ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2013.349.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 349
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

56. köide
21. detsember 2013

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

 

 

2013/785/EL

 

*

Nõukogu otsus, 16. detsember 2013, Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

1

 

 

2013/786/EL

 

*

Nõukogu otsus, 16. detsember 2013, Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

4

 

 

Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vaheline protokoll, millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

5

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 1389/2013, 16. detsember 2013, millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 1258/2012 kalapüügivõimaluste jaotamise kohta Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) alusel

24

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 1390/2013, 16. detsember 2013, kalapüügivõimaluste jaotamise kohta Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) alusel

26

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1391/2013, 14. oktoober 2013, millega muudetakse seoses ELi ühishuviprojektide loendiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta

28

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 1392/2013, 13. detsember 2013, millega keelatakse Ühendkuningriigi lipu all sõitvatel laevadel hariliku makrelli püük IIIa ja IV püügipiirkonnas, IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 ELi vetes

44

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 1393/2013, 13. detsember 2013, millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel laevadel meriahvenate püük V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes ning XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes

46

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 1394/2013, 13. detsember 2013, millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel laevadel meriahvenate püük NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa vetes ning V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes

48

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 1395/2013, 13. detsember 2013, millega keelatakse Portugali lipu all sõitvatel laevadel lima-niituimlutsu püük VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes

50

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 1396/2013, 17. detsember 2013, millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel laevadel süvalesta püük NAFO püügipiirkonnas 3LMNO

52

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 1397/2013, 17. detsember 2013, millega keelatakse Ühendkuningriigi lipu all sõitvatel laevadel heeringapüük IV püügipiirkonna ELi ja Norra vetes põhja pool 53° 30′ põhjalaiust

54

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1398/2013, 18. detsember 2013, millega vähendatakse Ühendkuningriigile kammkarplaste, taskukrabide ja ämblikkrabide puhul 2013. aastaks eraldatud püügikoormust eelmisel aastal ületatud püügikoormuse arvelt

56

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1399/2013, 18. detsember 2013, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Antep Baklavası/Gaziantep Baklavası (KGT)]

58

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1400/2013, 18. detsember 2013, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Τοματάκι Σαντορίνης (Tomataki Santorinis) (KPN)]

59

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1401/2013, 18. detsember 2013, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Yorkshire Wensleydale (KGT)]

60

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1402/2013, 19. detsember 2013, millega vähendatakse teatavate kalavarude 2013. aasta püügikvoote muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmisel aastal ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 770/2013 seoses kogustega, mis tuleb maha arvata järgmistel aastatel

61

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1403/2013, 19. detsember 2013, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Liquirizia di Calabria (KPN)]

86

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1404/2013, 20. detsember 2013, milles käsitletakse Aspergillus niger’ist (CBS 109.713) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Aspergillus niger’ist (DSM 18404) saadud endo-1,4-β-glükanaasi valmistise kasutamise lubamist nuumsigade söödalisandina (loa omanik BASF SE) ( 1 )

88

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1405/2013, 20. detsember 2013, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

91

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1406/2013, 20. detsember 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

93

 

 

OTSUSED

 

 

2013/787/EL

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, 11. detsember 2013, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28 (taotlus EGF/2012/011 DK/Vestas, Taani)

95

 

 

2013/788/EL

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, 11. detsember 2013, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 28 (taotlus EGF/2013/001 FI/Nokia, Soome)

96

 

 

2013/789/EL

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, 11. detsember 2013, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2013/003 DE/First Solar, Saksamaa)

97

 

 

2013/790/EL

 

*

Nõukogu otsus, 13. detsember 2013, millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni artiklite 25 ja 26 muudatus

98

 

 

2013/791/Euratom

 

*

Nõukogu otsus 13. detsember 2013, millega muudetakse otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised

100

 

 

2013/792/EL

 

*

Nõukogu otsus, 16. detsember 2013, sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Soomega

103

 

 

2013/793/EL

 

*

Komisjoni otsus, 19. detsember 2013, millega muudetakse otsust 2007/506/EÜ, et pikendada seepidele, šampoonidele ja juuksepalsamitele ELi ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumite kehtivust (teatavaks tehtud numbri C(2013) 9223 all)  ( 1 )

104

 

 

2013/794/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2013, Gruusia tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/106/EÜ seoses meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemidega (teatavaks tehtud numbri C(2013) 9224 all)  ( 1 )

105

 

 

2013/795/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 19. detsember 2013, milles käsitletakse Ühendkuningriigi esitatud teadet meetmete kohta, mida riik kavatseb võtta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ (reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta) artikli 9 lõigetele 2 ja 3 (teatavaks tehtud numbri C(2013) 9225 all)  ( 1 )

107

 

 

2013/796/EL

 

*

Euroopa Keskpanga otsus, 6. detsember 2013, müntide emissiooni 2014. aasta mahu heakskiitmise kohta (EKP/2013/46)

109

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

RAHVUSVAHELISED LEPINGUD

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/1

NÕUKOGU OTSUS,

16. detsember 2013,

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(2013/785/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ja artikli 218 lõikega 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu kiitis 22. mail 2006 määrusega (EÜ) nr 764/2006 (1) heaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu (2) („partnerlusleping”).

(2)

Liit on pidanud Maroko Kuningriigiga läbirääkimisi uue kalandusprotokolli üle, milles sätestatakse liidu laevade kalapüügivõimalused Maroko Kuningriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes.

(3)

Otsusega 2013/720/EL (3) andis nõukogu loa kõnealune protokoll allkirjastada eeldusel, et see sõlmitakse.

(4)

Liidu huvides on kohaldada partnerluslepingut protokolli abil, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja vastav rahaline toetus ning kehtestatakse vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamise tingimused Maroko kalapüügipiirkonnas. Seetõttu tuleks kõnealune protokoll liidu nimel heaks kiita.

(5)

Partnerluslepinguga on asutatud ühiskomitee, kelle ülesanne on kõnealuse lepingu kohaldamise kontrollimine. Lisaks võib ühiskomitee kooskõlas protokolliga heaks kiita teatavad protokolli muudatused. Kõnealuste muudatuste heakskiitmise hõlbustamiseks tuleks anda Euroopa Komisjonile volitused need teatavatel tingimustel lihtsustatud korras heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vaheline protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus („protokoll”), kiidetakse liidu nimel heaks. (4)

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja esitab liidu nimel protokolli artiklis 12 sätestatud teate.

Artikkel 3

Võttes arvesse lisas esitatud sätteid ja tingimusi, on Euroopa Komisjon volitatud kiitma ühiskomitees liidu nimel heaks protokolli tehtavad muudatused.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 16. detsember 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

V. JUKNA

(1)  Nõukogu 22. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 764/2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist (ELT L 141, 29.5.2006, lk 4).

(2)  ELT L 141, 29.5.2006, lk 4.

(3)  ELT L 328, 7.12.2013, lk 1.

(4)  Protokoll on avaldatud ELT L 328, 7.12.2013, lk 2 koos allkirjastamise otsusega.

LISA

Volituste kohaldamisala ja menetlus ühiskomitees võetava liidu seisukoha kindlaksmääramiseks

1)

Komisjonil on volitused pidada Maroko Kuningriigiga läbirääkimisi ning vajaduse korral ja kooskõlas käesoleva lisa punktiga 3 kiita heaks protokolli muudatused seoses järgmiste küsimustega:

a)

protokolli artikli 5 lõike 1 kohane kalapüügivõimaluste läbivaatamine;

b)

protokolli artikli 6 kohane otsus valdkondliku toetuse rakenduskorra kohta;

c)

vastavalt protokolli lisale ühiskomitee pädevusse kuuluvad tehnilised spetsifikatsioonid ja eeskirjad.

2)

Partnerluslepingu alusel asutatud ühiskomitees liit:

a)

toimib kooskõlas eesmärkidega, mida liit taotleb ühise kalanduspoliitika raames,

b)

järgib nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldusi, mis käsitlevad komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta,

c)

edendab seisukohti, mis on kooskõlas piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud asjaomaste eeskirjadega.

3)

Kui ühiskomitee koosolekul on kavas vastu võtta otsus punktis 1 osutatud protokolli muudatuste kohta, võetakse vajalikud meetmed selleks, et liidu nimel väljendatavas seisukohas oleks arvesse võetud uusimaid statistilisi, bioloogilisi ja muid asjakohaseid komisjonile edastatud andmeid.

Sel eesmärgil ja nimetatud andmetele tuginedes edastavad komisjoni talitused piisava ajavaruga enne asjaomast ühiskomitee koosolekut nõukogule või nõukogu ettevalmistavatele organitele analüüsimiseks ja heakskiitmiseks ettevalmistava dokumendi, milles on esitatud kavandatava liidu seisukoha üksikasjad.

Punkti 1 alapunktis a osutatud küsimustes on kavandatava liidu seisukoha heakskiitmiseks nõukogus vajalik kvalifitseeritud häälteenamus. Muudel juhtudel loetakse ettevalmistavas dokumendis kavandatav liidu seisukoht heaks kiidetuks, kui blokeeriva vähemusega võrdne arv liikmesriike ei avalda selle suhtes vastuseisu nõukogu ettevalmistava organi koosolekul või 20 päeva jooksul ettevalmistava dokumendi kättesaamisest, olenevalt sellest, kumb sündmus leiab aset varem. Vastuseisu korral edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule.

Kui edasiste koosolekute käigus, sealhulgas kohapeal, ei suudeta kokkulepet saavutada, et võtta liidu seisukohas arvesse uusi elemente, edastatakse küsimus lahendamiseks nõukogule või selle ettevalmistavatele organitele.

Komisjonil palutakse võtta õigel ajal ühiskomitee otsuse suhtes vajalikud järelmeetmed, kaasa arvatud vajaduse korral asjaomase otsuse avaldamine Euroopa Liidu Teatajas ning kõnealuse otsuse rakendamiseks vajalike ettepanekute esitamine.

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/4

NÕUKOGU OTSUS,

16. detsember 2013,

Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta

(2013/786/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

5. oktoobril 2006 kiitis nõukogu määrusega (EÜ) nr 1563/2006 (1) heaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi „partnerlusleping”).

(2)

Kõnealuse partnerluslepingu praegune protokoll (2) kaotab kehtivuse 30. detsembril 2013.

(3)

Nõukogu andis komisjonile loa pidada läbirääkimisi uue protokolli üle, millega nähakse ette Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Komooride vetes. Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti uus protokoll 5. juulil 2013.

(4)

Selleks et Euroopa Liidu laevad saaksid kalapüüki jätkata, tuleks uut protokolli kohaldada ajutiselt alates 1. jaanuarist 2014 kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(5)

Uus protokoll tuleks allkirjastada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) allakirjutamiseks antakse Euroopa Liidu nimel luba, eeldusel et kõnealune protokoll sõlmitakse.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud protokollile Euroopa Liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Protokolli kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2014 kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 16. detsember 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

V. JUKNA

(1)  Nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1563/2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist (ELT L 290, 20.10.2006, lk 6).

(2)  Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 335, 18.12.2010, lk 3).

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/5

Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vaheline

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1.   Kolme aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2014 on vastavalt kalanduslepingu artikli 5 alusel antud kalapüügivõimalused järgmised.

Pika rändega liikide puhul (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni 1. lisas), välja arvatud Alopiidae ja Sphyrnidae perekonda kuuluvad kalad ning liigid Cethorinus maximus, Rhincodon typus, Carcharodon carcharias, Carcharinus falciformis, Carcharinus longimanus,

—   tuunipüügiseinerid: 42 laeva

—   pinnaõngejadalaevad: 20 laeva.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5, 6, 7 ja 8 kohaselt.

3.   Euroopa Liidu liikmesriikide lipu all sõitvad kalalaevad (edaspidi „Euroopa Liidu laevad”) võivad püüda kala Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas üksnes juhul, kui neil on käesoleva protokolli raames Komoori Liidu poolt väljaantud kehtiv kalapüügiluba.

Artikkel 2

Rahaline toetus – maksekord

1.   Artiklis 1 osutatud ajavahemikul on kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus 1 800 000 eurot.

2.   Rahaline toetus hõlmab

a)

6 000 tonni suurusele viitetonnaažile vastavat 300 000 euro suurust aastast toetust juurdepääsuks Komoori Liidu kalapüügipiirkonnale;

b)

300 000 euro suurust aastast eritoetust Komoori Liidu kalanduspoliitika elluviimise toetamiseks.

3.   Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 5, 6, 7 ja 8 ning lepingu artiklite 12 ja 13 kohaselt.

4.   Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse maksab Euroopa Liit käesoleva protokolli rakendamise vältel 600 000 euro kaupa aastas, mis vastab lõike 2 punktides a ja b kirjeldatud aastastele kogumahtudele.

5.   Lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse Euroopa Liidu laevade juurdepääsu eest Komoori Liidu kalavarudele maksab Euroopa Liit hiljemalt 90 päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva ning järgmistel aastatel hiljemalt 60 päeva pärast protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva aastapäeva.

6.   Lepinguosalised seavad sisse korrapärase järelevalve Euroopa Liidu laevade püügi üle Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas. Selleks analüüsivad mõlemad lepinguosalised korrapäraselt kogu püügihooaja vältel ühiskomitee raames Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas kala püüdvate Euroopa Liidu laevade väljapüügi ja püügikoormuse andmeid.

7.   Kui Euroopa Liidu laevade aastane püügikogus Komoori Liidu püügipiirkonnas ületab lõike 2 punktis a osutatud viitetonnaaži, suurendatakse aastast rahalist kogutoetust 50 euro võrra iga asjaomasel aastal püütud lisatonni eest. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud summa (600 000 eurot). Kui Euroopa Liidu laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal.

8.   Lõike 2 punktis a kirjeldatud rahalise toetuse kasutamine kuulub eranditult Komooride ametiasutuste pädevusse.

9.   Käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 2 kirjeldatud rahaline toetus kantakse üle ühele Komooride Keskpangas (Banque Centrale des Comores) avatud riigikassa (Trésor Public) arvelduskontole. Nimetatud konto andmed edastab Komoori Liit igal aastal Euroopa Liidule.

10.   Lõike 2 punktis b kirjeldatud rahalisele toetusele vastav summa kantakse sellelt ainsalt kontolt üle kontole TR 5006, mille kalandusministeerium avab Komooride Keskpangas.

Artikkel 3

Vastutustundliku ja säästva kalapüügi edendamine Komooride vetes

1.   Hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli ajutise kohaldamise algust lepivad lepinguosalised kalandusalase partnerluslepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakenduseeskirjades, eelkõige järgmises:

a)

ühe- ja mitmeaastastes suunistes artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalise eritoetuse kasutamise kohta;

b)

vastutustundliku ja säästva kalapüügi tingimuste tagamiseks vajalikes ühe- ja mitmeaastastes eesmärkides, võttes arvesse Komoori Liidu riiklikus kalanduspoliitikas ja muudes vastutustundliku ja säästva kalapüügiga tegelemisega seotud poliitikasuundades väljendatud prioriteete;

c)

kriteeriumides ja menetlustes, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele.

2.   Kõik mitmeaastase valdkondliku kava muutmise ettepanekud peavad mõlemad lepinguosalised ühiskomitees heaks kiitma.

3.   Igal aastal teostavad lepinguosalised ühiskomisjoni raames mitmeaastase valdkondliku kava elluviimise tulemuste hindamise. Vajaduse korral jätkavad lepinguosalised kõnealust jälgimist ka pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppu kuni artikli 2 lõike 2 punktiga b ettenähtud eritoetuse täieliku ammendumiseni.

4.   Vajaduse korral otsustab Komoori Liit igal aastal eraldada artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud rahalisele toetusele lisaks täiendava toetuse mitmeaastase valdkondliku kava elluviimiseks. Euroopa Liitu teavitatakse kõnealusest eraldisest.

Artikkel 4

Teaduskoostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas vastutustundlikku kalapüüki selles piirkonnas kala püüdvate kalalaevastike võrdse kohtlemise ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust käsitleva põhimõtte alusel.

2.   Käesoleva protokolli kehtivusajal teevad Euroopa Liit ja Komoori Liit jõupingutusi, et jälgida Komoori Liidu kalapüügipiirkonna kalavarude seisundit.

3.   Lepinguosalised järgivad India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) soovitusi ja resolutsioone ning kohustuvad edendama koostööd kalapüügi vastutustundliku majandamise valdkonnas.

4.   Vastavalt lepingu artiklile 4, toetudes IOTC soovitustele ja resolutsioonidele ning lähtudes parimatest saadaolevatest teadusuuringute tulemustest konsulteerivad lepinguosalised omavahel lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees, et võtta vajaduse korral teaduskohtumise järgselt ja vastastikusel kokkuleppel Euroopa Liidu laevade suhtes kohaldatavaid tehnilisi kaitsemeetmeid, millega tagada kalavarude jätkusuutlik majandamine.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste ja tehniliste meetmete vabatahtlik läbivaatamine ühiskomitees

1.   Nagu on ette nähtud kalandussektori partnerluslepingu artikliga 9, võib ühiskomitee vaadata läbi artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalused ja neid vastastikusel kokkuleppel muuta niivõrd, kui need vastavad teaduslikele nõuannetele ja soovitustele ning IOTCi vastuvõetud resolutsioonidele.

2.   Sellisel juhul kohandatakse ka artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud summat enam kui kaks korda.

3.   Ühiskomitee võib vajaduse korral vaadata läbi ja kohandada vastastikusel kokkuleppel sätteid, milles käsitletakse kalapüügitingimusi ning käesoleva protokolli ja selle lisade kohaldamiseeskirju.

Artikkel 6

Katsepüük ja uued kalapüügivõimalused

1.   Kui Euroopa Liidu laevad on huvitatud artikliga 1 hõlmamata püügitegevusest ja kui nad soovivad katsetada uut liiki püügitegevuse tehnilist teostatavust ja majanduslikku tasuvust, võidakse anda luba sellise tegevuse katseliseks teostamiseks vastavalt Komooride kehtivatele õigusaktidele. Võimaluse piires teostatakse nimetatud katsepüüki kohalike olemasolevate teaduslike ja tehniliste ekspertide abil.

2.   Selleks edastab Euroopa Liit Komooride ametiasutustele katsepüügi lubade taotlused, mis põhinevad tehnilisel toimikul, milles on esitatud:

—

kavandatud liigid;

—

laeva tehnilised omadused;

—

laeva juhtkonna kogemused seoses asjaomase püügitegevusega;

—

püügireisi tehnilised näitajad (kestus, varustus, uuritavad piirkonnad jne);

—

sellise teabe liik, mida kogutakse, et teaduslikult uurida kõnealuse püügitegevuse mõju kalavarudele ja ökosüsteemidele.

3.   Katsepüügiload antakse välja kuni kaheteistkümneks kuuks. Püügireisi puhul tuleb maksta Komooride ametiasutuste kehtestatud loatasu.

4.   Katsepüügi püügireisi jooksul püütud saak jääb laevaomaniku valdusse.

5.   Püügireisi üksikasjalikud tulemused edastatakse ühiskomiteele analüüsimiseks.

6.   Kui lepinguosalised täheldavad katsepüügi kampaaniate läbiviimisel positiivseid tagajärgi, võivad Komooride ametiasutused ühiskomitee koosolekul tehtud otsuste raames anda Euroopa Liidu laevadele uute liikide püügivõimalusi kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni. Käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis a kirjeldatud rahalist toetust suurendatakse sellele vastavalt. Vastavalt sellele muudetakse ka laevaomanike loatasusid ja nende suhtes kohaldatavaid tingimusi vastavalt käesoleva protokolli lisale.

Artikkel 7

Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1.   Artikli 2 lõike 2 punktides a ja b osutatud rahalise toetuse maksmist võib läbi vaadata või peatada pärast ühiskomitees toimunud nõupidamisi, kui on täidetud üks või mitu järgmist tingimust:

a)

püügitegevus Komooride kalapüügipiirkonnas on takistatud muudel kui erakorralistel looduslikel põhjustel;

b)

märkimisväärsed muudatused ühe või teise lepinguosalise kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;

c)

Cotonou lepingu artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismide avamine seoses Cotonou lepingu artikliga 9 kindlaksmääratud inimõiguste oluliste elementide ja väärtuste rikkumisega.

2.   Euroopa Liit võib läbi vaadata või peatada osaliselt või täielikult käesoleva protokolli artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud eritoetuse maksmise:

a)

kui ühiskomitee hinnangul ei küüni saavutatud tulemused seatud eesmärkideni;

b)

kui rahalist toetust ei ole välja makstud.

3.   Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste arutelu ja nende saavutatud kokkulepet kohe pärast lõikes 1 kirjeldatud olukorra taastamist ja/või juhul, kui see on põhjendatud lõikes 2 osutatud vahendite kasutamise tulemustega.

Artikkel 8

Protokolli kohaldamise peatamine

1.   Käesoleva protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada pärast ühiskomitees toimunud nõupidamisi, kui on täidetud üks või mitu järgmist tingimust:

a)

püügitegevus Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas on takistatud muudel kui erakorralistel looduslikel põhjustel;

b)

märkimisväärsed muudatused ühe või teise lepinguosalise kalanduspoliitika määratluses või kohaldamises, mis mõjutavad käesoleva protokolli sätteid;

c)

Cotonou lepingu artikliga 96 ettenähtud konsultatsioonimehhanismide avamine seoses Cotonou lepingu artikliga 9 kindlaksmääratud inimõiguste oluliste elementide ja väärtuste rikkumisega;

d)

kui käesoleva protokolli artiklis 7 nimetamata põhjustel tekib Euroopa Liidul tõrge artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud rahalise toetuse väljamaksmisel;

e)

lepinguosaliste vahel esineb tõsiseid ja lahendamata vaidlusi käesoleva protokolli kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes.

2.   Kui protokolli kohaldamine peatatakse muudel kui lõike 1 punktis c osutatus põhjustel, peab huvitatud lepinguosaline esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva. Lõike 1 punktis c osutatud põhjustel peatatakse protokolli kohaldamine vahetult pärast peatamisotsuse vastuvõtmist.

3.   Kui protokolli kohaldamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised omavahelistele erimeelsustele lahenduse leidmiseks nõupidamisi. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9

Kohaldatavad õigusaktid

1.   Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas tegutsevate Euroopa Liidu kalalaevade tegevust reguleerivad Komoori Liidus kohaldatavad õigusaktid, kui kalandusalases partnerluslepingus või käesolevas protokollis ei ole sätestatud teisiti.

2.   Lepinguosalised peavad teavitama teineteist kirjalikult mis tahes muudatusest nende kalandusalases poliitilises strateegias või õigusaktides.

Artikkel 10

Elektrooniline teabevahetus

1.   Komoori Liit ja Euroopa Liit kohustuvad võtma võimalikult kiiresti kasutusele teabesüsteemid, mis võimaldavad edastada käesoleva lepingu rakendamisega seotud kogu teavet ja kõiki sellekohaseid dokumente elektroonilisel teel.

2.   Käesoleva protokolliga ettenähtud dokumentide elektroonilist vormi käsitatakse igas etapis samaväärsena paberil oleva vormiga.

3.   Kui süsteem ei toimi, teavitavad Komoori Liit ja Euroopa Liit teineteist sellest viivitamata. Lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid asendatakse sel juhul lisas automaatselt paberil dokumentidega.

Artikkel 11

Andmete konfidentsiaalsus

Komoori Liit ja Euroopa Liit tagavad, et mis tahes isikuandmeid seoses Euroopa Liidu laevadega ja lepingu raames toimuva kalandustegevusega käsitletakse alati täie rangusega ja kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

Artikkel 12

Protokolli lõpetamine

1.   Protokolli lõpetamise korral teatab huvitatud lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

2.   Eelmises lõikes osutatud teate saatmisega avatakse lepinguosaliste vahelised konsultatsioonid.

Artikkel 13

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamisest.

