välispiiri ületamisel.

Sel juhul on need loendis A märgitud otsesed tõendid;

sõidupiletid;

hotelliarved;

arsti, hambaarsti jne vastuvõtukaardid kolmandas riigis;

teave, millest nähtub, et taotleja on kasutanud kulleri- või reisibüroo teenuseid;

muud samalaadsed kaudsed tõendid.

4.   Väljasaatmine liikmesriikide territooriumilt (artikli 19 lõige 3)

Kaudsed tõendid

taotleja kontrollitavad avaldused;

rahvusvahelise organisatsiooni, näiteks ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti kinnitus/selgitused andmete kohta;

väljasõidutempel, kui asjaomane taotleja on lahkunud liikmesriikide territooriumilt vähemalt kolmeks kuuks;

pereliikmete, reisikaaslaste jt kinnitus/selgitused andmete kohta;

sõrmejäljed, välja arvatud juhul, kui asutused on võtnud välismaalase sõrmejäljed välispiiri ületamisel.

Sel juhul on need loendis A märgitud otsesed tõendid;

sõidupiletid;

hotelliarved;

arsti, hambaarsti jne vastuvõtukaardid;

teave, millest nähtub, et taotleja on kasutanud kulleri- või reisibüroo teenuseid;

muud samalaadsed kaudsed tõendid.

III LISA

Image

Image

IV LISA

Image

V LISA

Image

VI LISA

Image

Image

VII LISA

Image

Image

VIII LISA

Image

Image

Image

IX LISA

Image

Image

X LISA

A   OSA

TEAVE DUBLINI MÄÄRUSE KOHTA RAHVUSVAHELISE KAITSE TAOTLEJATE JAOKS VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) NR 604/2013 ARTIKLILE 4 (2)

Te olete palunud meilt kaitset, kuna Te leiate, et Te olite sunnitud lahkuma oma riigist tagakiusamise, sõja või tõsise kahju ohu tõttu. Õigusaktis nimetatakse seda rahvusvahelise kaitse taotluseks ja Teid taotlejaks. Kaitset taotlevaid isikuid nimetatakse sageli varjupaigataotlejateks.

Asjaolu, et Te taotlesite varjupaika siin, ei taga seda, et me vaatame Teie taotluse läbi siin. Riik, kes vaatab Teie avalduse läbi, määratakse kindlaks menetluse kaudu, mis on kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktiga, mida tuntakse Dublini määruse nime all. Selle õigusakti kohaselt vastutab Teie taotluse läbivaatamise eest ainult üks riik.

Kõnealust õigusakti kohaldatakse 32 riigis (3). Käesolevas teabelehes nimetatakse neid 32 riiki Dublini riikideks.

Kui midagi jääb Teile käesolevas teabelehes arusaamatuks, pöörduge palun meie asutuste poole.

Enne kui Teie varjupaigataotlust on võimalik läbi vaadata, on meil vaja teha kindlaks, kas selle läbivaatamise eest vastutame meie või vastutab teine riik – seda nimetatakse Dublini menetluseks. Dublini menetlus ei käsitle põhjust, miks Te taotlete varjupaika. Selles käsitletakse ainult küsimust, milline riik vastutab otsuse tegemise eest Teie varjupaigataotluse kohta.

Kui kaua läheb aega, kuni otsustatakse, milline riik vaatab läbi minu taotluse?

Kui kaua aega kulub minu taotluse läbivaatamiseni?

Kui asutus otsustab, et Teie varjupaigataotluse kohta otsuse tegemise eest vastutame meie, siis tähendab see, et Te võite jääda sellesse riiki ja Teie taotlus vaadatakse läbi siin. Teie taotluse läbivaatamise protsess algab siis otsekohe.

Kui me otsustame, et Teie taotluse läbivaatamise eest vastutab teine riik, püüame me saata Teid kõnealusesse riiki niipea kui võimalik, et Teie taotlust saaks läbi vaadata seal. Tavapäraste asjaolude korral võib Dublini menetlus kuni Teie üleandmiseni kõnealusele riigile kesta kokku kuni 11 kuud. Teie varjupaigataotlus vaadatakse seejärel läbi vastutavas riigis. See ajavahemik võib olla erinev juhul, kui Te varjate end asutuste eest, Te olete vangistatud või Teid on kinni peetud või Te vaidlustate üleandmisotsuse. Kui Te olete ühes neist olukordadest, antakse Teile täpsemat teavet Teie suhtes kohaldatavate tähtaegade kohta. Kui Teid peetakse kinni, teatatakse Teile kinnipidamise põhjused ja Teile kättesaadavad õiguskaitsevahendid.

Kuidas otsustatakse seda, milline riik vastutab minu taotluse läbivaatamise eest?

Õigusaktis on sätestatud erinevad põhjused, miks võib riik vastutada Teie taotluse läbivaatamise eest. Neid põhjusi on õigusaktis käsitletud tähtsuse järjekorras alates sellest, kas Teie perekonnaliige viibib kõnealuses Dublini riigis, kas Dublini riik on Teile praegu või varem välja andnud viisa või elamisloa, või kas Te olete seaduslikult või ebaseaduslikult reisinud teise Dublini riiki või selle kaudu.

On oluline, et Te teavitaksite meid niipea kui võimalik sellest, et Teie perekonnaliikmed viibivad teises Dublini riigis. Kui Teie abikaasa või laps taotleb varjupaika või talle on antud rahvusvaheline kaitse teises Dublini riigis, võib Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutada kõnealune riik.

Me võime otsustada vaadata Teie taotluse läbi selles riigis isegi juhul, kui me ei vastuta selle läbivaatamise eest Dublini määruses sätestatud kriteeriumite alusel. Me ei saada Teid teise riiki, kui on tehtud kindlaks, et seal võidakse rikkuda Teie inimõigusi.

Mis juhtub, kui ma ei soovi minna teise riiki?

Teil on võimalus öelda, et Te ei nõustu otsusega, mille kohaselt Teid saadetakse teise Dublini riiki, ja Te võite kõnealuse otsuse vaidlustada kohtus. Te võite ka paluda, et Teil lubataks jääda sellesse riiki, kuni tehakse otsus vaidlustamise või läbivaatamise kohta.

Kui Te võtate oma varjupaigataotluse tagasi ja liigute teise Dublini riiki, saadetakse Teid tõenäoliselt tagasi sellesse riiki või vastutavasse riiki.

Seetõttu on oluline, et varjupaiga taotlemise korral jääksite Te siia, kuni me otsustame 1) kes vastutab Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest ja/või 2) vaadata Teie varjupaigataotluse läbi selles riigis.

Pange palun tähele, et kui me oleme seisukohal, et Te püüate tõenäoliselt põgeneda meie eest või varjata end meie eest, sest Te ei soovi, et me saadaksime Teid teise riiki, võidakse Teid kinni pidada (suletud keskuses). Sellisel juhul on Teil õigus esindajale ja me teavitame Teid Teie muudest õigustest, sealhulgas õigusest vaidlustada kinnipidamine.

Miks palutakse mul anda sõrmejäljed?

Kui Te esitate varjupaigataotluse ja Te olete vähemalt 14-aastane, võetakse Teilt sõrmejäljed ja edastatakse need sõrmejälgede andmebaasi Eurodac. Te peate tegema koostööd selle protseduuri ajal – Teil on õigusaktist tulenev kohustus anda sõrmejäljed.

Kui Teie sõrmejäljed ei ole nõutava kvaliteediga või kui Te olete tahtlikult vigastanud oma sõrmi, võetakse sõrmejäljed tulevikus uuesti.

Teie sõrmejälgi kontrollitakse Eurodac-süsteemis, et teha kindlaks, kas Te olete kunagi varem taotlenud varjupaika või kas Teilt on varem võetud sõrmejälgi piiril. See aitab kindlaks määrata, milline Dublini riik vastutab Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest.

Teie sõrmejälgi võidakse kontrollida ka viisainfosüsteemis (VIS), mis on Schengeni alal välja antud viisasid käsitlevat teavet sisaldav andmebaas. Kui Teil on praegu teise Dublini riigi viisa või Teil on see olnud varem, võidakse Teid saata sinna Teie rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamiseks.

Kuna Te olete esitanud varjupaigataotluse, hoitakse Teie sõrmejälgede andmeid Eurodac-süsteemis 10 aastat. Kümne aasta möödumisel kustutatakse need automaatselt Eurodac-süsteemist. Kui Teie varjupaigataotlus rahuldatakse, jäävad Teie sõrmejäljed andmebaasi, kuni need kustutatakse automaatselt. Kui Te saate Dublini riigi kodakondsuse, kustutatakse Teie sõrmejäljed pärast seda. Eurodac-süsteemis hoitakse Teie sõrmejälgi ja andmeid Teie soo kohta. Andmeid Teie nime, sünniaja ja kodakondsuse kohta ning Teie fotot ei saadeta Eurodaci andmebaasi, kuid neid võidakse hoida siseriiklikus andmebaasis.

Te võite tulevikus igal ajal küsida meilt Teid käsitlevate andmete kohta, mis me oleme salvestanud Eurodac-süsteemis. Kui Te leiate, et andmed on ebatäpsed või neid ei tuleks säilitada, võite Te taotleda nende parandamist või kustutamist. Teavet asutuste kohta, kes vastutavad Teie andmete töötlemise (või kontrollimise) eest selles riigis, ja asjaomaste asutuste kohta, kes vastutavad andmekaitse järelevalve eest, võib leida allpool.

Eurodac-süsteemi haldab Euroopa Liidu asutus eu-LISA. Teie andmeid võib kasutada ainult õigusaktiga määratletud eesmärkidel. Teie andmed edastatakse vaid Eurodaci kesksüsteemi. Kui Te taotlete tulevikus varjupaika teises Dublini riigis, saadetakse Teie sõrmejäljed kõnealusesse riiki kontrollimiseks. Eurodac-süsteemis hoitavaid andmeid ei jagata ühegi teise riigi või organisatsiooniga väljaspool Dublini riike.

Alates 20. juulist 2015 võivad Teie sõrmejälgede kohta päringuid teha asutused nagu politsei ja Euroopa Politseiamet (Europol), kes võivad taotleda juurdepääsu Eurodaci andmebaasile raskete kuritegude ning terrorismi ärahoidmise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

Millised on minu õigused selle aja jooksul, kui otsustatakse, milline riik vastutab minu varjupaigataotluse läbivaatamise eest?

Teil on õigus jääda sellesse riiki, kui Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutame meie, või kui Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutab teine riik, siis kuni Teie üleandmiseni sinna. Kui see riik vastutab Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest, on Teil õigus jääda siia vähemalt seni, kuni Teie varjupaigataotluse kohta tehakse esmane otsus. Teil on samuti õigus materiaalsetele vastuvõtutingimustele, näiteks majutusele, toidule jne, ning esmatasandi arstiabile ja erakorralisele arstiabile. Teile antakse võimalus anda meile teavet oma olukorra ja perekonnaliikmete Dublini riikide territooriumil viibimise kohta suuliselt ja/või kirjalikult oma emakeeles või muus keeles, mida Te valdate hästi (või kasutades vajaduse korral tõlki). Te saate ka kirjaliku koopia otsusest Teie üleandmise kohta teisele riigile. Teil on samuti õigus võtta meiega ühendust lisateabe saamiseks ja/või õigus võtta ühendust ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR) selles riigis.

Kui me leiame, et Teie taotluse läbivaatamise eest võib vastutada teine riik, saate Te üksikasjalikumat teavet kõnealuse menetluse ning selle kohta, kuidas see mõjutab Teid ja Teie õigusi (4).

Kontaktandmed, eelkõige: (märkida liikmesriigipõhine teave)

varjupaigaasutuse aadress ja kontaktandmed;

siseriikliku järelevalveasutuse andmed;

Eurodac-süsteemi vastutava töötleja ja tema esindaja andmed;

vastutava töötleja büroo kontaktandmed;

kohaliku ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti büroo kontaktandmed (juhul, kui see on olemas);

õigusabi pakkujate / pagulaste tugiorganisatsioonide kontaktandmed;

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) kontaktandmed.

B   OSA

DUBLINI MENETLUS – TEAVE VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) NR 604/2013 ARTIKLILE 4 RAHVUSVAHELISE KAITSE TAOTLEJATELE, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE DUBLINI MENETLUST (5)

Käesolev teabeleht on Teile antud seepärast, et Te olete taotlenud rahvusvahelist kaitset (varjupaika) selles või teises Dublini riigis ning asutustel on põhjust arvata, et Teie taotluse läbivaatamise eest võib vastutada teine riik.

Me määrame vastutava riigi kindlaks menetluse kaudu, mis on kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktiga, mida tuntakse Dublini määruse nime all. Seda menetlust nimetatakse Dublini menetluseks. Käesolevas teabelehes püütakse anda vastused kõige sagedamini esitatavatele küsimustele, mis võivad Teil tekkida kõnealuse menetluse kohta.

Kui midagi jääb Teile käesolevas teabelehes arusaamatuks, pöörduge palun asutuste poole.

Miks kohaldatakse minu suhtes Dublini menetlust?

Dublini määrust kohaldatakse kogu geograafilises piirkonnas, mis hõlmab 32 riiki. Dublini riigid on järgmised: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik ja 4 Dublini süsteemiga ühinenud riiki (Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein).

Dublini menetlusega määratakse kindlaks, milline üks riik vastutab Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest. See tähendab, et see riik võib Teid anda üle teisele riigile, kes vastutab Teie taotluse läbivaatamise eest.

Dublini menetlusel on kaks eesmärki:

tagada, et Teie varjupaigataotlus jõuab selle läbivaatamise eest vastutava riigi asutuse kätte;

tagada, et Te ei esita mitu varjupaigataotlust mitmes riigis eesmärgiga pikendada oma viibimist Dublini riikides.

Seni kuni pole otsustatud, milline riik vastutab otsuse tegemise eest Teie taotluse kohta, ei vaata siinsed asutused läbi Teie taotluse üksikasju.

PIDAGE MEELES JÄRGMIST: Te ei tohi minna teise Dublini riiki. Kui Te lähete teise Dublini riiki, saadetakse Teid tagasi siia või riiki, kus Te taotlesite varjupaika varem. Oma taotluse tagasivõtmine siin ei muuda vastutavat riiki. Kui Te varjate end või põgenete, riskite Te ka sellega, et Teid peetakse kinni.

Kui Te viibisite varem ühes Dublini riikidest ja pärast seda Te lahkusite Dublini riikide piirkonnast enne, kui Te saabusite sellesse riiki, peate Te meid sellest informeerima. See on oluline, kuna see võib mõjutada seda, milline riik vastutab Teie taotluse läbivaatamise eest. Teil võidakse paluda esitada tõendid väljaspool Dublini riike viibitud aja kohta, näiteks passis olev tempel, tagasisaatmis- või väljasaatmisotsus või ametlikud dokumendid, millest nähtub, et Te olete elanud või töötanud väljaspool Dublini riike.

Millist teavet ma peaksin esitama asutustele? Kuidas ma saan seda teavet asutustele selgitada?

On tõenäoline, et Teid küsitletakse selleks, et oleks võimalik määrata kindlaks, milline riik vastutab Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Vestluse käigus selgitame me Dublini menetlust. Te peaksite esitama meile kogu teabe, mis Teil on oma perekonnaliikmete või sugulaste Dublini riigis viibimise kohta, ning mis tahes muu teabe, mis võiks Teie arvates olla asjakohane vastutava riigi kindlakstegemise seisukohast (vt allpool täpsustused selle kohta, milline teave on asjakohane). Te peaksite samuti esitama Teie valduses olevad dokumendid ja paberid, mis sisaldavad asjakohast teavet.

Palun esitage meile kogu asjakohane teave, et aidata määrata kindlaks, milline riik vastutab Teie taotluse läbivaatamise eest.

Vestlus toimub keeles, millest Te saate aru või olete eeldatavasti võimeline mõistlikul määral aru saama ja milles Te olete võimeline suhtlema.

Te võite paluda tõlgi abi, kui Te ei saa aru kasutatavast keelest. Tõlk peab tõlkima ainult seda, mida ütlete Teie ja ütleb küsitleja. Tõlk ei tohi lisada oma isiklikke seisukohti. Kui Teil on raske tõlgist aru saada, peate Te seda meile ja/või oma kaitsjale ütlema.

Vestlus on konfidentsiaalne. See tähendab, et Teie esitatud teavet, sealhulgas asjaolu, et Te olete taotlenud varjupaika, ei edastata Teie päritoluriigis asuvatele isikutele või asutustele, kes võiksid kahjustada mingil viisil Teid või Teie perekonnaliikmeid, kes asuvad endiselt Teie päritoluriigis.

Teid võidakse jätta ilma õigusest vestlusele ainult juhul, kui Te olete kõnealuse teabe juba esitanud muul viisil pärast seda, kui Teid teavitati Dublini menetlusest ja selle mõjust Teie olukorrale. Kui Teid ei küsitleta, võite Te paluda, et Teile võimaldataks esitada kirjalikus vormis lisateavet, mis on asjakohane vastutava riigi kindlaksmääramise seisukohast.

Kuidas määravad asutused kindlaks minu taotluse läbivaatamise eest vastutava riigi?

On erinevaid põhjusi, miks võib riik vastutada Teie taotluse läbivaatamise eest. Neid põhjusi kohaldatakse õigusaktis esitatud tähtsuse järjekorras. Kui üks põhjus ei ole asjakohane, kaalutakse järgmist jne.

Põhjused on seotud järgmiste teguritega, mis on esitatud tähtsuse järjekorras:

Teie perekonnaliikmele (abikaasa, alla 18-aastased lapsed) on antud rahvusvaheline kaitse või ta on taotlenud varjupaika teises Dublini riigis;

Seepärast on oluline, et Te teavitaksite meid sellest, et Teie perekonnaliikmed viibivad teises Dublini riigis, enne kui Teie varjupaigataotluse kohta tehakse esmane otsus. Kui Te soovite, et Teid viidaks kokku samas riigis, peate Teie ja Teie perekonnaliikmed väljendama oma soovi kirjalikult.

teine Dublini riik on Teile varem välja andnud viisa või elamisloa;

Teie sõrmejäljed võeti teises Dublini riigis (ja säilitati Euroopa andmebaasis, mida nimetatakse Eurodac-süsteemiks) (6);

on olemas tõendid selle kohta, et Te olete viibinud teises Dublini riigis või reisinud selle kaudu, isegi kui Teilt ei võetud seal sõrmejälgi.

Mis juhtub, kui ma sõltun kellestki või keegi sõltub minust?

Te võite taasühineda samas riigis, kus asub Teie ema, isa, laps, vend või õde, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

nad elavad seaduslikult ühes Dublini riikidest;

üks teie seast on rase või ühel teie seast on vastsündinud laps, raske haigus, raske puue või üks teie seast on vana;

üks teie seast sõltub teise abist, kusjuures teine on võimeline tema eest hoolitsema.

Riik, kus Teie laps, vend või õde või vanem elab, peaks tavaliselt võtma vastutuse Teie taotluse läbivaatamise eest, tingimusel et Teie perekondlikud sidemed olid olemas Teie päritoluriigis. Teil palutakse ka märkida kirjalikult, et te mõlemad soovite taasühinemist.

Te võite paluda seda võimalust, kui Te viibite juba riigis, kus Teie laps, vend või õde või vanem viibib, või kui Te viibite mõnes muus riigis kui selles riigis, kus elavad Teie sugulased. Viimasel juhul tähendab see, et Te peate reisima kõnelusesse riiki, välja arvatud juhul, kui Teie tervislik seisund ei võimalda Teil pikema aja jooksul reisida.

Lisaks sellele võimalusele võite Te varjupaigamenetluse ajal alati paluda perekonnaga ühinemist humanitaarsetel, perekondlikel või kultuurilistel põhjustel. Kui palve rahuldatakse, peate Te võib-olla minema riiki, kus viibib Teie perekonnaliige. Sellisel juhul palutakse Teil anda selleks ka kirjalik nõusolek. On tähtis, et Te teavitaksite meid humanitaarsetest põhjustest, miks Teie taotlus tuleks läbi vaadata siin või teises riigis.

Kui tekivad suhete või ülalpeetavusega seotud küsimused või humanitaarküsimused, võidakse Teil paluda esitada selgitus või tõendid oma väidete kinnituseks.

