ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2014.024.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 24
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

57. aastakäik
28. jaanuar 2014

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 43/2014, 20. jaanuar 2014, millega määratakse 2014. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

1

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

28.1.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 24/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 43/2014,

20. jaanuar 2014,

millega määratakse 2014. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) aruandeid.

(3)

Nõukogul on kohustus võtta vastu püügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud kõigide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EL) nr 1380/2013 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4)

Lubatud kogupüük tuleks kehtestada olemasoleva teadusnõuande põhjal, arvestada tuleks bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega.

(5)

Nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, tuleks kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Seega peaks uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari, La Manche’i lääneosa merikeele, Põhjamere lesta- ja merikeelevaru, Šotimaast läände jäävate vete heeringavaru, Kattegati, Šotimaa lääneranniku vete, Iiri mere, Põhjamere, Skagerraki ja La Manche’i idaosa tursavaru ning Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude lubatud kogupüük olema kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides: nõukogu määrused (EÜ) nr 2166/2005, (2) (EÜ) nr 509/2007, (3) (EÜ) nr 676/2007, (4) (EÜ) nr 1300/2008, (5) (EÜ) nr 1342/2008 (6) (tursavarude majandamiskava) ja (EÜ) nr 302/2009 (7).

Põhjapoolsete merluusivarude (nõukogu määrus (EÜ) nr 811/2004 (8)) ning Biskaia lahe merikeele (nõukogu määrus (EÜ) nr 388/2006 (9)) puhul on saavutatud asjaomaste taastamis- ja majandamiskavade miinimumeesmärgid ning seepärast on asjakohane järgida esitatud teadusnõuannet, mille kohaselt olenevalt asjaolust kas saavutada või säilitada lubatud kogupüük maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel.

(6)

Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete ja lubatud kogupüügi määramisel järgida kalavarude majandamise suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiipi, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ning segapüügiga seotud aspektide kohta.

(7)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (10) artikli 2 kohaselt tuleb kindlaks määrata, milliste kalavarude puhul kehtivad kõnealuses artiklis kindlaks määratud meetmed.

(8)

Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda asjaomasele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 õigus kõnealuse lubatud kogupüügi mahu määramiseks. Tuleks kehtestada sätted, mis tagavad, et lubatud kogupüügi mahtu kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(9)

2014. aasta püügikoormuse ülemmäärad on vaja kehtestada kooskõlas määruse (EÜ) nr 2166/2005 artikliga 8, määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5, määruse (EÜ) nr 676/2007 artikliga 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12 ning määruse (EÜ) nr 302/2009 artiklitega 5 ja 9, võttes samas arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 754/2009 (11).

(10)

Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) uusimate teadusnõuannete põhjal ning kooskõlas Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) raames võetud rahvusvaheliste kohustustega on vaja piirata teatavate süvamereliikide püügi koormust.

(11)

Teatavate liikide, näiteks mõnede hailiikide säilimist võib ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalus täielikult kõrvaldada ja nende liikide püük üldiselt keelata.

(12)

Käesolevas määruses sätestatud ning liidu laevadele eraldatud püügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (12) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse püügi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(13)

Teatava lubatud kogupüügi puhul võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealuste katsetuste eesmärk on testida saagi-/kvoodisüsteemi, st süsteemi, mille kohaselt tuleks kogu saak lossida ja see peaks kvoodi all arvesse minema, et vältida tagasiheidet ning sellega kaasnevat kasutamiskõlbliku kalavaru raiskamist. Kalade kontrollimatu vette tagasi heitmine ohustab kalavarude kui avaliku hüve pikaajalist jätkusuutlikust ning seega ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seevastu saagi-/kvoodisüsteemid õhutavad kalureid selektiivsemalt püüdma. Tagasiheite tõhusaks reguleerimiseks peaks täielikult dokumenteeritud kalapüük hõlmama pigem iga toimingut merel kui lossimist sadamas. Seepärast peaksid liikmesriikide tingimused täiendava kvoodi eraldamiseks sisaldama kohustust tagada andurite süsteemiga ühendatud valvekaamerate (edaspidi „CCTV-süsteem”) kasutamine. See peaks võimaldama täpselt salvestada kõiki pardal hoitava ja vette tagasi heidetud saagi osi. Pardal reaalajas töötavatel vaatlejatel põhinev süsteem oleks vähem tõhus, kulukam ja ebausaldusväärsem. Sellest tulenevalt on CCTV-süsteemi kasutamine selliste süsteemide eeltingimus, mille abil vähendatakse tagasiheidet (nt täielikult dokumenteeritud kalapüük). Sellise süsteemi kasutamine peaks tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ (13) nõuete täitmise.

(14)

Selleks et tagada, et täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes oleks võimalik tõhusalt hinnata püügikvoodisüsteeme, et kontrollida asjaomaste kalavarude absoluutset kalastussuremust, tuleb kõik selliste katsetuste käigus püütud kalad, sealhulgas lossitavast alammõõdust väiksemad kalad, arvestada maha katsetustes osalevale laevale eraldatud kogu püügiosast ning püügitoimingud lõpetada, kui kõnealune laev on vastava kogupüügiosa täielikult ära kasutanud. Samuti on asjakohane lubada püügiosade ülekandmist täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade ja sellistes katsetustest mitteosalevate laevade vahel ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene.

(15)

STECF andis 2013. aasta novembris positiivse hinnangu pelaagiliste liikide piirkondliku nõuandekomisjoni (PELRAC) esitatud ICESi VIaS, VIIb ja VIIc püügipiirkonna heeringavaru taastamise majandamiskavale. Selle heeringavaru jaotus kattub põhjapoolse naabervaruga segunemispiirkonnas, mis paikneb 56° N ja 57° 30′ N vahel ICESi VIa püügipiirkonnas. Selleks et tagada kõnealuse kahe varu õige hindamine nende kaitsestaatuse seisukohast ning kontrollida nende kummagi puhul esinevat kalastussuremust, on vaja välistada kogu segunemispiirkonnas püütud saak.

(16)

ICESi nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi IIa ja IIIa rajooni ning ICESi IV alapiirkonna liidu vetes tobiapüügi reguleerimise süsteem ja see läbi vaadata. Kuna ICESi teaduslikud nõuanded peaksid kättesaadavaks saama alles 2014. aasta veebruaris, on asjakohane kehtestada nõuannete avaldamiseni lubatud kogupüük ja kvoodid nulltasemel.

(17)

Kuna puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et süsika lubatud kogupüügi piirkonnad vastavad konkreetsetele bioloogilistele varudele ja et selle liigi levik on ühtlane alates Briti saartest põhjas kuni Ibeeria poolsaareni lõunas, on püügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks asjakohane lubada paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel. Samuti on asjakohane lubada mõningate majandamispiirkondade vahel suuremat paindlikkust teatavate kalavarude puhul, mille levik hõlmab mitut majandamispiirkonda ja samu bioloogilisi varusid.

(18)

Liit on Norra, (14) Fääri saarte (15) ja Islandiga (16) sõlmitud kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ette nähtud korras pidanud kõnealuste partneritega konsultatsioone kalapüügiõiguste üle. Norra ja Fääri saartega peetavad konsultatsioonid 2014. aasta kokkulepete üle on veel pooleli. Selleks, et vältida liidu püügitegevuse katkemist ning samas võimaldada vajalikku paindlikkust kõnealuste kokkulepete sõlmimiseks 2014. aasta alguses, on asjakohane kehtestada nende kokkulepete sisuks olevate varude suhtes ajutised püügivõimalused. 2014. aasta kalapüügikokkuleppe suhtes Islandiga peetavaid konsultatsioone ei ole olnud võimalik lõpule viia. Kalandusalaseid suhteid Gröönimaaga käsitlevas lepingus ja protokollis sätestatud korra kohaselt (17) on ühiskomitee kehtestanud liidule 2014. aastaks konkreetsed püügivõimalused Gröönimaa vetes.

(19)

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) otsustas 2013. aastal oma aastakoosolekul pikendada ühe aasta võrra hariliku tuuni lubatud kogupüüki ja kvoote ning kinnitas Põhja-Atlandi mõõkkala, Lõuna-Atlandi mõõkkala ja Põhja-Atlandi pikkuim-tuuni lubatud kogupüügi ja kvoodid ajavahemikuks 2014–2016 praegusel tasemel. Sellest tulenevalt jääb liidu kvoot nimetatud kalavarude püügiks 2013. aastaga samale tasemele. Kuigi ka Lõuna-Atlandi pikkuim-tuuni lubatud kogupüük jäeti ajavahemikuks 2014–2016 praegusele tasemele, vähendati veidi lepinguosaliste, sealhulgas liidu individuaalseid kvoote, et anda kvoot ühele teisele lepinguosalisele. Kõiki neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(20)

Vastavalt Horvaatia Vabariigi ühinemisele Euroopa Liiduga 2013. aasta juulis lisatakse käesolevasse määrusesse sätted Horvaatia kalapüügivõimaluste kohta.

(21)

Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) osalisriigid võtsid 2013. aasta aastakoosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(22)

India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) võttis 2013. aasta koosolekul vastu resolutsiooni, mille eesmärk on kaitsta pikkuim-hallhaisid ning mida kohaldatakse selliste kalalaevade suhtes, mis on kantud IOTC poolt lubatud laevade registrisse; kõnealuse resolutsiooniga keelatakse ajutise katsemeetmena pikkuim-hallhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine, lossimine või ladustamine. Selle resolutsiooniga nähakse ette erand rannalähedase püügiga tegelevatele kalalaevadele, kes püüavad kala ainult selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad.

(23)

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) teine aastakoosolek toimub 27.–31. jaanuaril 2014. Kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni on asjakohane kohaldada ajutiselt praegusi meetmeid ning kehtestada stauriidi lubatud kogupüük SPRFMO konventsiooni piirkonnas ajutiselt 2013. aastaga samal tasemel.

(24)

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) võttis 2013. aastal peetud 84. aastakoosolekul vastu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni kaitse meetmed. Ühtlasi jättis IATTC jõusse resolutsiooni pikkuim-hallhaide kaitse kohta. Neid meetmeid tuleks jätkuvalt rakendada liidu õiguses.

(25)

Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) võttis 2013. aasta aastakoosolekul vastu soovituse patagoonia kihvkala ja süvamere punakrabi uue kahte aastat hõlmava lubatud kogupüügi kohta 2014. ja 2015. aastal ning jättis jõusse oranži karekala ja limapea 2013. ja 2014. aasta lubatud kogupüügi, mis lepiti kokku organisatsiooni 2012. aasta aastakoosolekul. SEAFO poolt vastu võetud praegu kohaldatavaid kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(26)

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) muutis 2013. aastal peetud 10. aastakoosolekul kalapüügivõimalusi käsitlevaid meetmeid, kehtestades avamerepüügi päevade koguarvu ja kohandades peibutuspüügivahenditega püügi keeldu. Peibutuspüügivahenditega püüki käsitleva meetme muudatuse kohaselt peab liit WCPFC lepinguosalisena valima ühe kahest olemasolevast võimalusest: kas kinnitada praegu kehtiv peibutuspüügivahenditega püügi keeluaeg või vähendada peibutuspüügivahendite arvu. Sellise otsuse tegemiseni tuleks jätkata WCPFC poolt vastu võetud praegu kehtivate piirangute rakendamist liidu õiguses.

(27)

Beringi mere keskosa süsikavarude kaitse ja majandamise konventsiooni osalisriigid ei muutnud oma 2013. aasta aastakoosolekul püügivõimalusi käsitlevaid meetmeid. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses.

(28)

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2013. aastal peetud 35. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2014. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooniala alapiirkondades 1–4. Sellega seoses võttis NAFO vastu menetluse valge ameerikalutsu lubatud kogupüügi suurendamiseks 2014. aastal NAFO alarajoonis 3NO, kui on täidetud kõnealuse kalavaru olukorraga seotud teatavad tingimused. NAFO lepinguosaline võib teavitada NAFO peasekretäri sellest, et NAFO alarajoonis 3NO on täheldatud valge ameerikalutsu varu tavapärasest suuremat saaki püügiühiku kohta. Kui NAFO hääletab lubatud kogupüügi suurendamise poolt 2014. aastal, tuleks see rakendada liidu õiguses ja suurendada asjaomaste liikmesriikide kvoote.

(29)

Asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid võtavad teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse või piiratakse liidu kalapüügivõimalusi, vastu aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja sätestada, et sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alas kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alas kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2013, on asjakohane kohaldada käesoleva määruse asjaomaseid sätteid alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alas kala ilma loata püüda.

(30)

Vastavalt liidu avaldusele, mis käsitleb liidu vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (EEZ), (18) on vaja määrata kindlaks Venezuela Bolívari Vabariigile liidu vetes riffahvena püügiks eraldatavad võimalused.

(31)

Selleks et tagada ühetaolised tingimused konkreetsele liikmesriigile loa andmisel tema kalalaevade püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(32)

Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses täiendavate merepäevade andmisega püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning seoses tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses liikmesriikide lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks vajalike tabelivormide kehtestamisega. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011 (19).

(33)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014, välja arvatud püügikoormuse piirangute sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2014, ning teatavaid piirkondi käsitlevad erisätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kohaldamiskuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(34)

Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas liidus kohaldatava õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesoleva määrusega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused liidu vetes ning liidu laevade kalapüügivõimalused teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügiks teatavates vetes väljaspool liitu.

2.   Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

a)

2014. aasta püügi piirnormid ning, kui käesolevas määruses on nii sätestatud, 2015. aasta püügi piirnormid;

b)

püügikoormuspiirangud ajavahemikul 1. veebruar 2014 – 31. jaanuar 2015;

c)

teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alas ajavahemikul 1. detsember 2013 – 30. november 2014;

d)

teatavate kalavarude püügi võimalused IATTC konventsiooni alas artiklis 32 sätestatud ajavahemikes 2014. aastal ning, kui käesolevas määruses on nii sätestatud, 2015. aastal.

3.   Käesoleva määrusega määratakse kindlaks ka teatavate kalavarude ja kalavarurühmade ajutised püügivõimalused vastavalt Norra ja Fääri saartega sõlmitavatele kahepoolsetele kalanduskokkulepetele kuni 2014. aasta püügikorra suhtes konsultatsioonide lõpetamiseni.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

a)

liidu laevad ning

b)

liidu vetes tegutsevad kolmandate riikide laevad.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „liidu laev”– liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

b)   „kolmanda riigi laev”– kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

c)   „liidu veed”– liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, välja arvatud aluslepingu II lisas loetletud ülemeremaade ja -territooriumidega külgnevad veed;

d)   „rahvusvahelised veed”– veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;

e)   „lubatud kogupüük” (TAC)– igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatud kogus;

f)   „kvoot”– liidule või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

g)   „analüütiline hinnang”– asjaomase kalavaru olukorra muutumise kvantitatiivne hindamine, mis põhineb kalavaru bioloogia ja kasutuse andmetel, mis teadusliku läbivaatamise käigus hinnati kvaliteedilt piisavaks, et anda teadusnõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

h)   „võrgusilma suurus”– kalavõrgu silmasuurus, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008 (20);

i)   „liidu kalalaevade register”– kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3 komisjonis loodud register;

j)   „kalapüügipäevik”– määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud päevik.

Artikkel 4

Püügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

a)

„ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad” – määruse (EÜ) nr 218/2009 (21) III lisas määratletud geograafilised alad;

b)

„Skagerrak” – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

c)

„Kattegat” – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

d)

„ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16” – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

—

53° 30′ N 15° 00′ W,

—

53° 30′ N 11° 00′ W,

—

51° 30′ N 11° 00′ W,

—

51° 30′ N 13° 00′ W,

—

51° 00′ N 13° 00′ W,

—

51° 00′ N 15° 00′ W,

—

53° 30′ N 15° 00′ W;

e)

„Cádizi laht” – ICESi IXa rajooni geograafiline ala, mis jääb ida poole koordinaadist 7°23′48″ W;

f)

CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (22) II lisas määratletud geograafilised alad;

g)

Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni (NAFO) püügipiirkonnad on määruse (EÜ) nr 217/2009 (23) III lisas määratletud geograafilised piirkonnad;

h)

„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala” – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (24) määratletud geograafiline ala;

i)

„ICCATi (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon) konventsiooni ala” – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis (25) määratletud geograafiline ala;

j)

„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon) konventsiooni ala” – määruse (EÜ) nr 601/2004 (26) artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala;

k)

„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala” – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga (27) moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis („Antigua konventsioon”) määratletud geograafiline ala;

l)

„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjon) konventsiooni ala” – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus (28) määratletud geograafiline ala;

m)

„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala” – 10° põhjalaiusest lõuna poole jääv avamerepiirkond SIOFA konventsiooni alast ida pool, nagu on määratletud India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes, (29) ning avamerepiirkond Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;

n)

„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon) konventsiooni ala” – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis (30) määratletud geograafiline ala;

o)

„Beringi mere avameri” – Beringi mere avamere piirkonna geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuäärsete riikide territoriaalmere laiust;

p)

„IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond” – järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:

—

150° läänepikkust,

—

130° läänepikkust,

—

4° lõunalaiust,

—

50° lõunalaiust.

II   JAOTIS

LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 5

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.   Liidu laevadele liidu vetes ja teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüügi mahud, kõnealuste mahtude jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.   Liidu laevadel on lubatud kala püüda I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires vastavalt käesoleva määruse artiklis 14 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008 (31) ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonda.

3.   IA lisas sätestatud eritingimuse kohaldamisel tobiavarude suhtes ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes kohaldatakse IID lisas määratletud majandamispiirkondi.

Artikkel 6

Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1.   Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.   Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi järgmiselt:

a)

see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

b)

selle tulemusena:

i)

analüütilise hinnangu olemasolu korral kasutatakse varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel aastal 2015 ja edaspidi, võimalikult suure tõenäosusega;

ii)

kui analüütiline hinnang puudub või see ei ole täielik, kasutatakse varusid vastavalt kalavarude majandamise suhtes kohaldatavale ettevaatuspõhimõttele.

3.   Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2014 järgmise teabe:

a)

vastuvõetud lubatud kogupüük;

b)

asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüük põhineb;

c)

üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüük vastab lõikele 2.

Artikkel 7

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud lubatud kogupüük, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult järgmistel juhtudel:

a)

saagi on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud, või

b)

saak moodustab osa liidule kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 8

Püügikoormuspiirangud

Alates 1. veebruarist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015 kohaldatakse järgmisi püügikoormuse reguleerimise meetmeid:

a)

IIA lisa kohaldatakse teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamiseks Kattegatis, Skagerrakis, ICESi IIIa rajooni selle osas, mida Skagerrak ja Kattegat ei hõlma, ning ICESi IV alapiirkonnas, ICESi VIa, VIIa ja VIId rajoonis ning ICESi IIa ja Vb rajoonis liidu vetes;

b)

IIB lisa kohaldatakse euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi laht;

c)

IIC lisa kohaldatakse merikeelevarude majandamiseks ICESi VIIe rajoonis.

Artikkel 9

Süvamerepüügi piirnormid ja koormuspiirangud

1.   Süvalesta suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2347/2002 (32) (millega kehtestatakse süvamerepüügiloa omamise nõue) artikli 3 lõiget 1. Süvalesta püügi, pardal hoidmise, ümberlaadimise ja lossimise suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud tingimusi.

2.   Liikmesriigid tagavad, et 2014. aastal ei ületa määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 3 lõikes 1 osutatud süvamerepüügiluba omavate laevade püügikoormus (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 65 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügireisidel, mille jaoks neil oli süvamerepüügiluba või mille jooksul püüti kõnealuse määruse I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende püügireiside suhtes, kus püüti üle 100 kg süvamereliike, välja arvatud põhja-atlandi hõbekala.

Artikkel 10

Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted

1.   Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)

määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohaseid mahaarvamisi ega ümberjaotamist;

c)

määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

d)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

e)

määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist;

f)

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi;

g)

käesoleva määruse artikli 20 kohast kvootide ülekandmist ega vahetamist.

2.   Kui käesoleva määruse I lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse lubatud analüütilist kogupüüki.

Artikkel 11

Püügikeeluaeg

1.   Porcupine’i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2014 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, harilik molva ja harilik ogahai.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab Porcupine’i madal geograafilist ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Punkt

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

52° 27′ N

12° 19′ W

2

52° 40′ N

12° 30′ W

3

52° 47′ N

12° 39,600′ W

4

52° 47′ N

12° 56′ W

5

52° 13,5′ N

13° 53,830′ W

6

51° 22′ N

14° 24′ W

7

51° 22′ N

14° 03′ W

8

52° 10′ N

13° 25′ W

9

52° 32′ N

13° 07,500′ W

10

52° 43′ N

12° 55′ W

11

52° 43′ N

12° 43′ W

12

52° 38,800′ N

12° 37′ W

13

52° 27′ N

12° 23′ W

14

52° 27′ N

12° 19′ W

Erandina esimesest lõigust lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine’i madalalt läbisõidu korral pardal kõnealuses lõikes osutatud liike.