Euroopa Liidu nimel

Komoori Liidu nimel

LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE PÜÜGITEGEVUSE TINGIMUSED

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1.   Pädeva asutuse määramine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liidu (EL) või Komoori Liidu all järgmisi pädevaid asutusi:

—

Euroopa Liit: Euroopa Komisjon, vajaduse korral ELi Mauritiusel asuva delegatsiooni vahendusel;

—

Komoori Liit: Komooride kalandusministeerium.

2.   Kalapüügi piirkond

Et vältida väikesemahulise kalapüügi kahjustamist, ei ole Euroopa Liidu laevadel lubatud kala püüda lähemal kui kümme meremiili iga saare kaldast.

Lisaks sellele ei ole Euroopa Liidu laevadel lubatud kala püüda kolme meremiili raadiuses peibutuspüügivahenditest, mis on paigaldatud Komoori Liidu kalandusministeeriumi poolt. Nimetatud ministeerium edastab ankurdatud peibutuspüügivahendite asukoha koordinaadid laevaomanikele kalapüügiloa väljastamisel.

Piirkondadest, kus navigatsioon ja kalapüük on keelatud, samuti nende piirkondade piiride muutustest tuleb ELi teavitada hiljemalt kaks kuud enne navigatsiooni- ja püügikeelu kehtestamist.

3.   Arvelduskonto

Enne protokolli ajutist kohaldamist edastab Komoori Liit ELile selle Komooride Keskpangas avatud konto andmed, millele lepingu raames ELi laevade eest makstavad summad kanda. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

II   PEATÜKK

KALAPÜÜGILOAD

Käesoleva lisa sätete kohaldamisel käsitatakse mõistet „kalapüügiluba” õigusena püüda kala teatava ajavahemiku jooksul kindlaksmääratud piirkonnas või konkreetset kalaliiki.

1.   Tuunipüügiloa saamise eeltingimus – laeva abikõlblikkus

1.1.

Lepingu artiklis 7 osutatud kalapüügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud ELi kalalaevade registrisse, India Ookeani Tuunikomisjoni koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirja ning kõik laevaomaniku, kapteni või laeva endaga seotud varasemad kohustused, mis tulenevad lepingu raames toimuvast kalapüügist Komoori Liidu püügipiirkonnas ja on seotud Komooride kalandusalaste õigusaktidega, on täidetud.

1.2.

Iga püügiluba taotlevat liidu laeva võib esindada Komooridel elav volitatud esindaja.

2.   Kalapüügilubade taotlemine

2.1.

Euroopa Liidu pädevad asutused esitavad Komooride Liidu pädevatele asutustele loataotluse iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda, tehes seda vähemalt 20 päeva enne kalapüügiloa soovitud alguskuupäeva.

2.2.

Kehtiva protokolli raames esitatud esimese kalapüügiloa taotlusele või asjaomase laeva tehnilise muutmise järgselt lisatakse taotlusele:

i.

tõend, et taotletava kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse;

ii.

järgmiste isikute nimi, aadress ja kontaktandmed:

—

kalalaeva omanik,

—

kalalaeva käitaja,

—

laeva kohalik agent;

iii.

hiljutine värvifoto laevast külgvaates suuruses vähemalt 15 cm × 10 cm;

iv.

laeva merekõlblikkuse tunnistus;

v.

laeva registreerimistunnistus;

vi.

VMSi transponderi andmed;

vii.

kalalaeva kontaktandmed (faks, e-post jne).

2.3.

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, esitatakse koos uuendamistaotlusega üksnes loatasu ettemakse kinnitus.

3.   Tasu

3.1.

Kalapüügiload väljastatakse pärast seda, kui pädevatele asutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

—

4 235 eurot aastas tuunipüügiseineri kohta, mis vastab Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas püütud 77 tonni eest maksmisele kuuluvatele loatasudele,

—

2 475 eurot aastas pinnaõngejadalaeva kohta, mis vastab Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas püütud 45 tonni eest maksmisele kuuluvatele loatasudele.

3.2.

Loatasu on 55 eurot iga Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas püütud tonni kohta.

4.   Kalapüügiloaga laevade ajutine nimekiri

Pärast püügiloa taotluste ja ettemakse tasumise teate kättesaamist koostab Komoori Liit viivitamatult ajutise nimekirja iga kategooria all luba taotlenud laevadest. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata Komoori Liidu riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja ELile.

EL edastab ajutise nimekirja laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui ELi ametid on suletud, võib Komoori Liit saata ajutise nimekirja otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada sellekohase koopia ELile.

Laevadel on lubatud kala püüda alates nende kandmisest ajutisse nimekirja kuni püügiloa väljastamiseni. Kuni püügiloa väljastamiseni peab nende laevade pardal olema ajutise nimekirja koopia.

5.   Kalapüügiloa väljastamine

Iga laeva kalapüügiluba väljastatakse laevaomanikule või tema agendile 15 tööpäeva jooksul pärast pädevalt asutuselt täieliku heakskiidu saamist.

Pädev asutus saadab kõnealuse püügiloa koopia viivitamata ELi Mauritiusel asuvale delegatsioonile.

Kui püügiluba on väljastatud ja kätte saadud, tuleb seda hoida kogu aeg laeva pardal.

6.   Kalapüügiloaga laevade nimekiri

Pärast kalapüügiloa väljastamist koostab riiklik kalanduskontrolli asutus viivitamata iga laevakategooria kohta lõpliku nimekirja laevadest, kellel on lubatud Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas kala püüda. Kõnealune nimekiri edastatakse viivitamata ELile ja see asendab eespool osutatud ajutise nimekirja.

7.   Kalapüügiloa kehtivusaeg

Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta ning neid võib pikendada.

8.   Kalapüügiloa edasiandmine

Kalapüügiluba väljastatakse konkreetsele laevale ning seda ei saa edasi anda. Tõestatud vääramatu jõu korral võib ELi taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule asendatava laevaga sama kategooria laevale antud uue kalapüügiloaga, tasumata selle eest uut ettemakset.

9.   Abilaevad

9.1.

Komooride seadustega sätestatud eeskirjad ja tingimused peavad nägema ette abilaevade lubamise võimaluse.

9.2.

Abilaevade load maksustamisele ei kuulu. Abilaevad peavad olema registreeritud Euroopa Liidu liikmesriigis või kuuluma mõnele Euroopa äriühingule.

9.3.

Komooride asjaomased ametiasutused edastavad komisjonile ELi Mauritiusel asuva delegatsiooni vahendusel regulaarselt väljavõtte väljastatud lubadest.

III   PEATÜKK

PÜÜGIARUANDED

1.   Püügipäevik

1.1.

Lepingu raames kala püüdva ELi laeva kapten peab India Ookeani Tuunikomisjoni püügipäevikut, mis peab vastama IOTC kohaldatavatele resolutsioonidele püügitegevusega seotud andmete kogumise ja edastamise kohta.

1.2.

Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas.

1.3.

Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

1.4.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2.   Püügiaruanded

2.1.

Kapten annab laeva püügist aru, esitades Komoori Liidule püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev viibis Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas.

2.2.

Püügipäevikud edastatakse järgmise korra kohaselt:

i.

Komoori Liidu sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Komoori Liidu kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist; püügipäeviku koopia esitatakse Komoori Liidu inspekteerimisrühmale;

ii.

kui Komoori Liidu kalapüügipiirkonnast lahkutakse ilma eelnevalt Komoori Liidu sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal seitsme tööpäeva jooksul pärast mis tahes sadamasse saabumist ja igal juhul 15 tööpäeva jooksul pärast Komoori Liidu püügipiirkonnast lahkumist:

—

e-posti teel riikliku kalanduskontrolli asutuse antud e-posti aadressile

—

või faksi teel riikliku kalanduskontrolli asutuse antud numbrile

—

või kirja teel riiklikule kalanduskontrolli asutusele.

2.3.

Kui laev pöördub oma kalapüügiloa kehtivusajal Komoori Liidu kalapüügipiirkonda tagasi, tuleb koostada uus püügiaruanne.

2.4.

Kapten saadab kõigi püügipäevikute koopia ELi Mauritiusel asuvale delegatsioonile, Komooride Kalandusjärelevalve Keskusele ja ühele järgmistest teadusinstituutidest:

i.

IRD (Institut de recherche pour le développement);

ii.

IEO (Instituto Español de Oceanografía);

iii.

IPMA (Instituto Português do Mar e da Atmosfèra).

2.5.

Kui püügiaruannete kohta kehtivaid sätteid ei ole arvesse võetud, võib Komoori Liit peatada asjaomase laeva kalapüügiloa kuni puuduvate püügiaruannete esitamiseni ja karistada laevaomanikku kehtivate riiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Komoori Liit püügiloa uuendamisest keelduda. Komoori Liit teavitab viivitamata ELi kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest karistustest.

3.   Üleminek elektroonilisele süsteemile

Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise püügipäeviku ja püügitegevusega seotud andmete elektroonilise aruandlussüsteemi (Electronic Reporting System, edaspidi „ERS”) kasutuselevõtus kooskõlas 3. liites esitatud suunistega. Lepinguosalised määravad ühiselt kindlaks kõnealuse süsteemi kasutuselevõtu korra, eesmärgiga saada süsteem kasutusvalmis 1. juuliks 2015.

4.   Tuunipüügilaevade ja pinnaõngejadalaevade loatasude lõplik arvestus

4.1.

Kuni punktiga 3 ettenähtud elektroonilise süsteemi kasutuselevõtuni määrab EL, võttes aluseks eespool osutatud teadusinstituutide kinnitatud püügiaruanded, iga tuunipüügilaeva ja pinnaõngejadalaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

4.2.

EL edastab kõnealuse lõpliku arvestuse Komoori Liidule ja laevaomanikule enne jooksva aasta 31. juulit.

4.3.

Alates punktiga 3 ettenähtud elektroonilise süsteemi tegelikust kasutuselevõtust määrab EL lipuriigi kalapüügiseirekeskustes arhiveeritud püügipäevikute alusel iga tuunipüügilaeva ja pinnaõngejadalaeva puhul kindlaks eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

4.4.

EL edastab kõnealuse lõpliku arvestuse Komoori Liidule ja laevaomanikule enne jooksva aasta 31. märtsi.

4.5.

Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlaksmääratud loatasu, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

4.6.

Kui lõplik arvestus on suurem kui kindlaksmääratud loatasu, mis on makstud püügiloa saamiseks, tasuvad laevaomanikud Komoori Liidu pädevatele asutustele täiendava makse käesoleva lisa I peatüki lõikes 3 osutatud kontole hiljemalt jooksva aasta 30. septembriks.

IV   PEATÜKK

ÜMBERLAADIMINE JA LOSSIMINE

1.

Ümberlaadimine merel keelatud. Kõik Euroopa Liidu laevad, mis soovivad saaki Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas ümber laadida või lossida, peavad seda tegema Komoori Liidu sadamate reidil.

2.

Lossida või ümberlaadida sooviva ELi laeva kapten teatab vähemalt 24 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist nii Komooride Kalandusjärelevalve Keskusele kui ka asjaomasele sadamaametile järgmised andmed:

—

ümberlaadimist või lossimist teostama hakkava kalapüügilaeva nimi;

—

kaubavedaja nimi;

—

ümberlaaditavate või lossitavate kalaliikide tonnaaž;

—

ümberlaadimise või lossimise kuupäev;

—

lossitava püügi uus omanik.

3.

Ümberlaadimist ja lossimist käsitatakse lahkumisena Komoori Liidu kalapüügipiirkonnast. Seega peavad laevad edastama Komooride pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Komoori Liidu kalapüügipiirkonnast lahkuda.

4.

Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas on keelatud kõik saagi ümberlaadimise või lossimisega seotud tegevused, mis ei sisaldu eespool osutatud punktides. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Komooride kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

V   PEATÜKK

MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1.

Iga ELi laev võtab oma kulul pardale vähemalt ühe (1) Komooride kvalifitseeritud meremehe Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas toimuval püügihooajal.

2.

Laevaomanikud valivad pädeva Komoori Liidu ametiasutuse esitatud nimekirjast välja laevale võetavad meremehed.

3.

Laevaomanik või tema esindaja edastab pädevale Komoori Liidu ametiasutusele oma laevale tööle võetud kohalike meremeeste nimed, märkega nende tööülesannete kohta meeskonnas.

4.

ELi laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

5.

Kohalike meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu pädevate Komoori Liidu asutustega. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

6.

AKV meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate kokkuleppe alusel. AKV meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

7.

Iga ELi laevale tööle võetud meremees peab end kavandatavale pardalemineku päevale eelneval päeval talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees ei ilmu ettenähtud kuupäeval ja kellaajal laeva, langeb laevaomanikult automaatselt kohustus selle meremehe palkamiseks.

8.

Kui laevaomanikud ei täida lõikes 1 osutatud kohustust mõnel muul kui eelmises punktis osutatud põhjusel, peavad nad iga päeva kohta, mil laev asub Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot päeva ja laeva kohta. Nimetatud summa tuleb tasuda hiljemalt käesoleva lisa III peatüki 4. jao punktis 6 sätestatud tähtaja jooksul.

9.

Summat kasutatakse kohalike meremeeste/kalameeste koolituseks ja see makstakse arvelduskontole, mille pädevad Komooride ametiasutused teatavaks teevad.

VI   PEATÜKK

VAATLEJAD

1.

Laevad, millel lubatakse lepingu alusel kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale Komooride ametiasutuste poolt määratud vaatlejad, kes on eelistatult piirkondlikul tasandil akrediteeritud.

1.1.

Komoori Liidu kalandusministeeriumi nõudmisel võtavad tuunipüügilaevad pardale ministeeriumi poolt nimetatud vaatleja, kelle eesmärgiks on teostada järelevalvet Komooride vetes teostatava püügi üle.

1.2.

Komoori Liidu pädev asutus koostab nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Need edastatakse ELile kohe pärast koostamist ja nende võimalikud muudatused edastatakse iga kolme kuu tagant.

1.3.

Püügiloa väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab Komoori Liidu pädev asutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime. Nimetatud asutus määrab kindlaks ka vaatleja pardalviibimise aja.

2.

Vaatleja pardalevõtmise tingimused lepitakse ühiselt laevaomaniku või tema esindaja ja Komooride ametiasutuste poolt kokku.

3.

Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku poolt valitud sadamas. Asjaomased laevaomanikud edastavad pädevatele asutustele kümme päeva varem vaatlejate pardalevõtmise kavandatava kuupäeva ja sadama.

4.

Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on Komooride vaatleja võetud, lahkub Komoori Liidu kalapüügipiirkonnast, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks Komoori Liitu laevaomaniku kulul.

5.

Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

6.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

—

jälgib laevade püügitegevust;

—

kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

—

märgib üles kasutatavad püügivahendid;

—

kontrollib Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

—

kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustamiskõlblike kalaliikide, koorikloomade ja peajalgsete liikide koguseid;

—

edastab raadio teel püügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

7.

Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

8.

Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

9.

Pardal olles peab vaatleja:

—

võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki,

—

suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnustama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

10.

Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande, edastab selle Komoori Liidu pädevatele asutustele ja saadab koopia ELi Mauritiusel asuvale delegatsioonile. Vaatleja kirjutab aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel aruandele alla. Aruande koopia jäetakse teadusvaatleja laevalt lahkumisel kaptenile.

11.

Laevaomanik tagab võimaluste piires vaatlejatele samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused, kui on laeva juhtkonnal; sellega seotud kulud kannab laevaomanik.

12.

Vaatleja palga ja sotsiaalmaksu maksavad Komoori Liidu pädevad asutused.

VII   PEATÜKK

KONTROLL JA INSPEKTSIOON

1.   Kalapüügi piirkonda sisenemine ja sealt lahkumine

1.1.

Euroopa laevad, mis kavatsevad siseneda Komoori Liidu kalapüügipiirkonda või sealt lahkuda, teavitavad kalanduse kontrollimise eest vastutavat Komooride ametiasutust vähemalt kolm tundi enne vastavat tegevust.

1.2.

Sisenemisest või lahkumisest teavitamisel edastab laev eelkõige:

i.

kuupäeva, kellaaja ja kavandatud piiriületuspunkti;

ii.

iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

iii.

toodete liigi ja esitusviisi.

1.3.

Teave edastatakse eelistatavalt e-posti teel või selle võimaluse puudumisel faksi teel. Komoori Liit saadab viivitamata e-posti või faksi teel vastu kättesaamisteate.

1.4.

Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks Komoori Liidu asutust teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks.

2.   Koostöö võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu

Selleks et tõhustada järelevalvet püügi ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastase võitluse üle, märgivad Euroopa Liidu laevade kaptenid ära iga sellise laeva viibimise Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas, kes ei ole nende laevade nimekirjas, kellel on luba Komoori Liidus kala püüda.

Kui ELi kalalaeva kapten märkab kalalaeva, kelle tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, võib ta koguda sellise vaatluse kohta võimalikult palju teavet. Vaatlusaruanded saadetakse viivitamata vaatlust teostanud laeva lipuliikmesriigi pädevale asutusele, kes omakorda edastab teabe Euroopa Liidule või viimase määratud asutusele. EL edastab nimetatud teabe Komoori Liidule.

Komoori Liit edastab ELile võimalikult kiiresti oma käsutuses oleva kogu vaatlusaruande selle kalalaeva kohta, kelle tegevuses Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

3.   Laevaseire satelliitsüsteem (VMS-süsteem)

3.1.   Laevade asukohateated – VMS-süsteem

Kalapüügiloaga ELi laevad peavad olema varustatud satelliitseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Iga asukohateade peab sisaldama

a.

laeva tunnusandmeid;

b.

laeva viimati määratud geograafilist asukohta (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c.

asukohateate registreerimise kuupäeva ja kellaaega;

d.

laeva kiirust ja kurssi.

Iga asukohateade peab olema esitatud käesoleva lisa 2. liites osutatud vormingus.

esimene Komoori Liidus kalapüügipiirkonnas registreeritud asukoht märgistatakse koodiga „ENT”; Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS”, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Komoori Liidu kalapüügipiirkonnast väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI”. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateateid registreeritakse turvaliselt ning neid säilitatakse kolme aasta jooksul.

3.2.   Teabe edastamine laeva poolt satelliitseiresüsteemi rikke korral

Kapten tagab, et tema laeva satelliitseiresüsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Rikkis VMS-süsteemiga ELi laevadel ei ole lubatud Komoori Liidu kalapüügipiirkonda siseneda.

Kui VMS-süsteem läheb rikki siis, kui laev on Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas juba kala püüdmas, parandatakse või asendatakse laeva VMS-süsteem võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 15 päeva jooksul. Pärast kõnealust tähtaega ei lubata laeval enam Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas kala püüda.

Laevad, mis püüavad Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas kala rikkis VMS-süsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi kalapüügiseirekeskusele, lipuriigi kotrollikeskusele ja Komooride Kalandusjärelevalve Keskusele e-postiga või faksi teel vähemalt iga kuue tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

3.3.   Asukohateadete turvaline edastamine Komoori Liidule

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Komooride Kalandusjärelevalve Keskusele. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Komooride Kalandusjärelevalve Keskus vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügiseirekeskuse ja Komooride Kalandusjärelevalve Keskuse vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

Komooride Kalandusjärelevalve Keskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud kalapüügipiirkonnast lahkumisest.

3.4.   Teabevahetussüsteemi tõrked

Komoori Liit tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügiseirekeskuse seadmetega ja teavitab ELi viivitamata kõikidest riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Võimaliku erimeelsuse puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva satelliitseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Komoori Liidus kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

3.5.   Asukohateate sageduse läbivaatamine

Kui dokumentaalsete tõenditega õnnestub tõestada rikkumist, võib Komooride Kalandusjärelevalve Keskus taotleda, saates taotluse koopia ELile, et lipuriigi kalapüügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Komooride Kalandusjärelevalve Keskus peab edastama dokumentaalsed tõendid lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja ELile. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Komooride Kalandusjärelevalve Keskusele viivitamata asukohateate, kasutades uut sagedust.

Komooride Kalandusjärelevalve Keskus teavitab lipuriigi kontrollikeskust ja ELi viivitamata inspektsiooni lõppemisest.

Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab Komooride Kalandusjärelevalve Keskus lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja ELi võimalikust edaspidisest seirest.

4.   Inspekteerimine merel

Püügiluba omavate ELi laevade inspekteerimist merel Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas teostavad Komoori Liidu inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt kindlakstehtav.

Enne pardale tulekut teavitavad volitatud inspektorid ELi laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kalandusinspektorid, kes peavad enne inspekteerimise alustamist esitama tõendi oma isiku, ameti ja inspekteerimisülesande kohta.

Volitatud inspektorid jäävad ELi laeva pardale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad volitatud inspektorid inspekteerimisaruande. ELi laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma märkused. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja ELi laeva kapten.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise puhul. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „keeldus alla kirjutamast”.

Volitatud inspektorid annavad enne laevalt lahkumist ELi laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia.

Rikkumise korral esitatakse rikkumisteate koopia VIII peatüki kohaselt ka ELile.

5.   Inspekteerimine sadamas

Saaki lossiva või ümberlaadiva ELi laeva inspekteerimist Komooride sadamas teostavad Komooride inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt kindlakstehtav.

Enne inspekteerimise alustamist peavad inspektorid esitama tõendi oma isiku, ameti ja inspekteerimisülesande kohta. Komooride inspektorid jäävad ELi laevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks ja teostavad inspekteerimist, püüdes avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle lossimis- või ümberlaadimisoperatsioonile ja lastile.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad Komooride inspektorid inspekteerimisaruande. ELi laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma märkused. Inspekteerimisaruande allkirjastab selle koostanud inspektor ja ELi laeva kapten.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise puhul. Kui kapten keeldub alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „keeldus alla kirjutamast”.

Komooride inspektorid annavad inspekteerimise lõpus ELi laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia.

Rikkumise korral esitatakse rikkumisteate koopia VIII peatüki kohaselt ka ELile.

VIII   PEATÜKK

RIKKUMISED

1.   Rikkumiste menetlemine

Käesoleva lisa sätete kohaselt kalapüügiluba omava ELi laeva poolt Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas teostatud mis tahes rikkumine peab olema märgitud inspekteerimisaruandes.

2.   Laeva kinnipidamine

Komoori Liidu kehtivate õigusaktide kohaselt võib täheldatud rikkumise korral sundida mis tahes ELi laeva kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, pöörduma teda tagasi Komoori Liidu sadamasse.

Komoori Liit teatab ELile elektroonilisel teel 24 tunni jooksul kalapüügiloaga ELi laeva mis tahes põhjusel kinnipidamisest. Teatises esitatakse aresti ja/või kinnipidamise põhjused.

Laeva, kapteni, meeskonna ja laeva lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui Komooride Kalandusjärelevalve Keskus on korraldanud ühe tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamise teatamisest nõupidamise, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel osalevad laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

3.   Karistused rikkumiste eest – kokkuleppemenetlus

Täheldatud rikkumise eest kohaldatava karistuse määrab Komoori Liit kehtivate õigusaktide sätete kohaselt.

Enne kohtumenetluse alustamist toimub Komooride ametiasutuste ja ELi laeva vahel kokkuleppemenetlus sõbraliku lahenduse leidmiseks. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt 72 tundi päeva pärast laeva kinnipidamisest teatamist.

4.   Kohtumenetlus – pangatagatis

Kui eespool osutatud kokkuleppemenetluses kokkuleppele ei jõuta ja rikkumisjuhtumi kohta esitatakse kaebus pädevale kohtule, annab rikkumisega seotud laeva omanik pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Komoori Liit, nii et see kataks laeva kinnipidamisega seotud kulusid, tõenäolist trahvi ja võimalikke rahalisi hüvitusi. Pangatagatist ei saa vabastada enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule

a)

täies ulatuses, kui ühtegi karistust ei määratud;

b)

summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

Komoori Liit teavitab ELi kohtumenetluse tulemustest kaheksa päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.   Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist.