Mis juhtub, kui ma olen haige või mul on erivajadused?

Selleks et tagada Teile asjakohane arstiabi või ravi, peavad siinsed asutused teadma Teie erivajadusi, sealhulgas neid, mis on seotud Teie tervisega, eelkõige juhul, kui:

Teil on puue,

Te olete rase,

Te põete rasket haigust,

Te olete langenud piinamise, vägistamise või muu raske psühholoogilise, füüsilise või seksuaalse vägivalla ohvriks.

Kui Te esitate meile oma meditsiinilised andmed ja tehakse otsus Teie saatmise kohta teise riiki, palume me Teilt luba selleks, et jagada Teie meditsiinilisi andmeid riigiga, kuhu Teid saadetakse. Kui Te ei ole sellega nõus, siis meditsiinilisi andmeid ei saadeta, kuid see ei takista Teie üleandmist vastutavale riigile. Pidage meeles, et kui Te ei anna nõusolekut oma meditsiiniliste andmete saatmiseks teisele riigile, ei ole teine riik võimeline võtma arvesse Teie erivajadusi.

Juhime Teie tähelepanu sellele, et Teie meditsiinilisi andmeid töötlevad spetsialistid, kellel on saladuse hoidmise kohustus, järgides alati rangeid konfidentsiaalsusnõudeid.

Kui kaua võtab aega minu taotlust käsitleva riigi otsustamine? Kui kaua aega kulub minu taotluse läbivaatamiseni?

Kui selle riigi asutused otsustavad, et Teie varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutame meie, tähendab see, et Te võite jääda sellesse riiki ja Teie taotlus vaadatakse läbi siin.

Mis juhtub, kui minu taotluse läbivaatamise eest tunnistatakse vastutavaks muu riik kui see riik, kus ma viibin?

Kui me leiame, et Teie taotluse läbivaatamise eest vastutab teine riik, esitame me taotluse, et kõnealune riik võtaks vastutuse 3 kuu jooksul alates Teie taotluse esitamisest selles riigis.

Kui teise riigi vastutus määratakse kindlaks aga Teie sõrmejälgede andmete alusel, saadetakse taotlus teisele riigile 2 kuu jooksul alates hetkest, kui tulemused saadi Eurodac-süsteemist.

Kui Te taotlete esimest korda varjupaika Dublini riigis, kuid on põhjust arvata, et Teie varjupaigataotluse peaks vaatama läbi teine Dublini riik, esitame me taotluse, et kõnealune riik võtaks vastu Teie asja.

Riik, kellele me saadame taotluse, peab vastama 2 kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest. Kui kõnealune riik ei vasta selle ajavahemiku jooksul, tähendab see, et ta on võtnud vastutuse Teie taotluse läbivaatamise eest.

Kui Te olete juba taotlenud varjupaika muus Dublini riigis kui selles riigis, kus Te praegu viibite, esitame me taotluse, et kõnealune riik võtaks Teid tagasi.

Riik, kellele me saadame taotluse, peab vastama 1 kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest või 2 nädala jooksul, kui taotlus põhines Eurodac-süsteemi andmetel. Kui kõnealune riik ei vasta selle ajavahemiku jooksul, tähendab see, et ta on võtnud vastutuse Teie taotluse läbivaatamise eest ja on nõus Teid tagasi võtma.

Kui Te aga ei taotlenud varjupaika selles riigis ja Teie varasem varjupaigataotlus teises riigis on lõpliku otsuse alusel tagasi lükatud, võime me valida, kas saata taotlus vastutavale riigile, et ta võtaks Teid tagasi, või saata Teid tagasi Teie päritoluriiki, alalise elukoha riiki või turvalisse kolmandasse riiki (7).

Kui teine riik on nõus sellega, et ta vastutab Teie taotluse läbivaatamise eest, teavitatakse Teid meie otsusest:

mitte vaadata läbi Teie varjupaigataotlust siin selles riigis ja

anda Teid üle vastutavale riigile.

Teie üleandmine toimub 6 kuu jooksul alates kuupäevast, mil teine riik võttis vastutuse, või kui Te otsustate vaidlustada otsuse, siis 6 kuu jooksul alates hetkest, kui kohus otsustab, et Teid võidakse saata kõnealusesse riiki. Seda tähtaega võib pikendada, kui Te põgenete siin asutuste eest või Te olete vangistatud.

Kui Dublini menetluse käigus peetakse Teid selles riigis kinni/hoitakse suletud keskuses, kohaldatakse lühemaid tähtaegu (vt lisateabe saamiseks eraldi jagu kinnipidamise kohta).

Vastutav riik käsitleb Teid varjupaigataotlejana ja Te saate kasutada kõiki sellega kaasnevaid õigusi. Kui Te ei ole kunagi varem taotlenud varjupaika kõnealuses riigis, antakse Teile pärast Teie saabumist võimalus seda taotleda.

Mis juhtub, kui ma ei ole nõus otsusega teise riiki saatmise kohta?

Teil on võimalus öelda, et Te ei ole nõus otsusega Teie teise Dublini riiki saatmise kohta. Seda nimetatakse vaidlustamiseks või läbivaatamiseks.

Te võite ka taotleda üleandmise peatamist vaidlustamise või läbivaatamise ajaks.

Teavet asutuste kohta, kelle poole võib pöörduda otsuse vaidlustamiseks selles riigis, võite leida käesoleva teabelehe lõpus.

Kui Te saate asutustelt ametliku üleandmisotsuse, on Teil [x päeva  (8)] aega selle vaidlustamiseks [kaebust menetleva asutuse nimi  (9)]. On väga oluline vaidlustada otsus (vaidlustamine või läbivaatamine) ettenähtud aja jooksul.

Teie kaebuse või läbivaatamise menetlemise ajal võite Te jääda sellesse riiki. Või  (10)

Teie üleandmine peatatakse [y päevaks  (11)], kuni kohus otsustab, kas Teil on turvaline viibida vastutavas riigis Teie kaebuse läbivaatamise ajal. Või

Teil on [y päeva  (12)] aega taotleda Teie üleandmise peatamist Teie kaebuse läbivaatamise ajaks. Kohus teeb kiiresti otsuse kõnealuse taotluse kohta. Kui ta keeldub Teie üleandmist peatamast, esitatakse Teile selle põhjendused.

Kõnealuse menetluse ajal on Teil õigus saada õigusabi ja vajaduse korral keeleabi. Õigusabi tähendab, et Teil on õigus kasutada kaitsjat, kes valmistab ette Teie dokumendid ja esindab Teid kohtus.

Te võite taotleda, et sellist abi osutataks Teile tasuta, kui Te ei suuda ise kanda sellega seotud kulusid. Teavet õigusabi andvate organisatsioonide kohta võib leida käesoleva teabelehe lõpus.

Kas mind võidakse kinni pidada?

Teid võidakse kinni pidada muudel põhjustel, kuid Dublini menetluse eesmärkidel võidakse Teid kinni pidada ainult juhul, kui meie asutuste arvates on olemas märkimisväärne oht, et Te võite põgeneda, sest Te ei soovi, et Teid saadetaks teise Dublini riiki.

Mida see tähendab?

Kui meie asutused leiavad, et on olemas märkimisväärne oht, et Te võite meie eest põgeneda – näiteks seetõttu, et Te olete juba seda teinud või Te ei täida kohustust korrapäraselt ilmuda ametiasutusse jne –, võivad nad Teid Dublini menetluse ajal mis tahes ajahetkel kinni pidada. Põhjused, miks Teid võidakse kinni pidada, on kirjas õigusaktis. Teid võib kinni pidada ainult õigusaktis sätestatud põhjustel.

Teil on õigus saada kirjalikult teavet Teie kinnipidamise põhjuste ja kinnipidamiskorralduse vaidlustamise võimaluste kohta. Teil on ka õigus saada õigusabi, kui Te soovite vaidlustada kinnipidamiskorraldust.

Kui Teid peetakse Dublini menetluse ajal kinni, on menetluse ajakava Teie jaoks järgmine:

Me esitame 1 kuu jooksul pärast Teie varjupaigataotluse esitamist taotluse, et teine riik võtaks vastutuse.

Riik, kellele me saatsime taotluse, peab vastama 2 nädala jooksul alates meie taotluse kättesaamisest.

Teie üleandmine peaks toimuma 6 nädala jooksul ajast, mil vastutav riik rahuldas taotluse. Kui Te vaidlustate üleandmisotsuse, arvestatakse 6-nädalast tähtaega alates hetkest, mil asutused või kohus teevad otsuse selle kohta, et Teie saatmine vastutavasse riiki Teie kaebuse läbivaatamise ajaks on ohutu.

Kui me ei suuda järgida taotluse saatmiseks või Teie üleandmise rakendamiseks ette nähtud tähtaegu, lõpetatakse Teie kinnipidamine üleandmise eesmärgil Dublini määruse alusel. Sellisel juhul kohaldatakse eespool esitatud tavapäraseid tähtaegu.

Mis saab minu esitatud isikuandmetest? Kuidas ma võin olla kindel, et neid ei väärkasutata?

Dublini riikide asutused võivad vahetada Teie poolt neile Dublini menetluse ajal esitatud andmeid ainult Dublini määrusest ja Eurodaci määrusest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil. Kogu Dublini menetluse ajal on Teil õigus nõuda, et kaitstaks kõiki Teie isikuandmeid ja teavet, mis Te esitate enda, oma perekondliku olukorra jms kohta. Teie andmeid võib kasutada ainult õigusaktiga määratletud eesmärkidel.

Teil on õigus tutvuda:

Teiega seotud andmetega. Teil on õigus taotleda Teiega seotud ebatäpsete andmete, sealhulgas Eurodac-süsteemi andmete, parandamist või Teiega seotud ebaseaduslikult töödeldud andmete kustutamist;

teabega, mis selgitab, kuidas taotleda oma andmete, sealhulgas Eurodac-süsteemi andmete, parandamist või kustutamist. See hõlmab Teie Dublini menetluse eest vastutavate pädevate asutuste ja isikuandmete kaitset käsitlevaid taotlusi läbi vaatavate riiklike andmekaitseasutuste kontaktandmeid.

XI LISA

TEAVE RAHVUSVAHELIST KAITSET TAOTLEVATE SAATJATA LASTE JAOKS VASTAVALT MÄÄRUSE (EL) NR 604/2013 ARTIKLILE 4  (13)

Me oleme andnud Sinule selle teabelehe, sest Sa oled väljendanud vajadust kaitse järele ja öelnud meile, et Sa oled alla 18-aastane. Kui Sa oled alla 18-aastane, peetakse Sind lapseks. Ametnikud võivad nimetada Sind ka alaealiseks, see tähendab sama mis laps. Ametnikud on isikud, kes vastutavad otsuse tegemise eest Sinu kaitsetaotluse kohta.

Kui Sa taotled siin kaitset seetõttu, et oma päritoluriigis tundsid Sa hirmu, nimetatakse seda varjupaiga taotlemiseks. Varjupaik on koht, mis pakub kaitset ja turvalisust.

Kui Sa esitad asutusele ametliku taotluse, milles taotled varjupaika, nimetatakse õigusaktis seda rahvusvahelise kaitse taotluseks. Isikut, kes taotleb kaitset, nimetatakse taotlejaks. Mõnikord nimetatakse Sind ka varjupaigataotlejaks.

Sinu vanemad peaksid olema koos Sinuga, aga kui nad ei ole koos Sinuga või kui Sind on teel olles nendest eraldatud, oled Sa saatjata alaealine.

Sellisel juhul TAGAME ME SULLE ESINDAJA, KES ON TÄISKASVANU, KES AITAB SIND MENETLUSE KÄIGUS. TA ABISTAB SIND SEOSES SINU TAOTLUSEGA JA VÕIB SAATA SIND, KUI SA PEAD AMETNIKEGA VESTLEMA. SA VÕID RÄÄKIDA OMA PROBLEEMIDEST JA HIRMUDEST OMA ESINDAJALE. SINU ESINDAJA ÜLESANNE ON TAGADA, ET ESMATÄHTSAKS PEETAKS SINU PARIMAID HUVISID, MIS TÄHENDAB, ET VÕETAKSE ARVESSE SINU VAJADUSI, TURVALISUST, HEAOLU, SOTSIAALSET ARENGUT JA SEISUKOHTI. SINU ESINDAJA VÕTAB ARVESSE KA PEREKONNA TAASÜHINEMISE VÕIMALUSI.

KUI MIDAGI JÄÄB SULLE ARUSAAMATUKS, PALU ABI OMA ESINDAJALT VÕI MEIE AMETNIKELT!

Kuigi Sa taotlesid varjupaika SELLES riigis, on võimalik, et Sinu kaitsetaotluse peab läbi vaatama teine riik.

Ainult üks riik saab vastutada Sinu kaitsetaotluse läbivaatamise eest. See on sätestatud õigusaktis, mida nimetatakse Dublini määruseks. Selles õigusaktis nõutakse meilt, et me teeksime kindlaks, kas Sinu taotluse läbivaatamise eest vastutame meie või vastutab mõni teine riik – seda nimetatakse Dublini menetluseks.

Seda õigusakti kohaldatakse 32 riigis (14). Käesolevas teabelehes nimetatakse neid 32 riiki Dublini riikideks.

ÄRA PÕGENE AMETNIKE EEST VÕI TEISE DUBLINI RIIKI. MÕNED INIMESED VÕIVAD SULLE ÖELDA, ET SEE ON PARIM ASI, MIDA SA VÕID TEHA. KUI KEEGI SOOVITAB SUL PÕGENEDA VÕI LAHKUDA KOOS NENDEGA, RÄÄGI SELLEST VIIVITAMATA OMA ESINDAJALE VÕI AMETNIKELE.

PALUN RÄÄGI AMETNIKEGA NIIPEA KUI VÕIMALIK, KUI:

Sa oled üksi ja Sa arvad, et Su ema, isa, vend või õde, tädi, (15) onu, (16) vanaema või vanaisa võib viibida ühes teistest 32 Dublini riikidest;

Sellisel juhul, kas Sa tahad elada nendega koos või mitte;

Sa reisisid sellesse riiki koos kellegi teisega ja sellisel juhul, kellega;

Sa oled juba viibinud ühes teistest loetletud 32 Dublini riikidest;

Sinult võeti sõrmejäljed teises Dublini riigis. Sõrmejäljed on Sinu sõrmedelt võetud kujutised, mis aitavad Sind tuvastada;

Sa oled juba taotlenud varjupaika teises Dublini riigis.

ON VÄGA OLULINE, ET SA TEEKSID AMETNIKEGA KOOSTÖÖD JA RÄÄGIKSID NEILE ALATI TÕTT.

Dublini süsteem võib Sind aidata, kui kaitse taotlemisel ei saada Sind Su vanem.

Kui meil on piisavalt teavet Sinu vanemate või sugulaste kohta, siis me otsime neid Dublini riikides. Kui meil õnnestub nad leida, püüame me teid kokku viia riigis, kus viibivad Sinu vanemad või sugulased. See riik vastutab siis Sinu kaitsetaotluse läbivaatamise eest.

Kui Sa oled üksi ja Sinu perekonnaliikmed või sugulased ei viibi teises Dublini riigis, on väga tõenäoline, et Sinu taotlus vaadatakse läbi selles riigis.

Me võime ka otsustada vaadata Su taotluse läbi isegi juhul, kui õigusakti kohaselt võib vastutavaks olla teine riik. Me võime seda teha humanitaarsetel, perekondlikel või kultuurilistel põhjustel.

Selle menetluse ajal tegutseme me alati Sinu parimates huvides ja me ei saada Sind teise riiki, kui on tehtud kindlaks, et seal võidakse rikkuda Sinu inimõigusi.

Mida tähendab see, et me peame tegutsema alati Sinu parimates huvides? See tähendab, et me peame:

kontrollima, kas on võimalik viia Sind Sinu perekonnaga kokku samas riigis;

tagama Sinu ohutuse ja turvalisuse, eelkõige kaitsma Sind isikute eest, kes võivad soovida Sind halvasti kohelda/kahjustada;

tagama, et Sa saad kasvada üles ohutult ja tervislikult ning Sul on olemas toit ja peavari ning Sinu sotsiaalse arengu vajadused on rahuldatud;

võtma arvesse Sinu seisukohti – näiteks selle kohta, kas Sa sooviksid olla koos sugulasega või mitte.

SINU VANUS

Üle 18-aastased isikud on täiskasvanud. Neid koheldakse teisiti kui lapsi ja noorukeid (alaealisi).

Palun räägi tõtt oma vanuse kohta.

Kui Sul on kaasas dokument, millest nähtub Sinu vanus, siis näita seda asutustele. Kui ametnikel on kahtlusi Sinu vanuse suhtes, on võimalik, et arst soovib Sind läbi vaadata, et teha kindlaks, kas Sa oled alla 18-aastane või vanem. Arstliku läbivaatuse toimumiseks pead Sina ja/või peab Sinu esindaja andma kõigepealt selleks eelnevalt nõusoleku.

ALLJÄRGNEVALT PÜÜAME ME VASTATA KÕIGE SAGEDAMINI ESINEVATELE KÜSIMUSTELE, MIS VÕIVAD SUL TEKKIDA DUBLINI MENETLUSE KOHTA, KUIDAS SEE VÕIB SIND AIDATA JA MIDA SA VÕID OODATA JUHTUVAT.

SÕRMEJÄLJED – mis need on? Miks neid võetakse?

Kui Sa taotled varjupaika ja Sa oled vähemalt 14-aastane, võetakse Sinu sõrmedelt kujutis (mida nimetatakse sõrmejäljeks) ja edastatakse see sõrmejälgede andmebaasi, mida nimetatakse Eurodac-süsteemiks. Sa pead tegema koostööd selle protseduuri ajal – kõigil isikutel, kes taotlevad varjupaika, on õigusaktist tulenev kohustus anda sõrmejäljed.

Sinu sõrmejälgi võidakse teatud hetkel kontrollida, et teha kindlaks, kas Sa oled kunagi varem taotlenud varjupaika või kas Sinult on varem võetud sõrmejälgi piiril. Kui tuvastatakse, et Sa oled juba taotlenud varjupaika teises Dublini riigis, võidakse Sind saata sellesse riiki, kui sinna minemine on Sinu parimates huvides. See riik vastutab siis Sinu rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest.

Sinu sõrmejälgi hoitakse 10 aastat. Kümne aasta möödumisel kustutatakse need automaatselt andmebaasist. Kui Sinu kaitsetaotlus rahuldatakse, jäävad Sinu sõrmejäljed andmebaasi, kuni need kustutatakse automaatselt. Kui Sinust saab hiljem Dublini riigi kodanik, kustutatakse Sinu sõrmejäljed. Eurodac-süsteemis hoitakse ainult Sinu sõrmejälgi ja andmeid Sinu soo kohta. Andmeid Sinu nime, sünniaja ja kodakondsuse kohta ning Sinu fotot ei saadeta andmebaasi ega hoita selles. Neid üksikasju võidakse hoida meie siseriiklikus andmebaasis. Eurodac-süsteemis hoitavaid andmeid ei jagata ühegi teise riigi või organisatsiooniga väljaspool Dublini riike.

Alates 20. juulist 2015 võivad Sinu sõrmejälgede kohta päringuid teha asutused, näiteks politsei, ning Euroopa Politseiamet (Europol) võib teha päringuid Sinu sõrmejälgede kohta ja taotleda juurdepääsu Eurodaci andmebaasile raskete kuritegude ning terrorismi ärahoidmise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

Millist teavet Sa peaksid ametnikele andma oma olukorra kohta?

On tõenäoline, et Sind küsitletakse selleks, et oleks võimalik määrata kindlaks, milline riik vastutab Sinu varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Vestluse käigus selgitavad meie ametnikud Sulle Dublini menetlust ja püüavad selgitada välja, kas Sul on võimalik taasühineda oma perekonnaga teises Dublini riigis.

Kui Sa tead, et Sinu vanemad, vennad või õed või sugulased viibivad teises Dublini riigis, siis palun ära unusta mainida seda isikule, kes Sind küsitleb. Selleks et aidata meil leida Sinu perekonda, esita nii palju teavet kui võimalik – nimed, aadressid, telefoninumbrid jne.

Vestluse ajal võidakse Sinult ka küsida, kas Sa oled juba viibinud teistes Dublini riikides. Palun räägi tõtt.

