24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1407/2013,

18. detsember 2013,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (1),

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu (2),

olles pidanud nõu riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Aluslepingu artikli 107 lõike 1 kriteeriumidele vastav riiklik rahastamine on riigiabi, millest tuleb aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohaselt komisjonile teatada. Samas võib nõukogu aluslepingu artikli 109 kohaselt määrata abi liigid, mille puhul teavitamist ei nõuta. Vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 4 võib komisjon võtta vastu määrusi, mis on seotud kõnealuste riigiabi liikidega. Määrusega (EÜ) nr 994/98 otsustas nõukogu, et kooskõlas aluslepingu artikliga 109 võiks vähese tähtsusega abi olla üks sellise abi liikidest. Seega ei käsitata vähese tähtsusega abi, mida ühele ettevõtjale antakse teatavas ajavahemikus ja mis ei ületa teatavat kindlat summat, aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastava abina ning sellise abi suhtes ei kohaldata teatamiskohustust.

(2)

(3)

On asjakohane säilitada liikmesriigilt ühele ettevõtjale kolme aasta jooksul antava vähese tähtsusega abi ülemmäärana 200 000 eurot. Nimetatud ülemmäär on jätkuvalt vajalik tagamaks, et ühtki käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvat meedet ei saaks lugeda liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutavaks ega konkurentsi moonutavaks või moonutada ähvardavaks.

(4)

Aluslepingu konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist (6). Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitada ühe ettevõtjana (7). Õiguskindluse huvides ning selleks, et vähendada halduskoormust, tuleks käesolevas määruses sätestada täielik loetelu selgetest kriteeriumidest, mis võimaldavad teha kindlaks, millal kahte või enamat sama liikmesriigi ettevõtet käsitatakse ühe ettevõtjana. Komisjon on valinud kindlate kriteeriumide hulgast, mille alusel määratletakse „seotud ettevõtted” väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) määratlust käsitlevas komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (8) ja komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (9) I lisas, need, mis on käesoleva määruse kohaldamisel asjakohased. Kriteeriumid on ametiasutustele juba tuttavad ning neid tuleks käesoleva määruse reguleerimisala arvestades kohaldada nii VKEde kui ka suurettevõtjate suhtes. Kõnealused kriteeriumid peaksid tagama, et seotud ettevõtete rühma käsitatakse vähese tähtsusega abi eeskirja kohaldamisel ühe ettevõtjana, kuid ettevõtteid, millel ei ole üksteisega muud seost kui see, et igaüks neist on vahetult seotud sama avalik-õigusliku asutuse või asutustega, käsitatakse eraldiseisvate ettevõtjatena. Nii võetakse arvesse selliste ettevõtete eriolukorda, mida kontrollib sama avalik-õiguslik asutus või asutused ja mis võivad olla sõltumatu otsustusõigusega.

(5)

Kauba maanteevedude sektoris tegutsevate ettevõtjate väikese keskmise suuruse arvessevõtmiseks on asjakohane säilitada rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele antava abi ülemmäärana 100 000 eurot. Transporditeenusena ei tuleks käsitada integreeritud teenust, nagu kolimisteenused, posti- või kulleriteenused või jäätmete kogumine ja käitlemine, millest transport moodustab vaid ühe osa. Pidades silmas kaupade maanteevedude sektori ülemahutavust ning transpordipoliitika eesmärke liiklusummikute ja kaubavedude valdkonnas, tuleks käesoleva määruse reguleerimisalast jätta välja abi, mida antakse rendi või tasu eest kaupu vedavatele maanteetranspordiettevõtjatele maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks. Arvestades reisijate maanteeveosektori arengut, ei ole enam asjakohane kohaldada nimetatud sektori suhtes madalamat ülemmäära.

(6)

Pidades silmas põllumajandus-, kalandus- ja vesiviljelustoodete esmase tootmise alal kehtivaid erieeskirju ning ohtu, et isegi käesolevas määruses sätestatud ülemmäärast väiksemad summad võivad vastata aluslepingu artikli 107 lõike 1 tingimustele, ei tohiks käesolevat määrust kohaldada nimetatud valdkondade suhtes.

(7)

Võttes arvesse sarnasusi põllumajandustoodete ja mittepõllumajanduslike toodete töötlemise ja turustamise vahel, tuleks käesolevat määrust kohaldada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise suhtes, kui on täidetud teatavad tingimused. Sellest tulenevalt ei tohiks töötlemise ega turustamisena käsitada toote esmamüügiks ettevalmistamist põllumajandusettevõttes, näiteks teravilja koristamist, lõikamist ja peksmist, munade pakkimist jms, ega esmamüüki edasimüüjale või töötlejale.

(8)

Euroopa Kohus on otsustanud, et kui liit on vastu võtnud õigusakti, millega kehtestatakse teatavas põllumajandussektoris ühine turukorraldus, on liikmesriigid kohustatud mitte võtma mis tahes meetmeid, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid (10). Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud turule viidud või sealt ostetud toodete hinna või koguse alusel. Samuti ei tohiks seda kohaldada sellise abi suhtes, mis on seotud kohustusega jagada abi esmatootjatega.

(9)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada ekspordiabi suhtes ega abi suhtes, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Eeskätt ei tohiks seda kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse turustusvõrgu loomist ja toimimist teistes liikmesriikides või kolmandates riikides. Abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvale uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei ole üldjuhul ekspordiabi.

(10)	Käesoleva määruse kohaldamisel arvessevõetav kolmeaastane ajavahemik peaks olema liikuv, mis tähendab, et iga kord, kui antakse vähese tähtsusega abi, tuleb kindlaks teha asjaomase eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma.

(11)

Kui ettevõtja tegutseb käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvatud sektorites ning tegutseb ka muudes sektorites või muudes tegevusvaldkondades, tuleks käesolevat määrust kohaldada selliste muude sektorite või tegevusvaldkondade suhtes, tingimusel et liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega nagu tegevuse eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et reguleerimisalast välja arvatud valdkonda kuuluvale tegevusele ei anta vähese tähtsusega abi. Sama põhimõtet tuleks kohaldada ka siis, kui ettevõtja tegutseb sektorites, mille suhtes kohaldatakse madalamaid vähese tähtsusega abi ülemmäärasid. Kui ei ole võimalik tagada, et madalamate vähese tähtsusega abi ülemmääradega sektorite tegevustele on antud vähese tähtsusega abi üksnes nimetatud madalamate ülemmääradeni, tuleks ettevõtja kõikide tegevuste suhtes kohaldada kõige madalamat ülemmäära.

(12)	Käesoleva määrusega tuleks ette näha eeskirjad, millega välditakse erieeskirjades või komisjoni otsustes sätestatud abi ülemmääradest möödahiilimist. Ühtlasi tuleks määruses sätestada selged ja hõlpsasti kohaldatavad kumuleerimiseeskirjad.

(13)

Käesoleva määrusega ei välistata võimalust, et meedet ei käsitata riigiabina aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses muudel kui käesolevas määruses sätestatud põhjustel, näiteks seetõttu, et meede vastab turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttele, või kuna meede ei hõlma riigi vahendite ülekandmist. Eriti ei kujuta komisjoni poolt keskselt hallatav liidu rahastamine, mis ei ole liikmesriigi otsese ega kaudse kontrolli all, endast riigiabi ning seda ei tohiks arvesse võtta selle kindlaksmääramisel, kas jäädakse asjaomase ülemmäära piiresse.

(14)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja tõhusa järelevalve huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada ainult sellise vähese tähtsusega abi suhtes, mille brutotoetusekvivalent on võimalik eelnevalt täpselt välja arvutada ilma, et oleks vaja teha riskihinnang (edaspidi „läbipaistev abi”). Niisuguse täpse arvutuse võib teha näiteks toetuste, intressimääradele antavate toetuste, ülempiiriga maksusoodustuste või muude sellise ülempiiriga vahendite suhtes, millega tagatakse asjaomase ülemmäära piiresse jäämine. Ülempiiri sätestamine tähendab, et seni, kuni täpne abisumma ei ole (veel) teada, peab liikmesriik eeldama, et summa võrdub ülempiiriga, tagamaks, et eri abimeetmed kokku ei ületaks käesolevas määruses sätestatud ülemmäära, ja selleks, et kohaldada kumuleerimiseeskirju. Niisuguse täpse arvutuse võib teha näiteks toetuste, intressimääradele antavate toetuste, ülempiiriga maksusoodustuste või muude ülempiiriga vahendite suhtes, et tagada asjaomase ülemmäära piiresse jäämine. Ülempiiri sätestamine tähendab, et seni, kuni täpne abisumma ei ole (veel) teada, peab liikmesriik eeldama, et summa võrdub ülempiiriga, tagamaks, et eri abimeetmed kokku ei ületaks käesolevas määruses sätestatud ülemmäära, ja selleks, et kohaldada kumuleerimiseeskirju.

(15)

Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja vähese tähtsusega abi ülemmäära õigeks kohaldamiseks peaksid liikmesriigid kasutama ühte ja sama arvutusmeetodit. Kõnealuse arvutamise hõlbustamiseks tuleks abisummad, mida ei anta rahas, arvestada ümber nende brutotoetusekvivalendiks. Kui läbipaistvat abi ei maksta toetusena või abi makstakse mitmes osas, tuleb brutotoetusekvivalendi arvutamisel kasutada abi andmise ajal kehtivaid turumäärasid. Riigiabi eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamisel kasutada turumääradena viitemäärasid, mis on kehtestatud komisjoni teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (11).

(16)

Laenudena, sealhulgas laenude kujul riskifinantseerimismeetmetena antavat vähese tähtsusega abi tuleks käsitada läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud turu intressimääradele. Lühiajaliste väikelaenude käsitlemise lihtsustamiseks tuleks käesoleva määrusega ette näha selged eeskirjad, mida on lihtne kohaldada ja milles võetakse arvesse nii laenu suurust kui ka kestust. Komisjoni kogemuste põhjal saab laene, mille tagatis katab vähemalt 50 % laenust ja mis ei ületa 1 000 000 eurot viieks aastaks või 500 000 eurot kümneks aastaks, käsitada laenuna, mille brutotoetusekvivalent võrdub vähese tähtsusega abi ülemmääraga. Kuivõrd ettevõtete puhul, kes võivad olla võimetud laenu tagasi maksma, on brutotoetusekvivalenti keeruline kindlaks määrata, ei peaks seda reeglit kohaldatama selliste ettevõtete suhtes.

(17)

Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi kapitalisüsti kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast. Abi, mida antakse riskifinantseerimismeetmetena omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringutena vastavalt riskikapitali toetusmeetmete suunistele, (12) tohib pidada läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui asjaomase meetme raames ei anta kapitali üle vähese tähtsusega abi ülemmäära.

(18)

Tagatistena, sealhulgas tagatiste kujul riskifinantseerimismeetmena antavat vähese tähtsusega abi tuleks käsitada läbipaistvana juhul, kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud vastavat tüüpi ettevõtjaid käsitlevas komisjoni teatises (13). Selliste lühiajaliste tagatiste käsitlemise lihtsustamiseks, millega tagatakse kuni 80 % suhteliselt väikesest laenust, tuleks käesoleva määrusega ette näha selge eeskiri, mida on lihtne kohaldada ja milles võetakse arvesse nii tagatise aluseks oleva laenu suurust kui ka tagatise kestust. Nimetatud eeskirja ei tuleks kohaldada juhul, kui tegemist on tagatiste andmisega abimeetme aluseks olevale tehingutele, mis ei ole laen, näiteks aktsiatehingute tagamine. Selliseid tagatisi, mis ei ületa 80 % tagatise aluseks olevast laenust, millega tagatud summa ei ületa 1 500 000 eurot ja mille kestus ei ületa viit aastat, saab käsitada tagatisena, mille brutotoetusekvivalent võrdub vähese tähtsusega abi ülemmääraga. Sama kehtib juhul, kui tagatis ei ületa 80 % tagatise aluseks olevast laenust, tagatud summa ei ületa 750 000 eurot ja tagatise kestus ei ületa kümmet aastat. Lisaks saavad liikmesriigid kasutada tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamise meetodit, millest on teatatud komisjonile mõne muu sel ajal kohaldatava riigiabi käsitleva määruse alusel ja mille komisjon on heaks kiitnud kooskõlalisena komisjoni teatisega garantiidena antava riigiabi kohta või mõne seda asendava teatisega, tingimusel et heaks kiidetud meetodiga käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Kuivõrd ettevõtete puhul, kes võivad olla võimetud laenu tagasi maksma, on brutotoetusekvivalenti keeruline kindlaks määrata, ei peaks seda reeglit kohaldatama selliste ettevõtete suhtes.

(19)

Kui vähese tähtsusega abi kava kohaldatakse finantsvahendajate kaudu, tuleks tagada, et kõnealused vahendajad ei saa riigiabi. Selleks tuleks näiteks nõuda riigitagatist saavatelt finantsvahendajatelt, et nad maksaksid turutingimustele vastavat preemiat või annaksid eelised täielikult üle abi lõppsaajatele, või pidada kinni vähese tähtsusega abi ülemmäärast ning muudest käesoleva määruse tingimustest ka vahendajate tasandil.

(20)

Liikmesriigi esitatud teatise alusel võib komisjon uurida, kas mõne muu meetme kui toetuse, laenu, tagatise, kapitalisüsti või omakapitali/kvaasiomakapitali investeeringu kujul võetava riskifinantseerimismeetme brutotoetusekvivalent ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära, ning kas abimeetme suhtes võib seega kohaldada käesolevat määrust.

(21)

Komisjonil on kohustus tagada riigiabi eeskirjade järgimine ja kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud koostööpõhimõttega peaksid liikmesriigid selle ülesande täitmisele kaasa aitama, luues mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks üldist lubatud ülemmäära. Selleks peaksid liikmesriigid vähese tähtsusega abi andmisel teatama asjaomasele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi summa ja tõiga, et abi on vähese tähtsusega, ning viitama selgelt käesolevale määrusele. Liikmesriikidel peaks olema antud abi järelevalvekohustus, et tagada ülemmääradest ja piirmääradest kinnipidamine. Järelevalvekohustuse täitmiseks peaks liikmesriik saama enne sellise abi andmist ettevõtjalt kinnituse käesoleva määruse või muude vähese tähtsusega abi määruste reguleerimisalasse kuuluva vähese tähtsusega abi kohta, mis on saadud asjaomasel eelarveaastal ja sellele eelnenud kahel eelarveaastal. Teise võimalusena peaks liikmesriikidel olema võimalik luua keskregister, mis sisaldab täielikku teavet antud vähese tähtsusega abi kohta, ning kontrollida sealt, et uus abi jääb ülemmäära piiresse.

(22)	Enne uue vähese tähtsusega abi andmist peaks iga liikmesriik kindlaks tegema, et uue abiga ei ületata selles liikmesriigis vähese tähtsusega abi ülemmäära ja et käesolevas määruses sätestatud muud tingimused on täidetud.

(23)

Pidades silmas komisjoni kogemusi ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi põhimõtted läbi vaadata, tuleks piirata käesoleva määruse kohaldamisaega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, tuleks liikmesriikidele anda kuus kuud kohanemisaega seoses käesoleva määrusega hõlmatud vähese tähtsusega abiga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ettevõtjatele abi andmise suhtes mis tahes majandusvaldkonnas, välja arvatud

a)	abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas, mida reguleeritakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 104/2000 (14);

b)	abi, mida antakse ettevõtjatele, kes tegelevad põllumajandustoodete esmase tootmisega;

abi, mida allpool nimetatud juhtudel antakse ettevõtjatele, kes tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris:

i)	kui abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või koguse alusel,

ii)	kui abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjatele;

d)	abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

e)	abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

2. Kui ettevõtja tegutseb lõike 1 punktis a, b või c nimetatud valdkonnas ja tegutseb ka muus sektoris või tegevusvaldkonnaes, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, kohaldatakse käesolevat määrust üksnes nende muudele valdkondadele või tegevustele antava abi suhtes tingimusel, et liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et käesoleva määruse reguleerimisalast välja arvatud valdkondades toimuvatele tegevustele ei anta käesoleva määruse alusel vähese tähtsusega abi.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „põllumajandustooted”– aluslepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted, mis on hõlmatud määrusega (EÜ) nr 104/2000;

b) „põllumajandustoodete töötlemine”– põllumajandustoodete töötlemine, mille saadus on samuti põllumajandustoode, välja arvatud selline põllumajandusettevõttes toimuv tegevus, mis on vajalik loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks;

c) „põllumajandustoodete turustamine”– toodete omamine või väljapanek, mille eesmärk on müük, müügiks pakkumine, tarnimine või mis tahes muu turustamise viis, välja arvatud esmatootja esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele ja mis tahes tegevus, millega toodet esmamüügiks ette valmistatakse; esmatootjalt lõpptarbijale müümist käsitatakse turustamisena juhul, kui see leiab aset selleks ettenähtud eraldi ruumides.

2. „Üks ettevõtja” hõlmab käesoleva määruse tähenduses kõik ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest:

a)	ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b)	ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

c)	ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d)	ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on esimese lõigu punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu.

Artikkel 3

Vähese tähtsusega abi

1. Kui abimeetmed vastavad käesoleva määruse tingimustele, ei loeta neid aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu vabastatakse nad aluslepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest.

2. Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot.

Liikmesriigi poolt ühele tasu eest kaupu vedavale maanteetranspordiettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 100 000 eurot. Nimetatud vähese tähtsusega abi ei või kasutada maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks.

3. Kui maanteetranspordiettevõtja veab rendi või tasu eest kaupu ja teostab ka muid tegevusi, mille suhtes kohaldatakse 200 000 euro suurust ülemmäära, kohaldatakse nimetatud ettevõtja suhtes 200 000 euro suurust ülemmäära tingimusel, et liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et maanteevedudeks saadud abi ei ületa 100 000 eurot ning et vähese tähtsusega abi ei kasutata maanteevedudeks ettenähtud veokite soetamiseks.

4. Vähese tähtsusega abi andmise ajana käsitatakse aega, mil ettevõtjale antakse kohaldatavate riigi õigusaktide alusel seaduslik õigus seda abi saada, sõltumata vähese tähtsusega abi ettevõtjale väljamaksmise kuupäevast.

5. Lõikes 2 sätestatud ülemmäärad kehtivad sõltumata vähese tähtsusega abi liigist ja eesmärgist ning sellest, kas liikmesriigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest. Kolme eelarveaasta pikkune ajavahemik määratakse kindlaks eelarveaastate järgi, mida ettevõtja asjaomases liikmesriigis kasutab.

6. Lõikes 2 sätestatud ülemmäärade saamiseks väljendatakse abi rahalise toetusena. Kõik kasutatud arvud väljendavad brutomäärasid – neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid. Kui abi antakse muus vormis kui toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtuseni. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära.

7. Kui lõikes 2 sätestatud ülemmäära ületatakse uue vähese tähtsusega abi andmisel, ei kohaldata uue abi ühegi osa suhtes käesolevast määrusest tulenevaid eeliseid.

8. Ühinemiste ja ülevõtmiste puhul võetakse otsustamisel, kas uuele või omandavale ettevõtjale antav uus vähese tähtsusega abi ületab ülemmäära, arvesse kõigile ühinevatele ettevõtjatele eelnevalt antud vähese tähtsusega abi kogusummat. Enne ühinemist või ülevõtmist õiguspäraselt antud vähese tähtsusega abi jääb õiguspäraseks.

9. Kui üks ettevõtja jaguneb kaheks või enamaks eraldi ettevõtjaks, omistatakse enne jagunemist antud vähese tähtsusega abi sellest kasu saanud ettevõtjale, st põhimõtteliselt ettevõtjale, kes võtab üle tegevused, mille jaoks vähese tähtsusega abi kasutati. Kui selline jaotamine ei ole võimalik, siis jagatakse vähese tähtsusega abi proportsionaalselt uute ettevõtjate omakapitali arvestusliku väärtuse alusel jagunemise tegelikul kuupäeval.

Artikkel 4

Brutotoetusekvivalendi arvutamine

1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult niisuguse abi suhtes, mille brutotoetusekvivalenti on juba eelnevalt võimalik täpselt välja arvutada, ilma et oleks vaja teha riskihinnangut („läbipaistev abi”).

2. Toetuste või intressimäärade toetustena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina.

3. Laenudena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui

abisaaja suhtes ei ole algatatud kõiki võlakohustusi hõlmavat maksejõuetusmenetlust ja ettevõtja ei vasta kriteeriumidele, mis on siseriikliku õigusega kehtestatud kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamiseks võlausaldajate soovil. Suurte ettevõtete puhul on abisaaja seisund võrreldav vähemalt krediidireitinguga B-; ja

laen on tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laenu summa on 1 000 000 eurot (või 500 000 eurot kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul) viieks aastaks või 500 000 eurot (või 250 000 eurot kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul) kümneks aastaks; kui laen on nimetatud summast väiksem ja/või antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud laenu brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohaldatavast ülemmäärast või

c)	brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud viitemäärale.

4. Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi kapitalisüsti kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast.

5. Abi, mida antakse riskifinantseerimismeetmetena omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringutena, peetakse läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui ühele ettevõtjale antav kapital ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära.

6. Tagatistena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui

tagatis ei ületa 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa ei ületa kas 1 500 000 eurot (või 750 000 eurot kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul) ja tagatise kestus viis aastat, või 750 000 eurot (või 375 000 eurot kaupu vedavate maanteetranspordiettevõtjate puhul) ja tagatise kestus kümme aastat. Kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem ja/või tagatis antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohaldatavast ülemmäärast või

c)	brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises või

enne kohaldamist

i)	on tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamise meetodist teatatud komisjonile mõne muu sel ajal kohaldatava riigiabi käsitleva määruse alusel ja mille komisjon on heaks kiitnud kooskõlalisena komisjoni teatisega garantiidena antava riigiabi kohta või mõne seda asendava teatisega, ja

ii)	meetodiga käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust.

7. Muude vahenditena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina tingimusel, et nimetatud vahendiga nähakse ette piirmäär, mis tagab, et asjaomast ülemmäära ei ületata.

Artikkel 5

Kumuleerimine

1. Käesoleva määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi võib kumuleerida komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 (15) kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni kõnealuses määruses sätestatud ülemmäärani. Abi võib kumuleerida vähese tähtsusega abi käsitlevate määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga kuni käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud asjaomase ülemmäärani.

2. Vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida samade abikõlblike kulude või samade riskifinantseerimismeetmete toetuseks antava riigiabiga, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületab abi kõrgeima asjaomase ülemmäära või abisumma, mis on iga juhtumi iseärasusi arvestades kindlaks määratud grupierandi määruse või komisjoni otsusega. Sellist vähese tähtsusega abi, mida ei anta teatavate abikõlblike kulude katteks või mis ei tulene sellistest kuludest, võib kumuleerida muu riigiabiga, mida antakse grupierandi määruse või komisjoni otsuse alusel.

Artikkel 6

Järelevalve

1. Kui liikmesriik kavatseb anda ettevõtjale käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi, teatab ta ettevõtjale kirjalikult abi kavandatava summa, mis on väljendatud brutotoetusekvivalendina, ja asjaolu, et abi on vähese tähtsusega, viidates selgelt käesolevale määrusele ning esitades määruse pealkirja ja viite määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele. Kui käesoleva määruse kohaselt antakse abikava alusel vähese tähtsusega abi eri ettevõtjatele ja kui selle kava raames makstakse kõnealustele ettevõtjatele eri suurusega abisummasid, võib asjaomane liikmesriik täita teatamiskohustuse, teatades ettevõtjatele kindlaksmääratud summa, mis vastab asjaomase abikava raames antava abi maksimumsummale. Sellisel juhul kasutatakse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäärast kinnipidamise väljaselgitamiseks kõnealust kindlaksmääratud summat. Liikmesriik saab asjaomaselt ettevõtjalt enne abi andmist kirjaliku või elektroonilise kinnituse mis tahes muu vähese tähtsusega abi kohta, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust või muid vähese tähtsusega abi käsitlevaid määrusi ning mida ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul.

2. Kui liikmesriik on asutanud vähese tähtsusega abi keskregistri, milles on täielik teave selle liikmesriigi ametiasutuste antud vähese tähtsusega abi kohta, ei kohaldata lõiget 1 alates ajast, kui register hõlmab kolme eelarveaasta pikkust ajavahemikku.

3. Liikmesriik annab uut käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi üksnes juhul, kui ta on veendunud, et see ei suurenda asjaomasele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi kogusummat üle artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ning et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.

4. Liikmesriigid registreerivad ja koondavad kõik käesoleva määruse kohaldamist käsitlevad andmed. Registreeritud andmed sisaldavad kogu teavet, mis on vajalik käesoleva määruse tingimuste täitmise tõendamiseks. Vähese tähtsusega üksikabi käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne eelarveaasta jooksul alates abi andmise päevast. Vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid säilitatakse kümne eelarveaasta jooksul alates päevast, mil selle kava alusel anti viimast korda üksikabi.

5. Asjaomane liikmesriik esitab kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimusi on täidetud, ja eelkõige seda, kas on kinni peetud ettevõtjale antud käesoleva määruse või mõne muu vähese tähtsusega abi määruse kohase vähese tähtsusega abi kogusummast.

Artikkel 7

Üleminekusätted

1. Käesolevat määrust kohaldatakse enne selle jõustumist antud abi suhtes, kui see abi vastab käesoleva määruse tingimustele. Abi, mis ei vasta nendele tingimustele, hindab komisjon vastavate raamdokumentide, suuniste, juhiste ning teatiste alusel.

2. Vähese tähtsusega üksikabi, mida anti 2. veebruarist 2001 kuni 30. juunini 2007 ja mis vastab määruse (EÜ) nr 69/2001 tingimustele, ei loeta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks, mistõttu selle abi suhtes ei kehti aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.

3. Vähese tähtsusega üksikabi, mida antakse 1. jaanuarist 2007 kuni 30. juunini 2014 ja mis vastab määruse (EÜ) nr 1998/2006 tingimustele, ei loeta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks, mistõttu selle abi suhtes ei kehti aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.

4. Käesoleva määruse kehtivusaja lõppedes kuulub käesoleva määruse tingimustele vastav mis tahes vähese tähtsusega abi kava käesoleva määruse reguleerimisalasse veel kuue kuu jooksul.

Artikkel 8

Jõustumine ja kohaldamisaeg

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2014.

Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

(2) ELT C 229, 8.8.2013, lk 1.

(3) Komisjoni teatis vähese tähtsusega riigiabi kohta (EÜT C 68, 6.3.1996, lk 9).

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 69/2001, 12. jaanuar 2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30).

(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1998/2006, 15. detsember 2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5).

(6) Otsus kohtuasjas C-222/04: Ministero dell’Economia e delle Finanze vs. Cassa di Risparmio di Firenze SpA et al, EKL 2006, lk I-289.

(7) Otsus kohtuasjas C-382/99 Madalmaad vs. komisjon, EKL 2002, lk I-5163.

(8) Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(9) Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3).

(10) Otsus kohtuasjas C-456/00 Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 2002, lk I-11949.

(11) Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6).

(12) Ühenduse suunised väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta (ELT C 194, 18.8.2006, lk 2).

(13) Komisjoni teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT C 155, 20.6.2008, lk 10).

(14) Nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000, 17. detsember 1999, kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22).

(15) Komisjoni määrus (EL) nr 360/2012, 25. aprill 2012, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.4.2012, lk 8).

24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1408/2013,

18. detsember 2013,

milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 108 lõiget 4,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu (2),

olles pidanud nõu riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

(2)

Komisjon on mitmes otsuses selgitanud aluslepingu artikli 107 lõikes 1 määratletud abi mõistet. Komisjon on samuti esitanud oma tegevuspõhimõtted seoses vähese tähtsusega abi ülemmääraga, millest väiksema abi puhul artikli 107 lõiget 1 ei kohaldata. Need põhimõtted esitati esialgu vähese tähtsusega riigiabi eeskirja käsitlevas teatises, (3) seejärel aga komisjoni määrustes (EÜ) nr 69/2001 (4) ja (EÜ) nr 1998/2006 (5). Võttes arvesse põllumajandussektoris kohaldatavaid erieeskirju ja ohtu, et isegi väikeses mahus abi võib täita aluslepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid, jäeti põllumajandussektor ja selle osad kõnealuste määruste reguleerimisalast välja. Komisjon on juba vastu võtnud mitu määrust, milles käsitletakse vähese tähtsusega abi andmise eeskirju põllumajandussektoris, millest viimane oli määrus (EÜ) nr 1535/2007 (6). Pidades silmas määruse (EÜ) nr 1535/2007 kohaldamisel saadud kogemusi, on asjakohane mõned kõnealuses määruses sätestatud tingimused läbi vaadata ja see asendada.

(3)

Pidades silmas komisjoni kogemusi määruse (EÜ) nr 1535/2007 kohaldamisel, tuleks ühele ettevõtjale kolme aasta jooksul antava abi maksimumsummat suurendada 15 000 euroni ja riiklikku ülempiiri 1 protsendini aastasest toodangust. Kõnealuste uute ülemmääradega tagatakse siiski, et ühtki käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvat meedet ei saaks lugeda liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutavaks ega konkurentsi moonutavaks või moonutada ähvardavaks.