Liited

1.

Kalapüügiloa taotluse vorm

2.

VMS-teadete edastamine Komooridele – asukohateade

3.

Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

1. liide

VÄLISMAA KALALAEVA KALAPÜÜGILOA TAOTLUSE VORM

Image

Image

2. liide

VMS-TEATE EDASTAMINE KOMOORIDELE

ASUKOHATEADE

Andmeelement

Kood

Kohustuslik (K)/Vabatahtlik (V)

Märkused

Teate algus

SR

K

Süsteemiga seotud andmed, mis märgivad registreerimise algust

Saaja

AD

K

Sõnumiga seotud andmed – saaja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood

Saatja

FS

K

Sõnumiga seotud andmed – saatja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood

Sõnumi liik

TM

K

Sõnumiga seotud andmed – sõnumi tüüp „POS”

Raadiokutsung

RC

K

Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung

Lepinguosalise siseviitenumber

IR

V

Laevaga seotud andmed – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO kolmetäheline kood, millele järgneb number)

Laeva pardatähis

XR

V

Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number

Lipuriik

FS

V

Lipuriigiga seotud andmed

Laiuskraad

LA

K

Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS–84)

Pikkuskraad

LO

K

Laeva asukohaga seotud andmed – asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS–84)

Kuupäev

DA

K

Laeva asukohaga seotud andmed – (UTC) asukoha registreerimise kuupäev (AAAAKKPP)

Kellaaeg

TI

K

Laeva asukohaga seotud andmed – (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM)

Registreerimise lõpetamine

ER

K

Süsteemiga seotud andmed, mis märgivad registreerimise lõppu

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

—

topeltkaldjoon (//) ja väljakood SR tähistavad teate algust;

—

topeltkaldjoon (//) ja väljakood tähistavad andmeelemendi algust;

—

kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi;

—

andmepaarid eraldatakse tühikuga;

—

väljakood ER ja topeltkaldjoon (//) lõpus tähistavad teate lõppu.

Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „registreerimise algus” ja „registreerimise lõpp” vahel.

3. liide

Kalapüügitegevuse elektroonilise aruandlussüsteemi (ERS) kehtestamise ja rakendamise suunised

ÜLDSÄTTED

1.

Iga ELi kalalaev peab olema varustatud elektroonilise aruandlussüsteemiga (edaspidi „ERS”, Electronic Reporting System), mis võimaldab registreerida ja edastada laeva püügitegevusega seotud andmeid (edaspidi „ERSi andmed”) kogu selle aja jooksul, mil laev viibib Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas.

2.

Kui ELi laeval ei ole ERSi või kui laeva ERS ei ole töökorras, ei ole laeval õigus püügitegevuseks Komoori Liidu kalapüügipiirkonda siseneda.

3.

ERSi andmed edastatakse vastavalt käesolevatele suunistele lipuriigi kalapüügiseirekeskusele (edaspidi „kalapüügiseirekeskus”), kes teeb nimetatud andmed automaatselt Komoori Liidu kalapüügiseirekeskusele kättesaadavaks.

4.

Lipuliikmesriik ja Komoori Liit tagavad, et kummagi riigi kalapüügiseirekeskus on varustatud elektrooniliste seadmete ja tarkvaradega, mis on vajalikud ERSi andmete automaatseks edastuseks XML-vormingus, mis on kättesaadav veebisaidil [http://ec.europa.eu/cfp/control/codes/index_en.htm], ning et neil on andmete säilitamise kord, mis võimaldab registreerida ja säilitada ERSi andmeid arvutis loetavas vormingus vähemalt kolme (3) aasta jooksul.

5.

Punktis 3 osutatud vormingu mis tahes muutmine või ajakohastamine peab olema identifitseeritud ja dateeritud ning seda peab saama kasutada rakendamisest kuue kuu möödumisel.

6.

ERSi andmete edastamiseks kasutatakse elektroonilisi sidekanaleid, mida ELi nimel haldab Euroopa Komisjon ja mis on identifitseeritavad kui kiiredastuskanalid (DEH – Data Exchange Highway).

7.

Lipuriik ja Komoori Liit määravad kumbki ühe ERSi korrespondendi, kelle ülesanne on olla kontaktisik.

a)

ERSi korrespondent määratakse vähemalt kuueks kuuks.

b)

Lipuriigi ja Komoori Liidu kalapüügiseirekeskused edastavad teineteisele oma VMSi korrespondendi andmed (nimed, aadress, telefon, teleks, e-post).

c)

ERSi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teatada.

ERSI ANDMETE KOOSTAMINE JA EDASTAMINE

1.

ELi kalalaev peab:

a)

edastama iga päev iga Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas viibitud päeva ERSi andmed;

b)

registreerima iga nooda või õngejadaga püütud ja pardal olevad püügikogused liikide kaupa, tuues välja nii sihtliigi, kaaspüügi kui ka vette tagasi lastud kogused;

c)

registreerima iga Komoori Liidu väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ka nullpüügi;

d)

iga liik peab olema identifitseeritav vastava liigi FAO kolmetähelise koodi järgi;

e)

esitama kogused eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

f)

registreerima iga Komoori Liidu väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi puhul ERSi andmetesse lossitavad ja/või ümberlaaditavad kogused;

g)

registreerima iga Komoori Liidu kalapüügipiirkonda sisenemise (sõnum „COE”) ja vetest lahkumise (sõnum „COX”) korral ERSi andmetesse erisõnumi, milles on esitatud iga Komoori Liidu väljastatud kalapüügiloal kirjas oleva liigi kogus pardal kalapüügipiirkonda sisenemise või sealt lahkumise hetkel;

h)

edastama iga päev hiljemalt kell 23.59 (UTC) lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ERSi andmed lõikes 3 osutatud vormingus.

2.

Registreeritud ja edastatud ERSi andmete täpsuse eest vastutab kapten.

3.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab ERSi andmed automaatselt ja viivitamata Komoori Liidu kalapüügiseirekeskusele.

4.

Komoori Liidu kalapüügiseirekeskus kinnitab ERSi andmete kättesaamist sõnumiga vastates ja käsitleb kõiki ERSi andmeid konfidentsiaalselt.

RIKE LAEVA PARDAL OLEVAS ERSIS JA/VÕI ERSI ANDMETE EDASTAMISES LAEVA JA LIPURIIGI KALAPÜÜGISEIREKESKUSE VAHEL

1.

Lipuriik teavitab kaptenit ja/või nende lipu all sõitva laeva omanikku või tema esindajat viivitamata laeva pardale paigaldatud ERSi mis tahes tehnilisest rikkest või sellest, et ERSi andmete edastamine laeva ja lipuriigi kalapüügiseirekeskuse vahel ei toimi.

2.

Lipuriik teavitab Komoori Liitu avastatud rikkest ja selle parandamiseks võetud meetmetest.

3.

Laeva pardal oleva ERSi rikke puhul tagab kapten ja/või laevaomanik ERSi parandamise või väljavahetamise kümne päeva jooksul. Kui laev peatub selle kümne päeva jooksul sadamas, saab ta oma püügitegevust Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas alustada uuesti alles pärast seda, kui ERS on jälle täielikult korras, välja arvatud Komoori Liidu väljastatud eriloa puhul.

4.

Pärast ERSi riket võib kalalaev sadamast lahkuda üksnes pärast seda,

a)

kui tema ERS on lipuriigi ja Komoori Liidu vajadusi rahuldavalt uuesti töökorras või

b)

kui laev saab lipuriigilt loa, juhul kui laev ei kavatse uuesti alustada püügitegevust Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas. Viimati osutatud juhul teavitab lipuriik Komoori Liitu oma otsusest enne laeva lahkumist.

5.

Iga rikkis ERSiga Komoori Liidu kalapüügipiirkonnas kala püüdev ELi laev edastab iga päev enne kella 23.59 (UTC) oma lipuriigi kalapüügiseirekeskusele kõik ERSi mingi muu toimiva elektroonilise sidekanali abil, millele Komoori Liidu kalapüügiseirekeskusel on juurdepääs.

6.

ERSi andmed, mida ei ole võimalik Komoori Liidule ERSi abil edastada lõikes 12 osutatud rikke tõttu, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Komoori Liidu kalapüügiseirekeskusele mõnel muul vastastikku sobival elektroonilisel viisil. Sellist alternatiivset edastamist loetakse prioriteediks, arvestades, et tavapäraselt kohaldatavaid edastamistähtaegu ei ole võimalik kohaldada.

7.

Kui Komoori Liidu kalapüügiseirekeskus ei ole saanud ERSi kolme üksteisele järgneva päeva jooksul, võib Komoori Liit anda laevale juhised pöörduda asja uurimiseks viivitamata Komoori Liidu määratud sadamasse.

KALAPÜÜGISEIREKESKUSE RIKE – KOMOORI LIIDU KALAPÜÜGISEIREKESKUS EI SAA ERSI ANDMEID KÄTTE

1.

Kui kalapüügiseirekeskus ei saa ERSi andmeid kätte, teavitab tema ERSi korrespondent sellest viivitamata teise kalapüügiseirekeskuse ERSi korrespondenti, tehes vajaduse korral koostööd, et leida probleemile lahendus.

2.

Lipuriigi kalapüügiseirekeskus ja Komoori Liidu kalapüügiseirekeskus lepivad kokku alternatiivsed elektroonilised sidevahendid, mida tuleb kalapüügiseirekeskuste rikete puhul ERSi andmete edastamiseks kasutada, ning teavitavad teineteist viivitamata sidevahenditega seotud mis tahes muudatustest.

3.

Kui Komoori Liidu kalapüügiseirekeskus teatab, et ei ole ERSi andmeid kätte saanud, selgitab lipuriigi kalapüügiseirekeskus välja probleemi põhjuse ja võtab asjakohased meetmed probleemi lahendamiseks. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus teavitab Komoori Liidu kalapüügiseirekeskust ja ELi võetud meetmete tulemustest 24 tunni jooksul pärast rikke avastamist.

4.

Kui probleemi lahendamine kestab üle 24 tunni, edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus viivitamata puuduolevad ERSi andmed Komoori Liidu kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 17 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

5.

Komoori Liit teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi (MCS), et ELi laevad ei riku ERSi andmeid Komoori Liidu kalapüügiseirekeskusele edastamata jättes seadust, vaid tegemist on rikkega ühes kontrollikeskuses.

KALAPÜÜGISEIREKESKUSE HOOLDUS

1.

Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada ERSi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne tegevust, teatades võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

2.

Hoolduse kestel võib süsteemi uuesti töökorda seadmisel tekkida ERSi andmete kättesaadavaks tegemisel takistusi. Asjaomased ERSi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

3.

Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse ERSi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks ühte punktis 17 osutatud alternatiivset elektroonilist viisi.

4.

Komoori Liit teavitab oma pädevaid kontrollitalitusi (MCS), et ELi laevad ei edasta ERSi andmeid Komoori Liidu kalapüügiseirekeskusele mitte seadust rikkudes, vaid tegemist on hooldustöödega ühes kontrollikeskuses.

MÄÄRUSED

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/24

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1389/2013,

16. detsember 2013,

millega muudetakse nõukogu määrust (EL) nr 1258/2012 kalapüügivõimaluste jaotamise kohta Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) alusel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 15. novembril 2007 vastu määruse (EÜ) nr 31/2008, milles käsitletakse kalandussektori partnerluslepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Madagaskari Vabariigi vahel (1) (edaspidi „partnerlusleping”).

(2)

Partnerluslepingu uut protokolli, millega määratakse kindlaks partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (edaspidi „uus protokoll”) kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2013. Uue protokolliga on nähtud ette liidu laevade kalapüügivõimalused Madagaskari Vabariigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevates vetes. Uue protokolli alusel liidule eraldatavad kalapüügivõimalused määrati kindlaks nõukogu määrusega (EL) nr 1258/2012 (2).

(3)

26. septembril 2012 tuli kokku partnerluslepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomisjon ja uuris selliste haide; kes kuuluvad ühiskomisjoni resolutsiooni 05/05 alla ning kelle püük on lubatud partnerluslepingu raames, püügiküsimust seoses India Ookeani Tuunikomisjoni hallatava kalapüügiga. Kõnealune komisjon jõudis järeldusele, et arvestades kalandusalase partnerluslepingu eelmise protokolli raames välja antud kalapüügiloa alusel püüdvate pinnaõngejadalaevade varasemat püüki ajavahemikul 2007–2011, on selliste laevade haipüügilimiit kahel järjestikusel aastas arvestatuna 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 kuni 200 tonni aastas, jäädes seega haivarude lubatud püügikoormuse tasemele ja järgides India Ookeani Tuunikomisjoni teaduskomitee soovitusi.

(4)

Ühiskomitees toimunud arutelu valguses tuleks protokolli kohaldamisperioodil haipüüki piirata ning jaotada haipüügivõimalused liikmesriikide vahel. Seetõttu tuleks muuta nõukogu määrust (EL) nr 1258/2012.

(5)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002 (3) artikli 20 lõike 5 kohaselt võivad need liikmesriigid, kelle laevadele on määruse (EÜ) nr 1258/2012 raames kalapüügiluba välja antud, kõik või osa neile eraldatud haipüügivõimalused välja vahetada.

(6)

Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nõukogu määruse (EL) nr 1258/2012 artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige.

„1a.   Pinnaõngejadalaevade lubatud haipüügi limiidiks India Ookeani Tuunikomisjoni hallatava kalapüügi raames on kehtestatud 200 tonni aastas. Kõnealune tonnaaž on jaotatud liikmesriikide vahel järgmiselt:

Liikmesriik

tonnides

Hispaania

166

Portugal

27

Prantsusmaa

7

Ühendkuningriik

0

Kokku

200”

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

V. JUKNA

(1)  ELT L 331, 17.12.2007, lk 7.

(2)  Nõukogu 28. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1258/2012 kalapüügivõimaluste jaotamise kohta Euroopa Liidu ja Madagaskari Vabariigi vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) alusel (ELT L 361, 31.12.2012, lk 85).

(3)  Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2371/2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/26

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1390/2013,

16. detsember 2013,

kalapüügivõimaluste jaotamise kohta Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) alusel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

5. oktoobril 2006 kiitis nõukogu määrusega (EÜ) nr 1563/2006 (1) heaksEuroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepingu (edaspidi „partnerlusleping”).

(2)

Euroopa Liit pidas Komoori Liiduga läbirääkimisi uue partnerluslepingu protokolli üle, millega nähakse ette Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Komooride vetes. Läbirääkimiste tulemusena parafeeriti uus protokoll 5. juulil 2013.

(3)

Nõukogu võttis 16. detsember 2013 vastu otsuse 2013/786/EL uue protokolli allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (2).

(4)

Liikmesriikide vahel tuleks jaotada kalapüügivõimalused uue protokolli kohaldamisajaks.

(5)

Kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1006/2008 (3) kohaselt selgub, etEuroopa Liidule uue protokolli kohaselt määratud kalapüügivõimalusi ei ole täielikult kasutatud, teavitab komisjon sellest asjaomaseid liikmesriike. Kui vastust ei esitata nõukogu määratud tähtajaks, käsitatakse seda kinnitusena, et asjaomase liikmesriigi laevad ei kasuta kõnealusel perioodil oma kalapüügivõimalusi täielikult. Kõnealune tähtaeg tuleks kindlaks määrata.

(6)

Selleks et Euroopa Liidu laevad saaksid kalapüügitegevust jätkata, on uue protokolliga ette nähtud, et kumbki lepinguosaline võib protokolli ajutiselt kohaldada alates 1. jaanuarist 2014. Käesolevat määrust tuleks seetõttu kohaldada alates uue protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelises protokollis, millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (edaspidi „protokoll”) kehtestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

a)

42 tuunipüügiseinerit

—

Hispaania: 21 laeva

—

Prantsusmaa: 21 laeva

b)

20 pinnaõngejadalaeva

—

Hispaania: 8 laeva

—

Prantsusmaa: 9 laeva

—

Portugal: 3 laeva.

2.   Määrust (EÜ) nr 1006/2008 kohaldatakse, ilma et see piiraks partnerluslepingu ja protokolli kohaldamist.

3.   Määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõikes 1 osutatud tähtaeg, mille jooksul peavad liikmesriigid kinnitama, et nad ei kasuta partnerlsulepingu alusel eraldatud kalapüügivõimalusi täielikult ära, on kümme tööpäeva arvestatuna kuupäevast, mil komisjon teatab neile, et kalapüügivõimalused ei ole täielikult ära kasutatud.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. detsember 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

V. JUKNA

(1)  Nõukogu 5. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1563/2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Komoori Liidu vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist (ELT L 290, 20.10.2006, lk 6).

(2)  Nõukogu otsus 2013/786/EL, 16.detsember 2013, Euroopa Liidu ja Komoori Liidu vahelise protokolli (millega määratakse kindlaks lepinguosaliste vahelise kehtiva kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja ajutise kohaldamise kohta (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 4.).

(3)  Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1006/2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele ja millega muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2847/93 ja (EÜ) nr 1627/94 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 3317/94 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/28

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1391/2013,

14. oktoober 2013,

millega muudetakse seoses ELi ühishuviprojektide loendiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrust (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) nr 347/2013 on kehtestatud uus raamistik, mille alusel kavandatakse energiataristut ja viiakse projekte ellu 2020. aastani ja hiljemgi. Selles määrati kindlaks üheksa esmatähtsat strateegilist geograafilist taristukoridori elektri, gaasi ja nafta valdkonnas ning kolm tervet ELi hõlmavat esmatähtsat taristuvaldkonda elektrienergia ülekande kiirteede, nutivõrkude ja CO2 transpordivõrkude valdkonnas, ning kehtestati läbipaistev ja kaasav menetlus konkreetsete ühishuviprojektide kindlaksmääramiseks. Ühishuviprojektidena määratletud projektid saavad kasu kiirendatud ja ühtlustatud loamenetlustest, paremast õiguslikust käsitlusest ning abikõlblikkuse korral rahalist abi Euroopa ühendamise rahastust.

(2)

Määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõike 4 kohaselt antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse ELi ühishuviprojektide loend (ELi loend) tuginedes piirkondlikele loenditele, mille võtavad vastu kõnealuse määruse alusel asutatud piirkondlike rühmade otsuseid tegevad organid.

(3)

ELi esimesse ühishuviprojektide loendisse lisamiseks esitatud projektikavandeid hindasid määruse (EL) nr 347/2013 alusel moodustatud piirkondlikud rühmad, kuhu kuulusid liikmesriikide, nende reguleerivate asutuste, põhivõrguettevõtjate, komisjoni, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku esindajad.

(4)

Piirkondlike rühmade töö käigus konsulteeriti asjaomaseid huvirühmi (tootjad, ülekandesüsteemi haldurid, tarnijad, tarbijad ja keskkonnakaitseorganisatsioonid) esindavate organisatsioonidega.

(5)

Piirkondlike loendite kavandid kiideti tehnilisel tasemel heaks 2013. aasta 13. juuli koosolekul, kus osalesid komisjoni ja asjaomaste liikmesriikide esindajad. Pärast seda, kui Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet esitas 17. juulil 2013 oma arvamuse piirkondlike loendite kavandite kohta, võtsid piirkondlike rühmade otsuseid tegevad organid lõplikud piirkondlikud loendid 24. juulil 2013 vastu. Kõigi esitatud projektide puhul saadi heakskiit liikmesriikidelt, mille territooriumiga need on seotud (vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 172 ja määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõike 3 punktile a).

(6)

ELi ühishuviprojektide loend tugineb lõplikele piirkondlikele loenditele. Käimasolevate läbirääkimiste tõttu Natura 2000 alade määramise üle tuli üks projekt loendist välja jätta.

(7)

Käesolevasse ELi esimesse ühishuviprojektide loendisse kuuluvaid projekte hinnati määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 4 sätestatud ühishuviprojektide kriteeriumide alusel ja leiti, et projektid on nendega kooskõlas.

(8)

Koostööameti 17. juulil 2013 esitatud arvamust arvesse võttes tagati regioonidevaheline sidusus.

(9)

Ühishuviprojektid on loetletud määruse (EL) nr 347/2013 I lisas esmatähtsate koridoride järjekorras. Projektid ei ole loetletud tähtsuse järjekorras.

(10)

Ühishuviprojektid on loendisse kantud kas eraldiseisvate ühishuviprojektidena või mitmest ühishuviprojektist koosneva klastri osana. Mõned ühishuviprojektid on koondatud klastrisse nende vastastikuse sõltuvuse, potentsiaalselt konkureeriva või konkureeriva sisu tõttu (2). Kõigi ühishuviprojektide suhtes kohaldatakse määrusega (EL) nr 347/2013 antud ühesuguseid õigusi ja kohustusi.

(11)

ELi loendisse kuuluvad eri rakendusetappides olevad ühishuviprojektid. Mõni on veel algetapis, st teostatavusuuringueelses, teostatavusuuringu või hindamise etapis. Sellisel juhul tuleb korraldada lisauuringuid, et tõendada projektide tehnilist ja majanduslikku tasuvust ning kooskõla ELi õigustikuga, eelkõige ELi keskkonnaõigustikuga. Selle käigus tuleks võimalik keskkonnamõju nõuetekohaselt välja selgitada, seda hinnata ning vältida või leevendada.

(12)

Selliste projektide (eelkõige veel algetapis olevate projektide) lisamine ELi ühishuviprojektide loendisse ei mõjuta asjaomaste keskkonnamõju hindamise ja loaandmise menetluste tulemust. ELi keskkonnaõigustikuga vastuolus olevad projektid tuleks ELi ühishuviprojektide loendist kustutada. Ühishuviprojektide rakendamise, sealhulgas nende kooskõla üle ELi õigustikuga, tuleks järelevalvet teostada riiklikul tasandil vastavalt määruse (EL) nr 347/2013 artiklile 5.

(13)

Vastavalt määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõikele 4 võetakse ELi loend vastu kõnealuse määruse lisana.

(14)

Määrust (EL) nr 347/2013 tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt käesoleva määruse lisale lisatakse määrusele (EL) nr 347/2013 VII lisa.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. oktoober 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 115, 25.4.2013, lk 39.

(2)  Nagu on selgitatud lisas.

LISA

Määrusele (EL) nr 347/2013 lisatakse järgmine lisa:

„VII LISA

ELi ühishuviprojektide loend („ELi loend”), millele viidatakse artikli 3 lõikes 4

A.   Komisjon kohaldas ELi loendi koostamisel järgmisi põhimõtteid.

1.   Ühishuviprojektide klastrid

Mõned ühishuviprojektid kuuluvad klastrisse nende vastastikuse sõltuvuse, potentsiaalselt konkureeriva või konkureeriva sisu tõttu. Ühishuviprojektide klastritesse koondamisel kohaldati järgmisi põhimõtteid:

—

üksteisest sõltuvate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „Klaster X, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte”. Üksteisest sõltuvate projektide klastrid on moodustatud selliste projektide väljaselgitamiseks, mis kõik on vajalikud sama riigipiire ületava kitsaskoha leevendamiseks ja mis looksid üheskoos elluviimisel sünergiat. Sellisel juhul tuleb tervet ELi hõlmava kasu realiseerimiseks ellu viia kõik projektid;

—

potentsiaalselt konkureerivate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „Klaster X, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti”. Potentsiaalselt konkureerivate projektide puhul valitseb ebakindlus riigipiire ületava kitsaskoha ulatuse osas. Sellisel juhul ei ole vaja ellu viia kõiki klastrisse kuuluvaid ühishuviprojekte. See, kas ellu viiakse kõik projektid, mitu projekti või üks projekt, jääb turu otsustada ning sõltub vajalikust projekteerimisest, loamenetlustest ja õiguslikust heakskiidust. Vajadust projektide järele, sealhulgas vajadust võimsuse järele, hinnatakse uuesti järgmise ühishuviprojektide väljaselgitamise protsessi käigus;

—

konkureerivate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „Klaster X, mis hõlmab üht järgmistest ühishuviprojektidest”. Konkureerivate projektide klastrid käsitlevad sama riigipiire ületavat kitsaskohta. Kitsaskoha ulatus on aga kindlam kui eespool teisel juhul, mistõttu on selge, et ellu tuleb viia vaid üks ühishuviprojekt. See, milline projekt ellu viiakse, jääb turu otsustada ning sõltub vajalikust projekteerimisest, loamenetlustest ja õiguslikust heakskiidust. Vajaduse korral hinnatakse vajadust projektide järele uuesti järgmise ühishuviprojektide väljaselgitamise protsessi käigus.