2.   ICESi IIa ja IIIa rajoonis ja IV alarajoonis on kutseline tobiapüük põhjatraali, -nooda või samalaadsete püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2014 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2014.

Esimeses lõigus sätestatud keeldu kohaldatakse ka kolmandate riikide selliste laevade suhtes, millel on lubatud püüda tobiat ICESi IV alarajooni liidu vetes, kui ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 12

Keelud

1.   Liidu laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)

hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) kõikides vetes;

b)

harilik heeringahai (Lamna nasus) kõikides vetes, välja arvatud juhul, kui IA lisaga on ette nähtud teisiti;

c)

euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes;

d)

sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi IIa rajooni ja ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

e)

musterrai (Raja undulata) ICESi VI, IX ja X alapiirkonna liidu vetes ja valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

f)

logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

g)

hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõikides vetes.

2.   Kui lõikes 1 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 13

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarukoode.

II   PEATÜKK

Täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade täiendav püügiosa

Artikkel 14

Täiendav püügiosa

1.   Liikmesriik võib anda oma lipu all sõitvatele laevadele, mis osalevad täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes, täiendava püügiosa teatavate kalavarude püügiks. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.   Lõikes 1 osutatud täiendav püügiosa ei ületa I lisas sätestatud üldist piirnormi protsendina kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodist.

Artikkel 15

Täiendava püügiosa andmise tingimused

1.   Artiklis 14 osutatud täiendav püügiosa vastab järgmistele tingimustele:

a)

laeval kasutatakse andurite süsteemiga ühendatud valvekaameraid (CCTV) (koos „CCTV-süsteem”), mis salvestavad kõik püügi- ja töötlemistoimingud laeva pardal;

b)

täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevale üksikule laevale antud täiendav püügiosa ei ületa järgmisi piirnorme:

i)

75 % asjaomase liikmesriigi hinnangul vette tagasi heidetud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev;

ii)

30 % laevale enne katsetustes osalemist antud individuaalsest püügiosast;

c)

kogu täiendava püügiosa alusel kõnealuse laeva püütud saaki, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 (33) XII lisa kohaseid lossitavaid alammõõtu kalu, võetakse arvesse laevale antud individuaalses püügiosas, mis tuleneb artikli 14 alusel antud mis tahes täiendavast püügiosast;

d)

kui laev on mis tahes kalavaru individuaalse täiendavalt antud püügiosa täielikult ära kasutanud, peab ta lõpetama kogu püügitegevuse asjaomases lubatud kogupüügi piirkonnas;

e)

nende kalavarude puhul, mille suhtes võib kohaldada käesolevat artiklit, võivad liikmesriigid lubada individuaalse püügiosa või selle mis tahes osa täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes mitteosalevatelt laevadelt üle kanda kõnealustes katsetustes osalevatele laevadele, tingimusel et on võimalik tõendada, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene.

2.   Olenemata lõike 1 punkti b alapunktist i, võib liikmesriik erandkorras anda oma lipu all sõitvale kalalaevale täiendava püügiosa, mis ületab 75 % hinnangulisest vette tagasi heidetud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev, tingimusel et:

a)

tagasiheitemäär on asjaomase laevaliigi kohta tehtud hinnangu järgi väiksem kui 10 %;

b)

sellist liiki laevade kaasamine on oluline CCTV-süsteemi kontrollivõime hindamiseks;

c)

kõikide nimetatud katsetustes osalevate laevade täiendav püügiosa ei ole ületa 75 % nende hinnangulisest tagasiheitest.

3.   Enne artiklis 14 osutatud täiendava püügiosa andmist esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise teabe:

a)

tema lipu all sõitvate ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade nimekiri;

b)

nimetatud laevade pardale paigaldatud elektroonilise kaugseiresüsteemi spetsifikatsioonid;

c)

nimetatud laevadel kasutatavate püügivahendite maht, liik ja spetsifikatsioon;

d)

iga katsetustes osaleva laevatüübi hinnanguline tagasiheide;

e)

katsetustes osalevate laevade poolt 2013. aastal püütud sellise kalavaru saagi kogus, mille suhtes kohaldatakse asjakohast lubatud kogupüüki.

Artikkel 16

Isikuandmete töötlemine

Niivõrd, kui artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt tehtud salvestistega kaasneb direktiivis 95/46/EÜ määratletud isikuandmete töötlemine, kohaldatakse sellise töötlemise suhtes nimetatud direktiivi.

Artikkel 17

Täiendava püügiosa tühistamine

Kui liikmesriik avastab, et täielikult dokumenteeritud kalapüügis osalev laev ei täida artiklis 15 sätestatud tingimusi, tühistab liikmesriik kohe sellele laevale antud täiendava püügiosa ning keelab tal 2014. aasta ülejäänud aja jooksul kõnealustes katsetes osaleda.

Artikkel 18

Tagasiheite hindamise teaduslik järelevalve

Komisjon võib nõuda liikmesriikidelt, kelle suhtes kehtib käesolev peatükk, et nad esitaksid teaduslikule nõuandeorganile hinnangu tagasiheite kohta laevaliikide kaupa, et kontrollida artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud nõude täitmist. Kui sellist tagasiheidet kinnitavat hinnangut ei ole, võtab asjaomane liikmesriik mis tahes asjakohased meetmed, et tagada kõnealuse nõude järgimine, ja teavitab sellest komisjoni.

III   PEATÜKK

Kalapüügiload püügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 19

Kalapüügiload

1.   Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu laevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.

2.   Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile („vahetusleping”) III lisas sätestatud püügipiirkondades, tuleb üle kanda ka asjaomased püügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada III lisas sätestatud püügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.

IV   PEATÜKK

Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

Artikkel 20

Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.   Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni lepinguosaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik („asjaomane liikmesriik”) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2.   Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mis kõnealune liikmesriik on piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega kokku leppinud. Seejärel edastavad komisjon ja asjaomane piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaline teineteisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodis üle kanda või neid vahetada. Komisjon teatab siis piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaadile kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3.   Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.   Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt saadud või üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase lepinguosalisega sõlmitud kokkuleppega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kalapüügivõimaluste kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

1.   Jagu

ICCATI Konventsiooni Ala

Artikkel 21

Hariliku tuuni püüdmise, kasvatamise ja nuumamise võimsuse piirangud

1.   Nende liidu söödalaevade ja veoõngedega laevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2.   Nende liidu rannalähedase püügi laevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3.   Nende liidu laevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4.   Nende kalalaevade arvu ja kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsust, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüdvate tuunimõrdade arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6.   Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalset kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

Artikkel 22

Harrastus- ja sportpüük

Liikmesriigid eraldavad ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi hariliku tuuni harrastus- ja sportpüügiks.

Artikkel 23

Haid

1.   Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.   Keelatud on perekonda Alopias genus kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3.   Sphyrnidae perekonna (v.a Sphyrna tiburo) vasarhai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alas toimuva püügi korral.

4.   Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

5.   Siidhallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.   Jagu

CCAMLRI Konventsiooni Ala

Artikkel 24

Keelud ja püügipiirangud

1.   V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2.   Teadusuuringutega seotud püügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas sätestatud lubatud kogupüügi mahtusid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 25

Uurimuslik kalapüük

1.   Ainult CCAMLRi komisjoni liikmeks olevad liikmesriigid võivad 2014. aastal osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Kui liikmesriik kavatseb sellises püügis osaleda, teavitab ta CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a igal juhul hiljemalt 1. juuniks 2014.

2.   FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse kohe, kui deklareeritud saak ulatub kindlaks määratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse ülejäänud püügihooajaks püügiks.

3.   Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning samuti rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 26

Tavalise hiilgevähi püük 2014–2015. püügihooajal

1.   Üksnes CCAMLRi komisjoni liikmeks olevad liikmesriigid võivad 2014–2015. püügihooajal püüda tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) CCAMLRi konventsiooni alas. Kui liikmesriik kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, teavitab ta hiljemalt 1. juuniks 2014 CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 5a ja komisjoni, kasutades teatamiseks V lisa C osas esitatud vormi, oma kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.

3.   Liikmesriigid, kes kavatsevad püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, esitavad teate oma vastavast kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.

4.   Liikmesriigid võivad lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a)

täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave;

b)

põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5.   Liikmesriigid ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, kes on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatest laevadest.

3.   Jagu

IOTC Konventsiooni Ala

Artikkel 27

IOTC konventsiooni alas kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1.   IOTC konventsiooni alas troopikatuuni püüdvate liidu laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 1.

2.   IOTC konventsiooni alas mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 2.

3.   Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügi koormust.

4.   Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus püügivõimsuse kavandatava ülekandmise korral on asjaomased laevad IOTC laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Üle ei kanta laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelev laev.

5.   Liikmesriigid võivad IOTC-le esitatud arengukava rakendamise arvessevõtmiseks suurendada oma püügivõimsust üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes nimetatud kavas kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 28

Haid

1.   Kõikide perekonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.

2.   Kõikide pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevad, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teostavad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ning püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3.   Kui lõikes 1 ja 2 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

4.   Jagu

SPRFMO Konventsiooni Ala

Artikkel 29

Pelaagiline kalapüük – püügivõimsuspiirangud

Liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, piiravad 2014. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogu püügivõimsust kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, so 78 600 GTni.

Artikkel 30

Pelaagiline kalapüük – lubatud kogupüük

1.   Üksnes liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, nagu on määratletud artiklis 29, võivad kõnealuses piirkonnas püüda pelaagilisi kalavarusid kooskõlas IJ lisas sätestatud lubatud kogupüügiga.

2.   IJ lisas sätestatud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO sekretariaadile edastamiseks SPRFMO konventsioonialas aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi (VMS) aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta.

Artikkel 31

Põhjalähedane kalapüük

Liikmesriigid, kellel püügiregistri kohaselt oli põhjalähedase kalapüügi koormus või püüdsid kala SPRFMO konventsiooni alas ajavahemikul 1. jaanuar 2002 kuni 31. detsember 2006, piiravad oma laevade püügikoormust või püüki järgmiselt:

a)

hoiavad püügikoormuse või saagi kõnealuse ajavahemiku keskmisel tasemel ning

b)

püüavad üksnes neis SPRFMO konventsiooni ala osades, kus põhjalähedane kalapüük toimus ka varasematel kalapüügihooaegadel.

5.   Jagu

IATTC Konventsiooni Ala

Artikkel 32

Seinnoodapüük

1.   Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiselt:

a)

29. juulist kuni 28. septembrini 2014 või 18. novembrist 2014 kuni 18. jaanuarini 2015 järgmiste piiridega määratud alal:

—

Vaikse ookeani Ameerika rannik,

—

150° läänepikkust,

—

40° põhjalaiust,

—

40° lõunalaiust;

b)

29. septembrist kuni 29. oktoobrini 2014 järgmiste piiridega määratud alal:

—

96° läänepikkust,

—

110° läänepikkust,

—

4° põhjalaiust,

—

3° lõunalaiust.

2.   Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 kohaselt valitud keeluajast enne 1. aprilli 2014. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 määratud piirkonnas valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3.   IATTC konventsiooni alas tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

b)

reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

5.   IATTC konventsiooni alas on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi.

6.   Juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada lõikes 5 osutatud liike. Laeva käitaja peab nende liikide isendid viivitamata vette tagasi laskma, samuti peab ta

a)

registreerima vette lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus);

b)

edastama punktis a märgitud teabe oma lipuliikmesriigile. Liikmesriigid edastavad selle teabe komisjonile 31. jaanuariks 2014.

6.   Jagu

SEAFO Konventsiooni Ala

Artikkel 33

Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

—

railased (Rajidae),

—

harilik ogahai (Squalus acanthias),

—

tumehai (Etmopterus bigelowi),

—

hai (Etmopterus brachyurus),

—

suur tumehai (Etmopterus princeps),

—

ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),

—

hai (Apristurus manis),

—

hai (Scymnodon squamulosus),

—

Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid.

7.   Jagu

WCPFC Konventsiooni Ala

Artikkel 34

Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni püügi tingimused

1.   Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, eraldatud suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügipäevade arv ei ületa 403 päeva.

2.   Liidu laevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alal lõuna pool 20° lõunalaiust.

Artikkel 35

Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond

1.   WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük peibutusvahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2014 (kell 00.00) kuni 31. oktoobrini 2014 (kell 24.00). Sel ajal võib seinnoodalaev WCPFC konventsiooni ala nimetatud osas püügiga tegeleda üksnes juhul, kui pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev ühelgi ajahetkel

a)

ei kasuta peibutuspüügivahendit ega seonduvaid elektroonilisi seadmeid;

b)

ei püüa kalaparvi peibutuspüügivahenditega.

2.   Kõik lõikes 1 osutatud WCPFC konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

3.   Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)

reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b)

kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c)

külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

Artikkel 36

IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond

1.   IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas, mis on määratletud artikli 4 punktis p, kala püüdvate selliste laevade suhtes, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, kohaldatakse artiklites 34–37 sätestatud meetmeid.

2.   IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas, mis on määratletud artikli 4 punktis p, kala püüdvate selliste laevade suhtes, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevade suhtes, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, kohaldatakse artikli 32 lõike 1 punktis a ja lõigetes 2–6 sätestatud meetmeid.

Artikkel 37

Mõõkkalapüügi luba omavate liidu laevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni alas, paralleelist 20° lõunalaiust lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu laevade maksimaalne arv on esitatud VII lisas.

8.   Jagu

Beringi Meri

Artikkel 38

Püügikeeld Beringi mere avamerepiirkonnas

Beringi mere avamerepiirkonnas on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

III   JAOTIS

KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES

Artikkel 39

Lubatud kogupüük

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.

Artikkel 40

Kalapüügiload

1.   Liidu vetes kala püüdvatele kolmanda riigi laevadele antavate püügilubade maksimaalne arv on sätestatud VIII lisas.

2.   Kalu liigist, mille suhtes on kehtestatud lubatud kogupüük, ei tohi pardal hoida ega lossida, välja arvatud juhul, kui saagi on püüdnud kolmanda riigi laevad, millel on kvoot ning kui kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 41

Keelud

1.   Kolmandate riikide laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)

hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) liidu vetes;

b)

euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes;

c)

sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi IIa rajooni ja ICESi III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

d)

musterrai (Raja undulata) ICESi VI, IX ja X alapiirkonna liidu vetes ja valgerai (Raja alba) ICESi VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna liidu vetes;

e)

harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes;

f)

logardrailased (Rhinobatidae) ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna liidu vetes;

g)

hiid-sarvikrai (Manta birostris) liidu vetes.

2.   Kui lõikes 1 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

IV   JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 42

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 43

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artiklit 8 kohaldatakse alates 1. veebruarist 2014.

Artiklite 24, 25 ja 26 ning IE ja V lisa sätteid kalapüügivõimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alas kohaldatakse alates nendes nimetatud kuupäevadest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. jaanuar 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

D. KOURKOULAS

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2)  Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 45, 28.12.2005, lk 5).

(3)  Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2006, millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).

(4)  Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 676/2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava (ELT L 157, 19.6.2007, lk 1).

(5)  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).

(6)  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1342/2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).

(7)  Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 302/2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 1).

(8)  Nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 811/2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks (ELT L 150, 30.4.2004, lk 1).

(9)  Nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 388/2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 65, 7.3.2006, lk 1).

(10)  Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(11)  Nõukogu 27. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 754/2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1324/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast, ELT L 214, 19.8.2009, lk 16.

(12)  Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(14)  Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).

(15)  Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).

(16)  Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vaheline kalandust ja merekeskkonda käsitlev kokkulepe (EÜT L 161, 2.7.1993, lk 2).

(17)  Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).

(18)   ELT L 6, 10.1.2012, lk 9.

(19)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(20)  Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

(22)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

(24)  Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).

(25)  Liit ühines nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

(26)  Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

(27)  Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

(28)  Liit ühines nõukogu otsusega 95/399/EÜ (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).

(29)  Sõlmitud nõukogu otsusega 2008/780/EÜ (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

(30)  Liit ühines nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

(31)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

(32)  Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2347/2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351,28.12.2002, lk 6).

(33)  Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

LISADE NIMEKIRI

I LISA

:

Liidu laevadele lubatud kogupüük püügipiirangutega piirkondades liikide ja piirkondade kaupa

IA LISA

:

Skagerrak, Kattegat, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed

IB LISA

:

Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi I, II, V, XII ja XIV alapiirkond ning NAFO 1 piirkonna Gröönimaa veed

IC LISA

:

Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala

ID LISA

:

Pika rändega liigid – kõik püügipiirkonnad

IE LISA

:

Antarktika – CCAMLRi konventsiooni ala

IF LISA

:

Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala

IG LISA

:

Siniuim-tuun – kõik püügipiirkonnad

IH LISA

:

WCPFC konventsiooni ala

IJ LISA

:

SPRFMO konventsiooni ala

IIA LISA

:

Laevade püügikoormus seoses teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamisega ICESi IIIA, VIA, VIIA, VIID rajoonis, ICESi VI alapiirkonnas ning ICESi IIA ja VB rajooni liidu vetes

IIB LISA

:

Laevade püügikoormus seoses euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes

IIC LISA

:

Laevade püügikoormus seoses merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICESi VIIe rajoonis

IID LISA

:

Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi IIa ja IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas

III LISA

:

Kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu laevade püügilubade maksimaalne arv

IV LISA

:

ICCATi konventsiooni ala

V LISA

:

CCAMLRi konventsiooni ala

VI LISA

:

IOTC konventsiooni ala

VII LISA

:

WCPFC konventsiooni ala

VIII LISA

:

Liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide laevade kalapüügilubadega seotud koguselised piirangud

I LISA

LIIDU LAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG ja IJ lisade tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) ning asjakohasel juhul nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole kindlaks määratud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Ainult ladinakeelsed nimetused määravad kindlaks liigid regulatiivsetel eesmärkidel, tavanimetused on antud selguse huvides.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit:

Teaduslik nimetus

Kolmetäheline kood

Tavanimetus

Amblyraja radiata

RJR

Täht-sünkrai

Ammodytes spp.

SAN

Tobiad

Argentina silus

ARU

Põhjaatlandi hõbekala

Beryx spp.

ALF

Limapead

Brosme brosme

USK

Meriluts

Caproidae

BOR

Hirvkalalased

Centrophorus squamosus

GUQ

Hall lühiogahai

Centroscymnus coelolepis

CYO

Portugali süvahai

Chaceon spp.

GER

Süvamere punakrabid

Chaenocephalus aceratus

SSI

Krokodilljääkala

Champsocephalus gunnari

ANI

Haugjääkala

Channichthys rhinoceratus

LIC

Kergueleni jääkala

Chionoecetes spp.

PCR

Arktikakrabid

Clupea harengus

HER

Heeringas

Coryphaenoides rupestris

RNG

Kalju-tömppeakala

Dalatias licha

SCK

Šokolaadhai

Deania calcea

DCA

Luits-nokkhai

Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)

RJB

Sileda tiibrai kompleks

Dissostichus eleginoides

TOP

Patagoonia kihvkala

Dissostichus mawsoni

TOA

Antarktika kihvkala

Dissostichus spp.

TOT

Kihvkalad

Engraulis encrasicolus

ANE

Anšoovis

Etmopterus princeps

ETR

Suur tumehai

Etmopterus pusillus

ETP

Ronkjas tumehai

Euphausia superba

KRI

Tavaline hiilgevähk

Gadus morhua

COD

Tursk

Galeorhinus galeus

GAG

Supi-nugishai

Glyptocephalus cynoglossus

WIT

Pikklest

Gobionotothen gibberifrons

NOG

Roheline rüntnototeenia

Hippoglossoides platessoides

PLA

Harilik karelest

Hippoglossus hippoglossus

HAL

Harilik hiidlest

Hoplostethus atlanticus

ORY

Oranž karekala

Illex illecebrosus

SQI

Lühiuimkalmaar

Lamna nasus

POR

Harilik heeringahai

Lepidonotothen squamifrons

NOS

Hall nototeenia

Lepidorhombus spp.

LEZ

Megrimid

Leucoraja naevus

RJN

Kägurai

Limanda ferruginea

YEL

Ruske soomuslest

Limanda limanda

DAB

Harilik soomuslest

Lophiidae

ANF

Merikuratlased

Macrourus spp.