(4)

Aluslepingu konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist (7). Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitada ühe ettevõtjana (8). Õiguskindluse huvides ning selleks, et vähendada halduskoormust, tuleks käesolevas määruses sätestada täielik loetelu selgetest kriteeriumidest, mis võimaldavad teha kindlaks, millal kahte või enamat sama liikmesriigi ettevõtet käsitatakse ühe ettevõtjana. Komisjon on valinud kindlate kriteeriumide hulgast, mille alusel määratletakse „seotud ettevõtted” väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) määratlust käsitlevas komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (9) ja komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (10) I lisas, need, mis on käesoleva määruse kohaldamisel asjakohased. Kriteeriumid on ametiasutustele juba tuttavad ning neid tuleks käesoleva määruse reguleerimisala arvestades kohaldada nii VKEde kui ka suurettevõtjate suhtes. Kõnealused kriteeriumid peaksid tagama, et seotud ettevõtete rühma käsitatakse vähese tähtsusega abi eeskirja kohaldamisel ühe ettevõtjana, kuid ettevõtteid, millel ei ole üksteisega muud seost kui see, et igaüks neist on vahetult seotud sama avalik-õigusliku asutuse või asutustega, käsitatakse eraldiseisvate ettevõtjatena. Nii võetakse arvesse selliste ettevõtete eriolukorda, mida kontrollib sama avalik-õiguslik asutus või asutused ja mis võivad olla sõltumatu otsustusõigusega. Samamoodi tuleks kõnealuste kriteeriumidega tagada, et juriidilise isiku või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma üksikliikmeid ei peetaks seotuteks juba ainuüksi sel põhjusel, et siseriikliku õigusega on ette nähtud üksikliikmetele sellised õigused ja kohustused, mis on võrreldavad nende üksikpõllumajandustootjate õiguste ja kohustustega, kellel on põllumajandusliku majapidamise juhi staatus, eelkõige mis puudutab nende majanduslikku, sotsiaalset ja maksustaatust ning kui nad on aidanud kaasa asjaomaste juriidiliste isikute või rühmade põllumajandusstruktuuride tugevdamisele.

(5)	Võttes arvesse põllumajandustoodete ja mittepõllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sarnasust, on põllumajandustoodete töötlemine ja turustamine viidud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 (11) reguleerimisalasse.

(6)

Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kui liit on vastu võtnud õigusakti, millega kehtestatakse teatavas põllumajandussektoris ühine turukorraldus, on liikmesriigid kohustatud mitte võtma mis tahes meetmeid, mis seda korraldust kahjustavad või millega luuakse sellest erandeid (12). Seetõttu ei tohiks käesolevat määrust kohaldada sellise abi suhtes, mille suurus on kindlaks määratud turule viidud või sealt ostetud toodete hinna või koguse alusel. Samuti ei tohiks seda kohaldada sellise abi suhtes, mis on seotud kohustusega jagada abi esmatootjatega.

(7)

(8)	Käesoleva määruse kohaldamisel arvessevõetav kolmeaastane ajavahemik peaks olema liikuv, mis tähendab, et iga kord, kui antakse vähese tähtsusega abi, tuleb kindlaks teha asjaomase eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi kogusumma.

(9)

Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka muudes sektorites või tegevusvaldkondades, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1407/2013 reguleerimisalasse, kohaldatakse kõnealuse määruse sätteid sellistele muudele sektoritele ja tegevusvaldkondadele antava abi suhtes tingimusel, et liikmesriik tagab sobivate vahenditega, nagu tegevuse eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta kõnealuse määruse kohast vähese tähtsusega abi.

(10)

Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka kalandus- ja vesiviljelussektoris, kohaldatakse viimati nimetud sektorile antava abi suhtes komisjoni määruse (EÜ) nr 875/2007 (13) sätteid tingimusel, et liikmesriik tagab sobivate vahenditega, nagu näiteks tegevuse eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta kõnealuse määruse kohast vähese tähtsusega abi.

(11)	Käesoleva määrusega tuleks ette näha eeskirjad, millega välditakse erieeskirjades või komisjoni otsustes sätestatud abi ülemmääradest möödahiilimist. Ühtlasi tuleks määruses sätestada selged ja hõlpsasti kohaldatavad kumuleerimiseeskirjad.

(12)

Käesoleva määrusega ei välistata võimalust, et meedet ei käsitata riigiabina aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses muudel kui käesolevas määruses sätestatud põhjustel, näiteks seetõttu, et meede vastab turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja põhimõttele, või kuna meede ei hõlma riigi vahendite ülekandmist. Eriti ei kujuta komisjoni poolt keskselt hallatav liidu toetus, mis ei ole liikmesriigi otsese ega kaudse kontrolli all, endast riigiabi ning seda ei tohiks arvesse võtta selle kindlaksmääramisel, kas jäädakse asjaomase üldise või riikliku ülemmäära piiresse.

(13)

(14)

(15)

Laenudena, sealhulgas laenude kujul riskifinantseerimismeetmetena antavat vähese tähtsusega abi tuleks käsitada läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud turu intressimääradele. Lühiajaliste väikelaenude käsitlemise lihtsustamiseks tuleks käesoleva määrusega ette näha selged eeskirjad, mida on lihtne kohaldada ja milles võetakse arvesse nii laenu suurust kui ka kestust. Komisjoni kogemuste põhjal saab laene, mille tagatis katab vähemalt 50 % laenust ja mis ei ületa 75 000 eurot viieks aastaks või 37 500 kümneks aastaks, käsitada laenuna, mille brutotoetusekvivalent võrdub vähese tähtsusega abi ülemmääraga. Kuivõrd ettevõtete puhul, kes võivad olla võimetud laenu tagasi maksma, on brutotoetusekvivalenti keeruline kindlaks määrata, ei peaks seda reeglit kohaldatama selliste ettevõtete suhtes.

(16)

Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi kapitalisüsti kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast. Abi, mida antakse riskifinantseerimismeetmetena omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutena vastavalt riskikapitali toetusmeetmete suunistele, (15) tohib pidada läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui asjaomase meetme raames ei anta kapitali üle vähese tähtsusega abi ülemmäära.

(17)

Tagatistena, sealhulgas tagatiste kujul riskifinantseerimismeetmetena antavat vähese tähtsusega abi tuleks käsitada läbipaistvana juhul, kui brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud vastavat tüüpi ettevõtjaid käsitlevas komisjoni teatises (16). Selliste lühiajaliste tagatiste käsitlemise lihtsustamiseks, millega tagatakse kuni 80 % suhteliselt väikesest laenust, tuleks käesoleva määrusega ette näha selge eeskiri, mida on lihtne kohaldada ja milles võetakse arvesse nii tagatise aluseks oleva laenu suurust kui ka tagatise kestust. Nimetatud eeskirja ei tuleks kohaldada juhul, kui tegemist on tagatiste andmisega abimeetme aluseks olevale tehingutele, mis ei ole laen, näiteks aktsiatehingute tagamine. Selliseid tagatisi, mis ei ületa 80 % tagatise aluseks olevast laenust, millega tagatud summa ei ületa 112 500 eurot ja mille kestus ei ületa viit aastat, saab käsitada tagatisena, mille brutotoetusekvivalent võrdub vähese tähtsusega abi ülemmääraga. Sama kehtib juhul, kui tagatis ei ületa 80 % tagatise aluseks olevast laenust, tagatud summa ei ületa 56 250 eurot ja tagatise kestus ei ületa kümmet aastat. Lisaks saavad liikmesriigid kasutada tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamise meetodit, millest on teatatud komisjonile mõne muu sel ajal kohaldatava riigiabi käsitleva määruse alusel ja mille komisjon on heaks kiitnud kooskõlalisena komisjoni teatisega garantiidena antava riigiabi kohta või mõne seda asendava teatisega, tingimusel et heaks kiidetud meetodiga käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Kuivõrd ettevõtete puhul, kes võivad olla võimetud laenu tagasi maksma, on brutotoetusekvivalenti keeruline kindlaks määrata, ei peaks seda reeglit kohaldatama selliste ettevõtete suhtes.

(18)

(19)

(20)

Komisjonil on kohustus tagada riigiabi eeskirjade järgimine ning kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud koostööpõhimõttega peaksid liikmesriigid selle ülesande täitmisele kaasa aitama, luues mehhanismi, millega tagatakse, et vähese tähtsusega abi eeskirjade alusel ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks üldist lubatud ülemmäära. Selleks peaksid liikmesriigid vähese tähtsusega abi andmisel teatama asjaomasele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi summa ja tõiga, et abi on vähese tähtsusega ning viitama selgelt käesolevale määrusele. Liikmesriikidel peaks olema antud abi järelevalvekohustus, et tagada ülemmääradest ja piirmääradest kinnipidamine. Järelevalvekohustuse täitmiseks peaks liikmesriik saama enne sellise abi andmist ettevõtjalt kinnituse käesoleva määruse või muude vähese tähtsusega abi määruste reguleerimisalasse kuuluva vähese tähtsusega abi kohta, mis on saadud asjaomasel eelarveaastal ja sellele eelnenud kahel eelarveaastal. Teise võimalusena peaks liikmesriikidel olema võimalik luua keskregister, mis sisaldab täielikku teavet antud vähese tähtsusega abi kohta, ning kontrollida sealt, et uus abi jääb ülemmäära piiresse.

(21)	Enne uue vähese tähtsusega abi andmist peaks iga liikmesriik kindlaks tegema, et uue abiga ei ületata selles liikmesriigis vähese tähtsusega abi ülemmäära ega riiklikku ülemmäära ja et käesolevas määruses sätestatud muud tingimused on täidetud.

(22)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele antava abi suhtes, välja arvatud:

a)	abi, mille summa on kindlaks määratud turuleviidud toodangu hinna või koguse alusel;

b)	abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

c)	abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

2. Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka ühes või mitmes muus sektoris või tegevusvaldkonnas, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1407/2013 reguleerimisalasse, kohaldatakse viimati nimetatud muudele sektoritele ja tegevusvaldkondadele antava abi suhtes kõnealuse määruse sätteid tingimusel, et liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuste eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta kõnealuse määruse kohast vähese tähtsusega abi.

3. Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb kalandus- ja vesiviljelussektoris, kohaldatakse viimati nimetud sektorile antava abi suhtes komisjoni määruse (EÜ) nr 875/2007 sätteid tingimusel, et liikmesriik tagab asjakohaste meetmetega, nagu tegevuse eraldi käsitlemine või kulude eristamine, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta kõnealuse määruse kohast vähese tähtsusega abi.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmist mõistet põllumajandustooted” – aluslepingu I lisas loetletud tooted, välja arvatud nõukogu määruse (EÜ) nr 104/2000 (17) reguleerimisalasse kuuluvad kala- ja vesiviljelustooted;

2. „Üks ettevõtja” hõlmab käesoleva määruse tähenduses kõiki ettevõtteid, mille vahel on vähemalt üks järgmistest suhetest:

a)	ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

b)	ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest;

c)	ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

d)	ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, kes on esimese lõigu punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu.

Artikkel 3

Vähese tähtsusega abi

2. Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 15 000 eurot.

3. Liikmesriigi poolt põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevale ettevõtjatele kolme eelarveaasta jooksul antava vähese tähtsusega abi kumulatiivne summa ei tohi ületada lisas sätestatud ülempiiri.

5. Lõikes 2 sätestatud ülemmäär ja lõikes 3 osutatud riiklik ülempiir kehtivad sõltumata vähese tähtsusega abi liigist ja eesmärgist ning sellest, kas liikmesriigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud liidu vahenditest. Kolme eelarveaasta pikkune ajavahemik määratakse kindlaks eelarveaastate järgi, mida ettevõtja asjaomases liikmesriigis kasutab.

6. Lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja lõikes 3 osutatud riiklikku ülempiiri kohaldamiseks väljendatakse abi rahalise toetusena. Kõik kasutatud arvud väljendavad brutomäärasid - neist ei ole maha arvatud makse ega muid tasusid. Kui abi antakse muus vormis kui toetus, on abi suuruseks abi brutotoetusekvivalent.

Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtuseni. Diskonteerimisel kasutatakse intressimäärana abi andmise ajal kohaldatavat diskontomäära.

7. Kui lõikes 2 sätestatud ülemmäära või lõikes 3 osutatud riiklikku ülempiiri uue vähese tähtsusega abi andmisel ületatakse, ei kohaldata uue abi ühegi osa suhtes käesolevast määrusest tulenevaid eeliseid.

8. Ühinemiste ja ülevõtmiste puhul võetakse otsustamisel, kas uuele või omandavale ettevõtjale antav uus vähese tähtsusega abi ületab ülemmäära või riiklikku ülempiiri, arvesse kõigile ühinevatele ettevõtjatele eelnevalt antud vähese tähtsusega abi kogusummat. Enne ühinemist või ülevõtmist õiguspäraselt antud vähese tähtsusega abi jääb õiguspäraseks.

Artikkel 4

Brutotoetusekvivalendi arvutamine

2. Toetuste või intressimäära toetustena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina.

3. Laenudena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina, kui:

laen on tagatud tagatisega, mis katab vähemalt 50 % laenust ning laenu summa on 75 000 eurot viieks aastaks või 37 500 eurot kümneks aastaks; kui laen on nimetatud summast väiksem ja/või antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud laenu brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohaldatavast ülemmäärast või

c)	brutotoetusekvivalent on arvutatud vastavalt toetuse andmise ajal kehtinud viitemäärale.

4. Kapitalisüstina antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina vaid juhul, kui riigi kapitalisüsti kogusumma ei ole suurem vähese tähtsusega abi ülemmäärast.

5. Abi, mida antakse riskifinantseerimismeetmetena omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutena, peetakse läbipaistvaks vähese tähtsusega abiks vaid juhul, kui ühele sihtettevõtjale antud kapital ei ületa vähese tähtsusega abi ülemmäära.

6. Tagatistena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina juhul, kui:

tagatis ei ületa 80 % asjaomasest laenust ja tagatud summa ei ületa kas 112 500 eurot ja tagatise kestus viit aastat, või 56 250 eurot ja tagatise kestus 10 aastat. Kui tagatud summa on nimetatud summadest väiksem ja/või tagatis antakse vähem kui vastavalt viie või kümne aasta pikkuseks ajavahemikuks, arvutatakse nimetatud tagatise brutotoetusekvivalent vastava protsendina artikli 3 lõikes 2 sätestatud kohaldatavast ülemmäärast või

c)	brutotoetusekvivalendi arvutamisel on aluseks võetud nn safe-harbour-preemiad, mis on sätestatud komisjoni teatises; või

enne kohaldamist

i)	on tagatise brutotoetusekvivalendi arvutamise meetodist teatatud komisjonile mõne muu sel ajal kohaldatava riigiabi käsitleva määruse alusel ja mille komisjon on heaks kiitnud kooskõlalisena komisjoni teatisega garantiidena antava riigiabi kohta või mõne seda asendava teatisega, ja

ii)	meetodiga käsitletakse sõnaselgelt sellist liiki tagatisi ja nendega seotud tehinguid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust.

7. Muude vahenditena antavat abi käsitatakse läbipaistva vähese tähtsusega abina tingimusel, et nimetatud vahendiga nähakse ette piirmäär, mis tagab, et asjaomast ülemmäära ei ületata.

Artikkel 5

Kumuleerimine

1. Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka ühes või mitmes sektoris või tegevusvaldkonnas, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1407/2013 reguleerimisalasse, võib käesoleva määruse kohaselt põllumajandustootmise sektori tegevustele antava vähese tähtsusega abi kumuleerida sellis(t)ele muu(de)le sektori(te)le või tegevusvaldkonnale/-valdkondadele antava vähese tähtsusega abiga kuni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 3 lõikes 2 sätestatud asjaomase ülemmäärani, tingimusel et liikmesriik tagab sobivate vahenditega, näiteks tegevuste eraldi käsitlemise või kulude eristamisega, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta määruse (EL) nr 1407/2013 kohast vähese tähtsusega abi.

2. Kui ettevõtja tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega ning tegutseb ka kalandus- ja vesiviljelussektoris, võib käesoleva määruse kohaselt põllumajandustootmise sektori tegevustele antava vähese tähtsusega abi kumuleerida kalandus- ja vesiviljelussektori tegevusvaldkondadele määruse (EÜ) nr 875/2007 kohaselt antava vähese tähtsusega abiga kuni kõnealuses määruses sätestatud ülemmäärani, tingimusel et liikmesriik tagab sobivate vahenditega, näiteks tegevuste eraldi käsitlemise või kulude eraldamisega, et põllumajandustoodete esmatootmisele ei anta määruse (EÜ) nr 875/2007 kohast vähese tähtsusega abi.

3. Vähese tähtsusega abi ei või kumuleerida samade abikõlblike kulude või samade riskifinantseerimismeetmete toetuseks antava riigiabiga, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületab abi kõrgeima asjaomase ülemmäära või abisumma, mis on iga juhtumi iseärasusi arvestades kindlaks määratud grupierandi määruse või komisjoni otsusega. Sellist vähese tähtsusega abi, mida ei anta teatavate abikõlblike kulude katteks või mis ei tulene sellistest kuludest, võib kumuleerida muu riigiabiga, mida antakse grupierandi määruse või komisjoni otsuse alusel.

Artikkel 6

Järelevalve

1. Kui liikmesriik kavatseb anda ettevõtjale käesoleva määruse kohast vähese tähtsusega abi, teatab ta ettevõtjale kirjalikult abi kavandatava summa, mis on väljendatud brutotoetusekvivalendina, ja asjaolu, et abi on vähese tähtsusega, viidates selgelt käesolevale määrusele ning esitades määruse pealkirja ja viite määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise andmetele. Kui käesoleva määruse kohaselt antakse abikava alusel vähese tähtsusega abi eri ettevõtjatele ja kui selle kava raames makstakse kõnealustele ettevõtjatele eri suurusega abisummasid, võib asjaomane liikmesriik täita teatamiskohustuse, teatades ettevõtjatele kindlaksmääratud summa, mis vastab asjaomase abikava raames antava abi maksimumsummale. Sellisel juhul kasutatakse artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäärast ja artikli 3 lõikes 3 osutatud riiklikust ülempiirist kinnipidamise väljaselgitamiseks kõnealust kindlaksmääratud summat. Liikmesriik saab asjaomaselt ettevõtjalt enne abi andmist kirjaliku või elektroonilise kinnituse mis tahes muu vähese tähtsusega abi kohta, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust või muid vähese tähtsusega abi käsitlevaid määrusi ning mida ettevõtja on saanud jooksva eelarveaasta ja kahe eelneva eelarveaasta jooksul.

3. Liikmesriik annab käesoleva määruse kohast uut vähese tähtsusega abi üksnes juhul, kui ta on veendunud, et see ei suurenda asjaomasele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi kogusummat üle artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära ja artikli 3 lõikes 3 osutatud riikliku ülempiiri ning et kõik käesolevas määruses sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 7

Üleminekusätted

2. Vähese tähtsusega üksikabi, mida anti 1. jaanuarist 2005 kuni 30. juunini 2008 ja mis vastab määruse (EÜ) nr 1860/2004 tingimustele, ei loeta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks, mistõttu selle abi suhtes ei kehti aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.

3. Vähese tähtsusega üksikabi, mida antakse 1. jaanuarist 2008 kuni 30. juunini 2014 ja mis vastab määruse (EÜ) nr 1535/2007 tingimustele, ei loeta aluslepingu artikli 107 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks, mistõttu selle abi suhtes ei kehti aluslepingu artikli 108 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustus.

4. Käesoleva määruse kehtivusaja lõppedes kuulub käesoleva määruse tingimustele vastav vähese tähtsusega abi kava käesoleva määruse reguleerimisalasse veel kuue kuu jooksul.

Artikkel 8

Jõustumine ja kehtivus

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2014.

Seda kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

(2) ELT C 227, 6.8.2013, lk 3.

(3) Komisjoni teatis vähese tähtsusega riigiabi kohta (EÜT C 68, 6.3.1996, lk 9).

(4) Komisjoni määrus (EÜ) nr 69/2001, 12. jaanuar 2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30).

(5) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1998/2006, 15. detsember 2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5).

(6) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1535/2007, 20. detsember 2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris (ELT L 337, 21.12.2007, lk 35).

(7) Otsus kohtuasjas C-222/04: Ministero dell’Economia e delle Finanze vs Cassa di Risparmio di Firenze SpA et al, EKL 2006, lk I-289.

(8) Otsus kohtuasjas C-382/99: Madalmaad vs. komisjon, EKL 2002, lk I-5163.

(9) Komisjoni soovitus 2003/361/EÜ, 6. mai 2003, mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(10) Komisjoni määrus (EÜ) nr 800/2008, 6. august 2008, EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (ELT L 214, 9.8.2008, lk 3).

(11) Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(12) Otsus kohtuasjas C-456/00: Prantsusmaa vs komisjon, EKL 2002, lk I-11949.

(13) Komisjoni määrus (EÜ) nr 875/2007, 24. juuli 2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004 (ELT L 193, 25.7.2007, lk 6).

(14) Komisjoni teatis viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (ELT C 14, 19.1.2008, lk 6).

(15) Ühenduse suunised väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta (ELT C 194, 18.8.2006, lk 2).

(16) Komisjoni teatis EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes (ELT C 155, 20.6.2008, lk 10).

(17) Nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000, 17. detsember 1999, kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22).

LISA

Põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele ettevõtjatele liikmesriigiti antava vähese tähtsusega abi maksimaalsed kumulatiivsed summad, millele osutatakse artikli 3 lõikes 3

(eurodes)
Liikmesriik	Vähese tähtsusega abi maksimaalsed summad
Belgia	76 070 000
Bulgaaria	43 490 000
Tšehhi Vabariik	48 340 000
Taani	105 750 000
Saksamaa	522 890 000
Eesti	8 110 000
Iirimaa	66 280 000
Kreeka	109 260 000
Hispaania	413 750 000
Prantsusmaa	722 240 000
Horvaatia	28 610 000
Itaalia	475 080 000
Küpros	7 060 000
Läti	10 780 000
Leedu	25 860 000
Luksemburg	3 520 000
Ungari	77 600 000
Malta	1 290 000
Madalmaad	254 330 000
Austria	71 540 000
Poola	225 700 000
Portugal	62 980 000
Rumeenia	180 480 000
Sloveenia	12 320 000
Slovakkia	22 950 000
Soome	46 330 000
Rootsi	57 890 000
Ühendkuningriik	270 170 000

24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/18

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 1409/2013,

28. november 2013,

maksete statistika kohta

(EKP/2013/43)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,

võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpank vajab oma ülesannete täitmiseks võrdlevat maksestatistikat riikide kaupa. Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõike 1 kohaselt võib teavet koguda maksete ja maksesüsteemide statistika valdkonnas. Asjaomased andmed on olulised liikmesriikide makseturgude arengu tuvastamiseks ja jälgimiseks ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamiseks.

(2)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artikli 5.1 kohaselt peab EKP riikide keskpankade (RKPde) kaasabil koguma kas riikide pädevatelt ametiasutustelt või otse majandussubjektidelt statistilist teavet, mida on vaja Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPSi) ülesannete täitmiseks. EKPSi põhikirja artikli 5.2 kohaselt peavad RKPd võimalikult suures ulatuses täitma artiklis 5.1 kirjeldatud ülesandeid.

(3)	Eurosüsteem kogub maksete kohta teavet kooskõlas suunisega EKP/2007/9 (2). Maksete statistika kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamise ning andmeid esitava üldkogumi täieliku hõlmatuse tagamiseks peaks asjaomast teavet koguma vahetult andmeesitajatelt.

(4)	Makseteabe kogumise meetodid peaksid arvesse võtma Euroopa Liidu maksete valdkonna õigusraamistikku, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/64/EÜ, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 924/2009 (5) artiklit 5.

(5)

RKPdel võib olla vajadus koguda tegelikult andmeid esitavalt üldkogumilt statistilist teavet, et täita EKP statistikanõudeid laiemas statistikaaruandluse raamistikus, mille RKPd loovad omal vastutusel vastavalt liidu või riigi õigusele või kehtiva tava kohaselt ja mis täidab ka muid statistilisi eesmärke, kui see ei kahjusta EKP statistikanõuete täitmist. Samuti võib see vähendada aruandluskoormust. Läbipaistvuse suurendamiseks on sellistel juhtudel kohane andmeesitajatele teatada, et andmeid kogutakse muudel statistilistel eesmärkidel. Konkreetsetel juhtudel võib EKP kasutada muudel eesmärkidel kogutud teavet oma nõuete täitmiseks.

(6)

Kuigi EKPSi põhikirja artikli 34.1 alusel vastu võetud EKP määrused ei anna õigusi ega sea kohustusi liikmesriikidele, mille rahaühik ei ole euro (edaspidi „euroalavälised liikmesriigid”), kohaldatakse EKPSi põhikirja artiklit 5 nii liikmesriikidele, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid”), kui ka euroalavälistele liikmesriikidele. Määruse (EÜ) nr 2533/98 põhjenduses 17 osutatakse, et EKPSi põhikirja artiklist 5 koosmõjus Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3 tuleneb kohustus kavandada ja kohaldada riigisiseseid meetmeid, mida euroalavälised liikmesriigid peavad asjakohaseks selleks, et koguda EKP aruandlusnõuete täitmiseks vajalikku statistilist teavet ning õigel ajal valmistuda statistika valdkonnas euroala liikmesriigiks saamiseks. Seetõttu võib käesoleva määruse sätteid laiendavalt kohaldada euroalaväliste liikmesriikide RKPde suhtes, kui RKP teeb eurosüsteemiga koostööd EKP soovituse alusel.

(7)	Konfidentsiaalse statistilise teabe kaitsele ja kasutamisele peaks kohaldama määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 8 sätestatud standardeid.

(8)

On vaja kehtestada tõhus kord tehniliste muudatuste tegemiseks käesoleva määruse lisadesse, tingimusel et need ei muuda selle aluspõhimõtteid ega mõjuta aruandluskoormust. Selle korra rakendamisel võetakse arvesse EKPSi statistikakomitee seisukohti. RKPd ja muud EKPSi komiteed võivad teha ettepanekuid tehniliste muudatuste tegemiseks lisadesse statistikakomitee kaudu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	mõisteid „andmeesitaja” ja „resident” kasutatakse määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1 määratletud tähenduses;

b)	mõisteid „makseteenus”, „makseteenuse pakkuja”, „makseasutus” ja „maksesüsteem” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses;

c)	mõisteid „e-raha väljastaja” ja „e-raha asutus” kasutatakse direktiivi 2009/110/EÜ artiklis 2 määratletud tähenduses;

d)	„maksesüsteemi käitaja” on maksesüsteemi haldamise eest õiguslikult vastutav juriidiline isik.

Artikkel 2

Tegelik andmeid esitav üldkogum

1. Tegelik andmeid esitav üldkogum koosneb makseteenuse pakkujatest (sh e-raha väljastajad) ja/või maksesüsteemide käitajatest.

2. Andmeesitajate suhtes kohaldatakse kõiki statistikaaruandluse nõudeid.

Artikkel 3

Statistikaaruandluse nõuded

1. Tegelik andmeid esitav üldkogum esitab statistika selle liikmesriigi RKP-le, mille resident on andmeesitaja, kooskõlas III lisaga ning võttes arvesse I ja II lisas toodud selgitusi ja määratlusi.

2. RKPd määratlevad ja rakendavad riigi erisusi arvestades aruandluskorra, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. RKPd tagavad, et see aruandluskord võimaldab saada käesolevas määruses nõutava statistilise teabe ja täpselt kontrollida edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevate IV lisas sätestatud miinimumnõuete järgimist.

Artikkel 4

Erandid

1. RKPd võivad teha andmeesitajatele erandi ühest või mitmest käesolevas määruses sätestatud nõudest:

a)	makseasutustele, kui nad täidavad direktiivi 2007/64/EÜ artikli 26 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi;

b)	e-raha asutustele, kui nad täidavad direktiivi 2009/110/EÜ artikli 9 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi;

c)	punktides a ja b nimetamata muudele makseteenuste pakkujatele, kui nad täidavad kas direktiivi 2009/110/EÜ artikli 9 lõigetes 1 ja 2 või direktiivi 2007/64/EÜ artikli 26 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi.

2. RKPd võivad andmeesitajatele lõike 1 alusel erandeid teha vaid juhul, kui asjaomaste andmeesitajate riigisisene osakaal igat liiki makseteenuse raames tehtud maksetehingutes ei ole statistiliselt oluline.

3. RKPd võivad andmeesitajatele teha erandeid andmete esitamise osas mitterahaloomeasutustega tehtud tehingute kohta, kui: a) erandi adressaadiks olevate andmeesitajate poolt III lisa tabelis 4 osutatud teenuste koguväärtus ei ületa riigisiseselt 5 % iga sellise teenuse väärtusest ja b) aruandluskoormus oleks selliste andmeesitajate suurusega võrreldes ebaproportsionaalne.

4. Kui RKP teeb lõike 1 või 3 alusel erandi, teavitab ta sellest EKPd, esitades samal ajal andmed kooskõlas artikli 6 lõikega 1.

5. EKP avaldab nende üksuste nimekirja, kelle suhtes RKPd on teinud erandi.

Artikkel 5

Statistika eesmärgil koostatud nimekiri makseteenuse pakkujate ja maksesüsteemide käitajate kohta

1. EKP juhatus koostab ja haldab nimekirja makseteenuse pakkujate (sh e-raha väljastajate) ja maksesüsteemide käitajate kohta, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Nimekirja aluseks võivad olemasolu korral olla järelevalve alla kuuluvate makseteenuse pakkujate ja riigi ametiasutuste loodud maksesüsteemide käitajad.

2. RKPd ja EKP teevad lõikes 1 osutatud nimekirja ja selle ajakohastused asjaomastele andmeesitajatele kättesaadavaks kohasel viisil, sh elektrooniliste vahenditega, interneti kaudu või asjaomaste andmeesitajate taotluse korral paberkandjal.

3. Lõikes 1 osutatud nimekiri on mõeldud ainult teavitamiseks. Kui lõikes 1 osutatud nimekirja viimane kättesaadav elektrooniline versioon on ebatäpne, ei rakenda EKP sanktsioone ühegi üksuse suhtes, kes ei ole oma aruandluskohustust nõuetekohaselt täitnud, kui nad tuginesid ebatäpsele nimekirjale heauskselt.

Artikkel 6

Tähtajalisus

1. RKPd esitavad EKP-le III lisas osutatud statistilise teabe kord aastas andmete kogumisele järgneva aasta maikuu viimase tööpäeva lõpuks.

2. RKPd otsustavad, millal ja millise perioodilisusega nad soovivad EKP aruandlustähtaegade järgimiseks andmeesitajatelt andmeid saada, ning teavitavad sellest andmeesitajaid.