Kõigil ühishuviprojektidel on samad määrusega (EL) nr 347/2013 antud õigused ja kohustused.

2.   Alajaamade, vastulülitusjaamade ja kompressorjaamade seisund

Elektri valdkonnas käsitletakse alajaamu ja vastulülitusjaamu ning gaasi valdkonnas kompressorjaamu ühishuviprojektide osana ning kui need asuvad geograafiliselt samal ülekandeliinil, neid eraldi ei mainita. Neid mainitakse eraldi juhul, kui need asuvad eri asukohtades. Nende rajatiste suhtes kohaldatakse määrusega (EL) nr 347/2013 antud õigusi ja kohustusi.

B.   ELi ühishuviprojektide loend

1.   Esmatähtis koridor: Põhjamere elektrivõrk (NSOG)

Nr

Määratlus

1.1.

Klaster Belgia–Ühendkuningriik, Zeebrugge ja Canterbury vahel (praegu tuntud projektina NEMO), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.1.1.

Zeebrugge (BE) ja Richborough’ lähiümbruse (UK) võrkude sidumine

1.1.2.

Richborough’ lähiümbruse ja Canterbury (UK) vaheline riigisisene elektriliin

1.1.3.

Dungenessi ja Sellindge’i ning Sellindge’i ja Canterbury (UK) vaheline riigisisene elektriliin

1.2.

Ühishuviprojekt Belgia – kaks võrguvalmis avameresõlme, mis on ühendatud kaldal Zeebrugges (BE) asuva alajaamaga, koos ennetavate investeeringutega, mis võimaldavad tulevasi ühendusi Prantsusmaa ja/või Ühendkuningriigiga

1.3.

Klaster Taani–Saksamaa, Endrupi ja Brunsbütteli vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.3.1.

Endrupi (DK) ja Niebülli (DE) võrkude sidumine

1.3.2.

Brunsbűtteli ja Niebűlli (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4.

Klaster Taani–Saksamaa, Kassø ja Dollerni vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.4.1.

Kassø (DK) ja Audorfi (DE) võrkude sidumine

1.4.2.

Audorfi ja Hamburg/Nordi (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4.3.

Hamburg/Nordi ja Dollerni (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.5.

Ühishuviprojekt Taani–Madalmaad, Endrupi (DK) ja Eemshaveni (NL) võrkude sidumine

1.6.

Ühishuviprojekt Prantsusmaa–Iirimaa, La Martyre’i (FR) ja Great Island’i või Knockraha (IE) võrkude sidumine

1.7.

Klastri Prantsusmaa–Ühendkuningriik ühendused, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.7.1.

Prantsusmaa–Ühendkuningriik, Cotentin’i (FR) ja Exeteri (UK) lähiümbruse võrkude sidumine (praegu tuntud projektina FAB)

1.7.2.

Prantsusmaa–Ühendkuningriik, Tourbe’i (FR) ja Chillingi (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina IFA2)

1.7.3.

Prantsusmaa–Ühendkuningriik, Coquelles’i (FR) ja Folkestone’i (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina ElecLink)

1.8.

Ühishuviprojekt Saksamaa–Norra, Wilsteri (DE) ja Tonstadi (NO) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina NORD.LINK)

1.9.

Klaster, mis ühendab taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit Iirimaal ja Ühendkuningriigis, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.9.1.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Co. Offaly (IE), Pembroke’i ja Pentiri (UK) võrkude sidumine

1.9.2.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Coolkeeragh’–Coleraine’i sõlmede (IE) ning Hunterstoni jaama, Islay’, Argylli ja avamere tuulepargi C (UK) võrkude sidumine

1.9.3.

Iirimaa–Ühendkuningriik, põhjasõlme, Dublini ja Codling Banki (IE) ning Trawsfynydi ja Pembroke’i (UK) võrkude sidumine

1.9.4.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Iiri keskmaa ja Pembroke’i (UK) võrkude sidumine

1.9.5.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Iiri keskmaa ja Devonis asuva Alverdiscotti (UK) võrkude sidumine

1.9.6.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Iiri ranniku ja Pembroke’i (UK) võrkude sidumine

1.10.

Ühishuviprojekt: võrkude sidumine Norra–Ühendkuningriigi vahel

1.11.

Iirimaa elektrisalvestusprojektide ja Ühendkuningriiki suunduvate asjaomaste ühenduste klaster, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.11.1.

Pumpelektrijaamad Loode-Iirimaal

1.11.2.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Loode-Iirimaa ja Midlandsi (UK) võrkude sidumine

1.11.3.

(Merevee) pumpelektrijaamad Iirimaal Glinskis

1.11.4.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Mayos asuva Glinski (IE) ja Deeside’is asuva Connah’s Quai (UK) võrkude sidumine

1.12.

Ühishuviprojekt: pneumoakumulatsioonijaam Ühendkuningriigis Larne’is

2.   Esmatähtis koridor: põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas

Nr

Määratlus

2.1.

Ühishuviprojekt: Lääne-Tirooli ja Zell-Ziller’i (AT) vaheline riigisisene elektriliin võimsuse suurendamiseks Austria ja Saksamaa piiril

2.2.

Klaster Belgia–Saksamaa, Lixhe ja Oberzieri vahel (praegu tuntud projektina ALEGrO), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.2.1.

Lixhe (BE) ja Oberzieri (DE) võrkude sidumine

2.2.2.

Lixhe ja Herdereni (BE) vaheline riigisisene elektriliin

2.2.3.

Zutendaali (BE) uus alajaam

2.3.

Klaster Belgia–Luksemburg, võimsuse suurendamine BE–LU piiril, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.3.1.

Schifflange’i (LU) faasinihuti kooskõlastatud ehitus ja käitamine

2.3.2.

Aubange’i (BE) ja Bascharage’i/Schifflange’i (LU) võrkude sidumine

2.4.

Ühishuviprojekt Prantsusmaa–Itaalia, Codrongianose (IT), Lucciana (Korsika, FR) ja Suvereto (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina SA.CO.I. 3)

2.5.

Klaster Prantsusmaa–Itaalia, Grande Ile’i ja Piossasco vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.5.1.

Grande Ile’i (FR) ja Piossasco (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Savoie-Piemont)

2.5.2.

Trino ja Lacchiarella (IT) vaheline riigisisene elektriliin

2.6.

Ühishuviprojekt Hispaania, Santa Llogaia ja Bescanó (ES) vaheline riigisisene elektriliin, et suurendada Bescanó (ES) ja Baixas’i (FR) vahelise ühenduse võimsust

2.7.

Ühishuviprojekt Prantsusmaa–Hispaania, Akvitaania (FR) ja Baskimaa (ES) võrkude sidumine

2.8.

Ühishuviprojekt: Arkales (ES) asuva faasinihuti kooskõlastatud ehitus ja käitamine, et suurendada Argia (FR) ja Arkale (ES) vahelise ühenduse võimsust

2.9.

Ühishuviprojekt Saksamaa, Osterathi ja Philippsburgi (DE) vaheline riigisisene elektriliin, et suurendada võimsust läänepiiril

2.10.

Ühishuviprojekt Saksamaa, Brunsbüttel-Grοβgartachi ja Wilster-Grafenrheinfeldi (DE) vaheline riigisisene elektriliin, et suurendada võimsust põhja- ja lõunapiiril

2.11.

Klaster Saksamaa–Austria–Šveits, Bodeni järve piirkonna võimsuse suurendamine, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.11.1.

piiriala (DE), Meiningeni (AT) ja Rüthi (CH) võrkude sidumine

2.11.2.

riigisisene elektriliin piirkonnas Rommelsbachi punktist Herbertingenisse, Herbertingenist Tiengenisse, Wullenstetteni punktist Niederwangeni punkti (DE) ja DE–AT piirialale

2.12.

Ühishuviprojekt Saksamaa–Madalmaad, Niederrheini (DE) ja Doetinchemi (NL) võrkude sidumine

2.13.

Klastri Iirimaa–Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa) ühendused, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

2.13.1.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Woodlandi (IE) ja Turleenani (UK – Põhja-Iirimaa) võrkude sidumine

2.13.2.

Iirimaa–Ühendkuningriik, Srananagh’ (IE) ja Turleenani (UK – Põhja-Iirimaa) võrkude sidumine

2.14.

Ühishuviprojekt Itaalia–Šveits, Thusis/Silsi (CH) ja Verderio Inferiore (IT) võrkude sidumine

2.15.

Klaster Itaalia–Šveits, võimsuse suurendamine IT–CH piiril, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.15.1.

Airolo (CH) ja Baggio (IT) võrkude sidumine

2.15.2.

Magenta alajaama (IT) kaasajastamine

2.15.3.

Pavia ja Piacenza (IT) vaheline riigisisene elektriliin

2.15.4.

Tirano ja Verderio (IT) vaheline riigisisene elektriliin

2.16.

Klaster Portugal, võimsuse suurendamine PT–ES piiril, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.16.1.

Pedralva ja Alfena (PT) vaheline riigisisene elektriliin

2.16.2.

Pedralva ja Vila Fria B (PT) vaheline riigisisene elektriliin

2.16.3.

Frades B, Ribeira de Pena ja Feira (PT) vaheline riigisisene elektriliin

2.17.

Ühishuviprojekt Portugal–Hispaania, Vila Fria – Vila do Conde – Recarei (PT) ja Beariz – Fontefría (ES) võrkude sidumine

2.18.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaama võimsuse suurendamine Austrias Tiroolis Kaunertalis

2.19.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaam Austrias – Obervermuntwerk II, Vorarlbergi liidumaa

2.20.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaama Limberg III võimsuse suurendamine Austrias Salzburgis

2.21.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaam Saksamaal Riedlis

3.   Esmatähtis koridor: põhja-lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas

Nr

Määratlus

3.1.

Klaster Austria–Saksamaa, St. Peteri ja Isari vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.1.1.

St. Peteri (AT) ja Isari (DE) võrkude sidumine

3.1.2.

St. Peteri ja Tauerni (AT) vaheline riigisisene elektriliin

3.1.3.

St. Peteri ja Ernsthofeni (AT) vaheline riigisisene elektriliin

3.2.

Klaster Austria–Itaalia, Lienzi ja Veneto piirkonna vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.2.1.

Lienzi (AT) ja Veneto piirkonna (IT) võrkude sidumine

3.2.2.

Lienzi ja Obersielachi (AT) vaheline riigisisene elektriliin

3.2.3.

Volpago ja Põhja-Veneetsia (IT) vaheline riigisisene elektriliin

3.3.

Ühishuviprojekt Austria–Itaalia, Naudersi (AT) ja Milano piirkonna (IT) võrkude sidumine

3.4.

Ühishuviprojekt Austria–Itaalia, Wurmlachi (AT) ja Somplago (IT) võrkude sidumine

3.5.

Klaster Bosnia ja Hertsegoviina–Horvaatia, Banja Luka ja Lika vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.5.1.

Banja Luka (BA) ja Lika (HR) võrkude sidumine

3.5.2.

Brinje, Lika, Velebiti ja Konjsko (HR) vahelised riigisisesed ühendused

3.6.

Klaster Bulgaaria võimsuse suurendamine koos Kreeka ja Rumeeniaga, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.6.1.

Vetreni ja Blagoevgradi (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.6.2.

Tsarevetsi ja Plovdivi (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.7.

Klaster Bulgaaria–Kreeka, Maritsa East 1 ja N. Santa vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.7.1.

Maritsa East 1 (BG) ja N. Santa (EL) võrkude sidumine

3.7.2.

Maritsa East 1 ja Plovdiv (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.7.3.

Maritsa East 1 ja Maritsa East 3 (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.7.4.

Maritsa East 1 ja Burgase (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.

Klaster Bulgaaria–Rumeenia võimsuse suurendamine, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.8.1.

Dobrudja ja Burgase (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.2.

Vidino ja Svoboda (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.3.

Svoboda (BG) ja Varna (BG) – Stupina (RO) ühenduse jaotuskoha (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.4.

Cernavoda ja Stalpu (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.5.

Gutinase ja Smardani (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.6.

Gadalini ja Suceava (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.9.

Klaster Horvaatia–Ungari–Sloveenia, Žerjaveneci/Hevizi ja Cirkovce vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.9.1.

Žerjaveneci (HR)/Hevizi (HU) ja Cirkovce (SI) võrkude sidumine

3.9.2.

Divača ja Beričevo (SI) vaheline riigisisene elektriliin

3.9.3.

Beričevo ja Podlogi (SI) vaheline riigisisene elektriliin

3.9.4.

Podlogi ja Cirkovce (SI) vaheline riigisisene elektriliin

3.10.

Klaster Iisrael–Küpros–Kreeka, Hadera ja Atika piirkonna vahel (praegu tuntud projektina Euro Asia Interconnector), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.10.1.

Hadera (IL) ja Vasilikose (CY) võrkude sidumine

3.10.2.

Vasilikose (CY) ja Kreetal asuva Korakia (EL) võrkude sidumine

3.10.3.

Kreetal asuva Korakia ja Atika piirkonna (EL) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.

Klaster Tšehhi Vabariigi riigisisesed ühendused, et suurendada võimsust põhjalääne ja lõunapiiril, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.11.1.

Vernerovi ja Vitkovi (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.2.

Vitkovi ja Prestice (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.3.

Prestice ja Kocini (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.4.

Kocini ja Mirovka (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.5.

Mirovka ja Cebini (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.12.

Ühishuviprojekt Saksamaa, Lauchstädti ja Meitingeni vaheline riigisisene elektriliin, et suurendad võimsust idapiiril

3.13.

Ühishuviprojekt Saksamaa, Halle/Saale ja Schweinfurti vaheline riigisisene elektriliin, et suurendada võimsust Põhja-lõuna koridori idapiirkonnas

3.14.

Klaster Saksamaa–Poola, Eisenhüttenstadti ja Plewiska vahel (praegu tuntud projektina GerPol Power Bridge), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.14.1.

Eisenhüttenstadti (DE) ja Plewiska (PL) võrkude sidumine

3.14.2.

Krajniki ja Baczyna (PL) vaheline riigisisene elektriliin

3.14.3.

Mikułowa ja Świebodzice (PL) vaheline riigisisene elektriliin

3.15.

Klaster Saksamaa–Poola, Vierradeni ja Krajniki vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.15.1.

Vierradeni (DE) ja Krajniki (PL) võrkude sidumine

3.15.2.

Krajniki (PL) – Vierradeni (DE) ja Mikulowa (PL) – Hagenwerderi (DE) ühenduste faasinihutite kooskõlastatud ehitus ja käitamine

3.16.

Klaster Ungari–Slovakkia, Gőnyũ ja Gabčikovo vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.16.1.

Gőnyũ (HU) ja Gabčikovo (SK) võrkude sidumine

3.16.2.

Veľký Ďuri ja Gabčikovo (SK) vaheline riigisisene elektriliin

3.16.3.

Győri alajaama (HU) laiendamine

3.17.

Ühishuviprojekt Ungari–Slovakkia, Sajóvánka (HU) ja Rimavská Sobota (SK) võrkude sidumine

3.18.

Klaster Ungari–Slovakkia, Kisvárda piirkonna ja Veľké Kapušany vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.18.1.

Kisvárda piirkonna (HU) ja Veľké Kapušany (SK) võrkude sidumine

3.18.2.

Lemešany ja Veľké Kapušany (SK) vaheline riigisisene elektriliin

3.19.

Klaster Itaalia–Montenegro, Villanova ja Lastva vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.19.1.

Villanova (IT) ja Lastva (ME) võrkude sidumine

3.19.2.

Fano ja Teramo (IT) vaheline riigisisene elektriliin

3.19.3.

Foggia ja Villanova (IT) vaheline riigisisene elektriliin

3.20.

Klaster Itaalia–Sloveenia, Lääne-Udine ja Okroglo vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.20.1.

Lääne-Udine (IT) ja Okroglo (SI) võrkude sidumine

3.20.2.

Lääne-Udine ja Redipuglia (IT) vaheline riigisisene elektriliin

3.21.

Ühishuviprojekt Itaalia–Sloveenia, Salgareda (IT) ja Divača – Bericevo piirkonna (SI) võrkude sidumine

3.22.

Klaster Rumeenia–Serbia, Resita ja Pancevo vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.22.1.

Resita (RO) ja Pancevo (RS) võrkude sidumine

3.22.2.

Portile de Fieri ja Resita (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.22.3.

Resita ja Timisoara/Sacalazi (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.22.4.

Aradi ja Timisoara/Sacalazi (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.23.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaam Bulgaarias Yadenitsas

3.24.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaam Kreekas Amfilochias

3.25.

Ühishuviprojekt: akudel põhinevad salvestussüsteemid Lõuna-Itaalia keskosas

3.26.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaam Poolas Mlotys

4.   Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava

Nr

Määratlus

4.1.

Ühishuviprojekt Taani–Saksamaa, Ishoj/Bjæverskovi (DK) ja Bentwischi/Güstrowi (DE) võrkude sidumine avamere tuuleparkide Kriegers Flak (DK) ja Baltic 2 (DE) kaudu (praegu tuntud projektina Kriegers Flak Combined Grid Solution)

4.2.

Klaster Eesti–Läti, Kilingi-Nõmme ja Riia vahel (praegu tuntud projektina 3. ühendus), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.2.1.

Kilingi-Nõmme (EE) ja Riia 2. koostootmisjaama alajaama (LV) võrkude sidumine

4.2.2.

Harku ja Sindi (EE) vaheline riigisisene elektriliin

4.3.

Ühishuviprojekt Eesti–Läti–Leedu võrkude üheaegne sidumine Mandri-Euroopa võrkudega

4.4.

Klaster Läti–Rootsi, võimsuse suurendamine (praegu tuntud projektina NordBalt), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.4.1.

Ventspilsi, Tume ja Imanta (LV) vaheline riigisisene elektriliin

4.4.2.

Ekhyddani ja Nybro – Hemsjö (SE) vaheline riigisisene elektriliin

4.5.

Klaster Leedu–Poola, Alytuse (LT) ja Elki (PL) vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.5.1.

Alytuse (LT) ja LT/PL piiri vahelise ühenduse LT osa

4.5.2.

Stanisławówi ja Olsztyn Mątki (PL) vaheline riigisisene elektriliin

4.5.3.

Kozienice ja Siedlce Ujrzanówi (PL) vaheline riigisisene elektriliin

4.5.4.

Płocki ja Olsztyn Mątki (PL) vaheline riigisisene elektriliin

4.6.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaam Eestis Muugal

4.7.

Ühishuviprojekt: pumpelektrijaama võimsuse suurendamine Leedus Kruonises

5.   Esmatähtis koridor: põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas

Kahesuunalisi vooge võimaldavad projektid Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahel

Nr

Määratlus

5.1.

Klaster, mille raames luuakse kahesuunalised vood Põhja-Iirimaalt Suurbritanniasse ja Iirimaale ning ka Iirimaalt Ühendkuningriiki, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

5.1.1.

Füüsiline vastassuunavoog Moffati ühenduspunktis (Iirimaa – Ühendkuningriik)

5.1.2.

Šotimaalt Põhja-Iirimaale suunduva torujuhtme kaasajastamine füüsilise vastassuunavoo kasutuselevõtuks Ballylumfordi ja Twynholmi vahel

5.1.3.

Larne’is asuva (Põhja-Iirimaa) Islandmagee maa-aluse gaasihoidla väljaehitamine

5.2

Ühishuviprojekt: Edela-Šotimaal Cludeni ja Brighouse Bay vahelisel kaldal asuva süsteemi mestimine (Ühendkuningriik)

5.3

Ühishuviprojekt: Tarberti ja Ballylongfordi (Iirimaa) vahel asuv Shannoni veeldatud maagaasi terminal

Kahesuunalisi vooge võimaldavad projektid Portugali, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel

Nr

Määratlus

5.4.

Ühishuviprojekt: 3. ühenduspunkt Portugali ja Hispaania vahel

5.5.

Ühishuviprojekt: Hispaania – Prantsusmaa idatelg – ühenduspunkt Pürenee poolsaare ja Le Perthus’i vahel Prantsusmaal (praegu tuntud projektina Midcat)

5.6.

Ühishuviprojekt: Prantsusmaa lõunast põhja suunduva võrgu tugevdamine – Obergailbachi/Medelsheimi ühenduspunkti (Prantsusmaa) kaudu Prantsusmaalt Saksamaale suunduv vastassuunavoog

5.7.

Ühishuviprojekt: Prantsusmaa lõunast põhja suunduva võrgu tugevdamine (Burgundia torujuhtme Etrez’ ja Voisines’i (Prantsusmaa) vaheline lõik)

5.8.

Ühishuviprojekt: Prantsusmaa lõunast põhja suunduva võrgu tugevdamine (Ida-Lyoni torujuhtme Saint-Aviti ja Etrez’ (Prantsusmaa) vaheline lõik)

Kahesuunalised vood Itaalia, Šveitsi, Saksamaa ja Belgia – Prantsusmaa vahel

Nr

Määratlus

5.9.

Ühishuviprojekt: vastassuunavooühendus Šveitsi ja Prantsusmaa vahel

5.10.

Ühishuviprojekt: vastassuunavooühendus torujuhtmel TENP Saksamaal

5.11.

Ühishuviprojekt: vastassuunavooühendus Itaalia ja Šveitsi vahel Passo Gries’i ühenduspunktis

5.12.

Ühishuviprojekt: vastassuunavooühendus torujuhtmel TENP Eynatteni ühenduspunktis (Saksamaa)

Madalmaade, Belgia, Prantsusmaa ja Luksemburgi vaheliste ühenduste arendamine

Nr

Määratlus

5.13.

Ühishuviprojekt: Pitgami (Prantsusmaa) ja Maldegemi (Belgia) vaheline uus ühendus

5.14.

Ühishuviprojekt: Prantsusmaa lõunast põhja suunduva võrgu tugevdamine (Arc de Dierrey torujuhtme Cuvilly, Dierrey ja Voisines’i (Prantsusmaa) vaheline lõik)

5.15.

Klaster, mille raames optimeeritakse Madalmaade gaasikompressoreid, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

5.15.1.

Emden (Norrast Madalmaadesse)

5.15.2.

Winterswijk/Zevenaar (Madalmaadest Saksamaale)

5.15.3.

Bocholtz (Madalmaadest Saksamaale)

5.15.4.

's Gravenvoeren (Madalmaadest Belgiasse)

5.15.5.

Hilvarenbeek (Madalmaadest Belgiasse)

5.16.

Ühishuviprojekt: Zeebrugge veeldatud maagaasi terminali laiendamine.

5.17.

Klaster Luksemburgi, Prantsusmaa ja Belgia vahel, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

5.17.1.

Prantsusmaa ja Luksemburgi võrkude sidumine

5.17.2.

Belgia ja Luksemburgi vahelise ühenduse tugevdamine

Muud projektid

Nr

Määratlus

5.18.

Ühishuviprojekt: Saksamaa võrgu tugevdamine, et tugevdada ühendusvõimsust Austriaga (praegu tuntud Monaco torujuhtme I etapina) (Haiming/Burghausen-Finsing)

5.19.

Ühishuviprojekt: Malta ühendamine Euroopa gaasivõrguga (torujuhe Itaaliasse Gelasse ning ujuv veeldatud maagaasi hoidla ja taasgaasistusjaam)

5.20.