GRV

Pikksabad

Makaira nigricans

BUM

Sinine marliin

Mallotus villosus

CAP

Moiva

Manta birostris

RMB

Hiid-sarvikrai

Martialia hyadesi

SQS

Kalmaar

Melanogrammus aeglefinus

HAD

Kilttursk

Merlangius merlangus

WHG

Merlang

Merluccius merluccius

HKE

Euroopa merluus

Micromesistius poutassou

WHB

Põhjaputassuu

Microstomus kitt

LEM

Väikesuulest

Molva dypterygia

BLI

Sinine molva

Molva molva

LIN

Harilik molva

Nephrops norvegicus

NEP

Norra salehomaar

Notothenia rossii

NOR

Marmornototeenia

Pandalus borealis

PRA

Harilik süvameregarneel

Paralomis spp.

PAI

Krabid

Penaeus spp.

PEN

Viburhännakud

Platichthys flesus

FLE

Lest

Pleuronectes platessa

PLE

Atlandi merilest

Pleuronectiformes

FLX

Lestalised

Pollachius pollachius

POL

Pollak

Pollachius virens

POK

Põhjaatlandi süsikas

Psetta maxima

TUR

Harilik kammeljas

Pseudochaenichthys georgianus

SGI

Tume ebajääkala

Raja alba

RJA

Valgerai

Raja brachyura

RJH

Valgetäpp-rai

Raja circularis

RJI

Ümar helerai

Raja clavata

RJC

Ogarai

Raja fullonica

RJF

Šagräänrai

Raja (Dipturus) nidarosiensis

JAD

Norra rai

Raja microocellata

RJE

Peentäpp-rai

Raja montagui

RJM

Täpiline rai

Raja undulata

RJU

Musterrai

Rajiformes

SRX

Railised

Reinhardtius hippoglossoides

GHL

Süvalest

Scomber scombrus

MAC

Harilik makrell

Scophthalmus rhombus

BLL

Sile kammeljas

Sebastes spp.

RED

Meriahvenad

Solea solea

SOL

Harilik merikeel

Solea spp.

SOO

Merikeeled

Sprattus sprattus

SPR

Kilu

Squalus acanthias

DGS

Harilik ogahai

Tetrapturus albidus

WHM

Valge odanina

Thunnus maccoyii

SBF

Siniuim-tuun

Thunnus obesus

BET

Suursilm-tuun

Thunnus thynnus

BFT

Harilik tuun

Trachurus murphyi

CJM

Tšiili stauriid

Trachurus spp.

JAX

Stauriidid

Trisopterus esmarkii

NOP

Tursik

Urophycis tenuis

HKW

Valge ameerikaluts

Xiphias gladius

SWO

Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud üksnes selgitamiseks:

Anšoovis

ANE

Engraulis encrasicolus

Antarktika kihvkala

TOA

Dissostichus mawsoni

Arktikakrabid

PCR

Chionoecetes spp.

Atlandi merilest

PLE

Pleuronectes platessa

Euroopa merluus

HKE

Merluccius merluccius

Hall lühiogahai

GUQ

Centrophorus squamosus

Hall nototeenia

NOS

Lepidonotothen squamifrons

Harilik heeringahai

POR

Lamna nasus

Harilik hiidlest

HAL

Hippoglossus hippoglossus

Harilik kammeljas

TUR

Psetta maxima

Harilik karelest

PLA

Hippoglossoides platessoides

Harilik makrell

MAC

Scomber scombrus

Harilik merikeel

SOL

Solea solea

Harilik molva

LIN

Molva molva

Harilik ogahai

DGS

Squalus acanthias

Harilik soomuslest

DAB

Limanda limanda

Harilik süvameregarneel

PRA

Pandalus borealis

Harilik tuun

BFT

Thunnus thynnus

Haugjääkala

ANI

Champsocephalus gunnari

Heeringas

HER

Clupea harengus

Hiid-sarvikrai

RMB

Manta birostris

Hirvkalalased

BOR

Caproidae

Kalju-tömppeakala

RNG

Coryphaenoides rupestris

Kalmaar

SQS

Martialia hyadesi

Kergueleni jääkala

LIC

Channichthys rhinoceratus

Kihvkalad

TOT

Dissostichus spp.

Kilttursk

HAD

Melanogrammus aeglefinus

Kilu

SPR

Sprattus sprattus

Krabid

PAI

Paralomis spp.

Krokodilljääkala

SSI

Chaenocephalus aceratus

Kägurai

RJN

Leucoraja naevus

Lest

FLE

Platichthys flesus

Lestalised

FLX

Pleuronectiformes

Limapead

ALF

Beryx spp.

Luits-nokkhai

DCA

Deania calcea

Lühiuimkalmaar

SQI

Illex illecebrosus

Marmornototeenia

NOR

Notothenia rossii

Megrimid

LEZ

Lepidorhombus spp.

Meriahvenad

RED

Sebastes spp.

Merikeeled

SOO

Solea spp.

Merikuratlased

ANF

Lophiidae

Meriluts

USK

Brosme brosme

Merlang

WHG

Merlangius merlangus

Moiva

CAP

Mallotus villosus

Musterrai

RJU

Raja undulata

Mõõkkala

SWO

Xiphias gladius

Norra rai

JAD

Raja (Dipturus) nidarosiensis

Norra salehomaar

NEP

Nephrops norvegicus

Ogarai

RJC

Raja clavata

Oranž karekala

ORY

Hoplostethus atlanticus

Patagoonia kihvkala

TOT

Dissostichus eleginoides

Peentäpp-rai

RJE

Raja microocellata

Pikklest

WIT

Glyptocephalus cynoglossus

Pikksabad

GRV

Macrourus spp.

Pollak

POL

Pollachius pollachius

Portugali süvahai

CYO

Centroscymnus coelolepis

Põhjaatlandi hõbekala

ARU

Argentina silus

Põhjaatlandi süsikas

POK

Pollachius virens

Põhjaputassuu

WHB

Micromesistius poutassou

Railised

SRX

Rajiformes

Roheline rüntnototeenia

NOG

Gobionotothen gibberifrons

Ronkjas tumehai

ETP

Etmopterus pusillus

Ruske soomuslest

YEL

Limanda ferruginea

Sile kammeljas

BLL

Scophthalmus rhombus

Sileda tiibrai kompleks

RJB

Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia)

Sinine marliin

BUM

Makaira nigricans

Sinine molva

BLI

Molva dypterygia

Siniuim-tuun

SBF

Thunnus maccoyii

Stauriidid

JAX

Trachurus spp.

Supi-nugishai

GAG

Galeorhinus galeus

Suur tumehai

ETR

Etmopterus princeps

Suursilm-tuun

BET

Thunnus obesus

Süvalest

GHL

Reinhardtius hippoglossoides

Süvamere punakrabid

GER

Chaceon spp.

Šagräänrai

RJF

Raja fullonica

Šokolaadhai

SCK

Dalatias licha

Tavaline hiilgevähk

KRI

Euphausia superba

Tobiad

SAN

Ammodytes spp.

Tšiili stauriid

CJM

Trachurus murphyi

Tume ebajääkala

SGI

Pseudochaenichthys georgianus

Tursik

NOP

Trisopterus esmarkii

Tursk

COD

Gadus morhua

Täht-sünkrai

RJR

Amblyraja radiata

Täpiline rai

RJM

Raja montagui

Valge ameerikaluts

HKW

Urophycis tenuis

Valge odanina

WHM

Tetrapturus albidus

Valgerai

RJA

Raja alba

Valgetäpp-rai

RJH

Raja brachyura

Viburhännakud

PEN

Penaeus spp.

Väikesuulest

LEM

Microstomus kitt

Ümar helerai

RJI

Raja circularis

IA LISA

SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESI I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII JA XIV ALAPIIRKOND, CECAFI LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED

Liik

:

Tobiad

Ammodytes spp.

Püügipiirkond

:

IV püügipiirkonna Norra veed

(SAN/04-N.)

Taani

0

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

0

Liit

0

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Tobiad

Ammodytes spp.

Püügipiirkond

:

IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu veed (1)

Taani

0  (2)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

0  (2)

Saksamaa

0  (2)

Rootsi

0  (2)

Liit

0

TAC

0

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IID lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:

Püügipiirkond

:

Tobiavarude majandamispiirkonna liidu veed

 

1

2

3

4

5

6

7

 

(SAN/234_1)

(SAN/234_2)

(SAN/234_3)

(SAN/234_4)

(SAN/234_5)

(SAN/234_6)

(SAN/234_7)

Taani

0

0

0

0

0

0

0

Ühendkuningriik

0

0

0

0

0

0

0

Saksamaa

0

0

0

0

0

0

0

Rootsi

0

0

0

0

0

0

0

Liit

0

0

0

0

0

0

0

Kokku

0

0

0

0

0

0

0


Liik

:

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond

:

I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(ARU/1/2.)

Saksamaa

24

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

8

Madalmaad

19

Ühendkuningriik

39

Liit

90

TAC

90


Liik

:

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond

:

III ja IV püügipiirkonna liidu veed

(ARU/34-C)

Taani

911

Analüütiline TAC

Saksamaa

9

Prantsusmaa

7

Iirimaa

7

Madalmaad

43

Rootsi

35

Ühendkuningriik

16

Liit

1 028

TAC

1 028


Liik

:

Põhjaatlandi hõbekala

Argentina silus

Püügipiirkond

:

V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(ARU/567.)

Saksamaa

329

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

7

Iirimaa

305

Madalmaad

3 434

Ühendkuningriik

241

Liit

4 316

TAC

4 316


Liik

:

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond

:

I, II ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(USK/1214EI)

Saksamaa

6  (3)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

6  (3)

Ühendkuningriik

6  (3)

Muud

3  (3)

Liit

21  (3)

TAC

21


Liik

:

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond

:

IIIa püügipiirkond, alarajoonide 22–32 liidu veed

(USK/3A/BCD)

Taani

15

Analüütiline TAC

Rootsi

7

Saksamaa

7

Liit

29

TAC

29


Liik

:

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond

:

IV püügipiirkonna liidu veed

(USK/04-C.)

Taani

64

Analüütiline TAC

Saksamaa

19

Prantsusmaa

44

Rootsi

6

Ühendkuningriik

96

Muud

6  (4)

Liit

235

TAC

235


Liik

:

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond

:

V, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(USK/567EI.)

Saksamaa

8  (6)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Hispaania

26  (6)

Prantsusmaa

312  (6)

Iirimaa

30  (6)

Ühendkuningriik

151  (6)

Muud

8  (5)  (6)

Liit

535  (6)

TAC

3 860


Liik

:

Meriluts

Brosme brosme

Püügipiirkond

:

IV püügipiirkonna Norra veed

(USK/04-N.)

Belgia

0  (7)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

0  (7)

Saksamaa

0  (7)

Prantsusmaa

0  (7)

Madalmaad

0  (7)

Ühendkuningriik

0  (7)

Liit

0  (7)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Hirvkalalased

Caproidae

Püügipiirkond

:

VI, VII ja VIII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BOR/678-)

Taani

31 291

Ennetuslik TAC

Iirimaa

88 115

Ühendkuningriik

8 103

Liit

127 509

TAC

127 509


Liik

:

Heeringas (8)

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

IIIa

(HER/03A.)

Taani

9 986  (9)  (10)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

160  (9)  (10)

Rootsi

10 446  (9)  (10)

Liit

20 592  (9)  (10)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Heeringas (11)

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

IV püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53°30′ N

(HER/4AB.)

Taani

48 390  (12)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

32 639  (12)

Prantsusmaa

18 768  (12)

Madalmaad

45 647  (12)

Rootsi

3 347  (12)

Ühendkuningriik

48 609  (12)

Liit

197 400  (12)

TAC

Ei ole kehtestatud

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid.

 

Norra veed lõuna pool 62° N

(HER/*04N-) ()

Liit

0

()  Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.


Liik

:

Heeringas (14)

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

Norra veed lõuna pool 62° N

(HER/04-N.)

Rootsi

0  (14)  (15)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

0  (15)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Heeringas (16)

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

IIIa

(HER/03A-BC)

Taani

4 009  (17)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

36  (17)

Rootsi

645  (17)

Liit

4 690  (17)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Heeringas (18)

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

IV ja VIId püügipiirkond ning IIa püügipiirkonna liidu veed

(HER/2A47DX)

Belgia

43  (19)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

8 309  (19)

Saksamaa

43  (19)

Prantsusmaa

43  (19)

Madalmaad

43  (19)

Rootsi

41  (19)

Ühendkuningriik

158  (19)

Liit

8 680  (19)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Heeringas (20)

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

IVc ja VIId (21)

(HER/4CXB7D)

Belgia

8 158  (22)  (23)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

620  (22)  (23)

Saksamaa

418  (22)  (23)

Prantsusmaa

8 687  (22)  (23)

Madalmaad

15 026  (22)  (23)

Ühendkuningriik

3 281  (22)  (23)

Liit

36 190  (23)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (24)

(HER/5B6ANB)

Saksamaa

3 137  (25)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

594  (25)

Iirimaa

4 240  (25)

Madalmaad

3 137  (25)

Ühendkuningriik

16 959  (25)

Liit

28 067  (25)

TAC

28 067


Liik

:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

VIaS (26), VIIb, VIIc

(HER/6AS7BC)

Iirimaa

3 342

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

334

Liit

3 676

TAC

3 676


Liik

:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

VI Clyde (27)

(HER/06ACL.)

Ühendkuningriik

Kehtestatakse hiljem (28)

Ennetuslik TAC

Liit

Kehtestatakse hiljem (29)

TAC

Kehtestatakse hiljem (29)


Liik

:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

VIIa (30)

(HER/07/MM)

Iirimaa

1 367

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

3 884

Liit

5 251

TAC

5 251


Liik

:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

VIIe ja VIIf

(HER/7EF.)

Prantsusmaa

465

Ennetuslik TAC

Ühendkuningriik

465

Liit

930

TAC

930


Liik

:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

VIIg (31), VIIh (31), VIIj (31) ja VIIk (31)

(HER/7G-K.)

Saksamaa

248

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

1 380

Iirimaa

19 324

Madalmaad

1 380

Ühendkuningriik

28

Liit

22 360

TAC

22 360


Liik

:

Anšoovis

Engraulis encrasicolus

Püügipiirkond

:

IX ja X, CECAFi 34.1.1 liidu veed

(ANE/9/3411)

Hispaania

4 198

Ennetuslik TAC

Portugal

4 580

Liit

8 778

TAC

8 778


Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

Skagerrak

(COD/03AN.)

Belgia

7  (32)  (33)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

2 118  (32)  (33)

Saksamaa

53  (32)  (33)

Madalmaad

13  (32)  (33)

Rootsi

371  (32)  (33)

Liit

2 562  (33)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

Kattegat

(COD/03AS.)

Taani

62  (34)

Analüütiline TAC

Saksamaa

1  (34)

Rootsi

37  (34)

Liit

100  (34)

TAC

100  (34)


Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(COD/2A3AX4)

Belgia

548  (35)  (36)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

3 146  (35)  (36)

Saksamaa

1 995  (35)  (36)

Prantsusmaa

676  (35)  (36)

Madalmaad

1 778  (35)  (36)

Rootsi

21  (35)  (36)

Ühendkuningriik

7 218  (35)  (36)

Liit

15 382  (36)

TAC

Ei ole kehtestatud

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV püügipiirkonna Norra veed

(COD/*04N-)

Liit

0


Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

Norra veed lõuna pool 62° N

(COD/04-N.)

Rootsi

0  (37)  (38)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

0  (38)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

VIb, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed lääne pool 12°00′ W, XII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ja XIV püügipiirkond

(COD/5W6-14)

Belgia

0

Ennetuslik TAC

Saksamaa

1

Prantsusmaa

12

Iirimaa

16

Ühendkuningriik

45

Liit

74

TAC

74


Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

VIa, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ida pool 12°00′ W

(COD/5BE6A)

Belgia

0

Analüütiline TAC

Saksamaa

0

Prantsusmaa

0

Iirimaa

0

Ühendkuningriik

0

Liit

0

TAC

0  (39)


Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

VIIa

(COD/07A.)

Belgia

3

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

8

Iirimaa

150

Madalmaad

1

Ühendkuningriik

66

Liit

228

TAC

228


Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

VIIb, VIIc, VIIe–k, VIII, IX ja X, liidu veed CECAFi 34.1.1 liidu veed

(COD/7XAD34)

Belgia

304

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

4 977

Iirimaa

1 030

Madalmaad

1

Ühendkuningriik

536

Liit

6 848

TAC

6 848


Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

VIId

(COD/07D.)

Belgia

46  (40)  (41)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

907  (40)  (41)

Madalmaad

27  (40)  (41)

Ühendkuningriik

100  (40)  (41)

Liit

1 080  (41)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Harilik heeringahai

Lamna nasus

Püügipiirkond

:

Prantsuse Guajaana veed, Kattegat; Skagerraki I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu veed; CECAFi 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 püügipiirkonna liidu veed

(POR/3-1234)

Taani

0  (42)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0  (42)

Saksamaa

0  (42)

Iirimaa

0  (42)

Hispaania

0  (42)

Ühendkuningriik

0  (42)

Liit

0  (42)

TAC

0  (42)


Liik

:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(LEZ/2AC4-C)

Belgia

6

Analüütiline TAC

Taani

5

Saksamaa

5

Prantsusmaa

34

Madalmaad

27

Ühendkuningriik

2 006

Liit

2 083

TAC

2 083


Liik

:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

:

Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed, VI, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(LEZ/56-14)

Hispaania

463

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

1 805

Iirimaa

528

Ühendkuningriik

1 278

Liit

4 074

TAC

4 074


Liik

:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

:

VII

(LEZ/07.)

Belgia

470  (43)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Hispaania

5 216  (43)

Prantsusmaa

6 329  (43)

Iirimaa

2 878  (43)

Ühendkuningriik

2 492  (43)

Liit

17 385

TAC

17 385


Liik

:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(LEZ/8ABDE.)

Hispaania

950

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

766

Liit

1 716

TAC

1 716


Liik

:

Megrimid

Lepidorhombus spp.

Püügipiirkond

:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(LEZ/8C3411)

Hispaania

2 084

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

104

Portugal

69

Liit

2 257

TAC

2 257


Liik

:

Harilik soomuslest ja lest

Limanda limanda Platichthys flesus

Püügipiirkond

:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(DAB/2AC4-C) hariliku soomuslesta puhul,

(FLE/2AC4-C) lesta puhul

Belgia

503

Ennetuslik TAC

Taani

1 888

Saksamaa

2 832

Prantsusmaa

196

Madalmaad

11 421

Rootsi

6

Ühendkuningriik

1 588

Liit

18 434

TAC

18 434


Liik

:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(ANF/2AC4-C)

Belgia

277  (44)

Analüütiline TAC

Taani

610  (44)

Saksamaa

298  (44)

Prantsusmaa

57  (44)

Madalmaad

209  (44)

Rootsi

7  (44)

Ühendkuningriik

6 375  (44)

Liit

7 833  (44)

TAC

7 833


Liik

:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

:

IV püügipiirkonna Norra veed

(ANF/04-N.)

Belgia

0  (45)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

0  (45)

Saksamaa

0  (45)

Madalmaad

0  (45)

Ühendkuningriik

0  (45)

Liit

0  (45)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

:

VI, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(ANF/56-14)

Belgia

159

Ennetuslik TAC

Saksamaa

182

Hispaania

170

Prantsusmaa

1 961

Iirimaa

443

Madalmaad

153

Ühendkuningriik

1 364

Liit

4 432

TAC

4 432


Liik

:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

:

VII

(ANF/07.)

Belgia

3 097  (46)  (47)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Saksamaa

345  (46)  (47)

Hispaania

1 231  (46)  (47)

Prantsusmaa

19 875  (46)  (47)

Iirimaa

2 540  (46)  (47)

Madalmaad

401  (46)  (47)

Ühendkuningriik

6 027  (46)  (47)

Liit

33 516  (46)

TAC

33 516  (46)


Liik

:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(ANF/8ABDE.)

Hispaania

1 368

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

7 612

Liit

8 980

TAC

8 980


Liik

:

Merikuratlased

Lophiidae

Püügipiirkond

:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(ANF/8C3411)

Hispaania

2 191

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

2

Portugal

436

Liit

2 629

 

0

TAC

2 629


Liik

:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

:

IIIa püügipiirkond, alarajoonide 22–32 liidu veed

(HAD/3A/BCD)

Belgia

8  (48)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

1 328  (48)

Saksamaa

84  (48)

Madalmaad

2  (48)

Rootsi

157  (48)

Liit

1 579  (48)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed

(HAD/2AC4.)