Artikkel 7

Statistilise teabe kontrollimine ja sundkogumine

RKPdel on õigus kontrollida ja sundkoguda teavet, mida andmeesitajad peavad käesoleva määruse alusel esitama, ilma et see mõjutaks EKP õigust seda ise teha. Nimetatud õigust kasutavad RKPd eelkõige juhul, kui andmeesitaja ei täida IV lisas sätestatud edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja andmete parandamist käsitlevaid miinimumnõudeid.

Artikkel 8

Aruandluse algus

Erandina artiklist 6 algab aruandlus käesoleva määruse alusel 2015. aasta juunis statistilise teabega 2014. aasta teise poole vaatlusperioodi kohta (st alates juulist 2014).

Artikkel 9

Muudatuste tegemise lihtsustatud kord

Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, on EKP juhatusel õigus teha käesoleva määruse lisades tehnilisi muudatusi, tingimusel et need ei muuda määruse aluspõhimõtteid ega mõjuta aruandluskoormust. EKP juhatus teavitab EKP nõukogu sellisest muudatusest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 10

Lõppsäte

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Frankfurt Maini ääres, 28. november 2013

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI

(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

(2) 1. augusti 2007. aasta suunis EKP/2007/9 rahandusstatistika ning finantsasutuste ja -turgude statistika kohta (ELT L 341, 27.12.2007, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001 (ELT L 266, 9.10.2009, lk 11).

I LISA

MAKSETE STATISTIKA ÜLDSTRUKTUUR

1. OSA ÜLEVAADE

1.1 osa Tabelite ülevaade

Euroopa Keskpank (EKP) koostab maksete statistika riikide tasandil, kogudes harmoneeritud andmeid iga riigi keskpanga (RKP) kaudu. Andmeid kogutakse allpool kirjeldatud seitsme tabeli põhjal, mis hõlmavad iga rahaühikuna eurot kasutava liikmesriigi (edaspidi „euroala liikmesriik”) riigisiseseid andmeid, mis ühendatakse hiljem kõiki euroala liikmesriike hõlmavateks võrdlevateks tabeliteks.

Tabel	Peamiste omaduste kirjeldus
Tabel 1: asutused, mis osutavad makseteenust mitterahaloomeasutustele	Jaotused, mis näitavad üleööhoiuste, maksekontode ja e-raha kontode arvu ning salvestatud e-raha väärtuse jääki, krediidiasutuste, e-raha asutuste ja muude makseteenuse pakkujate ja e-raha väljastajate kaupa
Tabel 2: maksekaartide funktsioonid	Riigis resideerivate makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaartide arv. Kaardiandmed koostatakse kaardi funktsioonide kaupa
Tabel 3: kaardilugejad	Riigis resideerivate makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalide arv. Terminalide andmetes tehakse vahet pangaautomaatide, müügikoha terminalide ja e-raha kaarditerminalide vahel
Tabel 4: maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused	Mitterahaloomeasutuste poolt riigis resideerivate makseteenuse pakkujate kaudu saadetud ja saadud maksetehingute arv ja väärtus. Tehingute andmed koostatakse makseteenuse kaupa geograafilises jaotuses
Tabel 5: mitterahaloomeasutusi kaasavad maksetehingud terminalide kaupa	Mitterahaloomeasutuste poolt makseteenuse pakkujate kaudu saadetud maksetehingute arv ja väärtus. Tehingute andmed koostatakse terminalide liikide kaupa geograafilises jaotuses
Tabel 6: osalemine teatavates maksesüsteemides	Osalejate arv igas riigis asuvas maksesüsteemis; vahet tehakse otseosalejate ja kaudsete osalejate vahel; otseosalejate puhul esitatakse jaotus asutuste liikide kaupa
Tabel 7: teatavates maksesüsteemides töödeldud maksed	Riigis asuvas maksesüsteemis töödeldud maksete arv ja väärtus makseteenuste kaupa ja geograafilises jaotuses

1.2 osa Teabe liik

1.	Positsioonide andmed tabelites 1, 2, 3 ja 6 osutavad perioodi lõpule, st need on vaatlusaluse kalendriaasta viimase tööpäeva seisud. Emiteeritud e-raha positsiooniväärtused koostatakse eurodes ja need hõlmavad kõikides vääringutes vääringustatud maksete salvestusi.

2.	Voogude andmed tabelites 4, 5 ja 7 hõlmavad perioodi jooksul kogunenud maksetehinguid, st vaatlusaluse kalendriaasta kogusumma. Tehinguväärtused koostatakse eurodes ja need hõlmavad maksetehinguid kõikides vääringutes.

1.3 osa Konsolideerimine sama riigi territooriumil

1.	Iga euroala liikmesriigi osas koosneb andmeid esitav üldkogum makseteenuse pakkujatest ja/või maksesüsteemide haldajatest.

Makseteenuse pakkujad on sellel territooriumil asuvad asutused, sh väljaspool territooriumi asuvate emaettevõtjate tütarettevõtjad ning selliste asustuste filiaalid, mille peakontor asub väljaspool territooriumi.

a)	Tütarettevõtjad on eraldiseisvad registreeritud üksused, milles teisel üksusel on enamus- või täisosalus.

b)	Filiaal on registreerimata üksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik ja mis kuulub täielikult emaettevõtjale.

Statistikaeesmärkidel kohaldatakse riigisiseselt makseteenuste pakkujate konsolideerimisel järgmisi põhimõtteid:

Kui emaettevõtja ja tema tütarettevõtjad on sama riigi territooriumil asuvad makseteenuse pakkujad, võib emaettevõtja konsolideerida oma statistilistes aruannetes nende tütarettevõtjate tegevuse. Seda kohaldatakse ainult siis, kui emaettevõtja ja selle tütarettevõtjad on sama liiki makseteenuse pakkujad.

Kui asutuse filiaal asub teise euroala liikmesriigi territooriumil, käsitab euroala liikmesriigis asuv registreeritud või peakontor sellist filiaali teise euroala liikmesriigi residendina. Vastupidisel juhul käsitab euroala liikmesriigis asuv filiaal teise euroala liikmesriigi territooriumil asuvat registreeritud või peakontorit või muud sama asutuse filiaali teise euroala liikmesriigi residendina.

Kui asutuse filiaal asub väljaspool euroala liikmesriikide territooriumi, käsitab euroala liikmesriigis asuv registreeritud või peakontor sellist filiaali välismaailma residendina. Vastupidisel juhul käsitab euroala liikmesriigis asuv filiaal väljaspool euroala liikmesriike asuvat registreeritud või peakontorit või muud sama asutuse filiaali välismaailma residendina.

4.	Statistikaeesmärkidel ei ole makseteenuse pakkujate piiriülene konsolideerimine lubatud.

5.	Kui maksesüsteemi haldaja vastutab mitme sama riigi territooriumil asuva maksesüsteemi eest, esitatakse andmed iga maksesüsteemi kohta eraldi.

6.	Offshore-finantskeskustes asuvaid asutusi käsitatakse statistikaeesmärkidel selle territooriumi residendina, kus need keskused asuvad.

2. OSA ERIOMADUSED TABELITES 2 KUNI 7

2.1 osa Maksekaardi funktsioonid (tabel 2)

Kui „maksefunktsiooniga kaart, v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon” võimaldab mitut funktsiooni, võetakse see arvesse kõikides asjaomastes alaliikides. Seetõttu võib maksefunktsiooniga kaartide koguarv olla väiksem kui kõikide alaliikide summa. Topeltarvestamise vältimiseks ei tohiks alaliike summeerida.

2.	„E-raha funktsiooniga kaart” võib olla kas „kaart, millele saab vahetult salvestada e-raha” või „kaart, mis võimaldab juurdepääsu e-raha kontodele salvestatud e-rahale”. Seetõttu on e-raha funktsiooniga kaartide koguarv võrdne kahe alaliigi summaga.

Residendist makseteenuse pakkujate välja antud kaartide koguarv esitatakse eraldi näitaja „kaartide koguarv, sõltumata kaardi funktsioonidest” all. See arvnäitaja ei pruugi olla võrdne näitajate „sularahafunktsiooniga kaardid”, „maksefunktsiooniga kaardid” ja „e-raha funktsiooniga kaardid” summaga, sest need liigid ei pruugi olla üksteist välistavad.

„Kombineeritud deebet-, sularaha ja e-raha funktsiooniga kaart” osutab makseteenuse pakkuja välja antud kaardile, millel on nii sularaha, deebet- kui ka e-raha funktsioon. Lisaks esitatakse vastavad andmed kõikides alaliikides:

a)	„sularahafunktsiooniga kaardid”;

b)	„deebetfunktsiooniga kaardid”;

c)	„e-raha funktsiooniga kaardid”.

5.	Kui kombineeritud funktsiooniga kaardil on lisafunktsioonid, esitatakse ka need andmed vastava alaliigi all.

6.	Kaardid võetakse arvesse kaardi väljaandja poolel, sõltumata kaardivaldaja residentsusest või kaardiga seotud konto asukohast.

7.	Iga riik esitab andmed konkreetses riigis makseteenuse osutajate välja antud kaartide arvu kohta, sõltumata kaardi tootemargi võimalikust ühiskasutusest.

8.	Siia kuuluvad ringluses olevad kaardid, sõltumata nende väljaandmise ajast ja tegelikust kasutamisest.

9.	Siia kuuluvad ka kaardisüsteemide (st kolme või nelja osapoolega süsteemide) poolt välja antud kaardid.

10.	Siia ei kuulu aegunud või ringlusest eemaldatud kaardid.

11.	Siia kuuluvad ka kaubandusettevõtjate välja antud kaardid (st jaeüksuste kaardid), v.a juhul, kui need on välja antud koostöös makseteenuse pakkujaga (st tootemargi ühiskasutus).

2.2 osa Kaardilugejad (tabel 3)

1.	Andmed esitatakse kõikide residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalide kohta – nii aruandluse riigis kui ka väljaspool aruandluse riiki asuvate terminalide kohta.

2.	Terminali kättesaadavaks teinud üksus on omandaja, sõltumata terminali omandilisest kuuluvusest. Seetõttu võetakse arvesse vaid omandaja poolt kättesaadavaks tehtud terminalid.

3.	Välismaal asuvate makseteenuse pakkujate filiaalide ja/või tütarettevõtete poolt kättesaadavaks tehtud terminalide kohta ei esita andmeid mitte emaettevõtjast makseteenuse pakkuja, vaid filiaalid ja/või tütarettevõtjad ise.

4.	Iga terminal võetakse arvesse eraldi, ka juhul, kui kaubandusettevõtja asukohas on mitu sama liiki terminali.

5.	Enam kui ühe funktsiooniga pangaautomaat võetakse arvesse igas vastavas alaliigis. Seetõttu võib pangaautomaatide koguarv olla väiksem kui kõikide alaliikide summa. Topeltarvestamise vältimiseks ei tohiks alaliike summeerida.

6.	Müügikoha terminalid jaotatakse kaheks alaliigiks: „e-ülekande müügikoha terminalid” ja „e-raha kaarditerminalid”. Neid alaliike ei tohiks summeerida, sest tegemist on näitajaga „sellest:” ning tulemus ei võrduks koguarvuga.

7.	Enam kui ühe funktsiooniga e-raha kaarditerminal võetakse arvesse igas vastavas alaliigis. Seetõttu võib e-raha kaarditerminalide koguarv olla väiksem kui kõikide alaliikide summa. Topeltarvestamise vältimiseks alaliike ei summeerita.

2.3 osa Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused (tabel 4)

Maksetehinguid mis tahes osapoolele algatavad mitterahaloomeasutused; maksetehinguid mitterahaloomeasutustele algatavad makseteenuste pakkujad. Siia kuuluvad:

a)	erinevate makseteenuse pakkujate hallatavate kontode vahelised maksetehingud, mis tehakse vahendaja kaudu, st maksed saadetakse teisele makseteenuse pakkujale või maksesüsteemi, ja

b)	ühe makseteenuse pakkuja hallatavate kontode vahelised maksetehingud (näiteks on-us tehingud), mis arveldatakse kas makseteenuse pakkuja enda kontodel või vahendaja (st teise makseteenuse pakkuja või maksesüsteemi) kaudu.

2.	Residendist makseteenuse pakkuja algatatud maksetehingud, mis on tehtud konkreetse tehingukorraldusega (st makseinstrumenti kasutades), võetakse arvesse liigi „tehingud makseteenuse liigi kohta” all.

3.	Siia kuuluvad rahaülekanded ühe osapoole erinevate kontode vahel ning ka erinevat tüüpi kontode vahel, vastavalt kasutatud makseteenusele. Erinevat tüüpi kontode vahelised ülekanded hõlmavad näiteks ülekandeid ülekantavalt hoiuselt kontole, millel hoitakse mitteülekantavat hoiust.

4.	Maksekogumite puhul võetakse arvesse iga maksetehing eraldi.

5.	Siia kuuluvad välisvääringus vääringustatud maksetehingud. Andmed konverteeritakse eurodeks EKP viitekursi või tehingutele kohaldatavate vahetuskursside alusel.

Siia ei kuulu residendist makseteenuse osutaja algatatud maksetehingud, mis on tehtud ilma konkreetse tehingukorralduseta (st makseteenust kasutamata), tavalise raamatupidamiskandega mitterahaloomeasutuse kontol. Kui selliseid tehinguid ei ole võimalik eristada, kajastatakse need liigi „tehingud makseteenuse liigi kohta” all.

Maksetehingud kokku

„Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv” on kuue üksteist välistava alaliigi summa: „kreeditkorraldused”, „otsekorraldused”, „kaardimaksed residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega, v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon”, „e-raha maksetehingud”, „tšekid” ja „muud makseteenused”.

Kreeditkorraldused

8.	Iga tehing jaotatakse ühte kindlasse alaliiki, st kas „paberkandjal algatatud” või „elektrooniliselt algatatud”. Kuna alaliigid on teineteist välistavad, on kreeditkorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka kreeditkorralduste koguväärtuse suhtes.

„Elektrooniliselt algatatud” kreeditkorraldused jagatakse omakorda „failina/kogumina algatatud” ja „üksikmaksena algatatud” korraldusteks. Kuna alaliigid on teineteist välistavad, on elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka elektrooniliselt algatatud kreeditkorralduste koguväärtuse suhtes.

10.	Siia kuuluvad kreeditkorralduse funktsiooniga pangaautomaadis tehtud kreeditkorraldused.

11.	Kreeditkorraldused on ka ühes või mõlemas otsas sularahas arveldatavad maksetehingud ning tehingud, mille puhul kasutatakse kreeditkorralduse makseteenust.

12.	Siia kuuluvad ka kreeditkorraldused, mida kasutatakse krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega tehtud tehingute tasaarveldamiseks.

13.	Kreeditkorraldused hõlmavad ka ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) kreeditkorraldusi ja SEPA-väliseid tehinguid. SEPA-välised tehingud esitatakse ka alaliigi „SEPA-välised” all.

14.	Alaliigid „failina/kogumina algatatud” ja „üksikmaksena algatatud” hõlmavad kõiki SEPA ja SEPA-väliseid tehinguid.

15.	„Saadetud riigisisesed tehingud”, „saadetud piiriülesed tehingud” ja „laekunud piiriülesed tehingud” hõlmavad nii SEPA kui ka SEPA-väliseid tehinguid.

16.	Kreeditkorraldused ei hõlma panga vormi kasutades kontole tehtud sularahamakseid.

Otsekorraldused

17.	Siia kuuluvad nii ühekordsed kui ka korduvad otsekorraldused. Korduvate otsekorralduste puhul võetakse iga üksik makse tehinguna arvesse.

18.	Siia kuuluvad ka krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartidega tehtud tehingute tasaarveldamiseks kasutatud otsekorraldused, sest tegemist on kaardi valdaja eraldi maksega kaardi väljaandjale.

19.	Otsekorraldused jagatakse omakorda „failina/kogumina algatatud” ja „üksikmaksena algatatud” korraldusteks. Kuna alaliigid on teineteist välistavad, on otsekorralduste koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka otsekorralduste koguväärtuse suhtes.

20.	Otsekorraldused hõlmavad nii SEPA otsekorraldusi kui ka SEPA-väliseid tehinguid. SEPA-välised tehingud esitatakse ka alaliigi „SEPA-välised” all.

21.	Alaliigid „failina/kogumina algatatud” ja „üksikmaksena algatatud” hõlmavad kõiki SEPA ja SEPA-väliseid tehinguid.

22.	„Saadetud riigisisesed tehingud”, „saadetud piiriülesed tehingud” ja „laekunud piiriülesed tehingud” hõlmavad nii SEPA kui ka SEPA-väliseid tehinguid.

23.	Otsekorraldused ei hõlma panga vormi kasutades kontole tehtud sularahamakseid.

Kaardimaksed

24.	Andmed esitatakse kõikide residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaartidega tehtud maksetehingute kohta, sõltumata maksetehingu aluseks oleva tootemargi asukohast.

25.	Makseteenuse kaupa esitatud tehingud hõlmavad andmeid virtuaalsetes müügikohtades (nt internetis või telefoni teel) tehtud kaarditehingute kohta.

26.

Maksetehingud tehakse deebet-, krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga terminalis või muu kanali kaudu. Kaardimaksetehingute andmed esitatakse järgmiste jaotuste kaupa:

a)	„maksed deebetfunktsiooniga kaardiga”;

b)	„maksed edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga”;

c)	„maksed krediitfunktsiooniga kaardiga”;

d)	„maksed deebet- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga”;

e)	„maksed krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga”.

27.	Andmed alaliikide „maksed deebet- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga” ja „maksed krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga” kohta esitatakse vaid juhul, kui kaardi konkreetset funktsiooni ei ole võimalik tuvastada.

28.	Iga tehing võetakse arvesse ainult ühes allaliigis. Kuna alaliigid on teineteist välistavad, on kaardimaksete koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka kaardimaksete koguväärtuse suhtes.

29.

Kaardiga tehtud maksetehingud jagatakse „füüsilises e-ülekande müügikoha terminalis algatatud” ja „kaugjuhtimise teel algatatud” maksetehinguteks. Kuna alaliigid on teineteist välistavad, on kaardimaksete koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka kaardimaksete koguväärtuse suhtes.

30.	Siia ei kuulu kaardimaksed residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaartidega, millel on ainult e-raha funktsioon.

E-raha maksetehingud

31.

Iga tehing jaotatakse ühte kindlasse alaliiki, st tehinguteks „kaartidega, millele saab vahetult salvestada e-raha” ja tehinguteks „e-raha kontodega”. Kuna alaliigid on teineteist välistavad, on e-raha maksetehingute koguarv võrdne alaliikide summaga. Sama põhimõtet kohaldatakse ka e-raha maksetehingute koguväärtuse suhtes.

32.	„E-raha kontodega” tehtud tehingud jaotatakse omakorda tehinguteks kontodega „millel on kaardiga juurdepääs”.

Tšekid

33.	Siia kuulub ka sularaha väljavõtmine tšekiga.

34.	Siia ei kuulu sularaha väljavõtmine panga vormi kasutades.

35.	Väljaantud tšekke, mida pole lõpparvelduseks esitatud, ei võeta arvesse.

Piiriülesed maksetehingud

36.	Saadetud tehingute puhul võetakse piiriülesed tehingud topeltarvestamise vältimiseks arvesse riigis, kus tehing algatatakse.

37.	Laekunud tehingute puhul võetakse piiriülesed tehingud topeltarvestamise vältimiseks arvesse riigis, kuhu tehing laekub.

38.	„Saadetud piiriüleste tehingute” ja „laekunud piiriüleste tehingute” vahe näitab tehingute netosissevoolu aruandluse riiki või netoväljavoolu aruandluse riigist.

Finantsvood

39.

Finantsvoogude suund sõltub kasutatud makseteenusest ja tehingu algatamise kanalist:

a)	kreeditkorralduste, e-raha maksete ja samalaadsete tehingute puhul, kus tehingu algatajaks on maksja, on saatev osaleja ka raha saatja ning vastuvõttev osaleja ka raha vastuvõtja;

b)	otsekorralduste, tšekkide, e-raha maksete ja samalaadsete tehingute puhul, kus tehingu algatajaks on makse saaja, on saatev osaleja raha vastuvõtja ja vastuvõttev osaleja raha saatja;

c)	kaardimaksete puhul järgitakse käesolevas määruses põhimõtet, mille kohaselt tehingu algatab maksja, kuigi tehingu algatab tegelikult makse saaja.

2.4 osa Mitterahaloomeasutusi kaasavad maksetehingud terminali liigi kaupa (tabel 5)

1.	Kõik selle tabeli näitajad osutavad füüsilises (mitte virtuaalses) terminalis tehtud sularaha- või sularahata maksetehingutele.

2.	Residendist makseteenuse pakkujad esitavad andmed kõikide makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud (st omandatud) terminalides tehtud maksetehingute kohta.

3.	Residendist makseteenuse pakkujad esitavad andmed kõikide makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides tehtud maksetehingute kohta.

4.	Emaettevõtjast makseteenuse pakkuja ei esita andmeid makseteenuse osutaja välisfiliaalide või tütarettevõtjate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides tehtud maksetehingute kohta.

Tehingud terminali liigi kaupa jaotatakse makseteenuse pakkuja residentsuse alusel kolmeks. Punktides a ja b nimetatud liigid võetakse arvesse omandaja poolel, punktis c nimetatud liik aga väljaandja poolel:

a)	maksetehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides;

b)	maksetehingud mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides;

c)	maksetehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides.

6.	Punktis 5 nimetatud liikide a, b ja c alaliike ei summeerita.

7.	Selles tabelis põhineb geograafiline jaotus terminali asukohal.

2.5 osa Osalemine teatavates maksesüsteemides (tabel 6)

1.	See tabel näitab maksesüsteemis osalejate (sõltumata nende asukohast) arvu, tüüpi ja institutsionaalset sektorit.

2.	„Osalejate arv” on kahe teineteist välistava alaliigi „otseosalejad” ja „kaudsed osalejad” summa.

3.	„Otseosalejad” on kolme üksteist välistava alaliigi „krediidiasutused”, „keskpank” ja „muud otseosalejad” summa.

4.	„Muud otseosalejad” on nelja üksteist välistava alaliigi „avalik haldus”, „makse- ja arveldusasutused”, „muud finantsasutused” ja „muud” summa.

2.6 osa Teatavates maksesüsteemides töödeldud maksed (tabel 7)

1.	See tabel näitab maksesüsteemis töödeldud maksetehinguid.

2.	Andmed makseteenuse pakkuja poolt iseenda arvel tehtud maksetehingute kohta esitatakse vastavate näitajate all.

Maksesüsteemi puhul, mida teine maksesüsteem (nt kõrvalmaksesüsteem) kasutab oma positsioonide tasaarveldamiseks, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)	arveldussüsteem esitab andmed arveldustehingute tegeliku arvu ning tegelikult arveldatud summade kohta;

b)	kui maksetehingud lõpparveldatakse väljaspool maksesüsteemi ja kui maksesüsteemi kaudu arveldatakse ainult netopositsioone, võetakse arvesse ainult netopositsioonide arveldamiseks tehtud tehingud, mis kajastatakse arveldustehingu tegemiseks kasutatud makseteenuste all.

4.	Iga makse võetakse arvesse ainult üks kord saatva osaleja poolel, st maksja konto debiteerimist ja makse saaja konto krediteerimist ei võeta arvesse eraldi. Vt lõiku finantsvoogude kohta 2.3 osas.

5.	Multi-kreeditkorralduste (st maksekogumite) puhul võetakse iga makse arvesse eraldi.

6.	Tasaarveldussüsteemide puhul esitatakse andmed maksetehingute brutoarvu ja brutoväärtuse kohta, mitte tasaarvelduse tulemuse kohta.

7.	Maksesüsteemid eristavad ja esitavad andmed riigisiseste ja piiriüleste tehingute kohta vastavalt saatva ja vastuvõtva osaleja residentsusele. Tehingute liigitamine „riigisisesteks tehinguteks” või „piiriülesteks tehinguteks” osutab osapoolte asukohale.

8.	Topeltarvestamise vältimiseks võetakse piiriülesed tehingud arvesse riigis, kus tehing algatatakse.

9.	Liigi „kaardimaksed” all esitatakse pangaautomaadi tehinguid, kui andmeid ei ole võimalik eristada. Muudel juhtudel esitatakse pangaautomaadi tehingud eraldi alaliigi „pangaautomaadi tehingud” all.

10.	„Kaardimaksed” hõlmab kõiki maksesüsteemis töödeldud maksetehinguid, sõltumata kaardi väljastamise või kasutamise kohast.

11.	Siia ei kuulu tühistatud maksetehingud. Siia kuuluvad hiljem tagasi lükatud tehingud.

II LISA

ANDMETE MÄÄRATLUSED

Mõiste

Määratlus

Agent (agent)

Mõistet „agent” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Asutused, mis osutavad mitterahaloomeasutustele makseteenuseid (institutions offering payment services to non-MFIs)

Siia kuuluvad kõik makseteenuse pakkujad. Valitud näitajad krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha väljastajate kohta esitatakse tabelis 1.

Avalik haldus (public administration)

Institutsionaalsed üksused, mis on turuvälised tootjad, kelle toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse peamiselt kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalsed üksused, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine.

Deebet- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaart (card with a debit or delayed debit function)

Kaart, millel on deebetfunktsioon või edasilükatud deebetfunktsioon.

Selle liigi aruandlus toimub ainult siis, kui andmeid ei saa esitada „deebetfunktsiooniga kaartide” ja „edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartide” kohta eraldi.

Deebetfunktsiooniga kaart (card with a debit function)

Kaart, mis võimaldab kaardivaldajal teha vahetult oste, mis kohe arvestatakse maha tema kontolt, olenemata sellest, kas konto on avatud kaardi väljaandja juures või mitte.

Deebetfunktsiooniga kaart võib olla seotud ka täiendava arvelduskrediidi võimalusega kontoga. Deebetfunktsiooniga kaartide arv osutab ringluses olevate kaartide koguarvule, mitte aga nende kontode arvule, millega kaardid on seotud.

Deebetfunktsiooniga kaarti eristab krediitfunktsiooniga või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardist lepinguline kokkulepe sisseostude maha arvestamiseks vahetult kaardivaldaja arvelduskontolt.

Edasilükatud deebetfunktsiooniga kaart (card with a delayed debit function)

Kaart, mis võimaldab kaardivaldajal teha sisseoste, mis arvestatakse lubatud piirides maha kaardi väljaandja juures olevalt kontolt. Kontojääk arveldatakse tervikuna ettemääratud perioodi lõpus. Kaardivaldajalt võetakse tavaliselt aastatasu.

Edasilükatud deebetfunktsiooniga kaarti eristab krediitfunktsiooniga või deebetfunktsiooniga kaardist lepinguline kokkulepe, millega avatakse krediidiliin, kohustusega arveldada tekkinud võlg ettemääratud perioodi lõpus. Sellist liiki kaarti nimetatakse tavaliselt järelmaksukaardiks (charge card).

Elektrooniliselt algatatud kreeditkorraldused (credit transfers initiated electronically)

Kreeditkorraldus, mille maksja esitab mitte-paberkandjal, st elektrooniliselt. Siia kuuluvad telefaksi teel või muu kanali kaudu (näiteks automatiseeritud telefonipanga kaudu) esitatud kreeditkorraldused, kui need muudetakse elektroonilisteks makseteks manuaalse sekkumiseta.

Siia kuuluvad püsikorraldused, mis on algselt esitatud paberkandjal, kuid tehtud elektrooniliselt.

Siia kuuluvad ka kreeditkorraldused, mille makseteenuse pakkuja on teinud finantsteenuse raames, kui finantsteenus on algatatud elektrooniliselt või kui teenuse esitamise vorm ei ole teada, kuid makseteenuse osutaja on korralduse teinud elektrooniliselt.

Samuti kuuluvad siia kreeditkorralduse funktsiooniga pangaautomaadis algatatud kreeditkorraldused.

E-raha (electronic money)

Elektrooniliselt (sh magnetiliselt) salvestatud rahaline väärtus, mida esindab nõue emitendi vastu, mis tekib vahendite laekumisel maksetehingu tegemiseks direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punkti 5 tähenduses ja mille võtab vastu füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole e-raha väljastaja.

E-raha asutus (electronic money institution)

Mõistet „e-raha asutus” kasutatakse direktiivi 2009/110/EÜ artiklis 2 määratletud tähenduses.

E-raha funktsiooniga kaart (card with an e-money function)

Kaart, mis võimaldab teha e-raha tehinguid.

Siia kuuluvad kaardid, millele saab vahetult salvestada e-raha, ja kaardid, mis võimaldavad juurdepääsu e-raha kontole salvestatud e-rahale.

E-raha funktsiooniga kaart, mida on laetud vähemalt üks kord (card with an e-money function which has been loaded at least once)

E-raha funktsiooniga kaart, mida on laetud vähemalt üks kord ning mida võib seega pidada aktiveerituks. Laadimist võib tõlgendada e-raha funktsiooni kasutamise tahtena.

E-raha kaardi terminal (e-money card terminal)

Terminal, mis võimaldab elektroonilise väärtuse ülekannet e-raha väljastajalt e-raha funktsiooniga kaardile ja tagasi või ülekannet kaardi vabalt jäägilt makse saaja vabale jäägile.

E-raha kaardi üles-/allalaadimine (e-money card-loading and unloading)

Tehing, mis võimaldab e-raha väärtuse ülekannet e-raha väljastajalt e-raha funktsiooniga kaardile ja tagasi. Arvesse võetakse nii üles- kui ka allalaadimise tehingud.

E-raha kaardi üles-/allalaadimise terminal (e-money card-loading and unloading terminal)

Terminal, mis võimaldab elektroonilise väärtuse ülekannet e-raha väljastajalt e-raha funktsiooniga kaardi valdajale ja tagasi, st üles- ja allalaadimist.

E-raha kaarte lugev terminal (e-money card-accepting terminal)

Terminal, mis võimaldab e-raha funktsiooniga kaardile salvestatud e-raha omajal kanda e-raha väärtuse oma vabalt jäägilt kaubandusettevõtja või muu makse saaja vabale jäägile.

E-raha kontod (e-money accounts)

E-raha salvestamiseks mõeldud kontod. Kontoomanik võib konto vaba jääki kasutada maksete või kontodevaheliste rahaülekannete tegemiseks. Siia ei kuulu kaardid, millele saab vahetult salvestada e-raha.