Sinu esindaja võib Sind saata vestluse ajal, et aidata ja toetada Sind ning teha seda, mis on Sinu parimates huvides. Kui Sa mingil põhjusel ei soovi, et esindaja oleks Sinuga seal kaasas, peaksid Sa seda ametnikele ütlema.

VESTLUSE ALGUSES SELGITAVAD KÜSITLEJA JA SINU ESINDAJA SULLE MENETLUSI NING SINU ÕIGUSI. KUI MIDAGI JÄÄB SULLE ARUSAAMATUKS VÕI SUL ON KÜSIMUSI, SIIS PALUN ESITA NEED!

Sul on õigus vestlusele ja vestlus moodustab olulise osa Sinu taotlusest.

Vestlus toimub keeles, millest Sa saad aru. Kui Sa ei saa aru kasutatavast keelest, võid Sa paluda tõlgi abi suhtlemisel. Tõlk peab tõlkima ainult seda, mida ütled Sina ja ütleb küsitleja. Tõlk ei tohi lisada oma isiklikke seisukohti. Kui Sul on raske tõlgist aru saada, pead Sa seda meile ja/või oma esindajale ütlema.

Vestlus on konfidentsiaalne. See tähendab, et Sinu esitatud teavet, sealhulgas asjaolu, et Sa oled taotlenud kaitset meie riigis, ei edastata isikutele või asutustele, kes võiksid kahjustada mingil viisil Sind või Sinu perekonnaliikmeid, kes asuvad endiselt Sinu päritoluriigis.

ON TÄHTIS, ET SINA JA SINU ESINDAJA TEAKSITE DUBLINI MENETLUSE TÄHTAEGU.

Loe allpool esitatud vastuseid.

Kui kaua läheb aega, kuni Sa saad teada, kas Sa pead minema teise riiki või Sa võid jääda siia?

Mis juhtub, kui Sinu taotluse läbivaatamise eest tunnistatakse vastutavaks teine riik?

Kui see on Sinu esimene varjupaigataotlus Dublini riigis, saadetakse Sind teise riiki, sest kõnealuses riigis viibib Sinu ema, isa, vend, õde, tädi, onu, vanaisa või vanaema ning Sa ühined temaga/nendega seal ja te püsite koos Sinu varjupaigataotluse läbivaatamise ajal  (17).

Kui Sa ei taotlenud varjupaika siin, kuid Sa oled varem taotlenud varjupaika teises Dublini riigis, võidakse Sind saata tagasi sellesse riiki, et sealsed asutused saaksid vaadata läbi Sinu varjupaigataotluse  (18).

Mõlemal juhul võib otsuse tegemiseni Sinu üleandmise kohta teisele riigile kuluda kuni viis kuud kas alates hetkest, mil Sa taotlesid varjupaika, või hetkest, kui me saime teada sellest, et Sa oled taotlenud rahvusvahelist kaitset teises Dublini riigis. Ametnikud teavitavad Sind sellest otsusest võimalikult kiiresti pärast otsuse tegemist.

Kui Sa ei taotlenud varjupaika selles riigis ja Sinu varasem varjupaigataotlus teises riigis lükati tagasi pärast seda, kui see oli täielikult läbi vaadatud, peame me paluma teisel riigil Sind tagasi võtta või saatma Sind tagasi Sinu päritoluriiki, alalise elukoha riiki või turvalisse kolmandasse riiki.

Kui me otsustame, et Sinu varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutab teine riik, ja kui riik, kellel me oleme palunud võtta vastutus, võtab vastutuse, teavitatakse Sind ametlikult asjaolust, et me ei vaata läbi Sinu rahvusvahelise kaitse taotlust ja selle asemel anname me Sinu üle vastutavale riigile.

Sinu üleandmine toimub kuue kuu jooksul alates hetkest, mil teine riik võttis vastutuse Sinu eest, või lõplikust otsusest vaidlustamise või läbivaatamise kohta, kui Sa ei ole otsusega nõus ja otsustad selle vaidlustada (vt allpool jagu, mis selgitab, mida see tähendab!). Seda tähtaega võib pikendada ühe aastani, kui Sa oled vangistatud, või kuni 18 kuuni, kui Sa põgened või jooksed ära.

Mis juhtub, kui Sa ei soovi minna teise riiki?

RÄÄGI SELLEST OMA ESINDAJALE!

Kui me otsustame, et Sa peaksid minema teise riiki, et Sinu taotlus vaadataks läbi seal, ja Sa ei ole sellega nõus, on Sul võimalik üleandmisotsus vaidlustada. Seda nimetatakse vaidlustamiseks või läbivaatamiseks.

Kui Sa saad asutuselt otsuse, on Sul [x päeva (19)] aega selle vaidlustamiseks [kaebust menetlev asutus (20)]. On väga oluline, et Sa vaidlustad otsuse selle aja jooksul. Sinu esindaja peaks Sind selles aitama.

Sinu kaebuse või läbivaatamise menetlemise ajal võid Sa jääda sellesse riiki. Või  (21)

Sinu üleandmine peatatakse [y päevaks (22)], kuni kohus otsustab, kas Sul on turvaline viibida vastutavas riigis Sinu kaebuse läbivaatamise ajal. Või

Sul on [y päeva (23)] aega taotleda Sinu üleandmise peatamist Sinu kaebuse läbivaatamise ajaks. Kohus teeb peatselt otsuse kõnealuse taotluse kohta. Kui ta keeldub Sinu üleandmist peatamast, esitatakse Sulle selle põhjendused.

Käesoleva teabelehe tagaküljel on esitatud teave selle kohta, millise asutuse poole võib pöörduda otsuse vaidlustamiseks selles riigis.

Kaebemenetluse ajal tagatakse Sulle juurdepääs õigusabile ja vajaduse korral tõlgi või tõlkija abile. Sa võid taotleda, et õigusabi osutataks Sulle tasuta, kui Sul puudub selle jaoks raha. Käesoleva teabelehe tagaküljel on esitatud selliste organisatsioonide kontaktandmed, kes annavad õigusabi ja võivad Sind aidata seoses Sinu kaebusega.

KINNIPIDAMINE

Isikuid, kes ei saa vabalt reisida sinna, kuhu nad soovivad, ja kes on paigutatud suletud hoonesse, millest nad ei saa lahkuda, nimetatakse kinnipeetavateks.

Kui Sa oled saatjata alaealine, võid Sa elada majutusasutuses, kus kehtivad eeskirjad, mille kohaselt Sa pead selles viibima öösiti või kui väljas on pime või Sa pead teatama enda eest hoolitsevatele isikutele, et Sa lähed välja, ja millal Sa tuled tagasi. Nende eeskirjade eesmärk on kaitsta Sinu ohutust. See ei tähenda, et Sa oleksid kinnipidamiskohas.

LAPSI EI PEETA PEAAEGU KUNAGI KINNI!

Kas Sind on kinni peetud? Kui Sa ei ole kindel selles, kas Sind on kinni peetud, küsi seda ametnikelt, oma esindajalt või õigusnõustajalt (24) niipea kui võimalik. Sa saad siis rääkida nendega oma olukorrast ja kui Sind on kinni peetud, siis võimalusest vaidlustada kinnipidamisotsus!

On olemas oht, et Dublini menetluse ajal võidakse Sinu suhtes kohaldada kinnipidamist. Enamasti juhtub see, kui ametnikud ei usu, et Sa oled alla 18-aastane, ja kardavad, et Sa võid põgeneda või varjata end nende eest, sest Sa kardad, et Sind võidakse saata teise riiki.

Sul on õigus saada kirjalikult teavet põhjustest, miks Sind peetakse kinni, ja sellest, kuidas Sa saad vaidlustada kinnipidamiskorraldust. Sul on ka õigus saada õigusabi, kui Sa soovid vaidlustada kinnipidamiskorraldust, seega räägi oma esindaja või õigusnõustajaga, kui Sa ei ole rahul.

Kui Sind peetakse Dublini menetluse ajal kinni, on menetluse ajakava Sinu jaoks järgmine: me peame esitama ühe kuu jooksul pärast Sinu varjupaigataotluse esitamist taotluse, et teine riik võtaks vastutuse. Taotluse saanud riik peaks vastama kahe nädala jooksul pärast seda. Kui Sind peetakse endiselt kinni, peaks Sinu üleandmine toimuma kuue nädala jooksul ajast, mil vastutav riik rahuldas taotluse.

Kui Sa otsustad vaidlustada üleandmisotsuse kinnipidamise ajal, ei ole riigiasutused kohustatud Sind üle andma kuue nädala jooksul. Ametnikud teavitavad Sind siis Sinu võimalustest.

Kui ametnikud ei järgi teiselt riigilt Sinu eest vastutuse võtmise taotlemiseks ette nähtud tähtaegu või ei teosta Sinu üleandmist õigel ajal, lõpetatakse Sinu kinnipidamine üleandmise eesmärgil Dublini määruse alusel. Sellisel juhul kohaldatakse lõigus „Mis juhtub, kui Sinu taotluse läbivaatamise eest tunnistatakse vastutavaks teine riik?” esitatud tavapäraseid tähtaegu.

Millised on Sinu õigused selle aja jooksul, kuni me otsustame, milline riik vastutab Sinu eest?

Sul on õigus jääda sellesse riiki, kui Sinu varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutame meie, või kui Sinu varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutab teine riik, siis kuni Sinu üleandmiseni kõnealusele riigile. Kui see riik, kus Sa praegu viibid, vastutab Sinu varjupaigataotluse läbivaatamise eest, on Sul õigus jääda siia vähemalt seni, kuni Sinu varjupaigataotluse kohta tehakse esmane otsus. Sul on samuti õigus materiaalsetele vastuvõtutingimustele, näiteks majutusele, toidule jne, ning esmatasandi arstiabile ja erakorralisele arstiabile. Sul on samuti õigus käia koolis.

Sulle antakse võimalus anda meile teavet oma olukorra ja perekonnaliikmete Dublini riikide territooriumil viibimise kohta suuliselt ja/või kirjalikult oma emakeeles või muus keeles, mida Sa valdad hästi (või kasutades vajaduse korral tõlki). Sa saad ka kirjaliku koopia otsusest Sinu üleandmise kohta teisele riigile. Sul on samuti õigus võtta meiega ühendust lisateabe saamiseks ja/või õigus võtta ühendust ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga (UNHCR) selles riigis.

Sinu esindaja ja ametnikud selgitavad Sulle täpsemalt Sinu õigusi!

Mis saab Sinu esitatud isikuandmetest? Kuidas Sa võid olla kindel, et neid ei kasutata vääral eesmärgil?

Dublini riikide asutused võivad vahetada Sinu poolt neile Dublini menetluse ajal esitatud teavet ainult Dublini määrusest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil.

Sul on õigus tutvuda:

Sinuga seotud andmetega. Sul on õigus taotleda selliste andmete muutmist, kui need on ebatäpsed või valed, või kustutamist, kui neid on ebaseaduslikult töödeldud;

teabega, mis selgitab, kuidas taotleda oma andmete parandamist või kustutamist, sealhulgas Sinu Dublini menetluse eest vastutavate konkreetsete pädevate asutuste ja isikuandmete kaitset käsitlevaid taotlusi läbi vaatavate riiklike andmekaitseasutuste kontaktandmetega.

KUHU SA VÕID PÖÖRDUDA ABI SAAMISEKS? (Märkida liikmesriigipõhine teave, eelkõige:)

varjupaigaasutuse aadress ja kontaktandmed;

saatjata alaealistele esindust pakkuvate organisatsioonide nimed, aadressid ja kontaktandmed;

lastekaitse eest vastutava siseriikliku asutuse aadress ja kontaktandmed;

Dublini menetluse läbiviimise eest vastutava asutuse aadress ja kontaktandmed;

siseriikliku järelevalveasutuse andmed;

Eurodac-süsteemi vastutava töötleja ja tema esindaja andmed;

vastutava töötleja büroo kontaktandmed;

Punane Rist ja selle ülesanded;

kohaliku ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti büroo kontaktandmed (juhul, kui see on olemas) ja selle ülesanded;

õigusabi pakkujate/pagulaste/laste tugiorganisatsioonide kontaktandmed;

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) kontaktandmed ja selle ülesanded.

XII LISA

MÄÄRUSE (EL) NR 603/2013 ARTIKLI 29 LÕIKE 3 KOHANE TEAVE KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKELE VÕI KODAKONDSUSETA ISIKUTELE, KES ON KINNI PEETUD SEOSES VÄLISPIIRI EBASEADUSLIKU ÜLETAMISEGA

Kui te olete 14-aastane või vanem ja teid on kinni peetud seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega, võetakse teilt sõrmejäljed ja need edastatakse sõrmejälgede andmebaasi nimega „Eurodac”. Selles menetluses peate te koostööd tegema – seaduse järgi ei saa te sõrmejälgede andmisest keelduda.

Kui teie sõrmejäljed ei ole selged, kaasa arvatud juhul, kui te olete oma sõrmi tahtlikult kahjustanud, võidakse teilt sõrmejäljed hiljem uuesti võtta.

Kui te tulevikus uuesti varjupaigataotluse esitate, võetakse teilt uuesti sõrmejäljed. Kui te esitate varjupaigataotluse muus riigis kui see, kus teilt esmakordselt sõrmejäljed võeti, võidakse teid tagasi saata riiki, kus teilt esimest korda sõrmejäljed võeti.

Teie sõrmejälgi säilitatakse 18 kuud. Seejärel kustutatakse need andmebaasist automaatselt. Eurodac andmebaasis säilitatakse vaid teie sõrmejäljed ja infot soo kohta. Teie nime, fotot, sünniaega ja kodakondsust ei saadeta andmebaasi ega säilitata.

Te võite tulevikus igal ajal taotleda riigist, kes teie sõrmejäljed võtab, teavet teie kohta Eurodac andmebaasis salvestatud andmete kohta. Võite nõuda andmete parandamist või kustutamist. Teie andmed tuleb andmebaasist kustutada näiteks juhul, kui teile antakse ELi või mõne assotsieerunud riigi kodakondsus või kui teile antakse elamisluba ühes neist riikidest ja kui te ei ole varjupaika taotlenud.

Eurodac andmebaasi haldab Euroopa Liidu amet nimega eu-LISA. Teie andmeid võib kasutada üksnes seadusega kindlaks määratud eesmärkidel. Teie andmed saadetakse ainult Eurodaci kesksüsteemi. Kui te taotlete tulevikus varjupaika muus ELi liikmesriigis või assotsieerunud riigis, (25) saadetakse teie sõrmejäljed sellesse riiki kontrollimiseks. Eurodac andmebaasis säilitatavat teavet ei jagata ühegi muu riigi või organisatsiooniga väljaspool ELi ja assotsieerunud riike.

Alates 20. juulist 2015 võivad teie sõrmejälgi andmebaasist otsida ametiasutused, nagu politsei ja Euroopa Politseiamet (Europol), kes võivad taotleda juurdepääsu Eurodac andmebaasile raske kuritegevuse ja terrorismi ennetamise, avastamise ja uurimise eesmärgil.

Kontaktandmed (lisada liikmesriigipõhine teave)

Eurodaci vastutav töötleja ja tema esindaja;

vastutava töötleja kontaktandmed;

siseriikliku järelevalveasutuse andmed (andmekaitse).

XIII LISA

MÄÄRUSE (EL) NR 603/2013 ARTIKLI 29 LÕIKE 3 KOHANE TEAVE KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKELE VÕI KODAKONDSUSETA ISIKUTELE, KES VIIBIVAD EBASEADUSLIKULT LIIKMESRIIGIS

Kui te viibite ebaseaduslikult nn Dublini määrust kohaldavas riigis, (26) võivad ametiasutused võtta teilt sõrmejäljed ja edastada need sõrmejälgede andmebaasi nimega Eurodac. Selle eesmärk on ainult kontrollida, kas te olete varem varjupaika taotlenud. Teie sõrmejälgi ei säilitata Eurodac andmebaasis, kuid kui te olete varem muus riigis varjupaika taotlenud, võidakse teid sellesse riiki tagasi saata.

Kui teie sõrmejäljed ei ole selged, kaasa arvatud juhul, kui te olete oma sõrmi tahtlikult kahjustanud, võidakse teilt sõrmejäljed hiljem uuesti võtta.

Eurodac andmebaasi haldab Euroopa Liidu amet nimega eu-LISA. Teie andmeid võib kasutada üksnes seadusega kindlaks määratud eesmärkidel. Teie andmed saadetakse ainult Eurodaci kesksüsteemi. Kui te taotlete tulevikus varjupaika muus Dublini määrust kohaldavas riigis, võetakse teie sõrmejäljed ka eesmärgiga edastada need Eurodac andmebaasi. Eurodaci andmebaasis säilitatavat teavet ei jagata ühegi muu riigi või organisatsiooniga väljaspool ELi ja assotsieerunud riike.

Kontaktandmed (lisada liikmesriigipõhine teave)

Eurodaci vastutav töötleja ja tema esindaja;

vastutava töötleja kontaktandmed;

siseriikliku järelevalveasutuse andmed (andmekaitse).

Kui ELi ametiasutused leiavad, et te võite olla taotlenud rahvusvahelist kaitset muus riigis, kes on vastutav käesoleva taotluse läbivaatamise eest, antakse teile täiendavat teavet järgneva menetluse ning selle mõju kohta teile ja teie õigustele (27).

(1)  Neile kaudsetele tõenditele peab alati olema lisatud loendis A määratletud otsene tõend.

(2)  Käesolev teabeleht on koostatud üksnes teavitamise eesmärgil. Selle eesmärk on anda rahvusvahelise kaitse taotlejatele asjakohast teavet Dublini menetluse kohta. See ei loo ega too endaga kaasa õigusi või juriidilisi kohustusi. Riikide ja isikute õigused ning kohustused Dublini menetluse raames on sätestatud määruses (EL) nr 604/2013.

(3)  Dublini riikide hulka kuuluvad 28 Euroopa Liidu riiki (Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik) ja 4 Dublini määrusega ühinenud riiki (Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein)..

(4)  Esitatav teave on ette nähtud käesoleva lisa B osas.

(5)  Käesolev teabeleht on koostatud üksnes teavitamise eesmärgil. Selle eesmärk on anda rahvusvahelise kaitse taotlejatele asjakohast teavet Dublini menetluse kohta. See ei loo ega too endaga kaasa õigusi või juriidilisi kohustusi. Riikide ja isikute õigused ning kohustused Dublini menetluse raames on sätestatud määruses (EL) nr 604/2013.

(6)  Lisateave Eurodac-süsteemi kohta on esitatud A osas jaos „Miks palutakse mul anda sõrmejäljed?”.

(7)  Käesolevat lõiku ei avaldata eraldi teabelehes liikmesriikide jaoks, kes ei osale tagasisaatmisdirektiivis.

(8)  Iga liikmesriik täidab vastavalt siseriikliku õiguse konkreetsetele sätetele.

(9)  Täidab iga liikmesriik.

(10)  Iga liikmesriik valib ühe kolmest võimalusest sõltuvalt sellest, millise tõhusa õiguskaitsevahendite süsteemi ta valib.

(11)  Iga liikmesriik täidab vastavalt siseriikliku õiguse konkreetsetele sätetele.

(12)  Iga liikmesriik täidab vastavalt siseriikliku õiguse konkreetsetele sätetele.

(13)  Käesolev teabeleht on koostatud üksnes teavitamise eesmärgil. Selle eesmärk on anda rahvusvahelise kaitse taotlejatele asjakohast teavet Dublini menetluse kohta. See ei loo ega too endaga kaasa õigusi või juriidilisi kohustusi. Riikide ja isikute õigused ning kohustused Dublini menetluse raames on sätestatud määruses (EL) nr 604/2013.

(14)  Dublini riikide hulka kuuluvad 28 Euroopa Liidu riiki (Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik) ja 4 Dublini määrusega ühinenud riiki (Norra, Island, Šveits ja Liechtenstein)..

(15)  Ema või isa õde

(16)  Ema või isa vend

(17)  Seda võidakse nimetada vastuvõtmiseks.

(18)  Seda võidakse nimetada tagasivõtmiseks.

(19)  Iga liikmesriik täidab vastavalt siseriikliku õiguse konkreetsetele sätetele.

(20)  Täidab iga liikmesriik.