Belgia

153  (49)

Analüütiline TAC

Taani

1 053  (49)

Saksamaa

670  (49)

Prantsusmaa

1 168  (49)

Madalmaad

115  (49)

Rootsi

106  (49)

Ühendkuningriik

17 370  (49)

Liit

20 635  (49)

TAC

Ei ole kehtestatud

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV püügipiirkonna Norra veed

(HAD/*04N-)

Liit

0


Liik

:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

:

Norra veed lõuna pool 62° N

(HAD/04-N.)

Rootsi

0  (50)  (51)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

0  (51)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

:

VIb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(HAD/6B1214)

Belgia

3

Analüütiline TAC

Saksamaa

3

Prantsusmaa

133

Iirimaa

95

Ühendkuningriik

976

Liit

1 210

TAC

1 210


Liik

:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

:

Vb ja VIa püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(HAD/5BC6A.)

Belgia

4

Analüütiline TAC

Saksamaa

5

Prantsusmaa

220

Iirimaa

653

Ühendkuningriik

3 106

Liit

3 988

TAC

3 988


Liik

:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

:

VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(HAD/7X7A34)

Belgia

105  (52)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

6 320  (52)

Iirimaa

2 106  (52)

Ühendkuningriik

948  (52)

Liit

9 479  (52)

TAC

9 479


Liik

:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

:

VIIa püügipiirkond

(HAD/07A.)

Belgia

19

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

85

Iirimaa

511

Ühendkuningriik

566

Liit

1 181

TAC

1 181


Liik

:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

:

IIIa

(WHG/03A.)

Taani

650  (53)

Ennetuslik TAC

Madalmaad

2  (53)

Rootsi

70  (53)

Liit

722  (53)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

:

IV püügipiirkond, IIa püügipiirkonna liidu veed

(WHG/2AC4.)

Belgia

220  (54)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

950  (54)

Saksamaa

247  (54)

Prantsusmaa

1 427  (54)

Madalmaad

549  (54)

Rootsi

2  (54)

Ühendkuningriik

6 866  (54)

Liit

10 261  (54)

TAC

Ei ole kehtestatud

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV püügipiirkonna Norra veed

(WHG/*04N-)

Liit

0


Liik

:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

:

VI, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(WHG/56-14)

Saksamaa

2

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

36

Iirimaa

87

Ühendkuningriik

167

Liit

292

TAC

292


Liik

:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

:

VIIa

(WHG/07A.)

Belgia

0

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3

Iirimaa

46

Madalmaad

0

Ühendkuningriik

31

Liit

80

TAC

80


Liik

:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

:

VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk

(WHG/7X7A-C)

Belgia

187  (55)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

11 498  (55)

Iirimaa

5 328  (55)

Madalmaad

93  (55)

Ühendkuningriik

2 056  (55)

Liit

19 162  (55)

TAC

19 162


Liik

:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

:

VIII

(WHG/08.)

Hispaania

1 270

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

1 905

Liit

3 175

TAC

3 175


Liik

:

Merlang

Merlangius merlangus

Püügipiirkond

:

IX ja X püügipiirkond, CECAFi 34.1.1 liidu veed

(WHG/9/3411)

Portugal

Kehtestatakse hiljem (56)

Ennetuslik TAC

Liit

Kehtestatakse hiljem (57)

TAC

Kehtestatakse hiljem (57)


Liik

:

Merlang ja pollak

Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius

Püügipiirkond

:

Norra veed lõuna pool 62° N

(WHG/04-N.) merlangi puhul;

(POL/04-N.) pollaki puhul

Rootsi

0  (58)  (59)

Ennetuslik TAC

Liit

0  (59)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

:

IIIa püügipiirkond, alarajoonide 22–32 liidu veed

(HKE/3A/BCD)

Taani

2 273  (61)

Analüütiline TAC

Rootsi

193  (61)

Liit

2 466

TAC

2 466  (60)


Liik

:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(HKE/2AC4-C)

Belgia

41

Analüütiline TAC

Taani

1 661

Saksamaa

191

Prantsusmaa

368

Madalmaad

95

Ühendkuningriik

518

Liit

2 874

TAC

2 874  (62)


Liik

:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

:

VI ja VII püügipiirkond, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(HKE/571214)

Belgia

422  (63)  (65)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Hispaania

13 529  (65)

Prantsusmaa

20 893  (63)  (65)

Iirimaa

2 532  (65)

Madalmaad

272  (63)  (65)

Ühendkuningriik

8 248  (63)  (65)

Liit

45 896

TAC

45 896  (64)

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(HKE/*8ABDE)

Belgia

55

Hispaania

2 181

Prantsusmaa

2 181

Iirimaa

273

Madalmaad

27

Ühendkuningriik

1 228

Liit

5 947


Liik

:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(HKE/8ABDE.)

Belgia

14  (66)

Analüütiline TAC

Hispaania

9 418

Prantsusmaa

21 151

Madalmaad

27  (66)

Liit

30 610

TAC

30 610  (67)

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

VI ja VII püügipiirkond, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed, XII ja XIV rahvusvahelised veed

(HKE/*57-14)

Belgia

3

Hispaania

2 728

Prantsusmaa

4 911

Madalmaad

8

Liit

7 650


Liik

:

Euroopa merluus

Merluccius merluccius

Püügipiirkond

:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond, CECAFi 34.1.1 liidu veed

(HKE/8C3411)

Hispaania

10 409

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

999

Portugal

4 858

Liit

16 266

TAC

16 266


Liik

:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond

:

II ja IV püügipiirkonna Norra veed

(WHB/24-N.)

Taani

0  (68)

Analüütiline TAC

Ühendkuningriik

0  (68)

Liit

0  (68)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond

:

I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(WHB/1X14)

Taani

24 069  (69)

Analüütiline TAC

Saksamaa

9 358  (69)

Hispaania

20 405  (69)  (70)

Prantsusmaa

16 750  (69)

Iirimaa

18 639  (69)

Madalmaad

29 350  (69)

Portugal

1 896  (69)  (70)

Rootsi

5 954  (69)

Ühendkuningriik

31 232  (69)

Liit

157 653  (69)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond

:

VIIIc, IX ja X püügipiirkond, CECAFi 34.1.1 liidu veed

(WHB/8C3411)

Hispaania

19 500  (71)

Analüütiline TAC

Portugal

4 875  (71)

Liit

24 375  (71)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond

:

II, IVa, V ja VI püügipiirkonna liidu veed põhja pool 56°30′ N ja VII püügipiirkond lääne pool 12°W

(WHB/24A567)

Norra

0

Analüütiline TAC

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Väikesuulest ja pikklest

Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond

:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(LEM/2AC4-C) väikesuulesta puhul,

(WIT/2AC4-C) pikklesta puhul

Belgia

346

Ennetuslik TAC

Taani

953

Saksamaa

122

Prantsusmaa

261

Madalmaad

794

Rootsi

11

Ühendkuningriik

3 904

Liit

6 391

TAC

6 391


Liik

:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond

:

Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/5B67-)

Saksamaa

23  (73)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Eesti

4  (73)

Hispaania

73  (73)

Prantsusmaa

1 671  (73)

Iirimaa

6  (73)

Leedu

1  (73)

Poola

1  (73)

Ühendkuningriik

425  (73)

Muud

6  (72)  (73)

Liit

2 210  (73)

TAC

2 540


Liik

:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond

:

XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(BLI/12INT-)

Eesti

2  (74)

Ennetuslik TAC

Hispaania

665  (74)

Prantsusmaa

16  (74)

Leedu

6  (74)

Ühendkuningriik

6  (74)

Muud

2  (74)

Liit

697  (74)

TAC

697  (74)


Liik

:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond

:

II ja IV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/24-)

Taani

4

Ennetuslik TAC

Saksamaa

4

Iirimaa

4

Prantsusmaa

23

Ühendkuningriik

14

Muud

4  (75)

Liit

53

TAC

53


Liik

:

Sinine molva

Molva dypterygia

Püügipiirkond

:

III püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BLI/03-)

Taani

3

Ennetuslik TAC

Saksamaa

2

Rootsi

3

Liit

8

TAC

8


Liik

:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

:

I ja II püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/1/2.)

Taani

8

Analüütiline TAC

Saksamaa

8

Prantsusmaa

8

Ühendkuningriik

8

Muud

4  (76)

Liit

36

TAC

36


Liik

:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

:

IIIa püügipiirkond; IIIb, IIIc, IIId püügipiirkonna liidu veed

(LIN/3A/BCD)

Belgia

6  (77)

Analüütiline TAC

Taani

50

Saksamaa

6  (77)

Rootsi

19

Ühendkuningriik

6  (77)

Liit

87

TAC

87


Liik

:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

:

IV püügipiirkonna liidu veed

(LIN/04-C.)

Belgia

12

Analüütiline TAC

Taani

194

Saksamaa

120

Prantsusmaa

108

Madalmaad

4

Rootsi

8

Ühendkuningriik

1 496

Liit

1 942

TAC

1 942


Liik

:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

:

V püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/05EI.)

Belgia

9

Ennetuslik TAC

Taani

6

Saksamaa

6

Prantsusmaa

6

Ühendkuningriik

6

Liit

33

TAC

33


Liik

:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

:

VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(LIN/6X14.)

Belgia

27  (78)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Taani

5  (78)

Saksamaa

100  (78)

Hispaania

2 012  (78)

Prantsusmaa

2 145  (78)

Iirimaa

538  (78)

Portugal

5  (78)

Ühendkuningriik

2 468  (78)

Liit

7 300  (78)

TAC

14 164


Liik

:

Harilik molva

Molva molva

Püügipiirkond

:

IV püügipiirkonna Norra veed

(LIN/04-N.)

Belgia

0  (79)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

0  (79)

Saksamaa

0  (79)

Prantsusmaa

0  (79)

Madalmaad

0  (79)

Ühendkuningriik

0  (79)

Liit

0  (79)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

:

IIIa püügipiirkond, alarajoonide 22–32 liidu veed

(NEP/3A/BCD)

Taani

3 688

Analüütiline TAC

Saksamaa

11

Rootsi

1 320

Liit

5 019

TAC

5 019


Liik

:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(NEP/2AC4-C)

Belgia

811

Analüütiline TAC

Taani

811

Saksamaa

12

Prantsusmaa

24

Madalmaad

417

Ühendkuningriik

13 424

Liit

15 499

TAC

15 499


Liik

:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

:

IV püügipiirkonna Norra veed

(NEP/04-N.)

Taani

0  (80)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0  (80)

Ühendkuningriik

0  (80)

Liit

0  (80)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

:

VI, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(NEP/5BC6.)

Hispaania

31

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

124

Iirimaa

207

Ühendkuningriik

14 925

Liit

15 287

TAC

15 287


Liik

:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

:

VII püügipiirkond

(NEP/07.)

Hispaania

1 259

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

5 104

Iirimaa

7 741

Ühendkuningriik

6 885

Liit

20 989

TAC

20 989

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

ICESi VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16

(NEP/*07U16):

Hispaania

557

Prantsusmaa

349

Iirimaa

671

Ühendkuningriik

271

Liit

1 848


Liik

:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(NEP/8ABDE.)

Hispaania

234

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3 665

Liit

3 899

TAC

3 899


Liik

:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

:

VIIIc püügipiirkond

(NEP/08C.)

Hispaania

64

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

3

Liit

67

TAC

67


Liik

:

Norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügipiirkond

:

IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(NEP/9/3411)

Hispaania

55

Analüütiline TAC

Portugal

166

Liit

221

TAC

221


Liik

:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

:

IIIa

(PRA/03A.)

Taani

1 318  (81)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Rootsi

710  (81)

Liit

2 028  (81)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(PRA/2AC4-C)

Taani

1 818

Analüütiline TAC

Madalmaad

17

Rootsi

73

Ühendkuningriik

538

Liit

2 446

TAC

2 446


Liik

:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

:

Norra veed lõuna pool 62° N

(PRA/04-N.)

Taani

0  (83)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Rootsi

0  (82)  (83)

Liit

0  (83)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Viburhännakud

Penaeus spp.

Püügipiirkond

:

Prantsuse Guajaana veed

(PEN/FGU.)

Prantsusmaa

Kehtestatakse hiljem (84)  (85)

Ennetuslik TAC

Liit

Kehtestatakse hiljem (85)  (86)

TAC

Kehtestatakse hiljem (85)  (86)


Liik

:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

:

Skagerrak

(PLE/03AN.)

Belgia

43  (87)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

5 555  (87)

Saksamaa

29  (87)

Madalmaad

1 069  (87)

Rootsi

298  (87)

Liit

6 994  (87)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

:

Kattegat

(PLE/03AS.)

Taani

1 922

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

22

Rootsi

216

Liit

2 160

TAC

2 160


Liik

:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

:

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna liidu veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

(PLE/2A3AX4)

Belgia

4 472  (88)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

14 534  (88)

Saksamaa

4 193  (88)

Prantsusmaa

839  (88)

Madalmaad

27 950  (88)

Ühendkuningriik

20 683  (88)

Liit

72 671  (88)

TAC

Ei ole kehtestatud

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IV püügipiirkonna Norra veed

(PLE/*04N-)

Liit

0


Liik

:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

:

VI, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(PLE/56-14)

Prantsusmaa

9

Ennetuslik TAC

Iirimaa

261

Ühendkuningriik

388

Liit

658

TAC

658


Liik

:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

:

VIIa

(PLE/07A.)

Belgia

31

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

14

Iirimaa

854

Madalmaad

9

Ühendkuningriik

312

Liit

1 220

TAC

1 220


Liik

:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

:

VIIb ja VIIc püügipiirkond

(PLE/7BC.)

Prantsusmaa

11

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Iirimaa

63

Liit

74

TAC

74


Liik

:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

:

VIId ja VIIe

(PLE/7DE.)

Belgia

871  (89)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

2 903  (89)

Ühendkuningriik

1 548

Liit

5 322

TAC

5 322


Liik

:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

:

VIIf ja VIIg

(PLE/7FG.)

Belgia

69

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

125

Iirimaa

202

Ühendkuningriik

65

Liit

461

TAC

461


Liik

:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

:

VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkond

(PLE/7HJK.)

Belgia

8

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

17

Iirimaa

59

Madalmaad

34

Ühendkuningriik

17

Liit

135

TAC

135


Liik

:

Atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond

:

VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(PLE/8/3411)

Hispaania

66

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

263

Portugal

66

Liit

395

TAC

395


Liik

:

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

:

VI, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(POL/56-14)

Hispaania

6

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

190

Iirimaa

56

Ühendkuningriik

145

Liit

397

TAC

397


Liik

:

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

:

VII püügipiirkond

(POL/07.)

Belgia

420  (90)

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Hispaania

25  (90)

Prantsusmaa

9 667  (90)

Iirimaa

1 030  (90)

Ühendkuningriik

2 353  (90)

Liit

13 495  (90)

TAC

13 495


Liik

:

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

:

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe

(POL/8ABDE.)

Hispaania

252

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

1 230

Liit

1 482

TAC

1 482


Liik

:

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

:

VIIIc püügipiirkond

(POL/08C.)

Hispaania

208

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

23

Liit

231

TAC

231


Liik

:

Pollak

Pollachius pollachius

Püügipiirkond

:

IX ja X püügipiirkond, CECAFi 34.1.1 liidu veed

(POL/9/3411)

Hispaania

273  (91)

Ennetuslik TAC

Portugal

9  (91)

Liit

282  (91)

TAC

282


Liik

:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

:

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed

(POK/2A34.)

Belgia

19  (92)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

2 251  (92)

Saksamaa

5 684  (92)

Prantsusmaa

13 375  (92)

Madalmaad

57  (92)

Rootsi

309  (92)

Ühendkuningriik

4 358  (92)

Liit

26 053  (92)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

:

VI; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(POK/56-14)

Saksamaa

210  (93)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

2 082  (93)

Iirimaa

380  (93)

Ühendkuningriik

2 959  (93)

Liit

5 631  (93)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

:

Norra veed lõuna pool 62° N

(POK/04-N.)

Rootsi

0  (94)  (95)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

0  (95)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

:

VII, VIII, IX ja X; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(POK/7/3411)

Belgia

6

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

1 245

Iirimaa

1 491

Ühendkuningriik

434

Liit

3 176

TAC

3 176


Liik

:

Harilik kammeljas ja sile kammeljas

Psetta maxima ja Scopthalmus rhombus

Püügipiirkond

:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(TUR/2AC4-C) hariliku kammelja puhul,

(BLL/2AC4-C) sileda kammelja puhul

Belgia

340

Ennetuslik TAC

Taani

727

Saksamaa

186

Prantsusmaa

88

Madalmaad

2 579

Rootsi

5

Ühendkuningriik

717

Liit

4 642

TAC

4 642


Liik

:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(SRX/2AC4-C)

Belgia

211  (96)  (97)  (98)

Ennetuslik TAC

Taani

8  (96)  (97)  (98)

Saksamaa

10  (96)  (97)  (98)

Prantsusmaa

33  (96)  (97)  (98)

Madalmaad

180  (96)  (97)  (98)

Ühendkuningriik

814  (96)  (97)  (98)

Liit

1 256  (96)  (98)

TAC

1 256  (98)


Liik

:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

:

IIIa püügipiirkonna ELi veed

(SRX/03A-C.)

Taani

37  (99)  (100)

Ennetuslik TAC

Rootsi

10  (99)  (100)

Liit

47  (99)  (100)

TAC

47  (100)


Liik

:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

:

VIa, VIb ja VIIa–c, VIIe–k püügipiirkonna liidu veed

(SRX/67AKXD)

Belgia

725  (101)  (102)  (103)

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Eesti

4  (101)  (102)  (103)

Prantsusmaa

3 255  (101)  (102)  (103)

Saksamaa

10  (101)  (102)  (103)

Iirimaa

1 048  (101)  (102)  (103)

Leedu

17  (101)  (102)  (103)

Madalmaad

3  (101)  (102)  (103)

Portugal

18  (101)  (102)  (103)

Hispaania

876  (101)  (102)  (103)

Ühendkuningriik

2 076  (101)  (102)  (103)

Liit

8 032  (101)  (102)  (103)

TAC

8 032  (102)


Liik

:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

:

VIId püügipiirkonna liidu veed

(SRX/07D.)

Belgia

72  (104)  (105)  (106)

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

602  (104)  (105)  (106)

Madalmaad

4  (104)  (105)  (106)

Ühendkuningriik

120  (104)  (105)  (106)

Liit

798  (104)  (105)  (106)

TAC

798  (105)


Liik

:

Railised

Rajiformes

Püügipiirkond

:

VIII ja IX püügipiirkonna liidu veed

(SRX/89-C.)

Belgia

7  (107)  (108)

Ennetuslik TAC

Prantsusmaa

1 298  (107)  (108)

Portugal

1 051  (107)  (108)

Hispaania

1 057  (107)  (108)

Ühendkuningriik

7  (107)  (108)

Liit

3 420  (107)  (108)

TAC

3 420  (108)


Liik

:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed, Vb ja VI püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(GHL/2A-C46)

Taani

11  (109)

Analüütiline TAC

Saksamaa

20  (109)

Eesti

11  (109)

Hispaania

11  (109)

Prantsusmaa

185  (109)

Iirimaa

11  (109)

Leedu

11  (109)

Poola

11  (109)

Ühendkuningriik

729  (109)

Liit

1 000  (109)

TAC

2 000


Liik

:

Harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond

:

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 liidu veed

(MAC/2A34.)

Belgia

492  (110)

Analüütiline TAC

Taani

16 892  (110)

Saksamaa

513  (110)

Prantsusmaa

1 550  (110)

Madalmaad

1 561  (110)

Rootsi

4 396  (110)

Ühendkuningriik

1 446  (110)

Liit

26 850  (110)

TAC

Ei kohaldata

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi vööndis püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: järgmistes piirkondades:

 

IIIa

(MAC/*03A.)

IIIa ja IVbc

(MAC/*3A4BC)

IVb

(MAC/*04B.)

IVc

(MAC/*04C.)

VI, IIa rahvusvahelised veed, 1. jaanuarist31. märtsini 2014 ning detsembris 2014

(MAC/*2A6.)