E-raha kontod, millel on kaardiga juurdepääs (e-money accounts accessed through a card)

Vt mõistete „e-raha kontod” ja „e-raha funktsiooniga kaart” määratlust.

E-raha makse (e-money payment)

Tehing, millega e-raha omaja kannab e-raha väärtuse oma vabalt jäägilt makse saaja vabale jäägile kas kaardilt, millele saab vahetult salvestada e-raha, või muult e-raha kontolt.

E-raha makse e-raha konto kaudu (e-money payment with e-money accounts)

Tehing, millega maksja kannab vahendeid e-raha kontolt makse saaja kontole. Vt „e-raha konto” määratlus.

E-raha makse e-raha konto kaudu; sellest: kontod, millel on kaardiga juurdepääs (e-money payment with e-money accounts, of which: accessed through a card)

Tehing, mille puhul kasutatakse e-raha kontole juurdepääsuks kaarti ning vahendid kantakse maksja e-raha kontolt makse saaja e-raha kontole. Vt „e-raha konto” määratlus.

E-raha makse kaardiga, millele saab vahetult salvestada e-raha (e-money payment with cards on which e-money can be stored directly)

Tehing, millega e-raha funktsiooniga kaardi valdaja kannab e-raha väärtuse kaardile salvestatud vabalt jäägilt makse saaja vabale jäägile.

E-raha süsteem (e-money scheme)

Tehniliste mõistete, reeglite, protokollide, algoritmide, funktsioonide, õiguslike korralduste ning juriidiliste ja kaubanduslike kokkulepete ja menetlusnormide süsteem, mis on konkreetse e-raha toote pakkumise aluseks. See võib hõlmata ka erinevate turundus-, käitlus- ja muude teenuste osutamist liikmetele.

E-raha väljastaja (electronic money issuer)

Mõistet „e-raha väljastaja” kasutatakse direktiivi 2009/110/EÜ artiklis 2 määratletud tähenduses.

E-raha väljastajate poolt emiteeritud e-raha positsiooniväärtused (outstanding value on e-money storages issued by electronic money issuers)

E-raha väljastajate poolt emiteeritud ja nende üksuste, kes ei ole emitendid (sh teiste e-raha väljastajate), hoitava e-raha väärtus aruandlusperioodi lõpu seisuga.

E-ülekande müügikoha terminalid (EFTPOS terminals)

E-ülekande müügikoha terminalid on müügikoha terminalid, mis võtavad makseteabe vastu elektrooniliselt. Lahendusest olenevalt võtavad nad makseteabe vastu kas online (reaalajalise autoriseerimisnõudega) või offline. Siia kuuluvad ka personalita terminalid.

Failina/kogumina algatatud kreeditkorraldused (credit transfers initiated in a file/batch)

Elektrooniliselt algatatud kreeditkorraldus, mis moodustab osa maksja poolt eriotstarbelise edastusraja kaudu korraga algatatud kreeditkorralduste kogumist. Andmete esitamisel tehingute arvu kohta käsitatakse igat kogumisse kuuluvat kreeditkorraldust eraldi kreeditkorraldusena.

Failina/kogumina algatatud otsekorraldus (direct debit initiated in a file/batch)

Elektrooniliselt algatatud otsekorraldus, mis moodustab osa maksja poolt korraga algatatud otsekorralduste kogumist. Andmete esitamisel tehingute arvu kohta käsitatakse igat kogumisse kuuluvat otsekorraldust eraldi otsekorraldusena.

Filiaal (branch)

Teises riigis õiguspäraselt asutatud makseteenuse pakkuja tegevuse asukoht, mis ei ühti peakontori asukohaga ja asub aruandluse riigis. Filiaal ei ole juriidiline isik. Filiaal teeb vahetult makseteenuse pakkuja äritegevusega seotud toiminguid.

Kõik teises riigis õiguspäraselt asutatud üksuse tegevuse asukohad aruandluse riigis moodustavad ühe filiaali. Igat sellist tegevuskohta loetakse üksikharuks.

Füüsilises e-ülekande müügikoha terminalis algatatud kaardimakse (card payment initiated at a physical EFTPOS)

E-ülekandeid võimaldavas füüsilises müügikohas elektrooniliselt algatatud kaardimaksetehing. Siia kuuluvad üldjuhul kaardimaksed e-ülekande müügikoha terminali kaudu kaubandusettevõtja asukohas. Siia ei kuulu e-raha maksetehingud.

Kaardi väljaandja (card issuer)

Finantseerimisasutus, mis teeb maksekaardid kaardivaldajatele kättesaadavaks, autoriseerib tehinguid müügikoha terminalides või pangaautomaatides ja tagab omandajale makse tegemise tehingute eest, mis vastavad asjaomase kaardisüsteemi reeglitele.

Kolme osapoolega kaardisüsteemides on kaardi väljaandja ühtlasi ka kaardisüsteem.

Nelja osapoolega kaardisüsteemis võivad kaardi väljaandjaks olla järgmised üksused:

a)	krediidiasutus;

b)	kaardisüsteemis osalev ettevõtja, kes on sõlminud lepingu kaardivaldajaga, mille tulemusel väljastatakse kaart, mida saab selles kaardisüsteemis kasutada.

Kaardid, millele saab vahetult salvestada e-raha (cards on which e-money can be stored directly)

E-raha omaja valduses olevale kaardile salvestatud e-raha. Vt ka „e-raha” määratlus.

Kaardid, mis võimaldavad juurdepääsu e-raha kontodele salvestatud e-rahale (cards which give access to e-money stored on e-money accounts)

Vt „e-raha konto” määratlus.

Kaardimakse (card payment)

Deebet-, krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga terminalis või muu kanali kaudu tehtud maksetehing.

Kaardimaksed residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaartidega, v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon (card payments with cards issued by resident PSPs, except cards with an e-money function only)

Deebet-, krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga terminalis või muu kanali kaudu tehtud maksetehingud.

Siia kuuluvad kõik kaardiga algatatud maksetehingud, st:

kõik tehingud, kus omandaja ja kaardi väljaandja on erinevad üksused, ja kõik tehingud, kus sama üksus on nii omandaja kui ka kaardi väljaandja.

Siia kuuluvad ka makseteenuse pakkuja kontolt tehtavad mahaarvamised kaarditehingu arveldamisest, kui sama üksus on nii omandaja kui ka kaardi väljaandja.

Siia kuuluvad ka telefoni teel või internetis kaardiga tehtud maksetehingud.

Siia ei kuulu e-raha maksetehingud.

Siia ei kuulu sularaha väljavõtmine pangaautomaadist ja sularaha sissemakse pangaautomaati. Need kajastatakse liikide „sularaha väljavõtmine pangaautomaadist” või „sularaha sissemakse pangaautomaati” all.

Siia ei kuulu ka kreeditkorraldused pangaautomaadis. Need kajastatakse „kreeditkorralduste” all.

Samuti ei kuulu siia sularaha väljavõtmine müügikoha terminalidest.

Kaardisüsteem (card scheme)

Tehniline ja ärikorraldus, mille eesmärgiks on teenindada üht või enamat konkreetset kaarditootemarki, mis annab tootemargi poolt turustatud teenuste jaoks organisatsioonilise, õigusliku ja korraldusliku raamistiku. Kolme osapoolega kaardisüsteem on kaardisüsteem, mis hõlmab järgmisi osapooli:

a)	kaardisüsteem ise, mis toimib nii väljaandja kui ka omandajana;

b)	kaardivaldaja;

c)	vastuvõttev osapool.

Nelja osapoolega kaardisüsteem on kaardisüsteem, mis hõlmab järgmisi osapooli:

a)	väljaandja;

omandaja;

c)	kaardivaldaja;

d)	kaardi vastuvõtja.

Pangaautomaadi tehingute puhul on omandaja tavaliselt see, kes pakub oma teenuseid pangaautomaadi kaudu.

Kaart (card)

Seade, mida selle valdaja võib kasutada kas tehingute tegemiseks või sularaha väljavõtmiseks.

Vastavalt kokkuleppele kaardi väljaandjaga võimaldab kaart kaardivaldajal kasutada üht või mitut järgmist funktsiooni: sularaha, deebet, edasilükatud deebet, krediit ja e-raha.

E-raha kontoga seotud kaardid liigitatakse „e-raha funktsiooniga kaartideks” ja muud liiki kaartideks, sõltuvalt kaardi funktsioonidest.

Kaardid võetakse arvesse saatva osaleja poolel (kaardi väljaandja poolel).

Kaartide koguarv, sõltumata kaardi funktsioonidest (total number of cards, irrespective of the number of functions on the card)

Ringluses olevate kaartide koguarv. Siia kuuluvad kaardid, millel on üks või mitu järgmist funktsiooni: sularaha, deebet, krediit, edasilükatud deebet või e-raha.

Kaubandusettevõtja (merchant)

Üksus, kes on volitatud kaupade ja/või teenuste eest vahendeid vastu võtma ning kes on sõlminud makseteenuse pakkujaga kokkuleppe nende vahendite vastu võtmiseks.

Kaudne osaleja (indirect participant)

Kaudne osaleja on mitmetasandilise maksesüsteemi osaleja, kus otseosaleja teeb teatud süsteemis lubatavaid tegevusi (eelkõige arveldust) vahendajana.

Kõik kaudse osaleja tehingud arveldatakse asjaomast kaudset osalejat esindava otseosaleja arvel. Iga osaleja, kelle poole süsteem saab otse pöörduda, võetakse arvesse eraldi, sõltumata kahe või enama sellise osaleja vahelisest õigussuhtest.

Kaugjuhtimise teel algatatud kaardimaksed residendist makseteenuste pakkujate poolt välja antud kaartidega (card payments with cards issued by resident PSPs initiated remotely)

Elektrooniliselt algatatud kaardimakse tehingud, mis ei ole algatatud füüsilises müügikoha terminalis. Siia kuuluvad üldjuhul kaardimaksed telefoni teel või internetist ostetud toodete ja teenuste eest.

Keskpank (central bank)

Finantsinstitutsioon või kvaasikorporatiivne finantsinstitutsioon, mille peamine funktsioon on raha emiteerimine, valuuta sisemise ja välise väärtuse säilitamine ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine.

Kombineeritud deebet-, sularaha- ja e-raha funktsiooniga kaart (card with a combined debit, cash and e-money function)

Makseteenuse pakkuja välja antud kaart, millel on kombineeritud sularaha-, deebet- ja e-raha funktsioon.

Koondumise suhtarv (concentration ratio)

Koondumise suhtarv mahu kohta: viie suurema maksesüsteemis osaleja saadetud tehingute arvu (st mahu) ja maksesüsteemi kaudu saadetud tehingute koguarvu (st mahu) suhtarv.

Koondumise suhtarv väärtuse kohta: viie suurema maksesüsteemis osaleja saadetud tehingute väärtuse ja maksesüsteemi kaudu saadetud tehingute koguväärtuse suhtarv.

Krediidiasutus (credit institution)

Mõistet „krediidiasutus” kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (1) artikli 4 lõikes 1 määratletud tähenduses.

Krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaart (card with a credit or delayed debit function)

Kaart, millel on krediit- või edasilükatud deebetfunktsioon.

Selle liigi aruandlus toimub ainult siis, kui andmeid ei saa esitada „krediitfunktsiooniga kaartide” ja „edasilükatud deebetfunktsiooniga kaartide” kohta eraldi.

Krediitfunktsiooniga kaart (card with a credit function)

Kaart, mis võimaldab kaardivaldajal teha oste ning mõnel juhul ka võtta välja sularaha kokkulepitud ülempiiri ulatuses. Antud krediidi võib arveldada määratud perioodi lõpus tervikuna või osaliselt, võttes arvesse võetud krediidi jääki, millelt tavaliselt arvestatakse intressi.

Krediitfunktsiooniga kaarti eristab deebetfunktsiooniga või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardist lepinguline kokkulepe, millega võimaldatakse kaardivaldajal saada krediidiliini raames krediiti.

Kreeditkorraldus (credit transfer)

Makseteenus, mis võimaldab maksjal anda kontot haldavale asutusele juhise raha ülekandmiseks makse saajale. Kreeditkorraldus koosneb ühest või mitmest maksejuhisest, mille eesmärgiks on raha edastamine makse saajale. Nii maksejuhis kui ka selles osutatud raha liigub maksja makseteenuse pakkujalt makse saaja makseteenuse pakkujale, mis võib toimuda ka mitme vahendava krediidiasutuse ja/või ühe või enama makse-ja arveldussüsteemi kaudu.

Kreeditkorraldused on ka ühes või mõlemas otsas sularahas arveldatavad maksetehingud ning tehingud, mille puhul kasutatakse kreeditkorralduse makseteenust.

Siia kuuluvad ka kreeditkorralduse funktsiooniga pangaautomaadis algatatud kreeditkorraldused.

Kreeditkorralduse funktsiooniga pangaautomaat (ATM with a credit transfer function)

Pangaautomaat, mis võimaldab volitatud kasutajal teha kreeditkorraldusi maksekaarti kasutades.

Kreeditkorraldused; sellest: SEPA-välised (credit transfers of which: non-SEPA)

Kreeditkorraldused, mis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 260/2012 (2) sätestatud ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) kreeditkorralduste nõuetele.

Laekunud tehing (transaction received)

Makseteenuse pakkujalt laekunud tehing, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutus.

Aruandluse riigis esitab andmed residendist makseteenuse pakkuja.

Makseteenustele kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)	kreeditkorraldused võetakse arvesse makse saaja poolel;

b)	otsekorraldused võetakse arvesse maksja poolel;

c)	tšekid võetakse arvesse maksja poolel;

d)	kaarditehingud võetakse arvesse makse saaja, st omandaja poolel;

e)	e-raha maksetehingud võetakse arvesse kas maksja või makse saaja poolel, sõltuvalt maksetehingu algatamiseks kasutatud kanalist. Kui tehing võetakse arvesse maksja (makse saaja) poolel laekunud tehinguna, peaks tehingu arvesse võtma ka makse saaja (maksja) poolel saadetud tehinguna.

Makse algatamise teenus (payment initiation service)

Maksealgatamise teenusega algatatakse maksetehinguid internetiühendusega maksekonto kaudu. Teenust osutab kolmas osapool, kes ei ole ise asjaomase maksekonto väljastaja.

Makse saaja (payee)

Mõistet „makse saaja” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Makseasutus (payment institution)

Mõistet „makseasutus” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Maksed deebet- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga (payments with cards with a debit and/or delayed debit function)

Deebet- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga füüsilises terminalis või muu kanali kaudu tehtud maksetehingud. Selle alaliigi aruandlus toimub ainult siis, kui andmeid ei saa esitada alaliikide „maksed deebetfunktsiooniga kaardiga” ja „maksed edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga” kohta eraldi.

Maksed deebetfunktsiooniga kaardiga (payments with cards with a debit function)

Deebetfunktsiooniga kaardiga füüsilises terminalis või muu kanali kaudu tehtud maksetehingud.

Maksed edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga (payments with cards with a delayed debit function)

Edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga füüsilises terminalis või muu kanali kaudu tehtud maksetehingud.

Maksed krediit- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga (payments with cards with a credit and/or delayed debit function)

Krediit- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga füüsilises terminalis või muu kanali kaudu tehtud maksetehingud. Selle alaliigi aruandlus toimub ainult siis, kui andmeid ei saa esitada alaliikide „maksed krediitfunktsiooniga kaardiga” ja „maksed edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga” kohta eraldi.

Maksed krediitfunktsiooniga kaardiga (payments with cards with a credit function)

Krediitfunktsiooniga kaardiga füüsilises terminalis või muu kanali kaudu tehtud maksetehingud.

Maksefunktsiooniga kaart, v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon (card with a payment function, except cards with an e-money function only)

Kaart, millel on vähemalt üks järgmistest funktsioonidest: deebetfunktsioon, edasilükatud deebetfunktsioon või krediitfunktsioon. Kaardil võib olla ka muid funktsioone, näiteks e-raha funktsioon, kuid kaarte, millel on ainult e-raha funktsioon, selle liigi all arvesse ei võeta.

Makseinstrument (payment instrument)

Mõistet „makseinstrument” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Makse- ja arveldusasutus (clearing and settlement organisation)

Maksesüsteemis otseosalev makse- ja arveldusasutus.

Maksekonto (payment account)

Mõistet „maksekonto” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Maksesüsteem (payment system)

Mõistet „maksesüsteem” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Makseteenuse pakkujad (payment service providers, PSPs)

„Makseteenuse pakkujate” nimekiri on toodud direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 1.

Makseteenused (payment services)

Mõistet „makseteenus” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Maksetehing (payment transaction)

Mõistet „maksetehing” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Maksja (payer)

Mõistet „maksja” kasutatakse direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 4 määratletud tähenduses.

Mitterahaloomeasutus (non-MFI)

Füüsiline või juriidiline isik, kes ei kuulu rahaloomeasutuste sektorisse.

Maksete statistikas ei arvata makseteenuse pakkujaid „mitterahaloomeasutuste” sektorisse.

Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv (total payment transactions involving non-MFIs)

Makseinstrumentidega tehtud selliste tehingute koguarv, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused.

Makseinstrumentidega tehtud selliste tehingute koguväärtus, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused.

Muu e-raha väljastaja (other e-money issuer)

E-raha väljastajad, kes ei ole „e-raha asutused” või „krediidiasutused”. Vt „e-raha väljastaja” määratlus.

Muud finantsasutused (other financial institutions)

Kõik maksesüsteemis osalevad, asjaomaste asutuste (st keskpanga või usaldatavusjärelevalve teostaja) järelevalve all olevad finantsasutused, mida ei käsitata krediidiasutustena.

Muud makseteenused (other payment services)

Maksetega seonduv äritegevus, mida ei käsitata makseteenusena direktiivi 2007/64/EÜ tähenduses.

Muud otseosalejad (other direct participants)

Maksesüsteemi otseosaleja, v.a krediidiasutused ja keskpangad.

Müügikoha tehingud, v.a e-raha tehingud (POS transactions, except e-money transactions)

Tehingud, mis tehakse müügikoha terminalis deebet-, krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaarti kasutades.

Siia ei kuulu tehingud, mis tehakse e-raha funktsiooniga kaarti kasutades.

Müügikoha terminal (POS terminal)

Seade, mis võimaldab maksekaarti kasutada füüsilises (mitte virtuaalses) müügikohas. Makseteave võetakse vastu käsitsi, paberkandjal maksetähikuna või elektrooniliselt, st e-ülekande müügikoha terminalis.

Müügikoha terminal võimaldab teabevahetust online (reaalajalise autoriseerimisnõudega) ja/või offline.

Omandaja (acquirer)

Mõiste hõlmab järgmist:

a)	kaardi vastuvõtjate (st kaubandusettevõtjate) hoiukontosid haldav üksus, kellele kaardi vastuvõtja edastab andmed tehingute kohta. Omandaja vastutab tehinguinfo kogumise ja vastuvõtjatega arveldamise eest;

b)	müügikoha tehingute puhul üksus, kellele vastuvõtja (tavaliselt kaubandusettevõtja) edastab kaardimakse töötlemiseks vajalikku infot. Omandaja on kaubandusettevõtja kontot haldav üksus;

c)	pangaautomaadi tehingute puhul üksus, kes teeb pangatähed kaardivaldajale kättesaadavaks vahetult või kolmanda isiku kaudu;

d)	terminali kättesaadavaks teinud üksus, hoolimata terminali omandilisest kuuluvusest.

Omandamine (acquiring)

Teenused, mis võimaldavad makse saajal makseinstrumenti või maksetehingut vastu võtta autentimis-, autoriseerimis- ja arveldusteenuste osutamise kaudu, mille tulemuseks on raha ülekandmine makse saajale.

Otsekorraldus (direct debit)

Makseteenus, mille eesmärk on (korduvalt) debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud makse saaja volituse alusel, mille maksja on andnud makse saajale, makse saaja makseteenuse pakkujale või maksja makseteenuse pakkujale.

Otsekorraldused; sellest: SEPA-välised (direct debits of which non-SEPA)

Otsekorraldused, mis ei vasta määruses (EL) nr 260/2012 sätestatud SEPA otsekorralduste nõuetele.

Otseosaleja (direct participant)

Otseosaleja on üksus, kelle maksesüsteem saab tuvastada ja kellel on luba saata ja saada makseid süsteemi kaudu vahetult ilma vahendajata või kelle suhtes kohaldatakse vahetult maksesüsteemi reegleid. Mõnedes süsteemides esitavad otseosalejad korraldusi kaudsete osalejate nimel. Iga osaleja, kellel on süsteemile oma juurdepääs, võetakse arvesse eraldi.

Paberkandjal algatatud kreeditkorraldused (credit transfers initiated in paper-based form)

Kreeditkorraldus, mille maksja esitab paberkandjal.

Pangaautomaadi tehingud, v.a e-raha tehingud (ATM transactions, except e-money transactions)

Sularaha väljavõtmine pangaautomaadist või sularaha sissemakse pangaautomaati sularahafunktsiooniga kaarti kasutades, mis hõlmab kõik asjakohased kaardiga algatatud tehingud, st:

a)	kõik tehingud, kus omandaja ja kaardi väljaandja on erinevad üksused, ja

b)	kõik tehingud, kus sama üksus on nii omandaja kui ka kaardi väljaandja.

Siia ei kuulu e-raha maksetehinguid.

Pangaautomaat (ATM, automated teller machine)

Elektromehaaniline seade, mis võimaldab volitatud kaardivaldajal võtta üldjuhul masinloetava füüsilise kaardi abil oma kontolt sularaha ja/või saada muid teenuseid, näiteks saldoteated, rahaülekanded või hoiustamine. Ainult saldoteateid võimaldav vahend ei ole pangaautomaat.

Pangaautomaati võib hallata online (reaalajalise autoriseerimisnõudega) või offline.

Piiriülene tehing (cross-border transaction)

Maksetehing, mille on algatanud maksja või makse saaja ning mille puhul maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja asuvad erinevates riikides.

Maksesüsteemide puhul eelkõige erinevates riikides asuvate osalejate vaheline maksetehing.

Rahaloomeasutused (monetary financial institutions, MFIs)

Rahaloomeasutused hõlmavad kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 549/2013 (Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) (3) sätestatud Euroopa arvepidamise muudetud süsteemi allsektorite „Keskpank” (S.121), „Hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank” (S.122) ja „Rahaturufondid” (S.123) institutsionaalseid üksusi.

Riigisisene maksetehing (domestic payment transaction)

Mõistet „riigisisene maksetehing” kasutatakse määruse (EL) nr 260/2012 artiklis 2 määratletud tähenduses.

Saadetud tehing (transaction sent)

Makseteenuse pakkujale saadetud tehing, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutus. Aruandluse riigis esitab andmed residendist makseteenuse pakkuja.

Makseteenustele kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a)	kreeditkorraldused võetakse arvesse maksja poolel;

b)	otsekorraldused võetakse arvesse makse saaja poolel;

c)	tšekid võetakse arvesse makse saaja poolel;

d)	kaarditehingud võetakse arvesse maksja, st väljaandja poolel;

e)	e-raha maksetehingud võetakse arvesse kas maksja või makse saaja poolel, sõltuvalt maksetehingu algatamiseks kasutatud kanalist. Kui tehing võetakse arvesse maksja (makse saaja) poolel saadetud tehinguna, peaks tehingu arvesse võtma ka makse saaja (maksja) poolel laekunud tehinguna.

Maksesüsteemide puhul on tegemist tehinguga, mille osaleja on saatnud töötlemiseks maksesüsteemi.

Saadetud tehingud kokku (total transactions sent)

Konkreetsesse maksesüsteemi esitatud ja seal töödeldud tehingute koguarv.

Konkreetsesse maksesüsteemi esitatud ja seal töödeldud tehingute koguväärtus.

Sularaha (cash)

Rahaloomeasutustes hoitavad pangatähed ja mündid.

Siia ei kuulu meenemündid, mida tavaliselt maksetehingute tegemiseks ei kasutata.

Sularaha sissemakse pangaautomaati, v.a e-raha tehingud (ATM cash deposit, except e-money transactions)

Sularaha sissemakse pangaautomaati sularahafunktsiooniga kaarti kasutades. See hõlmab kõiki terminalis (manuaalse sekkumiseta) tehtud sularaha sissemakse tehinguid, kus maksja tuvastatakse maksekaardi kaudu.

Sularaha väljamaksed müügikoha terminalides (cash advance at POS terminals)

Tehingud, mille puhul kaardivaldaja saab müügikoha terminalist sularaha seoses kaupade ja teenuste eest tasumisega.

Kui andmeid sularaha väljamaksete kohta müügikoha terminalides ei ole võimalik eristada, esitatakse andmed „müügikoha tehingute” all.

Sularaha väljavõtmine pangaautomaadist, v.a e-raha tehingud (ATM cash withdrawal, except e-money transactions)

Sularaha väljavõtmine pangaautomaadist sularahafunktsiooniga kaarti kasutades.

Sularaha väljavõtmine müügikoha terminalidest deebet-, krediit- või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaarti kasutades võetakse arvesse vaid juhul, kui see ei ole seotud maksetehinguga.

Siia ei kuulu maksetehinguga seotud sularaha väljavõtmine. Sellised toimingud liigitatakse „müügikoha tehinguteks”.

Sularaha väljavõtmise funktsiooniga pangaautomaat (ATM with a cash withdrawal function)

Pangaautomaat, mis võimaldab volitatud kasutajal võtta oma kontolt välja sularaha sularahafunktsiooniga kaarti kasutades.

Sularahafunktsiooniga kaart (card with a cash function)

Kaart, mis võimaldab kaardivaldajal sularaha pangaautomaadist välja võtta ja/või pangaautomaati sisse maksta.

Tehingud mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides (transactions at terminals provided by resident PSPs with cards issued by non-resident PSPs)

Residendist makseteenuse pakkujate poolt omandatud (makseteenuse pakkuja asukohariigis või sellest väljaspool asuvates) terminalides tehtud maksetehingud kaartidega, mille on väljastanud mitteresidendist makseteenuse pakkujad. Geograafiline jaotus (vt III lisa) osutab terminali asukohariigile.

Tehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides (transactions at terminals provided by resident PSPs with cards issued by resident PSPs)

Geograafiline jaotus (vt III lisa) osutab terminali asukohariigile.

Tehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides (transactions at terminals provided by non-resident PSPs with cards issued by resident PSPs)

Mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt omandatud terminalides tehtud maksetehingud kaartidega, mille on väljastanud residendist makseteenuse pakkujad.

Geograafiline jaotus (vt III lisa) osutab terminali asukohariigile.

Tootemark (brand)

Omaniku poolt konkreetsel territooriumil kasutamiseks litsentseeritud maksetoode (eelkõige kaart).

Tšekk (cheque)

Ühe poole (tšeki maksja) kirjalik korraldus teisele poolele (tšeki väljaandja, tavaliselt krediidiasutus), mis kohustab tšeki väljaandjat maksma tšeki maksja korraldusel määratud summa tšeki maksjale või tšeki maksja poolt osutatud kolmandale isikule.

Vahendid (funds)

Pangatähed ja mündid, elektroonsel kujul edastatav raha ja e-raha.

Üksikmaksena algatatud kreeditkorraldused (credit transfers initiated on a single payment basis)

Elektrooniliselt algatatud kreeditkorraldus, mis on algatatud eraldi, st mitte korraga algatatud kreeditkorralduste kogumis.

Üksikmaksena algatatud otsekorraldus (direct debit initiated on a single payment basis)

Elektrooniliselt algatatud otsekorraldus, mis on algatatud teistest otsekorraldustest eraldi, st mitte korraga algatatud otsekorralduste kogumis.

Ülekantavad hoiused (transferable deposits)

„Üleööhoiusteks” liigitatud hoiused, mida saab nõudmisel vahetult üle kanda maksete tegemiseks muudele majandussubjektidele, kasutades tavalisi maksevahendeid, ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta.

Ülekantavate üleööhoiuste arv (number of transferable overnight deposits)

Üleööhoiuste kontode arv, millel on hoiused, mida saab nõudmisel vahetult üle kanda maksete tegemiseks muudele majandussubjektidele, kasutades tavalisi maksevahendeid, ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta.

Ülekantavate üleööhoiuste arv, sellest: interneti- või arvutijuurdepääsuga ülekantavate üleööhoiuste arv (number of transferable overnight deposits of which: number of internet/PC linked overnight transferable deposits)

Mitterahaloomeasutuste ülekantavate üleööhoiuste kontode arv, millele kontoomanikel on elektrooniline juurdepääs interneti kaudu või eritarkvara ja -sideliine kasutava pangarakendusega arvuti kaudu.

Üleööhoiuste arv (number of overnight deposits)

Nende kontode arv, millel on sularahasse konverteeritavad hoiused ja/või hoiused, mida on võimalik nõudmisel üle kanda pangatšekiga, panga maksekorraldusega, deebetkandega või samalaadsete vahendite abil ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta.

Üleööhoiuste arv, sellest: interneti- või arvutijuurdepääsuga üleööhoiuste arv (number of overnight deposits of which: number of internet/PC linked overnight deposits)

Mitterahaloomeasutuste üleööhoiuste kontode arv, millele kontoomanikel on elektrooniline juurdepääs interneti kaudu või eritarkvara ja -sideliine kasutava pangarakendusega arvuti kaudu.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2013 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 260/2012, 14. märts 2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).

(3) ELT L 174, 26.6.2013, lk 1.