(21)  Iga liikmesriik valib ühe kolmest võimalusest sõltuvalt sellest, millise tõhusa õiguskaitsevahendite süsteemi ta valib.

(22)  Iga liikmesriik täidab vastavalt siseriikliku õiguse konkreetsetele sätetele.

(23)  Iga liikmesriik täidab vastavalt siseriikliku õiguse konkreetsetele sätetele.

(24)  Isik, keda asutused tunnustavad Sinu huvide esindajana õiguslikes küsimustes. Sinu esindaja ja/või asutused peaksid andma Sulle nõu, kas Sa vajad õigusnõustajat, kuid Sa võid ka paluda määrata endale õigusesindaja. Käesoleva teabelehe tagaküljel on märgitud organisatsioonid, kes võivad pakkuda Sulle esindamist õiguslikes küsimustes.

(25)  Teie sõrmejälgede andmeid võidakse õigusaktidega lubatud juhtudel jagada ELi 28 liikmesriigiga ja lisaks nelja assotsieerunud riigiga: Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteiniga.

(26)  Määrus hõlmab kõiki Euroopa Liidu liikmesriike (Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik) ja nelja Dublini määrusega assotsieerunud riiki (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits).

(27)  Esitatud teave on ette nähtud vastavalt X lisa B osale.


8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 39/44


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 119/2014,

7. veebruar 2014,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/46/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1925/2006 seoses kroomiga rikastatud pärmiga, mida kasutatakse toidulisandite valmistamisel, ja toidule lisatava kroom(III)laktaat-trihüdraadiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 5,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1925/2006 vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta, (2) eriti selle artikli 3 lõiget 3,

olles konsulteerinud Euroopa Toiduohutusametiga

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2002/46/EÜ II lisas on esitatud loetelu vitamiinidest ja mineraaltoitainetest, mida võib kasutada toidulisandite valmistamisel. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1170/2009 (3) on asendatud direktiivi 2002/46/EÜ I ja II lisa. Direktiivi 2002/46/EÜ II lisa on muudetud komisjoni määrusega (EL) nr 1161/2011 (4).

(2)

Vastavalt direktiivi 2002/46/EÜ artiklile 14 võetakse sätted, milles käsitletakse toidulisandites kasutatavaid vitamiine ja mineraaltoitaineid, mis võivad mõjutada rahva tervist, vastu pärast konsulteerimist Euroopa Toiduohutusametiga.

(3)

31. oktoobril 2012 võttis Euroopa Toiduohutusamet vastu teadusliku arvamuse valmistise ChromoPrecise® kohta, mida kasutatakse toitainelistel eesmärkidel toidulisandites kroomiallikana, ja nimetatud allikast kroomi biosaadavuse kohta; (5) nimetatud valmistis kujutab endast kroomiga rikastatud pärmi, milles kroom on seotud rakutasandil.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet rõhutas, et tema arvamuses esitatud järeldused kehtivad ainult kroomiga rikastatud pärmi ChromoPrecise® ja mitte muude kroomiga rikastatud pärmide kohta. Lisaks leidis toiduohutusamet, et nõuded kroomiga rikastatud pärmile ChromoPrecise® peaksid sisaldama nõudeid kuivatamisel tekkiva massikao ja kroom(VI) maksimaalse sisalduse kohta.

(5)

Toiduohutusameti poolt 31. oktoobril 2012 vastu võetud arvamusest tuleneb, et kroomiga rikastatud pärmi ChromoPrecise® kasutamine toidulisandites ei põhjusta ohtu tervisele, tingimusel et arvamuses käsitletud teatavad tingimused on täidetud.

(6)

Määruse (EÜ) nr 1925/2006 II lisas on esitatud loetelu vitamiinidest ja mineraaltoitainetest, mida võib toidule lisada.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1925/2006 artikli 3 lõike 3 kohaselt tuleb kõnealuse määruse II lisas esitatud loetelu muudatused vastu võtta, võttes arvesse Euroopa Toiduohutusameti arvamust.

(8)

13. septembril 2012 võttis Euroopa Toiduohutusamet vastu teadusliku arvamuse kroom(III)laktaat-trihüdraadi kohta, mida lisatakse toitainelistel eesmärkidel toidule kolmevalentse kroomi allikana (6).

(9)

Euroopa Toiduohutusameti poolt 13. septembril 2012 vastu võetud arvamusest tuleneb, et kroom(III)laktaat-trihüdraadi toidule lisamine ei põhjusta ohtu tervisele, tingimusel, et arvamuses käsitletud teatavad tingimused on täidetud.

(10)

Ained, mille kohta Euroopa Toiduohutusamet on avaldanud positiivse arvamuse, tuleks kanda direktiivi 2002/46/EÜ II lisas ja määruse (EÜ) nr 1925/2006 II lisas esitatud loeteludesse.

(11)

Huvitatud isikutega konsulteeriti toiduahela ning looma- ja taimetervise nõuanderühma kaudu ning nende märkusi võeti arvesse.

(12)

Seepärast tuleks direktiivi 2002/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1925/2006 vastavalt muuta.

(13)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega ning ei Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole vastuväiteid esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi 2002/46/EÜ II lisa punkti b lisatakse järgmine kanne pärast kannet „kroom(III)kloriid”:

„kroomiga rikastatud pärm (7)

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1925/2006 II lisa punkti 2 lisatakse järgmine kanne pärast kannet „kroompikolinaat”:

„kroom(III)laktaat-trihüdraat”.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. veebruar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51.

(2)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 26.

(3)  ELT L 314, 1.12.2009, lk 36.

(4)  ELT L 296, 15.11.2011, lk 29.

(5)  EFSA toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjon, „Teaduslik arvamus valmistise ChromoPrecise® kohta, mida kasutatakse toitainelistel eesmärkidel toidulisandites kroomiallikana, ja nimetatud allikast kroomi biosaadavuse kohta; nimetatud valmistis kujutab endast kroomiga rikastatud pärmi, milles kroom on seotud rakutasandil”. EFSA Journal (2012); 10(11):2951.

(6)  EFSA toidu lisaainete ja toidule lisatavate toitaineallikate teaduskomisjon, „Teaduslik arvamus kroom(III)laktaat-trihüdraadi kohta, mida lisatakse toitainelistel eesmärkidel toidule kroomiallikana”. EFSA Journal (2012); 10(10):2881.


8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 39/46


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 120/2014,

7. veebruar 2014,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1981/2006 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 rakendamise üksikasjalike eeskirjade kohta seoses geneetiliselt muundatud organismide ühenduse referentlaboratooriumiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta, (1) eriti selle artikli 32 teist ja viiendat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 rakendamiseks on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad komisjoni määrusega (EÜ) nr 1981/2006, (2) mida on muudetud rakendusmäärusega (EL) nr 503/2013 (3). Kõnealuseid eeskirju on vaja ajakohastada, eriti seoses taotlejate maksetega, et võtta arvesse muutusi avastamismeetodite kontrollimise ja valideerimisega seotud kuludes ja muutusi ülesannete määramisel liikmesriikides.

(2)

Samuti tuleks määruses arvesse võtta, et üha enam on selliseid mitmekordse transformatsiooniga GMOsid, mis sisaldavad üha enam ühekordseid transformatsioone.

(3)

Selleks, et võtta arvesse muutusi riiklike referentlaboratooriumide nimetamisel liikmesriikides ja lisada hiljuti liiduga liitunud liikmesriikide referentlaboratooriumid, on asjakohane ajakohastada riiklike referentlaboratooriumide loetelu, kes abistavad määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklis 32 nimetatud ühenduse referentlaboratooriumi avastamismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel.

(4)

Tuleks sätestada üleminekumeetmed, et taotlejad, kellele riiklik pädev asutus on määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt andnud kinnituse loataotluse saamise kohta enne käesoleva määruse jõustumist, võiksid teha maksed määruse (EÜ) nr 1981/2006 kohaselt.

(5)

Tuleb pöörata tähelepanu ELis asutatud riiklikele uurimisinstituutidele, kes esitavad GMOde loataotlusi seoses peamiselt avaliku sektori rahastatud projektidega, ning sellistel juhtudel tuleb ette näha maksete vähendamine.

(6)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1981/2006 vastavalt muuta,

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1981/2006 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

„täielik valideerimismenetlus” –

i)

rahvusvaheliste standardite järgi toimuv hindamine ringkatsega, milles osalevad riiklikud referentlaboratooriumid, et hinnata, kas taotleja määratud meetodi tõhususe kriteeriumid on kooskõlas dokumendiga „Definition of minimum performance requirements for analytical methods of GMO testing” („GMOde analüütiliste katsemeetodite tõhususe miinimumnõuete kindlaksmääramine”), (4) millele on viidatud:

komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 503/2013 (5) III lisa punktis 3.1.C.4, kui tegemist on toidus ja söödas kasutamiseks mõeldud geneetiliselt muundatud taimede, geneetiliselt muundatud taimi sisaldava ja nendest koosneva toidu ja sööda ning geneetiliselt muundatud taimedest toodetud ja neist saadud koostisaineid sisaldava toiduga või geneetiliselt muundatud taimedest toodetud söödaga;

määruse (EÜ) nr 641/2004 I lisa punkti 1 alapunktis B kõikide muude juhtude korral;

ning

ii)

taotleja esitatud meetodi täpsuse ja tõesuse hindamine.

(4)  http://gmo-crl.jrc.ec.europa.eu/doc/Min_Perf_Requirements_Analytical_methods.pdf, ühenduse referentlaboratoorium ja Euroopa laboratooriumide võrgustik, 13. oktoober 2008."

(5)  ELT L 157, 8.6.2013, lk 1.”"

2)

Artiklisse 2 lisatakse järgmised mõisted:

„e)   „ühe transformatsioonisündmusega GMO”– GMO, mis on saadud ühe transformatsiooni teel;

f)   „mitme transformatsioonisündmusega GMO”– GMO, mis sisaldab rohkem kui üht transformatsioonisündmust, mis on saadud traditsioonilise ristamise, kotransformatsiooni või retransformatsiooni teel.”

3)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Maksed

1.   Iga ühe transformatsioonisündmusega GMO taotluse puhul teeb taotleja ühenduse referentlaboratooriumile kindlasummalise 40 000 euro suuruse makse.

2.   Ühenduse referentlaboratoorium nõuab taotlejalt 65 000 euro suurust lisamakset, kui on tarvis ühe transformatsioonisündmusega GMO avastamis- ja identifitseerimismeetodi täielikku valideerimismenetlust vastavalt järgmistele sätetele:

a)

rakendusmääruse (EL) nr 503/2013 III lisa, kui taotlus on seotud:

i)

geneetiliselt muundatud taimedega, mis on ette nähtud kasutamiseks toidus ja söödas;

ii)

geneetiliselt muundatud taimi sisaldava või neist koosneva toidu või söödaga;

iii)

geneetiliselt muundatud taimedest toodetud või nendest toodetud koostisaineid sisaldava toiduga või sellistest taimedest toodetud söödaga või

b)

määruse (EÜ) nr 641/2004 I lisa kõigil muudel juhtudel.

3.   Iga taotluse puhul, mis on tehtud mitme transformatsioonisündmusega GMO kohta, mille iga transformatsioonisündmuse avastamis- ja identifitseerimismeetodi on ühenduse referentlaboratoorium valideerinud või mille valideerimine on pooleli, sõltub kindlasummaline makse selle GMO transformatsioonisündmuste arvust (N) ning makse arvutatakse järgmiselt: 20 000 eurot + (N × 5 000 eurot). Arvutamisel võetakse arvesse ainult kõige suuremate transformatsioonisündmuste arvuga mitme transformatsiooniga GMO.

4.   Iga taotluse puhul, mis on tehtud mitme transformatsioonisündmusega GMO kohta, mille puhul ühenduse referentlaboratoorium ei ole valideerinud vähemalt ühe transformatsioonisündmuse avastamis- ja identifitseerimismeetodit või mille puhul ei ole pooleliolevaid valideerimisi, arvutatakse makse järgmiselt: artikli 3 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ühe transformatsioonisündmuse puhul, mille jaoks ei ole valideerimismeetodit, ning artikli 3 lõiget 3 kohaldatakse ning mitme transformatsiooniga GMOde puhul, kusjuures N on GMO transformatsioonide arv, mille jaoks on valideerimismeetodid olemas.

5.   Ühenduse referentlaboratoorium vähendab lõikes 2 osutatud lisamakse summat vastavalt säästetud kuludele:

a)

kui taotleja muretseb täieliku valideerimismenetluse tegemiseks vajaliku materjali ja/või

b)

kui taotleja esitab andmed, mis viitavad sellistele moodulitele nagu DNA eraldamise protokollid ja liikide konkreetsed viitesüsteemid, mille ühenduse referentlaboratoorium on juba valideerinud ja avaldanud.

6.   Kui taotleja soovitatud avastamis- ja identifitseerimismeetodi valideerimiskulud on vähemalt 50 % võrra suuremad kui lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud maksete summa, nõutakse täiendava makse tegemist. Täiendav makse katab 50 % kulude sellest osast, mis ületab lõikes 1, 2 ja 3 nimetatud maksete summa.

7.   Lõigetes 1–6 sätestatud maksete maksmise kohustus säilib taotluse tagasivõtmise korral, olenemata artikli 5 lõikest 3.”

4)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.

a)

Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui taotleja on VKE või tema peakontor asub arengumaal või ta on ELis asutatud riiklik uurimisasutus, kelle taotlus on seotud peamiselt avaliku sektori poolt rahastatud projektiga, vähendatakse artikli 3 lõigetes 1–4 osutatud makseid 50 % võrra”.

b)

Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Artikli 3 lõiget 6 ei kohaldata artikli 4 lõikes 1 osutatud taotlejate suhtes.”

5)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt.

a)

Lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1.   Taotleja esitab tõendi, et artikli 3 lõikes 1, artikli 3 lõikes 3 ja/või artikli 3 lõikes 4 osutatud summa on ühenduse referentlaboratooriumile tasutud, kui ta esitab määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõike 3 punkti j või artikli 17 lõike 3 punkti j kohaselt toidu- ja söödaproovid ning nende kontrollproovid ühenduse referentlaboratooriumile.

2.   Kui on tarvis artikli 3 lõike 2 kohast täielikku valideerimismenetlust, teavitab ühenduse referentlaboratoorium taotlejat sellest asjaolust kirjalikult ja nõuab selle sätte kohase summa maksmist, enne kui ta alustab valideerimismenetluse 4. etappi (ühiskatsed).

3.   Kui ühenduse referentlaboratoorium eeldab artikli 3 lõike 6 kohaselt, et taotleja soovitatud avastamismeetodi valideerimiskulud ületavad vähemalt 50 % võrra artikli 3 lõigetes 1–4 osutatud maksete summat, teavitab ta taotlejat kirjalikult täiendavate kulude hinnangulisest summast.

Kui taotleja võtab ühe kuu jooksul alates teate saamisest oma taotluse tagasi, ei pea ta artikli 3 lõikes 6 osutatud täiendavat tasu maksma.

Pärast avastamismeetodi valideerimist teatab ühenduse referentlaboratoorium taotlejale kirjalikult tegelikud ja põhjendatud kulud, mis on tekkinud avastamismeetodi valideerimisel, ning nõuab artikli 3 lõike 6 kohase makse tegemist.”

b)

Lõige 5 jäetakse välja.

c)

Lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lõigetes 2 ja 3 sätestatud maksed peab taotleja tasuma 45 päeva jooksul alates teate saamise kuupäevast. Valideerimismenetluse 4. etappi (ühiskatsed) ei alustata enne nimetatud maksete saamist”.

6)

Artikli 6 lõige 2 asendatakse lõigetega 2 ja 3:

„2.   II lisas loetletud riiklikud referentlaboratooriumid valitakse juhuslikkuse alusel osalema rahvusvahelises valideerimise ühiskatses ning nad saavad ühenduse referentlaboratooriumilt koostöö eest 2 400 euro suuruse toetuse. Artikli 4 lõike 1 kohase juhtumi puhul vähendatakse seda toetust proportsionaalselt.

3.   Ühenduse referentlaboratoorium ja need II lisas loetletud riiklikud referentlaboratooriumid, kes osalevad valideerimisuuringutes, sõlmivad kirjaliku kokkuleppe, et määratleda omavahelised suhted, eriti rahaküsimustes.”

7)

I lisa punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

olema akrediteeritud standardi EN ISO/IEC 17025 „Pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboratooriumidele” või samaväärse rahvusvahelise standardi kohaselt, millega tagatakse, et laboritel on

sobiva kvalifikatsiooniga töötajad, kellel on asjakohane väljaõpe GMO ning geneetiliselt muundatud toidu ja sööda avastamiseks ja identifitseerimiseks kasutatavate analüütiliste meetodite alal,

vajalik varustus nõutavate analüüside tegemiseks,

asjakohane halduse infrastruktuur,

piisav andmetöötlusvõimsus, et koostada tehnilisi aruandeid ja võimaldada kiiret teabevahetust teiste laboratooriumidega, kes osalevad avastamismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel.

Käesoleva määruse II lisas loetletud laboratooriumidel, mis ei ole veel akrediteeritud, lubatakse tegutseda kuni 31. detsembrini 2014, kui laboratoorium väidab, et ta on akrediteerimisel ning esitab ühenduse referentlaboratooriumile tõendid tehnilise pädevuse kohta;”.

8)

II lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

Määruse (EÜ) nr 1981/2006 artikleid 3–5 kohaldatakse jätkuvalt nende taotlejate suhtes, kellele riiklik pädev asutus on määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaselt andnud kinnituse loataotluse saamise kohta enne käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja aluslepingute kohaselt liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 7. veebruar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(2)  ELT L 368, 23.12.2006, lk 99.

(3)  ELT L 157, 8.6.2013, lk 1.