Taani

0

4 130

0

0

9 105

Prantsusmaa

0

490

0

0

0

Madalmaad

0

490

0

0

0

Rootsi

0

0

390

10

1 758

Ühendkuningriik

0

490

0

0

0

Norra

0

0

0

0

0


Liik

:

Harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond

:

VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(MAC/2CX14-)

Saksamaa

19 578  (111)

Analüütiline TAC

Hispaania

21  (111)

Eesti

163  (111)

Prantsusmaa

13 054  (111)

Iirimaa

65 260  (111)

Läti

120  (111)

Leedu

120  (111)

Madalmaad

28 551  (111)

Poola

1 378  (111)

Ühendkuningriik

179 471  (111)

Liit

307 716  (111)

TAC

Ei kohaldata

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades ega nendel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

IVa püügipiirkonna liidu veed. Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2014 ja 1. september – 31. detsember 2014

(MAC/*4A-EN)

IIa püügipiirkonna Norra veed

(MAC/*2AN-)

Saksamaa

7 877

0

Prantsusmaa

5 252

0

Iirimaa

26 258

0

Madalmaad

11 487

0

Ühendkuningriik

72 212

0

Liit

123 086

0


Liik

:

Harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond

:

VIIIc, IX ja X; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(MAC/8C3411)

Hispaania

29 020  (112)  (113)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

193  (112)  (113)

Portugal

5 998  (112)  (113)

Liit

35 211  (112)

TAC

Ei kohaldata

Eritingimus:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

VIIIb

(MAC/*08B.)

Hispaania

2 437

Prantsusmaa

16

Portugal

504


Liik

:

Harilik makrell

Scomber scombrus

Püügipiirkond

:

IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed

(MAC/2A4A-N)

Taani

12 085  (114)  (115)

Analüütiline TAC

Liit

12 085  (114)  (115)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

:

IIIa, alarajoonide 22–32 liidu veed

(SOL/3A/BCD)

Taani

297

Analüütiline TAC

Saksamaa

17  (116)

Madalmaad

28  (116)

Rootsi

11

Liit

353

TAC

353


Liik

:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(SOL/24-C.)

Belgia

987  (117)

Analüütiline TAC

Taani

451  (117)

Saksamaa

790  (117)

Prantsusmaa

198  (117)

Madalmaad

8 916  (117)

Ühendkuningriik

508  (117)

Liit

11 850  (117)

TAC

11 900


Liik

:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

:

VI, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(SOL/56-14)

Iirimaa

46

Ennetuslik TAC

Ühendkuningriik

11

Liit

57

TAC

57


Liik

:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

:

VIIa

(SOL/07A.)

Belgia

23

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0

Iirimaa

41

Madalmaad

7

Ühendkuningriik

24

Liit

95

TAC

95


Liik

:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

:

VIIb ja VIIc

(SOL/7BC.)

Prantsusmaa

6

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Iirimaa

36

Liit

42

TAC

42


Liik

:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

:

VIId

(SOL/07D.)

Belgia

1 303

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

2 605

Ühendkuningriik

930

Liit

4 838

TAC

4 838


Liik

:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

:

VIIe

(SOL/07E.)

Belgia

29  (118)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

313  (118)

Ühendkuningriik

490  (118)

Liit

832

TAC

832


Liik

:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

:

VIIf ja VIIg

(SOL/7FG.)

Belgia

625

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

63

Iirimaa

31

Ühendkuningriik

282

Liit

1 001

TAC

1 001


Liik

:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

:

VIIh, VIIj ja VIIk

(SOL/7HJK.)

Belgia

32

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Prantsusmaa

64

Iirimaa

171

Madalmaad

51

Ühendkuningriik

64

Liit

382

TAC

382


Liik

:

Harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond

:

VIIIa ja VIIIb

(SOL/8AB.)

Belgia

47

Analüütiline TAC

Hispaania

9

Prantsusmaa

3 483

Madalmaad

261

Liit

3 800

TAC

3 800


Liik

:

Merikeeled

Solea spp.

Püügipiirkond

:

VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(SOL/8CDE34)

Hispaania

403

Ennetuslik TAC

Portugal

669

Liit

1 072

TAC

1 072


Liik

:

Kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond

:

IIIa

(SPR/03A.)

Taani

15 610  (119)  (120)

Ennetuslik TAC

Saksamaa

33  (119)  (120)

Rootsi

5 906  (119)  (120)

Liit

21 549  (120)

TAC

Ei ole kehtestatud


Liik

:

Kilu ja seotud kaaspüük

Sprattus sprattus

Püügipiirkond

:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(SPR/2AC4-C)

Belgia

1 407  (122)  (123)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

111 324  (122)  (123)

Saksamaa

1 407  (122)  (123)

Prantsusmaa

1 407  (122)  (123)

Madalmaad

1 407  (122)  (123)

Rootsi

1 330  (121)  (122)  (123)

Ühendkuningriik

4 642  (122)  (123)

Liit

122 924  (123)

TAC

144 000


Liik

:

Kilu

Sprattus sprattus

Püügipiirkond

:

VIId ja VIIe

(SPR/7DE.)

Belgia

26

Ennetuslik TAC

Taani

1 674

Saksamaa

26

Prantsusmaa

361

Madalmaad

361

Ühendkuningriik

2 702

Liit

5 150

TAC

5 150


Liik

:

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond

:

IIIa püügipiirkonna liidu veed

(DGS/03A-C.)

Taani

0

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Rootsi

0

Liit

0

TAC

0


Liik

:

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond

:

IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(DGS/2AC4-C)

Belgia

0  (124)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Taani

0  (124)

Saksamaa

0  (124)

Prantsusmaa

0  (124)

Madalmaad

0  (124)

Rootsi

0  (124)

Ühendkuningriik

0  (124)

Liit

0  (124)

TAC

0  (124)


Liik

:

Harilik ogahai

Squalus acanthias

Püügipiirkond

:

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(DGS/15X14)

Belgia

0  (125)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11.

Saksamaa

0  (125)

Hispaania

0  (125)

Prantsusmaa

0  (125)

Iirimaa

0  (125)

Madalmaad

0  (125)

Portugal

0  (125)

Ühendkuningriik

0  (125)

Liit

0  (125)

TAC

0  (125)


Liik

:

Stauriid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügipiirkond

:

IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna liidu veed

(JAX/4BC7D)

Belgia

30  (127)  (128)

Ennetuslik TAC

Taani

13 228  (127)  (128)

Saksamaa

1 168  (126)  (127)  (128)

Hispaania

246  (127)  (128)

Prantsusmaa

1 097  (126)  (127)  (128)

Iirimaa

832  (127)  (128)

Madalmaad

7 963  (126)  (127)  (128)

Portugal

28  (127)  (128)

Rootsi

75  (127)  (128)

Ühendkuningriik

3 148  (126)  (127)  (128)

Liit

27 815  (127)

TAC

27 815


Liik

:

Stauriidid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügipiirkond

:

IIa ja IVa püügipiirkonna liidu veed; VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(JAX/2A-14)

Taani

11 382  (129)  (131)  (132)

Analüütiline TAC

Saksamaa

8 881  (129)  (130)  (131)  (132)

Hispaania

12 113  (131)  (132)

Prantsusmaa

4 571  (129)  (130)  (131)  (132)

Iirimaa

29 578  (129)  (131)  (132)

Madalmaad

35 635  (129)  (130)  (131)  (132)

Portugal

1 167  (131)  (132)

Rootsi

675  (129)  (131)  (132)

Ühendkuningriik

10 710  (129)  (130)  (131)  (132)

Liit

114 712  (132)

TAC

116 912


Liik

:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

:

VIIIc

(JAX/08C.)

Hispaania

16 582  (133)  (135)

Analüütiline TAC

Prantsusmaa

287  (133)

Portugal

1 639  (133)  (135)

Liit

18 508

TAC

18 508


Liik

:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

:

IX

(JAX/09.)

Hispaania

9 055  (136)  (137)

Analüütiline TAC

Portugal

25 945  (136)  (137)

Liit

35 000

TAC

35 000


Liik

:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

:

X, CECAFi liidu veed (138)

(JAX/X34PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem (139)  (140)

Ennetuslik TAC

Liit

Kehtestatakse hiljem (141)

TAC

Kehtestatakse hiljem (141)


Liik

:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

:

CECAFi liidu veed (142)

(JAX/341PRT)

Portugal

Kehtestatakse hiljem (143)  (144)

Ennetuslik TAC

Liit

Kehtestatakse hiljem (145)

TAC

Kehtestatakse hiljem (145)


Liik

:

Stauriidid

Trachurus spp.

Püügipiirkond

:

CECAFi liidu veed (146)

(JAX/341SPN)

Hispaania

Kehtestatakse hiljem (147)

Ennetuslik TAC

Liit

Kehtestatakse hiljem (148)

TAC

Kehtestatakse hiljem (148)


Liik

:

Norra tursik ja seotud kaaspüük

Trisopterus esmarki

Püügipiirkond

:

IIIa, IIa ja IV püügipiirkonna liidu veed

(NOP/2A3A4.)

Taani

103 404  (149)  (151)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

20  (149)  (150)  (151)

Madalmaad

76  (149)  (150)  (151)

Liit

103 500  (149)  (151)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Norra tursik ja seotud kaaspüük

Trisopterus esmarki

Püügipiirkond

:

IV püügipiirkonna Norra veed

(NOP/04-N.)

Taani

0  (152)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

0  (152)

Liit

0  (152)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala

Püügipiirkond

:

IV püügipiirkonna Norra veed

(I/F/04-N.)

Rootsi

0  (153)  (154)

Ennetuslik TAC

Liit

0  (154)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Muud liigid

Püügipiirkond

:

Vb, VI ja VII püügipiirkonna liidu veed

(OTH/5B67-C)

Liit

Ei kohaldata

Ennetuslik TAC

Norra

0  (155)  (156)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Muud liigid

Püügipiirkond

:

IV püügipiirkonna Norra veed

(OTH/04-N.)

Belgia

0  (159)

Ennetuslik TAC

Taani

0  (159)

Saksamaa

0  (159)

Prantsusmaa

0  (159)

Madalmaad

0  (159)

Rootsi

Ei kohaldata (157)  (159)

Ühendkuningriik

0  (159)

Liit

0  (158)  (159)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Muud liigid

Püügipiirkond

:

IIa, IV ja VIa püügipiirkonna liidu veed põhja pool 56°30′ N

(OTH/2A46AN)

Liit

Ei kohaldata

Ennetuslik TAC

Norra

0  (160)  (161)  (162)

TAC

Ei kohaldata

(1)  Välja arvatud kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula lähedal asuvad veed.

(2)  Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes kõnealuse koodiga peab olema tobiasaak. Hariliku soomuslesta, makrelli ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 %st kvoodist (OT1/*2A3A4).

(3)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(4)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(5)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(6)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(7)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(8)  Lossitud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(9)  Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda IV püügipiirkonna liidu vetes (HER/*04-C.).

(10)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(11)  Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/04A.) ja IVb (HER/04B.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.

(12)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(13)  Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.

(14)  Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.

(15)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(16)  Üksnes lossitud kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.

(17)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(18)  Üksnes lossitud kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm.

(19)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(20)  Üksnes sellise heeringa lossitud kogused, mis on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm.

(21)  Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56′ N, 1°19,1′ E) laiuskraadini 51°33′ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.

(22)  Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda IVb püügipiirkonnas (HER/*04B.).

(23)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(24)  Viide heeringavarudele ICESi VIa püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde’i piirkond.

(25)  Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57° 30′ N, välja arvatud 6 meremiiline vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.

(26)  Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, lõuna pool 56°00′ N ja lääne pool 07°00′ W.

(27)  Clyde’i kalavaru: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub järgmisi koordinaate ühendavast joonest kirde pool:

—

Mull of Kintyre (55°17.9′N, 05°47.8′ W);

—

punkt konkreetses asukohas (55°04′N, 05°23′ W) ja

—

Corsewall Point (55°00.5′N, 05°09.4′ W).

(28)  Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(29)  Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(30)  Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—

põhjas laiuskraad 52°30′ N,

—

lõunas laiuskraad 52°00′ N,

—

läänes Iirimaa rannik,

—

idas Ühendkuningriigi rannik.

(31)  Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:

—

põhjas laiuskraad 52°30′ N,

—

lõunas laiuskraad 52°00′ N,

—

läänes Iirimaa rannik,

—

idas Ühendkuningriigi rannik.

(32)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.

(33)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(34)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(35)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.

(36)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(37)  Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(38)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(39)  Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas kaaspüügil püütud turska võib lossida tingimusel, et eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 1,5 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta.

(40)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükis sätestatud tingimustele.

(41)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(42)  Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

(43)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükile.

(44)  Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda: VI, Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).

(45)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(46)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).

(47)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükile.

(48)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(49)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(50)  Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(51)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(52)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükile.

(53)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(54)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(55)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(56)  Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(57)  Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 1 kohaselt.

(58)  Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(59)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(60)  Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires:

81 846

(61)  Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(62)  Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires:

81 846

(63)  Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(64)  Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires:

81 846

(65)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükile.

(66)  Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(67)  Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires:

81 846

(68)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(69)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(70)  Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(71)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(72)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(73)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(74)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(75)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(76)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(77)  Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna liidu vetes.

(78)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(79)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(80)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(81)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(82)  Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(83)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(84)  Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(85)  Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.

(86)  Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(87)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(88)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(89)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükile.

(90)  Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (POL/*8ABDE).

(91)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIc püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.).

(92)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(93)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(94)  Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(95)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(96)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(97)  Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste laevade suhtes.

(98)  Ei kohaldata sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleksi (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ja täht-sünkrai (Amblyraja radiata) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(99)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C.) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

(100)  Ei kohaldata sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleksi (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia), ogarai (Raja clavata) ja täht-sünkrai (Amblyraja radiata) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(101)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/67AKXD), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Leucoraja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(102)  Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleksi (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia), norra rai (Dipturus nidarosiensis) ja valgerai (Rostroraja alba) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(103)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/*07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*07D.), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*07D.), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Leucoraja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi.

(104)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(105)  Ei kohaldata sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleksi (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia), musterrai (Raja undulata) ja tähtrai (Amblyraja radiata) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(106)  Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*67AKD) püügist teatatakse eraldi.

(107)  Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.

(108)  Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleksi (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ja valgerai (Raja alba) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(109)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(110)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(111)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(112)  Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

(113)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(114)  IIa (MAC/*02A.) ja IVa (MAC/*4A.) püügipiirkonnas püütud saak tuleb eraldi teatada.

(115)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(116)  Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa alarajoonide 22–32 liidu vetes.

(117)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(118)  Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükile.

(119)  Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta, merlangi ja kilttursa kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*03A.).

(120)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(121)  Kaasa arvatud tobiad.

(122)  Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 %st kvoodist (OTH/*2AC4C).

(123)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(124)  Õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus), šokolaad-ogahai (Dalatias licha), pikkkoon-hai (Deania calceus), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus), portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ja harilik ogahai (Squalus acanthias) kaasa arvatud. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

(125)  Õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus), šokolaad-ogahai (Dalatias licha), pikkkoon-hai (Deania calceus), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus), portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ja harilik ogahai (Squalus acanthias) kaasa arvatud. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

(126)  Eritingimus: kuni 5 % VIId püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna liidu veed; Vb püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2A-14).

(127)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(128)  Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*4BC7D).

(129)  Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit 2014 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkondade liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).

(130)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas (JAX/*07D.).

(131)  Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*2A-14).

(132)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(133)  Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 (134) artiklist 19 võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(134)   Nõukogu 30. märtsi 1998. aasta määrus (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

(135)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX piirkonnas (JAX/*09.).

(136)  Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–15 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(137)  Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIIIc piirkonnas (JAX/*08C).

(138)  Assoori saarte ümbruse veed.

(139)  Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(140)  Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(141)  Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.

(142)  Madeira ümbruse veed.

(143)  Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5 % koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(144)  Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(145)  Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt.

(146)  Kanaari saarte ümbruse veed.

(147)  Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.

(148)  Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt.

(149)  Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema Norra tursik. Kilttursa ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OT2/*2A3A4).

(150)  Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna liidu vetes.

(151)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(152)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(153)  Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka.

(154)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(155)  Püütakse ainult õngejadaga.

(156)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(157)  Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile muude liikide püügiks tavapärastes kogustes.

(158)  Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(159)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(160)  Üksnes IIa ja IV püügipiirkond (OTH/*2A4-C).

(161)  Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.

(162)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA ICESi I, II, V, XII JA XIV ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED

Liik

:

Arktikakrabi

Chionoecetes spp.

Püügipiirkond

:

NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed

(PCR/N1GRN.)

Iirimaa

25  (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

175  (1)

Liit

200  (1)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Heeringas

Clupea harengus

Püügipiirkond

:

I ja II püügipiirkonna liidu, Norra ja rahvusvahelised veed

(HER/1/2-)

Belgia

9  (2)

Analüütiline TAC

Taani

9 346  (2)

Saksamaa

1 637  (2)

Hispaania

31  (2)

Prantsusmaa

403  (2)

Iirimaa

2 419  (2)

Madalmaad

3 345  (2)

Poola

473  (2)

Portugal

31  (2)

Soome

145  (2)

Rootsi

3 463  (2)

Ühendkuningriik

5 975  (2)

Liit

27 277  (2)

TAC

419 000

Eritingimus:

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)

0


Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

I ja II Norra veed

(COD/1N2AB.)

Saksamaa

0

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kreeka

0

Hispaania

0

Iirimaa

0

Prantsusmaa

0

Portugal

0

Ühendkuningriik

0

Liit

0

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

NAFO 1Gröönimaa veed ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(COD/N1GL14)

Saksamaa

1 800  (3)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

400  (3)

Liit

2 200  (3)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

I ja IIb

(COD/1/2B.)

Saksamaa

7 667  (6)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

14 260  (6)

Prantsusmaa

3 718  (6)

Poola

3 035  (6)

Portugal

2 806  (6)

Ühendkuningriik

5 172  (6)

Muud liikmesriigid

250  (4)  (6)

Liit

36 908  (5)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Tursk ja kilttursk

Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

:

Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

(COD/05B-F.) tursa puhul;

(HAD/05B-F.) kilttursa puhul

Saksamaa

0  (7)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0  (7)

Ühendkuningriik

0  (7)

Liit

0  (7)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

Püügipiirkond

:

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

(HAL/514GRN)

Portugal

118  (8)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

118  (8)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Harilik hiidlest

Hippoglossus hippoglossus

Püügipiirkond

:

NAFO 1 Gröönimaa veed

(HAL/N1GRN.)

Liit

118  (9)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond

:

V ja XIV Gröönimaa veed

(GRV/514GRN)

Liit

65  (10)  (11)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügipiirkond

:

NAFO 1 Gröönimaa veed

(GRV/N1GRN.)

Liit

65  (12)  (13)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond

:

IIb

(CAP/02B.)

Liit

0

Analüütiline TAC

TAC

0


Liik

:

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond

:

V ja XIV Gröönimaa veed

(CAP/514GRN)

Taani

0

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

0

Rootsi

0

Saksamaa

0

Kõik liikmesriigid

0  (14)

Liit

0  (15)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Kilttursk

Melanogrammus aeglefinus

Püügipiirkond

:

I ja II Norra veed

(HAD/1N2AB.)

Saksamaa

0  (16)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0  (16)

Ühendkuningriik

0  (16)

Liit

0  (16)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügipiirkond

:

Fääri saarte veed

(WHB/2A4AXF)

Taani

0  (17)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0  (17)

Prantsusmaa

0  (17)

Madalmaad

0  (17)

Ühendkuningriik

0  (17)

Liit

0  (17)

TAC

0


Liik

:

Harilik molva ja sinine molva

Molva molva ja Molva dypterygia

Püügipiirkond

:

Vb Fääri saarte veed

(LIN/05B-F.) hariliku molva puhul,

(BLI/05B-F.) sinise molva puhul

Saksamaa

0  (18)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0  (18)

Ühendkuningriik

0  (18)

Liit

0  (18)

TAC

0


Liik

:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

:

V ja XIV Gröönimaa veed

(PRA/514GRN)

Taani

1 295  (19)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

1 295  (19)

Liit

2 590  (19)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

:

NAFO 1 Gröönimaa veed

(PRA/N1GRN.)

Taani

1 700

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

1 700

Liit

3 400

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

:

I ja II Norra veed

(POK/1N2AB.)

Saksamaa

0  (20)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0  (20)

Ühendkuningriik

0  (20)

Liit

0  (20)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

:

I ja II rahvusvahelised veed

(POK/1/2INT)

Liit

0

Analüütiline TAC

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Põhjaatlandi süsikas

Pollachius virens

Püügipiirkond

:

Vb Fääri saarte veed

(POK/05B-F.)

Belgia

0  (21)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0  (21)

Prantsusmaa

0  (21)

Madalmaad

0  (21)

Ühendkuningriik

0  (21)

Liit

0  (21)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

:

I ja II Norra veed

(GHL/1N2AB.)