III LISA

ARUANDLUSVORMID

Tabel 1

Asutused, mis osutavad mitterahaloomeasutustele makseteenuseid

(Perioodi lõpp)

	Arv	Väärtus
Krediidiasutused
Üleööhoiuste arv (tuhandetes)	Geo 0
sellest:
interneti- või arvutijuurdepääsuga üleööhoiuste arv (tuhandetes)	Geo 0
ülekantavate üleööhoiuste arv (tuhandetes)	Geo 0
sellest:
interneti- või arvutijuurdepääsuga ülekantavate üleööhoiuste arv (tuhandetes)	Geo 0
Maksekontode arv	Geo 0
E-raha kontode arv	Geo 0
Emiteeritud e-raha positsiooniväärtused (1) (tuhandetes eurodes)		Geo 0
E-raha asutused
Maksekontode arv	Geo 0
E-raha kontode arv	Geo 0
Emiteeritud e-raha positsiooniväärtused (1) (tuhandetes eurodes)		Geo 0
Makseasutused
Maksekontode arv	Geo 0
Muud makseteenuse osutajad ja e-raha väljastajad
Maksekontode arv	Geo 0
E-raha kontode arv	Geo 0
Emiteeritud e-raha positsiooniväärtused (1) (tuhandetes eurodes)		Geo 0

Tabel 2

Maksekaartide funktsioonid

(Perioodi lõpp, algsed ühikud)

	Arv
Residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaardid
Sularahafunktsiooniga kaardid	Geo 0
Maksefunktsiooniga kaardid (v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon)	Geo 0
sellest:
deebetfunktsiooniga kaardid	Geo 0
edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardid	Geo 0
krediitfunktsiooniga kaardid	Geo 0
deebet- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardid	Geo 0
krediit- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardid	Geo 0
E-raha funktsiooniga kaardid	Geo 0
Kaardid, millele saab vahetult salvestada e-raha	Geo 0
Kaardid, mis võimaldavad juurdepääsu e-raha kontodele salvestatud e-rahale	Geo 0
sellest:
e-raha funktsiooniga kaardid, mida on laetud vähemalt üks kord	Geo 0
Kaartide koguarv, sõltumata kaardi funktsioonidest	Geo 0
sellest:
kombineeritud deebet-, sularaha- ja e-raha funktsiooniga kaardid	Geo 0

Tabel 3

Kaardilugejad

(Perioodi lõpp, algsed ühikud)

	Arv
Residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalid
Pangaautomaadid	Geo 3
sellest:
sularaha väljavõtmise funktsiooniga pangaautomaadid	Geo 3
kreeditkorralduse funktsiooniga pangaautomaadid	Geo 3
Müügikoha terminalid	Geo 3
sellest:
e-ülekande müügikoha terminalid	Geo 3
e-raha kaardi terminalid	Geo 3
E-raha kaardi terminalid	Geo 3
sellest:
e-raha kaardi üles-/allalaadimise terminalid	Geo 3
e-raha kaarte lugevad terminalid	Geo 3

Tabel 4

Maksetehingud, millesse on kaasatud mitterahaloomeasutused

(Perioodil kokku; tehingute arv miljonites; tehingute väärtus miljonites eurodes)

	Saadetud		Laekunud
	Tehingute arv	Tehingute väärtus	Tehingute arv	Tehingute väärtus
Tehingud makseteenuse liigi kaupa
Kreeditkorraldused	Geo 3	Geo 3	Geo 2	Geo 2
Paberkandjal algatatud	Geo 1	Geo 1
Elektrooniliselt algatatud	Geo 1	Geo 1
Failina/kogumina algatatud	Geo 1	Geo 1
Üksikmaksena algatatud	Geo 1	Geo 1
sellest:
SEPA-välised	Geo 1	Geo 1
Otsekorraldused	Geo 3	Geo 3	Geo 2	Geo 2
Failina/kogumina algatatud	Geo 1	Geo 1
Üksikmaksena algatatud	Geo 1	Geo 1
sellest:
SEPA-välised	Geo 1	Geo 1
Kaardimaksed residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud kaartidega, v.a juhul, kui kaardil on ainult e-raha funktsioon	Geo 3	Geo 3
Maksed deebetfunktsiooniga kaardiga	Geo 1	Geo 1
Maksed edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga	Geo 1	Geo 1
Maksed krediitfunktsiooniga kaardiga	Geo 1	Geo 1
Maksed deebet- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga	Geo 1	Geo 1
Maksed krediit- ja/või edasilükatud deebetfunktsiooniga kaardiga	Geo 1	Geo 1
Füüsilises e-ülekande müügikoha terminalis algatatud	Geo 1	Geo 1
Kaugjuhtimise teel algatatud	Geo 1	Geo 1
E-raha maksed residendist makseteenuse pakkujate poolt välja antud e-rahaga	Geo 3	Geo 3	Geo 2	Geo 2
Kaartidega, millele saab vahetult salvestada e-raha	Geo 1	Geo 1
E-raha kontodega	Geo 1	Geo 1
sellest:
e-raha kontodega, millel on kaardiga juurdepääs	Geo 1	Geo 1
Tšekid	Geo 3	Geo 3	Geo 2	Geo 2
Muud makseteenused	Geo 3	Geo 3	Geo 2	Geo 2
Mitterahaloomeasutusi kaasavate maksetehingute koguarv	Geo 3	Geo 3	Geo 2	Geo 2

Tabel 5

Mitterahaloomeasutusi kaasavad maksetehingud terminali liigi kaupa

(Perioodil kokku; tehingute arv miljonites; tehingute väärtus miljonites eurodes)

Tehingute arv

Tehingute väärtus

Tehingud terminali liigi kaupa (2)

a)	Tehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides

Geo 3

sellest:

sularaha väljavõtmine pangaautomaadist, v.a e-raha tehingud

Geo 3

sularaha sissemakse pangaautomaati, v.a e-raha tehingud

Geo 3

müügikoha tehingud, v.a e-raha tehingud

Geo 3

e-raha kaardi üles-/allalaadimine

Geo 3

e-raha maksed e-raha funktsiooniga kaardiga

Geo 3

b)	Tehingud mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega residendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides

Geo 3

sellest:

sularaha väljavõtmine pangaautomaadist, v.a e-raha tehingud

Geo 3

sularaha sissemakse pangaautomaati, v.a e-raha tehingud

Geo 3

müügikoha tehingud, v.a e-raha tehingud

Geo 3

e-raha kaardi üles-/allalaadimine

Geo 3

e-raha maksed e-raha funktsiooniga kaardiga

Geo 3

c)	Tehingud residendist makseteenuse pakkujate poolt väljastatud kaartidega mitteresidendist makseteenuse pakkujate poolt kättesaadavaks tehtud terminalides

Geo 3

sellest:

sularaha väljavõtmine pangaautomaadist (v.a e-raha tehingud)

Geo 3

sularaha sissemakse pangaautomaati, v.a e-raha tehingud

Geo 3

müügikoha tehingud, v.a e-raha tehingud

Geo 3

e-raha kaardi üles-/allalaadimine

Geo 3

e-raha maksed e-raha funktsiooniga kaardiga

Geo 3

Tabel 6

Osalemine teatavates maksesüsteemides

(Perioodi lõpp, algsed ühikud)

	Arv
Maksesüsteem, v.a TARGET2
Osalejate arv	Geo 1
Otseosalejad	Geo 1
Krediidiasutused	Geo 1
Keskpank	Geo 1
Muud otseosalejad	Geo 1
Avalik haldus	Geo 1
Makse- ja arveldusasutused	Geo 1
Muud finantseerimisasutused	Geo 1
Muud	Geo 1
Kaudsed osalejad	Geo 1

Tabel 7

Teatavates maksesüsteemides töödeldud maksed

(Perioodil kokku; tehingute arv miljonites; tehingute väärtus miljonites eurodes)

	Saadetud
	Tehingute arv	Tehingute väärtus
Maksesüsteem, v.a TARGET2
Tehingud kokku	Geo 4	Geo 4
Kreeditkorraldused	Geo 4	Geo 4
Paberkandjal algatatud	Geo 1	Geo 1
Elektrooniliselt algatatud	Geo 1	Geo 1
Otsekorraldused	Geo 4	Geo 4
Kaardimaksed	Geo 4	Geo 4
Pangaautomaadi tehingud, v.a e-raha tehingud	Geo 4	Geo 4
E-raha maksed	Geo 4	Geo 4
Tšekid	Geo 4	Geo 4
Muud makseteenused	Geo 4	Geo 4
Koondumise suhtarv	Geo 1	Geo 1

Geograafiline jaotus

Geo 0	Geo 1	Geo 2	Geo 3	Geo 4
			Riigisisesed
Riigisisesed	Riigisisesed ja piiriülesed kokku	Piiriülesed	Jaotus ELi liikmesriikide kaupa	Riigisisesed Piiriülesed
			Välismaailm

(1) E-raha väljastajate poolt emiteeritud e-raha positsiooniväärtused.

(2) Geograafiline (Geo) jaotus põhineb terminali asukohal.

IV LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM

Euroopa Keskpanga (EKP) statistilise aruandluse nõuete järgimiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.

Edastamise miinimumnõuded:

a)	andmed tuleb edastada õigeks ajaks ja asjaomase RKP seatud tähtaegade jooksul;

b)	statistilised aruanded tuleb esitada sellisel kujul ja sellises formaadis, mis vastab asjaomase RKP kehtestatud tehnilistele aruandlusnõuetele;

c)	andmeesitaja peab andma asjaomasele RKP-le ühe või mitme kontaktisiku kontaktandmed;

d)	tuleb järgida asjaomasele RKP-le andmete edastamise tehnilisi nõudeid.

Täpsuse miinimumnõuded:

a)	statistiline teave peab olema õige: kõik lineaarkitsendused peavad olema täidetud (nt vahesummad kokku peavad vastama lõppsummale) ja eri aruandlussagedusega esitatud andmed peavad olema omavahel kooskõlas;

b)	andmeesitajad peavad suutma anda teavet arengusuundade kohta, mis ilmnevad edastatud andmetest;

c)	statistiline teave peab olema täielik ning selles ei tohi olla pidevaid ega struktuurilisi lünki; puuduvatest andmetest tuleb asjaomast RKPd teavitada ja nende puudumist selgitada ning need tuleb esitada niipea kui võimalik;

d)	andmeesitajad peavad järgima ümardamispõhimõtteid, mis asjaomane RKP on kehtestanud andmete tehniliseks edastamiseks.

Mõistete vastavuse miinimumnõuded:

a)	statistiline teave peab vastama käesolevas määruses sisalduvatele määratlustele ja liigitustele;

b)	kui nendest määratlustest ja liigitustest on kõrvale kaldutud, peavad andmeesitajad korrapäraselt kontrollima kasutatud meetme ja käesolevas määruses sätestatud meetme vahelist erinevust ja selle mõõtma;

c)	andmeesitajad peavad suutma selgitada katkestusi edastatud andmetes võrreldes varasemate perioodide andmetega.

4.	Andmete parandamise miinimumnõuded Tuleb järgida EKP ja asjaomase RKP sätestatud põhimõtteid ja korda andmete parandamiseks. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvale kalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus.

24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/45

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1410/2013,

23. detsember 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)	Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	IL	153,9
	MA	71,1
	TN	110,9
	TR	117,6
	ZZ	113,4
0707 00 05	AL	99,8
	JO	158,2
	MA	158,2
	TR	148,8
	ZZ	141,3
0709 93 10	MA	80,0
	TR	168,2
	ZZ	124,1
0805 10 20	MA	61,8
	TR	45,3
	ZA	51,6
	ZZ	52,9
0805 20 10	MA	70,5
0805 20 10	ZZ	70,5
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	CN	35,9
	IL	102,5
	JM	133,9
	MA	69,9
	TR	73,4
	ZZ	83,1
0805 50 10	AR	102,8
	TR	63,2
	ZZ	83,0
0808 10 80	CN	81,7
	MK	33,9
	US	92,0
	ZZ	69,2
0808 30 90	TR	124,7
	US	150,9
	ZZ	137,8

(1) Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/47

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1411/2013,

23. detsember 2013,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. jaanuarist 2014

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)	Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikliga 5 ette nähtud korras.

(4)	Seepärast tuleks alates 1. jaanuarist 2014 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni.

(5)	Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 1. jaanuarist 2014 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.

I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014

CN-kood	Toote kirjeldus	Imporditollimaks (1) (eurot/t)
1001 19 00 1001 11 00	Kõva NISU, kõrge kvaliteediga	0,00
	keskmise kvaliteediga	0,00
	madala kvaliteediga	0,00
ex 1001 91 20	Pehme NISU, seemneks	0,00
ex 1001 99 00	Pehme NISU, kõrge kvaliteediga, v.a seemneks	0,00
1002 10 00 1002 90 00	RUKIS	0,00
1005 10 90	MAISITERAD seemneks, v.a hübriidid	0,00
1005 90 00	MAISITERAD, v.a seemneks (2)	0,00
1007 10 90 1007 90 00	TERASORGO, v.a seemneks ettenähtud hübriidid	0,00

(1) Importija võib taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

—	3 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu ja kui lossimissadam asub Vahemere ääres (Gibraltari väinast kaugemal) või Musta mere ääres;

—	2 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani kaudu ja kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Iirimaal, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2) Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.

II LISA

I lisas osutatud impordimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

13.12.2013-20.12.2013

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(eurot/t)
	Pehme nisu (1)	Maisiterad	Kõva nisu, kõrge kvaliteediga	Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)	Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)
Börs	Minnéapolis	Chicago	—	—	—
Noteering	188,44	122,64	—	—	—
FOB-hind Ameerika Ühendriikides	—	—	216,96	206,96	186,96
Lahe lisatasu	—	24,04	—	—	—
Suure Järvistu lisatasu	50,52	—	—	—	—

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Lasti veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:	19,68 eurot/t
Lasti veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:	52,63 eurot/t

(1) Lisatasu 14 eurot/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(2) Allahindlus 10 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(3) Allahindlus 30 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/50

NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

16. detsember 2013,

millega rakendatakse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga

(2013/797/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 291 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 26 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 15. oktoobril 2013 vastu nõukogu määruste (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga.

(2)	EKP-le antud ülesandeid peaks kavandama ja täitma täielikult siseüksus, mis koosneb esimehest ja aseesimehest, neljast EKP esindajast ja iga osaleva liikmesriigi riikliku pädeva asutuse ühest esindajast (edaspidi „järelevalvenõukogu”).

(3)	Järelevalvenõukogu peaks olema peamine organ EKP järelevalveülesannete täitmisel, mis on seni olnud alati riiklike pädevate asutuste ülesanne. Seetõttu tuleks anda nõukogule õigus võtta vastu rakendusotsus, millega nimetatakse ametisse muu hulgas järelevalvenõukogu esimees.

(4)	Kooskõlas eespool nimetatud määruse artikli 26 lõikega 3 ning pärast järelevalvenõukogu ärakuulamist esitas EKP 22. novembril järelevalvenõukogu esimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku Euroopa Parlamendile heakskiidu saamiseks. Euroopa Parlament kiitis ettepaneku heaks 11. detsembril.

(5)	Pärast seda esitas EKP 11. detsembril 2013 järelevalvenõukogu esimehe ametisse nimetamist käsitleva ettepaneku nõukogule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Danièle NOUY nimetatakse Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu esimehe ametikohale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 16. detsember 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

V. JUKNA

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/51

NÕUKOGU OTSUS 2013/798/ÜVJP,

23. detsember 2013,

Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu väljendas 16. detsembril 2013 oma sügavat muret Kesk-Aafrika Vabariigis valitseva olukorra pärast.

(2)	ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 5. detsembril 2013 vastu resolutsiooni 2127 (2013), millega kehtestatakse Kesk-Aafrika Vabariigi suhtes relvaembargo.

(3)	Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Keelatakse relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide, sealhulgas tulirelvade ja laskemoona, sõjaväeveokite ja -seadmete, poolsõjalise varustuse ja eespool nimetatuile ettenähtud varuosade müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine Kesk-Aafrika Vabariiki liikmesriikide kodanike poolt või liikmesriikide territooriumilt või nende lipulaevu või õhusõidukeid kasutades, olenemata sellest, kas need tooted on pärit liikmesriikide territooriumilt või mitte.

2. Keelatud on:

osutada otse või kaudselt tehnilist abi, vahendusteenuseid ja muid teenuseid, sealhulgas relvastatud palgasõdurite abi, mis on seotud sõjalise tegevusega ning relvade ja igasuguste nendega seotud materjalide – sealhulgas tulirelvad ja laskemoon, sõjaväeveokid ja -varustus, poolsõjaline varustus ning eespool nimetatutele mõeldud varuosad – varustamise, tootmise, hoolduse ja kasutamisega, ühelegi füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele Kesk-Aafrika Vabariigis või kasutamiseks Kesk-Aafrika Vabariigis;

rahastada sõjaga seotud tegevust või anda selleks rahalist toetust, sealhulgas eelkõige toetused, laenud ja ekspordikrediidikindlustus, samuti kindlustus ja edasikindlustus relvade ja nendega seotud materjali müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks või ekspordiks või tehnilise abi, vahendusteenuste ja muude teenuste andmiseks otse või kaudselt ühelegi isikule, üksusele või asutusele Kesk-Aafrika Vabariigis või kasutamiseks Kesk-Aafrika Vabariigis;

c)	osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvale hoida punktides a või b osutatud keeldudest.

Artikkel 2

1. Artiklit 1 ei kohaldata:

selliste relvade ja nendega seotud materjali müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes, mis on mõeldud üksnes Kesk-Aafrika Vabariigi rahutagamismissiooni (MICOPAX), rahvusvahelise toetusmissiooni Kesk-Aafrika Vabariigis (MISCA), ÜRO Kesk-Aafrika Vabariigi integreeritud rahutagamisbüroo (BINUCA) ja selle vahiüksuse, Aafrika Liidu piirkondliku rakkerühma (AU-RTF) ja Kesk-Aafrika Vabariiki lähetatud Prantsuse vägede toetamiseks või nendele kasutamiseks;

sellise kaitseriietuse, sealhulgas kuulivestide ja kiivrite müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes, mida eksporditakse ajutiselt Kesk-Aafrika Vabariiki üksnes ÜRO töötajate, liidu või selle liikmesriikide töötajate, meediaesindajate ning humanitaar- ja arendustöötajate ning nendega seotud personali isiklikuks kasutamiseks;

selliste väikerelvade ja nendega seotud materjali müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes, mis on mõeldud kasutamiseks üksnes rahvusvahelistele patrullidele, kes tagavad julgeolekut Sangha jõe kolme riiki hõlmaval kaitsealal, et pakkuda kaitset salaküttimise, elevandiluu ja relvade salakaubaveo ning muude tegevuste eest, mis on vastuolus Kesk-Aafrika Vabariigi õigusnormide või Kesk-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste juriidiliste kohustustega.

2. Artiklit 1 ei kohaldata:

a)	üksnes humanitaar- või kaitseotstarbel kasutamiseks ette nähtud mittesurmava sõjavarustuse müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi ja sellise mittesurmava sõjavarustusega seotud tehnilise abi andmise suhtes;

b)	selliste relvade ja muu nendega seotud surmava varustuse müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi suhtes Kesk-Aafrika Vabariigi julgeolekujõududele, mis on ette nähtud üksnes Kesk-Aafrika Vabariigi julgeolekusektori reformi protsessi toetamiseks;

c)	relvade ja nendega seotud materjali müümise, tarnimise, üleandmise või ekspordi ning nendega seotud tehnilise või finantsabi, sealhulgas personali suhtes;

nagu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2127 (2013) punktis 57 loodud komitee on eelnevalt heaks kiitnud.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 23. detsember 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

L. LINKEVIČIUS

24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/53

KOMISJONI OTSUS,

17. detsember 2013,

siseriikliku üleminekukava kohta, mille Hispaania Kuningriik esitas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) artikliga 32

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 9089 all)

(Ainult hispaaniakeelne tekst on autentne)

(2013/799/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll), (1) eelkõige selle artikli 32 lõike 5 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	21. detsembril 2012. aastal saadetud e-kirjas (2) esitas Hispaania Kuningriik kooskõlas direktiivi 2010/75/EL artikli 32 lõike 5 esimese lõiguga komisjonile oma siseriikliku üleminekukava, sama kava saadeti 28. detsembri 2012. aasta ametliku kirjaga, mille komisjon sai kätte 2. jaanuaril 2013 (3).

(2)	Hispaania üleminekukava hinnati vastavalt direktiivi 2010/75/EL artikli 32 lõigetele 1, 3 ja 4 ning komisjoni rakendusotsusele 2012/115/EL (4).

(3)

Kui komisjon kontrollis Hispaania Kuningriigi üleminekukavas esitatud teabe täielikkust, leidis ta, et mitu üleminekukavas esitatud seadet ei kattu seadmetega, mille kohta Hispaania Kuningriik oli vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2001/80/EÜ (5) esitanud andmed 2009. aasta inventuuriaruandes. Lisaks leidis komisjon, et 5. seadme osakaal üleminekukavas sätestatud SO2 ülemmääras on ajavahemikuks 2001–2007 arvutatud minimaalse väävliärastuse astme põhjal, ning ajavahemikuks 2008–2010 oli selle seadme osakaal määratud heite piirväärtuse meetodiga, samas ei olnud kõnealuse meetodi kasutamise tingimused täidetud.

(4)

Kuna Hispaania üleminekukavas ja direktiivi 2001/80/EÜ kohases inventuuriaruandes esitatud andmete erinevused raskendasid üleminekukava hindamist, saatis komisjon 11. juunil 2013 Hispaania Kuningriigile kirja, (6) milles palus selgitada nende erinevuste tagamaid. Lisaks palus komisjon Hispaania Kuningriigil arvutada 5. seadme osakaal üleminekukavas sätestatud SO2 ülemmääras uuesti.

(5)

Hispaania Kuningriik esitas täiendava teabe komisjonile 28. juuni 2013. aasta kirjas, (7) kus selgitas Hispaania üleminekukavas ja direktiivi 2001/80/EÜ kohases 2009. aasta inventuuriaruandes esitatud teabe erinevusi. Hispaania Kuningriik väitis oma kirjas ka seda, et 5. seadme osakaalu üleminekukavas sätestatud SO2 ülemmääras ei ole vaja läbi vaadata.

(6)

Pärast seda, kui Hispaania üleminekukava ja Hispaania Kuningriigi esitatud täiendavat teavet oli uuesti hinnatud, saatis komisjon Hispaania Kuningriigile 19. septembril 2013 veel ühe kirja, (8) milles ta kinnitas oma seisukohta seoses minimaalse väävliärastuse astme kasutamisega 5. seadme osakaalu arvutamisel üleminekukavas sätestatud SO2 ülemmääras. Lisaks märkis komisjon, et 2. seadme puhul kasutas Hispaania Kuningriik SO2-heite piirväärtusena 800 mg/Nm3 ning arvutas selle alusel direktiivi 2001/80/EÜ artikli 5 lõike 2 kohaselt seadme osakaalu üleminekukavas sätestatud ülemmääras 2016. aastal. Seda ei pea komisjon õigeks. Komisjon märkis ka, et üheksa seadme puhul kasutati nende osakaalu arvutamiseks üleminekukavas sätestatud ülemmääras 2016. aastal NOx-heite piirväärtusena 1 200 mg/Nm3 vastavalt rakendusotsuse 2012/115/EL lisa liite C tabeli C.1 2. märkusele, kuid ei esitatud nendes seadmetes kasutatud tahkekütuse lenduvainete sisaldust, mis oleks õigustanud kõnealuse märkuse kohaldamist. Samuti palus komisjon Hispaania Kuningriigilt täiendavat teavet meetmete kohta, mis on kõigi üleminekukavas esitatud seadmete puhul ette nähtud selleks, et tagada õigeaegne vastavusse viimine heite piirväärtustega, mida hakatakse kohaldama 1. juulist 2020. Lõpuks palus komisjon Hispaania Kuningriigil nende seadmete puhul, kus põletatakse mitut liiki kütust või mis koosnevad eri liiki seadmetest, iga kasutatud kütuse või iga seadmeliigi kohta esitada eraldi täiendavad andmed kasutatud kütuste koguse, heite piirväärtuste, heitgaasi voolukiiruse ja teisendustegurite kohta.

(7)

Hispaania Kuningriik vastas 30. septembri 2013. aasta kirjas (9) ja täiendavalt 10. oktoobri 2013. aasta kirjas (10) komisjoni esitatud küsimustele ja esitas täiendavad andmed. 2. seadme osas kordas Hispaania Kuningriik oma seisukohta, et arvutamisel kasutatud SO2-heite piirväärtust ei ole vaja muuta, sest antud juhul oli õige kohaldada direktiivi 2001/80/EÜ artikli 5 lõiget 2. 5. seadme osas väitis Hispaania Kuningriik veel kord, et tal oli õigus kasutada minimaalse väävliärastuse astme meetodi ja heite piirväärtuse meetodi kombinatsiooni. Hispaania Kuningriik esitas üheksa seadme kohta andmed lenduvainete sisalduse kohta aastatel 2001–2010 kasutatud tahkekütuses (nende seadmete puhul oli 2016. aasta ülemmäära arvutamisel kasutatud NOx-heite piirväärtusena 1 200 mg/Nm3). Nende andmete kohaselt olid ainult 3., 4. ja 19. seadme puhul tahkekütuse lenduvainete sisalduse aasta keskmised näitajad alla 10 % ajavahemiku 2001–2010 igal aastal, samas ületasid 13., 15., 17., 18., 24. ja 25. seadme puhul need aasta keskmised näitajad 10 % ühel või mitmel aastal. Hispaania Kuningriik väitis, et kõigi üheksa seadme puhul oli tahkekütuse lenduvainete sisalduse aasta keskmine näitaja kogu vaatlusperioodi (2001–2010) arvestuses väiksem rakendusotsuse 2012/115/EL lisa liite C tabeli C.1 2. märkuses sätestatud väärtusest.

(8)

Hispaania ametiasutustelt 30. septembri ja 10. oktoobri 2013. aasta kirjades saadud teabe põhjal märkis komisjon, et seoses eri liiki kütuseid kasutavate seadmetega, mille puhul on heite piirväärtused esitatud kõigi põletatavate kütuste jaoks, ning ühe seadmega, mille puhul on heite piirväärtus arvutatud kõigi põletatavate kütuste keskmisena, on vaja selgitada, kuidas arvutati nende seadmete osakaal ülemmäärades tervikuna, ning täpsustada heite piirväärtused ja aasta keskmised heitgaasi voolukiirused iga neis seadmes põletatud kütuse puhul.

(9)

Kui komisjon hindas lõplikult Hispaania Kuningriigi esitatud siseriiklikku üleminekukava, mida oli muudetud täiendavalt esitatud andmete kohaselt ja mis sisaldab käesoleva otsuse I lisas loetletud suuri põletusseadmeid, tegi ta kindlaks kolm järgmist põhielementi, mis ei vastanud kohaldatavatele sätetele:

—

2. seadme puhul ei pea komisjon asjakohaseks SO2-heite piirväärtuse 800 mg/Nm3 kohaldamist selle seadme osakaalu arvutamisel üleminekukavas sätestatud ülemmääras 2016. aastal vastavalt direktiivi 2001/80/EÜ artikli 5 lõikele 2, kuna sellele heite piirväärtusele ei osutata direktiivi 2010/75/EL artikli 32 lõike 3 teises lõigus;

—	5. seadme puhul ei pea komisjon asjakohaseks seda, et selle seadme osakaalu arvutamisel üleminekukavas sätestatud SO2 ülemmääras kombineeriti omavahel minimaalse väävliärastuse astme meetodit ja heite piirväärtuse meetodit;

—

13., 15., 17., 18., 24. ja 25. seadme puhul ei pea komisjon asjakohaseks seda, et nende seadmete osakaalu arvutamisel üleminekukavas sätestatud ülemmääras 2016. aastal võeti aluseks NOx-heite piirväärtusena 1 200 mg/Nm3, kuigi komisjoni rakendusotsuse 2012/115/EL lisa liite C tabeli C.1 2. märkuses sätestatud tingimused selle piirvääruse kohaldamiseks ei olnud täidetud.

(10)	Lisaks tegi komisjon kindlaks, et mitme Hispaania üleminekukavas esitatud seadme puhul oli teave ebaühtlane ja/või oli andmeid puudu. Täielik loetelu puuduvatest andmest ja vajalikest selgitustest on esitatud käesoleva otsuse II lisas.

(11)	Seega ei tohiks Hispaania Kuningriigi esitatud siseriiklikku üleminekukava heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Hispaania Kuningriigi poolt 14. detsembril 2012 direktiivi 2010/75/EL artikli 32 lõike 5 kohaselt esitatud siseriiklik üleminekukava, mis sisaldab käesoleva otsuse I lisas loetletud suuri põletusseadmeid, ei vasta direktiivi 2010/75/EL artikli 32 lõigetes 1, 3 ja 4 ning rakendusotsuses 2012/115/EL sätestatud nõuetele, ja seda ei kiideta heaks.

2. Kui Hispaania Kuningriik kavatseb direktiivi 2010/75/EL artikli 32 lõike 5 kohaselt esitatud siseriiklikku üleminekukava rakendada, peab ta võtma vajalikud meetmed, et kava uues versioonis lahendada järgmised probleemid:

2. seadme puhul tuleb korrigeerida heite piirväärtust, mida kohaldati selle seadme osakaalu arvutamisel 2016. aasta SO2-ülemmääras; kõnealuse seadme puhul ei saa selle seadme osakaalu arvutamisel üleminekukavas 2016. aasta kohta sätestatud ülemmääras kasutada direktiivi 2001/80/EÜ artikli 5 lõike 2 kohast SO2-heite piirväärtust 800 mg/Nm3, sest sellele heite piirväärtusele ei osutata direktiivi 2010/75/EL artikli 32 lõike 3 teises lõigus.

b)	5. seadme puhul tuleb muuta meetodit, mida kasutati seadme osakaalu arvutamisel üleminekukavas 2016. aasta kohta sätestatud SO2 ülemmääras; osakaal tuleb kogu ajavahemiku 2001–2010 puhul arvutada kas minimaalse väävliärastuse astme või heite piirväärtuste põhjal;

13., 15., 17., 18., 24. ja 25. seadme puhul tuleb korrigeerida heite piirväärtusi, mida kohaldati nende seadmete osakaalu arvutamisel NOx ülemmääras 2016. aastal; et nende seadmete puhul saaks kasutada heite piirväärtusena 1 200 mg/Nm3, peab Hispaania Kuningriik tõendama, et neis seadmetes kasutatud tahkekütuste aasta keskmine lenduvainete sisaldus on alla 10 % kõigil vaatlusalustel aastatel, mida Hispaania üleminekukavas arvesse võeti;

d)	muuta nõuetekohaselt heite ülemmäärasid kõigi aastate kohta; selleks arvutatakse need vastavalt eelmistele punktidele korrigeeritud väärtuste põhjal;

e)	selgitada kõiki küsimusi ning täiendada andmeid vastavalt käesoleva otsuse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Hispaania Kuningriigile.