LISA

„II LISA

Ühenduse referentlaboratooriumi avastamismeetodite kontrollimisel ja valideerimisel abistavad laborid, millele on viidatud artikli 6 lõikes 1

Belgique/België

Centre wallon de Recherches agronomiques (CRA-W),

Institut Scientifique de Santé Publique (ISP) — Wetenschappelijk Instituut Volksgezondheid (WIV),

Instituut voor Landbouw- en Visserijonderzoek (ILVO);

Bulgaria

Национален цeнтър по обществено здраве и анaлизи (НЦОЗА), София, Сектор ГМО;

Česká republika

Výzkumný ústav rostlinné výroby, v.v.i. (VÚRV), Praha;

Danmark

Danmarks Tekniske Universitet, DTU Fødevareinstituttet, Afdeling for Toksikologi og Risikovurdering (1),

Ministeriet for Fødevarer, Landbrug og Fiskeri, Fødevarestyrelsen, Sektion for Plantediagnostik, Ringsted;

Deutschland

Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA) Freiburg,

Landwirtschaftliches Technologiezentrum Augustenberg (LTZ),

Bayerisches Landesamt für Gesundheit und Lebensmittelsicherheit (LGL),

Landeslabor Berlin-Brandenburg, Berlin,

Landeslabor Berlin-Brandenburg, Frankfurt/Oder,

Institut für Hygiene und Umwelt der Hansestadt Hamburg,

Landesbetrieb Hessisches Landeslabor – Standort Kassel,

Landesamt für Landwirtschaft, Lebensmittelsicherheit und Fischerei (LALLF) Mecklenburg-Vorpommern,

Niedersächsisches Landesamt für Verbraucherschutz und Lebensmittelsicherheit (LAVES) – Lebensmittel- und Veterinärinstitut Braunschweig/Hannover,

Landesuntersuchungsamt Rheinland-Pfalz – Institut für Lebensmittelchemie Trier,

Landwirtschaftliche Untersuchungs- und Forschungsanstalt (LUFA) Speyer,

Landesamt für Verbraucherschutz – Abteilung D Veterinärmedizinische, mikro- und molekularbiologische Untersuchungen, Saarland,

Staatliche Betriebsgesellschaft für Umwelt und Landwirtschaft, Geschäftsbereich Labore Landwirtschaft, Sachsen,

Landesuntersuchungsanstalt für das Gesundheits- und Veterinärwesen Sachsen (LUA),

Landesamt für Verbraucherschutz Sachsen-Anhalt – Fachbereich Lebensmittelsicherheit,

Landeslabor Schleswig-Holstein,

Thüringer Landesamt für Verbraucherschutz (TLV),

Bundesinstitut für Risikobewertung (BfR),

Bundesamt für Verbraucherschutz und Lebensmittelsicherheit (BVL);

Eesti

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) geenitehnoloogia instituut, DNA analüüsi labor;

Éire

Food and Environment Research Agency (FERA) Sand Hutton, York;

Elláda

Ελληνικός Γεωργικός Οργανισμός „ΔΗΜΗΤΡΑ”, Γενική Διεύθυνση Αγροτικής Έρευνας, Ινστιτούτο Τεχνολογίας Γεωργικών Προϊόντων, Εργαστήριο Γενετικής Ταυτοποίησης, Αθήνα,

Υπουργείο Οικονομικών, Γενική Γραμματεία Δημοσίων Εσόδων, Γενική Διεύθυνση Γενικού Χημείου του Κράτους (ΓΧΚ), Διεύθυνση Τροφίμων; Αθήνα;

España

Centro Nacional de Alimentación, Agencia Española de Seguridad Alimentaria y Nutrición (CNA-AESAN),

Laboratorio Arbitral Agroalimentario del Ministerio de Agricultura, Alimentación y Medio Ambiente (LAA-MAGRAMA);

France

Groupement d’Intérêt Public – Groupe d’Etude et de contrôle des Variétés et des Semences (GIP-GEVES),

Laboratoire du Service Commun des Laboratoires (SCL) d’Illkirch-Graffenstaden,

Laboratoire de la Santé des Végétaux (ANSES), Angers;

Hrvatska

Odsjek za kvantifikaciju GMO i procjenu rizika, Hrvatski zavod za javno zdravstvo;

Italia

Centro di Ricerca per la Sperimentazione in Agricoltura, Centro di Sperimentazione e Certificazione delle Sementi (CRA-SCS), Sede di Tavazzano – Laboratorio,

Istituto Superiore di Sanità, Dipartimento di Sanità Pubblica Veterinaria e Scurezza Alimentare – Reparto OGM e xenobiotici di origine fungina (ISS-DSPVSA),

Istituto Zooprofilattico Sperimentale delle Regioni Lazio e Toscana, Centro di Referenza Nazionale per la Ricerca di OGM (CROGM);

Kypros

Γενικό Χημείο του Κράτους (ΓΧΚ);

Latvija

Pārtikas drošības, dzīvnieku veselības un vides zinātniskais institūts „BIOR”;

Lietuva

Nacionalinio maisto ir veterinarijos rizikos vertinimo instituto Molekulinės biologijos ir Genetiškai modifikuotų organizmų tyrimų skyrius;

Luxembourg

Laboratoire National de Santé (LNS), Division du contrôle des denrées alimentaires;

Magyarország

Nemzeti Élelmiszerlánc-biztonsági Hivatal (NÉBIH);

Malta

LGC Limited UK;

Nederland

RIKILT – Wageningen UR,

Nederlandse Voedsel en Waren Autoriteit (NVWA);

Österreich

Österreichische Agentur für Gesundheit und Ernährungssicherheit GmbH – Institut für Lebensmittelsicherheit Wien, Abteilung für Molekular- und Mikrobiologie (AGES – MOMI),

Umweltbundesamt GmbH;

Polska

Instytut Hodowli i Aklimatyzacji Roślin (IHAR); Laboratorium Kontroli Genetycznie Modyfikowanych Organizmów, Błonie,

Instytut Zootechniki – Państwowy Instytut Badawczy, Krajowe Laboratorium Pasz, Lublin,

Państwowy Instytut Weterynaryjny – Państwowy Instytut Badawczy, Puławy,

Regionalne Laboratorium Badań Żywności Genetycznie Modyfikowanej w Tarnobrzegu;

Portugal

Laboratório de OGM, Instituto Nacional de Investigação Agrária e Veterinária (INIAV), Unidade Estratégica de Investigação e Serviços de Sistemas Agrários e Florestais e Sanidade Vegetal (UEIS-SAFSV);

România

Laboratorul Național de Referință pentru OMG din alimente și furaje, Institutul de Diagnostic și Sănătate Animală, București;

Slovenija

Kmetijski inštitut Slovenije (KIS), Ljubljana,

Nacionalni inštitut za biologijo (NIB), Ljubljana;

Slovensko

Ústredný kontrolný a skúšobný ústav poľnohospodársky, Oddelenie molekulárnej biológie NRL Bratislava,

Štátny veterinárny a potravinový ústav, Dolný Kubín (State Veterinary and Food Institute Dolný Kubín);

Suomi/Finland

Tullilaboratorio,

Elintarviketurvallisuusvirasto Evira;

Sverige

Livsmedelsverket (SLV);

United Kingdom

Food and Environment Research Agency (FERA),

LGC Limited (LGC),

Science and Advice for Scottish Agriculture (SASA)”.


(1)  Kuni 1. jaanuarini 2014.


8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 39/53


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 121/2014,

7. veebruar 2014,

milles käsitletakse L-selenometioniini kasutamise lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 esitati taotlus L-selenometioniini lubamiseks. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)

Taotluses käsitletakse seleeni sisaldava orgaanilise ühendi L-selenometioniini kasutuse lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina, mis tuleb klassifitseerida kategooriasse „toitainelised lisandid”.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) jõudis oma 2. mai 2013. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda L-selenometioniin kahjulikku mõju loomade ega inimeste tervisele ega keskkonnale ning et seda võib pidada tõhusaks seleeni allikaks kõikide loomaliikide puhul. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(5)

L-selenometioniini hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(6)

Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et muude orgaaniliste seleeniühendite puhul kehtestatud orgaanilise seleeni sisalduse piirnormi tuleks kohaldada ka L-selenometioniini suhtes. Seega, kui söödale lisatakse ka muid seleeniühendeid, ei tohi orgaanilise seleeni sisaldus ületada 0,2 mg täissööda kilogrammi kohta.

(7)

Olles toiduohutusameti eespool nimetatud arvamuse kätte saanud, esitas taotleja täiendavaid andmeid, et tõendada seda, et kõnealune söödalisand püsib mikroelementide ühendeid sisaldavatesse eelsegudesse lisamisel stabiilsena.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud valmistist, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid” ja funktsionaalrühma „mikroelementide ühendid”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. veebruar 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  EFSA Journal (2013); 11(5):3219.


LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Seleen: mg/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

Toitaineliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: mikroelementide ühendid

3b815

L-selenometioniin

 

Söödalisandi kirjeldus

L-selenometioniini tahke valmistis, mis sisaldab seleeni alla 40 g/kg

 

Toimeaine kirjeldus

Orgaaniline seleen L-selenometioniini (2-amino-4-metüülselanüül-butaanhape) kujul, mis saadi keemilise sünteesi teel.

Keemiline valem: C5H11NO2Se

CASi number 3211-76-5

Kristalliline pulber, mis sisaldab L-selenometioniini üle 97 %

ja seleeni üle 39 %.

 

Analüüsimeetod  (1)

L-selenometioniini sisalduse määramine söödalisandis: kõrgsurvevedelikkromatograafia ja induktiivsidestatud plasma mass-spektromeetria (HPLC-ICPMS) pärast kolmekordset seedimist proteolüüsi teel.

Seleeni üldsisalduse määramine söödalisandis: induktiivsidestatud plasma mass-spektromeetria (ICPMS) või induktiivsidestatud plasma aatomiemissioonspektromeetria (ICP-AES).

Seleeni üldsisalduse määramine sööda eelsegudes, segasöödas või söödamaterjalis: hüdriidide tekitamisega aatom-absorptsioonspektromeetria (HGAAS) pärast mikrolainete toimel lagundamist (EN 16159:2012).

Kõik liigid

 

0,50 (kokku)

1.

Lisand tuleb lisada söödasse eelseguna.

2.

Kasutajate ohutus: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

3.

Söödalisandi valmistamisel kasutatud tehnoloogilised lisandid ja söödamaterjal peavad tagama, et tolmuna eraldub õhku alla 0,2 mg3 seleeni.

4.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes tuleb märkida säilitus- ja stabiilsustingimused.

5.

Maksimaalne orgaanilise seleeni sisaldus:

0,20 mg seleeni kilogrammis täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %.

6.

Kui valmistis sisaldab tehnoloogilist söödalisandit või söödamaterjali, mille kohta on kehtestatud maksimumsisaldus või mille suhtes on ette nähtud muud piirangud, esitab söödalisandite tootja selle teabe klientidele.

28. veebruar 2024


(1)  Analüüsimeetodite andmed on kättesaadavad referentlabori veebilehel aadressil

http://irmm.jrc.ec.europa.eu/EURLs/EURL_feed_additives/authorisation/evaluation_reports/Pages/index.aspx


8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 39/56


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 122/2014,

7. veebruar 2014,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. veebruar 2014

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

IL

85,7

MA

52,0

TN

74,1

TR

93,5

ZZ

76,3

0707 00 05

TR

123,0

ZZ

123,0

0709 91 00

EG

91,5

ZZ

91,5

0709 93 10

MA

39,1

TR

120,6

ZZ

79,9

0805 10 20

EG

50,1

MA

53,1

TN

54,3

TR

73,6

ZZ

57,8

0805 20 10

IL

121,4

MA

74,6

ZZ

98,0

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

CN

60,3

IL

128,7

JM

113,2

KR

144,2

MA

142,6

PK

55,3

TR

98,5

ZZ

106,1

0805 50 10

TR

78,1

ZZ

78,1

0808 10 80

CN

95,7

MK

35,4

US

163,7

ZZ

98,3

0808 30 90

CL

123,5

CN

46,0

TR

122,0

US

134,7

ZA

119,7

ZZ

109,2


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 39/58


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 123/2014,

7. veebruar 2014,

millega kehtestatakse ajavahemikul 3. kuni 4. veebruarini 2014 Tuneesia tariifikvoodi raames oliiviõli kohta esitatud impordilitsentsitaotluste suhtes kohaldatav jaotuskoefitsient ja peatatakse 2014. aasta veebruari impordilitsentside väljaandmine

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 188,

võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006, millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi, (2) eriti selle artikli 7 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomist käsitleva Euroopa – Vahemere piirkonna lepingu (3) protokolli nr 1 (4) artikli 3 lõigetega 1 ja 2 avatakse CN-koodide 1509 10 10 ja 1509 10 90 alla kuuluva täielikult Tuneesias toodetud ja sealt otse Euroopa Liitu transporditud töötlemata oliiviõli impordiks tollimaksu nullmääraga tariifikvoot igaks aastaks sätestatava piirkoguse ulatuses.

(2)

Komisjoni 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1918/2006 (millega avatakse ühenduse tariifikvoot Tuneesiast pärit oliiviõli kohta ja sätestatakse selle kvoodi haldamine) (5) artikli 2 lõikega 2 on ette nähtud impordilitsentside väljaandmise kuumäärad.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1918/2006 artikli 3 lõikele 1 on pädevatele ametiasutustele esitatud impordilitsentsitaotlused nende üldkoguste kohta, mis ei ületa kõnealuse määruse artikli 2 lõikega 2 kehtestatud veebruari määra.

(4)

Asjaolusid arvestades peab komisjon määrama jaotuskoefitsiendi, mis võimaldaks litsentse väljastada võrdeliselt saadaolevate kogustega.

(5)

Kui veebruari ülemmäär on saavutatud, ei tohi kõnealuse kuumäära piires enam ühtki impordilitsentsi välja anda.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1918/2006 artikli 3 lõike 1 kohaselt ajavahemikul 3. kuni 4. veebruarini 2014 esitatud impordilitsentsitaotlused rahuldatakse 20,275606-protsendilise jaotuskoefitsiendi alusel.

Impordilitsentside väljaandmine alates 5. veebruarist 2014 taotletud kogustele peatatakse 2014. aasta veebruari osas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub 8. veebruaril 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. veebruar 2014

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(3)  EÜT L 97, 30.3.1998, lk 57.

(4)  EÜT L 97, 30.3.1998, lk 2.

(5)  ELT L 365, 21.12.2006, lk 84.


OTSUSED

8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 39/59


NÕUKOGU OTSUS,

28. jaanuar 2014,

millega muudetakse otsust 1999/70/EÜ riikide keskpankade välisaudiitorite kohta Latvijas Banka välisaudiitorite osas

(2014/68/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 4 (Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta), eriti selle artikli 27 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 15. novembri 2013. aasta soovitust EKP/2013/42 Euroopa Liidu Nõukogule Latvijas Banka välisaudiitorite kohta (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga (EKP) ja eurosüsteemi riikide keskpankade raamatupidamist auditeerivad EKP nõukogu soovitatud sõltumatud välisaudiitorid, kelle kiidab heaks Euroopa Liidu Nõukogu.

(2)

Nõukogu otsuse 2013/387/EL (2) artikli 1 kohaselt täidab Läti euro kasutuselevõtuks vajalikud tingimused ning 2003. aasta ühinemisakti (3) artiklis 4 nimetatud erand Läti suhtes tühistatakse alates 1. jaanuarist 2014.

(3)

EKP nõukogu soovitas Latvijas Banka välisaudiitoriks määrata 2014. majandusaastaks SIA Ernst & Young Baltic.

(4)

On asjakohane järgida EKP nõukogu soovitust ning muuta vastavalt nõukogu otsust 1999/70/EÜ (4),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 1999/70/EÜ artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige:

„18.   SIA Ernst & Young Baltic kinnitatakse Latvijas Banka välisaudiitoriks majandusaastaks 2014.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Euroopa Keskpangale.

Brüssel, 28. jaanuar 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

G. STOURNARAS


(1)  ELT C 342, 22.11.2013, lk 1.

(2)  Nõukogu 9. juuli 2013. aasta otsus 2013/387/EL euro kasutuselevõtu kohta Lätis 1. jaanuaril 2014 (ELT L 195, 18.7.2013, lk 24).

(3)  ELT L 236, 23.9.2003, lk 33.

(4)  Nõukogu 25. jaanuari 1999. aasta otsus 1999/70/EÜ riikide keskpankade välisaudiitorite kohta (EÜT L 22, 29.1.1999, lk 69).


8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 39/60


KOMISJONI OTSUS,

6. veebruar 2014,

millega Rootsil ja Ühendkuningriigil lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõikele 6 teha erandeid teatavatest ühistest lennundusohutuseeskirjadest

(teatavaks tehtud numbri C(2014) 559 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/69/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Mitu liikmesriiki on taotlenud erandite tegemist määruse (EÜ) nr 216/2008 rakenduseeskirjades sätestatud ühistest lennundusohutuseeskirjadest. Komisjoni talitused hindasid kõnealuse määruse artikli 14 lõike 6 alusel taotletud erandite vajadust ja sellest tulenevat ohutustaset, lähtudes Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) soovitustest. Komisjon järeldas, et teatavate tingimuste täitmise korral tagaks muudatus sellise ohutustaseme, mis on samaväärne ühiste lennundusohutuseeskirjade kohaldamisel saavutatud ohutustasemega. Iga erandi ja selle kohaldamisega seotud tingimuste hindamist kirjeldatakse käesoleva erandite lubamist käsitleva otsuse eraldi lisades.

(2)

Määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõike 7 kohaselt teavitatakse ühele liikmesriigile tehtud erandist kõiki liikmesriike, kellel on samuti õigus seda erandit kohaldada. Käesolev otsus tuleks seega adresseerida kõikidele liikmesriikidele. Iga erandi ja sellega seotud tingimuste kirjeldus peaks olema selline, et muud liikmesriigid saaksid seda meedet rakendada, kui nad on samas olukorras, ilma komisjonilt täiendavat heakskiitu taotlemata. Siiski peaksid liikmesriigid erandite kohaldamisest teatama, kuna selle mõju võib ulatuda väljapoole kõnealust liikmesriiki.

(3)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Lennundusohutusameti komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rootsi ja Ühendkuningriigi valitsus võivad heaks kiita erandeid, mis kalduvad kõrvale määruse (EÜ) nr 216/2008 teatavatest rakenduseeskirjadest, nagu on täpsustatud käesoleva otsuse lisades.

Artikkel 2

Kõigil liikmesriikidel on õigus rakendada artiklis 1 osutatud meetmeid, nagu on täpsustatud käesoleva otsuse lisades. Liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni, Euroopa Lennundusohutusametit ja siseriiklikke lennuameteid.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. veebruar 2014

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS


(1)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.


I LISA

Ühendkuningriigi suhtes tehtav erand komisjoni määrusest (EL) nr 1178/2011  (1) seoses lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) õigustega

1.   TAOTLUSE KIRJELDUS

FCL-osa punkti FCL.905.SFI alapunktis a on sätestatud, et lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoril (SFI) on õigus anda vastavas õhusõidukiliigis jäljendatud lennuõpet „a) instrumentaallennupädevusmärgete väljaandmiseks, pikendamiseks ja taastamiseks, kui tal on või on olnud vastava õhusõidukiliigi instrumentaallennupädevusmärge ja ta on läbinud instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) koolituskursuse”.

Kirjas, mille komisjon sai 27. novembril 2012, teavitas Ühendkuningriigi valitsus komisjoni ja EASAt kavatsusest kohaldada erandit määruse (EL) nr 1178/2011 (lennumeeskonnamäärus) punkti FCL.905.SFI alapunktist a määruse (EÜ) nr 216/2008 (algmäärus) artikli 14 lõike 6 alusel.

Ühendkuningriik tegi ettepaneku eraldada instrumentaallennupädevuse instruktori kursuse nõue ja õigus anda instrumentaallennupädevuse algõpetust lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) muudest nõuetest ning lubada lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoril, kes ei ole läbinud instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) koolitust, anda väljaõpet tüübispetsiifiliste instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks.

2.   TAOTLUSE HINDAMINE

2.1.   Vajadus

Praegu ei ole piisavalt kvalifitseeritud lennuinstruktoreid, kes suudaksid läbi viia koolituskursuseid, ega piisaval hulgal instrumentaallennupädevuse instruktorite (IRI) tunnustatud kursuseid, mis võimaldaksid tulevastel lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritel (SFI) kvalifikatsiooni omandada. Ühendkuningriigi pädev asutus rõhutas, et nõue osaleda instrumentaallennupädevuse instruktorite (IRI) kursusel tekitab lennuinstruktorite ebapiisava hulga tõttu soovimatu probleemi. Seda olukorda saab parandada nii, et lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritel (SFI), kes ei ole läbinud instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) koolitust, lubatakse läbi viia koolitust tüübispetsiifiliste instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks. Amet leidis, et Ühendkuningriik on piisavalt tõendanud vajadust teha erand punkti FCL.905.SFI nõuetest.

2.2.   Ohutustaseme samaväärsus

FCL-osa sätete kohaselt on instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) kursuse läbimine üldine nõue ja seda kohaldatakse lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite (SFI) kõikide instrumentaallennupädevusega seotud koolitusõiguste suhtes. Seetõttu kohaldatakse seda ka õiguse suhtes viia läbi koolitust tüübispetsiifiliste instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, samuti lisaõiguste suhtes anda instrumentaallennupädevuse algõpetust.

Ühendkuningriik rõhutas, et kavandatava erandi puhul säilitatakse samaväärne ohutustase, kuna sellega taastatakse JAR-FCLi standard.

Peale selle tegi Ühendkuningriik ettepaneku nõuda instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) kursuse läbimist vaid instrumentaallennupädevuse algõpetuse andmise puhul ja kohaldada nende lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite (IRI) suhtes, kes ei ole instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) kursust läbinud, piirangut, mille kohaselt neil on õigus läbi viia koolitusi vaid tüübipädevusmärke, sealhulgas tüübispetsiifilise instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks. Selleks et kõnealust koolitust saaksid pakkuda ka sellised lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorid (SFI), kes ei ole instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) kursust täies mahus läbinud, tegi Ühendkuningriik ettepaneku kehtestada nõue, et asjaomane lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor (SFI) peab viimase 12 kuu jooksul olema läbinud vastava õhusõidukitüübi lennuoskuse tasemekontrolli, sealhulgas instrumentaallennupädevuse tasemekontrolli. Eespool kirjeldatud kvalifikatsiooniga lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoril (SFI), kes ei ole läbinud instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) täielikku kursust, puudub õigus läbi viia koolitusi mis tahes instrumentaallennupädevusmärke esmaseks väljaandmiseks ja sellise instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks, mis ei ole seotud tüübipädevusmärke pikendamise või taastamisega.