Saksamaa

0  (22)  (23)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

0  (22)  (23)

Liit

0  (22)  (23)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

:

I ja II rahvusvahelised veed

(GHL/1/2INT)

Liit

0

Ennetuslik TAC

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

:

NAFO 1 Gröönimaa veed

(GHL/N1GRN.)

Saksamaa

1 700  (25)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Liit

1 700  (24)  (25)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

:

V ja XIV Gröönimaa veed

(GHL/514GRN)

Saksamaa

3 591  (27)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik

189  (27)

Liit

3 780  (26)  (27)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Meriahvenad (madalvee pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

V liidu ja rahvusvahelised veed, XII ja XIV rahvusvahelised veed

(RED/51214S)

Eesti

0

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0

Hispaania

0

Prantsusmaa

0

Iirimaa

0

Läti

0

Madalmaad

0

Poola

0

Portugal

0

Ühendkuningriik

0

Liit

0

TAC

0


Liik

:

Meriahvenad (süvamere pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

V liidu ja rahvusvahelised veed, XII ja XIV rahvusvahelised veed

(RED/51214D)

Eesti

93  (28)  (29)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

1 883  (28)  (29)

Hispaania

331  (28)  (29)

Prantsusmaa

176  (28)  (29)

Iirimaa

1  (28)  (29)

Läti

34  (28)  (29)

Madalmaad

1  (28)  (29)

Poola

170  (28)  (29)

Portugal

396  (28)  (29)

Ühendkuningriik

5  (28)  (29)

Liit

3 090  (28)  (29)

TAC

20 000  (28)  (29)


Liik

:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

I ja II Norra veed

(RED/1N2AB.)

Saksamaa

0  (30)  (31)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

0  (30)  (31)

Prantsusmaa

0  (30)  (31)

Portugal

0  (30)  (31)

Ühendkuningriik

0  (30)  (31)

Liit

0  (30)  (31)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

I ja II rahvusvahelised veed

(RED/1/2INT)

Liit

Ei kohaldata (32)  (33)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

19 300


Liik

:

Meriahvenad (pelaagilised)

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

NAFO 1F Gröönimaa veed, V ja XIV Gröönimaa veed

(RED/N1G14P)

Saksamaa

1 897  (34)  (35)  (36)  (37)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

10  (34)  (35)  (36)  (37)

Ühendkuningriik

13  (34)  (35)  (36)  (37)

Liit

1 920  (34)  (35)  (36)  (37)

Norra

1 897  (34)  (35)  (36)  (37)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Meriahvenad (põhjalähedased)

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

NAFO 1F Gröönimaa veed, V ja XIV Gröönimaa veed

(RED/N1G14D)

Saksamaa

1 976  (38)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

10  (38)

Ühendkuningriik

14  (38)

Liit

2 000  (38)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

Va püügipiirkonna Islandi veed

(RED/05A-IS)

Belgia

0  (39)  (40)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0  (39)  (40)

Prantsusmaa

0  (39)  (40)

Ühendkuningriik

0  (39)  (40)

Liit

0  (39)  (40)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

Vb Fääri saarte veed

(RED/05B-F.)

Belgia

0  (41)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

0  (41)

Prantsusmaa

0  (41)

Ühendkuningriik

0  (41)

Liit

0  (41)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Muud liigid

Püügipiirkond

:

I ja II Norra veed

(OTH/1N2AB.)

Saksamaa

0  (42)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0  (42)

Ühendkuningriik

0  (42)

Liit

0  (42)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Muud liigid (43)

Püügipiirkond

:

Vb Fääri saarte veed

(OTH/05B-F.)

Saksamaa

0  (44)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0  (44)

Ühendkuningriik

0  (44)

Liit

0  (44)

TAC

Ei kohaldata


Liik

:

Lestalised

Püügipiirkond

:

Vb Fääri saarte veed

(FLX/05B-F.)

Saksamaa

0  (45)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

0  (45)

Ühendkuningriik

0  (45)

Liit

0  (45)

TAC

Ei kohaldata

(1)  Püük on keelatud 1. jaanuarist 31. märtsini NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes põhja pool 64° 15’ N.

(2)  Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond, liidu veed, Fääri saarte veed, Norra veed, Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond, Svalbardi ümbruse kalapüügi kaitsevöönd.

(3)  Püük on keelatud 1. aprillist kuni 31. maini 2014. Püüda võib ainult NAFO 1F ja ICESi XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes vähemalt kahes järgmisest neljast piirkonnast:

Geograafiline piirkond

Geograafilised piirid

1.

NAFO 1F

Lääne pool 44°00’W ja lõuna pool 60°45’N

2.

ICESi XIVb

Ida pool 44°00’W ja lõuna pool 62°30’N

3.

ICESi XIVb

Põhja pool 62°30’N ja lääne pool 35°15’W

4.

ICESi XIVb

Ida pool 35°15’W ja lõuna pool 67°00’N

(4)  Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

(5)  Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(6)  Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 19 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.

(7)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(8)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(9)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(10)  Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(11)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(12)  Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(13)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(14)  Liikmesriigid võivad kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti.

(15)  Tohib püüda 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2014.

(16)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(17)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(18)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(19)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(20)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(21)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(22)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(23)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(24)  Tohib püüda lõuna pool 68°N.

(25)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(26)  Püütakse korraga kuni kuue laevaga.

(27)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(28)  Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas:

Punkt nr

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

64°45’N

28°30’W

2

62°50’N

25°45’W

3

61°55’N

26°45’W

4

61°00’N

26°30’W

5

59°00’N

30°00’W

6

59°00’N

34°00’W

7

61°30’N

34°00’W

8

62°50’N

36°00’W

9

64°45’N

28°30’W

(29)  Ei tohi püüda ajavahemikul 1. jaanuar – 9. mai 2014.

(30)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(31)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(32)  Püük toimub üksnes ajavahemikul 1. juuli kuni 31. detsember 2014. Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Komisjon teavitab liikmesriike kuupäevast, mil NEAFCi sekretariaat teatab NEAFCi osalistele, et lubatud kogupüük on täielikult ära kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates sellest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.

(33)  Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.

(34)   10. maist kuni 31. detsembrini 2014 võib püüda ainult pelaagilist meriahvenat pelaagilise traalnoodaga.

(35)  Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvena kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:

Punkti nr

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

64°45’N

28°30’W

2

62°50’N

25°45’W

3

61°55’N

26°45’W

4

61°00’N

26°30’W

5

59°00’N

30°00’W

6

59°00’N

34°00’W

7

61°30’N

34°00’W

8

62°50’N

36°00’W

9

64°45’N

28°30’W

(36)  Eritingimus: seda kvooti võib püüda ka eespool osutatud meriahvena kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).

(37)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(38)  Võib püüda ainult traaliga ning järgmiste koordinaatidega määratletud joonest ainult põhja ja lääne pool:

Punkti nr

Laiuskraad

Pikkuskraad

1

59°15’N

54°26’W

2

59°15’N

44°00’W

3

59°30’N

42°45’W

4

60°00’N

42°00’W

5

62°00’N

40°30’W

6

62°00’N

40°00’W

7

62°40’N

40°15’W

8

63°09’N

39°40’W

9

63°30’N

37°15’W

10

64°20’N

35°00’W

11

65°15’N

32°30’W

12

65°15’N

29°50’W

(39)  Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk).

(40)  Tohib püüda üksnes juulist kuni detsembrini 2014.

(41)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(42)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

(43)  Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.

(44)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

(45)  Ajutine kvoot artikli 1 lõike 3 kohaselt.

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA

NAFO KONVENTSIOONI ALA

Kõik TACid ja seotud tingimused on vastu võetud NAFO raames.

Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

NAFO 2J3KL

(COD/N2J3KL)

Liit

0  (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0  (1)


Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

NAFO 3NO

(COD/N3NO.)

Liit

0  (3)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0  (3)


Liik

:

Tursk

Gadus morhua

Püügipiirkond

:

NAFO 3M

(COD/N3M.)

Eesti

161

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

676

Läti

161

Leedu

161

Poola

552

Hispaania

2 077

Prantsusmaa

290

Portugal

2 850

Ühendkuningriik

1 353

Liit

8 281

TAC

14 521


Liik

:

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond

:

NAFO 2J3KL

(WIT/N2J3KL)

Liit

0  (4)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0  (4)


Liik

:

Pikklest

Glyptocephalus cynoglossus

Püügipiirkond

:

NAFO 3NO

(WIT/N3NO.)

Liit

0  (5)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0  (5)


Liik

:

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond

:

NAFO 3M

(PLA/N3M.)

Liit

0  (6)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0  (6)


Liik

:

Harilik karelest

Hippoglossoides platessoides

Püügipiirkond

:

NAFO 3LNO

(PLA/N3LNO.)

Liit

0  (7)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0  (7)


Liik

:

Lühiuimkalmaar

Illex illecebrosus

Püügipiirkond

:

NAFO alapiirkonnad 3 ja 4

(SQI/N34.)

Eesti

128  (8)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Läti

128  (8)

Leedu

128  (8)

Poola

227  (8)

Liit

Ei kohaldata (8)  (9)

TAC

34 000


Liik

:

Ruske soomuslest

Limanda ferruginea

Püügipiirkond

:

NAFO 3LNO

(YEL/N3LNO.)

Liit

0  (10)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

17 000


Liik

:

Moiva

Mallotus villosus

Püügipiirkond

:

NAFO 3NO

(CAP/N3NO.)

Liit

0  (11)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

0  (11)


Liik

:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

:

NAFO 3L (12)

(PRA/N3L.)

Eesti

48

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Läti

48

Leedu

48

Poola

48

Hispaania

38

Portugal

10

Liit

240

TAC

4 300


Liik

:

Harilik süvameregarneel

Pandalus borealis

Püügipiirkond

:

NAFO 3M (13)

(PRA/*N3M.)

TAC

Ei kohaldata (14)  (15)

Analüütiline TAC


Liik

:

Süvalest

Reinhardtius hippoglossoides

Püügipiirkond

:

NAFO 3LMNO

(GHL/N3LMNO)

Eesti

310

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

317

Läti

43

Leedu

22

Hispaania

4 243

Portugal

1 774

Liit

6 709

TAC

11 442


Liik

:

Railased

Rajidae

Püügipiirkond

:

NAFO 3LNO

(SKA/N3LNO.)

Eesti

283

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Leedu

62

Hispaania

3 403

Portugal

660

Liit

4 408

TAC

7 000


Liik

:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

NAFO 3LN

(RED/N3LN.)

Eesti

346

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

238

Läti

346

Leedu

346

Liit

1 276

TAC

7 000


Liik

:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

NAFO 3M

(RED/N3M.)

Eesti

1 571  (16)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa

513  (16)

Läti

1 571  (16)

Leedu

1 571  (16)

Hispaania

233  (16)

Portugal

2 354  (16)

Liit

7 813  (16)

TAC

6 500  (16)


Liik

:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

NAFO 3O

(RED/N3O.)

Hispaania

1 771

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

5 229

Liit

7 000

TAC

20 000


Liik

:

Meriahvenad

Sebastes spp.

Püügipiirkond

:

NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K

(RED/N1F3K.)

Läti

0  (17)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Leedu

0  (17)

Liit

0  (17)

TAC

0  (17)


Liik

:

Valge ameerikaluts

Urophycis tenuis

Püügipiirkond

:

NAFO 3NO

(HKW/N3NO.)

Hispaania

255

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

333

Liit

588  (18)

TAC

1 000

(1)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires (2).

(2)   Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1386/2007, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 318, 5.12.2007, lk 1).

(3)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina, maksimaalselt 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

(4)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(5)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(6)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(7)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(8)  Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2014.

(9)  Puudub liidu kindlaksmääratud osa. Järgmine kogus tonnides antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola: 611

(10)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(11)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(12)  Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47°20′ 0

46°40′ 0

2

47°20′ 0

46°30′ 0

3

46°00′ 0

46°30′ 0

4

46°00′ 0

46°40′ 0

(13)  Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47°20′ 0

46°40′ 0

2

47°20′ 0

46°30′ 0

3

46°00′ 0

46°30′ 0

4

46°00′ 0

46°40′ 0

Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist kuni 31. detsembrini 2014 järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

Punkt nr

Põhjalaius

Läänepikkus

1

47°55′ 0

45°00′ 0

2

47°30′ 0

44°15′ 0

3

46°55′ 0

44°15′ 0

4

46°35′ 0

44°30′ 0

5

46°35′ 0

45°40′ 0

6

47°30′ 0

45°40′ 0

7

47°55′ 0

45°00′ 0

(14)  Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele kalapüügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügipäevade maksimaalne arv

Taani

0

0

Eesti

0

0

Hispaania

0

0

Läti

0

0

Leedu

0

0

Poola

0

0

Portugal

0

0

(15)  Sihtpüük ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(16)  Selle kvoodi alla kuuluval püügil tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit 2014 püüda rohkem kui poolaastaks ette nähtud järgmiselt: 3 250

TACi või poolaastaks kehtestatud piiri ammendamisel tuleb lõpetada kõnealuse varu sihtpüük püügimääradest olenemata.

(17)  Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

(18)  Kui vastavalt IA lisa joonealusele märkusele 27 NAFO kaitse- ja kontrollimeetmete kohta kinnitatakse konventsiooniosaliste positiivse hääletustulemusega lubatud 2014. aasta kogupüügiks 2 000 tonni, kehtestatakse liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmiselt:

Hispaania

509

Portugal

667

Liit

1 176

ID LISA

PIKA RÄNDEGA LIIGID – KÕIK PÜÜGIPIIRKONNAD

Nende püügipiirkondade lubatud kogupüük on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate selliste rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide raames, nagu ICCAT.

Liik

:

Harilik tuun

Thunnus thynnus

Püügipiirkond

:

Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri

(BFT/AE45WM)

Küpros

69,44  (4)  (7)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kreeka

129,07  (7)

Hispaania

2 504,45  (2)  (4)  (7)

Prantsusmaa

2 471,23  (2)  (3)  (4)  (7)

Horvaatia

390,59  (6)  (7)

Itaalia

1 950,42  (4)  (5)  (7)

Malta

160,02  (4)  (7)

Portugal

235,5  (7)

Muud liikmesriigid

27,93  (1)  (7)

Liit

7 938,65  (2)  (3)  (4)  (5)  (7)

TAC

13 400


Liik

:

Harilik tuun

Thunnus thynnus

Püügipiirkond

:

Atlandi ookean, ida pool 5° läänepikkust, ja Vahemeri

(BFT/AE45WM)

Hispaania

6 886,05  (9)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

1 325,88  (9)

Muud liikmesriigid

135,58  (8)  (9)

Liit

8 347,51

TAC

13 700


Liik

:

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügipiirkond

:

Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

(SWO/AS05N)

Hispaania

4 699,18  (10)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

442,52  (10)

Liit

5 141,70

TAC

15 000


Liik

:

Põhjapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond

:

Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

(ALB/AN05N)

Iirimaa

2 698,68  (13)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Hispaania

13 756,51  (13)

Prantsusmaa

6 972,79  (13)

Ühendkuningriik

334,08  (13)

Portugal

2 772,87  (13)

Liit

26 534,93  (11)

TAC

28 000


Liik

:

Lõunapoolne pikkuim-tuun

Thunnus alalunga

Püügipiirkond

:

Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

(ALB/AS05N)

Hispaania

724,69

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

238,16

Portugal

507,15

Liit

1 470,0

TAC

24 000


Liik

:

Suursilm-tuun

Thunnus obesus

Püügipiirkond

:

Atlandi ookean

(BET/ATLANT)

Hispaania

16 741,74

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

7 927,83

Portugal

4 797,54

Liit

29 467,10

TAC

85 000


Liik

:

Sinine marliin

Makaira nigricans

Püügipiirkond

:

Atlandi ookean

(BUM/ATLANT)

Hispaania

27,2

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa

397,6

Portugal

55,2

Liit

480,0

TAC

1 985


Liik

:

Valge odanina

Tetrapturus albidus

Püügipiirkond

:

Atlandi ookean

(WHM/ATLANT)

Hispaania

30,5

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal

19,5

Liit

50,0

TAC

355

(1)  Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal ning ainult kaaspüügina.

(2)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania

382,93

Prantsusmaa

172,77

Liit

555,71

(3)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Prantsusmaa

100,00

Liit

100,00

(4)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Hispaania

50,09

Prantsusmaa

49,42

Itaalia

39,01

Küpros

3,20

Malta

4,71

Liit

146,43

(5)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Itaalia

39,01

Liit

39,01

(6)  Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja pikkus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel) kasvatamise eesmärgil püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

Horvaatia

351,53

Liit

351,53

(7)  Erandina määruse (EÜ) nr 302/2009 artikli 7 lõikest 2 lubatakse hariliku tuuni püüki seinnoodaga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres 26. maist 24. juunini 2014 (k.a).

(8)  Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.

(9)  Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/*AS05N).

(10)  Eritingimus: kuni 3,86 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/*AN05N).

(11)  Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 (12) artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv järgmine: 1 253

(12)   Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(13)  Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Iirimaa

50,00

Hispaania

730,00

Prantsusmaa

151,00

Ühendkuningriik

12,00

Portugal

310,00

IE LISA

ANTARKTIKA

CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Neid lubatud kogupüüke kohaldatakse 1. detsembrist 2013 kuni 30. novembrini 2014, kui ei ole sätestatud teisiti.

Liik

:

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond

:

FAO 48.3 Antarktika

(ANI/F483.)

TAC

4 635

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Haugjääkala

Champsocephalus gunnari

Püügipiirkond

:

FAO 58.5.2 Antarktika (1)

(ANI/F5852.)

TAC

1 267

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Krokodilljääkala

Chaenocephalus aceratus

Püügi-piirkond

:

FAO 48.3 Antarktika

(SSI/F483.)

TAC

2 200  (2)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Kergueleni jääkala

Channichthys rhinoceratus

Püügi-piirkond

:

FAO 58.5.2 Antarktika

(LIC/F5852.)

TAC

150  (3)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügi-piirkond

:

FAO 48.3 Antarktika

(TOP/F483.)

TAC

2 400  (4)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Majandamispiirkond A: 48° W kuni 43°30′ W – 52°30′ S kuni 56° S

(TOP/*F483A)

0

Majandamispiirkond B: 43° 30′ W kuni 40° W – 52°30′ S kuni 56° S

(TOP/*F483B)

720

Majandamispiirkond C: 40° W kuni 33°30′ W – 52°30′ S kuni 56° S

(TOP/*F483C)

1 680


Liik

:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügi-piirkond

:

FAO 48.4 Antarktika vete põhjaosa

(TOP/F484N.)

TAC

45  (5)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Antarktika kihvkala

Dissostichus mawsoni

Püügi-piirkond

:

FAO 48.4 Antarktika vete lõunaosa

(TOA/F484S.)

TAC

24  (6)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügi-piirkond

:

FAO 58.5.2 Antarktika

(TOP/F5852.)

TAC

2 730  (7)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Tavaline hiigelvähk

Euphausia superba

Püügi-piirkond

:

FAO 48

(KRI/F48.)

TAC

5 610 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimused:

Kombineeritud kogupüügi 620 000 tonni piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 48.1 (KRI/*F481.)

155 000

Rajoon 48.2 (KRI/*F482.)

279 000

Rajoon 48.3 (KRI/*F483.)

279 000

Rajoon 48.4 (KRI/*F484.)

93 000


Liik

:

Tavaline hiigelvähk

Euphausia superba

Püügi-piirkond

:

FAO 58.4.1 Antarktika

(KRI/F5841.)

TAC

440 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.1 lääne pool 115° idapikkust

(KRI/*F-41W)

277 000

Rajoon 58.4.1 ida pool 115° idalaiust

(KRI/*F-41E)

163 000


Liik

:

Tavaline hiigelvähk

Euphausia superba

Püügi-piirkond

:

FAO 58.4.2 Antarktika

(KRI/F5842.)

TAC

2 645 000

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Eritingimused:

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Rajoon 58.4.2 lääne pool 55° idapikkust

(KRI/*F-42W)

260 000

Rajoon 58.4.2 ida pool 55° idapikkust

(KRI/*F-42E)

192 000


Liik

:

Roheline rüntnototeenia

Gobionotothen gibberifrons

Püügi-piirkond

:

FAO 48.3 Antarktika

(NOG/F483.)

TAC

1 470  (8)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügi-piirkond

:

FAO 48.3 Antarktika

(NOS/F483.)

TAC

300  (9)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Hall nototeenia

Lepidonotothen squamifrons

Püügi-piirkond

:

FAO 58.5.2 Antarktika

(NOS/F5852.)