Brüssel, 17. detsember 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1) ELT L 334, 17.12.2010, lk 17.

(2) Ares(2012)1551138.

(3) Ares(2013)146.

(4) Komisjoni rakendusotsus 2012/115/EL, 10. veebruar 2012, millega sätestatakse eeskirjad tööstusheiteid käsitlevas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2010/75/EL osutatud siseriiklike üleminekukavade jaoks (ELT L 52, 24.2.2012, lk 12).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/80/EÜ, 23. oktoober 2001, teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1).

(6) Ares(2013)1984918.

(7) Ares(2013)2535734.

(8) Ares(2013)3085135.

(9) Ares(2013)3145031.

(10) Ares(2013)3217081.

I LISA

SISERIIKLIKUS ÜLEMINEKUKAVAS ESITATUD SEADMETE LOETELU

Number	Seadme nimetus	Summaarne nimisoojusvõimsus seisuga 31.12.2010 (MW)
1	C.T. Litoral I	1 222
2	C.T. Litoral II	1 268
3	C.T. Compostilla I (G2 and 3)	1 332
4	C.T. Compostilla I (G4 and 5)	1 960
5	C.T. As Pontes	3 800
6	C.T. Teruel (Andorra)	3 000
7	C.T. Besós 3 (CTCC)	722
8	C.T. San Roque (G2) (CTCC)	711
9	C.T. Foix	1 315
10	C.T. Los Barrios	1 645
11	C.T. Puentenuevo	976
12	C.T. Tarragona I (CTCC)	676
13	C.T. Anllares	953
14	C.T. La Robla I	691
15	C.T. La Robla II	951
16	C.T. Meirama	1 437
17	C.T. Narcea I	193
18	C.T. Narcea II	459
19	C.T. Narcea III	993
20	C.T. Aboño I	919
21	C.T. Aboño II	1 364
22	C.T. Soto III	830
23	C.T. de Lada 4	986
24	C.T. de Velilla 1	430
25	C.T. de Velilla 2	1 010
26	Central GICC Puertollano	670
27	San Ciprián I	147
28	San Ciprián II	147
29	San Ciprián IIII	147
30	Cogecan	93
31	Sniace Co-generation I	126
32	Sniace Co-generation II	126
33	Solal	146
34	Solvay I	376

II LISA

ARTIKLI 1 LÕIKE 2 PUNKTIS E OSUTATUD ANDMETE LOETELU

6. seadme puhul, mille väävliärastuse aste 2016. aastaks on 92 %: palutakse selgitada, kas rakendusotsuse 2012/115/EL lisa liite C tabelis C.3 sätestatud tingimused sellise väärtuse kohaldamiseks on täidetud (tegemist on seadmega, mille kohta on sõlmitud suitsugaasi väävlitustamise või lubja sissepritse seadme paigaldamise leping ning selle paigaldamise töödega on alustatud enne 1. jaanuari 2001).

2.	1., 2., 3., 4., 6., 13., 14., 15., 16., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 30. ja 34. seadme puhul: palutakse selgitada, kuidas on arvutatud nende seadmete osakaalud üleminekukavas sätestatud ülemmääras.

3.	34. seadme puhul: palutakse esitada andmed heitgaasi voolukiiruse kohta eraldi iga seadme kütmiseks kasutatava kütuse kohta.

24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/58

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

18. detsember 2013,

liidu rahalise toetuse kohta, mida antakse 2013. aastal Prantsusmaal, Madalmaades, Saksamaal, Portugalis ja Hispaanias taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemiseks tehtud kulutuste katmiseks

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 8999 all)

(Ainult hispaania-, hollandi-, portugali-, prantsus- ja saksakeelne tekst on autentsed)

(2013/800/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta, (1) eriti selle artikli 23 lõiget 5 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2000/29/EÜ artikli 22 kohaselt võivad liikmesriigid saada liidult fütosanitaarkontrolli rahalist toetust kulude katmiseks, mis on otseselt seotud kolmandatest riikidest või teistelt liidu aladelt sissetoodud kahjulike organismide hävitamiseks või, kui see ei ole võimalik, leviku takistamiseks võetud või kavandatud vajalike meetmetega.

(2)

Saksamaa on esitanud rahalise toetuse saamiseks kolm avaldust. Esimene taotlus esitati 30. aprillil 2013 ning selles käsitletakse 2012. aastal Rheinland-Pfalzis Diabrotica virgifera tõrjeks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2012. aasta augustis ja septembris.

(3)	Teine taotlus esitati 30. aprillil 2013 ning selles käsitletakse 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta augustini Nordrhein-Westfalenis Anoplophora glabripennis’e tõrjeks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2009. aastal.

(4)

Saksamaa kolmas taotlus esitati 24. aprillil 2013 ja selles käsitletakse 2012. aastal Baden-Württembergis Diabrotica virgifera likvideerimiseks või leviku piiramiseks võetud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhangud avastati selle liidumaa mitmes piirkonnas (Alb-Donaukreis, Biberach, Breisgau-Hochschwarzwaldis, Emmendingenis, Karlsruhes, Konstanzis, Loerrachis, Rastattis ja Ravensburgis) mitmel aastal, nimelt 2009., 2010., 2011. ja 2012. aastal. Nimetatud aastatel võetud meetmeid kaasrahastati samuti 2009., 2010., 2011. ja 2012. aastal.

(5)	Hispaania esitas neli rahalise toetuse taotlust 17. aprillil 2013. Esimeses käsitletakse 2012. aastal neljas Portugaliga piirnevas autonoomses piirkonnas Bursaphelenchus xylophilus’e tõrjeks võetud tihendatud kontrolli meetmeid.

(6)	Teises taotluses käsitletakse Galicias Bursaphelenchus xylophilus’e tõrjeks võetud või 2013. aastaks kavandatud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi puhang avastati 2010. aastal As Nevesi piirkonnas.

(7)	Kolmandas taotluses käsitletakse 2013. aastal Kataloonias Pomacea insularum’i tõrjeks võetud või 2013. aastaks kavandatud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise puhang avastati seal 2010. aastal.

(8)	Hispaania neljandas taotluses käsitletakse Extremaduras Bursaphelenchus xylophilus’e tõrjeks võetud või 2013. aastaks kavandatud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi puhang avastati 2012. aastal Valverde del Fresno piirkonnas.

(9)

Prantsusmaa esitas kaks rahalise toetuse taotlust 30. aprillil 2013. Esimeses taotluses käsitletakse Alsace’is 2012. aasta juulist kuni 2013. aasta novembrini Anoplophora glabripennis’e tõrjeks võetud või selleks ajavahemikuks kavandatud meetmeid. Prantsusmaal võeti meetmeid seoses kõnealuse kahjuliku organismi puhanguga juulis 2011 Saksamaaga piirnevas piirkonnas.

(10)

Teises taotluses käsitletakse Provence-Alpes-Côte-d’Azur’i piirkonnas 2012. aasta oktoobrist kuni 2013. aasta septembrini Rhynchophorus ferrugineus’e tõrjeks võetud või selleks ajavahemikuks kavandatud meetmeid. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemise esialgsed puhangud avastati seal 2009. aastal. 2009. aasta septembrist 2012. aasta septembrini võetud meetmeid kaasrahastati 2010. ja 2012. aastal.

(11)	Madalmaad esitasid ühe taotluse rahalise toetuse saamiseks 30. aprillil 2013. Selles taotluses käsitletakse Winterswijki piirkonnas Anoplophora glabripennis’e tõrjeks võetud meetmeid 2012. aastal juulist kuni novembrini. Kõnealuse kahjuliku organismi esinemine avastati seal 10. juulil 2012.

(12)	Portugal esitas 30. aprillil 2013 rahalise toetuse saamiseks kaks taotlust, milles käsitletakse Bursaphelenchus xylophilus’e tõrjeks võetud meetmeid. Esimeses taotluses käsitletakse Portugali mandriosas, Hispaaniaga piirnevas puhvertsoonis võetud või 2013. ja 2014. aastaks kavandatud meetmeid.

(13)	Portugali teises taotluses käsitletakse üksnes puidu või puidust pakkematerjali kuumtöötlemise meetmeid Setubali piirkonnas 2013. aastal. Aastatel 2010, 2011 ja 2012 võetud meetmeid kaasrahastati aastatel 2011 ja 2012.

(14)

Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Küpros, Malta, Madalmaad ja Portugal on oma taotlustes esitanud ka meetmete programmid oma territooriumile toodud eespool nimetatud kahjulike organismide likvideerimiseks või nende leviku piiramiseks. Kõnealustes programmides kirjeldatakse seatud eesmärke, võetud meetmeid ning meetmete kestust ja maksumust.

(15)

Kõik eespool nimetatud meetmed koosnevad mitmesugustest fütosanitaarmeetmetest, nagu nakatunud puude ja põllukultuuride hävitamine, taimekaitsetoodete kasutamine, puhastamine, ametlikud või ametliku taotluse alusel tehtud kontrollimised ja analüüsid asjaomase kahjuliku organismiga saastumise esinemise ja ulatuse jälgimiseks ning hävitatud taimede asendamine direktiivi 2000/29/EÜ artikli 23 lõike 2 punktide a, b ja c tähenduses.

(16)	Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaad ja Portugal on taotlenud oma programmidele liidu rahalist toetust kooskõlas direktiivi 2000/29/EÜ artikliga 23, eriti selle lõigetega 1 ja 4, ning komisjoni määrusega (EÜ) nr 1040/2002 (2).

(17)

Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaade ja Portugali esitatud tehniline teave on võimaldanud komisjonil olukorda täpselt ja igakülgselt analüüsida. Komisjon on jõudnud järeldusele, et tingimused liidu rahalise toetuse andmiseks, mis on sätestatud eelkõige direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 23, on täidetud. Seega on asjakohane anda liidu rahalist toetust kõnealustes taotlustes osutatud kulutuste katmiseks.

(18)	Liidu rahalise toetuse saamise tingimustele vastavad meetmed ja kulutused on täpsustatud komisjoni peadirektoraadi SANCO 25. mai 2012. aasta kirjas liikmesriikide juhtivatele taimeterviseametnikele.

(19)

Direktiivi 2000/29/EÜ artikli 23 lõike 5 teise lõigu kohaselt võib liidu rahaline toetus katta kuni 50 % abikõlblikest kulutustest tingimusel, et need meetmed on võetud hiljemalt kahe aasta jooksul pärast kahjuliku organismi esinemise avastamise kuupäeva või nende võtmist on kavandatud selleks ajavahemikuks. Kõnealuse artikli kolmanda lõigu kohaselt võib seda perioodi pikendada kuni nelja aastani, kui jõutakse järeldusele, et võetud meetmete eesmärk saavutatakse mõistliku lisaaja jooksul; sel juhul liidu rahalise toetuse määr asjaomastel aastatel väheneb.

(20)

Võttes arvesse komisjoni taimetervise hindamise nõukogu 24.–26. juuni 2013. aasta järeldusi vastavate toetusetaotluste hindamise kohta, on asjakohane pikendada asjaomaste programmide kaheaastast perioodi, vähendades samas kõnealuste meetmete puhul antava liidu rahalise toetuse määra nende programmide kolmandaks aastaks 45 protsendini abikõlblikest kulutustest ja neljandaks aastaks 40 protsendini.

(21)

Liidu rahalist toetust kuni 50 % ulatuses abikõlblikest kulutustest tuleks järelikult kohaldada järgmiste taotluste suhtes: Saksamaa, Baden-Württemberg, Diabrotica virgifera, Alb-Donaukreisi, Biberachi, Karlsruhe, Rastatti ja Ravensburgi maapiirkonnad (2012); Saksamaa, Diabrotica virgifera, Rheinland-Pfalz (2012); Hispaania, Extremadura, Bursaphelenchus xylophilus (2013); Prantsusmaa, Anoplophora glabripennis, (novembrist 2012 kuni oktoobrini 2013); Madalmaad, Anoplophora glabripennis, Winterswijki piirkond (juulist kuni oktoobrini 2012).

(22)

Liidu rahalist toetust kuni 45 % ulatuses abikõlblikest kulutustest tuleks järelikult kohaldada järgmiste taotluste suhtes: Saksamaa, Anoplophora glabripennis (augustist 2011 kuni augustini 2012), Saksamaa, Baden-Württemberg, Diabrotica virgifera, Breisgau-Hochschwarzwaldi maapiirkonnad ja Freiburgi linn (2012); asjaomased meetmed on juba saanud liidu rahalist toetust komisjoni rakendusotsuste 2011/868/EL (3) ja 2012/789/EL (4) alusel nende meetmete kahel esimesel rakendusaastal.

(23)

Lisaks peaks liidu kuni 40 % toetusmäär kehtima järgmiste programmide neljanda aasta suhtes: Saksamaa, Baden-Württemberg, Diabrotica virgifera, Emmendingeni, Konstanzi ja Lörrachi maapiirkonnad (2012); Hispaania, Catalonia, Pomacea insularum (2013), Hispaania, Galicia, Bursaphelenchus xylophilus (2013); Prantsusmaa, Rhynchophorus ferrugineus (oktoobrist 2012 kuni septembrini 2013); Portugal, Bursaphelenchus xylophilus, Setubali piirkond (2013); asjaomased meetmed on juba saanud liidu rahalist toetust komisjoni otsuse 2010/772/EL (5) (Saksamaa, Hispaania, Pomacea insularum, Prantsusmaa ja Portugal), rakendusotsuste 2011/868/EL (Saksamaa, Hispaania ja Portugal) ja/või 2012/789/EL (Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal) alusel nende meetmete kolmel esimesel rakendusaastal.

(24)

Direktiivi 2000/29/EÜ artikli 23 lõike 6 esimese ja teise lõigu kohaselt võib seoses olukorra arenguga liidus võtta edasisi meetmeid ja otsustada nende jaoks eraldatava liidu rahalise toetuse suuruse. Edasiste meetmete suhtes kohaldatakse teatavaid nõudeid või lisatingimusi, kui need on vajalikud kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Lisaks on artikli 23 lõike 6 kolmandas lõigus sätestatud, et kui kõnealune edasine tegevus on sisuliselt kavandatud kaitsma muud liidu territooriumi kui kõnealuse liikmesriigi territooriumi, võidakse otsustada, et liidu rahaline toetus katab rohkem kui 50 % kulutustest.

(25)

Portugalis Bursaphelenchus xylophilus’e tõrjeks võetud meetmete nelja-aastane maksimumkestus, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1040/2002 artikli 1 lõike 2 punktis b, jõudis lõpule 2012. aastal. Arvestades Bursaphelenchus xylophilus’e mõju okaspuudele ja okaspuupuidule, haiguse kiiret levikut, Hispaania lähedust selle kahjuliku organismi tõttu Portugali territooriumil piiritletud tsoonile ning võimalikku mõju liidu metsatööstusele ja rahvusvahelisele puidukaubandusele, tuleb võtta edasisi meetmeid, et tagada taimekaitse eesmärgi täitmine liidu territooriumil, nii Portugalis kui ka muudes liikmesriikides. Kõnealuseid edasisi meetmeid peab rakendama Portugal Hispaaniaga piirnevas puhvertsoonis. Seepärast peaksid kuuluma kaasrahastamisele Portugali taotluses aastateks 2013 ja 2014 kavandatud edasised meetmed Bursaphelenchus xylophilus’e tõrjeks Hispaaniaga piirnevas puhvertsoonis. Lisaks on asjakohane kohaldada selle taotluse suhtes liidu rahalise toetuse kõrgemat määra, käesoleval juhul 75 %, sest need meetmed on sisuliselt kavandatud kaitsma muud liidu territooriumi kui Portugali territoorium.

(26)

Hispaania on teinud tihedat Bursaphelenchus xylophilus’e kontrolli Portugaliga piirnevatel aladel – Andalusia, Castilla y Leon’i, Extremadura ja Galicia autonoomses piirkonnas, kontrollides ka sellest kahjulikust organimist puutumata alasid. Eesmärgiks on range järelevalve haiguse varaseks avastamiseks ja kõrvaldamiseks konkreetsetes piirkondades, et kaitsta muid alasid liidu territooriumil. Hispaania on juba eraldanud olulisi ressursse kahe eraldiseisva, Extremaduras ja Galicias esinenudBursaphelenchus xylophilus’e puhangu tõrjeks. Arvestades Bursaphelenchus xylophilus’e ohtlikku mõju okaspuudele ja okaspuupuidule, haiguse kiiret levikut ning võimalikku mõju liidu metsatööstusele ja rahvusvahelisele puidukaubandusele, on see tegevus sisuliselt kavandatud kaitsma nii Hispaania territooriumi kui ka muud liidu territooriumi. Seepärast on asjakohane kohaldada selle taotluse suhtes liidu rahalise toetuse kõrgemat määra, käesoleval juhul 75 %.

(27)

2013. aasta aprillis komisjoni toidu- ja veterinaarameti (Food and Veterinary Office, edaspidi „FVO”) kontrollkäigu tulemusena avastati mitu puudust Bursaphelenchus xylophilus’e tõrjeks liidus komisjoni rakendusotsusega 2012/535/EL (6) kehtestatud erakorraliste meetmete rakendamisel. Puudused esinesid Portugali võetud meetmete rakendamisel Hispaaniaga piirnevas puhvertsoonis. Nimelt ei peetud kinni rakendusotsusega 2012/535/EL kehtestatud tähtaegadest selliste männi nematoodiga nakatunud puude langetamisel, eemaldamisel ja kõrvaldamisel, mis on surnud, haiged või asuvad tulekahjust või tormist kahjustatud aladel. Kuna komisjon oli varem samal põhjusel rakendusotsustega 2011/868/EL ja 2012/789/EL otsustanud kohaldada vähendatud kaasrahastamismäära sarnaste puudulikult rakendatud 2011. ja 2012. aasta meetmete suhtes, on käesoleval juhul asjakohane kohaldada nende meetmete suhtes veelgi madalamat kaasrahastamismäära. Vähendatud määr peaks olema proportsionaalne ajavahemikuga, mille kohta võib FVO kontrollkäigu tulemusena kinnitada, et liidu meetmeid on rakendatud nõuetekohaselt, s.o 2013. aasta esimesed kolm kuud.

(28)	Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1290/2005 (7) artikli 3 lõike 2 punktile a rahastatakse taimetervise meetmeid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist. Kõnealuste meetmete finantskontrolli jaoks tuleks kohaldada eespool nimetatud määruse artikleid 9, 36 ja 37.

(29)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (8) artikli 84 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (9) artikli 94 lõike 1 kohaselt peab liidu eelarvest tuleneva kulukohustuse võtmisele eelnema rahastamisotsus, mille võtab vastu selleks volitatud institutsioon ja milles sätestatakse kuludega seotud meetme olulised osad.

(30)	Käesolev otsus on rahastamisotsus kulutuste jaoks, mille liikmesriigid on esitanud kaasrahastamistaotlustes.

(31)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas taimetervise alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Liikmesriikide esitatud ja komisjoni analüüsitud taotluste alusel kiidetakse heaks liidu rahalise toetuse eraldamine 2013. aastaks, et katta Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaade ja Portugali tehtud kulutused, mis on seotud direktiivi 2000/29/EÜ artikli 23 lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud vajalike meetmetega, mis on võetud I lisas loetletud taotlustes käsitletud organismide tõrjeks.

2. Hispaania ja Portugali esitatud ja komisjoni analüüsitud taotluste alusel kiidetakse heaks liidu rahalise toetuse eraldamine 2013. aastaks, et katta nimetatud liikmesriikide tehtud kulutused, mis on seotud artikli 23 lõikes 6 nimetatud edasiste meetmetega, mis on võetud II lisas loetletud taotlustes käsitletud Bursaphelenchus xylophilus’e tõrjeks.

Artikkel 2

Artikli 1 lõigetes 1 ja 2 osutatud liidu rahalise toetuse kogusumma on 7 713 355,31 eurot. Liidu rahalise toetuse ülemmäärad iga taotluse kohta on sätestatud vastavalt I või II lisas.

Artikkel 3

I ja II lisas sätestatud liidu rahalist toetust makstakse järgmistel tingimustel:

a)	võetud meetmete tõendamiseks on asjaomane liikmesriik esitanud asjakohased dokumendid määruses (EÜ) nr 1040/2002 sätestatud korras;

b)	asjaomane liikmesriik on komisjonile esitanud taotluse rahalise toetuse väljamaksmiseks määruse (EÜ) nr 1040/2002 artiklis 5 sätestatud korras.

Rahalise toetuse maksmine ei piira direktiivi 2000/29/EÜ artikli 23 lõike 8 teise lõigu, artikli 23 lõike 10 ja artikli 24 kohaselt tehtavat komisjoni kontrolli.

Liidu rahalise toetuse väljamakset ei tehta, kui punktis b nimetatud maksetaotlus esitatakse pärast 31. oktoobrit 2014. Seoses meetmetega, mida Portugal võtab hilisemas etapis 2014. aastal Hispaaniaga piirnevas puhvertsoonis, kehtestatakse maksetaotluse esitamise tähtpäevaks erandkorras 31. oktoober 2015.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Saksamaa Liitvabariigile, Hispaania Kuningriigile, Prantsuse Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile ja Portugali Vabariigile.

Brüssel, 18. detsember 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Tonio BORG

(1) EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1040/2002, 14. juuni 2002, milles sätestatakse ühenduse fütosanitaarkontrolliks ettenähtud rahalise toetuse jaotamist käsitlevate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2051/97 (EÜT L 157, 15.6.2002, lk 38).

(3) Komisjoni rakendusotsus 2011/868/EL, 19. detsember 2011, liidu rahalise toetuse kohta, mida antakse 2011. aastal Saksamaal, Hispaanias, Itaalias, Küprosel, Maltal, Madalmaades ja Portugalis taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemiseks tehtud kulutuste katmiseks (ELT L 341, 22.12.2011, lk 57).

(4) Komisjoni rakendusotsus 2012/789/EL, 14. detsember 2012, liidu rahalise toetuse kohta, mida antakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt 2012. aastal Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Küprosel, Madalmaades ja Portugalis taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemiseks tehtud kulutuste katmiseks (ELT L 348, 18.12.2012, lk 22).

(5) Komisjoni otsus 2010/772/EL, 14. detsember 2010, liidu rahalise toetuse kohta, mida antakse 2010. aastal Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias, Küprosel ja Portugalis taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemiseks tehtud kulutuste katmiseks (ELT L 330, 15.12.2010, lk 9).

(6) Komisjoni rakendusotsus 2012/535/EL, 26. september 2012, erakorraliste meetmete võtmise kohta Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks liidus (ELT L 266, 2.10.2012, lk 42).

(7) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005, 21. juuni 2005, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, 11.8.2005, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(9) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, 29. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

I LISA

DIREKTIIVI 2000/29/EÜ ARTIKLI 23 LÕIKE 5 ALUSEL ESITATUD TAOTLUSED, MILLELE ON OTSUSTATUD ANDA LIIDU RAHALIST TOETUST

I jaotis

Taotlused, mille puhul liidu rahaline toetus on 50 % abikõlblikest kulutustest

Liikmesriik	Kahjulikud organismid, mille vastu võideldakse	Nakatunud taimed	Aasta	a	Abikõlblikud kulud, k.a üldkulud (eurodes)	Liidu toetuse ülemmäär (eurodes)
Saksamaa, Rheinland-Pfalz	Diabrotica virgifera	Zea mays	2012	1	37 925,05	18 962,52
Saksamaa, Baden-Württemberg, Alb-Donaukreisi maapiirkond, Biberach, Karlsruhe ja Ravensburg (meetmete 1. aasta), Rastatt (meetmete 2. aasta)	Diabrotica virgifera	Zea mays	2012	1 või 2	76 335,15	38 167,58
Hispaania, Extremadura (2012. aasta puhang)	Bursaphelenchus xylophilus	Okaspuud	2013	2	873 501,52	436 750,76
Prantsusmaa, Alsace	Anoplophora glabripennis	Mitmesugused puuliigid	novembrist 2012 kuni oktoobrini 2013	2	157 334,94	78 667,47
Madalmaad, Winterswijk	Anoplophora glabripennis	Mitmesugused puuliigid	2012. aasta juulist oktoobrini	1	389 548,48	194 774,24

II jaotis

Taotlused, mille puhul liidu rahaline toetus varieerub vastavalt järkjärgulise vähendamise põhimõtte kohaldamisele.

Liikmesriik	Kahjulikud organismid, mille vastu võideldakse	Nakatunud taimed või taimsed saadused	Aasta	a	Abikõlblikud kulud (k.a üldkulud) eurodes	Määr (%)	Liidu toetuse ülemmäär (eurodes)
Saksamaa, Baden-Württemberg, Breisgau-Hochschwarzwaldi maapiirkond ja Freiburgi linn	Diabrotica virgifera	Zea mays	2012	3	17 716,79	45	7 972,56
Saksamaa, Baden-Württemberg, Emmendingeni, Lörrachi, Konstanzi maapiirkonnad	Diabrotica virgifera	Zea mays	2012	4	48 067,72	40	19 227,09
Saksamaa, Nordrhein-Westfalen	Anoplophora glabripennis	Mitmesugused puuliigid	augustist 2011 kuni augustini 2012	3	156 536,72	45	70 441,52
Hispaania, Kataloonia	Pomacea insularum	Oryza sativa	2013	4	1 685 969,84	40	674 387,93
Hispaania, Galicia	Bursaphelenchus xylophilus	Okaspuud	2013	4	1 632 820	40	653 128
Prantsusmaa, PACA piirkond	Rhynchophorus ferrugineus	Palmacea	oktoober 2012 kuni september 2013	4	476 231,32	40	190 492,52
Portugal Setubali piirkond, kuumtöötlemine	Bursaphelenchus xylophilus	Puit ja puidust pakkematerjal	2013	4	35 845	40	14 338
Selgitus: a = taotluses kirjeldatud meetmete rakendusaasta.

II LISA

DIREKTIIVI 2000/29/EÜ ARTIKLI 23 LÕIKE 6 ALUSEL ESITATUD TAOTLUSED, MILLELE ON OTSUSTATUD ANDA LIIDU RAHALIST TOETUST

Liikmesriik	Kahjulikud organismid, mille vastu võideldakse	Nakatunud taimed või taimsed saadused	Aasta	a	Abikõlblikud kulud (k.a üldkulud) eurodes	Määr (%)	Liidu toetuse ülemmäär (eurodes)
Hispaania. Tihendatud kontrolli programm Portugaliga piirneval alal	Bursaphelenchus xylophilus	Okaspuud	2012	1	533 935,71	75	400 451,75
Portugal. Portugali mandriosa, Hispaaniaga piirnev puhvertsoon	Bursaphelenchus xylophilus	Okaspuud	2013 ja 2014	1 ja 2	6 554 124,50 eurot (= 7 490 428 eurot × 87,5 %, i.e. 12,5 % vähendamine, mis vastab lineaarselt ühele trimestrile 2013. aastal kaheksast trimestrist kahel aastal)	75	4 915 593,37
Selgitus: a = taotluses kirjeldatud meetmete rakendusaasta.

Liidu toetus kokku (eurodes)

7 713 355,31

24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/65

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

23. detsember 2013,

millega asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsusega 2008/593/EÜ muudetud otsus 2007/60/EÜ

(2013/801/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded, (1) eriti selle artiklit 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 58/2003 antakse komisjonile õigus delegeerida volitusi rakendusametitele liidu programmi või projekti täielikuks või osaliseks rakendamiseks tema nimel ja tema vastutusel.

(2)	Rakendusametitele rakendusülesannete usaldamise eesmärk on võimaldada komisjonil keskenduda oma põhitegevusele ja -ülesannetele, mida ei ole võimalik täitmiseks volitada, loovutamata seejuures kontrolli kõnealuste rakendusametite korraldatava tegevuse üle ega lõplikku vastutust selle eest.

(3)

Programmide rakendamise ülesannete delegeerimiseks rakendusametile on vaja selgelt eristada projekti kavandamise etappe, mis hõlmavad suurt kaalutlusõigust poliitilistest kaalutlustest tulenevate otsuste tegemisel ja mida viib ellu komisjon, ning programmi rakendamist, mis tuleks usaldada rakendusametile.

(4)	Otsusega 2007/60/EÜ (2) asutas komisjon Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti ja usaldas sellele üleeuroopalisi transpordivõrke käsitlevate ühenduse meetmete haldamise.

(5)

Seejärel pikendas komisjon otsusega 2008/593/EÜ (3) Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti tegevusaega ning määras uuesti kindlaks selle eesmärgid ja ülesanded, nii et selle ülesandeks sai ka mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) raames üleeuroopalisest transpordivõrgu eelarvest antava rahalise abi haldamine.

(6)

Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet on hästi korraldatud amet, mis täidab oma ülesandeid tõhusalt ja tulemuslikult kooskõlas selle tegevust reguleeriva õigusraamistikuga. Ameti tegevuse vahehindamine on näidanud, et ameti tulemusnäitajad on usaldusväärsed ning et sidusrühmad on rahul selle tehnilise ja finantsjuhtimisega. Amet on edukalt aidanud rakendada üleeuroopalise transpordivõrgu programmi ning on võimaldanud komisjonil keskenduda oma poliitilistele ja institutsioonilistele ülesannetele ja parandada nende täitmist. Vahehindamine on näidanud ka seda, et amet haldab üleeuroopalise transpordivõrgu programmi majanduslikult tõhusamalt kui komisjon. Kokkuhoid, mis tuleneb ülesannete delegeerimisest ametile, on hinnanguliselt umbes 8,66 miljonit eurot aastatel 2008–2015.

(7)	Komisjon tegi 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (4) ettepaneku senisest enam kasutada olemasolevaid rakendusameteid liidu programmide rakendamiseks mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames.