Pärast muudetud eranditaotluse läbivaatamist on amet arvamusel, et Ühendkuningriigil on õigus, kui ta väidab, et lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) õigusi on FCL-osas võrreldes JAR-FCLiga muudetud. Uus nõue, mille kohaselt lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor (SFI) peab instrumentaallennupädevuse lennuõppe läbiviimiseks osalema instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) kursusel, on lisatud kui täiendav tingimus, sest seda peeti õiguste laiendamisel vajalikuks.

Amet nõustus Ühendkuningriigi hinnanguga, et kavandatav erand tagab samaväärse ohutustaseme, nagu saavutatakse FCL-osa kohaldamisega, kuna erandiga ei lubata lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite (SFI) konkreetsel rühmal viia läbi koolitust üldise instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks ja taastamiseks, ilma et nad oleksid osalenud instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) kursusel, vaid lubatakse neil läbi viia koolitusi üksnes tüübispetsiifilise instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks ja taastamiseks.

3.   ERANDI KIRJELDUS

Ühendkuningriik võib erandina määruse (EL) nr 1178/2011 punkti FCL.905.SFI alapunktist a lubada lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritel (SFI) läbi viia koolitust tüübispetsiifilise instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks ja taastamiseks, ilma et nad oleksid läbinud instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) koolituse.

4.   ERANDI KOHALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED

Eespool kirjeldatud kvalifikatsiooniga lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor (SFI) ei või läbi viia koolitust üldise instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks ja taastamiseks, ilma et ta oleks läbinud instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) kursuse.

5.   ERANDI ÜLDINE KOHALDATAVUS

Kui punktis 4 kirjeldatud tingimused on täidetud, võivad kõik liikmesriigid kõnealust erandit kohaldada.


(1)  Komisjoni määrus (EL) nr 1178/2011, 3. november 2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).


II LISA

Ühendkuningriigi suhtes tehtav erand määrusest (EL) nr 1178/2011 seoses lennuimitaatori kontrollpiloodi (SFE) õigustega

1.   TAOTLUSE KIRJELDUS

Punkti FCL.1005.SFE alapunkti a alapunktis 2 on sätestatud, et lennukite või vertikaalstardiga õhusõidukite lennuimitaatori kontrollpiloodil on õigus lennu täisimitaatoril (FFS) korraldada „[—] lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks, kui lennuimitaatori kontrollpiloot vastab asjaomase õhusõidukiliigi puhul punkti FCL.1010.IRE nõuetele”.

Kirjas, mille komisjon sai 27. novembril 2012, teavitas Ühendkuningriigi valitsus komisjoni ja EASAt kavatsusest kohaldada erandit määruse (EL) nr 1178/2011 (lennumeeskonnamäärus) punkti FCL.1005.SFE alapunkti a alapunktist 2 määruse (EÜ) nr 216/2008 (algmäärus) artikli 14 lõike 6 alusel.

Ühendkuningriik tegi ettepaneku luua lennuimitaatori kontrollpiloodi (SFE) uus kategooria, kellel on õigus teostada kontrolle instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks seoses tüübipädevusega, eraldades instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) või instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi (IRE) suhtes kohaldatava nõude muudest lennuimitaatori kontrollpiloodi (SFE) suhtes kohaldatavatest nõuetest ja piirates õigusi tüübipädevusmärke, sealhulgas tüübispetsiifilise instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks.

2.   TAOTLUSE HINDAMINE

2.1.   Vajadus

Praegu ei ole piisavalt tunnustatud kursuseid, mis võimaldaksid tulevastel lennuimitaatori kontrollpilootidel (SFE) kvalifikatsioon omandada. Ühendkuningriik rõhutas, et kõnealune nõue tekitab soovimatu probleemi, kuna käesoleval ajal ei ole küllaldaselt koolitatud inimressursse. Seda olukorda saab parandada nii, et lennuimitaatori kontrollpilootidel (SFE), kes ei vasta instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi (IRE) nõuetele, lubatakse läbi viia lennuoskuse tasemekontrolle tüübispetsiifiliste instrumentaallennupädevusmärgete pikendamiseks ja taastamiseks. Amet oli arvamusel, et Ühendkuningriik on piisavalt tõendanud vajadust teha erand punkti FCL.1005.SFE nõuetest.

2.2.   Ohutustaseme samaväärsus

Ühendkuningriik põhjendas kavandatavat erandit, osutades samaväärsele JAR-FCLi nõudele ning määrates kindlaks muudatuse seoses kõnealuse kontrollpiloodi kategooria õigustega ja tingimustega, millele taotleja peab vastama. Ühendkuningriik rõhutas, et JAR-süsteemis lubasid paljud siseriiklikud ametiasutused lennuimitaatori kontrollpiloodil (SFE) läbi viia selliseid kontrolle instrumentaallennuõiguste pikendamiseks või taastamiseks, mis on seotud tüübipädevusega, s.o kontrolle tüübipädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks koos tüübispetsiifilise instrumentaallennupädevusmärkega. Lennuimitaatori kontrollpilootidel (SFE) ei lubatud läbi viia üldise mittetüübispetsiifilise instrumentaallennupädevuse kontrolle ega anda välja esmaseid tüübispetsiifilise instrumentaallennupädevuse õigusi.

Peale selle osutas Ühendkuningriik asjaolule, et lennuimitaatori kontrollpilootide (SFE) suurenenud õiguste alusel nõutakse FCL-osas, et lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE) peab vastama nõuetele, mida kohaldatakse instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi (IRE) suhtes, mille hulka kuulub nõue omada instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) tunnistust. FCL-osa sätete kohaselt on see nõue üldine eeldus ja seetõttu kohaldatakse seda lennuimitaatori kontrollpiloodi (SFE) kõikide instrumentaallennupädevuse kontrollimisõiguste suhtes. Seda kohaldatakse tüübispetsiifilise instrumentaallennupädevuse pikendamise ja taastamise õiguste suhtes ning uute õiguste suhtes viia läbi kontrolle mis tahes instrumentaallennupädevusmärke esmaseks väljaandmiseks.

Ühendkuningriik tõstis esile seda, et kavandatava erandiga säilitatakse kaitse samaväärne tase, kuna erandiga taastatakse JAR-FCL standard.

Pärast eranditaotluse läbivaatamist on amet arvamusel, et Ühendkuningriigil on õigus, kui ta väidab, et punkti FCL.1005.SFE nõue ei sisalda tegelikult lennuimitaatori kontrollpiloodi (SFE) õigust läbi viia lennuoskuse kontrolli instrumentaallennupädevuse esmaseks väljaandmiseks lennu täisimitaatoril (FFS), vaid on piiratud instrumentaallennupädevusmärke pikendamise ja taastamisega (vt alapunkti a alapunkt 2). Lisaks märkis Ühendkuningriik õigesti, et JAR-FCLi järgi lubatakse lennuimitaatori kontrollpilootidel (SFE) läbi viia lennuoskuse tasemekontrolle instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks. Ühendkuningriigil oli samuti õigus, kui ta väidab et JAR-FCLi järgi ei nõuta lennuimitaatori kontrollpilootidelt (SFE) vastavust ka instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi (IRE) või instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) nõuetele. On õige, et lennuimitaatori kontrollpiloodi (SFE) õigusi on võrreldes JAR-FCLis sätestatud õigustega muudetud.

Selleks et anda lennuimitaatori kontrollpiloodile (SFE) õigus läbi viia kontrolle ühendatud tüübipädevus- ja instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks, ilma et ta vastaks instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi (IRE) suhtes kohaldatavatele nõuetele, tegi Ühendkuningriik ettepaneku, et asjaomane lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE) peab viimase 12 kuu jooksul olema läbinud õhusõidukitüübi, sealhulgas instrumentaallennupädevuse lennuoskuse tasemekontrolli. Niisuguse kvalifikatsiooniga lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE) ei vii läbi kontrolle mis tahes instrumentaallennupädevusmärke esmaseks väljaandmiseks ega sellise instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks, mis ei ole seotud tüübipädevusmärke pikendamise või taastamisega.

Esitatud ülevaate põhjal nõustus amet Ühendkuningriigi hinnanguga, et kavandatav erand tagab samaväärse ohutustaseme, nagu saavutatakse FCL-osa kohaldamisega, kuna erandiga ei lubata lennuimitaatori kontrollpilootide (SFE) konkreetsel rühmal läbi viia kontrolle instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks ja taastamiseks, ilma et nad oleksid osalenud instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) kursusel, vaid annab neile õiguse läbi viia kontrolle tüübispetsiifilise instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks ja taastamiseks.

3.   ERANDI KIRJELDUS

Ühendkuningriik võib erandina määruse (EL) nr 1178/2011 punkti FCL.1005.SFE alapunkti a alapunktist 2 lubada lennuimitaatori kontrollpiloodil (SFE) läbi viia lennuoskuse tasemekontrolle tüübispetsiifilise instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks ja taastamiseks, ilma et ta vastaks instrumentaallennupädevuse kontrollpiloodi (IRE) suhtes kehtestatud nõuetele, mis sisaldavad nõuet omada instrumentaallennupädevuse instruktori (IRI) tunnistust.

4.   ERANDI KOHALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED

Eespool kirjeldatud kvalifikatsiooniga lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE) ei või läbi viia kontrolle mis tahes instrumentaallennupädevusmärke esmaseks väljaandmiseks ega sellise instrumentaallennupädevusmärke pikendamiseks või taastamiseks, mis ei ole seotud tüübipädevusmärke pikendamise või taastamisega.

5.   ERANDI ÜLDINE KOHALDATAVUS

Kui punktis 4 kirjeldatud tingimused on täidetud, võivad kõik liikmesriigid kõnealust erandit kohaldada.


III LISA

Ühendkuningriigi suhtes tehtav erand määrusest (EL) nr 1178/2011 seoses lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) piiratud õigustega ja vahenditega, mille abil saab neid piiranguid kõrvaldada

1.   TAOTLUSE KIRJELDUS

Punkti FCL.910.SFI alapunktis b on sätestatud, et lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) õiguste laiendamiseks seoses muud õhusõidukitüüpi esindavate imitaatoritega peab lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorit (SFI) eksamineerima tüübipädevuse kontrollpiloot (TRE). FCL-osas ei lubata lennuimitaatori kontrollpiloodil (SFE), kellel on teatava õhusõidukitüübi kvalifikatsioon, läbi viia tasemekontrolle, et lisada lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) õigustele mis tahes muu õhusõidukitüüp.

Kirjas, mille komisjon sai 27. novembril 2012, teavitas Ühendkuningriigi valitsus komisjoni ja EASAt kavatsusest kohaldada erandit määruse (EL) nr 1178/2011 (lennumeeskonnamäärus) punkti FCL.910.SFI alapunktist b määruse (EÜ) nr 216/2008 (algmäärus) artikli 14 lõike 6 alusel.

Ühendkuningriik taotles kõnealust erandit selleks, et laiendada lennuimitaatori kontrollpiloodi (SFE) õigusi nii, et lisaks tasemekontrollide tegemisele lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) tunnistuse esmaseks väljaandmiseks oleks lennuimitaatori kontrollpiloodil (SFE) lubatud läbi viia lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite (SFI) mis tahes muu tüübi tasemekontrolle.

2.   TAOTLUSE HINDAMINE

2.1.   Vajadus

Lennuimitaatori kontrollpiloodi (SFE) õigusi oleks vaja laiendada nii, et lisaks tasemekontrollide tegemisele lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) tunnistuse esmaseks väljaandmiseks oleks lennuimitaatori kontrollpiloodil (SFE) lubatud läbi viia lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite (SFI) mis tahes muu tüübi tasemekontrolle, kuna vastasel juhul tekib lennundussektoris seoses kvalifitseeritud töötajate puudusega täiendav probleem. Amet nõustus Ühendkuningriigi esitatud põhjendusega kõnealuse erandi tegemiseks.

2.2.   Ohutustaseme samaväärsus

Ühendkuningriik põhjendas kavandatavat erandit, väites, et sellise õiguste laiendamisega ei kaasne kahjulikku mõju ohutustasemele.

Esitatud ülevaate põhjal nõustus amet Ühendkuningriigi hinnanguga, et kavandatava erandiga säilitatakse samaväärne ohutustase, kuna FCL-osas juba lubatakse lennuimitaatori kontrollpilootidel (SFE) läbi viia lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite (SFI) tasemekontrolle selliste õhusõidukitüübi puhul, mis on märgitud lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) tunnistusele selle esmasel väljaandmisel.

3.   ERANDI KIRJELDUS

Ühendkuningriik võib teha erandi määruse (EL) nr 1178/2011 punkti FCL.910.SFI alapunktist b, lubades laiendada lennuimitaatori kontrollpiloodi (SFE) õigusi nii, et lisaks tasemekontrollide tegemisele sellise õhusõidukitüübi puhul, mis on märgitud lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) tunnistusele selle esmasel väljaandmisel, on lennuimitaatori kontrollpiloodil (SFE) lubatud läbi viia lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite (SFI) tasemekontrolle muude õhusõidukitüüpide suhtes.

4.   ERANDI KOHALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED

Lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite (SFI) õigusi võib laiendada sama õhusõidukiliigi muid tüüpe esindavatele lennutreeningseadmetele (FSTD), kui tunnistuse omanik

on edukalt läbinud vastava tüübipädevuskursuse imitaatoriosad ning

on andnud täismahus tüübipädevuskursusel vähemalt kolm tundi lennuõpet vastava tüübi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina (SFI) asjakohase kvalifikatsiooniga tüübipädevuse kontrollpiloodi (TRE) või lennuimitaatori kontrollpiloodi (SFE) järelevalve all, kes peab kinnitama soorituse sobivust.

5.   ERANDI ÜLDINE KOHALDATAVUS

Kui punktis 4 kirjeldatud tingimused on täidetud, võivad kõik liikmesriigid kõnealust erandit kohaldada.


IV LISA

Ühendkuningriigi suhtes tehtav erand määrusest (EL) nr 1178/2011 seoses lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) õiguste ja tingimustega

1.   TAOTLUSE KIRJELDUS

Määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa punktis FCL.905.SFI on sätestatud lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) õigused ja tingimus, et lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoril (SFI) ei lubata koolitada lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) tunnistuse taotlejaid. FCL-osas antakse kõnealuse koolituse õigused üksnes tüübipädevuse instruktori (TRI) tunnistuse omanikele juhul, kui neil on vähemalt kolmeaastane tüübipädevuse instruktorina töötamise kogemus (punkti FCL.905.TRI alapunkt b).

27. novembri 2012. aasta kirjas teavitas Ühendkuningriigi valitsus komisjoni ja EASAt kavatsusest kohaldada erandit määruse (EL) nr 1178/2011 (lennumeeskonnamäärus) kõnealusest sättest määruse (EÜ) nr 216/2008 (algmäärus) artikli 14 lõike 6 alusel.

Ühendkuningriik tegi ettepaneku anda lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) tunnistuse omanikele õigus koolitada lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) tunnistuse taotlejaid, ilma et nad vastaksid nõudele, mille kohaselt peab neil olema vähemalt kolmeaastane tüübipädevuse instruktorina (TRI) töötamise kogemus.

2.   TAOTLUSE HINDAMINE

2.1.   Vajadus

Ühendkuningriik teavitas, et nad tõlgendasid JAR-FCLi varem nii, et lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritel (SFI) lubati tegutseda juhendajatena lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) kursustel pärast seda, kui nad olid läbinud juhendamise erikursuse, millele järgnes taotleja atesteerimine. Ühendkuningriik kirjeldas lisaks, et FCL-osa rakendamisega ja sõnastuse täpsustamisega on lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) tunnistuse taotlejate koolitamise õigus antud üksnes sellistele tüübipädevuse instruktoritele (TRI), kellel on kolmeaastane tüübipädevuse instruktorina töötamise kogemus. Ühendkuningriigis ei vasta paljud lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorid (SFI), kes on saanud tunnistuse Ühendkuningriigis ja kes töötavad lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori tunnistuse taotlejate koolitajatena, tüübipädevuse instruktorina (TRI) töötamise kolmeaastase kogemuse nõudele. Seetõttu ei saa nad jätkata tegutsemist lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) kursuste juhendajana. Ühendkuningriik täpsustas lisaks, et paljud praegu tegutsevatest lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritest (SFI) ei saa täita tüübipädevuse instruktorile (TRI) kehtestatud nõudeid meditsiinilistel põhjustel.

Tegeliku olukorra hindamise põhjal järeldas Ühendkuningriik, et tal ei ole piisavalt tüübipädevuse instruktoreid (TRI), kes õpetaksid välja küllaldasel arvul lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) tunnistuse taotlejaid ja suudaksid rahuldada lennundussektori koolitusvajadust. Selle tulemusel tekib tulevikus puudus kõnealust õpet andvatest kvalifitseeritud instruktoritest, mis põhjustaks pilootide koolituses tõsiseid probleeme eelkõige ettevõtlus- ja ärialaste õhusõidukite puhul. Seetõttu on vaja anda sellistele lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritele (SFI), kes ei vasta nõudele omada vähemalt kolmeaastast kogemust tüübipädevuse instruktorina (TRI), õigus koolitada lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) tunnistuse taotlejaid. Amet nõustus Ühendkuningriigi põhjendusega kõnealuse erandi vajalikkuse kohta.

2.2.   Ohutustaseme samaväärsus

Peale selle tuvastas Ühendkuningriik vastuolu FCL-osas, mille kohaselt lennuimitaatori kontrollpiloodil (SFE), kellel peab olema lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) tunnistus, on õigus läbi viia atesteerimisi vastava õhusõidukiliigi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) tunnistuse väljaandmiseks, pikendamiseks või taastamiseks, kuid samal ajal ei lubata tal anda õpet nendele lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritele. Asjaolu, et lennuimitaatori kontrollpiloot (SFE), kes on ka lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktor (SFI), ei saa õpetada pilooti lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoriks, kuid võib eksamineerida lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorit, on tuvastatud kui vastuolu FCL-osas, sest kõigil FCL-osaga hõlmatud kontrollpilootidel on õigus anda õpet selliste tunnistuste, pädevusmärgete ja lubade saamiseks, mille kohta tal on lubatud läbi viia eksameid.

FCL-osa kajastab JAR-FCL süsteemi, kus õpet lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) tunnistuse taotlejatele võis läbi viia üksnes tüübipädevuse instruktor (TRI). Olles läbi vaadanud ettepanekud, kuidas Ühendkuningriik kavatseb edaspidi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoreid (SFI) sellise ülesande täitmiseks kvalifitseerida, nõustus amet Ühendkuningriigi hinnanguga, et kavandatava erandiga saavutatakse samaväärne ohutustase kui FCL-osa kohaldamisega, eriti seoses Ühendkuningriigi soovitatud täiendava koolituse ja kontrolli nõuetega.

Tuleb siiski rõhutada, et Ühendkuningriik näeb juhendamise erikursuse ette ka tüübipädevuse instruktoritele (TRI), kes soovivad niisugust koolitust läbi viia. Kuna FCL-osas on juba sätestatud, et tüübipädevuse instruktoril (TRI) on õigus läbi viia lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) tunnistuse koolitust, kui ta vastab kolmeaastase kogemuse nõudele, siis ei ole niisugune juhendamise erikursus tüübipädevuse instruktori (TRI) puhul nõutav. Seetõttu korraldatakse kõnealuseid kursuseid üksnes lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritele (SFI).

3.   ERANDI KIRJELDUS

Ühendkuningriik võib erandina punktist FCL.905.SFI anda sellistele lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritele (SFI), kes ei vasta nõudele omada vähemalt kolmeaastast kogemust tüübipädevuse instruktorina (TRI), õiguse koolitada lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) tunnistuse taotlejaid.

4.   ERANDI KOHALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED

Eespool osutatud lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktoritel (SFI) peab olema vähemalt kolmeaastane kogemus lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorina, nad peavad läbima lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktori (SFI) kahepäevase juhendamiskursuse, mille viib läbi lennutreeningseadme tüübipädevuse instruktorite (SFI) juhendaja, ning seejärel nad atesteeritakse.