TAC

80  (10)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügi-piirkond

:

FAO 58.5.2 Antarktika

(GRV/F5852.)

TAC

360  (11)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Pikksabad

Macrourus spp.

Püügi-piirkond

:

FAO 48.3 Antarktika

(GRV/F483.)

TAC

120  (12)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Marmornototeenia

Notothenia rossii

Püügi-piirkond

:

FAO 48.3 Antarktika

(NOR/F483.)

TAC

300  (13)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Krabid

Paralomis spp.

Püügi-piirkond

:

FAO 48.3 Antarktika

(PAI/F483.)

TAC

0

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Tume ebajääkala

Pseudochaenichthys georgianus

Püügi-piirkond

:

FAO 48.3 Antarktika

(SGI/F483.)

TAC

300  (14)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Railised

Rajiformes

Püügi-piirkond

:

FAO 58.5.2 Antarktika

(SRX/F5852.)

TAC

120  (15)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Railised

Rajiformes

Püügi-piirkond

:

FAO 48.3 Antarktika

(SRX/F483.)

TAC

120  (16)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.


Liik

:

Muud liigid

Püügi-piirkond

:

FAO 58.5.2 Antarktika

(OTH/F5852.)

TAC

50  (17)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)  Kõnealuse TACi alusel on püük lubatud piirkonnas, mis on määratletud FAO statistilise alarajooni 58.5.2 osana, mis asub alal, mis on piiratud järgmise joonega:

—

joon algab punktis, kus idapikkus 72°15′ lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimitation Agreement) kohase piiriga, ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 53°25′,

—

seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini idapikkusega 74°,

—

seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 52°40′ ja idapikkusega 76°,

—

seejärel kulgeb põhja suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 52°,

—

seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 51° ja idapikkusega 74°30′ ning

—

seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini.

(2)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(3)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(4)  Seda TACi kohaldatakse õngejadapüügil 16. aprillist kuni 31. augustini 2014 ning mõrrapüügil 1. detsembrist 2013 kuni 30. novembrini 2014.

(5)  Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust.

(6)  Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 57°20′ lõunalaiust ja 60°00′ lõunalaiust ning 24°30′ läänepikkust ja 29°00′ läänepikkust.

(7)  Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool 79°20′ idapikkust. Selles püügipiirkonnas on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud.

(8)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(9)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(10)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(11)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(12)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(13)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(14)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(15)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(16)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

(17)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

IF LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Liik

:

Limapead

Beryx spp.

Püügi-piirkond

:

SEAFO

(ALF/SEAFO)

TAC

200

Ennetuslik TAC


Liik

:

Süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügi-piirkond

:

SEAFO alarajoon B1 (1)

(GER/F47NAM)

TAC

200

Ennetuslik TAC


Liik

:

Süvamere punakrabid

Chaceon spp.

Püügi-piirkond

:

SEAFO, välja arvatud alarajoon B1

(GER/F47X)

TAC

200

Ennetuslik TAC


Liik

:

Patagoonia kihvkala

Dissostichus eleginoides

Püügi-piirkond

:

SEAFO alarajoon D

(TOP/F47D)

TAC

276

Ennetuslik TAC


Liik

:

Oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügi-piirkond

:

SEAFO alarajoon B1 (2)

(ORY/F47NAM)

TAC

0

Ennetuslik TAC


Liik

:

Oranž karekala

Hoplostethus atlanticus

Püügi-piirkond

:

SEAFO, välja arvatud allrajoon B1

(ORY/F47X)

TAC

50

Ennetuslik TAC

(1)  Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—

selle läänepiir on 0° idapikkust,

—

selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

—

selle lõunapiir on 28° lõunalaiust,

—

selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

(2)  Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:

—

selle läänepiir on 0° idapikkust,

—

selle põhjapiir on 20° lõunalaiust,

—

selle lõunapiir on 28° lõunalaiust,

—

selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

IG LISA

SINIUIM-TUUN – KÕIK PÜÜGIPIIRKONNAD

Liik

:

Siniuim-tuun

Thunnus maccoyii

Püügi-piirkond

:

Kõik püügipiirkonnad

(SBF/F41-81)

Liit

10  (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC

12 449

(1)  Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

IH LISA

WCPFC KONVENTSIOONI PIIRKOND

Liik

:

Mõõkkala

Xiphias gladius

Püügi-piirkond

:

WCPFC konventsiooni piirkond lõuna pool 20° lõunalaiust.

(SWO/F7120S)

Liit

3 170,36

Ennetuslik TAC

TAC

Ei kohaldata

IJ LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Liik

:

Tšiili stauriid

Trachurus murphyi

Püügipiirkond

:

SPRFMO konventsiooni ala

(CJM/SPRFMO)

Saksamaa

7 808,07  (1)

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad

8 463,14  (1)

Leedu

5 433,05  (1)

Poola

9 341,74  (1)

Liit

31 046  (1)

TAC

Ei kohaldata

(1)  Ajutine kvoot kuni SPRFMO komisjoni 27.–31. jaanuariks 2014 kavandatud teise aastakoosoleku tulemuste selgumiseni.

IIA LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE TURSA-, LESTA- JA MERIKEELEVARUDE MAJANDAMISEGA ICESI IIIA, VIA, VIIA, VIID RAJOONIS, ICES VI ALAPIIRKONNAS NING ICESI IIA JA VB RAJOONI LIIDU VETES

1.   Reguleerimisala

1.1.

 Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 nimetatud püügivahendeist või mis kasutab mõnda neist vahendeist ning mis viibib ükskõik millises käesoleva lisa punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas.

1.2.

 Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on alla kümne meetri. Kõnealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastatud kalapüügilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad kõnealuste laevade püügikoormust püügikoormuse rühmade kaupa, kuhu need kuuluvad, kasutades asjakohaseid proovivõtu meetodeid. 2014. aasta jooksul taotleb komisjon teaduslikku nõuannet kõnealuste laevade püügikoormuse hindamiseks, et edaspidi hõlmata need püügikoormuse reguleerimise korraga.

2.   Kindlaksmääratud püügivahendid ja geograafilised piirkonnad

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 viidatud püügivahendite rühmade määratlusi („kindlaksmääratud püügivahendid”) ning sama lisa punkti 2 määratletud geograafiliste piirkondade rühmade määratlusi.

3.   Load

Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, võib ta keelata igal oma laeval kalapüügi kindlaksmääratud püügivahenditega mis tahes geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kui ei ole tõendatud, et tema lipu all sõitev laev on kõnealuses piirkonnas kala püüdnud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.   Maksimaalne lubatud püügikoormus

4.1.

 Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 12 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 676/2007 artikli 9 lõikes 2 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus igale püügikoormuse rühmale ja igale liikmesriigile 2014. aasta püügiperioodiks alates 1. veebruarist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015 on sätestatud käesoleva lisa 1. liites.

4.2.

 Määruse (EÜ) nr 1954/2003 (1) kohaselt kehtestatud maksimaalsed aastase püügikoormuse tasemed ei mõjuta käesolevas lisas sätestatud maksimaalset lubatud püügikoormust.

5.   Haldamine

5.1.

 Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 676/2007 artiklis 9, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklis 4 ja artiklites 13–17 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

5.2.

 Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab nende päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib asjaomane liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada.

5.3.

 Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitvatel laevadel mingis piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 5.1 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab asjaomane liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

6.   Püügikoormuse aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse tursavarude majandamise eesmärgil igat käesoleva lisa punktis 2 osutatud geograafilist piirkonda.

7.   Andmete esitamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile andmed oma laevade kasutatud püügikoormuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 33 ja 34. Need andmed edastatakse kalanduse andmevahetussüsteemi kaudu või mis tahes muu andmekogumissüsteemi kaudu, mis komisjon on kasutusele võtnud.

(1)  Nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1954/2003, mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

IIA lisa 1. liide

Maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-päevades

a)   Kattegat:

Kindlaksmääratud püügivahend

DK

DE

SE

TR1

197 929

4 212

16 610

TR2

830 041

5 240

327 506

TR3

441 872

0

490

BT1

0

0

0

BT2

0

0

0

GN

115 456

26 534

13 102

GT

22 645

0

22 060

LL

1 100

0

25 339


b)   Skagerrak, ICESi IIIa rajooni see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat; ICESi IV alapiirkond ja ICESi IIa rajooni liidu veed; ICESi VIId rajoon:

Kindlaksmääratud püügivahend

BE

DK

DE

ES

FR

IE

NL

SE

UK

TR1

895

3 385 928

954 390

1 409

1 505 354

157

257 266

172 064

6 185 460

TR2

193 676

2 841 906

357 193

0

6 496 811

10 976

748 027

604 071

5 127 906

TR3

0

2 545 009

257

0

101 316

0

36 617

1 024

8 482

BT1

1 427 574

1 157 265

29 271

0

0

0

999 808

0

1 739 759

BT2

5 401 395

79 212

1 375 400

0

1 202 818

0

28 307 876

0

6 116 437

GN

163 531

2 307 977

224 484

0

342 579

0

438 664

74 925

546 303

GT

0

224 124

467

0

4 338 315

0

0

48 968

14 004

LL

0

56 312

0

245

125 141

0

0

110 468

134 880


c)   ICESi VIIa rajoon:

Kindlaksmääratud püügivahend

BE

FR

IE

NL

UK

TR1

0

48 193

33 539

0

339 592

TR2

10 166

744

475 649

0

1 086 399

TR3

0

0

1 422

0

0

BT1

0

0

0

0

0

BT2

843 782

0

514 584

200 000

111 693

GN

0

471

18 255

0

5 970

GT

0

0

0

0

158

LL

0

0

0

0

70 614


d)   ICESi VIa rajoon ja ICESi Vb rajooni liidu veed:

Kindlaksmääratud püügivahend

BE

DE

ES

FR

IE

UK

TR1

0

9 320

249 152

1 057 828

428 820

1 033 273

TR2

0

0

0

34 926

14 371

2 972 845

TR3

0

0

0

0

273

16 027

BT1

0

0

0

0

0

117 544

BT2

0

0

0

0

3 801

4 626

GN

0

35 442

13 836

302 917

5 697

213 454

GT

0

0

0

0

1 953

145

LL

0

0

1 402 142

184 354

4 250

630 040

IIB LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES UUSMEREMAA MERLUUSI JA NORRA SALEHOMAARI TEATAVATE VARUDE TAASTAMISEGA ICESi VIIIc JA IXa RAJOONIS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES

I   PEATÜKK

Üldsätted

1.   Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2166/2005, ning mis viibivad ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

2.   Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „püügivahendite rühm”– rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i)

traalid, ankurdatud põhjanoodad või samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, ja

ii)

nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, ja põhjaõngejadad;

b)   „kindlaksmääratud püügivahend”– ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)   „piirkond”– ICESi VIIIc ja IXa rajoon, välja arvatud Cádizi laht;

d)   „2014. aasta püügiperiood“– ajavahemik 1. veebruar 2014 kuni 31. jaanuar 2015;

e)   „eritingimused”– punktis 6.1 esitatud eritingimused.

3.   Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad liidu laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II   PEATÜKK

Load

4.   Püügiloaga laevad

4.1.

 Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2013 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2.

 Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 11 või 12.

III   PEATÜKK

Liidu laevadele eraldatav piirkonnas viibimise päevade arv

5.   Päevade maksimaalne arv

5.1.

 2014. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

5.2.

 Kui laev suudab tõendada, et ta merluusisaak on alla 4 % teatava püügireisi ajal püütud kala kogueluskaalust, ei arvesta kõnealuse laeva lipuliikmesriik kõnealuse püügireisiga seotud merepäevi I tabelis esitatud kohaldatava merepäevade maksimaalse arvu hulka.

6.   Päevade eraldamisega seotud eritingimused

6.1.

 Maksimaalse päevade arvu määramisel, mille jooksul liidu laev võib oma lipuliikmesriigi loal viibida piirkonnas, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:

a)

asjaomase laeva poolt aastal 2011 või 2012 lossitud euroopa merluusi üldkogus peab olema alla 5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele ning

b)

asjaomase laeva poolt aastal 2011 või 2012 lossitud norra salehomaari üldkogus peab olema alla 2,5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele.

6.2.

 Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev kogu lossitud saagist 2014. aastal lossida üle 5 tonni euroopa merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal).

6.3.

 Kui laev ei täida kas või üht eritingimustest, kaotab ta kohe õiguse lisapäevade saamiseks kõnealusel eritingimusel.

6.4.

 Punktis 6.1 osutatud eritingimuste kohaldamise võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud euroopa merluusi ega norra salehomaari rohkem punktis 6.1 sätestatud kogusest.

I   tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise maksimaalne päevade arv püügivahendite kaupa aasta kohta

Eritingimus

Kindlaksmääratud püügivahend

Päevade maksimaalne arv

 

Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad

ES

127

FR

121

PT

126

6.1. (a) ja 6.1. (b)

Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥ 60 mm, ja põhjaõngejadad

Tähtajatu

7.   Kilovatt-päevade süsteem

7.1.

 Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis esitatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis esitatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja eritingimustele vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

7.2.

 Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja kelle suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 7.1. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva.

7.3.

 Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendi ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)

püügiloaga laevade loetelu, koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)

kõnealuste laevade 2011. ja 2012. aasta püügiaruanded, mis kajastavad punkti 6.1 alapunktides a või b osutatud eritingimustes määratletud saagi koostist, kui nende laevade suhtes kohaldatakse kõnealuseid eritingimusi;

c)

merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 7.1 kohaldamise korral.

7.4.

 Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 7 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi.

8.   Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest

8.1.

 Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud 1. veebruarist 2013 kuni 31. jaanuarini 2014 kestnud kalapüügi alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 (1) kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 (2) kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügi alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

8.2.

 Arvutatakse kindlaksmääratud püügivahendeid kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-püügipäevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormuse ja kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormuse suhe. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

8.3.

 Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 6.4 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

8.4.

 Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt 15. juuniks 2014 taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis esitatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)

püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)

kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmale ja vajadusel eritingimuste kohta.

8.5.

 Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.6.

 Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad 2014. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud päevi on keelatud anda allesjäänud laevadele, millel ei ole õigust kasutada eritingimusi.

8.7.

 Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu 2014. aasta püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses 2014. aasta majandamisperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

9.   Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

9.1.

 Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi heidetava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 (3) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

9.2.

 Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

9.3.

 Punktis 9.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

9.4.

 Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

9.5.

 Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV   PEATÜKK

Haldamine

10.   Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

11.   Püügiperioodid

11.1.

 Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

11.2.

 Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

11.3.

 Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 10 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

V   PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

12.   Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

12.1.

 Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevade registris.

12.2.

 Punkti 12.1 kohaselt ülekantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt kalapüügipäevikule aastatel 2011 ja 2012 samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest.

12.3.

 Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

12.4.

 Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta.

12.5.

 Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

13.   Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.1, 4.2 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI   PEATÜKK

Aruandekohustus

14.   Püügikoormuse aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

15.   Andmete kogumine

Liikmesriigid koguvad käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks, kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades.

16.   Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 15 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2013. ja 2014. aasta püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.

II   tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Liikmesriik

Püügivahend

Aasta

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

(1)

(2)

(3)

(4)


III   tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (4)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

Püügivahend

2

 

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

TR

=

traalid, põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm

GN

=

nakkevõrgud ≥ 60 mm

LL

=

põhjaõngejadad

(3)

Aasta

4

 

Kas 2006 või 2007 või 2008 või 2009 või 2010 või 2011 või 2012 või 2013 või 2014

(4)

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

7

P

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.


IV   tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik

CFR

Pardatähis

Püügiperioodi kestus

Teatatud püügivahend(id)

Teatatud püügivahendi(te) suhtes kehtiv eritingimus

Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv

Päevade arv, mil teatatud püügivahendit/püügivahendeid kasutati

Ülekantud päevad

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(5)

(5)

(5)

(6)

(6)

(6)

(6)

(7)

(7)

(7)

(7)

(8)

(8)

(8)

(8)

(9)


V   tabel

Laevaga seotud andmete esitamise vorm

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (5) V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

12

 

Liidu kalalaevade registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)

Pardatähis

14

V

Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87 (6)

(4)

Püügiperioodi kestus

2

V

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)

teatatud püügivahendid

2

V

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

TR

=

traalid, põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32 mm

GN

=

nakkevõrgud ≥ 60 mm

LL

=

põhjaõngejadad

(6)

Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

2

V

Märkida, milliseid IIB lisa punkti 6.1 alapunktides a–b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse)

(7)

Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv

3

V

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(8)

teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

3

V

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(9)

Ülekantud päevad

4

V

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.

(1)  Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

(2)  Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).

(3)  Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

(4)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(5)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(6)  Komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9).

IIC LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE’I LÄÄNEOSAS ICESi VIIe RAJOONIS

I   PEATÜKK

Üldsätted

1.   Reguleerimisala

1.1.

 Käesolevat lisa kohaldatakse liidu laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007, ning mis viibivad ICESi VIIe rajoonis. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab viide 2014. aasta püügiperioodile ajavahemikku 1. veebruar 2014 kuni 31. jaanuar 2015.

1.2.

 Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:

a)

sellised laevad püüavad 2014. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt,

b)

sellised laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale,

c)

iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2014 ja 31. jaanuariks 2015 aruande selliste laevade hariliku merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja 2014. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2.   Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „püügivahendite rühm”– rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

i)

piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm ja

ii)

passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm;

b)   „kindlaksmääratud püügivahend”– ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

c)   „piirkond”– ICESi VIIe rajoon;

d)   „2014. aasta püügiperiood“– ajavahemik 1. veebruar 2014 kuni 31. jaanuar 2015.

3.   Püügitegevuse piirangud

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II   PEATÜKK

Load

4.   Püügiloaga laevad

4.1

 Liikmesriik ei anna oma lipu all sõitvatele laevadele luba piirkonnas kala püüda kindlaksmääratud püügivahendiga, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2002–2013 kõnealuses piirkonnas kala püüdnud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et selles piirkonnas ei toimu samaväärse masinavõimsusega püüki, mõõdetuna kilovattides.

4.2

 Siiski võib laev, mis on kala püüdnud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.3

 Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

III   PEATÜKK

Liidu laevadele eraldatav piirkonnas viibimise päevade arv

5.   Päevade maksimaalne arv

2014. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

I   tabel

Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas kindlaksmääratud püügivahendite kaupa

Kindlaksmääratud püügivahend

Päevade maksimaalne arv

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm

BE

164

FR

175

UK

207

Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm

BE

164

FR

178

UK

164

6.   Kilovatt-päevade süsteem

6.1.

 2014. aasta püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis esitatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

6.2.

 Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3.

 Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendi kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)

püügiloaga laevade loetelu, koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)

merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4.

 Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 6 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7.   Lisapäevade eraldamine kalapüügi alalise lõpetamise eest

7.1.

 Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud alates 1. jaanuarist 2004 kestnud kalapüügi alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügi alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2.

 Teatavat püügivahendite rühma kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

7.3.

 Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4.

 Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt 15. juuniks 2014 taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis esitatud püügivahendite rühma kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

a)

püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende liidu kalalaevade registri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

b)

kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmadele.

7.5.

 Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.6.

 Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad 2014. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit.

7.7.

 Püügitegevuse alalise lõpetamisega seoses komisjoni poolt 2013. aasta püügiperioodiks määratud lisapäevad lisatakse maksimaalsele arvule päevadele liikmesriigi kohta vastavalt tabelile I. Need lisapäevad eraldatakse tabelis I esitatud püügivahendite rühmadele ning nende piirmäärade suhtes kohaldatakse püügipäevade muudatust, mis tuleneb käesolevast, 2014. aasta püügiperioodi käsitlevast määrusest.

7.8.

 Erandina punktidest 7.1–7.5 võib komisjon erakorraliselt anda liikmesriigile 2014. aasta püügiperioodil täiendavaid püügipäevi, võttes aluseks püügitegevuse lõpetamise ajavahemikul 1. veebruar 2004 kuni 31. jaanuar 2013, kui selle kohta ei ole varem esitatud lisapäevade taotlust.

8.   Lisapäevade määramine teadusliku vaatlemise tõhustamiseks

8.1.

 Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruar 2014 kuni 31. jaanuar 2015 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi heidetava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

8.2.

 Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3.

 Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

8.4.

 Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.5.

 Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV   PEATÜKK

Haldamine

9.   Üldine kohustus

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10.   Püügiperioodid

10.1.

 Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

10.2.

 Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3.

 Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

V   PEATÜKK

Eraldatud püügikoormuste vahetamine

11.   Päevade ülekandmine ühe liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade vahel

11.1.

 Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevade registris.

11.2.

 Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt kalapüügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

11.3.