(8)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 3 lõikele 1 tehtud tasuvusanalüüs on näidanud, et kui delegeerida Euroopa ühendamise rahastu transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonivõrkude valdkonna programmide (5) juhtimine ning programmi „Horisont 2020” transpordi- ja energeetikavaldkonna teadustöö (6) osaliselt Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusametile, oleks võimalik rakendada neid programme tõhusalt ja odavamalt kui komisjonis. Programmide juhtimise delegeerimine ametile suurendab tõhusust hinnanguliselt umbes 54 miljoni euro ulatuses mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) raames. Samuti on analüüs näidanud, et transpordi- ja energiavaldkonna taristu- ja teadusprojektide juhtimise viimine sama ameti alla annaks olulise mastaabisäästu ja tagaks kõnealuste valdkondade hea koostoimimise. Ameti volituste pikendamisega võimaldatakse komisjonil ja sidusrühmadel saada kasu ameti eksperditeadmistest ning kõrgetasemelisest programmide juhtimisest ja teenuste osutamisest. See aitaks ka tagada üleeuroopalise transpordivõrgu programmi alusel abi saajate jaoks talituspidevuse ja muudaks liidu nähtavaks ameti juhitavate programmide toetajana. Lisaks on analüüs näidanud, et üleeuroopalise transpordivõrgu (7) ja Marco Polo (8) programmide juhtimine komisjonis oleks kahjulik ja ebatõhusam.

(9)	Selleks et anda rakendusametitele järjepidev identiteet, on komisjon ametite uute volituste kehtestamisel võimaluse korral rühmitanud töö temaatiliste poliitikavaldkondade kaupa.

(10)

Uuel ametil peaksid olema suuremad volitused, mis hõlmaksid järgmiste programmide osade juhtimist:

—	uus Euroopa ühendamise rahastu programm; selle programmi juhtimise eesmärk on rakendada selliseid tehnilisi projekte, mis ei eelda poliitiliste otsuste tegemist ja nõuavad kogu projekti vältel tehnilise ja finantsekspertiisi kõrget taset;

—	eriprogrammi „Horisont 2020” III osa „Ühiskonnaprobleemid” osad; selle programmi juhtimise eesmärk on rakendada selliseid tehnilisi projekte, mis ei eelda poliitiliste otsuste tegemist ja nõuavad kogu projekti vältel tehnilise ja finantsekspertiisi kõrget taset;

—

üleeuroopalise transpordivõrgu programmi järelejäänud meetmed, mis on juba delegeeritud mitmeaastase finantsraamitiku (2000–2006; alates 2007. aastast) ja mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) raames Üleeuroopalisele Transpordivõrgu Rakendusametile; selle programmi juhtimise eesmärk on rakendada selliseid tehnilisi projekte, mis ei eelda poliitiliste otsuste tegemist ja nõuavad kogu projekti vältel tehnilise ja finantsekspertiisi kõrget taset;

—

programmi „Marco Polo” järelejäänud meetmed, mida mitmeaastase finantsraamitiku (2007–2013) raames on hallanud Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus; selle programmi juhtimise eesmärk on rakendada selliseid tehnilisi projekte, mis ei eelda poliitiliste otsuste tegemist ja nõuavad kogu projekti vältel tehnilise ja finantsekspertiisi kõrget taset.

(11)	Selleks et tagada käesoleva otsuse ja asjaomaste programmide õigeaegne rakendamine, on vaja tagada, et amet täidab kõnealuste programmide rakendamisega seotud ülesandeid alates kuupäevast, mil need programmid jõustuvad.

(12)

Tuleks asutada Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet. See peaks asendama otsusega 2007/60/EÜ, mida on muudetud otsusega 2008/593/EÜ, asutatud Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti ja olema selle õigusjärglane. See peaks tegutsema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 58/2003 sätestatud üldise põhieeskirjaga.

(13)	Seetõttu tuleks kehtetuks tunnistada otsused 2007/60/EÜ ja 2008/593/EÜ ning tuleks sätestada üleminekusätted.

(14)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas rakendusasutuste komitee arvamusega;

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Asutamine

Käesolevaga asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (edaspidi „amet”) ajavahemikuks alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2024.

Ameti põhikirja reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 58/2003.

Amet asendab otsusega 2007/60/EÜ, mida on muudetud otsusega 2008/593/EÜ, asutatud rakendusametit ja on selle õigusjärglane.

Artikkel 2

Asukoht

Ameti asukoht on Brüsselis.

Artikkel 3

Eesmärgid ja ülesanded

1. Ametile tehakse ülesandeks järgmiste ühenduse programmide osade juhtimine:

a)	Euroopa ühendamise rahastu;

b)	eriprogrammi „Horisont 2020” III osa „Ühiskonnaprobleemid”.

Käesolevat lõiget kohaldatakse alates iga kõnealuse programmi jõustumise kuupäevast.

2. Ametile usaldatakse järgmiste ühenduse järelejäänud programmide juhtimine:

a)	üleeuroopalise transpordivõrgu programm;

b)	programm „Marco Polo”.

3. Amet vastutab lõigetes 1 ja 2 osutatud ühenduse programmide osade rakendamisega seotud järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)	programmi rakendamise mõne etapi haldamine ja eriprojektide kõikide etappide mõne faasi juhtimine komisjonis vastu võetud asjaomaste tööprogrammide alusel, kui komisjon on ametit nii volikirjas volitanud;

b)	eelarve täitmise aktide vastuvõtmine tulude ja kulude osas ning programmi juhtimiseks vajalike kõigi toimingute tegemine, kui komisjon on ametit nii volikirjas volitanud;

c)	programmi rakendamise toetamine, kui komisjon on ametit nii volikirjas volitanud.

Artikkel 4

Ametisse määramise maksimaalne kestus

1. Juhatuse liikmed nimetatakse ametisse kaheks aastaks.

2. Direktor määratakse ametisse viieks aastaks.

Artikkel 5

Järelevalve ja aruandlus

Amet on komisjoni järelevalve all ja annab kooskõlas volikirjas sätestatud korra ja tähtaegadega korrapäraselt aru oma vastutusalasse kuuluvate liidu programmide osade rakendamise käigust.

Artikkel 6

Tegevuseelarve täitmine

Amet täidab oma tegevuseelarvet vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1653/2004 (9).

Artikkel 7

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1. Otsus 2007/60/EÜ, mida on muudetud otsusega 2008/593/EÜ, tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tõlgendatakse viidetena käesolevale otsusele.

2. Amet on otsusega 2007/60/EÜ, mida on muudetud otsusega 2008/593/EÜ, asutatud rakendusameti õigusjärglane.

3. Ilma et see piiraks otsuse C(2013) 9235 artikli 28 lõike 2, artikli 29 lõike 2, artikli 30 ja artikli 31 lõike 2 kohaldamist, ei mõjuta käesolev otsus ameti töötajate, sealhulgas selle direktori õigusi ega kohustusi.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Brüssel, 23. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(2) Komisjoni otsus 2007/60/EÜ, 26. oktoober 2006, millega asutatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 58/2003 kohaldades Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (ELT L 32, 6.2.2007, lk 88).

(3) Komisjoni otsus 2008/593/EÜ, 11. juuli 2008, millega muudetakse otsust 2007/60/EÜ seoses Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusameti ülesannete ja tegevusaja muutmisega (ELT L 190, 18.7.2008, lk 35).

(4) KOM(2011) 500 (lõplik).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1316/2013, 11. detsember 2013, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1291/2013, 11. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104) ning nõukogu otsus 2013/743/EL, 3. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 680/2007, 20. juuni 2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas, (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1692/2006, 24. oktoober 2006, teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II) (ELT L 328, 24.11.2006, lk 1).

(9) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1653/2004, 21. september 2004, täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6).

24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/68

ELi–IRAAGI KOOSTÖÖNÕUKOGU OTSUS nr 1/2013,

8. oktoober 2013,

koostöönõukogu ja koostöökomitee töökordade vastuvõtmise kohta

(2013/802/EL)

ELi-IRAAGI KOOSTÖÖNÕUKOGU,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingut („leping”), eelkõige selle artiklit 111,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu artikli 117 kohaselt on lepingu teatavaid sätteid kohaldatud ajutiselt alates 1. augustist 2012.

(2)	Lepingu tulemusliku rakendamise huvides tuleks nii kiiresti kui võimalik luua lepingu institutsiooniline raamistik. Koostöönõukogu ülesanne on võtta vastu selleks vajalikud meetmed.

(3)	Lepingu artikli 111 lõike 3 kohaselt kehtestab koostöönõukogu oma töökorra. Et koostöökomitee saaks alustada tegevust esimesel võimalusel, kehtestab koostöönõukogu ühtlasi koostöökomitee töökorra.

(4)	Koostöönõukogu töökorra artikli 10 kohaselt võib koostöönõukogu otsuseid vastu võtta kirjaliku menetluse teel.

(5)	Käesolev otsus tuleb vastu võtta kirjaliku menetluse teel,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Võetakse vastu koostöönõukogu ja koostöökomitee töökorrad, mis on esitatud vastavalt I ja II lisas.

Brüssel, 8. oktoober 2013

ELi-Iraagi koostöönõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

I LISA

KOOSTÖÖNÕUKOGU TÖÖKORD

Artikkel 1

Esimees

Koostöönõukogu esimeheks on 12 kuu pikkuste ajavahemike kaupa vaheldumisi Euroopa Liidu välisasjade nõukogu eesistuja Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide nimel ning Iraagi välisminister. Esimene ajavahemik algab koostöönõukogu esimese koosoleku päeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

Artikkel 2

Koosolekud

Koostöönõukogu tuleb ministrite tasandil kokku kord aastas. Koostöönõukogu erakorralisi koosolekuid võidakse lepinguosaliste kokkuleppel korraldada ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, toimuvad kõik koostöönõukogu koosolekud lepinguosaliste vahel kokkulepitud kuupäeval Euroopa Liidu Nõukogu istungite tavapärases asukohas. Koostöönõukogu koosolekud kutsuvad kokkuleppel esimehega ühiselt kokku koostöönõukogu sekretärid.

Artikkel 3

Esindamine

Kui koostöönõukogu liikmed ei saa koosolekul osaleda, võivad seda teha neid asendavad esindajad. Kui koostöönõukogu liige soovib olla sellisel viisil esindatud, peab ta teatama esimehele esindaja nime enne koosolekut, kus teda esindatakse. Koostöönõukogu liikme esindajal on kõik asjaomase liikme õigused.

Artikkel 4

Delegatsioonid

Koostöönõukogu liikmetel võib kaasas olla ametnikke. Enne iga koosolekut teatatakse esimehele mõlema lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.

Euroopa Investeerimispanga esindaja osaleb koostöönõukogu koosolekutel vaatlejana, kui päevakorras on panka puudutavad küsimused.

Vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel võib koostöönõukogu koosolekutele kutsuda eksperte või muude asutuste esindajaid kas vaatlejana või teabe saamiseks konkreetse teema kohta.

Artikkel 5

Sekretariaat

Koostöönõukogu sekretäride kohuseid täidavad ühiselt Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi esindaja ja Euroopa Liidu juures asuva Iraagi esinduse esindaja.

Artikkel 6

Kirjavahetus

Koostöönõukogule adresseeritud kirjad saadetakse koostöönõukogu esimehe nimele Euroopa Liidu Nõukogusse.

Mõlemad sekretärid tagavad kirjade edastamise koostöönõukogu esimehele ja vajaduse korral laiali saatmise teistele koostöönõukogu liikmetele. Laiali saadetavad kirjad saadetakse komisjoni peasekretariaadile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikide alalistele esindustele, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ja Euroopa Liidu juures asuvale Iraagi esindusele.

Mõlemad sekretärid saadavad koostöönõukogu esimehe teated adressaatidele ja vajaduse korral saadavad need laiali ka teistele koostöönõukogu liikmetele teises lõigus märgitud aadressidel.

Artikkel 7

Avalikkus

Koostöönõukogu koosolekud ei ole avalikud, kui ei ole otsustatud teisiti.

Artikkel 8

Koosoleku päevakord

1. Esimees koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Koostöönõukogu sekretärid saadavad selle artiklis 6 osutatud adressaatidele hiljemalt 15 päeva enne koosoleku algust. Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda võtmise taotluse on esimees saanud hiljemalt 21 päeva enne koosoleku algust, kuid need võetakse esialgsesse päevakorda ainult juhul, kui sekretärid on täiendavad dokumendid enne esialgse päevakorra laialisaatmist kätte saanud. Koostöönõukogu võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Esialgses päevakorras kajastamata punkte võib päevakorda lisada mõlema lepinguosalise nõusolekul.

2. Mõlema lepinguosalise nõusolekul võib esimees lühendada lõikes 1 sätestatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumiga seotud vajadusi.

Artikkel 9

Koosoleku protokoll

Mõlemad sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku protokolli kavandi. Üldjuhul märgitakse protokolli iga päevakorrapunkti kohta:

—	koostöönõukogule esitatud dokumendid,

—	avaldused, mida koostöönõukogu liige on palunud protokolli kanda,

—	esitatud soovitused, kokkulepitud avaldused ja vastuvõetud järeldused.

Protokolli kavand esitatakse heakskiitmiseks koostöönõukogule. Pärast heakskiitu kirjutavad esimees ja mõlemad sekretärid protokollile alla. Protokolle säilitatakse lepingudokumentide hoiulevõtjana tegutseva Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis. Kõigile käesoleva töökorra artiklis 6 osutatud adressaatidele edastatakse protokolli tõestatud koopia.

Artikkel 10

Otsused ja soovitused

1. Koostöönõukogu otsused ja soovitused võetakse vastu lepinguosaliste kokkuleppel. Juhtumitele, mille puhul koostöönõukogu otsuseid teha võib, on osutatud lepingus.

Koostöönõukogu võib vastu võtta otsuseid või anda soovitusi kirjaliku menetluse teel, kui mõlemad lepinguosalised selles kokku lepivad. Kui koostöönõukogu otsustab kasutada kirjalikku menetlust, võib lepinguosaliste kokkuleppel määrata tähtaja, mille lõppedes võib koostöönõukogu esimees mõlema sekretäri aruande alusel teatada, kas lepinguosalised on saavutanud ühise kokkuleppe.

2. Koostöönõukogu lepingu artikli 111 tähenduses vastu võetud otsuste ja soovituste pealkirjas sisaldub vastavalt sõna „otsus” või „soovitus”, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Koostöönõukogu otsustele ja soovitustele kirjutab alla esimees ning nende autentsust kinnitavad mõlemad sekretärid. Otsused ja soovitused edastatakse kõigile käesoleva töökorra artiklis 6 osutatud adressaatidele. Kumbki lepinguosaline võib võtta vastu otsuse koostöönõukogu otsuste ja soovituste avaldamise kohta oma ametlikus väljaandes.

Artikkel 11

Keeled

Koostöönõukogu ametlikeks keelteks on mõlema lepinguosalise ametlikud keeled. Koostöönõukogu otsused tehakse ja koostöönõukogu arutelud toimuvad nimetatud keeltes koostatud dokumentide alusel, kui ei ole otsustatud teisiti.

Artikkel 12

Kulud

Euroopa Liit ja Iraak kannavad ise oma koostöönõukogu koosolekutel osalemisega seotud personali-, reisi- ja elamiskulud, samuti posti- ja telekommunikatsioonikulud. Koosolekute suulise tõlke, dokumentide tõlkimise ja paljundamise kulud kannab Euroopa Liit, välja arvatud Iraagi ametlikku keelde või Iraagi ametlikust keelest toimuva suulise või kirjaliku tõlkimisega seotud kulud, mis jäävad Iraagi kanda. Muud koosolekute korraldamisega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.

Artikkel 13

Koostöökomitee

1. Lepingu artikli 112 kohaselt moodustatakse koostöökomitee, kes abistab koostöönõukogu tema ülesannete täitmisel. See koosneb ühelt poolt Euroopa Liidu esindajatest ja teiselt poolt Iraagi valitsuse esindajatest, kelleks on üldjuhul kõrgemad riigiteenistujad.

2. Koostöökomitee valmistab ette koostöönõukogu koosolekud ja arutelud, rakendab vajadusel koostöönõukogu otsuseid ja soovitusi ning tagab üldiselt partnerluse jätkuvuse ja lepingu nõuetekohase toimimise. Komitee tegeleb kõigi koostöönõukogult talle suunatud küsimuste ja mis tahes muude küsimustega, mis võivad lepingu täitmise käigus jooksvalt kerkida. Komitee esitab koostöönõukogule vastuvõtmiseks ettepanekuid või otsuste/soovituste eelnõusid.

Koostöönõukogu võib delegeerida koostöökomiteele mis tahes oma volitused.

3. Kui lepingus osutatakse konsulteerimise või nõupidamise kohustusele või võimalusele, või kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel teineteisega konsulteerida või nõu pidada, võivad nad seda teha koostöökomitees. Konsultatsioonid võivad lepinguosaliste kokkuleppel jätkuda koostöönõukogus.

II LISA

KOOSTÖÖKOMITEE TÖÖKORD

Artikkel 1

Esimees

Koostöökomitee esimeheks on 12 kuu pikkuste ajavahemike kaupa vaheldumisi Euroopa Liidu esindaja ja Iraagi valitsuse esindaja.

Esimene ajavahemik algab koostöönõukogu esimese koosoleku päeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

Artikkel 2

Koosolekud

Koostöökomitee tuleb kokku vajaduse korral ja mõlema lepinguosalise nõusolekul ning vähemalt kord aastas. Koostöökomitee iga koosolek peetakse lepinguosaliste vahel kokkulepitud ajal ja kohas.

Koostöökomitee koosolekud kutsub kokku esimees. Koostöökomitee iga-aastane koosolek kutsutakse kokku enne koostöönõukogu iga-aastast koosolekut. See tuleks aegsasti kokku kutsuda, et võimaldada koostöökomiteel koostöönõukogu koosolekut ette valmistada.

Artikkel 3

Delegatsioonid

Enne iga koosolekut teatatakse esimehele mõlema lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.

Artikkel 4

Sekretariaat

Koostöökomitee sekretäride kohuseid täidavad ühiselt Euroopa välisteenistuse esindaja ja Iraagi valitsuse esindaja. Kogu käesoleva otsusega sätestatud koostöökomitee esimehe kirjavahetus edastatakse koostöökomitee sekretäridele ning koostöönõukogu esimehele ja sekretäridele.

Artikkel 5

Avalikkus

Koostöökomitee koosolekud ei ole avalikud, kui ei ole otsustatud teisiti.

Artikkel 6

Koosoleku päevakord

1. Esimees koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. Koostöökomitee sekretärid saadavad selle artiklis 4 osutatud adressaatidele hiljemalt 15 päeva enne koosoleku algust.

Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille päevakorda võtmise taotluse on esimees saanud hiljemalt 21 päeva enne koosoleku algust, kuid need võetakse esialgsesse päevakorda ainult juhul, kui sekretärid on täiendavad dokumendid enne esialgse päevakorra laialisaatmist kätte saanud.

Koostöökomitee võib kutsuda oma koosolekutele eksperte, et saada teavet konkreetse teema kohta.

Koostöökomitee võtab päevakorra vastu iga koosoleku alguses. Esialgses päevakorras kajastamata punkte võib päevakorda lisada mõlema lepinguosalise nõusolekul.

2. Mõlema lepinguosalise nõusolekul võib esimees lühendada lõikes 1 sätestatud tähtaegu, et võtta arvesse konkreetse juhtumiga seotud vajadusi.

Artikkel 7

Koosoleku protokoll

Kõik koosolekud protokollitakse tuginedes esimehe kokkuvõttele koostöökomitee tehtud järeldustest. Kui koostöökomitee on protokolli heaks kiitnud, kirjutavad esimees ja mõlemad sekretärid sellele alla ning mõlemad lepinguosalised säilitavad selle. Protokolli koopia edastatakse kõigile artiklis 4 osutatud adressaatidele.

Artikkel 8

Otsused ja soovitused

Kui koostöönõukogu volitab vastavalt koostöönõukogu töökorra artikli 13 lõikele 2 koostöökomiteed teatavaid otsuseid vastu võtma või soovitusi andma, sisaldab nende pealkiri vastavalt sõna „otsus” või „soovitus”, millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Lepinguosalised võtavad koostöökomitee otsused ja soovitused vastu ühisel kokkuleppel.

Koostöökomitee võib vastu võtta otsuseid või anda soovitusi kirjaliku menetluse teel, kui mõlemad lepinguosalised selles kokku lepivad. Kui koostöökomitee otsustab kasutada kirjalikku menetlust, võib lepinguosaliste kokkuleppel määrata tähtaja, mille lõppedes võib koostöökomitee esimees mõlema sekretäri aruande alusel teatada, kas lepinguosalised on saavutanud ühise kokkuleppe.

Koostöökomitee otsustele ja soovitustele kirjutab alla esimees ja mõlemad sekretärid kinnitavad nende autentsust ning need edastatakse käesoleva töökorra artiklis 4 osutatud adressaatidele. Kumbki lepinguosaline võib võtta vastu otsuse koostöökomitee otsuste ja soovituste avaldamise kohta oma ametlikus väljaandes.

Artikkel 9

Kulud

Euroopa Liit ja Iraak kannavad ise oma koostöökomitee koosolekutel osalemisega seotud personali-, reisi- ja elamiskulud, samuti posti- ja telekommunikatsioonikulud. Koosolekute suulise tõlke, dokumentide tõlkimise ja paljundamise kulud kannab Euroopa Liit, välja arvatud Iraagi ametlikku keelde või Iraagi ametlikust keelest toimuva suulise või kirjaliku tõlkimisega seotud kulud, mis jäävad Iraagi kanda. Muud koosolekute korraldamisega seotud kulud kannab koosolekut võõrustav lepinguosaline.

Artikkel 10

Allkomiteed ja spetsialiseeritud töörühmad

Koostöönõukogu töökorra artikli 13 kohaselt võib koostöökomitee teha otsuse moodustada allkomiteed või spetsialiseeritud töörühmad, mis töötavad koostöökomitee alluvuses ja annavad koostöökomiteele aru igast peetud koosolekust. Koostöökomitee võib oma otsusega olemasolevaid allkomiteesid või töörühmi laiali saata, kindlaks määrata nende pädevused või muuta neid või moodustada uusi allkomiteesid või töörühmi, kes teda tema ülesannete täitmisel abistaksid. Nimetatud allkomiteedel ja töörühmadel puudub otsustusõigus.

24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/74

ELi-IRAAGI KOOSTÖÖNÕUKOGU OTSUS nr 2/2013,

8. oktoober 2013,

kolme spetsialiseerunud allkomitee moodustamise ja nende pädevuste kindlaksmääramise kohta

(2013/803/EL)

ELi-IRAAGI KOOSTÖÖNÕUKOGU,

võttes arvesse partnerlus- ja koostöölepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahel (1) („leping”), eelkõige selle artiklit 112,

ning arvestades järgmist:

(1)	Lepingu artikli 117 kohaselt on lepingu teatavaid sätteid kohaldatud ajutiselt alates 1. augustist 2012.

(2)	Lepingu tulemusliku rakendamise huvides tuleks nii kiiresti kui võimalik luua lepingu institutsiooniline raamistik.

(3)

Lepingu artikliga 112 nähakse ette, et koostöönõukogu abistab tema ülesannete täitmisel koostöökomitee ning koostöönõukogu võib luua muid spetsialiseerunud allkomiteid või organeid, kes abistavad teda tema ülesannete täitmisel, määrates kindlaks nende komiteede või organite koosseisu, ülesanded ja töökorralduse.

(4)	Selleks et võimaldada ekspertide tasandi arutelusid lepingu ajutiselt kohaldatavate sätete reguleerimisalasse kuuluvates põhivaldkondades, tuleks moodustada kolm allkomiteed. Lepinguosaliste nõusolekul võib nii allkomiteede loetelu kui ka iga allkomitee pädevust muuta.

(5)	Koostöönõukogu töökorra artikli 10 kohaselt võib koostöönõukogu otsuseid vastu võtta kirjaliku menetluse teel.

(6)	Selleks et allkomiteed saaksid alustada tegevust õigel ajal, tuleb käesolev otsus vastu võtta kirjaliku menetluse teel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Ainus artikkel

Moodustatakse I lisas loetletud allkomiteed.

Määratakse kindlaks allkomiteede pädevused, mis on esitatud II lisas.

Brüssel, 8. oktoober 2013

ELi-Iraagi koostöönõukogu nimel

esimees

C. ASHTON

(1) ELT L 204, 31.7.2012, lk 20.

I LISA

ELI-IRAAGI KOOSTÖÖNÕUKOGU

Moodustatud allkomiteed

1)	Inimõiguste ja demokraatia allkomitee;

2)	kaubanduse ja sellega seotud küsimuste allkomitee;

3)	energia ja sellega seotud küsimuste allkomitee.

II LISA

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Iraagi Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu I lisaga moodustatud allkomiteede pädevused

Artikkel 1

Iga allkomitee võib oma koosolekutel käsitleda partnerlus- ja koostöölepingu rakendamist mõnes valdkonnas või kõigis valdkondades, mida komitee katab.

Allkomiteed võivad arutada ka kahepoolse koostöö asjaomase valdkonnaga seonduvaid teemasid või konkreetseid projekte.

Kui üks lepinguosaline seda taotleb, võib tõstatada ka üksikküsimusi.

Artikkel 2

Allkomiteed töötavad koostöökomitee alluvuses. Nad annavad oma tegevusest aru koostöökomiteele ja edastavad talle pärast iga koosolekut oma järeldused.

Artikkel 3

Allkomiteed koosnevad lepinguosaliste esindajatest.

Mõlema lepinguosalise nõusolekul võivad allkomiteed kutsuda oma koosolekutele eksperte ja vajaduse korral kuulata ära nende arvamused allkomitee koosoleku päevakorra konkreetsete punktide kohta.

Artikkel 4

Allkomiteesid juhatavad vaheldumisi mõlemad lepinguosalised vastavalt koostöökomitee vahelduva juhtimise eeskirjadele nii, et komiteede esimeheks on kordamööda Euroopa Liidu esindaja ja Iraagi valitsuse esindaja.

Artikkel 5

Euroopa välisteenistuse esindaja ja Iraagi Vabariigi valitsuse esindaja tegutsevad ühiselt allkomiteede alaliste sekretäridena. Kõik konkreetset allkomiteed käsitlevad teated edastatakse mõlemale alalisele sekretärile.

Artikkel 6

Allkomiteed tulevad kokku vajaduse korral ja mõlema lepinguosalise nõusolekul ükskõik kumma lepinguosalise kirjaliku taotluse alusel ning vähemalt kord aastas. Iga koosolek peetakse mõlema lepinguosalise kokku lepitud kohas ja ajal.

Allkomitee koosoleku kokkukutsumise taotluse saamisel ühelt lepinguosaliselt vastab teise lepinguosalise alaline sekretär sellele 15 tööpäeva jooksul.

Eriti kiireloomulistel juhtudel võidakse allkomitee koosolek lepinguosaliste kokkuleppel kokku kutsuda ka lühema etteteatamisajaga.

Enne iga koosolekut teatatakse esimehele mõlema lepinguosalise delegatsiooni kavandatud koosseis.

Allkomitee koosoleku kutsuvad kokku mõlemad alalised sekretärid ühiselt, olles selle kooskõlastanud koostöökomitee sekretäridega.

Artikkel 7

Päevakorda kantavad küsimused esitatakse alalistele sekretäridele vähemalt 15 tööpäeva enne allkomitee asjaomast koosolekut. Kõik täiendavad dokumendid esitatakse alalistele sekretäridele vähemalt kümme tööpäeva enne koosolekut.

Kõnealustel küsimustel põhinev esialgne päevakord koostatakse ja edastatakse olemasolevate täiendavate dokumentidega koostöökomitee sekretäridele ning liikmesriikide alalistele esindustele hiljemalt viis tööpäeva enne allkomitee koosolekut. Erandlikel juhtudel võib mõlema alalise sekretäri kirjalikul nõusolekul punkte päevakorda lisada lühema tähtaja jooksul.

Artikkel 8

Allkomitee koosolekud ei ole avalikud, kui ei ole otsustatud teisiti.

Artikkel 9

Iga koosoleku kohta koostatakse protokoll. Allkomitee koosolekute protokollide ja järelduste koopia edastatakse koostöökomitee sekretäridele. Koopia saadetakse ka liikmesriikide alalistele esindustele.

24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/78

ELI JA MAROKO ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU SOOVITUS nr 1/2013,

16. detsember 2013,

milles käsitletakse edasijõudnud riigi staatusest tuleneva, Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud ELi ja Maroko tegevuskava (2013–2017) rakendamist

ELi JA MAROKO ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa-Vahemere piirkonna lepingut, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel, eriti selle artiklit 80,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu artikliga 80 tehakse assotsiatsiooninõukogule ülesandeks sõnastada soovitused, mida ta peab lepingu eesmärkide saavutamiseks vajalikuks.

(2)	Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu artikli 90 kohaselt tuleb lepinguosalistel võtta üld- või erimeetmeid, mida on vaja kõnealusest lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagada kõnealuses lepingus sätestatud eesmärkide saavutamine.

(3)	Euroopa-Vahemere piirkonna lepinguosalised on heaks kiitnud edasijõudnud riigi staatusest tuleneva, Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud ELi ja Maroko tegevuskava (2013–2017) teksti.

(4)	Euroopa naabruspoliitika raames rakendatav ELi ja Maroko tegevuskava aitab kaasa Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu rakendamisele, võimaldades lepinguosalistel ühiselt välja töötada ja kokku leppida konkreetsed sammud, mis annavad lepingu rakendamiseks praktilisi suuniseid.

(5)

Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud ELi ja Maroko tegevuskaval on kaks eesmärki: kavandada Euroopa-Vahemere piirkonna lepingus sätestatud lepinguosaliste kohustuste täitmiseks vajalikud konkreetsed meetmed ning luua laiem raamistik ELi ja Maroko suhete edasiseks tugevdamiseks, et suurendada oluliselt majandusintegratsiooni ning tugevdada poliitilist koostööd kooskõlas Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu üldiste eesmärkidega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE SOOVITUSE:

Ainus artikkel

Assotsiatsiooninõukogu soovitab lepinguosalistel rakendada edasijõudnud riigi staatusest tulenevat, Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud ELi ja Maroko tegevuskava (2013–2017) (1), niivõrd kui rakendamine on suunatud nende eesmärkide täitmisele, mis on seatud Euroopa-Vahemere piirkonna lepingus, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel.