Ühishuviprojekt: torujuhe Alžeeria ning Itaalia (Sardiinia) ja Prantsusmaa (Korsika) vahel (praegu tuntud Galsi ja Cyréné torujuhtmetena)

6.   Esmatähtis koridor: põhja-lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas

Kahesuunalisi vooge võimaldavad projektid Poola, Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Ungari vahel, mis ühendavad Poola ja Horvaatia veeldatud maagaasi terminale

Nr

Määratlus

6.1.

Klaster Poola–Tšehhi Vabariigi ühenduse kaasajastamiseks ja seonduvateks sisemisteks parandusteks Lääne-Poolas, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.1.1.

Poola–Tšehhi Vabariigi ühendus (praegu tuntud projektina Stork II): Libhošť – Hať (CZ–PL) – Kedzierzyn (PL)

6.1.2.

torujuhe Lwoweki ja Odolanowi vahel

6.1.3.

Odolanowi kompressorjaam

6.1.4.

torujuhe Czeszówi ja Wierzchowice vahel

6.1.5.

torujuhe Czeszówi ja Kiełczówi vahel

6.1.6.

torujuhe Zdzieszowice ja Wrocławi vahel

6.1.7.

torujuhe Zdzieszowice ja Kędzierzyni vahel

6.1.8.

torujuhe Tworógi ja Tworzeni vahel

6.1.9.

torujuhe Tworógi ja Kędzierzyni vahel

6.1.10.

torujuhe Pogorska Wola ja Tworzeni vahel

6.1.11.

torujuhe Strachocina ja Pogórska Wola vahel

6.2.

Klaster Poola–Slovakkia ühendamiseks ja seonduvateks sisemisteks parandusteks Ida-Poolas, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.2.1.

Poola–Slovakkia ühendus

6.2.2.

Rembelszczyzna kompressorjaam

6.2.3.

torujuhe Rembelszczyzna ja Wola Karczewska vahel

6.2.4.

torujuhe Wola Karczewska ja Wronówi vahel

6.2.5.

Wronówi sõlm

6.2.6.

torujuhe Rozwadówi, Końskowola ja Wronówi vahel

6.2.7.

torujuhe Jarosławi ja Rozwadówi vahel

6.2.8.

torujuhe Hermanowice ja Jarosławi vahel

6.2.9.

torujuhe Hermanowice ja Strachocina vahel

6.3.

Ühishuviprojekt: Slovakkia–Ungari ühendatud gaasivõrgud Vel’ké Zlievce (SK), Balassagyarmati (SK–HU piir) ja Vecsése (HU) vahel

6.4.

Ühishuviprojekt: Austria–Tšehhi kahesuunaline ühendus Baumgarteni (AT), Reinthali (CZ/AT piir) ja Brečlavi (CZ) vahel

Projektid gaasi transpordiks Horvaatia veeldatud maagaasi terminalist naaberriikidesse

Nr

Määratlus

6.5.

Klaster: Krki veeldatud maagaasi taasgaasistamisjaam ja varutorujuhtmed Ungarisse, Sloveeniasse ja Itaaliasse, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.5.1.

Krki (HR) veeldatud maagaasi taasgaasistamisjaam

6.5.2.

torujuhe Zlobin – Bosiljevo – Sisak – Kozarac – Slobodnica (HR)

6.5.3.

veeldatud maagaasi varutorujuhte Omišalj – Zlobin (HR) – Rupa (HR)/Jelšane (SI) – Kalce (SI) või

6.5.4.

torujuhe Omišalj (HR) – Casal Borsetti (IT)

6.6.

Ühishuviprojekt: ühendus Horvaatia ja Sloveenia vahel (Bosiljevo – Karlovac – Lučko – Zabok – Rogatec (SI))

6.7.

Ühishuviprojekt: ühendus Sloveenia ja Itaalia vahel (Gorizia (IT)/Šempeter (SI) – Vodice (SI))

Projektid, millega võimaldatakse gaasi transporti lõunapoolsest gaasikoridorist ja/või Kreekas asuvatest veeldatud maagaasi terminalidest läbi Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Serbia ning edasi Ungarisse ja Ukrainasse, sealhulgas vastassuunavoovõimekus lõunast põhja ning transiidi- ja transpordisüsteemide integreerimine

Nr

Määratlus

6.8.

Klaster: Kreeka ja Bulgaaria võrkude sidumine ning vajalikud arendused Bulgaarias, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.8.1.

Kreeka ja Bulgaaria ühendus (praegu tuntud projektina IGB) Komotini (EL) ja Stara Zagora (BG) vahel

6.8.2.

Bulgaaria transpordisüsteemi vajalik rekonstrueerimine, kaasajastamine ja laiendamine

6.9.

Klaster: Kreeka veeldatud maagaasi terminal, mis hõlmab üht järgmistest ühishuviprojektidest:

6.9.1.

sõltumatu maagaasisüsteem LNG Greece

6.9.2.

Egeuse veeldatud maagaasi imporditerminal

6.10.

Ühishuviprojekt: gaasiühendus Bulgaaria ja Serbia vahel (praegu tuntud projektina IBS)

6.11.

Ühishuviprojekt: alaline vastassuunavoog Kreeka–Bulgaaria piiril Kula (BG) ja Sidirokastro (EL) vahel

6.12.

Ühishuviprojekt: Bulgaariast Kreekasse suunduva olemasoleva torujuhtme transpordivõimsuse suurendamine

6.13.

Klaster: Rumeenia – Ungari – Austria transpordikoridor, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.13.1.

Városföld-Ercsi – Győri torujuhe + Városföldi kompressorjaama laiendamine + odoreerimise kesksüsteemi kaasajastamine

6.13.2.

torujuhe Ercsi ja Százhalombatta vahel

6.13.3.

Csanádpalota või Algyő kompressorjaam

6.14.

Ühishuviprojekt: Rumeenia–Ungari vastassuunavoog Csanádpalotas või Algyős (HU)

6.15.

Klaster: transiidi- ja transpordisüsteemi integreerimine ning vastassuunavoo rakendamine Rumeenias, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.15.1.

Rumeenia transiidi- ja transpordisüsteemi integreerimine

6.15.2.

vastassuunavoog Isacceas

Projektid, millega võimaldatakse lõunapoolsest gaasikoridorist ja/või veeldatud maagaasi terminalidest Itaaliasse jõudva gaasi transporti edasi põhja poole Austriasse, Saksamaale ja Tšehhi Vabariiki (ning Põhja-lõuna ühendatud gaasivõrkudesse Lääne-Euroopas)

Nr

Määratlus

6.16.

Ühishuviprojekt: gaasijuhe Tauerngasleitung (TGL) Haimingi (AT)/Überackerni (DE) ja Tarvisio (IT) vahel

6.17.

Ühishuviprojekt: ühendus Oberkappeliga (AT) Tšehhi transpordisüsteemi lõunaharust

6.18.

Ühishuviprojekt: torujuhe Adriatica (IT)

6.19.

Ühishuviprojekt: Aadria mere põhjakaldal asuv veeldatud maagaasi terminal (IT) (1)

Projektid, millega arendatakse maa-aluste gaasihoidlate võimsust Kagu-Euroopas

Nr

Määratlus

6.20.

Klaster: gaasihoidlate võimsuse suurendamine Kagu-Euroopas, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

6.20.1.

uue hoidla rajamine Bulgaaria territooriumil

6.20.2.

Chireni maa-aluse hoidla laiendamine

6.20.3.

Lõuna-Kavala hoidla Kreekas

6.20.4.

Depomureși hoidla Rumeenias

Muud projektid

Nr

Määratlus

6.21.

Ühishuviprojekt: Joonia–Aadria torujuhe (Fieri (AB) ja Spliti (HR) vahel)

6.22.

Klaster: Aserbaidžaani, Gruusia ja Rumeenia ühendamise projekt, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.22.1.

torujuhe Constanta (RO) – Arad – Csanádpalota (HU) (praegu tuntud projektina AGRI)

6.22.2.

veeldatud maagaasi terminal Constantas (RO)

6.23.

Ühishuviprojekt: Ungari ja Sloveenia ühendus (Nagykanizsa – Tornyiszentmiklós (HU) – Lendava (SI) – Kidričevo)

7.   Esmatähtis koridor: lõunapoolne gaasikoridor

Nr

Määratlus

7.1.

Klaster: integreeritud, spetsiaalne ja mastabeeritav transporditaristu ning seonduv varustus minimaalselt 10 miljardi kuupmeetri gaasi transpordiks aastas uutest allikatest Kaspia mere piirkonnas, läbi Gruusia ja Türgi, jõudes ELi lõppturgudele kahe võimaliku koridori kaudu: üks läbib Kagu-Euroopat ja jõuab Austriasse, teine läbi Aadria mere Itaaliasse, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

7.1.1.

torujuhe EList Türgi, Gruusia, Aserbaidžaani ja Kaspia mere kaudu Türkmenistani praegu tuntud kombinatsioonina projektidest „Trans Anatolia Natural Gas Pipeline” (TANAP), „Expansion of the South-Caucasus Pipeline” (SCP-(F)X) ja „Trans-Caspian Gas Pipeline” (TCP))

7.1.2.

Kompressorjaam Kipis (EL)

7.1.3.

torujuhe Kreekast Albaania ja Aadria mere kaudu Itaaliasse [praegu tuntud projektina „Trans-Adriatic Pipeline” (TAP)]

7.1.4.

torujuhe Kreekast Aadria mere kaudu Itaaliasse [praegu tuntud projektina „Interconnector Turkey-Greece-Italy” (ITGI)]

7.1.5.

torujuhe Bulgaariast Rumeenia ja Ungari kaudu Austriasse

7.2.

Klaster: integreeritud, spetsiaalne ja mastabeeritav transporditaristu ning seonduv varustus minimaalselt 8 miljardi kuupmeetri gaasi transpordiks aastas uutest allikatest Kaspia mere piirkonnas (Aserbaidžaanist ja Türkmenistanist) Rumeeniasse, sealhulgas järgmised projektid:

7.2.1.

merealune torujuhe Türkmenistanist Kaspia mere kaudu Aserbaidžaani (praegu tuntud projektina „Trans-Caspian Gas Pipeline” (TCP))

7.2.2.

Aserbaidžaanist Gruusia kaudu Türki suunduva torujuhtme kaasajastamine (praegu tuntud projektina „Expansion of the South-Caucasus Pipeline” (SCP-(F)X))

7.2.3.

Gruusiast Rumeeniasse suunduv merealune torujuhe (praegu tuntud projektina „White Stream”)

7.3.

Klaster: gaasitaristu ja seonduv varustus gaasi transpordiks uutest allikatest Vahemere idapiirkonna avamereväljadelt, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

7.3.1.

torujuhe Küprose rannikult Kreeta kaudu Kreeka maismaale

7.3.2.

Küprose veeldatud maagaasi hoidla (praegu tuntud projektina „Mediterranean Gas Storage”)

7.4.

Klaster: ühendused Türgiga, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

7.4.1.

Kompressorjaam Kipis (EL) minimaalse suutlikkusega 3 miljardit kuupmeetrit aastas

7.4.2.

Türgi ja Bulgaaria ühendus minimaalse suutlikkusega 3 miljardit kuupmeetrit aastas (praegu tuntud projektina „ITB”)

8.   Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava

Nr

Määratlus

8.1.

Klaster: veeldatud maagaasi tarned Läänemere idaosas, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

8.1.1.

Eesti ja Soome ühendus „Balticconnector” ja

8.1.2.

üks järgmistest veeldatud maagaasi terminalidest:

8.1.2.1.

veeldatud maagaasi terminal Finngulf

8.1.2.2.

Paldiski veeldatud maagaasi terminal

8.1.2.3.

Tallinna veeldatud maagaasi terminal

8.1.2.4.

Läti veeldatud maagaasi terminal

8.2.

Klaster: taristu kaasajastamine Läänemere idaosas, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

8.2.1.

Läti ja Leedu ühenduse parandamine

8.2.2.

Eesti ja Läti ühenduse parandamine

8.2.3.

Leedus Klaipeda ja Kiemenai vahelise torujuhtme võimsuse suurendamine

8.2.4.

Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla kaasajastamine ja laiendamine

8.3.

Ühishuviprojekt: Poola ja Taani ühendus „Baltic Pipe”

8.4.

Ühishuviprojekt: võimsuse suurendamine Taani ja Saksa piiril

8.5.

Ühishuviprojekt: Poola ja Leedu ühendus (praegu tuntud projektina „GIPL”)

8.6.

Ühishuviprojekt: Göteborgi veeldatud maagaasi terminal Rootsis

8.7.

Ühishuviprojekt: Swinoujscie veeldatud maagaasi terminali võimsuse suurendamine Poolas

8.8.

Ühishuviprojekt: torujuhtme Yamal-Europe sisenemispunktide Lwowek ja Wloclawek kaasajastamine Poolas

9.   Esmatähtis koridor: Naftatarneühendused Ida-Euroopa keskosas

Nr

Määratlus

9.1.

Ühishuviprojekt: Adamowo ja Brody vaheline torujuhe, mis ühendab JSC Uktransnafta töötlemistehast Brodys (Ukraina) ja Adamowo hoidlaparki (Poola)

9.2.

Ühishuviprojekt: Bratislava (SK) ja Schwechati (AT) vaheline torujuhe

9.3.

Ühishuviprojekt: torujuhe JANAF ja Aadria mere torujuhtmed (olemasoleva torujuhtme JANAF ja Aadria mere torujuhtmete (mis ühendavad Horvaatia Omišalji meresadamat ja torujuhtme Družba lõunaharu) rekonstrueerimine, kaasajastamine, hooldus ja võimsuse suurendamine (Horvaatia, Ungari, Slovakkia))

9.4.

Ühishuviprojekt: torujuhe Litvinovi (Tšehhi Vabariik) ja Spergau (Saksamaa) vahel (toornaftajuhtme Družba pikendamine rafineerimistehaseni TRM Spergau)

9.5.

Klaster: Pommeri torujuhe (Poola), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

9.5.1.

naftaterminali ehitus Gdańskis

9.5.2.

Pommeri torujuhtme pikendamine: torujuhtme silmus ja teine juhe Plebanka hoidlapargi (Płocki lähedal) ja Gdański käitlusterminali vahel

9.6.

Ühishuviprojekt PCI TAL Plus (torujuhtme TAL võimsuse suurendamine Trieste (Itaalia) ja Ingolstadti (Saksamaa) vahel

10.   Esmatähtis valdkond: Nutivõrkude kasutuselevõtt

Nr

Määratlus

10.1.

Põhja-Atlandi rohelise tsooni projekt (Iirimaa, Ühendkuningriik/Põhja-Iirimaa): tuuleenergia väiksem piiramine, rakendades kommunikatsioonitaristut, tõhustades kontrolli võrgu üle ja kehtestades (rahvusvahelised) nõudluse juhtimise protokollid

10.2.

Green-Me (Prantsusmaa, Itaalia): taastuvenergiaallikate parem integreerimine, rakendades kõrgepinge- ning kõrge-/keskpingealajaamades automatiseerimis-, kontrolli- ja seiresüsteeme, tõhusamat kommunikatsiooni taastuvenergia tootjatega ja salvestamist esmastes alajaamades”

(1)  Põhja-Aadria mere piirkonna veeldatud maagaasi terminali täpse asukoha otsustab Itaalia kokkuleppel Sloveeniaga.

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/44

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1392/2013,

13. detsember 2013,

millega keelatakse Ühendkuningriigi lipu all sõitvatel laevadel hariliku makrelli püük IIIa ja IV püügipiirkonnas, IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 ELi vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. jaanuari 2013. aasta määrusega (EL) nr 40/2013, millega määratakse 2013. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (2) on kehtestatud kvoodid 2013. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2013. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2013. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 23, 25.1.2013, lk 54.

LISA

Nr

75/TQ40

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Kalavaru

MAC/2A34.

Liik

makrell (Scomber scombrus)

Piirkond

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb, IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–23 ELi veed

Kuupäev

27.11.2013

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/46

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1393/2013,

13. detsember 2013,

millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel laevadel meriahvenate püük V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes ning XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. jaanuari 2013. aasta määrusega (EL) nr 40/2013, millega määratakse 2013. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (2) on kehtestatud kvoodid 2013. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2013. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2013. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 23, 25.1.2013, lk 54.

LISA

Nr

76/TQ40

Liikmesriik

Hispaania

Kalavaru

RED/51214D.

Liik

meriahvenad (Sebastes spp.)

Piirkond

V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

Kuupäev

25.10.2013

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/48

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1394/2013,

13. detsember 2013,

millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel laevadel meriahvenate püük NAFO 1F püügipiirkonna Gröönimaa vetes ning V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. jaanuari 2013. aasta määrusega (EL) nr 40/2013, millega määratakse 2013. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (2) on kehtestatud kvoodid 2013. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2013. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2013. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 23, 25.1.2013, lk 54.

LISA

Nr

77/TQ40

Liikmesriik

Hispaania

Kalavaru

RED/N1G14P

Liik

meriahvenad (Sebastes spp.)

Piirkond

NAFO püügipiirkonna 1F Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

Kuupäev

25.10.2013

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/50

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1395/2013,

13. detsember 2013,

millega keelatakse Portugali lipu all sõitvatel laevadel lima-niituimlutsu püük VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1262/2012 (millega kehtestatakse 2013. ja 2014. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamereliikide kalavarudega) (2) kehtestatakse kvoodid 2013. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2013. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2013. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 356, 22.12.2012, lk 22.

LISA

Nr

79/DSS

Liikmesriik

Portugal

Kalavaru

GFB/89-

Liik

lima-niituimluts (Phycis blennoides)

Piirkond

VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

Kuupäev

2.12.2013

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/52

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1396/2013,

17. detsember 2013,

millega keelatakse Hispaania lipu all sõitvatel laevadel süvalesta püük NAFO püügipiirkonnas 3LMNO

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. jaanuari 2013. aasta määrusega (EL) nr 40/2013, millega määratakse 2013. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (2) on kehtestatud kvoodid 2013. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2013. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2013. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 23, 25.1.2013, lk 54.

LISA

Nr

82/TQ40

Liikmesriik

Hispaania

Kalavaru

GHL/N3LMNO

Liik

Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)

Piirkond

NAFO 3LMNO

Kuupäev

4.12.2013

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/54

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1397/2013,

17. detsember 2013,

millega keelatakse Ühendkuningriigi lipu all sõitvatel laevadel heeringapüük IV püügipiirkonna ELi ja Norra vetes põhja pool 53° 30′ põhjalaiust

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 21. jaanuari 2013. aasta määrusega (EL) nr 40/2013, millega määratakse 2013. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (2) on kehtestatud kvoodid 2013. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on käesoleva määruse lisas osutatud kalavaru püük samas lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvate või selles liikmesriigis registreeritud laevade puhul ammendanud 2013. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigile 2013. aastaks samas lisas osutatud kalavaru püügiks eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas sätestatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

Käesoleva määruse lisas osutatud liikmesriigi lipu all sõitvatel või selles liikmesriigis registreeritud laevadel on keelatud püüda samas lisas osutatud kalavaru alates lisas sätestatud kuupäevast. Kõnealustel laevadel on keelatud pardal hoida, ümber paigutada, ümber laadida või lossida sellist püütud kalavaru pärast nimetatud kuupäeva.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

merendus- ja kalandusasjade peadirektor

Lowri EVANS

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 23, 25.1.2013, lk 54.

LISA

Nr

80/TQ40

Liikmesriik

Ühendkuningriik

Kalavaru

HER/4AB.

Liik

Heeringas (Clupea harengus)

Piirkond

IV püügipiirkonna ELi ja Norra veed põhja pool 53° 30′ N

Kuupäev

3.12.2013

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/56

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1398/2013,

18. detsember 2013,

millega vähendatakse Ühendkuningriigile kammkarplaste, taskukrabide ja ämblikkrabide puhul 2013. aastaks eraldatud püügikoormust eelmisel aastal ületatud püügikoormuse arvelt

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artikli 106 lõikeid 1 ja 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kammkarplaste, taskukrabi ja ämblikkrabi maksimaalsed aastased püügikoormused ICES VII püügipiirkonnas eraldati Ühendkuningriigile nõukogu 19. juuli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1415/2004, millega määratakse kindlaks maksimaalne aastane püügikoormus teatavate kalastuspiirkondade ja kalapüügiliikide osas (2).

(2)

Kammkarplaste 2012. aasta maksimaalset püügikoormust suurendati Ühendkuningriigi jaoks 3 315 619 kW-püügipäevalt 3 550 619 kW-püügipäevale Iirimaa ja Madalamaadega nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) (3) artikli 20 lõike 5 kohaselt tehtud vahetuste tulemusena.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt Ühendkuningriigis läbi viidud kontrollide ja seejärel Ühendkuningriigi ametiasutustele esitatud järelepärimiste tulemusena tuvastas komisjon vasturääkivused kõnealuse määruse artikli 33 kohaselt komisjonile teatatud ja 2012. aastal tegelikult ICES VII püügipiirkonnas Ühendkuningriigi lipu all kalastavate laevade püütud kammkarplaste, taskukrabide ja ämblikkrabide püügi vahel. Need erinevused näitavad, et Ühendkuningriigi kalalaevad on rakendanud püügikoormuse taset, mis määrati laevastikule 2012. aastaks määrusega (EÜ) nr 1415/2004 ja mida kohandati vastavalt määrusele (EÜ) nr 2371/2002. Komisjon on uurimise käigus ja järelepärimiste tulemusena kogutud tõendite põhjal kindlaks teinud, et kõnealune liikmesriik on ületanud oma 2012. aasta maksimaalset püügikoormust kammkarplaste puhul 451 641 kw-püügipäeva ning taskukrabide ja ämblikkrabide puhul 38 462 kw-püügipäeva.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 106 lõikes 1 on sätestatud, et kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud püügikoormust, teeb komisjon mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevasest eraldatavast püügikoormusest.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 106 lõikes 2 on sätestatud, et püügikoormuse mahaarvamised tehakse järgmisel aastal või järgnevatel aastatel, kohaldades kõnealuses lõikes sätestatud teatavaid korrutustegureid.

(6)

Seepärast on asjakohane teha Ühendkuningriigi puhul ICES VII püügipiirkonnas kammkarpide, taskukrabi ja ämblikkrabi jaoks eraldatud püügikoormuse mahaarvamised 2013. aastal,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühendkuningriigi puhul vähendatakse määruses (EÜ) nr 1415/2004 sätestatud maksimaalset aastast püügikoormust 2013. aastal kammkarplaste, taskukrabide ja ämblikkrabide puhul vastavalt lisas sätestatule.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 258, 5.8.2004, lk 1.

(3)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

LISA

Liik

Algne maksimaalne lubatud püügikoormus 2012. aastal (1)

Kohandatud maksimaalne lubatud püügikoormus 2012. aastal

2012. aastal tegelikult rakendatud püügikoormus

Lubatud püügikoormuse ja rakendatud püügikoormuse erinevus

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 106 lõikes 2 osutatud korrutustegur

Mahaarvamine 2013. aastal

Kammkarplased ICES VII püügipiirkonnas

3 315 619

3 550 619

4 002 260

451 641

(12,7 % 2012. aasta püügikoormusest)

541 969

(ülemäärane * 1,2)

541 969

Taskukrabi ja ämblikkrabi ICES VII püügipiirkonnas

543 366

543 366

581 828

38 462

(7 % 2012. aasta püügikoormusest)

42 308

(ülemäärane * 1,1)

42 308

(1)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1415/2004 (ELT L 258, 5.8.2004, lk 1).

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/58

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1399/2013,

18. detsember 2013,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Antep Baklavası/Gaziantep Baklavası (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Gaziantep Sanayi Odasi (Gaziantepi kaubanduskoda) taotlus registreerida nimetus „Antep Baklavası”/„Gaziantep Baklavası” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Antep Baklavası”/„Gaziantep Baklavası” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 229, 8.8.2013, lk 43.