 Punktis 11.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

11.4.

 Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 42 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

12.   Päevade ülekandmine eri liikmesriikide lipu all sõitvate kalalaevade vahel

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI   PEATÜKK

Aruandekohustus

13.   Püügikoormuse aruanne

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

14.   Andmete kogumine

Liikmesriigid koguvad käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks, kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades.

15.   Andmete esitamine

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2013. ja 2014. aasta püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.

II   tabel

Aruandevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Liikmesriik

Püügivahend

Aasta

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

(1)

(2)

(3)

(4)


III   tabel

Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (1)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

Püügivahend

2

 

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

BT

=

piimtraalid ≥ 80 mm

GN

=

nakkevõrk < 220 m

TN

=

abar või takervõrk < 220 mm

(3)

Aasta

4

 

Kas 2006 või 2007 või 2008 või 2009 või 2010 või 2011 või 2012 või 2013 või 2014

(4)

Püügikoormuse koonddeklaratsioon

7

P

Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.


IV   tabel

Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik

CFR

Pardatähis

Püügiperioodi kestus

Teatatud püügivahend(id)

Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv

Päevade arv, mil teatatud püügivahendit/püügivahendeid kasutati

Ülekantud päevad

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

Nr 1

Nr 2

Nr 3

…

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(5)

(5)

(5)

(6)

(6)

(6)

(6)

(7)

(7)

(7)

(7)

(8)


V   tabel

Laevaga seotud andmete esitamise vorm

Rubriik

Maksimaalne tähtede/numbrite arv

Joondus (2)

V(asakule)/P(aremale)

Määratlus ja märkused

(1)

Liikmesriik

3

 

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2)

CFR

12

 

Liidu kalalaevade registri number (CFR)

Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber

Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3)

Pardatähis

14

V

Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87

(4)

Püügiperioodi kestus

2

V

Püügiperioodi pikkus kuudes

(5)

Teatatud püügivahendid

2

V

Üks järgmistest püügivahendite liikidest

BT

=

piimtraalid ≥ 80mm

GN

=

nakkevõrk < 220 m

TN

=

abar või takervõrk < 220 mm

(6)

Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus

3

V

Päevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus.

(7)

Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv

3

V

Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(8)

Ülekantud päevad

4

V

Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.

(1)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

(2)  See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

IID LISA

Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi IIa JA IIIa rajoonis ning ICESi IV alapiirkonnas

IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi IIa ja IIIa rajoonis ja ICESi IV alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, esitatud allpool ja käesoleva lisa liites:

Tobiavarude majandamispiirkond

ICESi statistilised ruudud

1

31–34 E9–F2, 35 E9–F3, 36 E9–F4, 37 E9–F5, 38–40 F0–F5, 41 F5–F6

2

31–34 F3–F4, 35 F4–F6, 36 F5–F8, 37–40 F6–F8, 41 F7–F8

3

41 F1–F4, 42–43 F1–F9, 44 F1–G0, 45–46 F1–G1, 47 G0

4

38–40 E7–E9, 41–46 E6–F0

5

47–51 E6 + F0–F5, 52 E6–F5

6

41–43 G0–G3, 44 G1

7

47–51 E7–E9

IID lisa 1. liide

TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD

Image 1

III LISA

Kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu laevade kalapüügilubade maksimaalne arv

Püügipiirkond

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond

Heeringas, põhja pool 62° 00′ N

Kehtestatakse

Kehtestatakse

Kehtestatakse

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62° 00′ N

Kehtestatakse

Kehtestatakse

Kehtestatakse

Harilik makrell

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Kehtestatakse (1)

Töönduslikud liigid, lõuna pool 62° 00′ N

Kehtestatakse

Kehtestatakse

Kehtestatakse

(1)  Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.

IV LISA

ICCATi KONVENTSIOONI ALA  (1)

1.

 Liidu söödalaevade ja veoõngedega laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Hispaania

60

Prantsusmaa

8

Liit

68

2.

 Liidu rannalähedase püügi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Hispaania

119

Prantsusmaa

87

Itaalia

30

Küpros

7

Malta

28

Liit

316

3.

 ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115:

Horvaatia

9

Itaalia

12

Liit

21

4.

 Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida.

Tabel A

Kalalaevade arv (2)

 

Küpros

Kreeka (3)

Horvaatia

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta (4)

Seinnoodalaevad

1

1

9

12

17

6

1

Õngepüügilaevad

4  (5)

0

0

30

8

31

22

Söödalaevad

0

0

0

0

8

60

0

Käsiõngelaevad

0

0

12

0

29

2

0

Traalerid

0

0

0

0

57

0

0

Muud rannalähedase püügi laevad (6)

0

16

0

0

87

32

0

Tabel B

Kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsus

 

Küpros

Horvaatia

Kreeka

Itaalia

Prantsusmaa

Hispaania

Malta

Seinnoodalaevad

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Õngepüügilaevad

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Söödalaevad

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Käsiõngelaevad

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Traalerid

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Muud rannalähedase püügi laevad

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

5.

 Mõrdade arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

 

Mõrdade arv

Hispaania

5

Itaalia

6

Portugal

1  (7)

6.

 Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus

 

Kalakasvatusettevõtete arv

Tootmisvõimsus tonnides

Hispaania

14

11 852

Itaalia

15

13 000

Kreeka

2

2 100

Küpros

3

3 000

Horvaatia

7

7 880

Malta

8

12 300

Tabel B

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)

Hispaania

5 855

Itaalia

3 764

Kreeka

785

Küpros

2 195

Horvaatia

2 947

Malta

8 768

(1)  1., 2. ja 3. punktis esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.

(2)  Tabeli A 4. jaotise arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(3)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(4)  Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

(5)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

(6)  Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõngejada).

(7)  Seda arvu võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

V LISA

CCAMLRI KONVENTSIOONI ALA

A   OSA

SIHTPÜÜGI KEELD CCAMLRI KONVENTSIOONI ALAS

Sihtliigid

Piirkond

Keeluaeg

Haid (kõik liigid)

Konventsiooni piirkond

1. jaanuar – 31. detsember 2014

Notothenia rossii

FAO 48.1. Antarktika, poolsaareala

FAO 48.2. Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus

FAO 48.3. Antarktika, Lõuna-Georgia saare ümbrus

1. jaanuar – 31. detsember 2014

Merikogerlased

FAO 48.1. Antarktika (1)

FAO 48.2. Antarktika (1)

1. jaanuar – 31. detsember 2014

Gobionotothen gibberifrons

Chaenocephalus aceratus

Pseudochaenichthys georgianus

Lepidonotothen squamifrons

Patagonotothen guntheri

Electrona carlsbergi  (1)

FAO 48.3.

1. jaanuar – 31. detsember 2014

Dissostichus spp.

FAO 48.5. Antarktika

1. detsember 2013 – 30. november 2014

Dissostichus spp.

FAO 88.3. Antarktika (1)

FAO 58.5.1. Antarktika (1)  (2)

FAO 58.5.2. Antarktika ida pool 79°20′ E ja väljaspool majandusvööndit lääne pool 79°20′ E (1)

FAO 58.4.4. Antarktika (1)  (2)

FAO 58.6. Antarktika (1)

FAO 58.7. Antarktika (1)

1. jaanuar – 31. detsember 2014

Lepidonotothen squamifrons

FAO 58.4.4. (1)  (2)

1. jaanuar – 31. detsember 2014

Kõik liigid, välja arvatud Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides

FAO 58.5.2. Antarktika

1. detsember 2013 kuni 30. november 2014

Dissostichus mawsoni

FAO 48.4. Antarktika (1) ala, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust

1. jaanuar – 31. detsember 2014

B   OSA

LUBATUD KOGUPÜÜK JA KAASPÜÜGI PIIRNORMID CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES AASTATEL 2013–2014

Alapiirkond/Rajoon

Piirkond

Hooaeg

Uurimisüksus (SSRU)

Dissotichus spp. püügi piirnorm

(tonnides)

Kaaspüügi piirnorm

(tonnides) (3)

Railased

Macrourus spp.

Muud liigid

58.4.1.

Kogu rajoon

1. detsember 2013 kuni 30. november 2014

SSRUd A, B ja F: 0

SSRU C: 257 (4)

SSRU D: 42 (4)

SSRU E: 315

SSRU G:68 (4)

SSRU H: 42 (4)

Kokku 724

Kõik

rajoon: 50

Kõik

rajoon: 116

Kõik

rajoon: 20

58.4.2.

Kogu rajoon

1. detsember 2013 kuni 30. november 2014

SSRU A, B, C ja D 0

SSRU E: 35

Kokku 35

Kõik

rajoon: 50

Kõik

rajoon: 20

Kõik

rajoon: 20

58.4.3a.

Kogu rajoon

1. mai kuni 31. august 2014

 

Kokku 32

Kõik

rajoon: 50

Kõik

rajoon: 20

Kõik

rajoon: 20

88.1.

Kogu alapiirkond

1. detsember 2013 kuni 31. august 2014

SSRU A, D, E, F ja M: 0

SSRU B, C ja G: 397

SSRU H, I ja K: 2 247

SSRU J ja L: 357

Kokku 3 044

152

SSRU A, D, E, F ja M: 0

SSRU B, C ja G: 50

SSRU H, I ja K: 112

SSRU J ja L: 50

430

SSRU A, D, E, F ja M: 0

SSRU B, C ja G: 40

SSRU H, I ja K: 320

SSRU J ja L: 70

160

SSRU A, D, E, F ja M: 0

SSRU B, C ja G: 60

SSRU H, I ja K: 60

SSRU J ja L: 40

88.2.

Lõuna pool 65° S

1. detsember 2013 kuni 31. august 2014

SSRU A, B ja I: 0

SSRU C, D, E, F ja G: 124

SSRU H: 266

Kokku 390

50

SSRU A, B ja I: 0

SSRU C, D, E, F ja G: 50

SSRU H: 50

62

SSRU A, B ja I: 0

SSRU C, D, E, F ja G: 20

SSRU H: 42

20

SSRU A, B ja I: 0

SSRU C, D, E, F ja G: 100

SSRU H: 20

V lisa B osa liide

VÄIKESTE UURIMISÜKSUSTE (SSRU) LOETELU

Piirkond

Uurimisüksus (SSRU)

Piirjoon

48.6

A

Punktist 50° S 20° W otse itta kuni 1°30′ E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 50° S.

 

B

Punktist 60° S 20° W otse itta kuni 10° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 60° S 10° W otse itta kuni nullmeridiaanini, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

D

Punktist 60° S nullmeridiaanil otse itta kuni 10° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni nullmeridiaanini, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

E

Punktist 60° S 10° E otse itta kuni 20° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

F

Punktist 60° S 20° E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

G

Punktist 50° S 1°30′ E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 1°30′ E, sealt otse põhja kuni 50° S.

58.4.1

A

Punktist 55° S 86° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 55° S.

 

B

Punktist 60° S 86° E otse itta kuni 90° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 64° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 60° S 90° E otse itta kuni 100° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 90° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

D

Punktist 60° S 100° E otse itta kuni 110° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 100° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

E

Punktist 60° S 110° E otse itta kuni 120° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

F

Punktist 60° S 120° E otse itta kuni 130° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

G

Punktist 60° S 130° E otse itta kuni 140° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

H

Punktist 60° S 140° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

58.4.2

A

Punktist 62° S 30° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

 

B

Punktist 62° S 40° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

 

C

Punktist 62° S 50° E otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 50° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

 

D

Punktist 62° S 60° E otse itta kuni 70° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

 

E

Punktist 62° S 70° E otse itta kuni 73°10′ E, sealt otse lõunasse 64° S, sealt otse itta 80° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 70° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

58.4.3a

A

Kogu rajoon, punktist 56° S 60° E otse itta kuni 73°10′ E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 56° S.

58.4.3b

A

Punktist 56° S 73°10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 56° S.

 

B

Punktist 60 ° S 73°10′ E otse itta kuni 86 ° E, sealt lõunasse kuni 64 ° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 60 ° S.

 

C

Punktist 59 ° S 73°10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 60 ° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 59 ° S.

 

D

Punktist 59° S 79° E otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 59° S.

 

E

Punktist 56° S 79° E otse itta kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 55° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 56° S.

58.4.4

A

Punktist 51° S 40° E otse itta kuni 42° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

 

B

Punktist 51° S 42° E otse itta kuni 46° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 42° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

 

C

Punktist 51° S 46° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 46° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

 

D

Kogu rajoon, välja arvatud SSRUd A, B, C, ja mille välispiir algab punktist 50° S 30° E, sealt otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 50° S.

58.6

A

Punktist 45° S 40° E otse itta kuni 44° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

 

B

Punktist 45° S 44° E otse itta kuni 48° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 44° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

 

C

Punktist 45° S 48° E otse itta kuni 51° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 48° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

 

D

Punktist 45° S 51° E otse itta kuni 54° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 51° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

58.7

A

Punktist 45° S 37° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 37° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

88.1

A

Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

B

Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

D

Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

 

E

Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30′ S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

 

F

Punktist 68°30′ S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30′ S.

 

G

Punktist 66°40′ S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40′ S.

 

H

Punktist 70°50′ S 170° E otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

 

I

Punktist 70° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 70° S.

 

J

Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

 

K

Punktist 73° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 73° S.

 

L

Punktist 76 ° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80 ° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 76 ° S.

 

M

Punktist 73° S rannikul 169°30′ E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

88.2

A

Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

B

Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 70°50′ S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

 

D

Punktist 70°50′ S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

 

E

Punktist 70°50′ S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

 

F

Punktist 70°50′ S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

 

G

Punktist 70°50′ S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S.

 

H

Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S.

 

I

Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

88.3

A

Punktist 60° S 105° W otse itta kuni 95° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 105° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

B

Punktist 60° S 95° W otse itta kuni 85° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 95° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

C

Punktist 60° S 85° W otse itta kuni 75° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 85° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

 

D

Punktist 60° S 75° W otse itta kuni 70° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 75° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C   OSA

21-03/A   LISA

TEATIS EUPHAUSIA SUPERBA PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE KOHTA

Üldine teave

Osaleja:_

Püügihooaeg:_

Laeva nimi:_

Eeldatav püügimaht (tonnides):_

Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse

Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada kaitsemeetme 21-02 kohaselt.

Alapiirkond/rajoon

Tähistada sobiv kastike

48.1

48.2

48.3

48.4

58.4.1

58.4.2


Püügitehnika:

Tähistada sobiv kastike

Tavaline traalpüük

Pidevpüügisüsteem

Noodapärasse pumpamine

Muud heakskiidetud meetodid: palun täpsustada

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid

Toote liik

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21-03/B lisa) (5)

Tervelt külmutatud

 

Keedetud

 

Jahvatatud

 

Õli

 

Muu toode, palun täpsustada

 

Võrgu kuju

Võrgu mõõdud

Võrk 1

Võrk 2

Muu võrk / muud võrgud

Võrgu ava (suue)

 

 

 

Maksimaalne vertikaalne ava (m)

 

 

 

Maksimaalne horisontaalne ava (m)

 

 

 

Võrgu suudme ümbermõõt (6) (m)

 

 

 

Suudme pindala (m2)

 

 

 

Paneeli keskmine võrgusilma suurus (8) (mm)

Väline (7)

Sisemine (7)

Väline (7)

Sisemine (7)

Väline (7)

Sisemine (7)

1. paneel

 

 

 

 

 

 

2. paneel

 

 

 

 

 

 

3. paneel

 

 

 

 

 

 

…

 

 

 

 

 

 

Viimane paneel (noodapära)

 

 

 

 

 

 

Võrgu joonis(ed):_

Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule. Võrgu joonised peavad sisaldama järgmisi andmeid:

1.

Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes).

2.

Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen).

3.

Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud).

4.

Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad”, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda.

Mereimetajate võrku sattumist välistav seade

Seadme joonis(ed):_

Iga kasutatud seadmetüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule.

Akustiliste andmete kogumine

Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.

Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator)

 

 

 

Tootja

 

 

 

Mudel

 

 

 

Muunduri sagedused (kHz)

 

 

 

Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus):_

Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet Euphausia superba ja muude pelaagiliste liikide (nt laternsabad, meritünnikud) leviku ja rohkuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).

21-03/B   LISA

PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED

Meetod

Valem (kg)

Parameeter

Kirjeldus

Tüüp

Hindamismeetod

Ühik

Kogumismahuti maht

W*L*H*ρ*1 000

W= mahuti laius

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

L= mahuti pikkus

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ= proovi tihedus

Muutuv

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

H= hiilgevähkide sügavus mahutis

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Voomõõtur

V*F krill* ρ

V= hiilgevähkide maht koos veega

Loomusest (9) sõltuv

Otsene vaatlus

liiter

Fkrill= hiilgevähkide osakaal proovis

Loomusest (9) sõltuv

Voomõõturi mahu parandustegur

—

ρ= hiilgevähkide tihedus proovis

Muutuv

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

Vookaal

M*(1–F)

M= hiilgevähkide mass koos veega

Loomusest (10) sõltuv

Otsene vaatlus

kg

F= vee osakaal proovis

Muutuv

Vookaalu massi parandustegur

—

 

 

Mtray= tühja koguri mass

Püsiv

Otsene vaatlus enne püüki

kg

Kogur

(M–M tray)*N

M= koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega

Muutuv

Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult

kg

 

 

N= kogurite arv

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

—

Jahu teisendamine

M meal*MCF

Mmeal= toodetud jahu mass

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

kg

MCF= jahu teisendustegur

Muutuv

Jahu teisendamine hiilgevähkideks

—

Noodapära maht

W*H*L*ρ*π/4*1 000

W= noodapära laius

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

H= noodapära kõrgus

Püsiv

Mõõta püügi alustamisel

m

ρ= proovi tihedus

Muutuv

Mahu teisendamine massiks

kg/liiter

L= noodapära pikkus

Loomusest sõltuv

Otsene vaatlus

m

Muud

Palun täpsustage

 

 

 

 

Vaatluse etapid ja sagedus

Kogumismahuti maht

Püügi alustamisel

Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole kandilise kujuga, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m)

Iga kuu (11)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Voomõõtur

Enne püüki

Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Iga kuu (11)

Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus (12)

Võtta voomõõturist proov ning:

 

mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega

 

hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust

 

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Vookaal

Enne püüki

Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist)

Iga loomus (12)

Võtta vookaalust proov ning:

 

mõõta hiilgevähkide massi koos veega

 

hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist

 

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Kogur

Enne püüki

Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg)

Iga loomus

Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg)

Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Jahu teisendamine

Iga kuu (11)

Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 – 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke

Iga loomus

Mõõta toodetud jahu mass

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

Noodapära maht

Püügi alustamisel

Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m)

Iga kuu (11)

Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist

Iga loomus

Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m)

Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades valemit)

(1)  Välja arvatud teadustöö eesmärgil.

(2)  Välja arvatud riikide jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvööndid).

(3)  Väikeste uurimisüksuste (SSRU) kaaspüügi piirnormidega seonduvad eeskirjad, mida kohaldatakse alapiirkonna kogu kaaspüügi piirnormide raames järgmiselt:

—

railised: 5 % Dissostichus spp. püügi piirnormist või 50 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurim;

—

Macrourus spp. 16 % Dissostichus spp. püügi piirnormist või 20 tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem, välja arvatud statistiline rajoon 58.4.3a ja statistiline rajoon 88.1;

—

muud liigid kokku: 20 tonni SSRU kohta.

(4)  Sisaldab piirnormi 42 tonni, et võimaldada Hispaanial alustada aastatel 2013–2014 vähendamise eksperimenti.

(5)  Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult

(6)  Eeldatud töötingimustes.

(7)  Väline võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.

(8)  Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel.

(9)  Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

(10)  Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.

(11)  Mõõdetakse vähemalt kord kuus (võimaluse korral tihedamini); uus kuuajaline periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.

(12)  Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.

VI LISA

IOTC KONVENTSIOONI ALA

1.

 Liidu laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda troopikatuune

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

22

61 364

Prantsusmaa

22

33 604

Portugal

5

1 627

Liit

49

96 595

2.

 Liidu laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni

Liikmesriik

Laevade maksimaalne arv

Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania

27

11 590

Prantsusmaa

41

5 382

Portugal

15

6 925

Ühendkuningriik

4

1 400

Liit

87

25 297

3.

 Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

4.

 Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka troopikatuuni.

VII LISA

WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Liidu laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) piirkonnast lõuna pool 20° lõunalaiust

Hispaania

14

Liit

14

VIII LISA

LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD

Lipuriik

Püügiliik

Kalapüügilubade arv

Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra

Heeringas, põhja pool 62°00′ N

Kehtesta-takse

Kehtesta-takse

Venetsueela (1)

Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed)

45

45

(1)  Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.