5.   ERANDI ÜLDINE KOHALDATAVUS

Kui vastavad tingimused on täidetud, võivad kõik liikmesriigid kõnealust erandit kohaldada.


V LISA

Ühendkuningriigi suhtes tehtav erand määrusest (EL) nr 1178/2011 seoses instrumentaallennupädevusmärke (IR) pikendamise ja taastamisega

1.   TAOTLUSE KIRJELDUS

Määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (FCL-osa) punkti FCL.625 alapunktides c ja d on sätestatud järgmine:

c)   Taastamine. Taotlejad, kelle instrumentaallennu pädevusmärke kehtivus on lõppenud, peavad oma õiguste taastamiseks tegema järgmist:

(1)

läbima sertifitseeritud koolitusorganisatsioonis täienduskoolituse, et saavutada käesoleva osa 9. liite kohase lennueksami instrumentaallennuelemendi edukaks sooritamiseks vajalik oskuste tase, ning

(2)

sooritama käesoleva osa 9. liite kohase lennuoskuse tasemekontrolli vastavat liiki õhusõidukil.

d)   Kui instrumentaallennu pädevusmärget ei ole eelnenud seitsme aasta jooksul pikendatud või taastatud, peab selle omanik sooritama uuesti instrumentaallennupädevuse teooria- ja lennueksami.”

18. märtsi 2013. aasta kirjas teavitas Ühendkuningriigi valitsus komisjoni ja EASAt oma kavatsusest kohaldada erandit määruse (EL) nr 1178/2011 kõnealusest sättest määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 14 lõike 6 alusel.

2.   TAOTLUSE HINDAMINE

2.1.   Vajadus

Kui load on välja antud FCL-osa kohaselt ja loa omanikule on antud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuetele vastav ning kolmandas riigis kehtiv instrumentaallennupädevusmärge, on vaja tagada, et loa omanik säilitaks õigused, ilma et ta peaks uuesti tegema teooriaeksami. Lennumeeskonnamääruses seda olukorda ei käsitleta, mis tekitab loaomanikele soovimatu probleemi.

2.2.   Ohutustaseme samaväärsus

Ühendkuningriik on seisukohal, et punkti FCL.625 alapunktis d sätestatud nõuded kehtestati juhuks, kui loa omanik lõpetab instrumentaallennureeglite (IFR) järgi lendamise seitsmeks aastaks. Eeskirjades ei võeta arvesse võimalust, et loa omanik võib olla lennanud instrumentaallennureeglite alusel, kasutades seitsme aasta jooksul kolmandas riigis kehtivat instrumentaallennupädevusmärget, mis on selle ajavahemiku jooksul taastatud ja mis on seetõttu kehtiv.

Pärast eranditaotluse läbivaatamist nõustus amet Ühendkuningriigiga, et on ebaproportsionaalne nõuda piloodilt, kellel on kolmanda riigi poolt ICAO 1. lisa kohaselt välja antud kehtiv või hiljuti aegunud instrumentaallennupädevusmärge, uue teooriaeksami sooritamist selleks, et taastada rohkem kui seitse aastat tagasi välja antud Euroopa instrumentaallennupädevusmärge; st et ei ole kohane nõuda ühtede ja samade nõuete täitmist piloodilt, kel on hiljutine instrumentaallennureeglite järgi lendamise kogemus, ja piloodilt, kes ei ole instrumentaallennureeglite järgi lennanud rohkem kui seitsme aasta jooksul.

Amet nõustub Ühendkuningriigi esitatud põhjendustega. Eeskirjades ei võeta arvesse võimalust, et loa omanik võib olla lennanud instrumentaallennureeglite alusel, kasutades seitsme aasta jooksul kolmanda riigi instrumentaallennupädevusmärget, mis on selle ajavahemiku jooksul taastatud ja mis on seetõttu kehtiv. Kavandatav erand hõlmaks FCL-osa kohaselt välja antud ja ICAO nõuetele vastavat instrumentaallennupädevusmärget sisaldavate lubade omanikke. Kui piloodid lõpetavad pärast teatavat ajavahemikku lendamise kõnealuse loa alusel, kuid jätkavad lendamist ICAOga liitunud kolmanda riigi poolt välja antud ja instrumentaallennupädevusmärget sisaldava loa alusel, ning taotlevad siis oma instrumentaallennupädevusmärke taastamist Euroopa loal, peaksid nad täitma ainult neid punkti FCL.625 alapunktis b sisalduvaid pädevusmärke pikendamise kriteeriume, mis põhinevad kolmandas riigis kehtival instrumentaallennupädevusmärkel. See tähendab, et pädevusmärke omanik peab läbima lennuoskuse tasemekontrolli, kuid temalt ei nõuta koolituse läbimist ega uue teooriaeksami sooritamist. Piloot, kes omab kolmanda riigi instrumentaallennupädevusmärget, mille kehtivus on lõppenud, kuid mida on pikendatud või mis on taastatud eelneva seitsme aasta jooksul, vastab punkti FCL.625 alapunkti c kohastele pädevusmärke taastamise tingimustele, kuid ka temalt ei nõuta uue teooriaeksami sooritamist. Amet on arvamusel, et sellega tagatakse samaväärne ohutustase, mis FCL-osa rakendamise puhul.

3.   ERANDI KIRJELDUS

Ühendkuningriik võib erandina määruse (EL) nr 1178/2011 I lisa (edaspidi „FCL- osa”) punkti FCL.625 alapunktidest c ja d lubada FCL-osa kohaselt väljaantud lubade omanikel säilitada kolmanda riigi instrumentaallennupädevusmärkega seotud õigused, ilma et nad peaksid uut teooriaeksamit sooritama.

4.   ERANDI KOHALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED

Kõnealust erandit kohaldatakse FCL-osa kohaselt välja antud lubade omanike suhtes, tingimusel, et kolmanda riigi instrumentaallennupädevusmärge vastab ICAO nõuetele.

5.   ERANDI ÜLDINE KOHALDATAVUS

Kui punktis 4 kirjeldatud tingimused on täidetud, võivad kõik liikmesriigid kõnealust erandit kohaldada.


VI LISA

Rootsi suhtes tehtav erand komisjoni määrusest (EL) nr 748/2012  (1) seoses olemasolevate sätetega imporditud õhusõidukite lennukõlblikkussertifikaatide väljaandmise kohta

1.   TAOTLUSE KIRJELDUS

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) punkti 21.A.174 alapunkti b alapunkti 3 alapunkti ii kohaselt sisaldab iga lennukõlblikkussertifikaadi taotlus juhul, kui õhusõiduk imporditakse kolmandast riigist, selle riigi pädeva asutuse kinnitust, kus õhusõiduk on registreeritud või registreeritakse, mis kajastab registris oleva õhusõiduki lennukõlblikkuse olukorda ülekandmise ajal.

24. jaanuari 2011. aasta kirjas teavitas Rootsi transpordiamet komisjoni ja EASAt oma kavatsusest kohaldada erandit komisjoni määruse (EÜ) nr 1702/2003 (2) (tunnistatud kehtetuks määrusega (EL) nr 748/2012) sätetest ja loobuda nõudest lisada selline kinnitus.

2.   TAOTLUSE HINDAMINE

2.1.   Vajadus

Rootsi on kindlaks teinud vajaduse kohaldada kõnealuse eeskirja suhtes erandit, kuna mõnel juhul ei ole niisugune kinnitus kättesaadav ja seda on võimatu hankida.

2.2.   Ohutustaseme samaväärsus

Eeskiri, mille kohaselt õhusõiduki importimisel Euroopa Lennundusohutusametiga (EASA) liitunud riiki nõutakse selle riigi pädeva asutuse kinnitust, kus õhusõiduk on registreeritud või registreeritakse, mis kajastab registris oleva õhusõiduki lennukõlblikkuse olukorda ülekandmise ajal, võimaldab importival riigil kontrollida, kas õhusõiduk vastab EASA tüübisertifikaadi kohaselt kinnitatud tüübiprojektile, kas täiendav tüübisertifikaat, muudatus või remonditöö on määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohaselt kinnitatud ja kas kohaldatavaid lennukõlblikkuse direktiive rakendati või mitte.

Rootsi valitsuse soovitatud meede loobuda nõudest lisada niisugune kinnitus tagab samaväärse ohutustaseme kui vastavalt määruse (EL) nr 748/2012 I lisale (osa 21) kohaldatavad rakenduseeskirjad, mis on seotud lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmiseks vajalike dokumentidega sellise kasutatud õhusõiduki puhul, mis on imporditud muust riigist kui liikmesriigist, tingimusel et nõutava kvaliteedi tagamiseks kasutatakse muid vahendeid. Neid vahendeid kirjeldatakse punktis 4.

3.   ERANDI KIRJELDUS

Rootsi võib juhul, kui õhusõiduk imporditakse kolmandast riigist, kus asjaomane õhusõiduk on registreeritud või registreeritakse, vastu võtta lennukõlblikkussertifikaatide taotlusi ilma pädeva asutuse kinnituseta registris oleva õhusõiduki lennukõlblikkuse olukorra kohta ülekandmise ajal.

Kõnealust erandit kohaldatakse seni, kuni eeskirjade koostamise ülesande RMT.0020 raames võetakse vastu määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) H alajao („Lennukõlblikkussertifikaadid ja piiratud lennukõlblikkussertifikaadid”) muudatus, ja hakatakse seda kohaldama.

4.   ERANDI KOHALDAMISEGA SEOTUD TINGIMUSED

Pädev asutus vaatab läbi õhusõiduki dokumendid ja kontrollib õhusõidukit veendumaks, et

õhusõiduki varasemad andmed on täielikud ja piisavad, et määrata kindlaks tootmis- ja muutmisstandard;

õhusõiduk toodeti vastavalt EASA tüübisertifikaadi aluseks olnud tüübiprojektile. Sel eesmärgil sisaldavad varasemad andmed esmase lennukõlblikkussertifikaadi koopiat või ekspordisertifikaati, mis on välja antud uuele õhusõidukile. Teise võimalusena võib lennukõlblikkussertifikaadi taotleja saada kinnituse tüübisertifikaadi omanikult, keda projekteerimisriik seoses toodangu staatusega tunnustab;

õhusõiduk vastab tüübisertifikaadiga kinnitatud tüübiprojektile;

täiendavad tüübisertifikaadid, muudatused või remonditöö on heaks kiidetud kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisaga (osa 21);

kohaldatavaid lennukõlblikkuse direktiive on rakendatud.

Lõpuks kinnitab pädev asutus, et tema uurimistulemused on kooskõlas selle organisatsiooni uurimistulemustega, kes viis läbi lennukõlblikkuse hindamise vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 2042/2003 (3) I lisale (osa M).

5.   ERANDI ÜLDINE KOHALDATAVUS

Kui punktis 4 kirjeldatud tingimused on täidetud, võivad kõik liikmesriigid kõnealust erandit kohaldada.


(1)  Komisjoni määrus (EL) nr 748/2012, 3. august 2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 1702/2003, 24. september 2003, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 243, 27.9.2003, lk 6).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 2042/2003, 20. november 2003, õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 315, 28.11.2003, lk 1).


SOOVITUSED

8.2.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 39/72


KOMISJONI SOOVITUS,

22. jaanuar 2014,

milles esitatakse miinimumpõhimõtted süsivesinike (näiteks kildagaas) uurimiseks ja tootmiseks suuremahulise hüdrofrakkimise teel

(2014/70/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriikidel on õigus määrata kindlaks tingimused oma energiavarude kasutamiseks, tingimusel et peetakse kinni vajadusest säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna kvaliteeti.

(2)

Praeguse tehnoloogilise arengu juures nõuab süsivesinike, nagu kildagaas, uurimine ja tootmine suuremahulise hüdrofrakkimise ja suundpuurimise (eelkõige horisontaalse suundpuurimise) kombineeritud kasutamist sellise mahu ja intensiivsusega, mille jaoks on liidus väga vähe kogemusi. Hüdrofrakkimise tehnoloogia tekitab konkreetseid probleeme, eelkõige seoses tervise ja keskkonnaga.

(3)

Euroopa Parlament märkis oma 2012. aasta 21. novembri resolutsioonis, et kildagaasi ja kildanafta tootmine võib väga kasulikuks osutuda, ning kutsus komisjoni üles koostama kogu liitu hõlmava riskijuhtimise raamistiku ebatraditsiooniliste fossiilkütuste uurimiseks ja ammutamiseks, pidades silmas, et oleks tagatud inimeste tervise ja keskkonna kaitset käsitlevate ühtlustatud sätete kohaldamine kõigis liikmesriikides.

(4)

Oma 22. mai 2013. aasta järeldustes rõhutas Euroopa Ülemkogu vajadust mitmekesistada Euroopa energiavarustust ning arendada edasi kohalikke energiaallikaid, et tagada varustuskindlust, vähendada liidu sõltuvust välistest energiatarnetest ja soodustada majanduskasvu. Nõukogu tunnustas komisjoni kavatsust hinnata kohalike energiaallikate süstemaatilisemat kasutusevõttu, pidades silmas nende ohutut, säästlikku ja kulutõhusat kasutamist ning austades samas liikmesriikide valikut energiaallikate jaotusel.

(5)

Oma 22. jaanuari 2014. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile süsivesinike (näiteks kildagaas) uurimise ja tootmise kohta suuremahulise hüdrofrakkimise teel (1) tõi komisjon seoses ebatraditsiooniliste süsivesinike ekstraheerimisega liidus esile võimalikke uusi võimalusi ja probleeme ning samuti ka põhilisi punkte, mida peetakse vajalikuks selle tehnoloogia ohutuse tagamisel. Teatises järeldati, et vaja on soovitust, milles kehtestatakse miinimumpõhimõtted, millega toetatakse liikmesriike maagaasi uurimisel ja selle tootmisel kildakihist, ning tagatakse kliima ja keskkonnatingimuste säilimine, ressursside tõhus kasutamine ning avalikkuse teavitamine.

(6)

Rahvusvahelisel tasandil töötas Rahvusvaheline Energiaagentuur välja soovitused ebatraditsioonilise gaasi ohutuks arendamiseks. Nendes nn kuldsetes eeskirjades kutsutakse üles kehtestama tugev ja asjakohane reguleerimiskord, valima hoolikalt tegevuskohta, planeerima piisavalt, iseloomustama maa-aluseid riske, kehtestama rangeid eeskirju puurkaevude projekteerimisel, tegevuse ja sellega seonduva mõju jälgimise läbipaistvusele, põhjalikule vee- ja jäätmekäitlusele ning vähendama õhusaastet ja kasvuhoonegaaside heiteid.

(7)

Süsivesinike uurimise ja tootmise suhtes, mille puhul kasutatakse suuremahulist hüdrofrakkimist, kohaldatakse nii liidu üldisi kui ka keskkonnaalaseid õigusakte. Eelkõige on nõukogu direktiivis 89/391/EMÜ, (2) milles on sätestatud töötajate tervishoiu ja ohutuse sätted, kehtestatud töötajate töötervishoidu ja tööohutust soodustavad meetmed; nõukogu direktiivis 92/91/EMÜ, (3) milles kehtestatakse sätted puurides maavarade kaevandamise kohta, kehtestatakse puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse miinimumnõuded; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 94/22/EÜ (4) süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta on nõutud lubade andmine mittediskrimineerival viisil; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2000/60/EÜ, (5) milles kehtestatakse veepoliitika raamistik, nõutakse, et käitlejal oleks veevõtmise luba ning keelatakse saasteainete otsene juhtimine põhjavette; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2001/42/EÜ, (6) milles on kehtestatud sätted keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta, nõutakse energeetika, tööstuse, jäätmekäitluse, veemajanduse, transpordi ja maakasutuse valdkonnas tehtavate kavade ja programmide hindamist; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/35/EÜ, (7) milles on kehtestatud sätted keskkonnavastutuse kohta, kohaldatakse kutseliste tegevuste suhtes, mis hõlmavad selliseid tegevusi nagu jäätmekäitlus ja veevõtmine; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/21/EÜ, (8) milles on kehtestatud sätted kaevandusjäätmete kohta, reguleeritakse selliste maapealsete ja maa-aluste jäätmete käitlemist, mis tekivad süsivesinike uurimisel ja tootmisel suuremahulise hüdrofrakkimise teel; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/118/EÜ, (9) milles on kehtestatud sätted põhjavee kohta, kohustatakse liikmesriike kehtestama meetmed, millega hoitakse ära või piiratakse saasteainete sattumist põhjavette; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1907/2006, (10) mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 528/2012 (11) biotsiidide turul kättesaadavaks tegemise ja kasutamise kohta kohaldatakse frakkimisel kasutada võidavate kemikaalide ja biotsiidide suhtes; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2008/98/EÜ, (12) milles on sätestatud jäätmekäitlemise raamistik, kehtestatakse tingimused suuremahulise hüdrofrakkimise järel ja tootmise ajal pinnale kerkivate vedelike taaskasutamiseks; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 525/2013 (13) kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust 406/2009/EÜ (14) liikmesriikide jõupingutuste kohta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks aastaks 2020 kohaldatakse metaani kontrollimatute heitkoguste suhtes; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL, (15) milles on kehtestatud sätted tööstusheidete kohta, kohaldatakse rajatiste suhtes, kus toimuvad kõnealuse direktiivi I lisas loetletud tegevused; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/92/EL, (16) milles on kehtestatud sätted keskkonnamõju hindamise kohta, nõutakse keskkonnamõju hindamist projektide puhul, mis hõlmavad nafta ja maagaasi ammutamist kommertseesmärkidel, kui ammutatud kogus ületab nafta puhul 500 tonni päevas ning gaasi puhul 500 000 m3 päevas; samuti nõutakse nafta ja gaasi ammutamiseks kasutatavate süvapuurimisprojektide ja maapealsete rajatiste seiret; nõukogu direktiiviga 96/82/EÜ (17) ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta ning alates 1. juunist 2015 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/18/EL (18) kohustatakse ettevõtjaid ettevõtetes, kus on ohtlikke aineid üle nende direktiivide I lisas määratletud teatavate piirmäärade, võtma kõik vajalikud meetmed suurõnnetuste ära hoidmiseks ning nende tagajärgede piiramiseks inimeste tervisele ja keskkonnale. See kehtib muu hulgas ka keemiliste ja termiliste töötlemistoimingute ning ladustamise suhtes mineraalide tootmisel kaevandustes ja karjäärides ning samuti maa-aluste gaasihoidlate suhtes.

(8)

Liidu keskkonnaalased õigusaktid on aga koostatud ajal, kui suuremahulist hüdrofrakkimist Euroopas ei kasutatud. Seetõttu ei ole kehtivates liidu õigusaktides piisavalt põhjalikult käsitletud teatavaid keskkonnaaspekte, mis on seotud süsivesinike uurimise ja tootmisega kõnealuse meetodiga, eelkõige aspekte, mis on seotud strateegilise planeerimise, allmaariskide hindamise, puurkaevu terviklikkuse, üldise ja operatiivseire, metaani heitkoguste püüdmise ning igas puurkaevus kasutatud kemikaalide kohta teabe avaldamisega.

(9)

Seetõttu on vaja kehtestada miinimumpõhimõtted, mida liikmesriigid peaksid arvesse võtma, kui nad kohaldavad või muudavad oma õigusakte, mis on seotud suuremahulist hüdrofrakkimist hõlmavate tegevustega. Normide kogu looks käitlejatele võrdsed võimalused ning tugevdaks investorite usaldust ja parandaks ühtse energiaturu toimimist. Selged ja läbipaistvad eeskirjad aitaksid ka leevendada üldsuse muret ja võimalikku vastuseisu kildagaasi ammutamise arengule. Käesoleva normide koguga ei kohustata liikmesriike viima läbi uuringuid ega tootmistegevust suuremahulise hüdrofrakkimise teel, kui nad seda ei soovi, ega ei välistata seda, et liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada üksikasjalikumad meetmed, mis sobivad konkreetsete riiklike, piirkondlike või kohalike oludega.