LISA

Määruse (EL) nr 1151/2012 I lisa I punktis loetletud põllumajandustooted ja toit

Klass 2.4.   Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

TÜRGI

Antep Baklavası/Gaziantep Baklavası (KGT)

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/59

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1400/2013,

18. detsember 2013,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Τοματάκι Σαντορίνης (Tomataki Santorinis) (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Kreeka taotlus registreerida nimetus „Τοματάκι Σαντορίνης” (Tomataki Santorinis) (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Τοματάκι Σαντορίνης” (Tomataki Santorinis) registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 167, 13.6.2013, lk 22.

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.6.   Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

KREEKA

Τοματάκι Σαντορίνης (Tomataki Santorinis) (KPN)

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/60

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1401/2013,

18. detsember 2013,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Yorkshire Wensleydale (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Ühendkuningriigi taotlus registreerida nimetus „Yorkshire Wensleydale” (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Yorkshire Wensleydale” registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas esitatud nimetus registreeritakse.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 231, 9.8.2013, lk 20.

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.3.   Juust

ÜHENDKUNINGRIIK

Yorkshire Wensleydale (KGT)

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/61

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1402/2013,

19. detsember 2013,

millega vähendatakse teatavate kalavarude 2013. aasta püügikvoote muude kalavarude ülepüügi tõttu eelmisel aastal ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 770/2013 seoses kogustega, mis tuleb maha arvata järgmistel aastatel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artikli 105 lõikeid 1, 2, 3 ja 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Püügikvoodid 2012. aastaks on kehtestatud järgmiste õigusaktidega:

—

nõukogu määrus (EL) nr 1225/2010, 13. detsember 2010, millega kehtestatakse 2011. ja 2012. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamereliikide kalavarudega (2);

—

nõukogu määrus (EL) nr 1256/2011, 30. november 2011, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2012. aastaks ning muudetakse määrust (EL) nr 1124/2010 (3);

—

nõukogu määrus (EL) nr 5/2012, 19. detsember 2011, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2012. aastaks (4);

—

nõukogu määrus (EL) nr 43/2012, 17. jaanuar 2012, millega määratakse ELi laevadele 2012. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (5) ning

—

nõukogu määrus (EL) nr 44/2012, 17. jaanuar 2012, millega määratakse 2012. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarude rühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse (6).

(2)

Püügikvoodid 2013. aastaks on kehtestatud järgmiste õigusaktidega:

—

nõukogu määrus (EL) nr 1262/2010, 20. detsember 2012, millega kehtestatakse 2013. ja 2014. aastaks ELi laevadele püügivõimalused seoses teatavate süvamere kalavarudega (7);

—

nõukogu määrus (EL) nr 1088/2012, 20. november 2012, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2013. aastaks (8);

—

nõukogu määrus (EL) nr 1261/2012, 20. detsember 2012, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2013. aastaks (9);

—

nõukogu määrus (EL) nr 39/2013, 21. jaanuar 2013. a., millega määratakse ELi laevadele 2013. aastaks kindlaks teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused, mis ei kuulu rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete kohaldamisalasse, (10) ning

—

nõukogu määrus (EL) nr 40/2013, 21. jaanuar 2013, millega määratakse 2013. aastaks kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavates väljaspool ELi asuvates vetes teatavate selliste kalavarude ja kalavarurühmade püügiks, mis kuuluvad rahvusvaheliste läbirääkimiste või kokkulepete reguleerimisalasse (11).

(3)

Kui komisjon teeb määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõike 1 kohaselt kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud püügikvoodid, teeb komisjon mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevastest püügikvootidest.

(4)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikele 5 tuleks siis, kui ülepüütud kalavaru kvooti ei ole võimalik hüvitada ülepüügile järgneval aastal, sest asjaomasel liikmesriigil ei ole vastavat kvooti, teha mahaarvamised tema kasutatavate muude kalavarude kvootidest samas geograafilises piirkonnas või sama kaubandusliku väärtuse ulatuses. Vastavalt komisjoni teatisele nr 2012/C 72/07 (12) tuleks sellised mahaarvamised eelistatavalt teha nende kalavarude kvootidest, mis on eraldatud samale laevastikule, mis püüdis rohkem, kui oli kvoodiga ette nähtud, ning võtta arvesse vajadust vältida tagasiheidet mitme liigiga püügipiirkonnas.

(5)

Teatavate liikmesriikide puhul ei ole võimalik rakendusmäärusega (EL) nr 770/2013 vähendada ülepüütud kalavarude kvoote, kuna asjaomastel liikmesriikidel ei olnud 2013. aastal vastavaid kvoote.

(6)

Asjaomaste liikmesriikidega on konsulteeritud seoses sellega, et kavandatud vähendamised teha kvootidest, mis on eraldatud muude kui ülepüütud kalavarude püügiks.

(7)

Leedu on ületanud oma stauriidipüügi kvoodi JAX/2A-14 (stauriid ja sellega seotud kaaspüük ICESi IIa ja IVa püügipiirkonna ELi vetes, ICESi VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas, ICESi Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes ning ICESi XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes) 606,119 tonni võrra. Kuna Leedul ei ole 2013. aastal enam kvooti JAX/2A-14, on ta esitanud taotluse, et mahaarvamine tehtaks talle samas geograafilises piirkonnas põhjaatlandi hõbekala püügiks ettenähtud kvoodist ARU/567 (põhjaatlandi hõbekala varu ICESi V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelistes vetes). Kuna Leedu on esitanud tõendid selle kohta, et nende kahe kõnealuse tööndusliku liigi keskmine väärtus asjaomase ajavahemiku jooksul erineb oluliselt, ning võttes arvesse asjaolu, et nende kahe liigi kaitsestaatus tundub olevat võrreldav, tuleks mahaarvatava koguse suuruseks määrata 400 tonni kvoodist ARU/564.

(8)

Käesolevas määruses sätestatud mahaarvamisi muude kui ülepüütud kalavarude kvootidest tuleks kohaldada ilma, et see piiraks mahaarvamisi 2013. aasta kvootidest, vastavalt järgmistele õigusaktidele:

—

komisjoni määrus (EL) nr 165/2011, (13)

—

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 185/2013 (14).

(9)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 770/2013 (15) on vähendatud teatavate kalavarude 2013. aasta püügikvoote eelmistel aastatel ülepüütud koguste võrra.

(10)

Teatavad rakendusmäärusega (EL) nr 770/2013 ette nähtud vähendamised näivad olevat suuremad kui 2013. aastal saadaolev kohandatud kvoot ning järelikult ei ole võimalik kõnealusest kvoodist kogu ettenähtud kogust maha arvata. Vastavalt komisjoni teatisele nr 2012/C 72/07 tuleks ülejäänud kogused kohandatud kvoodist maha arvata järgmistel aastatel.

(11)

Seetõttu tuleks rakendusmäärust (EL) nr 770/2013 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesoleva määruse I lisas osutatud 2013. aasta püügikvoote vähendatakse, kohaldades kõnealuses lisas sätestatud muude kalavarude kvoodi vähendamist.

2.   Lõike 1 kohaldamine ei piira määruses (EL) nr 165/2011 ja rakendusmääruses (EL) nr 185/2013 sätestatud vähendamisi.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 770/2013 lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  ELT L 336, 21.12.2010, lk 1.

(3)  ELT L 320, 3.12.2011, lk 3.

(4)  ELT L 3, 6.1.2012, lk 1.

(5)  ELT L 25, 27.1.2012, lk 1.

(6)  ELT L 25, 27.1.2012, lk 55.

(7)  ELT L 356, 22.12.2012, lk 22.

(8)  ELT L 323, 22.11.2012, lk 2.

(9)  ELT L 356, 22.12.2012, lk 19.

(10)  ELT L 23, 25.1.2013, lk 1.

(11)  ELT L 23, 25.1.2013, lk 54.

(12)  ELT C 72, 10.3.2012, lk 27.

(13)  Komisjoni määrus (EL) nr 165/2011, 22. veebruar 2011, milles sätestatakse mahaarvamised teatavatest Hispaaniale 2011. ja järgmisteks aastateks eraldatud makrellipüügikvootidest ülepüügi tõttu 2010. aastal, ELT L 48, 23.2.2011, lk 11.

(14)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 185/2013, 5. märts 2013, milles sätestatakse mahaarvamised teatavatest Hispaaniale 2013. ja järgmisteks aastateks eraldatud püügikvootidest teatavate makrellikvootide ületamise tõttu 2009. aastal, ELT L 62, 6.3.2013, lk 62.

(15)  ELT L 215, 10.8.2013, lk 1.

I LISA

MAHAARVAMISED MUUDE KUI ÜLEPÜÜTUD KALAVARUDE PÜÜGIKVOOTIDEST

Liikmesriik

Liigi kood

Piirkonna kood

Liigi nimi

Piirkonna nimetus

Lubatud lossitavad kogused 2012. aastal

(kohandatud kvoot kokku (tonnides) (1)

Püük kokku 2012

(kogus tonnides)

Kvoodi kasutamine

(%)

Lubatud lossitavate kogustega seotud ülepüük

(kogus tonnides)

Korrutustegur (2)

Täiendav korrutustegur (3)

2012. aastast jäänud mahaarvamised (4)

(kogus tonnides)

Jääk (5)

(kogus tonnides)

Vähendamised 2013

(kogus tonnides)

DK

DGS

03A-C.

Harilik ogahai

IIIa püügipiirkonna ELi veed

0

0,82

Ei kohaldata

0,82

/

/

/

/

0,82

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

DK

NEP

3A/BCD

Norra salehomaar

IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 ELi veed

/

/

/

/

/

/

/

/

0,82

DK

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

0

1,29

Ei kohaldata

1,29

/

/

/

/

1,29

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

DK

NEP

2AC4-C

Norra salehomaar

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

/

/

/

/

/

/

/

/

1,29

DK

OTH

1N2AB.

Muud liigid

I ja II püügipiirkonna Norra veed

0

4,74

Ei kohaldata

4,74

/

/

/

/

4,74

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

DK

HAD

2AC4.

Kilttursk

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna ELi veed

/

/

/

/

/

/

/

/

4,74

DK

POR

3-1234

Harilik heeringahai

Prantsuse Guajaana, Kattegat; I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkond; CECAF 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 ELi veed

0

0,32

Ei kohaldata

0,32

/

/

/

/

0,32

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

DK

ANF

2AC4-C

Merikuratlased

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

/

/

/

/

/

/

/

/

0,32

DE

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

0

0,87

Ei kohaldata

0,87

/

/

/

/

0,87

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

DE

LIN

04-C

Harilik molva

IV püügipiirkonna ELi veed

/

/

/

/

/

/

/

/

0,87

ES

DGS

15X14

Harilik ogahai

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

5

Ei kohaldata

5

/

/

/

/

5

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

ES

NEP

07.

Norra salehomaar

VII püügipiirkond

/

/

/

/

/

/

/

/

5

ES

DWS

56789-

Süvamere haid

V, VI, VII, VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

11,79

Ei kohaldata

11,79

/

/

/

/

11,79

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

ES

BLI

12INT-

Sinine molva

XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed

/

/

/

/

/

/

/

/

11,79

ES

HAD

7X7A34

Kilttursk

VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

106

106,08

100,08

0,08

/

/

/

/

0,08

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

ES

HKE

571214

Merluus

VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

/

/

/

/

/

/

/

/

0,08

ES

ORY

1CX14

Atlandi karekala

I, II, III, IV, V, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

0,16

Ei kohaldata

0,16

/

/

/

/

0,16

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

ES

BLI

12INT.

Sinine molva

XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed

/

/

/

/

/

/

/

/

0,16

ES

POK

56-14

Põhjaatlandi süsikas

VI püügipiirkond; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

13

13,1

100,77

0,10

/

/

27,60

/

27,70

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

ES

RNG

8X14.

Kalju-tömppeakala

VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

/

/

/

/

/

/

/

/

27,7

ES

POR

3-1234

Harilik heeringahai

Prantsuse Guajaana, Kattegat; I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkond; CECAF 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 ELi veed

0

0,01

Ei kohaldata

0,01

/

/

/

/

0,01

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

ES

ANF

2AC4-C

Merikuratlased

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

/

/

/

/

/

/

/

/

0,01

LT

JAX

2A-14

Stauriid ja seotud kaaspüük

IIa ja IVa püügipiirkonna ELi veed; VI, VII a–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

1 840

1 838,319

99,91

–1,681

/

/

608,80

/

606,119

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

LT

ARU

567.

Põhjaatlandi hõbekala

V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

/

/

/

/

/

/

/

/

400

NL

BSF

56712-

Süsisaba

V, VI, VII ja XII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

0

0

/

/

/

/

5

5

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

NL

GFB

567-

Lima-niituimluts

V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

/

/

/

/

/

/

/

/

5

NL

DGS

15X14

Harilik ogahai

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

1,622

Ei kohaldata

1,622

/

/

/

/

1,622

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

NL

ANF

56-14

Merikuratlased

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

/

/

/

/

/

/

/

/

1,622

NL

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

0

1,23

Ei kohaldata

1,23

/

/

/

/

1,23

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

NL

NEP

2AC4-C

Norra salehomaar

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

/

/

/

/

/

/

/

/

1,23

NL

LEZ

07.

Megrimid

VII püügipiirkond

0

0,056

Ei kohaldata

0,056

/

/

/

/

0,056

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

NL

SOL

7HJK.

Harilik merikeel

VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkond

/

/

/

/

/

/

/

/

0,056

NL

SBR

678-

Besuugo

VI, VII ja VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0 (teiste puhul 6)

8,615

143,58 (võrrelduna 6ga)

2,615

/

/

/

6

8 615

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

NL

COD

07D.

Tursk

VIId püügipiirkond

/

/

/

/

/

/

/

/

8,615

PL

GHL

1N2AB

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

0

0

0

0

/

/

/

1

1

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

PL

BSF

56712-

Süsisaba

V, VI, VII ja XII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

/

/

/

/

/

/

/

/

1

PL

HAD

2AC4

Kilttursk

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna ELi veed

0

0

0

0

/

/

/

16

16

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

PL

BSF

56712-

Süsisaba

V, VI, VII ja XII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

/

/

/

/

/

/

/

/

16

PL

MAC

2A34

Makrell

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb, IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 ELi veed

0

0

0

0

/

/

/

5

5

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

PL

COD

3BC+24

Tursk

IIIb, c, d (1) – alarajoonid 22–24

/

/

/

/

/

/

/

/

5

PL

RED

514GRN

Meriahvenad

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

0

0

0

0

/

/

/

1

1

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

PL

BSF

56712-

Süsisaba

V, VI, VII ja XII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

/

/

/

/

/

/

/

/

1

PL

WHB

1X14

Põhjaputassuu

I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

0

0

0

/

/

/

8

8

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

PL

COD

3BC+24

Tursk

IIIb, c, d (1) – alarajoonid 22–24

/

/

/

/

/

/

/

/

8

PT

GHL

1N2AB

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

0

1,508

/

0

/

/

/

11,00

12,508

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

PT

RED

1N2AB.

Meriahvenad

I ja II püügipiirkonna Norra veed

/

/

/

/

/

/

/

/

12,508

PT

NEP

08C.

Norra salehomaar

VIIIc püügipiirkond

0

0,963

Ei kohaldata

0,963

/

C

/

/

1,444

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

PT

HKE

8C3411

Merluus

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

/

/

/

/

/

/

/

/

1,444

PT

POL

08C.

Pollak

VIIIc püügipiirkond

0

0,043

Ei kohaldata

0,043

/

/

/

/

0,043

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

PT

SOO

8CDE34

Merikeel

VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

/

/

/

/

/

/

/

/

0,043

UK

DGS

15X14

Harilik ogahai

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

2,8

Ei kohaldata

2,8

/

/

/

/

2,8

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

UK

NEP

07.

Norra salehomaar

VII püügipiirkond

/

/

/

/

/

/

/

/

2,8

UK

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

0

0,3

Ei kohaldata

0,3

/

/

/

/

0,3

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

UK

NEP

2AC4-C

Norra salehomaar

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

/

/

/

/

/

/

/

/

0,3

UK

GHL

N01GRN

Uus kood GHL/NIGRN.

Süvalest

NAFO püügipiirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed

0

0,2

Ei kohaldata

0,2

/

/

/

/

0,2

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

UK

GHL

1N2AB

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

/

/

/

/

/

/

/

/

0,2

UK

HAL

514GRN

Harilik hiidlest

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

0

1,8

Ei kohaldata

1,8

/

/

/

/

1,8

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

UK

GHL

1N2AB

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

/

/

/

/

/

/

/

/

1,8

UK

NOP

2A3A4.

Norra tursik ja seotud kaaspüük

IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

0

6

Ei kohaldata

6

/

/

/

/

6

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

UK

WHB

1X14

Põhjaputassuu

I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

/

/

/

/

/

/

/

/

6

UK

POR

3-1234

Harilik heeringahai

Prantsuse Guajaana, Kattegat; I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkond; CECAF 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 ELi veed

0

0,1

Ei kohaldata

0,1

/

/

/

/

0,1

Vähendatakse järgmiste kalavarude kvooti.

UK

ANF

2AC4-C

Merikuratlased

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

/

/

/

/

/

/

/

/

0,1

(1)  Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59) artikli 20 lõike 5 kohase püügivõimaluste vahetamise, nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõike 2 kohase kvootide ülekandmise ja/või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 ning vajaduse korral määruse (EL) nr 165/2011 kohase püügivõimaluste ümberjaotamise või vähendamise arvessevõtmist.

(2)  Nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Mahaarvamise kordajat * 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.

(3)  Nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3. Täht „a” osutab sellele, et ülepüügi tõttu aastatel 2010, 2011 ja 2012 on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5. Täht „c” osutab sellele, et asjaomaste kalavarude suhtes mitmeaastase kava kohaldamise tõttu on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5.

(4)  Määrustega (EL) nr 700/2012 ja (EL) nr 1136/2012 vähendati teatavate riikide ja teatavate liikide 2012. aasta püügikvoote. Teatavate liikmesriikide puhul olid kohaldatud vähendamised suuremad kui neile 2012. aastaks antud püügikvoot, mistõttu kõnealusel aastal ei olnud võimalik kohaldada vähendamisi täies ulatuses. Tagamaks, et ka niisugustel juhtudel arvataks maha täielik kogus, on järelejäänud koguseid arvesse võetud 2013. aasta püügikvootidest tehtavate vähendamiste kindlaksmääramisel.

(5)  Aastatel enne määruse (EÜ) nr 1224/2009 jõustumist toimunud ülepüügist jäänud kogused, mida ei saa muudest varudest maha arvestada.

II LISA

Rakendusmääruse (EL) nr 770/2013 lisa asendatakse järgmisega:

„LISA

MAHAARVAMISED ÜLEPÜÜTUD KALAVARUDE PÜÜGIKVOOTIDEST

Liikmesriik

Liigi kood

Piirkonna kood

Liigi nimi

Piirkonna nimetus

Esialgne kvoot 2012

Lubatud lossitavad kogused 2012. aastal

(kohandatud kvoot kokku (tonnides)) (1)

Püük kokku 2012

(kogus tonnides)

Kvootide kasutamine seoses lubatud lossitavate kogustega (%)

Lubatud lossitavate kogustega seotud ülepüük

(kogus tonnides)

Korrutustegur (2)

Täiendav korrutustegur (3)  (4)

2012. aastast jäänud mahaarvamised

Jääk (5)

2013. aastal kohaldatud vähendamised

(kogus tonnides)

Mahaarvamine 2014. ja järgneva(te)l aasta(te)l

(kogus tonnides)

BE

PLE

7FG.

Atlandi merilest

VIIf ja VIIg püügipiirkond

46

185,9

202,9

109,14

17

/

/

/

/

17

 

BE

POL

8ABDE.

Pollak

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond

0

0

0,2

Ei kohaldata

0,2

/

/

/

/

0,2

 

DK

DGS

03A-C.

Harilik ogahai

IIIa püügipiirkonna ELi veed

0

0

0,82

Ei kohaldata

0,82

/

/

/

/

0,82

 

DK

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

0

0

1,29

Ei kohaldata

1,29

/

/

/

/

1,29

 

DK

HAD

1N2AB.

Kilttursk

I ja II püügipiirkonna Norra veed

0

0

0,16

Ei kohaldata

0,16

/

/

/

/

0,16

 

DK

HKE

2AC4-C

Merluus

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

1 119

875

918,62

104,99

43,62

/

C

/

/

65,43

 

DK

OTH

1N2AB.

Muud liigid

I ja II püügipiirkonna Norra veed

0

0

4,74

Ei kohaldata

4,74

/

/

/

/

4,74

 

DK

POR

3-1234

Harilik heeringahai

Prantsuse Guajaana, Kattegat; I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkond; CECAF 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 ELi veed

0

0

0,32

Ei kohaldata

0,32

/

/

/

/

0,32

 

DE

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

0

0

0,870

Ei kohaldata

0,87

/

/

/

/

0,87

 

IE

HAD

7X7A34

Kilttursk

VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

3 699

3 745

4 126,037

110,17

381,037

1,2

/

/

/

457,244

 

IE

PLE

7FG.

Atlandi merilest

VIIf ja VIIg püügipiirkond

197

72

76,21

105,86

4,21

/

/

/

/

4,21

 

IE

PLE

7HJK.

Atlandi merilest

VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkond

77

86

99,3

115,47

13,3

/

/

/

/

13,3

 

IE

SOL

7BC.

Harilik merikeel

VIIb ja VIIc püügipiirkond

37

37

37,688

101,86

0,688

/

/

/

/

0,688

 

IE

WHG

07A.

Merlang

VIIa püügipiirkond

52

56

57,089

101,94

1,089

/

/

/

/

1,089

 

EL

BFT

AE45WM

Harilik tuun

Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri

124,37

174,37

176,36

101,14

1,99

/

C

/

/

1,55

1,435

ES

ALF

3X14-

Limapead

III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

74

61

66,53

109,07

5,53

/

/

/

/

5,53

 

ES

BLI

5B67-

Sinine molva

Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

62

21,07

25,29

120,03

4,22

/

/

/

0,07

0

4,29

ES

BSF

56712-

Süsisaba

V, VI, VII ja XII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

124

113,12

124,57

110,12

11,45

/

/

61,52

/

72,97

 

ES

BSF

8910-

Süsisaba

VIII, IX ja X püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

11

11

52,48

477,09

41,48

/

/

0,60

/

9,23

32,85

ES

BUM

ATLANT

Sinine marliin

Atlandi ookean

24

24

34,28

142,83

10,28

/

/

/

/

10,28

 

ES

DGS

15X14

Harilik ogahai

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

0

5

Ei kohaldata

5

/

/

/

/

5

 

ES

DWS

56789-

Süvamere haid

V, VI, VII, VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

0

11,79

Ei kohaldata

11,79

/

/

/

/

11,79

 

ES

GFB

89-

Lima-niituimluts

VIII ja IX püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

242

189,8

246,24

129,74

56,44

/

/

/

/

56,44

 

ES

GHL

N3LMNO

Süvalest

NAFO 3LMNO

4 486

4 687,7

4 694,2

100,14

6,5

/

C

/

/

9,75

 

ES

HAD

5BC6A.

Kilttursk

Vb ja VIa püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

14,27

15,07

105,61

0,80

/

/

21,07

/

11,15

10,72

ES

HAD

7X7A34

Kilttursk

VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

0

106

106,08

100,08

0,08

/

/

/

/

0,08

 

ES

HKE

57 1214

Merluus

VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

9 109

12 034,1

12 351,35

102,64

317,25

/

C

/

/

475,875

 

ES

NEP

9/3411

Norra salehomaar

IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

68

88

138,3

157,16

50,3

/

C

/

/

25,15 (6)

50,30

ES

ORY

1CX14

Atlandi karekala

I, II, III, IV, V, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

0

0,16

Ei kohaldata

0,16

/

/

/

/

0,16

 

ES

POK

56-14

Põhjaatlandi süsikas

VI püügipiirkond; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

13

13,1

100,77

0,10

/

/

27,60

/

27,70

 

ES

POR

3-1234

Harilik heeringahai

Prantsuse Guajaana, Kattegat; I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkond; CECAF 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 ELi veed

0

0

0,01

Ei kohaldata

0,01

/

/

/

/

0,01

 

ES

PRA

N3L

Harilik süvameregarneel

NAFO 3L

105,5

33,8

33,8

100

0

/

/

6,30

/

6,30

 

ES

SOL

8AB.