Brüssel, 16. detsember 2013

Assotsiatsiooninõukogu nimel

eesistuja

S. MEZOUAR

(1) Vt dokumenti st 17584/13 veebiaadressilt http:// register.consilium.europa.eu

24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/79

ÜHENDUSE JA ŠVEITSI MAISMAATRANSPORDI KOMITEE OTSUS nr 1/2013,

6. detsember 2013,

millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1. Lisa

(2013/804/EL)

KOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepet (edaspidi „kokkulepe”), eriti selle artikli 52 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kokkuleppe artikli 52 lõike 4 esimese taande kohaselt peab ühiskomitee võtma vastu nr 1. lisa läbivaatamise otsused.

(2)	1. lisa on viimati muudetud ühiskomitee 22. detsembri 2010. aasta otsusega nr 1/2010.

(3)	Kokkuleppega reguleeritud valdkondades on vastu võetud uued Euroopa Liidu õigusaktid. 1. lisa tuleks läbi vaadata, et võtta arvesse Euroopa Liidu asjaomaste õigusaktide muudatusi. Õigusselguse ja lihtsustamise huvides tuleks kokkuleppe 1. lisa asendada käesoleva otsuse lisaga,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kokkuleppe 1. lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ (1) kohaldamisel tunnustatakse vastastikkuse põhimõttel järgmist:

a)	riikliku ohutusasutuse poolt artikli 10 lõike 2 punkti a kohaselt antud ohutustunnistused;

b)	Šveitsi Konföderatsioonis ja Euroopa Liidus artikli 16 kohaselt asutatud riiklikud ohutusasutused.

2. Kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ artikli 8 lõigetega 2 ja 4 teavitavad Šveitsi Konföderatsioon ja Euroopa Liit teineteist riiklikest ohutuseeskirjadest ning teatavad korrapäraselt kõnealuste eeskirjade muudatustest, nii et need on asjaomasele majandusharule ja ettevõtjatele kättesaadavad.

Artikkel 3

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (2) kohaldamisel tunnustatakse vastastikkuse põhimõttel järgmist:

a)	artikliga 11 ette nähtud ja IV lisas määratletud vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioonid, mille on koostanud tootjad või nende volitatud esindajad;

b)	VI lisa punktiga 2.3 ette nähtud vastavustõendamise sertifikaadid, mille on väljastanud Šveitsis või Euroopa Liidu liikmesriigis akrediteeritud või tunnustatud teavitatud asutused;

c)	artikli 18 lõikega 1 ette nähtud ja V lisas määratletud vastavustõendamise deklaratsioonid, mille on koostanud hankija või tootja või nende volitatud esindajad;

d)	allsüsteemide ja veeremi kasutuselevõtmise load, sealhulgas enne 19. juulit 2008 eelkõige RIC ja RIV alusel antud load, ning riikliku ohutusasutuse poolt V peatüki kohaselt veeremiliikidele antud load;

e)	loend Šveitsi Konföderatsiooni ja Euroopa Liidu vastavushindamisasutustest, mis on ette nähtud artikliga 28.

2. Kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 9 lõikega 2 ja artikli 17 lõikega 3 teavitavad Šveitsi Konföderatsioon ja Euroopa Liit teineteist riiklikest tehnilistest ja tegevuseeskirjadest, mis täiendavad asjaomaseid ELi eeskirju või erinevad neist, ning teatavad korrapäraselt kõnealuste eeskirjade muudatustest.

3. Kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikli 28 lõikega 1 teavitab Šveitsi Konföderatsioon Euroopa Komisjoni Šveitsi Konföderatsioonis asutatud vastavushindamisasutustest. Euroopa Komisjon avaldab oma veebisaidil kõnealuste asutuste loendi (NANDO teabesüsteem).

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2014.

Brüssel, 6. detsember 2013

Euroopa Liidu nimel

eesistuja

Fotis KARAMITSOS

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Šveitsi delegatsiooni juht

Peter FÜGLISTALER

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18 EÜ raudteeettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).

LISA

„1. LISA

KOHALDATAVAD SÄTTED

Vastavalt käesoleva kokkuleppe artikli 52 lõikele 6 kohaldab Šveits allpool nimetatud õigusnormidega samaväärseid õigusnorme.

Liidu õiguse asjaomased sätted

1. JAGU – TEGEVUSALALE LUBAMINE

—

Nõukogu direktiiv 96/26/EÜ, 29. aprill 1996, siseriiklike ja rahvusvaheliste vedude maanteeveo-ettevõtjate ja reisijate autoveo-ettevõtjate tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude ametlike kvalifikatsioonitõendite vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta (EÜT L 124, 23.5.1996, lk 1), viimati muudetud nõukogu 1. oktoobri 1998. aasta direktiiviga 98/76/EÜ (EÜT L 277, 14.10.1998, lk 17).

2. JAGU – SOTSIAALSED STANDARDID

—	Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85, 20. detsember 1985, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8), viimati muudetud komisjoni 16. detsembri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1266/2009 (ELT L 339, 22.12.2009, lk 3).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 484/2002, 1. märts 2002, millega muudetakse juhitõendi kehtestamiseks nõukogu määrusi (EMÜ) nr 881/92 ja (EMÜ) nr 3118/93 (EÜT L 76, 19.3.2002, lk 1).

Seoses käesoleva kokkuleppega:

a)	kohaldatakse ainult määruse (EÜ) nr 484/2002 artiklit 1;

b)	vabastavad Euroopa Ühendus ja Šveitsi Konföderatsioon juhitunnistuse omamise kohustusest isikud, kellel on Šveitsi Konföderatsiooni, mõne Euroopa Ühenduse liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodakondsus;

c)	võib Šveitsi Konföderatsioon vabastada muude kui punktis b märgitud riikide kodanikud juhitunnistuse omamise kohustusest ainult pärast konsulteerimist Euroopa Ühendusega ning tema nõusolekul.

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/15/EÜ, 11. märts 2002, autovedude alase liikuva tegevusega hõivatud isikute tööaja korralduse kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 35).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ, 15. juuli 2003, reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 226, 10.9.2003, lk 4).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, 15. märts 2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, 15. märts 2006, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85 rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35), viimati muudetud komisjoni 30. jaanuari 2009. aasta direktiiviga 2009/5/EÜ (ELT L 29, 31.1.2009, lk 45).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 581/2010, 1. juuli 2010, salvestusseadmetelt ja juhikaartidelt asjakohaste andmete allalaadimise maksimumperioodide kohta (ELT L 168, 2.7.2010, lk 16).

3. JAGU – TEHNIKAALASED ÕIGUSNORMID

Mootorsõidukid

—	Nõukogu direktiiv 70/157/EMÜ, 6. veebruar 1970, mootorsõidukite lubatud mürataset ja heitgaasisüsteemi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 42, 23.2.1970, lk 16), viimati muudetud komisjoni 14. juuni 2007. aasta direktiiviga 2007/34/EÜ (ELT L 155, 15.6.2007, lk 49).

—

Nõukogu direktiiv 88/77/EMÜ, 3. detsember 1987, liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest väljapaisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest väljapaisatavate gaasiliste osakeste heitmete vastu (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33), viimati muudetud komisjoni 10. aprilli 2001. aasta direktiiviga 2001/27/EÜ (EÜT L 107, 18.4.2001, lk 10).

—

Nõukogu direktiiv 91/671/EMÜ, 16. detsember 1991, alla 3,5tonnistes sõidukites turvavööde kohustuslikku kasutamist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 373, 31.12.1991, lk 26), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. aprilli 2003. aasta direktiiviga 2003/20/EÜ (ELT L 115, 9.5.2003, lk 63).

—	Nõukogu direktiiv 92/6/EMÜ, 10. veebruar 1992, teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiviga 2002/85/EÜ (EÜT L 327, 4.12.2002, lk 8).

—

Nõukogu direktiiv 92/24/EMÜ, 31. märts 1992, milles käsitletakse kiiruspiirikuid ja samalaadseid teatavate kategooriate mootorsõidukite sisseehitatud kiiruse piiramise süsteeme (EÜT L 129, 14.5.1992, lk 154), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta direktiiviga 2004/11/EÜ (ELT L 44, 14.2.2004, lk 19).

—

Nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. veebruari 2002. aasta direktiiviga 2002/7/EÜ (EÜT L 67, 9.3.2002, lk 47).

—	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2411/98, 3. november 1998, mootorsõidukite ja nende haagiste registreerimisliikmesriigi tunnusmärgi tunnustamise kohta ühendusesiseses liikluses (EÜT L 299, 10.11.1998, lk 1).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/30/EÜ, 6. juuni 2000, ühenduses liiklevate kommertsveokite tehnokontrolli kohta (EÜT L 203, 10.8.2000, lk 1), viimati muudetud komisjoni 5. juuli 2010. aasta direktiiviga 2010/47/EL (ELT L 173, 8.7.2010, lk 33).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/55/EÜ, 28. september 2005, liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu (ELT L 275, 20.10.2005, lk 1), viimati muudetud komisjoni 18. juuli 2008. aasta direktiiviga 2008/74/EÜ (ELT L 192, 19.7.2008, lk 51).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/40/EÜ, 6. mai 2009, mootorsõidukite ja nende haagiste tehnoülevaatuse kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 141, 6.6.2009, lk 12).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 595/2009, 18. juuni 2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1), muudetud komisjoni 25. mai 2011. aasta määrusega (EL) nr 582/2011 (ELT L 167, 25.6.2011, lk 1).

—

Komisjoni määrus (EL) nr 582/2011, 25. mai 2011, millega rakendatakse ja muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 595/2009 seoses raskeveokite heidetega (Euro VI) ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ I ja III lisa (ELT L 167, 25.6.2011, lk 1), muudetud komisjoni 23. jaanuari 2012. aasta määrusega (EL) nr 64/2012 (ELT L 28, 31.1.2012, lk 1).

Ohtlike kaupade vedu

—	Nõukogu direktiiv 95/50/EÜ, 6. oktoober 1995, ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta (EÜT L 249, 17.10.1995, lk 35), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiviga 2008/54/EÜ (ELT L 162, 21.6.2008, lk 11).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/68/EÜ, 24. september 2008, ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13), viimati muudetud komisjoni 3. detsembri 2012. aasta direktiiviga 2012/45/EL (ELT L 332, 4.12.2012, lk 18).

Käesoleva kokkuleppega kohaldatakse Šveitsi suhtes järgmisi erandeid direktiivist 2008/68/EÜ:

1. Maanteetransport

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti a kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid

RO - a - CH - 1

Teema: ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine vedu paakkonteinerites.

Viide käesoleva direktiivi I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6 ja 6.8

Direktiivi lisa sisu: erandid seoses veoühikus veetavate kogustega, paakide ehitust käsitlevad eeskirjad.

Siseriikliku õigusakti sisu: selliste paakkonteinerite suhtes, mis ei ole ehitatud vastavalt punktile 6.8, kuid kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ning mille mahutavus on kuni 1 210 liitrit ja mida kasutatakse ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine veoks, võib kohaldada ADR-kokkuleppe punkti 1.1.3.6 erandeid.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkti 1.1.3.6.3 alapunkt b ja punkt 6.14 (SDR; RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

RO - a - CH - 2

Teema: vabastus veodokumendi omamise nõudest punktis 1.1.3.6 kindlaks määratud ohtlike kaupade teatavate koguste puhul.

Viide käesoleva direktiivi I lisa jaotisele I.1: 1.1.3.6 ja 5.4.1.

Direktiivi lisa sisu: veodokumendi omamise nõue.

Siseriikliku õigusakti sisu: selliste 4. veoliiki kuuluvate tühjade puhastamata konteinerite ning hädaabiteenistustes või sukeldumisvarustuses kasutatavate täidetud või tühjade hingamisaparaatide gaasiballoonide veo puhul, mille kogused ei ületata punktis 1.1.3.6 kehtestatud piirnorme, ei ole punktis 5.4.1 sätestatud veodokumendi omamine kohustuslik.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkti 1.1.3.6.3 alapunkt c (SDR; RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

RO - a - CH - 3

Teema: tühjade puhastamata paakide vedu vee jaoks ohtlike vedelike ladustamisrajatisi teenindavate ettevõtjate poolt.

Viide käesoleva direktiivi I lisa jaotisele I.1: 6.5, 6.8, 8.2 ja 9.

Direktiivi lisa sisu: paakide ja sõidukite ehitamine, varustamine ja kontrollimine; juhtide väljaõpe.

Siseriikliku õigusakti sisu: vee jaoks ohtlike vedelike ladustamisrajatisi teenindavate ettevõtjate kasutatavad veokid ja tühjad puhastamata paagid/konteinerid vedelike mahutamiseks paikselt kasutatavate paakide teenindamise ajal ei kuulu ehitamist, varustamist ja kontrollimist käsitlevate määruste ega tähistamist ja ARD sätestatud oranži numbrimärki käsitlevate määruste reguleerimisalasse. Nende suhtes kohaldatakse tähistamise ja identifitseerimise määrusi ning sõidukijuht ei ole kohustatud läbima punktis 8.2 kirjeldatud koolitust.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkt 1.1.3.6.3.10 (SDR; RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti b alapunkti i kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid

RO - bi - CH - 1

Teema: ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete vedu jäätmekõrvaldusrajatistesse.

Viide käesoleva direktiivi I lisa jaotisele I.1: 2, 4.1.10, 5.2 ja 5.4.

Direktiivi lisa sisu: klassifitseerimine, kombineeritud pakendamine, märgistamine ja tähistamine, dokumendid.

Siseriikliku õigusakti sisu: eeskirjad hõlmavad sätteid, mis käsitlevad (majapidamise jaoks) ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete lihtsustatud klassifitseerimist pädeva asutuse tunnustatud eksperdi poolt, asjakohaste mahutite kasutamist ning juhtide väljaõpet. Majapidamisjäätmeid, mida eksperdil ei ole võimalik klassifitseerida, võib kindlaksmääratud pakendis ja veoühikus vedada väikeste kogustena jäätmekäitluskeskusse.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkt 1.1.3.7 (SDR; RS 741.621).

Märkused: kõnealuseid eeskirju võib kohaldada üksnes ohtlikke kaupu sisaldavate majapidamisjäätmete veo suhtes avalike jäätmekäitluskohtade ja jäätmekõrvaldusrajatiste vahel.

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

RO - bi - CH - 2

Teema: ilutulestike tagasivedu.

Viide käesoleva direktiivi I lisa jaotisele I.1: 2.1.2, 5.4.

Direktiivi lisa sisu: klassifikatsioon ja dokumendid.

Siseriikliku õigusakti sisu: ÜRO numbrite 0335, 0336 ja 0337 alla kuuluvate ilutulestike jaemüüjatelt tarnijatele tagasi veo lihtsustamiseks on kavandatud erandid seoses netomassi andmete ja veodokumendis märgitud tooteliigitusega.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: ohtlike kaupade autovedu käsitleva korralduse 1. liite punkt 1.1.3.8 (SDR; RS 741.621).

Märkused: jaemüügiks ettenähtud toodete puhul on praktiliselt võimatu üksikasjalikult kontrollida iga müümata toote iga pakendiühiku täpset sisu.

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

RO - bi - CH - 3

Teema: ADRi koolitustõend, mis käsitleb purunenud sõidukite vedamiseks ettenähtud sõite, remondiga seotud sõite, paakveokite/paakide läbivaatusega seotud sõite, ning paakautode kontrollimise eest vastutavate ekspertide sõite kõnealustes sõidukites.

Viide käesoleva direktiivi I lisa jaotisele I.1: 8.2.1.

Direktiivi lisa sisu: sõidukijuhid peavad läbima koolituse.

Siseriikliku õigusakti sisu: ADRi koolitust ja tõendeid ei nõuta purunenud sõidukite vedamiseks ettenähtud sõitude või remontimisega seotud katsesõitude, paakveokite/paakide läbivaatuse käigus paakveokitega tehtavate sõitude ning paakautode kontrollimise eest vastutavate ekspertide poolt kõnealustes sõidukites tehtavate sõitude puhul.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: Šveitsi Konföderatsiooni keskkonna-, transpordi-, energeetika- ja sideministeeriumi (DETEC) 30. septembri 2008. aasta juhised ohtlike kaupade autoveo kohta.

Märkused: mõnel juhul sisaldavad veokid, mis on purunenud või remondis, ning tehniliseks ülevaatuseks ettevalmistatavad paakveokid või tehnilise ülevaatuse ajal kontrollitavad veokid siiski ohtlikke kaupu.

Peatüki 1.3 ja punkti 8.2.3 nõudeid kohaldatakse ka kõnesoleval juhul.

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

2. Raudteevedu

24. septembri 2008. aasta direktiivi 2008/68/EÜ (ohtlike kaupade siseveo kohta) artikli 6 lõike 2 punkti a kohased Šveitsi suhtes kohaldatavad erandid

RA - a - CH - 1

Teema: ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine vedu paakkonteinerites.

Viide käesoleva direktiivi II lisa jaotisele II.1: 6.8.

Direktiivi lisa sisu: paakide ehitamist käsitlevad määrused.

Siseriikliku õigusakti sisu: lubatud on paakkonteinerid, mis ei ole ehitatud vastavalt punktile 6.8, kuid kooskõlas siseriiklike õigustaktidega ning mille mahutavus on kuni 1 210 liitrit ja mida kasutatakse ÜRO numbri 1202 alla kuuluva diislikütuse ja kütteaine veoks.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: DETECi 3. detsembri 1996. aasta korralduse (mis käsitleb ohtlike kaupade raudtee- ja köisteevedu) lisa (RSD, RS 742.401.6) ning ohtlike kaupade maanteevedu käsitleva korralduse 1. liite punkt 6.14 (SDR, RS 741.621).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

RA - a - CH - 2

Teema: Veodokument.

Viide käesoleva direktiivi II lisa jaotisele II.1: 5.4.1.1.1.

Direktiivi lisa sisu: veodokumendis nõutav üldine teave.

Siseriikliku õigusakti sisu: veodokumendis kasutatakse üldmõistet ja lisas loetletakse eespool esitatud viite kohaselt nõutavad andmed.

Algviide siseriiklikule õigusaktile: DETECi 3. detsembri 1996. aasta korralduse (mis käsitleb ohtlike kaupade raudtee- ja köisteevedu) lisa (RSD, RS 742.401.6).

Aegumiskuupäev: 1. jaanuar 2017.

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/35/EL, 16. juuni 2010, transporditavate surveseadmete kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 76/767/EMÜ, 84/525/EMÜ, 84/526/EMÜ, 84/527/EMÜ ja 1999/36/EÜ (ELT L 165, 30.6.2010, lk 1).

4. JAGU – RAUDTEEGA SEOTUD JUURDEPÄÄSU- JA TRANSIIDIÕIGUSED

—	Nõukogu direktiiv 91/440/EMÜ, 29. juuli 1991, ühenduse raudteede arendamise kohta (EÜT L 237, 24.8.1991, lk 25).

—	Nõukogu direktiiv 95/18/EÜ, 19. juuni 1995, raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70).

—	Nõukogu direktiiv 95/19/EÜ, 19. juuni 1995, raudtee infrastruktuuri mahtude jaotuse ja infrastruktuuri kasutamise maksude sissenõudmise kohta (EÜT L 143, 27.6.1995, lk 75).

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/49/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta (raudteede ohutuse direktiiv) (ELT L 164, 30.4.2004, lk 44), viimati muudetud komisjoni 27. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/149/EÜ (ELT L 313, 28.11.2009, lk 65).

—

Komisjoni määrus (EÜ) nr 62/2006, 23. detsember 2005, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku kaubaveo telemaatiliste seadmete alasüsteemi tehnilisi koostalitlusnõudeid (ELT L 13, 18.1.2006, lk 1), muudetud komisjoni 17. aprilli 2012. aasta määrusega (EL) nr 328/2012 (ELT L 106, 18.4.2012, lk 14).

—

Komisjoni määrus (EÜ) nr 653/2007, 13. juuni 2007, ühtse vormi kasutamise kohta Euroopas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 kohaste ohutustunnistuste ja taotlusdokumentide puhul ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/14/EÜ alusel antud ohutustunnistuste kehtivuse kohta (ELT L 153, 14.6.2007, lk 9), muudetud komisjoni 10. mai 2011. aasta määrusega (EL) nr 445/2011 (ELT L 122, 11.5.2011, lk 22).

—

Komisjoni otsus 2007/756/EÜ, 9. november 2007, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused (ELT L 305, 23.11.2007, lk 30), muudetud komisjoni 10. veebruari 2011. aasta otsusega 2011/107/EL (ELT L 43, 17.2.2011, lk 33).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (uuestisõnastamine) (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1), viimati muudetud komisjoni 11. märtsi 2013. aasta direktiiviga 2013/9/EL (ELT L 68, 12.3.2013, lk 55).

—

Komisjoni otsus 2008/163/EÜ, 20. detsember 2007, milles käsitletakse üleeuroopalise tava- ja kiirraudteevõrgustiku raudteetunnelite ohutusega seotud koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 64, 7.3.2008, lk 1), viimati muudetud komisjoni 23. juuli 2012. aasta otsusega 2012/464/EL (ELT L 217, 14.8.2012, lk 20).

—

Komisjoni otsus 2008/164/EÜ, 21. detsember 2007, milles käsitletakse koostalitlusvõime tehnilist kirjeldust üleeuroopalises tava- ja kiirraudteesüsteemis seoses piiratud liikumisvõimega inimestega (ELT L 64, 7.3.2008, lk 72), muudetud komisjoni 23. juuli 2012. aasta otsusega 2012/464/EL (ELT L 217, 14.8.2012, lk 20).

—	Komisjoni otsus 2008/232/EÜ, 21. veebruar 2008, mis käsitleb üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 84, 26.3.2008, lk 132), muudetud komisjoni 23. juuli 2012. aasta otsusega 2012/464/EL (ELT L 217, 14.8.2012, lk 20).

—	Komisjoni määrus (EÜ) nr 352/2009, 24. aprill 2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 punktis a osutatud riskihindamise ühise ohutusmeetodi vastuvõtmise kohta (ELT L 108, 29.4.2009, lk 4).

—

Komisjoni otsus 2010/713/EL, 9. november 2010, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid (ELT L 319, 4.12.2010, lk 1).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 1158/2010, 9. detsember 2010, raudteede ohutustunnistuste vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 326, 10.12.2010, lk 11).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 1169/2010, 10. detsember 2010, raudtee ohutusloa vastavushindamise ühise ohutusmeetodi kohta (ELT L 327, 11.12.2010, lk 13).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 201/2011, 1. märts 2011, lubatud tüüpi raudteeveeremi vastavusdeklaratsiooni näidise kohta (ELT L 57, 2.3.2011, lk 8).

—	Komisjoni otsus 2011/229/EL, 4. aprill 2011, mis käsitleb üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – müra” koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 99, 13.4.2011, lk 1), muudetud komisjoni 23. juuli 2012. aasta otsusega 2012/464/EL (ELT L 217, 14.8.2012, lk 20).

—	Komisjoni otsus 2011/274/EL, 26. aprill 2011, üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi energiavarustuse allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 126, 14.5.2011, lk 1), muudetud komisjoni 23. juuli 2012. aasta otsusega 2012/464/EL (ELT L 217, 14.8.2012, lk 20).

—	Komisjoni otsus 2011/275/EL, 26. aprill 2011, üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 126, 14.5.2011, lk 53), muudetud komisjoni 23. juuli 2012. aasta otsusega 2012/464/EL (ELT L 217, 14.8.2012, lk 20).

—

Komisjoni otsus 2011/291/EL, 26. aprill 2011, mis käsitleb üleeuroopalise tavaraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi „vedurid ja reisijateveoveerem” koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 139, 26.5.2011, lk 1), viimati muudetud komisjoni 23. juuli 2012. aasta otsusega 2012/464/EL (ELT L 217, 14.8.2012, lk 20).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 445/2011, 10. mai 2011, milles käsitletakse kaubavagunite hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimise süsteemi ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 653/2007 (ELT L 122, 11.5.2011, lk 22).

—

Komisjoni määrus (EL) nr 454/2011, 5. mai 2011, üleeuroopalise raudteesüsteemi allsüsteemi „reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused” koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 123, 12.5.2011, lk 11), muudetud komisjoni 20. juuli 2012. aasta määrusega (EL) nr 665/2012 (ELT L 194, 21.7.2012, lk 1).

—	Komisjoni rakendusotsus 2011/633/EL, 15. september 2011, raudteeinfrastruktuuri registri ühiste tehniliste kirjelduste kohta (ELT L 256, 1.10.2011, lk 1).

—	Komisjoni rakendusotsus 2011/665/EL, 4. oktoober 2011, lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registri kohta (ELT L 264, 8.10.2011, lk 32).

—	Komisjoni otsus 2012/88/EL, 25. jaanuar 2012, üleeuroopalise raudteesüsteemi juhtkäskude ja signaalimise allsüsteemide koostalitluse tehnilise kirjelduse kohta (ELT L 51, 23.2.2012, lk 1).

—	Komisjoni otsus 2012/757/EL, 14. november 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega muudetakse otsust 2007/756/EÜ (ELT L 345, 15.12.2012, lk 1).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 1077/2012, 16. november 2012, milles käsitletakse riiklike ohutusasutuste poolt pärast ohutustunnistuse või ohutusloa väljastamist tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit (ELT L 320, 17.11.2012, lk 3).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 1078/2012, 16. november 2012, milles käsitletakse pärast ohutustunnistuse või ohutusloa saamist raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate ning hoolduse eest vastutavate üksuste poolt tehtava järelevalve ühist ohutusmeetodit (ELT L 320, 17.11.2012, lk 8).

—	Komisjoni määrus (EL) nr 321/2013, 13. märts 2013, mis käsitleb Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „veerem – kaubavagunid” koostalitluse tehnilist kirjeldust ja millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2006/861/EÜ (ELT L 104, 12.4.2013, lk 1).

5. JAGU – MUUD VALDKONNAD

—	Nõukogu direktiiv 92/82/EMÜ, 19. oktoober 1992, mineraalõlide aktsiisimäärade ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 19).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/54/EÜ, 29. aprill 2004, tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises teedevõrgus (ELT L 167, 30.4.2004, lk 39).

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/96/EÜ, 19. november 2008, maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise kohta (ELT L 319, 29.11.2008, lk 59).”

24.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 352/88

Parandus nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1256/2008, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes, mis on pärit Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt, pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 5 kohast menetlust; mis on pärit Taist, pärast sama määruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist; mis on pärit Ukrainast, pärast sama määruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist; ja millega lõpetatakse Bosniast ja Hertsegoviinast ning Türgist pärit sama toote importi käsitlevad menetlused

( Euroopa Liidu Teataja L 343, 19. detsember 2008, lk 1 )

Lehekülg 4, põhjendus 20, punkt f „Ukraina eksportivad tootjad”, teine taane

asendada

„—	OJSC Interpipe Nizhnedneprovsk Tube Rolling Plant.”

järgmisega:

„—	OJSC Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant.”

Lehekülg 36, põhjendus 350, tabel, veerg „Äriühing”, Ukrainat käsitlev kanne

Lehekülg 37, artikkel 1, lõige 2, tabel, veerg „Äriühing”, Ukrainat käsitlev kanne

asendada

„OJSC Interpipe Nihnedeneprovsky Tube Rolling Plant …”

järgmisega:

„OJSC Interpipe Nizhnedneprovsky Tube Rolling Plant …”.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.352.est
Euroopa Liidu Teataja		L 352

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 24. detsember 2013

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes ( 1 )	1
	*	Komisjoni määrus (EL) nr 1408/2013, 18. detsember 2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris	9
	*	Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1409/2013, 28. november 2013, maksete statistika kohta (EKP/2013/43)	18
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1410/2013, 23. detsember 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	45
		Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1411/2013, 23. detsember 2013, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 1. jaanuarist 2014	47
		OTSUSED
		2013/797/EL
	*	Nõukogu rakendusotsus, 16. detsember 2013, millega rakendatakse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga	50
	*	Nõukogu otsus 2013/798/ÜVJP, 23. detsember 2013, Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta	51
		2013/799/EL
	*	Komisjoni otsus, 17. detsember 2013, siseriikliku üleminekukava kohta, mille Hispaania Kuningriik esitas kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) artikliga 32 (teatavaks tehtud numbri C(2013) 9089 all)	53
		2013/800/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 18. detsember 2013, liidu rahalise toetuse kohta, mida antakse 2013. aastal Prantsusmaal, Madalmaades, Saksamaal, Portugalis ja Hispaanias taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide vastu võitlemiseks tehtud kulutuste katmiseks (teatavaks tehtud numbri C(2013) 8999 all)	58
		2013/801/EL
	*	Komisjoni rakendusotsus, 23. detsember 2013, millega asutatakse Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsusega 2008/593/EÜ muudetud otsus 2007/60/EÜ	65
		RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
		2013/802/EL
	*	ELi–Iraagi koostöönõukogu otsus nr 1/2013, 8. oktoober 2013, koostöönõukogu ja koostöökomitee töökordade vastuvõtmise kohta	68
		2013/803/EL
	*	ELi-Iraagi koostöönõukogu otsus nr 2/2013, 8. oktoober 2013, kolme spetsialiseerunud allkomitee moodustamise ja nende pädevuste kindlaksmääramise kohta	74
	*	ELi ja Maroko Assotsiatsiooninõukogu Soovitus nr 1/2013, 16. detsember 2013, milles käsitletakse edasijõudnud riigi staatusest tuleneva, Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud ELi ja Maroko tegevuskava (2013–2017) rakendamist	78
		2013/804/EL
	*	Ühenduse ja Šveitsi maismaatranspordi komitee otsus nr 1/2013, 6. detsember 2013, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkuleppe 1. Lisa	79

		Parandused
	*	Parandus nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1256/2008, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes, mis on pärit Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt, pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 5 kohast menetlust; mis on pärit Taist, pärast sama määruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist; mis on pärit Ukrainast, pärast sama määruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist; ja millega lõpetatakse Bosniast ja Hertsegoviinast ning Türgist pärit sama toote importi käsitlevad menetlused (ELT L 343, 19.12.2008, lk 1)	88