(10)

Liidus ei ole kogemust suuremahulise hüdrofrakkimise teel süsivesinike tootmise lubamisega ning on vaid piiratud kogemused uurimise lubamisega. Seetõttu on vajalik jälgida liidu õigusaktide ja käesoleva soovituse kohaldamist liikmesriikides. Võib olla vajalik käesoleva soovituse ajakohastamine või õiguslikult siduvate sätete väljaarendamine, pidades silmas tehnika arengut, vajadust käsitleda süsivesinike uurimise ja tootmise riski ja mõju, kui kasutatakse muid tehnoloogiaid kui suuremahulist hüdrofrakkimist, ootamatuid probleeme liidu õigusaktide kohaldamisel või süsivesinike uurimist ja tootmist suuremahulise hüdrofrakkimise teel avamerel.

(11)

Seega on praegusel hetkel vajalik käesolev soovitus, milles kehtestatakse miinimumpõhimõtted, mida tuleb kohaldada suuremahulise hüdrofrakkimise teel süsivesinike uurimise või tootmise ühtse alusena. Soovitus täiendab kehtivaid liidu õigusakte, mida kohaldatakse suuremahulist hüdrofrakkimist hõlmavate projektide suhtes, ning see tuleks liikmesriikides rakendada kuue kuu jooksul.

(12)

Käesolev soovitus austab Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud õigusi ning järgib selles tunnustatud põhimõtteid ning eelkõige õigust elule ja õigust isikupuutumatusele, sõna- ja teabevabadust, ettevõtlusvabadust, õigust omandile ning kõrgetasemelist tervise- ja keskkonnakaitset. Käesolevat soovitust tuleb rakendada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

1.   EESMÄRK JA SISU

1.1.

Käesolevas soovituses kehtestatakse vajalikud miinimumpõhimõtted liikmesriikide toetamiseks, kes soovivad uurida ja toota süsivesinikke suuremahulise hüdrofrakkimise teel, tagades samas rahva tervise, kliima ja keskkonnatingimuste ohutuse, ressursside tõhusa kasutamise ning avalikkuse teavitamise.

1.2.

Kehtivate sätete kohaldamisel asjakohaste liidu õigusaktide rakendamiseks või nende sätete kohandamisel suuremahulise hüdrofrakkimise teel süsivesinike uurimise ja tootmise vajadustele ja eripärale on liikmesriikidel soovitav kohaldada kõnealuseid miinimumpõhimõtteid, mis käsitlevad planeerimist, rajatise hindamist, lubasid, tegevuse tulemuslikkust, keskkonnatoimet ja töö lõpetamist ning avalikkuse osalust ja teabe avalikustamist.

2.   MÕISTED

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„hüdrofrakkimine” tähendab 1 000 või enama kuupmeetri vee surumist puurkaevu frakkimisetapi kohta või 10 000 või enama kuupmeetri vee sisestamist kogu purustamisprotsessis;

b)

„rajatis” hõlmab kõiki asjakohaseid allmaa struktuure, mis on ette nähtud süsivesinike uurimiseks või tootmiseks suuremahulise hüdrofrakkimise teel.

3.   STRATEEGILINE PLANEERIMINE JA KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

3.1.

Enne lubade andmist süsivesinike uurimiseks ja/või tootmiseks, mille puhul võib olla vajalik suuremahulise hüdrofrakkimise kasutamine, peaksid liikmesriigid ette valmistama strateegilise keskkonnahinnangu, et hoida ära, ohjata ja vähendada mõju ja ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale. Kõnealune hindamine tuleb teha vastavalt direktiivi 2001/42/EÜ nõuetele.

3.2.

Liikmesriigid peaksid andma selged eeskirjad töö võimalike piirangute kohta, näiteks kaitsealustes, üleujutusohuga või seismilistes piirkondades ning vähimad vahemaad lubatud tööde ala ning elamis- ja veekaitse piirkondade vahel. Samuti peaksid nad kehtestama vähimad sügavuse piirangud purustatava piirkonna ja põhjavee vahel.

3.3.

Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et keskkonnamõju hindamine viidaks läbi direktiivi 2011/92/EL nõuete alusel.

3.4.

Liikmesriigid peaksid nägema ette, et asjaomane üldsus saaks varakult ja tõhusalt osaleda punktis 3.1 osutatud strateegia arendamises ja punktis 3.3 osutatud mõju hindamises.

4.   UURIMIS- JA TOOTMISLOAD

Liikmesriigid peaksid tagama, et liidu õigusaktide kohaselt antavate lubade tingimused ja menetlused oleksid täielikult koordineeritud, juhul kui

a)

vajaliku loa / vajalike lubade andmise eest vastutab rohkem kui üks pädev asutus;

b)

hõlmatud on rohkem kui üks käitleja;

c)

konkreetse projekti etapi jaoks on vajalik rohkem kui üks luba;

d)

liikmesriigi või liidu õigusaktide kohaselt on vajalik rohkem kui üks luba.

5.   UURIMIS- JA TEGEVUSKOHA VALIK

5.1.

Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, tagamaks, et valitud tegevuskoha geoloogiline formatsioon on sobiv süsivesinike uurimiseks või tootmiseks suuremahulise hüdrofrakkimise teel. Nad peaksid tagama, et ettevõtjad teevad võimaliku tegevuskoha ning seda ümbritseva maapealse ja maa-aluse ala iseloomustuse ja riskihindamise.

5.2.

Riski hindamise jaoks peaks olema piisavalt andmeid, et oleks võimalik iseloomustada võimalikku uurimis- ja tootmisala ning teha kindlaks kõik võimalikud kokkupuute võimalused. See võimaldaks hinnata puurimisvedelike, hüdrauliliste purustamisvedelike, looduslike ainete, süsivesinike ja gaaside lekke või pihkumise ohtu või nende puurkaevust või plaanitud kihist välja pääsemise ning esilekutsutud seismilisuse ohtu.

5.3.

Riski hindamisel tuleks silmas pidada järgmist:

a)

see peaks põhinema parimal võimalikul tehnoloogial ning peaks võtma arvesse liikmesriikide, asjaomaste tootmisharude ning komisjoni korraldatud keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide vahelise teabevahetuse asjakohaseid tulemusi;

b)

tuleks ette aimata, kuidas muutub plaanitud kihi, põhjaveest eraldavate geoloogiliste kihtide ning olemasolevate puurkaevude või muude suuremahulise hüdrofrakkimise käigus kasutatava süvainjektsiooni suure rõhu või vedelike kogustega kokkupuutuvate inimeste loodud struktuuride käitumine;

c)

tuleks hoida minimaalne vertikaalne eraldav vahekaugus purustatava tsooni ja põhjavee vahel;

d)

riskihindamist tuleks töö käigus ajakohastada, kui on saadud uusi andmeid.

5.4.

Tegevuskoha tohiks valida alles siis, kui punktide 5.1, 5.2 ja 5.3 kohaselt tehtud riski hindamisel on selgunud, et suuremahulise hüdrofrakkimise tagajärjel ei satu saasteained otse põhjavette ega kahjustata rajatise ümbruses muid tegevusi.

6.   LÄHTEOLUKORRA UURING

6.1.

Enne suuremahulise hüdrofrakkimise alustamist peaksid liikmesriigid tagama, et

a)

käitaja määrab kindlaks tegevuskoha ning seda ümbritseva maapealse ja maa-aluse ala keskkonnaseisundi (lähteolukorra), mis võivad tegevuse käigus kahjustada saada;

b)

lähteolukorda kirjeldatakse nõuetekohaselt ja see esitatakse pädevale asutusele enne tööde algust.

6.2.

Lähteolukorras tuleks määrata

a)

pinna- ja põhjavee kvaliteet ja vooluomadused;

b)

vee kvaliteet joogivee võtmise kohtades;

c)

õhu kvaliteet;

d)

pinnase olukord;

e)

metaani ja muude lenduvate orgaaniliste ühendite olemasolu vees;

f)

seismilisus;

g)

maakasutus;

h)

bioloogiline mitmekesisus;

i)

taristu ja hoonete olukord;

j)

olemasolevad puurkaevud ja mahajäetud struktuurid.

7.   RAJATISE PROJEKTEERIMINE JA EHITUS

Liikmesriigid peaksid tagama, et rajatis on ehitatud selliselt, et vältida võimalikke lekkeid ja pihkumisi maapinnale, pinnasesse, vette ja õhku.

8.   TOOTMISPIIRKONNA TARISTU

Liikmesriigid peaksid tagama, et

a)

ettevõtjad või ettevõtjate rühmad toimiksid tootmispiirkonna arendamisel ühtselt, eesmärgiga hoida ära ja vähendada mõju keskkonnale ja tervisele ning riski nii töötajatele kui ka üldsusele;

b)

enne tootmise algust kehtestatakse piisavad nõuded rajatist teenindava taristu kohta. Kui rajatise peamine eesmärk on nafta tootmine suuremahulise hüdrofrakkimise teel, siis tuleks paigaldada spetsiaalne taristu, millega kogutakse ja transporditakse ammutamise käigus eralduvat maagaasi.

9.   KÄITAMISNÕUDED

9.1.

Liikmesriigid peaksid tagama, et ettevõtjad kasutavad parimat võimalikku tehnoloogiat, võttes arvesse liikmesriikide, asjaomaste tootmisharude ning komisjoni korraldatud keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide vahelise teabevahetuse asjakohaseid tulemusi ning tootmisharu häid tavasid, et hoida ära, ohjata ja vähendada süsivesinike uurimisprojektide ja tootmisega kaasnevaid ohte.

9.2.

Liikmesriigid peaksid tagama, et ettevõtjad

a)

töötavad välja projektikohased veehalduse kavad, tagamaks vee tõhusa kasutamise kogu projekti vältel. Ettevõtjad peaksid tagama veevoolu jälgitavuse. Veehalduse kavades tuleks arvesse võtta hooajalisi kõikumisi vee kättesaadavuses ning tuleks vältida rõhu all olevaid veeallikaid;

b)

töötavad välja transpordi halduskavad, et minimeerida õhusaastet üldiselt ning selle mõju kohalikele kogukondadele ja eelkõige bioloogilisele mitmekesisusele;

c)

koguvad gaasid hilisemaks kasutamiseks, minimeerivad tõrvikpõletamist ja hoiavad ära pihkumise. Eelkõige peaksid ettevõtjad kehtestama meetmed, millega gaasi kogumise ja selle hilisema kasutamise teel vähendatakse uurimise ja tootmise etapis saasteainete sattumist õhku. Ohutusega seotud põhjustel võib metaani ja muude õhu saasteainete pihkumist lubada ainult eriti erakorralises olukorras;

d)

teevad suuremahulist purustamist kontrollitult ja asjakohase rõhu juures, mille korral säilivad reservuaari tekitatud praod ja hoitakse ära esilekutsutud seismilisus;

e)

tagavad puurkaevu projekteerimise, ehituse ja terviklikkuse katsetega puurkaevu terviklikkuse. Puurkaevu terviklikkuse katsed peaks läbi vaatama sõltumatu ja pädev kolmas osapool, et oleks tagatud puurkaevu toimimine ning selle keskkonna- ja tervisohutus projekti kõigis etappides ning pärast selle sulgemist;

f)

koostavad riskihalduskavad ja kujundavad välja vajalikud meetmed mõju vältimiseks või leevendamiseks ning vajalikud vastumeetmed;

g)

peatavad tegevuse ja võtavad kiiresti kõik vajalikud parandusmeetmed, kui puurkaev ei ole enam terviklik või kui saasteained on juhuslikult põhjavette sattunud;

h)

annavad viivitamata pädevale asutusele teada, kui on juhtunud inimeste tervist või keskkonda mõjutav vahejuhtum või õnnetusjuhtum. Aruandes tuleks esitada vahejuhtumi või õnnetuse põhjused, tagajärjed ja võetud heastavad meetmed. Võrdlusena tuleks kasutada punktides 6.1 ja 6.2 nõutud lähteolukorra uuringut.

9.3.

Liikmesriigid peaksid edendama vastutustundlikku veevarude kasutamist suuremahulisel hüdrofrakkimisel.

10.   KEEMILISTE AINETE JA VEE KASUTAMINE SUUREMAHULISE HÜDROFRAKKIMISE PUHUL

10.1.

Liikmesriigid peaksid tagama, et

a)

määrusest (EÜ) nr 1907/2006 tulenevaid kohustusi täites viitaksid suuremahulisel hüdrofrakkimisel kasutatavate keemiliste ainete tootjad, importijad ja edasised kasutajad hüdrofrakkimisele;

b)

keemiliste ainete kasutamine suuremahulise hüdrofrakkimise puhul oleks minimaalne;

c)

kasutatava keemilise aine valikul peetaks silmas suutlikkust töödelda pärast suuremahulist hüdrofrakkimist pinnale tõusvaid vedelikke.

10.2.

Liikmesriigid peaksid stimuleerima ettevõtjaid kasutama selliseid frakkimistehnoloogiaid, mis viivad miinimumini vee tarbimise ja jäätmevood, ning mitte kasutama ohtlike keemilisi aineid, kui see on tehniliselt teostatav ning inimeste tervise, keskkonna ja kliima seisukohast põhjendatud.

11.   JÄLGIMISE NÕUDED

11.1.

Liikmesriigid peaksid tagama, et ettevõtjad kontrolliksid korrapäraselt rajatist ning seda ümbritsevat maapinda ja maa-alust piirkonda, millele uurimise ja tootmise etapis tõenäoliselt mõju avaldatakse, ning et seda kontrollitaks eelkõige suuremahulise hüdrofrakkimise ajal ja pärast seda.

11.2.

Võrdluseks kontrollimisel tuleks kasutada punktides 6.1 ja 6.2 nõutud lähteolukorra uuringut.

11.3.

Lisaks lähteolukorra uuringus määratletud keskkonnanäitajatele, peaksid liikmesriigid tagama, et ettevõtja kontrollib järgmisi töönäitajaid:

a)

igas puurkaevus kasutatava frakkimisvedeliku täpne keemiline koostis;

b)

igas puurkaevus kasutatava vee kogus frakkimisel;

c)

suuremahulisel frakkimisel kasutatud rõhk;

d)

pärast suuremahulist hüdrofrakkimist pinnale kerkinud vedelikud: nende pinnale tagasivoolu määr, maht, omadused, iga puurkaevu puhul taaskasutatud ja/või töödeldud vedeliku kogused;

e)

õhu saastumine metaani, muude lenduvate orgaaniliste ühendite ja muude gaasidega, mis võivad avaldada kahjulikku mõju inimeste tervisele ja/või keskkonnale.

11.4.

Liikmesriigid peaksid tagama, et ettevõtjad jälgivad, kas suuremahulisest hüdrofrakkimisest mõjutatud puurkaevud ja muud sellised tehisstruktuurid, mis asuvad ümbritseval maapinnal ja maa-aluses piirkonnas ning mis võivad tegevuse käigus kahjustada saada, jäävad terveks.

11.5.

Liikmesriigid peaksid tagama, et kontrolli tulemused esitatakse pädevatele asutustele.

12.   KESKKONNAALANE VASTUTUS JA RAHALINE TAGATIS

12.1.

Liikmesriigid peaksid kohaldama keskkonnaalast vastutust käsitlevaid sätteid kõigi tegevuskohas toimuvate tööde suhtes, sealhulgas nende tööde suhtes, mis praegu ei kuulu direktiivi 2004/35/EÜ kohaldamisalasse.

12.2.

Liikmesriigid peaksid tagama, et ettevõtja esitab enne suuremahulist hüdrofrakkimist hõlmava tegevuse alustamist rahalise tagatise või muu samaväärse tagatise, mis hõlmab loa sätteid ja katab keskkonnakahjustuste puhul tekkida võivad kohustused.

13.   HALDUSSUUTLIKKUS

13.1.

Liikmesriigid peaksid tagama, et riiklikel järelevalveasutustel on oma kohustuste täitmiseks piisavalt inim-, tehnilisi ja rahalisi ressursse.

13.2.

Liikmesriigid peaksid ära hoidma huvide konflikti pädevate asutuste reguleeriva ülesande ja ressursside majandusliku arenguga seotud ülesannete vahel.

14.   SULGEMISKOHUSTUSED

Liikmesriigid peaksid tagama, et pärast iga rajatise sulgemist tehtaks uuring, milles võrreldakse rajatise asukoha ja seda ümbritseva maapinna ja maa-aluse ala, mis on tööde käigus võinud kahjustada saada, keskkonnaseisundit enne tööde algust valitsenud olukorraga, mida on kirjeldatud lähteolukorra uuringus.

15.   TEABE AVALDAMINE

Liikmesriigid peaksid tagama, et

a)

ettevõtja avaldab avalikult teavet iga puurkaevu keemiliste ainete ja veekoguste kohta, mida kavatsetakse kasutada ja mida on kasutatud suuremahulisel hüdrofrakkimisel. Kõnealuses teabes tuleks loetleda kõigi ainete Chemical Abstracts Service’i (CAS) registrinumbrid ning lisada kõigi ainete ohutuskaardid, kui need on kättesaadavad, ning ainete maksimaalsed sisaldused frakkimisvedelikus;

b)

pädevad asutused peaksid avaldama järgmise teabe üldsusele kättesaadaval veebisaidil kuue kuu jooksul alates käesoleva soovituse avaldamisest ning ajavahemike järel, mis ei ületa 12 kuud:

i)

selliste lõpetatud puurkaevude ja planeeritud projektide arvu, mille puhul kasutatakse suuremahulist hüdrofrakkimist;

ii)

antud lubade arv, ettevõtjate nimed ja loatingimused;

iii)

punktide 6.1 ja 6.2 alusel tehtud lähteolukorra uuring ning punktide 11.1 ja 11.2 ning punkti 11.3 alapunktide b–e alusel tehtud kontrolli tulemused;

c)

pädevad asutused peaksid samuti teavitama üldsust järgmise kohta ilma põhjendamatu viivituseta:

i)

punkti 9.2 alapunkti f kohasest vahejuhtumist või õnnetusest;

ii)

kontrollimiste tulemustest, nõuetele mittevastavusest ja karistustest.

16.   LÄBIVAATAMINE

16.1.

Liikmesriike, kes on valinud süsivesinike uurimise ja tootmise suuremahulise hüdrofrakkimise teel, kutsutakse üles kohaldama käesolevas soovituses sätestatud miinimumpõhimõtted 28. juuliks 2014 ja teatama komisjonile igal aastal käesoleva soovituse alusel kehtestatud meetmed ning tegema seda asimest korda 2014. aasta detsembriks.

16.2.

Komisjon jälgib tähelepanelikult soovituse kohaldamist, võrreldes olukorda liikmesriikides üldsusele kättesaadavas tulemustabelis.

16.3.

Komisjon vaatab soovituse tõhususe läbi 18 kuu möödumisel pärast selle avaldamist.

16.4.

Kõnealune läbivaatamine hõlmab soovituse kohaldamise hindamist; läbivaatamisel vaadeldakse edusamme teabevahetuses parima võimaliku tehnika alal ning asjaomaste parima võimaliku tehnika viitedokumentide kohaldamist; samuti hinnatakse vajadust ajakohastada soovituse sätteid. Komisjon otsustab, kas on vajalik esitada õiguslikult siduvate sätetega õigusakti ettepanek, milles käsitletakse süsivesinike uurimist ja tootmist suuremahulise hüdrofrakkimise teel.

Brüssel, 22. jaanuar 2014

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK


(1)  COM(2014) 23.

(2)  Nõukogu direktiiv 89/391/EMÜ, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1).

(3)  Nõukogu direktiiv 92/91/EMÜ, 3. november 1992, puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 348, 28.11.1992, lk 9).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/22/EÜ, 30. mai 1994, süsivesinike geoloogilise luure, uurimise ja tootmise lubade andmis- ning kasutamistingimuste kohta (EÜT L 164, 30.6.1994, lk 3).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ, 27. juuni 2001, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/35/EÜ, 21. aprill 2004, keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (ELT L 143, 30.4.2004, lk 56).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ, 15. märts 2006, kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta (ELT L 102, 11.4.2006, lk 15).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/118/EÜ, 12. detsember 2006, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (ELT L 372, 27.12.2006, lk 19).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006, 18. detsember 2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013, 21. mai 2013, kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning otsuse nr 280/2004/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).

(14)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ, 23. aprill 2009, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

(15)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL, 24. november 2010, tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(16)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

(17)  Nõukogu direktiiv 96/82/EÜ, 9. detsember 1996, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta (EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13).

(18)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL, 4. juuli 2012, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 1).