Harilik merikeel

VIIIa ja VIIIb püügipiirkond

10

9,47

11,31

119,43

1,84

/

C

0,52

/

0,28

3

ES

USK

567EI.

Meriluts

V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

14

0,15

0,15

100

0

/

/

28,55

/

5,68

22,87

FR

HAD

7X7A34

Kilttursk

VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

11 096

11 357

11 911

104,88

554

/

/

/

/

554

 

FR

MAC

*8ABD

Makrell

VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkond

50,25

50,25

50,30

100,10

0,05

/

/

/

/

0,05

 

CY

BFT

AE45WM

Harilik tuun

Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri

66,98

16,98

17,906

105,45

0,926

/

C

/

/

1,389

 

LT

GHL

N3LMNO

Süvalest

NAFO 3LMNO

23

112,58

207,433

184,25

94,853

/

C

/

/

22

120,279

LT

JAX

2A-14

Stauriid ja seotud kaaspüük

IIa ja IVa püügipiirkonna ELi veed; VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkond; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

0

1 840

1 838,319

99,91

–1,681

/

/

608,80

/

606,119

 

NL

BSF

56712-

Süsisaba

V, VI, VII ja XII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

0

0

0

/

/

/

/

5

5

 

NL

DGS

15X14

Harilik ogahai

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

0

1,622

Ei kohaldata

1,622

/

/

/

/

1,622

 

NL

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

0

0

1,23

Ei kohaldata

1,23

/

/

/

/

1,23

 

NL

HKE

57 1214

Merluus

VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

183

56

110,565

197,44

54,565

/

C

/

/

81,848

 

NL

HKE

*57-14

Merluus

VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

6

6

6,198

103,30

0,198

/

C

/

/

0,297

 

NL

LEZ

07.

Megrimid

VII püügipiirkond

0

0

0,056

Ei kohaldata

0,056

/

/

/

/

0,056

 

NL

SBR

678-

Besuugo

VI, VII ja VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0 (teiste puhul 6)

0 (teiste puhul 6)

8,615

143,58 (võrrelduna 6ga)

2,615

 

 

/

6

8,615

 

NL

SRX

07D.

Railased

VIId püügipiirkonna ELi veed

4

12

12,015

100,13

0,015

/

/

/

/

0

0,015

PL

COD

1/2B.

Tursk

I ja IIb püügipiirkond

2 285

3 565

3 565,574

100,02

0,574

/

/

/

/

0,574

 

PL

GHL

1N2AB

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

0

0

0

0

0

/

/

/

1

1

 

PL

HAD

2AC4

Kilttursk

IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna ELi veed

0

0

0

0

0

/

/

/

16

16

 

PL

HER

3D-R30

Heeringas

Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 ELi veed

19 537

19 537

21 270,651

108,87

1 733,651

1,1

/

/

/

1 907,016

 

PL

MAC

2A34

Makrell

IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb, IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 ELi veed

0

0

0

0

0

/

/

/

5

5

 

PL

RED

514GRN

Meriahvenad

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

0

0

0

0

0

/

/

/

1

1

 

PL

SPR

3BCD-C

Kilu ja seotud kaaspüük

Alarajoonide 22–32 ELi veed

66 128

66 128

66 605,314

100,72

477,314

/

/

/

/

0

477,314

PL

WHB

1X14

Põhjaputassuu

I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

0

0

0

0

/

/

/

8

8

 

PT

ALF

3X14-

Limapead

III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

214

203

239,129

117,8

36,129

/

A

/

/

54,194

 

PT

BUM

ATLANT

Sinine marliin

Atlandi ookean

48,6

48,6

61,673

126,9

13,073

/

/

3,30

/

16,373

 

PT

COD

1/2B.

Tursk

I ja IIb püügipiirkond

2 449

1 946,7

1 946,95

100,01

0,25

/

/

/

/

0,25

 

PT

GHL

1N2AB

Süvalest

I ja II püügipiirkonna Norra veed

0

0

1,508

/

0

/

/

/

11,00

12,508

 

PT

HAD

1N2AB

Kilttursk

I ja II püügipiirkonna Norra veed

0

23,93

23,926

99,98

–0,004

/

/

/

383,93

7,8

376,126

PT

MAC

8C3411

Makrell

VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

6 258

5 471,5

5 472,57

100,02

1,07

/

/

/

/

0

1,07

PT

NEP

08C.

Norra salehomaar

VIIIc püügipiirkond

0

0

0,963

Ei kohaldata

0,963

/

C

/

/

1,444

 

PT

PLE

8/3411

Atlandi merilest

VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

66

64,8

71,506

110,35

6,706

/

/

/

/

4,8

1,906

PT

POK

1N2AB.

Põhjaatlandi süsikas

I ja II püügipiirkonna Norra veed

0

8,16

8,16

100

0

/

/

/

223,06

13,3

209,76

PT

POL

08C.

Pollak

VIIIc püügipiirkond

0

0

0,043

Ei kohaldata

0,043

/

/

/

/

0,043

 

PT

RED

N3NL

Meriahvenad

NAFO 3LN

0

982,5

1 204,691

122,61

222,191

1,4

/

/

/

311,067

 

PT

WHM

ATLANT

Valge odanina

Atlandi ookean

21,8

21,8

26,021

119,36

4,221

/

/

/

/

1,2

3,021

RO

TUR

F3742C

Harilik kammeljas

Musta mere ELi veed

43,2

43,2

43,213

100,03

0,013

/

/

/

/

0,013

 

UK

COD

N01514

Uus kood N1GL14

Tursk

NAFO 0 ja 1 püügipiirkonna Gröönimaa veed; V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

364

1 116,4

1 165,1

104,36

48,7

/

/

/

/

48,7

 

UK

DGS

15X14

Harilik ogahai

I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

0

0

2,8

Ei kohaldata

2,8

/

/

/

/

2,8

 

UK

DGS

2AC4-C

Harilik ogahai

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

0

0

0,3

Ei kohaldata

0,3

/

/

/

/

0,3

 

UK

GHL

2A-C46

Süvalest

IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed, Vb ja VI püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

123

62

67

108,06

5

/

/

/

/

5

 

UK

GHL

514GRN

Süvalest

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

275

0

1

Ei kohaldata

1

/

/

/

/

0

1

UK

GHL

N01GRN

Uus kood GHL/NIGRN.

Süvalest

NAFO püügipiirkondade 0 ja 1 Gröönimaa veed

0

0

0,2

Ei kohaldata

0,2

/

/

/

/

0,2

 

UK

HAD

7X7A34

Kilttursk

VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

1 665

1 822

1 891,5

103,81

69,5

/

/

/

/

69,5

 

UK

HAL

514GRN

Harilik hiidlest

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

0

0

1,8

Ei kohaldata

1,8

/

/

/

/

1,8

 

UK

HER

5B6ANB

Heeringas

Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

13 837

11 931,5

12 064,2

101,11

132,7

/

C

/

/

199,05

 

UK

NOP

2A3A4.

Norra tursik ja seotud kaaspüük

IIIa püügipiirkond; IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed

0

0

6

Ei kohaldata

6

/

/

/

/

6

 

UK

PLE

7FG.

Atlandi merilest

VIIf ja VIIg püügipiirkond

43

41,6

43,7

105,05

2,1

/

/

/

/

2,1

 

UK

POR

3-1234

Harilik heeringahai

Prantsuse Guajaana, Kattegat; I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkond; CECAF 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 ELi veed

0

0

0,1

Ei kohaldata

0,1

/

/

/

/

0,1

 

UK

RED

514GRN

Uus kood RED/N1G14P

Meriahvenad

V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

31

31

31,3

100,97

0,3

/

/

/

/

0,3

 

UK

WHG

56-14

Merlang

VI püügipiirkond; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

176

202

204,9

101,44

2,9

/

/

/

/

2,9

 

(1)  Liikmesriigile asjakohaste püügivõimaluste määruste alusel kehtestatud kvoodid pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohase püügivõimaluste vahetamise, nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 lõike 2 kohase kvootide ülekandmise ja/või nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 37 ja 105 kohase püügivõimaluste ümberjaotamise või vähendamise arvessevõtmist ning vajaduse korral arvestamist komisjoni määrusega (EÜ) nr 147/2007 ja komisjoni määrusega (EL) nr 165/2011.

(2)  Nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Mahaarvamise kordajat * 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.

(3)  Nagu on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3.

(4)  Täht „a” osutab sellele, et ülepüügi tõttu aastatel 2010, 2011 ja 2012 on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5. Täht „c” osutab sellele, et asjaomaste kalavarude suhtes mitmeaastase kava kohaldamise tõttu on kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5.

(5)  Aastatel enne kontrollimääruse (EÜ) nr 1224/2009 jõustumist toimunud ülepüügist jäänud kogused, mida ei saa muudest varudest maha arvestada.

(6)  Hispaania taotlusel jaotatakse 75 45 tonni suurune 2013. aasta ülepüügi hüvitamine kolmele aastale, st 25 15 tonni igal aastal (2013, 2014 ja 2015).”

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/86

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1403/2013,

19. detsember 2013,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Liquirizia di Calabria (KPN)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Itaalia taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EL) nr 1072/2011 (2) registreeritud kaitstud päritolunimetuse „Liquirizia di Calabria” spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas  (3).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleb spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks Euroopa Liidu Teatajas avaldatud spetsifikaadi muudatus seoses käesoleva määruse lisas esitatud nimetusega.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Dacian CIOLOȘ

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT L 278, 25.10.2011, lk 1.

(3)  ELT C 219, 31.7.2013, lk 12.

LISA

Aluslepingu I lisas loetletud inimtoiduks ettenähtud põllumajandustooted

Klass 1.8.   Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

Määruse (EL) nr 1151/2012 I lisa I punktis loetletud põllumajandustooted ja toit

Klass 2.4.   Leib, valikpagaritooted, koogid, kondiitritooted, küpsised ja muud pagaritooted

ITAALIA

Liquirizia di Calabria (KPN)

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/88

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1404/2013,

20. detsember 2013,

milles käsitletakse Aspergillus niger’ist (CBS 109.713) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Aspergillus niger’ist (DSM 18404) saadud endo-1,4-β-glükanaasi valmistise kasutamise lubamist nuumsigade söödalisandina (loa omanik BASF SE)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöötades kasutatavate söödalisandite lubade andmise kord ning selliste lubade andmise alused ja menetlused.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 kohaselt esitati taotlus Aspergillus niger’ist (CBS 109.713) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Aspergillus niger’ist (DSM 18404) saadud endo-1,4-β-glükanaasi valmistise uue kasutusviisi lubamiseks. Taotlusele on lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud andmed ja dokumendid.

(3)

Kõnealune taotlus puudutab Aspergillus niger’ist (CBS 109.713) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Aspergillus niger’ist (DSM 18404) saadud endo-1,4-β-glükanaasi valmistise lubamist nuumsigade söödalisandina ning selle klassifitseerimist söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid”.

(4)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 271/2009 (2) on antud kümneks aastaks luba kasutada kõnealust valmistist võõrutatud põrsaste, broilerkanade, munakanade, nuumkalkunite ja nuumpartide söödalisandina ning komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1068/2011 (3) munakanade, aretuskalkunite, muude vähem tähtsate linnuliikide (välja arvatud nuumpartide) ja dekoratiivlindude söödalisandina.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) kinnitas oma 18. juuni 2013. aasta arvamuses (4) oma varasemaid järeldusi, et kavandatud kasutustingimuste korral ei avalda Aspergillus niger’ist (CBS 109.713) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Aspergillus niger’ist (DSM 18404) saadud endo-1,4-β-glükanaasi valmistis kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Toiduohutusamet leidis, et see võib anda häid tulemusi nuumsigade puhul. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(6)

Aspergillus niger’ist (CBS 109.713) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Aspergillus niger’ist (DSM 18404) saadud endo-1,4-β-glükanaasi valmistise hindamisel ilmnes, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba kõnealuse valmistise kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud tingimustel.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas nimetatud valmistist, mis kuulub zootehniliste söödalisandite kategooriasse ja funktsionaalrühma „seedimist soodustavad ained”, lubatakse kasutada söödalisandina loomasöötades kõnealuses lisas esitatud tingimustel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 271/2009, 2. aprill 2009, mis käsitleb endo-1,4-beeta-ksülanaasi ja endo-1,4-beeta-glükanaasi preparaadi lubamist võõrutatud põrsaste, broilerkanade, munakanade, nuumkalkunite ja nuumpartide söödalisandina (loaomanik BASF SE) (ELT L 91, 3.4.2009, lk 5).

(3)  Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1068/2011, 21. oktoober 2011, loa andmise kohta Aspergillus nigerist (CBS 109.713) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ensüümivalmistise ja Aspergillus nigerist (DSM 18404) saadud endo-1,4-β-glükanaasi kasutamiseks munakanade, aretuskalkunite, muude vähem tähtsate linnuliikide (välja arvatud nuumpartide) ja dekoratiivlindude söödalisandina (loa omanik BASF SE) (ELT L 277, 22.10.2011, lk 11).

(4)  EFSA Journal 2013;11(7):3285.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa omanik

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Maksimaalne vanus

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Aktiivsuse ühikuid 12 % niiskusesisaldusega täissööda kg kohta

Zootehniliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: seedimist soodustavad ained

4a7

BASF SE

Endo-1,4-β-ksülanaas

EC 3.2.1.8

Endo-1,4-β-glükanaas

EC 3.2.1.4

Söödalisandi koostis

Aspergillus niger’ist (CBS 109.713) saadud endo-1,4-β-ksülanaasi ja Aspergillus niger’ist (DSM 18404) saadud endo-1,4-β-glükanaasi valmistis minimaalse aktiivsusega:

5 600 TXU (1) ja 2 500 TGU (2)/g.

Tahkel ja vedelal kujul.

Toimeaine kirjeldus

Aspergillus niger’ist (CBS 109.713) saadud endo-1,4-β-ksülanaas ja Aspergillus niger’ist (DSM 18404) saadud endo-1,4-β-glükanaas

Analüüsimeetod  (3)

Endo-1,4-β-ksülanaasi aktiivsuse määramine:

viskosimeetriline meetod, mis põhineb viskoossuse vähenemisel ksülaani sisaldava substraadi (nisu arabinoksülaan) lõhustumisel endo-1,4-β-ksülanaasi toimel pH 3,5 ja temperatuuri 55 °C juures.

Endo-1,4-β-glükanaasi aktiivsuse määramine:

viskosimeetriline meetod, mis põhineb viskoossuse vähenemisel glükaani sisaldava substraadi (odra β-glükaan) lõhustumisel endo-1,4-β-glükanaasi toimel pH 3,5 ja temperatuuri 40 °C juures.

Nuumsead

—

560 TXU

250 TGU

—

1.

Söödalisandi ja eelsegu kasutamisjuhistes märkida säilitustingimused ja granuleerimispüsivus.

2.

Soovituslik kogus ühe kilogrammi täissööda kohta: 560–840 TXU / 250–375 TGU.

3.

Kasutajate ohutus: käitlemisel kasutada respiraatorit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

12. jaanuar 2024

(1)  TXU on ensüümi kogus, mille toimel pH-taseme 3,5 ja temperatuuri 55 °C juures vabaneb nisu arabinoksülaanist 5 mikromooli redutseerivaid suhkruid (ksüloosi ekvivalendid) minutis.

(2)  TGU on ensüümi kogus, mille toimel pH-taseme 3,5 ja temperatuuri 40 °C juures vabaneb odra β-glükaanist 1 mikromool redutseerivaid suhkruid (glükoosi ekvivalendid) minutis.

(3)  Analüüsimeetodite andmed on kättesaadavad referentlabori veebilehel

http://irmm.jrc.ec.europa.eu/EURLs/EURL_feed_additives/Pages/index.aspx

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/91

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1405/2013,

20. detsember 2013,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kombineeritud nomenklatuuri ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka kombineeritud nomenklatuuril täielikult või osaliselt põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate teiste nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud liidu erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)

Vastavalt nimetatud üldreeglitele tuleb käesoleva määruse lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseerida 2. veerus esitatud CN-koodi alla, lähtuvalt tabeli 3. veerus esitatud põhjendusest.

(4)

On asjakohane sätestada, et siduvale tariifiinformatsioonile, mis on antud käesolevas määruses käsitletavate kaupade kohta, kuid mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel teatava perioodi vältel. Kõnealuseks ajavahemikuks tuleks kehtestada kolm kuud.

(5)

Tolliseadustiku komitee ei ole oma eesistuja määratud tähtaja jooksul arvamust esitanud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris kõnealuse tabeli 2. veerus esitatud CN-koodi alla.

Artikkel 2

Siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega, võib määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõike 6 kohaselt tugineda veel kolme kuu vältel pärast käesoleva määruse jõustumist.

Artikkel 3

Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA

(1)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1.

(2)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon (CN-kood)

Põhjendus

(1)

(2)

(3)

Toode järgmise koostisega:

—

90–99,9 massiprotsenti etüülalkoholi (antifriis);

—

lisaained (denaturandid):

—

20 mg denatooniumbensoaati liitris puhtas alkoholis,

—

5 ml isopropüülalkoholi liitris puhtas alkoholis ja

—

kas 5 ml butüülalkoholi liitris puhtas alkoholis või 10 ml metüületüülketooni liitris puhtas alkoholis;

—

1 g pindaktiivset ainet liitris puhtas alkoholis.

Denatooniumbensoaadi, isopropüülalkoholi ning butüülalkoholi või metüületüülketooni lisamine muudab toote inimtoiduks kõlbmatuks.

Toodet transporditakse paakides või tsisternides. Jaemüügipakend puudub.

Vastavalt saatedokumentidele on toode kontsentraat antifriisi tootmiseks.

2207 20 00

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglitega 1, 3 b ja 6 ning CN-koodide 2207 ja 2207 20 00 sõnastusega.

Suure etüülalkoholisisalduse tõttu ei saa toodet vahetult antifriisina kasutada, kuna see tuleb veega lahjendada, et minimeerida kahjulikku keemilist reaktsiooni ringleva antifriisiga kokkupuutuvate elastomeeridega. Seega ei saa toodet kasutada rubriigi 3820 antifriisi ega jäätumisvastase vedelikuna. Seetõttu ei või toodet klassifitseerida rubriiki 3820.

Arvestades toote objektiivseid omadusi, nimelt suurt etüülalkoholisisaldust ja mitmesuguste denaturantide (denatooniumbensoaat, isopropüülalkohol, butüülalkohol, metüületüülketoon) sisaldust, samuti muude antifriiside puudumist peale etüülalkoholi, annab denatureeritud alkohol tootele põhiomaduse.

Seega tuleb toode klassifitseerida denatureeritud etüülalkoholina CN-koodi 2207 20 00 alla.

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/93

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1406/2013,

20. detsember 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. detsember 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

55,3

IL

168,0

MA

70,4

TN

99,9

TR

110,0

ZZ

100,7

0707 00 05

AL

99,8

JO

158,2

MA

158,2

TR

148,2

ZZ

141,1

0709 93 10

MA

81,6

TR

150,7

ZZ

116,2

0805 10 20

AR

26,3

MA

57,5

TR

82,1

ZA

38,0

ZZ

51,0

0805 20 10

MA

57,2

ZZ

57,2

0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90

CN

35,9

IL

96,0

JM

133,9

MA

69,9

TR

74,2

ZZ

82,0

0805 50 10

AR

102,8

TR

63,2

ZZ

83,0

0808 10 80

CN

77,6

MK

33,9

US

125,2

ZZ

78,9

0808 30 90

TR

124,7

US

150,9

ZZ

137,8

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

OTSUSED

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/95

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

11. detsember 2013,

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 28 (taotlus EGF/2012/011 DK/Vestas, Taani)

(2013/787/EL)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (1), eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (2), eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)

17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(3)

Taani esitas 21. detsembril 2012 taotluse, et saada fondist rahalist toetust seoses koondamistega ettevõttes Vestas Group, ning täiendas taotlust lisateabega kuni 16. juulini 2013. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 6 364 643 euro eraldamiseks.

(4)

Seetõttu tuleks võtta kasutusele fondi vahendid, et rahastada Taani taotluses nimetatud meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 6 364 643 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 11. detsember 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS

(1)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(2)  ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/96

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

11. detsember 2013,

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktile 28 (taotlus EGF/2013/001 FI/Nokia, Soome)

(2013/788/EL)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (1), eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (2), eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on loodud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)

17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(3)

Soome esitas 1. veebruaril 2013 taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses koondamistega äriühingutes Nokia plc ja Nokia Siemens Networks ning 30 selle alltöövõtja juures ning täiendas seda lisateabega kuni 21. augustini 2013. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 9 810 000 euro eraldamiseks.

(4)

Seega tuleks Soome rahalise toetuse taotluse rahuldamiseks võtta kasutusele fondi vahendid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 9 810 000 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 11. detsember 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS

(1)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(2)  ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/97

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

11. detsember 2013,

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) punktiga 28 (taotlus EGF/2013/003 DE/First Solar, Saksamaa)

(2013/789/EL)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (1), eriti selle punkti 28,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (2), eriti selle artikli 12 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „fond”) on asutatud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes on koondatud seoses globaliseerumisest tingitud oluliste struktuurimuutustega maailmakaubanduses, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)

17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt on fondi kasutamise ülemmäär 500 miljonit eurot aastas.

(3)

Saksamaa esitas taotluse fondi kasutuselevõtmiseks seoses äriühingus First Solar Manufacturing GmbH toimunud koondamistega 12. aprillil 2013. aastal ja saatis lisateavet kuni 14. augustini 2013. aastal. Taotlus vastab rahalise toetuse kindlaksmääramise nõuetele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 10. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku 2 305 357 euro eraldamiseks.

(4)

Seetõttu tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Saksamaa taotluse põhjal rahalist toetust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kasutusele 2 305 357 eurot kulukohustuste ja maksete assigneeringutena.

Artikkel 2

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 11. detsember 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS

(1)  ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

(2)  ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/98

NÕUKOGU OTSUS,

13. detsember 2013,

millega kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni artiklite 25 ja 26 muudatus

(2013/790/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit on piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni (edaspidi „konventsioon”) osaline pärast selle heakskiitmist 1995. aastal (1).

(2)

Konventsiooni peamine eesmärk on luua kahe- ja mitmepoolse koostöö raamistik, et vältida ja kontrollida piiriüleste vooluveekogude reostamist ja tagada veevarude ratsionaalne kasutamine Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (ÜRO Euroopa majanduskomisjoni) liikmesriikides.

(3)

Konventsiooniosalised väljendasid 2003. aasta kohtumisel soovi lubada ka väljaspool ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni territooriumi asuvatel riikidel konventsiooniga ühineda, et edendada jõgede vesikondi hõlmavat koostööd kogu maailmas.

(4)

Muud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnaalased konventsioonid (näiteks keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon ning piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon) on avatud ühinemiseks väljaspool ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni territooriumi asuvatele riikidele.

(5)

Euroopa Ühendus osales konventsiooniosaliste 2003. aasta kohtumisel, kus võeti vastu muudatus, millega avatakse konventsioon ühinemiseks igale ÜRO liikmesriigile, kelle ühinemine kiidetakse heaks konventsiooniosaliste kohtumisel.

(6)

Muudatus jõustub, kui selle on vastu võtnud kõik riigid ja organisatsioonid, kes olid konventsiooniosalised 28. novembril 2003.

(7)

Muudatus tuleks liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu poolt heaks piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooni („konventsioon”) osaliste kolmandal kohtumisel vastuvõetud konventsiooni artiklite 25 ja 26 muudatus ( „muudatus”), millega konventsioon avatakse ühinemiseks kõikidele ÜRO liikmesriikidele.

Muudatuse tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud liidu nimel hoiule andma muudatuse heakskiidukirjad, mis on ette nähtud konventsiooni artikli 21 lõikega 4, et väljendada liidu nõusolekut end muudatusega siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 13. detsember 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

V. MAZURONIS

(1)  EÜT L 186, 5.8.1995, lk 42.

VEE KONVENTSIOONI MUUDATUS

a)

Konventsiooni artiklisse 25 lisatakse lõike 2 järele uus lõige järgmises sõnastuses:

„3.   Riik, kellele ei ole viidatud lõikes 2, kuid kes on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriik, võib konventsiooniga ühineda, kui ühinemine on heaks kiidetud konventsiooniosaliste kohtumisel. Oma ühinemiskirjas peab see riik deklareerima, et tema konventsiooniga ühinemine kiideti heaks konventsiooniosaliste kohtumisel, märkides heakskiidu saamise kuupäeva. Ühtegi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriigi konventsiooniga ühinemise taotlust ei võeta konventsiooniosaliste kohtumisel arutusele, kui see lõige ei ole jõustunud kõikide riikide ja organisatsioonide suhtes, kes olid konventsiooniosalised 28. novembril 2003.”

ning ülejäänud lõiked nummerdatakse vastavalt ümber;

b)

artikli 26 lõikesse 3 lisatakse pärast sõnu „viidati 23. artiklis” sõnad „või 25. artikli lõikes 3”.

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/100

NÕUKOGU OTSUS

13. detsember 2013,

millega muudetakse otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised

(2013/791/Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 kolmandat ja neljandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega 2007/198/Euratom (1) on loodud ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte („ühisettevõte”), et anda Euroopa Aatomienergiaühenduse („Euratom”) panus ITERi Rahvusvahelisse Termotuumaenergeetika Organisatsiooni ja koos Jaapaniga läbiviidavatesse laiema lähenemisviisi meetmetesse ning samuti valmistada ette ning koordineerida tegevusprogrammi tuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste ehituse ettevalmistamiseks.

(2)

Otsusega 2007/198/Euratom on kehtestatud ühisettevõtte kulude katmiseks prognoositud lähtesumma koos Euratomi esialgse koguosalusega nimetatud summas, mis tehakse kättesaadavaks Euratomi asutamislepingu artikli 7 kohaselt vastuvõetud Euratomi teadus- ja koolitusprogrammide kaudu.

(3)

Ühisettevõtte ITERi ehitusetapi kuluprognoosid ajavahemikuks 2007–2020 olid 2010. aasta märtsis 7 200 000 000 eurot (2008. aasta hindades). 2010. aasta juulis piiras nõukogu nimetatud rahalise toetuse 6 600 000 000 euroni (2008. aasta hindades).

(4)

2013. aasta veebruaris kehtestasid Euroopa Parlament ja nõukogu Euratomi ITERiga seotud kohustuste piirmääraks mitmeaastases finantsraamistikus 2 707 000 000 eurot ajavahemikul 2014–2020 (2011. aasta hindades).

(5)

Otsust 2007/198/Euratom on vaja muuta, et ajavahemikul 2014–2020 oleks võimalik ühisettevõtte tegevust rahastada Euroopa Liidu üldeelarvest ja mitte Euratomi teadus- ja koolitusprogrammide kaudu.

(6)

Kolmandad riigid, kes on sõlminud Euratomiga koostöölepingu tuumaenergiaalase teadustöö, sealhulgas juhitava termotuumasünteesi kohta, mis seob nende vastavad uurimisprogrammid Euratomi programmidega, peavad osalema ühisettevõtte tegevuse rahastamises. Nende rahaline osalus tuleb kindlaks määrata Euratomiga sõlmitavates vastavates koostöölepingutes.

(7)

Riiklike tuumasünteesilaborite välja töötatud 2012. aasta tuumasünteesisuuniste lõppeesmärk on toetada ITERi projekteerimist ja ehitamist ning käesoleva sajandi keskel demonstreerida elektri tootmist tuumasünteesi teel. Seetõttu peaks ühisettevõte oma ülesannete täitmiseks jätkama tihedat koostööd kõnealuseid suuniseid rakendavate Euroopa üksustega.

(8)

Otsust 2007/198/Euratom on asjakohane ajakohastada liidu rahaliste huvide kaitset käsitlevate sätete osas.

(9)

On asjakohane teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu otsuse 2007/198/Euratom rakendamisest ühisettevõtte poolt esitatud teabe põhjal.

(10)

Seepärast tuleks otsust 2007/198/Euratom vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2007/198/Euratom muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

artikli 1 lõike 2 punktis c osutatud ülesannete puhul vastavalt asutamislepingu artikli 7 kohaselt vastu võetud teadus- ja koolitusprogrammidele või muudele nõukogu poolt vastu võetud otsustele.”;

b)

lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Rahalised panused nendest kolmandatest riikidest, kes on sõlminud Euratomiga koostöölepingu tuumaenergiaalase teadustöö, sealhulgas juhitava termotuumasünteesi kohta, mis seob nende vastavad uurimisprogrammid Euratomi programmidega, sätestatakse Euratomiga sõlmitavas vastavas koostöölepingus.”;

c)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Euratomi panus ühisettevõttesse ajavahemikul 2014–2020 on 2 915 015 000 eurot (jooksvas väärtuses).”;

d)

lõige 4 jäetakse välja.

2)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 5a

Liidu finantshuvide kaitse

1.   Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning eeskirjade eiramise tuvastamise korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2.   Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapealse kontrollimise alusel kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid, alltöövõtjaid ja muid kolmandaid isikuid, keda on käesoleva otsuse alusel rahastatud liidu vahenditest.

3.   Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (2) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (3) sätestatud korras eesmärgiga teha kindlaks, kas käesoleva otsuse alusel rahastatava kokkuleppe, otsuse või lepingu puhul on esinenud pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et see piiraks lõike 2 ja selle lõike esimese lõigu kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingutega, samuti käesoleva otsuse kohaldamisest tulenevate lepingute, kokkulepete ja otsustega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

Artikkel 5b

Vahekokkuvõte

Komisjon peab esitama nõukogule ja Euroopa Parlamendile hiljemalt 31. detsembril 2017 vahearuande käesoleva otsuse rakendamise kohta ühisettevõtte poolt esitatud teabe alusel. Selles aruandes esitatakse andmed artikli 4 lõikes 3 nimetatud Euratomi rahalise panuse kasutamise kohta kohustuste ja kulude osas.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1)."

(3)  Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).”"

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 3

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. detsember 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

V. MAZURONIS

(1)  Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsus 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/103

NÕUKOGU OTSUS,

16. detsember 2013,

sõrmejälgede andmeid käsitleva automatiseeritud andmevahetuse alustamise kohta Soomega

(2013/792/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi- ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega, (1) eelkõige selle artiklit 25,

võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/616/JSK, millega rakendatakse otsust 2008/615/JSK, (2) eriti selle artiklit 20 ja lisa 4. peatükki,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokollile üleminekusätete kohta säilib liidu institutsioonide, organite ja asutuste poolt enne Lissaboni lepingu jõustumist vastuvõetud õigusaktide õiguslik toime kuni asjaomaste õigusaktide kehtetuks tunnistamise, tühiseks tunnistamise või muutmiseni aluslepingute kohaldamisel.

(2)

Seega kohaldatakse otsuse 2008/615/JSK artiklit 25 ja nõukogu peab otsustama ühehäälselt, kas liikmesriigid on rakendanud nimetatud otsuse 6. peatüki sätteid.

(3)

Otsuse 2008/616/JSK artiklis 20 on sätestatud, et otsuse 2008/615/JSK artikli 25 lõikes 2 nimetatud otsused tuleb teha küsimustikul põhineva hindamisaruande alusel. Otsuse 2008/615/JSK 2. peatüki kohase automatiseeritud andmevahetuse osas peab hindamisaruanne põhinema hindamiskülastusel ja süsteemi katselisel kasutamisel.

(4)

Vastavalt otsuse 2008/616/JSK lisa 4. peatüki punktile 1.1 koostab asjaomane nõukogu töörühm iga andmekategooria puhul automatiseeritud andmevahetust käsitleva küsimustiku ja niipea kui liikmesriik leiab, et tema puhul on täidetud vastavasse andmekategooriasse kuuluvate andmete vahetamise tingimused, peab ta küsimustiku täitma.

(5)

Soome on täitnud andmekaitset käsitleva küsimustiku ja sõrmejälgede andmete vahetamist käsitleva küsimustiku.

(6)

Soome on koos Austriaga sooritanud eduka katselise kasutamise.

(7)

Soomes on toimunud hindamiskülastus ning Austria hindamisrühm on koostanud hindamiskülastuse aruande ja edastanud selle asjaomasele nõukogu töörühmale.

(8)

Nõukogule on esitatud üldine hindamisaruanne, milles võetakse kokku sõrmejälgede andmete vahetamist käsitleva küsimustiku, hindamiskülastuse ja katselise kasutamise tulemused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Soome on sõrmejälgede andmete automatiseeritud otsinguks täielikult rakendanud otsuse 2008/615/JSK 6. peatüki andmekaitset käsitlevad üldsätted ning tal on õigus saada ja edastada isikuandmeid vastavalt nimetatud otsuse artiklile 9 alates käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 16. detsember 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

V. JUKNA

(1)  ELT L 210, 6.8.2008, lk 1.

(2)  ELT L 210, 6.8.2008, lk 12.

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/104

KOMISJONI OTSUS,

19. detsember 2013,

millega muudetakse otsust 2007/506/EÜ, et pikendada seepidele, šampoonidele ja juuksepalsamitele ELi ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumite kehtivust

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 9223 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/793/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõike 3 punkti c,

olles nõu pidanud Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 21. juuni 2007. aasta otsus 2007/506/EÜ, millega kehtestatakse seepidele, šampoonidele ja juuksepalsamitele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid, (2) kaotab kehtivuse 31. detsembril 2013.

(2)

On hinnatud praegu kehtivate ökoloogiliste kriteeriumide ning kõnealuse otsusega kehtestatud hindamis- ja kontrollinõuete asjakohasust ja sobivust. Arvestades kõnealuse otsuse läbivaatamisprotsessi etappi, on asjakohane pikendada ökoloogiliste kriteeriumide ja nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaega. Otsuses 2007/506/EÜ sätestatud ökoloogiliste kriteeriumide ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuete kehtivusaega tuleks pikendada kuni 31. detsembrini 2014.

(3)

Seepärast tuleks otsust 2007/506/EÜ vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2007/506/EÜ artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Tooterühma „seebid, šampoonid ja juuksepalsamid” ökoloogilised kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad kuni 31. detsembrini 2014.”

Artikkel 2

Käeolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. detsember 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK

(1)  ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

(2)  ELT L 186, 18.7.2007, lk 36.

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/105

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2013,

Gruusia tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/106/EÜ seoses meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemidega

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 9224 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/794/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/106/EÜ meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta (1), eriti selle artikli 19 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2008/106/EÜ kohaselt võivad liikmesriigid otsustada, et nad kinnitavad kolmandate riikide poolt meremeestele antud asjakohaseid tunnistusi, juhul kui komisjon on asjaomast kolmandat riiki tunnustanud. Kõnealused kolmandad riigid peavad täitma kõiki nõudeid, mis on kehtestatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelises konventsioonis (edaspidi „STCW konventsioon”), mida on muudetud 1995. aastal.

(2)

Komisjoni otsusega 2010/705/EL (2) tühistati Gruusiale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/25/EÜ (3) artikli 18 lõike 3 punkti c kohaselt antud tunnustus meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemi kohta. Vastavuskontrolli tulemuste ja Gruusia ametiasutuste esitatud teabe hindamisel ilmnes, et Gruusia ei vasta täies ulatuses STCW konventsiooni asjakohastele nõuetele.

(3)

10. septembril 2012. aastal saadetud kirjas taotles Küpros Gruusia tunnustamise taastamist. Pärast kõnealuse taotluse saamist hindas komisjon Gruusia väljaõppe- ja diplomeerimissüsteeme, et kontrollida, kas Gruusia täidab STCW konventsiooni nõudeid ja kas meremeeste tunnistustega seotud pettuse vältimiseks on võetud asjakohased meetmed. Hindamine põhines Euroopa Meresõiduohutuse Ameti ekspertide 2012. aasta oktoobris teostatud kontrollimise tulemustel ning Gruusia valitsuse esitatud teabel parandusmeetmete kohta.

(4)

Kontrollimise järgselt saadeti 6. veebruaril 2013 Gruusia ametiasutustele kiri, milles neil paluti esitada tuvastatud puuduste puhul võetavate vabatahtlike parandusmeetmete kava ja need puudused kõrvaldada.

(5)

Enamik puudusi oli seotud sellega, et STCW konventsiooni sätete täitmiseks puudusid õigus- ja haldusnormid, näiteks ei olnud nõuet, et Gruusia ametiasutused peaksid tegema järelevalvet välisriigi akrediteeritud merehariduse ja väljaõppe asutuste ning programmide puhul. Lisaks selgus, et kontrollitud merehariduse ja väljaõppe asutused ei rakenda teatavaid, näiteks simulaatori kasutamisega seonduvaid eeskirju. Ning veel, kõnealustel kontrollitud asutustel ei olnud väljaõppeks ning teatavate pädevuste hindamiseks vajalikku erivarustust.

(6)

15. mail 2013 ja 20. juulil 2013 saadetud kirjades teavitas Gruusia komisjoni, et tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks on võetud meetmeid. Eelkõige märkisid Gruusia ametiasutused, et riiklikud õigusnormid on konventsiooniga vastavusse viidud ja et merehariduse- ja väljaõppe asutused on need õigusnormid rakendanud. Esitati tõendid, et puuduv väljaõppevarustus on hangitud ja kohale toimetatud.

(7)

Veel on kõrvaldamata Batumi navigatsioonikõrgkooli teatavaid koolitusruume ja -varustust käsitlevad puudused. Eelkõige tundub, et oleks vaja uuendada elektrilaborit ja meremeeste väljaõppes kasutatavaid pääste- ja valvepaate. Gruusial paluti võtta täiendavad parandusmeetmed. Kõnealused puudused ei sea aga kahtluse alla seda, et Gruusia meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimissüsteemide üldine tase vastab STCW konventsiooni nõuetele.

(8)

Hindamise lõpptulemustest nähtub, et Gruusia täidab kõiki STCW konventsiooni nõudeid, kuna riik on võtnud asjakohased meetmed meremeeste tunnistustega seotud pettuse vältimiseks.

(9)

Komisjon esitas liikmesriikidele aruande hindamise tulemuste kohta.

(10)

Käesoleva otsusega ettenähtud meede on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Gruusia meremeeste väljaõppe- ja diplomeerimissüsteeme tunnustatakse kooskõlas direktiivi 2008/106/EÜ artikliga 19.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 19. detsember 2013

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS

(1)  ELT L 323, 3.12.2008, lk 33.

(2)  ELT L 306, 23.11.2010, lk 78.

(3)  EUT L 136, 18.5.2001, lk 17.

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/107

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

19. detsember 2013,

milles käsitletakse Ühendkuningriigi esitatud teadet meetmete kohta, mida riik kavatseb võtta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ (reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta) artikli 9 lõigetele 2 ja 3

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 9225 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/795/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/45/EÜ reisilaevade ohutuseeskirjade ja -nõuete kohta, (1) eriti selle artiklit 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivis 2009/45/EÜ on sätestatud reisilaevade (olenemata nende lipuriigist) ühtsed ohutusnõuded kohaliku rannasõidu korral.

(2)

Kõnealuse direktiivi artikli 9 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid artikli 9 lõikes 4 sätestatud korras võtta meetmeid, mis lubavad kõnealuse direktiivi I lisas sisalduvate nõuetega samaväärseid nõudeid, kui need samaväärsed nõuded on nimetatud lisas sätestatuga vähemalt sama tõhusad.

(3)

Kõnealuse direktiivi artikli 9 lõike 3 kohaselt võivad liikmesriigid juhul, kui ohutustase ei vähene ja järgitakse artikli 9 lõikes 4 sätestatud korda, võtta meetmeid laevade vabastamiseks teatavatest kõnealuses direktiivis sätestatud erinõuetest.

(4)

Kõnealuse direktiivi artikli 9 lõikes 4 on sätestatud, et artikli 9 lõigete 2 ja 3 sätteid kasutav liikmesriik peab teatama komisjonile meetmetest, mida ta kavatseb võtta, sealhulgas üksikasjadest, mida on vaja piisava ohutustaseme säilimises veendumiseks. Kui kuue kuu jooksul sellise teate saamisest on vastavalt artikli 11 lõikes 2 osutatud menetlusele otsustatud, et kõnealused meetmed ei ole põhjendatud, peab kõnealune liikmesriik meetmeid muutma või jätma need vastu võtmata.

(5)

17. veebruaril 2011 esitas Ühendkuningriik komisjonile esimese teate siseriiklike meetmete kohta, milles käsitletakse kohalikke rannasõite tegevate reisilaevade suhtes direktiivi 2009/45/EÜ artikli 9 lõigete 2 ja 3 kohaselt kohaldatavaid vabastusi ja samaväärseid nõudeid. 25. märtsil 2011 palus komisjon Ühendkuningriigilt kavandatud meetmete kohta täiendavaid tehnilisi üksikasju ja selgitusi.

(6)

19. märtsil 2013 esitas Ühendkuningriik uue teate siseriiklike meetmete kohta, millega on kavas kehtestada direktiivi 2009/45/EÜ artikli 9 lõigete 2 ja 3 alusel 21 samaväärset nõuet või vabastust. Uues teates, millega asendati 17. veebruari 2011. aasta teade, käsitletakse põhiliselt direktiivi nõuete täitmise tehnilisi ja käitamistingimuste alternatiive, lähtudes Ühendkuningriigi ranniku lähedal sõitvate väikeste reisilaevade vajadustest.

(7)

12. juunil 2013 taotles komisjon täiendavat teavet ja selgitusi kavandatud samaväärsete nõuete või vabastuste kohta. Komisjon märkis, et direktiivi 2009/45/EÜ artikli 9 lõikes 4 sätestatud kuuekuuline periood, mis algas esimese teate saamisega, on peatatud seniks, kuni saadakse analüüsi lõpetamise jaoks vajalik täielik teave. Ühendkuningriik vastas 13. juulil 2013. Komisjoni, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (EMSA) ja Ühendkuningriigi ametiasutuste esindajad said kokku 23. septembril 2013, et arutada selle keerulise sisuga teate üksikasju.

(8)

1. oktoobril 2013 otsustas Ühendkuningriik välja jätta 11 algselt kavandatud vabastust ja samaväärset nõuet. Ühendkuningriik kohandas ka ülejäänud vabastusi ja samaväärseid nõudeid ning selgitas käitamistingimusi, mille puhul kavandatud vabastusi kavatseti rakendada.

(9)

Komisjon leiab, et üheksa kavandatud vabastust ja samaväärset nõuet on põhjendatud ning et direktiivi 2009/45/EÜ artikli 11 lõikes 2 sätestatud menetlust ei kohaldata.

(10)

Taotluse ülejäänud osas käsitletakse direktiivi 2009/45/EÜ I lisa reeglist III/2.1 tulenevat nõuet (varu-päästeparve olemasolu). See meede hõlmab nii vabastuse taotlust kui ka ettepanekut samaväärse nõude kohta. Ühendkuningriik taotleb vabastust reegli III/2.1 nõudest C- ja D-klassi laevadele, mille pikkus on alla 24 meetri, millega sõidetakse üksnes soodsates ilmastikuoludes päevasel ajal ja suvel ning mis veavad maksimaalselt 130 isikut. Ühendkuningriik teeb ettepaneku kehtestada selle reegliga samaväärne nõue, mille kohaselt peaksid reisilaevadel olema päästeparved 100 % laeval viibivate inimestest ja ujuvvahendid 20 % inimestest.

(11)

Komisjoni arvates ei saa heaks kiita taotlust vabastada alla 24 meetri pikkused C- ja D-klassi laevad direktiivi 2009/45/EÜ I lisa reegli III/2.1 nõudest (varu-päästeparve olemasolu). Ühendkuningriik ei ole tõendanud, et soodsates ilmastikuoludes päevasel ajal ja suvel sõitvate laevade ohutus kavandatud käitamistingimustes ei vähene. Ühendkuningriik ei ole tõendanud ka seda, et oht, et päästeparv ei ole kättesaadav, on väike. Lisaks on vastuvõetamatu kavandatud samaväärne nõue, et pardal peab olema ujuvvahendeid 20 % isikute jaoks, sest see tähendab, et neid kasutavad inimesed on vees. Mõnes meetmega hõlmatud piirkonnas võib merevee temperatuur kõnealusel suveperioodil olla väga madal, mõnikord kõigest 5 °C.

(12)

Seega leiab komisjon, et direktiivi 2009/45/EÜ I lisa reegli III/2.1 nõudega seoses kavandatud meetmed ei ole põhjendatud.

(13)

Käesoleva otsusega ettenähtud meede on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühendkuningriik ei tohi vastu võtta direktiivi 2009/45/EÜ I lisa reegli III/2.1 nõudega (varu-päästeparve olemasolu) seoses kavandatud vabastust, mis käsitleb alla 24 meetri pikkuseid C- ja D-klassi reisilaevu, ning nende laevade kohta pakutud samaväärset nõuet, mille kohaselt 100 % laeval viibivatest inimestest on olemas päästeparv ja 20 % inimestest ujuvvahendid.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 19. detsember 2013

Komisjoni nimel

asepresident

Siim KALLAS

(1)  ELT L 163, 25.6.2009, lk 1.

21.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 349/109

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

6. detsember 2013,

müntide emissiooni 2014. aasta mahu heakskiitmise kohta

(EKP/2013/46)

(2013/796/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 128 lõiget 2 ja artikli 140 lõiget 2,

võttes arvesse nõukogu 9. juuli 2013. aasta otsust 2013/387/EL euro kasutuselevõtu kohta Lätis 1. jaanuaril 2014, (1) eelkõige selle artiklit 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Alates 1. jaanuarist 1999 on Euroopa Keskpangal (EKP) eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide emiteeritud müntide emissiooni mahu heakskiitmise ainuõigus.

(2)

2003. aasta ühinemisakti artiklis 4 osutatud erand Läti suhtes tühistatakse alates 1. jaanuarist 2014.

(3)

17 liikmesriiki, mille rahaühik on euro, ja Läti on EKP-le heakskiitmiseks esitanud oma prognoosi 2014. aastal emiteeritavate euromüntide mahu kohta koos täiendavate selgitavate märkustega prognoosimise metodoloogia kohta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

2014. aastal emiteeritavate euromüntide mahu heakskiitmine

EKP kiidab heaks eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide poolt 2014. aastal emiteeritavate euromüntide mahu vastavalt kirjeldusele järgmises tabelis:

(miljonit eurot)

 

Ringluseks kavandatud müntide emissioon ja ringluseks mitte kavandatud meenemüntide emissioon 2014. aastal

Belgia

24,925

Saksamaa

655

Eesti

11,14

Iirimaa

48,96

Kreeka

6,856

Hispaania

201,24

Prantsusmaa

267

Itaalia

58,36

Küpros

5,1

Luksemburg

45

Malta

10,04

Madalmaad

97,5

Läti

80,91

Austria

247

Portugal

20,4

Sloveenia

12

Slovakkia

21,4

Soome

60

Artikkel 2

Lõppsäte

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, ja Lätile.

Frankfurt Maini ääres, 6. detsember 2013

EKP president

Mario DRAGHI

(1)  ELT L 195, 18.7.2013, lk 24.